Tere hommikust, austatud kolleegid! Alustame Riigikogu VII istungjärgu 14. töönädala teisipäevast istungit. Kõigepealt on võimalik üle anda eelnõusid ja esitada arupärimisi. Vabariigi Valitsus täna eelnõusid üle ei anna. Kas kolleegidel on soovi eelnõusid üle anda? Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Austatud juhatus! Austatud Riigikogu! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon algatab ravikindlustuse seaduse täiendamise seaduse. Üks tõsisem probleem on arstiabi kättesaadavus, kuid kahjuks jäi paar aastat tagasi üks väga oluline säte ja uus hüvitis, mis pidi rakenduma, see on sõiduhüvitis isikutele, meie ellu rakendumata. Me teeme ettepaneku selle väga vajaliku asja üle siiski järele mõelda ja rakendada seda järgmise aasta 1. jaanuarist. Tema sisu on selles, et paraneb nii eriarstiabi kui kõrgema taseme arstiabi kättesaadavus inimestele, et arstiabi ei sõltuks mitte rahakotist, vaid ainult inimese tervisest.

Järgmisena palun kolleeg Toomas Alatalu!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Nagu te olete tähele pannud, tunnen ma pidevalt huvi, kuhu on kadunud 71 Riigikogu liikme algatatud presidendi otsevalimise seaduse eelnõu, st vastav põhiseaduse parandus. Minu arvates on tekkinud väga kummaline olukord, kus 71 inimese algatus, mida muide lubati ka valimiskampaanias, ja mitte ainult selles valimiskampaanias, on takerdunud mingisuguse 11-liikmelise põhiseaduskomisjoni taha ja 3-liikmeline Riigikogu juhatus vaatab seda asja pealt. Seetõttu esitan ma härra õiguskantslerile arupärimise, kuivõrd säärane seis on üldse juriidiliselt mõeldav ja kas ei tuleks teha seadusesse muudatused, et tulevikus säärased seisud ei korduks.

Kolleeg Elle Kull, palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Kuna meie jaoks on lapsed ikka olulised, siis annan ma Isamaaliidu ja Res Publica fraktsiooni nimel taas kord üle eelnõu, mille kohaselt suurperetoetust hakkaksid saama ka kuuelapselised pered. Loodame, et teisel katsel läheb selle asjaga paremini. Aitäh!

Aitäh! Avo Üprus, palun, milles on küsimus?

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Koos kolleegide Andres Herkeli, Peeter Tulviste, Mart Nuti ja Trivimi Vellistega annan üle arupärimise justiitsminister Rein Langile. Arupärimise põhjuseks on need mitmed kohutavad kuriteod, mis on käesoleval aastal vähendanud Eesti elanike turvatunnet, ja ka kinnipidamiskohtadest korduvkuritegusid toime pannud isikute vabastamise kord. Minul ja kolleegidel on küsimus, kas ei oleks ehk õige kohaldada raskete isikuvastaste kuritegude toimepanijatele tähtajalise vabastamise järel käitumiskontrolli või eufemismina kriminaalhooldust. Küsimusi on veel vanglakaristuse täideviimise eesmärkide kohta, kas need eesmärgid annavad ka loodetud tulemuse. Samuti mitmete teiste justiitsministri algatuste kohta, nagu näiteks elektrooniline järelevalve, siis lepitusmenetlus ja mitmed muud. Loodame saada veel enne suvevaheaega nendele küsimustele vastused.

Rohkem ei ole kolleegidel soovi eelnõusid ega arupärimisi üle anda. Juhatuse nimel olen võtnud vastu kaks eelnõu ja kaks arupärimist. Juhatus langetab otsuse vastuvõetud eelnõude ja arupärimiste kohta vastavalt kodukorraseadusele.

Head kolleegid! Kui te mõni hetk tähelepanelikult kuulate, siis mul on ka mõned teated teile edasi öelda. Riigikaitsekomisjoni esimees palub teatada, et riigikaitsekomisjoni tänane istung algab viis minutit pärast täiskogu istungi lõppu. Maaelukomisjoni esimees palub teatada, et maaelukomisjoni tänane istung algab kell 13. Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete Sven Mikseri, Eiki Nestori ja Mark Soosaare esitatud arupärimise siseminister Kalle Laanetile. Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete Ken-Marti Vaheri, Tiit Niilo, Helir-Valdor Seederi, Indrek Raudse ja Sven Sesteri esitatud arupärimise peaminister Andrus Ansipile. Head kolleegid! Viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohal on 80 Riigikogu liiget, puudub 21.

Päevakorras on ka mõned täpsustused. Tänase päevakorra neljanda punkti, eelnõu 835 algatajate ettekande teeb Riigikogu liige Tõnis Kõiv. Tänase päevakorra kuuenda punkti, eelnõu 880 algatajate ettekande teeb Res Publica fraktsiooni esimees Marko Pomerants.

Lugupeetud Riigikogu! 4. mai istungil jäi istungiaja lõppemise tõttu pooleli eelnõu 800 arutelu. Jõudsime muudatusettepanekute läbivaatamiseni. Res Publica fraktsioon soovis panna hääletusele muudatusettepaneku nr 1 ja ma panen selle nüüd hääletusele. Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele esimese muudatusettepaneku. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Häältega poolt 30, vastu 44, erapooletuid 0 ei leidnud ettepanek toetust. Teine muudatusettepanek on Res Publica fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kolleeg Marko Pomerants, palun!

Aitäh! Res Publica fraktsiooni nimel palun seda ettepanekut hääletada.

Austatud kolleegid, panen hääletusele teise muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt 31, vastu 48, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Kolmas muudatusettepanek on Res Publica fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Marko Pomerants, palun!

Palun Res Publica fraktsiooni nimel panna see hääletusele.

Head kolleegid, panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Häältega poolt 32, vastu 49 ei leidnud ettepanek toetust. Neljas muudatusettepanek on õiguskomisjonilt. Viies muudatusettepanek on Res Publica fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, Marko Pomerants!

Aitäh! Res Publica fraktsiooni nimel palun viiendat muudatusettepanekut hääletada.

Austatud kolleegid, panen hääletusele viienda muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Häältega poolt 25, vastu 55 ei leidnud ettepanek toetust. Kuues muudatusettepanek on Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on arvestanud sisuliselt. Seitsmes muudatusettepanek on kolleeg Jaak Allikult, juhtivkomisjon on arvestanud sisuliselt. Kaheksas muudatusettepanek on õiguskomisjonilt. Üheksas muudatusettepanek on õiguskomisjonilt. Kümnes muudatusettepanek on Res Publica fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Marko Pomerants!

Aitäh! Res Publica fraktsiooni nimel palun kümnendat ettepanekut hääletada.

Austatud kolleegid, panen hääletusele kümnenda muudatusettepaneku. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Häältega poolt 26, vastu 54, erapooletuid 0 ei leidnud ettepanek toetust. 11. muudatusettepanek on Res Publica fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Marko Pomerants, palun!

Palun Res Publica fraktsiooni nimel seda ettepanekut hääletada.

Austatud kolleegid, panen hääletusele 11. muudatusettepaneku. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Häältega poolt 25, vastu 52, erapooletuid 0 ei leidnud ettepanek toetust. 12.,  Res Publica fraktsiooni muudatusettepanek, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Marko Pomerants, palun!

Ma palun Res Publica fraktsiooni nimel ka seda ettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 12. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Häältega poolt 25, vastu 50 ei leidnud ettepanek toetust. Head kolleegid! Oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Res Publica fraktsioon on teinud ettepaneku eelnõu 800 teine lugemine katkestada, mille panen järgnevalt hääletusele. Kas võime alustada? Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele Res Publica fraktsiooni ettepaneku eelnõu 800 teine lugemine katkestada. Palun hääletada!Hääletustulemused Poolt 33, vastu 48, erapooletuid ei olnud. Res Publica ettepanek ei leidnud toetust ja seega on teine lugemine lõpetatud.

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa põhiseaduse lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks saab sõna põhiseaduskomisjoni esimees Urmas Reinsalu.

Austatud Riigikogu istungi juhataja! Austatud parlamendiliikmed! Härra välisminister! Me oleme jõudnud Riigikogu täiskogul Euroopa põhiseaduse lepingu heakskiitmise eelsesse menetlusse. Kahtlemata võib öelda, et meie riigiõiguse ja meie konstitutsioonilise korra seisukohalt on tegemist kõige olulisema otsusega Riigikogu selle, X koosseisu ajaloos. Põhiseaduskomisjon on selle rahvusvahelise leppe teksti arutanud tõsiselt ja korduvalt. Esimese ja teise lugemise vahel arutas põhiseaduskomisjon seda 20. aprillil 2006. aastal, kohale olid kutsutud ka härra välisminister ning Välisministeeriumi asekantsler Euroopa Liidu küsimustes proua Kaja Tael. Arutelus puudutati küsimust, milline on valitsuse positsioon põhiseaduse lepingu heakskiitmisel. Välisminister väljendas ühest seisukohta, et valitsus toetab põhiseaduse lepingu ratifitseerimist. Ettepanek oli ka ratifitseerida põhiseaduse leping tähendusrikkal päeval, 9. mail. Samuti arutati põhiseaduskomisjonis võimalike erinevate stsenaariumide üle ning ka selle üle, kuivõrd on põhiseaduse lepingu menetlemisel teoreetiliselt võimalik kinni pidada sellisest leppe tekstis sisalduvast tähtajast, nagu seda on käesoleva aasta novembrikuu. Välisminister viitas, et see tähtaeg on lõpptähtajana selgelt aegunud ning juttu on olnud uutest tähtaegadest, näiteks aastatest 2008 kuni 2009. Pärast seda arutelu otsustas Riigikogu põhiseaduskomisjon teha täiskogule ettepaneku Euroopa Liidu põhiseaduse leping lõpphääletusel heaks kiita. Ja ma tahan rõhutada, et see oli konsensuslik otsus. Selle poolt hääletasid kõik kohal olnud kümme komisjoni liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Ma peatuksin, arvestades selle leppe olulisust, paaril põhimõttelisel probleemil, mis on üles kerkinud ka avalikus diskussioonis seoses põhiseaduse lepingu heakskiitmisega. Ma refereeriksin neid teemasid ja arutelusid, mis on kõlanud põhiseaduse lepingu tänase heakskiitmise pikas ettevalmistusprotsessis. Mõneti langetatakse tänasel päeval, 9. mail Euroopa tuleviku seisukohalt kõige olulisem otsus just siin Tallinnas. Miks Eesti parlament kiidab täna Euroopa põhiseaduse lepingu heaks? See on ühelt poolt idealistlik samm, aga see on ka pragmaatiline samm. Idealistlik samm on ta selle koha pealt, et esiteks on Eesti riik juba andnud oma lubaduse ja heakskiidu sellele leppele. Leppe väljatöötamisel on osalenud Eesti riigi esindajad ja esmakordselt oli nii olulises küsimuses Euroopa ajaloos formaalselt võrdne osalejate häälte kaal nii Euroopa Liidu suurriikide kui ka väikeriikide esindajatel. Eesti riigi peaminister, toonane peaminister Juhan Parts on andnud Roomas selle leppe tekstile kui rahvusvahelisele leppele oma allkirja. Ma arvan, et selle leppe heakskiitmisest või sellest idealistlikust sõnumist on kantud ka arusaam, et Euroopa põhiseaduse leping on Euroopa Liidu kui terviku edasise arengu huvides, seega ka Eesti Vabariigi, Eesti kodanike parema elujärje ja kindlama tuleviku huvides. Eesti Vabariik ei mõtle Euroopa tulevikule ainult kui majandusliku või pragmaatilise omakasu või erakasu saaja. Lisaks sellele, et Eesti peab silmas oma rahvuslikke huve, näeb ta erinevate huvide tasakaalustamise kõrval kahtlemata ka üldisi ja laiemaid huve Euroopas. Selle leppe heakskiitmine kannab kindlasti neid ideid. Pragmaatiline on selle leppe heakskiitmine seetõttu, et see tagab efektiivsema juhtimissüsteemi Euroopa Liidus, mis on eriti oluline, võttes arvesse Euroopa Liidu suurt laienemist. Me teame, et ka Euroopa Liidu laienemine leidis aset aruteludes ja teadmises, et Euroopa Liidu juhtimissüsteemis toimuvad põhimõttelised muudatused, ning see on vajalik ka arvesse võttes Euroopa Liidu uut laienemist, mis lähiajal ees seisab. Pragmaatiliselt on see otstarbekas veel seetõttu, et ajal, kui me kõneleme kas või oma suhetes kolmandate riikidega vajadusest, et Eesti positsioonid koos Euroopa positsioonidega võiksid olla tugevad energeetikapoliitikas, välispoliitikas, julgeolekupoliitikas, aitab see lepe liikuda meie rahvuslikele huvidele vastavas suunas liikmesriikide kahepoolsetes suhetes, positsioonide parandamiseks kolmandate riikidega. See on pragmaatiliselt kasulik meile seetõttu, et see sätestab esmakordselt Euroopa Liidu ajaloos Euroopa Liidu kõigi kodanike põhiõigused, mis tähendab, et Eesti kodanikele, kes on Euroopa Liidu kodanikud automaatselt, laienevad need õigused kogu Euroopa Liidu õigusruumis, kus Euroopa Liidu õigust kohaldavad kas rahvuslikud või siis Euroopa Liidu institutsioonid. Ning see on pragmaatiliselt kindlasti oluline ka kõigile Euroopa Liidu parlamentidele. Euroopa Liidus on esindusdemokraatia tõsine akadeemilise arutluse all olev küsimus ja ühtlasi poliitiliste lahenduste otsimise küsimus. Ma arvan, et Euroopa Liidu põhiseaduse lepingu lisas sisalduv subsidiaarsuskontrolli võimalus, et riikide parlamentidel kujunevad Euroopa Liidu õigusloomes välja selgemad ja tugevamad kompetentsid, on otstarbekohane ja peaks olema vastuvõetav ning õiges suunas liikumine kõigile rahvusriikide parlamentidele. Kolmas oluline aspekt puudutab Euroopa Liidu põhiseaduse lepingu õiguslikku tähendust ja õiguslikku positsiooni. Ma tahan siit kõnetoolist öelda selgelt, et põhiseaduskomisjon on küsimust, milline on Euroopa Liidu põhiseaduse lepingu õiguslik tähendus, tema mõjud, põhjalikult analüüsinud. Me moodustasime - ja ma arvan, et selles küsimuses ei ole kaksipidist arusaama - Eesti riigiõiguse, rahvusvahelise õiguse, Euroopa õiguse kõige kompetentsematest ekspertidest töörühma, kes andis oma vastused ja oma hinnangud põhiseaduse lepingu tähendusele põhjalikus üle 60-leheküljelises dokumendis. Nende järeldus oli lühidalt kokku võttes lihtne ja selge: põhiseaduse leping on välisleping, seda on võimalik ratifitseerida Eesti Vabariigi Riigikogus ja see ei eelda Eesti Vabariigi kehtiva põhiseaduse muutmist. Ma tahaksin eraldi rõhutada, et kui me oma otsusega Euroopa põhiseaduse lepingu heaks kiidame, siis seesama juristide komisjon tõi selgelt välja ka vajaduse analüüsida täiendavalt ja põhjalikult Eesti põhiseadust seonduvalt Euroopa Liidu alusõiguse, esmase õiguse muutumisega ja meie konstitutsioonilise praktika kujunemisega. Ma arvan, et seda ettepanekut tuleb tõsiselt kaaluda. Ja ma võin öelda nõnda, et põhiseaduskomisjon on ka seda teemat arutanud, me oleme pöördunud mitme institutsiooni poole, et saada nende seisukohti, kuidas päevapoliitikaüleselt teha tõsimeelselt ja põhjalikult meie põhiseaduse ekspertiis võimalike tulevaste riigiõiguslike arengute tarbeks. Mis puudutab kõlanud väiteid, kas põhiseaduse lepingut on piisavalt põhjalikult avalikkusele selgitatud või kui palju on seda üldse läbi loetud, siis ma tahan avaldada siinkohal tänu meie juristide esindusorganisatsioonile, Eesti Juristide Liidule, kes korraldas möödunud aastal kaks autoriteetset ja põhjalikku, suure arvu osalejatega konverentsi põhiseaduse lepingu akadeemiliste riigiõiguslike probleemide käsitlemiseks. Ma võin öelda nõnda, et põhiseaduskomisjon on käsitlenud ka koos mitme Euroopa institutsiooni esindajatega ning Eesti valitsuse euroteavitusega tegelevate ametnikega põhiseaduse lepingu teavitamise küsimusi, aga ma arvan, et seda ei tule vaadata mitte nii kitsalt, vaid see puudutab tegelikult teavitamist ja arutelu kogu Euroopa tulevikust. Selle üks nurgakivi oli kindlasti ka läinud kuul aset leidnud Euroopa Liidu tuleviku arutelu siinsamas parlamendisaalis. Küsimuse, mis esile kerkib, kui me oleme põhiseaduse lepingu heaks kiitnud, on kriitikud püstitanud sellisel moel, et sellel leppel ei ole enam õiguslikku tähendust või selle leppe jõustumise poliitiline reaalsus on väike. Kõigepealt ma tahan selgelt öelda, et leppel on praegu selge rahvusvahelis-õiguslik positsioon. Ta on jõustumata välisleping, mille ratifitseerimise kohustuse on Eesti Vabariik endale võtnud. Me teame, et 14 liikmesriiki on leppe heaks kiitnud. Eesti saab tänase otsusega, kui me selle otsuse langetame, olema 15. liikmesriik. Mul on hea meel, et meie naaberriik Soome on otsustanud kõige lähemas tulevikus oma eesistujaperioodi sissejuhatamisel langetada Eduskunnas samasuguse otsuse ja siis oleks Euroopa põhiseaduse leping heaks kiidetud juba 16 liikmesriigis. Ma arvan, et siin tuleb kindlasti avaldada tunnustust Austria eesistumisperioodil tehtud tõsisele tööle ja probleemide avamisele sellel küsimuste kaalumise perioodil, mille Euroopa riigid on endale võtnud. Mis puudutab Euroopa Liidu põhiseaduse lepingu tulevikku, siis võib öelda nõnda: me peame endale selgelt aru andma ja peame nõnda ütlema ka Eesti avalikkusele, et leppe jõustumine sellisel sõnasõnalisel kujul, mille kohta me täna langetame siseriiklikus tähenduses õigusliku kaaluga otsuse, on ebatõenäolisem kui selle leppe mingisugusel kujul muutumine või täienemine. Selle leppe mõju Eestis ja Eesti jaoks on praegu eelkõige poliitiline ja poliitilise signaali andmine ning seejärel õigusliku tähendusega. On päris selge, et kui Eesti parlament on selle leppe heaks kiitnud ning tulevikus peaks leppesse tehtama muudatusi, siis ka nendes küsimustes saab otsuse langetaja olla rahvaesindus. Ma olen kindel, et rahvaesindus teeb selle kaaluka otsuse pärast hindamisprotsessi. Mis saab Euroopa Liidu põhiseaduse lepingust edasi, on Euroopa Liidus tõsise ja kõige olulisema arutelu küsimus. Aga ma tahan öelda, et eksiteele viijad või eksitatud on need, kes väidavad, et Euroopa Liidu põhiseaduse leping ei ole praegu Euroopas eksisteeriv ja elav poliitiline reaalsus. Tõepoolest, me võime eristada põhimõtteliselt erinevaid stsenaariume, mida Euroopa poliitikud Euroopa põhiseaduse lepingu tuleviku küsimuses käivad välja - kas alustada nullist peale, kas püüda lepet n-ö viilude kaupa heaks kiita, kas püüda aluseks võtta leppe olemasolev tekst ja lisada sinna mõningaid deklaratsioone. Ma arvan, et kõige ebarealistlikum ja Eestis positsioonidele vastuvõetamatum oleks alustada läbirääkimisi uuesti nullist. Naiivne oleks loota, et Eesti seni väljendatud positsioonid või meie arusaam Euroopa tulevikust oleks sellisel juhul paremini kaitstud, arvesse võttes keerukaid riikidevahelisi ja ka riigisiseseid suhteid Euroopa ruumis. Ma peaksin realistlikuks, et kui Euroopa Liidu Ülemkogu annab Austria eesistumise ajal Euroopa Liidu liikmesriikidele uue järelekaalumisperioodi, siis seondub see ka sellega, et ära oodata mitmed valimised, eelkõige Hollandi ja Prantsusmaa valimised, ning otsida siis uut tasakaalupunkti. Eesti positsioon peab olema selge: me oleme rahul selle leppe saavutatud tasakaalupunktiga. Kindlasti ei ole meie ettekujutus selle leppe tulevikust n-ö leppe viilutamine või elementidena heakskiitmisele asumine. Lepe on tervikuna kompromisside keerukas struktuur, selle habrast tasakaalu on väga lihtne kõigutada ja seda tulevikus taastada ei ole enam võimalik. Meie poliitiline argument leppe olemasoleva teksti säilitamise poolt on kindlasti tõsisem, kui me oleme ise oma lubaduse täitnud ja leppe heaks kiitnud. See poliitiline signaal on lähitulevikus kindlasti Euroopa tuleviku arutelus Eesti positsioone tugevdav element. Lõpetuseks tahaksin ma avaldada tänu kõigile ekspertidele, kes on osalenud selle leppe ettevalmistamise töös, samuti tänada kõiki ametnikke, kes on aidanud Eesti positsioone välja kujundada ja esindada selles pikas Euroopa põhiseaduse lepingu heakskiitmise protsessis. Euroopa areng on olnud areng ühest kriisist teise, see on olnud pidev tasakaalu otsimine. Me liigume selle uue tasakaalu leidmisel koos teiste Euroopa liikmesriikidega, milleks ma soovin kõigile parlamendiliikmetele ja Eesti poliitikutele jõudu ning meelekindlust mitte sattuda paanikasse. Ma tahaksin avaldada lugupidamist nendele Eesti kodanikele, kes on täna parlamendi ees meelt avaldamas, kes on avaldanud oma eitavaid seisukohti Euroopa põhiseaduse lepingu suhtes. Demokraatlikus riigis on need legitiimsed seisukohad, need inimesed esindavad oma paremat arusaamist oma riigi tulevikust, nii nagu meie parlamendisaalis mitmesugustel kaalutlustel kas lepet toetades või mitte toetades täna hääletama asume. Euroopa Liidu tuleviku arutelu ei tohi kindlasti olla suletud ja elitaarne protsess, kõigil kodanikel on legitiimne õigus öelda välja oma arvamusi ja arusaamu, milline on Euroopa tulevik. Sellega ma lõpetan omapoolse ülevaate ja palun vabandust, et puudutasin oma kõnes teemasid, mis libisesid välja viimasest komisjoni arutelust. Aitäh!

