Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

X Riigikogu, IV Istungjärk, infotund
Kolmapäev, 20.10.2004, 13:00

Toimetatud

Infotund

Aseesimees P. Kreitzberg

Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame igakolmapäevast infotundi. Täna vastavad Riigikogu liikmete küsimustele haridus- ja teadusminister Toivo Maimets, kaitseminister Margus Hanson ja rahandusminister Taavi Veskimägi. Küsijateks on registreerunud 16 Riigikogu liiget. Austatud kolleegid, kohaloleku kontroll. Kohalolijaks registreeris end 30 Riigikogu liiget. Alustame infotundi. Esimesena küsib kolleeg Trivimi Velliste kaitseminister Margus Hansonilt riigikaitse osakaalu kohta SKT-s. Palun!

T. Velliste

Aitäh, härra aseesimees! Lugupeetud härra minister! Möödunud esmaspäeval arutasime riigikaitsekomisjonis riigieelarve riigikaitse osa ja seal tuli jutuks ka see 2% sisemajanduse kogutoodangust, mida Eesti poliitikud on seoses meie pingutustega liituda NATO-ga pidanud aastaid nn pühaks lehmaks. Nüüd, nagu me teame, on sisemajanduse kogutoodangu arvestuslikud alused seoses Euroopa Liitu astumisega või Euroopa Liidu teguritega muutunud. Mu küsimus ongi, kuidas jääb selle 2%-ga edaspidi, järgnevatel aastatel, sest see on kahtlemata signaal, sümboli väärtusega küsimus, mille vastu on väga suur avalik huvi.

M. Hanson

Aitäh! Tõepoolest, kahel põhjusel ei saa praegu ja näiteks järgmise aasta eelarve kontekstis enam rääkida 2% eraldamisest sõjalise riigikaitse kulutusteks. Esiteks seetõttu, et käesoleva aasta märtsikuus kinnitas Vabariigi Valitsus kaitsejõudude arengukava aastani 2010. Selle kava kohaselt ei kuulu Siseministeeriumi üksused tulevikus enam kaitsejõududesse ja seetõttu oli selles kavas ka plaan järkjärguliselt taas üle minna 2%-le. Järgmisel aastal oleks olnud 1,85% ja 2007. aastal 2%. Suvel toimus SKT ümberarvestamine, täpsustati kaudse rendi ja põhivara kulu metoodikat ja seetõttu SKT kasvas. Selle tulemusena saame järgmisel aastal sõjalise kaitse kuludeks vastavalt NATO kaitsekulude definitsioonile eraldada 1,69% SKT-st ja aastal 2007, mil see kehtiva kava järgi pidi olema 2%, 1,85%. Kaitseministeeriumi ettepanek on jõuda 2%-ni planeerimisperioodi lõpuks ehk aastal 2010.

Aseesimees P. Kreitzberg

Tänan! Täiendav küsimus kolleeg Trivimi Vellistelt, palun!

T. Velliste

Aitäh, härra aseesimees! Härra minister! Ma tänan selle vastuse eest, aga ma esitan täpsustava küsimuse. Me teame, et meil on ukse ees järgmise aasta riigieelarve vastuvõtmine. Me teame, et ühelgi aastal ei saa riigieelarve vastuvõtmine kerge olla ja selles kontekstis ma küsingi. Kas teie hinnangul jätkub koalitsioonis poliitilist tahet, et seoses tekkinud muudatusega arvestuste alustes on võimalik selle eesmärgini jõuda, nii nagu te nimetasite? Kas see on realistlik?

M. Hanson

Plaanid olid tehtud juba kevadel arengukava koostamisel ja seetõttu on Kaitseministeeriumi 2005. aasta eelarve nendes piirides, mida see plaan ette näeb. Nüüd on jutt pigem sellest, kui kaugele 2% eesmärgi saavutamine edasi lükata. Nagu öeldud, kevadel kinnitatud plaanide järgi pidanuks selleni jõutama aastal 2007, meie ettepanek on lükata see aastani 2010. Sel ajal, mil Siseministeeriumi piirivalveüksuste reorganiseerimine käib, on Siseministeeriumi sõjaväestatud üksuste sõjalise kaitse kulusid siiski veel umbes 240 miljoni krooni ulatuses planeeritud järgmisel aastal ka Siseministeeriumi haldusalasse.

Aseesimees P. Kreitzberg

Tänan! Kolleeg Trivimi Vellistel on teine täpsustav küsimus. Palun!

T. Velliste

Aitäh, härra aseesimees! Aitäh, härra minister, vastuse eest! Ma küsiksin veel niimoodi. Juhul kui tõepoolest õnnestub see eesmärk saavutada, nii nagu te selle püstitasite, kas ministeeriumil on olemas mingisugune hinnang, mida see tähendab reaalselt kaitsejõudude kvaliteedis? Sest see tähendab ju absoluutarvudes raha suuremat kasvu, kui me siiamaani arvasime. Mida see sisuliselt kvaliteedis võiks tähendada?

M. Hanson

Jah, oma arengukava tehes olime sunnitud arvestama neid eelarvepiiranguid, mis toonaste prognooside järgi olid. Me ei saanud rahuldada ega valitsusele arutamiseks esitada kõiki projekte, kõiki võimekuste väljaarendamisi, mis on vajalikud ja mida Kaitsejõudude Peastaap on meie ette toonud. Seetõttu jäi osa projekte n-ö joone alla. See, mida lisaraha saamine alates aastast 2007 või õigupoolest aastast 2008 võimaldaks, on seotud mõne projekti ettepoole toomise ja mõningate projektide käivitamisega, mis tänastes kavades ei kajastu.

Aseesimees P. Kreitzberg

Tänan! Viimane täpsustav küsimus on kolleeg Toomas Alatalult. Palun!

T. Alatalu

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Te räägite siin kaitsepoliitika ja kaitsevägede planeerimisest mitme aasta peale ette. Samas me räägime ka võimalusest, et minnakse üle palgaarmeele, st kõne alla võib tulla isikkoosseisu mõningane vähenemine. Kui hinnata asja sellest vaatevinklist, kas siis viie aasta pärast jääb näiteks inimeste ja relvade suhe, kui seda asja ainult niimoodi jagada, samaks? Tähendab, kui me vähendame isikkoosseisu, kas siis tulevikus võivad ka kulutused isikkoosseisule väheneda ja relvastusele suureneda või milline on praegune lähenemisviis?

M. Hanson

Kui me võtame viie aasta perspektiivi, õigupoolest oleme plaanid seadnud aastani 2010, siis sellel perioodil ajateenistus säilib. Ajateenistus on aluseks meie reservüksuste moodustamisel ja on ka kaadrikaitseväelaste värbamise allikas. Seetõttu väga suuri proportsioonide muutusi ei ole selles ajaperspektiivis ette näha. Kutselisele armeele üleminek on teema, mida tuleb arutada edaspidi.

Aseesimees P. Kreitzberg

Suur tänu, härra minister! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Järgnevalt küsib kolleeg Ivari Padar rahandusminister Taavi Veskimäelt 2005. aasta riigieelarve kohta. Palun!

I. Padar

Aitäh! Lugupeetud härra minister! 1. maist saadik on Eesti põllumajanduspoliitika reguleeritud Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitikaga, mis üleüldiselt on väga hea. Euroopa Liidu ühtne põllumajanduspoliitika näeb ette väga mitmesuguseid meetmeid, kuidas põllumajandust ja põllumajandusturgu reguleerida. Üks nendest meetmetest on sekkumiskokkuost, riiklik kokkuost, kui soovite. On selge, et me peame olema sellisteks sekkumiskokkuostudeks ka riigieelarve poolt valmis. Meil peavad olema need vahendid, millega sekkumiskokkuostu korraldada, sest suurusjärk, mis Eestis on kas teravilja, või, piimapulbri või loomaliha puhul selleks vaja, algab vähemalt 50 miljonist kroonist. Esitatud riigieelarves ...

Aseesimees P. Kreitzberg

Aeg!

I. Padar

... ei näe ma sellist rida, kus on sekkumiskokkuostu summad ette nähtud. Kas te oskate kommenteerida?

T. Veskimägi

Aitäh, hea küsija! Mis puudutab mitmesuguseid interventsioonimeetmeid, millest siin juba eile mitmedki riigikogulased rääkisid, siis see raha tuleb tõesti ette näha. 2005. aasta eelarve eelnõus interventsioonikokkuostu raha praegu ette nähtud ei ole, järelikult tuleb see siin esimese ja teise lugemise vahel muudatusettepaneku kaudu juurde lisada. Probleem on olnud lihtsalt selles, et Põllumajandusministeerium ei ole kuni tänase päevani teadnud, milline see konkreetne summa on. Teatavasti ei räägi me mitte ainult vilja sekkumiskokkuostust, mille kohta hea küsija mainis, et see võiks olla suurusjärgus 50 miljonit, vaid räägime ka piimapulbrist, lõssist ja kõigist teistest kaubagruppidest. Minule teadaolevalt on see summa veidi üle 100 miljoni. Kindlasti peame koos Põllumajandusministeeriumiga leidma lahenduse, siin ei ole teist varianti, 2005. aasta eelarves peab see raha kajastuma.

Aseesimees P. Kreitzberg

Tänan! Täpsustav küsimus kolleeg Ivari Padarilt, palun!

I. Padar

Aitäh! Kõigepealt ma loodan väga, et kui seda raha hakatakse otsima, siis ei otsita seda mitte Põllumajandusministeeriumi praeguste eelarvevahendite arvel. Teine küsimus, mille tahaksin eelarve kohta esitada. See oli vist 31. oktoober, mis ajaks Euroopa Komisjon annab lõpliku hinnangu suhkrutrahvi teemal. On kuidas on, võib karta, et me saame endale kaela küllalt märkimisväärse trahvi. Seda piiri ei oska praegu hinnata, aga igal juhul võib tegemist olla summaga, mis algab 300-400 miljonist kroonist ja kehvemal juhul võib tegu olla ühe miljardi krooniga. Ma saan aru, et planeeritud on saada see raha kätte konkreetsete käitlejate käest teatud sanktsioonide kaudu. Samas on siiski nii, et saabub mingi aeg, kui see trahv tuleb ära maksta. Kuidas on planeeritud lahendada see probleem riigieelarves nii, et me Euroopa Komisjoni, Euroopa Liiduga tülli ei keeraks?

T. Veskimägi

Aitäh! Kui rääkida veel sekkumiskokkuostu teemal, siis täna ma ei saa ega oska kindlasti öelda, milline on see allikas, kust vahendid sekkumiskokkuostu rahastamiseks leitakse. Ma arvan, et me peame siin koos Põllumajandusministeeriumiga töötama. Ma ei ole sugugi lõpuni kindel, et mingeid vahendeid ei tule leida Põllumajandusministeeriumi enda valitsemisala tänase eelarve seest, sest Põllumajandusministeerium, kavandades 2005. aasta eelarve eelnõu valitsuse tasemel, oli selle raha lihtsalt ära unustanud. Kindlasti pole see mitte ainult Rahandusministeeriumi küsimus, ma olen siin küll valitsuse esindajana, aga see on kogu valitsuse, sealhulgas ka põllumajandusministri küsimus. Mis puudutab suhkru teemat, siis suhkru üleliigsete laovarude eest meil ilmselt mingi trahv maksta tuleb. Maksu- ja Tolliamet tegeleb praegu sellega, et üleliigsete laovarude kontrolli konkreetsetes ettevõtetes läbi viia. Kui ettevõtjatel peaksid üleliigsed laovarud olema, siis võivad teatavad trahvid kindlasti riigieelarvesse tuludena laekuda, aga see ei puuduta 2005. aasta eelarvet. Kui me ka need trahvid saame, siis on see kõige varem 2006. aasta eelarve küsimus.

Aseesimees P. Kreitzberg

Tänan! Täpsustav küsimus kolleeg Jaanus Marrandilt, palun!

J. Marrandi

Tänan! Lugupeetud rahandusminister! Ma olen pisut kimbatuses, sest maaelukomisjonis oli meil pisut teistsugune jutt Põllumajandusministeeriumi esindajatega, kes väitsid hoopis vastupidist: juba kevadest alates on Rahandusministeeriumil eelarveläbirääkimiste käigus olnud selge positsioon, et neid vahendeid ei ole Põllumajandusministeeriumile justkui vaja, need tuleb leida Põllumajandusministeeriumi enda vahenditest, ma mõtlen teravilja sekkumiskokkuostu raha. Teie vastusest ma saan aru, et tegelikult veeretatakse seda nüüd kahe ministeeriumi vahel nagu kuuma kartulit. Samas, kui te räägite allikatest, siis tegemist on ju sellega, et vaja on leida ainult käibevahendid, vaja on osta 115 miljoni eest, see summa on praegu muudatusettepanekus. See raha laekub ju hiljem tagasi, neid vahendeid on lihtsalt vahepeal vaja teatud ajal kasutada. Seetõttu on mu küsimus, et kumb siis nüüd ikkagi õigust räägib ja kumb valetab, sest Põllumajandusministeeriumi jutt on hoopis erinev.

T. Veskimägi

Aitäh, hea küsija! Vaadake, te teate riigieelarve baasseadust ilmselt sama hästi kui mina ja teate, milline on eelarve koostamise protsess. Kõik ministeeriumid teevad oma valitsemisala eelarve tulude, kulude ja finantseerimistehingute kaupa Rahandusministeeriumile ettepanekud 2005. või mõne teise konkreetse aasta eelarve eelnõu kohta. Rahandusministeerium kindlasti ei mõtle välja mingeid meetmeid põllumajanduspoliitikas ega näiteks kaitsepoliitikas. Selle jaoks on ikka Põllumajandusministeerium ja Kaitseministeerium. Ma usun, te saate ise ka vastuse kätte, et Rahandusministeerium ei tõmba selles mõttes mingeid meetmeid maha. Loomulikult on eelarvel piirid ja eelarve piirides seadusest tulenevad ülesanded. Teatavasti teostatakse meil avalikku võimu põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Kõik ministrid ja ministeeriumid peavad sellest lähtuma, järelikult tuleb ka vastavad vahendid ette näha. Aga ma arvan, et nagu hea küsija ise juba viitas, on üks kergem lahendus, kui näha ette konkreetsed kulud. Oma loomult on tõesti tegemist finantseerimistehinguga. See ei ole nii, et me teeme kulu ja saame selle eest vastu mingi kauba või teenuse, vaid see on selline likviidsustugi ehk ühel hetkel me kasutame oma raha ja pärast saame komisjonilt raha tagasi, ütleme niimoodi, kui me müüme neid varusid. Selles mõttes on vastus siin ühene. Küsimus tuleb lahendada, kas see on kulu või finantseerimistehing, kas raha tuleb osaliselt Põllumajandusministeeriumi eelarvest või mitte, see saab lahendatud enne seda, kui 2005. aasta riigieelarve eelnõu siin Riigikogus vastu võetakse.

Aseesimees P. Kreitzberg

Tänan! Viimane täpsustav küsimus kolleeg Jaanus Marrandilt.

J. Marrandi

Tänan! Lugupeetud härra rahandusminister! Tegelikult on asi üsna kiire, sest riigieelarve teiseks lugemiseks on maaelukomisjon teinud ettepaneku selle 115 miljoni lisamiseks nii tulude kui ka kulude poolelt. Lihtne küsimus: kas rahandusminister toetab praegu seda muudatusettepanekut või ei toeta?

T. Veskimägi

Aitäh! Eelnõu algataja esindajana ma ei ole seda muudatusettepanekut näinud, sest ma võtan muudatusettepanekud ette pärast seda, kui muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on läbi. Ma ei tea, mis on katteallikas. Kindlasti ei toeta ma tulude suurenemist ja suurendamist. Kui sa ütled, et see on kirjas nii tulude kui kulude poolel, siis on küsimus siiski see, et suure tõenäosusega tuleb meil kulutada 2005. aastal, aga raha laekub meile tagasi 2006. aasta eelarvesse. Kuna eelarve on üheaastane, siis ilmselt ei ole lahendus nii kerge, kui maaelukomisjon on eelarve muudatusettepanekuna välja pakkunud. Ma kordan veel kord, et eks siis tuleb sellele muudatusettepanekule otsa vaadata, võib-olla komisjon ja algataja leiavad koos sellise lahenduse, mis on ühelt poolt eelarvepoliitiliselt vastuvõetav ja teiselt poolt lahendab sisuliselt probleemi.

Aseesimees P. Kreitzberg

Suur tänu, härra minister! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Järgnevalt küsib kolleeg Vilja Savisaar haridus- ja teadusminister Toivo Maimetsalt hoolekogu pädevuse kohta. Palun!

V. Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Teatavasti on Haridus- ja Teadusministeerium välja pakkunud haridusreformi kavad ja ühe kava kohaselt antakse kooli hoolekogule väga suur, otsustav roll. Siit tulebki minu küsimus. Kas teie arvates on siiski tark anda professionaalset koolijuhtimist ja õppe sisu puudutavad otsustused hoolekogu pädevusse, samal ajal kui me teame, et väga palju lapsevanemaid ei toeta ega poolda seda, et nende laste koolielu üle otsustavad võhikud? Siit edasi veel üks küsimus: kas seoses sellega on kavas ette kirjutada, kui palju ja milliste elukutsete esindajaid ehk teisisõnu lapsevanemaid peaks hoolekogusse kuuluma?

T. Maimets

Aitäh küsimuse eest! Tõepoolest, nii Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukoht kui ka eelmisel neljapäeval valitsuses kinnitatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused, mida me loodame kõige lähemal ajal Riigikogule esitada, sisaldavad mõtet, et lapsevanemate rolli, õigusi ja vastutust koolielus tuleb suurendada, neid tuleb koolis toimuvasse oluliselt rohkem kaasa haarata. Mina ei kardaks seda, et lapsevanemad tulevad kooli ja hakkavad tekitama mingit väga suurt segadust. Kui me võtame näiteks kas või Soome, kust me tahame ikka ja jälle võtta eeskuju oma hariduskorralduses, sest nende hariduskorraldus on tõepoolest rahvusvahelisel tasandil päris heaks tunnistatud, siis seal on kõikides koolides olemas hoolekogud. Need on täiesti vabatahtlikud, aga koolipidajad on delegeerinud neile väga palju õigusi. Paljudes koolides valivad hoolekogud isegi direktori ja otsustavad muid asju. Meie eelnõus, mis valitsusest läbi läks, ei ole nii kaugele mindud, ei ole direktori valimist, ei ole paljusid muid asju, mis soomlastel on. Aga hoolekogu otsustusõigust ja vastutust on tõepoolest plaanis suurendada. Kui te ütlete, et tegemist on võhikutega, siis mina ei tahaks uskuda, et enamik meie lapsevanemaid on kooliasjus võhikud. Ma pigem usun risti vastupidist. Võib-olla nad ei ole head matemaatikud või väga head inglise filoloogid, aga kindlasti on enamasti tegemist heade lapsevanematega.

Aseesimees P. Kreitzberg

Tänan! Täpsustav küsimus kolleeg Vilja Savisaarelt, palun!

V. Savisaar

Aitäh! Siit edasi järgmine küsimus. Kas te sellega prognoosite ka, et kooli hoolekogud hakkavad tegelikult omavalitsusi pankrotti ajama? Sest kui see kõik, kui palju omavalitsused peavad palka maksma, kui palju midagi koolile tegema, on hoolekogude otsustada, siis saavad nad ju omavalitsusele kõike seda ette kirjutada.

T. Maimets

Aitäh! Selle üle on ka pikalt diskuteeritud. Õnneks on meil Eestis päris palju osapooli, kes on oma positsiooni tõttu haridusest huvitatud, ja seetõttu on diskussioon omavalitsusliitude ja Eesti Lastevanemate Liidu vahel olnud pikk ja huvitav. Teatud kompromissile on jõutud selles kohas, et hoolekogu tõepoolest ei dikteeri omavalitsusele, kui palju raha tuleb kooli peale panna. Kui aga omavalitsus on andnud eelarvejaotuse summa kooli jaoks, siis detailse eelarvejaotuse projekti puhul on hoolekogul küll oma sõna öelda.

Aseesimees P. Kreitzberg

Tänan! Täpsustav küsimus kolleeg Mailis Repsilt, palun!

M. Reps

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Kuidas hoolekogu praegune struktuur muutub ehk kuidas määratakse inimesi hoolekogusse, kas see jääb raudselt vabatahtlikuks? Võib-olla tuleb neid tahtjaid sinna otsustamise juurde väga palju. Millised kvoorumid kehtestatakse, milline on ülesehitus? Ja küsimuse murepool on see, mis on ka teile paljudest vaidlustest kindlasti juba tuttav - kardetakse väga kindlat poliitilist mõju kooli tulevase elu otsustamisel.

T. Maimets

Aitäh selle küsimuse eest! Mõneti me teeme ära eeltööd või seda tööd, mida me niikuinii hakkame tegema, kui ma eelnõu esimesel lugemisel siia saali tulen, aga ma siiski heameelega vastan sellele küsimusele. Valitsuse pakutava eelnõu järgi on hoolekogus viis kuni üheksa liiget. Nendest üle poole ehk kolm kuni viis peavad olema lastevanemate esindajad, kes valitakse lastevanemate üldkoosolekul, nii nagu on ka Soome mudelis. Üks peab olema kooli pedagoogide esindaja ja vähemalt üks peab olema koolipidaja esindaja. Ma ei ületähtsustaks seda poliitilist survet või rolli, aga kui enamik kooli lapsevanemaid niimoodi soovib, siis on tõepoolest võimalik ka erakondliku kuuluvusega inimesel hoolekogusse saada. See ei ole kindlasti välistatud.

Aseesimees P. Kreitzberg

Suur tänu, härra minister! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Järgmisena küsib kolleeg Kadi Pärnits rahandusminister Taavi Veskimäelt õpetajate töötasu kohta. Palun!

K. Pärnits

Aitäh! Austatud minister! Valitsus lubas eelmisel aastal selleks aastaks õpetajate palgatõusu 12%. Eriti kõva sõnaga lubas seda Res Publica osa valitsusest. Nüüd on meil palgaandmed käes ja põhimõtteliselt võime ütelda, et kõikides maakondades on probleem ühene: on väga suur hulk õpetajad, kes ei saa 12%-list palgatõusu, võrreldes eelmise aastaga. Väga suurel hulgal õpetajatest on palgatõus 10, 8, 6, ka 4%. On koole, kus palgatõusu küsimustes on segadus, on koole, kus palgad ei ole üldse tõusnud. Mu küsimus on, miks te ei ole siiski suutnud oma lubadust täita.

T. Veskimägi

Aitäh, hea küsija! Nii nagu küsija kindlasti teab, oleme 2005. aasta puhul liikunud täpselt sama mudeliga edasi, et õpetaja palga otsustamine jäetakse kohapeale - kooli, kohalikku omavalitsusse. Teatavasti ei suurendanud me 2003. aastal õpetajate kehtivaid miinimumpalga määrasid just sellestsamast loogikast lähtudes, et anda suurem diferentseerimise võimalus. Ja tõesti, seda mõtet, et maksta heale õpetajale topeltpalk, on võimalik sisuliselt realiseerida just selle kaudu, et anda koolijuhile ja kohalikule omavalitsusele otsustuspädevus. Teatavasti on tänane pearaha mudel, mis regionaalsete koefitsientidega ühelt poolt regionaalselt tasandab rahajaotust, vägagi korreleeruv konkreetse õpilaste arvuga. Nendes koolides, kus õpilaste arv 2004. aastal oluliselt vähenes, vähenes ka töökoormus. Sellest tulenevalt ei olnud ka palgavahendite kasv n-ö palgafondis tervikuna nii suur, kui see oleks olnud suuremate klassikomplektide puhul. Mida valitsus siin teha sai ja mida valitsus ka tegi, oli see, et üldine üldhariduskoolide palgavahendite kasv oli selline, nagu me eelmisel aastal lubasime. Kuidas see koolide ja omavalitsuste vahel jagunes, sõltus kohalikust omavalitsusest, sõltus õpilaste arvust. Ma arvan, et see on ka suund, millega tuleb minna edasi.

Aseesimees P. Kreitzberg

Tänan! Täpsustav küsimus kolleeg Kadri Pärnitsalt, palun!

K. Pärnits

Aitäh! Ma soovin tõesti täpsustada. Me kuulsime siin eelmisel aastal ja ka selle aasta alguses lubadusi, et õpetajate palk tõuseb 12%. Ja kuulnud nüüd teie vastust mulle, ma küsingi: kas te soovite olukorda lahendada, et kõigis Eestimaa koolides tõuseks õpetajate palk sellel aastal 12%, või te enam ei soovi seda?

T. Veskimägi

Meie, Vabariigi Valitsus, ei lähe ühegi õpetaja palka määrama. Arvame, et see on tööandja ja töövõtja vaheline kokkulepe, milline ühe konkreetse töövõtja palk peaks olema, ja seda peaks tõesti olema kõige õigem otsustada kohapeal. Mida meie teeme? Meie teeme seda, et loome eelduse sel teel, et aastal 2005 suurenevad õpetajate palgavahendid ja õpetajate palgafond 12% pluss tegelikult veel 12% seetõttu, et 2005. aastal on 240 miljonit kapitalikulu ka hariduskulude sees. Nii et üldhariduskoolide hariduskulude 24%-line suurenemine peaks andma täpselt selle võimaluse, et iga õpetaja palk suureneb lähtuvalt tema töö sooritusest just nii palju, kui suureks kohalik omavalitsus, hoolekogu ja koolidirektor tema tööpanust hindavad. Me ei ole kindlasti sellest lubadusest taganenud, vastupidi, me näeme, et ka järgnevatel aastatel on üldhariduskulude täiendav suurendamine nii õppevahendite ja õpikeskkonna parandamiseks kui ka õpetajate palkade tõusuks meie prioriteet. See on nii.

Aseesimees P. Kreitzberg

Tänan! Viimane täpsustav küsimus on kolleeg Vilja Savisaarelt. Palun!

V. Savisaar

Aitäh! Ma jätkan sedasama küsimust, mille ma esitasin haridus- ja teadusministrile, see puudutab ka õpetajate palkasid. Oletame, et kõik see, kui palju, kus ja milleks seda raha kasutatakse, on antud kohalike omavalitsuste ja koolide otsustada ning kooli hoolekogu näiteks ei kinnita ei õpetajate palkasid, ei õppevahendite raha jne. Aga see on ju üks osa kohaliku omavalitsuse eelarvest. Mis siis juhtub, kas omavalitsus läheb laiali, volikogu läheb laiali, kui ta eelarvet ei suuda kinnitada?

T. Veskimägi

Aitäh! Kui vaadata nii põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatusi kui ka valla- ja linnaeelarve seaduse muudatusi, siis kohaliku omavalitsuse eelarve, nii nagu see kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi üheselt olla saab, on ikkagi kohaliku omavalitsuse ainupädevuse küsimus. Olen ise näiteks Rapla Ühisgümnaasiumi hoolekogu liige ja julgen küll kinnitada, et ka tänase seadusmuudatuste paketi valguses jääb Rapla Ühisgümnaasiumi eelarvet tulevikus samamoodi kinnitama Rapla Vallavolikogu, kes kinnitab ühe assigneeringurea - Rapla Ühisgümnaasium. Ja nii nagu kolleeg Toivo Maimets just enne ütles, et kui palju läheb personalikuludeks, kui palju majanduskuludeks, kui palju investeeringuteks, selle üle peetakse dialoogi, siin on vaja head konsultatsioonimehhanismi hoolekogu, direktori ja kohaliku omavalitsuse vahel. Ma julgen küll arvata, et see mehhanism hakkab toimima. Lõppkokkuvõttena peab loomulikult olema otsustusõigus koolipidajal. Kui koolipidajaks saab tulevikus kooliühing, siis teeb lõppotsuse tema. Kui tulevikus on koolipidajaks kohalik omavalitsus, nii nagu see praegu on, teeb lõppotsuse kohalik omavalitsus. Loomulikult ei jää selle pärast ükski linna- või vallaeelarve vastu võtmata. Lõppvastutus on ikkagi koolipidaja käes.

Aseesimees P. Kreitzberg

Suur tänu, härra minister! Kuna täna on küsijaid palju, siis lõpetan küsimuse käsitlemise. Järgnevalt küsib kolleeg Toivo Tootsen haridus- ja teadusminister Toivo Maimetsalt uue pearahasüsteemi kohta. Palun!

T. Tootsen

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Iga projekt, iga ümberkorraldus, iga reform peab põhinema uuringutel ja analüüsil. Küsimus ongi, millistel haridusökonoomilistel ja muudel uuringutel põhineb uus üldhariduskoolide rahastamise skeem.

T. Maimets

Aitäh selle küsimuse eest! Üldhariduskoolide rahastamise skeem väljapakutud kujul, nii nagu meil on plaanis alustada seda enam kui aasta pärast ehk 1. jaanuarist 2006, põhineb kogu sellel informatsioonil ja nendel uuringutel, mis on Rahandusministeeriumil ning Haridus- ja Teadusministeeriumil olemas ja kättesaadavad. Siia kuuluvad väga mitmesugused analüüsid nii ministeeriumisisestelt kogudelt kui ka väga paljud konsultatsioonid ministeeriumiväliste organisatsioonidega. Nagu te teate, on meil olnud 12 või 13 töögruppi, kuhu on kaasatud tõepoolest väga paljusid haridusvaldkonna osapooli. Kogu see teave on püütudki koondada sellesse rahastamismudelisse. Samuti põhineb see rahastamismudel kindlasti ka koalitsioonileppel, mis ütleb, et pearahadesse rehkendatakse sisse investeeringukulud.

Aseesimees P. Kreitzberg

Tänan! Täpsustav küsimus kolleeg Toivo Tootsenilt, palun!

T. Tootsen

Ja siit tulebki mu teine, täpsustav küsimus. Nimelt võib hariduskulud laias laastus jagada kaheks, ühed on õppekava rakendamise kulud ja teised on haridusvõrgu arendamise kulud. Kui õppekava rakendamise kulud võib tõesti, jah, pearahasüsteemiga lahendada, siis ma väidan, et koolivõrgu arendamise kavasid ei ole sellega võimalik lahendada. Need ei ole seotud. See, millises olukorras üks või teine kool on, ei ole eriti palju seotud sellega, kui palju lapsi seal on. Minu meelest on selline sidumine vägivaldne. Ütelge, palun, miks teie arvates on see süsteem siiski õige, põhjendatud ja vajalik.

