Tere päevast, lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame infotundi. Kõigepealt teeme kohaloleku kontrolli. Kohalolijaks registreerus 27 Riigikogu liiget. Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: peaminister härra Andrus Ansip, põllumajandusminister proua Ester Tuiksoo ja sotsiaalminister härra Jaak Aab. Esimene küsimus on kolleeg Ivari Padarilt peaminister Andrus Ansipile. Palun!

Aitäh! Lugupeetud härra peaminister! Edu ja jaksu teile teie raskes töös! Suure rõõmuga võtsid põllumehed vastu uue valitsuse ja uue valitsuse koalitsioonilepingu, kus § 67 ütleb selgelt ja sirgelt, et otsetoetusi makstakse vastavalt Euroopa Liidu liitumislepingus sätestatud maksimaalmääradele. Kui te oma peaministrikõnes tutvustasite koalitsioonilepingut, sai seda ka õige mitu korda üle küsitud ja te vastasite väga selgelt, et jah, Põllumajandusministeeriumi eelarve tõesti suureneb enam kui 600 miljoni krooni võrra. Järgmise aasta riigieelarve menetlemise käik on aga andnud alust arvata, et midagi on nihu. Väidetavalt suureneb Põllumajandusministeeriumi eelarve ...

Palun küsimus! Aeg on läbi.

... mitte rohkem kui 100 miljonit krooni. Milline on teie tänane seisukoht?

Aitäh! Mul on rõõm, et põllumehed võtsid uue valitsuse vastu rõõmuga. Kui te esitasite mulle küsimusi valitsuse moodustamise aluste ärakuulamise järel, siis nimetasite teie numbrit 600 miljonit. Mina jäin selles suhtes reserveerituks, et mitte öelda eriarvamusele. Koalitsioonikõnelustel oleme me rääkinud numbrist 120 miljonit ja see number figureerib ka nendes eelarve kontrollarvudes, mida ajakirjandus on praegu kajastanud. Juba käesoleval aastal on baas olemas, see on enam kui 200 miljonit krooni, sinna juurde veel 120 miljonit krooni. See on päris suur abi põllumeestele.

Palun, kolleeg Ivari Padar, täpsustav küsimus!

Lugupeetud härra peaminister! Kahetsustundega pean ma nentima, et koalitsioonilepingu sõlmimisel on teid ilmselt, kas tahes või tahtmata, desinformeeritud. Selge on see, et kõik need arvutused, mis meil on praegu olemas, näitavad seda, et n-ö top-up-i ehk maksimummäärades Euroopa Liidu toetuste kasutamine eeldaks riigieelarves järgmiseks aastaks lisaraha 588 miljonit krooni. Kas te võtate ette mingeid samme, et see pettus kuidagi ära lahendada?

Aitäh! Pettust ei näe mina mitte kusagil. On selge, et valitsus kavatseb maksimumulatuses ära kasutada kõik Euroopa Liidust tulevad vahendid, kuid siseriiklikult lisatakse praegusele 200 miljonile kroonile ilmselt 120 miljonit krooni. Kui arvestada seda, et veel aasta tagasi ei olnud see summa mitte 200 miljonit, vaid pisut üle 80 miljoni, siis on kasv väga kiire. Ma ei pea põhimõtteliselt võimalikuks ülikiireid finantseerimisi, summade suurendamisi, sest tavaliselt tekib sel juhul raskusi nende summade administreerimisega. Kuid eelarvet praegu ju veel ei ole, ei saagi olla. Eelarvestrateegia kinnitab Vabariigi Valitsus 26. mail ja Riigikogule antakse eelarve üle alles septembris. Nii et seetõttu on praegu ennatlik kõnelda sellest, kui suureks need top-up-i summad lõplikult kujunevad.

Palun, teine täpsustav küsimus, kolleeg Ivari Padar!

Küsimus on väga lihtne. Miks see koalitsioonileping siis petab ja valetab põllumeestele?

Ei, koalitsioonileping ei peta ega valeta. Koalitsioonileping räägib selget keelt reaalsetest võimalustest. Teie mõtlesite sinna 67. punkti taha summa 600 miljonit. Need, kes selle lepingu sõlmisid, pidasid silmas väiksemat summat. Missuguseks see summa lõplikult kujuneb, ei saa mina praegu küll kinnitada.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Jaanus Marrandi!

Tänan! Lugupeetud härra peaminister! Mul ei jää muud üle, kui tsiteerida koalitsioonilepingu punkti 67, kus on öeldud, et konkurentsitingimuste võrdsustamise eesmärgil maksab valitsusliit riigieelarvest täiendavaid otsetoetusi EL-i liitumislepingus sätestatud maksimaalmäärade järgi. Ja see on järgmise aasta eelarves kindlasti - liitumislepingus on ju tingimused olemas - 588 miljonit. Kui te räägite siin 100 või 150 miljonist, siis käesoleva aasta eelarves on nimelt selline summa puudu juba praegu, et oleks võimalik maksta toetuste maksimaalmäärasid. Siit nüüd tulebki minu küsimus. Te väidate, et teil olid kasutada teistsugused andmed. Missugused andmed teil üldse koalitsioonilepingu kokkupanemisel kasutada olid? Missugustest summadest räägiti ja kas teil olid siis üleüldse mingid konkreetsed andmed kasutada, sest praegusel juhul tuleb tõesti välja, et põllumehi petetakse?

Aitäh! Koalitsioonilepingu sõlmimisel oli meile teada, et riigieelarvest eraldati selleks otstarbeks möödunud aastal, 2004. aastal 86,83 miljonit krooni. Ka oli meile teada, et 2005. aastal oli see summa 203,7 miljonit krooni. See oli eelkõige Rahvaliidu soov ja ettepanek suurendada seda summat veelgi, nemad tegid ettepaneku suurendada seda summat 120 miljoni krooni võrra.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Järgmine küsimus on kolleeg Andres Jalakult peaminister Andrus Ansipile.

Aitäh! Austatud peaminister! Teie valitsuse rahandusminister on öelnud välja, et eelarveaukude lappimiseks tuleb kasutusele võtta mootorsõidukimaks. Rahva seas on ühed jõudnud selle juba ristida vajaduse maksuks, vajadusest lappida eelarveauke. Teised on jõudnud seda nimetada tulumaksu vähendamise maksuks jne. Tänasest Postimehest aga loeme, et teie erakonna aseesimees ja ühtlasi rahanduskomisjoni esimees härra Atonen välistab selle maksu kehtestamise. Mis on õige, kas see maks tuleb või ei tule?

Aitäh! Valitsus pole seda küsimust arutanud ja selles küsimuses pole isegi diskussiooni käivitatud. Enne kui me ei ole seda küsimust arutanud, ei saa mina anda ka mingisugust valitsuse seisukohta, kas mootorsõidukimaks tuleb või mitte. Ma ei taha, et korduks seesama, mis haigekassa puhul on juba kord aset leidnud, et mingisugust diskussiooni ei ole tegelikult olnud, aga juba on rahvahääletuski läbi viidud.

Palun, täpsustav küsimus, kolleeg Andres Jalak!

Ma küsin nii. Isegi kui see maks tuleb, ega sellest ka veel ei piisa nende n-ö aukude lappimiseks. Kas valitsus on arutanud mõne teise maksu kehtestamist või teiste maksumäärade tõstmist, selleks et leida lahendusi?

Aitäh! Olen täna siin juba öelnud, et eelarvet ei ole. Kui ei ole eelarvet, siis ei saa olla ka eelarveauke. Valitsus ei ole arutanud täiendavate maksude kehtestamist. Küll aga on meile kõigile teada see, et teatud kaudsed maksud tõusevad järgmiste aastate jooksul nagunii, pean silmas aktsiise, sealhulgas näiteks alkoholiaktsiise, mis tõusevad 5% aastas järgneva kolme aasta jooksul.

Viimane täpsustav küsimus, palun, kolleeg Andres Jalak!

Aitäh, juhataja! Ma usun siiski, et valitsus on arutanud maksukoormust. Milliseks see maksukoormus peaks siis jääma?

Aitäh! Valitsus on arutanud maksukoormust ja ka koalitsiooni läbirääkimistel arutati maksukoormust ning otsustati, et maksukoormus peab jääma 2003. aasta tasemele, mis ühtlasi on tegelikult ka 2004. aasta tase.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Järgmine küsimus on kolleeg Andres Herkelilt proua põllumajandusminister Ester Tuiksoole.

Aitäh! Austatud proua minister! See küsimus pole kuidagi varjatud mingisse ebamäärasesse sõnastusse. Ma palun teilt ülevaadet sellest, millises seisus me selle kahetsusväärse probleemiga, mis on suhkrutrahv, praegu oleme. Kui suur see üleliigse suhkru hulk lõpuks on? Me teame, et eelmisel kuul justkui leiti seda olulisel määral juurde. Kui suureks võib trahv kujuneda ja kas on veel mingisuguseid võimalusi midagi teha, et seda olukorda leevendada?

Aitäh! Tõepoolest, suhkru üleliigse laovaru osa on 91 464 tonni. Üldkogus ei ole tänase seisuga muutunud. Küll on aga Euroopa Komisjon teinud meile järeleandmisi, nii et meil on võimalik kõrvaldada veel turult suhkru üleliigseid laovarusid kuni 30. novembrini ehk täiendavalt kuue kuu vältel. Siis kujuneb lõplikult ka see kogus, mis Eestile üleliigse laovaruna jääb. Komisjon on andnud meile veel võimaluse tasuda seda Eesti riigile kujunenud trahvisummat nelja aasta jooksul. Midagi uuemat siia lisada ei ole, võib-olla ainult seda, et täna saabub Eestisse viieliikmeline delegatsioon Euroopa Komisjoni juurest, et kohtuda Maksu- ja Tolliameti, Statistikaameti ja Põllumajandusministeeriumi esindajatega. See oleks ülevaatlikult kõik.

Palun, täpsustav küsimus, kolleeg Andres Herkel!

Aitäh! Proua minister! Ma küsin nüüd teie kui võrdlemisi uue ministri käest, kuidas te ennast selles olukorras tunnete, kas teid jäetakse selle jamaga üksi, kuigi teil ei ole otsest sidet suhkrutrahvi põhjuste tekkimisega. Või tunnetate te ka mingit oma erakonna poliitilist vastutust, kes oli sellega tol ajal väga selgelt seotud? Samuti oli Reformierakond koalitsioonipartnerina tollases valitsuses ja lasi sündmustel kulgeda nii, et see probleem meie ette kerkis. Mida on valitsus sellest juhtumist õppinud?

Aitäh! Tõepoolest, täna on minul ja ka minu kolleegidel valitsuses võimalik tegelda tagajärgedega. Kahtlemata on see Eesti jaoks õppetund ja me ei peaks võib-olla praegu keskenduma süüdlaste otsimisele, vaid fokuseerima oma jõud suhtlemisele Euroopa Komisjoniga ja võib-olla ka kritiseerima ühendusepoolseid reegleid. Siin võiks lisada, et kui suhelda oma kolleegidega teistest riikidest, siis nad ütlevad, et Eesti jaoks on see alles esimene probleem, kus tuleb võib-olla pöörduda kohtu poole abi saamiseks, aga teistel riikidel on selliseid küsimusi mitmeid. Selliseks võibki meie elu tulevikus kujuneda.

Palun, kolleeg Andres Herkel, teine täpsustav küsimus!

Aitäh! Te ütlesite, et selles olukorras oleks muu hulgas justkui otstarbekas kritiseerida ühendusepoolseid reegleid. Ma juhin tähelepanu, et teie erakonnakaaslane härra Reiljan ütles eilsel Euroopa debatil siin kõnepuldis umbes niiviisi, et igal juhul tuleb austada selle kloostri kodukorda, kuhu me oleme astunud. Ja kui kahjud ja trahvid tekivad, siis tuleb käituda nii, et me ei oleks nagu indiaanlasi mängivad poisikesed, vaid need vastu võtta. Kuidas te kommenteerite seda seisukohavõttu?

Kahtlemata oli see väga hea vastus, aga igal riigil on õigus saada kohtulikku kaitset ja kindlasti on olemas ka erinevad nüansid, mille üle vaielda.

Kaks kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kolleeg Tarmo Leinatamm!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Eesti ühiskonnas on kahesed meeleolud. Ühed on need, mis on esindatud ka siin saalis, et me peame, saagu mis saab, süüdlased üles leidma, võib-olla need mõnedest kinnisvaradest välja ajama või koguni riigist eemaldama. Teised meeleolud on sellised, et ärgem otsigem süüdlasi. Teie huulilt juba tuli üks selline arglik lause, et võib-olla me ei peaks keskenduma süüdlaste otsimisele. Kumba ideoloogiat te esindate, kas klaperjahti võimalikele süüdlastele või selle asja n-ö summutamist, nagu ilmselt ka teie kõrval istuv peaminister soovitaks teha?

Aitäh! Kindlasti ei peaks midagi summutama, kindlasti peaks tegelema selgitamisega ja oma ajaloos tehtud vigade üles leidmisega. Kuid praegu on siiski see ajajärk, kus Eesti riik peaks keskenduma just nimelt sellele, et suhelda Euroopa Komisjoniga. Praegu jääb mõnikord selline tunne, et eestlased on ennast hävitav rahvas. Euroopa Komisjon arvabki, et ta käitubki õigesti, kui ta käsitleb niimoodi suhkruküsimust Eesti puhul.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Ivari Padar!

Aitäh! Lugupeetud proua minister! Kas on mingeid andmeid teiste uute liikmesriikide kohta, kui palju on nad suutnud neid vaidlusaluseid teemasid alla kaubelda? Ma olen kuulnud mingit väidet, et lätlased on näiteks suutnud 40% seda nõuet allapoole tõmmata. Kas on sellist informatsiooni?

Tegelikult ei ole suhtlemisel Euroopa Komisjoniga kauplemist, vaid tuginetakse kindlatele faktidele. Nii et ma kahjuks ei oska kommenteerida seda juhtumit. Aga meil tuleb suhelda kindlasti arvudele ja faktidele tuginedes.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Järgmine küsimus on kolleeg Kadi Pärnitsalt sotsiaalminister härra Jaak Aabile. Palun!

Aitäh! Austatud sotsiaalminister! Valitsus on teinud oma otsuse ja võtnud Riigikogu menetlusest tagasi töölepingu seaduse eelnõu. Põhjuseks on Reformierakonna seisukoht, et töölepingu põhimõtteid tuleb hakata liberaliseerima ja töösuhteid tuleks hakata reguleerima rohkem võlaõigusega. Austatud sotsiaalminister! Milline on teie seisukoht selles küsimuses?

Tänan küsimuse eest! Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Küsimus on aktuaalne ja Vabariigi Valitsuse seisukoht oli ühtne. Ma ei tooks siin eraldi välja Vabariigi Valitsuses esindatud koalitsioonipartnereid. Ma arvan, et küsija teab ka, et selle seadusega, mis oli siin Riigikogus menetluses, on endiselt üleval probleeme, on erinevaid seisukohti. Kindlasti on ka valitsus ja eri osapooled kokku leppinud selles, et sotsiaalministri juhtimisel tehakse edasi tööd töösuhete reguleerimisega. Küsimus pole päevakorralt maas. Esialgne lähenemine on selline, et seda tehakse eraldi leppega võlaõigusseaduses.

Palun, täpsustav küsimus, kolleeg Kadi Pärnits!

Aitäh! Austatud sotsiaalminister! Et selle töölepingu seadusega tuleb tööd teha, seda me teame kõik. See ei olnud otsene vastus minu küsimusele. Mida mina teada tahtsin, oli see, et kas teie kui sotsiaalministri seisukoht on selline, et töösuhteid tuleb hakata reguleerima ainult võlaõigusega.

Tänan täpsustava küsimuse eest! Minu praegune seisukoht on see, et seda tuleb teha eraldi seadusega, mis reguleerib töösuhteid.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Eiki Nestor!

Aitäh! Kes siis saab selle eelnõu eestvedajaks valitsuses, kas see saab olema Sotsiaalministeerium või Justiitsministeerium?

Oleme kokku leppinud ka selles, et see on Sotsiaalministeerium ja lähiajal moodustatakse vastav töörühm.

Palun, teine täpsustav küsimus, kolleeg Kadi Pärnits!

Aitäh! Ma küsiksin täpsustavalt veel kord üle, et õigesti aru saada. Teie ütlesite, et küsimus ei ole ainult ühes erakonnas, vaid terve valitsus on otsustanud hakata töösuhteid reguleerima teisiti. Teie ise ütlesite, et seda tehakse eraldi seadusega. Enne seda ütlesite, et te toetate töösuhete reguleerimist võlaõigusega. Milline on teie lõplik seisukoht?

Tänan küsimuse eest! Eks ma siis täpsustan. Mina pole öelnud, et seda reguleeritakse võlaõigusega. Ma ütlesin algusest peale, et me töötame eraldi seadusega, eraldi võlaõigusseadusest. Kindlasti on sellel seadusel võlaõigusega tihedad kokkupuuted ja seda teab ka küsija. Aga sellisel kujul, nagu ta oli Riigikogus menetluses, ei oleks me tõenäoliselt leidnud neid lahendusi eri osapoolte arvamuste vahel. Seda tõendavad need 400 muudatusettepanekut, mis tulid teise lugemise katkestamise järel.

Palun, kolmas ja viimane täpsustav küsimus, kolleeg Kadi Pärnits!

Aitäh! Seaduseelnõu tagasivõtmise eesmärk oli hakata seda reguleerima võlaõiguses. Eraldiseisev seadus, töölepingu seadus, on ju või õigemini oli Riigikogus. Töögrupp oli kõik juba läbi arutanud, kõik need 200 muudatusettepanekut. Kui teie nüüd ütlete, et te jätkate eraldiseisva seaduse tegemist, siis esiteks ei ole arusaadav, miks toimus töölepingu seaduse tagasivõtmine, ja teiseks, kuulates, mida räägib teie erakonna ehk Keskerakonna esimees, räägite teie siin praegu teist juttu.

Tänan küsimuse eest! Kahjuks küsija ei täpsustanud, mida räägib minu erakonna esimees. Aga seisukoht on olnud valitsuskoalitsiooni sees, valitsuses üks. See eelnõu võeti tagasi sellepärast, et üritada leida kompromisse ja leida selline eelnõuvorm, mis oleks vastuvõetavam osapooltele ja kus ei oleks nii palju vastuolusid. Sellega me tegeleme. Kindlasti on minu sõnum olnud kogu aeg, et see on eraldi seadus võlaõigusseadusest.

Kolleeg Kadi Pärnits, tõesti viimane täpsustav küsimus.

Aitäh! Täpsustav selles mõttes, et teie erakonna esimees ütles avalikkusele, et kui arutada seda, kas töölepingut reguleerida üksnes võlaõiguses, siis Keskerakond vaatab sellele probleemile tsentrist. Teie ütlesite siin selgelt, et te pooldate eraldi seisvat seadust, mis ei tähenda hoopiski seda, et seda probleemi vaadatakse tsentrist ja hakatakse lahendama võlaõigusega. Kuidas te seda erinevat arvamust kommenteerite?

Tänan küsimast! Kuidas küsija tõlgendab seda, kui küsimusele vaadatakse tsentrist, et seda peab reguleerima võlaõigusseadusega? Võlaõigusseadusega on kokkupuutepunktid olemas. Seda peabki koos vaatama, et ei oleks vastuolusid. Samas ütlesin mina küllaltki selgelt, et mina hakkan tööd tegema eraldi seadusega. Me võime seda tinglikult nimetada töölepingu seaduseks, kuna kõik on nii harjunud ütlema.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Kuna järgmine küsija Tiit Niilo puudub saalist, siis on kolleeg Peeter Tulvistel võimalus esitada järgmine küsimus sotsiaalminister Jaak Aabile. Palun!

Hea juhataja! Härra minister! Oma praegusele ametikohale asudes te teadsite, et tervishoid on ala, kus meil on vähe raha ja palju rahulolematust. Olemasolevat raha tuleks kasutada niimoodi, et sellest inimeste tervisele võimalikult palju kasu ja võimalikult vähe kahju sünniks. Minu küsimus on, kas teie olete oma lahenduse ja oma prioriteedid selles asjas juba leidnud. Kas teie kolleegid valitsusest aktsepteerivad teie lahendust ja teie prioriteete?

Tänan küsimuse eest ja selle aktuaalse valdkonna tõstatamise eest ka siin infotunnis! Me oleme valitsuses kokku leppinud, et Sotsiaalministeerium ja sotsiaalminister teevad tööd selle probleemi kallal. Me ei lükka seda kuhugi kaugemale. On erinevad lahendusteed, erinevad meetmed, mis kindlustaksid tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse ja ka selle, et sõlmitud kokkulepped oleksid täidetud. See küsimus on arutusel valitsuses või vähemalt valitsuse nõupidamisel veel maikuu lõpus. See on väga tundlik küsimus ja lahendusteid on rohkem kui üks. Mul on siin üks paber, kus neid on võimalik välja pakkuda näiteks kuni 14. Nii et ei usu ka mina, et ühe sellise lõikega me lahendame kõik probleemid, vaid tõenäoliselt tuleb rakendada terve kompleks meetmeid ja sellepärast ma ei tahaks välja tuua ühtegi eraldi lahendust enne, kui selles pole kokku lepitud.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Urmo Kööbi!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Eesti on HIV-positiivsete arvu suurenemise kiiruse poolest Euroopas juhtiv riik. Praegu on meil HIV-positiivseid 4500. Kui esialgu olid HIV-positiivsed põhiliselt narkomaanid, siis nüüd on see viirus liikunud mittenarkomaanide hulka. Teades tervishoiu rahastamise probleeme ja ohtu, et ennetustegevuse rahad võivad üle minna ravirahadeks, on minu küsimus järgmine. Kas HIV/aidsi ennetustegevuse ja ravi probleemid on Sotsiaalministeeriumil ja kogu valitsusel jätkuvalt prioriteetsed?

Ma tänan jälle küsijat aktuaalse teema tõstatamise eest! Siia infotundi tulin ma pressikonverentsilt, kus noorte esindajad oma algatusel, ca 20 kodanikuühendust ja organisatsiooni, pöördusid valitsuse poole just selle probleemiga, et HIV/aids on kiiresti levimas noorte hulgas. Probleem on tõsine. Seda, et valitsus pöörab sellele tähelepanu, näitab minu jaoks kinnitus koalitsioonilepingus, et see on üks prioriteete, ja valitsus on ka juba selle teemaga tegelnud. Minul oli ülesanne esitada aruanne HIV/aidsi ennetuskava täitmise kohta eelmisel neljapäeval kabinetinõupidamisel. Ma maalisin tondi korralikult dataprojektoriga seinale. Ma arvan, et valitsuskabineti liikmed said piisavalt selge pildi sellest, mis toimub ja millised on arengud, ning ka sellest, et kui me planeerime eelarvevahendeid, siis mida vähem me paneme ennetusse, seda rohkem me peame kunagi tegelema tagajärgedega. See on täiesti selgelt niimoodi püstitatud.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Jarno Laur!

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma tahaksin jätkata sama teemat, mille kergitas Peeter Tulviste. Loomulikult ei eeldagi me, et te annate meile väga täpse retsepti, kuidas ravikindlustuse eelarves kummitavat ca 400 miljoni kroonist auku täpselt katma hakatakse. Minu küsimus on pigem selline, et kui suures osas te näete katet sellele puudujäägile ravikindlustuse eelarve siseste ümberpaigutustega ja kui palju tuleks teie arvates leida vahendeid kusagilt mujalt.

Tänan küsimuse eest! Mina lähenen ressursipuudusele, mis on igavene ja jääv kõigis eluvaldkondades, alati kahelt poolt, nii nagu sellele tulebki läheneda. Üks pool on tulupool, teine kulupool ehk mõlemat poolt tuleb kaaluda ja tuleb rakendada erinevaid meetmeid. Nii nagu ma ütlesin, ei ole ma täna valmis hakkama neid ette lugema ja ütlema, et seda rakendatakse, teist rakendatakse või kolmandat rakendatakse. Selles suhtes peab valitsus enne kokkuleppele saama, sest kergeid lahendusi siin nii või teisiti ei ole. Mis puudutab seda auku, siis mindki hämmastab see žongleerimine arvudega. On olemas prognoos, on olemas haigekassa eelarve, seal on suhteliselt täpsed arvud prognooside järgi, aga prognoosid ka muutuvad. Mina ei tahaks praegu ennustada seda numbrit, mis on järgmise aasta eelarve defitsiit. Aga selge on see, et ükskõik kui suur ta ka ei ole, mingi defitsiit on olemas ja sellele tuleb reageerida võimalikult kiiresti ehk juba sel aastal ning meetmeid tuleb rakendada nii, et järgmisel aastal oleks sellest juba tulu.

Palun, viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Liina Tõnisson!

Tänan, proua eesistuja! Lugupeetud härra minister! Ma teen komplimendi. Poliitiline retoorika on hästi kätte õpitud - küsi, mida tahad, vastust ei saa. Sellepärast püüan nüüd ka kuidagi ligi pääseda. Selle augu suurust ei saa me mitte kuidagi teada: prognoos on, prognoosid muutuvad, edaspidi näeme, praegu ei tea, asi on tähtis, jne. Need sõnad parlamenti muidugi rahustada ei saa. Ükskõik kui suur see auk ka ei ole, minu küsimus on järgmine. Ajakirjandusest on läbi jooksnud, et südame-veresoonkonna haiguste ja vähihaigete raviks kulutatavad summad tuleb kokku panna, et sealt mingisugust ökonoomiat saada. Minu küsimus on: mis ökonoomiat te loodate saada kahe Eestis kõige enam levinud haiguse raviks kulutatavate summade arvel? Palun öelge siiski suurusjärk!

Tänan mitme küsimuse eest! Ma üritan järjekorras vastata. Kõigepealt augu suurusest. Minu ees on vastavalt veebruari prognoosidele tehtud eelarved. Need räägivad väga selget keelt: puudujääk 2005. aastal 142 miljonit ehk tulude ja kulude vahe. Me ei arvesta reserve ja muid asju. Ja 2006. aastal on 377 miljonit. See on kingitus mulle eelmiselt koalitsioonilt. Mis puutub vähktõve ennetamise programmi, mis on nüüd jälle tohutult tähelepanu leidnud, siis on küsimus selles, et see ei puuduta mitte kuidagi ravikindlustuseelarvet. Need on eraldi rahad, need on eelarverahad. Neid programme on Sotsiaalministeeriumi eelarve planeerimisel kümneid, kui mitte sadu. Minu vastus ajakirjanikule oli, et kui kõigeks ja maksimaalselt raha ei jätku, siis me muidugi peame kaaluma, milliseid programme ja millises mahus me teeme. Küsijale on kindlasti teada, et suuri rahakotte kusagil nurgas ei ole.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Järgmine küsimus on kolleeg Eiki Nestorilt härra peaminister Andrus Ansipile. Palun!

Tänan! Nagu me just teada saime, jättis eelmine valitsus minister Aabi värskete andmete alusel Andrus Ansipi valitsusele sel aastal 142 miljoni ja järgmiseks aastaks 377 miljoni ulatuses tervishoius lahendamata probleeme. Minu esimene küsimus on selline: mis on selle põhjus, et teil on otsustuskord natuke teistsugune, kui siiamaani on valitsustel tavaks olnud? Siiamaani on tavaks olnud, et sotsiaalminister pakub välja lahendusi ja siis peaminister ütleb oma mehesõna, kas ta on nendega nõus või mitte. Nüüd juhtus nii, et peaminister pakkus välja haigushüvitiste vähendamise ja sotsiaalminister ütles, et ta ei ole nendega kuidagi nõus. Mis selle põhjus on?