Tänan! Kas ettekandjale on küsimusi? Kolleegidel küsimusi ei ole. Ettekandeks saab sõna välisminister Urmas Paet. Palun!

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Täna teie ees oleva Euroopa põhiseaduse lepingu ratifitseerimise seaduse tekst on nii lakooniline, kui olla võib. Üks lühike lause, aga samas nii tähendusrikas ja selle lauseni jõudmiseks on paljud väga tõsiselt vaeva näinud. Mul on ka hea meel, et Riigikogu on Euroopa põhiseaduse lepinguga talitanud järjekindlalt ja jõudnud nüüd otsuse lävele. Vaevalt et leiduks ka sobivamat päeva Riigikogus Euroopa põhiseaduse lepingu ratifitseerimiseks kui täna, Euroopa päeval. Robert Schumani 56 aastat tagasi rahu nimel tehtud ettepanek ühiselt korraldatud Euroopa loomiseks oli ajaloolise tee algus. Euroopa põhiseaduse lepingu ratifitseerimine on sümboolse tähendusega samm sel teel meie Euroopa poliitikas ning Eesti ja Euroopa Liidu tänases arengus. Eesti annab sellega signaali, me ütleme selgelt, millist Euroopa Liitu me soovime. Seaduse esimesel lugemisel 8. veebruaril tutvustasin teile põhiseaduse lepingu ülesehitust ja sisu ning selgitasin selle vastuvõtmisega kaasnevaid muutusi Euroopa Liidu toimimises. Rõhutasin tookord, et Euroopa Liidu põhiseaduse leping on vajalik selleks, et Euroopa Liit töötaks paremini liikmesriikide ja oma kodanike huvides. Samuti toonitasin, et Eestil peab olema õigus öelda oma arvamus selle dokumendi suhtes ja seeläbi kaasa rääkida Euroopa tuleviku kujundamisel. Toetades põhiseaduse lepingut, ütleme selgelt, et tahame liikuda edasi ja suurendada koostööd nendes valdkondades, kus see on Euroopa Liidu elanike turvalisuse ja heaolu suurendamise huvides. Arutlustes Euroopa põhiseaduse lepingu ratifitseerimise üle on kõlanud kõhklusi, et leping sellisel kujul ei pruugi kõigi liikmesriikide lõplikku heakskiitu saada ega praegusel kujul jõustuda. Juba on esitatud ka mitmeid variante, kuidas sellel puhul käituda, alates täiesti uue lepingu läbirääkimistest kuni lepingust ühe või teise riigi arvates soodsamate osade noppimiseni. Ka ratifitseerimisseaduse esimesel lugemisel veebruaris oli põhjendatult kõige suurem hulk küsimusi seotud põhiseaduse lepingu edasise saatuse, jõustumisperspektiivi ja teiste liikmesriikide suhtumisega Eesti sammudesse. Kordan, Euroopa põhiseaduse leping on hea leping Eestile ja Euroopale. See on parim leping, mida pikaajalise ja keeruka läbirääkimisprotsessi tulemusel õnnestus saavutada. See kajastab Euroopa Liidu tänast poliitilist reaalsust ja selle saavutamiseks on kõik liikmesriigid pidanud tegema mõningaid järeleandmisi. Vaevalt, et uutel võimalikel läbirääkimistel õnnestuks saada parem tulemus, kuid me kaotaksime aastaid. Kui enne väitsin, et Eesti annab lepingu ratifitseerimisega signaali, siis on õige ütelda, et seda signaali oodatakse. Meie partnerite tagasiside põhiseaduse lepingu ratifitseerimise jätkamisele Eestis on olnud positiivne. Meie tegevust tõlgendatakse olulise signaalina selle kohta, et protsess jätkub ja usaldus põhiseaduse lepingu vastu taastub. Nii praegune eesistujariik Austria kui kolm järgmist Euroopa Liidu eesistujariiki - Soome, Saksamaa ja Portugal - on pühendunud jätkama tööd põhiseaduse lepingu protsessi edendamiseks. Eesti on, kui teie täna nii otsustate, 15. põhiseaduse lepingu ratifitseerinud liikmesriik. Seega jõuaks ratifitseerinute arv 60%-ni liikmesriikide üldarvust. Meie põhjanaabrite juures Soomes on arutelud parlamendis avanud tee valitsusele ratifitseerimise seaduse esitamiseks lähemal ajal. Teades soomlaste sisukust, loodan, et neil õnnestub põhiseaduse leping ratifitseerida ajaks, kui nad võtavad üle Euroopa Liidu eesistujariigi kohustused. Tundub, et Riigikogu otsus lepingu ratifitseerimise protsessiga edasi minna on tõepoolest juba toonud mõningat värsket hoogu Euroopa tuleviku debatti. Lugupeetud Riigikogu! Viimastel kuudel on elavnenud Euroopa Liidu tulevikku käsitlevad arutelud, sealhulgas arutelu põhiseaduse lepingu üle. Selle kuu lõpus toimuval Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel on kavas juuni ülemkogu ettevalmistav mõttevahetus Euroopa Liidu tuleviku teemadel. Kui põhiseaduse lepingu üle järelemõtlemise periood vajab rahvuslike debattide tulemuste põhjal pikendamist, siis peab ülemkogu seda ka tegema. Praeguseks eesmärgiks jäägu lepingu jõustamine ühtse tekstina, sest see on hea ja tasakaalustatud tervik. On terve hulk poliitikaid, millega Euroopa Liit saab senistele lepingutele tuginedes ka kohe edasi liikuda. Nimetagem siinkohal Euroopa Liidu kaupade konkurentsivõime tõstmist maailmas, mitmed justiitsvaldkonna ja sisejulgeolekuga seonduvad lahendused aitaksid ka paremini kaitsta kodanikke ja suurendada nende turvatunnet. Sellesse tervikusse kuuluvad täpsem ja tõhusam koostöö kriisisituatsioonides nii Euroopa Liidu sees kui kodanike abistamisel mujal maailmas. Palju enam on võimalik korda saata, tugevdades võitlust terrorismi ja illegaalse immigratsiooniga, sealhulgas tõhusama politseikoostöö abil. Euroopale võiks eeskujuks tuua Eesti ja Soome sise- ja justiitsministeeriumide koostöö ärikeeldude vastastikuse tunnustamise vallas, mis on tubli samm õiguskindluse suurendamisele ettevõtluses. Ja muidugi tuleb väsimatult otsida teid Euroopa Liidu välistegevuse ühtsuse suurendamiseks. See kindlustab meie väärtuste parema kaitsmise ning tõhusama reageerimise maailmas asetleidvate kriiside lahendamisel. Euroopa osakaal maailmamajanduses kahaneb ja see võib vähendada Euroopa Liidu võimet rahvusvahelist elu mõjutada. Rohkem ühistegevust aitaks Euroopa suutlikkust maailmaasjades vähemalt säilitada, kui mitte tugevdada. Ühise välis- ja julgeolekupoliitika instrumendid ning Euroopa Komisjoni välistegevuse vahendid saavad suurema kooskõla puhul olla palju tulemuslikumad. See käib nii meie vahetuses naabruses tähtsat rolli etendava Euroopa Liidu naabruspoliitika kui ka Euroopa Liidu asendamatu osa kohta globaalses mõõtmes rahu ja arengu toetajana. Meie pideva tähelepanu all on muu hulgas see, kuidas kulgeb ühtsema energiapoliitika ja energiajulgeoleku kujundamine. Põhiseaduse leping annab energiapoliitikas uusi võimalusi, kuid ka ilma põhiseaduse lepinguta on võimalik arendada energiapoliitikat selliselt, et vähendada liikmesriikide riske. Euroopa ühtse energiaturu toimimiseks on vaja ühendatud ja hästitoimivat energiavõrgustikku, mis aitab siseturul säästvalt ja konkurentsivõimeliselt toimida, toetada üksteist hädas. Energeetika ja infrastruktuuri arendamisel ootame Euroopa Liidult senisest suuremat panust. Euroopa kasu oleks ilmne ka siis, kui suhetes energiakandjate tarnijatega lähtutakse Euroopa Liidu kui terviku huvidest. Euroopa tuleviku visioon peab lähtuma euroopalikust arengumudelist, kus väärtustatakse majanduslikku arengut, keskkonnakaitset ja sotsiaalset ühtekuuluvust. Euroopa Liit seisab silmitsi tõsiste demograafiliste ja sotsiaalsete probleemidega. Vastamaks nendele väljakutsetele, tuleb toetada poliitikaid, mis võimaldavad ühitada töö ja pereelu, tagavad elukestva õppe ja edendavad põlvkondadevahelist solidaarsust. Alaliselt on päevakorral Euroopa Liidu lihtsam toimimine ja poliitikate parem mõistetavus. Me ju soovime, et inimesed ei kaotaks huvi ega usku Euroopa Liitu. Põhiseaduse lepingu üle toimunud debatt ja tulevikuarutelu tervikuna tõid välja terve hulga probleeme, mis kindlasti vajavad lahendusi. Ikka on puudu läbipaistvusest ja selgusest otsuste kujunemisel ja langetamisel. Üldistes ja avalikes huvides toimima pidav regulatsioon on mõistmiseks liiga keeruline ning institutsioonid, mis peaksid aitama inimestel selles orienteeruda, näivad kauged ja alati mitte kuigi demokraatlikud. Ma ei usu, et nende asjade lahendamiseks leidub mingit võluvitsa. Aga õiges suunas minevaid ettepanekuid on juba ka kõlanud. Heaks näiteks sobivad siin volinik Siim Kallase tehtud soovitused avalikustada rahaliste toetuste saajad ja tuua esile survegruppide seosed. Uusi algatusi on tehtud ka rahvusparlamentide rolli suurendamiseks. Ma loodan, et välisministrite Euroopa Liidu tuleviku arutelul maikuu lõpus kujuneb liikmesriikide seisukohtade ühisosa selliseks, et eesistujal on ülemkoguks võimalik koostada edasiliikumise strateegia. Põhiseaduse lepingu ratifitseerimine tugevdab Eesti positsiooni nendel aruteludel ning võimalik, et kallutab ka kujunevaid otsuseid. Head Riigikogu liikmed! Euroopa põhiseaduse lepingut tabanud tagasilöökide järel oli loomulik, et pessimistlikud hääled Euroopa Liidu tuleviku suhtes muutusid aina valjemaks. Mitmeid justkui vastamata küsimusi esitati üha uuesti. Vajadus pidada oma kodanikega varasemast erinevat dialoogi ja selgitada inimeste arvamusi ja vajadusi muutus Euroopa Liidus ilmselgeks. Praegune järelemõtlemis- või reflektsiooniperiood on ka mõnedele küsimustele vastused toonud. Eestis näitavad küsitluste tulemused kaks aastat pärast Euroopa Liiduga liitumist kindlat toetust Euroopa Liitu kuulumisele. Toetusprotsent püsib stabiilselt 70 lähedal. Nende inimeste hulk, kes arvavad, et Euroopa Liitu kuulumise ajal on nende elu paranenud, ületab kahekordselt vastupidisel arvamusel olijaid. Tänane Eesti on Euroopa Liidu üks kõige dünaamilisemalt arenevaid liikmesriike, kes sellega näitab muu hulgas, et Euroopa Liidu ühisreeglite raames on võimalik ka väga kiire majandusareng. Sellega on antud vastus neile, kelle arvates Euroopa Liidu liikmesus summutab Eesti senise tempo. Euroopa Liiduga liitumisest on elu läinud paremaks. Hoiakutes Euroopa Liidu suhtes on enam avatust ja huvi. Eelmisel nädalal avalikustatud eurobaromeetri, Euroopa Liidu tulevikku puudutava uuringu tulemused kinnitavad Eesti inimeste lootusrikast suhtumist nii oma riigi kui Euroopa Liidu arengusse. Rohkem kui poolte Eesti inimeste meelest arenevad oma maa ja ka kogu Euroopa Liit õiges suunas. Euroopa Liidus keskmiselt on see näitaja kolmandiku lähedal. Euroopa Liidu kuvand on Eestis küsitletute silmis parem kui keskmiselt kõigis liikmesriikides. Lisaks on eestlased avatumad Euroopa Liidu edasisele laienemisele ja uuendustele ning soovivad seda kogu Euroopa Liidult. Ühtaegu ilmnevad ka need valdkonnad, kus meilgi veel õppida. Mitte kõiges ei oska me veel tajuda Euroopa Liidu suure siseturu võimalusi, globaalse majanduse ning kaubanduse tähendust ja mõõtmatult avardunud ettevõtluse väljavaateid. Tähenduslik on see, et kahe aasta taguse laienemise mõjudest Euroopa Liidule kui tervikule hakkab nüüd kogunema juba ka faktidel ja analüüsil põhinevat infot. Rääkimata sellest, et Euroopa ühinemine on vaieldamatu poliitiline saavutus, näitab äsja avaldatud Euroopa Komisjoni teatis, et Euroopa Liidu laienemine 2004. aastal on olnud väga edukas ka majanduslikus mõttes. Liitunud riigid on kiire majanduskasvu najal vähendamas heaolutaseme vahet jõukamate liikmesriikidega. Keskmine majanduskasv uutes liikmesriikides aastatel 1997-2005 oli 3,75% aastas, vanades liikmesriikides 2,5%. Viimased omakorda on samuti võitnud turu laienemise, kaubavahetuse ja investeerimisvõimaluste paranemise näol. Euroopa Liidu õigustiku rakendamisel on uued liikmesriigid vanadest isegi edukamad, sest 2006. aasta märtsiks oli neil 99% Euroopa Liidu direktiividest liikmesriigi õigusaktidesse üle võetud. Kõige väärtuslikum järeldus on aga see, et uute liikmete võtmine Euroopa Liitu aitab algatada ja läbi viia selliseid kogu Euroopa Liitu hõlmavaid struktuurireforme, mis on globaalses konkurentsis püsimiseks möödapääsmatud. Paljude Euroopa Liidu vanade liikmesriikide kodanikke laienemise ajal eksitanud väärarusaamad ja hirmud on saanud vastuse, mis ei jäta kahtlust, et suurem ja ühtsem Euroopa vastab paremini kõigi oma liikmesriikide kodanike ootustele. Tööjõu vaba liikumise mõjude analüüsid näitasid, et ühel kõige suuremal hirmul - kontrollimatu tööjõu liikumine - ei olnud mingit alust. 1. maist sel aastal lõpetasidki Kreeka, Hispaania, Portugal ja Soome tööjõu liikumisele kehtestatud piirangud ning Belgia, Taani, Prantsusmaa, Itaalia, Holland ja Luksemburg leevendasid neid. Kindlasti on sellel siseturu toimimisele ja seaduslike töösuhete kujunemisele ainult tervendav mõju. Ma usun, et selline statistikal ja faktidel põhinev analüüs Euroopa Liidu viimase laienemise tegelikest mõjudest hajutab ka umbusku, mis rahvahääletusel kahes liikmesriigis pöördus Euroopa põhiseaduse lepingu vastu. Ja kindlasti on elu näidanud, kui vale oli mõnede arusaam, nagu oleksid Eesti ja muud riigid astunud Euroopa Liitu vaid abirahade nimel. Ei, Euroopa Liit on meie pikaajalise arengu tõhusaim ja samas möödapääsmatu tee. Eestile on oluline, et laienemise positiivne saldo kinnitab ka Euroopa Liidu edasisele laienemisele antud toetuse õigsust. Euroopa Liit peab edasisele laienemisele avatuks jääma. Võimalus saada Euroopa Liidu liikmeks peab säilima neile riikidele, kes suudavad ja tahavad vastata liitumiskriteeriumidele. Meil on see haruldane eelis, et saame omaenda näitel nii veenduda kui tõestada, et lootus Euroopa Liidu liikmeks saada, lootus kuuluda demokraatlikke väärtusi järgivasse ühendusse kannustab tegema kindlakäelisi reforme. Ja see toob kasu juba enne tegelikku liikmekssaamist, lisab stabiilsust ja heaolu ka laiemalt kui ühe riigi mõõtmes. Sama pädeb nende riikide suhtes, kellega Euroopa Liit praegu või tulevikus liitumisläbirääkimisi peab. Liitumisperspektiiv lähendab riike Euroopa Liidule, hoogustab reforme, mis on kasulikud kogu Euroopa plaanis. Stabiilsus, areng ja turvalisuse suurenemine Euroopa Liidu naabruses on ju üks meie tähtsamaid eesmärke. Loomulikult mõjutab laienemise tempot ka suutlikkus uusi riike vastu võtta, aga see on ajakava, mitte põhimõtte küsimus. Euroopa Liidu edasine laienemine eeldab samuti põhiseaduse lepingu protsessi edukust. Austatud Riigikogu! Euroopa tuleviku kujundamine nõuab pikaajalist visiooni ja järjekindlat tegevust. Tugevama, toimivama ja demokraatlikuma Euroopa Liidu ehitamise nimel on põhiseaduse lepingu ratifitseerimine kohane samm. See on Eesti aktiivne panus Euroopa Liidu ees seisvate ülesannete lahendamisse. Me osaleme sellega oma tulevikku vahetult kujundavas protsessis, mis pikkadeks aastateks loob eeldusi Eesti arengu, heaolu ja julgeoleku kindlustamiseks. Mul on väga hea meel, et Riigikogu on tervikuna nii põhjalikult Euroopa põhiseaduse lepingu ratifitseerimise arutelus osalenud, ja selle käigus on ju mõnedki meie eesmärgid Euroopa poliitikas täpsustunud. Ma tänan teid tähelepanu eest!

