Austatud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu liikmed! Põhiseaduskomisjon arutas täna kell 10 oma erakorralisel istungil Vabariigi Presidendi otsust kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse välja kuulutamata jätmise kohta ja selle motiive. Mäletatavasti on president ka ühel eelneval korral selle seaduse tagasi lükanud ja seda sisuliselt samal motiivil kui oma 22. juuni otsuses. Mäletatavasti otsustas parlament eelmisel korral muuta seadust ning selle muutuse sisuks oli see, et muudeti eelnõu § 15, millega muudeti kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 50 lõiget 6, milles sätestati kitsam elektrooniliselt antud hääle muutmise võimalus. Kui eelmises tekstis oli võimalus muuta elektrooniliselt antud häält valimispäeval, siis parlamendi põhiseaduskomisjoni toetusel ja täiskogul läbi läinud hääletusel otsustas parlamendi täiskogu, et elektrooniliselt antud häält on võimalik muuta seaduslikult üksnes eelhääletuse päevadel. Vabariigi President oma otsuses motiveeris nimetatud seaduse, ka muudetud kujul vastuvõetud seaduse põhiseadusvastasust sellega, et jällegi ei ole tagatud Eesti Vabariigi põhiseaduse § 156 lõikes 1 toodud kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste ühetaolisuse põhimõte, kuna elektrooniliselt hääletav valija saab tema antud hääle muutmisel eelised, võrreldes teisi hääletamisliike kasutavate valijatega. Põhiseaduskomisjoni istungil osales kutsutuna Riigikogu valimiste osakonna juhataja härra Mihkel Pilving. Komisjoni istungil asus komisjon häältega 7 poolt ja 1 vastu seisukohale teha täna parlamendi täiskogule ettepanek võtta nimetatud seadus muutmata kujul uuesti vastu. Alljärgnevalt tutvustan selle arutelu käiku, mis komisjonis toimus, ja millised motiivid olid komisjoni liikmetel sellekohaseks otsustuseks. Kõigepealt meenutaksin ühte viidet, mis on ka kõlanud, otsekui õiguskantsleri institutsioon oleks avaldanud kahtlust hääle elektroonilise muutmise võimaliku põhiseaduspärasuse suhtes. Selle küsimuse selgitamiseks pean ma vajalikuks tsiteerida 22. märtsi 2004. aasta Riigikogu stenogrammi, kus õiguskantsler vastas Riigikogu liikme härra Toomas Alatalu arupärimisele, mis puudutas elektroonilise hääletamise vastavust põhiseadusele ja seadustele. Ma tsiteerin üht õiguskantsleri vastuse lõiget: "Tulevase e-hääletuse tarvis näeb seadusandja siiski ette olulise lisagarantii, võrreldes n-ö viinapudeli eest hääletamisega valimisjaoskondades. Kehtiva õiguse järgi saab elektrooniliselt hääletanud isik alati valimispäeval jaoskonnas hääletades oma senise e-valiku ümber muuta. Sel juhul e-hääl arvesse ei lähe. Leian, et siin on tegu väga olulise garantiiga, mis vähendab tunduvalt e-hääletajate mõjutamise võimalust ning ka mõttekust. Olen seisukohal, et võrreldes vabade valimiste põhimõtte järgimist traditsiooniliste hääletamismeetodite ja e-hääletuse puhul, ei saa täheldada riskide suurenemist." See oli õiguskantsleri tsitaat 2004. aastast vastusena Riigikogu liikme arupärimisele. Nüüd ma kordan lühidalt üle need põhimõttelised seisukohad, mida tõi esile eksperdina põhiseaduskomisjoni nõunik proua Ülle Madise. Esiteks, mida oleks oluline parlamendi täiskogul teada. Hetkel see vaidlus põhiseaduspärasuse küsimuses ei käi e-hääletuse toimumise üle. E-hääletus tuleb sel sügisel kohalikel valimistel, sõltumata sellest, kas arutuse all olev seadusmuudatus jõustub enne valimisi või mitte. Sedasama kinnitas ka härra Mihkel Pilving, Riigikogu Kantselei valimiste osakonna juhataja. Vastavasisulise otsuse selle põhimõtte kohta on vastu võtnud oma 30. mai istungil ka Vabariigi Valimiskomisjon. Interneti teel hääletamine on seaduses alates aastast 2002 ning Interneti teel hääletamine on demokraatlike valimiste põhimõtetega kooskõlas. Seda kinnitavad muu hulgas erinevad Euroopa Nõukogu vastuvõetud dokumendid. E-hääle muutmise võimalus on ka kehtivas seaduses, kuid seda pole üheselt mõistetavalt sätestatud. Seadusmuudatuse eesmärk on e-hääletamise kord täpselt ja selgelt kirja panna. Lisaks on seadusmuudatuses mitu muud enne valimisi kindlasti