Tere päevast, austatud Riigikogu! Tere päevast, lugupeetud Vabariigi Valitsuse liikmed! Alustame tänast, kolmapäevast infotundi. Head kolleegid! Palun kohaloleku kontroll! Kohalolijaks registreerus 28 Riigikogu liiget, puudub 73. Tänases infotunnis osalevad härra majandus- ja kommunikatsiooniminister, härra kaitseminister ja härra minister Paul-Eerik Rummo. Eelnevalt on registreeritud viis küsimust. Alustame esimese teemaga, ohtlikud veosed. Küsimus on härra majandus- ja kommunikatsiooniministrile. Palun, kolleeg Andres Herkel!

Aitäh, härra esimees! Austatud minister! Käesoleva aasta juunikuus esitas õiguskantsler teile ühe märgukirja, mis koosneb õige mitmest ettepanekust ja puudutab ohtlike raudteeveoste puudulikku regulatsiooni ning vajadust töötada välja vastavad seaduseelnõud. Õiguskantsler viitas ka oma aastaülevaates sellele ja nentis, et midagi olulist ei ole tehtud. Me oleme Riigikogus esitanud ka vastavaid otsuse eelnõusid, need on tagasi lükatud. Minu küsimus on, miks te ei ole selle probleemiga tegelnud? Õiguskantsler viitab siin lausa põhiseaduslikule riivele. Tegemist on ohuga inimeste põhiseaduslikele väärtustele, elule, tervisele, keskkonnale jne. Aitäh!

Palun, härra majandus- ja kommunikatsiooniminister!

Suur tänu, härra Herkel, sellise asjasse süüviva küsimuse eest! Ma tahaksin öelda seda, et valitsuse ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja ka valitsuse kriisikomisjoni töö selles valdkonnas on olnud küllalt oluline ja sellest tööst on teavitatud ka õiguskantslerit. Ma tuletan meelde, et 2005. aasta teisel poolel moodustati kriisikomisjoni ettepanekul ametkondadevaheline komisjon ohtlike raudteeveoste olukorra hindamiseks ja ka ametkondadevahelise koostöö korra planeerimiseks, et ohtusid vähendada. Sellesse komisjoni kuuluvad MKM-i, Raudteeinspektsiooni, Tallinna Sadama, Veeteede Ameti, Eesti Raudtee, Tallinna Linnavalitsuse ja Siseministeeriumi esindajad. Vastavalt selles komisjonis saavutatud kokkulepetele saatis MKM 2005. aasta novembris ülevaateraporti meetmetest, millised peaksid olema järgmised sammud. Vastuskirjades on ametkonnad kinnitanud, et need küsimused lülitatakse tööplaanidesse. Välja on töötatud mitu õigusakti eelnõu ja rakendatud muid meetmeid. Näiteks järgmise nädala kolmapäeval tuleb lugemisele raudteeseaduse ja teeseaduse muutmise seaduse eelnõu ning see sätestab täiendavad nõuded raudtee-ettevõtjatele just ohutusvaldkonnas. Ohutusjuhtimissüsteemi hulka kuuluva kohta võiks tuua veel palju näiteid.

Aitäh! Palun, kolleeg Andres Herkel, täpsustav küsimus!

Aitäh, härra minister! Ausalt öeldes oleme me neid seadusi oodanud juba päris pikka aega ja see komisjon, mis alustas tööd hulk aega enne seda, kui õiguskantsler nendele seadusandlikele puudustele tähelepanu juhtis, ei ole suutnud neid pika aja jooksul lahendada. Nii et nüüd ma saan aru, et ühe seaduseelnõuga, mida me täna menetleme, püütakse see asi lükata järgmise valitsuse kaela. Küsimus on ikkagi see, miks teie valitsusel ei ole olnud tulemust. Ja mulle tuleb meelde, et kui majandusministeeriumi esindajad käisid majanduskomisjonis, siis vastus oli umbes niisugune: me ei saa õiguskantsleri ettepanekuid lahendada, kuna osaliselt ei puuduta see Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusala. Siin on ilmselt väga suur ka horisontaalse koostöö probleem, millele on juhtinud tähelepanu riigikontrolör. Miks need asjad ikkagi siiamaani tegemata on? Ma saan aru, et komisjonid käivad koos ja nad võivad lõpmatult koos käia.

Suur tänu! Ma siiski söandaksin teid julgustada. Vaadake, meil on kaks põhimist tegevussuunda, üks on seadusandlik keskkond, et ohutusmeetmeid oleks efektiivsemalt, ja teine on sanktsioonid. Mõlema puhul on selle valitsuse ajal olnud selge edasiminek. Aga ma lisaksin siia, et selle seaduseelnõuga, millest ma rääkisin ja mis on järgmisel nädalal esimesel lugemisel, on Raudteeinspektsioonile antud suuremad volitused järelevalve teostamiseks. Sanktsioonide osa on minu arvates sellega suurendatud. Edasi, alates 1. juulist 2007 tühistatakse - sellest päevast hakkab see kehtima - ohtlike veoste rahvusvahelisest kokkuleppest erinevate normide rakendamine Eesti Raudtee infrastruktuuris, kuna seni kehtisid seal 1990. aastatel sõlmitud Venemaa ja Balti riikide erikokkuleppe alusel sätestatud normid. Edasi, jaanuaris planeerib MKM tuua valitsusse otsuse eelnõu raudtee ümbersõidu vajalikkuse ja kolme trassi valiku strateegilise keskkonnamõju hinnangu kohta. Ma lisaksin sellele, et kui küsida, mis on toimunud, siis esiteks see, et käesoleva aasta veebruarist ei ole enam veetud läbi Tallinna linna Paldiski Põhjasadamasse ammooniumnitraati. Teiseks see, et Ülemiste ja Kopli jaamas on juurutatud täiendavaid turvalisusmeetmeid. Kolmandaks see, et Paljassaare sadamas on lõpetamisel ohtlike väetiste käitlemine ning perspektiivis lõpetatakse sadamas kaupade töötlemine tervikuna. Ma võiksin seda loetelu jätkata, aga kuna aeg on otsas, siis sellega ma piirduksin. Ma tahan öelda, et väga selgeid praktilisi samme on astutud.

Aitäh! Palun, kolleeg Andres Herkel, teine täpsustav küsimus!

Aitäh, härra minister! Jah, neid praktilisi samme, mis ammooniumnitraadi käitlemist puudutab, on astunud siin Eesti Raudtee. Aga te nimetasite ka Raudteeinspektsiooni ja infrastruktuuri. Siit ma läheksin ühe järgmise olulise küsimuse juurde - Eesti infrastruktuuri kasutustasud. Teatavasti on 24,3 krooni rongkilomeetri kohta oluliselt madalam kui Lätis ja Leedus ning väga palju madalam kui Venemaal. Raivo Vare on viidanud, et kohati on nad isegi seitse korda madalamad kui Venemaal. Miks riik Eesti Raudteed niiviisi nöögib? Kas see on fooni tekitamiseks raudtee taasriigistamisele või on siin veel mingisugused motiivid? Kes sellest kasu saab? Mulle tundub, et raudteeohutus ja raudteeinfrastruktuur kindlasti mitte, see kannatab selle all.

Suur tänu! Aga teil ei ole õigus. Tegelikult on ju pilt niisugune, et raudteeinfrastruktuuri kasutustasud sõltuvad sellest, kui palju investeeringuid on tehtud. Ja teatavasti ei ole Eesti Raudtee veel praegused omanikud kahjuks kiirustanud investeeringutega raudteesse. Seal on kasutatud seda raha, mida raudtee ise on teeninud, aga mitte omanike investeeringuid. Ja teine moment, ma juhiksin teie tähelepanu sellele, et infrastruktuuritasude küsimus ja metoodika küsimus, mis selleks rakendati, oli pärast härra Burkhardti taotlusi spetsiaalselt läbivaatamisel Euroopa Liidu vastavates institutsioonides ja seal nenditi, et see metoodika, mida Eesti kasutab, ja need järeldused, kuhu infrastruktuuritasude osas on jõutud, vastavad Euroopa raudteeõigusele ja on selles mõttes asjakohased.

Aitäh! Kolleeg Andres Herkel, teine täpsustav küsimus, õigemini kolmas täpsustav küsimus.

Aitäh! See on kolmas täpsustav küsimus. Ma ei saanud aru sellest vastuse loogikast, et mispärast on üldse niisugune arusaam, et Euroopa Liit peaks kuidagi reguleerima neid infrastruktuuritasusid, mis on Eesti sisepädevuse küsimus. Et siin mingisugust vastuolu ei ole, see võib olla enesestmõistetav, ja samuti ei saanud ma sugugi mitte aru sellest, kas Eesti Raudtee olukord on investeeringute mõttes nii oluliselt halvem kui meie naabritel. Juhul kui ta on halvem, peaks seda enam investeerima ning selleks võimalusi leidma. Siin ei ole nagu sellist arusaamist. Kuhu ikkagi läheb see raha, mis infrastruktuuritasudeks Eestis ei kulu? Kaupa üle ju veetakse ja veetakse tunduvalt odavamalt kui meie naaberriikides.

Aitäh! Euroopa Liidu positsioon selles küsimuses oli oluline juba kas või sellepärast, et, nagu ma ütlesin, BRS pöördus just nimelt Euroopa Liidu poole, Euroopa Liidu vastavate institutsioonide poole, püüdes vaidlustada Eesti Raudteeinspektsiooni otsuseid. Teine moment, mingeid vastuolusid ma siin ei näe. Raudteeõigus on Euroopa Liidus ikkagi ühtne ja kahtlemata peab Eesti Euroopa Liidu liikmesriigina sellega arvestama, mida ta teebki.

Aitäh! Ja selle teema kohta viimane, kohapeal registreeritud küsimus. Palun, kolleeg Tarmo Leinatamm!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Teadupärast kerkib nende hädasolevate linnade ehk siis Tartu, Jõgeva, Tallinna ümbrusse pidevalt asumeid ja varsti on küllaltki võimatu vist isegi raudteid asumitest mööda viia, siis nad ilmselt peavad sõitma mitte enam Eestimaal. Kas teie haldusalas, ministeeriumis on ette nähtud mingisugused koridorid n-ö säilitamaks võimalike ohtlike ainete ümbervedu suurtest linnadest, nagu Tartu, Tallinn, Narva, Valga?

Aitäh! Kahtlemata on see probleem, millega me puutusime tihedamalt kokku ka seoses trassi valikutega või, õigemini valikuvariantidega Tallinna ümbersõidutee korraldamisel. Ütleme, kui me vaatame Paldiski-Saue ja Männiku-Kulli lõiku, siis kahtlemata on seal mitmeid niisuguseid alasid, kus omavalitsuste huvid ja riigi huvid ei lange kokku, kus ilmselt maatükkide muretsemisel, mis jäävad selle trassi alla, tuleb suuri vaidlusi, võib-olla kerkib isegi üles sundvõõrandamise teema, kuigi ma praegu ei tahaks sellele viidata. Mis puutub sellesse, millistes tiheasustatud piirkondades probleemid on, siis teatavasti kõige suuremad linnad, mida see puudutab, on Tallinn, Narva, Tapa, Tartu, Valga, Keila. Ohtlikud veosed liiguvad mööda raudteed sinna, kus on nende järele nõudlus ja kus asuvad sadamad. Tähendab, need on kontsentreeritud Muugale, Maardusse, Paldiskisse, aga ka Paljassaarele, kuigi selle viimase puhul on märgata vähenemise tendentsi. Nii et kui nüüd härra Leinatamme küsimusest lähtuda, siis praegu just nimelt töötataksegi välja küsimust nendest koridoridest. On kolm erinevat varianti. Ütleme siis lihtsalt, et esimene on olemasoleva trassi parendamine. See on muide ainus trass, mis kasutab ära olemasolevat raudteetrassi täies pikkuses ja kus kohalikud omavalitsused ka aktsepteerivad raudteed selles asukohas.

Aitäh, härra majandus- ja kommunikatsiooniminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Järgmine teema on ühistranspordi dotatsioonid, küsimus on samuti härra majandus- ja kommunikatsiooniministrile. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Härra minister! Ma arvan, et te teate sama hästi kui minagi, et ühistransport elab väga keerulistes tingimustes. Kütusehinnad tõusevad ja riigi poolt kaetav toetus, ka dotatsiooni suurenemine järgmiseks aastaks aitab sisuliselt ainult neid tõusnud kütusehindu kinni maksta. Palgatõusuks ja investeeringuteks sisuliselt raha ei jätku, bussid on 16-18 aastat vanad. Osa liine on juba kinni pandud ja ilmselt jätkub sama suundumus ka järgmisel aastal. Kui meil aastaks 2007 puhtpõhimõtteliselt on nagu riigi raha poolega lihtsam toimetada, siis miks ainult 25 miljonit krooni tuli reisijateveole ühistranspordis juurde? Miks me ei oleks võinud suurendada seda summat sel määral, et oleks vähemalt palgamured ära katnud ja oleks oodanud paremaid aegu ka investeeringute jaoks? Miks maanteetranspordi dotatsioon nii väike on?

Palun, härra majandus- ja kommunikatsiooniminister!

Aitäh, härra Nestor! Ma tänan teid selle küsimuse eest, mis puudutab tõepoolest väga olulist teemade ringi. Aga ma olen siiski paremal arvamusel asjade seisust kui teie. Nimelt on 2007. aasta eelarves kavandatud vahendeid nn bussidotatsiooniks kokku 220 miljonit krooni, mis on läbi aegade suurim summa ja ka absoluutne arv. Varem ei ole kunagi sellist saavutatud. Vahendite planeerimise aluseks on võetud transpordi arengukava, selle kohaselt katab riik vähemalt 50% maakonnaliinide keskmisest kulubaasist ja see on ka aluseks võetud. Samal ajal lisan siia juurde, et vastavalt ühistranspordiseadusele võib avalikku liinivedu toetada mitte ainult riigi poolt, vaid ka kohalike omavalitsuste eelarvetest, mida paljudes punktides tehakse. Nii et põhimõtteline vastus on niisugune, et toetused bussivedudele on kasvanud kiiremas tempos kui liiniveo kulud ehk toetuste osatähtsus kulude katmisel lähenebki juba 50%-le. Ma üldse ei välista, et kui ka järgmisel aastal läheb majandusel normaalselt ja me võime jälle rääkida lisaeelarvetest, siis ka see tõuseb 50%-le, praegu on arvestatud 48. Toetused on viimastel aastatel suurenenud rohkem, kui on muide kasvanud üks peamisi kulukomponente - kütus, ja seda olukorras, kus liiniveo maht on samal ajal vähenenud.

Aitäh! Palun, kolleeg Eiki Nestor, täpsustav küsimus!

Ma ju küsisingi, miks nii vähe kasvab, meil on selle aasta riigieelarve 55 miljardit, järgmisel aastal on 74 miljardit, nii et see 20 miljonit juurde on ikka väga vähe. Minu teine küsimus on seotud järgmise asjaoluga. Me doteerime praegu riigieelarvest maakondlikke liine. Samal ajal on riigil vaja, on reisijatel vaja ja mitmed liinid ka nii sõidavad, mille kohta võiks öelda, et nad on mitme maakonna liinid. Neil on palju peatusi, aga nad sõidavad läbi mitme maakonna. Neid liine riik praegu ei toeta. Kas on kavas läbi vaadata doteerimise kord selles mõttes, et inimeste ja majanduse arengu jaoks elutähtsad liinid saaksid riigi toetust, sõltumata sellest, kas nad on ühes maakonnas, mitmes või isegi rohkemas kui näiteks kaks.

Aitäh, härra Nestor, küsimuse eest! Teie püüdsite minu käest küsida, miks nii vähe, mina vastan veel kord, et tegelikult kasvab rohkem, kui kunagi varem on kasvanud, ei kasva vähe. Mis puutub sellesse, kas see kasv annab võimalusi kulutada ka palkade tõstmiseks, siis me arvestame niimoodi, et kui ettevõtte kulustruktuuris jämedalt arvestada 30% tööjõukulu, 30 kütuse ja 40 muu peale ning eeldada, et riigi toetus kasvab 50%-ni kulude kasvust, siis peaks tänu nendele kasvavatele toetustele olema vahendeid palkade tõstmiseks suurusjärgus 15%. Juhul kui aga järgmisel aastal kasvavad kõik muud kulud peale palkade 10%, s.o enam kui kaks korda üle keskmise elukalliduse suurenemise, siis see tähendab, et tööjõu peale ja palkade peale me võiksime kulutada sellise arvestusega, et palgad isegi tõuseksid 20%. Ja kui me lisame siia kolmanda stsenaariumi, kui kütuse hind peaks jääma selle aasta tasemele ja muud kulud kasvavad 10%, siis on võimalik palku suurendada peaaegu kolmandiku võrra. Nii et enne, kui ma ütleksin, et riigi dotatsioonid kasvavad selles valdkonnas ühistranspordile liiga vähe, ütleksin ma, et tuleb ära kasutada olemasolevad võimalused. Muide, ega mul ei ole mingeid etteheiteid, ma väidan, et neid võimalusi kasutataksegi. Praegu on ikkagi näha juba esimesi märke bussiliikluse kvaliteedi tõusust, näiteks veeremipargi uuenemine on kiirenenud jne. Aga kahjuks on bussiliikluse pikaajaline alarahastatus muidugi jätnud oma jälje ja seetõttu tulemused tulevad visalt. Kui te küsite üle nende maakondadevaheliste liinide kohta, siis ma heameelega jõuan oma vastuses ka selle juurde.

Aitäh! Palun, kolleeg Eiki Nestor, teine täpsustav küsimus!

Ei, rohkem ma ei saagi täpsustada, aga mu viimane küsimus läheb küll teise asja peale. Nende avalike konkursside puhul, mida maavalitsused nüüd maakonnaliinide asjus läbi viivad, on minu meelest palju tõsiseid probleeme. Ühistranspordiseaduse arutelul parlamendis mitme aasta vältel olen näiteks mina püüdnud sisse viia ausaid mängureegleid, et konkursil osalejad võiksid olla ettevõtted, kes vastaksid teatud tingimustele, kas või selles osas, et neil on korralik kaader, et neil on uued bussid, et need bussid oleksid pestud ja et me usuksime, et need bussijuhid, kes rooli taha istuvad, on terved. Neid reegleid ei ole siiamaani kuidagi õnnestunud ühistranspordiseadusesse sisse kirjutada. Praegu toimub seal n-ö vaba konkurents ja konkursi võib võita ka see, kes lihtsalt valetab näiteks oma busside vanuse kohta, kui ta konkursil osaleb. Kas on kavas neid reegleid muuta?

Aitäh! Ma tahaksin kõigepealt härra Nestorile kinnitada, et vaba konkurents ei ole ju mitte halb. See ongi ju turumajandus, millest me räägime ja mille eest võitlejateks me nii valitsuses kui siin parlamendis peaksime olema. Selles suhtes, et ausad mängureeglid ei kehti, on muidugi kaebusi. Muidugi on kaebusi ja eks see mõnes mõttes näitab ka seda, et konkurents on tihe ja need firmad, kes seal osalevad, püüavad kasutada igasuguseid vahendeid, et näidata ennast paremas valguses ja oma partnereid mitte kõige paremast küljest. Need vaidlused käivad, me oleme mõnikord pidanud olema ka arbiitri rollis just nimelt selles mõttes, et nendest ausatest mängureeglitest kinni peetaks. Aga ma väidan, et need mängureeglid on ikkagi olemas, ja ma usun, et eks see turg aja jooksul samuti selgineb.

Aitäh! Kaks viimast kohapeal registreeritud küsimust teema kohta. Palun, kolleeg Helir-Valdor Seeder!

Aitäh! Austatud minister! Minu küsimus puudutab õpilastransporti. Kohalikud omavalitsused on seda teemat aastate jooksul korduvalt tõstatanud ja nagu me teame, toimiv ühistranspordi liinivõrk ei rahulda tegelikult õpilasteveo vajadusi. Paljud kohalikud omavalitsused on ka ise eriliinid käima pannud ja mõnel pool on leitud teine lahendus, sõlmitud lepinguid isegi lastevanematega, kes siis veavad. See pilt on üle Eesti väga erinev. Miks ei ole riik seni toetanud õpilastransporti riigieelarvest ja kas see on tulevikus võimalik? Kohalikud omavalitsused on rääkinud esialgu suurusjärgust umbes 200 miljonit krooni.

Aitäh! Ma arvan, et see on väga hea teema ja ma tahaksin seda küsimuse asetust kõigiti toetada. Ma tean, et siin on mitmeid vaidluskohti alates sellest, kellele kuuluvad bussid. Osa neist kuulub kohalikule omavalitsusele. Teine osa kuulub eraettevõtjatele ja kolmandal juhul on seda püütud maakonna poolt organiseerida. Nii et siin on mitmeid võimalusi ja ilmselt ei ole riik tahtnud omavalitsuste tegevusse väga sekkuda. Valitsuses tegeleb selle küsimusega Haridus- ja Teadusministeerium. Mina omalt poolt võin teile kinnitada, et ma olen ligilähedaselt samal positsioonil, nagu olete teie, ja pean samuti õigeks, et riik õpilastransporti ühel või teisel viisil rohkem toetaks. Küsimus on selles, millisel viisil. Lugupeetud Riigikogu liikmed on välja käinud ka selle idee, et võib-olla peaks riik ostma õpilastranspordi jaoks bussid ja kinkima need omavalitsustele või koolidele. Sellel ideel on olnud nii toetajaid kui ka vastasseisu. Selle peale on ka vastatud, et aga omavalitsused ise ei tegele selle veoga, nad tellivad seda teenust erafirmadelt. Nii et siin on mitmeid variante. Aga põhimõtteliselt on minu lähenemine sellele küll positiivne.

Aitäh! Viimane küsimus teema kohta. Palun, kolleeg Marika Tuus!

Suur tänu, härra esimees! Lugupeetud härra minister! Kui me vaatame ühistranspordi arenguprogrammi aastateks 2006-2010, siis seal on kirjas vägagi lennukad ideed. Näiteks on võetud eesmärgiks katta riigieelarvest vähemalt 50% maakonnaliinide keskmisest tulubaasist. Kui reaalseks te seda üldse peate ja milline on teie nägemus probleemist?

Aitäh! Üldiselt on toetused bussivedudele viimastel aastatel kasvanud kiiremas tempos kui liiniveokulud ja toetuste osatähtsus kulude katmisel läheneb juba praegu 50%-le. Kui vaadata, missugune see trend on, toetuse maksumuse suhet, siis aastal 2003 olid toetused 42%. Aastal 2004 olid 45% ja aastal 2005 48%. Ma arvan, et me tegelikult isegi mitte aastaks 2010, aga võib-olla umbes aasta-kaks varem suudame jõuda ühistranspordi arengukavas esitatud mõõdikuni.

Aitäh, härra majandus- ja kommunikatsiooniminister! Lõpetan küsimuse käsitlemise. Järgmine teema on ohuhinnang ja kaitsetahe, küsimus on härra kaitseministrile. Palun, kolleeg Trivimi Velliste!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud härra minister! Nagu te teate, külastas Eestit hiljuti USA nimekas riigikaitse asjatundja ja sealse kaitseministri kunagine nõunik härra Edward Luttwak. Kui te lubate, osundan ma sellega seoses lühidalt Postimeest: "Tunnustatud Ameerika julgeolekuanalüütik Edward Luttwak soovitab Venemaa naabruses oleval Eestil ehitada oma riigikaitse üles Soome eeskujul, sest NATO kaitseb vaid neid, kes ennast ise kaitsevad". Palju õnne Soomele tema sünnipäeval! Luttwak aga jätkab: "Täielikult kutselist armeed saavad endale lubada riigid, kes on suured või kellel puuduvad autoritaarsed naabrid." Olge nii kena, härra minister, ja öelge, kas eelöeldu valguses klammerdute te endiselt oma unistusse Eesti palgaarmeest?

Palun, härra kaitseminister!

Aitäh! Ma ei arva, et ma klammerdun mingite ideede külge ja et tegemist oleks minu unistusega. Minu unistused on palju mitmekesisemad kui üks sõjaväekorraldus. Aga see, et kaasaja kaitsevägi peab olema professionaalne, on minu kindel veendumus ja seda kinnitavad kõik tendentsid, mis NATO riikides praegu toimuvad. Kirjutage endale üles, aga NATO 26 liikmesriigist tean mina tänaseks viit, kes veel säilitavad ajateenistust. Nendest riikidest, kes on pehmemalt või tugevamalt NATO-ga liitumise soovi väljendanud. Need riigid, kellega mina kursis olen, on kõik ajateenistusest loobumise otsuse teinud. Seal on selliseid riike nagu Gruusia, Ukraina, Horvaatia, Albaania. Tähendab, ega see pole mingisugune ühe inimese kinnisidee, vaid see on elementaarne tendents. See, et me leiame maailmast igale seisukohale kusagilt eksperdi seda kaitsma, ei tähenda, et me peaksime kinnisilmi toimima esimese kätte juhtuva intervjuu alusel.

Aitäh! Palun, kolleeg Trivimi Velliste, täpsustav küsimus!

Ma tänan, härra minister, selle vastuse eest, aga ma juhin tähelepanu, et härra Luttwaki näol on tegemist väga nimeka, NATO kõige suurema riigi nõustajaga, Ameerika kaitseministri endise nõustajaga. Ja ma juhin tähelepanu, et nii tema kui ka paljud teised on soovitanud heita pilk Euroopa kaardile ja vaadata, kus Eesti asub. Te nimetasite terve rea riike, kes asuvad vanajumala selja taga. Need riigid võivad teha, mida nad tahavad, aga meie peame vaatama, kus kohas Eesti asub. Kuid ma küsiksin teie käest hoopis järgmist. Tänavu on kaitseväest lahkunud 34 ohvitseri. Härra kindral Laaneots, kes eile ametisse astus, ütles, et iga kindral on kulda väärt. Kas väeosi sulgedes, nagu te olete otsustanud Pärnus teha, kavatsete te endiselt soosida seda, et ohvitserid lahkuvad Eesti kaitseväest?

Aitäh! Mis puudutab ikkagi seda härra Luttwaki, siis ta on tõepoolest endine nõunik, eriti endistelt nõunikelt leiame me palju selliseid huvitavaid mõtteid. Ma ikkagi tahaksin näha seda inimjõudu, mis Eestil tekib, kui võtta sada protsenti poisse ajateenistusse. Kas me sellega saame vastu ühele suurriigile? Kas see on efektiivne vastus sellele ohule, mida teie siin väljendate? See, kas ohvitserid tulevad või lähevad, ei ole ühe aasta tegevuse tulemus. Mina olin kaitseministritest omateada esimene, kes palgateema teravalt üles tõstis. Keskmiselt 15%-ne palgatõus oli meile praegu jõukohane. Järgmiseks aastaks läheb kahjuks 10% palgafondist eelmise kaitseväe juhtkonna tekitatud eelarveaukude täitmiseks ja 10% läheb just nimelt koosseisude suurendamise suunas. Väeosade sulgemine või mittesulgemine on hoopis teine teema. Kui te riigikaitsekomisjoni liikmena võib-olla tunnete huvi, siis kõige konkreetsem etteheide, mida NATO on meile teinud, on see, et liiga palju on väeosi, liiga ebaefektiivseid väeosi. See ebaefektiivsus tähendab muu hulgas ka inimese kasutamise efektiivsust. Kui ei ole väljaõppetingimusi, kui ei ole olmetingimusi, siis ei ole mõtet puistata ka inimesi laiali paljudesse kohtadesse. See on väga selge signaal, mis on meile NATO-st antud. Liiga palju väeosi, liiga palju investeeringuid betooni.

Aitäh! Palun, kolleeg Trivimi Velliste, teine täpsustav küsimus!

Aitäh! Aitäh, härra minister, selle vastuse eest! Kui järgida teie loogikat, siis oleks kõige lihtsam viia kõik Eesti sõjaväeosad kokku näiteks Tapale, siis oleks ka üks supitaldrik kõige odavam ja kõik muud asjad oleksid kõige paremad. Siis see muutub üheks suureks sihtmärgiks, meil oleks üks koht, kus on Eesti sõjavägi, nii nagu lätlastel praegu on. Aga mu küsimus on ajateenijate sissetuleku kohta. Teie kava kohaselt hakkavad ajateenijad saama õige varsti suuremat sissetulekut kui nooremad allohvitserid, kes peavad üleval pidama oma perekondi, ajateenijate puhul on aga jutt ainult taskurahast. See kahtlemata on tegur, mis veelgi suurendaks ka nooremate allohvitseride, kaadriallohvitseride ja kaadrisõdurite lahkumist kaitseväest. Kas te ei leia, et ajateenijate taskuraha võiks küll suurendada, aga pisut mõõdukamalt?

Aitäh! Kui lubate, siis ma oma loogikat defineerin ise. Minu loogika on see, et Eestis on otstarbekas arendada kolme väeosa, kuigi meile on needsamad Ameerika päritolu eksperdid, keda te siin tsiteerite, sama päritolu eksperdid öelnud, et meile aitab tegelikult ühest. Ma arvan, et see on liiga palju mune ühes korvis, et me seda teed ei lähe ja on ka mingi regionaalne aspekt, miks me hoiame Võru, Tapa ja Jõhvi väeosasid nendena, kuhu lähevad investeeringud. Küsimus oli ajateenijate tasust. Teil on vale informatsioon, teil on täiesti vale informatsioon. Aga võtke endale see ikkagi pähe, et ajateenija on ka inimene, ka temal võib olla pere, korter, tal võivad olla võlad. Ei ole normaalne, et emad-isad saadavad rahakaarte ajateenijatele. Ei ole normaalne, et ta lahkub väeteenistusest tühjade taskutega. Ei ole normaalne, et inimene, kes on ametis seitse päeva nädalas, 24 tundi ööpäevas, ilma seda ise valimata, saab sisuliselt ainult käepigistuse selle eest. See on väga väike vähemus inimestest, kes meie eest seda kaitseväeteenistust teevad, meie julgeolekut sedapidi tagavad, nii hea kui see süsteem ka ei ole. Nemad on need, kes seda teevad ilma oma valikuta. Me peame olema neile tänulikud, me peame austama ka materiaalselt, me ei tohi tekitada neile majanduslikku kaost. Kaitseressursside Ameti andmetel on põhiline põhjus, miks üritatakse kaitseväest vabastusi saada, just nimelt majanduslik. Nendel poistel on tihti oma vanemad, lähedased, mõnel on pere, mõnel on laen, mõnel on korter, neil on isiklikud hügieenivajadused, mis iganes. Aga see, et nad peavad elu täiesti nullist alustama, kui nad kaitseväest lahkuvad, ei ole normaalne.

Aitäh! Kaks viimast kohapeal registreeritud küsimust teema kohta. Palun, kolleeg Tarmo Leinatamm!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Kõigepealt ma tahaksin öelda riigikaitsekomisjoni aseesimehele, et ärgem kasutagem terminit "palgaarmee", mis tähendab rahvusvaheliselt hoopis teist asja. Me räägime ikkagi kutselisest kaitseväest ja eriti teie võiksite seda siin saalis teada ja seda terminit ka levitada. Kuid see selleks. Ma tuleksin ajateenistuse pikkuse küsimuse juurde. Teadupärast on uus kaitseväe juhataja viimased aastad tegutsenud pedagoogilise asutuse juhina ja tal on kindlasti ka ülevaade, missuguse aja vältel saab optimaalsemalt vajaliku teadmistepagasiga sõjamehe välja koolitada. Kas praegune 8 ja 11 kuud on optimaalne, kas see pikkus on vajalik, kas see on pikk või lühike aeg, kas see on arutlusel olnud ja mis on teie enda arvamus?

Seda teemat me arutasime Ants Laaneotsaga eile, tema visioon, ma pean tunnistama, tundub mõistlik ja seda olen arvanud ka õigeks, et ajateenistuse aeg peaks olema diferentseeritud, 6, 9 ja 12 kuud. Ka 12-kuuline võimalus on nendel, kes tõsiselt hakkavad pühenduma sõjalisele karjäärile. Kuid mingil määral on seda süsteemi juba praegu kaitseväeteenistuse seaduses arvestatud. Need, kes sõlmivad kutselise kaitseväelase lepingu näiteks Scoutspataljoniga, vabanevad ajateenistusest kuue kuu järel. Siin ei ole ühtegi kompromissi tehtud, siin on lihtsalt tõdemus, et kuue kuuga saadakse põhiväljaõpe tegelikult kätte. See, mida reamees pärast kuut kuud teeb, on palju tõhusam siis, kui ta teeb seda näiteks Scoutspataljonis, väljaõppele tuleb see väga kasuks. Need viimased kaks kuud reamehena ei ole kindlasti kõige tõhusamad ja kõige motiveerivamad. Ma arvan, et see on hea idee, ja loodan, et Riigikogu seda toetab.

Aitäh! Viimane kohapeal registreeritud küsimus teema kohta. Palun, kolleeg Tiit Tammsaar!

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud minister! Kõigepealt soovitaksin teile ikkagi tungivalt julgeolekuanalüütiku Edward Luttwaki töödega tutvuda. Mind te mingil juhul ümber ei veena, mina arvan ka, et Soome kaitsemudel on kõige parem mudel. Ma olen kaheksa aastat selle asjaga tutvunud. Jälgisin tähelepanelikult ka teie etteastet Vikerraadios. Te väitsite, et jah, kui me suundume enam professionaalse armee poole, siis suur töö jääb teha Kaitseliidul. Kaitseliit ei ole teie väidete kohaselt oma ülesannetega hakkama saanud, Kaitseliitu tuleks järele aidata. Samal ajal tegi Kaitseliidu vanematekogu ettepaneku paarikümne miljoni võrra nende eelarvet suurendada, kuna Kaitseministeeriumi eelarve tõuseb 38% Kaitseliidu 16% vastu. Te keeldusite kategooriliselt. Miks teie sõnad ja teod lahku lähevad?

Aitäh! Te pole ainus, kes on selle ohver, et ta on tutvunud ainult ühe kaitsemudeliga. See, et paljud inimesed usuvad riigikaitse eeskuju olevat meil üle lahe, on olnud Eesti riigikaitse õnnetus. Erinevus on selles, et meie oleme NATO liikmed, nemad ei ole. Erinevus on selles, et meie ressursside suurus on tohutult erinev. Meie territooriumi suurus on tohutult erinev, Soome saab endale lubada ka sellist kaitsemudelit. Kuigi kaitseministri viimase seisukohavõtu järgi ei ole see mudel ka nendel jätkusuutlik. Võib öelda, et Soome on sõjaliselt tugev riik ka otseselt NATO-sse kuulumata ja NATO-ga lihtsalt koostööd tehes. Kas mu sõnad ja teod lähevad kokku või lahku? Nad lähevad kokku ja meie ühine arvamus Ants Laaneotsaga on see, et Kaitseliidule on pandud liiga suured sõjalised ülesanded. See tähendab, et struktuuride osas on nendele panustatud liiga palju. Kuid Kaitseliidule tuleb panustada, nendelt oodata teistpidi jällegi rohkem kui seni. Neile tuleb lihtsalt ülesandeid teisiti defineerida, neid tuleb palju paremini finantseerida. Kuid ma olen kategooriliselt selle vastu, et Riigikogus tekib selline kaitse-eelarvete ümbertegemine, et virutame mingi maja katusele, nagu täpselt teie ettepanek oli, näiteks 20 miljonit. Seda, kuidas kaitseraha jagada, on väga pikka aega kaalutud. Kaitseliidu probleemid saavad rahaliselt tugeva leevenduse siis, kui Kaitseliidu reform on tehtud. Seniks võib lihtsalt tõdeda, et nende probleem ei ole mitte mingite hoonete ja maade vähesus. Nende probleem on see, et neid on liiga palju, et nad ei jõua neid hallata. Minu tugev soovitus neile on olnud: müüge seniks ülearust kas või nende vajalike investeeringute katteks, kui te tõesti arvate, et see üks katus nii oluline on.