Tänan! Kas ettekandjale on küsimus? Küsimusi härra välisministrile ei ole.

Aitäh!

Avan läbirääkimised. Sergei Ivanov, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mul on au esitada Riigikogu Eesti Reformierakonna fraktsiooni nägemus ja seisukoht Euroopa põhiseaduse lepingu ja selle ratifitseerimise seaduse eelnõu kohta täna, kui Eestis ja kogu Euroopa Liidus tähistatakse Euroopa päeva. Ka mäletab Euroopa seda, et 8. ja 9. mail vabastasid liitlaste väed Euroopa natsismist ja seejärel algas Euroopas uus ajastu, aga ka külm sõda ning nii Eestile kui ka paljudele teistele Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele pikk tee vabaduse, iseseisvuse ja demokraatiani. Reformierakonna fraktsioon on seisukohal, et Euroopa põhiseaduse leping on just see, mida vajab ühinenud mitmekesisuses Euroopa. Tegemist on ühe olulisema dokumendiga, mida on hoolikalt ette valmistatud ja mis peaks määrama pikemaks ajaks nii Eesti kui Euroopa Liidu ja kogu Euroopa tuleviku ja saatuse. Et mõista Euroopa põhiseaduse lepingu vajalikkust, tuleb vaadata Euroopa Liidu kujunemise loole, mis sai alguse 1950. aastate alguses. Euroopa ühinemist algatanud riigimeeste ja riikide eesmärgid olid needsamad, mida me loeme Euroopa põhiseaduse lepingust, nimelt edendada rahu ja väärtusi ning rahvaste hüvangut. Praegu on Euroopa Liit üks edukamalt eksisteeriv majandus-, ühiskondlik ja poliitiline projekt, mis rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, demokraatia, võrdsus, inimõigused, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute austamine. Et kaitsta ja edendada oma väärtusi ja saavutada püstitatud eesmärki, oli ja on vaja institutsionaalset raamistikku ja toimivaid mehhanisme. Alates 1950. aastatest on liikmesriikide vaheline koostöö laienenud lisaks majandusele samm-sammult ka teistesse valdkondadesse. Euroopa Liidu loomisel 1992. aastal olid juba määratletud sellised uued valdkonnad nagu ühine välis- ja julgeolekupoliitika ning justiits- ja siseküsimused, sealhulgas politseikoostöö, varjupaigaõigus, välispiiride kontroll ja immigratsioonipoliitika. Mitme asutamislepingu ja kümnete muude lepingute asemel on Euroopa Liidule vaja terviklikku ja korrastatud aluslepingut, mis on Euroopa Liidu kodanikele palju selgem ja lähedasem ning tugevdab liidu demokraatlikkust ja otsustusvõimet, tõstab selle suutlikkust toimida ühtse ja üldise jõuna rahvusvahelisel areenil ning aitab tulla toime üleilmastumisega. Põhiseaduse leping korrastab pädevuste jaotust, suurendab liikmesriikide parlamentide rolli ning põhiõiguste harta on saanud õiguslikult siduvaks. Samuti on kaotatud keeruline sammaste struktuur ning lihtsustatud on liidu õigusaktide süsteem. On täitsa loogiline, et Euroopa Liidule antakse ka juriidilise isiku staatus. Euroopa põhiseaduse leping on vajalik eelkõige selleks, et tagada 25 liikmesriigi vahelise liidu tõhus toimimine. Leping ei muuda Euroopa Liidu põhiolemust, ka tulevikus jääb ta riikide liiduks. Euroopa Liidu olemasolu ja laienemine avaldab positiivset mõju ja stimuleerib liidu lähedal asuvaid naaberriike võtma Euroopa Liidult ja selle liikmesriikidelt eeskuju, loob stabiilsuse ja koostöövööndi. Riigikogu Reformierakonna fraktsioon on veendunud, et Riigikogu ratifitseerib täna Euroopa põhiseaduse lepingu selles selges teadmises, et leping vastab Eesti rahvuslikele huvidele. Meil on ka hea meel selle üle, et Riigikogu põhiseaduskomisjon ja teised Riigikogu komisjonid on põhjalikult arutanud põhiseaduse lepingut, töötanud selle kallal ning leidnud, et täna tuleb leping kindlasti heaks kiita. Tugevas ning tõhusas riikidevahelises demokraatlikus ühenduses on väikse Eesti huvid kõige paremini kaitstud. Mõned Euroopa Liidu riigid on mitmesugustel sisepoliitilistel põhjustel võtnud ümberrivistumiseks ja mõtlemiseks aega, kuid eriti viimaste kuude jooksul on liikmesriikides aru saadud, et Euroopa Liidu edasisele arengule ja tõhusamale koostööle ei ole mõistlikku alternatiivi, et Euroopa Liidule on vaja põhiseaduse lepingut. Just siin ongi Eesti selge positsioon ja nägemus üks kaalukeel Euroopa Liidu põhiseaduse lepingu vastuvõtmisel ja põhiseaduse lepingu ratifitseerimine Riigikogus aitab kindlasti Euroopa Liitu praegusest seisakust välja tuua. Eesti on selgelt huvitatud sellest ...

Aeg on täis.

Ma lõpetan. Eesti Reformierakonna fraktsioon on veendunud, et ühinenud mitmekesisuses Euroopa vajab edasist arengut ning tõhusamat koostööd, ja seepärast toetab Euroopa põhiseaduse lepingu ratifitseerimist Riigikogus. Tänan tähelepanu eest!

Tänan! Järgmisena palun kolleeg Igor Gräzin!

Austatud proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Jällegi ma ei räägi Reformierakonna nimel, kuid möönan, et Reformierakond paistab siin olevat ainus, kes võimaldab debatti ka erakonna sees ega nõua pimedat allumist. Üldiselt ma arvan, et üks rääkija võiks olla ka nendel 80% helistajatest, kes telesaates "Foorum" põhiseaduse leppe ratifitseerimise vastu hääletasid, ja umbes pooltel Eesti elanikest, kes on jätkuvalt Euroopa üliriigi moodustamise vastu. Ma mõtlen inimesi, kelle hääl tavapäeval siia üles Toompeale ei kosta. Kahe-kolme päeva pärast möödub tänase ratifitseerimise eufooria ja jääb alles, nagu ütles Ostap Bender, karm meditsiiniline fakt: põhiseaduse leping on ratifitseeritud. Asjaolu, et on olemas piisavalt suur tõenäosus, et toda põhiseadust tegelikult ei tulegi, sest toetust Euroopa teistes riikides kokku ei saada, ei muuda olematuks ühte teist asjaolu. Seda, et me ilmutasime selle leppe suhtes ebatavalist kirge, entusiasmi, mis tavaliselt soomeugri etnose temperamenti ei iseloomusta. Tahaksin siinkohal lohutada neid nõrganärvilisi kolleege siin saalis, kes saavad varsti ahastama: mida me küll ometi tegime! Õnneks pole asi nii hull, kui see algul paistab. See, et ratifitseerimine toimub Riigikogus, tähendab kahte olulist asja. Kõigepealt seda, et tegemist on välislepinguga Eesti Vabariigi põhiseaduse § 121 punkti 3 tähenduses. See omakorda tähendab, et sellest leppest saab lahti öelda. Vastava protseduuri näeb ette rahvusvaheliste lepingute Viini konventsiooni artikkel 56. Mõistagi ei saa seda teha nalja pärast, vaid ainult siis, kui selleks on tõsised põhjused, kuid see on juba poliitika, mitte jurisprudentsi küsimus. Ning veel teine oluline järeldus sellest, et PSL ratifitseeritakse just Riigikogus ja ei kuskil mujal. Nimelt, kui tulevikus peaks sündima põhiseaduslik konflikt Eesti Vabariigi põhiseaduse ja Euroopa põhiseaduse vahel, siis jääb kehtima Eesti Vabariigi põhiseaduse ülimuslikkus, ja seda sellepärast, et Eesti Vabariigi põhiseaduse on vastu võtnud rahvas referendumil, aga põhiseaduse lepingut pole keegi kusagil vastu võtnud. See on kõigest ratifitseeritud ja sedagi Riigikogu poolt, kes on madalama juriidilise jõu staatusega kui rahvas. Arvan, et meie jõud on meie tões, õiguses, õigluses ja avatuses. Ja täna tegelikult taandub küsimus sellele, et kui Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi põhiseaduse vahel tekib konflikt, siis pärast seda, kui me oleme läbi käinud kogu juriidilise kolgata, kerkib ikkagi üles küsimus, kellele jääb viimane sõna pärast seda, kui viimane sõna on öeldud. See jääb Eesti Vabariigile. Rõhutades meie õigust denonsseerimisele ja Eesti Vabariigi põhiseaduse absoluutsele ülimuslikkusele, me tahame vaid seda, et neid asjaolusid peetaks Euroopa Liidus silmas. Loodan, et tulevikus ei tee Euroopa Liit midagi sellist, et neid võimalusi reaalselt kasutada. Kuid nende võimaluste mahavaikimine ei sobi sajandisse, kus reht ei kuivata enam rehepapp, vaid Microsoft. Üks asi veel. Ma ei tahaks tõmmata ajaloolisi paralleele ja loodan siiralt, et ehk ei lähe seda kunagi vaja. Aga ma ei tahaks, et kunagi tulevikus oleks võimalik öelda, et Eesti parlament võttis Euroopa põhiseaduse lepingu omaks konsensusega, ühehäälselt, tormiliste kiiduavalduste ja saadikute hulgast kostvate hurraahüüete saatel. Vähemalt üks vastuhääl siiski oli. Aitäh ära kuulamast!

Järgmisena palun kolleeg Ivari Padar!

Lugupeetud kolleegid! Ilusat pidupäeva kõigile! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon hääletab Euroopa Liidu põhiseaduse lepingu ratifitseerimise poolt. Samas väljendan ma ka oma isiklikku soomeugrilikku arusaama, et see on õige samm. Eesti rahvas on otsustanud veenvas enamuses, et meie riigi õitsengu ja rahva heaolu nimel on otstarbekas kuuluda Euroopa Liitu, maailma ajaloos õige pretsedenditusse demokraatlike riikide ühendusse. Seega on meie, Eesti rahva rahvaasemike kohustus seista parimal moel selle eest, et see liit oleks koostöö- ja otsustusvõimeline. Vastasel juhul on see ühendus töökõlbmatu, lohiseva otsustusprotsessiga, õnnetuseks nii tema liikmetele kui ka õnneks tema vaenlastele. Täna käsitletav põhiseaduse leping on üks palju kaalutud võimalik kompromiss, kuidas Euroopa Liitu kui riikide ühendust edasi arendada. Alternatiivina pakutav tuum-Euroopa idee on kindlasti meile märksa vähem vastuvõetav, jagab Euroopa kahekiiruseliseks ja annab märksa suuremaid võimalusi kas või näiteks mitme Euroopa Liidu välispoliitika, energiapoliitika ja julgeolekupoliitika tekkeks. Niisamuti kui me taunime n-ö kahe Eesti olemasolu, ei tohiks meile sobida ka kaks Euroopat. Mida rohkem on Euroopa integreeritud, seda rohkem ta täidab tema loomisel seatud eesmärke, s.o tuua rahumeelse kooseksisteerimise ja ühisturu kaudu oma rahvastele turvatunnet ja elurõõmu. Samuti on igati tervitatav rahvusparlamentidele antud õigus saata tagasi liikmesriikide õigusi kahjustavaid Euroopa Liidu algatusi. Samas muudab põhiseaduse leping raskeks otsuste blokeerimise ühe riigi või piiratud arvu riikide poolt. Lugupeetud kolleegid! Euroopa integreerub niikuinii. Oluline on, kas see toimub Eestiga või Eestita. Tänan!

Tänan! Järgmisena kolleeg Janno Reiljan, kaheksa minutit.