lahendamist vajavat punkti. Põhiseaduse § 156 kohaselt valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu vabadel valimistel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed, hääletamine on salajane. Valimise vabadus tähendab seda, et valija saab oma otsuse langetada vabalt välise surveta. Vabaduse tagamiseks peab valijal olema garanteeritud võimalus hääletada omaette ning peab olema välistatud see, et pärast hääletamistoimingut saab valija otsus teistele isikutele teatavaks. Omaette hääletamise võimalus tagatakse Eestis -nimelt ei ole kõikides Euroopa riikides hääletamissedeli üksinda kabiinis täitmine kohustuslik - jaoskonnas hääletamise puhul valimiskabiinis üksinda viibimise kohustusega, elektroonilise hääletamise puhul hääle muutmise võimalusega. Ühetaolisuse põhimõte, millele viitab oma väljakuulutamata jätmise otsuses Vabariigi President, tähendab seda, et kõikide valijate võimalus mõjutada hääletamistulemust on ühesugune. See tähendab, et iga hääletaja kohta läheb arvesse võrdne hulk hääli, Eestis kõikidel valimistel üks hääl. Valimiste ühetaolisus ja üldisus nõuavad koostoimes seda, et hääletajatele on tagatud võimalikult mugav valimistel osalemine. Üldisuse põhimõttest tulenevalt on Eestis hääletamisviise pidevalt lisatud, viimati pikendati eelhääletamise perioodi. Ühetaolisuse põhimõttega ei ole vastuolus kodus, laeval või muus asukohas hääletamine ja muul moel hääletamise viisid ega see, et kirja teel on võimalik hääletada vaid välismaalt ja mitte Eestis. Samuti see, et lubatud on hääletada eri aegadel, mis varieeruvad kabiinis hääletamise osas kahe nädala ulatuses. Esimene eelhääletamise päev on teatavasti 13. päev enne valimispäeva. Hääletamiseks sobiva hetke valib isik oma äranägemisel. Enne valimispäeva hääletanutele ei pea tagama võimalust häält valimispäeval muuta. Seega ei ole eelhääletajad sisuliselt samas olukorras valimispäeval hääletanutega. Erinevate hääletamisviiside kasutajad ongi sisuliselt mõnevõrra erinevas olukorras, kuid seda pole Eestis ega teistes riikides demokraatlike valimiste põhimõtetega vastuolus olevaks peetud. Ühetaolisuse põhimõte ei tähenda nüüdisajal seda, et kõik hääletajad hääletavad täpselt ühtemoodi, üheaegselt ja vallates ühesugust informatsiooni ning ühel ja samal viisil. Paljudes riikides on väga kasutatavaks muutunud kirja teel hääletamine, ka häälte muutmise võimalused on riigiti erinevad. Üha enam minnakse Interneti teel hääletamise katsetustelt üle Interneti teel antud häälte arvessevõtmisele. Demokraatlikkuse seisukohalt on oluline, et iga hääletaja kohta läheks arvesse vaid üks hääl. Nii nagu see on valimishalduslikult tagatud väljaspool elukohta ja elukohas hääletanute osas, on see tagatud ka e-hääletajate osas. E-hääle muutmise võimaluse eesmärgid - president vaidlustab seda võimalust kui põhiseadusvastast ja ühetaolisuse põhimõttega vastuolus olevat - on seega valimisvabaduse tagamine, ja teiseks, häälte ostmise tõkestamise kaudu ühetaolisuse tagamine. Väljaspool elukohta jaoskonnas hääletanute võimalus häält muuta tuleneb valimishalduslikest protseduuridest ega ole mõeldud valiku muutmiseks. Seda võimalust ei propageerita, olgugi et kehtivas valimisõiguses on olemas ka hääle muutmise võimalus mitte ainult e-hääletuse teel, nagu on olnud juba korduvalt juttu siin parlamendi täiskogu saalis. Interneti teel hääletajad on valimisõiguslikult asetatud formaalselt samasse olukorda teiste väljaspool elukohta eelhääletajatega selle muudatusega, mida Riigikogu tegi oma hääletusel, kui ta esimest korda arutas presidendi poolt tagasilükatud arutusel olevat seadust. Valimiskabiinis täidetud ja ümbrikesse pandud sedelitega hääletajatel sisuliselt puudub hääle muutmise vajadus, sest hääle muutmine on mõeldud avaliku võimu poolt kontrollimata keskkonnas hääletanud isikutele valimisvabaduse tagamiseks n-ö virtuaalse valimiskabiini põhimõttel. Ühetaolisuse põhimõttest tuleneb muu hulgas, et riik peab rakendama abinõusid häälte ostmise tõkestamiseks. Kui selliseid abinõusid ei rakendata, on võimalik mingite hüvede eest või ähvarduse mõjul omandada