Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame infotundi. Palun kohaloleku kontroll! Kohalolijaks registreerus 28 Riigikogu liiget. Täna on meil infotunnis neliteist küsijat ja vastajad on valitsusliikmed härra peaminister, proua haridus- ja teadusminister ja härra kaitseminister. Esimene küsimus on kolleeg Henn Pärnalt härra peaministrile. Palun, kolleeg Henn Pärn!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Valitsus kinnitas oma 26. mai istungil riigieelarve strateegia, milles nähakse ette suurendada valitsussektori tulusid ca kaks miljardit ja plaanitakse veel tõsta makse eelnevaga võrreldes täiendavalt 1,2 miljardit. Koalitsioonilepingus te näete ette olla eurole üleminekuks valmis 2007. aastal, kus kriitiliseks faktoriks on teatavasti inflatsiooni ohjamine. Küsimus on: milliseks te prognoosite seoses nende maksude tõstmise ja kulutuste suurendamisega inflatsiooni protsenti selle perioodi lõpuks?

Palun, härra peaminister!

Austatud juhataja! Hea küsija! Administratiivsed hinnad ja maksud praegustes Eesti oludes mõjutavad inflatsiooni ainult umbes 20% osas. 80% inflatsioonist on tingitud suurest nõudlusest ja sellest tulenevast survest hindadele. Ehk meil on tegelikult praegu Eestis selline olukord, kus iga imik, kes ema süles pangakontorisse sisse astub, väljub sealt tarbimislaenuga. Tarbimislaen Eesti riigis tervikuna on väga suur. Kui me räägime juba 117 miljardist, siis me ei saa oma hinnangutes olla väga tagasihoidlikud. See, et riigisektori laenukoormus on ainult 3,9 miljardit krooni, on nõrk lohutus. Seega, 20% survest inflatsioonile tuleb administratiivsetest hindadest, maksukoormusest, umbes 80% tuleb nõudluse survest. Kavandatud maksutõusud võivad seda 20% suurendada, kuid mitte üle 4%, seega võib see suhtarv muutuda suhtarvuks 24 : 76. Ma ei pea mitte mingil juhul võimalikuks seda, et riik loobub igasugusest maksupoliitikast ja panga, ka keskpanga rakendatavad meetmed inflatsiooni ohjeldamiseks jäävad praktiliselt olematuks. Ma olen kindel, et me oleme suutelised jälgima kõiki kriteeriume, selleks et euroga ühineda. Inflatsiooni peame me hoidma kindlasti madalamal kui 3%, aga ka siis ei saa meil olla kindlust selles suhtes, et ...

Härra peaminister, aeg on läbi. Aitäh! Palun täpsustav küsimus, kolleeg Henn Pärn!

Aitäh! Härra peaminister! See teebki mind murelikuks, sest valitsuse poole pealt on väga erinevaid arve. Te praegu märkisite 3%, kunagi varem ...

Palun uuesti mikrofon kolleeg Henn Pärnale!

Murelikuks teebki see, et erinevaid arve on välja pakutud - teie praegu 3% ja majandusminister eelnevalt 3,5% -, samas kui eksperdid Eesti Pangast ja Rahandusministeeriumist, Euroopast pakuvad selleks 2,1-2,6. Väidetavalt need meetmed, mida praegu valitsus kavatseb rakendada, tõstavad veel kuni 0,5% ja siit küsimus. Kas olete prognoosinud, juhul kui meil ei õnnestu seda kriteeriumi rakendada ja me ei lähe eurole üle, mida võib see Eesti majandusele kaasa tuua?

Aitäh! Kindlasti oleks see negatiivsete tagajärgedega, kui meil ei õnnestuks kavandatud ajal eurole üle minna. Kuid mis puudutab aktsiisitõuse ja sellest tingitud ohte eurole üleminekul, siis ma pean neid olematuteks. Eksperdid, ka Eesti Panga eksperdid on öelnud erinevaid arve, on räägitud 2,7-2,8 protsendist. Kuid ma jätkan sealt, kus ma eelmise vastuse olin sunnitud katkestama. Teadupärast ei tohi meie inflatsioontase ületada rohkem kui 1,5% kolme kõige madalama inflatsioonitasemega riigi oma. Aga võib juhtuda ka nii, et inflatsioon kolmes riigis võib olla praktiliselt null või isegi negatiivne või väga madal. Näiteks võiksid need riigid olla Saksamaa, Prantsusmaa ja Holland. Võib-olla üllatab keegi neljas, viies, kuues. Sel juhul 1,5-protsendipunktine inflatsioonimäär tähendaks Eesti jaoks majanduslikku paigalseisu, stagnatsiooni. See kindlasti ei saa olla meie eesmärk. Ehkki formaalselt võiks ka see tähendada seda, et me ei saagi eurole üle minna. Ma arvan, et selle eesmärgi poole me ei peaks püüdlema. Kui Lätis on inflatsioon 7%, siis seda on ilmselgelt liiga palju ka kiire majanduskasvu tingimustes. Kuid meie 6-7%-se majanduskasvu juures pisut alla 3% jääv inflatsioon on igati ootuspärane ja normaalne.

Aitäh! Palun mikrofon kolleeg Marko Pomerantsile!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Ma ei ole majanduses tippteadlane ja seetõttu jäi mul üks asi veidi ebaselgeks. See osa, mis puudutas inflatsiooni n-ö mõjutavaid tegureid, administratiivseid hindu ja ka seda nõudluse poolt, et 80% on seotud nõudlusega. Kas te ei arva, et valitsuspoolne eelarve planeerimistegevus annab sellele nõudlusele omakorda hoogu juurde?

Ei, ma ei arva nii.

Urmas Reinsalu, palun küsimus!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud härra peaminister! Eile siinsamas saalis esinedes andis Eesti Panga president Vahur Kraft oma ühemõttelise ja selge hinnangu valitsuse kavandatavatele kulukavadele, väites, et need suurendavad ohtu, mis eksisteerib ja on eksisteerinud aastate jooksul meie hinnastabiilsusele, just nimelt seoses inflatsiooni tõusuga kavandataval eurole ülemineku ajal. Ma palun teie kommentaari Eesti Panga presidendi minu mälu järgi kõige tõsisemale kriitikale valitsuse kavandatavate poliitiliste sammude suhtes.

Aitäh! Ma vastasin sellele küsimusele sisuliselt juba siis, kui ma vastasin auväärt Henn Pärna küsimusele. See mõju, mida aktsiisitõusud tekitavad inflatsioonile, on praktiliselt olematu. Hulga suurem mõju inflatsioonile on näiteks maailmaturu naftahindade tõusul, suur mõju on täiendavate väga odavate tarbimislaenude väljaandmisel. Need mõjud on tõeliselt ohtlikud inflatsioonikriteeriumidele. Lisaks eelöeldule tahaksin toonitada veel seda, millest ka ajakirjanduses on palju räägitud. Kavandatud alkoholiaktsiisi täiendav 5%-line tõus võiks minu hinnangul jääda ära. Seda võiks asendada alkoholi maksumärgistamine, kõikide pudelite maksumärgistamine. Kusjuures maksumärgistamine võiks tuua riigieelarvesse ekspertide hinnangul märgatavalt rohkem vahendeid kui täiendav kavandatud 5%-line alkoholiaktsiisi tõus. Alkoholiaktsiisi tõusust oleks võinud eelarvesse hinnanguliselt laekuda 85 miljonit krooni, maksumärgistamisest oodatav tulu on suurusjärgus 100-200 miljonit krooni. Selle tuluga kaasneb suurem seaduslikkus, see on ka vahend võitluseks illegaalse alkoholi vastu.

Aitäh! Protseduuriline küsimus, kolleeg Urmas Reinsalu. Palun mikrofon kolleeg Urmas Reinsalule!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Stenogrammi huvides pean märkima, et ma palusin peaministri kommentaari, miks Eesti Panga president nii ütles, millistel asjaoludel ta väljendas oma muret suuremate ohtude puhul.

Vastus on vastus teie küsimusele. Viimane küsimus esimese teema kohta. Kolleeg Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Härra peaminister! Teie valitsuse rahandusminister on meid rahustanud sellega, et juhul kui tekib raskusi inflatsioonikriteeriumi täitmisega, siis Vabariigi Valitsus võtab tarvitusele meetmeid. Mind huvitaks, millised meetmed need on, kuidas te kavatsete naftahinna tõusu ja tarbimislaenude andmist pidurdada, kuna need on põhilised ohud.

Aitäh! Ma olen siit kõnetoolist korduvalt öelnud seda, et Eesti Vabariigi valitsusel ei ole võimalik 100%-liselt inflatsiooni ohjata. Riigi valitsuse võimalused tegelikult piirnevadki ainult administratiivsete hindade ja maksude reguleerimisega. See inflatsiooniline surve, mis tuleb maailmaturul naftahindade tõusust, kahjuks ei allu Vabariigi Valitsuse kontrollile.

Aitäh! Esimene teema on sellega käsitletud, läheme teise teema juurde. Kolleeg Tõnis Lukase küsimus peaministrile. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! Euroopa Liidu koridorides käib praegu tõsine arutelu, mismoodi Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Sotsiaalfondi edasine roll määratletakse ja kas käibemaks on nende fondide mõttes ka abikõlblik tulevikus. Praegu veel kehtiva süsteemi alusel on Ühtekuuluvusfondist ja Regionaalarengu Fondist rahastatavad projektid käibemaksust vabastatud. Euroopa Komisjon on aga teinud ettepaneku, et tulevikus ei oleks nad käibemaksust vabastatud, st abivajajatele jõuab viiendiku võrra vähem raha 2007. aastast alates. Milline on Eesti Vabariigi positsioon ja seisukoht ja kuidas on seda edastatud Euroopa Komisjonile? Kas seda on kaitstud ka kõige kõrgemal tasemel Brüsselis?

Palun, härra peaminister!

Meie soov on kindlasti, et senine süsteem jätkuks ka edaspidi. Missugused on perspektiivid, et see nii sünniks, on praegu suhteliselt raske prognoosida. Eriti raskeks teeb selle prognoosimise Prantsusmaa "ei" põhiseaduse lepingule. Ma ei sea küll kahtluse alla võimalust, et me võiksime veel sel aastal jõuda uue finantsperspektiivini Euroopa Liidus, kuid väga suur optimist selles küsimuses ei saa olla. Mismoodi tehniliselt on riigi seisukohtade esitamine käinud? Eks ikkagi esinduse kaudu, COREPER jne, positsioonid on kinnitatud Vabariigi Valitsuses, sealt edasi Euroopa Liidu asjade komisjonis ja siis on neid küsimusi konkreetsetes nõukogudes esitatud, positsioone kaitstud. Kõige enam on see positsioon kindlasti puudutanud ECOFIN-i ja eelmist rahandusministrit Taavi Veskimäge.

Aitäh! Täpsustav küsimus, kolleeg Tõnis Lukas, palun!

Aitäh! Prantsusmaa "ei" võib mingeid protsesse pidurdada, teisi kiirendada, aga finantsperspektiivi arutelu tõenäoliselt läheb omasoodu edasi selles mõttes, et eri aegadel võetakse erinevaid otsuseid vastu. Praegu on Euroopa Komisjoni tehtud finantsperspektiivi ettepanekutest erinevates komisjonides mõned heaks kiidetud, mõned tagasi lükatud. Kui juba näiteks seesama struktuurifondide asi läheb hääletamisele täiskogus, siis võib-olla suur perspektiiv võetakse küll vastu hiljem, aga üks hääletus on toimunud. Kui see hääletus toimub juuli alguses, siis võib öelda, et meie jaoks või abitaotlejate jaoks on üks rong ära sõitnud. Mul on selline küsimus: kas Eesti kohalikud omavalitsused juba teavad, mis neid 2007. aastast alates ootab? Nende plaanid, mis toetuvad finantsabile, peavad kõvasti muutuma.

Aitäh! Nad ei saa teada seda, mida ei tea meist mitte keegi. Võimalikest ohtudest on loomulikult teadlikud kõik, kuid ei tea mina, missugune hakkab välja nägema uus finantsperspektiiv aastateks 2007-2013, loomulikult ei saa seda teada ka Eesti kohalikud omavalitsused, sest seda asja pole ju veel olemas. Prantslaste ei ütlemisega on finantsperspektiivil väga otsene seos olemas, kuna prantslased on selgelt väga kaaluka sõnaga nendes küsimustes. Nad on ka väga suured maksjad ja nendel on valjuhäälselt deklareeritud teatud väga selged punased jooned, millest nad ei ole nõus taganema. Selline positsioneerimine ongi see, mis seab kahtluse alla võimaluse lähema aasta jooksul finantsperspektiivi omada. Ma võiks ju rääkida pikemalt nendest probleemidest. Ehk prantslased ütlevad: 1% liikmesriikide sisemajanduse kogutoodangust ja mitte üks sent enam. Eesti positsioon ei kattu siin Prantsuse positsiooniga, me sooviksime seda protsenti näha kõrgemana. 1,12 või 1,14 võiks see protsent meie meelest olla. Järgmisena - prantslased ei ole kindlasti nõus avama ühtse põllumajanduspoliitika teemat uuteks läbirääkimisteks. Nad tahavad, et kokkulepitud proportsioonid säiliksid. Kui Euroopa Liiduga liituvad Bulgaaria, Rumeenia, siis tuleb nende jaoks vahendid leida mingitest muudest allikatest.

Aitäh! Aeg on läbi. Teine täpsustav küsimus. Palun, kolleeg Tõnis Lukas!

Aitäh! Seda, mida tähendas Euroopa põhiseaduse lepingu tagasilükkamine rahvahääletusel, me ju päris täpselt ei tea. Ega farmerite hääl otse ka Prantsusmaa seisukohaks Euroopa Liidu koridorides formeeru, aga see selleks. Kui nüüd abi üldprotsent SKT-ga võrreldes jääb samaks, see ei suurene, siis seda enam tuleks võidelda selle eest, et käibemaks oleks nende fondide mõttes abikõlblik ka tulevikus. Praegu on meil liitlasi, kindlasti kõik uued liikmesriigid Euroopa Liidus jälgivad väga hoolega, mis toimub. Kuidas on koordineeritud nende liikmesriikide koostöö ja kui võimsalt Eesti valitsus on oma positsiooni kaitsnud?

Aitäh! Käibemaks on ikkagi üks osa finantsperspektiivist, kusjuures mitte kõige kaalukam osa. Ma juba alguses ütlesin riigi positsiooni välja, kuid ma jätkan sealt, kus ma enne lõpetasin. Kolmas Prantsuse punane joon käib Briti rebati kohta. Prantslased ei ole nõus sellega, et Suurbritanniale toimuvad tagasimaksed tulude poolelt. Ma julgen öelda, et ka Eestile ei ole see põhjus arusaadav, miks peaks selliseid tagasimakseid teostama. Ma loodan, et me saame perspektiivi, sest perspektiiviga elada on märksa lõbusam ja lihtsam kui elada ilma perspektiivita. Praegune eesistuja uus ettepanek on minu hinnangul Balti riikidele täiesti vastuvõetav. Võib-olla meie olemegi need, kes kõige vähem nurisevad või peaks nurisema ja protestima selle uue Luksemburgi ettepaneku üle. Ka 4% lagi on nüüd saanud formuleeringu, mis ei ole meile enam selliseks probleemiks, mille puhul me peame finantsperspektiivile selge ei ütlema. Ehk meie huvid on piisaval määral arvestatud. Kuidas käivad läbirääkimised? Läbirääkimised käivad kahepoolselt, kolmepoolselt. COREPER-is osalevad kõik osapooled.

Aeg, lugupeetud peaminister!

Mina isiklikult olen näiteks läbi rääkinud Balti positsioonid Riias viibides nii Leedu peaministri kui ka Läti peaministriga.

Aitäh! Juhataja lõpetab selle küsimuse käsitlemise. Urmas Reinsalu, vabandust! Meil on teemasid täna palju. Kolmas teema. Kolleeg Peeter Kreitzbergi küsimus haridus- ja teadusministrile proua Mailis Repsile, palun!

Tänan! Lugupeetud minister! Paljude ilusate plaanide kõrval on koalitsioonileppes ka punkt, mis ütleb järgmist: "Valitsusliit tagab kultuuri- ja haridustöötajate palga, sealhulgas palgaastmete üleriigilise miinimummäära Eesti keskmisest palgast kiirema kasvutempo." Samas lükkasite valitsuse nimel tagasi koolieelsete lasteasutuste seaduse § 27 muutmise seaduse eelnõu, mille alusel riik oleks tõesti saanud oma probleemiks võtta ka lasteaednike palgad kolmepoolsete kokkulepete kaudu. Kui te mäletate, omal ajal oli Riigikogus selle eelnõu taga just nimelt Keskerakonna fraktsioon. Siis eelmine koalitsioon tühistas selle ja nüüd on Keskerakond see, kes ise asub seda asja tühistama. Minu esimene küsimus on selline: omamata nüüd ühtegi hooba, mõjutamaks riigi tasandilt lasteaednike palkasid ja astmepalkade alammäärasid, kuidas üritate saavutada koalitsioonileppe lubaduse täitmise lasteaednike osas?

Aitäh! Palun, proua minister!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea küsija! Tõepoolest oli see selle valitsuse üks kõige raskemaid otsuseid, sest me olime vastastikku eelnõuga, mida me omal ajal ise olime vedanud. Selles mõttes on teil õigus. Keskerakond on tänaseni täiesti selgelt meelestatud, et lasteaiaõpetajate palgad peavad tulema vähemalt osaliselt riigi tagatiste peale ja selle nimel teeb Haridus- ja Teadusministeerium tööd. Kahjuks aga on meil teisel pool praktiline number ja see on 604,6 miljonit krooni. Kui tänase seisuga viia lasteaiaõpetajate palga alampiirid üle riigi finantseerimisele, on vaja riigieelarvest leida 604,6 miljonit. Praegu on selline summa järgmise aasta ükskõik kui optimistlike perspektiivide või plaanide kohaselt täiesti selgelt üle jõu käiv. TALO-ga ja EHL-iga ongi olnud üsna mitu täiesti tõsist arutelu, millised oleksid need sammsammulised võimalused. Ja üks täiesti konkreetne mõte, mis on arvutuste tasandil, on see, et me viiksime sisse riigi finantseeritava koolieelse aasta. Selle ulatuses vähemalt võtaks riik vastutuse endale. Siis juba sammsammuliselt jõuaksime nii kaugele, et mõne aasta möödudes me saaksime rääkida oma eesmärgist, et riik tõepoolest tagaks nendele normaalse palga.

Aitäh! Täpsustav küsimus, kolleeg Peeter Kreitzberg, palun!

Tänan! Minu arvates see eelnõu ei tähenda küll seda, et riik peaks miinimumpalgad oma eelarvest kinni maksma. Aga ma küsin munitsipaalkooli õpetajate kohta. Mitu protsenti palgatõusu on planeeritud munitsipaalkoolide õpetajatele järgmiseks eelarveks, et see tõuseks kiiremini vabariigi keskmisest?

Aitäh! Loomulikult on kõik palgatõusud üle piirsummade ehk need on läbirääkimiste aluseks. Haridus- ja Teadusministeerium, pidades läbirääkimisi TALO esindajatega, kus TALO soovib saada õpetajate palgaks enam-vähem keskmise palga ehk täpsemalt 7335 krooni õpetajate palgataotlusena, on ka vastavad taotlused Rahandusministeeriumile esitanud. Teiselt poolt aga õpetajate palgatõusu koha pealt on läbirääkimistel järgmise aastaga seonduvalt üks väga tõsine küsimus. Nagu te ju teate, kaks aastat on palgafond suurenenud, samal ajal alampiirid on jäänud samaks ja tegelikult me räägime alampiiridest, mis on kaks aastat vanad. Nii et kõigepealt me peame läbirääkimiste käigus leidma kompromissi omavalitsuste ning teiselt poolt riigi ja ametiühingute vahel, milline on palgafondi osa, sest omavalitsused on soovinud, et mingisugune protsent jääks ka nende otsustada, ja millises ulatuses me saame alammäärasid tõsta. Minu enda soov, mida ma olen ka omavalitsustele välja pakkunud, on see, et me kindlasti tõstame üleriigilisi alammäärasid ja paneme nad üleriigiliselt paika ning teiselt poolt me jätame 5% ringis - võib-olla natuke üle - palgafondi tõusu omavalitsustele, et nad saaksid maksta lisatasusid või palka nendele, keda nad koolis vajavad, makstes eraldi juurde või ostes mõnest kallimast piirkonnast.

Aitäh! Teine täpsustav küsimus. Kolleeg Peeter Kreitzberg, palun!

Tänan! Lugupeetud minister! Te puudutasite seda küsimust, et alampalgad on jäänud samaks. Minu meelest on sellega rikutud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 45. Ma küsin üsna konkreetselt. Kas teil on plaanis sõlmida uus kokkulepe järgnevaks eelarveaastaks, sest palgavahe sama töö ja sama kvalifikatsiooni eest on kasvanud peaaegu 3000 kroonini?

Aitäh! Meile teadaolevatel andmetel on palgavahed tõepoolest mitte päris 3000 krooni, aga TALO viimase küsitluse tulemusena mõningates kohtades 1000, 1500-2000 krooni ringis. Küll aga sellele väga lihtsale küsimusele on ka lihtne vastus. Jah, nii on praegu otsustatud ja nii on ka läbirääkimistel. Millised saavad olema konkreetsed summad, on juba raske küsimus.

Aitäh! Kaks täiendavat küsimust. Esiteks, kolleeg Mark Soosaar, palun!

Lugupeetud juhataja! Aulik minister Mailis Reps! On meeldiv kuulda teie esinemist ja selles esinemises kõlavad noodid, et minister valdab oma ministeeriumi ja esindab oma ministeeriumi. Ehk see probleem oli meil eelmise ministri puhul, kelle ministeeriumist tulid Riigikokku eelnõud ja muudatusettepanekud, millest minister siinsamas saalis tunnistas, et ta isegi midagi ei tea. Aga tahaks küsida siiski täienduseks Peeter Kreitzbergi esimesele küsimusele. Nimelt on Keskerakonna poliitika olnud mitu aastat järjest lasteaiapedagoogide palga alammäära taastamine, sest see kuulus § 27 juba kehtis, aga eelmise valitsuskoalitsiooni ajal ta tühistati. Palun öelge, kas teie ministrina seisate selle eest, et lasteaiapedagoogide alampalga määr kehtestatakse või mitte?

Aitäh, hea küsija! Juba praegu seisan selle eest. Täpsemalt. Haridus- ja Teadusministeeriumis ja ametiühingutes on olnud mitu korda jutuks, et mis on need astmed, mida me reaalselt saaksime astuda, jõudmaks selle müstilise 604 miljoni tegelikkuseni. Ehk me ei saa kindlasti siin saalis kunagi poolehoidu sellele eelnõule, kui me räägime omavalitsustelt mingi summa äravõtmisest. Me saame jõuda sinna riigipoolse finantseeringu sammsammulise lisamisega. Seetõttu ma ju rääkisingi sellest koolieelsest aastast, mis on olnud üks ettepanek, et me jõuaksime mingisuguse muudatusena lasteaiaõpetajate tegelike palkade maksmiseni. Täiesti selge on, et kui me räägime laste ettevalmistamisest eluks, siis vaieldamatult alla miinimumpalga töötamine, mida teatud omavalitsustes kahjuks esineb - mängitakse väikse töökoormusega, inimesed on 0,6, 0,5 töökoha peal, saades täiesti absurdset palka -, ei ole aktsepteeritav.

Aitäh! Selle teema viimane küsimus. Palun, kolleeg Kadi Pärnits!

Aitäh! Austatud minister! Ilma üleriigilise alampalga leppeta ei jõua lisavahendid ei õpetajate ega lasteaiapedagoogide rahakottidesse. See süsteem on muutunud juba naljanumbriks ega suurenda usaldusväärsust. Küsimus on selles, et näiteks Lääne-Virumaal õpetajate keskmine palk ehk minimaalne ametipalga määr tõusis sellel aastal 5%, lasteaednike palga vahed on 1000, 2000, 3000 krooni. Abiõpetajate palkadest on piinlik rääkida. Te ei toetanud, valitsus ei toetanud meie eelnõu, et üleriigiline alampalgamäära leping saaks sõlmitud, et oleks olemas vastav regulatsioon. Austatud minister! Me ei räägi siin rahast, vaid sellest põhimõttest, et sellist üleriigilist alampalga lepet oleks võimalik sõlmida. Miks te ei toeta üleriigilise alampalga leppe regulatsiooni kehtestamist?

Aitäh, hea küsija! Riik ei saa sundida kohalikku omavalitsust vastu tema tahtmist maksma raha, välja arvatud juhul, kui ta selleks raha annab, mistõttu tahes-tahtmata, kui me räägime õpetajate palkadest ja lasteaiaõpetajate palkadest, räägime me palgalepetest, juhul kui riik selle raha sinna reale ka eraldab. Mistõttu lasteaiaõpetajate puhul lihtsalt formaalse paberina ei ole sellel ka tulemust. Ja seetõttu ma just räägingi, et meil on vaja kokku leppida, meil on selleks olemas ka võimalikud sammud. Loomulikult ei ole see 600 miljonit korraga, me räägime võib-olla vaid 100 miljonist korraga, aga samm-sammult liikudes me jõuame sinna. Ma usun, et teie, kes te olete ametiühingute elu sisemise poolega rohkem kursis kui teised liikmed, teate täiesti selgelt, et omavalitsused ilma rahalise katteta ei ole sellist palganumbrit mitte kunagi nõus alla kirjutama. Kui riik teeb seda ühepoolselt, siis ta peab selleks ka katte leidma.

Sellega on kolmas teema lõpetatud. Kolleeg Olav Aarna küsimus proua haridus- ja teadusministrile. Palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud proua minister! 22. aprilli Õpetajate Lehest lugesin suure huviga teie sisukat intervjuud. Toimetuse küsimusele, mille pärast Eesti hariduselus kõige rohkem südant valutate, vastate - õppekavade pärast. Tõepoolest, ma olen selle vastusega väga päri. Aga selle vastuse lõigus natuke allpool on kaks lauset, mida ma heameelega siin tsiteerin. "Õppekava maksumust teadmata pole võimalik ka õpilaste pearaha kulupõhiseid kalkulatsioone teha. Eestis tuleb see töö professionaalsele tasemele viia ning siduda õppekavaarendus haridusökonoomika ja -juriidikaga." Siit nüüd minu küsimus ja ma heameelega tsiteerin ka härra peaministri natuke aega tagasi väljaöeldud hüüdlauset, et parem elada perspektiiviga kui ilma selleta. Kas sellele kulupõhisele pearaha arvutusele üleminekuga seoses ministeerium kavandab ulatuslikumaid üldhariduskooli rahastamise reforme?

Aitäh! Hea juhataja! Lugupeetud küsija! Tõepoolest, meil on ka üks huvitav finantsseerimistöö ära tehtud. Eelmise valitsuse ajal on välja töötatud üks ettepanek, millega on väga suur hulk inimesi vaeva näinud. See on baasrahastamise süsteem, mida kooliringkondades nimetatakse tühjade kohtade kinnimaksmiseks. Mis tegelikult oma eesmärgilt räägib täpselt sama, et teatud taseme koolivõrku peab riik olema valmis üleval hoidma, sest on loomulikult mingisugune täiesti selge kriitiline kaugus, millest kaugemale väike laps kooli ei tohi tulevikus ega ka praegu sõita. Mistõttu - kui vaadata neid koefitsiente, mis seda piisavalt ei taga - on vaja vähemalt alamates astmetes pearahasüsteemi muuta. Teine moment, miks kindlasti on vaja pearahasüsteemi muuta, on gümnaasiumiaste. Praegu gümnaasiumiaste ei tasu ennast eraldi ära, kui gümnaasiumid tõstetakse eraldi kooli, nii nagu on Tartu juba üsna mitme kooliga teinud ja astub veel edasi neid samme, siis tegelikult on näha, et pearahasüsteem gümnaasiumiastmes ei ole piisav. Nii et need on juba kaks täiesti konkreetset näidet, kus me näeme, et seda on vaja muuta. Nagu ma ütlesin, meil on üsna palju võimalik pärida, sinna juurde on minul veel üks soov, et me võtaksime maha selle diskussiooni, kas üldharidus on üle makstud või ei ole üle makstud, ja saaksime teada, mis need kulud tegelikult on ning mida me tegelikult kinni peame maksma.

Aitäh! Teema kohta kaks viimast küsimust. Täpsustav küsimus kolleeg Olav Aarnalt, palun!

Aitäh! Küsin selle kõneks tulnud baasfinantseerimise kohta. Millist ajakava ministeerium näeb selle eelmise valitsuse väljapakutud rahastamismudeli realiseerimiseks? Millal see võiks sündida, kas juba eelolevast sügisest või mingil kaugemal ajal?

Aitäh, hea küsija! Ma palun väga vabandust, kui te saite mu vastusest aru, et me rakendamegi juba valmistöötatud mudeli. Ei, ma juba mainisin, et mul oleks vaja ka õppekavapõhine kulu välja arvutada ja siis näha, kuidas need mudelid tegelikkuses töötaksid. Kas on piisav rahastus või ei ole? Missugune on perspektiiv? Perspektiiv on praegu paika pandud õppekavaarenduse koha pealt. Ma olen ka igal pool öelnud, et õppekava esialgne variant peab olema valmis sügisel. Kas sügis tähendab vara- või hilissügist, seda ma oskan kindlasti teile öelda infotunnis, kui te olete valijatega kohtumiselt tagasi tulnud ja juba täpsemalt sellega tutvuda saate. Ning kui see esialgne kavand õppekavast on olemas diskuteerimiseks, siis 1. septembrini 2006 on võimalik seal teha veel väga palju muudatusi, täiendusi ja just siinsamas teil kõigil haridusspetsialistidena on kindlasti võimalik seda teha. Samal ajal käib ka pearahasüsteemi väljatöötamine. Nii et pearaha uus süsteem ei rakendu kindlasti mitte kahe-kolme kuu pärast septembris. On väga tõenäoline, et ta rakendub koos uue õppekavaga 1. septembril 2007, kui on tehtud piisavad analüüsid nii õppevahendite kui ka muus osas.

Aitäh! Viimane küsimus teema kohta. Kolleeg Kadi Pärnits, palun! Küsimuse esitamiseks on aega üks minut.

Aitäh! Austatud minister! Pearaha suurendamine on üks hoob ja selge võimalus palgavahendite suurendamiseks. Küll aga näiteks Lääne-Virumaal on kümme kooli, kus õpilaste vähesuse tõttu suurenenud pearahavahendid ei taga mingisugustki palgatõusu, koolides on sellel aastal palgatõus null. Nad ei saa ega ole saanud vahendeid palgatõusuks valitsuse selleks ettenähtud fondist. Austatud minister! Mis nende koolide õpetajate palkadega saab? Kuidas te seda küsimust lahendate?

Hea küsija! See küsimuse lahendamine käib üleriigilise alammäärade kehtestamise kaudu, mis on minu meelest täiesti selgelt vajalik. Eelmisele küsimusele vastates ütlesin, et see on selgelt mu seisukoht, et see tuleb. Läbirääkimistel ametiühingute, riigi ja omavalitsuste vahel on olnud see ka Haridus- ja Teadusministeeriumi täiesti selge signaal omavalitsusele, et riik alammäärad kehtestab. Praegu on läbirääkimised, millised need täpselt saavad olema, ja sellisel juhul järgmisel aastal need küsimused loomulikult lahendatakse. Kui anti võimalus palga tõstmiseks palgafondi suurendamise kaudu, siis tegelikult kaotas riik ära oma hoovad, nõudmaks, et see läheks tegelikult ühe või teise konkreetse õpetaja palgatõusuks, vaid räägiti palgatõusust kõige laiemas mõttes. See on olnud ka tulemiks, et tõepoolest palgad teatud regioonides ei ole tõusnud, on aga tõusnud lisatasud, teatud ületundide tasud, teatud muud sellised maksustamise võimalused, mis samal ajal näiteks ei kajastu puhkusetasudes või mingites muudes kompensatsioonides, kui näiteks see õpetaja vabastatakse töölt. Nii et tõepoolest ainuke hoob, mida ma riigis praegu konkreetselt näen, on üleriigilised palga alammäärad ja need ka järgmise aasta kohta kehtestatakse.

Aitäh, proua minister! Sellega on neljas teema lõpetatud, läheme viienda teema juurde. Kolleeg Eiki Nestorilt on küsimus härra peaministrile. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Aitäh! Härra peaminister! Esmaspäeval korraldas sotsiaalminister pressikonverentsi, kus ta rääkis raha leidmisest ravikindlustuse eelarvele. Minu esimene küsimus on neid lahendusi lugedes, mis ta välja pakkus, et mis ülesande ta õieti sai? Kas on ülesandeks ainult sellele juba teadaolevale defitsiidile 370 miljonit katte otsimine või sai ta ka ülesande otsida raha näiteks selleks, et järgmisel aastal lühendada ravijärjekordi?

Palun, härra peaminister!

Ministril on juba ametikohajärgselt ülesanne tagada stabiilne haigekassa finantseerimine. Stabiilne haigekassa finantseerimine tähendab nii normaalseid ravijärjekordi kui ka selle tühiku likvideerimist haigekassa eelarvest, mis on juba tekkinud. Mingit konkreetset kirjalikku ülesannet ei ole ma ministrile andnud, aga ma olen nii aru saanud, et minister on ametikohast tulenevaid ülesandeid hästi mõistnud.

Aitäh! Teine täpsustav küsimus. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Aitäh! Teine küsimus on selline. Te võtsite ka vastu eelarvestrateegia, kus sellest küsimusest minnakse, nagu öeldakse, üle. Öeldakse, et on vaja ära lahendada, probleemi tunnistatakse, aga lahendusi ei ole. Kõik need lahendused, mis minister välja pakkus, on vaesuse ühest taskust teise ümbertõstmine. Millal on kavas selliste pikaajaliste, jätkusuutlike sammude astumine? Kas selle peale tuleb ka minister ise või kabinet kavatseb kuidagi talle ülesande anda, kuna eelarvestrateegias selle kohta ühtegi sõnumit ei olnud?

Aitäh! Valitsuskabinet arutab Sotsiaalministeeriumi ettepanekuid järgmise nädala kabinetiistungil. Praeguseks ei ole mina neid ettepanekuid läbi töötanud. Ma ei ole valmis neid ka kommenteerima, kuid mingil määral ma teie hinnanguga nõustun. Väga mitmed ettepanekud tähendavad sisuliselt seda, et riigieelarvest tuleb haigekassasse suunatavaid vahendeid suurendada, ja samas jääb vastuseta küsimus, kust tulevad vahendid riigieelarvesse.

Aitäh! Kaks viimast küsimust selle teema kohta. Teine täiendav küsimus kolleeg Eiki Nestorilt, palun!

Teine täiendav küsimus on väga lihtne. Ka infotunnis on meil olnud juttu peaministri ettepanekutest, mis rääkisid töövõimetushüvitistest. Kas need kuuluvad ka sotsiaalministri väljapakutud ettepanekute hulka või ei kuulu ülepeakaela üldse mitte?

Mina olen kommenteerinud koalitsiooni läbirääkimiste käiku ja olen avalikkusele tutvustanud Reformierakonna seisukohta, mis koalitsiooniläbirääkimistel sai esitatud. Sel ajal, kui ma need ettepanekud tegin, ei olnud ma veel peaminister. Seega nimetada neid peaministri ettepanekuteks on pisuke liialdus, kuid ma olen päris veendunud selles, et need olid head ettepanekud. Hüvitise määra alandamine on minu hinnangul paratamatu ja määra alandamine kujundab ka inimese tervisekäitumist. Seetõttu pean ma seda meedet märksa kaalukamaks ja tõsisemalt võetavamaks, kui näiteks voodipäeva maksumuse suurendamist, mis on minu emotsionaalsel hinnangul haiget karistava iseloomuga. Nii et ma olen päris veendunud selles, et need ettepanekud, mis ma olen esitanud, väärivad endiselt arutelu. Kuid ma kasutan siinjuures jälle juhust, et ära õiendada üks ajakirjanduses esinenud valeväide. Kunagi kirjutas Eesti Ekspress suisa juhtkirja sel teemal, kuidas peaminister läheb nende lapsevanemate tasku kallale, kes peaksid olema haigete lastega kodus. Tänane Postimees kordab sedasama väärinformatsiooni. Ma ei ole mitte kunagi esitanud ettepanekuid vähendada lapsevanemale makstavat haigushüvitist sel juhul, kui ta on kodus oma haige lapsega.

Aitäh! Viimane küsimus teema kohta, kolleeg Marko Pomerants, palun!

Aitäh! Härra peaminister! Mina olen need ettepanekud läbi töötanud ja minu arvates on võimalik nende hulgast leida küll lahendusi. Võin teile öelda, et voodipäeva maksumuse suurendamist nende hulgas ei ole, küll aga kohustuslikuks tegemine. Minu küsimus on: kuidas te kavatsete peaministrina tagada, et selle valitsuskabineti arutelu tulemusena ka tegelikkuses need lahendused võimalikult kiiresti kokku lepitakse ja nad eelarves kajastatud saavad?

Valitsuskabinet on kollegiaalne organ ja ministrid kindlasti tunnevad kõik endal vastutust riigi tervishoiu tuleviku eest. Loomulikult annavad nad endast parima, et ka kokkuleppele jõutakse. Haigekassas süvenev puudujääk on teadvustatud probleem kõikide valitsusliikmete hulgas ja seetõttu probleemi lahendamine on möödapääsmatu, vahendid tuleb leida.

Aitäh! Viienda teema käsitlemine on lõppenud, läheme kuuenda teema juurde. Kolleeg Marko Mihkelson, palun küsimus härra kaitseministrile!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! ÜRO Julgeolekunõukogu võttis eile üksmeelselt vastu otsuse pikendada mitmerahvuseliste jõudude mandaati Iraagis kuni "poliitilise protsessi lõpule jõudmiseni". See otsus tehti ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1546 alusel ja Iraagi valitsuse palvel. Teatavasti sidus Andrus Ansipi valitsus Eesti kaitseväelaste missiooni osaluse Iraagis ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1546. Minu küsimus on lihtne: mida teeb valitsus kujunenud situatsioonis?

Aitäh, hea küsija! Lugupeetud eesistuja! Riigikogu! Nii nagu ütlevad praegused andmed - informatsioon on ju värske, alla 24 tunni vana - ja niipalju kui mina tean, ei võetud eile, siis kui Tallinnas oli tööpäev lõppenud ja New Yorgis alles algas, vastu uut resolutsiooni. Lihtsalt endine hea kolleeg, Taani suursaadik Ellen Lųj, kes oli maikuus eesistuja, teatas pressile ÜRO Julgeolekunõukogu seisukoha vägede missiooni pikendamise nõusoleku kohta. Ma arvan, et me saame diplomaatiliste kanalite kaudu järgmistel päevadel teada, kas tuleb veel omaette uus resolutsioon või jäädakse 1546 juurde pidama. See on ainukene asi, mida on veel juurde tarvis teada. Muidu on kõik endine, nii nagu tookord sai lubatud. Kui ÜRO selle küsimuse juurde tagasi pöördub, siis pöördub ka valitsus sellesama asja juurde tagasi ehk meie seisukoht on endine.

Aitäh! Täpsustav küsimus kolleeg Marko Mihkelsonilt. Palun!

Aitäh, hea eesistuja! Täna võime öelda, et valitsuse tehtud otsus, mis juhindus peaasjalikult sisepoliitilistest kaalutlustest, oli siiski lühinägelik samm julgeolekupoliitika vallas. Kui enne oli meil võimalus aasta kaupa või teatud perioodi kaupa siiski kaaluda oma osalust, siis nüüd, kui me oleme sidunud ennast Julgeolekunõukogu resolutsiooniga, ja praeguses situatsioonis, kui Iraagi peaminister ja Julgeolekunõukogu üksmeelselt on otsustanud, et missiooni pikendatakse, mandaati pikendatakse kuni terrorismi vastu saavutatud võiduni ja poliitilise olukorra lahendamiseni, võime sisuliselt öelda, et meie kaitseväe missioon on Iraagis tähtajatult. Minu täpsustav küsimus on: millal tuleb valitsus parlamenti missiooni pikendamise otsusega, mis on selle ajaline määratlus?

Aitäh, hea küsija! Kaitseministrina saan ma täna öelda seda, et Kaitseministeerium esitab valitsusele oma ettepaneku, loomulikult koos Välisministeeriumiga, sest see on sügavalt välispoliitiline küsimus. Siis, protseduuriliselt, valitsus arutab ja see tuleb parlamenti. Mis puudutab minu seisukohta, kui te vihjate sisepoliitilisele olukorrale, siis see on tõsi. Minu seisukoht on endiselt see, mida ma siin saalis ka varem väljendasin, et seda missiooni oleks võinud pikendada kohe. Aga ma olen ka varem öelnud, et ilmselt on küsimus selles, et inimesed loevad ÜRO dokumente erineva pilguga ja selles ei ole iseenesest midagi halba. Kogu selle olukorra kohta võib öelda ainult ühe lühikese ja teile kõigile tuntud fraasi: see on parlamentaarne demokraatia. Samal ajal see küsimus, kui kaua on keegi Iraagis või ei ole, mööngem, ükskõik missugune ei ole meie isiklik südamehääl või mida ei sunni meid ütlema parajasti meie poliitiline positsioon, Iraagi missioon, ükskõik millise riigi vaatepunktist, ei ole lihtne küsimus mitte kellelegi. Kui me vaatame, mis on teistes Euroopa riikides hiljuti toimunud, siis me märkame ka niisuguse vana ja tugeva NATO riigi käitumist nagu Itaalia. Sealt on tulnud väga erinevaid signaale ja me peame mõistma, et see debatt on raske. Ameerikas on toetusprotsent langenud, ka Eesti elanikkonna toetus sellele missioonile ei ole kuigi suur. Nii et otsused on kaunis keerulised, mööngem seda kõik.

Aitäh! Kaks viimast küsimust teema kohta. Teine täpsustav küsimus, kolleeg Marko Mihkelson, palun!

Aitäh! Hea minister! Mul on väga konkreetne ja täpsustav küsimus. Kas valitsus juhindub oma järgmist otsust tehes ÜRO Julgeolekunõukogu otsustest ja resolutsioonist 1546?

Lühike vastus on jah.

Aitäh! Täiendav küsimus. Palun, kolleeg Mark Soosaar!

Lugupeetud kaitseminister! Tavainimesel on ÜRO otsuseid - 1546, mis just praegu siin kõlas - raske lugeda ja sellel puudub võib-olla selline kõikehaarav inimlik mõõde. Kas Iraagi missioon ja teised osalused, kus meie sõjamehed viibivad, ei annaks alust samasuguseks mõttekäiguks, nagu oli kahe maailmasõja vahel tollasel Eesti Vabariigi valitsusel, kes korraldas suunatud kirjanduskonkursi ja sai suurepäraseid kirjandusteoseid?

Aitäh! Siin oli ju mitu küsimust peidus. Räägime siis lihtsalt, ilma numbriteta 1546, uuesti meelde tuletades seda, mis siin saalis oli varemgi pikalt ja laialt analüüsi all. Küsimus on selles, millal ühe või teise riigi valitsus tunneb, et Iraak saab ise endaga hakkama. Kahtlemata on selle asja kõige olulisem komponent, millal Iraak ise kuulutab, et nad saavad endaga hakkama. Praegu teatavasti andis Iraak ÜRO-le märku, et nad vajavad veel rahvusvaheliste vägede abi. Aga eilsesse päeva langeb veel üks asi. Nagu teatas ÜRO peasekretär Kofi Annan, on eilse kuupäevaga Iraagi võimud ametlikult pöördunud ÜRO poole abi saamiseks oma uue põhiseaduse kirjutamisel. Sedagi abi, ma arvan, Eesti on võimeline andma, juhul kui meie poole pöördutakse. Ma tean, et meil on juba kandidaadid välja valitud, mis on väga kena. Meie esindus New Yorgis on valmis kõike seda vahendama, kusjuures huvilistele, kes seda detaili ei tea, võib veel ütelda, et see ei tähenda ilmtingimata kohale sõitmist, eksperdiabi võib anda ka Eestis olles. Ja omalt poolt ütlen, et minu arvates see ekspertide valimine küll mingist poliitilisest erakonnast või positsioonist ei sõltu. Me peame vaatama, kes Eestis on kõige tugevamad, ükskõik, on nad parajasti opositsiooni või koalitsiooni poolel. Lühidalt öeldes, see, millal on poliitiline protsess läbi, tähendab seda, millal on põhiseaduslik uus Iraagi valitsus ja parlament töös.

Aitäh, sellega on kuuenda teema käsitlus lõppenud, läheme seitsmenda teema juurde. Küsimus kolleeg Trivimi Vellistelt härra kaitseministrile. Palun, kolleeg Trivimi Velliste!

Aitäh, härra aseesimees! Austatud härra minister! NATO liikmesriigid, nii vanad kui ka uued, on teatavasti pikkade aastate jooksul kummardanud üht püha lehma, mille nimeks on: riigikaitsele tuleb kulutada 2% sisemajanduse kogutoodangust. Loomulikult on selle all mõeldud otsest riigikaitset, otseseid kulutusi riigikaitseks. Teie liitlane valitsuses härra Villu Reiljan on hiljuti avalikkuses ütelnud, et selle raha eest, mis praegu pole Eesti puhul veel kaugeltki 2%-ni jõudnud, võiks korraldada noortelaagreid. Kas valitsus on endiselt jäänud oma seisukoha juurde, et tuleb saavutada see 2% tase, ja kui, siis mis aastaks?

Aitäh, hea küsija! Mu vastus sellele küsimusele koosneb kahest osast. Esiteks see, et Eestis toimub poliitiline debatt oluliste küsimuste üle selliselt, et ei mängita mitte ainult oma väikses liivakastis, haridusspetsialistid ühes, keskkonna omad teises ja sõjardid kolmandas, see on tegelikult hea. Pole midagi vahvamat kui parafraseerida meile kõigile tuntud fraasi, ma ei mäleta enam, kes seda esimesena on öelnud, ja mis kõlaks Eesti kontekstis praegu niimoodi, et ehkki ma hea kolleegi Villu Reiljaniga kaugeltki kõiges nõus ei ole, võitlen ma meeleheitlikult selle õiguse eest, et tal oleks õigus mulle vastu vaielda. See oli vastuse esimene pool. Vastuse teine pool on väga lihtne. Valitsusel on loomulikult endiselt seesama kurss liikuda tõusugraafikuga 2% poole. Ma ei hakka neid kuivi fakte kordama. Te teate ju kõik, et möödunud sügisel toimus sisemajanduse kogutoodangu arvutamise metoodika muudatus. Meil on praegu 1,69 ja see on otsustamise küsimus, kas 2% saab täis 2010 või 2011 või 2012. Ja see ei ole otseselt NATO surve. Nad teavad, et kui me püsime tõusugraafikus, siis on kõik korras. Aga mis puutub noortelaagritesse, siis minu isiklik arvamus on väga lihtne: riigikaitseliselt kõige vahvamad noortelaagrid mahuvad ajateenistuse mõiste alla.

Aitäh! Lugupeetud Riigikogu, meil saab kohe aeg täis. Ma tänan küsijaid, tänan peaministrit ja ministreid infotunnis osalemise eest!

Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus ja lugupeetud kolleegid! Kas soovite eelnõusid üle anda? Palun, proua Ülle Aaskivi!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Valitsus algatab täna Vabariigi Valitsuse seaduse ja õiguskantsleri seaduse muutmise seaduse eelnõu, ettekandja on justiitsminister Rein Lang.

Aitäh! Palun, kolleeg Reet Roos!

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu! Annan üle maksukorralduse seaduse § 29 muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on võimaldada maksuhalduril avaldada kohtutäituritele maksusaladust sisaldavat teavet ka täitmisteate kättetoimetamise eesmärgil. Praktikas tekib see vajadus näiteks elatisnõuete täitmisel, kuna kohtutäituritel hetkel kättesaadava info pinnal ei ole sageli võimalik tuvastada isiku asukohta, töökohta ja muud viibimiskohta.

Palun, kolleeg Vello Tafenau!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Annan üle Riigikogu otsuse "Eesti esindaja nimetamine Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse" eelnõu. Ettepanek tuleb sellest, et seoses Andres Lipstoki nimetamisega Eesti Panga presidendiks alates 7. juunist 2005. aastal teeb rahanduskomisjon ettepaneku alates 1. juulist 2005 nimetada Eesti esindajaks Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomitees Riigikogu liige Meelis Atonen.

Aitäh! Kolleeg Olav Aarna, palun!

Austatud härra juhataja! Lugupeetud kolleegid rahvaesindajad! Res Publica fraktsioon esitab Riigikogu menetlusse kutseõppeasutuse seaduse eelnõu. Üsna levinud arvamuse kohaselt on kutseharidus Eesti haridussüsteemi kõige haigem laps. Üks võimalik diagnoos kõlab niimoodi: kutseharidussüsteem on vähe atraktiivne ja paindumatu. Sotsiaalsete partnerite ja Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös on aastaid otsitud lahendusi, mis ühe võimaliku variandina on sõnastuse leidnud "Eesti kutseharidussüsteemi arengukava aastateks 2005-2008" eelnõus. Sellele eelnõule toetudes meie fraktsioon sõnastaski need mõtted seaduseelnõuks. Rõhutaksin siinkohal seda, et selle süsteemi paindlikkuse suurendamiseks näeme ette, et kutseõppeasutustes toimub kutsealane eelkoolitus, kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis, kutseõpe koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta isikutele, kutseõpe põhihariduse baasil, kutsekeskharidusõpe, kutseõpe keskhariduse baasil ning võimalusel ka rakenduskõrgharidusõpe. Uue õppevormina toome sisse koolipõhise ja traditsioonilise õppevormi kõrval töökohapõhise ehk õpipoisi õppe. Lõpuks tahaksin rõhutada seda, et selles eelnõus tänapäevastatakse kutsehariduse kvaliteedi tagamise süsteemi. Aitäh!

Aitäh! Kolleeg Tõnis Lukas, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Esmaspäeval andsin ma siit kõnetoolist üle ühe arupärimise Urmas Paetile, aga Riigikogu juhatus saatis selle arupärimise meile kommentaaridega tagasi, öeldes, et see on liiga lakooniline ja liiga selge. Nüüd me tegime seda arupärimist natukene ümber ja esitame kohe lisaks sellele ühele põhiküsimusele veel paar küsimust juurde. Need küsimused ikkagi põimuvad piirileppe võimaliku ratifitseerimise eelse selgituse ümber, kas Eesti pool on midagi lubanud Vene poolele või mitte. Küsimused on järgmised. Kas seoses Eesti ja Vene valitsuse poolt tänavu 18. mail alla kirjutatud piirilepetega olete te andnud siduvaid ... (Pöördub juhataja poole.) Hirmus lärm on.

Austatud kolleegid, palun vaiksemalt!

... olete te andnud siduvaid lubadusi, et lepete ratifitseerimisel Eesti Vabariigi Riigikogus ei lisata neile deklaratsiooni? Teiseks, kas Eesti põhiseadus või teised õigusaktid annavad Vabariigi Valitsusele või ministrile õiguse välislepingute sõlmimisel anda siduvaid lubadusi, et neile lepingutele ei tehta koos ratifitseerimisega lisadeklaratsioone? Kolmandaks, milliseid töökeeli kasutati Eesti ja Venemaa vahel piirilepete allakirjutamisel? See oleks kõik.

Aitäh! Kolleeg Mark Soosaar, palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Riigikogu muinsuskaitse ühenduse juhatuse nimel annan Riigikogule üle muinsuskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu. Meil on kaks seadust, mis on täis piiranguid ja kitsendusi, need on looduskaitseseadus ja muinsuskaitseseadus. Mõlemas seaduses tasuks teha korrektiive, et kaasata avalikkust, sest kõige parem looduskaitse ja kõige parem muinsuskaitse on see, kui inimesed teavad, mida nad kaitsevad, eriti need inimesed, kes omavad mälestisi või kes elavad muinsuskaitsealadel. Idee ei kuulugi tegelikult meile, vaid Pärnus võimul olnud Reformierakonnale, kes ületas seaduse piire k.a jaanuaris ja pani laiendatava muinsuskaitseala põhimääruse avalikule arutelule. See kandis päris head vilja ja me arvame, et niimoodi võiks talitada ka mujal Eestimaa territooriumil. Lisaks muinsuskaitsealaks tunnistatava territooriumi põhimääruse avalikule arutelule arvame meie, Trivimi Velliste, Imre Sooäär ja siinkõneleja, et neid kinnistu omanikke, kes omavad mälestisi muinsuskaitsealal või kaitsevööndis, võiks aidata sellega, et nende poolt kohalikku eelarvesse laekuv maamaks läheks erifondi, mis pöörduks tagasi samale muinsuskaitsealale renoveerimiseks, restaureerimiseks ja remondiks. Aitäh!

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud viis seaduseelnõu ja ühe arupärimise. Kui seaduseelnõud vastavad Riigikogu kodukorra seadusele, esitab juhatus nad kolme päeva jooksul menetlusse, ja edastab arupärimise esimesel võimalusel kohe adressaadile.

Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud: Sotsiaalkomisjoni 2005. aasta 30. mail algatatud Riigikogu otsuse "Eesti Haigekassa nõukogu liikme nimetamine" eelnõu ning määranud juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni; Isamaaliidu fraktsiooni 2005. aasta 30. mail algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu ning määranud juhtivkomisjoniks rahanduskomisjoni; Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 2005. aasta 30. mail algatatud tulumaksuseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu ning määranud juhtivkomisjoniks rahanduskomisjoni; Ühenduse Vabariigi Eest - Res Publica fraktsiooni 2005. aasta 30. mail algatatud riiklike peretoetuste seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu ning määranud juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni; Vabariigi Valitsuse 2005. aasta 30. mail algatatud loomatauditõrje seaduse muutmise seaduse eelnõu ning määranud juhtivkomisjoniks maaelukomisjoni; Vabariigi Valitsuse 2005. aasta 30. mail algatatud Kaitseliidu seaduse muutmise seaduse eelnõu ning määranud juhtivkomisjoniks riigikaitsekomisjoni; Vabariigi Valitsuse 2005. aasta 30. mail algatatud töö- ja puhkeaja seaduse ning mereteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu ning määranud juhtivkomisjoniks majanduskomisjoni; keskkonnakomisjoni 2005. aasta 31. mail algatatud jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja pakendiaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu ning määranud juhtivkomisjoniks keskkonnakomisjoni; Vabariigi Valitsuse 2005. aasta 31. mail algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu ning määranud juhtivkomisjoniks kultuurikomisjoni; õiguskomisjoni 2005. aasta 31. mail algatatud kohtutäituri seaduse muutmise seaduse eelnõu ning määranud juhtivkomisjoniks õiguskomisjoni. Riigikogu juhatus otsustas tagastada Riigikogu liikmete Tõnis Lukase, Helir-Valdor Seederi, Mart Nuti, Peeter Tulviste ja Mart Laari 2005. aasta 30. mail esitatud arupärimise selle esitajatele ning teha ettepanek vormistada esitatu ümber vastavalt Riigikogu kodukorra seaduses sätestatud nõuetele ja esitada see kirjaliku küsimusena. 1994. aastal Eesti Vabariigi territooriumil parvlaevaga Estonia sõjatehnika väljaveo asjaolude väljaselgitamiseks moodustatud Riigikogu uurimiskomisjoni esimees palub teatada, et tänane komisjoni istung algab 15 minutit pärast täiskogu istungi lõppu ruumis L 262. Väliskomisjoni esimees palub teatada, et väliskomisjoni erakorraline istung algab täna 15 minutit pärast täiskogu istungi lõppu. Head kolleegid! Kohaloleku kontroll, palun! Kohalolijaks registreerus 86 Riigikogu liiget.

Päevakorra täpsustamine. Kolmapäevase päevakorra esimese punkti, Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse uuesti arutamisel teeb ettekande põhiseaduskomisjoni esimees kolleeg Urmas Reinsalu. Kolmapäevase päevakorra kuuendas punktis, eelnõu 647 esimesel lugemisel teeb ettekande juhtivkomisjoni nimel õiguskomisjoni aseesimees kolleeg Olev Laanjärv. Kolmapäevase päevakorra seitsmendas punktis, eelnõu 648 esimesel lugemisel teeb ettekande juhtivkomisjoni nimel majanduskomisjoni esimees kolleeg Mart Opmann.

Asume menetlema Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud vanemahüvitise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Kuna eile jäi arutelu pooleli läbirääkimiste käigus, siis esiteks on sõna kolleeg Peeter Tulvistel.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Isamaaliidu fraktsioon saab seda toredat eelnõu, mille koalitsioon üksmeelselt on esitanud, ainult toetada. Me oleme ka selle poolt, et edaspidi neid päevi, mis toetus kestab, oleks rohkem kui 455. Aga praegu on vist paras aeg hakata mõtlema selle peale, kui kaugele sellega saab minna. Mäletatavasti on vanemahüvitise seaduse eesmärk selgelt öeldes suurendada sündimust ja me vist ei tea täpselt, kui kaugele see päevade arv peab kasvama, et see edasi aitaks kaasa selle eesmärgi saavutamisele. Murelikuks teeb meid see, et koalitsioonilepingus ei ole mitte midagi öeldud lastetoetuse suurendamise kohta. See leping võib kehtida veel kaks aastat, mis tähendab seda, et ka 2008. aasta eelarvesse ei tarvitse mitte midagi sattuda, mis lastetoetuse suurendamist taotleks. Ilmselt on praegu paras aeg selle peale mõtelda, sellepärast et, nagu öeldakse, väikesed lapsed - väikesed mured, suured lapsed - suured mured. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Peeter Tulviste! Rohkem kõnesoove ei ole, läbirääkimised on peetud ja lõpetatud. Määran eelnõu 650 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 1. juuni 2005, kell 18.

Asume kolmapäevase päevakorra juurde. Algab Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse uuesti arutamine. Kõnepulti palun põhiseaduskomisjoni esimehe Urmas Reinsalu! 30 minutit on aega ettekandeks.

Austatud istungi juhataja! Austatud Riigikogu täiskogu! Põhiseaduskomisjon arutas oma esmaspäevasel, 30. mai istungil Vabariigi Presidendi otsust jätta välja kuulutamata kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seadus. Istungil osalesid lisaks komisjoni liikmetele Vabariigi Valimiskomisjoni esimees Heiki Sibul, Riigikogu Kantselei valimiste osakonna juhataja Mihkel Pilving ning õiguskantsleri institutsiooni esindajatena õiguskantsleri asetäitja-nõunik Aare Reenumägi ja õiguskantsleri ametkonna töötaja, nõunik Nele Parrest. Komisjon pidas vajalikuks kutsuda ka Vabariigi Presidendi esindaja nimetatud küsimuse arutelule. Kahjuks ei pidanud presidentuur võimalikuks oma esindajat selgituste esitamiseks Vabariigi Presidendi otsuse motiivide kohta istungile saata. Komisjoni käsutuses oli Vabariigi Presidendi kirjalik otsus, milles seaduse välja kuulutamata jätmise ainsa motiivina oli toodud: "Vastuvõetud seaduse muudatuse kohaselt on valijal, kes saab hääletada elektrooniliselt, õigus oma elektrooniliselt antud häält muuta, hääletades uuesti elektrooniliselt või hääletades valimissedeliga. Teisi hääletamise liike kasutavatel valijatel üle- ja ümberhääletamise võimalus puudub. Seega ei ole neile tagatud valimistoimingu sooritamiseks võrdsed võimalused." Komisjon kuulas kõigepealt ära valimiskomisjoni esimehe härra Sibula tähelepanekud presidendi otsuse suhtes selle seaduse tagasilükkamise kohta. Härra Sibul rõhutas, et eelhääletamine on üks 13 hääletamisviisist ning ühetaolisuse põhimõte ei tähenda kindlasti mitte kõikide ühesugust hääletamist, vaid seda, et iga hääletaja kohta läheb arvesse üks hääl. Seni ei ole tekkinud probleemi sellest, et näiteks ühele hääletajale viiakse valimiskast koju, teine aga hääletab jaoskonnas. 13 hääletamisviisi on seadustatud sellepärast, et hääletajal oleks võimalikult mugav. Küsimus, kas anda võimalus häält muuta või mitte, ei saa olla uus. Nüüd tuleb väga oluline põhimõte, mis tegelikult juriidiliselt asetab Vabariigi Presidendi otsuses esitatud argumendi hoopis teise valgusesse. Härra Sibul tõi nimelt välja, et ka kehtiv seadus on alates 1999. aastast teoreetiliselt võimaldanud valijal mitu korda hääletada, kusjuures on arusaadavalt tagatud vaid ühe hääle arvesse minek. See kehtivas õiguses ettenähtud mitmekordse hääletamise võimalus tuleneb kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (ma viitan kehtivale redaktsioonile) §-de 44, 48 ja 53 koosmõjust, põhimõttel, et kui eelhääletamise ajal on isik hääletanud kirja teel, pannes hääletamissedeli ümbrikusse, teises jaoskonnas kui tema elukohajärgne, ja kui ta eelhääletamise ajal läheb ka elukohajärgsesse hääletamiskohta, siis on tal ka seal võimalik hääletada ning kirja teel hääletamist arusaadavalt arvesse ei võeta, sedel kuulub hävitamisele ja arvesse läheb n-ö kodujaoskonnas antud hääl. Õiguskantsleri esindaja härra Reenumägi tõi välja, et õiguskantsleri ametkond on arvamusel, et ühetaolisuse printsiipi "võib e-hääletamisel hääle muutmise regulatsioon riivata, kuid valimiste vabaduse tagamise eesmärk kaalub need küsimused üles". Õiguskantsleri ametkond ei näe probleeme, kuid kahtlemata võib praktika tuua esile küsimusi, mida ei osatud ette näha. Järgnevalt kuulas põhiseaduskomisjon ära põhiseaduskomisjoni eksperdi, komisjoni nõuniku Ülle Madise ülevaate, kes rõhutas, jällegi puutuvalt ühetaolisuse põhimõttesse, et ühetaolisus tähendab Euroopas üldtunnustatult seda, et igal valijal on valimistulemuste mõjutamiseks võrdsed võimalused. See ei tähenda mitte mingil juhul seda, et kõik peavad saama hääletada vanglas, laeval või välismaal kirja teel või et need hääletamisviisid tuleks keelata, vaid see tähendab seda, et kõigil häältel peab olema võrdne kaal. Juhul kui süsteem tagab kindlalt selle, et ühe hääletaja kohta ei arvestata mitut häält, siis Euroopa Nõukogu dokumente silmas pidades mingit probleemi ei ole. Hääletamise salajasus ei ole eksperdi väitel mitte eesmärk omaette, vaid salajasus on valimiste vabaduse tagamise vahend, tuleb tagada vabadus valida nii, nagu valija seda ise soovib, kartmata negatiivseid mõjutusi või ootamata positiivset reaktsiooni. E-hääletamise puhul tagatakse valimiste vabadus, andes võimalus häält muuta, sel juhul saab hääletaja ise valida hetke, mil ta on segamatult. Olles kuulanud ära ekspertide seisukohad, käsitles komisjon küsimust, milliseks kujuneks õiguslik olukord, kui parlament jätaks selle seaduse, mille president on tagasi lükanud, uuesti vastu võtmata või see ei jõustuks. Küsimus, mida põhiseaduskomisjon arutas, seisnes selles, kas e-valimised tulevad vaatamata sellele seadusele, isegi siis, kui see seadus ei jõustu, või mitte. See oli põhimõtteline küsimus, millele komisjon keskendus. Selle probleemi aluseks on 2002. aastal vastu võetud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus, mille § 50 sätestab elektroonilise hääletamise ehk annab igale valijale subjektiivse õiguse eeldada, et tal on võimalus valida n-ö e-valimiste moodusel. Tuletan meelde, et parlament lisas 2002. aastal sinna ka rakendusklausli. Paragrahvi 74 lõikes 5 on öeldud, et elektroonilist hääletamist ei rakendata enne 2005. aastat. Põhiseaduskomisjonis tekkis arutelu, et kui see rakendusklausel on arusaadavalt ära langenud, sest 2005. aasta algus on möödunud, kas siis kehtivas õiguses on elektrooniline hääletamine automaatselt olemas, ja kui kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus annab Vabariigi Valimiskomisjonile õiguse võtta oma määrusandluspädevusega vastu valimiste tehnilist menetlust reguleerivad protseduurid, kas siis kehtiv seadus automaatselt võimaldab e-hääletust või mitte. Komisjoni liikmed avaldasid siin erinevaid seisukohti. Kõigepealt ma rõhutan, et valimiskomisjoni esimees oli selgelt jaataval seisukohal. Juhul kui seda seadust täna vastu ei võeta, siis ei tähenda see seda, et e-valimisi ei tule. Härra Sibula sõnul on see keerukas küsimus, sest on vaja teatud osas ümber teha arvutitarkvara, kui tahetakse e-valimised korraldada 2002. aastal vastuvõetud seadusest tulenevalt, kuid see on võimalik. Komisjoni liige Evelyn Sepp tõi välja probleemi, et väidetavalt, kui 2002. aastal parlament arutas rakendussätet, et seadust e-valimiste kohta ei kohaldata enne 2005. aastat, siis peitus seadusandja tahe selles, et seadusandja soovis öelda, otsekui tuleks anda veel eriline täpsustav regulatsioon seaduse tasemel. Toona oli seadusandja tahe suunatud sellele, et põhimõte sätestataks 2002. aastal, aga vajalik täpsustav regulatsioon loodaks vajaduse korral enne 2005. aastat, kui seadusandja arvab ka tulevikus heaks e-valimisi korraldada. Selle küsimuse üle puhkes komisjonis arusaadavalt arutelu. Komisjoni nõunik Ülle Madise rõhutas, et 2005. aasta säte, rakendussäte 2002. aastast, oli viimasel hetkel sisse viidud poliitilise kompromissi tulemus. Abstraktselt seadust analüüsides võib öelda, et see jõustumissäte, kehtiva valimisseaduse § 74 lõige 5, on proua Madise sõnul 1. jaanuarist 2005 tõepoolest oma tähenduse kaotanud ning formaaljuriidilisel sättel rakenduslikku mõju ei ole. Kui oleks tahetud üheselt seda, et parlament uue otsusega elektroonilise hääletamise võimaluse kinnitab, siis oleks see pidanud olema selliselt ka seaduses sätestatud. Vastavast sättest seadusandja toona loobus. Kuid kahtlemata, ka proua Madise väitel, on Vabariigi Valimiskomisjoni jaoks tekkinud väga keerukas olukord elektroonilise hääletuse üldise lubatavuse asjus. Proua Ojuland viitas sellele, et ta osales eelmisel nädalal kohtumisel Vabariigi Presidendiga. Proua Ojulandi väitel ei vaidlustanud Vabariigi President küsimust, et inimene võiks oma häält elektroonilise hääletamise käigus muuta, vaid vaidlustas selle, et inimene võiks oma häält muuta valimispäeval. Arutelu käigus tunti ka huvi, milline on üldse kirja teel hääletamise ja valimisjaoskonnas hääletamise suhe. Komisjon tutvus materjalidega ja tuvastas, et 2003. aasta Riigikogu valimistel käis eelhääletamisel 14%, väljaspool elukohta hääletas 2,2%, kodus hääletas 1,4%, välisriigis 0,2% ja laevadel üksnes 0,02% hääletanutest. Komisjon püstitas järgnevalt probleemi, kas võib tekkida juriidilisi probleeme kehtiva seaduse alusel e-hääletamise läbiviimisel ehk juhul, kui käesolev seadus, uus seadus, ei jõustu. Eksperdi proua Madise hinnangul võib tekkida vaidlusi selles osas, millised on hääle muutmise võimalused. Proua Madise väitel on kindlasti olemas e-hääle muutmise võimalus eelhääletuse päevadel elukohajärgses jaoskonnas. Teine probleem on see, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus osutub olevat põhiseadusega vastuolus olevaks, kuna selle kohaselt valitakse volikogu kolmeks aastaks, kuid põhiseaduse järgi aastal 2005 juba neljaks aastaks. Meeldetuletuseks, seaduseelnõu 607, mida me arutame, ei puuduta üksnes e-valimisi, vaid seal on ulatuslikult sätestatud ka muid omavalitsuse õigusi puudutavaid küsimusi. Mis puudutab hääle muutmise võimalust, siis valimiskomisjoni esimees härra Sibul tõi välja, et selles küsimuses ei olnud valimiskomisjon mitte omaloomingu sõnastaja, vaid tugineti õigusteadlaste arvamustele. Analüüsi on teinud õigusteadlased ja on toimunud ka rahvusvahelisi kohtumisi teadlastega, muu hulgas viidati Oslo ülikooli ekspertidele. Põhiseaduskomisjon kuulas need seisukohad ära ja asus otsuste kujundamise juurde. Komisjon otsustas, et täna tuleks Riigikogu täiskogul võtta see seadus muutmata kujul vastu. Selle otsuse poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu 3 ja erapooletuid oli 1. Kuid lõpetuseks mainin veel neid seisukohti, mis koorusid välja komisjoni enamuse seisukohast. Motiivid olid sellised. E-hääletus tuleb igal juhul, kuid õiguslikult otstarbekam ja korrektsem on viia see läbi täpsustatud seaduse alusel, mitte jätta see sõltuma üksnes valimiskomisjoni alamaktidest, arvesse võttes ka seda, et see tähendab meie e-valimiste süsteemi tehnoloogilise tarkvara teatavaid ümberehitamisi, millega kaasneksid kulud. Teiseks, ühetaolisuse põhimõtte tähendus on eelkõige selles, et igal valijal peab olema üks hääl. Hääle muutmise teoreetiline võimalus, jättes kõrvale e-valimised, on olemas ka kehtivas valimisõiguses, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse §-de 44, 48 ja 53 koosmõjus, millega osutub tühjaks või õiguskaalu mitte omavaks presidendi juriidiline argument, millega ta võttis vastu seadust vetostava otsuse. See oli komisjonis toimunud arutluskäigu tutvustus. Aitäh!

Aitäh! Nüüd küsimuste juurde, head kolleegid. Igal Riigikogu liikmel on võimalus küsida üks suuline küsimus. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Aitäh! E-valimiste kohta me kirjutasime seadusesse sätte, et arvesse läheb hiljem antud hääl. Muude, traditsiooniliste valimismeetodite puhul (ma sain komisjoni ettekandja, austatud esimehe sõnavõtust nii aru) tuginetakse seadussättele, et arvesse läheb üks hääl. Milline valimisseaduse paragrahv ütleb, et see üks hääl on just see, mille ma hiljem andsin? Ma räägin traditsioonilisest hääletusmoodusest. Kui seda öeldud ei ole, järsku oleks mõistlik see sinna seadusesse kirjutada?

Aitäh, Eiki, asjaliku tähelepanuosutuse eest minu tõenäolisele keelevääratusele! See säte on kehtivas õiguses täiesti olemas, sellepärast ei ole meil põhjust täna muretseda. See hilisema hääle põhimõte on toodud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 53 lõikes 4 või 5.

Aitäh! Kolleeg Jaak Allik, palun!

Lugupeetud ettekandja! Praeguse seadusteksti kohaselt võib elektrooniliselt hääletanud valija valimispäeval oma häält muuta kuni kella 16-ni. Miks just 16-ni, kust see müstiline kellaaeg? Teatavasti tehakse sama seaduse alusel elektroonilise hääletuse tulemus Vabariigi Valimiskomisjonis kindlaks kella 19-st alates. Kuidas tagatakse see kindlustunne või kontroll, et tõesti igalt poolt üle Eesti on tulnud andmed uuesti hääletanute kohta kohale, sest niipea, kui on elektroonilise hääletuse tulemus kindlaks tehtud, seal ju siiski vist enam midagi muuta ei saa ja mõned tublid kaaskodanikud võivad lihtsalt olla hääletanud kaks korda? Siit küsimuse jätk: kuidas saab üldse elektroonilise hääletuse tulemuste kokkulugemine olla avalik? Valimisseadus nõuab, et see kõik oleks avalik.

Aitäh! Juhin tähelepanu, et jaoskondades häälte kokkulugemine on tõepoolest võimalik vaatlejate osavõtul. See jaoskonnahäälte liitmine ringkonnahäälteks ja siis ülemaaliseks häältesummaks toimub arusaadavalt ju elektrooniliselt ja arvutitehte tulemusena. Kes suudaks tungida selle plastmasskarbi taha jälgima, mis seal toimub? Vaatlejaid sinna saata ei ole loomulikult võimalik. Mis puudutab neid ajalisi küsimusi või valimistehnilisi võtteid, kuidas need protseduurid on lahendatud, siis tõepoolest, siin on olemas teatud tähtajaline ülesehitusloogika. Kui isik on e-hääletamise ajal valinud näiteks mitu korda ja valimispäeval käib hääletamas enne kella 16, siis loeb valimispäeval antud hääl. Kui näiteks isik on hääletanud e-hääletamise meetodil mitu korda, on valinud ka väljaspool elukohta kirja teel, pannes sedeli ümbrikku, ning hääletanud ka elukohas eelhääletamise ajal, lastes sedeli hääletamiskasti, siis jääb loomulikult kehtima elukohas antud hääl. See oli ka eelmise küsimuse sisu. Miks need kellaajad on paika pandud? See on jällegi jätkuv tehniline võte, aga hilisema hääle ja ühe hääle põhimõtet ning kellaaegade küsimust Vabariigi President ei vaidlustanud. See ei olnud ka põhiseaduskomisjonis arutelu objekt, see tehniline probleem oleks kuulunud seaduseelnõu arutelu juurde, kui me sisuliselt tegelesime selle seaduseelnõu menetlemisega ja võtsime seaduse koosseisu häälteenamusega vastu.

Kolleeg Janno Reiljan, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Härra ettekandja! 2002. aastal, kui seadusesse kirjutati e-valimine, siis kirjutati see nii üldiselt just nimelt sellepärast, et ei jõutud kokkuleppele, kas võib hääletada üks kord valimisjaoskonnas elektrooniliselt või kontrollimatult välismõjude all korduvalt igal pool mujal väljaspool valimisjaoskonda. See just jäigi lahendamata. Vabariigi President näitabki ühte asja, seda, et see küsimus on nüüd valesti lahendatud. Aga minu küsimus on järgmine. Kas teie peate loomulikuks, et mingi valimiskomisjon ja härra Sibul võtavad endale seadusandlikud funktsioonid ja töötavad välja sellised tehnilised võtted, mis annavad seaduslikke norme? Nüüd on parlament see, kes asub Sibula teenistusse, asub Sibulat tegema kõigile valijatele, eks ole. Kas te peate sellist, kuidas öelda, naeruväärset ja idiootlikku olukorda meie ...

Küsimus, palun!

... Eesti parlamendile vääriliseks?

Aitäh! Austatud rahvaesindaja professor Reiljan! Ei, ma ei pea niisuguseid olukordi, mis on naeruväärsed, idiootlikud ja annavad ühele ametnikule võimu seadusandja üle, otstarbekaks. Sellepärast ongi mõistlik see, kui me võtame muutmata kujul vastu selle seaduse, mis täpsustab nimetatud õiguslikke probleeme. Kuid ma juhin tähelepanu sellele, et ka Vabariigi Valitsus annab välja määrusi, täpsustamaks seadust. Valitsuse määruste alusel, kui seadusandja on andnud vastava delegatsiooni, saab anda ka valitsusliige, minister, ja teoreetiliselt ka madalamal tasemel üldisi norme. Selles iseenesest ei ole midagi imelikku ega ohtlikku. E-valimiste põhimõte on sätestatud kehtivas seaduses. Mis puudutab tehnilisi võtteid, kuidas e-hääletuse protseduuri teostada, siis juhin tähelepanu, et ka näiteks vanglas või laeval hääletamise protseduuride küsimuses ei ole seadusandja andnud ammendavat normitehnilist kirjeldust, kuidas see võiks aset leida. Ma püüdsin tuvastada ka 2002. aasta stenogrammides ja põhiseaduskomisjoni koosolekute protokollides seda, kust üldse tekkis see nimetatud rakendussäte, et elektroonilist hääletamist ei kohaldata enne 2005. aasta valimisi. Selle pakkus kompromissettepanekuna välja Mart Nutt. Ma loen ette, mis ettepaneku ta tegi: "Elektroonilist hääletamist ei rakendata enne 2005. aasta valimisi ja kui selleks ajaks ettevalmistused seda veel ei luba, on Riigikogul õigus seda tähtaega pikendada." Härra Käbin sõnastas ümber härra Nuti ettepaneku ja tegi ettepaneku sõnastada see järgnevalt: "Elektroonilist hääletamist ei rakendata enne 2005. aastat." Üldiselt, kui vaadata ka põhiseaduskomisjoni stenogrammi, siis võib öelda, et selle ettepaneku tegija tahe oli suunatud sellele, et 2005. aastaks tuleksid e-valimised.

Aitäh! Kolleeg Jarno Laur, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Viitasid oma ettekandes praegu eksisteerivale, ütleme siis, teoreetilisele või praktilisele võimalusele mitu korda oma häält anda. Ometi on karistusseadustikus olemas § 165, mis käsitleb valimispettust. Seal öeldakse, et mitmekordse hääletamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Milliste juhtumite kohta see karistusseadustiku säte võiks käia?

Aitäh! See on tõlgendamise küsimus. Kahtlemata, kui me võtame need 13 võimalust, mismoodi saab Eestis kehtiva valimisõiguse alusel hääletada, siis see võimalus, et kirja teel hääletatakse väljaspool elukohta üks kord ja teist korda hääletatakse elukohajärgses jaoskonnas eelhääletamisel, on niisugune paratamatu küsimus, mida ei saa lahendada teistmoodi. Aga seadusandja eesmärk ei ole mitte niisugust valimisvõimalust luua. Ühtegi kriminaalõiguslikult menetletavat kaasust, kus see kahekordne hääletamine oleks olnud kohtuotsuse objektiks, ma ei tea. Härra valimiskomisjoni esimees noogutab kinnituseks, et seda ei ole, kehtivas karistusõiguses ei ole niisuguseid otsuseid selle kohta olnud. See on karistusõiguse tõlgendamise küsimus, millisel moel seda interpreteerida.

Aitäh! Kolleeg Toomas Alatalu, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma jätkan lihtsate küsimuste esitamist selle eelnõu kohta. Kuna siin on sisse toodud kellaaeg - 16.00 - ja me kasutame seda valimissüsteemi esimest korda, see on ikkagi katsetus, kas ei oleks siis mõttekas näiteks teha kaks häälte kokkulugemist, kell 16.00 ja siis, kui valimisjaoskonnad suletakse?

Aitäh! Tõepoolest, mis puudutab ettepanekuid seaduse sisu muutmise kohta, siis põhiseaduskomisjon kujundas ettepaneku, et see on mõistlik seadus, mis täpsustab e-valimiste põhimõtet, ning parlament võiks selle muutmata kujul vastu võtta ja edastada presidendile uuesti otsustamiseks. Mida me täna siin arutame? Me arutame siin tegelikult presidendi otsust, seda, kas parlament leiab, et presidendi otsuse argumendid on piisavalt kaalukad või jääb parlament oma seisukoha juurde seaduse tõlgendamise osas, eelkõige seaduse põhiseaduspärase tõlgendamise osas. Nii et niisuguste ettepanekute üle ükskõik millistel kaalutlustel seadust mingitel muudel motiividel muuta võime me arutleda, aga tegelikult ei ole see tänase arutelu ese. See teie mainitud küsimus võib laiemal arutlusel tõepoolest olla otstarbekas, aga ma väidan, et selles osas ei ole mul pädevust hinnangut anda, kuna põhiseaduskomisjon kujundas oma seisukoha selle kohta, kas presidendi otsuse suhtes peaks parlament hääletama möönvalt või jääma oma esialgse seisukoha juurde.

Aitäh! Kolleeg Igor Gräzin, palun!

Siin oli kosta umbes paarkümmend küsimust, aga nad kahjuks ei puudutanud ettekande sisu, kuid võisid tekitada vale mulje, nagu tegemist oleks mingite küsitavustega selles seaduses. Sellepärast, Urmas, ma küsin sinult otse. Ütle lihtsalt: see üleminek e-hääletamisele on ju hea asi, eks?

Ma arvan, et see on iga parlamendi liikme küsimus. Parlamendi liikmena, mitte põhiseaduskomisjoni esindajana võin ma sulle vastata jaatavalt. Põhiseaduskomisjoni esindajana, esindades komisjoni enamuse arvamust, saan öelda, et lisaks sellele, et minu hinnangul on see hea asi, on see ka põhiseaduspärane asi.

Aitäh, kolleeg Urmas Reinsalu! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sõna võivad võtta Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad. Palun, kui on soovi, siis registreeruda! Palun, kõnepult on vaba, kolleeg Evelyn Sepp!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Paar nädalat tagasi seisin siin kõnepuldis erakonna esindajana ja selgitasin Keskerakonna toonase otsuse tagamaid. Me ei toetanud e-hääletuse kiiret käivitamist. Meie märkused puudutasid olulisi puudujääke ühetaolisuse ja salajasuse tagamisel, mis on legitiimse valimistulemuse saavutamise peamised garantiid. Tänaseks on meie esitatud argumendid osutunud enam põhjendatuks kui nende omad, kes soovisid iga hinna eest läbi suruda e-hääletuse kasutamist juba neil valimistel ja eirasid paljusid probleeme, mis arutelu käigus tõusetusid. President on jätnud seaduse välja kuulutamata ja meie siin oleme saanud uue võimaluse teha vigade parandus. Vigade parandus on aga möödapääsmatu. Me ei saa üle ega ümber eelnõus ettepandud kujul valimiste turvalisuse ja salajasuse tagamise võimatusest. Suvalises kohas e-hääletamise võimaldamise korral ei ole see lihtsalt võimalik. Need, kes toovad turvalisuse eeskujuks näiteks pangandust, peaksid pisut ikka mõtlema, kui turvaline, privaatne ja salajane on see, mida inimesed e-pangas teevad. Peale pangatöötaja on täielik ülevaade selles kanalis toimuvast mingil põhjusel kõigil neil, kes meile erinevaid finantsteenuseid pakuvad või soovivad seda tulevikus teha, kõigil õiguskaitseorganitel ja paljudel teistel isikutel, kellel on voli meie pangakontot käsutada, arveid arestida jne. Rääkimata kuritegelikest jõududest, kes on kopeerinud meie pangakaardi, varastanud PIN-koodid või kuritarvitanud kaardiomaniku inimlikku usaldust. Seega, salajasusest ja privaatsusest ega ka vastuvaidlematust turvalisusest ei maksa rääkidagi. Teiseks, inimeste turvalisus ja võimalus sõltumatult, isiklikult ja vabatahtlikult oma otsus langetada. Seadusandja ei tohi eirata riske, mis kaasnevad näiteks avalikus Interneti-punktis üles seatud valimisstaabiga või mööda kortermaju kondavate sülearvutitega häältepüüdjatega. Lisaks töökohad ja teadmine, et Eesti ühiskond on äärmiselt ülepolitiseeritud. Jutt hääletamise salajasusest ei ole seega väga tõsiselt võetav ja usaldusväärne, küll aga on päris selge, et nende n-ö väärtuste eiramisega tegelikkuses kaasnevad mõjud on väga reaalsed. Mõju töökohale, inimese tulevikule "vale valiku" eest on enam kui mõtlemapanev argument. Mis siis, et see mõjutamine on ebaseaduslik. Mis siis, et seda võib olla raske tõendada. Nagu me teame, on seadusega keelatud ka näiteks väikelastega vanemate ahistamine, diskrimineerimine töölevõtmisel, aga ometi seda tehakse. Kuigi tööandjal on keelatud nõuda igasuguseid tõendeid, et inimene ei planeeri teatud aastate jooksul pere juurdekasvu, ometi neid nõutakse, kuigi see on ebaseaduslik. Lõpetuseks, eeldusel, et meil siiski õnnestub kõrvaldada need asjaolud, mis ohustavad valimiste salajasust, tuleb igal juhul ühtlustada ka hääletamise ning ümberhääletamise kord. Ühetaolisus ei ole tagatud, kui eelhääletaja saab oma otsust muuta lugematu arv kordi. Siinkohal pole kohane võrdlus, et kirja teel hääletaja näiteks saab samuti minna valimispäeval valimisjaoskonda ja hääletada uuesti. Sama kord peaks kehtima ka e-hääletuse puhul. Tõlgendused, mida on esitatud, on loomulikult üks võimalus, aga tõenäoliselt ei garanteeri see seda tulemust, mida valimistel soovitakse saavutada - usaldusväärset ja legitiimset võimu. Peamine, mida täna kaitsta tuleb, on valimiste salajasus ja turvalisus, millest loobumine ei ole iga üksikisiku õigus, sest sageli võib selle õiguse kasutamine osutada siiski valikute puudumisele. Seega hääletab Keskerakond täna kindlasti seaduse muutmisele mineku poolt, mitte muutmata kujul vastuvõtmise poolt. Aitäh!

Aitäh! Palun kõnepulti kolleeg Mart Nuti!

Austatud härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Härra Reinsalu sõnavõtust selgus tegelikult päris ühemõtteliselt, et küsimus, kas e-valimised toimuvad sellel aastal või mitte, ei sõltu sellest, kas nimetatud seaduseelnõu saab seaduseks või jääb ta riiulile seisma või läheb kohtusse. Viimasel juhul ei jõua ta tõepoolest mõjutada käesoleva aasta kohalikke valimisi. Seega, küsimus on tegelikult ikkagi pigem selles, kas me läheme kohalike omavalitsuste valimistele e-valimiste kontekstis praegu kehtivate seadustega või jõustame seaduse, mis muudab tunduvalt korrektsemaks ja paremaks need tingimused, mis on valimiste läbiviimiseks vajalikud. Seetõttu, kui on valida, kas see seadus peaks tulema või mitte, on Isamaaliit kindlasti seda meelt, et nimetatud seadus on vajalik ja see parandaks valimiste kvaliteeti. Kahtlemata on kaks võimalust: kas seda seadust muuta või võtta ta muutmata kujul vastu. Põhimõtteliselt võime me ju läheneda tõepoolest niimoodi, et iga seadust on võimalik alati paremaks teha. Vähemasti komisjoni istungil ja juristidega konsulteerides ilmnes tõsiasi, et kui me hakkame seda seadust muutma, siis need muudatused on ikkagi valdavalt kosmeetilised, mitte niivõrd sisulised ja õiguslikud, mistõttu küsimuses, kas sellisel puhul on vaja muutma hakata ja aega kaotada, on meie seisukoht, et pigem oleks õige nimetatud seadus muutmata kujul vastu võtta. Sisuline probleem - kas e-valimised toovad meile kaasa teatud turvalisusriskid? Ma arvan küll, et toovad. Igasuguste valimiste puhul tekib olukordi, kus 100% ei ole võimalik kõiki turvalisusriske vältida ja ega e-valimised selles mõttes ei erine. Kuid samal ajal ma arvan, et need riskid ei ole mitte niivõrd suured, et sellepärast tasuks e-valimisi kuidagi edasi lükata või neist loobuda. Neid on väga pikalt ette valmistatud. Teine aspekt, kui me e-valimised viime kohalikel valimistel läbi, oleme me maailmas selles valdkonnas esirinnas. See ainult lisab Eesti süsteemile ja Eesti arengule tunnustust ning seab meid eeskujuks mitmetele teistelegi riikidele. Nendest asjaoludest tulenevalt toetab Isamaaliit nimetatud seaduse muutmata kujul vastuvõtmist ja kutsub Riigikogu liikmeid üles selle poolt hääletama. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Mart Nutt! Palun, kolleeg Kristiina Ojuland!

Härra juhataja! Head kolleegid! Reformierakond toetab kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmata kujul vastuvõtmist. Neid argumente võib-olla ei olegi vaja mitmendat korda hakata siin üle rääkima. Ka põhiseaduskomisjoni esimees Reinsalu tegi väga pika ja põhjaliku õigusliku analüüsi sellest, mida õigusküsimustega tegelevad kolleegid põhiseaduskomisjonis on arutanud ja mida ka Reformierakonnas on toetatud. Reformierakonna jaoks on oluline, et vabad valimised toimuksid kõigi printsiipide tasakaalu järgides. Ei ole võimalik võtta vabade valimiste läbiviimise alustest välja ühte printsiipi ja hakata selle ümber nagu aurukatla ümber tantsu lööma. Täpselt samuti, nagu on oluline ühetaolisuse printsiip, mis tegelikult tähendab seda, et loeb ainult üks iga inimese antud hääl, täpselt samavõrdne on ka vaba südametunnistuse järgimise printsiip. Just nimelt selle printsiibi järgimist tagabki see võimalus, et inimesel on võimalik uuesti hääletada, kui tema varasem hääletus ei toimunud vaba südametunnistuse kohaselt. Pean ütlema, et ka põhiseaduskomisjonis, kui see teema oli üleval ja õiguskantsleri esindajad olid selle arutelu juures, möönis õiguskantsleri esindaja põhimõtteliselt, et vabade valimiste puhul tuleb kõiki printsiipe arvestada tasakaalus. Lõpetuseks (ka sellest on kolleegid eelnevalt rääkinud) tahan ma rõhutada, et Reformierakond igal juhul toetab täpsustatud seaduse, mida me praegu siin arutame, vastuvõtmist ja selle alusel e-valimiste läbiviimist, mitte nende põhimõtete alusel, mis praegu on kirjas kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses, mis 2003. aastal vastu võeti. See praegune seadus igal juhul täpsustab neid mängureegleid, mille alusel valimised saaksid kõiki demokraatlikke printsiipe arvestades läbi viidud, ja paneb nad tunduvalt selgemini paika. Ka mina kutsun täna kolleege üles enne nupule vajutamist veel kord mõtlema. See ei ole kindlasti mingi jõukatsumine presidendiga. Põhiseaduskomisjoni liikmena olen isiklikult veendunud, et presidendiga on võib-olla olnud teatud üksteisest möödarääkimisi ja võib-olla mittemõistmist. Ma möönan seda, mida ka president fraktsiooni esindajatega kohtumisel mainis, et võib-olla oleks tulnud varem fraktsiooni esindajatega kohtuda ja seda teemat arutada. Aga ka president kordas, et ta ei ole e-valimiste kui selliste vastu. Ma kutsun Reformierakonna fraktsiooni nimel kolleege üles seda seadust muutmata kujul vastu võtma ja viima neid valimisi sügisel läbi tunduvalt kindlamini ja täpsemini reguleeritud õiguslikus keskkonnas. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Kristiina Ojuland! Palun kõnepulti kolleeg Jarno Lauri! Kaheksa minutit.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Sotsiaaldemokraadid on e-hääletuse toetajad ja me oleme seda siin saalis selgelt väljendanud, nii sõnavõttudes kui ka hääletustel. Pealegi me arvame, et selle seaduse puhul on oluline viia valimisseadus kooskõlla põhiseadusega ehk muuta valimisperioodi pikkus sellele vastavaks. Seega on valimisseaduse muutmine möödapääsmatu, ükskõik millise hääletustulemusega me täna siit saalist ära läheme. E-hääletus kui üks võimalus valimisprotseduuri teostamiseks on seadustatud juba käesoleva ja kehtiva redaktsiooni §-s 50 ja rakendussätte kohaselt rakendub see hääletamisliik alates 2005. aastast. See on ka tõsiasi. Kolmas väga oluline tõsiasi on meie arvates see, et Vabariigi President ei vaidlustanud e-hääletust ei kehtiva redaktsiooni väljakuulutamisel ega ka oma 25. mai 2005. aasta otsuses, vaid juhtis tähelepanu ühele asjaolule. Nimelt, et elektroonilist hääletamist ja teisi hääletusliike kasutavate kodanike võimalused pole võrdsed. Ma ei toeta kindlasti tänastes küsimustes ja sõnavõttudes tehtud katset avada uuesti kõik muud teemad selle seaduse arutamise juures, kuivõrd muudes aspektides ei ole ei president ega ka selle saali enamus näinud probleemi. On tõsi, et seaduse kehtivat redaktsiooni järgides võib konstrueerida teoreetilise skeemi, et ka eelhääletusel võib inimene sooritada valimistoimingut rohkem kui üks kord. Seda nimelt siis, kui ta kasutab võimalust eelhääletuseks väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda ning seejärel osaleb eelhääletusel elukohajärgses jaoskonnas. Arvesse läheb sel juhul elukohajärgses jaoskonnas antud hääl, mis on tõesti tagasivõtmatu ja identifitseerimatult valimiskasti lastud. Siiski ei tähenda see seda, et seadusandja teadlikult ja tahtlikult oleks fikseerinud sellise võimaluse. Pigem on tegu tehnilise n-ö seaduseauguga, mida teoreetiliselt võiks kasutada. Meie arvates viitab sellele ka karistusseadustiku § 165, mis käsitleb mitmekordset hääletamist valimispettusena. Seega on meie arvates presidendi viidatud probleem olemas ega ole lihtsalt välja mõeldud. Eelnõu ette valmistanud ekspertide sõnul on e-hääletamisel mitmekordse toimingu võimaldamine seotud ennekõike isiku valimisvabaduse tagamisega. See muudab vähem ahvatlevaks kõik need meetodid hääletustulemuse kallutamiseks, mida on selle seaduse eelnevatel lugemisel sõnavõttudes värvikalt kirjeldanud meie kolleegid. Seisukoht, et e-hääletamisel on võimalik oma häält muuta ja sellega tagada valimisvabadust, on meile vastuvõetav. Sotsiaaldemokraadid soovivad, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus oleks korrektne ning protseduurides oleksid välistatud igasugused, ka vähimad kahtlused selle kooskõlast põhiseadusega. Me ei soovi, et esimene e-hääletus muutuks farsiks või et seda looritaksid vastuolud ja kahtlused. Peame õigeks, et e-hääletamine oleks seaduses sätestatud paremini, kui seda on tehtud kehtivas redaktsioonis, mistõttu on igal juhul meie eesmärk seadusmuudatuse jõustumine sügisesteks valimisteks. Meie arvates on riskantsem tee selleks võtta seadus muutmata kujul vastu ja jääda lootma, et president ei kasuta oma õigust pöörduda vaidlusega Riigikohtusse, kus asja arutamine lükkaks muudatuse jõustumise igal juhul ajale, mil see ei mõjuta enam kohalike omavalitsuste valimisi aastal 2005. Seetõttu peaksime me e-hääletuse viima läbi väga viletsa redaktsiooni ja üldsõnalise sätestuse alusel. Me peame õigeks, et seaduses oleks e-hääletamisel valimisvabaduse tagamiseks sätestatud ümberhääletamise võimalus. Kuid peame vajalikuks kaaluda, et sellekohane õigus ja protseduur oleksid sellisel juhul sätestatud ka eelhääletamisel ja seda mitte seaduseauguna, vaid selge võimalusena. See tagaks vastuolu kõrvaldamise, millele Vabariigi President on oma otsuses viidanud, ja kõrvaldaks ohu, et seaduse üle hakatakse pidama vaidlusi Riigikohtus, lükates selle jõustumise kaugemale tulevikku. Peame seega õigeks seadust muutmata kujul mitte vastu võtta ja avada see vajalikeks muudatusteks. Peame väga vajalikuks menetleda seadust kiiresti ja pühendada ülejäänud tööaeg seaduse vastuvõtmisele muudetud kujul. Kui vaja, oleme valmis osalema ka erakorralisel Riigikogu istungil, et seadus saaks rakenduda juba sügisel 2005. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Jarno Laur! Palun kõnepulti kolleeg Jaak Alliku! Kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Rahvaliit on korduvalt öelnud välja oma seisukohad seoses e-hääletusega. Rahvaliit pooldab e-hääletust ja pooldab seda vormis, nagu on see hakanud levima nii Euroopas kui ka Ameerika Ühendriikides. Nimelt, e-hääletus valimisjaoskondades. Rahvaliit ei poolda e-hääletust kodus. Selle vormi on teaduslikele uuringutele põhinedes tagasi lükanud nii Ameerika Ühendriigid, kus Marylandi ülikoolis tehti USA presidendi tellimusel 2001. aastal põhjalik uurimus, kui ka Soome Vabariik. Me teadvustame endale, et Riigikogu enamus on valinud teise tee ja soovib e-hääletust ka kodus läbi viia. Sel juhul aga tuleks seda teha tõesti korrektselt, ilma et tekiks väga palju küsitavusi. Me oleme tänulikud Vabariigi Presidendile, kes juhtis tähelepanu ühele olulisele küsitavusele praeguses seaduseelnõus. Ma tahan juhtida tähelepanu veel teiselegi väga olulisele küsitavusele, millel võivad olla väga rasked tagajärjed. Ma küsisin seda härra Reinsalult, aga ta ilmselt ei saanud küsimusest nii kiiresti aru ega vastanud. Juhin tähelepanu praegu meie käes olevale seadustekstile, mille põhjal valimispäeval võib elektrooniliselt hääletanud valija oma häält muuta kuni kella 16.00-ni. Edasi loeme §-st 53¹: "Kui valija on hääletanud nii elektrooniliselt kui hääletamissedeliga, arvestatakse valija hääletamissedelit. Jaoskonnakomisjon saadab Vabariigi Valimiskomisjonile asjakohase teatise, mille alusel Vabariigi Valimiskomisjon tühistab valija elektrooniliselt antud hääle." Kõik on väga kena. Aga edasi loeme, et Vabariigi Valimiskomisjon teeb elektroonilise hääletamise tulemused kindlaks valimispäeval mitte enne kella 19.00 ega avalikusta mitte enne kella 20.00. Tähendab, kolm tundi, neljast seitsmeni, on aega selle teatise saatmiseks Vabariigi Valimiskomisjonile. Seadus ei sätesta, kas see teatis on kirjalik, läheb see postituviga, läheb see elektrooniliselt, toimub see telefoni teel, kes seda peab kinnitama ja mitu päeva see võib üldse teel olla. Ei ole sätestatud ka aega, et see peaks toimuma nende kolme tunni jooksul. On täiesti selge, et kui elektroonilise valimise tulemused on kindlaks tehtud, tähendab, avatud need elektroonilised ümbrikud, mis eristavad hääletajat ja häält, siis pärast seda elektroonilise valimise tulemust enam kuidagi muuta ei saa. Samal ajal on valija pannud oma sedelikese kell 15.59 kodujaoskonnas kasti ja seda ka kuidagi kindlaks teha ei saa, kelle hääl see parajasti oli. Tekib reaalne võimalus, et kui valimiskomisjoni esimees on asjast huvitatud või on lihtsalt aeglane (seaduses pole öeldud, et tal peab olema kiire kahe tunni jooksul), siis võib hulk inimesi selle teksti põhjal hääletada lihtsalt kaks korda. Härrased! See on tõsine asi. See võib hakata toimuma. Muutkem vähemalt seegi siin seaduses ära! Kindlasti ei ole kogu see mitmekordse hääletamise kord meie arvates põhiseadusega vastavuses. Kui hakatakse seadust muutma, oleme me kindlasti selle taga, et asjad läheksid kas nii- või teistpidi ühetaoliseks. Kas saab siis muuta korda ka nende jaoks, kes kuuendast kuni neljanda päevani hääletavad oma jaoskonnas? Nemad ju praegu oma hääletusotsust muuta ei saa. Räägitakse nende võib-olla mitmekordsest hääletamisest, kes väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavad, kuid elektrooniline hääletamine toimub kuuendast neljanda päevani ja siin peab olema võrdsus nende inimestega, kes osalevad kodujaoskondades eelhääletusel kuuendast neljanda päevani. Kas siis üht- või teistpidi, kas anda teistele ka mitmekordne õigus või teistelt see ära võtta. Lisaks sellele, juhin tähelepanu, selleks et valimiskasti koju saada, näeb praegu seadus ette spetsiaalseid näidustusi, küsitakse arstitõendit ja muud säärast. Ilmselt tuleks ka see siis ära muuta. Kui ma võin kodus tugitoolis hääletada arvuti teel, siis peaksin saama koju tellida ka kasti ja ei peaks vaja olema mingeid tõendeid selle protseduuri jaoks. Oma esinemise lõpul tahan juhtida parlamendi ja avalikkuse tähelepanu ühele asjale, mis on Rahvaliitu erakordselt häirinud viimastel päevadel selle probleemi ümber käinud diskussioonis. Nimelt on Vabariigi Valimiskomisjon teinud avalduse, kust me võime lugeda, et Vabariigi Presidendi otsus jätta valimisseaduse muudatused välja kuulutamata raskendab valimiste ettevalmistamist. Rahvaliit on seisukohal, et Vabariigi Valimiskomisjoni poolt on sellised poliitilised avaldused täiesti lubamatud. Presidendi tegevuse hindamise avaldus valimiskomisjoni poolt on täiesti lubamatu, see on võrdne sellega, kui Vabariigi Valitsus teeks avalduse, et parlament raskendab tema tööd. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Jaak Allik! Kolleeg Reinsalu, kas vastusõnavõtt? Sõnavõtt fraktsiooni nimel, palun! Kaheksa minutit.

Austatud juhataja! Austatud parlamendi liikmed! Eelkõnelejast kolleegile tahan ma parlamendi stenogrammi huvides protesti avaldada. Niisugust ähvardavat sõnavõttu, eriti enne valimisi, Vabariigi Valimiskomisjoni aadressil, mis peab olema sõltumatu organ, mis korraldab valimisi, pole mina selle koosseisu ajal kuulnud. Ma arvan, et valimiskomisjoni ei maksaks segada poliitilistesse mängudesse. Väita seda, otsekui oleks Vabariigi Valimiskomisjon avaldanud presidendile mingisugust survet, on täiesti ebaadekvaatne tõlgendus. Valimiskomisjon juhtis tähelepanu, et valimiskomisjoni seisukohad, nagu neid väljendas komisjoni esimees, olid selged: e-valimised tulevad, e-valimiste õiguslik turvalisus on paremini tagatud, kui parlament võtab selle seaduse täna muutmata kujul vastu. Igasugused konstruktsioonid, et näiteks kui on laisk jaoskonnakomisjoni esimees, ja üksikud kasuistlikud probleemid tuletavad mulle meelde üht ajaloolist õigusakti, mida hea kolleeg Igor Gräzin kindlasti teab - Preisi üldist maaõigust. Seal on sees, et see, mis käib roigasaia kohta, kehtib ka lippidest aia kohta. Omal ajal ülikoolis õppides ma mõtlesin, et milleks ja kellele on tarvis niisugust kasuistlikku õigusnormi. Kuulates eelkõnelejast kolleegi mõtteid, sain ma aru, mille jaoks niisuguseid norme tarvis on. Aga fakt on see, et need tähelepanujuhtimised, mis praegu esile toodi, on täiesti kõrvalise iseloomuga ega puuduta presidendi püstitatud põhiprobleemi. See on hääletamise ühetaolisuse küsimus. Nii õiguskantsleri esindaja kui ka eksperdid kinnitasid, et ühetaolisuse põhimõtet ei ole sellisel moel konstrueeritud e-hääletuse põhimõte rikkumas ning vajadus sätestada ümberhääletamise võimalus e-valimistel ei ole mitte iseseisev soov ümberhääletamist legaliseerida, üldises kehtivas õiguses ega ka valimisõiguses maailmas laiemalt ei tunta niisugust ümberhääletamise laia rakendusala tavapärases valimises, vaid see on soov tagada just nimelt n-ö virtuaalse valimiskabiini põhimõte ehk seda, et inimesel oleks valimiste salajasus tagatud sellega, et kui tõepoolest on teoreetiline kahtlus tema mõjutamisest või surve all olekust kodus arvuti taga hääletamisel, siis saab selle võimaliku riski lahendada. Ma arvan, et see on otstarbekohane riski lahendamine. Mis puudutab seda, millele viitas sotsiaaldemokraatide esindaja, otsekui peaks tagurpidi liikuma ja andma ümberhääletamise võimaluse või õiguse veel mingiteks täiendavateks valimismoodusteks, siis ma arvan, et just nimelt see lähenemisnurk suurendaks valimissegadust. See tähendaks kogu kehtiva valimisõiguse põhimõttelist reformi paar kuud enne kohalikke valimisi. Ma nimetan niisugust mõtteviisi just nimelt katseks nurjata valimiste läbiviimist. Ma tahan juhtida tähelepanu, et selles seaduseelnõus muudetakse ka karistusseadustiku § 165, mis puudutab mitmekordselt hääletamist, mis on üks n-ö valimispettuse alaliik. Seal on selgelt öeldud: "Mitmekordse hääletamise eest, välja arvatud enda elektrooniliselt antud hääle muutmine, või valimisel või rahvahääletusel osalemise eest ilma hääleõiguseta või teise isiku nimel - karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga." Lühidalt tuleb öelda, et need parlamendi liikmed, kes täna hääletavad selle seaduse vastu, võtavad endale vastutuse, ütleme siis nii, selle eest, et valimisi ei viida läbi tõrgeteta. See on poliitiline vastutus, mis kaasneb selle hääletusega. Mis puudutab seda, et ühetaolisuse põhimõte kahjustub, siis ühetaolisuse põhimõte tähendab häälte ühesuguse kaalu realiseerimist. Igal häälel on selle eelnõu järgi ühesugune kaal. Eksperdid on selle seaduseelnõu läbi töötanud, me oleme seda menetlenud siin kuid ja kuid. Kõik need probleemid, mis on otsekui nõiaväel esile kerkinud, on poliitilised, ettekäändelised ja üksnes looritatud põhiseaduse püha looriga. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Urmas Reinsalu! Palun kõnepulti kolleeg Toomas Alatalu!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Riigikogu eelmise sajandi ühes stenogrammis on minu järgmised sõnad, et olles ära kuulanud juristi (nimi), juristi (nimi), juristi (nimi) - tähendab, olles ära kuulanud kolm juristi, on mul hea meel öelda, et ma olen ajaloolane. Stenogrammi huvides tahan ma seda sel sajandil korrata. Vabandage väga, noored juristid, aga natukene naljakas on kuulata, kui öeldakse, et ühetaoline ei ole ühetaoline. Natuke naljakas on kuulata ka seda, et president tegi meile ettepaneku ainult ühes punktis. Katsume ennast nüüd mõelda ikkagi presidendi tasemele. President ei pea iga möödalaskmist eraldi ära fikseerima. President võtab ühe näite. Kui te loete, siis tuleb ju üldistus: ühetaolisuse põhimõte aktiivse valimisõiguse puhul eeldab, et igale valimisõiguslikule isikule on tagatud võimalus valida sarnasel viisil (seda esiteks), hääletada vaid korra (seda teiseks) ning valijate häältel peab olema ühesugune kaal (seda kolmandaks). Vähemalt mina loen siit välja kolm asja. Nii et ma kutsun küll üles presidendi arvamusega kaasa minema. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Toomas Alatalu! Rohkem kõnesoove ei ole. Läbirääkimised on peetud ja lõpetatud. Asume ette valmistama hääletamisprotseduuri Vabariigi Presidendi poolt Riigikogule tagasi saadetud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmiseks. Austatud Riigikogu! Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seadust saab muutmata kujul uuesti vastu võtta samasuguse häälteenamusega, mis oli nõutav selle seaduse esmakordsel vastuvõtmisel. Kuna eelnõu vajas seadusena vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu poolthäälte enamust, siis palun teeme kohaloleku kontrolli! Kohalolijaks registreerus 86 Riigikogu liiget. Panen hääletusele Vabariigi Presidendi poolt Riigikogule tagasi saadetud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse muutmata kujul vastuvõtmise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 45, vastu 41 Riigikogu liiget. Riigikogu ei võtnud Vabariigi Presidendi poolt Riigikogule tagasi saadetud seadust muutmata kujul vastu. Selle seaduse edasine menetlemine toimub vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele. Juhtivkomisjon on Riigikogu menetluses olnud eelnõu juhtivkomisjon - põhiseaduskomisjon. Muudatusettepanekud palun esitada kümne tööpäeva jooksul, 15. juuniks 2005 kella 18-ks põhiseaduskomisjoni.

Läheme edasi järgmise päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Lugupeetud fraktsioonide esindajad ja komisjonide esindajad! Kas on vaja avada läbirääkimisi? Ei ole vaja läbirääkimisi avada. Alustame lõpphääletust. Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 628. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt oli 69 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Seaduseelnõu 628 on seadusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse § 60 muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Austatud fraktsioonide ja komisjonide esindajad! Kas soovite avada läbirääkimisi? Läbirääkimissoove ei ole. Kuna seaduseelnõu 627 vajab vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis palun teeme kohaloleku kontrolli! Kohalolijaks registreerus 68 Riigikogu liiget. Kas võime alustada lõpphääletust? Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse § 60 muutmise seaduse eelnõu 627. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 70 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Seaduseelnõu 627 on seadusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Kõnepulti palun keskkonnakomisjoni liikme Küllo Arjaka!

Lugupeetud kolleegid! Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu, meie töölaudadel numbriga 615, esimene lugemine lõpetati k.a 20. aprillil. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati k.a 4. mai. Riigikogu liikmed esitasid seaduseelnõu kohta kolm muudatusettepanekut, keskkonnakomisjon juhtivkomisjonina vormistas seaduseelnõu kohta 11 muudatusettepanekut. Muudatusettepanekute loetelusse kantud 14 muudatusettepanekust on arvestatud 11. Arvestamata on jäänud kolm muudatusettepanekut ja neid ei saa vastavalt Riigikogu kodukorra seaduse §-le 106 panna täiskogus hääletusele. Need muudatusettepanekud kannavad muudatusettepanekute loetelus numbreid 3, 7 ja 11. Seaduseelnõu teise lugemise tekstis tehtud muudatused ei laienda muudetavate seaduste reguleerimisala ega muuda nende põhiseisukohti. Seaduseelnõu algataja esindajal ja keskkonnakomisjonil muudatusettepanekute osas eriarvamusi ei ole. Seaduseelnõu teise lugemise tekstis tehtud muudatused käsitlevad järgnevaid seoseid. Esiteks, muudatusettepanekud nr 1 ja nr 13 on tehtud veeseaduse muutmiseks. Need muudatusettepanekud lühendavad väetiste talvisel ajal maale laotamise keeldu ühe kuu võrra, võimaldavad allikate ja karstialade ümber luua 50 meetrist väiksemaid piirangutega alasid, täpsustavad tavalise veepiiri määratlemist ja lisavad seaduseelnõu pealkirja sõnad "ning veeseaduse". Teiseks, muudatusettepanekud nr 6 ja nr 11 käsitlevad liitumistasu arvestamise ja kasutamise aluseid. Keskkonnakomisjon toetas eelnõus seisukohta, mille järgi liitumistasu ei võeta nn vanades elamurajoonides ja seal arendatakse ühisveevärki ja -kanalisatsiooni teenustasude abil. Uudsena sätestatakse selgesõnaline keeld võtta liitumistasu teist korda, kui liitumispunkti asukoht muutub kliendist sõltumatul põhjusel. Muudatusettepanekud nr 2, nr 3, nr 4 ja nr 5 käsitlevad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatust ja selle arendamise kava. Tehtud muudatused täpsustavad teksti, nad tulenevad kas normitehnilistest nõuetest või veeseaduse sätetest. Neljandaks, muudatusettepanekud nr 7, nr 8, nr 9 ja nr 10 käsitlevad nõudeid vee-ettevõtja tegevusele ning eelnõu teise lugemise tekstis ei ole tehtud põhimõttelisi, vaid ainult teksti täpsustavaid muudatusi. Ei ole arvestatud muudatusettepanekut nr 7, mis oleks seadnud vee-ettevõtjale üsna raskesti täidetava nõude tegutseda alati ja üheaegselt nii veevarustaja kui ka reovee ärajuhtijana. Viiendaks, muudatusettepanekud nr 12 ja nr 14 sätestavad esimese lugemise tekstist erineva muudatuste jõustumise aja. Arvestades seaduseelnõu algatajate esindajate ning mitme spetsialisti arvamusi, jõustatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses tehtavad muudatused 2006. aasta 1. jaanuaril ning kohalikele omavalitsustele antakse seega rohkem aega viia ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri seaduse muudatustega kooskõlla 2006. aasta 1. juuliks. Viimaseks, keskkonnakomisjon otsustas k.a 9. mai istungil (4 poolt, ei ühtegi vastu ega ühtegi erapooletut) lõpetada seaduseelnõu teine lugemine ja saata eelnõu kolmandale lugemisele. Aitäh!

Aitäh, Küllo Arjakas! Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Head kolleegid! Avan läbirääkimised. Kes soovib sõna? Kõne- ega sõnasoove ei ole. Läbirääkimised on peetud ja lõpetatud. Läheme parandusettepanekute juurde. Esimene parandusettepanek on keskkonnakomisjonilt. Teine on samuti keskkonnakomisjonilt. Kolmas on Arnold Kimberilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, aga ettepanek ei kuulu täiskogus hääletamisele. Neljas parandusettepanek on keskkonnakomisjonilt, on arvestatud täielikult, samuti ka viies ja kuues ettepanek. Seitsmes parandusettepanek on Küllo Arjakalt, komisjon on jätnud arvestamata, kuid ka see ei kuulu täiskogus hääletamisele. Kaheksas on keskkonnakomisjonilt, arvestatud täielikult, nii ka üheksas ja kümnes. 11. parandusettepanek on Küllo Arjakalt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, kuid ka see ettepanek ei kuulu täiskogus hääletamisele. 12. ettepanek on keskkonnakomisjonilt, arvestatud täielikult. 13. ettepanek on keskkonnakomisjonilt, arvestatud täielikult, samuti 14. ettepanek. Parandusettepanekud on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on teine lugemine lõpetada. Kui teisi ettepanekuid laekunud ei ole, on teine lugemine lõppenud.

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud struktuuritoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Kõnepulti palun Meelis Atoneni! Rahanduskomisjoni esimees Meelis Atonen! Võtame üheks minutiks juhataja vaheaja, ehk siis saab kõne läbi. V a h e a e g

Meelis Atonen, palun! Nüüd on kõnepult kõikide eeskirjade järgi sinu päralt.

Härra juhataja! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon arutas struktuuritoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu oma 30. mai istungil. Komisjoni istungil osalesid rahandusminister Aivar Sõerd ja ministeeriumi välisfinantseerimise osakonna nõunik Monika Senkel. Tuleb tunnistada, et Riigikogu liikmetelt, fraktsioonidelt ega teistelt Riigikogu komisjonidelt seaduseelnõu kohta muudatusettepanekuid ei laekunud. Aga Riigikogu rahanduskomisjon esitas ise eelnõu kohta 17 muudatusettepanekut, mis valdavalt on redaktsioonilised, normitehnilised või siis teatud nõudeid või mõisteid pisut täpsemini ja selgemalt lahti kirjutavad. Komisjon otsustas teha ettepaneku pärast muudatusettepanekute läbivaatamist seaduseelnõu teine lugemine lõpetada ja teha eelnõu kolmas lugemine 8. juunil. Otsuse teine lugemine lõpetada võtsime me vastu konsensuslikult. Aitäh!

Aitäh! Palun küsimusi! Küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Kes soovib sõna? Kõne- ega sõnasoove ei ole. Läbirääkimised on peetud ja lõpetatud. Läheme parandusettepanekute juurde, mis on kõik rahanduskomisjoni esitatud. Esimene parandusettepanek, juhtivkomisjon on seda arvestanud, teist samuti, ka kolmandat on arvestatud, ka neljandat, viiendat, kuuendat, seitsmendat, kaheksandat, üheksandat, kümnendat, 11., 12., 13., 14., 15. ja 16. parandusettepanekut. 17. parandusettepanek on rahanduskomisjonilt, komisjon on arvestanud. Parandusettepanekud on läbi vaadatud. Kuna juhtivkomisjoni ettepanek oli teine lugemine lõpetada ja teisi ettepanekuid laekunud ei ole, siis on teine lugemine lõpetatud.

Läheme edasi kuuenda päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud kinnisasja sundvõõrandamise seaduse, täitemenetluse seadustiku, teeseaduse ja raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu. Alustame esimest lugemist. Palun kõnepulti majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaare!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Kõigepealt, kui rääkida kinnisasja sundvõõrandamise seaduse muutmise põhjusest ja eesmärgist, siis ma tuletan meelde, et seadus on olnud jõus juba kümme aastat. Siiani ei ole riik ega ka omavalitsused ühtegi sundvõõrandamist läbi viinud, vajadus on aga kohati väga suur. Vajadus on olnud seotud just nimelt teede ehitusega, kui tee-ehitusalasse jäänud kinnistute omanikud on müügi eest nõudnud riigilt või omavalitsuselt hiigelsummasid, mis ületavad tunduvalt, mõnikord koguni mitmekordselt turuhinda. Senise seaduse nõrkus on hetkel saamas oluliseks takistuseks Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite kasutamisel uute teede ja raudteede ehitamisel. Projekte ei suudeta realiseerida, kuna ei suudeta läbi viia selleks vajalike maade omandamist ega ka omanike hinnanõuete prognoosimatuse tõttu kavandada selleks vajalikke riiklikke investeeringuid. Projektidest, mis on kavandatud, kuid mille lõpuleviimine on ohus, tooksin ma välja Väo-Maardu maanteelõigu koos liiklussõlmedega, Tartu ümbersõidu, Pärnu ümbersõidu, Tallinna ringtee, Tallinna-Paldiski maantee, Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee, Tallinna raudtee-ümbersõidu, Saaremaa püsiühenduse ja mitmed mahukad munitsipaalinfrastruktuuri objektid. Seejuures on nimetatud objektide eeldatavad ehitusmaksumused suurusjärgus, mis ületab tunduvalt seni Eestis tehtut, näiteks Väo-Maardu teelõigu rekonstrueerimine on ca 1 miljard krooni, Tartu ümbersõit 1,1 miljardit, Tallinna ringtee rekonstrueerimine 1,3 miljardit, Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa ca 1,7 miljardit, Tallinna raudtee-ümbersõit 2-4 miljardit krooni. Väo-Maardu teelõigu rekonstrueerimise projekt hõlmab näiteks 50 kinnistut, omanikke on kokku 29. Konkreetsete reeglite puudumine nende maade omandamiseks võib viia lõputute, aastaid kestvate läbirääkimiste ja kohtuvaidlusteni, mille tulemusena tee rekonstrueerimise projekt lihtsalt seiskub. Aga kaasaegsete kõrgendatud ohutusnormidele vastavate avalike teede ehitamine on hädavajalik. Hädavajalik on viia asulatest ja linnadest välja ohtlikud veosed raudteeliikluses. Eelnõu baseerubki alusideel, et maade omandamisel riigi poolt teede ja raudteede ehitamiseks kaalub avalik huvi oluliselt üles eraomaniku huvi. Eesmärk on ummikute vähendamine, liiklusohutuse ja teede läbilaskevõime suurendamine ning seeläbi elukvaliteedi üldine parandamine. Need eesmärgid teenivad kogu ühiskonna huve. Lõpetuseks tahaksin ma juhtida teie tähelepanu Äripäevas just ilmunud Helsingi Tehnikaülikooli professori Kauko Viitaneni antud ülevaatele sundvõõrandamise regulatsioonist naabermaal Soomes. Soome regulatsioon järgib sisult samu põhimõtteid, mida meie pakutud eelnõugi. Menetlus peab olema kiire ja tõhus, hind määratakse konkreetsete reeglite järgi. Soomes teeb seda spetsiaalne sundvõõrandamiskomitee, meil atesteeritud hindaja. Hinna määramise aluseks on turuhind, lisaks hüvitatakse sundvõõrandamisega tekkivad kahjud. Eesmärk on tagada maaomaniku rahaline seis pärast sundvõõrandamist samasugusena, nagu oli enne seda. Mingeid läbirääkimisi sundvõõrandamise käigus ei peeta, kõik toimingud teeb riik või kohalik omavalitsus. Siin on oluline just see, et omanikul oleksid selle kaudu suuremad võimalused saada õiglane hind ja kahjude hüvitis. Vastasel juhul sõltub hind omaniku enda suutlikkusest oma huvide eest seista, ühtedel võib see suutlikkus olla kõrge, teistel ei ole seda ollagi. Eestis ongi seniste kindlapiiriliste reeglite puudumine viinud olukorrani, kus samaväärsete kinnistute omanikud on saanud oma kinnistute eest väga erinevat hinda ehk ei ole tagatud olnud maaomanike võrdne kohtlemine. Soomes viiakse muide aastas läbi umbes 650 sundvõõrandamist, aga skeem on hästi läbi töötatud ja vaidlustatakse neist umbes 10%, mitte rohkem. Artikli autor soovitab seda skeemi ka kõikidele teistele riikidele ja ei ole põhjust arvata, et Eestis see süsteem tööle ei hakkaks. Eestis on vastava seaduseelnõu väljatöötajad lähtunud muu hulgas ka Soome kogemusest. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh, härra minister! Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Ettekandeks palun kõnepulti õiguskomisjoni aseesimehe Olev Laanjärve!

Härra eesistuja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Õiguskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud kinnisasja sundvõõrandamise seaduse, täitemenetluse seadustiku, teeseaduse ja raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu 647 ettevalmistamist esimeseks lugemiseks 30. mail k.a. Eelnõu algatajat esindas arutelul majandus- ja kommunikatsiooniminister härra Edgar Savisaar, kohal viibis ka üks eelnõu autoritest, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna juhataja proua Vanamb. Muudatuste tegemist praegu kehtivatesse seadustesse põhjendas põhiettekandja sellest puldist ja sama moodi ka õiguskomisjonis ning see on üheselt fikseeritav vajadusega kiirendada teede ja raudteede ehitamist juhtudel, kui takistuseks on trasside ette jäävate maade, kinnistute või ka hoonestusõiguse sundvõõrandamise protsessi venimine põhjusel, et pooli rahuldavat kokkulepet pole võimalik saavutada. Olulisena märkis minister asjaolu, et uue eelnõuga välistatakse sundvõõrandamise otsuse peatamine selle vaidlustamise teel. Põhiline, milles tavaliselt kokkulepet ei saavutata, on hinnaküsimused. Selleks on eelnõus pakutava regulatsiooni kohaselt võimalik vaidluste korral minna sundvõõrandamise protsessiga edasi kuni valduse ülevõtmiseni. Siin on komisjoni arvates oluline vahe kehtiva ja eelnõu projektiga pakutava regulatsiooni vahel. Õiguskomisjon püstitas komisjoni esimehe Väino Linde formuleeringu kohaselt põhiküsimuse, kas seaduseelnõu puhul on tegemist ka põhiseaduse riivega. Põhiküsimustele vastuseid otsides on jõutud seisukohale, et selle riive viimine miinimumini ongi seaduseelnõu menetlemise käigus õiguskomisjoni ja parlamendi põhiülesanne. Selleks et tööd tõsiselt jätkata, on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja õiguskomisjoni nõunike vahel saavutatud töine kokkulepe jätkata menetlemist, milleks on juba toimunud nii vastavad kohtumised kui ka õiguskomisjon on esitanud järelepärimised Riigikohtule ja teistele pädevatele institutsioonidele, et saada arvamusi just selles põhiküsimuses. Seaduseelnõu on võimalik ainult paremaks teha. Õiguskomisjoni konsensuslik otsus oli esitada seaduseelnõu esimeseks lugemiseks täna, 1. juunil ning paluda Riigikogu juhatusel määrata parandusettepanekute esitamise tähtajaks 6. juuni, kell 10, õiguskomisjoni. Tänan!

Aitäh! Teile on küsimusi. Kolleeg Jaanus Männik, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud kaasettekandja! Küsimus on § 6 kohta ja sellest tulenevalt võib-olla laiem. Kas sundvõõrandamise puhul tulevad kõne alla ainult tee ja raudtee alla minevad maad kui avalik huvi, mille puhul võib sundvõõrandamist kasutada, või on võimalikud ka muud juhtumid? Näiteks mõni puurkaev.

Aitäh, lugupeetud kolleeg! See on väga tähtis küsimus, mida arutati ka õiguskomisjonis. Praegune seadus reguleerib üheselt, et kinnisasja võib üldistes huvides sundvõõrandada järgmistel eesmärkidel: riigikaitse-, piirivalve-, politsei-, tolli-, kinnipidamisasutuste-, tuletõrje- ja päästeteenistuse ehitiste rajamiseks või laiendamiseks; energia tootmiseks, samuti energiaga varustamiseks vajalike ehitiste rajamiseks või laiendamiseks; avalike sadamate ja lennuväljade ning neid teenindavate ehitiste rajamiseks või laiendamiseks; maavarade kaevandamiseks; liinide rajamiseks või laiendamiseks (mis minu arvates hõlmab ka seda küsimust), avalike õppe- ja kasvatus- ning ravi- ja hoolekandeasutuste rajamiseks või laiendamiseks. Ja nüüd on muudatus just lõikes seitse, kus on jutt avalikult kasutatava tee, riigimaantee ja kohaliku tee, välja arvatud talitee, avaliku raudtee ja väljaku rajamisest, kusjuures eraldi on välja toodud just see avalikult kasutatava tee, riigimaantee ja avaliku raudtee ning väljaku rajamise menetlemise kord, mis on erinev nendest eespool mainitutest. Nii et antud juhul me käsitleme erineva menetlusena just teedega, mis on meie põhiprobleem, ja samuti raudteedega kaasnevat.

Kolleeg Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kas komisjonis räägiti põhjalikumalt sellest mehhanismist, kuidas see hakkab töötama? Kuidas moodustatakse turuhind, millega sundvõõrandamine toimub? See on üks asi. Kas on olnud arutelu või millisel arvamusel sa oled? Kui näiteks kinnistu omanik, kelle kinnistu suhtes see protsess algatatakse, on oma kinnistu hooletusse jätnud viie või kümne aasta jooksul ning see on selle piirkonna arendamisel olnud piduriks, kas siis on võimalik kuidagi reguleerida seda küsimust, et sundvõõrandamine lähtuks sellest alghinnast, millega ta oli selle kunagi omandanud?

Aitäh, lugupeetud Mihhail Stalnuhhin! Seda küsimust me eelnevalt arutasime. Praeguse eelnõu projektis seda variandivõimalust ei esine. Kuid ma rõhutan veel kord, et 6. juunil kell 10 ootame me parandusettepanekuid, juhul kui Riigikogu otsustab esimese lugemise lõpetada ja õiguskomisjoni ettepanek määrata parandusettepanekute esitamise tähtajaks 6. juuni, kell 10 leiab kinnitust.

Aitäh, Olev Laanjärv! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Kas fraktsioonide esindajad soovivad sõna? Ei soovi. Sellega on läbirääkimised peetud ja lõpetatud. Juhtivkomisjoni ettepanek oli esimene lugemine lõpetada, teisi ettepanekuid ei ole. Esimene lugemine on lõppenud ja muudatusettepanekute tähtajaks määran juhatuse nimel 6. juuni 2005, kell 10.

Läheme järgmise, seitsmenda päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud raudteeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Alustame esimest lugemist. Palun kõnepulti majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaare!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Kui rääkida raudteeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadusest, siis lühidalt on küsimus kahes aspektis. Esiteks, Euroopa Liidu direktiivide põhinõuete ja kriteeriumide rakendus Eesti raudteevõrgustikule, mis ühendatakse üle-euroopalise raudteevõrgustikuga, kusjuures jutt ei ole mitte olemasolevast infrastruktuurist, vaid eeskätt ikkagi uuest infrastruktuurist raudteel, näiteks Rail Balticast. Ja teine suurem muudatus on raudteeveeremi ehituse tegevusloa lisamine uue tegevusloana raudteeseadusesse. Tähendab, reguleerida raudteeveeremi ehitust kui tegevust, millega Eestis praegusel hetkel juba tegeldakse, ja sellest tulenevalt tuleb muuta ka riigilõivuseadust. Teatavasti avati möödunud aasta augustis Ahtmes tehas, kus tegeldakse raudteeveeremi ehitamisega, ja selles mõttes on see muudatus vajalik. Ülejäänud seadusmuudatused on eelkõige täpsustavad ja aitavad paremini mõista teatud sätete olemust. Töös on osalenud Raudteeinspektsioon ja raudtee-ettevõtjad ning on arvestatud ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kogemusi. Palun Riigikogul eelnõu heaks kiita.

Aitäh, härra minister! Küsimusi ei ole. Komisjonipoolseks ettekandeks palun kõnepulti majanduskomisjoni esimehe Mart Opmanni!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Riigikogu majanduskomisjon käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud raudteeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 648 esimesele lugemisele saatmiseks täiskogule oma 19. mai istungil. Vabariigi Valitsuse poolt osalesid ja andsid komisjoni liikmetele selgitusi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi raudteetalituse juhataja Eve-Ly Luik ja sama talituse peaspetsialist Rein Lõokene. Nagu eelnevas ministri sõnavõtus jutuks oli, on eelnõu peamine sisu tagada vastavate Euroopa Liidu direktiivide ja põhinõuete rakendus Eesti raudteevõrgustikule, et võimaldada selle ühendust üle-euroopalise tava- ja kiirraudteevõrgustikuga. Usutavasti see vajadus kunagi ikka tekib, kui Eesti asub täiesti uut Euroopa Liidu suunalist raudteestruktuuri välja arendama. Samas ei kohaldata koostalituse direktiivi erandeid, mis käsitlevad koostalituse tehniliste kirjelduste kohaldamist kolmandate riikidega, olemasolevale raudtee infrastruktuurile. Seetõttu ei muutu praeguses situatsioonis midagi, kuna Eesti raudtee suunad on praktiliselt seotud Venemaaga. Teise muudatusena märgin samuti komisjoni arutelus olnud raudteeveeremi tegevusloa lisamist seadusse. Raudteeveeremi ehitusega Eestis praegu juba tegeldakse. Eelnõu ettevalmistamise käigus viidi sisse ka mitmed täpsustavad muudatused, mistõttu eelnõu on saalis muudetud kujul. Majanduskomisjoni arutelu tulemusena sündisid alljärgnevad otsused. Saata Vabariigi Valitsuse algatatud raudteeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 648 algataja nõusolekul muudetud kujul Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks 1. juunil k.a: poolt oli 9 komisjoni liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud, nii et ühehäälselt. Teha täiskogule ettepanek esimene lugemine lõpetada: samuti ühehäälne otsus. Teha vastavalt Riigikogu kodukorra seaduse §-le 99 ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks pärast esimese lugemise lõpetamist 6. juuni k.a, kell 12. See otsus oli samuti ühehäälne. Aitäh!

Aitäh! Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Läbirääkimise õigus on fraktsioonidel. Läbirääkimissoove ei ole, sellega on läbirääkimised peetud ja lõpetatud. Juhtivkomisjoni ettepanek oli esimene lugemine lõpetada, teisi ettepanekuid juhatusele laekunud ei ole. Eelnõu 648 esimene lugemine on lõppenud ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määran 6. juuni 2005, kell 12.

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" kinnitamine" eelnõu. Alustame esimest lugemist. Palun kõnepulti keskkonnaminister Villu Reiljani!

Väga austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Strateegia "Säästev Eesti 21" on väga suure loomingulise kollektiivi tehtud dokument, mida on mul au ette kanda. See loomevili on õige kopsakas ja ta peaks tegema sellise väga kaugele suunatud edasivaate aastani 2030, kirjeldades praegusi olukordi ja samal ajal visandades need rajajooned, kuhu me tahaksime oma riigi ja ühiskonnaga jõuda. Selle tõdemuse aluseks on võetud selline arusaam, et tõenäoliselt on ekslikud mõlemad seisukohad: nii see, mille kohaselt me oleme nii hirmedukad, et kogu maailm imetleb meid, kui ka see, et me oleme viletsad ja hädised. Ilmselt on nii, et tõsi on see, et me oleme hakkama saanud. Küsimus on, kuidas me edasi hakkama saame nendes oludes, kus me oleme Euroopa Liidu liikmed ühes ruumis väga hästi arenenud demokraatlike ühiskondade ja riikidega, ning kas see arengumudel, mida praegu viljeldakse, on jätkusuutlik. Võiks öelda, et siin on väga sügavad mõtted toodud, kusjuures eelduseks ja eesmärgiks on võetud olukord, et peab jätkuma ja paranema eesti kultuuriruumi elujõulisus. See on loomulikult meie põhiseaduslik eesmärk, kus öeldakse ka, et iseseisva riigi üks kõige suurem eesmärk on, et eesti keel ja kultuur siin säiliksid ja teiselt poolt siis ka see, et eesti sugu kasvaks ja areneks. Teiseks, inimese heaolu kasv. Inimese heaolu kasvul ei ole samuti alternatiivi selles mõttes, et Eesti inimene ei võrdle oma heaolu ei Venemaa ega Moldova heaoluga. Eestlane võrdleb oma heaolu Põhjamaade ja Euroopa Liidu arenenud riikide heaoluga. Edasi, sotsiaalselt sidusa ühiskonna kujundamine, st et me tunnistame endale, et olukorras, kus me okupatsiooni alt vabanesime, taasiseseisvunud riigis vallandusid uued energiad, mis väga avatud ja vabas majanduses kahtlemata häid tulemusi andsid, aga sellel on ka oma hind olnud, mis väljendub ühiskonna kihistumises, uute vastuolude tekkimises. Põhimõte on siin see, et meil oleks vaja saada selline sidusühiskond, kus me kõik mõistame oma osa ja tööd selle väikese riigi ja rahva kasuks. Kui kõik aktsepteerivad ja mõistavad neid eesmärke ning töötavad nende heaks, siis on meil lootust oma eesmärke saavutada. Ökoloogiline tasakaal eeldab seda, et me tunnustame ka siin Euroopa Liidu Lissaboni, Cardiffi ja Göteborgi protsessides tunnustatut, et sotsiaalse ja majanduskeskkonna komponent peavad olema tasakaalus. Meie omapära, mis on siin ka väga selgelt välja toodud, on see, et Eesti ühiskond, eesti inimene muretseb oma kultuuriruumi, keele säilimise pärast tükk maad rohkem kui teised riigid oma strateegiates. See, et majandus- ja sotsiaalse keskkonna osa on väga jõuliselt ka teiste riikide strateegias välja toodud, ei ole üllatus. Aga ma arvan, et meile ei peaks kahtlemata üllatuseks olema see, et me oma keele ja kultuuri pärast tõsist muret tunneme, sest mis siis on selle iseseisva riigi mõte? Kuidas seda kõike saavutada, selleks pakutakse välja ka sünteetilist lähenemist kõikidest nendest arenguvariantidest, mis on meil praegu heaks kiidetud, ning teiselt poolt sellisest sotsiaalsest partnerlusest ja konservatiivsuse elementidega, et me siin püsima jääksime. Selle aluseks on teaduspõhine ühiskond, mille poole püüdlemine peaks olema meile sihiks ja me peaksime ka oma energia sellele rakendama. Kui ma võiksin siit ühe postulaadi välja tuua, mis on võib-olla ka mulle kõige hingelähedasem, siis see on see, et seni on kogu Eesti ühiskond, selle arendamine näinud välja eelarvekeskselt. Kõigepealt öeldakse, et raha on niipalju, plaane meil on, aga raha ei ole, järelikult jääb nii, nagu oli, või nii nagu võimalik. Siin tuuakse väga selgelt välja, et on vaja paradigmat muuta, sätestada väga selged eesmärgid, strateegilised eesmärgid, nende saavutamise teed ja vastavalt sellele ka siis eelarve, laenu- ja kõik muud vahendid kaasata, et oma eesmärgid saavutada. Ma usun, et kahtlemata on tegemist väga tähtsa epohhiloova dokumendiga. Siin kahtlemata on, mille üle mõtiskleda ja mille üle arutada. See, et sellele on vaja Riigikogu kinnitust, on endastmõistetav. Aitäh teile!

Aitäh, härra minister! Riigikogu liikmed, palun küsimusi! Kolleeg Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Austatud minister! See on nüüd Vabariigi Valitsuse algatatud dokument. Minu küsimus oleks pigem selline, et kuidas Riigikogu saaks kaasa aidata sellisele strateegilise mõtte arengule, olgu ta nimi siis "Säästev Eesti 21" või midagi muud. Kuidas eelnõu algataja suhtub sellesse, kui Riigikogus kokku panna üks komisjon, olgu ta nimi näiteks tulevikukomisjon, mis mõtleks natuke kaugemale ette kui sügisesed valimised või järgmise aasta valimised või veel kaks aastat ja ka kaugemale ette, kui näiteks üks koalitsioonileping? Mis eelnõu algataja sellest arvab?

Aitäh! Nagu ma ka enne mainisin, kuulub au algatada asi 2001. aastal Vabariigi Valitsusele vastavalt protokollilisele otsusele. Selle dokumendi kokkupanemine ise näitab, et see on palju laiem, palju sügavam kui mingisugune poliitilise partei või liikumise käsitlus. See on tõepoolest selline visionääride ja teadmameeste kirjapandu. Ma olen, härra Nestor, teiega nõus, et põhimõtteliselt, mis siia on ka kirja pandud, oleks väga positiivne, kui auväärne Riigikogu tõepoolest sellise Soome mudeli järgi ühe tuleviku- või arengukomisjoni kokku paneks. Meie rikkus on ju see, et kõik mehed mõtlevad ja naised mõtlevad ning neil on küpseid ideid. See mitmekesisus peaks andma nii tasakaalu kui ka edasiminekut. Nii et siin on see nii kirja pandud ja see oleks üks väga positiivne mõte. See, mis on siia toodud, on ju üks kopsakas visioon tõstatatud probleemidest ja ka pakutud variantidest, kuidas siin edasi liikuda. Nii et ma usun, et algataja ainult tervitab Riigikogu aktiivsust.

Kolleeg Mart Opmann, palun!

Hea juhataja! Hea minister! Riigikogu majanduskomisjon arutas ühel oma istungil üsna pikalt, põhjalikult ja, ütleksin ka, elavalt seda strateegiat. Ühelt poolt võin ma julgeda tunnustada selle arutelu põhjal strateegia koostajate julgust sellist pikaajalist visiooni esitada, sest on selge, et seda sorti fundamentaalsed nägemused tekitavad nii või teisiti diskussiooni nii versus tänased variandid kui siin esitatud postulaadid. Mis seal salata, Eesti ühiskonna jätkusuutlikkus on ilmselt erakordselt oluline küsimus. Ma küsiksin lihtsalt üle, kuhu paistab tasakaalupunkt tulevikus enam nihkuvat, kas jääme ikka alles, aga oleme avatud ühiskond, või on vältimatu, et tuleb hakata immigratsioonile tõsisemalt mõtlema?

Hea Mart! Ega meil sellele avatusele väga palju alternatiive ei ole. Aga selle dokumendi tõepoolest väga sügav mõte ja tähtis signaal on see, et me peame mingi arengukiirenduse saama, mis tuleneb tõepoolest sellisest rahva, ütleme, sisemisest vajadusest mitte mingil juhul jääda Euroopa Liidu suhteliselt vähearenenud ääremaaks. Kui juhtub, et me jääme selleks ja teeme valed valikud - valede valikute tegemiseks ei ole eeldused nii väikesed midagi, neid on ennegi tehtud ja paljudes riikides -, siis võib küll juhtuda, et noor inimene esitab endale küsimuse, miks ta peaks siin riigis elama ja olema ning Eesti asja tähtsuse enda jaoks kahtluse alla sättima. Kõiki neid ohte on siin kirjeldatud. Ma arvan, et kahtlemata tasub seda dokumenti väga põhjalikult analüüsida, selle üle mõtiskleda, sest tegemist on minu meelest selles mõttes tõepoolest ausa, südamevaluga kirjutatud objektiivse visiooniga, et ära on toodud tegelikult kõik ohud. Me teame, et lõpmata head asja ei ole, kui ta on lõpmata hea, siis ta on juba väga ohtlik. Siin on ära toodud need ohud ja on positiivne osa toodud, aga meil peab silme ees seisma see, kuhu me oleme jõudnud. Me peame ütlema ka seda, et jah, täna on Eesti inimene riigist kaugenenud ja ta ei leia nagu oma osa selles asjas. Kui me oma iseseisvust taastasime, siis oli meil kõigil oma osa, me kõik teadsime, mida me tahame teha ja mis meie ühine eesmärk on. Praegu on olukord muutunud. Meil on, mille üle mõelda. Need asjad on siin üles tõstetud. Nii et selles mõttes ma ütleksin, et avatusele ei ole meil praegu alternatiivi. Ma ei näe sellele alternatiivi, aga paradigma muutus peab ka toimuma.

Kolleeg Eiki Nestor, teine küsimus, palun!

Teine küsimus on mul natuke kriitilist mekki. Üldiselt on selles dokumendis välditud numbreid, aga siiski mõned on ja ausalt öeldes mõned nendest panevad ka imestama. Milline on eelnõu algataja seisukoht, kas tõesti meie soovitav seisund aastaks 2030 on selline, et võime endale lubada nii suurt eksimisvahemikku, nagu meil selles dokumendis lk 12 on, et püsirahvastik on stabiliseerunud vahemikus 1,0-1,5 miljonit? Kas see siiski ei ole natuke liiga suur vabadus lubada endale nii suurt vahet?

Aitäh! Hea küsija! Ma ei pea ennast nii kõvaks rahvastikuteadlaseks, et ma võtaksin selle numbri tõsiselt kriitika alla. Aga mul on mõningaid mõtteid, mis mul on tekkinud siin-seal ja mujal rahvastiku dünaamikat analüüsivaid tabeleid uurides. Ma jäin esimest korda selle asja üle mõttesse väga tõsiselt 1997. aastal, kui ma lugesin ÜRO-s seina pealt rahvastiku dünaamika prognoosi aastani 2050. Nii et, Eiki, see oli veel natuke pikem vaade, sellega tegeldakse maailmas. Ma vaatasin Türgit ja Türgil oli aastaks 2050 prognoositud 82 miljonit. Siis ma muidugi otsisin kiiresti üles, kus on see riik, mis meile on kõige kallim ja kõige tähtsam. Seal oli kirjas 1,08 aastaks 2050. Ilmselt on nad lähtunud sellest, et me ei hakka eriti siplema väljasuremise vastu, vaid jälgime, kui soovid, seirame ja väga vahele ei sega. Selles mõttes, kui me ütleme nüüd, et 1,5 ja teine arv on 1, siis mina arvan, et see vahe on suur ja meist oleneb väga palju, kummale poole see asi nihkub. Kas nihkub sinna 1,5 poole või läheb veelgi allapoole. Ma tahan ütelda seda, et selle on kokku kirjutanud teadlaste grupp ja siin on väga üksikuid parandusi tehtud. Me ei ole ministeeriumi poolt nende visiooni ega ka numbreid, mis seal on, ümber teinud.

Aitäh, härra minister! Rohkem küsimusi ei ole. Komisjonipoolseks ettekandeks palun kõnepulti keskkonnakomisjoni esimehe Jürgen Ligi!

Härra esimees! Austatud kolleegid! Keskkonnakomisjon on seda eelnõu arutanud paar korda ja 16. mail otsustas komisjon üksmeelselt, et eelnõu esimese lugemise peaks lõpetama ning muudatusettepanekuid oodatakse 8. juuni kella kuueks. Nagu te kindlasti teate, säästva arengu strateegia enda kohta me kahjuks muudatusettepanekuid esitada ei saa. Me saame neid esitada ainult selle eelnõu, selle üksiku lause kohta, kus komisjon on algataja nõusolekul asendanud sõna ,,kinnitamine" sõnaga ,,heakskiitmine". Minister iseloomustas strateegiat juba temale omasel moel. Selle paberi kohta võib öelda, et seda saab lugeda läbi nii- ja teistsuguste prillide, ma usun, ta pakub avastamisrõõmu ja ka kriitikavõimalust igale lugejale. Kui ministri sõnavõtust midagi esile tõsta, siis tema nägemus oli, et eelarvelist lähenemist, mis meil on traditsiooniks olnud, ja seda säästva arengu strateegiat tuleks justkui vastandada. Ma ütleksin, et Eesti rahandus on võib-olla esimesi valdkondi, kus tegelikult on säästmispõhimõtet järjekindlalt rakendatud. Nii et mina sellist vastandamist õigeks ei pea. Iseasi on tõepoolest üldine paradigma ja üldine strateegiline lähenemine, mis meie ühiskonnas ja meie inimeste teadvuses üsna puudub. Asjaolu, et juhtivkomisjon on siin keskkonnakomisjon ja eelnõu kaitsja keskkonnaminister, on selles mõttes juhuslik, et strateegia ei tõsta kaugeltki esikohale mingit ökoloogilist probleemi. Sellest on isegi natuke kahju, sest kui miski ükskord meie elu pahupidi pöörab, siis eelkõige ökoloogia. Aga need teisedki eesmärgid, mis siin on, on kaheldamatult olulised, kellele siis ei oleks armas Eesti kultuuriruumi elujõulisus või inimeste heaolu kasv või sotsiaalne sidusus. Keegi pidi juhtrolli võtma ja praegusel juhul tegi seda valitsuse otsusel Keskkonnaministeerium ja vastavalt ka keskkonnakomisjon. Me pidasime seda nii kõikehõlmavaks asjaks, mida ta pidigi eesmärgi poolest olema, et otsustasime ta saata Riigikogu asjaomastesse komisjonidesse, lootes asjalikku ja põhjalikku arutelu nendes komisjonides. Noh, võib öelda, et tulemus oli nii ja naa, sest nii tõsist dokumenti mõne koosolekuga mingil juhul ei ammenda. Kindlasti on paljudele Riigikogu liikmetele ka selline komplekssem lähenemine natukene kauge, midagi ei ole teha, oleme oma erialade vangid. Keskkonnakomisjon küll tundis, et meile see väga kaugeks ei jää. Kõige kurvastavam oli võib-olla kultuurikomisjoni arvamus. Ma loen lühidalt selle kokkuvõtte. Kultuurikomisjoni arvamus oli, et Eesti vajab pikaajalist strateegiat, kuid komisjon peab vajalikuks eelkõige kokku leppida, millised strateegiad kuuluvad Riigikogus kinnitamisele või heakskiitmisele. Säästva arengu riikliku strateegia lugemist täiskogu istungil ei pidanud komisjon otstarbekaks. Mis on suhteliselt omapärane arvamus. Kultuurikomisjon teeb ettepaneku strateegiaga edasi töötada ja kutsuks selleks kokku strateegia edaspidist saatust otsustava nõupidamise. Kõigepealt, mittearutamisega meie ei nõustu. Et sel teemal võib nõupidamisi kokku kutsuda, on tõsi, kuid nagu ma ütlesin, üksikud nõupidamised ei määra siin midagi, selle strateegia saatus ei saa iialgi olema väga formaalselt fikseeritud, see hakkab toimima siiski inimeste kaudu, mõtteviiside ja konkreetsete tegevuste kaudu. Midagi administratiivset, pealesuruvat on sellele strateegiale lootusetu panna. Sest me näeme üksikküsimustes seda, et inimesi tuleb panna teistmoodi mõtlema, kui rääkida keskkonna teemal, aga nihutada paradigmasid mingite nõupidamistega on lootusetu. Nii et see on asi, millele ilmselt targemad inimesed hakkavad viitama, ilmselt seda ka enda kasuks keerama, kuid see peab ühiskonnas siiski toimima protsesside, inimeste kaudu. Nõupidamised on iseenesest ju õiged, kuid ei muuda siin midagi. Rahanduskomisjon peab strateegia arutelu Riigikogus vajalikuks. Samas märgitakse, et rahanduskomisjoni liikmed nägid probleeme rahandusplaanide ja riigieelarve seoste puudumises, strateegia kinnitamises ja hilisema muutmise võimalikkuses. Selle strateegiaga võeti teadlik eesmärk vältida rahalisi numbreid ja kulutuste väga täpset fikseerimist, sest elu on näidanud, et need annavad selles mõttes valesid signaale, et eelarve võimalused ei ole nagunii alati vastavad. Selle strateegia eesmärk on siiski kujundada hoiakuid ja eelarveprotsessis peavad hoiakud jõudma kindlasti ka eelarve numbriteks. Kuid nii täpselt me neid prognoosida ei saa, et need ei tekitaks lihtsalt vastuolusid. Meie peame rahaliste numbrite puudumist pigem tugevuseks, sest see väldib sisust eemale viivaid vaidlusi. Me teame arengukavasid, kus nii on juhtunud, asi läheb numbrite üle vaidlemise peale, mitte hoiakute ja mõtteviisi vaidluste peale. Seletuskirjast me leiame kohe ühe numbri - see on sinna väidetavalt eksikombel sattunud -, et iga aasta peab suurendama hariduskulusid 0,2% SKT-st. See on küll tore, aga me tõstame siis ühe kulutuse kunstlikult välja protsendina SKT-st, 0,2 protsendipunkti. See on täiesti suvaline number selles mõttes, et haridusvaldkond Eestis ei paista silma mitte kulude väiksuse, vaid suurusega. Püstitada eesmärk, et see nüüd pidevalt 0,2% kasvab - see on juba matemaatiliselt ebaadekvaatne taotlus. Seda enam, et teised kulutused on ju sarnaste eesmärkidega. Sotsiaalkomisjon toetab säästva arengu strateegia arutamist täiskogu istungil, samas on nad öelnud, et tegevussuunad tuleks konkreetsemalt määratleda. Midagi konkreetset ilmselt seal komisjonis ei koorunud, sest nagu ma ütlen, on need hoiakud, mitte liiga konkreetne tegevusjuhis. Seda eesmärki sellel strateegial ei olnud, ei saanud lihtsalt olla. Maaelukomisjon arvab, et selle asjaga ei tohi kiirustada, mida me ei ole teinudki. See tähendab, me teeme siin pikema pausi ja loodame, et sügisel kolleegid süvenevad sellesse ja tekib uusi aruteluobjekte. Komisjon kurdab, et säästva arengu strateegia seosed teiste valdkondade arengut käsitlevate dokumentidega on ebapiisavalt kajastatud, häirib eri valdkondade erineva detailsusastmega lahtikirjutamine ning ebapiisav tähelepanu strateegia rakendumisega seotud kuludele. Kulusid ma kommenteerisin. Seos teiste strateegiatega on selline, et ta üritab sünteesida erinevaid strateegiaid. Liiga põhjalikult pole siin viiteid esitatud, sellega tuleb nõustuda, kuid need teadlased, kes seda on teinud, on just nimelt töötanud teistega ja niipalju, kui me eri strateegiaid tunneme, on seda seost tunda. Lihtsalt, kellele see on piisav, kellele mitte, see on loomulikult vaidluskoht. Majanduskomisjon arvab, et strateegia ulatuslik tutvustamine on vajalik ja toetab tema lugemist. See meile meeldib. Me loodame, komisjon loodab tõepoolest, et me jõuame niikaugele, et see strateegia ei jää kitsasse ringi ega kuhugi kappi, vaid on senistest palju ambitsioonikam, palju komplekssem ja hakkab elama oma elu inimeste peades ja otsustajate tegudes. Aitäh!

Aitäh! Esimene küsimus, Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Aitäh selle strateegia niisuguse tutvustuse või reklaamimise eest! Aga mu küsimus on, et kas komisjon kujundas üldse lähenemisviisi, kui vaadata selle dokumendi lähteülesande väga pretensioonikat sõnastust - "Eesti riigi ja ühiskonna arendamise strateegia aastani 2030" -, käsitluse, milline on üldse selliste riigi ja ühiskonna laiemate juhtimisdokumentide struktuur. Kui me teame, et parlament on kümneid dokumente menetlenud ja vastu võtnud valitsuse dokumentidena, mis pretendeerivad olema kogu riiki hõlmavad dokumendid, kuhu see strateegia selles struktuuris ja hierarhias siis asetub, kas ta on ülemstrateegia, on ta tavastrateegia metsastrateegia kõrval või on ta mingisugune kõrvalstrateegia?

Aitäh! Meie loodame ja tunneme ja jääme uskuma, et see on pigem kõrgema tasandi strateegia. Selle poolest, et ta püüab neid üksikuid sünteesida, leida nende vahel kooskõla ja tuua sisse sellist äärmist kõrgemat väärtust, sellist alalhoidlikkust. Võib-olla säästev või alalhoidlik ei olegi õige sõna pealkirjas, ma ei tea. Jätkusuutlik ei ole ka eriti üldkiidetud sõna eesti keeles, ma ei suudagi praegu meenutada, mis me siia sünonüümiks pakkusime, kuid see strateegia pretendeerib kõikehõlmavusele ja sellisele asjale, mida erialastrateegiad pigem täpsustavad kui muudavad või vaidlustavad.

Kolleeg Janno Reiljan, palun!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud komisjoni esindaja! Minu küsimus on selline. Kogu maailmas tegelevad jätkusuutlikkuse strateegiate või siis säästva arengu strateegiatega, ükskõik, kuidas neid nimetatakse, sellised inimesed, kes suudavad minna välja ja tahavad minna välja oma kitsa eriala raamidest, seostada seda maailma ühtseks tervikuks. Neid võiks nimetada kõige laiemalt kultuuriinimesteks. Millega põhjendas meie kultuurikomisjon, et nemad, kes peaksid just nimelt selle laia lähenemisviisi esindajad olema, ei pea seda jätkusuutlikkust Riigikogus arutamist väärivaks, millest nendel see kartus tuli?

Aitäh! Ma proovin, kas ma leian selle kirja oma paberite pakist. Selge, et ka teiste komisjonide liikmete peas elas selline kartus, et ehk on tegu järjekordse kappi seisma jääva üldsõnalise, ebakonkreetse paberiga. Kuid eks see ole ikkagi natukene kinni inimeste senises ettevalmistuses, senises kogemuses. Me võime väga tihti märgata, et tegelikult ei haara mitte ainult keskmine kodanik, vaid ka keskmine Riigikogu liige või isegi keskmine komisjon maailma komplekssust. Ja eks me sellepärast olemegi suuresti probleemide käes, et see komplekssus on väga keeruline. Vaatame, kas ma leian siit midagi täpsemat. Ma loen pool lehekülge ette, kui kodukord mulle selleks õiguse annab. Annab, ajalist piirangut vist ei ole. "Tunnustades suure töörühma kaks ja pool aastat kestnud tööd, tekkis komisjoni liikmetel siiski ka mitmeid vastuväiteid. Eelkõige on küsimus selles, millisele kohale asetuks käesolev strateegia kõikide teiste seas, mis Riigikogus on heaks kiidetud. Näiteks "Teadmistepõhine Eesti" on ka käesolevas strateegias, seda veidi erinevalt sellest strateegiast, mis Riigikogus heaks kiidetud. Tuginedes analoogiale seadusega, tuleks nüüd praeguses eelnõus olev selle kinnitusega Riigikogu otsusena ülimuslikuks tunnistada. Ka sisaldab käesolev strateegia asju ja ettepanekuid, mis juba on teoks tehtud." Vastab tõele. Ütleme, see protsess on olnud küllalt pikk ja ma ei julge nimetada seda hetke, millal see strateegia enam-vähem valmis sai. Kuid aeg on tõesti edasi läinud ja võib-olla reaalajas ei ole seda muudetud. Puudusena toodi ette, et rahvastikutemaatika ei ole küllaldaselt lahti kirjutatud, ometi on see vaieldamatult üks tähtsamaid teemasid üldse. Samuti on strateegia praegusel kujul ilmselgelt liiga mahukas ja paljusõnaline. Natukene vastuoluline hinnang, et ühelt poolt liiga paljusõnaline ja mahukas, teiselt poolt ei ole see või teine osa lahti kirjutatud. Kogu aeg on võimalik mõlemalt poolt kritiseerida, nagu me kõik mõistame. Vaieldamatult on Eestile vaja eesmärki, ja kui selleks on "Säästev Eesti", mida professor Heidmets parema meelega sõnastaks jätkusuutliku Eestina, siis kultuurikomisjonil pole selle põhimõtte vastu midagi. Samas ütles professor Heidmets, et töörühm polnud teadlik sellest, et strateegia tuleb kinnitamisele Riigikogus. Kultuurikomisjoni seisukohad: Eesti vajab lisaks keskpikale ja lühiajalisele strateegiale pikaajalist strateegiat jne. Nii nagu ettekandes sai kokku võetud, need on siin need read. Ma ei oska öelda. Kultuur on samuti väga laialt tõlgendatav, nii nagu ka jätkusuutlik areng. Me võime nende strateegiate kohta arvata ühte ja teist.

Kolleeg Tiit Niilo.

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Siin on valdkonniti tulnud küsimusi teile kui menetlevale komisjonile. Selle strateegia kokkukirjutamise ettepanek tehti ju ammu enne Euroopa Liitu astumist ja tänasel arutelul oleme jõudnud seisukohale, et see peaks olema üks selgroogsetest strateegiatest. Küsimus. Kas teie menetleva komisjonina jõudsite sisuliselt ikkagi sellele seisukohale, kui menetlemiseks on olnud nii pikk aeg, ka maaelukomisjon ei leidnud sellest strateegiast ühiskonna tasakaalustatud arengu käsitlemist, kui pidada silmas maaelu olulisust tasakaalustatud arengus ... Te nimetasite, et otsuse eelnõu paistab seisma jäävat ...

Hea kolleeg! Paraku on küsimuse esitamisel ajapiir ees. Nii et kui küsimus on esitatud ja vastaja aru sai, siis palun, järjekord on Jürgen Ligil!

Aitäh! Kas eelnõu jääb seisma?

Seisma? Seda me ei tea, missugused jõud võivad seda paberit liigutada, aga meie mõte on, et vähemalt mõtted liiguksid. Kui ka paber seisab, siis suvi läbi oleks Riigikogu liikmetel võimalus asjaga töötada ja kõik väljaütlemised siit Riigikogu puldist on äärmiselt teretulnud. Näiteks see maaelu teema ebapiisav kajastamine. Ma arvan küll, et meil on üks regionaalpoliitika strateegia juba olemas ja midagi on sel teemal ka tulemas, ma ei või surmkindel olla, võin eksida, aga minu arust sellega tegeldakse edasi. Maaelukomisjoni liikmed võiksid oma sõnavõttudes kritiseerida säästva arengu strateegiat siis näiteks sügisel, kui täna ei olda selleks veel valmis, ja me saaksime eri strateegiate puhul seda kõike arvestada.

Aitäh! Kolleeg Urmas Reinsalu.

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Mind üllatab, et niisuguses strateegilises dokumendis, nagu seda on 30 aasta plaan riigile ja ühiskonnale, on suudetud 50 leheküljel vältida sõnapaari "Eesti Vabariik". Seda ei esine mitte üheski kohas või ma siis ei leidnud seda. Huvitav on see, et kui räägitakse riikluse arengust, siis on toodud sisse konkreetne plaan. Ma tsiteerin: "...püsiva nn rahvusliku arengu võrgustiku (RA) loomine, mis toimiks ühiskonna strateegilise enesejuhtimise instrumendina." See oleks erakondadeväline, üles ehitatud võrgustiku põhimõttel, kuhu kuuluvad nii riigiasutuste, erasektori, kodanikuühenduste, poliitiliste parteide kui ka avalik-õiguslike asutuste esindajad. RA rolliks oleks lähteülesannete kujundamine riigi tuleviku arengule. Kulude koha pealt, kui me vaatame seda teksti, räägitakse ainult hariduskuludest, RA kulusid siin sees ei ole. Parlament peaks selle dokumendi kinnitama, andma kellelegi ülesande asuda RA-d moodustama. Mis institutsioon see on, kas nendest kuludest oli juttu? Ja kui kuludest juttu ei olnud, siis on seletuskiri vildakas, me ei saa seda eelnõu sellisel kujul edasi menetleda.

Aitäh! Komisjonis RA teema ei tõusetunud, aga mulle tuli sellest sissejuhatusest meelde üks mu lemmikraamat, mille pealkiri on "ENSV kalad", ja teised analoogid. Kas see vabariik, valitsemisviis on selles strateegias üldse määrav? Mingil määral kindlasti on. Mis puudutab kas või kultuuriruumi jätkusuutlikkust, siis sügavamat mõtet kui see Eesti Vabariigil ei olegi. Vastasel korral võiks teha ühe suurema riigi, kes äkki oleks veel jätkusuutlikum ja säästvam. Jah, need detailid ei tõusetunud. Aga arvestades, et see strateegia on väga erinevate inimeste kirjutatud ja et ükski suure seltskonna kirjutatud paber ei hiilga tavaliselt tasakaalu, detailsuse, üldisuse ning ühtse stiili poolest jne, häiris see selle paberi puhul võib-olla et isegi suhteliselt vähe. Ma vaatasin just sellelt positsioonilt, et see on intelligentsete inimeste kirjutatud ja suuri disproportsioone seal ei ole. Iseasi, et seal on natuke omapäraseid mõtteid, mille kallal saaks teinekord ka nalja visata. Aga ei, meile jättis see paber hea mulje.

Aitäh, Jürgen Ligi! Rohkem küsimusi ei ole. Avame läbirääkimised. Fraktsioonide esindajad, kõnepult on vaba. Esimesena Eiki Nestor, palun, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel tahaksin kõigepealt öelda aitäh keskkonnaminister Villu Reiljanile ja keskkonnakomisjonile ning tema juhile Jürgen Ligile selle eest, et meil siin suures saalis on võimalik seda dokumenti arutada. Komisjonile ka seetõttu, et minu meelest oli selle dokumendi viimine eri komisjonidesse õigustatud, ükskõik, mis nad sellest siis arvasid. Ja ma loodan väga, et Villu Reiljan mu järgmist lauset südamesse ei võta: mul ei ole midagi tema poliitilise talendi vastu, aga ma arvan, et selle dokumendi puhul oleks Vabariigi Valitsus pidanud siiski volitama meie ette esinema peaministri. See oleks olnud selle dokumendi asjus õigem ja mõistlikum. Teiseks. Kolleeg Reinsalu ei leidnud sellest tekstist sõnu "Eesti Vabariik", aga siit puudub sageli ka sõna "Riigikogu". Ega te seda siin eriti sageli ei näe. Meile tuli üks mõte, mis on küll juba päris mitu aastat vana, selle eelnõu puhul uuesti meelde. See puudutab Riigikogu tulevikukomisjoni, mis peaks tegelema tõesti kaugemale ulatuvate visioonidega kui sügisesed valimised või kahe või kolme aasta valimised. Selline komisjon võiks siiski Riigikogus olla. Ma arvan, ei pruugi mõelda, et poliitikud ongi nii kutsehaigeks jäänud, et nad suudavad mõelda ainult valimise kontekstis. Tegelikult tuleb kõigile, ka nende valimislubaduste andmisel, kasuks, kui jaksatakse ja tahetakse mõelda Eesti Vabariigi tuleviku peale ette rohkem kui 10 aastat, 15 või 25, nii nagu siin tegelikult kokku tuleb. Tegelikult peaks see tulevikukomisjon ilmselt alustama sellest, millest strateegias juttu on ja mis tekitas ka komisjonides õigustatud küsimusi. See on selle strateegia koht suhetes teiste strateegiatega. See tekitas igal pool arupärimisi ja eelnõu kaitsnud autorid leidsid igal pool, et see on kas superstrateegia või et selle alusel töötatakse välja teisi. Et näiteks see, mis puudutab regionaalpoliitikat või maaelu, peaks kajastuma mingis teises dokumendistrateegias, mis jälle jookseb siit välja. Siis tekiks mingi loogika. Ja seda loogikat on seda enam vaja, et meie tõsine raskus on selles, et me ei suuda planeerida riigi kulutusi ette pikemaks ajaks kui üks aasta. Riigikogu riigieelarve kontrolli komisjon on selle teemaga tegelnud ja peab ütlema, et eelmisel aastal ei õnnestunud Riigikontrollil audit teemal "Kuidas strateegiad kajastuvad riigieelarves?" See, et nad neid strateegiaid riigieelarvest ei leidnud, oli pool häda, teine pool häda oli see, et neil ei tulnud ka audit välja. Eks me kõik õpime. Aga paraku on nii, et kui me aastateks ette ei mõtle, ega me siis kuskile ei jõua. Ma juhin meie fraktsiooni nimel tähelepanu just sellele osale, mis räägib Eesti arengu valikutest. Miks? Vaadake, see ei ole esimene pikaajaline kava, mis Eestis tehtud on, eelmine algatati aastal 1995 ja selle nimi oli "Eesti 2010". Tookord panid need visionäärid, kes seda dokumenti tegid, tuleviku küll väga täpselt paika. Nad pakkusid Eestile neli võimalikku tulevikustsenaariumi, kusjuures ütlesid ära, et ükski ei tule puhtalt välja. Aga kui me nüüd hindame nende ettenägelikkust, siis tuleb öelda, et meestel oli õigus. Meestel ja naistel. Eestist ei ole kujunenud NATO piirivalvekordonit tänu sellele, et NATO ja Venemaa suhted on suhteliselt head. Eestist ei ole kujunenud kõrge tootlikkusega innovatiivse majandusega riiki, mida nad nimetasid suureks slämmiks, vaid on kujunenud mugav Lõuna-Soome, Ida-Rootsi ja transiidiriigi segu. Nii et siin pakutud jätkustsenaarium, konservatiivne arengutee ja sotsiaalsel partnerlusel põhinev ühiskonna areng võiksid olla poliitikutele mõtteaineks, sõltumata nende erakondlikust kuuluvusest. Aitäh!

Järgmisena palun kolleeg Jaanus Männik Rahvaliidu fraktsiooni esindajana!

Härra juhataja! Austatud kolleegid! Siinkohal arutatav dokument on sümpaatne, ulatuslik ja hästi koostatud. Tähelepanu väärib see, et koostajad ise on olnud hea sotsiaalse närviga. Siin on muidugi osalenud palju sotsiaalteadlasi, ühiskonnateadlasi ja ka majandusinimesi. Strateegia ülesehitus on väga sümpaatne. Rahanduskomisjonis käis seda dokumenti tutvustamas Erik Terk ja tema, vastates meie küsimustele, mis täna on ka siin kõlanud, iseloomustas seda kui metastrateegiat, kui suure üldistusastmega, laiema tähendusega ja pikema ajaperspektiivi kohta koostatud visiooni. Hea on tõesti see, et strateegia ei ole mitte majandus- ega rahakeskne ega ka mitte riigikeskne, vaid just ühiskonna- ja inimkeskne. Vastuseks kolleeg Reinsalu etteheitele, et tekstis ei ole kordagi sõnaühendit "Eesti Vabariik", ütlen, et ta eksib. Esimeses peatükis algab kultuuriruumi elujõulisuse eesmärkide lause kohe sõnadega ,,Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele". Ka see on siin olemas. Kuid ülesehitus on väga hea. Kui me vaatame juba eesmärke endid, siis nendeks on Eesti kultuuriruumi elujõulisus, esimene ja peamine eesmärk ja loomulikult ka põhiseadusest tulenev põhieesmärk. Teine eesmärk on heaolu kasv, kolmas on sidus ühiskond ja neljas ökoloogiline tasakaal. Kahtlemata on need kõik niisugused head ja peamised eesmärgid, mis ühel rahvusel, ühiskonnal saavad olla. Sealhulgas neljas eesmärk, ökoloogiline tasakaal, on tänapäeva ühiskonnas nähtavasti globaalprobleemidest kõige olulisem ja kõige enam pead valutama panev probleem üldse. Loomulikult ei ole selles väga suure üldistusastmega strateegias mõistlik tuua, ka mitte kavandada ega plaanida kulutusi. Rahanduskomisjonis oli samuti arutelu hariduskulude konkreetse fikseerimise üle, et kas neidki oleks pidanud siin selliselt fikseerima. Kokku võttes on tegemist sümpaatse uurimuse või strateegiaga, mille Rahvaliit kindlasti heaks kiidab. Me täname eeskätt koostajaid ja loomulikult ka Keskkonnaministeeriumi ning kogu valitsust, keskkonnakomisjoni, kes juhtivkomisjonina on selle Riigikogu ette toonud. Me soovime selle strateegia palju põhjalikumat arutelu, kui me siin täna suudame pidada, ja siis selle vastuvõtmist või heakskiitmist. Aitäh!

Aitäh! Res Publica fraktsiooni nimel kolleeg Urmas Reinsalu.

Austatud istungi juhataja! Austatud parlament! Ma tahaksin samuti kasutada võimalust avaldada tunnustust nendele teadlastele, ekspertidele ja ka majandusmeestele, kes on osalenud selle dokumendi väljatöötamisel. Sissejuhatuses on viidatud, et tegemist ei ole akadeemilise dokumendiga, vaid kogu ühiskonnaelu haarava arengukavaga. Kui siin on pakutud välja ka alternatiive n-ö meetodina, jõudmaks sünteesiva üldistuseni, siis ma ei arva sugugi, et see sõna "akadeemiline" võiks siin olla mingil moel pisendava või halvustava tähendusega. Nii pikaajaliste stsenaariumide tegemine on endastmõistetavalt ka niisuguse intuitiivse või akadeemilise arutelu objektiks. Kui rääkida selle dokumendi koostamise lähtematerjalist, siis siin on viidatud hulgale dokumentidele. Ehk kui on olnud nii kõrge pretensioonikuse aste, kogu riigi ja ühiskonna pikaajalise kava planeerimine, siis on mõned teemad, mida parlament peaks kindlasti käsitlema ka ettevalmistavate materjalidena. Näiteks ikkagi küsimus, mis saab energia tootmisest globaalselt või kas või fossiilsete kütuste kasutamise lõppemisest, mis on nende aastakümnete sihid. Mis saab kas või, kui me räägime maailmas globaalsest migratsioonist, migratsioonitendentsidest, mis saab kas või sellest, kui me vaatame paari aastakümne jooksul rahvatulu kasvamise lineaarseid prognoose, eriti Aasia riikide lõikes, mismoodi see mõjutab Euroopa Liidu ruumi arengut ja selle kaudu ka Eestit. Võib-olla see aspekt, et tuua välja eri stsenaariumid, mis saab globaalsetest mõjutajatest, kas või Euroopa Liidu edasine areng aastakümnete jooksul, rääkides teiste globaalsete mõjutajate positsiooni muutumisest maailmas, niisuguse võrdleva aspekti käsitlemine on jäänud ehk n-ö ettevalmistavate materjalide tasemele ja ma arvan, et mõistlik oleks, kui ka parlament saaks nendega lähemalt tutvuda. Omaette küsimus, mis puudutab selle dokumendi tähendust või sisu - ilmselt on see üks küsimus, millele parlament nii või teisiti peab vastama, viide oli siin juba ka Riigikontrolli võimalikule auditile, millest kõneles härra Nestor -, on see, et riigieelarve seaduses, baasseaduses iseenesest on niisuguste dokumentide, planeerimisdokumentide, millele on püütud anda eelkõige ka rahalist või mingit muud ressurssi, niisugust jaotavat tähendust, struktuuri püütud eelarvestrateegia ümber luua. Ilmselt oleks mõtet, kui parlamendis mingisugune organ, kas siis praegusel juhul mõni alatine komisjon koostöös kas või Riigikontrolli ja Vabariigi Valitsusega või ad hoc komisjon või, nagu pakkus välja härra Nestor, moodustatav tulevikukomisjon, püüaks luua seda struktuuri, ja seda ka tähendustega dokumendis. Väga oluline asi on see, et enamikus Euroopa riikides, kus valitsus kinnitab esitatavaid strateegilisi juhtimisdokumente, ei kuulu need tõepoolest parlamendis kinnitamisele. Kui dokument kuulub parlamendis kinnitamisele, siis on see parlamendis avatud, selle kohta tehakse ka muudatusettepanekuid ja neid hakatakse konkureerivalt hääletama. Me kujutame selgelt ette, et niisuguse dokumendi puhul ei ole see mõeldav. See on valitsuse esitatud pikaajaline akadeemiline visioon ja sellisena tuleb seda ka tõlgendada ning Riigikogul on auväärne roll see dokument kindlasti teadmiseks võtta. Iseküsimus on, milline ja kui ulatuslik võiks olla selle dokumendi menetlemine. Niisuguste pikaajaliste dokumentide eesmärk on kindlasti kutsuda ühiskonnas esile ka sellist laiemat arutelu n-ö turu osaliste vahel. Üks arutelu on toimunud parlamendi komisjone hõlmavalt, ma ei tea, milliseid teisi arutelu võimalusi on ette nähtud. Seletuskirjast tegelikult ei selgu, millised võiksid olla kas või juba puhtpuristlikult akadeemilises vormis selle dokumendi edasise menetlemise võimalused. Ma arvan, et parlamendi otsus, kui parlament võtab selle dokumendi teadmiseks, võiks puudutada ka seda, mida parlament kujutab ette, mis juhtub edasi selle dokumendi tutvustamisel, ka akadeemilises debatis. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõne- ega sõnasoove ei ole. Sellega on läbirääkimised peetud ja lõpetatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on sellega lõppenud ja eelnõu parandusettepanekud palun esitada 8. juuni kella 18-ks.

Läheme tänase päevakorra viimase punkti juurde, see on Vabariigi Valitsuse algatatud Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsiooni denonsseerimise seaduse eelnõu. Alustame esimest lugemist ja kõnepulti palun keskkonnaminister Villu Reiljani!

Austatud juhataja! Riigikogu liikmed! Ma tahan väga lühidalt öelda, et kuna me oleme Euroopa Liidu täisliikmed, siis peame selle konventsiooni nii kiiresti kui võimalik denonsseerima, meie eest kõneleb selles Kirde-Atlandi konventsioonis Euroopa Liit. Aitäh!

Aitäh! Kas on küsimusi? Tundub, et ei ole. Siis järgneb ettekanne juhtivkomisjonilt, keskkonnakomisjonilt. Palun kõnepulti keskkonnakomisjoni aseesimehe kolleeg Aivar Õuna!

Lugupeetud esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Ei taha ka pikalt teie aega raisata. Eelkõneleja ütles väga selgelt ja täpselt ära, mis on selle denonsseerimise põhjus. Keskkonnakomisjon otsustas ühehäälselt suunata eelnõu Riigikogu suurde saali esimesele lugemisele ja teeb Riigikogule ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute tähtajaks teeb komisjon ettepaneku määrata 3. juuni, kell 12. Aitäh!

Aitäh! Palun, küsimused Aivar Õunale! Tundub, et küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Läbirääkimissoove ei näi ka olevat, sellega on läbirääkimised peetud ja lõpetatud. Juhtivkomisjon luges ette just oma ettepaneku: esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõppenud ja parandusettepanekud palun esitada 3. juuni kella 12-ks. Sellega on tänane päevakord ammendatud. Kohtume homme. Istungi lõpp kell 16.48.