Tere päevast, austatud Riigikogu! Tere päevast, austatud Vabariigi Valitsuse liikmed! Alustame tänast infotundi. Head kolleegid! Palun kohaloleku kontroll! Kohalolijaks registreerus 34 Riigikogu liiget, puudub 67. Tänases infotunnis osalevad härra peaminister Andrus Ansip, härra majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar, härra välisminister Urmas Paet. Lugupeetud kolleegid! Te olete eelnevalt registreerunud kümne küsimusega. Esimene küsimus on härra peaministrile. Palun, kolleeg Tõnis Lukas!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! Eile te kõnelesite Riigikogu ees suundadest teadus- ja arendustegevuses ja lubasite, et täna, st siis eile, teeb valitsus otsuse Eesti Arengufondi seaduse kohta ja et Riigikogu hakkab seda ka kohe, esimesel võimalusel menetlema. Eile ma saingi sõnumi, et valitsus on tõepoolest selle teemaga tegelnud, ja õnnitlen, et te suutsite sellest vasturääkivuste müürist läbi murda, kuigi kahetsusväärselt on Eesti Arengufondi eelnõu väljatöötamine valitsuses, vaatamata sellele, et on olnud erinevaid lubadusi, siiski veninud ja üle igasuguste tähtaegade läinud. Millised on olnud need põhilised erimeelsused teie ning majandus- ja kommunikatsiooniministri vahel, et pole varem kokkuleppele jõutud?

Palun, härra peaminister!

Aitäh! Minu ning majandus- ja kommunikatsiooniministri vahel ei ole arengufondi küsimuses erimeelsusi olnud. Arengufondi loomise eelnõu oli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis valmis juba sel ajal, kui mina olin majandus- ja kommunikatsiooniminister, kuid tollases valitsuses see eelnõu toetust ei leidnud. Eelnõu on täiustatud, tema kallal on tublisti tööd tehtud. Ma olen veendunud, et praegu on ta veel parem, kui ta oli siis, kui mina olin minister. Kuid erimeelsusi on olnud, mitte küll minu ja praeguse ministri vahel, vaid valitsuskabineti liikmete vahel, ja erimeelsused on olnud ühes küsimuses, kas asutada arengufond avalik-õigusliku isikuna või eraõigusliku isikuna. See on olnud diskussiooni koht.

Aitäh! Palun, kolleeg Tõnis Lukas, täpsustav küsimus!

Aitäh! Isamaaliit on viimase aasta jooksul kaks korda esitanud Eesti Arengufondi seaduse eelnõu Riigikogu menetlusse. Esimesel korral hääletas koalitsioon selle menetlusest välja, teisel korral läbis see esimese lugemise ja on praegu töös majanduskomisjonis. Isamaaliidu eelnõus on nähtud ette Eesti Arengufondi loomine avalik-õigusliku juriidilise isikuna ja finantseerimismudelis moodustatakse põhikapital peamiselt Eesti Telekomi riigi käes olevate aktsiate baasil. Kuidas need kaks küsimust - juriidiline, õiguslik staatus ja finantseerimismudel on lahendatud valitsuskoalitsiooni kokkuleppes ja teie eelnõus?

Aitäh! Samamoodi põhimõtteliselt nagu teie eelnõus.

Palun, kolleeg Tõnis Lukas, teine täpsustav küsimus!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! Sellisel juhul usun ma tõesti, et eelnõuga on võimalik ka Riigikogus mõistliku ajaga edasi liikuda. Millal te näete võimaliku olevat, et valitsus vastava otsuse ka vormiliselt ära teeb ja eelnõu Riigikogu poole saadab, ning kas te peate võimalikuks kahe erineva, Isamaaliidu ja valitsuspoolse Eesti Arengufondi seaduse eelnõu ühendamist Riigikogus menetlemise käigus?

Aitäh! Vormiline otsus tehti eile. Ma loodan, et see antakse homme üle Riigikogule. Põhimõtteliselt on ühendamise küsimus Riigikogu pädevuses ja ma näen heameelega seda, et sellele ideele, arengufondi ideele, on hästi suur toetus Riigikogus.

Aitäh, härra peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Järgmine küsimus on samuti härra peaministrile. Palun, kolleeg Tiit Niilo! Palun vajutada klahvile "Sõna"! Aitäh!

Aitüma, lugupeetud juhataja! Austatud peaminister! Regionaalministri arusaamatutest avaldustest ja tagasihoidlikust käitumisest valitsuse tegevuskava suhtes Setumaa probleemide lahendamisel saime kinnitust eelmisel kolmapäeval, seepärast pöördun sel teemal teie poole. Kas te olete tegelikult võtnud selle tegevuskava realiseerimisele ja kui jah, siis miks on üksjagu tegevuskava tegevustest realiseerimata?

Aitäh! Tegevuskava realiseerimisele on asutud, kuid on ilmselge, et tegevuskavas ettenähtud tegevused ei ole tehtavad mingil väga lühikesel ajaperioodil.

Palun, kolleeg Tiit Niilo, täpsustav küsimus!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Setumaa asjatundjate komisjon kogunes 10. mail. Teile on kindlasti teada sealne otsus, mis olulisima probleemina näeb just nimelt selleks aastaks planeeritud tegevuste mitterahastamist. Olulisimana loen teile konkreetsuse mõttes ette sellesama otsuse, kus on kirjas järgmine: "Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil tagada Setumaal asuvate riigiteede korrastamiseks 2006. aastal puudu olevad 12 miljonit krooni Maanteeameti lisaeelarve kaudu". Ja teiseks: samal ministeeriumil kavandada 2007. aasta riigieelarvesse 20 miljonit krooni riigiteede korrastamiseks ja 10 miljonit krooni kohalike teede korrastamiseks. Lugupeetud peaminister! Need on olulisimad read. Teised on sama _nitiga võetavad.

Aitäh! Setumaa teedesse ja vastavalt sellele tegevuskavale investeeritakse nii sel kui järgmisel aastal väga märkimisväärsed summad. Kääpa-Obinitsa-Võmmorski-Koidula-Saatse teel Koidula-Saatse lõik 14 kilomeetrit - maksumus umbes kaks miljonit krooni. See sisaldab planeeringut, trassi valikut, maa ostu, projekteerimist. See raha on olemas. Vastseliina-Meremäe-Kliima-Orava tee Meremäe-Obinitsa-Piusa-Orava lõik 18 kilomeetrit. Töö sisu on mustkatte alla viimine. Valga-Petseri raudtee Piusa viadukti uuring ning suurtele bussidele läbitavaks muutmise projekteerimine ja ehitamine, maksumus ca 18-22 miljonit krooni ja see on kavandamisel lisaeelarvesse. Lisaks võib loetleda järgmisi teelõike, mille üle ilmselt vaidlust ei käi. Kääpa-Obinitsa-Võmmorski-Koidula-Saatse Koidula-Saatse tee ehitus 14 kilomeetrit, 14 miljonit krooni, Orava raudteejaam - Soe, mustkatte alla viimine, 6 miljonit krooni. See on 2007. aasta plaanis. 2008. aastal Kääpa-Obinitsa-Võmmorski Obinitsa-Võmmorski lõigu mustkatte alla viimine, 7 kilomeetrit, 8 miljonit krooni. Orava-Lepassaare lõigu mustkatte alla viimine on ka 2008. aasta töö, 10,9 kilomeetrit ja 16,5 miljonit krooni. Nii võib seda loetelu jätkata, aga ma arvan, et küsijale on need kavad sama hästi teada kui vastajale.

Aitäh! Palun, kolleeg Tiit Niilo, teine täpsustav küsimus!

Aitüma! Lugupeetud peaminister! Te märkisite täiesti õigesti, et vastused nendele küsimustele on juba tõepoolest tulnud vastavatelt ministeeriumidelt, ent põhimõtteline küsimus, milles tahame selgust, on see, kas te olete seda meelt, et lubadus, mis te andsite möödunud suvel siin Riigikogu ees, ja tegevuskava, mis te olete Vabariigi Valitsuse kabinetiistungil vastu võtnud, läheb täitmisse? Need teed, mis te loetlete, on tõepoolest kirjas, ent 12 miljonit on sel aastal puudu. See on fakt. Ja sama probleem kummitab järgmisi aastaid ehk tegelikult need loetletud teed, teelõigud, summad ei vasta sellele, mis on tegevuskavas lubatud.

Aitäh! Ma juba ütlesin ühele teie küsimusele vastates, et lisaeelarvesse on kavandamisel 18-22 miljonit krooni, mitte 12 miljonit krooni.

Aitäh, härra peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Järgmine küsimus on härra majandus- ja kommunikatsiooniministrile. Palun, kolleeg Jüri Tamm!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud majandus- ja kommunikatsiooniminister! Eile siin Riigikogu ees esinedes rääkis peaminister sellest, kuidas tulevikuarengutesse kaasata rohkem Riigikogu ja arengukavade kooskõlastamisel ära kasutada poliitilist potentsiaali, mis siin majas on. Teie olete nüüd esmakordselt kasutanud seda võimalust. Transpordi ja ühistranspordi arengukava on jõudnud valitsuse istungile eelnevalt majanduskomisjoni, rahanduskomisjoni arutelule. Minu küsimus on, milline on selle arengukava edaspidine saatus, kas see Riigikokku toomine oli formaalne või planeeritakse neid ettepanekuid, mis komisjonist tulevad, ka sisuliselt arvesse võtta?

Palun, härra majandus- ja kommunikatsiooniminister!

Suur tänu! Ma tahaksin kindlasti toetada härra Tamme selles suhtes, et kaasata Riigikogu potentsiaali arengukavade ja arenguprogrammide väljatöötamisele, ning tahaksin kinnitada, et nii ka tehakse. See, et me teiega koos arutasime majanduskomisjonis transpordi arengukava aastateks 2006-2013, oli minu arvates just konkreetne samm selles suunas. Tahaksin kinnitada, et sellest arutelust on nii ametlikult kui kuluaaride kaudu tulnud mitmeid ettepanekuid, mida me tõsiselt arvestame ja läbi töötame. Ma ütleksin seda, et eks parimad ideed tulevad ikkagi ühisest tööst ja sellest aju hallollusest, mis meil kellelgi on. Me ei saa käsitleda, et need arutelud komisjonis on näiteks formaalsed, sest siis ei ole meil mõtet neid üldse korraldada, kuna kõigil on niigi piisavalt tihe ajakava. Aga kindlasti ei saa öelda, et me kõik automaatselt üle võtame, sest ühed ideed toetavad üht asja, teised, vastupidi, midagi muud. Loomulikult töötatakse nad kõik läbi, aga nendega kindlasti arvestatakse. Tahaksin öelda, et transpordi arengukava kui siiski mitmes mõttes põhimõtteliselt uue dokumendi puhul on niisugune ühine läbitöötamine eriti tähtis.

Aitäh! Palun, kolleeg Jüri Tamm, täpsustav küsimus!

Aitäh! Küsin siis veel kord üle. Kas ma saan härra ministri käest kinnituse, et arengukava, mis on praegu, ütleme niimoodi, poolel teel, saab jätku sügisel, eelkõige majanduskomisjoni esitatult?

Suur tänu! Kui te peate oma küsimusega silmas seda, kas neid ettepanekuid, mis majanduskomisjonist on tulnud ja tõenäoliselt tuleb veel, arvestatakse, siis jah, muidugi neid arvestatakse. Ma püüdsin ka seda väljendada, et me ei saa neid asju käsitleda formaalselt, sest siis ei oleks sel mõtet. Aga ma ei saa ka öelda, et me automaatselt kõik ja sajaprotsendiliselt realiseerime, sest nende ettepanekute hulgas on selliseidki, mille üle tuleb vaielda, mille kohta on teisi arvamusi Maanteeameti asjatundjatel ja teistel, kes meil transpordiküsimustega tegelevad, ning need lihtsalt nõuavad omavahelist läbiarutamist ja argumentide väljatoomist. Selles mõttes tahaksin öelda, et transpordi arengukava on ikkagi elav dokument ja muutuv dokument. Me peame arvestama sellega, et ta on ikkagi katusdokument. Osa üksikute sektorite alaprogrammidest, mis on detailsemad, on olemas, nagu liiklusohutusprogramm, ühistranspordi arengu programm ja jäämurdmise arengukava, aga terve rida niisuguseid programme on tegemisel ja nende loomise käigus võivad tekkida korrektiivid ka üldisesse transpordi arengukavasse.

Aitäh! Kaks viimast kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kolleeg Henn Pärn!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud härra minister! Ma tahaksin ka kiita teid selle eest, et te tulite majanduskomisjoni selle arengukavaga. Tahaksin teid informeerida, et juba paar aastat on töötanud ühistranspordi ümarlaud, kuhu on kaasatud poliitikud kõikidest erakondadest, ettevõtjad, ministeeriumiametnikud, ja me oleme teinud seal üpris olulisi täiendusi ning andnud julgustust ministeeriumile. Aga väga teravalt on jäänud üles üks küsimus, millest me oleme teiega vist korra rääkinud. On raudteeküsimus ja leping Edelaraudteega, mis lõpeb 2008. aasta lõpus. Selles suhtes oleks juba vaja anda teatud indikatsioone, sest tegemist on suure ettevõttega, ja seda, millisel moel, kui suures ulatuses me seda lepingut võiksime tulevikus jätkata, peaks hakkama juba praegu ette valmistama. Milline on teie seisukoht selles küsimuses?

Suur tänu! Ma tahaksin nii teile kui ka eelmisele kõnelejale kõigepealt kinnitada, et tegelikult ei ole ju potentsiaali ärakasutamine või vastastikune rakendamine esmakordne. Loomulikult toob see, et me majanduskomisjonis ja rahanduses need asjad läbi vaatasime, uusi mõtteid juurde. Ma tuletaksin meelde, et väga mitmetesse majandusministeeriumi komisjonidesse on palutud ju Riigikogu liikmeid osalema, olgu transiidikomisjoni või Saaremaa püsiühenduse komisjoni või mitmesse teise, nii et minu meelest ei ole see selline unikaalne juhtum, et te mind selle eest nii väga kiidate, vaid nii meie valitsus kui ka eelnevad valitsused on sellist koostööd päris ilusasti teinud. Mis puutub Edelaraudteesse ja lepingu jätkamisse, siis need tööd on praegu järje peal, neid jätkatakse, on rida küsimusi, alates uute raudteekoosseisude sisseostmisest, mille üle peetakse läbirääkimisi, ja siin on mitmeid variante, sest praegused koosseisud on paljuski juba oma aja ära elanud, amortiseerunud. On küsimus teatud raudteeliikluse laiendamisest. Kui te vaatasite, siis Tallinna-Tartu täiendava rongiliini avasime me ju umbes kuu aega tagasi ja me kaalume tõsiselt seda, et leida Kagu-Eestis võimalusi rongiliikluse tihendamiseks, sest seal on selles suhtes probleem ja mitte igale poole ei pääse bussiga ligi. Aga need küsimused on kõik töös. Praegu tundub, et me oleme leidnud lahendusi ja kindlasti informeerime neist ka Riigikogu.

Aitäh! Ja viimane selle teema kohta kohapeal registreeritud küsimus. Palun, kolleeg Helir-Valdor Seeder!

Aitäh! Austatud minister! Ka minu küsimus puudutab Eesti Raudteed. Nimelt, kas te kommenteeriksite, milline seis on praegu Rail Balticaga, kas ja millal on võimalik Eesti Raudtee võrk Euroopaga ühendada? Ma saan aru, et see sõltub ka meie naabrite Läti ja Leedu otsustest ja tegevuskavast. Ma tean ka, et mingisugused läbirääkimised käivad. Aga millal võiks jõuda otsusteni ja millal see võiks muutuda ja kas üldse võiks muutuda reaalsuseks? Millal võiks tulla selgus trassi valiku kohta Eestis, kas see toimub läbi Tartu, läbi Pärnu või hoopis mingil muul marsruudil?

Aitäh! Mina pean Rail Baltica projekti väga tulevikuhõnguliseks selles mõttes, et tal on perspektiivi. Kui te räägite otsustest, siis esimese põhimõttelise otsuse tegid vastava ala viis ministrit ligikaudu kuu-poolteist tagasi Brüsselis koos Euroopa Komisjoni esindajatega. Need olid siis Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome vastava ala ministrid. Selle ühisdeklaratsiooni sisu oligi nimelt, et võetakse kurss Rail Baltica rajamisele. Praegu põhilised tööd käivad just nimelt trassi valiku ja tasuvusanalüüsi tegemisel. Meil on põhiliselt olnud valida kahe trassi vahel, üks, mis on Kesk-Eestist, ja teine Lääne-Eestist Pärnumaalt. Eks ta sõltub ka sellest, milline on Läti lõplik otsus, eks ta sõltub nendest valikutest, mida Euroopa Komisjon praegu teeb. Muidugi, kuna Eesti on tegelikult kõige viimane, kelleni see raudtee jõuab, pean ma ütlema, et teatud etapil pakkusin ma küll välja, et alustada raudtee-ehitust mõlemast otsast, aga on juba varasemad otsused, mille kohaselt on kavas alustada seda ikkagi Poola-Leedu suunast ja selle juurde on ka jäädud. Euroopa Komisjon ei ole lõpuni läbi vaadanud rahastamisküsimusi ja siin on veel mitmeid variante, millel ma teine kord heameelega ka peatun.

Aitäh, härra majandus- ja kommunikatsiooniminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Järgmine küsimus on härra peaministrile. Palun, kolleeg Andres Herkel!

Aitäh! Austatud peaminister! Minu küsimus on kultuurivaldkonnast. Kuivõrd kultuuriministrile seda praegu esitada ei saa, siis esitan selle teile, ja ilmselt pole meil siin mõtet alustada dialoogi või diskussiooni selle üle, kas endine valuutapood Tartu maanteel on muinsusväärtusega või ei ole. Minu küsimus on protseduuriline. Kuidas te kommenteerite sellist olukorda, kus ministril on üks ekspertnõukogu eksperdiarvamust eeldavate küsimuste lahendamiseks, ta ise on selle nõukogu ka kokku kutsunud, aga samal ajal ta leiab, et on ise kõige targem ega võta ekspertnõukogu arvamust kuulda? Millest võiks minister sellisel juhul juhinduda, kas on need mingid erakonnahuvid, rahahuvid, jumal teab? Ja ausalt öeldes, niisugust teist juhtumit Palmaru versus muinsuskaitse nõukogu, ei tulegi mulle meelde. Palun teie kommentaari!

Palun, härra peaminister!

Aitäh! Ekspertnõukogud, kõik head nõustajad, kes kallist nõu annavad, teevad loomulikult tänuväärset tööd, kuid otsuse langetamine on otsustaja pädevuses ja kas otsustaja nõu kuulda võtab või ei võta, see on otsustaja otsustada. Kindlasti ei saa ma nõustuda sellega, et otsustaja peabki nõustajate nõu heaks kiitma. Praeguseks ma tean, et konkreetses juhtumis on kokkulepe saavutatud, kuid nii nagu teie, nii ei taha ka mina alustada diskussiooni teemal, kas konkreetne hoone peaks olema kaitsealune hoone või mitte. Ma ei pea ennast sel puhul eksperdiks ja mina ei ole head nõu saanud.

Palun, kolleeg Andres Herkel, täpsustav küsimus!

Aitäh! Austatud peaminister! Konkreetses küsimuses siiski, nagu tänastest lehtedest lugeda võib, päris ühist arusaama saavutatud ei ole. Kuid sellel küsimusel on ka väljund meediasse ja minister on süüdistanud ühte meediakäsitlust isegi isiklikus kättemaksus. Ma näen, et probleem on siin laiem ja taas kultuuripoliitiline. Teie koalitsioonipartneri ajalehest võime viimasel ajal lugeda pealkirju, nagu "Seltsimehelik kohus arutas Samosti ja Jaaksoni personaalküsimust" - jutt on Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni ajakirjanikest, "Kultuurilehe nõukogu tõmbab Kaarel Tarandi liistule", ja minister Palmaru on ka isiklikult kritiseerinud selliseid ajakirjanduslikke käsitlusi. Ma annaksin teile hea meelega tribüüni, et te saaksite vastata, ega ometi Ansipi valitsus ei kavatse tõsiselt kriitilisi ajakirjanikke kas ringhäälingunõukogu või mõne muu nõukogu kaudu kasvatama hakata. Kas see on ministri soolo või on siin valitsuse laiem arusaam taga?

Aitäh! Kindlasti ei ole siin tegemist valitsuse seisukohtadega. Ma pean küll kahjuks ütlema, et ma ei ole oma koalitsioonipartneri ajalehe aktiivne lugeja, ma ei ole kursis nende artiklitega, millele teie viitate. Ma püüan olla tulevikus hoolikam ja selle lehe sama aktiivne lugeja nagu teie. Aga ma ei usu, et mul selleks väga palju aega jätkub. Kindlasti ei pea ma õigeks administratiivset sekkumist ajakirjandusvabadusse. Kui ei nõustuta ajakirjanike seisukohtadega, siis on võimalik kasutada ajakirjandust selleks, et oma mittenõustumisest häälekalt kogu Eesti rahvale teada anda.

Aitäh! Ja kaks viimast kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kolleeg Mark Soosaar!

Lugupeetud peaminister! Andres Herkeli küsimus kultuuripoliitikast on alateemaga arhitektuuripoliitikast. Me näeme, et neid kaasusi ei ole mitte ainult Tallinnas, vaid ka teistes linnades, kus kunagi koostatud ja kehtestatud detailplaneeringute alusel on investoritel tekkinud õigustatud ootus, et nad võivad ehitada just sellise hoone, nagu nendel aastail 2006-2007 majanduslikult kõige kasulikum on. Kuid situatsioon on oluliselt muutunud. Võtame kas või Tallinna kõrghoonete piirkonna. Sinna kõrghoonete vahele jäävad tõsiselt võetavad arhitektuurimälestised. Mis siis ikkagi peaks kaalutlemise alusel väärtuslikum olema, kas hoida neid väärtusi või lähtuda sellest, et kunagi kehtestatud planeeringu alusel peab igal juhul saama seda, mida firma tahab? Ja mida te ootate valitsuselt ja Riigikogult, kas me ei peaks olema siin natuke paindlikumad ja vaatama mõned seadused veel üle, näiteks muinsuskaitseseaduse, planeerimisseaduse, ja mitte laskma kivistuda mõnedel vanadel planeeringutel?

Aitäh! Meie planeerimisprotsess on üksjagu aeglane ja see aeglus on eelkõige tingitud tema põhjalikkusest. Meil on alati kiire ja eriti kiire on kinnisvaraarendajatel, kuid demokraatia jaoks peame me aega leidma ja minu meelest on detailplaneerimise protsess kohaliku omavalitsuse tasandil väga demokraatlik. Riigil peab olema või peab säilima võimalus sekkuda ka planeerimisprotsessi, detailplaneeringu protsessi, kuid väga piiratud juhtumitel. Kui ühe planeeringu kehtestamise tagajärjel satub ohtu kultuuriväärtuse, muistise säilimine, siis põhimõtteliselt peab riigil olema sekkumise võimalus. See on nii enamasti igal pool Euroopas ja minu arusaamise järgi on see nii ka praegu Eestis. Kui meil on mingid reguleerimata alad, kus riigil selline sekkumise võimalus puudub, siis tuleks seadusi kindlasti täiendada. Ma praegu ei oska konkreetseid puudujääke küll nimetada.

Aitäh! Viimane kohapeal registreeritud küsimus selle teema kohta. Palun, kolleeg Ken-Marti Vaher!

Aitäh, härra juhataja! Härra peaminister! Umbes kaks kuud tagasi kirjutas üks Eesti tuntud ajakirjanikke valitsuskabinetis arutatud kavast, mis puudutas seda, et politiseerida täiel määral ringhäälingunõukogu. Teie siis infotunnis väitsite, et te ei tea sellest plaanist midagi ja kindlasti ei vasta see tõele. Viimaste nädalate jooksul on tõesti kuulda, et teatud ringkondades on teatud poliitikud arutanud ja tõstatanud ka n-ö ebameeldivate ajakirjanike probleemi, millele siin ka ennist küsimusega viidati. Kas te võite peaministrina kinnitada, et valitsuskabinetis ei ole te arutanud n-ö ebameeldivate meediaväljaannete ajakirjanike küsimust? Ja kui ei ole, siis - see probleem on praegu endiselt õhus, eri meediaväljaannetes räägitakse sellest, - kas te peate peaministrina, ühe erakonna esimehena, vajalikuks selle probleemi lahendamist ehk siis n-ö mahavõtmist mingil kujul, arutades seda oma koalitsioonipartnerite või ka muude koalitsioonipoliitikutega?

Kindlasti ei ole mingit ebameeldivate ajakirjanike probleemi valitsuses arutatud. Ma väidan, et seda probleemi valitsuse jaoks ei eksisteeri. Kui mõnele poliitikule mõni ajakirjanik tundub ebameeldivana, siis tema ebameeldivate väidetega on sellel poliitikul võimalus väidelda ajakirjanduse vahendusel. Ma austan sügavalt ajakirjandusvabadust.

Aitäh, härra peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Järgmine küsimus on härra majandus- ja kommunikatsiooniministrile. Palun, kolleeg Kadi Pärnits!

Aitäh! Austatud minister! 5. juunil toimus teie juhitav välistööjõu ümarlaud. Sellel ümarlaual tehti ettepanek lihtsustada elamis- ja töötamislubade taotlemisega seotud protseduure. Mul oleks teile, härra minister, küsimus seoses võõrtööjõuga. Seda probleemi ja teemat on Eestis tõsiselt arutatud. Kas teie olete seda meelt, et Eestisse peaks tooma rohkem võõrtööjõudu sisse?

Palun, härra majandus- ja kommunikatsiooniminister!

Ma arvan, lugupeetud proua Pärnits, et võõrtööjõudu tuleks sisse tuua nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik. 5. juunil toimus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi initsiatiivil tõepoolest ümarlaud välistööjõu liikumise arutamiseks, kus osalesid Tööturuameti, Sotsiaalministeeriumi, Siseministeeriumi, Kodakondsus- ja Migratsiooniameti, Rahandusministeeriumi, mitmete firmade, nagu Skype'i ja Tolarami, Haridus- ja Teadusministeeriumi jne esindajad. Arutati küsimust, kuidas saavutada tööjõu mobiilsuse ja stabiilsuse vaheline tasakaal. Püüti määratleda, millistel juhtudel on välistööjõu sissetoomine põhjendatud ja millal mitte, millal ta ennast õigustab ja millal mitte. Me leidsime, et ta võib ennast õigustada juhul, kui on tegemist kohalikku tööturgu täiendavate töötajatega, näiteks ajutiste töötajate kasutamisega ühekordsete projektide puhul. Pidasime vajalikuks infosüsteemi loomist, mis kiirendaks ametkondadevahelist selleteemalise info vahetamist ja võimaldaks saada paremat ülevaadet töötajate liikumisest. Pidasime tähtsaks ka vähendada nõutavate dokumentide hulka ja lühendada dokumentide menetlustähtaegu, sest praegu võtab lühiajalise registreeringu saamine aega kaks kuud ja tähtajalise töötamisloa saamisel selle küsimuse menetlemine 8-9 kuud, mis ettevõtjate hinnangul on tõepoolest arusaamatult pikk. Palun vabandust, et aeg läks üle!

Aitäh! Kaks viimast kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kolleeg Toomas Alatalu!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud härra minister! Seoses migratsioonipoliitikaga on ju teada, et viimastel kuudel on Euroopa riikide valitsused radikaalselt muutnud oma senist migratsioonipoliitikat. See puudutab nii isikute kvalifikatsiooni, keeleoskust, selle riigi eluolu tundmist jne. Ja need on need riigid, kes, muide, omal ajal jagasid meile usinalt soovitusi ja nüüd ise kehtestavad vastupidiseid reegleid. Siit ka minu küsimus. Kas teil ministeeriumis on mingi töögrupp, kes tegeleb nüüd nende radikaalsete muutuste jälgimisega Euroopa riikide seadusandluses, ja kas on teada, et ka mõni rahvusvaheline organisatsioon juba selle üldistustööga tegeleb?

Aitäh, härra Alatalu! Ma kõigepealt ei esitaks asja nii, et on toimunud radikaalsed muutused. Jah, retoorikas võib-olla küll, aga ma ei ütleks, et suuri sisulisi muudatusi seni toimunud on. Mis puutub meisse, siis seoses sellesama ümarlaua koosolemisega ja selleks materjalide ettevalmistamisega muidugi niisugune töörühm meie ja Sotsiaalministeeriumi poolt loodi. Aga ma tahaksin öelda seda, et meie jaoks on põhimine või, ütleme, selline esmane küsimus seoses sellega, et tõepoolest pöörduvad ettevõtted üha laiemas mahus ministeeriumi poole, et saada toetuskirju nii lühiajaliseks töötamiseks kui ka tähtajaliseks töötamiseks. Me oleme osal juhtudel keeldunud seda toetuskirja andmast, osal juhtudel ka sellega nõustunud, kui me oleme jõudnud seisukohale, et välistööjõu sissetoomine on põhjendatud. Aga üldiselt ma tahaksin öelda, et siiski on inimestele elamisloa andmine Eestis töötamiseks suhteliselt tagasihoidlik ja on läinud pigem tagasi, teiste sõnadega, keeldutud on isegi rohkem. Kui näiteks 2004. aastal sai Eestis töötamiseks elamisloa 1231 inimest, siis 2005. aastal 1216 inimest. Muide, kõige suurem osakaal nende hulgas oli Soome kodanikel, neile järgnesid ukrainlased.

Aitäh! Järgnevalt, palun, kolleeg Kadi Pärnits kui teema tõstataja, täpsustav küsimus!

Aitäh! Austatud härra minister! Öelge, palun, konkreetselt, kui suures ulatuses või kui palju te planeerite võõrtööjõudu sisse tuua.

Aitäh! Ütlen konkreetselt: kindlasti ei planeeri majandusministeerium võõrtööjõu sissetoomist. Praeguses poliitikas seda kavandatud ei ole. Aga ma võin teile tuua näiteks Euroopa riike, kus seda tõesti tehakse. Näiteks olin ma hiljuti Iirimaal ja nemad küll planeerivad, nemad planeerivad iga aasta ca 50 000 inimest võõrtööjõudu sisse tuua ja nad leiavad, et ilma selleta ei ole neil võimalik Iiri majanduse vajadusi rahuldada.

Aitäh! Ja viimane kohapeal registreeritud küsimus. Palun, kolleeg Katrin Saks!

Aitäh! See tuli nüüd pisut üllatusena, et te selle võimaluse andsite. Tegelikult oli mul sama küsimus, et kas see sissetoomine on planeeritud, kuna paljudes maades on need plaanid konkreetselt olemas, aga härra minister juba selgitas seda. Aga ma küsiksin siis ikkagi täiendavalt veel. Te ütlesite, et on surve ettevõtete poolt. Millised on need ettevõtted, millised on need valdkonnad ja milliste töötajate sissetoomiseks on see surve praegu kõige suurem?

Aitäh! Eeskätt on tegu ikkagi kvalifitseeritud tööjõuga, oskustöölistega mitmesugustel erialadel, aga ma tooksin välja kaks põhilist erialade liiki, need on mitmesugused laevaehituse ja -remondiga seotud valdkonnad. Tulenevalt sellest, mille peale on tellimused, võib nende tellimuste täitmine muidugi nõuda täiendava tööjõu otsimist. Ma nimetaksin vähemalt kolme firmat, kes kindlasti ei ole ainsad. Aga ma nimetaksin Balti Laevaremonditehast, ma nimetaksin Taani firma Odense poolt Loksal kiiresti laiendatavat, samuti laevaehituse ja -remondiga tegelevat tehast, ma nimetaksin SRC tankerite ehitamist. Kui ma õigesti mäletan, siis Norraga on sõlmitud leping viie tankeri ehitamiseks, mis samuti nõudis täiendavat tööjõudu. Tähendab, ühest küljest me võime tunda uhkust, et eestlaste osa laevaehitajana, laevaremontijana kasvab minu arvates praegu päris kiiresti, aga teiselt poolt nõuab see ka täiendavat tööjõudu, ta nõuab meie oma kutseharidussüsteemi ümberorienteerimist, mida on ka tehtud, näiteks Tallinnas Koplis ametikooli väljaehitamine, suunates selle paljuski just nimelt Balti Laevaremonditehase vajaduste rahuldamisele. See on just üks näide, kus me püüame oma tööjõudu nendele aladele suunata. Tähendab, üks valdkond on laevaremont ja -ehitus, teine on kindlasti ehitus. Ehitusettevõtjad on praegu sageli esitanud tööjõu sissetoomise taotlusi.

Aitäh, härra majandus- ja kommunikatsiooniminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Järgmine küsimus on härra peaministrile. Palun, kolleeg Helir-Valdor Seeder!

Aitäh! Austatud peaminister! Eestis on viimasel ajal olnud kahetsusväärselt palju erinevaid õnnetusi, tulekahjudest oleme kuulnud, on olnud väga mitmeid merereostusi. Viimasest merereostusest saime teada paar päeva tagasi ja selle avastajateks olid meie naabrid rootslased ja norralased. Öelge, palun, millal saabub Eesti Vabariigis aeg, mil me ise suudame piisavalt seiret teha ja ise avastada reostuse oma rannikuvetes?

Palun, härra peaminister!

Aitäh! Enamasti me avastame reostused oma rannikuvetes siiski ise. Aga seda aega, kus vahendeid oleks piisavalt nii seireks kui ka reostuse tõrjeks, ei ole ilmselt oodata mitte üheski riigis. Sõltumata sellest, kas riik on vaene või rikas, pole vahendeid tõrjeks ja seireks kunagi piisavalt. Aga täiuse poole tuleb püüelda ja sellel teel me oleme.

Palun, kolleeg Helir-Valdor Seeder, täpsustav küsimus!

Aitäh! Loomulikult saab sellega nõustuda, et ükski riik ilmselt ei saa päriselt üksi hakkama keskkonnaküsimustes ja eriti, mis puudutab suuri katastroofe. Veel vähem niisugune väike riik nagu Eesti. Kuid ma tuleksin ikkagi tagasi selle merereostuse juurde. Me teame, et talvise merereostuse ajal, mis meid tabas, ei olnud me praktiliselt üldse võimelised seal tegutsema. Äsja valmis saanud rekonstrueeritud laev ei olnud nendes oludes võimeline reostust likvideerima ja saadeti sealt ära. Ma küsiksin ikkagi, millal saabub siis aeg, kus me olulisel määral oleme võimelised ka ise reostustõrjes kaasa rääkima, mitte ainult naabrite abile lootma, vaid ka reaalselt ise suutma reostust tõrjuda.

Aitäh! Reostus, millele teie viitasite, oli väga komplitseeritud ja tõe huvides olgu öeldud, et ka naabrid ei olnud võimelised selles piirkonnas reostust efektiivselt likvideerima. Täpselt samamoodi oleks võinud ka meie konkreetne laev EVA-316 seda reostust üritada likvideerida, kuid paksu jää seest ei ole ka EVA-316 võimeline reostust ära korjama, nii nagu tegelikult ei olnud naabrite laevad võimelised seda tegema. Praegu, seoses EVA-316 lisandumisega meie reostustõrjevõimekuste hulka, on meie positsioon oluliselt paranenud ja ka see laev on võimeline jääsupist õli koristama, kuid mitte selliste paksude jääpankade vahelt, nagu olid teie viidatud reostusõnnetuse puhul.

Aitäh! Kaks viimast kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kolleeg Tarmo Leinatamm!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Kas on ka mingisugust initsiatiivi ühiste võimekuste loomiseks näiteks Soome, Läti, Rootsi või Venemaaga, sest eraldi kõigi võimalike looduskatastroofide vastu võimekust omada läheb ilmselt kalliks ka sellistel riikidel nagu Soome ja Rootsi? Kas on olnud mingisuguseid läbirääkimisi, mingisuguseid jutuajamisi sel teemal?

Aitäh! Me tegeleme muidugi oma võimekuste suurendamisega. Teatavasti on kavas kahe uue multifunktsionaalse jäämurdja ehitamine, mis on üksjagu kallis projekt ja mis peaks ka meie reostustõrje võimekust oluliselt parandama. Me mitte ainult ei kavanda koostööd oma naabritega, vaid see koostöö on juba reaalsus. Ka eelmine küsimus viitas sellele, et koostöö, toimiv koostöö on olemas ja see koostöö on meil hea nii Soome kui Rootsiga. Ka see, et satelliidiinformatsiooni vahendusel saadi teada kergest reostusest Hiiumaa lähistel, viitab sellele, et see koostöö toimib. Alati on võimalik koostööd paremaks muuta, kuid koostöö naabritega on praegu väga hea. Ma meenutaksin siin näiteks GOFREP-i süsteemi, see on Soome lahe laevade raporteerimissüsteem, mis käivitus kaks aastat tagasi ja mis on väga hea näide Venemaa, Soome ja Eesti vahelisest mereohutusalasest koostööst. Selline koostöö on meil hea ka kahepoolselt Soomega ja kahepoolselt Rootsiga.

Aitäh! Viimane selle teema kohta kohapeal registreeritud küsimus. Palun, kolleeg Ken-Marti Vaher!

Aitäh, härra juhataja! Härra peaminister! Kasutades võimalust küsida selle teema all sisejulgeoleku kohta, oleks mul teile järgmine küsimus, mis puudutab teie head kolleegi justiitsminister Langi. Teie erakonnakaaslane on viimase aasta jooksul esinenud meedias ja tekitanud päris palju segadust ja n-ö vastukaja erinevate sõnavõttudega, mis puudutavad kinnipeetavaid Eesti Vabariigis. Näiteks tema aastatagune seisukohavõtt, et kinnipeetavaid on liiga palju, neid tuleks kindlasti vähendada, vabastades mingi aja jooksul kuni tuhat vangi. Lisaks viimase aja mõttevälgatused kuni 80% kinnipeetavate ennetähtaegsest vabastamisest jne. Nendest väljaütlemistest lähtudes oleks teile kui peaministrile ja Reformierakonna esimehele küsimus, kas te põhimõtteliselt jagate neid teie kolleegi väljaöeldud seisukohti ja kas see on teie põhimõtteline seisukoht poliitikuna, et see on praegusel hetkel meie Eesti ühiskonna turvalisuse põhiprobleem või olete te mingil teisel seisukohal?