T. Maimets

Aitäh! Ma olen teiega täiesti nõus, et ainult pearahaga ei ole võimalik lahendada väga paljusid probleeme, eelkõige neid probleeme, mis tekivad haridusvõrguga, mis tekivad väikeste, kuid regionaalselt tähtsate koolide ellujäämisega. Just selle tõttu ei ole meie kava piirdunud pearahaga, vaid seal on veel kaks komponenti, on baasraha ja lisaks on võimalik alla baasraha saamise määra kokku leppida regionaalselt olulised koolid, nimetame neid Ruhnu näiteks. Ma tahaksin siinkohal rõhutada, et pearaha ei ole midagi uut, juba aastaid on riigilt tulevat raha jagatud nn pearahasüsteemi alusel. Sellele ei lisandu tegelikult mitte mingit süsteemset komponenti regionaalsete vajaduste arvestamiseks, kui me ei arvesta saarvaldade ja Setumaa rahasid. See rahastamisskeem, kuhu on pandud sisse baasraha komponent, arvestab esimest korda tõepoolest seda, et alles ei peaks jääma mitte ainult suured linnakoolid, vaid on terve hulk väiksemaid maakoole, mis peavad alles jääma, ning baasraha tasandab nende väikeste allesjäävate koolide jaoks selle vahe, mis tekib selle vahel, mida nad pearaha järgi saaksid ja mis neil jääb puudu, et omadega hakkama saada. Selle tõttu arvan, et seesama koolivõrgu arendamise probleem on finantsilises mõttes esimest korda süsteemselt ka selles plaanis kaetud.

Aseesimees P. Kreitzberg

Tänan! Viimane täpsustav küsimus on kolleeg Mailis Repsilt. Palun!

M. Reps

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Üks põhimõtteline uus pearahareform, mida teie olete läbi viinud, seondub tegelikult just õpetaja palgaga, sest pearaha sees on alati olnud õpetajate palk. Kuna te juba teist aastat leiate, et õpetaja palgaküsimus ei ole enam riigi vastutuse küsimus ja vastutus on nüüd lükatud omavalitsusele, siis millega teie kui haridusminister, kes te tegelikult vastutate, kaudselt igal juhul, lapse eest, kes täna ei ole veel kooli läinud, tagate, et viie või kuue aasta pärast, kui näiteks minu laps kooli läheb, on ka mõni noor õpetaja veel kooli tulemas? Millised on motiivid, mis peaksid õpetajat kooli viima?

T. Maimets

Aitäh! Ma vastan täpselt samas võtmes nagu kolleeg rahandusminister. Tõepoolest, riigi vastutus ei ole mitte ühe konkreetse õpetaja palganumber selles koolis ja sellel ametiastmel, kindlasti mitte. Konkreetne palganumber peab meie arvates, nagu Taavi Veskimägi ütles, kujunema tööandja ja töövõtja läbirääkimiste protsessis, nii nagu see on täiesti tavaline. Siin lükkab riik küll vastutuse enda pealt ära, sest riigi hooleks jääb, kui palju kohalikul omavalitsusel üldse on vahendeid selleks, et nad saaksid õpetajatele palka maksta. Need vahendid, nagu te väga hästi teate, suurenesid sel aastal 12%, eelmisel aastal, eelmise valitsuse esitatud eelnõus oli see kasv vaid 8%. Suurenemine järgmisel aastal on 12% pluss investeeringute komponent ehk veel teine 12%.

Aseesimees P. Kreitzberg

Suur tänu, härra minister! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Järgnevalt küsib kolleeg Kaarel Pürg haridus- ja teadusminister Toivo Maimetsalt 21. sajandi hariduse kohta. Palun!

K. Pürg

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Palun minu uudishimu mitte käsitleda pahatahtlikuna. Lihtsalt öeldes teeb mind viimasel ajal murelikuks hariduse pidev reformimine ja uute programmide ning uuenduste rakendamine. Haridustöötajad ei jõua veel ühte programmi omaks võtta, kui tuleb juba uus ning veel rohkem pingeid tekitav. Jääb mulje, et meie koolides antava haridusega on ikka midagi hirmsasti korrast ära. Küsin, mis on programmi "21. sajandi haridus" eesmärk ja milles seisneb sellega kaasnev sisuline uuendus.

T. Maimets

Aitäh, lugupeetud küsija! Tõepoolest, neid reformikesi või reformi moodi asju on pidevalt tehtud ja eks kõige suurem probleem ongi olnud, nagu te ütlete, et ühegi süsteemse reformiga ei ole hakkama saadud. Kas ei ole valitsustele piisavalt elupäevi antud või on mingid muud põhjused. Selle hariduskorralduse muudatuste paketi, mida me nimetame "21. sajandi hariduseks", kõige olulisem mõte on haridusotsustused detsentraliseerida. Ehk jõuda tänasest situatsioonist, mis oma olemuselt on tsentraalne plaani- ja käsumajanduslik hariduskorraldus, sinnamaale, kuhu ühiskond oma teistes sfäärides on juba ammu jõudnud: otsused tuleb teha võimalikult selle koha lähedal, kus nad ka täide viiakse. Seetõttu on koolide ja koolipidajate pädevuse ja otsustusõiguse suurendamine kõige olulisem koht selles programmis. Muidugi, riik ei saa vastutust kvaliteedi eest kuidagipidi enda pealt ära lükata ning seetõttu on päris selge komponent kvaliteedikontroll, mis peab jääma riigi kätte ja milleks me oleme kavandanud panna üles täiesti teistsuguse järelevalvesüsteemi. Ma väidan - ja nii väidavad paljud eksperdid -, et sellise süsteemiga on riigil võimalik teha kvaliteedi järelevalvet ka situatsioonis, kus hariduse finants- ja sisuotsused on suuresti detsentraliseeritud.

Aseesimees P. Kreitzberg

Tänan! Täpsustav küsimus kolleeg Mailis Repsilt.

M. Reps

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Küsiksin täpsemalt selle paberi enda kohta. Nimelt on meil olnud - infotunnis te küll kahjuks väga tihti ei käi, nii et me peame korraga palju küsima - diskussioon teemal, et meile tuleb varsti selline dokument nagu "21. sajandi kool". See dokument kadus ära, seda ei tulnud, räägiti 21. sajandi programmist, mille nimi oli vist "21. sajandi haridus". Nüüdseks ei ole ka see dokument Riigikogusse jõudnud ja kultuurikomisjonis te väitsite, et sellist põhjapanevat selgitavat dokumenti ei olegi vaja, et see on teile töödokumendiks. Seetõttu ma küsin: mis see programm siis on: kas see on mingisugune mustanddokument või me saame sellest lähtuda, et see on koalitsiooni hariduse alustala? Millal võiks Riigikogu seda arutada?

T. Maimets

Aitäh selle küsimuse eest! Tahan siiski mainida, et ma olen ikka alati kohale tulnud, kui vähegi kutsutud on. Ma ei ole kunagi keeldunud Riigikogu ette tulemast. Kui rääkida konkreetsest paberist, siis nagu te teate ja kõik teavad, on konkreetseid pabereid mitmesuguste haridusstrateegiate sildi all käinud siit Riigikogu saalist päris palju läbi ja nende kõigi lõpp on olnud suhteliselt nukker. "Õpi-Eesti" oli see, mis jõudis kõige kaugemale, kuni üks tänastest opositsioonierakondadest sellele lõppfaasis ikkagi pidurid peale pani. Ma arvan, et ei ole mõtet enam jätkata seda kümne aasta pikkust ponnistust mitmesuguste kontseptuaalsete paberite üle vaidlemisega, vaid Riigikogu tegeleb ikkagi konkreetsete seaduseelnõudega. Need seaduseelnõud, nagu ma ütlesin, valitsus eelmisel nädalal kinnitas ning need jõuavad koos neis sisalduvate mõtete ja plaanidega kohe-kohe siia teie laudade peale.

Aseesimees P. Kreitzberg

Tänan! Täpsustav küsimus kolleeg Kaarel Pürgilt, palun!

K. Pürg

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Võib jääda mulje, et vastuvõetavad uuendused on vajalikud kiireks eelarvevahendite eraldamiseks, kusjuures siin on raske rääkida läbipaistvusest. On ju nii, et eelarvet menetledes me veel ei tea, milleks ja kellele konkreetselt raha on suunatud. Kellele on kasulik programm "21. sajandi haridus" ja kui pikaks perioodiks on see planeeritud?

T. Maimets

Aitäh! "21. sajandi hariduse" programm on eelkõige tähtis õpilasele, nii tänasele õpilasele kui ka homsele õpilasele, aga samuti on ta väga kasulik õpetajatele, kes saavad rohkem õigusi, otsustusvabadust, ja vabadus tähendab isiklikku initsiatiivi. See on tähtis ka koolipidajatele, koolidirektoritele, kes saavad esimest korda kindluse tulevastes finantseeringutes, sest pearaha valem on üks ja kehtib kõigile, välja arvatud mõningad erandid, mis on Ruhnu saare näite moodi. Ülejäänutel on selge, läbipaistev finantseerimisskeem nii õpetajate palgarahades kui ka investeeringukomponentides.

Aseesimees P. Kreitzberg

Tänan! Teine täpsustav küsimus kolleeg Kaarel Pürgilt, palun!

K. Pürg

Aitäh! Lugupeetud minister! Siin saalis kõlavad teie arutlused täiesti veenvalt, aga kui kohtuda kohaliku omavalitsuse inimestega, siis nemad on teadmatuses ja ülimalt nördinud, et nendega ei soovita arvestada. Miks ei soovita saavutada konsensust Linnade Liidu ja Omavalitsusliitude Ühendusega ning miks neid nimetatakse isegi teatud mõttes piduriks?

T. Maimets

Aitäh selle küsimuse eest! Tõepoolest, haridusvaldkonnas, nagu ma ühes eelmises vastuses rõhutasin, on väga palju osapooli ja nendel on paratamatult ka mõneti erinevad huvid. Väita, et me omavalitsusliitudega rääkinud ei ole, ei ole korrektne. On peetud väga palju kohtumisi eri tasanditel. Viimane, nagu ma ütlesin, oli 5. oktoobril, kus lepiti kokku ka hoolekogude pädevus ehk õiguste ja kohustuste jaotumine omavalitsuse, hoolekogu ja koolidirektori vahel. Seal olid kohal nii Linnade Liidu juhid kui ka maaomavalitsuste juhid. Ma ei nõustu selle väitega, et nendega ei ole räägitud. Küll on tõsi see, et kui eri osapoolte vahel otsitakse kompromissi, siis lihtsalt ei ole võimalik arvestada ühegi osapoole kõiki ettepanekuid 100%-liselt.

Aseesimees P. Kreitzberg

Tänan! Viimane täpsustav küsimus on kolleeg Eiki Nestorilt.

E. Nestor

Suur tänu! Ma kuulan ministri vastuseid ja kohe on meeletu soov küsida. Kulla minister, detsentraliseerimise vastu ei oleks ju midagi, kui kõik Eesti piirkonnad oleksid ühtlaselt jõukad. Meil on jõukaid piirkondi, aga valdavalt on vaesed piirkonnad ja nemad ei saa selle detsentraliseeritud hariduse ajamisega hakkama. Ja kui sellises piirkonnas sureb kool, siis sureb see piirkond. Nii lihtne see ongi. Mu küsimus kõlab nii: kas härra minister oleks nõus võtma vaevaks ja paluma regionaalminister Õunapuult üht kursust teemal "21. sajandi poliitika ja Eesti riik", mis kuluks marjaks ära kõigile neile, kes on seda haridusreformi jutumärkides ja topeltjutumärkides välja mõelnud?

T. Maimets

Aitäh! Ma jagan lugupeetud härra Nestori kahtlustusi, et meil võib tõesti olla omavalitsusi, kes ei saa mitmete kohapealse elu küsimustega hästi hakkama. Samas väidan, et need hariduskorralduse muudatused ei tee kindlasti nende olukorda halvemaks, mitte vähimalgi määral, vastupidi, võib-olla sunnib tagant tegema üldisemaid kokkuleppeid. Mis puudutab koostööd regionaalministriga, siis tõepoolest, regionaalministril on ettevalmistamisel regionaalse arengu strateegia dokument ning me oleme kokku leppinud, et regionaalse arengu strateegia ja hariduse arengu strateegia on asjad, mis peavad käima käsikäes ja sünkroonselt.

Aseesimees P. Kreitzberg

Suur tänu, härra minister! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Järgnevalt küsib kolleeg Mart Laar rahandusminister Taavi Veskimäelt riigieelarve kohta. Palun!

M. Laar

Lugupeetud härra juhataja! Lugupeetud minister! Eesti tänavusse riigieelarvesse on kirjutatud välisabina 5,1 miljardit krooni, millest üheksa kuuga on kasutust leidnud vaid 2 miljardit krooni. Kes on sellise pehmelt öeldes katastroofilise olukorra eest vastutav, kas mõni teie ametnik, kas teie ise või valitsus tervikuna?

T. Veskimägi

Aitäh, hea küsija! Välisabi teemat on nii siin Riigikogu kõnetoolis kui ka 2005. aasta riigieelarve menetlemisel komisjonis korduvalt arutatud. Ma arvan, et 2005. aastal on tänaseks kuupäevaks kasutatud 32% välisabist, ja meie prognoos on, et 2004. aasta lõpuks me suudame kohustusi võtta 5,1 miljardist ca 70% ulatuses, kassaliselt välja maksta 50% ulatuses. Nagu me teame, on välisabi puhul n + 2 valem ehk see raha ei lähe kindlasti Eesti jaoks kaotsi. Minu kui rahandusministri eesmärk ei ole olnud kunagi seda raha lihtsalt ära kulutada, see käib minu üldiste põhimõtete vastu. Eesmärk on olnud kasutada seda raha tõesti tõhusalt, mõjusalt, säästlikult, et me minimeeriksime selle riski, et me ühel hetkel kas siis väärkasutuste või mittesihipärase kasutuse tõttu oleme sunnitud maksma selle raha osaliselt riigieelarvest Euroopa Komisjonile tagasi. Ma arvan, et protseduurid, mis hõlmavad akrediteerimist, mitmesuguseid rakendusüksusi, rakendusasutusi, koolitusi ja ka õigusaktide vastuvõtmist, võimaldavad 2005. aastal kindlasti kasutada nii 2005. aasta eelarve kui ka 2004. aasta eelarvest 2005. aastasse üle kantud raha juba palju efektiivsemalt. Ehk minu sõnum on see, et raha kasutamine iga hinna eest ei saa olla eesmärk omaette.

Aseesimees P. Kreitzberg

Tänan! Täpsustav küsimus kolleeg Mart Laarilt, palun!

M. Laar

Aitäh! Lugupeetud minister! Seda oli äärmiselt meeldiv kuulda, et te ei pea vajalikuks kasutada raha iga hinna eest. Kuid kas te siis ei suutnud eelarvet koostades prognoosida, kui palju me suudame reaalselt kasutada? Miks te olete kirjutanud eelarvesse summad, toetused ja ka kaasfinantseerimise summadele, mille kohta te teate juba ette, et neid ei suudeta ära kasutada?

T. Veskimägi

Aitäh, hea küsija! Mis puudutab 2004. aastat ja välisabi planeerimist, siis 2004. aasta eelarves me tõesti planeerisime selle kassapõhiselt. Meie eesmärk oli kindlasti survestada rakendusasutusi, rakendusüksusi võimalikult kiiresti end heasse vormi viima, et saaks avada võimalikult paljusid meetmeid. Me oleme 2005. aastaks teinud päris olulisi muudatusi. Kui te vaatate 2005. aasta eelarvet, siis oleme eelarves muutnud välisabi planeerimise loogikat. Me oleme 2005. aasta eelarvesse toonud ka kaks jutuparagrahvi, mis tähendab seda, et sisuliselt on rakendusüksustel, rakendusasutustel võimalik, esiteks, prioriteetide vahel vahendeid ümber jaotada ja, teiseks, võtta kogu programmeerimisperioodi jooksul kohustusi konkreetse meetme all ettenähtud vahendite ulatuses. See peaks ühelt poolt võimaldama vahendeid paremini absorbeerida, saada hankeid ja projekte paremini käima, teiselt poolt aga vahendeid ka realistlikumalt planeerida. Ma arvan, et see ongi õppimise protsess. Meie jaoks oli 2004. aasta esimene aasta, kus me välisvahendid nii mastaapselt struktuurivahenditena kasutusse võtsime. Loomulikult, kõiki arenguid ei olnud võimalik sellisel kujul ette näha. Ma ei näe praegu siin mingit suurt probleemi, mis meie ees seisaks.

Aseesimees P. Kreitzberg

Suur tänu, härra minister! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Järgnevalt küsib kolleeg Toomas Alatalu kaitseminister Margus Hansonilt Eesti kõrgemate ohvitseride kohta. Palun!

T. Alatalu

Aitäh! Lugupeetud minister! Suve hakul vahetus Leedu kaitseväe juhataja ja sellega ühenduses andis Leedu ajutine president kindrali aukraadi nii lahkuvale juhatajale kui ka uuele juhatajale. Tähendab, Leedus on kaks kindralit. Samas me kõik teame, et Leedu on meist tunduvalt suurem, nende kaitsevägi on palju suurem, aga Eestis on kindralite arv minu arvates väga suur. Mis puutub kindralieelikutesse, siis võidupüha paraadil oli enamik malevajuhte samuti vähemalt kolonelid. Siit ka minu küsimus: kui palju on Eestis kindraleid ja kolonele ning kas see arv ikka vastab ettenähtud rahvusvahelistele standarditele või me oleme üle pingutanud?

M. Hanson

Aitäh väga huvitava küsimuse eest! Kõrgemate ohvitseride ametikohti on kaitseväes kümme, millest seitse on täidetud, kõik küll mitte kindralitega. Meil on kaitseväes, kui arvestada ka kaitseata_eed Ameerika Ühendriikides, neli kindralit pluss Piirivalveameti peadirektor, kes on samuti kindrali auastmes. Nii et kokku on Eestis viis kindralit või admirali, st kõrgemat ohvitseri. Me oleme selles suhtes ministeeriumi andmetel täiesti võrreldavad nii Läti kui Leeduga. Leedus on kolm kõrgemat ohvitseri ja Lätis viis. Kui rääkida kolonelidest, siis neid ametikohti on 38, millest on täidetud 30, aga koloneli auaste on ainult kaheksal ohvitseril, mis tähendab, et siin parandab olukorda aeg. Iseküsimus on, kas need arvud - kümme kõrgema ohvitseri ametikohta ja koloneli auastmele vastavaid ametikohti 38 - on optimaalsed. Tõepoolest, kui me muudame oma rahu- ja sõjaaja struktuure, siis me tõenäoliselt oleme sunnitud need arvud üle vaatama. Kuid see, millest me peaksime lähtuma, on kindlasti n-ö püramiidjas struktuur, et meil pea ei oleks kehaga võrreldes liiga suur.

Aseesimees P. Kreitzberg

Tänan! Viimane täpsustav küsimus Toomas Alatalult.

T. Alatalu

Ma küsin palga suuruse kohta. Kas meie kõrgemate ohvitseride palk - võib-olla me ei kõrvuta neid NATO standarditega - on umbes sama suur kui nende kolleegidel Lätis ja Leedus?

M. Hanson

Aitäh! Ma ei oska võrrelda seda kolleegide palkadega, aga ma tean, et kaitseväe juhataja palk määratakse seadusega. Kõrgemate ohvitseride palk on kuni 25 000 krooni, sealhulgas auastme-, ametikohatasud, staažitasud, ka diferentsid ja riigisaladuse tasu. Sellele lisandub veel toiduraha ja korterikompensatsioon. Kolonelide palgad jäävad alla 20 000.

Aseesimees P. Kreitzberg

Tänan väga, härra minister! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Järgnevalt küsib Helir-Valdor Seeder haridus- ja teadusminister Toivo Maimetsalt hariduse arengu kohta 21. sajandil. Palun!

H-V. Seeder

Austatud minister! Aasta tagasi veensite nii teie kui ka rahandusminister siin Riigikogu ees meid toetama suurejoonelist "21. sajandi kooli" riiklikku programmi. Rääkisite, kui hea, kui läbimõeldud see on. Programm pidi kestma kaheksa aastat ja maksma, kui ma õigesti mäletan, kuue miljardi krooni ringis. Öelge, palun, mis tingisid nii äkilise ja kardinaalse muudatuse Eesti hariduse rahastamises, et nüüd olete sellest täielikult loobunud ja pöördunud teise äärmusesse, olete täielikult loobumas riiklikust haridusinvesteeringute poliitikast.

T. Maimets

Aitäh selle küsimuse eest! Ma vastan heameelega, kuigi teema, mida te nimetasite, oli hariduse areng 21. sajandil ja ma ei tea, mis 90 aasta pärast juhtuma hakkab. Aga mis lähiaastatel juhtuma hakkab, seda ma oskan küll öelda. Tõepoolest, meie esimene plaan oli minna puhtalt ainult riiklike investeeringute tõusu teed. Kui te mäletate, kui me valitsusse tulime, siis me suurendasime veel eelmise aasta lisaeelarvest riiklikke investeeringuid koolimajadesse kaks korda. Meie esialgne usk oli, et me suudame riiklike investeeringute suurendamisega saada koolimajad korda, mis on meie eesmärk, oli siis ja on ka praegu. Pärast seda tehti maakondade tasandil hinnangud, kui suur on koguvajadus, ja suurusjärk 6,5 miljardit tuli välja tunduvalt hiljem, siis, kui lisaeelarve oli juba kinnitatud. Kui me saime teada suurusjärgu 6 või 6,5 miljardit ja me olime võimelised panema haridusinvesteeringuteks 300 miljonit ning seegi oli juba kaks korda suurendatud summa, siis ütles väga lihtne tehe, et kui me jagame 6 miljardit 300 miljoniga, läheb meil 20 aastat, et kõik meie koolid korda saada. Esiteks ei ole meil 20 aastat aega, sest me kõik oleme selleks ajaks suhteliselt vanad, teiseks aga vajavad 20 aastaga suuri investeeringuid juba uued, remonditud koolimajad ehk teiste sõnadega, me ei saaks selles tempos mitte kunagi kõiki oma koolimaju korda. Kui me olime sellest aru saanud, siis oli ainuke lahendus teha koolimajad korda tuleviku tulude arvel. Täpselt nii, nagu me praegu endale maju ehitame - me ei korja palgapäevast palgapäevani raha, et siis, kui raha ükskord koos on, hakata maja ehitama, vaid teeme risti vastupidi, ehitame kohe maja valmis, kolime oma perega sisse elama ja maksame järgmised aastad laenu tagasi, teeme seda asja tulevaste tulude arvel. See oligi see väga lihtne ...

Aseesimees P. Kreitzberg

Aeg!

T. Maimets

... ja väga arusaadav põhjus.

Aseesimees P. Kreitzberg

Tänan! Täpsustav küsimus kolleeg Helir-Valdor Seederilt, palun!

H-V. Seeder

Aitäh! Nüüd on valitsus valinud tegelikult teise äärmuse. Kui te enne ütlesite, et küllaltki paindumatu riikliku programmi rakendamine ei võimalda kaasata piisavalt rahalisi vahendeid ega arvestada Eesti hariduse ja koolide tegelikke vajadusi, siis nüüd olete läinud äriühingu kaudu rahastamise teed, kus kõik kohalikud omavalitsused peavad ise selle tulevase äriühinguga läbi rääkima ja lepingud sõlmima. Siit minu küsimus. Üks teie koalitsioonipartnereid on väitnud, et riigi äriühingu kaudu ei ole võimalik kaitsta riigi huve. Selleks on tulnud välja tulla eraldi Riigikogu otsuse eelnõuga, et riigi äriühingu tegevust kuidagi riigi huvides suunata. Kas teie olete oma koalitsioonipartneriga ühte meelt või ei ole? Või erineb see äriühing, mida nüüd kavandatakse, oluliselt teistest riigi äriühingutest, mis seni on tegutsenud, ja milles see erinevus seisneb?

Aseesimees P. Kreitzberg

Härra minister, palun lühikest vastust! Aeg lõpeb.

T. Maimets

Aitäh! Palju aega ei antud, aga ma vaidlen teie küsimuse aluskonstruktsioonile vastu. Mitte keegi ei kohusta ühtegi kooliomanikku või koolipidajat Riigi Kinnisvaraga tegemist tegema, kui ta seda ei taha. Teiste sõnadega, otsus, kellega ta tegemist teeb, jääb täpselt tema enda teha.

Aseesimees P. Kreitzberg

Suur tänu, härra minister! Tänan kõiki valitsusliikmeid küsimustele vastamast! Infotund on lõppenud.


1. Eelnõu tagasivõtmine

Aseesimees R. Lang

Lugupeetud kolleegid! Kell on 14, alustame Riigikogu IV istungjärgu viienda töönädala kolmapäevast istungit. Kas Vabariigi Valitsus või lugupeetud kolleegid soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi? Ekraan on tühi. Ühenduse Vabariigi Eest - Res Publica fraktsioon, Eesti Reformierakonna fraktsioon ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon võtavad tagasi Riigikogu avalduse "Ukraina rahva vastu aastail 1931-1933 toimepandud genotsiidi kohta" eelnõu 420.


2. Teated

Aseesimees R. Lang

Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud: esiteks, Vabariigi Valitsuse k.a 18. oktoobril algatatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on keskkonnakomisjon; teiseks, rahanduskomisjoni k.a 18. oktoobril esitatud Riigikogu otsuse "Hasartmängumaksust toetuste määramise nõukogu koosseisu muutmine" eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon (vastavalt Riigikogu kodukorra seaduse §-le 117 määras Riigikogu esimees nimetatud otsuse eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2. novembri k.a, kell 18); kolmandaks, Isamaaliidu fraktsiooni k.a 18. oktoobril algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on rahanduskomisjon; neljandaks, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni k.a 18. oktoobril algatatud Riigikogu kodukorra seaduse §-de 143-146 muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon; viiendaks, Vabariigi Valitsuse k.a 19. oktoobril algatatud rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on samuti põhiseaduskomisjon; kuuendaks, Vabariigi Valitsuse k.a 19. oktoobril algatatud tunnistajakaitse seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on õiguskomisjon. Riigikogu juhatus on kinnitanud, esiteks, Riigikogu liikme Aivar Õuna lahkumise õiguskomisjonist ning asumise rahanduskomisjoni liikmeks ja, teiseks, Riigikogu liikme Ago-Endrik Kerge õiguskomisjoni liikmeks. Põhiseaduskomisjoni taotlusel on Eesti lipu seaduse eelnõule 470 määratud uus muudatusettepanekute esitamise tähtaeg ja selleks on 9. november 2004, kell 18. Lugupeetud kolleegid, palun kohaloleku kontroll! Kohal on 81 Riigikogu liiget, puudub 20 Riigikogu liiget.


3. Töötu sotsiaalse kaitse seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse täiendamise seaduse eelnõu (411 SE) esimese lugemise jätkamine

Aseesimees R. Lang

Meie tänases päevakorras on üks väike täpsustus, nimelt jäi eile eelnõu 411 arutelu tööaja lõppemise tõttu pooleli. Jätkame sellest kohast, kus arutelu pooleli jäi. Palun Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Andres Korgi tegema juhtivkomisjoni ettekannet!

A. Kork

Härra aseesimees! Lugupeetud kolleegid! Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas eelnõu 411 oma istungil 12. oktoobril. Me kuulasime ära Nelli Kalikova, kes oli eelnõu autor ja tutvustas meile eelnõu, ning sotsiaalministri nõuniku Erki Musta, kes tegi teatavaks valitsuse seisukoha. Eelnõu esitati, täitmaks lünka, mis jääb noorukite tagasipöördumisel tavaellu pärast seda, kui nad on läbinud narkosõltuvusest vabastamise ravi ja ei ole jõudnud veel tööle minna. Komisjon leidis, et eelnõu on vajalik ja põhjendatud, ning otsustas toetada eelnõu esimese lugemise lõpetamist täna. Selle otsuse poolt hääletasid kõik 11 kohal olnud komisjoni liiget, vastu oli 0, erapooletuid 0. Muudatusettepanekud palume esitada Riigikogu kodukorra seaduse järgseks tähtajaks. Kuna Nelli Kalikova andis eile väga põhjaliku ülevaate eelnõust ja komisjonis toimunust, siis ma ei hakka lugupeetud saadikute aega rohkem kulutama ja ootan küsimusi. Aitäh!

Aseesimees R. Lang

Lugupeetud kolleegid! Kas ettekandjale on küsimusi? Ekraan on tühi, küsimusi ei ole. Suur aitäh ettekandjale! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kaarel Pürg Keskerakonna fraktsiooni esindajana, palun!

K. Pürg

Lugupeetud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Keskerakonna fraktsioonil on hea meel konstateerida, et Riigikogu probleemkomisjon HIV, aidsi ja narkomaania ennetustegevuse tõhustamiseks suutis Siiri Oviiri juhtimisel jätta siiski teie ees oleva seaduseelnõu näol jälje seadusmaastikule. Tegemist on sooviga aidata narkomaanidel, kes on edukalt läbinud narkovõõrutusravi ja/või rehabilitatsiooni, saada sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud sotsiaalteenuseid, tööturuteenuseid ning töötu abiraha, mis hoiaksid ära taas narkosõltuvusse sattumise. Iseasi on, kas nendest meetmetest piisab. Kriisikollete kohaliku omavalitsuse tasandi töötajatel on piisavalt olnud kokkupuuteid narkomaanide ahastuses vanematega, kes meeleheitlikult püüavad otsida kujunenud olukorrast väljapääsu, kuid ei leia kuskilt abi. Narkomaan lihtsalt peab oma doosi kätte saama ja ta kasutab selleks ära kõiki võimalikke ja võimatuna tunduvaid vahendeid, vargusest prostitutsiooni ja röövini välja. Tuleb tunnistada, et neid kohti, kust oleks võimalik saada praktilist abi, on üksikuid. Ühiskonna suhtumine probleemile lahenduste otsimisel on pehmelt öeldes pealiskaudne, isegi ükskõikne. Pealegi puudus narkosõltuvusest vabanenutel tugi töö- ja pereellu naasmiseks. Paljude aastate jooksul välisabi korras ja riigieelarvest eraldatud miljonid kroonid ennetuseks on läinud nagu mutiauku. Meie fraktsiooni teeb ülimalt murelikuks fakt, et narkomaaniaga kaasneb ja laieneb ka aidsi levik. Korralikku aruandlust pole aga suudetud organiseerida, projektijuhid vahetuvad pidevalt. Kahjuks ei ole ministeerium suutnud välja töötada üheselt mõistetavaid kriteeriume ja raamistikku massiliseks narkoennetuseks ja praktiliseks ning tulemuslikuks narkoraviks ega neid rahastada. Kogu aur läheb hinnangute andmiseks, uuringute läbiviimiseks, andmete kogumiseks ja olukorra kaardistamiseks, mille tulemusena saame teada, et umbkaudu on narkomaane nii- ja niipalju juurde tulnud. Ja sedasi aastast aastasse, sest vana statistika ju enam ei kõlba. Võib-olla Sotsiaalministeeriumil ongi ühe narkovastase meetmena kavas statistilist aruandlust tõhustada, kuid olemasolevad andmed on sellised, et olukord kipub vägisi epideemia mõõtu välja andma, ja see ei ole väikerahvale enam sugugi naljakas. Sellepärast teebki murelikuks valitsuse vastutustundetu tegevus, mis väljendub omaosaluse vähendamises riigieelarve narkoennetusvahendite real. See, et Global Fund meid kui probleemset riiki sel aastal rahastas, ei tee meile au ja pealegi ei pruugi see abi korduda. Samas võivad juba järgmisel aastal vajadused olla mitu korda suuremad. Lõpetuseks. Keskerakonna fraktsioon loodab, et valitsus suhtub vastutustundlikult õigeaegsesse narko- ja aidsiprobleemidele lahenduste otsimisse. Samuti arvame, et töötu sotsiaalse kaitse seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse täiendamise seadus on õiges suunas liikumiseks küllaltki asjalik ning vajalik teetähis. Aitäh!