Lugupeetud kolleegid! Tänasel sümboolsel päeval on Eesti Riigikogu valmis astuma sümboolset sammu ja heaks kiitma sümboolse tähtsusega dokumendi, ratifitseerima Euroopa põhiseaduse lepingu. Rahvaliit on teinud mulle ülesandeks kinnitada, et Rahvaliidu fraktsiooni ja tema liikmete taha see samm kindlasti pidama ei jää. Me toetame seda sammu. Viimase aastatuhande jooksul on korduvalt tehtud katseid Euroopat jõuga ühendada. Aga jõule on alati leitud ka vastujõud ja viimased katsed on olnud juba sedavõrd hirmsad, et on seadnud küsimärgi alla tsivilisatsiooni või inimkonna püsimajäämise. Sellepärast jõutigi ühel heal päeval selgusele, et Euroopat võib ühendada ka teiste vahenditega. Algselt oli see majanduslike huvide sidumine, seostamine, tasakaalustamine. Kuid järjest enam jõuti Euroopa integreerimisel sümboolsete aktideni, sümboolsete sammudeni, sümboolsete tegudeni ja dokumentideni. Neid on vastu võetud terve hulk. Oli aeg kogu see protsess korrastada. Euroopa põhiseaduse leping korrastab selle protsessi. Öeldakse, et see on väga suur samm. Rahvaliit uskus alguses, et see võib tõepoolest olla väga suur samm sisuliselt, tegelikult, reaalselt, ja uskus, et siin võib tekkida vastuolu meie Eesti põhiseadusega, astutakse sellest liiga kaugele - ette, taha või kõrvale. Kuid Eesti juristid, kelle paremikku siin mainiti, leidsid, et ei, Euroopa põhiseaduse leping ei muuda mitte midagi Eestis, võrreldes meie põhiseadusega, ei lähe vastuollu põhiseadusega, ei astu kuigi suurt sammu edasi, võrreldes ühinemislepinguga. See tähendab, see sümboolne samm tegelikkuses ongi sümboolse väärtusega. Tema tegelikud muutused ei ole sellised, mis nõuaksid meilt mingisuguseid sisulisemaid ümberkorraldusi ja selleks rahva luba, näiteks referendumi korraldamist põhiseaduse muutmiseks. See oli juristidel kahtlemata väga tähtis tõdemus. Tõsi küll, nagu me kuulsime siit puldistki, juristid jätsid endale ka taganemistee. Pärast seda, kui nad on kontrollinud, kas Euroopa põhiseaduse leping ei ole vastuolus meie põhiseadusega, kavatsevad nad lähemal ajal teha väga põhjaliku analüüsi, kas äkki meie põhiseadus ei ole vastuolus Euroopa põhiseaduse lepinguga. See on muidugi tõepoolest tõeline juriidiline leiutis ja lähenemisviis. Oleks tõesti huvitav, kui nad pärast seda, kui meile on kõikvõimalike dokumentide ja põhjalike analüüsidega kinnitatud, et Euroopa põhiseaduse leping ei ole meie põhiseadusega vastuolus, tuleb välja, et meie põhiseadus on vastuolus Euroopa Liidu põhiseadusliku lepinguga. Ma loodan, et midagi sellist ei juhtu ja seda protsessi päris naljanumbriks ei muudeta. Niisiis, me oleme sümboolse sammu eel ja see samm on sümboolne veel sellepärast, et ega me ei teagi, mis tegelikult edasi juhtub. Me ei tea, mis saab edasi Euroopa Liidu põhiseaduse lepingust. Kas see sümboolne samm on hea või halb - isegi selle saame me teada alles kunagi tulevikus. Loodetavasti on ta hea. Praegu on enam-vähem pooled riigid ratifitseerinud lepingu, pooled ei ole. Leping on ise tupikus, sest kaks riiki on öelnud ei, aga ilma nende kahe riigita ei ole võimalik seda jõustada. Nüüd on küsimus, kas oleks praegu, kui ratifitseerijate ja mitteratifitseerijate seis on fifty-fifty, nagu öeldakse, pidanud proovima leida lõpplahenduse variandi, kus ei oleks nagu otseselt ei võitjaid ega kaotajaid, vaid oleks tõepoolest selle tasakaalustatud lahenduse leidmise aeg. Või me viime praegu protsessi selleni, et surume need kaks riiki näiliselt tupikusse, kõik teised on Euroopa põhiseaduse lepingu tulised pooldajad ja kaks on Euroopa arengu pidurdajad, takistajad, nendest üks selle liikumise põhialgataja ja põhimootor, suur, võimas riik. Kas see tupikusse surumine sümboolsete sammudega annab tulevikus loodetud positiivse efekti, seda me saame näha, me ei tea seda, kuid igal juhul on see tähtis sümboolne moment. Dokument on sümboolne, sest Euroopa suurriikide, Saksamaa ja Prantsusmaa juhid, selle lepingu väljatöötajad teatavad oma esinemistes avalikult, ja kui me võtame ette ka ingliskeelse nimetuse, siis teatab seegi otseselt, et tegemist on põhiseadusega, Euroopa põhiseadusega ja mitte millegi vähemaga, mille kaudu tekib liidreid. Meie tõlgime selle pealkirja selliselt, et põhiseadus jääb tähtsuselt teisele kohale ja esikohal on leping. Kummalgi poolel on selle sümboolse dokumendi kohta erisugune arvamus. Ühed usuvad, et see sillutab teed liitriigi poole, meie siin kiidame selle lepingu heaks, uskudes, et ta kaitseb riikide liidu põhimõtteid ja Eesti jääb selles riikide liidus iseseisvaks riigiks. Ja jällegi, me ei tea, kuhupoole Euroopa edaspidi liigub, seda liikumist ei määra tegelikult ikkagi mitte paberid, vaid liikumist määravad huvid ja jõuvahekorrad. Me võime selle dokumendi siin siiski ilma suuremate kartusteta heaks kiita. Kolleeg Gräzin tõi siin ette formaaljuriidilised asjad, mis võimaldavad Riigikogul alati lepingu denonsseerida. Aga mis ju veelgi parem, tegelikult on ka lepingus endas fikseeritud punkt, et liikmesriik võib välja astuda. Niisiis ongi jäetud kõigile võimalus vastavalt reaalsetele arengutele selles liidus käituda oma soovide kohaselt. Võib-olla mõni ei taha edaspidi olla riikide liidus, mõni liitriigi pooldaja, ja tema astub välja. Võib-olla mõned, need, kes näevad, et areng hakkab kulgema liitriigi suunas, kuid nemad tahavad elada riikide liidus, astuvad välja. Nii et ka selles suhtes on see leping täiesti tasakaalustatud. Sellega seoses võime öelda: tänasel sümboolsel päeval võime astuda sümboolseid samme, võttes vastu sümboolse dokumendi, mis loodetavasti mõjub positiivselt Euroopa Liidu integratsioonile, arengule, tugevnemisele, kuid igal juhul annab see meile täna positiivse enesetunde ja loodetavasti ka suuremale osale Eesti rahvast. Aitäh!

Tänan! Järgmisena palun kolleeg Ene Ergma! Kaheksa minutit.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Mul on meeldiv ülesanne esindada siin teie ees Res Publica fraktsiooni. Lugupeetud kolleegid! Nüüd juba 61 aastat tagasi lõppes Euroopas 20. sajandi veriseim sõda, mis tõi kaasa kannatusi kümnetele ja kümnetele miljonitele inimestele. Selle sõja lõpp tähendas uute võimujoonte tekkimist kogu Euroopas. Külma sõja alguseni olid jäänud veel mõned aastad, raudse eesriide taha jäid Ida- ja Kesk-Euroopa riigid. Balti riigid langesid Nõukogude Liidu otsese okupatsiooni alla. Tuumapommiplahvatused Jaapanis ja nende pommide edukas katsetamine Nõukogude Liidus oli tuumaajastu saabumise alguseks kogu maailmas. Kahe sõjalise supervõimu, Nõukogude Liidu ja Ameerika Ühendriikide sõjaline võidujooks oli alanud ja tundus, et lõppude lõpuks jõuab maailm krahhini, tuumasõjani, mis võib hävitada tsivilisatsiooni meie maal. Miks ma esitasin teile sellise ajaloolise ekskursi? Tundus ju, et Lääne-Euroopal ja ka tema superpartneril Ameerika Ühendriikidel polnud muud soovi kui olla sõjaliselt tugev, et neutraliseerida Nõukogude Liitu. Aga ometi viis aastat peale suure sõja lõppu tegi Robert Schuman inspireerituna Jean Monnet' ideest ettepaneku ühendada Lääne-Euroopa söe- ja terasetööstus. Ma ei ole ajaloolane ega oska öelda, kas selle sammu taga oli tulevaste sõjaliste konfliktide ärahoidmine kahe Lääne-Euroopa suurriigi, Prantsusmaa ja Saksamaa vahel või oli selle taga arusaam, et idast tulev agressiivne oht nõuab ühiseid pingutusi kogu vabalt Euroopalt ja omavahelised konfliktid võivad läänemaailma nõrgestada. Rohkem kui 50 aasta jooksul on algne ühendus kasvanud 25 liikmesriigiga Euroopa Liiduks. Liidu suurenemisega on kaasnenud mitme leppe ratifitseerimine. Kõige paremini on Euroopa Liidu põhieesmärki, et kõikides liikmesmaades elavad inimesed tunnetaksid ennast ühiselt eurooplastena, jäädes seejuures prantslasteks, sakslasteks, eestlasteks jne, iseloomustanud Jean Monnet 1952. aastal. Ta ütles: "Me ei moodusta koalitsiooni mitte riikide, vaid inimeste vahel." Ja nüüd põhiseaduse lepingu juurde. Pärast Hollandi ja Prantsusmaa referendumi ebaõnnestumist tundus, et ratifitseerimise hoog on vaibunud. Ka meil Eestis kõlavad hääled, et lepet ei oleks vaja ratifitseerida. Kuid alati on lihtsam kritiseerida, kui ise midagi teha. Olid ju Eesti esindajad Euroopa Tulevikukonvendis ja olid osalised leppe kokkukirjutamisel. Milline oli tegelikult leppe kirjutamisel aga suurte isiksuste roll, seda hindab juba ajalugu. Lepe on kompromiss ja vaevalt võiks leida uut kooslust, kes kirjutaks kokku sellise leppe, mis rahuldaks 100% kõiki 25 liikmesriiki. See oleks täielikus vastuolus loodusseadustega, sest see tähendaks absoluutset korda ja see tähendaks ka loovuse lõppu. Järgides jällegi loodusseadusi, oli vaja sellist lepet, mis viiks süsteemi uude tasakaalulisse olekusse. Ilmselt on Euroopa Liit teel sellise tasakaalu saavutamisele ning meie kui uue liikmesriigi kohus on anda oma panus tasakaalulise olukorra saavutamiseks. Ja lõpuks. Miks ikkagi Euroopa riigid otsivad omavahelist koostööd, miks nad püüavad leida teravatele probleemidele lahendust läbirääkimiste kaudu, aga mitte kasutada alati jõudu? Ameerika politoloog Robert Kagan on oma raamatus "Paradiis ja jõud" analüüsinud Euroopa sellist lähenemisviisi. Ta kirjutab: "Euroopa keerab jõule selja, või kui seda natuke teisiti öelda, suundub teisele poole jõudu, seaduste, reeglite, rahvusüleste läbirääkimiste ja koostöö eneseküllasesse maailma. Euroopa astub ajaloojärgsesse rahu ja suhtelise õitsengu paradiisi, Immanuel Kanti igavese rahu teoks saanud unelmasse. Ameerika Ühendriigid on jäänud ajaloo küüsi, rakendades jõudu anarhilises hobbeslikus maailmas, kus rahvusvahelist õigust ja reegleid ei saa usaldada, kus tõeline julgeolek, kaitsevõime ning liberaalse korra edendamine sõltub endiselt sõjalise võimsuse avaldamisest ja kasutamisest." Rangelt võttes võib ju mõlemal poolel olla õigus. Kuid ma arvan, et erinevus on tekkinud just sellest, et pärast kodusõda on Ameerika suutnud unustada, mis tähendab sõda sinu enda kodus. Euroopa veel mäletab. Kuid ka Euroopas on põlvkond, kes tunnetas seda isiklikult, ajalooareenilt juba lahkumas. Kuid just ühine Euroopa oma ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga on valmis kandma vastutust, et Euroopa pinnalt ei saa kunagi algust uus maailmasõda. Ja see on see, mis teeb mulle sümpaatseks Euroopa soovi lahendada küsimusi mitte jõuga, vaid kantlikult. Lugupeetud kolleegid! Res Publica fraktsioon toetab sellel kaunil kevadpäeval Euroopa Liidu põhiseaduse ratifitseerimist. Tänan tähelepanu eest!

Tänan! Järgmisena palun kolleeg Andres Herkel!

Proua juhataja! Austatud kolleegid, külalised! Siin on täna mitu korda öeldud, et Euroopa põhiseaduse leping on kompromiss. Jah, ta on isegi habras, isegi ohustatud kompromiss ja selliseid kompromisse tuleb mõnikord poliitikas tugevalt kaitsta. See pole kellegi ühepoolne võit, aga praeguses olukorras oleks selle leppe töölerakendamine kindlasti Euroopa kui terviku võit. Põhiseaduse lepinguga ei muutu Euroopa Liidu olemus, põhimõtteliselt hakkaks ta asendama ju seniseid aluslepinguid. Aga see on rada, kust me saame praegu edasi minna. Tõsi, me võiksime küsida, kas Euroopa olemus oleks teistsugune, kui sellist leppe teksti ei oleks sündinud. Võib-olla oleks see olukord isegi lihtsam. Aga praegusel ajahetkel on see asjatu küsimus, sest lepe on välja töötatud, ta pole teps mitte kehv. Küll aga halvaks jätkuv piduri tõmbamine praegu Euroopa kui terviku teovõimet ja Eesti huvides on kindlasti teojõuline Euroopa. Prantsusmaa ja Hollandi referendumi "ei" ning mõnede riikide kõhklus ei tähenda tingimata seda, et meie võime oma käed siin puhtaks pühkida ja öelda, et see on meile kuidagi võõras võitlus. Põhiseaduse leping ei tohi kindlasti olla see teema, mille puhul öeldakse, nagu meil välispoliitikas paraku liigagi tihti viimasel ajal juhtub, et see pole meie teema, Eestil puudub seisukoht, ja siis veel see naljakas märge, et sõnavõtt pole vajalik. Me peame põhiseaduse lepingu täna ratifitseerima ja on väga meeldiv, et enamik fraktsioone on selles siinkohal juba oma konsensust väljendanud. Eesti ei pea kahtlemata mõtlema enesekeskselt. Me peame mõtlema Euroopa efektiivsuse ja ka tulevaste laienemiste peale, mis on oluline nii nende rahvaste vaba eneseteostuse seisukohalt kui ka üldise julgeolekupoliitika tagamiseks. Kui me räägime ühtsest välispoliitikast, siis siin ei ole Eesti üksi. Eesti ei ole tugev ka oma lähemate liitlastega - Läti, Leedu ja Poolaga -, vaid me oleme tugevad selgelt koos Euroopaga. Kui me räägime tulevasest ühisest energiapoliitikast, mis on järjest olulisem, siis ka see saab alguse saada ainult tugevast, mitte aga kõhklevast Euroopast. Jah, selleni jõudmiseks võib kuluda veel palju aega, aga alustada tuleb kohe praegu ja Eesti ei peaks siin kindlasti mitte olema üks neist, kes kõhklusi lisab. Ratifitseerimise vastastele, kes täna ka siin oma seisukohta üsna nähtavalt avaldavad, tahaksin ma öelda, et meie alternatiiv ei ole kindlasti mitte Euroopa Liit versus iseseisvus. Meie tegelik valik ja alternatiiv on iseseisev Eesti Euroopa Liidus versus hall tsoon või Venemaa mõjuväli. Ja sestap tuleb ka meil Tallinnas täna kindlasti anda tugev signaal, et me toetame tugevat Euroopat. Siin pole asjatu ilmselt juhtida tähelepanu sellele, et põhiseaduse lepinguga kasvab rahvusparlamentide roll. Me oleme parlamendisaalis eeskätt just Euroopa seadusloome kontrollimiseks. Isamaaliidu fraktsioon toetab selle lepingu ratifitseerimist täna, 9. mail 2006.

Tänan! Järgmisena palun kolleeg Olev Laanjärv!

Proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma tulin praegu siia kõnepulti ilma Eesti Keskerakonna volituseta, et lugeda ette need tavalised sõnad, mis on täna kordunud kõigi fraktsioonide esindajate suust: me toetame ja hääletame kindlasti selle lepingu ratifitseerimise poolt. On kõlanud väga palju positiivset, on kõlanud ka mõningaid hirme, mille koondina ma ütleksin, et kui me täna Euroopa Liidu põhiseaduse lepingu ratifitseerime, ei muutu homme Eesti elus arvatavasti mitte midagi. Aga areng Euroopa Liidus jätkub ja me jõuame täna otsustades ja edasi minnes kindlasti selle momendini, kui kõik 25 riiki on leidnud vahendid, kuidas seda lepingut ratifitseerida. Võib-olla on tänane samm ka mingiks tõukeks järgnevatele, seda me täna väga täpselt ei oskagi formuleerida. Armsad kolleegid! Ma tahaksin täna peatuda ainult ühel aspektil, mis Euroopa Liidu põhiseaduse lepingu menetlemisel meile kõigile kõrvu jäi. Euroopa Liit on nimetanud ennast kristlikule kultuurile ja moraalile tuginevaks riigiks ning olid päris suured vaidlused, kas oleks võimalik see klausel ka Euroopa Liidu põhiseaduse lepingusse sisse kirjutada. See jäi välja. Arvatavasti julgeme Eestis seda edaspidigi väita, saades aru ka sellest ohust, mis religioonidevahelise vastuseisu tõttu Euroopas on süvenenud. Anglikaani kiriku patroon, Inglise kuninganna Elizabeth II ütles Euroopa Liidu põhiseaduse lepingu ettevalmistamise käigus minu arvates väga tähendusrikka lause: "Ärgem selle juures Kristust teist korda maha matkem." Ma kujutan ette, et see tulevik, mis selle leppe ratifitseerimisel Euroopal veel ees seisab, annab julguse kõigil liikmesriikidel tõdeda, millisest kultuurist me pärineme, kus on meie alged ning millel põhinevad väärtused. Tänaseks aga soovin ma tõesti julgust ratifitseerida kõnesolev leping kindla teadmisega, et tegelikult ei ole see ju lõpp, see on algus. Aitäh!

Tänan! Eiki Nestor, palun!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Lihtne inimene, nagu ma olen, teen ma hästi lühidalt. Tegelikult on valida kas läände või itta ja rohkem valikuid ei ole. Aga kahest eelkõnelejast niipalju, et kõigepealt avaldan tunnustust Olev Laanjärvele selle eest, et vähemalt keegi sellest reast midagi välja ütles. Ja järgides liberaalse maailmavaate õpetaja Milton Friedmani õpetust, et igaüks peab iseendaga hakkama saama, on mul Reformierakonna fraktsioonile ettepanek panna rahad kokku ja osta Igor Gräzinile gloobus.

