Tere päevast, lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 18. töönädala esmaspäevast istungit. Kas lugupeetud kolleegid või Vabariigi Valitsuse esindaja soovivad üle anda eelnõusid ja arupärimisi? Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Lugupeetud proua esimees! Head kolleegid! Vastavalt riigikaitsekomisjoni k.a 13. juuni otsusele algatab riigikaitsekomisjon karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärk on viia eelnimetatud seadustikud kooskõlla Eesti Vabariigi põhiseaduse ja riigikaitse õigust reguleerivate seadustega, sealhulgas kaitseväeteenistuse seadusega.

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud ühe eelnõu ja Riigikogu juhatus otsustab eelnõu menetlusse võtmise vastavalt kodukorraseadusele.

Head kolleegid! Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ning määranud juhtivkomisjonid: esiteks, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni s.a 8. juunil algatatud maareformi seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon maaelukomisjon; teiseks, Vabariigi Valitsuse s.a 9. juunil algatatud Eesti Vabariigi ja Leedu Vabariigi vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon majanduskomisjon. Riigikogu juhatus on määranud keskkonnakomisjoni algatatud jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja pakendiaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 668 teise lugemise dokumentide esitamise tähtajaks s.a 13. juuni kell 18. Riigikogu juhatus otsustas vastavalt Ühenduse Vabariigi Eest - Res Publica fraktsiooni taotlusele muuta fraktsiooni nime ja nimetada see ümber Res Publica fraktsiooniks. Riigikogu juhatus kinnitas Riigikogu liikme Meelis Atoneni Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmeks selle aasta 13. juunist alates. Kolmapäeval, k.a 15. juunil osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: rahandusminister härra Aivar Sõerd, välisminister härra Urmas Paet, minister härra Jaan Õunapuu. Head kolleegid! Palun kohaloleku kontroll! Kohalolijaks registreerus 88 Riigikogu liiget, puudub 13.

Me võime asuda kinnitama töönädala päevakorda, mis on teil laudadel. Päevakorra täpsustusi ei ole. Head kolleegid, panen selle töönädala päevakorra hääletusele. Palun hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 85 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi, erapooletuid oli 2. Selle nädala päevakord on kinnitatud.

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vastavalt Riigikogu kodukorra seaduse § 6 lõikele 2 toimuvad täna, 13. juunil aseesimeeste erakorralised valimised. Valimiste korraldamisel lähtume Riigikogu kodukorra seaduse §-dest 6-8, § 81 lõikest 2 ja §-dest 86-89. Enne valimistoimingute juurde asumist lubage mul teile lühidalt tutvustada Riigikogu aseesimeeste valimisega seonduvat. Esiteks, Riigikogu aseesimehed valitakse samaaegselt. Teiseks, Riigikogu aseesimehe kandidaadi võib üles seada Riigikogu liige, ülesseatu peab andma kandideerimiseks nõusoleku. Kolmandaks, hääletamine on salajane ning see toimub hääletamissedeli täitmise teel. Neljandaks, igal Riigikogu liikmel on üks hääl, hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist, protestid valimise korraldamise kohta esitatakse valimiskomisjonile kohe pärast hääletamistulemuse teatavakstegemist. Viiendaks, valimistulemus kuulutatakse välja kohe pärast võimalike protestide läbivaatamist. Kuuendaks, Riigikogu aseesimeesteks saavad kaks enim hääli saanud kandidaati, esimeseks aseesimeheks saab kahest enim hääli saanud kandidaat ja teiseks aseesimeheks saadud häälte arvult teine kandidaat, võrdselt hääli kogunute vahel korraldatakse valimise lisavoor. Hääletamise korda tutvustan enne hääletamise väljakuulutamist. Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi seni kõneldu kohta? Küsimusi ei ole. Enne kandidaatide ülesseadmist on mul ettepanek teha kohaloleku kontroll. Palun kohaloleku kontroll! Riigikogu 101 liikmest on kohal 93, puudub 8. Palun, kas keegi Riigikogu liikmetest soovib üles seada Riigikogu aseesimehe kandidaati? Palun, kolleeg Vilja Savisaar!

Austatud proua esimees! Head kolleegid! Teen ettepaneku nimetada Riigikogu aseesimehe kandidaadiks Toomas Vareki.

Palun, kolleeg Marko Pomerants!

Lugupeetud Riigikogu esinaine! Lugupeetud Riigikogu! Res Publica fraktsioon teeb ettepaneku seada üles Riigikogu aseesimehe kandidaadiks Taavi Veskimägi.

Palun, kolleeg Mark Soosaar!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Meie ees on hetk, kus ühel erakonnal on võimalus käituda lapsemeelselt. Tal on võimalus kolmest jäätisest kaks endale võtta. Ta on nagu ärahellitatud laps, mõeldes ainult endale ja unustades, et Riigikogus on esindatud kuus erakonda. Et täna on ta rahva poolt kõige jahedamalt armastatud parlamendierakond ja et alles hiljaaegu ta ise kuulutas vajadust otsida ühiskonnas poliitilist tasakaalu. Et Riigikogu aseesimehe koht on tema silmis peaaegu nagu vaniljejäätis rosinatega, millega kaasnevad vastavad nomenklatuursed hüved, sellest lobises Res Publica kandidaat Taavi Veskimägi süüdimatult ajakirjandusele ning igaüks võib neid lapsemeelseid arutlusi tänastest hommikulehtedest ka enda lõbustuseks lugeda. Neis mõttekäikudes polnud kübetki riigimehelikkust ega arusaamist, mis on Riigikogu aseesimehe tööülesandeks. Me oleme unikaalses olukorras, kus valitsust juhib koalitsiooni peaminister ja rahva esinduskogu opositsioonierakonna spiiker. Selliselt tasakaalustatud olukordi tasub maailmas tikutulega otsida. Milleks on vaja seda tasakaalu rikkuda? Taavi Veskimägi väidab, et opositsiooni õigus on püüda vallutada kõiki positsioone. Julgeksin siiski küsida, kas opositsioon koosneb ainult ühest erakonnast ja milliseid otsuseid hakkab langetama Riigikogu juhatus, kui seal läheb sõnaõigus vaid ühe erakonna kätte. Et tagada elementaarne poliitiline kultuur ning mitte lasta meie parlamendilaevukest päris kummuli ajada, teen ettepaneku valida üheks Riigikogu aseesimeheks Peeter Kreitzberg - teada-tuntud mees, keeled suus ja tasakaalukas inimene, Riigikogu aseesimehe ametki selge. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Kas on veel ettepanekuid? Rohkem kandidaatide ülesseadmise soove ei ole. Vastavalt Riigikogu kodukorra seaduse § 7 lõikele 2 kantakse kandidaatide nimekirja kandidaatide nimed, kes annavad nõusoleku kandideerida. Härra Toomas Varek, kas te olete nõus kandideerima Riigikogu aseesimehe ametikohale?

Jaa, olen nõus.

Aitäh! Härra Taavi Veskimägi, kas te olete nõus kandideerima Riigikogu aseesimehe ametikohale?

Jaa, olen küll.

Palun nõusolekut ka kirjalikult. Härra Peeter Kreitzberg, kas te olete nõus kandideerima Riigikogu aseesimehe ametikohale?

Kõigepealt tahaksin tänada nii Mark Soosaart kui Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, samuti Isamaaliitu võimaliku toetuse eest, aga ma ei näe võimalust seista vastu koalitsiooni ühtsele soovile, et neid juhataks respublikaanlik Riigikogu juhatus. Seega ma loobun kandideerimast.

Suur tänu! Nii jäävad Riigikogu aseesimeeste kandidaatide nimekirja härra Taavi Veskimägi ja härra Toomas Varek. Lugupeetud Riigikogu! Kes on selle poolt, et sulgeda Riigikogu aseesimeeste kandidaatide nimekiri? Palun hääletada!Hääletustulemused Poolt oli 71 Riigikogu liiget, vastu 2 ja 6 jäid erapooletuks. Riigikogu aseesimeeste kandidaatide nimekiri on suletud. Kuulutan välja vaheaja Riigikogu aseesimeeste kandidaatide nimede kandmiseks hääletamissedelile. Vaheaja lõppemisest anname märku kellaga. V a h e a e g

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Kuulutan vaheaja lõppenuks. Vabariigi Valimiskomisjon on valmis läbi viima Riigikogu aseesimeeste valimise. Lugupeetud Riigikogu liikmed! Komisjoni liikmed kontrollivad siinsamas teie ees hääletamiskasti ja pitseerivad selle. Lubage mul nüüd tutvustada hääletamiskorda. Valimiskomisjon annab Riigikogu liikmetele hääletamissedelid koos ümbrikuga nimekirja alusel. Seejuures palun Riigikogu liikmetel esitada hääletamissedeli saamiseks valimiskomisjonile oma isikut tõendav dokument, see tähendab Riigikogu liikme tunnistus, pass, isikutunnistus või juhiluba. Hääletamissedeli saamise kohta annab Riigikogu liige allkirja. Hääletamissedel märgistatakse hääletamiskabiinis. Riigikogu liige märgistab hääletamissedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab. Ja nüüd tähelepanu: hääletamissedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime, loetakse kehtetuks. Hääletamine korraldatakse Riigikogu saali kõrval fuajees. Te väljute hääletamisruumi saali tagauksest, fuajees on üles seatud lauad, kust te saate hääletamissedeli ja ümbriku. Pärast hääletamissedeli kättesaamist teete hääletamiskabiinis oma otsustuse, asetate hääletamissedeli ümbrikusse ning suundute hääletamiskasti juurde, kus pärast ümbriku märgistamist valimiskomisjoni pitsatiga lasete oma hääletamissedeli isiklikult hääletamiskasti. Kui te olete kogemata hääletamissedeli ebaõigesti täitnud või muul viisil rikkunud ning märkate seda enne selle hääletamiskasti laskmist, on teil õigus saada rikutud sedeli tagastamisel uus hääletamissedel. Kas kolleegidel on küsimusi hääletamise korralduse kohta? Ei ole. Valimise ajal tohivad hääletamisruumis viibida lisaks Riigikogu liikmetele ainult valimiskomisjoni liikmed ja valimiskomisjoni teenindavad isikud. Vastavalt Riigikogu kodukorra seaduse § 87 lõikele 5 on Riigikogu liikmetel hääletamiseks aega 30 minutit alates hääletamise algusest. Kell on praegu 15.24, st hääletamine lõpeb 15.54. Hääletamise lõppemisest anname märku kellaga, mille järel palun kõigil Riigikogu liikmetel koguneda tagasi istungisaali. Tänan teid! Kuulutan välja hääletamise Riigikogu aseesimeeste valimisel. V a h e a e g

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Kuulutan hääletamise Riigikogu aseesimeeste valimisel lõppenuks. Palun tuua hääletamiskast saali! Kõigepealt palun kontrollida hääletamiskasti ja seda, et pitseering hääletamiskastil ei ole rikutud! Palun valimiskomisjoni liikmetel asuda hääli lugema! Hääletamistulemuste kontrollimiseks Riigikogu aseesimeeste valimisel annan sõna Vabariigi Valimiskomisjonile. Palun, proua Meelika Aava!

Aitäh! Kontrollin siin teie ees avalikult, kas esialgsed tulemused vastavad tegelikkusele. See tähendab, ma nimetan Riigikogu aseesimeeste kandidaatide nimed selles järjekorras, nagu nad on hääletamissedelile kantud, ja loen ette nende poolt antud hääled. Toomas Varek: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31, 32, 33, 34, 35, 36, 37, 38, 39, 40, 41, 42, 43, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50. Taavi Veskimägi: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28. Kehtetuid hääletussedeleid on kolm. Kahel juhul ei ole hääletatud kummagi kandidaadi poolt ja ühel juhul on hääletatud rohkem kui ühe kandidaadi poolt.

Teen teatavaks hääletamistulemused Riigikogu aseesimeeste valimisel. "Vabariigi Valimiskomisjoni protokoll hääletamistulemuste kohta Riigikogu aseesimeeste valimisel. Vabariigi Valimiskomisjon tegi häälte lugemisel kindlaks järgmised arvud: nimekirja kantud Riigikogu liikmete arv - 101, hääletamissedeli saanud Riigikogu liikmete arv - 82, hääletamisest osavõtnud Riigikogu liikmete arv - 81, kehtetute hääletamissedelite arv - 3. Riigikogu aseesimeeste kandidaatidele antud häälte arv: Toomas Varek - poolt 50, Taavi Veskimägi - poolt 28. Protokoll on koostatud s.a 13. juunil kell 16.07." Alla on kirjutanud Heiki Sibul, Vabariigi Valimiskomisjoni esimees. Kas on proteste? Proteste ei ole. Kuulutan välja valimise tulemused. "Vabariigi Valimiskomisjoni otsus, Tallinn, 13. juuni 2005, nr 7. Riigikogu aseesimeeste valimise tulemuste kindlakstegemine. Riigikogu kodukorra seaduse § 7 lõikest 6 ja § 82 lõikest 1 lähtudes otsustab Vabariigi Valimiskomisjon tunnistada Toomas Varek valituks Riigikogu esimeseks aseesimeheks ja Taavi Veskimägi Riigikogu teiseks aseesimeheks. Heiki Sibul, Vabariigi Valimiskomisjoni esimees." Austatud kolleegid! Uus juhatus on valitud.

Jätkame päevakorras olevate küsimuste arutamist. Riigikogu liikmete Ivari Padari, Katrin Saksa, Eiki Nestori, Jüri Tamme, Jarno Lauri ja Kadi Pärnitsa k.a 9. mail esitatud arupärimine provokatsioonide ennetamise ja ärahoidmise kohta. Palun, kolleeg Jarno Laur!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Aulik peaminister! Head kolleegid! Esitasime k.a 9. mail kuue Riigikogu liikme arupärimise peaministrile. Peaministrile suunatud arupärimise tingisid järgmised aset leidnud sündmused. Nimelt, 7. mail toimus Narvas Sutthofi pargina tuntud sõjaväekalmistul provokatsioon. Narva jõe kaldal asuval ajaloolisel kalmistul, kuhu on maetud umbes 10 000 Narva rindel hukkunud sõdurit, lükati ümber 39 kiviristi. Ööl vastu 9. maid valasid tundmatud vandaalid Tallinnas värviga üle Tõnismäel asuva pronkssõduri monumendi. Samal ajal me teame ajakirjanduslikest allikatest, et riigi Kaitsepolitseiametil oli teada, et võib esineda n-ö provokatsioone. Kui ma tohin tsiteerida kaitsepolitsei komissari Henno Kuurmanni 6. mail ajalehes Postimees öeldut: "Meile on tõesti usaldusväärsetest allikatest teatavaks saanud, et Venemaa heaks töötavad ametnikud ja eriteenistuste kaastöötajad on saanud korralduse leida enne 9. maid Balti riikides Teise maailmasõja aegseid Saksa armee mundreid või sümboolikat kandvaid veterane ning leida võimalused selle kajastamiseks meedias." Kaitsepolitseiameti teatel oli sellise aktsiooni eesmärgiks Venemaa soov näidata Eestit ja võimalusel ka teisi Balti riike n-ö natsimeelsete riikidena. Vaatamata sellele, et kaitsepolitsei lausa ajalehes ja ametlikult teatab võimalusest, et esinevad provokatsioonid, toimusid need kaks sündmust, mida me oma arupärimises kirjeldasime, ja mäletatavasti pärast 9. maid veel mitmeid kas hauamonumentide või mälestusmärkide rüüsteid või lihtsalt vandaalitsemisi nende kallal. Siit ka arupärijate küsimused peaministrile. Esiteks, kas Vabariigi Valitsusel oli koostatud eelmainitud info põhjal plaan selliste provokatsioonide ennetamiseks ja ärahoidmiseks? Teiseks, millised järeldused teeb Vabariigi Valitsus toimunust ning millised meetmed võetakse tarvitusele selliste olukordade vältimiseks tulevikus? Kolmandaks, milline hinnang tuleks anda nendele Eesti ametkondadele, kes peaksid sellise õõnestustegevuse ja provokatsioonide vastu seisma, neid tõkestama ja avastama? Ma usun, et need küsimused - need puudutavad ka tulevikus toimuvat, valitsuse töökorraldust ja nende ametkondade töö juhtimist - on endiselt aktuaalsed. Ootame huviga peaministri vastuseid.

Suur tänu, kolleeg Jarno Laur! Palun, härra peaminister, kõnetool on teie!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu ja head arupärijad! Esimene küsimus: "Kas Vabariigi Valitsus koostas eelmainitud info põhjal plaani provokatsioonide ennetamiseks ja ärahoidmiseks?" Käesoleva aasta 9. mail täitus 60 aastat Teise maailmasõja lõppemisest. Selle sündmuse tähistamise eel ja ajal võis kaitsepolitsei hinnangul eeldada propagandarünnakuid. Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra kaitse ning riigi vastu suunatud luure- ja õõnestustegevuse ennetamine ja tõkestamine kuulub kaitsepolitsei pädevusse, kes koostab julgeolekuasutusena regulaarselt nii riigi juhtkonnale kui ka pädevatele institutsioonidele ohuprognoose, kus juhitakse tähelepanu julgeolekulistele arengutele ja võimalikele ohtudele. Juhul kui ohtude maandamine väljub Kaitsepolitseiameti pädevusest, tehakse ohuprognoos, konkreetseid soovituslikke ettepanekuid pädevatele institutsioonidele - politsei, piirivalve ja teised - adekvaatsete meetmete rakendamiseks. 2005. aasta 9. maiga kaasnevate võimalike julgeolekuohtudega seonduvalt koostas kaitsepolitsei 29. aprillil 2005 Vabariigi Valitsusele Teise maailmasõja lõpu tähistamisega seotud sündmuste põhjaliku ohuprognoosi, milles anti konkreetsed soovituslikud suunised võimalike provokatsioonide ennetamiseks. Kuna avaliku korra tagamine riigis on Politseiameti põhiülesanne, siis edastati ohuprognoos Politseiameti juhtkonnale meetmete rakendamiseks. Välistest teguritest ja Kaitsepolitseiameti ohuprognoosist lähtuvalt koostas politsei operatsiooniplaanid avaliku korra tagamiseks avalikel üritustel nii Tallinnas, Narvas kui Ida-Virumaal. Avaliku korra tagamise operatsiooni kaasati täiendavaid politseijõudusid. Teine küsimus: "Millised järeldused teeb Vabariigi Valitsus toimunust ning kas ja milliseid meetmeid võetakse tarvitusele selliste olukordade vältimiseks tulevikus?" Siseminister on andnud politsei peadirektorile ülesande töötada välja avalikel üritustel korra tagamiseks läbiviidavate politseioperatsioonide tulemusliku koostöö põhimõtted ja vastutuse täpsed kriteeriumid, et vältida niisuguste juhtumite kordumist tulevikus. Samuti andis siseminister politsei peadirektorile ülesande esitada konkreetsed ettepanekud politseioperatsiooni ettevalmistamise ja läbiviimise eest vastutanud isikute tegevuse hindamiseks. Mis puudutab Tallinnas, Tõnismäel ööl vastu 9. maid aset leidnud äärmiselt kahetsusväärset juhtumit, siis politsei teeb omalt poolt kõik, et süüdlane või süüdlased tabada. Siseministeeriumis läbiviidud analüüsi kohaselt ei olnud, vaatamata õigeaegsele ja adekvaatsele ohuprognoosile, politseipoolne planeerimistegevus ja valitud taktika piisav pronkssõduri juures aset leidnud intsidendi vältimiseks. Edaspidi tuleb politseil teadvustada, et ühiskondlikult tundlikel üritustel peab politsei olema võimeline paindlikult oma taktikat muutma ning olukorda adekvaatselt hindama. Samas on selge, et 100%-lise efektiivsusega ei suuda ükski demokraatlik riik tagada avaliku korra järgimist. Siseministeeriumi valitsemisala operatiivstruktuurid püüavad maksimaalselt õppida viimastest negatiivsetest kogemustest ja edaspidi veelgi tugevdada oma võimekust, eeskätt ametkondadevahelise koostöö vallas, nii valitsemisala sees kui ka väljaspool. Kolmas küsimus. "Milline hinnang tuleks Teie meelest anda kompetentsete ametkondade tööle Eesti Vabariigi vastu suunatud õõnestustegevuse ennetamisel, tõkestamisel ja avastamisel ning provokatsioonide ärahoidmisel?" Kaitsepolitsei on julgeolekuasutusena teinud Eesti Vabariigi vastu suunatud õõnestustegevuse ennetamisel, tõkestamisel ja avastamisel efektiivset tööd. Mis aga puudutab Eesti vastu suunatud õõnestustegevust, siis oma iseloomult on selline tegevus varjatud. Samuti on oma iseloomult varjatud meie julgeolekuasutuste vastutegevus. On mõneti kahetsusväärne, kuid samas paratamatu, et julgeolekuasutuste efektiivsus jääb avalikkuse ja tihti ka rahvaasemike eest varjatuks. Ühtlasi pean vajalikuks märkida, et julgeolekuasutuste ja riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste omavahelist koostööd tuleb tõhustada, tõstes julgeolekuasutuste toel viimaste teadlikkust ja võimekust.

Suur tänu, härra peaminister! Palun, kas on küsimusi peaministrile? Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Aitäh! Austatud peaminister! Ühtpidi tänades teid vastuse eest, selgus, et kapo tegi oma hoiatuse ära ja politsei tegi valmis oma plaanid. Kõik olid nagu kõik teinud ja vaatamata sellele hauad said rüüstatud ja pronkssõdur üle valatud. Tuli välja, et plaan ei olnud hea. Kas neil ikka plaan oli, olete te kindel?

Ma olen kindel selles, et oli adekvaatne ohuhinnang, kuid politsei tegevus ei olnud adekvaatne, selle ohuhinnanguga kooskõlas olev.

Rohkem küsimusi ei ole ... Palun, kolleeg Urmas Reinsalu!

Aitäh, austatud Riigikogu esinaine! Austatud peaminister! Tõtt-öelda ma polekski seda küsimust hakanud esitama, kui te ei oleks maininud, otsekui peaks kohalike omavalitsuste koostöö julgeolekuasutustega olema parem ja antud juhul jättis omavalitsuste koordinatsioonisuutlikkus soovida. Ma küsin täpsustuseks üle. Kas vastab tõele see ajakirjanduses avaldatud väide, millele proua Mai Vöörmann - ta on Tallinna Linnavalitsuse esindaja - viitas, otsekui oleks peaminister Tallinna linnapealt, Tallinna Linnavalitsuselt teada saanud pronkssõduri kallal toimunud rüüstest?

Aitäh! Ei vasta tõele. Ma olen omistanud seda väidet Tõnis Paltsile, kes on väitnud, et tema oli see, kes mulle teatas, kuid see ei vasta tõele.

Palun, kolleeg Kadi Pärnits!

Aitäh! Austatud peaminister! Uued tähtpäevad ja pidupäevad on tulemas ja ma tahan küsida, mida on valitsus teinud selleks, et niisugused situatsioonid tulevikus ei korduks.

Tegelikult tuleb tunnistada, et sündmused 6.-9. maini Eestis olid ju enamasti kontrolli all, välja arvatud need üksikud monumentide ja haudade rüüstamised. Ka ei olnud nendel, kes oleksid soovinud süüdistada meid natsismis või milleski taolises, mitte mingisugust alust nende rünnakutega lagedale tulla. Seega ma väidan, et põhiliselt ei olnud Eestis tegemist niisuguste sündmustega, mis oleks lasknud Eestit milleski meile mitteomases süüdistada. Need üksikjuhtumid on loomulikult kahetsusväärsed. Loomulikult oli kahetsusväärne pronkssõduri värviga ülekallamine ja minu hinnangul oleks see olnud välditav. Koostöö kohaliku omavalitsusega oleks ka Tallinnas pidanud olema märksa parem. Ma ei süüdista siin kohalikku omavalitsust, pigem on tegemist ikkagi politsei enda saamatusega, kui jäädi lootma sellele, et üks turvafirma, kes oli lubanud seda objekti valvata, ka valvab, siis oleks politsei võinud kontrollida, kas seda valvet tegelikkuses teostatakse või mitte. Selgus, et 8. mai õhtul oli leping turvafirmaga üles öeldud, kuna turvafirma pidi valvama ainult gaasiballoone, mis tule süütamiseks kellegi meelest tuli sinna pronkssõduri juurde kohale tuua. Kuna luba tule süütamiseks ei saadud, siis polnud ürituse korraldajate meelest midagi valvata ja politsei sai sellest teada, et turvafirmat ei ole kohal, alles järgmisel päeval. Selline sündmuste kulgemine on äärmiselt kahetsusväärne. See ei viita väga heale informeeritusele, see ei viita ka sellele, et need neli tugevdatud patrulli, kes kesklinnal pidid silma peal hoidma, oleks oma silmad ka tõepoolest lahti hoidnud, kui nad tugevdatult kesklinnas patrullisid. Nii et konkreetne juhtum on äärmiselt kahetsusväärne. Süstemaatiline töö oli minu meelest tehtud heal tasemel, seal ma midagi oluliselt muutmist vajavat ei näe. Tulevikus ilmselt peab olema märgatavalt tähelepanelikum ka detailides.

Palun, kolleeg Jarno Laur!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Olles nõus sellega, mis te ütlesite, et pronkssõduri konkreetne n-ö ülevõõpamine oleks olnud üpris lihtsasti ärahoitav, tahaksin seda meie tänase arutelu teemat natuke laiendada või üldistada. Meil on teada kaks, võiks öelda, nagu ajakirjandus seda on nimetanud, monumendisõja lainet. Üks pärast Lihula kriisi ja teine 9. maiga seonduvalt, mis justkui oleksid andnud politseile võimaluse oma taktikat muuta. Paraku kummalgi juhul või sündmuste jada puhul ei ole just väga efektiivselt suudetud avalikku korda tagada või neid objekte kaitsta. Mis võiksid olla siit politseile, kes ilmselt on teile juba ette kandnud, põhilised õppetunnid? Kuidas nad kavatsevad oma taktikat muuta?

Ma ei usu, et pronkssõduri juhtumi puhul on tegemist taktika või isegi strateegia ümberhindamise vajadusega. Tegemist on lihtsalt arusaamatusega, korralagedusega, infosuluga. Nendes asjades on tavaliselt süüdi üks või kaks inimest ja ma ei näe siin suurt süüd süsteemil tervikuna. Oma kolmandas küsimuses te küsisite hinnangut kompetentsetele ametkondadele tervikuna. Minu hinnang on positiivne. Need üksikjuhtumid ei väära seda hinnangut.

Palun, kolleeg Ken-Marti Vaher!

Aitäh, austatud Riigikogu esinaine! Lugupeetud ettekandja! Te väitsite ühes oma vastuses Urmas Reinsalu küsimusele, et Tallinna linnapea ei teavitanud teid pronkssõduri intsidendist. Kas te võite korrata seda oma väidet sõnadega "jaa" või "ei", kas see oli nõnda? Meile teadaolevalt Tallinna linnapea Tõnis Palts teavitas teid kui peaministrit sellest intsidendist. Ja kui te väidate, et Tõnis Palts seda ei teinud, kas te võite täpsustada, kes andis teile esimesena informatsiooni, kes üldse andis teile informatsiooni pronkssõduri intsidendi toimumisest?

Jah, Tõnis Palts ei olnud see, kes teatas mulle esimesena sellest intsidendist. Tõnis Palts helistas mulle siis, kui oli Euroopa päeva lipuheiskamise tseremoonia Kadriorus Vabariigi Presidendi palee ees. Tõnis Palts rääkis küll palju, aga uut informatsiooni tema jutus oli suhteliselt vähe. Teada sain ma ametkondlikku liini mööda.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra peaminister! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.

Järgmisena käsitleme Riigikogu liikmete Ken-Marti Vaheri ja Urmas Reinsalu k.a 30. mail esitatud arupärimist Tallinna Sadama nõukogu liikmete nimetamise kohta. Palun kolleeg Ken-Marti Vaheri kõnepulti!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Ühelt poolt on kahetsusväärne, et ma pean Riigikogu liikmena seisma täna siin teie ees sellises küsimuses arupärimist esitades, aga sündmused on meid paratamatult sundinud aru pärima. Järgnevalt lühidalt asjaoludest, miks ma täna siin puldis seisan, miks me oleme koos Urmas Reinsaluga arupärimise esitanud. Ajakirjanduses on avaldatud andmeid, mille kohaselt majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar on oma abikaasa esitanud riigi esindajana AS-i Tallinna Sadam nõukogusse. Me peame tunnistama, et esialgu me ei uskunud seda uudist, aga tundub siiski, et tegemist on tõsiasjaga, millele me tahame täna kinnitust härra peaministrilt. Meie hinnangul on see samm selges vastuolus korruptsioonivastase seadusega ja tahame viidata järgmistele põhimõtetele, mis korruptsioonivastases seaduses ka sisalduvad. Kõigepealt, korruptsioonivastase seaduse § 25 näeb ette, et kui ametiisik peab tegema otsuse, mis oluliselt mõjutab tema enda või tema lähisugulaste või -hõimlaste majandushuve, on tegemist huvide konfliktiga. Sellega seoses tuleb osutada, et riigi äriühingu nõukogu liikmed saavad tasu, mille suuruse määrab just nimelt osalust valitsev minister. Siit tuleneb väga lihtne järeldus: majandus- ja kommunikatsiooniminister on Edgar Savisaar, oma abikaasa riigi äriühingu nõukogu liikmeks nimetamine mõjutab seega otseselt abikaasa sissetulekut. Selle otsuse tulemusena hakkab üks abikaasadest otsustama teisele riigi äriühingu varast makstava tasu suuruse üle. Samuti tuleb arvestada seda, et riigi esindajad nimetatud nõukogudes on kohustatud täitma ministri suuniseid, andma oma tegevusest ministrile aru, teatavasti majandus- ja kommunikatsiooniminister on AS-i Tallinna Sadam üldkoosolek. Ja ühe abikaasa poolt teise kontrollimine, sisuline kontrollimine kätkeb endas samuti selget huvide konflikti. Seega lõppkokkuvõttes järeldusena: me näeme siin tugevat riivet korruptsioonivastase seaduse §-ga 25, näeme just nimelt tugevat huvide konflikti ja küsime sellest tulenevalt peaministrilt järgmisi küsimusi. Esiteks, kas peaminister võib kinnitada seda, et tema valitsuse minister Edgar Savisaar on nimetanud AS-i Tallinna Sadam nõukogu liikmeks oma abikaasa, st Vilja Savisaare? Teiseks, kas härra peaminister oli eelnevalt teadlik sellest, et majandus- ja kommunikatsiooniminister kavatseb oma abikaasa nimetada AS-i Tallinna Sadam nõukogu liikmeks, ning kui oli, miks ei võtnud peaminister midagi ette selle seadusrikkumise takistamiseks? Kolmandaks tahaksime teada härra peaministri samme, millal neid kavatsetakse astuda, selleks et lõpetada nimetatud majandusministri loodud korruptiivne olukord. Neljandaks, kas peaminister kiidab heaks, kui veel mõni tema juhitava valitsuse ministritest langetab otsuseid, mis otseselt mõjutavad abikaasa või lähisugulaste sissetulekut, näiteks nimetab oma lähisugulasi riigi äriühingu nõukogu liikmeteks?

Suur tänu, kolleeg Ken-Marti Vaher! Palun, härra peaminister!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Hea küsija! Esimene küsimus: "Kas võite kinnitada seda, et majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar nimetas AS-i Tallinna Sadam nõukogu liikmeks oma abikaasa Vilja Savisaare?" Vastus on jah. Vilja Savisaar on määratud AS-i Tallinna Sadam nõukogu liikmeks majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. mai k.a käskkirjaga nr 14. Teine küsimus: "Kas olite eelnevalt teadlik sellest, et majandusminister kavatseb oma abikaasa nimetada AS-i Tallinna Sadam nõukogu liikmeks, ning kui olite, siis miks ei võtnud te midagi ette sellise seadusrikkumise takistamiseks?" Olin kuulnud Vilja Savisaarest kui ühest võimalikust Keskerakonna kandidaadist AS-i Tallinna Sadam nõukogu liikme kohale, kuid kas Vilja Savisaar üldse nimetatakse nõukogu liikmeks või kas seda teeb rahandusminister või majandus- ja kommunikatsiooniminister, polnud mul teada. Kolmas küsimus: "Milliseid samme ja millal kavatsete astuda selleks, et lõpetada majandusministri poolt loodud korruptiivne olukord?" Ei saa väita, et Vilja Savisaare nimetamine sadama nõukogu liikmeks ja selle tulemusena tekkinud olukord oleks korruptiivne. Esiteks puudub alus väitmaks, et majandus- ja kommunikatsiooniminister nimetas Vilja Savisaare nõukogu liikmeks iseenda, oma abikaasa või oma perekonna sissetuleku suurendamise eesmärgil. Samuti ei teki korruptsioonivastases seaduses nimetatud huvide konflikti, kui minister peab kindlaks määrama sadama nõukogu liikme tasu suuruse. Vastavalt korruptsioonivastase seaduse §-le 25 on huvide konfliktiga tegemist juhul, kui ametiisik peab tegema oma töö- või teenistuskohustuste raames otsuse või osalema sellise otsuse tegemises, mis oluliselt mõjutab tema enda, tema lähisugulaste või -hõimlaste või juriidiliste isikute majandushuve. Sissetuleku suurus on kahtlemata majanduslik huvi, kuid vaevalt et majandus- ja kommunikatsiooniministril on nõukogu liikme tasu määrates võimalik seda oluliselt mõjutada. Minister otsustab küll tasu suuruse üle, kuid rangelt rahandusministri kehtestatud piirides. Riigi äriühingu nõukogu liikmetele makstavate tasude maksimummäärad sätestab rahandusministri 14. juuni 2004. aasta määrus nr 117 "Riigi osalusega äriühingu ja sihtasutuse nõukogu liikmete tasustamise kord ja tasude piirmäärad". Neljas küsimus: "Kas kiidate heaks selle, kui veel mõni teie juhitava valitsuse ministritest langetab otsuseid, mis otsuselt mõjutavad tema abikaasa või lähisugulaste sissetulekut, näiteks nimetab oma lähisugulasi riigi äriühingu nõukogu liikmeks?" Kiidan heaks kõik otsused, mis on seadusega kooskõlas ja riigile kasulikud.

Suur tänu, härra peaminister! Palun küsimusi ettekandjale! Palun, kolleeg Urmas Reinsalu!

Aitäh, austatud Riigikogu esinaine! Aitäh, härra peaminister, selle vastuse eest! Ma arvan, et me ei peaks üldse keskenduma sellele, kes need konkreetsed isikud antud juhul on. Ma arvan, et see on küsimus pigem valitsuskultuurist ja sellest, kuidas me defineerime huvide konflikti. Ma näen, et teatud määral ähvardab meid oht kalduda sellise ida või bütsantsliku poliitilise kultuuri definitsiooni austamise poole. Korruptsioonivastase seaduse § 25 ütleb selgelt: huvide konfliktiga on tegemist juhul, kui ametiisik peab tegema oma töö- või teenistuskohustuste raames, antud juhul ka valitsuse liige, otsuse, mis mõjutab juriidiliste isikute majandushuve, kui juriidiliseks isikuks on aktsiaselts, mille nõukogu liige on tema lähisugulane. Vabariigi Valitsuse liige Edgar Savisaar Tallinna Sadama üldkoosolekuna peab kinnitama majandusaasta aruande, täitma muid juriidilisi otsuseid, mis mõjutavad Tallinna Sadamat. Tallinna Sadama nõukogu liige on tema abikaasa. Kas teie tõlgendate samuti nagu mina läänelikult ja formaalselt seda huvide konflikti sõnastust, et jah, siin on tegemist huvide konflikti probleemiga, aspektist, millele te tegelikult oma vastuses, tuleb möönda, ei vastanud ega tõepoolest ka meie küsijate tähelepanu ei juhtinud?

Formaaljuriidiliselt mina huvide konflikti ei näe, kuid ma ise oleksin sellisest suhtest hoidunud. Põhimõtteliselt oleks ju ka Edgar Savisaar saanud vältida teie süüdistusi, kui rahandusminister oleks nimetanud Vilja Savisaare Tallinna Sadama nõukogu liikmeks. Seda õigust ei oleks saanud rahandusministrilt mitte keegi ära võtta. Kui kaks abikaasat on mõlemad poliitikud, üks nendest Riigikogu liige ja teine minister, siis ei tähenda see seda, et üks nendest peaks oma ametist loobuma sellepärast, et kellelegi võib tunduda, et nende puhul on huvide konflikt.

Aitäh! Palun, kolleeg Aivar Õun!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud peaminister! Aga kui nüüd mõne aja pärast peaks tõstetama sadama nõukogu liikmete tasusid, kas siis oleks tegemist huvide konfliktiga korruptsioonivastase seaduse § 25 mõttes?

Sellist võimalust, et minister ainuisikuliselt otsustab oma suvaotsuse alusel, missugune saab olema Tallinna Sadama nõukogu liikmete tasu, ei eksisteeri. See tasu määratakse või on väga selges vastavuses seadusega ja minister ei saa kuidagimoodi kehtestatud reeglitest mööda pääseda.

Palun, kolleeg Ken-Marti Vaher!

Aitäh vastuste eest! Mulle tundub, et osaliselt me siiski saame erinevalt aru, mida on §-s 25 või üldse korruptsioonivastases seaduses huvide konflikti all mõeldud. Samas te möönsite ise, et teie oleksite sellisest suhtest hoidunud. Ma siiski küsin teie käest meie arupärimise neljandale küsimusele sisulist vastust. Kas ma saan, härra peaminister, teist õigesti aru, et te ei pea praegu vajalikuks sekkuda Edgar Savisaare loodud olukorra lõpetamiseks ehk ei pea vajalikuks paluda Edgar Savisaart oma otsust muuta, aga kui tulevikus tuleb ette uusi olukordi, kus on samamoodi huvide konfliktiga tegemist, siis te selgelt välistate need, või et te isiklikult ei pea seda õigeks ja peate vajalikuks astuda ka samme, millega see konkreetne olukord lõpetada, huvide konflikt lõpetada?

Ma ei pea seda seaduse järgi huvide konfliktiks ja seetõttu ei pea ma ka vajalikuks kuidagimoodi sekkuda. Teatavasti on Vilja Savisaar olnud teistegi äriühingute või sihtasutuste nõukogu liige. Meenub näiteks Põhja-Eesti Regionaalhaigla nõukogu liikmesus. Omal ajal linnapea Edgar Savisaar ta selleks nimetas ja see kestis küllalt pikka aega. Neid nõukogusid on veel teisigi ja mitte keegi ei ole leidnud, et tegemist on huvide konfliktiga.

Palun, kolleeg Mihhail Lotman!

Aitäh! Härra peaminister! Oma vastuses te kontsentreerusite sellele, et majandus- ja kommunikatsiooniministril ei ole võimalust palka muuta. Aga kui tema paneb oma abikaasa palgalisele kohale, siis lääne tsivilisatsioonis nimetatakse juba seda fakti iseenesest huvide konfliktiks. Ja see, et ta on seda ka enne korduvalt teinud, ei ole minu meelest mitte kuidagi selle fakti ümberlükkamine.

Aitäh! Rangelt seaduse järgi ei ole see defineeritav huvide konfliktina. Kui ta oleks võtnud ta oma alluvusse tööle, kui oleks tegemist töösuhtega, siis oleks tegemist olnud huvide konfliktiga. Nõukogu liikme puhul ei ole rangelt seadust järgides tegemist huvide konfliktiga.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra peaminister! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Urmas Reinsalu! Kaheksa minutit.

Austatud Riigikogu esinaine! Austatud peaminister! Aitäh nende vastuste eest! Kui mul õigesti meeles on, siis vist Kipling on öelnud, et lääs on lääs ja ida on ida. Mulle tundub, et see arusaam või põhimõtteline erinev tõlgendus huvide konfliktist läheb ilusti sellise kultuurilise üldistuse alla. Eesti korruptsioonivastase seaduse § 25 ütleb üheselt ja selgelt, nii sisulise kui formaalloogilise, nii tekstoloogilise kui teleoloogilise tõlgendamise alusel jõuame minu meelest ühe järelduseni: huvide konfliktiga on tegemist juhul, kui ametiisik - selle seaduse tähenduses ka minister - peab tegema oma töö- või teenistuskohustuste raames otsuse, mis oluliselt mõjutab juriidiliste isikute majandushuve, kui juriidiliseks isikuks on aktsiaselts, mille nõukogu liige on tema lähisugulane. A. Abikaasa on lähisugulane. Selles suhtes on meil kindlasti ühine seisukoht kehtiva perekonnaõiguse järgi. B. Majandusminister äriühingu aktsiaseltsi üldkoosolekuna teeb olulisi otsuseid, mis mõjutavad juriidilise isiku äriühingu huve. Teatavasti üldkoosolekuna, sõltumata sellest, kas tegemist on sajaprotsendiliselt riigiosalusega äriühinguga või muu eraõigusliku isikuga, kinnitab ta majandusaasta aruande, nimetab nõukogu liikmeid. Ma juhin tähelepanu sellele, et küsimus on ühelt poolt poliitilises kultuuris ja poliitilises eetikas, teiselt poolt peab Tallinna Sadam, olemata küll börsiettevõte, täitma ka teatud börsiettevõtte nõudeid, ja see võib seada löögi alla meie majanduse väga tõsise organisatsiooni olulised majandusotsused, mida teoreetiliselt on võimalik sellisel alusel vaidlustada selle huvide konflikti paragrahvi järgi. Shakespeare on rääkinud meile Caesarist ja tema naisest, ma ei hakka seda tsitaati siin kordama. Ma arvan, et me täiesti mõistame peaministri keerulist olukorda. Peaminister tegelikult ju ise möönab, et aset leidnud fakt ei ole normaalne, aga see lihtsalt on praegune poliitiline stiil, kuidas peab asju ajama. Me peame sellega leppima. Ajad ja olud on sellised, lugesin mina välja sellest alltekstist. Mis tähendab tegelikult seda, et ma päris täpselt ei saanud aru peaministri mõttest, lausest, millega härra peaminister viitas, et tema ei oleks seda teinud. Kas see tähendas tegelikult seda, et kui oleks võim riiki juhtida, siis selliseid otsuseid ei langetataks? Küsimus on selles, et tegelikult - ma tuletan meelde - on majandusminister peaministri alluv ning poliitilise kultuuri ja mängureeglid määrab poliitiline valitsev koalitsioon, määrab valitsus kollegiaalse organina. Ma kutsun üles neid poliitikuid, kes tahaksid siiski lääneliku huvide konflikti definitsiooni juurde jääda, sellest loogikast kinni pidama. Vaadake, me teame ju kõik, ükskõik millise organisatsiooni kultuuri puhul, et negatiivne eeskuju on palju kiiremini omaks võetav kui positiivne. Ning see huvide konflikti probleem, eriti väikeses ühiskonnas - väike ühiskond paratamatult dikteerib ja tingib teatud korporatiivseid käsitlusi - ei ole sugugi naljaasi. Mitte asjata ei ole seda huvide konflikti probleemi väga põhjalikult defineeritud ka suurtes ja tugevate demokraatiatraditsioonidega riikides. Näiteks hea kolleeg Igor Gräzin oskab kindlasti rääkida, kuidas Ameerika Ühendriikides, kui avaralt kas või akadeemilistes ringkondades, kas või erasektoris defineeritakse huvide konflikti või kas või advokaadi ja kliendi huvide konflikti. Siin selle käsitluse järgi pole tegemist sugugi mitte näilise huvide konfliktiga. Ma usun, et minu hea õpetaja Igor tuleb ja selgitab siin parlamendile, mida tähendab üks korralik huvide konflikti definitsioon. Seda asja ei peaks me siin majas sugugi pelgama, see teeb meie demokraatia tugevamaks, mitte nõrgemaks. Oleme olukorra ees, kus me esitasime küsimusi, aga saime n-ö peegeldusvastuseid ehk vastuseid, mida nimetatakse ka elliptilisteks vastusteks. Sellise olukorra puhul jääb küsida, mida tegelikult edasi teha, kuidas käituda. Vastused on saadud ja saadud on ka hinnangud. Hinnangud olid ositi möönvad, ositi kahetsevad. Minu isikliku veendumuse järgi on see arupärimine saanud elliptilise vastuse, tähendab, jõudnud ringiga sinna otsa tagasi, kus ta oli. Ma usun, et me peame uues tähenduses, põhjalikumas tähenduses seda arupärimist kordama juba avaramas käsitluses, et milline on tegelikult see piir, see kultuuriline piir, kuidas Eesti Vabariigis praegu, 21. sajandi alul, defineeritakse huvide konflikti. Üsna üllatav on, et meie poliitikute, meie avaliku halduse teoreetikute, ka akadeemilise avalikkuse jaoks me püüame olla selline moodne avaliku halduse keskkond, moodne riik ja siis korraga peame me 21. sajandil hakkama tegelema sellises käsitluses huvide konfliktiga. Võib-olla tõesti mõnes Idamaa riigis, võib-olla ka mõnes Kesk-Aasia riigis 21. sajandi alul peetakse huvide konfliktiks seda, kui võtmepositsioonil ei ole valitseva dünastia liiget. See võiks olla niisugune äraspidine huvide konflikti defineerimine. Igal juhul ei ole me vastuseid saanud. Absoluutselt tuleb mõista neid motiive, mis sundisid härra peaministrit täna siin vastama. Ma arvan, et täiendavate õiguslike hinnangutega me suudame siin parlamendiseinte vahel defineerida huvide konflikti nõnda, nagu see on 21. sajandil kohane Euroopa Liidu liikmesriigile. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Urmas Reinsalu! Palun, kolleeg Ken-Marti Vaher!

Austatud Riigikogu juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! On kahetsusväärne, et me täna siiski ei saanud neid vastuseid, mida ootasime. Ma tahan ära mainida mõned ebatäpsused, mis kõlasid siin juriidilise poole pealt, ja natuke ka selgitada seda, mis tegelikult on korruptsioonivastase seaduse mõte ja miks me siiski täna siin teie ees seisame ja seda teemat oluliseks peame, kuigi võib-olla mõned head kolleegid peavad seda tähtsusetuks. Kõigepealt vahest mõned ebatäpsused, mida peaminister oma vastustes mainis. Esimene neist puudutab võrdlust Tallinna linnaga ja seda väidet, et Tallinna linnapeana on Edgar Savisaar nimetanud oma abikaasat paljudesse kohtadesse. Siin on väga palju poliitilise kultuuri küsimusi, aga juriidilise poole pealt ei ole Tallinna linnapea ühegi äriühingu - minu teada nende äriühingute, millesse Vilja Savisaar nimetati - üldkoosolek, majandus- ja kommunikatsiooniminister aga kahtlematult on. Üldkoosolekuna lasuvad Edgar Savisaarel väga mitmed kohustused AS-i Tallinna Sadam suhtes - aastaaruande kinnitamine, mitmete tasude määramine jt äriseadustikust tulenevad kohustused. Seega on AS-i Tallinna Sadam üldkoosolek ehk siis majandus- ja kommunikatsiooniminister kahetsusväärselt iseennast selle aktsiaseltsi, riigi äriühingu juhtimisel kitsendanud ja toonud tõesti kaasa olukorra, kus praktiliselt võivad tekkida küsitavused ja väga tõsised juriidilised probleemid mitmete tulevaste otsustega, mis tal ees seisavad AS-i Tallinna Sadam üldkoosolekuna. Teine kõlanud väide, et Vilja Savisaare nimetamine näiteks rahandusministri poolt oleks võinud olukorda vahest leebemas vormis päästa, ei oleks samuti olnud lahendus, kuna üldkoosolekuks jääb ikkagi Edgar Savisaar. Ükskõik, kes oleks nimetanud Vilja Savisaare kui majandus- ja kommunikatsiooniministri abikaasa sinna nõukokku, ei oleks olukord olnud parem. Seega need juriidilised nüansid jäävad üles ja meie hinnangul on erinev arusaamine huvide konfliktist selgelt olemas. Nüüd lühidalt sellest, mida tegelikult mõeldakse korruptsioonivastase seadusega. Meil on hulk regulatsioone, õiguslikke norme, selleks et korruptsiooni vältida. Paragrahvi 25 puhul on tegemist toimingu piirangutega ehk toimingu piirangutega selleks, et vältida võimalikke tekkivaid korruptiivseid olukordi, korruptiivsed suhteid. Peab ütlema, et kui me valitsuse tasemel ei suuda nendest piirangutest ja sellest konkreetsest seadusest kinni pidada, siis on väga raske nõuda seda teistelt ehk allpool olevatelt ametiisikutelt ja nõuda seda just nimelt selliselt, nagu seadus üksüheselt ütleb § 25 lõikes 1, nähes antud juhul ette väga erinevaid riiveid just nimelt huvide konfliktiga nii tasude määramise seisukohalt, nii selle koha pealt, et järelevalve sisuliselt on kahjustatud, kuna tegelikult üks abikaasadest hakkab teise järele valvama. Ja veel mitmetest teistest aspektidest. Lõpetuseks. Mul on väga siiras ja põhimõtteline ettepanek peaministrile, kes on siiski valitsuse kui meeskonna juht, arutada tõsiselt seda küsimust ja lõpetada võimalikult kiiresti olukord, mis meie hinnangul on üheselt korruptsioonivastase seaduse riive ja rikkumine, ning kutsuda Edgar Savisaart tegema sammu, millega ta tegelikult lõpetab selle vaidluse, mille pärast me täna siin Riigikogu ees oleme ja meie kõigi aega tegelikult kulutame. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Ken-Marti Vaher! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Suur tänu, härra peaminister, vastuste andmise eest!

Palun registreeruda vaba mikrofoni sõnavõtuks pärast haamrilööki! Palun, kolleeg Igor Gräzin!

Austatud proua esimees! Lugupeetud kolleegid, eriti opositsioonist! Läinud kolmapäeval, kui arutati Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimise küsimust, võtsin ka mina selles küsimuses sõna ja tegin elementaarse ja samas jämeda protseduurilise vea. Olles arvestanud kaheksaminutilise sõnavõtuga, selgus jutu teise poole algul, et minu asjatundmatuse tõttu muutunud kodukorras ei saanud minu sõnavõtt kesta üle viie minuti. Ma lihtsalt ei teadnud, et pikemaks sõnavõtuks tuleb eraldi selleks luba küsida. Kuna spiiker oli eelkõnelejale teatanud tema kõne eel "kõne kaheksa minutit", siis eeldasin automaatselt, et niisugune ongi kõnede reglement. Siin oldud kahe kuu jooksul polnud ma lihtsalt pööranud tähelepanu sellele detailile, et kaheksa minuti tarvis küsitav luba on protseduuriline reegel (§ 69 lõige 5). Kuid asi pole selles. Praegu ütleksin: oleks siis need eelmised neli ja pool minutit olnud ka olemata! Kuivõrd mul ootamatult kadus võimalus esitada oma argumentatsiooni teine, st positiivne ja konstruktiivne pool, siis mis jäi alles? Alles jäi alusetu ja pahatahtlikuna kõlav solvang. Kuivõrd aga protseduurireeglite mittetundmises ei saa süüdistada mitte kedagi peale minu ja nende täpne täitmine on eesistuja püha kohus, siis pean ennast vastutavaks ka kõne eest sellisel kujul, millisena ta reaalselt välja kukkus.

Palun, teil on mobiil taskus.

See on saatus. Sellepärast pean oma kohuseks esitada ametlikud vabandused austatud Isamaaliidu fraktsioonile, meie välisteenistuse praegustele ja endistele töötajatele, kes panustasid käesoleva piirileppe sõlmimisse, ja isiklikult välisminister Urmas Paetile. Mul on kahju, et olles kaotanud võimaluse otsi mingil määral kokku tõmmata, ei suutnud ma edastada omaenese fraktsiooni seisukohta: toetust sõlmitud leppele ja tänu selle sõlmimiseks tehtud töö eest. Minu siiras ja aus lugupidamine kuulub kõigile, kes selles protsessis osalesid, olenemata sellest, kummal pool dispuuti. Kuid ma ei sooviks siinkohal süüvida asja sisusse, piirileppesse. Vahepeal on arutlused edasi läinud ja raisata aega selle klaarimisele, mida Gräzin ütles, tahtis ütelda, võis ütelda, pidi ütlema, ei ütelnud jne, tähendaks selle küsimuse tähtsuse taustal lihtsalt piiritut eneseimetlust. Ühesõnaga, see oli vabanduse ametlik pool. Puhtinimlikult ... Nädala eest arvasin ennast veel vähemalt keskmise kogemusega poliitikuks, kes ei tohiks nii lihtlabase protseduurilise reha otsa astuda. Aga astusin. Kuna ma pole kunagi olnud võimeline viima ametlikku lahku isiklikust, siis ütlen ka isiklikult: mehed-vennad, andke, palun, andeks! Ma tõesti ei tahtnud kedagi solvata. Ja et mitte solvata nüüd ja veel kord, siis on see andekspalumine ka kõigilt naiskolleegidelt. Palun veel kord vabandust ja tänan esimeest sõna eest! Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Igor Gräzin! Rohkem kõnesoove vabas mikrofonis ei ole. Istung on lõppenud. Istungi lõpp kell 16.56.