Aseesimees R. Lang

Suur tänu, Kaarel Pürg! Rohkem kõne- ega sõnavõtusoove ei ole. Sellega on eelnõu 411 esimene lugemine lõpetatud. Vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 3. november 2004, kell 18. Sellega oleme teisipäevase päevakorra õnnelikult lõpuni menetlenud ja asume tänase, kolmapäevase päevakorra juurde.


4. Võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (429 SE) kolmas lugemine

Aseesimees R. Lang

Esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimissoove ei ole, läbirääkimisi ei avata ja meil seisab ees eelnõu lõpphääletus. Austatud kolleegid! Kas võime alustada lõpphääletust? Tänan! Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu 429. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Eelnõu poolt anti 76 häält, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


5. Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (426 SE) kolmas lugemine

Aseesimees R. Lang

Võtame käsitlusele Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Ühenduse Vabariigi Eest - Res Publica fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Alustame kolmandat lugemist. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Ekraan on tühi, läbirääkimissoovi ei ole. Kas me võime alustada lõpphääletust? Aitäh! Panen lõpphääletusele Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Ühenduse Vabariigi Eest - Res Publica fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 426. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Selle eelnõu poolt anti 67 häält, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


6. Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ning selle liikmesriikide esindajate ja rahvusvahelise personali staatuse kokkuleppega ühinemise seaduse eelnõu (437 SE) teine lugemine

Aseesimees R. Lang

Kolmanda päevakorrapunktina võtame käsitlusele Vabariigi Valitsuse algatatud Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ning selle liikmesriikide esindajate ja rahvusvahelise personali staatuse kokkuleppega ühinemise seaduse eelnõu. Alustame teist lugemist ja palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni esimehe Sven Mikseri!

S. Mikser

Väga austatud juhataja! Head kolleegid! Riigikogu riigikaitsekomisjon arutas nimetatud seaduseelnõu esimese ja teise lugemise vahel oma 12. oktoobri ehk eelmise teisipäeva istungil. Muudatusettepanekuid eelnõu kohta tähtajaks ei laekunud. Komisjoni nõunik juhtis tähelepanu, et selle protokolli ratifitseerimisega võtab Eesti endale kohustuse teha maksu- ja tollivabastusi, ning seetõttu asus komisjon seisukohale, et kuna tegemist on varalise kohustusega, vajab eelnõu Riigikogus seadusena vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust. Niisiis otsustas komisjon konsensuslikult, kohalviibinute ühise seisukohaga teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta seaduseelnõu teiseks lugemiseks tänasesse päevakorda ja teha Riigikogule ettepanek eelnõu teisel lugemisel seadusena vastu võtta. Kordan veel kord üle, et eelnõu vajab seadusena vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust. Aitäh!

Aseesimees R. Lang

Suur tänu! Kas kolleegidel on ettekandjale küsimusi? Küsimusi on. Kolleeg Toomas Alatalu, palun!

T. Alatalu

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tegemist on dokumendiga, mis läheb ratifitseerimisele või kinnitamisele teistes parlamentides. Meie välispoliitika praktika on paraku säärane, et meile öeldakse kõnepuldist, et teised riigid ja parlamendid teevad täpselt sama, mida teeme meie. Mõne aja pärast ilmneb, et pilt on teistsugune, nii nagu praegu ilmnes näiteks seegi, et Läti teeb mõnda asja kolm kuud hiljem kui Eesti. Seetõttu ma küsin teilt kui komisjoni esimehelt ja samas ka endiselt ministrilt, kellel on sidemeid. Kas te kinnitate, et täpselt sama dokumenti, seda, mis meil siin on kirjas - siin antakse ikkagi mõningatele gruppidele, inimestele eelisõigusi -, menetlevad praegu ka teised parlamendid?

S. Mikser

Otseselt sellisel kujul seda küsimust arutusel ei olnud. Küll aga rääkisime enne esimest lugemist sellest, et nimetatud dokument on identne NATO PfP SOFA-ga ja see identne PfP SOFA protokoll on kõigis viimases laienemisringis liitunud riikides ratifitseeritud ning et praegu käib ka selle konkreetse protokolli ratifitseerimine kõigis teistes viimases laienemisringis liitunud riikides. Nii et see protsess käib. Kas see on igal pool täpselt samas järgus või kas me võtame ta vastu nädalaid või kuid varem või hiljem kui mõni teine liitunud riik - ma arvan, et see ei ole isegi sedavõrd oluline. Aga jah, kõik riigid, kes on nüüd liitunud, peavad selle protokolli ka ratifitseerima.

Aseesimees R. Lang

Suur tänu! Rohkem küsimusesoove ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõne- ega sõnavõtusoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Kuna muudatusettepanekuid ei ole eelnõu kohta esitatud, kas võime siis alustada eelnõu lõpphääletust? Aitäh! Kuna see eelnõu nõuab vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu enamust, siis palun teeme kohaloleku kontrolli! Kohal on 68 Riigikogu liiget, puudub 33 Riigikogu liiget. Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ning selle liikmesriikide esindajate ja rahvusvahelise personali staatuse kokkuleppega ühinemise seaduse eelnõu 437. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Selle eelnõu poolt on 66 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


7. Põhja-Atlandi lepingu osalisriikide vahelise relvajõudude staatust reguleeriva kokkuleppega ja protokolliga Põhja-Atlandi lepingu alusel loodud rahvusvaheliste sõjaliste peakorterite staatuse kohta ühinemise seaduse eelnõu (436 SE) teine lugemine

Aseesimees R. Lang

Meie tänase päevakorra neljanda punktina võtame käsitlusele Vabariigi Valitsuse algatatud Põhja-Atlandi lepingu osalisriikide vahelise relvajõudude staatust reguleeriva kokkuleppega ja protokolliga Põhja-Atlandi lepingu alusel loodud rahvusvaheliste sõjaliste peakorterite staatuse kohta ühinemise seaduse eelnõu. Alustame teist lugemist ja palun ettekandeks kõnetooli riigikaitsekomisjoni esimehe Sven Mikseri!

S. Mikser

Austatud juhataja! Head kolleegid! Nii nagu eelmistki eelnõu arutas riigikaitsekomisjon seda eelnõu kahe lugemise vahel oma teisipäevasel istungil eelmisel nädalal ehk 12. oktoobril. Ka selle ratifitseerimiseelnõu kohta ei olnud laekunud ühtegi muudatusettepanekut. Samuti nenditi komisjoni koosolekul, et selle protokolli ratifitseerimisega võtab Eesti endale mõningatel juhtudel kohustuse teha maksu- ja tollivabastusi, mistõttu on taas tegemist varalise kohustusega ja eelnõu vajab seepärast vastuvõtmiseks koosseisu häälteenamust. Nii otsustati konsensuslikult teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta seaduseelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu tänase kuupäeva päevakorda ja teha ettepanek eelnõu teisel lugemisel ka seadusena vastu võtta. Kordan üle, et seadusena vastuvõtmiseks vajab ta Riigikogu koosseisu häälteenamust. Aitäh!

Aseesimees R. Lang

Suur tänu! Kas kolleegidel on ettekandjale küsimusi? Ekraan on tühi, küsimusi ei ole. Kas austatud kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimissoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Kuna ka selle eelnõu kohta ei ole muudatusettepanekuid, siis alustame lõpphääletust. Kuna eelnõu vajab vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis teeme kohaloleku kontrolli. Palun, kohaloleku kontroll! Kohal on 71 Riigikogu liiget, puudub 30 Riigikogu liiget. Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Põhja-Atlandi lepingu osalisriikide vahelise relvajõudude staatust reguleeriva kokkuleppega ja protokolliga Põhja-Atlandi lepingu alusel loodud rahvusvaheliste sõjaliste peakorterite staatuse kohta ühinemise seaduse eelnõu 436. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Selle eelnõu poolt anti 69 häält, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


8. Euroopa Rekonstrueerimis- ja Arengupanga asutamislepingu muudatuse ratifitseerimise seaduse eelnõu (432 SE) teine lugemine

Aseesimees R. Lang

Võtame käsitlusele Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Rekonstrueerimis- ja Arengupanga asutamislepingu muudatuse ratifitseerimise seaduse eelnõu. Alustame teist lugemist. Ettekandeks on juba Riigikogu kõnetoolis rahanduskomisjoni esimees Andres Lipstok. Palun!

A. Lipstok

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Rahanduskomisjon arutas 11. oktoobril teist korda eelnõu 432. Osalesid kõik komisjoni liikmed. Paraku ühtegi parandusettepanekut Riigikogu saalist selle eelnõu kohta ei tulnud ja selle tulemusena oli ka komisjoni otsus ühehäälne: tulla selle eelnõuga täna siia teisele lugemisele, ja kuna Riigikogu kodukorra seaduse § 115 annab võimaluse panna see eelnõu täna lõpphääletusele, siis ka selles osas oli komisjon üksmeelne. Tuletan lühidalt meelde, et kui me selle lõpphääletuse läbi viime, siis me anname Euroopa Rekonstrueerimis- ja Arengupangale õiguse muuta ka Eesti poole pealt asutamislepingut nii, et nad võiksid hakata läbi rääkima Mongoolia kaasamise üle sellesse tähtsasse panka. Aitäh!

Aseesimees R. Lang

Suur tänu! Kas kolleegidel on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas kolleegid soovivad avada selles küsimuses läbirääkimisi? Kõne- ega sõnavõtusoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Kuna ka selle eelnõu kohta ei laekunud ainsatki muudatusettepanekut, siis alustame lõpphääletust. Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Rekonstrueerimis- ja Arengupanga asutamislepingu muudatuse ratifitseerimise seaduse eelnõu 432. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Selle eelnõu poolt on 63 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


9. Krediidiasutuste seaduse ja äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu (414 SE) esimene lugemine

Aseesimees R. Lang

Võtame käsitlusele Vabariigi Valitsuse algatatud krediidiasutuste seaduse ja äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu. Alustame esimest lugemist ja algatajapoolseks ettekandeks palun kõnetooli rahandusminister Taavi Veskimäe!

T. Veskimägi

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Head Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on algatanud krediidiasutuste seaduse ja äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu. Selle eelnõu väljatöötamine on eelkõige tingitud vajadusest viia krediidiasutuste regulatsioon lõplikult vastavusse Euroopa Liidu õigusega pangandusvaldkonnas. Lähtuvalt Euroopa Liidu õigusega harmoneerimisest on kavatsus viia selle eelnõuga sisse kaks põhilist muudatust. Esiteks muudatus, mis puudutab krediidiasutuse tegevusloa menetlemist ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis filiaali asutamist ning piiriülese teenuse osutamise korda. Teiseks sätestatakse lisatavate peatükkidega 101 ja 11 Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikides kehtiv krediidiasutuste tervendamise ja likvideerimise ühtlustatud regulatsioon. Tervendamise ja likvideerimise puhul kehtestatakse tervendamis- ja likvideerimismenetluse toiminguteks ühtsed protseduuri-, avaldamis- ja keelenõuded ning sätestatakse lepinguriikide finantsjärelevalveasutuste tervendamis- ja likvideerimismenetlusega seotud koostöö alused. Ka äriseadustiku muudatus, mis selle eelnõuga kaasneb, on tingitud likvideerimismenetluse ühtlustamise vajadusest. Need ongi vahest põhilised muudatused, mis selle seadusmuudatusega kaasnevad. Aitäh!

Aseesimees R. Lang

Suur tänu! Head kolleegid, kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimuse esitamise soovi ei ole. Selle eelnõu juhtivkomisjon on rahanduskomisjon. Palun rahanduskomisjoni ettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni liikme kolleeg Andres Jalaku!

A. Jalak

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Komisjon arutas eelnõu seda esimeseks lugemiseks ette valmistades kahel istungil, 27. septembril ja 11. oktoobril. Komisjon kuulas ära rahandusminister Taavi Veskimäe ülevaate eelnõu sisust ja seaduse täiendamise vajalikkusest ning Rahandusministeeriumi finantsturgude talituse juhataja Kristel Johansoni selgitused eelnõus tehtud muudatuste kohta. Lisaks normitehnilistele muudatustele ja sõnastuse täpsustustele on eelnõu täiendatud Euroopa Liidu õigusega kooskõlla viimiseks valdusettevõtja mõiste ning finantsjärelevalvet käsitlevate sätete, samuti krediidiasutuse omavahendi mõiste tähenduse ja täpsustustega. Lisaks on sätestatud veel krediidiasutuste tervendamise ja likvideerimise meetmete ning krediidiasutuste äriregistrisse kandmise tähtaja muudatused. Finantsinspektsiooni järelevalvemeetmete mõjusamaks rakendamiseks on eelnõus esialgsega võrreldes suurendatud sunniraha ülempiiri, füüsilise isiku puhul 50 000 kroonilt 75 000 kroonile ning juriidilise isiku puhul 500 000 kroonilt 750 000 kroonile. Komisjon otsustas ühehäälselt teha ettepaneku võtta eelnõu muudetud kujul esimeseks lugemiseks täiskogu päevakorda 20. oktoobril k.a, esimene lugemine lõpetada ning muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata 28. oktoober, kell 18. Otsus võeti vastu konsensusega. Tänan!

Aseesimees R. Lang

Suur tänu! Kas kolleegidel on ettekandjale küsimusi? Ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad alustada läbirääkimisi? Ekraan on tühi, läbirääkimissoovi ei ole, läbirääkimisi ei avata. Sellega on eelnõu 414 esimene lugemine lõpetatud. Eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määran 28. oktoobri k.a, kell 18.


10. E-raha asutuste seaduse eelnõu (415 SE) esimene lugemine

Aseesimees R. Lang

Võtame seitsmenda päevakorrapunktina käsitlusele Vabariigi Valitsuse algatatud e-raha asutuste seaduse eelnõu. Alustame esimest lugemist ja ettekandeks on sõna rahandusminister Taavi Veskimäel.

T. Veskimägi

Hea Riigikogu juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on esitanud Riigikogule arutamiseks e-raha asutuste seaduse eelnõu. Eelnõu üks eesmärk on harmoneerimine Euroopa Liidu direktiiviga, mis sätestab e-raha asutused. Teiseks luuakse selle seaduseelnõuga Eestis uut liiki finantseerimisasutus ehk e-raha asutus ning sätestatakse nii tingimused kui ka kohustused, mis asutusega kaasnevad. Mis asi see e-raha on? E-raha on müntide ja paberraha elektrooniline asendaja, mida hoitakse elektronseadmel, näiteks kiipkaardil või arvutimälus, ning mis on üldjuhul ette nähtud piiratud ulatusega elektrooniliste maksete tegemiseks. Eelnõu kohaselt tohivad e-raha väljastada vaid e-raha asutused ning krediidiasutused. E-rahaga on tegemist, kui seda aktsepteerib maksevahendina lisaks e-raha väljastajale ka vähemalt üks ettevõtja. Eestis on praegu kõik see, mis kaasneb e-rahaga, reguleeritud üksnes võlaõigusseaduses, kuid võlaõigusseadus käsitleb eelkõige tarbijakaitselisi aspekte ega sätesta nõudeid e-raha asutusele kui sellisele endale. Kuna e-raha asutuse ja e-raha väljastamisega kaasnevad olulised tegevus- ning finantsriskid, siis on soov sätestada selle eelnõuga ka e-raha asutusele endale asjakohased tegutsemis- ja usaldusnõuded. Hetkel ei ole Eestis teadaolevalt olemas ühtegi e-raha asutust. Samas kogub e-raha kasutamine Euroopa Liidus üha rohkem populaarsust ning sellest tulenevalt võib eeldada, et potentsiaalseid e-raha asutusi on Eestis kindlasti turule tulemas. See eelnõu peaks looma soodsa majanduskeskkonna ettevõtjate jaoks, et tegutseda e-raha valdkonnas nii Eestis kui terves Euroopa Majanduspiirkonnas, peaks sätestama nii tarbija turvalisuse kui usaldusväärsuse nõuded ja loomulikult andma tarbijale võimaluse kasutada peale sularaha või juba olemasolevate deebet- ja krediitkaartide ka e-raha. Eelnõu on esitatud teie laudadele muudetud kujul. Enamik muudatusi, mida koostöös komisjoniga tehti, oli eelkõige sõnastuslikku ja tehnilist laadi. Aitäh!

Aseesimees R. Lang

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Kolleeg Toivo Tootsen, palun!

T. Tootsen

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Ma vaatasin ka selle eelnõu ja seletuskirja läbi. Kas teile ei tundu, et Eesti tegelikkus ja meie e-rahandus on juba natuke eespool kõigest sellest värgist ja see võib pigem hakata meid sutsukene takistama? Kuna teistes Euroopa Liidu maades on e-raha mingilgi kujul või kaartide kujul siiski käibel, siis ma küsiksin nii. Kas näiteks meie EGO-kaart praegu vastaks e-raha tingimustele, ja teistpidi, kuna seal on limiit suurem, kas siis võiks tekkida segadusi?

T. Veskimägi

Aitäh! EGO-kaart ei ole selles mõttes tüüpiline e-raha kui maksevahend. E-raha loogika on olnud põhimõtteliselt pigem ikkagi see, et sa teed kas sularahas või ülekandega oma kontolt mingi makse ja saad siis sellessamas ekvivalendis vastu maksevahendi, millega on võimalik mingit kaupa või teenust omandada. Sisuliselt on sellise n-ö reisit_eki loogika see, et põhimõtteliselt sa teed enne makse ja siis saad kasutada. Deebetkaardi põhimõtte kohaselt läheb samal ajahetkel, kui sa teed makse, sinu kontolt mingi hulk raha maha ja krediitkaardiga on vastupidi - kõigepealt teed makse ja siis võetakse sinu kontolt vastav summa maha või teed sularahas sissemakse. E-raha puhul on ka just täpselt nii, et sa teed enne makse ära, saad samas ekvivalendis vastu elektroonilise kandja ja sa saad seda kasutada. Pigem võib näide olla mobiilne parkimine. Me oleme kohtunud mobiilioperaatoritega, et arutada just täpselt seda probleemi, millele küsija viitas, st kas see võiks hakata meie turu arengut hoopis takistama. Praegu oleme jõudnud siiski sinnamaani, et selle seaduse mõttes ei ole mobiilse parkimise puhul tegemist e-rahaga ja niisiis ei peaks see meie mobiilioperaatoritele mingeid probleeme tekitama. Ma olen nõus, et me oleme siin palju kaugemal kui paljud teised Euroopa Liidu liikmesriigid. Samas ma näen, et see võiks lubada meie ettevõtjatel liikuda teistesse riikidesse ja teistel ettevõtjatel siia liikuda ega tohiks mingeid takistusi tekitada, pigem vastupidi, looma siiski võimalusi.

Aseesimees R. Lang

Suur tänu! Toivo Tootsen, teine küsimus, palun!

T. Tootsen

Aitäh! Ma juba peaaegu sain vastuse ka teisele küsimusele, ma tahtsingi teemat edasi arendada. Aga küsin ikkagi. Tähendab, me peame tegema ka teatud kulutusi, aga just selle tõttu, et teistes riikides on see süsteem kasutusel. Meie oleme sutsukene võib-olla tõesti eespool, aga et meil oleksid võrdsed tingimused nendega, kes tulevad siia, ja meie inimestel teistes riikides, kus see on niimoodi kasutusel, siis just selleks oleks meil seda vaja. Kas selleks on vaja teha mõningaid kulutusi ja luua vastavad asutused?

T. Veskimägi

Ma näen ainult ühte kulutuse poolt, mis on nii või teisiti möödapääsmatu, ehk kulutust sellele, et kui keegi kavatseb sellesama finantseerimisasutuse ehk e-raha asutuse luua, siis Finantsinspektsioon peab ühelt poolt menetlema lubasid ja teiselt poolt teostama järelevalvet. See on iseenesest loomulik ja möödapääsmatu, et anda tarbijale kindlust. Muid selle eelnõuga kaasnevaid kulutusi ma praegu ei näe.

Aseesimees R. Lang

Suur tänu! Kolleeg Toomas Varek, palun!

T. Varek

Aitäh, härra juhataja! Hea ettekandja! Eks e-raha asutuse mõiste on meile natuke võõras, aga minu arusaamise järgi peaks praegu näiteks panga deebetkaart vastama ka e-raha kasutuse mõistele. Või on mul vale arusaamine? Mu küsimus on aga natuke teine. Nimelt toob igasuguse uue elektroonilise toimingu turuletulek kaasa mõningaid riske ja ohte. Kui turvaline on e-raha meie tulevase asjaajamise praktilisel taustal? Ja kui lubate, siis kohe ka teine küsimus. E-raha asutus on kui aktsiaselts, lähtutud on äriseadustikust. Kuna tegemist on küllalt suure aktsiakapitaliga, miks pole siis lähtutud krediidiasutuse seadustikust?

T. Veskimägi

Aitäh! Kuna küsija tegi enne küsimust ühe remargi, mis puudutab võrdlust deebetkaardiga, siis nagu ma härra Tootseni küsimusele vastasin, ta ei ole selles mõttes deebetkaart, et e-raha puhul on tegemist ettemakstud maksevahendiga. Kui deebetkaardi puhul on toiming n-ö samas ajahetkes, siis e-raha puhul on ettemakstud maksevahend. Sisuliselt sa teed makse ja see väärtus salvestatakse samas ekvivalendis näiteks kaardiprotsessorile. Seda esiteks. Teiseks, mis puudutab riske, et kas on piisavalt turvaline, siis me oleme selle eelnõuga üritanud teha selle tarbijate jaoks tõesti piisavalt turvaliseks, nii järelevalve kui kasutamise võtmes. Kas või seesama aktsiakapitali suurus on mõeldud selleks, et turule ei oleks võimalik tuua selliseid libategijaid ja et inimesed ei saaks petta. Kindlasti on ta iseenesest väikemaksevahend, sest ette on pandud ka ülemine lagi, kuhu maani teie raha on võimalik väljastada. Sellest tulenevalt ma arvan, et eelnõuna on see praegu tasakaalus. Tõesti, mõneti järgib ta krediidiasutuste regulatsiooni, millele härra Varek viitas, aga e-raha asutus ei ole krediidiasutus, tegemist on finantseerimisasutusega. See ongi laialdasem toode, seda ei pea tegema ainult pangad, vaid seda võivad teha näiteks ka mobiilioperaatorid või minugi poolest limonaadimüüjad. Ka see on võimalik.

Aseesimees R. Lang

Suur tänu! Kolleeg Kaarel Pürg, palun!

K. Pürg

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Tegemist on uue asjaga. Mul on tegelikult kaks küsimust. Tahaksin teada, kas see kõik on Euroopas laialdaselt kasutusel ja kas seda e-raha ei anna näiteks kasutada erakondade rahastamisel.

T. Veskimägi

Euroopas on ta kindlasti uus toode. Nii nagu me siin eelmise küsijaga jõudsime ühele arusaamisele, on Eesti siin pigem ees kui taga, järelikult me võime hinnata Eesti keskkonda mitmesuguste elektrooniliste maksevahendite kasutamisel ja võtta siis natuke tahapoole ning vaadata, kus on Euroopa. Nii et ma ütleksin küll, et Euroopas teda kasutatakse, aga ta on ka seal ikkagi alles tekkiv toode. Kuidas seda võiks erakondade rahastamiseks kasutada, siin ma ei näe küll mingit seost. Ma ei näe nende kahe asja vahel nagu mingitki seost.

Aseesimees R. Lang

Rohkem küsimusi ei ole. Suur aitäh, lugupeetud minister!

T. Veskimägi

Aitäh!

Aseesimees R. Lang

Ka selle eelnõu juhtivkomisjon on rahanduskomisjon ja rahanduskomisjoni ettekandeks palun siia härra Andres Jalaku!

A. Jalak

Lugupeetud juhataja! Austatud saalisviibijad! Rahanduskomisjon arutas e-raha asutuste seaduse eelnõu enne selle esimesele lugemisele saatmist kahel korral, 27. septembril ja 11. oktoobril. Selgitusi andsid Rahandusministeeriumi finantsturgude talituse juhataja Kristel Johanson ja peaspetsialist Toomas Auväärt. Komisjon pidas vajalikuks teha koostöös Rahandusministeeriumiga eelnõus täpsustusi ja täiendusi. Valdav osa muudatusi oli tehnilise iseloomuga, sisulisematest muudatustest võib-olla see, et täpsustati e-raha mõistet ja muudeti e-raha asutuse äriregistrisse kandmise tähtaega. Rahanduskomisjon teeb ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata 28. oktoober, kell 18. Need otsused langetati konsensusega. Aitäh!

Aseesimees R. Lang

Suur tänu! Kas kolleegidel on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõne- ega sõnavõtusoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seega on Vabariigi Valitsuse algatatud e-raha asutuste seaduse eelnõu 415 esimene lugemine lõpetatud. Määran eelnõu 415 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 28. oktoobri 2004, kell 18.


11. Kutseõppeasutuse seaduse, Eesti Vabariigi haridusseaduse ja erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu (378 SE) teise lugemise jätkamine

Aseesimees R. Lang

Lugupeetud kolleegid! Võtame järgnevalt käsitlusele Vabariigi Valitsuse algatatud kutseõppeasutuse seaduse, Eesti Vabariigi haridusseaduse ja erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu. Tegemist on teise lugemise jätkamisega. Palun kõnetooli kultuurikomisjoni esimehe Olav Aarna!

O. Aarna

Austatud härra juhataja! Lugupeetud kolleegid rahvaesindajad! Kaks nädalat tagasi tegin siit kultuurikomisjoni nimel ettepaneku nimetatud eelnõu teine lugemine katkestada. Selle põhjuseks oli komisjoni silmis vajadus uurida lähemalt, kas praeguses kutseõppeasutuse seaduse §-s 351 esitatud regulatsioon kooli munitsipaal- või eraomandisse andmise kohta on piisav koos kahe täpsustusega, mis eelnõu algataja § 1 lõigetes 13 ja 14 välja pakub. Tähtajaks ei laekunud komisjonile Riigikogu liikmetelt ega fraktsioonidelt ühtegi muudatusettepanekut. Sellegipoolest menetlesime seda küsimust tervenisti kolmel komisjoni istungil, 11., 14. ja 18. oktoobril. Kõigil kolmel istungil osales eksperdina Haridus- ja Teadusministeeriumi õigusosakonna juhataja Anno Aedmaa ja kolmandal ehk 18. oktoobri istungil ka Riigikogu Kantselei juriidilise osakonna juhataja Marek Sepp. Kuhu me siis jõudsime? Tulemus on teile esitatud kahe muudatusettepanekuna. Tõstatunud probleemiga seondub vahetult esimene muudatusettepanek, mille sisu on, et jätkem praegune kutseõppeasutuse seaduse regulatsioon §-na 351 kehtima. Teisest küljest aga tunnistasid nii Haridus- ja Teadusministeerium õigusosakonna juhataja isikus kui ka Riigikogu Kantselei juriidiline osakond seda, et probleem on olemas. See seisneb eelkõige selles, et praegu on ebapiisavalt sätestatud või peaaegu olematu juriidiline sild kutseõppeasutustes kooli sisulise tegevuse munitsipaal- või eraomandisse üleandmise ning selle vahel, kuidas paralleelselt toimub riigivara üleandmine üldse. Komisjon võttis teadmiseks, et Haridus- ja Teadusministeeriumis on ettevalmistamisel kutseõppeasutuse seaduse ulatuslikum muudatus, mis eelkõige puudutab nende õppeasutuste finantseerimise mehhanismi. Kuna käesoleva seaduseelnõu põhieesmärk on sätestada kutseharidusstandard, siis häältega 5 poolt, 1 vastu ja 2 erapooletut me aktsepteerisimegi teile esimese muudatusettepanekuna väljajagatud ettepaneku. Teine muudatusettepanek on sisuliselt väga lihtne. Kuna riigi kutseõppeasutuste direktorite töölepingute muutmine tähtajaliseks oli esialgu ette nähtud 1. jaanuarist 2005 ja see on juba hirmuäratavalt lähedal, siis meie ettepanek on nihutada see tähtaeg järgmise õppeaasta algusesse ehk 2005. aasta 1. septembrile. Kultuurikomisjoni nimel teen ettepaneku täna teine lugemine lõpetada, ja kui seda aktsepteeritakse, siis korraldada kolmas lugemine homsel istungil. Aitäh!

Aseesimees R. Lang

Suur tänu, kolleeg Olav Aarna! Kas kolleegidel on küsimusi? Küsimusi on. Eldar Efendijev, palun!

E. Efendijev

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud kolleeg! Kui praktikas tekib selliste seaduste vastasseis, mis ühelt poolt korraldavad kooli üleandmist ja teiselt poolt vara üleandmist, kuidas see asi hakkab siis arenema? Otsustusprotsess võib ju seisma jääda, sest kaks seadust on vastuolus ja põhimõtteliselt ei reguleeri.

O. Aarna

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Ma ei väitnud, et tegemist on seaduste vastuoluga, ma väitsin, et ei ole piisavalt selge, kuidas vara üleandmine peab toimuma. On selge, et see peab toimuma kas siis vastavalt riigivaraseadusele või riigi äriühingutes osalemise seadusele ega saa toimuda pelgalt haridus- ja teadusministri allakirjutatava lepingu alusel.

Aseesimees R. Lang

Suur tänu! Kolleeg Ain Seppik, palun!

A. Seppik

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kui me kaks nädalat tagasi teise lugemise katkestasime, siis seetõttu, et eelnõu ei olnud küps Riigikogus vastuvõtmiseks. Selle kahe nädalaga ei ole eelnõu sisuliselt muutunud. Kas komisjon kaalus ka seda, et sellisel kujul ei ole siiski võimalik eelnõu vastu võtta ja lugemine tuleks uuesti katkestada, et need sisulised muudatused tõepoolest sisse viia, mis oli ju eelmise katkestamise mõte?

O. Aarna

Aitäh selle küsimuse eest! Võiks öelda, et hääletustulemuses, mille ma teile ette kandsin, väljendus, et me seda kaalusime. Ilmsesti need, kes poolt hääletasid, leidsid, et me võime mõned kuud oodata, et see probleem korralikult läbi analüüsitaks ja ka lahendus välja pakutaks, sest sellisel kujul on see regulatsioon minu teadmist mööda juba aastat neli-viis kehtinud ja pelgalt väikeste kohendustega pilti selgemaks ei tee.

Aseesimees R. Lang

Suur tänu! Kolleeg Toivo Tootsen, palun!