Aitäh! Sõnasoovijaid rohkem ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Ja kuna eelnõu kohta ei ole muudatusettepanekuid laekunud, võime minna eelnõu vastuvõtmise juurde. Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa põhiseaduse lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu. Palun teil võtta seisukoht ... Palun vabandust! Eiki Nestor, palun!

Tänan, juhataja! Palun teha kohaloleku kontroll.

Hea kolleeg Eiki Nestor! Meie kodukord ei võimalda sellist kohaloleku kontrolli teha. Ma näen, et kõik, kellel soovi on, on saabunud saali ja me võime alustada eelnõu lõpphääletust. Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa põhiseaduse lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 645. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Häältega poolt 73, vastu 1, erapooletuid ei ole on otsus vastu võetud ja seega on Euroopa põhiseaduse leping ratifitseeritud. (Aplaus.)

Head kolleegid! Läheme edasi. Meil on päevakorras veel olulisi punkte ja järgmine on põhiseaduskomisjoni algatatud Riigikogu valimise seaduse, rahvahääletuse seaduse ja Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks saab sõna põhiseaduskomisjoni esimees Urmas Reinsalu. (Sumin.) Head kolleegid! Meie istung jätkub, nii et paluks tulla mõtetega juba uue eelnõu juurde.

Austatud istungi juhataja! Head parlamendiliikmed! Põhiseaduskomisjon arutas nimetatud eelnõu kahe lugemise vahel ja käsitles muudatusettepanekuid oma kahel istungil, 3. ja 20. aprillil. Kohal olid lisaks komisjoni liikmetele ka valimiskomisjoni eksperdid ja valimiskomisjoni juht härra Sibul. Ma peatuksin kahe sõnaga kõigepealt eelmisel lugemisel esitatud küsimustel ja annaksin lühidalt paar vastust. Ma andsin selle lubaduse, küsiti mitmete konkreetsete ja tõsiste probleemide kohta. Härra Tootsen küsis eelmine kord, kas viimastel kohaliku omavalitsuse valimistel oli ka e-hääletuse kohta proteste. Juriidiline seis on selline, et ühtegi protesti ei esitatud. Teine küsimus. Härra Alatalu tundis huvi, kas kohalikel valimistel tulid inimesed pärast elektroonilist hääletamist valimispäeval traditsiooniliselt hääletama, st mitte häält muutma, vaid tulid teist korda hääletama, kas sellist käitumist ka protokolliti ja milline on hinnang sellisele käitumisele. Võib öelda, et esines paar juhtumit, kus ekslikult lubati pühapäeval hääletama inimesed, kes olid juba e-hääletanud. Valimispäeval toimunud ülehääletamisest teavitati Vabariigi Valimiskomisjoni ning esitati e-hääle tühistamise avaldused. Valimiskomisjon tühistas nende valijate e-hääled ja igal valijal jäi kehtima üks hääl. Härra Männik tundis huvi e-hääletuse häälte ostmise või hääletamise mõjutamise ilmsiks tuleku võimaluste kohta, kui hääletamise salajasus ja selle tagamine ei ole kontrollitavad. Vastusena sellele leidsid eksperdid, et teoreetilist häälte ostmise korraldajat distsiplineerib just nimelt see, et on võimalik e-häält muuta. Näiteks võis inimene juba enne e-hääletamise üritust, teoreetiliselt siis hääle ostmise katset anda kodujaoskonnas pabersedelil hääle, mis läheb niikuinii arvesse. Tunti huvi, kui palju vaatlejaid jälgis e-hääletamise protseduuri ennast arvuti taga hääletamise hetkel. See on õige ja tõsine probleem. Nimelt ei ole niisugust protseduuri või juhendit rahvusvaheliselt valimissoovitustena kehtestatud. Euroopa Nõukogu juures on moodustatud üks töörühm, kes panebki praegu kokku juhendit, kuidas elektroonilist hääletamist vaadelda. Tunti huvi valimisvaatlejate vastu, kui palju neid osales ja millised nendest riikidest kavatsevad lähiajal e-hääletust kasutada. Huvi oli väga suur, spetsialiste oli Austriast, Ameerika Ühendriikidest, Prantsusmaalt, Soomest, Norrast, Taanist, Lätist, Leedust, Venemaalt ja Bahreinist. Lähiminevikus on valimistel või rahvahääletustel Interneti kaudu hääletamist Euroopas kasutanud Holland ja _veits. Suuremaid ja väiksemaid pilootprojekte on olnud Hispaanias, Austrias, Suurbritannias, Prantsusmaal, Saksamaal ja mujalgi. Tunti huvi, kas eksisteeris kollektiivse hääletamise ilminguid. Siin saab vastata ainult sellises mahus, nagu on informatsiooni. Algatatud ei ole ühtegi vastavasisulist ehk siis valimispettuse või häälte ostmise pettuse uurimise menetlust selle kohta, et pettus oleks säherdusel moel aset leidnud. Tunti huvi, kas e-hääletus on mõjutanud ID-kaartide muretsemise statistikat. Vastus on, et ID-kaartide muretsemises tegelikult hüpet ei olnud, kuid reaalselt juhtus nõnda, et e-hääletus mõjutas ID-kaartide elektroonilise kasutamise laienemist. Nimelt kasutas 60% e-hääletanuist esmakordselt kaarti digitaalallkirja andmiseks. See oli lühike ülevaade esilekerkinud huvipakkuvatest probleemidest. Muudatusettepanekud, mis on laekunud, jagunevad kahte masti. Selle seaduseelnõu eesmärk on muuta valimisprotseduure. Eelnõu algatamisel ei seadnud põhiseaduskomisjon eesmärgiks, et mingisugusel poliitilisel kaalutlusel muudetakse ka valimisreegleid või siis valijate tahte avalduse arvestamise või tuvastamise korda. See on valimistehniline seaduseelnõu. Aga siiski laekus kolmelt fraktsioonilt - Reformierakonna, Eesti Keskerakonna ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt - üks pakett muudatusettepanekuid, kus on selgelt sees poliitiline valik ja mille mõte on muuta Euroopa Parlamendi valimise seadust nõnda, et praegu kehtiva nn avatud nimekirja süsteemi asemel tuleks kinnine nimekiri. Mis tähendab, et valija ei avaldaks oma tahet, hääletades konkreetset kandidaati, nii et kandidaadid reastuksid vastavalt saadud häältele nimekirja sees, vaid hääletataks konkreetse erakonna valimisnimekirja. Teine pakett muudatusettepanekuid tuli Res Publica fraktsioonilt. Esimese paketi kohta kujundas komisjon oma arvamuse ja toetas häälteenamusega neid Euroopa Parlamendi valimise seaduse muudatusi, st nende fraktsioonide esindajad, kes olid muudatusettepanekud esitanud, olid poolt, ülejäänud komisjoni liikmed olid vastu. Teise, Res Publica esitatud paketi kohta, mis käsitles valimisprotseduuri probleeme ja algataja seletusel eelkõige esilekerkinud küsimusi, kuidas muuta valimisi tehniliste menetluste täpsustamisega ausamaks ja selliseks, et valimistulemust ei oleks võimalik seadusvastaselt või seadusväliselt mõjutada, võin kohe sissejuhatavalt öelda, et osa asju komisjon toetas, osa ei toetanud ja mõnedes asjades telliti Riigikogu õiguskomisjonilt, Justiitsministeeriumilt ja õiguskantslerilt suisa ekspertiis. Need asjad töötati põhjalikult läbi. Ma tutvustan neid muudatusettepanekuid ka lähemalt. Res Publica fraktsiooni esitatud muudatusettepanekus nr 2 oli tehtud ettepanek võtta kasutusele ühekordsed läbipaistvad hääletuskastid. Algataja viide sellele probleemile oli, et on esinenud juhtumeid, kus kast on tõepoolest pealt pitseeritud, aga samas on ilmselge, et näiteks kasti põhja võib eemaldada. Et tagada valimiste usaldusväärsus, oleks siis ettepanek kehtestada üks kastistandard ja kastid võiksid olla läbipaistvad. Valimiskomisjoni esindaja rääkis oma tähelepanekutest ja selgus, et valimiskomisjonis on seda teemat ka arutatud. Valimiskomisjoni esimees andis lubaduse, et tulevastel Riigikogu valimistel katsetatakse pilootprojekti, kus eelhääletamise päevadel võetakse kasutusele mitmekordseks kasutamiseks mõeldud ühtlustatud parameetritega läbipaistmatud piimklaasiga plastkastid. Need kastid on vastavalt rahvusvaheliselt heakskiidetud standarditele pitseeritavad nn siilriba meetodil. Kastiseinad on seetõttu läbipaistmatud, et ei oleks võimalik tuvastada valimissedelile kantud hääletuseelistust. Mis puudutab küsimust, kas praegune pitseerimisstiil või -juhend vastab rahvusvahelistele standarditele, siis võib väita, et rahvusvaheliste standardite miinimumile, Veneetsia komisjoni juhendi järgsele miinimumtasemele see kleebis koos pitsatijäljendiga vastab. Kahtlemata oleks see siilribade mudel aga valimisreeglite või rahvusvaheliste soovituste kohaldamisel samm edasi valimiste usaldusväärsuse suunas. Nii et valimiskomisjoni soovitus oli seda ettepanekut mitte toetada põhjendusel, et see ei ole seaduse tasemel küsimus, vaid seda tuleks reguleerida seadusest madalamal seisva aktiga. Valimiskomisjoni esindajate hinnangul katsetatakse järgmistel Riigikogu valimistel pilootprojekti, ja kui see osutub õnnestunuks, siis rakendatakse seda juba ülejärgmistel valimistel ühetaoliselt kõigis jaoskondades. Kolmas muudatusettepanek teie muudatusettepanekute nimistus on esitatud põhiseaduskomisjoni nimel, kuid seda on Res Publica ettepanekul sisuliselt veidike muudetud. Nimelt ei ole praegu üllatuslikult keelatud valimissedeli hääletamisruumist väljaviimine. Kohe tekib küsimus, millistel kavatsustel või kaalutlustel inimene võiks seda teha. Me teame mitme inimese ütluste järgi, ka Ida-Virumaa kandist pärit ütluste järgi, et sedeli väljaviimine on kasutusel nn karusselli-tüüpi valimispettuses, kus üks inimene viib sedeli välja ja saab vastu teise sedeli, mis on juba täidetud häälte ostja eelistatud isikut toetades. Nõnda on häälte ostjal võimalik reaalselt tuvastada, kas häälte ostmises osalevate isikute hääletuseelistus on ka tegelikult selline, nagu tehingus kokku lepitud. Komisjon arutas seda ja hääletustulemusega 6 poolt, vastu 3, erapooletuid 1 viidi see keeld sisse. Muudatusettepaneku 7 all on ette nähtud ka sanktsioon selle keelu rikkumise eest, et vältida ahelpettusi. Neljanda, Res Publica muudatusettepaneku kohaselt hoitaks hääletamiskasti valimisjaoskonnas suletud ruumis, mille sissepääsu jaoskonnakomisjon pitseerib. Valimiskomisjoni esimees selgitas vastusena sellele ettepanekule, et sellise normi täitmist on praktikas väga raske tagada, igal pool ei olegi nõuetele vastavaid ruume võtta. Me mäletame viimastest kohalikest valimistest, et ühes koolis oli valimiskast, kus pärast avastati, et kasti pitserid olid avatud, kast oli lahti. Pärast uurimine tuvastas, otsekui oleksid mingisugused poisid mänginud valimiskasti ümber palli ja siis olevatki juhtunud nõnda, et valimiskasti nõudeid oli rikutud. Komisjon ei toetanud Res Publica ettepanekut, hääletustulemus poolt 3, vastu 5, erapooletuid 2. Viies muudatusettepanek piirab esmapilgul inimeste hääletusvõimalust sel moel, et eelhääletamise päevadel on võimalik hääletada väljaspool oma elukohaks olevat kohaliku omavalitsuse üksust üksnes valla- või linnavalitsuse määratud ühes valimisjaoskonnas. Selle mõte seisneb tegelikult selles, et valimispettuste puhul, millele algataja viitas, on häälte ostjatel lihtsam koondada inimesed kokku ühte jaoskonda, kus teoreetiliselt võib aset leida ka kokkumäng jaoskonnakomisjoni liikmetega, et nii on võimalus pettust või häälte ostmist lihtsamalt läbi viia. Ettepaneku vastu rääkis asjaolu, et see võtab ka ausalt hääletavatelt inimestelt ära ühe lisavõimaluse või mugavuse hääletamises osaleda. Kuuenda muudatusettepaneku oli algselt esitanud Res Publica fraktsioon. Põhiseaduskomisjon veidike muutis seda, säilitades ettepaneku algse mõtte. Mõte on seotud kodus hääletamisega, et kodus hääletamist korraldavad jaoskonnakomisjoni liikmed ei tohiks olla sama erakonna liikmed või sama erakonna ettepanekul jaoskonnakomisjoni liikmeteks nimetatud. Üldpõhimõttena on seaduseelnõus siis ka sätestatud, et jaoskonnakomisjoni liikmeid peab nimetama poliitilise tasakaalustatuse põhimõtte järgi. Me teame möödunud kohalikest valimistest juhtumeid, jällegi eelkõige Ida-Virumaalt, kus valimiskomisjonid, jaoskonnakomisjonid koosnesid ühe poliitilise jõu eelistatud isikutest. See muudatus peaks aitama seda vältida. Üks oluline mõte on muudatusettepanekus nr 22. See kehtestab häälte ostmise kuriteona, praegu on see väärtegu. Mis selle vahe on? Kui kehtiva seaduse järgi tuvastatakse, et üks inimene on ostnud hääli, kohtuotsus on olemas ja ta saab trahvi, siis tema mandaat säilib. See tähendab, et tegelikult ta säilitab oma koha valitud esindusorganis. Kui see on kuritegu, siis jõustunud süüdimõistva kohtuotsusega kaotab süüdimõistetud inimene oma koha esindusorganis. Seda toetati konsensuslikult, poolt 9, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Ühe muudatusettepaneku võttis Res Publica tagasi, nimelt selle, et keelata valimiskampaanias avalike vahendite, näiteks kohaliku omavalitsuse ajalehtede kasutamine, või teha muul moel kampaaniat maksumaksja raha eest. Komisjon arutas seda, küsis selle kohta arvamusi. Oli arvamus, et seda küsimust tuleb õiguslikult täpselt formuleerida. Komisjon leidis konsensuslikult, et see on küsimus, millega tuleb tegelda, ja ütles, et nõunikel tuleks töötada välja seaduseelnõu, kuidas välistada avalike vahendite kasutamine valimiskampaanias nimetatud moel. See on ülevaade praegusest eelnõu menetlemisest. Aitäh!

Tänan! Kolleegidel on ka küsimusi. Mart Nutt, esimene küsimus.

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mulle meenub, et kui me komisjonis hakkasime nimetatud eelnõu arutama, siis me jõudsime džentelmenliku kokkuleppeni, et kuna selle eelnõuga puudutatakse elektroonilise valimise teemat ja mitte midagi muud, siis ei hakata keevitama sellele juurde teisi probleeme, sest valimisseadust võib ju lõpmatult täiendada. Me võime rääkida selles kontekstis ka valimisreklaamist. Niisuguseid ettepanekuid me teatavasti ei aktsepteerinud. Kuidas hinnata, et eelnõu on ikkagi politiseeritud ja esitatud ettepanekuid, mis häälteenamusega on läbi viidud ja mis kokkuvõttes muudavad Euroopa Parlamendi valimise süsteemi, mitte nüüd erakondade omavaheliste jõuvahekordade suhtes, vaid erakonna sisemise demokraatia kägistamise suunas?

Aitäh, Mart! Tõepoolest, eelnõu sisaldab kahte sorti ettepanekuid. Üks ettepanekute pakett on selleks, et täpsustada e-valimiste protseduuri valimisseadustes. Teine, valimiskomisjoni initsiatiivil tehtud ettepanekute pakett on lahendada tehnilisi, valimiste organisatsioonilisi, protseduurilisi küsimusi. Selle paketi vaimust kantuna esitas ka Res Publica fraktsioon oma ettepanekud. Mis puutub poliitilise sisuga ettepanekute esitamisse, siis eks see on tavaküsimus. Kui parlamendis on ühte õigussuhet reguleeriv eelnõu, siis võib sellele eelnõu reguleerimismahu sees või selle seaduse pealkirja all tõepoolest liita mitmesuguseid küsimusi juurde. Küsimus, mis tegelikult põhjustas komisjonis muret, oli see, et arvesse võttes meie Riigikohtu väljakujunenud praktikat, oleks hea, kui igasugused valimismenetlusi puudutavad küsimused oleksid lahendatud varakult enne valimiste aega ehk järgmise aasta märtsikuud. Seetõttu oleks otstarbekohane, et see eelnõu võetaks vastu ja jõustuks enne, kui me läheme suvepuhkusele, mis tähendab seda, et igasuguste muude iseseisvate teemade avamine võib seada selle kahtluse alla. Poliitiline heakskiit muudatusettepanekutele sõltub kahtlemata parlamendiliikmete poliitilistest või maailmavaatelistest eelistustest.

Tänan! Kolleeg Jarno Laur, esimene küsimus.

Aitäh! Et selle eelnõu muudatusettepanekute hulgas on tõesti ka selliste ettepanekute kogum, mis väga põhimõtteliselt muudavad üht valimisseadust, siis minu küsimus on, mis argumentatsiooniga nende muudatusettepanekute algatajad komisjonis esinesid, miks selline muudatus on nende arvates hädavajalik. Kui sa annaksid natuke edasi seda arutelu käiku ja loogikat.

