Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

Eelnõu üleandmine

Aseesimees T. Varek

Tere päevast, head kolleegid! Austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu erakorralist istungjärku, mille Riigikogu esimees on kokku kutsunud vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 68 ja Riigikogu kodukorra seaduse § 51 lõikele 1 23 Riigikogu liikme ettepanekul nende taotletud päevakorraga. Kas lugupeetud kolleegid või Vabariigi Valitsus soovivad üle anda arupärimisi või eelnõusid? Palun, valitsuse esindajana proua Ülle Aaskivi!

Ü. Aaskivi

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Valitsus kasutab meeldivat võimalust ja algatab toote ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, ettekande teeb majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar.

Aseesimees T. Varek

Aitäh! Rohkem Riigikogu liikmed kõnepulti kasutada ei soovi. Seega oleme vastu võtnud ühe seaduseelnõu. Kui see vastab Riigikogu kodukorra seadusele, anname selle kümne tööpäeva jooksul menetlusse.


1. Teated

Aseesimees T. Varek

Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ning määranud juhtivkomisjonid: Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 2005. aasta 20. juunil algatatud kollektiivlepingu seaduse § 6 täiendamise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon sotsiaalkomisjon; Vabariigi Valitsuse 2005. aasta 20. juunil algatatud ülikooliseaduse § 3 muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon kultuurikomisjon; Vabariigi Valitsuse 2005. aasta 20. juunil algatatud ülikooliseaduse § 3 muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon kultuurikomisjon; Vabariigi Valitsuse 2005. aasta 20. juunil algatatud Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seaduse ning kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon põhiseaduskomisjon. Riigikogu juhatus on edastanud Riigikogu liikmete Andres Herkeli, Mart Laari, Peeter Tulviste ja Tõnis Lukase esitatud arupärimise riigikontrolörile. Head kolleegid! Teeme kohaloleku kontrolli. Vastavalt Riigikogu kodukorra seaduse §-le 76 on Riigikogu erakorraline istungjärk otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole Riigikogu koosseisust. Palun kohaloleku kontroll! Kohalolijaks registreerus 68 Riigikogu liiget. Seega on Riigikogu otsustusvõimeline.


2. Tööajagraafiku kinnitamine

Aseesimees T. Varek

Ettepanek on töötada kuni päevakorra ammendumiseni. Panen selle ettepaneku hääletusele. Palun hääletada!Hääletustulemused Poolt oli 60 Riigikogu liiget. Seega töötame täna kuni päevakorra ammendumiseni.


3. Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse uuesti arutamine

Aseesimees T. Varek

Tänases päevakorrapunktis - Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seaduse uuesti arutamine - teeb ettekande põhiseaduskomisjoni esimees kolleeg Urmas Reinsalu. Ettekandeks on aega kuni 20 minutit. Me lähtume Riigikogu kodukorra seaduse §-st 113 ja §-st 114. Ettekandjale saab Riigikogu liige esitada ühe suulise küsimuse. Läbirääkimistel võivad sõna võtta Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad ainult seaduse välja kuulutamata jätmise motiivide kohta, sel teemal palun pidada läbirääkimisi ja esitada küsimusi. Asume päevakorrapunkti juurde. Palun kõnepulti ettekandeks põhiseaduskomisjoni esimehe kolleeg Urmas Reinsalu!