rohkem kui üks hääl. E-häälte ostmine on liialt riskantne, vähe mõttekas üksnes siis, kui e-häält on võimalik muuta ja seda nii teise e-häälega kui hääletamissedeliga. E-häält peab saama elektrooniliselt muuta piiramatu arv kordi, vastasel korral kaotab elektroonilise muutmise võimalus üldse mõtte. Hääle ostja või hääletaja muu mõjutaja laseb hääletada lubatud arv kordi. Kokkuvõtteks võin öelda, et ka eksperdi seisukohalt on käesolevas redaktsioonis kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seadus põhiseadusega kooskõlas ning kui Interneti teel kontrollimata keskkonnas hääletamist lubatakse, rakendamata meetmeid häälte ostmise tõkestamiseks ja valimisvabaduse tagamiseks nimetatud meedet, mis praegu on sellisel kujul hääle muutmise võimalus eelhääletamisel, oleks seadus põhiseadusega vastuolus. Ainuke tõhus meede nimetatud eesmärkide saavutamiseks on, seda ka eksperdi hinnangul, e-hääle muutmise võimaldamine, karistuste rakendamisest üksnes ei piisa. Kuid ka see on vajalik ja on vastavalt nii kehtivas karistusõiguses kui ka selles uues eelnõus sätestatud. Kokkuvõtvalt võib öelda, et põhiseaduskomisjon oma liikmete häälteenamusega otsustas teha parlamendile ettepaneku nimetatud seadus muutmata kujul vastu võtta. Milline on olukord, kui parlament võtab eeldatavalt selle seaduse muutmata kujul vastu? Siis on Vabariigi Presidendil kaks võimalust. Esimene võimalus on kuulutada seadus välja vastavalt põhiseaduslikule protseduurile ja teine võimalus on pöörduda Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada seadus põhiseadusvastaseks. Seadus, mille president on esitanud Riigikohtule põhiseadusvastaseks kuulutamiseks, kahtlemata ei jõustu. See seadus, juhul kui Riigikohus peab seda seadust põhiseaduspäraseks, jõustuks Riigikohtu otsuse tegemise hetkest ning Riigikohtul on aega kuni neli kuud oma otsus langetada, mis tähendab, et parlament peab kaaluma ka seda olukorda, kui jääb kehtima e-hääletuse aspektist 2002. aastal vastuvõetud seadus. Vabariigi Valimiskomisjoni sekretariaadi juhataja härra Pilving kinnitas, nagu ma eelnevalt mainisin, et valimiskomisjon jätkab koos teiste valimisprotseduuride ettevalmistustega e-valimiste ettevalmistamist, sõltumata sellest, kas nimetatud seadus jõustub enne kohalike valimiste päeva või mitte. Küsimus, mis kerkib - kui me mõlemal juhul eeldame, nagu valimiskomisjoni esindaja kinnitab, et kui see seadus jõustub, mida me praegu arutame, e-valimised tulevad, ja kui see seadus ei jõustu valimiste päevaks, ka siis e-valimised tulevad -, milline on siis tegelikult see õiguslik vahe tegemine, mis siis üldse õigusruumis õigupoolest muutub? Valimiskomisjoni esindaja härra Pilving vastas, et põhiküsimuseks on mitmekordne elektrooniline hääletamine, mis on ka presidendi tagasilükkamisotsuse põhiliseks probleemiks ühetaolisuse aspektist. Härra Pilving ütles, et Vabariigi Valimiskomisjon ei ole andnud oma määrust, kuna valimiskomisjon arusaadavalt ootab parlamendi otsust ja hiljem järgnevat presidendi otsust. Kuid härra Pilving kinnitas, et valimiskomisjon ei ole 2002. aasta seadust tõlgendanud selliselt, otsekui ei oleks mitmekordne hääletamine 2002. aasta seaduse järgi võimalik. Aga kahtlemata on Vabariigi Valimiskomisjonil diskretsiooniõigus võtta vastu ja anda valimiste korrektseks läbiviimiseks vajalikke rakendusakte ning neid rakendusakte, kui need on jõustunud, saab vaidlustada vastavalt valimisseadusele. Nüüd järgmised probleemid, mis kerkisid üles seonduvalt sellega, et nimetatud seadus ei käsitle üksnes kitsalt e-valimisi. Milline probleem kerkib esile siis, kui see seadus ei jõustu valimiste päevaks ning mitmed valimisprotseduuri sätestavad normid ei ole rakendunud? Valimiskomisjoni esindaja kinnitas, et otstarbekuse motiivist oleks kasulik, kui need sätted jõustuvad, kuid ka juhul, kui need sätted ei jõustu valimispäevaks, õiguslünka ei teki ning valimised on võimalik korrektselt läbi viia. See oli ülevaade põhiseaduskomisjonis toimunud arutelust ning ka nende motiivide tutvustus, mis sundisid põhiseaduskomisjoni täna sellisele seisukohale asuma. Aitäh!