Jaa, seda on kahtlemata võimalik teha. Nimelt hääletas põhiseaduskomisjon neid muudatusettepanekuid, mille eesmärk on tegelikult ju saavutada üks eesmärk, muuta valimistulemuse tuvastamise korda, ühe paketina. Eelnõu algatajate või nende muudatusettepanekute esitajate esindajad komisjonis kommenteerisid seda suhteliselt lakooniliselt, ma ütleksin, et erilist diskussiooni nende muudatusettepanekute üle ei kajasta ka komisjoni istungi stenogramm. See on mäletatavasti poliitiline teema, mille juurde naastakse. Iseküsimus on, et siin tekib tõepoolest praegu üks õiguslik küsimus või pigem isegi parlamendi kodukorra loogiline probleem. Nimelt ei ole parlamendiliikmetel praegu võimalust esitada selle iseseisva õigussuhte reguleerimise puhul muudatusettepanekuid, sest meil on teine lugemine. Kas teine lugemine katkestatakse või lõpetatakse, on parlamendi tahte küsimus. Aga jah, probleem on siin olemas.

Tänan! Kolleeg Eiki Nestor, esimene küsimus.

Mul on selline küsimus. Kas komisjon arutas, mida see meie valijale tähendab, kui kohalikud volikogud ja Riigikogu valitakse lahtiste nimekirjadega ja europarlamendi puhul me läheme kinniste nimekirjade peale? Kuidas meie valija selle vastu võtab, et ühel juhul hääletada inimest ja erakonda ning teisel juhul erakonda ja nimekirja?

Aitäh! Ma ütlen nõnda, et komisjon ei käsitlenud seda õigussuhet reguleerivaid probleeme nii mahukalt, võttes arvesse, et sisuline debatt, väga põhjalik debatt, kes mäletab neid seadusmuudatusi, oli tegelikult 2004. aastal. Küllap olid komisjoni liikmed, kellel on selles küsimuses erinevad seisukohad, seetõttu juba piisavalt informeeritud ka vastu- ja pooltargumentidest.

Tänan! Kolleeg Ants Pauls, esimene küsimus.

Lugupeetud komisjoni esindaja! Kohalike valimiste järgselt oli arvukalt valimisproteste, eriti Ida-Virumaalt. Nende arutelul Vabariigi Valimiskomisjonis pidi komisjon kahjuks korduvalt tõdema, et kehtiva valimisseaduse puudused ei võimalda sisuliselt neid proteste kiiresti lahendada. Seoses sellega on mul küsimus, kui aktiivselt esitas Vabariigi Valimiskomisjon põhiseaduskomisjonile vastavaid küsimusi, et mõningaid valimisseaduse sätteid kohendada. Näiteks puututi sageli kokku sellega, et politsei ei menetle neid probleeme, mis kuuluvad politsei valdkonda, samas rütmis.

Aitäh! Need küsimused kerkisid esile ja õige on ka see, et eelnõu peaks valimiskomisjoni initsiatiivil lahendama mitmeid probleeme. Esimene küsimuste pakett seostub praktikas esile kerkinud küsimusega seadust rikkunud valimiskomisjoni liikme volituste lõpetamise kohta, sest käesoleval ajal puudub võimalus seadust rikkunud komisjoniliikme volitused lõpetada. Teine küsimuste pakett muudab valimiskomisjoni pädevust järelevalve teostamisel. Nimelt saab Vabariigi Valimiskomisjon kehtiva seaduse kohaselt hääletamistulemust kehtetuks tunnistada ainult uue kaebuse läbivaatamise tulemusel. Nüüd on sama õigus ka järelevalvemenetluse tulemusena ja ühtlustatud on ka Vabariigi Valimiskomisjoni ja maakonna valimiskomisjoni pädevust kaebuste läbivaatamisel ning järelevalve teostamisel. Väga ulatuslikult põhiseaduskomisjon seda teemade ringi ei käsitlenud, aga kui vaadata kaasusi, millest nii mitmedki päädisid Riigikohtu lahenditega, siis teatavaid küsitavusi ja ebaloogilisust kehtiva seaduse kohaldamisel siin kahtlemata on. Juhul kui valimispettus on nii suur, et algatatakse kriminaalasi, on valimiskomisjoni ainukene võimalus tunnistada valimised piltlikult öeldes õiguspäraseks, sest menetlus alles käib ja neil on ajaline graafik. Seni on toiminud selline loogika ja kahtlemata läheb see vastuollu igasuguse terve mõistuse või arusaamaga, kuidas tuvastada valimiste õiguspärasust ja ausust, mis ongi ju eelkõige kõrgemalseisvate valimisorganite põhiline pädevus. Siin on oluline, et meil on olemas Riigikohtu lahend, kus Riigikohus ütleb, et ei, seaduse mõtet ei saa sedapidi lugeda. Riigikohus asus mäletatavasti ka teistsugusele seisukohale kui Vabariigi Valimiskomisjon ning suunas ühe Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse ülevaatamiseks uuesti valimiskomisjonile.

Tänan! Kolleeg Margus Hanson, esimene küsimus.

Aitäh, proua eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Veel kord grupivalimisest e-hääletamisel. Te ütlesite, et komisjon käsitles seda teemat, aga kuna menetlust ei ole algatatud, siis see justkui ei ole väga suur probleem. Ehkki me teame ju, et kohalike valimiste ajal selline grupihääletamine teatud ulatuses siiski aset leidis. Kuidas te seda kõike kommenteeriksite?

Aitäh! Kui ma ütlesin, et menetlust pole algatatud, siis ma mõtlesin, et valimispettuste osas ei ole algatatud menetlust, kus oleks sellisele küsimusele viidatud. Tõepoolest, on olnud kaebusi - mulle meenub jälle üks kaasus Ida-Virumaalt, kus ühe, ütleme, asutuse juhi kabineti arvuti IP-aadressilt tuli trobikond hääli -, millest võib teha erinevaid järeldusi. Mis puudutab valimiskomisjoni hinnangut või käsitlust, siis kui nad olid tuvastanud - seda on võimalik välja võtta n-ö serverite kaupa -, kui palju on hääli antud - , oli nende nägemus, nende arusaam, millele saab tugineda ka põhiseaduskomisjon, et teha järeldust sellistest pettustest ei ole võimalik. Need numbrid on toodud ära ka valimiskomisjoni koostatud raportis e-hääletuse kohta. Ja sellist järeldust, et mingitest kohtadest oleks ühest arvutist tulnud n-ö massiliselt hääli ja see võiks olla seotud valimispettustega, valimiskomisjon ei teinud.

Tänan! Kolleeg Toomas Alatalu, esimene küsimus.

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Mul oleks põhimõtteline küsimus. Kuna nüüd lähevad nimekirjad europarlamendi valimistel kinniseks, kas see teie arvates suurendab valijate aktiivsust või mõjub vastupidiselt?

Aitäh! Parlament ei ole oma otsust langetanud. Komisjoni otsus on meil olemas ja võib oletada, et küllap see peegeldub ka täiskogu hääletustulemuses. Ma oleksin üldiselt isegi skeptiline selles suhtes, et luua seoseid valimismooduse ja valimisaktiivsuse vahel. Kui me vaatame erinevaid poliitilisi kultuure, siis üks niisugune instinktiivne järeldus, mida on tehtud ka politoloogias, võiks olla, et majoritaarsed süsteemid või, ütleme, ühemandaadilised ringkonnad, kus kogu valimiste häältemaht jaotatakse ühes ringkonnas, peaks otsekui soodustama või motiveerima kandidaate tegema intensiivsemat kampaaniat. Samas me näeme erinevates poliitilistes kultuurides, et majoritaarse süsteemiga riikides on valimisaktiivsus vahel võib-olla hoopis madalam. Põhjala riikides, kus rakendatakse mitmesuguseid süsteeme, aga pigem toimib ka ikka see nimekirja loogika, on valimisaktiivsus küllap teistel kultuurilistel põhjustel kõrge. Ma ei hakkaks nii mehaaniliselt niisuguseid järeldusi tegema. Küllap see on teadusliku uurimise aines.

Tänan! Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Mart Nutt, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Isamaaliit toetab elektroonilise hääletuse sisseviimist kõikidel valimistasanditel, aga samas teevad need ettepanekud, mis puudutavad nimekirja sulgemist, nõutuks. Mis siis eelmistel Euroopa Parlamendi valimistel probleemiks oli? Ei olnud ju probleeme. Arvestame, et me valime ainult kuus saadikut. Hästi, võib-olla me valime kunagi seitse, aga see suurusjärk ei kasva ilmselt mitte kunagi oluliselt suuremaks. Kindlasti ei ole see meede suunatud ühe või teise erakonna vastu. See meede on suunatud erakonna sisedemokraatia vastu ja olukorras, kus erakondadesiseselt on konkurents eeskätt nende inimeste vahel, kes võiksid olla meie parimad esindajad Euroopas, on suhteliselt arusaamatu, miks see peab olema preemiakoht, miks peab olema kellelegi lubatud, et sõltumata sellest, kui vähe potentsiaali on häälte võtmisel, pead olema sina valitud. Aga mitte nii, et rahvas võiks otsustada, kes võiksid olla need inimesed, kes meid Euroopa Parlamendis esindavad. Sellest tulenevalt on minul küll valitsuskoalitsiooni erakondadele siiras ettepanek võtta tagasi need ettepanekud, mis puudutavad nimekirja sulgemist Euroopa Parlamendi valimistel. Isamaaliit, toetades elektroonilist valimist, ei saa hääletada nimetatud eelnõu lõpphääletusel selle poolt, kui nimekirjade sulgemise sätted on sisse hääletatud. Aitäh!

Tänan! Järgmisena palun kolleeg Jarno Laur!

Hea juhataja! Lugupeetavad kolleegid! Selline tunne on, et stagna tuleb tagasi. Et vaikselt, ilma parlamentaarse debatita tehakse mingeid väga põhimõttelisi muudatusi, mis hakkavad Eesti poliitikat ja kaudselt ka Euroopa poliitikat väga põhimõtteliselt mõjutama. Stagnaaja üheks sümboliks on ju Brežnevi pakike. Ausalt öeldes on nüüd meile siia toodud ka üks selline Brežnevi pakike, mille üks osa on täiesti söödamatu ja vastuvõetamatu. Selles osas me oleme kindlasti sama meelt, mida Mart Nutt siin väljendas. See teeb meile väga raskeks leppida ka nende teiste küsimustega. Tegu ei ole mingisuguse tehnilise muudatusega, mida oleks võimalik ja vajalik praegu selles tehnilises paketis läbi hääletada. Ei ole midagi taunimisväärt, kui kolm erakonda on leidnud ja usuvad, et Eesti valimissüsteem peab läbima mingisuguse reformi ja õige suund on minna üle kinnistele parteilistele nimekirjadele. Et see justkui arendab meie demokraatiat rohkem kui kehtiv avatud nimekirjade süsteem. Aga selliste ettepanekutega peaks tulema välja ikkagi eraldi eelnõus, mis võimaldab teha muudatusettepanekuid ka teistel parlamendis esindatud erakondadel ja võimaldab pidada ka avalikku debatti. Valimissüsteemi muudatused ei ole sellised muudatused, mida saaks vaikuses ära teha. Neile peab eelnema politoloogide, ühiskonnateadlaste, ka tavaliste kodanike arutelu. Täna meil midagi sellist ei ole. Kõik politoloogid on valimissüsteemide suhtes ühel arvamusel vist ainult ühes küsimuses. See küsimus on see, et mida stabiilsem on valimissüsteem, seda parem see üldiselt võttes on. Kui kõigis muudes küsimustes võib leida väga mitmeid eriarvamusi, siis stabiilsuse küsimuses ollakse üldjuhul ühte meelt. Meil on Eestis kehtinud avatud nimekirjadega hääletamine ringkondades. Euroopa Parlamendi valimine üle Eesti ühes ringkonnas on selles mõttes sarnane kohalike valimiste ja Riigikogu valimisega, ringkonnas toimuvate valimistega. Selles mõttes süsteem, mis praegu kehtib, haakub üldise loogikaga. Ta on valijale arusaadav ja inimesed on juba läbi mitmete valimiste õppinud seda süsteemi kasutama. Et seda süsteemi muuta, oleks vaja näha mingeid analüüse, mis ütlevad, et näiteks valimisaktiivsus suureneb või et inimesed hakkavad rohkem aru saama, et nende otsus mõjutab rohkem valimistulemust. Paraku ei ole meil seda analüüsi ega ole meil tegelikult ka usku, et see tõepoolest niimoodi läheb. Kuna järgmiste Euroopa Parlamendi valimisteni on veel üpris palju aega, see ei ole mitte üks-kaks aastat, vaid isegi rohkem, siis me usume, et meil on aega neid muudatusi uurida, seda mõju kindlaks teha ja me ei pea sellega ruttama. Nii et meie üleskutse Riigikogule on, et muudatusettepanekud 8-21 siin saalis täna toetust ei leiaks. Meie neid kindlasti ei toeta. Aitäh!

Tänan! Järgmisena kolleeg Ants Pauls, palun!

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu! Res Publica fraktsiooni tehtud muudatusettepanekud, põhiliselt kohaliku võimu valimise seaduse kohta, on tulenenud reaalsetest lugudest või case'idest, mis leidsid aset Ida-Virumaal viimaste valimiste ajal. Need kohad osutusid arvukates aruteludes, protestide arutamisel Vabariigi Valimiskomisjonis ja ka Riigikohtus selle seaduse puudusteks. Res Publica fraktsiooni nimel palun mina neid muudatusi küll toetada. Ma saan aru Riigikogu liikmetest, kes on pärit, ütleme, Võrust või Saaremaalt, nendele võivad mõned muudatused tunduda kohati arusaamatuna. Aga kahjuks on see asi Eesti riigis niisugune, nagu ta täpselt on. Seepärast ma arvan küll, et üht-teist tuleks ette võtta, et ka Ida-Virumaal kehtiksid Eesti riigi seadused nii nagu teisteski regioonides. Kuni see seadus seal täpselt niimoodi ei kehti, tuleb mõningaid asjaolusid teha lihtsalt konkreetsemaks, selgemaks ja rangemaks. Ma palun seaduse muudatusettepanekuid toetada. Aitäh!

Aitäh! Järgmisena palun kolleeg Jaak Allik!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Rahvaliidu fraktsioon on samuti pandud selle eelnõu hääletamisel väga raske dilemma ette, tõsi, sisuliselt küll vastupidise dilemma ette kui sotsiaaldemokraadid, aga vormiliselt on dilemma sama. Ma tahaksin ka öelda, et põhiseaduskomisjon tegi meile selles mõttes ebameeldiva üllatuse, et hakkas valimisseadust paketina käsitlema. Valimisseaduse muudatused on kõik alati nii põhimõttelised, et ma toetan ilmselt küll härra Lauri mõtet, et neid peaks käsitlema eraldi eelnõudena. Me oleme nüüd sellises olukorras, et teinud ise selle eurovalimiste paranduse - ma ei tahaks hakata seda põhjendama, debatis, kui me eurovalimiste seadusest rääkisime, me põhjendasime korduvalt, miks kinnise nimekirjaga on õigem ja targem, hea, et nüüd on enamik jõudmas samale arvamusele -, aga toetades selle seaduse juures just neid ettepanekuid, mida Jarno Laur tahab maha hääletada, oleme lõpphääletusel paratamatult sunnitud seaduse vastu hääletama, sest ta käsitleb ka elektroonilist hääletamist ja siin ei ole Rahvaliidu seisukoht muutunud. Me oleme arvamusel, et kohalikel valimistel läbiviidud elektrooniline hääletamine tõestas veel kord, et Interneti teel kodust hääletamisel - ma rõhutan veel kord, me oleme vastu Interneti teel kodus hääletamisele, mitte elektroonilisele hääletamisele kui sellisele - ei ole võimalik 100%-lise kindlusega tuvastada hääletaja või valija isikut. See protseduur ei ole välisvaatlejatele vaadeldav. See, et siin olid välisvaatlejad, on ju kaunis, kuid nad ei viibinud siin mitte eelhääletamise ajal. Nad viibisid siin valimispäeval, vaatasid, kuidas siin arvutis, keskserveris asi käis. Selle vastu ei ole meil erilisi pretensioone kunagi olnud. Aga meie seisukoht on endine, et kaob valimise salajasuse põhimõte ja kaob valimise vaadeldavuse põhimõte. Sel juhul ei ole mõtet ka valimisjaoskondadesse vaatlejaid kutsuda ja valimiskomisjonidesse eri erakondade liikmeid panna, sest enne seda võib kõik asjad ära teha. Ma tahaks juhtida tähelepanu siiski ka sellele, et kõige suuremat huvi selle protseduuri vastu tundis Bahreini _eigiriigi delegatsioon. Nad olid siin õige arvukalt esindatud ja asusid Bahreinis ka kohe esimesena maailmas meie eesrindlikku kogemust juurutama, kusjuures Bahreinis leidsid minu teada 2002. aastal üldse esimest korda aset demokraatlikud valimised, no kuivõrd nad seal demokraatlikud on. Nii et ma kordan veel kord üle. Meile ei meeldi, et see asi on paketis, selles oleme sotsiaaldemokraatidega ühel meelel, kuid hääletame vastupidiselt. Nende paranduste väljavõtmise poolt me ei ole, need on meie tehtud, kuid lõpphääletusel on Rahvaliit sellele eelnõule vastu. Me ootame ära, kas Riigikogu võtab selle vastu. Ja kui Riigikogu selle vastu võtab, siis me teeme teoks oma senise lubaduse: me pöördume OSCE-sse ja ODIHR-i palvega teha sellele eelnõule rahvusvaheline ekspertiis ning saata siia järgmistele Eesti Riigikogu valimistele vaatlejad just nimelt e-hääletuse ja Interneti teel kodust hääletamise protseduuri uurima, mitte Eesti valimisi tervikuna demokraatlikuks või mittedemokraatlikuks kuulutama. See protseduur vajab kindlasti rahvusvahelist hinnangut. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sellega lõpetan läbirääkimised. Eelnõu kohta on ka muudatusettepanekuid, mis me üheskoos läbi vaatame. Esimene muudatusettepanek on põhiseaduskomisjonilt. Teine muudatusettepanek on Res Publica fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, Marko Pomerants!

Tänan! Res Publica fraktsiooni nimel palun seda ettepanekut hääletada!

Head kolleegid, panen hääletusele teise muudatusettepaneku.Hääletustulemused Poolt 23, vastu 34 häält, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Kolmas muudatusettepanek on põhiseaduskomisjonilt. Neljas muudatusettepanek on Res Publica fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Keegi ei vaidlusta. Viies muudatusettepanek on Res Publica ... Palun vabandust! Marko Pomerants.

Ma palun seda ettepanekut hääletada.

Millist siis?

Neljandat.

Palun järgmine kord olla täpsem. Head kolleegid, panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt 25, vastu 36 häält, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Viies muudatusettepanek on Res Publica fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, Marko Pomerants!

Ma palun viiendat ettepanekut hääletada.

Head kolleegid, panen hääletusele viienda muudatusettepaneku. Palun teil võtta seisukoht!Hääletustulemused Poolt 22, vastu 42 häält, erapooletuid 1. See ettepanek ei leidnud toetust. Kuues muudatusettepanek on põhiseaduskomisjonilt. Seitsmes muudatusettepanek on Res Publica fraktsioonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Kaheksas muudatusettepanek on Eesti Reformierakonna fraktsioonilt, Eesti Keskerakonna fraktsioonilt ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Palun, Marko Pomerants!

Palun seda ettepanekut hääletada.

Head kolleegid, panen hääletusele kaheksanda muudatusettepaneku. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt 38, vastu 29 häält, erapooletuid ei ole. Ettepanekut toetati. Üheksas muudatusettepanek on Eesti Reformierakonna fraktsioonilt, Eesti Keskerakonna fraktsioonilt ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Palun, Marko Pomerants!

Ma palun seda ettepanekut hääletada.

Head kolleegid, panen hääletusele üheksanda muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt 38, vastu 29 häält, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. Kümnes muudatusettepanek on Eesti Reformierakonna fraktsioonilt, Eesti Keskerakonna fraktsioonilt ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, juhtivkomisjon arvestab täielikult. Palun, Marko Pomerants!

Aitäh! Ma palun Res Publica fraktsiooni nimel seda ettepanekut hääletada.

Head kolleegid, panen hääletusele kümnenda muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt 39, vastu 28 häält, erapooletuid 0. Ettepanek leidis toetust. 11. muudatusettepanek on Eesti Reformierakonna fraktsioonilt, Eesti Keskerakonna fraktsioonilt ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, juhtivkomisjon on arvestanud sisuliselt. Marko Pomerants, palun!

Palun seda ettepanekut hääletada.

Head kolleegid, panen hääletusele 11. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt 4, vastu 61 häält, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 12. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt endalt. Palun, Marko Pomerants!

Palun seda ettepanekut hääletada.

Head kolleegid, panen hääletusele 12. muudatusettepaneku. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt 29, vastu 37 häält. Ettepanek ei leidnud toetust. 13. muudatusettepanek on Eesti Reformierakonna fraktsioonilt, Eesti Keskerakonna fraktsioonilt ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, juhtivkomisjon on arvestanud osaliselt. Marko Pomerants, palun!

Palun Res Publica fraktsiooni nimel seda hääletada.

Head kolleegid, panen hääletusele 13. muudatusettepaneku. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Ettepanekut toetas 1, vastu oli 64, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 14. muudatusettepanek on põhiseaduskomisjonilt endalt. Keegi seda ei vaidlusta. 15. muudatusettepanek on põhiseaduskomisjonilt. 16. muudatusettepanek on Eesti Reformierakonna fraktsioonilt, Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Palun, Marko Pomerants!

Palun seda ettepanekut hääletada.

Head kolleegid, panen hääletusele 16. muudatusettepaneku. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt 39, vastu 25 häält, erapooletuid 1. Ettepanek leidis toetust. 17. muudatusettepanek on Eesti Reformierakonna fraktsioonilt, Eesti Keskerakonna fraktsioonilt ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, juhtivkomisjon on arvestanud sisuliselt. Palun, Marko Pomerants!

Palun seda ettepanekut hääletada.

Head kolleegid, panen hääletusele 17. muudatusettepaneku. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused 17. muudatusettepanekut ei toetanud keegi, vastu oli 61, erapooletuid 1. Ettepanek ei leidnud toetust. 18. muudatusettepanek on põhiseaduskomisjonilt. Jarno Laur, palun!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Head kolleegid, panen hääletusele 18. muudatusettepaneku. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt 61, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. 19. muudatusettepanek on Eesti Reformierakonna fraktsioonilt, Eesti Keskerakonna fraktsioonilt ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Palun, Marko Pomerants!

Ma palun Res Publica fraktsiooni nimel seda ettepanekut hääletada.

Head kolleegid, panen hääletusele 19. muudatusettepaneku. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt 40, vastu 27 häält, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. 20. muudatusettepanek on Eesti Reformierakonna fraktsioonilt, Eesti Keskerakonna fraktsioonilt ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Probleeme ei ole. 21. muudatusettepanek on Eesti Reformierakonna fraktsioonilt, Eesti Keskerakonna fraktsioonilt ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Marko Pomerants, palun!

Palun seda ettepanekut hääletada.

Head kolleegid, panen hääletusele 21. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht!Hääletustulemused Poolt 40, vastu 28 häält, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. 22. muudatusettepanek on Res Publica fraktsioonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Seega on kõik muudatusettepanekud läbi vaadatud, kuid Isamaaliidu fraktsioon teeb ettepaneku eelnõu 836 teine lugemine pärast muudatusettepanekute läbihääletamist katkestada. Panen selle järgnevalt hääletusele. Kas võib alustada? Panen hääletusele Isamaaliidu fraktsiooni ettepaneku eelnõu 836 teine lugemine katkestada. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Häältega poolt 60, vastu 0, erapooletuid 1 on eelnõu teine lugemine katkestatud. Vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 23. mai kell 18.

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandeks saab sõna Riigikogu liige Tõnis Kõiv. Palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Eestis on lastetuid paare hinnanguliselt circa 15 000 - 20 000. Tihtipeale on neil soov järglasi saada, aga mitmesugustel meditsiinilistel põhjustel ei ole see võimalik. Viljatuse ohtu suurendab esmasünnituse edasilükkamine, ümbritseva keskkonna reostus, põletikuliste haiguste laialdane levik, stress, naiste kaaluprobleemid, suitsetamine jm, kusjuures lastetute paaride arv kasvab 1,5% aastas ehk probleem üha suureneb. Neile paaridele, kes on lastesaamisest huvitatud, on lahenduseks kunstlik viljastamine. Riik maksab praegu suures osas kinni kuni 40-aastaste Eesti Haigekassas kindlustatud naiste kolme viljastumiskatse kulud. Spetsialistide sõnul on kolme katsega viljastumise tõenäosus 90%. Lisaks riigi toele tuleb kuni 40-aastastel Eesti Haigekassas kindlustatud naistel kogu teenuse eest, sealhulgas ravimid, protseduur, ise tasuda umbes 20 000 krooni. Haigekassa kaasfinantseerimiseta ulatub viljatusravi maksumus ligi 40 000 kroonini. Iga naise puhul kujuneb see summa individuaalselt, võttes arvesse erinevaid olukordi ja ravimeid. Arusaadavalt on riigi tugi viljatutele peredele väga oluline, eriti viljatusravi kulude kompenseerimise näol. Siinkohal ei saa jätta kuidagi mainimata, et Eesti iive on jätkuvalt negatiivne, eelmise aasta näitel 3400 inimese võrra, ehk ikkagi sünnib meid vähe, sureb palju ja lisaks sellele rändab veel riigist välja. Käesolev viljatusravi kompenseerimise eelnõu on samm õiges suunas ehk siis positiivse iibe saavutamise suunas. Me aitame lapsi saada neil, kes seda ise ka väga soovivad. Mitmed kliinikud teostavad kehavälist viljastamist, mille tulemusel sündis näiteks eelmisel aastal siia ilma 200 last. See number võib tunduda mitte eriti suur, aga tegelikult on ju iga sündiv laps tähtis. Eestis sünnib kunstliku viljastamise teel 1,4% lastest, Põhjamaades on see protsent näiteks 4. Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ühiselt esitatud kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu näeb ette, et seoses kehavälise viljastamise protseduuriga hüvitatakse ravikindlustuse seaduse alusel kindlustatud isikule osaliselt ambulatoorseks raviks vajalikele Eesti Haigekassa ravimite loetellu kuuluvatele retseptiravimitele tehtud kulutused. Inimesed ostavad ravimid ise välja ja hiljem haigekassa kompenseerib neile selle. Kuna kehavälise viljastamise statistika näitab, et kuni 30-aastaste naiste rasestumise tõenäosus on 40%, siis 31-35-aastastel on see langenud juba 25%-ni ja vanemail kui 40 aastat 10%-ni. Seega on seaduseelnõus piiratud naiste vanust 40 eluaastaga. 2006. aasta eelarves on ette nähtud vahendeid kümme miljonit krooni. Administratiivset rolli selles hakkab Sotsiaalministeeriumi poolt sõlmitava lepingu alusel kandma Eesti Haigekassa, kellel on olemas selleks vajalikud protseduurid ja mehhanismid, mida käesoleval ajal on juba edukalt rakendatud täiendava ravimihüvitise arvutamisel ning maksmisel vastavalt ravikindlustuse seaduse §-le 47. Samuti on Eesti Haigekassal täpsed andmed kindlustatud isiku kehavälise viljastamise protseduuride kohta. Seadusmuudatust kavandatakse kohaldada tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2006, lähtudes selle rakendamiseks vajaliku raha olemasolust käesoleva aasta riigieelarves. Seaduseelnõu vastuvõtmise tulemusel on viljatusravi kättesaadavam suuremale osale seda vajavatest naistest ning loodetavasti muutub ka Eesti rahva iive positiivsemaks. Aitäh!

Tänan! Kas ettekandjale on küsimusi? Tiit Niilo, esimene küsimus.

Aitüma, lugupeetud juhataja! Selle eelnõu põhimõte on igati arusaadav, aga sinu sissejuhatavast jutust jäi mulje, et ainult naised on probleemide ees, et kogu see viljatuse ideoloogia ja põhjus peitub nende stressis, ülesöömises ja alkoholi kuritarvitamises. Kas te kontseptsiooni selgitamisel üritasite selgeks teha ka isaste probleeme ja kas järgmine 10 miljonit võiks tulla isastele abi osutamiseks viljatusravis?

Aitäh küsimuse eest! Me kindlasti ei vaata seda probleemi isaste ja emaste vaatepunktist. See ei ole minu arvates ilus ega kohane. Konkreetne eelnõu räägib tõesti, nii nagu ütlevad § 35¹ punktid, viljatusravi kompenseerimisest seda vajavatele isikutele. See käib naiste kohta, tulevaste emade kohta.

Aitäh! Kolleeg Urmo Kööbi, esimene küsimus.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Päris oma ettekande alguses sa ütlesid, et meditsiinilistel põhjustel on meil 27 000 viljatut paari. Ma arvan, et sa mõtlesid tervislikel põhjustel, sest muidu võiks jääda mulje, et meedikud on selle põhjustanud.

Aitäh küsimuse eest! Ma tegelikult ei konkretiseerinud põhjuste kaupa, kui palju on meil lastetuid paare. Neid on kokku hinnanguliselt 15 000 - 20 000. Ma tõin välja erinevad viljatuse ohtu suurendavad põhjused ja kindlasti ei ole need muidugi mitte kõik meditsiinilised.

Kolleeg Katrin Saks, esimene küsimus.

Aitäh! Austatud ettekandja! Viljatuse põhjuste loetelust jätsid sa välja ühe väga olulise põhjuse, see on väga kõrge abortide tase. Abort teatavasti põhjustab mõningatel juhtudel ka hilisemat viljatust. Mind huvitab, et kui te komisjonis või eelnõu esitajatena arutasite seda probleemi, kas te siis vaatasite seda ka sellest aspektist, mida riik siin teha saaks või tegema peaks.

Aitäh küsimuse eest! Kindlasti ma ei taotlenudki oma ettekandes absoluutselt kõikide viljatuse põhjuste väljatoomist ehk suletud nimekirja väljatoomist. Ma ütlesin ka lõppu "ja muud põhjused". Nii et kindlasti on teie mainitud abordid üks põhjus, miks inimestel sellised mured on. Ma arvan, et siin on tööpõldu pikemaks ja laiemaks aruteluks, mis need on, kuidas me saame neid muuta, ma mõtlen just põhjusi. See eelnõu on suunatud sellele, et need, kellel on põhjuste tagajärjel juba probleem, saaksid lahenduse lihtsamalt ja kergemalt.

Aitäh! Kolleeg Kadi Pärnits, esimene küsimus.

Aitäh! Kulla kolleeg! Lihtsalt korrektsuse huvides tahaksin natuke korrigeerida su vastust seoses sellega, mis põhjustel viljatusravi tasustatakse. Ma ei tea, kas sa ei olnud komisjonis kohal või tukkusid, aga igal juhul asi on nii, et ükskõik, kas paari viljatus tuleneb naise probleemist või mehe probleemist, ravi antakse mõlemal puhul. Kuna nüüd peab küsimus ka järgnema, siis kas sul tuleb meelde või kas see on nii?

Tänan küsimuse eest! Siin ma saan täpsustuseks öelda ainult seda, mis meil eelnõus kirjas on: käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitise taotlemise õigus laieneb kuni 40-aastasele ravikindlustuse seaduse alusel kindlustatud naissoost isikule. Ja sealt läheb edasi nii, nagu on paragrahvis kirjas.

Aitäh! Kolleeg Margus Leivo, esimene küsimus.

Aitäh! Kui kõik läheb nii, nagu oleme planeerinud, ja me leevendame selle seadusega viljatusprobleemi, siis kui suure osa negatiivsest iibest me suudame sellega ära katta?

Aitäh küsimuse eest! Eks siin saab ühest küljest loota ja prognoosida, teisest küljest arvestada, kui suur on nende inimeste hulk, kes on tänaseks ravi saanud või ravi vajavad. Viljatusravi tulemusel on sündinud 200 last. Ja arvestada ka seda, kui suur on võimalus olemasoleva rahaga viljatusravi laiendada, et lapsi veel juurde sünniks. Ma ei taha siin välja öelda konkreetset numbrit, mitu last meil selle seaduse tulemusel rohkem sünnib. Viljatusravi tõenäosus on siiski 90%, mitte 100%. Ma tahan öelda, et see on samm õiges suunas. Iga laps, kes selle järel Eestisse juurde sünnib, on meile vajalik ja tähtis.

Aitäh! Kolleeg Tiit Niilo, teine küsimus.

Aitüma, lugupeetud juhataja! Austatud ettekandja! Ma olen kaugel sellest, et asja paroodiaks keerata. Me teame ju kõik siin seda probleemi väga hästi ja teame, kui tähtis on seda toetada. Aga küsimus on ikkagi see: kui mina leian, et minul on n-ö viga külges, kas siis mina kui potentsiaalne isa ei saa abi, kas toetust selleks raviks saab ainult partner ehk tulevane ema? Ma ei pea silmas Viagra ostmist, ma pean silmas ikkagi tegelikku abivahendit, mida ehk tulevane isa vajaks.

Aitäh küsimuse eest! Jah, ma loodan samuti, et esimene küsimus ei olnud sugugi suunatud kogu selle probleemistiku naeruvääristamise või alavääristamise või millegi muu taolise peale. Tuginedes nendele andmetele, mida annavad viljatusraviga tegelevad kliinikud, on täiesti normaalne, loogiline, et kliinikus käivad siiski paarid ehk nii naine kui mees. Neile antakse seal mitmesugust abi, alates psühholoogilisest, alates tegelikult isegi sellest, et mõningatel juhtumitel tuleb tutvustada klassikalist lapsesaamise viisi, kuni sinnamaani välja, millised on tegelikud lapse mittesaamise põhjused ning kuidas sellest probleemist üle saaks. See eelnõu on esitatud lahendamaks kunstliku viljastamise protseduuri jaoks vajalike ravimite hüvitamist, et teha seda naistele soodsamaks. Kindlasti on siin veel ruumi mitmesugusteks lahendusteks koalitsiooni poolt, teiste erakondade poolt ja Riigikogu üksikliikmete poolt. Kõik sammud, kõik ettepanekud, mis on suunatud Eesti rahva iibe suurendamisele, on arusaadavalt teretulnud.

Aitäh! Kolleeg Kadi Pärnits, teine küsimus.

Aitäh! Veel selle probleemi juurde, mis puudutab meeste osa ja meestest tulenevat paari viljatust. Kui me komisjonis arutasime seda teemat, et kunstlikku viljastamist või kehavälist viljastamist saab teha ju ainult naisele, aga probleemid võivad olla mõlemal poolel või ka ainult meessoost partneri poolel, siis diagnoosikoodi N97 all mõistetakse mõlema probleeme või ka ainult meeste probleeme. Kui sina ütled, et see lõige 3 kehtib ikkagi ainult naise viljatuse puhul, nii nagu siin sulgude ees on kirjas, kas siis ei peaks seda muutma? Sest see kood, nii nagu meile sotsiaalkomisjonis seletati, kehtib mõlema, nii mehe kui naise probleemi korral.