U. Reinsalu

Austatud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu liikmed! Põhiseaduskomisjon arutas täna kell 10 oma erakorralisel istungil Vabariigi Presidendi otsust kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse välja kuulutamata jätmise kohta ja selle motiive. Mäletatavasti on president ka ühel eelneval korral selle seaduse tagasi lükanud ja seda sisuliselt samal motiivil kui oma 22. juuni otsuses. Mäletatavasti otsustas parlament eelmisel korral muuta seadust ning selle muutuse sisuks oli see, et muudeti eelnõu § 15, millega muudeti kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 50 lõiget 6, milles sätestati kitsam elektrooniliselt antud hääle muutmise võimalus. Kui eelmises tekstis oli võimalus muuta elektrooniliselt antud häält valimispäeval, siis parlamendi põhiseaduskomisjoni toetusel ja täiskogul läbi läinud hääletusel otsustas parlamendi täiskogu, et elektrooniliselt antud häält on võimalik muuta seaduslikult üksnes eelhääletuse päevadel. Vabariigi President oma otsuses motiveeris nimetatud seaduse, ka muudetud kujul vastuvõetud seaduse põhiseadusvastasust sellega, et jällegi ei ole tagatud Eesti Vabariigi põhiseaduse § 156 lõikes 1 toodud kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste ühetaolisuse põhimõte, kuna elektrooniliselt hääletav valija saab tema antud hääle muutmisel eelised, võrreldes teisi hääletamisliike kasutavate valijatega. Põhiseaduskomisjoni istungil osales kutsutuna Riigikogu valimiste osakonna juhataja härra Mihkel Pilving. Komisjoni istungil asus komisjon häältega 7 poolt ja 1 vastu seisukohale teha täna parlamendi täiskogule ettepanek võtta nimetatud seadus muutmata kujul uuesti vastu. Alljärgnevalt tutvustan selle arutelu käiku, mis komisjonis toimus, ja millised motiivid olid komisjoni liikmetel sellekohaseks otsustuseks. Kõigepealt meenutaksin ühte viidet, mis on ka kõlanud, otsekui õiguskantsleri institutsioon oleks avaldanud kahtlust hääle elektroonilise muutmise võimaliku põhiseaduspärasuse suhtes. Selle küsimuse selgitamiseks pean ma vajalikuks tsiteerida 22. märtsi 2004. aasta Riigikogu stenogrammi, kus õiguskantsler vastas Riigikogu liikme härra Toomas Alatalu arupärimisele, mis puudutas elektroonilise hääletamise vastavust põhiseadusele ja seadustele. Ma tsiteerin üht õiguskantsleri vastuse lõiget: "Tulevase e-hääletuse tarvis näeb seadusandja siiski ette olulise lisagarantii, võrreldes n-ö viinapudeli eest hääletamisega valimisjaoskondades. Kehtiva õiguse järgi saab elektrooniliselt hääletanud isik alati valimispäeval jaoskonnas hääletades oma senise e-valiku ümber muuta. Sel juhul e-hääl arvesse ei lähe. Leian, et siin on tegu väga olulise garantiiga, mis vähendab tunduvalt e-hääletajate mõjutamise võimalust ning ka mõttekust. Olen seisukohal, et võrreldes vabade valimiste põhimõtte järgimist traditsiooniliste hääletamismeetodite ja e-hääletuse puhul, ei saa täheldada riskide suurenemist." See oli õiguskantsleri tsitaat 2004. aastast vastusena Riigikogu liikme arupärimisele. Nüüd ma kordan lühidalt üle need põhimõttelised seisukohad, mida tõi esile eksperdina põhiseaduskomisjoni nõunik proua Ülle Madise. Esiteks, mida oleks oluline parlamendi täiskogul teada. Hetkel see vaidlus põhiseaduspärasuse küsimuses ei käi e-hääletuse toimumise üle. E-hääletus tuleb sel sügisel kohalikel valimistel, sõltumata sellest, kas arutuse all olev seadusmuudatus jõustub enne valimisi või mitte. Sedasama kinnitas ka härra Mihkel Pilving, Riigikogu Kantselei valimiste osakonna juhataja. Vastavasisulise otsuse selle põhimõtte kohta on vastu võtnud oma 30. mai istungil ka Vabariigi Valimiskomisjon. Interneti teel hääletamine on seaduses alates aastast 2002 ning Interneti teel hääletamine on demokraatlike valimiste põhimõtetega kooskõlas. Seda kinnitavad muu hulgas erinevad Euroopa Nõukogu vastuvõetud dokumendid. E-hääle muutmise võimalus on ka kehtivas seaduses, kuid seda pole üheselt mõistetavalt sätestatud. Seadusmuudatuse eesmärk on e-hääletamise kord täpselt ja selgelt kirja panna. Lisaks on seadusmuudatuses mitu muud enne valimisi kindlasti