Tere päevast, austatud Riigikogu! Tere päevast, lugupeetud ministrid! Alustame tänast, kolmapäevast infotundi. Palun, head kolleegid, teeme kõigepealt kohaoleku kontrolli! Kohalolijaks registreerus 34 Riigikogu liiget, puudub 67. Tänases infotunnis osalevad siseminister Kalle Laanet, majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar ning põllumajandusminister Ester Tuiksoo. Läheme tänaste teemade juurde. Esimene küsimus on põllumajandusministrile. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Aitäh! Tere, proua minister! Ma saan aru küll, et uue asja tegemine on keeruline. Põllumajandusministeeriumis sündinud juhendite järgi põllumeestele makstavad toetused, kas või näiteks rannakarjamaade puhul, on saanud erineva tõlgenduse põllumeestelt, maaharijatelt ja neid kontrollivatelt ametnikelt. On teada, et nende peal on nõue 26 miljoni krooni ulatuses. Milline on põllumajandusministri seisukoht ja käitumine? Mis sellest asjast saab?

Palun, proua minister!

Aitäh, austatud küsija! Tõepoolest on selline probleem üleval, eriti neljas maakonnas, kui te vihjate rannakarjamaade tingimustele. Seal on olnud erinevaid tõlgendusi nii taotlejate kui võib-olla ka ametnike poolt. Selle piirkonnaga, julgen öelda, on viimasel ajal tehtud väga tõsist tööd ja on kaubeldud välja erisus, 50%-line liituvus, mis tähendab, et kui puuvõra langeb n-ö maapinnale, siis ümber selle võra peaks olema põllumaa. Loomulikult on taotlejal olemas omavastutus, ta peab garanteerima, et taotletav pind oleks heas põllumajanduslikus korras, et oleks visuaalselt tõestatav selle pinna hooldamine, niitmine, ka kündmine ja muud tegevused. Julgen teile väita, et ka praegu tegeldakse sellega. Tulemas on veel erapooletu audit selle olukorra kohta, mis puudutab just nelja läänepoolset maakonda.

Aitäh! Palun, kolleeg Eiki Nestor, täpsustav küsimus!

Täpsustav küsimus on selline. Kuna ka neid juhtnööre on mitu korda ümber tehtud, mis takistab Põllumajandusministeeriumil siis ausalt ütlemast, et selle uue asja sisseviimine on olnud keeruline, asjaga ei ole saadud kõige paremal kombel hakkama, ning lihtsalt võtta kätte ja tasuda need kulud riigi muudest tuludest ära, mitte väänata vaest põllumeest? Kui füüsiliselt sellel rannakarjamaal seista, siis ei suuda ei teie, ei mina, ei keegi teine mõistusega inimene ära seletada, miks ei ole paberi järgi, nii nagu välja tuleb, tegu karjamaaga, kui seal näiteks loomad söövad? Miks Põllumajandusministeerium lihtsalt ei või tunnistada, et ei läinud kõige paremini ja me maksame selle raha mujalt kinni ja katsume tulevikus olla hoolikamad?

Tänan küsimast! Ma ei saa nõustuda sellega, et tingimusi on vahepeal muudetud. Tingimused on olnud kogu aeg ühesugused, küll aga on vahepeal nendele piirkondadele Euroopast kaubeldud erisus, mis hakkas kehtima tagasiulatuvalt. Nii et sellega on tegeldud. Kui ma vihjasin eelmises vastuses auditile, siis loomulikult ongi tarvis erapooletu auditi hinnangut sellele, kus siis täpsemalt on vead tekkinud. Seda ma ütlen ka, et kindlasti on osa selliseid vigu, mille on tekitanud PRIA ametnikud, need on ka heastatud. Selles mõttes ei ole taotlejat keegi süüdistanud. Aga tegemist on tõesti äärmiselt keeruka olukorraga, millele lahendus kindlasti tuleb ja kindlasti tuleb õiglane lahendus. Tahan veel kord öelda, et loomulikult on heausksetel taotlejatel õigus saada neile sobiv lahendus, aga kindlasti tuleb auditi käigus välja selekteerida need, kes on asjale püüdnud valelikult läheneda. Sellepärast me ootame erapooletu auditi tulemust ja see peaks tulema veebruari alguses.

Aitäh! Palun, kolleeg Eiki Nestor, teine täpsustav küsimus!

Nii et teie olete veendunud, et süüdi on kas taotleja või kontrollija, mitte see juhendmaterjal, mis Põllumajandusministeeriumis välja töötati?

Aitäh! Täna ei saa ma olla veendunud milleski. Ma ootan ära auditi, õigemini, vaheauditi tulemuse ja me kindlasti selgitame välja, kuidas olukord on. Seda olen ma ka varem rõhutanud, et igale taotlejale tuleb vaidluse korral läheneda individuaalselt. Seda PRIA teebki.

Aitäh! Selle teema kohta kaks viimast, kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kolleeg Mark Soosaar!

Lugupeetud põllumajandusminister! Kõigepealt lubage õnnitleda geniaalse idee puhul korraldada alternatiivne pingviinide paraad Tallinnas! Aga teemaga edasi minnes tahan pärida, milline võiks olla rannakarjamaade tulevik. Me teame, et ajalooliselt olid rannakarjamaad küll mereäärsetes rannakülades, küll saartel just see paik, kus kogukond oma karja ühiselt karjatas. Kahe maailmasõja vahel need rannakarjamaad formaalselt krunditi, kuid tegelikult neid rannakarjamaid mitte kunagi eraldi ei kasutatud. Nii oli see ka kolhoosiajal. Nüüd, kui osale inimestest on maad tagastatud, osale mitte ja osa on juba rannakarjamaad edasi müünud, on see pilt väga killustatud ja tegelikult enam seda ühismaad, mis rannarahvast ja ka saarte rahvast koos hoiaks, ei ole. Milline on teie nägemuses rannakarjamaade tulevik?

Aitäh kõigepealt õnnitluse eest! Ma palun teil tutvuda täpsustavate materjalidega, mitte juhinduda kollasest ajakirjandusest! Vastuseks teie küsimusele ütlen, et rannakarjamaid peame me väga oluliseks, need on nii keskkonnaliselt kui ka lähtuvalt ühtsest põllumajanduspoliitikast olulised piirkonnad ja nendega Põllumajandusministeerium koos keskkonnaspetsialistidega tegeleb. Just nimelt selle aasta alguses otsime sobivaid lahendusi, sest tegemist on eriliste piirkondadega, mitte ainult Eestis, vaid ka Euroopa Liidus. Nii et milline on nägemus, ka see selgub Põllumajandusministeeriumi poolt. Igal juhul väärivad nad õiget hooldamist ja loomulikult ka toetamist.

Aitäh! Selle teema kohta viimane küsimus, palun, kolleeg Ivari Padar!

Aitäh! Lugupeetud proua minister! Avalikkusele jääb mulje, et Põllumajandusministeerium tegeleb pidevalt teise- ja kolmandajärguliste probleemidega - sellised tõusiklikud ja pompoossed ministri vastuvõtud Estonias, kokaraamatud - ja ministeerium on muutunud justkui köögi- ja vastuvõtuministeeriumiks, lahendamata neid probleeme, mis kas või täna meil siin üles tulevad. Pikk teema on rannakarjamaad, millega on tegeldud poolteist aastat. Proua minister! Kas teile ei tundu, et oma tegevusega te kahjustate maaelu mainet?

Tänan, austatud küsija! Ma ei tea, kas te tahtsite oma pika sissejuhatusega väita, et vabariigi aastapäeva ei peaks tähistama ning põllumajandus- ja maaelusektorit ei peaks selle sündmuse puhul n-ö tänama ja vastu võtma. Mis puutub teie etteheitesse, siis julgen väita, et Põllumajandusministeerium on siiani tegelnud ja tegeleb ka edasi vajalike tegevustega.

Aitäh, proua põllumajandusminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Läheme järgmise teema juurde. Järgmine vastaja on majandus- ja kommunikatsiooniminister. Palun, kolleeg Juhan Parts!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Tahtsin küll käsitleda palju põhimõttelisemaid valitsuse tööd käsitlevaid küsimusi, aga me ei saa üle ega ümber eelmisel nädalal Eesti Televisioonis avalikustatud miljoni euro skandaalist. Reformierakond on väidetavasti küsinud üks miljon eurot selle toetuse eest, et teie soov, raudtee tagasiostmine, saaks teoks. Teie esimene reaktsioon oli, et te olete jahmunud, mis oli mõistetav. Te nõudsite selgitusi, teie ja teie erakond, oma koalitsioonipartnerilt ja pidite need saama esmaspäeval toimunud koalitsiooni koosolekul. Minu küsimus ongi: kas te saite need selgitused? Palun jagada neid selgitusi ka Riigikogule ja Eesti avalikkusele! Me kõik ootame, et selles küsimuses saabuks mingisugunegi lootus tõele.

Palun, härra majandus- ja kommunikatsiooniminister!

Suur tänu, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud küsija! Kõigepealt, mis puutub sellesse Burkhardti skandaali või kuidas seda nimetada, siis mul ei ole selle kohta selgeid ja kindlaid fakte ja ma ei taha ka emotsioonidest tulenevaid hinnanguid anda. Esmaspäevasel koalitsiooni nõupidamisel oli see teema tõepoolest üleval ja selle kohta ka meie koalitsioonipartnerid selgitusi andsid. Millisel määral need kedagi rahuldasid, see on juba igaühe enda otsustada. Aga ma tahan öelda, et ma tahaksin meie koalitsioonipartnereid kaitsta, sest minu ettekujutuses see, mis praegu Reformierakonna ümber seoses selle skandaaliga toimub, meenutab mulle omaaegse Rüütli lapselastega seotud skandaali ülespuhumist. Isegi tehnika on sama ja detailid on samad, kattumine on ka nüanssides: "Pealtnägija" alustas, Eesti Ekspress võimendas jne. Teiste sõnadega: ma ei arva, et selles asjas oleks kõik selge ja üheselt mõistetav ka nüüd, kui Reformierakond on esimesi selgitusi jaganud, aga ma tahaksin neid põhimõtteliselt kaitsta.

Aitäh! Palun, kolleeg Juhan Parts, täpsustav küsimus!

Aitäh! Teie vastus üllatas mind natuke, te tahate kaitsta ja eks teid on ka kaitstud. Aga ma tulen nüüd natuke laiemasse konteksti. Reedene The Economist, üks maailma juhtivaid poliitika- ja majandusajakirju, andis Eestis toimuvale viimase kümne aasta jooksul esmakordselt üsna kriitilise hinnangu. Seal olid märksõnad "kahtlased raudtee tagasiostu tehingud", "ohjeldamatu korruptsioon Eesti valitsuses", "naeruväärne lühinägelik erakondade poliitika" jne. See on The Economisti arvamus, The Economisti toimetuse hinnang Eestile. See ajakiri on Eesti arengut alati üsna positiivselt kajastanud. See on Eesti maine jaoks väga tõsine küsimus ja need n-ö vastastikused kaitsmised, asjade selgeksrääkimata jätmine kahjustavad Eesti mainet.

Küsimus!

Küsimus: kuidas te kommenteerite The Economistis öeldut ja mida teie valitsusliikmena kavatsete teha, et Eesti maine allakäik ei jätkuks?

Suur tänu, lugupeetud küsija! See artikkel on kindlasti väga huvitav, aga sellessamas The Economistis on veel üks teine artikkel, mida minu teada eesti keelde tõlgitud ei ole ja mis võib meie maine seisukohalt olla isegi olulisem. Nimelt, kui te selle läbi loete, siis te avastate, et seal on kirjutatud, et proportsionaalne tulumaks, kõigile võrdne tulumaks on Ida-Euroopas taandumas, on aru saadud, et see toob kaasa ainult kahju ja see eksperiment ei ole ennast õigustanud. Niisiis, peale selle, et seal antakse hinnang raudteeküsimustele, antakse seal hinnang ka meie maksusüsteemile, aga millegipärast, kui üks on vähemalt eesti keelde tõlgitud, siis teisest on vaikitud. Ma kutsun üles mitte lugema seda ajakirja valikuliselt, vaid võtma ette kõik küsimused, mis seal on esile toodud. Mis puutub nendesse küsimustesse, mis seal on raudtee kohta toodud, siis me sammume ühes rivis Suurbritanniaga, me sammume ühes rivis Uus-Meremaaga, kes samuti ostsid raudtee tagasi, kes peavad seda õigeks ja, nagu te näete, mõlemal juhul on see ennast õigustanud. Ma ei kahtlegi, et see õigustab ennast ka Eesti puhul, isegi kui see mõnes endises investoris tekitab kibedust ja soovi kuidagi kätte maksta selle eest, mis on toimunud. Väga kahju, kui asjadesse nii suhtutakse ja sellega isegi The Economistini välja jõutakse.

Aitäh! Palun, kolleeg Juhan Parts, teine täpsustav küsimus!

Aitäh! Mina isiklikult olen lugenud ka neid teisi artikleid, millele te viitate, aga ma ei küsinud ju nende kohta. Minu küsimus käib tegelikult ka meie valitsuse osa (sealhulgas on teie ja teie erakonna osa üsna oluline) selgeksrääkimise kohta selles ühe miljoni euro skandaalis. Ma ei taha öelda, et see võib-olla ei olegi skandaal, aga selgeksrääkimine on kindlasti oluline selleks, et meie maine enam allapoole ei läheks. Minu küsimus ongi pigem selle kohta, mida te veel kavatsete teha, et Eesti avalikkus ja kõik need, kes jälgivad, mis Eestis toimub, saaksid usutava, tõepärase vastuse, mis toimus, kas küsiti raha poliitilise otsuse eest või mitte.

Aitäh! Te panite tähele, et ma olin oma väljendustes küllalt ettevaatlik. Sellel oli tegelikult lihtne põhjus, nimelt, ma ei olnud sellel koalitsiooninõukogu istungil, seal olid minu erakonnakaaslased ja nemad said ka selgitusi ja arutasid seda teemat. Aga kahtlemata tahan ma oma teadmisi selles valdkonnas täiendada. Ma tahan öelda nende küsimuste kohta, mis on üles tõstetud, järgmist. Vaadake, see, et küsiti annetust, on ilmselt selge. Kuidas seda tõlgendada, selle kohta peaksid ilmselt selgitusi andma teised inimesed, mitte mina siin teie ees. Kuigi, muidugi, see on meile tähtis küsimus ja kui meie käest on päritud, miks me kohe sõna võtsime ja olime üsna kriitilised, siis see on ka selge. Me oleme see erakond, kes aasta-poolteist on tegelnud raudtee tagasiostmise küsimustega. See on läinud väga raskelt ja võib-olla isegi keerulisemalt, kui väljapoole paistab. Meile on eriti tähtis, et sellele tehingule ei langeks ühtegi varju. Ma tahan öelda ka selle kohta, et te tarvitasite mõistet, et see oli minu soov - raudtee tagasi osta. Jah, see oli ka minu soov ja ma ei ole seda kunagi varjanud, aga ka väga paljude teiste poliitikute soov, mida kinnitas see häälte hulk, mis Riigikogus anti selle otsuse poolt. Nii et sõltumata ühe või teise poliitiku konkreetsest käitumisest ja sellest, kas see muutis poliitikat või ei muutnud, otsus tehti siin Riigikogu saalis ja täiesti avalikult.

Aitäh! Selle teema kohta kaks viimast, kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kolleeg Ken-Marti Vaher!

Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Ma jätkan sealt, kus Juhan Parts lõpetas. Te väitsite esimesele küsimusele vastates, et te sooviksite kaitsta oma koalitsioonipartnerit Reformierakonda selles n-ö väljapressimise juhtumis, tõenäolises väljapressimise juhtumis. Aga te ei täpsustanud, milliste argumentidega te tahaksite kaitsta. Eelmisele küsimusele vastates te ütlesite, et annetus ilmselt tehti vahetult enne poliitilist otsust, milleks oli taasriigistamine. Nagu me teame, Reformierakond oli aastaid tagasi erastamise üks vedajaid, nüüd olid nad aga taasriigistamise n-ö kaasajooksikud. Kas te võite põhjendada oma kaitseargumente?

Aitäh! Kui ma rääkisin sellest, et ma tahaksin oma koalitsioonikaaslasi kaitsta, siis kõigepealt juhin ma tähelepanu sellele, et kui rääkida, et tõenäoliselt toimus niisugune annetus, siis mina seda sõna "tõenäoliselt" ei tarvitanud. Ma tahan öelda, et annetusel ja pistisel on kindlasti suur vahe, ja ma arvan, et oluline olekski selgeks saada, mida siis õieti taheti, kas jutt oli ühest või jutt oli teisest. Ma mõistan, et jutt oli ikkagi annetusest.

Selle teema kohta viimane küsimus, palun, kolleeg Liina Tõnisson!

Tänan, härra eesistuja! Olukorrast riigis. Eile hommikul võtsite te, lugupeetud majandusminister, siin saalis üsna tavatul kombel tagasi valitsuse esitatud reklaamiseaduse eelnõu. Rõhutan: valitsuse esitatud. Oma kõnes te desinformeerisite üldsust, öeldes, et sellega te kaitsete n-ö alkoholireklaamituru laienemist. Vastupidi, selle sammuga andsite te alkoholi reklaamimiseks jällegi suured vabadused. Ma pean silmas, et seaduse tagasivõtmisega läks kaduma regulatsioon, mille järgi kõikide haridusasutuste sees ja ümbruses, spordirajatiste sees ja ümbruses on reklaamid keelatud. Sealt läks kaduma see teade alkoholireklaamis, et alkohol võib kahjustada tervist jne. Öelge, palun, kas teil selle kõne pidamise hetkel oli olemas valitsuse otsus. Teatavasti esitab siia saali eelnõusid valitsus. Sel juhul öelge, palun, miks ei esinenud siin meie ees tavaliselt ...

Aeg on läbi.

Aitäh! Ei olnud see minu samm tavatu midagi, ka varem on ministrid eelnõusid siin saalis tagasi võtnud. Ma saan aru, et see teid väga riivas ja riivas mitmeid teisi, kes püüavad saavutada alkoholile paremaid väljavaateid Eesti reklaamiturul. Te ütlesite, et üht-teist läks kaduma. Jah, aga rohkem oleks läinud kaduma siis, kui see seadus oleks vastu võetud. Kui see seadus oleks vastu võetud, siis oleksid Eesti noored, õpilased, lapsed sel ajal, kui nad kõige rohkem telerite ees istuvad, saanud selle portsjoni alkoholipropagandat, millega ma muidugi ei saanud nõustuda. Selle peale võib vastu väita, et nad saavad selle portsjoni ka praegu. Vahe on, muide, siiski olemas. Kui me oleksime selle seaduse vastu võtnud, siis, andke mulle andeks, kolmeks-neljaks järgnevaks aastaks oleks olnud üsna hooletu, et see kõik jääb kehtima ega tule mingeid muudatusi ja telekas käiab ikka edasi seda propagandat viina kasuks ja viina poolt. Nüüd, kui see seaduseprojekt on tagasi võetud, ma loodan, et järgmise valitsuse ajal ja järgmise parlamendikoosseisu ajal on palju paremad väljavaated sellega uuesti parlamenti tulla ja lahendada asi sellisel viisil, et ka alkoholivastase propaganda huvid oleks realiseeritud.

Aitäh, härra majandus- ja kommunikatsiooniminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Järgmine küsimus on siseministrile. Palun, kolleeg Helir-Valdor Seeder!

Aitäh! Austatud siseminister! Detsembri keskel peksis raevunud mees ligikaudu poole tunni vältel maakonnakeskuse ühe käidavaima tänava ääres naist ja last, ilma et korravalvurid teda tõkestama oleksid jõudnud. Inimesed helistasid tol õhtul abi saamiseks politseisse, aga sealt said nad vastuseks, et ühtegi vaba patrulli ei ole. Kolm aastat tagasi, kui Eestis likvideeriti maakondades politseiprefektuurid ja moodustati neli suurt prefektuuri, siis politseijuhid kuni kõige kõrgema tasemeni ja siseminister lubasid (ma tsiteerin), et seni töös olnud kahe patrulli asemel hakkab maakonnas väljas käima neli politseinike meeskonda, kaks maakonnakeskuses ja kaks mujal. Tol päeval oli kahjuks kogu maakonna peale üks patrull.

Küsimus, palun!

Öelge, palun, miks oli üks patrull, kuhu need patrullid on kadunud ja mis üldse on nelja prefektuuri moodustamise järel maakonna inimese jaoks paremaks muutunud.

Austatud Riigikogu esimees! Hea küsija! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Kui me vaatame politsei isikkoosseisu, siis 2007. aasta 1. jaanuari seisuga töötas politseis kokku 4391 ametnikku, kellest 3239 olid politseiametnikud, neist 1767 korrakaitsepolitseiametnikud ja 1192 kriminaalpolitseiametnikud. Vaadates üldse politseiorganisatsiooni isikkoosseisu, siis 2003. aastal oli politseiorganisatsioonis 3553 politseinikku, 2006. aastal 3239. See näitab politseinike arvu vähenemist. On väga palju objektiivseid ja loomulikult subjektiivseid põhjusi, miks see olukord praegu on selline, nagu ta on kujunenud. Politsei eesmärk on tõesti võimalikult palju politseiametnikke tänavatele tuua. Selleks on politseitöö ümber korraldatud ka politseiorganisatsioonisiseselt. Ehk kui varem politseiametnikud istusid korrapidamisteenistuses, võttes vastu telefoni, siis praegu täidavad neid ülesandeid politseiasutustes teenistujad ehk mitte politseiametnikud, seda just nimelt eesmärgiga politseiametnikke tänavatele viia. Mul on küll kahju praegu öelda, et ma ei oska seda fakti konkreetsemalt kommenteerida, kuid ma olen valmis selle endale selgeks tegema ja teile vastuse andma, miks tollel päeval, tollel hetkel ei jõutud reageerida nii kiiresti, kui oleks tegelikult vaja olnud.

Aitäh! Palun, kolleeg Helir-Valdor Seeder, täpsustav küsimus!

Aitäh! Enne prefektuuride liitmist oli Viljandimaal kaks alaliselt tegutsevat patrulli, lubati nelja, tänaseks on järele jäänud üks. Nendest muredest, millest te rääkisite, oleme me tegelikult korduvalt kuulnud, aga lahendusi me tänaseni kuulnud ei ole. Ma kuulsin vanemkomissari kommentaari, kes ütles, et kogu maakonna peale on neil igal õhtul keskmiselt üks tavaline ja üks liikluspatrull. Seekord, pühapäeva õhtul polnud neil eraldi liiklusautot väljas. Lisajõude kasutab politsei reede- ja laupäevaõhtuti, siis on mõned konstaablid väljas omast vabast ajast, aga rohkem neid kasutada ei saa. Tundub, et politsei on muutunud juba n-ö vabatahtlikuks organisatsiooniks ja me ei suuda enam maakonnakeskuses elementaarset korda garanteerida, kusjuures kahest patrullist, ma rõhutan, on alles jäänud üks, neid ei ole mitte neli. Minu teada toimetati juurdlust ja leiti, et operatiivtegevuses ei olnud mingeid puudusi, vaid viga on süsteemis. Kes vastutab, kui aastaid on viga süsteemis?

Aitäh küsimuse eest! Eks me peaksime kõik peeglisse vaatama, sest politsei aastatepikkune alarahastamine ongi need jäljed jätnud. Muuta aastaga totaalselt organisatsiooni, isikute hulka ei ole võimalik, seda tean mina ja teate täpselt samamoodi ka teie. Organisatsiooni maine, organisatsiooni kultuur, süsteem on vaja tegelikult uuesti üles ehitada. Miks peaksid noored inimesed minema tööle politseiorganisatsiooni, kui seal ei maksta piisavalt palka, kui seal ei ole tollel hetkel ka korralikke töötingimusi? Neid ei saa muuta üleöö. Kui me vaatame 2006. aasta lisaeelarvet, lisapalgaraha, ja kui me vaatame 2007. aasta kasve, siis ma olen veendunud, et politseiorganisatsioon astub suure sammu edasi ja selliseid juhtumeid jääb järjest vähemaks.

Aitäh! Palun, kolleeg Helir-Valdor Seeder, teine täpsustav küsimus!

Aitäh! Ma loodan samuti nagu teiegi, et olukord tulevikus paraneb. Küsin rahaliste võimaluste kohta, millele te ka viitasite, et politseinike madalad palgad ei võimalda politseid täies ja soovitud mahus komplekteerida. Aga tuletan siinkohal kohe meelde, et Eesti riigieelarve kasvab enneolematu kiirusega, Vabariigi Valitsus esitas Riigikogule eelarve ja Riigikogu kiitis selle heaks enam kui miljardikroonise ülejäägiga ehk me ei kasutanud seda raha jooksvateks kuludeks, ei palkadeks ega muuks, leidsime, et seda raha ei ole vaja suunata nendeks kulutusteks. Siit minu küsimus: politseinike palka, politseiametnike palka sellel aastal minu teada tõsteti, aga kuidas on lood mittemundrikandjatega? Kas vastab tõele, et nende palgatõusuks tegelikult raha ei olnud, et vastavalt palgaastmestikule, mis heaks kiideti, tõsteti miinimumpalka ja lisatasude vähendamisega tõusis palgaastmestik, aga mitte reaalne palk?

Aitäh küsimuse eest! Jah, politseiametnike palk kasvas keskeltläbi 30%. Möödunud nädala Vabariigi Valitsuse istungil kinnitati riigiametnike palgamäärad. Sellega tõusis kogu riigis ka nendel teenistujatel, kes töötavad politseiorganisatsioonis, keskmiselt 40% mitte ainult palgamäär, vaid kogu sissetulek.

Aitäh! Selle teema kohta kaks viimast küsimust. Palun, kolleeg Ken-Marti Vaher!

Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Kriminaalmenetlusregistri andmed näitavad hämmastaval kombel seda, et eelmisel aastal vähenes politsei uuritavate korruptsioonijuhtumite arv. Kui 2005. aastal alustati peaaegu 200 pistise või altkäemaksuga seotud võimaliku kuriteo uurimist, siis 2006. aasta 11 kuuga tehti seda alla 100 juhtumi puhul. Sama puudutab n-ö kohtuotsuse kätte saanud kuritegusid ja süüdimõistetud persoone. Tegelikult on need andmed vastupidised sellele, mida teie olete avalikkuses öelnud. Minu küsimus on väga lihtne: kuidas te põhjendate, härra minister, seda, et korruptsioonijuhtumite uurimine on selle valitsuse ajal tegelikult oluliselt aeglustunud? Üks palve ainult, härra minister: ärge palun vastake, et korruptsioon selle valitsuse ajal on lihtsalt vähenenud!

Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et ma ei vasta selle vastusega, mida te minult eeldasite. 2006. aastal registreeris politsei 472 korruptsiooniga seotud kuritegu, mis näitab 15% kasvu, võrreldes 2005. aastaga. Minu andmetel registreeriti kõige rohkem (173 fakti) ametialast võltsimist. Nii et jah, kusagil andmetes on väikene lõtk sees, sest minu andmed näitavad hoopis teistsuguseid arve. Kui 13% ja 15% on kasv, siis see näitab kasvu, mitte kahanemist.

Aitäh! Viimane küsimus, palun, kolleeg Mark Soosaar!

Lugupeetud siseminister! Teatavasti on valimiskampaania aktiivne periood alanud. Tahan teie käest küsida, kuidas te hindate olukorda Pärnumaal, kus teie erakonnakaaslased eesotsas Pärnu linnapea Mart Viisitammega ilmuvad väga kummalises olukorras rahvaga kohtuma. Pärast Pärnu-Jaagupi kohtumist räägitakse Halinga vallas juba, et linnapea on ilmunud rahva ette relvastatult, pärast kohtumist Kilingi-Nõmmel tulevad kaebused, et on palgatud eraturvafirma ja sorteeritakse inimesi nende poliitiliste veendumuste põhjal, keda lasta saali, keda mitte. Mis siis tulekul on? Kas tulekul on kodusõda või hoopis midagi muud? Kuidas teie hindate seda olukorda, mis tasapisi tekkima hakkab?

Aitäh küsimuse eest! Tõesti, ka mina kandideerin Pärnumaal, Keskerakonna nimekirjas esinumbrina ja mul küll puudub selline informatsioon, mida te praegu esitasite. Kommenteerides Mart Viisitamme ja relvakandmist, siis tean ka mina meediast, et tal on relvakandmisõigus. Iga inimene otsustab ise, kas ta kannab oma relva ja kus ta kannab, kui talle selleks õigus on antud. Mul on väga raske seda kommenteerida, kuna mul see informatsioon puudub.

Aitäh, härra siseminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Järgmine küsimus on põllumajandusministrile. Palun, kolleeg Jarno Laur!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Aulik põllumajandusminister! On mõistetav, et kõigi nende toitlustusprogrammide ja vastuvõttude korraldamine ei jäta just palju aega muu ja vähem tähtsa jaoks, aga põllumehi vaevab vastu kevadet üks küsimus. Nimelt, mis saab reformimata riigimaast? Väga täpne küsimuse sõnastus on selline: kes otsustab praegu riigiomandis oleva maa, sealhulgas reformimata riigimaa ajutisse põllumajanduslikku kasutusse andmise?

Palun, proua põllumajandusminister!

Aitäh, austatud küsija! Kindlasti tegelevad selle küsimusega nii kohalikud omavalitsused, Keskkonnaministeeriumi haldusala ametid kui ka Põllumajandusministeerium. See on samamoodi jätkuprobleem ja nendel maadel, mis praegu on renditud põllumajandusmaad, on vastavad lepingud olemas.

Aitäh! Palun, kolleeg Jarno Laur, täpsustav küsimus!

Vaadake, proua minister, asi on nimelt selles, et eelmise aasta 17. augustil tunnistas Vabariigi Valitsus kehtetuks ühe määruse, mis oli kehtinud juba 1993. aastast ja mis reguleeris reformimata riigimaa ajutisse kasutusse andmise, ta andis sellekohase voli kohalikele omavalitsustele. Praegu puudub kohalikel omavalitsustel võimalus sellesse protsessi sekkuda või mingeid otsuseid langetada. Te väitsite, et sellega tegelevad Keskkonnaministeerium ja Põllumajandusministeerium. Ma tahan küsida: mida peab tegema üks põllumees, kelle poole Keskkonna- või Põllumajandusministeeriumis pöörduma, kui ta tahab reformimata riigimaad ajutisse põllumajanduslikku kasutusse saada?

Tänan, austatud küsija! Kõigepealt peab ta ikkagi pöörduma kohaliku omavalitsuse poole. Neid küsimusi me oleme lahendanud koostöös omavalitsustega, kui ma õigesti mäletan, ka sellel sügisel. Eelkõige tuleb selles küsimuses pöörduda kohalikku omavalitsusse, kui ollakse huvitatud kõne all olevast maast.

Aitäh! Palun, kolleeg Jarno Laur, teine täpsustav küsimus!

Aitäh! On tõepoolest üllatav kuulda, et need asjad on liikunud edasi ka pärast 17. augustit, kui see kord kehtetuks muudeti. Võib-olla te valgustate seda saali ja põllumehi, millise õiguse alusel ja mida need kohalikud omavalitsused saavad otsustada ja peavad otsustama seoses nende taotlustega.

Tänan väga! Kindlasti vajab see kord täpsemalt meeldetuletamist, aga ütlen veel kord, et kohalikul omavalitsusel on ülevaade sellest, millised need reformimata maad parasjagu selles piirkonnas on.

Aitäh! Selle teema kohta kaks viimast küsimust. Palun, kolleeg Igor Gräzin!

Põllumajandusministeerium jagab 300 000 krooni eest puhvaikasid, eesti keeles jopesid. Kellele, mille eest, kuidas, mis rahaga? Niisiis, puhvaikad - millised, mis rahaga, kellele ja miks Põllumajandusministeerium, kas see on teie tegevus või äri?

Tänan, austatud küsija! Ma arvan, et te peate silmas Euroopa Liidu rahastatava maaelu arengukava tehnilise abi vahendeid ja selle eest tellitud reklaamivahendeid. Kui te neid mõtlete, siis selline fakt on tõepoolest olnud. Minule teadaolevalt on neid jagatud nii põllumajanduse arengu nõukogu liikmetele kui ka maaelu arengukavaga üldiselt seotud inimestele, et propageerida Euroopa Liidu ühtset põllumajanduspoliitikat.

Aitäh! Selle teema kohta viimane küsimus, palun, kolleeg Mark Soosaar!

Lugupeetud põllumajandusminister! Vaadake, mina ei saa ühest asjast aru. Rahvaliidu valitseda on kaks ministeeriumi: Põllumajandusministeerium ja Keskkonnaministeerium. Mõlema ministeeriumi silmaringis ja valitsemisalas on ju tegelikult need reformimata riigimaad. Ja mis me näeme? Me näeme seda, et ümber linnade ehitatakse väga väärtuslikud põllumaad maju täis ja samal ajal ei anta linnades reformimata riigimaad linna käsutusse. Räägime konkreetselt. Tallinnas on reformimata riigimaad umbes 40% ulatuses, teistes linnades vähem. Näiteks Pärnuski on lausa karjuv vajadus, et rannaparki planeeritav hiiglaslik kortermaja ehitataks rahva survel ja üldsuse arvamuse põhjal reformimata riigimaale, kuid millegipärast asjad ei liigu. Kas teil omavahel, kahe ministeeriumi vahel siis koostööd ei ole, et reformimata riigimaa saaks lõpuks omaniku?

Tänan teid küsimuse eest! See kuulub siiski kohaliku omavalitsuse pädevusse. See, mida on vaja Põllumajandus- ja Keskkonnaministeeriumi koostööks, on olemas olnud.

Aitäh, proua põllumajandusminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Võtame järgmise teema. Vastaja on majandus- ja kommunikatsiooniminister. Palun, kolleeg Ken-Marti Vaher!

Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Te olete poolteist aastat olnud Eesti Raudtee taasriigistamise n-ö läbisuruja ja vedaja. See teil ka valitsuserakondade, eelkõige verevenna Reformierakonna toel õnnestus. Nüüd on selgunud, eelmisel nädalal tuli see ootamatult avalikuks, et taasriigistamise toetamise ajendiks oli Reformierakonna jaoks tegelikult hoopis muu. Reformierakond on alati olnud erastamise suur toetaja, ärastamiste suur toetaja, nüüd aga oli nende ajendiks teenida päris hulk eurosid selle tehinguga, üritades vahetult enne taasriigistamist saada raha raudtee omanikelt. Minu küsimus on lihtne. Härra minister! Kuidas teie suhtute sellesse, et teie valitsuspartner üritas selle suure otsuse, riigi jaoks väga kalli otsuse pöörata oma kasuks?

Palun, härra majandus- ja kommunikatsiooniminister!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud küsija! Ma tahan kõigepealt tunnustust avaldada. Reformierakonnal nii nagu teistelgi parlamendierakondadel oli kindlasti suur osa selles, et Eesti Raudtee sai taas riigi omandisse. Aga ma siiski ühegi partei, ka mitte Keskerakonna üksikpanust ei tähtsustaks üle, sest peamine otsus, mis tehti, tehti ikkagi siin saalis ja tehti suure häälteenamusega. Absoluutne enamus siin saalis oli selle poolt, et raudtee tagasi osta. Mis puutub sellesse, et Reformierakond muutis oma poliitikat, siis ma tahan täpsustuseks öelda, et Reformierakonnas oli nende vaidluste käigus inimesi, kes olid algusest peale tagasiostmise poolt ja kaitsesid seda seisukohta. Mul on näiteks meeles Igor Gräzini esinemised sel teemal majanduskomisjonis. Oli ka inimesi, kes olid algusest peale tagasiostmise vastu või vähemalt esitasid tingimusi, mida tundus, et ei ole võimalik täita, nagu näiteks Rein Lang. Nii et ma ei ütleks, et kõigi poliitika oleks siin muutunud. Poliitikat oli ilmselt sama erinevat, nagu on inimesigi. Ma tahan veel kord rõhutada, et minu meelest ei ole tõestatud ju midagi. On esitatud süüdistusi, nende paikapidavuse või mittepaikapidavuse peaks aeg välja selgitama. Nagu ma ütlesin, ma ei tahaks, et me Reformierakonnale annaksime hinnanguid, omamata selgeid ja kindlaid fakte.

Aitäh! Palun, kolleeg Ken-Marti Vaher, täpsustav küsimus!

Härra minister! Ma tahan saada teie hinnangut, nii nagu mitmeid hinnanguid siin infotunnis on erinevate Keskerakonnaga seotud afääride kohta jaganud peaminister Ansip. Eelmisel nädalal selgus, et vahetult enne ühe olulise riikliku otsuse tegemist käis Reformierakonna esindaja küsimas raha Eesti Raudtee omanikelt. Eesti Raudtee üks omanik on seda nimetanud avalikult väljapressimiseks, teine omanik on esialgu neid sõnu kinnitanud, igal juhul on ta kinnitanud, et raha küsiti ja raha küsiti vahetult enne taasriigistamise otsuse tegemist. Taasriigistamise otsuse suhtes oli otsustav Reformierakonna hääl siin Riigikogus. Millise hinnangu te annaksite ministri ja poliitikuna sellele käitumisele? Millega tegemist on?

Ma tahan selle kohta öelda niimoodi, et kui ei oleks olnud seda omaaegset raudtee mahamüümist, pärast mida kolm parteid said silmatorkavalt toetuseks BRS-i käest ligikaudu kümme miljonit krooni, kui mul ei oleks seda fakti, siis ma ütleksin praegu väga selgelt, et midagi niisugust Eesti poliitikas ei saa olla. Paraku, korra on olnud. Praegusel juhul seda väidet, et tegu oli väljapressimisega, ma arvan, peaks selgitama pigem Reformierakond, aga minu arvates on selle väite esitaja juures silmatorkav ikkagi tema kibestumus ja see, et ta on tegelikult meid kõiki süüdistanud. Ta on meid kõiki süüdistanud selles, et me saame kuskilt mujalt mingeid juhtnööre, me ei ole oma tegevuses vabad jne. Saadikute absoluutset enamust on selles süüdistatud. Me teame, et me talitasime oma parema äranägemise järgi, soovides head Eesti riigile ja Eesti rahvale ning raudtee tagasiostmisega me seda ka saavutasime. Mis puutub miljonisse eurosse (küsimus oli ka euro tuleku kohta), siis see on muidugi suur raha. Miljoni euro eest saaksid Tartu ja Võru koolilapsed tasuta koolitoidu kätte. Miljonist eurost tuleks iga Tallinna pensionäri kohta 160 krooni. Nii et selle rahaga võiks Eesti majanduse ja eriti sotsiaalelu arendamiseks palju ära teha.