T. Tootsen

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra ettekandja! Te olete väga optimistlik, kui arvate, et Haridus- ja Teadusministeeriumist tuleb mõne kuu jooksul mõni korralikult väljatöötatud ja põhjendatud dokument, kord või asi, sest sealt oleme oodanud siia "21. sajandi kooli" programmi, sealt me oleme oodanud "21. sajandi hariduse" programmi jne. Kas te olete ikka veel optimistlik ja arvate, et see asi saab normaalsel kujul ära lahendatud?

O. Aarna

Aitäh, hea küsija! Ma tunnustan teie hinnangut minu optimismi suhtes, ma olen tõepoolest paadunud optimist. Kuna ministeerium ei alustanud selle küsimusega tegelemist mitte käesoleva nädala esmaspäevast ning lisaks sellele pole see mitte ainult Haridus- ja Teadusministeeriumi, vaid ka mitme teise ministeeriumi, sealhulgas Rahandusministeeriumi ja võimalik, et Justiitsministeeriumi probleem, siis jah, ma loodan, et lubatu sünnib.

Aseesimees R. Lang

Suur tänu! Kolleeg Ain Seppik, teine küsimus, palun!

A. Seppik

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mulle meeldib ka teie optimism, aga seadusandjana ei saa ma jagada seda mõtet, et me võiksime ainult optimismi najal seadusi vastu võtta. Te ju väljendasite praegu arvamust, et see seadus ilmselt ei lahenda probleemi, aga me peame ta siin millegipärast - ma ei tea küll, mille pärast - vastu võtma. Nii et minu küsimus on ikkagi see: kas see seadusmuudatus on küps täna vastuvõtmiseks ja kas ta reguleerib seda, mida me tahaksime, või me peaksime seda veel menetlema, lugemise veel kord katkestama ja vastu võtma korraliku regulatsiooni?

O. Aarna

Aitäh selle küsimuse eest! Nagu ma ütlesin, on selle seaduseelnõu põhieesmärk sätestada praegu puuduv ja ilmsesti hädavajalik kutseharidusstandard. Selle koha pealt on seaduseelnõu täiesti küps vastuvõtmiseks. Kõnealune probleem, mida me oleme siin täna pikemalt käsitlenud, ei olnud selle eelnõu põhiobjekt ja ilmsesti selle tõttu on kultuurikomisjoni enamuse arvates mõtet minna seda teed, millest me siin rääkisime, seadus praegusel kujul vastu võtta.

Aseesimees R. Lang

Rohkem küsimusi ei ole. Suur aitäh ettekandjale! Kas lugupeetud kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi soovitakse avada. Kolleeg Mailis Reps, palun!

M. Reps

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tõepoolest, me arutame täna seaduseelnõu muudatusettepanekuid üsna mitmes punktis. Kutsestandardite koha pealt on kultuurikomisjon olnud suhteliselt üksmeelne ja loomulikult ei näe ka Keskerakonna fraktsioon mingit põhjust niigi väga kaua oodatud kutsestandardeid menetleda pikemalt, kui see on hädavajalik. Samas aga on kõigile kultuurikomisjoni liikmetele, ükskõik mis erakonnast nad on, täiesti selgeks saanud, et koolide munitsipaliseerimise ja erakätesse andmise küsimus on enam kui segane. Kindlasti ei ole see praegu seaduslikult läbinähtav ja me ei saa öelda, kas ta on kindlasti põhiseadusega kooskõlas. Me ei saa kindlalt väita vastupidist, sest sellekohast Riigikohtu lahendit või õiguskantsleri pöördumist ei ole, kuid teatavad kahtlused selle juures siiski on. Riigikogu on kahjuks ennegi võtnud vastu seadusi, mille puhul ta on ise kahtlev, ja on ka jätnud kiiresti reageerimata, kui on pööratud tähelepanu, et üks või teine säte on põhiseadusega vastuolus. Keskerakonna fraktsioon ei saa sellist lähenemisviisi kuidagi toetada ja soovib, et võimalikud vastuolud põhiseadusega juba alguses likvideeritaks. Eriti kui kultuurikomisjoni esimees ise siinsamas teie ees olles tunnistab, et üks või teine küsimus vajaks edasist menetlemist, ei saa me kuidagi mõista eelnõu sellisel kujul vastuvõtmist. Siinkohal asjast veidi lähemalt. Küsimus ei tõusetunud täna sugugi mitte juhuslikult. Nimelt on ju meile kõigile teada, et koalitsioon plaanib selle, järgmise või ülejärgmise nädala jooksul, ühesõnaga, lähimatel nädalatel võtta vastu väga suuri otsuseid seoses kutsekoolide edasise arenguga. Sellest siis ka kutsekoolide võrgu kava, millised koolid jäävad püsima, millised koolid ei jää püsima, millised koolid lähevad erakätesse ja millised koolid munitsipaliseeritakse. Kui samal ajal on seadusandlikult enam kui segane, millisel viisil koolid erakätesse antakse, millisel viisil munitsipaliseeritakse, millised on erakätes oleva juriidilise isiku kohustused riigi ees või millised garantiid antakse munitsipaalile, kohalikele omavalitsustele, siis on sellised reformid ka meile kindlasti muret tekitavad. Rääkimata nendest kohalikest omavalitsustest, kes praegu on riigiga vastamisi. Keskerakonna fraktsioon soovib saada enne, kui see seadus vastu võetakse, seadusandlikku selgust. Seega on meil ettepanek täna teine lugemine katkestada, saada kindlalt kõik arvestused, mida lubati kahe nädala või kahe kuu jooksul, siin on olnud erinevad andmed, ning tulla siis selle seaduseelnõu, juba korraliku eelnõu juurde tagasi. Aitäh!

Aseesimees R. Lang

Suur tänu! Kolleeg Andres Taimla, palun!

A. Taimla

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma tahan kõigepealt täpsustada, et ei kultuurikomisjonil ega ühelgi erakonnal ei ole tekkinud kahtlust, et eelnõu, mis praegu on arutusel, on põhiseadusega vastuolus. Küll tekkis meil soov, et eelnõus saaks täpsustatud, kuidas toimub kutsekoolide munitsipaliseerimine ja erakätesse andmine. Sellele vastas haridusministeerium kiiresti, esitades meile paragrahvi pika paranduse, mille puhul tekkis meil küsimus, kas see on juriidiliselt kooskõlastatud. Selguski, et selles võivad olla mitmesugused ebatäpsused. Nagu härra Olav Aarna ütles, komisjoni üksmeelsel arvamusel võeti see pakett eelnõust välja. Tähendab, praegu jääb kehtima endine olukord ja eelnõus vastuolulisust ei ole. Seda esiteks. Teiseks, teades, et õpilaste arv pidevalt väheneb ja järg hakkab jõudma ka keskkoolidesse ja kutsekoolidesse, nägime ohtu ja leidsime, et mitmed ametikoolid on tõesti vaja kas munitsipaliseerida või anda erakätesse ning see protsess võib käima minna. Palusime ministeeriumil sellesama materjaliga, mis meile esitati ja mille me heaks kiitsime, edasi töötada ja esitada see meile eraldi eelnõuna. Ma usun, et aasta lõpul jõuame selle eelnõu aruteludega ühele poole. Kas on mõttekas esitada seda siin kiirel ajal, on iseküsimus. Nii et me tegeleme teemaga edasi. Aitäh!

Aseesimees R. Lang

Suur tänu! Rohkem kõne- ega sõnavõtusoove ei ole. Riigikogu juhatusele on laekunud Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel kirjalik ettepanek eelnõu teine lugemine katkestada. Aga enne, kui me hakkame seda ettepanekut menetlema, vaatame koos läbi ka eelnõu kohta tehtud muudatusettepanekud. Muudatusettepanekuid on kaks. Esimene muudatusettepanek on kultuurikomisjonilt, arvestatud täielikult. Teine muudatusettepanek on ka kultuurikomisjonilt ja on samuti täielikult arvestatud. Seega oleme eelnõu muudatusettepanekud läbi vaadanud. Järgnevalt tuleb meil hääletada Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanekut eelnõu teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 20 Riigikogu liiget, vastu 44. Ettepanek ei leidnud toetust. Sellega on Vabariigi Valitsuse algatatud kutseõppeasutuse seaduse, Eesti Vabariigi haridusseaduse ja erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu 378 teine lugemine lõpetatud.


12. Seaduse "Riigi 2004. aasta lisaeelarve" eelnõu (444 SE) teine lugemine

Esimees E. Ergma

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud seaduse "Riigi 2004. aasta lisaeelarve" eelnõu teist lugemist. Palun ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe kolleeg Andres Lipstoki!

A. Lipstok

Austatud juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas lisaeelarve muudatusettepanekuid 12. oktoobril. Komisjoni töös osalesid rahandusminister, Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja Ivar Sikk, ministri majandusnõunik Aivo Vaske ja ministeeriumi nõunik Kalle Kukk. Kuna esimese lugemise ettevalmistamisel esitas minister komisjonile põhjaliku ülevaate lisaeelarve koostamise alustest, majandusprognoosidest ja tulude tegelikust laekumisest, siis teise lugemise ettevalmistamisel komisjon enam majandusülevaadet ei nõudnud ja nendel teemadel me komisjonis eraldi ei rääkinud. Lisaeelarve kahe lugemise vahelisel ajal on esimese lugemise siin saalis läbinud ka 2005. aasta riigieelarve. Minister tutvustas selle esimesel lugemisel, st 2005. aasta eelarve esimesel lugemisel teile veel kord Eesti majanduse hetkeolukorda ja prognoose ning sellest tulenevalt ei ole mul mõtet täna siin parandusettepanekute arutamise eel neid numbreid kordama hakata. Kokku laekus rahanduskomisjonile tähtaegselt 286 parandusettepanekut. Neid ettepanekuid oli võimalik grupeerida sümboolselt kolme rühma. Esimesed olid valitsuse ettepanekud, millega tehti muudatusi ministeeriumide vahel ja ministeeriumide sees, vormistati lahtikirjutamised, et ettepaneku sisu oleks arusaadavam, ja täpsustati üht või teist eraldist, eraldise plaani. Teises ettepanekute paketis olid Keskerakonna fraktsiooni ettepanekud, millega sooviti koolide vahel ära jagada finantseerimistehingute aluseks olev raha. Keskerakonna koolide loetelu on pärit RIP-i programmist, mis on hirmus õige loetelu, need koolid just täpselt raha vajavadki. Ainult et selline finantseerimistehingute lahtijagamine ei ole paraku võimalik ega vasta kehtivatele regulatsioonidele. Kolmas ettepanekute pakett üritas leida katet eri ministeeriumide investeeringuteks ja jooksvateks kuludeks. Aga siin olid katteallikaks finantseerimistehingud ja paraku on resümee sama, et finantseerimistehinguid selliselt objektide vahel jagada ei saa. Ei ole võimalik käsitleda finantseerimistehingut ennast kulude katteallikana. Finantseerimistehingute kohta on olemas suhteliselt täpne regulatsioon näiteks Eurostatil ja ka IMF-il, kes seda finantseerimistehingute värki päris põhjalikult kontrollivad. Õnneks ei ole Eesti riigile tehtud nende finantseerimistehingute kohta, mida me tänaseks selle saali heakskiidul teinud oleme, ühtegi etteheidet. Pean silmas näiteks möödunud aasta Pärnu Haigla temaatikat. Muudatusettepanekutes toodud kulude allikas saab olla ainult tulu, millele ettepanekute esitajad aga paraku viidanud ei ole. Rahanduskomisjon, lähtudes kodukorraseaduse §-st 100, küll arutas ülaltoodud ettepanekuid, kuid kuna need allikad ei vastanud tegelikult seadustele, siis me neid ka sellisel kujul toetada ei saanud. Toonitan veel kord, et idee ise on arusaadav, idee ise leidis toetust, ja ma loodan väga, et selle lisaeelarve kaudu need koolid, mis on maakondade prioriteedid ja arengukavades sees ning mis enamikus olid ka Keskerakonna ettepaneku loeteludes sees, leiavad oma probleemidele lahenduse. Komisjon toetas Rahvaliidu parandusettepanekut, millega täpsustati Riigi Kinnisvara AS-i aktsiate ostmiseks planeeritavate vahendite eraldamist. Juurde toodi kooliinvesteeringute programmi mõiste, mis peaks tulevikus tagama nimetatud investeeringu regionaalselt tasakaalustatud ja maakondade koolivõrgu arengukavast lähtuva kasutamise. Toetust leidnud parandusettepanekute abil saab finantseeritud programm "Sportlik-kultuuriline koolivaheaeg". Eraldatud vahenditega saab lõpetada niidualade hooldustööd ajutistel Natura aladel. Oma vahendid sai kätte munitsipaalomandisse antud Väike-Maarja õppekeskus. Selged nimetused said lisaeelarves Rahandusministeeriumi valitsemisalas need alajaotused, kus on jutt aktsiate ja osade ostmisest. Komisjoni üksmeelne otsus oli võtta 2004. aasta lisaeelarve eelnõu teisele lugemisele Riigikogu täiskogu päevakorda 20. oktoobril ehk täna. Ettepanekule teine lugemine täna siin lõpetada anti 6 poolthäält ja vastuhääli oli 5. Oli ettepanek ka teist lugemist mitte lõpetada, kuid samasuguse häältevahekorraga ei leidnud see ettepanek toetust. Parandusettepanekuid ootab komisjon 25. oktoobriks kella 12-ks. Aitäh!

Esimees E. Ergma

Suur tänu, kolleeg Andres Lipstok! Nüüd küsimused. Kolleeg Toivo Tootsen.

T. Tootsen

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud härra ettekandja! Kas katteallikana oleks aktsepteeritav näiteks Riigi Kinnisvara AS-i aktsiakapitali vähendamine 600 miljoni võrra?

A. Lipstok

Aitäh! See on ikkagi finantseerimistehing ja finantseerimistehinguna ei saa seda katteallikat sellises redaktsioonis kasutada. See ei mahu finantseerimistehingu mõiste alla.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Helle Kalda!

H. Kalda

Aitäh, proua juhataja! Hea kolleeg! Riigieelarve seaduse kohaselt koostatakse riigieelarve üheks aastaks, mis algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Samal ajal me näeme, et Siseministeeriumi valdkonnas kasutatakse 2005. aasta eelarve rahasid sellel aastal. Me teame väga hästi, kui suured probleemid on sotsiaalkindlustusvaldkonnas, Sotsiaalministeeriumi valdkonnas. Minu ettepanek oligi seda summat vähendada, kui ma näen, et riigil ei ole vaja raha kulutada, ta saab juba kasutada ette järgmise aasta raha. Miks seda ei arvestatud? Teiseks tahaksin ma teada teie seisukohta, kuidas võib valitsus finantsdistsipliini rikkuda.

A. Lipstok

Aitäh! Ei arvestatud sellepärast, et valitsus ei näinud sellist vangerdust ette ega toetanud teie ettepanekut. Teine vastus on, et ületulevate vahendite kasutamine ei ole finantsdistsipliini rikkumine.

Esimees E. Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Andres Lipstok! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Enn Eesmaa!

E. Eesmaa

Suur aitäh! Vaatamata paljudele Keskerakonna arvates vajalikele lisaeelarveridadele ja mõtteile peame seda sisuliselt ometi negatiivseks lisaeelarveks nii otseses kui ülekantud tähenduses. Euroopalikust läbipaistvusest rääkides - pole võimalik täpsemalt tuvastada sadade lisaeelarve miljonite adressaate, küll aga aimata. See on eriti taunitav, kuna eelarved koos lisaeelarvetega on ju millegi üldisema, strateegiliste peaülesannete lahendamise teenistuses. Vähe sellest, häirib just lisaeelarve pärssiv mõju tulevikule. Sellele on paljude teiste seas sellessamas saalis tähelepanu juhtinud ka Eesti Panga president. Kindlasti on tal õigus, sest ärge unustage, praeguse koalitsiooni kaks esimest eelarve eelnõu olid esialgu üsna vastuvõtmatud, tänavuse aasta riigieelarve eelnõu mäletatavasti koguni koalitsiooni ühele osapoolele. Aastatepikkust riigieelarve seadusega sätestatud konservatiivset eelarvepoliitikat on asendamas stabiliseerimisreserviks mõeldud miljonite kohene, poliitilistest kasueelistustest tulenev kasutamine. Samas ollakse aga nõus kandma pool miljardit krooni riikliku pensionikindlustuse erakorralisse reservi, mis on sedavõrd erakorraline, et isegi pensionikindlustuse seadus seda ei tunne. Nõutuks teebki see, miks seaduse "2004. aasta lisaeelarve" eelnõuga koos ei esitatud selle ülitähtsa dokumendiga loogiliselt kaasnevaid ja seotud teisi seaduseelnõusid, ilma milleta on raske niigi vähese läbipaistvusega silma paistva lisaeelarve taga ühiskonnale tulusaid arenguid näha. Palju on räägitud ja imestatud jalgpallistaadioni eelistamist lisaeelarves 70,5 miljoni krooniga ajal, mil paljudes maakondades pole ühtegi enam-vähem tasemel staadioni. Ohtralt küsimusi ja muret on seotud haridussüsteemis põhimõtteliste muudatuste planeerimisega, mida juba toetab ka lisaeelarve. Ja mitte sümboolselt, vaid meie oludes suure summa, 600 miljoni krooni eraldamisega praegu veel olematu Riigi Kinnisvara AS-i tütarettevõttele. See teeb nukraks muu hulgas sellegipärast, et plaanitav, kuid üldsusele praegu veel arusaamatu areng peaks joone alla tõmbama arusaamatuks plaaniks jäänudki "21. sajandi kooli" programmile. Mäletatavasti pidi see meie hariduselu suunama ja uueks looma kaheksa aasta ning kuue miljardi krooni turvil. Lähtuvalt eelöeldust teeb Keskerakonna saadikurühm ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Tänan tähelepanu eest!

Esimees E. Ergma

Suur tänu, kolleeg Enn Eesmaa! Palun, kolleeg Mihhail Stalnuhhin!

M. Stalnuhhin

Proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Väga palju kordi on siin saalis erinevaid lisaeelarveid arutatud ja vastu võetud. Esimest korda arutame aga midagi niivõrd põhimõttelist, millega tunneb ennast seotuna iga Eestis elav inimene, iga Eesti omavalitsus. Nimelt on jutt sellestsamast Riigi Kinnisvara AS-ist, mille aktsiakapitali järsult suurendatakse eesmärgiga, nagu räägitakse, meie koolid korda teha. Millel põhineb uuendusvajaduste analüüs? See on esimene küsimus, mis esitatakse kodukandis, oma linnas, naaberlinnades. Seda selgitada on ülimalt raske ja praktiliselt võimatu. Tavaliselt tuleb esitada retooriline küsimus: lugupeetud daamid ja härrad, aga kas te mäletate, millega põhjendati "21. sajandi kooli" programmi? Ei olnud ka põhjendust, seda lubati pikalt, selle ajaga jaotati mitusada miljonit krooni sinna, kuhu tundus kasulikum, võeti vastu n-ö poliitilist tahet läbisuruv otsus. Me oleme kuulnud ka sellist juttu, et kõigest kolm inimest otsustasid selle raha kasutamise, ning arvata võib, et kui juba see aktsioon õnnestus, siis järgmine eesmärk on võtta need 4,5-5 miljardit krooni, mis meil igal aastal keerlevad haridussüsteemis, süsteemselt kasutusele oma poliitilistes huvides. Siiski peaks olema mingi rahastamissüsteemi või -skeemi alus. Küsitakse ka seda. Täiesti tühja käega sellest juba rääkima ei lähe, tänu kolleegidele Res Publica fraktsioonist. Need skeemid vähemalt slaidi kujul on enam-vähem olemas, neid võib näidata. Aga nende omadus seisneb selles, et tee, mis tahad, inimesed nendest aru ei saa. Pole lahendatud põhimõtteline küsimus, mis alusel hakatakse arvutama pearaha, millise summaga läheb see investeeringute raha sinna pearahasse. On ülimalt huvitav küsimus, kuidas hakkame toimima nende koolidega, kuhu viimastel aastatel on juba kümneid miljoneid mahutatud jne. Tähendab, meil on tegemist järjekordse sotsiaalse haridusliku eksperimendiga. Heas ühiskonnas, heas seltskonnas tavaliselt võetakse alguses hiired ette ja siis juba proovitakse inimeste peal. Meil kahjuks seda moodust ei ole, meil hakatakse kohe elavat lõikama. Nagu juba öeldud oli, Keskerakonna fraktsioon ei saa toetada sellist põhimõtet, ei saa ilma selgitusteta, ilma aru saamata, kuidas seda raha hakatakse kasutama ja kuidas kindlustatakse koolisüsteemi eksisteerimine täies ulatuses, sellega nõustuda. Ettepaneku kolleeg Enn Eesmaa juba tegi. Aitäh!

Esimees E. Ergma

Suur tänu, kolleeg Mihhail Stalnuhhin! Palun, kolleeg Eiki Nestor!

E. Nestor

Austatud juhataja! Juhul kui ma hoogu lähen, palun lisaaega! Austatud Riigikogu! Lisaeelarve arutelu on alati üks selline protseduur Riigikogu elus, mis on suhteliselt üksmeelne. Kõigil on hea meel, et raha on laekunud rohkem, kui oodati, ja siis saab sõbralikult ja üksmeelselt arutada, kellele seda juurde anda, sest neid, kel seda vaja on, on alati rohkem kui neid, kellel seda on. Selle 2004. aasta lisaeelarvega nii ei ole, sest lisaks sellele meeldivale kohustusele on siin veel paragrahvid, mis sisuliselt muudavad mõttetuks nii tänase koalitsioonikaaslaste hommikuse arutelu kui ka ülejäänud arutelud, mida Riigikogu hakkab siin haridusreformi teemal pidama. Seda sel lihtsal põhjusel, et 600 miljonit krooni haridusinvesteeringuteks ühe aktsiaseltsi kaudu, mis küll paraku riigile kuulub, saavad juba määratud. Ja kui me sellest suudame aru saada, siis ma arvan, et me suudame vastu võtta ka selle lisaeelarve. Minu esimene küsimus on eelnõu autoritele ja nendele, kes selle poolt hakkavad hääletama, et mis juhtub siis, kui me 600 miljoni krooni võrra suurendame selle aktsiaseltsi aktsiakapitali, aga ülejäänu, kõik see, mida ainsana minu meelest siiamaani usub minister Maimets ja siis see üliõpilane Vaske ning võib-olla veel keegi sellest meeskonnast, siin Riigikogus heakskiitu ei leia. Mis mõttega siis selle riigivara aktsiaseltsi aktsiakapitali 600 miljoni krooni võrra suurendada? Ilmselt ei ole mingit põhjust. Saan aru, et see teeb muret ka koalitsiooni liikmetele, võib-olla Reformierakonnale vähem, ilmselt Rahvaliidule rohkem, sest nüüd on esitatud muudatusettepanek, mille sisu on see, et Riigi Kinnisvara AS-i selle 600 miljoni osa pealt hakkab otsuseid langetama keegi teine ehk Vabariigi Valitsus. Riigikogu kõnepuldis võib teinekord ka väga siiras olla ja seepärast ma tahaksin öelda austatud rahvaliitlastele, et kolhoosikorda enam ei ole. Me elame juba ammu teistsuguses õigusruumis. Me kas teeme regionaalselt tasakaalustatud kooliinvesteeringute programmi või me teeme äri. Me ei saa teha kahte asja korraga, seda ei ole võimalik teha, seda ei saa teha. Kui selle 600 miljoni üle hakkab otsustama keegi teine, siis ei vastuta selle äriühingu nõukogu ja juhatus enam mitte millegi eest. Riigi valitsusel saab siin olla ainult üks lahendus, juhul kui ta ei taha seda aktsiaseltsi põhja lasta, ja see lahendus on selline, et ta kinnitabki selle regionaalselt tasakaalustatud kooliinvesteeringute programmi, nimetab seal kõik koolid ega pane sinna taha mitte ühtegi krooni. Siis jääb see aktsiaselts ellu. Aga kooliinvesteeringuid ei tehta regionaalpoliitika või hariduspoliitika alusel, seda hakkab tegema äriselts. Neid kahte asja korraga ei ole võimalik teha. Loobuge sellest unistusest! Seetõttu kutsun teid jätkuvalt üles seda 600 miljonit krooni haridusse investeerima. Selleks on vaja toetada kas muudatusettepanekut 285 või 286. Nende läbiminekul on kõik väga lihtne: see 600 miljonit krooni jõuab riigi stabiliseerimisreservi ja kui lisada siia veel paragrahv, mis kohustab Vabariigi Valitsust esitama Riigikogule otsuse eelnõu 600 miljoni krooni kasutamiseks stabiliseerimisreservi vahenditest investeeringuteks põhikoolidesse ja gümnaasiumidesse regionaalselt tasakaalustatud kooliinvesteeringute programmi alusel koostöös omavalitsusliitudega ja nii edasi, ongi kogu probleem lahendatud. Sellisel kujul, nagu me siin täna näeme seda § 20 selles seaduses, ei lahenda me mitte midagi, me anname veksleid. Nii et kolleegid Rahvaliidust, palun uskuda, et kolhoosikorda enam ei ole, on teine õiguskord, on vastutus, mida kannab Vabariigi Valitsus, ja on vastutus, mida kannavad äriühingu juhatus ja äriühingu nõukogu. Vabariigi Valitsus ei ole äriühingu nõukogu ja äriühingu nõukogu ei ole Vabariigi Valitsus. Ma loodan, et mu mõte oli selge. Aitäh!

Esimees E. Ergma

Aitäh, kolleeg Eiki Nestor! Palun nüüd kolleeg Jarno Laur! Kaheksa minutit, palun!

J. Laur

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Auväärt Riigikogu! Rahandusminister oli lisaeelarve eelnõu üleandmisel väga positiivne selle üle, et selles eelarves ei ole enam ühtegi poliitilist koolikatust. Ja tõsi ta on, valitsus on olnud hariduspoliitika äriks muutmisel järjekindel ja ühtegi poliitilist koolikatust ei õnnestu meil sellest lisaeelarvest leida. Asi pole siiski nii hull, nagu ta pealt paistab. Mingid regionaalpoliitilised elemendid on selles lisaeelarves siiski olemas nende investeeringute näol, mida jagatakse Kultuuriministeeriumi eelarvest, summas 24,2 miljonit, ja näiteks ka Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvest, umbes 3,8 miljonit krooni. Nende puhul ei ole isegi oluline see, et neid valdu, mis need väga vajalikud investeeringud saavad, valitsevad parasjagu kas Res Publica või Reformierakonna või Rahvaliidu meelsed volikogud, sest investeeringud on vaieldamatult vajalikud. Väike mure siiski jääb, et mis toimub näiteks Varstu vallas Võrumaal, kuhu lisaeelarvega antakse abi kolme erineva ministeeriumi kaudu. Nii saab Varstu sild 325 000 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, lasteaia katlamaja 60 000 Haridus- ja Teadusministeeriumilt ja Varstu tuletõrjedepoo 150 000 Siseministeeriumi rea pealt. Tähtis ei ole isegi see, et Varstus puudub tuletõrjeauto või tuletõrjemeeskond, hea on, et depoo valmis saab. Tegelikult võime tuua ka teisi näiteid. Näiteks Raikküla vald, mis pärast selle lisaeelarve vastuvõtmist kindlasti rõõmustab uue bussijaama üle, mida toetatakse 200 000 krooniga, ja ka noortekeskuste üle, millele soetatakse ruume 300 000 krooni eest. See kõik on õige ja õilis. Kindlasti tuleb olla nõus rahandusministriga, kes ütles, et kõik need investeeringud on väga vajalikud. Loomulikult on nad väga vajalikud. Arusaamatuks jääb küll see, miks head kolleegid ei taha usaldada oma erakonnakaaslasi ega kohalikke poliitikuid, sest meil on ju valdavalt samad jõud praegu võimul nii riigis kui kohalikes omavalitsustes. Nad ei taha usaldada seda tööd, mida teevad kohalike omavalitsuste liidud, vaieldes ja kakeldes omavahel, pannes paika kõikvõimalikke investeeringute järjekordi, eelistusi. Tegelikult, head kolleegid valitsuskoalitsioonist, võiksite te usaldada oma kohalikke erakonnakaaslasi ja uskuge mind, nii oleks seda rõõmu ja need investeeringud oleksid otstarbekamad palju suuremas hulgas Eesti omavalitsustes. Aitäh!

Esimees E. Ergma

Suur tänu, kolleeg Jarno Laur! Palun nüüd kolleeg Mailis Reps! Kaheksa minutit.

M. Reps

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Täna on lisaeelarve arutelu, kuid tahes-tahtmata peame me jääma rohkem või vähem küsima hariduse tuleviku kohta. 600 miljonit krooni on Eesti praegust haridussüsteemi vaadeldes tõesti väga suur raha. Ja Eesti haridusele on kindlasti ka sellist suurt raha vaja. Seega ongi täna lisaeelarvega arutusel, kas Eesti võiks tõepoolest oma haridusele 600 miljonit lisaraha saada. Keskerakonna fraktsiooni liikmena loodan ma siiralt, et lisaeelarve lugemine täna tõepoolest katkestatakse ja see 600 miljonit jõuab erakätes huvitavate kombinatsioonide ja mis iganes otsuste tegemise asemel tõepoolest haridusse. Ma ei kahtle härra Olari Taali võimekuses nõukogu juhtida, ma ei kahtle ka kindlasti koalitsiooni erinevate säravate tähtede võimekuses ühte või teist kooli mõjutada selliselt, et aktsiaseltsi tegevus tõepoolest võib-olla juba selle aasta jooksul oma õilsa eesmärgi saavutab ja üks või teine kool investeeringu nimel all aktsiaseltsile üle antakse. Kõiki neid võimalusi me kahjuks tõenäoliselt tulevikus ka näeme, kui see lisaeelarve vastu võetakse. Nii või teisiti, luua selline aktsiaseltsi tütarettevõte väitega, et see 600 miljonit on ainuvõimalik aktsiaseltsi kaudu koolide investeeringuteks jagada, on kindlasti enam kui küsitav. See on kindlasti üks hämar ettevõtmine, mille taga me võime näha võimalusi, ühe või teise koalitsioonipartneri vajadust oma kohalikke või riigi valimisi eelarveväliselt veidi toetada, või mis iganes põhjustel on vaja see täna just selliselt kujundada. Kahju aga, et haridussüsteem, kus tõepoolest nii rahandusministri kui tema endise nõuniku Vaske arvates võib-olla natuke liiga palju raha ringleb, kui arvestada siin ligi 6 miljardiga, ei ole siiani olnud sellisel tasemel erastamiste hoos kui praegu. Kindlasti me võime uskuda, et aktsiaselts oma 5%-lise kasumi kunagi ümber toodab ja võib-olla jõuab see ka meie riigi ja rahva tuleviku, laste juurde tagasi, kuid praegu on siiski fakt see, et me eraldame 600 miljonit aktsiaseltsile, mille kohta me tegelikult ei tea, kuidas ta täpselt edasi tegutseb, millisel tasemel ja kuidas neid koole tegelikult valitakse, sest nii nagu eelkõnelejad juba selgitasid, tänaste muudatustega, kus see peaks toimuma regionaalselt tasakaalustatult, ei ole see kindlasti kuidagi kindel, sest see ei ole ka aktsiaseltsile siduv. Miks me peaksime aga teenima kasumit vaeste valdade ja korrastamata koolide arvel, jääb kindlasti koalitsiooni südametunnistusele. Ebavõrdne olukord koolide vahel aga süveneb veelgi, sest milleks koostati siis aastate jooksul RIP-i tabeleid, milleks vaidlesid kohalikud omavalitsused prioriteetide üle, kui nüüd otsustab koolivõrgu üle tulevikus aktsiaselts ja aktsiaseltsi nõukogu, võttes arvesse rahalisi arvestusi. Küsimus ei ole võib-olla ühe või teise võimekuses, küsimus on praegu hariduspoliitilises otsuses, et riik ei otsusta koolivõrgu hariduskvaliteedi, ühtluskooli ja muude asjade üle, mille eest on tal põhiseaduslik vastutus, vaid annab need võimalused edaspidi äriettevõtetele, kus hakkavad aga olema oma reeglid ja üks peamine reegel on loomulikult ka see nõu vähemalt 5% kasumit välja teenida. Samuti loodan ma siiralt, et me ei pea jääma silmitsi olukorraga, kus hariduskohustus jääb meil küll valdadele, kuid ühel hetkel on omavalitsused ilma koolihooneteta, sest need on lihtsalt läinud pankroti teel või mõnel muul viisil aktsiaseltsi omandusse. Ja ma loodan, et need koolihooned ei kipu olema kõige paremas kinnisvarapositsioonis olevad hooned linnades või siis korras mõisad. Samuti ei ole see koolikultuurile ja meie laste tulevikule kindlasti positiivne signaal, kui neile antakse teada, et hariduse eest ei vastuta enam riik ega omavalitsus, vaid see on hoopis kinnisvaraarenduse ja võib-olla mõne muu isiku südametunnistusel. Seega, Keskerakonna fraktsioon selliseid hariduspoliitiliselt ohtlikke samme sellise lisaeelarve võib-olla väikese muudatusega ja teistele, kõrvaltvaatajatele, ka tähelepandamatu muudatusena ei saa toetada. Aitäh!

Esimees E. Ergma

Suur tänu, kolleeg Mailis Reps! Palun nüüd kolleeg Peeter Kreitzberg!

P. Kreitzberg

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud kolleegid! Ma räägin siin sotsiaalliberaalide grupi nimel. Õigupoolest ei ole siin enam palju öelda, kõik on oma arvamust väljendanud ja meie ei taha ka vaikivat positsiooni võtta. Selle lisaeelarve taustal jääb mulje, et Eesti tahab alati olla originaalne ja esimene. Nii nagu ta ettevõtte tulumaksust loobumises oli esimene, tuleb nüüd seda viga parandama hakata. Ja ma arvan, et see, mida me praegu teeme, see on veel suurem viga ja selle parandamiseni jõuame me palju kiiremini, kuigi seda Euroopa Liit meilt ei nõua. Ma ei tea, kus oleks koolivõrk maailmas lastud vabasse langemisse. Tegelikult on see 600 miljonit ühe suurema projekti osa ja ma räägin selle suurema projekti raames. On kaks põhimõtet koolivõrku korraldada. Üks on võrdsete võimaluste põhimõte. See tähendab, et me hoolitseme selle eest, et head haridust on võimalik kõikjal saada. Teine variant on lasta koolid võistlema omavahel, kes jõuab, see võtab Riigi Kinnisvara AS-ilt laenu tont teab mis tingimustel, sest Riigi Kinnisvara AS hakkab kahtlemata töötama nii nagu iga eraõiguslik juriidiline isik ja ma arvan, et temal ei ole esikohal mitte haridus ja haridusväärtused, vaid kindlasti majanduslikud tulemid. Ma ei saa aru, miks on vaja praegu haridusvõrk panna sellise topeltlöögi alla - ta on nagunii alarahastatud ja nüüd siis suurendatakse seda alarahastamist. Esimest korda on mul tunne, et mul on Rahvaliidust ikka tõsiselt kahju. Kui te järele mõtlete, siis see, mida see lisaeelarve teeb, on tegelikult samm maakooli täiesti planeeritud kaotamise suunas, selle asemel et teha planeeritud samm maakooli säilitamise suunas. Ma usun, et me peaksime siiski andma maavalitsustele mingi funktsiooni, korraldamaks oma koolivõrku ja saamaks raha, mida on võimalik ära jagada vähemalt kolme-nelja kooli vahel, et need korraga korda teha. Selle süsteemi järgi, mille peale välja minnakse, juhtub niimoodi, et 100 õpilasega põhikool korjab endale kokku 100 000 krooni, mida ta võib välja maksta ka õpetajate palkadeks, kui väga tahab. Kümne aastaga korjab ta miljoni, millega on midagi võimalik teha. Aga selle kümne aastaga korjub uus vajadus teha uus miljoniline investeering. Ja ma arvan, et siin on taga ka idee, et osa koole, kes võtavad laenu sellises õpilaste vaba liikumise olukorras, jäävad kahtlemata tühjaks või pooltühjaks ja ei hakka mingit muret tundma sellepärast, et tagasi maksta seda, mida nad saanud on. Siis tekib küsimus, mis nende koolidega saab, kas need jäävad Riigi Kinnisvara AS-ile või müüakse lihtsalt maha. Miks peaks riik loobuma aktiivsest koolivõrgupoliitikast? Ma ei tea ühtegi riiki, kes sellest loobunud on, kui keegi oskab öelda, siis öelgu. Keegi ei oska nimetada Euroopa riiki, kes on loobunud ettevõtte tulumaksust. Ma arvan, et originaalitsemise nimel ei ole mõtet panna seda väikest riiki ja tema koolivõrku nii suurde ohtu ja pärast hakata tegema vigade parandusi, mis võtavad tohutult aega. Ma ennustan, et selle puhul, mida praegu tehakse, on ette näha väga suurt vigade paranduse vajadust. Sotsiaalliberaalid sellist turumajandusfundamentalismi koolivõrgu kallal kahtlemata ei toeta. Aitäh!

Esimees E. Ergma

Suur tänu, kolleeg Peeter Kreitzberg! Palun nüüd kolleeg Andres Taimla!

A. Taimla

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! On üsna harjumuspäratu, et lisaeelarve arutamisel räägitakse ühtluskoolist, omavalitsuse rollist koolide juhtimisel, riigi ja omavalitsuse rollist haridusvõrgu kujundamisel jne. Tahaksin paar märksõna öelda. Eile toimus omavalitsusliitude, Linnade Liidu ja koalitsioonisaadikute kohtumine, kus veel kord täpsustati omavalitsuse rolli. Ma arvan, et te olete sellega kõik väga hästi kursis. Omavalitsused on enda juurde jäänud, Reformierakond on seda pidevalt rääkinud, et omavalitsust ei saa välistada ei haridusvõrgu ümberkorraldamisel, ei koolide rahastamisel ega ka koolieelarvete kujundamisel. Eile need seisukohad n-ö betoneeriti, nii et need hirmud peaksid olema lõpetatud. Kui te loete § 20 lõiget 2, siis siin on ju fikseeritud, et saadud tulusid kasutab Riigi Kinnisvara AS vastavalt Vabariigi Valitsuse kinnitatud kooliinvesteeringute programmis toodud koolide loetelule. Ja viide, et kogu see pikaajaline töö, mida on teinud omavalitsused, omavalitsusliidud koos maavanematega RIP-i ja koolivõrgu kujundamisel, on jooksnud tühja, ei pea paika, sest siin on ju olemas konkreetne viide, et koole saab kinnisvara aktsiaselts rahastada. Lõige 3 ütleb: Vabariigi Valitsus kinnitab regionaalselt tasakaalustatud kooliinvesteeringute programmi, mis koostatakse kohalike omavalitsuste maakondade liitude, Siseministeeriumi (ehk regionaalse printsiibi sissetoomisega) ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös maakondade koolivõrgu arengukavana. Kõigepealt peab valitsus kinnitama koolivõrgu arengukava, mis näitab, et valitsus ei kavatse mitte kuidagi distantseeruda koolivõrgu kujundamisest ehk hariduse suunamisest selles kohas. See, millega on meie erakond tegelnud ja millele viidanud, on see, et tõesti oleks alternatiivselt vaja tõsisemalt tegelda sellega, et pearahainvesteeringute osa oleks piisavalt suur, et omavalitsused saaksid rahastada neid programme, mida nad vajavad koolide renoveerimiseks. Kuid tahaksin veel kord öelda, et see julge samm, mida täna kavandatakse, ei ole mitte selleks, et koolidel jalgu maast lahti tõsta või nad vabasse langemisse lasta, nagu kuulsime, vaid selleks, et astuda vastu probleemidele, mis on tulnud sellega, et kogu maailm ei tea täna sellist juhtumit, palun vabandust, ütleme Euroopa - maailm ei tohi öelda, maailmas on pretsedent olemas -, kus õpilaste arv on nii lühikese ajaga nii oluliselt vähenenud, ja see sunnibki peale lahendusi, mis ei saa olla traditsioonilised. Sellepärast toetab Reformierakond esiteks nii lisaeelarvet kui ka ideed, mille valitsus on välja käinud, et koolid lühikese ajaga renoveerida, ja teiseks püüet koordineerida valitsuse kaudu koolivõrgu kujundamist. Aitäh!

Esimees E. Ergma

Aitäh, Andres Taimla! Palun, kolleeg Jaanus Männik!

J. Männik

Austatud Riigikogu! Siin on kõige rohkem poleemikat tekitanud haridusinvesteeringute kava, mille Vabariigi Valitsus on välja pakkunud, ja nimelt valitsuse pakutu laiendada Riigi Kinnisvara AS-i aktsiakapitali 600 miljoni võrra 2003. aasta riigieelarve ülejäägi arvel. Rahvaliit, meie fraktsioon, nõustub suures osas selle skepsisega, mis siin on avaldunud. Peab ainult meelde tuletama seda, et siin saalis olevad fraktsioonid on erinevatel, kardinaalselt erinevatel positsioonidel tulenevalt sellest, kas ollakse opositsioonis või koalitsioonis. Kõigil neil erakondadel, kes on moodustanud sellesama Riigi Kinnisvara AS-i, on täna tohutu skepsis selle moodustise suhtes. Lausa hävitav hinnang on antud Riigi Kinnisvara AS-i võimalikule tegevusele. Milles on küsimus? Praegune opositsionäär, kes Mart Laari valitsuse ministrina selle Riigi Kinnisvara AS-i valitsuse määrusega moodustas, on nüüd kõige verisem opositsionäär. Teiselt poolt peab ütlema, et Keskerakond ja need Keskerakonna ministrid, kes kolme ministeeriumi vara Riigi Kinnisvara AS-ile aktsiakapitalina andsid, annavad täna hävitavaid hinnanguid. Nii et mina ei saa aru, mis päriselt toimub. Kindlasti on vaja polemiseerida Nestori arvamusega, kes väidab, et aktsionäride üldkoosolek on kolhoos. Ma ei tea, miks ta seda väidab, aga ta väidab ei vähemat ega rohkemat kui seda, et aktsionäride üldkoosolekul ei ole enam mingit rolli oma varaga tehtavate tehingute kamandamisel, isegi niisuguste fundamentaalsete paigutuste ja paigutatu kasutuse suhtes. See on eksiarvamus, see ei ole kindlasti mitte kolhoos. Mul jääb üle nõustuda Andres Taimla öelduga ja korrata siin, et ilma muudatusettepanekuteta nr 283 ja 284 olekski asi kahtlemata nii, nagu opositsioon täna kardab, ja meie ka kardame täpselt sama, et ilma nende klausliteta mingil juhul seda aktsiakapitali laiendada ei tohiks. Aga selle eraldi paragrahviga pannakse asjad paika. Rahvaliidul ei ole suuri kahtlusi selles, et kui me anname Riigi Kinnisvara AS-ile siinkohal operaatori rolli, kes n-ö mastaabi efekti realiseerides paigutab eelarvega eraldatud vahendeid kooliinvesteeringute programmi, mis koostatakse omavalitsuste, omavalitsusliitude, maakondade ja haridusministeeriumi koostööna, kooliinvesteeringute programmina ehk hariduse arengukavana, siis saab meie arvates nii ja ainult nii seda aktsiakapitali eraldist käsitleda. Vaid nii saab kasutada ära Riigi Kinnisvara AS-i, mille opositsioon valitsuses olles on loonud, sellele n-ö tuule tiibadesse andnud ja väga suure hulga riigi ja rahva kinnisvara sinna aktsiakapitali paigutanud. Me siiski väljendame mõõdukat optimismi, et see idee on realiseeritav ja ainult selle lisaklausli kaudu, mille me täna lisaeelarve eelnõusse soovime lisada. Niisiis palun, et Riigikogu toetaks Rahvaliidu muudatusettepanekuid nr 283 ja 284. Aitäh!

Esimees E. Ergma

Suur tänu, kolleeg Jaanus Männik! Palun, kolleeg Helir-Valdor Seeder! Palun vabandust! Kolleeg Eiki Nestor, vastusõnavõtt.

E. Nestor

Aitäh! Kasutades eelkõneleja poolt mulle antud võimalust, ma siiski selgitan oma mõtet. Aktsiaseltsi nõukogu üldkoosolek ja juhatus on üks asi. Aktsiaseltsi ülesanne on teenida raha. Vabariigi Valitsusel on teine ülesanne - teenida riiki, kaasa arvatud sellisel moel, et lapsed saaksid võimalikult paremini koolitatud. Kui keegi need kaks asja kokku paneb, siis see on kolhoos.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Helir-Valdor Seeder! Kaheksa minutit.

H-V. Seeder

Austatud kolleegid! Kõigepealt, ma tahaksin jahutada härra Eiki Nestori optimismi, et kolhoosikord Eestis on likvideeritud. Ei ole, seda ilmselt nii de facto kui de iure. Nimelt, põllumajandusreformi seadus sätestab, et kui ühismajand, kolhoos või sovhoos ei olnud 1. detsembriks 1996. aastal likvideeritud, siis pidi maavanem alustama selle ühismajandi sundlikvideerimist. Ja mina Viljandi maavanemana alustasin 1997. aasta alguses seitsme ühismajandi likvideerimist, millest kolm on praeguseks likvideeritud ja neli jätkavad tegutsemist. Nii et kolhoosikord on de iure Eesti Vabariigis veel elus. Aga nüüd lisaeelarvest. Käesoleva aasta lisaeelarve puhul tahaksin küll murega nentida, et praegune valitsus on loobumas konservatiivse ja tasakaalus eelarve põhimõttest, sest 2003. aasta ülelaekuvad tulud enam kui miljardi krooni ulatuses suunatakse kõik jooksvate kulutuste katteks. Varasemad valitsused seda niisugusel kujul teinud ei ole. Siinkohal peaksime me küll ühiselt küsima, et kui seda ei tehta 6%-lise majanduskasvuga aastate puhul, siis millal veel. Kui meie kodanikud kõik pingutavad püksirihma, kindlustavad ennast erinevate pensionisammastega, et panna nendel aastatel, kui teenitakse tulu, raha kõrvale selleks, et siis, kui ollakse vanaduspensionil, elada ka nende säästude arvel, ja kindlustada endale tulevik, siis riik ei käitu niimoodi, et parematel aastatel, kui majanduskasv on hea, panna kõrvale nendeks aegadeks, kui see ei pruugi enam nii hea olla. Ühesõnaga, riik ei ole selles küsimuses solidaarne oma kodanikuga. Ja kui siia lisada veel juurde jooksva konto defitsiit 15%, siis tegelikult need hoiatused, mida on öelnud välja Eesti Pank ja mitmed ettevõtlust arendavad organisatsioonid, peaksid olema meile tõsiseks häirekellaks, et seni Eestile edu toonud rahanduspoliitikast ei ole vist põhjust loobuda. Teine oluline puudus selle lisaeelarve puhul on see, millest on väga palju räägitud, et korraldatakse ümber hariduse rahastamine, ilma et vastav regulatsioon õigusaktide kujul oleks suurele osale Riigikogust kättesaadav. Seda ei ole siin Riigikogu saalis arutatud ja ei ole veel isegi mitte Riigikogu menetlusse esitatud. Nii et raha eraldamine olematule aktsiaseltsile ei ole eriti mõtestatud ja mõistlik tegevus. Aga ma loodan, et kindlasti kompenseerib seda vähemalt osaliselt see, et mitmed pädevad ja juhtivad haridusministeeriumi spetsialistid asuvad siis ilmselt tulevikus tööle selle äriühingu teenistusse ja püüavad seal Eesti riigi hariduspoliitikat ellu viia. Kuid see ei ole normaalne ja selle tulemusena kannatab kindlasti avalik, läbipaistev ja arusaadav hariduspoliitika kujundamine ja oluliste otsuste langetamine. Samuti tekib sellise rahastamisskeemi rakendamise puhul vastuolu lisaeelarves sätestatud valitsuse pädevuse ja äriseadustikust tuleneva äriühingu juhatuse ja nõukogu vastutuse vahel. Lisaeelarvega antakse Vabariigi Valitsusele otsustuspädevus, millistele koolidele on äriühingu kaudu võimalik investeeringuid saada selle 600 miljoni krooni ulatuses, ja äriühing peab hakkama vastutama. Äriühingu tegevuse eest vastutavad äriühingu juhtorganid. Nemad peavad vältima ka äriühingu pankrotti. Ühesõnaga, tekib olukord, kus ühed otsustavad, teised vastutavad. Äriühingu juhatus ja nõukogu vastutavad tegelikult oma otsuste eest ka oma isikliku varaga. Nii et äriseadustikust tulenev pädevus ja vastutus on nüüd vastuolus selle 2004. aasta lisaeelarvega antud õiguse ja pädevusega. Samuti ei saa ma nõus olla, et äriühingu rahaliste vahendite mastaabi efekt on suurem kui riigieelarve vahendite mastaabi efekt, millest Rahvaliidu esindaja siin rääkis. Riigieelarve vabade rahaliste vahendite kasutamise võimalus saab olema kindlasti suurem kui sellel asutataval aktsiaseltsi tütarfirmal. Ma arvan, et uus rahastamisskeem seab ohtu just nimelt väiksemad omavalitsused, need omavalitsused, kus kooliõpilaste arv on tunduvalt väiksem, kus ei ole võimalik ka pearaha kaudu tulevikus seda raha sellises koguses kokku koguda, et teha suurem, tõsisem investeering, et oleks valikuvõimalus kas siis äriühingu või panga vahel, nii nagu see suurematel omavalitsustel kindlasti tulevikus võimalik on, ja ilmselt hakkavad väga paljud selle äriühingu asemel eelistama hoopis panka oma investeeringute ja laenude saamisel. Väiksematel omavalitsustel seda võimalust ei teki. Nii et tegelikult hakkab selline rahastamisskeem soosima suuremaid omavalitsusi. Ja lõpetuseks, Isamaaliit ei ole samuti kuidagi rahul sellega, kuidas 2004. aasta lisaeelarves on leitud üksikuid parteipoliitilisi katuseid. Need ei tulene riiklike investeeringute kavas kokkulepitust ega omavalitsusliitude poolt kokkulepitust. Näiteks, kuidas on siia sattunud Ida-Viru Lüganuse valla laste mänguväljakud 200 000 krooniga või Narva laste mänguväljakud 400 000 krooniga või Puiga Põhikooli spordiväljak 300 000 krooniga jne. Seda loetelu võib jätkata. Kahtlemata on need investeeringud väga olulised ja vajalikud, me ei eita nende vajalikkust, kuid kahjuks ei lähtu nad mitte mingisugustest kokkulepetest ega prioriteetidest, vaid on siia sisse sattunud parteipoliitiliste objektidena ja sellisel kujul ei saa me eelarvete koostamist toetada ega toeta ka 2004. aasta lisaeelarvet. Aitäh!

Esimees E. Ergma

Suur tänu, kolleeg Helir-Valdor Seeder! Palun nüüd kolleeg Janno Reiljan!

J. Reiljan

Proua eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Kuulates opositsiooni hakkab mul üha enam tekkima mõte, et väga hea lisaeelarve on saanud, sest kui Keskerakond soovitab 600 miljonit otse koolidele suunata, Isamaaliit soovitab koolid sellest ilma jätta ja see kõik stabiliseerimisreservi suunata ning sotsiaaldemokraadid soovitavad koguni kahte asja korraga, suunata stabiliseerimisreservi ja sealt koolidele, siis ausalt öelda hakkab see eelarves väljapakutud variant juba küllaltki targana välja paistma. Vaatame nüüd sisulisemalt veidike selle probleemi olemust. Eesti erakondadel on mingisugune paaniline hirm nn eelarve defitsiidi ees ja kui paaniline hirm millegi ees on olemas, siis tavaliselt mõistus kaob ja inimene hakkab selle paanika tõttu ebaratsionaalselt tegutsema. Tõepoolest, kõige õigem oleks riigil laenata see kuus miljardit krooni, paigutada see koolidesse ja aegamisi tagasi maksta need laenud, mis tuleb selleks võtta. See oleks kõige ratsionaalsem ja õigem tee. Aga eelarve defitsiidi ees on paaniline hirm, kartus, et äkki Maailmapangas või IMF-is keegi viibutab meie peale näpuga ja ütleb ai-ai-ai, teie ei ole piisavalt konservatiivsed. Siis hakkavad meie poistel kohe kõigil püksid püüli sõeluma ja igasugune mõistuseraasuke kaob peast ära. Seetõttu tuleks nüüd mõelda, kuidas seda head asja niiviisi teha, et see paaniline hirm ei takistaks selle tegemist. Ja selleks on välja mõeldud see nn riigi aktsiaseltsi mehhanism. See võimaldab korraga nii süütu olla kui ka veidike sugueluga tegelda. Siis kaob finantseerimistehinguga 600 miljonit raha kuhugi ära, aga kuivõrd ta kaob ära kuhugi sellisesse kohta, kuhu ta võivat IMF-i ja nende reeglite järgi kaduda, siis ei olevat selle puhul defitsiidiga midagi tegemist. Tore, tunnistame siis, et las ta kaob sinna. See, mis nüüd edasi juhtub, on juba tähtsam asi. Tõepoolest, riigi aktsiaselts saab olla ainult operaator selle ülesande puhul, mille meie valitsus ja Riigikogu poliitiliselt otsustavad. Mingi riigi aktsiaselts ei saa kunagi teha mingisugust koolide valikut, kuhu investeerida, kas investeerida, kui palju investeerida. See on selgelt poliitiline otsus, mille peavad tegema kohalikud omavalitsused, valitsus, Riigikogu, arendades välja koolivõrgu arengukava ja selle kohaselt siis ka investeeringuid eraldades. See eeskiri tuleb sellele Riigi Kinnisvara AS-ile tõepoolest ette anda. See peab olema täpselt formuleeritud, peavad olema piirangud, juhised, millest Riigi Kinnisvara AS ei saa kõrvale kalduda. On kindel, et Rahandusministeeriumil tuleb kohe see kord esitada. Sellest ei ole neil pääsu mitte kuhugi. See, et arvatakse, et pärast lepitakse kokku või midagi muud, ei tähenda mitte midagi muud kui ainult poliitilist tüli edaspidi, mis hakkab takistama kogu selle programmi realiseerimist. Ma tahaksin siiski juhtida tähelepanu mõningatele mõistetele, mille vale kasutamine seda diskussiooni edasi ei vii. Kui härra Seeder siin teatas, et kõik, mis riigieelarvest eraldatakse, on jooksvad kulutused, siis ta eksib rängalt. Riigieelarves tehakse selget vahet. Jooksvad kulutused on need, mis ühe aasta vajadusi katavad, pensionikulutused või mingid muud asjad, kas või õpetajate palgad. Ja teine on investeerimiskulu. Praegusel juhul ei suunata jooksvate kulude suurendamiseks midagi, vaid suunatakse just nimelt investeerimiskulude tegemiseks. Vaielda investeerimiskulude tegemise vastu tähendab vaielda vastu Eesti riigi arengule, Eesti riigi tulevikule. Et investeeringuid ei ole võimalik teha jooksvate tulude arvel, see võiks ka meie Riigikogule ja valitsusele lõpuks selgeks saama hakata. Selleks tuleb laenu võtta. Selle lisaeelarve väärtus seisneb just selles, et, küll tagaukse kaudu ja vargsi, hakatakse ometi tegelema meie riigi arenguga ega vahita kogu aeg, mida näitab meile näpuga Rahvusvaheline Valuutafond või Maailmapank, keda ei huvita ei Eesti rahvas ega Eesti riigi areng, keda huvitab ainult üks asi: et siin olev välisomanik tunneks ennast oma raha suhtes kindlana.

Esimees E. Ergma

Hea kolleeg, aeg!

J. Reiljan

Ja kõik muu jätab neid välisvaatlejaid täiesti külmaks. Meie aga mõtleme siin oma riigi peale ja tegutseme oma riigi huvides. Aitäh!

Esimees E. Ergma

Aitäh, kolleeg Janno Reiljan! Palun, kolleeg Liina Tõnisson! Kas sõnavõtt kohalt või puldist?

L. Tõnisson

Lugupeetud proua esinaine! Lugupeetud kolleegid! Ma mõtlesin, et ma ei pea täna sõna võtma, sest mina kindlasti ei ole haridusala spetsialist, aga kuulates seda äriseadustiku vaba tõlgendamist siin saalis, leidsin, et ma ikkagi ei saa seda niimoodi pealt kuulata. Kuulates eelkõnelejat selgus, et Rahandusministeerium lahendab väga head probleemi, tõsi küll, tagaukse kaudu - juhin teie tähelepanu sõnapaarile "tagaukse kaudu" -, tähendab, eelkõneleja ütles selgelt ära, et tegemist on ebaseadusliku asjaga headel eesmärkidel. Okei, võimalik, et on headel eesmärkidel, aga meetod on tagaukse kaudu ja ebaseaduslik ja on tõesti ebaseaduslik, sest eelkõneleja kinnitas veel ka, et kohe peab Rahandusministeerium meile esitama korra, kuidas seda raha kasutada. Aga kuidas saame meie enne anda Rahandusministeeriumile loa seda raha tarbida ja seda jaotada, kui me ei tea, kuidas see kord saab toimima. Andke andeks, meie teiega vastutame selle 600 miljoni eest ja nüüd me anname blankoveksli välja. Tegelikult me ei anna blankovekslit välja, sest vastavalt äriseadustikule ei saa meie teiega, ei Rahandusministeerium ega meie Riigikoguna sekkuda selle aktsiaseltsi tegevusse. Ja kui see aktsiaselts pöördub kohtu poole, siis on valitsuse igasugused korrad valed, vaenulikud ja ebaseaduslikud. Tähendab, kui seda tahetakse teha, siis tuleb Eestis kõigepealt äriseadustik ära muuta, mis on teoreetiliselt võimalik. On võimalik luua riigi omanduses olevad ettevõtted, need on maailmas olemas ja nendel ettevõtetel on hoopis teistsugused käitumisreeglid. Need ettevõtted ei saa riigieelarve rahadega vabalt ringi käia. Nende sissetulekud ja väljaminekud on riigieelarve ridades sees ja sealt tulevad neile kohustused. Aga täna, täielikus turumajanduses eraõigusliku aktsiaseltsina ei ole Eesti riigis pärast sellele aktsiaseltsile raha ülekandmist enam kellelgi suurt midagi kaasa rääkida. Selle aktsiaseltsi eesmärk on tulu tootmine. Ja ongi kogu lugu. Siin on veel üks huvitav nüanss, millele täna ei ole keegi vastanud, sest keegi ei ole küsinud. Aga mind see siiski nagu huvitaks. 600 miljonit on Eesti tingimustes suur raha. Huvitav, missugusele pangaarvele see raha paigutatakse? Kas see on ka juba praegu kokku lepitud? Suur tänu teile!

Esimees E. Ergma

Suur tänu, kolleeg Liina Tõnisson! Palun, kolleeg Mart Laar!

M. Laar

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mind tõi siia kõnetooli ühelt poolt loomulikult lisaeelarve, mida me arutame, aga teiselt poolt kolleeg Männiku innustunud sõnavõtt. Ma tundsin teatavat kohustust vastata nendele süüdistustele, mis esitati minu valitsuse ministrite aadressil. Julgen kinnitada kolleeg Männikule, et Mart Laari valitsus ja Mart Laari valitsuse ministrid, kes ka praeguses Riigikogus istuvad, on ajanud väga sarnast poliitikat ega ole oma põhimõtteid muutnud. Need põhimõtted lähtuvad konservatiivsest ja vastutustundlikust eelarvepoliitikast, mis ei toonud küll nimetatud ministritele vahest jooksvat populaarsust, küll aga aitas kaasa Eesti kiirele arengule. Ja just nendest põhimõtetest lähtudes on see praegu esitatud eelarve mitmes suhtes vastuvõetamatu. On kaks suurt põhjust, ühe neist ütles just välja härra Janno Reiljan veel kord kinnitades, et tagaukse kaudu vargsi ja salaja, aga ükskord ometi on Eesti riigieelarve tasakaalust välja viidud. Täna nimetas Janno Reiljan seda suureks saavutuseks. Ma võin õnnitleda Reformierakonda ja Res Publicat sellele saavutusele kaasaaitamise puhul ja kindlasti võib öelda, et Janno Reiljanil on õigus. See eelarve on tõesti tagaukse kaudu tasakaalust välja viidud ja probleem on see, mille eest hoiatas meid Eesti Panga president siinsamas saalis, see on nii jooksva konto defitsiit kui kõik sellest tasakaalustamatusest tulenevad teised probleemid, mille eest selle eelarve poolt jaatavalt hääletajad endale vastutuse ka tõesti võtavad. Teine probleem on järgmine. Kindlasti toetab ka Isamaaliit seda, et haridusele ja koolidele antakse raha, vastupidi sellele, mida härra Reiljan äsja siit kõnetoolist väitis, ning oluline on see, et see raha tõesti koolidele kulutatakse, mitte aga nii, et me anname raha kinnisvara aktsiaseltsi olematule tütarfirmale. Me arutasime siin eelmisel aastal programmi "21. sajandi kool", mida polnud olemas, ometi me eraldasime sellele raha. Tulemus oli see, nagu me hiljuti kuulsime, et seda raha jaotasid kolm inimest poliitiliste eelistuste alusel. Tehes nüüd sedasama, eraldades raha olematule tütarfirmale, satume me täpselt samasugusesse ohtu ja mis juhtub siis, kui Riigikogu ei võta vastu seda peagi meieni jõudvat valitsuse suurt haridusreformi paketti. Kuhu siis see raha kaob, lugupeetud Riigikogu liikmed? Siis võib olla täiesti kindel, et see ootus, mis on praegu koolidel ja haridusasutustel, seda 600 miljonit saada, jääb teostumata. Sellisel kombel ei ole meil lihtsalt õigust riskida haridusele minevate rahadega. See lahendus, mida pakutakse, on rumal, sest enne kui kusagile raha anda, peab see koht ka tõesti olemas olema. Tänan tähelepanu eest!