lahendamist vajavat punkti. Põhiseaduse § 156 kohaselt valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu vabadel valimistel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed, hääletamine on salajane. Valimise vabadus tähendab seda, et valija saab oma otsuse langetada vabalt välise surveta. Vabaduse tagamiseks peab valijal olema garanteeritud võimalus hääletada omaette ning peab olema välistatud see, et pärast hääletamistoimingut saab valija otsus teistele isikutele teatavaks. Omaette hääletamise võimalus tagatakse Eestis -nimelt ei ole kõikides Euroopa riikides hääletamissedeli üksinda kabiinis täitmine kohustuslik - jaoskonnas hääletamise puhul valimiskabiinis üksinda viibimise kohustusega, elektroonilise hääletamise puhul hääle muutmise võimalusega. Ühetaolisuse põhimõte, millele viitab oma väljakuulutamata jätmise otsuses Vabariigi President, tähendab seda, et kõikide valijate võimalus mõjutada hääletamistulemust on ühesugune. See tähendab, et iga hääletaja kohta läheb arvesse võrdne hulk hääli, Eestis kõikidel valimistel üks hääl. Valimiste ühetaolisus ja üldisus nõuavad koostoimes seda, et hääletajatele on tagatud võimalikult mugav valimistel osalemine. Üldisuse põhimõttest tulenevalt on Eestis hääletamisviise pidevalt lisatud, viimati pikendati eelhääletamise perioodi. Ühetaolisuse põhimõttega ei ole vastuolus kodus, laeval või muus asukohas hääletamine ja muul moel hääletamise viisid ega see, et kirja teel on võimalik hääletada vaid välismaalt ja mitte Eestis. Samuti see, et lubatud on hääletada eri aegadel, mis varieeruvad kabiinis hääletamise osas kahe nädala ulatuses. Esimene eelhääletamise päev on teatavasti 13. päev enne valimispäeva. Hääletamiseks sobiva hetke valib isik oma äranägemisel. Enne valimispäeva hääletanutele ei pea tagama võimalust häält valimispäeval muuta. Seega ei ole eelhääletajad sisuliselt samas olukorras valimispäeval hääletanutega. Erinevate hääletamisviiside kasutajad ongi sisuliselt mõnevõrra erinevas olukorras, kuid seda pole Eestis ega teistes riikides demokraatlike valimiste põhimõtetega vastuolus olevaks peetud. Ühetaolisuse põhimõte ei tähenda nüüdisajal seda, et kõik hääletajad hääletavad täpselt ühtemoodi, üheaegselt ja vallates ühesugust informatsiooni ning ühel ja samal viisil. Paljudes riikides on väga kasutatavaks muutunud kirja teel hääletamine, ka häälte muutmise võimalused on riigiti erinevad. Üha enam minnakse Interneti teel hääletamise katsetustelt üle Interneti teel antud häälte arvessevõtmisele. Demokraatlikkuse seisukohalt on oluline, et iga hääletaja kohta läheks arvesse vaid üks hääl. Nii nagu see on valimishalduslikult tagatud väljaspool elukohta ja elukohas hääletanute osas, on see tagatud ka e-hääletajate osas. E-hääle muutmise võimaluse eesmärgid - president vaidlustab seda võimalust kui põhiseadusvastast ja ühetaolisuse põhimõttega vastuolus olevat - on seega valimisvabaduse tagamine, ja teiseks, häälte ostmise tõkestamise kaudu ühetaolisuse tagamine. Väljaspool elukohta jaoskonnas hääletanute võimalus häält muuta tuleneb valimishalduslikest protseduuridest ega ole mõeldud valiku muutmiseks. Seda võimalust ei propageerita, olgugi et kehtivas valimisõiguses on olemas ka hääle muutmise võimalus mitte ainult e-hääletuse teel, nagu on olnud juba korduvalt juttu siin parlamendi täiskogu saalis. Interneti teel hääletajad on valimisõiguslikult asetatud formaalselt samasse olukorda teiste väljaspool elukohta eelhääletajatega selle muudatusega, mida Riigikogu tegi oma hääletusel, kui ta esimest korda arutas presidendi poolt tagasilükatud arutusel olevat seadust. Valimiskabiinis täidetud ja ümbrikesse pandud sedelitega hääletajatel sisuliselt puudub hääle muutmise vajadus, sest hääle muutmine on mõeldud avaliku võimu poolt kontrollimata keskkonnas hääletanud isikutele valimisvabaduse tagamiseks n-ö virtuaalse valimiskabiini põhimõttel. Ühetaolisuse põhimõttest tuleneb muu hulgas, et riik peab rakendama abinõusid häälte ostmise tõkestamiseks. Kui selliseid abinõusid ei rakendata, on võimalik mingite hüvede eest või ähvarduse mõjul omandada