Aitäh, härra kaitseminister! Lõpetan küsimuse käsitlemise. Järgmine teema on rahvusvahelisest koostööst. Küsimus on härra majandus- ja kommunikatsiooniministrile. Palun, kolleeg Urmas Reinsalu!

Austatud Riigikogu esimees! Austatud härra minister! Minu küsimus puudutab teie erakonna ja Venemaa poliitilise erakonna Ühtne Venemaa koostööprotokolli, mis sõlmiti 11. detsembril 2004. aastal ja mida Keskerakond on oma koordineeritud tegevuses erakonnaga Ühtne Venemaa täitnud. Viimasel ajal on tugevamaks muutunud just nimelt erakonna Ühtne Venemaa kui partei tehtud rünnakud Eesti vastu. Ma nimetaksin siin 10. oktoobril kohtumisel OSCE juhtkonnaga erakonna Ühtne Venemaa esimehe väljendatud süüdistusi diskrimineerimise kohta Eestis, hiljutist Ühtse Venemaa parlamendifraktsiooni algatatud Riigiduuma avaldust fa_istlike meeleolude vastu Eestis ja nõnda edasi. Ajal, kui te sõlmisite selle koostööleppe, põhjendasite te seda sõnadega, et see koostöölepe on Eestile kasulik, annab Eestile palju juurde. Kas te olete ka jätkuvalt sellel seisukohal?

Palun, härra majandus- ja kommunikatsiooniminister!

Suur tänu! Ma olen natuke kimbatuses, härra Riigikogu esimees, kuidas ma peaksin toimima, kuna see küsimus ei ole mitte kuidagi seotud minu tööga ministrina. See on seotud parteidevaheliste suhete arendamisega ja seetõttu ma ei ole päris kindel, kas sellele küsimusele vastamise järel ei hakata mind süüdistama, et ma olen siin kasutanud Riigikogu austusväärset kõnepulti Keskerakonna propagandaks või midagi veel koledamat. Nii et ma paluksin siin kõigepealt selgitust Riigikogu esimehelt, kuidas sellesse küsimusse protseduuriliselt suhtuda.

Ma arvan, et tuleb lähtuda oma ametipositsioonilt, majandus- ja kommunikatsiooniministri positsioonilt.

Väga hea. Aitäh! Kui ma lähtun majandus- ja kommunikatsiooniministri positsioonilt, siis ma ütleksin niimoodi, et meenutades Marko Mihkelsoni hiljutisi kohtumisi Moskvas, mis tal seal toimusid Ühtse Venemaa ühe tuntuma välispoliitikaasjatundja Konstantin Kossat_oviga ja teistega, oleme me, ma usun, Mihkelsoniga suhteliselt lähedastel positsioonidel nendes küsimustes. Nii et ma arvan, et sellega ma olen teie uudishimu püüdnud rahuldada. Ma lisaksin majandusministrina juurde seda, et ilmselt pakuvad teile huvi ka niisugused asjad nagu rahvusvaheline autoveokokkulepe, mis on Vabariigi Valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahel sõlmitud, ja lennuühenduse kokkulepe jne. Praegu on ettevalmistamisel raudteetranspordialase koostöö kokkulepe. Sel suvel, kui minister Levitin oli Eestis, kirjutati alla mõned olulised protokollid, mida ma lahkesti olen valmis teile kirjeldama. Sellel kahtlemata on meie välispoliitikale oma tähendus.

Aitäh! Palun, kolleeg Urmas Reinsalu, täpsustav küsimus!

Aitäh segase vastuse eest, härra minister! Minu küsimus puudutab Ühtse Venemaa poliitikat ja selle peegeldumist teistpidi Eesti poliitilises tegevuses. Viimase aasta jooksul on hämmastaval kombel neid poliitilisi seisukohti, mida Ühtne Venemaa on väljendanud näiteks soome-ugri rahvaste olukorra kohta Marimaal, aga ka olukorra kohta Valgevenes, peegeldanud Eesti meedias Keskerakonna poliitikud. Üheks viimaseks - ma usun, et te võite väita, et see on juhuslik - on üsna sarnase valimisloosungi kattuvus. Nimelt ajal, kui teie olete rääkinud palgatõusust 25 000 kroonini, räägib Ühtne Venemaa palgatõusust 25 000 rublani. Kas need sarnased poliitikad ja poliitikate sarnaseks muutumine, ühtseks muutumine on juhuslik või koostööprotokolli alusel aset leidev tegevus?

Aitäh! Ega sellepärast, et Res Publica toetab proportsionaalset tulumaksu, ja et see küsimus on püstitatud ka Venemaal ja kasutatakse samuti kõigile ühetaolise maksumääraga tulumaksu, me ei ütle, et Res Publica toetab Ühtse Venemaa maksupoliitikat. Või on see nii? Ma tahaksin aga kinnitada, et kui te küsisite Ühtse Venemaa poliitika kohta, siis ma arvan, et ma ei ole parim vastaja sellele küsimusele. Ma viitasin juba Marko Mihkelsoni kohtumistele Moskvas Ühtse Venemaa juhtivpoliitiku Kossat_oviga. Ma ei kahtle, et teie oma erakonnakaaslane Marko Mihkelson saaks teile anda palju paremaid vastuseid. Peale selle tahaksin ma öelda, et kui vaadata Ühtse Venemaa eelmiste valimiste loosungeid, siis, hea küll, "Kord majja!" ei olnud nende hulgas esikohal, aga ta oli seal igatahes olemas. Ma tõesti ei tahaks küsida, kas selle loosungi võttis Res Publica Ühtse Venemaa käest või siis Ühtne Venemaa Res Publicalt, aga te olete teinud kindlasti tublit koostööd, mida tuleb tunnustada.

Aitäh! Palun, kolleeg Urmas Reinsalu, teine täpsustav küsimus!

Aitäh! Austatud majandus- ja kommunikatsiooniminister, kes valitsusse kuulub kui Keskerakonna esindaja, Keskerakonna esimees! Kui vaadata seda koostöölepet Ühtse Venemaaga, millega te deklareerite oma ühesugust nägemust riikidevahelistest suhetest, siis ma mõistan teie kimbatust olukorras, kus see koostöölepe ei ole tegelikult mitte funktsioneerinud. Mu meel tõrgub ette kujutamast, et selle koostööleppe alusel leiavad aset selle partei initsieeritud rünnakud Eesti vastu. Pigem on küll tegemist apsu või väärsammuga. Aga te rääkisite sellest, pigem omal ajal tõite selgituseks, et need on sõlmitud ka paljudel teistel erakondadel. Ma vaatasin nüüd Ühtse Venemaa kongressi, pigem ma leidsin seal osalemas Viktor Janukovit_i, Mongoolia rahvarevolutsioonilise partei esindaja, Eesti Keskerakonna esindaja. Millised n-ö muud ja laiemad poliitilised jõud on koostööd tegemas Ühtse Venemaaga, äkki te esitate ka omapoolse ülevaate sellest?

Aitäh! Tahan kinnitada, härra Reinsalu, et kimbatuseks ei ole mul vähimatki põhjust. Ma olen ikka sellisel seisukohal, et ega naabreid ei saa valida, naabritega tuleb läbi saada. Ma arvan, et see on õige poliitika ja sellest me lähtusime ka Ühtse Venemaaga koostööleppe tegemisel. Dialoog on alati ja igal juhul õigem kui omaette nurgas istuda ja tigedalt naabrite poole põrnitseda. Ma usun, et sellest on aru saanud ka härra Marko Mihkelson, kui ta korraldas oma kohtumisi Ühtse Venemaa juhtivtegelastega.

Aitäh! Kaks viimast kohapeal registreeritud küsimust teema kohta. Palun, kolleeg Andres Herkel!

Aitäh, härra esimees! Austatud minister! Ma arvan, et ka majandus- ja kommunikatsiooniminister peab Vabariigi Valitsuse liikmena orienteeruma välispoliitilistes väärtushinnangutes. See inimõiguste olukord, mis Venemaal on kujunenud ja mis on väga halb, ja mitmed muud demokraatiale vastanduvad tendentsid on tegelikult tekitanud olukorra, kus leping, mille kohta küsiti, on nonsenss algusest peale. Aga neid vastuolusid on veel. Teie erakonna ajaleht ja teie erakonna liikmed on andnud väga kummalisi hinnanguid Valgevene olukorra kohta. Viimati nädal aega tagasi lugesin ma Kesknädalast lausa ühest juhtkirjast, et Gruusia, Georgia ei tohiks üldse olla meie välispoliitiline prioriteet, et meie prioriteedid on mujal, me ei peaks seal demokraatiat toetama või seda demokraatiat kirjutaja meelest just nagu pole olemaski. Minu küsimus on: miks te esindate läänelikule väärtussüsteemile vastanduvat väärtussüsteemi?

Suur tänu! Keskerakond esindab demokraatlikku ja turumajanduslikku väärtussüsteemi. Kes tahavad sellest aru saada, need ka saavad sellest aru. Teile teeb muidugi au, et te kuulute Kesknädala tublide lugejate hulka. Lisaks sellele, et te kuulute selle lugejate hulka, ma kutsun teid üles, hakake sinna ka kirjutama ja püüdke siis oma väärtussüsteemi seal tutvustada, kui see erineb Keskerakonna omast, milles ma mõnevõrra kahtlen.

Viimane kohapeal registreeritud küsimus teema kohta. Palun, kolleeg Elmar-Johannes Truu!

Aitäh! Kui me räägime rahvusvahelisest koostööst, nagu praegu meil see teema on, siis peab rõõmustavalt mainima, et pärast liitumist Euroopa Liidu ja NATO-ga on Eesti rahvusvaheline koostöö laienenud märgatavalt. Ja see koostöö on palju kaasa aidanud meie majanduse arengule ja edusammudele. Käesoleval aastal on tekkinud üsna uus koostööpartner Jordaania, millest me siiski teame vähe. Härra majandus- ja kommunikatsiooniminister, palun rääkige rahvusvahelisest koostööst Jordaaniaga.

Aitäh! Ma tänan selle küsimuse eest! Ma tahaksin kõigepealt öelda seda, et tegelikult ka majandusministeeriumi töös kahtlemata järjest suureneb rahvusvahelise koostöö osakaal. Kui me vaatame kas või selle aasta suundi, siis te näete, et ühelt poolt on need Soome suunas, teiselt poolt teiste Balti riikide suunas, nii Ignalina tuumajaama küsimused kui ka äsja avatud Estlinki küsimus. Aga kui me läheme edasi, siis ka Eesti ja Kasahstani ühisettevõtte avamine oktoobrikuus, mis oli muide Eesti jaoks esimene otseinvesteering Kasahstani. Muidugi, üks olulisemaid on olnud ka bilateraalne koostöö Jordaaniaga, st küsimus põlevkiviõlist. Sel vastastikuse mõistmise memorandumil põlevkivi- ja energiaressursside alase koostöö kohta, mille kirjutasid alla Eesti Vabariigi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Jordaania Kuningriigi energeetika- ja maavarade ministeerium, on kahtlemata oluline tähendus. See on esiteks küsimus sellest, et me oleme esimest korda riiklikul tasemel lasknud Eesti know-how´d käiku, kusjuures ka väljaspool Euroopa Liidu riikide tasandit. See on minu arvates suur võimalus meile, sest põlevkiviõli tootmisel, põlevkivi töötlemisel on meie kogemus märksa suurem kui mis tahes piirkonnas maailmas. Ja ma väidan, et põlevkiviriigina ja põlevkiviõliriigina on meil seoses naftasaaduste hindade tõusuga tulevikuks suuri võimalusi. Mul on heameel, et tänu Eesti Energia ja MKM-i initsiatiivile läksime me esimest korda nüüd ka julgelt nende võimaluste kasutamise teed mööda. Ma usun, et see on tubli samm.

Aitäh, härra majandus- ja kommunikatsiooniminister! Lõpetan küsimuse käsitlemise. Järgmine teema on soojusenergia käibemaks. Küsimus on härra majandus- ja kommunikatsiooniministrile. Palun, kolleeg Kadi Pärnits!

Aitäh, austatud juhataja! Ma ei ole tõsiselt rahul sellega, et te juhtisite täna küsimustele vastamist siin selliselt, et nii oluline küsimus saab nii vähe aega selle päevakorrapunkti lõpus. Austatud majandusminister! 1. juulist tõuseb soojusenergia käibemaks 5%-lt 18%-le ja sügisel saavad meie inimesed tunda väga suurt soojahinna tõusu. Eriti probleemne on see kindlasti meie vähekindlustatud peredele. Härra majandusminister! Miks te ei teinud riigieelarvesse selle probleemi lahendamiseks mitte ühtegi ettepanekut?

Suur tänu! Ma arvan, et Keskerakond on siin saalis üks neid parteisid, kes võib-olla kõige rohkem on valmis koos teiega ühispositsiooni jagama. Kui ma annaksin formaalse vastuse, siis ma ütleksin, et see käibemaksu suurendamine 5%-lt 18%-le on juba aastaid teada. Sellega tuleb arvestada. Näiteks Rahandusministeerium on sellega arvestanud, juba järgmise aasta inflatsiooni prognoosis on ta seda arvesse võtnud. Jah, sellel on oma mõju eelarvele. Arvestatakse, et järgmisel aastal toob see riigile 160 miljonit sisse. Tõsi küll, kuna ta hakkab kehtima poole aasta pealt, siis ei ole see veel täissumma. Kas me võiksime selles suhtes erandit taotleda? Võiksime minu arvates küll. Kui liikmesriik peab otstarbekaks, siis vähemalt taotleda ta seda erandit saab. Miks me seda ei ole teinud? Selline on Eesti Vabariigi fiskaalpoliitiline seisukoht olnud pikka aega, et ollakse käibemaksu erisuste vastu üldse. Selline fiskaalpoliitiline seisukoht on tekkinud õige mitmeid valitsusi tagasi ja mulle tundub, et ajal, mil ka sotsiaaldemokraadid olid selle valitsuse koosseisus. Sest vaadake, selles on oma loogika. Kui näiteks minna selle peale, et soojusenergia käibemaks oleks ikka 5% peal, siis ma küsiksin, miks on ta lastekaupadel 18%? Siis tuleks üldse terve rea valdkondade suhtes käibemaksu erisused sisse viia. Ma ütlesin, et ma arvan, et meie fraktsioon on üks neid, kes tuleks selle ideega kaasa, ainult et see oleks selges vastuolus nende pühade vandetõotustega, et me ei muuda oma fiskaalpoliitikat.

Aitäh, härra minister! Urmas Reinsalu, kas protseduuriline küsimus? Palun!

Austatud istungi juhataja! Te ütlesite, et härra Savisaar peab siin vastama kui majandus- ja kommunikatsiooniminister. Ta rääkis küll mitmuse esimeses pöördes, ma ei saanud aru, kes on see "meie", aga pigem ta viitas pidevalt Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide vastandamisele. Kas ta vastas praegu teie hinnangul kui majandusminister või kui Keskerakonna poliitik?

Aitäh! Majandusminister vastab kui majandus- ja kommunikatsiooniminister. Palun täpsustav küsimus, kolleeg Kadi Pärnits!

Aitäh! Härra minister! Kõik see on kena jutt, aga praegu on valitsuse kohus sel teemal tegutseda. Mina küll ei kujuta ette, kuidas inimesed sügisel selle hinnatõusu üle elavad. Mu küsimus teile on: miks me ei võiks lihtsalt riigieelarve abil soojatootmist doteerida? Ja kui te ütlesite, et Keskerakond on sotsiaaldemokraatidega siin ühel meelel, siis miks Keskerakond seda sotsiaaldemokraatide ettepanekut ei toetanud?

Aitäh! Ma tahaksin öelda seda, et vaadake, me oleme teiega tõesti, ma arvan, et ühel meelel selles asjas, ainult et ma tahaksin teie tähelepanu juhtida sellele, et peale kaugkütte on tekkinud ka palju muid kütteliike. Need kütteliigid on 18%-liselt maksustatud ehk teiste sõnadega, kui me taotleme erisusi ühe suhtes, siis me peaksime taotlema erisusi kütteliikide suhtes üldse, mis tähendab fiskaalpoliitika olulist muudatust. Kui see saal siin oleks valmis sellist muudatust sisse viima, siis ilmselt ei jääks sellise ettepaneku tegemine Keskerakonna ja võib-olla isegi sotsiaaldemokraatide taha. Aga minul küll ei ole mingit veendumust, et see saal siin oleks nõus niisugust muudatust rahanduspoliitikas kavandama. Võib-olla on pärast valimisi seis parem.

Aitäh, härra majandus- ja kommunikatsiooniminister! Meil on infotunni aeg läbi. Aitäh Riigikogu liikmetele, kes küsisid küsimusi! Aitäh valitsusliikmetele, kes osalesid infotunnis! Teile kena päeva jätku! Me jätkame siin oma istungi tööd.

Tere päevast, austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu kümnenda töönädala kolmapäevast istungit. Head kolleegid! Olen valmis teilt eelnõusid ja arupärimisi vastu võtma. Vabariigi Valitsus täna eelnõusid üle ei anna. Palun, kolleeg Kadi Pärnits!

Tere päevast, austatud Riigikogu! Sotsiaaldemokraadid esitavad ravikindlustuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu. Asi iseenesest on oluline puuetega laste vanematele ja tegemist on üsna elementaarse asjaga, mis meil praegu seadustes puudub. Nimelt, kui puuetega laps saab rehabilitatsiooniteenust rehabilitatsiooniasutuses, siis lapsevanem ei saa seda last üksi jätta. Praegu ei ole lapsevanemal aga meie seaduste alusel võimalik saada selleks ajaks töölt vabastust. Sotsiaaldemokraadid teevad ettepaneku, et kui puuetega laps on rehabilitatsiooniasutuses ja seal pakutakse talle rehabilitatsiooniteenust, saaks lapsevanem sel ajal, see on kümme päeva aastas, hoolduslehe, mis oleks ka normaalne. Aitäh!

Aitäh! Rohkem eelnõusid ega arupärimisi ei soovita esitada. Olen juhatuse nimel vastu võtnud ühe eelnõu. Kui see eelnõu vastab Riigikogu kodukorra seaduse sätetele, võtab juhatus ta kolme tööpäeva jooksul menetlusse.

Head kolleegid! Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjoni: Vabariigi Valitsuse 2006. aasta 4. detsembril algatatud riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on kultuurikomisjon; Vabariigi Valitsuse 2006. aasta 4. detsembril algatatud päästeseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on õiguskomisjon; Vabariigi Valitsuse 2006. aasta 4. detsembril algatatud õiguskantsleri seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon; Vabariigi Valitsuse 2006. aasta 4. detsembril algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on õiguskomisjon; Vabariigi Valitsuse 2006. aasta 4. detsembril algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon; Vabariigi Valitsuse 2006. aasta 4. detsembril esitatud Riigikogu otsuse "Eesti kaitseväe üksuste kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel julgeolekutagamismissioonil Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis" eelnõu, juhtivkomisjon on riigikaitsekomisjon; Vabariigi Valitsuse 2006. aasta 4. detsembril esitatud Riigikogu otsuse "Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia "Teadmistepõhine Eesti 2007-2013" heakskiitmine" eelnõu, juhtivkomisjon on kultuurikomisjon; Vabariigi Valitsuse 2006. aasta 4. detsembril algatatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon; Vabariigi Valitsuse 2006. aasta 4. detsembril algatatud Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide, Albaania Vabariigi, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria Vabariigi, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Horvaatia Vabariigi, Islandi Vabariigi, Montenegro Vabariigi, Norra Kuningriigi, Rumeenia, Serbia Vabariigi ning ÜRO Kosovo missiooni vahelise Euroopa ühise lennunduspiirkonna rajamise mitmepoolse lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon; Vabariigi Valitsuse 2006. aasta 4. detsembril algatatud inimgeeniuuringute seaduse ja Eesti Teaduste Akadeemia seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon; Vabariigi Valitsuse 2006. aasta 4. detsembril algatatud päästeteenistuse seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on õiguskomisjon; Res Publica fraktsiooni ja Isamaaliidu fraktsiooni 2006. aasta 4. detsembril esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine maavahetustehingute uurimiseks" eelnõu, juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon; Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni 2006. aasta 4. detsembril algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon; põhiseaduskomisjoni 2006. aasta 4. detsembril algatatud erakonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse erakondade rahastamise kontrolli põhimõtete muutmiseks eelnõu, juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon; kultuurikomisjoni 2006. aasta 5. detsembril esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse muutmine seoses ringhäälingunõukogu uue liikme nimetamisega" eelnõu, juhtivkomisjon on kultuurikomisjon; Res Publica fraktsiooni ja Isamaaliidu fraktsiooni 2006. aasta 5. detsembril algatatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon. Head kolleegid! Palun kohaloleku kontroll! Kohalolijaks registreerus 78 Riigikogu liiget, puudub 23.

Täpsustame päevakorda. Tänase päevakorra 19. punkti, eelnõu 1038 arutelul teeb juhtivkomisjonipoolse ettekande maaelukomisjoni esimees Arnold Kimber. Tänase päevakorra 20. punkti, eelnõu 1029 arutelul teeb algatajatepoolse ettekande proua põllumajandusminister Ester Tuiksoo.

Läheme tänase kolmapäevase päevakorra juurde. Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu kolmandat lugemist. Austatud Riigikogu fraktsioonide esindajad! Kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Alustan lõpphääletuse ettevalmistamist. Head kolleegid! Kuna eelnõu 947 vajab seadusena vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis lähtuvalt Riigikogu kodukorra seaduse §-st 111 on meil vaja läbi viia kohaloleku kontroll. Palun kohaloleku kontroll! Kohalolijaks registreerus 80 Riigikogu liiget, puudub 21. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 947. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 76 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletu ei olnud keegi. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kolmandat lugemist. Austatud Riigikogu fraktsioonide esindajad! Kas soovite avada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun kõnetooli kolleeg Väino Linde Reformierakonna fraktsiooni esindajana! Head kolleegid! Palun vaiksemalt! Aitäh!

Auväärt Riigikogu istungi juhataja! Auväärt Riigikogu, head kolleegid! Reformierakonna fraktsioon on seisukohal, et eelnõu 991 on üks olulisemaid eelnõusid, mida meil nende järelejäänud nädalate jooksul üldse on võimalik siin Riigikogu saalis vastu võtta. See eelnõu teenib kaht poliitilist eesmärki. Välispoliitiliselt eelkõige seda, et me hakkame oluliselt arvestama ühte olulist Euroopa Liidu dokumenti, mida kutsutakse ka Lissaboni strateegiaks. Siseriiklikult võiks lühidalt öelda, et see eelnõu reguleerib ja korrastab oluliselt meie ettevõtluskeskkonda. Ilmselt on ka õige veel kord nimetada need täpsemad pidepunktid selle eelnõu puhul. Nimelt, et sätestatakse äriregistri kiirmenetlus ehk ettevõtte asutamine muutub sisuliselt võimalikuks isegi järgmisel tööpäeval arvates avalduse esitamisest ja tavamenetluse maksimumtähtaeg lüheneb 15 kalendripäevalt 5 tööpäevale. Samuti on oluline tegevus andmebaaside usalduse tõstmine, mis tähendab seda, et ettevõtte tegevusalad viiakse äriühingu põhikirjast üle hoopis raamatupidamise aruandesse ja kaotatakse ära ka litsentsikontroll äriregistri poolt, mida seni on küll aastaid viljeldud, kuid mille tegelikust põhjusest on meil päris raske isegi praegu aru saada. Eelnõuga täpsustatakse veel kohturegistrite elektroonilise kandeavalduse esitamise korda, arvestades uusi IT-lahendusi, ning muudetakse ka kohtunikupalga arvestamise aluseid ja luuakse õiguslikud alused välismaiste ärikeeldude tunnustamiseks Eestis. Oluline on veel see, et muudetakse äriseadustikku ka selles osas, et takistatakse äriühingu osanikel või aktsiaseltsi aktsionäridel, kellel on vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, venitada osaühingu või aktsiaseltsi üldkoosoleku toimumise aega. Probleem on selles, et praegu võivad need aktsionärid või osanikud esitada üldkoosoleku toimumise ajal nõude, et üldkoosolek oleks notariaalselt tõestatud, et notar osaleks üldkoosolekul. Kuivõrd teadaolevalt ei ole notareid kohe võimalik üldkoosolekule saada, toob see tegelikult kaasa selle üldkoosoleku edasilükkamise ja järgmise aja kirjapaneku. Selliste eelnõus olevate muudatustega, § 79 lõike 3 ja äriseadustiku § 334 lõike 1 teise lause muudatusega, kaotatakse niisugused asjatud venitamised ära. Notarit võib üldkoosolekule nõuda viis päeva enne koosolekut. Nii et, head kolleegid, veel kord ütlen: Reformierakonna fraktsioon toetab käesoleva eelnõu vastuvõtmist Riigikogus. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Väino Linde! Rohkem kõnesoove ei ole. Läbirääkimised on peetud ja lõpetatud. Alustan lõpphääletuse ettevalmistamist. Austatud Riigikogu! Kuna eelnõu 991 seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, siis on meil vaja läbi viia kohaloleku kontroll. Palun kohaloleku kontroll! Kohalolijaks registreerus 82 Riigikogu liiget, puudub 19. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 991. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 80 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletu ei olnud keegi. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kolmandat lugemist. Austatud Riigikogu fraktsioonide esindajad! Kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Alustan lõpphääletuse ettevalmistamist. Kuna eelnõu 966 vajab seadusena vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu poolthäälte enamust, on meil vastavalt Riigikogu kodukorra seaduse §-le 111 vaja läbi viia kohaloleku kontroll. Palun kohaloleku kontroll! Kohalolijaks registreerus 76 Riigikogu liiget, puudub 25. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 966. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 75 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletu ei olnud keegi. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud ohvriabi seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmandat lugemist. Austatud Riigikogu fraktsioonide esindajad! Kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Alustan lõpphääletuse ettevalmistamist. Kas võime alustada lõpphääletust? Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud ohvriabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 980. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 72 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletu ei olnud keegi. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud rahvatervise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt toiduseaduse, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse, loomatauditõrje seaduse ning veeseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmandat lugemist. Austatud Riigikogu fraktsioonide esindajad! Kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Alustan lõpphääletuse ettevalmistamist. Kas võime alustada lõpphääletust? Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud rahvatervise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt toiduseaduse, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse, loomatauditõrje seaduse ning veeseaduse muutmise seaduse eelnõu 955. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 62 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletu ei olnud keegi. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmandat lugemist. Austatud Riigikogu fraktsioonide esindajad! Kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Alustan lõpphääletuse ettevalmistamist. Kas võime alustada lõpphääletust? Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu 905. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 64 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletu ei olnud keegi. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "AS Eesti Raudtee erastamislepingu poolte kokkuleppel lõpetamise ja AS Eesti Raudtee enamusaktsiate omandamise heakskiitmine" eelnõu teist lugemist. Ettekandeks palun kõnetooli majanduskomisjoni esimehe Mart Opmanni!

Lugupeetud esimees! Head kolleegid! Riigikogu majanduskomisjon arutas eelnõu 1031 ehk siis Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "AS Eesti Raudtee erastamislepingu poolte kokkuleppel lõpetamise ja AS Eesti Raudtee enamusaktsiate omandamise heakskiitmine" eelnõu teist lugemist oma esmaspäevasel, 4. detsembri komisjoni istungil. Päevakorrapunkti arutelul osalesid eelnõu esitajate poolt majandus- ja kommunikatsiooniministri nõunik Heido Vitsur ning MKM-i teede- ja raudteeosakonna raudteetalituse juhataja Indrek Laineveer ning vandeadvokaat Tarmo Sild. Riigikogu liikmetelt ja fraktsioonidelt oli laekunud kokku seitse muudatusettepanekut, mille üle toimus arutelu ning mille kohta esitasid eelnõu algataja esindajad Vabariigi Valitsuse seisukohad. Enne kui lähen muudatusettepanekute juurde, tahaksin peatuda ainult paaril olulisel momendil seoses selle eelnõuga kahe lugemise vahepeal. Kõigepealt lepingutega tutvumine. Nii aktsiate võõrandamise ja lõpetamise leping Eesti Vabariigi ning osaühingu Baltic Rail Services ja AS-Eesti Raudtee vahel kui AS Eesti Raudtee õigusauditi aruanne, mis käsitleb AS-i Eesti Raudtee enamusaktsiate väärtust ja AS-i Eesti Raudtee tulevikuarenguid, mis kandsid templit "Asutusesiseseks kasutamiseks", on olnud alates nende saabumisest majanduskomisjoni kõigile Riigikogu liikmetele tutvumiseks kättesaadavad. Minule teadaolevalt on seda võimalust kasutanud koos minuga kokku seitse kolleegi ja kõik enne selle eelnõu esimest lugemist. Ühel juhul tulime vastu kolleegi tihedale ajagraafikule ja komisjoni töötaja tuli tööle kella 8-ks hommikul, et võimaldada tutvumist Riigikogu liikmele sobival ajal. Ütlen siiralt, et ma ise lootsin, arvestades elektrit selle teema käsitlemisel, et huvi on mitmekordselt suurem. Jäi nii. Siinkohal tahaksin tunnustada valitsust ja öelda, et kui 2000. aasta raudtee erastamise leping, mis oli samuti eraõigusliku sisuga, kuulutati n-ö jäägitult ja igavesti salajaseks, saavutas valitsus käesoleva lepingu puhul, vaatamata vastaspoole nõudmisele n-ö samas vääringus aktsiate tagasiostuleping sõlmida, tahtmise, et konfidentsiaalsusnõue kehtib ainult ühe aasta jooksul. Riigikogu liikmetel on olnud võimalus vahetult lepingu tingimustega tutvuda, mitte usaldada pimesi, nagu juhtus 2000. aastal, Erastamisagentuuri ja valitsust. Kuna muus osas on emotsioone kas varjatud või said need koos esimese lugemisega otsa, siis otsustati majanduskomisjoni istungil minna muudatusettepanekute juurde pärast mõningaid täpsustavaid küsimusi kavandatava äriplaani ja maksumaksja raha võimalikul kasutamisel raudtee arendamiseks. Et nendele tuleb veel kommentaare muudatusettepanekute tabeli käsitlemisel, lubage asuda kohe muudatusettepanekute juurde, nii nagu majanduskomisjonis ka toimus. Läbiarutamise käigus leidis mitu Riigikogu opositsioonierakondade esindajatelt tulnud muudatusettepanekut komisjonis mitte ainult toetuse, vaid isegi tunnustuse. Aga järjekorras. Muudatusettepanek 1, ühendada eelnõu punktid 1 ja 2. Eelnõu algataja jäi siinkohal neutraalseks, kuna leidis, et ei sünni kahju, aga ei anna ka lisaväärtust, ja komisjoni hääletus andis tulemuseks jätta arvestamata. Muudatusettepanek 2, Sotsiaaldemokraatlikult Erakonnalt, täiendada eelnõu punkti 2 järgmises sõnastuses: AS Eesti Raudtee riigile kuuluvate aktsiate võõrandamine saab toimuda ainult Riigikogu poolt vastuvõetava otsuse alusel. Eelnõu algataja toetas seda muudatusettepanekut ja komisjoni arutelul leidsime, et see on igati tunnustust vääriv ettepanek, sest nii olulise infrastruktuuri ettevõtte puhul võiks tõepoolest olla Riigikogu see koht, kus sellise mastaabiga ja nii olulisi otsuseid ka tulevikus tehakse. See leidis ühehäälse toetuse komisjoni poolt. Muudatusettepanek 3, kolleeg Eiki Nestorilt, eelnõu algataja, samuti komisjon, ei toetanud. Kuid pean vajalikuks öelda paar lauset selgituseks tulenevalt komisjoni arutelust. Kõigepealt, Vabariigi Valitsus ei tohigi ühelgi juhul teha otsuseid, mis võiksid kahjustada riigi julgeolekualaseid huve. Riigieelarveliste vahendite kaasamine on Euroopa Liidu õigusruumis eraõiguslikele majandussubjektidele igal juhul käsitletav riigi abina ja vastavalt ka menetletav, kui seda peaks juhtuma. Küll aga kinnitasid valitsuse esindajad, et seda pole ka kavas. Nii nagu Eesti Energia või Tallinna Sadam ja teised riigile kuuluvad firmad praegu, katab ka Eesti Raudtee oma investeerimisvajadused omavahenditest, laenudest ja mõningatel juhtudel on õigus saada teatud kindlatele projektidele Euroopa Liidu tugifondide raha, kui need projektidega seotud eesmärgid on avalikes huvides ega kahjusta konkurentsi. Mis puudutab kolmandat mõtet siin muudatusettepanekus, et äriplaan peab vastama ühistranspordi arengukavale, siis laiemas mõttes peab ta vastama transpordi arengukavale, mille üks oluline koostisosa on kahtlemata ühistranspordi arengukava. Muudatusettepanekud 4 ja 5 on koos käsitletavad. Muudatusettepanek 4, Isamaaliidu fraktsioonilt ja Res Publica fraktsioonilt. Seda on toetatud sisuliselt, kuna komisjoni arutelus leidsime, et järgmises muudatusettepanekus, mille on selle alusel formuleerinud eelnõu algatajad, on sõnastus parem. Ka siin leidis majanduskomisjoni esitatud ettepanek ühehäälse toetuse. Muudatusettepanekud 6 ja 7 on ka koos käsitletavad ja sisuliselt on kolleeg Jüri Tamme ettepanek leidnud toetust. Muudatusettepanek 8, kolleeg Jüri Tammelt, toetust ei leidnud, kuna arvasime, et puudub vajadus muuta riigieelarve strateegiat, sest eelarvevahendite kasutamine eraõiguslikule raudteele on riigiabi valdkonda puutuv küsimus. Muudatusettepanek 9 on samuti leidnud toetust muudatusettepaneku 6 kaudu sisuliselt ning komisjon otsustas jääda k.a 20. novembri otsuse juurde saata Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "AS Eesti Raudtee erastamislepingu poolte kokkuleppel lõpetamise ja AS Eesti Raudtee enamusaktsiate omandamise heakskiitmine" eelnõu 1031 Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks k.a 6. detsembril. Ja majanduskomisjoni esmaspäevane otsus tänasele täiskogule: teha täiskogule ettepanek eelnõu 1031 teine lugemine lõpetada - poolt 8, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud - ja eelnõu lõpphääletusele panna ning otsusena vastu võtta. Aitäh!

Aitäh! Riigikogu liikmetel on küsimusi. Palun, kolleeg Sven Sester!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Teie erakonnakaaslane, rahandusminister Aivar Sõerd on öelnud, et praegu pole võimalik öelda, kuidas riik hakkab Eesti Raudteed majandama, sest sellekohane äriplaan peaks valmima järgmise aasta maiks. Siit ka minu küsimus, et kuidas teile tundub, kas ei ole kentsakas kõigepealt kulutada kaks ja pool miljardit krooni ning alles pool aastat hiljem koostada plaan, kuidas taasriigistatud ettevõtet majandama hakata?

Hea kolleeg! Sa tead kindlasti sama täpselt kui mina, et me väga palju komisjoni arutelust väljapoole minna ei saa. Aga tuleme tagasi selle juurde, millest oli komisjonis juttu. Esiteks: kas praegune äriplaan või äriplaanis sisalduv on Eesti Raudteele piisav jätkusuutliku arengu tagamiseks? Vähemalt valitsuse esindajaid kuulates jäi küll mulje - ja ma ei näinud, et komisjon oleks sellele vastu vaielnud -, et ei ole. Praegune äriplaan annab kuni 2010. aastani keskeltläbi 350 miljonit, mõnel aastal võib-olla natuke üle 400 miljoni võimalikke investeerimismahtusid ja seda eelkõige Eesti Raudtee põhivarasse. Aga Eesti Raudtee minimaalne investeerimisvajadus oleks vähemalt 500-550 miljonit krooni, võib-olla isegi rohkem, ja seda mitte ainult põhivarasse, vaid ka raudtee infrastruktuuri, kuhu Eesti Raudtee siiamaani investeerinud ei ole. Kui võtta selline lähenemine aluseks või eelduseks, siis on raske öelda, et see äriplaan, mis on praegu valitsuses koostamisel ja mis ületab kavandatavat. Minu meelest on ka see väga positiivne, et äriplaani koostamine ületab selle Riigikogu eluea ehk, ütleme siis, jõuab järgmise aasta maikuusse, annab kindlasti usaldusväärsema tulemuse uuele äriplaanile tervikuna.

Palun, kolleeg Andres Herkel!

Aitäh, härra esimees! Austatud härra Opmann! Ma küsisin äsja infotunnis majandusministrilt infrastruktuuri kasutustasude kohta, et miks nad on Eestis nii oluliselt palju väiksemad kui naaberriikides, aga ega ma ei saanud rahuldavat vastust ega arusaama, kellele see saamata jääv raha õieti läheb. Minister ütles ka umbes niiviisi, et üleveotasud ei saa tõusta enne, kui raudteeinfrastruktuuri on raha sisse pandud. Ma saan aru, et nüüd hakkab raha sisse panema riik. Ütelge, palun, kui suures ulatuses peaks see teie arvates toimuma, kui palju riigi raha sinna veel läheb? Ja millega on õieti põhjendatud see arusaamine, et praeguses olukorras ei saa need infrastruktuuritasud kõrgemad olla? Ma ei ole selle kohta ühtegi loogilist põhjendust kuulnud.

Hea kolleeg! Ma ütlen veel kord, et mina ei räägi siin täna ministri arvamusest, mina esindan praegu teise lugemise arutelu majanduskomisjonis ja sellepärast ma ütlen sulle praegu niimoodi. Riigikogu praegu kehtiv kodukorraseadus tegelikult sätestab, et esimesel lugemisel otsustatakse eelnõu sisuline väärtus koos algatajatega, kes kaitsevad seda eelnõu, ja kui see jääb menetlusse, isegi siis, kui osa meist ei ole sellega kuidagi nõus või ei taha nõus olla, on sisuliselt otsustatud, meeldib see sulle või mulle või mitte, et edasises menetluses keskendutakse eelnõu parandamisele. Ja selles mõttes oli mul tõsiselt hea meel, et just opositsioonifraktsioonidelt ja inimestelt tuli seitse muudatusettepanekut, mille kohta komisjoni arutelus jõudsime arusaamisele, et need parandavad eelnõu, ja see toimus väga konstruktiivse töö vaimus. Meile siin saalis on täna selle otsuse eelnõu puhul, kus on kaks lugemist, ma rõhutan, jäänud peamiselt veel tänu- ja ilukõnesid pidada pärast seda, kui ma olen komisjoni arutelu edasi andnud.

Aitäh! Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Härra Opmann! Meile toodi eelnõu, kus on kaks heakskiitmist, kõigepealt kiidetakse heaks leping ja siis kiidetakse heaks hind. Meie muudatusettepanek, mis on tabelis nr 1 all, on lühidalt järgmine: kiita heaks leping ja konstateerida fakti, et see toimub sellise hinnaga. Kas me ei lähe selle mittearvestamisega valele teele Riigikogus. Riigikogu ei ole ju pidanud läbirääkimisi hinna üle, seda on teinud Vabariigi Valitsus ja tema jääb lõpuni vastutama selle hinna eest. Juhul kui Riigikogu selle hinna heaks kiidab, tuleb välja, et Riigikogu on läbirääkimisi pidanud. Me ei ole ju neid pidanud. Miks see muudatusettepanek nr 1 ei leidnud toetust komisjonis? Palun veel kord korrata!

Ma kordan siis oma ettekannet: me kuulasime kõigepealt ära valitsuse kui eelnõu esitaja arvamuse ja nemad ütlesid otseselt, et nemad on selle muudatusettepaneku puhul täiesti neutraalsel seisukohal. Nad leiavad, et see kokkuviimine on puhttehniline küsimus, nemad selles poliitikat ei näinud, nemad selles vastutuse ümberjagamise momenti ei näinud, vähemalt me ei tunnetanud seda. Ja komisjon ka ei näinud ning pani vabale hääletusele ja täiesti vabal hääletusel see ettepanek toetust ei leidnud. Oleks võinud minna ka teisiti. Me leidsime, et ta ei võta ära väärtust sellelt eelnõult, aga ta ei anna ka juurde. See oli nagu sisetunde küsimus. Ja kui näiteks sinu esitatud muudatusettepanek leiab täna saalis toetust, siis me lihtsalt peame reastama ülejäänud muudatusettepanekud reas natuke ümber, aga mina arvan ka, et see eelnõu sisulist väärtust ei muuda.

Aitäh! Palun, kolleeg Juhan Parts!

Aitäh! Lugupeetud komisjoni esimees! Kuna selle teema puhul on sedavõrd palju demagoogiat ning selliseid poolargumente ja möödarääkimisi, siis ma küsiksin igaks juhuks üle esimese ja teise lugemise vahepeal komisjonis toimunu ja küsiksin seda niimoodi, et võib-olla te veel kord kordaksite Riigikogule kolm kõige olulisemat muudatust inimeste või ka Eesti ettevõtjate silmis pärast seda, kui riik kulutab nüüd 2,5 miljardit ja võtab 100%-lise osaluse äriühingus Eesti Raudtee. Kas need on siis investeeringud, kui suures ulatuses, millised muudatused on tariifipoliitikas jne?

Ma isiklikult arvan, et kõige olulisem, mis selles eelnõus on, on see, et Eesti Raudtee arengult võetakse ära see ebakindlus, mis on praegu Eesti Raudtee jätkusuutliku arengu ees. Need kohtuvaidlused, mis on käinud ja mis käivad praegu, kahtlemata mõjutavad ja ongi mõjutanud Eesti Raudtee äriplaani kuni aastani 2010, ja ei lähe ilmselt palju aastaid mööda, kui me sisuliselt võime hakata tunnistama Eesti Raudteed mitte lihtsalt kui firmat, kes vajab oluliselt suuri investeeringuid, vaid kui firmat, kes on võib-olla pankrotiohtu sattunud. Me võtame need ohud maha Eesti Raudtee edasise arengu suhtes. See on minu meelest üks peamisi väärtusi ja peamisi muutusi, mis panevad mind hääletama selle otsuse poolt. Ma usun tõepoolest, et Eesti Raudtee saab soodsamalt investeeringuteks raha, kui praegu seda sai eraomanikele BRS-ist 66%-ga kuuluv AS Eesti Raudtee. Ma arvan, ta saab pikemaajalisi laene ja soodsamatel tingimustel, ning ma arvan, et ta suudab murda sisse Euroopa Liidu abirahade projektidesse, konkreetsetesse projektidesse, millest siin ka esimesel lugemisel juttu oli. Nii et siin on mitu momenti, mis teevad edasise kindlamaks.

Aitäh! Palun, kolleeg Jüri Tamm!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud härra majanduskomisjoni esimees! Paar minutit tagasi te just rääkisite sellest, et Eesti Raudtee kavatseb kogu infrastruktuuri ja arendustegevust teha omavahendite arvel, et muidu võib see olla käsitletav kui riigi abi. Ent just praegu hakkasite te väitma hoopis muud asja. Minu küsimus ongi selles, et komisjonis arutletu järgi võib öelda, et minu muudatusettepanek jäi välja seepärast, et lisavahendeid ei ole vaja ja raudtee saab ise endaga hakkama. Nüüd on teie sõnavõtust kuulda hoopis teist lähenemist.

Ei, mina ei ütle - rõhutan hoopis teist lähenemist. Ma püüan siis sellisel juhul täpsustada jällegi tulenevalt komisjonis arutatust. Siin oli üks näide, veterinaarkontrolli teostamine piiril. Kas veterinaarkontrolli teostamine piiril on AS Eesti Raudtee püha kohustus või on see avalikes huvides täidetav kohustus? Ja kui sellisele projektile on võimalik kaasata Euroopa Liidu abivahendeid, siis miks ka neid mitte kaasata.

Aitäh! Palun, kolleeg Kalev Kukk!

Suur aitäh, härra esimees! Hea kolleeg! Kas majanduskomisjonil kujunes veendumus, et Eesti riik on olnud BRS-ile korrektne partner?

Minu meelest seda arutati esimesel lugemisel siin saalis rohkem, millised on olnud Eesti riigi ja BRS-i vahelised suhted. Minu meelest on need suhted olnud küll väga heitlikud, arvestades seda, et 2004. aastal oli alles Riigikohtu otsuse alusel toonane Vabariigi Valitsus härra peaminister Juhan Partsi isikus sunnitud alla kirjutama, et 2000. aasta 13. detsembril sõlmitud erastamisleping ei ole seadusvastane, on õigesti ehk seaduslikult korraldatud. Kas ta ka hea leping on, seda see otsus ei kajastanud.

Aitäh! Palun, kolleeg Sven Sester, teine küsimus!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Majandusminister on varem mitmeid kordi maininud, et lepingupartner BRS on rikkunud erastamislepingut ja käitunud riigiga halvasti. Samal ajal, kui vaadata neid kohtuasju, mis Eesti riigi vastu on, siis on pilt hoopis teistsugune, alates majandusaasta mittekinnitamisest tulenevast kohtukaasusest üle 100 miljoni krooniga ja rääkimata siis koguni 5,3 miljardist, mis on Eesti riigi vastu üles seatud Washingtoni vahekohtus. Samal ajal on riigi poolt 53-miljoniline, ei saa salata, et suurusjärgu võrra tunduvalt väiksem kohtukaasus üleval. Kas majanduskomisjonis arutati või olete teie selle juhtivmenetlejana teada saanud, milline on tegelikult Eesti riigi seis nende kohtuasjadega, kui suur see nõuete probleem on ja milline on riigi positsioon selles konkreetses küsimuses?

Mul ei ole ühtegi bitti lisainformatsiooni lisaks sellele, mis oli eelnõu raames arutlusel majanduskomisjonis vahetult enne esimesele lugemisele saatmist ja siin saalis. Nii et selle õigusliku vaidluse puhul, mis käib praegu nii Washingtonis investeeringute kaitse lepingu raames, Eesti-USA ja Eesti-Hollandi investeeringute vastastikuse kaitse lepingu raames kui ka Stockholmi vahekohtus, saab tugineda ainult nende juristide hinnangutele, kes olid siin meie komisjonis enne esimest lugemist, et igal juhul on tegemist teatud õigusliku ebaselgusega, mis loob tulevikule teatud ebakindlust. Ebakindlus on tegelikult mõlemal poolel, aga meid kui riiki huvitab, et see ebakindlus kõige lähemal ajal ja kõige lähemal võimalusel saaks kõrvaldatud ning selles mõttes on muidugi see otsus selge tee ebakindluse kõrvaldamiseks.

Aitäh! Palun, kolleeg Andres Herkel, teine küsimus!

Aitäh! Austatud komisjoni esimees! Kõigepealt ma ei tahaks nõustuda teie ettepanekuga siin teisel lugemisel ainult tänu- ja ilukõnesid pidada. Ma arvan, et meid ei ole selleks siia valitud. Minu küsimus majanduskomisjonile on, kas komisjon lõi endale pildi raudtee kasutustasu tariifidest, võrdlevalt ka naaberriikidega, ning nende kasutustasude tariifide põhjendatusest. Kui valitseb seisukoht, et need peavad olema Eestis tõesti ülimadalad, siis kui palju see tehing meile sellest tulenevalt maksma on läinud ja veel maksma läheb?

Ma ei teinud tegelikult üldse nalja, kui ma rääkisin ilu- ja tänukõnedest, sest me tõepoolest töötame praegu sellise kodukorraseaduse raamides. Me peame endale tunnistama, et me oleme sellise kodukorraseaduse raamid endale ise vabatahtlikult, tõsi küll, eelmises koosseisus, sellele koosseisule seadnud, ja majanduskomisjonis on mitmel korral olnud väga sisuliselt üleval küsimus, kas me ei peaks muutma Riigikogu kodukorra seadust, tõsi küll, võib-olla järgmise koosseisu jaoks, aga praegu on viimane hetk selle peale mõelda. Selles mõttes ei ole olukord praegu selline, nagu oli enne esimest lugemist. Aga ma püüan siiski paari lausega vastata sellele. Jah, mina olen ka teadlik, et meil on tegelikult madalamad infrastruktuuri kasutustasud kui meid ümbritsevates maades. Aga ma tahan öelda ka seda, et kui BRS oleks näiteks teinud Vabariigi Valitsusele või riigile ettepaneku, et ta on valmis investeerima raudtee infrastruktuuri, kui riik toetab teda infrastruktuuri kasutustasude tõstmise küsimuses. Praegu on BRS teadaolevalt investeerinud null senti, absoluutselt täpselt null senti. Kõik investeeringud, mis on tänase päevani tehtud, on tehtud AS-i Eesti Raudtee kassavoogudest, omavahenditest, laenudest, ja mingi osa investeeringuid sellest väikesest Euroopa Liidu rahast siin mõni aasta tagasi, mille üle ka vaidlus siiamaani käib, kuidas seda kajastada, põhivaradesse, ärikasumi ja dividendi lootuses. Need on omavahel küllaltki - ma ei taha öelda, et üks ühele -, aga küllaltki seotud kas või vastastikusest heast tahtest ja sellest tulenevalt vastastikusest kohustusest.

Aitäh! Palun, kolleeg Liina Tõnisson!

Tänan, härra eesistuja! Lugupeetud komisjoni esimees! Kui te vastasite Eiki Nestori küsimusele, miks komisjon ei suutnud lahti mõtestada selle küsimuse vastutuse määra, siis te ütlesite talle vastuseks, et jaa, asi pandi vabale hääletusele komisjonis. Ja nüüd ma tahaksin küsida, mis asi see vaba hääletus ja mittevaba hääletus komisjonis on? Ma tean, et meil oleks nagu demokraatlik parlament, ja üldiselt küll võimukoalitsioon surub oma tahtmist metsikult peale. Aga kas seekord oli mingisugune eriline olukord?

Tunnistan, hea kolleeg Liina Tõnisson, kuna sind ei olnud komisjoni istungil, et mingit rõhumist ühes või teises suunas ei olnud mitte ühelgi hääletusel, mitte ühelgi. Aga ilmselt on vaba hääletuse tõlgendus minu keelevääratus, kui sa niimoodi saad küsimust esitada. Palun vabandust!

Aitäh! Palun, kolleeg Eiki Nestor, teine küsimus!

Vägisi tahaksin rohkem küsida, aga ei saa kahjuks, sellepärast pean oma teise küsimuse kasutama kolmanda muudatusettepaneku kohta. See äriplaani vastavus ühistranspordi arengukavale on tõesti siit otsuse eelnõust nüüd välja loetav ja selle eest aitäh. Minu meelest ei oleks ka häbi, kui me ütleme, et võtame maha need kahtlused, mis on seotud Eesti raudtee tulevikuga seoses meie julgeolekuga. Aga küsin riigieelarve vahendite kasutamise kohta transiitvedude huvides. Loomulikult on see riigi abi, kui me seda teeme tulevikus, selle ettepaneku mõte oligi öelda siin otsuses, et Eesti riik ei hakka seda riigi abi kasutama transiitvedude huvides. Miks me ei võiks seda siin konstateerida, kui sõnades meile väidetakse, et nii saab olema, aga faktina must valgel, paberil otsusena me seda kuidagi formuleerida ei taha?

Riigi abi kasutamist ei pea eraldi formuleerima, kui selline võimalus kuskil sektoris tekib, siis seda reguleerib Euroopa Liidu õigusruum. Mis puudutab Eesti Raudteed konkreetselt, siis me ei näe siin erilist võimalust üldse praegu riigi abi kasutada, nii nagu me ei näe seda võimalust Eesti Energia või Tallinna Sadama või Eesti Loto või veel mõne eraõigusliku firma puhul, kelle aktsiad kuuluvad küll 100% Eesti riigile. Aga kui see võimalus peaks mingis situatsioonis tekkima, siis on see tõepoolest Euroopa Liidu riigiabi käsitlev küsimus. Ja seda ei pea eraldi sisse kirjutama. Aga valitsuse esindajad, vähemalt need, kes on selle eelnõu tutvustamisel komisjonis olnud ja selle eelnõu kaitsmisel siin saalis olnud, on väitnud küll väga selgelt, et nemad ei ole üldse silmas pidanud, et Eesti Raudtee puhul kasutatakse mingisuguseid eelarvelisi vahendeid.

Aitäh! Palun, kolleeg Juhan Parts, teine küsimus!

Aitäh! Lugupeetud komisjoni esimees! Ma kõigepealt hästi lühidalt korrigeeriksin mõned teie, ütleksin, niisugused mõtterumalused. Esiteks, ebakindlus arengu sees. Me teame, mis on need ebakindluse põhjused. Ebakindluse põhjus on olnud riigi ebakonstruktiivsus, ennekõike majandusministeeriumi ebakonstruktiivsus eraomaniku suhtes. Me anname sellega tugeva signaali. Ma oleksin teie asemel hoopis murelikum majanduskomisjoni esimehena, et riik ei suuda eraettevõtjatega koostööd teha. Teiseks, et riigiettevõte saab soodsamat laenu. No palju õnne! Siis me võiksime varsti kogu oma majanduse riigistada või lausa riigieelarvest hakata ettevõtetele raha andma. Kolmandaks, ehk riik hakkab rohkem toetama infrastruktuuritasude tõstmist. Minu teada peaks Raudteeinspektsioon olema sõltumatu ja oleks tõesti aeg saada ta n-ö tõeliselt sõltumatuks, et ta neid infrastruktuuritasusid käsitleks sõltumata omandivormist. See selleks.

Küsimus, palun!

Minu küsimus puudutab hoopis seda Vene komponenti. Majandus- ja kommunikatsiooniminister on väitnud, et see on Eesti riigi huvides, kuna muidu omanikud müüksid selle Vene ettevõtjatele. Omanikud on väitnud, et nad ei taha seda müüa. Ja minu küsimus on, kas majanduskomisjon on teinud endale piisavalt selgeks selle küsimuse, millised huvid ja ennekõike Vene huvid tiirlevad selle otsuse ümber, arvestades neid isikuid ...

Hea kolleeg, palun ajast kinni pidada!

Ma arvan, et niipalju kui majanduskomisjonil on olnud võimalik, kas siis igal kolleegil eraldi või komisjonil koos, oleme seda infot saanud ja ega meil teda rohkem kusagilt mingitest eriallikatest võtta ei ole. Mina olen isiklikult ka ühe teise komisjoni liige ja ma olen seal aeg-ajalt üht-teist lugenud. Ma ei saa öelda, et ma oleksin sellepärast une kaotanud. See on, nagu öeldakse, lühike vastus. Aga teatud märgid, mida näiteks ühe teise komisjoni teatud ülevaadetest oleme saanud, ei ole, ma usun, need märgid, mis takistaksid meid kuidagiviisi täna seda otsuse eelnõu heaks kiita. Mis puudutab sinu sõnavõtu esimeses osas tehtud üldisi märkusi, nimetame neid kuidas tahes, siis ma ei taha sellega kuidagi nõus olla. Ma arvan, et sa peaksid ise ka teadma, et näiteks Suurbritannias, kus Margaret Thatcheri ajal erastati Briti raudtee, on seda mitmed aastad hiljem taasriigistatud, nii et me ei ole esimesed pretsedendi loojad ja pigem võiks mõelda selle peale, miks need pretsedendid on sündinud, miks sellised otsused, isegi tagasikeeratavad otsused on sündinud. Ilmselt on siin midagi natuke laiemat, kui üks konkreetne juhtum ühes konkreetses riigis. Nimetagem seda kas või Euroopa raudteeõiguseks.

Aitäh! Palun, kolleeg Jüri Tamm, teine küsimus!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud härra Opmann! Olete kaks korda tulnud Riigikogu ette seda eelnõu kaitsma ja maininud avasõnades lepingut. Olete üks vähestest tublidest, kes on selle lepinguga tutvunud. Minu küsimus ongi, millele te seal kinnitust leidsite, kas leping on hea, kas ta on juriidiliselt õigesti koostatud, kas seal ei ole vigu ja kas leping kaitseb täielikult riigi huve?

Seda, kas leping kaitseb täielikult ühe või teise poole huve, saab väljendada ainult teatud punktide kaudu ja minu arust üks olulisemaid punkte, kui ma selle lepinguga tutvusin, oli see, et kui pooled on teatud tingimustes väga konkreetselt kokku leppinud, siis lõpetavad pooled ka täna kõik need protsessid, mis on teineteise vastu ühel või teisel viisil üles tõstetud, seda nii äriühingu ja riigi tasemel kui ka äriühingute omanikeringi tasemel. Tehakse täielikult, ütleme, pilt klaariks ja siit edasi jätkab, nagu öeldakse, teine institutsioon. See on võib-olla üks põhiline asi, mida sellest lepingust välja lugeda. Aga aasta pärast on see leping üldse avalik ja siis võib terve vabariigi avalikkus temaga tutvuda ja omapoolseid hinnanguid anda. Aga praegu, Jüri, ole kena, kui sa ei ole tutvunud, siis tule tutvu ka!

Aitäh! Palun, kolleeg Helir-Valdor Seeder!

Aitäh! Austatud ettekandja! Selle eelnõu esitamisel Riigikogus tunnistas majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar, et raudtee erastamise lepingute vastu - raudtee erastamine toimus nimelt aastal 2001 - tundis ta huvi alles aastal 2005. Ja minu küsimus on teile nüüd, kas majanduskomisjonil tekkis kindlustunne ja veendumus, et majandus- ja kommunikatsiooniminister on seekord nende lepingutega tutvunud ja ka aru saanud nende lepingutega kaasnevatest kohustustest ja tagajärgedest?

Mulle isiklikult selline mulje jäi.

Aitäh! Palun, kolleeg Urmas Reinsalu!

Aitäh! Austatud ettekandja! Ma tahaksin kiita majandusministrit, et ta pöörab enda tekitatud niisugusele olulisele probleemile ka tähelepanu, on saalis ja jälgib parlamendi tööd. Aga teine probleemistik seondub sellega, et, nagu seletuskirjast välja tuli, riik on sõlmimas n-ö võta-või-jäta-kokkulepet. Ehk siis kaks ja pool miljardit pakutakse või 2,5-miljardilise n-ö kohustuse või vara loovutamise kaudu tekib nimetatud õigus, varaline õigus vastu. Kas komisjonis tuli jutuks ka see, kuidas niisugune võta-või-jäta-kokkulepe tekkis? Kas riik tõepoolest majandusministri läbirääkimismeeskonna isikus ei teinud pakkumist, noh ma ei tea, miljon krooni, viis miljonit, 50 miljonit krooni ega üritanud hinda kaubelda sellise taseme suunas, nagu riik mõned kuud varem leidis, et selle maksumus on ju sadu miljoneid kroone vara väärtusena vähem, nagu tuvastati?

Ma saan jällegi vastata tulenevalt sellest, et ma olen lepingu ja õigusliku hinnangu suhteliselt tähelepanelikult läbi lugenud. Ühtlasi kuulasime komisjonis ära ka näiteks Rain Tamme, endise LHV inimese, kes on osalenud analüüside andmisel ja hinnangute koostamisel. Ja enamik hinnanguid, mis Eesti Raudtee varade väärtusele olid antud, algasid siiski, peab ütlema, kolmest miljardist ülespoole ja mõned ulatusid ka üle nelja miljardi krooni. Need, mis n-ö allapoole kiskusid, tulenesid pigem õiguslikest vaidlustest ja, ütleme olevast äriplaanist tulevikku vaatavalt. Selles mõttes muidugi see vahekoht, mis oli see 2,35 miljardit - mina ei oska öelda, kas võta või jäta, võib-olla on see ka kõnekeelne väljend -, mahtus 1,97-2,77 miljardi krooni vahele ja ta on täpselt selle kahe väärtuse aritmeetiline keskmine. Ja võib-olla, kui seda "võta või jäta" püüda kommenteerida, siis kui me esimese lugemise eel kuulasime tähelepanelikult, et kui Eesti riik oleks jäänud situatsiooni, kus viis aastat on möödas ja sellest tulenevalt, kui Eesti Raudtee ei täida enam investeerimiskohustust, mis on äriplaaniga kinnitatud, siis me enam sanktsioone rakendada ei saa. Esimese viie aasta jooksul sanktsioonide rakendamise võimalus oli. Nii et riik oleks langenud ka halvemasse või nõrgemasse positsiooni. Ja kui me oleksime ühepoolselt läinud lepingu lõpetamise teed ja jätkanud vaidluste teed, siis oleks meil tõenäoliselt tulnud kohustus kuni 4 miljardit välja käia. Nii et võib-olla selles kontekstis see "võta või jäta" ei olegi kõige asjakohatum väljend. Kusagil pidi see keskpunkt või läbijooksupunkt kätte jõudma. Ilmselt ta jõudis kätte siin.

Aitäh! Palun, kolleeg Urmas Reinsalu, teine küsimus!

Aitäh! Jällegi põhjus kiita majandusministrit. Nimelt on seletuskiri väga selge ja annab ülevaate läbirääkimistest ning ma tahtsin täpsustada, kas ma sain sellest üheselt aru, ja mu eelmine küsimus oligi sellele suunatud. Antud juhul ütlesid siis BRS-i esindajad ühe summa ja see ei olnud mitte n-ö keskpunkt, vaid see oli nende esitatud, ütleme siis, alampunkt või tinglik alampunkt läbirääkimisteks - ma kujutan seda ette nõnda, vähemalt seletuskiri andis seda edasi -, mis oli siis 2,35 pluss 150 nende dividendide kohta. Ja nüüd on minu küsimus, kas riigi esindajad esitasid läbirääkimistel väiksemaid hinnapakkumisi või nad ütlesid: te tahate sellist raha, jah, sellise rahaga me anname ära. Tähendab, kas läbirääkimisi hinna summa üle peeti ja millised olid need hinnakäärid, mida esitas valitsusdelegatsioon algselt? Või on õigus sellel seletuskirja loogikal, kus tuli esile, et hinnakujunduse läbirääkimisi viimases pakkumise faasis ehk sügiseses faasis, kus tegelik pakkumine ja hinnaläbirääkimine või õigemini siis hinna vastuvõtmine, heakskiitmine käis, ei toimunud?

Püüa ise hinnata, hea kolleeg. Minu andmetel alustas riik läbirääkimisi tõepoolest, ütleme kahest miljardist kroonist või natuke sealt altpoolt kahte miljardit, teine pool alustas neljast miljardist ja natuke peale. Ja mõlemal olid oma väga head analüüsid ja väga head põhjendused olemas. Riik oli tellinud kolmelt erinevalt institutsioonilt põhjendused. Ja ta pidi tunnistama, et need kipuvad minema üle kolme, mitte alla kolme, nii et selles mõttes, kui rääkida, kes rohkem järele andis, siis ilmselt on raske öelda, et riik andis palju järele. Proportsionaalselt andis riik läbirääkimiste käigus oluliselt vähem järele kui teine pool.

Aitäh! Palun, kolleeg Helir-Valdor Seeder, teine küsimus!

Aitäh! Austatud ettekandja! Minu küsimus on stenogrammi huvides. Te tuletasite oma ettekandega meelde ka aastat 2000 ja ajalugu ning ka raudtee erastamist. Kas ma mäletan õigesti, et Eesti Raudtee erastamise algatas Mart Siimanni valitsus, kus rahandusministriks oli praegune Rahvaliidu liige Mart Opmann, kultuuriministriks praegune Rahvaliidu liige Jaak Allik, keskkonnaministriks praegune Rahvaliidu liige Villu Reiljan ja põllumajandusministriks Rahvaliidu liige Andres Varik? Ja kas sa ühe algatajana oled tänaseks aru saanud, et see oli omal ajal viga, et Eesti Raudtee erastamine algatati?

Hea kolleeg, palun ära mine saalist ära, ma tahan ka väikese kõne pidada ja siis ma püüan sulle selgeks teha, milles sul on õigus ja milles sa eksid. Sa eksid väga sügavalt.

Palun, kolleeg Toomas Alatalu!

Aitäh! Küsiksin ka. Kui tuletada meelde seda omaaegset tehingut, mida viis läbi sotsiaaldemokraadist minister, ja praegu on kõneaineks see JOKK, siis kui me võtame nüüd seda asja juriidilisest seisukohast - sina kui endine minister ja ekspert sel alal -, kuidas tollane seis selle JOKK-iga oli? Kas meie praegune arutelu võiks olla märksa kergem või märksa raskem või loobud sa hinnangu andmisest omaaegsele JOKK-i astmele?

Komisjon seda küsimust ei arutanud. Selle kohta oli siin saalis päris mitmeid küsimusi. Aga fakt on see, et tookord alustasid erastamist kolm fraktsiooni, kes kõik olid hiljem koalitsioonis või kolmikliidus. Ja seda, kas see on JOKK või see ei ole JOKK, arutati kohtus pärast kolm aastat ja alles 2004. aastal oldi sunnitud tunnistama, et jah, see ongi JOKK. Nii et ilmselt ei midagi rohkemat.

Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, härra majanduskomisjoni esimees! Austatud Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad! Avan läbirääkimised. Palun, kolleeg Helle Kalda!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! 2001. aastal läbiviidud raudtee erastamine oli viga ning mitte ainult selle tõttu, kuidas see läbi viidi - 2001. aastal sõlmitud erastamisleping ei olnud riigi jaoks kõige soodsam, vaid erastamine oli viga ka kui fakt ise. Riigile olulised infrastruktuurid, mis on samal ajal ka kõrgendatud ohu allikas, nagu avalik raudtee, elektrijaamad, elektrivõrgud, sadamad, maanteed, kuuluvad ja peaksid kuuluma riigile. Riik on ainus omanik, kes suudab tagada selliste infrastruktuuride stabiilse ning avalikke huve arvestava arengu. 2000. aastal otsustas Vabariigi Valitsus, et Eesti Raudtee omanikuks peab saama strateegiline investor, kes tuleb ja toob investeeringuid, teeb raudtee korda ning on omanik vähemalt 15, veel parem 50 aasta jooksul. Raudteealuse maa hoonestusõiguse on riik seadnud Eesti Raudtee kasuks just nimelt 50 aastaks. Tulemuseks oli aga fiasko. Eraomanik küll leiti, kuid mitte strateegilist investorit. Erastamisleping küll sõlmiti, kuid raudtee jätkusuutlikku arengut see ei taganud. Leping nägi kohustuslikku investeerimisperioodi ette ainult viieks aastaks. Ja kui see periood mööda sai, soovis eraomanik kiirelt raudteest jälle lahti saada. Eraomanik võttis küll kasumi, kuid raudteesse endasse ei investeerinud sentigi, kõik investeeringud tehti Eesti Raudtee vahenditest, sest erastamisleping lubas ju seda. Investeerimiskohustust nõuetekohaselt ei täidetud, seda tehti üksnes kaubaveo hüvanguks. Avaliku huviga seotud objektid olid jäetud hooletusse. Samas on selge, et eraomanikku praegusel juhul süüdistada ei tasuks. Eraomanik tegi seda, mida ta ikka teeb, soovis saada maksimaalset kasumit ning teha selleks minimaalselt kulutusi. Samuti ei saa eraomanikku süüdistada nende vigade eest, mida tegid Eesti riigi poolsed erastamist läbiviinud isikud. Palju on räägitud sellest, et riik ei ole hea omanik. Lõpetagem ometi kord see rumal ja ebapädev jutt. Eestil on mitmeid väga edukalt toimivaid äriühinguid, nagu näiteks Eesti Energia, Tallinna Sadam või Tallinna Lennujaam. Teiseks on jutt solvav meie oma inimeste suhtes, kes on riigiteenistuses ning annavad meie riigi teenimiseks iga päev oma parima. Küsimusele, miks on riik olulistele ja kõrgendatud ohuga seotud infrastruktuuridele parem peremees kui eraomanik, on vastus üsna lihtne. Eraomaniku ainus eesmärk on kasum, riigil on aga kasumi kõrval palju muidki eesmärke, sealhulgas tagada oma riigi elanikele ohutu elukeskkond ning ohutud liikumisvõimalused. Nüüd natuke ka hinnast. Nüüdseks on selge, et riik müüs 2001. aastal raudtee oluliselt alla omahinna ning pole midagi parata, kui peame nüüd rohkem maksma kui üks miljard krooni. Selge on aga see, et 2,35 miljardit krooni on soodne hind. Seda on kinnitanud ka üsna mitmed finantsanalüütikud. Kui realiseeruvad positiivsed turuarengud, maksab raudtee 66%-line osalus märksa rohkem, kui nüüd kokkulepitud hind. Sellega garantiiks, et positiivsed turuprognoosid realiseeruma hakkaksid, on raudteel määramatuse lõpetamine ning riigi 100%-line omandiõigus. Kaubaomanikud on huvitatud stabiilsest arengust raudteel ja stabiilsest lepingupartnerist ning pole stabiilsemat lepingupartnerit kui riik. Arvestades aga, et üks laevgi võib maksta rohkem kui terve meie raudtee - Eestis osteti hiljuti, nagu te mäletate, laev, mis maksis 2,6 miljardit krooni - ei saa ju pidada 2,35 miljardit krooni 800 kilomeetri raudtee eest ja kogu Eesti Raudtee veeremipargi eest just ülearu suureks summaks. Lõpetuseks kutsun teid üles kuulama mõistuse häält ning hääletama raudtee tagasiostmise poolt. Keskerakond toetab seda Vabariigi Valitsuse esitatud eelnõu. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Helle Kalda! Palun kõnetooli kolleeg Mart Opmanni! Kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Hea kolleeg Helir-Valdor Seeder! Oleme täna otsuse lävel, mida enamik eestimaalasi on juba heaks kiitnud ja seda mitte ainult lähimineviku telesaates "Foorum", vaid juba 2001. aastal, kui andsid oma hääle 163 000 erastamisvastalise hääle hulgas, mida jõuliselt vedas tookord Rahvaliit, ja kes seda siiani mitte kuidagi ei kahetse. Küll aga jääb mul siinkohal tõepoolest ära õiendada üks fakt, mida ikka ja jälle üritatakse mingitel kaalutlustel just Rahvaliidule kaela määrida. Ja nimelt, ülemöödunud nädala "Keskpäevatunni" otse-eetris ütles Isamaaliidu kolleeg Helir-Valdor Seeder üsna süüdimatult, et Rahvaliit võiks AS-i Eesti Raudtee aktsiate tagasiostmisel madalamat profiili hoida, kuna nad ise selle erastamist omal ajal toetasid. Väga viisakaks jäädes võiks selle kohta öelda, et kui isand Seeder Toompeale jõudis, oli AS Eesti Raudtee erastatud ja tema põõsas, kui pauk käis, mistõttu ei teadnud asjast ööd ega mütsi. Samas, samal aastal käis kohtuvaidlus, kas ikka õigele ja õigesti sai erastatud, mis 2004. aasta otsuse Riigikohtu tasemel sai, et tehtud valik oli ikka vähemasti seaduspärane. Juba aastal 2003 liikus siingi saalis ringi sahinaid, et asi kipub vägisi untsu minema ja õigem oleks raudtee üldse riigile tagasi osta, mis pärast ühinemist Euroopa Liiduga juba avalikeski aruteludes üha enam hoogu hakkasid võtma. Kinnitan, et ka mõned Res Publica kolleegid on sellesuunalisi arvamusi avaldanud. Aga nüüd läheks tagasi ajalukku. Et aasta oli 1999 ja kõik sündmused raudtee nn erastamisel ja tegelikul erastamisel mahtusid ühte aastapikkusesse perioodi, siis ei oleks patt nii olulise otsuse kui raudtee aktsiate tagasiostu lõppvaatuse eelõhtul pilk korraks tagasi ajalukku kerida. Ajalugu on tihtipeale igavam, kui tagasivaateliselt meenutada üritatakse, aga ma käsitlen. On tõsi, et 1995. aastal võimule tulnud KMÜ valitsused riigile strateegiliselt tähtsate ettevõtete, eriti infrastruktuuriettevõtete saatuse arutamisega tegelesid, sealhulgas võimaliku erastamise või osalise erastamise küsimustega. Riigikogu ette jõudis siiski vaid otsuse eelnõu riigile kuuluvate tähtsate strateegiliste ettevõtete kohta, kus AS Eesti Raudtee oli sees. Nii võib täna kokkuvõtlikult öelda, et kuigi see erastamise idee oli teatud aja läbitöötamisel, ei leidnud see toetust ja aastal 1998 lükati lõpuks üldse tagasi. Mis puutub 2000. aastal asutatud Rahvaliidu eelkäijasse EME-sse, siis nemad olid kogu aeg ja kõige järjekindlamalt kogu infrastruktuuriettevõtete erastamise vastu erinevates KMÜ valitsustes ja kes tahab väita midagi muud, see ilmselt lihtsalt vassib. Põhjusi, miks toona selliste arutlusteni jõuti, on alati rohkem kui üks. 1990. aastate keskel olid suured riigile kuuluvad äriühingud viisakalt öeldes ühelt poolt majanduslikult küllaltki kehval järjel, teiselt poolt aga vajasid olulisi suurinvesteeringuid, mida polnud alates taasiseseisvumisest peaaegu tehtud. Kuna suurlaenude saamine investeeringuteks ilma riigipoolse garantiita oli sisuliselt välistatud nendele ettevõtetele, siis ei saa kuidagi imeks panna, et seda laadi mõttetalguid tehti ja püüti olukorda analüüsida ning hinnata erinevaid otsuseid ja tulevikustsenaariume. Kui siis lisada mõni tuntud mõttekild, et ainult erasektoris tehakse tarku otsuseid ja riik on oma olemuselt jäägitult loll ja rumal, siis polegi nagu imestamiseks põhjust, et selliseid arutelusid oli. Ainult et olukord hakkas samm-sammult näitama paranemise märke. Näiteks tookordse Eesti Energia juhatuse esimehe kohale asunud Gunnar Okk ja tema noor meeskond asusid näitama täiesti uut juhtimiskultuuri ja sisendama usku, et ka riigifirmasid võib täiesti arukalt juhtida ja efektiivselt tööle panna. Minu jaoks kujunes sellest arusaam täiesti pöördeliseks ja tõdesin, et on saabumas aeg lugeda üks etapp sel teemal läbikäiduks. Näiteks jäin ma nii rahandusministrina 1998. aasta suvel Eesti Energia erastamise teemal vastaliste leeri. AS Eesti Raudtee. Siin oli konkreetselt 1999. aasta alguseks jõutud sinnamaani, et valitsus kiitis heaks AS-i Eesti Raudtee kaubavedude kontsessioonilepingu tingimused. Ma rõhutan: kontsessioonilepingu tingimused. Kontsessioon lühidalt seletatuna on luba ekspluateerida riigile kuuluvaid varasid või sooritada riigis töid kokkulepitud tingimustel. Ja kes ei viitsi süveneda kontsessiooni ja erastamise erisustesse, ma rõhutan, erisustesse, võtku lihtsalt teadmiseks, et erastamise ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks oli Eesti Vabariigis ellu kutsutud selline institutsioon nagu Eesti Erastamisagentuur, kes oma viimastel aastatel, kui erastamisprotsess oli peaasjalikult läbi saamas, töötas pooleldi tühikäigul ja oli hakkaja hundina igale ettejuhtuvale kondile kallale kargamas, ning AS Eesti Raudtee oli suurepärane kõhutäis, isegi kui seal osa hambaid ära murti. Vabariigi Valitsuse kavandatud loodavale kaubavedude aktsiaseltsile oleks saanud vaid õiguse kasutada raudtee infrastruktuuri kaubaveoste korraldamisel, raudtee infrastruktuuri esindajaks oleks ikka jäänud Eesti riik ja tema volitatud esindaja Eesti Raudtee. Nii on lood tegelikult. Miks toonane Riigikogu sellele kavale nii valuliselt reageeris, et juba paar nädalat pärast valitsuse otsust anti menetlusse otsuse eelnõu nimetusega "AS Eesti Raudtee ümberkujundamine ja erastamine", millega otsustati võtta vähemusvalitsuse transpordiministeeriumilt raudteega tegelemine üle Erastamisagentuurile, ei tea mina otsesõnu tänapäevani. Võib vaid aimata põhjust sellest, et selgus kurb tõsiasi, et valitsus ei soovigi tegelikult raudteed erastada. Riigikogu 1999. aasta veebruarikuu stenogramme lugedes saab aimu, et raudtee üleandmisel Erastamisagentuurile hinnati oluliseks raudtee ümberkujundamise ja erastamise olulisust ja kaugele ulatuvat mõju Eesti majanduslikule arengule, erastamisprotsessi avalikkust, samuti peeti väga oluliseks, et lihtsad Eesti inimesed saaksid erastamise korral osta raudtee aktsiaid. Milline nendest kolmest peamisest põhjusest ei ole või on realiseerunud või võiks realiseeruda, on meist igaühe otsustada. Takkajärele peab tõdema, et kolme fraktsiooni otsustatu, mis kümme päeva enne 1999. aasta Riigikogu valimisi jõustus ja kus kõik otsuse eelnõu esitajad ühiselt kolmikliidu moodustasid, oligi otsus peatselt algavaks erastamiseks. Äsja ilmavalgust näinud Rahvaliit aga jätkas oma õigluse eest põhimõttelist jonni lõpuni. Kui 13. detsembril 2000 Erastamisagentuuri nõukogus ajalooline raudtee erastamise otsus tehti, siis värske Rahvaliidu esindaja Tiit Tammsaar (hea kolleeg ei ole praegu saalis) oli selges vähemuses, kuid raudtee erastamisele endiselt vastu. 163 000 kogutud allkirja 2000. aasta suvel on taasiseseisvunud Eesti erastamisvastaline kaubamärk omaette, milles annab täna kahtlejat otsida. Räägime ikka asjadest õigete nimedega ehk see, mida toona tehti, tuleb meil nüüd märkimisväärselt kallimalt, aga siiski praeguse turuhinnaga tagasi osta. Ja kindlasti Eesti infrastruktuuri arengu tuleviku tarbeks. Väheste kõhklustega tagasikeeramine võib vahel olla targem kui kindla peale määramatuse jätkumine ja ei ole meie siin esimesed, kes üleilmselt selle tarkuseni on jõudnud. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Mart Opmann! Palun kõnetooli kolleeg Helir-Valdor Seederi!

Austatud kolleegid! Ma ei pea vajalikuks siit olulisest kõnepuldist Riigikogu kaasliikmeid süüdimatuks sõimata, kuid paarile olulisele täpsustusele, mille kolleeg Mart Opmann ära unustas või mida ta ei tahtnud siin mainida, siiski tähelepanu juhtida. Nimelt, raudtee erastamise lugu ei alanud mitte 1998. aastaga, vaid 11. juunil 1997. aastal Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 442-k "Riigiettevõtte Eesti Raudtee ümberkorraldamise ja erastamise kava ning põhimõtted", mille sisuks oli Eesti Raudtee aktsiate erastamise otsustamine aastaks 1999. Ja 25. veebruaril 1999. aastal oli Riigikogu otsus "AS Eesti Raudtee ümberkujundamine ja erastamine", mida siin ka kolleeg Mart Opmann tsiteeris. Riigikogu, lähtudes AS-i Eesti Raudtee ümberkujundamise ja erastamise olulisusest ja kaugeleulatuvast mõjust Eesti majanduslikule arengule, otsustas viia esiteks, AS-i Eesti Raudtee ümberkujundamine, erastamine läbi erastamisseaduses sätestatud korras, ning teiseks, võtta AS-i Eesti Raudtee ümberkujundamise käigus moodustatud äriühingutele eri- või ainuõiguse andmisel aluseks konkurentsiseadus. Ma veel kord rõhutan, see toimus veebruaris 1999 ja Mart Laari teine valitsus ei olnud sugugi mitte võimu teostamas. Ja veel kord raudtee erastamise alguse juurde tagasi tulles, 1997. aastal, kui ka osale Vabariigi Valitsuse liikmetele ei meeldinud see otsus, siis ei distantseerunud nad sellest, ei väljunud ka valitsuskoalitsioonist, vaid jätkasid rahulikult edasi Eesti Vabariigi valitsuse vastutuse jagamist. Nii et olgem siiski täpsed ja ausad ajaloo tõlgendamisel ja rääkigem siit ausalt kogu tõde, mitte valikuliselt. Ja kutsun üles samuti, head kolleegid, järele mõtlema oma sõnavara üle. Ma siiski arvan, et meil siin saalis süüdimatuid ei ole. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Helir-Valdor Seeder! Palun kõnetooli kolleeg Eiki Nestori!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Ma palun igaks juhuks lisaaega!

Kaheksa minutit.

Härra minister ka, kes siin meie juures viibib. Ma sissejuhatuseks ütleksin ainult niipalju, et ju vist on meile teada kaks tõsiasja: üks on see, et kui poliitilistes huvides mõnes riigis, ja mitte ainult Eestis, soovitakse mõne äri elu kibedaks teha, siis poliitikud saavad seda teha. See ei ole mingi probleem ei Eestis ega mõnes muus riigis. Teine asi on see, et kui selle kibedakstegemise pinnal muutuvad suhted iseenesest selle ettevõtte jaoks ohtlikuks või halvaks ega võimalda tal edasi liikuda, siis tuleb ilmselt tõdeda paratamatust, et ei olegi midagi teha, tulebki nii käituda, nagu me praegu käitume, ja seda eelkõige Eesti Raudtee kui ettevõtte huvides. Minu kindla veendumuse kohaselt on selle otsuse puhul tegu eelkõige poliitilise, mitte majanduslikku laadi otsusega, ja tahan siinkohal tänada majanduskomisjoni selle eest, et nad meie muudatusettepaneku nr 2 vastu võtsid. Sest vaadake, erastamisseadus meil enam ei kehti ja praegu on kõik volitused võõrandamise osas Vabariigi Valitsusel. Selle punkti lisamisega siia otsuse eelnõusse me sisuliselt ütleme seda, et Eesti Raudtee aktsiate puhul see üldine kord ei kehti, vaid siin peab olema kõigepealt Riigikogu otsus, mis lubab tulevikus ükskõik millisel valitsusel edasi toimetada, nii nagu teised Eesti kehtivad seadused riigi vara võõrandamisest räägivad. Minu suureks kurvastuseks aga ei ole majanduskomisjon suutnud aru saada, milles on muudatusettepaneku nr 1 sisu. Austatud Mart Opmann ja teised majanduskomisjoni liikmed! Kui me siin teiega menetleme näiteks 2007. aasta riigieelarvet, siis me selle vastuvõtmisega volitame Vabariigi Valitsust toimetama selle riigieelarvega ja nende rahadega, mis seal on, nii, nagu riigieelarves on kirja pandud. Riigikontrollil on õigus seda kontrollida, öelda, kas valitsus on käitunud õigesti või valesti, aga see on meie volitus valitsusele ette. Selle otsusega me kiidame 2,35 miljardi puhul nagu tagantjärele selle summa õigeks. Minu meelest ei saa Riigikogu võtta endale vastutust ühes asjas siin, see on selle lepingu hind. See hind on Vabariigi Valitsuse vastutada algusest lõpuni. Nemad moodustasid delegatsiooni, nemad pidasid läbirääkimisi, nemad jõudsid selle hinnani. Riigikogu ei ole seda mitte teinud. Ja kui tulevikus näiteks Riigikontroll, kellel ka on kindlasti raha kasutamise ja kontrollimise õigus ju olemas, jõuab tõdemuseni, et see hind on vale, siis kellele ta seda ütleb, kuna see number on Riigikogu poolt juba pühaks kuulutatud. Nii et Riigikogu ei saa seda minu meelest mitte kuidagi teha ja see ei ole kuidagi korrektne eelkõige riigiõiguslikust aspektist lähtudes. Ja natuke ka kolmandast muudatusest, millest on kasutusse võetud ainult üks osa, see on see, et see äriplaan peaks vastama ühistranspordi arengukavale. Minu meelest ei ole selle taasriigistamise eelnõu puhul sugugi mitte patt seada teatud tingimusi ka selle ettevõtte uuele äriplaanile, mida koostama hakatakse, ja ka see punkt, mis räägib riigieelarveliste vahendite mittekasutamisest transiitvedude huvides, on igati kohane. Majanduskomisjoni esimehe jutud siin, et tegu on riigi abiga, on õiged. Tegemist on Euroopa regulatsioonidega, see on ka õige, aga selle ettepaneku sisu on selles, et me ütleme ette ära, et me neid regulatsioone kasutama ei hakka. Nii et kui me seda sisse ei vii, siis loomulikult jääb alati kahtlus, et ükskõik kui palju sõnu täna keegi raadios, televisioonis, siit kõnepuldist või mõnest teisest meedia väljundist välja ei ütle, et Eesti riik maksumaksja raha Eestit läbiva transiidi huvides kasutama ei hakka, on see puhas sõnakõlks. Ja ei oleks minu meelest ka sugugi olnud imelik öelda, et see äriplaan ei tohi kahjustada Eesti Vabariigi julgeolekualaseid huve. See ei ole umbusaldusavaldus valitsustele ette, vaid oleks lihtsalt võtnud maha neid pingeid, mis on kõik seotud jutuga sellest, et riigile jäävad tulevikus ainult rööpad ehk infrastruktuur ja kogu vedude opereerimine antakse, ma ei tea kas aktsiaseltsile Severstaltrans või kellelegi teisele sellisele. Me loodame, et Riigikogu ei jõua selle otsusega teha niivõrd palju kahju meie raudteele, et ta kukub tagasi sinna, kus ta kunagi 1999. aastal oli, kus eelkõige oli hindade küsimus vedude puhul lobigruppide töö. Nad tegid endale ise hindu, vedasid selle raha eest oma kaupu ja kaotas sellest eelkõige Eesti Raudtee, mitte keegi teine. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Eiki Nestor! Palun kõnetooli kolleeg Kalev Kuke!

Härra esimees! Head kolleegid! Reformierakonna fraktsioon ei toeta kõnealust eelnõu mitte sellepärast, et peame Eesti Raudtee enamusaktsiate tagasiostu riigile õigeks. Vastupidi, me toetame seda eelnõu üksnes seetõttu, et see on meie ette seatud halbadest valikutest hetkel natuke vähem halvem. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Kalev Kukk! Palun kõnetooli kolleeg Jaanus Männiku! Kaheksa minutit.

Härra juhataja! Austatud kolleegid! Tänane otsus on väga vastutusrikas ja ma alustaksin siin üle-eelmise kolleegi oponeerimisega, nimelt sellega, justkui ei saaks Riigikogu võtta vastutust tagasiostulepingu hinna suhtes. Selline arvamus on väär. Vastupidi, kolleeg ei tunne seadust. Nimelt võimaldab see heakskiit meil teha 2007. aasta riigieelarvesse täienduse ja paranduse, kirjutada sinna sisse finantseerimistehingu, mille sisuks on maksta 2,35 miljardit krooni 66% aktsiate eest ehk siis vahetada raha aktsiate vastu, ja riigil saada sajaprotsendiliseks omanikuks AS-is Eesti Raudtee. Edasi, siin on küsimuste käigus kolleeg, eelmine riigikontrolör, ja seda täna mitte esimest korda, vaid juba teist korda küllaltki agressiivselt esinenud. Mina tsiteeriksin 16. juuli 2001. aasta Riigikontrolli kodulehelt sealset aruannet: "Juhan Parts, ettevaatust, raudtee!" Seal on niisugune tsitaat: "Riigikontrolli hinnangul oleks võinud raudtee erastamisel juhinduda seadusest ja tervest mõistusest. Vaadeldes avalikus sektoris esinevaid probleeme, meenuvad mulle millegipärast sageli Murphy seadused. Mulle näib, et raudtee erastamise puhul võib tsiteerida reeglit: kui midagi saab untsu minna, siis ta ka läheb." See, mida toonane riigikontrolör täna räägib, on sellel taustal väga arusaamatu. Kas ta ajas tookord udujuttu põhiseadusliku institutsiooni juhina või ajab ta täna värske Isamaa ja Res Publica Liidu liikmena udujuttu? Niipalju siis sellest. Arutelu käigus oli kolmas kolleeg, keda tahaks kritiseerida, Isamaaliidu esindaja, kes on ka väga emotsionaalselt süüdistanud just Rahvaliitu, ja lisaks sellele, mida rääkis siin kolleeg Mart Opmann, on küll vähe lisada, aga kuna Isamaaliidu kolleeg püüdis siin oponeerida, siis ma kinnitan ja kordan üle, et Rahvaliit ja tema eelkäijad erakonnad, toonane Maarahva Erakond oli kogu aeg põhiline eestvõtja selles, et riik määratleks strateegilised ettevõtted, mis ei kuulu erastamisele. Ja tõsi on see, et toonane vähemuskoalitsioon, kaasa arvatud ka osa meie KMÜ partneritest, ei olnud meiega päris ühel meelel. Tookord kukutasid tulevase kolmikliidu erakonnad siin paaril korral läbi strateegiliste ettevõtete nimekirjad ja ka see, kus oli 18 ettevõtet nimekirjas, kukkus läbi. Suure surmaga sai lõpuks akadeemik Lippmaa eelnõu Eesti elektrijaamade strateegilisuse kohta heakskiidu. Kuid neid läbikukutamisi oli mitu ja tõsi on see, et 1999. aasta veebruarikuu otsus, mis oli ka Isamaa, sotside ja Res Publica fraktsiooni algatatud, opositsiooni algatatud eelnõu, võeti vastu 32 või 34 häälega, kui ma ei eksi. Meie deklareerisime siit puldist korduvalt, et me selles asjas isegi ei osale, sest me oleme põhimõtteliselt erastamise enda vastu, mitte selle vastu, kes seda läbi viib. Loomulikult, kui ollakse erastamise vastu, siis ei saagi juttu olla, kes seda võiks läbi viia. Nii et niipalju sellest. Mul on siin mälu värskendamiseks toonaseid allkirjade kogumise lehti ja juhuslikult on mul just Pärnumaa allkirjade statistika ees. Kui kogusime kokku 163 000 allkirja, siis ainuüksi Pärnu linnast ja maakonnast on 12 076 allkirja 2000. aasta 6. septembri seisuga. Toonane küsitlus oli rahva hulgas nii populaarne, et kes vähegi sai, see oma allkirja selle kohta andis. Täna, kui me hakkame loodetavasti heaks kiitma seda tagasiostutehingut, tuleks kindlasti uuesti rääkida ka poliitilisest vastutusest, aga võib-olla mitte ainult poliitilisest, vaid ka muusugusest vastutusest toonaste erastajate puhul. Ma arvan, et ei ole palju öelda, et poliitiline vastutus eeldaks toonaste erastajate poliitikast lahkumist. Ma täpselt ei tea, kuid tundub, et majandusminister Pärnoja ja teedeminister Toivo Jürgenson, eksministrid, on vist poliitikast lahkunud. Küsimus on selles, mida Mart Laar plaanib teha. Kuigi siis see valitsus sisuliselt sellesama tehingu, lisaks sellele ka Eesti elektrijaamade erastamise tehingu õnneks äpardumise pärast kukkus, paistab, et õppust võtta sellest ajast ei suvatseta ega kavatseta. Vastupidi, ollakse täis väge ja räägitakse mingisugusest kolmandast tulekust. Ma arvan, et sellest ei oleks just seda tehingut käsitledes kohane rääkida. Rahvaliit kahtlemata toetab selle Riigikogu otsuse vastuvõtmist täna ja me peaksime järgmiseks nädalaks kirjutama ka 2007. aasta riigieelarvesse selle finantseerimistehingu sisse, nii et asi saaks tehtud ja Eesti Raudtee saaks hakata täitma seda otstarvet, mis ühel korralikul raudteel igas korralikus riigis on. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Jaanus Männik! Kolleeg Mart Opmann, vasturepliik.

Ma palun vasturepliiki, kuna minu nime korduvalt nimetati. Olles läbi lugenud otsuse eelnõu 1147 21. jaanuarist 1999, tutvunud Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 12-k 5. jaanuarist 1999, osalenud arutul hulgal aruteludel ja nõupidamistel riigile kuuluvate strateegiliste äriühingute edasise saatuse üle ja lugenud ka toonastes ajalehtedes ilmunut, kutsun ma, hea kolleeg Helir-Valdor Seeder, sind tutvuma ajaloofaktidega, et sa jõuaksid arusaamisele, et ka tookordsed valitsused oli arenevas olukorras arenemisvõimelised ja taganesid võimalikult erastamiselt 1998. aasta lõpuks raudteel kaubavedude osas kontsessioonil, mis enne 1999. aasta märtsivalimisi vähemusvalitsuselt käest ära võeti ja erastamiseks Erastamisagentuuri kätte anti. See on fakt. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Ela Tomson! Kas sõnavõtt kohalt või protseduuriline küsimus?

Ma isegi ei tea, kas küsimus või märkus, aga ma sooviksin stenogrammi huvides, et kolleeg Männik parandaks oma ettekandes selle koha, kus ta 1999. aastal toimunu puhul tegi etteheiteid Res Publicale, see ei saa kuidagi võimalik olla.

Sõnavõtt kohalt, aitäh! Palun, kolleeg Helir-Valdor Seeder, vasturepliik!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Kuna minu nime on siin korduvalt mainitud, siis ma tahaksin tõesti tunnustada kolleeg Mart Opmanni, et ta tunnistas, et tegemist oli väga mobiilse ja areneva situatsiooniga ja et ka vabariigi valitsused on arenemisvõimelised. Rõõm kuulda ja täiesti nõus sellega. Aga ma ei saa samuti nõustuda härra Männiku repliigiga, et Res Publica oli 1999. aastal raudtee erastajate algatajate hulgas, see ei vasta kuidagi tõele. Küll aga tuleks stenogrammi huvides mainida ka seda, et 25. veebruaril 1999. aastal Riigikogu otsuse hääletamisel, mis puudutas raudtee erastamist, toetasid kõik Keskerakonna liikmed seda erastamist. Aitäh!

Palun, kolleeg Jaanus Männik, vasturepliik!

Aitäh! Ma siis täpsustaksin vasturepliigina seda, et ma ei rääkinud toonasest riigikontrolörist mitte kui Isamaaliidu liikmest, sest riigikontrolör ei saagi ju olla ühegi erakonna liige, ma rääkisin sellest, et riigikontrolör kritiseeris siis äärmiselt kõvasti seda tehingut ja täna on ta sellesama erakonna toetaja ja justkui räägib vastupidist.

Aitäh! Rohkem kõne- ega sõnasoove ei ole. Sellega on läbirääkimised peetud ja lõpetatud. Eelnõu 1031 kohta on esitatud üheksa muudatusettepanekut, asume neid läbi vaatama. Esimene muudatusettepanek, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel, ma saan aru. Aitäh! Kas võime alustada hääletamist? Austatud Riigikogu, panen hääletusele esimese muudatusettepaneku! Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 25 Riigikogu liiget, vastu 48, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust. Teine muudatusettepanek, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Kolmas muudatusettepanek, kolleeg Eiki Nestorilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Palun! Austatud Riigikogu, panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 26 Riigikogu liiget, vastu 49, erapooletuid ei olnud. Kolmas muudatusettepanek ei leidnud toetust. Neljas muudatusettepanek on Isamaaliidu fraktsioonilt ja Res Publica fraktsioonilt, juhtivkomisjon on arvestanud sisuliselt. Palun, kolleeg Helir-Valdor Seeder!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Kas Isamaaliidu fraktsiooni nimel? Palun! Austatud Riigikogu, panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 24 Riigikogu liiget, vastu 49. Muudatusettepanek ei leidnud toetust. Viies muudatusettepanek on majanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Samuti kuues. Seitsmes muudatusettepanek, kolleeg Jüri Tammelt, juhtivkomisjon on arvestanud sisuliselt. Kaheksas muudatusettepanek, kolleeg Jüri Tammelt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Üheksas muudatusettepanek, kolleeg Jüri Tammelt, juhtivkomisjon on arvestanud sisuliselt. Sellega on muudatusettepanekud läbi vaadatud ning vastavalt juhtivkomisjoni otsusele ja Riigikogu kodukorra seaduse §-le 109 on tehtud ettepanek panna eelnõu 1031 lõpphääletusele. Alustan lõpphääletuse ettevalmistamist. Kas võin alustada lõpphääletust? Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "AS Eesti Raudtee erastamislepingu poolte kokkuleppel lõpetamise ja AS Eesti Raudtee enamusaktsiate omandamise heakskiitmine" eelnõu 1031. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 56 Riigikogu liiget, vastu 13, erapooletuid 0. Eelnõu on seadusena vastu võetud. (Aplaus.)

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse eelnõu teist lugemist. Ettekandeks palun kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe kolleeg Meelis Atoneni!

Härra esimees! Proua aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Riigikogu rahanduskomisjon arutas perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse eelnõu komisjonis 20. novembril. Arutelul olid ka Rahandusministeeriumi esindajad Monika Senkel ja Marko Saar. Ja nagu te näete, on tänaseks kokku liidetud kaks eelnõu. Liidetud on ka see eelnõu, millega muudetakse kehtivat struktuuritoetuse seadust. Eelnõu kohta Riigikogu liikmetelt muudatusettepanekuid ei laekunud ja läbi hääletada tuleb meil see üks parandusettepanek, mille on koostanud Riigikogu rahanduskomisjon. Selle kohaselt liidetakse perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse eelnõu, see on seaduseelnõu nr 999, juurde struktuuritoetuse seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (nr 936) ning eelnõu senine tekst asendatakse uue, teisele lugemisele esitatud tekstiga. Ja võib-olla mõned muudatused, mida ka kirjeldan, lisaks redaktsioonilistele. Eelnõu esimene paragrahv on liigendatud pisut teisel kombel, tegemaks paragrahvi paremini jälgitavaks ja selgemaks, arusaadavamaks. Eelnõu §-st 2 on välja jäetud arvukad seaduse siseviited ja loetelud on toodud otseselt mõistete kaudu. Paragrahvid 16 ja 17 on ümber struktureeritud, et oleks paremini arusaadav taotluse hindamise ja rahuldamise omavaheline seos. Muudatusi on tehtud ka tagasimaksete osas. Eelnõusse on toodud minimaalne tähtaeg toetuse tagasimaksmiseks, s.o siis § 27, ja see minimaalne aeg on 90 päeva. Samuti võimalus toetuse tagasimaksmise ajatamiseks. Mõiste "kelmus" Euroopa Ühenduse finantshuvide kaitse konventsiooni tähenduses on nüüd asendatud siseriikliku mõistega "kuritegu", sest Eesti kohtutes kuritegude vastavust Euroopa Ühenduse kelmusedefinitsioonile ei vaadelda. Parandatud on intressi arvutamist reguleerivaid sätteid. Eelnõusse on lisatud säte, mille alusel on võimalik toetuse tagasinõudmisest loobuda, kui tagasinõutav summa on väga väike, alla 50 krooni. Sellise väikese summa tagasinõudmise kulud on mõeldamatult suuremad kui see, mis tegelikult tagasi saadakse. Päris nonsenssidega ei ole meil ka mõtet tegelda. Täpsustatud on sunniraha kohaldamisega seonduvat. Sunniraha ühekordse kohaldamise ülemmääraks on sätestatud 30 000 krooni, § 31 lõige 3. Euroopa Liidu territoriaalset koostööd reguleeriva peatüki sätteid peatükis 6 on oluliselt lühendatud. See oli võimalik, kuna mitmed sätted sisaldasid tegelikult kordusi ja eelnõu teksti puhastades saime neist lahti. Rakendussätetesse on kahe eelnõu liitmisena lisandunud täiendav regulatsioon kehtiva seaduse muutmiseks. See reguleerib peamiselt toetuse tagasinõudmist, tagasimaksmist. Uue perioodi ja jooksva perioodi tagasinõuete regulatsioonid on nüüd ühtlustatud. Rahanduskomisjon teeb ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada. Komisjonis see eelnõu meil pingeid ei tekitanud, otsus oli üheksa poolthäälega konsensuslik. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Meelis Atonen! Palun, kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Kas lugupeetud kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Vaatame nüüd läbi muudatusettepaneku. Eelnõu kohta on esitatud üks muudatusettepanek rahanduskomisjonilt ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Head kolleegid! Eelnõu 936 ja 999 teine lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse eelnõu teist lugemist. Ma palun veel kord ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Meelis Atoneni!

Austatud proua juhataja! Head kolleegid! Riigilõivuseaduse eelnõu arutas Riigikogu rahanduskomisjon 14. novembril, 20. novembril ja ka veel sel esmaspäeval, 4. detsembril. Koondades eri valdkondade toimingute eest võetavaid riigilõive, on nüüd siis see suur mahukas eelnõu tihedalt seotud ka eri valdkondi reguleerivate eriseaduste muudatustega. Me pidime tegema teatud muudatusi seetõttu, et me lootsime, et riigilõivuseaduse väljatöötamisel arvestatud seaduseelnõud hakkavad 1. jaanuarist kehtima ehk muutuvad seaduseks. Paraku nii optimistlik prognoos ei täitunud ja seetõttu, kuna eelnõude menetlemine on veninud pikemaks, tuli meil ka teatud eelnõudest tulenevate lõivumäärade seaduseks saamine ja jõustumine edasi lükata. Nii puudutab valdav enamik muudatusettepanekuist, mis on kas rahanduskomisjoni või maaelukomisjoni tehtud, kehtivate seadustega arvestatavate sätete taastamist. Need muudatusettepanekud on nr 4, 5, 9, 17-20. Paar sellist eraldi muudatust tahaksin veel lahti rääkida. Esimese muudatusettepanekuga täpsustatakse, milliseid andmeid peab riigilõivu tasumist tõendaval dokumendil täiendavalt näitama. Asutamisel olevat äriühingut on võimalik identifitseerida notariaalse asutamistehingu tõestamistoimingu numbri abil, mittenotariaalse asutamise puhul asutajatele äriregistri teabesüsteemis väljastatud numbri abil. Kinnistusraamatusse kantud kinnistute tuvastamiseks, millega seotud kinnistusraamatu toimingu tegemiseks riigilõiv tasuti, tuleb näidata kinnistu registriosa number. Kui see puudub, siis katastritunnus või kinnistamisavalduse notariaalse kinnitamise või tõestamise number. See muudatus on suunatud kinnistusmenetluste kiirendamisele. Suurte kinnisvaraprojektide puhul on tegemist sadade ja tuhandete kannetega, mille eest tasutud lõivu kindlakstegemine on praegu kehtivate õigusaktide puhul väga aeganõudev. Teine muudatusettepanek täpsustab, et on olemas ka selliseid lõive, mille tasumine toimub pärast taotluse esitamist või isegi pärast toimingu teostamist. Üldjuhul tuleb riigilõive ette tasuda. Viies parandusettepanek taastab kehtiva riigihangete seadusega arvestava teksti, kuna see riigihangete seadus jõustub alles järgmise aasta 1. mail. Samas on siiski lõivumäärasid oluliselt tõstetud. Kehtiv riigilõivumäär ei ole proportsionaalne vaidlustuse läbivaatamiseks tehtavate kuludega ning ei takista pahatahtlike vaidlustuste esitamist. Riigilõivu tõstetakse nii kohtusse kaebuse esitamise eest kui ka vaidlustuse esitamise eest Riigihangete Ametile. Samuti kehtib siin põhimõte, et edasikaebamisel tasutakse riigilõivu samas määras, kui algsel kaebuse esitamisel allapoole või eelmisele instantsile. Seitsmes parandusettepanek küttis komisjonis võib-olla kõige rohkem kirgi üles. Eelmised langesid pigem tehniliste nüansside valda. Sellega kehtestatakse keskkonnakompleksloa eest kõigile taotlejatele ühtne lõivumäär 10 000 krooni. Eelnõus oli esialgu üldine lõivumäär 50 000 krooni ning millegipärast oli see tehtud sea-, linnu- ja veisekasvatajatele kümme korda soodsamaks. Rahanduskomisjon pidas õigemaks ühtse määra kehtestamist ja minu arvates on see ka väga loogiline. Kui keskkonnakompleksluba käsitleb kaudselt meie keskkonnaga puutuvat, siis ei saa reostaja puhul olla muid erinevusi, kui võiks olla mingite reostuse mahtude pealt, aga mitte eluvaldkonniti. Igal juhul leidsime ühise lahenduse ja nüüdne ühtne määr hakkab olema 10 000 krooni, kui see seitsmes parandus ka Riigikogu koosseisu toetust leiab. Ülejäänud muudatused on tehnilist laadi või seotud selle esialgse, juba mainitud probleemiga, et erialalised seadused jäid kahjuks vastu võtmata ja seetõttu neid riigilõivuseaduses veel rakendada ei saanud. Komisjon otsustas teha ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada, poolt oli 7, vastu 3 ja erapooletuks jäi kaks komisjoni liiget. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Meelis Atonen! Palun, kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Vaatame läbi muudatusettepanekud. Eelnõu kohta on 24 muudatusettepanekut. Esimene, teine, kolmas ja neljas on rahanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Viies, kuues, seitsmes ja kaheksas on rahanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Üheksas ja kümnes on rahanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 11., 12., 13. ja 14. on rahanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 15. on maaelukomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 16. on rahanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 17. on maaelukomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud sisuliselt. 18. on maaelukomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestatud sisuliselt. 19. on rahanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 20. on maaelukomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud sisuliselt. 21. on rahanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 22. ja 23. on maaelukomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 24. on rahanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Head kolleegid, me oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Seaduseelnõu 1011 teine lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Veel kord palun ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Meelis Atoneni!

Austatud proua juhataja! Head kolleegid! Sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu arutasime me 4. detsembril. Teatavasti on selle seaduseelnõu põhieesmärk sätestada sotsiaalmaksu kuumäära tõstmine eelmise aasta alampalgani aastaks 2009 ja laiendada sotsiaalmaksuseaduse §-s 6 toodud isikute ringi, kelle eest riik sotsiaalmaksu maksab, kõikidele töötuna arvel olevatele isikutele ja laiendada isikute ringi, kelle eest makstakse sotsiaalmaksu neile makstud tasult, mitte kuumääralt. Teiseks lugemiseks laekus eelnõu kohta 11 parandusettepanekut. Ühe tegi rahanduskomisjon, 10 ettepanekut tuli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt. Tegelikult puudutasid komisjoni põhivaidlus ja ettepanekud eelkõige seaduses sätestatava sotsiaalmaksu maksmise aluseks oleva kuu alammäära suurust. Meile tulid ettepanekud Eesti Tööandjate Keskliidult, avalikkuses oli kuulda ka ametiühingute pöördumist ja tuli pöördumine Eesti Maksumaksjate Liidult. Tuleb öelda, et tööandjad ja ametiühing toetasid eelnõu ja tegid komisjonile ettepaneku, et alammäära võiks tõsta. Teiselt poolt pidas maksumaksjate liit sellist tõstmist, eriti füüsilisest isikust ettevõtjate koha pealt, väga taunimisväärseks ja mitte ainult sellest aspektist, et seda tehakse justkui viimasel hetkel, vaid ka üldise ettevõtluskliima seisukohast. Komisjonis vaidlesime päris tõsiselt, aga ma ütleksin, et enamik komisjoni liikmeid siiski toetas seda, et suurendada sotsiaalmaksu maksmise aluseks olevat kuu miinimummäära 2000 kroonini juba tuleva aasta 1. jaanuarist. Kohe võib öelda, et see annab haigekassale lisaraha ja ka pensionifondi tuleb lisaraha. Kui me lähtume sellisest elementaarsest loogikast, mida see eelnõu üleüldiselt kannab, et oleks tööjõuturu eri osaliste võrdne kohtlemine ja et kõik, kes sotsiaalkindlustust ostavad, ostaksid seda võrdsetel alustel, siis minu arvates see tendents ja ka see, et me tõstame miinimummäära natukene kiiremas tempos, kui eelnõu alguses planeeris tõsta, on õige. Konkreetne ettepanek tõsta 2000 kroonini sai 2 vastuhäält ja 1 jäi erapooletuks, aga 9 inimest seda toetasid. Ülejäänud ettepanekud toetust ei leidnud ja suurem osa neist ei kuulu siin saalis kodukorraseaduse § 106 lõike 2 kohaselt hääletamisele, sest nad said vähem kui 2 poolthäält. Eelnõu on pisut normitehniliselt parandatud. Komisjonil on ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada. Selle poolt oli 9 komisjoni liiget, vastu 1 ja erapooletuks jäi 2 komisjoni liiget.

Suur tänu, kolleeg Meelis Atonen! Palun küsimusi ettekandjale! Küsimusi ei ole. Kas lugupeetud kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Selle eelnõu puhul jääb mul alustuseks üle kahjutundega nentida, et sotsiaaldemokraadid jäid oma muudatusettepanekutega üksinda. Mis puudutab alammäära, siis ka meie leiame, et seda võiks tõsta. Aga võiks tõsta ainult selles osas, mis räägib riigi makstavast sotsiaalmaksust. See on kindlasti õigustatud ja võiks tõsta isegi veel kõrgemale kui 2000 krooni, riik võiks lastega kodus olevate lastevanemate, töötute, ka ajateenijate pealt tõesti maksta sotsiaalmaksu suuremas summas kui praegu. See on kasulik eelkõige ravikindlustuse eelarvele. Omaette küsimus on veel kehtiv kord, et see miinimummäär justkui oleks ühesugune nii riigile kui ka füüsilisest isikust ettevõtjatele. Seda ei pea me küll sisuliselt õigeks. On õige, et riik ei tohiks maksta vähem kui füüsilisest isikust ettevõtja, aga samal ajal ei ole midagi halba selles, vaid on isegi mõistlik, kui riik maksab rohkem, kui ta nõuab füüsilisest isikust ettevõtjalt. Siit ka meie muudatusettepanekud, mis kõik lähtuvad ühest lihtsast tõsiasjast: meie meelest tempo, mis on selle eelnõuga ettevõtjatele kavandatud, ei ole neile jõukohane. Sisuliselt tuleb neil see miinimummäär maksta ära kolme kuu jooksul. Nii suur tõus, kahe aasta jooksul sisuliselt 1400 kroonilt 4000 kroonile kvartalis, ei ole ühele ettevõtjale mõeldav. Seda eriti seetõttu, head kolleegid, et väga paljud neist on füüsilisest isikust ettevõtjaks hakanud sundkorras. Siinkohal tahan küll öelda, et tööandjate keskliit on minu meelest väga näotult käitunud. Ühtpidi on inimesi surutud sinnamaale, et nendega on töölepingud lõpetatud ja nad on hakanud ettevõttele teenuseid osutama ettevõtjatena. Ettevõtted on selle pealt kokku hoidnud 33% sellest summast, mis neile makstakse, ja sotsiaalmaksu nad enam riigile ei maksa. Nüüd peavad endised töölepingu alusel töötegijad maksma selle raha ära samast tulust, mida nad võib-olla ennegi said. Pahandada, et nad ei maksagi samas suurusjärgus sotsiaalmaksu, nagu nad enne maksid, on minu meelest lihtsalt häbematus, sest need inimesed peavad ju ka tagama selle sissetuleku, mis neil varem oli. Kui näiteks keegi sai 10 000 krooni kuus palka, siis nüüd saab ta 10 000 krooni kui füüsilisest isikust ettevõtja. Ettevõte hoiab kokku 3300 krooni kuus ja see inimene peab sotsiaalmaksu maksma nüüd sellestsamast 10 000-st, mille ta enne kätte sai. Selline lähenemine on minu meelest väga inetu ja kahepalgeline. Ma ei räägiks seda juttu, kui massilist inimeste surumist ettevõtjaks ei oleks toimunud, vaid kõik oleksid rahulikult jätkanud töötamist töölepingu alusel. Teine moment on eelnõus veel. Me nägime Riigikogu saalis aastaid tagasi kurja vaeva, et mitte solkida tööturgu riigi rahaliste kohustustega. See tähendab, et kõik kunagised seadussätted, mis kiire inflatsiooni tingimustes olid seotud alampalga mõistega (see on üks sotsiaalse kaitse mõiste Eestis), seoti sellest lahti. Nüüd me selle eelnõuga täiesti ebaprofessionaalselt, ütleksin ma valitsuse kohta, teeme seda uuesti ja seome need asjad kinni. Teisisõnu: kui praegu riik võtab alampalga tööturult vastu kui suuruse ja ütleb, et see on õige number, siis nüüd tekib riigil loomulik huvi, et see number oleks võimalikult väike, ja ta hakkab uuesti sekkuma läbirääkimistesse, kuhu ta ei peaks sekkuma. Et komisjon ja Riigikogu saaksid veel mõelda füüsilisest isikust ettevõtjate peale ja ka meie teiste muudatusettepanekute peale, teeb meie fraktsioon ettepaneku selle eelnõu teine lugemine katkestada.

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised ja asume muudatusettepanekuid läbi vaatama. Eelnõu kohta on 11 muudatusettepanekut. Esimene on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele esimese muudatusettepaneku. Jah, palun!

Palun Res Publica fraktsiooni nimel viieminutilist vaheaega enne hääletamist!

Palun! Viis minutit vaheaega. Jätkame kell 16.16. Vaheaeg

Vaheaeg on läbi ja läheme nüüd muudatusettepaneku hääletamise juurde. Kolleeg Meelis Atonen, palun!

Hea juhataja! Ma ei ole kindel, et minu pult korrektselt töötab. Okei, proovime hääletada ja siis vaatame. Ta vahepeal ei võta seda triipu ette.

Palun, tehniline personal vaatab üle! Head kolleegid! Palun tähelepanu! Panen hääletusele esimese muudatusettepaneku.Hääletustulemused Poolt hääletas 21 Riigikogu liiget, vastu 46, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Teine ettepanek on rahanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. Kolmas ettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, kuid ettepanek ei kuulu hääletamisele Riigikogu kodukorra seaduse § 106 lõike 2 kohaselt. Neljas muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, samuti ei kuulu hääletamisele. Viies muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, ei kuulu samuti hääletamisele. Kuues muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, ei kuulu hääletamisele. Seitsmes ja kaheksas muudatusettepanek on samuti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele. Üheksas muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, ei kuulu hääletamisele. Kümnes ja üheteistkümnes ettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, samuti ei kuulu hääletamisele. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt on tulnud ettepanek eelnõu 1032 teine lugemine katkestada. Meil tuleb see ettepanek läbi hääletada. Head kolleegid, panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 1032 teine lugemine katkestada. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt hääletas 6 Riigikogu liiget, vastu oli 62, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Seaduseelnõu 1032 teine lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud töötajate usaldusisiku seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandjaks sotsiaalkomisjoni liikme Marika Tuusi!

Austatud istungi juhataja! Head rahvasaadikud! Töötajate usaldusisiku seaduse eelnõu arutati sotsiaalkomisjonis esimese ja teise lugemise vahel neljal korral. Veel kord on komisjon kohtunud ametiühingute esindajatega, TALO-ga ja Eesti Ametiühingute Keskliiduga. Parandusettepanekuid selle suhteliselt lühikese eelnõu kohta oli 243. Tõsi, 200 ettepanekut, kus iga ettepanekuga oli muudetud tööandjale informeerimise ja konsulteerimise kohustuse rikkumise eest esitatavat trahvisummat 100 krooni võrra, võttis muudatusettepaneku esitaja Eiki Nestor tagasi, kui eelnõus asendati väljend "piisav ja mõistlik aeg" kindlate töötundidega usaldusisiku töö tegemiseks, nagu on kehtivas seaduses. Minister Aab selgitas ja toonitas komisjonis, et needsamad töötunnid olid sees ka esialgses eelnõus ehk selles eelnõus, mis Sotsiaalministeeriumist välja tuli. Läbirääkimistel seda aega usaldusisiku töö tegemiseks pisut vähendati, millega ametiühingud ei olnud nõus. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ILO mitteametlikul soovitusel asendati töötunnid mõistega "piisav ja mõistlik aeg", nagu see on enamikus Euroopa riikides ja nagu see on ka vastavas Euroopa Liidu direktiivis kirjas. Ametiühingud ei tahtnud selle sõnastusega leppida. Tõsi, mitte kõik ametiühingud, näiteks Eesti Toiduainete- ja Maatöötajate Keskliit avaldas kirjaliku arvamuse, et eelnõu on tasakaalus ja demokraatlik ning tagab kõigi töötajate võrdsed võimalused usaldusisiku valimiseks. Eelviimasel komisjoni istungil 21. novembril otsustati usaldusisikule tagatava vaba aja regulatsioon tagasi eelnõusse sisse tuua ja määrata ära konkreetsed töötunnid, põhitööst vabastatud aeg usaldusisiku töö tegemiseks. Seda täpselt nii, nagu oli seadusesse kirjutatud 15 aastat tagasi. Sotsiaaldemokraatide ettepanekutest tuli välja, et parandustega sooviti ühes seaduses reguleerida justkui kõike, nii ametiühingu kui ka usaldusisiku küsimust. Valitsus lähtus sellest, et usaldusisiku probleemi käsitletakse töötajate usaldusisiku seaduses ja ametiühingutega seonduvat ametiühingute seaduses. Eesmärk oli töötajate usaldusisiku seadust täiendada vastavalt Euroopa nõuetele. Kuna läbirääkimised sel teemal on kestnud varsti juba kaks aastat, siis on meid praegu kaevatud seetõttu Euroopa Kohtusse. Sotsiaaldemokraatidel oli ka küsimus koolituse kohta, et tööandja võiks tagada koolituse konkreetsete päevade ulatuses. Pakuti välja seitset päeva ja seda, et säiliks keskmine palk. Samuti arvati, nagu ei oleks ametiühingu usaldusisikule see koolitus tagatud. Komisjonis ministeeriumi esindaja selgitas, et koolitus on üldse uus asi, seda varem ei olnud. Euroopa direktiiv seda meilt ei nõua, see on uus ja hea asi. Seda ei saa kõikidele ühtemoodi kohustuseks panna, sest ettevõtted on erinevad. Ühed on börsiettevõtted, teised miskit muud. See oleneb veel väga paljudest asjaoludest. Kui mõni usaldusisik on algaja, siis on tal rohkem koolitust vaja, teisel, kes on aastaid töötanud, on vähem vaja jne. Nii et koolituse pikkus jäeti läbirääkimiste teemaks, aga loomulikult, koolitus peab olema tagatud, seda peab pakkuma. Veel oli sotsiaaldemokraatidel probleemiks konfidentsiaalne teave. Pakuti, et me peaksime seadusega kindlaks määrama, mis konfidentsiaalne info on ja mis ei ole, sest tööandja võib muidu kuulutada kõik konfidentsiaalseks ja ei olegi midagi teha. Ministeeriumi esindaja selgitas, et seadusesse on sisse kirjutatud kohustus keeldumise puhul põhjendada, miks info andmisest keeldutakse. Ka direktiiv ei nõua täpset kindlaksmääramist, mis on konfidentsiaalne info. Ettevõtted on erinevad. Mis puutub sisusse, siis informeerimise maht ei ole selle seadusega vähenenud, nagu on ametiühingud arvanud. Sisu kattub täpselt direktiiviga, võib teha üks ühele võrdluse. Veel oli küsimus, miks ei laiene informeerimine ja konsulteerimine avalikule teenistusele. Siin on aluseks Euroopa praktika. Riigitöötajad, nagu politseinikud, vanglatöötajad jt, annavad töölepinguga ära osa oma vabadusest ja see pole läbirääkimiste küsimus. Ka riigitöötajal on teatud garantiid olemas. Hääled ja seisukohad komisjonis jaotusid nii, et 1 sotsiaaldemokraat ühel pool ja 6-7 teisel pool. Muidugi toonitati pidevalt seda, et seadus teeb töösuhted paremaks, täpsustab neid, on ka praegusest töötajate usaldusisiku seadusest pikem ja põhjalikum ning reguleerib neid vahekordi täpsemalt. Kõige põhilisem on see, et usaldusisik saab nüüd õiguse esindada kõiki töötajaid. Praeguse variandiga ei jää ükski töötaja kaitsest ilma, sõltumata sellest, kas ta kuulub ametiühingusse või ei kuulu. See oligi seaduse põhiline eesmärk: anda võrdsed võimalused, olenemata sellest, kas usaldusisik on valitud ametiühingu ridadesse kuuluvate töötajate või kõikide töötajate poolt. Me saime päev tagasi ametiühingute keskliidult ja TALO-lt kirjaliku tunnustuse, heakskiidu, et see seadus on neile vastuvõetav. Seal oli väga palju allkirju selle toetuseks. Neil oli palve, et see eelnõu kiidetaks siin saalis heaks. Komisjon otsustas saata eelnõu teisele lugemisele ja teise lugemise lõpetada. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Marika Tuus! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Kadi Pärnits!

Aitäh! Kas sa ütleksid stenogrammi huvides ka siin suures saalis üle, mis on see konkreetne põhjus, et riigisektoris ei pea riigitöötajaid enam informeerima ega nendega konsulteerima väga erinevates neid puudutavates asjades? Miks seda muudatust vaja on, sest praegu see informeerimine ja konsulteerimine riigitöötajate puhul ja nende usaldusisikute puhul toimib?

Ma nimetasin eespool väga täpselt ära ja komisjonis (sa olid minu teada kõikidel komisjoni istungitel) oli juttu, et riigitöötajad on seotud riigieelarvega, nendel on teatud garantiid ja me ei saa siin politsei- ja vanglatöötajatega ja paljude teistega selle peale minna. See on puhtalt Euroopa praktikast võetud, siin ei ole meil mitte midagi teistsugust.

Palun, kolleeg Kadi Pärnits, teine küsimus!

Aitäh! Euroopa praktikale meil siin kindlasti viidata ei maksa, sest Euroopas on see praktika väga erinev ja väga paljudes riikides on seaduse tasandil see õigus riigitöötajatele antud, mis on ka normaalne, sest ega nemad ei ole teistsugused töötajad kui töötajad eraettevõtetes. Aga stenogrammi huvides ma küsin veel, et sa ütleksid selle asja üle. Kuna nüüd ka ametiühingute seaduses jäädi ametiühingu usaldusisiku mõiste juurde, on olemas töötajate usaldusisik ja ametiühingu usaldusisik, siis miks nende mõlema usaldusisiku tööpõhimõtteid ja tagatisi ei võiks ikkagi ühes seaduses reguleerida, nagu see siiamaani on olnud? Õigused ja tagatised, nagu ILO meile ütles, peavad neile olema tagatud võrdselt.

Aitäh! ILO ei tee meile ettekirjutusi, kuidas me seda riigisiseselt reguleerime. Meil on praegu nii töötajate usaldusisiku seadus kui ka ametiühingute seadus. See seadus, mida me täna käsitleme, reguleerib n-ö kõigi töötajate esindajate küsimust, töötajate usaldusisikute tegevust, mitte ametiühingute suhteid tööandjaga või tööandjatega. Me ei saa täiesti muuta selle seaduse ja nende põhimõtete mõtet, ka Euroopa pole meile seda ette heitnud. Kui ILO eksperdid siin käisid, ütlesid nad, et neil pole selle vastu mitte midagi. Me väga täpselt teame, kuidas üldse on esindatus Euroopas, on n-ö ühe kanali süsteemid, on kahe kanali süsteemid. Nendes riikides, kus ametiühingud on nõrgad, on kahe kanali süsteem. Ma arvan, et see on kõige demokraatlikum, kõigile võrdsed võimalused ja õigused.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Marika Tuus! Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Kadi Pärnits! Kaheksa minutit.

Tere õhtust, austatud Riigikogu! Selle seaduse üle oleme palju vaielnud ja mul on väga hea meel, et nende vaidluste tulemusel on seaduses tehtud palju positiivseid muudatusi, aga sellest, millega me oleme siin seaduses rahul ja millega ei ole rahul, räägin ma natukese aja pärast. Enne loen ette ametiühingute usaldusisikute kirja Riigikogule. See kiri on antud üle Riigikogu esimehele ja sellele on alla kirjutanud ligi 1000 usaldusisikut. "Meie, valitud ametiühingu usaldusisikud, leiame, et Euroopa Liidu õiguse ülevõtmine ei tohi halvendada töötajate ja neid esindavate organisatsioonide olukorda. Eelnõuga, mida tänaseks on muudetud, tahetakse tühistada kehtiv kord, mis tagab usaldusisikule nädalas põhitööst vaba aja töötajate esindamiseks. Selline muudatus halvendab oluliselt olukorda, kuna väga paljud tööandjad ei ole valmis suhtlema töötajate kui võrdväärsete partneritega. Pigem sooviksid nad vabaneda ametiühingust kui töötajatega kokku leppida. Sageli takistab tööandja usaldusisikul isegi seadusega ettenähtud tagatiste kasutamist. Eelnõu suurendab ametiühingu usaldusisiku kohustusi, nende täitmine ei ole aga võimalik juhul, kui selleks ettenähtud aeg väheneb. Usaldusisikutena peame viima tööandjalt saadud teabe ametiühingusse kuuluvate ja mittekuuluvate töötajateni. Järelikult, informeerimine ja konsulteerimine ei saa toimuda vaid töövälisel ajal. Töötajate esindamiseks vajaliku aja väljavõitlemine kohtu kaudu, nagu on soovitanud eelnõu autorid, ei edenda dialoogi ja takistab üksteisemõistmise kujunemist töökohtadel. Leiame, et ka ametiühingu usaldusisiku asetamine ebasoodsamatesse tingimustesse, võrreldes üldkoosolekul valitud töötajate esindajaga, on lubamatu." Tulenevalt erinevatest dispuutidest, on eelnõu jõudnud staadiumisse, kus nii töötajate kui ka ametiühingu usaldusisikutel on olemas garantiid vallandamise puhuks, täpselt samasugused, nagu nad on praegu seadustes. Samamoodi on nii töötajate usaldusisikul kui ka ametiühingu usaldusisikul õigus tööst vabale ajale usaldusisiku töö tegemise ajaks. Samamoodi ei kohelda põhilistes garantiides erinevalt informeerimise ja konsulteerimise osas töötajate usaldusisikut ja ametiühingu usaldusisikut. Et need muudatused on eelnõusse sisse tulnud, selle eest tahan avaldada suurt tänu ja tunnustust mõistmise, töö ja arusaamise eest komisjoni esimehele Mai Treialile ja ka koalitsiooni osapooltele. See, mis selle eelnõuga tehtud sai (tuli ta ju siia väga nukras olukorras), on olnud hea ja tunnustust vääriv, ametiühingu usaldusisikud on selles osas asjaga rahul. Kui me vaatame seda, mille eest me tänulikud oleme, siis tegelikult me seisime nendesamade tagatiste eest, mis praegu on seaduses olemas. Mis osas on toimunud muudatused, millega me rahul olla ei saa? Esimene ja minu arust väga põhimõtteline asi, mida ma küsisin ka komisjoni liikmelt Marika Tuusilt, kes on selle seaduse eestvedaja olnud, on see. Riigitöötajate usaldusisikuid on valitud juba üksjagu palju, riigitöötajatel on ametiühingud vanglates, politseis, Päästeametis jm. Praegu on neile antud õigus osaleda informeerimisel ja konsulteerimisel, saada teavet muudatuste kohta palkade struktuuris, töötajate vabastamise kohta jne. Eelnõu autorid võtavad riigitöötajatelt selle õiguse ära ja arvavad, et need usaldusisikud ei peaks saama elementaarset informatsiooni ega konsulteerima tööandjatega. See on kindlasti vale ja me ei ole sellega nõus. Teine põhimõtteline asi, kui me vaatame, kas seadus on sisu osas edasi läinud ja millega me rahul olla ei saa, on see, et informeerimise ja konsulteerimise teemad ja kogu see kord on läinud palju lahjemaks, võrreldes praeguse seadusega. Need on üldsõnalised võlaõiguslikud terminid, need peab seaduses andma piisavalt mõistlikult. On toodud ära ka teatud teemad, aga praeguses ametiühingute seaduses on need valdkonnad, kus infot tuleb jagada ja kuidas inimestega konsulteerida, täpsemalt olemas. Üks oluline asi on jäänud tähelepanuta. Kui praegu ei ole inimestele antud konsultatsioonivõimalust, siis tööandjal ei ole õigust otsuseid teha. See aeg on küll väga lühike, kaks nädalat, kui tööandja ei tohi neid otsuseid teha ilma töötajatega konsulteerimata, aga vähemalt mingisugune kohustus on praeguses seaduses olemas. Eelnõus see lühikenegi vetoaeg põhimõtteliselt võetakse ära. Üks asi, mis on ka sisuline. Kui me räägime, et me tahame, et usaldusisikud oleksid asjalikud, targad ja osaleksid informeerimisel, konsulteerimisel võrdväärselt tööandjaga, siis koolituse võimalus, piisavalt ja mõistlikult ja kui tööandjaga kokku lepitakse, siis võib ta isegi selle koolituse kinni maksta - see ei ole praegu piisavalt reguleeritud. Sellega ei ole usaldusisikud absoluutselt rahul. See oleks pidanud olema, kui me tahame sisulist tööd ettevõtetes saada, ikka palju tõsisemalt. Raske on rahul olla ka järelevalvega, sest järelevalve ja teatud sanktsioonid tulid ainult osa sätete kohta. Kas või usaldusisiku tööks ettenähtud aeg - siin sanktsiooni ette nähtud ei ole, kui tööandja seda tööaja andmist ei võimalda. Nii et ka järelevalve puhul oleksime soovinud, et regulatsioon oleks olnud tõhusam. Tunnustame tehtut, aga oleme täna selle eelnõu suhtes kriitilised.

Suur tänu, kolleeg Kadi Pärnits! Palun, kolleeg Marika Tuus, kohalt!

Stenogrammi huvides toonitan, et tegemist ei ole mitte mingi halva seadusega, vaid väga hea seadusega, mida on eelmise seadusega võrreldes paljuski täiendatud. Sisse on toodud koolitus, mida varem üldse ei olnud ja mida meilt Euroopa ei nõudnudki. Sisse on toodud avaliku teenistuse mõiste, mida enne üldse selles seaduses ei olnud. Väga palju öeldi komisjoni istungitel, et ametiühingud ja tööandjad leppigu omavahel kokku. Minister toonitas, et nemad on kõigega nõus, nemad panevad selle seadusesse. Aga kaheaastane läbirääkimine on näidanud, et ilmselt tullakse ainult nõudma ega minda selle peale, et võiks ka tõesti n-ö Euroopa tasemel läbirääkimisi pidada. Alati ei pea olema seadus, mille abil nõuda, vaid võiks tõesti olla ka kahepoolne normaalne dialoog. Tahan veel öelda, et me oleme saanud ametiühingutelt väga kena tänukirja. Ma loen vaid ühe lause siit ette: "Ametiühingute keskliit ja TALO tervitavad ja tunnustavad Riigikogu sotsiaalkomisjoni teisipäeval, 21. novembril saavutatud kompromissi ning on seisukohal, et tegemist on väga hea, positiivse ning vastutustundliku otsusega. Ühtlasi toonitame, et Riigikogu täiskogu toetab seda seadust." Nii et ma tahan veel kord öelda, mis on kõige tähtsam: kõikidel töötajatel on nüüd võrdne võimalus usaldusisiku valimistel osaleda ja kõik töötajad saavad esindatud. Mitte nii, et ametiühing ütleb üht asja ja usaldusisik teist. Seadus on läinud väga heas suunas. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Marika Tuus! Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Ma palun vabandust, aga ma võtan seda seadust väga isiklikult, kuna noor poliitik Nestor kirjutas seda kunagi arvutis, mis oli umbes sama suur kui see kõnepult siin. Ma võtan seda ka teisest küljest väga isiklikult, sest minu meelest on see seadus nende aastate jooksul töötanud rahulikult ja hästi, informeerimise ja konsulteerimise kohustuse sisseviimine seadusesse oleks olnud imelihtne ja mitte midagi muud ei olekski pidanud puutuma. Kahjuks see, mille Vabariigi Valitsus meile siia tõi, oli Eesti Tööandjate Keskliidu tellimustöö, mida Vabariigi Valitsus millegipärast täitis. Selle üle, et ka mul õnnestus oma muudatusettepanekute tagasivõtmisega aidata kaasa kompromissile jõudmisele, on mul hea meel ja ma julgen tänada siin nii Mai Treialit kui ka teisi komisjoni liikmeid, kes käitusid selle seadusega palju mõistlikumalt. Sellel seadusel on üks väga suur viga. Ma saan aru, et seda viga me siin Riigikogu saalis häälte vahekorraga 10 : 91 ei paranda. Aga ma loodan, et te tulevikus selliste eelnõude puhul jääte mõttesse, kes need usaldusisikud on, kes on töötajad ja kes on ametiühingud. Selle seaduse ja nüüd siis uue seaduse, kahe seaduse loogika järgi on meil töötajad ja ametiühingud ja need ametiühingud ei ole mitte töötajate ühingud, vaid need ametiühingud on nende liikmete poolt moodustatud ühingud. See on, vabandage, mulle ideoloogiliselt täiesti arusaamatu ja vastuvõtmatu. Minu meelest on olemas töötajate huvid, on nende esindajad. Organiseerunud töötajad kuuluvad ametiühingusse ja neil, kes ei ole organiseerunud, on ka kehtiva seaduse alusel õigus endale usaldusisikuid valida, mingit takistust selleks ei ole. Aga kõigile neile, kes siin juba üle aasta on rääkinud ühe ja kahe kanali süsteemist, tahan öelda, kui ma seda juttu natukenegi kuulen: "Teate, peale selle on ka veel TV 3, vaadake parem seda." Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Eiki Nestor! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Vaatame nüüd läbi muudatusettepanekud. Seaduseelnõu kohta on esitatud 43 muudatusettepanekut. Esimene on sotsiaalkomisjonilt, juhtivkomisjon arvestab täielikult. Teine on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon arvestab osaliselt. Kolmas on sotsiaalkomisjonilt, juhtivkomisjon arvestab täielikult. Neljas on Riigikogu liikmelt Kadi Pärnitsalt, juhtivkomisjon jätab arvestamata, kuid ettepanek ei kuulu hääletamisele kodukorraseaduse § 106 lõike 2 kohaselt. Viies on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, samuti ei kuulu hääletamisele. Kuues on Riigikogu liikmelt Kadi Pärnitsalt, on jäetud arvestamata, ei kuulu hääletamisele. Seitsmes on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, ei kuulu hääletamisele. Kaheksas on Riigikogu liikmelt Kadi Pärnitsalt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele. Üheksas on sotsiaalkomisjonilt, arvestatud täielikult. Kümnes on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, jäetud arvestamata, ei kuulu hääletamisele. 11. ettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, jäetud arvestamata ja ei kuulu hääletamisele. 12. ettepanek on sotsiaalkomisjonilt, arvestatud täielikult. 13. ettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, jäetud arvestamata ja ei kuulu hääletamisele. 14. ettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, jäetud arvestamata, ei kuulu hääletamisele. 15. ettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, kuid ettepanek ei kuulu hääletamisele. 16. ettepanek on sotsiaalkomisjonilt, arvestatud täielikult. 17. ettepanek on sotsiaalkomisjonilt, arvestatud täielikult. 18. ettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on arvestanud osaliselt. 19. ettepanek on sotsiaalkomisjonilt, arvestatud täielikult. 20. ettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, kuid ettepanek ei kuulu hääletamisele. 21. ettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, arvestatud täielikult. 22. ettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele. 23. ja 24. ettepanek on sotsiaalkomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 25. ettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele. 26. ettepanek on sotsiaalkomisjonilt, arvestatud täielikult. 27. ettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele. 28. ettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele. 29. ettepanek on sotsiaalkomisjonilt, arvestatud täielikult. 30. ettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele. 31. ja 32. ettepanek on sotsiaalkomisjonilt, arvestatud täielikult. 33. ettepanek on sotsiaalkomisjonilt, arvestatud täielikult. 34. ettepanek on sotsiaalkomisjonilt, arvestatud täielikult. 35. ja 36. ettepanek on sotsiaalkomisjonilt, arvestatud täielikult. 37. ja 38. ettepanek on sotsiaalkomisjonilt, arvestatud täielikult. 39., 40. ja 41. ettepanek on sotsiaalkomisjonilt, arvestatud täielikult. 42. ettepanek on sotsiaalkomisjonilt, arvestatud täielikult. 43. ettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele. Lugupeetud kolleegid! Me oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Seaduseelnõu 928 teine lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandjaks keskkonnakomisjoni liikme Küllo Arjaka!

Head kuulajad! Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine lõpetati siinsamas Riigikogu saalis s.a 25. oktoobril ning muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati s.a 8. november. Muudatusettepanekuid seaduseelnõu kohta ei esitatud. Keskkonnakomisjon juhtivkomisjonina vormistas seaduseelnõu kohta kolm muudatusettepanekut. Muudatusettepanekute loetelusse kantud muudatusettepanekud käsitlevad järgmisi valdkondi. Muudatusettepanekuga nr 1 muudetakse seaduseelnõu pealkirja, tulenevalt sellest, et muudatusettepanekuga nr 3 jäetakse seaduseelnõust välja riigilõivuseadust muutev § 21. Muudatusettepanekuga nr 2 täpsustatakse kompleksloa nõuete iga-aastase läbivaatamise eest riigilõivu tasuma kohustavat sätet. Muudatusettepanekuga nr 3, nagu öeldud, jäetakse seaduseelnõust välja riigilõivuseadust muutev paragrahv, kuna Riigikogu menetluses teatavasti on ka Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse eelnõu, mille jõustumisel kaotab praegune riigilõivuseadus oma kehtivuse. Keskkonnakomisjon oma 20. novembri koosolekul otsustas 6 poolthäälega lõpetada saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu teise lugemise ning saata seaduseelnõu kolmandale lugemisele. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Küllo Arjakas! Palun küsimusi ettekandjale! Küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu kohta on esitatud kolm muudatusettepanekut, kõik keskkonnakomisjonilt, juhtivkomisjon on neid täielikult arvestanud. Seaduseelnõu 984 teine lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud kohtutäituri seaduse, karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, riigi õigusabi seaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandjaks õiguskomisjoni esimehe Väino Linde!

Auväärt proua istungi juhataja! Auväärt kolleegid, Riigikogu liikmed! Eelnõu, mida me nüüd üheskoos läbi vaatame, kannab numbrit 972. Nagu me mäletame, käsitleb see eelnõu oma põhiosas tegelikult laiendatud konfiskeerimismenetlust kriminaalmenetluses. Tähendab see seda, et edaspidi, kui see seadus jõustub (eeldatavalt 1. veebruarist), peaks ka kohtul olema võimalus konfiskeerida süüdlase vara ja hoopis süüdlasel lasub suuresti n-ö teisene tõendamiskohustus. Vastupidine tõendamiskohustus peab siis tõendama paljudel juhtudel seda, et just nimelt see vara, mis tal on, on saadud n-ö seaduslikul alusel ja mitte kuritegelikul teel. Selle eelnõu tehiolusid me esimesel lugemisel üpris põhjalikult siin Riigikogu saalis lahkasime. Eelnõu kohta, peab ütlema, pärast esimest lugemist muudatusettepanekuid auväärt kolleegid ei esitanud, fraktsioonid ega komisjonid samuti mitte. Õiguskomisjon, soovides kaasata laiemalt vastava ala eksperte, esitas eelnõuga seonduvad kirjalikud küsimused paljudele õiguskaitsega seonduvatele ametitele, Riigiprokuratuurile, advokatuurile, Riigikohtule. Saime päris põhjalikud vastused. Ka õiguskantsleri büroost küsisime seisukohta. Põhimõtteliselt on see eelnõu meie arvates täna niikaugel, et teise lugemise võiks lõpetada. Komisjon 23. novembri 2006. aasta istungil niimoodi arvas ja sellise ettepaneku teile tegi. Ettepanek on, jah, niisugune, nagu ma ütlesin: teine lugemine täna lõpetada. Muudatusettepanekud, mida õiguskomisjon ise algatas, lähtudes Justiitsministeeriumi kui eelnõu algataja seisukohtadest, samuti Riigikohtu ja advokatuuri seisukohtadest, käsitlesid just nimelt niisugust üleminekuprotsessi. Kui eelnõu siin esimesel lugemisel oli, siis oli eelnõus kirjas niimoodi, et edaspidi peaks varaline karistus asendatama erikonfiskeerimisega, kuid me juba läbirääkimistel seisukohtade kujundamise käigus asusime seisukohale, et see nn laiendatud konfiskeerimismenetlus, vara konfiskeerimine, on tegelikult laiem. Teisisõnu, see karmistab tegelikult süüdlase olukorda ja sellest tulenevalt saab seda rakendada ainult nende kuritegude puhul, mis pannakse toime pärast selle seaduse kehtestamist, aga kuni selle seaduse kehtima hakkamiseni toimepandud kuritegude puhul ei saaks nn konfiskeerimismenetlust rakendada. Selle tulemusena muudatusettepanekud, mis meil siin on, on niisugused, mis jätavad karistusseadustikku paljuski alles varalise karistuse ja näitavad tegelikult ära aja, mis ajast alates toimepandud kuritegude puhul seda enam ei kasutata. Küll aga tuleb arvestada, et see varaline karistus võib olla või peab olema päris pikalt edaspidi veel seaduses kirjas, kuna üldine maksimaalne aegumistähtaeg on mõne kuriteoliigi puhul kuni 15 aastat. Sellest tulenevalt peavad seaduses olema mõlemad ära toodud, nii laiendatud konfiskeerimismenetlus kui ka varaline karistus. Oleme muutnud ka kohtutäituri seadust. Muudatusettepanek käsitleb kohtutäituri kohustust hoida ärisaladust ja kohtutäituri kohustust anda andmeid mitte ainult kohtule, vaid ka eeluurimisorganitele. Teistele ametitele on teiste seadustega juba tükk aega tagasi niisugune kohustus pandud. Tegelikult, jah, rääkisin ma oma ettekandes paljuski just varalisest karistusest ja laiendatud konfiskeerimismenetlusest. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Väino Linde! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Toomas Alatalu!

Aitäh! Mul on üldisem küsimus. Kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja konfiskeerimist nii laialdaselt me kavandame esimest korda. Me oleme kusagilt malli võtnud. Mida selle teise riigi kogemus näitab? Kui kiirelt see konfiskeerimine võib toimuda: aastaga, kahega, kolme ja poolega vm?

Aitäh! Me oleme võtnud malli ühest Euroopa Liidu direktiivist, mis kohustab liikmesriike niisugust konfiskeerimismenetlust rakendama. Kui palju see aega võtab? See on väga erinev. Võib võtta mõne kuu, võib juhtuda ka, et läheb mõni aasta. Sõltub sellest, kui palju on vaja kohtulikku asjaajamist, et see konfiskeerimine saaks lõpule viidud. Ühest numbrit on siin raske öelda.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur aitäh, kolleeg Väino Linde! Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Alustame muudatusettepanekute läbivaatamist. Eelnõu kohta on 15 muudatusettepanekut. Esimene, teine, kolmas ja neljas on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. Viies, kuues, seitsmes, kaheksas, üheksas ja kümnes on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. 11., 12., 13., 14. ja 15. ettepanek on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. Seaduseelnõu 972 teine lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud vangistusseaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandjaks õiguskomisjoni liikme Margus Leivo!

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Tõepoolest, õiguskomisjon arutas seda seaduseelnõu, mille number on 964, oma 6. detsembri istungil. Toimus tavapärane väga asjalik ja konstruktiivne komisjoni töö. Vaadati läbi muudatusettepanekud, need ettepanekud on teile siin esitatud. Ma ei hakka neid üksikasjalikult kommenteerima. Tahan juurde öelda ainult seda, õigupoolest juhtida korraks tähelepanu, et seaduse eri osad on erineva rakendustähtajaga. Seadus ise jõustub 1. veebruarist 2007 ja seaduse § 1 punktid 98, 99 ja 106 1. jaanuarist 2007, § 1 punkt 26 2007. aasta 1. septembrist ja § 1 punkt 2 2008. aasta 1. jaanuarist, § 1 punktid 3, 49, 51, 54, 57 2009. aasta 1. jaanuarist ning § 1 punkt 7 ja § 2 punkt 3 jõustuvad 2015. aasta 1. jaanuarist. See tuleneb lihtsalt sellest, et need on reaalsed ja tegelikult rakendatavad tähtajad. Õiguskomisjon tuli järeldusele, et seaduseelnõu teise lugemise võiks lõpetada ja suunata eelnõu kolmandale lugemisele 13. detsembril 2006. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Margus Leivo! Palun küsimusi ettekandjale! Palun, kolleeg Toomas Alatalu!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Leheküljel 14 olev § 169¹ tuletab mulle meelde olukorda Turkmeenias, kui kuulus Türkmenba_i, kui tal teine presidendiaeg hakkas täis saama, kähku korraldas referendumi, mille sõnastus kangesti meenutab seda sõnastust, mis siin kirjas on: "Enne 2007. aasta 1. veebruari ametisse nimetatud vangladirektorid vormistatakse nende nõusolekul määratud tähtajaks ametisse alates 2007. aasta 1. veebruarist." Tähendab, lihtsalt automaatselt, ma saan aru, tähtaeg pikeneb. Kas niisugune asi on ikka mõeldav?

Jah, see asi on niimoodi mõeldud. Tahan lisada, et teie nimetatud Kesk-Aasia vabariik ei olnud meile eeskujuks, kui me seda arutasime.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Margus Leivo! Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Vaatame läbi muudatusettepanekud. Eelnõu kohta on 12 ettepanekut. Esimene, teine, kolmas, neljas ja viies on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. Kuues on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. Seitsmes on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, kuid ettepanek ei kuulu hääletamisele. Kaheksas ja üheksas on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 10., 11. ja 12. on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. Head kolleegid! Seaduseelnõu 964 teine lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandjaks majanduskomisjoni liikme Mati Kepi!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Majanduskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 995 esmaspäeval, s.a 4. detsembril. Võib-olla tuletan veel meelde, et nimetatud eelnõu eesmärk on kehtiva seaduse vastavusse viimine Euroopa Liidu nõuetega kindlustusandjate omavahendite miinimumi osas ning omavahendite normatiivide arvutamisel kasutatavate piirmäärade osas ning teha muudatused, mis on tingitud rahvusvahelise finantsstandardi rakendamisest. Arutelule komisjoni oli kutsutud Rahandusministeeriumi finantspoliitika osakonna kindlustuse talituse juhataja Siiri Tõniste. Komisjonis oli arutelu all üks probleem: nimetatud muudatusega seatakse kindlustusmaakleritele kohustus teavitada klienti vahendustasu suurusest. Kehtiva seaduse kohaselt peab maakler seda tegema üksnes kliendi nõudel. Arutelul jõuti selleni, et lisaks maaklerite kohustusele vahendustasu avalikustada peaksid kuuluma avalikustamisele ka agentide vahendustasud. Palju küsimusi oli terminoloogia kohta, kes on täpselt maakler ja kes on agent ja mis on nende vahe ja kes kelle huvides on. Ma seda siin ei hakka ette kandma. Komisjonile oli laekunud kaks muudatusettepanekut. Esimene muudatusettepanek, mis komisjonis arutusel oli, oli alternatiiviga: kas jääda vana seaduse juurde, mis tähendab seda, et § 21 eelnõust välja jätta, või toetada seda, et peab teavitama vahendustasu suurusest, tuleb teha see kohustuslikuks. Lõpuks jõudis komisjon otsusele jääda 20. novembri otsuse juurde saata Vabariigi Valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 995 Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks 6. detsembril ja teha täiskogule ettepanek eelnõu 995 teine lugemine lõpetada (poolt 6, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud).

Suur tänu, kolleeg Mati Kepp! Palun küsimusi ettekandjale! Palun, kolleeg Jüri Tamm!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud härra Kepp! Nagu ma täna olen kuulnud, on palju räägitud sellest, et koalitsioon kavatseb teha ettepaneku eelnõu lugemine katkestada. Ka minule on sellest räägitud ja paluti seda toetada. Minu küsimus puudutab teie seisukohta ja komisjoni seisukohta. Kas selle seaduseelnõu järgi, arvestades muudatusettepanekut, mida tegi komisjon, ei ole kliendil võimalik näha maakleri ja agendi tasusid? Minu meelest me saime kõik õigesti aru, et maaklerid peavad avalikustama oma hinnad ja agendid samuti. Milles siis on probleem? Kas probleem on selles, et on surve, et maaklerid ei taha seda teha, või midagi muud?

Aitäh küsimuse eest! Mis puudutab selle eelnõu lugemise katkestamist, siis minuni ei ole need teated jõudnud ja ma ei oska selle kohta midagi öelda. Kui see ettepanek tuleb, siis peab komisjon võtma uue seisukoha ja arutama, mis põhjusel katkestada jne.

Palun, kolleeg Jüri Tamm, teine küsimus!

Küsin teistpidi: kas komisjonis räägiti sellest, et juhul kui eelnõu lugemine katkestatakse ja seaduse vastuvõtmine lükkub edasi järgmisse aastasse, kas siis riigil tekivad mingid kohustused või tulevad sanktsioonid, kuna teadaolevalt peab kindlustustegevuse seadus direktiivist lähtuvalt olema vastu võetud sellel aastal?

Aitäh! Neid seadusi oli kümme, aga võib-olla on neid järele jäänud vähem, millega seoses on meie vastu algatatud Euroopa Kohtu case'id. Nii et sellega on teatud mõttes kiire, kui ta vastu võetakse, siis langeb kohtuasi ära. Komisjonis ei olnud katkestamisest juttu.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Mati Kepp! Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu kohta on majanduskomisjon esitanud kaks muudatusettepanekut, juhtivkomisjon on neid täielikult arvestanud. Kuid juhatusele on tulnud avaldus. Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel on tehtud ettepanek katkestada seaduseelnõu 995 teine lugemine ja meil tuleb see läbi hääletada. Palun, kolleeg Jaanus Männik!

Aitäh! Ma palun enne hääletamist vaheaega, see on pretsedenditu lugu! Palun viis minutit vaheaega!

Palun! Jätkame kell 17.15. Vaheaeg

Rahvaliidu fraktsiooni võetud vaheaeg on läbi. Jätkame hääletamisprotseduuriga. Panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 995 teine lugemine katkestada. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt hääletas 41 Riigikogu liiget, vastu 30, erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust. Lugupeetud kolleegid! Viieminutiline juhataja vaheaeg. Palun majanduskomisjoni liikmetel koguneda siia nurka! Jätkame kell 17.22. Vaheaeg

Kolm minutit juhataja vaheaega. Jätkame kell 17.25. Vaheaeg

Palun tähelepanu! Määran eelnõu 995 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 8. detsembri 2006 kell 12. Eelnõu 995 teine lugemine on katkestatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandjaks kultuurikomisjoni liikme Jaak Alliku!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Eelnõu 965 esimene lugemine toimus s.a 25. oktoobril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 6. novembriks esitasid muudatusettepanekuid Isamaaliidu fraktsioon ja Res Publica fraktsioon ühiselt, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, Reformierakonna fraktsioon ja Riigikogu liige Jaak Allik. Oma ettepanekud oli komisjonile esitanud ka ringhäälingunõukogu ning neid käsitleti komisjonis põgusalt juba enne esimest lugemist, ettepanekute arutamisel sai enamik neist kultuurikomisjoni ettepanekute aluseks. Kultuurikomisjon arutas muudatusettepanekuid kolmel istungil: 9. ja 23. novembril ning 4. detsembril. Esimesest istungist võtsid osa kultuuriminister Raivo Palmaru, Kultuuriministeeriumi meedia- ja autoriõiguse osakonna juhataja Peeter Sookruus ning Kultuuriministeeriumi eelnõude ja juriidilise nõustamise osakonna juhataja Liina Urboja. Teisel istungil olid kaks viimati nimetatut. Koos kultuurikomisjoni ettepanekutega, millest mitmed on inspireeritud fraktsioonide ettepanekutest, mida on sõnastuslikult ja vahel ka sisuliselt täiendatud, on muudatusettepanekute loetellu kantud 40 ettepanekut. Teie käes olevas seletuskirjas on iga ettepaneku selgituseks toodud põhjendus. Seetõttu lubage, et ma peatun oma ettekandes ainult olulisematel muudatusettepanekutel. Esimese muudatusettepanekuga otsustas komisjon täpsemalt lahti kirjutada, mida mõeldakse loodava Eesti Rahvusringhäälingu eesmärgi all, ja eelnõu algses tekstis olevale kolmele eesmärgile on lisandunud kuus, nii et neid on praegu üheksa. Teine muudatusettepanek: arvestades digiringhäälingu tulekut, võimaldab ettepanek rahvusringhäälingul toota ja edastada vastavalt võimalustele rohkem programme kui kaks tele- ja neli raadioprogrammi. See tähendab, et kui peaks tekkima võimalus uut programmi edastada, siis ei pea Riigikokku tulema seadust muutma, vaid piisab ringhäälingunõukogu sellekohasest otsusest. Kolmanda ettepanekuga toetas komisjon ettepanekut teha telesaated võimalikult kättesaadavaks ka vaegkuuljatele. Viies muudatusettepanek: muude meediateenuste tootmine ja nendega seotud toodete levitamise lubamine või mittelubamine oli kõne all juba enne esimest lugemist. Komisjon otsustas anda Eesti Rahvusringhäälingule võimaluse ringhäälingunõukogu loal toota ja levitada saadete ning fondisalvestiste põhjal kokkupandud trükiseid, heli- ja pildikandjaid, saateid või sarju tutvustavaid suveniire jne. Teadaolevail andmeil moodustavad need Eesti DVD-de ja CD-de turust täiesti marginaalse osa - 1-3%. Üheksandas muudatusettepanekus on kõne all esialgse eelnõu § 7 väljajätmine. Tuletan meelde, et eelnõu § 7 sätestas Vabariigi Presidendi, Riigikogu esimehe ja peaministri esinemise õiguse. Algses sõnastuses oli nii, et ringhääling annab esimesel võimalusel saateaega Vabariigi Presidendile, Riigikogu esimehele ja peaministrile esinemiseks riiklikult tähtsates küsimustes, arvestades saateaja andmisel Vabariigi Presidendi, Riigikogu esimehe ja peaministri sooviga. Komisjonis leidis toetust ettepanek see paragrahv välja võtta, et tasakaalustada kahte olulist õigust: riigijuhtide õigust informeerida avalik-õigusliku rahvusringhäälingu kaudu rahvast ning avalik-õigusliku ringhäälingu sõltumatust. Oldi arvamusel, et kõige paremini toimib vastastikusele usaldusele rajatud praktika, nagu see Eestis seni ka toiminud on. Tahan juhtida Riigikogu tähelepanu sellele, et kehtima jääb ringhäälinguseaduse § 10, kus on öeldud hädaohuteadete edastamise kohta, et ühiskonna julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu korral on ringhäälinguorganisatsioon kohustatud viivitamatult kõigis oma programmides oma kulul väljastama Riigikogu, Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse ametlikke teateid. Ringhäälinguorganisatsioon edastab viivitamatult ja tasuta kõigis oma programmides informatsiooni, mis on vajalik inimese elu, tervise ja julgeoleku kaitseks või varalise kahju või hädaohu ärahoidmiseks, samuti keskkonnakahjustuse ärahoidmiseks või selle vähendamiseks. See praeguse ringhäälinguseaduse paragrahv jääb kehtima ja kehtib ka loodava rahvusringhäälingu kohta. 11. muudatusettepanekuga komisjon toetas Isamaliidu ja Res Publica fraktsiooni ettepanekut, mis annab võimaluse saada tulusid ka Eesti Rahvusringhäälingu toodete ja teenuste müügist, mis ei ole vastuolus Eesti Rahvusringhäälingu eesmärkidega. 14. muudatusettepanek: komisjon pidas oluliseks kehtiva ringhäälinguseaduse kombel sätestada, et arengukavast lähtuvate eelarvetaotluste üle Rahandusministeeriumis peetavatel läbirääkimistel esindab rahvusringhäälingut tema nõukogu, sest just temal on rahvusringhäälingu kõrgeima juhtimisorganina taotluste põhjendatusest kõige parem ülevaade. 15. muudatusettepanek kaotab eelnõu esialgse tekstiga tekkida võinud eraringhäälingute eelisõigused avalikkusele eeldatavalt suurt huvi pakkuvate kultuuri- või spordisündmuste ülekandmisel, sest see seaks rahvusringhäälingu sõltuvaks erakanalite tegevusest või tegevusetusest ning muudaks reklaami või sponsorteabe edastamise erandõiguse praktiliselt võimatuks, kuna ülekandeõigused ja nendega seotud lepingud tuleb sõlmida pikka aega ette. Juba enne esimest lugemist oli komisjonis vaidlus nõukogu koosseisu üle, tähendab, tulevase rahvusringhäälingu nõukogu koosseisu üle. Komisjon otsustas loobuda eelnõus esitatud põhimõttest, et rahvusringhäälingu nõukogu koosneb 13-st Riigikogu liikmest. Komisjon pidas õigeks, et rahvusringhäälingu nõukogu koosneks Riigikogu liikmeist ja rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest. Vaidlused käisid selle üle, kui palju peaks olema Riigikogu liikmeid ja kui palju asjatundjaid. Pärast vaidlusi selle üle, kui palju peaks olema Riigikogu liikmeid, pidades silmas ka poliitilist tasakaalustatust, jõudis komisjon otsusele, et kui nõukogus on esindatud kõik fraktsioonid, igast fraktsioonist üks liige, siis on tasakaal olemas. Seetõttu pole võimalik ette kindlaks määrata, kui suur on nõukogu koosseis, sest pole teada, mitu fraktsiooni igas Riigikogu koosseisus on. Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna asjatundjate suhtes lepiti aga kokku, et neid hakkab olema neli. Kui Riigikogu liikmed nimetatakse nõukogu koosseisu volituste ajaks, nad jäävad sinna kuni uuest koosseisust uute nõukogu liikmete nimetamiseni, siis asjatundjad nimetatakse viieks aastaks, et nõukogus säiliks järjepidevus ja asjadega kursis olek. Oma ettepanekud nõukogu moodustamise kohta esitasid Isamaaliidu, Res Publica ning Eesti Reformierakonna fraktsioon. Nende põhjal koostas komisjon oma muudatusettepaneku, mille te leiate tabelist number 21 alt. 31. ja 32. muudatusettepanekuga toetas komisjon ettepanekut nõukogu otsustusvõime kohta juhatuse esimehe nimetamise ja tema tagasikutsumise kohta, pidades vajalikuks, et mõlemad otsused tehakse ringhäälingunõukogu koosseisu kahekolmandikulise häälteenamusega. 38. ja 39. ettepanek: komisjon toetas ettepanekut seaduse rakenduslike tähtaegade ning seaduse jõustumise tähtaegade kohta. Praeguses redaktsioonis tähendab see seda, et kui Riigikogu praegune koosseis võtaks rahvusringhäälingu seaduse vastu, siis uus koosseis hakkaks tegelema uue ringhäälingunõukogu moodustamisega. Tähtajaks oli 1. mai 2007. Kui uus ringhäälingunõukogu valiks rahvusringhäälingule juhatuse 1. juuniks 2007, siis jõustuks kogu seadus ning Eesti Raadio ja Eesti Televisioon oleksid ühendatud Eesti Rahvusringhäälinguks. Kultuurikomisjon tegi otsuse teine lugemine lõpetada. Kui saal peaks mingil põhjusel teisiti otsustama, siis kultuurikomisjoni ettepanek on, et parandusettepanekud laekuksid esmaspäevaks, 11. detsembriks kella 14-ks. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Jaak Allik! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, kolleeg Helir-Valdor Seeder!

Austatud ettekandja! Minu küsimus puudutab muudatusettepanekut nr 21, mis käsitleb nõukogu koosseisu. Kas on selline võimalus, et asjatundjana nimetatakse nõukogu liikmeks Riigikogu liige? Näiteks oletame, et Heimar Lenk nimetatakse asjatundjana nõukogu liikmeks. Kas sel juhul tema volitused lõpevad Riigikogu koosseisu lõppemisega või kehtivad viis aastat, nii nagu spetsialistidel?

Kuna seda küsimust sellises aspektis ei olnud kultuurikomisjonis arutusel, siis võin esitada ainult oma tõlgenduse. Ma ei näe keeldu, et Riigikogu liige ei võiks olla nimetatud asjatundjana, kui kultuurikomisjon tõesti sellisele seisukohale jõuab. Sel juhul muidugi tema volitused kestaksid viis aastat nagu asjatundjal. Ma tahan juhtida tähelepanu ka sellele, et senine praktika nendesamade asjatundjate määramisel on olnud selline, et kultuurikomisjon on seda teinud konsensuslikult. Paraku ei konsensusenõuet ega kahe kolmandiku nõuet, mis algul oli ettepanekutes, ei saa eelnõusse sisse kirjutada, sest siis tuleks muuta ka Riigikogu kodukorra seadust, kus nähakse ette, et Riigikogu komisjon teeb oma otsused lihthäälteenamusega. Seetõttu loodame hea tava säilimisele. Seda võis ka korduvalt kultuurikomisjoni protokollidest lugeda, et praegune komisjoni koosseis oli kindlalt seisukohal, et need eksperdid peaks nimetatama vähemalt kahekolmandikulise häälteenamusega kultuurikomisjonis.

Palun, kolleeg Igor Gräzin!

Kuna siin on räägitud tunnustatud asjatundjate valimisest või määramisest ringhäälingunõukogu koosseisu ja enamik tõeliselt tunnustatud asjatundjaid ei ole ei Eesti Vabariigist ega ka eestlased mitte (me räägime eeskätt Austraalia ringhäälingust, kus on edukas reform läbi viidud, Peruu on üks edukamaid riike), siis kuidas tagatakse ringhäälingunõukogu liikmetele tõlge?

Kui kultuurikomisjon ja pärast seda Riigikogu täiskogu peavad vajalikuks määrata Eesti Rahvusringhäälingu nõukogusse asjatundja Peruust, küllap siis nähakse ka rahvusringhäälingu seaduse selles alalõigus, kus on eraldi reana rahvusringhäälingu nõukogu kulutused, ette kulutused selle asjatundja siia transportimiseks ning talle tõlke kindlustamiseks. Ma arvan, et tänapäeva tehnilisi vahendeid arvestades on see finantsküsimus, mitte mingisugune teine küsimus.

Palun, kolleeg Toomas Alatalu!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mulle tundub ettepanekuid nr 21-26 lugedes, et seltskond ainult vaatles ja imetles iseennast ja püüdis kellegi konkreetse isiku vastu minna. Seetõttu on seadusesse sattumas asju, mis võiksid olla ainult Riigikogu kodukorras. Näiteks, 26. ettepaneku 3. lõik: "... tema lahkumisel või väljaarvamisel Riigikogu fraktsioonist." Kas me tõesti peame selle oma siseasja panema ka mingisse teise seadusesse?

Vaadake, see on tulnud siia küll praeguse Riigikogu koosseisu praktikast. Kultuurikomisjon sisemisel kokkuleppel jagas neli aastat tagasi, kui ta ringhäälingunõukogu moodustas, ringhäälingunõukogu kohad fraktsioonide vahel ära, sest praeguses ringhäälinguseaduses on sätestatud põhimõte, et ringhäälingunõukogu peab olema moodustatud poliitilise tasakaalustatuse põhimõttel. See eeldab kohtade jagamist parlamendifraktsioonide vahel ja nii see Riigikogu kui ka meie eelkäijad on sellega hästi toime tulnud. See muidugi eeldaks sedagi, et kui mõni Riigikogu liige lahkub oma fraktsioonist, siis oleks ju ilus, kui see koht fraktsioonile jääks. Paraku sellist praktikat selles Riigikogu koosseisus ei olnud. Seetõttu nähti vajadust selline asi seadusesse kirja panna.

Palun, kolleeg Urmas Reinsalu!

Aitäh, proua juhataja! Austatud ettekandja! Kuidas see menetletav eelnõu aitab lahendada tegelikus elus esilekerkinud probleeme, nn telefonisurve rakendamist avalik-õiguslikule meediale? Meil oli üks ametisoleva kultuuriministriga seotud kaasus. Kas see eelnõu välistab võimaluse, et telefoniõiguse kaudu saaks poliitilisel tasemel hakata ajakirjanikke mõjutama, või mitte?

Härra Reinsalu! Ka kehtiv ringhäälinguseadus ei sätesta mingit telefoniõigust. Ministrite pädevuse sätestab vist hoopis Vabariigi Valitsuse seadus, kust ma ka ei ole lugenud midagi sellist, millele te viitate. Samal ajal ei saa üheltki ministrilt ega teistelt Eesti Vabariigi kodanikelt ära võtta telefoniaparaati ja nad võivad helistada, kuhu nemad tahavad. Aga kui te peate silmas ringhäälingunõukogu pädevust, siis see eelnõu ministrite pädevusse ei puutu. Ringhäälingunõukogu pädevus on sätestatud eelnõu §-s 22 ja kaks pädevust toodi siia juurde. Mulle tundub küll, et siin ei anta ringhäälingunõukogule pädevust juhatada telefoni teel ringhäälingu juhatust sisulistes küsimustes või ühe või teise saate puhul. Aga kui keegi tahab avaldada arvamust, on see siis Vabariigi President või lihtkodanik, siis ma arvan, et iga arukas ringhäälingu juht on selle arvamuse eest alati tänulik.

Palun, kolleeg Urmas Reinsalu, teine küsimus!

Aitäh, austatud Riigikogu esinaine! Austatud ettekandja! Küsimus ongi selles, kuidas eelnõuga reguleerida ebasoovitavaid suundumusi. Kui viidata sellele, et see on normaalne, kui minister ühe või teise ajakirjaniku tegevust ringhäälingu juhtidega arutab või probleemina esile toob, siis kas te peate seda heakskiidetavaks ja õiglaseks suundumuseks?

Ma veel kord ütlen: kui minister ringhäälingu juhtidega räägib ja väljendab ühe või teise saate kohta oma isiklikku arvamust, siis ringhäälingu juht võtabki seda ministri isikliku arvamusena. Üheski seaduses ei ole öeldud, et ringhäälingu juht peab sellele või teisele või ka oma valdkonna ministrile kuidagi alluma või aruandekohustuslane olema. Kui minister on millegipärast arvamusel, et ta saab selliselt ringhäälinguorganisatsioonidele käske jagada, siis on olemas Riigikogu, on olemas peaminister, kes peaks ministri tähelepanu juhtima sellele, et ta tegeleb asjadega, mis demokraatlikus riigis ei ole talle ette nähtud või kuidas öelda.

Palun, kolleeg Toomas Alatalu, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma küsin vastulause esitamise kohta. Kuidas teid ennast rahuldab säärane formuleering, et vastulause peab minema viivituseta, kuid vähemalt 30 päeva jooksul? Viivituse ja 30 päeva vahel on väga suur vahe. Asja teine pool: kuhu see vastulause läheb, kas ta läheb samasse saatesse, teise saatesse? Kas see ei vaja täpsustamist? See on § 39.

Paragrahvi 39 lõige 5. See on uus tekst, ma vaatasin vana teksti. Andke andeks! Kohe vaatame uut teksti ja püüame seda tõlgendada. Paragrahvi 39 lõike 5 uus tekst ütleb vastulause kohta nii, et rahvusringhääling edastab vastulause või teeb otsuse vastulause edastamata jätmise kohta viivituseta või vähemalt 30 päeva jooksul. Mina tõlgendaksin seda ikka "viivituseta". Kuid 30 päeva jooksul muutub asi n-ö seadusvastaseks, kui ta seda teinud ei ole. Aga suuna annab siiski sõna "viivituseta". Nii mõnegi asja puhul vajavad teatud asjaolud ilmselt ka kontrollimist, kas see vastulause on ikkagi vastulause või on see midagi muud. Paragrahvi 39 lõige 4: "Vastulause vaatab esimesena läbi vastulause objektiks oleva saate vastutav toimetaja, kes otsustab vastulause edastamise." Ilmselt tema saab otsustada vastulause edastamise siiski selles saates, mida ta toimetab. Eeldatakse, et saade ei ole mitte üksi konkreetne saade, sel juhul läheb asi ju toimetuse valdkonda. Tõepoolest, seaduses ma seda kohta ei leia, kus ta edastatakse, sest võivad tekkida tõesti juhtumid, et, ütleme, saade on ühekordne, siis me ei saa öelda, et seda saadet tuleb korrata. Siis ilmselt läheb see küll juba rahvusringhäälingu juhatuse pädevusse, millisesse saatesse ja mis vormis seda tehakse. Selliseid detaile, paraku jah, seadus ette ei ole näinud. Aga see, et ta edastatakse ikka sama ringhäälingu, praegusel juhul rahvusringhäälingu programmis, see on küll seadusest selge.

Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Hea kolleeg Allik! Mind ajendasid küsima sinu vastused Urmas Reinsalule. Kuna me oleme vanad tuttavad, siis võib-olla sa andestad ka küsimuse vormi. Kas minister, kes nüüd nüpeldab seda ringhäälingu juhti, peaks ütlema oma nüpeldamise ees või lõpus, et ta tegi seda isiklikult, mitte ministrina?

Ma arvan, et ringhäälingu juht, kes teab oma õigusi ja kohustusi vastavalt Eesti Vabariigi seadustele, peab andma endale suurepäraselt aru, et ametiisikuna teda nüpeldada ei saa, järelikult see, mida minister teeb, ei ole ka nüpeldamine.

Väga hea vastus! Palun, kolleeg Mihhail Lotman!

Aitäh! Ma olen ka vaimustatud sellest vastusest ja ka teistest vastustest Urmas Reinsalu küsimustele. Teie loogika on selline, et kui telefoniõigust ei ole sätestatud, siis järelikult seda ei ole, või sellest saab niimoodi naljaga üle. Kuskil ei ole näiteks sätestatud, et autoroolis sõidu ajal ei tohi alkoholi pruukida. Sellegipoolest on sätestatud sanktsioonid, kui see on juhtunud, te teate, et seda vahel juhtub. Probleem on selles, kuidas välistada selgelt ebaseaduslikke asju, mis on ühiskonna arengu seisukohalt väga ohtlikud.

Aitäh! Lugupeetud härra Lotman! Ega te ei oska siin ka mingit alternatiivi pakkuda. Kui me arutaksime pisut vähem sensitiivset seadust, oletame, et see oleks rahvusooperi seadus, siis meil ei tekiks tahtmist kirjutada, et minister ei tohi minna etenduse ajal lavale baleriiniga suhtlema. Meil ei tekiks mõtet seda siia kirjutada. See on sama asi. Me ei saa kirjutada seadustesse kõike, mida üks või teine minister ei tohi teha. Kui te tõstatasite küsimuse, kuidas kutsuda korrale ministreid, kes ei täida seadusi, siis ilmselt peaks see olema sätestatud Vabariigi Valitsuse seaduses, aga eelkõige on selleks olemas Riigikogu, kes võib sellise ministri vastu esitada umbusaldusavalduse ja siis peavad muidugi valitsuskoalitsioon, selle ministri erakond ja vabariigi peaminister andma konkreetseid vastuseid konkreetses küsimuses.

Palun, kolleeg Mihhail Lotman, teine küsimus!

Aitäh selle vastuse eest! Kas teile ei tundu, et siin on siiski põhimõtteline erinevus? Kujutame ette, et eri ministrid oleksid balleti ajal pidevalt lavale jooksnud ja seal proovinud igasuguseid pas de deux'sid teha. Selles olukorras, ma arvan, oleks võinud ka vastava sätte kehtestada. Seadusi ei kirjutata niisama, vaid selleks, et nad kuidagi korreleeruksid meie eluga. Või mida te arvate?

Ma siiski arvan, et kui ministrid jookseksid lavale ja püüaksid pas de deux'sid teha, siis ilmselt peaminister või nende erakond kutsuks neile arstiabi. Ilmselt tuleb meil ikkagi jõuda oma ühiskondlikus ja poliitilises kultuuris sellele tasemele, et kui mõni minister püüab kasutada telefoniõigust rahvusringhäälingu juhtide suhtes, siis oleks ka avalikkusel ja tema parteil selge, et võib-olla oleks arsti vaja.

Palun, kolleeg Juhan Parts!

Aitäh! Küsima ajendas mind see vastus, mis puudutas ministrit ja balletti. Ma ei jaga teie optimismi. Kui vaadata, mida mõned poliitikud ja mõnede erakondade poliitikud ette võtavad, siis ma ei imesta, kui rahvusooper tuleks sulgeda ja ballett lähebki Tartu maanteele ja muudesse kohtadesse. Aga küsimus, mis ma esitan, puudutab Eiki Nestori jätkuküsimust. Kuidas seadus käsitleb seda, kui ringhäälingu juht nüpeldab ministrit?

Te ei pea silmas mitte, et ringhäälingu saates kritiseeritakse ministrit, vaid ringhäälingu juht telefonis kritiseerib, pehmelt öeldes, ministrit? See on siiski nendevaheline eraasi, see ei ole selle seaduse kompetents. Oli aeg esitada parandusettepanekuid, praegu me läheme sellest arutluse ringist välja. Me tahame siin arutada konkreetseid küsimusi, mis puudutavad ühe või teise poliitiku käitumist. Oli aeg esitada parandusettepanekuid, aga paraku sellist parandusettepanekut, et selles seaduses sätestada midagi ministrite käitumiskultuuri kohta, me ei märganud. Komisjoni esindajana pean ütlema, et komisjonis neid probleeme ei käsitletud.

Palun, kolleeg Igor Gräzin, teine küsimus!

Need meie hulgast, kes on lugenud teoseid "Jah, härra peaminister" ja "Jah, härra minister", teavad, see tähendab, et kõik teavad, et telefoniõigus kehtib BBC-s ja iga aastaga üha rohkem ja rohkem. Küsimus: kas te ei näe, et telefoniõiguse kandjateks võivad saada mitte aruandekohustuslikud, mitte kellelegi alluvad ja mitte kellestki ja millestki peale ärihuvide sõltuvad spetsialistid?

Esiteks või teiseks ma seda ei näe. Kogu minu nelja-aastase praktika jooksul ringhäälingunõukogu aseesimehena ei ole ühegi spetsialisti kohta (neid on seal neli) kinnitatud, isegi mõtted ei ole selle peale läinud, et nad sealses tegevuses oleksid olnud juhitud oma ärihuvidest või ma ei tea kelle, mingisuguse erakonna telefoniõigusest. Kolmandaks või, õigupoolest, esimeseks tahan öelda, et kui nii pika ja tugeva demokraatliku ja parlamentaarse traditsiooniga riigis nagu Inglismaa ei ole suudetud seaduses sätestada seda, mille kohta te ütlete, et BBC puhul telefoniõigus üha tugevneb, siis ma kardan, et nii nõrga ja noore demokraatia puhul kui Eesti on seda eriti keeruline teha.

Palun, kolleeg Eiki Nestor, teine küsimus!

Praegune nõukogu koosneb nii Riigikogu nimetatud liikmetest kui ka spetsialistidest. Alternatiivina on pakutud ainult poliitikutest koosnevat nõukogu kuni selliseni välja, mis selguks sisuliselt Riigikogu valimistel. Kohati on ka kuulda olnud, et ilmateade võiks vastata Riigikogu valimiste tulemusele, aga see ei ole praegu oluline. Kas praegune nõukogu koosseis, poliitikud, spetsialistid, on kultuurikomisjoni arvates täitnud selle ülesande, mille Eesti Vabariik on talle pannud?

Kultuurikomisjon ei ole küsimust niimoodi püstitanud ega hääletusele pannud. Ma ei saa teile vastata 100% jah, kuid võin vastata oma isikliku mulje põhjal, et kõik kultuurikomisjonis toimunud arutelud selles küsimuses on küll viidanud sellele, et kultuurikomisjon on praeguse ringhäälingunõukogu koosseisu ja tema tegevusega rahul.

Palun, kolleeg Helir-Valdor Seeder, teine küsimus!

Aitäh! Minu küsimus puudutab nõukogu koosseisu. Nimelt ütleb seadus: "... neli asjatundjat Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle volitused kestavad viis aastat." Kuidas need tunnustatud asjatundjad välja selgitatakse? Kas see tuleneb organisatsioonide ettepanekutest või on ainus sõel Riigikogu kultuurikomisjoni koalitsiooni kuuluvate liikmete enamus, kes otsustab häälteenamusega selle ära?

Aitäh küsimuse eest! Härra Seeder! Isegi meie parlamendi 15-aastase tegevuse jooksul on hakanud kujunema välja mõningad poliitilised traditsioonid, millest minu meelest komisjonide tasemel kinni peetakse. Mis üldkogul toimub, see on võib-olla mõnikord teine asi. See nõukogu ei ole pretsedent. Täpselt samuti koosneb spetsialistidest Rahvusraamatukogu nõukogu, kus on kolm või neli Riigikogu liiget ja viis spetsialisti. Estonia nõukogu ei ole päris hea näide, seal on ära määratud, kust need n-ö mittepoliitikud tulevad. Aga Rahvusraamatukogu nõukogus nad kindlasti ei ole ära määratud. Tavapraktika on tõesti selline, et kultuurikomisjon arutab omavahel ja pöördub siis mitmete selles tegevusvaldkonnas tegutsevate ühiskondlike organisatsioonide, mittetulundusühingute, kõrgkoolide poole, paludes neilt ettepanekuid spetsialistide kohta. Kindlasti neid ettepanekuid palutakse rohkem kui praegu kõne all olev neli. Nendest hakkab kultuurikomisjon sõeluma välja, mitte selle alusel (nagu ma tean ja olen kuulnud ning Rahvusraamatukogu puhul näinudki ja selle protseduuri kaasa teinud), kes parem spetsialist on, sest see ilmselt kultuurikomisjoni pädevuses ei ole ning spetsialistid esitatakse kõik head ja tugevad, vaid selle alusel, kelle puhul on vähem vastuväiteid või kahtlustusi nende poliitilises kallutatuses ja kelle puhul jõutakse suuremale konsensusele. Ma julgen väita, et nii selle Riigikogu kui ka eelmiste Riigikogude ja ma olen kindel, et ka tulevase Riigikogu vähemalt kultuurikomisjon koosneb enam-vähem kultuursetest inimestest ja selliselt kindlasti hakkabki talitama. Siin ei kardaks ma eriti midagi.

Palun, kolleeg Raivo Järvi!

Suur tänu! Kui rääkida riigi valitsemisest, siis me teame, et kõige efektiivsem valitsemisvorm on valgustatud monarhia. Alati tekib aga küsimus, et mis siis, kui dofään ei ole nii valgustatud, nagu oli tema eelkäija. Meil on ringhäälingunõukogu liikmetega tõesti hästi läinud, võiks öelda, et nad on praegu valgustatud, kuid see ei pruugi jätkuda igavesti. Milline nõukogu liige on n-ö eri parteide mõjutuste tõmbetuultes kuulikindlam, kas see, kes on de iure sõltumatu, või see, kes on kindlalt parteiliselt määratletud?

Küsimus oli väga mitme nõksuga. Kumb on kuulikindlam, kas see, kellel on juba n-ö raudvest seljas ja parteiembleem rinnas ja keda tulistab ainult üks partei positiivsete kuulidega ja ülejäänud negatiivsete kuulidega, või siis need, kellel seda vesti ei ole? Mina seda küsimust nii ei näeks. Ma tahan öelda oma isikliku arvamuse, küsimused on ka ju natuke laiemad. Kujutame ette ringhäälingunõukogu, kus on kümme poliitikut, kuus on valitsuskoalitsioonist ning neli opositsioonist või ka vastupidi. Saate sisu juurde jõutakse siis, kui tuleb kiri. Kirjale peab iga asutus vastama. Kui ringhäälingunõukogule tuleb konkreetse saate põhjal mingi kaebekiri, siis me oleme sunnitud seda saadet arutama ja peame andma vastuse. Arutelu võib minna tõesti nii, et kõik tulevad oma n-ö erakonna poolt laetud kuulidega laua taha ja hakkavadki üksteist tulistama, siis pada sõimab katelt ja millelegi konstruktiivsele ei jõutagi. Lõpuks siis kas 6 : 4 niipidi või 6 : 4 teistpidi võetakse vastu mingi otsus, mis tegelikult sisuliselt asja ei käsitlegi, vaid ringhäälingunõukogu liikmed muutuvad sel juhul paratamatult oma partei esindajateks ja parteisõduriteks. Selles nõukogu koosseisus, mis praegu on töötanud (seda paneb kultuurikomisjon ka ette), kus lisaks neile, ütleme, viiele parteisõdurile on neli enam-vähem intelligentset oma ala asjatundjat, ei saa ka see parteiline ringhäälingunõukogu liige väga oma parteilist rinda ette lüüa ja ütelda: "Teate, teie, neli eksperti, võite rääkida mis jahu tahate, aga minul on oma partei seisukoht ja ma kaitsen seda." Nii väikeses ruumis muutub see üsna piinlikuks. Seetõttu tekib üldiselt siiski sisuline arutelu. Ma veel kord kordan, mida ma ütlesin ka oma sõnavõtus seda asja siin ühel lugemisel arutades: kõik normaalsed sisulised arutelud Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio saadete ja programmide üle on toimunud just nende ekspertide algatusel, sest nemad siiski on praegu rohkem kuulikindlad, kui teie sõnavara kasutada, nad on sõltumatumad, nad esindavad oma isiklikku seisukohta. See seisukoht ei ole kuskilt dikteeritud ja nad on väga viljakalt ka ringhäälingunõukogu liikmeid kaasa haaranud aruteludesse, kus tulemus ja seisukoht ei ole kuskilt väljastpoolt ära määratud. Mina julgen küll meie töö kohta nii öelda.

Aitäh! Palun, kolleeg Rain Rosimannus!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma siiski tahan veel täpsustada seda spetsialisti definitsiooni, millal inimene omandab ja millal ta kaotab spetsialisti staatuse. Kas ma saan õigesti aru, et spetsialist on see poliitik, keda Riigikokku ei valitud? Kui teid näiteks ei valita kevadel Riigikokku, kas te siis omandate taas spetsialisti staatuse?

Vaadake, selle eelnõu raames annab spetsialisti staatuse siiski Riigikogu kultuurikomisjon ettepanekut tehes ja Riigikogu täiskogu seda ettepanekut kinnitades. Kui on selline kultuurikomisjoni koosseis, kes n-ö Riigikogust välja kukkunud liikmed, parteilised liikmed määrab spetsialistiks, ja kui see leiab täiskogu heakskiidu, siis, jah, nad on spetsialistid, sest täiesti võimatu on Eesti Vabariigi ükskõik millisesse seadusse kirjutada, et sellel või teisel ametikohal ... Kaitseväes vist ei tohi praegu parteis olla, kohtunikud, need ka. Aga lõpuks on siiski võimalik, kirjutage sisse, et ringhäälingunõukogu liige ei tohi olla parteis. Pretsedendid on olemas. Ma ei tea, kas see on vajalik, aga selline parandus võib ju olla. See parandus võib olla, siis on ringhäälingunõukogu juba midagi kaitseväe ja kohtuga võrdset, mis on ka pisut naljakas.

Aitäh! Palun, kolleeg Urmo Kööbi!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ma küsin ka nende nelja tunnustatud spetsialisti, asjatundja kohta. Teatavasti on seal nii raadio kui ka televisiooni esindajad. Kuidas need sinna tekivad ja kas nad võivad kõik olla raadiost või kõik televisioonist? On seda ka arutatud?

Kas te peate silmas ikkagi ringhäälingunõukogu? Kui me räägime ühendatud rahvusringhäälingust, siis praegu on ühinemist ettevalmistav töögrupp pidanud õigeks, et ei ole mitte nii, et on (ma toon lihtsalt näite) rahvusringhäälingu juhatuse esimees ja siis tema asetäitja televisiooni alal ja asetäitja raadio alal, nagu omal ajal oli tele- ja raadiokomitees. Töögrupp, kes selle asjaga tegeleb, eeldab just teistpidi ristlõikeid, et on asetäitja programmi alal, kes n-ö koordineerib nii raadio- kui ka teleprogrammi, ja on asetäitja tehnika alal, kes koordineerib tehnikaasju. Seetõttu, ma arvan, et kui me räägime neist asjatundjatest, siis siin ei lähtuta sellest, et oleks asjatundja raadio või tele alal. Näiteks praeguses ringhäälingunõukogu koosseisus on meil (ma ei taha küll kedagi kellelegi vastandada) väga suur konkreetne kasu asjatundjast härra Roodist, kes on KPMG audiitor ja kellest on tõesti väga suur kasu nende küsimuste lahendamisel. Tal ei ole spetsialiteeti raadio või tele alal, aga finantsküsimustes, millega mõlemad asutused kokku puutuvad, on tema asjatundlikkus väga suur.

Aitäh, kolleeg Jaak Allik! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Austatud Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad! Avan läbirääkimised. Palun, kolleeg Mark Soosaar!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Meie rahvusringhääling (nii mõnus on seda sõna suhu võtta - rahvusringhääling, rahvuskaugnägemine) on ju tegelikult meie rahvuse suurim teatrisaal, kontserdisaal, kinosaal, poliitiliste diskussioonide auditoorium! Võib kindel olla, et 60%, 70%, võib-olla 80% informatsioonist, kultuurivahetusest, mõttevahetusest toimub meil avaliku meedia kaudu. Missugune on meie rahvusringhääling, missugune on tema tulevik, selline on ka meie rahvuse tulevik ja selle tõttu tuleb igati tervitada Eesti Rahvusringhäälingu seaduse võimalikult kiiret vastuvõtmist. Meie käes on muudatusettepanekute loetelu ja esimene lause kõlab selliselt: "Rahvusringhäälingu eesmärk on kaasa aidata Eesti Vabariigi põhiseadusega sätestatud Eesti riigi ülesannete täitmisele." Selle seaduse vastuvõtmiseks, nende seadusmuudatuste vastuvõtmiseks piisab meil poolthäälteenamusest, kuid mõnes Ida-Euroopa riigis, näiteks Ungaris, on vaja, et kaks kolmandikku parlamendist oleks ühte meelt, kui meediasse puutuvaid seadusi vastu võetakse või muudetakse. See näitab, kui tähtsaks ka teised rahvad ja riigid meediat peavad. Kultuurikomisjon on pikka aega põhjalikku tööd teinud. Ma võin kultuurikomisjoni liikmena kinnitada, et seda on tehtud nii kiiresti, kui komisjonil vähegi võimalik on olnud. Kiirustamise vajadust oleme kõik väga hästi tajunud, sest eelnõu taga seisab Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni ühendamine, tugeva sünergia saavutamine ja kindlasti rahvusringhäälingu tehniline moderniseerimine. Siin ei tohiks me küll Euroopas viimastesse ridadesse jääda. Nende muudatusettepanekute puhul, mida te enda käes hoiate ja mida ka kultuurikomisjoni kultuurne liige Jaak Allik põhjalikult refereeris, jõudsime me kenasti, tõsi, pärast pikki vaidlusi üksmeelele ja lõpuks jõudsime üksmeelele ka selles kõige raskemas küsimuses, selles, mis võib meie rahvusringhäälingu tasakaalust välja viia, s.o tema juhtimises ehk nõukogu koosseisus ja nõukogu moodustamise viisides. Tahan siit puldist meelde tuletada, et variant, mille ma poolteist aastat tagasi Riigikogu menetlusse esitasin, mis puudutas ainult ringhäälingunõukogu formeerimist, oli peaaegu täpselt samas sõnastuses kui täna meie laudadel olev kultuurikomisjonis kaua aega lihvitud sõnastus: nõukogu koosneks Riigikogu liikmetest, igast fraktsioonist üks lugupeetud kultuurne mees või naine, et oleks võrdselt esindatud kõik poliitilised maailmavaated, et ühelgi maailmavaatel ei oleks arvulist ülekaalu, nii nagu parajasti siin saalis juhtub olema, ja et selles nõukogus oleks ka neli lugupeetud eksperti. Ma arvan, et see on päris hea variant, kuhu me oleme välja jõudnud, ja katsed praegu selle asemel kiirkorras midagi muud pakkuda ja püüda nii rahvusringhäälingu seaduse vastuvõtmist pidurdada ei ole riigimehelikud. Sellepärast sotsiaaldemokraadid toetavad selle eelnõu kiiret menetlemist ja me loodame, et meil õnnestub eelnõu seadusena vastu võtta juba enne jõule. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Mark Soosaar! Rohkem kõnesoove ei ole. Läbirääkimised on peetud ja lõpetatud. Eelnõu 965 kohta on esitatud 40 muudatusettepanekut. Asume neid läbi vaatama. Esimene muudatusettepanek on kultuurikomisjonilt, juhtivkomisjon on ettepanekut täielikult arvestanud. Palun, kolleeg Helmer Jõgi!

Ma palun Reformierakonna fraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut hääletada.

Austatud Riigikogu, panen Reformierakonna ettepanekul hääletusele esimese muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 42 Riigikogu liiget, vastu 34, erapooletuid ei olnud. Ettepanek jääb jõusse. Teine muudatusettepanek on samuti kultuurikomisjonilt, täielikult arvestatud. Kolmas ettepanek on kolleeg Jaak Allikult, täielikult arvestatud. Neljas on kultuurikomisjonilt, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. Samuti viies ja kuues. Kas viienda kohta? Jah, kolleeg Helmer Jõgi, palun!

Jah, viienda kohta. Ma ei tea, miks aparatuur ei reageerinud. Ma palun meie fraktsiooni nimel seda hääletada.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Reformierakonna fraktsiooni poolt kolmanda muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Vabandust, võtan tagasi! Head kolleegid, vabandust! Austatud Riigikogu, panen hääletusele viienda muudatusettepaneku, mille tegi Reformierakonna fraktsioon. Palun hääletada ja võtta seisukoht! Reformierakonna fraktsioon palub hääletada viiendat muudatusettepanekut. Kas nüüd on korrektne? Ma tänan teid! Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 40 Riigikogu liiget, vastu 39, erapooletuid ei olnud. Viies muudatusettepanek jääb jõusse. Kuues muudatusettepanek on kultuurikomisjonilt, arvestatud täielikult. Samuti seitsmes ja kaheksas. Üheksas muudatusettepanek on kultuurikomisjonilt, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. Palun, kolleeg Helmer Jõgi!

Ma palun Reformierakonna fraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut hääletada.

Kas nr 9? Austatud Riigikogu, panen hääletusele üheksanda muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 42 Riigikogu liiget, vastu 39, erapooletuid ei olnud. Üheksas muudatusettepanek jääb jõusse. Kümnes muudatusettepanek on kultuurikomisjonilt, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. Probleeme ei ole. 11. muudatusettepanek on Isamaaliidu fraktsioonilt ja Res Publica fraktsioonilt, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. Palun, kolleeg Helmer Jõgi!

Ma palun Reformierakonna fraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut hääletada.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele 11. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 42 Riigikogu liiget, vastu 27, erapooletuid ei olnud. 11. muudatusettepanek jääb jõusse. 12. muudatusettepanek on kultuurikomisjonilt, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. Palun, kolleeg Helmer Jõgi!

Palun Reformierakonna fraktsiooni nimel hääletada.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele 12. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 42 Riigikogu liiget, vastu 21, erapooletuid ei olnud. 12. muudatusettepanek jääb jõusse. 13. muudatusettepanek on kultuurikomisjonilt, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. Samuti 14., 15., 16. Palun, kolleeg Helmer Jõgi!

Reformierakonna fraktsioon palub seda ettepanekut hääletada.

Kas 16. muudatusettepanekut? Austatud Riigikogu, panen hääletusele 16. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 42 Riigikogu liiget, vastu 38, erapooletuid oli 1. 16. muudatusettepanek jääb jõusse. 17. muudatusettepanek on kultuurikomisjonilt, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. Palun, kolleeg Helmer Jõgi!

Reformierakonna fraktsioon palub hääletada.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 17. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 41 Riigikogu liiget, vastu 38, erapooletuid ei olnud. 17. muudatusettepanek jääb jõusse. 18. muudatusettepanek on kolleeg Jaak Alliku esitatud, juhtivkomisjon on sisuliselt arvestanud. Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Aitäh! Palun Keskerakonna fraktsiooni nimel muudatusettepanekut nr 18 hääletada.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 18. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt 14, vastu 62, erapooletuid 2. 18. muudatusettepanek ei leidnud toetust. 19. muudatusettepanek on kultuurikomisjonilt, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Palun Keskerakonna fraktsiooni nimel muudatusettepanekut nr 19 hääletada.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 19. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 42, vastu 39, erapooletuid ei olnud. 19. muudatusettepanek jääb jõusse. 20. muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Palun Keskerakonna fraktsiooni nimel ettepanekut nr 20 hääletada.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 20. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 45, vastu 38 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. 20. muudatusettepanek jääb jõusse. 21. muudatusettepanek on kultuurikomisjonilt, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Aitäh! Palun Keskerakonna fraktsiooni nimel muudatusettepanekut nr 21 hääletada.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 21. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 46, vastu 36 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. 21. muudatusettepanek jääb jõusse. 22. muudatusettepanek on Isamaaliidu fraktsiooni ja Res Publica fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Aitäh! Palun Keskerakonna fraktsiooni nimel muudatusettepanekut nr 22 hääletada.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele ... Vabandust, kolleeg Eiki Nestor, palun!

Vabandust! Ma tahan kasutada mulle kodukorraga antud õigust võtta kümme minutit vaheaega. Aitäh!

Palun taotlus esitada juhatusele kirjalikult! Vaheaeg lõpeb kell 18.28. Vaheaeg

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna palutud vaheaeg on lõppenud. Me jäime 22. muudatusettepaneku juurde, mida palus hääletada Keskerakonna fraktsioon. Austatud Riigikogu, panen hääletusele 22. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 2 Riigikogu liiget, vastu 79, erapooletuid ei olnud. 22. muudatusettepanek ei leidnud toetust. 23. muudatusettepanek on Reformierakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon on osaliselt arvestanud. 24. muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on sisuliselt arvestanud. 25. muudatusettepanek on kultuurikomisjonilt, täielikult arvestatud. 26. muudatusettepanek on Isamaaliidu fraktsiooni ja Res Publica fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. 27. muudatusettepanek on kolleeg Jaak Alliku esitatud, täielikult arvestatud. 28. muudatusettepanek on kultuurikomisjoni esitatud, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. Samuti 29. ja 30. 31. muudatusettepaneku on esitanud kolleeg Jaak Allik, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. Samuti 32., 33. Ei ole probleeme. 34. muudatusettepaneku on esitanud kultuurikomisjon, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. Samuti 35., 36. ja 37. 38. muudatusettepaneku on esitanud kolleeg Jaak Allik, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. 39. muudatusettepanek on samuti Jaak Alliku esitatud, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. Samuti 40. muudatusettepanek. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Juhatajale on laekunud Keskerakonna fraktsiooni ettepanek eelnõu 965 teine lugemine katkestada. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Aitäh, juhataja! Mul on protseduuriline küsimus. Ma saan aru küll, et kolleegidel on õigus sellist ettepanekut teha. Aga kas nad seda ka kuidagi põhjendasid?

Riigikogu kodukorra seaduse § 107 lõike 3 kohaselt on see ettepanek tehtud ja juhataja aktsepteerib seda. Nii, nagu ma arvan, ka kogu Riigikogu. Palun, kolleeg Andres Herkel!

Aitäh, härra juhataja! See ei ole esimene kord, kui tehakse ilma motiveeringuta lugemise katkestamise ettepanek. Äkki te loete selle kirjaliku ettepaneku meile ette, võib-olla seal see motivatsioon sisaldub?

Aitäh! Kui teil see soov on, siis palun! "Riigikogu Keskerakonna fraktsioon teeb kooskõlas Riigikogu kodukorra seaduse § 107 lõikega 3 ettepaneku eelnõu 965 teine lugemine katkestada. Ain Seppik." Kolleeg Meelis Atonen, palun, protseduuriline küsimus!

Teate, kirjapandava teksti huvides ma igaks juhuks mainin meile kõigile teadmiseks, et Andres Herkel praegu kas eksis või lihtsalt levitas valet. See on täiesti tavaline, et katkestamisettepanekuid tehakse ja mingeid motiveeringuid seal kirjas ei ole.

Aitäh! Läheme asja juurde, sõbrad! Kolleeg Eiki Nestor, palun!

Ma pean kolleegidelt vabandust paluma, muidu Atonen jääbki pahaseks. Mu soov oli tõesti teada, kas on ka mingi motivatsioon. Seda, et kõik on juriidiliselt korrektne, ma tean.

Aitäh, kolleegid! Jätkame sisulise tööga. Kolleeg Andres Herkel, palun!

Aitäh, härra juhataja! Ma pean Meelis Atonenile täpsustama, et ma ei pea lihtsalt heaks tavaks seda, kui sedavõrd oluliste seaduseelnõude puhul tehakse katkestamisettepanek ilma seda kõnetoolist motiveerimata. Me oleme hämmingus ja mul on õigus seda selgitust küsida.

Aitäh! Kolleeg Andres Herkel! Juhataja peab seda juba sõnavõtuks. Alustan hääletusprotseduuri ettevalmistamist. Kas võime hääletuse juurde minna? Austatud Riigikogu, panen hääletusele Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku katkestada Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse eelnõu 965 teine lugemine. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 48 Riigikogu liiget, vastu 35, erapooletuid ei olnud. Eelnõu 965 teine lugemine on katkestatud. Määran eelnõu 965 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 11. detsembri s.a kell 16. Head kolleegid! Palun vaikust! Läheme edasi.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud konventsiooni ajutise impordi kohta B.4-, B.7-, B.8- ja E-lisa heakskiitmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Algatajate ettekandeks palun kõnetooli rahandusminister Aivar Sõerdi! Head kolleegid! Palun vaiksemalt!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Konventsioon ajutise impordi kohta koosneb põhiosast ja 13 lisast, millest üheksaga on Eesti 1995. aastal juba ühinenud. Kõnealuses eelnõus on tegemist ajutise impordi konventsiooni nelja lisaga ühinemisega. Eelnõu vastuvõtmisel avaneb Eesti ettevõtjatel lisavõimalus neljas valdkonnas ATA-märkmikku kasutades ajutiselt importida kaupu kolmandatesse riikidesse. Need neli valdkonda on tootmistegevuses kasutatavad kaubad, turismi reklaammaterjal, piiriliikluse raames imporditavad kaubad ning imporditollimaksust osaliselt vabastatud kaubad. Eelnõu ettevalmistamine on tingitud vajadusest tagada Euroopa Liidu liikmesriikides võimalikult ühetaoline ajutise impordi kohaldamine. Eestile on vastavates töögruppides tehtud märkus vajaduse kohta liituda eespool nimetatud konventsiooni lisadega B.4, B.7, B.8 ja E. Ajutine importimine on tolliprotseduur, mille alusel võib teatavat kaupa tuua tolliterritooriumile täielikult või osaliselt impordimaksudest tingimuslikult vabastatuna. Selline kaup tuleb importida piiritletud eesmärgil ja peab olema mõeldud piiritletud ajavahemikul reeksportimiseks igasuguste muudatusteta, välja arvatud nende kasutamisest tulenev tavaline väärtuse vähenemine. ATA-märkmik on rahvusvaheline tollidokument, mis lihtsustab ja kiirendab tollivormistust. ATA-märkmik asendab tollideklaratsiooni. Samuti ei pea esitama ettevõtja tollile tagatist, sest kaubad, mille kohta on väljastatud ATA-märkmik, on kaetud rahvusvahelise tagatisega. Eestis väljastab ATA-märkmikke Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Tänan tähelepanu eest ja palun eelnõu toetada!

Aitäh! Kas on küsimusi rahandusministrile? Küsimusi ei ole. Palun kõnetooli juhtivkomisjoni ettekandeks majanduskomisjoni liikme Tatjana Muravjova!

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid Vabariigi Valitsuse algatatud konventsiooni ajutise impordi kohta B.4-, B.7-, B.8- ja E-lisa heakskiitmise seaduse eelnõu 1025 arutelu esimesele lugemisele saatmiseks toimus majanduskomisjoni istungil 20. novembril 2006. aastal. Komisjoni istungile olid kutsutud rahandusminister Aivar Sõerd ja maksupoliitika osakonna juhataja asetäitja Marek Uusküla. Marek Uusküla esitas komisjonile ülevaate eelnõu eesmärkidest ja sisust. Kuna minister tegi väga põhjaliku ettekande, siis ei olegi mul midagi juurde lisada. Komisjon otsustas: esiteks, saata Vabariigi Valitsuse algatatud konventsiooni ajutise impordi kohta B.4-, B.7-, B.8- ja E-lisa heakskiitmise seaduse eelnõu 1025 Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks kokkuleppel eelnõu algataja esindajaga muudetud kujul s.a 6. detsembril, teiseks, esimene lugemine lõpetada, kolmandaks, määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kaks tööpäeva, s.o 8. detsember kell 16. Poolt hääletas 10 komisjoni liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Tänan!

Aitäh! Kas on ettekandjale küsimusi? Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Kas austatud Riigikogu fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu 1025 esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 1025 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 8. detsembri kell 16.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud üleliigse laovaru tasu seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Algatajate ettekandeks palun kõnetooli põllumajandusminister Ester Tuiksoo!

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Üleliigse laovaru tasu seaduse muutmise seaduse väljatöötamine on tingitud Riigikohtu 5. oktoobril 2006 tehtud otsusest, mille kohaselt selle seaduse § 6 lõige 1 on vastuolus Euroopa Liidu õigusega ning tuleb jätta kohaldamata. Vastuolu Euroopa Liidu õigusega seisneb Riigikohtu arvates selles, et kehtiva seaduse kohaselt rakendub laovaru deklareerinud ettevõtjale automaatselt konkreetne koefitsient, kordaja 1,2, mis igal üksikul juhul ei pruukinud ettevõtja suhtes olla õige ja õiglane. Riigikohus leidis, et seaduses on vaja ette näha paindlikum regulatsioon, arvestades iga käitleja olukorda ning üleliigse laovaru tekkimise põhjusi. Justiitsministeeriumi soovituse alusel võeti seaduseelnõu väljatöötamisel ja Euroopa Liidu õigusega kooskõlla viimisel aluseks Austria samasisuline õigusakt. Muudatuse kohaselt ei käsitata üleliigse laovaruna 2004. aasta 1. mail käitleja valduses olnud põllumajandustoote laovaru suuruses, mis ei ületa 20% 2004. aasta 1. maile eelnenud viimase nelja aasta keskmise laovaru suurust. See tuleneb eelkõige sellest, et tagantjärele ei tohiks ettevõtjale rakendada rangemat kohtlemist kui algselt. Küll aga võib käsitlus olla soodsam. Pärast 2004. aasta 1. maid toimunud põllumajandustoote tootmis-, töötlemis- ja müügimahu kasvu üle 1,2 korra on põhjust arvestada ettevõtja ülekandevaru määramisel, juhul kui enne liitumist alanud kasv on põhjendatud ja ilmselt mitte spekulatiivse iseloomuga ning kui see on jätkunud ka pärast liitumist. Eriti oluline on selline lähenemine käitlejate puhul, kelle tegutsemisperiood enne Euroopa Liiduga liitumist oli väga lühike. Müügi puhul kehtib eriklausel. Arvesse võetakse müügi kasvu ainult juhul, kui see on toimunud Eestis. See on analoogne Austria vastava seadusega, mille kohaselt on üleliigse varuga tegemist siis, kui enne liitumist suurenenud laovarul ei ole usutavaid suuremaid turustamisvõimalusi riigi sees, võrreldes varasemate aastate müügimahtudega. Seetõttu on eelnõus säte, mis võimaldab ülekandevaru ja üleliigse laovaru määramisel arvestada müügimahu kasvu vaid Eesti turul. Sellise põhimõtte rakendamise eesmärk on vältida spekulatsiooniga seotud põllumajanduse ühisturu korraldust mõjutavate kaubandushäirete tekkimist Euroopa Liidu turul. Eelnõu kohaselt vaadatakse uuesti läbi nende ettevõtjate deklaratsioonid, kes on otsused kohtus vaidlustanud ja kelle suhtes ei olnud Riigikohtu otsuse tegemise ajaks, 5. oktoobriks 2006, jõustunud kohtulahendit. Riigikohtu otsuse kohaselt on üleliigse laovaru tasu määra kehtetuks tunnistamise korral õigus makstud tasu tagasi saada vaid nendel, kes vaidlustasid tähtaegselt tasu määramise otsuse õiguspärasuse. Seadus ei rakendu nende käitlejate suhtes, kes pole 30 päeva pärast otsuse (põllumajandusministri käskkiri, Maksu- ja Tolliameti otsus) teatavaks tegemist halduskohtule kaebust esitanud. Põllumajandusministeerium on määranud üleliigseid laovarusid 86 käitlejale, nendest 35 on otsuse kohtus vaidlustanud. Kohtuotsus on jõustunud 7 käitleja puhul, 19 käitleja üleliigsed laovarud olid määratud üleliigse laovaru tasu seaduse § 6 lõike 1 alusel ja need käskkirjad on tunnistatud kehtetuks. Üheksa käitleja puhul kohtuvaidlused jätkuvad, nende tegutsemise aeg on olnud lühem kui üks aasta ja vaidlusalust koefitsienti 1,2 ei ole kasutatud. Euroopa Komisjon on Eestile määranud üleliigse suhkruvaru eest kohustuse maksta Euroopa Ühenduse eelarvesse 715 miljonit krooni. Muude põllumajandustoodete üleliigsete laovarude eest tuleb pärast ametnike edukaid läbirääkimisi komisjoniga maksta arvatavasti ca 105 miljonit krooni. Esialgne suurusjärk ületas 300 miljonit krooni. Kehtiva seaduse alusel oli Maksu- ja Tolliamet väljastanud käitlejatele maksuteateid summas 338,4 miljonit krooni. Üleliigse laovaru tasu seaduse muutmine toob endaga suure tõenäosusega kaasa käitlejatele määratavate üleliigsete laovarude osalise vähenemise, sest arvesse võetakse lisaks tootmis- ja töötlemismahu kasvule ka müügimahu kasvu ja ettevõtte tegevust pärast Euroopa Liiduga liitumist. Seaduse jõustumine tagasiulatuvalt on kooskõlas Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohaga. Jõustumise tähtpäevaks on valitud käitlejatele põllumajandustoote deklaratsiooni esitamiseks ettenähtud tähtpäev 15. mai 2004, et käitlejad ei peaks vaatamata seaduse muutmisele deklaratsioone uuesti esitama. Uutel alustel vaadatakse esitatud põllumajandustoote deklaratsioonid läbi üksnes juhul, kui käitleja soovib ka pärast 2004. aasta 1. maid toimunud tootmis-, töötlemis- ja müügimahu kasvu arvessevõtmist. Ülekandevaru ja üleliigse laovaru määramisel peab ta esitama kas Põllumajandusministeeriumile või Maksu- ja Tolliametile põllumajandustoote deklaratsiooni uue vormi kohaselt. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh, proua põllumajandusminister! Kas on küsimusi? Küsimusi on. Palun, kolleeg Toomas Alatalu!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud proua minister! Kas ministeeriumis on ka kalkuleeritud, kui palju sellest summast, mida me nüüd kõik teame, võiks riik spekulantidelt tagasi saada?

Tänan, austatud küsija! See eelnõuga esitatud muudatus tekitab loomulikult arvestustes võib-olla väikese segaduse, mistõttu momendil on sellele küsimusele konkreetselt raske vastata. Sellega tegeldakse edasi ja tulemus sõltub ka sellest, kui palju ettevõtted esitavad lisadeklaratsioone.

Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, proua põllumajandusminister! Palun kõnetooli juhtivkomisjoni ettekandeks rahanduskomisjoni esimehe Meelis Atoneni!

Austatud härra esimees! Head kolleegid! Ma ei hakka eelnõu sisu pikalt lahti rääkima, sest proua minister seda juba tegi. Komisjon menetles seaduseelnõu 1030 20. novembril ja 4. detsembril. Komisjonis olid eelnõu tutvustamas Põllumajandusministeeriumi asekantsler Andres Oopkaup ja ministeeriumi õigusosakonna juhataja asetäitja Ingrid Raidme. Küsimusi tekitasid eelnõu võimalikud sisulised tagajärjed. Küsimusi tekitas, kui palju võib selle eelnõu valguses rahalises mahus olla lootust üleliigse laovaruga kaasnenud trahve kätte saada. Arvamus oli, et teoreetiliselt 400-450 miljonit, samal ajal tunnistati, et päris kindel nendes numbrites loomulikult olla ei saa. Kindlasti tuleb mainida siin ka Eiki Nestori antud opositsiooni hinnangut sellele eelnõule, et tegelikult jookseb Riigikogu üleeilse veduri järel. Riigikogu rahanduskomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekuid ootame 8. detsembriks 2006 kella 12-ks. Selle otsuse poolt oli 9 komisjoni liiget, 1 komisjoni liige jäi erapooletuks. Aitäh!

Aitäh! Riigikogu liikmetel on küsimusi. Palun, Helir-Valdor Seeder!

Aitäh! Lugupeetud komisjoni esindaja! Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis rahanduskomisjonis sellel arutelul Põllumajandusministeeriumi esindaja Oopkaup suutis meile orienteerivalt selgitada, kui palju on lootust käitlejatelt, spekulantidelt raha tagasi saada. Kas te värskendaksite mu mälu ja teataksite siin ka suurele saalile, et see oli nii, ja ütleksite, kui suur see summa oli, mida loodetakse kätte saada? Ma küsin seda sellepärast, et äsja meie ees esinenud põllumajandusminister sellele vastata ei osanud.

Head kolleegid (ma ei vaata Heliri poole, vaid teiste poole), öelge, kas minul on probleeme oma jutu mäletamisega või on Heliril probleeme sellega, et tema ees istub Trivimi Velliste, kelle tagant ta ei kuule. Enda arvates ma selle numbri oma ettekandes mainisin. Kui sa stenogrammi loed, siis sa näed selle numbri ära, Helir.

Palun, kolleeg Helir-Valdor Seeder, teine küsimus!

Aitäh! Austatud ettekandja! Ma tõepoolest ei pannud tähele, aga kuna ka minister ei teadnud seda numbrit, siis võib-olla te ikkagi kordate.

Aitäh! Kordamine on tarkuse ema. Minu arvates ütles härra Oopkaup, et teoreetiline _anss võiks olla kätte saada 400-450 miljonit krooni. Härra Seeder noogutab, ta teadis seda.

Rohkem küsimusi Riigikogu liikmetel ei ole. Aitäh, härra rahanduskomisjoni esimees! Kas austatud Riigikogu fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kuna kõnesoove ei ole, siis läbirääkimisi ei avata. Eelnõu 1030 esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 1030 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 8. detsembri kell 12.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud söödaseaduse eelnõu esimene lugemine. Kõnetooli palun algatajate ettekandeks põllumajandusminister Ester Tuiksoo!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Riigikogule esitatud söödaseaduse eelnõu eesmärk on sööda käitlemise ja kasutamise nõuete kooskõlla viimine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr 183/2005, millega kehtestatakse sööda hügieeninõuded, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitletavate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks. Seaduse üks eesmärk on kogu sööda käitlemise ahela järelevalve alla saamine, et oleks tagatud sööda käitlemise jälgitavus selle tootmisest kuni kasutamiseni ning vajaduse korral selle kiire ringlusest tagasikutsumine. Ahel hõlmab endas sööda esmatootmist, transporti, ladustamist, nii sööda tööstuslikku tootmist kui ka söötmist. Kuna toiduohutuse seisukohalt on oluline, et järelevalve kogu toiduahela osas ei oleks killustatud, et ei esineks halle alasid, et paraneks jälgitavus ja informatsiooni liikumine oleks operatiivne, korraldatakse ümber ka järelevalve, koondades see alates 1. juulist 2007 Veterinaar- ja Toiduameti ühtse toiduohutuse järelevalve alla. Sööda esmatootmist ja söötmist hakkavad kontrollima volitatud veterinaararstid. Erinevalt kehtivast seadusest peavad kõik söödakäitlejad, sealhulgas esmatootjad, uue söödaseaduse kohaselt olema registreeritud söödaregistris ja vajaduse korral olema tunnustatud. Erandiks on isik, kes toodab kodus sööta isikliku tarbimise eesmärgil või söödab loomi, keda ei peeta toidu tootmise eesmärgil, või tegeleb sööda esmatoodangu väikeste koguste otsetarnimisega kohalikul tasandil või lemmikloomatoidu jaemüügiga. Ettevõtted, kes tegelevad turustamisotstarbelise sööda tootmise ja müügiga, peavad seadusest tulenevalt teostama enesekontrolli ja hindama olemasolevaid riske ning neid dokumenteerides oskama neid ennetada. Nii nagu jõusoleva söödaseaduse alusel, peavad ka nüüd ettevõtted, kes toodavad või kasutavad puhtaid lisaaineid söödatootmises, olema tunnustatud. Eelnõu kohaselt on söödaseaduse rakendamise kulud 2007. ja 2008. aastal kokku 7 730 000 krooni. Söödaseaduse rakendamisel eeldatavad riigilõivudest saadavad tulud 2007. aastal on 1,7 miljonit krooni. Seaduse jõustumisel luuakse alus Euroopa Liidu nõuetele vastava ohutu ja kvaliteetse sööda käitlemiseks. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Kas on küsimusi? Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Palun kõnetooli juhtivkomisjoni ettekandeks maaelukomisjoni esimehe Arnold Kimberi!

Lugupeetud esimees! Austatud minister! Lugupeetud kolleegid! Maaelukomisjon arutas nimetatud eelnõu oma istungil 21. novembril. Aru olid meile andmas Põllumajandusministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Tambet Sova ja Põllumajandusministeeriumi taimetervise osakonna taimse materjali büroo peaspetsialist Eda Koort. Ma ei hakka kordama ministri sõnu, seda enam, et küsimusi talle ei olnud, ja tulen kohe otsuste juurde. Nimelt, komisjon otsustas saata Vabariigi Valitsuse algatatud söödaseaduse eelnõu 1038 Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks 6. detsembril s.a, s.o täna, teha Riigikogu täiskogule ettepanek seaduseelnõu esimene lugemine lõpetada, teha Riigikogu esimehele ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 13. detsember kell 18 ja neljandaks me otsustasime, et komisjoni ettekandjaks on komisjoni liige Tiit Niilo, aga 4. detsembril me otsustasime ümber, et seda komisjoni otsust tutvustan mina. Kõik otsused võeti vastu konsensusega. Aitäh!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Kas austatud Riigikogu fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu 1038 esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 1038 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 13. detsembri kell 18.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsiooni muudatuse heakskiitmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Algatajate ettekandeks palun kõnetooli põllumajandusminister Ester Tuiksoo!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Teile on esitatud piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsiooni muudatuse heakskiitmise seaduse eelnõu. Seadusega kiidetakse heaks Helsingi 1992. aasta piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsiooni muudatus. Muudatus võeti vastu konventsiooni osaliste kohtumisel 2003. aastal ja see jõustub, kui kaks kolmandikku konventsiooni osalistest, s.o 23 riiki, on hoiule andnud oma heakskiitmiskirja. Muudatuse ratifitseerinud riikide arv on s.a 30. novembri seisuga väga väike, selle on ratifitseerinud vaid 6 riiki. Konventsiooni muudatus seisneb selle artiklite 25 ja 26 muutmises. Konventsiooni muudatuse ainuke eesmärk on, et see loob võimaluse suurema arvu riikide ühinemiseks konventsiooniga. Sellest tulenevalt ei too muudatuse ratifitseerimine Eestile kaasa majanduslikke, sotsiaalseid ega organisatsioonilisi muudatusi. Konventsiooni muutmine ei tekita Eestile lisakulutusi ega -tulusid. Eestile ja tema suhetele naaberriikidega muudatus mõju ei avalda, sest Eesti naaberriigid Venemaa ja Läti on juba konventsiooni osalised. Muudatuse üldisem mõju on see, et rohkem riike saab konventsiooniga liituda ja sellest tulenevalt omakorda paraneb riikide koostöö piiriüleste veekogude kaitsel ja kasutamisel ning paraneb nende veekogude ökoloogiline seisund. Muudatusega võimaldatakse kõigil ÜRO liikmesriikidel ühineda konventsiooniga, kui ühinemise on heaks kiitnud konventsiooni osaliste kohtumine, mis toimub iga kolme aasta tagant. Muudatus loob aga konventsiooniga liitumise võimaluse alles siis, kui muudatus on jõustunud kõikide riikide ja organisatsioonide suhtes, kes olid konventsiooni osalised 28. novembril 2003. Konventsioon reguleerib riikidevahelist koostööd piiriüleste veekogude (jõed ja järved, aga ka põhjavesi, meri ei kuulu konventsiooni reguleerimisalasse) kaitsel ja säästlikul kasutamisel, tagades nende parema haldamise, kaitse ja ökoloogilise seisundi. Näiteks peavad riigid ühiselt vältima piiriveekogu reostumist, tagama piiriveekogude kaitse, välja töötama ja rakendama ühiseid seireprogramme, tagama infovahetust, pidama konsultatsioone enne kavandatavaid tegevusi, kui need võivad mõjutada teise poole huve. Ühiselt tuleb teha uurimis- ja arendustöid. Muudatuse peab heaks kiitma Riigikogu. Kuna Riigikogu ratifitseeris konventsiooni, siis kuulub ka muudatuse menetlemine Riigikogu pädevusse. Muudatuse ratifitseerimise seaduse eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust. Muudatuse heakskiitmisega aitab Eesti kaasa muudatuse rahvusvahelisele jõustumisele ja uute riikide konventsiooni osaliseks saamisele. Tänan teid tähelepanu eest!

Aitäh! Kas proua ministrile on küsimusi? Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Palun kõnetooli juhtivkomisjoni ettekandeks keskkonnakomisjoni liikme Rain Rosimannuse!

Austatud juhataja! Hea Riigikogu! Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsiooni muudatuse heakskiitmise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus s.a 8. novembril. Keskkonnakomisjonis andis konventsiooni muudatuse heakskiitmise seaduse eelnõu kohta selgitusi Keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Indrek Tamberg. Komisjon otsustas s.a 20. novembri istungil (7 poolt, 0 vastu, 0 erapooletut) lõpetada piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsiooni muudatuse heakskiitmise seaduse eelnõu esimese lugemise, määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2006. aasta 20. detsembri kell 18 ja saata eelnõu teisele lugemisele. Aitäh!

Head kolleegid! Kas ettekandjale on küsimusi? Riigikogu liikmetel küsimusi ... Siiski on küsimusi. Palun, kolleeg Urmas Reinsalu!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud ettekandja, keskkonnakomisjoni esindaja! Tahtsin lihtsalt avaldada omapoolset tänu korrektse ettekande eest.

Aitäh teile!

Küsimusi Riigikogu liikmetel nähtavasti siiski ei ole. Aitäh, kolleeg Rain Rosimannus! Kas lugupeetud Riigikogu fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu 1029 esimene lugemine on lõpetatud ja Riigikogu kodukorra seaduse kohaselt on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 20. detsember kell 18.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud isikuandmete kaitse seaduse eelnõu esimene lugemine. Algatajate ettekandeks palun kõnetooli justiitsminister Rein Langi!

Väga austatud juhataja! Väga lugupeetud Riigikogu liikmed Nelli Kalikova, Urmas Reinsalu, Rain Rosimannus, Tõnis Kõiv ja Rein Aidma! Mul on au teile ette kanda valitsuse algatatud isikuandmete kaitse seaduse eelnõu tutvustus. Vabandust, austatud Riigikogu liikmed Mait Klaassen ja Ain Seppik! Lisame teid nimekirja. Ütlen kohe alguses, juba enne ettekannet, et tegemist on väga olulise eelnõuga, kuna selle eelnõu seadusena vastuvõtmine ja jõustamine on oluline ka Eesti ühinemisel Schengeni viisaruumiga. Täna on teie ees esimesel lugemisel uus isikuandmete kaitse seaduse eelnõu terviktekst. Võib esitada küsimuse, et kui alles 1. oktoobril 2003 jõustus kehtiv isikuandmete kaitse seadus, siis miks on vaid kolme aasta möödudes parlamendi menetluses uus tervikseadus. Järgnevalt ma peatungi nendel põhjustel ja eesmärkidel, miks uus seadus on ette valmistatud. Uue isikuandmete kaitse seaduse eesmärk on oluliselt tõhustada isikuandmete kaitset ja reguleerida õiguspäraselt avalikuks kasutamiseks antud isikuandmete töötlemine, samuti kõrvaldada kehtiva isikuandmete kaitse seaduse rakendamise kolmeaastase praktika jooksul ilmnenud kitsaskohad. Kuna juba kehtiva isikuandmete kaitse seaduse koostamisel võeti aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta, siis on eelnõus suurelt jaolt säilitatud olemasoleva seaduse põhimõtted ja lahendused, neid vajaduse korral täpsustades ja sõnastuslikult muudatustega ühtlustades. Ühe suurema muudatusena näeb eelnõu ette, et inimesel on õigus nõuda ka õiguspäraselt avalikuks kasutamiseks antud andmete avalikustamise ja muul viisil kasutamise lõpetamist. Seega säilib kodanikul ka pärast tema andmete avalikustamist kontroll nende edasise kasutamise üle, mida praegune seadus ei võimalda. Näiteks kasutatakse väga palju ära isikuandmeid, mida inimesed kergemeelselt välja annavad ning mida töödeldakse ja kasutatakse kolmandate isikute poolt. Pärast selle eelnõu seadusena jõustumist saaks inimene näiteks avalikku telefoniraamatusse või infotelefonile antud telefoninumbri avalikustamise igal hetkel ära keelata. Samuti tekib kõikvõimalike püsikliendikaartide omanikel ja tarbijamängudes osalejatel õigus nõuda, et nende andmeid omav ettevõtja kustutaks oma andmebaasidest nende iseenesest avaliku telefoninumbri ka juhul, kui ettevõtja on selle näiteks telefoniraamatust hankinud. Sisuliselt sama kehtib ka andmebaaside kohta, kuhu kogutakse andmeid isikute maksekäitumise kohta. Tegelikult sisaldub praegu isiku nõusolek oma maksekäitumist puudutavate andmete edastamiseks kolmandatele isikutele või isegi nende avalikustamiseks väga paljudes igapäevaselt sõlmitavate lepingute tüüptingimustes. Põhiseaduse seisukohalt ei ole võimalik taluda seda, et kord mingite andmete avalikustamiseks antud nõusolek pole tagasivõetav. Eelnõu seab väga selgelt paika ka põhimõtte, et isikuandmeid võib töödelda vaid kahel juhul. Esiteks, kui isik ise on selleks nõusoleku andnud, ja teiseks, kui see otseselt tuleneb seadusest. Eelnõus on välja pakutud ka nõusoleku enda regulatsioon, mille kohaselt peab isiku nõusolek sisaldama, milliseid andmeid võib töödelda, kes seda teha võib, mis eesmärgil ning kellele töödeldud andmeid veel edastada võib. Krediidiinfo puhul ei tohi eelnõu kohaselt olla andmed vanemad kui kolm aastat. See tähendab, et kui näiteks lepingu rikkumisest on möödas kolm või enam aastat, tuleb need andmed maha võtta. Eelnõu kohaselt muutuksid delikaatseteks isikuandmeteks ka isiku biomeetrilised andmed, milleks on näiteks sõrmejäljed ja DNA. Seeläbi suureneb igaühe kaitse ka selliste andmete töötlemisega seotud ohtude eest. Loobutud on Eesti õiguses avaliku teabe seadusega kasutusele võetud isikuandmete kolmikjaotusest (isikuandmed, eraelulised isikuandmed ja delikaatsed isikuandmed) ning on jäädud üldarusaadava kaksikjaotuse juurde, tuues isikuandmete erilist kaitset vajava alaliigina välja üksnes delikaatsed isikuandmed. Senine eraeluliste isikuandmete loetelu viiakse eelnõu rakendussätetega üle ehk sisuliselt tagasi avaliku teabe seadusesse, sätestades need seal mitte isikuandmete eriliigina, vaid üksikute alustena avalikule teabele juurdepääsupiirangute kehtestamiseks. See on reguleeritud avaliku teabe seadusega (§ 35 uus redaktsioon, lõige 1¹). Eelnõu koostamise käigus on tehtud mitmeid suuremaid ja väiksemaid kompromisse ning selle tulemusena on regulatsioone, millega vastandlikud pooled võib-olla täielikult rahul olla ei saa, kuid Justiitsministeeriumi hinnangul on see praegu siiski küllaltki erinevates problemaatilistes küsimustes sobiv kesktee. Ühe näitena toon välja selle, et eelnõu näeb ette ka erandi isikuandmete avalikustamiseks ilma isiku nõusolekuta. Tegemist on kompromissiga sõnavabaduse ja isikuandmete kaitse vahel. Nimelt on selline avalikustamine lubatud ajakirjanduslikul eesmärgil ja tingimusel, et see toimub kooskõlas heade kommete ja ajakirjanduseetika põhimõtetega ning et esineb ülekaalukas avalik huvi. Seega peab meediaväljaanne igal juhul eraldi hindama, kas avalik huvi on niivõrd oluline, et kaalub üles isiku õiguse kaitse vajaduse. Kompromissidest suurimaks võib pidada isikuandmete töötlemist teadusuuringu või riikliku statistika vajadusteks. Selles valdkonnas on vastandlikud pooled Andmekaitse Inspektsioon, kes leiab, et isikuandmeid ei tohi isikustatud kujul kasutada, ning teadlased ja statistikud, kelle eesmärk ei ole riivata isiku õigusi, vaid saavutada efektiivseid uurimistulemusi. Eelnõus on lahendatud isikuandmete kasutamine teadusuuringute või riikliku statistika tarbeks kodeerimise abil. Kodeerimise korral ei ole andmete edasise töötleja jaoks tegemist isikustatud andmetega ning seeläbi viiakse andmesubjekti õiguste riive miinimumini. Lähitulevikus tuleb liikuda ühtse kodeerimiskeskuse arendamise poole, mis tagaks eri andmekogudest konkreetsete päringute tegemise. Sellise süsteemi korral saaks teadusuuringute või riikliku statistika vajadusteks teha valimiga päringuid, mille tulemusena saab teadlane endale vajalikud andmed kodeeritud kujul ning tulevikus, kui tekib vajadus valimit laiendada, saab esitada juba koodi alusel lisapäringu. Ühe isiku kood hakkaks eri uuringute korral olema erinev. Eelnõu ei lõhu kehtiva seadusega loodud isikuandmete kaitse raamistikku, vaid on üksnes selle edasiarendus, mille eesmärk on eelkõige seaduse rakendamisel tekkinud kitsaskohtade kaotamine. Samas tuleb rõhutada, et seaduse tekstis ei ole võimalik kirjutada lahti kõiki seaduse sõnastuses tekkida võivaid küsimusi. Juba eelnõu esimesel arutelul põhiseaduskomisjonis tekkis küsimus, kuidas eri juhtudel eristada füüsilise isiku poolt isiklikuks otstarbeks kasutatavaid isikuandmeid, millele isikuandmete kaitse seadus ei kohaldu, ärilistel eesmärkidel kasutatavatest. Seaduse tasemel ei ole võimalik tõmmata konkreetset piiri olukorras, kus isik hakkab oma isiklikuks otstarbeks kogutud andmeid kasutama näiteks ärilistel eesmärkidel. On iseenesestmõistetav, et kui näiteks isik avalikustab oma sõprade sünnipäevad Internetis, siis ei ole sel isiklikku eesmärki, vaid see on suunatud hoopis laiemale ringkonnale. Sellisel juhul saab andmesubjekt, kes tunneb, et tema isikuandmeid on kuritarvitatud, pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole või ka kohtusse. Lugupeetud Riigikogu liikmed! Eelnõu algataja Vabariigi Valitsuse esindajana toetan ma igati põhiseaduskomisjoni ettepanekut eelnõu esimene lugemine täna lõpetada. Tänan!

Aitäh, härra justiitsminister! Riigikogu liikmetel on küsimusi. Palun, kolleeg Meelis Atonen!

Aitäh, härra esimees! Hea minister! Oma sõnavõtu alguses te mainisite mõnede Riigikogu liikmete nimesid. Kas need Riigikogu liikmed on mingid isikuandmete kaitse seaduse erilised subjektid või miks neid eraldi ära mainiti?

Andmesubjektid, keda ma nimetasin, pälvisid erilist lugupidamist minu kui kõneleja poolt, kuna nad viibisid sel hetkel saalis.

Aitäh! Palun, kolleeg Väino Linde!

Aitäh! Ka mina väljendan suurt tänu selle esinemise eest. Aga tahan küsida järgmist. Mitmes meediaväljaandes võime leida näiteks niisuguse rubriigi, et täna on sünnipäev sellel ja sellel sportlasel, lauljal, poliitikul või kellel iganes. Kas ka niisugust asja võib selle eelnõu raamides pidada isikuandmete väljaandmiseks või ebasündsaks kasutamiseks?

Aitäh! Jah, tõepoolest, tegemist on ju isikuandmete töötlemisega. Ma just rääkisin oma ettekandes ka ühest sättest selles eelnõus, et kui on olemas ülekaalukas avalik huvi, siis sellisel juhul võib isikuandmeid töödelda ka ilma andmesubjekti nõusolekuta. Selle piiri tõmbamine, mis on ülekaalukas avalik huvi, on väga keeruline. Seadusandja ei saa kindlasti üheselt panna paika sellist teksti, mille grammatilise tõlgendamise tulemusena oleksid vaidlused selles osas välistatud. Nii et selle sisustamine jääb ikkagi konkreetsete juhtumite baasil tulevikus kohtuvõimule. Aga ma olen kindel, et see konkreetne säte põhjustab veel edasisi arutelusid ka põhiseaduskomisjonis.

Palun, kolleeg Urmo Kööbi!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Eesti teadlased on mures selle seaduse rakendamise pärast. Nad näevad, et kolm aastat tagasi vastuvõetud seadus oli halb, aga see on veel halvem. Miks ei rakendata eurodirektiivi artikli 8 lõiget 3, kusjuures üldse ei peaks seda tervishoiu puhul rakendama, sest teised riigid on sellest loobunud?

Tänan väga! Mis puutub tervishoidu, siis loodetavasti jõuab kõige lähemal ajal ka parlamendi menetlusse e-tervise seaduse eelnõu, mida valmistab praegu ette Sotsiaalministeerium. E-tervise seadus on isikuandmete kaitse seaduse seisukohalt eriseadus. Mis puudutab tervishoidu, siis kõik regulatsioonid isikuandmete töötlemisel e-tervise süsteemis tuleb reguleerida e-tervise seaduses. Mina ei ole nõus nende teadlastega, kes on avaldanud arvamust, et see seadus muudab nende elu veel keerulisemaks. Kehtiva isikuandmete kaitse seaduse alusel ei saaks nad tegelikult üldse oma uuringuid teha. Need uuringud on valdavas enamikus ebaseaduslikud ja Andmekaitse Inspektsioon on põhjendatult pahane, et neid uuringuid sellises vormis tehakse. Selle seadusega muutub olukord drastiliselt, sest isikuandmeid saab kasutada teadusuuringuteks, kui need on kodeeritud kujul, ilma mingisuguste piiranguteta. Mina ei saa mitte kuidagi nõustuda seisukohaga, et teaduse tegemise huvides võib isikuandmeid töödelda ilma isiku nõusolekuta täiesti piiramatult. See oleks vastuolus Eesti kehtiva põhiseadusega.

Palun, kolleeg Tõnis Lukas!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Mina võtsin teie ettekande alguses esitatud lühikest loetelu kutsena saali ja vahepeal treppidel joostes võib-olla lasksin teie ettekandest paar minutit kõrvust mööda. Te kõnelesite teaduse kasuks andmete tarvitamisest ehk rohkemgi. Arstidest oli juttu. Demograafid on üks konkreetne grupp teadlasi, kes on olnud senise seadusega hädas. Ma saan aru, et ka nemad üldiselt, kui andmed on kodeeritud, saavad neid nüüd vajaduse korral kasutada. Kas demograafide puhul on praeguse muutuva situatsiooni kirjeldamisel teil meile midagi erilist öelda? Seda esiteks. Teine asi: kas see kodeerimine on mõnes mõttes mahukas tegevus või on see näiteks eelmise rahvaloenduse kohta juba tehtud?

Aitäh! Selles küsimuses oli palju küsimusi. Mis puutub meie läbirääkimistesse demograafidega, siis need on toimunud. Teataval määral ongi teadlased ning andmekaitsespetsialistid ja Andmekaitse Inspektsioon jäänud barrikaadidele või oma kaevikutesse ega ole teineteisele lähemale liikunud. See lahendus, mille pakub välja Justiitsministeerium kodeerimiskeskuse loomise ja isikuandmete kodeerimise näol, peaks mõlemaid pooli rahuldama. Isegi selle kompromissini jõudmine oli omamoodi väga keeruline protsess. Nii et demograafid on sellest asjast teadlikud ja ma ei näe ühtegi põhjust, miks nad peaksid sellise asja vaidlustama. Mis puudutab kodeerimist kui tegevust, siis see ei ole kindlasti tänapäeval enam mingisugune pliiatsi ja papitükiga askeldamine, vaid selle teeb ära arvutiprogramm. Me oleme kaalunud isegi sellist varianti, et see kõik ei pea sugugi toimuma tulevikus mingi ühe kodeerimiskeskuse kaudu, vaid neid kodeerimisvõimalusi oleks igas asutuses, kus isikuandmeid töödeldakse. Nii et seda kodeerimiskeskust võib tulevikus rohkem käsitada ka arvutiprogrammina. Siin ei ole küll tänapäevast tehnoloogiat arvestades midagi nii väga keerulist.

Palun, kolleeg Rein Aidma!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud minister! Kindlasti on sellise tervikteksti olemasolu isikuandmete kaitsele ääretult oluline. Seletuskirjas on öeldud, et eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele, aga sa ka ise tõid välja, et riigisisese regulatsiooni ulatuses me oleme lihtsalt sunnitud teatud kompromisse tegema. Kas on võrreldud ka teiste riikide analoogiliste kompromisside kohti nende analoogsetes seadustes ja kuidas võrdlus meiega tundub?

Suur tänu väga hea küsimuse eest! Tihedalt seondub see seaduse tekst ja selle vastuvõtmise kiirus ka Schengeni acquis' ülevõtmisega Eesti seadustesse. Me oleme saanud Schengeni hindamisraportis ekspertidelt sugeda, et meie andmekaitsesüsteem ei vasta Schengeni acquis'le. Etteheited on põhiliselt kahes plaanis. Andmekaitse Inspektsioon paikneb sellise ministeeriumi haldusalas, kus ta ei peaks olema, kuna ta peab kontrollima isikuandmete töötlemist just nimelt politsei ja sisejulgeolekut tagavate struktuuride poolt. Selle eelnõuga on tehtud parandus Vabariigi Valitsuse seadusesse, millega Andmekaitse Inspektsioon liiguks Siseministeeriumi haldusalast üle Justiitsministeeriumi haldusalasse, mida ka esmaselt on vastavad rahvusvahelised eksperdid aktsepteerinud. Me oleme analüüsinud andmekaitse ülesehitust ja võrrelnud meie pakutavat teistes Euroopa Liidu liikmesriikides olemasolevaga. Aga kõigil on oma konstitutsioon ja sellest tulenevalt ka erinevad lahendused. Näiteks Soomes on andmekaitse ombudsman sisuliselt Eduskunna ehk Riigikogu juures, on riike, kus ta on presidendi institutsiooni juures. Eesti konstitutsioon ütleb väga üheselt, et täidesaatev võim Eesti Vabariigis kuulub Vabariigi Valitsusele. Kuna tegemist on täidesaatva võimu asutusega, siis me peame leidma talle koha Eesti valitsusasutuste struktuuris. See toob kindlasti kaasa pikki seletusi ja vaidlusi Schengeni ekspertidega. Siin on rahvusvahelises plaanis tegemist kuhjaga, aga me vähemalt teame, mida me peame tegema ja kellele mida rääkima.

Palun, kolleeg Urmo Kööbi, teine küsimus!

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma ei tea, kas teil on olemas Eesti Bioeetika Nõukogu arvamus, millele on alla kirjutanud õigusteaduskonna prodekaan, demograafia instituudi direktor, bioeetika nõukogu esimees, matemaatika ja statistika emeriitprofessor, kaheksa nõukogu liiget ja kus on toodud nende analüüs ja ettepanekud. On teile see arvamus teada?

Aitäh! Ma isiklikult ei ole seda arvamust lugenud, aga võin ette kujutada, mida seal on öeldud. Kui te annate mulle koopia, siis ma võin selle täna õhtul läbi lugeda. Ma kordan veel üks kord: see on olemuslik konflikt teadlaste ja nende inimeste vahel, kelle ülesanne on kaitsta isikuandmeid isikuandmete töötlemise eest ilma isiku loata, mis on konstitutsiooniline printsiip. Riik peab oma seaduse kaudu leidma selles olemuslikus konfliktis mõlemat poolt rahuldava kesktee ja kompromissi. See kompromiss tuleb vormida siin saalis.

Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, härra justiitsminister! Palun kõnetooli juhtivkomisjoni ettekandeks põhiseaduskomisjoni esimehe Urmas Reinsalu!

Austatud Riigikogu esimees! Härra minister! Riigikogu liikmed! Komisjon arutas seda eelnõu oma 20. novembri istungil suure hulga kutsutud inimeste osalusel. Lisaks ekspertidele, kes olid eelnõu koostamise töörühmas, olid kutsutud ka Andmekaitse Inspektsiooni ehk selle seaduse täitmise või selle õiguskaitse tagamise eest vastutava institutsiooni esindajad, lisaks Statistikaameti esindajad, aga näiteks ka Eesti Patsientide Esindusühingu esindajad, samuti majandusministeeriumi esindajad. Algatuseks võib öelda, et ega need probleemid andmekaitsega või probleemid kehtiva andmekaitseõiguse valdkonnas täidesaatva võimu vallas ei ole esile kerkinud mitte esimest korda, nendega on põhiseaduskomisjon tegelnud ka kehtiva õiguse raames, kas isikukoodide avalikustamist või näiteks ka meditsiinistatistika teaduslikel kaalutlustel kasutamiseks andmist puutuvalt. Need probleemid, mida käsitleti pärast seda, kui minister andis ülevaate eelnõust, nagu ka siin, ja see diskussioon kerkisid esile tõepoolest dispuudina Statistikaameti esindajate ja eelnõu koostanud ekspertide vahel. Statistikaameti jaoks oli probleemiks eelnõu paragrahv, mis käsitleb andmesubjekti nõusolekut isikuandmete töötlemisel teadusuuringute eesmärgil või riigi statistika vajadusteks. Lisaks väljendas patsientide ühing seisukohta, et üldjoontes on nende jaoks probleemiks isikuandmete lekkimine. Edasi arenes diskussioon selle üle, kuidas toimub nõusoleku saamine juba olemasolevate delikaatsete isikuandmete korral. Jutuks tulid ravikaardid, mis on ilmselt olemas kõigi patsientide kohta, kes on meditsiiniasutuses käinud. Seaduse loogika otsekui nõuaks nende isikute käest aasta jooksul pärast seaduse jõustumist nende kirjaliku nõusoleku olemasolu. Selle üle arenes diskussioon. Lisaks arutati küsimusi, mis puudutavad info avalikustamise kohustust (§ 15 lõige 1). Esitati küsimus, kas kellelgi on õigust inimese tahte vastaselt lasta ajakirjandusel koguda ja töödelda erinevaid andmeid ning neid avaldada ja mitte avaldada allikaid. Lisaks puudutas küsimus ka Andmekaitse Inspektsiooni haldusalalist staatust. Selle kohta on Andmekaitse Inspektsioon pärast arutelu saatnud põhiseaduskomisjonile oma seisukohad. Eelnõu kohta tuleb märkida, et seletuskiri on mahukas, siin on eri institutsioonide erinevatest käsitlustest johtuvalt problemaatilisi tähelepanujuhtimisi. Mainin siin Eesti Pangaliitu, Telekommunikatsiooniettevõtete Liitu jt. Osa kriitikast, tegelikult suurem osa kriitikast on suunatud ka kehtiva andmekaitseõiguse vastu. Lühidalt kokku võttes on probleemiks see, kuivõrd see on käibe kiiruse ja majanduslikel kaalutlustel või haldusalas olevate institutsioonide toimimise tagamiseks otstarbekohane. Põhiseaduskomisjon otsustas konsensusega teha täiskogule ettepanek eelnõu lugemine lõpetada ning muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oleks korraline - 20. detsember kell 18. Komisjon on teadlik, et teatud osa sellest eelnõust on oluline rakendada järgmise aasta algul seoses sellega, et see on vajalik Schengeni süsteemi lülitumiseks. Mis puudutab neid poleemilisi valikuid, eelkõige demograafide ja meditsiiniteadlaste probleemidega seoses, siis siin on tõepoolest valiku tegemise koht. Loodetavasti lähiajal, kui me arutame seda eraldi põhiseaduskomisjonis, on võimalik neid valikuid teha. Kõige keerukam probleem on teatud paradigmaatiline erinevus selles dispuudis. Täna oleme komisjoniga selle probleemistiku menetlemise alguses, aga see tee tuleb üsna kiiresti läbi käia. Aitäh!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Kas austatud Riigikogu fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu 1026 esimene lugemine on lõpetatud. Riigikogu kodukorra seaduse kohaselt on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 20. detsember kell 18.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud avaliku teabe seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Algatajate ettekandeks palun kõnetooli justiitsminister Rein Langi!

Väga austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed Nelli Kalikova, Urmo Kööbi, Urmas Reinsalu, Rein Aidma ja Mart Meri! Enne, kui ma lähen selle eelnõu juurde, tahan lihtsalt stenogrammi huvides öelda, et doktor Kööbi poolt mulle antud Eesti Bioeetika Nõukogu arvamus puudutab kehtivat isikuandmete kaitse seadust. Siin ei ole ühtegi sõna eelnõu kohta. Nii et olgu see õiendatud. Lühidalt kokku võttes on avaliku teabe seaduse uuendamise eesmärk avaliku võimu läbipaistvuse suurendamine ja kehtiva seaduse vastavusse viimine tänapäeva infotehnoloogiliste arengutega. Avaliku teabe seaduse jõustumisest on möödas juba viis aastat ning seoses infotehnoloogia kiire arenguga on muudatused vajalikud, et lahendada praktikas tekkinud probleeme. Samuti on eelnõu eesmärk lihtsustada protseduuri teabe kättesaadavuse tagamiseks. Teabe liikumist ühiskonnas ja Eestis eriti peaksid reguleerima kolm olulist seadust. Need on isikuandmete kaitse seadus, avaliku teabe seadus ja riigisaladuse seadus. On väga hea meel, et kõiki neid kolme seadust praegu Riigikogus korraga menetletakse. Valitsus on esitanud Riigikogule menetlemiseks ka riigisaladuse seaduse eelnõu ja on mõistlik, et neid seadusi vaadatakse koosmõjus. Uus avaliku teabe seadus võimaldab avalikkusel tõhusamalt kontrollida avalike ülesannete täitmist, samuti võimaldab igaühel saada operatiivselt kätte teavet, mis on vajalik tema õiguste ja kohustuste realiseerimiseks. Näiteks tuleb eelnõu kohaselt viia asutuse õigusaktid dokumendiregistrisse kohe järgmisel päeval, seni määras selle tähtaja asutus ise. Ka peab muutuma võimalikuks dokumentidega tutvumine otse dokumendiregistris. Seni on olnud dokumendiregistrist näha vaid pealkiri, dokumendi endaga tutvumiseks tuli pöörduda juba asutuse poole. Eelnõus on lähtutud põhimõttest, et juurdepääs avalikule teabele on vaba ning seda võib piirata vaid seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses. Nüüd aga eelnõus sisalduvatest olulisematest muudatustest. Avaliku teabe seadusesse tuuakse uus peatükk, mis reguleerib andmekogusid. Ühtlasi tunnistatakse kehtetuks andmekogude seadus. Need sätted on ette valmistatud koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Andmekogusid käsitleva peatüki lisamisel avaliku teabe seadusesse on arvestatud avaliku teabe seaduse põhilise eesmärgiga: tagada avalike ülesannete täitmisel saadud ja loodud teabe kättesaadavus. Kaasaegses riigis on tehnoloogia areng kaasa toonud tõsiasja, et peaaegu kogu teave, mis avalike ülesannete täitmisel tekib, kajastub andmekogudes. Nii on teabe kogumine ja kättesaadavus üksüheselt seotud. Nii nagu avaliku teabe seadus tervikuna, laieneb ka andmekogude regulatsioon eelkõige riigi, kohaliku omavalitsuse üksuste ja teiste avalik-õiguslike isikute peetavatele andmekogudele. Eraõiguslikele isikutele laieneb andmekogude regulatsioon üksnes juhul, kui nad on seadusest tulenevalt andmeandjateks andmekogudesse või nad peavad andmekogu avalike ülesannete täitmisel. Praeguseks ajaks on andmekogude seaduse alusel loodud üle 300 andmekogu ja infosüsteemi, mis samas ei ole integreerunud terviklikuks riigi infosüsteemiks. Põhjus seisneb suuresti selles, et andmekogude seadus reguleerib küll andmekogude asutamise ja pidamise protsesse, kuid jätab reguleerimata andmeteenuste kasutamise ja osutamise ning nende omavahelise integreerimise. Andmekogude koostöö on nõrk ning andmekogude asutamisel ei analüüsita, kas andmeid, mida vajatakse, juba mõnes olemasolevas andmekogus kogutakse või mitte, mistõttu esineb palju andmete dubleerivat kogumist. Samas on infotehnoloogilisi võimalusi ja ühiskonna arengu vajadusi arvestades realiseerunud selline infotehnoloogiline lahendus nagu ühtne infosüsteemide andmevahetuskiht X-tee ja koos käesoleva eelnõuga on väljakujundamisel riigi infosüsteemi haldussüsteem RIHA. Eeltoodu eeldab uusi õiguslikke lahendusi riigi infosüsteemi ühtseks teenusepõhiseks andmeruumiks arendamisel, eesmärgiga luua praeguse killustatult ja liigselt detsentraliseeritud riigi infosüsteemi asemele terviklik koostoimeline riigi infosüsteem. Eelnõu üks olulisemaid eesmärke on õiguslikult määratleda riigi infosüsteemi koosseis, reguleerida sellesse kuuluvate andmekogude korraldus ning anda õiguslikud alused andmeteenuste osutamiseks ja kasutamiseks. Eelnõuga soovitakse muuta riigi infosüsteemi andmekogud ametkonnakeskseteks, teenusekeskseteks, tekitada andmevahetuskeskkond, milles sisaldub informatsioon olemasolevate infosüsteemide ja andmekogude kohta ning kus on võimalik jälgida infosüsteemidevahelisi andmevoogusid. See võimaldab andmekogude haldajatel planeerida tõhusamalt arendustegevusi ja eelarvet ning riigi infosüsteeme koordineerival asutusel analüüsida andmekogude efektiivsust, töötada välja ettepanekuid andmekogude arendamiseks ning uute teenuste avamiseks. Nüüd teistest eelnõus sisalduvatest muudatustest. Praeguseks ajaks on nii tehnoloogia kui ka asutuste dokumendihaldussüsteemid sedavõrd väljaarendatud, et võimalik on tagada otsene juurdepääs asutuse dokumentidele. Otsese juurdepääsu võimaldamine tagab veelgi suurema võimaluse saada teavet lihtsalt, kiirelt ja ökonoomselt, kulutamata teabevajaja ja ametniku aega, kes peab teavet hakkama välja otsima. Vabariigi Valitsusele antakse võimalus kehtestada dokumendiregistri tehnilised ja struktuurilised nõuded. Praegu on dokumendiregistrid liiga erinevad, mistõttu on neist raske teavet leida. Eesmärk on saavutada lihtne ligipääsetavus teabele ja teabe lihtne kasutatavus. Avaliku teabe seadust muudetakse seoses isikuandmete kaitse seaduse eelnõuga, kust, nagu ma eelmise päevakorrapunkti ettekandes juba nimetasin, kaotatakse ära eraeluliste isikuandmete mõiste ning avaliku teabe seaduse §-s 35 antakse loeteluna juurdepääsupiiranguga teave, sealhulgas isikuandmeid sisaldav teave. Seetõttu kasutatakse juurdepääsupiiranguga isikuandmete mõistet. Säte muudetakse normitehniliselt lihtsamaks, ühendades isiku enda või kolmanda isiku kohta andmete taotlemisel isiku tuvastamise ja kolmanda isiku kohta andmete taotlemisel ka juurdepääsu aluse ja eesmärgi teatamise nõue. Seadusesse lisatakse kohustus, et teabe valdaja peab teabenõude täitmisest keeldumist põhjendama. See on kooskõlas haldusmenetluse üldise põhimõttega, et keeldumist tuleb alati põhjendada. Tervikuna on uuesti sõnastatud § 35, mis käsitleb teabe asutusesiseseks tunnistamise aluseid. Seadust täiendatakse sättega, mille kohaselt ei tehta märget asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud dokumentidele, mis on edastatud teiste riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide poolt ning millel on juurdepääsupiirangu märge, kuid mida ei peeta vastavalt salastatud välisteabe seadusele salastatud välisteabeks, välja arvatud juurdepääsupiirangu põhjuse äralangemisel sellise piirangu kehtetuks tunnistamiseks. Lugupeetud Riigikogu! Eelnõu algataja Vabariigi Valitsuse esindajana toetan igati põhiseaduskomisjoni ettepanekut eelnõu esimene lugemine täna lõpetada. Aitäh!

Head kolleegid! Kas härra justiitsministrile on küsimusi? Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Palun kõnetooli juhtivkomisjoni ettekandeks põhiseaduskomisjoni esimehe Urmas Reinsalu!

Austatud kohalviibijad! Komisjon arutas seda eelnõu pärast eelmise eelnõu menetlemist ja põhiaur läks eelmise eelnõu probleemistikule. Nii et komisjoni arutelu seisnes tegelikult algataja ettepanekute kuulamises. Otsustati eelnõu esimene lugemine täna täiskogus lõpetada ning muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on sama mis eelmiselgi eelnõul - 20. detsember kell 18.

Aitäh! Head kolleegid! Kas ettekandjale on küsimusi? Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Kas austatud Riigikogu fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu 1027 esimene lugemine on lõpetatud. Riigikogu kodukorra seaduse kohaselt on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 20. detsember kell 18. Päevakorrapunktid on menetletud. Ilusat õhtu jätku! Tänane istung on lõppenud. Istungi lõpp kell 19.40.