Aitäh! Palun, kolleeg Ken-Marti Vaher, teine täpsustav küsimus!

Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Vaadates seda intervjuud, mida "Pealtnägija" üle kandis ja mis on ka Internetis kõikidele kättesaadav, ei nimetaks ma seda küll Burkhardti skandaaliks. Minu arust oli see tehtud väga siiralt ja inimese poolt, kes ei mõtle välja. Aga eks hinnanguid ole tõenäoliselt erinevaid. Selles Eesti Ekspressi artiklis olid tõesti veel mõned huvitavad väited ära toodud. Üks nendest, härra Burkhardtile kuuluv, oli see: "Oli spekulatsioone, et me pidanuks maksma erinevatele erakondadele, nagu Vene transiidifirma Severstaltrans tegi." Severstaltransi juht on teatavasti kurikuulus Andrei Filatov. Filatov oli ka öelnud Burkhardtile eelmise aasta lõpul, et võtku aga see pakkumine vastu, mis neile oli esitatud, kuna asjad lähevad nende jaoks ainult hullemaks. Minu lihtne küsimus on: kas Filatovi poolt nimetatu võis puudutada mingit konkreetset persooni või konkreetset erakonda?

Aitäh! Ma arvan, et härra Burkhardtile ongi omane see, et ta ütleb enne, kui mõtleb, mida ta just ütleb. Ka varem on esinenud juhtumeid, kus ta on öelnud seda, millest ta hiljem peab ühel või teisel viisil taanduma. Ma arvan, et see sobib ka teie küsimuse teisele poolele vastuseks.

Selle teema kohta kaks viimast küsimust. Palun, kolleeg Marko Pomerants!

Aitüma, lugupeetud eesistuja! Hea minister! Eurode tulek on meie teema. Eurod saab vahetada kroonideks ja kroonide eest saab osta näiteks alkoholireklaami. Siin saalis on kolleeg Liina Tõnisson veidikene erutunud ja seda põhjendatult. Tema arvab, et te valetate, mina ütlen tagasihoidlikult, et te moonutate oluliselt tõde, kui te räägite, et te olete asunud reklaamiseadust tagasi võttes Eesti rahva tervise kaitsele. Sellepärast, et see olukord, mis praegu seal seaduses on, jääb kehtima ja, nagu te prognoosite, kolmeks-neljaks aastaks võib-olla. Riigikogus oli olemas võimalus, et raadios ja televisioonis lubatud reklaamiaega vähendada. Milles siis teie rahva tervise kaitse seisneb, härra Savisaar?

Vaadake, me mõtleme proua Tõnissoniga, kellele te viitasite, erineval viisil. Tema mõtleb sellele, kuidas alkoholireklaami televisioonis säilitada, mina mõtlen näiteks palgareformist. Ma olen väga uhke selle üle, et palgareform on juba algatatud. Selle üle, et politseinike palgad tõusevad sel aastal 30%, tervishoius tõusevad palgad 25%, kui see nii kokku lepitakse, õpetajatel ligi 20% jne. Ma arvan, et see on palju tähtsam kui küsimus sellest, et televisioonis oleks viina- ja muu alkoholi reklaam, mille pärast mõned siin muidugi väga südant valutavad ja ma mõistan seda. Kui ma läksin praegu natuke teemast kõrvale, siis kindlasti mitte rohkem kui selle küsimuse esitaja.

Aitäh! Kolleeg Liina Tõnisson, kas protseduuriline küsimus? Küsimuse esitamiseks on aega üks minut.

Lugupeetud härra majandusminister! Mis õigusega teie väljendate minu mõtteid? Teie peas ei ole minu mõtteid. Ma ei ole mitte kusagil väljendanud soovi laiendada alkoholireklaami. Kogu seaduse mõte oli suunatud alkoholireklaami korrastamisele. Kui siin saalis oleks otsustatud valitud saadikute poolt, millal algab alkoholireklaam, siis oleks see olnud nende saadikute otsus, aga mitte Liina Tõnissoni otsus. Nii et, palun, ma ootan vabandust minu mõtete väljendamise eest siin saalis!

Aitäh! Selle teema kohta viimane küsimus, palun, kolleeg Igor Gräzin!

Ma saan aru, et härra Burkhardtil on tõerääkimisega olnud probleeme ja need probleemid kahtlemata ei kao. Oleks narr, kui ma ütleksin, et Ken-Marti Vaher petab või valetab, ta lihtsalt räägib nii nagu Burkhardt. Sellepärast ma tahan küsida, aidates ka kolleeg Ken-Marti Vaherit. Õieti on see jah-ei-küsimus. Kas Burkhardti süüdistuste taga on olemas ... Mis süüdistused? Ühesõnaga, kas selle Burkhardti lobisemise taga on ka mingeid fakte? Jah või ei. Ja Ken-Marti ei ole milleski süüdi, ta lihtsalt loeb, mida Burkhardt räägib, ja arvab, et see on tõsi.

Aitäh! Minu heal tuttaval härra Burkhardtil ja minu heal vanal sõbrataril Liina Tõnissonil on üks ühine joon: mõlemad saavad asjadest sageli valesti aru. Ma tahan proua Tõnissoni repliigi peale öelda, et hoidku jumal selle eest, et mina oleksin tema mõtteid väljendanud. Sellele, et tegu oli temaga, viitas ka härra Pomerants ja ma pidin sellele vastama, nii nagu meie kodukord ette näeb. Mis puutub faktidesse, siis minul ei ole mitte ühtegi fakti selle jutu tõestamiseks või ümberlükkamiseks, mida rääkis härra Burkhardt, aga ilmselt ei kuulu ka minu kohustuste hulka neid siin esitada. Igatahes saame kõik aru, et valimisteni on poolteist kuud ja seetõttu soovitaksin mis tahes skandaalide ülespuhumisega siin saalis olla tagasihoidlik, sest, uskuge mind, need ei lähe lihtsalt praegu väga peale.

Aitäh! Kolleeg Ken-Marti Vaher, kas protseduuriline küsimus?

Jah, kuna minu nime nimetati.

See ei kehti. Nime nimetamine ei kehti infotunnis, see kehtib läbirääkimistel. Proua Ela Tomson, kas protseduuriline küsimus? Palun!

Jah, härra juhataja! Mul ongi teile protseduuriline küsimus. Kas te peate loomulikuks, et kui Riigikogu liige küsib ministrilt reklaamiseaduse kohta, siis minister vastab talle oma mõtetest palkade tõstmise kohta? Kas te ei peaks siin sekkuma? See ei ole ju vastus sellele küsimusele.

Aitäh! Nii küsija kui ka vastaja valivad ise teema ja väljundi, kuidas nad küsivad ja vastavad. Läheme edasi. Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Järgmine küsimus on siseministrile. Palun, kolleeg Kadi Pärnits!

Aitäh! Härra minister! Ma väga loodan, et teie vastate küsimusele, mille ma praegu esitan. Te terve eelmise aasta rääkisite, et päästjate miinimumpalk peaks olema 7500 krooni. Härra minister! Tänaseks on läbirääkimised riigitöötajate ametiühingutega kindlasti jõudnud sinnamaani, et te võite meile öelda, milliseks kujuneb sellel aastal päästjate miinimumpalk tegelikult. Olge hea, ärge rääkige protsentidest ega keskmisest palgast, vaid sellest palgast, mis garanteeritult pakutakse päästjatele sellel aastal minimaalselt!

Palun, härra siseminister!

Aitäh küsimuse eest! Kui päästeametnike või päästjate palkasid üldse taotleti, siis oli kogu sisejulgeolekuvaldkonnas tõesti meie eesmärk, et kõikide alampalk hakkaks seitsmest ja poolest tuhandest kroonist. Praeguseks on kujunenud olukord, kus päästjate palgad on jagatud kolme gruppi, lähtuvalt sellest, kui intensiivne on nende töö, ehk lähtuvalt väljasõitude arvust, elanike arvust väljasõidupiirkonnas ja piirkonna riskidest. Praegu on Päästeameti andmete järgi keskmine tulu kuus alates 1. oktoobrist esimese kategooria päästjal 7245 krooni, teise kategooria päästjal 8400 krooni ja kolmanda kategooria päästjal 9946 krooni. Palgatõus kõige madalamal astmel, esimesel kategoorial on 762 krooni, teisel kategoorial 1358 krooni ja kolmandal kategoorial 2125 krooni.

Aitäh! Palun, kolleeg Kadi Pärnits, täpsustav küsimus!

Aitäh! Täpsustada on tõesti vaja. Härra minister! Te ei vastanud mu küsimusele, kui suur on päästjate minimaalne palk sellel aastal, miinimumpalk. Küsimus veel selle kohta, kas te olete ametiühingutega läbirääkimisi pidanud, kas teil on ka miinimumpalgalepe ametiühingutega sõlmimisel ja millal see sõlmitakse.

Päästja miinimumpalk oli 2006. aastal 4000 krooni ja praegu on see 5000 krooni. Kuid me räägime sissetulekust. Ja sissetuleku ma teile just ette lugesin.

Aitäh! Palun, kolleeg Kadi Pärnits, teine täpsustav küsimus!

Aitäh! See on küll kahetsusväärne, et kui me terve aasta räägime ja pingutame selle nimel, et päästjate miinimumpalk hakkaks 1500 kroonist, siis sellel aastal on see 5000 krooni. Härra siseminister! Kuidas te sellise palgaga hoiate neidki päästjaid Eestis tööl, kes meil veel siin seda tööd teevad, ja kuidas te saavutate selle, et me saaksime täitmata kohad täidetud?

Aitäh küsimuse eest! Ma täpsustan: miinimumpalk ei ole 1500 krooni, see oli 4000 krooni ja tõuseb 5000 kroonini. Praegu töötab päästeteenistuses 2673 inimest ja 2007. aastal on planeeritud täita veel 24 ametikohta. Loomulikult ei ole see olukord rahuldav, kuid otsuseid tehakse valitsuses konsensuse alusel ja otsustab just nimelt ka see saal.

Aitäh, härra siseminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Infotunni aeg on läbi. Kolleeg Helir-Valdor Seeder, milles küsimus?

Lugupeetud juhataja! Mul on tõesti protseduuriline küsimus. On väga oluline teada, kas ma sain teist õigesti aru, et infotunnis vastav minister valib ise teema ega peagi esitatud küsimusele vastama.

Ma arvan, et te ei saanud õigesti aru. Aitäh, lugupeetud valitsusliikmed, infotunnis osalemise eest! Aitäh, lugupeetud kolleegid, küsimuste esitamise eest!

Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu IX istungjärgu kolmanda töönädala kolmapäevast istungit. Kas lugupeetud kolleegid soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi? Läheme teadete juurde. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse Vabariigi Valitsuse s.a 22. jaanuaril esitatud Riigikogu otsuse "Eesti kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsetel rahutagamismissioonidel Liibanonis, Iisraelis ja Süürias" eelnõu ning on määranud juhtivkomisjoniks riigikaitsekomisjoni. Head kolleegid! Palun teeme kohaloleku kontrolli! Kohalolijaks registreerus 77 Riigikogu liiget, puudub 24.

Palun tähelepanu! Vabariigi Valitsus teeb ettepaneku tuua tänase päevakorra 20. punkt, Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri põhikirja ja selle muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu 1083 esimene lugemine, tänase päevakorra 18. punktiks, kohe pärast eelnõu 1050 esimest lugemist, ja algataja ettekande teeb justiitsminister Rein Lang. Alustame tänase päevakorra punktide käsitlemist. Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku ... Vabandust! Kolleeg Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud juhataja! Mul on protseduuriline küsimus, mis puudutab esialgu kavandatud päevakorra kümnendat punkti. Nimelt on siin märkus, et eelnõu võeti tagasi algataja poolt. Nagu me teame, võimaldab kodukorraseadus algatajal eelnõu tagasi võtta ja selle eelnõu algatajaks oli Vabariigi Valitsus. Minu teada ei ole Vabariigi Valitsuse vastavat ettepanekut kuni tänaseni tulnud. Järelikult peaks see eelnõu päevakorda jääma.

Minister võttis eile eelnõu tagasi valitsuse nimel ja juhatusel ei ole mingisuguseid muid andmeid. Palun!

Austatud juhataja! Juhin tähelepanu, et kodukorraseadus ega ükski teine seadus ei võimalda ministril Vabariigi Valitsust esindada sellisel kujul ja eelnõu tagasi võtta. Ma tutvusin eile ka kirjaga, millele on alla kirjutanud Edgar Savisaar majandus- ja kommunikatsiooniministrina. Seal ei ole juurde lisatud, et ta oleks peaministri ülesannetes. Nii et ta ei teinud seda peaministri ülesannetes. Kusjuures juhin tähelepanu, et ka peaministril ei ole selliseid volitusi. Selleks on vaja Vabariigi Valitsuse otsust.

Vabandage, me kontrollime selle üle! Aga siiani me oleme uskunud ministri juttu, kui ta ütleb, et ta võtab tagasi valitsuse nimel. Head kolleegid! Ma arvan, et me siiski võiksime oma tööd jätkata. Palun, kolleeg Helir-Valdor Seeder!

Aitäh! Kas ma sain õigesti aru, et päevakorrapunkt nr 10 jääb päevakorda seni, kuni te olete üle kontrollinud, kas Vabariigi Valitsuse otsus on olemas?

Kuna see võeti eile tagasi, siis ta on päevakorrast välja võetud, aga me kontrollime üle, vabandust, kolleeg Helir-Valdor Seeder, juhatus kontrollib üle. Palun esitage meile protest ja jätkame tööd! Palun, kolleeg Meelis Atonen!

Aitäh, proua juhataja! Riigikogu kodukorra seadus ütleb, et eelnõu algatajal või esitajal on õigus tema poolt algatatud või esitatud eelnõu mis tahes ajal tagasi võtta. See, kes on eelnõu algataja ehk Vabariigi Valitsuse esindaja, seda ei pea reguleerima mitte meie kodukorraseadus, vaid Vabariigi Valitsuse seadus, seal on need asjad ilusasti paika pandud. Ma arvan, et protest ei ole asjakohane.

Aitäh! Me teame seda. Palun, kolleeg Liina Tõnisson!

Tänan! Minu küsimus on teoreetilist laadi. Kui selgub, et Edgar Savisaar ületas oma volitusi seda seaduseelnõu siin tagasi võttes, ja te täna õhtuks teete selle selgeks, mis siis edasi saab, mida teeb juhatus?

Seda otsustame juhatuses. Katsume edaspidi niisuguseid asju vältida, aga me oleme siiamaani uskunud seda, mis tuleb valitsusest, ja ma ei hakka iga kord kontrollima. Palun, kolleeg Mart Laar!

Aitäh! Liina Tõnisson oma küsimusega võttis küll paljuski mult sõnad suust, kuid ma tahan olla kindel. Kui selgub, et Vabariigi Valitsus pole sellist otsust langetanud, siis ma eeldan, et see eelnõu saabub meie päevakorda tagasi.

Loomulikult, me arutame selle läbi. Palun, head kolleegid! No viimane, palun! Meelis Atonen, palun, ja hakkame ometi tööle!

Aitäh! Austatud proua juhataja! Ma üritan veel Mart Laarile ja Helir-Valdor Seederile seda asja kirjeldada. Vaadake, eelnõusid menetletakse ka Riigikogu komisjonides ja ka seal üks minister Vabariigi Valitsuse seadusest tulenevalt esitab valitsuse nimel valitsuse kui eelnõu algataja positsioone, seisukohti, ta kas nõustub või ei nõustu parandustega ja mitte keegi ei ole mitte kunagi küsinud selle kohta Vabariigi Valitsuse otsust. Ehkki mulle ei meeldi, et majandus- ja kommunikatsiooniminister reklaamiseaduse eelnõu tagasi võttis, julgen kinnitada, et mitte mingit protseduurilist segadust selle asja juures ei ole.

Suur tänu! Head kolleegid! Palun edaspidi kõik protestid sellel teemal esitada kirjalikult! Helir-Valdor Seeder, milline küsimus teil on?

Minu küsimus on ikka protseduuriline. Ma tahaksin selles küsimuses selgust luua, kuna kolleeg Meelis Atonen eksitab kogu Riigikogu. Nimelt on täiesti loomulik, et minister esindab Riigikogus valitsust vastava eelnõu menetlemisel nii komisjonis kui ka suures saalis ja selleks ei tulene tema volitus mitte Vabariigi Valitsuse seadusest, vaid (selle eelnõu puhul ma ka uurisin) Vabariigi Valitsus teeb otsuse, kui ta algatajana otsustab eelnõu heaks kiita. Konkreetse eelnõu puhul määrab punkt 2 ära majandus- ja kommunikatsiooniministri volitused ja see kõlab nii: "Teha majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaarele ülesandeks esineda reklaamiseaduse eelnõu arutamisel Riigikogus." Need on tema volitused. Aga esitada algatajat ja võtta eelnõu tagasi - sellist volitust ei ole Vabariigi Valitsus ministrile kunagi andnud.

Suur tänu! Palun, kolleeg Juhan Parts!

Aitäh! Ma tahan samamoodi ümber lükata seda, mida äsja ütles hea kolleeg Meelis Atonen. Tagasi võtta saab eelnõu ainult valitsuse kollektiivse otsusega. Komisjonis esindada ja saalis vastata - selleks saab minister eraldi volituse. Me soovime näha valitsuse otsust, mille alusel eile Edgar Savisaar võttis tagasi reklaamiseaduse eelnõu.

Suur tänu! Jätkame nüüd päevakorrapunktide käsitlemisega.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja selle muutmisega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme nüüd lõpphääletuse juurde. Kuna seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, siis palun teeme kohaloleku kontrolli! Hetkel registreerus kohalolijaks 76 Riigikogu liiget, puudub 25. Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja selle muutmisega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 931. Palun hääletada!Hääletustulemused Eelnõu poolt hääletas 76 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud avaliku teabe seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Kuna ka selle seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis palun teeme kohaloleku kontrolli! Kohalolijaks registreerus 75 Riigikogu liiget, puudub 26. Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud avaliku teabe seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 1027. Palun hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 75 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud riigihangete seaduse eelnõu kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Palun, kolleeg Mart Opmann Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni nimel!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Ma ei tulnud siia teie ette pidama ei tänu- ega kiidukõnet selle eest, et eelnõu loodetavasti peatselt seadusena vastu võetakse. Tahan väga loota, et seda teevad meie eest kõik need, kelle igapäevane tegevus selle seaduse jõustumise järel on riigihangete korraldamine. Fakt on see, et olen seoses selle eelnõuga siin saalis viiendat korda ja eelnõu jõudis 16. jaanuaril saada üheaastaseks. Palju tuliseid vaidlusi, paragrahv paragrahvi ja lõige lõike kaupa, ning väga suur hulk tunde oleksid võinud lõppeda ka eelnõu tagasiläkitamisega algatajale, mis selle eelnõu nn eurosõltuvust arvestades ei oleks kindlasti olnud parim lahendus. Ka olid esimese lugemise ajaks siin suures saalis eri osapoolte nägemused ja arusaamad hakanud lähenema. Hästi põgusalt ja kõige üldisemas plaanis sisu juurde, meenutamaks, millest jutt käib. Kehtiv riigihangete seadus lähtub riigihangete menetlemise protsessi läbiviimisel ennekõike riigihankeõigusest, hankemenetluse protsess on avalik-õiguslik protsess, kus hankija teeb avalik-õiguslikke toiminguid hanke menetlemisel. Lepingu sõlmimise hetkel riigi esindaja ei tegutse enam avalik-õigusliku subjektina ning tekib tavaline leping võlaõigusseaduse mõistes ehk eraõiguslik suhe. Tasakaalu otsimine kahe õiguse ühendamisel rakenduslikult hästi toimivasse, osapooltele arusaadavasse, tõhusasse, läbipaistvasse ja meie majandusruumi ning üldise seadusloomega kooskõlas olevasse riigihanke läbiviimise korda on olnud pidevalt ja läbivalt selle seaduseelnõu menetlemise keskne telgjoon, mille ümber osalised on pingutanud. Kuigi ideaalpildis võiks ju juriidiline kirjapilt olla ka võlaõigusseadusele lähemal, nagu ta algtekstis kindlasti oli, kui n-ö lapsused kõrvale heita, tuleb samuti arvestada tänase praktika ja reaalsusega ning olulisel määral eriti suurte Euroopa Liidu struktuurifondide raha kasutamisega mitmeaastates projektides. Ühe veendumuse julgen kindlasti siinkohal välja öelda: kuigi seadus peaks olema päris heas vastavuses Euroopa Liidu riigihangete direktiividega, on Euroopa riigihangete direktiivid siin-seal liberaalsemad, nii et vastavalt sellele, kuidas me areneme ja enam oma hankijaid usaldame, on arenguruumi direktiivides olevaid võimalusi rakendada. Näiteks viimati läbivaieldud hankelepingute muutmise võimalus. Nii rahvusvaheline võlaõigus kui ka hankedirektiivid võimaldavad tõenäoliselt pakkuda hankijale soodsamaid ja pehmemaidki võimalusi, kui on täna vastuvõetavas seaduses. Üks teema, mis, usun, selle seaduse jõustumise järgselt üles kerkib, on institutsionaalne: mis saab Riigihangete Ametist ja talle jäävatest funktsioonidest? Ei saanud me menetlemise ajal üheltki osapoolelt selget vastust. Õnneks ei olnud see siiski ka ühelegi osapoolele otseseks peateemaks eelnõu sisulises kontekstis. Ju on veel aega mõelda ja otsustada. Eelnõu puhul ei tohi kindlasti unustada sedagi, et Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankeõiguse kontekstist lähtuvalt, mida kajastab WTO riigihangete koodeks, ei ole riigihangete eesmärk ainult kitsalt võimaliku odavama ja kvaliteetsema toote või teenuse ost, mida eeldab võlaõigusseaduse ideoloogia, vaid ka riigihangete kaudu sotsiaalsete eesmärkide saavutamine, näiteks tööhõive tagamine, mis on rahvuslikule majandusele ehk hoopis laiema tähendusega ja mida võlaõigusseadusel põhinev riigihangete seadus üldse ei saaks käsitleda. Majanduslik huvi ei tähenda rahvusvahelises lähenemises riigihangetele mitte lihtsalt ainult riigi majanduslikku huvi, vaid laiemalt ühiskonna kui sotsiaalse terviku huvi. Seega peab riigihangete seadus arvestama, et majandusliku otstarbekuse all ei mõelda ainult konkreetse hankija kasu, vaid tegu on ka sotsiaalse kontekstiga. Samas oleme kõik ju vägagi huvitatud, et mis tahes riigihankeprotsess oleks võimalikult efektiivne ja olemuslikult läbipaistev. Tahan väga loota, et see, mis nii raskesti sündis, on häid lootusi väärt. Sellepärast kutsun üles hääletama eelnõu seadusena vastuvõtmise poolt! Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Mart Opmann! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud riigihangete seaduse eelnõu 816. Palun hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 67 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 1036. Palun hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 71 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud raudteeseaduse ja teeseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Soove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud raudteeseaduse ja teeseaduse muutmise seaduse eelnõu 1039. Palun hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 68 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud elektriohutusseaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Soove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud elektriohutusseaduse eelnõu 1045. Palun hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 66 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi, erapooletuid oli 2. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsiooni muudatuse heakskiitmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandjaks keskkonnakomisjoni liikme Rain Rosimannuse!

Lugupeetav juhataja! Hea Riigikogu! Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsiooni muudatuse heakskiitmise seaduse eelnõu esimene lugemine lõpetati siin saalis 6. detsembril eelmisel aastal ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 20. detsember kell 6 õhtul. Muudatusettepanekuid ei esitatud ja seaduseelnõu sisulise muutmise vajadust ei ole ka keskkonnakomisjonil. Seetõttu on teie ees täna siin lugemisel seaduseelnõu esimese lugemise tekst. Eelnõuga kiidetakse heaks konventsiooni muudatus, mis seisneb selle artiklite 25 ja 26 muutmises, mis võimaldab riigil, kes ei ole ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni liikmesriik, kuid kes on ise ÜRO liikmesriik, saada konventsiooni osaliseks. See muudatus ei too Eesti jaoks kaasa majanduslikke, sotsiaalseid ega organisatsioonilisi muudatusi ega ka lisakulutusi ega -tulusid. Eestile ja tema suhetele naaberriikidega muudatus mõju ei avalda, sest meie naaberriigid Venemaa ja Läti on juba konventsiooni osalised. Muudatuse üldisem mõju on see, et rohkem riike saab konventsiooniga liituda ja sellest tulenevalt omakorda paraneb riikide koostöö piiriüleste veekogude kaitsel ja kasutamisel ning selle tulemusel loodetavasti paraneb ka nende veekogude ökoloogiline seisund. Muudatuse peab konventsiooni ratifitseerijana heaks kiitma Riigikogu. Komisjon otsustas s.a 16. jaanuari istungil konsensusega lõpetada konventsiooni muudatuse eelnõu teine lugemine ja teha ettepanek eelnõu hääletusel seadusena vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Rain Rosimannus! Kas on ettekandjale küsimusi? Ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu kohta ei ole ka muudatusettepanekuid ja me võime minna lõpphääletuse juurde. Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsiooni muudatuse heakskiitmise seaduse eelnõu 1029. Palun hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 53 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Transpordi arengukava 2006-2013 kinnitamine" eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandjaks majanduskomisjoni liikme Jüri Tamme!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Majanduskomisjon arutas transpordi arengukava enne teisele lugemisele saatmist ja nentis, et esimese lugemise ajal tekkis segadus, kui minister Savisaar ei leidnud aega ega võimalust teie ette eelnõu teksti ja sisu tutvustama tulla. Sellepärast tegi majanduskomisjon ettepaneku majandus- ja kommunikatsiooniminister täna teie ette kutsuda, et sellist olulist eelnõu tutvustada ja teie küsimustele vastuseid anda. Komisjoni istungil tekkis arutelu kahes küsimuses. Esiteks, kas täna, kui kalender näitab aastat 2007, on ikkagi taibukas kinnitada arengukava, mis algab aastaga 2006 ja lõpeb aastaga 2013? Saime vastuse, et selliste muudatuste tegemiseks oleks vaja eelnõu või otsus, arengukava, tagasi saata valitsusse, seal see uuesti kinnitada ja tagasi Riigikogu menetlusse tuua. Ühine seisukoht oli, et kuna 2006. aastal toimusid tegevused sellest arengukavast lähtuvalt, siis tarka pead ja loogilist mõtlemist säilitades arvasime, et midagi sisuliselt halba ei ole, kui Riigikogu tagantjärele kinnitab arengukava, mille kehtivuse esimeseks aastaks on aasta 2006 ehk möödunud aasta. Teine punkt, mida arutati, oli keskkonnanõuete analüüs. Nagu te kõik teate, on seaduse kohaselt selliste strateegiliste dokumentide puhul ilmtingimata vaja esitada keskkonnamõjude hindamise analüüs. Selline dokument läks ka valitsusse. Valitsus kindlasti arvestas selle sisuga ja võttis vastu otsuse transpordi arengukava, lähtuvalt keskkonnahinnangute analüüsist, Riigikokku saata. Sellepärast ei pidanud me vajalikuks, et seesama keskkonnahinnangute dokument oleks kaasas transpordi arengukavaga, mida Riigikogu kinnitama peaks. Komisjoni ettepanek oli saata eelnõu teiseks lugemiseks täna, 24. jaanuaril Riigikogu suurde saali ja teha ettepanek eelnõu otsusena vastu võtta. Selle poolt oli 8 komisjoni liiget, vastu ei olnud keegi ja erapooletuks jäi 2 komisjoni liiget. Aitäh teile!

Suur tänu, kolleeg Jüri Tamm! Palun, kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Ma palun ettekandjaks majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaare!

Austatud Riigikogu! Lugupeetud istungi juhataja! Sellest segadusest, millest rääkis härra Tamm, ei tea ma küll suurt midagi, aga ma olin esimese lugemise ajal tõepoolest välislähetusel ega saanud anda vajalikke selgitusi. Ma olen Riigikogule ja majanduskomisjonile sügavalt tänulik, et te teisel lugemisel andsite mulle võimaluse transpordi arengukava asju selgitada, kuigi minister Reps tegi seda väga põhjalikult ja asjatundlikult. Kui rääkida selle dokumendi olulisusest, siis see olulisus tugineb ühele väljendile - horisontaalne lähenemine. Nagu minister Reps esimesel lugemisel rääkis, on transpordisektor Eesti majanduses oluline ja ometi ei ole meil siiani olnud horisontaalset lähenemist, tähendab, transpordiliikideülest lähenemist, mis tagaks üldise ja läbimõeldud lähenemise kogu Eesti transpordi- ja logistikasüsteemile. Õigem oleks öelda, et selline lähenemine on olemas küll üldisel tasandil. Nimelt, 2000. aastal koostatud üleriigiline territoriaalmajanduslik planeering "Eesti 2010" analüüsib üsna põhjalikult ka Eesti transpordisektorit ja selle probleeme. Aga siit me võime kahjuks näha, et suur osa nendest probleemidest on endiselt lahendamata. Lahendamata võib-olla ka sellepärast, et siiani on puudunud põhjalik transpordi arengukava, mis näeks kõikidele toodud probleemidele ette lahendused ja planeeriks meetmed, tegevused ning vastavad vahendid. Valdavalt oleme seni transpordile lähenenud sektoriti, st eraldi raudtee probleemid, bussiliikluse probleemid, praamiliikluse probleemid, teede ehitamine ja remont jne. Aga toimiva transpordisüsteemi loomise eeldus on just eri transpordiliikide koostöö ja ühelt transpordiliigilt teisele vahetamise võimalused (see on intermodaalsus), samuti keskkonnale kahjulikumate transpordiliikide asendamine keskkonnasõbralikematega (see on säästev transport) ja võimaluste paljusus (see on multimodaalsus). Seega tuleb transpordisektori probleeme käsitleda just horisontaalselt ja leida ka lahendusi horisontaalselt. Just seda näeb ette transpordi arengukava. Enne, kui ma teen lühiülevaate transpordi arengukavast endast, tahan selgitada seda küsimust, miks on transpordi arengukava ette nähtud aastateks 2006-2013, kui praegu on juba aasta 2007, ning kuidas haakub see ajavahemik ja arengukava varasemate ning teiste arengukavadega. Nagu te teate, on Eestis palju arengukavasid. Me olemegi tulevikku vaatav rahvas. Meil on sellised olulised pikaajalised visioonid nagu "Säästev Eesti 21", "Eesti 2010" jne. Kuid nende, eriti just "Eesti 2010" vastuvõtmisest on möödunud mitu aastat, elu Eestis areneb edasi, on vaja pidevalt jälgida arenguid ja planeerida uusi tegevusi. Transpordi arengukava on tõesti erineva perioodi kohta, võrreldes "Eesti 2010-ga", kuid sisuliselt on transpordi arengukava ja "Eesti 2010" väga tihedalt seotud. Erinev periood tuleneb sellest, et transpordisektori korraldus on keeruline. Arengukava valmimine on olnud pikk protsess, muide, see on kestnud tänaseks viis aastat. Me vaatame tulevikku ja võtame uue ajaperspektiivi. Ka "Eesti 2010" tuleb peagi üle vaadata ja uued sihid seada. Aga valdkondlikud arengukavad ning üleriigilised planeeringud ja visioondokumendid vaid täiendavad üksteist. Arengukava, muide, esitati valitsusele 2006. aasta keskel ning esitati selle pealkirjaga Riigikogule menetlemiseks samuti 2006. aastal, aga kahjuks ei jõutud eelmisel aastal arengukava menetlemist lõpetada. Nüüd arengukava enda juurde. Nagu esimesel lugemisel mainiti, võib transpordi arengukava probleemid ja tegevused jagada põhimõtteliselt kolme gruppi. Need on: kasutajate vajaduste rahuldamine, transpordisektori jätkusuutlik areng ning transpordipoliitika kujundamise ja sektori toimimise tagamine. Transpordipoliitika peamine eesmärk on tagada Eesti elanike ja ettevõtjate liikumisvajaduse rahuldamine. See tähendab, et tuleb luua võimalused, et inimesed ja kaubad saaksid liikuda kõige mugavamalt, kiiremalt ja säästlikumalt. Muidugi on siin mitmeid võimalusi ja just siin tulevad mängu strateegilised valikud. Kõige mugavam on kasutada isiklikku autot ning liikuda koduukse eest sihtpunkti. Kuid autostumise kasvades ei ole see viis sageli enam kõige kiirem ja kindlasti ei ole autode hulga kasvamine keskkonnasäästlik ega ohutu. Seega ei saa me kogu tähelepanu pöörata teede infrastruktuuri arendamisele, vaid kaaluda tuleb ka muid võimalusi, mis vähendaksid autode hulka tänavatel. Juba "Eesti 2010" ütles, et tuleb eelistada ühistransporti autodele ning tuleb eelistada rongi- ja laevaliiklust maanteeliiklusele. Arengukava näeb ette kõigi transpordiliikide infrastruktuuri edendamist, aga paneb seejuures väga suurt rõhku säästlikule transpordile, ennekõike ühistranspordi eelisarendamisele ja ka sellele, et transpordisüsteem aitaks kaasa riigisiseste arenguerisuste vähenemisele ja ruumilise tasakaalu suurendamisele. Seda, et rõhk on asetatud eeskätt ühistranspordile, näitab seegi, et transpordi arengukava lisana on eraldi ühistranspordi arendamise programm ja see näeb ette just detailsemad tegevused, et ära kasutada ühistranspordi arengupotentsiaali. See omakorda on seotud arengukava teise peamise tegevuste grupiga. Nimelt, transpordisektori jätkusuutliku arengu tagamiseks on vaja luua tingimused, kus transpordisektor suudaks areneda ennast hävitamata ning aidata kaasa kogu majanduse arengule, samal ajal keskkonda säästes. See on väga ambitsioonikas eesmärk, aga me ei saa endale lubada sellist olukorda, kus me niisugust eesmärki ei püstita. Me peame üritama vähendada transpordisektori negatiivseid keskkonnamõjusid, suurendama nii infrastruktuuri kui ka teenuste ohutust ja turvalisust, aga ka tagama, et transpordiettevõtjad oleksid konkurentsivõimelised ja nendegi tegevus oleks jätkusuutlik. Siinkohal peatun ma lühidalt esimesel lugemisel Riigikogu liikme Kalev Kuke esitatud küsimusel transpordi väliskulude sisestamise kohta ja selle kohta, mida näitab 44% sisestatud väliskulusid. 2003. aastal tegi Eesti Roheline Liikumine põhjaliku uuringu, mille alusel hinnati, millised on transpordisektori väliskulud Eestis. Transpordi väliskulud on teadupoolest sektori põhjustatud negatiivsete mõjude, nagu liiklusõnnetuste, keskkonna- ja tervisekahjustuste ning ummikutega seotud kulud. Väliskulude sisestamiseks nimetatakse seda, kui tarbija maksab teatud osa nimetatud kulusid transpordi hinnas kinni maksude või aktsiiside kaudu. Uurimuses käsitleti kuludena liiklusõnnetusi, kliimamuutusi, õhusaastet, anti neile mõjudele selge rahaline väärtus ning võrreldi seda maksude ja aktsiisiga. See võrdlus andis teada, et tol hetkel oli väliskulude üldmaht seitse miljardit krooni, kuid maksudest laekus vaid veidi üle kolme miljardi ehk 44%. Tänaseks on need numbrid juba muutunud ning tingimata oleks vaja saada uuenenud hinnanguid. Seda on ka plaanitud teha, lähtuvalt ökoloogilise maksureformi kontseptsioonist. Samuti on siinkohal sobiv koht peatuda kolleeg Rein Aidma küsimusel keskkonnamõjude hindamise kohta. Transpordi arengukavaga seoses tegi Säästva Eesti Instituut põhjaliku keskkonnamõjude hindamise ning see valmis juba 2005. aasta lõpus. Hindamise ajal tegi Säästva Eesti Instituut arengukava ettevalmistanud töögrupile mitmeid ettepanekuid ning valdav enamik neist võeti ka arvesse. On ju arengukava üks peamisi eesmärke säästva arengu tagamine. Keskkonnamõjude hinnang näitas, et praeguse sektoripõhise ning mittehorisontaalse poliitika jätkumisega võrreldes väheneks negatiivne keskkonnamõju uue arengukava rakendamisel oluliselt. Hinnangu lõppraport, tahan ma lisada, on Keskkonnaministeeriumi poolt kinnitatud ja see on kättesaadav Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel. Kes tunneb asja vastu põhjalikumat huvi, saab seal sellega tutvuda. Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tulles tagasi transpordi arengukava põhidokumendi juurde, peatun lühidalt kolmandal tegevussuunal, st transpordipoliitika süstemaatilisel planeerimisel ja administratiivtegevuse, see on järelevalve ja seadusloome parandamisel. Tuleb endale aru anda, et käesolev transpordi arengukava on kindlasti alles esimene samm tasakaalustatud ja jätkusuutliku transpordipoliitika ja selle rakenduse kujundamisel Eestis. Selleks, et tagada areng soovitud suunas, on meil kindlasti vaja jätkata süstemaatilist planeerimist, tagada õiguskeskkonna selgus, tagada selle rakendatavus ja korraldada ka järelevalve turgude toimimise üle. Üks oluline initsiatiiv, mida transpordi arengukava ette näeb, on transpordikomisjoni loomine. Transpordikomisjon koosneks kõikide tasemete ja sihtgruppide ekspertidest ning võimaldaks kasutada ära kogu Eesti transpordialaseid teadmisi ning ideid transpordisektori efektiivsemaks arenguks tulevikus. Lõpetuseks tahan öelda, et arengukava on oluline dokument ja samm koordineeritud ning säästva transpordipoliitika poole Eestis. Ma tahan tänada majanduskomisjoni liikmeid, kes võtsid osa aruteludest selle üle, ja ka teisi Riigikogu liikmeid, kes andsid sinna oma panuse. Ma usun, et ainult horisontaalset lähenemist kasutades suudame me luua Eestis transpordisüsteemi, mis tõesti arvestaks nii reisijate kui ka kaubavedajate huve ja samal ei hävitaks meie väärtuslikku elukeskkonda ega looduskeskkonda. Tänan teid tähelepanu eest!