Aitäh! Lahenduse pakkus välja erakonna esimees. Ja kui nüüd meenutada haigushüvitiste teema tekkimist, siis me jõuamegi koalitsiooniläbirääkimiste juurde. Ajakirjanikud küsisid, mida me võtame ette haigekassaga. Minu aus vastus oli selline, et me oleme arutanud koalitsiooniläbirääkimistel seda teemat, aga lahendust ei ole leidnud. Reformierakond on teinud ettepaneku vähendada haigushüvitiste määra 80%-lt 75%-le ja suurendada ravikindlustatu omavastutust ka selliselt, et kolm päeva hüvitist üldse ei makstaks. See on ka kõik, mida mina sel teemal olen üleüldse rääkinud. Vaatamata sellele, et ma ei ole üleüldse kunagi oma kommentaarides puudutanud näiteks haigete lastega kodus olevaid vanemaid, ilmutas üks Eesti nädalaleht koguni juhtkirja sel teemal, kus mind mõisteti hukka selle eest, mida ma ei ole mitte kunagi väitnud. Mul on küll kahju, et teema, mis kindlasti väärib diskussiooni, ei ole üldse leidnud käsitlust argumentide tasemel, vaid on lihtsalt emotsionaalselt asutud ühte probleemi eitama. Argumenteerida selles küsimuses on võimalik küll ja küll, aga ma teen seda pärast teie teist küsimust.

Palun, kolleeg Eiki Nestor, täpsustav küsimus!

See põhineb minu sügaval veendumusel, et haigushüvitised võiks rahumeeli nendest Jaak Aabi 14 ettepanekust kõrvale heita. Neid ei tohiks mingil juhul puutuda. See oli ettepanek Reformierakonna esimehele, ma saan aru, mitte peaministrile. Aga sellegipoolest küsiksin ma nii. Kas te peate vajalikuks lahendada kõigepealt meie tervishoiuteenuste hindade õigele tasemele viimise küsimus nii, et meie haiglad saaksid oma töö eest teenuste hinna kaudu õiget tasu? See on küllalt suur summa, mis selleks vaja läheb. Siis meil võib-olla ei olekski vaja tegelda haigushüvitistega ja ka Reformierakonna esimehel - mitte peaministril, vaid Reformierakonna esimehel -, ei oleks vaja vihastada inimesi haigushüvitiste mahakraapimisega?

Aitäh! Kui keegi oskaks öelda kohe ja järsku, mis need õiglased hinnad ja õiged hinnad on, siis küllap nad oleksid juba kehtestatud. See ei ole ühekordse akti küsimus, see vajab ikkagi väga pikka tööd, et välja selgitada õiglased hinnad. Kuid mis puudutab ärritamist, siis ma jätkaksin ärritamist ka peaministrina. Ma leian, et haigushüvitiste määra teema ei ole pelgalt inimeste ärritamise teema, vaid see on väga sisuline küsimus. Haigushüvitiste määrast sõltub oluliselt ka inimeste tervisekäitumine. Neid riike, kus haigushüvitise määr oleks 80% palgast, on väga vähe. Ma tean nimetada ainult Rootsit. Ma tean nimetada ainult kahte riiki, kus määr on veelgi kõrgem, ehk 100% palgast makstakse haigushüvitisena ainult Norras ja Luksemburgis. Kui me vaatame kaugemaid maid, näiteks Prantsusmaad ja Austriat, siis kolm ootepäeva ei maksta üldse midagi ja hüvitise määr on 50%. Kui me vaatame üle lahe Soome, siis me näeme, et kõige madalama palga puhul saab haigushüvitist 70% oma palgast. Inimesed, kelle palk on 26 000 - 41 000 eurot aastas, saavad 40% ja need, kellel on üle 41 000 euro aastas, saavad ainult 25% oma palgast. Ehk Soomes ei saa peaminister kindlasti haigeks jääda, ta peab haigena tööle minema, sest nende sotsiaalhoolekandesüsteem ei võimalda inimesel koju jääda, kui parafraseerida seda, mis meie ajakirjanduses on haigushüvitistest kirjutatud.

Palun, teine täpsustav küsimus, kolleeg Eiki Nestor!

Jaa, tuleb ilmselt peaministriga nõustuda, et ka Eestis, kui keegi saab palka rohkem kui 30 000 eurot kuus, võiksid hüvitised väiksemad olla. Selles mõttes väga tähelepanuväärne ettepanek. Minu viimane täpsustav küsimus on selline. Tuleb tõesti teha kompliment, et eri riikide kogemused on teieni jõudnud ja et te olete need endale selgeks teinud. See on väga hea. Aga kas teil jätkus aega tegelda ka sellega, et reeglina jätkatakse nendes riikides palgamaksmist tööandja poolt, ja kas see oleks üheks lahenduseks, mida teie valitsus võiks välja pakkuda? Et haigushüvitisi haigekassa eelarvest makstaks vähem välja, aga tööandja jätkab palga maksmist ja sellega tekitame nendes huvi töötingimuste vastu, et tööl haigestumist vähendada.

Aitäh! Selliseid riike, kus on määratud lagi hüvitistele, on küllalt palju. Islandil on ühetaoline haigushüvitis absoluutselt kõigile, sõltumata sellest, missugune on inimese sissetulek. Taanis on laeks 5000 krooni nädalas, kuus 20 000 krooni, ei ole väga palju. Belgias on umbes 400 krooni päevas. Nii et kindlasti on haigushüvitiste määr ja ka võimalike maksimumsuuruste kehtestamine teema, mille üle tuleks diskuteerida. Tööandja osalus. Ma väidan, et ka praegu on nii, vähemalt "valgekraede", kontoritöötajate puhul, et tööandjad maksavad nagunii palka inimestele, kes oma lühiajaliste terviserikete tõttu koju jäävad. See on normaalses tööõhkkonnas täiesti tavaline praktika. Kuid kindlasti ei puuduta see tehasetöötajaid ja ka mõnda teist töötajate gruppi. Näiteks oli suur probleem laevapere liikmetega, kes töötasid vahetustega, kaks nädalat merel, kaks nädalat maal. Kaks nädalat maal olles võtsid nad haiguslehe. Praeguseks on see normatiivaktidega välistatud, et inimesed, kes ei ole parasjagu laevas, võiksid võtta maaloleku aja eest haiguslehe. Ei saagi rohkem vastata.

Nüüd, lugupeetud kolleegid, kolm kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kõigepealt kolleeg Kadi Pärnits!

Aitäh! Austatud peaminister! Me oleme siin aru saanud, et te olete tuline haigushüvitiste kärpimise pooldaja. Aga ma ütleksin seda, et kui te hakkate tõepoolest kärpima haigushüvitisi ja plaanite maksta neid 80% asemel 70% palgast, siis te peaksite ikkagi jälgima meie palgastatistikat. 42% meie inimestest saavad palka alla 4500 krooni ja see on nende jaoks väga suur raha. Tegelikult oleks selline samm inimeste tervisele väga ohtlik. Mis puudutab seda teemat, et eri riikides on tõepoolest erinevad ooteajad ja kombineeritakse haigushüvitiste maksmist, siis siin peaks andma ka ikkagi sellise tervikliku ülevaate, et ...

Palun, aeg! Kus on küsimus?

... need ooteajad on reguleeritud kollektiivlepingutega ja tööandjad maksavad seda haigushüvitist. Ma tahangi küsida selle kohta, mis te kolleeg Nestorile vastamata jätsite. Kas te pooldate seda, et tööandjad hakkaksid maksma esimesi n-ö ootepäevi, kas te toetate seda?

Palun ikka aja piirides küsimus esitada!

Aitäh! Ma ei tahaks avada diskussiooni teemal, kui tuline või leige haigushüvitiste vähendaja mina olen. Mina olen kindlasti tuliselt seda meelt, et probleemidele tuleb leida lahendus. Ma olen väga veendunud selles, et probleemide eitamine ei vii meid lahendustele lähemale. Ma olen ka tuliselt seda meelt, et diskuteerida tuleb argumenteeritult. See, mis on toimunud praegu haigushüvitiste ümber, on lihtsalt emotsionaalne eitus. Lõppkokkuvõttes tuleb ju tegelikult kõik need hüvitised kinni maksta maksumaksjatel. Ei ole võimalik kusagilt raha võtta, ei ole olemas abstraktset riiki, kes võiks midagi kinni maksta. Maksumaksjad on need, kes maksavad raha riigikassasse. Nüüd küsimus sellest, kas oleks õige jaotada koormus töötaja ja tööandja vahel. Ma ei tahaks seda diskussiooni siin ainuisikuliselt peaministrina pidama hakata. See oleks suur viga, sest üks kord on minu arvamusavaldus juba muutunud üldrahvalikuks diskussiooniks, mis on päädinud avaliku arvamuse küsitlusega, ilma et reaalset diskussiooni oleks olnud.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Marika Tuus!

Aitäh! Lugupeetud härra peaminister! Te mainisite, et Reformierakonna seisukoht on see, et me peaksime haigushüvitisi kärpima. Nagu me teame, koalitsioonilepingu tegemisel selles kokku ei lepitud. Kuid praegu ütles sotsiaaldemokraat Nestor, et haigushüvitisi ei tohiks puutuda. Öelge, palun, siiski, kelle idee see tegelikult on. Nagu mina mäletan, käis 2001. aastal, kui ravikindlustusseadus valmis, just minister Nestor selle punkti välja, et kolme esimest haiguspäeva ei peaks enam välja maksma. Kelle idee see siis rohkem on?

Aitäh! Vaadake, mina ei julge küll seda ideed ainuüksi Eiki Nestorile omistada, kuid mul on väike kahtlus, et tema peas on ka selline idee kunagi keerelnud, et kolm esimest päeva ei peaks olema haigekassast väljamakstavad. Ühes eelnõus, mis kusagil ringles, oli ka, et mitte 75%-lise määraga, vaid kogunisti 70%-lise määraga, aga Riigikokku jõudis ta 80%-lise määraga. Mul on kusagil mälus midagi taolist meeles, et see oli teiste erakondade survel, see protsenditõus. Aga Eiki Nestor saab ise hulga täpsemaid kommentaare jagada, kui mina seda teha võin.

Aitäh! Palun, viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Sven Mikser!

Austatud härra peaminister! Ma mäletan, kuidas enne eelmisi valimisi reklaamiti ühel telekanalil peaministri pöördumist rahva poole ja kui see pöördumine toimus, siis selle käigus said inimesed teada, et tegelikult on tegemist hoopis partei poolt makstud erakonna esimehe pöördumisega. Võib-olla oleks hea, kui need kaks ametikohta asuvad ühe inimese piires, et need inimesed lepiksid omavahel kokku ja esitaksid samasuguseid seisukohti nii ühes kui teises rollis. Teie olete teinud ettepaneku hoida kokku, mitte makstes kolme esimese haiguspäeva eest. Teie kõrval istuv sotsiaalminister Aab on südame-veresoonkonna haiguste ennetusprogrammi arvel piltlikult öeldes teinud ettepaneku hoida kokku raskete haigete n-ö kolme viimase haiguspäeva pealt, mis on minu arvates sügavalt küüniline. Te esitasite siin väga huvitavat statistikat Soome, Rootsi, Luksemburgi ja teiste riikide kohta. Kas teil on ka ülevaade ja kas te võiksite seda meiega jagada, milline on sellistesse rasketesse haigustesse haigestumise ja nendesse suremuse tase meil, võrreldes näiteks Soome, Rootsi ja Luksemburgiga?

Austatud Riigikogu liige! Oleks minult küll väga palju tahta, et ma hakkaksin nüüd siit kõnepuldist suremuse statistikat ette lugema. Kuid mis puudutab erakonna esimehe ja peaministri rolli jaotust, siis see formuleering, mida ma kasutasin, oli täiesti täpne. Koalitsiooniläbirääkimisi ei pidanud ma peaministrina. Ma ei saanudki neid läbirääkimisi pidada peaministrina, sest ma ei olnud siis peaminister. Ajakirjandusele andsin ma kommentaare selle kohta, mis toimus koalitsiooniläbirääkimistel, missugune seisukoht oli Reformierakonnal ja missugune reaktsioon nendele seisukohtadele tuli koalitsioonipartneritelt. Koalitsioonipartnerite seisukoht oli eitav ja ka seda olen ma korduvalt ajakirjandusele kinnitanud.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Järgmine küsimus on kolleeg Marko Pomerantsilt härra sotsiaalminister Jaak Aabile. Palun!

Aitäh! Olen loomult optimist ja usult riigiusku ning ajalehe esikülg mul annab eluusku. Lugupeetud sotsiaalminister! Lugedes 5. mai Päevalehte ja ajakirjanik Sigrid Laeva intervjuud teiega, kus te ütlesite, et teatud aeg peaminister Sotsiaalministeeriumi juhtimisega ei tegele, tekkis mul küsimus "teatud aja" kohta. Härra minister! Kui palju aega andis peaminister Ansip teile endale sotsiaalministri ülesannetega tegelda ja millal jälle ja millest tulenevalt lubas peaminister Ansip juhtimise üle võtta?

Tänan küsimuse eest! Eriti huvitav oli see teema, mis minuni jõudis eile. Tänan, kolleeg, kui tohin sind ikka veel nii nimetada! Ma saan aru peaministrist, sest peaminister valitsusjuhina vastutab kõigi valdkondade eest. Ma arvan, et siin ei ole midagi imelikku, kui peaminister avaldab teatud arvamusi, ka selle kohta, mis võib-olla ei ole koalitsioonis nii täpselt kokku lepitud. Ja härra peaminister selgitas, kuidas ta neid arvamusi esitas. Mis puudutab aja kasutamist, siis oleme me kokku leppinud selles, millise graafikuga me selles küsimuses edasi läheme. See on valitsuse kokkulepe. Me oleme kokku leppinud, et me jõuame ettepanekute sõelumiseni mai lõpus ja seda siis valitsus teebki.

Palun, kolleeg Marko Pomerants, täpsustav küsimus!

Aitäh! Minu arvates on see teatud aeg küll saabunud, aga jälle tsiteerides, seekord Päevalehte 9. maist, ja prioriteetide külmutamise teema kohta küsides, esitan ma küsimuse, mis alusel te rahvatervise prioriteete määratlete, kui see ei baseeru haiguste ja surmapõhjuste analüüsil. Jutt käib Eestis põhiliselt surma külvavatest haigustest, siin on tegemist südamehaiguste ja vähiga.

Tänan küsimuse eest! See püstitus Päevalehes ja selle väljahakkimine või väljatõmbamine terviklikust tekstist on arusaadav, kõik soovivad seda teha. Ma rääkisin kõigist nendest programmidest, mis ka ju minu austatud eelkäija ajal on välja töötatud ja mis nõuavad kõik piisavalt palju ressurssi. Mina ei ole valmis ütlema, et kõiki neid programme on võimalik täies mahus rakendada. Ma ei taha välja rebida ühte või teist programmi. Kahjuks on seda nüüd niimoodi tehtud. Ma ei öelnud nii, et me ei tegele üldse vähktõve programmiga, vaid seda tuleb hinnata prioriteetide alusel ja kindlasti on see üks prioriteete, ma ei eita seda. Aga nii nagu ma olen juba öelnud, see selgub siis, kui eelarve läbirääkimised on peetud. Siis me peame ka need prioriteedid nii või teisiti üle vaatama. Ma usun, et härra eksminister on seda samuti teinud oma töö ajal, sest teha saab seda, milleks on raha. Aga kindlasti on võimalusi, ressursse ka ministeeriumi sees, ikka tuleb neid vaadata ja siis saab otsustada, millises mahus milliseid programme on võimalik ellu viia.

Palun, kolleeg Marko Pomerants, teine täpsustav küsimus!

Aitäh! Ma küll eeldasin vastust prioriteetide määratlemise metoodika kohta, aga see jäi mul saamata. Kolmas täpsustav küsimus: kas te ei arva, et te peaksite oma rahaotsingute suurusjärku suurendama vähemalt 10 miljoni krooniste tükkideni, sest muidu ei pruugi te otsimisega sügiseks valmis saada?

Tänan küsimuse eest! Need programmid rahaotsimise juures on teine teema kui ravikindlustuse raha, sellele ma juba vastasin. Ja mis puutub eelarverahadesse, siis nagu ma ütlesin, ega kõike nagunii ei saa. Me üritame võimalikult palju teha, aga kui palju saab teha, seda ei oska mina praegu öelda.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Järgmine küsimus on kolleeg Mart Laarilt peaminister Andrus Ansipile. Palun!

Aitäh! Lugupeetud härra peaminister! Edukas suhtlemine Euroopa Liiduga, eriti sellistes keerulistes küsimustes nagu suhkrutrahv, mida täna juba käsitleti ja mida te eile käsitlesite, eeldab Eesti-poolset korrektsust. Kuidas te sellisel taustal hindate seda, et Eesti esitas Euroopa Liidule valeandmeid suhkruküsimuses, ja milline on sellel taustal teie arvates Euroopa-poolne usaldus Eesti vastu pärast seda vahejuhtumit?

Aitäh! Ma olen oma hinnangu varem andnud. See, mis juhtus andmete esitamisega, on piinlik. Ei ole kunagi esitatud teadvalt valeandmeid. Kui Euroopa Liidule öeldi, et Eestis on ettevõtete käes 29 000 tonni suhkrut, siis tugineti Põllumajandusministeeriumi ja Statistikaameti andmetele. Järelkontrolli tulemusena selgus, et ettevõtete käes on veel 20 000 tonni suhkrut. Järelkontrolli teostas Maksu- ja Tolliamet. Põllumajandusministeerium ei saanud mitte kuidagi järelkontrolli teostada. On kahetsusväärne, et ettevõtjate Põllumajandusministeeriumile deklareeritud andmed erinesid niivõrd palju tegelikust olukorrast.

Palun, kolleeg Mart Laar, täpsustav küsimus!

Aitäh! Ma ei tahaks praegu kuidagi hakata tegelema sellega, et uurida, kes on süüdi ja kes mitte. Ma küsin teilt puhtpraktilisest vaatevinklist lähtudes, kuidas edenevad teie arvates edasised läbirääkimised Euroopa Liidu poolt vaadates, kui Euroopa Liit näeb läbirääkimiste laua taga samu inimesi, kes, kas teadlikult või teadmata, neid valeandmeid esitasid.

Aitäh! Kindlasti on selline andmete lahknevus oluliselt kahjustanud Eesti delegatsiooni usaldusväärsust ja see ei ole mitte ainus koht, kus andmed on lahku läinud. Ka Eesti ja Leedu vahelise suhkrukäibe andmed on lahknenud ja lahknevus on olnud seitsmekordne. Ka see on ju kõigile üldiselt teada, mis põhjustel see kõik sündis. Toetuti Statistikaameti andmetele, kui Brüsselisse teatati, et Eestist on läinud Leetu 4000 tonni suhkrut. Leedu tolliameti andmetel saabus Eestist Leetu 28 000 tonni suhkrut. Kui selline lahknevus avastati, võrreldi Eesti Maksu- ja Tolliameti andmeid Leedu tolliameti andmetega ning saadi mõlemalt poolt täpselt sama number, 28 000 tonni. Kuid selline numbrite erinevus kindlasti ei suurendanud Eesti usaldusväärsust.

Palun, viimane täpsustav küsimus, kolleeg Mart Laar!

Aitäh! Tänan selle vastuse eest! Ma arvan, härra peaminister, te tõdesite väga täpselt, et selline vahejuhtum, ükspuha, kes selles siis süüdi on, on kahandanud Eesti delegatsiooni usaldusväärsust. Minu küsimus on, kas te peaministrina kavatsete selle usaldusväärsuse taastamiseks midagi ka ette võtta.

Usaldust on raske võita, kerge kaotada ja hoopis raske uuesti tagasi võita. Kuid me oleme püüdnud ja püüame ka edasi.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Suur tänu, härra peaminister ja ministrid, küsimustele vastamise eest! Suur tänu, kolleegid, küsimuste esitamise eest! Infotund on lõppenud.

Tere päevast, lugupeetud kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 14. töönädala kolmapäevast istungit. Kas lugupeetud kolleegid või Vabariigi Valitsuse esindaja soovivad üle anda eelnõusid ja arupärimisi? Palun, Vabariigi Valitsuse esindaja proua Ülle Aaskivi!

Austatud proua esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus algatab täna kolm eelnõu. Esimene nendest on Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsiooni denonsseerimise seaduse eelnõu, ettekandja on keskkonnaminister Villu Reiljan. Valitsus algatab ka raudteeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu, ettekandja on majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar. Ja viimasena algatab valitsus täna kinnisasja sundvõõrandamise seaduse, täitemenetluse seadustiku, teeseaduse ja raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu. Ettekandja on samuti majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar.

Aitäh! Palun, kolleeg Olav Aarna!

Austatud proua juhataja! Lugupeetud kolleegid rahvaesindajad! Kultuurikomisjoni nimel annan Riigikogu menetlusse rakenduskõrgkooli seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle eelnõu eesmärk on paremini arvestada Siseministeeriumi valitsemisalas olevate rakenduskõrgkoolide tegevuse iseärasusi.

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud neli eelnõu. Riigikogu juhatus otsustab eelnõude menetlusse võtmise vastavalt kodukorraseadusele.

Head kolleegid! Riigikogu juhatus võttis menetlusse järgmised eelnõud: kultuurikomisjoni k.a 9. mail algatatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuste muutmine seoses ringhäälingunõukogu uue liikme nimetamisega" eelnõu ning määras juhtivkomisjoniks kultuurikomisjoni; kultuurikomisjoni k.a 9. mail algatatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Rahvusooperi nõukogu liikmete nimetamine" muutmine" eelnõu ning määras juhtivkomisjoniks kultuurikomisjoni; Ühenduse Vabariigi Eest - Res Publica fraktsiooni k.a 9. mail algatatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Riigieelarve kontrolli komisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu ning määras juhtivkomisjoniks põhiseaduskomisjoni. Riigikogu juhatus kinnitas Riigikogu liikme Jürgen Ligi keskkonnakomisjoni esimeheks ja Riigikogu liikme Aivar Õuna keskkonnakomisjoni aseesimeheks. Riigikogu juhatus kinnitas Riigikogu liikme Mati Kepi lahkumise maaelukomisjonist ja asumise majanduskomisjoni liikmeks. Head kolleegid! Palun, kohaloleku kontroll! Kohalolijaks registreerus 80 Riigikogu liiget, puudub 21.

Lugupeetud kolleegid! Päevakorra täpsustamist täna ei ole. Läheme tänase päevakorra juurde. Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud tehnilise normi ja standardi seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmandat lugemist. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Võime alustada hääletamist. Lugupeetud kolleegid! Palun tasemini! Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud tehnilise normi ja standardi seaduse muutmise seaduse eelnõu 604. Palun hääletada!Hääletustulemused Eelnõu poolt hääletas 80 Riigikogu liiget, vastu oli 1, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Lugupeetud kolleegid! Alustame Isamaaliidu fraktsiooni ning Vabariigi Valitsuse algatatud Riigikontrolli seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmandat lugemist. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Palun, Res Publica fraktsiooni esindaja kolleeg Urmas Reinsalu! Kaheksa minutit, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Res Publica fraktsioon toetab täna siin saalis selle seaduseelnõu seadusena vastuvõtmist. Pean vajalikuks teha seoses selle seadusega järgnevaid tähelepanekuid. Kõlanud on mitmed väited ja hinnangulised süüdistused, otsekui polevat selle seaduse vastuvõtmine täiendava pädevusena Riigikontrollile otstarbekas, kuna Riigikontrollil on ka praegu pädevus kontrollida riigi vahendite seaduspärast kasutamist kohalikes omavalitsustes, kuid mingisugustel motiividel Riigikontroll seda tänase päeva seisuga teinud ei ole. Ma nimetan neid väiteid valeks. Need põhinevad suurelt osalt ka asjasse süvenematusel. Nimelt ei kontrolli Riigikontroll riigi vahendite kasutamist kohalikes omavalitsustes mitte konkreetselt institutsioonipõhiselt ehk võttes aluseks, kas mingis omavalitsuses on riigi vahendid alles, vaid sektoripõhiselt, mis tähendab, et kui me vaatame näiteks üldhariduskoolide kooliinvesteeringute kohta tehtud auditit, siis selles on kontrollitud väga suure hulga eri omavalitsuste poolt kooliinvesteeringute raha kasutamist. Mitmeid selliseid valdkondi saab välja tuua. Teine küsimus puudutab seda, kuivõrd on omavalitsuste auditeerimine euroopaliku omavalitsuse autonoomia põhimõtte kohaselt lubatav ja rakendatav. Ma võin öelda, et Euroopas eksisteerib lausa eraldi omavalitsuste auditeerimisega tegelev organisatsioon, mis kannab nime EURORAI. Ma loodan, et ka Eesti Riigikontroll, kes seni pädevuse puudumise tõttu pole selle organisatsiooni liige olnud, astub võrdleva kompetentsi kogumiseks selle organisatsiooni liikmeks. Riike, kus avaliku sektori üldisel kontrollorganil on välise kontrolli õigus kohalikes omavalitsustes, on palju. Lähematest võin nimetada kas või Lätit, Leedut, Ungarit. Vähe tähtis ei ole ka see fakt, et parlamendile tekib parlamendi ja Riigikontrolli koostöökomisjoni kaudu täiendava teabe saamise võimalus kohalike omavalitsuste tegevuse seaduspärasuse kohta maksumaksja raha kasutamisel. Oluline filosoofiline lähtealus on selle seaduseelnõu puhul tegelikult see, et maksumaksja raha peab olema täies ulatuses välise kontrolli all ning seda on võimalik välise kontrolli kaudu auditeerida. Üldjoontes on selle seaduse vastuvõtmisega see eesmärk ka saavutatud. Jäävad mõningad väga spetsiifilised, kolmandate-neljandate isikute küsimused, kes kasutavad maksumaksja raha, omakorda riigi asutatud äriühingu, tütarühingu ja nõnda edasi, teiste õiguskehade küsimused, aga see rahahulk on kindlasti väiksema ulatusega, kui me praegu räägime kohalike omavalitsuste puhul. Siin on kaks poolt. Esimene pool on tegelikult kohaliku omavalitsuse elanike õiguskindlus kohaliku omavalitsuse territooriumil teada seda, et nende maksuraha ja avalikud teenused on seaduspäraselt rakendatud nendes valdades või linnades, kus inimesed elavad. See on järelikult õiguskindluse tagamine kohaliku omavalitsuse elanikele. Samamoodi kui näiteks pankade kliendid peavad olema huvitatud sellest, et panga kas või infotehnoloogiasüsteemid on auditeeritud või pangad on likviidsed. Teine probleem on kohaliku omavalitsuse küsimus. Siin on väidetud, otsekui oleks valdav osa kohalike omavalitsuste juhtidest selle vastu, et tegemist on mingisuguse umbusalduse avaldamisega kohalike omavalitsuste suhtes, kui parlament peaks seda eelnõu toetama. Ma tahaksin väita, et mitmed omavalitsused on ka ise väljendanud huvi Riigikontrolli auditi läbiviimiseks nende asutustes lepingulisel alusel. Õigusekspertide hinnangul pole see kehtiva õiguse järgi võimalik. Ma arvan, et see hääletus siin ei kujune kuidagi mingisuguseks umbusaldus- või usaldushääletuseks, ja ka omavalitsusjuhtide jaoks on mõistlik see, et sellised ebamäärased kahtlused ja kõhklused on võimalik maha võtta sõltumatu hinnangu kaudu, mida Riigikontroll saab anda, et omavalitsuse rahaasjad on seaduspärased. Üks küsimus, mis selles seaduseelnõus põhilise aruteluobjektina esile kerkis, mille tõttu selle seaduse vastuvõtmine tegelikult venis ega leidnud ka eelmises, lahkunud valitsuses pikaaegset toetust, on küsimus sellest, et selle seadusmuudatusega anname me kontrollipädevuse kohalike omavalitsuste üle Riigikontrollile seaduslikkuse kontrolli jaoks avaliku raha, maksumaksja raha kasutamisel. Välja jäävad kaks auditihinnangu pädevust Riigikontrollile. Üks on infotehnoloogiasüsteemide usaldatavuse hindamine. Mulle jäi see salapäraseks - see oli poliitiline kompromiss -, miks siin saalis olevate poliitiliste jõudude enamus leiab, et infotehnoloogiasüsteemide usaldatavuse kontroll on mingisugune omavalitsuse autonoomia piiramine. Aga poliitiline kompromiss on poliitiline kompromiss. Teine on juhtimise, organisatsiooni ja tegevuse tulemuslikkuse hindamine, mille tagant kangastus küsimus, otsekui hakkaks Riigikontroll välise kontrollorganina andma mingeid n-ö poliitilisi hinnanguid. Seesama probleem käidi mäletatavasti parlamendis läbi ka siis, kui menetleti kehtivat Riigikontrolli seadust. Ka siis oli siin parlamendisaalis kõhklus, hirm ja kahtlus, otsekui hakkaks Riigikontroll hindama mingeid ministrite, erakondade või parlamendi tehtud otsuste poliitilisi kategooriaid või nende mõistlikkust. Nagu me näeme, ei ole Riigikontroll senise tegevuse käigus selliseid poliitilisi hinnanguid andnud. Need on need tähelepanekud. Praeguse seisuga võib öelda, et see eelnõu on mõistlik, see eelnõu tuleb vastu võtta ja mingisuguseks kõhkluseks põhjust ei ole. See eelnõu aitab Eesti põhiseadusloogikas realiseerida olulist riigi juhtimise demokraatia põhimõtet, mille üks alaelement on ka hea halduse põhimõte, hea halduse põhimõte nii kohalikes omavalitsustes kui ka riigiorganisatsioonis. Seda ühte põhiseaduslikku väärtust on tunnistanud ka Riigikohus oma otsustes. Nii et see on põhiseaduspärane samm ja see aitab meie põhiseaduse moodsama tõlgenduse otstarbeks ainult asjale kaasa. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Urmas Reinsalu! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Me võime alustada lõpphääletust. Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen lõpphääletusele Isamaaliidu fraktsiooni ning Vabariigi Valitsuse algatatud Riigikontrolli seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 603 ja 614. Palun hääletada!Hääletustulemused Seaduseelnõu poolt hääletas 77 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud

Lugupeetud kolleegid! Alustame Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Eesti kaitseväe üksuse kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO kiirreageerimisjõudude koosseisus" eelnõu teist lugemist. Ma palun ettekandjaks riigikaitsekomisjoni aseesimehe kolleeg Trivimi Velliste!