rohkem kui üks hääl. E-häälte ostmine on liialt riskantne, vähe mõttekas üksnes siis, kui e-häält on võimalik muuta ja seda nii teise e-häälega kui hääletamissedeliga. E-häält peab saama elektrooniliselt muuta piiramatu arv kordi, vastasel korral kaotab elektroonilise muutmise võimalus üldse mõtte. Hääle ostja või hääletaja muu mõjutaja laseb hääletada lubatud arv kordi. Kokkuvõtteks võin öelda, et ka eksperdi seisukohalt on käesolevas redaktsioonis kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seadus põhiseadusega kooskõlas ning kui Interneti teel kontrollimata keskkonnas hääletamist lubatakse, rakendamata meetmeid häälte ostmise tõkestamiseks ja valimisvabaduse tagamiseks nimetatud meedet, mis praegu on sellisel kujul hääle muutmise võimalus eelhääletamisel, oleks seadus põhiseadusega vastuolus. Ainuke tõhus meede nimetatud eesmärkide saavutamiseks on, seda ka eksperdi hinnangul, e-hääle muutmise võimaldamine, karistuste rakendamisest üksnes ei piisa. Kuid ka see on vajalik ja on vastavalt nii kehtivas karistusõiguses kui ka selles uues eelnõus sätestatud. Kokkuvõtvalt võib öelda, et põhiseaduskomisjon oma liikmete häälteenamusega otsustas teha parlamendile ettepaneku nimetatud seadus muutmata kujul vastu võtta. Milline on olukord, kui parlament võtab eeldatavalt selle seaduse muutmata kujul vastu? Siis on Vabariigi Presidendil kaks võimalust. Esimene võimalus on kuulutada seadus välja vastavalt põhiseaduslikule protseduurile ja teine võimalus on pöörduda Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada seadus põhiseadusvastaseks. Seadus, mille president on esitanud Riigikohtule põhiseadusvastaseks kuulutamiseks, kahtlemata ei jõustu. See seadus, juhul kui Riigikohus peab seda seadust põhiseaduspäraseks, jõustuks Riigikohtu otsuse tegemise hetkest ning Riigikohtul on aega kuni neli kuud oma otsus langetada, mis tähendab, et parlament peab kaaluma ka seda olukorda, kui jääb kehtima e-hääletuse aspektist 2002. aastal vastuvõetud seadus. Vabariigi Valimiskomisjoni sekretariaadi juhataja härra Pilving kinnitas, nagu ma eelnevalt mainisin, et valimiskomisjon jätkab koos teiste valimisprotseduuride ettevalmistustega e-valimiste ettevalmistamist, sõltumata sellest, kas nimetatud seadus jõustub enne kohalike valimiste päeva või mitte. Küsimus, mis kerkib - kui me mõlemal juhul eeldame, nagu valimiskomisjoni esindaja kinnitab, et kui see seadus jõustub, mida me praegu arutame, e-valimised tulevad, ja kui see seadus ei jõustu valimiste päevaks, ka siis e-valimised tulevad -, milline on siis tegelikult see õiguslik vahe tegemine, mis siis üldse õigusruumis õigupoolest muutub? Valimiskomisjoni esindaja härra Pilving vastas, et põhiküsimuseks on mitmekordne elektrooniline hääletamine, mis on ka presidendi tagasilükkamisotsuse põhiliseks probleemiks ühetaolisuse aspektist. Härra Pilving ütles, et Vabariigi Valimiskomisjon ei ole andnud oma määrust, kuna valimiskomisjon arusaadavalt ootab parlamendi otsust ja hiljem järgnevat presidendi otsust. Kuid härra Pilving kinnitas, et valimiskomisjon ei ole 2002. aasta seadust tõlgendanud selliselt, otsekui ei oleks mitmekordne hääletamine 2002. aasta seaduse järgi võimalik. Aga kahtlemata on Vabariigi Valimiskomisjonil diskretsiooniõigus võtta vastu ja anda valimiste korrektseks läbiviimiseks vajalikke rakendusakte ning neid rakendusakte, kui need on jõustunud, saab vaidlustada vastavalt valimisseadusele. Nüüd järgmised probleemid, mis kerkisid üles seonduvalt sellega, et nimetatud seadus ei käsitle üksnes kitsalt e-valimisi. Milline probleem kerkib esile siis, kui see seadus ei jõustu valimiste päevaks ning mitmed valimisprotseduuri sätestavad normid ei ole rakendunud? Valimiskomisjoni esindaja kinnitas, et otstarbekuse motiivist oleks kasulik, kui need sätted jõustuvad, kuid ka juhul, kui need sätted ei jõustu valimispäevaks, õiguslünka ei teki ning valimised on võimalik korrektselt läbi viia. See oli ülevaade põhiseaduskomisjonis toimunud arutelust ning ka nende motiivide tutvustus, mis sundisid põhiseaduskomisjoni täna sellisele seisukohale asuma. Aitäh!