Suur tänu, härra minister! Palun, kas on küsimusi ettekandjale? Palun, kolleeg Kalev Kukk!

Suur aitäh! Austatud minister! Ma võtan lahti meile esitatud dokumendi lehekülje 13 ja loen siit sellise lause: "Seoses väikelaevade liikluse kiire kasvuga ja ajalooliselt väljakujunemata merekultuurilünkadega on tõusnud päevakorda väikelaevaliikluse ohutus merel ja sisevetel." Siit minu küsimus: millised merekultuurilüngad on meil veel kahetsusväärselt välja kujundamata või kujunemata ja milliseid merekultuurilünkasid on edaspidi kavas Eestis välja kujundada?

Aitäh, härra Kukk! Ma tahan teile anda selle kohta heameelega selgituse. Ma nimetan kõigepealt seda, et kahtlemata ei ole me mõõdistanud kõiki veeteid. Rahvusvaheliste deklaratsioonide kohaselt peaksime me seda suutma teha. Probleemiks on ka avamere mõõdistustöödeks sobiva tänapäevase laeva puudumine. Teise lüngana nimetan ma seda, et meil ei ole riiklikku mereturvalisuse programmi, mis kaardistaks osapoolte kohustused selles valdkonnas ja mis ei hõlmaks mitte ainult Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, vaid ka mitmeid teisi ministeeriume ja ametkondi.

Palun kolleeg Jüri Tamm!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Oma ettekandes te väitsite, et see dokument näeb ette kõikide sektorite edendamist, kuna eelnevatel perioodidel on eelistatud ühte teisele ja on päris palju tegemata jäetud. Samal ajal te väitsite, et eelisarenduse osas lähtutakse just ühistranspordist, mitte niipalju teedevõrgu arendamisest. Minu küsimus on: kuidas te seda ette kujutate, kui praeguse seisuga on teed oma arengus maha jäänud ega võimalda ühistranspordi kiiret, keskkonnasõbralikku ja inimsõbralikku liiklemist? Kas niisugune valik - eelistada ühistransporti ilma teedevõrgu arendamiseta - on päris õige?

Ma tahan härra Tammele kinnitada, et midagi niisugust ei ole ma öelnud ega isegi mitte mõelnud. Loomulikult ei rääkinud ma kõigi võrdsest arendamisest. Ma rääkisin sellest, et eri transpordiliikide areng peab olema horisontaalselt seotud. Kogu minu retoorika oli sellele suunatud. Ma palun väga vabandust, kui ma ei suutnud ennast küllalt arusaadavalt väljendada! Samuti tahan kinnitada, et ühistranspordi arendamisest, ilma et me arendaksime teid, ei tule küll mitte midagi välja. Loomulikult ei ole ühistransport mitte ainult maanteede küsimus, see on ka raudteede küsimus, see on mereteede küsimus jne. Aga paratamatult ei tähenda see ainult veereva koosseisu või uute autode ostmist, muidugi eeldab see ka maanteede rajamist, rohkem kulutusi ja efektiivsemat tööd selles valdkonnas. Mul on siiralt hea meel, et kui varem tegeldi pigem ainult riiklike teedega ja kohalike teede kohta öeldi, et see on rohkem valla enda mure, siis viimastel aastatel on toimunud selles osas suur murrang. See, et teede rahastamise summadest me oleme kohalikele teedele 5% asemel viimaste valitsuste ajal eraldanud juba 15%, ma arvan, on väga oluline edasiminek, mis näitabki seda, et panus on kindlasti tehtud ka teedele, nagu ma tahan teile kinnitada.

Palun, kolleeg Jüri Tamm, teine küsimus!

Aitäh! Väga hea, et me mõtleme just selles küsimuses ühtemoodi, teie vastus seda tõestas. Aga tulen tagasi kogu transpordi arengukava kontseptsiooni juurde. Minu küsimus on hoopis teist laadi. Kindlasti ei ole ükski arengukava lõplik, seda täiustatakse ja tulevikus tulevad arengukavadele ka jätkud. Aga mida te arvate, kui suures osas on praeguse haldussuutlikkuse ja ressursside puhul üleüldse võimalik seda arengukava ellu viia ja missuguses mahus? Juhul, kui see on võimalik näiteks planeeritust vähem, missugused on need sektorid ja valdkonnad, mis vähem eelistatud hakkavad olema?

Kõigepealt tahan ma härra Tammele kinnitada, et see ei ole kindlasti ainus valdkond, kus me mõtleme ühtemoodi, on veel mitmeid teisi valdkondi, kus, ma usun, me mõtleme sarnaselt ja eks see peakski võib-olla meie eesmärk olema, majandusinimesed nagu me mõlemad oleme. Aga arengukava elluviimine on muidugi pidev protsess ja sõltub oluliselt nendest organisatsioonilistest meetmetest, mida kavandatakse. Ma oma ettekandes rääkisin transpordikomisjoni loomisest. Ma arvan, et see võiks olla niisugune organisatsiooniline samm, mis võimaldaks tagada pidevat arenguprotsessi arengukava elluviimisel. Teiselt poolt tahan öelda, et arengukava ei ole muidugi riigieelarve, arengukavas on meie eesmärgid, riigieelarve annab sellele juurde võimalused. Kahtlemata on riigieelarvelised võimalused eri valitsustel erinevad ja siis tuleb teha otsused selle kohta, mida me sel juhul eelistame. Kui rääkida praegusest valitsusest, siis mulle näib küll, et me oleme edasi liikunud kõigis nimetatud suundades, ühtedes võib-olla natuke rohkem, teistes vähem. Aga vaadake, eks põhjus ole ka selles, et areng ise on tsükliline. Ta koosneb mitmest etapist ja perioodist ning eri valdkondades on see ajaühik, mille jooksul me arengut prognoosime või kavandame, lihtsalt erinev.

Palun, kolleeg Tõnis Kõiv!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Riigikogu keskkonnakomisjoni tähelepanu juhiti sellele, et transpordi arengukavaga koos ei ole Riigikogus arutusel sellesama arengukava keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruannet. Teie käest kuulsime, et see on olemas, see on tehtud, ka ministeeriumi kodulehekülje peal olemas. Siit küsimus: miks te ei pidanud vajalikuks esitada Riigikogule transpordi arengukavaga koos keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruannet, et oleks tagatud arengukava arutamine koos keskkonnamõju hindamisega?

Võib-olla oleme me liialt vaimustatud oma e-riigist ja sellega kaasnevatest võimalustest, aga me tõepoolest eeldasime, et kõik, kes tunnevad selle asja vastu huvi, näevad ministeeriumi kodulehel hindamist käsitlevaid dokumente ja saavad seal nendega tutvuda. Kui see mingil põhjusel ei ole võimalik, siis loomulikult toob majandusministeerium selle dokumendi ja annab teile üle.

Palun, kolleeg Silver Meikar!

Lugupeetud härra minister! Tulen oma lemmikteema juurde. Mainisite, et valitsus on edasi liikunud kõigis arengukavas käsitletud valdkondades. Milline on teie ministriks olemise ajal olnud edasiminek reisirongiliikluse arendamisel, milliseid konkreetseid samme on astutud ja millised on tulemas?

Aitäh! See on pikk teema ja ma ei julgeks öelda, et see on minu jaoks lemmikteema. Ma arvan, et on asju, mis on nõudnud rohkem tähelepanu, aga kindlasti alustaksin ma uute rongide käikuandmisest Tallinna ja Tartu vahel möödunud suvel, jätkaksin selle aasta algusesse kavandatud Lõuna-Eestis toimuvate uute rongide käikulaskmisega, jätkaksin Tallinna-Peterburi rongi käikulaskmisega, mida me loodame samuti teha selle aasta märtsist või aprillist, jätkaksin pikaajalise lepingu ettevalmistamisega Edelaraudtee suhtes, uute rongikoosseisude ettevalmistamisega, sest tuleb silmas pidada, et olemasolevate koosseisude aeg saab ümber. Ma võiksin lõpetada selle teema Eesti Raudtee tagasitulekuga riigi omandisse. Kui te ütlete, et reisirongiliikluse jaoks ei ole sellel tähendust, siis kindlasti on, sest ka reisirongiliiklus toimub ju olulisel määral Eesti Raudtee infrastruktuuri kasutades. Ma toon kõige viimase lisaargumendina välja äsja Eesti Raudtee nõukogu ja juhatuse poolt vastuvõetud selle aasta investeeringute kava, kus ca 100 miljoni krooni ulatuses on suurendatud investeeringuid kahte valdkonda: raudtee efektiivsuse suurendamiseks ja raudtee turvalisuse parandamiseks. See omakorda peaks andma võimaluse vähendada neid raudteelõike, kus praegu on olulised kiirusepiirangud.

Palun, kolleeg Imre Sooäär!

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! On igati kiiduväärt, et selles arengukavas on väga detailselt ära toodud kõik riikliku tähtsusega suurobjektid, alates Tartu-Tallinna maanteest, ja väga detailselt ka näiteks saarte sadamate arendamine, kuni väikesaarte sadamateni välja. See on väga hea. Aga ma ei leia siit ühte väga olulist projekti, nimelt, püsiühendust Saare maakonnaga. Kas te võite mulle täpselt öelda, millisel leheküljel, millisel real sellest juttu on, sest ma kohe kuidagi ei leia seda eelnõu lapates üles?

Aitäh, härra Sooäär! Asi on selge, püsiühenduse rajamine mandri ja Saaremaa vahel on nii oluline projekt, et seda käsitletakse eraldi. Valitsus arutas seda möödunud aastal ja jälgib seda tegevust ka sel aastal. Teatavasti käib praegu keskkonnamõjude täpsustamine ja käib ka erinevate finantseerimisskeemide väljatöötamine. Protsess on selles järgus, kus tõepoolest sel aastal tuleb valitsusel (kes teab, kuna tegu on väga ulatusliku objektiga, võib-olla ka parlamendil, nii nagu valitsuses otsustatakse) teha otsuseid ehitustähtaegade, finantseerimismahtude jne kohta. Vähemalt seni on kõik toimunud ettenähtud kava järgi. Samal ajal, tahan ma teile öelda, on olnud kriitikat selle püsiühenduse võimaluse aadressil. Teatavasti on meie rohelised deklareerinud, et tegu on Euroopa kõige keskkonnaohtlikuma projektiga, mida kavandatakse. Nii et, kahtlemata, me peame seitse korda mõõtma, enne kui me üks kord lõikame. Ma ei kiirustaks ülepeakaela. Mulle tuleb meelde, et kui te eelmisel aastal minu käest siinsamas nõudsite kohe järgmisel päeval jäätee avamist, siis järgmisel päeval hakkas jää teatavasti murenema ja kui ma oleksin teid tookord kuulanud, oleks ilmselt palju kahju tekkinud, kui me tõesti oleksime asju korralikult üle kontrollimata jäätee avanud. Nii et protsess toimub küllaltki selle kava järgi, mis on juba üks või kaks valitsust tagasi kavandatud. Valitsus hoiab sellel pidevalt silma peal ja ma arvan, et me suudame selles edasi nihkuda vastavalt kavale.

Palun, kolleeg Kalev Kukk, teine küsimus!

Suur aitäh! Austatud minister! Minu küsimus tuleb ühistranspordi arenguprogrammi kohta. Siin on sees selline väide, et kuni nõudluseni 300 inimest tunnis on odavaim normaalbuss ja suurema nõudluse korral diiselrong, kuid seda tingimusel, et ühenduskiirus on vähemalt 100 kilomeetrit tunnis. See eeldab tehnilist kiirust vähemalt 140 kilomeetrit tunnis. Need väited toetuvad teaduslikele uuringutele, mille minu arusaama kohaselt on teinud Mall Villemi, kes on vaieldamatult kõige kompetentsem inimene Eestis selles valdkonnas. Minu küsimus on selline: millistest liinidest me praegu räägime, kus on nõudlus vähemalt 300 inimest tunnis, teisiti öeldes, kus peaks olema nõudlus vähemalt 3500-4000 inimest ööpäevas? Siinkohal ei pea ma silmas Tallinna lähipiirkonda ehk elektritransporti, see on lahendatud muud moodi.

Aitäh! Tahan teile öelda, et see sõltub oluliselt sellest, kuidas areneb edasi Rail Baltica projekti ettevalmistamine ja läbiviimine. Kahtlemata, kui me suudame siduda selle projekti Põhjamaadega (teatavasti, kui me Brüsselis kirjutasime alla Rail Baltica memorandumile, siis seal ei olnud ainult kolm Balti riiki ja Poola, vaid oli kohal ka Soome transpordiminister) ehk kui me selle põhjas suudame ühendada Soomega ja kui me selle kaudu suudame, nii nagu Rail Baltica kavandab, tagada mugava ja efektiivse ühenduse Euroopaga, siis ei ole põhiliinidel niisugune reisijate maht ületamatu.

Palun, kolleeg Silver Meikar, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Küsimus härra ministrile. Aitäh eelmise vastuse eest! Jätkan Kalev Kuke küsimust, minu küsimus puudutab samamoodi neid põhiliine. Arengukavas on kirjas, et dotatsiooni ei ole vaja suurendada, sest arvatavasti on piletitulu tulevikus suurem. Ei ole võimalik suurendada rongide liikumise tihedust ja parandada rongide kvaliteeti korraga kõikjal, ilma dotatsiooni suurendamata, ja eriti ebaotstarbekas on see arvatavasti ebaefektiivsetel liinidel, kus on vähe reisijad. Seega küsin: kumba te eelistate, kas näiteks põhiliini Tartu-Tallinna arendamist või kõigi väiksemate liinide toetamist? Teine osa küsimusest on see: kas Rail Baltica peaks minema marsruudil Tallinn-Pärnu-Riia või Tallinn-Tartu-Riia?

Ma alustan teisest küsimusest. Nimelt, Rail Baltica praeguses kavas, mille tegid Euroopa Liidu eksperdid ja mis seisnes trassi valikus (Eestis on see valik põhiliselt kas Tallinna-Tartu-Valga või Tallinna-Pärnu trass), on tehtud valik esimesena nimetatu kasuks. Silmas peeti ilmselt seda, et on võimalik maksimaalselt ära kasutada olemasolevat raudteed, olemasolevat trassi. Teiste sõnadega: see on lihtsalt odavam ja võib eeldada, et selle trassi, ütleme, kõpitsemisega või paremini kordategemisega saab parema tulemuse. Ega vaidlused sellel teemal ei ole veel kaugeltki lõppenud. See sõltub ka meie lõunanaabrite seisukohast, sest te saate aru, kui meie teeme ühe valiku ja nemad teevad teise, siis mõlemad raudteeotsad jäävad n-ö õhku rippuma. Niipalju siis trassi valiku kohta. Mis puutub küsimusse, kas ma eelistan Tallinna-Tartu või mõnda muud liini, siis jah, ma eelistan Tallinna-Tartu liini, kas või seetõttu, et kui siduda see Rail Baltica kavaga, siis me n-ö lööme kaks kärbest ühe hoobiga ja see peaks olema meile majanduslikult kasulikum. Aga on ka teisi argumente.

Palun, kolleeg Imre Sooäär, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Kõigepealt üks faktitäpsustus. Teil läksid kuupäevad nüüd natukene sassi. Jah, tõepoolest me käsitlesime seda jäätee küsimust siin, aga pärast minu küsimust ei hakanud jää mitte mõranema, vaid, vastupidi, läks tugevamaks. Küsimus oli selles Saaremaa Laevakompanii laevas, mis jäätee katki sõitis. Aga tänu sellele, et teie sekkusite, tänu teie survele sai see jäätee lõpuks valmis, hilinenult küll, aga sellegipoolest. Nüüd küsimus. Kui seda püsiühendust ei ole selles arengukavas, millega tegelikult eelarvevahendid ju ära jaotatakse, siis me ei saagi enam püsiühendusest rääkida, sest selle jaoks pole kuskilt enam vahendeid võtta. Sisuliselt tõmbate te selle arengukavaga kriipsu peale püsiühendusele Saare maakonnaga. Nii saan mina sellest aru. Või on kuskil mingi salajane fond, kust tuleks selle jaoks veel raha, mida siin arengukavas ette näha ei ole? Arengukava peaks ju kõik need asjad paika panema, ka võimaluse, et võiks tulla püsiühendus, kui rohelised vastu ei ole. Nad olid teatavasti ka süvasadamale vastu ja me saime sellest üle, on ka vastuväiteid rohelistele.

Hea härra Sooäär! Ma siiski vaidlen teile vastu. Jutt ei olnud mitte sellest, et jäätee läks tugevamaks, vaid jäätee hakkas mõranema. See, mida teie mäletate, oli aasta varem. Nii et praegu oli mul minu meelest õigus. Mis puutub püsiühendusse, siis siin on põhjendus selles, et tegelikult otsust selle kohta ei ole. Otsus on niisugune, et asja tuleb uurida, selgeks teha võimalikud arengusuunad, see, missugust püsiühendusviisi kasutada, mis on kõige efektiivsem, kui palju see maksma läheb, missugust finantseerimisskeemi selleks kasutada ja missugused on keskkonnamõjud. Seetõttu, kui seda arutati, siis leiti, et selle sissetoomine siia ei ole sedavõrd põhjendatud, aga kindlasti me sellega seda teemat ei tõrju kõrvale, me oleme huvitatud edasisest arengust ja otsuse vastuvõtmisest, nii et me saame sellest teemast rääkida ja saame ka tegutseda selle teema raames. Tööd on planeeritud, nagu ma ütlesin, ja sel aastal on valitsusel kavas vaadata, mis vahepeal on toimunud, kuidas seda ellu viiakse. Igatahes on Maanteeamet nendes töödes väga aktiivne, ei saa kuidagi öelda, et nad nende asjadega ei tegele.

Palun, kolleeg Jaanus Tamkivi!

Austatud juhataja! Lugupeetud minister! Pole ilmselt midagi imestada, et ka minu küsimus tuleb Saaremaa püsiühenduse kohta. Olen minagi seda teemat väga pikalt jälginud ja mäletan ajaloost, et esimesed väga konkreetsed kuupäevad ja aastanumber, millal see püsiühendus võiks valmis saada, oli aasta 2009. Siis vaieldi isegi selle üle, millal oleks parem seda avada, kas kevadel või suvel. Paraku on need kuupäevad ja aastanumbrid kogu aeg edasi nihkunud. Siis tuli aasta 2012, alles hiljuti oli veel aasta 2014. Nüüd on olnud juttu juba aastast 2015. Härra minister! Milline on teie isiklik seisukoht? Kuhu need numbrid ükskord välja jõuavad, kui meie silmad seda objekti kunagi ka näevad?

Ma arvan, et silmad näevad seda objekti. Mõni aeg tagasi olin Taanis ja tutvusin sellega, kuidas Taani ja Saksamaa vaheliste, mitte Taani ja Rootsi, vaid just Taani ja Saksamaa vaheliste sildade ehitus on käinud. See on ikka kümne aasta pikkune protsess ja eeltööd võtavad märgatavalt rohkem aega kui reaalne sillaehitus. Ma arvan, et ei ole jäänud enam kuigi kaua aega, kuni see otsus selle silla ehituse konkreetsete sammude kohta tuleb ära teha. Aga kindlasti ei saa seda teha ilma korralike ettevalmistustöödeta. Te väidate, et sellest on palju aega möödas, kui sellest esimest korda räägiti. Kõik võib olla. Aga andkem endale aru, et siis räägiti ikka väga emotsionaalsel tasemel. Ja kuhu me oleme välja jõudnud? Me oleme välja jõudnud sinna, et täna võime öelda: jah, selle silla ehitus või püsiühenduse rajamine on võimalik. Aastat viis-kuus tagasi öeldi, et see kõik on üldse utoopia või see võib olla utoopia. Täna on meile juba selge, et see on tegelikult võimalik, aga mida aeg edasi, kahtlemata, seda keerulisemaks lähevad küsimused, seda keerulisemate küsimustega tuleb tegelda.

Palun, kolleeg Tiit Niilo!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Ma annaksin teile võimaluse tutvustada veel mõnda ülitähtsat projekti, mis ei kajastu arengukavas. Võib-olla on veel mõned sellised juba aastaid tagasi algatatud tegevused, mis ei kajastu arengukavades ja mis kohe-kohe tegelikkuses hakkavad Eestit selles valdkonnas kaunistama.

Tänan, et te mulle selle võimaluse andsite! Ma võin näiteks tuua kas või läbirääkimised Ryanairiga, millest on ka aastaid räägitud ja mis peaksid andma Eestile võimaluse muuta lennuühendus Euroopaga väga oluliselt efektiivsemaks, see peaks muutuma ka oluliselt odavamaks. See on samuti projekt, millest on räägitud aastaid, mis ei kajastu selles arengukavas, mis nõuab terve hulga küsimuste ümberkorraldamist ka meie oma lennuliikluses, lennujaamades ja lennujuhtimisteenistuses. Ma arvan, et see pole palju vähem keeruline projekt kui Saaremaa püsiühendus.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister!

Tänan tähelepanu eest!

Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Imre Sooäär!

Proua juhataja! Head kolleegid! Ma tõesti ei plaaninud täna pärast ministri pikka ja põhjalikku selgitust siia ette tulla, aga ma ei saa mitte tulemata jätta, sest minu arusaamist mööda ja ka ministri vastustest lähtuvalt tõmbab see arengukava täna siin saalis kriipsu peale püsiühendusele Saare maakonnaga. Vaadake, kõik on õige, me võime selle jaoks eraldi dokumente teha, nii nagu minister ka ütles, ja peamegi tegema, aga kui põhilises dokumendis arengukavas ei ole niivõrd tähtsat objekti kirjeldatud või ära märgitud, siis võtab see ära igasuguse võimaluse, et seda saaks üldse lähitulevikus tulla. Me lükkame selle vähemalt 15 aastat edasi. Minister rääkis hiljaaegu ajakirjandusele, et las see teema jääb järgmise valitsuse otsustada, aga kui seda pole arengukavas sees, ei saa ka järgmise nelja aasta jooksul keegi seda otsustada. Sellepärast on äärmiselt kahetsusväärne, et kuigi see püsiühendus on nii oluline transporditeema, millest on korduvalt siin saalis räägitud, alates esimesest päevast, kui X Riigikogu kokku tuli, ka oli Saaremaaga püsiühenduse teema oluline tolleaegsele peaministrile, siis tundub, et praegune majandus- ja kommunikatsiooniminister on langetanud otsuse, et seda asja siiski vaja ei ole. See on äärmiselt kahetsusväärne. Ma kutsun Riigikogu liikmeid üles sellel teemal arutlema, mõtteid vahetama, kas nii kergekäeliselt saab nii suurt otsust langetada. Kui me vaatame sadamatele minevaid summasid sellessamas arengukavas, mis on täpselt kirjas, siis me näeme, et arengukava järgi toimub meil praeguste laevateede, kehtiva laevaühenduse kinnistamine, mis ei ole riigi käes, ülevedu nimelt. Tundub, et on tehtud otsus, et püsiühendust ei tule. Nii saan mina sellest arengukavast täna aru. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Imre Sooäär! Palun, kolleeg Ain Seppik!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mina nii nagu Imre Sooäärgi ei pidanud siia tulema, aga kui ma kuulsin tema avaldusi, siis lihtsalt pean mõningad õiendused tegema. Imre Sooäär ei kuulu vist valitsuskomisjoni, kes selle püsiühendusega tegeleb, aga see komisjon käis alles hiljuti koos ja jõudis selles küsimuses päris kaugele. Mis puutub arengukavasse, siis ega arengukavas ei saagi olla sellist asja, mis on tegelikult riigi ja valitsuse tasandil otsustamata küsimus. Selle püsiühenduse rajamine ei ole kõige lihtsam küsimus. Kui Imre Sooäär arvab, et see on nagu Muhu tammi ehitamine, siis tegelikult on see natukene raskem projekt. Minu arvates on Eesti riik jõudnud viimase nelja aasta jooksul, vaatamata ka valitsustele, päris kaugele. Tegelikult on tehtud väga palju uuringuid, põhiliselt on võimalik n-ö trass selgeks tehtud, on selgeks tehtud, kas see peaks kulgema läbi õhu või maa alt, mille üle olid vaidlused alles neli aastat tagasi. On langetatud põhimõtteline otsus, et seda on võimalik ehitada, kuid mis puudutab finantskohustuste võtmist, mida tegelikult arengukava ju kohe teeb, siis see on eelarve küsimus ja enne, kui ei ole riigi tasandil selget otsust, et selline ehitus algab, ei ole võimalik seda arengukavasse märkida. Mis puutub ehituse aega, siis mitte mina ei ole seda välja mõelnud, vaid Taani spetsialistid. Kui otsus langetatakse ja kui finantseerimisallikad on selged, siis tuleb arvestada, et rahvusvaheline praktika ei võimalda alla kümne aastaga sellise keerukusega objekte ehitada. Kui rääkida veel finantseerimisest, siis näiteks Taani ja Rootsi vahel ühenduse loomisel loodi selleks eraldi firma, kuid tagasid seda ehitust tollal Rootsi ja Taani riik. Meie finantsvõimalused ning Rootsi ja Taani riigi finantsvõimalused on tagasihoidlikult öeldes erinevad. Seetõttu on see kahtlemata kaalutletud otsus ja selle otsuse tegemine jääb kahjuks või õnneks tõepoolest järgmisele valitsusele. Kuid kindlasti ei ole mingit otsust selle kohta, et püsiühendust ei tule. Ma arvan, et püsiühendus tuleb. Imre silmad näevad seda kindlasti.

Aitäh, kolleeg Ain Seppik! Palun, kolleeg Imre Sooäär, repliik!

Kuna minu nime nimetati, siis ma soovin täpsustada ühte väga väikest asja. Nimelt, seesama püsiühenduse ekspertkomisjon, millest härra Seppik rääkis, loodi üle-eelmise majandus- ja kommunikatsiooniministri härra Atoneni poolt kohe pärast seda, kui mina selle teema siin Riigikogus üles olin võtnud. On arusaadav, et kuna ma tol ajal kuulusin opositsiooni, siis majandus- ja kommunikatsiooniminister arvas minu kui nähtavasti tülika selle teemaga tegeleja sellest komisjonist välja.

Aitäh! Palun!

Minu nime ka mainiti. Ma ei ole Imrega üldse mitte nõus. Tõepoolest, minister Atonen selle komisjon lõi. Mina kuulusin ka tol ajal opositsiooni. Mind sealt välja ei arvatud, nii et asi oli milleski muus.

Aitäh! Palun, kolleeg Silver Meikar!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Minu nime ei ole mainitud, aga ma ikkagi tahan avaldada suurt rõõmu. Mul on väga hea meel selle üle, et ka Keskerakonna esindaja peab oluliseks Tartu-Tallinna rongiliikluse arendamist ja kinnitab seda, et Rail Baltica võiks kindlasti minna läbi Tartu. Vaadates veel, mida on arvanud teised erakonnad, siis meenub mulle, et kui ma lähen maale külla oma lugupeetud vanaisale, siis ta alati meenutab mulle Isamaaliidu ministrit Jürgensoni, kes siiamaani on Valgamaal tuntud selle poolest, et viskas kruusa lumme, seda meenutatakse kui väga toredat arengukava. Kuid tänaseks on Isamaaliit Tõnis Lukase suu läbi selgelt välja öelnud, et Tartu-Tallinna maantee, aga ka Tartu-Tallinna rongiliiklus on väga oluline. Ma tean, et Tõnis Lukas sõidab väga tihti rongiga, ja sama teen ka mina. Tundub, et see rongiteema arendamine muutub järgmise koalitsioonilepingu sõlmimisel üheks kohaks, kus kellelgi ei ole probleeme ja kõik peavad seda oluliseks. Rongid on keskkonnasõbralikumad, oluline on arendada infrastruktuuri, oluline on tagada tihedam sõidugraafik peamistel liinidel. Selle üle on mul tõsiselt hea meel. Aitäh teile!

Suur tänu, kolleeg Silver Meikar! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Kuna eelnõu kohta ei ole muudatusettepanekuid, siis võime minna Riigikogu otsuse vastuvõtmise juurde. Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Transpordi arengukava 2006-2013 kinnitamine" eelnõu 1028. Palun hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 47 Riigikogu liiget, vastu oli 2, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on otsusena vastu võetud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud looduskaitseseaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu teise lugemise jätkamine. Palun ettekandeks kõnetooli keskkonnakomisjoni esimehe Tõnis Kõivu!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Looduskaitseseaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine katkestati 2006. aasta 22. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 2006. aasta 30. november kell 12. Seaduseelnõu kohta esitas 23 muudatusettepanekut Riigikogu liige Mart Opmann, fraktsioonid ja teised komisjonid muudatusettepanekuid ei esitanud. Keskkonnakomisjon juhtivkomisjonina vormistas ise seaduseelnõu kohta 10 muudatusettepanekut. Keskkonnakomisjoni tehtud ettepanekud tulenevad peamiselt vajadusest täpsustada ja täiendada kaitstavaid loodusobjekte sisaldavate kinnisasjade vahetamisega seonduvaid sätteid ning täpsustada ja täiendada Euroopa Liidu nõuetest tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse sätteid. Muudatusettepanekud käsitlevad alljärgnevaid valdkondi. Ettepanekutega nr 1-9, 13, 14, 16-19, 21-27 ja 33 lahutatakse kaitstavate loodusobjektide valitsemisel korraldavad funktsioonid ja täidesaatva riigivõimu teostamise funktsioonid. Täidesaatva riigivõimu teostamise funktsioonid, näiteks keskkonnalubade andmine, planeeringute kooskõlastamine ja muu taoline, jääksid Keskkonnaministeeriumi maakonna keskkonnateenistustele kui kaitstava loodusobjekti valitsejale. Kaitset korraldavad ülesanded, näiteks kaitstavate loodusobjektide tähistamine, vajadusel kaitstavate loodusobjektide liigilist koosseisu ja ilmet tagavate tegevuste korraldamine, niitmine jms, jääksid kaitse korraldajale, kelleks on Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus Riiklik Looduskaitsekeskus. Muudatusettepanekut number 20, millega kaitse korraldajale oleks tehtud võimalikuks põhitegevusega seotud tasuliste teenuste osutamine, keskkonnakomisjon ei toetanud. Muudatusettepanekutega number 10, 11, 12 ja 28 täpsustatakse ja täiendatakse kaitstavat loodusobjekti sisaldavate kinnisasjade vahetamise ning omandamise menetlusi järgmiselt. Ettepanekute kohaselt ei kuulu vahetamisele need kinnisasjad, mis on omandatud pärast selle kaitse alla võtmist. Välja arvatud juhul, kui need piirangud muutuvad pärast kinnisasja soetamist rangemaks või kui kinnisasi on saadud pärimise teel, omandatud kinnisasja vahetamise õigust omavalt abikaasalt, vanemalt või muult sugulaselt. Sama põhimõtet kavandatakse rakendada ka kinnisasjade omandamisel. Eeltoodud piiranguid ei kohaldata, kui kinnisasi on omandatud enne käesoleva muudatuse jõustumist. Lisaks sellele täiendatakse seaduseelnõu volitusnormiga Vabariigi Valitsusele, kehtestamaks kriteeriumid, mille alusel valitakse välja eraõiguslikule isikule pakutav riigile kuuluv kinnisasi. Muudatusettepanekud number 29, 30, 31 ja 32 täpsustavad keskkonnamõju hindamise protseduuri Euroopa Liidu nõuetest tulenevalt. Lisaks on eelnõus tehtud keelelisi ja normitehnilisi parandusi, mis ühelgi juhul ei muuda eelnõu sisu. Keskkonnakomisjon otsustas 2007. a 16. jaanuari istungil üksmeelselt lõpetada looduskaitseseaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine ja saata eelnõu kolmandale lugemisele. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Tõnis Kõiv! Kas on ettekandjale küsimusi? Palun, kolleeg Villu Reiljan!

Aitäh, proua eesistuja! Härra pääesineja! Kuidas te siis kavatsete omanikule hüvitada need avalikes huvides kehtestatud piirangud nii- või teistsugusel põhjusel omandatud kinnistutele?

Kindlasti on piirangute kehtestamine ja sellest tulenevalt omaniku õigused saada hüvitist või saada maad vastu või seda vahetada teemad, milles teil on teadmisi, kogemusi ja praktilisi oskusi kindlasti rohkem kui vastajal. Kuid keskkonnakomisjonis neid muudatusi ja neid punkte arutades olime me selgel veendumusel, et need sätted, mis eelnõusse komisjonis sisse on hääletatud ja siin saalis otsustamisele võivad tulla, tagavad väga selgelt olemasolevate maaomanike huvid. Mõtlen nii neid, kelle maale on juba piirangud seatud, kui ka neid, kelle maale looduskaitselisi piiranguid hakatakse alles tulevikus seadma.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Tõnis Kõiv! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Asume muudatusettepanekuid läbi vaatama. Selle seaduseelnõu kohta on 37 muudatusettepanekut ja vaatame need läbi. 1., 2., 3. ja 4. ettepanek on Riigikogu liikmelt Mart Opmannilt, juhtivkomisjon on neid arvestanud täielikult. 5., 6. ja 7. ettepanek on Riigikogu liikmelt Mart Opmannilt, juhtivkomisjon on neid arvestanud täielikult. 8. ja 9. ettepanek on Riigikogu liikmelt Mart Opmannilt, juhtivkomisjon on neid arvestanud täielikult. 10., 11. ja 12. on keskkonnakomisjonilt, juhtivkomisjon on neid arvestanud täielikult. 13. ettepanek on Riigikogu liikmelt Mart Opmannilt, juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. 14. on Riigikogu liikmelt Mart Opmannilt, juhtivkomisjon on seda arvestanud sisuliselt. 15. on keskkonnakomisjonilt, juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. 16. on Riigikogu liikmelt Mart Opmannilt, juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. 17. ja 18. on Riigikogu liikmelt Mart Opmannilt, juhtivkomisjon on neid arvestanud täielikult. 19. on Riigikogu liikmelt Mart Opmannilt, juhtivkomisjon on selle jätnud arvestamata, kuid see ei kuulu hääletamisele. 20. on Riigikogu liikmelt Mart Opmannilt, juhtivkomisjon on selle jätnud arvestamata, ka see ei kuulu hääletamisele. 21., 22. ja 23. ettepanek on Riigikogu liikmelt Mart Opmannilt, juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. 24. ja 25. on Riigikogu liikmelt Mart Opmannilt, juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. 26. on Riigikogu liikmelt Mart Opmannilt, juhtivkomisjon on selle jätnud arvestamata ja seegi ei kuulu hääletamisele. 27. on Riigikogu liikmelt Mart Opmannilt, juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. 28. on keskkonnakomisjonilt, juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. 29., 30. ja 31. on keskkonnakomisjonilt, juhtivkomisjon on neid arvestanud täielikult. 32. on keskkonnakomisjonilt, juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Ka 33. on keskkonnakomisjonilt, juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Head kolleegid, me oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Seaduseelnõu 927 teine lugemine on lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt on Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud isikuandmete kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu 1078 teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli põhiseaduskomisjoni aseesimehe Evelyn Sepa!

Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas seda eelnõu käesoleva nädala esmaspäeval ja selle eelnõu kohta laekus ka üks parandusettepanek kolleeg Kalev Kukelt. Tegemist on teksti olulise muutmisega ja seetõttu ma tahaksin sellel pisut pikemalt peatuda. Nimelt toimus Brüsselis käesoleva aasta 15. jaanuaril Justiitsministeeriumi ja Siseministeeriumi esindajate kohtumine Schengeni hindamisgrupi ekspertidega ja on üldiselt teada, et teine hindamine on kavas märtsi kolmandal nädalal. Praegu seda aega täpsustatakse. Ekspertidele esitati kehtiva isikuandmete kaitse seaduse ja selle muutmise seaduse eelnõu 1078 tõlge inglise keeles. Kohtumise eesmärk oli leida koostöös ekspertidega võimalusi hindamisraportis kajastatud puuduste kõrvaldamiseks, eeskätt keskendudes õigusloomest tulenevatele lahendustele. Nendel küsimustel sai siin esimesel lugemisel ka pikemalt peatutud. Eelnõu 1078 SE § 1 kohta tegid Soome andmekaitse järelevalveasutuse juht Reijo Aarnio ja Belgia esindaja Wouter van de Rijt märkuse, et Schengeni infosüsteem sisaldab ainult väikest osa riigisaladust. Seega ei ole otstarbekas laiendada Andmekaitse Inspektsiooni pädevust kogu riigisaladusele. Kuna riigisaladuse seaduse muutmine oleks kujunenud väga keerukaks, otsustati kitsendada erandit asjaomaste dokumentide nimetamisega eelnõu § 2 lõikes 3. Sellest ka vastavad muudatused. Vastavast muudatusest lähtub ka § 34 lõige 4, mis täpsustab järelevalvet töötlemise üle. Eelnõus muudetud § 11 lõige 3 on lisatud, et võimaldada kehtestada Schengeni infosüsteemi kasutavate ametkondade tegevust reguleeriva õigusakti Vabariigi Valitsuse määruse tasandil hiljemalt teise hindamise ajaks. Määruses tuleb täpsustada töötlemise viisid, tingimused ja muu seesugune, lähtuvalt Schengeni aquis´st. Isikuandmekaitse seaduse § 34 lõike 3 muutmisega järgiti muu hulgas ka ekspertide soovitust rõhutada Andmekaitse Inspektsiooni sõltumatust mitte üksnes järelevalve teostamisel, vaid oma tegevuses tervikuna. See on kogu selle muudatuse aluseks oleva direktiivi kandvamaid ja põhimõttelisemaid küsimusi. Kuna Andmekaitse Inspektsiooni juhil tekib vajadus riigisaladusele juurde pääseda, on seadusesse lisatud ka analoogselt õiguskantsleri ja teiste tegevust reguleerivate seadustega § 35¹, mis reguleerib julgeolekukontrolli teostamist. Vastav säte tagab sõltumatuse ka sellega, et see vähendab tõenäoliselt hilisemat ametisse mittesobivuse selgumist või muud taolist, mis võiks koormata kogu protsessi ja hiljem probleeme tekitada. Eksperdid viitasid ka vajadusele tagada Andmekaitse Inspektsioonile tõhusad sekkumisvolitused muu hulgas kohtuliku vaidlustamise näol. Eesti haldusõiguses küll üldiselt kehtib printsiip, et riigiasutustevahelised vaidlused lahendatakse alluvusvahekorras, ent eksperdid viitasid Euroopa Liidu andmekaitsedirektiivist tulenevale vajadusele tagada kohtulik kontroll. Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt on lubatav erandina pöördumine halduskohtusse, kui see on eriseadustes ette nähtud. Sätte väljatöötamise eeskujuks oli muu hulgas ka keskkonnajärelevalve seadus. Nüüd ka komisjoni otsustest. Esiteks: teha täiskogule ettepanek täna teine lugemine läbi viia. Selle poolt oli 10, vastuolijaid ja erapooletuid polnud. Teiseks: lõpetada see lugemine ning viia läbi sellel nädalal ka eelnõu kolmas lugemine. Seda toetas samuti 10, vastuolijaid ja erapooletuid liikmeid ei olnud. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Evelyn Sepp! Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Soovi ei ole, läbirääkimisi ei avata. Selle seaduseelnõu kohta on laekunud üks muudatusettepanek kolleeg Kalev Kukelt, juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Me oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Seaduseelnõu 1078 teine lugemine on lõpetatud.