Aitäh! Selleks et mõista seda, et Eestis on kinnipeetavate hulk väga suur, ei pea olema väga terava silmavaatega. Kui vaadata Euroopa Liidu statistikat, siis sealt paistab väga ühemõtteliselt välja see, et kinnipeetavate osatähtsus kogu rahvastikust on Eesti Vabariigis pretsedenditult kõige suurem. Me ei saa öelda, et tänu sellele, et meil on kinnipeetavate, vanglas olevate inimeste arvu osatähtsus rahvastikus kõige suurem, on Eestis kriminogeensus Euroopa Liidus kõige madalam. Seda väita oleks täiesti kohatu. Ma olen päris veendunud selles, et teie poolt Rein Langile omistatud väited ei ole tõesed, need ei pea paika. Mingit lausalist vangide vabastamist ei ole minu arusaamist mööda Rein Lang kindlasti kavandanud, ei ole ta seda ka propageerinud. See vangide suur arv ei ole mitte ainult vangide ennetähtaegselt vanglast vabastamise küsimus, vaid see on kogu laiem karistuspoliitikaalane küsimus. Kui me vaatame ka keskmist vangistusaega, siis erinevused näiteks Eesti keskmise vangistusaja ja Soome keskmise vangistusaja vahel on tohutud ja see ei ole lihtsate argumentidega põhjendatav. Kui sinna lisada juurde veel see, et suuresti need inimesed, kes on vanglasse sattunud, satuvad sinna uuesti tagasi, siis on selline massilise pikaaegse vangistuse põhjendatus veelgi enam küsitav.

Aitäh, härra peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Järgmine küsimus on samuti härra peaministrile. Palun, kolleeg Indrek Raudne!

Aitäh, härra juhataja! Ma küll ei tahaks sellist vastust, nagu anti eelmisele küsimusele, et kui Eestis on probleem, et kuritegevus on suur, meil on palju kurjategijaid ka statistiliste näitude järgi, siis räägitakse vangide arvu vähendamisest kui lahendusest. Ma loodan, et riigivara ja selle heaperemeheliku kasutamise puhul ei ole lahendus see, et müüme siis kogu riigivara maha. Aga minu küsimus on järgmine. Meil on üks halb pretsedent riigivaraga, see on Weroli ümber toimuv ja Erki Aavik, kes oli seal eelmine juhatuse esimees, kelle nõukogu ametist vabastas ja keda teie valitsuse põllumajandusminister on süüdistanud selle ettevõtte põhjalaskmises. Ja nüüd, 2005. aasta juunis on ta teie valitsuse rahandusministri ettepanekul nimetatud järelevaatajaks ühe teise riigivara üle ehk AS-i Eesti Loots nõukogusse. Minu küsimus on lihtne: kas te arvate, et Erki Aavik, lähtudes kõigest sellest, mis Weroli ümber on toimunud ja mis praeguseks on teada, on see kompetentne isik, kes peaks olema riigivara järelevaataja AS-is Eesti Loots?

Palun, härra peaminister!

Aitäh küsimuse eest! Ma ei nõustu väitega, et meie riigis on üks halb pretsedent, mis on seotud riigivaraga. Neid on olnud kahetsusväärselt rohkem. Kuid see konkreetne küsimus Weroli endise juhataja kohta ja tema praeguse kuulumise kohta riigile kuuluva aktsiaseltsi nõukogusse on väga kohane. Ma leian, et inimene on süüdi siis, kui ta on süüdi mõistetud. Kuid sellistel ametikohtadel töötamine eeldab ka väga suurt usaldusväärsust ja kui on esitatud süüdistused, siis tuleb nendele süüdistustele ka kohaselt reageerida. Ma rääkisin praegu siin teie silme all majandus- ja kommunikatsiooniministriga ja me mõlemad leiame, et Erki Aavik tuleb Eesti Lootsi nõukogust tagasi kutsuda.

Palun, kolleeg Indrek Raudne, täpsustav küsimus!

Aitäh! Mul on kindlasti selle üle väga hea meel, sest see on üle pika aja väga positiivne uudis, et on aru saadud ka sellest, et kõiki asju ei saa lahendada väljendiga "juriidiliselt on kõik korrektne", vaid on ka teised kriteeriumid, sealhulgas usalduskriteeriumid. Mul on küsimus siiski teie hinnangu kohta. Weroli saaga lõppes sellega, et nii valitsuse otsuse kui põllumajandusministri korralduse järgi viidi seal läbi erastamiskonkurss. Millise hinnangu annate te sellele erastamiskonkursile? Kas teile tundub see nagu mullegi, fiktiivsena, et igal juhul, mis tulevik ka toob, kui isegi kohtulahendid lõpevad ja selgub see pool, kes tõesti saab sõlmida ostu-müügilepingu, siis tulenevalt selle konkursi väga halbadest tingimustest ja sellest, et igal pakkujal on võimalik sealt taanduda, niikuinii keegi ei sõlmi ostu-müügilepingut? Kas te olete selle hinnanguga nõus või te arvate, et see erastamiskonkurss on läbi viidud hästi ja kindlasti Werol leiab selle erastamiskonkursi kaudu endale ostja?

Aitäh! Ma loodan, et selle konkursiga vahetavad Weroli aktsiad omanikku ja riik saab nende aktsiate eest õiglase tasu. Ma ei saa praegu, mil konkurss on alles algusjärgus ning võitja väljakuulutamine ja vara üleminek, aktsiate üleminek uuele omanikule on alles määramatuses, kogu sellele protsessile hinnangut anda. Kuid hästi oleks see erastamine, aktsiate müümine korraldatud siis, kui vaidlusi ei teki, kui müügitingimused on väga ühetähenduslikud. Ent samas ei saa öelda ka seda, et kui vaidlusi pole tekkinud, siis tulemused riigivara võõrandamisel on riigile alati olnud kõige kasulikumad ja paremad. Võib-olla see vaidlus selgitabki kõige parema tulemuse.

Palun, kolleeg Indrek Raudne, teine täpsustav küsimus!

Aitäh! Aga kui, härra peaminister, peaks juhtuma niimoodi, et siiski on õigus minul ja minu spekulatsioonil või arvamusel, et halvasti korraldatud töö tõttu Weroli nõukogus ja juhtimises, väga vildakalt läbiviidud erastamiskonkursi tõttu ja selle probleemi tõttu, mis seal praegu on, leiab Werol siiski omaniku ainult pankrotiprotsessi kaudu ja riik n-ö ei saa sealt mitte mingisugust hinda, kes kannab siis selle eest poliitilist vastutust, kas see on põllumajandusminister või on see peaminister? Kuidas poliitiline vastutus sellisel juhul väljendub?

Aitäh! Ma eeldan, et austatud küsija teab ka ise, et see pankrotihõnguline olukord Werolis ei ole tingitud mitte hästi või halvasti läbiviidud aktsiate võõrandamise protsessist. Inimesed, kes on kursis Weroli ajalooga, peaksid teadma, et idee on algusest peale olnud päris hea, aga ideele pole algusest peale olnud piisavat rahalist katet. Minu meelest on see probleemide pundar, mis praegu Werolis on, sündinud aastate jooksul, alates selle aktsiaseltsi asutamisest alakapitaliseerituna ja lõpetades praeguste võlausaldajate vahelise debatiga, kelle võlad on kaalukamad, kelle võlad on nii kaalukad, et nende eest võiks saada Weroli aktsiate ostueesõiguse.

Aitäh! Kohapeal registreeritud küsimus. Palun, kolleeg Ken-Marti Vaher! Palun esitada küllaltki lühike küsimus ja palun ka lühikest vastust!

Aitäh, härra juhataja! Härra peaminister! Minu küsimus on väga lühike. Te just mainisite oma vastuses, et teie hinnangul algasid Weroli probleemid alakapitaliseeritusest. Pigem võiks viimaste aastate probleemid siiski kokku võtta juhatuse, ma arvan, pehmelt öeldes, ebaotstarbekast ja ebamõistlikust juhtimisstiilist kui mitte isegi enamast lähtudes. Kas te olete seda probleemi arutanud ka kabinetiistungil? Ja milline on teie arusaam selle probleemi olemusest riigivara kasutamise seisukohalt?

Nagu ma juba siin Riigikogu saalis olen ka öelnud, konkreetse juhtumi menetlus on praegu politsei pädevuses ja loomulikult ei aruta me pooleliolevaid kriminaalasju oma kabinetiistungitel. Weroli temaatika on komplitseeritud. Alates sellest ajast, kui see äriühing asutati, on sellega olnud seotud probleemid, mis on käinud läbi võlausaldajate, märkigem siin Hüvitusfondi, kelle kaudu üleüldse see äriühing on suures osas riigi omandusse tulnud. Probleemid on jätkunud ka hiljem, kui ta on olnud juba Põllumajandusministeeriumi haldusalas. Ja nagu ma juba eile ütlesin, või oli see üleeile, ilmselt on juhatuse esimees võtnud äriühingule põhjendamatult suuri riske.

Aitäh, härra peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Infotund on lõppenud, infotunni aeg on läbi saanud. Aitäh, härra peaminister, aitäh, härra majandus- ja kommunikatsiooniminister, infotunnis osalemise eest!

Austatud Riigikogu! Tere päevast! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 18. töönädala kolmapäevast istungit. Lugupeetud kolleegid! Täna on Eestis leinapäev. Teen ettepaneku mälestada juuniküüditamise ohvreid ja nende lähedasi leinaseisakuga. (Leinaseisak.) Lugupeetud Riigikogu liikmed! Juhatuse nimel olen valmis teilt vastu võtma eelnõusid ja arupärimisi. Vabariigi Valitsuselt olen samuti valmis eelnõusid vastu võtma. Palun, valitsuse esindaja proua Ülle Aaskivi!

Austatud esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus algatab täna karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja ohvriabi seaduse muutmise seaduse eelnõu, ettekandja on justiitsminister Rein Lang.

Aitäh! Palun, kolleeg Tõnis Lukas!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Õppekava ja eriti õppekava üldosa on hariduspoliitilised otsused, mille arutamine Eesti riigis on üks kapitaalsemaid hariduspoliitilisi diskussioone üldse ja mille arutelusid peaks senisest laiemalt läbi viima. Kuna Riigikogu on Eesti elu ja oluliste valdkondade otsuste kujundaja ja meil on parlamentaarne riik, on selge, et õppekava üldosaga seonduvat tuleks arutada ka Riigikogus. Seetõttu teevad Isamaaliidu fraktsioon ja Res Publica fraktsioon Vabariigi Valitsusele ettepaneku algatada hiljemalt 1. jaanuariks 2007. aastal põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega riikliku õppekava üldosa kehtestataks senise Vabariigi Valitsuse dokumendi asemel Riigikogu poolt. Meie üleantud eelnõu on otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu.

Aitäh! Palun, kolleeg Kadi Pärnits!

Tere päevast, austatud Riigikogu! Sotsiaaldemokraadid esitavad Riigikogule otsuse eelnõu, mis kohustaks Vabariigi Valitsust esitama Riigikogule põlevkivi kasutamise arengukava. Me oleme seisukohal, et uute kaevanduste avamine puudutab väga olulist hulka Eesti inimestest ja nende elukvaliteeti ning seetõttu ei ole selle kava arutamine üksnes Vabariigi Valitsuse tasandil õige. Sellise olulise kava arutamine peaks andma kaalu ja kindlasti ka kvaliteeti nendele otsustele, mis puudutavad põlevkivi kasutamist ja kaevandamist. Ei ole kahtlustki, et see otsuse eelnõu siin Riigikogus läbi läheb. Keskkonnaminister ise on toetanud avalikku arutelu põlevkivi kasutamise arengukava üle siin Riigikogus. Aitäh!

Aitäh! Olen vastu võtnud kolm eelnõu. Kui need eelnõud vastavad Riigikogu kodukorra seaduse sätetele, siis Riigikogu juhatus võtab nad kolme tööpäeva jooksul menetlusse.

Head kolleegid! Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjoni: Vabariigi Valitsuse 2006. aasta 13. juunil algatatud struktuuritoetuse seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon; Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni 2006. aasta 13. juunil algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon; Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Riigikogu liikmete Peeter Kreitzbergi, Mark Soosaare ja Sven Mikseri 2006. aasta 13. juunil algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse, kutseõppeasutuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on kultuurikomisjon. Riigikogu juhatus on määranud Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse, käibemaksuseaduse, rahvatervise seaduse, riigilõivuseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 918 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2006. aasta 15. juuni kell 12. Head kolleegid! Palun kohaloleku kontroll! Kohalolijaks registreerus 75 Riigikogu liiget, puudub 26.

Hea Riigikogu! Jätkame eilse päevakorra viienda punktiga. Alustame Eesti Vabariigi territooriumilt sõjatehnika väljaveo asjaolude väljaselgitamiseks moodustatud Riigikogu uurimiskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine 1994. aastal Eesti Vabariigi territooriumilt sõjatehnika väljaveo asjaolude väljaselgitamiseks" muutmine" eelnõu teist lugemist. Kõnetooli palun ettekandeks põhiseaduskomisjoni aseesimehe kolleeg Evelyn Sepa!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Parvlaeval Estonia sõjatehnika vedude asjaolusid uuriva erikomisjoni töö pikendamise ettepanek oli mäletatavasti konsensuslik, mida kinnitab ka see, et põhiseaduskomisjonile ei laekunud ühtegi parandusettepanekut. Otsuse tagamaad on ammendavalt ära toodud eelnõu seletuskirjas ning kõlanud ka siin saalis ja põhiseaduskomisjonis, kuid kordan need siiski veel kord üle. Vajadus pikendada komisjoni mandaati 15. novembrini käesoleval aastal tuleneb esiteks sellest, et töö käigus on selgunud vajadus küsitleda oluliselt suuremat isikute ringi, kui seda algselt osati arvata. Teiseks, korduvalt on pikendatud ka Vabariigi Valitsuse moodustatud asjatundjate komisjoni mandaati, kellega praeguseks on välja kujunenud hea, toetav koostöö. Erikomisjon peab tõenäoliseks, et 1. septembriks valmiv Vabariigi Valitsuse raport võib anda olulist infot ka Riigikogu komisjonile, mistõttu võib lisaaeg eelnimetatud info läbitöötamiseks olla möödapääsmatu. Olgu öeldud, et kaks komisjoni ei dubleeri, vaid täiendavad teineteise tööd. Kolmandaks, läbianalüüsimist vajab ka õiguslik analüüs nn hauarahulepingu mõjude kohta nüüd ja tulevikus, selleks et olla valmis kavandama edasisi samme tulenevalt erikomisjoni kolmandast ülesandest anda hinnang toimunule ja teha Vabariigi Valitsusele saadud faktide ja tõendite alusel ettepanekuid. Olgu meenutuseks ka kaks esimest komisjoni ülesannet, mis Riigikogu kinnitas oma otsusega 19. mail 2005. Esiteks, sõjatehnika veoga Eestist või Eesti kaudu Rootsi Kuningriiki seonduvate faktiliste õiguslike asjaolude objektiivne ja erapooletu analüüs ja väljaselgitamine. Teiseks, Eesti Vabariigi ametnike ja ametkondade väljaselgitamine, kes olid informeeritud või osutasid eraviisilist või ametkondlikku kaasabi sõjatehnika veole Rootsi Kuningriiki. Nüüd põhiseaduskomisjoni otsuse juurde 12. juunist 2006. See oli järgmine. Teha Riigikogu täiskogule ettepanek otsuse eelnõu 904 otsusena vastu võtta. Seda toetas põhiseaduskomisjon konsensusega (9 poolt, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud). Tänan siinkohal nii põhiseaduskomisjoni kui kõiki kolleege üksmeelse ja kiire töö eest, mis on omakorda aidanud erikomisjonil teha seni märkimisväärselt tõhusat tööd, mille jätkumine 15. novembrini on äärmiselt oluline. Aitäh!

Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, kolleeg Toomas Alatalu!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kuna tegemist on väga delikaatse teemaga ja selle juures mõeldakse alati taganemisteedele, siis silmas pidades, et seda hauarahu on niikuinii rikutud ja laeva juures on käidud, küsin ma, milleks see viimane osa siin seletuskirjas on? Kas see ei ole mitte mingisugune taganemistee selleks, et ühel hetkel blokeerida kogu edasine uurimine?

Kui küsija peab silmas eelnõu seletuskirja viimast lõiku, siis ma võin kommentaariks öelda niipalju, et eri ajahetkedel on selle lepingu osapooled andnud sellele lepingule pisut erinevaid tõlgendusi. Kas nende andmise aluseks on olnud n-ö valitsuse muutunud seisukohad või mitte, on iseküsimus. Või on need olnud kohapeal improviseeritud ühe või teise isiku seisukohad. Teatud ajahetkel on ebapiisav sellest lähtuda ja see vajab ka korralikku rahvusvahelise õiguse analüüsi, millele tuginedes oleks võimalik vajaduse korral ühe- või teiselaadseid samme astuda, ja seda peetakse silmas. Täna ei ole mul küll mingit põhjust anda hinnangut, kas see on võib-olla n-ö taganemiseks või mittetaganemiseks. Ma ei ruttaks hinnangute andmisel ette.

Palun, kolleeg Väino Linde!

Aitäh! Austatud ettekandja! Küsiksin järgmist. Kas teie komisjonis oli ka arutusel, mis nüüd selle mõne kuuga peaks täiendavalt juhtuma seoses selle eelnõuga, kui ta hakkab kehtima seal eelnõus toodud tähtajal, selle komisjoni tähtaja jooksul? Kui nüüd seda eelnõu vastu ei võetaks ja see komisjon lõpetaks oma töö mõne kuu võrra varem, mis selle paari kuu jooksul peaks juhtuma?

Aitäh, hea küsija! Ma juhin veel kord tähelepanu sellele, mis on juba eelnõu seletuskirjas lahti kirjutatud ja millest ma ka seda meeldetuletavat sissejuhatavat sõnavõttu alustasin. Seda mõnekuust lisaaega on vaja selleks, et küsitleda väga olulist osa töö käigus juurde tulnud isikutest, keda paraku ei ole lihtsalt jõutud veel küsitleda. Seda esiteks. Teiseks, Vabariigi Valitsuse asjatundjate komisjon esitab oma esialgse mandaadi kohaselt oma raporti 1. septembriks. On põhjust oodata ka sealt üht-teist, millest tulenevalt võib tekkida vajadus kas täpsustada midagi või küsitleda veel isikuid, mis paratamatult võtab aega ja mis saab seejuures toimuda pärast 1. septembrit. Aga praegu kestab meie mandaat teatavasti 1. juulini.

Palun, kolleeg Meelis Atonen!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Ma olen aru saanud, et selliste ajutiste komisjonide moodustajate ettekujutus nendest komisjonidest on alati olnud see, et suudetakse avastada midagi sellist, mida teatud uurimisorganid ei ole leidnud. Äkki te oskate öelda, millistele avastustele te nüüd päris lähedal olete?

Aitäh! Ma julgen kinnitada: me oleme üsna lähedal komisjoni ülesandeks seatud küsimustele vastuste leidmisele.

Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, kolleeg Evelyn Sepp! Austatud Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad! Kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu 904 kohta muudatusettepanekuid esitatud ei ole, teksti ei ole muudetud ja vastavalt Riigikogu kodukorra seaduse §-le 109 alustan lõpphääletuse ettevalmistamist. Kas võime alustada lõpphääletust? Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Eesti Vabariigi territooriumilt sõjatehnika väljaveo asjaolude väljaselgitamiseks moodustatud Riigikogu uurimiskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine 1994. aastal Eesti Vabariigi territooriumilt sõjatehnika väljaveo asjaolude väljaselgitamiseks" muutmine" eelnõu 904. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 68 Riigikogu liiget, vastu oli 3, erapooletuid 2. Eelnõu 904 on otsusena vastu võetud.

Alustame rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Tagatisfondi nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu esimest lugemist. Kõnetooli palun ettekandeks rahanduskomisjoni esimehe kolleeg Meelis Atoneni!

Austatud härra esimees! Head kolleegid! Tagatisfondi nõukogu liikmete nimetamise otsuse eelnõu andsin teatavasti rahanduskomisjoni nimel üle eelmisel nädalal. Ettepanek on nimetada Tagatisfondi nõukogu liikmeteks Tatjana Muravjova ja Eiki Nestori, kes on selle fondi nõukogu liikmed ka praegu. Rahanduskomisjonis arutati otsuse eelnõu 6. juunil. Muudatusettepanekuid fraktsioonidelt eelnõu kohta ei laekunud ja sellest tulenevalt on rahanduskomisjon teinud konsensusliku otsuse panna otsuse eelnõu lõpphääletusele. Aitäh!

Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Kas ettekandjale on küsimusi? Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Lugupeetud Riigikogu fraktsioonide esindajad! Kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Lähtuvalt Riigikogu kodukorra seaduse §-st 117 ja juhtivkomisjoni rahanduskomisjoni ettepanekust paneme eelnõu 930 lõpphääletusele. Kas võime alustada lõpphääletust? Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Tagatisfondi nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu 930. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 69 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu 930 on otsusena vastu võetud.

Alustame Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud halduskoostöö seaduse § 13 muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Kõnetooli palun ettekandeks põhiseaduskomisjoni liikme kolleeg Koit Prantsi!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas oma neljapäevasel, 8. juuni istungil halduskoostöö seaduse § 13 muutmist ja see kõlas järgmises sõnastuses: mittetulundusühingule, mille liikmeteks saavad vastavalt põhikirjale olla ainult kohaliku omavalitsuse üksused, riigi või kohaliku omavalitsuse haldusülesande täitmiseks volitamise haldusleping. Parandusettepanekuid selle eelnõu kohta ei laekunud ja komisjonile oli kätte jagatud selleks ajaks juba keeletoimetaja kontrolli läbinud eelnõu. Komisjon otsustas teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta seaduseelnõu 885 teise lugemise arutelu Riigikogu täiskogu k.a 13. juuni istungi päevakorda, teha Riigikogu täiskogule ettepanek seaduseelnõu 885 teine lugemine lõpetada (konsensusega), määrata seaduseelnõu ettekandjaks Koit Prants ning kui seaduseelnõu teine lugemine lõpetatakse, teha Riigikogu juhatusele ettepanek arvata seaduseelnõu kolmanda lugemise arutelu Riigikogu k.a 15. juuni istungi päevakorda ja teha Riigikogu täiskogule ettepanek seaduseelnõu 885 seadusena vastu võtta. See otsus tehti konsensusega. Aitäh!

Aitäh! Head kolleegid! Kas ettekandjale on küsimusi? Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Lugupeetud Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad! Kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid esitatud ei ole. Eelnõu 885 teine lugemine on lõpetatud ja eelnõu on suunatud kolmandale lugemisele.

Alustame Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Ettekandeks palun kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme kolleeg Kaarel Pürgi!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon menetles kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu 835 6. juuni istungil teise päevakorrapunktina. Osalesid kõik sotsiaalkomisjoni liikmed, ministeeriumist olid kohal minister Jaak Aab, abiminister Peeter Laasik, asekantsler Ivi Normet ja spetsialistid. Võeti arutusele komisjoni tehtud muudatusettepanek, mille kohta andis selgitusi komisjoni nõunik Heidi Barot. Keeleliste täpsustuste vajadus oli silmanähtav. Arutelu tulemusena muudeti eelnõu pealkirja ja teksti ning täpsustati rakendussätteid. Poolt oli 6 komisjoni liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Komisjon otsustas saata kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse täiendamise seaduse eelnõu 835 Riigikogu saali teisele lugemisele k.a 13. juunil ettepanekuga teine lugemine lõpetada. Sellest kuupäevast on saanud tänaseks 14. kuupäev. Poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu ega erapooletu ei olnud keegi. Kui teine lugemine lõpetatakse, viia 15. juunil läbi kolmas lugemine ettepanekuga eelnõu seadusena vastu võtta.

Aitäh! Head kolleegid! Kas ettekandjale on küsimusi? Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Lugupeetud Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad! Kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu 835 kohta on esitatud üks muudatusettepanek. Selle on esitanud sotsiaalkomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Sellega on muudatusettepanekud läbi vaadatud. Eelnõu 835 teine lugemine on lõpetatud ja eelnõu on suunatud kolmandale lugemisele.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Ettekandjaks palun kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme kolleeg Nelli Kalikova!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas oma istungil neljapäeval, 8. juunil narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu. Istungist võtsid osa kõik sotsiaalkomisjoni liikmed. Arutelust võtsid osa ka Sotsiaalministeeriumi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia osakonna juhataja Allan Poola ja tervishoiuosakonna peaspetsialist Signe Raudleht ning Andmekaitse Inspektsiooni arengu- ja analüüsiosakonna nõunik Bert Blös, kes andis täpsustavaid selgitusi registri pidamise kohta narkomaaniaravi puhul. Seaduseelnõu kohta on komisjon teinud kolm normitehnilist laadi ettepanekut, mis võeti konsensuslikult vastu. Seaduseelnõu 899 suunati Riigikogu saali teisele lugemisele 13. juuniks -arutlusele tuli täna - ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis suunata kolmandale lugemisele 15. juunil.

Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Kas ettekandjale on küsimusi? Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Lugupeetud Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad! Kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu 899 kohta on esitatud kolm muudatusettepanekut, asume neid läbi vaatama. Esimene muudatusettepanek on sotsiaalkomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Samuti teine ja kolmas. Sellega on muudatusettepanekud läbi vaadatud ja eelnõu 899 teine lugemine lõpetatud. Eelnõu on suunatud kolmandale lugemisele.

Alustame Res Publica fraktsiooni algatatud Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 7 lõike 3 kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu teist lugemist. Ettekandeks palun kõnetooli põhiseaduskomisjoni aseesimehe kolleeg Evelyn Sepa!

Hea istungi juhataja ja lugupeetud kolleegid! Kuna teema pikk ajalugu ei ole kellelegi saladus ja ka selle sisukad arutelud ei ole siin saalis kestnud mitte üks või kaks korda, vaid võib-olla kümneid või mitmekümneid kordi ja samuti ka erinevates komisjonides, kes neid arutelusid Riigikogu töö käigus on vedanud, siis on mul selle eelnõu puhul põhjust alustada komisjoni otsusest. Nimelt tegi põhiseaduskomisjon ettepaneku eelnõu 830 teise lugemise arutelu Riigikogu täiskogus täna läbi viia ning ühtlasi tegi ettepaneku see arutelu siinkohal katkestada, muu hulgas määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 16. juuni kell 16.45. Ja nüüd põgusalt ka arutelu sisust. Tuleb märkida, et põhiseaduskomisjon on käsitlenud eelnõu 15 ja eelnõu 830 ühe paketina. Põhiseaduskomisjoni istungil 1. juunil tutvustas omakorda eelnõu kontseptsiooni, mis on praeguseks saadetud kooskõlastusringile, ka majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar. Lisaks arutati pikemalt võimalusi, kuidas jõuda eelnõu menetlemisega Riigikogus ühele poole ja võimalikult suurt osa siin saalis rahuldavale otsusele enne, kui jõustub Riigikohtu otsus, mis teatavasti jõuab kätte k.a 12. oktoobril. Sisuliselt midagi uut siinkohal rohkem lisada ei olegi, välja arvatud ehk see, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt kooskõlastusele saadetud eelnõu kooskõlastamine, vähemalt esimene ring, peaks olema tänaseks jõudnud lõpuni ja eelnõu tõenäoliselt Justiitsministeeriumisse, kust ta loodetavasti lähiajal jõuab valitsusse ja siis esimesel võimalusel Riigikogu saali. Minister väljendas komisjonis ka seisukohta, et ta ei välistaks, et selles küsimuses tuleks kokku kutsuda Riigikogu erakorraline istungjärk, aga loomulikult ei tasu siinkohal ajas ette rutata. Aitäh!

Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, kolleeg Toomas Alatalu!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Eelmisel korral kerkis üles probleem sellest, et põhiseaduskomisjoni esindaja ei olnud suuteline vastama küsimusele, kuidas analoogilised asjad on lahendatud teistes riikides. Meil on kujunenud niisugune klassikaline lähenemine, et me ei tea, kuidas teised riigid analoogseid probleeme lahendavad. Kas te nüüd vahepeal küsisite informatsiooni?

Kui mu mälu mind ei peta, siis tõenäoliselt vähese praktika tundmise eest sellel alal tuleb etteheiteid teha eelnõu algatajale. Minule teadaolevalt, niipalju kui on olnud võimalik uurida teiste riikide praktikat, sellist lahendust, nagu on eelnõuga välja pakutud, teised riigid ei tunne. Põhimõtteliselt on poliitilised otsused enamikus samasuguse saatusega riikides olnud väga ühemõttelised - minevikuasjad on jäetud minevikku ja neid n-ö ei lohistata lõputult kaasa ei finantsiliste ega moraalsete kohustustega nende inimeste ees, kes lepingute alusel lahkusid.

Palun, kolleeg Toomas Alatalu, teine küsimus!

Aitäh! Ma tunneksin siis veel huvi. Tähendab, kogu selle segaduse on tekitanud üks juristide ootamatult koostatud konstruktsioon, mis algab sõnadega "Saksa riigiga". Eesti Vabariigi seadustes ei ole järsku mainitud mitte Eesti Vabariigi sõlmitud lepingut kellegagi, vaid mingisugust abstraktset jama Saksa riigiga. Siit ka minu küsimus: kas te olete üritanud välja selgitada, kes on selle kurikuulsa formuleeringu autor?

Ei ole nimeliselt seda välja selgitanud. Ma ütlen ka kohe, et tegelikult ei ole sel peale intellektuaalse huvi praktikas mingit tähendust, sest ka erinevad juristide koolkonnad tõlgendavad selle sätte mõju pisut erinevalt. Ühed tõepoolest viitavad sellele, et kui selles lausekonstruktsioonis ei ole märgitud, et Eesti riik peab olema lepingu sõlmija, siis ei saa see mitte kuidagi Eestit puudutada. See on üks n-ö üldisemalt sõnastatud järeldus. Teine on see, et leping võib olla sõlmitud Saksa riigiga, mille pooleks ei ole Eesti riik. Aga kui sellest lepingust tulenevad tagajärjed ja see juriidiline fakt ise leiab aset Eesti territooriumil, puudutades reaalselt neid inimesi, kes siin reaalselt elasid, vaatamata sellele, millise riigikorra all, siis kahtlemata on see oma tagajärgedes Eestile siduv.

Rohkem küsimusi Riigikogu liikmetel ei ole. Aitäh, kolleeg Evelyn Sepp! Austatud Riigikogu liikmed, fraktsioonide ja komisjonide esindajad! Kas soovite avada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun kõnetooli Riigikogu liikme kolleeg Helle Kalda! Kaheksa minutit.

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Head kolleegid! Nii nagu ka põhiseaduskomisjoni aseesimees Evelyn Sepp ütles, on seda teemat Riigikogus arutatud juba aastaid. Sellel teemal on sõna võetud väga palju ja seda teemat on arutatud nii ööistungitel kui ka suvekuudel. Miks ma tulin täna kõnetooli, kas mul on midagi juurde lisada? Jah, on küll. Mulle meeldis väga Riigikohtu esimehe Raski sõnavõtt möödunud nädalal, kus ta tõi välja väga olulise märkuse. Ma tsiteeriksin teile täpselt stenogrammist, mida ta ütles nimetatud eelnõu kohta, mis on täna menetluses. Loomulikult on mul hea meel, et põhiseaduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu arutelu katkestada. Aga nüüd ma loeksin ette, mida ütles Riigikohtu esimees härra Rask: "... kõige halvem variant, mida parlament võiks selles situatsioonis teha, on see, et ta jätab üldse regulatsiooni vastu võtmata. Ka see on otsustus. Mina soovitan küll parlamendile kindlasti seda, et parlament võtaks kokku oma jõu ja annaks asjakohase, põhiseadusega kooskõlas oleva regulatsiooni, sest et seda 15 aastat tagasi pöörata ja ütelda, et me alustame nullpositsioonilt uuesti, on praktiliselt võimatu." Ta lisas: "... kõik need vaidlused, kui parlament uut seadust või uut sätet vastu ei võta, lõpuks taanduvad ju kohtusse. See võib otseselt vastuollu minna sellesama omandireformi aluste seaduse ühe põhiprintsiibiga, et see protsess ei tohi tekitada uut ülekohut ega ebavõrdsust." Täna me alustasime oma istungit leinaseisakuga. Ma arvan, et mul ei ole mõtet meelde tuletada, mis toimus ja miks me seisime. Kuid ma tahaksin öelda, et eile möödus 15 aastat omandireformi aluste seaduse vastuvõtmisest. Needsamad lepingud, mis sõlmiti 1939. aastal ja 1941. aastal, ja kõik need 50 aastat on ülekohut tekitanud inimestele, kes omandireformi tagajärjel on jäänud oma koduta. Need on 15 pikka aastat, mille jooksul inimesed ei ole saanud oma eluasemeid erastada. Ma toetan täna kindlasti ja Keskerakonna fraktsioon toetab ka eelnõu arutelu katkestamist ja samuti kutsun kõiki Riigikogu liikmeid üles toetama Keskerakonna fraktsiooni parandusettepanekuid. See on üks kontseptsioon, kuidas saaks nimetatud eelnõuga edasi. Aitäh teile!

Aitäh, kolleeg Helle Kalda! Palun kõnetooli kolleeg Kalev Kuke! Kaheksa minutit.