Esimees E. Ergma

Suur tänu, kolleeg Mart Laar! Palun vasturepliik, kolleeg Janno Reiljan!

J. Reiljan

Aitäh, proua eesistuja! Kõigepealt ma tahan juhtida kolleegide tähelepanu sellele, et tagauks ei ole ebaseaduslik. Maja kõik uksed on seaduslikud, nii esimene kui tagumine kui kõik külguksed. Nii et see mehhanism iseenesest on absoluutselt seaduslik. Teiseks, eelkõneleja vastuväite kohta võib öelda niiviisi, et me oleme siin endale kehtestanud niivõrd ranged piirangud, mida ei esine Euroopa Liidus mitte kusagil. Me ei riku mitte ühtegi Euroopa Liidu raha- ja stabiilsuspakti nõuet, meie eelarvedefitsiit, kui ta isegi oleks defitsiit, oleks tunduvalt väiksem, kui Euroopa seda lubab. Aga praegusel juhul ei ole tegemist mingi defitsiidiga, need on riigi tulud, mida kasutatakse. Esialgu me laenuvõtmisest veel selles plaanis ei räägigi, esialgu on need 600 miljonit riigi tulud, mis suunatakse. Mõisteid tuleb kasutada korrektselt ja mitte hakata otsima süüdistusi seal, kus neid ei ole. Aga mis puutub põhimõttesse, et meil tuleb hakata investeerima oma koolidesse, siis selleks tuleb lõpuks tee leida. Ja kui arvestada, et me oma vähesedki rahad külmutame stabiliseerimisreservis, millel ei ole absoluutselt mingit otstarvet, kui vahest ainult see, et suunata sealt vastutustundetult tehtud pensionireservi või -reformi kulude katteks, siis on see üks hea mõte, tuleb hakata koolidesse investeerima ja see raha tuleb koolidele suunata. Käesoleval juhul aga on küll õige see, et Rahandusministeeriumil tuleb esitada mehhanism ja eeskirjad, kuidas seda raha kulutatakse. Õnneks ei ole sellega tuline kiire. Haridusminister ütleb, et seesama haridusinvesteeringute kava, mille me täna loodetavasti siia sisse hääletame parandusettepanekutega, ei valmi enne järgmise aasta märtsikuud, nii et selle ajani on meil aega selle korra väljatöötamisega tegelda. Aitäh!

Esimees E. Ergma

Suur tänu! Palun vasturepliik, kolleeg Jaanus Männik!

J. Männik

Aitäh, proua juhataja! Jah, mul on hea võimalus seda teha. Ma kinnitan kõigile kõhklejatele, et just lisaparagrahv 20 teeb selle 600 miljonit rangelt sihtotstarbeliseks ja siin on lausa öeldud, et mitte ühtegi krooni ei nendest vahenditest ega kaasatavatest vahenditest ei saa kasutada muuks otstarbeks kui vastavalt Vabariigi Valitsuse kinnitatud kooliinvesteeringute programmis toodule. Nii et jutt sellest, justkui ei saaks omanik oma moodustatud äriühingut n-ö suunata ja sellele äriühingule aktsiakapitali eraldades selle aktsiakapitali otstarvet ja kasutamist määrata, ei ole põhjendatud ega kannata kriitikat. Nii et ilma selle paragrahvita teeks aktsiaselts tõesti seda, mida ta just tahab, ja see meile kindlasti ei meeldiks, aga koos selle paragrahviga saame me saavutada seda, mida me tahame, lisaks sellele muidugi, mida rääkis Janno Reiljan.

Esimees E. Ergma

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Head kolleegid! Alustame eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekute läbivaatamist. Eelnõule on esitatud 286 muudatusettepanekut. Ma nimetan muudatusettepaneku numbri, esitaja ja juhtivkomisjoni otsuse. Alustame. Esimene, rahanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Teine, Ivari Padar, Peeter Kreitzberg ja Mart Opmann, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Peeter Kreitzberg!

P. Kreitzberg

Lugupeetud esimees! Palun seda ettepanekut hääletada.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Andres Jalak!

A. Jalak

Aitäh! Res Publica fraktsioon palub viieminutilist vaheaega!

Esimees E. Ergma

Viieminutiline vaheaeg, jätkame kell 16.20. V a h e a e g

Esimees E. Ergma

Lugupeetud kolleegid! Res Publica fraktsiooni võetud vaheaeg on läbi ja läheme nüüd lõpphääletusele, palun vabandust, muudatusettepaneku hääletamisele. Austatud Riigikogu, panen hääletusele teise muudatusettepaneku.Hääletustulemused Teise muudatusettepaneku poolt hääletas 41 Riigikogu liiget, vastu oli 32. Muudatusettepanek leidis toetust. Head kolleegid, palun tähelepanu! Kolmas, Eesti Keskerakonna fraktsioon, jätta arvestamata. Palun, kolleeg Ain Seppik!

A. Seppik

Tänan, proua juhataja! Palun seda Keskerakonna fraktsiooni nimel hääletada.

Esimees E. Ergma

Jah. Palun, Eiki Nestor!

E. Nestor

Aitäh, austatud juhataja! Ma olen natuke kimbatuses. Finantstehingud on meie riigieelarves suhteliselt uus asi, alles paar aastat olnud. Kuidas peaks Riigikogu siinkohal käituma, sest tegelikult sellel muudatusettepanekul katteallikas puudub? Riigieelarve puhul me hääletame reeglina neid muudatusi, kus on ka katteallikas olemas. Me oleme kimbatuses. Juhatus võiks aidata.

Esimees E. Ergma

Hea kolleeg, oli võimalus seda küsida, kui rahanduskomisjoni esimees tegi ettekande. Juhatust see küsimus ei puuduta. Palun, kolleeg Ain Seppik!

A. Seppik

Lugupeetud juhataja! Keskerakonna fraktsiooni nimel palun enne hääletamist kümme minutit vaheaega!

Esimees E. Ergma

Palun, kümme minutit vaheaega, jätkame kell 16.32. Palun kirjalikult! V a h e a e g

Esimees E. Ergma

Lugupeetud kolleegid! Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud ja asume nüüd muudatusettepanekut hääletama. Panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku.Hääletustulemused Kolmanda muudatusettepaneku poolt hääletas 18 Riigikogu liiget, vastu oli 53 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust. Neljas, Vilja Savisaar, Mailis Reps, Evelyn Sepp ja Helle Kalda, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Viies, rahanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Kuues, Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Ain Seppik!

A. Seppik

Aitäh, lugupeetud juhataja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Esimees E. Ergma

Palun! Kolleeg Ain Seppik!

A. Seppik

Aitäh, lugupeetud juhataja! Keskerakonna fraktsiooni nimel palun kümneminutilist vaheaega enne hääletust!

Esimees E. Ergma

Alustame kell 16.43. V a h e a e g

Esimees E. Ergma

Lugupeetud kolleegid! Eesti Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on lõppenud, me asume nüüd muudatusettepanekut hääletama. Austatud Riigikogu, panen hääletusele kuuenda muudatusettepaneku.Hääletustulemused Ettepaneku poolt hääletas 22 Riigikogu liiget, vastu oli 51 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Seitsmes, Värner Lootsmann ja Evelyn Sepp, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kaheksas, Värner Lootsmann ja Evelyn Sepp, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Üheksas, Värner Lootsmann ja Evelyn Sepp, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kümnes, Värner Lootsmann ja Evelyn Sepp, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. 11., Värner Lootsmann ja Evelyn Sepp, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. 12., Värner Lootsmann ja Evelyn Sepp, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. 13., Värner Lootsmann ja Evelyn Sepp, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. 14., Värner Lootsmann ja Evelyn Sepp, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. 15., Värner Lootsmann ja Evelyn Sepp, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. 16., Värner Lootsmann ja Evelyn Sepp, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. 17., Värner Lootsmann ja Evelyn Sepp, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Värner Lootsmann!

V. Lootsmann

Aitäh! Palun seda ettepanekut hääletada.

Esimees E. Ergma

Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen hääletusele 17. muudatusettepaneku.Hääletustulemused Ettepaneku poolt hääletas 22 Riigikogu liiget, vastu oli 51 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust. 18., Värner Lootsmann ja Evelyn Sepp, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. 19., Ain Seppik, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. 20., Ain Seppik, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. 21., Ain Seppik, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. 22., Ain Seppik, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. 23., Ain Seppik, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. 24., Mihhail Stalnuhhin, Eldar Efendijev, Kaarel Pürg ja Vladimir Velman, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. 25., Mihhail Stalnuhhin, Eldar Efendijev ja Kaarel Pürg, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. 26., Mihhail Stalnuhhin, Eldar Efendijev ja Kaarel Pürg, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. 27., Mihhail Stalnuhhin, Eldar Efendijev ja Kaarel Pürg, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. 28., Mihhail Stalnuhhin, Eldar Efendijev ja Kaarel Pürg, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. 29., Mihhail Stalnuhhin, Eldar Efendijev ja Kaarel Pürg, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. 30., Mihhail Stalnuhhin, Eldar Efendijev ja Kaarel Pürg, jätta arvestamata. 31., Mihhail Stalnuhhin, Eldar Efendijev ja Kaarel Pürg, jätta arvestamata. 32., Mihhail Stalnuhhin, Eldar Efendijev ja Kaarel Pürg, jätta arvestamata. 33., Marika Tuus, Heimar Lenk ja Mailis Reps, jätta arvestamata. Palun, kolleeg Marika Tuus!

M. Tuus

Ma palun meie saadikutegrupi nimel selle parandusettepaneku hääletamist.

Esimees E. Ergma

Lugupeetud Riigikogu! Panen hääletusele 33. muudatusettepaneku.Hääletustulemused 33. muudatusettepaneku poolt hääletas 20 Riigikogu liiget, vastu oli 48 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. 34., Marika Tuus, Heimar Lenk ja Mailis Reps, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Marika Tuus!

M. Tuus

Ma palun meie saadikutegrupi poolt seda hääletada.

Esimees E. Ergma

Austatud Riigikogu, panen hääletusele 34. muudatusettepaneku.Hääletustulemused 34. muudatusettepaneku poolt hääletas 22 Riigikogu liiget, vastu oli 48 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. 35., Marika Tuus, Heimar Lenk ja Mailis Reps, jätta arvestamata. Palun, kolleeg Marika Tuus!

M. Tuus

Ma palun seda ettepanekut hääletada.

Esimees E. Ergma

Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele 35. muudatusettepaneku.Hääletustulemused 35. muudatusettepaneku poolt hääletas 22 Riigikogu liiget, vastu oli 49 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. 36., Marika Tuus, Heimar Lenk ja Mailis Reps, jätta arvestamata. Palun, kolleeg Marika Tuus!

M. Tuus

Palun seda ettepanekut hääletada.

Esimees E. Ergma

Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele 36. muudatusettepaneku.Hääletustulemused 36. muudatusettepaneku poolt hääletas 23 Riigikogu liiget, vastu oli 49 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. 37., Marika Tuus, Heimar Lenk ja Mailis Reps, jätta arvestamata. Palun, kolleeg Marika Tuus!

M. Tuus

Ma palun seda ettepanekut hääletada.

Esimees E. Ergma

Head kolleegid, panen hääletusele 37. muudatusettepaneku.Hääletustulemused 37. muudatusettepaneku poolt hääletas 22 Riigikogu liiget, vastu oli 49 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. 38., Marika Tuus, Heimar Lenk ja Mailis Reps, jätta arvestamata. Palun, kolleeg Marika Tuus!

M. Tuus

Ma palun seda hääletada.

Esimees E. Ergma

Head kolleegid, panen hääletusele 38. muudatusettepaneku.Hääletustulemused 38. muudatusettepaneku poolt hääletas 21 Riigikogu liiget, vastu oli 48 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. 39., Marika Tuus, Heimar Lenk ja Mailis Reps, jätta arvestamata. Palun, kolleeg Marika Tuus!

M. Tuus

Ma palun seda ettepanekut hääletada.

Esimees E. Ergma

Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele 39. muudatusettepaneku.Hääletustulemused 39. muudatusettepaneku poolt hääletas 21 Riigikogu liiget, vastu oli 50, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. 40., Arnold Kimber, jätta arvestamata. 41., Arnold Kimber, jätta arvestamata. 42., Arnold Kimber, jätta arvestamata. 43., Arnold Kimber, jätta arvestamata. 44., Arnold Kimber, jätta arvestamata. 45., Arnold Kimber, jätta arvestamata. 46., Arnold Kimber, jätta arvestamata. 47., Arnold Kimber, jätta arvestamata. 48., Arnold Kimber, jätta arvestamata. 49., Arnold Kimber, jätta arvestamata. 50., Arnold Kimber, jätta arvestamata. 51., Arnold Kimber, jätta arvestamata. 52., Ain Seppik ja Enn Eesmaa, jätta arvestamata. 53., Ain Seppik ja Enn Eesmaa, jätta arvestamata. 54., Ain Seppik ja Enn Eesmaa, jätta arvestamata. 55., Ain Seppik ja Enn Eesmaa, jätta arvestamata. 56., Ain Seppik ja Enn Eesmaa, jätta arvestamata. 57., Toomas Varek, Vilja Savisaar, Vladimir Velman ja Helle Kalda, jätta arvestamata. 58., Toomas Varek, Vilja Savisaar ja Helle Kalda, jätta arvestamata. 59., Vilja Savisaar ja Toomas Varek, jätta arvestamata. Palun, kolleeg Toomas Varek!

T. Varek

Aitäh, proua juhataja! Palun hääletada muudatusettepanekut nr 59.

Esimees E. Ergma

Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 59.Hääletustulemused Muudatusettepaneku nr 59 poolt hääletas 20 Riigikogu liiget, vastu oli 51, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. 60., Vilja Savisaar ja Toomas Varek, jätta arvestamata. 61., Vilja Savisaar ja Toomas Varek, jätta arvestamata. 62., Vilja Savisaar ja Toomas Varek, jätta arvestamata. Palun, kolleeg Toomas Varek!

T. Varek

Aitäh, proua juhataja! Palun hääletada muudatusettepanekut nr 62.

Esimees E. Ergma

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 62.Hääletustulemused Muudatusettepaneku nr 62 poolt hääletas 21 Riigikogu liiget, vastu oli 51 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. 63., Vilja Savisaar, Toomas Varek ja Helle Kalda, jätta arvestamata. Palun, kolleeg Toomas Varek!

T. Varek

Aitäh, proua juhataja! Palun hääletada muudatusettepanekut nr 63.

Esimees E. Ergma

Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 63.Hääletustulemused 63. muudatusettepaneku poolt hääletas 21 Riigikogu liiget, vastu oli 47, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. 64., Vilja Savisaar ja Toomas Varek, jätta arvestamata. 65., Vilja Savisaar, Toomas Varek ja Helle Kalda, jätta arvestamata. Palun, kolleeg Helle Kalda!

H. Kalda

Aitäh! Palun panna nr 65 hääletusele.

Esimees E. Ergma

Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele 65. muudatusettepaneku.Hääletustulemused Muudatusettepaneku nr 65 poolt hääletas 20 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Palun, kolleeg Mihhail Stalnuhhin!

M. Stalnuhhin

Aitäh! Mul on protseduuriline küsimus. Nimelt annab Riigikogu kodukorra seaduse § 83 "Hääletamise kord" lõike 1 kohaselt istungi juhataja üks minut enne hääletamist sellest Riigikogu liikmetele märku. Kas see, et meil siin viimased kümme hääletamist anti märku kolm või viis sekundit enne hääletamist, teeb kõik need hääletustulemused kehtetuks?

Esimees E. Ergma

See ei tee kehtetuks, aga ma võtan arvesse teie soovi, nüüd toimub see iga kord ühe minuti vältel. Palun! Muudatusettepanek nr 66, Vilja Savisaar, Toomas Varek ja Helle Kalda, jätta arvestamata. Palun, kolleeg Toomas Varek!

T. Varek

Aitäh, proua juhataja! Palun hääletada muudatusettepanekut 66.

Esimees E. Ergma

Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 66.Hääletustulemused Ettepaneku poolt hääletas 18 Riigikogu liiget, vastu oli 50, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. 67., Vilja Savisaar, Toomas Varek ja Helle Kalda, jätta arvestamata. 68., Vilja Savisaar ja Toomas Varek, jätta arvestamata. 69., Vilja Savisaar ja Toomas Varek, jätta arvestamata. 70., Vilja Savisaar ja Toomas Varek, jätta arvestamata. 71., Vilja Savisaar ja Toomas Varek, jätta arvestamata. 72., Vilja Savisaar, Toomas Varek ja Helle Kalda, jätta arvestamata. Palun, kolleeg Helle Kalda!

H. Kalda

Aitäh! Ma palun see hääletusele panna.

Esimees E. Ergma

Lugupeetud kolleegid, palun tähelepanu! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 72.Hääletustulemused Muudatusettepaneku nr 72 poolt hääletas 18 Riigikogu liiget, vastu oli 49 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. 73., Ain Seppik ja Heimar Lenk, jätta arvestamata. Palun, kolleeg Heimar Lenk!

H. Lenk

Lugupeetud eesistuja! Palun toetada Eesti hariduselu ja Kanepi gümnaasiumi remonti ja hääletada seda punkti.

Esimees E. Ergma

Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr ... Palun, kolleeg Urmas Reinsalu!

U. Reinsalu

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esinaine! Kuna siin läks protseduuriliseks aruteluks, siis ma juhiksin tähelepanu Riigikogu kodukorra seaduse § 83 lõikele 1, mis ei ütle, et signaali pikkus on üks minut, vaid ütleb, et istungi juhataja annab signaaliga märku.

Esimees E. Ergma

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 73.Hääletustulemused Muudatusettepaneku nr 73 poolt hääletas 17 Riigikogu liiget, vastu oli 47, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. 74., Ain Seppik ja Heimar Lenk, jätta arvestamata. 75., Ain Seppik ja Heimar Lenk, jätta arvestamata. Palun, kolleeg Heimar Lenk!

H. Lenk

Lugupeetud eesistuja! Palun toetada Räpina kooli remontimist ja hääletada seda punkti.

Esimees E. Ergma

Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 75.Hääletustulemused Muudatusettepaneku nr 75 poolt hääletas 17 Riigikogu liiget, vastu oli 50, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. 76., Ain Seppik ja Heimar Lenk, jätta arvestamata. 77., Toomas Alatalu, jätta arvestamata. Jah, palun, kolleeg Toomas Alatalu!

T. Alatalu

Aitäh! Palun hääletada. Intelligentne ettepanek ja me pole ammu hääletanud.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Peep Aru!

P. Aru

Aitäh! Mul oleks protseduuriline küsimus. Kas see hääletamisettepanek tuli meie hea kolleegi Toomas Alatalu isiklikul initsiatiivil või tehti see fraktsiooni nimel?

Esimees E. Ergma

Kuna ta on ettepaneku esitaja, siis ta võib seda paluda. Palun, Toomas Alatalu!

T. Alatalu

Vastuseks ma pean ütlema, et ma ei saanud aru, mida Aru küsis.

Esimees E. Ergma

Head kolleegid, palun jätame selle diskussiooni! Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 77.Hääletustulemused Lugupeetud kolleegid, muudatusettepaneku nr 77 poolt hääletas 17 Riigikogu liiget, vastu oli 44, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Muudatusettepanek nr 78, Toomas Alatalu, jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 79, Toomas Alatalu, jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 80, Toomas Alatalu, jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 81, Toomas Alatalu, jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 82, Toomas Alatalu, jätta arvestamata. 83, Toomas Alatalu, jätta arvestamata. 84, Toomas Alatalu, jätta arvestamata. 85, Toomas Alatalu, jätta arvestamata. 86, Värner Lootsmann ja Evelyn Sepp, jätta arvestamata. 87, Värner Lootsmann ja Evelyn Sepp, jätta arvestamata. Palun, kolleeg Värner Lootsmann!

V. Lootsmann

Aitäh, proua esimees! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada, kuna ma tean, et härra Henn Pärn soovib seda väga toetada.

Esimees E. Ergma

Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele 87. muudatusettepaneku.Hääletustulemused Muudatusettepaneku nr 87 poolt hääletas 16 Riigikogu liiget, vastu oli 47, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. 88, Ain Seppik, jätta arvestamata. 89, Ain Seppik, jätta arvestamata. 90, Ain Seppik, jätta arvestamata. 91, Marika Tuus ja Mailis Reps, jätta arvestamata. Palun, kolleeg Mailis Reps!

M. Reps

Aitäh! Lugupeetud juhataja, sooviksin 91. hääletada.

Esimees E. Ergma

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 91.Hääletustulemused Muudatusettepaneku nr 91 poolt hääletas 15 Riigikogu liiget, vastu oli 46, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. 92, Marika Tuus ja Mailis Reps, jätta arvestamata. Palun, kolleeg Marika Tuus!

M. Tuus

Aitäh! Ma palun hääletada ja toetada seda ettepanekut.

Esimees E. Ergma

Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 92.Hääletustulemused 92. muudatusettepaneku poolt hääletas 17 Riigikogu liiget, vastu oli 47, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. 93, Marika Tuus ja Mailis Reps, jätta arvestamata. Palun, kolleeg Mailis Reps!

M. Reps

Aitäh! Palun 93. ettepanekut hääletada.

Esimees E. Ergma

Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele 93. muudatusettepaneku.Hääletustulemused Muudatusettepaneku nr 93 poolt hääletas 17 Riigikogu liiget, vastu oli 44, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. 94, Marika Tuus ja Mailis Reps, jätta arvestamata. Palun, kolleeg Marika Tuus!

M. Tuus

Aitäh! Ma palun hääletada parandusettepanekut nr 94.

Esimees E. Ergma

Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 94.Hääletustulemused Muudatusettepaneku nr 94 poolt hääletas 19 Riigikogu liiget, vastu oli 48, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. 95, Marika Tuus ja Mailis Reps, jätta arvestamata. 96, Marika Tuus ja Mailis Reps, jätta arvestamata. 97, Ain Seppik ja Heimar Lenk, jätta arvestamata. Palun, kolleeg Heimar Lenk!

H. Lenk

Lugupeetud eesistuja! Ma palun seda punkti 97 hääletada, et minu kolleeg Valgamaal Rein Randver saaks Tõrva Gümnaasiumi remonti toetada.

Esimees E. Ergma

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 97.Hääletustulemused Muudatusettepaneku nr 97 poolt hääletas 17 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. 98, Ain Seppik ja Heimar Lenk, jätta arvestamata. 99, Ain Seppik ja Heimar Lenk, jätta arvestamata. 100, Ain Seppik ja Heimar Lenk, jätta arvestamata. 101, Ain Seppik ja Heimar Lenk, jätta arvestamata. Palun, kolleeg Heimar Lenk!

H. Lenk

Lugupeetud eesistuja! Palun 101. muudatusettepanek hääletusele panna.

Esimees E. Ergma

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 101.Hääletustulemused 101. muudatusettepaneku poolt hääletas 19 Riigikogu liiget, vastu oli 48, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. 102, Ain Seppik ja Heimar Lenk, jätta arvestamata. 103, Ain Seppik ja Heimar Lenk, jätta arvestamata. 104, Arnold Kimber, Helle Kalda ja Vladimir Velman, jätta arvestamata. Palun, kolleeg Arnold Kimber!

A. Kimber

Lugupeetud juhataja! Palume see hääletusele panna, sest meil on hirm, et Suure-Jaani linn läheb võlavanglasse, kui me seda kooli ära ei lõpeta.

Esimees E. Ergma

Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 104.Hääletustulemused Muudatusettepaneku nr 104 poolt hääletas 19 Riigikogu liiget, vastu oli 44 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. 105, Arnold Kimber ja Helle Kalda, jätta arvestamata. 106, Arnold Kimber ja Helle Kalda, jätta arvestamata. 107, Arnold Kimber ja Helle Kalda, jätta arvestamata. 108, Arnold Kimber ja Helle Kalda, jätta arvestamata. 109, Vilja Savisaar ja Heimar Lenk, jätta arvestamata. Palun, kolleeg Vilja Savisaar!

V. Savisaar

Aitäh, proua juhataja! Ma palun seda head ettepanekut minu kooli kasuks toetada.

Esimees E. Ergma

Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 109.Hääletustulemused Muudatusettepaneku nr 109 poolt hääletas 18 Riigikogu liiget, vastu oli 48 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. 110, Vilja Savisaar ja Heimar Lenk, jätta arvestamata. 111, Vilja Savisaar ja Heimar Lenk, jätta arvestamata. 112, Vilja Savisaar ja Heimar Lenk, jätta arvestamata. Palun, kolleeg Heimar Lenk!

H. Lenk

Lugupeetud eesistuja! Palun seda punkti hääletada, et Tiit Niilo saaks ka sõna võtta ja anda oma hääle selle Haanja kooli remontimiseks.

Esimees E. Ergma

Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 112.Hääletustulemused Muudatusettepaneku nr 112 poolt hääletas 18 Riigikogu liiget, vastu oli 45, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. 113, Vilja Savisaar ja Heimar Lenk, jätta arvestamata. 114, Vilja Savisaar ja Heimar Lenk, jätta arvestamata. 115, Helle Kalda, Jüri _ehovtsov, Vladimir Velman, Enn Eesmaa, Vilja Savisaar ja Evelyn Sepp, jätta arvestamata. Palun, kolleeg Helle Kalda!

H. Kalda

Aitäh! Ma palun panna see hääletusele, sest siis saavad ka Olav Aarna, Urmas Reinsalu ja härra Kiisler oma valimislubadusi täita.

Esimees E. Ergma

Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 115.Hääletustulemused Muudatusettepaneku nr 115 poolt hääletas 19 Riigikogu liiget, vastu oli 46, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. 116, Helle Kalda, Jüri _ehovtsov, Enn Eesmaa, Vilja Savisaar ja Evelyn Sepp, jätta arvestamata. Palun, kolleeg Helle Kalda!

H. Kalda

Aitäh! Ma palun panna see hääletusele.

Esimees E. Ergma

Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 116.Hääletustulemused Muudatusettepaneku nr 116 poolt hääletas 18 Riigikogu liiget, vastu oli 45, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. 117, Helle Kalda, Jüri _ehovtsov, Enn Eesmaa, Vilja Savisaar ja Evelyn Sepp, jätta arvestamata. 118, Mihhail Stalnuhhin, Eldar Efendijev, Jüri _ehovtsov, Helle Kalda ja Vladimir Velman, jätta arvestamata. Palun, kolleeg Vladimir Velman!

V. Velman

Suur tänu! Ma arvan, et kolleegidel Narvast on väga piinlik kogu aeg paluda raha oma linna jaoks. Ma teen seda ise nende eest. Palun hääletada.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Peep Aru!

P. Aru

Aitäh! Reformierakonna nimel palun viis minutit vaheaega, et Mihhail Stalnuhhin, Eldar Efendijev, Jüri _ehovtsov, Helle Kalda ja Vladimir Velman saaksid järele mõelda, kas see on ikka hea ettepanek.

Esimees E. Ergma

Vaheaeg lõpeb kell 17.43. V a h e a e g

Aseesimees P. Kreitzberg

Reformierakonna fraktsiooni palutud viieminutiline vaheaeg on möödas. Panen hääletusele 118. muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt anti 11 häält, vastu 44, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. 119. muudatusettepanek on Mihhail Stalnuhhinilt, Eldar Efendijevilt ja Jüri _ehovtsovilt, juhtivkomisjon jätab arvestamata. Kolleeg Mihhail Stalnuhhin, palun!

M. Stalnuhhin

Palun seda muudatusettepanekut hääletada. Koalitsioon pidi ju toetama eestlust igas Eesti nurgas.

Aseesimees P. Kreitzberg

Austatud Riigikogu, panen hääletusele 119. muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt anti 13 häält, vastu 41, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. 120. muudatusettepanek on kolleegidelt Mihhail Stalnuhhinilt, Eldar Efendijevilt ja Jüri _ehovtsovilt, juhtivkomisjon jätab arvestamata. 121. muudatusettepanek on Mihhail Stalnuhhinilt, Eldar Efendijevilt ja Jüri _ehovtsovilt, juhtivkomisjon jätab arvestamata. 122. muudatusettepanek on samadelt autoritelt, juhtivkomisjon jätab arvestamata. 123. muudatusettepanek, samadelt autoritelt, juhtivkomisjon jätab arvestamata. Samuti 124., 125., 126., 127., 128., 129., 130., 131., 132. muudatusettepanek. 133. muudatusettepanek, Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon jätab arvestamata. Kolleeg Ain Seppik, palun!

A. Seppik

Aitäh, lugupeetud juhataja! Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Aseesimees P. Kreitzberg

Ain Seppik, palun!

A. Seppik

Palun kümneminutilist vaheaega Keskerakonna fraktsiooni nimel enne hääletamist!

Aseesimees P. Kreitzberg

Palun ka kirjalikult! Vaheaeg kella 17.57-ni. V a h e a e g

Aseesimees P. Kreitzberg

Keskerakonna fraktsiooni palutud kümneminutiline vaheaeg on möödas. Panen hääletusele 133. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt anti 8 häält, vastu 37, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. 134. muudatusettepanek, Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon jätab arvestamata. Kolleeg Ain Seppik.

A. Seppik

Aitäh, lugupeetud juhataja! Keskerakonna fraktsiooni nimel palun muudatusettepanekut hääletada.

Aseesimees P. Kreitzberg

Lugupeetud Riigikogu! Kolleeg Ain Seppik, palun!

A. Seppik

Keskerakonna fraktsiooni nimel palun kümme minutit vaheaega enne hääletust!

Aseesimees P. Kreitzberg

Vaheaeg kümme minutit kella 18.08-ni. V a h e a e g

Aseesimees P. Kreitzberg

Lugupeetud Riigikogu! Keskerakonna fraktsiooni palutud kümneminutiline vaheaeg on möödas. Panen hääletusele 134. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt anti 8 häält, vastu 34, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. 135. muudatusettepanek, samuti Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon jätab arvestamata. Kolleeg Ain Seppik, palun!

A. Seppik

Aitäh, lugupeetud juhataja! Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Aseesimees P. Kreitzberg

Ma näen, et seekord vaheaega ei taheta. Austatud Riigikogu ... Teeme niimoodi, et vaheaega küsitakse enne, kui ma hakkan hääletusele panema. Järgmine kord ma panen hääletusele, kui te hiljaks jääte. Ain Seppik, palun!

A. Seppik

Lugupeetud juhataja! Palun Keskerakonna fraktsiooni nimel kümme minutit vaheaega enne hääletust!