Aitäh küsimuse eest. Ega mul ei ole siin muud öelda, kui et kordamine on tarkuse ema. Eelnõus on kirjas väga üheselt ja must valgel, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitise taotlemise õigus laieneb kuni 40-aastasele ravikindlustuse seaduse alusel kindlustatud naissoost isikule, kellel on diagnoositud naise infertiilsus ehk viljatus (diagnoosikood N97).

Tänan! Kolleeg Katrin Saks, teine küsimus.

Aitäh! Austatud ettekandja! Kuna seal on nii sõnaselgelt kirjas, et toetatakse ainult naiste viljatusravi, siis mul on küsimus sulle kui algatajate esindajale: kas te olete nõus selle paragrahvi üle vaatama? Ma arvan, et peale Eesti rahva iibe, mis on kindlasti väga tähtis, on ka Eesti meeste õigused väga tähtsad ja need ei pea sugugi olema väiksemad kui naiste omad.

Aitäh! Mina räägin siin küll sellest eelnõust, mis on teie ees, kuid sellegipoolest ma tahan öelda: kindlasti ei ole algatajatel midagi selle vastu, et muuta eelnõu paremaks ja suurendada veelgi võimalust, et Eesti rahva iive muutuks positiivseks ehk lapsi sünniks rohkem. Võtta maha mittesündimise põhjusi ja sündimise eeldusi juurde luua. Ma ei näe siin mingisugust probleemi. Kuid eelnõu on alles esimesel lugemisel, protsess Riigikogus on ju alles ees, tuleb teine lugemine ja ka kolmas lugemine. Nii et kõik head ettepanekud on oodatud.

Tänan! Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoni ettekande teeb sotsiaalkomisjoni liige Kaarel Pürg.

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon menetles kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu 835 kahel istungil, 17. aprillil ja 2. mail. Esimesel istungil osalesid kõik komisjoni liikmed. Eelnõu tutvustas algataja esindajana Leino Mägi, selgitusi jagasid ja küsimustele vastasid sotsiaalministri nõunik ja selle ala asjatundjad Sotsiaalministeeriumist. Komisjon tutvus Riigikogu Kantselei juriidilise osakonna seisukohaga ja võttis teadmiseks, et Vabariigi Valitsus toetab seaduseelnõu menetlemist ning peab võimalikuks ravimikulusid osaliselt hüvitada. Komisjon otsustas üksmeelselt saata kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu 835 Riigikogu täiskogu saali esimesele lugemisele käesoleva aasta 4. mail. Sotsiaalkomisjonist mitteolenevatel põhjustel on sellest kuupäevast saanud 9. mai. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg määrati vastavalt kodukorraseadusele ja komisjonipoolseks ettekandjaks kinnitati siinkõneleja. Samuti otsustati arutelu jätkata komisjoni 2. mai istungil, et täpsustada mõningaid eelnõu rahastamisega seotud probleeme. Ka 2. mai istungist võtsid osa kõik komisjoni liikmed, kutsutud oli abiminister Peeter Laasik, sotsiaalministri nõunik Aleksander Korolkov, sotsiaalkindlustuse osakonna hüvitiste ja toetuste poliitika juht Katre Pall ja asekantsler Ivi Normet. Abiminister andis istungil ammendavad selgitused finantslahenduste kohta. Ettepanekut eelnõu esimene lugemine lõpetada toetas 8 komisjoni liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Sellega lõpetaksin.

Tänan! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Eelnõu esimene lugemine on lõpetatud ja vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 23. mai kell 18.

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Res Publica fraktsiooni algatatud lapsele elatise tagamise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandeks saab sõna Res Publica fraktsiooni liige Reet Roos. Palun!

Austatud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu! 2000. aasta rahvaloenduse andmeil oli Eestis 48 387 last üksi kasvatavat vanemat ning umbes 16 600 leibkonda, kus last kasvatav üks vanem ning pere ei saa üksikvanema toetust ega laps toitjakaotuspensioni. See teeb arvestuslikult 24 900 last, kes on õigustatud lahus elavalt vanemalt elatist saama. Paraku ei täida alati teine vanem lapse ülalpidamise kohustust ning abi ei tule ka kohtusüsteemist, kuna kohtu väljamõistetud elatis ei taga alati, et oma kohustusi mittetäitev vanem neid ikkagi täitma hakkaks. Kui vanem kohtu määratud elatist vabatahtlikult ei maksa, on viimase võimalusena võimalik pöörduda kohtutäituri poole. 2005. aasta novembriks on kohtutäiturite menetluses juba 11 310 elatisenõuet. Ja paraku ei suuda ka kohtutäiturid suurt osa neist nõuetest maksmisele pöörata. Põhjusi on palju, näiteks tulu ja vara puudumine või tulu ja vara varjamine kuni enese varjamiseni. Riik ei ole seni võtnud vastutust, et osaleda nende laste ülalpidamises, kelle vanem, vaatamata kohtu väljamõistetud elatisele, ei täida oma kohust, mis on perekonnaseaduses lapse ülalpidamise kohustus. Aga arvestades, et last või lapsi üksi kasvatava vanema vastutus on suurem, sest tal tuleb samaaegselt tegelda laste kasvatamisega ning üksi lastele ülalpidamist teenida, peame vajalikuks nende laste toimetulekut toetada, mis ongi selle eelnõu eesmärk ja määratud §-s 1. Paragrahv 2 määrab tingimused hüvitiseks. Hüvitise saamise õigus on lapsel, kelle vanemalt on kohus välja mõistnud elatise, aga mida kohtutäituri alustatud täitemenetlusele vaatamata ei ole suudetud kolme kuu jooksul täitmisele pöörata vähemalt 75% ulatuses perekonnaseaduses sätestatud elatise minimaalsest suurusest kuus. Paragrahv 3 näitab hüvitise suurust, mille ülempiir oleks eelnõu kohaselt 1125 krooni kuus. Kohtu määratud elatise täies ulatuses riigipoolne kompenseerimine muudaks elatisvõla sissenõudmise kohustatud vanemalt ainult riigi huviks ja see ei ole ehk mõistlik. Paragrahv 4 võimaldab kompenseerida saamata jäänud elatist ka kuus kuud tagantjärele, kuid üldjuhul tehtaks igakuiseid perioodilisi makseid aasta kaupa. Paragrahv 5 sätestab, et nõue kohustatud vanema vastu läheb täies ulatuses üle riigile ja vanem jääb kogu väljamakstava summa pluss võlaõigusseadusest tuleneva intressi võrra riigi võlglaseks. Paragrahv 6 sätestab maksmise taotlemise reeglid ning §-d 7 ja 8 loovad korra, kuidas toimida, kui kohustatud vanem siiski maksma asub. Hüvitist finantseeritaks riigieelarvest ja riigieelarvesse laekub ka tagasi tulu, mis edaspidi võlglaselt sisse nõutakse. Samalaadseid abinõusid ja toetusi rakendab väga suur hulk Euroopa ja Skandinaavia riike, viimati Läti, kus seadus võeti vastu 1. aprillil 2004 ja rakendus 2. augustil. Positiivsete mõjudena on vaja rõhutada, et lahus elavad vanemad hakkavad ülalpidamiskohustust ka reaalselt paremini täitma, sest paraku on riigivõlglaseks saamine palju tõsisem, kui olla võlgu oma lapsele. Teiseks väheneb vaesuses või vaesusriskis elavate laste arv, sest toetus läheb täpselt abivajajale. Kindlasti suureneb ka kohtusse esitatud elatishagide arv, kuna praegu pole sageli mõtetki kohtusse pöörduda, sest raha saamise lootusetus on last kasvatavale vanemale väga selge või siis väga hästi selgeks tehtud. Valitsus ei leidnud võimalust toetada meie eelnõu kahel põhjusel. Esiteks see, et riigivõla tagasinõudmise süsteem vajab tõhusamaks tegemist, kui riik hakkab toetust maksma. Eelnõu esitaja on seisukohal, et 2001. aastal reformitud, kohtutäituritel põhinev täitesüsteem, kuhu praegu kogunevadki hunnikusse needsamad lootusetud nõuded, neid on varsti pea 12 000, ei ole ideaalne. Valitsuse poolt on aga silmakirjalik lasta lastel sellessamas süsteemis raha oodata, aga kui riigivõlga peaks hakkama tagasi nõudma sellesama süsteemi kaudu, siis täpselt sellesama süsteemi pärast me seda eelnõu vastu ei võta, kuna see riigile ei kõlba. Nõus, teeme tagasinõudmise süsteemi paremaks, aga teeme nii nagu lõunanaabrid lätlased, et kõigepealt hakkame lahendama probleemi ja siis järk-järgult parandame töö käigus ka tagasinõudmise süsteemi. Seda seetõttu, et riigil on rohkem võimalusi, rohkem aega sellega tegelda kui üksikvanemal. Teine mittetoetamise põhjus oli raha, mida valitsuse arvutuste kohaselt kulub 70 miljonit rohkem kui Res Publica arvutuste järgi ehk siis 210 miljonit. Siinkohal pole aga kindlust, kui kiiresti riik suudab taotlusi menetleda ja makseid sooritama hakata. Nii et kogusumma sõltubki n-ö töö käivitamisest esimesel aastal. Meie oma arvutustes lähtusime Läti kogemustest. Sotsiaalministeeriumist laekus komisjonile arvamusi, milles on hulgaliselt täpsustusettepanekuid käesoleva eelnõu kohta. Vaatasin läbi, neid on kõiki võimalik menetleda teise ja kolmanda lugemise ajal. Tänan!

Tänan! Kas ettekandjale on ka küsimusi? Jarno Laur, esimene küsimus.

Aitäh! Äärmiselt vajalik ja ajakohane eelnõu. Minu esimene küsimus on pigem selle süsteemi haldusliku poole pealt. Ma saan aru, et eelnõu algatajad näevad selle n-ö kehana, kes seda administreerib, pensioniametit. Milline on Skandinaavia riikide või teiste eeskujuks olevate riikide süsteem ja kas ei oleks otstarbekam luua selle jaoks mingi eraldi rahastu või fond?

Aitäh! See on hea küsimus. Tõesti, Läti näitel on tegemist fondiga, mis saab lisaks riigi rahalisele toetusele võtta vastu ka eraannetusi, mida ei ole neile küll veel tulnud. Aga samas on see Skandinaavia näidetes lahendatud valdavalt siiski koos n-ö pensioniametiga. Tihti erineb maksmise süsteem ja tingimused, kas maksab kohalik omavalitsus ja võlg on siis kohalikule omavalitsusele, või teeb seda riik. Erinevaid süsteeme on tõesti nii palju, kui palju on riike.

Tänan! Kolleeg Olev Laanjärv, esimene küsimus.

Aitäh, proua eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kõigepealt minu tõesti siiras lugupidamine, et sa selle probleemiga nii pikalt ja vahest ka lootusetult oled tegelnud. Sa märkisid ühe asjaoluna ära, et kas raha puudub või on raha andja kadunud. Kas sa seda probleemi uurides oled täheldanud ka seda, et midagi on ühiskonnas juhtunud just eetilis-moraalse seisukohaga. Ma nimetaksin kas või seda, et abielu on kuidagi tabu ja kooselu on in ning isad sageli ei taha ennast märkida ja tunnistada isana. Kas see probleem on laiem kui ainult raha kättesaamine, nii et sellega ei peaks tegelema mitte üksnes Reet Roos, vaid meie kõik?

Jah, loomulikult on see probleem palju laiem. Aga see probleem on ka nii keeruline, et tihtipeale tuleb siin alustada põletavamatest kohadest, mitte pihustada selliseid veel väljamõtlemata lahendusi. Jah, küsimus ei olegi ainult raha kättesaamises. Kui meie selle asjaga tegelema hakkasime, siin taga on tegelikult ikkagi suurem ring, see ei ole ainult Reet Roosi asi, siis esialgu tundus, et suhtumine ühiskonnas on taandatav lihtsalt väitele, et ah, see on lihtsalt mingi naiste või, veel hullem, mingi feministide asi. Aga praeguseks on probleem ja suhtumine sellesse muutunud minu meelest aktuaalsemaks. Sellel teemal ollakse nõus arutama, ja kui on juba tekkinud diskussioon, mis tänaseks päevaks on minu meelest kasvamas, siis ma arvan, et on loota ka sellist meeste vastutustunde kasvu. Kolm aastat tagasi tundus mulle küll valitsevat selline arvamus, et kui sa saad naisele maksta raha omavahelise kokkuleppe teel, et asi ei ole ametlik, siis see on nagu kuidagi parem maksmine. Aga kui naine tahab kindluse mõttes minna kohtusse, siis vastab mees sageli, et kui sa asja ametlikuks teed, siis ma garanteerin sulle, et sa ei saa kopikatki. Kui vaadata asja teisest nurgast, siis ega ükski naine ei taha minna kohtusse sellepärast, et jube tore on käia kohtus ja kulutada oma aega, raha ja närve nii delikaatsel teemal. Naised on sageli sunnitud minema kohtusse elatist nõudma ikkagi siis, kui seesama suuline kokkulepe ei pea, ei pea kas siis summa suuruse poolest või ei laeku raha piisava regulaarsusega, seda tuleb iga kord küsida, nõuda, kuni selleni välja, et laps peab seda ise iga kuu tegema. Jah, mulle tundub, et niisugune muutus suhtumises on ühiskonnas toimunud või praegu toimumas.

Tänan! Kolleeg Katrin Saks, esimene küsimus.

Aitäh! Austatud ettekandja! Selle väga vajaliku eelnõu seletuskirjas te avaldate lootust, et kui riik hakkab nõudma, st kui isa ei jää võlglaseks mitte oma laste ja endise pere ees, vaid riigi ees, siis ta muutub ehk kohusetundlikumaks. Kas te kirjeldaksite natukene, millele see lootus tugineb, mis peaks ikkagi panema isasid maksma, kuidas te seda mehhanismi näete?

Siin on suuresti selline emotsionaalne suhtumine. Et kui oma perele on vaja iga kuu raha maksta, siis tihtipeale on lihtsam tõmmata taskud tagurpidi ja öelda, et oi, see kuu olid mul erakorralised väljaminekud, oi, ma ei saa, mul tuli siin see ja see asi vahele või üldse, näed, mul ei ole praegu raha, mida sa nõuad kogu aeg ja kuhu see raha sul üldse läheb. Seda on nagu lihtsam seletada, see läheb emotsionaalseks. Ma ei taha tuua näiteid, kui ollakse nii tülis, et suhtlemine on üldse raskendatud. Aga riigile sa sellist juttu ju ei räägi, kohtutäituri juures käiakse ütlemas, et autoliising on nii suur, majaliising on nii suur, näed, ei jää üle, tehke summa väiksemaks, tehke maksegraafik. Riigile võlgu olla on hoopis teine. Millele ma tuginesin, on see, et Lätis peeti seda reaalselt esimeseks plussiks. Kui otse tõlkida, siis nad ütlesid, et palju mehi tuli n-ö kapist välja, et kui ähvardas oht jääda riigivõlglaseks, siis leiti siiski võimalus maksta. Nii et see on suuresti emotsionaalne asi. Loomulikult on riigil rohkem aega ehk ta ei pea muretsema, tööl käima, lapsi kasvatama ja samal ajal seda summat välja nõudma. Riigile on see kahtlemata kättevõtmise asi, kui palju ta lisamehhanisme välja mõtleb. Lätis näiteks otsustati hiljuti, et kui on krooniline mittemaksja, siis saab teha väikseid mahaarvutusi ka tema pensionist. Niimoodi on see lätlastel, ma ei ole kindel, kas Eestis peaks seda teed minema. Samuti saab riigivõlga pöörata võlgniku vara vastu ja on ka veel kriminaalsüüdistus tahtliku mittemaksmise korral.

Tänan! Kolleeg Heimar Lenk, esimene küsimus.

Aitäh! Ma ei saanud hästi aru, kui te ütlesite, et ühiskondlik arvamus on kõvasti paremaks muutunud. Kas see arvamus on muutunud paremaks isade seas, st nad on aru saanud, et tuleb maksta, või meie seas, kes me tahame maksma panna?

Ei, ei, ikka isade seas. Ma palun vabandust, kui ma ei olnud nii täpne, ärgem rääkigem isadest, ütleme, et kohustatud pool. Kohustatud pool on hakanud maksma alles siis, kui ta on näinud, et ei ole võlgu enam mitte pere ja lapse ees, vaid on võlgu riigile. Sinust saab nagu riigivõlglane. Sellega seoses on leitud, et siin ei ole enam vingerdamise ja peitupugemise kohta.

Tänan! Kolleeg Imre Sooäär, esimene küsimus.

Aitäh, proua juhataja! Austatud ettekandja! Sa oled tõesti kiiduväärselt kaua selle teemaga tegelnud, mis on lõpuks päädinud sisutiheda eelnõuga. Aga milline on olnud sotsiaalpartnerite ja kodanikeühenduste arvamus just selle eelnõu suhtes ja milliseid rakendamise probleeme nad näevad?

Kodanike ühendused tegelikult ei olegi seda arvamust väljendanud, me saame siin rääkida lastekaitse liidust, kes alustas allkirjade kogumisest. Nemad ei ole praegu teinud täpsustusi või ettepanekuid, kuidas tagasinõudmissüsteemi rohkem parandada. Küll aga on arutatud Sotsiaalministeeriumis, kuidas seda teha, ja mõningatel ümarlaudadel. Eesti on valiku ees, kuidas seda tagasinõudmissüsteemi paremaks teha. Mina ei ole väga seda meelt, et tuleks olla nii range, kui ollakse Lätis, aga see on otsustamise koht. Kuid ma rõhutan, et seda saab otsustada töö käigus. See otsus ei pea olema täna valmis.

Aitäh! Kell on üks. Me katkestame siinkohal. Homme jätkame küsimuste esitamist. Istungi lõpp kell 13.00.