Järgmisena on päevakorras Vabariigi Valitsuse algatatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Ain Seppiku!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse eelnõu selle teise lugemise ettevalmistamisel oma kolmel istungil: 11. jaanuaril, 16. jaanuaril ja 22. jaanuaril. Meile andsid selgitusi nii justiitsminister Rein Lang kui selle ministeeriumi asekantsler Urmas Volens ja teised ametnikud, samuti Justiitsministeeriumi kantsler Jüri Pihl. Seaduse põhieesmärk, nagu sai juba märgitud selle esimesel lugemisel, on ajakohastada riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse regulatsiooni selliselt, et tagada varasemast paremini Eesti Vabariigi julgeolek ja võimalikult suures ulatuses isikute põhiõigused. Eelnõu eesmärk on ka halduskoormuse vähendamine ja läbipaistvuse suurendamine Eesti avalikus sektoris. Iga salastatud teabe kandja töötlemisega kaasneb oluline halduskoormus: erilised hoiutingimused, juurdepääsulubade andmine jne. Kui sellise teabe avalikuks tulek tegelikkuses enam mingit ohtu Eesti Vabariigi julgeolekule kaasa ei tooks, on tegemist riigiressursside raiskamisega. Ühtlasi tähendab taolise teabekandja jätkuv salastamine isikute põhiõiguste põhjendamatut piiramist. Seadus kaotab ära ka riigisaladuse lisatasud, lisatasu võib maksta töö keerukuse tõttu ja muudel põhjustel. Muudatusettepanekuid esitati komisjonile üks, Väino Linde poolt. See puudutas lisakaristuste probleeme ja jäeti arvestamata. Samas tegi komisjon ka ise mitu muudatusettepanekut, mis üldiselt on tehnilised. Kokku on neid ettepanekuid 21 ning vastav tabel on teile ka esitatud. Põhiseaduskomisjon küsis seda eelnõu teiseks lugemiseks ette valmistades nõu ka riigikaitsekomisjonilt, õiguskomisjonilt, julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonilt ja Riigikogu juriidiliselt osakonnalt. Ka siin tehti täpsustavaid ja täiendavaid ettepanekuid, mida osaliselt on muudatusettepanekutes arvestatud. Arutanud läbi eelnõu ja ka muudatusettepanekud, teeb põhiseaduskomisjon Riigikogu täiskogule ettepaneku seaduseelnõu 1054 teine lugemine lõpetada. Otsus oli üksmeelne. Juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, siis võiks kolmas lugemine toimuda homme, 25. jaanuaril 2007, ning on ettepanek eelnõu seadusena vastu võtta. Seegi otsus oli üksmeelne. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Ain Seppik! Palun, kas on küsimusi ettekandjale? Ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Asume muudatusettepanekuid läbi vaatama. Neid oli 21, nagu juba öeldud. 1., 2., 3., 4. ja 5. ettepanek on põhiseaduskomisjoni esitatud, juhtivkomisjon on neid arvestanud täielikult. 6., 7., 8. ja 9. ettepanek on põhiseaduskomisjonilt, juhtivkomisjon on neid arvestanud täielikult. 10., 11., 12. ja 13. ettepanek on samuti põhiseaduskomisjonilt, juhtivkomisjon on neid arvestanud täielikult. 14. ettepanek on kolleeg Väino Lindelt, juhtivkomisjon on selle jätnud arvestamata. 15., 16., 17., 18., 19. ja 20. on põhiseaduskomisjonilt, juhtivkomisjon on neid arvestanud täielikult. Ka 21. ettepanek on põhiseaduskomisjonilt, juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Head kolleegid! Me oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Seaduseelnõu 1054 teine lugemine on lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud üleliigse laovaru tasu seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Meelis Atoneni!

Aitäh, austatud proua esimees! Head kolleegid! Üleliigse laovaru tasu seaduse muutmise seaduse eelnõu oli Riigikogu täiskogu ees juba vanal aastal. Eelnõuga on vahepeal päris palju tööd tehtud. Pean oma kurvastuseks ütlema, et minu arvates pole Põllumajandusministeerium selle eelnõuga lõpusirgel just liiga - kuidas ma ütlen - kohusetundlikult või liiga asjasse süvenenult tegelnud. Tegelikult jõudis eelnõu lõplik redaktsioon komisjoni kätte pärast pingsat tööd alles selle nädala esmaspäeval, mõni tund enne seda, kui me komisjonis selle eelnõu kohta pidime lõplikke otsuseid langetama. Selle tõttu on kogu eelnõu natuke toores. Komisjon teeb ettepaneku ühe paranduse abil eelnõu kogu tekst uue tekstiga asendada. Ettepanek on eelnõu teine lugemine pärast selle paranduse sissehääletamist lõpetada. Veel kord tahan öelda, et on väga kahetsusväärne, et sisuliselt peab Riigikogu tagantjärele tuuleveskitega võitlema. Julgen veel kord öelda, et minu arvates täitevamet, kes tegeleb väga agaralt igasuguste vastuvõttude korraldamisega, võiks pisut aktiivsemalt tegelda hoopis seadusandluse ja sellest tulenevate tagajärgede analüüsiga.

Suur tänu, kolleeg Meelis Atonen! Teile on ka küsimus. Palun, kolleeg Tiit Niilo!

Austatud ettekandja! Ehk sa täpsustaksid läbi lillede öeldud kriitikat selle seaduseelnõu esitaja kohta. Seda, et hiljaks jäädi, on opositsiooni erakonna poliitikul väga meeldiv kuulda. Aga kas seal oli ka sisulisi tegemata jätmisi? Neid, mida te komisjonis kritiseerima pidite.

No ma ei tea. Kõigepealt tahan öelda, et ma olen natukene üllatunud, et härra Niilo ütles, et jõle tore, et mingi eelnõuga natuke hiljaks on jäädud. Ma küll ei ole asjast nii aru saanud, et opositsiooni eesmärk peaks olema, et Eesti riigis asjad halvasti lähevad. Minu arvates me kõik peaksime pisut mures olema, kui mingid teemad Riigikogus piisavalt hästi ei liigu. Selle eelnõu puhul on kõige raskem punkt reeglistiku loomine, mille abil üleliigset laovaru tuvastada ja mille alusel oleks võimalik ka ettevõtjatelt trahve küsida. Kui ma vaatan kogu seda suhtlemist Põllumajandusministeeriumi ja rahanduskomisjoni inimeste vahel, siis tundub mulle, et kogu selle regulatsiooni väljatöötamine on pisut kergekäeline olnud. Ma näen selles küll väga murettekitavat tendentsi. See, et eelnõu sai valmis viimasel hetkel, jättis Riigikogu komisjonile väga vähe võimalust sellesse süveneda, eelnõuga midagi ette võtta. Aga kõige suurem mure on siiski see, et tegelikult kogu selle reeglistikuga tegelemist ei võetud piisavalt tõsiselt. Jutuks on ju tegelikult võimalikud väga suured kohustused riigile. Minu arvates on kahju, kui ministeerium, kes peab sellega tegelema, suhtub asjasse - võib-olla oskamatusest, ma ei ole kordagi öelnud, et see oleks mingi pahatahtlik käitumine olnud -kuidagi kergekäeliselt. Ütleme nii, et selle eelnõu puhul ma riigi esindajana küll ei tunne, et seisan väga kindlalt jalgadel, rääkimata sellest, et kogu see sehkendamine käib tagantjärele.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Meelis Atonen! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Vaatame nüüd läbi muudatusettepaneku. Nagu juba ütles härra Atonen, on üksainus muudatusettepanek, mille esitas rahanduskomisjon ja mida juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. Eelnõu 1030 teine lugemine on lõpetatud.

Järgmisena on päevakorras Vabariigi Valitsuse algatatud inimgeeniuuringute seaduse ja Eesti Teaduste Akadeemia seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Urmo Kööbi!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas teiseks lugemiseks valmistudes kahel korral, kahel plaanilisel istungil -16. jaanuaril ja 22. jaanuaril. 16. jaanuari istungist võtsid osa peale komisjoni liikmete ja nõunike ka Sotsiaalministeeriumi abiminister Peeter Laasik, sama ministeeriumi tervishoiuosakonna spetsialist Hedy Eeriksoo, Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor Urmas Kukk ja vandeadvokaat Tarmo Sild, kes oli selle seaduse algvariandi töörühma liige. Esimesel koosolekul keerles kogu diskussioon seaduse § 15 lõike 2 ümber, kus on öeldud, et vastutava töötleja omandis olev koeproov ja kodeerimata andmed, samuti geenidoonori kirjalik nõusolek ei ole võõrandatavad ehk siis praeguse plaani järgi Tartu Ülikoolile üleminevad. Kui aga näiteks pankrot välja kuulutataks, siis satuks geenivaramu koos oma andmete ja kõige juurdekuuluvaga pankrotipessa, mis ei ole ka mõeldav. See on tõesti seaduseauk, mida on püütud täita ettepanekuga, et kui geenivaramu tegevus lõpetatakse, läheb kogu see omand üle Eesti Vabariigile. Probleem on nüüd järgmine. Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor arvab, et n-ö seadusekohaseks tegutsemiseks tuleb kõigilt doonoritelt, kes on juba andnud oma koeproovi, võtta kirjalik nõusolek, et nad on nõus, et nende koeproov, sugupuu ja terviseandmed läheksid üle Tartu Ülikoolile. Seaduse autorite arvates tekib siin väga suur võimalus, et võib-olla pooled nendest doonoritest, kes on andnud selleks oma nõusoleku, ei saa asjast üldse teada. Sel juhul nende õigustatud ootused ei täitu. Sest ega geenidoonor ei fikseeri oma nõusoleku ainult sellele sihtasutusele, ta peab silmas, et usub selle tegevuse vajalikkusse. Ja kas me siis ei pea sama usaldusväärseks Tartu Ülikooli? Kas meil on õigust Tartu Ülikoolile sellise umbusalduse avaldamiseks? Kusjuures mitte midagi ei muutu peale selle, et omanikuks saab ülikool ja mitte sihtasutus. Jäävad needsamad inimesed, needsamad ruumid, needsamad aparaadid, needsamad tingimused - kõik see jääb ja midagi ei muudeta. Tekib kaks võimalust. Kas me riskime sellega, et meil tuleb hävitada olemasolevad proovid ja andmed, või me lähtume sellest, et eeldatav nõusolek on siiski maksev, et enamik doonoreid pole vastu, et nende koeproovid ja nõusolek lähevad Tartu Ülikoolile üle. Niisugustes tingimustes otsustas sotsiaalkomisjon oma järgmisel koosolekul saata eelnõu 24. jaanuariks saali teisele lugemisele ja teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Selle poolt olid kõik komisjoni liikmed. Veel otsustati, et kui täiskogu katkestab teise lugemise, siis on ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 26. jaanuar kell 17. Kõik olid sellegi poolt. Sellelsamal koosolekul arutati läbi ka kolm parandusettepanekut, mis sisulist muudatust ette ei pannud. Need on normitehnilised ja neid siin käsitleda pole mõtet - need on lihtsalt õigusselguse huvides ära toodud. Kõik. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Urmo Kööbi! Palun, kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Vaatame nüüd läbi muudatusettepanekud. Nagu juba öeldud, neid on kolm ja kõik on sotsiaalkomisjoni esitatud. Neid on arvestatud täielikult. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Seaduseelnõu 1056 teine lugemine on lõpetatud

Järgmine päevakorrapunkt on Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Res Publica fraktsiooni ja Isamaaliidu fraktsiooni algatatud keelatud rajatiste kõrvaldamise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli õiguskomisjoni esimehe kolleeg Väino Linde.

Head kolleegid! Austatud istungi juhataja! Esmalt tuleb üles tunnistada, et üks trükiveakurat on selle eelnõu teksti juures käinud. Veidi redigeeritum tekst peaks meil siin taga saadaval olema, mis tähendab seda, et muudatusettepaneku nr 3 juures on muudetud ka pealkirja, mitte ainult selle paragrahvi sisu. Selle muudatuse juures peaksid olema vastavad allatõmbamised. Õiguskomisjon valmistas seda eelnõu ette oma kahel istungil: 16. jaanuaril ja 22. jaanuaril. Arutasime läbi esitatud muudatusettepanekud, mis olid esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, Keskerakonna fraktsioon ja kolleeg Koit Pikaro, kes tegi päris mitu ettepanekut. Komisjon arutas need ettepanekud läbi, otsustamise juures olid ekspertidena ka Justiitsministeeriumi ametnikud ja 22. jaanuaril ka härra justiitsminister ise. Komisjon ise algatas eelnõu ette valmistades kolm muudatusettepanekut. Oleme veendunud, et ettepanekud, mis on toodud tabelis nr 1, 2 ja 3 all, muudavad eelnõu märksa paremaks. Need teevad eelnõu selgemaks ja võtavad sellelt poliitilise maitse. Mõned eksperdid, kellelt me arvamust küsisime, eri justiitsametkonnad, viitasid, et eelnõul võib niisugune maitse juures olla, kuna lõpliku otsuse keelatud rajatise kõrvaldamise kohta tegi esialgse teksti järgi Vabariigi Valitsuse liige, minister. Mis õiguskomisjon otsustas? Otsustas muuta eelnõu esimest paragrahvi, mis käsitleb keelatud rajatist. Sinna lisati komisjoni otsusega, et keelatud pole mitte ainult avalikku kohta Eesti Vabariiki okupeerinud riike või nende relvajõudusid ülistava, vaenu õhutava, kuriteo toimepanemisele üleskutsuva jne mälestusmärgi püstitamine ja eksponeerimine, vaid ka Eesti Vabariiki okupeerinud riikide riigitegelasi ülistava mälestusmärgi püstitamine. Edasi jätkub tekst niimoodi, nagu enne oli. Seda paragrahvi arutades võtsime arvesse ka meie õiguskantsleri seisukohta, kes väitis, et paragrahvis sisalduv väljend ,,samuti muu eseme avalikus kohas eksponeerimine" on äärmiselt lai, selle alla ei käi mitte ainult monumendid ja muud rajatised, vaid näiteks ka sellise T-särgi kandmine, millel on Eestit okupeerinud riike ülistavad sümbolid või loosungid. Seda eelnõu algatajad vajalikuks ei pidanud ja ka komisjon oli seda meelt. Komisjon algataski ühe muudatusettepaneku ning jättis 1. paragrahvist välja lauseosa, mis on praegu 4. reas: "samuti muu eseme avalikus kohas eksponeerimine". Eelnõu § 1 lõikes 2 oli esialgu kirjas avaliku koha definitsioon. Avaliku koha definitsioonid on meil aga juba esitatud ja igapäevases elus juhindumiseks olemas. Kõige olulisem on Riigikohtu vastav tõlgendus. Seepärast arvas õiguskomisjon eelnõu menetledes, et siin ei ole tarvis hakata jalgratast leiutama ja täiendavat avaliku koha definitsiooni see eelnõu ei vaja. Tuletan meelde, et esimese lugemise ajal sai siin tähelepanu juhitud, et avaliku koha definitsioon kattus korrakaitseseaduse eelnõus toodud avaliku koha definitsiooniga. Aga kuna seda korrakaitseseaduse eelnõu Riigikogu ei menetle, siis arvasime, et õige on jääda just nimelt selle definitsiooni juurde, mis meil Riigikohtu tõlgenduse näol kasutada on. Selles seaduses nimetatud definitsiooni korrata ei ole vaja. Kolmas muudatusettepanek on väga oluline, see sündis komisjoni liikmete ettepanekul. Samuti oli see Keskfraktsiooni ettepanek ja täiendavalt võeti aluseks ka õiguskantsleri seisukoht. Nimelt on selge, et avaliku korra ja sisejulgeoleku eest vastutab meie riigis siseminister ja seetõttu on igati loogiline, kui ka keelatud rajatiste kõrvaldamise küsimustega tegeleb siseminister. Seetõttu ongi siis muudatusettepanekus nr 3 justiitsminister asendatud siseministriga. Samas viis õiguskomisjon ekspertide soovitusel sisse muudatuse selles osas, et minister, valitsuse liige, ei otsusta keelatud rajatise teisaldamist päris üksi. § 2 uus teine lõige ütleb, et siseministril on lõikes 1 sätestatud ettekirjutuse täitmise tagamiseks halduskohtu loal õigus rakendada sunnivahendina asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Halduskohtu loa nõudmine peaks välistama seaduse kasutamise poliitilistel eesmärkidel. Iseenesest päris midagi uut selles ei ole, et halduskohus peab niisuguseks toiminguks loa andma. Praegu kuulub halduskohtumenetluse seadustiku § 3 lõige 1 punkti 3 järgi halduskohtu pädevusse ,,seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine". Selle seadusega ongi see antud halduskohtu pädevusse. Muudatusettepanekutest veel nii palju, et Koit Pikaro esitas neid päris mitu. Need ei saanud komisjonis poolthääli ja Riigikogus hääletusele ei tule. Keskfraktsiooni ettepanekud numbrite all 10, 11, 12, 13 said kaks poolthäält ega leidnud komisjonis toetust. Küll aga on need siia tabelisse kantud. Sellisena ongi õiguskomisjon selle eelnõu teile, head kolleegid, esitanud. 22. jaanuaril otsustasime ka, et õiguskomisjon teeb ettepaneku täna selle eelnõu teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Aitäh! Kolleegidel on ka küsimusi. Palun, kolleeg Trivimi Velliste!

Lugupeetud härra ettekandja! Kas komisjon arutas keelatud rajatise mõistega seoses ka konkreetseid näiteid? Näiteks seda rajatist, mis on Tõnismäel. Kas komisjonis oli arutusel küsimus, kas tegemist on hauatähisega või keelatud rajatisega? Ma selgitan oma küsimuse tausta. Vaevalt saab olla tegemist hauatähisega, kui rajatisel ei ole võimalike maetute nimesid ja see asub üsna kaugel nendest võimalikest säilmetest, mis maa all on.

Komisjon otseselt ühte või teist objekti keelatud rajatise näitena selle eelnõu menetlemisel ei käsitlenud. Kui ma aga võiksin siin ise vastata, siis minu seisukoht on, et eelnõu 1000, keelatud rajatiste kõrvaldamise seaduse eelnõu, ei käsitle Tõnismäe probleemi, millele sina viitasid.

Palun, kolleeg Vladimir Velman!

Lugupeetud ettekandja! Eelnõu § 1 algab sõnadega: avalikku kohta Eesti Vabariiki okupeerinud riike jne. Palun loetlege Eesti Vabariiki okupeerinud riigid eelnõu § 1 mõttes.

Eelnõu § 1 mõistes on Eesti Vabariiki okupeerinud kindlasti kaks riiki: nii natsi-Saksamaa kui ka Nõukogude Liit.

Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Lugupeetud ettekandja! §-s 1 on sõnapaar ,,muid rajatisi". Kas sellest tulenevalt võib selle seaduse alusel keelustada või teisaldada ka näiteks hooneid, kultuuriasutusi või muid selliseid rajatisi?

Ma ei arva, et kultuuriasutus on rajatis selle seaduse kontekstis. Sõnapaar "muu rajatis" on tekstis sellel eesmärgil, et loetelu oleks ammendav ega tekiks sellist võimalust, et kui tegemist ei ole monumentaalkunsti teose või mälestusmärgiga, siis ei saaks seda seadust rakendada.

Palun, kolleeg Lauri Laasi!

Austatud ettekandja! Palun ütelge, miks seda seadust meie õigusruumi üldse vaja on?

Seda seadust on vaja põhjusel, millest oli juttu ka eelnõu esimese lugemise käigus. Keelatud rajatistega seonduv, nende kõrvaldamisega seonduv seadustik on Eesti Vabariigis kuni tänase päevani lünklik. Käsitletakse küll muinsuskaitse all olevaid mälestusmärke ja nendega seonduvat, aga kõik rajatised, mis püstitatakse või võidakse püstitada, ei ole praegu kehtivate seadustega hõlmatud. Tuleb aga arvestada, et mälestusmärgid ja muud rajatised võivad, nagu eelnõu §-s 1 silmas peetud on, õhutada vaenu või muul viisil avalikku korda rikkuda.

Palun, kolleeg Georg Pelisaar!

Austatud ettekandja! § 1 annab üsna laia põhjenduste ringi, mis alusel saab keelata monumentaalkunstiteoseid ja muid rajatisi eksponeerida. Selle juures tekib küsimus, kas näiteks Sakala keskus on rajatud sellise taustaga, et ta on ühtlasi ka Eesti Vabariiki okupeerinud Nõukogude Liitu ülistav?

Nagu ma juba eelmisele küsimusele vastates ütlesin: õiguskomisjon konkreetseid objekte-rajatisi seda eelnõu teiseks lugemiseks ette valmistades silmas ei pidanud.

Palun, kolleeg Kaarel Pürg!

Hea ettekandja! Mind teeb alati murelikuks, kui kellelegi täiendavaid kohustusi juurde pannakse. Mind huvitab, kuidas suhtub Siseministeerium sellesse, et tuleb hakata selle problemaatikaga tegelema. Milline oli nende arusaam sellest ja palju see maksma võiks minna? Kuidas need asjad teil komisjonis lahenesid?

Nagu teada, on seadus täitmiseks kõigile kohustuslik. Kui see eelnõu võetakse seadusena vastu, siis on ta täitmiseks kohustuslik ka siseministrile.

Palun, kolleeg Vladimir Velman, teine küsimus!

Lugupeetud õiguskomisjoni esimees! Kui te vastasite minu esimesele küsimusele, siis te ütlesite, et üks Eesti Vabariiki okupeerinud riikidest oli natsi-Saksamaa. Kas ma saan õigesti aru, et selle seadusega võib siseminister keelustada näiteks ka eesti leegioniga seotud mälestusmärgid?

Kui selle seaduse mõtte järgi on tegemist monumendiga, mis õhutab vaenu või ülistab relvajõudusid, mis on Eesti Vabariiki okupeerinud, siis minu arusaamist mööda ei ole vahet, millise tänaseks olematu riigi sümbolid monumendile kantud on.

Palun, kolleeg Evelyn Sepp!

Nagu ma aru saan, sisaldas eelnõu algne tekst mõiste ,,avalik koht" uut definitsiooni. Nüüdseks on see välja võetud ja viidatakse sellele, et Riigikohus on selle definitsiooni sisu andnud. Aga inimesed, kes seadust peavad täitma, ei pruugi kogu aeg jälgida Riigikohtu lahendeid, et äkki see mõiste sõnastatakse uutmoodi. Aga minu küsimus puudutab seda, mida peetakse selle eelnõu puhul silmas mõiste all ,,avalik kord". Kuidas võib näiteks mälestusmärk seda avalikku korda rikkuda?

See on hea küsimus selles mõttes, et kordab seda, mida me õiguskomisjonis ka arutasime, nimelt kas mälestusmärk rikub avalikku korda või mitte. Siit edasi filosofeerides võiksime küsida ka, kas näiteks püss või muu relv rikub avalikku korda. Rikub loomulikult see inimene, kes relva kasutab. Ja rikuvad kindlasti need inimesed, kes mõne mälestusmärgi kaudu avalikku korda rikuvad. Ning sellest tulenevalt me ei saa lubada relvi kõikidele inimestele, vaid näeme selles osas ette põhjaliku kontrolli. Samamoodi on monumentaalkunstiteoste ja mälestusmärkidega: tuleb arvestada, mil määral on inimestel nende kaudu võimalik avalikku korda rikkuda. Sellest lähtudes on see eelnõu koostatud.

Palun, kolleeg Jaak Allik!

Lugupeetud ettekandja! Te kaudselt sellele küsimusele juba vastasite, aga ma küsin veel kord ja otse. Kas Tallinnas Tõnismäel asuv Teises maailmasõjas langenute mälestusmärk käib selle seaduse § 1 antud keelatud rajatise mõiste alla? Ja kui jah, siis millise sätte järgi?

Kordan siis veel: õiguskomisjon selle eelnõu puhul ühtegi konkreetset Eesti Vabariigis olevat mälestusmärki, monumenti, monumentaalkunstiteost või muud rajatist silmas ei pidanud. Mingit loetelu meil ei olnud. Eelnõu esitajad sellele ei viidanud ega viidanud ka meie komisjonis olevad eksperdid. Aga nagu ma juba ütlesin: kui see eelnõu on seaduseks saanud, siis võib tõepoolest, kui vajalik alus on olemas, algatada ühe või teise rajatise tunnistamise keelatud rajatiseks. Ent nagu ma samuti juba ütlesin, minu isiklik arvamus on, et Tõnismäe palju vaieldud pronkssõduriga seonduv ei ole selle eelnõu teema. Aga see on minu arvamus.

Palun, kolleeg Jarno Laur!

Lugupeetud ettekandja! Kõnealuse eelnõu kontekstis on räägitud ennekõike sellest, et see võimaldab palju pahandusi ära hoida. On räägitud võimalikest seostest Peeter I monumendi püstitamisega Narva jne. Ma küsiksin: milline ennetav mõju tollel praegusel tekstil säärastes olukordades võib olla? Õigemini, kas seda mõju üldse on?

Ennetavat mõju kätkeb endas kindlasti iga seadus, iga eelnõu, kui ta on seaduseks saanud, ja samuti see eelnõu. Need, kes ühel või teisel moel võivad niisuguste küsimustega kokku puutuda, saavad siit vajalikke suuniseid edasiseks tegevuseks.

Palun, kolleeg Tiit Kuusmik!

Lugupeetud ettekandja! Eelnõu tutvustades te väitsite, et pidades silmas selle eesmärki, on eelnõus püütud poliitilisusest maksimaalselt hoiduda. Siiski tahaks küsida: kuidas mõjuks see seadus Eesti sisemisele stabiilsusele? Ja kas eelnõu ette valmistades on selles küsimuses ka konsulteeritud eri huvigruppidega või neile seda seletatud?

Sellest oli ka eelnõu esimesel lugemisel juttu, kui mu mälu mind ei peta ja ilmselt ei peta, et halvim, mis saab ühes riigis olla, on see, kui seadused ei hõlma kõiki alasid, mis ühiskonnas reguleerimist vajavad.

Palun, kolleeg Lauri Laasi, teine küsimus!

Austatud ettekandja! Ma paluksin teil siiski tuua näiteid, milliseid monumente ja muid rajatisi eelnõu §-s 1 silmas peetakse.

Ma võin õiguskomisjoni esindajana teile viiendat korda kinnitada, head kolleegid, et komisjon ei koostanud oma istungitel 16. ja 22. jaanuaril mingit vastavat loetelu Eesti Vabariigis olevatest monumentidest ja muudest rajatistest.

Palun, kolleeg Inara Luigas!

Austatud ettekandja! Ma olen olnud kümme aastat omavalitsuse juht ja mind teeb tolle eelnõu puhul ettevaatlikuks see, et seaduse rakendamisel pole ette nähtud täiendavaid riigieelarvelisi kulutusi. Et keelatud rajatiste ja eksponeeritavate esemete kõrvaldamine toob kaasa kulutused isikule, kellele tehakse ettekirjutus seaduse rikkumine lõpetada. Selge on, et vastavad kulutused ei ole mitte üks või kümme krooni, vaid on kümneid ja sadu tuhandeid kroone. Ja kas te ei karda, et see seadus annab Eesti rahvale ja kogu maailmale signaali, et Eesti riik on astunud küllaltki agressiivsele seaduste loomise teele?

Erinevalt teist ei lähtunud õiguskomisjon arvamusest, et Eesti territoorium on täis keelatud rajatisi, mille kõrvaldamiseks peaks Siseministeerium hakkama väga palju raha kulutama. Ma arvan, et see ei ole kindlasti niimoodi.

Palun, kolleeg Georg Pelisaar, teine küsimus!

Lugupeetud ettekandja! Iga seaduse rakendamise puhul püütakse aru saada, milline on olnud seadusandja tahe, seadusandja mõte seaduse vastuvõtmisel. Aga te ei too täna ühtegi näidet, ei räägi lahti ühtegi mõistet. Seetõttu on nendel, kes hiljem tahavad sellest seadusest kinni pidada, päris keeruline aru saada, mida ikkagi on mõeldud. Seetõttu ma küsin ühe küsimuse veel. Selle seaduse alusel on siis vist võimalik kõrvaldada näiteks Sinimägede monument. Samal ajal, kas on võimalik ka kõrvaldada näiteks kas või Põlva kesklinna pargis asuv monument, kus leinava ema põlvedel on mundris sõdur?

Kui nüüd rääkida monumentidest kui sellistest, siis piinlikult aus olles pean ütlema, et sellest õiguskomisjonis siiski juttu oli. Me leidsime päris üksmeelselt, et kui keelatud rajatise kõrvaldamise seaduse eelnõu vormub seaduseks, keelaks see täiesti üheselt Eesti territooriumil püstitada näiteks natsi-Saksamaa juhtide ja Nõukogude Liidu juhtide monumente. See on üks näide, mida õiguskomisjon seda eelnõu teisele lugemisele saates silmas pidas. Aga veel kord: nagu ma ütlesin, need olid lihtsalt abstraktses vormis esitatud võimalikud näited.

Palun, kolleeg Ain Seppik!

Lugupeetud ettekandja! Teie viimane vastus paitas minu kõrvu, kuna me tegime just sellise muudatusettepaneku, et see puudutaks monumente, mis edaspidi üles pannakse. Aga sellega õiguskomisjon küll ei nõustunud, nii et ärge ajage udu. Mind huvitab Reformierakonna seisukoht laiemalt. Meie territooriumile on maetud üle 300 000 sõjamehe, kes võitlesid Nõukogude poolel, Saksa poolel sõdinuid on natuke vähem. Kõigepealt te tahtsite nad kõik üles kaevata, vähemalt osa neist. See seadus läks läbi. Nüüd olete asunud mälestussammaste kallale, neid on ka tuhandeid. Kas te võiksite öelda, kas te arutasite, kuhu te kavatsete need mälestussambad kõik teisaldada või ümber paigutada? Nüüd sõltub kõik ministrist, meist ei sõltu enam midagi. Kui on mõistlik minister, siis ta ei lase seda teha. Kui pole, siis läheb halvasti, siis hakkab ettekirjutusi tulema.

Ma tunnen ennast, hea küsija, nagu mõnes rollimängude ringis. Tuletan siiski meelde, et ma olen täna siin õiguskomisjoni esindajana ja saan rääkida sellest, mida õiguskomisjon eelnõu menetledes silmas pidas. Aga sellega ma küll nõus ei ole, et ma täna siin teile, head kolleegid, mingit udu ajan. Annan siiski edasi, mida õiguskomisjon eelnõu teisele lugemisele saates oma istungitel arutas. Reformierakonna liikmena aga vastan ma teile, et minu kõrvu ei ole küll ulatunud, et Reformierakond tahaks kõik... kuidas te nüüd ütlesitegi... sõjameeste säilmed üles kaevata.

Palun, kolleeg Elmar-Johannes Truu!

Austatud õiguskomisjoni esimees! Lihula monumendi mahavõtmiseks ei läinud Partsi valitsusel vaja mingit seadust. See võeti ööpimeduses maha, ja kõik. Kas selle täna arutusel oleva keelatud rajatise kõrvaldamise seaduse järgi oleks võinud Lihula samba maha võtta?

Hea küsimus. Nii-öelda Lihuküla lahingu, head kolleegid, ma olen kindel, meie riik kaotas. Eesti riik kaotas oma välispartnerite silmis, aga kõige tõsisemalt siiski oma kodanike silmis, kui selle monumendi mahavõtmine lõpetati niimoodi, nagu ta lõpetati. Sellegi näite ajendil on selge, et eelnõu nr 1000 on vaja. Nagu ma siin juba varasematele küsimustele vastates ütlesin: demokraatlikus riigis peab olema seadustega hõlmatud kogu vajalik reguleerimisala. Et ei tekiks niisuguseid olukordi, nagu Lihula ausambaga tekkis.

Palun, kolleeg Marika Tuus!

Lugupeetud ettekandja! Ka mina küsiksin siiski üle, kuna ma näen just eelnõu algatajate hulgas erinevaid seisukohti. Milline mälestusmärk ja kuidas siis ikkagi võib põhjustada avalikku korra rikkumist?

Me võime seda lugeda eelnõu §-st 1. Seda võib põhjustada avalikus kohas olev mälestusmärk, mis ülistab Eesti Vabariiki okupeerinud riike, nende riigitegelasi või nende relvajõudusid ja kutsub üles vaenu õhutama, kuritegu toime panema või muul viisil avalikku korda rikkuma. Ja see tekst kõik edasi. Sellest lähtudes me peaksimegi seda seadust rakendama, kui see osutub vajalikuks.

Palun, kolleeg Jaak Allik, teine küsimus!

Lugupeetud ettekandja! Kas ma saan selle eelnõu §-st 1 õigesti aru, et selle alusel ei saa kuidagi keelata Vene keisrite Peeter I või olgu või Nikolai II kuju püstitamist Eestis, sest Vene tsaaririik Eesti Vabariiki ei ole okupeerinud. Aga see § 1 keelab kindlasti ära Mihhail Gorbat_ovi või Boriss Jeltsini kuju püstitamise Eesti Vabariigis tulevastele põlvedele, sest et tegemist on kindlasti Nõukogude Liidu riigitegelastega?

Õiguskomisjon ei ole ajalookomisjon. Me pole tegelnud õigusjärglusega väga erinevate riikide osas, kes on anastanud territooriumi, mida me praegu kutsume Eesti Vabariigiks. Ma arvan, et see küsimus peaks jääma ajaloo tõlgendajate pärusmaaks.

Palun, kolleeg Helle Kalda!

Hea ettekandja! Teatavasti Vabariigi Valitsuse seadus reguleerib ministrite õigusi ja kohustusi. Kas õiguskomisjon kaalus ka valitsuse seaduse muutmist?

Vabariigi Valitsuse seaduses on paragrahv toreda numbriga 66, mis räägib Siseministeeriumi valitsemisalast. Selle lõige 1 räägib ka riigi sisejulgeoleku tagamisest, avaliku korra kaitsmisest. Õiguskomisjon oli üksmeelselt seisukohal, et need sätted hõlmavad ka neid ülesandeid, mis võivad Siseministeeriumile selle eelnõu seaduseks muutudes täiendavalt kohustuseks saada.

Palun, kolleeg Küllo Arjakas! On sees mikrofon?

(Küsimust ei ole kuulda.)

Ma sain niiviisi aru, hea kolleeg, et sa küsisid, kuidas see halduskohtuga seonduv menetlus peaks käima, see loa taotlemine. Õiguskomisjon lähtus seda muudatust sisse hääletades sellest, et tolle loa andmisel kontrollib halduskohus, rakendades asendustäitmise ja sunniraha seaduses toodud alusel sunnivahendina asendustäitmist või sunniraha, neid formaalseid aluseid, mida selle seaduse rakendamiseks siseministril tarvis on. Tähendab seda, kas hoiatus on tehtud ja kas hoiatuses määratud tähtajad on möödunud ning kas on täidetud ka muud kriteeriumid, mis sellise küsimuse otsustamisel ette nähtud on. Sellest tulenevalt kohus kas annab selle loa või ei anna. Eelnevalt kohus ei hakka loa andmise puhul kontrollima, kas konkreetne rajatis on selle seaduse mõttes keelatud või mitte. Küll aga pärast, kui otsus on tehtud ja sellega ei olda rahul. Järgmise kohtuprotseduuri käigus peab kohus, saanud vastava kaebuse, juba kindlasti kontrollima ka sisuliselt kõike küsimusega seonduvat. Kaasa arvatud seda, kas konkreetne rajatis on kõnealuse seaduse tähenduses keelatud rajatis.

Palun, kolleeg Evelyn Sepp, teine küsimus!

Mu küsimusel on kaks poolt. Esiteks see, mis puudutab Eestit okupeerinud riikide riigijuhte. Teatavasti ajalugu on täis paradokse. Siit minu küsimus: kas nendele riigijuhtidele pühendatud monumendid peavad vastama kõigile sättes loetletud tingimustele ehk olema ülistavad, vaenu õhutavad ja kuritegudele üles kutsuvad või peavad need vastama vaid ühele toodud tingimustest? See on mu küsimuse üks pool. Teine pool puudutab kolleeg Inara Luigase küsimust selle kohta, et eelnõu ei too riigile kulusid kaasa. Teatavasti komisjon ei toetanud Keskerakonna ettepanekut, mis oleks sätestanud olukorra, et seadus hakkaks kehtima alles rajatavate rajatiste kohta. Nende kohta, mis juba on olemas ja mis on püstitatud reeglina seaduslikul alusel, see ei käiks. Kuidas see arvestab omandi puutumatust, kui seaduslikul alusel püstitatud rajatis tuleb kõrvaldada ja keegi seda ei hüvita?

Sinu küsimus on hea näide selle kohta, kuidas saab ignoreerida kodukorraseaduses ette nähtud korda, et ettekandjale võib esitada kuni kaks küsimust ja üks küsimus korraga. Sina esitasid ühe küsimuse raames mitu küsimust. Aga las sellise võimaluse võimalikkus jääb tulevastele põhiseaduskomisjoni liikmetele närida. Minu vastus on niisugune, et kui ma mäletan õigesti, siis eelnõu algatajad pidasid piisavaks kas või ühe sellise tingimuse täitmist. Sellest tulenevalt võib vastava menetluse käivitada - seda ei pea tegema, aga võib teha. Mis puutub raha eraldamisse, siis selles osas jään kõige selle juurde, mis ma juba olen siin teile, kolleegid, öelnud.

Palun, kolleeg Helir-Valdor Seeder!