Aseesimees P. Kreitzberg

Vaheaeg kella 18.20-ni. V a h e a e g

Aseesimees P. Kreitzberg

Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud kümneminutiline vaheaeg on möödas. Panen hääletusele 135. muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt anti 10 häält, vastu 41, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. 136. muudatusettepanek, Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon jätab arvestamata. 137., Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon jätab arvestamata. Samuti 138., 139., 140., 141. Kolleeg Ain Seppik, palun!

A. Seppik

Aitäh, lugupeetud juhataja! Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Aseesimees P. Kreitzberg

Kolleeg Ain Seppik, palun!

A. Seppik

Aitäh, lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel palun enne hääletust kümneminutilist vaheaega!

Aseesimees P. Kreitzberg

Vaheaeg kella 18.31-ni. V a h e a e g

Aseesimees P. Kreitzberg

Austatud Riigikogu! Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud kümneminutiline vaheaeg on möödas. Panen hääletusele 141. muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku vastuvõtmise poolt on 14 Riigikogu liiget, vastu 33, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 142. muudatusettepanek, Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon jätab arvestamata. Samuti 143. Kolleeg Ain Seppik, palun!

A. Seppik

Aitäh, lugupeetud juhataja! Ma palun Keskerakonna fraktsiooni nimel seda ettepanekut hääletada.

Aseesimees P. Kreitzberg

Kolleeg Ain Seppik, palun!

A. Seppik

Keskerakonna fraktsiooni nimel palun enne hääletust kümneminutilist vaheaega!

Aseesimees P. Kreitzberg

Vaheaeg kella 18.42-ni. V a h e a e g

Aseesimees P. Kreitzberg

Lugupeetud Riigikogu! Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud kümneminutiline vaheaeg on möödas. Panen hääletusele 143. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt anti 8 häält, vastu 38, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. 144. muudatusettepanek, Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon jätab arvestamata. Samuti 145., 146., 147., 148., 149., 150., 151. Kolleeg Ain Seppik, palun!

A. Seppik

Aitäh, lugupeetud juhataja! Keskerakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Aseesimees P. Kreitzberg

Kolleeg Ain Seppik, palun!

A. Seppik

Palun Keskerakonna fraktsiooni nimel enne hääletust kümneminutilist vaheaega!

Aseesimees P. Kreitzberg

Vaheaeg kella 18.53-ni. Nüüd on ettepanek, et te märgiksite oma kirjalikus avalduses ära ka, millise muudatusettepaneku eel te tahate seda vaheaega, nad on kõik lastud läbi masina, ilma märkimata, millise eel. Pange see ettepaneku number kirja. V a h e a e g

Aseesimees P. Kreitzberg

Lugupeetud Riigikogu! Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud kümneminutiline vaheaeg on möödas. Panen hääletusele 151. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt anti 7 häält, vastu 38, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. 152. muudatusettepanek, Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon jätab arvestamata. Samuti 153., l54., 155., 156., 157., 158., 159., 160. Kolleeg Ain Seppik, palun!

A. Seppik

Aitäh, lugupeetud juhataja! Keskerakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Aseesimees P. Kreitzberg

Ain Seppik, palun!

A. Seppik

Keskerakonna fraktsiooni nimel palun enne hääletust kümme minutit vaheaega!

Aseesimees P. Kreitzberg

Vaheaeg kella 19.06-ni. V a h e a e g

Aseesimees P. Kreitzberg

Lugupeetud Riigikogu! Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud kümneminutiline vaheaeg on möödas. Panen hääletusele 160. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt anti 10 häält, vastu 34, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. 161. muudatusettepanek, Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon jätab arvestamata. Samuti 162. muudatusettepanek, 163., 164., 165., 166., 167., 168., 169., 170., 171., 172., 173., 174., 175., 176., 177., 178., 179., 180., 181., 182., 183., 184., 185., 186., 187., 188., 189., 190., 191., 192., 193., 194., 195., 196., 197., 198., 199., 200., 201., 202., 203., 204., 205., 206., 207., 208., 209., 210., 211., 212., 213., 214., 215., 216., 217., 218., 219., 220., 221., 222., 223., 224., 225., 226., 227., 228., 229., 230., 231., 232., 233., 234., 235., 236., 237., 238., 239., 240., 241., 242. Ain Seppik, palun!

A. Seppik

Palun 242. ettepanekut hääletada.

Aseesimees P. Kreitzberg

Ain Seppik, palun!

A. Seppik

Ma palun Keskerakonna fraktsiooni nimel enne hääletust kümme minutit vaheaega!

Aseesimees P. Kreitzberg

Vaheaeg kella 19.22-ni. V a h e a e g

Aseesimees P. Kreitzberg

Lugupeetud Riigikogu! Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud kümneminutiline vaheaeg on möödas. Panen hääletusele 242. muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt anti 15 häält, vastu 36, erapooletuid ei olnud. Ettepanek jääb vastu võtmata. 243. muudatusettepanek, Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon jätab arvestamata. Samuti 244., 245., 246., 247., 248., 249., 250., 251., 252., 253., 254., 255., 256., 257., 258. Ain Seppik, palun!

A. Seppik

Aitäh, lugupeetud juhataja! Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Aseesimees P. Kreitzberg

Kolleeg Ain Seppik, palun!

A. Seppik

Lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel palume enne hääletust kümneminutilist vaheaega!

Aseesimees P. Kreitzberg

Vaheaeg. V a h e a e g

Aseesimees P. Kreitzberg

Lugupeetud Riigikogu! Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud kümneminutiline vaheaeg on möödas. Panen hääletusele 258. muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt anti 16 häält, vastu 41, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. 259. muudatusettepanek, Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon jätab arvestamata. 260. muudatusettepanek, kolleegidelt Mihhail Stalnuhhinilt, Eldar Efendijevilt ja Jüri _ehovtsovilt, juhtivkomisjon jätab arvestamata. 261. muudatusettepanek, Mihhail Stalnuhhinilt, Eldar Efendijevilt, Jüri _ehovtsovilt ja Helle Kaldalt, juhtivkomisjon jätab arvestamata. Samuti 262., 263., 264. ja 265. muudatusettepanek. 266. muudatusettepanek, kolleegidelt Kaarel Pürgilt ja Helle Kaldalt, juhtivkomisjon jätab arvestamata. Kolleeg Kaarel Pürg, palun!

K. Pürg

Ma palun väga seda muudatusettepanekut hääletada.

Aseesimees P. Kreitzberg

Austatud Riigikogu, panen hääletusele 266. muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt anti 16 häält, vastu 40, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. 267. muudatusettepanek, Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon jätab arvestamata. Samuti 268., 269., 270., 271., 272., 273., 274., 275. 276. muudatusettepanek, kolleegidelt Helle Kaldalt, Vladimir Velmanilt ja Evelyn Sepalt, juhtivkomisjon jätab arvestamata. 277. muudatusettepanek, kolleegidelt Helle Kaldalt ja Evelyn Sepalt, juhtivkomisjon jätab arvestamata. 278. muudatusettepanek, kolleeg Eiki Nestorilt, juhtivkomisjon jätab arvestamata. 279. muudatusettepanek, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon jätab arvestamata. Kolleeg Eiki Nestor, palun!

E. Nestor

Aitäh! Tänan ka kiiduavalduste eest! Härra juhataja, palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Aseesimees P. Kreitzberg

Austatud kolleegid, panen hääletusele 279. muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt anti 23 häält, vastu 43, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. 280. muudatusettepanek, kolleegidelt Marika Tuusilt, Evelyn Sepalt ja Helle Kaldalt, juhtivkomisjon jätab arvestamata. 281. muudatusettepanek, kolleeg Helle Kaldalt, juhtivkomisjon jätab arvestamata. 282. muudatusettepanek, Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon jätab arvestamata. 283. muudatusettepanek, Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, täielikult arvestatud. 284. muudatusettepanek, samuti Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, juhtivkomisjon arvestab täielikult. 285. muudatusettepanek, kolleeg Eiki Nestorilt, juhtivkomisjon jätab arvestamata. Kolleeg Eiki Nestor, palun!

E. Nestor

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Aseesimees P. Kreitzberg

Austatud Riigikogu, panen hääletusele 285. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Ettepanek sai 24 poolthäält ja 47 vastuhäält, erapooletuid ei olnud. Ettepanek jääb arvesse võtmata. Ja viimane, 286. muudatusettepanek, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon jätab arvestamata. Kolleeg Eiki Nestor, palun!

E. Nestor

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Aseesimees P. Kreitzberg

Austatud kolleegid, panen hääletusele 286. muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt anti 24 häält, vastu 45, erapooletuid ei olnud. See ettepanek ei leidnud toetust. Sellega oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Meile on laekunud Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanek seaduseelnõu 444 teine lugemine katkestada, mida me õige pea hakkame hääletama. Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku seaduseelnõu 444 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt anti 25 häält, vastu 48, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu teine lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 25. oktoober k.a, kell 12.


13. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (449 SE) esimene lugemine

Aseesimees P. Kreitzberg

Lugupeetud Riigikogu! Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Palun ettekandeks kõnepulti haridus- ja teadusminister Toivo Maimetsa!

T. Maimets

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Eesmärgiga motiveerida õpilasi, üliõpilasi edukalt õppima ja õppeasutust normaalse ajaga lõpetama kehtestati 1. septembril 2003 õppetoetuste ja õppelaenu seadus, mis sätestas õppetoetuste liigid, õppetoetuste saamise tingimused ja korra. Samuti taotleti seaduse loomisega soodustada ligipääsu haridusele ja hariduse omandamist andekatele isikutele, kellel on hariduse omandamine majanduslikel põhjustel raskendatud. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse regulatsiooni kohaselt on õigus toetust taotleda täiskoormusega kõrgharidust omandavatel üliõpilastel ja keskhariduse baasil kutsekeskharidust omandavatel õppuritel. Põhihariduse baasil kutsekeskharidust omandavatele õppijatele õppetoetuste ja õppelaenu seadus seni ei laienenud. Statistika alusel suundus 2003. aastal põhikooli lõpetajatest 68,5% gümnaasiumi 10. klassi päevasesse õppevormi, 1,62% gümnaasiumi õhtusesse õppevormi ja 29,52% kutseõppeasutusse. Vastavalt kutsehariduse strateegiale 2005-2008 on kavandatud suurendada kutseharidusse siirduvate õpilaste osakaalu 40%-ni. Seatud eesmärgi täitmine eeldab ka vastavat poliitilist tahet ja loodud eeldusi. See tähendab, et võimetekohane kutseõpe oleks tagatud kõigile soovijaile ja kutseõppe rahastamine tagaks juurdepääsu ka vähem kindlustatud peredest pärit lastele. Eelnimetatud eelduste loomise üheks vahendiks ongi õppetoetuste ja õppelaenu seaduse täiendamise kaudu uue õigusliku aluse loomine põhikooli baasil kutseõppeasutuses õppivate isikute sotsiaalsetele garantiidele. Praegustele põhikoolijärgses kutseõppes õppijatele kehtivad järgmised toetusliigid. Väike osa õpilastest saab eluasemetoetust, 2% edukamalt õppijaid saavad õppestipendiumi. Kõigile põhikooli baasil kutseharidust omandavatele noortele laieneb sõidusoodustuse kompensatsioon ning vanematele makstav peretoetus. Süsteem praegusel kujul ei stimuleeri edukalt õppijaid ning samas ei arvesta piisavalt ka õpilaste erinevaid majanduslikke võimalusi. Õppetoetuste rakendamise kaudu stimuleerib seadusparandus õpilasi pühenduma senisest enam õpingutele, tõstab kutsehariduse omandamise kvaliteeti ja parandab ligipääsu sellele. Oluline on märkida, et õppetoetuste ja õppelaenu seaduses kirjeldatud täiendavat toetust ei laiendata põhikooli baasil kutsekeskharidust omandavatele õpilastele, kuna nende sõidukulude hüvitamine Vabariigi Valitsuse määruse "Õpilaste sõidukulude iga-aastane hüvitamise kord ja ulatus" alusel vastab paremini eesmärgile, milleks on põhikoolijärgse kutsehariduse võimalikult suur kättesaadavus kõigile soovijaile. Põhikoolijärgselt kutsekeskharidust omandajale sõidukompensatsiooni senisel kujul säilitamise eesmärk ongi tagada kooli kättesaadavus kõigile, mitte üksnes õppetöös edukaimaile. Selle seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused 2005. õppeaastaks, kui me arvestame seaduse jõustumise ajaks 1. septembri 2005, on 12 423 600 krooni ja see summa on ka järgmise aasta riigieelarves valitsuse esitatuna ette nähtud. Nii et on võimalik hakata maksma toetusi põhikooli baasil õppijatele ja ma palun vastavad seadusmuudatused kinnitada, et see ka teoks saaks. Ma tänan tähelepanu eest!

Aseesimees P. Kreitzberg

Tänan, härra minister! Kas kolleegidel on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Palun ettekandeks kõnepulti kultuurikomisjoni liikme kolleeg Indrek Raudse!

I. Raudne

Härra juhataja! Head kaaslased, rahvaesindajad! Kultuurikomisjon arutas seda temaatikat oma istungil 1. oktoobril ja käsitles seda probleemistikku suhteliselt lühidalt, kuna eelnõu sisuks on laiendada õppetoetusi ka õpilastele, kes õpivad kutseõppeasutuses põhikooli baasil. Praegu hõlmavad õppetoetused teadupärast vaid keskhariduse baasil kutsehariduskeskustes õppivaid õpilasi ning üliõpilasi. See laiendamine leidis suhteliselt üksmeelselt komisjoni toetust, seda enam, et me teame, et me oleme sellises olukorras, kus meie koolides õppivate laste arv väheneb. Me teame seda, et meil on erinevad omandivormid. On kutseharidus, kus enamasti valitseb riigiomand, need on riigi kutseõppeasutused. On olemas gümnaasiumid, mis on reeglina omavalitsuste omandis. Selge see, et kui õpilaste arv langeb, siis kindlasti tuleks soodustada seda, et gümnaasiumid ei tõmbaks meie kutsekoole tühjaks, ja laiendada kutseõppeasutuses õppivate õpilaste ringi. See eelnõu kindlasti annab ühe lisasoodustuse, kuna sisuliselt taastab stipendiumisüsteemi kutseõppeasutuses põhikoolijärgsele õppele. Komisjonis ei tekitanud see eelnõu mitte mingisuguseid probleeme, haridusministeeriumi ettepanekut tervitati. Komisjonis oli meil üldisi küsimusi seoses õppetoetuste süsteemiga, enamasti tehnilist laadi. Koondkokkuvõttes otsustati teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu Riigikogu täiskogu 20. oktoobri päevakorda. On ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ja ühtlasi teha Riigikogu juhatusele ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 25. oktoober, kell 10. Aitäh!

Aseesimees P. Kreitzberg

Suur tänu! Kolleeg Mailis Reps, palun!

M. Reps

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul oleks üks tehnilist laadi küsimus, nagu te vihjate, et me neid kultuurikomisjonis arutasime. Nimelt oli meil kultuurikomisjonis üsna elav vestlus teemal, kui edukas on olnud õppetoetuste süsteem sellisel viisil, nagu koalitsioon selle vastu on võtnud. Võib-olla oskaksite teie nüüd öelda - tänaseks on üsna mitu päeva mööda läinud ja võib-olla on teile selle kohta andmeid tulnud -, kuidas õppetoetuste süsteem siiamaani on rakendunud? Kas on tulnud mingisuguseid pretensioone? Tol hetkel, vastuvõtmisel oli ju jutt, et see on selline esialgne ja vaatame, et võib-olla hiljem on vaja täiendada.

I. Raudne

Aitäh! Kui see õppetoetuste seadus eelmise aasta suvel pärast põhjalikke diskussioone vastu võeti, oli kindlasti sügavaid hirme, et see ei käivitu, et see tekitab sügavat rahulolematust ja võib-olla ka ennenägematut kriisi kogu õpilas- ja üliõpilaspoliitikas. On selge indikatsioon, mida te võib-olla ka ise tajute, et sellist kriisi ei ole olemas. On tõesti olnud üksikuid probleeme, näiteks, mis puudutab konkreetseid omavalitsusi, kus üliõpilased õpivad, ja mis on tingitud sellest täiendavast soodustusest. Näiteks Tartu linna probleem on selgelt see, et üliõpilased registreerivad ennast sel põhjusel, et saada täiendavat toetust, elama muudesse omavalitsusüksustesse. Kindlasti on see omavalitsuste poolt vaadates, ma ei ütleks, et suur probleem, aga väike probleem kindlasti. Seda arutati ka komisjonis. Seda on ka varem arutatud. Kuid iseenesest õppetoetuste süsteemi ja selle eesmärkide kohta, milleks ta oli mõeldud, suuri pretensioone pole olnud. Kõige rohkem puudutab see tõesti seda täiendavat toetust, et kas oleks võimalik n-ö tehniliselt veel täiustatum süsteem välja töötada, mis senised võimalikud probleemid lahendaks ja ka omavalitsusi, kus massiliselt üliõpilasi on, rahuldaks. Need küsimused on kindlasti veel üleval, kuid õppetoetuste süsteemi kui sellise kohta on loomulikult olnud kuulda vaid heakskiidusõnu.

Aseesimees P. Kreitzberg

Tänan! Kolleeg Mailis Reps, teine küsimus.

M. Reps

Aitäh! Minu teine küsimus on seotud selle 2%-ga, kuna täna siin lugemisel olev eelnõu puudutab põhikooli baasil õppivaid noori, kes on Eestis tihti just sotsiaalselt võib-olla kõige nõrgemalt kindlustatud perekondadest, kui vaadata kutsekoolide praegust olukorda. Kas te ei pidanud vajalikuks selle eelnõu puhul seda 2% muudel põhjustel kui õppeedukusest tulenevalt sellele kontingendile laiendada?

I. Raudne

Kas ma saan sinust, Mailis, selles mõttes õigesti aru, et kõige vähem kindlustatud peredest, mitte kõrgemalt kindlustatud peredest? Kindlasti, aga ma arvan, et see on diskussioon, mida me kultuurikomisjonis peame esimese ja teise lugemise vahel. Võib-olla tõesti on antud juhul sellele riigipoolsele soodustusele ja õppetoetuste süsteemile, mis puudutab põhikoolijärgseid õppureid, õigem rohkem laiendada nn 2% ehk sotsiaalstipendiumi. Kuid eks seda tuleb vaadata laiemas kontekstis. Meil ka haridusministeeriumi esindajad lubasid komisjonis, siis kui me seda esimest korda käsitlesime, tuua näiteks analoogset või võrdlevat praktikat või mingit indikatsiooni, mis puudutab üliõpilastele, keskkoolijärgsetele kutseõppuritele rakendatud süsteemi, kus see protsent on just 2%, et kas seal on vaja rohkem või mitte. Ma arvan, et see komisjonis väga suuri vaidlusi ei tekita, kui haridusministeeriumi ettepanek on suurendada seda näiteks 4%-le. Ma arvan, et me leiame ka siin sügava koosmeele opositsiooni ja koalitsiooni vahel.

Aseesimees P. Kreitzberg

Suur tänu ettekandjale! Rohkem küsimusi ei ole. Kas kolleegid soovivad osaleda läbirääkimistel fraktsioonide esindajatena? Kõnesoove ei ole. Eelnõu esimene lugemine on lõpetatud ja määran eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 25. oktoobri k.a, kell 10.


14. Masina ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (435 SE) esimene lugemine

Aseesimees P. Kreitzberg

Lugupeetud Riigikogu! Alustame järgnevalt Vabariigi Valitsuse algatatud masina ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Palun ettekandeks kõnepulti majandus- ja kommunikatsiooniministri Andrus Ansipi!

A. Ansip

Austatud härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Eelnõu peamine eesmärk on viia kehtivasse masina ohutuse seadusesse sisse muudatused, mis on vajalikud Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2000/14/EÜ "Välitingimustes kasutatavate seadmete müra kohta käivate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta" harmoneerimiseks Eesti õigussüsteemiga. Peamiselt on direktiivi kohaldusalasse kuuluvate seadmete näol tegemist välitingimustes kasutatavate ehitusmasinatega. Direktiiv kehtestab nendele seadmetele mürataseme märgistamise nõuded, osale seadmetele ka piirnormid, millest kõrgem ei või seadme tekitatav müra olla. Samuti kehtestatakse seadmete mürataseme mõõtmise nõuded ning märgistuse ja mõõtmise nõuetele vastavuse, hindamise ja tõendamise kord. Eesmärgiga harmoneerida direktiiv 2000/14/EÜ on seotud enam kui pooled eelnõu paragrahvidest. Muudatustega luuakse seadusandlik baas direktiivi harmoneerimiseks ning kehtestatakse majandus- ja kommunikatsiooniministrile volitusnormid, mis on vajalikud direktiivi tehniliste lisade harmoneerimiseks. Samuti täpsustatakse riiklikku järelevalvet ja vastutust käsitlevaid sätteid, võimaldamaks Tehnilise Järelevalve Inspektsioonil teostada efektiivset järelevalvet direktiivi nõuete täitmise üle. Kuna direktiiv esitab nõuded üksnes esmakordselt Euroopa Liidust turule lastavatele või kasutusele võetavatele masinatele, ei käsitle eelnõu juba kasutuses olevate seadmete müraga seotud aspekte. Lisaks direktiivi harmoneerimisega seotud muudatustele muudetakse eelnõuga seadussätteid, mis on seaduse rakendamisel osutunud probleemseteks või mida on vaja muuta kehtiva masina ohutuse seaduse ladusama rakenduse tagamiseks. Enamasti on nende muudatuste näol tegemist rohkem redaktsioonilist laadi muudatustega, millega ei viida seadusesse sisse täiesti uusi põhimõtteid, vaid mille eesmärk on tagada seaduse ühene tõlgendamine erinevate osapoolte poolt. Kuna eelnõu menetlemisel Riigikogus on ilmnenud vajadus paljude väiksemate muudatuste tegemise järele eelnõu tekstis, esitatakse eelnõu tekst muudetud kujul. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees P. Kreitzberg

Suur tänu, härra minister! Kas kolleegidel on küsimusi härra ministrile? Küsimusi ei ole. Palun järgnevalt kõnepulti ettekandeks majanduskomisjoni liikme kolleeg Peep Aru!

P. Aru

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Pärast nii põhjalikku ministripoolset ettekannet on mul õige vähe lisada Vabariigi Valitsuse algatatud masina ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõule, et seda siin esimesel lugemisel arutada. Nii palju küll, et me istusime majanduskomisjonis koos 11. oktoobril, meil oli põhjalik arutelu ja me võtsime vastu järgmise otsuse: saata Vabariigi Valitsuse algatatud masina ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 435 eelnõu algatajate esindajatega kooskõlastatult muudetud kujul Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks täna ja teha ettepanek, et eelnõu esimene lugemine ka lõpetataks. Selle ettepaneku poolt oli 7 majanduskomisjoni liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Ühtlasi teeme ka ettepaneku määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 27. oktoober, kell 12. Tänan teid!

Aseesimees P. Kreitzberg

Tänan väga! Kas kolleegidel on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonid soovivad osaleda läbirääkimistel? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määran 27. oktoobri k.a, kell 12.


15. Põhja-Atlandi lepingu osalisriikide teabekaitse kokkuleppega ühinemise seaduse eelnõu (447 SE) esimene lugemine

Aseesimees P. Kreitzberg

Lugupeetud Riigikogu! Alustame järgnevalt Vabariigi Valitsuse algatatud Põhja-Atlandi lepingu osalisriikide teabekaitse kokkuleppega ühinemise seaduse eelnõu esimest lugemist. Palun ettekandeks kõnepulti kaitseminister Margus Hansoni!

M. Hanson

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! NATO liikmel on tähtis omada tihedaid kaitsealaseid suhteid organisatsiooni enda ja selle liikmesriikidega. Riigikaitset ja julgeolekut puudutav teave on aga enamasti salastatud, seetõttu on NATO liikmesriigid sõlminud Põhja-Atlandi lepingu osalisriikide teabekaitse kokkuleppe, mille eesmärk on tagada NATO jaoks toodetava salastatud teabe ühtne kaitstus kõikides liikmesriikides. Kokkuleppega ühinemine on eelduseks, et Eesti hakkab saama NATO salastatud teavet. Seni vahetatakse salastatud teavet 29. augustil 1994. aastal sõlmitud analoogse kokkuleppe kohaselt. Kõnealuse välislepinguga ühinemine eeldab Eesti õigusaktide täiendamist. Tulenevalt põhiseaduse § 121 punktist 2 tuleb välisleping, mille rakendamiseks on tarvis Eesti seaduste vastuvõtmist, muutmist või tühistamist, ratifitseerida. Sellepärast on kokkulepe esitatud ka Riigikogule ratifitseerimiseks. Lühidalt kokkuleppe sisust. Artikliga 1 võtavad pooled kohustuse kaitsta NATO salastatud teavet, mis on liikmesriikidele edastatud kas NATO või teise liikmesriigi poolt või NATO struktuuridele edastatud liikmesriigi või mõne teise NATO struktuuri poolt. Selle artikliga on teised NATO liikmesriigid ja NATO struktuurid kohustatud kaitsma ka Eesti riigisaladust, mis on NATO struktuuridele või siis NATO liikmesriikidele edastatud. Kokkuleppe artiklis 2 võtab liikmesriik endale kohustuse luua riikliku julgeoleku volitatud esindaja institutsioon. Riigikogu poolt käesoleva aasta 6. mail heaks kiidetud riigisaladuse seaduse muutmise seadus nägi ette riigisaladuse seaduse täiendamise §-ga 162, millega sätestati riigi julgeoleku volitatud esindajaks Kaitseministeeriumi struktuuriüksus ja samuti sätestati ka selle esindaja ülesanded. Kokkuleppe artiklis 3 kohustub liikmesriik teostama enne NATO salastatud teabele juurdepääsu andmist oma kodanike suhtes julgeolekukontrolli. Erinevus Eestis kehtiva õigusega on selles, et riigisaladuse seaduse § 23 lõikega 1 on teatud isikutele võimaldatud ametikohajärgne juurdepääs Eesti riigisaladusele, NATO reeglid aga nõuavad NATO "CONFIDENTIAL" ja kõrgema salastustasemega teabele juurdepääsu sooviva isiku suhtes julgeolekukontrolli läbiviimist, sõltumata tema ametikohast. NATO nõuded isikute suhtes läbiviidava julgeolekukontrolli kohta on ära toodud NATO personali julgeoleku direktiivis nr AC/35-D/2000. Artikliga 4 pannakse NATO peasekretärile kohustus salastatud teabekaitse meetmete rakendamise tagamiseks NATO struktuurides. Ülejäänud artiklid käsitlevad kokkuleppe rakenduslikku külge. Kokkuleppe lisa I defineerib kokkuleppes kasutatava mõiste "NATO salastatud teave". Lisa II defineerib kokkuleppes kasutatava mõiste "NATO" ja lisa III fakti, et kokkuleppe täitmisel konsulteeritakse sõjaliste juhtidega, selleks et mitte rikkuda nende eelisõigusi. Eelnõu § 2 kohaselt jõustub see Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Sätte eesmärk on võimaldada Eesti ühinemine nimetatud kokkuleppega võimalikult kiiresti, sest oleme endale võtnud kohustuse deponeerida oma ühinemiskiri Ameerika Ühendriikide valitsuse juures kuus kuud pärast NATO-ga ühinemist. Kokkulepe jõustub Eesti suhtes 30 päeva pärast ühinemiskirja deponeerimist. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees R. Lang

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Kolleeg Enn Eesmaa, palun!

E. Eesmaa

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Ma esitaksin küsimuse seletuskirja kuuenda punkti "Rakendamiseks vajalikud kulutused" kohta, kus on väidetud, et uusi täiendavaid kulutusi riigieelarvest see ei nõua. Selle lausega võib suuresti nõustuda, probleem on pigem valmiduses. Sellesse vastavate asutuste ritta - Kaitseministeerium, Kaitsepolitseiamet - tuleks tõenäoliselt lisada ka Välisministeerium, sest seal on selle valmidusega, nagu me teame, suuri probleeme.

M. Hanson

Aitäh väga olulise küsimuse tõstatamise eest! Jah, tõepoolest, riigisaladuse seadusega on kehtestatud need miinimumnõuded NATO mõistes, millele riigiasutused, kus NATO salastatud teavet käsitletakse, peavad vastama. Tihti meie riigiasutused, eriti mis puudutab välissaatkondi, veel täielikult nendele ei vasta. Aga järgmise aasta eelarvesse on need rahad vastavusse viimiseks planeeritud.

Aseesimees R. Lang

Suur tänu! Kolleeg Toomas Alatalu, palun!

T. Alatalu

Aitäh! Lugupeetud minister! Minu esimene küsimus on võib-olla natuke teemaväline, aga ma siiski küsin. Prantsusmaa kuulub ju poliitilises mõttes NATO-sse. Kas meil on sõlmitud mingisugune teabesaladuse hoidmise lepe Prantsusmaaga või ei ole?

M. Hanson

Aitäh! Meil on saladuslepe sõlmitud päris paljude riikidega, aga siinjuures jään ma vastuse võlgu, kas on ka Prantsusmaaga. Ma eeldan, et see on nii. Kuid ratifitseerides selle seaduse, on ka NATO kaudu liikuv Prantsusmaa salastatud teave Eestis kaitstud.

Aseesimees R. Lang

Suur tänu! Toomas Alatalu, teine küsimus, palun!

T. Alatalu

Võttes nüüd aluseks selle nimekirja, kellega meil on sõlmitud kokkulepe, on näha, keda siin nimekirjas ei ole. Ma küsiksin niimoodi, et kas see, et meil ei ole vastavaid lepinguid Slovakkia, Rumeenia ja Bulgaariaga, kajastab ka teatud üldist suhtumist NATO-sse sellessamas küsimuses, et NATO-l on olemas saladused.

M. Hanson

Aitäh! Ma täpsustaksin, et kaitseministri visiidi ajal Slovakkiasse septembris me sõlmisime salastatud teabe kokkuleppe Slovakkiaga. Tean, et Rumeeniaga on see jõudnud praktiliselt lõpusirgele. Põhjused, miks nii Rumeenia kui ka Bulgaariaga on asjad veninud, ei ole mitte Eestis.

Aseesimees R. Lang

Rohkem küsimusi teile ei ole. Aitäh, härra minister! Selles küsimuses on juhtivkomisjoniks põhiseaduskomisjon ja põhiseaduskomisjonipoolseks ettekandeks palun kõnepulti põhiseaduskomisjoni liikme Vilja Savisaare!