Head kolleegid! Mul on üksnes mõningad ääremärkused kõne all oleva teema kohta. Püüan teha võimalikult lühidalt. Esiteks, kunagi oli Riigikogus mees nimega Tiit Toomsalu, kellel oli sõna sekka öelda mis tahes seaduseelnõu juures. ORAS-e § 7 lõike 3 üle käinud väitluses ütles ta kuldsed sõnad: "Igasuguste juba kehtivate seadusandlike aktide tõlgitsemisel tuleb lähtuda mitte poliitilisest tõlgitsusest eelkõige, vaid sellest tõlgitsusest, mis anti neile seadusandlikele aktidele nende vastuvõtmise ajal." Sama mõtet kordas käesoleva eelnõu esimesel lugemisel ka kolleeg Helle Kalda ja ma saan nii Tiit Toomsaluga kui ka Helle Kaldaga üksnes nõustuda. Küll pean ma siinkohal vajalikuks taas kord rõhutada, et 13. juunil 1991 Ülemnõukogu vastuvõetud ORAS-e § 7, mille pealkiri oli nii siis kui on ka täna "Õigusvastaselt võõrandatud vara endised omanikud omandireformi õigustatud subjektidena", sätestab üheselt, et õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist või kompenseerimist on õigustatud nõudma kõik füüsilised isikud, kelle vara natsionaliseeriti või kollektiviseerimise käigus ühistati, kui neil oli 1940. aasta 16. juunil Eesti Vabariigi kodakondsus. Tuletan veel kord meelde, et mingist Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel lahkunud isikute erinevast kohtlemisest see seadus ei räägi. Nädal hiljem vastu võetud ORAS-e rakendusotsus uut õigusnormi ei loonud ega saanud ka kitsendavana luua. Viide Saksa riigiga sõlmitud lepingutele ei ahendanud nende isikute ringi, kes olid seaduse kohaselt õigustatud nõudma õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist või kompenseerimist. Vastupidi, rakendusotsuse viiendasse punkti kirjutatud viide Saksa riigiga sõlmitud lepingutele ja tulevastele riikidevahelistele lepingutele oli hüpoteetiline mööndus Eesti ja Saksamaa vahel sõlmitud lepingute alusel ümberasumise eeltingimusena enne 16. juunit 1940 Eesti kodakondsusest loobunud ja Eestist lahkunud isikute varaliste nõuete suhtes ja ei midagi enamat. Seda Ülemnõukogu tahet aktsepteeris VII Riigikogu ja 29. jaanuaril 1997 ka VIII Riigikogu, kui ta inkorporeeris vastava rakendusotsuse sätte ORAS-esse endasse. Seda, et viide Saksa riigiga sõlmitud lepingutele puudutab ainult ja üksnes neid lepinguid, mille üks osapooltest oli Eesti Vabariik, kinnitasid vastavate seadusmuudatuste vastuvõtmisel oma poolthäältega teiste seas ka Edgar Savisaar ja Arnold Rüütel. Seadusandja 1991. aasta tahte taustaks tahaksin ma siinkohal osundada ka praeguse riigikontrolöri Mihkel Oviiri sõnadele Ülemnõukogus 8. mail 1991, kes n-ö sõltumatu eksperdina esindas Edgar Savisaare valitsust. Tsitaat algab: "Sõltumatu eksperdina võin ma teile öelda, et minu arvates nende isikute ring on piiramatu, kes nii või teisiti olid represseeritud ja kelle üle nii või teisiti oli reaalne repressioonioht." Teiseks, Riigikogu VII ja VIII koosseisul oli korduvalt võimalus tõlgendada kõnealust lepingutele viitavat sätet nii, nagu mõned erakonnad seda alates 1998. aasta sügisest tõlgendada soovivad. Seda kas või minu kunagiste väitluste puhul Koonderakonna ja Keskerakonna valitsuse justiitsministri Paul Varuliga Klaus Scheeli aktsiate kompenseerimise juhtumi üle. Muide, pankur Klaus Scheeli näol oli tegemist isikuga, kes lahkus Eestist ümberasujana Eesti Vabariigi ja Saksa riigi vahel 1939. aastal sõlmitud lepingutest tulenevalt, kuid kes, tulenevalt oma majanduslikust positsioonist ja Saksa riigi huvidest, ei olnud 16. juuniks 1940 loobunud Eesti Vabariigi kodakondsusest. Just see oli argument, miks Paul Varul toonase justiitsministrina ja ORAS-e põhiautorina kaitses Klaus Scheeli õigusi omandireformi õigustatud subjektina. Scheeli subjektsust omandireformi kontekstis ei vaidlustanud tol korral ei maaparteid ega Keskerakond. Minu patt seisnes selles, et ma söandasin vaidlustada Klaus Scheelile kompenseeritavate aktsiate väärtuse, mis oli minu andmetel tervelt 13,8 korda suurem summast, mille Klaus Scheel oli 1940. aasta natsionaliseerimiste käigus endale kuuluvaks tunnistanud. Kolmandaks, kahetsusega tuleb tõdeda, et osa poliitikute silmis on Eesti Vabariigi kodanikud, kes 1941. aastal ümber asusid, erinevalt vaevalt mõned kuud hiljem teise võõrvõimu eest NSV Liidu tagalasse evakueerunud Boris Kummidest, nii halvad inimesed, et nad tuleb jätta ilma nende põhiseaduslikest õigustest omandireformi kontekstis. Seda isegi nende varade suhtes, mis olid neilt õigusvastaselt võõrandatud pool aastat ja rohkemgi enne nende lahkumist järelümberasujatena Eestist, täpsemalt, põgenikena Eestist 1941. aasta kevadtalvel. Sellise arusaama taustal tuleks küsida selle saali akadeemikutelt Olav Aarnalt, Ene Ergmalt ja Peeter Tulvistelt, kus olid nende silmad, kui nad valisid hiljuti meie seast lahkunud ülemaailmselt tuntud keemiku Ivar Ugi Eesti Teaduste Akadeemia välisliikmeks, vaatamata sellele, et auväärne Ivar Ugi lahkus Eestist 1941. aastal just nn järelümberasujana. Teiselt poolt peaksin ma küsima, kas pidanuks Eesti Panga endine president Eduard Aule, selle asemel et kasutada 1941. aasta kevadtalvel hetkeks avanenud võimalust Eestist põgeneda, jääma Eestisse ja jagama teiste endiste Eesti Panga presidentide Mihkel Punga ja Jüri Jaaksoni saatust, kelle mõrvas punavõim. Neljandaks, vahest tasuks ORAS-e § 7 lõike 3 kaitsjatel vähem lugeda ajalehti ja teha endale asi selgeks originaaldokumentide põhjal. Selleks piisab professor Dietrich Loeberi koostatud dokumentide kogumikust "Diktierte Option. Die Umsiedlung der Deutsch-Balten aus Estland und Lettland 1939-1941". See ilmus 1972. aastal ja selle paksus on 787 lehekülge. Selles on toodud ka SS Reichsführer Himmleri korraldus, mis sätestas nn järelümberasujate juriidilise staatuse. Himmleri korralduse kohaselt ei tohtinud valdavale enamikule nn järelümberasujaist omistada ümberasuja staatust, vaid neid tuli käsitleda kui ebalojaalseid põgenikke, kes olid isiklikul otsusel jäänud Eestisse ja Lätisse ega allunud Reich'i selgelt esitatud nõudele ümberasumiseks 1939. aasta oktoobris. Viiendaks. Saksamaaga sõlmitud lepingute, täpsemalt, Ribbentropi-Molotovi paktist tulenevate NSV Liidu ja Saksa riigi vahel 1941. aasta jaanuaris sõlmitud lepingute järelmina ei lahkutud Eestist mitte üksnes järelümberasujatena läände, vaid vaevalt mõned kuud hiljem ka itta. Nüüd siis juba lepinguosalise riigi, teise lepinguosalise riigi eest. Järelümberasujate väljarebimine omandireformi õigustatud subjektide seast, seda pealegi tagantjärele, on terve mõistusega mitte hoomatav juhtum. Ivar Ugid jäetakse ilma nende põhiseaduslikest õigustest, seevastu igat masti Boris Kummid on õiged mehed. Kuni 1980. aastate lõpuni oli see ametliku mõtteviisi järgi tõepoolest nii, kuid eriskummaline on see, et selleni jõutakse tagasi 1990. aastate lõpul ja ka täna. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Kalev Kukk! Järgmisena palun kõnetooli kolleeg Toomas Alatalu! Kaheksa minutit.

Lugupeetud kolleegid! Ma toetan siin täielikult härra Kuke sõnavõtus kõlanud mõtet, et iga asja tuleb analüüsida täpses ajaloolises kontekstis, ja juhin tähelepanu ka sellele, et ma ei saanud ikkagi vastuseid nendele küsimustele, mida ma esitasin. See puudutab kas või sedasama lihtsat formuleeringut - kuidas ta sündis. Probleem, kui te natukenegi meelde tuletate, on ju arenenud väga huvitavalt. Algul ei olnud üldse selgust, millistest lepingutest on jutt, siis olid kõik ümberasujad ühesugused. Praegu on ümberasujatest eraldatud järelümberasujad ja püütakse nende huvides sõna võtta. Nii et kui seda kronoloogilist järjekorda silmas pidada, siis on tegemist väga huvitava probleemi arenguga. Aga peamine asja tuum on minu arvates selles, et kogu selle vaidluse jooksul ei ole me suvatsenud natukenegi ajalukku süüvida. Kui me tuletame meelde, kus me asume, siis vaadake (näitab kaarti), 200 aastat jooksid meie kohal kokku nelja impeeriumi piirid ja alles aastal 1918 tekkis Soomest kuni Bulgaariani riikide võrk, kusjuures algul oli neid 20, siis kärbiti nende arv kümnele ja Nõukogude Liidu piiri peal oli neid riike ainult kuus. Aastail 1937-1938 tekkis totaalselt täiesti uus olukord. Üks riik teise järel kukkus ära ja 1938. aastaks või, ütleme, 1939. aastaks oli seis säärane, et siin oli alles tegelikult ainult Soome ja lõuna pool kolm riiki ja rohkem ei olnud midagi. Isegi Prantsusmaa ja Pariis, mis oli 15 sajandit vaba, keegi ei suutnud teda vallutada, oli teise riigi võimu all. Tähendab, kogu Euroopa oli meie kandis jagatud ära praktiliselt kahe suurvõimu vahel. Ja rääkida selles situatsioonis, et meie unistasime kõik kindlasti oma vabaduse taastamisest jne - kahtlemata seda ka tehti, aga inimesed tunnetasid suurepäraselt reaalsust. Meie iseseisvus oli niivõrd noor, niivõrd lühike, et kõiki neid asju hinnati hoopis teisiti. Suur tänu proua Kaldale, kes taipas siin esimesena tsiteerida tolleaegseid ajalehti, mis annavad täpse pildi sellest, mis siin oli aastail 1940 ja 1941. Mingi pilt hakkas muutuma 1941. aasta suvest saadik, aga mitte enne. Kui me nüüd räägime nendestsamadest ümberasujatest ja järelümberasujatest - me oleme esimesed juba ära unustanud - ja ütleme, et seal vahepeal on piir 16. juuni 1940. Aga kui me vaatame järelümberasujate nimekirju, siis neid hakati koostama juba augustis 1940. Kas Nõukogude Liit represseeris siis juba täies ulatuses? See kõik tuli hiljem, nad ei julgenud seda siis veel teha. Aga need, kes panid ennast järelümberasujate nimekirja, sattusid loomulikult NKVD täieliku kontrolli alla. Seda, mis nüüd järgnes, on ka väga oluline mõista. Selles Max Jakobsoni komisjoni kuulsas aruandes on ju tegelikult väga huvitav järeldus. Seal on öeldud niimoodi, et see järelümberasumine andis paljudele võimaluse pääseda Nõukogude Liidu repressioonidest, aga nad sattusid ju teise repressiivsesse riiki ja selles teises repressiivses riigis ka represseeriti. Mitte ainult Eestist ja Lätist läinuid. Näiteks on teada ja Jorge Amado poolt suureks kirjutatud Brasiiliast Saksamaale tagasiläinute saatus. Ka Stalin lõi maha, kutsus inimesed tagasi ja lõi maha. Nii et seletada seda asja niimoodi, et see oli nüüd mingi põgenike kategooria - see oli lihtsalt ainulaadne võimalus nendele inimestele konkreetselt. Aga kõrvutada neid inimesi nendega, kes läksid 1944, kes läksid hiljem - vabandage väga, see on nende inimeste solvamine, kelle päeva me täna tähistame. Siin tuleks ikkagi natuke tunnetada, kui kaugele me ühe või teise asjaga läheme. Siis need ilusad nimed, mis kõlavad. Eelmine kord räägiti siin kolonel Puskarist ja alles viimane lause ütles, et ta läks siit ära tänu sellele, et tal oli sakslasest naine. Eks ole - see oli hoopis teine motiiv, miks ära mindi, oleks võinud ju minna ka metsa. Nii et tuleb osata siiski kõike analüüsida täpses kontekstis ja mitte üle pingutada sellega. Tõepoolest, me võime tahta kellelegi head teha, aga ajaloos peab ikkagi ka mingisugune õiglus valitsema. Me ei saa ühtesid kuulutada põgenikeks ainult selle nimel, et kellelgi kusagil on vaja mingi omand kätte saada. Selles mõttes ma kutsun Riigikogu üles kannatlikule sündmuste vaagimisele ja kuna siin on kord otsus tehtud, siis ma arvan, et meil tuleb ikkagi selle juurde jääda. Ja kui sellest vähe on, siis ma isegi nõuan, et järgmiseks korraks uuritaks välja, kuidas seesama probleem on lahendatud teistes riikides. Aitäh!

Järgmisena palun kõnetooli kolleeg Liina Tõnissoni!

Lugupeetud härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Kuna siin vana hea sõber Kalev Kukk juba hakkas ajaloost rääkima, siis ma mõtlesin, et ma räägin ka natuke ajaloost, kuigi see ei ole minu põhiteema. Erinevalt sinust, Kalev, mäletan ma neid asju veidi teistmoodi. Mina nimelt olin selle ekspertgrupi liige, kes omandireformi seaduse eelnõu ette valmistas. Kõigepealt julgeksin ma ütelda, et see eelnõu ei sündinud mitte ekspertide töö tulemusena, vaid sündis siin suhteliselt kaootilises parlamendisaalis, kus, ma vastutan oma sõnade eest, neli viiendikku Ülemnõukogu koosseisust, kes siin saalis istus, ei saanud aru, mida nad tegid. See on päris kindel. Nad kiirustasid puhkusele, see oli üldse peaaegu et eelnõu esimene lugemine ja nad vajutasid lihtsalt nuppe. Mõlemad vastaspooled täna siin saalis olid esindatud tolles saalis ja paraku käitusid ühtemoodi. Aga mitte sellest ei tahaks ma rääkida. Veel üks asi, Kalev, see Ülemnõukogu Presiidiumi rakendusotsuse osa oli algselt seaduses sees, ainult tehnilistel põhjustel võeti ta sealt välja ja tolleaegsete protseduurireeglite järgi sündis ta veidi hiljem. See oli siiski algselt seaduse osa. Ma isegi mäletan ruumi ja mäletan debatti, mis sünnitas selle 15 aastat õnnetust Eestimaale. Oli väga vägevaid väiteid, võin kuluaarides jutustada. Praegu tahan keskenduda teisele asjale. Meil ei ole mõtet tegelda ajalooga. Eelkõneleja rääkis siin, et tegelikult tuleb ikkagi õiglust taga otsida. Teate, ajaloos ei ole üldse õiglust olemas, on ainult võitjad ja on olemas võitjate tõde. Meil on siin 15 aasta jooksul selgunud, et võitjaid ei ole. On ainult kaotajad ja süüdi oleme meie teiega siin saalis või vähemalt poliitikud, kes 15 aasta jooksul ei ole oma kodanike jaoks leidnud lahendust sellele küsimusele. Kõik on tahtnud endale poliitilisi punkte saada, võtta, võita. Aga kes on mõelnud kodanike peale? Ja uskuge, me vaidleme veel 15 aastat selles saalis - tõsi, ilma minuta -, kui me ei leia rahuldavat kompromissi või vähemalt mingisugustki kompromissi ja niikaua, kui käib palli viskamine ühest aiast teise - tühistame § 7, ei tühista, vastupidi, anname rentnikele või üürnikele suuremaid õigusi jne -, niikaua lahendust ei ole. Lahendust tuleb otsida kompromissis, kuna süüdlaseks on Eesti riigivõimu esindajad, siis tuleb panna paika selline lahendus, kus mõlemad osapooled, olles kannatanud, peavad saama kompensatsiooni mingisuguselgi määral. Täna ei ole enam mõtet arutada, missuguses vagunis keegi sõitis ja kelle naine oli ingerlane ja kelle naine oli baltisakslane. See on täna mõttetu. Otsime seda tasakaalupunkti, kus me teeksime vähem kahju nendele inimestele, kellest osa on käinud läbi Riigikohtu, osa neist on saanud oma varasid tagasi või saanud kortereid erastada ja pärast on need otsused tühistatud. Kuidas me nendele inimestele näkku vaatame? Mis näoga? Et täna me teame, et peab olema nii, homme otsustame, et ei, peab olema naa? Võtame ükskord julguse kokku! Või teine asi, istuge ometi ükskord ühe laua taha või vähemalt teine teisele poole lauda - eelarve rauad tuleb nii või teisiti lahti teha, kompensatsioonid tuleb mingisugusel kujul mõlemale poolele maksta. Ja kui te ei tea, küsige nõu nende käest, kes oskavad seda sasipundart lahti harutada. Aga enam edasi venitada ei saa. Ja loota sellele, et oktoobrini võib teha oma poliitilist propagandat, valimiseelselt koguda punkte ja liikmeid erakondadesse, ei ole eriti ausameelne ja eetiline. See kõik toimub ju inimeste närvidel, inimeste tervisel, rääkimata juba sellest, et nad on pidevalt stressiolukorras. Lõpetagem see stress mõlemal poolel. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Liina Tõnisson! Palun, kolleeg Kalev Kukk, vasturepliik!

Suur aitäh, härra esimees! Ma kasutan oma repliigiõigust. Ma olen Liina Tõnissoniga sada kümme protsenti nõus, et omandireformi aluste seadus sellisel moel, nagu ta lõpuks kujunes, tehti tollases Ülemnõukogus. Mis põhjustel, see on nüüd teine asi. Aga mis puudutab kõnealust rakendusotsuse 5. punkti, siis see ilmus sellesse rakendusotsusesse vahetult enne rakendusotsuse vastuvõtmist kellegi muudatusettepanekuna. Kelle muudatusettepanek see oli, millal see tuli, seda ei ole võimalik isegi arhiivimaterjalide põhjal selgitada. Arhiivides on üksnes selle muudatusettepaneku tekst ja see oli viimane hetk, seda teksti algses eelnõus ei olnud.

Aitäh! Järgnevalt palun kõnetooli kolleeg Janno Reiljani! Kaheksa minutit.

Lugupeetud kolleegid! Liina Tõnisson tegi siin väga hea ettepaneku, et asi tuleks ära lõpetada. See on väga hea idee, aga õnnetuseks ei ole veel lahendust, kuidas lõpetada, sest ükskõik kuidas see asi ühe poole kasuks lõpeb, teine pool vaidlustab selle kindlasti. Ükskõik kuidas, kas meie Riigikogu see koosseis võtab näiteks mingi otsuse vastu ühes suunas, on kindel, et järgmine Riigikogu võib-olla muudab selle teises suunas ja niiviisi veel 50 aastat järjest. Kindlaks tuleb teha mõned põhialused, millest räägitakse, millised on need pooled. Liina ütles ilusasti, et mõlemad pooled peavad saama kompenseeritud. Kes on need pooled? Tuleb tunnistada, et lahkusid siit sakslased ja nende perekonnaliikmed, sakslaste perekonnaliikmete hulgas võis olla eestlasi, venelasi, türklasi, soomlasi, kes teab keda veel, ei jõua meie neid kõiki kindlaks teha ja vast pole see meie asigi. Ühesõnaga, kas need on pool või ei ole see pool või milline osa on pool või ei ole pool? Mõned väidavad siin, et nad räägivad eestlaste nimel. Ei saa rääkida eestlaste nimel, õigus ei tunne õigust eestlastele, õigust venelastele, õigust sakslastele või kellelegi teisele, õigus on üks, terviklik, vähemalt peaks olema. Me ei saa jätkata seda stiili, kus me Saksa ordenite teenimiseks Eesti riigi õigust vääname. Niisiis selgitagu need inimesed, kes tahavad väita, et see pool, keegi kannatanud pool peab saama kompenseeritud, kes on see pool. See on määratlemata, aga seadust tahetakse vastu võtta. Võtame järgmise momendi - vara. Milline vara siis oli õigusvastaselt võõrandatud? See vara, mis anti üle lepingutega, ei saa olla õigusvastaselt võõrandatud, mõlemal poolel vastuvõttev komisjon ja äraandev isik panid mõlemad oma allkirja alla. Nad loobusid sellest varast, lootes Saksa riigilt kompensatsiooni saada. Kas see vara on õigusvastaselt võõrandatud? Võib-olla midagi, mida nad ei andnud ära, võõrandati õigusvastaselt. Selle vara üle saab veel rääkida, kuid kelle, milliste isikute puhul? Kui keegi tahab ikka seadust teha, siis olgu kõik need momendid enne lauale pandud, mitte nii, et enne tehakse seadus ja siis hakatakse uurima, keda see puudutab ja mida see puudutab. Kogu seda protsessi esitavad mõned isikud siin kahjuks teadlikult valesti ja teadlikult vales kontekstis. Ja see on see, mis teeb häbi Eesti parlamendile kui seadusandjale. Alustada omandireformi uuesti, pärast seda, kui seda 15 aastat tagasi alustati. Seda alustati enne Eesti põhiseaduse vastuvõtmist ja just nimelt sellepärast, et põhiseadus ei oleks võimaldanud mingit sellist omandireformi läbi viia, kogu see omandireform on olnud põhiseadusvastane. Kuid nüüd, kui põhiseadus juba kehtib, tahetakse uuesti alustada omandireformi. Kelle ja mille jaoks tahetakse seda alustada? Miks tahetakse just selle seaduse alusel uuesti alustada? Räägitagu siis ausalt ka sellest. Kui üldse tahetakse mingit lahendust kusagilt otsida, siis töötatagu välja uus seadus, kus määratletakse täpselt subjektid, objekt, kahjude suurus, nende kompenseerimise allikas. Ma tahan ikka teada, kui suurtest summadest peab Eesti rahvas jälle lahti ütlema selleks, et mõni mees võib-olla veelgi jämedama risti rinda saaks, ma ei tea, kui kõrgeid riste üldse jagatakse. See ei saa ju olla meie eesmärk ja ülesanne siin. Meie eesmärk ja ülesanne peaks olema õigust luua ja kui võimalik, siis luua õigust nii, et ka õiglus tagatud oleks, aga kõigile, mitte ainult ühtedele, mitte ainult nendele, kellel vara oli. Aga nendele, kellel vara ei olnud, oma ainuke elunatukene oli, vaat nendele meil õigust ja õiglust ei jagu. Sellest on tuline kahju. Ma kutsun üles lõpetama omandireformi aluste seaduse moonutamine, selle juures valetamine, väänamine ja töötama välja uus seadus, kus oleksid kõik need huvid ja huvigrupid täpselt määratletud, ja selle alusel lahendatakse probleem. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Janno Reiljan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sellega on läbirääkimised peetud ja lõpetatud. Eelnõu 830 kohta on esitatud viis muudatusettepanekut. Asume neid läbi vaatama. Esimene muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Evelyn Sepp!

Aitäh! Palun Keskerakonna fraktsiooni nimel seda parandusettepanekut hääletada.

Kas võime alustada hääletust? Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku hääletada esimest muudatusettepanekut. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 30 Riigikogu liiget, vastu 42, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust. Teine muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Evelyn Sepp!

Panen ka selle ettepaneku Keskerakonna fraktsiooni nimel hääletusele. Soovin selle hääletamist.

Aitäh! Austatud Riigikogu, panen Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanekul hääletusele muudatusettepaneku nr 2. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 29 Riigikogu liiget, vastu 44, erapooletuid 0. Teine muudatusettepanek ei leidnud toetust. Kolmas muudatusettepanek on Janno Reiljanilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Janno Reiljan!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 29 Riigikogu liiget, vastu 45, erapooletuid oli 1. Kolmas muudatusettepanek ei leidnud toetust. Neljas muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Evelyn Sepp!

Palun ka seda ettepanekut Keskerakonna fraktsiooni nimel hääletada.

Aitäh! Panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku Eesti Keskerakonna fraktsioonilt. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 29 Riigikogu liiget, vastu 43, erapooletuid ei olnud. Neljas muudatusettepanek ei leidnud toetust. Viies muudatusettepanek on Janno Reiljani esitatud, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Janno Reiljan!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Panen hääletusele viienda muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt 29, vastu 46, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 5 ei leidnud toetust. Sellega on eelnõu 830 muudatusettepanekud läbi vaadatud ja vastavalt juhtivkomisjoni ettepanekule on teine lugemine katkestatud. Määran eelnõu 830 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 16. juuni 2006. aastal kell 16.

Järgnevalt Isamaaliidu fraktsiooni, Res Publica fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine Aktsiaseltsi Werol Tehased juhtimisvigade ning ettevõtte erastamistoimingute seaduslikkuse ja otstarbekuse uurimiseks" eelnõu esimene lugemine. Algatajate ettekandeks palun kõnetooli Res Publica fraktsiooni aseesimehe kolleeg Indrek Raudse!

Härra juhataja! Head kolleegid! Kolme fraktsiooni esindajad on algatanud Riigikogu otsuse eelnõu uurimiskomisjoni moodustamiseks AS-i Werol Tehased juhtimisvigade ning ettevõtte erastamistoimingute seaduslikkuse ja otstarbekuse uurimiseks ehk sisuliselt kogu Weroli ümber toimuva asjaolude väljaselgitamiseks, järelduste tegemiseks ja ettepanekute tegemiseks, mis edaspidi ette võtta, et riigi äriühingud oleksid tunduvalt paremini majandatud, ei oleks enam selliseid juhtimisvigasid ega sellist olukorda, kus ettevõte on sisuliselt pankrotis ja tänasel päeval tegelikult ei tööta. Otsus algatada uurimiskomisjoni moodustamine - uurimiskomisjoni algatamine ei ole just igapäevane poliitiline tegevus, seda tehakse ju väga kaalutletult - oli tingitud sellest, et kõigi kolme fraktsiooni esindajad, kes otsuse eelnõu algatasid, on korduvalt üritanud Riigikogus arupärimiste ja infotunni küsimustega saada põllumajandusministrilt ja ka peaministrilt selgitusi Weroli käekäigu ja ettevõtte tuleviku kohta, kuid seni pole me oma küsimustele just põllumajandusministrilt mingeid sisulisi vastuseid saanud. Küll aga teatas rahvaliitlasest põllumajandusminister Tuiksoo tänavu 3. aprillil Riigikogu ees esinedes, et Rahvaliidu juhtimisel on AS Werol Tehased jõudnud kasumisse ja ettevõttel seisab ees helge tulevik. Ometigi kõik muud asjaolud, millest me iga päev lehest loeme, ja ka reaalne pilt räägivad hoopis teist keelt. On selge, et valdavalt riigile kuuluvale rapsiõlitootjale AS-ile Werol Tehased on raskete juhtimisvigade tõttu tekitatud olulist majanduslikku kahju ja ta on sattunud pankrotieelsesse seisu. Me tugineme siin ka Riigikontrolli 2006. aastal 28. aprilli kontrollaruande järeldustele, kus on antud hinnang nii AS-i Werol Tehased nõukogu tööle kui ka juhatuse töödele. Riigikontroll on teinud põllumajandusminister Ester Tuiksoole ettepaneku otsustada AS-i Werol Tehased nõukogu liikmete vastutusele võtmine äriühingu juhatuse tegevuse üle ebapiisava järelevalve tegemise eest, mistõttu sai üldse võimalikuks sellise olulise kahju tekkimine. Meile teadaolevalt ei ole põllumajandusminister sellele ettepanekule reageerinud. Sündmused arenevad Weroli puhul väga tormiliselt. Mai keskel teatas juba Weroli juhatus, hoolimata mai alguses antud põllumajandusministri optimistlikest hinnangutest, kuidas tema ja Rahvaliidu juhtimisel on see tehas õitsengul, et ettevõtte majandusseis on ülikriitiline ning kui omanik või riik ei leia juuni alguseks ligi 14 miljonit krooni, peab juhatus vastavalt äriseadustikule ise välja kuulutama äriühingu pankroti. Ajakirjanduse andmetel tuli sellest juhatuse avaldusest, sellest kommentaarist välja, et kujunenud olukorra põhjuseks on just ettevõtte poliitiline juhtimine. Nüüd on mais ja juunis ootamatult selgunud, et hoopis Weroli nõukogu on vallandanud ettevõtte juhatuse koosseisust Robert Närska ja Helmo Hainsoo ning määranud ametisse uueks juhiks Henn Ruubeli, kes on seotud ühe lõpuleviimata aktsiate müügi konkursi osapoolega, vähemalt ajakirjanduses on selle üle spekuleeritud. Ka konkreetsed sammud, ühelt müügipakkumises osalenud ettevõttelt laenu võtmine, kinnitavad, et need ajakirjanduse spekulatsioonid võivad osutuda õigeks. Sellepärast leidsidki kolm fraktsiooni, et kujunenud olukorras on ülivajalik moodustada parlamendi tasemel uurimiskomisjon, mis selgitaks välja tehase juhtimisel tehtud vead, ettevõttele kahju tekkimise põhjused ja teeks ettepaneku ka süüdlased vastutusele võtta. Kindlasti peaks uurima Weroli erastamistoimingute seaduslikkust ja otstarbekust. Kindlasti on ülioluline, et komisjoni töö oleks tulevikku suunatud, ehk algatajad näevad ka seda, et komisjoni ülesanne peaks olema teha ettepanekuid teiste riigi äriühingute juhtimisvigade vältimiseks ning juhtimise paremaks korraldamiseks. Kui vajalik see on, tuli välja kas või täna infotunnis. 2004. aasta detsembris vabastas Weroli nõukogu ametist Weroli juhatuse esimehe Erki Aaviku, kelle ajal tekkisid väga suured võlgnevused ja kindlasti tehti majanduslikult mitte hästi põhjendatud otsuseid, ning selle juhtumi kohta on algatatud kriminaalasi. Ja hoolimata sellest, et põllumajandusminister ja Weroli nõukogu on üritanud leida patuoinast eeskätt just Erki Aavikus, pidas teine minister, kes ka juhuslikult kuulub Rahvaliitu, hoopis vastupidi, vajalikuks, et see inimene valvaks riigi vara üle järgmises äriühingus ehk siis AS-is Eesti Loots. Täna saime infotunnis teada meeldiva uudise, et nii peaminister kui majandusminister arvavad, et selline käitumine ei ole kindlasti see, mis Eesti riigis peaks olema, hoolimata sellest, kas Erki Aaviku süü Weroli halba majanduslikku seisu viimises on juriidiliselt korrektselt tõestatud või mitte. Me loodame, et seda käsitletakse siiski laiemalt. AS Werol Tehased on väga tähtis ettevõte, ta on strateegiline ka meie põllumajanduse seisukohalt, meie põllumajanduse mitmekesistamise seisukohalt, ta on tähtis bioenergeetika seisukohalt jne. Selguse loomine, tulevikus selliste vigade välistamine ja nendest vigadest õppimine peaks olema kindlasti ka meie ülesanne ja algatajad loodavad sellele kõikide fraktsioonide toetust. Eriti loodavad nad seda, et Rahvaliidul, kes on kuulutanud oma poliitilist vastutust selle ettevõtte tegevuse eest, jätkuks ka mehisust uurimiskomisjoni moodustamist toetada ja seal ise aktiivselt osaleda, et selgitada välja kõik asjaolud. Aitäh!

Aitäh! Kolleegidel on ka küsimusi. Palun, kolleeg Tarmo Leinatamm!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Väga hea oli kuulda, et seal sees on ka selline tulevikku vaatav mõte. Paistab, et kahjuks ei ole ikkagi ka Riigikogu liikmete osalus, riigi osalus äriettevõtete nõukogus piisav garantii, et üks või teine ettevõte töötaks nii, nagu just vaja on. Kui te vaatate tulevikku, mida siis teie tundlik nina ütleb, kust seda järgmist kärsahaisu hakkab tulema?

Aitäh! Selliseid ettepanekuid riigiettevõtete kohta on siin tehtud, meil on teatud eelnõud menetluses olnud ja kindlasti tuleb neid ka edaspidi, sel teemal on võtnud sõna ja teinud oma ettepanekuid nii riigikontrolör kui õiguskantsler. Ma arvan, et võib-olla selguvad uurimiskomisjoni töö lõpptulemusest mingid ettepanekud, mis kindlasti arvestavad neid ideid, mis on tulnud, ja siis võib-olla ei olegi midagi, olukord läheb meil paremaks. Ja ma arvan, et nii nagu peaminister, tahame ju kõik siin saalis, et reostuse likvideerimise olukord ja selleks vajalike võimekuste arendamine oleks võimalikult lähedal täiuslikkusele ja et ka meie riigi vara, meie riigi äriühingute, riigi omandis olevate äriühingute juhtimine oleks ikkagi selline, et juhtimisest endast tekitatud vead ei viiks ettevõtteid pankrotieelsesse seisu.

Aitäh! Palun, kolleeg Janno Reiljan!

Aitäh, härra esimees! Härra ettekandja! See on kahtlemata kiiduväärne, kui inimene, kes majandusest midagi aru ei saa, püüab vähemalt komisjoni abilgi sellest aru saada. Mul on selline küsimus. Vist enamik teie fraktsiooni liikmeid olid kaks aastat kõikvõimalike riiklike äriühingute liikmed ja teie käest ei tulnud mitte kuskilt signaale, et juhtimisel, üldse süsteemil oleks midagi viga. Nüüd te tahate ühe ettevõtte põhjal väita, nagu oleksid kõik riiklikud äriühingud mingis suures ohus, millest teie tahate neid päästa. Mis suur oht see on, mida te kaks aastat nendes ettevõtetes olles ei märganud ja mida te nüüd, kui te olete nende ettevõtete nõukogudest välja lennanud, kõrvalt vaadates ja targemaks saanuna näete?

Aitäh, hea küsija! Ma olen teie enda sõnavõttudest siin kolme aasta jooksul aru saanud, et Eesti riik võib olla üldse pankroti äärel, kuna nii tublide majandusteadmistega inimesi on siin Riigikogus vähe ja seda kompetentsi on vähe kaasatud. Ma ei hakka nende teie korduvalt välja öeldud arvamuste kohta, selle kohta, kas nad on pädevad või mitte, hinnangut andma. Ma usun, et Eesti riik ei lähe pankrotti ja nende üksikute probleemidega me saame hakkama, kui me seda üheskoos teeme. Ma loodan, et Rahvaliit toetab selle eelnõu algatamist, ja kindlasti võiks Janno Reiljan oma majanduskompetentsusega nii makrotasandil kui ka, ma loodan, mikrotasandil ehk konkreetse ettevõtte juhtimise poole pealt olla üks selle uurimiskomisjoni väärikas liige. Üheskoos saame siis probleemiga tegelda ja võib-olla jõuame arutada ka abstraktsemalt, kas see probleemistik, mille me ühe ettevõtte näitel läbi käime, võib kujutada ohtu teistelegi riigi äriühingutele või mitte.

Aitäh! Palun, kolleeg Tarmo Leinatamm, teine küsimus!

Aitäh, hea juhataja! Ma läheksin ka teise küsimusega ikka n-ö tuleviku kallale. Millega võiks see teie idee järgi moodustatav komisjon, mitte Weroli komisjon, vaid üldse riigi osalusega äriühingute juhtimist analüüsiv komisjon, tegelda? Mis te arvate, kas ta võiks tegelda sellega, et selgitada välja, kus tegelikult riik peaks üldse osalema? Võib-olla ei peaks riik näiteks teist korda enam rapsiõli bisnises kätt proovima ja võib-olla seisab ka vili teistes aitades tunduvalt turvalisemalt?

Jah, kindlasti. Me teame, et on ju näiteks üks vaidlus arengufondi üle, mille eelnõu meil praegu menetluses on. Teatud poliitilised jõud on arvanud, et see võiks olla avalik-õiguslik institutsioon. Teised on arvanud, et võiks olla eraõiguslik institutsioon ja toimetada täpselt sama juhtimismudeli alusel, mis näiteks AS-i Werol Tehased puhul on nagu suhteliselt õnnetult lõppenud. Ma arvan, et kui me käime ühe näite läbi, süüvime sellesse väga põhjalikult ja teeme mingid järeldused, siis see aitab meil kindlasti ka tulevikus paremini jõuda otsusele, milline vorm on õige.

Aitäh! Palun, kolleeg Raivo Järvi!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma ei lasku siinkohal kirjanik Jaroslav Ha_eki tsiteerimisse, aga küsin nii: mis oleks see ni__, kus see uurimiskomisjon ei dubleeriks vastavaid professionaalseid uurimisorganeid?

Aitäh! Kui me vaatame selle eelnõuga püstitatud ülesandeid, siis need on ettepanekute tegemine, kuidas äriühingute tööd tulevikus paremini korraldada, et selliseid vigu ei juhtuks, täpsete majanduslike asjaolude väljaselgitamine. Uurimine tegeleb aga praegu ühe konkreetse juhtumiga ja ühe konkreetse ajavahemikuga, etapiga. Ta ei vaata seda asja laiemalt, ta ei analüüsi kõiki neid asju, kuidas on otstarbekas riigi äriühinguid korraldada. Ta ei vaata ka seda, mis olid need kaudsed ja muud asjaolud, mis võimaldasid niisuguse olukorra tekkimist, kas nõukogu ei suutnud kontrolli võtta või on vastavad protseduurid välja töötamata jne. See on see vahe, uurimiskomisjoni ülesannete püstitus on tunduvalt laiem. Seda lihtsalt ei saa teha konkreetselt politsei või mõni uurimisorgan, näiteks prokuratuur koostöös politseiga. Seda peamegi tegelikult tegema meie siin parlamendis ja loomulikult oleks olnud tervitatav, kui näiteks valitsus oleks juba ammu moodustanud selle komisjoni eraldi ka täitevvõimu tasandil. Aga ma arvan, et kuna meil on sellised debatid ka riigi äriühingute korralduse muus osas, siis on ühe näite läbitöötamine n-ö mikrotasandil, selle teadmise saamine meile kasulik, kui me edaspidi mingisuguseid otsuseid vastu võtame.

Aitäh! Palun, kolleeg Margus Leivo!

Aitäh! Hea kolleeg Tarmo Leinatamm püüab seda komisjoni või teid suunata kaugemale tulevikku vaatama. Mina omakorda püüan, et te vaataksite kaugemale minevikku ja avardaksite komisjoni tööd selles mõttes, et vaadata, mis siis Weroli algaastatel toimus, kuidas Werol üldse sündis, millised hädad, millised vaevad ja millised, ütleme, ebapraktilised juhtimisvõtted olid kunagi algusaastatel, milles Werol vaevles ja vaevleb ja vaevleb ka tulevikus, kui midagi paremaks ei lähe.

Aitäh! See oli küll rohkem arvamus kui küsimus, aga ma püüan kommenteerida. Ma usun, et niisuguseid ajaloolisi paralleele võib kindlasti tõmmata. Me teame, et riik on Hüvitusfondi kaudu ja muul viisil seal tegelikult ju varasemaid kahjumeid katnud, nii et praeguse perioodi puhul on jõutud järgmisse etappi. Siin on võib-olla tõesti laiem küsimus, - mis on, nagu ma saan aru, Tarmo Leinatamme küsimuse mõte -, et millistes ärivaldkondades ja mis moel on riigil tarvidus sekkuda. Sellest aspektist võib küsimus kindlasti tulla. Aga ma arvan, et me ju moodustame koos selle uurimiskomisjoni, ja sellest ülesande püstitusest, mis eelnõus kirjas on, täiesti piisab. Kui selleks, et praegusest olukorrast paremini aru saada, on vaja ka ajaloolist tausta uurida, siis uurimiskomisjonis, kuhu fraktsioonid saadavad oma võimekad esindajad, seda kindlasti tehakse.

Aitäh! Palun, kolleeg Olev Laanjärv!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus dubleerib teatud määral kolleeg Raivo Järvi küsimust, aga ma küsin palju konkreetsemalt. Kui suur on selle komisjoni mängumaa praeguses situatsioonis, kus Weroli suhtes käib kriminaalmenetlus, kui iga inimene, kes komisjoni tuleb, ütleb, et seoses kriminaalmenetlusega ei saa ma rääkida jne. See on minu jaoks küsimus.

Aitäh! Tegelikult ma juba Raivo Järvi küsimusele vastasin, et selle komisjoni ülesandepüstitus on laiem. Uurimine kui selline, kriminaaluurimine jääb kindlasti tunduvalt kitsamaks. Rõhuasetus on mujal ja selle komisjoni tegevus on kindlasti ka tulevikku suunatud, tulevikku vaatav.

Palun, kolleeg Meelis Atonen!

Aitäh, härra esimees! Austatud esineja! Ütlen kohe otse, et ma ei küsi mitte eelnõu kohta, vaid küsin selle kohta, mida te olete siin küsimustele vastanud. Lähtun sellest, et te rääkisite, et see komisjon võiks ka arutada, millises omandivormis näiteks võiks arengufond olla, et eraõigusliku kohta on siin järsku väga halb näide toodud. Kas te arvate, et äkki peaks ka näiteks Eesti parteilise maastiku uurimiseks komisjoni moodustama, näiteks Res Publica kui erakonna mandumise uurimiseks, et teha järeldusi, kas parteide selline tegutsemine, nagu tänaseni on olnud, pole äkki juba ajast maha jäänud. Kui sõnaga nii vabalt ringi käia, nagu teie käisite siin eraõiguslikku ja avalikku õigust võrreldes, siis äkki peaks parteide tulevikku ka samamoodi ühe konkreetse näite põhjal arutama.