Aseesimees T. Varek

Aitäh! Austatud Riigikogu liikmed, nüüd on võimalik esitada ettekandjale üks suuline küsimus. Palun, kolleeg Toomas Alatalu!

T. Alatalu

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te jälle põhjendasite pikalt õigust muuta juba kord antud häält. Ma küsin niimoodi: kas te võite nimetada mingit rahvusvahelist dokumenti, seadust, mis lubab niisugust asja teha? Kas mujal, teistes riikides ka pidevalt muudetakse oma häält?

U. Reinsalu

Aitäh! Põhiseaduskomisjon vaatles konkreetselt presidendi motiivides väljatoodud ühetaolisuse põhimõtte probleemi. Põhiseaduskomisjon tutvus ka nimetatud Veneetsia komisjoni materjalidega, mis tegeleb demokraatlike valimiste standardiga, ning tutvuti ka hea valimispraktika koodeksiga, mille Veneetsia komisjon on väljastanud. Ning selle koodeksi järgi, seal toodud definitsiooni järgi ei ole nimetatud seadus sellises redaktsioonis valimiste ühetaolisuse põhimõttega vastuolus. Mis puudutab hääle muutmist, siis tuleb tõepoolest tunnistada, et teatud tingimustel on häälte muutmine mitmes riigis lubatud, näiteks Taanis ja Rootsis. Ühetaolisuse tagamise koha pealt on tähtis, et arvesse läheb vaid üks hääl. Sama sisuga on ja sama ideed kannavad Euroopa Nõukogu e-hääletamise standardid, õiguslikud, operatsiooni- ja tehnilised standardid e-valimisteks, mis samuti olid põhiseaduskomisjoni liikmetele kättesaadavad.

Aseesimees T. Varek

Aitäh! Kolleeg Küllo Arjakas, palun!

K. Arjakas

Aitäh! Lugupeetud esineja! Mu küsimus võib-olla ei ole isegi mitte juriidiliste finesside kohta või e-valimiste tehniliste üksikasjade kohta, vaid pigem natukene üldisem. Kui nii formuleerida, siis üleminekuperioodidele on omane, et seadusi muudetakse veel suhteliselt enne valimisi. Eesti peaks olema sellest perioodist läbi, aga ometi on nii, et kohalike valimisteni on jäänud mõni kuu ja me ikkagi tegeleme valimisseadustega, mis pendeldavad Riigikogu saali ja Kadrioru ja võimalik, et ka Riigikohtu vahet, kui mõni sinna antakse. Kuidas te tervikuna hindate sellist olukorda, kas sellest oli komisjonis juttu? Või miks ei ole praegune Riigikogu jõudnud seadusandlusega sedavõrd kaugele, et need reeglid oleks 6 või 8 kuud paigas ja pärast seda neid enam ei muudetaks?

U. Reinsalu

Aitäh! Kui vaadata seda, kuidas parlament on e-valimiste seadustamise menetlust teinud, siis minu hinnangul ei saa küll väita, et see oleks kuidagi vastuolus sellise tava või praktikaga, nagu parlament peaks seadusi menetlema. Ma tuletan meelde, et e-valimiste põhimõte - laiemale avalikkusele ja valijaskonnale on kahtlemata oluline teada, kas Interneti teel on võimalik hääletada või mitte - seadustati 2002. aastal, seda ei rakendatud 2003. aasta parlamendivalimistel, ei rakendatud 2004. aastal europarlamendi valimistel, vaid seadusandja ütles, et just nimelt ettevalmistuste tegemiseks on vajalik, et seda ei rakendata varem kui 2005. aasta kohalikel valimistel. Need nüansid või finessid, millele te viitasite, ja tegelikult see seadus, mida me praegu arutame, ongi juriidiliste täpsustuste kogum e-valimiste korrektseks läbiviimiseks. Nende finesside arutelu on väldanud kuid ja ju siis on piisavalt poliitilisi ja muid õiguslikke põhjendusi, et parlament on pidanud vajalikuks tegelda seadusega nii pikalt, mille lõpptulemus, ma kordan üle valimiskomisjoni esindaja seisukoha, on nii või teisiti üsna ühesugune. E-valimised tulevad igal juhul, see on valimiskomisjoni esindaja seisukoht.

Aseesimees T. Varek

Aitäh! Kolleeg Henn Pärn, palun!

H. Pärn

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Kas te arutasite ka seda, et praeguse seaduse kehtimisel, kui on paberkandjal hääletamine, on võimalik ju ka hääli müüa? Näiteks võtan eelhääletamisel oma sedeli välja, käin sellega ringi paar päeva, müün kellelegi hääle maha. Võin ka konsulteerida õige mitme inimesega, mis on sama hea kui muutmine. Mis selle e-hääletamisega ikkagi sisuliselt muutub?

U. Reinsalu

See on avaram küsimus. Häälte ostmine on kriminaalkuritegu. Minu teada sellekohaseid jõustunud kohtuotsuseid Eesti vabanemise järgses valimismenetluse praktikas ei ole. Küll aga on olemas menetlusi, mis on alustatud häälte ostmise süüdistuses. Mis on e-valimiste mõte laiemalt? E-valimiste mõte on anda valijatele juurde täiendav võimalus osaleda otsuse tegemises, demokraatias. Kahtlemata võime me küsida, et mis on niisuguste täiendavate võimaluste andmise mõte, kui kehtiv seadus sätestab üle kümne erineva viisi, kuidas on võimalik hääletada. Selles mõttes tuleb tunnustada meie valimisõiguse eksperte ja valimiskomisjoni asjatundjaid. Kui me tuletame meelde, valimisseadused on tegelikult kogu aeg olnud parlamendis töös. Pidevalt on üks valimisõiguse täiustus - just nimelt täiustus, mitte põhimõtteline muudatus - olnud arutusel, seda on arutatud, vastu võetud ja see on igati otstarbekohane. Moodsas maailmas ei saa valimisõigust vaadelda sellise suletud ruumina. On loomulik, et parlamendid neid erinevaid ja moodsamaid viise otsivad, mitte ainult Eestis. Eestil on võimalus olla mõneti pioneer selles valdkonnas. On parlamendi tahte küsimus, kas me julgeme selle sammu astuda või mitte.

Aseesimees T. Varek

Aitäh! Kolleeg Värner Lootsmann, palun!

V. Lootsmann

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud hea ettekandja! Oma ettekandes te mainisite valija garantiiks seda, et ta saab eelhääletuse käigus oma esimest või siis teist või kolmandat otsust veel muuta. Kas te ise kui e-hääletuse pioneer ja tuline pooldaja näete juba ette, et tõepoolest e-hääletuse käigus algab meil tõsine valijate mõjutamine?

U. Reinsalu

Ei, ma ei näe seda ette. See kindlustus - tegemist on ju niisuguse mehhanismiga, mis peaks kindlustama, et seda ei juhtuks - on kindlasti lisaargument, mis mind nii sunnib väitma. Ma ei julgeks küll asetada ennast sellesse olukorda, justkui mina oleksin tulvil neid kahtlusi, et selle menetluse jõustumise läbi leiavad aset hiiglaslikud võltsimised. Pigem on need süüdistused kõlanud kehtiva redaktsiooniga seaduse oponentide suust.

Aseesimees T. Varek

Aitäh, kolleeg Urmas Reinsalu! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Avan läbirääkimised. Palun kõnepulti kolleeg Kristiina Ojulandi!

K. Ojuland

Härra juhataja! Head kolleegid! Reformierakonna fraktsiooni nimel ütlen kõigepealt, et me hindame väga kõrgelt Vabariigi Presidendi põhimõttekindlust ja tema muret valimiste vabaduse ja ühetaolisuse põhimõtte järgimise pärast valimiste läbiviimisel Eestis. Demokraatliku erakonnana toetame loomulikult ka meie neid põhimõtteid kõigiti. Täna hommikul fraktsiooni koosolekul veel kord vaagides selle seaduseelnõuga seoses kujunenud olukorda ning analüüsides erinevate juristide ja ekspertide toodud arvamusi, oleme jõudnud seisukohale, et selle seaduseelnõuga on tagatud valimiste vabadus ühest küljest valimiskabiinis üksinda viibimise kaudu või siis elektroonilise hääletamise puhul hääle muutmise võimalusega. Teiseks, ühetaolisuse põhimõte on samuti selle seadusega tagatud, kuivõrd arvesse läheb ikkagi võrdne hulk hääli, ehk iga hääletaja kohta üks hääl. Samuti oleme täiesti veendunud, et selle seaduseelnõuga kavandatavad muudatused on kooskõlas rahvusvahelise õigusega ja Euroopa Nõukogu poolt väljapakutud soovitustega liikmesriikidele. Samuti on väga oluline see, et Riigikogu pärast esimest korda presidendi poolt seaduse välja kuulutamata jätmist tegi kompromisse ja püüdis tulla vastu presidendi soovile veelgi paremini ühetaolisuse põhimõte tagada. Me oleme veendunud, et nii nagu viimane kord see muudatus sai sisse viidud, on see seadus igati kõlblik, tagab demokraatlikud ja vabad valimised. Meie hinnangul on see seadus põhiseadusega kooskõlas. Me toetame selle seaduse muutmata kujul vastuvõtmist ning avaldame lootust, et Vabariigi President kuulutab seaduse välja, et tagada kohalike omavalitsuste volikogude valimiste läbiviimine maksimaalselt hästi reguleeritud õiguslikus keskkonnas, nii nagu ühele õigusriigile kohane. Aitäh!

Aseesimees T. Varek

Aitäh! Palun kõnepulti kolleeg Toomas Alatalu! Kaheksa minutit.