Proua esimees! Austatud kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas otsuse eelnõu 629 oma k.a 9. mai istungil. Istungil osalesid eelnõu esitaja esindajatena Kaitseministeeriumi kaitseressursside asekantsler Martin Hurt, õigusloomebüroo nõunik Lia Liin ja õigusosakonna juhataja asetäitja Kairi Rikko ning Kaitsejõudude Peastaabi sõjaväepolitsei- ja uurimisosakonna analüüsi- ja preventsioonijaoskonna ülema kohusetäitja Rain Leisi. Arutluse all oleva eelnõu esimene lugemine lõpetati k.a 4. mail. Muudatusettepanekuid eelnõu kohta ei esitatud, mistõttu tuleb eelnõu käesoleval lugemisel lähtuda eelnõu esimese lugemise tekstist. Eesti mereväe lipulaeva Admiral Pitka osalemine NATO kiirreageerimisjõudude koosseisus tuleneb Eesti NATO- ja ÜRO-liikmesusest. NATO kiirreageerimisjõud peavad olema valmis osalema nii Põhja-Atlandi lepingu alusel läbiviidavas kollektiivse enesekaitse operatsioonis, kui ka ÜRO põhikirja ...

Palun vabandust, kolleeg ...

... 6. ja 7. peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis. Juhtivkomisjon otsustas oma 9. mai istungil üksmeelselt teha Riigikogule ettepanek eelnõu 629 otsusena vastu võtta. Eelnõu vajab vastuvõtmisel Riigikogu lihthäälteenamust, sest Eesti on NATO liikmesriigina võtnud endale juba Põhja-Atlandi lepingu alusel kohustuse osaleda kollektiivse enesekaitse operatsioonides. Aitäh, proua esimees!

Aitäh, kolleeg Trivimi Velliste! Palun, kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Muudatusettepanekuid eelnõu kohta ei olnud. Me võime alustada lõpphääletust. Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Eesti kaitseväe üksuse kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO kiirreageerimisjõudude koosseisus" eelnõu 629. Palun hääletada!Hääletustulemused Eelnõu poolt hääletas 77 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on otsusena vastu võetud.

Lugupeetud kolleegid! Jätkame põhiseaduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Ma palun ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liikme kolleeg Kristiina Ojulandi!

Härra juhataja! Palun vabandust, proua juhataja! Kuna eelnõu on kahe lugemise vahel palju pinget tekitanud, siis olen ma natuke ähmi täis ja ma palun tõesti proua Ergmalt vabandust tema härraks nimetamise pärast! Head kolleegid! Ma teeksin kõigepealt ülevaate sellest, mida põhiseaduskomisjon on vahepeal eelnõu menetlemisel teinud. Ja nimelt, 9. mail toimus komisjoni istung, kus arutati seaduseelnõu 607. Meile oli laekunud 12 muudatusettepanekut, need vaadati läbi. Ma kordan siin ka täiskogu ees, millised olid hääletustulemused. Need jagunesid alljärgnevalt. Kõigepealt, komisjon ei arvestanud muudatusettepanekuid 1, 2, 3, 4 ja 5. Kuuendat ettepanekut arvestati, seitsmendat ei arvestatud, kaheksandat arvestati, üheksandat ei arvestatud, kümnendat arvestati. 11. ei arvestatud ja 12. arvestati. Komisjon otsustas teha täiskogule ettepaneku seaduseelnõu 607 teine lugemine täna lõpetada. Teine otsus oli selline, et juhul kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, teha Riigikogu täiskogule ettepanek seaduseelnõu 607 kolmandal lugemisel seadusena vastu võtta. Selle viimase otsuse poolt oli 7 põhiseaduskomisjoni liiget, vastu oli 1 ja erapooletuid ei olnud. Kui te lubate, head kolleegid, siis ma räägiksin natuke veel siia juurde taustaks vahepeal kogunenud materjalide põhjal ja ka nende küsimuste põhjal, mis eriti meedias on viimase nädala jooksul tõusetunud. Kõigepealt tuletaksin veel kord meelde seda, et juba kolm aastat tagasi kuulutas Vabariigi President välja need sätted, mis puudutavad e-valimiste kui põhimõtte sissetoomist Eesti valimissüsteemi. Juhiksin tähelepanu ka sellele, et õiguskantsler ei ole selle kolme aasta jooksul seda seadust mitte kordagi vaidlustanud, toetudes just näiteks demokraatia printsiipide võimalikule rikkumisele, mis annab kahtlemata alust väita, et ei president ega õiguskantsler kahe kõrge põhiseadusliku institutsiooni näol ei ole leidnud probleemi e-valimiste sissetoomisel Eesti seadusandlusesse ja praktikasse, võimaliku probleemi tekkimist just demokraatia seisukohast. Edasi tahaksin juhtida kolleegide tähelepanu natuke ka statistikale. Nimelt on uuringute tegija Faktum koostanud viimase võrdleva analüüsi selle aasta märtsis, võrdlusandmed pärinevad aastatagusest ajast. Uuringute kohaselt võib väita, et 43% küsitletutest kas siis pigem või kindlasti toetavad e-valimiste sissetoomist ning samas ligi kolmandik, 28% küsitletutest, on jäänud selle juurde, et nad tahavad ilmtingimata valimisjaoskonnas valida. Ja nii, nagu me ka eelmisel korral väga põhjalikult arutasime seda, tahan täna veel kord rõhutada, et kodanikule või valimisõiguslikule isikule jääb alati õigus käia valimisjaoskonnas. E-valimiste sissetoomine sellist põhiseaduslikku õigust kindlasti ära võtta ei saa. Nüüd järgnev küsimusteplokk, mis ka eelmisel korral siin saalis väga elavat arutelu tekitas ja mille kohta mõned kolleegid hiljem kõnepuldis kahtlust avaldasid, et e-valimised võimaldaksid ja justkui isegi ärgitaksid erinevate seadusrikkumiste esilekutsumist. Ma tahaksin juhtida kolleegide tähelepanu kehtivale karistusseadustikule, kus on terve rida paragrahve, mis väga täpselt reguleerivad kõikvõimalikke kuritarvitamisi, nii isikliku dokumendi kuritarvitamist kui näiteks valimis- ja hääletamisvabaduse rikkumist, valimiste võltsimist, häälte ostmist, valimispettust ning hääletamissaladuse rikkumist. Kõik need valdkonnad on väga täpselt karistusseadustikus reguleeritud ning iga sellise rikkumise puhul on karistusseadustikus ette nähtud ka karistus. Karistus võib olla kas rahalist laadi või seotud vabaduskaotusega. Nii et inimesed, kes mingil põhjusel peaksid plaanima tahtlikult minna seda teed, et kuritarvitada e-valimiste pakutud võimalust, peavad kindlasti endale aru andma, et nad riskivad reaalselt sattuda karistusseadustiku menetluse alla. Küsimusi tekitas ka see, kui palju e-valimisi rahvusvahelises praktikas tänapäeval kasutatakse. Ma uurisin seda poolt ja võin öelda, et Interneti-teel hääletamist on tegelikel valimistel katsetatud siiamaani Inglismaal, _veitsis, Prantsusmaal, Hispaanias ja Hollandis, kus on siis ka need tulemused arvesse võetud. Tulemusi mitte arvesse võttes on katsetusi tehtud Itaalias, Taanis, Portugalis, Saksamaal ja Austrias. Eesti eripära sellises rahvusvahelises mastaabis, see planeeritav meetod e-valimiste läbiviimiseks peitub meie ID-kaardis, kus on PIN-1 ja PIN-2 kaudu ehitatud üles samasugune süsteem, nagu me seda tunneme eelvalimiste käigust, kus me saame hääletada mitte ilmtingimata oma kodujaoskonnas ja kus me hääletame kahe ümbrikuga. Üks on kinnine ümbrik, mis läheb suurema ümbriku sisse, mis saadetakse meie kodujaoskonda, ja seda suuremat ümbrikku kontrollitakse isikuandmete järgi, kas see isik on üldse valimisõiguslik ja kas ta ei ole juba korra oma kodujaoskonnas hääletanud. Analoogne süsteem on ka elektroonilises süsteemis üles ehitatud, just tuginedes nendele PIN-1-le ja PIN-2-le. Tinglikult me võime PIN-1 nimetada sisemiseks ümbrikuks ja PIN-2 välimiseks ümbrikuks. Mis puudutab üldse laiemalt rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige OSCE ja Euroopa Nõukogu ühest küljest olemasolevat praktikat ning teisest küljest väljatöötatud soovitusi liikmesriikidele, siis selle kohta tahaksin öelda alljärgnevat. Kõigepealt võib-olla üldiselt e-valimiste põhimõttest, kuidas seda on aktsepteerinud rahvusvahelised organisatsioonid näiteks demokraatlike printsiipide tagamise seisukohast ja eriti Euroopa Nõukogu, kus Veneetsia komisjon on välja töötanud kaks dokumenti, kus e-valimisi võib sisuliselt võrdsustada kirja teel hääletamise meetodiga. Kirja teel hääletamise meetod on üldiselt aktsepteeritud kõikides OSCE ja Euroopa Nõukogu riikides. On vaid 11 Euroopa Nõukogu ja OSCE liikmesriiki, kus kirja teel hääletamist ei aktsepteerita, need on Albaania, Aserbaidžaan, Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Tšehhi Vabariik, Läti, Moldova, Poola, San Marino ja Türgi. Kirja teel hääletamist ülejäänud riikides mitte ainult ei aktsepteerita, vaid ka praktiseeritakse väga laialt. Kirja teel hääletamine ongi võrdsustatud tegelikult e-hääletamisega Euroopa Nõukogus, sellessamas Veneetsia komisjoni väljatöötatud valimispraktika hea tava koodeksis. Kui rääkida veel demokraatia printsiipidest ja legitiimsusest, siis ka just legitiimsuse küsimus kerkis meil Riigikogu saalis üles. Legitiimsuse koha pealt on kõige tõsisem vastuargument Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee eelmise aasta septembris antud soovituses see, et e-valimised pigem toovad suuremaid rahvahulki valimiste juurde. Suurendades just nimelt selle kaudu valimisosalust, muutub ka legitiimsus suuremaks. Väga paljud Euroopa riigid ja teataval määral ka Eesti on pidevalt, aasta-aastalt üha enam selle probleemi ees, et kodanikud ei kasuta oma põhiseaduslikku õigust valimispäeval ja üha vähem kodanikke võtab valimistest osa. Nüüd just nimelt see e-valimiste võimaldamine ühe põhiseadusliku õigusena toob rohkem inimesi valimiste juurde ja suurendab eriti noorte osakaalu. Ka statistika toetab seda kõikides nendes riikides, kus juba on praktiseeritud e-valimisi. Ja tõepoolest, mida rohkem inimesi kasutab oma põhiseaduslikku õigust, mida rohkem inimesi osaleb valimistel, seda legitiimsemad on kindlasti ka valimised tervikuna. Võib-olla selle koha peal ma teeksingi pausi. Tuletaksin veel meelde põhiseaduskomisjoni ettepanekut teine lugemine lõpetada ning seaduseelnõu kolmandal lugemisel vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Kristiina Ojuland! Palun, kas on küsimusi ettekandjale? Palun, kolleeg Toomas Alatalu!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma siiski küsin, mida räägiti komisjonis minu tehtud ettepaneku kohta. Ma pean silmas seda ettepanekut: ei saa kehtestada korda, et ühel osal valijatest on õigus oma häält kogu aeg muuta, lubatakse mitmekordset hääletamist. Millega seda siiski põhjendatakse, et üks osa valijatest võib käituda teisiti kui ülejäänud?

Aitäh! Seda küsimust on komisjon korduvalt arutanud ka teoreetiliselt enne teie muudatusettepaneku tegemist. Selle üheks põhjenduseks ongi just nimelt see, et kui tõesti juhtub nii, et inimest on näiteks mõjutatud hääletamisel, siis on tal alati võimalus kas ise uuesti kasutada elektroonilist hääletamisviisi või kui tal ei peaks see võimalik olema, saab ta minna valimisjaoskonda ja hääletada nii, nagu ta oma südametunnistuse kohaselt õigeks peab.

Palun, kolleeg Janno Reiljan!

Aitäh! Proua ettekandja! Te väitsite, et nii õiguskantsler kui ka president on juba kodus hääletamise heaks kiitnud, kuivõrd nad ei ole seda protestinud. Millistes seadustes oli kodus hääletamine, kontrollimatu kodus oma kompuutri taga hääletamine selliselt seadustatud?

Aitäh! Te teate väga hästi, et e-valimiste sätted võeti vastu juba kolm aastat tagasi ja neid ei ole lihtsalt rakendatud, kuna ettevalmistused rakendamiseks on ju alles jõudnud lõpuni. Ma ütleksin, et isegi kuni viimase ajani on nende ettevalmistustega tegeldud ja seetõttu ei olnud ka võimalik neid näiteks kaks aastat tagasi Riigikogu valimistel rakendada.

Palun, kolleeg Sven Mikser!

Aitäh! Austatud ettekandja! Te tõite karistusseadustikust välja mitmed punktid, mis reguleerivad kuritarvitusi valimistel, häälte lugemisel ja kampaania teostamisel. Ma küsin nii, et kas need piirangud ja karistused on e-valimiste innovatiivsust arvestades piisavad või tuleks ka seda osa n-ö e-valimiste valguses täiendada. Ja konkreetsemalt küsiksin näiteks seda, kas nn improviseeritud valimisjaoskonna loomine eelhääletusperioodiks on teie arvates selle seaduse mõttes aktsepteeritav ja lubatav. Näiteks me teame, et kõigis regioonides ja kõigis eagruppides ei ole arvutite omamise tase päris võrdne ja ühtlane, samal ajal kui ID-kaart muutub ju kohustuslikuks ja üha enam inimesi omab seda. Võtame näiteks olukorra, kus mõni inimene mõnes külas teatab: "Kuna mul on Internetiga ühendatud arvuti, siis võib minu kodust e-valimiste perioodil läbi astuda ja hääletada. Ma olen teises toas ega vaata pealt." Kas selline asi on teie arvates põhimõtteliselt lubatav, hea ja aktsepteeritav või peaks seda kuidagi reguleerima?

Aitäh! Jah, selle seaduse mõttes võib tõesti selline asi praktikas aset leida, et kusagil, näiteks mingis suuremas asutuses on üks arvuti üles seatud just nimelt kasutamiseks kodanikele või hääleõiguslikele isikutele, kel on ID-kaart, et seal see protseduur läbi viia. Nii et selle seaduse mõttes keeldu ei ole. Ja mis puudutab teie esimest küsimust karistuste karmistamise kohta rikkumiste puhul, siis see on omaette teema. Või Sven Mikser ei soovi sellele vastust?

Palun, Janno Reiljan, teine küsimus!

Aitäh! Proua esineja! Te ei olnud võimeline minu esimesest küsimusest aru saama ega vastanud sellele. Aga proovime lihtsamaga. Te väidate, et on ette nähtud karistused nendele, kes püüavad valesti hääletada. Seadustes on ette nähtud kõikvõimalikud regulatsioonid valimiskabiini, valimiskasti, valimisjaoskonna kohta. Valimistarkvara kohta ei ole ainsatki seadussätet kusagil fikseeritud. Kuidas on võimalik valimistarkvara vastu kuritegu toime panna, kui ühtegi keeldu sellega seoses ei olegi seadustes üldse fikseeritud?

Kui ma nüüd püüan teie küsimust lahti mõtestada, siis on tõesti raske ette kujutada, et me hakkame seadusesse sisse kirjutama seda, et kodanik peab endale koju ehitama valimiskabiini, sinna arvuti sisse panema ja siis seal salaja hääletamas käima. Ja kui ta seda ei tee, siis peab selle eest veel karistuse välja mõtlema. See seaduse mõte muutub siis ikka täiesti äraspidiseks.

Palun, kolleeg Evelyn Sepp!

Aitäh! On päris selge, et e-keskkond aja jooksul muutub ja areneb. Aga oskad sa ehk seletada seda, miks näiteks Riigikogu kui ennast sageli teistele eeskujuks seadev institutsioon ei ole seni rakendanud nii lihtsat asja nagu elektrooniline hääletamine selles mõttes, et mitte hääletada siin saalis, vaid ükskõik kus maailma otsas või oma kodus? Mis on need põhjused, miks meie ei ole seda esimesena rakendanud?

Aitäh selle küsimuse eest! See küsimus sellises võtmes kerkis siin üles eelmine kord, kui me eelnõu arutasime. Mina isiklikult arvan küll, et tehnika edenedes jõuame me ükskord ka selle juurde. Ma arvan, et praegu on see lihtsalt tehniliste põhjuste taga ja samm-sammult edasi minnes ei välista ma seda võimalust. Tegelikult olen ma ise ausalt öeldes sellele võimalusele korduvalt mõelnud, nii kolm aastat tagasi Riigikogus olles kui väga sageli väliskomandeeringutes, näiteks Euroopa Nõukogus Strasbourgis olles olulistest hääletustest kõrvale jäädes. Siis mõtlesin ma juba sellele võimalusele kui ühele tulevikuväljavaatele ja ma ei välista, et tulevikus on see täiesti reaalne.

Palun, kolleeg Kaarel Pürg!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea kolleeg! Kas te olete kindel, et andes osale valijatest, enamikus noortele, võimaluse valida kodus kohvitassi juures, kusjuures see valimine ei pruugi alati ka üksi olles toimuda ja on võimalik oma valikut muuta, suurendame me sellega nende noorte kodumaa-armastust? Ja kuidas läheb see kokku sellega, et vanemad inimesed, kellel puuduvad sellised võimalused, peavad valimiskastide juurde jõudma, nii kuidas jumal juhib?

Aitäh! Liberaalina arvan ma, et inimene teeb oma otsuse ise, kas ta läheb valimiskasti juurde või mitte. Mis aga puudutab ebavõrdseid võimalusi, kui mõelda, et vana inimene tõesti elab näiteks kusagil kaugemal talus, asulakeskusest kaugemal, ta peab ju nagunii kodunt välja tulema, et valimisjaoskonda minna, ja ma usun, et isegi väikestes kohtades on valimisjaoskondade läheduses kindlasti kas mõni kultuurimajahoone või raamatukoguhoone, kus on avalikud Interneti-punktid üles seatud, ja kui vanemal inimesel on ID-kaart, mis tal ju Eesti seaduse järgi peaks olema, siis on tal ka tegelikult õigus ja võimalus seda oma põhiseaduslikku õigust realiseerida, hääletades e-valimistel.

Palun, kolleeg Helle Kalda!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea kolleeg! Eelmine kord, kui te esinesite, sain ma küll aru, et see süsteem, kui inimesel on võimalus hakata oma kodus hääletama, toob meile valijaid juurde. Täna aga saan ma vastupidiselt aru, et nüüd inimene tuleb kuhugi keskusesse ja hakkab hääletama. Ma ei saa sellest täpselt aru, aga minu küsimus on hoopis teisest asjast. Kas riigieelarves on olemas raha või kas on kohalikele eelarvetele mõeldud, aga praegu ei ole veel väga paljudes kohtades tegelikult olemas Interneti-ühendust? Kuidas see küsimus ära lahendatakse? Ma arvan, et võrdse kohtlemise puhul peab saama ükskõik kus kohas hääletada. Kui inimesel on võimalik, ostab ta endale arvuti, aga talle peab olema kindlustatud Interneti-ühendus.

Aitäh! Selle küsimuse ja võib-olla ka eelneva küsimuse täpsustamiseks: kindlasti ei tähenda see seda, et inimesed ei saa kodus hääletada. Lihtsalt eelküsija küsimus oli püstitatud nii, et kui sellel valijal ei ole omal kodus arvutit, siis tal tegelikult on ju teoreetiliselt võimalus oma asula keskuses ikkagi üks arvuti leida, kui ta väga tahab elektroonilist hääletamisviisi kasutada. Mis puudutab võrdse kohtlemise printsiipi, siis ka sellest on väga palju räägitud. Kui seadus loob võimaluse e-valimisteks, kas siis riik peab automaatselt tagama selle, et inimesed või kodanikud, kellel arvutit ei ole, peaksid ilmtingimata arvuti juurde pääsema? Seda küsimust on siin saalis ka korduvalt tõstatatud. Tegelikult võiksime me ju siis mõelda ükskõik missuguse seaduse kontekstis, kui seadus loob üldise õiguse kõikidele kodanikele. Aga nagu teada, ei saa ühiskonnas kõik kodanikud nagunii kunagi oma võimalusi või õigusi sajaprotsendiliselt just nimelt võrdselt kasutada. Ja sellest loogikast tuleb ka selle eelnõu puhul lähtuda, et seadusandja loob võimaluse, laiendab põhiseaduslikku õigust ja inimesed peavad ise vaatama ja otsustama, kuidas ja kas nad seda õigust kasutada tahavad.

Palun, kolleeg Sven Mikser, teine küsimus!

Aitäh! Austatud ettekandja! Mõnele küsimusele te vastate küsimusest mööda. Nii saan ma aru, et Janno Reiljani küsimus näiteks ei puudutanud mitte kodudesse valimiskabiinide ehitamist, vaid karistusseadustiku seda osa, mis võiks puudutada e-hääletuste tarkvara vastaseid ründeid. Nii ei puudutanud ka minu küsimus mitte karistuste karmistamist, vaid seda, kas on olemas selliseid uusi asju, mis e-valimiste puhul nõuaksid karistusseadustikus reguleerimist, mis konventsionaalse, tavapärase varasema hääletamise puhul ei vajanud reguleerimist. Ma toon näiteks - te ütlesite, et asutuses võib panna nurka hääletuskabiini arvutiga -, et sama on põhimõtteliselt võimalik ka eelhääletusperioodil, erakonna kampaaniapeol, kus antakse kohvi ja saiakesi, seintel on plakatid, peetakse kihutuskõnesid, saab kandidaadiga tantsu vihtuda ja saali nurgas on näiteks samal kampaaniaüritusel sirmiga piiratud arvuti, kus saab toimetada hääletamist. Kas sellised teemad vajaksid eraldi reguleerimist muudes seadustes, näiteks ka karistusseadustikus? See on minu küsimus, mitte karistuste karmistamine.

Aitäh! Selle küsimuse kohta võib öelda küll, et see on juba praegu karistusseadustikus reguleeritud. Oleneb nüüd, kuidas seda tõlgendada. Näiteks, kui me vaatame seda kui võimalikku häälteostmist, siis karistusseadustiku § 164 ütleb nii, et isikule ainelise hüvitise andmise (ehk siis teie mõttes kohvi ja saia andmise) või pakkumise eest eesmärgiga mõjutada teda mitte teostama oma valimis- või hääletamisõigust või teostama seda teatud valiku kasuks, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Või võib ka vaadata siin § 162, mis räägib valimis- ja hääletusvabaduse rikkumisest. See on tunduvalt pikem loetelu nendest mõjutamismeetoditest. Siin võib olla juttu pettusega, ähvardusega, teenistusliku, majandusliku või muu sõltuvusega süüteo toimepanijast. Kui sellist paragrahvi vaadata, siis siin on karistus juba tunduvalt karmim, võib ulatuda kuni üheaastase vangistuseni. Nii et need võimalikud mõjutused ja petmised on praegu karistusseadustikus reguleeritud ja kindlasti on seadusandja alati õigustatud tegema muudatusi, parandusi, kui praktika selleks vajaduse loob. Ma tahaksin kolleegidele veel kord meelde tuletada ja soovitaksin ka kõigil lugeda seda Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee eelmise aasta septembri kaunis pikka soovitust liikmesriikidele e-valimiste printsiipide ühtlustamise kohta liikmesriikides. Üks nendest põhimõtetest on näiteks see, et liikmesriigid, kes e-valimised läbi viivad, peavad nende tulemustest raporteerima ka Euroopa Nõukogu Ministrite Komiteele ja kõik Euroopa Nõukogu liikmesriigid, keda on praegu teatavasti 46, saavad nende valimiste läbiviimise järel nendest ülevaate.

Palun, kolleeg Toomas Alatalu, teine küsimus!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma pean ütlema, et ma naudin teie demagoogiat, sest meie räägime siin valimisseadusest, teie tsiteerite rahulikult karistusseadustikku, sest peaasi on rääkida. Aga meie vabariigis teatavasti ju karistusseadustik ei tööta. Ja ma lihtsalt pakun teile praktilise võimaluse. Ühes tänase lehe juhtkirjas mainitakse, et kaks erakonda soovivad säilitada häälteostmise turu senist jaotust. Tähendab, asja iva, mõte on, et nüüd tahetakse uus jaotus välja pakkuda. Tähendab, ajalehe juhtkiri kutsub üles kehtestama häälteostmise turu uue jaotuse. Ma küsin, milline on teie arvates karistus sellele ajalehele sellise üleskutse eest?

Aitäh selle küsimuse eest! Kuna ma ei ole siin ei prokurör ega uurimisasutuse esindaja, siis ma kindlasti omapoolset sanktsiooni välja pakkuma ei hakkaks. Küllap see on ajakirjandusvabaduse üks osa arvata asjadest ühiskonnas, mida nad arvavad.

Palun, kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mäletatavasti otsustas üks Võrumaa mees pärast möödunud Riigikogu valimisi blokeerida Riigikogu tööd mõneks hetkeks, väites, et buss ei käi valimisjaoskonda, mida te liberaalina võib-olla ei tea. Minu küsimus on seotud sellega, kui tulevad kaebused e-valimiste tulemuste kohta. Kus neid tulemusi säilitatakse, kas logifailides, või millised süsteemid on tarkvaraarenduses välja mõeldud valimiste seaduslikkuse ja tõepärasuse kontrollimiseks, kas neid üldse on või upume me võimalikesse lakkamatutesse kaebustesse ja näiteks Riigikogu ei saa üldse tööd alustada?

Aitäh! Kaebustega tegeleb muidugi Vabariigi Valimiskomisjon. Ma kirjeldasin oma sissejuhatavas ettekandes turvasüsteemi ja kontrollsüsteemi, nende elektrooniliste häälte kontrolli süsteemi. See on välja töötatud ja viidud analoogsele tasemele selle ümbrikusüsteemiga, mis meil on eelvalimiste jaoks välja töötatud, juhul kui inimene ei hääleta oma kodukohas. On nn kinnine elektrooniline ümbrik, mille sees on inimese antud hääl ja mida saab avada alles pärast seda, kui on avatud nn välimine elektrooniline ümbrik, kus on kodaniku isikuandmed, mida kõigepealt kontrollitakse, tuvastatakse, kas ta on valimisõiguslik, vaadatakse järele, kas ta pole juba kusagil mujal, oma kodukohas valimisjaoskonnas hääletamas käinud. Juhul kui ta näiteks on juba käinud hääletamas valimisjaoskonnas, siis seda sisemist ümbrikku ei avata. Ka eelvalimiste puhul on sama süsteem. Sisemist ümbrikku ei avata ja mitte keegi ei saa kunagi teada, kelle poolt see hääl seal sees on antud.

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Tänan! Lugupeetud ettekandja! Ma tuleksin selle vastuse juurde, kus te arvasite, et on täiesti võimalik, et kusagil seatakse sisse improviseeritud n-ö valimisjaoskonnad arvutiga, kus on võimalik hääletada mõnes asutuses jne. Ma ei räägiks siin võib-olla häälte ostmisest, nii nagu Sven Mikser, kus on kohv ja saiakesed ja tantsimisvõimalus saadikuga. Küll aga võimalusest, et korraldatakse aktiivne valimiskoosolek, räägitakse, kampaania käib täie hooga ja muu seas öeldakse, et seal nurgas on näiteks arvuti ka või siis kõrvalklassis, kui koosolek on kooliaulas, ja seal on võimalik ühtlasi hääletada, et me juhatame teid sinna ja abistame teid hääletamisel, küll aga ei vaata, kelle poolt te hääletate. Ma saan aru, et põhimõtteliselt on selline situatsioon ju ikkagi lubatav. Ma ei räägi siin häälte ostmisest, vaid sellisest väga aktiivsest valimisaegsest mõjutamisest.

Aitäh! Siin võib ju tuua täpselt samasuguse näite praegu seaduse järgi kehtiva võimaluse kohta, mida ka väga paljudes Euroopa riikides kasutatakse, see on kirja teel hääletamine. Täpselt samamoodi võiks ju arvata siis, et võetakse üks seltskond inimesi kokku, keda mingil muul viisil ilma ähvardamata või mõjutamata püütakse ikkagi mõjutada ja siis nad panevad oma kirja teele ja hääletamine on läbi viidud. Ma tahaksin veel kord rõhutada seda, et me ei peaks eeldama, et kodanikud või erakonnad on kuidagi ebamoraalsed. Ma ei kujuta ette, et näiteks Reformierakond hakkaks valimiste eel mingit niisugust palagani tegema. See on ju naeruväärne. Kas te arvate, et Eesti-suguses väikeses riigis jääks selline asi avalikkuse eest varju? Kui mitte samal päeval, siis järgmisel päeval räägiksid ja kirjutaksid sellest meediakanalid. Ma usun, et seegi näide, mille te tõite, on võimalik kvalifitseerida karistusseadustiku alla.

Palun, kolleeg Jüri Tamm!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Uus asi sageli ehmatab. Kui me minevikku meenutame, siis kutsarid ja hobused kartsid tramme. Kuid mõjude kohta tahaksin ma hoopis teise külje pealt teie arvamust ja võib-olla ka põhiseaduskomisjonis räägitut kuulda ning seletusi saada. Kas te rääkisite mõjutamise puhul ka sellest, kuidas niisugused piirangud või innovatiivse mõtte seisakud seonduvad sellise iseteenindava riigi ja efektiivselt toimiva ühiskonna seisukohalt? Selge on see, et igasugune piirang infotehnoloogia ja kaasaegse tehnika kasutamisel seiskab paralleelselt ka muid võimalusi.

Aitäh! Tõepoolest, seda eelnõu on ka sellest aspektist käsitletud nii siin saalis kui väga palju meediakanalites, ja see toob tõesti kaasa järgmise sammu, võib-olla järgmise taseme. Ma eelmine kord nimetasin siin e-valimiste sisseviimist revolutsiooniliseks, mis tekitas ka üsna palju emotsioone. Ma olen endiselt veendunud, et mõnes mõttes on see siiski revolutsiooniline, sest vaatamata sellele, et mõningates Euroopa riikides on juba praktiseeritud seda valimist, ei ole see kindlasti veel laialt kasutusel. Kuid ma tahaksin öelda seda, et Eesti oli ka esimene riik maailmas, kes tõi sisse e-valitsuse. Tegelikult pean ma siiamaani ja ma usun, et ka paljud teist on pidanud paljudele oma lääne kolleegidele seletama, kuidas on ikka võimalik valitsuse istungit ilma paberiteta läbi viia. Samamoodi on e-valimiste süsteem väga hea minu meelest, väga õige uuendus, mis igal juhul laiendab kodaniku põhiõigusi.

Palun, kolleeg Evelyn Sepp, teine küsimus!

Ma ei kuulu kindlasti nende hulka, kes peavad n-ö e-turvalisust või turvalisuse puudumist nendel valimistel kõige suuremaks probleemiks. Sellest tulenevalt oleks mul palve, et saaks ühe pika ja põhjaliku selgituse selle kohta, mil moel või millistes logifailides n-ö salvestatakse võimalike protestide ja vaidluste puhuks see, kes füüsiliselt istub arvuti taga, kas juhtumisi ei hääleta näiteks valimisõigust mitteomav isik, alaealine, kas see, kes hääletab, on see isik, kelle kaarti kasutatakse. Millistes logifailides see informatsioon säilib?

Aitäh! Nii konkreetsele küsimusele, nagu teie praegu esitasite, ei oska ma vastata, kes on täpselt see isik. Kui me võrdleme näiteks kehtiva seadusega kodaniku valimisõiguse kontrollimist või isiku valimisõiguse kontrollimist, siis praegu toimub see valimisjaoskondades olevate nimekirjade alusel. Ja nagu ma seletasin, see elektrooniline hääl saabub nii või teisiti valimisjaoskonda, kus selle nn elektroonilise välimise ümbriku kaudu kontrollitakse, kas tal on valimisõigus või mitte. Ja kui näiteks hiljem peaksid tulema kirjalikud protestid, kes see täpselt on Vabariigi Valimiskomisjonis, millisel ametipostil olev ametnik, siis seda on minu arvates täiesti võimatu seadusega täpselt paika panna. Printsiip on paigas ja ma arvan, et seda printsiipi, mis praegu praktikas kehtib tavaliste valimiste puhul, on võimalik rakendada ka elektrooniliste valimiste puhul.

Palun, kolleeg Rein Randver!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud ettekandja! Te nimetasite e-valimisi revolutsiooniliseks muutuseks. Minu küsimus puudutabki eelnõu sisu, mis ütleb, et kui inimene on hääletanud nii elektrooniliselt kui hääletamissedeliga, siis arvestatakse tema otsust, mis on hääletamissedelil. Kas see ei ole nagu sellest revolutsioonilisest suunast teisele poole kaldumine?

Aitäh! Neid kahte asja muidugi võrrelda ei saa. Üks asi on printsiibi, uue süsteemi sissetoomine, põhiõiguse laiendamine ja teine asi on see praktiline pool, kuidas seda kasutatakse. Ma ei näe siin mitte mingisugust vastuolu. Õieti ei oskaks mina isegi neid kahte omavahel võrrelda.

Palun, kolleeg Kaarel Pürg, teine küsimus!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea kolleeg! Milline seadussäte annab teile kindluse öelda, et ükski ministeerium või riigiasutus ei hakka pärast seaduse väljakuulutamist oma allasutuses välja töötama ja ellu viima kollektiivseid lojaalsusvalimisi?

Sellessamas karistusseadustiku §-s 162, mida ma täpselt ette ei lugenud, aga mille ma võin siis veel kord ette lugeda, on see sätestatud niimoodi: "Valimis- ja hääletamisvabaduse rikkumine. Isiku takistamise eest vabalt teostamast oma õigust valida või olla valitud valimisel või hääletada rahvahääletusel, kui sealjuures on kasutatud vägivalda, pettust, ähvardust või isiku teenistuslikku, majanduslikku või muud sõltuvust süüteo toimepanijast, karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega."

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi, teine küsimus!

Tänan! Lugupeetud ettekandja! Meist oluliselt internetiseeritumas ja kõrgema elatustasemega riigis, meie naaberriigis Soomes, loobuti hiljuti e-hääletuse katsetest. Mind huvitaks, mitmes Euroopa riigis või kus kohas maailmas on sellisel kujul e-hääletus, kus igaüks võib kodus hääletada, nii nagu ta tahab ja ajal, millal ta tahab, eelhääletuse aja vältel. Kus kohas on selline e-hääletus tegelikult praktikas toiminud ja toimub ning kus nende arendustega oluliselt tegeldakse?

Aitäh! Nagu siin ka ennist sai öeldud, on Interneti-teel hääletamist kasutatud Inglismaal, _veitsis, Prantsusmaal, Hispaanias ja Hollandis ning neid hääli on ka loetud. Ma rõhutaksin veel kord seda - mitte et see oleks mingi piibel selle eelnõu kontekstis -, kuid Eesti on siiski Euroopa Nõukogu liige ja seesama Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee antud soovitus, mis tegelikult on otse suunatud kõikidele liikmesriikidele, on just nimelt e-valimise printsiipide ühtlustamist käsitlev dokument kõikides Euroopa Nõukogu liikmesriikides. Tendents on muidugi selles suunas, et need riigid, kes on protseduuriliselt, tehniliselt, majanduslikult ja kindlasti ka emotsionaalselt valmis e-valimiste sisseviimiseks, saavad seda teha kergemini, toetudes ka sellelesamale Euroopa Nõukogu dokumendile. Ma ei jõua kõiki neid printsiipe siin ette lugema hakata, see dokument on kümmekond lehekülge pikk. Seal on e-valimiste printsiipide väljatöötamisel arvesse võetud dokumente alates ÜRO inimõiguste ja põhivabaduste ülddeklaratsioonist - on väljavõtteid kõikidest teistest ÜRO konventsioonidest, mis puudutavad rahvusvahelisi ülemaailmseid tsiviil- ja poliitilisi vabadusi ja õigusi - ning lõpetades OSCE printsiipidega, Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga kuni mõistagi Euroopa Nõukogu enda dokumentideni välja, kust on võetud printsiibid e-valimiste läbiviimiseks. Edasi on seal muidugi terve rida konkreetseid soovitusi, mis on välja töötatud, tuginedes nendele printsiipidele, kuidas e-hääletamist läbi viia, kuidas hääle õigsust kontrollida, kuidas hääli lugeda. See dokument on piisavalt pikk ja veel kord kutsun lihtsalt kolleege tutvuma sellega. See on olemas Internetis täiesti avaliku dokumendina. See on meile kindlasti suureks toeks ja abiks selle eelnõu menetlemisel.

Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Ma olen tuline e-valimiste toetaja ja lasin endal ka sertifikaadid uuendada, sest nad olid mul juba kolm aastat vanad ja hakkasid kehtetuks muutuma. Aga proua Sepp või preili Sepp tõstis õigustatult üles küsimuse, et ei ole võimalik selgeks teha ja jäädvustada, kas need koodid ja kaardi sisestas just nimelt see isik, kellele nad kuulusid, või hoopis keegi teine. Võib-olla üks hea onu või tädi käis ja korjas kõik oma sugulaste dokumendid kokku, et nende jalavaeva ja peavaeva ja arvutivaeva vähendada ja tegi n-ö teenuse korras need operatsioonid ära. Aga kui pärast keegi nendest tädidest ja onudest, kelle kaarti ja koode kasutati, vaidlustab selle asja, mis saab siis valimistulemustest?

Aitäh! Kõigepealt, selline tegevus on tõesti karistatav. See on üks asi. Kui küsimus vaidlustatakse, siis on see analoogiliselt käsitletav praegu vaidlustatud hääletustulemustega. Selleks ei ole vaja ju mingit erilist meetodit ega protseduuri. Ka praegu on ükskõik missuguste valimiste puhul võimalik valimistulemused vaidlustada. Selleks on seadus määranud ära ringi, kes saab vaidlustada, edasi, kuidas ja kus vaidlustatakse ning kes selle vaidlustamisega tegeleb. Tegelikult on see süsteem praegu olemas ja välja töötatud.

Palun, kolleeg Mati Kepp!

Aitäh, juhataja! Hea ettekandja! Kas te võiksite sellest Euroopa Komisjoni soovitusest ette lugeda selle koha, kus on lubatud kodus elektrooniliselt hääletada?

Aitäh! Kõigepealt ma täpsustan: see on Euroopa Nõukogu soovitus, mitte Euroopa Komisjoni soovitus. See tekst on nii pikk, et ma arvan, et ma siit ingliskeelsest tekstist seda välja ei loe, aga iseenesest, kui räägitakse elektroonilisest hääletamisest, siis siin ei ole võimalik vahet teha, kus kohas inimene hääletab, kas ta hääletab oma tööpingi taga, kas ta hääletab oma kodus või tuttava juures. Seal ei ole mingit vahet. Sa võid lennujaamas ka hääletada parasjagu kahe lennuki maandumise vahel.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Kristiina Ojuland! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Jah, palun, kolleeg Janno Reiljan!

Ma palun lisaaega!

Palun, kaheksa minutit!

Lugupeetud kolleegid! Me nägime täna, et valel võib olla väga naeratav nägu peas. Kõigepealt alustati sellest, et väideti, et õiguskantsler ja president on juba kodus hääletamise heaks kiitnud, nad ei ole seda vaidlustanud. Ei ole nii. Senini on olnud juttu e-hääletamisest kui printsiibist ja e-hääletamise kui printsiibi vastu ei ole siin saalis enamal jaol demokraatia mõttes vähemalt vist mitte midagi. Kui on, siis on selle tehnilise mõttekuse mõttes. Niisiis, kodus hääletamine ja e-hääletamine ei ole üks ja seesama. See, mida siin ette loeti, käis kõik valimisjaoskonnas hääletamise kohta, mitte kodus hääletamise kohta. Ei vaidlustata mitte e-valimist, vaid vaidlustatakse kodus hääletamine, kontrollimatu kodus hääletamine. See on hoopis teine jutt. Tähendab, siin prooviti lugeda ette mõttetuid lõike dokumentidest. Kõik see on tühi töö ja vaimu närimine. See tähendab, see on absoluutne petmine, valetamine, ükskõik kuidas seda viisakalt nimetada. Kuid tõepoolest, demokraatlikus mõttes on see kodus hääletamise süsteem, ütleme, roiskunud lihast tehtud praad, kõlbmatu. Kuid on ju teada riike, kus liha lastaksegi enne roiskuma ja alles siis süüakse. Võib-olla on näiteks Kesk-Aafrika Vabariik, mille üks eelmine peaminister meile kunagi eeskujuks tõi, just nimelt selline riik ja selles mõttes jätame siis selle küsimuse ka siin kõrvale. Seda tasub mainida ühes asjas, nimelt on roiskunud prae juures mõttetu rääkida näiteks pipra või soola piisavusest või üledoseerimisest või mingist sellisest asjast. Ka tehniliselt teostuselt on väljapakutud seadus küündimatu. Milles on probleem? Kallis ettekandja ei olnud võimeline aru saama, mida tema käest küsiti. Nimelt, kui me võrdleme e-valimise tarkvara, siis see ongi võrreldav teisel, tavalisel valimisel kogu selle valimiste läbiviimise mehhanismiga, kus on jaoskonnad ja kabiinid ja urnid, kontrollitakse, kas urn on pitseeritud, enne seda vaadatakse, kas urn on tühi. Minu küsimus puudutas ka seda, millised seadussätted näevad ette, et valimiste tarkvara täidab kõiki neid tingimusi. Urni puhul on asi küllaltki lihtne, isegi valimistest ja demokraatiast ja kõigest muust mitte midagi teadev inimene on võimeline urni sisse vaatama ja fikseerima, kas seal sees on juba midagi või on urn tühi. Paraku valimise tarkvara puhul väita ja teada saada, kas see tarkvara on tühi või on sinna salvestatud juba enne 50 häält, 100 häält, kas sinna kusagilt kõrvalt tuleb juba sisseprogrammeeritult hääli - vaat see on juba hoopis teine tera, see on see, millest mina tahtsin rääkida. Näiteks viis üks kaval pangaametnik kunagi sisse süsteemi, kus kõik pangatehingute ümardamistulemused kanti tema arvele, ja ta kogus väga suure rahahulga kokku. Ja nüüd ma tahangi esitada järgmised küsimused. Milliste seadussätetega on reguleeritud see, et tarkvarale on viidud läbi sõltumatu ekspertiis, et selle korrektsus, vastavus püstitatud ülesandele, tehniline korrektsus on kõik kontrollitud, et tehnilise turvalisuse kohta on antud sertifikaat? Niisiis, millise seaduse alusel on see välja toodud, sest vastasel korral tõepoolest ei teagi, keegi tegi midagi ja arvatakse, et see kõlbab? Kui pärast tulebki välja, et ei kõlba, siis tuleb ka välja, et ühtegi seadust rikutud ei ole. Milline vastutus on fikseeritud sellelesamale sertifitseerimisfirmale, kui ta üldse olemas on, sest ka tema võib üksinda terved valimistulemused ära teha, kui juhtub, et ta ei ole aus ja tal ei ole vastutust fikseeritud? Kui vastutust ei ole, siis ei saa ka midagi rikkuda, eks ole? Ta ei vali, ta ei mõjuta valijat, ta mõjutab valimistulemusi. Milliste meetoditega on tagatud, et elektrooniline tarkvara on lukustatud? Keegi ei pääse sinna juurde ja juurdepääs toimub kohtu või ma ei tea kelle määratud korras ja kontrolli all selliselt, et tõepoolest ei saa midagi manipuleerida. Tarkvaras on väga lihtne manipuleerida ja see ei ole silmaga nähtav, nii nagu see on tavaliste valimiskastide või -kabiinide või kõige muu puhul. Millega on tagatud see ja millised seadused näevad ette reeglid, kuidas tarkvarale ligi pääsetakse näiteks pärast valimisi? Millised on need seadussätted, mis näevad ette kontrolli tarkvaravastaste rünnete ja nende katsete üle, kuidas neid menetletakse ja millised on vastutused? Neid ei ole fikseeritud üheski seaduspunktis. Jne, jne, jne. Ma tahaksin kokku võttes öelda, et demokraatlikus mõttes on kodus valimine, mitte e-valimine, põhiseaduse rikkumine, ebademokraatlik, korruptiivne häälte ostmise süsteem. Me loodame, et põhiseaduslikud institutsioonid asuvad siin meie põhiseaduse kaitsele, kui parlamenti on mingil põhjusel juhuslikult sattunud ebademokraatlikud jõud ja nad on ülekaalus selles küsimuses. Kuid küsimus on laiem. Rahvaliit tegi ettepaneku elektroonilise valimise teostamiseks valimiskabiinis, nii nagu Interneti-teel valitaksegi nendessamades lääneriikides, keda siin esitaja nimetas, valitakse Interneti-teel, aga mitte kodus. Niisiis, valikud ei ole e-valimised ja mitte e-valimised, vaid kas demokraatlikud e-valimised või ebademokraatlik, korruptiivne häälte ostmise süsteem e-valimiste nime all. Ja selle seadustega reguleerimata, kontrollimata, turvamata ebademokraatliku süsteemi vastu oleme me nüüd ja igavesti, kuid meie parandusettepanekudki nägid ette, et viime Eestis sisse demokraatlikud e-valimised, nii nagu seda tehakse arenenud lääneriikides. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Janno Reiljan! Palun järgmisena kolleeg Igor Gräzin!

Austatud proua esinaine! Lugupeetud kolleegid! Hea eelkõneleja! Kogu see stsenaarium, mida me siin kuulsime, on tegelikult vana. See on täpselt maha kirjutatud telesaatesarjast, mis jooksis Venemaa valitsuse telekanalis Kesktelevisioonis 1996.-1997. aastal. Selle idee seisnes selles, et Venemaa presidendi valimised teeb ära agentuur nimega FAPS ehk föderaalne valitsusside agentuur. Idee oli täpselt see. Kolleeg Reiljan just nimelt meenutas seda stsenaariumi ka detailides, nähtavasti on see film kõigile väga sügavalt meelde jäänud, et tegelikult ei olegi keskvalimiskomisjoni kuvarite taha juhtmeid üldse vaja, vaid lihtsalt kuvarile mängitakse pilt ette õigete valimistulemustega. Nii et mitte midagi uut ei ole, ainult selle vahega, et kõik need hirmud olid teada. Need olid teada Microsoftile, kes püüdis seda valitsushanget Venemaalt saada, olid teada kogu maailmale. See nn FAPS-i valimise teema on kümme aastat vana ja ma arvan, et neid hirmusid üles soojendada ei tasu. Kui jutt juba filmide peale läks, siis kuulus Ameerika film "Wag the Dog" (koera raputamisest) on selle kohta, kuidas tehakse fiktiivne sõda Afganistanis või kusagil mujal, mis on tegelikult toodetud ainult CNN-i ekraanil ja mille taga tegelikke sündmusi ei ole. Tähendab, kõik need ulmekad ei ole uued ja selles mõttes ei öelnud ka kolleeg Reiljan mitte midagi uut. Mis puudutab tema iseloomustust valimissüsteemi kohta, et see on häälte ostmine, korruptiivne, turvamata jne, siis ma arvan, et täpselt samal määral võime me kasutada neid termineid ka Eestis praegu kehtiva hääletamissüsteemi kohta. Kas viinapudeliga on hääli ostetud? On. Kas vallavanem on kohale sõitnud ja vanainimese eest kriipsu tõmmanud? On. Kas on toimunud fiktiivseid koosolekuid? On. Kas valimised on toimunud? On. Kas me teeme sellest järelduse, et lõpetame valimised üldse ära ja laseme endale kusagilt mõnest teisest riigist saata inimese, kes lihtsalt teab, kes peab olema kes, mis peab olema mis jne? Tegijal juhtub. Ja selliseid reegleid, mida ei oleks saanud rikkuda, ei eksisteerinud antiikühiskonnas isegi nii sirgjoonelises tegevuses, nagu seda oli gladiaatorite võitlus. Ajaloolased Isamaaliidust ei lase valetada, mul ei tule praegu selle autori nimi meelde, kes kirjutas, kuidas gladiaator tõi salaja oma seeliku all areenile kivi, mida ta ei tohtinud teha, sest see ei olnud tema relvastuses ette nähtud. Tee mida sa teed, prahmakaid juhtub alati. Muide, kas te panite tähele, kui proua Ojuland pidi siin vastama kõikvõimalikele küsimustele, siis need küsimused ise ja proua Ojulandi vastused eeldasid ikkagi väga suurt mõttetööd ja pingutust: et aga kui me vajutame niimoodi ja tolle nupu peale ja ülemus juhtub mööda minema ja juhe on torgatud valesse auku ja elekter jookseb vasakule jne, kuidas te seda garanteerite? Vaadake, nende case'ide väljamõtlemine ja sõnastamine võttis minuteid. Ja see võttis veel paar minutit proua Ojulandilt. Mõni ime, katsu sihukesest küsimusest aru saada, taevane arm! Ühesõnaga, ma arvan, et nii palju statistikat oleme me koolis õppinud kõik. Juristina ning õigusstatistikaga kokku puutununa arvan ma, et selline asi nagu ideaalne kuritegu ei ole üldsegi mitte võimatu. Istume maha ja mõtleme välja pangaröövi, mida keegi ei avasta, ja see on võimalik. Meid on siin sada tarka inimest koos, no kas me ei saa nüüd hakkama või? On olemas ainult üks asi, mis ma selle vastu võin öelda, ja seda ütleb komissar Pikaro: kõik kurjategijad jäävad varem või hiljem vahele, reaalses maailmas ideaalseid süsteeme ei eksisteeri. Kui tulevad uued vead sisse, siis vigadest õpitakse, aga need ei ole üksikud vead, ei saa muuta statistilisi tendentse, poliitilisi eelistusi, mida kannab ühiskond tervikuna.

Suur tänu, kolleeg Igor Gräzin! (Aplaus.) Palun kõnepulti kolleeg Urmas Reinsalu! Kaheksa minutit.

Austatud Riigikogu esinaine! Austatud Riigikogu liikmed! Pärast eelkõneleja tulevärki juhiksin ma tähelepanu mõningatele praktilistele küsimustele, mis on siin nii küsimustes kui ka arvamusavaldustes esile kerkinud. Esiteks küsimus, kus on selles e-valimiste põhimõttes sätestatud need reeglid, mis kehtivad valimiste salajasuse ja ühetaolisuse kohta, üldine aususe põhimõte. See üldine aususe põhimõte on eraldi valimisseadustes väga selgelt fikseeritud ja kehtivas õiguses olemas. Teine küsimus: kus on sätestatud selle aususe põhimõtte tagamine, need reeglid, mis muudavad elektroonilise süsteemi turvaliseks, ja milliste reeglite järgi toimub selle süsteemi auditeerimine? See ei ole loomulikult mitte seaduse tase, nagu ei ole tehniliste valimismenetluste tase ka praegu kehtivas ükskõik millises valimismooduses. See on valimiskomisjoni määruste asi ja valimiskomisjoni määruste tekstid on täiesti olemas. Kolmas küsimus: kuidas on üldse võimalik tuvastada võimalikku pettust e-valimiste korral? Ma juhin tähelepanu, et hakkavad olema audiitorite aruanded. Juhul kui keegi isik vaidlustab e-valimisi nende õiguspärasuse või valimispettuse aspektist, näiteks sellisel hüpoteetilisel konstrueeritud juhul, kui arvutisse on tekkinud mingisuguseid hääli, mida tegelikkuses ei eksisteeri, siis on üheks tõendusmaterjaliks ka audiitorite aruanded. Kui me lähtume eeldusest, et tarkvara on võimalik kasutada kurjasti, siis ma juhin tähelepanu, et tarkvara kasutatakse niikuinii kõrgemal tasemel häälte kokkulöömiseks. Teoreetiliselt on niisugused hüpoteetilised valimispettused sellisel juhul võimalikud ülemaalise valimistulemuse tuvastamisel. Või näiteks tarkvara andmebaase kasutatakse selleks, et Eesti kodanike registrit, valijate registrit pidada. Kui me lähtume sellest, et ainult paberi peal, kivisse raiutult on asjad tõesemad, siis sellisel juhul on kogu meie süsteem juba vildakalt üles ehitatud. Nüüd küsimus selle kohta, mis on laiem filosoofilisem probleem. Läbi aegade, kui on eksisteerinud üldine valimisõigus, on tendents liikunud selles suunas, et üldist valimisõigust on aste-astmelt laiendatud. Suurtes ühiskonnarühmades on näiteks langetatud valimisiga, on varalisi tsensusi ära kaotatud valimisõiguse puhul, naistele on antud valimisõigus. Nüüd see menetlus, see samm, mida me täna arutame, ei ole mitte valimisõiguse laiendamine, vaid selle üks haru. See on tegelikult valimisõiguse realiseerimise õiguse laiendamine. Aga oma iseloomult või oma aluselt põhineb ta täpselt samamoodi valimisõiguse laiendamise algsel filosoofial. Nüüd küsimus, mis on ka esile kerkinud, erinevate operatsioonisüsteemide alusel hääletamisest. Praegu on Windowsi operatsioonisüsteemi võimalik kasutada. Tõenäoliselt on nendeks kohalikeks valimisteks võimalik kasutada ka Linuxi süsteemi. Iseenesest on neid operatsioonisüsteeme hulgaliselt, on teatud tase, kus me võime öelda reaalsuses, et ilmselt ei ole mastaabi efekti mõttes otstarbekas seda laiendada. Unixi süsteemi puhul me võime arutada, kas see oleks otstarbekas. Viimase tähelepanekuna küsimus sellest, et valimisõiguse realiseerimisel on erinevad kategooriad, et me saaksime realiseerida demokraatlikku tahteavaldust. Siin kõlas läbi väide, et see demokraatliku tahteavalduse realiseerimise absoluutkriteerium või kaitseelement on n-ö valimiste salajasus selles tähenduses, et toimub hääletus valimiskastiga. Siin meenutati eelmine kord ajakirjanduses toodud paralleele, otsekui võiksid e-valimised viia meid lähemale mingisugusele totalitaarsele süsteemile. Ajaloolisest huvist vaatasin ma Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee valimisbülletääne ja valimisprotokolle. Huvitav on see, et nendes valimisprotokollides oli alati ka teatav hulk vastuhääli kandidaatidele, valimised viidi läbi üldisel menetlusel salajaste valimistena ja igaühel oli teatav hulk hääli ja alati oli teatav seltskond, kellele anti ka vastuhääli. Loomulikult mingisugusest tegeliku demokraatliku tahteavalduse realiseerimisest me rääkida ei saanud, valimiste tegelik demokraatlik läbiviimine tähendab ikkagi, kui me räägime eesmärkidest, et valimistel peavad kehtima aususe põhimõte ja võrdsuse põhimõte ning need põhimõtted on e-valimistega selgelt tagatud. Ma loodan, et enamik uue koalitsiooni poliitikuid leiab endas meelekindlust seda tunnistada ja me saame kohalikud valimised läbi viia kodanikele lisavõimalusena ka e-valimistena. Tõepoolest, nagu siin on korduvalt kõlanud, on ekslik väita seda, otsekui ei oleks parlament kolme aasta eest võtnud vastu põhimõttelist poliitilist otsust, et Eesti Vabariigis on e-valimised võimalikud. Parlament võttis selle otsuse vastu, Vabariigi President kuulutas selle välja, õiguskantsler ei ole seda vaidlustanud ja katsed manipuleerida Vabariigi Presidendiga, tema põhiseaduslikkuse veto kasutamisega, jäävad nende katsete kasutajate ja pruukijate südametunnistusele. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Urmas Reinsalu! Palun, kolleeg Toomas Alatalu! Kaheksa minutit, palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Te peaksite veel mäletama, et praegu toimuvad kõrgkoolides eksamid ja kuna mul oli eile eksam, siis tekkis mul täna tunne, et siin jätkub see eksam, kus tudengid, kes ei oska midagi vastata, kukuvad vingerdama ja räägivad ei tea mida kõik kokku. Tegelikult, kui nii võtta, siis vähemalt mina tegin väga lihtsad parandusettepanekud, mis seisnesid selles, et ei saa anda ühele grupile inimestele võimalust mitu korda hääletada, kui kõik ülejäänud hääletavad ühe korra. Võib-olla ma olen tõesti t_ukt_i, nagu öeldakse. Ma esitan lihtsa küsimuse ja mida mulle vastatakse? Mulle loetakse pikalt ette karistusseadustikku, mulle loetakse pikalt ette mingeid Euroopa Nõukogu määrusi, kusjuures kordagi konkreetselt viitamata või ütlemata, mis seal tegelikult kirjas on. Siis räägitakse veel ei tea millest, aga põhiküsimusele ei saagi ma vastust. Hea küll, olen t_ukt_i edasi, esitan teise probleemi. Igas valimisjaoskonnas peaks olema ka IT-spetsialist. Ma olen käinud OSCE vaatlejana näiteks Kasahstanis, kus täpselt samuti kasutati Internetti ja kus küllaltki klassikaline seis seisnes selles, et tehnika lihtsalt, nagu öeldakse, jooksis kokku. Ma arvan, et ka täna või siis vähemalt eile, kui te oma arvutit kasutasite, tekkis teil korduvalt hetki, kui ilmus ette teade, et arvuti on jooksnud ummikusse ja enam edasi minna ei saa. Kuidas lahendatakse sääraseid küsimusi valimiste toimumise ajal? Ma kuulen jälle vastuseks: karistusseadustikus on öeldud niimoodi, Euroopa Nõukogu direktiivis on öeldud niimoodi, üldine trend Euroopas on niisugune. Lõpetame selle demagoogia! Ja nüüd võib-olla hoopis teisest asjast, mis on märksa tõsisem. Kui üks lollitamine käib siin kõnepuldis, siis teine lollitamine on teil kõigil praegu Internetis - sotsioloogiline uurimus Faktumilt. Vaadake, kas seal on kirjeldatud, mismoodi see Interneti-valimine ą la Eesti välja näeb? Seal seda ju ei ole. Mille põhjal siis need meie lugupeetud küsitlusele vastajad on oma hinnangu andnud? Kõigil on, eks ole, ettekujutus asjast siiski selline, nagu ta on mujal maailmas. Aga meie teatavasti tahame teha ju revolutsiooni! Meie valimised, Interneti-valimised, peavad kulgema teisiti kui mujal. Ja loomulikult saame me just niisuguse tulemuse, nagu teatud seltskonnal tarvis on. Ma lõpetaksin oma jutu sellega, mida ma olen jõudnud siin juba kord öelda. Oli olemas suurepärane lennuk Concord ja ometi leidsid suurte riikide liidrid, et on targem Concordi lennud lõpetada ja lennata edasi Boeingutega. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Toomas Alatalu! Palun nüüd järgmiseks kõnepulti kolleeg Sven Mikseri! Kaheksa minutit.

Austatud kolleegid! Austatud juhataja! Oleme siin arutanud erinevaid valimisseaduse muudatusi ja väga tihti just enne valimisi. Ja enamasti, kui me vaatame, kes need valimisseaduste muudatused ja miks nad algatab, siis kui siin eespool kõnelnud professor rääkis ühest Vene telesaatest, tuleb mulle vägisi meelde suurepärase juudi-ameerika kirjaniku Philip Rothi suurepärane poliitiline satiir "Our Gang" või "Meie jõuk". See on satiir ühe kunagise Ameerika Ühendriikide presidendi aadressil ja seal on üks säärane episood, kus president saab teada sotsioloogilisest uuringust või selle tulemustest, et tema toetus keskealiste, vanemaealiste kodanike hulgas on väga madal, küll aga toetavad teda palavalt väga noored inimesed. Siis ta läheb kongressi seadusmuudatuse eelnõuga, millega antakse valimisõigus embrüotele. Meil lõhnavad need valimisseadused või valimisseaduse muutmised, millega vahetult enne valimisi välja tullakse, väga tihti selle järele, et haistetakse n-ö saaki mingisuguse nõksu, kas mingi laienduse, kitsenduse, ümberkorralduse või muu abil. Kahtlemata on see võimalik, aga ma leian, et kui see on poliitiliselt otsustatud, et nii on kasulik teha ja nii tuleb teha, olgu see revolutsiooniline või mitte, siis tegelikult oleks sealjuures ikkagi riigimehelik väga tõsiselt järele vaadata, millised on need kaasnevad ohud, ja nad endale selgeks teha, kui nad on olemas. Ja kui on otsustatud, et e-valimised tuleb jõustada, jõustame nad siis, aga tegeleme ikkagi nende ohtudega, anname endale nendest reaalselt aru, ärgem rääkigem neist mööda. Kui vaadata praegu seda küsimuste-vastuste sessiooni siin, siis mulle tundub, et vastaja väga elegantselt eiras või kasutas sellist retoorilist tehnikat, kus eiratakse vastuste relevantsuse maksiimi. Toon analoogilise näite. On ju võimalik, et näiteks pärast väsitavat jooksumaratoni küsite vastutulevalt võõralt: "Teate, mul on hirmus janu, ega te ei tea, kus siin saaks midagi juua osta?" Ja tema vastab teile, et siinsamas nurga taga on üks pood. Te lähete sinna nurga taha ja leiate sealt rauapoe. See vastaja ei valetanud teile, ta rääkis teile sulatõtt. Ainult et see sulatõsi ei olnud absoluutselt asjasse puutuv. Niisamuti kui näiteks kolleeg Marrandi küsis, millises riigis on e-valimised rakendatud samasugusel kujul, nagu meie käes olev eelnõu neid plaanib sisse viia, siis me kuulsime vastuseks, et e-valimised on siin riigis ja seal riigis ja hääli loetakse elektrooniliselt. Ainult jäeti märkimata, et seal ei ole need e-valimised korraldatud mitte samal viisil, nagu meie neid plaanime. Kui küsiti rünnaku kohta tarkvarale, võimaliku rünnaku kohta, mida mina isiklikult ei pea väga suureks ohuks või vähemalt pean ohuks, mida on võimalik täiesti ennetada, kui on vastav soov, siis vastuseks me kuulsime hoopis, et kodudesse ei ole mõtet ehitada mingisuguseid valimisurne või valimiskabiine. Kui ma ise küsisin võimaliku kampaaniaüritustel hääletamise kohta, siis ma kuulsin vastuseks, et häälte ostmine on ka praeguses karistusseadustikus karistatav. Jah, see on kõik tõsi, aga see ei puutu asjasse, see ei olnud vastus minu küsimusele. Kui on otsustatud, et me läheme e-hääletamise peale, siis tegelikult minu üleskutse oleks, et mõtleme ikkagi väga tõsiselt läbi, mitte ärgem tehkem seda päris sellisel katse ja eksituse meetodil, et meil küll ei ole erilist süsteemi, meil ei ole teiste riikide kogemust kasutada, meil on juhitud tähelepanu mingitele ohtudele, aga lõppude lõpuks, mis on mingisugused väikesed ohud suure revolutsiooni kõrval - teeme ära ja vaatame, kuidas läheb. Ma leian, et see on lihtsalt vastutustundetu. Me ei räägi siin sellest, kas me oleme e-ühiskonna poolt või vastu. Me ei räägi mingisugusest revolutsioonist või kontrrevolutsioonist. Me räägime ikka väga konkreetsetest probleemidest. Kui probleemidele on tähelepanu juhitud, siis tuleks väga tõsiselt vaadata, kas need probleemid on reaalselt olemas, ja leida lahendused nendele probleemidele, kui ei taheta n-ö kogu printsiibist loobuda. Seda ma kutsuksin kõiki küberrevolutsionääre tegema ja ma arvan, et selles mõttes oleks väga paslik selle seaduseelnõu lugemine veel kord katkestada ja proovida leida lahendusi vähemalt mõnele nendest küsimustest, mida siin on tõstatatud (valimiste n-ö inimturvalisuse, kodus hääletamise, üritustel, avalikel üritustel, töökohtadel hääletamise ja nende võimaliku salajasuse või mittesalajasuse kohta). Ma usun, et neile küsimustele on võimalik lahendusi leida ja ma kutsuksin häid kolleege üles seda üritama. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Sven Mikser! Palun, kolleeg Mihhail Lotman!

Proua juhataja! Austatud kolleegid! Oli väga kummaline viibida siin saalis selle arutluse ajal, kus suur osa rääkijaist ei vallanud teemat ja püüdis minna tehnilistesse detailidesse, mis absoluutselt ei puutu asjasse. Meie peame siin võtma vastu poliitilise otsuse ning tehnika- ja tarkvaramehed peavad selle otsuse kindlustama. Ma tahan kolleeg Reiljanile öelda, et e-valimised laiendavad demokraatiat, mitte ei kitsenda seda. Ma tahan juhtida tähelepanu, et ka e-valimiste puhul on tegemist ainult ühekordse, aga mitte mitmekordse valimisega, ühel inimesel on üks hääl. Ja kui keegi ei saa aru, siis on see tema isiklik probleem. Kui kellelgi kodus läheb arvuti untsu, siis see on jällegi tema probleem, ta ei saa triikrauaga või millegi muuga hääletada. Kui tal on olemas oma ID-kaart, siis ta peab leidma võimaluse hääletada mujal. Ja veel, minus tekitab väga sügavat nördimust, kui mingisugust rahvust kasutatakse ära halvustavalt. Mul on tuttav t_ukt_i olemas, ta on väga tark ja aus inimene. Ma ei taha kahelda sinu tarkuses. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Mihhail Lotman! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Head kolleegid, asume nüüd muudatusettepanekuid läbi vaatama. Seaduseelnõu kohta on esitatud 12 muudatusettepanekut. Esimene, kolleeg Jaak Allikult, jätta arvestamata, ei panda hääletusele. Teine, Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, juhtivkomisjon ei arvesta, ei panda hääletusele. Kolmas, Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, jätta arvestamata ja ei tule ka hääletusele. Neljas, kolleeg Toomas Alatalult, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, ei tule hääletusele. Viies, kolleeg Toomas Alatalult, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, ei tule hääletusele. Kuues, põhiseaduskomisjonilt, arvestada täielikult. Seitsmes, Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, jätta arvestamata, ei tule hääletusele. Kaheksas, kolleeg Evelyn Sepalt, arvestada täielikult. Üheksas, Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, jätta arvestamata, ei panda hääletusele. Kümnes, kolleeg Evelyn Sepalt, arvestada täielikult. 11., kolleeg Tiit Tammsaarelt, jätta arvestamata. Palun, kolleeg Tiit Tammsaar!

Tänan! Kuna vastuseid ikkagi piisavalt ei saadud, palun minu ettepanekut hääletada.

Lugupeetud kolleegid! Kas me oleme valmis hääletama? Panen hääletusele 11. muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 36 Riigikogu liiget, vastu 48, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust. 12., Ühenduse Vabariigi Eest - Res Publica fraktsioon, Eesti Reformierakonna fraktsioon, Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon ja Eesti Keskerakonna fraktsioon, arvestatud täielikult. Lugupeetud kolleegid! Me oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud. Kolleeg Jaanus Männik, palun!

Aitäh, proua juhataja! Rahvaliidu fraktsioon teeb ettepaneku katkestada kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 607 teine lugemine.

Head kolleegid! Kuna Rahvaliidu fraktsioon on teinud ettepaneku katkestada kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 607 teine lugemine, siis tuleb meil see ettepanek läbi hääletada. Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele Rahvaliidu fraktsiooni ettepaneku katkestada kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 607 teine lugemine. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt hääletas 42 Riigikogu liiget, vastu oli 44 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Seaduseelnõu 607 teine lugemine on lõpetatud.

Jätkub Riigikogu liikmete Väino Linde ja Ain Seppiku algatatud Riigikogu töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liikme kolleeg Koit Prantsi!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Riigikogu põhiseaduskomisjon on arutanud seaduseelnõu 613 oma kahel istungil. 3. mail otsustati määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 6. mai, kell 16.45, arutelu tuua Riigikogu täiskogu 11. mai istungi päevakorda ja teine lugemine lõpetada. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta seaduseelnõu 613 kolmanda lugemise arutelu Riigikogu täiskogu 12. mai päevakorda ning teha Riigikogu täiskogule ettepanek seaduseelnõu 613 seadusena vastu võtta. Seda teemat arutati ka Riigikogu põhiseaduskomisjoni 9. mai istungil. Algselt eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei laekunud, kuid märgiti, et fraktsioonides on arutatud küsimust, et analoogselt teiste kõrgemate riigiametnikega peaks ka Riigikogu Kantselei direktori ametikoht olema tähtajaline. Märgiti, et põhiseaduskomisjon võiks kaaluda komisjoni nimel järgmiste muudatusettepanekute esitamist. Esiteks, Riigikogu töökorra seaduse § 18 sõnastatakse järgnevalt: "Riigikogu, tema organite ja Riigikogu liikmete teenindamise tagab Riigikogu Kantselei, mida juhib Riigikogu juhatuse poolt avaliku konkursi alusel viieks aastaks ametisse nimetatud Riigikogu Kantselei direktor." Teiseks, Riigikogu töökorra seadusele lisatakse rakendusparagrahv, mille alusel Riigikogu juhatus viib läbi avaliku konkursi Riigikogu Kantselei direktori ametikoha täitmiseks kahe kuu jooksul alates Riigikogu töökorra seaduse muutmise seaduse jõustumisest. Oli tekkinud ka arvamusi, et võrdsustamine kantsleritega muudab ühtepidi vabamaks Riigikogu Kantselei direktori ametist vabastamise, teiselt poolt oli arvamusi, et tähtaja määramine muudab hoopiski sõltumatuks. Arutelu tulemusel tegi komisjon põhiseaduskomisjoni nimel ettepaneku, mille kohaselt Riigikogu Kantselei direktor nimetatakse ametisse viieks aastaks. Aasta möödumisel Riigikogu juhatuse ja direktori koostöötamise algusest on võimalik direktor juhatuse konsensusliku otsuse alusel koostöö mittelaabumise tõttu ametist vabastada. Ametisolev isik loetakse seaduse jõustudes viieks aastaks ametisse nimetatuks ning sellest ajast on aastane koostöötamise periood alanud. Selle poolt hääletas 7 komisjoni liiget, vastu 2, erapooletuid oli 1. Riigikogu täiskogule tehti ettepanek seaduseelnõu 613 teine lugemine 11. mai istungil lõpetada (poolt oli 7, vastu 3, erapooletuid ei olnud) ja kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, teha Riigikogu täiskogule ettepanek seaduseelnõu 613 kolmandal lugemisel seadusena vastu võtta. Poolt oli 7 komisjoni liiget, vastu 1, erapooletuid 2. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Koit Prants! Teile on kolleegidelt ka küsimusi. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Austatud põhiseaduskomisjoni esindaja! Mind üllatab see ülbus, kuidas te Riigikogu täiskogu kohtlete. Siiamaani oli meil tegemist seaduseelnõuga, milles me arutasime, kas Väino Linde saab korraga istuda Pärnu volikogus ja Riigikogus. Nüüd olete te toonud siia sisse hoopis uue teema, mille kohta Riigikogu liikmetel puudub võimalus esitada muudatusettepanekuid, ja kavatsete eelnõu lugemise siin täna ära lõpetada. Millest selline viha?

Ma ei ütleks, et selles mingit viha oleks. Teatud inimesed ei andnud selle ettepaneku poolt oma häält, nii et oli nii erapooletuid kui ka vastuhääli.

Aitäh! Kolleeg Jarno Laur, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Tahan küsida sinu arvamust. Kas seda laadi muudatus (ma ei räägi nüüd algsest Seppiku ja Linde eelnõust, vaid n-ö sellest pintsakust, mis selle nööbi külge tahetakse õmmelda) suurendab või vähendab Riigikogu ametkonna politiseeritust ja sõltumatust?

Põhiseaduskomisjon ei tegelnud Koit Prantsi arvamuse väljaselgitamisega.

Aitäh! Kolleeg Kadi Pärnits, palun!

Aitäh! See on küll ainulaadne ja täiesti kuulmatu säte ja põhimõte, et me hakkame ametnikke lahti laskma, kuidas see nüüd oli, koostöö mittelaabumise tõttu. Me võime neid vastavalt sellele lahti lasta igal aastal, kui valitakse Riigikogu juhatus, makstes iga kord kuue kuu palga. Öelge, austatud komisjoni esindaja, mis on selle mittelaabumise sisu, mille alusel hakatakse inimesi lahti laskma.

Siin ei ole tegelikult midagi uut, ka selles eelnõus. Me alles suhteliselt hiljuti lahendasime analoogselt kantslerite probleemi. Siin on toodud paralleel. Ärgem mingem isiklikuks! Siin on toodud paralleel kantsleritega.

Aitäh! Teine küsimus, kolleeg Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Kas komisjon arutas ka seda, et kui komisjoni enamus nii leiab, siis oleks selle kohta võib-olla sobilik esitada omaette eelnõu? Me arutaksime seda siin, leiaksime õige sõnastuse, mingid õiged sätted. Miks selle variandi peale ei mindud? Miks me peame sisuliselt teise seaduse sabas neid küsimusi lahendama nii, et ei tohi muudatusettepanekuid teha?

Jah, komisjon arutas seda teemat, aga see ei saanud häälteenamust.

Kolleeg Kadi Pärnits, teine küsimus, palun!

Aitäh! Austatud komisjoni esindaja! Kas selle loogika alusel võiks hakata täiendama seadust ja hakata mittesujumise tõttu lahti laskma ka teisi ametnikke, osakonnajuhatajaid jt?

Komisjon arutles konkreetselt ainult Riigikogu Kantselei direktori lahtilaskmise ja töölevõtmise mehhanismi, analoogselt kantsleri ametikohaga.

Kolleeg Jarno Laur, teine küsimus, palun!

Aitäh! Lugupeetud Koit Prants komisjonipoolse ettekandjana! Küsin sellise küsimuse. Kas selle eelnõu regulatsiooni kohaselt, arvestades Riigikogu juhatuse valimise tsüklit ja arvestades seda n-ö sobimatuse väljaselgitamiseks mõeldud aastast aega, ei või tekkida olukord, kus igal aastal toimub konkurss Riigikogu Kantselei direktori ametikoha täitmiseks?

Jah, komisjon arutas seda. Põhimõtteliselt on see võimalik.

Aitäh! Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun kõnepulti kolleeg Eiki Nestori!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Lubage mul protesteerida selle menetluse vastu, mis siin toimub. Sellelaadilisi muudatusi on minu meelest võimalik teha juhul, kui kõik Riigikogu fraktsioonid on selle poolt. Kui kõik fraktsioonid poolt ei ole, siis sellelaadilisi muudatusi teha ei tohi. Sellisel moel, et meile tuuakse kaks punkti, mida me oleme siiamaani arutanud, ja ülejäänud 95% kogu seaduseelnõust on tekst, mille kohta meil puudub isegi võimalus teha muudatusettepanekuid, on see lihtsalt inetu. Põhiseaduskomisjon on Riigikogu suurt saali solvanud. Mis puutub asja sisusse, mis seal toodud on, siis see on tõesti arutamist väärt. Minu poolest oleks võinud põhiseaduskomisjon esitada selle kohta Riigikogule omaette eelnõu. Võrdlus kantsleriga, muuseas, on kohatu, sest me ei kinnita ministreid ametisse aastaks. Riigikogu juhatuse valime me igal aastal uue. Täiesti kõlbmatu. Mingit pidi võib seda võrrelda selle ametiga, mille nimi on riigisekretär, ja vaadata, kuivõrd need asjad ja töökohustused on omavahel tasakaalus. Teema kui selline on arutamist väärt, aga mitte sellisel moel. Ma palun väga vabandust! Tänane päev annab mulle juba hommikust saadik tunnistust sellest, et meil on väga võimas koalitsioon, kus ei ole mitte 55 liiget, vaid kuskil 83 tuuri. Ma esitan meie fraktsiooni nimel ettepaneku selle eelnõu teine lugemine katkestada.

Aitäh, kolleeg Eiki Nestor! Palun kõnepulti kolleeg Mart Nuti!

Härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Põhimõtteliselt olen nõus eelkõneleja seisukohavõttudega. Rõhutan lihtsalt aspekti, et üks küsimus on asjaolu, kas Riigikogu liikmete ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikmete tööülesanded ühituvad või mitte. See on poliitilise valiku küsimus. Meie oleme seisukohal, et see ühitamine ei ole Eesti poliitilise juhtimise seisukohalt hea, kuid samas tuleks see kahtlemata otsustada poliitilisel meetodil ja demokraatlikul teel. Selles mõttes on enamusel õigus oma seisukoht ka seadusesse valada. Teine küsimus on protseduuriline. Tõepoolest peab mõneti tõdema, et kui üldiselt on poliitikateadus maailma ajaloos tähele pannud, et poliitiline kultuur aastatega süveneb ja paraneb, siis Eestis on siin mitmeti nagu tagasitee olemas. Lubamatult sageli luuakse pretsedente, kus hea tava järgi seaduseelnõude menetlemine jääb lihtsalt olemata. Need on põhilised asjaolud. Toomata välja üksikaspekte (võtame nad kokku pintsaku nööbi külge õmblemisena, mida on korduvalt juba rõhutatud), heidab nimetatud seaduse vastuvõtmine ka meie arvates niisuguste protseduuride tagajärjel lihtsalt varju Eesti parlamentaarsele tavale. Me ühineme sotsiaaldemokraatide fraktsiooni ettepanekuga teine lugemine katkestada. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Mart Nutt! Rohkem kõnesoove ei ole. Läbirääkimised on peetud ja lõpetatud. Kuna seaduseelnõu 613 kohta on esitatud ka üks muudatusettepanek, siis vaatame selle läbi. Muudatusettepaneku on esitanud põhiseaduskomisjon ja juhtivkomisjon on seda täielikult arvestanud. Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut kui sellesse eelnõusse sobimatut hääletada.

Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele esimese muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 52 Riigikogu liiget, vastu 9, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek jäi jõusse. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud, kuid meile on Isamaaliidu ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt laekunud ettepanek eelnõu 613 teine lugemine katkestada, mille panen hääletusele. Panen hääletusele ettepaneku eelnõu 613 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 22 Riigikogu liiget, vastu 52. Seaduseelnõu 613 jääb menetlusse ja teine lugemine on lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu teise lugemise jätkamine. Kõnepulti palun majanduskomisjoni esimehe Mart Opmanni!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Pärast teist lugemist 12. aprillil siin saalis Riigikogu liikmetelt muudatusettepanekuid ei laekunud. Tuletan meelde, et pärast esimest lugemist laekus Riigikogu liikmetelt üks muudatusettepanek. Kuid samal ajal tegi algataja ise küllalt palju muudatusettepanekuid, samuti oli Riigikogu Kantselei juriidilisel osakonnal mitmeid märkusi, Eesti Laevaomanike Liidul oli märkusi ja ettepanekuid, õiguskantslerilt tuli märgukiri, mereharidusettevõtjad ja koolitajad tegid ettepanekuid. Parema loetavuse ja selguse huvides sai eelmine kord saali toodud uus terviktekst ning majanduskomisjon pidas otstarbekaks eelnõu teine lugemine 12. aprillil katkestada. Kuna muudatusettepanekuid ka pärast katkestamist enam ei laekunud, on vahepeal peamiselt töötatud eelnõu selgemaks ja loetavamaks tegemise kallal. Võib öelda, et muudatusettepanekute tabelis, kus on 16 muudatusettepanekut, on enamik ettepanekuid tehnilised, ainult üks nendest on põhimõttelist laadi, see on kaheksas muudatusettepanek. Ülejäänute puhul on tegemist pigem tehniliste ja redaktsiooni parandavate muudatusettepanekutega. Kaheksanda muudatusettepaneku viimane lause käsitleb jetijuhtide vere alkoholisisalduse mõõtmist. Vahepealses redaktsioonis muutus lubatavaks kuni 0,8 promilli nii väljahingatavas õhus kui ka veres, nüüd on aga jetijuhi vere puhul ületamiskeeld jälle 0,2 promilli. Ranguse põhjus on seotud eelkõige sellega, et jetijuhid on oma sõidukitega tihti supelrandades suplejate ja ujujate vahetus läheduses ning on seetõttu kõrgendatud ohu allikaks. Siinkohal märgin veel ära, et eelnõu suhteliselt pikk menetlemise aeg on olnud seotud kahe tänase järgmise päevakorrapunktiga, mille järgi teatud toimingud, näiteks väikelaevade registreerimine, hakkavad Veeteede Ameti asemel toimuma liiklusregistris, mida haldab ARK. Seetõttu majanduskomisjon mõneti ootas meresõiduohutuse seaduse eelnõuga järele nimetatud eelnõusid ja on püüdnud neid menetleda üheaegselt. Majanduskomisjon otsustas pärast eelnõu arutelu neljapäeval, k.a 5. mail, esiteks, saata Vabariigi Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 518 Riigikogu täiskogule teise lugemise jätkamiseks k.a 11. mail (poolt 8, vastuhääli ei olnud, 1 erapooletu), teiseks, teha täiskogule ettepanek teine lugemine lõpetada (samuti poolt 8, vastu ei olnud keegi, 1 erapooletu), kolmandaks, juhul kui teine lugemine täna, 11. mail lõpetatakse, saata seaduseelnõu Riigikogu täiskogule kolmandale lugemisele homme, 12. mail, nii nagu see ka homses päevakorras tingimuslikult kirjas on, ja teha ettepanek eelnõu seadusena vastu võtta (samuti poolt 8, vastuhääli ei olnud, 1 erapooletu). Aitäh!

Aitäh, kolleeg Mart Opmann! Palun, kas kolleegidel on küsimusi ettekandjale? Kolleeg Imre Sooäär, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Väga paljudes maailma riikides lubab väikelaevajuhi meresõidu tunnistus sõita ka siseveekogudel. Meil on veel nõukogude ajast säilinud nõue, et tuleb teha kaks eksamit, üks siseveekogude jaoks ja üks n-ö siis suure mere jaoks. Kas see eelnõu kõrvaldab selle vastuolu ja ka väikelaevajuhi tunnistusega saab siseveekogudel sõita või mitte?

Möödunud aasta juunis, kui me võtsime vastu meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, me juba selle takistuse kõrvaldasime.

Kolleeg Imre Sooäär, teine küsimus, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Ma olen ka sellest niimoodi aru saanud, nagu te praegu väitsite, aga sellegipoolest on paljudel laevajuhtidel tunnistuste peal ikkagi veel ainult välisveekogudel sõitmise luba. Kas see tähendab, et nad saavad siis nüüd oma väikelaevajuhi loa tasuta ümber vahetada sellise vastu, kus öeldakse, et võib siseveekogudel sõita?

Minu teada algas see protsess eelmise aasta suvest samm-sammult peale. Tõsi küll, oli ligemale kolmekuuline periood, kui Veeteede Amet ei olnud tellinud neid ühtseid juhitunnistusi, -dokumente. Aga ma olen olnud kontaktis Eesti Jahtklubide Liidu presidendi Jüri Käoga ja mõne teise eestvõitlejaga, kes sõna võtsid. Minu teada peaks umbes eelmise aasta septembrist olema see probleem lahendatud.

Aitäh, kolleeg Mart Opmann! Rohkem teile kolleegidelt küsimusi ei ole. Lugupeetud Riigikogu liikmed, fraktsioonide esindajad! Kas on soovi alustada läbirääkimisi? Läbirääkimisi ei alustata, kuna kolleegidel soovi ei ole. Seaduseelnõu 518 kohta on laekunud 16 muudatusettepanekut. Alustame muudatusettepanekute läbivaatamist. Esimene muudatusettepanek on majanduskomisjonilt, arvestatud täielikult. Probleeme ei ole. Sama on ka teise muudatusettepanekuga, samuti kolmanda, neljanda, viienda, kuuenda ja seitsmenda muudatusettepanekuga. Kaheksas muudatusettepanek on majanduskomisjonilt, arvestatud täielikult. Samuti üheksas, kümnes, 11., 12., 13., 14., 15. ja 16. Muudatusettepanekutega probleeme ei olnud. Seaduseelnõu 518 teine lugemine on lõppenud ning eelnõu suunatakse kolmandale lugemisele.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Kõnepulti palun majanduskomisjoni liikme Helle Kalda!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 617 läbis esimese lugemise Riigikogus 20. aprillil k.a. Riigikogu täiskogu istungil määrati muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 27. aprill, kell 18. Muudatusettepanekuid Riigikogu liikmed ega fraktsioonid ei esitanud. Majanduskomisjoni 5. ja 9. mai istungitel toimus Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 617 täiendavate muudatusettepanekute arutelu eelnõu teisele lugemisele saatmiseks. Komisjoni istungitele olid kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter ja peaspetsialist Jaak Ideon ning lennundus- ja merendusosakonna peaspetsialistid Gerli Koppel ja Priit Lööper. Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu algatamise peamine põhjus oli vajadus viia see kooskõlla uute Euroopa Liidu õigusaktidega, mille eesmärk on liiklusohutuse parandamine, sotsiaalsed tagatised ja vedajate võrdsete konkurentsitingimuste tagamine. Majanduskomisjoni töögrupi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostöös esitati eelnõu kohta muudatusettepanekuid. Selle tingis menetluses olev meresõiduohutuse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu ning selle seos liiklusseadusega. Sellest tulenevalt pidaski käesoleva eelnõu menetlemise töögrupp koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonnaga otstarbekaks majandusministeeriumi esitatud muudatusettepanekud käesolevasse eelnõusse sisse viia. Meresõiduohutuse seadusega on seotud muudatusettepanek nr 1, mis koosneb kolmest sisuliselt seotud ettepanekust. Esimene muudatusettepanek tuleneb sellest, et väikelaevad, alla 12-meetrise kogupikkusega laevad ja jetid peaksid olema registreeritud liiklusregistris. Praegu on need registreeritud Veeteede Ameti haldusalasse kuuluvas väikelaevade registris. Seoses registrite ühendamisega tekiks kulude kokkuhoid ning tulenevalt sellest on täiendatud liiklusseaduse § 62 lõiget 1, milles sätestatakse liiklusregistri pidamise eesmärk. Muudatused on sisse viidud ka § 64 ja § 63, kus sätestatakse liiklusregistri koosseis ja andmete esitajate loetelu. Kolmas muudatusettepanek, võrreldes eelnõu esimese lugemise tekstis esitatuga, sisuliselt muudatust ei too, muudetud on sõnastust, kuna arvestati Riigikogu Kantselei juriidilise osakonna esitatud ettepanekut selgema ja üheselt mõistetavama sõnastuse osas sõidumeeriku kasutamise kohustusest siseriiklikul veose- või sõitjateveo teenuse osutamisel. Komisjoni otsused muudatusettepanekute kohta: esimest muudatusettepanekut toetati ja arvestati täielikult, samuti arvestati teist, kolmandat ja neljandat muudatusettepanekut täielikult. 5. mail otsustas komisjon konsensuslikult saata Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 617 Riigikogu täiskogule teisele lugemisele 11. mail, teine ettepanek oli teha täiskogule ettepanek teine lugemine lõpetada ja kolmas ettepanek nägi ette, et juhul kui teine lugemine lõpetatakse, saata seaduseelnõu Riigikogu täiskogu ette kolmandale lugemisele 12. mail ja teha ettepanek eelnõu seadusena vastu võtta. Majanduskomisjoni istungil 9. mail toimus veel kord Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu täiendava muudatusettepaneku arutelu, mille tingis menetluses olev eelnõu 553, kuhu on riigilõivuseaduse vastav paragrahv juba sisse viidud. Komisjon otsustas täiendavat muudatusettepanekut toetada. Kutsun üles toetama täiendust lisada muudatusettepanekute tabelisse täiendav muudatusettepanek ja arvestada seda täielikult. Seda toetati komisjonis konsensuslikult.

Aitäh, kolleeg Helle Kalda! Riigikogu liikmetel teile küsimusi ei ole. Lugupeetud Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad! Kas soovite alustada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu 617 kohta on laekunud viis muudatusettepanekut, asume neid läbi vaatama. Esimese muudatusettepaneku on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud, samuti teist, kolmandat, neljandat ja viiendat muudatusettepanekut. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud ja seaduseelnõu teine lugemine on lõpetatud. Eelnõu on suunatud kolmandale lugemisele.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse, laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Kõnepulti palun majanduskomisjoni esimehe Mart Opmanni!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Selle eelnõu esimene lugemine toimus siin saalis 9. veebruaril k.a. Toona Riigikogu liikmetelt ega fraktsioonidelt muudatusettepanekuid ei laekunud. Eelnõu on kasutatava terminoloogia, mõistete, registreerimistoimingute jm kaudu vahetult seotud eelnõuga 518 (üle-eelmine päevakorrapunkt, mida me menetlesime) ja eelnõuga 617 (eelmine päevakorrapunkt, mille teine lugemine äsja lõppes). Ka eelnõu 553 menetlus on ajastatud tänasele päevale. Kes mäletab natuke eelnõu esimest lugemist, see teab, et eelnõu oli siis mõnevõrra tüsedam. Ta on õhemaks jäänud, sest meresõiduohutust käsitlev osa on liikunud meresõiduohutuse seaduse eelnõusse ja liiklusseaduse osa jällegi liiklusseaduse eelnõusse. Majanduskomisjon käsitles eelnõu 553 kahel istungil: neljapäeval, 5. mail ja esmaspäeval, 9. mail. Kõik muudatusettepanekud, mis muudatusettepanekute tabelis on, on teinud algataja. Arutelu majanduskomisjonis oli see-eest põhjalik ja, julgen öelda, ka sisuline. Muudatusettepanek nr 1 on tehnilist laadi. Muudatusettepanek nr 2 viib välja vahepeal, nimelt vahetult enne esimest lugemist, kui eelnõu tuli saali muudetud kujul, eelnõus olnud huvilaeva ja tööpaadi mõiste, kasutusel on jälle ainult väikelaeva mõiste. Nende mõistete läbiv kasutamine nii selles eelnõus kui ka nende sisseviimine paljudesse teistesse merendust ja laevandust käsitlevatesse seadustesse nõuaks oluliselt enam aega, põhjendamist ja kaalumist, kui selle eelnõu menetlemise esimesel etapil tekkinud hea idee põhjal tundus. Muudatusettepanek nr 3 on samuti tehniline. Muudatusettepaneku nr 4 viimane lause tekitas komisjoni arutelul küsitavusi nii summa kui ka mõiste osas. Kuid kuna summa on kehtivas seaduses juba sees ja mõiste "ajutiselt Eestisse imporditud" on vastavalt Euroopa Liidu tollikoodeksile ametlik tolliprotseduur, mis tegelikkuses väidetavalt ka toimib, siis nõustus komisjon pärast küllaltki pikka ja põhjalikku arutelu muudatusettepanekuga selles sõnastuses. Muudatusettepanekuga nr 6 seoses tekkis küsimus meresõiduohutuse seaduse alase auditeerimise järelevalvega seotud riigilõivu tasu, mis on ümmarguselt 2000 krooni, kalkuleerimise kohta. Siin on Veeteede Ameti esindaja sõnul arvestuste aluseks võetud teenuse pakkumiseks eeldatav töötundide arv, lisatud auditit tegeva spetsialisti koolitus- ja palgakulud. Umbkaudu nii see summa välja tuligi. Võib-olla on tegemist ainult pisikese ümardamisega. Muudatusettepanek nr 7 oli komisjonis samuti põhjaliku arutelu objektiks. Nimelt on kehtiva seaduse alusel Eesti reserveerinud kapteniks olemise õiguse ainult Eesti kodanikule, samal ajal on Euroopa Kohtu kahe otsuse põhjal liikmesriigil võimalik reserveerida tema lipu all sõitvate kaubalaevade kapteni ja tüürimehe ametikohad üksnes juhul, kui sellel ametikohal täidetakse olulisel määral avalikke ülesandeid. Pärast esmaspäevast arutelu ja hääletust toetas komisjon algatajat ja on valmis reserveerimisest loobuma. Nii et muudatusettepanek sellisel kujul ka siin laudadel on. Nüüd jääb üle öelda ainult otsused, mida me tegelikult hääletasime komisjonis kaks korda, neljapäeval ja esmaspäeval, ja mis sõnastuslikult jäid täpselt ühtemoodi. Kõigepealt, saata Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse, laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 553 Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks 11. mail. Neljapäeval olid kõik üheksa komisjoni liiget, kes selle eelnõu menetlemise ajal komisjoni istungil viibisid, selle poolt ehk seda pooldati üksmeelselt. Esmaspäeval olid kõik kuus, kes sel hetkel osalesid, ka üksmeelselt poolt. Teiseks, teha täiskogule ettepanek teine lugemine lõpetada ja juhul kui teine lugemine täna, 11. mail lõpetatakse, saata seaduseelnõu 553 Riigikogu täiskogule kolmandale lugemisele homme, 12. mail. Nii ta ka homses päevakorras tingimuslikult on. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Mart Opmann! Riigikogu liikmetel teile küsimusi ei ole. Lugupeetud Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad! Kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu 553 kohta on laekunud kaheksa muudatusettepanekut. Asume neid läbi vaatama. Esimene muudatusettepanek on majanduskomisjonilt, arvestatud täielikult, samuti teine, kolmas, neljas, viies, kuues, seitsmes ja kaheksas muudatusettepanek. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud, teine lugemine on lõpetatud ning eelnõu on suunatud kolmandale lugemisele.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud Riigi Teataja seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Kõnepulti palun ettekandeks põhiseaduskomisjoni liikme Mait Klaasseni!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon on Riigi Teataja seaduse muutmise seaduse eelnõu 539 arutanud oma viiel istungil. Ma peatun põhiliselt kahel viimasel istungil, kui me arutasime teise lugemise jätkamist. Meil jäi komisjonis üles põhiliselt üks suur ja põhimõtteline küsimus, mis on seotud elektroonsele versioonile üleminekuga. See oli nimelt seotud asjaoluga, et kõik rahvaraamatukogud ei ole internetiseeritud ja seega võib kodanike juurdepääs Riigi Teatajale saada pärsitud, kui elektroonsele variandile minnakse üle väga kiiresti. Esitasime vastavad küsimused ka Riigikantseleile, kes nimetatud küsimuse ettevalmistusega tegeleb. Meile väideti, et rahvaraamatukogusid varustatakse endiselt edasi tasuta Riigi Teataja eksemplaridega kuni 1. jaanuarini 2006 ja sealt edasi jäävad pabereksemplarid igal juhul kättesaadavaks põhiseadusliku järelevalvega seotud asutustele. Ülejäänud, kes soovivad paberil Riigi Teatajat saada, peavad selle tellima ja see tellimus ka täidetakse. Arutasime nimetatud küsimust 19. aprilli ja 3. mai istungitel. 3. mail oli laekunud ka eelnõu algataja 18 muudatusettepanekut, mis on kõik tehnilist ja täpsustavat laadi ning mis ei muuda seaduse mõtet ega sisu. Härra Reinsalu tegi ettepaneku nad kõik ühe paketina heaks kiita, sest tegu oli algataja mittekonkureerivate muudatusettepanekutega. See ettepanek sai toetuse konsensusega (poolt 8, vastu 0, erapooletuid 0). Samuti võeti vastu otsus teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta seaduseelnõu 539 teine lugemine Riigikogu täiskogu k.a 11. mai istungi päevakorda ning teha Riigikogu täiskogule ettepanek seaduseelnõu 539 teine lugemine lõpetada (poolt 8, vastu 0, erapooletuid 0). Juhul kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, otsustati teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta seaduseelnõu 539 kolmanda lugemise arutelu Riigikogu täiskogu 18. mai 2005. aasta istungi päevakorda, ning juhul kui kolmas lugemine lõpetatakse, teha Riigikogu täiskogule ettepanek seaduseelnõu 539 kolmandal lugemisel seadusena vastu võtta, jällegi konsensuslik otsus (poolt 8, vastu 0, erapooletuid 0). Aitäh!

Aitäh, kolleeg Mait Klaassen! Kolleegidel teile küsimusi ei ole. Austatud Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad! Kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu 539 kohta on laekunud 18 muudatusettepanekut. Alustame muudatusettepanekute läbivaatamist. Esimene muudatusettepanek on põhiseaduskomisjonilt, on arvestatud täielikult, samuti teine, kolmas, neljas, viies, kuues, seitsmes, kaheksas, üheksas, kümnes, 11., 12., 13., 14., 15., 16., 17. ja 18. Muudatusettepanekutega probleeme ei ole. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud ja seaduseelnõu 539 teine lugemine on lõpetatud. Eelnõu on suunatud kolmandale lugemisele.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud hasartmänguseaduse ja loteriiseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Kõnepulti palun õiguskomisjoni esimehe Väino Linde!

Auväärt Riigikogu! Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Eelnõu 594 on tänaseks teisele lugemisele suunatud. Õiguskomisjon vaatas eelnevalt eelnõu läbi oma istungil, mis toimus 3. mail k.a. Muudatusettepanekuid eelnõu kohta Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega komisjonid etteantud tähtajaks õiguskomisjonile ei esitanud. Õiguskomisjon ise pidas vajalikuks algatada muudatusettepaneku, mis on toodud nr 1 all. Nimelt, tehakse ettepanek muuta julgeolekuasutuste seadust viisil, et julgeolekuasutuse ametniku nõusolekul oleks võimalik vabastada ametnik julgeolekuasutuse teenistusest ja nimetada ta teise valitsusasutusse ametniku ametikohale tähtajaga kuni kolm aastat, säilitades talle õiguse kasutada samal ajal tööandja eluruumi, kusjuures talle makstaks palka, mis ei ole väiksem tema palgast julgeolekuasutuse ametnikuna. See probleem on tekkinud tegelikult elust endast. On riigi seisukohalt olulisi küsimusi, mida julgeolekuasutuste ametnikud tunnevad kõige paremini, ja nad saaksid oma kogemusi ja oskusi ametlikus korras edasi anda teistele riigi- ja valitsusasutustele niisugusel legaalsel viisil, et nad lihtsalt teatud ajaks lähevad ühte või teise struktuuri tööle. See ei ole mitte meie riigi väljamõeldis. Niisugusel kujul eksisteerivad sellised võimalused ka teistes riikides. Õiguskomisjon otsustas täiesti konsensuslikult, ühehäälselt, niisuguse muudatusettepaneku sellesse eelnõusse lisada. Muus osas siin mingeid täiendusi ei ole. Õiguskomisjon, head kolleegid, teeb ettepaneku täna teine lugemine lõpetada. Selle eelnõuga seonduvad muud asjaolud tõin ma juba esimese lugemise lõpetamisel esile ja arvan, et neid ei ole tarvis veel kord korrata. Ütlen ainult seda, et hasartmänguseaduse ja loteriiseaduse muutmise osas antakse lisaülesandeid Maksu- ja Tolliametile. Samad ülesanded olid enne ainult Rahandusministeeriumil, kuid peetakse vajalikuks need funktsioonid niisugusel moel üle anda just nimelt sellele struktuuriüksusele, mida ma siin enne mainisin. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Väino Linde! Riigikogu liikmetel teile küsimusi ei ole. Austatud Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad! Kas on soovi avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu 594 kohta on laekunud kaks muudatusettepanekut. Asume muudatusettepanekuid läbi vaatama. Esimese muudatusettepaneku on teinud õiguskomisjon, komisjon on arvestanud täielikult, samamoodi teist muudatusettepanekut. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud ja teine lugemine on lõppenud. Eelnõu 594 on suunatud kolmandale lugemisele.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni ja selle XI osa rakenduskokkuleppega ühinemise seaduse eelnõu esimest lugemist. Ettekandeks algatajate nimel palun kõnepulti majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaare!

Austatud Riigikogu! Lugupeetud istungi juhataja! Valitsus teeb ettepaneku ühinemise kohta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooniga. Seaduseelnõu § 1 kohaselt ühineb Eesti Vabariik selle Montego Bays koostatud konventsiooniga, tehes ühinemisel kaks deklaratsiooni. Esiteks, Euroopa Liidu liikmesriigina on Eesti Vabariik delegeerinud oma pädevuse konventsioonis käsitletavate teatud valdkondade osas liidule. Need valdkonnad on loetletud Euroopa Liidu 1. aprilli 1998. aasta konventsiooniga ühinemise deklaratsioonis. Need on ainupädevus kalaressursside säilitamisel ja haldamisel, samuti rakenduskokkuleppe need sätted, mis käsitlevad rahvusvahelist kaubandust, teadus- ja tehnoloogiaalast koostööd, ainupädevus laevasõiduohutuse ja merekeskkonna reostuse osas niivõrd, kuivõrd need puudutavad üleeuroopalisi õigusakte. Teise deklaratsiooni kohaselt valib Eesti Vabariik kooskõlas konventsiooni artikli 287 lõikega 1 selle konventsiooni tõlgendamise või kohaldamise vaidluse menetlemiseks Rahvusvahelise Mereõiguse Kohtu ja Rahvusvahelise Kohtu. Need deklaratsioonid lubavad meil konventsiooniga ühineda nii, et Eesti ei riku oma kohustusi Euroopa Liidu ees. Samasugused deklaratsioonid on teinud ka kõik teised Euroopa Liidu liikmesriigid. Seaduseelnõu § 2 kohaselt ühineb Eesti Vabariik ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta 10. detsembri mereõiguse konventsiooni XI osa rakenduskokkuleppega, mis on koostatud 1994. aastal New Yorgis. Seaduseelnõu § 3 kohaselt antakse Vabariigi Valitsusele kooskõlas konventsiooniga volitused, et kinnitada mandrilava piirikomisjoni ekspertide kandidaadid, Rahvusvahelise Mereõiguse Kohtu kandidaadid ja nimetada lepitajad, vahekohtunikud ning eksperdid erivahekohtusse, nii nagu see konventsioon ette näeb. Tänan teid tähelepanu eest!

Aitäh, härra minister! Riigikogu liikmetel teile küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoni nimel on ettekandja majanduskomisjoni aseesimees Sven Sester.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Majanduskomisjonis oli 2. mail k.a arutluse all Vabariigi Valitsuse algatatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooniga ja selle XI osa rakenduskokkuleppega ühinemise seaduse eelnõu, mis kannab numbrit 618, esimesele lugemisele saatmise eesmärgil. Komisjoni istungile olid kutsutud majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna juhataja Margit Markus ning Tartu Ülikooli Õigusinstituudi mereõiguse professor Heiki Lindpere. Üldise ülevaate seadusmuudatuse sisust saite eelkõnelejalt hetk tagasi. Teen kokkuvõtte arutelust ja eelnõu algataja esindaja selgitustest komisjoni ees. Komisjoni arutelu pühendus peaasjalikult konventsiooni eestikeelse mitteametliku tõlkega seonduvatele küsimustele. Komisjoni liikmed märkisid, et konventsiooni tõlke tõttu on praeguses versioonis mitmeid sisulisi eksitusi. Samuti tundsid komisjoni liikmed huvi, kas ja millal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt konventsiooni ja selle juurde kuuluvate lisade eestikeelne tekst korrastatakse ning millisel määral arvestatakse redigeerimisel härra Lindpere esitatud tõlkeparandusi. Ministeeriumi esindajad selgitasid, et nii selle konventsiooni kui ka varasemate rahvusvaheliste lepingute tõlkimisel on olnud probleeme, ning kinnitasid, et parandused, sealhulgas härra Lindpere esitatud parandused konventsiooni teksti, viiakse sisse enne eelnõu saatmist teisele lugemisele. Heiki Lindpere selgitas komisjonile oma sõnavõtus täiendavalt konventsiooni tõlke kvaliteedi, sealhulgas merendusterminoloogia toimetamisega seonduvat. Pärast umbes kolme aasta tagust terminoloogia paikapanemist on tekstiga töötanud mitmed tõlgid ning keeletoimetajad. Siit ka erinevused konventsiooni eri osade vormistamisel. Komisjoni liikmed tundsid huvi, kas konventsiooni tõlge saab korda, kui vajalikud muudatused on tehtud ja kas sel juhul võib parandatud versiooni pidada lõplikult korrektseks. Vastuseks ütlesid nii härra Lindpere kui ka ministeeriumi esindajad, et teksti võib pidada korrektseks ja lõplikuks pärast seda, kui on tehtud nii Lindpere esitatud parandused kui ka muud sisulist ja tehnilist laadi korrastused. Samuti andis härra Lindpere nõusoleku vaadata üle ja korrigeerida konventsiooni lisade eestikeelseid tõlkeid. Lõpetuseks. Majanduskomisjon otsustas saata Vabariigi Valitsuse algatatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni ja selle XI osa rakenduskokkuleppega ühinemise seaduse eelnõu 618 Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks k.a 11. mail ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Algataja nõusolekul esitatakse eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul, keeletoimetaja soovitusel on tehtud redaktsioonilised korrastused ja vastavalt viidatud artiklitele on täpsustatud sõnastust. Komisjon toetas ettepanekut (poolt 10, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud). Vastavalt Riigikogu kodukorra seaduse §-le 99 tehakse ettepanek määrata pärast esimese lugemise lõpetamist muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 17. mai, kell 12 (poolt oli samamoodi 10, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud). Tänan!

Aitäh, kolleeg Sven Sester! Riigikogu liikmetel teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised, lugupeetud fraktsioonide esindajad. Kõnesoove ei ole. Läbirääkimised on peetud ja lõpetatud. Esimene lugemine on lõppenud ning määran eelnõu 618 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 17. mai, kell 12.

Järgmisena alustame Vabariigi Valitsuse algatatud struktuuritoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Kõnepulti palun ettekandjaks rahandusminister Aivar Sõerdi!

Austatud istungi juhataja! Austatud Riigikogu! Teie ees on struktuuritoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Teatavasti jõustus struktuuritoetuse seadus 2004. aasta 1. jaanuaril. See on põhiline seadus, millega reguleeritakse, kuidas ja mis tingimustel anda ja kasutada Euroopa Liidu struktuurifondidest saadavaid toetussummasid ning samuti struktuurifondide kaasfinantseerimiseks ettenähtud Eesti riigi raha. Huvi struktuurifondidest saadavate toetussummade vastu näitab eelmise aasta statistika, mille kohaselt esitati 2004. aastal taotlusi ligi nelja miljardi krooni ulatuses. Arvuliselt esitati 3421 taotlust, millest tunnistati vastavaks 2611 ehk 76%. Esitatud taotlustest rahuldati 1557 ja nendest oli 2004. aasta seisuga lõpetatud 411 projekti. Head Riigikogu liikmed! Teie ees oleva struktuuritoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise peamine põhjus oli algselt Eesti liitumine Euroopa Liiduga. Euroopa Liiduga liitumisel muutusid Eestile otsekohaldatavaks ka kõik Euroopa Liidu õigusaktid, mis puudutasid struktuurifonde ja Ühtekuuluvusfondi. Sellest tulenevalt tekkis vajadus viia seadusesse sisse viited Euroopa Liidu õigusaktidele, et mitte korrata juba Euroopa Liidu antud definitsioone. Samas ilmnes muudatuste väljatöötamise alustamisel (ma rõhutan, et seda muudatuste eelnõu on välja töötatud ligi aasta), et üheaastase rakendamisperioodi jooksul on üles kerkinud mitmed teemad ja põhimõtted, mis vajaksid käsitlemist või täpsustamist seaduse tasandil. Kui küsitakse, miks seadust kohe algul ei kirjutatud sellisel kujul, nagu täna on siin esitatud, siis vastuseks ongi, et kuna tegemist on Eesti jaoks uue valdkonnaga, siis tegelikud vajadused on ilmnenud alles rakendamise käigus. Eelnõu on koostatud kõikide struktuurifondide rakendajate koostöös ja kajastab muudatusi, mis on vajalikud eelkõige struktuurifondide toetusraha andmise ja kasutamise süsteemi paremaks toimimiseks. Eelnõuga seaduses tehtavaid muudatusi on mahult palju. Samal ajal ei ole eelnõu eesmärk struktuuritoetuste andmise ja kasutamisega seonduvate põhimõistete ja toimiva süsteemi muutmine, vaid eelkõige kogu toetuse andmise ja kasutamise protsessi ning tingimuste täpsustamine. Seaduses tehtud muudatuste kaudu tagatakse toetuste eesmärgipärane, tulemuslik, õigusaktidele ning Euroopa Liidu nõuetele vastav kasutamine. Seega, arvestades, et tegemist on eelkõige muudatustega, mille eesmärk on seadusteksti parandada, on Vabariigi Valitsus esitanud eelnõu seadusmuudatusena. Sellisel kujul on ta edaspidi paremini jälgitav nii rakendajatele kui ka toetuse saajatele. Kuna käesolev eelnõu on varustatud mahuka seletuskirjaga, ma siinkohal väga põhjalikult detailidesse ei lähe. Aga toon siiski välja olulisemad muudatused, võrreldes kehtiva seadusega. Toetuse taotleja ja toetuse saaja kohustusi on täiendatud. Näiteks on toetuse saajale konkreetselt sätestatud kohustus kasutada toetuse eest soetatud vara sihtotstarbeliselt vähemalt viie aasta jooksul toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates, kusjuures viimane nõue tuleneb Euroopa Liidu õigusaktidest. Teiseks, rakendusasutuseks võib lisaks ministeeriumile olla ka Riigikantselei, seda meetme 1.4 "Haldussuutlikkuse tõstmine" raames. Kolmandaks sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise üldised alused. Edasi, kohustuslikuks muudetakse kohtueelne vaidemenetlus, et oleks tagatud võimalus kohtuväliselt kokkuleppele jõuda ning tehtud vigu vajaduse korral parandada. See hoiaks kokku nii toetuse taotlejate ja toetuse saajate kui ka riigi aega ning kohtuvaidlustele kuluvaid vahendeid. Riikliku järelevalve mõiste on asendatud järelevalvega, sest järelevalvefunktsiooni laiendatakse ka eraõiguslikele juriidilisest isikust rakendusüksustele. Toetuste tagasinõudmise aluseid on täiendatud ja lisatud on peatükk, milles reguleeritakse rikkumistest teavitamist. Need on mõned olulisemad muudatused. Austatud Riigikogu! Palun teid seda eelnõu toetada! Selle seaduse vastuvõtmisega muudetakse struktuurifondide toetussummade andmise ja kasutamise süsteem eelkõige läbipaistvamaks ja efektiivsemaks. Aitäh!

Aitäh, härra minister! Riigikogu liikmetel on teile küsimusi. Kolleeg Tiit Niilo, palun!

Aitüma, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Loen §-st 13¹ "Rakendusasutuse ülesanded", et rakendusasutuse ülesanne on prioriteedi eesmärkide saavutamise tagamine, sealhulgas osalemine õigusaktide väljatöötamisel ning prioriteedi raames riigieelarve planeerimises ning meetme rakendusüksuste nõustamine meetmete rakendamisel. Praegu oleme rakendamisel kogenud tõsiseid probleeme seetõttu, et rakendusaktid saavad meile teatavaks eelmisel või üle-eelmisel päeval, vahetult enne rakendamist. Kui me teame, et rakendusasutuste eelarveline maht väheneb, kuidas tagate võimekuse, et rakendusaktid oleksid õigel ajal taotlejatele teada?

Ka eelnõu esitades ma märkisin, et tegemist on valdkonnaga, millega on tegelikult ainult üks aasta praktikas tegeldud. Selle aasta jooksul on kindlasti suurenenud rakendusasutuste haldussuutlikkus. Jah, ma olen nõus, et need regulatsioonid antakse välja sellise ajavaruga, et nendega oleks võimalik piisava, põhjendatud aja jooksul tutvuda. Eelkõige § 14, mis sätestab rakendusüksuse ülesandeid. Selles paragrahvis on kehtiva seadusega võrreldes neid ülesandeid täpsustatud.

Aitäh! Kolleeg Vello Tafenau, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud rahandusminister! Te olete vähe aega ametis olnud. See seadus on päris mahukas ja teada on, et struktuuritoetuste summad on väga suured. Kuidas teile ametnikud on selgitanud, kas uuesti esitatud seaduseelnõu võimaldab operatiivsemalt struktuurivahendeid kasutada?

Kindlasti, kuigi pean ütlema, et tegelikult mõningaid põhimõtteid, mis alles seadusega vastu võetakse, on praktikas hakatud rakendama, niivõrd kuivõrd nad ei ole vastuolus kehtiva seadusega. Praktika areneb edasi ja seadusandlus peab olema sellel kogu aeg järel. Homsel kabinetiistungil teen ma ülevaate struktuurifondide kasutamisest ja olulisematest probleemidest, mis on hetkel üleval. Näiteks tööturumeetme kasutamisega esilekerkinud probleemid.

Aitäh! Kolleeg Imre Sooäär, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Eelnõu §-s 20 on jätkuvalt kasutatud väljendit "hea projekt", selle taotluse kohta, mis rahuldatakse. Milline on teie arvates üks hea projekt, mis peaks rahuldatud saama, millised võiksid olla need kriteeriumid ja metoodika, mille järgi see paika pannakse?

Aitäh küsimuse eest! Mõiste "hea" on kindlasti hinnanguline. Nagu ma eelnõu esitamisel mainisin, on eelnõus täpsustatud eelkõige vaiete lahendamise osa ja toodud sisse kohtueelne menetlus. Eriarvamused on alati võimalik läbi vaadata vaiete rahuldamise käigus, see puudutab ka hinnanguid.

Aitäh! Kolleeg Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Kohaliku omavalitsuse esindajana võin öelda, et hea on iga projekt, mis saab toetuse Euroopa struktuurifondidest. See on suur õnn kohalikule omavalitsusele. Aga näiteks eelmisel aastal oli probleem sellega, et neid oli riigieelarves planeeritud, kui ma ei eksi, vist 5,2 miljardi eest, aga sellest teostati veidi üle poole. Räägitakse, et pole midagi hirmsat, küll järgmise kahe aasta jooksul saab kõike seda korraldada. Aga tegelikult need 2,5 miljardit ei tööta meie majanduses vähemalt kaks aastat ega too tulu. Kuidas teie hindate, kas see seadus teeb ja millega ta teeb efektiivsemaks Euroopa raha kasutamise? Mina näen probleeme selles, et saaks sellel aastal juba planeeritud 6,2 miljardit kasutatud.

On ilmselge, et seadust hakkavad rakendama rakendusasutused, seda saavad järgida taotlejad oma taotluste esitamisel, neil on oma õiguste kaitsmisel paremad võimalused. Kindlasti, siin ei ole mingit kahtlust, et taotluste menetlemine muutub ökonoomsemaks, kiiremaks ja lihtsamaks. Ma olen selles täiesti kindel.

Aitäh! Kolleeg Tiit Niilo, teine küsimus, palun!

Aitüma, austatud eesistuja! Austatud rahandusminister! Ma täpsustan oma küsimust selles mõttes, et ma ei küsinud rakendusüksuse kohta. Sellega on kõik korras ja ülesannetega ka. Ülesanded on teada, need ei ole eriliselt täpsustunud. Küsimus on võimekuses, konkreetselt nende ministeeriumiametnike võimekuses, kes töötavad välja rakendusakte, kes praegu peaksid näiteks tegelema eelarveperioodi 2007-2013 valdkonnastrateegiate väljatöötamisega. Viimane näide on selle kohta, et sel esmaspäeval läks lahti meede 3.6. Määrus jõustus 8. mail ja taotlusi hakati vastu võtma 9. mail. See näitab võimekuse puudumist rakendusasutuses.

Kindlasti seadusmuudatus iseenesest ei suurenda automaatselt rakendusasutuste haldussuutlikkust, aga ilmselge on, et need täpsustused, eelkõige mis puudutavad rakendusasutuse õigusi ja kohustusi, on suunatud sellele, et neid probleeme vähendada.

Aitäh! Kolleeg Mihhail Stalnuhhin, teine küsimus, palun!

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Te olete alla kuu aja ametis olnud, nii et neid pretensioone muidugi ei saa teile esitada. Aga selline olukord, millest räägib kolleeg Niilo, on tõesti olemas. Ma ei hakka üle kordama, aga meetmega 4.6.2 oli peaaegu sama lugu. Meeldiv on muidugi kuulda, et äsja valitsuses olnud erakond, kust oli selle valdkonna minister, juba näeb neid vigu, mis on viimaste aastate jooksul tehtud, aga tõesti, probleeme on. Küsimus on veidi teine, see ei ole otseses seoses selle eelnõuga, aga me oleme sel teemal väga palju rääkinud. Milline on teie arvamus, kas Euroopa struktuuritoetuste vahendid ei peaks olema siiski regionaalselt liigitatud? Tegemist on kohalike omavalitsuste suutlikkusega neid projekte kirjutada, üks on rohkem võimeline neid tegema ja kaasfinantseerima, teine vähem. Kas ei oleks mõtet rääkida regionaalsest jaotusest toetuste suhtes?

Meede 4.6.2 on mõeldud piirkondade konkurentsivõime tugevdamiseks. Ma arvan küll, et Eestil on siin oma sõna kaasa rääkida ja miks mitte oma positsiooni selliselt esitada, et enam diferentseerida. Põhimõtteliselt saab sellega ainult nõustuda. Meil on võimalus kaasa rääkida ja seda ettepanekut tasuks igal juhul arvestada.

Aitäh, härra rahandusminister! Rohkem Riigikogu liikmetel teile küsimusi ei ole. Juhtivkomisjonipoolseks ettekandeks palun kõnepulti rahanduskomisjoni esimehe Meelis Atoneni!

Austatud kolleegid! Austatud härra minister! Struktuuritoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu arutas komisjon oma 2. mai istungil. Komisjonis tutvustasid seaduseelnõu rahandusminister Aivar Sõerd ja ministeeriumi spetsialistid, kes andsid ülevaate eelnõus sisalduvatest muudatustest ning vastasid komisjoni liikmete küsimustele. Küsimused käsitlesid seaduse muutmise vajadust, seda, millest see tuleneb. Spetsiaalselt tunti huvi § 18 täpsustamise vajaduse vastu. Nagu härra rahandusminister siin juba pikemalt rääkis, on käesoleva seaduseelnõu eesmärk struktuuritoetuse seaduse rakendamisega ilmnenud defineerimist vajavate mõistete seaduse tasandile toomine, toetuse andmise protseduuride ja toetuse andmisega seotud osapoolte ülesannete ja toetuse kasutamisega seotud kohustuste täpsustamine ning viidete sissetoomine Euroopa Liidu õigusaktidele. Lisakulutusi riigieelarvele eelnõu endaga kaasa ei too. Komisjon tegi ühe põhimõttelise otsuse: komisjonipoolse parandusettepanekuga muuta kahe lugemise vahel seaduse jõustumise aeg 1. juuliks 2005, sest seaduse jõustumise aeg, mis eelnõus praegu on - 1. juuni 2005 -, võib olla ebareaalne, arvestades meie enda tööprotsessi siin saalis. Komisjon tegi üksmeelse, konsensusliku otsuse esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 17. mai, kell 18. Aitäh!

Aitäh! Kolleeg Imre Sooäär, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea ettekandja! Siin on tekkinud situatsioon, kus mõningate meetmete osas on ületaotlemine ja mõningate osas alataotlemine. Kas see eelnõu võimaldab raha meetmete vahel liigutada? Seal, kus on tunduv ületaotlemine ja nõudlus seega suurem, ei olnud võib-olla eelnev meetmete projekteerimine nii täpne või ootuspärane. Kas see eelnõu võimaldab seda?

Aitäh! Härra Sooäär! Pean teile kahetsusega ütlema, kui te oleksite selle eelnõu läbi lugenud, siis te oleksite aru saanud, et struktuuritoetuse seadus ei keelanud riigil ka varem eri meetmete vahel rahalisi vahendeid ümber tõsta. Paraku tekib siin otstarbeküsimus. Väga lihtne on taotleda teatud toetusi, mis lähevad näiteks lihtsate infrastruktuurirajatiste ehitamiseks. See on väga lihtne, raha antakse, see tuleb Euroopast, on omafinantseerimine ja kõigil on väga selge, kuidas seda raha kasutada. Samal ajal võib riigil olla vajadusi teatud, ütleme siis, rahaliste investeeringute järele, näiteks teadus- ja arendustegevuses, kuhu tõepoolest kahjuks ei eraettevõtted ega riigiasutused ise eriti investeerida ei taha. Mina ei tormaks lihtsalt seetõttu, et kuskil on suur nõudlus, rahajagamist ümber tegema, sest suur nõudlus ei tõesta veel, et sinna peab kindlasti kõige rohkem raha ka minema. Ma veel kord ütlen, et see oli minu isiklik seletus, komisjonis seda ei arutatud, sest see eelnõu ei ava seda ja ka varem ei piiratud seda mitte kuidagi.

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, kolleeg Meelis Atonen! Austatud fraktsioonide esindajad! Kas on soovi avada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun, Mihhail Stalnuhhin Keskerakonna fraktsiooni nimel!

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Täpselt aasta tagasi tõstatus selles saalis küsimus, millises tempos, kuivõrd efektiivselt me kasutame Euroopa struktuurifondide toetust. Eelmise aasta kevadel räägiti, et statistikat veel ei ole ja küll me sügisel vaatame. Sügisel oli juttu 21%-st. Selge oli, et aasta lõpuks me seda 5,2 miljardit mitte mingil moel ära ei kasuta. Meid pidevalt lohutati ühe ja sama teesiga, et see summa - 15,6 miljardit - on Eestile eraldatud kolmeks aastaks ja ei ole midagi hullu, kui me selle raha näiteks viimasel aastal ära kasutame. Millega on tegemist? Tegemist on esiteks sellise protsessiga nagu inflatsioon, raha läheb odavamaks, tema kasutamine kahe aasta pärast on vähem efektiivne. Teiseks, need 2,5 või 2,6 miljardit, mis jäid eelmisel aastal kasutamata, on tegelikult kaks kolmandikku investeeringust, mis sai tehtud Narva Elektrijaamadesse. Kujutage ette, kui seda poleks! See oleks tegelikult katastroof Eesti energeetika jaoks. Ma arvan, et samasugune katastroof väga paljude alade jaoks oleks see, kui me jääksime hiljaks selle raha kiire ja efektiivse kasutamisega. Siin võiks leppida teatud kadudega, tähendab, teatud suundade ülefinantseerimisega. Põhiline on siiski see, et see summa kiiremas korras leiaks Eestis kasutust. Sest nagu ma juba rääkisin, ühelt poolt läheb raha odavamaks ja teiselt poolt, kui me sel aastal ei lahenda seda probleemi Euroopa toetuste 100% kasutamisega, siis on täiesti võimalik see stsenaarium, et meil jääbki mingi osa sellest 15,6 miljardist kasutamata. Nii et ma pöördun härra ministri poole ettepanekuga väga tähelepanelikult suhtuda sellesse, mis puudutab struktuurifonde, sest nende miljardite puudumine Eestis, Eesti majanduses, Eesti haldusjuhtimises jm ei tähenda väga suuri kadusid mitte ainult nendes sfäärides, kus see raha oleks võinud olla kasutatud. Ma loodan, et see, mida minister siin välja ütles selle võimaliku koostöö kohta, leiab ka rakendust. Aitäh!

Aitäh! Palun kõnepulti kolleeg Imre Sooääre Res Publica fraktsiooni esindajana!

Härra juhataja! Austatud kolleegid! Selle eelnõu kõige nõrgem koht on kindlasti § 20, mis käsitleb taotluste rahuldamist või rahuldamata jätmist. Selles paragrahvis on jätkuvalt kasutatud väljendit, et rahuldatud saab parim taotlus. Mis on ühe inimese arvates parim ja teise inimese arvates hea, on kolmanda arvates võib-olla suisa kõlbmatu. See sõltub selle inimese enda suhtumisest. Selle paragrahvi suurim nõrkus ongi see, et hindamise kriteeriumid ja metoodika on jäänud taotlejatele siiani tihti ebaselgeks. EAS-i puhul on ka ajakirjanduses olnud signaale, et taotlejad, kes suudavad EAS-ile n-ö rohkem meele järele olla ja oma taotlustele paremat lobitööd teha, on ka toetuste saamisel edukamad. Loomulikult on see karjuvas vastuolus võrdse kohtlemise printsiibiga. Häda ongi nimelt selles, et taotluste hindamise protsess on praegu liiga subjektiivne ja see eelnõu siin suurt läbimurret ei too. Ebaselge on ka hindamise metoodika, liiga palju otsustusõigust on jäänud hindamiskomisjoni liikmetele, nende õlgadele, kes lähtuvad tihti oma isiklikust arvamusest. Vaja oleks palju selgemat ja läbipaistvamat hindamissüsteemi, et küsitavusi tekitavate projektide hindamine ja lõpptulemus oleks kõigile üheselt arusaadav. Aga praegu pole kahjuks selge, kelle taotlus ja mis alusel saab selle ihaldatud parima taotluse tiitli. Kahjuks on see kivi peamiselt EAS-i kui makseagentuuri kapsaaeda, sest PRIA menetletavates SAPARD-i ja maaelu arengukava meetmetes on siiani rakendatud palju selgemat hindamisprotsessi, printsiibil "kes ees, see mees". Hindamine on PRIA-s toimunud järgmiselt: jah või ei, vastab või ei vasta nõuetele. Ka vastavalt metoodikale, mis tagab kõigile võrdsed võimalused. Kui aga küsimused hindajaile on subjektiivsed, näiteks kas üks projekt on hea või halb, sama kehtib ka alaküsimuste kohta, siis jääb see kahjuks ametniku või hindaja isikliku sümpaatia valdkonda, mis ei peegelda objektiivset olukorda. Ma ei usu ka eriti sellesse, et vaiete menetlemise käigus probleemid lahenevad, nagu minister siin äsja püüdis väita. Probleemiks on jällegi see, et hindamine toimub n-ö kinnistes ruumides, pimedas toas ja taotlejale ei laeku ka hiljem informatsiooni selle kohta, miks või kuidas ta teatud arvu punkte kogus. Ei ole piisavalt lahti kirjutatud ja seletatud, miks üks või teine projekt sai parima taotleja tiitli ja miks teine projekt ei saanud. Ongi väga palju olukordi, kus on üle Eesti kirjutatud paari tolli paksusi projekte EAS-ile. Tagasi tuleb sealt ainult üks A4-formaadis lehekülg ja seal peal on üks lause: "Teie taotlust ei rahuldatud." Hea, kui pannakse punktide arv peale. Aga miks, kuidas, mille pärast ei rahuldatud, kus need vajakajäämised olid, see jääb taotlejale arusaamatuks ja tekitab liigseid pingeid. Taotlejatel ei olegi enam indu järgmine kord taotleda. Taotluste hindamise teemaga tuleb eelnõu edasise menetlemise käigus tõsiselt tegelda ja hindamise protsess tuleb läbipaistvamaks muuta. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Läbirääkimised on peetud ja lõpetatud. Eelnõu esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 630 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 17. mai k.a, kell 18.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun kõnepulti ettekandeks sotsiaalminister Jaak Aabi!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse eelnõu on välja töötatud seoses vajadusega täiustada tööturuteenuste ja -toetuste pakkumise süsteemi ning täiendada tööotsingu nõudeid. Tööturuteenuste ja -toetuste seadus asendab jõustudes kehtiva tööturuteenuse seaduse ning töötu sotsiaalse kaitse seaduse. Eelnõu reguleerib töötuna ja tööotsijana arvelolemist, tööturuteenuste osutamist ning töötutoetuse, stipendiumi ja sõidutoetuse maksmist. Eelnõu sisu lähtub eesmärgist saavutada võimalikult kõrge tööhõive ning vähendada ja ennetada töötust ning tööturult tõrjutust teenuste ja toetuste parema sihitatuse, kliendikesksuse ja tõhususe abil. Täiendatud on senist tööturuteenuste valikut ning teenuste ja toetuste saamise tingimusi. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu lihthäälte enamus. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse eelnõu järgi saab iga töötu individuaalse tööotsimiskava, mis aitab tal kiiremini sobiva töö leida. Praxise uuringu "Aktiivse tööpoliitika tulemuslikkuse analüüs Eestis" põhjal, mis tehti 2003. aastal, on individuaalne tööotsingualane abi üks tulemuslikumaid ja odavamaid tööturumeetmeid. Individuaalne tööotsimiskava koostatakse kõigile töötutele vähemalt 22 nädala jooksul, alates töötuna arvelevõtmisest. Riskirühma (näiteks noored, puuetega inimesed) kuuluvate töötute puhul koostatakse tööotsimiskava esimesel võimalusel, aga mitte hiljem kui viie nädala jooksul, alates arvelevõtmisest. Kui töötul on suurem risk tööturul mitte hakkama saada, tegeleb temaga üks konkreetne juhtumikorraldaja. Juhtumikorraldaja koordineerib töötuga tehtavaid tegevusi tööturusüsteemi sees ning loob töötu probleemide lahendamiseks koostöövõrgustiku teiste asutustega. Töötu probleeme, mis mõjutavad tema tööturul hakkamasaamist, saab lahendada vaid edukas koostöövõrgustikus: kohalikud omavalitsused, koolid, tööandjad, kriminaalhooldusametnikud, perearstid, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja muidugi tööhõiveamet. Esialgu on töötul rohkem vabadust valida endale meeldiv ametikoht, mida kauem ta on töötu olnud, seda rohkem töid peetakse talle sobivaks. Uus seadus laiendab isikute ringi, kes saavad Tööturuametist põhjalikumat abi. Eelnõus on varasemale seadusele lisaks riskigruppidena ära toodud puuetega isikud, mitte-eestlased ja hooldajad, sest neil on suuremad raskused tööturul hakkamasaamisega. Suuremate riskidega inimesele pööratakse tööturusüsteemis rohkem tähelepanu. Eelnõuga tuuakse juurde kuus uut tööturuteenust. Need on tööpraktika, tööharjutus ja neli puuetega inimeste teenust. Eelnõuga täiustatakse seniste teenuste korraldamist. Tööpraktika eesmärk on täiendada töötu teadmisi ja oskusi praktilise töökogemuse pakkumisega. Teenuse sihtgrupp on peamiselt noored, sest tööandjad soovivad kogemustega töötajaid ja tööpraktika on hea võimalus töökogemuste omandamiseks. Tööharjutuse eesmärk on tööharjumuse kujundamine nendel töötutel, kellel tööharjumus või töökogemus puudub. Teenuse eesmärk ei ole konkreetsete teadmiste omandamine või erioskuste ja -vilumuste väljakujundamine, vaid kollektiivis olemise harjumuse, tööalase vastutuse ning tööks vajaliku kohusetunde ja täpsuse kujundamine. Eelnõusse on toodud sisse neli uut teenust, mis puudutavad puuetega inimesi. Tööruumide ja -vahendite kohandamine on mõeldud puudega isiku töötamise või töölerakendamise toetamiseks, töötamiseks vajalik spetsiaalne tehniline abivahend antakse tasuta kasutada, tööintervjuul abistatakse kuulmis- või kõnepuudega isikuid ja puudega inimese töölerakendamise puhul on võimalik rakendada tugiisikut. Parandatud on praeguste tööturuteenuste (palgatoetuse, tööturukoolituse ning avaliku töö) korraldust. Eelnõu seadusena vastuvõtmisel on suur mõju aktiivsele tööhõivepoliitikale. Selles nähakse ette alused just nimelt suurema individuaalsuse ja igale inimesele vajaliku lähenemise võimaldamiseks, et otsida paremaid lahendusi töötu töölerakendamisel või tema aktiviseerimisel. Palun Riigikogu liikmetel eelnõu toetada, et selle saaks seadusena vastu võtta! Aitäh!

Aitäh, härra minister! Riigikogu liikmetel on teile küsimusi. Kolleeg Tiit Niilo, palun!

Aitüma, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Vihjasite mitu korda uuele lähenemisele - juhtumikorraldamisele. Millal on töötul suurim risk tööturul mitte hakkama saama ehk millal ta saab oma isikliku juhtumikorraldaja, kes selle määrab ja mis on kriteeriumideks?

Aitäh küsimuse eest! Nagu ma mainisin, on need esmajärjekorras riskigrupid. Ka praeguse statistika järgi tuleb välja, et kõige suurem töötus on noorte seas. Teine ärevaks tegev number on see, et meil on väga palju pikaajalisi töötuid. Ka puuetega inimeste rakendamisel kasutatakse isiklikku juhtumikorraldajat.

Aitäh! Kolleeg Kadi Pärnits, palun!

Aitäh! Austatud minister! Nimetasite eelnõu ühe eesmärgina tööhõive suurendamist. Vaadates seda eelnõu, teades probleeme tööturul, julgen mina küll kahelda. See tööturuteenuste seadus nendele probleemidele, mis meie tööturul on, täielikult küll ei vasta. Ta on natukene ajast maha jäänud. Me peaksime rohkem ette vaatama. Küsimus tuleneb sellest, et siiski on siin mitmeid häid püüdlusi ja pisut paigutatakse nendesse meetmetesse ka raha. Austatud minister! Kui palju te prognoosite selle seaduse ellurakendumisel aastas tööhõive juurdekasvu Eestis? Siiamaani oleme teadnud, et tööpuudus on vähenenud, tööhõive suurenenud ei ole.

Tänan küsimuse eest! Väga täpseid prognoose on raske teha. Usun küll sellesse, et kui see eelnõu seadusena vastu võetakse, siis töölerakendumine paraneb ehk töötavate inimeste hulk ikkagi suureneb. See tendents on nii või teisiti olnud ka viimastel aastatel. See ei ole tekkinud niisama, kindlasti on seda tööturupoliitika mõjutanud. Aga mis puudutab seda, et seadus eriti aktiivselt ei aita töötuid rakendada, siis ma olen veidi teisel arvamusel. Selge, et üksinda see seadus ei võimalda lahendada kõiki probleeme. Küsimus on kompleksne, kindlasti on ta seotud ettevõtluse arendamisega ja töökohtade tekitamisega või tekkimisega, eriti nendes piirkondades, kus töötuse aste, töötuse protsent on suhteliselt kõrge.

Aitäh! Kolleeg Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Jaak Aab! Ma loodan, sa ei pahanda, kui ma kergitan oma saba ka natuke ja küsin nagu kolleegi käest. Seda eelnõu lugedes mul tuli väga tuttav tunne. Tuttav tunne seetõttu, et mitmed ideed, millega laisad tööturuametnikud käisid kolm aastat ministri juures ja mis saadeti tagasi kui kõlbmatud, on nüüd kõik siia seadusesse vormitud. Ma loodan ka, et Marko Pomerants ei pahanda, aga minu meelest istus Tööturuamet talle selle eelnõuga lihtsalt pähe. Me jõuame uuesti tagasi sinna, et Tööturuamet püüab töötuid riigist eemale peksta, mitte nendega tegelda. See on üldine hinnang, aga küsimus on väga lihtne. 1990. aastate lõpul oli meil mitmeid sulisid, kes panid üles kuulutuse, et aitavad meremehe 500 dollari eest laeva peale. Siis võeti vastu seadus, kus öeldi, et igaüks ei või sellist teenust pakkuda. Neil oli vaja litsentsi, nad pidid tõendama oma valmisolekut sellist tööd teha, et nad vahendavad tööd. Nüüd on see kõik kadunud, nüüd me lubame jälle kõigil teenust osutada, ilma litsentseerimata, ilma mingite piiranguteta. Miks?

Tänan küsimuse eest! Mul on hea meel, kui ma tohin Eiki Nestorit kolleegiks nimetada, ja kindlasti on see suur au, kui Eiki Nestor mind kolleegiks nimetab. Mis puudutab seda, kes kellele pähe istus, siis ei oska kommenteerida. Ma olen suhteliselt lühikest aega minister olnud. Marko Pomerants endise ministrina on täna siin sotsiaalkomisjoni esindajana ettekandja. Võib-olla saab need küsimused talle suunata. Selge on, et eelnõu on ette valmistatud sel ajal, kui sotsiaalminister oli Marko Pomerants. Ma ei oska päris täpselt nüanssides hinnata neid riske, mida on esile toodud just nimelt töövahendusküsimuses, aga kindlasti vajab see tähelepanu ka edaspidi. Ma ei oska sulle praegu midagi väga selgelt vastata selle kohta, mis tuleks ette võtta, aga kaalumisele tuleks see probleem võtta küll.

Aitäh! Kolleeg Vello Tafenau, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Seletuskirjas on öeldud, et tööotsija on eelnõu § 2 punkti 2 kohaselt isik, kes otsib tööd ja kelle on tööotsijana arvele võtnud Tööturuameti piirkondlik struktuuriüksus. Tööotsija võib arvelevõtmise ja arvelolemise ajal töötada, õppida jne, muude tegevustega tegelda. Minu küsimus on järgmine. Kas on infot, kui palju on meil töötavaid tööotsijaid?

Aitäh küsimuse eest! Seda, kui palju on meil töötavaid tööotsijaid, tõenäoliselt ükski statistika otseselt ei kajasta. Ma sain sinust aru nii, et inimene käib tööl ja tegelikult samas ametlikult deklareerib, et ta on töötu. Siis peab ta käima tööl mitteametlikult. Ma arvan, et probleem on kindlasti ka siin olemas. Aga ma siiski ei usu, et aastatega oleks tendents läinud halvemaks. Ma usun, et pigem paremaks, kui sa seda silmas pidasid.

Aitäh! Kolleeg Jarno Laur, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Seaduseelnõu kohaselt on isikul õigus saada töötu abiraha 270 päeva. Samas tuleb sisse selline korraldus, et alates 21. nädalast peab töötu vastu võtma ka n-ö oma kvalifikatsioonile mittevastava töö, s.o 147. päevast alates. Kuidas need sätted omavahel kooskõlas on?

Tänan küsimuse eest! Need sätted on küll omavahel kooskõlas. Küsimus on selles, et ka see regulatsioon, mis siin seaduses kirjas on, ikkagi toetab seda, et inimene oleks töö otsimisel võimalikult aktiivne. Ma tean, et üks põhilisi vaidlusküsimusi on olnud (see leidis ka komisjonis märkimist) sobiva töö mõiste ja see, mis hetkest rakendatakse regulatsiooni, et töötu on kohustatud vastu võtma ka mittesobiva töö. See regulatsioon ütleb niimoodi, et esimesel 20 nädalal on sobiv töö see, mille puhul ühistranspordiga elukohast töökohta ja tagasi sõiduks ei kulu rohkem kui kaks tundi päevas ega rohkem kui 15% kuupalgast, mis ei ole vastunäidustatud tervislikel põhjustel, mis vastab töötu haridusele, erialale või varasemale kogemusele. Alates 21. nädalast peetakse lisaks kahele esimesele tingimusele sobivaks tööd, mis võib olla tähtajaline, mille eest pakutav tasu täistööajaga töötamisel on võrdne kuupalga alammääraga ja mis ei pea kuuluma nende ametite hulka, mida isik on varem õppinud või mis alal ta on varem töötanud. Ma arvan, et see regulatsioon on piisavalt paindlik, et leida lahendusi inimese töölerakendamiseks. Kindlasti on ka sellel töötul endal vastutus, kui aktiivne ta tööotsimisprotsessis on.

Aitäh! Kolleeg Eiki Nestor, teine küsimus, palun!

Aitäh! Mul on küsimus samast vallast. Ütleme nii, et inimene töötas kuupalgaga 12 000 krooni kuus, ta on korralik inimene ja tema pealt on kõik maksud makstud, kaasa arvatud töötuskindlustus. Nüüd jäi ta töötuks, hea firma läks pankrotti, ta saab seaduse alusel 6000 krooni kuus töötuskindlustushüvitist ja järgmised pool aastat saab 40% ehk 4800 krooni. Mis on sinu kui ministri arvamus, mis ta nüüd teeb, kas ta võtab 21. nädalal vastu pargivahikoha 2800-kroonise palgaga või jätab oma korraliku CV rikkumata ja lihtsalt lahkub, loobub riigi tööturuteenustest ja otsib seda tööd omal käel? Ma näen siin seda loogikat, et me tegelikult ajame inimesi Tööturuameti juurest minema. Siin on neid näiteid väga palju.

Tänan küsimuse eest! Eks teatud ohtusid regulatsioonides, ka selle seaduseelnõu regulatsioonides, kindlasti peitub. Mul oleks hea meel, kui menetlemise käigus toodaks need esile. Riigikogu liikmetel on võimalik teha muudatusettepanekuid eelnõu kohta. Algatajana, Vabariigi Valitsuse esindajana, kaalun ma kõiki neid ettepanekuid. Kindlasti tuleb valida parimad variandid. Aga mis puudutab töötuskindlustust, siis see on komplekssem küsimus. Selles suhtes on ministeeriumis plaanid tehtud. Mis puudutab töötuskindlustust, töötuskindlustushüvitist, ka uue mõistena töötutoetust, vana mõistena töötu abiraha, üleval on ju tööõnnetus- ja kutsehaiguste teema - see on kompleksne küsimus. Täna infotunnis küsiti töölepingu seaduse kohta. Ka seal on teatud regulatsioonid kõige sellega seotud. Siin tuleb hinnata mõjusid, kuidas nad kompleksselt toimivad, kui suured peavad olema piirangud, et saada sedasama töötuskindlustushüvitist, näiteks. See tuleb läbi vaadata. Ma ei taha sellega kiirustada, seda tuleb põhjalikult analüüsida.

Aitäh! Kolleeg Vello Tafenau, teine küsimus, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Me arutasime siin täna ühte teist eelnõu ja väideti, et iga inimene, kellel on arvuti või kellel on juurdepääs arvutile, on 100% usaldusväärne isik. Nüüd äkki, oh üllatust, selgub, et Sotsiaalministeerium ei usalda oma kodanikke. Nimelt, eelnõu § 6 määrab töötuna ja tööotsijana arvelevõtmise tingimused. Erinevalt kehtivast regulatsioonist peab isik eelnõu kohaselt pöörduma töötuna või tööotsijana arvelevõtmiseks isiklikult Tööturuameti piirkondlikku struktuuriüksusesse. Seletuskirjas on öeldud, et kuna isik peab olema ise huvitatud tööotsimisest, siis on esindaja ja e-posti kaudu TTA-sse pöördumine seadusega välistatud. Miks nii?

Tänan küsimuse eest! Ma arvan, et telefoni teel kontakti võtmine on rohkem isikustatud, sellisel puhul, mis siin on kirjeldatud. Kindlasti toimub telefoni teel ühenduse võtmine siiski erandjuhtudel, kui inimene lihtsalt ei ole võimeline, kas tervislikel põhjustel või mingil muul põhjusel, tulema kuu aja jooksul piirkondlikusse Tööturuameti struktuuriüksusesse. Aga mis puudutab teist eelnõu, mida siin arutati, siis kahjuks ma arutelu juures ei viibinud ja kommenteerida ei oska.

Aitäh! Kolleeg Tiit Niilo, teine küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austet minister! Paragrahv 12 reklaamib tööturuteenusena töövahendust. Esimene lõige on selle kohta, see on ka ainumane, mida ma siit leidsin. Ettevõtjana olen igal aastal käinud tööbüroos ja üles andnud oma soovid. Riik on huvitatud sellest, et töötuid oleks vähem, aga tegelikult on ettevõtjatel pidev tööjõu puudus. Kuidas oleks võimalik konkreetsemalt avitada selle töövahendusteenuse juures, kas või selle seaduseelnõu puhul?

Tänan küsimuse eest! Ega väga konkreetset abi ei ole. See regulatsioon on siia kirjutatud, selle mõjusid on suhteliselt keeruline ette hinnata. Minu arvamus on, et kui töötusse suhtutaks individuaalsemalt, siis on tõenäoliselt võimalik ka töövahenduse abil paremini kokku viia tööandjat ja töövõtjat. See on minu arvamus.

Aitäh! Kolleeg Kadi Pärnits, teine küsimus, palun!

Aitäh! Austatud minister! Kolleeg Jarno Laur küsis, kuidas lähevad omavahel kokku inimese õigus saada 270 päeva töötu abiraha ja see uus säte, et ta 21. nädalal peab vastu võtma mis iganes töö. Mina küsin, kuidas lähevad kokku see, et individuaalne tööotsimiskava ehk see sisuline teine osa sellest kavast tehakse inimesele alles 22. nädalast, aga 21. nädalal töötu olles peab ta vastu võtma juba alampalgaga tasustatava töö, sõltumata tema oskustest, haridusest, eelnevast töökogemusest. Kuidas te neid kokku klapite?

Tänan küsimuse eest! Enne ma üritasin vastata, et kogu küsimus, ka nendes tähtaegades, töötuskindlustuse hüvitises, töötutoetuses, see, millistel tähtaegadel kui palju seda saadakse, on minu arust komplekssem küsimus. Seda peab vaatama nendes mõjudes koos. Aga mis puudutab neid tähtaegu, mis on selles eelnõus, siis ma ütlesin, et kui on ettepanekuid, mis tunduvad mõistlikumad kui praegune eelnõu tekst, siis ootan huviga.

Aitäh! Kolleeg Jarno Laur, teine küsimus, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Tulen veel kord selle 21. nädalast pakutava töö ja töötu staatuse juurde. Kui inimene keeldub seda tööd vastu võtmast ja kaotab sellega sisuliselt ju töötu staatuse, kas see viib meid nüüd selleni, et siis kaob tal õigus ka töötuskindlustushüvitise saamiseks, milleks tal muidu ju veel oleks sel ajal õigus?

Tänan küsimuse eest! Lähenemine, et see 21. nädal kollitab hirmsasti ees ja siis sunnitakse kõiki miinimumpalga eest tööle, ei pea minu andmetel, kas või statistika puhul, kuidagi paika. Eeldatud on, et inimene on aktiivselt tööd otsinud, teinud selleks omad pingutused, teda toetatakse ja ta leiab tööd. Näiteks, muidugi ei ole see hea võrdlus, aga Tallinna piirkonnas, kui ma ei eksi, makstakse ainult 4-5%-l pakutavatest töökohtadest miinimumpalka, ülejäänud on kõik kõrgema palgaga tööd. Süsteem peab olema paindlikum. Kui me ütleme, et sobiv töö on ainult see, mida ta on enne teinud või mis vastab tema haridusele, ja kui ta sellist ei leia, mis on siis parem, kas see, kui ta on töötu edasi, või kui ta aktiivselt otsib tööd?

Aitäh! Kolleeg Rein Randver, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Minu küsimus puudutab 4. peatüki 4. jagu "Sõidutoetused". Selle seaduseelnõu loogikast tulenevalt eeldatakse, et enamik koolitusi toimub piirkondlikes regioonides ehk töötu elukoha lähedal. Kuid tõenäoliselt on ka töötute koolitusi, mis toimuvad kaugemal. Neil osalemine tekitab peale sõidukulude võib-olla ka majutuskulusid. Kuid selle loogika järgi on sotsiaalministri kehtestatud korra kohaselt lubatud kompenseerida ainult ühte liiki kulusid.

Tänan küsimast! Muidugi oleks hea kompenseerida kõike. Aga ju siis on eelnõu koostades lähtutud sellest, et üritatakse teha vähemalt miinimum. See nõuab päris palju ressursse ja eks tuleb vaadata, mis on esmane ja mis on oluline. Ma arvan, et kõigepealt tuleks kindlustada transport, kuigi transpordist ma üldse rääkida ei tahaks, sest kui me hakkame vaatama, siin näeme, et siin on ohud ka selles suhtes, kuidas maal inimene üldse kuskile jõuab. See on teise ministeeriumi teema, aga on seotud kindlasti ka selle küsimusega.

Aitäh, härra sotsiaalminister! Rohkem Riigikogu liikmetel teile küsimusi ei ole. Palun kõnepulti juhtivkomisjoni esindaja, sotsiaalkomisjoni liikme Marko Pomerantsi!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Eelnõu 611 oli sotsiaalkomisjonis arutusel kahel istungil. Esimest korda 2. mail, pärast töörahva püha. Ministeeriumi poolt olid selgitusi andmas tööturupoliitika juhi kohusetäitja Aira Varblane ja õigusosakonna õigusnõunik Reet Kodu. Pärast arutelu ja küsimusi otsustati selle eelnõu menetlemist jätkata 3. mai istungil ja paluda selle tähtsa eelnõu menetlemisel osaleda ka sotsiaalministril. 3. mail osalesid selle eelnõu menetlemisel nii spetsialistid ministeeriumi tööturu osakonnast kui ka Tööturuametist ja minister Aab. Küsimused, mis eelnõu menetlemisel üles kerkisid, olid järgmised. Kolleeg Kaarel Pürg tundis huvi individuaalse tööotsimiskava olemuse vastu ja küsis, kas see aitab ka Permisküla, Kuningaküla ja Jaamaküla inimesi Ida-Virumaal. Nelli Kalikova oli mures selle pärast, kas sellest seadusest on abi ka narkorehabilitatsiooni läbinutele, kas neid võiks samuti käsitleda riskirühmana. Loomulikult oli arutusel see (teema tõstatas sotsiaalkomisjoni liige Kadi Pärnits), kas selle sobiva töö definitsiooniga pole käitutud liiga jäigalt. Tunti muret ka rahastamise pärast ja selle pärast, kas see seadus puuetega inimesi ikka tegelikult aitab. Eeldan, et sotsiaalkomisjoni liikmed said kõikidele nendele küsimustele kenasti vastuse. Komisjon otsustas saata eelnõu Riigikogu saali esimesele lugemisele ettepanekuga esimene lugemine lõpetada ja siin me nüüd oleme. See otsus oli komisjonis konsensuslik. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on vastavalt kodukorraseadusele. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Marko Pomerants! Küsimusi teile ei ole. Lugupeetud fraktsioonide esindajad! Avan läbirääkimised. Kas on kõnesoove? Palun, kolleeg Kadi Pärnits sotsiaaldemokraatide erakonna fraktsiooni esindajana!

Palun lisaaega!

Kaheksa minutit.

Austatud Riigikogu! Me küsisime ministrilt palju, osale küsimustele saime vastuse, ajanappuse tõttu väga paljusid küsimusi küsida ei saanud ja osale küsimustele ka vastust ei saanud. Selle eelnõu kohta tahan ütelda, et seda tuleb kindlasti väga-väga pikalt ja põhjalikult siin Riigikogus menetleda. Ta on täis vastuolusid ja suuri küsimärke, millest ei saa aru ei tööotsijad, ei tööturuametnikud ise, ja meie siin seaduse vastuvõtjatena oleme ka kimpus. Aga tööturuteenuste ja -toetuste seadus peaks kindlasti vastama sellele tööturu olukorrale, mis meil Eestis praegu on. Toon välja kolm põhiprobleemi, mis Eesti tööturul on kõige palavamad. Nendele probleemidele peaks see seadus küll mingil määral lahenduse andma. Esimene probleem, mis on tegelikult ka, ma arvan, üha süvenev, on see, et meie inimesed, head töökäed, lähevad mujale riikidesse tööle. Neid on praegu seal juba tuhandeid. Samal ajal ütlevad tööandjad siin, et töökäsi ei ole. Loomulikult, kui inimesed lahkuvad töölt (põhiline põhjus on madal palk siin Eestis), siis on selge, et töökäsi ei jätku. Teine probleem, mis tööturul on, on see, et regionaalsete erisuste tõttu peavad inimesed kulutama transpordile väga palju raha, et leida endale töö ja et seal tööl käia. Teisisõnu: töökohad on koondunud ja üha enam koondumas maakonnakeskustesse ja suurtesse linnadesse. Kolmas probleem, millele see seadus ehk tõepoolest kõige enam lahenduse annab, on see, et meil on palju pikaajalisi töötuid ja noored ei leia kiiresti tööd. Mis on põhilised mured sellest seadusest tulenevalt? Esimene mure on kindlasti see, et on tehtud väga hea plaan, hakatakse tööotsijatele tegema individuaalseid tööotsimiskavasid, aga see individuaalse kava elluviimine, mida inimene siis tegema peab, kõik need otsingud, pöördumised, intervjuudel käimine jne, ei ole tagatud rahaga. Kui töötu abiraha jääb 400 krooni peale, siis tegelikult kogu see tegevus, mida inimene peab töö otsimiseks tegema, ta peab kulutama ka transpordile, seaduses kajastamist ei leia. Teisisõnu: me näeksime küll väga hea meelega seda, et tööotsimisele tehtud kulutused, transpordikulutused peaksid saama hüvitatud, eriti olukorras, kus töötu abiraha on 400 krooni. Mis on tegelikult selle asja tuum? Me võime siin neid häid plaane vastu võtta, aga kui raha ei ole, siis jääb see paberile. Mida see meile meenutab? See meenutab meile seda, mis on toimunud puuetega inimeste rehabilitatsiooniplaanidega. Plaane tehakse, raha plaani elluviimiseks inimesel ja vastavalt seadusele ka riigil ette nähtud ei ole ning need asjad on üsna õhus. Edasi. Kui me vaatame neid probleeme, millest ma just äsja rääkisin, siis tõepoolest on selle seaduse üldine mentaliteet keskendunud lootuse kaotanud töötule, pikaajalisele töötule, tööoskuseta töötule. Siit kumab läbi põhimõte, et töötu on ikkagi luuser. Siin ei ole sellist tervet õhkkonda või tervet mõtlemist, mis aitaks efektiivselt tööd vahendada sellele inimesele, kes ei ole lootusetu, kellel on oskused olemas ning kes vajab aega ja tuge töö leidmiseks. Üks oli rahaprobleem, millest me rääkisime, kindlasti on ka transporditoetusprobleem. Kolimiskulutusi ei ole selles eelnõus sõnagagi mainitud. Viimane probleem. Tegelikult ei toeta tööotsimist normaalsel, heatahtlikul viisil see, millest me just äsja rääkisime, et inimesi hakatakse administratiivse toega sundima tööle alampalga eest alates 21.-st töötu olemise nädalast. See tähendab, et kui inimene ei ole nõus alampalgaga tasustatavat tööd vastu võtma, siis kaotab ta töötu staatuse, kui ta kaotab töötu staatuse, siis ei ole tal ka õigust töötuskindlustushüvitist saada. Me kõik oleme (parlamendiliikmed ei ole, aga ligi 600 000 töötegijat on) töötuskindlustusmaksu maksjad. Kuidas me neile ära seletame, et neil ei ole õigust seda kindlustust saada kogu see periood, mille eest nad on kindlustatud, vaid selle keskel, 21. nädalal, ei saa nad enam oma haridusele, oskusele, palgasoovile vastavat tööd otsida, vaid peavad vastu võtma alampalgaga tasustatava töö? Teisisõnu: see säte töötab küll vastu sellelesamale põhimõttele. Miks inimesed Eesti tööturult ära lähevad? Alampalk, transpordikulutused maha, 2000 krooni kätte - see ei ole majanduslikult tasuv. Tõenäoliselt ongi tööhõiveametites probleeme, inimesed on pirtsutama hakanud, nad ei taha alampalgaga tasustatavat tööd vastu võtta. Väga õige! Kahetsusväärne on, et alampalk on niivõrd madal. Aga me ei lahenda seda probleemi ära sellega, et kirjutame seadusesse sunniviisilise nõude kõikidele, Tallinnas või Harjumaal elavatele, ka nendele inimestele, kes tõesti aktiivselt tööd otsivad, kel võtab see kauem aega, sest eriala on keerulisem, et me sätestame täiesti ühemõtteliselt ja paindumatult nõude võtta vastu alampalgaga tasustatav töö. Selle vastu sotsiaaldemokraadid on kindlasti, vähemalt sellisel kujul see ei kõlba. Teeme ettepaneku seda eelnõu väga põhjalikult menetleda, katkestada veel ka teine lugemine ja teha eelnõu vastavaks meie tööturu olukorrale. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Läbirääkimised on peetud ja lõpetatud. Seaduseelnõu 611 esimene lugemine on lõpetatud. Vastavalt Riigikogu kodukorra seaduse § 99 lõikele 1 on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 24. mai k.a, kell 18.

Meie viimane päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Kõnepulti palun ettekandjaks sotsiaalminister Jaak Aabi!

Härra juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu on algatatud seoses eelmise eelnõuga, mis siin lugemisel oli. Kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on täpsustada terminoloogiat, tulenevalt eelmisest seaduseelnõust. Eelnõuga muudetakse kodakondsuse seaduse § 7, milles on määratletud välismaalase, kes soovib saada Eesti kodakondsust, legaalne püsiv sissetulek. Nimetatud paragrahvi punkt 6 sõnastatakse uuesti. Muutmine on vajalik seetõttu, et ei ole otstarbekas toetuste liike eraldi loetleda. Kehtiv sõnastus on: "riiklikud toetused, sealhulgas töötu abiraha ning lastetoetus." Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse eelnõus ei kasutata enam töötu abiraha mõistet, vaid töötutoetuse mõistet. Ka lastetoetuse üldmõistet enam ei kasutata, selle asemel kasutatakse riiklike peretoetuste seaduses peretoetuste mõistet. See eelnõu on plaanitud jõustada samal ajal kui tööturuteenuste ja -toetuste seadus. Selle vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, nii nagu kodakondsuse seaduse eelnõude puhul ikka. Aitäh!

Aitäh, härra minister! Teile on küsimusi. Kolleeg Tiit Niilo, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Kas see üherealine seaduseelnõu hakkab lahendama tööandjate seda probleemi, mis töövõtjate puudumise näol on olemas, ehk kas nüüd on uks juba praokil Venest, Türgist, kust iganes tulevatele potentsiaalsetele töölistele?

Tänan küsimuse eest! Ei, see seda probleemi ei lahenda.

Aitäh, härra sotsiaalminister! Rohkem Riigikogu liikmetel teile küsimusi ei ole. Ettekandeks juhtivkomisjoni nimel palun kõnepulti sotsiaalkomisjoni liikme Marko Pomerantsi!

Kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu eraldi menetlemise põhjuse tõi minister siin kenasti esile. Muidu oleks võinud seda probleemi käsitleda eelmise seaduse sabas, aga näed, 51 häält on vaja. Eelnõu käsitleti samuti kahel istungil, 2. ja 3. mail, ja ühehäälselt otsustati selle eelnõu esimene lugemine lõpetada ning parandusettepanekute esitamise tähtaeg määrata samuti vastavalt kodukorrale. Aitäh!

Aitäh! Kolleeg Mait Klaassen, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Te olete siin tulnud välja küllalt suure tööga selle paragrahvi parandamise osas, aga mul on küsimus terve kodakondsuse seaduse kohta. Viimane muutus Riigi Teatajas paistab olevat 2004. aastast. Kas tõesti pärast Euroopa Liiduga liitumist ei ole vaja kodakondsuse seaduses teha muid muudatusi kui ainult need kaks sõna?

Aitäh küsimuse eest! Kodakondsuse seaduse muud küsimused ei ole, kahjuks või õnneks, ma ei teagi, kumb õige on, sotsiaalkomisjoni menetleda. Võtsime endale jõukohase ülesande ja selle ka täitsime.

Aitäh, kolleeg Marko Pomerants! Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole. Austatud fraktsioonide esindajad! Kas on soovi alustada läbirääkimisi? Soovi ei ole, läbirääkimisi ei avata. Esimene lugemine on lõpetatud ja vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 24. mai k.a, kell 18. 14. töönädala kolmapäevase istungi täiskogu päevakord on ammendatud ja istung on lõppenud. Istungi lõpp kell 17.44.