Aitäh! Küsimus oli nii segane, et ma ei saanud sellest aru, ja võrdlus on minu meelest täiesti kohatu. Aga see selleks. Ma lihtsalt andsin Tarmo Leinatammele vastuse, sest tema küsimus oli selle kohta, kuidas see tulevikku suunatus peab väljenduma. Ütlesin kommentaariks, et meil on tõesti vaja asja laiemalt käsitleda, selle konkreetse näite põhjal tulevad kindlasti mingid olulised järeldused, kuidas on võimalik. Komisjoni üks mõte on välja selgitada, kuidas selliseid olukordi välistada. Ja lahendused võivad olla väga erinevad. Ma tõin ühe lahendusvariandi näite, mida kaaluda, ja rääkisin, milleks seda vaja on, et meil seisavad ees otsused. Võib-olla seisavad ees otsused, kui valitsus tahab veel mõnda äriühingut asutada või tekib Riigikogus mingi initsiatiiv analoogse asja osas. Siis oleks hea, kui meil oleks selge pilt. Selle ettevõtte puhul on näha, et on olnud selged probleemid, ja kuna need selged probleemid ei ole ilmselt juhuslikud, need on ilmnenud suhteliselt pika aja jooksul, siis üks ülesanne on kindlasti teha süsteemseid järeldusi kogu riigi äriühingute süsteemi kohta.

Aitäh! Palun, kolleeg Imre Sooäär!

Aitäh! Hea ettekandja! Uurimiskomisjonid on kindlasti ühed vajalikud organid. Iseasi, kui efektiivne või edukas nende töö teinekord on või ei ole. Maaelukomisjon käis hiljuti visiidil Leedus, kus komisjoni liikmeid viidi vaatama jutumärkides Leedu Werolit ehk ettevõtet, mis tänaseks väga edukalt biodiislit toodab, ja kõik paistavad olevat selle üle väga õnnelikud. Kas see komisjon võiks ka uurida, miks Eesti Leedust maha on jäänud?

Siin pole tegemist ju sellega, et on maha jäänud, vaid riik on omanikuna sattunud sellisesse olukorda, kus tema omand on sattunud pankrotieelsesse seisu. Siin ei ole juttu võrdlusest või mahajäämisest. Kuid ma arvan, et uurimiskomisjoni liikmeteks saavad kindlasti väga võimekad inimesed, kes oma töös lähtuvad sellest, et vaatavad, mispärast siis teistes riikides pole juhtunud äpardusi, uurivad ja võtavad arvesse igasugust kogemust ja teadmist, mis neile elu jooksul on kogunenud. Sellepärast ma loodangi, et fraktsioonid saadavad komisjoni väga võimekad inimesed, ja ennist tegin vihje, et ka Rahvaliit võiks tõsiselt kaaluda, et nii väärikas majandusteadlane nagu Janno Reiljan saaks oma laialdaste kogemustega selles kindlasti osaleda.

Palun, kolleeg Ülle Rajasalu!

Aitäh! Austatud ettekandja! Loen siit, et Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine AS-i Werol Tehased juhtimisvigade jne uurimiseks. Minu teada on kaks juhtimisviga, üks tuleneb turusituatsiooni muutumisest ja teine on tahtlik juhtimisviga. Kas teil on mingeid andmeid selle kohta, et te tahaksite moodustada seda komisjoni nimetatud tahtlike vigade uurimiseks, ja kui suur oleks Riigikogu erinevate elualade inimeste pädevus selle hindamisel?

Aitäh! Ma arvan, et uurimiskomisjonil on teatud mehhanism, ta võib kaasata eksperte ja kindlasti on tema töö põhjalik. Ma arvan, et need inimesed, kes sinna sattuvad, ükspuha, mis valdkonnast nad on, on kindlasti intelligentsed inimesed ja oskavad kasutada kogu seda teadmist ja kogemust, mis Eestis olemas on. Mis puutub sellesse, kui palju ja kuidas on seal juhtimisvigasid tehtud, siis me oleme korduvalt, nagu ma ka ennist algatamist põhjendades rääkisin, üritanud arupärimiste ja infotundide kaudu sellele konkreetseid vastuseid saada. Aga kuna me väga konkreetseid vastuseid ei ole saanud, siis on ka see üks asi, miks parlamendil jäävad käed lühikeseks. Ja selle jaoks ongi meil ju kodukorraseaduses ette nähtud võimalus teha uurimiskomisjon, millel on tunduvalt suurem pädevus ja mis saab kontsentreeruda konkreetse probleemi uurimisele. Kui viimase poole, tegelikult aasta jooksul oleks siin antud väga täpsed ja ammendavad vastused, siis ilmselt seda vaja ei oleks. Aga praegu on eelnõu algatajate seisukoht, et kahjuks meil siin teist võimalust targemaks saada ja objektiivset pilti ette saada ei ole.

Aitäh! Palun, kolleeg Janno Reiljan, teine küsimus!

Aitäh! Härra ettekandja! Teie soov pankrotid ühekorraga ja täielikult riigisektorist likvideerida on tõesti tervitatav. Kahjuks pean ma realistina tunnistama, et selles töös ei kavatse ma teiega koos osaleda. Aga minu küsimus on järgmine: kas te loodate saada selles komisjonis sellist informatsiooni või annate komisjonile ülesande töötada välja süsteem, mis ka eraettevõtlusest pankrotid ühekorraga ja täielikult likvideeriks?

Aitäh! Ei, eelnõu algatajad on ikkagi olnud seisukohal, et uurimiskomisjoni on vaja selleks, et see saaks uurida, saaks objektiivse pildi, saaks teada. Kindlasti on ju olemas inimesi, kes arvavad, ja kindlasti mingi valdkonna spetsialist, kui ta on väga professionaalne, arvab, et ta teab sellest valdkonnast kõik. Algatajate seisukoht on ikkagi olnud, et uurimiskomisjoni on vaja selle jaoks, et saada pilti ette. Meil ei ole kõik veel selge. Ma sain küll teist aru, et teil on see pilt selge, te teate, mis on õige ja mis on vale ja milline on objektiivne pilt, aga ma arvan, et kõigil see vist päris selge pole. Ma siiski loodan, et teiesugune väärikas rahvaesindaja võiks ikkagi kaaluda selles uurimiskomisjonis osalemist ja järsku me üheskoos saame selle pildi ikkagi selgemaks.

Palun, kolleeg Meelis Atonen!

Aitäh, härra esimees! Hea ettekandja! Te olete väga andekas hinnanguid andma. Te ütlesite mulle, et küsimus oli segane, et ei saanud aru, ja siis ütlesite, et oli kohatu. Järelikult te ikkagi saite aru, et ta kohatu oli. Aga te ei vastanud sellele küsimusele. Ma küsin nüüd teilt veel kord üle. Mida te arvate sellest, kui me teeksime uurimiskomisjoni, mis algaks sellise lausega: "Moodustada uurimiskomisjon erakond Res Publica juhtimisvigade ja erakonna tulevikutoimingute seaduslikkuse, otstarbekuse uurimiseks ..."? Ja üheks punktiks paneks näiteks: teha ettepanekud Eestis tegutsevate erakondade juhtimisvigade vältimiseks ning juhtimise paremaks korraldamiseks. Mida te arvaksite sellisest eelnõust?

Aitäh! Meelis Atonen, te võite teinekord tähelepanelikult kuulata. Ma ütlesin, et küsimus oli segane. Ma jään selle juurde, et see oli väga segane. Võrdlus, mis oli küsimuses toodud, oli selge, aga kohatu. Mis puudutab teie küsimuse ülekordamist, siis see ei puutu arutatava eelnõu temaatikasse ja algatajad tõesti ei näe, et seda teemat võiks laiendada muudele küsimustele. Kindlasti võib teha ja võib-olla see tundub isegi naljakas, et teeme uurimiskomisjoni kõigi maailmaasjade uurimiseks. Aga eelnõu algatajad on võtnud asja ikkagi väga tõsiselt, sest ausalt öeldes olukord on tõsine. Riigi omanduses olev riigivara, meie kõigi maksumaksjate vara on oluliselt kahjustada saanud ja võib olla täitsa tõenäoline, et ettevõte ei tööta, inimesed jäävad tööta, talumeestel on raske oma toodangu eest head hinda saada jne. Olukord on tegelikult tõsine ja naljast selles mõttes kaugel.

Palun, kolleeg Toomas Alatalu!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud Indrek! Sa oled nüüd kolm aastat Riigikogus olnud ja näinud asju nii võimulolija seisukohalt kui ka opositsiooni seisukohalt. Ma esitan väga lihtsa küsimuse. Millal sinu, noore poliitiku seisukohalt olnuks otstarbekas see komisjon teha, kas siis, kui te olite võimul, või praegu, kui te olete opositsioonis?

Härra Alatalu! Eelmisele küsimusele vastates ma selgitasin, kui tõsine olukord praeguseks hetkeks on. Ma arvan, et seda ei tohiks vaadata opositsiooni või koalitsiooni mätta otsast, seda peaks vaatama riigi seisukohast.

Palun, kolleeg Sven Sester!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kuna peaaegu enamik küsimusi ei ole tegelikult selle eelnõu kohta, siis ma võtaksin endale ka vabaduse küsida selliselt: äkki oskate hinnata, millest see tuleb, et mitmed koalitsiooni juhtivad majandus- ja rahanduspoliitikud ei räägi tegelikult seaduseelnõu sisust ja püüavad teemat mingite x-küsimustega kõrvale juhtida. Kas te oskate seda kommenteerida?

Aitäh! Ei, ma ei oska kommenteerida. Ma ütlen, et algatajate seisukoht on väga siiras, ja ma olen korduvalt isiklikult kutsunud koalitsioonipoole juhtivaid majandus- ja rahandusspetsialiste üles saama üheskoos veel targemaks. Kui sellised isikud osalevad, siis on teistel, kelle kompetentsus on väiksem ja kes on selle võrra rumalad, võimalus saada üheskoos targemaks, kui neid teadmisi ja tarkusi lahkelt jagatakse. Mõnikord mulle tundub ja meile kõigile tundub kohati, et sa oled mõnes valdkonnas väga tark, aga tegelikult tuleb välja, et päris nii see ei ole, ja asjaga tegeldes, teiste inimeste arvamusi ja hoiakuid kuulates saad õhtu lõpuks ise aru, et võib-olla polnudki see esialgne arvamus tark, vaid vastupidi, rumal.

Palun, kolleeg Helir-Valdor Seeder!

Aitäh! Hea ettekandja! Minu küsimus on ajendatud kolleeg Atoneni huvist erakondade tegevuse ja selle uurimise vastu. Öelge, palun, kas me selle komisjoni raames ei saa siiski Meelis Atoneni uudishimu rahuldada? Ta võiks selle komisjoni töös osaleda. Põllumajandusminister on kahel korral siin saalis teatanud, et Werolit juhib Rahvaliit, ja kui me hakkame Weroli juhtimisvigu uurima, siis me uurime Rahvaliidu juhtimisvigu, nii et selle raames saab Meelis Atonen oma uudishimu rahuldatud.

Aitäh küsimuse eest! Ma olen korduvalt kutsunud üles, et koalitsiooni juhtivad rahandus- ja majanduspoliitikud võiksid kaaluda selle uurimiskomisjoni tegevuses osalemist. Tõsi küll, ma pidasin silmas Rahvaliidu selle valdkonna tipp-poliitikut Janno Reiljanit, aga ma võin laiendada seda osalemist Meelis Atonenile, kes pikaaegse rahanduskomisjoni esimehena, mitme koosseisu Riigikogu liikmena ja majandusministrina on vaieldamatult neis asjus ülimalt kompetentne ja annaks sellele komisjonile kindlasti väga suurt lisaväärtust.

Palun, kolleeg Igor Gräzin!

Natuke üldisem küsimus, mida ma tahan küsida just sinu kui kauaaegse poliitiku käest. Mul on jäänud niisugune mulje - ütle, kui ma eksin -, et Riigikogus tehakse mõningaid asju absoluutselt mõtlematult, pliks ja plaks. Kellelegi tuli pähe, et võtame ära saadikupuutumatuse, on siis põhjust või ei ole, võtsime ära, hurraa! Midagi juhtus, plaks, komisjon. Tähendab, teeme ja ei mõtle. Me oleme hakanud mängima naljakaid mänge, küll komisjonide, küll saadikupuutumatusega. Need ei ole enam mingid väärtused. Ja nüüd ma tahan küsida: ütle, palun, kas sinu arvates on see probleem nii tõsine, et väärib komisjoni?

Aitäh! Väga hea küsimus. Tegelikult ennist, kui sa, Igor, siit saalist ära olid ja ma eelnõu algatamist põhjendasin, ütlesin just, et ega see protseduur niimoodi ei käinud, et vaat nüüd algatame, et üle-eelmisel nädalal tuli ühes päevalehes Weroli kohta mingisugune uudis ja et nüüd teeme, plõks, uurimiskomisjoni või hakkame kedagi kiusama või midagi taolist. Ei olnud nii. Tegelikult on aasta otsa olnud tegevust, kirjalikke küsimusi, arupärimisi infotunnis, ettevõtte kohta informatsiooni küsimist, siirast soovi, et ei peaks komisjoni tegema, sest uurimiskomisjon on ju kodukorraseadusega ette nähtud siiski erakorralisteks juhtumiteks. Selles mõttes ma olen sinuga, Igor, väga selgelt nõus. Kuna meil ei ole ammendavat selgitust, siis me loomulikult kaalusime, olid väga pikad ja sügavad konsultatsioonid ka nende kolme erakonna vahel. Me oleme kuluaarides mitme Riigikogu liikmega sellel teemal pikalt ja põhjalikult rääkinud ning tõesti ei ole olnud paremat ideed kui see võimalus, mis on ette nähtud, ja kindlasti on see olukord selline, et tuleb seda võimalust kasutada.

Palun, kolleeg Mart Opmann!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kuna me Estonia huku asjaolude väljaselgitamise komisjonile üritasime panna võimalikult täpselt töötamise aja ja siin seda töötamise aega ei ole, siis ma algul mõtlesin, et kõige tõenäolisemalt on töötamise aeg seotud järgmiste Riigikogu korraliste valimistega. Aga ma nii laiale pinnale ei lähe, ma küsin hästi konkreetselt: kas selles komisjonis on üks Isamaaliidu fraktsiooni liige ja üks Res Publica fraktsiooni liige või on kahe erakonna peale üks liige?

Aitäh, härra Mart Opmann! Ma täpsustaksin, sest alati tasub korrektne olla, seda enam katastroofi puhul, mis põhjustas nii paljude inimelude kaotuse. Tegemist ei ole mitte Estonia huku asjaolude väljaselgitamise komisjoniga, vaid tegemist on spetsiifiliselt väidetava relvaveo või relvatehnikaveo, sõjamaterjalide veo asjaolude väljaselgitamiseks tehtud komisjoniga. Ma arvan, et siin eelnõus on kõik väga selgelt ära toodud, see lähtub seadusest, kodukorrast, sellest, mitu fraktsiooni meil on jne. Selle põhjal ongi see eelnõu esitatud. Siin ei ole küll mingisugust vimkat sees, nii nagu neid uurimiskomisjone ikka tehakse, et kõikide fraktsioonide esindajate osavõtul. Tööd tuleb teha loomulikult niimoodi, et mida kiiremini, seda parem, kuid kiiruse all ei tohi kindlasti kannatada selle uurimistöö kvaliteet. Ma arvan, me peaksime usaldama, et need, keda fraktsioonid oma esindajatena sellesse uurimiskomisjoni lähetavad, teevad tööd nii põhjalikult kui ka võimalikult kiiresti. Loomulikult on see suur vastutus. Kui me selle komisjoni heaks kiidame, siis tuleb tööga alustada loomulikult kohe, hoolimata suveilmadest, jalgpalli maailmameistrivõistlustest jne. Aga ma loodan, et see ei ole kindlasti põhjus, miks fraktsioonid võiksid jätta kõige paremad ja kõige kompetentsemad enda hulgast saatmata. Ma arvan, et niipalju pühendumust meie riigi nimel ju kõigil on, et suvised ilmad ja jalgpalliasjad ära unustada ja siiski osaleda komisjoni töös.

Aitäh! Palun, kolleeg Helle Kalda!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Loomulikult mulle meeldib väga, kui erastamistoiminguid kontrollitakse. Aga kas te ei arutanud seda teemat laiemalt? Erastamisasjad ei ole kindlasti seotud mitte ainult Weroliga, on ka väga palju muid asju, näiteks mind huvitab eriti, kuna te just praegu mainisite jalgpalli, Pohlakuga seotu, kui te mäletate, raha läks sinna väga palju. Äkki laiendaks seda ja kontrolliks üldse niisuguseid asju rohkem, kõiki neid, mis on toimunud? Kas te ei mõtleks seda natuke laiemalt?

Ma ennist ütlesin, et eelnõu algatajad võtsid tõesti selle konkreetse juhtumi. Nii nagu ma ütlesin ka vastuseks Meelis Atonenile, ei olnud eelnõu algatajate huvi loomulikult teha n-ö kõikide asjade uurimise komisjoni, sest selle ülesande püstitus jääks nii abstraktseks, et mingit tulemust sealt tõenäoliselt ei tuleks. Eelnõu algatajate huvi on kindlasti see, et uurimiskomisjon teeks oma tööd kiiresti ja kvaliteetselt ning sellest oleks meile kasu, kasu Eesti riigile ja suur kasu meie tulevastele põlvedele. Kuid igasuguseid ettepanekuid võib arutada, kas see teie konkreetselt kirjeldatud juhtum või see, mis puudutab jalgpallistaadionit, on sama kaalukas, seda võib kindlasti arutada, aga see ei puutu kahjuks kõnealusesse teemasse.

Palun, kolleeg Helle Kalda, teine küsimus!

Aitäh! Ma pean ütlema, et miks ka mitte. Kui ma teeksin parandusettepaneku, et uuriks siiski jalgpallistaadionile eraldatud raha kasutamist, kas te oleksite sellega nõus?

Aitäh! Ma ei oska öelda, aga kindlasti on igal Riigikogu liikmel võimalus teha oma ettepanekuid. Meie kodukord, töökord ja muud protseduurid näevad seda ette. Nii nagu see tavaliselt käib, et fraktsioonid arutavad ja langetatakse otsused. Ma arvan, et üldjoontes me teeme oma tööd südamega ja saame aru, mis eesmärkidest me lähtume, me tegutseme riigi hüvanguks. Kui ettepanek on otstarbekas ja mõistlik, siis tuleb seda kindlasti toetada. Ma ei oska praegu teile öelda, ma esindan algatajaid, kes tahavad saada lahendust sellele probleemistikule, mis siin on esitatud.

Aitäh! Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Minu kompliment ettekandjale, kes on suutnud ülbete, solvavate ja irvitavate küsimuste peale jääda viisakaks ja asjalikuks. Ei tea, miks nad nii närvilised on?

Ma loodan ka, et see ei ole jalgpalli MM ja suvised ilmad või see, et meie istungjärk on lõppemas. Tegelikult ma loodan, et vastupidi, ma loodan, et see on see.

Palun, kolleeg Imre Sooäär, teine küsimus!

Aitäh! Hea ettekandja! Meie saalis istub siin nii mõnigi endine põllumajandusminister, kes oleks väga väärikas inimene nende asjade kohta arvamust avaldama. Kahjuks kodukord ei võimalda seda. Aga kas sa ei leia, et Riigikogul oleks komisjoni moodustamise otstarbekuse üle otsustades hea ära kuulata ka nende arvamus? Täna ei ole nad olnud väga aktiivsed oma seisukohti avaldama.

Tõsi küll, üks nendest põllumajandusministritest on oma seisukoha avaldanud, kirjutades Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel alla sellele otsuse eelnõule. Ma usun, et kaks teist, kes meil täna siin saalis istuvad, võivad ka arvamust avaldada ja see on kindlasti nende õigus. Kindlasti on nemad asjaoludega tuttavad ja ma arvan, et nende moraalne kohus on aidata igati kaasa selle uurimiskomisjoni tööle.

Palun, kolleeg Margus Leivo, teine küsimus!

Kas teie arvates istub siin saalis ka tulevasi põllumajandusministreid?

Härra Nestor kiitis mind, et ma olen suutnud viisakaks jääda. Kuna see küsimus tõesti ei puuduta eelnõu, siis luba, Margus, et ma jätan sellele vastamata.

Palun, kolleeg Ken-Marti Vaher!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra ettekandja! Üks naljaviskajast rahvasaadik on teie selja taga rõdul, ma väga loodan, et ta seal lihtsalt seirab. Tundub, et seirab. Aga ma tahaksin siiski lõpetada hea meelega selle küsimuste vooru, küsides teie käest seisukohta täna peaministri väljaöeldud mõtte kohta. Tema hinnangul on AS-i Werol Tehased probleem läbi aegade olnud alakapitaliseeritus, mistõttu AS Werol Tehased on olnud ka võimetu oma tegevust sisuliselt käivitama ja ettevõtet kasumisse viima. Kas te jagate seda seisukohta?

Aitäh! Ma arvan, et uurimiskomisjon võib peaministri arvamust uurida ja kindlasti annab ta siis tunduvalt objektiivsema otsuse, sest mitu pead on ikka mitu pead. Mis puudutab seda esimest kommentaari, siis ma ei saanudki esialgu aru, aga kuna eelmine küsimus oli, et kas on selline minister, siis ma võin tõesti ka Margus Leivole vastata, et kindlasti võiks Meelis Atonen kunagi tulevikus olla Eesti Vabariigi põllumajandusminister.

Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, kolleeg Indrek Raudne! Järgnevalt palun juhtivkomisjoni ettekandeks kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme kolleeg Urmo Kööbi!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas seda päevakorrapunkti kolmel korralisel komisjoni istungil, 8., 12. ja 13. juunil. Esimesel istungil kuulasime ära algatajate esindaja Indrek Raudse selgitused ja vastused mõnedele küsimustele. Oma selgituses märkis Indrek Raudne, et hea oleks, kui saaks selle otsuse eelnõu vastu võtta sellel istungjärgul, enne suve. Komisjon võttis vastu järgmised otsused. Esiteks, teha juhatusele ettepanek võtta otsuse eelnõu 925 esimesele lugemisele Riigikogu täiskogus 13. juunil. Teiseks, teha Riigikogu täiskogule ettepanek otsuse eelnõu 925 esimene lugemine lõpetada. Seda otsust hääletati, poolt oli 5, vastu 1, erapooletuid ei olnud. Ja kolmandaks, teha Riigikogu juhatusele ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 13. juuni kell 14 ning otsuse eelnõu ettekandjaks Urmas Reinsalu. 12. juunil, enne Riigikogu esmaspäevast istungit oli juba teada, et see otsuse eelnõu ei ole päevakorras siiski mitte esimeste hulgas, ja see raskendaks lugemisi. Otsustati saalis siiski veel juhatusega kõnelda, kuid nagu me teame, see ei andnud tulemusi. Selgus ka, et eelnõu ei saa ette kanda Urmas Reinsalu. Tehti ettepanek määrata ettekandjaks Urmo Kööbi ning eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata üks tund, juhul kui esimene lugemine lõpetatakse, mis sisuliselt tähendab komisjoni liikmete ja asendusliikmete nimetamist. Kolmandal komisjoni istungil, 13. juunil arutati võimalust, et kui esimene lugemine lõpetatakse, millal siis komisjon saaks enne teist lugemist eelnõu arutada. Otsustati, et kui on ka muudatusettepanekuid, tuleb komisjon erakorraliselt kokku 8.30. Kõik.

Aitäh! Kolleegidel on ka küsimusi. Palun, kolleeg Tiit Niilo!

Aitüma, lugupeetud juhataja! Austatud komisjonipoolne ettekandja! Kui sarnane oli komisjoni arutelu saali aruteluga, mis eelnes sinu ettekandele, või erines sellest?

Seda on raske ütelda ja kas neid üldse peab võrdlema. Aga hääletus iseenesest näitas, et enamik oli selle poolt, et komisjon moodustada, ja mingeid niisuguseid vaidlusi meil ei tekkinud.

Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, kolleeg Urmo Kööbi! Austatud Riigikogu fraktsioonide esindajad! Kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Sellega on eelnõu 925 esimene lugemine lõpetatud ja eelnõu on suunatud teisele lugemisele. Määran eelnõu 925 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 14. juuni k.a kell 17.

Alustame Res Publica fraktsiooni ja Isamaaliidu fraktsiooni algatatud riigieelarve seaduse § 9¹ muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Algatajate nimel palun kõnetooli Res Publica fraktsiooni liikme kolleeg Taavi Veskimäe!

Lugupeetud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Res Publica fraktsioon ja Isamaaliidu fraktsioon on algatanud riigieelarve seaduse § 9¹ muutmise, mille eesmärk on tegelikult analoogne ühe otsuse eelnõu omaga, mis oli meil menetluses mõned nädalad tagasi ja puudutas riigi arengukava aastateks 2007-2013. Eesmärk on tuua see dokument Riigikogu ette, et Riigikogu saaks põhimõtteliselt langetada otsuse nii strateegilises küsimuses, kuidas Euroopa vahendid jaotuvad Eestis järgmisel seitsmel aastal eri valdkondade vahel. Kuna valitsuskoalitsioon ei pidanud võimalikuks seda ettepanekut toetada, siis peame täna ka ise möönma, et mis puutub rahaeralduste ja rahaproportsioonide otsustamist siin suures saalis, siis 2007.-2013. aasta riikliku arengukava arutelu rong on juba läinud. Küll aga ei jää ilmselt järgmine planeerimistsükkel sugugi mitte viimaseks, vaid neid planeerimistsükleid seisab ees veel üsna mitmeid. Sellest lähtuvalt oleme teinud ettepaneku sätestada kohustusena eelarvestrateegia ühe osana Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamise strateegia. Ja see, et eelarvestrateegia kiidab Vabariigi Valitsuse ettepanekul heaks Riigikogu, võiks olla kogu eelarve planeerimise protsessis tegelikult järgmine samm. Aastail 2000-2001, kui kogu riigieelarve reformi alustati, oligi plaan, et Riigikogu ei kinnitaks sugugi mitte ainult ühe aasta eelarvet, vaid kinnitaks pikema vaate riigi soovide ja võimaluste vahekorrale. Nagu ka neil kriitikutel, kes on öelnud, et Riigikogul on üha vähem võimalusi otsustada riigi raha jaotuse üle, on meie nägemus, algatajate nägemus olnud sisuliselt see, et Riigikogu peaks langetama riigi elu korraldamise strateegilised otsused ehk sisuliselt selle, mida riigis tehakse, ja valitsus peaks langetama operatiivjuhtimise otsused, kuidas need strateegilised otsused ellu viiakse. Ehk selles eelnõus on silmas peetud Riigikogu ja täidesaatva riigivõimu väga selgelt erinevaid rolle. Ma kommenteeriksin lühidalt ka seda arvamust, mida Vabariigi Valitsus on selle riigieelarve seaduse muudatuse kohta andnud. Minu hinnangul ei saa need märkused, mis valitsus on välja toonud, küll sugugi olla põhjuseks, et seda eelnõu siin Riigikogus mitte menetleda ega heaks kiita. Esimene märkus puudutab seda, et on välja töötatud ulatuslikum riigieelarve seaduse reformi pakett. Kui põhimõttelisi muudatusi kehtiva riigieelarve seaduse kontseptuaalses raamistikus ei tehta, siis tegelikult lähtub eelarvestrateegia Riigikokku toomine tänasest kontseptsioonist. Ma loodan küll väga sügavalt, et selliseid asju, mis puudutavad kogu riigieelarve planeerimise tsüklit ja eelarve planeerimise protsessi loogikat, ei asuta muutma. Ja kui seda ei tehta, siis sobib see muudatus väga hästi kokku praeguse eelarveloogikaga ja on tegelikult just samm edasi, et anda strateegiliste otsuste puhul väga selge otsustuspädevus Riigikogule ning jätta operatiivne juhtimine, kuidas asju ellu viia, kas realiseerida mingit strateegilist otsust töötasukulude, majanduskulude või investeeringute kaudu, jätta see otsustuspädevus ehk n-ö eelarve lahtikirjutamine majandusliku sisu järgi juba valitsuse ja ministeeriumide pädevusse. Teine märkus puudutab seda, millest eelarvestrateegia peaks koosnema. See kriitika ei ole siin põhimõtteliselt asjakohane, sest Euroopa Liidu struktuurivahendid on seitsmeaastaseks perioodiks, eelarvestrateegia kinnitatakse järgmiseks ja sellele järgnevaks kolmeks aastaks ehk kindlasti on oluline ära tuua, et sisulised struktuurivahendid on üks osa riigi eelarvestrateegiast, mida ka seaduse tasandil reguleeritakse. Täna on see lihtsalt valitsuse initsiatiiv planeerida struktuurivahendeid koos riigi eelarvestrateegiaga. Meenutagem, et 2006.-2008. aasta puhul on seda tehtud tegelikult eraldi. Väga hea, et nüüd on jõutud sinnamaani, et seda tehakse koos, aga praegu tuleks astuda veel samm edasi ja sisuliselt anda valitsusele ka alus ja kohustus neid koos planeerida. Kolmas märkus puudutab seda, miks on jäetud välja maaelu ja kalanduse arengukava ja seadusmuudatuses on viidatud ainult struktuurivahendite kasutamise strateegiale. Siin on algatajad põhimõtteliselt seisukohal, et kui kontseptuaalne arusaam Riigikogu rollist riigieelarve ja riigi elu korraldamisel langeb meil kokku, siis on tõesti oluline korrigeerida sõnastust. Eelmisel perioodil ehk siis praegu kehtival perioodil on ka maaelu ja kalanduse vahendid struktuurivahendid. Euroopa Komisjoni uute regulatsioonide valguses aga maaelu ja kalanduse vahendid ei ole struktuurivahendid, mida oleks võimalik käsitleda struktuuritoetuste seaduse järgi. Algatajana möönan, et siin tuleks sõnastust põhimõtteliselt täpsustada, sest idee on olnud ikkagi näidata neid vahendeid riigi eelarvestrateegias kõikehõlmavalt, nii nagu riigieelarve seadus ütleb, et riigieelarve on kõiki tulusid, kulusid ja finantseerimistehinguid koondav dokument. Eelarvestrateegia tuleks sama loogika järgi kokku panna. Nii et see on üks põhimõtteline algatus, mille me oleme teinud: liikuda kogu eelarve planeerimises üheaastaselt planeerimistsüklilt nelja-aastasele eelarve planeerimise tsüklile. Palun Riigikogul seda initsiatiivi toetada! Aitäh!

Aitäh! Kolleegidel on ka küsimusi. Palun, kolleeg Tarmo Leinatamm!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu teada on praegu saavutatud vist ainult üks kokkulepe, et kunagi võiks 2% riigieelarvest minna kaitsekulutusteks. Ja sedagi me ei suuda täita. Nii hariduselu kui ka kultuurielu nutavad taga samasugust oma kindlat protsenti, et luua mingisugunegi kindlus selle valdkonna töötajatele. Kindlasti on neid valdkondi veel teisigi. Kuid praktika näitab, et me ei suuda kinni pidada isegi arengukavadest. Nii kui koalitsioon muutub, muutub ka arengukava, muutub ka eelarve. See viib mind sellise järelduseni, et isegi selline seaduslik vorm nagu seadus ei taga tegelikult ühe eelarveaasta üleste kohustuste võtmist, et nii kui koalitsioon muutub, muutub ka see. Missugune peaks see juriidiline vorm olema, kas see käsk peaks tulema koguni jumalalt endalt?

Ma arvan, et Eesti Vabariigis teostatakse avalikku võimu põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Sellest juriidilisest loogikast peaks lähtuma ka arutatava dokumendi menetlemisel. Algatajate arusaam on, et eelarvestrateegia ei ole kinnitatav n-ö Riigikogu otsusena, kus Riigikogul on sisuliselt pädevus otsustada ainult selle üle, kas jah või ei, kinnitada ehk kiita heaks või lükata tagasi, vaid põhimõtteliselt peaks nii nagu eelarveseaduse puhulgi olema võimalik teha muudatusettepanekuid. Et täpselt samamoodi nagu praegu on näiteks 2006. aasta riigieelarve seadus, oleks siis 2007.-2010. aasta riigi eelarvestrateegia seadus ehk seda tuleks kindlasti menetleda siin seadusena. Mis puudutab seda poolt, kas dokumentidest peetakse kinni või mitte, siis minu meelest ei saa olla teist loogikat, kui et seadustest tuleb kinni pidada, tegemist on siiski õigusriigiga. See, et mitmest arengukavast, kontseptsioonist ei ole kinni peetud, ongi minu meelest üks probleem. Ei ole olnud sellist pikaajalist või, ütleme, keskpikka planeerimisdokumenti, kus soovid ja võimalused oleksid kokku viidud. Sisuliselt on erinevad valdkonnapoliitilised arengukavad elanud oma elu, nendes on valdkonna spetsialistid parimas usus, nähes selle valdkonna arengut kitsalt, üritanud seda projekteerida ja kirjutada arengukavasse vastavad rahasummad. Kuna poliitikutel pole olnud kas tahtmist, julgust või suutlikkust süveneda, et sellised dokumendid tagasi lükata, on nad mõneti heaks kiidetud, ja nii nagu me väga hästi teame, on arengukavade ja kontseptsioonidega heakskiidetud eelarveassigneeringud mitmeid-mitmeid kordi suuremad kui riigi tegelikud võimalused. Kui eelarvestrateegia oleks siin Riigikogus ja oleks 1 + 3 formaadis, olekski hea võimalus riigi soovid ja võimalused juba mitte ainult üheks aastaks, vaid neljaks aastaks kokku viia. See annaks eri valdkondadele suurema kindlustunde, kui Riigikogu on seadusega öelnud, et jah, selline on tegelik rahaeraldus järgmisel neljal aastal. See on ühelt poolt ja teiselt poolt arvan ma ka, et 15 aastat pärast Eesti riigi taasiseseisvumist oleme oma planeerimissuutlikkusega jõudnud kindlasti sinnamaani, et suudame tulusid ja kulusid prognoosida neljaks aastaks.

Aitäh! Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Tänan! Lugupeetud ettekandja! Mulle tundub teie muretsemine selle pärast, et Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamise strateegiat ei arutata Riigikogus, ausalt öeldes võltsina. Esiteks, arutatakse ju komisjonides, Euroopa Liidu asjade komisjonis ja kõikides erialakomisjonides, samuti fraktsioonides. Arutelud on absoluutselt võimalikud ja seda ka loomulikult tehakse. Siin suures saalis neid tõepoolest ei arutata, küll aga oli teil endal väga suurepärane võimalus, valmistudes 2004.-2006. aasta struktuurivahendite kasutamise arutamiseks, rahandusministrina vastava seadusmuudatusega välja tulla. Te ei teinud seda. Miks te ei esitanud samasugust eelnõu, kui te ise olite rahandusminister ja selle eelnõu läbiminek siin parlamendisaalis oleks enam kui kindel olnud?

Aitäh! Mis puudutab seda poolt, kas seda Riigikogus arutatakse või mitte, siis minu meelest Riigikogu täiskogu ei peakski mitte ainult arutama, vaid sisuliselt otsustama. Ma toonitan veel kord, et sisuliselt lüüakse seitsmeks aastaks n-ö lukku see, kuidas prioriteeditelgede vahel raha jaguneb. Ükskõik, millised valitsused tulevad, ja ilmselt on mitu valitsust, võib-olla ka mitu Riigikogu, ühe finantsperioodi jooksul on sisuliselt võimalik muuta rahajaotust ainult n-ö tegevusplaanide tasandil, aga mitte rahajaotust prioriteeditelgede vahel, see on lukus. Ehk kui me räägime üldse mingisugusest konsensuspoliitikast, siis just rahajaotus - kas rohkem keskkonnale, rohkem teadus- ja arendustegevusele, rohkem inimressursi arendamisele - on minu meelest see, millega Riigikogu peaks tegelema, see on n-ö poliitilise debati küsimus. See, et valitsus kuskil komisjonis muu hulgas informeerib, ei ole kindlasti piisav. Mis puudutab seda, miks seda omal ajal ei tehtud, siis kui te mäletate, 2004. aastal tehti üsna mahukas muudatus, millega kõik need §-d 9¹ kuni 9¹⁴, kui mu mälu ei peta, sisse toodi. See lõi aluse, et me saaksime hakata eelarvestrateegiat menetlema sellisel kujul, nagu seda praegu tehakse, see on tänaseni kogu eelarve planeerimise loogika vundament. Aga ma möönan, et ka seda tööd ei alustatud mitte 2003, 2004, vaid alustati tegelikult juba 2000. aastal. Ma arvan, et nüüd tuleb astuda järgmine samm. See, et mina olin kaks aastat rahandusminister, ei tähenda, et sellega on elu nüüd täna kuidagi seisma jäänud. Elu läheb edasi, riik on arenenud ja põhimõtteliselt on meie arusaam, et täna on riik suuteline astuma järgmise sammu ja käsitlema eelarvestrateegiat ning planeerima riigi raha nii, et ka Riigikogu võiks pikema eelarve kinnitada.