T. Alatalu

Lugupeetud kolleegid! Nagu te teate, olin ma vahepeal Riigikogust väljas ja seetõttu ma alati kõrvutan, kuidas oli eelmisel sajandil ja praegu. Ja võrreldes valimisseaduste arutelu eelmisel sajandil aruteluga käesoleval sajandil, on uus moment selles, et peaaegu kõik räägivad, et valimistulemusi niikuinii võltsitakse ja vaat nüüd me toome sisse täiesti uue taseme, me hakkame kasutama arvutit, selleks et valimistulemusi muuta. Teine asi, täna hommikul - paljud teist seda kuulsid või mitte -avaldati Galicia - see on Loode-Hispaania piirkond - kohalike valimiste tulemused, mis protestiti. Toimusid need tegelikult kaks nädalat tagasi. Hääled loeti uuesti kokku ja tuli välja, et valimistulemus otsustati umbes 600-700 häälega, kusjuures need oli välisgaleegid, välismaalt tulnud hääled. Umbes sama seis nagu Eestis 1999. aasta valimiste järel. Tähendab, väike grupp valijaid võib teha lõpptulemuse. Lõpuks peamine. Te panite tähele, et ma küsisin siin rahvusvahelisi dokumente, kus on kirjas soovitused e-valimiste asjus. Ma sain ka, nagu öeldakse, traditsioonilised vastused. Aga eelmisel reedel või neli päeva tagasi arutati Strasbourgis järjekordselt valimiste küsimusi. Võeti vastav resolutsioon vastu. Seal on ainult viidatud e-valimistele ja selle viite juures on omakorda viidatud Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee 30. septembri 2004 soovitustele liikmesmaadele, mis puudutab e-valimisi. Lubage nüüd sellest paar kohta ette lugeda ja ma loen ette ka ingliskeelse teksti, et te ei kahtleks selles, mis siin tegelikult on kirjas. Vaat seesama viimane küsimus - kas on võimalik häält muuta või mitte. Punkt 15 selles dokumendis ütleb selgelt: the e-voting system shall prevent the changing of the vote once that vote has been cast. Tähendab, kui on hääl ära antud, siis ei saa teda enam muuta. Kui ma nüüd seda dokumenti siin tähelepanelikumalt vaatasin, siis mul on küll niisugune tunne, et meil selle eelnõu ettevalmistajad kas ei oska piisavalt inglise keelt või eksivad terminites, sest siin tõepoolest on räägitud ka sellest, et sinu seisukoht võib muutuda. Punkt 11: voters shall be able to alter their choice. Aga see tähendab ju seda, et nagu me siin teinekord mängime nende nuppudega, kord vajutame punast, kord kollast, kord rohelist, aga seda before casting their vote. On selgelt öeldud, et niisugust mängu võib teha enne seda, kui ma olen hääletanud. Ja pärast seda - punkt 15 ütleb selgelt - ei saa enam teist korda hääletada. Nii et, vabandage väga, te kas valetate või te blufite. Mis puudutab neid küsimusi, mida rahvaliitlased on siin pidevalt tõstatanud, mis puudutavad valimiste kontrolli, siis, nimetame seda preambuliks, sissejuhatavas osas on selgelt öeldud, et e-voting systems must be open to independent verification. See tähendab, et ta peab olema avatud sõltumatule, vabale kontrollile. Täpselt sama asi on kirjas punktis 23: any observers to the extent permitted by law shall be able to be present to observe and comment on the e-elections. Ühesõnaga, iga vaatleja võib selle asja juures olla. Vabandage, kus meil see süsteem on garanteeritud? Järgmine moment, millele me oleme siin täpselt samuti tähelepanu pööranud, on punkt 61: measures shall be taken to ensure that relevant software and services can be used by all voters. Tähendab, kõigil valijatel peab olema võimalus seda süsteemi kasutada. Ja punkt 63 ütleb: users shall be supplied ... eks ole, kes seda süsteemi kasutavad, peavad olema varustatud nii tehnilise kui ka such as personal assistance. See, mida ma teile Kasahstani valimiste põhjal siin rääkisin, et kui seal tekkisid probleemid e-süsteemi kasutamisel ja siin selles dokumendis on muide ka juttu sellest, et see süsteem võib kokku joosta, võivad tekkida probleemid - siis peab olema ikkagi tehniline personal, kes suudab sind aidata. Nii et kokkuvõttes ma tahan öelda, et kui me tahame tõesti pioneerid olla, nagu siin täna jälle kõlas, siis võib-olla kõigepealt võtame ette ja loeme korralikult läbi rahvusvaheliste organisatsioonide soovitused, ei tõlgenda, ei kirjuta neid oma tahtel ümber, vaid mõtleme rahulikult läbi, mida oleks võimalus teha, sest kogu maailm liigub tõesti e-valimiste poole. Aga e-valimisi on muide - ja siin ka kirjas - kahesuguseid, on niisugune traditsiooniline e-voting ja on ka remote ehk siis kaudne e-voting. Minu arvates ei ole meil need asjad mitte päriselt selgeks tehtud. Nii et, lugupeetud eelnõu autorid, tehke endale kõigepealt e-valimise võimalused selgeks ja lugege vastavad rahvusvahelised soovitused läbi! Aitäh!

Aseesimees T. Varek

Aitäh! Kõnesoov kohalt, kolleeg Urmas Reinsalu, palun!

U. Reinsalu

Aitäh! Väike täpsustus eelkõnelnud kolleegile. Nimelt antud konkreetsetes soovitustes, mida kolleeg tsiteeris, on olemas ka selgitav memorandum, kus tehakse selgelt vahet kahe asja vahel, üks on casted ehk loetud hääli ei saa muuta, mis on loomulik, seda ei saa muuta ka selle uue seaduse järgi. Hääli, mis on juba loetud ja lugemisfaasis, ei ole enam kellelgi õigus muuta, ei hääletajal ega kellelgi teisel. Talletamisfaasi see ei puuduta, talletamisfaasi kohta ei räägi see dokument midagi, talletamisfaasis on see võimalik.

Aseesimees T. Varek

Aitäh! Kõnepulti palun kolleeg Andres Herkeli!

A. Herkel

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Isamaaliidu fraktsioon arutas järjekordselt seda küsimust ja me osutame tähelepanu väga lihtsale tõigale, nimelt on e-valimised sätestatud ka praeguses seaduses. Mida meie teeme? Me täpsustame selle tehnilist läbiviimist, mis on väga vajalik. Kindlasti on õigem, kui seda tehakse seaduse tasandil, mitte Vabariigi Valimiskomisjoni alamal tasemel toimivate aktide tasandil. Mis puudutab seda põhiküsimust valimiste ühetaolisusest, siis traditsiooniline kastiga hääletamisviis ja e-hääletamine on olemuslikult erinevad asjad ja meie saame aru niiviisi, et valimiste ühetaolisus ja turvalisus tagatakse siin erineval moel. Võimalus oma häält muuta tegelikult tagab hääletamise turvalisuse ehk selle, et kui kedagi on mõjutatud, siis saab ta üksi olles luua endale n-ö virtuaalse valimiskabiini, selle protseduuri juurde naasta ja hääletada nii, nagu ta õigeks peab. Siin on väga oluline erinevus. Tõesti, kui viia asja absurdini, siis ka meil siin on tegemist elektroonilise hääletussüsteemiga ja me oleme näinud neid juhtumeid, kus mõni Riigikogu liige 30 sekundi jooksul mitu korda oma häält muudab. Ma arvan, et see võimalus ei ole peale teatud segadust tablool mingeid olulisi probleeme tekitanud. Mis puutub nüüd nendesse dokumentidesse, millele härra Alatalu siin vihjas, siis mulle tundub, et tegemist on küllalt ühesuunalise tõlgendusega. Tõepoolest, juba loetud häält muuta ei ole võimalik. Samal ajal elektrooniline valimissüsteem - niipalju, kui me oleme praegu diskussioonides seda teemat puudutanud - on ka selles mõttes turvaline, et siin kuidagi kellegi hääl võõraste silmade ette ei satu. Seda saab teha üksnes Vabariigi Valimiskomisjon vajaduse korral, kui on tegemist vastuoludega, saab täpsustada. Aga mingit leket toimuda ei saa. Kui probleemid tekivad, võimalik, et pärast seda esimest katset elektroonilist hääletust kohalikel valimistel läbi viia, siis Riigikogu leiab mingisuguse koha, mida seaduses parandada. Aga praegu need kohad selgelt küll välja ei paista ja sellepärast on meie arusaam see, et seadus tuleks muutmata kujul vastu võtta. Me tunnustame kindlasti Vabariigi Presidendi kaasalülitatust sellesse protsessi ja leiame, et see muudatus, mille me eelmisel korral sisse viisime, oli ehk vajalik ja õige. Aga antud juhul tuleb seadus muutmata kujul vastu võtta. Aitäh!

Aseesimees T. Varek

Aitäh, kolleeg Andres Herkel! Rohkem kõne- ega sõnasoove ei ole, seega on läbirääkimised peetud ja lõpetatud. Alustame hääletamise ettevalmistamist. Austatud Riigikogu! Kuna eelnõu vajab seadusena vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis palun kohaloleku kontroll! Kohalolijaks registreerus 60 Riigikogu liiget. Panen hääletusele Vabariigi Presidendi poolt Riigikogule tagasi saadetud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse muutmata kujul. Palun hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 52, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. (Aplaus.) Seega on Vabariigi Presidendi poolt Riigikogule tagasi saadetud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seadus muutmata kujul vastu võetud. Sellega on tänane Riigikogu erakorraline istungjärk lõppenud. Istungi lõpp kell 12.46.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee