Infotund
Aseesimees T. Varek
Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame infotundi. Palun kohaloleku kontroll! Kohalolijaks registreerus 28 Riigikogu liiget. Täna on meil infotunnis neliteist küsijat ja vastajad on valitsusliikmed härra peaminister, proua haridus- ja teadusminister ja härra kaitseminister. Esimene küsimus on kolleeg Henn Pärnalt härra peaministrile. Palun, kolleeg Henn Pärn!
H. Pärn
Aitäh! Lugupeetud peaminister! Valitsus kinnitas oma 26. mai istungil riigieelarve strateegia, milles nähakse ette suurendada valitsussektori tulusid ca kaks miljardit ja plaanitakse veel tõsta makse eelnevaga võrreldes täiendavalt 1,2 miljardit. Koalitsioonilepingus te näete ette olla eurole üleminekuks valmis 2007. aastal, kus kriitiliseks faktoriks on teatavasti inflatsiooni ohjamine. Küsimus on: milliseks te prognoosite seoses nende maksude tõstmise ja kulutuste suurendamisega inflatsiooni protsenti selle perioodi lõpuks?
Aseesimees T. Varek
Palun, härra peaminister!
A. Ansip
Austatud juhataja! Hea küsija! Administratiivsed hinnad ja maksud praegustes Eesti oludes mõjutavad inflatsiooni ainult umbes 20% osas. 80% inflatsioonist on tingitud suurest nõudlusest ja sellest tulenevast survest hindadele. Ehk meil on tegelikult praegu Eestis selline olukord, kus iga imik, kes ema süles pangakontorisse sisse astub, väljub sealt tarbimislaenuga. Tarbimislaen Eesti riigis tervikuna on väga suur. Kui me räägime juba 117 miljardist, siis me ei saa oma hinnangutes olla väga tagasihoidlikud. See, et riigisektori laenukoormus on ainult 3,9 miljardit krooni, on nõrk lohutus. Seega, 20% survest inflatsioonile tuleb administratiivsetest hindadest, maksukoormusest, umbes 80% tuleb nõudluse survest. Kavandatud maksutõusud võivad seda 20% suurendada, kuid mitte üle 4%, seega võib see suhtarv muutuda suhtarvuks 24 : 76. Ma ei pea mitte mingil juhul võimalikuks seda, et riik loobub igasugusest maksupoliitikast ja panga, ka keskpanga rakendatavad meetmed inflatsiooni ohjeldamiseks jäävad praktiliselt olematuks. Ma olen kindel, et me oleme suutelised jälgima kõiki kriteeriume, selleks et euroga ühineda. Inflatsiooni peame me hoidma kindlasti madalamal kui 3%, aga ka siis ei saa meil olla kindlust selles suhtes, et ...
Aseesimees T. Varek
Härra peaminister, aeg on läbi. Aitäh! Palun täpsustav küsimus, kolleeg Henn Pärn!
H. Pärn
Aitäh! Härra peaminister! See teebki mind murelikuks, sest valitsuse poole pealt on väga erinevaid arve. Te praegu märkisite 3%, kunagi varem ...
Aseesimees T. Varek
Palun uuesti mikrofon kolleeg Henn Pärnale!
H. Pärn
Murelikuks teebki see, et erinevaid arve on välja pakutud - teie praegu 3% ja majandusminister eelnevalt 3,5% -, samas kui eksperdid Eesti Pangast ja Rahandusministeeriumist, Euroopast pakuvad selleks 2,1-2,6. Väidetavalt need meetmed, mida praegu valitsus kavatseb rakendada, tõstavad veel kuni 0,5% ja siit küsimus. Kas olete prognoosinud, juhul kui meil ei õnnestu seda kriteeriumi rakendada ja me ei lähe eurole üle, mida võib see Eesti majandusele kaasa tuua?
A. Ansip
Aitäh! Kindlasti oleks see negatiivsete tagajärgedega, kui meil ei õnnestuks kavandatud ajal eurole üle minna. Kuid mis puudutab aktsiisitõuse ja sellest tingitud ohte eurole üleminekul, siis ma pean neid olematuteks. Eksperdid, ka Eesti Panga eksperdid on öelnud erinevaid arve, on räägitud 2,7-2,8 protsendist. Kuid ma jätkan sealt, kus ma eelmise vastuse olin sunnitud katkestama. Teadupärast ei tohi meie inflatsioontase ületada rohkem kui 1,5% kolme kõige madalama inflatsioonitasemega riigi oma. Aga võib juhtuda ka nii, et inflatsioon kolmes riigis võib olla praktiliselt null või isegi negatiivne või väga madal. Näiteks võiksid need riigid olla Saksamaa, Prantsusmaa ja Holland. Võib-olla üllatab keegi neljas, viies, kuues. Sel juhul 1,5-protsendipunktine inflatsioonimäär tähendaks Eesti jaoks majanduslikku paigalseisu, stagnatsiooni. See kindlasti ei saa olla meie eesmärk. Ehkki formaalselt võiks ka see tähendada seda, et me ei saagi eurole üle minna. Ma arvan, et selle eesmärgi poole me ei peaks püüdlema. Kui Lätis on inflatsioon 7%, siis seda on ilmselgelt liiga palju ka kiire majanduskasvu tingimustes. Kuid meie 6-7%-se majanduskasvu juures pisut alla 3% jääv inflatsioon on igati ootuspärane ja normaalne.
Aseesimees T. Varek
Aitäh! Palun mikrofon kolleeg Marko Pomerantsile!
M. Pomerants
Aitäh! Lugupeetud peaminister! Ma ei ole majanduses tippteadlane ja seetõttu jäi mul üks asi veidi ebaselgeks. See osa, mis puudutas inflatsiooni n-ö mõjutavaid tegureid, administratiivseid hindu ja ka seda nõudluse poolt, et 80% on seotud nõudlusega. Kas te ei arva, et valitsuspoolne eelarve planeerimistegevus annab sellele nõudlusele omakorda hoogu juurde?
A. Ansip
Ei, ma ei arva nii.
Aseesimees T. Varek
Urmas Reinsalu, palun küsimus!
U. Reinsalu
Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud härra peaminister! Eile siinsamas saalis esinedes andis Eesti Panga president Vahur Kraft oma ühemõttelise ja selge hinnangu valitsuse kavandatavatele kulukavadele, väites, et need suurendavad ohtu, mis eksisteerib ja on eksisteerinud aastate jooksul meie hinnastabiilsusele, just nimelt seoses inflatsiooni tõusuga kavandataval eurole ülemineku ajal. Ma palun teie kommentaari Eesti Panga presidendi minu mälu järgi kõige tõsisemale kriitikale valitsuse kavandatavate poliitiliste sammude suhtes.
A. Ansip
Aitäh! Ma vastasin sellele küsimusele sisuliselt juba siis, kui ma vastasin auväärt Henn Pärna küsimusele. See mõju, mida aktsiisitõusud tekitavad inflatsioonile, on praktiliselt olematu. Hulga suurem mõju inflatsioonile on näiteks maailmaturu naftahindade tõusul, suur mõju on täiendavate väga odavate tarbimislaenude väljaandmisel. Need mõjud on tõeliselt ohtlikud inflatsioonikriteeriumidele. Lisaks eelöeldule tahaksin toonitada veel seda, millest ka ajakirjanduses on palju räägitud. Kavandatud alkoholiaktsiisi täiendav 5%-line tõus võiks minu hinnangul jääda ära. Seda võiks asendada alkoholi maksumärgistamine, kõikide pudelite maksumärgistamine. Kusjuures maksumärgistamine võiks tuua riigieelarvesse ekspertide hinnangul märgatavalt rohkem vahendeid kui täiendav kavandatud 5%-line alkoholiaktsiisi tõus. Alkoholiaktsiisi tõusust oleks võinud eelarvesse hinnanguliselt laekuda 85 miljonit krooni, maksumärgistamisest oodatav tulu on suurusjärgus 100-200 miljonit krooni. Selle tuluga kaasneb suurem seaduslikkus, see on ka vahend võitluseks illegaalse alkoholi vastu.
Aseesimees T. Varek
Aitäh! Protseduuriline küsimus, kolleeg Urmas Reinsalu. Palun mikrofon kolleeg Urmas Reinsalule!
U. Reinsalu
Aitäh, austatud istungi juhataja! Stenogrammi huvides pean märkima, et ma palusin peaministri kommentaari, miks Eesti Panga president nii ütles, millistel asjaoludel ta väljendas oma muret suuremate ohtude puhul.
Aseesimees T. Varek
Vastus on vastus teie küsimusele. Viimane küsimus esimese teema kohta. Kolleeg Eiki Nestor, palun!
E. Nestor
Aitäh! Härra peaminister! Teie valitsuse rahandusminister on meid rahustanud sellega, et juhul kui tekib raskusi inflatsioonikriteeriumi täitmisega, siis Vabariigi Valitsus võtab tarvitusele meetmeid. Mind huvitaks, millised meetmed need on, kuidas te kavatsete naftahinna tõusu ja tarbimislaenude andmist pidurdada, kuna need on põhilised ohud.
A. Ansip
Aitäh! Ma olen siit kõnetoolist korduvalt öelnud seda, et Eesti Vabariigi valitsusel ei ole võimalik 100%-liselt inflatsiooni ohjata. Riigi valitsuse võimalused tegelikult piirnevadki ainult administratiivsete hindade ja maksude reguleerimisega. See inflatsiooniline surve, mis tuleb maailmaturul naftahindade tõusust, kahjuks ei allu Vabariigi Valitsuse kontrollile.
Aseesimees T. Varek
Aitäh! Esimene teema on sellega käsitletud, läheme teise teema juurde. Kolleeg Tõnis Lukase küsimus peaministrile. Palun!
T. Lukas
Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! Euroopa Liidu koridorides käib praegu tõsine arutelu, mismoodi Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Sotsiaalfondi edasine roll määratletakse ja kas käibemaks on nende fondide mõttes ka abikõlblik tulevikus. Praegu veel kehtiva süsteemi alusel on Ühtekuuluvusfondist ja Regionaalarengu Fondist rahastatavad projektid käibemaksust vabastatud. Euroopa Komisjon on aga teinud ettepaneku, et tulevikus ei oleks nad käibemaksust vabastatud, st abivajajatele jõuab viiendiku võrra vähem raha 2007. aastast alates. Milline on Eesti Vabariigi positsioon ja seisukoht ja kuidas on seda edastatud Euroopa Komisjonile? Kas seda on kaitstud ka kõige kõrgemal tasemel Brüsselis?
Aseesimees T. Varek
Palun, härra peaminister!
A. Ansip
Meie soov on kindlasti, et senine süsteem jätkuks ka edaspidi. Missugused on perspektiivid, et see nii sünniks, on praegu suhteliselt raske prognoosida. Eriti raskeks teeb selle prognoosimise Prantsusmaa "ei" põhiseaduse lepingule. Ma ei sea küll kahtluse alla võimalust, et me võiksime veel sel aastal jõuda uue finantsperspektiivini Euroopa Liidus, kuid väga suur optimist selles küsimuses ei saa olla. Mismoodi tehniliselt on riigi seisukohtade esitamine käinud? Eks ikkagi esinduse kaudu, COREPER jne, positsioonid on kinnitatud Vabariigi Valitsuses, sealt edasi Euroopa Liidu asjade komisjonis ja siis on neid küsimusi konkreetsetes nõukogudes esitatud, positsioone kaitstud. Kõige enam on see positsioon kindlasti puudutanud ECOFIN-i ja eelmist rahandusministrit Taavi Veskimäge.
Aseesimees T. Varek
Aitäh! Täpsustav küsimus, kolleeg Tõnis Lukas, palun!
T. Lukas
Aitäh! Prantsusmaa "ei" võib mingeid protsesse pidurdada, teisi kiirendada, aga finantsperspektiivi arutelu tõenäoliselt läheb omasoodu edasi selles mõttes, et eri aegadel võetakse erinevaid otsuseid vastu. Praegu on Euroopa Komisjoni tehtud finantsperspektiivi ettepanekutest erinevates komisjonides mõned heaks kiidetud, mõned tagasi lükatud. Kui juba näiteks seesama struktuurifondide asi läheb hääletamisele täiskogus, siis võib-olla suur perspektiiv võetakse küll vastu hiljem, aga üks hääletus on toimunud. Kui see hääletus toimub juuli alguses, siis võib öelda, et meie jaoks või abitaotlejate jaoks on üks rong ära sõitnud. Mul on selline küsimus: kas Eesti kohalikud omavalitsused juba teavad, mis neid 2007. aastast alates ootab? Nende plaanid, mis toetuvad finantsabile, peavad kõvasti muutuma.
A. Ansip
Aitäh! Nad ei saa teada seda, mida ei tea meist mitte keegi. Võimalikest ohtudest on loomulikult teadlikud kõik, kuid ei tea mina, missugune hakkab välja nägema uus finantsperspektiiv aastateks 2007-2013, loomulikult ei saa seda teada ka Eesti kohalikud omavalitsused, sest seda asja pole ju veel olemas. Prantslaste ei ütlemisega on finantsperspektiivil väga otsene seos olemas, kuna prantslased on selgelt väga kaaluka sõnaga nendes küsimustes. Nad on ka väga suured maksjad ja nendel on valjuhäälselt deklareeritud teatud väga selged punased jooned, millest nad ei ole nõus taganema. Selline positsioneerimine ongi see, mis seab kahtluse alla võimaluse lähema aasta jooksul finantsperspektiivi omada. Ma võiks ju rääkida pikemalt nendest probleemidest. Ehk prantslased ütlevad: 1% liikmesriikide sisemajanduse kogutoodangust ja mitte üks sent enam. Eesti positsioon ei kattu siin Prantsuse positsiooniga, me sooviksime seda protsenti näha kõrgemana. 1,12 või 1,14 võiks see protsent meie meelest olla. Järgmisena - prantslased ei ole kindlasti nõus avama ühtse põllumajanduspoliitika teemat uuteks läbirääkimisteks. Nad tahavad, et kokkulepitud proportsioonid säiliksid. Kui Euroopa Liiduga liituvad Bulgaaria, Rumeenia, siis tuleb nende jaoks vahendid leida mingitest muudest allikatest.
Aseesimees T. Varek
Aitäh! Aeg on läbi. Teine täpsustav küsimus. Palun, kolleeg Tõnis Lukas!
T. Lukas
Aitäh! Seda, mida tähendas Euroopa põhiseaduse lepingu tagasilükkamine rahvahääletusel, me ju päris täpselt ei tea. Ega farmerite hääl otse ka Prantsusmaa seisukohaks Euroopa Liidu koridorides formeeru, aga see selleks. Kui nüüd abi üldprotsent SKT-ga võrreldes jääb samaks, see ei suurene, siis seda enam tuleks võidelda selle eest, et käibemaks oleks nende fondide mõttes abikõlblik ka tulevikus. Praegu on meil liitlasi, kindlasti kõik uued liikmesriigid Euroopa Liidus jälgivad väga hoolega, mis toimub. Kuidas on koordineeritud nende liikmesriikide koostöö ja kui võimsalt Eesti valitsus on oma positsiooni kaitsnud?
A. Ansip
Aitäh! Käibemaks on ikkagi üks osa finantsperspektiivist, kusjuures mitte kõige kaalukam osa. Ma juba alguses ütlesin riigi positsiooni välja, kuid ma jätkan sealt, kus ma enne lõpetasin. Kolmas Prantsuse punane joon käib Briti rebati kohta. Prantslased ei ole nõus sellega, et Suurbritanniale toimuvad tagasimaksed tulude poolelt. Ma julgen öelda, et ka Eestile ei ole see põhjus arusaadav, miks peaks selliseid tagasimakseid teostama. Ma loodan, et me saame perspektiivi, sest perspektiiviga elada on märksa lõbusam ja lihtsam kui elada ilma perspektiivita. Praegune eesistuja uus ettepanek on minu hinnangul Balti riikidele täiesti vastuvõetav. Võib-olla meie olemegi need, kes kõige vähem nurisevad või peaks nurisema ja protestima selle uue Luksemburgi ettepaneku üle. Ka 4% lagi on nüüd saanud formuleeringu, mis ei ole meile enam selliseks probleemiks, mille puhul me peame finantsperspektiivile selge ei ütlema. Ehk meie huvid on piisaval määral arvestatud. Kuidas käivad läbirääkimised? Läbirääkimised käivad kahepoolselt, kolmepoolselt. COREPER-is osalevad kõik osapooled.
Aseesimees T. Varek
Aeg, lugupeetud peaminister!
A. Ansip
Mina isiklikult olen näiteks läbi rääkinud Balti positsioonid Riias viibides nii Leedu peaministri kui ka Läti peaministriga.
Aseesimees T. Varek
Aitäh! Juhataja lõpetab selle küsimuse käsitlemise. Urmas Reinsalu, vabandust! Meil on teemasid täna palju. Kolmas teema. Kolleeg Peeter Kreitzbergi küsimus haridus- ja teadusministrile proua Mailis Repsile, palun!
P. Kreitzberg
Tänan! Lugupeetud minister! Paljude ilusate plaanide kõrval on koalitsioonileppes ka punkt, mis ütleb järgmist: "Valitsusliit tagab kultuuri- ja haridustöötajate palga, sealhulgas palgaastmete üleriigilise miinimummäära Eesti keskmisest palgast kiirema kasvutempo." Samas lükkasite valitsuse nimel tagasi koolieelsete lasteasutuste seaduse § 27 muutmise seaduse eelnõu, mille alusel riik oleks tõesti saanud oma probleemiks võtta ka lasteaednike palgad kolmepoolsete kokkulepete kaudu. Kui te mäletate, omal ajal oli Riigikogus selle eelnõu taga just nimelt Keskerakonna fraktsioon. Siis eelmine koalitsioon tühistas selle ja nüüd on Keskerakond see, kes ise asub seda asja tühistama. Minu esimene küsimus on selline: omamata nüüd ühtegi hooba, mõjutamaks riigi tasandilt lasteaednike palkasid ja astmepalkade alammäärasid, kuidas üritate saavutada koalitsioonileppe lubaduse täitmise lasteaednike osas?
Aseesimees T. Varek
Aitäh! Palun, proua minister!
M. Reps
Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea küsija! Tõepoolest oli see selle valitsuse üks kõige raskemaid otsuseid, sest me olime vastastikku eelnõuga, mida me omal ajal ise olime vedanud. Selles mõttes on teil õigus. Keskerakond on tänaseni täiesti selgelt meelestatud, et lasteaiaõpetajate palgad peavad tulema vähemalt osaliselt riigi tagatiste peale ja selle nimel teeb Haridus- ja Teadusministeerium tööd. Kahjuks aga on meil teisel pool praktiline number ja see on 604,6 miljonit krooni. Kui tänase seisuga viia lasteaiaõpetajate palga alampiirid üle riigi finantseerimisele, on vaja riigieelarvest leida 604,6 miljonit. Praegu on selline summa järgmise aasta ükskõik kui optimistlike perspektiivide või plaanide kohaselt täiesti selgelt üle jõu käiv. TALO-ga ja EHL-iga ongi olnud üsna mitu täiesti tõsist arutelu, millised oleksid need sammsammulised võimalused. Ja üks täiesti konkreetne mõte, mis on arvutuste tasandil, on see, et me viiksime sisse riigi finantseeritava koolieelse aasta. Selle ulatuses vähemalt võtaks riik vastutuse endale. Siis juba sammsammuliselt jõuaksime nii kaugele, et mõne aasta möödudes me saaksime rääkida oma eesmärgist, et riik tõepoolest tagaks nendele normaalse palga.
Aseesimees T. Varek
Aitäh! Täpsustav küsimus, kolleeg Peeter Kreitzberg, palun!
P. Kreitzberg
Tänan! Minu arvates see eelnõu ei tähenda küll seda, et riik peaks miinimumpalgad oma eelarvest kinni maksma. Aga ma küsin munitsipaalkooli õpetajate kohta. Mitu protsenti palgatõusu on planeeritud munitsipaalkoolide õpetajatele järgmiseks eelarveks, et see tõuseks kiiremini vabariigi keskmisest?
M. Reps
Aitäh! Loomulikult on kõik palgatõusud üle piirsummade ehk need on läbirääkimiste aluseks. Haridus- ja Teadusministeerium, pidades läbirääkimisi TALO esindajatega, kus TALO soovib saada õpetajate palgaks enam-vähem keskmise palga ehk täpsemalt 7335 krooni õpetajate palgataotlusena, on ka vastavad taotlused Rahandusministeeriumile esitanud. Teiselt poolt aga õpetajate palgatõusu koha pealt on läbirääkimistel järgmise aastaga seonduvalt üks väga tõsine küsimus. Nagu te ju teate, kaks aastat on palgafond suurenenud, samal ajal alampiirid on jäänud samaks ja tegelikult me räägime alampiiridest, mis on kaks aastat vanad. Nii et kõigepealt me peame läbirääkimiste käigus leidma kompromissi omavalitsuste ning teiselt poolt riigi ja ametiühingute vahel, milline on palgafondi osa, sest omavalitsused on soovinud, et mingisugune protsent jääks ka nende otsustada, ja millises ulatuses me saame alammäärasid tõsta. Minu enda soov, mida ma olen ka omavalitsustele välja pakkunud, on see, et me kindlasti tõstame üleriigilisi alammäärasid ja paneme nad üleriigiliselt paika ning teiselt poolt me jätame 5% ringis - võib-olla natuke üle - palgafondi tõusu omavalitsustele, et nad saaksid maksta lisatasusid või palka nendele, keda nad koolis vajavad, makstes eraldi juurde või ostes mõnest kallimast piirkonnast.
Aseesimees T. Varek
Aitäh! Teine täpsustav küsimus. Kolleeg Peeter Kreitzberg, palun!
P. Kreitzberg
Tänan! Lugupeetud minister! Te puudutasite seda küsimust, et alampalgad on jäänud samaks. Minu meelest on sellega rikutud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 45. Ma küsin üsna konkreetselt. Kas teil on plaanis sõlmida uus kokkulepe järgnevaks eelarveaastaks, sest palgavahe sama töö ja sama kvalifikatsiooni eest on kasvanud peaaegu 3000 kroonini?
M. Reps
Aitäh! Meile teadaolevatel andmetel on palgavahed tõepoolest mitte päris 3000 krooni, aga TALO viimase küsitluse tulemusena mõningates kohtades 1000, 1500-2000 krooni ringis. Küll aga sellele väga lihtsale küsimusele on ka lihtne vastus. Jah, nii on praegu otsustatud ja nii on ka läbirääkimistel. Millised saavad olema konkreetsed summad, on juba raske küsimus.
Aseesimees T. Varek
Aitäh! Kaks täiendavat küsimust. Esiteks, kolleeg Mark Soosaar, palun!
M. Soosaar
Lugupeetud juhataja! Aulik minister Mailis Reps! On meeldiv kuulda teie esinemist ja selles esinemises kõlavad noodid, et minister valdab oma ministeeriumi ja esindab oma ministeeriumi. Ehk see probleem oli meil eelmise ministri puhul, kelle ministeeriumist tulid Riigikokku eelnõud ja muudatusettepanekud, millest minister siinsamas saalis tunnistas, et ta isegi midagi ei tea. Aga tahaks küsida siiski täienduseks Peeter Kreitzbergi esimesele küsimusele. Nimelt on Keskerakonna poliitika olnud mitu aastat järjest lasteaiapedagoogide palga alammäära taastamine, sest see kuulus § 27 juba kehtis, aga eelmise valitsuskoalitsiooni ajal ta tühistati. Palun öelge, kas teie ministrina seisate selle eest, et lasteaiapedagoogide alampalga määr kehtestatakse või mitte?
M. Reps
Aitäh, hea küsija! Juba praegu seisan selle eest. Täpsemalt. Haridus- ja Teadusministeeriumis ja ametiühingutes on olnud mitu korda jutuks, et mis on need astmed, mida me reaalselt saaksime astuda, jõudmaks selle müstilise 604 miljoni tegelikkuseni. Ehk me ei saa kindlasti siin saalis kunagi poolehoidu sellele eelnõule, kui me räägime omavalitsustelt mingi summa äravõtmisest. Me saame jõuda sinna riigipoolse finantseeringu sammsammulise lisamisega. Seetõttu ma ju rääkisingi sellest koolieelsest aastast, mis on olnud üks ettepanek, et me jõuaksime mingisuguse muudatusena lasteaiaõpetajate tegelike palkade maksmiseni. Täiesti selge on, et kui me räägime laste ettevalmistamisest eluks, siis vaieldamatult alla miinimumpalga töötamine, mida teatud omavalitsustes kahjuks esineb - mängitakse väikse töökoormusega, inimesed on 0,6, 0,5 töökoha peal, saades täiesti absurdset palka -, ei ole aktsepteeritav.
Aseesimees T. Varek
Aitäh! Selle teema viimane küsimus. Palun, kolleeg Kadi Pärnits!
K. Pärnits
Aitäh! Austatud minister! Ilma üleriigilise alampalga leppeta ei jõua lisavahendid ei õpetajate ega lasteaiapedagoogide rahakottidesse. See süsteem on muutunud juba naljanumbriks ega suurenda usaldusväärsust. Küsimus on selles, et näiteks Lääne-Virumaal õpetajate keskmine palk ehk minimaalne ametipalga määr tõusis sellel aastal 5%, lasteaednike palga vahed on 1000, 2000, 3000 krooni. Abiõpetajate palkadest on piinlik rääkida. Te ei toetanud, valitsus ei toetanud meie eelnõu, et üleriigiline alampalgamäära leping saaks sõlmitud, et oleks olemas vastav regulatsioon. Austatud minister! Me ei räägi siin rahast, vaid sellest põhimõttest, et sellist üleriigilist alampalga lepet oleks võimalik sõlmida. Miks te ei toeta üleriigilise alampalga leppe regulatsiooni kehtestamist?
M. Reps
Aitäh, hea küsija! Riik ei saa sundida kohalikku omavalitsust vastu tema tahtmist maksma raha, välja arvatud juhul, kui ta selleks raha annab, mistõttu tahes-tahtmata, kui me räägime õpetajate palkadest ja lasteaiaõpetajate palkadest, räägime me palgalepetest, juhul kui riik selle raha sinna reale ka eraldab. Mistõttu lasteaiaõpetajate puhul lihtsalt formaalse paberina ei ole sellel ka tulemust. Ja seetõttu ma just räägingi, et meil on vaja kokku leppida, meil on selleks olemas ka võimalikud sammud. Loomulikult ei ole see 600 miljonit korraga, me räägime võib-olla vaid 100 miljonist korraga, aga samm-sammult liikudes me jõuame sinna. Ma usun, et teie, kes te olete ametiühingute elu sisemise poolega rohkem kursis kui teised liikmed, teate täiesti selgelt, et omavalitsused ilma rahalise katteta ei ole sellist palganumbrit mitte kunagi nõus alla kirjutama. Kui riik teeb seda ühepoolselt, siis ta peab selleks ka katte leidma.
Aseesimees T. Varek
Sellega on kolmas teema lõpetatud. Kolleeg Olav Aarna küsimus proua haridus- ja teadusministrile. Palun!
O. Aarna
Aitäh, härra juhataja! Austatud proua minister! 22. aprilli Õpetajate Lehest lugesin suure huviga teie sisukat intervjuud. Toimetuse küsimusele, mille pärast Eesti hariduselus kõige rohkem südant valutate, vastate - õppekavade pärast. Tõepoolest, ma olen selle vastusega väga päri. Aga selle vastuse lõigus natuke allpool on kaks lauset, mida ma heameelega siin tsiteerin. "Õppekava maksumust teadmata pole võimalik ka õpilaste pearaha kulupõhiseid kalkulatsioone teha. Eestis tuleb see töö professionaalsele tasemele viia ning siduda õppekavaarendus haridusökonoomika ja -juriidikaga." Siit nüüd minu küsimus ja ma heameelega tsiteerin ka härra peaministri natuke aega tagasi väljaöeldud hüüdlauset, et parem elada perspektiiviga kui ilma selleta. Kas sellele kulupõhisele pearaha arvutusele üleminekuga seoses ministeerium kavandab ulatuslikumaid üldhariduskooli rahastamise reforme?
M. Reps
Aitäh! Hea juhataja! Lugupeetud küsija! Tõepoolest, meil on ka üks huvitav finantsseerimistöö ära tehtud. Eelmise valitsuse ajal on välja töötatud üks ettepanek, millega on väga suur hulk inimesi vaeva näinud. See on baasrahastamise süsteem, mida kooliringkondades nimetatakse tühjade kohtade kinnimaksmiseks. Mis tegelikult oma eesmärgilt räägib täpselt sama, et teatud taseme koolivõrku peab riik olema valmis üleval hoidma, sest on loomulikult mingisugune täiesti selge kriitiline kaugus, millest kaugemale väike laps kooli ei tohi tulevikus ega ka praegu sõita. Mistõttu - kui vaadata neid koefitsiente, mis seda piisavalt ei taga - on vaja vähemalt alamates astmetes pearahasüsteemi muuta. Teine moment, miks kindlasti on vaja pearahasüsteemi muuta, on gümnaasiumiaste. Praegu gümnaasiumiaste ei tasu ennast eraldi ära, kui gümnaasiumid tõstetakse eraldi kooli, nii nagu on Tartu juba üsna mitme kooliga teinud ja astub veel edasi neid samme, siis tegelikult on näha, et pearahasüsteem gümnaasiumiastmes ei ole piisav. Nii et need on juba kaks täiesti konkreetset näidet, kus me näeme, et seda on vaja muuta. Nagu ma ütlesin, meil on üsna palju võimalik pärida, sinna juurde on minul veel üks soov, et me võtaksime maha selle diskussiooni, kas üldharidus on üle makstud või ei ole üle makstud, ja saaksime teada, mis need kulud tegelikult on ning mida me tegelikult kinni peame maksma.
Aseesimees T. Varek
Aitäh! Teema kohta kaks viimast küsimust. Täpsustav küsimus kolleeg Olav Aarnalt, palun!
O. Aarna
Aitäh! Küsin selle kõneks tulnud baasfinantseerimise kohta. Millist ajakava ministeerium näeb selle eelmise valitsuse väljapakutud rahastamismudeli realiseerimiseks? Millal see võiks sündida, kas juba eelolevast sügisest või mingil kaugemal ajal?
M. Reps
Aitäh, hea küsija! Ma palun väga vabandust, kui te saite mu vastusest aru, et me rakendamegi juba valmistöötatud mudeli. Ei, ma juba mainisin, et mul oleks vaja ka õppekavapõhine kulu välja arvutada ja siis näha, kuidas need mudelid tegelikkuses töötaksid. Kas on piisav rahastus või ei ole? Missugune on perspektiiv? Perspektiiv on praegu paika pandud õppekavaarenduse koha pealt. Ma olen ka igal pool öelnud, et õppekava esialgne variant peab olema valmis sügisel. Kas sügis tähendab vara- või hilissügist, seda ma oskan kindlasti teile öelda infotunnis, kui te olete valijatega kohtumiselt tagasi tulnud ja juba täpsemalt sellega tutvuda saate. Ning kui see esialgne kavand õppekavast on olemas diskuteerimiseks, siis 1. septembrini 2006 on võimalik seal teha veel väga palju muudatusi, täiendusi ja just siinsamas teil kõigil haridusspetsialistidena on kindlasti võimalik seda teha. Samal ajal käib ka pearahasüsteemi väljatöötamine. Nii et pearaha uus süsteem ei rakendu kindlasti mitte kahe-kolme kuu pärast septembris. On väga tõenäoline, et ta rakendub koos uue õppekavaga 1. septembril 2007, kui on tehtud piisavad analüüsid nii õppevahendite kui ka muus osas.
Aseesimees T. Varek
Aitäh! Viimane küsimus teema kohta. Kolleeg Kadi Pärnits, palun! Küsimuse esitamiseks on aega üks minut.
K. Pärnits
Aitäh! Austatud minister! Pearaha suurendamine on üks hoob ja selge võimalus palgavahendite suurendamiseks. Küll aga näiteks Lääne-Virumaal on kümme kooli, kus õpilaste vähesuse tõttu suurenenud pearahavahendid ei taga mingisugustki palgatõusu, koolides on sellel aastal palgatõus null. Nad ei saa ega ole saanud vahendeid palgatõusuks valitsuse selleks ettenähtud fondist. Austatud minister! Mis nende koolide õpetajate palkadega saab? Kuidas te seda küsimust lahendate?
M. Reps
Hea küsija! See küsimuse lahendamine käib üleriigilise alammäärade kehtestamise kaudu, mis on minu meelest täiesti selgelt vajalik. Eelmisele küsimusele vastates ütlesin, et see on selgelt mu seisukoht, et see tuleb. Läbirääkimistel ametiühingute, riigi ja omavalitsuste vahel on olnud see ka Haridus- ja Teadusministeeriumi täiesti selge signaal omavalitsusele, et riik alammäärad kehtestab. Praegu on läbirääkimised, millised need täpselt saavad olema, ja sellisel juhul järgmisel aastal need küsimused loomulikult lahendatakse. Kui anti võimalus palga tõstmiseks palgafondi suurendamise kaudu, siis tegelikult kaotas riik ära oma hoovad, nõudmaks, et see läheks tegelikult ühe või teise konkreetse õpetaja palgatõusuks, vaid räägiti palgatõusust kõige laiemas mõttes. See on olnud ka tulemiks, et tõepoolest palgad teatud regioonides ei ole tõusnud, on aga tõusnud lisatasud, teatud ületundide tasud, teatud muud sellised maksustamise võimalused, mis samal ajal näiteks ei kajastu puhkusetasudes või mingites muudes kompensatsioonides, kui näiteks see õpetaja vabastatakse töölt. Nii et tõepoolest ainuke hoob, mida ma riigis praegu konkreetselt näen, on üleriigilised palga alammäärad ja need ka järgmise aasta kohta kehtestatakse.
Aseesimees T. Varek
Aitäh, proua minister! Sellega on neljas teema lõpetatud, läheme viienda teema juurde. Kolleeg Eiki Nestorilt on küsimus härra peaministrile. Palun, kolleeg Eiki Nestor!
E. Nestor
Aitäh! Härra peaminister! Esmaspäeval korraldas sotsiaalminister pressikonverentsi, kus ta rääkis raha leidmisest ravikindlustuse eelarvele. Minu esimene küsimus on neid lahendusi lugedes, mis ta välja pakkus, et mis ülesande ta õieti sai? Kas on ülesandeks ainult sellele juba teadaolevale defitsiidile 370 miljonit katte otsimine või sai ta ka ülesande otsida raha näiteks selleks, et järgmisel aastal lühendada ravijärjekordi?
Aseesimees T. Varek
Palun, härra peaminister!
A. Ansip
Ministril on juba ametikohajärgselt ülesanne tagada stabiilne haigekassa finantseerimine. Stabiilne haigekassa finantseerimine tähendab nii normaalseid ravijärjekordi kui ka selle tühiku likvideerimist haigekassa eelarvest, mis on juba tekkinud. Mingit konkreetset kirjalikku ülesannet ei ole ma ministrile andnud, aga ma olen nii aru saanud, et minister on ametikohast tulenevaid ülesandeid hästi mõistnud.
Aseesimees T. Varek
Aitäh! Teine täpsustav küsimus. Palun, kolleeg Eiki Nestor!
E. Nestor
Aitäh! Teine küsimus on selline. Te võtsite ka vastu eelarvestrateegia, kus sellest küsimusest minnakse, nagu öeldakse, üle. Öeldakse, et on vaja ära lahendada, probleemi tunnistatakse, aga lahendusi ei ole. Kõik need lahendused, mis minister välja pakkus, on vaesuse ühest taskust teise ümbertõstmine. Millal on kavas selliste pikaajaliste, jätkusuutlike sammude astumine? Kas selle peale tuleb ka minister ise või kabinet kavatseb kuidagi talle ülesande anda, kuna eelarvestrateegias selle kohta ühtegi sõnumit ei olnud?
A. Ansip
Aitäh! Valitsuskabinet arutab Sotsiaalministeeriumi ettepanekuid järgmise nädala kabinetiistungil. Praeguseks ei ole mina neid ettepanekuid läbi töötanud. Ma ei ole valmis neid ka kommenteerima, kuid mingil määral ma teie hinnanguga nõustun. Väga mitmed ettepanekud tähendavad sisuliselt seda, et riigieelarvest tuleb haigekassasse suunatavaid vahendeid suurendada, ja samas jääb vastuseta küsimus, kust tulevad vahendid riigieelarvesse.
Aseesimees T. Varek
Aitäh! Kaks viimast küsimust selle teema kohta. Teine täiendav küsimus kolleeg Eiki Nestorilt, palun!
E. Nestor
Teine täiendav küsimus on väga lihtne. Ka infotunnis on meil olnud juttu peaministri ettepanekutest, mis rääkisid töövõimetushüvitistest. Kas need kuuluvad ka sotsiaalministri väljapakutud ettepanekute hulka või ei kuulu ülepeakaela üldse mitte?
A. Ansip
Mina olen kommenteerinud koalitsiooni läbirääkimiste käiku ja olen avalikkusele tutvustanud Reformierakonna seisukohta, mis koalitsiooniläbirääkimistel sai esitatud. Sel ajal, kui ma need ettepanekud tegin, ei olnud ma veel peaminister. Seega nimetada neid peaministri ettepanekuteks on pisuke liialdus, kuid ma olen päris veendunud selles, et need olid head ettepanekud. Hüvitise määra alandamine on minu hinnangul paratamatu ja määra alandamine kujundab ka inimese tervisekäitumist. Seetõttu pean ma seda meedet märksa kaalukamaks ja tõsisemalt võetavamaks, kui näiteks voodipäeva maksumuse suurendamist, mis on minu emotsionaalsel hinnangul haiget karistava iseloomuga. Nii et ma olen päris veendunud selles, et need ettepanekud, mis ma olen esitanud, väärivad endiselt arutelu. Kuid ma kasutan siinjuures jälle juhust, et ära õiendada üks ajakirjanduses esinenud valeväide. Kunagi kirjutas Eesti Ekspress suisa juhtkirja sel teemal, kuidas peaminister läheb nende lapsevanemate tasku kallale, kes peaksid olema haigete lastega kodus. Tänane Postimees kordab sedasama väärinformatsiooni. Ma ei ole mitte kunagi esitanud ettepanekuid vähendada lapsevanemale makstavat haigushüvitist sel juhul, kui ta on kodus oma haige lapsega.
Aseesimees T. Varek
Aitäh! Viimane küsimus teema kohta, kolleeg Marko Pomerants, palun!
M. Pomerants
Aitäh! Härra peaminister! Mina olen need ettepanekud läbi töötanud ja minu arvates on võimalik nende hulgast leida küll lahendusi. Võin teile öelda, et voodipäeva maksumuse suurendamist nende hulgas ei ole, küll aga kohustuslikuks tegemine. Minu küsimus on: kuidas te kavatsete peaministrina tagada, et selle valitsuskabineti arutelu tulemusena ka tegelikkuses need lahendused võimalikult kiiresti kokku lepitakse ja nad eelarves kajastatud saavad?
A. Ansip
Valitsuskabinet on kollegiaalne organ ja ministrid kindlasti tunnevad kõik endal vastutust riigi tervishoiu tuleviku eest. Loomulikult annavad nad endast parima, et ka kokkuleppele jõutakse. Haigekassas süvenev puudujääk on teadvustatud probleem kõikide valitsusliikmete hulgas ja seetõttu probleemi lahendamine on möödapääsmatu, vahendid tuleb leida.
Aseesimees T. Varek
Aitäh! Viienda teema käsitlemine on lõppenud, läheme kuuenda teema juurde. Kolleeg Marko Mihkelson, palun küsimus härra kaitseministrile!
M. Mihkelson
Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! ÜRO Julgeolekunõukogu võttis eile üksmeelselt vastu otsuse pikendada mitmerahvuseliste jõudude mandaati Iraagis kuni "poliitilise protsessi lõpule jõudmiseni". See otsus tehti ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1546 alusel ja Iraagi valitsuse palvel. Teatavasti sidus Andrus Ansipi valitsus Eesti kaitseväelaste missiooni osaluse Iraagis ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1546. Minu küsimus on lihtne: mida teeb valitsus kujunenud situatsioonis?
J. Jõerüüt
Aitäh, hea küsija! Lugupeetud eesistuja! Riigikogu! Nii nagu ütlevad praegused andmed - informatsioon on ju värske, alla 24 tunni vana - ja niipalju kui mina tean, ei võetud eile, siis kui Tallinnas oli tööpäev lõppenud ja New Yorgis alles algas, vastu uut resolutsiooni. Lihtsalt endine hea kolleeg, Taani suursaadik Ellen Lųj, kes oli maikuus eesistuja, teatas pressile ÜRO Julgeolekunõukogu seisukoha vägede missiooni pikendamise nõusoleku kohta. Ma arvan, et me saame diplomaatiliste kanalite kaudu järgmistel päevadel teada, kas tuleb veel omaette uus resolutsioon või jäädakse 1546 juurde pidama. See on ainukene asi, mida on veel juurde tarvis teada. Muidu on kõik endine, nii nagu tookord sai lubatud. Kui ÜRO selle küsimuse juurde tagasi pöördub, siis pöördub ka valitsus sellesama asja juurde tagasi ehk meie seisukoht on endine.
Aseesimees T. Varek
Aitäh! Täpsustav küsimus kolleeg Marko Mihkelsonilt. Palun!
M. Mihkelson
Aitäh, hea eesistuja! Täna võime öelda, et valitsuse tehtud otsus, mis juhindus peaasjalikult sisepoliitilistest kaalutlustest, oli siiski lühinägelik samm julgeolekupoliitika vallas. Kui enne oli meil võimalus aasta kaupa või teatud perioodi kaupa siiski kaaluda oma osalust, siis nüüd, kui me oleme sidunud ennast Julgeolekunõukogu resolutsiooniga, ja praeguses situatsioonis, kui Iraagi peaminister ja Julgeolekunõukogu üksmeelselt on otsustanud, et missiooni pikendatakse, mandaati pikendatakse kuni terrorismi vastu saavutatud võiduni ja poliitilise olukorra lahendamiseni, võime sisuliselt öelda, et meie kaitseväe missioon on Iraagis tähtajatult. Minu täpsustav küsimus on: millal tuleb valitsus parlamenti missiooni pikendamise otsusega, mis on selle ajaline määratlus?
J. Jõerüüt
Aitäh, hea küsija! Kaitseministrina saan ma täna öelda seda, et Kaitseministeerium esitab valitsusele oma ettepaneku, loomulikult koos Välisministeeriumiga, sest see on sügavalt välispoliitiline küsimus. Siis, protseduuriliselt, valitsus arutab ja see tuleb parlamenti. Mis puudutab minu seisukohta, kui te vihjate sisepoliitilisele olukorrale, siis see on tõsi. Minu seisukoht on endiselt see, mida ma siin saalis ka varem väljendasin, et seda missiooni oleks võinud pikendada kohe. Aga ma olen ka varem öelnud, et ilmselt on küsimus selles, et inimesed loevad ÜRO dokumente erineva pilguga ja selles ei ole iseenesest midagi halba. Kogu selle olukorra kohta võib öelda ainult ühe lühikese ja teile kõigile tuntud fraasi: see on parlamentaarne demokraatia. Samal ajal see küsimus, kui kaua on keegi Iraagis või ei ole, mööngem, ükskõik missugune ei ole meie isiklik südamehääl või mida ei sunni meid ütlema parajasti meie poliitiline positsioon, Iraagi missioon, ükskõik millise riigi vaatepunktist, ei ole lihtne küsimus mitte kellelegi. Kui me vaatame, mis on teistes Euroopa riikides hiljuti toimunud, siis me märkame ka niisuguse vana ja tugeva NATO riigi käitumist nagu Itaalia. Sealt on tulnud väga erinevaid signaale ja me peame mõistma, et see debatt on raske. Ameerikas on toetusprotsent langenud, ka Eesti elanikkonna toetus sellele missioonile ei ole kuigi suur. Nii et otsused on kaunis keerulised, mööngem seda kõik.
Aseesimees T. Varek
Aitäh! Kaks viimast küsimust teema kohta. Teine täpsustav küsimus, kolleeg Marko Mihkelson, palun!
M. Mihkelson
Aitäh! Hea minister! Mul on väga konkreetne ja täpsustav küsimus. Kas valitsus juhindub oma järgmist otsust tehes ÜRO Julgeolekunõukogu otsustest ja resolutsioonist 1546?
J. Jõerüüt
Lühike vastus on jah.
Aseesimees T. Varek
Aitäh! Täiendav küsimus. Palun, kolleeg Mark Soosaar!
M. Soosaar
Lugupeetud kaitseminister! Tavainimesel on ÜRO otsuseid - 1546, mis just praegu siin kõlas - raske lugeda ja sellel puudub võib-olla selline kõikehaarav inimlik mõõde. Kas Iraagi missioon ja teised osalused, kus meie sõjamehed viibivad, ei annaks alust samasuguseks mõttekäiguks, nagu oli kahe maailmasõja vahel tollasel Eesti Vabariigi valitsusel, kes korraldas suunatud kirjanduskonkursi ja sai suurepäraseid kirjandusteoseid?
J. Jõerüüt
Aitäh! Siin oli ju mitu küsimust peidus. Räägime siis lihtsalt, ilma numbriteta 1546, uuesti meelde tuletades seda, mis siin saalis oli varemgi pikalt ja laialt analüüsi all. Küsimus on selles, millal ühe või teise riigi valitsus tunneb, et Iraak saab ise endaga hakkama. Kahtlemata on selle asja kõige olulisem komponent, millal Iraak ise kuulutab, et nad saavad endaga hakkama. Praegu teatavasti andis Iraak ÜRO-le märku, et nad vajavad veel rahvusvaheliste vägede abi. Aga eilsesse päeva langeb veel üks asi. Nagu teatas ÜRO peasekretär Kofi Annan, on eilse kuupäevaga Iraagi võimud ametlikult pöördunud ÜRO poole abi saamiseks oma uue põhiseaduse kirjutamisel. Sedagi abi, ma arvan, Eesti on võimeline andma, juhul kui meie poole pöördutakse. Ma tean, et meil on juba kandidaadid välja valitud, mis on väga kena. Meie esindus New Yorgis on valmis kõike seda vahendama, kusjuures huvilistele, kes seda detaili ei tea, võib veel ütelda, et see ei tähenda ilmtingimata kohale sõitmist, eksperdiabi võib anda ka Eestis olles. Ja omalt poolt ütlen, et minu arvates see ekspertide valimine küll mingist poliitilisest erakonnast või positsioonist ei sõltu. Me peame vaatama, kes Eestis on kõige tugevamad, ükskõik, on nad parajasti opositsiooni või koalitsiooni poolel. Lühidalt öeldes, see, millal on poliitiline protsess läbi, tähendab seda, millal on põhiseaduslik uus Iraagi valitsus ja parlament töös.
Aseesimees T. Varek
Aitäh, sellega on kuuenda teema käsitlus lõppenud, läheme seitsmenda teema juurde. Küsimus kolleeg Trivimi Vellistelt härra kaitseministrile. Palun, kolleeg Trivimi Velliste!
T. Velliste
Aitäh, härra aseesimees! Austatud härra minister! NATO liikmesriigid, nii vanad kui ka uued, on teatavasti pikkade aastate jooksul kummardanud üht püha lehma, mille nimeks on: riigikaitsele tuleb kulutada 2% sisemajanduse kogutoodangust. Loomulikult on selle all mõeldud otsest riigikaitset, otseseid kulutusi riigikaitseks. Teie liitlane valitsuses härra Villu Reiljan on hiljuti avalikkuses ütelnud, et selle raha eest, mis praegu pole Eesti puhul veel kaugeltki 2%-ni jõudnud, võiks korraldada noortelaagreid. Kas valitsus on endiselt jäänud oma seisukoha juurde, et tuleb saavutada see 2% tase, ja kui, siis mis aastaks?
J. Jõerüüt
Aitäh, hea küsija! Mu vastus sellele küsimusele koosneb kahest osast. Esiteks see, et Eestis toimub poliitiline debatt oluliste küsimuste üle selliselt, et ei mängita mitte ainult oma väikses liivakastis, haridusspetsialistid ühes, keskkonna omad teises ja sõjardid kolmandas, see on tegelikult hea. Pole midagi vahvamat kui parafraseerida meile kõigile tuntud fraasi, ma ei mäleta enam, kes seda esimesena on öelnud, ja mis kõlaks Eesti kontekstis praegu niimoodi, et ehkki ma hea kolleegi Villu Reiljaniga kaugeltki kõiges nõus ei ole, võitlen ma meeleheitlikult selle õiguse eest, et tal oleks õigus mulle vastu vaielda. See oli vastuse esimene pool. Vastuse teine pool on väga lihtne. Valitsusel on loomulikult endiselt seesama kurss liikuda tõusugraafikuga 2% poole. Ma ei hakka neid kuivi fakte kordama. Te teate ju kõik, et möödunud sügisel toimus sisemajanduse kogutoodangu arvutamise metoodika muudatus. Meil on praegu 1,69 ja see on otsustamise küsimus, kas 2% saab täis 2010 või 2011 või 2012. Ja see ei ole otseselt NATO surve. Nad teavad, et kui me püsime tõusugraafikus, siis on kõik korras. Aga mis puutub noortelaagritesse, siis minu isiklik arvamus on väga lihtne: riigikaitseliselt kõige vahvamad noortelaagrid mahuvad ajateenistuse mõiste alla.
Aseesimees T. Varek
Aitäh! Lugupeetud Riigikogu, meil saab kohe aeg täis. Ma tänan küsijaid, tänan peaministrit ja ministreid infotunnis osalemise eest!