Lugupeetud ettekandja! Minu arvates see küsimus, mis Jaak Allik küsis, ei ole mitte ajaloolaste küsimus, vaid konkreetselt selle eelnõu küsimus. See tuleks lahendada selle eelnõu menetlemise käigus. Aga minu küsimus on järgmine. Keelatud rajatis on avalikku kohta püstitatud... - järgneb pikk loetelu - või selle avalikus kohas eksponeerimine viisil, mis ülistab... Jne. Öelge palun, kas see tähendab ka seda, et me hakkame tõsiselt välja selgitama, millisel viisil on püstitatud ja mida ülistavad need nn vaieldavad monumendid muuseumide territooriumil, näiteks Lihula sammas Lagedil ja Lenin Narva muuseumi territooriumil jne. Kas ma olen asjast õigesti aru saanud? Ja kes seda ikkagi hindab?

See on nüüd jälle selle eelnõu esimese lugemise teema. Esimese lugemise käigus oli juttu just nimelt sellest ja sellest oli ka õiguskomisjonis ühel varasemal istungil juttu, et n-ö muuseumide teema või Lagedi teema ei ole mitte selle seaduse kontekstis keelatud rajatistega seonduv. Praegu Narva muuseumi õues olev suur Vladimir Lenini monument ei ole selle seaduse kontekstis kindlasti vähemalt siiamaani vaenu õhutanud.

Palun, kolleeg Toivo Tootsen, teine küsimus!

Lugupeetud ettekandja! Sa ütlesid, et Lihula lahingu meie riik kaotas. Kas selle seaduse valgusel on võimalik Lihula lahingu võitjatele püstitada ausammas ja kaotajatele mälestusmärk?

Ausammaste püstitamine peaks kindlasti toimuma teistel kaalutlustel kui need, mis peaksid sellest eelnõust välja tulema.

Palun, kolleeg Tiit Kuusmik, teine küsimus!

Hea ettekandja! Ma vist oma esimese küsimusega kuritarvitasin seda küsimuse kaheosalisuse võimalust. Praegu tahaksin lihtsalt täpsustust, kas seda eelnõu ette valmistades konsulteeriti kohalike omavalitsuste liitudega või vabadusvõitlejate liitudega?

Eelnõu teiseks lugemiseks ette valmistades konsulteeriti õiguskantsleriga, tema arvamus on õiguskomisjonil hästi teada. Ka oma juriidilise osakonna arvamus on teada. Veel on nõu peetud Muinsuskaitseametiga. Nii et õiguskomisjon päris vastavatelt organitelt arvamusi ja nagu ma oma ettekande algul juba ütlesin, just nimelt nende põhjal õiguskomisjon eelnõu päris oluliselt muutiski. Aga sellest ma olen täna teiega juba tükk aega vestelnud.

Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Hea esineja! Te olete täna tükk aega siin juba rääkinud küll, aga mõni asi jääb ikka segaseks. Öelge palun, kas te komisjonis andsite õigusliku sisu § 1 sellele osale, et rajatis rikub avalikku korda muul viisil. Te pole seda meile ära seletanud. Kas see rajatis hakkab laulma või lendama?

Niisugused luulelised vormid kindlasti õiguskomisjonile küll pähe ei tulnud seda eelnõu teiseks lugemiseks ette valmistades.

Palun, kolleeg Elmar-Johannes Truu, teine küsimus.

Austatud komisjoni esimees! Läinud aastal, kui oli käsil selle seaduseelnõu esimene lugemine, juhiti mitu korda tähelepanu sellele, et eelnõu pole juriidiliselt korrektne. Täna ütlesite te eelnõu kohta, et siin on trükiviga sees. Ma ütleksin, et too seaduseelnõu oli trükivigu, trükikuradeid täis, kuna meile teiseks lugemiseks toodud eelnõu tekst on täiesti muutunud. Sisuliselt me hakkame nagu otsast peale. Kas te täna tunnistate, et seaduseelnõu autorid siiski kiirustasid tookord, kui nad selle teksti meile esitasid?

Vanasti ma olin seda meelt, et juura ei ole raketiteadus. Nüüd teist koosseisu Riigikogus olles olen jõudnud arusaamisele, et poliitika on umbes samasugune.

Palun, kolleeg Jüri _ehovtsov!

Härra Linde, mul on selline küsimus. Kas te olete üldse arutanud komisjonis, kui palju neid keelatud rajatisi meil üldse on? Kui palju neid võiks olla? Ja kui see eelnõu seadusena vastu võetakse, siis millega on tegemist? See on esimene küsimus. Teine küsimus on, kas te olete arvestanud, kui palju see lugu kõik maksma läheb ja kas maksumaksjad on nõus kõiki neid kulusid kinni maksma?

Õiguskomisjoni need liikmed, kes hääletasid selle eelnõu teisele lugemisele saatmist Riigikokku, olid kindlasti seda meelt, et maksumaksjad soovivad, et avalik kord oleks Eesti Vabariigis tagatud.

Palun, kolleeg Ain Seppik, teine küsimus!

Lugupeetud ettekandja! Minul on küsimus ikka selle haldusprotsessi või haldusmenetluse kohta. Teatavasti lähtub meil halduskohus uurimisprintsiibist. Kas halduskohus ise ka teab, et ta selle omapärase protseduuriloa andmisel ei pea kontrollima asja sisulist külge? Millistest seadustest ja sätetest te täpselt lähtusite, kui te meile seda protseduuri kirjeldasite?

Ma lähtusin sellest, kuidas õiguskomisjonis seda küsimust arutati. Ja sellest tulenevalt ma kandsin ka need asjaolud teile ette, head kolleegid.

Palun, kolleeg Marika Tuus, teine küsimus!

Lugupeetud ettekandja! Teie paljudest vastustest saab aru, et te ei ole seda eelnõu komisjonis kuigi sisuliselt üldse arutanud. Näiteid te tuua ei oska ja eelnõu algatajad käsitlevad küsimust ju täiesti erinevalt. Miks te arvate, et just praegu on õige aeg langetada otsus selle läbi ja lõhki poliitilise seaduse kohta?

Aga, head kolleegid, nii see juba kord on, et kui eelnõu on Riigikogu menetlusse esitatud, siis hakkab Riigikogu oma komisjonide kaudu seda menetlema. Õiguskomisjon menetles seda eelnõu täiesti korrektsel viisil ja esitas selle täna teile otsustamiseks. Teie kätes on, head kolleegid, selle eelnõu edasine saatus. Kõik oleneb sellest, mis värvi nuppu te eelnõu menetlemisel soovite vajutada, kuidas te suhtute nendesse muudatusettepanekutesse, mis eelnõus sees on. Sellega ei ole ma päris kindlasti, hea küsija, nõus, et õiguskomisjon on sellesse eelnõusse pinnapealselt suhtunud. Nagu ma ütlesin, kahel õiguskomisjoni istungil me süüvisime asjasse väga põhjalikult ja sellest tulenevalt ma ju olengi täna siin ees.

Palun, kolleeg Kaarel Pürg, teine küsimus!

Austatud eesistuja ja hea ettekandja! Mind väga huvitab, kellest te võtsite selle eelnõu puhul eeskuju. Mis riikides on sellised seadused vastu võetud? Oli teil menetlemise käigus sellest juttu? Kas te võtsite kellestki eeskuju või on see täielikult omalooming?

Hea küsija, see on nüüd küll esimese lugemise teema, mille käigus eelnõu algatajad teie küsimustele vastavad. Õiguskomisjon seda küll ei arutanud, kuidas algatajad selle peale tulid, et hakata niisugust eelnõu kokku kirjutama.

Palun, kolleeg Küllo Arjakas, teine küsimus. Juhataja vaheaeg 3 minutit. Vaatame Küllo Arjakase mikrofoni üle. Juhataja vaheaeg lõpeb 16.43. V a h e a e g

Jätkame Riigikogu tööd. Juhataja vaheaeg on lõppenud. Kell on saanud 16.43. Palun, kolleeg Küllo Arjakas, teine küsimus.

Lugupeetud esineja! Teil oli üks väga hea ja väga ilus vastus, mis puudutas Lihulat. (V. Linde repliik: ,,Ainult üks!") Et Lihula lahing kaotati, et selle kaotas Eesti riik siseriiklikus ja rahvusvahelises mõttes. Me teame, et Lihula lahingu eel oli siseministril ette näidata üks valitsuse määrus, kus oli viidatud mitmele seadusele, mis aluseks võeti. Ma küsin nüüd pigem tuleviku kohta: kui see eelnõu võetakse seadusena vastu, kas te oskate prognoosida, millised lahingud selle alusel võidetakse nii Eesti-siseselt kui rahvusvaheliselt?

Võidetakse kindlasti selles osas, et meil on olemas seadus, mis reguleerib niisuguste monumentide ja muude rajatiste paigaldamist, mida võidakse tõlgendada Eesti Vabariiki okupeerinud riike, nende relvajõudusid või riigitegelasi ülistavatena. Meil on siis olemas vastav kehtiv seadus.

Palun, kolleeg Arnold Kimber!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud komisjoni esimees! Kas komisjonis on olnud juttu sellest, kas selle seaduse objektiks eelnõu § 1 mõttes on kõik mälestusmärgid, mis ülistavad Eestit okupeerinud riike või nende relvajõudusid? Kas ma olen õigesti aru saanud, et ohus on näiteks ka Maarjamäe memoriaal, Sinimägede memoriaal, Tehumardi mälestusmärk, rääkimata pronkssõdurist?

Meil oli täna juba juttu, et monument üksinda ei ohusta midagi, aga tegevus, mis selle ümber võib hakata toimuma, võib ülistada meid okupeerinud jõudusid. Sellest tulenevalt võib säärast monumenti käsitada ülistavana. Milliste mälestusmärkide puhul seda seadust hakatakse kasutama, ei oska küll ennustada. Aga ma loodan, et riigiorganid on mõtlemisvõimelised. Kindlasti nad seda on.

Palun, kolleeg Heimar Lenk, teine küsimus!

Hea esineja! Te korra juba mulle vastasite, aga kaugemale ei saanudki kui ütlemiseni, et need keelatud kujud ei laula - sellise järelduseni te jõudsite komisjonis. Aga mis tähendab siis väljend, et keelatud mälestusmärk või rajatis rikub avalikku korda muul viisil? Mida tähendab sõnapaar ,,muul viisil"? Mis viis see võiks olla?

Selle all mõeldakse olukorda, mis ei ole seaduse esimese paragrahvi tekstis ära toodud. Loetelu on avatuks jäetud.

Palun, kolleeg Helir-Valdor Seeder, teine küsimus!

Lugupeetud ettekandja! Ma tuleksin tagasi küsimuse juurde, mis siin on juba läbi käinud, aga millele te ei ole vastanud. § 1, keelatud rajatise mõiste defineerimine. Siin on öeldud, et selline rajatis ülistab Eesti Vabariiki okupeerinud riike. Kas see ei piira probleemi käsitlust ajaliselt 1918. aastaga ega võimalda hõlmata varasemat perioodi? See tähendab, et näiteks Peeter I, Ivan Groznõi ja teised sellised sinna alla ei lange ja seega see seaduseelnõu neid justkui ei käsitleks?

Ma isiklikult ei välista ühte ega teist olukorda. Nagu eelnõu esimesel lugemisel juttu oli, hõlmab see ajaliselt tõepoolest Eesti Vabariiki 1918. aastast alates ja meid pärast seda okupeerinud riike. Mina aga ei välista seda ja sellest oli ka õiguskomisjonis juttu, et kui mõni Eesti Vabariiki okupeerinud riik on sellise riigi õigusjärglane - kas või sellise riigi õiguste või osa kohustuste ülevõtmise teel -, kes märksa varem on Eesti territooriumi vallutanud, siis võib see eelnõu tõepoolest ajas rohkem tagasi ulatuda kui aastasse 1918.

Palun, kolleeg Jüri _ehovtsov, teine küsimus.

Austatud ettekandja! Tahan korrata teile mitu korda siin on esitatud küsimust, kui palju umbes selliseid keelatud rajatisi on. Te vastasite, et sellist nimekirja te ei ole komisjonis arutanud. Ja tundub, et teil ei olegi aimu, kui palju neid tegelikult on. Nii tuleb välja, et tegemist on mingi üldse mitte konkreetse asjaga. Kas selle seaduse järele on üldine vajadus või on see koostatud lihtsalt selleks, et igaks juhuks oleks selline seadus olemas?

Ma jään endiselt selle juurde, et õiguskomisjon ei koostanud Eesti Vabariigis olevate monumentide nimekirja ega alustanud juurdlemist selle üle, millised nendest võiksid olla keelatud ja millised lubatud. Me lähtusime sellest, mis ka eelnõu seletuskirjas öeldud: et praegu on avaliku korra rikkumisega seotud monumentaalkunsti teoste teisaldamise võimalused seadustega ebapiisavalt reguleeritud.

Palun, kolleeg Trivimi Velliste, teine küsimus!

Lugupeetud härra ettekandja! Ma tulen tagasi sellesama küsimuse juurde, mille esitas kolleeg Seeder. See puudutab Eesti Vabariiki okupeerinud riikide eellasi. Oma vastuses te rõhutasite, et kõne alla võib tulla Nõukogude Venemaa õiguslik eellane, kelleks on Tsaari-Venemaa, s.t ka näiteks Peeter Suure aegne Venemaa. Kui see on nii, miks komisjon expressis verbis ei soovinud sellist sõnastust seaduseelnõusse kirjutada? Nüüd jääb asi lahtiseks ja mu küsimus on: kui jutt on Peeter I ausamba püstitamisest Narva, kas selle seaduse alusel seda saab keelata või mitte.

Tolle konkreetse võimaliku monumendiga seonduvalt õiguskomisjon seda eelnõu ei arutanud. Aga õiguskomisjoni juures olnud eksperdid eesotsas meie justiitsministriga olid seisukohal, et eelnõu seaduseks vormumine annab lahenduse ka sellele küsimusele, millele sa, hea kolleeg, praegu viitasid.

Palun, kolleeg Koit Pikaro!

Austatud Väino Linde! Ühes vastuses sa ütlesid, et sulle ei meeldi niimoodi rollimängu mängida, aga mina näen sind praegu just kahes rollis. Ühelt poolt oled sa komisjonipoolne ettekandja, teiselt poolt algatajate esindaja, kes esimesel lugemisel selle eelnõu sätteid väga aktiivselt kaitses. Mis juhtus õiguskomisjonis sinuga kui eelnõu algatajate esindajaga, et sa nõustusid eelnõu esialgsest tekstist välja jätma avaliku koha definitsiooni? Loodan, et mälu sind alt ei vea - esimesel lugemisel kaitsesid sa just nimelt meeleheitlikult seda definitsiooni.

Kuna see küsimus on väga isiklik, siis saab ka vastus olla väga isiklik. Ma arvan, et see võis olla Konrad Adenauer, kes ütles kunagi niiviisi, et mitte keegi, ka sina, hea küsija, ei keela mul vahepeal targemaks saamast.

Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Lugupeetud ettekandja! Ma jätkan samal teemal, mille tõstatasid härra Seeder ja Velliste. Kui me juba ulatusime Peeter I ajani, siis võib-olla läheme ka kaugemale ja hakkame arutama 13. sajandit ja kõiki neid mälestusi, mis sellega seotud on. Kas ma sain õigesti aru, et seegi võib selle seaduse alla käima hakata?

Loodetavasti sa said aru, et õiguskomisjon ei tegelenud ajaloolise järjepidevuse uurimisega selles osas, mis puudutab praegusi riike ja millalgi ajaloos eksisteerinud riike, kes on väikeselt Maarjamaalt kunagi sõjakära saatel üle sõitnud.

Palun, kolleeg Koit Pikaro, teine küsimus!

Austatud Väino Linde! Nimetasid Eestist üle käinud, üle sõitnud riike. Minu küsimus on palju lihtsam. Eelnõu esimeses paragrahvis on nimetatud okupeerinud riike. Kas selle loetelu alla lähevad ka näiteks Soome ja Itaalia, kes teatud perioodil Teises maailmasõjas olid Saksamaa liitlased?

Selles kontekstis on mul jälle hea vastata, et õiguskomisjon seda küsimust ei arutanud. Järelikult ma ei saa ka teist vastust anda.

Palun, kolleeg Evelyn Sepp, kas protseduuriline küsimus? Palun!

Mul on üks kodukorraalane täpsustus ja ma loodan, et ettekandja peab sellest edaspidi kinni. Vastavalt uuele kodukorrale, mis selle Riigikogu koosseisu puhul kehtib, asub komisjonipoolne ettekandja alates teisest lugemisest algataja asemele. Ta mitte ei pea ainult kirjeldama seda, mis on tema komisjoni protokollis kirjas, mida konkreetselt komisjon arutas, vaid peab ka suutma algatajat esindada.

Jätkame. Palun, kolleeg Olev Laanjärv!

Hea ettekandja! Ma nüüd viskan kivi ka enda kapsaaeda, võib-olla ma õiguskomisjonis ei olnud tähelepanelik. Justiitsminister sai õiguskomisjonis päris pika aja, et seda eelnõu kaitsta. Milline on siseministri seisukoht? Kas see on kirjalikult kuhugi esitatud või ei ole? Aita meelde tuletada.

Ole hea, korda palun küsimust.

Küsimus seisneb selles, kas siseminister on oma seisukoha selle seaduseelnõu kohta kunagi andnud. Kas tema kirjalik seisukoht eksisteerib kusagil, kas valitsuses või komisjonis?

Nüüd on küsimus arusaadav ja vastus on eitav.

Palun, kolleeg Enn Eesmaa!

Lugupeetud ettekandja! Sensitiivseid, rahvusvaheliselt sensitiivseid seadusi vastu võttes me peame väga põhjalikult analüüsima ka seda, milline on tõenäoline retseptsioon. Tänastes uudistes on sees Euroopa Nõukogu peasekretäri hinnang vaidlusele, mis Eesti ja Venemaa vahel sõjahaudade kaitse seaduse ümber käinud on. Tema seisukohalt oli Venemaa reaktsioon ebaadekvaatne, kuid samas ta tõi Eestile eeskujuks Saksamaa ja Prantsusmaa, kus kõiki monumente, kõiki sõjahaudu koheldakse väga väärikalt. Milline on sinu arvates selle seaduse retseptsioon mujal Euroopas, kus juba praegu mingil määral selline dialoog käib?

Ma arvan, et see on igal juhul positiivne. Ja seda põhjusel, et see eelnõu on kontekstis, millele sa viitasid, hea küsija, igal juhul tasakaalus. Me peame selles eelnõus keelatud rajatiste puhul silmas kõiki meie riiki okupeerinud riike, mitte ainult ühte või teist konkreetselt. Nii saan ma sellele vastata kui eelnõu eest vastutaja õiguskomisjonis. Tahan veel öelda, et ma pole nõus siin kõlanud protseduurilise väitega, et komisjoni esindaja peaks mingi uue seadusemuudatuse alusel esindama eelnõu algatajaid. Seda mitte. Küll aga ma pean vastutama selle eelnõu menetlemise eest edaspidi.

Palun, kolleeg Urmas Reinsalu!

Austatud ettekandja! Kõigel on oma mõjud, kõike võidakse interpreteerida, sealhulgas ka seda, mida me siin saalis teeme. Mul on sulle kui ettekandjale küsimus ühe muudatusettepaneku kohta, mis on ametlik muudatusettepanek. Ma tsiteerin: ,,Rajatiste või esemete rekvireerimisel või hävitamisel allutatakse justiitsministrile tema nõudmisel kõik Eesti Vabariigi kaitsejõudude käsutuses olevad materiaalsed ja inimressursid. Vajadusel võib justiitsminister välja kuulutada mobilisatsiooni." See on ametlik muudatusettepanek, millel võib olla oma mõju ka väljaspool Eestit. Ma palun sinu kommentaari. Millised olid komisjoni reaktsioonid sellele ettepanekule? Kas komisjon tegi muudatusettepaneku esitajale ettepaneku see tagasi võtta, lähtudes näiteks Enn Eesmaa repliigis toodust?

Pean ütlema, et selle muudatusettepaneku esitajat isiklikult komisjonis ei olnud, oli asendusliige. Me ei süüvinud mitte ühegi muudatusettepaneku puhul põhjustesse, millest tingituna üks või teine muudatusettepaneku tegija oma ettepaneku tegi.

Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, õiguskomisjoni esimees! Head kolleegid, järgnevalt avan läbirääkimised. Sõna võivad võtta Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad. Palun kõnetooli kolleeg Evelyn Sepa.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Ilmselt pole mõtet seda taas ja taas üle korrata, et tegemist on eelnõuga, mis ei vasta oma sisult ja vormilt elementaarselgi moel Eestis kehtivale õiguskorrale. Poliitilised eesmärgid võivad sellel ju olla, need võivad olla kellelegi kasulikud või vähem kasulikud, aga tegemist on tekstiga, mida härra president, kui tal vähegi on riigimehelikkust, välja kuulutada ei saaks. Loomulikult on sellel omad poliitilised mõjud, nii sise- kui välispoliitilised. Kuid ma tahaksin peatuda paaril aspektil, mis õigupoolest puudutavad kitsamalt õiguspoliitikat. Küsimuste-vastuste ringi käigus juhiti korduvalt tähelepanu kahele aspektile, tegelikult isegi kolmele aspektile. Nii õiguskantsler kui Riigikogu juriidilise osakonna eksperdid on juhtinud korduvalt tähelepanu, et eelnõu kubiseb määratlemata õigusmõistetest. Kahjuks on see nii. Miks on see problemaatiline? Nimelt sellepärast, et piirangud, mis puudutavad isikute põhiõigusi, ei saa olla defineeritavad ainult iga kord konkreetse kaasuse raames kohtu poolt. Need peavad olema seaduses täpselt määratletud. Inimesed peavad ette teadma, kas nad rikuvad midagi, mida nad rikuvad ja kuidas nad saaksid õigusrikkumisest hoiduda. Praegune olukord selle seaduse teksti baasil seda paraku ei võimalda. Teiseks küsimus, mida ka kolleeg Inara Luigas siin küsis ja mida mina küsimuste voorus kordasin: see on n-ö omandiõiguse küsimus. Pean silmas seda aspekti, et teatavasti praeguses seisus eelnõu ei hakkaks sugugi puudutama ainult neid objekte, mida täna ei ole ja mida alles tahetakse püstitada ja millele on ette võimalik anda hinnang, kas tegu keelatud ehk ebaseadusliku tegevusega või seadusliku tegevusega. Nagu me kõik aru saame, hakkab see valdavalt puudutama neid rajatisi, mis on seaduslikul alusel püstitatud, mis on juba olemas. Nüüd on küsimus selles, et esiteks nende kõrvaldamine on igaühe oma rahakoti küsimus ja kahjunõuet ei ole kellegi vastu esitada, samuti ei ole tegemist põhiseaduspärase tegutsemisega - see iseenesest sisaldab juba vastuolu põhiseadusega. Ja kolmas asi, mis on lausa groteskne ja paradoksaalne. Nagu ma ka küsisin komisjoni ettekandjalt: kas selle keelatud rajatise tuvastamise puhul peab see objekt vastama kõigile kolmele koosseisu tunnustele ehk ülistama midagi, kutsuma üles kuritegu sooritama ja õhutama rahvastevahelist vaenu. Välja tuli, et ei pea, peab vastama ainult ühele tunnusele. Ja nüüd ajaloo paradoksaalsusest, mis puudutab näiteks meid okupeerinud riigi juhte. Meenutagem kasvõi 1990. aastate algust ja lagunenud NSV Liitu. Ka selle riigi juhid on Eesti suhtes käitunud väga erinevalt. Ajalugu on nende rolli ja tegevust ümber hinnanud, ükskõik, on see Jeltsin, Gorbat_ov, Jakovlev, paljud teised. Kui Eestis ei tohiks olla midagi, mis ühte või teist neist ülistab, siis ma kardan, et me satume olukorda, kus küsimusi tekib rohkem, kui saab vastuseid anda. See võib-olla ei ole üldsegi õiglane ja proportsionaalne. Ja veel üks groteskne aspekt. Eestis, Eesti territooriumil on olnud ka Saksa usaldusvalitsus ning väga toredad Eesti Vabariigi kodanikud on olnud samuti Eestit okupeerinud riigi juhid: Mäe, Angelus, Litzmann, võib-olla veel paljud teised. Kuidas siis nende suhtes käituda? Ma toon siinkohal veel ühe paralleeli n-ö ORAS-e kontekstis. Selles kontekstis on need isikud väga õigustatud saama Eesti riigilt ja kodanikuna nautima teatud hüvesid, saama vara tagasi, saama igatpidi toredalt ja õiglaselt koheldud. Ja kui kodanikke tuleb kohelda õiglaselt ja ühesuguselt, siis mis alusel me piirame nende büstide rajamist, nii et me mõnele kodanikule neid ei luba? Igal juhul tekitab see eelnõu rohkem probleeme, kui annab vastuseid. Tegemist on väga vastutustundetu, väga silmakirjaliku ja perspektiivitundeta otsusega, kui sellest peaks saama seadus, mida siinkõneleja ei toeta. Aitäh!

Järgnevalt palun kõnetooli kolleeg Vladimir Velmani!

Lugupeetud kolleegid! Tahtsin personaalselt ütelda lugupeetud kolleeg Raivo Järvile... Ma arvan, et ta jõuab suitsutoast siia, sest mul on temale ka üht-teist öelda. Poolteise kuu pärast see Riigikogu lõpetab ja millega me lähme siis ajalukku? Meil on vastu võetud päris palju häid seaduseelnõusid, mis, ma usun, aitavad Eestit arendada. Samas me ei suutnud selle saalikoosseisuga võtta vastu seadust, mis kindlustaks meie riiki väljastpoolt. Ma mõtlen siin Venemaa ja Eesti vahelise riigipiiri seadust selle kohta, kus peaks sisuliselt olema Euroopa idapiir. Seda seaduseelnõu, mida me praegu arutame, ma nimetaksin integratsioonipoliitika hauakiviks. Ma ei tea, kas sellest hauakivist saab ükskord keelatud rajatis, aga sisuliselt on see eelnõu aidanud väga palju kaasa sellele, et ühiskonnas oleks jälle sügav vahe eri rahvusgruppide vahel. Ma olen kaugel sellest, et kiita seda, mida teeb praegu Venemaa seoses eelmise seadusega ja üldse selle teemaga, mida me arutame ja mille üldnimetus on pronkssõdur või monument Tõnismäel. Kuid üht asja ma tahan ütelda. Algatajate Res Publica ja Isamaaliidu esindajatel ei olnud kodanikujulgust kaitsta Eesti huve selle rünnaku vastu, mis tuleb Venemaalt. Ainult meie kolleeg Raivo Järvi, kellele ma annan au - ma küll ei aktsepteeri tema seisukohti, aga ma annan au tema kodanikutundele -, ja meie suursaadik Venemaal Marina Kaljurand võtsid vastu lahingu Venemaa äärmuslaste vastu. Sel taustal ma ei usu, et need inimesed, kes seekord peitsid ennast põõsasse, hakkavad Eestit kaitsma, kui siin midagi hullemat juhtub. Mina ei usu, et see seadus toob meile midagi head. Ta on juba monteerinud meie poliitikamaastikusse uue struktuuri, see on konstitutsiooniline partei, mis on rajatud just selle teema alusel. Mina ei usu, et see seadus kindlustab Eesti julgeolekut, et seda aktsepteeritakse nii idas kui läänes. Mina ei usu, et see seadus teeb meile au ja mina seda seadust mingil juhul ei toeta.

Aitäh! Järgmisena palun kõnetooli kolleeg Kaarel Pürgi! Kaheksa minutit, palun!

Head kolleegid! Eelnõu on lühike, aga samas küllaltki konkreetne. Arvan, et ta puudutab Ida-Virumaa elanikke kõige otsesemalt. Esiteks on meil ühine piir Venemaaga ja teiseks, meie territooriumil on ka küllaldaselt mälestusmärke, mis selle seaduse rakendamisel võivad muutuda keelatud ja teisaldatavateks rajatisteks. Siin Riigikogus on heaks tavaks saamas esineda pateetiliste sõnavõttudega meie majandusedust. Samas ei saa me aga kuidagi lahti halvast kombest pidevalt kaevelda, kuidas meid on okupeeritud ja ajaloo kontekstis ebaõiglaselt koheldud. Ilmselt ongi see väikerahvaste saatus, et nende tuleviku üle on kippunud ikka suuremad ja tugevamad otsustama. Suurriikidel selline alaväärsuskompleks puudub, sest ehkki ka nende ajaloos on esinenud nii halvemaid kui paremaid aegu, ei kipu nemad tavaliselt oma ajaloo mälestusmärke n-ö likvideerima ega teisaldama. Sellepärast nende riikide ja rahvaste ajalugu hõlmabki sajanditepikkust kogemust. Meie ajalugu kipub piirnema möödunud sajandist pärit kahe erilise episoodiga, kus ühel juhul meie esiisadel õnnestus sajandi alguses paarikümneks aastaks iseseisev riik luua ja hiljem meie põlvkonnal see iseseisvus sajandi lõpul taastada. Ega meil ju pärast Ümera lahingut, kus läänest tulnud ristirüütleid löödi, midagi nimetamisväärset meelde ei tulegi sadade aastate jooksul. Ühed nimetavad seda aega orjaajaks, teised räägivad esimesest integratsioonist Euroopasse. Käisid siit ju läbi sakslased, taanlased, poolakad, rootslased ja jumal teab kes veel, kuid Eesti riigi loomisest ei rääkinud neist keegi. Puuduvad mälestusmärgid, pole ka ajalugu. Meil on aga ootamatult juurde tekkinud terve plejaad järsku mehistunud ajaloolasi, kes ilmselt tunnevad süümepiinu, et nad on võõrvõimu ajal liiga innustunult kommunistlikku ajalookäsitlust õppinud ja püüavad nüüd kõigest hingest meile teist ajalugu teadvustada. Tänu nende ponnistustele võib kellelegi tundudagi, et Hitleri-Saksamaa alustas Teist maailmasõda sooviga Eesti iseseisvus taastada. Ilmselt see ikka nii polnud, sest Vene inimestel on selles küsimuses hoopis teistsugune kogemus ja mälupilt, minul muuseas ka. Nii mõtleb kogu maailm. Vaenlase kuju oli väga vajalik nõukogude võimule, sest sellega näiliselt võideldes oli võimalik hävitada miljoneid oma inimesi erinevatel motiividel. Paistab, et kellelgi oli ikka suvel vesi kõvasti ahjus ja vaenlase kujust tunti suurt puudust. Ja 15 aastat pärast iseseisvuse taastamist olemegi meie, eestlased, ootamatult avastanud endale uue vaenlase: sõjamonumendid. Aatelisus parempoolsete hulgas kasvab lausa pöördvõrdeliselt ajaga, mis on möödas võõrvägede lahkumisest. Nüüd on julgust kuhjaga ja valimisteks ongi rahvusküsimus valimisvankri ette rakendatud. See on teema, mis peab järjekordselt parempoolsed võimu juurde tooma. Ka meie meedia kütab kirgi sama eesmärgi nimel üles ja ponnistab kõigest väest, et tavainimene näeks pronkssõduris kõikide meie hädade põhjust. Kui see ainult õnnestuks kõrvaldada, siis kohe tulebki õnn ja rahu meie õuele. Aatelised entusiastid võiksid lipuga ümber Tõnismäe monumendi 360 päeva aastas marssida ja vaevalt see uudisekünnist ületaks. Kuid mingi eriline tung sunnib neid tulema Tõnismäele just kahel päeval aastas, lootuses, et ehk õnnestub seekord uus provokatsioon korraldada. Miks küll peaks meie lipulörtsijaid seal vabadusvõitlejateks pidama? Minu mõistus küll ei võta. Aga kes pärast mäletab, kes esimese kivi viskas? Mõtleme mõnel vabal hetkel Jugoslaavia saatusele, ja nii mõnigi probleem saab selgemaks. Tegelikult on mul eestlasena häbi, et me 15 aasta jooksul pole suutnud sellist ausammast nagu lätlastel meie tõelistele kangelastele püstitada. Kallid parempoolsed kolleegid, kes te enamiku nendest aastatest olete Eestis võimu juures olnud! Kes teil keelas seda teha? Kas oli põhjus ärastamis- või rikastumistuhinas või oli probleem ise teie jaoks tähtsusetu? Praegu aga mõjub meie demar_ natuke halenaljakana, nagu kiusaks meid alaväärsuskompleks. Pole meil oma mälestusmärki, kuhu lilli viia, ärgu olgu ka teistel! Me oleme väikerahvas, kuid kas me võime ennast vaimult suureks lugeda, kui keskendume ainult mälestusmärkidega võitlemisele ja nende teisaldamisele? Jõudu meile mõistlike otsuste tegemisel!

Aitäh, kolleeg Kaarel Pürg! Palun kõnetooli kolleeg Raivo Järvi!

Austatud juhataja! Lugupeetud allesolevad kolleegid! Kuulates neid sõnavõtte, meenus mulle ühe vabas Eestis sündinud ja Lääne-Euroopas üles kasvanud eestlase hüüatus veel nõukogude võimu ajal: sa püha müristus, mis on need 50 aastat teie ajudega teinud! Ja kahjuks olid need järelmid praegu ka siin puldis kuulda. Aga tulles nüüd selle eelnõu juurde, tahaksin ma ikkagi rõhutada seda, et on täiesti vale viia veelahe sellele pinnale, kus justkui mitte-eestlasi ja eestlasi selle monumendi varjus vastandatakse. Eestil pole mitte kunagi säärast traditsiooni olnud. Kõik me teame väga hästi, et 1930. aastatel anti Eestile rahvusvaheline tunnustäht väikerahvaste ehk minoriteetide autonoomia tunnustamise eest. Meil oli vene lütseum, saksa gümnaasium, juudi kool jne. Mitte mingeid sääraseid tendentse ei ole tegelikult Eestis mitte kunagi olnud. See on tekkinud siis, kui kujunes välja hoopis uus inimene, mitte vene inimene, vaid inimene, keda kutsutakse homo soveticus. Ja ometigi, novembrikuus kui me olime Euroopa Liidu Komisjoni liikmetega Helsingis COSAC-i koosolekul, esines seal Vene Riigiduuma Euroopa, mitte Euroopa Liidu, vaid Euroopa asjadega tegeleva komisjoni esimees härra Klimov, kes alustas oma sõnavõttu järgmiste sõnadega: ,,Lõpuks ometi on Venemaa vabanenud nõukogude okupatsiooni alt." Ja tegelikult Venemaa ka tõestas seda, ta koristas ära Lenini monumendid, tegi seda ka Feliks Dzeržinski monumentidega, ehkki üpriski raevukate homo soveticus'te protestide saatel. Lääne-Euroopa ei mõista seda ažiotaaži, mis siin toimub. Sest lihtsalt säärased okupatsiooni sümbolid, mille ümber, vabandage väljendust, tihtipeale sabatit peetakse - kujutage ette, kui säärane asi toimuks näiteks Saksa sõjaväe kalmistul haakristilippude all! Mitte ükski riik ei tolereeriks säärast olukorda, sest iga riik, isegi kui ta on totalitaarne, tahab säilitada korda ja rahu. Ja kui rääkida tegelikult veel kord vene inimesest ja tema paradigmast mälestada kadunuid, langenuid, tunda küünarnukitunnet, siis meil on suurepärane näide olemas kas või ,,Russalka" monumendi näol. See on kristlik monument, mis mälestab langenud sõjamehi. Mitte mingit probleemi sellega ei ole, sest see ei ole mitte Nõukogude inimeste, vaid vene inimeste monument. Seetõttu on kogu säärane epataaž seal justkui välistatud. Kui mõelda ühe aspekti peale, mida minult on viimasel ajal küsitud, et mis saab siis tulevikus, siis olen kohtunud üpriski paljude vene gümnaasiumide õpilastega ja näinud enda vastas arukaid nägusid ja mõistvaid pilke ning viimase nädala sündmuste valguses olen ma saanud väga palju sõnumeid, kus minu poole on pöördunud venekeelsed inimesed ja saatnud järgmise teate: vse obrazovannõje ljudi s vami ehk kõik haritud inimesed on teiega. Niisiis, tunnustagem langenuid ja mälestust, kuid ärgem võidelgem nende eest, kes seisid kas haakristi või sirbi ja vasara all! Tänan!

Aitäh, kolleeg Raivo Järvi! Palun kõnetooli kolleeg Nelli Privalova!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Üks tark inimene on öelnud, et seadus ja õiglus on kaks asja, mida jumal on ühendanud, inimene aga lahutanud. Heade seaduste kehtestamiseks on tarvis vaid järgida inimliku mõistlikkuse ja tarkuse reegleid, see tähendab ausust, tõde ja loomulikku õiglust. Kuidas on neid põhimõtteid järgitud seaduseelnõus, mille üle käivad täna nii tulised vaidlused?  Neid pole mitte kuidagi järgitud! Kõik saalis istujad mõistavad, et selle number 1000 all oleva seaduseelnõu vastuvõtmisega kirjutatakse piltlikult väljendades alla surmaotsus Tõnismäel asuvale pronkssõdurile. Mis aususest või õiglusest saab rääkida, kui mõiste sõdur-vabastaja asendatakse mõistega anastaja-okupant?! Uskuge mind, lugupeetud kolleegid, kui õnnestuks küsida neilt, selles vennashauas lamavatelt sõduritelt, kas nad tahaksid jääda siia Eestimaa pinnale, ei vastaks keegi neist jah. Kõigil neil oli oma kodumaa, oma kodu, olid oma lähedased ja pereliikmed, kes ootasid nende koju naasmist. Praegu kostab nii palju poliitilist retoorikat, nii palju spekulatsioone sel tuhandete inimeste jaoks valusal teemal, et ma ei hakka kordama kõike poolt ja vastu öeldut. Minu konkreetne ettepanek on: võtta seaduseelnõu menetlusest tagasi. Jätta pronkssõdur rahule, mitte tegelda mingite kaevamistega, mitte häirida sõduri rahu, kes on oma eluga maksnud meie tänapäeva eest. Ja tuua tagasi oma kohale igavene tuli, tähistades sellega meie ühist soovi elada rahus, mäletada oma ajalugu, milline see ka poleks. Kõigil, kellel on soov ajalugu ümber kirjutada, ei maksa unustada, et paber kannatab kõike, aga miljonite inimeste mälestus Teises maailmasõjas hukkunutest, fa_ismi võitnutest on juba inimkonna geneetilisel tasandil ja see mälestus jääb elama vaatamata ükskõik millele. Ameerika filosoof Santayana ütles: kes ei tunne minevikku, on määratud seda uuesti läbi elama. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Nelli Privalova! Palun kõnetooli kolleeg Eldar Efendijevi!

Härra eesistuja! Austatud kolleegid! 1970. aastatel, kui ma olin ülikooli tudeng, kirjutasin ma õppetöö peakirjaga ,,Põhja-Iirimaa poliitilised probleemid". Tol ajal oli see väga oluline probleem terve Euroopa jaoks. Terroristlikud aktid Suurbritannia territooriumil, massilised kokkupõrked katoliiklaste ja protestantide vahel ja ohvrid Ulsteri tänavatel, väljakuulutatud sõja-eriolukorrad ja kohtuprotsessid olid normiks igapäevastes uudistes. Aga kõige tähtsam oli hirm ühiskonnas. Mitte keegi ei olnud kindel, et ei satu konfliktsesse olukorda, kellelgi ei olnud kindlustunnet homse päeva ees. Ja mul oli raske saada aru sellest, miks konfliktis osalevad pooled on valmis ohverdama oma kodanikke lõpmatus konfliktis. Mis on see oluline probleem, mis ei anna võimalust pooltel kokku leppida? Hiljem vastas Lev Gubeljov, minu õpetaja, minu küsimustele. Iirlased, kes võtsid kristliku usu vastu juba neljandal sajandil, püüdsid kogu jõuga seista inglastest katoliiklaste vastu ja pärast vallutamist ei tahtnud iirlased kuidagi katoliku usku vastu võtta. Aga pärast inglise kiriku reformeerimist võtsid kõik iirlased, kes olid varem nõus andma oma elu selle eest, et mitte saada katoliiklasteks, nagu üks mees katoliikliku kiriku pakutava usu vastu. Kõige tähtsam iirlaste jaoks oli mitte kaotada oma identiteeti, mitte saada inglasteks. See suhete stereotüüp arenes sajandeid ja sünnitas avalikke konflikte. Mina tõin selle näite mitte sellepärast, et lõbustada või hirmutada kedagi. Mina tõin teile selle näite, et suunata teie tähelepanu olulisele teemale. Ei tohi ignoreerida inimeste tundeid! Eriti kui me räägime tuhandetest, sadadest tuhandetest inimestest. Ignoreerimine on väga suur eksitus. Aga me teame, et ajalugu ei õpeta kedagi. Võib ainult loota, et sellel võivad olla siiski positiivsed tagajärjed. Mina ei pea vajalikuks lisada juurde argumentatsioone selle seaduse vastu, sest aasta jooksul olid nad sõnastatud küllaltki laialt ja kõikidel tasemetel, nagu ka teise poole argumendid. Mina tahan esitada teile, austatud kolleegid, mõned küsimused, et te püüaksite vastata nendele iseenda jaoks. Kas tõesti see seadus on nii tähtis, et võib täielikult ignoreerida sadade tuhandete Eesti elanike arvamust, mitte arvestada nende tunnetega? Kas täie arusaamisega soovitakse neid solvata ja alandada? Kas te tõesti olete nõus loobuma sadade tuhandete Eesti inimeste usaldusest ja võtma sellega neilt ära lootuse, et meil ehitatakse demokraatlikku riiki, kus arvestatakse ükskõik kui väikse kogukonna arvamusega? Kas teie tõesti annate endale aru sellest, et see seadus lõhestab ühiskonda ja kinnitab stereotüüpide vastuolu ühiskonnas? Ja kas te tõesti olete valmis seda tegema nende inimeste vastu, ilma kelle toetuseta ei oleks olnud võimalik taastada Eesti riigi iseseisvust aastal 1991? Mina tahaksin väga loota, et te tunnete vastutustunnet kõikide Eesti elanike ees, et saavutada täna rahulolu ja tulevikule mitte üle anda ühiskondlikku vastuseisu sellepärast, et omal ajal võeti vastu mitteõiged otsused. Teie, austatud kolleegid, võite peatada selle seaduse vastuvõtmise. Ja lõpuks. Üks Prantsusmaa entsüklopedist 18. sajandil sõnastas demokraatia põhiprintsiibi ja see lause kõlab nii: ,,Mina kategooriliselt ei ole teiega nõus ja mina ei saa teiega nõustuda mingil juhul, aga ma annan oma elu selle eest, et teil oleks võimalus oma seisukohta avaldada." Aitäh tähelepanu eest!

Aitäh, kolleeg Eldar Efendijev! Palun kõnetooli kolleeg Tiit Kuusmiku!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Et mitte korrata kõike seda, mida eelkõnelejad on juba rääkinud, juhiksin tähelepanu mõnele aspektile. Kuusteist rida seaduse teksti on tekitanud väga vastakaid arvamusi ja terve rea küsimusi, millele võib-olla ei ole saadud ammendavaid vastuseid või on need vastused jäänud poolikuks. Millised saavad olema edasised toimetamised mälestusmärkidega, mis asuvad maakondades, omavalitsuste territooriumidel? Millised saavad olema need kriteeriumid, mis hakkavad rajatisi liigutama? Kelle poolt ja millistel tingimustel neid tekitatakse ja kui suur peab olema lõppkokkuvõttes rahakott, et seda teostada, ning kas ei teki sellist olukorda, et otsuse langetab küll Vabariigi Valitsuse esindaja, kuid täide viib kohalik omavalitsus oma kulu ja kirjadega? Sellist asjaajamist on meil ette tulnud ja eeldatavalt ei jää see ka viimaseks. Vaikselt, kuid kindlalt on liikuma läinud niisugune tendents, et meie asjade käigu üle otsustamine liigub ikkagi ülespoole, kõrgemale, valitsusse ja parlamenti. Kui see on tingitud meie riigi väiksusest, võib sellest aru saada, aga kui siin tegutseb mingi hõimkondlik printsiip, siis on asjad liikumas natuke halvemuse poole. Küsimus on praegu usaldusest ja vastutusest. Miks siis muidu, eirates kohaliku omavalitsuse võimkonda, on lastud valitsuse esindaja seaduse toel omavalitsuse haldusalasse toimetama. Täna toimetab üks, homme ilmselt teine, kes ja millises sfääris kolmas või neljas, see jääb täna veel muidugi küsimuseks. Ja veel. Meie kõnepruuki on üha enam juurdunud niisugune kahepoolne väljend, millest üks pool on kindlasti venelased. Teine pool ilmselt kuulub neile, kes omavahel maid jagades siin maalapil eeldatavalt hästi peaksid läbi saama. Aga on veel inimesi, kes meiega nii aega, ruumi kui ka leiba jagavad, kes on täna uhked oma rahvusseltside üle. Kuhu nemad sellisel juhul paigutatakse? Paljud nendest peavad oma koduseks suhtluskeeleks ja omavaheliseks kõnekeeleks veel tänagi vene keelt, sest nende rahvuskultuuris on slaavi kultuuri sugemeid. Kas siis ka nemad on venelased? Õnnetuseks on nad seotud kõikvõimalike mälestusmärkide, traditsioonide ning sinna juurde kuuluva ajalooga. Siin kõnepuldis on räägitud kristlikust suhtumisest asjadesse. Ma ei loe ennast eriti usklikuks inimeseks, kuid sellise asjadesse suhtumise korral on lood küll kehvad. Minu kodukandis on Vabadussõja mälestusmärki kolmel korral õhku lastud ja kolmel korral on ta taastatud. Taastatud on sellepärast, et rahvas oma usus ja ajaloo traditsioonides on seda pühaks pidanud. Miks selliseid asju ei või olla teistel rahvastel, teistel kristlastel või mis tahes usku inimestel? Kui me oleme seadnud endale eesmärgiks olla nende sarnased, kes suudavad oma jõudu ja võimu näidata, võideldes mälestusmärkide ja nende poolt kantava ajalooga, millega me siis nendest paremad oleme? Ma arvan, et kangekaelsusele rajatud seadused on rajatud põhjatule vesiliivale ja on ainult aja küsimus, millal need läbi vajuvad. Ma tänan! Kahjuks või õnneks ei saa ma seda eelnõu toetada.

Aitäh, kolleeg Tiit Kuusmik! Palun kõnetooli kolleeg Jaak Alliku!

Lugupeetud härra Riigikogu esimees! Lugupeetud kolleegid! Me kuulsime ettekandjalt, et Tõnismäel asuva Teises maailmasõjas langenute mälestusmärgi olemasolu see seadus ei reguleeri, sest tõepoolest, kuulutada sellise sildiga mälestusmärk Eestis keelatud rajatiseks ei söandaks vist keegi. Me kuulsime ka, et Narva Peeter I kuju kavatsetavat püstitamist see seadus samuti ei reguleeri, sest loomulikult ei kuuluta ükski kohus kunagi Tsaari-Venemaad Eesti Vabariiki okupeerinud riigiks, sest see on ajalooline mõttetus. Selle seaduse tekst keelab selgelt ära kirjanik August Jakobsoni mälestusmärgi Pärnu linnas kui Nõukogude Liidu riigitegelase mälestusmärgi ja ilmselt ka Sinimägede ja Tehumardi monumendid, nagu härra Kimber juba osutas. Loomulikult ühtegi nimetatud kujudest selle seaduse järgi maha võtma ei hakata, isegi kui see seadus vastu võetaks. Milleks siis see seadus? Kas selleks, et veelgi rohkem kahjustada Eesti rahvusvahelist mainet nii Läänes kui Idas ja veelgi enam õhutada rahvustevahelisi kirgi Eestis? 15 aastat oleme olnud eeskujuks nii oma tsiviliseeritud suhtumisega ajalukku kui ka rahvustevaheliste suhete normaalse ja vaoshoitud käsitlemise arendamisega Eestis. Nende valimiste eel oleme nüüd seda kõike kummutamas. Kelle huvides ja kelle kasuks, küsiksin, nii nagu küsis ka Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. Kas tõesti pole midagi muud teha kui oma riigile ainult halba nii siseriiklikult kui välispoliitiliselt? Mis siis juhtus? Paar vene pätti laamendas 9. mail ja mõned Eesti äärmuslased haarasid sellest kinni. Kas meil tõesti pole riiklikku jõudu seda takistada? Kas tõesti ei ole jõudu keelata meile vaenulikud meeleavaldused ja karistada neist osavõtjaid, selle asemel et hakata võitlema kujudega? See on ju riiklik vaesustunnistus. Viimane aeg on seda tulekahju kustutada, mitte loopida sinna puid juurde, nagu me selle juriidiliselt täiesti kasutu ja kirjaoskamatu, kuid poliitiliselt kahjuliku eelnõu edasi menetlemisega teeksime. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Jaak Allik! Palun kõnetooli kolleeg Ain Seppiku! Kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Nii rumalat, et mitte öelda rohkem, eelnõu pole küll siin saalis tükil ajal kuulamisel olnud. Seetõttu olin ma seda sõnavõttu ette valmistades veidi kimbatuses. Küllap oli kimbatuses ka minu poolt hinnatud jurist Väino Linde, kuid temale võin ma öelda lohutuseks: ära kurvasta, Väino, sel eelnõul ei ole mingit puutumust juuraga, ning parteitööd peame me aeg-ajalt kõik tegema! Paraku ei saa selle eelnõu puhul ka õiguslikust küljest mööda minna ning sellest aspektist on minu arvates tegemist selgelt põhiseadusvastase seadusega või siis vähemalt põhiseaduse olulise riivega. Siin ma ei ole üksi, vaid minu arvamust toetab ka õiguskantsleri arvamus. Väike iluravi, mida selle seaduseelnõu kallal on toimetatud, ei muuda neid seisukohti. Loetlen lühidalt: põhiseaduse § 13 lõige 2, õigusselguse põhimõtte rikkumine, määratlemata õigusmõisted nagu ,,ülistab", ,,Eesti Vabariiki okupeerinud riik" jne. Segane on ka avaliku korra mõiste selle seaduse kontekstis ja paljud muud mõisted. Õiguskantsler juhib tähelepanu ka sellele, et ministrile, uues tekstis küll siseministrile, on antud liiga suur kaalutlusõigus subjektide valikul, kellele ettekirjutust teha. See puudus on kõrvaldamata jne. Kuid ilmselt läheks Issanda päike enne looja, kui ma kõikide selle seaduse puuduste üleslugemisega lõpuni jõuaksin, ning seetõttu ma sellist üle jõu käivat ülesannet endale ei võta. Lugupeetud kolleegid! Kahtlemata on see seadus üdini poliitiline ning tema põhitelg on välja mõeldud Reformierakonna noorema põlvkonna pragmaatikute poolt. Ka eesmärk on üdini pragmaatiline - rahvuslikult meelestatud inimeste häälte saamine kevadistel valimistel. Neid hääli loodavad nad saada küll igalt poolt, kuid põhiliselt siiski Isamaa ja Res Publica elektoraadi hulgast. Seejuures ei oma mingid muud faktorid nagu suhted eri rahvuste vahel ühiskonnas, meie riigi rahvusvaheline prestiiž, suhted idanaabriga jne selles kontekstis mingit tähendust. Ehk teisisõnu, eesmärk pühendab abinõu. Mäletate, ajaloos on see kusagil juba kõlanud. Kummaline on kogu selle loo juures minu jaoks vaid see, et Isamaa ja Res Publica Liit sellele täie hooga kaasa aitab. Kas respide ja reformi suurepärasest ühinemisest ei ole siis üldse õppust võetud? Reformiste tuleb muidugi tunnustada, poliitiliselt on nad Isamaa ja Res Publica Liidu suutnud jälle üle mängida. Poliittehnoloogiliselt on kõik korras, kuid kas ka poliitiliselt on see nii hea mäng, selles on põhiküsimus. Ilmselt on Reformierakond lõpuks aru saanud, nagu ka ettekandja siin meile teatas, sellest, mida Keskerakond on ammu öelnud: sõjahaudade kaitse seadusega ei saa Tõnismäe monumenti kuhugi viia, kuna see ei ole kunagi olnud hauatähis. Käsitletav eelnõu aga võimaldab seda ja rääkigu nad, mis nad siin räägivad, see on tegelikult Tõnismäe monumendi äraviimise eelnõu. Samasugusel seisukohal, nagu me siin küsimustest just kuulsime, on eelnõu üks algataja, Isamaaliit. Õnnestus teil, reformistid, armsakesed, isegi Venemaa Riigiduuma ära petta. Nemad arvavad samuti, et see eelmine eelnõu oli monumendi eelnõu. Ja hirmus lärm on maailmas juba kaks nädalat käimas. Tegelikult on see eelnõu see, mis võimaldab mitte ainult selle, vaid nagu ka kõik siin loetletud ülejäänud asjad - ma arvan, et kui siseminister natuke oma fantaasiat rakendaks, siis ka Sakala kultuurikeskuse - ära viia. Mis küsimus see on! Välisministeerium on ka ohus, jah. Nagu on öeldud, ei võimalda see eelnõu minema toimetada mitte üksnes Tõnismäe monumenti, vaid kõiki mälestusmärke, monumentaalkunstiteoseid või muid rajatisi - loetelu on lahtine, pange tähele, ammendamatu võimalus siseministri fantaasiale -, mis ülistavad Eesti Vabariiki okupeerinud riike, nende riigitegelasi või nende relvajõudusid. Sellisteks riikideks on NSV Liit ja Hitleri Saksamaa kindlasti, nagu ütles ka ettekandja. Ning seega on ohus sajad mälestusmärgid üle Eesti. Kuid õnneks mitte Karl XII Narvas ja ka Peeter I kujuga, kui see sinna rajatakse, ei juhtu midagi. Ma kuulsin siin niisugust huvitavat asja, et aga võib-olla oli bol_evike Venemaa tsaaririigi õigusjärglane. No kuulge, seda ei ole nad küll veel kunagi öelnud. Ärge ikka selle riigi ajalugu hakake siin ümber kirjutama. Tahaks küll, aga käed ei ulata. Ma ei tea, kas te kõik annate endale aru, millise võimu see seadus annab siseministrile, kes võib näiteks teatud tingimustel minna Sinimägede memoriaali kallale, Tehumardi monumendi kallale, neid on tuhandeid. Ja samal ajal, millisesse olukorda me seame kõik tulevased siseministrid, kes peavad suure tõenäosusega hakkama tulevikus pidevalt selle küsimusega tegelema? Küll äärmuslased nii ühelt kui teiselt poolt hoolitsevad selle eest, et nende mälestusmärkide juures ei oleks rahulik - saate palju väikseid tõnismägesid. Dmitri Linter möllab juba Moskvas Punasel väljakul eelmise seaduse pärast. Oi, kui ta veel teaks, mida me siin arutame! Ta ei tulekski sealt tagasi, jääkski kõnesid pidama. Mis oleks iseenesest hea. Õnneks on meie siseministrid küll seniajani olnud mõistusega inimesed ning pärast selle seaduse vastuvõtmist ju ainult tervele mõistusele loota saabki. Eri rahvusgruppide suhted meie ühiskonnas pingestuvad veelgi ning see on vesi tegelikult kelle veskile, lugupeetud reformarid? Vastake iseenda sees. Ma meelega ei räägi meie suhetest Venemaaga, sest nendest ei olegi pärast sellise seaduse vastuvõtmist mõtet pikemalt rääkida. Vähemalt mõnda aega. Ütlen vaid üht: Vene pistrikke rõõmustab see seadus hullupööra nagu ilmselt meie omigi. Kuna seadus on juriidiliselt küündimatu ja poliitiliselt mõttetu, siis on meie fraktsiooni ettepanek selle menetlemise praeguses faasis aeg maha võtta, järele mõelda ning eelnõu teine lugemine katkestada. Lugegem veel kord läbi õiguskantsleri ettepanekud ning tehkem eelnõu kas või juriidiliselt paremaks. Poliitiliselt ei tohi teda meie arvates aga üldse vastu võtta. Tänan!

Aitäh, kolleeg Ain Seppik! Palun kõnetooli kolleeg Mark Soosaare!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Kui vanajumal meid sealt taevast kõrgelt pilvepiirilt vaatab, siis ta ilmselt muigab. Ühed tahavad ära lõhkuda suure paekivist kultuurikeskuse, teised tahavad ära lõhkuda paest kokku laotud tundmatu sõduri mälestusmärgi. Kurb. Kui vaadata madalamalt, siis hakkab õudne. Teate, õudne hakkab sellepärast, et siin selles saalis ei ole nii palju demagoogiat kõlanud küll Ülemnõukogu päevist saadik. Sest kurb on kuulata siin saalis, et ei saada aru meie ajaloo kõige lihtsamatest ja selgematest asjadest. Seesama sõdur, kes tuli Nõukogude armee mundris ja vabastas Eesti, ei lahkunud siit pärast seda, kui ta oli riigi vabastanud, ta jäi siia. Kui palju küüditatuid nendesamade tääkide saatel Siberisse läks, kui palju meie Eesti inimesi pandi seina äärde nendesamade sõdurimundris inimeste poolt. Väikese poisikesena peitsime end Viljandis vanal kalmistul emaga koos lehehunnikusse, kui üks selline haarang oli. See oli kohutav ja see on väga paljude inimeste mälus. Selge on see, et Tõnismäe küsimus on ühel päeval vaja lahendada. Ühelt poolt ma arvan, et meile kõigile meeldib elav tuli. Pariisis Tundmatu Sõduri haual Marsi väljakul me naudime seda. Aga kui sellel elaval tulel on hoopis teine tähendus, kui sellel on põrgutule tähendus - muide, le feu eternel ehk igavene tuli piiblis tähendabki seda, kus patused hinged põlevad -, siis me peame mõtlema, kas seda elavat tuld või igavest tuld ikka tasub taastada. Kunstiteostel on väga sageli palju tasandeid ja sellel pronkssõduril on ka palju tasandeid. Aga me ei saa lõpmatuseni taluda seda, et need tasandid on sassis ja ei ole selged. Me peame need oma ühiskonnas suutma lahendada. Ka meil Pärnus on vanas pargis üks selline mälestussammas, kuhu on kirjutatud ,,Töörahva vabaduse eest langenutele" ja aastaarv 1905. Tõepoolest, Tuglas, Teemant ja teised lugupeetud Eesti riigi rajajad võitlesid 1905. aastal Eesti vabaduse eest. Aga seal on ka aastaarvud 1917 ja 1924, 1941 ja 1945. Ja möödunud aastal, nüüd juba ülemöödunud aastal paigutas Pärnu linnavalitsus selle Juhan Raudsepa suurepärase skulptuuri juurde teabetahvli - 1924. aasta ülestõusust osavõtnute mälestusmärk. Teate, mina jätaksin kindlasti Juhan Raudsepa teose vanasse parki, kuid selle seaduse alusel on võimalik nõuda, et Pärnu linnavalitsus koristab ära selle täiesti väära teabetahvli ja võtab mõistuse pähe, õpib mõnda lehekülge Eesti riigi ajaloost siiski tundma. Mida tehti aastal 1924 1.detsembril? Ma arvan, et siin saalis me vastame sellele küsimusele küll hindele viis. Sotsiaaldemokraadid on seisukohal, et ei ole vaja võidelda ausammaste kaudu ajalooga, kuid selgust on vaja luua. Ja seda selgust on võimalik luua ümberkujundamise teel. Välja on vaja puhastada nende kunstiteoste kunstiline väärtus, langenud sõdurid matta pühasse mulda ja meie monumentaalkunsti vaidlusalused objektid korrastada. Me usume, et ümberkujundamise teel, monumentidele uue hinguse andmise teel on võimalik korrastada mitte ainult linnaruumi Pärnus, Tallinnas ja teisteski Eesti linnades, vaid selle kaudu on võimalik korrastada ka suhteid idanaabriga, lõunanaabriga, põhjanaabriga, läänenaabriga. Kõik naabrid on meile tähtsad. Ja ma arvan, et on oluline, et me käituksime kultuurselt, viisakalt, kunstiteoseid ja ajalugu mõistvalt ja austavalt. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Mark Soosaar! Palun kõnetooli kolleeg Küllo Arjaka! Kaheksa minutit.

Head kuulajad! Siin on täna päris palju emotsioone jagatud selle eelnõuga. Ma siiski püüaksin väga tulisest emotsioonide jagamisest hoiduda. See eelnõu ümmarguse numbriga 1000 kuulub jällegi selle Riigikogu töö lõpul aina populaarsemaks muutuvate n-ö keelavate eelnõude hulka. Neid keelamise teemasid on ju siin Riigikogus olnud viimasel neljal aastal kahte liiki - on üldisi ja on konkreetseid. Mitmesuguste üldiste keeldude ja ärakeelamiste tähe all alustas pisut enam kui neli aastat tagasi ka uus erakond ÜVE Res Publica, mis nüüdseks on hingusele läinud ja isegi vist saalis pole enam õieti kedagi. Aga loosung ,,Vali kord!" oli igati mitmetähenduslik ja me teame, kuidas see ,,Vali kord!" kui sümbol mitmesuguste mõõdikute etteseadmisega ka lõplikult lörri läks. Seejärel alustasime hiljem pikalt-laialt nn Delfi-eelnõu üle rääkides siinsamas saalis üsna paljude põhiseaduslike vabaduste piiramisest kuni suurte lootusteni, et selle eelnõu vastuvõtmise järel vähenevad netikommentaarides kas siis halvustavad või vihavaenule üles kutsuvad kommentaarid, aga ei tühjagi. Ja nüüd on meil käsil keelatud rajatiste eelnõu, täna ootab oma järge mitmesuguste natsi- ja punasümboolikate ning tunnuslausete kasutamise ja eksponeerimise piiramise ja keelamise eelnõu. Neid keelamisi on ju õhus teisigi, näiteks lõunanaabritel lätlastel esitas üks väike seimi fraktsioon eelnõu Nõukogude okupatsioonivõimu mittetunnustamise kohta. Üsna varsti, selle kuu lõpul tähistame holokausti päeva ja meie enda ajakirjanduses on esitatud ideid määrata näiteks karistusi nendele, kes holokausti aset leidmist tahavad vaidlustada. Nagu tihti, tahab selline eelnõu olla ülimuslik ja pole seotud teiste seadustega. Kui see oleks olnud seotud teiste eelnõudega, teiste seadustega, siis tuleks ju täiendada tegelikult planeerimisseadust, ehitusseadust, muinsuskaitseseadust. Algne eelnõu on küll komisjonis tänaseks tuntavalt ümber tehtud ning siin laiali jagatud ja täiesti täis joonitud eelnõu näitab, et kõiki paragrahve on muudetud. Aga kas sellega on parandatud eelnõu põhilisi möödalaskmisi? Näiteks algvariandis oli üheks probleemiks muu eseme väljatoomine, mis andis võimalusi väga ulatuslikeks ja väga laialdasteks piiranguteks, mis väljusid eelnõu pealkirjast. Nüüdseks on see säte küll välja võetud. Eelnõus on jätkuvalt kasutatud määratlemata õigusmõisteid, mida saab õigusnormides lubada, aga siiski sõltuvalt valdkonnast, sest väljendusvabadus on kaalukas põhiõigus ja siin tuleks hoiduda määratlemata õigusmõistetest. Mida tähendab termin ,,ülistav" selle eelnõu kontekstis? Mis on ,,avaliku korra rikkumine muul viisil" selle eelnõu kontekstis? Need olid need küsimused, mis täna korduvalt siit saalist läbi käisid. Algul sätestas eelnõu, et justiitsministril on õigus teha ettekirjutus sunniraha määramiseks, nüüd on see usaldatud siseministrile. Aga kuidas see protseduur käib, kas ta määrab neid omal algatusel või peab keegi talle selleks ettepaneku tegema? Ei tea. Õiguskantsler ütles oma hinnangus eelnõule, et ettekirjutuse tegemise õiguse andmine vaid ühele ministrile ja et otsustajaks on poliitiline minister, võib luua ohu väljendusvabaduse piiramiseks pelgalt poliitilistel põhjustel. Kas ja kuidas on see eelnõu seotud Peeter I, Sinimägede lahingumonumendi, Tehumardi mälestusmärgi, Põlva mälestusmärgi ja mitme muuga, mis on Eesti eri linnades - nendele küsimustele olid ju vastused ka üsna ebamäärased. Lisaks, kas ja kuidas on eelnõu seotud kohaliku omavalitsuse autonoomiaga, kelle territooriumil ja ka kelle omanduses on nn tulevased keelatud rajatised? Milliste kriteeriumide alusel otsustatakse see periood, millal ettekirjutus tuleb täita? Nendele küsimustele ma vastata ei oska. Ja võib-olla lõpetuseks. Õiguskomisjoni esimehel oli väga hea väljend, et Lihulaga kaotas Eesti, kaotas Eesti siseriiklikult ja kaotas Eesti ka rahvusvahelises plaanis. Ma küsisin, et kes võiks võita siis või millise lahingu, kas Eesti siseriiklikult või rahvusvaheliselt võidab, kui see eelnõu saab seadusena vastu võetud. Sellele retoorilisele küsimusele ju vastust ei tulnud. Ma julgen arvata, et nagu ikka seda tüüpi keeldude puhul, saab seaduse rakendamisest ette näha päris mitmesuguseid tülisid ja konflikte, tülisid Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi vahel, tülisid riigivõimu ja kohalike omavalitsuste vahel, tülisid inimeste vahel. Kogemus ütleb, et selliste kahepunktiliste midagi keelavate seaduseelnõude vastuvõtmise järel tuleb ühiskonda tülisid märksa rohkem, kui me täna oskame arvata, ja sellisest eelnõust saadakse asist regulatsiooni vähem, kui täna ehk loodetakse. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Küllo Arjakas! Palun kõnetooli kolleeg Silver Meikari!

Lugupeetud esimees! Lugupeetud Riigikogu! Leian, et kui küsitakse, tuleb alati vastata. Härra Seppik küsis Reformierakonna liikmete käest, et kelle veskile on vesi see, kui tekivad suured siseriiklikud pinged. Kui küsitakse, ütlen isikliku arvamuse: minu arvates on igasugused sisepinged alati kasulikud olnud Keskerakonnale. Mäletame ju, kuidas Keskerakonna esimees ähvardas presidendi valimise päeval isegi kodusõjaga. Just seetõttu on nendele arvatavasti kasulik ka teha ettepanek eelnõu teine lugemine katkestada ja võimalikult pikalt seda menetleda. Aga ma ei tahaks seda eelnõu väga palju enam kommenteerida ega pidada mingit paatoslikku kõnet. Tahaksin öelda seda, et minu arvates on üks hirmutav faktor. Ma mäletan, siinsamas kõnetoolis esines umbes kuu aega tagasi Toomas Alatalu, kui teemaks oli Iraagi missiooni pikendamine, ja ütles, et mingi Ameerika kongresmen on avaldanud arvamust, et pigem peab sõdurid sealt välja tooma. Ta ütles, et vastavalt selle kongresmeni avaldusele peaksime ka meie Eestis käituma. Nüüd räägitakse Vene duuma saadikute arvamusest. Ma tahaksin loota, et järgmises Riigikogu koosseisus ei ole neid poliitikuid, kes enne mingi otsuse langetamist küsivad nõu mõne naaberriigi või mõne kaugema riigi poliitikutelt. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Silver Meikar! Palun kõnetooli kolleeg Imre Sooääre!

Härra juhataja! Austatud kolleegid! Kurb on see, kui langenute mälestus läheb poliitiliseks kaubaks - ükskõik mis ajastul, ükskõik kelle poolt, ükskõik mis riigis, ükskõik kelle huvides. Ja et seda langenute mälestust siin selle seaduse menetlemisel mitte ära unustada, tahaksin ette lugeda väikese salmi kõigi nende langenute mälestuseks, kes ükskõik missuguse võõrriigi võimu all on oma eluküünla kaotanud. Millest vestad, igavene tuli? Ühe kauge sõja loojangust. Millest kostad, igavene tuli? Sest, et taevas paiguti on must. Millest mõtled, igavene tuli? Mõtlen teist, mõtlen teist! Aitäh!

Aitäh, kolleeg Imre Sooäär! Rohkem kõnesoove ei ole. Sellega on läbirääkimised peetud ja lõpetatud. Eelnõu 1000 kohta on esitatud 16 muudatusettepanekut, asume neid läbi vaatama. Esimene muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Teine muudatusettepanek on samuti õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Samuti kolmas. Neljas on Koit Pikarolt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, vastavalt Riigikogu kodukorra seaduse § 106 lõikele 2 ei kuulu hääletamisele. Samuti viies, kuues, seitsmes, kaheksas ja üheksas. Kümnes muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Palun! Kolleeg Jaanus Tamkivi, milles probleem?

Lugupeetud juhataja! Reformierakonna nimel palun viieminutilist vaheaega.

Palun! Reformierakonna palutud vaheaeg lõpeb kell 17.58. Palun ka kirjalikult juhatusele. V a h e a e g

Austatud Riigikogu! Kell on 17.58. Reformierakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Läheme kümnenda muudatusettepaneku hääletamise juurde. Vastavalt Keskerakonna fraktsiooni palvele panen hääletusele kümnenda muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 31 Riigikogu liiget, vastu 26, erapooletuid oli 0. Seega on kümnes muudatusettepanek arvestatud. 11. muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Palun Keskerakonna fraktsiooni nimel ka seda muudatusettepanekut hääletada!

Palun! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 11. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 31 Riigikogu liiget, vastu 26, erapooletuid oli 0. Seega on 11. muudatusettepanek arvestatud. 12. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Vastavalt Riigikogu kodukorra seaduse § 106 lõikele 2 ei kuulu hääletamisele. 13. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on arvestanud sisuliselt. 14. muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Vastavalt Riigikogu kodukorra seaduse § 106 lõikele 2 ei kuulu hääletamisele. 15. muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada!

Palun! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 15. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht!Hääletustulemused Poolt hääletas 31 Riigikogu liiget, vastu 26. Seega leidis 15. muudatusettepanek toetust. 16. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Palun Keskerakonna fraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut hääletada!

Aitäh! Jah, palun! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 16. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 30 Riigikogu liiget, vastu 26, erapooletuid ei olnud. 16. muudatusettepanek leidis toetust. Kolleeg Väino Linde, palun!

Aitäh! Kuna nende hääletustega on selle eelnõu sisu väga oluliselt muutunud ja siin on ka osaliselt vastukäivaid hääletusi, mis andsid sellele eelnõule teistsugust sisu, siis palun õiguskomisjoni nimel, et juhataja teeks väikese vaheaja, et õiguskomisjon erakorraliselt kokku kutsuda.

Aitäh! Juhataja vaheaeg viis minutit, lõpeb kell 18.08. V a h e a e g

Austatud Riigikogu! Juhataja võetud vaheaeg on lõppenud, läheme oma tööga edasi. Juhatajale on laekunud Keskerakonna fraktsiooni ettepanek eelnõu 1000 teine lugemine katkestada. Panen selle hääletusele. Austatud Riigikogu! Panen hääletusele Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 1000 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 32 Riigikogu liiget, vastu 24, erapooletuid ei olnud. Seega on eelnõu 1000 teine lugemine katkestatud ja vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 7. veebruar k.a kell 18. Juhataja vaheaeg neli minutit, lõpeb kell 18.15. V a h e a e g

Austatud Riigikogu! Juhataja võetud vaheaeg on lõppenud. Läheme oma päevakorraga edasi. Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud üleühenduselise ettevõtja, üleühenduselise ettevõtjate grupi ja Euroopa äriühingu tegevusse töötajate kaasamise seaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Algatajate nimel palun kõnetooli ettekandeks sotsiaalminister Jaak Aabi.

Austatud esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Üleühenduselise ettevõtja, üleühenduselise ettevõtjate grupi ja Euroopa äriühingu tegevusse töötajate kaasamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (aja kokkuhoiu mõttes nimetan edaspidi seadust lühendatult töötajate kaasamise seaduseks) väljatöötamise eesmärk on harmoneerida Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 2003/72, millega täiendatakse Euroopa ühistu põhikirja töötajate kaasamise osas. Sätestada tuleb töötajate kaasamise korralduse õiguslik mehhanism Eestis registreeritud Euroopa ühistus, mis on asutatud vastavalt määrusele 1435/2003 Euroopa ühistu põhikirja kohta, mille lahutamatuks lisaks on direktiiv 2003/72. Põhilised muudatused seoses direktiivi ülevõtmise ja Euroopa ühistu suhtes kohalduva regulatsiooni integreerimisega töötajate kaasamise seadusesse on järgmised. 1. Valdavalt kohaldub töötajate kaasamisele Euroopa ühistu tasandil kehtivas seaduses Euroopa äriühingu kohta sätestatu, mille tõttu on seaduse kolmanda peatüki teksti Euroopa äriühingu kõrvale asjakohaselt lisatud Euroopa ühistu. 2. Kolmanda peatüki kohaldamise Euroopa ühistu suurusest ja selle loojatest sõltuvad erisused on koondatud töötajate kaasamise seaduse § 41¹. 3. Terminoloogiline muudatus. Töötajate kaasamise seaduse kehtiva redaktsiooni § 43 lõike 1 kohaselt osalevad Euroopa äriühingu asutamises äriühingud. Direktiivi 2003/72 artikkel 2 punkti 1b kohaselt osalevad Euroopa ühistu asutamises juriidilised isikud. Kuna osaleva äriühingu mõiste oleks Euroopa ühistu puhul piirav, ent osaleva juriidilise isiku mõiste Euroopa äriühingu puhul mitte, kasutatakse seaduses mõistet ,,osalev juriidiline isik" nii Euroopa äriühingu asutamises osaleva äriühingu kui ka Euroopa ühistu asutamises osaleva juriidilise isiku tähenduses. 4. Seaduse pealkirja muutmine. Eelnõus muudetakse seaduse pealkiri lühemaks ja selgemaks, sõnastades selle ,,Töötajate üleühenduselise kaasamise seadus". 5. Töötajate kaasamise seaduse §-s 62 sätestatakse töötajate kaasamise kokkuleppe olemus, sisu ning sõlmimise kord. Erinevalt Euroopa äriühingust nähakse Euroopa ühistu puhul direktiivi 2003/72 artikli 4 lõike 2 punktiga h ette kokkuleppe uuesti läbirääkimise alusena tingimus, et kui pärast ühistu asutamist muudetakse ühistu enda või tema kontrollitava ettevõtja või ettevõtte struktuuri, siis pärast sellist muudatust osutub asjakohaseks vaadata sõlmitud kokkulepe üle ning vajaduse korral seda muuta. 6. Töötajate kaasamise seaduse §-s 85 kehtestatakse läbirääkimiste erikomisjoni liikme, Euroopa Töönõukogu ja töötajate esinduskogu liikme, informeerimisse ja konsulteerimisse kaasatud eksperdi ja tõlgi ning protsessis osalevate töötajate esindajate vastutus konfidentsiaalse teabe hoidmise kohustuse rikkumise eest. Nimetatud vastutuse kohaldamise vajadus tuleneb direktiivi artikli 10 lõikest 1, mille kohaselt näevad liikmesriigid ette, et spetsiaalse läbirääkimisorgani või esindusorgani liikmetel ja kõikidel neid abistavatel ekspertidel ei ole lubatud avaldada mingit neile konfidentsiaalselt usaldatud teavet. Niipalju kokkuvõtlikult eelnõu sisust. Palun Riigikogul toetada eelnõu menetlemist ja vastuvõtmist seadusena. Aitäh!

Aitäh, härra sotsiaalminister! Head kolleegid, kas ettekandjale on küsimusi? Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Palun kõnetooli juhtivkomisjonipoolseks ettekandeks õiguskomisjoni liikme kolleeg Ülle Rajasalu!