Aitäh! Palun, kolleeg Tarmo Leinatamm, teine küsimus!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma julgeksin tuua siia juurde ühe sellise mõtte, et minu arvates on eduka arengu tagatiseks ka dünaamilisus. Eesti eelarvepoliitika on üheaastane eelarve, välja arvatud mõningad asjad, mis jooksevad ühest eelarveaastast teise. Võib-olla selline dünaamilisus just Eestile sobibki, kõrvuti n-ö vana ja jäiga Euroopaga. See on minu arvamus. Aga kas te peate tõsiselt võimalikuks, et eelarvestrateegia kestab sellises laias joones ka üle ühe koalitsioonileppe? Mina julgen selles küll suuresti kahelda. Kui me sellise muudatuse teeme, kui me saamegi luua perspektiivi, et näiteks haridusele eraldatakse 400 miljardit krooni, kui me kunagi nii rikkad oleme, siis me lihtsalt tapame selle raha sinna sisse, me ei tule tagasi algallika juurde, et miks seda on omal ajal nii mõeldud. Võib-olla dünaamiline eelarve areng, mis siiamaani on olnud, oleks tunduvalt efektiivsem ja parem?

Aitäh, hea küsija! Selle n-ö 1 + 4 loogika järgi ongi ju nii, et kui täna tehakse eelarvestrateegia või juba mai lõpuks oleks pidanud võtma vastu eelarvestrateegia 2007-2010, siis järgmiseks aastaks ehk 2007. aasta kevadeks tuleks eelarvestrateegia 2008-2011. Nii et tegelikult on ta nii või teisiti, nii nagu igas planeerimisloogikas, iga-aastaselt ülevaadatav. Iga aasta seatakse järgmiseks neljaks aastaks sihid, mida siis riik sisuliselt järgib, ja see, kuidas seda täpselt tehakse, täpsustatakse ühelt poolt konkreetse aasta eelarvega ja teiselt poolt loomulikult ministeeriumide ja põhiseaduslike institutsioonide eelarvetega. Et niikuinii on selline jooksev, dünaamiline planeerimistsükkel, nii nagu see igas planeerimisloogikas olema peab. Mis puudutab koalitsioone ja koalitsioonide vahetumisega seotud muudatusi valdkonnapoliitikates, siis minu nägemus on, et üha rohkem peaks tekkima konsensuspoliitikat. Kui me vaatame tõesti hea planeerimistavaga vanasid Euroopa Liidu liikmesriike, siis väga paljudes valdkondades on konsensuspoliitika ja koalitsioonide vahetumisega ei toimu sellistes strateegilistes valdkondades väga suuri muutusi. Ma arvan, et me peaksime ka Eestis sinnapoole liikuma, ja eelarvestrateegia annaks meile hea võimaluse harjutada, kuidas siin Riigikogu saalis eri valdkondades pikemas vaates kokku leppida. Ma arvan, et see on meile kui Riigikogu liikmetele igati jõukohane ülesanne ja me saame sellega hakkama.

Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, kolleeg Taavi Veskimägi! Järgnevalt palun kõnetooli juhtivkomisjoni ettekandeks rahanduskomisjoni esimehe kolleeg Meelis Atoneni!

Härra esimees! Head kolleegid! Kõigepealt tänan Taavi Veskimäge väga mahuka ettekande eest, mis selle seaduseelnõu väga paljuski avas, tõsi küll, ühelt poolelt. Riigikogu rahanduskomisjonis arutasime eelnõu 6. juunil. Taavi Veskimägi tutvustas meile eelnõu, esitati küsimusi ja esitati ka vastuargumente. Vastuargumendid põhinesid väga paljuski sellelsamal loogikal, mida siin saalis käsitles Tarmo Leinatamm oma küsimustes. Rääkisime ka sellest, et teatud ajaperioodid selle eelnõu puhul nõuavad valitsuse ümberkorraldust, mis vaieldamatult ei ole võimatu tegevus. Aga ütleks nii, et komisjoni enamiku sõnavõtust jäi kajama arvamus, et selliste strateegiliste arengukavade ja eelarvega tegeleb rohkem valitsus ning Riigikogu on pigem eelarvet kinnitav organ. Vabariigi Valitsuse arvamusest tuli veel üks lisaargument, et kogu riigieelarve koostamise protsess on praegu ülevaatamisel ja loodetavasti saame millalgi sügisperioodil ka juba siin saalis selle töö tulemustega tutvuda. Komisjon otsustas esimest lugemist mitte lõpetada, sest ettepanek esimene lugemine lõpetada toetust ei leidnud. Selle poolt oli 4 ja vastu 7 komisjoni liiget. Seega teeb komisjon ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

Lugupeetud kolleegid! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Aitäh, kolleeg Meelis Atonen! Austatud Riigikogu fraktsioonide esindajad, kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Kuna juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 881 esimesel lugemisel tagasi lükata, siis vastavalt Riigikogu kodukorra seaduse §-le 98 on meil vaja seda hääletada. Alustan hääletusprotseduuri ettevalmistamist. Austatud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku lükata tagasi Res Publica fraktsiooni ja Isamaaliidu fraktsiooni algatatud riigieelarve seaduse § 9¹ muutmise seaduse eelnõu 881. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 51 Riigikogu liiget, vastu 20, erapooletuid ei olnud. Seega on eelnõu 881 menetlusest välja langenud. Palun, kolleeg Meelis Atonen, protseduuriline küsimus!

Aitäh, austatud härra esimees! Mul on ikka see probleem, mida ma olen siin Riigikogus ka varem niimoodi protseduurilisena tõstatanud. Meil siin mõni fraktsioon räägib pidevalt, et ikka vähe tehakse Riigikogus tööd jne. Nüüd ma tahan täpsuse huvides küsida eelmise hääletustulemuse kohta: kas on nii, et Res Publica fraktsioonis on ainult 20 liiget?

Aitäh! Neid on võimalik lugeda peale hääletust. Jätkame.

Järgmine päevakorrapunkt on Res Publica fraktsiooni ja Isamaaliidu fraktsiooni algatatud äriseadustiku ja kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Algatajate ettekandeks palun kõnetooli Res Publica fraktsiooni liikme kolleeg Sven Sesteri!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Kui see eelnõu, millest ma kohe teile räägin, läbib siin oma kolm lugemist, siis on kõigil inimestel võimalik Interneti teel tasuta tutvuda mitmesuguste andmetega. Tänapäeval on võimalik tutvuda ka nende andmetega, mida Meelis Atonen küsis, ja seda suisa tasuta. Nii et see võimalus on meil juba praegu olemas. Aga tuleksin nüüd eelnõu juurde. See eelnõu ei ole siin mitte esimest korda, vaid tegelikult juba kolmandat korda. Esimene kord toodi selle eelnõu menetlusest väljaarvamise põhjenduseks, et tema jõustumistähtaeg oli eelarveaasta keskel, öeldi, et nii ei saa, eelarveaasta käib, tulud on planeeritud. Seetõttu arvati eelnõu, sel hetkel teise numbrimärgiga, kuid analoogset sisu kandev eelnõu, menetlusest välja. Teises eelnõus määrasime jõustumistähtajaks 1. jaanuari 2007. Siis leiti, et Justiitsministeerium tegeleb analüüsiga ja pärast analüüsi võtab mingid seisukohad. Küll aga andis juba ette teada, et ta igas mõttes toetab seda. Kuna nüüd on analüüsidest ka päris palju aega mööda läinud ja seoses sellega, et Justiitsministeeriumi kodulehel on praegu üleval ettevõtja õiguse tegevuskava tekst, kus on selgelt välja toodud, et ettevõtjatele tuleb luua reaalne võimalus äriregistri ja muude kohtulike registrite andmete elektrooniliseks kasutamiseks, siis oleme selle eelnõuga uuesti tagasi. Eelnõu eesmärk on kaotada tasu, mida riik võtab arvutis peetava äriregistri ja kinnistusraamatu andmetega Interneti teel tutvumise eest, samuti tasu mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandi registri andmetega Interneti teel tutvumise eest. Nii nagu varemgi eeldame ka nüüd, et selliste tasude kaotamine aitab muuta Eesti ärikeskkonda läbipaistvamaks ja lihtsamaks. Peatun korraks ka kulutustel, sest see on alati küsimus, mida mingi eelnõu riigieelarvele kaasa toob. 2005. aastal laekus ülalmainitud registritega tutvumise tasuna riigieelarvesse 8 miljonit krooni ja 2006. aastaks on planeeritud 101%-line kasv ehk laekuma peaks 16 miljonit krooni. Niisiis võib väga lihtsalt välja arvutada, milline summa raha jääb eelnõu vastuvõtmise korral riigieelarvesse laekumata. Siit tekib ka küsimus, et mida siis nii pikalt analüüsida. Ega siin eriti midagi rohkem lisada ei olegi, et selle eelnõu algatajad on kaks fraktsiooni, Isamaaliidu fraktsioon ja Res Publica fraktsioon, ja loodame, et eelnõu leiab kolmandal korral toetust ka siit saalist. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Tarmo Leinatamm!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul on selline küsimus, et kuidas see n-ö looduses hakkab välja nägema. Ütleme, ma olen arvuti ees, toksin mingi www.asi sinna sisse ja siis vaatan, mis firmad Sesteril on ja kus tal kõik need kinnisvarad on. Kas sellest jääb ka n-ö jälg maha, kas ma lähen sinna mingisuguse pangakoodi kaudu, ID-kaardi kaudu? Kas minu jaoks jääb see varjatuks, kes nimelt minu asjade vastu huvi tunneb? Näiteks, kui keegi tahab vaadata, kus ma elan, siis ta tuleb, annab uksekella ja tuleb jalutab mul seal hoovis ringi või teeb kaugelt puu otsast pilte, aga see on ka identifitseeritav. Kas elektrooniliselt on see ka identifitseeritav, kes tunneb huvi minu vara ja minu tegevuse vastu?

Aitäh! See on väga hea küsimus. Kindlasti on see diskussioonikoht siin saalis. Praegu on meil võimalik minna füüsiliselt kohale ettevõtteregistrisse ja võtta ükskõik milline toimik tutvumiseks välja selle eest tasu maksmata. Kindlasti jäävad logifailidesse andmed alles. Küsimus on selles, kas peaks olema tuvastatav või mitte, see on diskussioonikoht. Praegune eesmärk on selles, et selliste päringute tegemisel ei hakataks tasu võtma.

Palun, kolleeg Tiit Niilo!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud algataja! Kas selle mõte, et sa oled kolmas kord selle eelnõuga siin püüne peal, on meile tööd tekitada? Sa muretsed juba, et sügisel pole Riigikogul ka niikuinii tööd. Kas selle mõte on see või usud sa seda, mida peaminister on vahepeal käinud siin kaks korda meile rääkimas, et kui tähtis on ettevõtluskeskkond ja selle atraktiivsus ja et kahe tunniga ettevõtte tegemine on tema meelest väga väärt ettepanek ja toetamist vääriv? Kas on need kaks argumenti või pole kumbki nendest, mispärast sa tuled juba kolmandat korda seda eelnõu esitama?

Aitäh! See oli mitmeastmeline küsimus ja osaliselt oli vastuseid sellessamas küsimuses. Töötegemist ei hakkaks küll rohkem kommenteerima, sel nädalal meil tööd on, varasematel nädalatel oli võib-olla vähem. Mis puutub Vabariigi Valitsuse seisukohtadesse, siis te tõite oma küsimuses välja ja andsite mingil määral vastuse sellele, et Vabariigi Valitsus toetab näiteks kahe tunniga ettevõtte asutamist. Ei toetanud tegelikult. Res Publica fraktsioon andis sisse analoogse eelnõu, küll otsuse eelnõuna, ja tänaseks on teada, et valitsus ei toetanud seda. Nii et eks siin on kindlasti küsimuseks sõnade ja tegude lahusus. Ettevõtete hulgas on läbi viidud küsitlus ja sellest on selgelt välja tulnud, et ettevõtjad on mures, et andmeid ei ole võimalik ladusalt, korrektselt kätte saada. Kui sellise küsitluse teeks kõigi inimeste hulgas, mitte ainult ettevõtjate hulgas, siis ma usun, et pilt oleks sama. Lähtuvalt juba ühe turusegmendi informatsioonist, ma loodan, et täna saal arvestab seda.

Palun, kolleeg Tarmo Leinatamm, teine küsimus!

Aitäh, hea juhataja! Ma tuleksin ikka tagasi oma eelmise küsimuse juurde, et kuidas te seda ette kujutasite, kui te eelnõu koostasite. Kui inimene läheb praegu äriregistrisse või kinnistusregistrisse kohale, siis jääb temast jälg maha, et kes on küsinud, vähemalt mingisugunegi jälg. Kui te planeerite arvuti kaudu andmete juurde minekut, kas see järgib siis teie n-ö Delfi eelnõu poliitikat, sellist tundmatu riigi tekitamist või sumamist, et ma ei saagi teada saama, kes minu tegemiste ja minu vara vastu huvi tunneb? Ma usun, et mul on olemas selline põhiseaduslik õigus.

Aitäh! Ma arvan, et nende andmete kohta, mis on praegu avalikud, päringu tegemisel ei peakski tegelikult mingit jälge maha jääma. See on minu isiklik arvamus ja ma usun, et selleks need andmed avalikud ongi. Ma kujutan ette, et ei peaks mingit jälge järele jääma. Kui seadusandja leiab, et jälje mahajätmise kohustus peaks olema kõigi andmete, ka avalike andmete puhul, siis loomulikult saab seda autoriseerimiskoodide kaudu teha, kuid ma isiklikult arvan, et ei peaks jääma jälge järele, kui tegemist on avalike andmete päringutega.

Palun, kolleeg Ülle Rajasalu!

Aitäh! Austatud ettekandja! Siin on väike segadus. Kui teie käest küsiti isikuandmeid, siis selle jaoks on eraldi register, see ei puuduta tänast eelnõu. Aga jäljed jäävad igale poole järele, mis puudutab Internetti.

Aitäh! Kuna teil küsimust ei olnud, siis ei ole mul ka midagi vastata. Kuid teistpidi, andmed on olemas ka ettevõtteregistris, kinnistusregistris, mittetulundusühingute registris. Kui me tahaksime teada, kes on konkreetselt näiteks mittetulundusühingu B-kaardil, kas siis nende andmete päringu tegemisel on vaja jälg maha jätta või mitte? Ma leian, et ei ole vaja.

Palun, kolleeg Tiit Niilo, teine küsimus!

Aitäh! Lugupeetud esineja! Mitmeks korraks veel püssirohtu on, kui sama protsess jätkub, kas paned järgmiste valimisteni välja?

Aitäh, härra Tiit Niilo! Ma olen küll näinud ühte eelnõu, millega on käidud vist kuus korda siin puldis, see oli, kui ma ei eksi, uurimiskomisjoni moodustamine Ida-Virumaal. Ma usun, et siin ei ole enam vaja palju kordi käia. Ma väga siiralt loodan, esiteks, et saal täna toetab seda eelnõu, ja kui ta ei toeta, siis on see Justiitsministeeriumi tulevase tegevuse küsimus, sest justiitsminister on seda selgelt välja öelnud. Kui võtta komisjoni viimase koosoleku stenogramm, kus ka sama küsimust menetleti, siis ta ütles, et jah, tegelikult on kõik õige, et peakski olema tasuta, ainult et me teeme praegu analüüsi, ja kuna tegemist on erinevate päringutasemetega, siis me analüüsime, mida me siis avalikuks teeme ja mida mitte ning kui palju see hakkab raha võtma. Ma arvan, et paljud küsimused on tegelikult täna vastuse saanud. Nii et kui seda ei peaks toetatama, mida ma loodan, et ei juhtu, siis loodame, et valitsus tuleb kiirendatud korras välja oma eelnõuga. Sest kui kaua siis võib, et me räägime ühte asja, aga hääletame kuidagi teistmoodi.

Palun, kolleeg Koit Pikaro!

Tänan, härra esimees! Austatud ettekandja! Eelnõu seletuskirjas on nimetatud viit registrit - äriregister, kinnistusraamaturegister jne. Minu küsimus on suhteliselt lihtne. Mis te arvate, kui palju ERI Kinnisvara ja sellega seotud firmad aasta jooksul selliseid päringuid teevad või kui suur on selle grupi rahaline kulutus, lepinguline tasu nende registrite kasutamise eest?

Aitäh! Ma ei oska öelda, kui suur see tasu on. Küll aga võin ma öelda, et kui ettevõtjatele ja ka tavainimestele antaks võimalus teha seda tasuta, siis jääks raha kindlasti nende rahakotti ja oleks võimalus seda majandust läbipaistvamalt edasi lükata. Nii et ma ei näe mingit põhjust, miks seda ei peaks toetama.

Palun, kolleeg Koit Pikaro, teine küsimus!

Aitäh, härra esimees! Austatud ettekandja! Ka mina olen nende registrite osaline kasutaja lepingute alusel ja tean täpselt, kui suured on need kulutused. Minu küsimus on veel kord: kui palju ERI Kinnisvara kulutab aastas päringute tegemiseks nendest viiest registrist?

Aitäh! Ma ütlen teile veel kord, et ma ei ole teadlik, kui palju ERI Kinnisvaral läheb äriregistrite üldsummadeks. Ma võin teile öelda, et Justiitsministeeriumi kehtestatud abonementtasu iga lepingukuu eest on praegu 150 krooni ning lisaks tuleb eraldi tasu iga päringu eest. Nii et see oleneb igast ettevõtjast ja tavainimesest, kui palju ta neid päringuid teeb.

Palun, kolleeg Margus Leivo!

Aitäh! Kas ma mõtlen väga valesti, kui arvan, et praegune Interneti kaudu pärimise tasu tuleneb võib-olla puhtalt sellest, et eristada n-ö sisulist uudishimu huligaansest uudishimust?

Aitäh! Kõigepealt ma ütlen, et on üldse väga meeldiv, et täna on rohkem küsimusi kui eelmisel korral. Eelmine kord oli ainult üks küsimus Toomas Alatalult, kes tahtis teada, kas meie fraktsiooni esimehe Marko Pomerantsi allkiri on õige või mitte. See on hea, et oleme täna läinud rohkem sisusse. Küsimus oli, kas see võib tekitada täiendavat uudishimu, kui päringud on tasuta. Kui me vaatame Vabariigi Valitsuse tehtud kalkulatsioone, siis näeme, et ta on planeerinud sellesse aastasse kaks korda suurema tulu. Ehk ta on juba tegelikult planeerinud, et päringute arv järjest kasvab. Kui see on nüüd tasuta, siis ma ei välista, et päringute arv võib veelgi suuremaks minna. Kuid kui tegemist on avaliku infoga, mis sellest siis halba, meil on vaja ainult teatavaid võimsusi suurendada, ma kujutan ette, et see on hüvanguks meile kõigile.

Palun, kolleeg Mart Opmann!

Lugupeetud juhataja! Hea kolleeg komisjonis ja saalis! Minu küsimus tuleneb meie arutelu käigust. Mina ütlen küll omalt poolt siiralt, et mina sooviksin igal juhul - sealhulgas ka päringud Interneti kaudu -, igal hetkel teada saada, kes minu andmete vastu huvi on tundnud, kas siis isiku või aadressi, telefoni või kinnisvara vastu. Miks sa toetad sellist kinnistusraamatu arvutiandmete võimalikku jälitustegevust, millest jälge järele ei jää?

Aitäh! Tuleksime tagasi eelnõu juurde, mida me täna menetleme. Me menetleme täna eelnõu, kas on võimalik teha tasuta päringuid. Ma tuletan teile meelde, head kolleegid, millest me täna siin räägime. Ma olen täna näinud, kuidas põllumajandusministrist jõutakse välja, ma ei tea, milleni, kosmoseni. Jääme ikka eelnõu piiridesse. Kui vastata selles mõttes konkreetsele küsimusele, siis minu arvamus on, et kui on tegemist avalike andmetega, peaksid need olema avalikud kõigile. Logifailid jäävad niikuinii järele, aga ma leian, et eraldi ei peaks kontrollima. Kuid, ma rõhutan veel kord, et see on eraldi diskussiooni koht, see ei ole tänase eelnõu sisu. Kindlasti võiksime selle teema üles tõsta ja rääkida siis jälje mahajätmisest üldse, seda võib arutada ka praeguse tasulise päringu puhul.

Palun, kolleeg Margus Leivo, teine küsimus!

Aitäh! Üldiselt on ikkagi niimoodi, et avalikest registritest, sõltumata registri informatsiooni iseloomust, ei saa pärida jälge jätmata.

Jah, väga õige, on logifail. Nagu ma ütlesin, logifail jääb alati järele. Küsimus on, kas sellele logifailile täiendava päringu tegemine peaks olema nüüd avalik või mitte, kas mul on võimalik seda teha. Väga õige, logifail jääb alati järele. Igast tehingust, igast päringust, igast liigutusest, mis arvutisüsteemis tehakse, jääb alati jälg järele. Küsimus on, kas selle jälje jätmine peaks olema hiljem täiendavalt avalikustatav või mitte, see oli see diskussioonikoht, mis läheb eelnõust eemale.

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, kolleeg Sven Sester! Järgnevalt palun kõnetooli juhtivkomisjoni ettekandeks õiguskomisjoni liikme kolleeg Ülle Rajasalu!

Austatud esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Res Publica ja Isamaaliidu esitatud äriseadustiku ja kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõu 882 menetleti õiguskomisjoni istungil 5. juunil k.a. Arutelu juures olid justiitsminister Rein Lang, tema nõunik Erik Salumäe ning vabakutsete ja õigusregistrite talituse juhataja Viljar Peep. Sissejuhatuseks anti sõna eelnõu algatajale Ken-Marti Vaherile, kes väitis, et Isamaaliidu fraktsioon ja Res Publica fraktsioon ei jäta jonni ning esitavad selle eelnõu kolmandat korda. Nimetatud fraktsioonid on seisukohal, et mõistlik oleks kõigil tasuta tutvuda nii kinnistusraamatu kui ka äriregistri kannetega. Samuti on nad seisukohal, et andmete töötlemise kulutused ja kasutajatelt laekuvad tulud ei ole omavahel seotud ning kindlasti tagatakse hea teenuse kvaliteet ka siis, kui andmetega saab elektrooniliselt tasuta tutvuda. Kuid samas oli tal rõõm tõdeda, et Vabariigi Valitsus on möönnud osa tasude kaotamise võimalust. Komisjoni liikmete küsimusele, kui palju siiski esitatud eelnõu erineb varem menetletutest, vastas Ken-Marti Vaher, et ei erinegi, see on täpselt sama eelnõu. Tõsi, seletuskirja on lisatud Justiitsministeeriumi kodulehel avaldatud tegevuskava "Ettevõtja õigus", mille kohaselt tuleb ettevõtjal luua reaalne võimalus äriregistri ja muude kohtulike registrite andmete elektrooniliseks kasutamiseks. Minister Lang arvas, et on äärmiselt sümpaatne, kui eelnõu esitajad on tutvunud ettevõtja õigustega, sest selline põhimõte on tõepoolest olemas ja äriregistri ning kinnistusraamatu kannetega peab saama tutvuda veebipõhiselt igaüks. Selleks seadusmuudatust teha vaja ei ole, sest tasumäärade kehtestamine kuulub justiitsministri pädevusse, kes oma määrusega tasumäärad kehtestab. Põhiline vaidlus eelnõu esitajaga käib selle üle, kas kõik andmed, mida äriregistris säilitatakse ja töödeldakse, peaksid olema kõigile kättesaadavad tasuta. Minister oli seisukohal, et üksikud päringud, mida ettevõtjal on vaja teha oma äritegevuseks, peaksid olema tasulised. Kuid tasuta peaksid olema veebipõhiselt andmed ettevõtete äriregistri B-kaardi osas. Need on kõige ulatuslikumad päringud. Poole aasta pealt olukorda ju muuta ei saa, sest käesoleval aastal selleks eelarves raha ei ole ja registreid tuleb üleval pidada. Kuid alates 1. jaanuarist 2007 on need tasuta kättesaadavad juhul, kui eelarvemenetlus läheb ilma probleemideta, ministeerium on selleks raha planeerinud. Arutelul tõstatus riigilõivude küsimus. Ken-Marti Vaher arvas, et päringutasusid on võimalik kaotada päevapealt ja register peab end ülal teenitud 300 miljonist kroonist. Minister Lang vastas, et riigilõivud laekuvad riigikassasse. Euroopas on üldiselt omaks võetud põhimõte, et riigilõiv võib olla nii suur, kui on selle toiminguga kaasnev kulu. Samas märkis ta, et need lõivud tuleb tõepoolest üle vaadata ja lähtuda põhimõttest, et need ei ole riigikassa täitmise allikas. Nende suurus peaks olema võrdne toimingu tegeliku kuluga, kuid eelnõus sellist ettepanekut ei tehta. Komisjoni esimees küsis eelnõu esitajalt, kas eelnõu esitaja ei plaani riigilõivudega seoses eelnõu muuta. Ken-Marti Vaher vastas, et ei, eelnõu on esitatud sellises ulatuses, nagu ta praegu on. Komisjoni esimees küsis arvamust ka Viljar Peebult, kes sõnas, et on vaja eristada kahte aspekti, nn igameheteenused ja päringutele vastamiseks täiendavat töötlemist vajavad andmed. Igameheteenused on tavaliselt päringud ärikäibe kohta ning selle kohta, kes on äriühingu esindaja, allkirjaõiguslane jne. Sisuliselt on siin tegemist registrikaardi andmete lihtsa edastamisega, mis ei vaja täiendavat töötlust. Teine on kolmekihiline päringusüsteem oma mitmesuguste tehniliste lahendustega, mille tarbijad on valdavalt pangad, kindlustused ja teised suured äriettevõtted. Eelnimetatud vajavad oma äritegevuseks erinevates tehnilistes lahendustes ja formaadis andmeid koos andmete uuendustega, mitmesuguste parameetrite kombinatsioonidega. Selleks neid andmeid töödeldakse. Küsimus on selles, kas tõesti tuleks tavalisel maksumaksjal kõik see kinni maksta. See poleks mõistlik. Ta toetas ministri arvamust, et nn igameheteenused oleksid tasuta kättesaadavad kõigile ning töödeldud andmete eest oleks mõistlik tasu, mille minister oma määrusega kehtestab. Vabariigi Valitsuse seisukoht on eelnõu mitte toetada. Loen siit arvamusest ühe tsitaadi: "Oleme valmis kaotama teenustasud äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri, kommertspandiregistri ja kinnistusraamatu põhiandmete, st registrikaardi ja kinnistusregistri osa andmete päringutelt. Kuid teenustasud peaksid alles jääma nendele veebipõhistele teenustele, mis eeldavad lisatöötlust ja mida vajavad teatud ettevõtted oma majandus- ja kutsetegevuseks. Äriseadustik ja kinnistusraamatuseadus ei vaja muutmist, muutmist vajavad justiitsministri 30. novembri 1998. aasta määrus nr 55 ja 22. jaanuari 2001. aasta määrus nr 8, millega sätestatakse tasumäärad äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste, kommertspandiregistri ja kinnistusraamatu andmete kasutamise eest." Komisjoni liikmed, kuulanud ära eelnõu esitaja, ministri ning spetsialistid, nende poolt- ja vastuargumendid, jõudsid järeldusele, et tasumäärade küsimus on lahendatav ministri määrusega ning ühe konkreetse ettevõtte päringu ehk mingi spetsiifilise päringu tegemine tavalise maksumaksja raha eest on ebaõiglane ning otstarbetu. Komisjon otsustas suunata Res Publica fraktsiooni ja Isamaaliidu fraktsiooni algatatud äriseadustiku ja kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõu 882 Riigikogu täiskogu päevakorda esimesele lugemisele teisipäeval, 13. juunil 2006 ettepanekuga eelnõu tagasi lükata. Ettepaneku poolt oli 4, vastu 2 komisjoni liiget. Komisjonipoolseks ettekandjaks määrati Ülle Rajasalu. Aitäh!

Aitäh! Riigikogu liikmetel on ka küsimusi. Palun, kolleeg Sven Sester!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Valitsus on oma eelnõu mittetoetamise põhjusena varem nimetanud, et seda küsimust analüüsivad nii Justiitsministeerium kui Rahandusministeerium. Kas oskate öelda, mida täpselt on selle poole aasta jooksul analüüsitud ja kas selle analüüsi mahukad tulemused on ka juba näiteks komisjoni ette toodud?

Ei, neid mahukaid analüüse ei ole komisjoni ette toodud, kuid nagu ma teile ütlesin, soovib justiitsminister neid tasusid muuta ja teha need päringud kulupõhiseks. Kuid see on eelarve küsimus ja poole aasta pealt eelarvet ei muudeta. See on ka meie, Riigikogu liikmete küsimus, kui eelarve siia saali tuleb.

Aitäh! Palun, kolleeg Henn Pärn!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma sain aru, et arutati väga sisuliselt, ja nagu ma tean, on teie erakonna ühtne poliitiline seisukoht samasugune nagu siin seaduseelnõuski. Kas ei leitud sellist võimalust - me võime ju alati esitada muudatusettepanekuid ja täiendada seda seadust -, et oleksid nii Justiitsministeeriumi seisukohad kui ka teie erakonna seisukohad arvestatud ja saaks asjaga edasi minna?

Aitäh küsimuse eest! Ma tegelikult ütlesin, see asi on lahendatav justiitsministri määrusega.

Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, kolleeg Ülle Rajasalu! Austatud Riigikogu fraktsioonide esindajad! Kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Kuna juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 882 tagasi lükata, siis vastavalt Riigikogu kodukorra seaduse §-le 98 on vaja meil seda hääletada. Kas võime alustada hääletust? Austatud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku lükata tagasi Res Publica fraktsiooni ja Isamaaliidu fraktsiooni algatatud äriseadustiku ja kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõu 882. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 53 Riigikogu liiget, vastu 22, erapooletuid ei olnud, seega on eelnõu 882 menetlusest välja langenud.

Alustame Res Publica fraktsiooni ja Isamaaliidu fraktsiooni algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Kõnetooli palun algatajate ettekandeks Res Publica fraktsiooni aseesimehe kolleeg Indrek Raudse!

Aitäh, härra juhataja! Head kolleegid! Eelnõu on koostanud Res Publica ja Isamaaliidu fraktsioon oma ühistöös ning see eelnõu muudab õppetoetuste ja õppelaenu seadust. Eelnõu eesmärk on võimaldada krediidiasutuste vahel konkurentsi õppelaenude intressi kujundamisel. Praegu on õppelaenu intressi määr laenuvõtja jaoks 5%, sõltumata sellest, kui kõrge või madal on parasjagu Euribor. Arvestades Euribori praegust suhteliselt madalat taset, oleks võimalik selle eelnõu heakskiitmise korral teha laenud üliõpilastele suure tõenäosusega soodsamaks ja seda eesmärki eelnõu taotleb. Eelnõu loob võimaluse leppida kokku 5%-st madalamates laenuintressides, säilitades samas üliõpilastele garantii, et õppelaenu maksimaalne intress nende jaoks ei ületa ka Euribori tõustes 5%. Ja lisaks kindlasti see, et Euribori tõusu olukorras võimaldab ta seda, et riik ei peaks üle 5%-list määra kompenseerima. Kui pangad omavahel võistlevad, siis on see protsent igal juhul väiksem, ja nii ei tule riigil ka olukorras, kui Euribor tõuseb näiteks päris kõrgele, kuid jääb alla 5%, veel katta intressivahet riigieelarvest. Selgituseks veel paar asja, mis võib-olla Riigikogu kõigi liikmeteni pole jõudnud. Nimelt on õppelaenud sellised laenud, mida riik garanteerib 100%-liselt, mitte ainult intresse, vaid ka õppelaenu põhisummat. Praktikas tähendab see panga jaoks seda, et kui mõni endine tudeng, kes peaks õppelaenu tagasi maksma, seda ei tee, siis saadetakse viisakad kirjad käendajatele ja laenuvõtjale endale, ning kui sealt vastust ei tule, siis lihtsalt pank küsib selle summa riigi käest, riik on selle 100%-liselt garanteerinud ning maksab selle välja. Mis tähendab inimkeeli seda, et arvestades Eesti riigi finantsvõimekust ja seda, et me oleme Euroopa kõige madalama laenukoormusega, riigipoolse laenukoormusega riik ning ülihästi kapitaliseeritud, on teoreetiliselt panga jaoks risk ainult riigi risk, et kui riik on pankrotis, siis ta ei saa seda raha kätte. Noh, seda olukorda pole olemas. Nii et panga jaoks on see 100% garantiiga laen ehk teoreetiliselt on panga jaoks õppelaenude käsitlemise kulu tegelikult Euribor ehk seesama hind, millega tema ise saab raha sisse laenata, ja kulu on siis mingi suhteline arv, osa üldisest kontorivõrgu kulust, kui me räägime kulupõhisest arvestusest. Me peame arvestama ka seda, et kõikide pankade jaoks, eriti Eesti demograafilist olukorda arvestades, on õppelaenu kliendid n-ö kõige parem sihtrühm. Need on need inimesed, kes võtavad ju laenu selle jaoks, et saada paremat haridust, paremaid oskusi ja teadmisi, ja kes seetõttu on ka tööjõuturul konkurentsivõimelised, kellele pangal on tulevikus võimalus mitmesuguseid teenuseid pakkuda, ehk siis pangad on nendest klientidest ülimalt huvitatud. Seda näitavad ka tohutu suured reklaamikampaaniad, kas või see palju poleemikat tekitanud rottkoerte kampaania, mis oli suunatud just noortele ja tudengitele ning kus kulutati kümneid miljoneid kroone. Eelnõu eesmärk on, et kümneid miljoneid kroone ei suunataks mitte reklaamikampaaniale, vaid sellele, et pakkuda tudengitele reaalselt odavamat intressi, et pangad saaksid võistelda. Sest tegelikult on jabur, et riik on ühes sektoris, mida ta ise 100% garanteerib, tekitanud olukorra, kus ta ei võimaldagi pankadel madalamat intressi pakkuda. Kõigist nendest pangaliidu põhjustest saab aru, suurte pankade põhjustest, turuosad on jagatud ja kes siis tahab konkureerida, kui seda võimalust ei ole. Kuid ma arvan, et valitsus ei ole mitte pankade jaoks, pangaomanike kasumite, veel suurema kasumi tagamiseks, vaid on ikkagi tudengite jaoks ja ka selle jaoks, et maksumaksja ei peaks võtma lisakulutusi. Mul on väga piinlik valitsuse seisukoha pärast. Ma ei tea, kas see tuleneb rumalusest või sellest, et see valitsus on meil tudengivaenulik, on inimvaenulik ja millegipärast eelistab pangaomanikud üle kullata. Ma saaksin sellest aru Reformierakonna puhul, kelle kohta öeldakse, et see on pankurite erakond, aga ma arvan, et ühiskond ei koosne ainult pankuritest. Ja uskuge mind, kui me ka selle eelnõu vastu võtame ja kui intressid lähevad madalamaks, jäävad neile ikkagi miljardilised kasumid. Ma arvan, et valitsus ei peaks selle eest hääletama. Teisisõnu, algatajate üleskutse on käsitleda seda teemat sisuliselt, unustada ära, et see on opositsioonierakonna tehtud eelnõu. Ja isegi kui te sellest, armsad koalitsioonisaadikud, aru ei saa ega suuda sellest üle olla, siis olge nii kenad ja esitage tudengite huvides kas või enda eelnõu, täpselt samalaadne. Ärge käituge nii, mis on tegelikult ülimalt rumal käitumine ja mille pärast tekibki küsimus, et miks võõrandame kodanikud riigist. Kui see riik, selle asemel et aidata igati kaasa konkurentsi tekkele ja tagada tudengitele odavam intress, hoolitseb pangaomaniku kasumi eest, siis on küll piinlik. Aitäh!

Aitäh! Head kolleegid, kas ettekandjale on ka küsimusi? Küsimusi on. Palun, kolleeg Helle Kalda!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Te mainisite just praegu, et Reformierakond on nii pankuritemeelne. Aga kui mu mälu ei peta, siis mitte eriti ammu oli teie erakonnal rahandusminister. Kas teil tuli see mõte nüüd praegu või muutus probleem praegu teravaks? Miks te seda eelnõu varem siia saali ei toonud, miks te tõite ta siia praegu ja solvate meid oma ülbe ettekandega?

Aitäh! Üks suur, kõva samm tehti tegelikult 2003. aasta mais ja juunis. Muuseas, siin on üks vastuargument, mida tegi pangaliit, kes loomulikult ei julgenud lõpuni selle eelnõu vastu olla, vaid ütles tavalise põhjenduse, et kuna Rahandusministeeriumiga sõlmitakse kokkulepped juuni teisel poolel, siis lihtsalt läheb kiireks ja pole võimalik seal ümber korraldada jne. Täpselt samad argumendid olid selle eelnõu puhul 2003 aprillis-mais. Tol ajal kinkis riik pankadele ligi 150 miljonit krooni, mis muuseas, tuletan Rahvaliidule meelde, oli tookord suurem summa kui tollased siseriiklikud põllumajandustoetused. Kinkis, sellepärast et ta garanteeris pankadele 10% olukorras, kus Euribor oli juba 2001. aastast kõvasti alla 5%, mis tähendab seda, et sisuliselt, makstes kinni tudengite 5% ja 10% vahet, jäeti raha lihtsalt pankade kasumiks. Tollal olid ka pangad ikkagi ju selgelt selle vastu ja rääkisid, et teeme seda järk-järgult, et nüüd läheb kiireks, me ei hakka üldse õppelaenudega tegelema jne. Mis juhtus? Võtsime selle eelnõu vastu, see oli 5%. Riik sai kasutada seda summat hoopis õppetoetuste süsteemi elluviimiseks ning pangad tegelevad siiamaani suure rõõmuga - ja uskuge mind, hakkavad ka pärast selle eelnõu vastuvõtmist tegelema suure rõõmuga - nende noorte klientidega. Eriti aktuaalne on see praegu loomulikult kas või juba selle reaalse ohu tõttu, et kui eelnõusse on sisse kirjutatud mehhanism Euribor pluss 2%, siis Euribor pluss 2% on juba üle 5%. Tegelikult võib juba õige pea tekkida see risk, et pangad hakkavad küsima seda riigieelarvest, seda kompenseerivat lisaraha, mis jääb praegu üliõpilastel maksta, 5% ja Euribor pluss 2% vahe.

Palun, kolleeg Margus Hanson!

Aitäh! Eelnõu 3. punktis on jõustumise aeg ja tõenäoliselt on see, arvestades tänast kuupäeva, suhteliselt ebareaalne. Milline oleks reaalne kuupäev?

Aitäh! Selle üle võib arutleda, mina väidan, et ei ole ebareaalne. Eelmine kord käis menetlus ka täpselt samal ajal ja tegelikult jõuaks pankadega, kui valitsus väga tahaks, kokkuleppele küll. Aga kui seda on vaja, siis on võimalik kas või rakendussättega teha muudatus, ja kui tõesti seda ei juhtu või tahetakse anda pikem ooteaeg, siis on võimalik teha seda ka järgmise aasta juuni pealt ette. Sest reaalses, praktilises elus hakkab Rahandusministeerium neid ette valmistama tegelikult maikuus. Nii et see oleks kindlasti üks kompromissikoht. Kõige hullem on, kui see opositsiooni eelnõuna visatakse lihtsalt menetlusest välja ja selle probleemiga enam ei tegelda, ning järgmised selletaolised visatakse samuti välja. Siis pole meil ka järgmisel aastal midagi rääkida, sest tuletan meelde, et märtsikuus tulevad valimised ja siis jõuab iga sisseantav eelnõu umbes samasse rütmi, sest see juuni lõpu kuupäev on pankade puhul olnud juba kümme aastat.

Aitäh! Palun, kolleeg Helle Kalda, teine küsimus!

Aitäh! Äkki te ütleksite, Indrek Raudne, mida te oma valitsemisajal tegite tudengite heaolu parandamiseks, kas või üheainsa punkti, mida te täitsite, kui te olite koalitsioonis?

Aitäh! Neid oli palju, kindlasti oli ju õppelaenu piirmäärade tõstmine, kindlasti oli õppetoetuste süsteemi sisseviimine nii tudengitele kui rakenduskõrgkooli õpilastele, kutseõppuritele jne, jne. Nii et seda oli kindlasti palju. Kuid, Helle Kalda, ma sooviksin mõelda selle peale, et mitte meie või teie ja mis oli varem või mis oli hiljem, tegemist on hea eelnõuga ja ma soovitan hea eelnõu lihtsalt vastu võtta ning seda toetada, hoolimata sellest, kes selle esitanud on.

Palun, kolleeg Tiit Niilo!

Aitüma, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma unistasin juba suvisest karjas käimisest ja lasksin iva mööda. Lisaks sellele, et sa said proua Kaldale oma senised tegemised ette kanda, ole pai, võta veel ühe lausega kokku selle eelnõu kõige olulisem sisu.

Selle eelnõu sisu on väga selge, ta võimaldab kahte asja. Ta võimaldab tekitada pankade vahel konkurentsi, mis tähendab seda, et intressimäär alaneb, mis tähendab seda, et tudengid peavad vähem maksma. Punkt 2, tekitab selle olukorra, kus maksumaksjal alles siis, kui rahahind maailmaturgudel veel mitu korda tõuseb, tekib see risk, et ta peab seda intressivahet katma. Kaks väga head asja. See eelnõu ei too riigile mitte mingisuguseid rahalisi kohustusi, ta on selles mõttes ülipositiivne eelnõu. See, kuidas pangad konkureerima hakkavad ja kui kiiresti nad seda teevad, kas on mingi oht, et nad teevad kartellikokkuleppe või mingid muud asjad - ma arvan, et selle jaoks on kõik muud õigusaktid. Üldjuhul on praktika näidanud, et Eesti turumajanduse taaskehtestamise ajaloos on konkurents toiminud väga hästi ja toimib hindu alandavalt.

Palun, kolleeg Margus Leivo!

Hea ettekandja! Oletame, et see seadus võetakse vastu. Kas ma saan õigesti aru, et siis ka olemasolev laenuportfell, mis on tudengite kasuks, refinantseeritakse selle uue seaduseelnõu tähenduses või vaimus?

See puudutab kindlasti, nii nagu see laenu tehnoloogia on, et täpselt nii nagu muutub intress, ta võib ajas muutuda. See ei pruugi jääda stabiilseks ja fikseerituks, aga ta on madalam kui see, mida me praegu fikseerituna pakume. Ja tudengi jaoks ei ole vahet, sest kui tõesti juhtub see asi, et Euribor mitmekordistub, siis peavad nemad ikka maksma seda 5%, tudengitele on antud see garantii. Aga intressi muutumine on muidu täpselt nii nagu ikka, kui Margus Leivo on võtnud eluasemelaenu, mis on Euriboriga seotud, ja Euribor tõuseb, siis tõuseb ka intressimäär. Ja kui langeb, siis langeb.

Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, kolleeg Indrek Raudne! Palun juhtivkomisjoni ettekandeks kõnetooli kultuurikomisjoni liikme kolleeg Lauri Laasi!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Res Publica fraktsiooni ja Isamaaliidu fraktsiooni algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu menetleti kultuurikomisjonis esmaspäeval, 5. juunil k.a. Komisjoni istungil osalesid kultuurikomisjoni liikmed ja Inara Luigas, kes asendas Eldar Efendijevit. Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajana oli kohal Kristin Randoja. Indrek Raudne tegi algatajate esindajana lühikese sisuülevaate, kus tõi välja eelnõuga kaasneva muudatuse, mis võimaldab krediidiasutustevahelist konkurentsi õppelaenude intressi kujundamisel. Vabariigi Valitsus ei toeta seda eelnõu, sest praegused prognoosid ei arva, et see alandaks õppelaenu intresse. Samal seisukohal on ka Eesti Pangaliit. Pikemat arutelu ei toimunud. Komisjon otsustas saata õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu 13. juunil esimesele lugemisele ettepanekuga eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Esimese lugemise lõpetamise poolt oli 3, vastu 4 ja erapooletuid 0. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Marko Pomerants!

Aitüma! Kuulasin siin enne kolleeg Indrek Raudse juttu ja mulle tundub, et see on väga mõistlik eelnõu. Tudengid võidavad ja maksumaksja ei kaota. Mis siis teie või komisjoni arvates on selle eelnõu juures häiriv, miks seda ei saa edasi menetleda?

Nagu ma ütlesin, komisjonis sügavamat arutelu selle eelnõu üle ei tekkinud. Ei oska kommenteerida, mispärast. Aga kui lugeda valitsuse seisukohta, siis ilmneb, et tudeng ka sellest oluliselt ei võida. Ega keegi ei kaota, aga tudeng ei võida. Vahest see oligi põhjus, miks eelnõu ei toetata.

Palun, kolleeg Tiit Niilo, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Isand Raudse jutu ajal ma tõepoolest unistasin. Aga nüüd ma üritasin teravalt kuulata, et mis värk siis on. Kas te võite veel selgelt korrata, lugeda lausa ette need kahe institutsiooni seisukohad, mis olid põhjuseks, mispärast komisjonis ei tekkinudki arutelu, nagu te ütlesite?

Aitäh! Arvan, et ükski seisukoht ei saanud mõjutada seda, kas komisjonis oleks tekkinud arutelu või mitte. See vahest sõltub komisjoni liikmete endi isiklikust arvamusest, kas nad soovivad arutelu tekitada ja selles kaasa lüüa või mitte.

Palun, kolleeg Indrek Raudne!

Aitäh! Ma tutvusin mõlema, nii valitsuse seisukohaga kui pangaliidu seisukohaga. Vist on ikka natuke teistpidi, kui te kirjeldate. Pangaliit on ilmselt tagasihoidlikum, ta ei ole poliitiline organ, ta käsitleb asja sisuliselt. Tema põhiline märkus oli, et kui seda kehtestada, siis kehtestada aasta pärast. Aga argument, mis olid ka valitsusel, et see ei pruugi tähendada tudengite jaoks intresside langust - samas, ega see ju tõusu niikuinii ei tähenda, see on selge. Miks siis mitte jätta seda võimalust või vähemalt eelnõu menetleda? Võib ju ka tulla vastu, et okei, rakendame siis aasta pärast. Milles seisneb selle eelnõu oht? Tal ei ole ju mingit ohtu.

Aitäh! Vaevalt, et keegi siin mingit olulist ohtu tajus. Aga samas, kui eelnõu vastuvõtmisel ei tajuta mingit olulist tulemit, siis seadusloome on suhteliselt kallis töö ka maksumaksja jaoks, milleks siis maksumaksja raha kulutada ja mõttetu asjaga edasi minna?

Aitäh! Palun, kolleeg Marko Pomerants, teine küsimus!

Aitüma! Mul on lõpuks see kas-küsimus. Kas te, hea kolleeg, ei leia, et on natuke imelik, kui maksumaksja ja valijad on saatnud meid siia seaduseelnõusid arutama, ja teie arvates on täitsa normaalne, et me seda eelnõu ei aruta, et on valitsus, kes ütleb, kuidas asjad peavad käima? Kas te olete Riigikogu rollist seadusloomes ikkagi päris täpselt ja õigesti aru saanud?

Aitäh! Vaatamata sellele, et ma olen kõigest kuus kuud teie kolleeg olnud, on mulle suhteliselt selgeks saanud või selgeks tehtud, et komisjoni esindajana ei esinda ma siit puldist mitte oma arvamusi ja seisukohti, vaid räägin seda, mida komisjonis arutati.

Palun, kolleeg Mart Opmann!

Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Mina olen oma maisest elust olnud umbes kuus aastat panganduses ja sellepärast ma julgen küsida: kas arutelu ei toimunud sellepärast, et osa komisjoni liikmeid sai aru, aga osa komisjoni liikmeid ei saanud aru ja mindi kohe hääletamise juurde?

Aitäh! Nii tundubki olevat ja mulle tundub, et see peegeldus ka hääletustulemuses. Kes sai aru, kes ei saanud.

Palun, kolleeg Avo Üprus!

Aitäh! Härra ettekandja! Kui osa komisjoni liikmeid sai aru ja osa ei saanud aru, siis kumma hulka kuulusite teie? Kui te ei suutnud mõista, miks enamik komisjonist vastu hääletas, siis te kindlasti saite vähemasti sellest aru, miks te ise vastu hääletasite. Selgitage seda meilegi.

Aitäh! Võin teile rahuliku südamega tunnistada, et mina sellel komisjoni istungil ei viibinud ja ma ei hääletanud.

Palun, kolleeg Indrek Raudne, teine küsimus!

Aitäh! Kas teile endale seal komisjonis või täna, kui te ettekandjana olite materjalidega tutvunud, ei tundunud imelik see asjaolu, et Vabariigi Valitsus ei küsinud arvamust mitte tudengkonnalt, ei analüüsinud asja mitte maksumaksja seisukohast, vaid võttis aluseks pangaliidu arvamuse, et see ei pruugi intressilaenu langetada? Kas rebane peaks ka kana käest enne tema ärasöömist küsima, kas talle meeldib, et ta ära süüakse, või mitte?

Kui te küsite minu seisukohta, siis selles mulle midagi imelikku ei tundunud, kui ma nende materjalidega tutvusin. Esmapilgul tundus mulle võib-olla imelik, et selle küsimuse üle ei tekkinud mingit arutelu. Aga kui ma süüvisin eelnõu sisusse, siis oli minu jaoks kõik selge. Selle eelnõu puhul ei saanudki mingit olulist arutelu tekkida.

Palun, kolleeg Katrin Saks!

Aitäh! Austatud ettekandja! Komisjoni liikmena tahaksin ma väga teada, kumb siis sai aru: kas need, kes hääletasid poolt või need, kes hääletasid vastu?

Hääletustulemus: esimese lugemise lõpetamise poolt oli 3, vastu 4. Ma kaldun enamuse poole.

Aitäh! Palun, kolleeg Urmo Kööbi!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Mina ka ei olnud sellel istungil ja mul ei ole kusagilt lugeda, mida ikka valitsus täpselt ütles. Kas te oleksite kena ja tsiteeriksite?

Aitäh! Valitsuse seisukoha tsiteerin teile hea meelega: "Tegelikult on juba praegu 12 kuu Euribor 3,30%, mis koos 2%-lise marginaaliga teeb 5,30%. Seega seadusmuudatuse korral laenusaajale reaalset kasu intressimäära ujuvaks muutmisest tõenäoliselt ei tule." See oleks lühidalt.

Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, kolleeg Lauri Laasi! Lugupeetud Riigikogu fraktsioonide esindajad! Kas soovite avada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun, kolleeg Indrek Raudne, sõnavõtt kohalt kuni kaks minutit!

Aitäh! Ma võtan lühidalt sõna. Asja paradoksaalsust näitab isegi Vabariigi Valitsuse suutmatus teada, mis on viimase 12 kuu Euribor. Nii et ma loodan, et kuuldes sellist piinlikku fakti, mida praegu ette loeti, Vabariigi Valitsuse täiesti väärfakti, saab ka see komisjoni pool, kes aru ei saanud, vähemalt täna siin saalis aru.

Aitäh, kolleeg Indrek Raudne! Rohkem kõne- ega sõnasoove ei ole. Sellega on läbirääkimised peetud ja lõpetatud. Kuna juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 888 tagasi lükata, siis vastavalt Riigikogu kodukorra seaduse §-le 98 on vaja meil seda ettepanekut hääletada. Austatud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku lükata tagasi Res Publica fraktsiooni ja Isamaaliidu fraktsiooni algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu 888. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 52 Riigikogu liiget, vastu 25, erapooletuid 0. Eelnõu 888 on menetlusest välja langenud.

Läheme kolmapäevase päevakorra juurde. Alustame õiguskomisjoni algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, tunnistajakaitse seaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu kolmandat lugemist. Austatud Riigikogu fraktsioonide esindajad! Kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu 599 vajab seadusena vastuvõtmiseks Riigikogu häälteenamust ja vastavalt Riigikogu kodukorra seaduse §-le 111 on meil vaja enne lõpphääletust läbi viia kohaloleku kontroll. Head kolleegid! Palun kohaloleku kontroll! Kohalolijaks registreerus 79 Riigikogu liiget, puudub 22. Võime alustada lõpphääletust. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele õiguskomisjoni algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, tunnistajakaitse seaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 599. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 80 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu 599 on vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud halduskohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu kolmandat lugemist. Lugupeetud Riigikogu fraktsioonide esindajad! Kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei soovita avada. Kuna eelnõu 857 vajab seadusena vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis teeme enne lõpphääletust kohaloleku kontrolli. Palun kohaloleku kontroll! Kohalolijaks registreerus 82 Riigikogu liiget, puudub 19. Alustame lõpphääletust. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud halduskohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 857. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt 83, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu 857 on seadusena vastu võetud.

Alustame Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud elektroonilise side seaduse, infoühiskonna teenuse seaduse, karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu kolmandat lugemist. Lugupeetud Riigikogu fraktsioonid, kas soovite avada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun kõnetooli kolleeg Ken-Marti Vaheri Res Publica fraktsiooni volitatud esindajana! Kaheksa minutit.

Austatud Riigikogu! Lugupeetud kolleegid! Mul on hea meel, et me oleme täna Riigikogu viimase aasta ühe pretsedendi tunnistajad, kus tõesti opositsiooni survel on üks koalitsiooni esitatud, meie hinnangul algsel kujul tarbetu, aga samas ohtlik seadus muutunud vähem ohtlikuks. Mul on hea meel, et eelmisel nädalal muutis õiguskomisjon võrdlemisi konsensuslikult selle eelnõu ühte osa, mis puudutas vaenu õhutamise paragrahve karistusseadustikus. Selles osas muutus suhteliselt nulliks viis kuud justiitsministri poolt väga järjekindlalt ja ka jäärapäiselt aetud lähenemine vaenu õhutamisele kui kriminaalkuriteole. Samas on selle eelnõu mõned osad meie hinnangul endiselt ebaproportsionaalsed, eelkõige need, mis puudutavad jälitustegevuse laiendamist läbi üksikpäringu kriminaalmenetluses. Me leiame, et selle eelnõu tegelik sisu on olnud algusest peale varjatud küll üllaste eesmärkide taha, aga need eesmärgid iseenesest selle eelnõuga kahjuks - nende Riigikogu liikmete kurvastuseks, kes seda väga loodavad - ei täitu. Nimelt ei muutu need Delfi kommentaarid ja paljud muud netikommentaarid, mida loodetakse selle eelnõuga lahendada, ohutumaks muuta ja võib-olla üldse ära kaotada, olematuks ja eelnõul ei ole nende probleemide lahendamisele praktiliselt mingit mõju. Nendest põhjustest tulenevalt Isamaaliidu fraktsioon ja Res Publica fraktsioon ei toeta selle eelnõu vastuvõtmist. Me loodame, et ka koalitsioonis jätkub siiski piisavat närvi ja läbinägelikkust, et mitte aidata kaasa selle eelnõu positiivse tulemuse saavutamisele hääletustablool.

Aitäh, kolleeg Ken-Marti Vaher! Palun kõnetooli kolleeg Igor Gräzini, Reformierakonna fraktsiooni volitatud esindaja! Kaheksa minutit.

Austatud esimees! Vaadake, mul on luba olemas, ärge võtke seda ära, ma tohin rääkida. Okei, ladna, alustan sealt, kus lõpetasin. Issanda abiga see pole lõpp, see seadus on algus. Kolleeg Ken-Marti Vaheri mure selle pärast, et järsku me pääsemegi organiseeritud kuritegevusele ligi, on teatavas mõttes mõistetav, sest organiseeritud kuritegevus ulatub igale poole, kaasa arvatud poliitikasse, ärisse, eraellu jne. Astume esimese sammu selles suunas, et hakkame nimetama kriminaalseteks või kriminaalselähedasteks teatud kommentaare, mis ilmuvad Delfis, mis ei kommenteeri mitte midagi, vaid kutsuvad üles, käesoleval juhul, muide, kutsuvad kokku koosolekutele, mille eesmärk on Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra õõnestamine, kukutamine jne, kusjuures seda tehakse anonüümselt, laimatakse anonüümselt, et kõigele sellele tuleb varem või hiljem lõpp. Ma mõistan endise justiitsministri muret. Vaadake, pealtkuulamine, keelamine, lugemine, piilumine jne on tõepoolest väga pahad ja väga inetud asjad. Ega siin alles kümmekond minutit tagasi ei räägitud ilmaasjata sellest, et ma tahan teada, kes kontrollib minu ühtesid või teisi andmeid ühes või teises registris, sest me tuleme raskelt haigest ühiskonnast. Ühiskonnast, mille selgrooks oli nuhkimine ja pealekaebamine. Kuid me oleme 15 aastat elanud teises ühiskonnas, kus seda hirmu ekspluateeritakse teadlikult selleks, et nn sõnavabaduse sildi all tegelda organiseeritud kuritegevusega. Noh, ärgem võtkem asja kaugelt. Tuletame meelde, kelle kaudu kandis Al Qaeda üle oma raha 11. septembri rünnakuks. Kas te tahate öelda, et see toimus läbi Ameerika? Et see toimus läbi Lääne-Euroopa? Ei, see oli siinsamas Ida-Euroopa kõrgelt arenenud Interneti-keskkonnas, kus korraldati rünnak New Yorgi kaubanduskeskusele. Kallis Ken-Marti, mina ei taha, et sellised asjad enam juhtuksid. Mina olen selle poolt, et organiseeritud kuritegevuse liidrid istuksid kinni. Ma tahan, et inimene, kes mind solvab, julgeks mulle hiljem vähemalt näkkugi vaadata. Vaadake minu kasvu, ega ma ei tee ju selle inimesega midagi halba, ma lihtsalt vaatan talle näkku ja kõik. Ma olen lihtsalt kõikide anonüümsuste vastu, sest anonüümsus on ara ja nigela inimese relv. Selliseid ei ole vaja. Meenutame, lahkunud president Lennart Meri ja meie erakonna presidendikandidaat Toomas Hendrik Ilves on öelnud, et Delfi on peldikusein. Ma mõtlesin, et taevane arm, on alles sõnakasutus! Miks nad nii ütlesid, see on ju vabadus, eks ju, see on demokraatia! Peldiku sein. Aga midagi pole teha, Toomas Hendrik Ilves ja Lennart Meri nägid kaugemale. Nad nägid, et kuue aasta pärast muudetaksegi Eesti Interneti-portaalid sõna otseses mõttes peldikuseinteks, ja nad nägid ette ka seda, et kusagil tõusevad püsti inimesed, kes ütlevad: see ongi sõnavabadus. Vägisi tahaks küsida: kas te sellist sõnavabadust tahtsitegi? No kindlasti mitte ja issand jumal, ega siis Internet pole süüdi, kui meie ise oleme niisugused, kes me netis selliseid asju kirjutame. Ma arvan, et selle seaduse tähtsust ei tohi alahinnata. Ta on täpselt tasakaalus, juriidiliselt korrektne, sõnavabadusega ei ole siin ka mingeid muresid. Aga ma arvan, et veelgi olulisem on see, et me saadame sõnumi. Vaata, me ei saa päev otsa tänaval ringi käia mis tahes maskides, ei saa sooritada tsiviilõiguslikke tehinguid fiktiivsete dokumentide esitamisel, ei saa olla anonüümseid notariaalseid tehinguid, kui me oleme avalikud, selged kodanikud oma riigis, siis selles olukorras ei jää õelale ja kuritegelikule anonüümsusele enam varsti ka seda viimast varjupaika, mida senine Interneti-keskkond pakub. Kui sul on midagi öelda - ütle! Sõimata tahad - sõima! Aga kui ei ole ja kui sellest ütlejast nagu meest ka õieti ei ole, siis tehku midagi muud. Vastutagem oma sõnade eest! Aitäh!

Aitäh, kolleeg Igor Gräzin! Kolleeg Toomas Alatalu, kas protseduuriline küsimus?

Protseduuri huvides ma tahaksin öelda, et see väljend "peldikusein" kuulub ajalooliselt Hans H. Luigele.

Rohkem kõne- ega sõnasoove ei ole. Sellega on läbirääkimised peetud ja lõpetatud. Kuna eelnõu 913 vajab seadusena vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust, on vastavalt meie Riigikogu kodukorra seaduse §-le 111 vaja vahetult enne lõpphääletust teha kohaloleku kontroll. Head kolleegid! Kohaloleku kontroll. Kohalolijaks registreerus 78 Riigikogu liiget, puudub 23. Alustame lõpphääletust. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud elektroonilise side seaduse, infoühiskonna teenuse seaduse, karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 913. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 62 Riigikogu liiget, vastu 18, erapooletuid 0. Eelnõu 913 on seadusena vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud töötuskindlustuse seaduse, Eesti Vabariigi töölepingu seaduse ja välisteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmandat lugemist. Austatud Riigikogu fraktsioonide esindajad! Kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Kas võime alustada lõpphääletust? Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud töötuskindlustuse seaduse, Eesti Vabariigi töölepingu seaduse ja välisteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 884. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 69 Riigikogu liiget, vastu 1, erapooletuid ei olnud. Eelnõu 884 on seadusena vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 909 kolmandat lugemist. Austatud Riigikogu fraktsioonide esindajad! Kas soovite alustada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Alustame lõpphääletust. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 909. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 59 Riigikogu liiget, vastu 1, erapooletuid ei olnud. Eelnõu 909 on seadusena vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta 10. detsembri mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete rakenduskokkuleppega ühinemise seaduse eelnõu teist lugemist. Ettekandeks palun kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme kolleeg Jüri Saare!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta 10. detsembri mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete rakenduskokkuleppega ühinemise seaduse eelnõu esimene lugemine lõpetati k.a 31. mail. Seaduseelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 5. juuni. Riigikogu liikmed seaduseelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitanud. Seaduseelnõu teksti sisuliselt muuta ei olnud vaja ka keskkonnakomisjonil. Kuna aga rakenduskokkuleppe tekst ja Euroopa Liidu pädevuse deklaratsiooni tõlgendamise tekst on avaldatud Euroopa Liidu Teataja 2004. aasta eestikeelses eriväljaandes, siis Riigi Teatajas neid enam ei avaldata. Seetõttu vormistas keskkonnakomisjon ühe muudatusettepaneku, mis jätab seaduseelnõu tekstist välja menetletavate dokumentide Riigi Teatajas avaldamise nõude ja asendab selle seaduseelnõu lõppu kirjutatavate avaldamismärgetega. Rakenduskokkuleppe reguleerimisalasse jäävad veealad väljaspool riikide majandusvööndeid ning kokkulepe on sõlmitud eesmärgiga viia miinimumini kontrollimatu kalapüügiga veealad. Rakenduskokkuleppega reguleeritakse avamere kalapüüki selliste kalaliikide puhul, kelle asurkonnad liiguvad suurtel veealadel, nagu tuunid, marliinid, mõõkkalad ja haid. Rakenduskokkuleppega ühinemise vajaduse tingib asjaolu, et selle dokumendi järgi jääb osa küsimusi Euroopa Liidu pädevusse, osa liikmesriikide pädevusse ja mõningate funktsioonide puhul on jagatud vastutus. Euroopa Liit on rakenduskokkuleppega ühinemisel teinud deklaratsiooni oma pädevuse ulatuse kohta, mille tõlgendamise dokumenti kõrvuti rakenduskokkuleppega ühinemisega Eesti tunnustab. Keskkonnakomisjon on otsustanud lõpetada seaduseelnõu teine lugemine, teha ettepanek eelnõu seadusena vastu võtta ja panna seaduseelnõu lõpphääletusele. Seaduseelnõu seadusena vastuvõtmiseks piisab lihthäälteenamusest. Aitäh!

Lugupeetud kolleegid! Kas ettekandjale on küsimusi? Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Aitäh, kolleeg Jüri Saar! Austatud Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad, kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu 893 kohta on esitatud üks muudatusettepanek, see on keskkonnakomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud seda täielikult. Vastavalt Riigikogu kodukorra seaduse §-le 115 ja juhtivkomisjoni ettepanekule alustan lõpphääletuse ettevalmistamist. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta 10. detsembri mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete rakenduskokkuleppega ühinemise seaduse eelnõu 893. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 51 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu 893 on seadusena vastu võetud. Palun, kolleeg Meelis Atonen, vajutada klahvile "Sõna"!

Aitäh, härra esimees! Mul on teile selline küsimus. Ma saan aru, et meil istung ikka käib. Meil on üks fraktsioon, kes pidevalt ütleb, et tahaks tööd teha, aga eelnõusid ei ole, aga nüüd on neid saalis ainult kaks tükki. Ma näen küll, et teile üritatakse nõu anda, et see ei ole Atoneni asi, ärme seda aruta. Kas meil on praegu ikka tööpäev ja kas kõik Riigikogu liikmed ei võiks hääletuste ajal saalis olla?

Aitäh! Jätkame tööd.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni autoriõiguse lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli kultuurikomisjoni liikme kolleeg Mark Soosaare!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Kultuurikomisjon arutas esmaspäeval, 12. juunil Vabariigi Valitsuse algatatud Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni autoriõiguse lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu. Tuletan meelde, et Eesti Vabariik on sellele lepingule alla kirjutanud juba aastal 1997. Kahe lugemise vahel avastasime, et enne ratifitseerimist oleks vaja eelnõu täiendada ühe ääremärkusega, mis on normitehniline, ja on vaja nimetada, et see leping ise on avaldatud aastal 2004 eestikeelses eriväljaandes. Rohkem kultuurikomisjon seda eelnõu ei arutanud. Kõik komisjoni liikmed olid seda meelt, et see väike muudatusettepanek tuleb heaks kiita, ja kuna välislepingut puudutavat seaduseelnõu menetletakse vastavalt Riigikogu kodukorra seaduse §-le 115 kahel lugemisel, siis võtta eelnõu täna seadusena vastu. Aitäh!

Aitäh! Kolleegidel on ka küsimusi ettekandjale. Palun, kolleeg Olav Aarna!

Aitäh, härra esimees! Hea ettekandja! Võib-olla oleks otstarbekas täpsustada, mis see eestikeelne eriväljaanne on, sellel peaks ametlik nimi ka olema.

Jah, see ametlik nimi on ELT 2004, see on siis Euroopa Liidu Teataja.

Rohkem küsimusi kolleegidel ei ole. Aitäh, kolleeg Mark Soosaar! Lugupeetud Riigikogu fraktsioonide esindajad! Kas soovite avada läbirääkimisi? Võivad rääkida ka Riigikogu liikmed ja komisjonide esindajad, palun vabandust! Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Kuna juhtivkomisjon on teinud ettepaneku panna eelnõu 906 lõpphääletusele ja selle võimaluse annab ka Riigikogu kodukorra seaduse § 115, siis alustan lõpphääletuse ettevalmistamist. Palun vabandust! Katkestan lõpphääletuse ettevalmistamise. Tuleme tagasi muudatusettepanekute juurde, muudatusettepanek jäi läbi vaatamata. Eelnõu 906 kohta on esitatud üks muudatusettepanek, see on kultuurikomisjonilt ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Sellega on muudatusettepanekud läbi vaadatud. Nüüd alustame lõpphääletuse ettevalmistamist. Palun, kolleeg Meelis Atonen, kas protseduuriline küsimus?

Aitäh! Reformierakonna fraktsiooni volitusel võtan ühe minuti vaheaega, et ära hoida see probleem, mida ma pidevalt oma protseduurilistes küsimustes pean esitama - et Res Publica fraktsioon saaks end tõepoolest kokku võtta ja tulla tööd tegema. Et nad ei peaks pärast ütlema, et töö ajal ei pakuta meile tööd.

Aitäh! Reformierakonna fraktsiooni nimel üks minut vaheaega, mis lõpeb 17.51. Palun ettepanek kirjalikult juhatajale! V a h e a e g

Austatud Riigikogu! Reformierakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on lõppenud. Alustan eelnõu 906 lõpphääletuse ettevalmistamist. Kas võime alustada lõpphääletust? Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni autoriõiguse lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 906. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 60 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu 906 on seadusena vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni esitus- ja fonogrammilepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu teist lugemist. Ettekandeks palun kõnetooli kultuurikomisjoni liikme kolleeg Mark Soosaare!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Ka see ratifitseerimine on pika habemega lugu. Eesti riik on lepingu alla kirjutanud juba aastal 1997. Kultuurikomisjon arutas seda eelnõu sama põgusalt nagu eelmistki. Ma räägin nüüd siis täpsemalt, milline oli parandusettepanek. Nimelt on see Välisministeeriumi ettepanekul tehtud normitehniline muudatusettepanek. Vastavalt Riigi Teataja seaduse § 2 punktile 3 ei avaldata Riigi Teatajas Riigikogus ratifitseeritud välislepinguid, mis kuuluvad avaldamisele Euroopa Liidu Teatajas. Kuna see leping on aastal 2004 tolles väljaandes avaldatud, siis tehakse ratifitseerimisotsuse juurde vastav märge. Komisjon kiitis ka selle muudatusettepaneku heaks. Kuna välislepingut puudutava seaduse eelnõu menetletakse Riigikogus kaks korda, siis on kultuurikomisjoni ettepanek Riigikogule täna see eelnõu vastu võtta. Aitäh!

Head kolleegid! Kas ettekandjale on küsimusi? Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Aitäh, kolleeg Mark Soosaar! Lugupeetud Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad, kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu 907 kohta on esitatud üks muudatusettepanek, selle on esitanud kultuurikomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Vastavalt juhtivkomisjoni ettepanekule ja Riigikogu kodukorra seaduse §-le 115 alustan lõpphääletuse ettevalmistamist. Kolleeg Meelis Atonen, palun, kas protseduuriline küsimus?

Aitäh! Fraktsiooni nimel võtaksin ühe minuti vaheaega. Ma näen, et Olari Taal ja härra Aarna on läinud otsima oma fraktsioonikaaslasi, äkki nad leiavad selle minutiga.

Reformierakonna fraktsiooni palvel üks minut vaheaega enne lõpphääletust, vaheaeg lõpeb 17.56. Palun ettepanek juhatajale kirjalikult! V a h e a e g

Austatud Riigikogu! Reformierakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on lõppenud. Alustan eelnõu 907 lõpphääletuse protseduuri ettevalmistamist. Austatud Riigikogu! Kas võime alustada lõpphääletust? Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni esitus- ja fonogrammilepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 907. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 61 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu 907 on seadusena vastu võetud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, erakooliseaduse, kutseõppeasutuse seaduse ning koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu teise lugemise jätkamine. Ettekandeks palun kõnetooli kultuurikomisjoni liikme kolleeg Andres Taimla!

Härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Nagu te mäletate, eelnõu 828 teine lugemine katkestati 31. mail kultuurikomisjoni ettepanekul ja erakorralisel koosolekul, mis siin toimus, otsustati, et vaadatakse läbi eelnõusse sissehääletatud muudatusettepanekud. 5. juuniks, millal me arutasime eelnõu uuesti, laekusid muudatusettepanekud Helmer Jõgilt ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt. Kultuurikomisjon on arutanud neid kahel korral. Kohal viibisid ka Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad. Need muudatusettepanekud puudutavad maavanema pädevust. Üsna pikalt on vaidlusteemaks olnud, milline see riiklik järelevalve võiks olla. 5. juunil toetas kultuurikomisjon Helmer Jõgi muudatusettepanekuid, mis on teil tabelis olemas ja millega jäetakse eelnõust välja maavanema õigus teostada riiklikku järelevalvet õppeasutuse tegevuse üle. Kultuurikomisjon ei toetanud Rahvaliidu fraktsiooni ettepanekut. 12. juunil arutasime tekkinud situatsiooni, kus vastandusid kaks seisukohta. Helmer Jõgi oli nõus oma ettepanekud tagasi võtma. Härra Allik ütles Rahvaliidu fraktsiooni seisukoha. Juhul kui Helmer Jõgi võtab oma parandusettepanekud tagasi, on ka Rahvaliidu fraktsioon nõus ettepanekud tagasi võtma. Kuna kultuurikomisjon ei olnud nõus uut arutelu algatama ja uut hääletust läbi viima, siis tulenevalt meie kodukorrast ei olnud võimalik neid ettepanekuid, mida Helmer Jõgi tegi, arvesse võtta. Seega tuleb need täna siin suures saalis läbi arutada. Komisjoni ettepanek oli eelnõu teine lugemine lõpetada ja kolmas lugemine viia läbi homme. Aitäh!

Head kolleegid! Kas ettekandjale on küsimusi? Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Aitäh, kolleeg Andres Taimla! Avan läbirääkimised. Palun kõnetooli kolleeg Helmer Jõgi!

Austatud juhataja! Hea Riigikogu! Eelnõuga 828 kehtestatav õppeasutuste sisehindamise ja nõustamise korraldus on tekitanud kohati ägedat mõttevahetust. Õppeasutuste regulaarne kontroll maavalitsuse poolt näiliselt väheneb selle eelnõuga, et teha ruumi koolide enesejuhtimise ja iseseisvuse kasvule. Üks verstapost selles protsessis on õppeasutustes kehtestatav sisehindamine. Seniste eelnõu lugemiste käigus on välised piirangud kooli sisehindamisel muutunud pehmemaks. Haridusküsimustega paralleelselt peab tõstatama ka regionaalpoliitilise sisuga küsimusi - kohalikud omavalitsused ja maavalitsused, nende ülesannete ja kohustuste kindlaks määramine seoses koolide välishindamisega. Reformierakond on arvamusel, et kohaliku võimu autonoomia kasvatamine tugineb suuresti ka koolide ja lasteasutuste keskvõimu korraldustest vabanemisele. Detsentraliseeritud hariduskorraldus teenib õpetajate professionaalsuse ja eneseusalduse kasvu. Hea õpetaja juures saab laps head õpetust. Kui küsida soomlastelt, mis on nende haridussüsteemi riigi üheks kaubamärgiks teinud, siis on vastus näiliselt väga lihtne: õpetaja, õpetaja, veel kord õpetaja. Maavalitsuste haridus- ja kultuuriosakonna juhatajad on hämmingus, miks tahetakse järelevalvefunktsioon nende käest ära võtta, neil on olemas kvalifitseeritud kaader, nad saavad edukalt igasuguse järelevalvega hakkama jne. Küsin siis vastu, mis on olnud senise järelevalvetegevuse edukuse määr. Viimase kümnendiga on meil kasvanud põhikoolist väljalangejate hulk, ületades näiteks Soome sama näitaja suurusjärgu võrra. Hariduse kvaliteedi üks näitajaid on klassikursust kordavate õpilaste arv, meil on see 6-7% õpilaste arvust. Põhjusi on mitmeid, olulisemad on ilmselt selles, et koostöö õpetajate, õpilaste ja lastevanemate vahel ei suju, puudu jääb hoolivusest. Naiivne oleks arvata, et järelevalve tugevdamisega hakatakse käsu korras õpilastest hoolima. Koolihariduse võti on seega suuresti kohalike omavalitsuste käes. Kusagilt on mulle meelde jäänud ütlus, et lapse üleskasvatamiseks on vaja kogu küla pingutust. Maavalitsuste haridusosakonna juhatajad peaksid teadma ja tajuma, et kõrge iseseisvustasemega kohalikud omavalitsused ja nende koolid asuvad oma elanikele kõige lähemal ning see annab kodanikele suuremad võimalused demokraatlikus otsustusprotsessis osalemiseks. Haridus- ja Teadusministeeriumi kavandatavad positiivsed muudatused, millega tahetakse haridussüsteemi toimimise alusena juurutada usaldust, vabadust ja vastutust, võivad takerduda vahendite valikusse, õigemini, poolikutesse meetmetesse. Ühelt poolt tahetakse lasteasutustes, õppeasutustes juurutada kvaliteedi juhtimise põhimõtteid, teiselt poolt pehmemates variantides ajast ja arust järelevalve kramplikku säilitamist. Kui me astume julgelt lõpuni sammu koolide usaldamise suunas, siis täitub nii Reformierakonna, Rahvaliidu kui ka kõigi meie ühine soov, et õpilaste tulemused on minimaalses sõltuvuses sellest, millises koolis nad õpivad ehk kus piirkonnas kool asub. See ei mängi enam olulist rolli, nagu näiteks on see jällegi meie põhjanaabrite juures, keda maailmas hariduskorralduse poolest eeskujuks tuuakse. Teooriast on ju teada, et kvaliteedi juhtimise juurutamisel võib teatud hetkel rakendada ajutise meetmena tsentraliseerimist. Sellepärast ei vaidle Reformierakond kategooriliselt vastu maavalitsuste haridusosakondade piiratud funktsiooniga järelevalve ajutisele säilimisele. Lugupeetud Riigikogu! Eile arutasime teadus- ja arendustegevust. Seatud siht jõuda teadmistepõhisesse ühiskonda nõuab olulisi hariduskorralduse muutusi, mis saavad aga toimuda koos suhtumise ja mõtteviisi muutustega. Suur tänu teile!

Aitäh, kolleeg Helmer Jõgi! Läbirääkimistel võivad sõna võtta kõik Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad. Rohkem kõnesoove ei ole. Sellega on läbirääkimised peetud ja lõpetatud. Eelnõu 828 kohta on esitatud üheksa muudatusettepanekut, alustame nende läbivaatamist. Esimene muudatusettepanek on Helmer Jõgilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Palun, kolleeg Lauri Laasi!

Aitäh! Keskerakonna fraktsiooni nimel palun seda parandusettepanekut hääletada.

Aitäh! Austatud Riigikogu! Kas võime alustada hääletust? Panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku hääletada esimest muudatusettepanekut. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 7 Riigikogu liiget, vastu 37, erapooletuid 1. Muudatusettepanek nr 1 ei leidnud toetust. Ettepanek nr 2 on Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kolmas muudatusettepanek on Helmer Jõgilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Palun, kolleeg Lauri Laasi!

Keskerakonna fraktsiooni nimel palun ka seda hääletada.

Jah, palun! Kolleeg Meelis Atonen, kas protseduuriline küsimus?

Aitäh! Mõtlesin küll, et võtan vaheaja, et nad saaksid oma vägesid kutsuda, aga see näib olevat nii lootusetu üritus, et ma ei hakka vaheaega võtmagi.

Järgmine kord, kolleeg Meelis Atonen, võib-olla väljendate oma arvamust vaikselt, omaette. Aitäh! Kas võime alustada hääletust? Austatud Riigikogu, panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 8 Riigikogu liiget, vastu 40, erapooletuid ei olnud. Kolmas muudatusettepanek ei saanud toetust. Neljas muudatusettepanek on Helmer Jõgilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Palun, kolleeg Lauri Laasi!

Aitäh! Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Palun! Kas võime alustada hääletust? Panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Võtan tagasi, palun vabandust! Kolleeg Rein Aidma, kas on probleem?

Palun vabandust, Raivo eksis!

Püüame olla tähelepanelikumad, kolleegid! Kolleeg Raivo Järvi, palun!

Raivo Järvi võtab selle apsu enda peale. Tänan!

Aitäh! Juhataja loodab, et järgnevates menetlustes meil apsusid ei tule. Austatud Riigikogu, panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 10 Riigikogu liiget, vastu 38, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 4 ei saanud toetust. Viies muudatusettepanek on Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Probleeme ei ole. Kuues muudatusettepanek on Helmer Jõgilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Palun, kolleeg Lauri Laasi!

Aitäh! Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Palun! Kas võime alustada hääletust? Panen hääletusele kuuenda muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 11 Riigikogu liiget, vastu 38, erapooletuid 0. Muudatusettepanek nr 6 ei saanud toetust. Muudatusettepanek nr 7 on Helmer Jõgilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Palun, kolleeg Lauri Laasi!

Aitäh! Keskerakonna fraktsioon palub ka seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Kolleeg Marko Pomerants, palun!

Aitüma! Palun enne selle muudatusettepaneku hääletamist saada Helmer Jõgi kas või ühekski hääletuseks siia saali, otsime ta üles! Ma võtaks Res Publica fraktsiooni nimel ühe minuti vaheaega.

Aitäh! Res Publica fraktsiooni võetud vaheaeg lõpeb 18.15. Palun juhatajale see taotlus ka kirjalikult! Enne seda protseduuriline küsimus. Palun, kolleeg Meelis Atonen!

Aitäh! Keeleliselt korrektselt ütles Marko Pomerants, et ta võtaks ühe minuti vaheaega, mis tähendab seda, et ta millegipärast jätab selle tegemata, sest ta võtaks. Kui ta tahab vaheaega, peab eesti keeles ütlema: ma võtan.

Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Katsume jääda eelnõu juurde, meil läheks palju paremini, uskuge! Palun, kolleeg Margus Leivo!

Ma tahan ka protseduuriliselt küsida. Kui selle ühe minuti jooksul kolleeg Jõgi ei jõua saali, kas siis tuleb lugeda vaheaeg ebaõnnestunuks?

Juhataja jääb eelnõu juurde. Palun, kolleeg Marko Pomerants!

Aitüma! Meelis Atoneni tervise huvides ma võtan Res Publica fraktsiooni nimel selle vaheaja, üks minut. Kolleeg Leivo huvides: kui me ei leia Helmer Jõge, siis me oleme valmis selle eelnõu menetlusega edasi minema.

Res Publica fraktsiooni palutud vaheaeg lõpeb 18.16. Vaheaeg, üks minut. V a h e a e g

Res Publica fraktsiooni võetud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele seitsmenda muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 10 Riigikogu liiget, vastu 37, erapooletuid 2. Muudatusettepanek nr 7 ei saanud toetust. Kaheksas muudatusettepanek on Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Üheksas muudatusettepanek on Helmer Jõgilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Palun, kolleeg Lauri Laasi!

Aitäh! Keskerakonna fraktsioon palub üheksandat muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Panen hääletusele üheksanda muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 12 Riigikogu liiget, vastu 35, erapooletuid 2. Üheksas muudatusettepanek ei saanud toetust. Eelnõu 828 teine lugemine on lõpetatud ja eelnõu on suunatud kolmandale lugemisele.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud välissuhtlemisseaduse teistkordse menetlemise teine lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli väliskomisjoni esimehe kolleeg Enn Eesmaa!

Austatud kolleegid! Täpselt nädal tagasi me otsustasime siin selles saalis menetleda teistkordselt Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud välissuhtlemisseadust. Tol päeval oli seaduse muutmata kujul vastuvõtmise poolt 20 ja vastu 52 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Väliskomisjonis oleme välissuhtlemisseadust menetlenud ja arutanud 1., 6. ja 12. juuni istungil. Üleeile, 12. juuni väliskomisjoni istungil otsustasime teha neli muudatusettepanekut, mis õigusselguse huvides täpsustavad seaduse mõtet. Esimese muudatusettepaneku eesmärk on ühtlustada välissuhtlemisalast teavitamist. Selleks on välissuhtlemisasutuste teavitamine koondatud ühte lõikesse välissuhtlemisasutuste juures. Teine muudatusettepanek täpsustab, et riigivisiitide plaan koostatakse Välisministeeriumi ja Vabariigi Presidendi Kantselei koostöös. Kolmanda muudatusettepanekuga sisustatakse täpsemalt välisministri pädevust teenistusalaste käskkirjade andmisel erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute kohta. Neljas muudatusettepanek tagab paremini õigusselguse seaduse kehtetuks tunnistamise korral. Väliskomisjon toetas nelja muudatusettepanekut häältega poolt 4, vastu ei olnud keegi, erapooletuid oli 3. Väliskomisjon otsustas saata seaduse teisele lugemisele täna, 14. juunil ja, juhul kui seaduse teine lugemine lõpetatakse, kolmandale lugemisele homme, 15. juunil. Väliskomisjon teeb ettepaneku seaduse teine lugemine lõpetada ja saata eelnõu kolmandale lugemisele. Väliskomisjoni ettepanek on seadus kolmandal lugemisel vastu võtta. Aitäh!

Head kolleegid! Kas ettekandjale on küsimusi? Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Aitäh, kolleeg Enn Eesmaa! Austatud Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad! Kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud välissuhtlemisseaduse kohta on esitatud neli muudatusettepanekut. Asume neid läbi vaatama. Esimene muudatusettepanek on väliskomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult, samuti teine, kolmas ja neljas. Sellega on muudatusettepanekud läbi vaadatud. Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud välissuhtlemisseaduse teine lugemine on lõpetatud ja seadus on suunatud kolmandale lugemisele.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud mahepõllumajanduse seaduse eelnõu esimest lugemist. Ettekandeks palun kõnetooli põllumajandusminister Ester Tuiksoo!

Väga austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Esimene mahepõllumajanduse seadus võeti Eestis vastu 1997. aastal. Seadust on muudetud, võttes arvesse Eestit külastanud Euroopa Liidu eksperdi läbiviidud mahepõllumajandussektori ekspertiisi tulemusi ja seaduse rakendamisel ilmnenud vajadusi. Kehtiv mahepõllumajanduse seadus kordab paljuski nõukogu otsekohalduva määruse nr 2092/91 sätteid. Riigikogule esitatud uue mahepõllumajanduse seaduse eesmärk on kehtestada mahepõllumajanduse nõuded, mis ei ole kehtestatud Euroopa Liidu määrustega, samuti mahepõllumajanduse valdkonnas tegutseva isiku üle järelevalve teostamise alused ja ulatus ning isiku vastutus mahepõllumajanduse nõuete rikkumise eest. Võrreldes kehtiva seadusega, mis võeti vastu enne Eesti liitumist Euroopa Liiduga, on eelnõu tunduvalt lühem, sest sätestatakse üksnes sellised nõuded, mis liikmesriigid Euroopa Liidu määruste kohaselt peavad ise kehtestama või võivad ise kehtestada, näiteks kontrollsüsteemi ülesehitus, riiklik mahemärk, mahepõllumajanduse valdkonnas tegutseva isiku vastutus ja muu selline. Mahepõllumajanduse valdkonnas tegutseva isiku üle teostavad jätkuvalt järelevalvet Taimetoodangu Inspektsioon, Veterinaar- ja Toiduamet ning Tervisekaitseinspektsioon. Järelevalveasutuste nõusolekul võib Euroopa Liidu määrustega sätestatud mahepõllumajanduse nõuetest teha erandeid. Kuna Euroopa Komisjoni määrus nr 1452/2003 sätestab erandi tavapärase seemne ja seemnekartuli kasutamiseks mahepõllumajanduses, määratakse Taimetoodangu Inspektsioon kättesaadavate mahepõllumajanduslikult toodetud seemne ja seemnekartulisortide üle arvestust pidavaks ning tavaseemne ja seemnekartuli kasutamiseks lube väljastavaks asutuseks, kui vastavat mahesorti ei ole saada. Eelnõus on määratud asutused, kelle ülesanne on teavitada Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike mahepõllumajanduse nõuete kohaldamisest, kui see kohustus on Euroopa Liidu määrustega kehtestatud. Võrreldes kehtiva seadusega, on lisatud säte, mis puudutab ettevõtte tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistamist, kui isik kasutab loomasöödas keelatud aineid ja väetamise, mulla omaduste parandamise või taimekaitse eesmärgil mittelubatud aineid. Sellisel juhul võib isik ettevõtte tunnustamist taotleda alles aasta pärast ettevõtte tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistamist. Eelnõus sätestatakse riigilõivuseaduse muutmine. Riigilõivumäärad viiakse vastavusse inspekteerimiste tegelike kulutustega. Isik, kes tegeleb oma ettevõttes toodetud märgistatud saaduste ja toodete valmistamisega, maksis kehtiva seaduse kohaselt riigilõivu üksnes kui tootja. Eelnõu kohaselt peab ta maksma riigilõivu ka toodete valmistamise järelevalve eest. Seaduse rakendamisel laekub riigieelarvesse riigilõivuna 2005. aasta 490 000 krooni asemel 840 000 krooni. Eelnõus on viis volitusnormi, et töötada välja rakendusaktid, mis võimaldavad reguleerida eelnõus sätestatut üksikasjalikumalt. Mahepõllumajanduse seaduse rakendamisega kaasnevad 2007. aastal otsesed lisakulutused riigieelarve vahenditest summas 1,8 miljonit krooni, mis on vajalikud infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamiseks ja haldamiseks, uute ametikohtade loomiseks ning inventari uuendamiseks. Seaduse jõustumise korral luuakse alus Euroopa Liidu nõuetele vastava ning rahvusvahelises kaubavahetuses suuremat usaldust tagava tootmise ja järelevalvesüsteemi rakendamisele. Suureneb märgistatud saaduste ja toodete usaldusväärsus tarbijate seas ning nõudlus nende järele. Mahepõllumajanduse kasvav populaarsus annab maal elavatele inimestele võimaluse tegelda mahepõllumajandussaaduste tootmisega. Mahepõllumajanduslikult majandatava maa osatähtsuse suurenemine aitab parandada ka looduslikku mitmekesisust ja keskkonna üldist seisundit. Tänan!

Aitäh, proua minister! Riigikogu liikmetel on teile küsimusi. Palun, kolleeg Tiit Niilo!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Proua minister! Te ju teate, et olete meile äärmiselt sümpaatne, eriti opositsioonipoliitikutele. Me ei kohtunud teiega komisjonis selle seaduseelnõu ettekandmisel, seetõttu ka küsimus, mida küsib talupoeg. Kuidas talupoegadel hakkab selle seaduseelnõu seaduseks saamise järel minema, kas tuleb janti manu või kuidas? Konkreetselt nimetasite, et riigilõivud lähevad kulupõhiseks. Kas sellega tootja kulud suurenevad või on teil mõni märkus veel, mis otseselt tootjat puudutab?

Tänan väga, austatud küsija! Kindlasti läheb talupidajatel elu paremaks ja kindlasti suureneb tarbija usaldusväärsus toodete ostmisel, tarbimisel ja soovimisel.

Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, proua põllumajandusminister! Järgnevalt palun juhtivkomisjoni ettekandeks kõnetooli maaelukomisjoni liikme kolleeg Rein Aidma!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Maaelukomisjon kuulas eelnõu 920 esitlust esmaspäeval, 5. juunil. Arutelu juhatas Arnold Kimber, protokollis Merle Kruusimägi, osa võtsid Heimar Lenk, Jaanus Marrandi, Tiit Niilo, Ivari Padar, Tiit Tammsaar, nõunik Ülle Särgava ja siinkõneleja. Ministeeriumi esindasid ministeeriumi toiduohutuse asekantsler Toivo Nõvandi, taimetervise osakonna juhataja Tambet Sova ning mahepõllumajanduse büroo peaspetsialist juhataja ülesannetes Marika Ruberg. Kordamata eelnõuga kehtestatavat, rõhutan üle ainult selle osa, et eelnõu seaduseks saamisega kaotatakse Euroopa Liiduga liitumise järgselt tekkinud dubleerivad osad ning kehtestatakse kontrollsüsteemi ülesehitus, riiklik mahemärk, riikliku järelevalve ja vastutuse osa. Lisan veel, et kuna eelnõu menetlemine jätkub sügissessioonil, siis järelikult ei saa eelnõu jõustuda mitte nii, nagu esialgselt kirjas on, käesoleva aasta 1. septembril, vaid tõenäoliselt 2007. aasta 1. jaanuaril, kui ta Riigikogu sügisistungjärgul vastu võetakse. Komisjoni otsus oli saata mahepõllumajanduse seaduse eelnõu 920 Riigikogule esimeseks lugemiseks k.a 14. juunil, teha täiskogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele kümme tööpäeva. Otsus võeti vastu konsensusega. Samuti konsensusega määrati eelnõu komisjonipoolseks ettekandjaks siinkõneleja. Aitäh!

Aitäh! On ka küsimusi. Palun, kolleeg Meelis Atonen!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Te rääkisite meile väga pikalt ja korrektselt, millised külalised olid komisjonis. Aga mind huvitab, kas näiteks Res Publica fraktsiooni esindajad olid esindatud.

Jah, vastan: Res Publica fraktsiooni kuuluv komisjoni liige Andres Jalak ja Imre Sooäär puudusid sellelt komisjoni istungilt.

Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, kolleeg Rein Aidma! Austatud Riigikogu fraktsioonide esindajad! Kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Sellega on eelnõu 920 esimene lugemine lõpetatud ja vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg k.a 29. juuni kell 16.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse, krediidiasutuste seaduse, Finantsinspektsiooni seaduse, Tagatisfondi seaduse ja kindlustustegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Algatajate ettekandeks palun kõnetooli rahandusminister Aivar Sõerdi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Käesolevaga on esitatud arutamiseks Vabariigi Valitsuse algatatud investeerimisfondide, krediidiasutuste seaduse, Finantsinspektsiooni seaduse, Tagatisfondi seaduse ja kindlustustegevuse muutmise seaduse eelnõu, mille peamine eesmärk on luua sobiv õiguslik keskkond erakapitalil ja -initsiatiivil põhinevate riskikapitalifondide tekkeks Eestis, arvestades sealjuures riskikapitalifondi olemusest tulenevaid erisusi ja spetsiifikat. Riskikapitalifond kujutab endast üldjuhul kõrge kasvupotentsiaaliga investeerimistoodet, milles peitub suuremal või vähemal määral alati ka innovaatilisust. Võrreldes tavaliste aktsiainvesteeringutega, on riskikapitali investeerides võimalik teenida suuremat tulu ning olemuslikult on tegu pikemaajaliste investeerimisobjektidega. Riskikapitali roll on tõusnud viimastel aastatel ka Euroopa Liidu huviorbiiti ning muutunud üha rohkem liikmesriikide majandust motiveerivaks vahendiks. Paraku on Eesti selles osas üks mahajääjaid. Ja kui lähtuda Euroopa Riskikapitali Assotsiatsiooni andmetest, siis oli Eesti osakaal 2004. aastal 0,004% SKT-st, samal ajal kui Rootsi riskiinvesteeringute suhtarv oli 0,783% SKT-st, Euroopa keskmine 0,321% ja Lätil 0,120% SKT-st. Suuresti just riskikapitalil põhinevad nii USA majandusedu kui ka nn uue majanduse plahvatuslik kasv. Kuna Eestis riskikapitalifonde investeerimisfondide seaduse alusel loodud ei ole, ongi eelnõu eesmärk suurendada riskikapitali investeerimist ja seeläbi ka innovatsiooni Eestis. Pean riskikapitalifondi eriti oluliseks just ühe innovatsiooni edendamise võimalusena. Mittepiisav uuendusmeelsus on välja toodud ka hiljuti koostatud riigi eelarvestrateegias aastani 2010. Riskikapitalitegevuse soodustamine ongi üks viis seda riski maandada. Ja ma arvan, et ma ei liialda, kui ütlen, et erakapitalil põhinevad riskikapitalifondid on üldjuhul efektiivsemad, võrreldes riigi algatatud projektidega, arvestades eelkõige seda, et nende kaudu on võimalik kaasata rohkem vahendeid ja nad on oma tegevuses ka paindlikumad kui riiklikud fondid. Riskikapitalifond on eelnõus defineeritud kui investeerimisfond, mille varast investeeritakse märkimisväärne osa ehk vähemalt 60% väärtpaberibörsil noteerimata aktsiatesse või osadesse või ka teiste riskikapitalifondide aktsiatesse või osakutesse. Vastavalt eelnõule on eelkõige tarbijakaitselistel kaalutlustel lubatud riskikapitalifondi investeerida vaid professionaalsetel investoritel ning konkreetse väärtpaberi valdkonnaga rohkem kursis olevatel isikutel, sest sellist tüüpi fondiga seotud riskid võivad klassikalise aktsia- ja võlakirjafondiga võrreldes olla oluliselt suuremad. Riskikapitalifondi defineerimisel on lähtutud ka teiste riikide õigusaktidest. Eelnõu alusel saab riskikapitalifondi fondivalitseja mõnevõrra soodsama kohtlemise osaliseks kui teised tavapärased fondivalitsejad. Leevendatakse mõningaid tegevusloa taotlemise nõudeid, sisekorraeeskirjade, sisekontrolli nõudeid ja kapitalinõudeid. Riskikapitalifondi enda suhtes leevendatakse mõnevõrra depositooriuminõudeid ning samuti sätestatakse neile väiksem järelevalvetasu kui teistele investeerimisfondidele. Samas eeldab eelnõus ettenähtud soodsam regulatsioon ka riskikapitalifondi fondivalitsejale teatud piirangute sätestamist, näiteks eelkõige keeld osutada teisi sama valdkonnaga mitteseotud investeerimisteenuseid, et tagada piisav investorikaitse. Eestis ei ole senini investeerimisfondide seaduse alusel ühtegi riskikapitalifondi loodud ning riskikapitalifondid tegutsevad hetkel tavalise äriühingu vormis. Olulisim erinevus tavalise äriühingu vormis tegutseva ja investeerimisfondide seaduse alusel asutatud riskikapitalifondi vahel on see, et viimane kuulub riikliku ehk Finantsinspektsiooni järelevalve alla, mis peaks seeläbi tagama suurema usaldusväärsuse ja parema investorikaitse. Eelnõuga muudetakse ka kinnisvarafondide suhtes kehtivat režiimi. Teatavasti ei ole kinnisvarafonde samuti veel investeerimisfondide seaduse alusel asutatud, küll aga tegutsevad nad hetkel tavalise äriühingu vormis nagu teised fondid. Käesoleva eelnõuga tehtavad kinnisvarafondi puudutavad muudatused ongi suunatud sellele, et selliseid fonde saaks praktikas võimalikult sobival viisil asutada ka investeerimisfondide seaduse alusel. Eelkõige täpsustatakse kinnisvarafondi definitsiooni ning tehakse muudatusi depositooriumi regulatsioonis. Samas kehtivad investeerimisfondide seaduse alusel asutatud kinnisvarafondide kohta avaliku huvi kaitseks ettenähtud meetmed - need on avalikustamise ja järelevalve nõuded. Lisaks eeltoodule tehakse eelnõus mõnevõrra väiksemaid muudatusi investeerimisfondide seaduses. Eelkõige viiakse see seadus täpsemini kooskõlla Euroopa Liidu investeerimisfondide direktiiviga, näiteks tehakse direktiivile rohkem vastavaks investeerimisfondide prospektide keelenõuded. Tagamaks turul toimimise paindlikumad regulatiivsed tingimused, on eelnõus laiendatud rahaturufondi mõistet, täiendatud kinnisvara hindamise korda. Investorite parema kaitsmise eesmärgil viiakse seadusesse põhimõte, et fondivalitseja peab fondi tingimuste muutmisel ise hindama muudatuste olulisust ning rakendama seaduses sätestatavaid meetmeid investorite täiendavaks kaitsmiseks. Lisaks lubatakse pensionifondidel paigutada oma vara rohkem kinnisvara- ja riskikapitalifondidesse ehk ligi 20% rohkem kui seni. Ka teistes riikides on selline praktika ja samasugune tendents levinud. Mis puudutab teiste seaduste muutmist, siis Tagatisfondi seaduses muudetakse nende sätete sõnastust, mis on senini andnud hüvitise saamise tingimusi mõnevõrra erinevalt või vaieldavalt tõlgendada. Lisaks sellele on turuosaliste ettepanekul muudetud osaliselt Tagatisfondi osamaksete arvestamise korda. Samuti on täpsustatud Tagatisfondi nõukogu pädevust ja mõningaid Tagatisfondi igapäevast tööd puudutavate paragrahvide sõnastust. Krediidiasutuste seaduse ja kindlustustegevuse seaduse mõningad sätted tunnistatakse kehtetuks lähtuvalt õiguskantsleri pöördumisest, millega viimane juhtis tähelepanu nende sätete võimalikule vastuolule põhiseadusega, sest praeguse korra alusel oleks krediidiasutustele ja kindlustusandjatele antud justkui õigus töödelda isikuandmeid määramatus ulatuses. Seetõttu on jõutud järeldusele, et nimetatud institutsioonide poolt isikuandmete loata töötluse aluseks piisab juba isikuandmete kaitse seaduses sätestatust ning samasisulist sätet krediidiasutuste seaduses ja kindlustustegevuse seaduses korrata pole tarvis. Tänan tähelepanu eest, palun eelnõu toetada!

Aitäh, härra rahandusminister! Teile on ka küsimusi. Palun, kolleeg Mart Opmann!

Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ma ei ole enne esimest lugemist käesolevasse eelnõusse süüvinud, aga ma tean, et Vabariigi Valitsus kiitis eile heaks arengufondi seaduse eelnõu, mis peaks kohe-kohe siia meie ette jõudma. Seal on olnud põhiline vaidlusteema, kas moodustada arengufond avalik-õigusliku juriidilise isikuna või eraõigusliku juriidilise isikuna. Ma kuulasin teid praegu tähelepanelikult ja mul tekkis küsimus, kas see eelnõu haakub ka selle vaidlusega või aitab seda vaidlust lahendada.

Aitäh küsimuse eest! Ma möönan, et sellel teemal oli valitsuses vaidlus ja valitsus toetas ettepanekut asutada arengufond avalik-õigusliku isikuna. See eelnõu reguleerib erakapitali, aktsiaseltsi vormis või osaühingu vormis tegutsevate riskikapitalifondide tegevust ja eelnõu peamine eesmärk on suunatud sellele, et tagada parim kaitse investorite investeeringutele.

Aitäh! Palun, kolleeg Kalev Kukk!

Suur aitäh, härra esimees! Austatud härra minister! Ma küsin enam-vähem sama, mida Mart Opmann. Minu küsimus kõlab selliselt: kas need seadusmuudatused võiksid reguleerida või peaksid reguleerima tulevase arengufondi kui riskikapitalifondi tegevust? Või teisiti küsides kõlaks minu sõnum selliselt: kas arengufond kui riskikapitalifond ei mahu mitte kuidagi kõneks oleva regulatsiooni raamesse?

Aitäh küsimuse eest! Jah, need on kaks eri seadust ja praegused investeerimisfondide seaduse muudatused loodava arengufondi tegevust ei reguleeri, kuigi ma möönan, et ka arengufondi tegevuse eesmärk on investeerimistegevus. On võimalik, et ma pean siinkohal tõesti pöörama tähelepanu sellele, et oleks loogiline, kui ka investeerimisfondide seaduse sätted, eelkõige piirangud investeeringutele, fondi juhtorganite vastutus, õigused, võiksid olla analoogsed sellega, mis on seatud erakapitalil, eraomandil tegutsevatele riskikapitalifondidele.

Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, härra rahandusminister! Palun juhtivkomisjoni ettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe kolleeg Meelis Atoneni!

Austatud härra esimees! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon arutas seaduseelnõu 919 k.a 5. juunil. Ma ei hakka eelnõu rohkem tutvustama, sest härra minister tegi seda piisavalt sisutihedalt. Käin mõne sõnaga läbi need teemad, mida meil komisjonis puudutati. Neid teemasid oli kaks. Üks küsimus oli fondi vara paigutamise nõuete kohta: millega pannakse paika nõuded, mis fondile esitatakse, et rahapaigutajad ei elaks üle ebameeldivaid üllatusi? Siin on väga selgelt öeldud, et fondi raha paigutamise piirid pannakse paika põhikirjaga, ja vastavalt põhikirjale peab fond ka tagama selle, et rahapaigutus siis tõesti vastavalt põhikirjale toimiks. Kui planeeritakse mingeid muutusi, siis loomulikult ei käi see niisama lihtsalt, et fond otsustab midagi muuta, vaid protseduur on tunduvalt keerulisem. Teine teema, millest juttu oli, oli Tagatisfondi roll, nn LHV kaasus ehk varade külmutamine. Selle küsimuse lahenduste arutelul jõuti selleni, et olukorda tuleb analüüsida ja võib-olla, ma rõhutan, võib-olla on vaja ka eelnõu töö käigus pisut täpsustada. Aga selle kohta tehakse veel analüüs. Mis puudutab siin saalis tõusetunud praegu plaanis oleva arengufondi ja meie menetletava seaduse teemat, siis esialgsete plaanide järgi tuleb arengufond siiski teise regulatsiooniga, avalik-õiguslikuna. Arutatav eelnõu käsitleb eraõiguslike investeerimisfondide ja riskikapitalifondide asutamist. Selles kontekstis on võib-olla kahetsusväärne, et riik tegelikult ise riskikapitalifondide loomise loogikat ei järgi, vaid alustab sisuliselt paralleelse struktuuriga. Neid kahte teemat paralleelselt või siis, ütleme, saalis ajaliselt ühes rütmis arutades on kindlasti küsimusi, mille üle tuleb mõelda, ja ma usun, et töö käigus suudame leida optimaalse lahenduse riigi arengufondi loomiseks. Arutatavat seaduseelnõu muidugi arengufondi tulevik ei puuduta, sest see eelnõu siin käsitleb eraõiguslike fondide loomist ja peaks olema täiesti korrektne. Komisjon tegi ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute tähtajaks pakume 29. juuni kell 16. Selle otsuse poolt olid kõik 9 kohal olnud komisjoni liiget. Aitäh!

Aitäh! Austatud kolleegid, kas ettekandjale on küsimusi? Palun, kolleeg Kalev Kukk!

Aitäh, härra esimees! Ma küsiksin sellise küsimuse. Tõepoolest, see eelnõu püüab reguleerida eraõiguslike investeerimisfondide tegevust. Kuid kas rahanduskomisjon ei peaks äkki selle eelnõu ja tõenäoliselt tulevase arengufondi eelnõu menetlemisel väga tõsiselt käsitlema probleemistikku n-ö kõlvatu konkurentsi kontekstis? See tähendab, et on mõneti või isegi väga absurdne, et riskikapitalifondide suhtes rakendatav reeglistik hakkab sõltuma sellest, millises juriidilises vormis on riskikapitalifondid loodud, sõltumata sellest, et mõlemad tegutsevad ühes valdkonnas.

Aitäh! See küsimus on õigustatud. Loomulikult hakkab Riigikogu majanduskomisjon sellega tegelema, sest arengufondi loomine - ma usun, et ma ei kirjuta juhatusele midagi ette - on igasuguse Riigikogu töö toimimise loogika järgi minemas majanduskomisjoni mängumaale. Nagu me teame, on üks eelnõu juba seal. Selles mõttes ma usun, et kaks komisjoni - seda eelnõu menetleb ka Riigikogu rahanduskomisjon - peavad kindlasti tegema päris tõsist koostööd, et leida siin, ütleme siis, objektiivset konkurentsi võimaldav seadusandlik lahendus, ja teiselt poolt jälgima, et riik tõepoolest selles konkurentsis teistega võrdselt esindatud oleks.

Rohkem küsimusi Riigikogu liikmetel ei ole. Aitäh, kolleeg Meelis Atonen! Austatud Riigikogu fraktsioonide esindajad! Kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Sellega on eelnõu 919 esimene lugemine lõpetatud ja vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg k.a 29. juuni kell 16.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Algatajate ettekandeks palun kõnetooli sotsiaalminister Jaak Aabi!

Austatud härra esimees! Lugupeetud Riigikogu! Eelnõus esitatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatused puudutavad põhiliselt riikliku pensioni arvutamise ja maksmise erisusi pensioniõiguse tekkimisel vastavalt välislepingule, võrreldes Euroopa Liidu koordinatsioonireeglitega. Samuti võimaldatakse muudatusega rahvapensioni saavatel isikutel saada üldises vanaduspensionieas samaaegselt pensioni ja sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu ehk siis teha tööd. Seaduse esimene oluline eesmärk on määratleda pensioni saamise õigus juhul, kui isiku elukoht on mitmes riigis, ning täpsustada õigusselguse huvides ka mõistet "vanaduspensioniiga". Teine eesmärk on tagada ühtne riiklike pensionide arvutamise kord isikutele, kellel tekib õigus saada pensioni Eesti ja välisriigi kindlustusperioodide kokkuliitmisel. Kolmas seaduse eesmärk on tagada madala sissetulekuga pensionäride ehk siis rahvapensionäride majandusliku olukorra paranemine, võimaldades neil üldises vanaduspensionieas saada samaaegselt pensioni ja sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu. Sätte eesmärk on stimuleerida pensionäride tööturule integreerumist ning vältida pensioni saavate inimeste eemaletõrjumist tööturult ettekäändel, et nad saavad pensioni. Samuti võimaldab see seadusmuudatus minna neil tulevikus üle rahvapensionilt vanaduspensionile, sest tööl käies võivad nad omandada vanaduspensioni saamiseks vajaliku 15-aastase tööstaaži Eestis. Kindlasti on see teatud diskrimineerimise lõpetamine, sest teiste pensioniliikide puhul on võimalik töötada nii, et pensioni ei vähendata või pensioni ei võeta ära. Rahvapensionärid on aga siiamaani pidanud vanaduspensioniea saabudes valima, kas taotleda rahvapensioni, jääda pensionile või siis töötada edasi. Seletuskirjas on välja toodud, et hetkel on Sotsiaalkindlustusametil teada 30 isikut, kes on rahvapensioni taotlenud ja hiljem sellest ilma jäänud, kui nad on tööle läinud. Kindlasti on see ring palju laiem. Väga täpseid numbreid ongi raske prognoosida, sest paljud vanaduspensionieas inimesed, kellel oleks õigus rahvapensionile, töötavad lihtsalt edasi ega ole rahvapensioni taotlenud. Küllaltki paljudel on puudu tõesti mõned aastad, et välja teenida minimaalne vanaduspensioni võimaldav tööstaaž 15 aastat ja saada siis juba vanaduspensioni, mis on rahvapensionist siiski päris oluliselt suurem. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Palun seda eelnõu toetada! Aitäh!

Aitäh, härra sotsiaalminister! Austatud kolleegidel on küsimusi. Palun, kolleeg Rein Randver!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Teie ettekandest saime teada, et sellel seadusmuudatusel on mitmeid eesmärke. Üks neist puudutab isikuid, kes on töötanud mitmes riigis. Kas on prognoose, kui palju inimesi võib selle seadusmuudatuse alla minna, kui palju võiks neid arvuliselt olla? Teiseks, kui palju võtab ühel isikul selle asja ajamine aega, kas päevi, kuid? Kas on olemas ka kokkulepped välislepingutes, et see käiks isikul küllaltki kiiresti?

Tänan küsimuse eest! Täpselt prognoosida on raske, sest vastavad pensioniõiguslikud staažid on tulnud eri riikidest. Põhiliselt puudutab ju arvestus seda, et Euroopa Liidu riikidel on kokku lepitud koordinatsioonireeglid, kuidas pensioni arvestatakse, kooskõlastatud reeglid. Siinsed muudatused puudutavad enamasti just kolmandates riikides omandatud staaži. See sõltub välislepingutest, kui on sõlmitud lepingud, siis vastavalt nendele ka käitutakse. Mis puudutab seda, kui kaua see inimesel aega võtab, siis üldiselt on küll nii, et suhtlemine teiste riikidega on esialgu isegi Euroopa Liidu sees suhteliselt keeruline, sest kõik ei ole elektroonilises andmebaasis. Kuid üks lähema aja muudatusi on otsustatud, kõik Euroopa Liidu riigid loovad vastavad elektroonilised andmebaasid ja siis muutub andmevahetus kindlasti kiiremaks.

Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, härra sotsiaalminister! Juhtivkomisjoni ettekandeks palun kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme kolleeg Margi Eini!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 917 arutati Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil teisipäeval, 6. juunil k.a. Komisjoni istungist võtsid osa komisjoni liikmed, nõunikud, sotsiaalminister Jaak Aab ning sotsiaalkindlustuse osakonna peaspetsialist Riina Saar. Ülevaate riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse vajalikkusest tegi sotsiaalminister Jaak Aab, nii nagu ta tänagi seda väga põhjalikult tegi. Selgitusi seadusmuudatuste kohta andis ka sotsiaalkindlustuse osakonna peaspetsialist Riina Saar. Nii nagu täna juba mainiti, on seadusel kolm põhilist eesmärki. Esiteks, määratleda pensioni saamise õigus juhul, kui isiku elukoht on mitmes riigis. Teiseks, tagada ühtne riiklike pensionide arvutamise kord isikutele, kellel tekib õigus pensionile Eesti ja välisriigi kindlustusperioodide kokkuliitmisel. Ja kolmandaks, võimaldada madala sissetulekuga pensionäridel ehk rahvapensionäridel vanaduspensionieas saada samaaegselt pensioni ja sotsiaalmaksuga maksustavat tulu, seega teha tööd. Eelnõuga täiendatakse § 4 lõikega 1¹, millega täpsustatakse pensioni saamise õigust juhul, kui isikul on elukoht mitmes riigis. Praktikas on tekkinud probleeme pensionide maksmisega juhul, kui isik on sõitnud pikemaks ajaks riiki, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik või millega Eesti Vabariigil puudub välisleping pensioni määramiseks ja maksmiseks. Seadust täiendatakse §-ga 23¹, mille sisu on järgmine. Kui rahvapensioni saaja jätkab pärast töövõimetuse alusel rahvapensioni määramist töötamist, suureneb isikustatud sotsiaalmaksu alusel tema pensionistaaž. Pensionistaaži suurenemisel tekib olukord, kus isiku vanusele vastav pensionistaaži nõue töövõimetuspensioni määramiseks täitub. Eelnõu kohaselt sätestatakse rahvapensioni saajale, kellel vanusele vastav staažinõue on täidetud, võimalus minna üle töövõimetuspensionile. Eelnõuga muudetakse riikliku pensionikindlustuse seaduse § 42 teksti nii, et mitmest riigist pensioni saavatele isikutele arvutatakse Eestis maksustatav pension ühtse arvutuskorra alusel. Seadus võimaldab võrdselt kohelda kõiki välisriikidest pensioni saavaid isikuid. Eelnõu § 42 lõike 6 kohaselt võib isikliku avalduse alusel pensioni maksta kord kvartalis või poolaastas. Väikeste pensionisummade puhul muutuvad pensioni ülekandmise kulud ebaproportsionaalselt suureks, mistõttu isikul on võimalus taotleda pensioni maksmist harvemini kui kord kuus, kord kvartalis või poolaastas. Seaduse § 43 lõiget 1 muudetakse selleks, et tagada 63-aastaste rahvapensioni saavate inimeste elatustaseme tõus. Eelnõu kohaselt võimaldatakse rahvapensioni saavatel inimestel üldises vanaduspensionieas saada sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, seega teha tööd. Seaduse muutmise põhjuseks on rahvapensioni madal tase ja eesmärk on rahvapensionäride majanduslikku olukorda parandada. Seadusmuudatus puudutab põhiliselt neid inimesi, kellel on Eestis omandatud tööstaaži umbes 11-12 aastat ning nad on vanaduspensionieas. Kuna neil ei ole 15 aastat tööstaaži täis, ei teki neil õigust vanaduspensionile. Vanuse alusel rahvapensioni saajaid oli 31. detsembri 2005. aasta seisuga 2969 inimest. Nendest on pensionikindlustuse registri andmetel 1. märtsi 2006. aasta seisuga 30 pensionäri, kelle eest tööandja on maksnud 2005. aasta detsembrikuus sotsiaalmaksu, ning nendele on rahvapensioni maksmine peatatud. Seadusmuudatuse jõustumise korral tekib neil õigus saada üheaegselt rahvapensioni ja töötasu. Samuti võimaldab see seadusmuudatus neil tulevikus minna üle rahvapensionilt vanaduspensionile, sest tööl käies võivad nad omandada vanaduspensioni saamiseks vajaliku 15-aastase tööstaaži. Komisjon otsustas saata riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 917 Riigikogu täiskogu saali esimesele lugemisele täna, 14. juunil k.a ja esimene lugemine lõpetada. Poolt oli 9, vastu 0, erapooletuid 0. Ettekandjaks määrati sotsiaalminister Jaak Aab ja sotsiaalkomisjoni ettekandjaks siinesineja. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on vastavalt kodukorraseadusele. Tänan!

