Tere päevast, austatud Riigikogu! Tere päevast, austatud Vabariigi Valitsuse liikmed! Alustame tänast infotundi. Head kolleegid! Palun kohaloleku kontroll! Kohalolijaks registreerus 29 Riigikogu liiget, puudub 72. Tänases infotunnis osalevad haridus- ja teadusminister Mailis Reps, põllumajandusminister Ester Tuiksoo ja regionaalminister Jaan Õunapuu. Eelnevalt on registreeritud kuus teemat ja kuus küsijat. Alustame esimese teemaga, mis on eesti keele kaitse. Küsimus on proua haridus- ja teadusministrile. Palun, kolleeg Andres Herkel!

Aitäh, härra esimees! Austatud minister! Kui te viimati ministriks saite, siis esimene samm, mille te kibekiiresti astusite, oli see, et tulite Riigikogu ette ja võtsite tagasi tollal menetluses olnud keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis võimaldanuks muuta seaduses tervet rida sätteid, mille puudulikkusele on õiguskantsler osutanud. Eeskätt tähendab see Keeleinspektsiooni järelevalve täpsustamist. Praegu on menetluses analoogiline eelnõu, Isamaaliidu fraktsioon on selle koos Res Publicaga esitanud, Keskerakonna fraktsioon, ilmselt teie näpunäidete järgi, on selle menetlemist pidurdanud. Miks see nii on ja millal me saame need sätted vastu võtta? Miks on see töö tegemata? Aitäh!

Palun, proua haridus- ja teadusminister!

Aitäh! Hea küsija! Lugupeetud Riigikogu! Keeleseaduse üle oleme me juba mitu korda mõtteid vahetanud ja siinkohal täpsustuseks, et kui eelmine valitsus esitas Riigikogule keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu, siis väga mitmele seda välja töötanud sihtrühmale öeldi, et eelnõu on kindlasti vaja Riigikokku esitada, kuigi kohe nenditi, et seal on veel vajakajäämisi. Aga lubati, et need vajakajäämised saavad Riigikogus lahendatud. Menetluse käigus tuli kultuurikomisjonis selgelt välja, et on mitmeid küsimusi. Eriti suur oli pettumus meie viipekeele eest võitlejate seas, kellele on korduvalt lubatud, et viipekeel saab eesti keelega võrdse staatuse. See oli ka põhjus, miks me keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu tagasi võtsime. Ja nii kaua on see olnud menetluses sellepärast, et on mitmeid vaidlusi, eriti Rahandusministeeriumiga seoses viipekeelega ja Justiitsministeeriumiga seoses täpsustustega Keeleinspektsiooni kohta. Nimelt on meil olnud teemadeks näiteks küsimused seoses sellega, kuidas on keeleseadus kooskõlas Euroopa teiste direktiividega, seonduvalt Euroopa teiste kodanike õigustega Eestis. On olnud mitmeid küsimusi ka sellest, et me esialgses versioonis võeti Keeleinspektsiooni praegu reguleeriv määrus ja toodi seaduse tasandile. Küll aga on Justiitsministeeriumil olnud kümneid märkusi. Nendega ongi tegevus toimunud.

Aitäh! Palun, kolleeg Andres Herkel, täpsustav küsimus!

Aitäh! Austatud minister! Need põhjendused on küll väga kunstlikud ja kõlavad umbes nii, et ei saa nööpi ette õmmelda sellepärast, et krae on must. See asi ei peaks mitte niiviisi olema. Mul on teile väga selge küsimus. Mitu korda on õiguskantsler nende konkreetsete sätete pärast viimaste aastate jooksul teie poole pöördunud ning kes konkreetselt vastutab selle eest, et need sätted on seadusesse sisse viimata? Viipekeele ja kõige muuga võime me siin lõpmatuseni tegelda ja kunstlikke argumente leida.

Aitäh, hea küsija! Õiguskantsleriga oleme kirjavahetuses olnud, nii nagu te Eesti meedia kaudu väga hästi kursis olete, kolmel korral. Teemaks on olnud just see, et praegu reguleerib Keeleinspektsiooni määrus, mitte seaduse tasandil, korrektselt siis reguleeritud keeleseaduse tasandil. Samuti puudub korralik seadusandlik viide, et sellise määruse alusel saaks läbi viia kontrollmeetmeid. Nii nagu te ka väga hästi teate, hea küsija, on see juriidiliselt tõepoolest tõsine küsimus. Reaalselt ei ole Keeleinspektsiooni töö olnud siiamaani sellest tulenevalt pärsitud, kuigi vastastikust informatsiooni on tahetud anda. Keeleinspektsioon töötab täiesti tavaliselt, küll aga on õiguskantsleril õigus, et loomulikult ei ole ta juriidiliselt korrektne. Juriidilisele ebakorrektsusele on õiguskantsler viidanud nii Riigikogu kui ministri poole pöördudes, nii selle kui eelmise ministri poole pöördudes. Nagu ma ka ütlesin, tõepoolest, vähemalt viimane poolteist aastat on tõsiselt seaduseelnõuga tegeldud. Nagu Haridus- ja Teadusministeerium eelmisel nädalal väitis, vastab tõele, et täna on Justiitsministeeriumil viimased täpsustused, ta on sellel teisel kooskõlastusringil ning pärast kõigi ministeeriumide ja huvigruppide arvamuste esitamist tuleb ta uuesti viia Justiitsministeeriumile. Kohe, kui ta sealt saabub, esitatakse ta Vabariigi Valitsusele ja sealjuures loomulikult kiiresti ka Riigikogule.

Aitäh! Palun, kolleeg Andres Herkel, teine täpsustav küsimus!

Aitäh, proua minister! Selles küsimuses oleme me küll täiesti eriarvamusel ja räägime teineteisest mööda. See eelnõu, mis on Riigikogu menetluses ning mille on esitanud Isamaaliit ja Res Publica, on vastuvõtmiseks küps ja siin puudub ainult koalitsiooni tahe. Aga minu teine küsimus puudutab teist aspekti. Eile üllitas ministeerium ühe propagandalehe Rahaleht. Ma tegelikult eeldan, et kuna tegemist on tõelise propagandalehega, siis Keskerakond ministeeriumile need kulud kompenseerib. Seal on ka väga kummalised arvutused eesti keele toetamise kohta riigieelarvest. Aga minu küsimus on, miks riiklikku programmi ,,Eesti keel ja rahvuslik mälu" toetatakse tuleva aasta eelarves ainult 7,6 miljoni krooniga, kui varasemalt on kokku lepitud 9,8 miljonit krooni?

Hea küsija! Kõigepealt, mis puutub propagandasse, siis tõenäoliselt on meil tõepoolest erinevad arvamused selle kohta. Nii ministeeriumidel kui ka kõigil hallatavatel asutustel on kohustus oma tegevusi tutvustada. Kuna rahastamise kohta on olnud väga palju küsimusi, eriti üldhariduse puhul, siis meil selline kohustus ka tõepoolest on. Mis puudutab eesti keele toetamist, siis siin oli väga palju müra, väga palju erinevat informatsiooni. Seetõttu pidasime oma kohuseks ministeeriumi poolt tõepoolest tutvustada, millised on järgmise aasta eelarve numbrid ja seal ei ole midagi kummastavat. Täpselt sellised need numbrid on. Nii nagu te Riigikogu menetluses olevast eelnõust väga hästi ka teate. Nüüd, mis puudutab ,,Eesti keele ja rahvusliku mälu" ümber toimuvat, siis on sellest olnud ka korduvalt juttu härra Sutropiga. Tekkis kahjuks tavapärane juhtum Eestis, kus inimesed ei olnud omavahel enne rääkinud, kui emotsioonid väga kõrgele tõusid. Nimelt lepiti töörühma tasandil kokku, et kuna on välja töötatud eraldi eesti keele tehnoloogiline programm, siis siiamaani tehnoloogiaprogrammile eraldatud kaks miljonit, mis oli ,,Eesti keele ja rahvusliku mälu" üks osa, tõstetakse ümber uuele programmile ja ,,Eesti keele ja rahvusliku mälu" alajaotuse tehnoloogiaprogramm tõuseb nüüd seitsmele miljonile. Nii et mitte ei vähendatud programmi kahe miljoni ulatuses, vaid kahest miljonist sai järgmise aasta eelnõus 7,5 miljonit ning see oli ka kokku lepitud. Ainuke probleem oli selles, et teavitustöö jäi meie keeleosakonnas tõenäoliselt kehvaks ja kõik osapooled ei olnud selle töörühma otsusega kursis.

Aitäh! Selle teema kohta kaks viimast kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kolleeg Mark Soosaar!

Lugupeetud juhataja! Austatud minister! Kindlasti olete kursis, et 86 Riigikogu liiget tegid ettepaneku lisada põhiseaduse preambulisse ka eesti keel, et Eesti riik on loodud eesti keele ja eesti kultuuri kaitseks. Ega riik ju ei räägi seda keelt, ega riik ei saa ka keelt kuidagimoodi kaitsta, kui selle riigi kodanikud seda keelt ei räägi või ei taha rääkida. Kas teile ei tundu, et üks auk haigutab konkreetse keeleseaduse ja preambuli vahel, juhul kui sinna lisataksegi see eesti keele kohta? Kas teile ei tundu, et regulatiivosas, kus on kodaniku õigused ja kohustused, tuleks ka mainida eesti keelt, sest selles regulatiivosas näiteks kodanike õigus ja kohustus Eesti loodusressursse hoida ja kaitsta on, kuid keele kohta ei ole midagi?

Aitäh! Kõigepealt preambuli muutmise suhtes esitas Haridus- ja Teadusministeerium loomulikult väga hea meelega ka oma tunnustuse Riigikogu initsiatiivile. Me toetame seda igati, sest ka ministrit nõustav keelenõukogu arvas tegelikult juba paari aasta eest, et selline muudatus oleks hädavajalik. Miks seda on preambuli tasandil siiski väärt teha, nagu te oma küsimuse sõnastasite, et võib-olla ta ei olegi nii oluline. Ma siiski arvan, et on, sest preambulis tuuakse välja meie eesmärgid, meie suured ideaalid ja meie kõik ülejäänud põhiseadust mõjutavad ideoloogilised kujundid, millest lähtudes tuleb vaadata kogu ülejäänud põhiseadust. Sellest tulenevalt oleks kindlasti ülioluline tuua eesti keel preambulis välja. Mis puudutab teisi osi põhiseaduses, siis ühinen teie arvamusega, et kindlasti, kas nüüd õiguste ja kohustuste osas või mõnes muus valdkonnas, tuleks veel täpsustusi sisse viia. Aga nii nagu ka näiteks üsna tuntud õigusteadlane härra Merusk on öelnud, tuleks siis tõenäoliselt kirjutada päris uus põhiseadus, kus täpsustatakse lisaks keeleküsimustele väga palju muid nüansse, mille üle on pikalt vaieldud seoses liitumisega Euroopa Liiduga, et kui kaugele annab tõlgendada ja kui täpselt peaksid olema ühed või teised aspektid kirjas. Tõenäoliselt see Riigikogu koosseis põhiseadusse täpsustusi sisse viia ei jõua, aga arutelu selle ümber on kindlasti väga teretulnud.

Aitäh! Ja viimane küsimus teema kohta. Palun, kolleeg Trivimi Velliste!

Aitäh, härra esimees! Austatud proua minister! Eesti keele oskuse paranemine sõltub väga mitmest tegurist. Üks oluline tegur on kahtlemata õiguslik alus, õiguslik raamistik. Kuid sugugi mitte vähem tähtsaks ei tule pidada hoiakuid ja isiklikku eeskuju ühiskonnas. Me võime tuua palju näiteid igapäevaelust, näiteks intervjuude andmine, kus on võimalik valida, kas antakse usutlus eesti või vene keeles, või kuidas koolijuht igapäevaolukordades keeleliselt käitub. Väga oluline on see sõnum, mille kõrgemad ametnikud, poliitikud, aga ka koolijuhid annavad oma igapäevase keelelise käitumisega. Kas te võite lühidalt kirjeldada, mida olete teie või ministeerium teinud just nende hoiakute ja isikliku eeskuju osas, et inimesed, mitte-eestlased meelsamini räägiksid eesti keelt, et nad saaksid aru, et see sõnum on tõsiseltvõetav, et eesti keelt tuleb õppida?

Aitäh, hea küsija! Kui Haridus- ja Teadusministeeriumi otsestest tegevustest rääkida, siis on kaks suurt eraldi valdkonda. Üks, millele te ka oma küsimuses viitate ja millest on väga palju siin infotunnis vestlusi olnud, on venekeelse elanikkonna eesti keele tugevdamine, eesti keele õppimise motiveerimine. Aga Haridus- ja Teadusministeerium tegeleb ka väga olulises osas eesti keele tugevdamisega, eesti teaduskeele oskussõnavara arendamisega, ka eesti keele järjepidevuse arendamisega. Selle näiteks on meil järgmisest aastast täiesti uus initsiatiiv, Eesti kõrgkooliõpikute programm, sest üks tõsine probleem on meil just see, et ka meie eesti emakeelega noored ei kasuta enam korrektset eesti keelt, eriti kui nad lähevad ülikooli, sest lihtsalt ei ole piisavalt õpikuid, õppevara. Ka õppejõud kasutavad tihti väga palju eriti ingliskeelseid termineid. Nii et kindlasti ei tähtsustaks ma vähem seda arendustegevust. Samuti kogu tegevus terminoloogiate ümber, uue õigekeelsussõnaraamatu väljaandmine. Need on kõik sammud, mida ma peaksin ka ülimalt oluliseks. Venekeelse elanikkonna puhul on üks motivatsioon kindlasti vaadata tulevikku, vaadata 2007. aastale järgnevat perioodi, kus õpetajatel ja ka koolijuhtidel on selge motivatsioon ja vajadus osata keelt. See teadlikkus tuleb tegelikult väga selgelt esile, kui kohtuda venekeelsete kooliõpetajate ja lapsevanematega, et vajadus eesti keelt osata on suurenenud. Selles suhtes on kindlasti ka ministeeriumide panus olnud väga suur. Isikliku panusena püüavad loomulikult kõik ametnikud võimalikult korrektselt eesti keelt rääkida ja meie keeleosakond teeb selles osas väga tublit tööd.

Aitäh! Lõpetan küsimuse käsitlemise. Head kolleegid! Ma palun vabandust! Juhatajana ma eksisin, kui ütlesin, et on registreeritud kuus teemat. Üheksa Riigikogu liiget on registreerinud oma küsimuse teema ja ma loodan, et koostöös ehk jõuame ka üheksanda küsimuseni. Aga jätkame. Järgmine teema on olukorrast regioonides, küsimus on härra regionaalministrile. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Härra minister! Minu küsimus on kahe regiooni kohta. Need on Narva piiripunkti lähedal ja Luhamaa piiripunkti lähedal. Olukord on teile tuttav ja kõik ka lehest loevad seda. Küsimus on selline, et mismoodi käituda või mida peaks tegema, et riigivõim aru saaks, et need inimesed, kes seal järjekorras on, on ka inimesed, kellel on mitmeid muresid, kuidas oma igapäevaeluga toime tulla? Me reageerime nendele asjadele kuidagi väga kaua.

Palun, härra regionaalminister!

Aitäh, hea küsija! Austatud juhataja! Riigikogu liikmed! Tõepoolest, Siseministeeriumile teeb väga sügavat muret see olukord, mis on praegu Eesti-Vene piiripunktides välja kujunenud. Ei saa öelda, et me oleksime käed rüpes seda olukorda pealt vaatamas. Teadaolevalt mõned kuud tagasi, kui see teema järjekordselt aktuaalselt üles kerkis, tegeles Siseministeerium oma struktuuriüksuste kaudu, ma mõtlen kõigepealt piirivalvet ja eri maavalitsusi, selle teemaga aktiivselt. Eks me siis nende sanitaartingimustega, mida autojuhtidele oli piiriäärsetes Eestimaa paikades tee ääres vaja tagada, ka tegelesime. Selle kahetsusväärse võimaliku 500 auto järjekorra, mis on praegu Narvas, lõppu ei oska mina siin saalis kindlasti ennustada. Ma oskan öelda seda, et see, mida koostööna on praegu saadud teha, on tehtud. Eile saatsin kõigile kolmele maavanemale, need on siis Ida-Viru, Võru ja Põlva maavanemad, kirja, mille kohaselt nad peaksid mulle homme lõunaks esitama omapoolse tegevuskava, kuidas oleks võimalik neid probleeme lahendada. See ei ole mitte ainult tualettide küsimus, millele ma tahan nende vastust saada, vaid ka see, kuidas oleks võimalik lahendada seisuplatside küsimus.

Aitäh! Palun, kolleeg Eiki Nestor, täpsustav küsimus!

Need järjekorrad ei ole ju tekkinud üleöö, nad on ikka jälle tulnud. Miks me ei tee sinna nii autojuhtide olme kui ka liiklusohutuse huvides midagi suuremat, statsionaarsemat, mis oleks kogu aeg valmis selleks ajaks, kui Vene tollil jälle mõni mõte pähe tuleb?

Aitäh! Jah, loomulikult seda võiks ja kõigi eelduste kohaselt ka tuleks teha, kuid nagu te, hea küsija, ka ise võite aru saada, ei ole need kõige väiksemad investeeringud. Kui ma rääkisin eile õhtul Ida-Viru maavanemaga, siis ta ütles ka seda, et jah, kõik on väga suurepärane, me paneme tualetid praegu sinna püsti, aga mis saab siis, kui tulevad miinuskraadid, kas neid tualette saab ka siis kasutada, selles võib väga sügavalt kahelda. Kui ma rääkisin enne nendest võimalikest seisuplatsidest, siis see olemasolev, Narvas olev plats võimaldab võib-olla veel saja auto vastuvõtmist praegusele sajale lisaks. Nagu ma enne ütlesin ja nagu teiegi olete kursis, on neid autosid praegu 500 ringis. See ei lahenda olukorda. Ma tean ka eraettevõtjaid, kel on Sillamäe ja Narva vahel teatud maid, nad oleksid ka nõus riigi või kohaliku omavalitsusega, sel juhul siis Vaivara vallaga, läbi rääkima nende maade loovutamise üle. Aga sel juhul peab välja ehitama, selle investeeringu tegema riik. Praegu ongi minu küsimus maavanematele ajendatud paljuski sellest, mida nemad näeksid ja õigeks peaksid selle probleemi lahendamiseks. Kas me hakkame praegu ehitama killustikuga neid seisuplatse, sest enne talve ilmselt asfalti ei jõua sinna panna, ja siis sellega seoses püüda maksimaalselt ära lahendada ka pesemisvõimalused ja tualettide probleemi.

Aitäh! Palun, kolleeg Eiki Nestor, teine täpsustav küsimus!

Ma arvan, et päris loomulik on, kui riik ehitaks sinna ühed korralikud parklad, kuhu saab auto maantee pealt kõrvale juhtida ja kus on ka korralik olme. Keegi teine seda nagunii ju tegema ei hakka. Aga kas üks põhjus ei ole nagu see, mida me siin lehest võisime lugeda, et meie ametkonnad pigem näitavad praegu kõik näpuga teise peale ja ütlevad, et ei, et see ei ole meie mure? Kuna on kogu aeg leitud, et see on võõras mure, siis sellepärast ongi need investeeringud siiamaani tegemata. Ega see ei ole ju esimene kord, kus meil on Narvas 500 autot järjekorras.

Aitäh! Ma arvan, et see ei ole päris nii, nagu teie väidate, et loobitakse palli ühest riigistruktuurist teise. Pigem ei ole meil olnud viimastel aastatel nii pikki järjekordi, mitte viiesaja autoga järjekordi. Minu üks eesmärkidest ka eile maavanemate poole pöördudes oli see, et saaks selle tegevuskava paika. Ma tean, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetab ideed viia see teema valitsuse kabinetiistungile, kus valitsus saaks kompleksselt selle küsimuse ära lahendada, kaasa arvatud uute parklate ehitamine.

Aitäh! Kaks viimast kohapeal registreeritud küsimust teema kohta. Palun, kolleeg Jarno Laur!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus tuleb sellisest regioonist nagu Harjumaa. Nimelt pöördusite mitte just väga ammu kaitsepolitsei poole palvega uurida, kas Värner Lootsmanni järelevalve Loksa volikogu tegevuse üle, mille tulemusena sai linnapeaks maavanema abikaasa, on vastuolus korruptsioonivastase seadusega. Täna teame, et KAPO viis uurimise läbi, leidis rikkumise ja karistas Värner Lootsmanni 4000-kroonise trahviga. Minu küsimus on, millal te vabastate korruptsioonivastase seaduse vastu eksinud maavanema ametist?

Aitäh, hea küsija! Kui te lubate, siis ma võtan õiguse parandada teid trahvisumma osas. See summa ei olnud mitte 4000, vaid 3000 Eesti krooni. Kuid sellele küsimusele vastates saan mina lähtuda sellest, et kõik Eesti riigi kodanikud, kaasa arvatud ka kõik Eesti riigis ametis olevad 15 maavanemat, on kohustatud täitma Eesti Vabariigi seadusi. Ja ma saan ka öelda seda, et süü tuleb tõestada vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele. See lahend jõustub, kui edasikaebamise tähtaeg on möödunud või kui isik on ise loobunud edasikaebamisest. Otsuse edasikaebamise tähtaeg lõppes 21. novembril ehk eile. Minu informatsiooni järgi on härra Lootsmann trahviotsuse edasi kaevanud. See tähendab, et praegu ei ole otsus jõustunud.

Aitäh! Viimane küsimus teema kohta. Palun, kolleeg Tiit Niilo!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud regionaalminister! Üks teie konkreetne regioonidega tegelemise roll on Setumaa asjatundjate komisjoni esimehe roll. 10. mail käesoleval aastal oli see komisjon koos ja otsustas, et sel aastal koguneb komisjon veel kahel korral, arutamaks teemasid, mis selles regioonis on vastuseta. Detsembrikuu on kohe käes, teie selle komisjoni esimehena peaksite tegelema selle kokkuvõtmisega. Kas põhjused, miks te seda teinud pole, peituvad selles, et eelmise komisjoni otsused on täitmata või on mõned teised põhjused? Ja kas te sel aastal kutsute veel komisjoni kokku?

Aitäh, austatud küsija! Ei, see ei tähenda seda, et need otsused oleksid täitmata. Vabariigi Valitsus on viimastel aastatel pööranud väga tugevat tähelepanu selle piirkonna probleemidele. Selleks on spetsiaalselt algatatud Setumaa programm, mis jätkub ka aastal 2007. Mõlemal aastal on eelarvenumber viis miljonit krooni. Minu meelest on see küllaltki hästi käima läinud. Samuti on toetatud eelarvest kohalikke teid, mis on Setumaa ajaloolistes, praegu meile kuuluvate alade piirides. Samuti oleme püüdnud lahendada viisadega seotud küsimusi. Mõni kuu tagasi oli mul aruanne just Setumaa asjatundjate komisjoni tööst valitsuses. Me oleme ka järgmise aasta eelarves arvestanud ühe miljoni krooniga, et maksta veel natuke kinni viisasid nendele inimestele, kes elavad teatud kaugemates piirkondades ja kes on tegelikult oma juurtega seotud Setumaaga ja piiritaguse Setumaaga. Põhiline põhjus, miks komisjon ei ole praegu, selle aasta sügisel koos käinud, on see, et väga paljud komisjoni liikmed on vahetunud. Ma andsin veel täna hommikul kirjaliku korralduse vaadata veel kord üle võimalikud liikmed ministeeriumidest, et need uued nimed saada. Kui Vabariigi Valitsus suudab sel aastal nii operatiivselt tegutseda, et me saame need võimalikud uued komisjoni liikmed, siis me jõuame ka selle komisjoni kokku kutsuda, aga ma ei saa teile seda siin kõnepuldis praegu lubada.

Aitäh, härra regionaalminister! Lõpetan küsimuse käsitlemise. Järgmine teema on maaelu arengukavast, küsimus on proua põllumajandusministrile. Palun, kolleeg Tiit Niilo! Palun vajutada klahvile ,,sõna"!

Aitäh! Lugupeetud minister! Maaelu arengukava on kohe kaante vahele saamas ja te käisite seda tutvustamas ka Euroopa Komisjonile. Teatavasti ei saanudki te Euroopa Komisjonis kiita. Kui, siis ehk selle eest, et olete olnud ajagraafikus. Ja mis teile siis ette heideti, oli see, et konkreetsetele taotlejatele pole kinnitatud toetuse lage. Kas teil on see praegu plaanis ja millise summaga te seda siin Riigikogu ees kirjeldaksite?

Palun, proua põllumajandusminister!

Tänan väga, austatud küsija! Väga huvitav informatsioon, maaelu arengukava on meil läinud ministeeriumide kooskõlastusringile. Ja tõepoolest, töögruppides on sellest juttu olnud erinevatel teemadel. Nii et ma praegu ei tea, millisele informatsioonile te tuginete. Maaelu arengukava on ju väga põhjalikult läbi arutatud meil Põllumajanduse ja Maaelu Arengu Nõukogus, arvesse on võetud igasuguseid sotsiaalpartnerite soove ja soovitusi ning väga palju ettepanekuid on arvestatud. Ma hindan seda koostööd väga kõrgeks ja maksimaalne toetussumma mikroettevõtetele on 1,5 miljonit krooni. Nii et see on kõigile teada olnud.

Aitäh. Palun, kolleeg Tiit Niilo, täpsustav küsimus!

Aitäh! Lugupeetud minister! Tegelikult ei ole see ju teada olnud. See, et te praegu selle summa välja ütlesite, on tore ja see on põhimõtteliselt, ma loodan, vastuvõetav ja veel arutletav põllumeeste hulgas. Te teate, et meil on põllumajandusest elatuvaid üksusi, talusid, ettevõtteid 7000 ringis ja kui tootjate ajakohastamise meetmesse on planeeritud kolm miljardit krooni, siis kui me sooviksime aidata nendest 50%, võiks ülempiiriks olla miljon krooni. Kas see oleks teile vastuvõetav variant, et neid üksusi, keda me toetame, on rohkem kui praeguses eelnõus, mille te olete küll juba kooskõlastamisele saatnud?

Tänan väga! Kindlasti ei pea piirama ja ma arvan, et ettevalmistatud maaelu arengukava annab väga palju võimalusi igasugustele taotlejatele, kes vähegi soovivad, kes on seotud põllumajandustootmisega, kui ka sellele lähedal olevad taotlejad või maaettevõtjad või ühendused. Arvan, et siin on kõik läinud igati plaanipäraselt ja maaelu arengukava on avatud nii sektorile kui sektorile lähedal olijatele.

Aitäh! Palun, kolleeg Tiit Niilo, teine täpsustav küsimus!

Aitäh! Austatud minister! Me ju kõik teame, et tööhõive põllumajanduses väheneb mõne aasta jooksul 3%-ni, mis tähendab seda, et suur osa tööhõivest saab olema väljaspool põllumajandust, mis tagaks maaelu jätkusuutlikkuse. Hetkel lõppes maaelu mitmekesistamise toetuse taotluste vastuvõtuvoor. Teatavasti teie eelmise määruse tõttu piirati põhjendamatult väiketaotlejate võimalust osaleda selles voorus. Kas te olete nõus pikendama nende taotluste vastuvõtu aega selle aasta lõpuni, eeldusel, et te muudate määrust ja see raha, mis on kasutamata, kasutatakse mitmekesistamise eesmärgil?

Aitäh, austatud küsija! Minu andmetel on sellele meetmele esitatud 155 taotlust ja kokku üle 45 miljonile kroonile. Siin on tõepoolest sektoriga kokku lepitud nii baaskriteeriumid kui ka paremusjärjestuse kriteeriumid ja neid on arutatud ka mitme sotsiaalpartneriga. Kui te nüüd tõepoolest vihjate ühele kirjale, mis mulle tuli eilsel kuupäeval, siis kahjuks on seal tegemist kas vähese süvenemise või ka arusaamatustega, aga selle kirja teemal arutelu nende esindajatega veel jätkub. Põhiline muudatus, mis tehti, oli üleminek esitamise järjekorra põhimõttelt taotluse hindamise põhimõttele ja sellega olid ka eilse kirja autorid nõus suvel, kui seda arutati. Nii et ma arvan, et seda on tarvis natuke selgitada, aga selleks oleme me valmis.

Aitäh! Kaks viimast kohapeal registreeritud küsimust teema kohta. Palun, kolleeg Imre Sooäär!

Aitäh, härra juhataja! Jätkan Tiit Niilo alustatud teemaga. Tõepoolest, nagu te mainisite, tähtaegu on kaks korda pikendatud ja sellegipoolest on veel suur hulk investeeringuraha saadaval. Aga paljud maaettevõtted kurdavad, et ministri kehtestatud määruses on nõuded üliranged. Võrreldes näiteks põllumajandustootjate meetme 3.1 alt taotlenutega, oli nõudeid maaettevõtjatele tõesti tunduvalt karmistatud. Aga Euroopa Liidus kehtib võrdse kohtlemise printsiip, mis laieneb ka maaelu arengukava ja riikliku arengukava põhjal taotlejatele. Miks siis teie juhitav ministeerium kehtestas tunduvalt rangemad nõuded maaelu mitmekesistajatele, kes selletõttu peavad praegu ukse taha jääma?

Aitäh, austatud küsija! Ma ei saa nõustuda sellega, et kellelegi on tehtud rangemad nõuded kui mõnele teisele taotlejategrupile. Nagu ma juba rõhutasin, on see väga selgelt ja õigel ajal läbi arutatud asjaosalistega, kes on nendest meetmetest huvitatud olnud. Siin ei saa olla mingisugustki ebavõrdset kohtlemist. Nii et sellega olen ma täiesti nõus, et võrdsed võimalused peavad olema kõigile.

Aitäh! Viimane küsimus selle teema kohta. Palun, kolleeg Jaanus Männik!

Aitäh, härra esimees! Austatud proua minister! Seda maaelu arengukava on pikalt tehtud ja seda on teinud asjatundjad, põllumehed ise ja muud maaettevõtjad ja sihtasutused. Valitsevad poliitikud ei ole siin sekkunud, alati on n-ö lokku löönud opositsiooni esindajad. Praeguseks on see kava hästi ja mõistlikult koostatud. Mis proua minister arvab, kas on ülepea võimalik niisugust kava teha, millega opositsioonipoliitikud, siin eelkõnelenud kolleegid üldse kunagi rahule jääksid või ei ole seda võimalik teha?

Aitäh, austatud küsija! Põllumajandusministeeriumi tegevus on olnud avatud nii opositsioonipoliitikutele kui koalitsioonipoliitikutele ja võimaluse korral on ka ettepanekuid arvestatud. Mis puudutab maaelu arengukava, siis üle 50% ettepanekutest on ka arvesse võetud selle koostamisel. Aga kindlasti tuleb ettepanekute puhul leida soovide ja võimaluste kompromiss. Nii et siit poolt ma tänan, kui see on õnnestunud. Aga kahjuks ei saa kõiki soove alati arvestada, sest elul on ka oma reeglid.

Aitäh, proua põllumajandusminister! Lõpetan küsimuse käsitlemise. Järgmine küsimus on proua haridus- ja teadusministrile. Palun, kolleeg Peeter Kreitzberg!

Tänan! Lugupeetud minister! Lubage ka mul natuke lokku lüüa, nii nagu Jaanus Männik siin äsja mainis. Teemaks oleks Eesti kõrghariduse strateegia aastateks 2006-2015. Aastal 2007 avaneb kindlasti suurepärane võimalus alustada selle strateegia elluviimist. Paraku on mitmed rektorid märkinud, et ei leia nagu eelarvest seda rahalist katet, millega strateegia elluviimine oleks käivitunud. Kuidas te ise kommenteeriksite seda, kuidas on see strateegia alustanud oma elu järgmise aasta eelarves?

Palun, proua haridus- ja teadusminister!

Aitäh, hea küsija! Nii nagu ka paljude teie kolleegidega sai arutletud Valge saali foorumil selle ümber, oli strateegia sündimine tõepoolest väga suurte kompromisside ja kokkulepete koht. Mul on siiralt hea meel, et selline dokument on saanud ka Riigikogu toetuse. Küll aga üks väga selge eesmärk, mida ülikooli rektorid oma strateegilise hariduse rahastamise töörühmas kokku leppisid, oli alustada investeeringukomponendi ehk 10% investeeringu- või amortisatsioonikulu lisamist ja soovitavalt siis järgmise aasta eelarvest. Selle ettepanekuga pöördus haridusministeerium, nii nagu ikka kombeks, Rahandusministeeriumi poole ja samasuguseid läbirääkimisi pidasid ka rektorid ise. Tagasiside oli kahetine. Esiteks, väga selgelt oli probleemiks ja on ka praegu probleemiks, et Rahandusministeerium soovis, et me selgitaksime täpsemalt, mida tähendab investeeringukomponent, arvestades seda, et ülikoolidel on väga erinev varanduslik seis, väga erinev remondivajadus - kas see tähendab lihtremonti, kas see tähendab liisingu tagasimakseid, kas tuleb arvestada olemasoleva vara olukorda jne. Lihtsalt 10% lisamist tuleks nimetada baasmaksumuse tõstmiseks. Teiselt poolt, väga selgelt oli ka vastuolu sellega, et ei olnud täpselt kokku lepitud, kuidas ja millises ulatuses kuuluvad sellesse gruppi rakenduskõrgkoolid. Nende kahe probleemi ülevaloleku tõttu ta 2007. aasta eelarvesse ei jõudnud.

Aitäh! Palun, kolleeg Peeter Kreitzberg, täpsustav küsimus!

Tänan! Jääb mulje, et Rahandusministeerium ei osalenud korralikult selle dokumendi ettevalmistamisel, kui ta alles rahastamise käigus avastas, et see ei ole elluviidav. Aga siin on üks väga konkreetne punkt: viiakse läbi erasektori finantseeritavate hariduskulude analüüs ning töötatakse 2006. aasta jooksul välja erakapitali suuremat kaasamist tagavad ettepanekud. Millised need ettepanekud on? 2006. aasta saab õige pea otsa?

Aitäh, hea küsija! On kokku lepitud, et kaks töörühma tegelevad tõsiselt edasi meetmetega, mis on kokku lepitud. Esimene oli siis rahvusvahelistumine. Kuna üldjuhul on kõrghariduses, nii nagu ka teistes sektorites, inimressurss üsna piiratud, siis lepiti kokku, et kõigepealt lõpetatakse ära rahvusvahelistumise osa, eriti ühisdiplomite osa. Nagu te väga hästi teate, on sellega väga kiire. Ja siis tullakse teise teema juurde. Rahvusvahelistumise strateegia ettepanekud on haridusministrile esitatud eelmise nädala seisuga. Ja nüüd on ka kokku lepitud, et kohe minnakse edasi rahastamise töörühmana. 2006. aasta 31. detsembriks tõenäoliselt ei suudeta kõiki neid vastuseid esitada.

Aitäh! Palun, kolleeg Peeter Kreitzberg, teine täpsustav küsimus!

Tänan! Mulle jääb ka mulje, et siin on päris mitmeid asju, mida vist ei ole võimalik ellu viia. Aga mind huvitab üks teine asi veel: edendada kõrghariduse sotsiaalset dimensiooni. Kas on nüüd midagi muutunud õppurite sotsiaalsete garantiide suhtes? Ma mõtlen rahastamise skaalal.

Aitäh, hea küsija! 2007. aasta eelarves on küll suurendatud nii sõidusoodustuste kui õppetoetuste osa, aga peamiselt seetõttu, et õppurite ringi on veidi laiendatud, 0,3-lt 0,4-le. Summade üldsuuruses üliõpilase kohta ei ole summa oluliselt tõusnud ja põhjus on kahetine. Esiteks ei ole kokku lepitud, millises suunas minnakse, kas laienemise või summade suurendamise suunas ja teiseks on üliõpilastega kokku lepitud, et tõenäoliselt tuleb kogu see süsteem põhjalikult läbi analüüsida, sest sotsiaalset meedet see praegu ju piisavalt ei kata. Need noored, kes ei saa rahalistel põhjustel kõrgharidusse suunduda, õppetoetuste tõttu sellist otsust ikkagi ei julge teha, sest seda kindlust ju ei ole. Nii et tõenäoliselt on võimalik, et ka veel see Riigikogu, aga kindlasti järgmine on väga tõsiselt silmitsi nende sotsiaalsete meetmetega.

Aitäh! Kaks viimast kohapeal registreeritud küsimust teema kohta. Palun, kolleeg Avo Üprus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Minu käes olev kõrgharidusstrateegia on suhteliselt abstraktne ja üldine dokument, nii nagu ta olema peab, aga selletõttu peangi ma küsima mõningaid konkreetsemaid asju seoses edasiste kavadega. Üks neist puudutab kalanduse eriala ja teine teoloogiat. Nad on küll teineteisest kauged teemad, aga siiski mõlemad huvipakkuvad. Kas on kavas hakata teoloogiateaduskondadelt tellima - seoses ka religiooniõpetuse laienemisega - rohkem seda õppeainet õpetavaid õpetajaid? Ja teiseks, te vastasite siin ühele minu küsimusele Orissaare Internaatkooli kohta mõne nädala eest, et on võetud uus juhtkond, kes peab ennast tõestama lähema poole aasta jooksul ja siis räägime edasi, kas Orissaare kool on jätkusuutlik ja kas ta jätkab. Aga nädalapäevad tagasi helistas mulle kohaliku ajalehe toimetaja, kes küsis, miks Orissaare kool suletakse ja profileeritakse ümber kalanduserialale. Kas te oskate seda kuidagimoodi kommenteerida?

Aitäh! Kõigepealt, hea küsija, Orissaare kohta ei ole tehtud kindlat otsust. Ka mina tutvusin Meie Maa artikliga, kus seda väideti. Kontrollisin üle meie koolivõrgu büroo peadirektorite käest, sellist otsust, et Orissaare kool kinni panna, ei ole. Küll aga on loomulikult selge, et selliselt jätkata ei saa. Me peame kas sinna tõsise investeeringu tegema, mida ma eelmine kord nimetasin, praegune pakkumine oli 52 miljonit, tõenäoliselt on see summa veidi tõusnud, või otsustavalt suunama need investeeringud kas Vastseliina või mujale, ütleme siis erivajadustega laste koolidesse või erikoolidesse. Seega ei oska rohkem täpsustada. Tõenäoliselt, nii nagu te ka väga hästi teate, peab 1. märtsiks ministeerium selle otsuse kujundama. Selline kokkulepe majas ka on, et härra Ants Eglon, kes erikoolide ja riigikoolidega tegeleb, on võtnud selle oma esimeseks prioriteediks otsustada ja osapooltega kokku leppida. Mis puudutab merekooli, siis loomulikult on merendus Orissaares olnud pretsedenditult tugev, ta on väga heal tasemel, on arutatud merendusklassi laiendamist ja võib-olla ka sellise kutseõppe arendamist, toetudes Mereakadeemiale ja Merekoolile. Küll aga ei asenda ta Orissaaret, nii et see on lihtsalt olnud paralleelselt jutuks. Võimalik, et kohalikud on elanud juba edasi oma elu, aga see ei ole ministeeriumi poolt suunatud. Teoloogia osas on olnud koolitustellimus, nii nagu osapooltega on kokku lepitud, praegu ei ole religiooniõpetuse laiendamise pärast planeeritud koolitustellimuse olulist suurendamist, sest religiooniõpetuse puhul oleme me pigem näinud täiendkoolituse vajadust.

Aitäh! Viimane küsimus selle teema kohta. Palun, kolleeg Mihhail Lotman!

Aitäh, härra eesistuja! Austatud proua minister! Kuulan ja imestan aina rohkem. Nagu te teate, olin ma ainuke Riigikogu liige, kes hääletas selle strateegia vastu, sest minu meelest ei ole see Eesti kõrghariduse arengu strateegia, vaid kõrghariduse stagneerumise, ma ei tea, strateegia või mingi tagatis. Minu küsimustele, miks selle strateegia eesmärgid on nii hambutud ja miks kõrghariduse plaanides puudub igasugune ambitsioonikus - meie valitsus tahab viia Eesti Euroopa viie kõige jõukama rahva hulka, aga mina tahaksin, et üks Eesti ülikool oleks Euroopa 50 parema ülikooli seas, mida ei ole ette nähtud -, oli vastus umbes selline, et ei ole raha. Nüüd ma näen, et ka selle programmi jaoks ei ole raha. Kuidas see siis koostati?

Aitäh, hea küsija! Ma siiski ei tahaks teiega nõustuda, et meil ei ole raha kõrgharidusele. Mis puudutab kinnisvarakomponenti, siis ma pidasin vajalikuks selgitada, miks seda ei ole 2007. aasta eelarves. Peamiselt oli põhjus selles, et meid ei olnud piisavalt ette valmistatud ja ei põhjendatud piisavalt, Rahandusministeeriumis ei oldud ka võib-olla piisavalt veenvad ja võimalik, et oli veel muid põhjusi. Aga samal ajal tõuseb kõrghariduse enda rahastamine üle 17% ja sealhulgas on üsna märkimisväärsed summad ka teadusesse eriti lisaeelarvega suunatud. Nii et ma ei oleks küll nõus, et me seda sektorit ei toeta. Vestlus teiega kõrgharidusstrateegiast puudutas pigem seda, et miks ei ole me välja toonud SKT protsenti. SKT protsenti ei toonud me välja sellepärast, et mitmed sotsiaalsed partnerid, sealhulgas ka tööandjad, leidsid, et sellise protsendi väljatoomine seaks kõrghariduse eelisseisundisse, erinevalt teistest sektoritest. Ja Rahandusministeerium arvas, et igasugune protsentide sidumine ei oleks aus Riigikogu suhtes, sest sellisel juhul ei ole Riigikogul hiljem ju enam mõtet eelarvet arutada, kui kõik sektorid on protsentuaalselt seotud. Need olid põhjendused, miks me võtsime välja protsendi, mis ei tähenda sugugi, et Haridus- ja Teadusministeerium oleks loobunud eesmärgist ikkagi seada needsamad protsenditõusud järgmiste aastate eelarves oma eesmärgiks.

Aitäh, proua haridus- ja teadusminister! Lõpetan küsimuse käsitlemise. Järgmine teema on meil seotud Weroliga, vastab proua põllumajandusminister. Palun, kolleeg Urmas Reinsalu!

Austatud Riigikogu esimees! Austatud proua põllumajandusminister! Tahaksin teilt küsida seoses Weroli ümber toimuvaga. Me teame, et mitmete Weroli juhtide suhtes on esitatud süüdistus korruptsioonikuriteos. Ma ei teagi, kas nad viibivad vahi all või milline see protsessuaalne seis praegu on. Te olete oma isikliku poliitikureputatsiooniga andnud viimasel aastal Werolis toimuva kaitsmisel üsna tõsise veksli välja või pannud oma reputatsiooni panti. Te ütlesite, et Riigikogu liige, kes suvel neile probleemidele viitas, valetab. On huvitav, et ka Põllumajandusministeeriumi kodulehel on toodud ära teie ministeeriumi ametlik hinnang, et riigitehase osalemise eesmärk on olulises osas täidetud, ja antud ka hinnang Werolile teie valitsemise ajal. Kas te olete jätkuvalt sellel seisukohal, n-ö kaitsepositsioonis, et Werolis toimunu väärib teie kõrget ja positiivset hinnangut?

Palun, proua põllumajandusminister!

Aitäh! Tänan, austatud küsija! Ma püüan teid mõista, kuna see teema teile meeldib ja teile meeldib seda käsitleda. Põllumajandusministeerium müüs tõepoolest 31.juulil k.a AS-i Werol Tehased. As-i Werol Tehased ümber toimuv on olnud Eesti rahvale ja kõigile üsnagi kättesaadav materjal, isegi kui ettevõtte laost sai tooraine otsa, siis seda teadis kogu Eesti rahvas, mis on muidugi väga hea näitaja olnud. Ja see, mis AS-i Werol Tehased ümber praegu toimub, on loomulikult tagajärg ja kahetsusväärne tagajärg. See, mida Põllumajandusministeerium on teinud ettevõtte müümisel, on olnud parim võimalikust, ja riik on saanud sealt turuhinna, mis see sel hetkel oli. Mul ei olegi teile rohkem lisada.

Palun, kolleeg Urmas Reinsalu, täpsustav küsimus!

Aitäh! Proua minister! Ma arvan, et üks asi, milles teid kindlasti süüdistada ei saa, on hea ja inimlik iseloom, ka inimestele toetuse pakkumisel raskel hetkel. Nimelt kui 2004. aasta lõpul Weroli praegu vahi all viibiv endine juhatuse esimees vabastati ametist, siis määrati talle ka sadadesse tuhandetesse kroonidesse ulatuv lahkumishüvitis. Ma tsiteerin ajalehte: ,,Ministeerium on lubanud sadadesse tuhandetesse ulatunud lahkumishüvitise maksmise õiguspärasuse küll üle vaadata, kuid ei ole seda veel tagasi nõudnud, sest nimetatud juhtimisvigu pole tõestatud". Äkki te, proua minister, tuletate meelde, kui suur see lahkumishüvitis oli ja milliste teenete eest see anti. Kas see oli pool miljonit, 200 000 või kolmveerand miljonit krooni? Kahjuks ei selgu artiklist selle suurus.

Tänan, austatud küsija! Kõigepealt ma muidugi tänan teid komplimendi eest. Sel hetkel, kui vabastati AS-i Werol Tehased juhatuse liige, tugineti kahtlustele seoses tehase juhtimisega. Nõukogul tekkis usaldamatus juhatuse liikme vastu ja sellest tulenevalt ta ka vabastati. Ja mul on heameel, et praegu, kui peaaegu kaks aastat on möödunud, on uurimisorganid lõpuks jõudnud välja selgitada, milliseid kahtlustusi võis esineda seoses tookordse juhtimisega ja juhatuse liikme tööga. Ka mina olen vahepeal püüdnud huvi tunda selle vastu, miks sellega on nii kaua aega läinud, aga ju on selleks olnud erinevad põhjused. Aga vähemalt praegu on teatav materjal koos ja saab teostada edasisi toiminguid. Mis puutub lahkumishüvitisse, siis ma peast seda ei mäleta, tõenäoliselt oli see üle 200 000 ja see tulenes sel hetkel lepingust. Aga oleme ka väitnud, et kui uurimine tuvastab puudused, siis tuleb see lahkumishüvitis riigile tagasi maksta, kuid seekord tehti otsus tulenevalt töölepingust.

Aitäh! Palun, kolleeg Urmas Reinsalu, teine täpsustav küsimus!

Aitäh! Nagu ma ütlesin, on see iseenesest positiivne poliitika, kui kahtlustuse eest saab nii ulatusliku kingituse. Jõulud on tulemas ja ma loodan, et teie mind veidike kahtlustate ja mulle ilusa jõulukingituse teete. Aga aprillikuus tegi Riigikontroll teile, proua põllumajandusminister, ettepaneku otsustada kooskõlastatult rahandusministriga Werol Tehased nõukogu liikmete vastutusele võtmine äriühingu juhatuse tegevuse üle ebapiisava järelevalve tegemise eest. Pool aastat on mööda läinud, politsei on hakanud asja uurima, ma ei teagi, mitu juhatuse liiget või kes õigupoolest on võetud kas vahi alla või on esitatud süüdistus, kahtlustus. Teil on kindlasti parem informatsioon. Aprillikuus te keeldusite oma allkirjaga nõukogu liikmete vastutusele võtmisest ja lükkasite Riigikontrolli ettepaneku tagasi. Kas te olete jätkuvalt sellel seisukohal, et te talitasite toona õigesti?

Tänan! Kui te viitate Riigikontrolli auditile ,,Riigi tegevus rapsi ja biokütusega seotud küsimuste käsitlemisel", siis ministeerium tõepoolest tellis advokaadibüroolt Laus ja Partnerid vastava õigusliku analüüsi, kust ilmnes, et nõukogu liikmed ei ole oma hoolsuskohustust rikkunud. Seoses AS-i Werol Tehased juhtkonna vastu algatatud kriminaalasjaga on ilmnenud uued asjaolud, mis viitavad nõukogu tegematajätmistele, seega tuleb ka vastavalt käituda. Kahjuks puudub mul täna ülejäänud informatsioon, millele te võite siin vihjata.

Aitäh! Kaks viimast kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kolleeg Jaanus Männik!

Aitäh, härra juhataja! Austatud proua minister! Werol on olnud kaasaegne ettevõte ja tema positiivne roll on olnud eeskätt selles, et ta on võimaldanud Eesti rapsitootjatele turu ja tarbijatele korraliku õli. Ajaloo jooksul on seal olnud muidugi palju probleeme. Kõige suuremad probleemid on muidugi Hüvitusfondi aegsest tegutsemisest. Pärast seda oli siis see aeg, millele kolleegid vihjasid, kui nõukogus olid just Res Publica esindajad esindatud. Tõsi, nad pärast vahetasid küll parteid. Aga et see on nagu politiseeritud ja seda on nimetatud Rahvaliidu nõukoguks, see ei vasta tõele, sest tol ajal ei olnud seal üldse Rahvaliidu liikmeid. Proua president, miks on opositsioonierakondadel praegu selline tahtmine seda teemat politiseerida, milles on asi, mis neil viga on?

Palun vastata, proua põllumajandusminister!

Tänan! Ma olen tõepoolest põllumajandusminister. Aitäh küsimuse eest! Aga mis seal ikka, kui opositsioonipoliitikutel on jätkuvalt huvi AS-i Werol Tehased teemadel küsida, siis loomulikult olen ma nõus ka vastama. Teinekord on kordamine ka hea tarkuse ema. Nii et kui siiamaani ei ole paljud asjad selgeks saanud, siis võib ju veel lisateavet jagada. Tõepoolest, As Werol Tehased on sektori jaoks praegu olemas ja tuletan meelde, et tookordne, enne müügitehingut olnud nõukogu esimees jätkab täna ka erasektori käes oleva tehase nõukogu esimehena. Nii et minu andmetel rapsi varumine ja töötlemine praegu AS-is Werol Tehased jätkub.

Aitäh! Viimane küsimus teema kohta. Palun, kolleeg Janno Reiljan!

Aitäh! Mul on tunne, et härra Reinsalu ei saa aru, kes on juhatuse liikmed ja nõukogu liikmed, aga jätame selle kõrvale. See ongi juristile liiga keeruline. Võib-olla tuletate härra Reinsalule meelde, mis hinda Weroli eest pakuti ja mis hinnaga ta müüdi, et saada aru, kas see ettevõte oli pankrotis või on ta kasumlik ettevõte?

Aitäh, austatud küsija! Tõepoolest, kui Põllumajandusministeerium alustas Vabariigi Valitsuses ettepanekuga AS-i Werol Tehased aktsiad müüa, siis arvas nii mõnigi, et kas ikka keegi ühe krooni eest seda ettevõtet tahab. Lõpuks müüdi see ettevõte 31. juulil k.a 32 miljoniga. Nii et niisugused on olnud arengud.

Aitäh, proua põllumajandusminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Järgmine teema on rannarahva ja saarte elanike tulevikust, küsimus on härra regionaalministrile. Palun, kolleeg Mark Soosaar!

Lugupeetud minister! Meie väikesaartel elab, võrreldes Eesti üldise rahvaarvuga, väga vähe inimesi, võib-olla on neid tuhatkond täiskasvanut. Kui aastal 2004 hakkas toimima väikesaarte seadus, siis ta oli deklaratiivne. Nüüd on paari-kolme aasta jooksul valitsuskomisjon, mille nimeks on väikesaarte komisjon, töötanud selle seaduse täiustamise kallal, muutes seda konkreetsemaks ja töökõlbulikuks. Öelge mulle palun, kui kaugel on see seadus ja millal kavatseb valitsus ta Riigikogusse saata, sest seda seadust oodatakse väikesaartel väga. Möödunud talv näitas, et mitmelt väikesaarelt tulid inimesed kohale selleks, et oma ettepanekuid teha ja komisjon on oma aktsepti andnud. Nii et esimene küsimus: kui kaugel seadus on?

Palun, härra regionaalminister! Aega vastamiseks on 40 sekundit.

Aitäh! Austatud küsija! 2004. aastal vastu võetud väikesaarte seadus on toiminud minu hinnangul hästi. Ma julgen seda väita sel lihtsal põhjusel, et need tegevused, mis seadusega olid määratud, on paljuski hoogu juurde saanud. Kindlasti ei ole riigi ja kohaliku omavalitsuse abi seal olemata. Selle aasta lisaeelarves, mille, ma loodan, Riigikogu täna vastu võtab, oleme planeerinud 10 miljonit lisakrooni investeeringuteks. Mis puudutab seadust ja seaduse täiendust, siis 14. detsembril tuleb kokku väikesaarte komisjon, kus me arutame selle veel läbi ja kui kõik komisjoni liikmed on nõus, siis paneme kooskõlastusringile ja ma loodan, et järgmise aasta alguses saame selle asjaga konkreetselt edasi minna.

Aitäh, härra regionaalminister! Lõpetan küsimuse käsitlemise, kuna meie infotunni aeg on läbi. Infotund on lõppenud. Aitäh Vabariigi Valitsuse liikmetele! Aitäh küsijatele!

Austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu üheksanda töönädala kolmapäevast istungit. Olen valmis juhatuse nimel teilt, lugupeetud Riigikogu liikmed, vastu võtma eelnõusid ja arupärimisi ning Vabariigi Valitsuselt eelnõusid. Palun, Vabariigi Valitsuse esindaja Aivar Rahno!

Austatud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kaks seaduseelnõu. Esiteks raudteeseaduse ja teeseaduse muutmise seaduse eelnõu. Ettekandega selle eelnõu kohta esineb majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar. Teiseks välismaalaste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille kohta esineb ettekandega siseminister Kalle Laanet.

Aitäh! Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Seadusloome on keeruline protsess ja kuna eile saavutati sotsiaalkomisjonis mitmeid kompromisse, siis üks lubadus, mille meie andsime, on võtta tagasi seaduseelnõu 973, ja selle lubaduse me ka täidame. Nii et võtame selle menetlusest tagasi.

Aitäh! Palun kõnetooli kolleeg Kadi Pärnitsa!

Tere päevast, austatud Riigikogu! Kuna sotsiaaldemokraatide ettepanekud riigieelarvesse, et arstiabi oleks kättesaadavam kui täna, kukkusid läbi, siis on meil kahtlus, et see Vabariigi Valitsus tervishoiu parema teenuse nimel samme astuda ei soovigi. Et aga tervishoiutöötajad oleksid meil olemas, et me saaksime neile maksta väärilist palka ja et ka väljaspool Tallinna ja Tartut saaksid inimesed head arstiabi, selleks esitame Riigikogule tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega me teeme ettepaneku hakata perearstide teenust rahastama riigieelarvest. See tooks oluliselt raha tervishoidu juurde ja kindlasti oleksid inimesed tervishoiuteenusega pärast selle eelnõu vastuvõtmist palju rohkem rahul. Aitäh!

Aitäh! Palun kõnetooli kolleeg Margi Eina!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni nimel annan Riigikogu menetlusse Riigikogu otsuse ,,Riigikogu otsuse ,,Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu.

Ma palun vabandust! Head kolleegid! Palun vaiksemalt! Aitäh!

Eelnõu on tingitud Riigikogu liikme Koit Prantsu volituste lõppemisest, millega seoses tuleb määrata uus komisjoni asendusliige. Rahvaliidu fraktsiooni ettepanekul esitab komisjon asendusliikme kandidaadiks Jüri Saare. Aitäh!

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud neli eelnõu. Üks eelnõu võeti tagasi - 973 SE langes menetlusest välja. Kui üleantud eelnõud vastavad Riigikogu kodukorra seaduse sätetele, võtab juhatus nad kolme tööpäeva jooksul menetlusse.

Head kolleegid! Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjoni: Vabariigi Valitsuse 2006. aasta 20. novembril algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on kultuurikomisjon; Vabariigi Valitsuse 2006. aasta 20. novembril algatatud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon; rahanduskomisjoni 2006. aasta 21. novembril esitatud Riigikogu otsuse ,,Audiitori nimetamine Riigikontrolli 2006. aasta tegevuse kontrollimiseks" eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon; Vabariigi Valitsuse 2006. aasta 21. novembril algatatud söödaseaduse eelnõu, juhtivkomisjon on maaelukomisjon. Riigikogu juhatus registreeris Riigikogu liikme Silver Meikari Eesti Reformierakonna fraktsiooni liikmeks. Riigikogu juhatus kinnitas Riigikogu liikme Silver Meikari riigikaitsekomisjoni liikmeks. Riigikogu juhatus kinnitas Riigikogu liikme Margi Eini lahkumise sotsiaalkomisjonist ja asumise põhiseaduskomisjoni liikmeks. Head kolleegid! Palun kohaloleku kontroll! Kohalolijaks registreerus 83 Riigikogu liiget, puudub 18.

Täpsustame päevakorda. Tänase päevakorra 18. punkti, eelnõu 1032 arutelul teeb juhtivkomisjonipoolse ettekande rahanduskomisjoni esimees Meelis Atonen.

Läheme tänase, kolmapäevase päevakorra juurde. Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2006. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu kolmandat lugemist. Kõnetooli palun ettekandeks rahanduskomisjoni esimehe kolleeg Meelis Atoneni!

Härra Riigikogu esimees! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2006. aasta lisaeelarve eelnõu seekord 14. novembril ja komisjonis olid meiega koos rahandusminister Aivar Sõerd ja Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja Ivar Sikk. Vaatasime rahanduskomisjonis läbi esitatud muudatusettepanekud. 16 ettepanekut laekus Riigikogu komisjonidelt ja fraktsioonidelt ning ühe parandusettepaneku tegi rahanduskomisjon ise koostöös Riigikogu fraktsioonide ja Rahandusministeeriumi ning teiste ministeeriumitega. Selle ühe rahanduskomisjoni tehtud paranduse, mis leidis ka komisjoni toetust, sisu oli üldiselt tehnilist-täpsustavat laadi. Kuid tuleb tunnistada, et suurenesid ka erinevad investeeringud nii kohalikele omavalitsusüksustele kui ka mõnele riigiobjektile ja suurendati teatud tegevustoetusi. Arvestamata jäetud maaelukomisjoni ettepanekud on ka selles rahanduskomisjoni parandusettepanekus sisuliselt arvestatud. Võib-olla mõne sõnaga märgin ära need parandused, mis komisjoni toetust ei leidnud, ja nimetan ka põhjuse, milles oli asi. Kultuurimälestiste omanikele mälestiste korrashoiuks ja restaureerimiseks juba on 2007. aastal planeeritud 3,1 miljonit ja seetõttu ei pidanud komisjon vajalikuks sinna lisaraha eraldada. Lisaeelarve raames on Politseiametile 30 miljonit krooni palgatõusuks, 2007. aasta eelarveks on Politseiameti palgatõusuks 220 miljonit krooni. Nendest vahenditest lähtuvalt koostab Politseiamet valdkonna motivatsioonisüsteemi ja kavandab juba 2008. aastast arengukava kooskõlas riigieelarve strateegias 2007-2010 sätestatutega. Päästeamet saab 16 miljonit krooni palgatõusuks, ka 2007. aasta riigieelarve raames on Päästeametile ette nähtud 78 miljonit krooni lisaraha. Ja sama jutt, mida ma enne rääkisin Politseiameti kohta motivatsioonisüsteemist ja 2008. aasta arengukavast, käib ka Päästeameti kohta. Haigekassa saab 2006. aasta lisaeelarve raames täiendava eraldisena 529 miljonit krooni, mida saab kasutada haigekassa eesmärkide täitmiseks. Samuti jõustub järgmisel aastal seadusmuudatus, mis võimaldab haigekassal kasutada täiendavaid vahendeid akumuleerunud kasumi arvel. Need on siis märkused, mis puudutasid parandusettepanekuid, mida komisjon ei arvestanud ja mis käisid ehitusmälestiste konserveerimise, Politseiameti, Päästeameti, haigekassa summade suurendamise kohta. Komisjon ei aktsepteerinud ka selliseid ettepanekuid, mille katteallikad ei olnud sobivad, kuna nähti ette tulude suurendamist, valitsuse reservi vähendamist ja Keskkonnaministeerium materiaalsete varade vähendamist. Lisaeelarve maht jäi Riigikogu menetlemise käigus suures osas muutmata. Tulud on kokku 5,5 miljardit krooni ja kulud 5,2 miljardit üldises joones ning finantseerimistehingud jäävad mahtu 278 miljonit krooni. Tuleb tunnistada, et komisjon töötas, vähemalt kolmanda lugemise eel, väga üksmeelselt ja komisjoni ettepanek on panna eelnõu lõpphääletusele. Selle poolt olid kõik 11 komisjoni töös osalenud komisjoni liiget. Aitäh!

Aitäh! Head kolleegid! Kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi on. Palun, kolleeg Janno Reiljan!

Aitäh, härra esimees! Härra ettekandja! Ma olen püüdnud Rahandusministeeriumist selgust saada selle 278 miljoni suuruse finantstehingu kohta ja ei ole saanud. Kas on õige, et need 278 miljonit eraldatakse riigieelarvest riigikassale, kompenseerimaks ära kingitavat või riigi poolt üle antavat Pärnu Haigla aktsiat? Ja kui see on nii, siis on küsimuse sisu järgmine: miks seda tehakse? Pärnu Haigla ehitamiseks eraldati juba mitmest riigieelarvest needsamad 278 miljonit krooni ja teistkordne eraldamine tähendab Pärnu Haigla teistkordset finantseerimist.

Aitäh, austatud Villu Reiljan! Palun vabandust, Janno Reiljan! Palun siiralt vabandust, need vennad ei ole ka nii ühte nägu, et neid võiks segi ajada, aga lihtsalt harjumusest ütlesin nime, mida ma olen vist elus natuke rohkem kasutanud kui teise venna nime. Veel kord palun vabandust, professor Janno Reiljan! Te küsite 278 miljoni krooni kohta, aga lisaeelarves tegelikult ei ole iseenesest selle raha kulutamise otstarvet kindlaks määratud. See, mida konkreetselt selle rahaga tehakse, on hilisemate otsustuste koht.

Aitäh! Palun, kolleeg Janno Reiljan, teine küsimus!

Tõepoolest, see on kummaline, kui me eraldame 278 miljonit ilma eesmärgita, et võib-olla edaspidi eesmärk tekib, eriti veel sinna, kus juba umbes 4 miljardit krooni ilma eesmärgita raha on ees. Kas see ei tundu teile veidi imelik?

Aitäh! See raha läheb finantseerimistehinguna Riigi Kinnisvara AS-ile. Ma arvan, et härra Janno Reiljan võib täpsustavalt neid küsimusi esitada oma erakonnakaaslasest rahandusministrile Aivar Sõerdile. Ma olen kindel, et rahandusministril on sellele küsimusele täpselt sama targad ja selged vastused, kui see, mida mina teile ütlesin. Ma veel kord kinnitan, et lõplik otsus, millise objekti või millise kulu katteks see 278 miljonit krooni läheb, tuleb eraldi teha.

Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, härra rahanduskomisjoni esimees! Austatud Riigikogu fraktsioonide esindajad! Kas soovite avada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Kõnetooli palun kolleeg Jaanus Männiku, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindaja! Kaheksa minutit, palun.

Härra juhataja! Austatud kolleegid! Võib-olla ei lähe kaheksat, aga võib-olla ei tule viie minutiga päris välja, eks näis. Me oleme täna ühe tähtsa hääletuse lävel, asume vastu võtma 2006. aasta lisaeelarvet pärast kolmanda lugemise lõpetamist. See lisaeelarve on kahtlemata suur ja positiivne samm. See on Eesti edu, majandusliku ja ühiskonna arengu edu, see on selle tagajärje väljendusena riigivõimu võimalus teha oma samm: arendada Eesti riiki, ergutada tegijaid, toetada abivajajaid ja tasakaalustada riigi arengut. Maht 5,5 miljardit krooni on ka pretsedenditult suur. Maksutulusid ja muid tulusid on hästi laekunud. Meil on tänavu ja edaspidi võimalus kasutada igal aastal miljardites kroonides ka Euroopa Liidu vahendeid ja praegune lisaeelarve lubab meil astuda väga suure täiendava positiivse sammu. Selle lisaeelarve kõige suurem tunnusjoon on kahtlemata sotsiaalne pool. Sotsiaalsest aspektist lähtudes on see väga vajalik, väga suur samm riigi ja ühiskonna solidaarsuse ja tasakaalu suunas. Me eraldame ligemale 2 miljardit täiendavalt pensionikassasse. Üle poole miljardi ehk 529 miljonit eraldame täiendavalt haigekassale. Riiki arendavas plaanis on ka siin väga suuri tegusid. Nimelt on hea meel, et me saime kokkuleppele selles, et me eraldame viimase lugemise käigus enamikule vabariigi kohalikest omavalitsustest üle 200 miljoni krooni mitmesuguseid investeeringutoetusi. Ja hea meel on sellest, et koalitsioon otsustajana on andnud ka opositsioonile võimaluse oma mõtteid avaldada. Neid mõistlikke mõtteid, mida aktsepteerib ka koalitsioon, on siin arvestatud. Ja kordan, et kokku on kohalikeks investeeringuteks üle 200 miljoni. Väga suur ja positiivne samm on see, et me tegeleme maaelu ja põllumajanduse senisest märksa suuremate sammudega edendamise ja toetamisega. Käesoleva eelarvega tagame me selle, et põllumehed saavad maksimumi Euroopa Liiduga liitumise lepinguga võimaldatavatest toetusmääradest. Järgmine väga tähtis samm on see, et Euroopa Liiduga liitumisega oleme me võtnud endale sõna otseses mõttes hiiglaslikud kohustused keskkonna valdkonnas, alates veemajanduse ja solgimajanduse kaasajastamisest, jäätmemajanduse kaasajastamisest ning kõikvõimalikest muudest looduskaitselistest ülesannetest tulenevalt. Käesoleva eelarvega täienevad üle 200 miljoni ka vastavate investeeringute võimalused. Ja lõviosa sellest läheb ikkagi kohalike omavalitsuste ja omavalitsusgruppide või maakondade investeeringuteks. Mida öelda lõpetuseks? Eesti on arenenud positiivselt väga kiirete sammudega, Euroopa Liiduga liitumine on juba andmas meile väga suuri lisavõimalusi. Eesti on neid võimalusi kiiresti asunud kasutama, Eesti kasutab neid paremini, kui teised meiega koos liitunud riigid, või jagame selles kasutamises või kasutuselevõtus Sloveeniaga kahekesi esikohta. Nii et asjad lähevad nii, nagu nad peavad minema, positiivselt. Ja mis seal salata, eks niisuguste sisuliste sammude mõistlikkus ja edukus on pannud opositsiooni enne valimisi raskesse olukorda, ega neil sisuliseks kriitikaks põhjust ei ole. Mis siis teha, siis tuleb kriitika asendada propagandasõjaga. Seda nad millegipärast peavad väga valuliselt ja tihtipeale kahjuks mõõdutunnet ületades. Ma kutsun üles, et olgem oma arengute ja sammude hindamisel võimalikult asjatundlikud, objektiivsed. See mõjub ühiskonnale hästi, see hoiab meie riigivõimu autoriteedi kõrgemal. See annab kindlasti kõigile paremad tulemused ka valimistel. Olgem positiivsemad! Käesolev lisaeelarve, mille me varsti vastu võtame, on praktiliselt läbinisti positiivne. Aitäh! Palun vabandust, kas ma võin? Veel üks kommentaar! Üks suur ja hea samm oli veel... Kui mul on natuke aega?

Kolleeg Jaanus Männik, sõnavõtt on lõppenud!

Pärnu Haigla on väga suur positiivne samm ja praegusel juhul on tegemist tehtud investeeringu kuluks kandmisega. Aitäh!

Ma lõpetan sõnavõtu. (Kära saalis.) Palun sulgeda mikrofon! Aitäh! Palun kõnetooli kolleeg Eiki Nestori, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna volitatud esindaja!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Lisaeelarve tegemine on alati meeldiv üritus ja see, et võimuliidul jätkus siin koostöösoovi opositsiooniga koos vaeva näha, väärib tunnustust. Aga sellegipoolest ei saa selle poolt hääletada ja teate miks? Jaanus Männik tõi siin ka põhjuse välja. Koalitsioonisaadikud otsivad praegu pingsalt 61 miljonit, et puuetega inimestele vastu tulla. Selle lisaeelarvega ostame me mõttetu lennuki Maa-ametile 20 miljoni eest, üks kolmandik raha on tal juba olemas.

Aitäh, kolleeg Eiki Nestor! Rohkem kõnesoove ei ole. Läbirääkimised on peetud ja lõpetatud. Eelnõu 986 kohta on esitatud 17 muudatusettepanekut. Asume neid läbi vaatama. Esimene muudatusettepanek on rahanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Teine muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Ei kuulu hääletamisele vastavalt Riigikogu kodukorra seaduse § 120 lõikele 5. Kolmas muudatusettepanek on maaelukomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud sisuliselt. Neljas muudatusettepanek on maaelukomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud sisuliselt. Viies muudatusettepanek on maaelukomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud sisuliselt. Kuues muudatusettepanek on maaelukomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud sisuliselt. Seitsmes muudatusettepanek on maaelukomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud sisuliselt. Samuti 8., 9., 10., 11., 12. ja 13. 14. muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Ei kuulu hääletamisele vastavalt Riigikogu kodukorra seaduse § 120 lõikele 5. Samuti 15. 16. muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 17. muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Ei kuulu hääletamisele vastavalt Riigikogu kodukorra seaduse § 120 lõikele 5. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud ja juhtivkomisjon on teinud ettepaneku minna lõpphääletusele. Alustan lõpphääletuse ettevalmistamist. Kas võime alustada lõpphääletust? Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2006. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu 986. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 66 Riigikogu liiget (hõre aplaus saalis), vastu 2, erapooletuid oli 3. Eelnõu 986 on seadusena vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ning maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmandat lugemist. Austatud Riigikogu fraktsioonide esindajad! Kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu 990 kohta muudatusettepanekuid esitatud ei ole. Alustan lõpphääletuse ettevalmistamist. Austatud Riigikogu! Kuna eelnõu 990 vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, siis palun teeme kohaloleku kontrolli. Kohalolijaks registreerus 71 Riigikogu liiget. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ning maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 990. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 71 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletu ei olnud keegi. Eelnõu 990 on seadusena vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmandat lugemist. Austatud Riigikogu fraktsioonide esindajad! Kas soovite avada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun kõnetooli kolleeg Tõnis Lukase Isamaaliidu fraktsiooni esindajana!

Austatud juhataja! Hea Riigikogu! Kuidas tehakse meil siin Riigikogus hariduspoliitikat või õigemini, kuidas seda üldse ei tehta? Selle suurepärane näide on täna meie ees olev eelnõu. Ja ma ei tahaks, et see nii ilma tähelepanuta kolmandal lugemisel läbi läheks, sest hariduspoliitikas on häirivalt palju sellist suhtumist, et piisab, kui eraldada raha haridusinstitutsioonidele, teha investeeringud, ja see ongi hariduspoliitika Riigikogu tasemel. Õppekava Riigikogu arutada ei taha, sisulisi hariduspoliitilisi otsuseid Riigikogu teha ei taha ja kui neid on tehtud, siis muudab need lihtsalt ära, kuna nii on kergem. Sellise suhtumise tõestuseks on ka Haridusministeeriumi viimane tiražeeritud üllitis, see on Rahaleht. Seal on kilbile tõstetud selle nime vääriliselt kõik eelarveinvesteeringud, hariduse sisulistest küsimustest, millest ka selles lehes oleks ju võinud rääkida, ei ole peaaegu poolt sõnagi. Mis siis on täna sisuliselt arutusel? Natuke üle kolme aasta tagasi tegime me siin saalis üksmeelselt otsuse, et koolist väljalangevuse ja koolikiusamise vähendamiseks, õpetajate töökoormuse vähendamiseks, õpilaste n-ö süvenemisvõime võimaluste suurendamiseks teeme niisuguse käigu, et modelleerime Eesti koolis väiksemad klassid, kui seni on olnud põhikooli ulatuses. Uuringutest tuleb selgelt välja, et see üldine mudel on niisugune: 22 õpilast - pluss-miinus kaks õpilast - on optimaalne arv, kellega õpetaja saab suhelda nii, et ta ise jõuab kõigini ja kõik õpilased saavad õpetaja jutust osa ja saavad ka aruteludes osaleda. See tähendab, et see vahemik põhikooli ulatuses oleks 20-24. Väikeste gruppide teooria väidab, et kui grupis on 12 liiget, siis tunneb iga kuulaja, antud juhul õpilane, et rääkija, see tähendab õpetaja, räägib just temaga ja teised kuulavad pealt. Kui on 24 õpilast, mida meie ikkagi pakuksime ülempiirina ka edaspidi, siis tunneb kuulaja, et õpetaja räägib tema naabriga, aga tema siiski kuulab pealt ja osaleb. Kui on üle 24, siis tekib raadioefekt ja anonüümne tunnetus, et minule piisab kuulmisest, ma ei kuula ka aktiivselt. Ja kui täiskasvanukoolituses saab seda kasutada, isegi tagapingis sokki kududes jääb kuidagi midagi külge, siis õpilased sellises vanuses ei ole autodidaktid ja see on vale pedagoogiline lähenemine. Kolmandat aastat kehtib praegu põhikoolis täituvuse ülempiir 24 õpilast. See on üks fundamentaalsemaid otsuseid, mis siin Riigikogus on tehtud. Me peaksime ära ootama selle tulemuse ja analüüsima mitte ainult selle kaudu, millised probleemid on ühes või teises omavalitsuses koolide finantseerimisel tekkinud või koolides klasside jaotuses tekkinud, vaid ka tõesti selle kaudu, kuidas see aitab muuta õpilase-õpetaja rolli koolis, juba nimetatud väljalangevust põhikoolist selliseks, et me võiksime näha ka mingit progressi. Millegipärast on antud järele omavalitsuste survele, et muutke see ära, me tahame ise otsustada, ja ka koolide survele, kus nähakse iga õpilaskoha taga raha. Haridusministeerium tõi välja, et tegelikult on see väikeste omavalitsuste, mitte suurte omavalitsuste probleem, aga pange tähele, paari aasta jooksul teeme kokkuvõtteid, ja ma väidan, et linnades minnakse eliitkoolides ja teistes suurtes koolides massiliselt tagasi üle kolmekümnestele klassikomplektidele ka põhikoolis. See tähendab, me oleme täna tegemas ühte fundamentaalselt vale otsust ja võib kokku võtta, et kui viimase nelja aasta jooksul on siin Riigikogus langetatud võib olla ainult kaks olulist hariduspoliitilist otsust − ligi neli aastat tagasi õige otsus ja täna rumal otsus, siis viimast me saame veel ära hoida. Ja ma kutsun hääletama selle seaduse vastu.

Aitäh, kolleeg Tõnis Lukas! Rohkem kõnesoove ei ole, läbirääkimised on peetud ja lõpetatud. Alustan lõpphääletuse ettevalmistamist. Kas võime minna lõpphääletuse juurde? Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu 969. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 52 Riigikogu liiget, vastu oli 16, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse, Finantsinspektsiooni seaduse, Tagatisfondi seaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmandat lugemist. Austatud Riigikogu fraktsioonide esindajad! Kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Võime alustada lõpphääletuse ettevalmistamist. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse, Finantsinspektsiooni seaduse, Tagatisfondi seaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu 919. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 65 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletu ei olnud keegi. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmandat lugemist. Austatud Riigikogu fraktsioonide esindajad! Kas soovite avada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun kõnetooli kolleeg Marika Tuusi, Eesti Keskerakonna fraktsiooni volitatud esindaja!

Austatud istungi juhataja! Head saadikud! Keskfraktsioonil on hea meel, et tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmisel leidis teiste hulgas heakskiidu ka muudatus, mis võib oluliselt leevendada perearstide puudust maal. Teame, et meil on umbes 50 perearsti nimistut, mis on avamata, sest puudub arst. Probleem on ääretult terav just väiksemates maakohtades, kus arstid ei näe perspektiivi ja pole nõus raskemates tingimustes töötama. Lühemad nimistud ei tööta kasumlikult, lisaks ei tule värske koolilõpetaja, kel õppelaen alles kustutamata, majandamisega toime, sest seadus kohustab praegu perearsti ettevõtjaks hakkama. Paljudel inimestel puudub algkapital, et ettevõtjaks hakata, on ju vaja ruume, aparatuuri, aga ka raamatupidajatarkusi, varustajaomadusi, mänedžerivaistu jne ning lisaks loomulikult elamispinda. Probleem on ääretult terav. Ainult soodsama rendi või kulude osalise kompenseerimisega pole vallad praegu siiski suutnud perearste kinni hoida. Täna vastuvõetava seaduse järgi võib ka vald nimistut pidada ja perearst läheb sinna tööle kui tavaline töövõtja, nagu see on ka praegu haiglates. Arstid vabastatakse kohustusest muretseda endale ruumid, rentida neid, nad vabastatakse murest remonti teha jne. Neil võimaldatakse tegelda nende põhitööga, ravimisega. Samas rõhutan, et nimistu pidamine pole valdadele siiski kohustus, vaid võimalus. On mõistlik, et praksise ruumid perifeersetes piirkondades kuuluvad omavalitsustele, kui arst lahkub, on ruumid uuele arstile juba valmis, aparatuur olemas ja võimaluse korral ka ametikorter. Arvan, et see aitab leevendada perearstide puudust väiksemates kohtades ja hoida noori spetsialiste kinni. Kaudselt võib-olla et ongi tegemist ju vähemalt ühe sammuga selle poole, et perearsti rahastatakse riigieelarvest, praegu siis omavalitsuste kaudu, kes soovib, millise mõttega täna just sotsiaaldemokraadid välja tulid. Nii et Keskfraktsioon kutsub kõiki üles selle põhimõttelise muudatuse poolt hääletama. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Marika Tuus! Rohkem kõnesoove ei ole, sellega on läbirääkimised peetud ja lõpetatud. Alustan lõpphääletuse ettevalmistamist. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu 886. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 55 Riigikogu liiget, vastu oli 2, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse ,,Riigi 2005. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu teist lugemist. Kõnetooli palun ettekandeks rahanduskomisjoni esimehe kolleeg Meelis Atoneni!

Austatud härra esimees! Head kolleegid! Riigikogu otsuse ,,Riigi 2005. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu oli Riigikogu rahanduskomisjonis arutelul 15. novembril. Meil esinesid Riigikontrolli esindaja ja Rahandusministeeriumi esindaja, viimane rahandusministri näol. Mõlemad on esinenud ka Riigikogus. Riigikontrolli hinnang oli positiivne. Majandusaasta aruanne on kooskõlas 2005. aasta riigieelarvega ja 2005. aasta lisaeelarvega ning ka riigieelarve seadusega tervikuna. Riigikogu rahanduskomisjoni ettepanek on panna otsuse eelnõu lõpphääletusele ja kinnitada aruanne. Selle ettepaneku poolt olid kõik 10 Riigikogu rahanduskomisjoni liiget. Aitäh!

Aitäh! Head kolleegid! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi on. Palun, kolleeg Janno Reiljan!

Aitäh, härra esimees! Härra ettekandja! Mul on hea meel, et rahanduskomisjon tegi selle paksu dokumendiga väga põhjalikku tööd, ja selletõttu oskate kindlasti minu küsimusele vastata. Kui te vaataksite nende üleminevate vahendite tabeli lõpprida - ma ei oska lehekülge öelda, sest mul ei ole siin materjalis lehekülje numbrit. Ahah, lehekülg 267, jah. Vaadake seda lõpprida ja öelge, kuidasmoodi need numbrid omavahel klapivad. Eelmisest aastast tuleb üle 2,7 miljardit krooni, eelarves on ligi 55 miljardit krooni, lisaks muid eelarvevahendeid 5 miljardit krooni, kulutatakse 52,7 miljardit ja jääk on ainult 3,3 miljardit. Ükskõik, kuidasmoodi ka neid nelja eelnevat numbrit ei kombineeri, mitte kuidagi ei tule see jääk kokku 3,3 miljardit. Võib-olla teie kogenud rahandustegelasena oskate mulle seletada, kuidas te rahanduskomisjonis selle huvitava matemaatikaga toime tulite?

Aitäh! Ma korra vaatan seda tabelit. Võttis aega, kuni ma selle leidsin, aga, härra Reiljan, see ju klapib.

Aitäh! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Siiski on, palun vabandust. Kolleeg Janno Reiljan, palun teine küsimus!

Minu arvates ei klapi ja selgitage mulle, kuidas ta klapib. Kuidas te selle jäägi 3,3 miljardit tuletate? See on konkreetne küsimus.

Aitäh! Janno Reiljan, minu arvates - mul on väga piinlik seda öelda -, aga minu arvates ei liida te omavahel kokku õigeid asju ja pärast ei lahuta sealt maha õigeid asju. Ja uskuge mind, siin on mitu jääki, nii et ärge liitke ega lahutage kõiki asju omavahel, vaid vaadake ridasid loominguliselt.

Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, härra rahanduskomisjoni esimees! Austatud Riigikogu liikmed, fraktsioonide ja komisjonide esindajad! Kas soovite avada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun kõnetooli kolleeg Janno Reiljani! Kaheksa minutit, palun.

Lugupeetud kolleegid! Naljategemine sadade miljonitega või miljarditega on kahtlemata hea nali, see ei ole vähemalt mitte sendine või kümnesendine nali. Ja sellepärast ma saan kolleeg Atonenist väga hästi aru, et miljarditega nalja tegemine on temale väga meeldiv tegevus. Paraku, see koondaruanne selliseid meeldivaid nalju siiski ei esita. Ükskõik kuidas sa, härra Atonen, neid numbreid ka ei liida või lahuta, ei tule nendest see 3,3 miljardit kuidagi välja. Ja kui sa selle mulle ära tõestad, siis ma teen hea meelega sulle mõne õllekese välja. Kuid see selleks. On muide ka tõsisemaid küsimusi, mis tõepoolest juba tükimat aega muret teevad. Üks mure allikas on see, et riigikassa käsutusse on kogunenud juba vähemalt 4 miljardit krooni sihituseta raha nn finantstehinguteks, milleks keegi meist ei ole luba andnud ega otstarvet määranud. Tõepoolest tekib küsimus, milleks see raha seal on. Ja selle koondeelarve tulemusena eraldatakse 2005. aasta eelarvejäägist nagu muuseas 0,9 miljardit krooni millekski, mida me ei tea. Aga see lihtsalt on olemas, seda ei ole millekski määratud, seda ei ole kellelegi määratud, ja see läheb jällegi sinna riigikassasse millekski, mida me ei tea. Vaadake, kahtlemata on hea nalja teha, kuid mul on kurb meel, kui sellisel juhul mingisuguse näruse 60 miljoni pärast, mida on vaja mõnele hädalisele, tuleb välja, et sentigi raha kusagilt võtta ei ole. Ma küsisin enne 2006. aasta lisaeelarve kohta, miks jäetakse 277 miljonit krooni tuludest kasutamata, selle otstarve määramata ja see suunatakse lihtsalt riigikassa käsutusse põhjusel, et riigikassa peab ära andma Pärnu haigla aktsiad. Ta annab vastavad vahendid üle või ära ütleme, Pärnu linnale, mingile sihtasutusele, ükskõik kellele, ja praktiliselt need aktsiad muutuvad tema jaoks väärtusetuks ja nüüd hakatakse neid väärtusi riigikassale kompenseerima. Aga selleks, et Pärnu haigla valmis ehitada, et needsamad aktsiad tekiksid, et Riigi Kinnisvara AS-i aktsiad tekiksid riigikassa käsutusse, selleks juba eraldati eelarvest raha. Ja nüüd tuleb välja, et me eraldasime üks kord raha, et Pärnu haigla valmis ehitada, need aktsiad muretseda, ja nüüd me võtame kätte ja eraldame teist korda 277 miljonit krooni sellepärast, et riigikassa annab need ära ja tal ei ole neid pärast seda enam. Loomulikult oleks õigem olnud see raha kohe Pärnu haiglale investeeringuteks eraldada. Kõik oleks kohe klaar olnud ja me oleksime pääsenud riigieelarvest ühekordse raha eraldamisega. Nüüd on mingid tarkpead otsustanud seda raha mitu korda eraldada. Vaadake, kokku oli sellist raha - ütleme, sellist sihituseta raha 2005. aasta lõpuks riigikassa käsutuses 3,2 miljardit krooni. Nüüd, koos nende viimaste suunamistega, mis me äsja just ka lisaeelarvest tegime, on sinna juurde tulnud veel umbes 1,2 miljardit krooni. Seega kokku on umbes 4,5 miljardit krooni sihituseta raha antud riigikassa käsutusse. Vaadake, see küll enam riigi rahanduslik juhtimine ei ole, ükskõik millist nalja me teeme ja kas me liidame või lahutame neid numbreid. Ma tänan tähelepanu eest ja loodan, et miljardilisi vahendeid vaadatakse siiski veidikenegi tähelepanelikumalt.

Aitäh, kolleeg Janno Reiljan! Palun, kolleeg Väino Linde, kas protseduuriline küsimus?

Aitäh! Mul on protseduuriliselt selline küsimus. Kas ma sain õigesti aru, et Rahvaliidu esindaja Janno Reiljan kasutas väljendit ,,60 miljonit närust krooni"?

Täpsustage, kolleegid, omavahel seda teemat. Palun, kolleeg Meelis Atonen! Vasturepliik, palun!

Aitäh, austatud härra esimees! Ma tahan hästi lihtsalt Janno Reiljani süüdistustele vastates kogu selle tabeli kohta märkida, et üksteise kõrval seisvad read ei kuulu alati kokkuliitmisele ja järgmised, nendele järgnevad read ei kuulu sealt mahalahutamisele ning kokku ei pea alati null tulema. Need read võivad kõrvuti seista ka lihtsalt objektiivsete näitajatena. Ja kui Janno Reiljan seda dokumenti väga rahulikult vaatab, siis ta avastab, et tõepoolest mingit probleemi nende kokkuliidetavate asjadega ei eksisteeri.

Aitäh, kolleeg Meelis Atonen! Rohkem kõnesoove ega sõnavõtte läbirääkimistel ei ole. Sellega on läbirääkimised lõpetatud. Otsuse eelnõu 988 kohta muudatusettepanekuid esitatud ei ole ning vastavalt juhtivkomisjoni ettepanekule ja Riigikogu kodukorra seaduse §-le 109 alustan lõpphääletuse ettevalmistamist. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse ,,Riigi 2005. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu 988. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 55 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletu ei olnud keegi. Eelnõu on otsusena vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse ,,Eesti riikliku turismiarengukava aastateks 2007-2013 kinnitamine" eelnõu teist lugemist. Kõnetooli palun ettekandeks majanduskomisjoni liikme kolleeg Jüri Tamme! Juhataja vaheaeg kolm minutit. Vaheaeg lõpeb kell 15.02. V a h e a e g

Austatud Riigikogu! Juhataja võetud vaheaeg on lõppenud. Palun kõnetooli majanduskomisjoni liikme kolleeg Jüri Tamme!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kõigepealt tänud mõistva suhtumise eest. On vägagi sümboolne, et kell kolm antakse Tallinna lennujaama vanas hoones Eesti parimatele turismifirmadele üle auhinnad ja samal ajal siin Riigikogus võetakse vastu Eesti turismiarengukava. Nii et aitäh teile, et andsite võimaluse eelnõu tutvustada. Majanduskomisjon arutas turismiarengukava 14. novembril, muudatusettepanekuid otsuse teksti kohta ei laekunud. Nagu ma eelmine kord juba märkisin, ei ole arengukavasse endasse võimalik muudatusi teha. Otsus oli saata eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu ette täna, 22. novembril ja teha ettepanek eelnõu otsusena vastu võtta. Aitäh teile!

Aitäh! Head kolleegid! Kas ettekandjale on küsimusi? Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Aitäh, kolleeg Jüri Tamm! Austatud Riigikogu liikmed, fraktsioonide ja komisjonide esindajad! Kas soovite avada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun, kolleeg Imre Sooäär! Kaheksa minutit.

Austatud kolleegid! Hoolimata mõnede Riigikogu liikmete arvamusest siin saalis, et seda dokumenti ei peakski üldse Riigikogus menetlema, on kõnesolev turismiarengukava kahtlemata väga vajalik dokument. Ja sama oluline on fakt, et Riigikogu seda menetleb, milleks kohustab meid loomulikult ka turismiseadus. Kui mõned arengukavad läbivad Riigikogu saali ilma suurema debatita, siis tuleb tunnustada Riigikogu liikmete elavat huvi selle teema vastu ja selle eelnõu puhul. Arengukava on läbi arutatud ka peamiste sotsiaalsete partneritega ja olgugi et mõne väiksema turismiorganisatsiooni poolt kuuldus hääli, et nendega ei olevat arengukava koostamisel konsulteeritud, võimaldas selle eelnõu kiirustamata menetlemine Riigikogus kõigil asjasthuvitatuil sellega põhjalikult tutvuda ja see üldjoontes heaks kiita. Samas ei saa märkimata jätta selle dokumendi ühte olulist puudust. Nimelt seda, et turismiarengukava ei ole horisontaalselt sidustatud teiste oluliste arengukavadega, mis samuti järgneval Euroopa Liidu eelarveperioodil omavahel tihedalt seotud valdkondi reguleerima hakkavad. Turismi toetavad ka mitmed muud arengukavad, nagu näiteks ,,Eesti toit", maaelu arengukava jne, mida on küll käesoleva arengukava raames nimetatud, aga reaalset sidustamist meetmete tasandil sellest dokumendist välja ei loe. Hiljuti kuulsime Põllumajandusministeeriumi uuringust, et kaks kolmandikku Eestit külastavatest turistidest sooviks siin süüa rahvustoite. Samas pole käesolevas arengukavas midagi, mis innustaks turismiettevõtjaid kodumaist toitu pakkuma ja seda propageerima. Et saavutada mastaabiefekt, oleks vaja just nimelt samale sihtgrupile suunatud horisontaalset koostööd. Kahjuks on meie ministeeriumid tihti nagu väikesed vürstiriigid, kes ajavad oma asju oma mätta otsast, ja ministeeriumidevaheline side on nõrk. Nii on see kahjuks alati olnud kõikide valitsuste ajal. Möödunud aastal kritiseeris mäletatavasti ka Riigikontroll teravalt fakti, et ministeeriumidevaheline IT-alane koostöö on puudulik, aga küsimus ei ole kaugeltki mitte ainult IT valdkonnas. See kehtib teistegi valdkondade ja kindlasti ka arengukavade koostamise kohta. Tuleks tunduvalt tihedamalt koostööd teha, et kogu Eesti riigi huvid oleksid kaitstud, mitte ainult üksikute vürstiriikide omad. Toon omalt poolt ühe näite. Tuleb meelde Berliinis üleeuroopalisel, tegelikult ülemaailmsel põllumajandusmessil ,,Grüne Woche" nähtud Norra stend. Ehkki tegu on põllumajandusmessiga, on Norra stendil alati esindatud käsikäes Norra põllumehed, lõhekasvatajad ja turismiamet, pilkupüüdvas ekspositsioonis müüakse Norrat kui tervikut Norra rahvustoidu, põllumajandustoodete ja vaatamisväärsuste kaudu. Miks ei jagata Eesti turismikaarte ja vaatamisväärsuste kohta käivat infot sealsamas Eesti stendis? Sama kehtib ka rahvusvaheliste turismimesside kohta maailmas, kus EAS-i turismiarenduse kontor on omadega praegu üksi. Miks ei leia me nende stendidelt infot maitsva Eesti toidu kohta, mille vastu, nagu selgub, on ka turistide peamine huvi Eestit külastades? Vastus on lihtne. Ministeeriumid nendes küsimustes tegelikult arengukavade tasandil sisulist koostööd ei tee. Usun, et ei piisa sellest, kui peaminister ütleks igale ministrile: olge head, teeme nüüd ilusasti koostööd meie ühise Eesti asjaajamise nimel! Arengukavad tuleks sisuliselt juhtkomiteede tasandil kooskõlastada, mitte piirduda ainult ühe vastutava ametniku allkirjaga ministeeriumist. Kui poliitikuid sarjatakse tihti selle eest, et nad piisavalt riigi kui terviku huvide eest ei seisa ja vaatavad rohkem poliitilise omakasu poole, siis riigiametnikel peab lasuma täpselt sama kohustus ja vastutus meie riigi kui terviku käekäigu eest seista. Kõnesoleva arengukava juures on, nagu ka esimesel lugemisel siin saalis märgitud, Riigikogu roll täiesti mõttetu. Me saame selle arengukava ainult kas heaks kiita või tagasi lükata, aga ühest vürstiriigist tulnud dokumendi puhul pole meil kui rahvaesindajatel mingisugust juriidilist võimalust muudatusettepanekuid teha just nimelt arengukava sisu kohta. Seitse aastat kogu meie turismimajanduse rahastamist kureeriva dokumendi kohta peaks Riigikogul olema võimalus rohkem sõna sekka öelda kui ainult küsimusi esitada. Selle dokumendiga kinnitab ju majandus- ja kommunikatsiooniminister oma nägemuse kohaselt üle 3 miljardi krooni maksumaksja raha, mis hakkab vastavalt täna kinnitatavale arengukavale tiksuma järgmiste aastate riigieelarvetes. Jah, võib-olla on see nägemus õige, aga võib-olla oleks ka meil midagi lisada. Formaalselt on eelnõu küll läbinud kooskõlastusringi ja ka teistelt ministeeriumidelt allkirja saanud, aga kui küsida, kas turismiarengukava koostajad on koos maaelu arengukava või ,,Eesti toidu" arengukava koostajatega ühe laua taga istunud, siis ma hästi ei usu, et selliseid ühisistungeid on toimunud. Vähemalt eelnõu teksti põhjal seda oletada ei julge. Turismiarengukava on kiiresti vaja ellu rakendama hakata. Juba täna näitavad Statistikaameti andmed, et 2006. aasta esimesel poolel on välisturistide majutuste arv võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 3% kahanenud. Vaevalt et ka hiljutine meediakära Tallinki ümber turistide juurdevoolu innustab. Seega on muretsemiseks põhjust küllaga. Eesti kui sihtkoha tutvustamisse välismaal tuleb kordades rohkem panustada. Vastasel juhul kandub langustrend turismisektoris ka teistele sektoritele ja kaua ennustatud majanduse jahtumine ongi käes. Õnneks leiab selle vastu ka käesolevast arengukavast ehk rohtu. Maailm on täis põnevaid kohti, kuhu reisida. Pole see Eesti midagi nii unikaalne ja silmapaistev, et siia ilma tugevat müügitööd tegemata jooksujalu tuldaks. Turismiturul on konkurents ülitihe ja mõned riigid poevad kas või nahast välja, et kasulik turismitulu just neile voolaks. Võidavad need, kes oma võimalusi riiki kui tervikut tutvustada maksimaalselt rakendavad. Ja õnneks näeb turismiarengukava paljudeks tegevusteks ette hulga meetmeid, mis Eesti positsiooni tõesti parandama peaksid, kui neid arukalt ellu rakendatakse. Selge on aga see, et kui me tahame, et turism meie riigile ka edaspidi tulu ja kindlustunnet annaks, siis tuleb muuta ka juhtimisstruktuuri. Täna kuhugi sügavale alla EAS-i kontorisse surutud turismipoliitika tuleb sealt välja tuua. Igal endast lugupidaval riigil on vähemalt turismiamet, kui mitte turismiministeerium. Turism annab praegu märkimisväärse osa meie SKT-st ja põllumajandusega võrreldes on see näiteks mitmeid kordi suurem, ning see eeldab ka väärilist riiklikku koordineerimist. Reformierakond toetab kindlasti selle arengukava vastuvõtmist. Suund on õige, kuid tulevikus on meil siin koostöö osas õppida küllaga. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Imre Sooäär, Reformierakonna volitatud esindajana! Rohkem kõnesoove ei ole, sellega on läbirääkimised peetud ja lõpetatud. Eelnõu 976 kohta muudatusettepanekuid esitatud ei ole ning vastavalt juhtivkomisjoni ettepanekule ja Riigikogu kodukorra seaduse §-le 109 alustan lõpphääletuse ettevalmistamist. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse ,,Eesti riikliku turismiarengukava aastateks 2007-2013 kinnitamine" eelnõu 976. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 44 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletu ei olnud keegi. Eelnõu on otsusena vastu võetud.

Jätkame Vabariigi Valitsuse algatatud riigihangete seaduse eelnõu teist lugemist. Kõnetooli palun ettekandeks majanduskomisjoni esimehe kolleeg Mart Opmanni!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Majanduskomisjon arutas eelnõu 816 teise lugemise jätkamiseks oma istungitel esmaspäeval, 13. novembril ja teisipäeval, 14. novembril. Komisjoni istungil esindasid algatajaid Rahandusministeeriumi finantspoliitika asekantsler Veiko Tali, halduspoliitika osakonna riigiabi ja riigihangete talituse juhataja Aime Võsu ning peaspetsialistid Evelin Karindi-Kask ja Veiko Vaske. Refereerin muudatusettepanekute arutelu, mis kirjeldab täna teie ees laudadel olevat eelnõu koos sinna juurde kuuluva 130 muudatusettepanekuga. Riigikogu liikmetelt muudatusettepanekuid ei laekunud, küll aga fraktsioonidelt. Reformierakonna fraktsioon võttis oma muudatusettepaneku tagasi ja seda muudatusettepanekute tabelis siin laudadel enam ei ole. Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekud on tabelis numbrite all 9, 16, 29, 60, 64 ja 121. Eri muudatusettepanekute juurde kuuluvad selgitused, nii nagu muudatusettepanekute tegijad on need esitanud, on viimase muudatusettepaneku juures, sealhulgas tagasiulatuvalt kõikide muudatusettepanekute kohta. Nii nad ka jäid ehk siis on ära toodud muudatusettepaneku 121 juures. Aga ma peatuksin neil järjekorras, kui ma vastavat teemat käsitlen. Eelnõu algatajate esindaja Veiko Tali selgitas, et koostöös Riigikogu Kantselei juriidilise osakonnaga on parandatud hulk sõnastusi, kaotatud kordusi ja tehtud parema arusaadavuse nimel täpsustusi, ehk kokku võttes lõviosa 130 muudatusettepanekust on nn tehnilist laadi. Et aeg liigub, on mõned muudatused tehtud juba seonduvalt Euroopa Liidu direktiividega vastavusse viimisega, mis on vahepeal täienenud. Justiitsministeerium töötas põhjalikult läbi kogu vaidlustusmenetlust reguleeriva osa ning seoses sellega on seitsmes peatükk sisuliselt muutunud. Kõik muudatusettepanekud on üle vaadanud ka Riigihangete Amet. Komisjoni istungil üldist diskussiooni ei toimunud, kuna paljud osalesid ettevalmistavatel töönõupidamistel, ja me asusime muudatusettepanekute läbivaatamise kaudu eelnõu juurde. Tunnistan siiski siinkohal, et tõdesime, et oleme jõudnud lõpuks pika sammu edasi, ja kuigi praegune eelnõu on esialgsest, Vabariigi Valitsuse k.a jaanuaris esitatud tekstist paljuski erinev, oleme saavutamas usku, et oleme jõudnud lõppversioonile päris lähedale. Tasakaalu otsimine avalik-õigusliku versus võlaõigusest tuleneva vahel on andmas tulemust, mis kindlasti ei tähenda, et on saabumas üldine rahulolu. Aga ilmselt kõhklused hajutatakse siis juba seaduse rakendamisel ja/või parandamisel. Praegu tahan siinkohal etteruttavalt öelda, et majanduskomisjon tegi eelmisel teisipäeval koos eelnõu algatajatega otsuse eelnõu teine lugemine veel kord katkestada, nüüd küll lühikese, viietööpäevase muudatusettepanekute esitamise tähtajaga, et enne loodetavat lõpusirget eelnõule viimast lihvi anda ja püüda kõrvaldada mõned avastatud puudused. Seetõttu loodan, et järgmine kord siia tulles on muudatusettepanekute arv juba oluliselt väiksem kui täna. Kõigepealt kommenteeriksin kõige olulisemaid ja sisulisemaid muudatusettepanekuid, mis kannavad ka läbivat nooti, need on muudatusettepanekute tabelis ettepanekud 4, 30 ja 62 ning kogu 7. peatükk ehk vaidlustuste menetlusega seonduv. Neljanda muudatusettepaneku all esitas eelnõu algataja otsustamiseks neli alternatiivset varianti eelnõu § 10 muutmiseks. Peamine erinevus seisnes selles, kas hankija ehk riigihangete kohustatud subjekti mõiste sätestada definitsioonipõhiselt, jättes vastutuse enda määratlemise eest täielikult isikule endale, või anda Riigihangete Ametile õigus teatud juhtudel vastavate asjaolude ilmnemisel isikuid riigihangete korraldamise kohustusest vabastada. Jäime praktiliselt kehtiva korra juurde, mille kohaselt eraõigusliku juriidilise isiku asutaja määratleb tema staatuse tema asutamisel ja isik ise igal juhtumil avaliku ülesande saamisel. See tähendab isikut riigi kontrolli all ja tegutsemist avalikes huvides. Euroopa Liidu direktiiv on oluliselt leebem: definitsioonipõhine hankijate määratlus ehk sisuliselt ise hinnata ennast. Rangemad variandid, mida oli välja pakkunud eelnõu algataja, eeldasid, et isik esitab enda kohta teate Riigihangete Ametile ja kui ei saa vastupidist seisukohta näiteks ühe kuu jooksul, siis ei loeta hankijaks. Muudatusettepanek 30, eelnõu § 46 lõigete 2 ja 3 ehk siis pakkumuste avamise teema. Sisuliselt muutub avamise režiim avalikumaks. Avalikustatakse nii maksumused kui muud numbriliselt hinnatavad väärtused. Muudatusettepanek 62 eelnõu § 69 lõike 3 kohta. Ka siin esitas eelnõu algataja mitu varianti hankelepingu võimalikuks muutmiseks. Siin jäi jälle komisjon kõige rangema variandi juurde ehk hankija ei või hankelepingu muutmises kokku leppida. Järelikult tuleb kõike osata ette näha ja hinnata. Teised variandid sisaldasid hankelepingu muutmise lubatavust ja vastavaid tingimusi sinna juurde, näiteks objektiivseid asjaolusid, mida ei olnud hankijal hankelepingu sõlmimise ajal võimalik ette näha, või kui hankija oleks leidnud, et hankelepingu muutmisega hankelepingu tasakaal muutub hankijale soodsamaks. Nüüd Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekutest. Muudatusettepanek 9, eelnõu § 15 lõike 1, riigihangete piirmäärade kohta. Siin jäi komisjon hääletusel saavutatud kompromissi juurde, mille me vahepeal kuidagi saavutasime just eelnõu algatajate, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu ja Tööandjate Keskliiduga, kes heameelega ei oleks võib-olla riigihangete piirmäärasid üldse tõstnud, nagu seda aga lubab Euroopa Liidu reeglistik. Tuletan siinkohal meelde, et riigihangete piirmäärade osas on eelnõus lahendusena toodud, et aastatel 2006 ja 2007 - ütleksin küll siia juurde, et aastanumbri 2006 võtsime kaheksanda muudatusettepanekuga välja, kuna aasta on lihtsalt läbi saamas -, oleks asjade ja teenuste ostmiseks välja kuulutatavate riigihangete puhul piirmäärad 30 000 eurot, kehtivas riigihangete seaduses on see 300 000 krooni, ja ehitustööde kontsessiooni korral 190 000 eurot, kehtivas riigihangete seaduses 2 miljonit krooni. Pärast 2008. aastat alustatud hangete korral vastavalt 40 000 eurot ehk ca 625 000 krooni ja 250 000 eurot ehk ca 3 911 000 krooni. Põhjustest oli eelmisel korral siin saalis ka juttu: hoida kokku riigi kulusid, mis on praegu hinnanguliselt riigile üle poole miljardi krooni aastas. Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekuga jätaksime vahepealse etapi läbimata ja läheksime kohe seaduse jõustumisel üle lõppmääradele. Samas juhin siinkohal tähelepanu, et kasutades sõnu ,,vabatahtlikud riigihanked" ehk kui hankelepingu eeldatav maksumus on väiksem hanke piirmäärast, millest alates on kohustuslik hankemenetluse läbiviimine, on riigihangete seaduses sätestatud reeglite kohaselt hankijale jäetud vabadus otsustada, kas hankemenetlus korraldada või mitte. Hankija lähtub eelkõige käesoleva seaduseelnõu §-s 3 esitatud riigihangete korraldamise üldpõhimõtetest. Hanke korraldamisel riigihankena tuleb hankijal aga lihtsalt järgida hanke korraldamise reegleid. Muudatusettepanek 16 § 31 lõike 2 punkti 3 kohta käsitleb hankija suutlikkust olla nii pädev, et ta suudab kõik tulevase hankelepingu tingimused paika panna, mitte ainult need, mis momendil - rõhutan siinkohal just sõna ,,momendil" - suudetakse esitada. Arutelu käigus ei leidnud see komisjoni toetust, ka eelnõu algataja ei toetanud. Muudatusettepanekute paremaks mõistmiseks oleks hea vaadata lisaks muudatusettepanekule endale ka eelnõu teksti. Muudatusettepanek 29 on muudatusettepaneku 30 kaudu sisuliselt arvestatud. Muudatusettepaneku 60 puhul leidsime komisjonis küll, et siin võiks öelda, et on osaliselt arvestatud. Küsimus on selles, et alati ei peagi olema 14-päevane ooteaeg. Euroopa Liidu riigihangete valdkonna õiguskaitse meetmete direktiivi eelnõu kohaselt ei ole ooteperioodi rakendamine enne hankelepingu sõlmimist vajalik, kui pakkumuse esitas ainult üks pakkuja. Komisjoni arvates lahendab muudatusettepanek 59 ka muudatusettepaneku 60 mure ja on parema sõnastusega. Muudatusettepanek 64 on eelnõu § 70 lõike 3, raamlepingute kohta. Muudatusettepanekust tuleb välja, nagu võiks olla võimalik sõlmida ainult üks raamleping. Eelnõu algatajad selgitasid komisjonis, et tegelikkuses võib olla mitmeid raamlepinguid. Järelikult mitte pakkumus, vaid pakkumused. Eelnõu algataja ei toetanud, samuti komisjon selle muudatusettepaneku hääletamisel. Muudatusettepanek 121 on muudatusettepaneku 119 kaudu sisuliselt arvestatud ja siin on ka selgitused Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekutele tervikuna, nagu nad olid esitatud. Lisaks sellele paar muudatusettepanekut, mis Keskerakonna fraktsioon oli esitanud, võeti komisjoni istungil tagasi. Edasi 7. peatükk ,,Vaidlustusmenetlus". Justiitsministeerium esitas peatüki süsteemselt ja nii ka majanduskomisjon käsitles seda oma istungil kui üht muudatusettepanekut. Arvestati ka Riigihangete Ameti arvamust. Korrektseks läbivaatamiseks on muudatusettepanek siiski esitatud paragrahvide kaupa. Selguse huvides on kasutusele võetud koondmõisted - vaidlustaja, kolmas isik, vaidlustuskomisjoni liige, hanke alusdokument -, mistõttu on muudetud kõiki sätteid, kus need mõisted esinevad. Samuti on vajaduse korral parandatud viiteid paragrahvidele. Nüüd selle peatüki sisust. Püüan lühidalt kirjeldada olulisemaid aspekte, nagu need eelnõu algatajate selgituste kaudu on kirja pandud. Esiteks, mida on võimalik vaidlustada? Vaidlustusmenetluse regulatsioonist on välja jäetud võimalus vaidlustada hankija toiminguid, kuivõrd neid ei ole võimalik tühistada ega uuesti teostada. Erinevalt eelnõu praegusest sõnastusest ja kehtivast sõnastusest on kaebuse esitamisel tingimuseks ainult vaidlustaja õiguste rikkumine, mitte enam tema huvide kahjustamine. Selle muudatuse eesmärk ei ole kaebeõiguse piiramine, vaid õigusselguse loomine. Kaebuse saab esitada ikkagi ainult see isik, kelle subjektiivseid õigusi vaidlustatav otsus või dokumendis sätestatud tingimused rikuvad. Teiseks, kes vaidlustused läbi vaatab? Vaidlustusmenetluse efektiivsemaks muutmiseks on esitatud muudatusettepanek, mille kohaselt on kõik riigihangetealased vaidlused koondatud läbivaatamiseks vaidlustuskomisjoni. See tähendab, et vaidluskomisjonile esitatakse esimeses astmes ka kahju hüvitamise nõuded, kui leping on juba sõlmitud. Vaidlustuskomisjoni otsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule, halduskohus 1. astme kohtule riigihangetealaseid asju läbi ei vaata. Vaidlustuskomisjon on kohtuväline riigihangetealaste vaidluste lahendamise organ. Kaebuse esitamiseks ringkonnakohtule on kehtestatud erandlik seitsmepäevane tähtaeg, et lühendada vaidlustuste lahendamise protsessi. Kolmandaks, esialgse õiguskaitse rakendamine. Esitatud muudatusettepaneku kohaselt on ka ringkonnakohtul õigus kaaluda esialgsete õiguskaitsemeetmete rakendamist, sealhulgas hankemenetluse peatamist ja lepingu sõlmimise keelamist. Sellise kaalutlusõiguse kasutamisel arvestab kohus kõikide huvidega, mida esialgse õiguskaitse meetme rakendamine puudutab, sealhulgas avaliku huviga, et näiteks planeeritud haigla või tee saaks valmis. Muust olulisest selles peatükis, millele juhiksin veel tähelepanu. Muudetud on mõisteid. Mõiste ,,vaidlustuse esitaja" on asendatud mõistega ,,vaidlustaja". Dokumendid, mille peale on võimalik esitada vaidlustus, on loetletud ühes kohas ja kasutusele on võetud koondmõiste ,,hanke alusdokument". Parema selguse huvides on võetud kasutusele mõiste ,,vaidlustuskomisjoni liige" mõiste ,,õigusnõunik" asemel, kuna sõna ,,õigusnõunik" jätab mulje, et annab nõu, aga see ei ole siinkohal õige. Kasutusele on võetud ka mõiste ,,kolmas isik", kuna muudetud on regulatsiooni, mille kohaselt ei kaasata menetlusse mitte ainult eduka pakkumuse esitanud pakkuja, vaid kõik hankemenetluses osalevad isikud, kelle õigusi vaidlustusmenetluses tehtav võib riivata. Ülejäänud muudatusettepanekutes on tüüpilist laadi selgitavaid muudatusi, nagu ma algul ütlesin, need on tehnilist laadi, täpsustavad, kaotavad kordusi, on tehtud parema loetavuse ja arusaadavuse nimel jne. Ja nüüd korraks tähelepanu! Nota bene! Muudatusettepanekute tabelis on üks tehniline puudujääk, muudatusettepanekus 83. Tekstis on kõik korras, samas on jäänud kirjutamata juhtivkomisjoni otsus, milleks on: arvestada täielikult. Nüüd majanduskomisjoni otsuste juurde. Esmaspäeval, 13. novembril jäi muudatusettepanekute läbivaatamine tööaja ammendumise tõttu pooleli ja otsustasime jätkata muudatusettepanekute läbivaatamist teisipäeval, 14. novembril. Siin sündisid ka olulisemad otsused. Esiteks, saata Vabariigi Valitsuse algatatud riigihangete seaduse eelnõu 816 Riigikogu täiskogule teise lugemise jätkamiseks käesoleva aasta 22. novembril, see on siis täna. Nii nagu see otsus, sündisid ka kõik järgmised komisjoni otsused ühehäälselt. Teiseks, teha täiskogule ettepanek teine lugemine katkestada pärast muudatusettepanekute hääletamist. Kolmandaks, määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks vastavalt Riigikogu kodukorra seaduse § 99 lõikele 1 viis tööpäeva, see on siis 29. november kell 18. Aitäh!

Aitäh, härra majanduskomisjoni esimees! Head kolleegid! Kas ettekandjale on küsimusi? Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Austatud Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad! Kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Eelnõu 816 kohta on esitatud 130 muudatusettepanekut. Asume neid läbi vaatama. Esimene muudatusettepanek on majanduskomisjonilt, arvestada täielikult. Samuti teine, kolmas, neljas, viies, kuues, seitsmes, kaheksas. Üheksas muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kümnes on majanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult, samuti 11., 12., 13., 14. ja 15. 16. ettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. 17. on majanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult, samuti 18., 19., 20., 21., 22., 23., 24., 25., 26., 27. ja 28. 29. muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on arvestanud sisuliselt. 30. on majanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult, samuti 31., 32., 33., 34., 35., 36., 37., 38., 39., 40., 41., 42., 43., 44., 45., 46., 47., 48., 49., 50., 51., 52., 53., 54., 55., 56., 57., 58. ja 59. 60. on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. 61. on majanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult, samuti 62. ja 63. 64. on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. 65. on majanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult, samuti 66., 67., 68., 69., 70., 71., 72., 73., 74., 75., 76., 77., 78., 79., 80., 81. ja 82. 83. on majanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult, samuti 84., 85., 86., 87., 88., 89., 90., 91., 92., 93., 94., 95., 96., 97., 98., 99. 100. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult, samuti 101., 102., 103., 104., 105., 106., 107., 108., 109., 110., 111., 112., 113., 114., 115., 116., 117., 118., 119. ja 120. 121. ettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on arvestanud sisuliselt. 122. on majanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult, samuti 123., 124., 125., 126., 127., 128., 129. ja 130. Sellega on muudatusettepanekud läbi vaadatud ja vastavalt juhtivkomisjoni ettepanekule on eelnõu 816 teine lugemine katkestatud. Määran eelnõu 816 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 29. novembri kell 18.

Järgmine päevakorrapunkt on Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Kõnetooli palun ettekandeks riigikaitsekomisjoni aseesimehe kolleeg Trivimi Velliste!

Austatud härra esimees! Head kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu 981 enne teisele lugemisele esitamist oma 20. novembri istungil. Arutuse all oleva eelnõu esimene lugemine lõpetati 15. novembril. Eelnõu kohta ei esitatud ühtegi muudatusettepanekut, mistõttu tuleb lähtuda eelnõu esimese lugemise tekstist muudetud kujul. Meeldetuletuseks: riigikaitsekomisjon otsustas 2006. aasta 13. novembri istungil lülitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu 22. novembri istungi päevakorda. Ühtlasi otsustas komisjon, et juhul kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, tehakse Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu 23. novembri istungi päevakorda. Ettekandjaks määrati siinkõneleja. Mõni sõna seaduseelnõu sisust. Eelnõu eesmärk on sätestada kaitseväe juhataja ametitähtaeg, mis komisjoni arutelude tulemusel muudeti esimesel lugemisel üheks viieaastaseks ametiajaks. Ühtlasi lisas komisjon eelnõu algatajaga kooskõlastatult eelnõusse kaitseväeteenistuse seaduse § 112 lõike 3 muudatuse, millega loobutakse kaitseväe juhataja puhul 60-aastasest piirvanusest. Eeltoodud muudatusest tulenevalt muudeti ka eelnõu esialgset pealkirja. Oluline on rõhutada, et käesolev eelnõu hakkab seadusena jõustumisel reguleerima uue kaitseväe juhataja ametitähtajaga seonduvat. Härra Vabariigi President esitas 17. novembril Riigikogu juhatusele Riigikogu otsuse eelnõu 1033, mille kohaselt nimetatakse kindralmajor Ants Laaneots kaitseväe juhataja ametikohale. Eeltoodu on ka põhjuseks, miks riigikaitsekomisjon tegi ettepaneku, et käesoleva eelnõu teine ja kolmas lugemine toimuksid veel käesoleval töönädalal. Riigikaitsekomisjon otsustas 2006. aasta 20. novembri istungil üksmeelselt teha Riigikogule ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada. Komisjon otsustas kiita heaks seaduseelnõu 981 kolmanda lugemise tekst. Ühtlasi teeb riigikaitsekomisjon ettepaneku seaduseelnõu kolmandal lugemisel 23. novembril, see on homme seadusena vastu võtta. Eelnõu vajab seadusena vastuvõtmiseks Riigikogu poolthäälte enamust. Tänan!

Aitäh! Head kolleegid! Kas ettekandjale on küsimusi? Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Aitäh, kolleeg Trivimi Velliste! Austatud Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad! Kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu 981 kohta muudatusettepanekuid esitatud ei ole ja seega on eelnõu teine lugemine lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Haigekassa seaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Ettekandeks palun kõnetooli sotsiaalkomisjoni esimehe kolleeg Mai Treiali!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Eesti Haigekassa seaduse muutmise seaduse eelnõu arutelu oli sotsiaalkomisjonis 14. ja 16. novembril k.a. Komisjoni koosolekust võtsid osa Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna nõunik Helen Trelin, tervishoiuosakonna peaspetsialist Laine Peedu ja rahvatervise osakonna peaspetsialist Tiina Paldra. Sotsiaalkomisjon on teinud viis muudatusettepanekut, Riigikogu liikmetelt ega fraktsioonidelt muudatusettepanekuid ei laekunud. Muudatusettepanek nr 1 on eelnõu punkti 1 kohta. Eesti Haigekassa seaduse § 12 sätestab nõukogu pädevuse. Väljajäetav tekst sätestab haigekassa eelmiste perioodide jaotamata kasumi kasutuselevõtmise eesmärgi. Eesmärgiga seonduv kuulub aga § 36¹ ,,Haigekassa eelmiste perioodide jaotamata kasumi kasutamine" reguleerimisalasse. Seetõttu puudub vajadus seda nõukogu pädevusnormis esitada. Paragrahv 12 sätestab, et kasumit on võimalik kasutusele võtta üksnes §-s 36¹ sätestatud tingimustel ning üheks tingimuseks on ka kasutamise eesmärgipärasus. Muudatusettepanek nr 2 muudab eelnõu punkti 2, millega muudetakse seaduse § 36 lõiget 1. Täpsustatud on sõnastust. Samuti on muudatusettepaneku 3 puhul, kus on muudetud eelnõu punktis 3 sätestatud seaduse § 36¹ lõike 3 punkti 2. Muudatusettepanekus eelnõu punkti 3 kohta (uus punkt 4) muudetakse seaduse § 36¹ lõikeid 4 ja 5, täpsustatakse lõike 4 ja lõike 5 teise lause sõnastust. Eelnõu punkt 4 (uus punkt 3) on muudatusettepanekus 4: lugeda eelnõu punkt 4 punktiks 3, muutes vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni. Nii nagu eelmisel korral tõusetus saalis küsimus, nii arutasime ka komisjonis seda, millised on nõuded haigekassa raamatupidamisele. Selgub, et nõuded haigekassa raamatupidamisele sätestab Eesti Haigekassa seaduse § 41 ja sellest tulenevalt lähtub haigekassa raamatupidamise korraldamisel ka raamatupidamise seadusest. Raamatupidamise seaduse § 3 punktis 6 nimetatakse raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahet vastavalt kasumiks või kahjumiks. Eelnõu menetlemisel oli alternatiivvariandina kõne all ka mõiste ,,eelmiste perioodide akumuleeritud ülejääk". Eelnõu algataja sellist muudatust ei toetanud ja seadusemuudatusega taotletav eesmärk on arusaadav, kui jääda mõiste ,,eelmiste perioodide jaotamata kasum" juurde. Kõiki muudatusettepanekuid, mida seaduseelnõu kohta on tehtud, on arvestatud täielikult: poolt oli 7 komisjoni liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Komisjon otsustas saata seaduseelnõu 1009 Riigikogu täiskogu saali teisele lugemisele 22. novembril käesoleval aastal ettepanekuga teine lugemine lõpetada. Teiseks: kui eelnõu 1009 teine lugemine lõpetatakse, teha Riigikogu juhatusele ettepanek viia läbi eelnõu kolmas lugemine 23. novembril 2006. aastal ja võtta eelnõu seadusena vastu. Aitäh!

Aitäh, proua sotsiaalkomisjoni esimees! Head kolleegid, kas ettekandjale on küsimusi? Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Austatud Riigikogu liikmed, fraktsioonide ja komisjonide esindajad! Kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu 1009 kohta on esitatud viis muudatusettepanekut, asume neid läbi vaatama. Esimene muudatusettepanek on sotsiaalkomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Samuti teine, kolmas, neljas ja viies. Sellega on muudatusettepanekud läbi vaadatud ja eelnõu 1009 teine lugemine lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud rahvatervise seaduse ja sellega seonduvalt toiduseaduse, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse, loomatauditõrje seaduse, veeseaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Kõnetooli palun ettekandeks sotsiaalkomisjoni liikme kolleeg Urmo Kööbi!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Tuletan meelde, et seaduseelnõu 955 esimene lugemine toimus 27. septembril. Seejärel on komisjon oma kolmel istungil, 6. novembril, 7. novembril ja 16. novembril arutanud eelnõu ja kokkuvõttes on sotsiaalkomisjon esitanud 20 muudatusettepanekut. Komisjoni tööst võtsid osa lisaks komisjoni liikmetele ja komisjoni nõunikele kõigil kolmel korral Sotsiaalministeeriumi õigusnõunik Kersti Berendsen-Koržets ja rahvatervise osakonna peaspetsialist Tiina Paldra ning Keskkonnaministeeriumist Hendrik Põldoja. 6. novembril, kui me arutasime tervisetõendit, mida on vaja väga paljudel juhtudel, võtsid komisjoni tööst osa veel Perearstide Seltsi esimees Madis Tiik ja Tervisekaitseinspektsiooni peadirektor Tiiu Aro. Kui me vaatame neid 20 muudatusettepanekut, siis 75% nendest on lihtsalt mõistete täpsustamine, sõnastuse ühtlustamine ja parandamine. Näiteks selline mõiste nagu ,,vett joogivee otstarbeks võttev vee erikasutaja" asendati lihtsalt joogivee käitleja mõistega. 10. muudatusettepaneku juures, mis käsitleb seda, et tööandja on kohustatud nõudma enne tööleasumist kirjalikku tervisetõendit, sai täpsustatud paari punkti ja selle järgi peab selle tervisekontrolli teostamiseks sotsiaalminister kehtestama tervisetõendi vormi oma määrusega. See nõue on kunagi olnud, aga on seaduse menetlemise käigus ära kadunud. Joogivee käitleja on ettevõtja, kes kasutab joogivett enam kui 50 inimese tarbeks või üle 10 000 liitri ööpäevas. Siin me teeme sellise muudatuse, et nõudeid joogiveele ning tarbimisele ja käitlemisele tuleb ka sel juhul kasutada, kui on tegemist alla 10 000 liitri kasutamisega ööpäevas, sest muidu oleksid sellised väikesed asutused nagu lasteaiad, sõimed ja väikesed koolid jäänud üleüldse joogivee kontrolli alt välja. Sai laiendatud sanitaarkaitseala veevõtukohtadele 90 meetrilt kuni 200 meetrini ja selle täpse kaitseala laiuse kehtestab keskkonnaminister. Üks vastuolu, mis oli veeseaduses, sai ka selle seadusega kõrvaldatud. Praeguses veeseaduses on öeldud, et põhjavee kaitseks tuleb tagada reoveekogumisalal kanalisatsiooni olemasolu, reovee suunamine, reovee puhastus ja juhtimine suublasse 2011. aastal. Aga siin sai see toodud lühemale ajale: kui reostuskoormus on alla 10 000 inimekvivalendi ööpäevas, siis 2010. aasta 31. detsembriks, ja kui üle selle, siis 2009. aasta 31. detsembriks. Kui me eelnõu kolmandal lugemisel vastu võtame, peaks see jõustuma 2007. aasta 1. veebruaril. Viimasel sotsiaalkomisjoni istungil 16. novembril otsustati saata eelnõu täiskogule saali teisele lugemisele täna, 22. novembril ettepanekuga teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Aitäh! Head kolleegid, kas ettekandjale on küsimusi? Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Aitäh, kolleeg Urmo Kööbi! Austatud Riigikogu liikmed, fraktsioonide ja komisjonide esindajad! Kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ja ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu 955 kohta on esitatud 20 muudatusettepanekut, asume neid läbi vaatama. Esimene muudatusettepanek on sotsiaalkomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult, samuti 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 10., 11., 12., 13., 14., 15., 16., 17., 18., 19. ja 20. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud ja eelnõu 955 teine lugemine lõpetatud. Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu 905 teine lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme kolleeg Peeter Kreitzbergi! Kuna ettekandjat saalis ei ole, siis läheme oma päevakorraga edasi.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud looduskaitseseaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Kõnetooli palun ettekandeks keskkonnakomisjoni esimehe Tõnis Kõivu!

Lugupeetud esimees! Head Riigikogu kolleegid! Looduskaitseseaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine lõpetati 2006. aasta 13. septembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 27. september kell 18 ja Riigikogu liikmed esitasid seaduseelnõu kohta kokku viis muudatusettepanekut. Kolm neist esitas Riigikogu liige Mark Soosaar, kaks Riigikogu liige Aivar Õun. Fraktsioonid ja teised komisjonid muudatusettepanekuid ei esitanud. Keskkonnakomisjon vormistas juhtivkomisjonina seaduseelnõu kohta 36 muudatusettepanekut. Komisjonipoolsed ettepanekud tulenesid asjaolust, et keskkonnakomisjon toetas muudatusettepanekut nr 12 ja sellest tulenevalt tuli teha ka rida täiendavaid muudatusi, aga samuti asjaolust, et eelnõu algataja esitas samuti komisjoni istungil mõningaid täiendavaid, eelnõu selguse ja täpsuse ning Euroopa Liidu nõuetega kooskõla tagamiseks vajalikke ettepanekuid. Keskkonnakomisjonile saatis oma ettepanekuid ja seisukohti ka Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda ning ühel korral Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon ja MTÜ Maaturism. Need muudatusettepanekute loetelusse kantud ettepanekud käsitlevad alljärgnevaid valdkondi. Muudatusettepanekuga nr 1 muudetakse eelnõu normitehnilist ülesehitust, asendades eelnõu esimese lugemise teksti punktid paragrahvidega selliselt, et muudetava seaduse ühte paragrahvi muutvad sätted on viidud muutmise seaduse eelnõu ühte paragrahvi. Muudatusettepanekud 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 ja 9 tulenevad muudatusettepanekust nr 12 ning need tegi keskkonnakomisjon juhtivkomisjonina tulenevalt sellest, et toetas muudatusettepanekut nr 12. Muudatusettepanekutega nr 10 ja 11 muudetakse sättes sisalduv volitusnorm õiguslikult korrektseks ja sel eesmärgil sõnastatakse säte ümber, muutmata sätte sisu. Nüüd natuke pikemalt sellest muudatusettepanekust nr 12, mida siin juba mõnelgi korral olen maininud. Selles nähakse ette kaitstavate loodusobjektide valitsemise senise korralduse muutmine. Kehtiva looduskaitseseaduse kohaselt võib kaitstava loodusobjekti valitsejaks olla Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus või maakondlik keskkonnateenistus. Seaduseelnõuga kavandati kaitstava loodusobjekti valitsemine jagada sisult kaheks, kusjuures täidesaatva riigivõimu funktsioonid jääksid keskkonnateenistusele ning muud ülesanded nn kaitsekorraldajale. Tulenevalt Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas toimunud reformist kavandati eelnõus kaitsekorraldaja funktsioonide täitjaks Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus Riiklik Looduskaitsekeskus. Muudatusettepanekus nr 12 nähakse ette kaitstava loodusobjekti valitsemise funktsioonidele üks täitja, see on Riiklik Looduskaitsekeskus, millel tulenevalt täidesaatva riigivõimu ülesannetest peaks olema valitsusasutuse staatus. Muudatusettepaneku kohaselt ei täidaks keskkonnateenistus enam kaitstava loodusobjekti valitsemisega seotud ülesandeid. Sellise muudatusettepaneku esitamise tingisid esitaja põhjendusel peamiselt järgmised asjaolud. Kaitstava loodusobjekti valitsemise funktsioonide jaotamine kahe riigiasutuse vahel põhjustab segadust ja umbmäärasust ning on arusaamatu, miks peaks ühe kaitseala objektiga tegelema kaks riigiasutust. Oluline on siinjuures märkida, et seniste kaitsealade administratsioonide töötajad on valdavalt üle viidud Riikliku Looduskaitsekeskuse alla, mistõttu keskkonnateenistustel puudub paljuski sisuline pädevus ehk teadmised loodusobjektide valitsemiseks ning sisuliste otsuste tegemiseks pöördutakse Riikliku Looduskaitsekeskuse töötajate poole. Mitmed järgnevad muudatusettepanekud tulenevad sellest, et muudatusettepanek nr 12 leidis komisjoni toetust ja seetõttu ma neid täpsemalt siin üle lugema ega välja tooma ega kommenteerima isegi ei hakka. Keskkonnakomisjonis on plaanis lisaks veel arutelu teemal, mis puudutab Riikliku Looduskaitsekeskuse vormi, kas see on siis hallatav riigiasutus või valitsusasutus, ning ütlen etteruttavalt, et see on olnud ka üks põhjustest, miks me oleme teinud ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Keskkonnakomisjon otsustaski 2006. aasta 24. oktoobri istungil katkestada looduskaitseseaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine ja määrata uueks muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 30. november 2006 kell 12. Aitäh!

Head kolleegid! Kas ettekandjale on küsimusi? Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Aitäh, kolleeg Tõnis Kõiv! Austatud Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad! Kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu kohta 927 on esitatud 41 muudatusettepanekut, asume neid läbi vaatama. Esimene muudatusettepanek on keskkonnakomisjonilt, on arvestatud täielikult, samuti 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 10. ja 11. 12. muudatusettepanek on Riigikogu liikmelt Aivar Õunalt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 13. on samuti kolleeg Aivar Õunalt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 14. on keskkonnakomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 15. on kolleeg Mark Soosaarelt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. 16. on keskkonnakomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult, samuti 17., 18., 19., 20., 21., 22., 23., 24., 25., 26., 27., 28. ja 29. 30. on kolleeg Mark Soosaarelt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. 31. on keskkonnakomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 32. muudatusettepanek on kolleeg Mark Soosaarelt, juhtivkomisjon on arvestanud sisuliselt. 33. muudatusettepanek on keskkonnakomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult, samuti 34., 35., 36., 37., 38., 39., 40. ja 41. Sellega on muudatusettepanekud läbi vaadatud ja vastavalt juhtivkomisjoni otsusele on eelnõu 927 teine lugemine katkestatud. Määran eelnõu 927 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 30. novembri k.a kell 12.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Kõnetooli palun ettekandeks keskkonnakomisjoni liikme kolleeg Peeter Kreitzbergi!

Lugupeetud esimees! Kolleegid! Kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine lõpetati 2006. aasta 7. juunil. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 2006. aasta 21. juuni. Vastavalt keskkonnakomisjoni ettepanekule määras Riigikogu juhatus eelnõule uueks muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2006. aasta 25. septembri. Riigikogu liikmed esitasid seaduseelnõu kohta kokku kolm muudatusettepanekut ning kõik kolm ettepanekut esitas Riigikogu liige Avo Üprus. Fraktsioonid ning teised komisjonid muudatusettepanekuid ei esitanud. Keskkonnakomisjon arutas väikesaarte esindajatelt seaduseelnõu kohta saadetud muudatusettepanekuid, samuti Keskkonnaministeeriumi saadetud täiendavaid ettepanekuid, kuulas nende osas ära nii väikesaarte esindaja kui ka Keskkonnaministeeriumi arvamuse ja vormistas nende põhjal eelnõu kohta 11 muudatusettepanekut. Keskkonnaministeeriumil ja keskkonnakomisjonil eriarvamusi muudatusettepanekute suhtes ei olnud. Seaduseelnõu teise lugemise teksti tehtud muudatused käsitlevad alljärgnevaid valdkondi. Muudatusettepanek nr 1. Kalapüügiseaduses asendatakse sõna ,,põhjaõngejada" sõnaga ,,õngejada", viies kalapüügiseaduse vastavusse Euroopa Liidu Nõukogu vastava määrusega. Muudatusettepanek nr 2: jätta seaduseelnõust välja säte, mille kohaselt püügikorda seatud püügivahenditega veekogul või selle ranna või kalda piiranguvööndis viibimine võrdsustatakse kalapüügiga. Keskkonnakomisjon juhtivkomisjonina jättis ettepaneku arvestamata, kuna nimetatud sätte puudumisel oleks raskendatud keskkonnajärelevalve teostamine. Muudatusettepanek nr 3. Muudatus võimaldab kasutada harrastuskalapüügivahendina tulevikus lisaks ankurdamata unnale ka ankurdatud unda. Muudatusettepanek nr 4. See muudatus lihtsustab kalastuskaartide saamist maakonna keskkonnateenistustest. Kehtiva korra kohaselt saab püügipiirangutega piirkonnas kalastuskaarte üksnes püügiveekogu asukohajärgsest keskkonnateenistusest. Muudatusettepanek annab võimaluse saada kalastuskaarte mis tahes maakonna keskkonnateenistusest. Muudatusettepanek nr 5. See muudatus võimaldab parandada kontrolli harrastuspüügivahendite kasutamise üle, sätestades nõude, et harrastuspüügivahendid peavad kalapüügil olema püügivahendi omaniku valve all ja nende omanikku peab olema võimalik veekogul või selle kaldal kindlaks teha. Muudatusettepaneku nr 6 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus tulevikus kutselise kalapüügi võimalused lisaks maakondade kaupa kehtestamisele ka püsiasustusega väikesaarte alalistele elanikele püsiasustusega väikesaarte kaupa. Muudatus annab väikesaarte alalistele elanikele paremad võimalused tegelda kutselise kalapüügiga ning põhineb väikesaarte vastavasisulisel pöördumisel keskkonnakomisjoni poole. Muudatusettepanek nr 7. See muudatus on vajalik ÜRO 1982. aasta 10. detsembri mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete rakenduskokkuleppe nõuete täitmiseks. Nimetatud kokkuleppega ühinemise seaduse võttis Riigikogu vastu 2006. aasta 14. juunil ja seadus jõustus 2006. aasta 16. juulil. Muudatusettepanek nr 8. See muudatus on vajalik ÜRO 1982. aasta 10. detsembri mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete rakenduskokkuleppe nõuete täitmiseks. Muudatusega antakse alus kalalaevatunnistuse kehtivuse peatamiseks, kui laeva kasutamisel rikutakse kalapüügiseaduse §-s 20² loetletud kalapüügi või sellega seonduvaid nõudeid. Muudatusettepanek nr 9. Selle ettepaneku kohaselt ei saaks keskkonnaminister hinnata eriotstarbeliseks ei harrastuskalapüügivõistluse raames toimuvat kalapüüki ega ka õppepraktika eesmärgil koolide läbiviidavat kalapüüki. Keskkonnakomisjon juhtivkomisjonina ettepanekut ei arvestanud ning leidis, et harrastuskalapüügivõistluse raames toimuva püügi ja õppepraktika eesmärgil toimuva püügi keskkonnaministri poolt eriotstarbeliseks hindamise võimalus võiks jääda, küll aga on järgmises muudatusettepanekus, see on siis muudatusettepanek nr 10, keskkonnakomisjon teinud ettepaneku, et harrastuspüügivõistluse ja õppepraktika raames toimuva kalapüügi puhul ei saa keskkonnaminister lubada õigusaktidega lubatust erineva püügivahendi või -viisi kasutamist ning püüki keelatud ajal ja keelatud kohas. Muudatusettepaneku nr 10 selgitus oli antud muudatusettepaneku nr 9 juures. Muudatusettepanek nr 11. Ettepaneku kohaselt tuleks eelnõust välja jätta säte, mis keelab elektripüügivahendite valmistamise, omamise, ladustamise, võõrandamise, transportimise või kasutamise, välja arvatud kalavarude uuringute eesmärgil. Keskkonnakomisjon ei pidanud põhjendatuks selle sätte eelnõust välja jätmist. Muudatusettepanek nr 12. Muudatusega lisatakse kalavarude kaitset ja kasutamise korraldamist oluliselt häirivate tegevuste hulka ka satelliitjälgimissüsteemi puudumine laeval, kui see on õigusaktidega nõutud. Vastavalt Euroopa Liidu Komisjoni vastavale määrusele peavad satelliitjälgimissüsteemidega olema varustatud kalalaevad, mille kogupikkus ületab 15 meetrit. Muudatusettepanek nr 13. Muudatusega lisatakse karistusmäärad laeval nõutava satelliitjälgimisseadme puudumise ja inspektori töö takistamise eest. Muudatusettepanek nr 14. Muudatus on vajalik ÜRO 1982. aasta 10. detsembri mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete rakenduskokkuleppe nõuete täitmiseks. Rakenduskokkuleppes loetletakse seadusemuudatuses toodud nõuded, mida kapten peab tagama järelevalve segamatuks ja hõlpsaks teostamiseks laeval. Kokkulepe sätestab lisaks, et juhul kui laeva kapten ei luba nõuetekohaselt volitatud inspektorite ettenähtud pardaleminekut ja inspekteerimist, peab lipuriik andma kaptenile korralduse, et ta seda viivitamatult võimaldaks, välja arvatud olukorras, kus mereohutusega seotud üldtunnustatud rahvusvaheliste eeskirjade, menetluste või tavade kohaselt on vaja pardaleminekut ja inspekteerimist edasi lükata. Kui laeva kapten seda korraldust ei täida, peatab lipuriik laeva püügiloa ja käsib laeval viivitamata sadamasse pöörduda. Lipuriik teatab inspekteerivale riigile meetmetest, mida ta on võtnud seoses käesolevas lõikes kirjeldatud asjaoludega. Kuna järelevalvet püüginõuete täitmise üle teostab Keskkonnainspektsioon, annab vastava korralduse kaptenile seadusemuudatuse kohaselt Keskkonnainspektsioon. Keskkonnakomisjon on otsustanud lõpetada kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu teise lugemise ja saata seaduseelnõu kolmandale lugemisele. Aitäh!

Aitäh! Riigikogu liikmetel on ka küsimusi. Palun, kolleeg Tiit Niilo!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud ettekandja! Siiras tänu põhjaliku ülevaate eest, milles ei nimetatud lihtsalt teemat, vaid lausa tutvustati põhjalikult. Aga ma ei ole kalamees. Viiendat parandusettepanekut tutvustades ütlesite, et püüdja ja püügivahend peaksid olema kokkuviidavad. Kas te põgusalt või veidi paremini suudaksite seda arutelu seal meile kirjeldada? Kas ma saan õigesti aru, et kui minu võrk on sees ja sellel ei ole silti küljes, siis võidakse see ära võtta sel põhjusel, et ei teata, kelle oma see on. Kas see on nii?

Kindlasti peavad olema märgistatud kalapüügivahendid ja ilmselt on võib-olla probleem ka selles, et on võimalik minna merele kellegi teise püügivahenditega, mida on näiteks koguseliselt tunduvalt rohkem, kui on kellelgi luba. Nii et siin peab see identifitseerimine olema raudselt võimalik.

Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, kolleeg Peeter Kreitzberg! Austatud Riigikogu liikmed, fraktsioonide ja komisjonide esindajad! Kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu 905 kohta on esitatud 14 muudatusettepanekut. Asume neid läbi vaatama. Esimene muudatusettepanek on keskkonnakomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Teine muudatusettepanek on kolleeg Avo Üpruselt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Vastavalt Riigikogu kodukorra seaduse § 106 lõikele 2 ei kuulu see hääletamisele. Kolmas muudatusettepanek on keskkonnakomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Samuti neljas, viies, kuues, seitsmes ja kaheksas. Üheksas muudatusettepanek on kolleeg Avo Üpruselt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Eelnõu algataja ei toeta. 10. muudatusettepanek on keskkonnakomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 11. on kolleeg Avo Üpruselt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. 12. on keskkonnakomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult, nii ka 13. ja 14. Eelnõu muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Eelnõu 905 teine lugemine on lõpetatud.

Järgnevalt on päevakorras Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli õiguskomisjoni liikme Koit Pikaro.

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu! Õiguskomisjon arutas kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu selle ettevalmistamisel teiseks lugemiseks oma 13. novembri istungil. Lisaks komisjoni liikmetele ja nõunikele viibisid istungil riigi peaprokurör Norman Aas ja Justiitsministeeriumi kantsler Jüri Pihl. Arutluskäik komisjonis oli järgmine. Pärast esimest lugemist Riigikogu liikmetelt, komisjonidelt ja fraktsioonidelt muudatusettepanekuid ei laekunud. Komisjon omalt poolt saatis arvamuse saamiseks kirju mitmesse instantsi. Ainuke sisuline ettepanek tuli Riigiprokuratuurilt ja nende seisukoht oli järgmine. Igas maakohtus tuleks jälitustoimingute lubade andjateks määrata väiksemates maakohtutes kaks kohtunikku ja suuremates maakohtutes kuni kolm kohtunikku. Justiitsministeerium nõustus selle seisukohaga täielikult. Õiguskomisjoni poolt lõplikult sõnastatud muudatusettepaneku kohaselt määrab maakohtu esimees veel ühe kohtuniku jälitustoimingutele loa andjaks, Harju maakohtu esimees kuni kaks kohtunikku. See tuleneb Harju maakohtu praktilisest vajadusest. Muudatusettepaneku 2. punkt puudutab seaduse jõustumise tähtaega. Selguse ja konkreetsuse mõttes on nüüd esitatud konkreetne kuupäev: 2007. aasta 30. märts. Õiguskomisjoni ettepanek on eelnõu 947 teine lugemine lõpetada. Tänan!

Aitäh! Head kolleegid! Kas on küsimusi ettekandjale? Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Austatud Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad, kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu 947 kohta on esitatud üks muudatusettepanek, selle on esitatud õiguskomisjon ja juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Sellega on eelnõu 947 teine lugemine lõpetatud.

Järgmisena on päevakorras Vabariigi Valitsuse algatatud äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli õiguskomisjoni esimehe Väino Linde.

Head kolleegid! Esmaspäeval, 13. novembril arutas õiguskomisjon muude punktide kõrval ka käesolevat eelnõu ning langetas otsuse soovitada see panna Riigikogu tänase istungi päevakorda ja teha ettepanek teine lugemine täna lõpetada. Komisjon kuulas ära justiitsministri, justiitsministri nõuniku ja Justiitsministeeriumi asekantsleri. Veel esinesid eraõiguse talituse nõunik ja kaubandus-tööstuskoja jurist. Pärast esimest lugemist selle eelnõu kohta ei Riigikogu liikmetelt ega fraktsioonidelt muudatusettepanekuid ei esitatud. Küll aga tegi Justiitsministeerium ise mõningaid muudatusettepanekuid, mis põhimõtteliselt on tehnilist laadi. Ühe ettepaneku tegi kaubandus-tööstuskoda ja sellest formuleerus lõppkokkuvõttes kolm ettepanekut. Tegu on muudatusettepanekutega nr 3, 4 ja 5. Jutt oli nendest tähtaegadest, millal võiks osanikul-aktsionäril, väikeaktsionäril olla õigus kutsuda audiitor majandusaasta aruande kinnitamise otsustamise juurde. Õiguskomisjon leidis, et tähtaeg võiks olla kuni 5 päeva enne osanike koosoleku toimumist, 5 päeva enne aktsionäride koosoleku toimumist. Lähtudes kaubandus-tööstuskoja kirjast formuleerisime ka muudatusettepaneku nr 4 selle kohta, et kui väikeaktsionär soovib üldkoosolekule notarit, siis peaks see soov olema esitatud vähemalt kolm päeva enne üldkoosoleku toimumist. Oli küsimus selle kohta, kas selle ajaga on võimalik notarit saada. Justiitsministeeriumi esindaja kinnitas, et on võimalik. Üldiselt me ei pidanud vajalikuks jätkata praegust praktikat, et väikeaktsionär võib hoopis teistest eesmärkidest lähtuvalt üldkoosoleku toimumise ajal öelda, et ta nõuab üldkoosolekule notarit. Loomulikult ei ole kohe võimalik notarit kuskilt saada ja selle nõudega soovitakse saavutada hoopis seda, et üldkoosolek jääks sellel päeval toimumata. Nii et see ettepanek on tehtud eesmärgiga edaspidi venitamisi vältida. Terve selle eelnõu faabula kannab endas eesmärki, nagu ma esimesel lugemisel juba ütlesin, kiirendada äriühingute registreerimist ja moodustamist meie väikeses vabariigis. Õiguskomisjon on seisukohal, et täna võiks selle eelnõu teise lugemise lõpetada. Aitäh!

Aitäh, härra õiguskomisjoni esimees! Head kolleegid, kas ettekandjale on küsimusi? Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Austatud Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad, kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu 991 kohta on esitatud üheksa muudatusettepanekut, asume neid läbi vaatama. 1. muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Sama kehtib 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8. ja 9. ettepaneku kohta. Sellega on eelnõu 991 muudatusettepanekud läbi vaadatud ja teine lugemine lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud ohvriabi seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli õiguskomisjoni liikme Ülle Rajasalu.

Austatud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsuse algatatud ohvriabi seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine toimus õiguskomisjonis 14. novembril. Arutelule olid kutsutud Sotsiaalministeeriumi sotsiaalhoolekande osakonna peaspetsialist Anu Rannaveski, sotsiaalkindlustuse peaspetsialist Riina Saar ja õigusosakonna nõunik Kristina Nigols. Tuletaksin teile meelde eelnõu eesmärgid. Mis tahes süüteoohvritele ja ka nende lähedastele tuleb anda võimalus saada hüvitist psühholoogilise abi kulutuste eest, et parandada nende sotsiaalse toimetuleku võimet, mida toime pandud süütegu kahjustanud on. Laiendatakse Euroopa Liidus piiriülesel juhtumil kohaldatavat regulatsiooni hüvitise maksmisele vägivallakuritegude ohvritele. Regulatsioon lubab hüvitist maksta Euroopa konventsiooniga ühinenud riigi kodanikele. Nimetatud konventsiooni ratifitseerimise seadus võeti Riigikogus vastu 16. novembril 2005. aastal ja jõustus Eesti suhtes 1. mail 2006. Samuti suurendatakse eelnõus vägivallakuriteo ohvritele kehtestatud riiklike hüvitiste määrasid. Ohvriabi seaduse alusel kulude hüvitamise maksimaalmäär suureneb 70%-lt 80%-ni vägivallakuriteoga tekitatud varalisest kahjust. Hüvitiste summaarne piirmäär kasvab 50 000 kroonilt 150 000 kroonini ja ohvri surma korral makstava matusekulutuste hüvitise määr 5500 kroonilt 7000 kroonini. Ohvriabi seadus viiakse kooskõlla Euroopa Liidu Nõukogu 2004. aasta 29. aprilli direktiiviga. Luuakse riikide enda poolt määratud pädevate asutuste - meil on selleks Sotsiaalkindlustusamet - vaheline koostöösüsteem, mis muudab hüvitised ohvritele kättesaadavamaks piiriülestel juhtudel Euroopa Liidu piires. Inimestele antakse võimalus esitada hüvitise taotlus oma elukohariigi pädeva asutuse poole, väheneb ülemääraste haldusformaalsuste täitmine. Riigikogust muudatusettepanekuid ei esitatud. Komisjon nentis, et eelnõu on hästi ette valmistatud ja kompaktne, ning otsustas suunata Vabariigi Valitsuse algatatud ohvriabi seaduse muutmise seaduse eelnõu Riigikogu täiskorda päevakorda teisele lugemisele kolmapäeval, 22. novembril ja teha ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Aitäh! Head kolleegid, kas ettekandjale on küsimusi? Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Austatud Riigikogu liikmed, fraktsioonide ja komisjonide esindajad, kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu 980 kohta muudatusettepanekuid esitatud ei ole ja sellega on eelnõu teine lugemine lõpetatud.

Järgmisena on päevakorras Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Algatajate nimel ettekandeks palun kõnetooli kaitseminister Jürgen Ligi.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Esitlen teile kaitseväeteenistuse seaduse järjekordseid muudatusi. Need on enamasti täpsustavad ja seaduse rakendamist parandavad. Põhiosas on need vajalikud Kaitseressursside Ameti töö tõhustamiseks ja menetluse täpsustamiseks. Selgemaks muutuvad kaitsealuste ajateenistusse kutsumist reguleerivad sätted. Kaovad ära mõningad kahemõttelisused ning lisatakse vajalikud täpsustused täienduseks. Põhimõttelisi ja õudseid asju nende muudatustega Kaitseressursside Ameti töösse sisse ei viida. Lisaks tehakse mõningaid muudatusi kaadrikaitseväelaste teenistust puudutavates küsimustes. Eelnõuga muudetakse kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud kutsealuste ajateenistusse kutsumise ajapikenduse taotluse esitamise korda, täpsustatakse ettekirjutuse tegemise õigust, kutsealuste ja reservväelaste vastutusele võtmist ja väärtegude osa. Seaduses sätestatakse riigi poolt tasutud koolituskulude hüvitamise kohustus kaitseväeteenistusest lahkumisel või pärast õpingute lõpetamist tegevteenistusse astumisest keeldumisel. Veel antakse kaitseministrile volitusnorm kaadrikaitseväelastele füüsiliste nõuete kehtestamiseks ja võimaldatakse võtta allohvitseri ametikohale tegevteenistuse lipniku auastmes reservohvitseride kursuse läbinuid. Tänan!

Aitäh, härra kaitseminister! Head kolleegid, kas on küsimusi? Palun, kolleeg Urmo Kööbi!

Lugupeetud minister! Te ütlesite, et kehtestatakse nõuded füüsilise tervise kohta. Kas see on kooskõlas õppeprogrammidega koolides?

Kas see on kooskõlas õppeprogrammidega? See on huvitav küsimus! Mul pole paraku käepärast õppeprogrammide analüüsi, aga ma loodan, et on kooskõlas.

Palun, kolleeg Raivo Järvi!

Suur tänu! Ma tean, et näiteks Ameerika Ühendriikide sõjaväes peavad ohvitserid kuni kolonelini välja tegema teatud arvu kätekõverdusi ja vist ka laskma ennast uurida, kui suur on keha rasvaprotsent. Kas midagi samasugust on ka Eesti sõjaväes kavas ja mis auastmeni need katsed välja lähevad?

Mul ei ole praegu täpseid andmeid käepärast. Ma peaksin ise need üle kontrollima. Põhimõtteliselt eksisteerivad mingisugused normid ja minu teada on nende täitmisega raskusi olnud. Vähemalt olen ma selliseid kommentaare kuulnud.

Palun, kolleeg Urmo Kööbi! Teine küsimus.

Lugupeetud minister, ma täpsustan oma küsimuse tagapõhja. Loomulikult on see seotud õppekavadega ja kehalise kasvatuse tundide arvuga koolides. Me teame väga hästi, kui kehvad on kehalise kasvatuse tundide läbiviimise tingimused pooltes koolides. Ma arvan, et normide täitmist saab siis nõuda, kui on ka vastavad tingimused.

Aitäh!

Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, härra kaitseminister! Järgnevalt palun juhtivkomisjonipoolseks ettekandeks kõnetooli riigikaitsekomisjoni esimehe Toivo Tootseni.

Lugupeetud kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne esimesele lugemisele esitamist oma 14. novembri istungil. Eelnõu algataja esindajana osales riigikaitsekomisjoni istungil Kaitseministeeriumi õigusosakonna õigusloome büroo nõunik Lia Liin. Arutuse all oleva eelnõu eesmärk on ühtlustada kaitseväeteenistuse nõudeid NATO-s kehtivate nõuetega ja lahendada seaduse rakendamisel ilmnenud probleemid. Eelnõu kohta andis arvamuse riigikaitsekomisjoni nõunik-sekretariaadijuhtaja Aivar Engel ja Riigikogu Kantselei juriidilise osakonna nõunik Andres Kulu. Aivar Engel soovitas täiendada eelnõu kaitseväeteenistuse seaduse § 59 lõike 2 muutmisega. Ajateenistusse ei kutsutaks neid Eesti kodanikke, kes on välisriigis täitnud ajateenistuskohustuse või teeninud välisriigi kaitseväes vähemalt 12 kuud. Mõeldud on teenimist kutselise kaitseväelisena. Seega asendatakse eelnõu punktiga 22 kaitseväeteenistuse § 59 lõike 2 säte, mille kohaselt ajateenistusse kutsumisest vabastatakse praegu ainult juhul, kui Eesti kodanik on läbinud välisriigis 12 kuud kestnud ajateenistuse. Muudatusettepaneku põhjuseks on asjaolu, et õige paljudes Euroopa riikides on ajateenistuse kestus vähem kui 12 kuud. Näiteks on palju selliseid Eesti kodanikke, kes on läbinud 8-kuulise ajateenistuse Soomes või mujal. Riigikaitsekomisjon oli seda ettepanekut aktsepteerinud juba käesoleva aasta 10. oktoobri istungil ning seda toetasid nii kaitseminister kui ka kaitseväe juhataja. Ühtlasi palus kaitseminister täiendada eelnõu kaitseväeteenistuse seaduse § 160 lõige 6 muudatusega, sest selles on vaja sätestada volitusnorm, mille alusel võib kaitseminister edasi volitada kaitseväe juhatajat kehtestama kaitseväelaste riidevarustusega seonduvat korda. Ka seda ettepanekut komisjon arvestas. Riigikaitsekomisjon otsustas 14. novembri istungil üksmeelselt esitada eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul. Eelnõu algataja toetab eelnõu esitamist esimesele lugemisele muudetud kujul. Esimese lugemise tekst muudetud kujul on teile välja jagatud ja muudatused alla joonitud. Lisaks eelnimetatud muudatustele on ka mitu läbivat normitehnilist muudatust. Näiteks kõrvaldati vastuolu eelnõu punktide 19 ja 20 vahel, milles esimeses muudeti § 58 lõike 3 sõnastust, kuid teises tunnistati seesama lõige kehtetuks. Arvestati ka Riigikogu Kantselei juriidilise osakonna sisulist ettepanekut eelnõu punkti 8 kohta. Ühtlasi loobuti eelnõu jõustumise sättest, mille kohaselt seadus jõustuks 2007. aasta 1. jaanuaril. See asendati sättega, et seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamise päevale järgneval päeval. Riigikaitsekomisjon ei pidanud vajalikuks eelnõu menetlemist tavalisest kiiremas korras, sest eelnõu on mahukas ja normitehniliselt keeruline. Lisaks sai riigikaitsekomisjon 14. novembriks kaitseministrilt täiendavaid muudatusettepanekuid. Hulgaliselt ettepanekuid esitas ka Eesti Eruohvitseride Kogu. Komisjon leidis, et Kaitseressursside Ametil on võimalik saata kutsealustele kutseid ka praegu kehtiva seaduse alusel, mistõttu eelnõu tavapärasemast kiirem menetlus Riigikogus ei ole otstarbekas. Ühtlasi otsustas riigikaitsekomisjon oma 14. novembri istungil konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu numbriga 1005 esimeseks lugemiseks Riigikogu 9. töönädala päevakorda kolmapäevaks, 22. novembriks. Eelnõu algataja poolseks ettekandjaks määrati kaitseminister Jürgen Ligi, riigikaitsekomisjonipoolseks ettekandjaks siinkõneleja. Samuti otsustas komisjon teha Riigikogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele 10 tööpäeva, s.o 2006. aasta 6. detsember kell 18. Aitäh!

Aitäh, riigikaitsekomisjoni esimees! Head kolleegid, kas ettekandjale on küsimusi? Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Austatud Riigikogu fraktsioonide esindajad, kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Sellega on eelnõu 1005 esimene lugemine lõpetatud ja vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 6. detsember kell 18.

Järgnevalt on päevakorras Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Algatajatepoolseks ettekandeks palun kõnetooli sotsiaalminister Jaak Aabi.

Tänan, härra esimees! Sotsiaalmaksuseaduse muutmise seadusega muudetakse sotsiaalmaksu maksmise aluseks olevat kuumäära, laiendatakse ravikindlustusega hõlmatud isikute arvu töötuna arvel olevate isikute seas ja täiendatakse inimeste ringi, kelle eest makstakse sotsiaalmaksu neile makstud tasult ning tehakse mõned tehnilist laadi muudatused. Sotsiaalmaksuseaduse § 2¹ tehtav muudatus tuleneb Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. aasta kabinetinõupidamisel heaks kiidetud kuumäära miinimumi tõstmise kavast, mille kohaselt 2007. aastast tõuseb kuumäär 1500 kroonini kalendrikuus. 2008. aastal moodustab kuumäär 75% 2007. aasta alampalgast ühes kalendrikuus ning edaspidi, ehk aastast 2009, on see võrdsustatud Vabariigi Valitsuse kehtestatud eelmise aasta kuupalga alammääraga. Sotsiaalmaksumäärana on kehtestatud 33% palgast, mistõttu on põhjendatud ka riigi poolt erijuhtudel makstava sotsiaalmaksu arvestusliku aluse, sotsiaalmaksu kuumäära ehk miinimumkohustuse sidumine palgatulu indikaatoriga, palga alamääraga täistööaja korral. Sotsiaalmaksu miinimumkohustuse suurendamine avaldab pikaajalist mõju riikliku ravikindlustuse ja pensionikindlustuse jätkusuutlikkusele. Eelmisel aastal tasus riik 700-krooniselt määralt sotsiaalmaksu enam kui 70 000 inimese eest, sealhulgas lapsehooldustasu, vanemahüvitise ja töötu abiraha saajate ning kaitsejõududes ajateenijate eest. Riik ja kohalikud omavalitsused panustavad võrreldes 2005. aastaga sotsiaalmaksu miinimummäära tõstmisesse 2007. aastal 205 miljonit, 2008. aastal 470 miljonit ja 2009. aastal üle 530 miljoni rohkem. Riik väärtustab sotsiaalmaksu kohustuse suurendamisega senisest enam teatud mitteaktiivseid perioode, näiteks laste kasvatamine, ja seda ka pensionikindlustuskaitse osas. Kuumäära suurendamine aitab vältida olukorda, kus madalast kuumäärast tulenevalt ei teki õigust vanaduspensionile pensionistaaži nõude mittetäitmise tõttu või tekib õigus ainult rahvapensionile. Positiivse eelarvelise mõjuna tuleb märkida, et lisaraha laekub nii riikliku pensionikindlustuse kui ka ravikindlustuse finantseerimiseks. Võrreldes 2005. aastaga, kui määr oli veel 700 krooni, toob see 2009. aastal täiendavalt pensionikindlustuse eelarvesse hinnanguliselt üle 600 miljoni krooni ja ravikindlustusse üle 450 miljoni krooni, 2010. aastal vastavalt 900 miljonit ja 600 miljonit krooni rohkem. Selle aasta jaanuarist tõstis Riigikogu valitsuse ettepanekul miinimummäära 1400 kroonini ja see tõi haigekassa eelarvesse tänavu juurde ligi 120 miljonit krooni. Teise meetme järgi tagab riik alates 2007. aastast ravikindlustuse kõikidele Tööturuametis arvel olevatele tööd otsivatele töötutele. Seeläbi laieneb ravikindlustusega kaetud isikute ring ligikaudu 10 000 inimese võrra, kes on motiveeritud osalema pikaajaliselt töötutele mõeldud tööturuteenuses ja aktiivsemalt tööd otsima. Siiani on ravikindlustuse saamist piiratud töötutoetusega, mis on tekitanud töötute seas ebavõrdse olukorra. Meetmega tagatakse kõigile aktiivselt tööd otsivatele töötutele tööotsimise perioodiks ja tööturuteenustes osalemise ajaks ravikindlustus. Kui 2002. aastal oli ravikindlustuseta inimesi kõikidest tööealistest inimestest ligi 6,1%, siis aastal 2006 on see näitaja 5,4% rahvastiku üldarvust. Käesoleva seadusemuudatusega väheneb ravikindlustamata inimeste arv järgmisel aastal rohkem kui 10 000 inimese võrra, mis on tegelikult sama suurusjärk kui eelnenud viiel aastal kokku. Kindlustuse saavad registreeritud töötud võrdsetel alustel töötutoetuse saajatega kuni 9 kuuks ehk 270 päevaks. Tagamaks, et ravikindlustuse saavad tõepoolest ainult aktiivselt tööd otsivad töötud, kehtestatakse neile ravikindlustuse saamiseks ühe kuu pikkune ooteperiood ehk aktiivse töö otsimise ülesnäitamise aeg. Põhiprobleem ravikindlustamata isikute hulgas ongi praegu töötud, sest ligi 2/3 ravikindlustamata isikutest on just nimelt töötud. Tänan tähelepanu eest ja palun eelnõu toetada!

Tänan! Riigikogu liikmetel on küsimusi. Kolleeg Marko Pomerants, esimene küsimus.

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud eeskõneleja! Ma saan aru, et see on teie meelest märkimisväärne samm, et sotsiaalmaksu tõstetakse. See aitaks tervishoiul edasi jõuda. Aga millest selline tagasihoidlikkus, et esimese sammu tegite kenasti 700 krooni pealt 1400 peale ära ja plaanisite jõuda alampalgani, nüüd aga on järsku mingisugune 100 krooni juurde tulnud? Mis teiega juhtus, härra minister?

Ma võin öelda, et ma läksin vähe kiirema plaaniga valitsusse. See on valitsuses otsustatud kompromiss. Aga vastukaaluks küsiksin, miks eelmistel aastatel null krooni tõsteti.

Aitäh! Kolleeg Eiki Nestor, esimene küsimus.

Minu küsimus on natuke teistsugune. Meil on selline mõiste nagu sotsiaalmaksu alammäär. Selle järgi maksab sotsiaalmaksu riik ja selle järgi peavad sisuliselt maksma sotsiaalmaksu ka FIE-d, füüsilisest isikust ettevõtjad. See alammäär on ühesugune. Mina saan aru, et riik ei tohiks kindlasti maksta kodus olevate emade, töötute ja sõdurite pealt vähem sotsiaalmaksu, kui ta FIE-delt küsib. Kas need määrad peavad olema ühesugused ja miks need ühesugused on?

Ma ütleksin, et praeguse valitsuse ajal on see teema olnud juba eelmisest aastast arutusel. On võetud selline seisukoht, et too kohustus peaks olema võrdne. Miks? Küsimus on ka selles, et kui me räägime ravikindlustuse poole pealt, siis peab see olema solidaarne. Samas nii riik kui füüsilisest isikust ettevõtjad panustavad praeguse määra ehk 1400 krooni pealt, makstes umbes 2000 krooni inimese eest aastas. Selle eest saavad need grupid, ka füüsilisest isikust ettevõtjad endale täisravikindlustuse. Samas makstakse ravikindlustatu pealt keskmiselt 10 000 krooni ja keskmise palgaga ravikindlustatu pealt 14 000 krooni aastas ehk kordades rohkem. Kindlasti ei ole see normaalne olukord.

Tänan! Kolleeg Marko Pomerants, teine küsimus.

Minu töö jäi pooleli. Ma eeldangi, et minu järeltulija täidab väga tublilt ülesandeid, mis mul pooleli jäid, ja hoiab sotsiaalministri lippu kõrgel. Aga minu küsimus puudutab seda võimalikku sotsiaalmaksumäära jõudmist alampalgani. Teatavasti füüsilisest isikust ettevõtjad ei saa praegu töövõimetushüvitist, küll saavad nad tervishoiuteenuseid. Minu küsimus on see: kui need määrad ühtivad, kas siis peaks nad lisaks tervishoiuteenustele saama ka töövõimetushüvitist?

Minu teada on ka praegu füüsilisest isikust ettevõtjal võimalik töövõimetushüvitist saada ja sellesama madala määra pealt makstes. Küsimus oli ka rahanduskomisjonis juba üleval ja leidis seal vastuse. Ma tean, et tekitab küsimusi, miks me füüsilisest isikust ettevõtja jaoks seda määra tõstame. On väidetud, et ,,ma ei teenigi nii palju tulu". Siin on üks põhimõtteline küsimus, mida me peame teadma. Ma usun, et ka austatud küsija teab, et selle määra järgi makstud maks ei ole otseselt seotud tuluga. See annab teatud sotsiaalseid garantiisid ehk sellesama ravikindlustuse lausa täiel määral, samuti aitab see ka sellesama füüsilisest isikust ettevõtja kindlustatust riikliku pensioniga parandada. Eks me teame ka, et on juhtumeid, kus inimesed pannakse teatud sundseisu. Minu arvates nüüd motivatsioon töötada füüsiliselt isikust ettevõtjana mingi tööandja juures peaks vähenema. Ma arvan, et sellel on mitut liiki positiivne mõju.

Tänan. Kolleeg Eiki Nestor, teine küsimus.

Esimest küsimust jätkates tahan öelda, et mingit sisulist põhjust selleks, et füüsilisest isikust ettevõtja minimaalne kohustus ja riigi poolt makstava sotsiaalmaksu arvestuslik baas on ühesugused, tegelikult ju ei ole. Riik võib rahumeeli maksta näiteks sotsiaalmaksu ka kõrgema summa pealt, kui ta füüsilisest isikust ettevõtja miinimumkohustuseks peab, on ju nii?

Põhimõtteliselt küll. See ongi otsustamise koht, millise määra järgi üks või teine kohustusevõtja seda teeb. Aga nagu ma ennegi vastasin, tegelikult on lähtutud sellest loogikast, et see määr peaks olema võrdne. Ma arvan, et see on ka õige.

Tänan. Kolleeg Urmo Kööbi, esimene küsimus.

Hea minister! Vastates Marko Pomerantsile te ütlesite, et te läksite valitsusse palju suuremat eesmärki saavutama, aga tulite piskuga tagasi. Mis seal siis teile takistuseks sai? Mis need põhjused olid?

Kui me perspektiivis saame pensionikindlustusse täiendavalt 900 miljonit, ka tänu suhteliselt heale maksude laekumisele, ja 650 miljonit lisandub ravikindlustusse 4-aastase perioodi jooksul, siis minu arvates see ei olegi nii pisku. Küsin vastu, miks seda varem pole tehtud.

Kolleeg Mart Opmann, esimene küsimus.

Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Mul tekkis ka praegu arutelu kuulates üks küsimus seoses FIE-dega. FIE-dele sotsiaalmaksu miinimumkohustuse tõstmise mõju sotsiaalmaksu laekumisele on siin tabelis kenasti kajastatud, aga kas on analüüsitud ka n-ö majanduslikku mõju, seda, kui suur peaks olema sellele nüüd kasvavale kohustusele vastav sissetulek? See sissetulek peaks ju tegelikult ka kasvama mingis proportsioonis. Ja kui ta tegelikult selles proportsioonis ei kasva, siis kas need ettevõtjad hakkavad ümber reorganiseeruma või mis osast FIE-dest võib saada? Kas seda on ka analüüsitud?

Kui me räägime füüsilisest isikust ettevõtjate arvust, siis sellele on siin viimasel ajal tähelepanu juhtinud ka Tööandjate Keskliit. See arv on nimelt väga jõudsalt kasvanud. Täpsemat mõjuanalüüsi selles suhtes, nagu te märkisite, ei ole tehtud. Eks seda võib üritada ju prognoosida. Täpselt prognoosida kindlasti ei ole võimalik, aga kindlasti osa füüsilisest isikust ettevõtjaid kaob, eriti need, kes töötavad tööandja juures - pole ju saladus, et tihtipeale ehitusobjektil enam töölepinguga töötajaid ei ole, on füüsilisest isikust ettevõtjad. Eesmärgid, miks see niimoodi on, paistavad muidugi läbi. Täpsemalt ei ole keegi analüüsinud, aga lisaks sellele, mis siin on numbritena välja toodud, on nendel meetmetel kindlasti veidi kaudsemad mõjud. Ja minu arvates üldjuhul positiivsed mõjud.

Tänan! Kolleeg Urmo Kööbi, teine küsimus.

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma ei saanud aru sellest 650 miljonist ravikindlustuse eelarves. Ma ei ole seda 2007. aasta eelarves näinud.

Praegune valitsus alustas selle tõstmist 2005. aastal ja ma võrdlesin 2005. aastat 2009. aastaga. See mõju on prognoositavalt 650 miljonit. Muidugi ei ole prognoos täpne. See ei saagi olla absoluutselt täpne, sest see põhineb alampalgal, mille lepivad omavahel kokku tööandjad ja töövõtjad. Tegu on suhteliselt ümmarguse prognoosiga, me ei saa öelda, et see täpselt niisuguse numbri võrra kasvab. Aga nagu ma ka eelmisele küsijale vastates ütlesin, sellel on kindlasti kaudseidki mõjusid, mis parandavad maksude laekumist.

Tänan, härra minister! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Juhtivkomisjonipoolse ettekande teeb rahanduskomisjoni esimees Meelis Atonen.

Aitäh, proua esimees! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon arutas seda eelnõu sel esmaspäeval, 20. novembril. Eelnõu tutvustas meile sotsiaalminister Jaak Aab ja osales ka Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna spetsialist Kairi Ani. Soovin kohe alguses igaks juhuks ära parandada, et stenogrammis mingit vääriti arusaamist ei oleks, et selle eelnõuga ei tõsteta mingit sotsiaalmaksu või sotsiaalmaksumäära, nagu ütles Marko Pomerants. Siin on mõeldud teatud asja aluseks olevat sotsiaalmaksumäära. Igaks juhuks paar sõna ka ühest väärarvamusest, mille kohta ühe nüüdseks vist liitunud erakonna inimesed ka komisjonis mitu korda küsisid. See jutt, et FIE-le, kes praegu maksab sotsiaalmaksu miinimummäära pealt maksu, ei laiene haigushüvitised, ei ole päris õige jutt. Komisjonis räägiti see päris selgelt lahti. Nad maksavad sotsiaalmaksu küll miinimummäära pealt, aga saavad tavalise töövõtjaga ühtemoodi haigushüvitist. Nad on samamoodi haigekassa poolt kindlustatud. Nüüd viimane punkt. See oli meil komisjonis ka Helir-Valdor Seederi poolt tõstatatuna päris tõsiselt arutelul. Nagu siin saalis, kerkisid ka komisjonis küsimused selle kohta, miks me piirdume aastal 2007 sotsiaalmaksu maksmise aluseks oleva kuumääraga 1500 krooni, mitte natuke suurema arvuga. Sotsiaalminister suutis vähemalt komisjoniliikmetele põhjendada, miks see valik nii jäi. Mina isiklikult pidasin kõrgemat määra õigeks, aga selline on kokkulepe. Siinkohal tahan juhtida tähelepanu eelnõu § 1 punktidele 4 ja 5. Kui eelmisel aastal tõsteti kuumäär 1400 kroonini, siis kinnitati suuliselt, et järgmisel aastal tõstame veel nii palju ja veel järgmisel aastal nii palju. Seekord me sellist suulist juttu ei usu. Seaduseelnõus on kirja pandud, et 2008. aastast tõuseb kehtestatav kuumäär 75%-ni kehtinud alampalgast ja 2009. aastast juba 100%-ni. See peaks tulevikus riigist tegema täiesti võrdse partneri teistele sotsiaalkindlustuses osalevatele ettevõtjatele või sotsiaalmaksu maksvatele partneritele. Juhiksin veel tähelepanu sellele, et seletuskirjas lehekülg 7 toodud tabelis on protsendid sellised, nagu eelnõus on. Aga siin kirjas olevad miinimumkohustuse rahalised summad ei ole päris täpsed. Tegu on prognoositavate summadega, sest tegelikult ei oska keegi ette aimata, millises alampalgas tööandjad ja ametiühingud kokku lepivad. Ammugi ei tea me seda, mis juhtub aastal 2008 või 2009. Kindlasti palun mitte lähtuda siin kirjas olevatest summadest, vaid pigem sellest, et ühel aastal on kehtestatav määr 75% eelmise aasta alampalgast ja 2008. aastast 100%. Tegu on muidugi seletuskirjaga, mis ei ole seaduse osa. Märgin seda selleks, et ühelgi osapoolel või huvilisel ei tekiks arusaama, et need summad olid konkreetne poliitiline lubadus. Komisjon otsustas teha ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata parandusettepanekute esitamise tähtajaks 29. november kell 18. Otsus oli üksmeelne, kõik üheksa hääletuses osalenud komisjoni liiget toetasid seda. Aitäh!

Tänan! Kas kolleegidel on küsimusi? Keegi midagi küsida ei taha. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kolleeg Marika Tuus, palun Keskerakonna fraktsiooni nimel. Kaheksa minutit.

Austatud istungi juhataja! Head rahvasaadikud! Siin saalis on oi kui palju räägitud sellest, et Eesti riik ei pööra tervishoiule tähelepanu ning et riik ei osale tervishoiu rahastamisel. Tõepoolest, üks vale samm selles suunas tehti 1996. aasta lõpus, kui otsustati kõvasti vähendada tervishoiu riiklikku doteerimist, lõpetati kapitalikulude doteerimine, vähendati rahasid kiirabile, sünnitusele, endoproteesimisele jne. Praegu on riigi osalus tervishoius, ma mõtlen lisaks sellele 13%-le umbes 10% piires, 1996. aastal oli see 16%. Euroopas keskmiselt on see näitaja tunduvalt suurem, sest riik maksab tervishoiule juurde. Inimeste omaosalus on meil praegu 24%, Euroopas keskmiselt 10-15%. Võib tuua veel ühe näite. Kui 1996. aastal kulutas üks leibkond tervishoiule 1,4% pere kogutulust, siis 2004. aastal oli see juba 3,4%. Omaosalus hakkas järsult kasvama aastatel 1999 kuni 2002. Need arvud on teieni toodud 2005. aasta alguses poliituuringute keskuse Praxis tehtud analüüsi põhjal. Eesti riik kulutab tervishoiule umbes 5% SKT-st või isegi vähem. Kunagi oli meil see näitaja 6,7%, Euroopas on keskmine 8-9%, Ameerikas koguni 15%. Seda rõõmustavam on tõdeda, et selle seadusega astub riik ühe otsustava sammu, millega riigi osalust tervishoius suurendatakse. Niisiis on, nagu me kuulsime, teatud grupid, kelle eest riik maksab sotsiaalmaksu: ajateenistujad, osa töötuid oli siiamaani, emapalga saajad, puuetega laste hooldajad jt. Kuid riik on teinud seda äärmiselt omakasupüüdlikult ja ebavõrdselt võrreldes teiste, tavainimestega. Näiteks kuni eelmise aastani oli nii, et kui 600 000 töötaja pealt - umbes nii palju on inimesi, kelle palkade pealt ravikindlustust arvestatakse -, maksis üks inimene keskmiselt 10 000 krooni aastas, siis riik maksis nii-öelda oma patsiendi pealt 1092 krooni. Vaadake, kui suur vahe! Riik maksis maksu vaid 700 krooni pealt kuus. On hea meel tõdeda, et sotsiaalminister - see on tõesti olnud ka Keskerakonna prioriteet - hakkas asja ajama. Nagu me kuulsime pisut varemgi, me tõstsime juba selleks aastaks miinimummäära, mille pealt sotsiaalmaksu makstakse, 700 kroonilt 1400-ni kuus. Sealt saab otseselt raha juurde nii tervishoidu kui pensionifondi. Ja kui me eelmine aasta tegime seda nii-öelda jooksvalt, siis nüüd võtame vastu ka seaduse, et kuumäär, mille pealt maksu makstakse, tõuseks 2009. aastaks kuni alampalgani välja. Tervishoidu tuleb juurde, nagu juba öeldi, umbes 650 miljonit ja pensionikindlustusse üle 900 miljoni, mõnede arvutuste järgi isegi 988 miljonit. Keskfraktsioon kutsub kõiki üles seda eelnõu toetama. Loodame, et jõuame õige pea ka sinnamaani, et riik hakkab nagu varemgi taas suurendama kulutusi kapitalikulude katteks, näiteks haiglate kapitalikulude katteks, ja ka tööandjad hakkavad osalema mõne päevagi ulatuses haigushüvitiste tasumisel, nagu see on Euroopas reegliks saanud. Nii et suurendada tervishoius võrdsust, anda kõigile võrdseid võimalusi - see on põhisõnum, mida meile ka Euroopa koolitajad õpetavad, mida Euroopa Liit meilt nõuab. Ma arvan, et me oleme praegu likvideerinud veel ühe võla Euroopa ees, aga eelkõige iseendi ees. Ja see on võib-olla veel tähtsam. Selle seadusega saavad ka pikaajalised töötud ravikindlustuse. Kui siiamaani said töötud vaid vältimatut abi, siis nüüd hakkavad nad saama täisravikindlustust. Ja loomulikult laieneb see õigus ka pikaajalistele töötutele, kes aktiivselt tööd otsivad. Palun seda seadust toetada. Aitäh!

Tänan. Rohkem kõnesoove ei ole, seega ma lõpetan läbirääkimised. Sellega on eelnõu 1032 esimene lugemine lõpetatud, määran eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 29. novembri kell 18.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse § 58 muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandeks saab sõna haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

Austatud Riigikogu juhataja! Head Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsuse seaduse § 58 muutmine on algatatud seoses uue huvikooli seaduse eelnõu ettevalmistamisega. Eelnõus asendatakse seni kasutusel olnud termin ,,huvialaharidus" terminiga ,,huviharidus". Seega kuuluks edaspidi Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse teiste hulgas huvihariduse korraldamine ja vastavate eelnõude koostamine. Ettepaneku vastavaks muudatuseks on Haridus- ja Teadusministeeriumile teinud huvikooli seaduse eelnõu koostamise raames huvihariduse valdkonna eksperte ühendav huvihariduse ümarlaud, kes toetub oma ettepanekus Eesti Keele Instituudi spetsialistide seisukohale. Eelnõu vastuvõtmine loob õigusliku aluse termini ,,huviharidus" kasutamiseks õigusaktides. Praktikas kasutavad selles valdkonnas töötavad ja sellega seotud inimesed huvihariduse terminit juba praegu. Uue huvikooli seaduse eelnõu ettevalmistamine avas parima võimaluse termin ka seaduses ära muuta. Aitäh!

Aitäh! Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoni nimel ettekande teeb kultuurikomisjoni liige Eldar Efendijev.

Austatud eesistuja! Austatud kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse § 58 muutmise seaduse eelnõu arutati kultuurikomisjoni istungil 6. novembril. Eelnõu esitas Maarja-Liisa Masing, Haridus- ja Teadusministeeriumi õigusosakonna jurist, kes selgitas, et eelnõu on algatatud seoses uue huvikooli seaduse eelnõu ettevalmistusega. Eelnõus tahetakse asendada seni kasutusel olnud termin ,,huvialaharidus" terminiga ,,huviharidus", mis on ka Eesti Keele Instituudis heaks kiidetud. Eelnõu üle vaidlusi ei tekkinud ja komisjon võttis üksmeelselt vastu otsuse saata eelnõu 989 esimesele lugemisele ja esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute tähtajaks määrata 10 tööpäeva. Sama otsuse langetas komisjon 13. novembri istungil, kus täpsustati esimese lugemise tähtaega, määrates selleks 22. novembri. Aitäh!

Tänan. Kolleegidel on ka küsimusi. Helmer Jõgi, esimene küsimus.

Aitäh, hea ettekandja! Keeleinstituudi inimeste tähelepanekud ,,huviala" ja ,,huvihariduse" termini kohta on väga õiged, aga meil tekkis komisjonis ka väike diskussioon. Võib-olla sa valgustad seda. Meil on olemas meessugu, naissugu ja noorsugu. Kunas me asendame sõna ,,noorsootöö" oma seadusandlikes aktides ,,noorte tööga"?

Mina tuletan meelde, et selle eelnõu arutelul meil sellist diskussiooni ei tekkinud.

Aitäh! Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Tänan. Läbirääkimisi ei soovita avada. Eelnõu 989  esimene lugemine on lõpetatud, vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 6. detsember s.a kell 18.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kutseõppeasutuse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandeks saab sõna haridus- ja teadusminister Mailis Reps. Palun!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Aasta tagasi, 24. novembril 2005 võttis Riigikogu vastu olulised muudatused kutseõppeasutuse seaduses, mis jõustusid selle aasta 1. jaanuaril. Käesoleva eelnõu väljatöötamine oli tingitud uuest kutseõppeasutuse seaduse redaktsioonist, millega nimetati ümber kaks kutseõppeliiki ning rakendati uued kutseõppeliigid. Sellega seoses on vaja kooskõlla viia erinevate kutseõppeliikide nimetused ja nendele laienevad sätted ka Eesti Vabariigi haridusseaduses, täiskasvanute koolituse seaduses, õppetoetuste ja õppelaenu seaduses, ravikindlustuse seaduses ning ühistranspordiseaduses. Lisaks muudetakse kutseõppeasutuse seaduses ühe kutseõppeliigi nimetust, et hoida ära väärtõlgendused selle kasutamisel. Kõige olulisem muudatus seaduses puudutab koolilõuna saajate ringi laiendamist ka neile õppuritele, kes on valinud mõne uue kutseõppeliigi. Muudatused tulenevad kutseõppeasutuse seaduses sätestatud uutest kutseõppeliikidest ning on suunatud terminoloogia ühtlustamisele ning seaduste sätete täpsustamisele kutseõppeliikide lõikes. Kutseõppeasutuse seaduses toodud nimetus ,,kutseõpe koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta isikutele" on ebaõnnestunud ning vääriti mõistetav, kuna põhiharidusega või muu, kõrgema haridustasemega inimesed võivad asuda õppima selle kutseõppeliigi õppekavade järgi. Eelnõu kohaselt saab selle kutseõppeliigi uueks nimetuseks ,,põhihariduse nõudeta kutseõpe". Eelnõuga laiendatakse koolilõuna saajate ringi: lisaks kutsekeskharidusõppes õppijatele hakkavad seda saama põhihariduse nõudeta kutseõppes õppijad ning antakse ühtne seadusandlik alus koolilõuna toetuse laiendamisele põhihariduse baasil kutseõppes õppijatele. Eelnõuga tagatakse põhitoetus kõigile kutseõppeasutuse õpilastele, täiendav toetus keskhariduse baasil kutseõppes õppijatele ning transporditoetus põhihariduse nõudeta kutseõppes, põhihariduse baasil kutseõppes ja kutsekeskhariduse õppes õppijatele. Vajalike summadega on olemasolevas 2006. aasta eelarves ning kavandatavas 2007. aasta riigieelarve eelnõus arvestatud. Koolilõuna toetuseks täiendavalt kuluva raha prognoosi aluseks on kuni 100 õppekoha loomine põhihariduse nõudeta kutseõppes. Samamoodi toob põhihariduse nõudeta kutseõppeliigi rakendamine kaasa õppetoetusteks ja sõidusoodustusteks kuluvate rahaeralduste suurenemise. Täiendavad kulud kaetakse eelarves olevatest vahenditest. Kokkuvõttes toetab kõnealune eelnõu uute ning paindlike kutseõppeliikide rakendamist ning kõrvaldab kutseõppeasutuse seaduse elluviimisel ilmnenud probleemid. Aitäh!

Tänan. Riigikogu liikmetel on ka küsimusi. Kolleeg Mart Opmann, esimene küsimus.

Ma olen täiesti päri sellega, et senine sõnastus on ebaõnnestunud. Aga lugenud uut sõnastust, tahaksin küsida järgmist. Vanasti omandati õppetöö käigus põhiharidus. Nüüd põhihariduse nõue enam ei kehti. Kas see tähendab seda, et põhiharidust kutse omandamise käigus üldse enam ei saagi? Ja kui ei saa, siis mis kutsed need on, mida on võimalik omandada ilma põhihariduseta?

Praegu kehtib meil kõigile nõue omada vähemalt põhiharidust. Ja ka tulevikus tegeleme väga tõsiselt nii kutsekoolides nende noortega, kes on põhihariduse kohustuse ea ületanud, kui ka üldhariduskoolides põhihariduse andmisega. Samas on elu näidanud, et on erialasid, kus on vajalik väga kiire töökohapõhine õpe. Seda on näidanud õpipoisikoolitus. Näiteks on väga palju diskuteeritud müüjate ja teenindajate erialade üle. Väga efektse näitega tuli välja Selver, korraldades oma kassapidajatele töökohal õpipoisikoolitust. Kutsekoolid toetavad sealjuures terminoloogiliste ja võib-olla selliste infotehnoloogiliste ja muude selliste täpsustustega, mis on vajalik nendele inimestele töökohal. Samamoodi on tekstiilitööstuses õpetatud õmblejaid ja ka mitmes teises valdkonnas on rakendatud töökohal põhinevat väljaõpet. Kuna töötajate vajadus on mitmes sektoris väga suur, siis on ilmselgelt kasvanud tööandjate soov sellega väga kiiresti kohaneda. Tavaliselt oodatakse tööle juba kogenud ja vanemaid inimesi, kutsekoolide panus on rohkem teoreetiliste teadmiste andmine. Need uued liigid on kutseõppeasutustes juurutatud ka põhjusel, et meil on noori, kes on üldhariduskoolist välja kukkunud ja seetõttu tihti pahurad. Kutsekoolis saavad nad omandada eriala ja ühiskonda sulanduda. Tõepoolest, kutsekool ei pane rõhku neile üldhariduse, ajaloo- või matemaatikateadmiste andmisele, eelkõige püütakse neid kutsealaste teadmiste andmisega ühiskonnaellu lülitada. Ja kui neil see huvi on tärganud, siis võivad nad minna edasi üldharidusainete juurde.

Tänan! Kolleeg Tõnis Lukas, palun!

Lugupeetud juhataja! Hea minister! Mart Opmanni küsimus oli tegelikult selle kohta, kui suur valik kutseid ja ka ametikohti, kutsetunnistusi ja ametikohti ootab neid noori inimesi, kellel põhiharidust ei ole. Te rääkisite siin Selverist ja muudest näidetest. Missugune on see töökohtade nomenklatuur, kuhu võetakse lahkesti ilma põhihariduseta inimesi? Mu küsimuse sisupool on selles, et praegu osa nendest noortest, kes kukuvad põhiharidusest välja, mõne aja pärast ärkab, saab aru, et neil on vaja ka põhikooli tunnistust. Siis rügavad nad kahel lainel korraga, nii töö- kui hariduslainel. Nüüd võib-olla minnakse massiliselt kergema vastupanu teed, aga lõpuks nähakse ikka, et tupik on ees: põhihariduseta neid tööle ei võeta.

Aasta tagasi me vestlesime nendelsamadel teemadel. Kõigepealt ma tuletaksin meelde, et uus seadus on jõus olnud alates 1. jaanuarist. Praktiliselt oleme sellega, et meil need uued paindlikud vormid ametlikult töös on, alles esimese õppeaasta alguses või nüüd ehk semestri lõpus. Nii et täna on veel vara otsustada, mis erialad need on, kutsekoolid alles elavad uude rolli sisse ja pakuvad kindlasti aasta-aastalt erialasid juurde. Pragu ma saan toetada õpipoisikoolituse kogemusele, mis oli projektipõhine. Tegu on üsna piiratud tööandjate hulgaga, kes on soovinud seda teatud erialadel pakkuda. Me tahame nende seaduseelnõudega just igasuguseid tupikteid vältida. Kui noor inimene on jõudnud üldhariduses tupikusse, siis me pakume talle võimaluse lisaks tavapärastele moodustele eksternina õppida, täiskasvanukoolituse valida, ka kutsekoolis õppida. Kui noorel inimesel tekib kutsekoolis huvi üldhariduse vastu, siis on tal uue seaduse järgi võimalik kasutada lisa-aastat, mida võimaldatakse koostöös gümnaasiumidega just riigieksamiteks valmistumiseks. Sealt võib väga heade tulemustega edasi minna rakenduskõrgkooli või ülikooli. Nii et tegu sellise etapiviisilise õppega. Meie spetsialistid nimetavad uut kutseharidussüsteemi 1+1+1+1. Sa võid alustada pooleaastase või kolme- kuuekuulise kursusega ja jõuda lõpuks nelja-aastase programmini välja. Loomulikult on need kõik alles stardipositsioonil. On kutsekoole, kes uusi võimalusi juba väga ärksalt rakendavad, ja on neid, kes ettevaatlikult kõrvalt vaatavad. Nii et igas piirkonnas uusi mooduseid veel ei kasutata ja ka igal erialal mitte. Aga teie küsimus on loomulikult tõsine. Põhihariduseta noortel on tõesti tööjõuturul väga raske läbi lüüa. Meie eesmärk ei ole kindlasti suunata noori lihtsama vastupanu teele, vaid anda nendele, kes juba on hammasrataste vahele jäänud, mingigi võimalus jalad alla saada.

Tänan! Nüüd on Riigikogu liikmed kõik oma küsimused esitanud. Juhtivkomisjoni nimel ettekande teeb kultuurikomisjoni aseesimees Helmer Jõgi. Palun!

Suur tänu, proua juhataja! Austatud Riigikogu! Kultuurikomisjon arutas vaatlusalust eelnõu 13. novembril. Istungile olid kutsutud Andres Pung, Haridus- ja Teadusministeeriumi kutse- ja täiskasvanute hariduse osakonna juhataja, ja samast ministeeriumist Anno Aedmaa, õigusosakonna juhataja. Tegemist on tehnilist laadi eelnõuga, mis nõudis kutseõppeasutuse seaduse ja mitme sellega seonduva seaduse muutmist. Too seadus ju hakkas kehtima 1. jaanuaril 2006, nii et eelnõu on tehnilist laadi. Sellest kõigest rääkisid meile Haridusministeeriumi esindajad ja sisulisi punkte tutvustas ka proua minister suurepäraselt. Komisjonis erilisi küsimusi ei olnud. Mõttevahetus tekkis just sellelsamal teemal, millega olid seotud härra Opmanni ja ka härra Lukase küsimused, s.o põhihariduseta noorte toomine kutseharidusse. Kaheldi, kas on õige siduda põhihariduse nõudeta kutseharidus vanusetsensusega. Miks lasta neil noortel, kes ei saa põhikoolis hakkama ja tuuseldavad võib-olla tänavatel ringi, kaduma minna? Õigem oleks nad kohe kutsekooli tuua. Ministeeriumi esindajad aga olid seda meelt, et see nõuaks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmist. 17 aastat on koolikohustusliku ea piir ja see peaks olema ületatud, siis võiks nad sellesse õppesse võtta. Samas komisjon tunnistas, et säärane uue kutseharidusliigi muutmine teeb õppimisvõimalused paindlikumaks. Huvitava ettepanekuga, mis võib-olla vormub ka muudatusettepanekuks, tuli välja meie kolleeg Mark Soosaar. Tema arvates õpilasi, kes elavad saartel, diskrimineeritakse selles mõttes, et nad sageli käivad kodus lennukiga, sest muud võimalust neil sügisel ja talvel ei pruugi ollagi, aga samas lennukipileteid selle seaduse järgi kinni ei maksta. Üks probleem, millega kultuurikomisjon tahaks tegelda, on selles, et me kogu aeg opereerimine 1000-1400 õpilasega aastas, kes põhikoolist välja langevad, kuid nüüd räägitakse seoses Eesti hariduse infosüsteemi rakendumisega 600-650 õpilasest. Kultuurikomisjon tahtiski teada saada, mismoodi see statistika koostatakse: keda arvestatakse põhikoolist väljalangejaks, keda mitte. Seda teemat taheti kultuurikomisjoni istungil veel kord käsitleda. Nii palju siis selle seaduseelnõu arutelust kultuurikomisjonis. Otsustati eelnõu esimene lugemine lõpetada, muudatusettepanekute tähtaeg on 10 tööpäeva.

Tänan! Kolleegidel küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Eelnõu 1016 esimene lugemine on lõpetatud. Vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 6. detsember 2006 kell 18.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud krediidiasutuste seaduse ja finantsinspektsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandeks saab sõna rahandusminister Aivar Sõerd.

Aitäh, austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Teile on esitatud arutamiseks Vabariigi Valitsuse algatatud krediidiasutuste seaduse ja finantsinspektsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega soovitakse need seadused viia vastavusse Euroopa Liidu direktiividega, mis sätestavad krediidiasutustele uue kapitali adekvaatsuse raamistiku. Kapitali adekvaatsuse all mõistetakse regulatiivse kapitali taset, mida pangad peavad oma tegevuse ja riskide katteks hoidma. Väga lihtsustatud kujul näitab kapitali adekvaatsus seda, kui palju omavahendeid peab pank enda poolt väljastatud laenude ja muude võetud riskide katteks hoidma. Uue raamistiku näol on tegemist viimaste aastate ühe olulisema, ja ei ole liialdus öelda, ühe revolutsioonilisema finantssektori õigusaktiga Euroopa Liidus, mis toob kaasa palju põhimõttelisi muutusi pankade kapitali piisavuse hindamisel. Uus kapitalinõuete arvutamise kord ehk direktiivi muudatused põhinevad omakorda Rahvusvahelise Arvelduspanga juures tegutseva Baseli Pangajärelevalve Komitee poolt väljatöötatud kapitali adekvaatsuse raamistikul. Kuna Baseli Pangajärelevalve Komiteesse kuuluvad peale Euroopa Liidu liikmesriikide ka mitteliikmesriigid, siis mõjutab uus raamistik kogu maailma finantssektorit ja majandust tervikuna. Siiani on krediidiasutused arvutanud kapitalinõudeid suhteliselt jäikade ja kitsaste normide järgi, mida rakendatakse juba alates aastast 1988. Uus arvutusmetoodika on märksa paindlikum ja riskitundlikum, sidudes kapitalinõuded pangasisese riskijuhtimise süsteemiga. Piltlikult öeldes põhinevad muudatusel kolmel võrdväärsel ja üksteist toetaval sambal. Esimene sammas, millega kaasnevad ka kõige mahukamad muudatused, kehtestab senisest riskitundlikuma kapitalinõuete arvutamise metoodika, kus sätestatakse eelkõige krediidiriski, intressiriski ja operatsiooniriski kapitalinõuete arvutamise meetodid ning vastavad miinimumnõuded nende riskide katteks. Uus kapitali adekvaatsuse raamistik suurendab riskitundlikkust just eelkõige pankade jaoks olemuslikult kõige fundamentaalsema riski, laenutegevusega seotud riski ehk krediidiriski osas. Näiteks ei sätesta seni kehtiv kord sama tüüpi võlgnike riskitaset, eeldades, et kõigi eraisikute või ettevõtete krediidirisk on sama. Uued põhimõtted peaksid võimaldama aga vähendada kapitalinõudeid laenamisel väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele ning tavatarbijatele, lisaks arvestatakse ka uute finantsinstrumentide teket turul. Eelnõu jõustumise järel on pangal võimalik krediidiriski arvestuses valida kahe põhimõtteliselt erineva lähenemise vahel, need on standardmeetod ja sisereitingute meetod. Uue kapitalinõuete metoodika alusel peavad pangad hoidma kapitali ka seni regulatiivsete kapitalinõuetega eraldi katmata operatsiooniriski katteks. Selle nõude lisandumise põhjuseks on asjaolu, et operatsioonirisk on osutunud suureks ohuks nii üksikutele pankadele kui ka kogu finantssüsteemi usaldusväärsusele. Teise samba põhimõtted suurendavad märksa pankade eneseregulatsiooni ja enesekontrolli kohustust, kehtestades sealhulgas mitmeid uusi nõudeid krediidiasutuste juhtimisele, organisatsiooni struktuurile ning ka juhtimisorganite liikmetele ja töötajatele. Sellega seoses täpsustatakse ka finantsinspektsiooni ülesandeid järelevalvel krediidiasutuse üle, eriti rõhutatakse pideva jälgimise kohustust. Veel ühe olulise täiendusena sätestatakse eelnõuga konsolideeritud järelevalve mudel, mille kohaselt peaks kogu pangandusgrupi järelevalvet koordineerima grupi kõige kõrgema taseme üle järelevalve teostaja. Sellise tsentraliseerimise peamised eesmärgid on vähendada pankade rahvusvahelist koormust ja muuta tõhusamaks piiriülene koostöö finantsjärelevalve asutuste vahel. See uus põhimõte muudab veelgi enam tähtsaks finantsinspektsiooni koostöö näiteks Rootsi vastava järelevalveorganiga, kuna meie suurimad pangad on sealsete krediidiasutuste omandis. Kolmanda sambaga soovitakse parandada turu läbipaistvust ja tagada turudistsipliin pankade suhtes kohaldatavate ulatuslikumate avalikustamisnõuete abil. See tähendab, et seaduse jõustumise järel tuleb krediidiasutustel avalikustada teave oma riskijuhtimise põhimõtete, omavahendite arvestuse põhimõtete ja kapitali adekvaatsuse näitajate kohta oma veebilehel ja nad peavad tegema selle teabe üldiseks tutvumiseks kättesaadavaks oma asukohas koos majandusaasta aruande ja vahearuandega. Uus kapitali adekvaatsuse kord võtab senisest enam arvesse panga riskijuhtimise taset ning võimaldab parema riskijuhtimisega pangal hoida vähem kapitali. Viimased Euroopa Liidus läbi viidud uuringud on näidanud, et pankade kapitalinõuded võivad uute meetodite rakendamisel väheneda keskmiselt isegi kuni 15%. Teoreetiliselt peaks uus raamistik võimaldama pankadel laenuraha klientide jaoks odavamaks muuta. Samas lisandub praegu mittearvestatud operatsioonirisk ja selle katteks uus kapitalinõue. See peaks erinevate riskide, eelkõige krediidiriski katteks hoitava kapitalimahu vähenemist tasakaalustama. Teisalt on mitmed uuringud näidanud, et väiksemate pankade puhul ja seega ka väiksematel pangandusturgudel nagu Eesti ei saa siiski ennustada kapitalinõuete väga olulises mahus alanemist. Lisaks toob eelnõu kaasa uudse, vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise seaduses. See paneb pankadele kohustuse arvestada rohkem laenaja vajadusi ning tema laenu teenindamise võimekust. Ka tuleb laenaja tähelepanu senisest märksa enam juhtida laenamisega kaasnevatele võimalikele riskidele. Lõpetuseks märgin, et eelnõu on suures osas välja töötatud Finantsinspektsiooni juurde moodustatud töörühmas koos Eesti Panga ja Rahandusministeeriumi esindajatega. Seadus on kavas jõustada 1. jaanuaril 2007 ning praegu Eestis tegutsevad krediidiasutused peavad end uute reeglitega kooskõlla viima hiljemalt järgmise aasta lõpuks. Need tähtajad tulenevad otseselt Euroopa Liidu direktiivist. Tänan tähelepanu eest ja palun eelnõu toetada!

Tänan! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Kolleeg Opmann, palun!

Ma tahan esitada protseduurilise küsimuse. Kuna muid küsimusi ettekandjale ei olnud, kas tohib härra ministrile, kes rääkis oma ettekandes revolutsioonilistest uuendustest, soovida siit saalist kohalolijate nimel sünnipäeva puhul õnne?

Aitäh! Selleni me tahtsime jõuda, et siit üheskoos õnne soovida, kui töö tehtud on. Nii, härra minister, küsimusi ei ole. Tänan teid ja palju õnne! Juhtivkomisjoni nimel teeb ettekande rahanduskomisjoni esimees Meelis Atonen.

Austatud proua esimees! Head kolleegid! Ma pean proua esimeest kurvastama, sest härra minister ei ole veel oma tööd teinud - tal on ka teine eelnõu kaitsta. Nii et natuke vara sai õnnitlused üle antud. Riigikogu rahanduskomisjon aga arutas krediidiasutuste seaduse ja finantsinspektsiooni seaduse muutmise seadust 13. novembril. Sama ladusalt ja selgelt kui täna siin tutvustas meile komisjonis seda rahandusminister Aivar Sõerd. Ma ei hakka siin tema juttu üle konspekteerima. Komisjoni otsus oli üksmeelne: esimene lugemine lõpetada. Kõik seitse hääletuses osalenud komisjoni liiget olid selle otsuse poolt, muudatusettepanekute tähtaeg on 4. detsember kell 16. Aitäh!

Tänan! Kolleegidel küsimusi ei ole. Läbirääkimisi avada ei soovita. Eelnõu 1017 esimene lugemine on lõpetatud, muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määran 4. detsembri sellel aastal kell 16.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Luksemburgi Suurhertsogiriigi valitsuse vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandeks saab sõna rahandusminister Aivar Sõerd.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Eesti Vabariigi valitsuse ja Luksemburgi Suurhertsogiriigi valitsuse vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle ratifitseerimise seaduse on teile arutamiseks esitanud Vabariigi Valitsus. Luksemburgiga sõlmitud tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping põhineb Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) tüüplepingul, mida on läbirääkimiste käigus lepinguosaliste riikide delegatsioonide vastastikusel kokkuleppel muudetud või täiendatud, nii nagu see protseduur ja tava ette näeb. Topeltmaksustamise vältimise lepingute sõlmimise eesmärk on eelkõige kõrvaldada rahvusvaheline topeltmaksustamine, see tähendab jagada maksustamisõigusi lepinguosaliste riikide vahel. Teine siht on ära hoida diskrimineerivat maksustamist ning kolmas tõkestada maksudest kõrvalehoidmist. Topeltmaksustamise vältimise leping määratleb maksustamise võimalused, mis realiseeruvad lepinguosalise riigi maksuseaduste sätete kaudu juhul, kui vastav maksustamine on seadusega ette nähtud. Nüüd mõnedest Luksemburgiga sõlmitud lepingu erinevustest võrreldes OECD mudellepinguga. Kõigepealt: ehitustegevuse ja sellega seotud järelevalvetegevuse puhul on püsiva tegevuskoha määramisel sätestatud 12 kuu asemel lühem, 9 kuu kriteerium. Teiseks: ühe riigi residendist äriühingu poolt teise riigi krediidiasutuselt saadud laenudega seotud intressidega maksustamise õigus on lepingu kohaselt antud vaid krediidiasutuse residendiriigile. Kolmandaks: pensionide maksustamise õigus on teatud tingimustele vastavuse korral antud allikariigile. Maksustamise eelduseks on, et selliseid maksed tulenevad saaja poolt või tema nimel tehtud maksetest ning et need maksed on allikariigis maksustatavad. Ja neljandaks: muu tulu maksustamise õigus on antud ka tuluallikariigile. Topeltmaksustamise kõrvaldamiseks kasutab Eesti krediidimeetodit, Luksemburg olenevalt tulu liigist erinevaid meetodeid. Välislepingute ülimuslikkuse riigisisese õiguse suhtes sätestab Eesti Vabariigi põhiseadus, mille kohaselt Eesti seaduste ning ratifitseeritud välislepingute vahelise vastuolu korral kohaldatakse välislepingu sätteid. Tänan tähelepanu eest!

Tänan! Kolleeg Toomas Alatalu, palun esimene küsimus.

Lugupeetud ettekandja! Mul on sünnipäevalapse vääriline küsimus. Kas sa isiklikult oled suurhertsogiga kohtunud?

Kahjuks ei ole seni õnnestunud.

Tänan härra minister! Nüüd on Riigikogu liikmed kõik oma küsimustele vastuse saanud. Juhtivkomisjoni ettekande teeb rahanduskomisjoni esimees Meelis Atonen.

Austatud proua esimees! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon arutas Eesti Vabariigi valitsuse ja Luksemburgi Suurhertsogiriigi valitsuse vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 13. novembril. Eelnõu tutvustas rahandusminister Aivar Sõerd. Leping põhineb Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni mudellepingul, mille mõningaid sätteid on läbirääkimiste käigus delegatsioonide kokkuleppel pisut muudetud, aga nagu juba varem analoogsete lepingute puhul rõhutatud, on see Eesti maksumaksjale ainult kasulik. Komisjon otsustas esimese lugemise lõpetada. Muudatusettepanekute tähtajaks määrasime 1. detsembri kell 16. Selle otsuse poolt olid kõik 11 hääletuses osalenud komisjoni liiget. Aitäh!

Tänan! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Eelnõu 1019 esimene lugemine on lõpetatud, määran eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 1. detsembri 2006 kell 16.

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandeks saab sõna majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar.

Austatud istungijuhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on selgemalt reguleerida gaasiettevõtete tegevust gaasi defitsiidi olukorras ja püstitada konkreetsemad nõuded gaasitarnelepingute varustuskindluse sätetele. Samuti on eelnõu eesmärk viia seadus vastavusse Euroopa Liidu 2004. aasta aprillikuise direktiiviga, mis käsitleb maagaasitarnete kindluse tagamise meetmeid. On selge, et gaasituru tõrgeteta toimimiseks ja gaasitarne kindluse tagamiseks on kõigi turuosaliste rollide ja kohustuste täpne määratlemine väga tähtis. Sellest tulenevalt on eelnõus täpsustatud mitmeid gaasituru regulatsioone käsitlevaid sätteid. Tarbijakaitse seisukohalt on kehtestatud varustuskindluse miinimumnõuded eelkõige kodutarbija kaitseks. Eelnõu kohaselt ei tohi kodutarbija gaasiga varustamist katkestada ega piirata kütteperioodil 1. oktoobrist kuni 1. maini. Samal ajavahemikul ei tohi katkestada gaasitarneid ka eluruumide kütteks soojust tootvale ettevõtjale, kellel ei ole võimalik kasutada kütusena muud kui gaasi. Kui majanduslike meetmetega ei ole võimalik varustuskindlust tagada - ka sellised olukorrad võivad tekkida -, siis peab süsteemihaldur teatama olukorrast Energiaturu Inspektsioonile ja majandusministeeriumile, kes siis juba teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku täiendavate abinõude rakendamiseks. Vabariigi Valitsusel on selliseks puhuks ette nähtud abinõud lubada piirata soojust tootvate ettevõtjate gaasiga varustamist, kui vaja, siis alandada elamute kütteks kasutatava vee temperatuuri või kohustada ettevõtjat kasutama kütusena reservkütust. Võrreldes praeguse seadusega on Energiaturu Inspektsiooni kui tururegulaatori tööülesandeid täiendatud. Eelnõu seadusena jõustamine ei too kaasa järske muudatusi gaasituru korralduses, aga see täpsustab turuosaliste õigusi ja kohustusi, et tagada gaasituru tõrgeteta toimimine. Aitäh!

Aitäh! Head kolleegid, kas on härra ministrile küsimusi? Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Palun juhtivkomisjoni ettekandeks kõnetooli majanduskomisjoni liikme Henn Pärna!

Lugupeetud esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Majanduskomisjon arutas maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu teisipäeval, 14. novembril. Eelnevalt oli seda eelnõu arutatud ka töögrupis. Härra minister kandis selle sisu ja mõtte ette täpselt nii, nagu seda ka komisjonis arutati. Komisjon otsustas eelnõu esitada esimeseks lugemiseks muudetud kujul. On tehtud väikseid redaktsioonilisi muudatusi. Komisjon otsustas saata eelnõu täiskogule esimeseks lugemiseks tänasel päeval, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 6. detsembri kell 18. Kõik otsused tehti konsensusega. Aitäh!

Aitäh! Head kolleegid! Kas ettekandjale on küsimusi? Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Austatud Riigikogu fraktsioonide esindajad, kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seega on eelnõu 1013 esimene lugemine lõpetatud ja vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg k.a 6. detsember kell 18.

Järgmisena on päevakorras Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse ,,AS Eesti Raudtee erastamise lepingu poolte kokkuleppel lõpetamise ja AS Eesti Raudtee enamusaktsiate omandamise heakskiitmine" eelnõu esimene lugemine. Algatajate ettekandeks palun kõnetooli majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaare!

Lugupeetud esimees, kas mul on võimalik saada kuni 10 minutit lisaaega?

Jah, palun. Ettekandeks on aega kuni 30 minutit.

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu! Vabariigi Valitsus esitab täna Riigikogule esimeseks lugemiseks otsuse eelnõu AS Eesti Raudtee erastamise lepingu poolte kokkuleppel lõpetamise ja enamusaktsiate omandamise heakskiitmise kohta. Aastane töö raudtee Eestile tagasisaamise nimel jõuab sellega lõpule. Kaks läbirääkimiste tsüklit, esimene möödunud aasta detsembrist selle aasta veebruarini, mis lõppes paraku uste paugutamisega partneri poolt, ning teine septembrist oktoobrini, mis viis pooled kompromissile, on läbi käidud. Esitasime Riigikogule allakirjutatud lepingud ja ootame nende heakskiitmist. Tuletan parlamendile meelde, et kõik sai alguse sellest, kui riik viis aastat tagasi otsustas raudteest lahti öelda ja selle enamusaktsiad maha müüa. Kui raudteed ei oleks müüdud, siis poleks meil ka praegu vaja arutleda selle üle, mis hinnaga ning millistel muudel tingimustel seda nüüd tagasi osta ja kas üldse osta. Probleemi ei oleks. Riigile kuuluv Eesti Raudtee areneks jõudsalt edasi Euroopa raudteede sõbralikus peres. Probleemi tekitas ja neid küsimusi sunnib arutama omaaegne Eesti Raudtee enamusaktsiate müük, mida ma pean tõsiseks poliitiliseks veaks. Ma tuletan meelde, et Riigikogu moodustas omal ajal isegi eraldi uurimiskomisjoni raudtee erastamise käigus tehtud vigade ja seadusrikkumiste asjaolude väljaselgitamiseks. Komisjoni esimees Ignar Fjuk nentis selle lõpparuande arutelul Riigikogus 13. veebruaril 2003, et raudtee erastamise protsess oli metafüüsiline, et raudtee erastamise protsess oli paranoiline ja mida iganes. Paranoiline oli juba otsus müüa raudtee hoolimata sellest, et 163 000 Eestimaa inimest astus aktiivselt sellele vastu. Veelgi enam, raudtee otsustati müüa olukorras, kus meie naabrid nii läänes kui ka idas olid seadnud eesmärgiks eelisarendada just raudteed, pidades silmas selle väiksemat keskkonnaohtlikkust, pidades silmas selle väiksemat liiklusohtlikkust ning suuremat konkurentsivõimet nii reisijate- kui ka kaubaveo osas. Eesti, selle asemel et arendada oma raudteed, andis selle kergel käel lühiajaliste huvidega finantsinvestorite meelevalda, kes mõtlesid sellele, kuidas võtta raudteest viie aastaga välja mis võimalik, ja seejärel mängust lahkuda. Neile raudtee müüdigi ja pealegi allahindlusega. Müües maha Eesti Raudtee enamusaktsiad, suretati sellega teadlikult Eesti konkurentsivõimet, lõigati läbi Euroopa Liidu abifondide kasutamisest tulenevad võimalused ning jäeti hooletusse avalikkuse huvid efektiivse ja turvalise reisijateveo osas. Eesti Raudtee erastamisele järgnenud aastad on kinnitanud, et Euroopa Liit eelisarendab just nimelt raudteeliiklust, eeldades seejuures, et raudtee infrastruktuur kuulub riigile. Need aastad on ka kinnitanud, et Eesti Raudtee võiks olla väga edukas transiidisild Euroopa ja Aasia vahel. Raudtee mahamüümisele järgnenud aastatel ilmnes hulk ohumärke, mida polnud võimalik jätta tähele panemata. Erastamislepingusse olid sisse kodeeritud seisukohad, mis viisid pidevate vaidlusteni enamusaktsionäri BRS-i ja vähemusaktsionäri Eesti riigi vahel. Erastamislepingus nähti ette Euroopa raudteeõiguse rakendamist, mis oli vastuolus raudtee uute omanike sooviga teenida raudteelt kasumit sellel viisil, nagu see on tavaks Ameerika mandril. Kui see ei õnnestunud, siis algatati hagi Maailmapanga vahekohtus Washingtonis. Erastamislepingus nähti ette ka riigi kui vähemusaktsionäri õiguste kaitset nn kuldaktsia kaudu, mis võimaldas meil asetada veto Eesti riigi suhtes ebaõiglastele kavatsustele. Kui riik asus kuldaktsiat ka praktikas kasutama, siis algatas BRS teise kohtuasja Stockholmi arbitraažikohtus, et sundida meid kuldaktsiast üldse loobuma. Tegelikult tehti katse erastamislepingut muuta ja lahti öelda selle mõningatest sätetest, mis uutele omanikele ei sobinud. Kohtulikud vaidlused BRS-i ja teiselt poolt riigi vahel ei tulenenud ühe või teise ministri erilisest jäärapäisusest, vaid tähendasid paratamatut asjade käiku, silmas pidades erastamislepingu loogikat. Washingtoni investeeringutekaitse vaidluses väidavad BRS-i välisosanikud Burkhardt, Henry Posner III ja Morrow, et riik on alates 2003. aastast kehtestatud uue raudteeseaduse ja selle rakendusaktidega tekitanud nende ostetud raudteele suurt kahju ja sisuliselt neid tehtud investeeringust ilma jätnud. Tsiteerin tõlkena ingliskeelsest vahekohtu nõudest. ,,Tuginedes vastustaja, see on riigi toonaste esindajate kinnitustele, moodustasid hagejad konsortsiumi ja esitasid eduka pakkumise raudtee erastamiseks." Ajal, mil erastamislepingut läbi räägiti, andis Eesti Vabariik hagejatele kinnitusi, et regulatiivsete meetmetega Eesti Raudtee läbilaskevõime jaotust ja tariife ei mõjutata, nii et teenitav tulu võimaldab nii kulude tagasiteenimist kui ka mõistlikku investeerimistulu. Erastamisdokumendid sisaldasid ka heakskiidetud ärilist, tehnilist ja finantsplaani. Uus raudteeseadus ja selle rakendusaktid kehtestati seoses Eesti astumisega Euroopa Liitu. Euroopa Komisjon on meile kinnitanud nende vastavust Euroopa Liidu õigusele. Mina jään kahjuks vastuse võlgu, miks siis aastal 2000 lubati BRS-ile tingimusi, mida Euroopa raudteeõigus ühelegi monopoolses seisundis ettevõttele ei võimalda. Nagu ma ei oska ka öelda, miks peeti läbirääkimisi BRS-i osanikega, aga erastamislepinguga pandi kohustusi üksnes BRS-ile. Riiki sääraste rünnakute eest, nagu need Washingtonis aset leidsid, lepinguga ei kaitstud. Teine kohtuasi on siis nn kuldaktsia vaidlus Stockholmi vahekohtus, kuhu BRS on esitanud riigi vastu hagi nõudega lugeda Eesti Raudtee 2004. ja 2005. majandusaasta aruanded vastuvõetuks BRS-i häälteenamusega. Nimetatud majandusaastate aruandeid Eesti Raudtee üldkoosolekul ei kinnitatud, kuna ma olin riigi esindajana selle vastu. Ja olin vastu sellepärast, et majandusaasta aruannetega taheti läbi viia kunagi ühe miljardi krooni eest erastatud ettevõtte põhivara üleshindlus kuue miljardi kroonini, ilma et oleks mingitki kindlust, kas vara tegelik väärtus ikka on nii palju suurem. Too raudtee üleshindlus kuue miljardini olnuks raamatupidamistrikk, mis andnuks ka aluse koguda raudteeveo ettevõtjatelt, sh reisijateveo ettevõtjatelt, palju suuremaid infrastruktuuritasusid ning sobival ajal ka müüa raudtee palju kõrgema hinna eest. Põhivara üleshindluse katse 2004. aastal oli tegelikult BRS-i loogiline reaktsioon 2003. aastal teoks saanud õigusaktide muutusele. Seega mõlema BRS-i algatatud vaidluse juured ulatuvad erastamisaegsetesse läbirääkimistesse ja erastamislepingusse, mis on andnud BRS-ile julguse kasutada riigi suhtes kõikmõeldavaid vahendeid oma investeeringu tulususe kaitsmiseks. Need vahekohtu vaidlused on ühe ja sama vea lapsed. Ma ei karda vahekohtu vaidlusi. Riigil on kõik eeldused olla nendes edukas. Aga ma muretsen selle pärast, mis saab sel ajal ettevõttest, selle arendamisest ajal, mil aktsionärid omavahel kohut käivad. Nüüd veel ühest küsimuste ringist, mida pole võib-olla tähele pandud. Nimelt, 2005. aastaga lõppes erastamislepingus sanktsioneeritud investeerimisperiood. See tähendab, et enam ei ole omanikel kohustust raudteesse üldse midagi investeerida ja riik ei saa neid selleks ka leppetrahviga innustada. See on järjekordne tõend sellest, et erastamise läbiviijad ei soovinudki Eesti Raudteele pikaajalist strateegilist investorit, vaid niisugust lühiajalist finantsinvestorit, kelle siht oli saada kiiret kasumit. Vastavalt erastamislepingule oli vaja aastatel 2001-2005 investeerida raudtee infrastruktuuri umbes 1,6 miljardit krooni. Investeeriti umbes 1,3 miljardit krooni, puudu jäi 242 miljonit. Sealhulgas oli raudtee kapitaalremonti ette nähtud investeeringuid 714 miljoni krooni ulatuses, tegelikult tehti 463 miljoni krooni ulatuses, seega 251 miljoni krooni eest vähem. Investeeringuid raudtee keskremonti nägi erastamisleping ette 371 miljoni krooni ulatuses, tehti 259 miljoni krooni ulatuses. Puudu jäi seega 112 miljonit krooni. Oli ka niisuguseid valdkondi, kuhu planeeritust rohkem kulutati. Soetati näiteks kaubaveo veeremeid, soetati sõiduautosid. Selgelt on näha, et erastamislepinguga sätestatud prioriteedid on ümber seatud raudtee infrastruktuurilt kaubaveole. Alafinantseeritud on kõik avaliku huvi objektid. Murelikuks teeb asjaolu, et BRS on asendanud kapitaalremondi omavoliliselt kesk- ja tõsteremondiga, mis annab infrastruktuurile eluea 6-7 aastat ja on odavam, samal ajal kui kapitaalremont annaks infrastruktuuri elueaks umbes 15-20 aastat. Lisagem sellele, et suur osa investeeringutest infrastruktuuri, mida ma praegu nimetasin, on seotud eelkõige nn USA vedurite kasutusele võtmisega, raudtee tegevuse jätkusuutlikkust ei parandanud see aga sugugi. Kõige selle tagajärjel otsustas valitsuskabinet 2006. aasta aprillis, et BRS on Eesti Raudtee erastamise lepingut olulisel määral rikkunud. BRS oli rikkunud investeerimiskohustust, pantinud lepinguvastaselt aktsiaid, rikkunud aktsionäride lepingut ning vaidlustanud ka Stockholmi vahekohtus erastamislepingus kokku lepitud nn kuldaktsia. Valitsuskabineti otsusel esitasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Rahandusministeerium BRS-ile Eesti Raudtee erastamise lepingu rikkumise teate ja lepingu lõpetamise hoiatuse. Järgnesid keerulised läbirääkimised valitsuse volitusel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt, kus lepitigi kokku erastamislepingu lõpetamine ja enamusaktsiate üleminek riigi kätte poolte kokkuleppel. Kui seda kokkulepet ei oleks saavutatud, siis ma ei tea, kellele praegu kuuluks Eesti Raudtee. BRS oli otsustanud ja ta deklareeris seda ka avalikkuses: aktsiad igal juhul maha müüa. Te teate, et kosilasi oli mitmeid, nii idast kui läänest, nii riigifirmasid kui ka eraettevõtjaid. Valitsuse otsus lõpetada erastamisleping ja omandada enamusaktsiad oli õigeaegne ja põhjendatud, vastasel juhul oleks teoks saanud raudtee müük tundmatusse, jättes meid edaspidi vähemusaktsionärina võrdlemisi abitusse seisundisse. Oleks tekkinud olukord, kus ja üks ja seesama huvigrupp saanuks samm-sammult enda kätte kogu transiidiahela ja seega ka hoova, millega saaks hakata meid survestama. On piisavalt näiteid selle kohta, kuidas teatud huvigrupid on järjekindlalt saavutanud kontrolli riigi strateegiliste varade üle, olgu see Leedus, olgu see Georgias või mujal. On täiesti selge, et ühegi Euroopa Liidu liikmesriigi raudteed ega tõsiselt võetavad firmad - seda näitasid nii Deutsche Bahn kui ka Soome raudtee - ei oleks ostnud riigiga kohut käiva BRS-i aktsiaid, vaid ostja oleks lõppude lõpuks ikkagi leitud idapoolsetest äriringkondadest. Rääkides BRS-ile makstavast erastamislepingu lõpetamise hüvitisest ehk Eesti Raudtee enamusaktsiate hinnast, on oluline rõhutada, et AS Eesti Raudtee enamusaktsiate turuhinda ei ole võimalik üheselt määrata. Erastamisjärgselt ei ole tehtud Eesti Raudtee aktsiatega ühtegi tehingut ning aktsiate ostmiseks ei ole tehtud ühtegi avalikku hinnapakkumist. Olemas on aga BRS-i kinnitused, et teised potentsiaalsed ostjad tegid BRS-i osaluse müügi protsessis kõrgemaid pakkumisi kui riik. Läbirääkimiste eelduseks oli, et kompensatsiooni suurus erastamislepingu lõpetamisel on 2,35 miljardit krooni, lisaks peab AS Eesti Raudtee maksma BRS-ile dividendidena 2004. ja 2005. aasta eest 150 miljonit krooni. Aktsiate väärtuse hindamisel võib kasutada erinevaid meetodeid. Kasutades diskonteeritud rahavoogude meetodit ning lähtudes tootlusest 8,1-9,5%, samuti lähtudes prognoositavatest turuarengutest ja Eesti Raudtee konkreetsetest perspektiividest, on Vabariigi Valitsus jõudnud järeldusele, et AS Eesti Raudtee 66% aktsiate väärtus jääb vahemikku 1,97-2,77 miljardit krooni. Palju sõltub ettevõtte edasisest arengust ja tema võimest toota tulu. Kui realiseerub ettevõtte positiivsetel prognoosidel põhinev äriplaan, võib enamusaktsiate hind olla ka eelnimetatust tunduvalt kõrgem. Tehtud on mitmeid analüüse ja prognoose. Näiteks Eesti Raudtee ja BRS-i poolt aastateks 2006-2010 koostatud äriplaanis prognoositud rahavoogude põhjal on ettevõtte väärtus muudel samadel tingimustel vahemikus 2,6-3,49 miljardit krooni. AS Suprema Securities analüüsi kohaselt ulatub Eesti Raudtee enamusaktsiate väärtus 3-4 miljardi kroonini. Jne. Prognooside kohaselt tasub riigi tehtav investeering Eesti Raudtee 66% aktsiate omandamiseks kasumi näol end ära 13-14 aastaga, rahavoogude põhjal 20-24 aastaga. Pärast hinna analüüsi tekib küsimus, kui hästi on riigi huvid sõlmitud lepingutega kaitstud. Mida me oma raha eest saame ja kuidas on tagatud, et me selle ikka saame? Toon esile kaks põhihüve. Esiteks me saame aktsiad ehk muutume Eesti Raudtee ainuomanikuks. Teiseks, meie vastu ei esitata nõudeid ning pooleliolevad vaidlused lõpevad. Riik on saanud kõik garantiid, mida sellistes tehingutes kasutatakse. Mõeldavad riskid on maandatud. Esiteks risk, et me ei saa aktsiaid. Aktsia ülekanne ja raha ülekanne toimuvad pangas üheaegselt kõige lõpus, kui BRS ja riik on sooritanud kõik eelnevad toimingud. BRS kinnitab ja tagab meile võõrandatavate aktsiate omandiõiguse ja kolmandate isikute õiguste puudumise. Seda on riik täiendavalt ka kontrollinud. BRS-i vastutus lepingu tahtliku rikkumise eest ei ole piiratud isegi mitte 2 miljardi 350 miljoni krooniga. Aktsiate salajane koormamine või müük kogu oma ebatõenäosuses on tahtlik rikkumine ja pettus, mille eest ei vastuta mitte ainult BRS, vaid ka tema osanikud ja konkreetsed füüsilised isikud juhtimisorganites, ning mitte ainult tsiviilõiguslikult. Teiseks risk, et Eesti Raudtee on märksa halvemas seisukorras, kui me teame. Oleme olnud Eesti Raudtee kaasaktsionärid üle viie aasta. Riigi esindajad on olnud ettevõtte nõukogus. Oleme enne tehingut läbi viinud ettevõtte finants- ja õigusauditi. BRS on andud meile kinnituse, et õigusauditi käigus avaldatud dokumendid on tõesed ja täielikud ning kajastavad olulises osas õigesti ettevõtte varasid, õigusi ja kohustusi. BRS deponeerib üheks aastaks 50 miljonit krooni võimalike nõuete katteks. Ma ei usu, et kõike seda arvestades saab mis tahes varjatud puuduse hind olla üle 50 miljoni krooni. Kolmandaks risk, et vahekohtu vaidlused ei lõpe või esitatakse uusi nõudeid. Risk maandatakse enne raha ülekandmist BRS-ile, kuna BRS esitab kohtutele taotluse esitatud hagide tagasivõtmiseks ja oma kohtukulude kandmiseks. Rõhutan, et vahekohtu asju ei lõpetata mitte viitega poolte kokkuleppele, vaid ühepoolse hagide tagasivõtmise kaudu. Ka riik võtab tagasi oma hagi BRS-i vastu. Muidugi, uute nõuete esitamist kui fakti ei saa välistada, küll aga ei saa need nõuded olla õiguslikult kaitstavad, kuna nii BRS kui ka tema osanikud loobuvad ilma reservatsioonideta kõikidest võimalikest nõuetest riigi või Eesti Raudtee vastu. Selle teema lõpetuseks ma märgin, et riik ei loobu BRS-i suhtes nõuetest, kui nõuete aluseks on raske hooletus, tahtlik tegu või kuritegu. Riik ei loobu nõuetest seoses riigi ja BRS-i vahel 17. novembril sõlmitud lepingute täitmisega. Riik ei loobu maksunõuetest, kriminaalõiguslikest nõuetest ja muudest avalik-õiguslikest nõuetest ega anna BRS-ile või tema osanikele vastavat immuniteeti. Võimalikest nõuetest loobutakse vaid selles osas, mis eespool nimetatust üle jääb. Me oleme mõelnud, mis võiks olla selline nõue. Ainus võimalik ja minu arvates küllalt perspektiivne riigi nõue on erastamislepingu ühepoolse lõpetamise nõue seoses tegemata investeeringutega. Selle võiks muidugi esitada. Ainult et esiteks võtab riigi tahte maksmapanemine vahekohtus liiga kaua aega ning koormab Eesti Raudteed, sellepärast me seda teed ei valinudki. Ja teiseks, kui te lugesite selle lepingu seletuskirja, siis te panite tähele, et ühepoolse lõpetamise korral tegelikult me peame BRS-ile hüvitist maksma rohkem kui praegu kokkuleppe põhjal. Jutt on 4 miljardist kroonist. Nüüd edasisest perspektiivist. AS Eesti Raudtee saab riigi omanduses muutuda ainult tugevamaks ja efektiivsemaks. Pean siin ennekõike silmas ettevõtte investeerimisvõimekuse potentsiaali küllaltki märkimisväärset kasvu. Võrreldes teiste meie piirkonna raudtee-ettevõtetega on Eesti Raudtee investeeringud põhivarasse olnud proportsionaalselt siiski märksa väiksemad ja üks põhjus on olnud just eraettevõtte suuremad finantskulud välisvahendite, s.o on laenude kaasamisel. Riigi omanduses on ettevõttel võimalik laenu võtta senisest pikema perioodi peale ja seega laenuvõime kasvab. Tavaliselt on riigi omanduses ettevõttele ka laenuintress vähemalt protsendipunkti võrra madalam. Seega, isegi kui me oluliselt ei peaks kaasama Euroopa Liidu abirahasid, kasvab ettevõttel raudteesse investeerimise suutlikkus ja vähenevad laenu teenindamise kulud nii Eesti Raudteel endal kui vedajatel kasutustasude kaudu. Infrastruktuuri taasriigistamine võimaldab lõpuks normaalselt käivitada Koidula piirijaama, raudteepiirijaama ehituse, mida Euroopa Komisjon ei soovinud rahastada just seetõttu, et projektist saanuks kasu eraomandis olev ja kasumit teeniv ettevõte. Samuti avanevad uued võimalused Tallinna raudtee ümbersõidu projekti kiiremaks elluviimiseks. Ka ei ole sisuliselt võimalik arendada reisirongiliiklust ja Euroopa Liidu abirahade toel välja vahetada amortiseerunud veeremit, kui valitseb ebamäärane seis reisijate ooteplatvormide, elektriraudtee kontaktvõrgu või siis reisirongide konkurentsivõime seisukohalt kriitiliste raudteelõikude renoveerimise suhtes. Tulevikus loodame riigile tagasi saada ka Laari valitsuse poolt nii Eesti Raudteele kui Edelaraudteele ära erastatud infrastruktuurid, et need korda teha ning viia kiirused vastavusse uute rongide potentsiaaliga. Praegu kehtivad ligikaudu 70% ulatuses Eesti Raudtee infrastruktuuris kiirusepiirangud alla 120 km/h ja meie peaeesmärk on see probleem lahendada. Täiesti loomulik on siis kiirete rongide käiku panek kõigi suuremate linnade vahel. Muidugi ei ole võimalik ühe aastaga ära teha kuue aasta jooksul tegemata investeeringuid, see võtab aega. Kuid läbilaskevõime ja kiiruste tõstmine on meie strateegiline eesmärk, mida hakkavad teenima ka detailsemad investeerimisplaanid. Mis puutub veopoolde, siis see tegevusala vajab konkurentsitingimustes senisest suuremat läbipaistvust ja efektiivsust. Vaevalt üldse oleks riigil tekkinud huvi veondusettevõtet soetada, kuid paraku müüvad praegused enamusaktsiate omanikud ainult vertikaalselt integreeritud ettevõtet. Seega ka veonduse pool tuleb uuel omanikul põhjalikult läbi analüüsida ja otsustada edasised arengusuunad. Esimese sammuna tuleks lahutada raudtee infrastruktuuri majandamine ja veoteenuse osutamine. See on vajalik selleks, et tagada raudtee infrastruktuuri kulude läbipaistvus, vältida võimalikke turumoonutusi ja vaideid raudtee-ettevõtjate poolt. Nende tegevusalade lahutamiseks on kaks võimalust: luua kaks eraldiseisvat ettevõtet või ühe ettevõtte raames kaks eraldiseisvat struktuuriüksust. Eelistatum variant on ilmselt kahe ettevõtte loomine, kuna sellisel juhul tegeleks raudtee infrastruktuuri ettevõtja ainult raudtee infrastruktuuri majandamisega ning kõik tema kulud läheksid raudtee infrastruktuuri kasutustasu arvestusse. Ühe ettevõtte sees kahe osakonna loomise puhul võib osa kulude jaotamine alatisi vaidlusi põhjustada ja eriti ei erineks see praeguse ettevõtte struktuurist, kus tulude ja kulude jagunemine on arvestuslik ning puudub tegelik võimalus osa kulude täpsemaks hindamiseks. Mina ei tõttaks ühinema arvamusega, et vedu tuleks riigil kohe uuesti erastada. Ma näen ka veondusprotsessides märke, mis lubavad pidada seda tegevusala vägagi perspektiivseks. Seoses taasriigistamisega on tõenäoline, et transiidi kui teenuse ekspordi osa võib isegi suureneda. Sellest on eluliselt huvitatud ka Eesti sadamad, kus transiidi osakaal on veelgi suurem. Praegu on Eesti Raudtees käimas mitu suuremat Aasia-suunalist transiidiprojekti, nagu Aasia-Euroopa-Aasia kaubavedu läbi Kasahstani, Aasia-Euroopa-Aasia kaubavedu mööda Transsiberi raudteed või ka konteinervedu Odessa-Tallinn-Odessa. Raudtee taasriigistamine pigem hoogustab neid projekte. Aastaks 2030 prognoositakse Aasia ja Euroopa riikide vahelise kaubaveo kolmekordistumist, Euroopa Liidu ja SRÜ vahel kahekordistumist. Eesti lähikümnendi võimalus on saada oluliseks lääne- ja idasuunalise kaubatransiidi vahendajaks, kuid see eeldab nii hästi funktsioneerivaid sadamaid kui juurdepääsuteid, eelkõige korras raudteed. Koostööst Eesti Raudteega on huvitatud nii idapoolsed raudteefirmad kui ka Lääne-Euroopa ettevõtted nagu Deutsche Bahn. Tegemist on gigantse logistikaettevõttega, kelle maailmamastaabis võrgustik loob head eeldused täiendava sünergia tekitamiseks nii ida-lääne kui põja-lõuna suunal. Kuigi Rail Baltica osas veel lõplikke otsuseid tehtud ei ole, on põhja-lõunasuunaline kaubavedu raudteel ka praegu võimalik. Kaalutakse Eestist raudteepraami liini Soome, selle idee realiseerimise analüüsi on juba alustatud. Ka on Eestisse odavam kui Saksamaale rajada logistika- ja jaotuskeskusi. Selleks on olemas territooriumid põhjarannikul ja hea transpordiinfrastruktuur. Konkurents transiidivoogude suunamiseks on riikide vahel äärmiselt pingeline, risk kaotada oma kättevõidetud positsioon küllalt suur, kui puudub selge riiklik poliitika. Infrastruktuuri valdajal on aga tunduvalt lihtsam riigi huvisid realiseerida. Minu hea oponent Juhan Parts küsis häälekalt ettevõtte äriplaani näha. Selle elemente ma oma sõnavõtus juba käsitlesin. Aga ma tahaks oma heade oponentide tähelepanu juhtida asjaolule, et uuel ettevõttel hakkab olema mitte üks või kaks äriplaani. Klassikalises mõttes äriplaanist saab rääkida eelkõige veondusvaldkonnas, kus tegevus toimuks tavalise turukonkurentsi tingimustes ja väga edukalt saaks tänase ettevõtte äriplaani tegevused aluseks võtta. Infrastruktuuri majandamisest, infrastruktuuri tähtsusest tuleb aga eraldi rääkida. Äritegevus selles valdkonnas on väga selgelt piiritletud ja ma usun, et kui firma on riigi omandis, tuleb tal oma tegevust selles osas märksa intensiivistada. Tänan teid tähelepanu eest ja palun teid eelnõu toetada! Aitäh!

Aitäh, härra minister! Riigikogu liikmetel on ka küsimusi. Palun, kolleeg Sven Sester!

Lugupeetud minister! Tänan teid võimaluse eest 30 minutit kuulata kena ilukõnet. Aga tuleksin teema juurde ja tahaksin põhimõtteliselt teada võimalike vaidluste kohta BRS-i ja Eesti riigi vahel. Nimelt olete ministrina pidevalt väitnud, et Eesti Raudtee rikub erastamislepingut ja käitub riigiga halvasti. Kui aga vaadata Eesti Raudteega seotud kohtuasju, siis on pilt sootuks teistsugune. Teie tegevuse või siis tegevusetusega ähvardavad riiki suhteliselt suured nõuded, isegi väga suured nõuded. Pooleli on kohtuvaidlus Washingtoni vahekohtus, kus BRS nõuab Eesti riigilt 5,3 miljardit krooni. Ning lisaks ka seetõttu, et majandusaasta aruanne on kinnitamata, on BRS seadnud riigi vastu 117-miljonilise nõude. Samal ajal riigil on vaid 53-miljoniline nõue BRS-i vastu. Seoses sellega tahaksingi teada: öelge ausalt välja, kui kehv seis Eesti riigil nendes kohtuasjades on.

Teie küsimus lõhnas selle järele, et miks Savisaar kiusab BRS-i. See küsimuseasetus on arusaamatu. Ma ei tee midagi muud, kui järgin seadusi. Praegu kehtiv raudteeseadus, ma tuletan meelde, võeti vastu 2003. aastal Riigikogu poolt ühegi vastuhääleta. Raudtee infrastruktuuri kasutuse tasu metoodika, mille alusel Raudteeinspektsioon praegu Eesti Raudtee kasutustasusid määrab, kehtestati 2004. aastal toonase majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt. Minu ajal ei ole muudetud ühtegi raudteealast õigusakti, ainus, mida me teeme: me järgime neid õigusakte. Ja kohus on hinnanud, et me järgime neid õigesti. Seda on hinnanud Eesti kohus ja seda on hinnanud ka Euroopa Komisjon. Eesti Raudtee on kaevanud kohtusse kõik raudtee infrastruktuuri läbilaskevõime jaotused, mis Raudteeinspektsioon on teinud, ja ta on kõik need kohtuasjad kaotanud. Tähendab, kohus on hinnanud MKM-i ja Raudteeinspektsiooni tegevuse õiguspäraseks. Nüüd teie küsimus selle kohta, kui ohtlikus seisus me oleme. Me oleme optimistid ja usume, et riigil on ka nendes kohtuasjades kõik võimalused võita. Senised oma riigi kohtus toimunud istungid ja vastu võetud otsused on seda ka kinnitanud. Riik ei ole muide kaotanud mitte ühtegi kohtuasja, ka mitte kasutustasude määramise osas. Samal ajal BRS-il on esimesed kaotused teatavasti olnud. Mis edaspidisesse puutub, siis mulle tundub, et BRS ja Eesti Raudtee soovivad nende kohtuasjadega venitada, kartes ilmselgelt ka neid kaotada. Ma ei ole mures mitte sellepärast, milline meie seis on Washingtonis ja Stockholmis, ma olen mures ühe teise asja pärast. Nimelt on selge, et kui Eesti Raudtee aktsionärid takerduvad omavahelistesse kohtuvaidlustesse, siis kestavad need kahtlemata mitmeid aastaid ja selle tagajärjel ebamäärane seis raudteel süveneb. Mitte keegi ei räägi siis enam raudtee tulevikust ja investeeringutest raudteesse, kõik ootavad, millega kohtuasjad lõpevad. Ja selle pärast ma olen küll mures ja soovin, et kohtuasjad võimalikult kiiresti saaks lõpetada. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Marko Pomerants!

Hea minister! Te rääkisite oma kõnes palju võimalikest investeeringutest ja ühe allikana olete ette näinud võimalikku euroraha kasutamist. Teatavasti saame eri fondide kaudu Eestile raha täpselt nii palju, kui saame - nii palju, kui meie osa on. Ideede puudust, et abikõlblikke projekte esitada, meil vist pole olnud. Mis teie arvates peaks jääma tegemata, et raudtee tänu sellele oma koha euroinvesteeringutes saaks?

Ma tuletan meelde, et me ei ole pärast Eesti Raudtee erastamist mingeid eurorahasid saanud. Aga me oleme selle kohta projekte esitanud. Kõige tuntum nendest on Koidula piirijaama ehituse projekt. Meile öeldi ära ja öeldi ära selle kaalutlusega, et miks nad peaksid toetama eraomanikku, kes selle pealt hakkab teenima. On vaid üks projekt, mille kaudu me saime Euroopa Liidult raha raudteele, see projekt sai alguse enne Eesti Raudtee erastamist ja see Euroopa Liidus kinnitati. Rohkem ei ole olnud. Too üks projekt oli mahus natuke üle 50 miljoni. Nüüd sellest, milliste protsesside jaoks me vajame Euroopa Liidu struktuurivahendeid ja kus see oleks meie arvates võimalik pärast seda, kui raudtee on riigi käes tagasi. Esiteks, Koidula piirijaama ehitus, mida ma juba nimetasin. See tähendab Tartu ja Valga suunalise raudtee ühendamist enne Koidula piirijaama. Selle hinnanguline maksumus on umbes miljard ja me eeldame, et võimalik algus võiks olla aastal 2008. Edasi Tallinna raudtee-ümbersõit, mille tulemusena minimeeritaks ohtlike veoste Tallinna linnast läbiviimisega kaasnevad ohud. Edasi, ohtlike raudtee-ülesõidukohtade renoveerimine. Praegu uuritakse muide seitset ülesõidukohta, millest kaks on Tallinnas, Tondi ja Pääsküla omad. See läheb maksma 100-200 miljonit ülesõidukoha kohta. Edasi, reisijateveo arendamine Edelaraudtee mõjupiirkonnas: platvormid, juurdepääsud, sillad, üldse reisijateveo infrastruktuuri parandamine. Edasi, perroonide ehitus, kontaktvõrgu pikendamine elektriraudteel Tapani, Rakvereni, veeremi uuendamine. Me eeldame 13 uue rongi ostmist elektriraudtee liinidele ja sellega on kiire, sest need rongikoosseisud on varsti oma aja ära elanud. Kontaktvõrgu remont läheb maksma umbes 700 miljonit krooni. Ma ei räägigi praegu Rail Balticast, sest kuigi on käimas eeluuringud projekti arendamiseks, voolab ilmselt veel palju vett merre, enne kui võib rääkida selle ehituse algusest. Kõik need projektid, mida ma nimetasin, on tõepoolest Eesti Raudtee või Edelaraudtee või kellegi muu projektid. Aga need on väga olulisel määral ka sotsiaalsed projektid ja turvalisust suurendavad projektid - nii veeremi uuendamine kui ka reisijateveo arendamine. Tallinna raudtee-ümbersõit on võib-olla kõige parem näide selle kohta. Teiste sõnadega, tegu ei ole kitsalt, ütleme, rauda paigutatud summadega, neil projektidel on palju laiem, sotsiaalne tähendus. Mulle näib, et selles mõttes on lätlased ja leedulased meist märksa paremas seisus. Ma toon sellise näite. Lätlased investeerisid praegusel eelarveperioodil raudteesse 2,9 miljardit krooni. Järgmiseks eelarveperioodiks on Brüsselist saanud heakskiidu kaks raudteeprojekti, kokku 2,15 miljardi krooni ulatuses. Leedus on praegu Euroopa Liidu rahadega teostamisel raudtee rekonstrueerimine paneuroopa koridoris, raudtee infrastruktuuri kaasajastamine 160-kilomeetrise tunnikiiruse võimaldamiseks jm. Tähendab, Leedu ja Läti on selles asjas olnud meist paremad ja põhjuseks on just nimelt see, et nendel on raudtee riigi käes. Nii et ma ei ütleks lühikeseks vastuseks härra Pomerantsile, et me midagi selle tõttu kaotaksime ja peaksime muus valdkonnas millestki ilma jääma. Ma tõstaksin raudtee kaasajastamise kõige tähtsamate prioriteetide hulka, mida me peamegi arendama.

Palun, kolleeg Aivar Õun!

Lugupeetud minister! Minu küsimus on ajendatud teie ettekandest. Mida me ikkagi oma raha eest saame? Te ütlesite, et nii ja nii palju raha on jäetud raudteesse investeerimata. Öelge palun, kui palju selle viie aasta jooksul kokku on investeeritud. Küsimus ei eelda pikka vastust.

Paraku ma ei saa teile lühidalt vastata, sest küsimus on piisavalt oluline. Nimelt on raudtee infrastruktuuri investeeritud kokku 1 miljard 367 miljonit krooni, see teeb keskmiselt 273 miljonit krooni aastas. Sellest ainult 145 miljonit krooni aastas on pandud raudtee kapitaal-, tõste- ja keskremonti. Kui te küsite, kui palju on raudtee sel ajal veeremisse investeeringuid teinud, kui ta oli BRS-i omanduses, siis aastatel 2001-2005 on veeremisse investeeritud kokku 1,2 miljardit krooni, sellest 660 miljonit krooni nendesse kuulsatesse Ameerika veduritesse. Kui te küsite, mis nendest veduritest edaspidi saab ja kas need investeeringud on nüüd taevasse läinud, siis ma vastaksin, et ei ole taevasse läinud, ei ole kaotsi läinud. Reaalne lahendus on see, et neid vedureid tuleb kasutada nende kasuliku eluea lõpuni, mis on hinnanguliselt 10-15 aastat. Vaevalt, et keegi neid osta soovib. Ma usun, et pärast seda võiks vähemalt osaliselt üle minna elektriveduritele, mis on keskkonnasõbralikumad. See on aga muidugi võimalik siis, kui me kontaktvõrgu korda saame. Kui te küsite investeeringutest seoses tulevikuplaanidega, siis pilt on niisugune, et BRS-i poolt sel aastal esitatud uue äriplaani projekt, mille me oleme läbi vaadanud, räägib investeeringutest raudtee infrastruktuuri suurusjärgus 345 miljonit krooni aastas järgmise 5 aasta jooksul. Sellest 237 miljonit krooni aastas on plaanitud raudtee kapitaal-, tõste- ja keskremondiks. Kahjuks on nende numbrite juures üks oluline klausel: need investeeringud lubati teha ainult siis, kui riik määrab BRS-i ja Eesti Raudtee jaoks sobiva raudtee infrastruktuuri kasutuse tasu, mis ongi olnud üks vaidluste allikas. Nii palju investeeringutest.

Palun, kolleeg Andres Herkel!

Härra minister! Te taasriigistate seda raudteed küll põhjendamatult kõrge hinnaga ja tekitate sellega riigile kahju. Ma ei sa nõustuda ka sellega, mida te rääkisite võimalikest nõuetest, sest mulle tundub, et sisuliselt te olete neist loobunud. Ma püüan osundada täpsemalt, kui teie seda tegite: ,,Riik ei taotle mingisugust hüvitust ega alusta ühtegi vaidlust BRS vastu ega juhatuse nõukogu liikmete ja aktsionäride vastu." Ja siis järgneb jah üks kõrvallause, mis räägib raskest hooletusest, tahtlusest ja kuriteost. Minu küsimus on: milline oli nõuete küsimuses Justiitsministeeriumi seisukoht? Ja olge palun nii kena ja osundage Justiitsministeeriumi seisukohta ka lepingute põhjendamatu konfidentsiaalseks kuulutamise küsimuses.

Kõigepealt väitest, et raudtee ostetakse tagasi põhjendamatult kõrge hinnaga ja tekitatakse sellega riigile kahju. Ma ütleksin: vastupidi, kahju tekitasid need, kes 2001. aastal müüsid raudtee põhjendamatult madala hinnaga. Nii oli see asi vahest ikka, härra Herkel. Nüüd justiitsministri seisukohast konfidentsiaalsuse suhtes. Tõepoolest, ma tean, et mõned teie hulgast on saatnud Andmekaitse Inspektsioonile isegi taotluse, et Eesti Raudtee kohta 17. novembril sõlmitud lepingutele juurdepääsu piirang tühistataks, et leping ei oleks enam konfidentsiaalne. Meile see väga meeldiks. Meile see väga meeldiks, ainult et see protsess tuleks siis lõpuni viia. Nimelt tuleks tühistada juurdepääsupiirang ka nende Eesti Raudtee erastamise lepingute ja muude dokumentide puhul, mis kajastavad Eesti Raudtee erastamist aastatel 2000 ja 2001. Meie jaoks on väga oluline, et avalikkus saaks Eesti Raudtee enamusaktsiate erastamisega seotud asjadest täieliku ülevaate ja me paneme üldsusele ette, et tuleb avalikustada kõik Eesti Raudtee erastamisega seotud dokumendid. Teate, kui mina küsisin majandusministrina Rahandusministeeriumilt kui erastamisagentuuri õigusjärglaselt tutvumiseks Eesti Raudtee erastamise lepinguid - see oli umbes aasta tagasi -, siis oli mul nende kättesaamisega raskusi, kuna lepingud on ikka veel tähtajatult salastatud. Sellepärast nõudis BRS ka meilt 2006. aasta lepingute salastamist, kuna omaaegne teie valitsus oli seda nii teinud. BRS oli seisukohal, et raudtee tagasiostmise lepingud peaksid olema peegelpilt sellest ajast, mil raudtee maha müüdi, ja seda argumenti meil väärata ei õnnestunud. Nii et kui te nüüd nõuate meilt 2006. aasta lepingute avalikustamist, siis alustage kõigepealt teie enda sõlmitud raudtee erastamise lepingutega, mis isegi 5 aastat hiljem on ikka veel salajased. Meie oleme väga selle poolt, et need lepingud oleks avalikud. Me võime teile öelda, et läbirääkimiste algul nõudis BRS, et lepingud oleks salajased, ja tähtajatult salajased. Läbirääkimistel me saavutasime, et nad ei ole salajased, vaid konfidentsiaalsed, ja mitte tähtajatult konfidentsiaalsed, vaid ainult 1 aastaks konfidentsiaalsed. Meie arvates see oli päris suur edu. Aga kui Andmekaitse Inspektsioon teeb ettekirjutuse, et juurdepääsupiirang tuleb maha võtta, kui otsustatakse, et need dokumendid ei sisalda ärisaladust, kui leitakse, et puudub igasugune alus, et nad võlaõiguslikus lepingus oleksid ajutiselt konfidentsiaalsena, siis meil ei ole küll mitte midagi selle vastu, et nad avalikustada. See ei olnud meie ettepanek, et need konfidentsiaalsed oleksid. Peale selle ma tahan juhtida tähelepanu sellele, härra Herkel, et kõik 2006. aastal sõlmitud lepingud ja nende lisad andis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium nädal tagasi üle Riigikogu majanduskomisjonile ja Riigikogu liikmed peaksid saama nendega seal vabalt tutvuda. Nii et ma ausalt öelda selles probleemi ei näe. Välja arvatud see, et jah, võtame nendelt lepingutelt piirangud maha. Miks neid piiranguid üldse hoitakse? Ehk teie võtate maha piirangud 2000. ja 2001. aasta raudtee müümise lepingutelt? Mida te seal õieti salgate? Kui teie võtate neilt piirangud maha, siis meie taha asi seisma ei jää. Siis saame meie BRS-ile öelda, et näete, nad said aru, mõistsid. Siis oleks meil argument olemas need piirangud maha võtta.

Palun, kolleeg Helir-Valdor Seeder!

Austatud minister! Ma tahaksin teile meelde tuletada, et me ei ole mitte teatrisaalis, vaid Riigikogu saalis. Ma ei tea, et te oleksite 2001. aasta erastamislepingute avalikustamise osas midagi ette võtnud. Te ei ole ühtegi vaiet esitanud ja nagu me nüüd teada saime, teil tekkis huvi nende lepingute vastu alles aasta tagasi. Ja siis selgus, et nad on salastatud. Aga ma võin teid lohutada, et meie oma avalikustamise taotlusega läheme kindlasti lõpuni ja loodame, et õnnestub ka need lepingud avalikustada. Aga mul on küsimus: millisest lepingust see tulenes või kes sundis teid salastama ka kirjavahetuse Riigikogu liikmetega? Nimelt, teie kiri minule kannab konfidentsiaalsuse pitserit ja on salastatud. Kas see on ka tulnud BRS-i nõudel või on see teie initsiatiivil?

Ei tea! Olge kena, kui see on teile nii tähtis, siis uurige välja. Mina seda salastatuse templit sinna pannud ei ole.

Aitäh! Palun, kolleeg Toomas Alatalu!

Lugupeetud minister! Ma kavatsesin küsida sellesama 2001. aasta lepingu salastatuse kohta, millest te just jõudsite rääkida. Minu arvates võib seda probleemi võtta ka natuke laiemalt, sest selle juures oli ka teisi huvitavaid momente. Näiteks raudtee erastanud isikud või nende ühingud kandsid varsti pärast seda üle küllaltki suured rahasummad tollasesse valitsuskoalitsiooni kuulunud erakondadele. Ja siit ka minu küsimus: kas selle praeguse läheneva ajaloolise otsuse valgusel on vaja Eesti seadusandlust terves reas valdkondades, kaasa arvatud näiteks erakondade rahastamine, muuta?

See on kindlasti keeruline küsimus. Ma ei taha kedagi siin saalis solvata - vaikus! -, aga ma pean muidugi rääkima. See küsimus, mille härra Alatalu tõstatas, on väga põhjendatud. Kui te võtate lahti parteide sponsoreerimise aruanded, mis on avalikud ja läbipaistvad - ja ma vaatasin huvi pärast kõiki viimaseid aastaid -, siis ma jõudsin niisugusele huvitavale järeldusele, et BRS-i seltskond on üksikisikutena, aga ka päris mitme firma kaudu ja eri valimiskampaaniate ajal toetanud Eesti parteisid ligi 10 miljoni krooniga. Toetatud on nelja parteid ja nendel parteidel on üks ühine joon: need on parteid, kes toetasid raudtee mahamüümist ja on praegu enamikus vastu selle tagasitulekule riigi kätte. Mina oskan sellest ainult seda järeldada, et erastamise läbi viinud erakondadele tasuti küllalt heldelt. Kusjuures eriti usinasti sponsoreeriti 2003. aasta valimistel, see on esimestel Riigikogu valimistel pärast raudtee erastamist. Näiteks ühel siin istuvatest parteidest tuli ligi pool valimiskampaania rahadest ühelt konkreetselt seltskonnalt Ganigerist ja teiseks NG Investeeringutelt, mis on Jüri Käo holdingfirma. See on avalik informatsioon, vaadake järele! Kas on tegu ainult parteide sponsoreerimisega või läks seda raha ka isiklikeks vajadusteks, seda ma ei tea. Aga ma viitaksin 26. oktoobril Sulev Vedleri Eesti Ekspressis ilmunud artiklile ,,Isamaaliidu niiditõmbaja salaäri", kus Jüri Käo teatab oma ärikaaslastele, et neil on vaja anda Ganigeri firma aktsiatest 5% Jaanus Reisnerile, kes esindavat nüüd Laari huve. Ükskõik, kas sellest tehingust tuli midagi välja või mitte, aga ma soovitan arvutada või minu käest küsida, kui palju on ikkagi 5% BRS-i ühe osaniku Ganigeri aktsiatest. Siis saame mingi ettekujutuse suurusjärgust, millised rahad võisid liikuda. Minu arvates on väga kahetsusväärne, et pärast Vedleri artiklit on mitmesugustel poliitkommentaatoritel suu vett täis või väga vaiksed on olnud need selgitused. Ma kujutan aga ette, et kui Eesti Ekspress oleks kirjutanud, et Savisaarele justkui kuulub 5% Ganigeri aktsiatest, siis oleksid kapo, kripo, korruptsioonikomisjon ja kõik meie õilsad parteid - paljud õilsad parteid siin saalis - juba rüsinal minu ukse taga koos. Nii palju ma oskan öelda Toomas Alatalule. Mõistagi kogu minu jutt põhineb avalikule ja kõigile teada olevale informatsioonile. Ma ei räägi sellest, mis võis olla kulisside taga ja mille kohta on mitmesuguseid arvamusi kuulda olnud.

Palun, kolleeg Urmo Kööbi.

Lugupeetud minister! Kui nii suure tehingu puhul, nagu seda on Eesti Raudtee enamusaktsiate omandamine, kroonigi küsitud hinnast alla kaubelda ei õnnestunud, siis on kindlasti sellel mingisugune konkreetne põhjus. Palun selgitage, mis sundis riiki siiski minema tehingule täpselt teise poole küsitud hinnas. Kas oli läbirääkimiste meeskond saamatu või on tekkinud kohtuvaidlustes olukord selline, et tuleb olla õnnelik, et veel nii läks?

Te pole asjast päris hästi aru saanud. Õnnestus küll saavutada järeleandmisi, ja päris suures mahus. Ma söandan teile meelde tuletada, et esimeses läbirääkimiste tsüklis alates möödunud aasta detsembrist tuli BRS välja nõudmisega, et Eesti Raudtee hind on 4 miljardit krooni. Kui te vaatate neid dokumente, seletuskirja, mis on lisatud Riigikogu otsuse eelnõule, siis seal on viidatud ka Suprema poolt läbiviidud analüüsile, kus püüti tõestada, et see 4 miljardit krooni ongi sobiv hind. Kui algul teine pool tuli välja 4 miljardi krooniga ja kui lõpuks lepiti kokku 2 miljardi 350 miljoni peale, siis vahe on märgatav ja ma arvan, et läbirääkimiste meeskond tegi päris head tööd.

Palun, kolleeg Marko Mihkelson.

Lugupeetud koosoleku juhataja ja esineja! Kahtlemata selle teema puhul tuleb mängu ka majandusjulgeoleku poliitiline aspekt. Teie ettekandest jäi mulje, et see samm, mille Eesti valitsus teeb, on otsapidi seotud sellega, et hoida ära Eesti Raudtee müük idapoolsetele kosilastele. Samas on teie enda sõsarpartei tipp-poliitikud viimastel nädalatel ja kuudel väga jõuliselt tegelikult tundnud huvi selle positiivse - ehk siis selles mõttes positiivse, nagu teie seda näete - protsessi vastu. Mis te arvate, mis selle taga võiks olla?

Vaat, vaat, vaat! Seda küsimust ma ootasin! Ma kirjutasin sellele pika vastuse, aga et anda võimalus kõigil küsida, kes seda soovivad, siis ma jätan selle kõrvale ja vastan teile lühidalt. Tõepoolest, me ostsime mitte selleks, et Vene firmadele edasi müüa, me ostsime Vene firmade e e s t, seda võib ka öelda. Mis puutub Vene kaarti, millega te siin praegu vehite, siis vaadake, härra Mihkelson, Keskerakonda ei ole kunagi toetanud ükski Vene ärimees, kes on Kremlile nii lähedal, et ta kuulub lausa ühe Vene valitsusasutuse ametliku delegatsiooni koosseisu, kui see Eestit külastab, ning istub teisel pool lauda, kui mina istun siinpool ja kaitsen Eesti riigi huvisid. Res Publicat on küll niisugused ärimehed toetanud. Nii et ma viskaksin palli tagasi ja kui te püüate midagi eitama hakata, siis võtke internetist Res Publica 2003. aasta 3. kvartali toetajad. Järjekorranumbri 10 all te leiate selle ärimehe.

Aitäh! Palun, kolleeg Tiit Niilo!

Austatud minister! Sellest arutelust me saime teada, et äriplaani avalikustab meile järgmine valitsus. Teie oma ettekandes kinnitasite, et teiste Eesti riigile tähtsate objektide arvel midagi Eesti Raudteele ei lähe. Peale selle lugesite umbes kolme minuti vältel nimekirja nendest investeeringuobjektidest, mis ootavad, kuni riik saab raudteele omale. Nimetage, kust need summad siis tulevad. Mina kui Lõuna-Eesti tegelane tahan teilt teada konkreetselt Koidulasse mineva summa suuruse ja mis aastal see siis teoks saab.

Kui me räägime Koidula piiripunktist, siis, nagu ma ütlesin, võimalik projekti algus on aastal 2008 ja hinnanguline maksumus on 1 miljard krooni. Ma saan seda julgemalt öelda sellepärast, et me oleme selle projekti kallal pikka aega töötanud ka Brüsselis ja ma usun, et kui ära langeb see takistus, millest praegu oli jutt, siis me suudame selle ka ellu viia. Mis puutub äriplaani, siis te olete millestki vääralt aru saanud, kui te ütlete, et äriplaan avalikustatakse järgmisel suvel. Mina küll ei ole seda öelnud. Äriplaani avalikustas kaks aastat tagasi peaminister Juhan Parts, tema valitsuse ajal see ka vaadati läbi. Kui ma õigesti mäletan, siis on see aastani 2010. Kui ma rääkisin järgmise suve äriplaanist, siis ma pidasin silmas seda, et loodetavasti on selleks ajaks firma jõudnud selleni, et me suudame lahutada, ütleme, rööpad ja veeremi. Sellisel juhul on tõepoolest jutt kahest eri äriplaanist. Seda me eeldame jah, järgmisel suvel.

Palun, aeg!

Siiski, kas ma tohin vabandada, et ma ei jõudnud kogu küsimusele vastata. Kust see raha tuleb? Eesti Raudteelt eeskätt. Arvestage sellega, et kõiki neid seni tehtud investeeringud ei ole teinud ju BRS. Need investeeringud, see raha on tulnud Eesti Raudtee enda käest, see on Eesti Raudtee teenitud. Niisiis räägime kõigepealt Eesti Raudteest. Teiseks räägime laenudest. Eesti Raudteel on täiesti võimalik suurendada praegu laenukoormat veel ca 1 miljardi võrra ja ma arvan, et ta saab seda laenu märksa soodsamatel tingimustel, kui ta sai erafirmana. Kolmandaks: Euroopa Liidu vahendid, millest ma rääkisin. Ja kui ma kõnelesin siin Läti ja Leedu puhul miljardist kuni kahest, siis mul pole põhjust meie puhul väiksematest summadest rääkida. Ma arvan endiselt, et Eesti riigi eelarvest Eesti Raudteesse, Eesti raudteeobjektidele raha ei lähe. Kuigi ka see on tegelikult vaieldav, sest ma küsin teilt näiteks, et kui me räägime Koidula piiripunktist, kust tuleb raha veterinaarteenistuseks. Kas selle peab Eesti riik kinni maksma või peaks ka selle eest Eesti Raudtee maksma? Ma ei välista, et see võiks olla Eesti riigi ülesanne. Aga üldiselt ma olen seisukohal, et ikkagi maksab firma ise, maksab ka kaasfinantseerimise, kui me räägime Eesti Euroopa Liidu projektidest. Ma ei näe põhjust, et selles olukorras peaks midagi muutuma.

Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Austatud minister! Minu küsimus on ühelt poolt laiem, teiselt poolt mõnes mõttes spekulatiivne. Ja see on: miks Eesti kiirustas Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega pärast raudtee erastamist?

Ma ei julgeks öelda, et me oleme sellega väga kiirustanud. Kui tuletada meelde ajalugu, siis kõik on toimunud küllalt ettenähtud rada mööda ehk teiste sõnadega: see on toimunud pärast raudteeseaduse vastuvõtmist ja vastavalt nendele põhimõtetele, mis raudteeseadus ette nägi. Teatavasti 1999, kui raudteeseadus vastu võeti - see kehtis ka erastamise ajal -, nägi see ette raudteeturu täieliku avamise kõigile raudteeveo ettevõtjatele. Ja juba toonane raudteeseadus, kuigi me ei olnud ju sel ajal veel Euroopa Liidu liikmed, lähtus Euroopa Liidu raudteeõigusest. Mingi lühikese aja jooksul kehtis üks Vabariigi Valitsuse määrus, mis kohustas Eesti Raudteed panema avalikule konkursile vähemalt 20% olemasolevast läbilaskevõimest. See oli ülemineku regulatsioon, aga ega see ei vabastanud Eesti Raudteed kohustusest anda vaba läbilaskevõime olemasolu korral läbilaskevõimet kõigile seda soovivatele raudteeveo ettevõtjatele. Tookord Eestis konkurentsi veel ei olnud, Eesti Raudtee kõrval teisi raudteeveo ettevõtjaid ei olnud. Konkurents tekkis hiljem aja jooksul. Ühtedele see meeldis, teistele mitte. Eestis võeti uus raudteeseadus vastu 2003. aasta lõpul, see jõustus märtsis 2004. See oli märksa täpsem ja põhjalikum regulatsioon ning kuigi avatud turgu deklareeris juba eelmine, 1999. aasta seadus, siis tegelik konkurents hakkas toimima alles pärast uue seaduse jõustumist. Mina ütleks niimoodi, et tegelikult me ei kiirustanud. Tegu oli loogilise asjade käiguga sõltumata sellest, kes oli parajasti võimul. Andke mulle andeks, aga raudteeseaduse elluviimisel hoidsid majandusministrid ühesugust positsiooni, ükskõik, kas nad olid Reformierakonnast või Keskerakonnast. Me täitsime seadust ja seaduse täitmine viis meid paratamatusse konflikti BRS-iga, kes erastamislepingujärgselt ootas midagi muud ja nagu ta väidab, tol ajal talle seda ka lubati.

Palun, kolleeg Liina Tõnisson!

Härra majandusminister! Kuulates ülevaadet esmaspäeval majanduskomisjonis toimunust, tekkis mul hulgaliselt küsimusi, aga vähemalt ühe võin ma praegu siin esitada. Ent enne ma tahaksin teid õnnitleda esmaspäevase majanduskomisjoni istungi juhtimise puhul, mille te oma isikupärasel moel väga julgelt enda peale võtsite. Ma pean ütlema, et ka praegu saate te saali manipuleerimisega väga hästi hakkama. Te vastate küsimusele kas mööda või üle või nii, nagu teile meeldib. Aga mina palun, et te vastaksite minu küsimusele seda, mida ma küsin. Ja küsimus on see: majanduskomisjonis te rääkisite pikalt GIBB Limitedist ja temale kulutatud rahast. On õige, seda oli häbiväärselt palju. Aga kui palju maksis seekord nõustamine? Teie kuuest nõunikust, kes majanduskomisjonis olid, neli on Eestis väga kõrgel palgal, nemad ei saa Eesti keskmist palka. Nii et mind huvitaks see summa.

Kuidas ma peaksin teile, kallis Liina, vastama? Kas mööda, üle või nii, nagu mulle meeldib? Ma tahaksin kõigepealt tunnustada majanduskomisjoni istungit ja selle esimeest, sest istung oli põhjalik, vaidlus oli äge. Minu meelest härrased Parts ja Laar olid heas sõiduvees ja mis ma siis muud pidin tegema, kui püüdma aidata viia seda laevukest sadamasse seal komisjonis. Mul on südamest kahju, et sind ei olnud seal komisjoni istungil, muidu oleks meil mõlemal olnud kindlasti huvitavam, minul vähemalt. Mis puutub sellesse, kui palju meie konsultandid maksvad, siis ega arveid ei ole veel esitatud, töö alles käib. Seda esiteks. Teiseks, teisel poolel olid ka abiks Eesti tugevate juristide hulka kuuluvad inimesed. Eks mõlemal poolel, ma arvan, makstakse ligikaudu samade tariifide järgi.

Palun, kolleeg Sven Sester, teine küsimus!

Aitäh, härra juhataja! Härra majandusminister! Teid on tõesti rõõm kuulata, sest ka seekord suutsite jätta küsimusele vastamata. Aga samamoodi on rõõm sellest, et teil on niisugused korralikud kladed, kust te võtate informatsioonipaki välja. Ma ütlen teile kohe ette ära, et ma tahan jälle küsida aktsiate väärtuse kohta, siis on teil rahulikult aega õige lehekülje leidmiseks. Teema on selles, et teie ministeeriumi teatel peab riik maksma 2,35 miljardit ning lisaks tuleb 150 miljonit BRS-ile dividendidest. Nagu teates öeldud, oli pakkumine selline, et võta või jäta. Mind huvitab see küsimus: kui suureks hindas riik tegelikult nende aktsiate väärtuse enne lepingu sõlmimist? Rõhutan: just enne. Milline oli riigi arvamus nende aktsiate tegeliku hinna kohta?

Aitäh! Aktsiate väärtuse kohta rääkisin ma oma ettekandes kõik südame pealt ära ja ega mul sellele suurt midagi lisada ei ole. Kui te võtate lahti Riigikogu otsuse seletuskirja, siis seal on need arvud olemas ja ka minul on nad siin praegu olemas, aga ma tõesti ei taha teid nendega koormata. Kui ma seda teist korda siin saalis nimetaksin, siis võib-olla teeks keegi mulle etteheiteid, et milleks seda vaja on.

Palun, kolleeg Marko Pomerants, teine küsimus!

Aitüma! Härra minister! Meil aega on, võib ka pikalt vastata, aga kui sinna sekka jääb veel tõesti ka vastus küsimusele, siis on veel palju parem. Mis puudutab erakondade sponsorlust, siis Res Publical ei ole pretensioone, kuna Oliver Kruuda saatis ka meile 5000 krooni, mis talle on tagastatud. Aga nüüd küsimus, mis puudutab selle investeeringu võimalikku tasuvusaega. Ühelt pressikonverentsilt on mul hiljuti meelde jäänud, et te olete rääkinud (ma võin natukene eksida) kaheksast-üheksast aastast või kuni kümnest aastast. Teie kõrval istunud Guido Sammelselg rääkis viiest-kuuest aastast. Täna oma ettekandes te rääkisite, et 13 aastaga peaks asi olema tasa. Mis see siis on, kas te liitsite need kaks arvu kokku või ongi nii palju erinevaid äriplaanide variante, et tulebki erinevalt kokku?

Aitäh! Proovisin siin praegu meenutada, kas tõesti Oliver Kruuda oli kuidagi seotud raudtee ostu või müügiga. Helde aeg! Ta on küll kõigi nende asjadega seotud, kus mina olen, tuleb niimoodi välja. Ma võin ta käest üle küsida, aga ma tahan teile kinnitada, et minu arvates olid need ikka teised ärimehed ja nemad peaksid teile paremini tuttavad olema kui Kruuda. Need olid ikka teised ärimehed, kes selle raudtee müügiga seotud olid. Mis puutub sellesse viide-kuude või rohkemasse aastasse, millest rääkis Guido Sammelselg, siis tema on vastutusest prii. Tema lõpetab lähemal ajal ilmselt oma suhted, kui teie nii otsustate, Eesti Raudteega ja tema võib nimetada missuguseid aastaid iganes. Mina nii suur optimist ei ole ja viiest-kuuest aastast ei räägi. Ma jään nende arvude juurde, mida ma oma ettekandes nimetasin. Kuigi ma annan endale aru, et kõik sõltub sellest, missugune hakkab olema raudtee tootlus, missugused on tulevikustsenaariumid. Loomulikult on need erinevad. Väga palju sõltub sellest, kuidas konteinervedudega edasi läheb jne. Ma ei imesta, et siin võidakse nimetada mõnevõrra erinevaid arve, aga viis-kuus aastat on selgelt liiga väike arv.

Palun, kolleeg Kalev Kukk!

Suur aitäh! Härra minister! Minu küsimus on tulevikku vaatav. Sa loetlesid siin mitmeid projekte, mille maksumus on sajad miljonid ja miljardid, mille jaoks on võimalik kasutada tulevikus Euroopa Liidu raha. See tähendab, pärast seda, kui Eesti Raudtee on taasriigistatud. Eesti Raudtee taasriigistamine ei too Eestile minu teada ühtegi senti täiendavat Euroopa Liidu raha juurde. Kuigi ta annab vahest meile võimaluse seda raha natuke teisiti kasutada, seda ümber jagades. Siit ka küsimus. Kas majandusministeeriumil on olemas mingisuguseid konkreetseid kavasid, mille arvel või milliste valdkondade arvel, kus on esialgu olnud kavandatud Euroopa Liidu raha kasutamine, hakatakse leidma raha raudtee jaoks?

Aitäh! Pigem vastupidi. Välisvahendite kasutamise projektis oli meil näiteks arvestatud miljardi krooni eraldamisega Koidula piiripunkti väljaehitamiseks. Aga kuna Euroopa Liit sellega ei nõustunud ja seda projekti heaks ei kiitnud, siis me olime sunnitud seda raha kasutama muude objektide kuludes. Nii et tegelikult ei ole niimoodi, et me nüüd raudtee jaoks mujalt raha ära võtame, vaid paraku on olnud vastupidi, et me oleme raudteele arvestatud raha muude objektide peale kulutanud.

Palun, kolleeg Taavi Veskimägi!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Selliseid tehinguid, mille väärtus on 2,35 miljardit + 150 miljonit ehk tegelikult 2,5 miljardit krooni, tavaliselt ei tehta ainult õigusliku analüüsi baasil. Ma arvan, et sellistele tehingutele eelnevad põhjalikud ja igakülgsed ettevõtte auditid. Aga isegi selles õiguslikus analüüsis oli öeldud, et teatud riskid, mis on seotud nende arbitraaživaidlustega, tõstavad oluliselt selle ettevõtte hinda. Ma küsin teie käest: kui me vaatame nüüd seda hinda, 2,5 miljardit krooni, kui palju me siis maksame selle eest, et võtta maha neid riske, mis on kohtuvaidlustega nii Stockholmis kui ka Washingtonis üleval? Kui palju me maksame tegelikult nendesamade aktsiate hariliku väärtuse eest?

Aitäh! Ma tahan teile öelda, et igas kohtuasjas on riskid. Kui keegi siinolijatest tõuseb püsti ja ütleb, et tema teab 100% garanteeritud kohtuasja, siis tegelikult ei tea ta mitte midagi. Seetõttu väita, et on midagi ebatavalist selles, et nendes kohtuasjades on riskid ... Kuigi me oleme riigi positsioonide suhtes optimistlikud, siis muidugi on neis riskid, igas kohtuasjas on riskid. Kui rääkida sellest, millisel määral need riskid mõjutavad hinda, siis kahtlemata nad mõjutavad hinda.

Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Teatavasti on üks väga rangete reeglitega asutus pank ja kui keegi läheks panka jutuga, et tal oleks vaja 2,35 miljardit krooni ja seejuures poole aasta pärast valmib ka kaks äriplaani, kuidas seda raha kasutada, siis kõigi eelduste kohaselt pank palub tal tulla poole aasta pärast tagasi. Meie reeglid siin loomulikult ei ole nii ranged kui ühes pangaasutuses ega saagi olla. Minu küsimus on selline. Mis takistas teil (ma saan aru, et otsus on vaja ruttu ära teha, sest enne maikuud, kui äriplaan valmib, on ka märts, eks ole) ja mis takistas riigil käituda samamoodi mõistlikult? Riigikogul oleks palju selgem võimalus otsust langetada, kui needsamad äriplaanid oleksid olnud suurema selguse astmega ja meil oleks olnud palju mõistlikum langetada siin otsust, kui niimoodi pool aastat ette.

Ma proovisin hiljuti leida äriplaani või majandusanalüüsi, mis tehti siis, kui Eesti Raudteed müüdi, aga ma ei leidnud seda. Aga ega siis vist keegi selle vastu huvi ka ei tundnud, kuigi raudteepoliitika pidi ka siis lugupeetud parlamendiliikmetele oluline olema. Nüüd edasi. Nagu ma ütlesin, teie hoiate järjekindlalt kinni sellest väitest, et äriplaani ei ole. Mina järjekindlalt kinnitan teile, et äriplaan on, ja ma loodan, et Juhan Parts võib seda kinnitada, sest tema valitsus selle äriplaani ka kinnitas. See oli kaks aastat tagasi. Nüüd teie küsimus, kuhu meil kiiret on, et järgmise aasta suvel võiks selle äriplaani läbi vaadata ja siis arutada, kas meile sobib seda osta või ei sobi. Vaadake, miks te arvate, et järgmise aasta kevadel või suvel meil üldse on enam midagi osta? Ma tuletan teile meelde, et tähtaegu, millal müüakse see raudtee, on nimetatud õige mitmeid, alates möödunud aasta detsembrikuust. See, et need tähtajad on mitmel korral ka liiva jooksnud, ei tähenda midagi, ühel korral nad viiakse ka ellu. Meie valik on selge, me otsustame kas osta või mitte osta. See on see valik, mille Riigikogu peaks tegema. Kui me otsustame, et lükkame aga edasi, siis mina arvan, et järgmise aasta kevadsuvel teil ei olegi enam midagi osta.

Palun, kolleeg Andres Herkel, teine küsimus!

Aitäh! Härra minister! Ka mina saan aru nii, et te räägite küll hoogsalt, aga libisete kõrvale sisulistest vastustest. Seetõttu pean oma esimest küsimust osaliselt kordama. See oli: milline oli Justiitsministeeriumi seisukoht nõuetest loobumise kohta ehk selle kohta, et riik ei taotle mingisugust hüvitist ega alusta ühtegi vaidlust? Ja siis tuleb, jah, kõrvallause hooletuse ja kuriteo kohta. Te jätsite sellele vastamata. Kuna seetõttu läks mu üks küsimus vett vedama, siis ma küsin teilt, millega te põhjendate seda, et Eesti transiiditariifid on põhjendamatult madalad, mitu korda madalamad kui Lätis ja Leedus, rääkimata Venemaast, ja miks te olete ministrina sellist olukorda kannatanud.

Alustan transiiditariifidest. See sõltub sellest, kui palju on investeeritud. Mida rohkem investeeritakse, seda kõrgemale tõusevad ka tariifid. Kas raudtee infrastruktuuri kasutamise tasu tariifid tulevikus tõusevad? Muidugi tõusevad. Tõusevad sellepärast, et kallimaks muutuvad materjalid ja kallimaks muutub ka tööjõud. Samuti, nagu ma ütlesin, suurendavad kasutustasu suurenevad investeeringud raudtee infrastruktuuri. Siiani nõudsid BRS ja Eesti Raudtee riigilt, et me suurendaksime infrastruktuuri kasutamise tasu. Aga kuidas saab riik seda teha, kui raudtee infrastruktuuri ei ole piisavalt investeeritud? Ma ütlesin juba, et kasutustasu suurus ja investeeringute suurus on omavahel rangelt seotud. Ka Eesti Raudtee ärikasum sõltub investeeringutest põhivarasse, see tähendab, et mida rohkem on põhivarasse investeeritud, seda suurem on ärikasum. Peale selle, kasutustasude suurendamisel tuleb igal juhul olla ettevaatlik, sest ega me ole ainukesed. Me aeg-ajalt nimetame, et me oleme see gateway, et me oleme see värav ida ja lääne vahel. Ega me ei ole ainuke selline võimalik värav. Võib-olla see, et meil on transiidiga hästi läinud, on tingitud ka sellest, et meil ei ole kasutustasud ülemäära kõrged. Aga, nagu ma ütlesin, ma ei arva, et nad jäävad nii madalaks ja seda puhtobjektiivsetel põhjustel. Materjalid lähevad kallimaks, tööjõud läheb kallimaks, nii et ka kasutustasu tulevikus tõuseb. Teil oli küsimus seoses Justiitsministeeriumiga. Jah, Justiitsministeerium on viimasel ajal tulnud välja mitme huvitava projektiga, nad nõuavad alkoholi tarbimise võimaluste laiendamist ja kirjutavad liikluspolitseile ette, millises seisundis tohivad olla autojuhid. Seekord midagi nii drastilist ei olnud. Me vaidlesime tõepoolest Langiga selle üle, kas see lause, mida teie tsiteerite, võib olla olulisem kui teine lause, mis ütleb, et kriminaalõiguslik vastutus on igal juhul olemas nii tahtliku teo, kuriteo kui ka raske hooletuse puhul. Ma arvan, et me ei ole sellest vastutusest mitte kuidagi loobunud. Kahjuks viimase istungi ajal, jah, tõepoolest, Rein Lang oli sõitnud Moskvasse komandeeringusse, aga mul on elavalt silme ees tema kiri, kus ta lõpuks ütleb, et jah, võib ka nii, nagu projektis oli pakutud.

Palun, kolleeg Imre Sooäär!

Aitäh, härra juhataja! Hea minister! Kas vastab tõele väide, et Saare maakonnaga püsiühenduse loomine on samuti takerdunud seetõttu, et olete otsustanud raha raudteesse suunata? Saarteelanikud on loomulikult väga mures, sest valdav osa saarerahvast on oma jaa-sõna püsiühendusele öelnud ja nad vaatavad lootusrikkalt teie poole. Ometi on see projekt viimasel ajal teie juhtimisel venima hakanud. Ka rahandusminister jäi siin saalis riigieelarve esimesel lugemisel mulle püsiühenduse osas vastuse võlgu. Kui nüüd struktuurifondide raha hakkab edaspidi minema raudtee peale, siis võib-olla tõepoolest Muhu ja mandri vahelise silla jaoks piisavalt ei jätku. Samas olete ka ise öelnud, et seda otsustagu järgmised valitsused. Miks eelistate raudteed sillale ja mida vastate saarterahvale, kes pikisilmi püsiühendust ootab?

Ma olin nädal tagasi avamas Tartu-Tallinna maantee ehitust Puurmani liiklussõlmes. Seal olid minu kallid sotsid, ilma jutumärkideta, sest nad olid tõesti väga vahvad seal oma loosungite ja lippudega, kes süüdistasid mind selles, et ma tahan rajada Saaremaaga püsiühendust ja selle tagajärjel hakkab kannatama Tallinna-Tartu maantee rajamine. Vaat seda, et Saaremaa püsiühendust siduda Eesti Raudteega, niipalju fantaasiat mul ei ole.

Palun, kolleeg Toomas Alatalu, teine küsimus!

Aga ma ütlen ühe kommentaari veel juurde. Ma kinnitan teile, et Saaremaa püsiühenduse rajamiseks uurimistööde tegemine ja selle ettevalmistamine toimub vastavalt valitsuse otsusega ettenähtud graafikule. Ma ei tea, et me oleksime sellest kuidagi maha jäänud.

Palun, kolleeg Toomas Alatalu!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud härra minister! Ma pean küll erinevalt mitmest eelkõnelejast ütlema, et mind täielikult rahuldas teie sisuline vastus minu küsimusele, nagu ka see vaikus, mida tekitas minu küsimus saalis. Aga praegu võib-olla natukene kergem probleem. Raudtee erastamise ajal tekitasid suurt probleemi nõustamistasud, mis olid ikkagi häbematult suureks aetud. See muutus selgelt ka eetiliseks probleemiks. Te siin juba rääkisite, et nüüd on nagu kaks nõustajate seltskonda. Nagu Eesti juristidele tüüpiline, kruvivad nad lihtsalt hinna üles. Kas on mõeldud ka võimalikele meetmetele või omavahelisele kokkuleppele, et see nõustamistasu, mis Eesti Vabariigis tervikuna on väga kõrge, võetaks siiski mingisuguse kontrolli alla?

Aitäh! Ma kinnitan teile, et kuigi arved ei ole tulnud, ei saa nad kindlasti olla ligilähedasedki sellele, mida GIBB meie käest või, õigemini, nende käest küsis, kes seda raudteed müüsid. Ma võin teile ainult ühe ajaloolise fakti siia lisada. Ma rääkisin seda juba majanduskomisjonis ja ma ei usu, et see on mingi saladus. Nimelt, paar-kolm aastat tagasi, kui ma olin veel Tallinna linnapea, külastasin ma Londonit ja kohtusin Londoni lordmeeriga. Ta korraldas lõunasöögi, kuhu ta kutsus ka kümmekond ettevõtjat, kes olid tema jutu järgi huvitatud Eesti majanduses kaasalöömisest. Minu üllatuseks olid kutsutute hulgas ka GIBB-i firma juhid. Veel rohkem üllatas mind nende pakkumine, sest mina oma mõtetes ei olnud tollal, muide, veel nii kaugele jõudnud. Nende pakkumine oli selline, nad rääkisid: "Teate, me olime Eesti tublid abistajad, kui raudteed müüdi, aga me oleme loomulikult valmis abistama ka siis, kui te tahate seda tagasi osta." Veelgi enam, nad ütlesid, et kui näiteks Uus-Meremaal raudteed tagasi osteti, siis nad said ka seal oma käe sisse. Nii et, jah, kui seda õnnestuks kuidagi reguleerida, siis oleks see väga tervitatav, ma olen teiega nõus. Aga iseenesest oli see fakt minu jaoks hämmastav ja drastiline. Ma vist ei öelnud mitte midagi selle peale.

Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Aitäh! Lugupeetud majandusminister! Ma küsin natuke üldisemalt, praegu on detailidesse langetud. Käisin koos rahvaga demonstreerimas raudtee müügi vastu ja me kogusime üle 160 000 allkirja selle asja vastu. Rahvas on sellest päevast kuni tänaseni, nagu avaliku arvamuse monitooringud näitavad, olnud selle poolt, et raudtee peaks kuuluma Eesti riigile. Mis te arvate, härra minister, miks nüüd teie poolt vaadatuna Riigikogu saali parempoolsed read nii hirmsasti seda aktsiooni kardavad, et raudtee äkki tulebki riigile tagasi?

Ma arvan, et nad ei karda, neil on lihtsalt valus. Ja kui inimesel on valus, siis ta ikka teeb häält.

Palun, kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Kui siin 1999. aasta veebruaripäevadel Riigikogult välja pigistati otsus raudtee erastamise kohta ja nimelt selle erastamise korraldamise üleandmise kohta Erastamisagentuurile, siis räägiti läbipaistvusest, selgusest, avatusest, isegi rahvas pidi aktsiaid osta saama. Kolleeg Jaanus Männik kahtles juba siis selles ja tal oli paraku õigus. Tegelikult müüdi raudtee alla turuhinna ja selle tagamaid sa siin väga hästi avasid juba varem. Minu küsimus on selline: kas selle tagasiostmise protsessi ettevalmistamise käigus selgus täiendavalt ka mingeid asjaolusid tegeliku turuhinna kohta tollal ja selle müügi kohta?

Kõigepealt, kui rääkida sellest ostmisest, kuivõrd see hind tookord oli asjakohane või ei olnud, siis mina puutusin selle küsimusega kokku 2004. aastal Eesti Raudtee juhatuse läbiviidud põhivara üleshindluse tulemusena. Nimelt tõstsid nad põhivara maksumuse 2,4 miljardilt kroonilt 6,2 miljardile kroonile. Selle üleshindluse pidime siis meie, pidin mina üldkoosolekuna heaks kiitma. Ma ei saanud seda teha, see üleshindlus oli tehtud ebausaldusväärselt. Me nõudsime, et tuleb teha vara väärtuse test, mida teine pool arusaamatutel põhjustel keeldus tegemast. Siis ma esitasin pooljuhuslikult niisuguse küsimuse. Küsisin BRS-i inimeste käest, kuidas on võimalik et see vara, mis osteti ühe miljardi krooni eest, vaid paar-kolm aastat pärast ostmist raamatupidamislikult kolmekordselt üles hinnati? Kuidas on võimalik, et ühe miljardi pealt see nüüd läheb 6,2 miljardile kroonile? Ma sain vastuseks selgituse, et mis teha, riik müüs raudtee ära oluliselt alla omahinna. Muide, ma olen seda episoodi ka kirjeldanud, ma kirjutasin Maalehes ühe artikliseeria selle kohta, kuidas see raudtee erastamine toimus. Seal ma seda episoodi kirjeldasin, et tegelikult raudtee müüdi ikka kõvasti allapoole hinda, vähemalt BRS-i tegelased on nii mulle tunnistanud. Keegi ei ole vaielnud. Mitte keegi pole öelnud, et ei, see pole nii. Juba umbes aasta tagasi kirjutasin ma sellest. Mulle tundub, et järelikult ollakse sellega nõus. Mis sellest tuleneb, sellest saate ise kõik aru.

Palun, kolleeg Helir-Valdor Seeder, teine küsimus!

Aitäh! Austatud minister! See legend, et erakapitali käes olev äriühing ei saa kasutada Euroopa Liidu abiraha, ei vasta tegelikkusele. See lihtsalt ei ole õige. See sõltub eelkõige sellest, kas Eesti riigil on piisavalt poliitilist tahet. Näiteks Koidula piiripunkti puhul seda poliitilist tahet eelkõige Eesti riigil piisavalt ei olnud. Aga minu küsimus on järgmine. Öelge, palun, milliseid kohustusi toob Eesti Raudtee omandamine tulevikus kaasa Eesti riigi eelarvele. Ja veel kord küsin vastamata küsimuse: kui Eesti riik kavatseb tulevikus raudtee arendamiseks kasutada Euroopa Liidu abiraha, siis mille arvel, mis jääb tegemata?

Vaadake, see Koidula piiripunktiga seotud jutt ei ole teil tõsine jutt. See ei ole uskumise küsimus. Ma usun, et te olete siin Riigikogu saalis juba nii kaua aega olnud, et te saate sellest aru küll. Ma mäletan, kui mitmed inimesed püüdsid kaasa aidata sellele, et me ikkagi saaksime Koidula piiripunkti ülesehitamiseks kokkuleppe Euroopa Liiduga. Isegi Euroopa Liidu, isegi eurokomisjoni asepresident püüdis sellele kaasa aidata. Me ei saanud seda ja põhjustest olen ma teile siin ka rääkinud. Teie võite uskuda mida iganes, see on teie õigus, aga nii ta on. Teine küsimus, kui palju see toob kaasa kohustusi eelarvele. See toob kohustusi 2,35 miljardi krooni ulatuses, muid kohustusi ma ei tea. Kui te räägite dividendidest, siis need ei tule mitte eelarvest, vaid need tulevad Eesti Raudtee enda rahast. Kui te räägite tulevastest investeeringutest, siis ma olen teile siin juba deklareerinud, et mina küll ei kujuta ette, et neid investeeringuid hakatakse tegema eelarverahast. Kuigi, nagu ma ütlesin, teatud sellistel hallidel aladel, võib öelda, et need on tegelikult sotsiaalalad või regionaalpoliitika tähtsad alad, võib-olla kunagi mõni valitsus jõuabki niisuguse järelduseni. Te ise ka olete Koidula piiripunktist mitte kaugelt pärit. Ma tõin näite veterinaaria kohta. Öelge mulle, kas selle veterinaaria peaks kinni maksma Eesti Raudtee või Eesti riik. See on valiku küsimus, sellest sõltuvad ka kohustused. Aga ma ei arva, et see on meie valitsuse ala. See on juba järgmiste valitsuste otsustamise küsimus.

Palun, kolleeg Marika Tuus!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud härra minister! Öelge, palun, millised on need kõige peamised väärtõlgendused ja ka valed, mida teatud poliitilised ringkonnad praegu püüavad selle protsessiga seoses avalikkusele esitada. Kui raudtee erastamise ajal oli meedia erastajate poolel, siis millisel poolel ta teie meelest on praegu?

Aitäh! Minu meelest on meedia olnud küllalt objektiivne ja ta ei ole nagu poolt valinud. Ta on püüdnud ikkagi esitada kõiki seisukohti. Võib-olla ma teen kellelegi liiga, aga mina küll ei ole tähele pannud, et meedia oleks selles küsimuses praegu kuidagi ühte väravasse suunatud. Niipalju meediast. Nüüd nendest erinevatest väärtõlgendustest. Neid kuuleb siin saalis küll. Jutud, et äriplaani ei olegi. Püüti ajada rahandusministri kaela, justkui rahandusminister olevat öelnud, et äriplaani ei ole. See ei ole nii. Äriplaan on olemas. Muide, rahandusminister ka ei öelnud, et äriplaani ei ole, ja me õiendasime seda koos majanduskomisjonis. Põhiliselt on küsimus selles, et kuna keegi ei julge öelda, et raudteed ei tohi tagasi osta, sest ikkagi 90% inimestest on selle taga ja valimised tulevad, kõik peavad tegema nägu, et nad tahavad raudteed tagasi osta, aga siis saab öelda seda, et Savisaar on teinud nii halva lepingu ja maksab nii palju ja riigi huvid on kaitsmata ja sellepärast ei saa kuidagi selle poolt hääletada. Tühi jutt! Demagoogia! Midagi tõsist ei ole nendes argumentides, mis välja käiakse. Need ei ole isegi argumendid, nendega ei nähta vaeva. Need on määratud eriti rumalale valijale, aga ma kinnitan teile, et ega neid rumalaid valijaid, ma avaldan teile saladuse, ei ole kuigi palju. Inimesed tahavad oma peaga mõelda ja asjadest aru saada. Püüdke teie ka sellest aru saada.

Palun, kolleeg Marko Mihkelson, teine küsimus!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister härra Savisaar! Püüaks tulla tagasi minu esimese küsimuse juurde. Kordamine on ikka tarkuse ema. Kui see esimene küsimus sai selgelt demagoogilise vastuse, mille suhtes te äsja väga negatiivset hoiakut üles näitasite, siis ehk proovite maha lugeda selle vastuse, mis teil selle küsimuse kohta on sinna ette kirjutatud. Ehk miks viimastel kuudel on teie sõsarpartei Ühtse Venemaa tipp-poliitikud nõnda palju huvi tundnud selle vastu, et Eesti Raudtee taasriigistatakse?

Vaadake, teate mis, küsige seda õige Indrek Raudse käest. Tema käib mööda transiidiärimehi ja kuulutab kõigile, et pärast järgmisi Riigikogu valimisi saab just temast majandusminister. Las tema vastab sellele küsimusele, las poiss harjutab. Kusjuures ma tahan öelda, härra Mihkelson, seda, et ma ei tee üldse nalja. Ma arvan, et Raudsest võiks saada hea majandusminister, sellepärast et sõpru Vene transiidiärimeeste hulgas on tal rohkem kui tervel Keskerakonnal kokku.

Kolleeg Eiki Nestor, kas protseduuriline küsimus? Palun!

Austatud juhataja! Mul on protseduuriline palve. Kas te oleksite nii hea ja tuletaksite ministrile meelde, et ta on Riigikogu ees, mitte karjapoiste koosolekul?

Aitäh! Ma loodan, et minister teab isegi, et ta on Riigikogu ees.

Kas ma võin vastata?

Palun järgmine! Palun, kolleeg Lauri Laasi!

Aitäh! Austatud minister! Kolleeg Marko Mihkelson viitas siin võimalikele julgeolekuohtudele. Kas raudtee praegune staatus on julgeolekuohtudest vaba?

Kindlasti ei ole. Kui me püüdsime mõista, kes on huvitatud raudtee ülesostmisest, siis firmasid oli tõesti nii läänest kui ka idast. Nagu ma oma kõnes juba vihjasin, sellest võib tulla oht, et üks või teine huvigrupp haarab enda kätte kokku transiidiahela ja siis on tal tõesti võimalus survestada Eestit, kaasa arvatud Eesti valitsust. Siin on kindlasti oht olemas. Nüüd härra Mihkelsoni väitest, et Jedinaja Rossija juhid väga soovitavad, et raudtee tuleks Eesti kätte. Ma ei tea seda, aga ma tean ühte teist asja. Ma tean päris mitmeid Vene firmasid, kes ei põlanud ära vaeva sõita siia Eestisse ja osaleda läbirääkimistel BRS-iga ja püüda ikkagi seda raudteed osta. Kusjuures BRS on meile tunnistanud, et hinnad, mida pakuti, olid kõrgemad kui see, mida valitsus on kompensatsioonina nõus maksma. Nii et järelikult on ikkagi ka Venemaal mitmesuguseid jõude ja huvisid. Mitte kõik ei lähe ühte väravasse. Mulle jäi täiesti arusaamatuks, kui härra Käo ühes oma intervjuus teatas, et nemad ei ole Severstaltransiga mingeid kõnelusi pidanud. Tule taevas appi! Kui te lehitsete natuke Eesti lehti, siis te leiate sealt mitme BRS-i ja Severstaltransi tegelase kinnitusi, et need läbirääkimised on toimunud, et neid kõnelusi on peetud. Ma võin teile öelda, et meie ministeeriumi tulid kahel korral selle firma esindajad, pärast seda, kui nad olid lõpetanud kõnelused BRS-iga. See on nii avalik saladus, et ma ei saa aru, milleks seda üldse eitatakse või salata püütakse. Nii et muidugi on need julgeolekuohud olemas.

Palun, kolleeg Indrek Raudne!

Aitäh, härra juhataja! Hea minister! Ma tänan muidugi komplimendi eest! Pean tunnistama, et minu unistuste hulka ei kuulu majandus- ja kommunikatsiooniministri amet. Aga arvestades hämamist, valesid ja demagoogiat, mida te siin olete juba ligi tunni aja jooksul meile ette ladunud, on see, mida te üle-eelmisele küsimusele vastates pidasite vajalikuks toonitada, vist üks väiksemaid. Ma ei tahaks, et te jälle loeksite sealt kladest mingi päheõpitud vastuse maha. Poleks üldse küsinud, aga kuna te paar korda toonitasite siin konteinervedusid, siis lihtsalt huvi pärast tahan küsida teilt kui majandus- ja kommunikatsiooniministrilt. Tõele vastab see, et Eestis on konteinervedude maht absoluutarvudes suurenenud. Peaasjalikult on see toimunud ainult ühel põhjusel: teatud kaupade vedu on hakanud toimuma konteinervedudena. Tervel Läänemerel on konteinervedude kaubamaht siiski vähenenud. Kust on pärit teie optimism ja see äriplaani, ma saan aru, põhitelg, et nüüd hakkab hirmsasti siit konteinereid läbi vuhisema? Lihtsalt huvi pärast. Kas oskate sellele vastata?

Aitäh! Mis puutub sellesse, et ma olen pähe õppinud, siis pähe ei ole õppinud, aga loomulikult ma valmistan kohtumised Riigikoguga ette. See näitab minu austust Riigikogu vastu, eriti opositsiooni vastu. Loomulikult mõtlen ma kõigepealt selle peale, mida võib minu käest küsida Raudne. Ahaa, tema küsib kindlasti seda - ja näed, küsiski! Nüüd ma vaatan, mis ma selle kohta olen välja mõelnud. Mis puudutab seda, et ma hämasin siin, siis mida sul muud ikka öelda on, eks sa ise tead paremini, kellele sa rääkinud oled. Neid on ikka rohkem kui üks. Mul on hea meel, et sa vähemalt ei räägi transiidiärimeestele seda juttu, et raudtee on vaja jälle maha müüa, kui sina oled majandusminister. Mis puutub konteinerkaubanduse arengusse, siis see on nii elementaarne tõde, et ma ei peaks seda millegagi kinnitama, aga kui sa vaatad neid kasvutrende, siis need räägivad iseenda eest.

Palun, kolleeg Liina Tõnisson, teine küsimus!

Suur tänu, härra eesistuja! Härra minister! Te olete mitmel korral nii komisjonis kui ka siin viidanud sellele, et vaja on suurendada reisirongide kiirust ja selleks tuleb teha hulgaliselt investeeringuid. Samal ajal on teie ministeerium ette valmistanud ja siia saali saatnud ühistranspordi arendamise strateegia, milles raudteetranspordile ei ole pööratud peaaegu mingit tähelepanu. Ma ei saa päris hästi aru, millest selline vastuolu. Teiselt poolt, me külastasime majanduskomisjoniga hiljuti Soomet ja saime teada, et reisijavedu võib mingil määral hakata ära tasuma ainult juhul, kui läbisõidukilomeetreid marsruudi ühest otsast teise on 400 või rohkem. Eestis selliseid vahemaid ei ole. Kas teil on plaanis tulla Riigikogusse ettepanekuga suurendada tunduvalt raudtee dotatsioone, sest praegu meil sellist plaani ametlikult ju ei ole?

Aitäh! Ei, vastuolu ei ole siin mingit. Kui, kallis Liina, sa oleksid olnud majanduskomisjonis, kui majanduskomisjon külastas ühiselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning meil oli pikk ja südamlik omavaheline jutuajamine, kus kõik said, ma arvan, rahuldavad vastused oma probleemidele, siis oleksime ka meie kindlasti saanud sellest põhjalikumalt rääkida. Aga see, et seal ei ole seda teemat puudutatud, on loomulik. Korralikud ametnikud on ettevaatlikud. See küsimus on teie kõrges kogus otsustamata ja muidugi nad selliseid küsimusi üles ei tõsta. Pärast seda, kui Riigikogu on võtnud vastu loodetavasti positiivse otsuse raudteelepingu lõpetamise kohta ja aktsiate ostu kohta, on võimalik, et tehakse muudatused. Praegu on asjatundjate jaoks määramatuse situatsioon. Enne, kui Riigikogu ei ole otsust vastu võtnud, nad ei tea, kuidas küsimusse suhtuda. Ma arvan, et õigesti teevad.

Palun, kolleeg Koit Pikaro!

Tänan, härra esimees! Austatud ettekandja! Kui Eesti riik oleks erastamislepingu lõpetanud mitte poolte kokkuleppel, nagu praegu, aga ühepoolselt, kui palju oleks Eesti riik pidanud sel juhul kogumi eest maksma?

Rohkem isegi, sest kui me võtame need reeglid, mis on lepingus kehtestatud, s.o siis hind, millega raudtee osteti, pluss investeeringud, mis sinna on tehtud, siis saab kokku ligi neli miljardit krooni. Muidugi, ühe suure agaga. Nimelt, me vaidlustame teatud osas neid investeeringuid. See ilmselt eeldaks, et kui me ühepoolselt selle lepingu lõpetame, siis tulevad pikad kohtulikud arutelud ja jällegi lükkub otsustamine edasi. Me vaidlustame neid investeeringuid sadade miljonite ulatuses. Näiteks pajuvõsa maharaiumist ja raudteeäärte puhastamist ei saa ma mitte kuidagi investeeringuks pidada. Koolitusraha ei saa ma mitte kuidagi investeeringuks pidada jne. Aga BRS peab neid selleks. Sellest hoolimata ma ikkagi väidan, et summa, mida riik peaks maksma lepingu ühepoolse lõpetamise puhul, on suurem kui summa, mida me kokkuleppe puhul maksame.

Palun, kolleeg Tiit Tammsaar!

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Lähen kuus aastat tagasi, 13. detsembrisse aastal 2000, kui Erastamisagentuuris pandi viimast korda hääletusele, kas Eesti Raudtee erastada või mitte. Saatuse tahtel istuvad täna siin saalis need kaks inimest, kes hääletasid erastamise vastu, need on Liina Tõnisson ja Tiit Tammsaar. Ülejäänud, sõbralik kolmikliit - Isamaaliit, Mõõdukad ja Reformierakond - hääletasid poolt, nende esindajad hääletasid poolt. Teeme lihtsa arvutuse: miljardiga müüsime ning kahe ja poolega ostame, poolteist miljardit on vahe. Mis te arvate, kellele peaks selle arve esitama, millistele erakondadele, kes sellel ajal erastamisotsused tegid?

Ma usun, et see oli retooriline küsimus. Mina ja sina saame sellest mõlemad ühtemoodi aru. Aga ma tahan ühe täpsustuse teha. Kas ei olnud Ignar Fjuk kolmas, kes hääletas erastamise vastu? Ei olnud. Võib-olla ma mäletan siis valesti.

Palun, kolleeg Taavi Veskimägi, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Nagu te väitsite, tuleb kõik, ka tulevaste perioodide investeeringud, katta selle rahavooga, mida Eesti Raudtee ise suudab genereerida. Ilmselt on riigi kõige suurem huvi kogu selles protsessis raudtee infrastruktuuri jätkusuutlikkuse saavutamine. Samas, kui vaadata seda lepingut, mille te olete parafeerinud, siis on üheselt selge, et see rahavoog, mis praegu on, ei kata tegelikult ära neid vajadusi, mis raudtee infrastruktuuri jätkusuutlikkuse saavutamiseks on vajalikud. Minu küsimus on see: mis on tegelikult see äriplaan, kust tuleb see rahavoog, et oleks võimalik tagada infrastruktuuri jätkusuutlikkus raudteel? Kas te tegelikult lähete ise sedasama teed, et vara tuleb ümber hinnata, või leiate mingi muu lahenduse?

Aitäh! Kõigepealt, ma ei ole mitte kuskil ega kunagi väitnud, et vara ei peaks ümber hindama. Kallinemine toimub ja ma arvan, et varem või hiljem tuleb vara ümber hinnata. Aga meie analüüs näitab, et see 6,2 miljardit on selgelt üle paisutatud. Me nõudsime, et tehtaks vara väärtuse test ja tõestataks ära, et see on põhjendatud vara üleshindlus. Seda meile arusaamatutel põhjustel ei suudetud või ei tahetud teha. Mina arvan, et vara ümberhindlus tuleb küll, aga see ei tule tõenäoliselt sellises mahus. See tuleb pärast seda, kui vara väärtuse test on tehtud, ja ta tuleb ikkagi objektiivsel alusel, mitte omaniku suva järgi. Seda esiteks. Teiseks, kui te vaatate Eesti Raudtee kasuminumbreid ja kui te vaatate, kui palju näiteks praegu jaotamata kasumit on, siis ma väidan, et Eesti Raudtee võiks tegelikult investeerida märksa rohkem, kui ta praegu investeerib. Selles mõttes olen ma hoopis optimistlikum, kui teie ütlesite, kusjuures ma lisaksin sellele ikkagi nii välisvahendid kui ka võimalikud laenuvahendid. Raudtee laenukoormust on võimalik praegu miljardi võrra kasvatada. Nii et ma arvan küll, et sellise sihiga, et me iga aasta suudaksime sinna umbes 500 miljonit investeerida, on see täiesti võimalik.

Palun, kolleeg Tiit Niilo, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Tunnistan maamehe aususega, et mina ei kuulunud nende hulka, kes majanduskomisjoni ametnike öörahu lühendasid. Ma ei ole tutvunud süvitsi kõigi nende arutlustega, mis seal seletuskirjas seisavad. Aga täna oleme siin poliitilist arutelu päris pikalt jälginud, nii mina kui ka teised. Arusaamatuks jääb, kuidas te saite jagu Reformierakonna kogu aeg ühes suunas toimivast õhukese riigi ideoloogiast ja kuidas õnnestus Ansip saada oma paati. Isand Lang on justkui vastu olnud, aga see vist ei ole märkimisväärne jõud olnud. Või kuidas?

Eks te hinges ikka kuulusite nende hulka, kes raudteed müüsid, ükskõik, kas te tol ajal olite asja juures või ei. Aga te ju kuulute parteisse, kes otseselt seisis asja taga, ega seda ei ole mõtet salata. Ma usun, et teie naabrid ja teie valijad kindlasti arvestavad sellega järgmistel valimistel. Mis puutub peaminister Ansipisse, siis asi pole mitte selles, et mina oleksin teda saanud oma paati. Meil ongi Ansipiga ühine paat.

Palun, kolleeg Küllo Arjakas!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud majandusminister! Mul on küsimus transiidi avardumise võimaluste kohta. Ma kuulan seda arutelu ja mulle jäi meelde kolleeg Mihkelsoni küsimus seoses majandusjulgeolekuga. Ta seostas seda ainult Vene ärimeestega, aga majandusjulgeolek on kindlasti tuntavalt laiem mõiste ja sisaldab mitmeid selgeid, kindlaid ja stabiilseid lepinguid. Ma panin tähele, et härra Pomerants tundis suurt huvi äriplaanide vastu. On päris selge, et nii suure ettevõtmise puhul oleneb äriplaan ka erinevatest stsenaariumidest. Konkreetsem küsimus ongi, et millised oleksid teie arvates raudteetransiidi võimalused, ka ida suunas. Kas ja kuivõrd võivad need võimalused ka laieneda, võivad ka avarduda?

Kõigepealt tahan kinnitada nii härra Pomerantsile kui ka härra Arjakale, et niipalju, kui see minust sõltub, püüan ma pärast järgmisi valimisi kindlasti aidata kaasa sellele, et te kuuluksite Eesti riigi käes oleva Eesti Raudtee nõukokku ja siis te võite nende äriplaanides ninapidi sees olla kas või iga jumala päev ja anda sinna oma parima panuse, et need äriplaanid oleksid tõesti niisugused, millest Eesti Raudteel ka palju kasu oleks. Kui rääkida Eesti Raudteest kui transiidisillast Euroopa ja Aasia vahel, siis ma usun, et võib-olla me praegu alles tajume seda, mida tähendab see kaubateel olevatele riikidele, milleks on ka Eesti. Kui me ikkagi arvestame Venemaa suurust, siis oli, on ja jääb raudtee seal kaubaliikluse tagamise aluseks. Seesama kehtib ka Kesk-Aasia riikide ja Hiina kohta. Ikkagi on raudtee nendes riikides maismaasillaks ja raudtee arendamisega seotud tegevused on seal prioriteetsed. Balti riigid on välja arendanud ühed kõige lühemad ja odavamad Euroopasse ja teistesse maailma regioonidesse kulgevad transiidikoridorid, mis lähtuvad Venemaast ja Aasia riikidest. Me oleme võib-olla liiga palju sees omaenda sisemistes pingetes ja eelarvamustes, aga näiteks nii külaskäigul Hiinasse koos president Rüütliga kui ka külaskäigul Kasahstani ma tajusin, et see on nende mõlema riigi jaoks tõsiselt võetav probleem ja meiega arvestatakse. Meiega suhtlemises nähakse perspektiivi. Me võime saada lähikümnenditel oluliseks lääne ja ida suunalise kaubatransiidi vahendajaks. Selle võimaluse realiseerimine eeldab nii sadamate kui ka raudtee sihikindlat arendamist. Selleks arendajaks ei saa olla lühiajalistele eesmärkidele ja kiirele kasumile orienteeritud erafinantsinvestor. Küll aga saab seda olla riik, kui ta on tulevikku suunatud, kui ta on stabiilne ja kui ta on strateegiline arendaja.

Palun, kolleeg Avo Üprus!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Majanduskomisjoni aseesimees Sven Sester on siin paaril korral teie käest küsinud, kui suur on riigi poolt hinnatud aktsiate väärtus tegelikult. Ta sellele küsimusele vastust ei saanudki. Ma küsin nüüd teistpidi: kas vastab tõele see number, mis ajakirjandusest on korduvalt läbi jooksnud, 1,85 miljardit? Kui see ei vasta tõele, siis on ehk arusaadav, miks teie otsustasite maksta 2,35. Aga kui see vastab tõele, siis see ei ole arusaadav. Kuidas te seda kommenteerite?

Ma ei mäleta, et ajakirjandusest oleks läbi käinud niisugune hinnang - 1 miljard 850 miljonit. Kui te täpsustate ja ütlete mulle, missugusel viisil ja kust see läbi on käinud, siis ma heameelega püüan seda kommenteerida.

Palun, kolleeg Silver Meikar!

Lugupeetud minister Edgar Savisaar! Paljud tartlased, sealhulgas mina, sõidaksid pealinna ja kodulinna vahel meeleldi rongiga, kui ronge vaid sõidaks rohkem ning sõit oleks kiirem ja mugavam. Seega soovin teie käest küsida: kas raudtee tagasiostu järel võime oodata, et riik tagab tihedama ja mugavama reisirongiliikluse Eesti kahe suurema linna vahel? Kui jaa, siis milliste vahenditega, kui palju see maksab ja millal võiks kahe linna vahel sõita näiteks 15 rongi päevas?

Ma ei saa otseselt öelda, et see tagab kiirema ja mugavama reisirongiliikluse, sest teatavasti Eesti Raudtee ei tegele reisirongiliikluse korraldamisega. Sellega tegelevad Edelaraudtee ja Elektriraudtee. Aga see reisirongiliiklus, millega viimati nimetatud tegelevad, toimub muidugi Eesti Raudtee infrastruktuuril. Selles mõttes on infrastruktuuri tagasiostmisel kahtlemata oma tähendus selle jaoks. Ma võin teile öelda, et möödunud aastal me panime käima täiendavad kiired rongid Tallinna ja Tartu vahel. Esialgu oli reisijaid üsna vähe ja meile tundus, et võib-olla me oleme üle pingutanud, aga praeguseks on inimesed need rongid üles leidnud ning Tartu ja Tallinna vahelist rongi kasutatakse küllalt intensiivselt, mis annab meile julgust järgmisel aastal püüda jälle seda liiklust intensiivistada. Teine probleem ja ka põhiline probleem selle juures on muidugi sõidukiirus. Meie eesmärk on, et rongiga jõuaks Tallinnast Tartusse kiiremini kui normaalselt sõitva autoga, kui autojuht liikluseeskirjast kinni peab. Selleks on meil vaja veel poole tunni võrra kiiremini Tartusse jõuda. Kõige raskemad lõigud, kus on kõige suuremad liikluspiirangud, on Tallinna ja Tapa vahel ning ka Jõgeva ja Tartu vahel. Tegelikult umbes 70% Eesti Raudtee infrastruktuurist ei vasta Euroopa Liidu standarditele. Me kujutame ette, et kui me suurendame investeeringuid just nimelt reisirongidele vajalikes suundades, siis on võimalik ka nendest liikluspiirangutest jagu saada. Ütleme niimoodi, et kui me neli järgnevat aastat iga aasta suudame investeerida raudteesse ca 500 miljonit krooni, siis peaks see võimaldama suure osa nendest liikluspiirangutest kõrvale jätta.

Palun, kolleeg Eiki Nestor, teine küsimus!

Ma usun küll kindlasti, et AS-il Eesti Raudtee on oma äriplaan olemas, nii suur äriühing ei saaks muidu tegutseda ka täna. Te mainisite, et võiks luua kaks äriühingut, üks infrastruktuuri ja teine veoteenuste opereerimise jaoks. Need on uued äriühingud, mis tuleksid moodustamisele. Kas selline otsus, et kindlasti kaks ja mitte üks, on juba langetatud valitsuse poolt või kuskil mujal? Kas see äriühing, mis hakkaks olema veoteenuste opereerija, teie nägemuses või mingi otsuse järgi jääb juba kindlasti 100% riigile kuuluvaks äriühinguks?

Esimesele küsimusele ma vastan ei ja teisele küsimusele ma vastan jaa. Ma loodan, et mu vastus oli eeskujulik lühiduse mõttes.

Aitäh! Palun, kolleeg Sven Mikser!

Aitäh! Härra minister! Ka minu küsimus võimaldab kindlasti sellist eeskujulikult lühikest vastust. Kõigepealt tahan avaldada heameelt, oli väga kindel tunne kuulda, et te sõuate peaministriga ühes paadis. On selge, et justiitsminister oma kergekaalu ühesel teie võimsale paarisaerutandemile vastu ei saa. Minu lühike küsimus on: kas te olete peaministriga ühes paadis ehk ühisel arvamusel ka selles osas, mis puudutab peaministri väljaütlemisi raudtee veotariifide tõstmise vajaduse kohta?

Kõigepealt tahan justiitsministrit kaitsta. Ta ei ole sugugi nii kergekaaluline, nagu te praegu püüdsite seda esitada, ja ta saaks kindlasti oma kaitsmisega isegi hakkama. Kuna teda praegu siin ei ole, siis ma tahan öelda, et justiitsminister on vahva mees ja valitsuses arvestatakse tema arvamustega väga tõsiselt. Mis puutub peaministrisse, siis jah, ma olen samuti seda meelt ja ma olen seda siin täna ka välja öelnud, et raudtee infrastruktuuri kasutamise tasu tulevikus tõuseb. See on elementaarne. Materjalid lähevad kallimaks, tööjõud läheb kallimaks. Kasutustasu suurendavad ju ka investeeringud infrastruktuuri. Nii et ma olen ka selles küsimuses peaministriga ühte meelt.

Aitäh! Palun, kolleeg Kalev Kukk, teine küsimus!

Suur aitäh, härra esimees! Ma ausalt öeldes esialgu ei tea, kas minu küsimus on protseduuriline või sisuline, aga see peaks selguma pärast küsimuse esitamist. Ilmselt selgub siis ka, kes sellele küsimuse vastab. Kui ma nüüd sealt lahtrist võtsin numbrit 1031 kandva otsuse eelnõu, siis selle pöördel on seletuskiri Riigikogu otsuse "AS Eesti Raudtee erastamislepingu poolte kokkuleppel lõpetamise ja AS Eesti Raudtee enamusaktsiate omandamise heakskiitmine" eelnõu juurde. Sellel on peal kiri "Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, asutusesiseseks kasutamiseks". Järgmisel leheküljel on täpselt samuti "Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, asutusesiseseks kasutamiseks", kuni lõpuni välja. Kuna ma varem ei ole kohanud Riigikogu suures saalis selliseid dokumente või sellist pealdist kandvaid dokumente, siis ma küsin: mis staatuses on meie praegune istung, kas see on midagi niisugust poolkinnist, kas ma võin seda dokumenti levitada väljaspool Riigikogu hoonet? Millised piirangud on pandud Riigikogus olevatele ajakirjanikele selle dokumendi kasutamisel? Kas nad võivad seda majast välja viia või ei või?

Ma vastan, et seletuskiri ei ole asutusesiseseks kasutamiseks. On nii? Aitäh! Palun, kolleeg Henn Pärn!

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma arvan, et teil on seda eelnõu väga kerge kaitsta, sest Eesti rahva jaoks on raudtee sama mis laulupidu ja me ei oleks iialgi nõus laulupidu erastama. Mind teeb siiski murelikuks Eesti Raudtee tulevik. Ma olen üpris põhjalikult vaadanud seda auditit ja tutvunud tema n-ö siseeluga. Paljud eeldused, mida te nimetasite tuleviku jaoks, minu meelest ei kehti. Kõigepealt, laenude võimalus, kui ettevõtte jaotada kaheks, siis see, vastupidi, halveneb, ja muud. Millisel tasemel teie arvates selles uues äriplaanis (vanas äriplaanis on teatavasti infrastruktuur ümber hinnatud 6,2-le ja kogu tegevus lähtub sellest) riik pakub välja ümber hinnata põhivahendeid?

Ma olen teiega väga päri selles suhtes, et inimeste jaoks on raudtee nagu laulupidu. Ainult, härra Pärn, te ikka erastasite selle laulupeo ja praegu mina püüan heastada seda poliitilist viga, mis selle erastamisega tehti. Teiseks, kui te küsite varade üleshindamise suuruse kohta, siis ma ei taha siin mingeid arve pakkuda. Me ei ole neid pakkunudki. Ma olen öelnud, et põhivara üleshindlusest tuleb rääkida, see on tõenäone. Aga selleks, et selgeks teha, millises mahus see tuleks üles hinnata, on vaja ikkagi teha vara väärtuse test. See annab meile objektiivse tulemuse, millisest summast me pärast üleshindlust räägime. Seda vara väärtuse testi kahjuks tehtud ei ole.

Aitäh! Urmas Reinsalu, kas protseduuriline küsimus? Jah, palun!

Aitäh, austatud istungi juhtaja! Mu protseduuriline küsimus puudutab ka seda dokumenti, otsuse eelnõu, mida me arutame, ja seda seletuskirja. Me arutame praegu parlamendi õigusakti eelnõu ja siin on tõesti peal viide "Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium". Kas see on nüüd Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi dokument või on see siiski parlamendi eelnõu, nagu me oleme menetlenud dokumente parlamendi menetluskorra järgi? Ma siiski tahan täpsustada, mida tähendab see "asutusesiseseks kasutamiseks". Kelle õigusi sellega parlamendi juhatus, kui ta on selle otsuse eelnõu päevakorda pannud, mis teatavasti kutsus esile ka dispuudi esmaspäeval istungi päevakorra kinnitamisel, ahendab kasutamise osas?

Aitäh! Märge, mis on seletuskirja peal, oli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile vajalik. Kui dokument esitati Riigikogule, siis pärast Riigikogule esitamist on see avalik dokument ja see ei muuda mingil kujul seletuskirja sisu ega meie arvamust.

Kui ma tohin, härra esimees ...

Austatud minister! Küsimus on minule. Kas protseduuriline küsimus, Helir-Valdor Seeder? Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Loomulikult on see, minu arvates vähemalt, eksitav, kui siin on jätkuvalt selline tekst peal ja me menetleme sellist eelnõu. Aga see tõlgendus oli kummaline, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis on see asutusesiseseks kasutamiseks ja siin muutub see, samasuguse märkega, avalikuks. Kas see tähendab, et ka minu kirjavahetus ministriga allub samadele reeglitele? Ma sain majandus- ja kommunikatsiooniministrilt vastuse, kus oli peal tempel "Konfidentsiaalne", ja kui see nüüd minule, Riigikogu liikmele, saadetud sai, kas see muutus siis avalikuks ja ma võin seda kõigile avaldada või mitte? Või mis on see erinevus? Ma ei suuda praegu mõista.

Aitäh! Kõik dokumendid on avalikud sellest hetkest, kui nad esitatakse Riigikogule, lähtudes avaliku teabe seadusest. Palun, kolleeg Urmas Reinsalu!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Tõepoolest, see olukord on veidikene kummastav ja selguse loomine oleks asjakohane. Küsimus puudutab seda märget "Asutusesiseseks kasutamiseks". Avaliku teabe seadus ütleb väga selgelt, et ametlikus korras vormistatud õigusaktide eelnõusid ei saa tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks või ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud dokumendiks, seda saab teha üksnes projektide puhul. Kas, härra istungi juhataja, asutusesisene kasutus langes ära hetkest, kui see eelnõu jõudis parlamenti, või hetkest, kui see jõudis valitsusse?

Kui jõudis parlamenti. Lugupeetud Riigikogu liikmed! Te saate väga hästi aru, et see märge, ma ütlen veel kord, ei mõjuta meie arutust ega tohiks tekitada siin probleeme. Sama eelnõu oli ka komisjonis, kui komisjonis seda arutati. See märge kaob kindlasti ära teiseks lugemiseks. Palun, kolleeg Helir-Valdor Seeder!

Aitäh! Te vastasite mu eelmisele küsimusele, et kõik dokumendid on avalikud, kui nad on esitatud Riigikogule. Kas ma saan õigesti aru, et ka need lepingud, mis on praegu arutluse all, on pärast seda, kui nad on Riigikokku saabunud, avalikud, ja miks me siis saame nendega tutvuda ainult majanduskomisjoni ruumides?

Nendel dokumentidel on piirangud peal vastavalt avaliku teabe seadusele ja midagi ei ole teha. Mäletate, kui me raudteed erastasime, siis me täpselt samuti, sõbrad, käisime ju teatud ruumis lepinguid lugemas. Mul on palve, head kolleegid, kui on probleeme, siis võib küsida juhtivkomisjonilt. Eelnõu on edukalt läbinud arutelu juhtivkomisjonis ja küsimused võiksid minna juhtivkomisjoni esindajale. Jätkame küsimustele vastamist. Palun, kolleeg Urmas Reinsalu, veel kord protseduuriline küsimus!

Aitäh! Ma tahan teha väikese täpsustuse, härra Riigikogu esimees. Te viitasite praegu avaliku teabe seadusele. Ametkondlikud protseduurid, kuidas dokumente kuulutatakse asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud dokumentideks ja millist märget nad peavad kandma, kusjuures ka märget, millise ajani nad peaksid olema ametkondlikuks kasutuseks mõeldud, on seaduses väga selgelt ette nähtud. Praegune dokument on üsnagi vabas vormis koostatud, niisuguse üsnagi rasvases kirjas päisega. Eksitus tegelikult tekkiski sellest, et seadust on rikutud, mitte sellest, et seadust on täidetud. Te andsite oma hinnangu, mis ei ühti päris täpselt avaliku teabe seadusega. Ma palun veel teie hinnangut. Kas teie hinnangul on see dokument vormistatud vastavalt avaliku teabe seadusele asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud dokumendiks?

See seletuskiri on esitatud Riigikogule ja see on meil Riigikogus kasutamiseks. See ei ole ametialaseks kasutamiseks. Head kolleegid! Ma arvan, et te mõistate mind ja saate ka ise aru, et ei ole mõtet neid küsimusi esitada. Palun veel kord, kui on probleeme seoses asutusesisese kasutamise märkega siin seletuskirjas, esitada need küsimused juhtivkomisjonile! Palun, Helir-Valdor Seeder! Ma loodan, et see on viimane küsimus.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Ma loodan ka tõepoolest, et see on viimane protseduuriline küsimus ja te suudate mu küsimusele selgelt ja mõistetavalt vastata. Seletuskiri märkega "Asutusesiseseks kasutamiseks" esitati Riigikogule ja muutus sellest hetkest avalikuks, ma sain nii aru, see oli teie selgitus. Lepingud vastava märkega jõudsid Riigikogusse ega muutunud avalikuks. Milles on erinevus, miks me nendega peame tutvuma majanduskomisjoni ruumes?

Seaduses on mainitud eelnõu, mitte teisi dokumente. Seletuskiri on kõigile avalik. Jätkame küsimustele vastamist. Palun, kolleeg Jarno Laur! Urmas Reinsalu.

Aitäh, austatud esimees! Ma arvan, et tegemist on tõsise küsimusega. Nagu härra majandus- ja kommunikatsiooniminister on tähelepanu juhtinud, ka protseduurilistes asjades tuleb olla täpne. Te tegite ettepaneku, et me peaksime pöörduma juhtivkomisjoni poole seoses teatud segadusega nende dokumentide salastamisel, kas nad olid tähtaegselt salastatud või nad enam ei ole salastatud, millises osas on. Tuli välja, et teatud osad siiski jäid salajaseks. Kas võib-olla ei oleks mõtet võtta pooleks tunniks juhataja vaheaeg ja parlamendiliikmed saaksid juhtivkomisjoni esimehega luua selgust?

Ma arvan, et ei ole vaja vaheaega võtta, kuna eelnõu on läbinud arutelu juhtivkomisjonis. Seal probleeme ei tekkinud ega ole ka juhatuse poole pealt probleeme tekkinud, head kolleegid. Palun, kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Kas ma võin eriti kõvapäistele ja mittekoostöövõimelistele inimestele üle korrata: seaduseelnõud ja nende seletuskirjad kaotavad piirangud siis, kui nad Riigikogu menetlusse esitatakse, ülejäänud dokumentide piirangud jäävad?

Aitäh! Just nii oli ka minu mõtteväljendus ja mul on palve, et me läheksime eelnõu sisu juurde. Palun, kolleeg Imre Sooäär!

Aitäh! Kahjuks ei ole võimalik tutvuda eelnõu seletuskirjaga, kuna küsijaid on palju ja nähtavasti on nõudlus suurem kui tavaliselt. Kas saaks organiseerida, et seda seletuskirja oleks võimalik siit veel saada? Seal ei ole ühtegi eksemplari.

Aitäh! Kohe tuuakse seletuskirju juurde. Läheme eelnõu sisu juurde. Palun, kolleeg Helir-Valdor Seeder!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Minu küsimus teile on: kas te oskate öelda, kellele oli suunatud Ain Seppiku küsimus?

Aitäh! Jätkame küsimustele vastamist. Palun, kolleeg Jarno Laur!

Aitäh, hea juhataja! Aulik minister! Ühe riigile aktsiate tagasiostmise plussina tõite ettekandes välja eurotoetuste kasutamise võimalikkuse. Me teame, et Eestile eraldatavate euroteotuste absoluutsumma on järgmiseks finantsperspektiiviks ära otsustatud. Meie saame neid proportsioone mõningal määral mõjutada selle summa siseselt ja loomulikult valida kasutusalasid või kasusaajaid. Kui Eesti Raudtee arendamiseks olete ette näinud Euroopa Liidu tõukefondide vahendeid, kas see tähendab seda, et te näete seda ette alles ülejärgmise finantsperspektiivi jaoks, või tähendab see seda, et me peame korrigeerima järgmise finantsperspektiivi, mis järgmisest aastast kehtima hakkab, vahendite jaotust? Ja kui me peame seda tegema, siis mille arvel?

Kõigepealt tahan tänada neid kaheksat tublit sõnavõtjat, kes andsid mulle aega mõtteid koguda ja hetke pausi pidada teie küsimusterahe all. Niisiis, minu siirad tänusõnad kõigile nendele! Mis puutub härra Lauri küsimusse, siis ma ütlen niimoodi, et jah ja ei. Loomulikult me üldjuhul arvestame järgmise finantsperspektiiviga. Aga näiteks Koidula piirijaama jaoks meil tegelikult olid ju vahendid kavandatud, kuigi me nüüd oleme sunnitud neid suunama teistesse valdkondadesse. Kuid me ei välista võimalust, et me Koidula piirijaama küsimuse tõstame veel uuesti üles, arvestusega, et see toimuks selle finantsperspektiivi raames.

Palun, kolleeg Indrek Raudne, teine küsimus!

Aitäh, härra juhataja! Hea minister! Te eelmisele küsimusele jätsite vastamata või andsite väga ähmase vastuse, et konteinervedude hulk on suurenenud. Ma küsisin turu osakaalu kohta ja ütlen teile lihtsalt ette, et Läänemere konteinervedudes on Eesti osakaal tõesti siiski vähenenud ja vähenenud päris tuntavalt. Nii et ei saanud ikkagi vastust, kust on pärit teie optimism. Sel ei olegi ilmselt tähtsust. Härra Pärnale vastates te kuulutasite ennast lunastajaks ja päästjaks, kes vaat et päästis laulupeo. Minule vastates ütlesite, et teate mu küsimust, mida mina isegi ei teadnud. Te olete kõiketeadja, sellepärast ilmselt teate ka minu praegust küsimust. Ma palun sellele küsimusele, mida te teate, ka vastata!

Hea meelega, härra Raudne! Ma vastasin sellele küsimusele.

Palun, kolleeg Urmo Kööbi, teine küsimus!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Teie haldusalas ei ole mitte ainult raudtee ja mitte ainult raudtee ei ole kehvas seisukorras. Te teate väga hästi Tartu-Tallinna maanteed, Jõhvi-Narva maanteed, silda, mida on vaja mandri ja saarte vahele. Viimasel ajal, võiks öelda, on ikkagi kõige ohtlikum Tartu-Tallinna maanteel sõitmine. Mis kallutas teid tegema seda otsust, et Tartu-Tallinna maanteed ei tule, sest nii rikkad me ei ole, et me kõiki probleeme suudaksime korraga lahendada?

Aitäh! Te olete asjast valesti aru saanud. Tartu-Tallinna maantee tuleb.

Palun, kolleeg Avo Üprus, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Härra minister! Te leidsite ettekäände minu küsimusele sisuliselt mitte vastata, aga minu küsimus oli tegelikult lihtne. Sõltumata sellest, millised on minu allikad või millistest lehtedest või muudest allikatest võin ma olla lugenud numbrit 1,8 või 1,85 miljardit, oli minu küsimus selles, kas vastab tõele, et riigi hinnang kattub selle numbriga või ühega nendest kahest, mida ma praegu nimetasin.

Aitäh! Minu vastus saab olla sama lihtne nagu teie küsimus. Mina ei ole kohanud summat 1 miljard 850 miljonit krooni. Kuna nende küsimuste arutamise keskus on praegu siiski majandusministeeriumis, siis ma arvan, et see ei vasta tõele.

Palun, kolleeg Mihhail Lotman!

Aitäh, härra eesistuja! Härra minister! Oma vastustes te kaks korda väitsite, et raudtee ja sadamad on liiga tähtsad objektid, et jätta neid ilma riikliku reguleerimiseta. Kas mul on jäänud midagi Eesti arengus kahe silma vahele? Kas sadamad on juba natsionaliseeritud, nagu te kavatsete raudteed natsionaliseerida, või on teil see lähimal ajal plaanis? Palun tutvustage oma plaane! Küsimuse teine pool on see, et te ütlesite, et raudtee natsionaliseerimine lahendab terve hulga küsimusi, mitte ainult transpordivaldkonnas, vaid sotsiaalküsimusi ja mida iganes. Minu meelest on see selline väärarusaam riiklikest ülesannetest, just sogases vees võib igasuguseid ebamääraseid otsuseid teha. Minu meelest on see just põhjus, miks ei tohiks natsionaliseerida.

Aitäh! Härra Lotman! Püüame olla täpsed. Ma ei ole kunagi ega kusagil rääkinud raudtee natsionaliseerimisest ega kavatse seda teha. See, mis praegu toimub, on erastamislepingu lõpetamine poolte kokkuleppel, aga mitte natsionaliseerimine. Kui rääkida natsionaliseerimisest, siis kindlasti on Eesti majanduses ja sotsiaalelus toimunud protsesse, mis selle nimetuse alla mahuvad. Näiteks minu arvates seda, mis toimus FC Flora Lilleküla jalgpallistaadioniga, võiks küll nimetada natsionaliseerimiseks, riik omandas ligi pooled aktsiad 70 miljoni krooni eest ja andis lisaks madalaprotsendilist laenu. Lisaks vaadati läbi sõrmede maksuvõlgadele, mida meie BRS-ile kuidagi ei oleks saanud lubada. Mul on väga kahju, et seda FC Flora Lilleküla jalgpallistaadioni lepingut ei toodud parlamenti. Mina oleksin ka selle lepingu toonud Riigikogusse ja pidanud parlamendiga aru, mida teie, hoolimata kogu oma näivast liberalismist, kahjuks ei teinud. Lühidalt kokku võttes: mina ei pea seda, mis toimub Eesti Raudtee ümber, kuidagi natsionaliseerimiseks ega ole seda ka niimoodi nimetanud. Mul on palve härra esimehele, võib-olla saaks mikrofonidele võimsust juurde lisada, võib-olla lihtsalt ei ole sinna taha õigesti kuulda.

Aitäh! Ma loodan, et kolleegid räägivad rohkem mikrofoni, siis on paremini kuulda. Palun, kolleeg Ants Pauls!

Lugupeetud esimees! Hea minister! Teie esinemises on juttu olnud küll kompensatsioonist BRS-ile, raudtee tagasiostmisest, enamusaktsiate omandamisest. Need on erinevad tehingud ja erinevalt seotud raudtee tegeliku väärtusega. Millega on siis tegu? Kas te ei karda, et mõne aasta pärast järgmine majandusminister, vastates küsimustele Riigikogu ees, ei väida, et minister Savisaar surus tehingu jõuliselt läbi liiga kõrge hinnaga?

Miks te arvate, et mõne aasta pärast on siin mõni teine majandusminister? Ma siiski tahan uskuda, et kuna härra Raudne on veel noor inimene, siis ta ootab veel ühe koosseisu aja.

Palun, kolleeg Mart Opmann!

Härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Kolleeg Liina Tõnisson leidis majanduskomisjoni istungi CD-d kuulates, mida komisjoni istungil ei küsitud. Majanduskomisjon nimelt on juba aastaid salvestanud kõik oma istungid. Mina otsisin stenogrammi sirvides mõnda küsimust, mida majanduskomisjoni istungil küsiti, kuid mida siin saalis pole veel küsitud, ja leidsin ühe sellise küsimuse. See oli tükk aega ka majanduskomisjoni istungil päris aktiivselt arutusel. Küsimus on nimelt eelnõu juriidilisest vormist ja sellest, miks Vabariigi Valitsus otsustas selle küsimusega üldse Riigikogu ette tulla, samal ajal kui Riigikogu Kantselei juriidiline osakond arvas, et oleks võinud selle huvitava arutelu ära jätta ja Vabariigi Valitsus kogu küsimuse ära otsustada. Räägiks Riigikogule veel siiatuleku põhjused üle.

Aitäh! Ma tahan, härra Opmann, kinnitada, et siin saalis on asja kohta käivaid küsimusi olnud suhteliselt vähe, rohkem on niisama lõbutsetud. Sellepärast olen ma tänulik nii sulle kui ka kõigile teistele, kes asja kohta küsivad ega raiska aega. Vaadake, see on selline huvitav situatsioon, kui te järele mõtlete. Ühed ütlevad niimoodi, et välja on pakutud Riigikogu otsus, aga vaja oleks rohkemat, vaja oleks seadust. Teised, vastupidi, ütlevad, et välja on pakutud Riigikogu otsus, aga vaja oleks palju vähem, vaja oleks lihtsalt valitsuse otsust, see on aga juba tehtud ja mis te enam üldse siia Riigikokku trügite. Ühed nõuavad rohkemat, teised nõuavad vähemat. Kumbki pole rahul sellega, mis tegelikult tehtud on. Aga minu arvates on see taktikaline võte, et otsustamist edasi lükata ja sellega tehing nurjata. Aga see on nii läbipaistev, ega need inimesed, kes selle välja mõtlesid, eriti pingutanud ei ole. Ma tahan öelda, vaadake, see vaidlus on korra juba toimunud. Nimelt, 1999. aastal, kui parlament võttis vastu Eesti Raudtee ümberkujundamise ja erastamise otsuse, oli samasugune vaidlus, kas tasub selle küsimusega üldse Riigikogu ette tulla või mitte, kas see ei ole äkki ülepingutatud või on seda liiga vähe. Tookord olid minu rollis Mihkel Pärnoja ja Toivo Jürgenson. Pärnoja rõhutas, et Riigikogu otsus on piisavalt tugev õigusakt jne. Teiste sõnadega: ta tahtis saada tugevamat õigusakti, kui seda oleks valitsuse otsus. Toivo Jürgenson ütles, et see otsuse eelnõu ei suurenda ega lõppkokkuvõttes tegelikult vähenda valitsuse rolli, konkreetne protseduur sõltub ikkagi valitsuskabineti poliitilisest otsusest jne. Tähendab, vaidlused olid täpselt samad, argumendid olid küllalt lähedased sellele, mis praegu siin välja käidud on. Ma tahan soovitada, et te loeksite läbi tolleaegse stenogrammi. Mina nägin seda vaeva. Kui te seda loete, siis te leiate, et ei ole midagi uut päikese all. Muidugi, see on valitsuse kompetents. Aga kui valitsus otsustas, et me tuleme Riigikokku, siis lähtuti loogikast, et kui omal ajal müük otsustati Riigikogu tasemel, siis erastamislepingu lõpetamine ja aktsiate tagasiostmine riigi omandisse tuleks samuti otsustada samal viisil. Sellel otsusel peaks olema samamoodi Riigikogu mandaat, nagu oli raudtee erastamise otsusel. Sellest me ka lähtusime. Ma ei tea, kas ma härra Opmanni selle vastusega rahuldasin, aga nii see asi oli.

Palun, kolleeg Tõnis Kõiv!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Loen mina sellest eelnõu lisaks olevast seletuskirjast, et BRS-i soovil on leping ühe aasta vältel konfidentsiaalne. Sama lõigu viimases lauses on kirjas, et riik võib siiski lepingu kohaselt kasutada lõpetamislepingu teksti avalikes debattides, et ära hoida väärarusaamade tekkimist lepingust. Ma eeldan, et need on valitsusliikmed, keda riigi all mõeldakse. Kui nad võivad lepingu teksti avalikes debattides kasutada, siis mis konfidentsiaalseks ehk salajaseks jääb?

See on väga hea küsimus ja põhjendatud küsimus. Vaadake, see ei olnud mitte riigi taotlus, et see konfidentsiaalsuse põhimõte seal sees oleks. See oli BRS-i taotlus. Nagu ma ütlesin, nad tahtsid, et see leping ei oleks mitte konfidentsiaalne, vaid salajane, ja et ta oleks salajane tähtajatult. Meie saavutasime läbirääkimistel seda, et ta oleks konfidentsiaalne, mitte salajane, teiseks, et ta ei oleks seda mitte tähtajatult, vaid ühe aasta vältel. Nende läbirääkimiste käigus meie pool esitas ka sellise taotluse, et kuna lõppude lõpuks seda lepingut on vaja selgitada ja me ei taha ju, et tekiks olukord, kus selle lepingu kohta levib igasugust väärinformatsiooni ja meie ei saa mitte midagi öelda, meie suu on kinni, siis me nõudsime, et lepingusse läheks sisse ka niisugune klausel, et lepingu põhjendamiseks võib seda tsiteerida. Ma olen teiega tõesti nõus, et siin on vastuolu. Teine pool nõustus sellega ja seetõttu see punkt kirjutati sisse.

Aitäh! Palun, kolleeg Henn Pärn, teine küsimus!

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma olen vana inimene ja mäletan, milline oli raudtee enne erastamist. Olen tutvunud selle protsessiga, mis neli või viis aastat on raudteega toimunud, ja vaadates seda auditit, mis meile on esitatud, väidan, et raudtee on oluliselt arenenud. Me võiksime kiita neid investoreid, kes selle kallal on kõvasti tööd teinud. Samas väidan, et väga paljud arvud, mida te olete esitanud investeeringute täitmise kohta, keskmiste kiiruste kohta, on ekslikud. Nad on vananenud. Väidan, et arvud on palju paremad. Kas te praegu, näidates Eesti Raudteed sellises valguses, ei loo endale väga raske olukorra suurte lootuste osas, milliseks võiks kujuneda raudtee, kui ta tuleb Eesti riigi käsutusse?

Aitäh! Härra Pärn! Ma muidugi ei pea teid BRS-i advokaadiks. Mul on kurvastav teie käest kuulda, et teie arvates on asi läinud palju paremaks. Kui jälgida Raudteeinspektsiooni kui sõltumatu regulaatori esitatud ettekirjutuste ja hoiatuste hulka, siis me näeme, et nende arvamus on vastupidine. Mina pean kahjuks nendega pigem nõustuma. Ka raudteeülesõidukohtadel toimuvate õnnetuste arv on suur ja näitab erastamiseelse ajaga võrreldes kasvutendentsi. Kahjuks ei ole eraomanikule kuuluv Eesti Raudtee huvitatud sellest, et teha ohutuse parandamiseks omavahenditest investeeringuid. Pärast raudtee erastamist on oluliselt vähenenud tõkkepuuga ülesõidukohtade arv, olulist parandamist vajab nii ülesõidukohtade märgistus kui ka signalisatsioonisüsteem. Ma saan aru, et ärimehe arvates on põhjendatud, et raudteel töötavate inimeste arvu tuleb vähendada ja ülesõidukohtadelt tuleb maha võtta inimesi, kes seal valvavad. Kindlasti võimaldab see raha kokku hoida. Lühiajaliselt on see efektiivne, aga sotsiaalselt ohtlik. Seda just nimelt näitabki see, et erastamiseelse ajaga võrreldes on õnnetused raudteel sagenenud, kahju küll. Sellepärast ei saagi ma nõustuda teie optimistliku arvamusega raudtee praeguse olukorra kohta. Aga võin teile öelda, et BRS-i juhtkond räägib täpselt sedasama juttu, mida teiegi praegu siin, lausa sõna-sõnalt.

Palun, kolleeg Jarno Laur, teine küsimus!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Lõbusam pool on see, et Urmo Kööbi küsimusele vastates te ütlesite, et Tallinna-Tartu maantee tuleb. Ma sõidan seda mööda kaks korda nädalas. Ma kinnitan, et ta on olemas. Tõsi, ta võiks oluliselt parem olla. Küsimuse sisuline pool on ikkagi eurotoetuste kasutamise kohta. Kui tõepoolest on nii, et järgmises finantsperspektiivis, mis juba järgmisel aastal algab, on plaanis kasutada teatud summasid, näiteks Koidula piirijaama ehitamiseks või ka millekski muuks, siis millistest summadest, millisest suurusjärgust me räägime ja milliste programmide või prioriteetide alt need summad peaksid tulema? Kas siin ei ole ohtu, et me sööme sellega näiteks maantee infrastruktuuri toetusi?

Aitäh! Vaadake, härra Laur, teie teate, et Tartu-Tallinna maantee on olemas, võib-olla teie kolleeg härra Kööbi ei teadnud seda. Kas ma oleksin pidanud nüüd siin tema üle irvitama? Ei, ma andsin siira vastuse. Mis puutub sellesse, kas on ohtu, et mingid muud infrastruktuuriobjektid kannatavad selle all, siis alati tuleb teha teatud valikuid. Ma üldse ei välista, et kunagi tuleb parlamendil või valitsusel niisuguseid valikuid teha ka raudtee ja muude objektide vahel. Aga mind liigutab väga, et te selle pärast muretsete.

Palun, kolleeg Imre Sooäär, teine küsimus!

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Et Riigikogu saaks niivõrd olulises küsimuses adekvaatse otsuse teha, on äärmiselt oluline, et Riigikogu liikmed saaksid tutvuda kõigi dokumentidega, mis selle otsuse aluseks on. Tänane Postimees viitab ühele salajasele auditile, mis väidetavalt on tellitud MKM-i poolt, ja nimetab osaluse hinnaks 1,7 miljardit, mitte 2,35. Meile kui Riigikogu liikmetele pole sellist auditit esitatud. Sellest lähtuvalt ongi mul küsimus. Kas te saaksite, palun, tagada Riigikogu liikmetele juurdepääsu ka kõigile salastatud dokumentidele, et me saaksime langetada õiglase otsuse? Seda praktikat on Riigikogus ka varem rakendatud, et tagatakse Riigikogu liikmete juurdepääs salastatud dokumentidele. Kas te saaksite seda, palun, organiseerida?

Ma tänan küsimuse eest, aga pean vastama eitavalt. Niisuguste küsimuste organiseerimine on minu meelest ikka Riigikogu oma struktuuride asi. Kindlasti lahendavad nad selle küsimuse efektiivselt, kahtlemata peavad Riigikogu liikmed pääsema ligi kõigile otsuse aluseks olevatele materjalidele. Mina tahan teid selles kõigiti toetada. Ma tahan veel õiendada ära ühe väikese eksituse. Nimelt, härra Seeder on Viljandist, Koidula piiripunktist on see päris kaugel. Ma mõtlesin, et kellega ma Seederi segi ajasin. Välja mõtlesin. Ma ajasin ta Niiloga segamini. Palun vabandust! Ärge pahandage!

Aitäh! Palun, kolleeg Tõnis Kõiv, teine küsimus!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Kõigepealt tänan vastuse eest eelmisele küsimusele! Ma sain sellest teada, et riik on sõlminud hea lepingu, mis annab siiski võimaluse seda teksti vähemalt avalikes debattides kasutada ehk avalikuks teha. Ma lähen siit mõtteloogikaga edasi. Riik võib seda teksti avalikus debatis kasutada. Kas siin saalis toimuv on avalik debatt või ei ole? Kui siin saalis on avalik debatt, miks seda lepingu teksti meil siis laual ei ole? Kas mu mõtteloogikas on mingi viga?

Ma kõigepealt tänan teid tunnustuse eest sellele lepingule! Muidugi on see hea leping, nagu te ütlesitegi. Aga kahtlemata oleks olnud parem, kui seda lepingut poleks olnud vaja sõlmida. Ma olen mõnes mõttes nõus Juhan Partsiga, eks see raudtee tagasiostmine ole ka sundkäik. Me oleksime saanud seda vältida, kui raudteed ei oleks omal ajal maha müüdud ja kui ei oleks aetud Riigikogu liikmete päid segamini selle jutuga, et raudtee erastamise tulemuseks on moodne, 21. sajandi raudtee. Nii ju ei juhtunud. Kas see on avalik debatt või ei? Ma ütlen, et see on Riigikogu istung. Ma usun, et me oleme selles mõttes ühte meelt.

Palun, kolleeg Mihhail Lotman, teine küsimus!

Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Lausa lust ja lillepidu on teie vastuseid siin kuulata! Mina küsin sadamate kohta, teie vastate Lilleküla staadioni, õnneks mitte botaanikaaia kohta. Aga kui puudutada selle asja sisu, siis minu meelest, kui riik katkestab erastamislepingud, võtab objekti oma kontrolli alla ja oma juhtimise alla, siis see vastab klassikalisele natsionaliseerimise definitsioonile. Kui teie meelest on see midagi muud, siis ütelge, palun, mis siis toimus, aktsiate tagasiost, mis ei ole natsionaliseerimine.

Aga te peate ju tunnistama, et see oli päris hea vastus, see Lilleküla staadioni kohta, ja ta ka sobis asja juurde. Mina arvan küll, et see, mis toimus Lilleküla staadioniga, oli natsionaliseerimine, vähemalt ta lõhnas natsionaliseerimise järele, mida raudteega seoses ei või öelda. Nüüd edasi. Seoses raudteelepinguga ei ole me kuskil öelnud, et see leping katkestati. See leping lõpetatakse ja poolte kokkuleppel, mis tähendab, et mõlema poole rahuloluks. Esimest korda kuulen, muide, et mõlema poole rahulolu on saavutatav natsionaliseerimise kaudu. No mis siis bol_evikel viga oli, kõik olid rahul või kuidas! Mina seda asja küll niimoodi ei tõlgendaks. Muide, ma tahan teile võrdluseks tuua ühe näite, mis täna mulle näppu sattus. Kui ma leiaksin selle paberite hulgast üles, siis oleks see päris hea. Aga ma vähemalt kirjeldan teile selle näite sisu, isegi kui ma tsiteerida ei saa. Nimelt, Inglismaal võttis riik eraomanike käest raudtee üle. Raudtee, mis oli erastatud, oli sattunud väga suurtesse võlgadesse, ta ei olnud efektiivne ega täidetud seda lepingut, mis omal ajal oli sõlmitud, ja riik võttis ta oma kätte. Ma panin tähele ühte sellist fakti. Riik deklareeris, et nendele eraomanikele ei maksta mitte pennigi. Mina ei tea, võib olla seda võiks natsionaliseerimiseks nimetada. Aga õigluse huvides tahan öelda, et mõni aeg hiljem siiski riik neile midagi maksis, kuigi mitte aktsiate täisväärtust. Kuid ma tahan öelda, et sellisel tuntud demokraatiamaal nagu Inglismaa võeti raudteeküsimuses ette palju radikaalsemaid samme, kui meie söandasime teha. Ega ma ei arva, et see Inglismaa näide oleks meile kohane. Meie midagi niisugust ei ole vähemalt kavandanud. Aga kindlasti see, mis tehti, ei olnud natsionaliseerimine. See oli erastamislepingu lõpetamine poolte kokkuleppel, nii et mõlemad pooled oleksid kompromissiga rahul.

Aitäh! Palun, kolleeg Mark Soosaar!

Lugupeetud ministrihärra! Kui papa Jannsen Pärnu Postimehe numbris Eesti maarahvale seletas, kuidas näeb välja raudtee, mida talumehed näinud ei olnud, siis ta ütles: "Vaadake, raudtee on niisamasugune nagu vankritee. Ainult vankriteel on rööpad maa sees, aga raudteel on rööpad maa peal." Eks meie praegune raudtee ole ka ju mõnes mõttes midagi niisugust, mis on kohati maa sisse vajunud. Samal ajal me teame, et üleriigiline planeering, kehtestatud valitsuse poolt aastal 2000, mis näeb ette, kuidas Eesti peaks välja nägema aastal 2010, sisaldab üsna selget raudteetrassi Rail Balticat, mis läheb Tallinnast üle Pärnu Riiga. Öelge, palun, kuidas see aastal 2010 välja näeb ning kas mu kolleeg Jaanus Männik saaks ka Surjus maha hüpata ja Aivar Õun Kilingi-Nõmmes väljuda.

Kallis Mark! Mina olen praegu see mees, kes teie eest kõige rohkem seisab. Nimelt on Euroopa Liidus moodustatud komisjon Rail Baltica trassi määramiseks. Selle komisjoni aruanne tuleb aasta lõpuks, aga ma olen eelaruannet juba näinud. Nad uurisid ka Eestit läbivat trassi. Nende ettepanek Euroopa Liidu komisjonile on niisugune, et see trass kulgeks marsruudil Tallinn-Tartu-Valga ja siis läheks edasi Riia peale. Kusjuures nende ettekujutus on selline, et rööpmelaius jääks selliseks, nagu ta on praegu. Eks neil ole ka vaja raha lugeda ja kokku hoida. Seetõttu on nad valinud sellise variandi, kus piisab lihtsalt olemasoleva kõpitsemisest. Meie oleme väljendanud selle ettepaneku kohta eitavat seisukohta. Me arvame, et Pärnu trass oleks otstarbekam. Me arvame, et seal saaks kasutada ka olemasolevat muldkeha. Eks need vaidlused seisavad veel ees, aga ma tahan lihtsalt hajutada sinu illusioone, et Euroopa Liit juba lubabki meile seda Pärnu trassi. Tegelikult on nende valik teistsugune.

Palun, kolleeg Jaanus Männik!

Aitäh, härra juhataja! Austatud härra minister! Väitsite mõni aeg tagasi, et enamik küsimusi on olnud lõbusad. Ma küsin seetõttu ka ühe lõbusa küsimuse. Kuna see erastamistehing ise on andnud niisuguseid võrdlemisi masendavaid majanduslikke tagajärgi ja seetõttu me täna siin ülepea aru peame, kas ja kuidas seda heastada, siis ma küsin: mis te arvate, kas nende küsimuste ja küsijate poolt on tegemist siira või teeseldud lõbususega?

Jääme eelnõu juurde, head kolleegid!

No nii üht kui teist. Eks sõltub konkreetsest inimesest ja sellest, kas ta tahab nalja teha või ei taha. Mõnel võib-olla ei ole üldse midagi muud teha kui istuda siin ja teha nalja, aga mõnel, vastupidi, on siiras huvi ja tahtmine asjas selgust saada. Nii et inimesi, nagu ikka, on igasuguseid. Mina saan küll kõigist aru ja püüan jõudumööda, sõltuvalt küsimuse iseloomust, ka samas stiilis vastata.

Palun, kolleeg Mark Soosaar, teine küsimus!

Lugupeetud minister! Seoses selle raudteetrassiga jääb mul küsimus kripeldama. Kui me oma riigis oleme üleriigilises planeeringus otsustanud trassi valiku, siis on selge, et see trass asub liinil Helsingi-Riia jne. Kas on ikka päris õigustatud, kui keegi ütleb meile, et me peame hoopis kusagilt ümber sõitma? Kui jaa, kas me siis peaksime selle üleriigilise planeeringu ümber tegema, sest too dokument on aluseks meie infrastruktuuri arendamisele?

Kuidas nüüd seda ette kujutada? Meie ehitame trassi välja kuni Iklani (ta Ikla kaudu ei lähe, Mõisakülani, jah) ja siis lätlased ehitavad oma trassi Valgani. Aga mis saab nende kahe trassi ühendusest, julgen ma küsida. Ma arvan, et sellist suurt riikidevahelist trassi, mis ühendab tegelikult viit riiki, ei saa ikka siseriikliku dokumendiga otsustada. See on asi, mis räägitakse riikide vahel läbi. Kuna Euroopa Liit selle finantseerimises vähemalt osaleb (ma ei ütle, et ta 100% finantseerib, selles suhtes olen ma näinud viimasel ajal kõhklusi ka sealsetel ametnikel), siis muidugi on neil õigus kaasa rääkida. Lõppude lõpuks otsivad nad finantsiliselt paremini sobivat lahendust, mida kindlasti ei saa kellelegi keelata.

Aitäh! Palun, kolleeg Meelis Atonen, kas protseduuriline küsimus?

Aitäh! Hea juhataja! Ma tahan mõnele küsijale ja meile kõigile meelde tuletada, et me praegu arutame ikka otsuse eelnõu nr 1031. Näiteks see, kust Eestis raudteeliiprid võiksid minna või hakkavad minema või kust läheb Rail Baltica trass, ei ole kindlasti selle otsuse eelnõuga seonduv teema. Ma ei taha küll kuidagi ministrit keelata vastamast, aga minu arvates me kolleegidena peaksime ikka teema raamidesse jääma. Muidu pean ma hakkama siin Valga õigusi kaitsma.

Aitäh, hea kolleeg! Jääme eelnõu teemade juurde. Palun, kolleeg Urmas Reinsalu, esimene küsimus!

Aitäh! Austatud härra minister! Ma arvan, et te olete püüdnud esile tuua konteksti, äärmiselt avaratesse teemadesse minnes. Ma arvan, et oluline konteksti element on see, et Eesti Raudtee on ikkagi üks infrastruktuuri osa meie majanduses. Me näeme teie ministriks oleku ajal, ka nüüd, kui Eurodeci tehing teoks saab, et Eestis on tekkimas naftaturgu ülekaalukalt valitsev võrgustik, mille omanikud on Kremli tugeva kontrolli all. Ilmselt ei ole juhus, et nii Vene Riigiduuma esimees Grõzlov kui ka Vene transpordiminister Levitin on väljendanud oma rahulolu sellise tendentsiga. Mul on üks küsimus. See grupeering on heades suhetes Kremliga. Millistest motiividest selline rahulolu võib olla põhjustatud või olete te andnud oma toe sellele rahulolule? Kas need on majanduslikud motiivid või poliitilised motiivid?

Ma ei tea nüüd, kas see oli retooriline küsimus, aga teid kuulates ma tuletasin meelde ühte fakti. Kui ma vaatasin erakondade sponsorite loetelu, siis Eurodeci omaniku abikaasa oli kindlasti üks tubli Res Publica finantseerija. Vaat temal kindlasti on see huvi, mida te püüdsite Kremlile külge kleepida. Ma ei taha Kremlit kaitsta ega rünnata, aga klaarige oma sponsoritega ise oma asjad ära. Majandusministeerium ei saa sellesse asjasse sekkuda. Te mõistate mind, eks ole?

Aitäh! Palun, kolleeg Urmas Reinsalu, teine küsimus!

Aitäh! Härra minister! Ma mõistan neid motiive, miks te julgeolekupoliitilistest probleemidest seoses selle tehinguga ja ka meie transiidivaldkonnaga püüate kramplikult mööda libiseda. Aga ma tulen ikkagi selle juurde tagasi. Kiitus teeb alati kiidetavat rõõmsaks ja rõõmus te täna siin ka olete. Olete saanud kiita Vene Riigiduuma esimehelt Grõzlovilt, olete saanud kiita, kui teie suvemajas oli härra Levitin, härra Levitini enda käest. Mis te arvate, millega te sellise Vene tipp-poliitikute kiituse oma tegevusega majandusministri ametis, kui me näeme tõepoolest Eesti naftaturul teatud koondumise tekkimist, olete ära teeninud? Äkki te annate oma põhjalikuma käsitluse ja analüüsite pigem ennast, mitte teisi.

Hea meelega. Ma siiski jätkan teiste analüüsi. Mul tuli nüüd nimelt meelde, et Res Publica finantseerija ei olnud mitte ainult Eurodeci omaniku abikaasa, ühes teises kohas oli ka Eurodeci omanik ise üks tuntud Res Publica finantseerija. See on kõik teil seal kirja pandud ja mul oli väga huvitav seda lugeda. Mis puutub sellesse, et Levitin mind kiitis, siis ma olen selle üle väga uhke. Muide, mina kiitsin ka Levitinit. Ma täiesti kujutan ette, kuidas Žirinovski Moskvas läks Levitini juurde ja küsis: "Mille eest see Savisaar sind kiitis, kas oledki Venemaa huvid maha müünud?" Viide Žirinovskile ei olnud mõeldud analoogiana, andke mulle andeks.

Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, härra majandus- ja kommunikatsiooniminister! Kolleeg Eiki Nestor, palun, kas protseduuriline küsimus?

Jah, mul on selline protseduuriline küsimus. 1992. aastast saadik ei ole Riigikogus juhtunud sellist praaki, nagu siin täna on juhtunud selle seletuskirja pealkirjaga, et tegemist oleks nagu tekstiga, mida võib ainult Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sees kasutada. Mul on palve, et Riigikogu juhatus uuriks tõsiselt, kuidas selline asi sai võimalikuks ja teavitaks fraktsioone, miks selline asi on toimunud.

Aitäh! Juhatus on uurinud ja uurib edasi ja annab teile vastuse. Kas Urmas Reinsalul on protseduuriline küsimus? Palun!

Austatud istungi juhataja! Kuna kolleeg Eiki Nestor võttis selle probleemi veel käsitlemiseks ja istungi juhataja vastusest võis täiskogule jääda mulje, et tegemist oli seaduse järgi korrektse käitumisega selle dokumendi vormistamisel, siis tahan meelde tuletada, et kahetsusväärselt, ma arvan, et pigem mitte tahtlikult, vaid lihtsalt kogenematusest on majandusminister rikkunud avaliku teabe seaduse § 41 lõiget 2, mis käsitleb dokumentide asutusesiseseks kasutamiseks vormistamise korda. Ma loodan, et parlamendi juhatus leiab võimaluse viia see dokument kooskõlla selle seadusega, kus on toodud eraldi protseduuriline kirjeldus, kuidas need dokumendid eelnõu vormis oleks tulnud ära vormistada.

Aitäh! Võtsin teie avalduse teadmiseks. Palun kõnetooli juhtivkomisjoni ettekandeks majanduskomisjoni esimehe Mart Opmanni!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Majanduskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "AS Eesti Raudtee erastamislepingu poolte kokkuleppel lõpetamise ja AS Eesti Raudtee enamusaktsiate omandamise heakskiitmine" eelnõu 1031 esimesele lugemisele saatmist oma istungil esmaspäeval, 20. novembril. Ütlen lihtsalt sellise huvitava vahepalana, et komisjoni istung kestis umbes kümme minutit vähem, kui majandus- ja kommunikatsiooniminister praegu siin saalis oli. See näitab seda, et ka majanduskomisjoni istung oli üsnagi intensiivne ja teemakohane. Lisaks majanduskomisjoni liikmetele osalesid majanduskomisjoni istungil majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar, rahandusminister Aivar Sõerd, majandus- ja kommunikatsiooniministri nõunik Heido Vitsur, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna juhataja Eva Vanamb, vandeadvokaadid Tarmo Sild ja Üllar Talviste, finantskonsultant Rain Tamm ja finantsanalüütik Alar Voitka. Arutelu algul käsitleti eelnõu lisamaterjalidega tutvumise küsimust. Tegemist ei ole majanduskomisjoni töös igapäevajuhtumiga, kuna lepingule allakirjutanud osapoolte kokkuleppel on lepingu tingimused konfidentsiaalsed ja lepingu osapooled on võtnud kohustuse seda lepingupunkti ka täita. Pärast konsulteerimist Riigikogu Kantselei töötajatega selgus siiski, et millegi erakorralisega tegemist ei ole. Riigikogu juhatus on 2004. aasta 11. mai otsusega nr 216 kinnitanud Riigikogu ja Riigikogu Kantselei asutusesisese teabe kasutamise korra. Sellest olemegi otseselt ja vahetult lähtunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist saadud materjalide, mis kannavad templit "Asutusesiseseks kasutamiseks", tutvustamisel Riigikogu liikmetele. Eelnõu ja seletuskiri sinna juurde on Riigikokku jõudes avalik ja piiranguteta dokument, nii nagu sellest eelnevalt juttu oli. Nii olemegi majanduskomisjoni inimressursiga ja majanduskomisjoni ruumes võimaldanud tutvuda nende dokumentidega, alates eelmise kolmapäeva õhtust, kui saabus lepingu osapoolte parafeeritud aktsiate võõrandamise ja lõpetamise leping, ning reedest, kui tulid juba korrektne allakirjutatud eelnimetatud leping ning AS-i Eesti Raudtee õigusauditi aruanne. Nüüd tuleb jätkuvalt tagada, et kõik Riigikogu liikmed, kes soovivad, saaksid saabunud materjalidega tutvuda majanduskomisjoni ruumes. Igal juhul, mingisuguseid poliitilisi krutskeid siit otsida ei maksa, oleme lähtunud ametnike soovitustest ja senistest kogemustest. Mulle tundub, et tänaseks on selles küsimuses algul maad võtnud teatud hüperaktiivsus vaibunud, kümmekond kolleegi on seni käinud materjalidega tutvumas. Kolleeg Tõnis Kõivu ei ole siin. Tõnis Kõiv esitas ühe küsimuse. Avalikust kasutamisest on juttu lepingu punktis 13, mis ei räägi mitte tekstist, vaid räägib selguse huvides vajaduse korral vahetute sätete kasutamisest, mitte tekstist kui sellisest. Aga nüüd majanduskomisjoni istungil arutatu juurde. Minister Edgar Savisaar esitas komisjonile ülevaate läbirääkimiste käigust BRS-iga, samuti andis oma ülevaate iga majandusministriga kaasas olnud külaline, vastavalt oma valdkonna tegemistele läbirääkimiste või analüüside protsessis. Julgen arvata, et arutelu komisjonis oli igati aktiivne ja küsimusi jagus komisjoni liikmetel kõigile osalejatele. Head kolleegid! Praegu siin saalis toimus sisuliselt sama protsessi teistkordne ja sama põhjalik käsitlemine ning oleks patt komisjoni istungi stenogrammi üle korrates aega kulutada. Selle küsimuse, mis ma leidsin stenogrammi sirvides, ma ka majandus- ja kommunikatsiooniministrile esitasin, see esitati majanduskomisjonis, aga mitte siin saalis. Lisaküsimusi jagus, nagu siin saaliski, otsuse eelnõu juriidilise vormi kohta, millest juttu oli, raudtee ostuga seonduva majandusliku analüüsi kohta, samuti võimalike varjatud nõuete kohta erastamislepingu lõpetamisel, uue äriplaani ja tuleviku investeeringute, sealhulgas Euroopa Liidu vahenditest planeeritud projektide rahastamise kaasfinantseerimise kohta. Ühesõnaga, kõik see, millest on juba juttu olnud. Komisjoni istungil osalenud rahandusminister Aivar Sõerd selgitas tehingu finantseerimisega seotud küsimusi. Leping saab sisuliselt jõustuda lisaeelarve või riigieelarve vastuvõtmisel Riigikogu poolt, kus on ette nähtud hüvitis BRS-ile erastamise lõpetamise lepingu eest. Rahandusminister ei näinud enam võimalust kajastada tehingut lisaeelarves ja tal oli õigus. Tänase esimese päevakorrapunktiga me võtsime lisaeelarve vastu. Järelikult on veel võimalus planeerida vahendeid 2007. aasta riigieelarvesse. Ministri ütluste kohaselt on võimalik kajastada tehingut, suurendades Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi finantsvarasid väärtpaberite soetamiseks. Teiselt poolt väheneksid riigikassasse kogunenud ülelaekumised ehk akumuleerunud reserv riigikassa likviidsusvarudest. Täna võib öelda, et eelarve ülejäägist, kuna eile sai ka selle aasta riigieelarve täis. Rahandusministril on alati oluline viidata selliste juhtumite puhul asjaolule, et Euroopa Liidu Statistikaamet (Eurostat) alati neid hindab, need pälvivad kõrgendatud huvi ja Eurostat ei pruugi finantsjuhtimise loogikast lähtuvalt nimetatud tehinguid käsitleda täismahus finantseerimistehinguna. Ehk see võimalik osa, mis võib olla käsitletud kuluna, suurendab eelarve defitsiiti. Tänases seisus, kui riigieelarve laekumine on täitunud, vähendaks see mõnevõrra ülekaalu. Komisjoni istungil juhtis härra Parts komisjoni tähelepanu sellele, et eelnõu juriidilise vormi osas tuleks konsulteerida Riigikogu põhiseaduskomisjoniga. Ta viitas Riigikogu Kantselei juriidilise osakonna arvamusele, milles on toodud mõningad probleemid, mis viitavad nimetatud otsuse eelnõu Riigikogus menetlemisega seotud probleemidele. Ettepanek oli pöörduda Riigikogu põhiseaduskomisjoni poole hinnangu saamiseks, kas ja millises juriidiliselt korrektses vormis oleks võimalik nimetatud eelnõu Riigikogus menetleda. Ka majanduskomisjoni liikmete hulgas on juriste ja ka teised komisjoni liikmed said senisest kogemusest tulenevalt oma arvamust avaldada. Toimus lühike ja selge diskussioon ja pärast seda hääletus. Ettepanek toetust ei leidnud. Nüüd veel kord, tahtmata korrata komisjoni ja tänast täiskogu istungit, tulen otsustava osa juurde. Kõigepealt, vastavalt majanduskomisjoni s.a 14. novembri istungi otsusele saadeti otsuse eelnõu 1031 Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks s.a 22. novembril, s.o täna, ja nimetatud otsuse eelnõu sisuline arutelu teisele lugemisele saatmiseks toimub komisjoni 4. detsembri istungil. Nüüd otsused juba kompaktselt. Saata Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "AS Eesti Raudtee erastamislepingu poolte kokkuleppel lõpetamise ja AS Eesti Raudtee enamusaktsiate omandamise heakskiitmine" eelnõu 1031 Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks eelnõu algatajaga kooskõlastatult muudetud kujul (poolt oli 6, vastu 4, erapooletuid ei olnud). Teha täiskogule ettepanek eelnõu 1031 esimene lugemine lõpetada (samuti poolt 6, vastu 4, erapooletuid ei olnud). Määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks vastavalt Riigikogu kodukorra seaduse § 99 lõikele 1 viis tööpäeva, s.o 29. november kell 18 (poolt 6, vastu 4, erapooletuid ei olnud). Saata Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "AS Eesti Raudtee erastamislepingu poolte kokkuleppel lõpetamise ja AS Eesti Raudtee enamusaktsiate omandamise heakskiitmine" eelnõu 1031 Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks s.a 6. detsembril (poolt 6, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud). Nagu ma ütlesin, arutelu lõppotsuse tegemiseks toimub esmaspäeval, 4. detsembril. Aitäh!

Aitäh! Head kolleegid! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, kolleeg Helle Kalda!

Aitäh! Sa jätsid lahti rääkimata diskussiooni, miks me ei pöördunud põhiseaduskomisjoni poole. Meil on lihtsalt nendega kogemus. Äkki ikkagi valgustaks seda siin täna.

Küsimus on Riigikogu Kantselei juriidilise osakonna arvamuses. Tegelikult härra minister peatus sellel teemal. Tähendab, pöördumine põhiseaduskomisjoni poole. Me kaks korda pöördusime põhiseaduskomisjoni poole, kui sotsiaaldemokraadid esitasid ettepaneku Tallinna-Tartu-Luhamaa maantee väljaehitamiseks mõlemas suunas kaheniidilisena. Mõlemal juhul koosnes otsuse eelnõu kahest punktist, esiteks, teha ettepanek Vabariigi Valitsusele vastavate katteallikate äranäitamiseks, teiseks, konkreetne ettepanek ehitada konkreetseteks aastateks konkreetsed lõigud välja. Ütleme, et ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele, et kirjutada ette, mis aastateks millised teelõigud ehitada, on kodukorraseaduse järgi käsitatav kui suhteliselt tavatu. See on pigem kooskõlas teeseadusega, teehoiukavaga, pikaajaliste strateegiatega. Me tahtsime aru saada, kas me ei ole läinud liiga kaugele, ütleme, otsuse eelnõudest tulenevalt. Kummalgi korral, kui me pöördusime põhiseaduskomisjoni poole, ei andnud põhiseaduskomisjon meile arvamust. Õigem oleks öelda, et ta jättis meile arvamuse andmata. Praegusel juhul ei saa kuidagi öelda, et me oleksime olnud kaugemal. Pigem olime, arvestades 1999. aasta müügikäsitust ... Aa, ma ütlen 1999. aasta aluse, mis on iseenesest väga huvitav, arvestades seda, et komisjoni istungil oli sellest tükk aega juttu. Ma ütleksin, et täna annab aktsiate tagasiostmisel paremat alust lihtsalt otsida. Loen teile ette 1999. aasta Riigikogu otsuse eelnõu nr 1147, mis on algatatud 21. jaanuaril 1999 ja on Riigikogus otsusena vastu võetud 25. veebruaril samal aastal, s.o kümmekond päeva enne Riigikogu valimisi. Alus on selline: "Riigikogu, lähtudes AS Eesti Raudtee ümberkujundamise ja erastamise olulisest ja kaugeleulatavast mõjust Eesti majanduslikule arengule, otsustab ..." Põhimõtteliselt oli põhiseadus 1999. aastal sama mis praegu, aga alus on minu meelest täna oluliselt parem kui 1999. aastal.

Palun, kolleeg Igor Gräzin!

Kuna põhiseaduskomisjon, õieti tema juhid, püüavad vältida küsimusi, mis on seotud põhiseaduslike probleemidega, tahtsin ma veel kord üle küsida: kas meie pöördumisel pärast seda, kui põhiseaduskomisjon on ametlikult öelnud, et nemad põhiseaduslike küsimustega ei tegele, seoses Tartu-Tallinna maanteega, üldse oleks olnud mingisugune mõte või me oleksime vastuseks saanud sama jama, nagu kahel eelmiselgi korral?

Hea kolleeg! Ma julgen sulle kinnitada, et me komisjoni istungil nii kaugele ei läinud.

Aitäh! Kolleeg Urmas Reinsalu, protseduuriline küsimus.

Aitäh! Austatud istungi juhataja! Teil kindlasti on ülevaade parlamendis toimuvast, ka komisjonidevahelisest kirjavahetusest. Võib-olla istungi juhataja oskab - ma arvan, et see on oluline ka istungi läbiviimisel ja otsuste langetamisel - seda öelda. Kui Tallinna-Tartu maantee küsimuses majanduskomisjon pöördus põhiseaduskomisjoni poole, siis põhiseaduskomisjon edastas parlamendi kantselei juriidilise osakonna analüüsi, mis puudutas ka Tallinna-Tartu maantee küsimust majanduskomisjonile. Kas ...

Hea kolleeg! Ma ei ole läbirääkimisi avanud. Jääme otsuse eelnõu juurde, ma ei ole läbirääkimisi avanud. Palun, kolleeg Väino Linde!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma täpsustamise huvides küsin. Avalikkusest on päris mitu korda läbi jooksnud mõte, et ega täpselt ei teata veel ikkagi AS-i Eesti Raudtee võimalike kohustuste summasid. Kas nendest oli ka teie komisjonis juttu ja kas need summad on konkreetselt teada või ei ole?

Need summad on teada. Need on lepingu juures, kaks dokumenti. Üks on erastamise lõpetamise leping ja teine on õiguslik hinnang AS-ile Eesti Raudtee. See on siis nii õiguslik hinnang kui ka majanduslik hinnang. Seal on need summad komakohaga välja toodud, ma ei tea, kas 1. novembri või 1. oktoobri seisuga. Aga ma ei tea, kas nad kuuluvad konfidentsiaalsuse nõude alla või ei kuulu. Igal juhul, kui sa tuled majanduskomisjoni ruumesse, siis sa leiad nad, kui mu mälu mind ei peta, selle õigusliku hinnangu leheküljelt nr 53.

Palun, kolleeg Raivo Järvi!

Suur tänu! Hea esineja! Minu ees on ikka seesama paber asutusesiseseks kasutamiseks, kus on kirjas, et BRS-i soovil on leping ühe aasta vältel konfidentsiaalne. Siiski võib riik lepingu kohaselt kasutada selle teksti avalikes debattides, et hoida ära väärarusaamade tekkimist lepingust. Miks siis see lepingu tekst ei ole siin meie ees, ta on ju selles mõõdus praegu rakenduses?

Hea kolleeg Raivo Järvi! Lepingu tekst ei ole mitte BRS-i soovil konfidentsiaalne. See ei ole juriidiliselt päris korrektne. Lepingu punkt nr 13 ütleb, et pooled on selles kokku leppinud, tähendab, see on poolte kokkuleppel kuni järgmise aasta 1. detsembrini konfidentsiaalne. Sinna juurde on toodud eraldi klausel, et konfidentsiaalsuse rikkumiseks ei loeta lepingu tutvustamist Vabariigi Valitsuse liikmetele ja Riigikogu liikmetele ja lepingu teatud sätete kasutamist avalikes debattides vastavalt vajadusele. Eraldi juttu terviktekstist ei ole, jutt on konkreetselt sätetest, kui see osutub vajalikuks, et tõde oleks üheselt mõistetav ja arusaadav. Aga leping tervikuna kannab templit "asutusesiseseks kasutamiseks" ja, nagu ma ütlesin, Riigikogu juhatus on selle korra kinnitatud. Kui te soovite, ma loen need paragrahvipügalad kõik ette, aga kui te mind usaldate, siis ma neid ette ei loe. Kõigile, kes tulevad majanduskomisjoni ruumesse, me pakume neid kohe lugeda, nii nagu me pakume lugeda ka, et asi natukene lõbusam oleks, õiguskeelsussõnaraamatut, et saaks vaadata, mida tähendab sõna "tutvustama".

Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, härra majanduskomisjoni esimees! Avan läbirääkimised. Fraktsioonide esindajad saavad sõna võtta. Palun, kolleeg Helir-Valdor Seeder Isamaaliidu esindajana! Kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Ma tahan kõigepealt tänada majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaart, et ta oma 30-minutilise sõnavõtu sees, mis küll enamikus sisaldas tagasivaadet ajaloole ja erastamistehingule poliitilise hinnangu andmist, leidis siiski ka põgusalt aega lepingut kommenteerida. Samas sai ta väga põgusalt aega vaadata tulevikku. Üllatav oli see, vähemalt minu jaoks, kui minister tunnistas, et tal tekkis huvi 2001. aastal erastatud raudtee lepingutega tutvuda alles 2005. aastal. Küll aga me teame, et hinnanguid - ja hukkamõistvaid hinnanguid - andis ta selle kohta kõigil vahepealsetel aastatel, seega, tutvumata lepingutega, mille kohta ta hinnanguid andis. Aga täna siit kõnepuldist teatas minister, et AS-i Eesti Raudtee enamusaktsiate omandamine on riigile kasulik ja oli ainuvõimalik lahendus. See ei ole tegelikult õige. Seda kinnitab ka salastatus raudteeostu tehingu ümber. Isegi Riigikogu liikme kirjavahetus majandus- ja kommunikatsiooniministriga raudteeostu teemadel on ministri, mitte BRS-i või kellegi teise initsiatiivil, salastatud. Olukord on absurdne. See salastatus ei võimalda Riigikogu liikmetel teha lepingute põhjalikku õiguslikku analüüsi ja ülilühike menetlemise aeg ei võimalda siin saalis sisulist arutelu. Tegelikult on ostutehing majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaare tegevuse vigade parandus ja valimispropaganda, mis läheb Eesti maksumaksjale maksma 2,5 miljardit krooni. Sellest rahast loobudes ei parane mitte üheski Eestimaa nurgas raudtee tehniline seisund, see raha läheb lihtsalt ettevõtjate taskusse, raske on siin leida riigi huvi. Investeerides raudteesse näiteks 400 miljonit krooni, saaksime Tallinnast Pärnusse sõita vähem kui poolteise tunniga. Selle raha eest saaks suurendada peretoetusi, investeerida haridus- ja kultuuriobjektidesse ja teha palju muud. See ei ole populism, vaid reaalne ühine kasu ja riiklik huvi. Kahjuks jääb see kõik tegemata. Selle asemel suuname raha lihtsalt ärimeeste taskusse. Tõenäoliselt ei unusta nad valimiskampaania käigus ka Keskerakonna vajadusi. Rahandusminister on ostutehingu osas jäänud eriarvamusele, tema kahtleb, kas seda tehingut saab käsitada finantseerimistehinguna. Peab tunnistama, et rahandusministril on õigus: ei saagi, sest tegemist ei ole samaväärsete väärtuste vahetusega ehk ostuhind ei ole õige ja on riigile kahjulik. Saadavat vara on vähem kui 2,35 miljardit. Kui me ei saa maksumaksja raha eest samaväärses hinnas aktsiaid, siis ei ole võimalik seda tehingut ka 2007. aasta riigieelarve seaduses teha finantseerimistehinguna. Eriarvamusel on ka teine valitsuse liige, justiitsminister. Õiguslik analüüs ja riskide hindamine on selle lepingu puhul nõrgad. Samuti on konfidentsiaalsuse nõue justiitsministri arvates äärmiselt küsitav. Riigil puudub äriplaan. Õigemini, nagu täna selgus, puudub riigil igasugune tulevikku vaatav terviklik lähenemine Eesti Raudtee edaspidiseks arendamiseks. Samuti ei tea me, milliseid kulutusi toob see tulevikus kaasa Eesti riigieelarvele ning kas, millal ja mille arvel me investeerime tulevikus Euroopa Liidu abirahasid raudtee arengusse. Täiesti ebanormaalne on olukord, kus omanik, praegusel juhul kahjuks riik, ostab 2,5 miljardi krooni eest vara ja alles seejärel hakkab mõtlema, mis selle varaga peale hakata ja kuidas omandatud ettevõtet tulevikus arendada. Oluline on siin märkida, et riigil ei õnnestunud või riik ei soovinud vähem kui kuu aega toimunud läbirääkimiste käigus müüjate esitatud tingimusi muuta. Kõik olulisemad tingimused, mis BRS esitas enne läbirääkimiste algust, jäid samaks ning sellega suruti riigile peale müüjate diktaat. Kasutades ära rahva üldist toetavat suhtumist sellesse, et Eesti Raudtee oleks riigi omanduses, on valitsus valmis valimiskampaania käigus ükskõik mis tingimusel ostutehingu sooritama. See on rahva arvamusega manipuleerimine ja usalduse kuritarvitamine. Ma ei imesta, kui mõne nädala pärast me võime televisioonis näha Keskerakonna reklaamklippi, kus majandus- ja kommunikatsiooniminister teatab, et nemad ostsid Eesti Raudtee Eesti rahvale tagasi. Aga see on kõige parem kinnitus sellest, et kahjuks on Eesti Raudtee enamusaktsiate omandamine rakendatud valimiskampaania vankri ette. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Helir-Valdor Seeder! Palun kõnetooli kolleeg Marko Pomerantsi! Vabandust, kas kolleeg Tiit Niilol on protseduuriline küsimus?

Lugupeetud juhataja! Mul on protseduuriline ettepanek. Kuna oluline informatsioon nii tähtsa otsuse tegemiseks on salastatud, siis teen ettepaneku tunni aja vältel vaadata televiisorist "Foorumit", et saada avalikku infot juurde.

Aitäh! See ei ole protseduuriline küsimus. Jätkame tööd. Palun, kaheksa minutit, kolleeg Marko Pomerants, Res Publica fraktsiooni esindaja!

Jah, Marko Pomerants on raudteelinnast Tamsalust ja on töötanud ka ühe riigi raudteel, mille kaardi peal raudteed üldse olemas ei olegi. Aga nüüd sellest tehingust. Selline kokkulepe ilma põhjaliku ja igakülgse auditita peaks olema mõeldamatu, sest õiguslik audit pole piisav, aga millegipärast me arutame seda kokkulepet. Õiguslikus analüüsis ei ole eraldi analüüsitud riske, mis puudutavad nii Washingtoni kui ka Stockholmi arbitraažis üleval olevaid nõudeid, ja võib öelda, et raudtee hind on oluliselt madalam ilma nende nõueteta, mis BRS-i omanikel on riigi vastu üleval. Kas ei ole need nõuded mitte majandus- ja ... ministri vigade tagajärg? Tegeliku hinna ja makstava hinna vahe on nende vigade tagajärg. Täna ollakse nõus ostma 5,3-miljardilise nõude tõttu iga hinnaga. Toetudes teiste riikide kogemustele, on tõenäoline, et kas tervenisti või osaliselt mõistetakse see summa riigilt välja. Riigi nõrkade positsioonide tõttu nendes vaidlustes ongi üleval riskid, mis kasvatavad raudtee hinda. Vaadates firma tulevaste perioodide rahavoogusid, saab see investeering tasuda ära ainult juhul, kui vara hinnatakse ümber ehk üles ja raudtee infrastruktuuri kasutamise tasu suurendatakse. Kas aga see suurendamine ka väidetavalt märtsis oma ametit jätkaval majandus- ja ... ministril võimalik on, eks me seda saame näha. Tegelikult puudub äriplaan, mis kataks rahavoogudega selle investeeringu, ja tasuvuse arvestamisel on oldud põhjendamatult optimistlikud. Aga et see optimism raugeb, seda me nägime ka siin sõnavõttudes. Minister mõni päev tagasi rääkis, et tasuvusaeg on 9-10 aastat, ja täna rääkis juba vähemasti 13 aastast. Nüüd finantseerimistehingust. Kuna osaliselt ei ole tegemist majandusliku tehingu ja investeeringuga, harilik väärtus on soetusväärtusest väiksem ja rahavood ei kata investeeringuid, siis Eurostat käsitleb seda osaliselt kuluna. Sellele on viidanud ka rahandusminister. See on parim tõestus, et makstakse üle hariliku väärtuse ja hinna. Põhjus ei ole mitte raudtee väärtus, nagu juba mainitud, hoopiski majandus- ja ... ministri vead. Mida see kõik tähendab? Hiiliv taasriigistamine. Kõik on pandud kokku, et tõestada lepingu lõpetamise vajalikkust, investeeringute mahtude ja struktuuriga on olnud probleeme, aga me teame, miks. Ülejäänud tõsiseid argumente pole. Kokkuvõtteks. Hinna põhjus ei ole mitte raudtee väärtus, vaid tõenäoline kaotus Washingtonis, see annab aktsiate väärtuse ja makstava hinna vahe. Sellel investeeringul ei saa olla tasuvust ilma administratiivsete muutusteta, administratiivsete muutustega oleks töötanud ka praegune mudel. Praegu ei ole kõik oma olemuselt finantstehing ja seega soovitan koalitsioonil mitte tulla välja ühe sättega 2007. aasta eelarvesse. Nüüd rongide kiiremast liikumisest. Mina usun ka, et rongid, eriti reisirongid, hakkavad kiiremini liikuma, mis näeb välja nii: Tamsalust sõidab rong suurel kiirusel Kiltsi jaamani, kuhu on kaheksa kilomeetrit, ja siis ootab seal ära naftarongi möödumise. Isamaaliidu ja Res Publica fraktsiooni nimel teen ettepaneku otsuse eelnõu 1031 esimest lugemist mitte lõpetada. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Marko Pomerants! Palun kõnetooli kolleeg Jüri Tamme, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna volitatud esindaja! Kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Jälgides täna õhtul seda mõttemaratoni, oli vägagi sümboolne mõelda raudtee peale, kus kaks rööpapaari alati paralleelselt lähevad ja mitte kunagi ei kohtu. Ka tänased arvamused, seisukohad ja käitumiskultuur on tõestus sellele, et see nii on. Kui me räägime rauast, siis see peaks kindlasti nii olema, aga kui me räägime raudteest ja selle tulevikust, siis ma arvan, et ülioluline oleks mõelda sellele, kuidas koos edasi minna. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimel tahan ütelda paar sõna protseduuri kohta. Meie erakond ja fraktsioon arvavad, et kõikide küsimustega peaks tegelema parlament, ei ole olulisi ja ebaolulisi teemasid, eriti, kui nad puudutavad infrastruktuuri arengut, ettevõtteid, mis loovad eeldusi riigi majanduskasvuks ja julgeolekuks. Paari sõnaga eelkõnelnute jutust sellest seisukohast, mis on valesti tehtud või kuidas võiks edasi liikuda. Majandusminister väitis siin, et müümata jätmise korral oleks raudtee kindlasti olnud õitsengus ja edukas. Minus tekitab kartust selline lähenemine, et ainult üks tehing on eelduseks, et kõik hästi läheb. Rohkem polegi vaja pingutada. Kindlasti peame edaspidi mõtlema sellele, kuidas asja järjekindlalt ajada, ja mitte ainult hetkeolukorrast tehtud otsustele lootma jääma. Eesti Raudtee on rohkemat väärt. Teiseks, ma tahan visata kivi valitsuse kapsaaeda. See puudutab Euroopa ressursside kaasamist. Jah, see on pool tõde, et vahendite kaasamine Euroopa struktuuridest on keeruline, kui osanikuks on ka erakapital. Aga ma arvan, et me kõik teame, et kui investeeringud puudutavad neid sektoreid või neid kohti, kus erainvestoril ei ole võimalik tulu teenida, siis Euroopa Liidu raha on võimalik selleks kasutada. Mina ei tea, miks ei ole valitsus suutnud taotleda vahendeid, et ellu viia lahendusi, mis suurendaksid ohutust raudteel, või ei ole suutnud ehitada müraseinu, millest me kõik räägime. Need on tegematajätmised ja need on vaja parandada. Kui me rääkisime kahest äriplaanist, siis, ma arvan, kõik mõtlesid erinevalt. Kindlasti on opereerimise ja infrastruktuuri puhul vaja kahte eri äriplaani. Aga minu küsimus on: miks me neid kahte äriplaani enne ei teinud? Miks me ei teinud aasta eest äriplaani riskidele ehk SWOT-analüüsi, mis saab raudteest sellisel puhul, kui ta jääb kaasosalusse nii riigi kui ka erakapitali osas, või mis juhtub siis, kui tulevikus omandab raudtee riik? Veel ühest väitest. Miks ei olnud minevikus äriplaani? See on Edgar Savisaare väide.

Head kolleegid, palun vaiksemalt!

Äriplaani ei tee müüja. Äriplaani teeb ostja. Sellepärast oli äriplaan vajalik nüüd ega olnud vajalik tollel hetkel, kui raudtee müüdi. Veel ühest tegematajätmisest või poolikust tõest. Kui härra minister väitis, et mida rohkem investeerida raudteesse, seda suurem on selle tulusus, siis ma küsin: kui me teeme kullast rööpad, kas siis tulusus hakkab olema veel suurem? Kuidas edasi? Nagu ma enne mainisin, peaks Riigikogu kindlasti rohkem tegelema raudteeprobleemidega. Kindlasti teevad sotsiaaldemokraadid muudatusettepanekuid selle eelnõu kohta, et Riigikogu oleks tulevikus tugevamalt kaasatud raudtee arengut puudutava strateegia väljatöötamisse. Ma loodan väga, et need otsused, mis täna siin vastu võetakse, need lubadused ja need mõtted, mis on tulevikku suunatud, hakkavad teenima ka Eesti inimest, reisijat eelistatakse kütusele ning investeeringuid ohutusse ja kiirusesse ärihuvidele. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Jüri Tamm! Palun kõnetooli kolleeg Vladimir Velmani Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Eraldi tahan ma tänada neid Isamaaliidu ja Res Publica fraktsiooni esindajaid, kes, kui kasutada praeguse teema terminoloogiat, nagu vanad auruvedurid, jõudsid kohale siis, kui Riigikogu tunnid olid juba ammu alanud. Kahju, et täna ei olnud Riigikogus kahte endist peaministrit Mart Laari ja Juhan Partsi, sest nemad võiksid, ma usun, esitada päris tõsiseid küsimusi. Veel üks vahemärkus. Mis puudutab huvi nende dokumentide vastu, mis kaasnevad selle küsimusega ja mis on praegu meil majanduskomisjonis saadaval, kuigi ametialaseks kasutamiseks, siis ma ütlen, et seda võimalust on praeguseks tunniks kasutanud ainult kuus Riigikogu liiget. Tuletan meelde ka teist asja. Vanad olijad mäletavad, et kui Riigikokku tuli eeldatav elektrijaamade erastamise leping, siis seal oli 600 lehekülge spetsiifilist ingliskeelset teksti, aga seekord on tekst eestikeelne. Härra Niilole, kes tunneb suurt huvi, võin ütelda, et praegu käivas "Foorumis", kus osaleb ka nii tugev rivaal kui härra Veskimägi, pooldab 70% vastajatest Eesti Raudtee erastamist. Nüüd erastamislepingu lõpetamisest. Eesti Keskerakond toetab Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "AS Eesti Raudtee erastamislepingu poolte kokkuleppel lõpetamise ja AS Eesti Raudtee enamusaktsiate omandamise heakskiitmine" eelnõu 1031. Ma võin ütelda, et me teeme seda päris kerge südamega, sest me oleme alati selle poolt olnud, et Eesti Raudtee jääks Eesti kätte. Samas pean tunnistama, et jah, see hind, mis praegu riik peab välja käima, on küllaltki koormav meie eelarvele, aga eks te saate, kõik kogenud inimesed, aru, et kui me jõuame selle otsuseni aasta pärast, siis on hind veelgi kõrgem. Kui erastamisotsus vastu võeti, tehti erastamisleping, siis oli riigis valdavalt selline ideoloogia, et riik on halb peremees ja tuleb otsida parem kedagi kõrvalt, kes on parem peremees kui meie oleme. See on niisugune sulase filosoofia, kes ei usu oma jõusse. Eesti Keskerakond on alati uskunud, et riik on hea peremees ja et strateegiliselt tähtsad objektid peavad olema riigi käes, selleks et riik saaks kesta. Nii et meie oleme alati Eesti riigi poolt olnud, meie vastased olid sõnades poolt, aga tegudes olid selle riigi vastu. Muide, ma ütleksin, ega härra Burkhardt nii väga kerge südamega ei loobu sellest tükist, mis praegu tema käes on. Kuu aega tagasi oli Eesti Juudi Kogukonnas üks üritus, mis ei olnud loomulikult üldse seotud raudteega, kus härra Burkhardt viis minutit esines ja nuttis ja rääkis, et Eesti valitsus on nii halb, tahab tema käest selle raudtee ära võtta. Samas olid kohal ka teised spetsialistid, sealhulgas tuntud akadeemik Mihhail Bron_tein, kes seda seisukohta ei jaganud. Nii et ma loodan, et üks pool sellest saalist, suurem pool, teeb õige otsuse ja toetab seda eelnõu. Eesti Keskerakond on selle eelnõu poolt. Ma tänan!

Aitäh, kolleeg Vladimir Velman! Palun kõnetooli kolleeg Raivo Järvi Reformierakonna fraktsiooni esindajana!

Head sõbrad ja kolleegid! Ma kulutan teie aega ainult mõne minuti jagu. Ma arvan, et meie kõikide ajud on piisavalt läbi klopitud, ja ma arvan, et hea inglise kombe kohaselt kuluks ära üks väike humoristlik lõpukergendus. Ma räägin teile ühe loo, mis juhtus Iirimaal. Nimelt, iiri rahvas on kuulus pubirahvas. Ühes külas, kus oli ainult üks pubi, ostsid kaks linnastunud iiri härrasmeest selle pubi ära. Härrased sisenesid pubisse ja nädala aja jooksul ei olnud kuulda ei kippu ega kõppu. Lõpuks läks külarahvas närviliseks, nad läksid pubi juurde ning hakkasid ustele ja akendele kloppima, et teada saada, mis siis toimub. Aken avanes, omanik vaatas välja ja küsis, milles asi. "Me tahaksime teada, millal sa pubi lahti teed." "Kuidas te aru ei saa? Me ostsime selle pubi endale, aga mitte teile." (Aplaus.)

Aitäh, kolleeg Raivo Järvi! Palun kõnetooli kolleeg Jaanus Männiku, Eestimaa Rahvaliidu esindaja! Kaheksa minutit.

Austatud kolleegid! Valitsuse esitatud otsuse eelnõu AS Eesti Raudtee erastamislepingu lõpetamise ja enamusaktsiate omandamise heakskiitmise kohta on kahtlemata õigeaegne ja vajalik eelnõu. Ütleksin nii, et seda otsuse eelnõu heaks kiites me kindlasti parandame selle mastaapse eksimuse, mille omal ajal erastajad tegid raudteed, otse öeldes, mitte erastades, vaid kinkides. Teiseks, me kindlasti hoiame suure tõenäosusega ära ajaga üha suureneda võiva kahju, sest raudtee praegu enamusosalusega eraomaniku käes ei suuda täita neid suuri ja tähtsaid funktsioone, mis ühel riiki hõlmaval raudteel on. Erastamise ajalugu on pikk ja piinlik ja sellepärast tänased küsijad siin ka püüdsid teha kõik endast oleneva, et oma küsimustega seda piinlikkust vähendada ja võib-olla ka avalikkusele mingisugust muud muljet jätta. Kuid kõik need suured ja olulised argumendid, mis erastamise-eelselt ja erastamise ajal olid esitatud tolleaegse opositsiooni, Rahvaliidu ja Keskerakonna poolt, on 100% tõeks osutunud. Just nimelt see, et Eesti Raudtee ei ole mingisugune nööbivabrik ega pudupood, vaid see on riigile strateegilise tähtsusega infrastruktuuriobjekt ja sellel on nii majandusstrateegiline tähendus kui ka julgeolekupoliitiline tähendus, mida ei ole tavalisel äriühingul. Kui tavalise äriühingu täiesti õigustatud ja põhjendatud eesmärk on maksimaalne kasum, siis Eesti Raudtee puhul me näeme, milleni viib eraomaniku põhjendatud soov teenida oma ärist maksimaalset kasumit. Tõsi on see, et ta on seda teinud ja ka seda saavutanud. Peame tunnistama, et tegelikult BRS-ile ei ole siin õieti midagi ette heita. Me saame ette heita kinkijatele ja sellele majanduspoliitilisele veale, mastaapsele majanduspoliitilisele veale, mis tookord tehti. Äriühing on äriühing ja võtab maksimumi, muidugi olenevalt ka omaniku eetilisuse tasemest ja sotsiaalsest närvist. See tekitab erinevuse ka äriühingute puhul, kuid meil ei ole mingisugust õigust ühelegi äriühingule ette heita, et tema sooviks on saada maksimaalset kasumit. Kui me hakkame ajalugu meelde tuletama, siis esimene asi, mis pärast erastamist tehti, oligi see, et uus omanik soovis välja võtta eelnenud perioodide maksimaalse kasumi. Ka seda ei saa me sellele äriühingule ette heita, see õigus tal oli ja seda ta tegi. Seda heitsime enne erastamist ette nendele, kes soovisid erastada, et seda niikuinii tehakse ning see on loomulik ja põhjendatud soov. Nii ei ole meil kahjuks praegu võimalik ette heita seda, et senine omanik soovib eelmise aasta kasumist veel 150 miljonit välja võtta. Meil ei ole õigust ega põhjust seda teha, ja kui keegi selle vaidlustab, siis saab see vaidlustamine olla ainult emotsionaalne. Just seda rääkisime me enne, kui see erastamine toime pandi. Tol korral mäletatavasti kingiti ainult miljardi krooni eest 66% aktsiaid ära. Ka tol korral püüti hinnata selle raudtee harilikku väärtust ja hinnangud olid kolme ja nelja miljardi vahel. Vähe sellest, lisaks võttis tolleaegne erastamisleping ka paarisaja miljoni eest kohustusi. Kusjuures sellega tolleaegsed vastutavad ministrid (teate küll, kes need ministrid olid, kaks põhiministrit, üks oli tolleaegne Erastamisagentuuri Nõukogu juht ning teine oli teede- ja sideminister) volitusi ületades sisuliselt sokutasid tegevjuhile niisugused ülesanded, mille eest see juht vangi pandi. Ma ei tea, võib-olla istub ta praegugi vangis, võib-olla ei istu, tegelikult oleksid pidanud need vastutavad ministrid võib-olla seal istuma. Täna me tegelemegi selle mastaapse majanduspoliitilise vea heastamisega, pehmelt öeldes vea, tuleks öelda palju raskemini. See, et praegu on saavutatud selline kokkuleppehind, ongi võib-olla nende vigade heastamise hind. Meie arvates on see enam-vähem see, milles oli võimalik kokku leppida, ka see tõestab just nimelt ja eeskätt seda, et tookord kaubeldi kohutava kahjuga. Meie arvates on väga oluline, et Riigikogu seda arutab. Arutame seda kahes voorus. Minister andis täna väga põhjalikke vastuseid, nagu veendusite. Need vastused ja see jutt oli just seesama, mida oleksid pidanud uskuma tol korral need, kes soovisid raudteed erastada. Mis siin salata, kui me selle otsuse heaks kiidame, siis ma usun, et need 163 000 inimest, kes tol korral andsid allkirja nii Eesti Elektrijaamade kui ka Eesti Raudtee erastamise vastu, hingavad kindlasti kergendatult. Hea on teada, et ka praegu on tugev 70% selle poolt, et see viga tuleb parandada. Küllap siis see suur ettevõte hakkab täitma palju paremini seda rolli, mis igas tsiviliseeritud riigis ühel korralikul raudteel on. Nii et aitäh, kiidame selle otsuse pärast teist lugemist heaks! Ärgem vigurdagem ega proovigem siin otsida tonte ja hunte. Õige aeg nende tontide ja huntide otsimiseks oli siis, kui erastati. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Jaanus Männik! Läbirääkimised on peetud ja lõpetatud. Kuna Isamaaliidu fraktsioon ja Res Publica fraktsioon on teinud ettepaneku eelnõu 1031 tagasi lükata, siis on meil vaja seda ettepanekut hääletada. Austatud Riigikogu, panen hääletusele Isamaaliidu fraktsiooni ja Res Publica fraktsiooni ettepaneku tagasi lükata Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "AS Eesti Raudtee erastamislepingu poolte kokkuleppel lõpetamise ja AS Eesti Raudtee enamusaktsiate omandamise heakskiitmine" eelnõu 1031. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 17 Riigikogu liiget, vastu 51, erapooletuid ei olnud. Isamaaliidu fraktsiooni ja Res Publica fraktsiooni ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu jääb menetlusse. Eelnõu 1031 esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 1031 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 29. novembri kell 18. Tänase, kolmapäevase istungi päevakord on menetletud. Head õhtut! Istungi lõpp kell 22.00.