Austatud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu! Õiguskomisjon arutas oma 15. jaanuari istungil Vabariigi Valitsuse algatatud üleühenduselise ettevõtja, üleühenduselise ettevõtjate grupi ja Euroopa äriühingu tegevusse töötajate kaasamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 1089. Peale komisjoni liikmete olid kutsututena kohal sotsiaalminister Jaak Aab, sama ministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kristina Nõgols ja tööelu arengu osakonna töösuhete juht Thea Treier. Spetsialistid kandsid õiguskomisjonis ette, et seaduse muutmine on vajalik selleks, et üle võtta järjekordne Euroopa Liidu direktiiv, mis puudutab töötajate kaasamist Euroopa ühistus. Kehtiva seaduse kohaselt on olemas regulatsioon Euroopa äriühingu kohta, seadust laiendatakse ühistute osas teatud erisustega. Äriühinguga identset regulatsiooni kohaldatakse siis, kui ühistu on loodud vähemalt kahe juriidilise isiku poolt, samuti äriettevõtte ümberkujundamisel või juriidiliste isikute või füüsiliste isikute asutamise korral, millel on vähemalt 50 töötajat vähemalt kahes liikmesriigis. Kui ühistul on vähem kui 50 töötajat või enam kui 50 töötajat, kuid ainult ühes riigis, kohaldub ühistu registrijärgse asukoha liikmesriigi õigusnorm. Seaduse muutmisel tuuakse sellesse sisse uus terminoloogiline mõiste ,,Euroopa ühistu", mis hõlmab nii äriettevõtteid, kes võivad moodustada ühistuid, kuid ka mitte kasumit taotlevaid juriidilisi isikuid, näiteks MTÜ-d ja füüsilised isikud, kes samuti võivad ühistuid moodustada. Minister rõhutas komisjonis, et ametiühingute poole on pöördutud hinnangu saamiseks eelnõu kohta, kuid vastust pole tulnud. Küll aga tegi ettepanekuid Kaubandus- ja Tööstuskoda, mis on ka arvesse võetud. Samuti palus minister võimaluse korral menetleda eelnõu kiiresti, et saaksime selle koosseisu ajal eelnõu seadusena vastu võtta. See on väga oluline, sest Euroopa Komisjon on juba algatanud Eesti suhtes rikkumismenetluse. Komisjon otsustas suunata arutelu all oleva eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda esimesele lugemisele ettepanekuga esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on viis tööpäeva, s.o 31. jaanuar kell 18. Ettekandjaks määrata Ülle Rajasalu. Aitäh!

Aitäh! Head kolleegid! Kas ettekandjale on küsimusi? Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Austatud Riigikogu fraktsioonide esindajad! Kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu 1089 esimene lugemine on lõpetatud ja määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 31. jaanuari k.a kell 18.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud elatisabi seaduse eelnõu esimest lugemist. Algatajatepoolseks ettekandeks palun kõnetooli justiitsminister Rein Langi!

Väga lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Nüüd kehastub justiitsminister ümber sotsiaalprobleemidega tegelejaks. Eesti perede kohta tehtud statistilised analüüsid kinnitavad, et valdav osa üksikvanemate lastest ei saa teiselt vanemalt elatist. Ühe vanema ülalpidamisel olevate laste olukorra parandamiseks on Justiitsministeerium valmistanud ette ja Vabariigi Valitsus esitanud Riigikogu menetlusse elatisabi seaduse eelnõu. Selle eelnõu kohaselt on last üksi kasvataval vanemal võimalik taotleda riigilt elatisabi tingimusel, et ta algatab elatise saamiseks kohtumenetluse vanema vastu, kes lapse ülalpidamise kohustust ei täida. Riigi makstav elatisabi on vaadeldav osana elatisest, mida makstakse elatise maksmiseks kohustatud vanema eest. Elatisabiks makstud raha nõuab riik hiljem last ülal pidama kohustatud vanemalt sisse. Seega ei ole tegemist toetusega, vaid elatisnõude üleminekuga riigile. Eelnõus sisalduvad täitemenetluse seadustiku muudatused peaksid muutma täitemenetluse elatisasjades senisest tõhusamaks. Elatisabiga sarnast rahalist abi makstakse mitmes teiseski Euroopa Liidu riigis, näiteks Soomes, Prantsusmaal, Rootsis, Austrias, Saksamaal ja mujal. Teiste riikide seadusi on osaliselt eeskujuks võetud ka elatisabi seaduse väljatöötamisel. Sellel seadusel on mitu eesmärki. Elatisabi maksmine peab tagama lapse ülalpidamise olukorras, kus üks vanematest oma ülalpidamiskohustust ei täida ja elatise nõudmiseks tarvitusele võetud abinõud ehk kohtumenetluse algatamine ei ole veel soovitud tulemusi andnud. Seaduse teine oluline eesmärk on ärgitada vanemaid senisest aktiivsemalt elatisnõudega kohtusse pöörduma. Seni on paraku paljud üksikvanemad leppinud sellega, et elatist ei maksta, ega püüagi oma lapse õigusi kohtus kaitsta. Nüüd eelnõu sisust. Õigus elatisabile on alaealisel lapsel, kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust või ei tee seda perekonnaseaduses nõutavas ulatuses. Elatisabi makstakse ainult Eestis elavatele isikutele. Elatisabile ei ole õigust lapsel, kellele maksab sarnast rahalist abi mõni teine riik. Sellisel juhul on lapse ülalpidamine tagatud mõne teise riigi poolt ja Eesti antav riigiabi ei ole vajalik. Elatisabi makstakse sellele last kasvatavale vanemale, kes hoolitseb lapse ülalpidamise eest, see tähendab, kannab lapse ülalpidamise tegelikud kulud. Elatisabi ei saa taotleda lapse eestkostjad, kuna neile makstakse eestkostja toetust. Elatisabi saamise tingimuseks on kohtumenetluse algatamine lapse ülalpidamiseks kohustatud isiku vastu. Elatisnõude täitmist saab kohtu kaudu nõuda kahel viisil: tavalises hagimenetluses ja elatisnõuete maksekäsu kiirmenetluses. Maksekäsu kiirmenetluse puhul piisab elatisabi saamise tingimuse täitmiseks makseettepaneku tegemisest kohtu poolt. Tavalises hagimenetluses on elatisabi maksmise tingimuseks hagi tagamise määrus, millega kohustatakse vanemat elatist maksma. Hagi tagamise otsustab kohus juba avalduse esitamise päevale järgneval tööpäeval. Elatisabi makstakse 90 päeva jooksul arvates esialgse kohtulahendi tegemisest. 90 päevast piisab eelduslikult selleks, et kohus jõuaks lahendada kas hagi tagamise taotluse või maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning vanem jõuaks algatada täitemenetluse. Elatisabi makstakse ainult üks kord ühe kohtuasja raames. Elatisabi maksmine ei välista ega piira muude toetuste määramist ja maksmist. Elatisabi finantseeritakse riigieelarvest. Elatisabi määra alusena otsustati eelnõu koostamisel eelistada lapsetoetuse määra alternatiivina kaalutud valitsuse kehtestatavale alampalgale, kuna alampalga muudatused ei lähtu lastega seotud kaalutlustest. Lapsetoetuse kehtivat määra 150 krooni arvestades on elatisabi päevamääraks 50 krooni ja elatisabi kogusummaks 4500 krooni, kuna elatisabi määratakse 90 päevaks. Elatisabi makstakse välja osade kaupa. Elatisabi taotluse esitab Sotsiaalkindlustusameti pensioniametile last kasvatav ja tema ülalpidamise eest hoolitsev vanem. Taotlus koosneb avaldusest, isikut tõendavast dokumendist ja kohtumenetluse algatamist tõendavast dokumendist. Elatisabi taotlus vaadatakse läbi kümne tööpäeva jooksul. Kui kohus tühistab hagi tagamise määruse, millega esialgselt elatis välja mõisteti, või kui jõustub kohtulahend, millega leitakse, et võlgnik ehk ülalpidamiskohustust mitte täitev vanem pole kohustatud elatist maksma, lõpetab riik elatisabi maksmise ja nõuab alusetult makstud elatisabi taotlejalt tagasi. Riik ei alusta võlgniku suhtes täitemenetlust enne, kui tema elatise maksmise kohustus on kohtu poolt kinnitamist leidnud. Riik ühineb kas olemasoleva täitemenetlusega või esitab ise täitmise avalduse, kui vanem pole seda veel teinud. Riik nõuab vanemalt välja summa, mis on välja makstud elatisabina, ehk ainult summa, mille osas on nõue riigile üle läinud. Praktika näitab, et kohtusse esitatud elatisnõuded on üldjuhul põhjendatud ja menetlus lõpeb elatise väljamõistmise otsusega. Elatisabi seaduse eelnõuga tehakse vajalikud muudatused ka tulumaksuseaduses. Kuna elatis on tulumaksuseaduse kohaselt maksustatav, siis sellest tulenevalt on tulumaksuga maksustatav ka elatisabi. Eelnõu kohaselt jõustuks seadus 1. jaanuaril 2008. Jõustumistähtaeg on määratud arvestusega, et pärast eelnõu vastuvõtmist oleks piisavalt aega teha ettevalmistusi elatisabi maksmise süsteemi rakendamiseks. Selleks tuleb teha pensioniametite töös vajalikud ümberkorraldused, viia läbi pensioniametite töötajate koolitus ning töötada välja vajalikud infotehnoloogilised lahendused. Ja loomulikult tuleb ette näha vastavad summad ka 2008. aasta riigieelarves. Eelnõu algataja, Vabariigi Valitsuse esindajana toetan igati sotsiaalkomisjoni ettepanekut eelnõu esimene lugemine täna lõpetada. Suur tänu!

Aitäh! Riigikogu liikmetel on ka küsimusi. Palun, kolleeg Tiit Niilo!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Üritasin kuulata ja aru saada ega tuvastanud olulisi erinevusi mitu korda seda eelnõu esitanud Reet Roosi eelnõudest. Võib-olla aitate mind: mis olulised erinevused on esitatud eelnõus? Mispärast on ta nüüd valitsuse poolt ettepanemist leidnud ja mispärast ei saanud võtta aluseks neid eelnõusid, mis olid siin saalis korduvalt samal teemal esitatud?

Tänan väga! Kui te ei suuda nendel kahel põhimõtteliselt erineval eelnõul vahet teha, siis on teil tõesti arusaamisega suuri probleeme. Reet Roosi esitatud eelnõu käsitles ju elatisabikohustuse täielikku üleandmist riigile. Praegusel juhul räägime me üksnes elatisabist 90 päeva jooksul ja ka sellest, et seda saab taotleda ainult juhul, kui üksi last kasvatav vanem on pöördunud kohtu poole lapse õiguse kaitseks. See on olemuslik erinevus.

Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, härra justiitsminister! Palun kõnetooli juhtivkomisjonipoolseks ettekandeks sotsiaalkomisjoni liikme kolleeg Leino Mäe!

Härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Elatisabi seaduse eelnõu 1076 oli sotsiaalkomisjonis arutelul 15. jaanuaril. Eelnõu kohta tegi meile ülevaate Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Elina Saunanen. Seaduse eesmärgiks on, et üksi last kasvatav vanem saaks taotleda riigilt elatisabi, kui teine vanematest ülalpidamiskohustust ei täida. Elatisabiks makstud raha nõuab riik hiljem last ülal pidama kohustatud vanemalt sisse. Arutelust võtsid osa ja andsid seaduse kohta selgitusi ka justiitsministri nõunik Hanno Pevkur ja Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna hüvitiste ja toetuste poliitika juht Katre Pall. Komisjon otsustas saata seaduseelnõu Riigikogu täiskogu saali esimesele lugemisele ettepanekuga esimene lugemine lõpetada. Poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu 0 ja erapooletuid 0. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on 25. jaanuar 2007 kell 12. Ka selle poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu 0 ja erapooletuid 0. Aitäh!

Aitäh! Head kolleegid! Kas ettekandjale on küsimusi? Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Austatud Riigikogu fraktsioonide esindajad! Kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu 1076 esimene lugemine on lõpetatud ja määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 25. jaanuari k.a kell 12.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Algatajatepoolseks ettekandeks palun kõnetooli justiitsminister Rein Langi!

Väga lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Tuleme siis taas jälle vaenu õhutamise juurde tagasi. Täna esimesel lugemisel oleva eelnõu põhieesmärk on täiendada karistusseadustiku §-s 151 määratletud vaenu õhutamise kuriteo kirjeldust selliste sümbolite avatud loeteluga, mida võidakse kasutada vaenu õhutamiseks. Rõhutan, ja rõhutan seda eelkõige, olles kuulanud seda debatti, mis siin saalis toimus eelnõu 1000 arutelu käigus: see eelnõu ei näe ette okupatsioonisümbolite avalikus kohas kasutamise üleüldist keelustamist. Endiselt on lubatud sümboolika kasutamine näiteks hariduslikul, teaduslikul, kunstilisel, ärilisel, ajakirjanduslikul eesmärgil, ajalooliste või päevakajaliste sündmuste kajastamisel või muul ühiskonnas aktsepteeritud eesmärgil. Avatud loetelus toodud Nõukogude Liidu, Nõukogude Liidu liiduvabariigi, Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei, Saksa Natsionaalsotsialistliku Töölispartei või SS-i lipu, vapi, tunnusmärgi, tunnuslause või muu ametliku sümboli kasutamine oleks karistatav üksnes siis, kui seda tehakse vaenu õhutamiseks. Ka praegu kehtiva § 151 kohaselt oleks nii eelnimetatud kui ka muude sümbolite kasutamine vaenu õhutamiseks karistatav. Kuna sümbolite kasutamise piire kehtivast õigusest ei leia, siis tuleks selguse huvides karistusnorme lihtsalt täiendada. Eelnõuga seonduv temaatika on samal ajal ka märksa laiema kõlapinnaga. Praegu arutatakse Euroopa Liidus rassismi ja ksenofoobia vastu võitlemise raamotsust. Raamotsuse eelnõu näeb ette tegude loetelu, mis peaksid kogu Euroopa Liidus olema karistatavad vaenu õhutamise kuriteona. Selle raamotsuse vastuvõtmisel tuleks eelnõu praegusel kujul näiteks kriminaliseerida rahvusvaheliste kuritegude eitamine. Samuti on arutelude peamiseks objektiks tegude sõnastus, mis oleks kooskõlas sõnavabaduse põhimõtetega. Karistusseadustiku § 151 tervikuna muutmine on vajalik seetõttu, et praegu algab vaenu õhutamise karistatavus sealt, kus sellise tegevusega on loodud oht isiku elule, tervisele või varale. Väljendusvabadus on demokraatlikus ühiskonnas vaieldamatult kõrget kaitset vajav väärtus, aga karistatavuse alampiiri sidumine ohuga isiku elule ja tervisele ei vasta väärteo ja kuriteo eristamise põhimõtetele. Kui ebaseadusliku tegevusega luuakse oht isiku elule, tervisele või varale, on põhjendatud vastutus kuriteo eest. Et väärteo eest karistamine piirduks juhtudega, kus väljendusvabaduse lubatud piiri on ületatud, seob eelnõu vaenu õhutamise kahe lisatingimusega. Üleskutse vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele seoses rahvuse, rassi, soo jm tunnustega peab olema pandud toime kas, esiteks, otsese tahtlusega, mida tähistab eelnõus sõna ,,teadvalt", või teiseks, avalikku rahu häirival viisil. See tähendab, et ka okupatsioonisümbolite kasutamine on karistatav üksnes siis, kui see on toime pandud avalikku rahu häirides või vähemalt otsese tahtlusega õhutada vaenu. Menetleja jaoks tähendab see, et lisaks sümboli tuvastamisele peab tõendama ka isiku teadlikkust vaenu õhutavast tegevusest ning seda, et tegevus on häirinud avalikku rahu. Ma möönan siinkohal, et ,,avalikku rahu häiriv viis" on õigusmõiste, mis tuleb kohtupraktikas kujundada konkreetse juhtumi asjaolusid hinnates. Samas on väljendusvabaduse kaitse seisukohalt vajalik, et sümbolite kasutamine või mis tahes muu tegevus vaenu õhutamiseks oleks karistatav vaid siis, kui selle mõjud ulatuvad avalikku sfääri ja võivad ohustada seda gruppi, kelle vastu vaenu õhutatakse. Seetõttu ei muudeta eelnõuga ka senikehtivat põhimõtet, et vaenu õhutamise väärteo eest saab karistust kohaldada üksnes kohus, mitte kohtuväline menetleja. Kuriteo puhul on lõpliku otsuse tegijaks alati kohus. Eelnõu algataja, Vabariigi Valitsuse esindajana toetan ma õiguskomisjoni ettepanekut eelnõu esimene lugemine täna lõpetada. Ja ma väga loodan, et see eelnõu saab ka seadusjõu veel selle Riigikogu koosseisu volituste ajal. Aitäh!

Aitäh! Head kolleegid! Kas härra justiitsministrile on küsimusi? Küsimusi on. Palun, kolleeg Küllo Arjakas!

Aitäh! Lugupeetud justiitsminister! Te ilmselt lugesite ka eilsest Postimehest n-ö ajalehe juhtkirja. Seal on välja pakutud kriteerium, esiteks, et eelnõu on kantud hetkepoliitikast ega ole vastavuses õigusriigi tavadega. Teiseks, et kuigi siin on teatav sümbolite nimekiri, ei muuda see selgemaks keelatu ja lubatu eristamist. Kolmas moment oli, et eelnõu menetlemine viib tähelepanu ära tähtsatelt küsimustelt. Neljas moment võib-olla, et eelnõu on reaktsioon Vene propagandale ja et kas säärane reaktsioon on kõige adekvaatsem, ning veel paar sellelaadilist hinnangut. Nagu öeldud, oli see Postimehe juhtkiri ehk toimetuse kollektiivi arvamus, mitte ühe ajakirjaniku oma. Küsimus: millega te selles juhtkirjas nõustute ja millega ei nõustu?

Aitäh! Kahetsusväärselt, väga kahetsusväärselt on Eesti ajakirjandus muutunud viimasel ajal järjest pinnapealsemaks ja järjest lohakamaks. Ma väidan, et ka Eesti poliitikutel on väga suur osa selles pinnapealsuses ja lohakuses, oma täiesti demagoogiliste ja irrelevantsete sõnavõttudega juhitaksegi tähelepanu kõrvale põhilistelt asjadelt ja olulistelt asjadelt. Oma ettekandes ma juba mainisin, et praegune Euroopa Liit peab väga ulatuslikku debatti sellesama vaenu õhutamise kriminaliseerimise üle. Eesistujamaa Saksamaa vaated selles küsimuses on üpris radikaalsed. Soovitakse kriminaliseerida holokausti ja teiste inimsusvastaste kuritegude eitamine. Pange tähele sõna ,,eitamine". Nii et sõna kasutamine oleks teatavatel juhtumitel kriminaliseeritav. Seda seisukohta toetab praegu aktiivselt ka Prantsusmaa valitsus. Samas on väga mitmeid riike, kes ütlevad, et sõnade kasutamine on püha ja väljendusvabadus peab säilima. Need on konstitutsioonilised printsiibid mitmetes Euroopa Liidu liikmesmaades, mille tõttu jäi ka Luksemburgi eesistumise ajal vastav eelnõu vastu võtmata, kuna seda blokeeris tol ajal Itaalia valitsus. Enamik Euroopa riike on praegu seisukohal, et nendele sümbolitele, mis võivad tekitada ühiskonnakihtide vahel vaenu ja õhutada vaenu, tekitada mingeid kokkupõrkeid, konfrontatsioone, kõigele sellele tuleks läheneda just nimelt vaenu õhutamise kaudu ja mitte keelata a priori seadusega mingite sümbolite kasutamist, mida tegelikult ei ole võimalik reaalses elus jõustada. Nii et kui Eesti ajakirjanikud viitsiksid kas või natuke süüvida sellesse, mis on Euroopa Liidus praegu päevakorral ja mida arutatakse Euroopa Liidu nõukogudes, siis selliseid juhtkirju ei trükitaks. Tänan!

Aitäh! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Palun kõnetooli juhtivkomisjonipoolseks ettekandeks õiguskomisjoni esimehe Väino Linde!

Head kolleegid! Austatud istungi juhataja! Käesoleva eelnõu ettevalmistamiseks esimeseks lugemiseks arutas õiguskomisjon seda oma kahel istungil, 16. jaanuaril ja 22. jaanuaril 2007. Kuulasime ära nii justiitsministri nõuniku, Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja kui ka Justiitsministeeriumi kantsleri seisukohad selle eelnõu kohta. Ütlen ka seda, et komisjon tegi lõpuks ettepaneku täna siin eelnõu esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute tähtajaks määrata kümme tööpäeva, see on siis kolmapäev, 7. veebruar kell 18. Õiguskomisjon tegi muudatusettepaneku kooskõlas algatajaga või oli see vastupidi, igal juhul muudatusettepanek selle eelnõu teksti õiguskomisjoni istungi käigus koorus. Seetõttu on eelnõu saalis veidi muudetud kujul, millest siin ka härra justiitsminister enne rääkis. Asi on nimelt selles, et see vaenu õhutamine vajaks otsest tahtlust, et me saaksime rääkida kas vaenu õhutamisest väärteona või kuriteona. Kui eelnõu esialgses tekstis, mis Riigikogule laekus, oli juttu lihtsalt sellest, et see tegu pannakse toime tahtlikult, siis siit said juristid välja lugeda ka kaudse tahtluse. See on mööndus, et selline tagajärg võib saabuda. Küll aga olid eelnõu esitajad õiguskomisjonis arvamusel, et väljendusvabadust kui põhiseaduslikku õigust siiski demokraatlikus riigis nii kardinaalselt piirata ei pea nad õigeks, vaid ainult avaliku korra kaitseks sellisel juhul, kui need okupatsiooni sümboolika kasutamised kutsuksid otseselt üles vaenu õhutamisele. Ja nagu ma ütlesin, eelnõu põhiolemus seisnebki selles, et okupatsioonisümbolite täielikult keelustamist eelnõu algatajad ei plaaninud, aga kui neid kasutatakse vaenu õhutaval viisil, siis on tegemist vastavate koosseisudega. Ja õiguskomisjon oma kahel istungil, nagu ma juba ütlesin, arutas neid küsimusi päris põhjalikult. Jõuti seisukohale, et tegemist on suhteliselt keerulise eelnõuga selles mõttes, et kui see seaduseks koorub, siis on menetlejal suhteliselt raske teha vastavaid otsuseid tõendamaks ühe või teise isiku otsest tahtlust, kes okupeerinud riikide sümboolikat kasutas. Kuidas saab see otsene tahtlus tõendatud? Meile seletati, et lõppkokkuvõttes annab hinnangu kohus, küll aga juba algul menetleja, prokuratuur, kohus kriminaalasjade puhul. Väärteo puhul menetleja ja lõpuks ka kohus. See kadalipp on igal juhul päris pikk. Kes neid asju menetleb, sellest oli ka juttu. Väärtegude puhul on see ikkagi politsei ja kuritegude puhul peaks neid menetlema kaitsepolitsei. Küll aga möönis õiguskomisjon siiski seda, nii nagu siin ka juba eelesineja ütles, et kui see eelnõu vormub seaduseks, siis ei välista see täielikult seda, et meie avalikes kohtades, tänavatel võiks edaspidigi jätkuvalt näha okupeerinud riikide sümboolikat, kas või punalippu, kui nendega ei ole soovitud otseselt vaenu õhutada. Meil oli õiguskomisjonis ka niisugune näide, et kui näiteks fa_istliku Saksamaa üle saavutatud võidu aastapäeval või sõja võitnud poolel olev veteran toob sellel päeval välja punalipu, siis on suhteliselt raske seda tegevust meil kvalifitseerida vaenu õhutamisena. Mis tähendab seda, et see eelnõu ei pruugi tegelikult reguleerida päris kõike seda, mida osa meist täna ootab. Õiguskomisjon küsis ka päris erinevatelt organisatsioonidelt ja organitelt arvamusi selle eelnõu kohta ja need olid päris erinevad arvamused. Õiguskantsler möönis samuti, et selle eelnõu menetlemine on tarvilik, ja toetas initsiatiivi vaenu õhutamise regulatsiooni korrastamisel, kuid ei pidanud otstarbekaks meid okupeerinud riikide sümboolika avatud loetelu toomist sellesse paragrahvi. Sellest oli ka õiguskomisjonis juttu, et põhimõtteliselt on võimalik vaenu õhutada, kui nii võib öelda, sama efektiivselt kas punalipu, haakristilipu, vikerkaarevärvides lipu või kas või meie oma riigi rahvuslipu all. Nii et sellest ei pruugi võib-olla päris õige järeldus tulla, et teatud lipuvärvide puhul on see vaenuõhutamine tugevam. Sellele viitasid tegelikult meie kirjale vastates ka advokaadid. Advokatuuri seisukoht oli selles suhtes samuti niisugune, et ei toetatud sellist avatud loetelu vaenu õhutamise kohta. Nende väide oli, et sellisel juhul võib vaenu õhutamise puhul muudel viisidel, kus ei kasutata neid okupeerinud riikide sümboleid, sellest välja lugeda, nagu peaks riik seda vaenu õhutamist veidi vähemoluliseks. Eelnõu algatajad väitsid, et nii see kindlasti ei ole, ja õiguskomisjon usub ka, et nii see ei ole. Aga me ei saanud ka üle sellest, et põhimõtteliselt võib niimoodi sellest eelnõust välja lugeda. Näiteks Eesti Vabadusvõitlejate Liit saatis meile kirja, kus ka üksikasjalikult kirjeldas nii Nõukogude Liidu kui ka kunagise natsi-Saksamaa sümboleid, sümbolite loetelu ja tegelikult viitas veel KGB, NKVD, Waffen-SS-i jne võimalike sümbolite kasutamisele või mittekasutamisele. Osa inimesi arvab, et seda loetelu võiks laiendada, osa, et kitsendada. Riigikohus väitis, et neil ei ole selle eelnõu kohta praegu olulisi ettepanekuid ja seisukohti. Kaitsepolitseiamet väitis neile kohase otsese meelekindlusega, et nende arvates oleks õige minna seda teed, et keelata nende sümbolite kasutamine avalikel koosolekutel või nende sümbolite äratuntavate osade kasutamine avalikul koosolekul ja punkt. Et siin ei peaks olemagi sees see piiratud otsese tahtlusega vaenu õhutamiseks. Teatud mõttes võib selle seisukoha üle ka edasi mõelda ja see on kindlasti üks edasiste lahenduskäikude tee. Kas see on nüüd demokraatlikule riigile kõige kohasem või mitte, küll aga annaks niisugune lahendus tegelikult ühese vastuse, et kas võib sümbolit kasutada või ei või. Praeguse eelnõu sõnastus jätab siin ikkagi tegelikult tavalugejale mõnevõrra tõlgendamisruumi ja on suhteliselt raske mõista, millal siis ikkagi võib ja millal ei või neid sümboleid kasutada. Päris pika arvamuse esitas Riigikantselei juriidiline osakond selle eelnõu kohta. See oli ajendatud sellest, et eelnõu esimene tekst oli teistsugune, nagu ma ütlesin, see hõlmas endas ka kaudset tahtlust vaenu õhutamisel. Ja kuivõrd eelnõu on nüüd selles osas muutunud juba esimesele lugemisele siia saali tulles, siis osa kriitikat eelnõu kohta on ka praeguseks ära langenud. Aga kindlasti on selle eelnõuga tarvis ka edasi õiguskomisjonis tööd teha. Oma arvamuse eelnõu kohta esitas ka Demokraatlik-Rahvuslike Jõudude Koostöökoda, kuhu kuuluvad Vabadusvõitlejate Liit, Eesti Vigastatud Sõjameeste Ühing, Kindral Johan Laidoneri Selts, Memento Liit, Eesti Õigusjärgsete Omanike Liit, Endiste Poliitvangide Liit ja veel päris mitmed teised ühendused. Nende ettepanek oli ka jätta eelnõu tekst vaenu õhutamise kohta käivaks, nagu see praegu on, peale ühe muudatuse, et arvata sellest loetelust siiski välja okupeerinud riikide avatud sümbolid. See läheb tegelikult kokku selle muudatusega, mida pakkus meile ka õiguskantsler. Okupatsioonide Muuseumi juhataja arvas oma kirjas meile, et võib-olla võiks hoopis laiemalt käsitleda seda probleemi, mida see eelnõu käsitleb. Eesti Advokatuuri seisukoha ma juba esitasin, nad ei toetanud okupatsioonisümbolite avatud loetelu esitamist selles eelnõus. Sellest kõigest tulenevalt arvangi ma, et õiguskomisjonil seisavad ees tõsised töönädalad selle eelnõu edasisel menetlemisel, ja ütlen ka selle ära, et õiguskomisjon sai Riigikogu põhiseaduskomisjonilt kirja, kus palutakse läbi viia ühisistung, et arutada eelnõu 1050 konkreetset keelustavate sümbolite kasutamisega seonduvat. Siin võivad tõusetuda teatud põhiseaduslikud küsimused ja põhiseaduskomisjon leiab, et need küsimused kuuluvad paljuski nende tegevusvaldkonda. Ma ütlesin puhtformaalselt õiguskomisjoni seisukohad juba enne ära. Head kolleegid, need on siis niisugused, et esimene lugemine täna lõpetada, muudatusettepanekuid eelnõu kohta ootame kümne tööpäeva jooksul. Tähtaeg on 7. veebruar kuni kella 18-ni õiguskomisjoni ja pärast seda saab õiguskomisjon seda eelnõu jällegi korralikult ja kiiresti menetleda. Aitäh!

Aitäh! Head kolleegid! Kas ettekandjale on küsimusi? Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Austatud Riigikogu fraktsioonide esindajad! Kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu 1050 esimene lugemine on lõpetatud ja vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 7. veebruar k.a kell 18.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri põhikirja ja selle muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Kõnetooli palun ettekandeks justiitsminister Rein Langi!

Väga lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! See, millest ma nüüd hakkan rääkima, on omamoodi päris halenaljakas, aga on reaalsus. Eesti sai Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri liikmeks 31. jaanuaril 1992 aatomienergiaagentuuri põhikirja hoidjale, Ameerika Ühendriikide valitsusele 2. jaanuaril 1992 saadetud kirja alusel. Kirjas tunnustas välisminister Lennart Meri Eesti Vabariigi nimel Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri põhikirja. Täna teie ees olev eelnõu on koostatud põhjusel, et 1992. aastal kiideti aatomienergiaagentuuri põhikiri heaks riigisiseseid menetlusnõudeid arvestamata. 2. jaanuaril 1992 ei kehtinud veel Eesti Vabariigi põhiseadus, kuid tollase praktika kohaselt oleks pidanud heakskiitmise kirjale eelnema kas valitsuse või seadusandja otsus. Riigikantselei ja Välisministeeriumi arhiivis puudub asjakohane dokument. Samuti on siiani Riigi Teatajas avaldamata Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri põhikirja eestikeelne tõlge. Vaatamata sellele, et Eesti ei täitnud ühinemise ajal kehtinud riigisiseseid menetlusnõudeid, on Eesti käitunud kui organisatsiooni liige. See tähendab, et Eesti on maksnud liikmemaksu ja osalenud peakonverentsidel ning Eestit peab organisatsiooni liikmeks ka Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur. Aatomienergiaagentuuri põhikirja tagantjärele heakskiitmisel ei ole tähendust rahvusvahelise õiguse järgi. Liikmesusest tulenevad õigused ja kohustused on Eestil sõltumata sellest, kas ühinemisega rikuti riigisiseseid menetlusnorme või mitte. Küll aga võimaldab heakskiitmise tagantjärele menetlemine muuta põhikirja heakskiitmise korrektseks ka Eesti õiguse järgi ja aitab vältida võimalikke riigisiseseid pädevusvaidlusi. Kuna aatomienergiaagentuuri peakonverentsil 1999. aastal muudeti põhikirja kahte artiklit, siis sisaldab käesolev eelnõu ka nende muudatuste heakskiitmist. Austatud Riigikogu! Valitsus toetab majanduskomisjoni ettepanekut eelnõu esimene lugemine täna lõpetada. Tänan väga!

Head kolleegid! Kas ettekandjale on küsimusi? Riigikogu liikmetel ei ole küsimusi. Aitäh, härra justiitsminister! Juhtivkomisjoni ettekandeks palun kõnetooli majanduskomisjoni aseesimehe Sven Sesteri!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Majanduskomisjonis oli k.a 16. jaanuaril arutuse all Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri põhikirja ja selle muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu 1083. Arutati esimesele lugemisele saatmist. Komisjoni istungile olid kutsutud välisminister Urmas Paet ja Välisministeeriumi juriidilise osakonna rahvusvaheliste lepingute büroo jurist Martti Peetsalu. Istungil osales ka Välisministeeriumi juriidilise osakonna rahvusvahelise lepingute büroo juhataja Artur Kink. Üldise ülevaate seaduse muudatustest saite hetk tagasi juba eelkõnelejalt. Annan kiire ülevaate sellest, mida komisjonis räägiti. Minister andis komisjonis ülevaate eelnõu eesmärkide sisust. Nimelt on Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur tänases maailmas tõesti väga oluline, vaadates eriti sündmusi Iraanis, Põhja-Koreas jne. Seetõttu on nimetatud organisatsiooni kuulumine oluline, aidates kaasa tuumaenergia rahumeelsele kasutamisele. Eesti on Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri liige alates 1992. aasta 31. jaanuarist. Nimetatud ajal veel Eesti Vabariigi põhiseadust ei olnud, nii nagu minister ka just ütles, ja ühinemiskirja allkirjastas välisministrina Lennart Meri. Seega tuleks nüüd, kui Riigikogul on vaja vastu võtta seadus, millega kiidetakse heaks Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri põhikirjas tehtavad muudatused, heaks kiita ka põhikiri, et kõik siseriiklikud protseduurid oleksid korrektselt tehtud ja tekstid saaks avaldada Riigi Teatajas. Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri põhikirjas tehti muudatused 1999. aastal ja seejärel saadeti need siseriiklikeks protseduurideks liikmesriikidele. Põhikirja muudatused jõustuvad pärast seda, kui liikmed on need heaks kiitnud. Tegemist on peamiselt tehniliste muudatustega. Majanduskomisjonis tunti huvi, kes esindab Eesti Vabariiki nimetatud organisatsiooni juures ning kas Eesti riigil on varasemast ajast veel selliseid leppeid kinnitamata. Välisministeeriumi esindaja sõnul esindab Eesti Vabariiki Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri juures Eesti suursaadik Viinis ning teadaolevalt selliseid leppeid, mis tuleks tagantjärele Riigikokku tuua, enam ei ole. Lõpetuseks. Majanduskomisjon otsustas saata Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri põhikirja ja selle muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu 1083 täiskogule esimeseks lugemiseks k.a 24. jaanuaril ja teha ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Komisjonis toetati seda ühehäälselt, poolt oli 7, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanekute tähtajaks pärast esimese lugemise lõppemist otsustati määrata 26. jaanuar kell 16. Ka see otsus oli ühehäälne, poolt oli 7, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Aitäh!

Aitäh! Head kolleegid! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi on. Palun, kolleeg Silver Meikar!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleeg Sven Sester! Arvestades seda, et seaduseelnõu 1000 arutamisel ei olnud sind ega enamikku sinu fraktsiooni liikmeid, ja ma tean, et te olete väga töökad inimesed, siis kindlasti te valmistasite ette just aatomienergiaagentuuri põhikirja ja selle muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu ettekannet, mille sa väga hästi ka ette kandsid. Sa oled selleks nii põhjalikult ette valmistanud ja kui keegi nüüd ei küsi, siis jääb sul nagu halb tunne. Kas sa oskad öelda mulle täpse summa, kui palju on Eesti riik maksnud liikmemaksu ja kui suured olid eelmisel aastal aatomienergiaagentuuri halduskulud?

Aitäh! Hea Riigikogu liige Silver Meikar, tasuks uurida nii eelnõu kui ka seletuskirja. Siit on näha see, mis ajal põhikiri on vastu võetud, kes on liikmed. Kui me vaatame edasi, siis me näeme eelnõu sisu ja võrdlevat analüüsi, kuid täpset informatsiooni, milline on iga-aastane makse, mida Eesti on konkreetsele organisatsioonile maksnud, siit välja ei tule. Seda oleks võinud küsida ka healt erakonnakaaslaselt minister Langilt, kes kindlasti oleks seda tunduvalt paremini teadnud, arvestades, et ta on täna Vabariigi Valitsuse esindaja. Seletuskirjas on summaks 370 000 krooni.

Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, majanduskomisjoni aseesimees Sven Sester! Austatud Riigikogu fraktsioonide esindajad! Kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu 1083 esimene lugemine on lõpetatud. Eelnõu 1083 muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on k.a 26. jaanuar kell 16.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Algatajate ettekandeks palun kõnetooli põllumajandusminister Ester Tuiksoo!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Lubage mul lühidalt tutvustada Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seadust. See on kahtlemata põllumajanduse ja maaeluvaldkonna üks tähtsamaid seadusi, mis võimaldab meil hakata kasutama Euroopa Liidu uue eelarve- ja programmiperioodi 2007−2013 vahendeid ning kehtestada vastavad korrad. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse peamine eesmärk on täiendada seadust õigusliku regulatsiooniga, mis on vajalik Euroopa Liidu vahenditest kaasrahastatavate toetuste andmiseks põllumajanduse ja maaelu valdkonnas uue maaelu arengukava raames. Eelmisel programmiperioodil 2004−2006 rahastati põllumajandust ja maaelu Euroopa põllumajanduse arendus- ja tagatisfondi vahenditest ning kahe programmdokumendi ,,Eesti maaelu arengukava 2004−2006" (MAK 2004-2006) ja ,,Riikliku arengukava 2004−2006" (RAK) raames. MAK 2004−2006 toetusi maksti EAGGF-i tagatisrahastust Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel. RAK-i kolmanda prioriteedi, põllumajandus-, kalandus- ja maaelutoetusi maksti EAGGF-i arendusrahastust, mis kuulus struktuurifondide hulka, ning seetõttu oli selle rahastuse skeem seni reguleeritud struktuuritoetuste seadusega. Praegu kehtiva Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse neljandat peatükki, mille alusel rakendati MAK-i 2004−2006 meetmeid, on vaja oluliselt muuta ja täiendada, sest uus maaelu arengukava on kavandatavate meetmete arvu ja nende eripära poolest märksa ulatuslikum ja laiem kui MAK 2004−2006. Vana MAK-i meetmetele, mis olid valdavalt pindalapõhised (põllumajanduslik keskkonnatoetus, sealhulgas mahetootmise, metsastamise ja Natura toetus), lisanduvad meetmed, mida perioodil 2004−2006 rahastati struktuurivahenditest. Näiteks põllumajandustootmise, töötleva tööstuse ja maaparanduse investeeringu meetmed, majandustegevuse mitmekesistamise ja küla arengu investeeringu meetmed, metsamajandus- ja nõuandemeetmed, LEADER. Lisaks mitmed täiesti uued meetmed, mida Eestis varem rakendatud pole, näiteks noortalunike toetus, põllumajanduse ja töötleva tööstuse sektoris koostöö- ja innovatsioonimeede, Natura 2000 toetus erametsamaale ja poollooduslikele kooslustele. Programmiperioodil 2007−2013 kaasrahastab Euroopa Liit põllumajanduse ja maaelu arengu toetusi struktuurifondidest eraldi seisvast maaelu arengu Euroopa põllumajandusfondist. Maaelu arengu Euroopa põllumajandusfondi peamine eesmärk on aidata kaasa Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika edasiarendamiseks vajalike meetmete rakendamisele, et tagada põllumajandussektori majanduslik, keskkondlik ja ühiskondlik jätkusuutlikkus ning maapiirkondade keskkonnaseisundi ja üldise elukvaliteedi paranemine. Juhin tähelepanu, et perioodil 2007−2013 ei toeta Euroopa Liit põllumajandust mitte ainult EAFRD vahenditest. Uue maaelu arengukava järgseid ühise põllumajanduspoliitika esimese samba toetusi, näiteks otsetoetusi, sealhulgas ühtne pindalatoetus, turukorralduslikud toetused, rahastatakse uue fondi, Euroopa põllumajanduse tagatisfondi vahenditest. Käesolev seaduseelnõu loob õigusliku aluse maaelu arengu põllumajandusfondi meetmete rakendamiseks Eestis. Fondi kasutamise strateegia on kindlaks määratud Eesti maaelu arengu strateegias 2007−2013 ning konkreetsed meetmed selle rakenduskavas. Maaelu arengukava on üks enim sektori ja sotsiaalsete partneritega läbi arutatud ja kooskõlastatud arengukavasid, võimaluse järgi on tehtud ettepanekuid ka arvestatud. Heakskiidu saamiseks Vabariigi Valitsuselt on see arutuse all ilmselt nädala pärast. Pärast seda on võimalik esitada kava ametlikuks kooskõlastamiseks Euroopa Komisjonile. Samas rõhutan, et mitteametlikud läbirääkimised Euroopa Komisjoniga on juba mõnda aega käinud. Seaduses sätestatakse rakendamist korraldavad asutused, alused iga-aastaste toetuste liikide ja mahtude määramiseks programmiperioodil, samuti alused toetusmeetmete põhitingimuste, toetuste taotlejatele ja saajatele esitatavate tingimuste ning nende kohustuste, toetuste taotlustele esitatavate nõuete ning taotluste hindamise ja menetlemise korra täpsustamiseks. Samas rõhutan, et Euroopa Liidus on ühine põllumajanduspoliitika suures osas reguleeritud liikmesriikidele otsekohalduvate määrustega. See käib ka maaelu arengu kohta. Lisaks käesolevale eelnõule reguleerivad maaelu arengukava toetuste andmist maaelu arengu raammäärus, selle rakendusmäärus ning toetuste kontrolli põhimõtteid reguleeriv määrus. Käesoleva eelnõu alusel kehtestatavate põllumajandusministri määruste nimistus on ligikaudu 30 täiendavat määruseprojekti, mille alusel arengukava toetusi rakendama hakatakse. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Riigikogu liikmetel on küsimusi. Palun, kolleeg Tiit Niilo!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Uuel perioodil hakkab korraldusasutuse ülesandeid täitma Rahandusministeeriumi asemel Põllumajandusministeerium. Me teame, et eelmisel perioodil oli meil põhiprobleemiks just nimelt rakendusaktide väljatöötamine ja sellega seonduv. Praegu te nimetasite, et uue seadusega kaasneb ligikaudu 30 rakendusakti, tegelikult üle 30, täpsemalt 32 rakendusakti. Kuidas te kinnitate, et te saate nende õigeaegse esitamisega hakkama, kui täna pole neid kõiki autentsel kujul seadusega kaasas?

Aitäh küsimuse eest! Ma ei nõustu sellega, et nende määruste väljatöötamisega oli probleeme. Kindlasti seda tehakse ja tehakse nii, nagu kord ette näeb. See kehtib loomulikult ka uue perioodi, aastate 2007−2013 kohta. Meil on selleks välja töötatud pädevad võimalused ka koostööks sotsiaalsete partneritega.

Aitäh! Palun, kolleeg Tiit Niilo, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Mina küsijana ei saa jälle nõustuda teie mittenõustumisega. Taotlejad, ettevõtjad, talupojad ei saa soostuda olukorraga, kus mõni päev enne taotluste vastuvõttu saadakse teada rakendusakti sisu. Sellest on tulnud ka eelmise perioodi vastuolud ja teie poliitika kriitika. Teine küsimus puudutab seda, kas teil on jätkuvalt mitteprioriteetne maaelu mitmekesistamise valdkond ehk see viimane eelmisest perioodist. RAK-i määrus 3.3 sai ju samamoodi teatavaks alles nädal enne vastuvõtmist. Kas järgmisel perioodil saavad mitmekesistamist käsitlevad määrused vähemalt õigeaegselt avaldatud?

Tänan! Ma ei ole teie kommentaariga endiselt nõus. Vastuseks ütlen, et selle seaduseelnõu kompetentsi ei kuulu meetmete sisu. Siin ei saa väita, millised on prioriteetsed ja millised mitte. Kõik meetmed on selle arengukava raames prioriteedid.

Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, proua põllumajandusminister! Järgnevalt palun juhtivkomisjoni ettekandeks kõnetooli maaelukomisjoni aseesimehe Jaanus Marrandi!

Lugupeetud esimees! Head kolleegid! Riigikogu maaelukomisjon arutas Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu teisipäeval, 16. jaanuaril korralisel istungil. Komisjoni istungil viibisid Põllumajandusministeeriumi esindajana asekantsler Toomas Kevvai ja samuti Põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna nõunik Ove Põder. Toomas Kevvai andis lühiülevaate Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõust. Nii nagu ka proua minister siin rääkis, on eelnõu põhieesmärk luua seadusandlik alus perioodi 2007−2013 maaelu arengu toetuste rakendamiseks. Mõned perioodi 2004−2006 maaelu arengukava meetmed jäävad paralleelselt uutega toimima. Oluline muudatus tuleneb sellest, et kui eelmisel perioodil finantseeriti osa toetusest struktuurifondidest, siis uuel programmiperioodil rahastatakse maaelu arengu toetusi maaelu arengu Euroopa põllumajandusfondi kaudu. Maaelu toetuste alusteks on Euroopa Komisjoni otsustega kinnitatud maaelu arengukava 2007-2013. Järgmisel nädalal on kavas kinnitada nimetatud arengukava Vabariigi Valitsuse istungil ja heakskiitmise korral esitatakse see kinnitamiseks Euroopa Komisjonile. Maaelu arengu meetmete makseagentuuriks on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, korraldusasutuse ülesandeid täidab Põllumajandusministeerium. Asekantsler Toomas Kevvai tutvustas eelnõu olulisemaid muudatusi paragrahvide kaupa ning vastas komisjoni liikmete küsimustele. Järgnevalt mõned komisjoni liikmete küsimused, tutvustamaks arutelu komisjoni istungil. Komisjoni esimees Arnold Kimber palus ministeeriumi esindajatel täpsustada maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise aluseid. Ministeeriumi esindaja vastas, et nõuetele vastavad taotlused rahuldatakse vastavalt meetmele, näiteks innovatsiooniprojektide korral saab toetust parim, kuid vähem soodsatel aladel saavad toetust kõik nõuetele vastavate projektide taotlejad. Taotluse hindamisel jäetakse nõuetele mittevastavuse korral taotlus rahuldamata. Projekti elluviimisel tekkinud probleemide korral tehakse ettekirjutusi. Komisjoni liige Marko Pomerants esitas küsimuse, et investeeringutoetuste puhul on raha vähem kui rahuldatud taotlusi, kas uuel perioodil on võimalik sellist olukorda vältida. Ministeeriumi esindaja nentis, et praegune olukord on tõepoolest kahetsusväärne, esitatud nõuetele vastavaid taotlusi ei saa heaks kiita, sest ei ole raha. Seirekomitee oli seisukohal, et vahendeid tuleks võimaluse korral juurde leida. Komisjoni liige Tiit Niilo tõstatas noortaluniku toetuse rakendamise küsimuse: kas vastab tõele, et juhul kui selle meetme toetusele tuleb rohkem taotlejaid kui planeeritud, siis rahuldatakse kõik taotlused. Ministeeriumi esindaja vastas, et võimaluse korral leitakse lisaraha ja kõik taotlused saavad miinimumtasemel rahuldatud. Komisjoni liige Tiit Niilo küsis, kuidas saab loobuda toetuse maksmisest täiel määral, kui taotluse esitamisel on olnud tegu mikroeksimusega. Ministeeriumi esindaja vastus: oluline on see, mida lugeda mikroeksimuseks. Maaelu arengukava annab põhimõtted, kuidas vaideid lahendada, ning on ka olemas Euroopa Liidu õigusaktid, mis reguleerivad kõnealuseid küsimusi. Kui olemasoleva maatüki pindala erineb PRIA andmetest kuni 3%, siis makstakse toetust kindlaks määratud maa eest. Kui erinevus ületab 10%, siis vähendatakse pindalapõhist toetust kahekordselt. Üle 20%-lise eksimuse korral, mõnede meetmete puhul üle 30%-lise eksimuse korral jäetakse taotlus rahuldamata. Riigikogu liige Tiit Niilo küsis ministeeriumi esindajatelt, milline on olnud Euroopa Liidu arvamus maaelutoetuste rakendamise kohta Eestis. Põllumajandusministeeriumi ja makseagentuuri kontrollib Euroopa Liidu audit, kes on teinud minimaalseid märkusi. Märkustes on viidatud kontrolli tõhustamise vajadusele. Eesti maaelu arengu strateegia kohta on antud kiitvaid hinnanguid. Arnold Kimber tundis huvi, millal Euroopa Komisjon võiks maaelu arengukava kinnitada. Põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai sõnul on komisjonil aega menetleda 4−5 kuud, kuid esialgse hinnangu saame ühe kuu jooksul. Lähtuvalt komisjoni arutelust otsustas komisjon konsensuslikult määrata Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 1091 komisjonipoolseks ettekandjaks maaelukomisjoni aseesimehe Jaanus Marrandi, viia eelnõu esimene lugemine läbi 24. jaanuaril ja teha täiskogule ettepanek esimene lugemine lõpetada. Samuti on ettepanek määrata Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 1091 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2007. aasta 5. veebruar kell 14. Nagu öeldud, kõik otsused olid konsensuslikud. Tänan tähelepanu eest!

Head kolleegid! Kas ettekandjale on küsimusi? Riigikogu liikmetel ei ole küsimusi. Aitäh, maaelukomisjoni aseesimees Jaanus Marrandi! Austatud Riigikogu fraktsioonide esindajad! Kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Sellega on eelnõu 1091 esimene lugemine lõpetatud. Eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on k.a 5. veebruar kell 14.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030" heakskiitmine" eelnõu esimene lugemine. Algatajate ettekandeks palun kõnetooli keskkonnaminister Rein Randveri!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Teile on esitatud otsuse eelnõu, mis käsitleb koostöös paljude osapooltega Keskkonnaministeeriumis valminud ,,Eesti keskkonnastrateegiat kuni aastani 2030". Säästva arengu seaduse § 12 lõike 6 kohaselt on keskkonnastrateegia olulise tähtsusega riigielu dokument, mis rakendub pärast selle heakskiitmist Riigikogus. Nimetatud strateegia on Riigikogus heaks kiidetud riikliku säästva arengu strateegia "Säästev Eesti 21" edasiarendamine keskkonnavaldkonnas. Samas haakub keskkonnastrateegia paljude teiste eluvaldkondadega. Seetõttu võib öelda, et see dokument on omakorda katusstrateegiaks, milles püstitatud eesmärkide elluviimiseks on vaja koostada ja rakendada mitme alavaldkonna arengukavad. Pikaajalise keskkonnastrateegia koostamise tingis vajadus luua üldine raamistik keskkonna valdkonna alavaldkondade kooskõlaliseks ja tasakaalustatud arenguks ning määrata kindlaks üldised pikaajalised arengueesmärgid ja tegutsemissuunad, mis oleksid samas integreeritud teiste valdkondade arengusuundadega. Keskkonnastrateegia aastani 2030 kehtima hakkamisel kaotab kõnesoleva otsuse eelnõu kohaselt kehtivuse senine keskkonnastrateegia aastani 2010. Küsime, miks me koostasime uue strateegia mitu aastat varem, enne seni kehtiva dokumendi lõpptähtaega. Üks peamisi põhjusi seisneb selles, et koos keskkonnastrateegiadokumendi rakendusplaaniga tuleb määrata strateegia elluviimise rahastamise allikad. Suur osa keskkonna valdkonnas kasutatud vahendeid kavandatakse Eesti ja Euroopa Liidu eelarveperioodiks 2007−2013 ning eeltöö selleks tehti vastavalt viimasel kahel aastal. Osutus vajalikuks ning mõistlikuks selle protsessiga paralleelselt uuendada ka keskkonnastrateegiat. Ühtlasi soovisime vältida olukorda, kus keskkonna valdkonna seitsmeaastase rahastamisperioodi keskel, näiteks aastal 2010, oleks võinud keskkonnaeesmärkide uuendamisel tekkida probleem, et uute eesmärkide täitmiseks oleksid eelarveperioodi viimastel aastatel puudunud rahalised vahendid. Nimetatud põhjustel koostasime uue keskkonnastrateegia ja selle rakendusdokumendi ,,Eesti keskkonnategevuskava aastateks 2007−2013", et luua asjakohane strateegiline alus suurte eelarverahade optimaalse kasutuse väljaselgitamiseks. Strateegia ja tegevuskava olulisimad rahastamisallikad on Eesti riigieelarve siseriiklike tulude kõrval Euroopa Liidu struktuurivahendid −  Euroopa Liidu maaelu arengu fond, Euroopa Liidu kalandusfond ja muud allikad. Keskkonnaministeerium on strateegia rakendusplaani, keskkonnategevuskava esitanud heakskiitmiseks Vabariigi Valitsusele. Pärast seda, kui Riigikogu on Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 heaks kiitnud, saab see üheks oluliseks aluseks lähiaastate riigieelarvestrateegiate koostamisel. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 peamised valdkonnad on järgmised: keskkond, tervis ja elukvaliteet - käsitletakse põhiliselt keskkonnatervisega seonduvaid aspekte; maastike ja looduse mitmekesisuse säilitamine - keskendutakse looduskaitse problemaatikale; loodusvarade säästlik kasutamine ja jäätmetekke vähendamine - vaadeldakse põhiliselt loodusvarade kasutamise ja jäätmekäitluse küsimusi; kliimamuutuste ärahoidmine ja õhu kvaliteet - käsitletakse energeetika ja transpordi probleemistikku. Nimetatud valdkondade raames käsitletakse keskkonnastrateegias ka keskkonnakorralduse küsimusi. Keskkonnastrateegiasse ei olnud võimalik koondada kõiki pikaajalise ettevalmistustöö jooksul koostatud materjale, neid saab edaspidi kasutada nii teiste strateegiadokumentide kui ka konkreetsete projektide ettevalmistamisel. Strateegia esimeses osas käsitletakse keskkonna arengu olulisemaid suundumusi nii Eestis, Euroopas kui ka mujal maailmas. Visiooni ja stsenaariumi peatükis käsitletakse enam kui 100 keskkonnafoorumil osalenu loodud pilti Eestist aastal 2030. Kõnesoleva visiooni põhjal tuletati ühiskonna olulisemad mõjutajad ning võtmeelemendid ehk peamised otsustusteemad, mille põhjal koostati neli arengustsenaariumi, mis on toodud keskkonnastrateegia lisas. Praeguse olukorra analüüsi tulemuste põhjal on välja toodud keskkonna alavaldkondade kõige olulisemad probleemid ning nendest lähtudes määratud strateegilisi otsuseid nõudvad alternatiivsed tegutsemisviisid. Esitatud strateegilistest valikutest on tuletatud pikaajalised eesmärgid ning meetmed. Keskkonnastrateegia tegevussuundade kindlaks määramisel analüüsiti nende vastasmõju teiste valdkondade oluliste strateegiate dokumentidega. Keskkonnastrateegia elluviimise kohta tehakse kord aastas ülevaade Vabariigi Valitsusele. Teile esitatud Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 täitmise vahekokkuvõtte tegemine ja vajaduse korral uuendamine on kavandatud seitsme aasta pärast, enne uue pikemaajalise eelarvetsükli algust. Lugupeetud Riigikogu! Keskkonnastrateegia aastani 2030 on väga oluline alusdokument, mis määrab Eesti keskkonna valdkonna suundumised järgmiseks veerandsajandiks. Selle väljatöötamisel osalenud enam kui saja eksperdi, mitmesaja foorumitel osalenu, aga samuti arvukate keskkonnaorganisatsioonide nimel palun eelnõule teie heakskiitu. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Head kolleegid! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi on. Palun, kolleeg Vello Tafenau!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Vaatan, et maavarade osas on hetkeseisuga välja toodud maavara kaevandamise mahud, põlevkivil baastase 11,3 miljonit tonni. Minu küsimus on selline. Kuna see teema on väga aktuaalne, kas te olete siis sellele arengukava koostamisel tähelepanu pöörates jõudnud veendumusele, et praegu toodetav maht ei vaja suurendamist, et leitakse selliseid tootmislahendusi, mis võimaldavad põlevkivist paremini energiat kätte saada?

Aitäh, hea küsija! Teatavasti on 2004. aastal Riigikogus vastu võetud dokument "Kütuse ja energiamajanduse pikaajaline riiklik arengukava aastani 2015" ja praegu on koostamisel põlevkivi kui riikliku strateegilise energiaressursi kasutamise arengukava. Selle kava eelnõu läbivaatamise ja arutamisega paralleelselt toimub ka keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Kui need tööd on tehtud - Vabariigi Valitsusele esitamise tähtaeg on 2007. aasta mai ja mina olen toetanud seda, et põlevkivi kasutamise riiklikku arengukava arutaks ning võtaks selle kohta vastu otsuse ka Riigikogu -, siis saame põlevkivi kaevandamise mahtude üle edasi mõelda, kas avada uusi kaevandusi või mitte.

Palun, kolleeg Jaanus Tamkivi!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Kui lugeda 5. peatüki osa, mis puudutab loodusvarade säästlikku kasutamist ja jäätmetekke vähendamist, lk 28, siis siin on mõõdikute osas üks selline lähenemine, et nende omavalitsuste, kus puudub komposteerimisväljak, osatähtsus peab nagu suurenema. Kuidas te seda selgitate?

Aitäh! Mis puudutab loodusvarade säästliku kasutamise ja jäätmetekke vähendamise peatükki ja alapeatükki "Jäätmed", siis loomulikult on meil soov jõuda tulemuseni, et aastaks 2030 on tekkivate jäätmete ladestamine vähenenud 30% ning oluliselt on vähendatud ka tekkivate jäätmete ohtlikkust. Seda suunda arvestades on ka see jäätmete osa alalõik niimoodi siia kirjutatud.

Palun, kolleeg Tiit Niilo!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Ma pean siiralt tunnistama, et ei ole nii mahukat materjali üdini läbi töötanud. Teie olete seda kindlasti teinud. Seetõttu palun kirjeldage, kuidas see mõjub maaettevõtjatele, talupoegadele, kas see on piirav nende tuleviku jätkusuutlikkuse mõjutajana või on teil mõni teine kommentaar seonduvalt maaettevõtlusega.

Aitäh! Olenemata sellest, kas see on maaettevõtlus või Eesti riigi areng, mõeldakse selle strateegia väljatöötamisel ikka pikemaajalisi arengu eesmärke ja suundi. Kui me räägime nendest neljast stsenaariumist, siis saame ka aru, et nendes arengutes on meil Eestimaal erinevaid võimalusi. Aga pigem ma tahan öelda, et kui me oskame Eestimaal keskkonnastrateegiast ja keskkonnategevuskavast tulenevaid tegevusi ja sealt edasi meie riigieelarve strateegias või jooksvate aastate riigieelarves kavandatavaid konkreetseid tegevusi oskuslikult suunata, siis on võimalik nii maaelule kui ka teistele tegevusvaldkondadele anda elujõulisust, rääkida elukeskkonna säilitamisest, rääkida sellest, et meil on keskkond hoitud ja meie majandusasjad sellega ka tasakaalus. Nii et kui nendele üldistele eesmärkidele oskuslikult läheneda, siis on võimalik maaeluga väga edukalt toime tulla.

Palun, kolleeg Tiit Niilo, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Täna oli meil saalis selline juhus, et transpordi arengukavas polnud juttu Saaremaa püsiühendusest. Samamoodi ei leia sellest eelnõust midagi meie tulevasest tuumaenergeetikast, energiatootmisest on siin juttu üksjagu, aga suhe tuumaenergiaga ei tule poole sõnaga välja. Kas on mõni asjakohane kommentaar?

Aitäh küsimuse eest! Lugupeetud Riigikogu liige! Meil on tegemist otsuse eelnõuga, aatomielektrijaamast me räägime aga stsenaariumide alajaotises ,,Usk tehnoloogiasse, materiaalsed väärtused", kus aastaks 2030 saavutatut kirjeldades on öeldud: ,,Energiatarbe rahuldamiseks kasutatakse ära põlevkivi parem osa. Vajaduse korral ostetakse energiat naaberriikidest või ehitatakse koostöös naaberriikidega aatomielektrijaam (või mõni muu uuel ja võimsal tehnoloogial põhinev jaam)."

Aitäh, härra keskkonnaminister! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoni ettekandeks palun kõnetooli keskkonnakomisjoni esimehe kolleeg Tõnis Kõivu!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Riigikogu otsuse ,,Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030" heakskiitmine" eelnõu algatas 20. detsembril eelmisel aastal Vabariigi Valitsus. Keskkonnastrateegia aastani 2030 on riikliku säästva arengu strateegia ,,Säästev Eesti 21" edasiarendus keskkonna valdkonnas. Keskkonnastrateegia aastani 2030 kehtima hakkamisel kaotab kehtivuse keskkonnastrateegia aastani 2010, sest strateegiadokumendi rakendusplaaniga tuleb määrata kindlaks strateegia elluviimise rahastamise allikad. Ent kuna suur osa keskkonna valdkonnas kasutatavaid vahendeid kavandatakse Eesti ja Euroopa Liidu eelarveperioodiks 2007−2013, oli põhjendatud ka keskkonnastrateegia uuendamine enne senise ehk siis praegu kehtiva strateegia lõpptähtaega, mis on 2010, saavutamaks keskkonnastrateegia rakendusplaani ja teiste rahastamist käsitlevate dokumentide ühitatavust. Keskkonnastrateegia koostamises on osalenud asjaomaste valdkondade riigiasutuste esindajad, aga ka ettevõtlus- ja valitsusvälise sektori eksperdid. Strateegias käsitletakse keskkonna arengu olulisemaid suundumusi nii Eestis, Euroopas kui ka mujal maailmas. Visiooni ja stsenaariumide peatükk kirjeldab pilti Eestist aastal 2030. Mis stsenaariumi osa puudutab, siis tuleb tunnistada, et need on pigem kõik negatiivsed, ilmselt on nende kirjutajateks olnud isikud, kellel puudub eriline usk Eesti rahvasse ja riiki. Praeguse olukorra analüüsi tulemuste põhjal on välja toodud keskkonna iga valdkonna kõige olulisemad probleemid ning nendest lähtudes määratud strateegilisi otsuseid nõudvaid alternatiivsed tegutsemisviisid. Esitatud strateegilistest valikutest on tuletatud pikaajalised eesmärgid ning meetmed. Meetmete struktureerimisel on võetud aluseks riigis kasutatavad korraldusmeetmed ja majandushoovad, nagu seadusandlus ja muude regulatsioonide kehtestamine, toetused, soodustused, arengukavad, seire, järelevalve, teavitamine ja muu selline. Eesmärkide suunas liikumist kirjeldavad mõõdikud ehk indikaatorid on määratud koostöös Statistikaametiga ning lähtudes strateegia ,,Säästev Eesti 21" elluviimise valdkondadevahelise eksperdirühma väljatöötatud indikaatoritest. Võimalikult palju on võetud kasutusele juba praegu mõõdetavaid näitajaid, kuid keskkonnas toimuvate muutuste jälgimiseks ja eesmärkide saavutamise hindamiseks on vaja välja töötada ka mitmeid uusi mõõdikuid. Lisamaterjal nii nende mõõdikute kui ka mõõtmist käsitlevate materjalide kohta on kättesaadav Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel. Keskkonnastrateegia elluviimiseks koostatakse detailsem rakendusplaan ehk keskkonnategevuskava seitsmeks aastaks (2007−2013) lähtuvalt Euroopa programmeerimisperioodist ja selles on välja toodud ka 2013. aastaks taotletavad tulemused. Keskkonnakomisjon käsitles arengukava 15. jaanuari istungil. Ülevaate andis ja selgitusi jagas Keskkonnaministeeriumi kantsler Annika Uudelepp ning sama ministeeriumi strateegia ja investeeringute osakonna juhataja Mari Lahtmets. Küsimused, mis komisjonis olid arutusel, puudutasid põhiliselt punkte, mis ka täna siin saalis küsimusi tekitasid. Näiteks tuumaenergiat, vajadust seda keskkonnastrateegias paremini kirjeldada, ja ka mõningaid muid punkte, märkusi eri punktide sõnastuse kohta, selle kohta, kas sõnastus on õnnestunud või mitte. Komisjon otsustas häältevahekorraga 3 poolt, mitte ühtegi vastuhäält ja 2 erapooletut lõpetada eelnõu esimese lugemise ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2007. aasta 1. veebruar kell 12. Aitäh!

Head kolleegid! Kas ettekandjale on küsimusi? Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Aitäh, keskkonnakomisjoni esimees Tõnis Kõiv! Austatud Riigikogu fraktsioonide esindajad! Kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu 1071 esimene lugemine on lõpetatud. Eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on k.a 1. veebruar kell 12.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu 1073 esimene lugemine. Algatajate ettekandeks palun kõnetooli rahandusminister Aivar Sõerdi!

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on esitanud esimesele lugemisele tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu. Kehtiv tolliseadus töötati välja seoses Eesti ühinemisega Euroopa Liiduga ning see jõustus 1. mail 2004. aastal. Kuna Euroopa Liit on tolliliit, siis reguleeritakse Eesti tolliseadusega vaid seda osa tollieeskirjadest, mis on jäetud liikmesriikide pädevusse. Üks osa käesoleva tolliseaduse muutmise seaduse eelnõuga kavandatavatest muudatustest on tingitud vajadusest viia tolliseaduse sätted vastavusse ühenduse tasandil tollieeskirjades tehtud muudatustega, mis jõustuvad 2007. ja 2009. aastal. Lisaks täiendatakse ja parandatakse, täpsustatakse seaduse teksti seoses tolliseaduse kaheaastase kohaldamisperioodi jooksul praktikas tõusetunud probleemidega ning tollikorralduses toimunud muudatustega. Eelnõuga kavandatavad olulisimad muudatused on järgmised. Tollivõla tagatise tähtajaga seotud muudatus on tingitud Maksu- ja Tolliameti infotehnoloogilisest arengust. Uue elektroonilise tollideklaratsioonide töötlemise süsteemi kompleksrakendamisega alates 1. maist 2006 lihtsustus oluliselt tollivõla tagatise järelevalve ja kehtiv 40-päevane tähtaeg ei ole uue tagatise esitamiseks enam põhjendatud. Eelnõu kohaselt ei esita tolliagentuur, majandusliku mõjuga tolliprotseduuri kasutaja või tollilao pidaja uut tagatist mitte enam 40, vaid 5 päeva enne tagatise kehtivuse aja lõppemist. Eelnõuga reguleeritakse sularaha deklareerimisega seonduvat, mille aluseks on 15. juunil käesoleval aastal kehtima hakkav euromäärus. Määruse kohaselt peab ühendusse saabuv ja sealt lahkuv füüsiline isik, kellel on kaasas sularaha üle 10 000 euro väärtuses, selle tollile deklareerima. Eelnõuga laienevad kauba suhtes kohaldatavad tollikontrolli eeskirjad ka sularahale, mis tähendab seda, et tolliametnik võib sularaha kontrollida ja kinni pidada samade reeglite alusel ja samu tähtaegu arvestades nagu kauba puhul. Selline regulatsioon on vajalik, sest sularaha ei käsitleta kaubana. Sularaha deklareerimise kohustuse täitmata jätmise eest võidakse füüsilist isikut karistada rahatrahviga kuni 6000 krooni. Eelnõuga täiendatakse seadust uue mõistega ,,eelkontroll". Eelkontroll hõlbustab oluliselt tollieeskirjade alusel väljastatavate lubade taotlemise ja menetlemise protsessi. Toll hindab asjaolusid ning selgitab välja, kas taotleja suudab täita taotletava loa kasutamise tingimusi ning kas ta vastab tollieeskirjades sätestatud nõuetele. Eelkontrolli otsus vormistatakse kirjalikult, mis välistab hilisemad vaidlused. Tolliseaduse ülddeklaratsiooni puudutavate sätete muudatused on ette valmistatud ühenduse tasandil tollieeskirjades tehtud muudatuste alusel. Kui kehtivate tollieeskirjade alusel on kauba ülddeklaratsiooniga seonduv regulatsioon olulisel määral liikmesriikide kehtestada, siis 2009. aasta 1. juulist jõustuvate muudatuste kohaselt sätestatakse normid ühenduse tasandil. Seetõttu tunnistatakse tolliseaduse vastavad sätted kehtetuks. Ülddeklaratsioonide elektrooniline esitamine enne kauba tolliterritooriumile toomist ja sealt väljaviimist muutub kohustuslikuks. Selle kohustuse täitmata jätmise eest kohaldatakse väärteokaristust, mis füüsilisele isikule oleks rahatrahv kuni 6000 krooni ja juriidilisele isikule kuni 30 000 krooni. Tuleb veel mainida muudatust, millega suurendatakse kauba tollile hoiuleandmise võimalusi. Kehtiva seaduse kohaselt võib toll võtta hoiule kauba, mille kogus ei ületa 1000 kg või väärtus ei ületa 1000 eurot. Seda kogust ja väärtust nimetatakse statistiliseks läveks. Praktikas esineb siiski juhtumeid, kus toll võiks statistilist läve ületava kauba hoiule võtta, sest selleks ettenähtud ruumid on olemas. Kaubale hoiulevõtmise võimaldamiseks jäetakse seadusest välja kauba hoiulevõtmise sidumine statistilise lävega. Siinkohal ongi olulisemad muudatused ära toodud, ülejäänuid võib nimetada redaktsioonilisteks. Tänan tähelepanu eest ja palun eelnõu toetada!

Head kolleegid! Kas ettekandjale on küsimusi? Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Aitäh, härra rahandusminister! Palun kõnetooli juhtivkomisjoni ettekandeks majanduskomisjoni liikme Siim-Valmar Kiisleri.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Majanduskomisjon arutas seda eelnõu oma koosolekul 16. jaanuaril s.a. Komisjoni istungile olid kutsutud rahandusminister Aivar Sõerd ja Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja asetäitja Marek Uusküla. Minister esitas komisjonile ülevaate eelnõu eesmärkidest ja sisust, nii nagu ta seda tänagi tegi. Komisjon otsustas saata eelnõu Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks algatajaga kooskõlastatult muudetud kujul. Sisulisi muudatusi pole eelnõus tehtud. Tegemist on eelkõige normitehniliste parandustega ja lisaks asendatakse §-s 10 sõna ,,tolliväärtus" sõnaga ,,väärtus". Kuna reisijaga kaasaoleva kauba puhul ei ole tähtsust kaubaga seotud transpordikuludel, siis ei ole maksustamise seisukohast õige rääkida kauba tolliväärtusest, vaid kauba väärtusest. Seega otsustas komisjon, esiteks, saata eelnõu suurde saali kooskõlastatult algatajaga muudetud kujul, teiseks, teha täiskogule ettepanek esimene lugemine lõpetada ja, kolmandaks, määrata muudatusettepanekute tähtajaks 30. jaanuar kell 18. Kõigi hääletuste tulemus oli poolt 8, vastu 0 ja erapooletuid 0. Aitäh!

Head kolleegid! Kas ettekandjale on küsimusi? Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Aitäh, kolleeg Siim-Valmar Kiisler! Austatud Riigikogu fraktsioonide esindajad! Kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu 1073 esimene lugemine on lõpetatud. Eelnõu 1073 muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on k.a 30. jaanuar kell 18.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Algataja ettekandeks palun kõnetooli rahandusminister Aivar Sõerdi.

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on esitanud esimesele lugemisele maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärk on kõrvaldada seaduse rakendamisel ilmnenud kitsaskohad ning anda siduva eelotsuse regulatsiooni lisamise kaudu maksumaksjale suurem õiguskindlus tulevikutehingute maksustamise osas. Siduvad eelotsused aitavad kaasa Maksu- ja Tolliameti ja avalikkuse vaheliste suhete parandamisele, andes positiivse impulsi koostööks, mis ühtlasi vähendab ka maksualaseid erimeelsusi. Eelotsust saab taotleda kõikide riiklike maksudega maksustatavate toimingute kohta. Kuna Maksu- ja Tolliamet ei või antud hinnangust hiljem taganeda, on ka eelotsuse taotlusele esitatud kõrgemad nõuded kui teabenõude puhul. Eelotsus on siduv, kui toimingu tunnused vastavad taotluses kirjeldatule ning see sooritatakse eelotsuses märgitud tähtajal. Eelotsuse siduvuse tähtaeg määratakse kindlaks eelotsuses, lähtudes taotluses märgitud toimingu sooritamiseks vajalikust ajast. Selleks, et vähendada läbimõtlematult esitatud taotlusi ning katta teatav osa eelotsuse taotluse läbivaatamisega seotud kulusid, on eelnõus eelotsuse esitamise eest ette nähtud riigilõiv 12 000 krooni. Füüsilistele isikutele on riigilõiv 3000 krooni. Lisaks sätestatakse eelnõus käibemaksuseaduses sätestatuga sarnane alus maksukohustuslaste registri korrastamiseks, sest registrisse on jäänud suur hulk ettevõtlusega reaalselt mittetegelevaid füüsilisest isikust ettevõtjaid, kelle kustutamiseks registrist praegu õiguslikku alust ei ole. Maksu- ja Tolliametile antakse eelnõuga õigus kontrollida, kas isik tegeleb ettevõtlusega, ning kustutada ettevõtlusega mittetegelev isik registrist. Eelnõuga sätestatakse täpsemalt eelkontrolli instituut, mis võimaldab maksuhalduril vaatluse käigus küsida vaatlusobjektil viibivatelt isikutelt maksustamise seisukohast olulist teavet. Selline võimalus on vajalik näiteks ehitusplatside vaatluse raames. Kolmandate isikute hilisem küsitlemine ei võimalda kiireloomulist vaatlust operatiivselt läbi viia ning nad ei pruugi olla hiljem küsitlemisel tuvastatavad ega ülesleitavad. Ühtlasi on muudatuse eesmärk tagada võrdne ja ühetaoline maksustamine. Eelnõuga kiirendatakse ka maksude sissenõudmise korda sellistes asjades, kus isik on peale revisjoniaktiga tutvumist tahtlikult põhjustanud oma maksujõuetuse. Kui maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et täitetoimingute tulemusel maksuvõla sissenõudmine ei anna tulemusi, võib isiku suhtes esitada pankrotiavalduse enne maksuhalduri täitetoimingute tegemist. Muudatuse eesmärk on välistada aeganõudvad ja tulemusetud täitetoimingud. Seaduse jõustumiseks on planeeritud 2007. aasta 1. juuli, eelotsuste regulatsioon koos vastava riigilõivuseaduse muudatusega on plaanis jõustada 2008. aasta 1. jaanuarist. Tänan tähelepanu eest ja palun eelnõu toetada!

Head kolleegid! Kas ettekandjale on küsimusi? Aitäh, härra rahandusminister! Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoni ettekandeks palun kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Meelis Atoneni!

Aitäh, austatud härra esimees! Head kolleegid! Hea härra rahandusminister! Riigikogu rahanduskomisjon arutas maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 18. jaanuaril. Tuleb tunnistada, et oleme tegutsenud väga kiiresti, sest algatus jõudis Riigikokku üks päev enne seda. Komisjonis tutvustasid eelnõu Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro ja maksukorralduse talituse peaspetsialist Anneli Valgma. Tuleb tunnistada, et tegu on oma mõttelt väga hea algatusega. Rahanduskomisjoni liikmetel jagus eelnõule üldiselt kiidusõnu. Võib-olla markeeriks siin ära mõned küsimused. Üks arutlusteema oli, kes kinnitab eelotsuse, sest teatavasti ei või ju teoreetilist välistada olukorda, kus maksuametis on keegi paha krutski, kes ettevõtjale kahtlaselt soodsa otsuse teeb. Selle koha pealt anti meile väga rahustav signaal: tegu on haldusaktiga ja selle kinnitab maksuameti peadirektor. Sellisel tasemel on pahatahtlikud otsused ilmselt välistatud. Komisjonis küsiti ka, mida arvas eelotsuse loogikast Justiitsministeerium. Komisjoni liikmed said vastuseks, et vastuväiteid ei olnud. Komisjoni liikmete üks huvi oli, kas konkreetsetele tulevikutehingutele võivad eelotsust küsida ka füüsilised isikud. Siinkohal tuletan meelde, et juriidilisel isikul on sellise otsuse küsimise riigilõiv 12 000 krooni, füüsilisel isikul 3000 krooni. Tuletan kõigile eelnõu huvilistele meelde, et tegu on ikkagi väga konkreetsete, reaalselt eksisteerivate tehingute hindamisega, mitte mingite hüpoteetiliste asjade hindamisega. Komisjonis leidsime, et ühe paranduse võiks eelnõusse teha. Nimelt tuli arutusele Justiitsministeeriumi ettepanekul väljajäetud maksuotsuse kättetoimetamist puudutav säte. Komisjoni liikmete enamik vähemalt arvas, et selle sätte võiks siiski uuesti eelnõusse sisse tuua, tehes niimoodi maksudest kõrvalehoidjate elu natuke kibedamaks, kui võib-olla Justiitsministeeriumi juristid seda õigeks pidasid. Aga seda juba eelnõu esimese ja teise lugemise vahepeal. Komisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks palume määrata 26. jaanuar kell 16. Selle otsuse poolt olid kõik seitse hääletanud komisjoniliiget.

Head kolleegid! Kas ettekandjale on küsimusi? Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Aitäh, rahanduskomisjoni esimees Meelis Atonen! Austatud Riigikogu fraktsioonide esindajad! Kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu 1094 esimene lugemine on lõpetatud. Eelnõu 1094 muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on k.a 26. jaanuar kell 16. Sellega on meie tänase, kolmapäevase istungi päevakorrapunktid menetletud ja istung on lõppenud. Aitäh, kena õhtu jätku! Istungi lõpp kell 19.53.