Head kolleegid! Kas ettekandjale on küsimusi? Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Aitäh, kolleeg Margi Ein! Austatud Riigikogu fraktsioonide esindajad! Kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu 917 esimene lugemine on lõpetatud ja vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg k.a 29. juuni kell 16.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, erakooliseaduse ning koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Algatajate ettekandeks palun kõnetooli sotsiaalminister Jaak Aabi!

Austatud härra esimees! Lugupeetud Riigikogu! Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, erakooliseaduse ning koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on paljude praktikas tõusetunud probleemide ja vastuolude lahendamine ja see on tingitud teistes õigusaktides tehtud muudatustest või ka siis seadussätete erinevast tõlgendamisest. Sellest tulenevalt on eelnõus enamjaolt tegemist n-ö tehnilist laadi paranduste ja täpsustustega. Samas aga on käsitletavate teemade ring üsna lai. Ma tooksin välja mõningad olulisemad muudatused, mõningad olulisemad teemad. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadust ja koolieelse lasteasutuse seadust täiendatakse sättega, mille kohaselt seaduses ja nende alusel antud määrustes käsitletakse isiku elukohana rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi. Kuigi see põhimõte on kehtestatud juba rahvastikuregistri seadusega, on otstarbekas see ka nendes seadustes sõnaselgelt välja tuua, sest praktikas on praegu seaduses kasutatavat alalise elukoha terminit erinevalt tõlgendatud, mis on põhjustanud ka valdade ja linnade vahelisi vaidlusi rahastamise küsimustes. Paindlikumaks muudetakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-ga 27 kehtestatav õpilaste hindamist, järgmisse klassi üleviimist ning täiendavale õppetööle jätmist käsitlev regulatsioon. Eelnõu kohaselt määratakse haridus- ja teadusministri määrusega sätestatud osas õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning täiendavale õppetööle jätmise tingimused ja kord kooli õppekavas ning hindamisest teavitamise kord kooli kodukorras. Nii antakse ministrile võimalus jätta need küsimused teatud osas koolitasandil otsustamiseks, nähes määruses ette vaid n-ö raamid, et tagada vajalikul määral ühetaolisus hindamise põhimõtetes. Paragrahvi 27¹ muutmisega tuuakse senisest selgemalt välja, millised hinded kantakse klassitunnistusele või õpinguraamatusse 1.-3. kooliastmes ja millised gümnaasiumiastmes, sest kokkuvõtvad hinded ei ole neil kooliastmetel ühesugused. Eelnõu arutamisel kultuurikomisjonis tõusetus küsimus, et luua elektroonilisel teel hinnetest teavitamise võimalused. Hetkel eelnõu seda ei käsitle ning elektroonilisel teel teavitamine saab toimuda vaid kõrvuti klassitunnistuse ja õpinguraamatu süsteemiga. Samas on eelnõu edasisel menetlemisel, kui seda vajalikuks peetakse, võimalik kaaluda ka nn e-kooli põhimõtete sissetoomist seadusesse. Eelnõuga täpsustatakse riigieksamite tulemuste peale apellatsiooni esitamisega seonduvat. Näiteks tuuakse seaduse tasandile seni määruses reguleeritud apellatsioonikomisjoni pädevus riigieksamitöö kohta esitatud vaide lahendamisel, sest küsimusi on tekitanud apellatsioonikomisjoni õigus langetada riigieksami tulemust. Samuti täpsustatakse eelnõuga koolilõuna saajate ringi. Nimelt on seadustekstis jäänud nimetamata, et koolilõuna peab olema tagatud vaid päevases õppevormis põhiharidust omandavatele õpilastele, sest tegemist on eelkõige koolikohustuslikele õpilastele suunatud toetusega. Koolieelse lasteasutuse seaduse § 7 täiendamisega antakse pidajale võimalus vajaduse korral suurendada laste arvu ka sõimerühmas, kui selleks on olemas laste arenguks vajalikud tingimused ja lasteasutuse hoolekogu nõusolek. Praegu on laste arvu võimalik suurendada vaid lasteaia eliitrühmas, kuid sõimerühmas on laste arvuks sätestatud 14 ja seda suurendada ei saa. Koolieelse lasteasutuse seaduse § 10 lõikes 1 tehtava muudatuse kohaselt loob valla- või linnavalitsus kõigile oma haldusterritooriumil alaliselt elavatele ühe- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle vanemad seda soovivad, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutustes. Kehtiva seaduse mõistes on vanemal õigus paigutada oma laps lasteasutusse alates sünnist ja kohalikul omavalitsusel on kohustus võimaldada lasteaiakoht kõigile lastele, kelle vanemad seda soovivad. Kohalikud omavalitsused ja koolieelsete lasteasutuste juhid näevad probleemi alla üheaastastele lastele lasteaiakoha võimaldamises. Ka vanemapalga kehtestamine võimaldab olla lapsega kodus aja, mil vanema lähedus on lapse arengule kõige olulisem. See on lühidalt kõik olulisematest muudatustest, mis selle eelnõuga viiakse sisse seadustesse. Suhteliselt põhjalikult on kõiki neid muudatusi kirjeldatud eelnõu seletuskirjas, sealt võib saada ammendavad selgitused. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Palun eelnõu toetada! Aitäh!

Head kolleegid! Kas ettekandjale on küsimusi? Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Aitäh, härra sotsiaalminister! Juhtivkomisjoni ettekandeks palun kõnetooli kultuurikomisjoni liikme kolleeg Andres Taimla!

Härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Suhteliselt pikk eelnõu. Nagu minister ütles, on see suuresti normitehniline, et viia elu ja seadused vastavusse. Komisjoni liikmeid panid arutlema teatud kindlad teemad. Esimene oli kooli oma hindamissüsteemi kasutusele võtmine ministri kehtestatud määrusega. Ma usun, et siin võib tulla komisjoni liikmetelt mõningaid muudatusettepanekuid. Teine huvipakkuv teema oli kodukorra täitmise kohustus. Oli arutelu, kas seda ei saaks laiendada koolikohustuse peale ja teha ta veelgi konkreetsemaks. Arutlesime kooli hoolekogu valimise korra üle ja mure ei olnud mitte see, et selles oleks midagi valesti, vaid kuidas hoolekogu võiks saada tugevam ja kvaliteetsem. Meis tekitas teatud segadust õpilaste liikumise arvestus, kuna see Riigikogu koosseis viis sisse muudatuse, millega kaks korda aastas, varem ainult 15. septembril, nüüd muudatuse kohaselt ka 15. jaanuaril, õpilaste liikumist kontrollitakse. Mõte oli see, et koolid ei hoiaks hingekirjas õpilasi, kes tegelikult koolis ei ole, et see süsteem oleks jälgitav. Usun, et ka siin võib tulla muudatusettepanek. Ja viimane teema, mis meil diskussiooni tekitas, oli see, et igale lapsele peab olema oma teeninduspiirkonnas oma haridusasutus. Püüdsime täpsustada, mida see ikka tähendab, kas mõni väike vald, kel on täna olematu haridusasutus, peaks siis hakkama seda ehitama. Tegelikult saime ministeeriumi esindajate käest kõikide asjade kohta ammendavad vastused. Komisjoni üksmeelne seisukoht oli, et esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute tähtaeg on kümme tööpäeva. Aitäh!

Head kolleegid! Kas ettekandjale on küsimusi? Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Aitäh, kolleeg Andres Taimla! Austatud Riigikogu fraktsioonide esindajad! Kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Sellega on eelnõu 915 esimene lugemine lõpetatud ja vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg k.a 29. juuni kell 16.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud vedelkütusevaru seaduse, maksukorralduse seaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Algatajate ettekandeks palun kõnetooli majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaare!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vedelkütusevaru seaduse, maksukorralduse seaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kõige olulisema muudatusega pannakse varumakse tasumise kohustus alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse § 22 lõikes 1 sätestatud aktsiisimaksjale. Senine regulatsioon ei võimaldanud kontrollida aktsiisilaost tarbimisse lubatud kütuse jaotumist importijate kaupa ja seega ka varumakse tasumise õigsust. Muudatus lihtsustab varumakse tasumise kontrolli. Samuti ei ole varustamisraskuste korral otstarbekas teha müügipakkumist aktsiisilao pidajale ja sellest tingituna on muudetud isikute ringi, kellele varu haldaja varustamisraskuste korral müügipakkumise teeb. Need on isikud, kellel on kütuse müügiks registreering vedelkütuse seaduse mõistes ja kelle tegevuskohana registreeritud tanklate arv on viis ja enam. Muidugi ei takista see piirang väiksema arvu tanklate omanikel soetada kütust hulgimüügi korras müügipakkumise saanud isikutelt, nii nagu see toimub ka normaalolukorras. Ma palun Riigikogult sellele eelnõule toetust ja arvan, et vedelkütusevaru seaduse mõttes on selle vastuvõtmine oluline, sest õiguslik regulatsioon seaduses vajab täpsustamist. Aitäh!

Head kolleegid! Kas härra ministrile on küsimusi? Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Aitäh, härra majandus- ja kommunikatsiooniminister! Juhtivkomisjoni ettekandeks palun kõnetooli majanduskomisjoni liikme kolleeg Igor Gräzini!

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Selle kohta, mis puudutab majandus- ja kommunikatsiooniministri sõnavõttu, tahaksin ma öelda järgmist. Kõik, mis ta ütles, on jumala õige ja väärib täielikku toetust. Sellepärast oli komisjoni ettepanek esimene lugemine lõpetada, muudatusettepanekute tähtaeg on kümme tööpäeva, 29. juuni kell 16. Aitäh!

Head kolleegid! Kas ettekandjale on küsimusi? Riigikogu liikmetel ei ole küsimusi. Aitäh, kolleeg Igor Gräzin! Austatud Riigikogu fraktsioonide esindajad! Kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu 921 esimene lugemine on lõpetatud ja vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg k.a 29. juuni kell 16.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalhooldusseaduse, vangistusseaduse, karistusseadustiku, karistusseadustiku rakendamise seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Kõnetooli palun algatajate ettekandeks justiitsminister Rein Langi!

Väga austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Täna esimesel lugemisel oleva eelnõu eesmärk on vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise võimaluste suurendamine ja tugevdatud kontrolli all ühiskonda tagasi lubamine eelkõige elektroonilise valve abil. Samuti soovitakse eelnõuga tõsta asenduskaristuste osatähtsust. Eelnõu eesmärk on vähendada kinnipeetavate arvu vanglates ning sellega omakorda tagada nendele kinnipeetavatele, keda ei ole võimalik enne tähtaega vabastada, paremad kinnipidamistingimused, mis vastaksid tsiviliseeritud maailmas üldtunnustatud reeglitele. Rõhutan, et kinnipeetavate arvu vähendamine ei kujuta endast mingit automaatset ja massilist vanglaväravate avamist. Tegemist on vaid täiendava seadusandliku võimaluse loomisega nende süüdimõistetute jaoks, keda võiks ja saaks ühiskonda tagasi tuua koos lootusega, et nad on võimelised edaspidi korralikult käituma. Eelnõu väljatöötamisel on lähtutud ka Riigikogu otsusega 2003. aastal heakskiidetud kriminaalpoliitika arengusuundadest aastani 2010, kus muu hulgas rõhutatakse vangistusega karistatud isikute suhtes enne karistusaja lõppemist käitumiskontrolli osatähtsuse suurendamise vajadust. Nüüd aga eelnõu sisust. Kõigepealt elektroonilisest valvest ja ennetähtaegselt vangistusest vabastamisest. Elektrooniline valve on süüdimõistetule kohtu poolt määratud ajaks, mis on vahemikus 1-12 kuud, pandav kohustus, mis seisneb isiku liikumisvabaduse piiramises ja mille täitmist kontrollitakse isiku keha külge pandava seadme, kas käe- või jalavõru abil. Elektroonilist valvet saab kohaldada vaid ennetähtaegse vangistusest vabastamise korral ja seda kahel moel. Esiteks, kui süüdimõistetu kannab talle esialgselt mõistetud vangistusest ära teise astme kuriteo puhul 1/3 karistusajast või esimese astme kuriteo puhul poole karistusajast, siis sellisel juhul on süüdimõistetul võimalik taotleda kohtult enda ennetähtaegset vabastamist ainult koos elektroonilise valvega. Riigikogu liikmetele selgituseks niipalju, et teise astme kuriteo puhul on raskeima karistusena võimalik kuni viieaastane vangistus ja esimese astme kuriteo puhul vangistus üle viie aasta. Elektroonilise valvega ennetähtaegse vabanemise eelduseks on isiku nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks ning loomulikult karistusseadustiku § 76 lõike 3 nõuete täitmine. Näiteks arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Eelnimetatud nõuete järgimine peaks kõrvaldama kartusi, mis on juba jõudnud tekkida, justkui hakataks elektroonilisele valvele allutama mõrvareid ja teisi raskeid kuritegusid toime pannud isikuid. Teiseks, kui kohus ei vabasta süüdimõistetut või ei soovi isik ise vabaneda varasemal tähtajal, siis on ennetähtaegne vabanemine võimalik praegugi kehtivate tähtaegade kohaselt. Teise astme kuriteo puhul peab olema ära kantud pool vangistusest ja esimese astme kuriteo puhul 2/3 vangistusest. Ka siin võib kohus panna vajaduse korral ja isiku nõusolekul täiendavalt elektroonilise valve kohustuse, kuid see ei ole ilmtingimata nõutav. Eelnõu kohaselt ei pea vangistuses viibiv süüdimõistetu enam ise esitama ennetähtaegse vabastamise avaldust nendel juhtudel, kui ta pole taotlenud enda vabastamist koos elektroonilisele valvele allutamisega. Vangla algatab menetluse ja vormistab dokumendid ennetähtaegse vabanemise tähtaja saabudes ise ning edastab need ka kohtule. Kohus otsustab süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise või keeldub sellest. Kui kohus ei vabasta süüdimõistetut ennetähtaegselt, võib kohus määrata tähtaja, millal uuesti isiku ennetähtaegse vabastamise üle aru peetakse. Kui kohus tähtaega ei määra, edastab vangla kohtule isiku ennetähtaegse vabastamise materjalid uuesti kuue kuu pärast. Järgnevalt asenduskaristuste, sealhulgas üldkasuliku töö võimaluste laiendamisest. Eelnõuga sätestatakse võimalus, et katseajal toime pandud uue kuriteo eest ei pea kohus enam ilmtingimata kohaldama reaalset vangistust. Väljapakutud ettepanekute kohaselt toob uue kuriteo toimepanemine varem mõistetud karistuse täitmisele pööramise kaasa vaid juhul, kui uue kuriteo õigusvastasus on sedavõrd suur, et tingib toimepanija karistamise vangistusega. Kui kohus mõistab uue kuriteo eest liitkarituse, mis ei ületa kaht aastat vangistust, võib kohus selle asendada üldkasuliku tööga. Samuti võib eelnõu kohaselt kohus katseajal toime pandud kuriteo eest mõista rahalise karistuse ja jätta esialgselt mõistetud vangistuse täitmisele pööramata. Sel juhul täidetakse mõlemad karistused eraldi. Nüüd mõni sõna kriminaalhooldusseaduses tehtavatest muudatustest. Kriminaalhooldusel on valminud riskihindamise süsteem, mille abil on võimalik hinnata hooldusaluse kriminogeenseid riske ja kavandada vastavalt sellele individuaalset sekkumist. Kriminogeensed riskid on kuritegeliku käitumise ilmnemisele viitavad tegurid. Need võib jaotada staatilisteks ehk muutumatuteks, nagu vanus, sugu, kuritegude arv jne, ja dünaamilisteks ehk muutuvateks. Uue kuriteo riski hindamine on protsess, mille käigus analüüsitakse isiku sotsiaal-majanduslikku olukorda ja terviseseisundit, isiksuseomadusi, kriminaalset minevikku, ja otsustatakse, mis võib edaspidi saada kuritegude vallandajaks või põhjustajaks, ning kavandatakse selle põhjal oma tegevus. Riskihindamisel saab olema tähtis roll ka elektroonilise valve puhul, sest ennetähtaegse vabastamise menetluses annab oma arvamuse ka kriminaalhooldusametnik, tuginedes just riskihindamisele. Eelnõuga sätestatakse kriminaalhooldusametnike kohustus teostada riskihindamine kõikide kriminaalhooldusaluste suhtes. Karistusseadustiku rakendamise seaduse täiendamisega antakse maksimaalselt kuuekuuline tähtaeg, mil peab olema tagatud tehniline valmisolek elektroonilise valve kohaldamiseks. Selle aja jooksul tuleb korraldada riigihange ja viia läbi sellega seotud vajalikud toimingud. Samuti on vajalik kuuekuuline üleminekuperiood, et tagada muudatusest tuleneva kohtute töökoormuse kasvu ühtlasem jaotus. Kriminaalmenetluse seadustiku muudatustega soovitakse luua võimalus välismaalaste vabastamiseks tingimisi enne tähtaega, ilma et peaks tingimata kohaldama käitumiskontrolli. Kui kehtiva seaduse kohaselt kaasneb ennetähtaegse vabastamisega ka käitumiskontroll, mis tähendab, et isik peaks elama oma elukohas, siis välismaalaste puhul tähendaks see seda, et käitumiskontrolliga seadustatakse sellise isiku Eestis viibimine, kes tegelikult peaks kuuluma väljasaatmisele või väljaandmisele. Head Riigikogu liikmed! Eelnõu algataja, Vabariigi Valitsuse esindajana toetan Riigikogu õiguskomisjoni ettepanekut eelnõu esimene lugemine täna lõpetada. Tänan!

Aitäh, härra justiitsminister! Head kolleegid, kas härra ministrile on küsimusi? Palun, kolleeg Koit Pikaro!

Tänan, härra esimees! Austatud justiitsminister Rein Lang! Minul on väga lihtne küsimus. Räägite tingimisi vabastamisest, räägite tingimisi karistatutest, aga minu küsimus on selline: kui suur on ametliku statistika järgi Eestis ühe aasta jooksul sooritatud kuritegude materiaalne kahju ja kui suur on selles tingimisi vabastatute ja tingimisi karistatute osakaal?

Suur tänu! See on väga hea küsimus ja ma pean kohe ütlema, et valitsus jääb sellele küsimusele vastuse võlgu, kuna meie ökonoomika ei ole jõudnud sellele tasemele, et me kõikide kuritegude puhul peaksime nendega tekitatud materiaalse kahju kohta arvestust. Me kavatseme seda kindlasti tulevikus teha, me kavatseme ka kaudsed kulud arvesse võtta. Tegemist ei ole ju mitte ainult otseste kahjudega, mis kurjategija tekitab näiteks kannatanule, aga ka kaudsete kuludega. Võtame näiteks kas või kannatanu ravimisega seotud kulud, mida kannab haigekassa, samuti kindlustuse väljamakstud hüvitised, mis võivad oluliselt ületada neid summasid, mis lähevad näiteks ühe või teise toimiku arvele. Ja loomulikult teie see minu meelest ka täiesti õigustatud küsimus, kui palju on tekitanud kahju need isikud, kes on tingimisi vabaduses, aga ka need isikud, kes on tähtaegselt vanglast vabanenud ja kelle suhtes Eesti Vabariik ei kehtesta praegu mingisugust käitumiskontrolli, kuna nad on n-ö oma aja kellast kellani ära istunud.

Palun, kolleeg Mait Klaassen!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kas ma sain õigesti aru, et tulevikus, kui see seadus jõustub, hakkab osa kohtuistungite lõpp välja nägema nii, et pärast otsuse väljakuulutamist kinnitatakse pael jalga ja lastakse sealtsamast vabadusse, või peab enne ikka mingi _okivangistuse ka läbima?

Aitäh! Ikka peab enne läbima. Me räägime praegusel juhul elektroonilise valve kohaldamisest ainult nende isikute suhtes, kes vabastatakse vangist enne tähtaega.

Palun, kolleeg Olev Laanjärv!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud justiitsminister! Täna esitati infotunnis peaministrile küsimus, mis kõlas umbes nii, et justiitsministril on kavas 80% kinnipeetuist lahti lasta. See oli eksjustiitsministri küsimus. Kas see tõesti vastab tõele?

Aitäh! Ma olen sellestsamast kõnetoolist korduvalt olnud sunnitud ütlema, et minu heal endisel kolleegil on äärmiselt huvitavad informatsiooniallikad. Tõenäoliselt ammutab ta oma informatsiooni uudisteportaalist Delfi.

Aitäh! Palun, kolleeg Urmo Kööbi!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Siin on elektroonilise valve juures kirjutatud, et enne elektroonilise valve kohaldamist süüdimõistetule allutatakse ta tervisekontrollile eesmärgiga teha kindlaks, kas ta üldse talub seda. See on ilmselt teiste maade kogemus, sest mujalt see tulla ei saa. Mis siin siis ohtlikku on, kas on mingisugused konkreetsed haigused või mille puhul seda ei saa rakendada?

Tänan väga! See, et nad allutatakse enne tervisekontrollile, on tegelikult meie enda prokuratuuri ettepanek. Me oleme analüüsinud, kuidas see asi teistes riikides käib. Näiteks Ameerika Ühendriikides ja Saksamaal ei ole küll mingisugust tervisekontrolli, samas Rootsis jällegi on. Mina ei kujuta ette, milliseid tervisehäireid võiksid need elektroonilised seadmed tekitada. Mul oleks pigem küsimus teile kui arstile, sest minu teada ei tekita näiteks mobiiltelefonid täpselt samamoodi mingisuguseid tervisehäireid, kaasa arvatud südamehaigetele, ja kõik see tehnoloogia baseerub täpselt samasugusel tehnoloogial, millel töötavad ka mobiiltelefonid. See on üks kaitsemehhanism, mille meie spetsialistid on praegusel juhul välja pakkunud, mis täpselt on see motiiv, ma ei tea, aga ma tean, et Saksamaal seda näiteks ei ole.

Palun, kolleeg Koit Pikaro, teine küsimus!

Tänan, härra esimees! Austatud justiitsminister! Mul on piinlik teile ütelda, et statistika kuritegevusega tekitatud kahjude kohta on Politseiametis olemas. Nii et Vabariigi Valitsus võiks seda küsida, sest see summa on sadu kordi suurem kui see, mida te tahate võita vange vabastades. Aga minu küsimus on selline konstruktsiooniküsimus. Kuidas te rakendate elektroonilist valvet tingimisi vabastatu suhtes, kes on täitnud kõik tingimused, andnud oma nõusoleku, raske kuriteo eest poole karistusajast ära istunud, leidnud töökoha ja soovib hakata tööle kaugsõiduautojuhina? Ei teie ega kohus ega kriminaalhooldaja ei saa talle ütelda, et ta ei tohi sellel erialal või sellel ametikohal töötada. Kuidas te teostate sellise isiku puhul elektroonilist järelevalvet?

Tänan! Kõigepealt teie väide, et Politseiametil on olemas mingisugune statistika kuritegudega tekitatud kahjude kohta. Ma pean teile valmistama pettumuse, et see statistika ei ole just mitte kõige täpsem. Ma just rääkisin siin otsestest kahjudest ja kaudsetest kahjudest ning näiteks kaudsed kahjud selles statistikas ei kajastu. Nii et mis puudutab kriminaalasjades tekitatud kahjusid, kaasa arvatud kriminaalasjade kulud, siis selle ökonoomikani jõudmiseni on meil veel üksjagu pikk tee käia. Nüüd, mis puudutab elektroonilise järelevalve rakendamist nende isikute suhtes, kes näiteks soovivad tööle asuda kaugsõiduautojuhina. Vaadake, selle ettepaneku, et üldse kasutada elektroonilist järelevalvet ühest kuni kaheteistkümne kuuni, teeb ikkagi kriminaalhooldusametnik, lähtudes konkreetsest riskianalüüsist, mille hulka kuulub kindlasti ka see, kellena see inimene kavatseb tööle asuda. Ja seda otsust saab teha üksnes kohus. Ma väidan, et kui on inimene, kes vabaneb vanglast enne tähtaega ja soovib asuda tööle kaugsõiduautojuhina, ning leidub selline tööandja, kes soovib ta kaugsõiduautojuhiks palgata, siis selle isiku suhtes pole mõtet elektroonilist järelevalvet rakendada. Seal on olemas teised meetodid. Elektrooniline järelevalve on ikkagi nende isikute suhtes, kes, ütleme ausalt, kaugsõiduautojuhi paberit välja ei vea.

Palun, kolleeg Urmo Kööbi, teine küsimus!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Ma osaliselt vastan, et näiteks inimesed, kellel on kardiostimulaator, mis annab südamele elektrilisi impulsse, kui südame oma n-ö impulsid on väga aeglased, läbi metalliotsija minna ei tohi. Näiteks nendel võib olla probleeme, ma ei tea muidugi, aga ma ütlen, et seda peab uurima. Aga mu teine küsimus on, et kas seda võru saab ära võtta. Kui näiteks selle kandja satub haiglasse, kas siis saab ära võtta?

Aitäh kõigepealt küsimuse eest! Tehnoloogia on selline, et juhul kui võru eemaldatakse, siis sellisel juhul annab see automaatselt häire. Kui nüüd isik satub haiglasse näiteks õnnetusjuhtumi tagajärjel, siis see häire kindlasti aktiveerub ja selle inimesega üritatakse saada ühendust. Nüüd on siis see koht, kas kriminaalhooldaja saab ühendust näiteks raviarstiga ja kui kiiresti ta selle ühenduse saab. Kui tegemist on teadvusetu isikuga, siis võivad siin kindlasti probleemid tekkida, aga kui isik on teadvusel ja vajab arstiabi selleks, et tal see seade kõrvaldataks, siis ma ei näe probleemi. Ta saab ju öelda oma kriminaalhooldaja telefoninumbri, mis tingimisi vabaduses oleval isikul peaks olema üldse kõige olulisem telefoninumber.

Palun, kolleeg Raivo Järvi!

Suur tänu! Austatud minister! Minu küsimus on suhteliselt hüpoteetiline. Aga oletame, et mingil müstilisel moel saab see kurjategija toimetada ennast naaberriiki. Kas see seadus eeldab ka mingit rahvusvaheliste lepete süsteemi, et ta on n-ö jälgimise poolest üle antav teisele riigile ja nad siis seiravad teda edasi, või ajavad nad teda taga juba konventsionaalsete meetoditega?

Tänan väga! See ei ole võimatu. See tähendab seda, et vähemalt lähimate naabritega peaksid need seadmed olema meil ühitatavad, ja me ju praegu plaanimegi kasutusele võtta samasugused seadmed, mis töötavad praegu Rootsis. Soome ei ole seda süsteemi veel rakendanud ja Läti täpselt samamoodi mitte. Aga kogu tehnoloogiline lahendus põhineb ikkagi sellel kontseptsioonil, et isik kas ei ole teataval ajal teatavas kohas, ja sellisel juhtumil seadmed aktiveeruvad, või ta väljub oma kindlaks määratud marsruudist. Nii et kui ta peaks minema näiteks Tallinna sadamas laeva peale, siis hakkab see värk juba Tallinna sadamas andma signaale ja vajalikud instantsid astuvad samme.

Palun, kolleeg Väino Linde!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Protokolli huvides küsin, hea ettekandja, kas Justiitsministeeriumil on praegu kogu see elektrooniline, kuidas ma ütlen, see mehhanismide hulk või kaadervärk juba olemas või on seda vaja tellida või millest see kõik praegu sõltub.

Aitäh! Nii nagu ma oma ettekandes ütlesin, me saame riigihanke välja kuulutada alles pärast seda, kui see seadus on vastu võetud, ja siis hakkab see kuuekuuline tähtaeg kulgema. Enne seda ei ole meil tegelikult mingit alust seda hanget teha, sest sellisel juhul me rikuksime riigihangete seadust. Aga jah, me teame, mida me tahame.

Palun, kolleeg Helmer Jõgi!

Aitäh, härra juhataja! Hea ettekandja! Mul tekkis just praegu küsimus seoses majandusliku kahjuga. Meie kriminaalhooldussüsteemi on üldiselt Euroopas kiidetud tema edumeelsuse ja innovatiivsuse poolest ja seegi samm, mis te praegu plaanite, on innovatiivsuse suunas. Kui palju kriminaalhooldusel olevatest isikutest on korduvkuritegusid toime pannud? Ma ei pannud tähele, kas te seda statistikat esitasite või ei.

Aitäh! Kui ma õigesti mäletan, siis ühe aasta jooksul pärast vanglast vabanemist paneb isikutest, kes on kriminaalhoolduse järelevalve all, uuesti kuriteo toime alla 10%. Samas on see retsidiivsus isikute puhul, kes istuvad oma aja ära kellast kellani ja tulevad vanglast välja puhta lehena, kelle üle ei ole mingit järelevalvet, oluliselt suurem, ulatudes kohati isegi pooleni. Kriminaalhooldus on tõepoolest olnud väga toimiv süsteem ja ma pean uhkusega ütlema, et Eestis on see arenenud väga kiiresti ning meil töötavad seal väga head spetsialistid.

Rohkem küsimusi Riigikogu liikmetel ei ole. Aitäh, härra justiitsminister! Palun juhtivkomisjoni ettekandeks kõnetooli õiguskomisjoni liikme kolleeg Margus Leivo!

Austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Lugupeetud kolleegid! Õiguskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalhooldusseaduse, vangistusseaduse, karistusseadustiku, karistusseadustiku rakendamise seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 923 oma istungil 5. juunil. Sellel istungil viibisid õiguskomisjoni liikmed Olev Laanjärv, siinkõneleja, Väino Linde, Jaanus Rahumägi, Ülle Rajasalu, Reet Roos, Ken-Marti Vaher, nõunik Raini Laide, nõunik Linnar Liivamägi, nõunik Carina Rikart ja konsultant Mari Minn. Selle päevakorrapunkti arutelule olid palutud justiitsminister Rein Lang, justiitsministri nõunik Erik Salumäe, karistusõiguse ja menetlustalituse nõunik Einar Hillep, kohtute osakonna kriminaalhooldustalituse juhataja Rait Kuuse ja kriminaalhooldustalituse nõunik Anne Kruusement. Kuna see seaduseelnõu on teatud mõttes epohhi loov ja tõepoolest väga innovaatiline, siis tekkis ka õiguskomisjonis väga sisukas ja praktiline diskussioon, mis kandis samasugust iseloomu nagu need küsimused, mida te härra ministrile siin esitasite. Kuid kõige selle tulemusena koorus välja väga üksmeelne arvamus: panna see eelnõu päevakorda esimesele lugemisele kolmapäeval, s.o täna, eelnõu esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata 30. juuni tööpäeva lõpp, mis on sel päeval kell 16. Aitäh!

Head kolleegid! Kas ettekandjale on küsimusi? Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Aitäh, kolleeg Margus Leivo! Austatud Riigikogu fraktsioonide esindajad! Kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu 923 esimene lugemine on lõpetatud ja vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks käesoleva aasta 30. juuni kell 16.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni fakultatiivse protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 916 esimest lugemist. Algatajate ettekandeks palun kõnetooli härra justiitsminister Rein Langi!

Härra juhataja! Head Riigikogu liikmed! Ma tõepoolest ei pea teid enam kaua kinni. Vabariigi Valitsus on esitanud Riigikogule piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni fakultatiivse protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu. See protokoll on vastu võetud 18. septembril 2002 ja Eesti kirjutas protokollile alla 21. septembril 2004. Tänase päeva seisuga on protokollile alla kirjutanud 51 riiki ja protokolli on ratifitseerinud või sellega ühinenud 20 riiki. Kuna protokolli jõustumiseks on vaja, et selle ratifitseeriks või sellega ühineks 20 riiki, siis jõustub protokoll rahvusvaheliselt 22. juunil 2006. Protokolli võimalikult kiire ratifitseerimine võimaldaks Eestil osaleda esimestel ennetamise alamkomitee liikmete valimistel. Konventsiooni eesmärk on kaitsta kõiki isikuid piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise eest ning tõhustada võitlust piinamise ja väärkohtlemise vastu. Piinamisvastase konventsiooni fakultatiivse protokolliga loodetakse kaasa aidata konventsiooni eesmärgi saavutamisele. Protokolliga nähakse ette kinnipidamiskohtade korrapäraste külastuste süsteem, et seeläbi ennetada kinnipidamiskohtades piinamist ja väärkohtlemist. Protokolli alusel luuakse ÜRO piinamisvastasele komiteele alluv piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise ennetamise alamkomitee, mis kujutab endast külastuste süsteemi rahvusvahelist osa. Samuti on osalisriikidel kohustus tagada asjakohase riigisisese ennetusasutuse olemasolu. Protokolliga loodaval süsteemil on teatud sarnasusi Euroopa Nõukogu piinamisvastase konventsiooni alusel loodud piinamisvastase komitee tegevusega, kes samuti teeb kontrollvisiite kinnipidamiskohtadesse. Ratifitseerimise seaduse eelnõu §-ga 2 nimetatakse Eestis riigi ennetusasutuseks õiguskantsler, sest õiguskantsleri institutsioon ja õiguskantsleri kantselei teenistujad vastavad protokollis riigi ennetusasutustele ette nähtud nõuetele. Seega puudub uue institutsiooni loomise vajadus. Õiguskantsler on andnud oma nõusoleku enda nimetamiseks riigi ennetusasutuseks. Eelnõu vastab põhiseadusele ning see ei too Eestile kaasa vajadust muuta õigusakte. Eelnõul ei ole küll otsest sidet Euroopa Liidu õigusega, kuid ta on kooskõlas Euroopa Liidu põhimõtetega. Protokolliga ühinemine ei too kaasa otseseid rahalisi kohustusi, sest protokolliga loodava alamkomitee kulutused kaetakse ÜRO üldisest eelarvest. Õiguskantsleri arvates on edaspidi tõenäoliselt vaja suurendada õiguskantsleri kantselei eelarvet, kuid see selgub töö käigus, mistõttu konkreetsed summad saab aja jooksul planeerida õiguskantsleri kantselei eelarvesse. Seaduse vastuvõtmisega täidab Eesti endale võetud rahvusvahelise kohustuse protokoll ratifitseerida. Eelnõu algataja, Vabariigi Valitsuse esindajana toetan Riigikogu õiguskomisjoni ettepanekut eelnõu esimene lugemine täna lõpetada. Tänan tähelepanu eest!

Head kolleegid! Kas ettekandjale on küsimusi? Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Aitäh, härra justiitsminister! Palun juhtivkomisjoni ettekandeks kõnetooli õiguskomisjoni aseesimehe kolleeg Olev Laanjärve!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Õiguskomisjon arutas piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni fakultatiivse protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 916 õiguskomisjoni korralisel istungil 6. juunil k.a. Arutelust võtsid osa kõik komisjoni liikmed, v.a Reet Roos, keda asendas tema volitatud esindaja Mihhail Lotman. Päevakorrapunkti arutelule oli kutsutud Justiitsministeeriumi juriidilise osakonna inimõiguste büroo direktor Mai Hion ning õiguskantsleri vanemnõunik Mihkel Allik. Mai Hion esitas sama põhjaliku ettekande kui täna lugupeetud härra justiitsminister. Ma juhin tähelepanu sellele, et fakultatiivse protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu on ühel lehel ja koosneb kahest paragrahvist, seletuskiri on 12 lehekülge ja on koostatud väga asjalikult. Seoses sellega on õiguskomisjon teinud ettepaneku suunata seaduseelnõu 916 Riigikogu täiskogu päevakorda esimesele lugemisele teisipäeval, see asendus seoses meie päevakorra muutusega tänase päevaga. Ettepanek on eelnõu esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata kümme tööpäeva. Vastuvõtmiseks on vaja kaht lugemist ja juhul, kui eelnõu suunatakse teisele lugemisele, siis on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Aitäh teile!

Head kolleegid! Kas ettekandjale on küsimusi? Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Aitäh, kolleeg Olev Laanjärv! Sellega on eelnõu 916 esimene lugemine lõpetatud ja vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg k.a 29. juuni kell 16. Sellega on meie tänased, kolmapäevased päevakorrapunktid menetletud ja istung on lõppenud. Ilusat õhtu jätku! Istungi lõpp kell 19.44.