V. Savisaar

Härra juhataja! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas eelnõu oma 11. oktoobri istungil. Ettekande tegi selles küsimuses kaitseminister Margus Hanson, kohale olid kutsutud ka Kaitseministeeriumi rahvusvahelise õiguse büroo juhataja Taimar Peterkop ja Kaitseministeeriumi julgeoleku osakonna juhataja Herman Simm. Kuna minister andis väga põhjaliku ülevaate eelnõust, siis ma eelnõul pikemalt ei peatuks. Juhin ainult tähelepanu sellele, et eelnõuga pannakse riigile kohustus tagada kõigi isikute, sealhulgas ka kõrgemate ametiisikute suhtes julgeolekukontrolli teostamine enne NATO salastatud teabele juurdepääsu võimaldamist. Konkreetse korra, kuidas see kõrgemate ametiisikute, sealhulgas ka Riigikogu liikmete puhul toimuma hakkab, peab sätestama seadus, mida praegusel hetkel veel ei eksisteeri. See peaks jõudma menetlusse lähiajal, s.o riigisaladuse seaduse muutmise seadus. Seni kehtiva riigisaladuse muutmise seadusega sätestati küll, et julgeolekukontrolli läbiviija on Kaitseministeeriumi teatud struktuuriüksus. Kuna aga seaduseelnõu 308, riigisaladuse seaduse muutmise seaduse eelnõu arutelul tekkis küsimus, kas tegelikult võib tegevvõimuasutus teostada kontrolli nii Riigikogu liikmete kui Vabariigi Presidendi jne isikute puhul, siis neid ametiisikuid puudutavad otsused võeti seadusest välja. Tuleb kehtestada uus seadus. Põhiseaduskomisjon tegi järgmised otsused: teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta seaduseelnõu 447 esimene lugemine arutelule Riigikogu täiskogu 20. oktoobri istungil; teha Riigikogu täiskogule ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 22. oktoober, kell 16.45. Kõik need ettepanekud võeti komisjonis vastu konsensusega. Aitäh!

Aseesimees R. Lang

Suur tänu! Kas kolleegidel on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse alustada läbirääkimisi? Kõne- ega sõnavõtusoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Sellega on ka eelnõu 447 esimene lugemine lõpetatud. Määran eelnõule 447 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 22. oktoobri 2004, kell 16.45.


16. Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni põhikirja vastuvõtmise seaduse eelnõu (448 SE) esimene lugemine

Aseesimees R. Lang

Alustame järgnevalt Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni põhikirja vastuvõtmise seaduse eelnõu esimest lugemist ja algatajapoolseks ettekandjaks on sõna siseminister Margus Leivol. Palun!

M. Leivo

Austatud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon, lühendatult IOM, on tähtsaim rahvusvaheline migratsiooniprobleemidega tegelev rahvusvaheline organisatsioon, mis kujunes välja 1951. aastal Belgia ja USA algatusel loodud ajutisest migratsioonikomiteest. Oma praegust nime kannab see organisatsioon 1989. aastast. IOM-i tegevuse põhivaldkonnana võib nimetada migratsioonialast tegevust ja tehnilist koostööd, tööjõumigratsiooni temaatikat ning abi osutamist kodumaale tagasipöörduvatele migrantidele. Viimasel ajal on organisatsiooni põhitähelepanu alla tõusnud inimkaubanduse problemaatika, sellega seonduv teavitustöö, nõustamisteenused ja uuringud. Hetkel on ka IOM-i ja USA koostöös käimas uuring inimkaubanduse probleemi ulatusest Eestis. Käesoleval ajal on Rahvusvahelisel Migratsiooniorganisatsioonil 105 alalist ja 27 vaatlejaliiget üle kogu maailma. Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid peale Eesti ja Hispaania on täisliikmed. Eesti on hetkel vaatlejaliige ja ta on vaatlejaliige alates 1998. aastast. Ka Venemaa on IOM-i vaatlejaliige. Meie ametiasutustel, s.o siis Kodakondsus- ja Migratsiooniametil ning Politseiametil on juba mitmeaastane koostöö IOM-iga ja IOM on finantseerinud mitmeid migratsiooni- ja integratsioonialaseid seminare nii Eestis kui ka kogu Baltikumis ning korraldanud Eesti migratsiooniametnikele õppereise kogemuste omandamiseks illegaalse migratsiooni valdkonnas. Samuti on IOM Eestit aidanud migrantide päritoluriiki tagasipöördumise korraldamisel. Viimastel aastatel on Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon viinud Balti riikides läbi mitu inimkaubandusvastast projekti, mille raames on toimunud nii koolitusi kui ulatuslikke infokampaaniaid. Selle ja järgmise aasta koostööplaanide seas on muu hulgas projekt korrakaitseametnike ja valitsusväliste organisatsioonide suutlikkuse tõstmiseks inimkaubanduse vastu võitlemisel ning projekt, mis on suunatud Ida-Virumaa muulastest kogukonna integreerumisele. Miks me soovime selle organisatsiooniga ühineda? Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon on tähtsaim ülemaailmne migratsioonialane foorum ja IOM-iga ühinemine annab Eestile võimaluse sellel foorumil täisõigusliku liikmena osaleda. Eesti jaoks on tegu äärmiselt olulise kanaliga info, kogemuste ja kontaktide vahetamiseks ning enda probleemide tutvustamiseks. Ühinemine annab Eestile võimaluse pöörduda vajaduse korral küsimusega IOM-i professionaalse kaadri poole ning kasutada nende globaalset võrgustikku. Tuletan meelde, et IOM-il on 105 alalist ja 27 vaatlejaliiget. IOM-i täisliikmena saame taotleda organisatsiooni abi või vahendust illegaalsete immigrantide või varjupaigataotlejate, kelle taotlust Eesti riik ei rahulda, päritoluriiki tagasipöördumise korraldamisel. Samuti saame taotleda organisatsiooni abi tagasivõtuprobleemidega tegelemisel tagasivõtulepingu puudumise korral. Oluliseks osutuvad siinkohal IOM-i ülemaailmsed sidemed ja pikaajaline praktika nimetatud valdkondades. Eesti astumine IOM-i liikmeks võimaldab saada enam kasu selle erinevatest programmidest ning olla paremal positsioonil ettepaneku tegemisel uuteks algatusteks. Eesti liikmesus on eriti oluline piirkondlike, regionaalset lähenemist nõudvate migratsioonialaste projektide teostamiseks. Nagu mainis kevadel Eestit külastanud IOM-i asepeadirektor, on doonoritele ja partneritele järjest raskem põhjendada rahade suunamist projektidele riikides, mis ei ole Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni liikmed. Loodan, et Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooniga ühinemise seaduseelnõu menetlemine Riigikogus kulgeb ilma probleemideta ning võimaldab meil selle ka normaalselt kiires ajakavas vastu võtta. Aitäh tähelepanu eest!

Aseesimees R. Lang

Suur tänu, härra minister! Kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Päevakorrapunktis on juhtivkomisjoniks põhiseaduskomisjon ja järgnevalt on põhiseaduskomisjonipoolseks ettekandeks sõna komisjoni liikmel härra Mart Nutil.

M. Nutt

Austatud härra juhataja! Lugupeetud siia jäänud Riigikogu liikmed! Põhiseaduskomisjon arutas käesolevat õigusakti k.a 11. oktoobri korralisel koosolekul. Mainin ka, kes komisjoni liikmetest koosolekul osalesid. Need olid härrad Laur, Nutt, Leinatamm, Klaassen, Atonen, Reinsalu, Üprus ja Prants ning prouad Savisaar ja Sepp. Niipalju veel, et aeg-ajalt vahetusid liikmed ja asendusliikmed, sellepärast on ka see nimekiri nii pikk. Samuti oli punkti arutelule kutsutud siseminister härra Leivo, Välisministeeriumi juriidilise osakonna rahvusvaheliste lepingute büroo ata_ee Peter Pedak, Siseministeeriumi välissuhete ja eurointegratsiooni osakonna peaspetsialist Helen Rohtmets. Seaduseelnõu arutelu käigus tutvustasid härra siseminister ja temaga kaasas olnud riigiametnikud probleemistikku põhjalikult. Arutelul komisjonis ei tekitanud küsimusi Eesti vajadus IOM-iga liituda, sest tõepoolest, Eesti on vaatlejaliikmena selles organisatsioonis olnud juba kuus aastat ja Eestil ei ole mitte mingit põhjust jääda sellest organisatsioonist ka põhimõtteliselt kõrvale. Küll aga tekitas küsimusi selle eelnõu õiguslik, juriidiline vorm, milles nähakse ette migratsiooniorganisatsiooni põhikirja vastuvõtmine. Küsimus on eeskätt selles, et kui me vaatame põhiseaduse IX peatükki "Välissuhted ja välislepingud", siis me näeme, et Riigikogu üksnes ratifitseerib välislepinguid. Aga muid protseduure, kuidas välislepinguid jõustada Eesti seaduste järgi vastavalt põhiseaduse IX peatükile, ei ole. Sama küsimus tõstatub põhiseadusele toetuvas välissuhtlemisseaduses, milles öeldakse, et Riigikogu pädevus välissuhtlemisel on üksnes ratifitseerimine ja mitte mingeid muid protseduure. Protseduuri võtta vastu organisatsiooni põhikiri ei näe ette ei põhiseadus ega välissuhtlemisseadus. See on vormiline külg, see on juriidiline külg, aga siin võib tekkida küsimus, kas selle protseduuri järgi on Eesti tegelikult organisatsiooniga ühinenud või mitte, sest põhiseaduse loogikast tuleneb, et rahvusvahelise organisatsiooni põhikiri saab olla vastu võetud üksnes juhul, kui Eesti on selle organisatsiooni liige. Organisatsiooniga ühinemine põhikirja vastuvõtmisel ei ole põhiseaduse alusel võimalik isegi siis, kui selle organisatsiooni enda põhikiri seda ette näeb. See on probleem, mis tuleb kahtlemata lahendada esimese ja teise lugemise käigus. See kahtlemata ei takista seaduseelnõu edasist menetlemist ja seetõttu oli põhiseaduskomisjoni otsus üksmeelne: lõpetada seaduseelnõu esimene lugemine (10 poolthäält, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud). Põhiseaduskomisjon teeb Riigikogu juhatusele ühtlasi ettepaneku määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 22. oktoober, kell 16.55. Aitäh! See on kõik.

Aseesimees R. Lang

Suur tänu! Kas kolleegidel on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Sellega on eelnõu 448 esimene lugemine lõpetatud. Määran eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks käesoleva aasta 22. oktoobri, kell 16.45.


17. Euroopa Liidu lepingu artiklil K.3 põhineva Euroopa Politseiameti konventsiooniga (Europoli konventsioon) ning selle muutmisprotokollidega ühinemise seaduse eelnõu (438 SE) esimene lugemine

Aseesimees R. Lang

Asume käsitlema 14. päevakorrapunkti, mis on Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu lepingu artiklil K.3 põhineva Euroopa Politseiameti konventsiooniga, mida tuntakse ka Europoli konventsiooni nimel all, ning selle muutmisprotokollidega ühinemise seaduse eelnõu esimene lugemine. Algatajapoolseks ettekandeks palume kõnetooli siseminister Margus Leivo. Palun!

M. Leivo

Austatud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Europoli loomises lepiti kokku 7. veebruaril 1992 Euroopa Liidu Maastrichti lepingus ning see alustas oma esialgset tegevust 3. jaanuaril 1994 Europoli narkoosakonnana. Alates 1. jaanuarist 2002 laiendati Europoli mandaati võitlemisele kõigi Europoli konventsiooni lisas loetletud tõsiste rahvusvahelise kuritegevuse vormidega. Europoli konventsiooni ratifitseerisid kõik liikmesriigid ja see jõustus 1. oktoobril 1998. Europol on Euroopa Liidu õiguskaitseorgan, mis tegeleb kuritegevusalase teabega, tema eesmärk on liikmesriikide asjaomaste ametiasutuste töö efektiivsuse suurendamine ja koostöö parandamine tõsise rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse ennetamisel ning selle vastu võitlemisel. Europol toetab liikmesriikide õiguskaitsealast tegevust põhiliselt võitluses järgmiste kuriteoliikide vastu: narkokaubandus, illegaalse immigratsiooniga tegelevad ühendused, terrorism, ebaseaduslik mootorsõidukiäri, inimkaubandus ja lastepornograafia, raha, sealhulgas euro, ja teiste maksevahendite võltsimine ja rahapesu. Peale selle kuulub Europoli põhiprioriteetide hulka ka võitlus isikuvastaste kuritegudega, rahandusalaste ja küberkuritegudega. Europol abistab liikmesriike järgmiste meetmete abil: vastavalt riigi õigusaktidele infovahetuse hõlbustamine Europoli sidetpidavate ametnike vahel, kelle liikmesriigid on lähetanud oma õiguskaitseorganite esindajatena Europoli; liikmesriikide tegevuse toetamiseks operatiivse analüüsi esitamine; strateegiliste raportite, ohuhinnangute ja kuritegevuse analüüsi esitamine, mille Europol on koostanud liikmesriikidest esitatud informatsiooni või muudest allikatest saadud informatsiooni põhjal; erialaoskuste ja tehnilise abi andmine Euroopa Liidus toimuval uurimisel ja abinõude rakendamisel asjaomaste liikmesriikide järelevalve all. Europol püüab peale selle edendada kuritegevuse analüüsimist ja uurimismeetodite ühtlustamist liikmesriikides. Käesoleva seaduseelnõuga nähakse ette ühinemine Europoli konventsiooni ja selle viie protokolliga. Iga liikmesriik peab asutama või määrama siseriikliku üksuse, mis on ainus kontaktasutus Europoli ja pädevate siseriiklike ametiasutuste vahel. Iga siseriiklik üksus peab lähetama Europoli vähemalt ühe kontaktametniku. Seaduseelnõuga määratakse Europoli siseriiklikuks kontaktasutuseks Keskkriminaalpolitsei. Iga liikmesriik peab määrama ka siseriikliku järelevalveasutuse, kelle ülesanne on kooskõlas vastava siseriikliku õigusega sõltumatult jälgida, et isikuandmete sisestamine, nendest väljavõtete tegemine ja asjaomase liikmesriigi kaudu Europolile edastamine toimuks seaduslikult, ning kontrollida, et ei kahjustata asjaomaste isikute õigusi. Eelnõuga määratakse siseriiklikuks järelevalveasutuseks Andmekaitse Inspektsioon. Lõpetuseks rõhutan, et kuna Eesti Vabariik on Euroopa Liiduga ühinenud, on Europoli konventsiooni ja selle muutmisprotokollidega ühinemine väga vajalik. Saime seda protsessi alustada pärast seda, kui Eesti oli Euroopa Liiduga ühinenud. Aitäh tähelepanu eest!

Aseesimees R. Lang

Suur tänu, härra minister! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoniks selles päevakorrapunktis on õiguskomisjon ja õiguskomisjonipoolseks ettekandeks palume kõnepulti õiguskomisjoni liikme, lugupeetud kolleegi, sõbra Ain Seppiku!

A. Seppik

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Õiguskomisjon arutas Europoli konventsiooniga ning selle muutmisprotokollidega ühinemise seaduse eelnõu 438 k.a 12. oktoobri istungil. Komisjoni istungil tegi valitsuspoolse ettekande siseminister Margus Leivo. Lisaks oli komisjoni istungile kutsutud Keskkriminaalpolitsei kriminaalteabe osakonna politseidirektor Lenno Reimand. Komisjonis toimus arutelu Europoli kui Euroopa Liidu õiguskaitseorgani eesmärkide ja tegevuse üle ning arutati Eesti Vabariigi senist koostööd Europoliga 2001. aastal sõlmitud koostöölepingu alusel. Komisjoni arutelust tuli välja, et konventsioon toob kaasa teatud määral kuritegevuse analüüsimist ja uurimismetoodikat puudutavaid muudatusi. Seaduste muutmise vajadust käesoleva konventsiooni ning selle muutmisprotokollidega ühinemisega ei kaasne. Komisjon otsustas konsensuslikult teha Riigikogu täiskogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ning määrata eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 3. november, kell 18, õiguskomisjoni. Aitäh!

Aseesimees R. Lang

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Sellega on eelnõu 438 esimene lugemine lõpetatud. Vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 3. november 2004, kell 18.


18. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (463 SE) esimene lugemine

Aseesimees R. Lang

Meie tänane viimane päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Algatajapoolseks ettekandeks palun kõnetooli lugupeetud ministri Marko Pomerantsi!

M. Pomerants

Austatud eesistuja! Lugupeetud rahvasaadikud! Esitan esimesele lugemisele järgmise sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse. Seekord on tegemist pigem tehnilist laadi muudatusega, mille sisuks on korrektse volitusnormi andmine sotsiaalstatistika kogumiseks. Käesolev eelnõu sätestab sotsiaalhoolekande seaduse § 6 punktiga 81 volitusnormi, mille alusel saab sotsiaalminister määrusega kehtestada sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete vormid ja nende esitamise korra. Paralleelselt tehakse maavanematele, kohalikele omavalitsustele ja hoolekandeasutustele ülesandeks sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamine ja esitamine sotsiaalministri kehtestatavas korras. Sotsiaalstatistika kogumise eesmärk on küllaltki lihtne. Sotsiaalhoolekande olukorra hindamiseks ja arengu planeerimiseks on vaja omada valdkonna kohta mitmesuguseid statistilisi andmeid. Vastav ülesanne tuleneb ka kehtiva sotsiaalhoolekande seaduse § 6 punktidest 7 ja 8, mille kohaselt on sotsiaalministri ülesandeks sotsiaalhoolekandealase informatsiooni kogumine, analüüsimine ja teabe edastamine riigi elanikkonnale ning selleks otstarbeks sotsiaalstatistika kogumine. Seega on seadusega küll paika pandud ministri ülesanded, kuid momendil ei sisaldu kehtivas sotsiaalhoolekande seaduses volitusnormi, mis võimaldaks kehtestada ühtseid statistiliste aruannete vorme ning aruannete esitamise korda. Volitusnormi puudumine on viinud juba andmekogumise korraldamise olukorrani, kus andmeesitajad, kelleks on eelkõige hoolekandeteenuseid osutavad eraõiguslikud asutused, on esitanud küsimuse neilt andmete kogumise seadusliku aluse kohta. Olemasolev sotsiaalhoolekande seadus ei sätesta kohalikele omavalitsustele, hoolekandeasutustele ning maavanematele selgesõnalist kohustust statistilisi andmeid koguda ja esitada. Siinjuures peab märkima, et tegelikus elus toimub statistiliste aruannete kogumine ka praegu, kuigi legaalset alust selleks ei ole. Sotsiaalministeeriumi poolt on tagatud vastav tarkvara ja teatud osas ka riistvara. Tsentraalselt on tellitud veebipõhised tarkvaralahendused, mille abil toimub hoolekandeasutustelt ja kohalikelt omavalitsustelt nõutava statistika kogumine. Kindlasti võib tekkida küsimus, miks ei tegele vastavate andmete kogumisega Statistikaamet. Tegelikult on selleks sotsiaalhoolekande seaduses sotsiaalministrile pandud ülesannetele lisaks olulisem põhjus valdkonna juhtimiseks vajaliku operatiivse info kogumine. Samuti ei ole hoolekande kohta kogutav statistika sellisel agregeerituse tasemel Statistikaametile vajalik, sest riikliku statistika pinnal jälgitakse ühiskonnas toimuvaid protsesse, meid aga huvitab valdkonna tasandil toimuv detailsemalt. Seaduse rakendamine ei tekita hoolekandestatistika kogumisel riigiasutustele, kohalikele omavalitsustele ja hoolekandeteenust osutavatele asutustele täiendavat töökoormust ega kulutusi, kuna statistiliste andmete kogumine on toimunud alates 1995. aastast iga-aastaselt vastastikuse koostöö raames. Eelnõu on kooskõlastanud nii Linnade Liit kui Eesti Maaomavalitsuste Liit. Tänan teid tähelepanu eest ja loodan jätkuvale heale koostööle!

Aseesimees R. Lang

Suur tänu, lugupeetud minister! Riigikogu liikmetel on teile küsimusi. Kolleeg Ain Seppik, palun!

A. Seppik

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ei saa pidama, tahaksin küsida, kas kohalikel omavalitsustel on ka kulutusi seoses nende andmete kogumisega? Kui on, siis milliselt eelarverealt ja kui palju neile nende täiendavate ülesannete täitmiseks raha antakse?

Aseesimees R. Lang

Palun vabandust, härra minister, olge kena, lülitage mobiiltelefon välja!

M. Pomerants

Palun vabandust! Aitäh küsimuse eest! Nagu juba minu ettekandes öeldud, ei ole selle seadusega ette nähtud mingisuguseid täiendavaid kohustusi ja muudatusi võrreldes praegusega. Seda esiteks. Teiseks, need andmed tekivad n-ö igapäevases töös, selle töö tegemise käigus, mitte statistilist vormi vormistades. Kui näiteks omavalitsuse ametnik vormistab ühele leibkonnale toimetulekutoetuse, siis need andmed selle leibkonna kohta sisestatakse ka andmebaasi, mida ongi võimalik kasutada.

Aseesimees R. Lang

Suur tänu! Kolleeg Marika Tuus, palun!

M. Tuus

Aitäh! Lugupeetud härra Pomerants! Selle seadusega panete te siiski omavalitsustele veel ühe täiendava kohustuse juurde. Selge on see, et see siiski raha vajab. Ma mäletan, et esialgu oli see kooskõlastatud ainult Linnade Liiduga ja kuna Maaomavalitsuste Liiduga ei olnud kooskõlastatud, siis komisjon palus, et seda ka tehtaks. Maaomavalitsused kooskõlastasidki selle ainult tingimusel, et nad saaksid selleks ka raha. Kuidas selle rahaga siis on?

M. Pomerants

Aitüma! Ma siis püüan veidi detailsemalt teile vastata. Vastus on selline. Just täna lõpetati minu meelest siin Riigikogu saalis lisaeelarve teine lugemine. Seal on meil ette nähtud ka kulutused nendeks vajalikeks arendustegevusteks, et kohalikud omavalitsused ja teised andmeesitajad saaksid oma tööks vajaliku tehnilise varustatuse. Need kulud me näeme Sotsiaalministeeriumi-poolselt ette, nii nagu ma ütlesin. Täiendavaid kohustusi võrreldes praegusega või muudatusi töö sisus ei toimu.

Aseesimees R. Lang

Suur tänu! Kolleeg Jarno Laur, palun!

J. Laur

Aitäh, härra eesistuja! Isand minister! Te ütlesite, et võrreldes praegusega kohalikele omavalitsustele mingeid täiendavaid tööülesandeid ei lisandu. Milline on teie arvamus, miks Maaomavalitsuste Liit ikkagi tahtis administreerimiskulu Vabariigi Valitsusega kokku leppida?

M. Pomerants

Aitüma! Tegemist on sellise üldreegliga, et kui kohalik omavalitsus räägib mingisuguse töö tegemisest, siis ei ole minu meelest olemas sellist näidet Eesti ajaloos, kui sel puhul ei ole esitatud küsimust täiendavate rahaliste vahendite vajaduse kohta. Siin ei ole tegemist erandiga.

Aseesimees R. Lang

Suur tänu! Kolleeg Marika Tuus, teine küsimus, palun!

M. Tuus

Aitäh! Lisatööd tuleb siiski juurde juba kas või sellega, et lisaks elektroonilisele variandile tuleb see kõik esitada ka paberkandjal. Ka see on lisatöö, kas ei ole nii?

M. Pomerants

Aitüma! Nagu ma ütlesin, töö sisuliselt jätkub nii, nagu ta on siiamaani käinud.

Aseesimees R. Lang

Tänan! Kolleeg Jarno Laur, teine küsimus, palun!

J. Laur

Tahaksin küsida, et kui kõik jääb vanaviisi, mis on siis selle seaduseelnõu normatiivne tähendus?

M. Pomerants

Aitüma! Selle seaduseelnõuga antakse ministrile volitusnorm praegu kehtiva tegeliku praktika seadustamiseks ühtsel arusaadaval moel ja muud ei midagi.

Aseesimees R. Lang

Tänan! Kolleeg Ain Seppik, teine küsimus, palun!

A. Seppik

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Ka minul tekkis nüüd huvi. Olukord võib muutuda, sest seniajani käis asi tavaõiguse järgi, koguti andmeid ja kõik olid rahul. Aga põhiseadus ütleb, et kohalikule omavalitsusele saab kohustusi panna ainult seadusega. Nüüd me paneme talle selle kohustuse seadusega ja tekibki küsimus, et niipea kui pannakse kohustus seadusega, hakkavad kohalikud omavalitsused selle seaduse täitmiseks tingimata täiendavaid finantse nõudma. Selles ei ole üldse kahtlustki. Maaomavalitsuste Liit seda juba näitas. Nii et olukord nagu veidi muutub. Kas te näete sellist situatsiooni muutumist ette või te välistate selle, et tegelikult seda olukorda ei teki?

M. Pomerants

Aitüma! Vaadake, tegelik ülesanne sel juhtumil on ju sotsiaalhoolekande korraldamine, mille käigus omavalitsus ka iseenese huvides mitte ei korja statistikat, vaid n-ö paneb need andmed kirja, kellele, miks, kui palju, millal. Seda on vaja teha tema enda töös ühe osana, milleks on sotsiaalhoolekande korraldamine. Selle seaduseelnõuga lihtsalt sätestatakse see, millisel kujul see konkreetselt käib. Ma küll ei näe, et tegemist oleks lisaülesandega mingisugusel uuel kujul.

Aseesimees R. Lang

Suur tänu! Ekraan on tühi, rohkem küsida soovijaid ei ole. Suur tänu sorava, ilmeka eestikeelse ettekande eest, härra minister! Selles küsimuses on meil juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjon ja sotsiaalkomisjonipoolseks ettekandeks on sõna sotsiaalkomisjoni liikmel kolleeg Toomas Teinil. Palun!

T. Tein

Härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Sotsiaalkomisjon arutas seaduseelnõu kahel oma komisjoni istungil, 12. oktoobril ja 14. oktoobril. Seaduseelnõu kohta andsid komisjoni liikmetele informatsiooni sotsiaalministri nõunik Erki Must, hoolekande osakonna juhataja Sirlis Sõmer ja asekantsler Riho Rahuoja. Minister andis täieliku ülevaate seaduseelnõu ideest ja mõttest, milleks on see, et ministril oleks selge volitusnorm kehtestada oma määrusega vastav kord statistiliste andmete saamiseks. Eelkõige see, et kohalike omavalitsustega ei olnud kooskõlastust, oli ka põhjuseks, miks järgmisel komisjoni istungil jätkati selle seaduseelnõu menetlemist, kus oli toodud, et Eesti Maaomavalitsuste Liit oma kirjaga kooskõlastab sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu tingimusel, kui riigieelarves nähakse ette kohalikele omavalitsustele vahendid kuludeks, mis on seotud hoolekandestatistika kogumiseks vajaliku tarkvara projekteerimise, soetamise, kasutusele võtmise, hoolduse või arendustööde tegemisega ning ka kasutamise koolitusega. Kuna komisjon sai kõigile oma küsimustele vastused, siis otsustati saata seaduseelnõu 463 Riigikogu täiskogu saali 20. oktoobril esimesele lugemisele ning esimene lugemine lõpetada (poolt oli 7, vastu 0, erapooletuid 0) ja teha Riigikogu juhatajale ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 25. oktoober 2004, kell 12 (poolt samuti 7, vastu 0, erapooletuid ei olnud). Aitäh!

Aseesimees R. Lang

Lugupeetud ettekandja! Kas te täpsustaksite seda kellaaega: 25. oktoober, kell ...?

T. Tein

Kell 12.

Aseesimees R. Lang

Aitäh! Kell 12. Kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi on. Kolleeg Raivo Järvi, palun!

R. Järvi

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Nüüd, kui selline seadus on välja töötatud, kas te võite arsti ja humanistina öelda, et see on võrreldes meie naabritega tõeliselt valmis ehk meil on hea ja tugev tunne vaadata kas või meie põhjanaabrite poole?

T. Tein

Aitäh küsimuse eest, kallis pinginaaber! Ma arvan küll seda, et kuna minister ka eelnevalt nimetas, et juba 1995. aastast käib selliste statistiliste andmete kogumine, aga see ei käinud siiamaani mitte seaduse alusel, vaid oli nagu poolvabatahtlik ja käis omavalitsustega kokkulepete alusel, siis praegusel hetkel tehakse siin ainult üks sisuline muudatus. See on see, et seda kohustatakse seadusega tegema neid, kes osutavad hoolekandeteenust, kes neid andmeid koguvad - linnad, omavalitsused, maakonnad -, ja määratakse ära protseduuride reeglistik, kuidas see asi hakkab käima. Loomulikult arvan ka seda, et siin on mingid kulutused, et see ei ole ilma tasuta uus seadus. Sellel on mingi oma hind ja väärtus ja nagu me teame, siis mõni tund tagasi me lõpetasime 2004. aasta lisaeelarve teise lugemise ja seal peaks umbes nelja miljoni ulatuses olema ka vastavaid vahendeid, et seda seadust jõustada ja tutvustada jne.

Aseesimees R. Lang

Suur tänu! Kolleeg Helmer Jõgi, palun!

H. Jõgi

Aitäh, härra juhataja! Hea ettekandja! Minister küll mainis, et tegemist on tehnilist laadi eelnõuga, kuid nagu ilmneb, pidi komisjon eelnõu arutama lausa kahel oma istungil. Eestis kogutakse päris palju mitmesuguseid andmeid igaks juhuks. Kõigi andmete kogumise jaoks peab olema ikkagi teatud eesmärk, milleks neid kogutakse. Ma loen siit eelnõust, et see on oluline baas nende andmete kogumiseks, mida minister nüüd kehtestab oma vormiga jne, baas sotsiaalpoliitika kujundamiseks. Äkki oskate, hea ettekandja, öelda, milliseid sotsiaalpoliitilisi otsuseid saaks vastu võtta selliste andmete põhjal, kus loetakse kokku teenuse osutajad vanuse, soo ja hariduse järgi või teenuse saanud isikud vanuse ja soo lõikes? Miks teie meelest on nii oluline seda vanust ja sugu teada ja veel selle haridust, kellele teenust osutatakse?

T. Tein

Aitäh! Ma vastaksin niimoodi, et iga andmebaas ja statistika on oluline, et kujundada poliitikat. Kui me teame väga täpselt, kui vana või noor, kui haige või kes on see abi vajav isik Eesti riigis, siis me saame seda teha sellisel õigel moel ja minu meelest ka ideoloogiliselt õigesti. Me ei jaga toetusi kõigile, et piltlikult öeldes määrime saia peale võid ja jagame suhkrut juurde, vaid me jagame abi nendele, kes seda vajavad. Kui meil on hea andmebaas, siis me saame vastavalt vajadustele neile abi osutada.

Aseesimees R. Lang

Suur tänu! Rohkem küsimusi lugupeetud ettekandjale ei ole.

T. Tein

Kahju!

Aseesimees R. Lang

Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõne- ega sõnavõtusoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata ja sellega on eelnõu 463 esimene lugemine lõpetatud. Määran eelnõu 463 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks vastavalt komisjonipoolse ettekandja soovile 25. oktoobri 2004, kell 12. Sellega on meie tänane päevakord ammendatud ja Riigikogu tänane istung on lõppenud. Istungi lõpp kell 20.47.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee