Lugupeetud Riigikogu! Seoses Riigikogu liikme Tõnis Paltsi tagasiastumisega asub alates k.a 16. oktoobrist Riigikogu liikmeks asendusliige Ago-Endrik Kerge. Täna on meil meeldiv võimalus kuulata ära uue Riigikogu liikme ametivanne. Palun!

Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena Riigikogu X koosseisus, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. (Aplaus.)

Kas head kolleegid või Vabariigi Valitsuse esindaja soovivad üle anda arupärimisi ja eelnõusid? Palun, Vabariigi Valitsuse esindaja proua Ülle Aaskivi!

Austatud proua esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus algatab täna keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse eelnõu, ettekandja on keskkonnaminister Villu Reiljan.

Aitäh! Palun, kolleeg Andres Lipstok!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Rahanduskomisjoni nimel annan üle Riigikogu otsuse "Hasartmängumaksust toetuste määramise nõukogu koosseisu muutmine" eelnõu. Ettepanek on nõukogust välja arvata Katrin Saks ja nõukogusse nimetada Jarno Laur.

Aitäh! Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon algatab Riigikogu kodukorra seaduse §-de 143-146 muutmise seaduse eelnõu. See puudutab infotundi. Praegu on infotunni korraldus selline, et me raiskame siin nende ministrite aega, kellelt meil õieti midagi küsida ei ole. Teisest küljest on vastamise kord selline, et Riigikogu ei saa arutada infotunnis neid probleeme, mis parajasti aktuaalsed on. Nii et selle eelnõu alusel peaks jääma arutusele tulevaid küsimusi vähemaks, aga seda huvitavam peaks olema.

Aitäh! Palun, kolleeg Mihhail Stalnuhhin!

Aitäh, proua juhataja! Annan üle kaks arupärimist. Esimene on sotsiaalminister Marko Pomerantsile. Aluseks on vestlus, mis eelmisel nädalal siin toimus, kui ma küsisin rahandusministrilt, millised summad on eraldatud Jõhvi aidsivastaste programmide finantseerimiseks. Vastus oli, et finantseerimine suureneb, juttu oli mitmekümnest miljonist. Tegelikult aga selle aastaga võrreldes on riigieelarve eelnõu ühes kohas, mis räägib ennetamisprogrammist, vähenemine 13%, teises kohas vähendatakse ennetamisprogrammi finantseerimist 19,6%. Lähtuvalt sellest küsime seitsme Riigikogu liikme nimel: "Miks vähendatakse 2005. aasta riigieelarve eelnõus HIV/aidsi ennetamisele suunatud programmide finantseerimist? Millised positiivsed tendentsid lubavad seda teha? Kuidas kulutatakse 2004. aastal HIV/aidsi ennetamisele suunatud raha, kas mingi osa sellest Teie arvates jääb kasutamata või seda kasutatakse mitteotstarbeliselt ning mis programmide osas järgmisel aastal planeeritakse kokkuhoidu? Kas 2005. aasta riigieelarve eelnõus HIV/aidsi ennetamisele suunatud programmide finantseerimine arvestab aidsi haigestumise kasvu dünaamikat? Kas Sotsiaalministeeriumil on prognoos lähiaastate lõikes sellest, milliseid rahalisi vahendeid hakkab nõudma aidsihaigete täisväärtuslik ravi? Kui viimasele küsimusele vastus on jaatav, siis palume see prognoos esitada." Nagu juba ütlesin, seitse Riigikogu liiget on algatajad. Aitäh!

Palun, kolleeg Helir-Valdor Seeder!

Vabandust, ma palun ...

Vabandust!

Ja teine arupärimine on majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansipile. Sissejuhatus on väga ja väga pikk ning enamikule siin saalisolijatest vist ka üsna igav, see puudutab uut soojuse piirhinda, mis kinnitati Energiaturu Inspektsiooni poolt. Loen ette vaid ühe väikese osa sellest. "6. juulil 2004. aastal soojuse uue piirhinna küsimuses toimus majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atoneni osalemisel Narvas avalik nõupidamine, mille lõpus Narva Linnavolikogu esimees formuleeris küsimuse järgmiselt: "Kas teie, härra minister, võtate vastu meetmed selleks, et linn (tarbijad) saaks soojuse hinna kalkulatsiooni, mida meil on vaja selleks, et nõustuda selle uue hinnaga?" Kõlas vastus: "Nagu ma ütlesin, te saate andmed, mis olid ettevõtte (AS Narva Elektrijaamad) poolt edastatud Energiaturu Inspektsiooni." See on muidugi salvestatud, see oli avalik kohtumine, see kajastus ka ajakirjanduses ning nüüd me pöördume minister Ansipi poole järgmiste küsimustega. "Kas kavatsete täita järjepidevuse printsiipi, arvestades oma eelkäija ministri kohal ning erakonnakaaslase lubadust edastada tarbijatele soojuse uue piirhinna kalkulatsioon? Kui "jah", siis millal Narva linna tarbijad saavad tutvuda soojuse uue piirhinna kalkulatsiooniga? Kui "ei", siis mis põhjusel?" Alla on kirjutanud viis Riigikogu liiget. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Helir-Valdor Seeder!

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Isamaaliidu saadikurühma nimel esitan Riigikogu menetlusse maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärgiks on vabastada represseeritud ja represseerituga võrdsustatud isikud maamaksust nende kasutuses oleva elamumaa eest ja tingimusel, et isik ei saa maa kasutusõiguse alusel rendi- või üüritulu. Nagu te teate, võimaldab praegune seadus seda soodustust teha kohalikel omavalitsustel. Üksikud kohalikud omavalitsused on seda ka rakendanud. Isamaaliidu saadikurühma arvates peaks see olema riiklik poliitika ja kohalikele omavalitsustele seetõttu saamata jääv tulu tuleks hüvitada riigieelarvest.

Aitäh! Palun, kolleeg Evelyn Sepp!

Austatud esimees! Head kolleegid! Annan koos Riigikogu liikmete Ain Seppiku, Vilja Savisaare, Mailis Repsiga siseminister Margus Leivole üle arupärimise. "Teatavasti on Eesti rahvastikupoliitika laiemas mõttes olnud konservatiivne, periooditi aga lausa paranoiline. Neist perioodidest pärinevad ka paljud probleemid, peamiselt aga siiski sisepoliitilised, mis on takistanud Eestil olemast neis küsimustes pragmaatilisemad. Eriti on need puudutanud muukeelse elanikkonna integreerimist Eesti ühiskonda, sealhulgas naturalisatsiooni- ja kodakondsuspoliitikat. 13. oktoobri ajalehes Molodjož Estonii avaldas siseministri rahvaliitlasest poliitiline nõunik Vitali Faktulin seisukohti, millest võib teha ühe järelduse: Vabariigi Valitsuses on muutumas rahvastikupoliitika senised põhimõtted, võrdsete võimaluste poliitika on asendumas muukeelsetele elanikele rahvustunnuse või riigikeelest erineva emakeele alusel kehtestatavate esinduskvootidega valitavatesse või nimetatavatesse kogudesse ja ametikohtadele. Sellised mõtteavaldused teevad meid murelikuks. Esiteks sellel põhjusel, et need vajavad põhimõttelisi seadusandlikke algatusi ja senise rahvastikupoliitika kardinaalset muutmist, kuid neile muudatustele pole eelnenud vähimatki avalikku diskussiooni. Teiseks aga ka see, et sellised rahvustunnuse alusel toimivad segregatsioonipoliitikat süvendavad algatused võiksid anda Eestist väga vale signaali rahvusvahelisele üldsusele." Siit ka küsimused. "Palun kommenteerige oma poliitilise nõuniku Vitali Faktulini põhjapanevaid seisukohti 13. oktoobril ajalehes Molodjož Estonii avaldatud artiklis, mis seavad kahtluse alla kogu Eesti senise rahvus- ja rahvastikupoliitika. Millal tuleb siseminister valitsusse eelnõude paketiga, mis seadustaks üldistel, ühetaolistel ja salajastel valimistel nii Riigikogusse, kohalike omavalitsuste volikogudesse, Euroopa Parlamenti, miks mitte ka Vabariigi Valitsuse või kohalike omavalitsuste täitevvõimu ametitesse nimetamisel ja ka näiteks erakondade valitavatesse organitesse saamiseks sisse kvoodid rahvuse või emakeele alusel? Kas on kavas sisse seada kvoodid ka soolisel alusel? Millal kavatseb siseminister kuulda võtta oma nõuniku Vitali Faktulini seisukohti ning asub Rahvaliidu saadikute abil Riigikogus realiseerima põhiseaduse muutmise ideed, mille sisuks on diskrimineerimise lubamine emakeele või rahvustunnuse ..."

Aeg!

Ja veel neli küsimust. Aitäh!

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud neli eelnõu ja kolm arupärimist. Kui arupärimised on esitatud kooskõlas Riigikogu kodukorra seadusega, siis edastan need otsekohe adressaatidele. Riigikogu juhatus otsustab eelnõude menetlusse võtmise vastavalt kodukorraseadusele.

Head kolleegid! Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud: esiteks, Vabariigi Valitsuse k.a 11. oktoobril esitatud Riigikogu otsuse "Kütuse- ja energiamajanduse pikaajalise riikliku arengukava aastani 2015 kinnitamine" eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon; teiseks, Vabariigi Valitsuse k.a 13. oktoobril algatatud riigipiiri seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon; kolmandaks, Vabariigi Valitsuse k.a 13. oktoobril algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Türgi Vabariigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon; neljandaks, Vabariigi Valitsuse k.a 13. oktoobril algatatud Maailma Tervishoiuorganisatsiooni põhikirja ja selle muudatuste vastuvõtmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon; viiendaks, Isamaaliidu fraktsiooni k.a 13. oktoobril algatatud riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon; kuuendaks, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni k.a 13. oktoobril algatatud ühistranspordiseaduse § 15 täiendamise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon; seitsmendaks, Riigikogu liikmete Mihhail Stalnuhhini, Kaarel Pürgi, Eldar Efendijevi, Jüri Šehovtsovi, Marika Tuusi, Nelli Privalova, Mailis Repsi, Helle Kalda ja Heimar Lengi k.a 13. oktoobril algatatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon. Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse k.a 15. oktoobril esitatud Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu määruse eelnõu, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, kasutuse lubamist ja piiramist, ning Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi eelnõu, millega muudetakse nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ, Euroopa asjade komisjonile. Eelnõu kohta arvamust andma määrati keskkonnakomisjon ja majanduskomisjon. Arvamuse esitamise tähtaeg on k.a 8. november, kell 18. Riigikogu juhatus on edastanud Riigikogu liikmete Evelyn Sepa, Helle Kalda, Toomas Vareki, Mihhail Stalnuhhini, Eldar Efendijevi, Enn Eesmaa, Värner Lootsmanni, Toivo Tootseni ja Vladimir Velmani k.a 14. oktoobril esitatud arupärimise peaministrile. Põhiseaduskomisjoni taotlusel on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõule 407 määratud uus muudatusettepanekute esitamise tähtaeg: 25. oktoober k.a, kell 12. Kolmapäeval, 20. oktoobril osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: haridus- ja teadusminister härra Toivo Maimets, kaitseminister härra Margus Hanson ja rahandusminister härra Taavi Veskimägi. Head kolleegid, palun kohaloleku kontroll! Kohal on 78 Riigikogu liiget, puudub 22.

Head kolleegid, palun tähelepanu! Rahanduskomisjon teeb ettepaneku tõsta eelnõude 414 ja 415 esimesed lugemised, mis on planeeritud kolmapäeva, 20. oktoobri 14. ja 15. päevakorrapunktina, ettepoole kuuendaks ja seitsmendaks päevakorrapunktiks. Panen päevakorra hääletusele koos vastava parandusega. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 57 Riigikogu liiget, vastu oli 1, erapooletuid oli 5. Päevakord on kinnitatud.

Head kolleegid! Esimene arupärimine on Riigikogu liikmete Harri Õunapuu, Sven Mikseri, Jaanus Marrandi, Liina Tõnissoni, Mark Soosaare, Olev Laanjärve ja Peeter Kreitzbergi k.a 16. juunil esitatud arupärimine Riigikogu fraktsiooni mittekuuluvate liikmete õiguste kohta. Palun ettekandjaks kolleeg Peeter Kreitzbergi!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud õiguskantsler! Kolleegid! Meie probleem on suhteliselt lihtne. Me istume kaheksakesi aknapoolses reas ja tunneme, et meil ei ole mitte ainult kaks Eestit, vaid meil on ka kaks parlamenti ühe üksuse sees, kusjuures kahest Eestist väljapääsemiseks on kõik võimalused seadusega tagatud, kahest parlamendist väljapääsemiseks pole mingeid võimalusi, sest seadus seda lihtsalt ei luba. Meid on siin 7% ja teatud juhtudel võib see arv olla suurem ning me ei saa kuidagi pidada loomulikuks, et meie osavõtt parlamendi tööst on nii paljude kodukorraseaduse paragrahvide järgi blokeeritud. Mõned lihtsad näited. Näiteks esimene lugemine, kus me ei saa läbirääkimistel sõna võtta isegi siis, kui me ise oleme eelnõu esitanud. See juhtus eelmisel nädalal. Me kuulasime tagasilükkamise ettepanekut ja selle saateks läbirääkimistel mitmete fraktsioonide esinemisi. Ega meil ei jäänudki muud üle, kui võtta teadmiseks, millised need seisukohad on. Kuigi me paljudega nendest nõus ei olnud, ei olnud meil võimalust avaldada mitte mingisugust vastulauset. Me oleme praegu ilma ka elementaarsetest töötingimustest, meil ei ole tööruumi, kus rääkida oma valijatega, kes üldjuhul on Keskerakonna valijad. Nad kindlasti ütlevad meile, et me oleme oma valijad reetnud, aga meil on jälle tunne, et me järgime Keskerakonna valimislubadusi paremini, kui mõnikord Keskerakonna fraktsioon seda teeb. See on pikk vaidlusküsimus, aga ma usun, et me oleme praegu küllaltki ebavõrdses olukorras, võrreldes teistega. Ma arvan, et ei ole loomulik, et osa Riigikogu liikmeid saavad oma valijaid halvemini esindada. Meie riigis ei ole erakondlikke valimisnimekirju, meil on individuaalsed valimisnimekirjad. Muidugi, häälte ülekandmisega võib juhtuda, et sa oled saanud hääli mõnelt oma endiselt erakonnakaaslaselt, aga sama tõepärane on see, et valimistel said sa tunduvalt vähem hääli, kui oleks võinud, tänu oma mõnele eelmisele erakonnakaaslasele. Ma väidan, et see on lõputu vaidlus, ja ma usun, et meie taga on siiski päris palju valijaid. Me siiski tahame teha normaalset tööd samadel alustel mis teisedki. Ma ei tahaks väga detailselt meie arupärimist kommenteerida. Ma usun, et seda teeb õiguskantsler, aga üks fakt olgu see, et täna me võtsime vastu Hiina delegatsiooni. Ma küsisin, kuidas Hiina nn parlamendis on olukord, kas ka seal on kaks parlamenti ühe sees, mille peale Hiina delegatsiooni esimees vastas, et ei ole, sõltumata sellest, millise parteiga on keegi ühinenud või ühinemata jätnud või lahku läinud, on kõikidel parlamenditöös täpselt ühesugused õigused. Meie arvates on meie probleemil kaks lahendust, kas taastada fraktsiooni loomise õigus, kuna meid on ikka päris palju, või siis taastada kõik õigused võrdsetel alustel kõikide teiste fraktsioonidega. Mõlemad lahendused oleksid meile vastuvõetavad. Kõige elementaarsemalt tahame me tõesti saada tööruumi. Aga muide veel elementaarsemalt tahaks me, et kui kaks meie liiget, härra Soosaar ja Lepikson, tahavad suures sõpruses ühte ruumi minna, et siis ikkagi meie sõbrad endisest fraktsioonist ei saa ütelda, et nad on nii toredad inimesed, et meie neist küll lahkuda ei taha. Me ei suuda isegi seda probleemi lahendada. Ma arvan, et kogu see asi on võtnud sellised mõõtmed, mis ei ole kohane mitte ühelegi parlamendile. Loomulikult kuulame me ülisuure huviga, mida ütleb õiguskantsler. Üldiselt näitab maailmapraktika seda, et tõesti üks kahest lahendusest ikkagi võetakse, kas antakse võimalus luua fraktsioon - maailmas on olemas ka segafraktsioone inimestest, kes on lahkunud erinevatest erakondadest - või tagatakse meile teiste parlamendiliikmete õigustega võrreldavad õigused. Ma ei hakkagi meie küsimusi ette lugema, neid on liiga palju, aga ma usun, et õiguskantsler teeb seda nagunii. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Peeter Kreitzberg! Nüüd ma palun siia õiguskantsleri härra Allar Jõksi!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud arupärijad! Kõrge kogu liikmed! Riigikogu liikmete arupärimine puudutab Riigikogu liikmete õigust ühineda fraktsioonidesse. Arupärimine koosneb kuuest küsimusest. Esimene küsimus. "Kas Riigikogu kodukorra seaduse §-s 40 nimetatud piirangud fraktsiooni moodustamiseks on vastuolus põhiseaduse §-ga 71, piirates Riigikogu liikmete õigust ühineda fraktsioonidesse?" Põhiseaduse § 71 järgi on Riigikogu liikmetel õigus ühineda fraktsioonidesse. Fraktsioonide moodustamise korra ning õigused sätestab Riigikogu kodukorra seadus. Riigikogu kodukorra seaduse § 40 näeb fraktsiooni moodustamise korra ette lühidalt järgmiselt: fraktsioonis peab olema vähemalt viis liiget, iga erakond saab moodustada vaid ühe fraktsiooni ning ühe erakonna nimekirjas Riigikokku valitud saadik ei saa kuuluda mõne teise erakonna fraktsiooni. Seega loob Riigikogu kodukorra seadus vahetu ja ühese seose erakonna ning fraktsiooni vahel. Olen seisukohal, et parlamendi töökorraldus ja struktuur peavad järgima demokraatia põhimõtet, tagama esindusorgani efektiivse töö ning arvestama valijalt saadud mandaadiga. Riigikogu valimistel osalevad üksikkandidaadid ja erakonnad. Erakonna esinduseks parlamendis on fraktsioon, mille kaudu erakond teostab rahvalt oma poliitilisele platvormile saadud mandaati ja usaldust. Seetõttu tuleb pidada põhjendatuks, et ühes erakonnas Riigikokku valitud saadikud saavad moodustada ühe ja ainult ühe fraktsiooni ning olla vaid selle fraktsiooni liikmed. Lähtudes põhiseaduse § 62 sissekirjutatud nn vaba mandaadi põhimõttest, ei saa side erakonna ja fraktsiooni vahel olla siiski absoluutselt jäik. Seda rõhutab eraldi ka eespool tsiteeritud § 71, mille järgi on fraktsiooni kuulumine mitte Riigikogu liikme kohustus, vaid Riigikogu liikme õigus. Seoses sellega ei saa Riigikogu liiget sundida oma erakonna fraktsiooni astuma ning talle tuleb anda võimalus soovi korral fraktsioonist välja astuda. Selle võimaluse Riigikogu kodukorra seaduse § 42 lõige 2 ka ette näeb. Siit järgmine samm edasi oleks lubada fraktsioonist väljaastunud või fraktsiooniga mitteühinenud Riigikogu liikmetel luua eraldi fraktsioone või ühineda koguni mõne teise erakonna fraktsiooniga. Varem kehtinud Riigikogu kodukorra seaduse regulatsioonid nägid taolisi võimalusi ühel või teisel kujul ka ette. Kui Riigikogu soovib sidet erakonna ja fraktsiooni vahel lõdvendada ja lubada moodustada fraktsioone teistelgi alustel kui valimistel erakondadele antud mandaadid, on see vastavalt põhiseaduse § 71 lõikele 3 Riigikogu pädevuses. Kuid see ei tähenda, et praegune süsteem, mis sisustab fraktsiooni just erakondlike valimistulemuste kaudu, oleks põhiseadusega välistatud. Tuleb siiski rõhutada, et kehtiva Riigikogu valimiste süsteemi kohaselt jagatakse enamik mandaate ringkonnamandaatide ja kompensatsioonimandaatidena just erakondade vahel. Samuti teenib erakondade ja fraktsiooni jäik sidumine poliitilise vastutuse ja parlamendi demokraatia stabiilsuse tagamise eesmärki. Lähtudes eeltoodust ei ole minu hinnangul põhiseadusega vastuolus Riigikogu kodukorra seaduse sätted, mille järgi saab ühe erakonna põhjal moodustada vaid ühe fraktsiooni ning ühe erakonna saadikud ei saa kuuluda teise erakonna fraktsiooni. Küll aga tuleb pidada probleemseks seaduse nõuet, mille järgi on fraktsiooni minimaalne liikmete arv piiratud viiega. On võimalik, et Riigikogu valimiste tulemusel kogub mõne erakonna nimekiri vähem mandaate kui viis. Kehtiv kodukord võtab neilt saadikutelt aga üldse ära põhiseaduse §-s 71 sätestatud võimaluse ühineda fraktsiooni. Olukorras, kus nn erakonnaväliseid või erakondadevahelisi fraktsioone moodustada ei ole võimalik, puudub fraktsiooni liikmete arvu piiramiseks igasugune praktiline vajadus, mistõttu soovitan Riigikogul see vastuolu enne võimaliku olukorra tekkimist seadusest kõrvaldada. Teine küsimus. "Millistel alustel oleks kõige otstarbekam ja õiglasem fraktsioone moodustada?" Põhiseadus räägib Riigikogu komisjonidest ja fraktsioonidest. Riigikogu kodukorra seadus näeb lisaks ette ka võimaluse moodustada Riigikogu liikmetest ja fraktsioonidest ühendusi. Kui Riigikogu komisjonid on moodustatud saadikute erialasest pädevusest tulenevalt, siis fraktsioonid peaksid olema moodustatud vastavalt poliitilistele vaadetele ehk erakondlikult. Saadikute ühendusi võib teha põhimõtteliselt igal muul alusel. Just nii toimib parlamendi sisemine struktuur traditsioonilises demokraatlikus riigikorralduses ning selline parlamentaarne tava on olemas ka Eestis. Kolmas küsimus. "Kas Riigikogu fraktsiooni mittekuuluvatele liikmetele seatud piirangud Riigikogu töös osalemiseks on kooskõlas põhiseadusega? Kas nimetatud piirangutega on tagatud kõikidele Riigikogu liikmetele võrdsed võimalused Riigikogu töös osalemiseks?" Ainus põhiseadusest fraktsioonile tulenev õigus on seaduste algatamise õigus vastavalt põhiseaduse § 103 lõike 1 punktile 2. See õigus on olemas igal Riigikogu liikmel üksikult. Kõik ülejäänud fraktsioonide või fraktsioonide esindajate õigused ei tulene mitte põhiseadusest, vaid Riigikogu kodukorra seadusest. Küll aga tuleneb põhiseadusest, täpsemalt § 71 lõikest 3 Riigikogule volitus kujundada fraktsioonidele kindel roll ning anda fraktsioonidele õigusi, mida Riigikogu üksikliikmetel ei pruugi olla. Teisisõnu on Riigikogu pädevuses sisustada fraktsiooni mõiste läbi tema moodustamise aluste ja ülesannete. On tõsi, et 17. märtsil 2003. aastal jõustunud uue Riigikogu kodukorra seaduse üks eesmärke oli komisjonide ja fraktsioonide rolli tugevdamine. Lugedes eelnõu seletuskirja ja Riigikogu stenogramme, selgub, et sooviti tõhustada täiskogu tööd ühes poliitilise arutelu elavdamisega. Eelnõuga püüti leida tasakaal Riigikogu üksikliikme, fraktsiooni ja komisjoni vahel. Riigikogu saalis avaldati arvamust, et üksikliikme õigused ja võimalused Riigikogu töös osalemiseks Eestis on ühed laiemad Euroopas. Kuid tõstatati ka küsimus, kas uus kodukord ei piira demokraatiat ja Riigikogu liikmete võõrandamatuid õigusi fraktsiooni õiguste kasuks. Olen seisukohal, et põhiseaduse § 71 alusel fraktsioonide moodustamise korda kujundades ja fraktsioonide õigusi sätestades peab Riigikogu ühelt poolt kaitsma üksikute rahvaesindajate õigusi, kuid teiselt poolt tuleb kujundada välja kindel roll ka fraktsioonidele kui ühendustele, mis on seatud ellu viima mitte üksikute Riigikogu liikmete huve, vaid valijate toetuse pälvinud erakondade programme. Riigikogu sisemise töökorralduse küsimused on põhiseadus jätnud suuresti just Riigikogu enese otsustada ja just nii see peabki olema. Kahtlemata on Riigikogu nagu iga teine parlament organ, mille tegevust mõjutavad lisaks seadustele ka parlamentaarsed tavad, traditsioonid, poliitiline vastutus ja eetika. Seda kõike ei ole võimalik alati õigusega reguleerida. Eesti põhiseadus räägib Riigikogust eeskätt kui kollegiaalorganist. Kuidas selle kollegiaalorgani sisemised protseduurid ühelt poolt demokraatlikult, kuid teiselt poolt ka tõhusalt sisustada, on Riigikogu kodukorra seaduse reguleerimise esemeks. Põhiseadus näeb samas ette rea õigusi igale Riigikogu liikmele personaalselt, näiteks õigus algatada seadusi, õigus esitada arupärimisi, õigus osaleda hääletamisel. Põhiseaduse seisukohast on siinkohal oluline silmas pidada, et põhiseadusega Riigikogu liikmetele antud õiguste kasutamise korda reguleerides ei moonutataks nende õiguste olemust, mille tulemusel need õigused sisuliselt lakkaksid olemast. Analüüsinud kehtivat Riigikogu kodukorra seadust, ei ole minu hinnangul neid nn võõrandamatuid Riigikogu liikmete õigusi fraktsioonide kasuks ülemäära piiratud. Õigused, mida Riigikogu kodukord annab vaid fraktsioonidele või fraktsioonide esindajatele, on enamjaolt menetluslikud ning seatud teenima eeskätt Riigikogu töö efektiivsuse eesmärki. Põhiseaduse § 104 lõike 1 kohaselt sätestab seaduste vastuvõtmise korra Riigikogu kodukorra seadus. Neljas küsimus. "Kas lähtudes võimalusest, et Riigikogu fraktsioonidesse mittekuuluvate liikmete arv suureneb oluliselt või et Riigikogu liikmed ei moodusta ühtegi fraktsiooni, tuleks Riigikogu töö tagamiseks Riigikogu kodukorra seadust muuta või täiendada?" Kui Riigikogu leiab, et Riigikogu kodukorra seadus ei taga Riigikogu põhiseaduslike ülesannete täitmist näiteks põhjusel, et fraktsioonide moodustamise reeglid on liiga jäigad, siis on Riigikogu pädevuses kahtlemata kodukorda muuta või täiendada. Nagu ma juba mainisin, ei välista põhiseadus fraktsioonide moodustamist ka teistsuguses korras või teistsugustel alustel, kui seda teeb kehtiv Riigikogu kodukorra seadus. Otsustamispädevus on siin Riigikogu käes. Viies küsimus. "Kas olukorda, kus fraktsioonidesse ühinenud Riigikogu liikmete teenindamine ja nõustamine on tunduvalt enam ja personaalsemalt tagatud kui Riigikogu fraktsioonidesse mitteühinenud liikmetel, võib käsitleda Riigikogu liikmete ebavõrdse teenindamise (näiteks abistamine ja asjaajamise korraldamine) ja nõustamisena tööülesannete täitmisel?" Vastavalt Riigikogu töökorra seaduse §-le 18 tagab Riigikogu, tema organite ja Riigikogu liikmete teenindamise Riigikogu Kantselei. Seaduse § 19 järgi on Riigikogu Kantselei ülesanneteks muu hulgas Riigikogu liikmete nõustamine õigusloome alal ning Riigikogu muude ülesannete täitmise küsimustes. Riigikogu juhatuse otsusega vastuvõetud Riigikogu Kantselei põhimäärus peab olema kahtlemata töökorraseadusega kooskõlas ning lähtuma põhimõttest, et kõigil Riigikogu liikmetel on õigus kantselei teenindusele ja nõustamisele. Analüüsides nimetatud põhimäärust, selgub, et Riigikogu Kantseleis on struktuuriüksusi, kes teenindavad kõiki Riigikogu liikmeid. Näiteks abistab juriidiline osakond Riigikogu liikmeid õigusaktide eelnõude koostamisel. Majandus- ja sotsiaalinfoosakond täidab Riigikogu liikmete tellimuse õigusaktide eelnõude menetlemisel ja muude Riigikogu töödega seotud küsimustes. Dokumendiosakond nõustab Riigikogu liikmeid keeleliselt jne. Samuti on Riigikogu juhatuse ja komisjonide käsutuses ametnikud, kelle ülesandeks on juhatuse liikmete nõustamine ning abistamine. Eeltoodud teenustele ja ametnikele on vähemasti paberil tagatud kõigi Riigikogu liikmete võrdne ligipääs, hoolimata nende kuulumisest fraktsiooni või mitte. Kuid lisaks neile näeb põhimäärus ette veel ka üksnes fraktsioone teenindavad kantselei teenistujad, kelle põhiülesandeks on fraktsiooni ja tema liikmete nõustamine, abistamine ning asjaajamise korraldamine. Kuna Riigikogu kodukorra seadus näeb fraktsioonidele ette õigusi ja ülesandeid, mida Riigikogu liikmetel üksikuna ei ole, siis ei saa sellise täiendava ressursi eraldamist fraktsioonide abistamiseks pidada põhjendamatuks. Samas on selge, et seeläbi ei tohi kannatada fraktsioonidesse mittekuuluvate Riigikogu liikmete teenindamine ja nõustamine. Õiguskantslerina ei ole ma kursis Riigikogu igapäevase töökorralduse ning tavadega. Seetõttu on mul raske hinnata, kuivõrd hästi või halvasti on tagatud fraktsiooniväliste saadikute teenindamine tegelikult. Kuid eeldades, et mulle seitsme Riigikogu liikme poolt esitatud arupärimine on ajendatud murest, et fraktsioonidesse kuuluvate liikmete teenindamine ja nõustamine on tagatud tunduvalt enam ja personaalsemalt, tuleb pidada ilmselt põhjendatuks põhimääruse ja Riigikogu Kantselei ressursside osalist ümbervaatamist, tagamaks ka fraktsioonidesse mittekuuluvatele liikmetele piisava teeninduse. Selle otsuse tegemine on Riigikogu juhatuse pädevuses. Kuues küsimus. "Kui kõik Riigikogu liikmed on oma mandaadi, ülesannete ja kohustuste poolest võrdsed, siis kas on õigustatud nende ebavõrdne teenindamine ja nõustamine tööülesannete täitmisel? Kas kõikidel Riigikogu liikmetel on võrdsed õigused?" Olen seisukohal, et Riigikogu liikmetele peab olema tagatud teenindamine, mis võimaldab neil oma ülesandeid efektiivselt täita. Küsimus Riigikogu liikmete õigustest taandub küsimusele Riigikogu liikmete ülesannetest. Näiteks näeb põhiseadus Riigikogu esimehele ette hulga täiendavaid ülesandeid nn lihtliikmega võrreldes. Kodukord näeb komisjonide ja fraktsioonide esimeestele ette jällegi teistsugused õigused ja kohustused, kui on nn lihtliikmetel. Seega ei ole kõik Riigikogu liikmed ülesannete, õiguste ja kohustuste poolest võrdsed, mis ei tähenda kindlasti seda, et mõnede liikmete teenindamine võiks olla talle antud ülesannete täitmiseks ebapiisav. Lubamatu on olukord, kus fraktsiooniga ühinemise põhjuseks on mitte valijatelt saadud mandaat ja poliitilised veendumused, vaid võimalus kasutada teatud hüvesid - ja seda vaatamata munitsipaalpoliitikas hiljuti juurduma hakanud tavadele -, olgu nendeks hüvedeks kantseleipoolne professionaalne ja personaalne nõustamine või tulus ametikoht mõnes ministeeriumis või reservfondide lisarahad. Leian, et Riigikogu juhatus peab tagama kõigile rahvaesindajatele töö tegemiseks vajalikud tingimused, hoolimata sellest, kas ja millisesse fraktsiooni keegi kuulub. Tänan tähelepanu eest! Austatud arupärijad, kõrge kogu liikmed, olen valmis vastama teie küsimustele.

Suur tänu, härra Allar Jõks! Palun, kolleeg Urmas Reinsalu!

Aitäh, proua esinaine! Austatud õiguskantsler! Mul on veidi skolastiline küsimus, mis puudutab teie viidet sellele, et fraktsiooni liikmete minimaalarv, mis on viis, võiks olla kuidagi põhiseaduslikkuse aspektist kaheldav. Teatavasti on võimalus, et ühe erakonna nimekirja kaudu võib osutuda valituks ainult üks rahvaesindaja, saades isikumandaadi, nagu juhtus 1992. aastal härra Tiit Madega ettevõtjate erakonna nimekirjast ja Rein Järlikuga roheliste erakonna nimekirjast. Kas sellisel juhul selle piiri kaotamine tähendaks, et parlamendis moodustuksid ka üheliikmelised fraktsioonid, ja kas see tunduks loogiline? Kuidas sellisel juhul fraktsiooni esimehe valimisprotseduur käiks?

Aitäh! Oma märkuses ma pidasin silmas olukorda, kui parlamenti osutub valituks ühest erakonnast näiteks neli inimest, siis sellisel juhul peaks neil olema õigus moodustada fraktsiooni.

Palun, kolleeg Mark Soosaar!

Lugupeetud juhataja! Austatud õiguskantsler! Esimesele küsimusele vastates puudutasite te Riigikogu liikme erakondlikku kuuluvust ja tema veendumusi. Ma tahaks teie käest küsida: kui Riigikogu erakondlik fraktsioon kaldub kõrvale oma valijatele antud lubadustest ja samast fraktsioonist eraldunud Riigikogu liikmed püüavad ellu viia just rahvale tõotatud ideaale - näide lähiminevikust, suhtumine ühinemisse Euroopa Liiduga -, kas ka siis võib minna vastuollu põhiseaduse §-ga 11, mis ütleb, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega, ja vastuollu minna ka §-ga 12, kus on öeldud, et kõik on seaduse ees võrdsed ja kedagi ei tohi diskrimineerida poliitiliste veendumuste tõttu?

Aitäh! Õiguskantslerina on mul raske, et mitte öelda võimatu hinnata seda, milline osa erakonnast viib tegelikult ellu valijatele antud lubadusi ja milline ei vii. Ehk teisisõnu, mul ei ole võimalik öelda, kas erakonnast eraldunud saadikud viivad paremini ellu erakonna poliitikat või mitte ja vastuolu teie viidatud põhiseaduse paragrahvidega ma selles kontekstis ei näe.

Palun, kolleeg Helir-Valdor Seeder!

Aitäh! Austatud ettekandja! Nii Riigikogu kui kohaliku omavalitsuse volikogu on rahva esindusorganid ja kui Riigikogusse kandideerinud saadik osutub valituks, võib ta moodustada fraktsiooni ja astuda fraktsiooni. Hiljem ei ole tal võimalik moodustada mingit uut fraktsiooni või üle minna teise fraktsiooni. Kohaliku omavalitsuse volikogus on aga võimalus, et saadik, kes kandideerib ühe erakonna nimekirjas volikokku ja osutub valituks, võib hiljem minna üle teise fraktsiooni või moodustada hoopis uue fraktsiooni - fraktsiooni, kellele valija mandaati andnud ei ole. Oma ettekandes te ütlesite, et lubamatu on olukord, kus fraktsiooni kuulumise eesmärgiks ei ole valijalt saadud mandaat. Palun öelge, kas selline olukord kohalike omavalitsuste volikogudes, mis võimaldab taolist tegevust, on vastuolus põhiseadusega või mingite muude tavadega ja seda peab seadusandlikult reguleerima teistmoodi kui seni.

Aitäh! Viimaste nädalate tormilised sündmused Tallinnas on minu laua üle ujutanud, kui nii võib öelda, avaldustega, milles palutakse kontrollida, kas kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus on ikka põhiseadusega kooskõlas, kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, mis võimaldab tekkida täiesti n-ö uutel fraktsioonidel, aga see analüüs alles algas. Nii et ma jään praegu selle vastuse teile võlgu.

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Tänan, proua juhataja! Lugupeetud härra õiguskantsler! Kõik Riigikogu liikmed on oma mandaadilt vabad ja põhimõtteliselt on võrdne õigus algatada näiteks eelnõusid ka fraktsiooni mittekuuluvatel saadikutel. Samas aga ei ole võrdsed õigused tagatud eelnõude menetlemise käigus. Näiteks ei ole kodukorraseaduse kohaselt fraktsiooni mittekuuluval Riigikogu liikmel kui eelnõu autoril võimalik eelnõu esimesel lugemisel esineda oma eelnõu kaitseks, kui fraktsioonidesse kuuluvad saadikud leiavad eelnõus mingisuguseid probleeme. Tal ei ole võimalik kaitsta ega selgitada eelnõu sisu, nii nagu seda näeb fraktsiooni mittekuuluv saadik. Kas te peate niisugust olukorda mõistlikuks ...

Palun, aeg!

Aitäh! Nagu ma eelnevalt ütlesin, on Riigikogu otsustada, kuidas kodukorras sätestada nii fraktsioonide õigused kui ka fraktsioonidesse mittekuuluvate isikute õigused. Kui Riigikogu saab toimida tõhusamalt, võib muuta kodukorraseadust. Mina andsin oma tänase vastuse sellelt seisukohalt, sellest lähtepunktist tulenevalt, et minul puuduvad õiguslikud argumendid selleks, et selle vaidlusega vajaduse korral minna Riigikohtusse. Kui ma teile praegu ütleksin, et jah, kõik see, mida te olete siin esile toonud, on põhiseadusega vastuolus, siis järgmiseks sammuks on ettepaneku tegemine Riigikogule seaduse muutmiseks. Kui see tulemusi ei anna, siis Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumisse taotluse esitamine. Ma kordan veel kord, et minul praegusel hetkel puuduvad niivõrd veenvad argumendid, et seda vaidlust algatada. Küll aga on Riigikogu liikmetel õigus pöörduda selle vaidlusega põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumisse, kasutamata selleks õiguskantsleri abi. Nimelt on põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 17 järgi Riigikogu liikmel võimalik kaevata Riigikohtusse Riigikogu juhatuse otsuse peale. Selleks otsuseks võib olla näiteks otsus fraktsiooni registreerimise või mitteregistreerimise kohta. Selles kaebuses on võimalik paluda Riigikohtul jätta kohaldamata ning tunnistada põhiseadusvastaseks ja kehtetuks ka teie poolt mitmel korral viidatud kodukorraseaduse § 40 lõige 1.

Palun, kolleeg Peeter Kreitzberg!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud õiguskantsler! Mul on teile järgmine küsimus. Teatavasti on erakondade reiting avalike institutsioonide omadest üks madalamaid ja pole ime, kui mõnigi Riigikogu liige üritab oma fraktsioonist väljuda kas või selsamal lihtsal põhjusel. Teoreetiliselt on võimalik, et näiteks 51 inimest istub akna pool, kuigi nii palju kohti siin ei ole. Ma küsiks: kas teie tekst ja kõne jääks samasuguseks, kui see arv oleks selline või oleks näiteks ainult 25? Kas see numbri suurus kuidagi ka mõjutaks teie teksti?

Aitäh! Nagu ma täna juba korduvalt olen öelnud, on Riigikogu otsustada, kui efektiivselt Riigikogu töötab. Kui see n-ö aknapoolne rida läheb juba niivõrd suureks, et Riigikogu ei saa enam efektiivselt toimida, ka siis on Riigikogu otsustada kodukorraseaduse muutmine, selleks et Riigikogu saaks efektiivselt toimida, sest vastasel juhul võib tulemuseks olla see, et Riigikogu pole enam usaldusväärne avalikkuse silmis, kuna ta ei suuda oma ülesandeid täita. Kui Riigikogu liikmeid aknapoolses reas või kahes aknapoolses reas saab olema juba enamus, siis on võimalik kodukorraseadust kindlasti vastavalt muuta.

Palun, kolleeg Liina Tõnisson!

Suur tänu! Lugupeetud härra õiguskantsler! Teie põhjalikust juriidilisest ettekandest sain ma aru, et teil ei ole põhjust pöörduda Riigikohtusse, kuna põhiseaduse suhtes oleks nagu asjad korras. Aga oma sõnavõtus te ütlesite korduvalt, et need ja need asjad tuleks ära korraldada Riigikogu otsustusega ehk Riigikogu otsustab, milline on kodukord. Riigikogu otsustab, kas need kaheksa inimest saavad võrdväärselt töötada, kas neile antakse ka ajaleht, kirjutuspaber ja koht, kus saaks koguneda, ehk teisisõnu, kõik taandub Riigikogu otsusele. Riigikogu ei ole valmis seda otsust tegema, sest kõik erakonnad kardavad, et kui nüüd meile antakse võimalus koos istuda, siis äkki jookseb nende juurest ka veel keegi ära. See on niisugune ringkaitse. Siit ma jõuan järgmise järelduseni, et tegemist on ebademokraatliku Riigikoguga. Siit tulenebki minu küsimus. Siin kõlas väga uhkelt teade, et Riigikogu esindab rahvast, omades samas madalat reitingut. Kas meie Riigikogu on ikka efektiivselt tegutsev?

Aitäh! Kindlasti ma ei kasuta väidet, et Riigikogu on ebademokraatlik. Ma ütlesin, et ma ei näe kodukorraseaduse viidatud punktides vastuolu põhiseadusega, aga see ei tähenda seda, et ma ei tunneks õiguskantslerina muret nende Riigikogu liikmete õiguste pärast, kes on fraktsioonivälised. Ma rõhutasin, et nendes küsimustes, mis ei ole otsustatud ja mida ei saagi otsustada seaduse tasandil, vaid mis on Riigikogu juhatuse otsustada -teenindus, ruumid, paber, ajalehed jne -, peab otsuse vastu võtma Riigikogu juhatus. Seda vaidlust ei ole võimalik ühtegi pidi viia Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumisse. Ma siiralt loodan, et kui teie saadikuühenduse õigusi teenindusele on ülemäära piiratud, siis Riigikogu juhatus astub vastavad sammud selleks, et Riigikogu liikmed saaksid näiteks olla toas just sellega, kellega nad soovivad.

Palun, kolleeg Toomas Alatalu!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud õiguskantsler! Aknaaluseid on Riigikogus olnud 1992. aastast peale ja nad kõik on käitunud erinevalt. Minu teadmist mööda olete te esimene, kes annab neile vastuse siit kõnepuldist, ma tean ühte teist korda, kus saadeti lihtsalt kirjalik vastus. Aga see on ajaloo kohta. Minu küsimus oleks natukene teistmoodi. Tähendab, seesama probleem, Riigikogu liige ja tema seotus mandaadiga on teatavasti meie seadustesse üle võetud Saksamaa seadustikust, kus see pandi kirja väga spetsiifilise probleemina, pidades silmas seda minevikku, mis oli tol ajal enamikul Saksamaa poliitikutest. Kuna me teame, et te sel nädalal tõenäoliselt võtate osa ...

Palun küsimus!

... põhiseaduse muutmise arutelust, siis kas teil nüüd seda küsimust ette valmistades ei tekkinud uusi ideid Riigikogu liikme ja tema mandaadi seotuse kohta?

Aitäh! Sellele arupärimisele vastates mul ei tekkinud teie poolt esile toodud seoseid. Ma ei leia, et põhiseaduse muutmise käigus oleks nimetatud sätet vaja muuta.

Palun, kolleeg Olev Laanjärv!

Aitäh, proua esinaine! Lugupeetud ettekandja! Kõigepealt tänan teid sisuka ja põhjaliku ettekande eest! Ma julgen väita, et te olete vabariigi esikümnes olevatest juristidest, sellepärast mina esitan lihtsalt kaasuse vormis oma küsimuse. Kaheksa parlamendiliiget ei oma kodukorraseadusest tulenevalt õigust olla komisjonides asendusliikmeks ehk veel lihtsamalt, kas siis näiteks minu mandaat ei ole nii võimas, nagu on mu hea kolleegi Heimar Lengi mandaat?

Aitäh! Kodukorraseadus annab siin ühese vastuse. Mandaat on kõigil võrdne, kuid fraktsioonidel, fraktsioonide esindajatel on seaduseelnõude menetlemise käigus nii suures saalis kui ka komisjonides rohkem õigusi. Ja miks neid õigusi rohkem on, selle tõin ma esile oma vastuse alguses teile.

Palun, kolleeg Kaarel Pürg!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud õiguskantsler! Eesti kodanikul on õigus valida ja olla valitud. Siin juba puudutati põhimõtteliselt seda probleemi. Kohaliku omavalitsuse tasandil on pretsedent loodud: erakond, mis seaduse kohaselt ei osutunud valituks, on ootamatult volikogus ja osaleb aktiivselt ka uue linnavõimu kujundamisel. Kas teil ei teki kartust, et tulevikus võib juhtuda, et valimistel polegi mõtet osaleda, tähtis on, kui sul on võimalus rahastada, üles osta või veel midagi teha? Kas ei teki sellist kartust, et Eesti valimistel võivad hakata sellised pretsedendid korduma?

See, kas sellised pretsedendid hakkavad korduma või mitte, ei sõltu siinkõnelejast. Valijana, mitte õiguskantslerina, valijana ja Eesti Vabariigi kodanikuna võin ma öelda, et kui see saabki igapäevaseks tavaks, siis kindlasti valija usaldus ja valija huvi riigi asjade vastu väheneb.

Palun, kolleeg Robert Lepikson!

Aitäh! Austatud ettekandja! Teie vastusest proua Tõnissonile sain aru, et kõik probleemid peaks lahendama Riigikogu juhatus, just need, mis puudutavad meid, nn aknaaluseid. Kui ta seda ei tee, kas siis ongi tegemist ebademokraatliku Riigikoguga ning seda lõplikult ja jäädavalt, sest õigust otsida pole meil ju kusagilt?

Aitäh! Nagu ma eelnevalt ütlesin, on seesama vaidlus võimalik lõppastmes viia põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-st 17 tulenevalt Riigikohtusse, kui Riigikogu liige vaidlustab Riigikogu juhatuse otsuse. Ma arvan, et üks selline vaidlus võiks Eesti õiguskorra ja demokraatia huvides isegi olla tervitatav. Minu vastus on see, et kindlasti on selles vaidluses võimalik lõplik tõde välja selgitada, aga selleks ei sobi õiguskantsler.

Palun, kolleeg Mihhail Stalnuhhin!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra õiguskantsler! Kui ma siin istusin, tuli meelde üks endine kolleeg, Tiit Toomsalu IX Riigikogust. Ta oli kihvt Riigikogu liige, keskmiselt 600 sõnavõttu aastas, sadu muudatusettepanekuid, tuhnis läbi kõik seadused, pani kõik hääletusele. Siis tuli see kuulus nn Toomsalu muudatus: selleks et võtta ära võimalus panna muudatusettepanekud hääletusele, muudeti seadust selliselt, et kui komisjonis toetab muudatusettepanekut vähem kui kaks inimest, siis seda hääletusele ei saagi panna. Ma arvan miskipärast, et te neid pretsedente olete siiski vaadanud. Millega meil praegu tegemist on, on meil tegemist konkreetse juhtumiga või on siiski mingi tendentsiga, kus üks või teine organ kaitseb oma võimalust tööks ja ...

Palun, aeg!

Aitäh! Mul on raske öelda, kas tegemist on organi kaitsega, selleks et oma tööd teha ja oma liikmeid hoida. Kuid nagu ma eelnevalt esile tõin, on nende muudatuste üheks eesmärgiks olnud parlamendi töö efektiivsemaks muutmine. See eesmärk iseenesest on põhiseadusega kooskõlas. Nagu ma eelnevalt ütlesin, ei tohi selle eesmärgi nimel piirata liigselt fraktsiooniväliste Riigikogu liikmete õigusi.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra õiguskantsler! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Peeter Kreitzberg!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud õiguskantsler! Kolleegid! Kõigepealt tahaks tänada õiguskantslerit põhjalike vastuste eest! Ma usun, et küsimused olid suhteliselt komplitseeritud. See põhiseaduse osa, millele õiguskantsler sai toetuda, on võrdlemisi õhukene ja minu jaoks ei ole ta ka ülearu ühetähenduslik. Mulle jäi üldiselt mulje, et tegelikult on kõikide ebademokraatlike riikide põhiseadused alati demokraatlikud ja selles valguses on väga raske sellistele küsimustele vastata. Ma konstateerin kindlalt seda, et meie osavõtt parlamendi tööst on piiratud. Mulle väga ei imponeerinud, et seda on võimalik õigustada. Muidugi ei saanud ma aru, mis piirini, sest ma usun, et kui 20 inimest istub aknapoolses reas, mis ei ole absoluutselt võimatu, paistavad kõik need asjad hoopis teistmoodi välja. Aga need on põhimõttelised asjad, kus, ma arvan, ei saa rääkida ka efektiivsusest, mis tuuakse ohvriks demokraatia altarile. Kas praegu on Riigikogu efektiivne? Mul on raske ütelda, ma sain aru, et õiguskantsler peab teda efektiivseks. Aga kahtlused hakkavad tekkima siis, kui tuleb rohkem inimesi. Ma arvan, et efektiivsus ei ole kindlasti üheski parlamentaarses riigis seadusandluse arutamisel kriteerium number üks. Kindlasti on palju tähtsam demokraatia ja parlamendiliikmete võimalus võrdselt selles osaleda. Pealegi ei ole Riigikogu liige seotud oma mandaadiga, ta ei ole seotud tegelikult selle erakonnaga, kuhu ta kunagi on kuulunud. Ja erakonnad ei ole meil teatavasti ka ülearu selge maailmavaate väljendajad praegu. Ma arvan, et kõikides erakondades võib leida maailmavaateid seinast seinani. Selles mõttes maailmavaateline alus, keelamaks fraktsioonivälise liikme võrdset osalust, ei ole siin piisav. Aga ma saan aru, et põhiseadusega on see väga hästi kooskõlas. Kindlasti ei saa nõus olla, et on kahte sorti saadikuid. Ma usun, et meie piirangud fraktsioonivälistele saadikutele on suuremad, kui nad on teistes riikides. Tuleb vaadata riikide kogemust, kus on olemas võimalus moodustada fraktsioone ka inimestest, kes on eri fraktsioonidest väljunud. Ma ikkagi väljendan meie seisukohta. On kaks võimalust, kas anda õigus moodustada fraktsioone või siiski lähendada meie õigusi Riigikogu töös osalemiseks teistele. Tõepoolest, meil on õigus algatada seaduseelnõusid, nagu te äsja ütlesite. Aga kas ei peaks sellega automaatselt kaasnema õigus kaitsta neid eelnõusid? Mis mõtet on meil esitada eelnõusid, kui meie osalus nende kaitsmisel on piiratud rohkem kui kaks korda teistega võrreldes. Sisuliselt ei ole antud juhul tegemist õigusega eelnõusid edastada. Kui me vaatame selle seadusepunkti mõtet, siis ta ikkagi näeb ette, et me saaksime neid täies ulatuses ka kaitsta. Ma ikkagi ütleksin, et poliitikutel on südametunnistuse vabadus. Hakata meid praegu jõuga suruma mis tahes fraktsiooni, selleks et saada ruume, selleks et saada telefoni, selleks et saada endale abipersonali - see ka õige ei ole. On selge, et sellel on selline alltekst, et me läheksime igal juhul mingisse fraktsiooni, saades kätte need õigused, mis on teistel fraktsiooniliikmetel. See räägib vastu südametunnistuse vabadusele ja sellele, et me ei ole seotud oma mandaadiga Riigikogus. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Peeter Kreitzberg! Palun, kolleeg Liina Tõnisson!

Lugupeetud proua eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Aitäh õiguskantslerile, kes tegi juriidiliselt meile selgeks, et meil ei ole õigust luua fraktsiooni! Võib-olla see on nii, võib-olla ei ole, ma palun vabandust, mul ei ole juriidilist haridust, aga ma ei saa teiega 100% nõustuda. Mulle tundub, et siin on veel palju keerulisemaid nüansse, sest jutt oli sellest, et mida aasta edasi, seda rohkem on Riigikogus püütud vähendada erakondade arvu, tugevdada finantsdistsipliini, sellepärast et iga erakond saab sisse tulles oma rahad ja on väga oluline hoida neid lambukesi seal koos. Aga kahjuks on demokraatia ja maailmavaatega siin suhteliselt vähe tegemist. Praegu on seaduses kirjas, et uusi fraktsioone ei saa olemasolevatest erakondadest luua. Aga meie - need kaheksa - ei ole enam Keskerakonna liikmed. Meid ei ole sealt kriminaalsetel põhjustel välja heidetud, me ei ole ühtegi seadust rikkunud. Me kas lahkusime sealt vabatahtlikult või osa meist visati välja sellepärast, et meie näod kellelegi ei meeldinud. Kas meie mandaat selle tagajärjel muutus kehvemaks? Mis õigus on seadusel öelda, et mina Liina Tõnissonina, olles kaks korda olnud valitsuse liige, seega kvalifitseeritud majanduspoliitik, ütleme siis nii, ei tohi täna majanduskomisjonis omada asendusliiget? Ja te ütlete pärast seda, et mul on kõik põhiseadusega garanteeritud õigused. Ei ole. Ma olen silmapilk kukkunud terve astme võrra allapoole. Mispärast, missugusele õigusele toetuvalt? Et seda otsustas juhatus või et seda otsustas eelmine Riigikogu, muutes meie kodukorda? Häbi talle, et ta seda tegi! Rääkimata juba nendest asjaoludest, et meil tõesti ei ole elementaarseid töötingimusi. Kas minu mandaat on selle võrra kehvem, et minu valija ei saa tulla minu juurde ainult seepärast, et ma lahkusin Keskerakonnast? Minu valija ei saa minuga oma probleemidest rääkida sellepärast, et nii näeb ette selle saali kodukord. See kodukord on ju minu mandaadi vabaduse ja minu põhiõigustega vastuolus, rääkimata juba kõikidest muudest asjaoludest. Jutt sellest, et Riigikogus on hulk selliseid teenistusi, mis kõiki Riigikogu liikmeid peavad abistama, on täiesti õige. Jaa, ma võin igasugusest uksest sisse minna ja tulen sealt umbes sama hästi ka välja, see tähendab, täiesti edutult. Kui mul oli riigieelarve paksu raamatut vaja, siis ma pidin seda minema otsima, kuni peaaegu skandaalini välja. Naeruväärne on seda siin saalis rääkida, aga see on meie tänane olukord sel lihtsal põhjusel, et soov on kõik Riigikogu ülejäänud liikmed ära ehmatada, et nad oma fraktsioonidest ei lahkuks, sest nad satuvad samasugusesse ebasoodsasse olukorda. Kas siin toimib mingisugune võrdse kohtlemise printsiip, mis üldse on demokraatia aluseks, või ei toimi? Kas tõesti igas küsimuses peab minema Riigikohtusse? Okei, eks me siis läheme, kui tõesti meie juhatus ei suuda konsensuse alusel kokku leppida, teatades jätkuvalt, et meiega peabki nii käituma, sest me tekitame riigis poliitilist ebastabiilsust. Tule jumal taevas appi! Ja seda nimetatakse pärast seda veel demokraatlikuks riigikorraks ja demokraatlikuks parlamendiks, kes demokraatlikult juhib riiki! Kolm korda demokraatiat, mille puhul häbened. Suur tänu!

Suur tänu, kolleeg Liina Tõnisson! Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud õiguskantsler! Head kolleegid! Ma saan üldiselt aru, et poliitiline elukorraldus on niisugune, et soositakse fraktsioonidesse koondumist ja fraktsioonide tegevust. See on ühest küljest selge ja sellest me saime üsna kiiresti aru, kui valmistusime selleks arupärimiseks, uurides teiste maade parlamentide praktikat. Aga me saime ka sellest väga selgelt aru, et teiste riikide parlamentides läheb praktika niikaugele, et igal juhul on vajalik luua võrdsed võimalused, võrdsed tingimused tööks, kuni sinnamaani välja, et luuakse spetsiaalne fraktsioon fraktsioonidesse mittekuuluvate saadikute jaoks. Mis tähendab, et nendel saadikutel on vähemalt omaette ruum, vähemalt omaette võimalused juriidiliseks nõustamiseks. Meil neid ei ole. Veelgi enam, see on nüüd küll tõesti kodukorra küsimus, aga kui Eesti Riigikogu liikmed on mandaadilt võrdsed ja n-ö vaba mandaadiga siin, siis see tähendab, et meil peaks olema lisaks õigusele Riigikogu liikmena esitada ja algatada seaduseelnõusid ka õigus võtta sõna oma seisukohtade kaitseks. Mina küll ei saa aru, miks näiteks maaelukomisjoni liige Heimar Lenk, algatades eelnõu, võib esimesel lugemisel osaleda läbirääkimistel, aga näiteks Riigikogu liige ja maaelukomisjoni esimees, endine põllumajandusminister, ei või maaeluteemalise eelnõu esimesel lugemisel, olles algataja, siin sõna võtta oma seisukohtade kaitseks. Tõepoolest, me teame, et Eesti poliitika on noor ja Eesti poliitikas on ju olukordi - viidates siin Liina Tõnissonile, kes väitis, et sõltumata erakondadest on tegelikkuses olukordi, teame ju kõik -, kus vaateid on n-ö ühest servast teise ühe erakonna raames. See on tõsiasi. Ka see on tõsiasi, et sellises olukorras tuleb ette väga tõsiseid eriarvamusi Eesti rahvuslike huvide, seisukohtade, põhimõtete, väärtuste määratlemisel, nii nagu näiteks meie puhul konkreetselt on juhtunud. Ma ei hakka siin täna välja tooma, kellel on ilmtingimata õigus, sest on neid, kes ütlevad, et meil, ja on neid, kes ütlevad, et nendel on õigus. See selleks. Aga põhimõttelised lahkhelid ju tulevad ette. Järelikult tuleks kõigepealt tagada võrdsed võimalused nii elementaarse teenindamise mõistes kui ka kodukorra mõistes, et saaks seda võrdset mandaati tegelikus poliitilises praktikas realiseerida. Kõige lihtsam näide: meil ei ole praeguse korralduse juures võimalik posti kätte saada. Me peame seda posti minema kuhugi otsima, kuskilt kastikesest ei tea kus. Aga loomulikult võiks olla elementaarselt kas või üks ruum, kus need kastikesed on reas nii nagu teistel fraktsiooniliikmetel. Ma olen kindlal arvamusel, et tõepoolest on Riigikogu korraldus demokraatlik, aga samas on selge, et on olemas selline vaikiv poliitiline kokkulepe, eriti kehtib see suuremate fraktsioonide kohta, mis oma olemuselt ei ole enam demokraatlik, vaid on ebademokraatlik, kuivõrd ei ole mõistlik niisugusest demokraatiale organiseeritud kogust tahta n-ö vaikset sundi, liikumaks kuhugi teise fraktsiooni, kas oma vanasse fraktsiooni tagasi või lihtsalt poliitiliselt liituma mõne teise fraktsiooniga. Selline sund niisugusel kujul on vastuvõetamatu ja ebademokraatlik. Ma loodan väga, et tänase arupärimise tulemusena, kus tegelikult härra õiguskantsleri sõnavõtust selgus, et ka tema peab loogiliselt õigeks põhimõtteks, et on tagatud võrdne teenindamine nii juriidiliselt kui ka lihtlabaselt olmeliselt kõigile Riigikogu liikmetele, selline põhimõtteline seisukoht ka realiseerub siin praktikas Riigikogu tegeliku töö tasandil ja selline vaikiv ebademokraatlik kokkulepe Riigikogu töökorralduses saab muudetud. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, kolleeg Jaanus Marrandi! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised.

Riigikogu liikmete Evelyn Sepa, Ain Seppiku, Toomas Vareki, Vilja Savisaare, Toivo Tootseni, Heimar Lengi, Värner Lootsmanni, Toomas Alatalu, Küllo Arjaka, Enn Eesmaa, Mailis Repsi, Kaarel Pürgi, Mihhail Stalnuhhini ja Jüri _ehovtsovi k.a 20. juulil esitatud arupärimine olukorrast Eesti raudteel. Palun, kolleeg Mihhail Stalnuhhin!

Proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Austatud härra minister! "Viimasel ajal on sagenenud õnnetused raudteel, mille tõttu on paljud inimesed saanud vigastada ning selle tõttu ka hukkunud. Käesoleva arupärimise esitajad on veendunud, et rongiõnnetuste sagenemine on tingitud Eesti Raudtee erastamisega võetud investeerimiskohustuste mittetäitmisest, mittetäielikest ohutusmeetmetest ning võimalikust puudulikust järelevalvest. Tuginedes 2004. aasta 9. juuli Äripäevas avaldatule, on Eesti Raudtee esitanud Rahandusministeeriumile taotluse, millega palub talle erastamislepinguga pandud investeerimiskohustuste pikendamist. Rahandusministeerium kui riigipoolse erastamislepingu hoidja, kellele kuulub 34% Eesti Raudtee aktsiatest, on nimetatud taotluse laekumist kinnitanud ministeeriumi pressiesindaja vahendusel. Ka möödunud aastal olevat Eesti Raudtee esitanud sarnase taotluse, mis pressiesindaja sõnul "teatud tingimustel rahuldati". 2001. aastal sõlmitud erastamislepingu lisa järgi peab Eesti Raudtee kuni aastani 2005 investeerima kokku üle 2,5 miljardi krooni. Millise graafiku järgi peaks Eesti Raudtee omanik Baltic Rail Services igal aastal ettevõttesse raha paigutama, on kirjas erastamislepingu lisas, mis on väidetavalt kuulutatud konfidentsiaalseks. Eesti Raudtee pressiesindaja sõnul pidi erastamine teoks saama 2001. aastal, kuid venis septembrini, seetõttu jäid esimesel aastal tegemata ka vajalikud teetööd. "Valitsusega sai kokku lepitud, et sisuliselt lükatakse ajagraafik aasta võrra edasi, aastani 2006. Praegu käib rutiinne iga-aastane investeeringute kava kooskõlastamine," kinnitas pressiesindaja. Arvestades praegust olukorda ning raudtee infrastruktuuri investeeringute puudulikkust, olete püüdnud sellist sõnumit Eesti Raudtee omanike seas levitada. Seega sooviksime näha selle sõnumi tulemuslikkust. Lähtudes eeltoodust, palume vastata järgmistele küsimustele. Kuidas hindab minister raudteede üldist olukorda, kui võimalikud suured katastroofid on olnud lähedal? Milliseid võimalikke ning kiireid lahendusi pakub minister praeguse olukorra muutmiseks, korrastamiseks ning tõhustamiseks? Palun esitage andmed investeeringute kohta raudteel aastatel 2001-2004 ning andmed järgmiste aastate investeeringute kavade kohta. Oleme seisukohal, et investeeringute edasilükkamise asemel tuleks Eesti Raudteel investeeringuid maksimaalselt kiirendada. Seda kinnitab ka raudteede kehv seis, mistõttu rongide sõiduaeg on viimasel ajal pikenenud. Samuti on Raudteeinspektsioon tunnistanud enamiku kontrollitud pöörmeist nõuetele mittevastavaks ning neist seitse on liikluseks täiesti kinni pandud tulenevalt pöörangute halvast seisukorrast ning osaliselt pehkinud liipritest. Milline on ministri hinnang investeerimiskohustuste lepingulise täitmise kohta ning milliseid järeleandmisi plaanib ministeerium kui 34% Eesti Raudtee aktsiate omanik teha seoses investeerimiskohustuste pikendamisega? Käesoleva aasta märtsi lõpuks olevat raudteeülesõitudel toimunud õnnetustes hukkunud sama palju inimesi kui terve eelmise aasta jooksul kokku. Millal plaanib minister sellise signaali endale teadmiseks võtta ning millal leitakse lahendused, et suurendada turvalisust raudteede ülesõitudel?" Tuletan meelde, et arupärimine on üle antud juulikuus. Selleks ajaks olid juba need õnnetused juhtunud. "Eelmise aasta lõpus võttis Riigikogu vastu raudteeseaduse uue regulatsiooni ning see jõustus k.a 15. aprillil. Uue seaduse üks eesmärkidest oli tõhustada vahendeid raudtee-ettevõtjate tegevuse vajalikul määral mõjutamiseks ja kontrollimiseks, kuna raudtee infrastruktuur ning raudteetransport kujutab endast kõrgendatud ohu allikat. Kas Teie hinnangul on kehtiva seaduse regulatsioonis mõningaid vajakajäämisi, mida tuleks kiiremas korras likvideerida, et parandada ohutust raudteel?" Lugupidamisega 14 Riigikogu liiget. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Mihhail Stalnuhhin! Nüüd ma palun siia kõnepulti majandus- ja kommunikatsiooniministri härra Andrus Ansipi!

Austatud proua juhataja! Lugupeetud arupärijad ja Riigikogu liikmed! Ma olen vastanud kirjalikult ja küllalt põhjalikult kõikidele siin esitatud küsimustele ning kui arupärijad ei pea vajalikuks kirjalikult esitatud vastuste ettelugemist, siis ma loobuksin aja kokkuhoiu mõttes seda tegemast. Arupärimises oli põhiline rõhk pööratud investeerimiskohustuste edasilükkamisele. Lisaks kirjalikult esitatud materjalile ütlen ma, et mulle on emotsionaalselt täiesti vastuvõetamatu investeerimiskohustuste edasilükkamine. Ma ei pea praegust olukorda Eesti raudteel päris normaalseks ja seda ka ohutuse mõttes. Me teame, et väikeses Jõgeva linnas, kus on 6000 elanikku, on tuhat elanikku andnud oma allkirja selleks, et riik ja Eesti Raudtee võtaks midagi ette olukorra parandamiseks raudtee ohutuse alal Jõgeva linnas. Ma tean ka endise Tartu linnapeana seda, missugused probleemid on seoses Eesti raudteega Tartu linnas. Müra tase raudteerööbastest ületab lubatud norme isegi enama kui 400 meetri kaugusel. Kas või ainult see, et praegu peavad inimesed elama normidele mittevastavates müratingimustes, on piisav põhjus selleks, et nõuda erastajalt 100%-liselt erastamislepinguga võetud investeerimiskohustuste täitmist.

Suur tänu, härra minister! Palun küsimused, kolleeg Mihhail Stalnuhhin!

Aitäh! Ühe minutiga on väga raske seda kõike formuleerida, aga ma püüan. Kuidas on võimalik siiski nende investeerimiskohustuste täitmist nõuda, kui näiteks selgub, et ühe või teise omavalitsuse elanikkond on nende kohustuste vastu? Tähendab, ei taheta üldse nõus olla sellega, et mingi vagunite, raudtee sorteerimisjaam jääb linna piiridesse, mis loob tohutu ohu. Tallinnas räägitakse palju sellest, et Kopli jaama koguneb mõnikord kuni 600 vagunit. Narvas pole see olukord üldsegi ilusam, seal koguneb mõnikord 350 tsisterni nafta ja naftasaadustega. Kas sellistes tingimustes poleks vaja see leping üle vaadata ja läbi mõelda ohutusnõuded ja investeeringute kava?

Aitäh! Mulle tundub, et praegu pole probleem selles, justkui poleks kohta, kuhu investeerida. Peamine probleem on ikkagi selles, et erastanud ettevõttel ei ole piisavalt soovi ega vahendeid investeerimiseks, eelkõige investeerimiseks liipritesse ja rööbastesse.

Palun, kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Mina küsin ka investeeringute kohta. Minu mure on selles, et teatavasti on praegu raudteel liikuvad vanad Ameerika vedurid märgatavalt raskemad kui endised Vene vedurid, st lõhuvad märgatavalt rohkem neidsamu liipreid ja raudteed üldse. Kas ei või juhtuda nii, et kui investeeringuid edasi lükatakse või kui see maht ei ole piisav, siis mõne aja pärast oleme olukorra ees, kus kogu raudtee osa ja liiprid on amortiseerunud ning erastaja ütleb: kuulge, võtke kogu oma raudtee, see on ohuks transiidile ja kogu meie raudteeliiklusele. Kas te olete kursis niisuguste võimalustega, niisuguste prognoosidega, sest need peaksid olema teil mahukate paberitega ministeeriumis kinnitatud, ma tean seda?

Aitäh! Riik ei tohi lubada sellise olukorra tekkimist, kuid selline võimalus on kahtlemata olemas siis, kui riik küllalt otsustavalt ei sekku. Me teame Suurbritannia kogemust raudteede erastamisel ja teame ka seda, et kui pidevalt ei investeerita vajalikke summasid, siis mõne aja jooksul investeeringute vajadus kasvab hüppeliselt. Nii on Suurbritannias juhtunud. Kui meie peaksime investeerima näiteks kümne aasta jooksul igal aastal pool miljardit krooni ehk kokku viis miljardit krooni ja see millegipärast jäetakse tegemata, siis kümne aasta pärast võib juhtuda, et investeeringute vajadus ei ole mitte viis miljardit krooni, vaid kümme või 15 miljardit krooni. Riik peab tegema kõik, et sellist olukorda Eestis ei tekiks.

Palun, kolleeg Kaarel Pürg!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Möödunud nädalal esines siin saalis Eesti Panga president ja ütles, et Eesti transiit annab 1/3 SKP-st. Küsin: milliseid meetmeid rakendab teie ministeerium, et transiit korralikult toimuks, et oleksid tagatud Eesti riigi sissetulekud?

Loomulikult on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium huvitatud sellest, et transiidi maht jätkuvalt kasvaks, ja ka sellest, et ära hoida selle vähenemine. See ei puuduta otseselt Eesti raudteed, kuid mulle isiklikult tundub, et vajaks veel kord kaalumist Tallinna sadama kaitasude tõstmise otsus. Kui kaitasusid kavatsetakse tõsta ühel aastal korraga 56%, siis võivad sellel olla väga ootamatud tagajärjed Eestit läbivatele transiidivoogudele. Kuid kahtlemata, kui jääda arupärimise teema juurde, siis oluline on säilitada praegune raudtee tehniline olukord. Aga praeguse olukorra säilitamisest üksi jääb väheseks, seda on vaja märgatavalt parandada. Seetõttu ma ei pea võimalikuks investeeringute edasilükkamist.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Mihhail Stalnuhhin!

Proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Austatud härra minister! Te olete pikka aega olnud Eesti teise linna linnapea. Ma arvan, et me võime teineteise probleemidest aru saada. See, millest ma räägin, võib osutuda ka Tartu probleemiks. Tegemist on nimelt sellega, et viimastel aastatel, võib isegi öelda niiviisi, et viimastel kuudel on üsna kõvasti suurenenud terrorismioht ja sellest ei saa enam vaikida, sellest peab rääkima, sest nii kui Eesti sõdurid asusid täitma oma kohustusi väljaspool Eestit, nii see oht muutus lihtsalt liiga suureks. Meil on praegu tegemist sellega, et nii nagu ohutul ajal teatud aeg tagasi seisid tsisternid nafta ja naftasaadustega mõnikord üldse ilma valveta, nii jätkub see ka praegu. Asi pole mitte ainult nendes investeeringutes, mida on privatiseerimise ajal planeeritud. Asi on selles, et vähemalt suuremates linnades on tugev protest selle vastu, et neid investeeringuid linna saada. Inimestele võib ükspuha kui palju ja kui arukalt selgitada, et kui mitte investeerida, kui näiteks mitte tegelda drenaažiga, mingi seina rajamisega, üleminekukohtadega, siis paremaks nagunii ei muutu, siis läheb ainult halvemaks. Inimestel on tegelikult praegu ainult üks soov, teades, et maailm on väike ja mõni hullumeelne terrorist jõuab ükspuha kuhu, meil on endalgi psühhopaate täitsa piisavalt, inimesed tahavad, et need ohtlikumad objektid siiski saaksid linnast välja. Rääkida siin sellest, et Euroopa Liidus me peame Euroopa Liidu reegleid järgima, et tollitsoon on üks kindlaksmääratud koht ja selle muutmine nõuab aega jne, jne - see on jutt vaeste jaoks, seda nagunii keegi ei usu. Siin võib aidata ainult üks asi. Meil on vaja programmi, mis kindlustaks aastate lõikes - viie, kuue, seitsme aastaga - nende ohtlike objektide linnast väljaviimise, kindlustaks finantseerimisvahendid, on need siis firma enda poolt, on need riigi kaasfinantseerimisega, saab appi võtta Euroopa rahasid. Seda kõike on võimalik kaaluda, aga praegu on see üks tähtsamaid ülesandeid ja see puudutab kõiki suuri linnu. Raudteejaam, ümbersõidutee - see on meie loosung lähiaastateks. Täna andsin üle ühe arupärimise teile, see puudutas minister Meelis Atoneni 6. juuli visiiti Narva. Nimelt oli ta Narvas kahe küsimusega, üks on see, mille kohta ma täna arupärimise teile üle andsin, see puudutab soojustariifi, aga teine küsimus puudutas raudteed. Juhtus nii, et tollel nõupidamisel saadi kindel vastus ainult esimesel teemal, soojustariifide küsimuses, ja mingit vastust tegelikult, mingit sõnumit ei olnud selle kohta, mis puudutab raudteed. Me arvame, et on kujunemas, või kui ei ole, siis on vaja välja kujundada raudteepoliitika, mis tagaks ohutuse nii reisijatele kui neile inimestele, kes elavad omavalitsustes, kus raudtee on kõrval või kust raudtee läheb läbi linna või asula ja sellega on kiiremas korras vaja tegelda. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Mihhail Stalnuhhin! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised.

Riigikogu liikmete Helle Kalda, Marika Tuusi ja Enn Eesmaa k.a 13. septembril esitatud arupärimine riigi omandis olnud ja olevate elamute probleemide kohta. Palun, kolleeg Helle Kalda!

Riigikogu esimees! Väga austatud kuus Riigikogu liiget, kellele teeb muret inimeste saatus Mustamäel! "Lugupeetud minister! Olen Mustamäe linnaosa vanemana korduvalt pöördunud ministeeriumi poole küsimustega, mis puudutavad nii Eesti Vabariigi omandis olnud kui ka omandis olevaid elamuid asukohaga Akadeemia tee 38, 42, 46 ning Vilde tee 90 ja 96. Kahjuks ei ole ministeerium nendes elamutes elavate inimeste eluasemega seonduvaid probleeme lahendanud ning ei ole ka arvestanud vastavate Tallinna Linnavalitsuse ettepanekutega. Seoses sellega pöördun Riigikogu liikmena uuesti Teie poole selgituse saamiseks. Vabariigi Valitsuse 13. juulil 2001. aastal vastuvõetud korraldusele eelneval ajal olid Akadeemia tee 38, 42 ja 46 ning Vilde tee 96 ja 90 1/2 mõttelist osa majast RAS Ehitajate EEV omandis. Vabariigi Valitsuse 2001. aasta 13. juuli korralduse nr 594-k alusel anti RAS-i Ehitajate EEV aktsiad 100%-liselt üle AS-ile Elumaja. Paralleelselt RAS-i Ehitajate EEV aktsiate riigipoolse üleandmisega AS-ile Elumaja toimus AS-i Elumaja 100% riigile kuuluvate aktsiate erastamine Erastamisagentuuri kaudu (10 miljoni krooni eest, ruutmeetri väärtus 550 krooni). 20. juuli 2001. aasta riigivara ostu-müügilepingu alusel sai AS-i Elumaja aktsiate omanikuks AS Servikol. Kõnealuste tehingute tulemusena väljus RAS Ehitajate EEV riigi kontrolli alt. Eraõigusliku äriühinguna müüs AS Ehitajate EEV nimetatud majad 24. augustil 2001 sõlmitud ostu-müügi- ja pandilepingu alusel OÜ-le Fennovara. Eeltoodust tulenevalt jäeti nimetatud majades elavad üürnikud ilma seadusest tulenevast võimalusest oma eluruume erastada. Pealegi rakendas uus omanik OÜ Fennovara kõiki võimalikke vahendeid, et üürnikest vabaneda, nõudes põhjendamatult kõrget üüri ning püüdes üürnikke eluruumidest välja tõsta nii kohtu abil kui ka kohtu abita. Tuletan Teile veel korda meelde, et eelnimetatud majades oli kokku 1042 elanikku, kes kasutasid 732 eluruumi. Nendest üürnikest 363 isikut, kes kasutasid 360 eluruumi, esitasid õigeaegselt (enne 31. detsembrit 2001. aastal) erastamisavalduse ministeeriumile alluvale RAS-ile Elumaja, kuid ei ole saanud oma seaduslikke õigusi käesoleva ajani realiseerida ega konkreetseid kortereid erastada. Paraku ei ole Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium probleemi tõsidust endale teadvustanud ega ole üles näidanud suutlikkust seda lahendada. Eduard Vilde tee 90 majast pool mõttelist osa kuulub tänase päevani riigile (mida kinnitas ka ringkonnakohus oma otsusega 7. maist 2003). Käesoleva ajani ei ole teada, kes on riigile kuuluva osa valdaja. Seega jääb ebaselgeks, millistel alustel ning kes otsustab üürisuhetes üüri suuruse üürnikega. Käesoleval ajal muudetakse ja lõpetatakse üürilepinguid ilma kaasomaniku ehk riigiga kooskõlastamata. Kuna leping on kahepoolne tehing, tuleb arvestada ka teise poole, s.o üürniku arvamust. Inimestes on äriühingu omavoli ja teadmatus tekitanud ebakindlust ja hirmu homse päeva ees. Pöördun Teie poole, sest tegemist on endiste riigile kuulunud ühiselamutega, mis sattusid erakätesse majandusministeeriumi kaasabil. Lähtudes eeltoodust, palume Teid sekkuda nimetatud majade üürnike küsimuse lahendamisse ning leida konkreetne lahendus. Käesoleval ajal kehtivate seaduste kohaselt on nende majadega seotud probleemide lahendamine riigi ülesanne." Ma saan aru, et kogu probleemi ei ole võimalik ajapuudusel ette kanda, täpsustan veel, esitasin kaheksa küsimust ministeeriumile ja sain kirjaliku vastuse. Pean ütlema taunivalt ja pettunult, et need küsimused olid praktiliselt vastamata. Aitäh tähelepanu eest! Loodan, et saan vastused täna.

Suur tänu, kolleeg Helle Kalda! Härra minister, palun teid kõnepulti!

Austatud proua juhataja! Lugupeetud arupärijad ja ainus mitte-arupärijast Riigikogu liige! Ma käituksin sellele arupärimisele vastamisel analoogiliselt eelnenud arupärimisele vastamisega, ma ei hakkaks ümber jutustama või ette lugema kirjalikke vastuseid, mis ma olen esitanud. Ma rõhutaksin asjaolu, et ajavahemikul 12. jaanuarist 1995 kuni 10. jaanuarini 2002 kuulusid Vilde tee ja Akadeemia tee ühiselamutes asuvad eluruumid selliste eluruumide koosseisu, mida ei erastata. Nimetatud riigile kuuluva elamu Vilde tee 90 osa reaalosadena erastamist takistab kokkuleppe saavutamise raskus OÜ-ga Capital Kinnisvara. Seega on võimalik üürnikele erastada Vilde teel asuva elamu pooled eluruumid mõttelise osana kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduse kohaselt, kuna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium peab tekkinud olukorras ainuvõimalikuks, et eluruumide erastamise kohustatud subjekti ja elamu haldaja funktsioonid antakse üle kolmandale isikule - miks ei saa ministeerium ise olla subjektiks, on kirjalikes vastustes põhjalikult kirjas. Erastamise peakski läbi viima isik, kellele kohustatud subjekti ja elamu haldaja funktsioonid üle antakse. Ministeerium näeb praegu selle kolmanda isikuna Riigi Kinnisvara AS-i. Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Palun küsimus, kolleeg Helle Kalda!

Aitäh! Tahaksin täpsustada, et 15. mail 2001 pöördus Tallinna Linnavalitsus RAS Elumaja poole, kes sel ajal haldas ja tegutses, et need majad nimekirjas välja kuulutada. Kahjuks vastati Tallinna Linnavalitsusele, et see on ebareaalne, kuna üüre tasutakse ebaregulaarselt. Palun vastata mu küsimusele: millise seaduse alusel saab arvata erastamisnimekirjast välja, kui inimesed ei tasu õigeaegselt üüri, milline seadus seda reguleerib? Minu teada erastamisseadus seda küll ei reguleeri. Olenemata sellest, kas tasun või mitte, on mul õigus, kui ma olen õigeaegselt esitanud avalduse, erastada oma elamispind.

Minu mälu ütleb, et erastamisotsuse langetamisest keeldumise aluseks saab olla küll üürivõlgnevus. Kuid antud juhul ei ole seda üleüldse kohane meenutada. Ma pean seda väga suureks veaks, et selline olukord ühiselamutega on üleüldse Eesti Vabariigis tekkinud. Minu parema arusaamise järgi oleks olnud kõige mõistlikum ühiselamuruumid erastada sealsetele elanikele ja seda probleemi poleks üleüldse olnud. Kas need ruumid olid erastatavate eluruumide nimekirjas või mitte, polnud minu hinnangul üleüldse oluline ka siis, kui langetati ühiselamute müügi otsus. See oli viga. Miks selline viga tehti, seda teavad ilmselt toonased asjaosalised. Kuid kui on tekkinud vead vigade otsa, siis nende vigade sasipuntra lahtiarutamine ei ole sugugi kerge.

Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra minister! Ma täpselt ei saanud teie vastusest aru, kas see tähendab seda, et asi hakkab lahenema või kestab see pikk-pikk rahvaeepos Mustamäe ühiselamutega ikka veel edasi, võib-olla teie valitsusaja lõpuni või järgmise ministrini? Nagu ma saan aru, olete te väga otsustusvõimeline inimene. Kas te saate sellest probleemist jagu, mis te arvate?

Ma tahan loota, et ma saan ministrina sellest probleemist jagu, kuid kahtlemata ei ole kõiki tekitatud kahjusid enam võimalik hüvitada. Ühiselamuelanike olukord oleks olnud märgatavalt parem, kui vigu poleks omal ajal tehtud. Kuid jah, ministeerium teeb pingutusi, et riigile kuuluvas osas eluruumid erastada.

Palun, kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Ma pean kiitvalt ütlema, et oma eelkäijaga võrreldes olete te väga meeldivalt avameelne. Ma olen teiega täiesti nõus, et tehti vigu. Kuid minu küsimus on, millist lahendust ja millise perioodi jooksul te tegelikult näete nende inimeste muredele.

Lahendusi on mitmeid. Nendest inimestest, kes on elanud ühiselamuosades, mis praegu riigile ei kuulu, on väga paljud oma muredele juba lahenduse leidnud, kas täiesti iseseisvalt, riigi abiga, võttes näiteks KredExi laenugarantii appi, Tallinna Linnavalitsuse abiga jne. Ühest ja kiiret lahendust nendele, kellel on probleemid säilinud, ei oska mina praegu prognoosida, kuna riigieelarvelisi vahendeid munitsipaalelamuehituse toetamiseks järgmise aasta eelarves on ülimalt napilt. Kõigile ühiselamuelanikele lahenduse leidmiseks sealt vahendeid leida kindlasti ei ole võimalik. Kuid riigile kuuluva osaga probleemile lahenduse leidmine on minu hinnangul suhteliselt kergem. Need eluruumid on võimalik erastada, küll mitte reaalosana, kuid mõttelise osana. Mulle tundub see protsess olevat teostatav küllalt kiire aja jooksul.

Palun, kolleeg Marika Tuus!

Suur tänu! Lugupeetud härra minister! Fennovara temaatikaga seonduv ei ole tõesti omavalitsuste probleem. See on riigi probleem, see on riigi tekitatud probleem ja peaks olema ka riigi lahendada. Kuid ega me tegelikult räägigi ainult Fennovara ühiselamutest, sama probleem on näiteks Männiku teel jne, jne. Milline on teie põhimõtteline seisukoht, kuidas sellist probleemi n-ö laiemalt lahendada tulevikus? Milline on teie kontseptsioon ja mis osa sellest omab riiklik elamuehitus?

Tõepoolest, ega probleem ei piirne ainult Tallinna linnaga. Ma tean oma linnapeaperioodist, et ka Tartus on olnud analoogilisi probleeme. Enne eluruumide erastamist müüdi Tartus mõned ühiselamud lihtsalt kolhoosi või kollektiivsete ettevõtete poolt erakätesse maha. Tartu linnas ei olnud praktiliselt mitte mingisugust riigi abi probleemi lahendamiseks ja ka munitsipaalabi jäi suhteliselt tagasihoidlikuks. Enamik inimesi lahendasid probleemi iseseisvalt aastate jooksul ära. Tallinna ühiselamute puhul tuleb samuti tõdeda, et väga paljud on oma probleemile, nagu ma enne juba viitasin, lahenduse leidnud. Mingit kiiret ja massiivset lõpplahendust ma paraku ei näe.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, majandus- ja kommunikatsiooniminister härra Ansip! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.

Viimane arupärimine on Riigikogu liikmete Ain Seppiku, Vilja Savisaare, Helle Kalda, Toivo Tootseni ja Vladimir Velmani k.a 30. septembril esitatud arupärimine koondamiste kohta AS-is Tallinna Sadam. Palun, kolleeg Ain Seppik!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud väga hõredaks jäänud kolleegide seltskond! Lugupeetud minister! Oma kõne alguses avaldan ma imestust, eriti Reformierakonna üle, kes ei tule oma juhti isegi mitte kuulama. Aga ju siis on vaja valmistuda millekski muuks. Õigesti ütles lugupeetud minister, et munitsipaalelamuehituseks on järgmise aasta eelarves vahendeid ülimalt napilt, kuid ega see ei tähenda, et neid vahendeid ei ole. Järgmise arupärimise teema ongi see, et vahendeid on küll ja küll. Meie küsime, miks neid vahendeid nii rumalalt ja ebaotstarbekalt kasutatakse. Nimelt, ajakirjanduses avaldatud teabe kohaselt koondas Tallinna Sadam veel selle aasta augustis ja septembris 43 töötajat, kellest 33-ga lõpetati tööleping koondamise tõttu, mis on teatavasti õiguslikus mõttes äärmus, ettevõttega peab olema midagi juhtunud. Tallinna Sadama nõukogu esimehe härra Tohveri kommentaari kohaselt on tegemist pikalt planeeritud struktuurimuudatusega, kordan, pikalt planeeritud struktuurimuudatusega, mis muudab sadama juhtimise lihtsamaks, läbipaistvamaks ja, oh üllatust, odavamaks. Selle odavuse eest maksti riigi rahakotist ei rohkem ega vähem kui 2 633 000 krooni, kusjuures töölepingu lõpetamisest etteteatamise tähtaegade mittejärgimise eest maksti 1 176 000 krooni. Ehk teisisõnu, oleks planeeritud koondamistest teatatud õigeaegselt ette, oleks riigile jäänud rahakotti 1 176 000 krooni. See on Eero Tohveri järgi planeeritud struktuurimuudatus, mis muutis odavamaks, läbipaistvamaks ja lihtsamaks ei tea kelle elu. Seetõttu oleme esitanud järgmised küsimused. "1. Mis tingis vajaduse koondada Tallinna Sadamast selline suur arv töötajaid sellise lühikese ajavahemiku jooksul? 2. Millistest konkreetsetest motiividest ja asjaoludest tulenevalt ei pidanud Tallinna Sadam vajalikuks järgida töölepingu seadust, mistõttu töölepingu lõpetamise etteteatamistähtaegade mittejärgimise eest kulutati 1 176 000 krooni maksumaksja raha täiesti tarbetult, saamata vastu selle eest tööd? 3. Kas Teie hinnangul on koondatud töötajate puhul kasutatud seadusest lühem etteteatamistähtaeg otstarbekas, kuigi sellega kaasnes tarbetu maksumaksja raha kulutamine? Kas selline otsus on üldse riigimehelikult õigustatud? 4. Kuidas kavatsete antud küsimusele reageerida, et vältida Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis ja tema valitsemisalas aset leidvaid võimalikke järgnevaid otsuseid, millega kaasneks maksumaksja raha raiskamine nagu antud juhtumi puhul?" Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Ain Seppik! Palun härra ministri jälle kõnepulti!

Austatud proua juhataja ja vaprad Riigikogu liikmed! Mul on hea meel, et ma ei pea täiesti tühjale saalile kõnelema. Arupärijate nõusolekul ei loeks ma kirjalikult esitatud vastuseid ette. Minu meelest on tervitatav, kui ettevõtte majandamine muutub efektiivsemaks ja jõutakse samadele või veel parematele tulemustele väiksema arvu töötajatega. Kindlasti ei saaks olla soovitav see olukord, kus hoitakse ettevõttele mittevajalikke inimesi lihtsalt palgal ja kulutatakse selliselt täiesti tarbetult kaudselt maksumaksja raha. Kas töötajatele makstav kompensatsioon on tarbetult maksumaksja raha raiskamine või mitte, on mitmetes riikides erinevalt lahendatud probleem. Eestis on senine praktika nõudnud ühe töölepingu lõpetamisel hüvituste, kompensatsioonide maksmist umbes 33 nädala palga ulatuses. Aga me teame samal ajal, et näiteks Kreekas, Türgis ja Portugalis makstakse töölepingu lõpetamisel töötajale kompensatsiooni enama kui 100 nädala palga eest. Me oleme kuulnud küllalt palju näiteid sellest, kuidas Põhja-Ameerikas, iseäranis palju Kanadas, töötajate koondamise puhul makstakse eakamatele, aga seda juba veel nooremast east kui 50 aastat, kätte enneaegne vanaduspension. Ma arvan, et töötajatele makstavad kompensatsioonid ei ole kindlasti ja üheselt käsitletavad maksumaksja raha raiskamisena. Aga samas ma tean ka, et näiteks Norras, Belgias ja _veitsis maksab ettevõtja töölepingu lõpetamisel keskmiselt kompensatsiooni ainult 10, 11, 12 nädala palga ulatuses. Ma tahan uskuda, et praegu makstud kompensatsioonid ei olnud maksumaksja raha raiskamisena käsitletavad.

Suur tänu, härra minister! Palun küsimused ettekandjale! Palun, kolleeg Helle Kalda!

Aitäh! Mulle väga meeldib, et te suhtute hästi peremehelikult ja leiate, et tuleb efektiivselt tööle hakata. Aga äkki saaks Tallinna Sadamas teha veel väiksema arvu inimestega väga head tööd. Sellest mu küsimus. Kas plaanitakse veel töötajaid koondama hakata, millisel perioodil ja kas majandusministeeriumil on veel selliseid ettevõtteid olemas, kus töötajaid hakatakse koondama?

Seoses efektiivistumisega on kindlasti ette näha koondamisi ka teistes riigile kuuluvates äriühingutes. Ma usun, et ka Tallinna Sadamas. Ehkki, mis puudutab Tallinna Sadamat, siis on mul teatud kõhklusi ja kahtlusi tekkinud, kas seal viimati ei hakata täiendavate tegevuste tõttu hoopis inimesi juurde võtma. Ma ei pea päris õigeks, et Tallinna Sadam hakkab grandioossete kinnisvaraarendusprojektidega tegelema, ja ma ei sooviks näha seda, et Tallinna Sadamasse võetakse lähemal ajal hulganisti kinnisvaraarendajaid palgale.

Palun, kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud juhataja! See viimane oli küll huvitav. Viimane on tegelikult Tallinna Sadama juhtkonna senine põhitegevus olnud, küll autodega, küll muuga, aga ka kinnisvaraga. Mis see Hansa Liising ju muud oli. Kuid eks nad tahavad oma lemmikasjadega tegelda. Mul paneb südame valutama see etteteatamistähtaja ärajätmine, sellepärast et seadus näeb ju võimaluse koondamise puhul töötajaga viisakalt lahku minna, et tal oleks aega uut töökohta otsida. Mis juhtus augustis-septembris Tallinna Sadamas nii meeletut, et need inimesed oli vaja viivitamatult ja päevapealt minema saata ja nendele selle eest 1,2 miljonit maksumaksja raha maksta? Midagi erakordset pidi juhtuma.

Ma ei tea, et oleks juhtunud midagi erakordset. Kindlasti oleks võinud minna etteteatamistähtaja peale välja ja oodata ära erinevad etteteatamistähtajad, kuid ilmselt probleem on ka selles, et need etteteatamistähtajad oleksid olnud erinevad. Kui näiteks koristajate puhul minna seda teed, et osta koristusteenus selleks spetsialiseerunud firmalt, siis on seda kaunis raske teostada, kui mõnedes ruumides saab see spetsialiseerunud firma asuda koristama kuu aja pärast, teises nelja kuu pärast ja kolmandas alles kaheksa kuu pärast. Täpselt sama puudutab ka oma töötajate transporti, ühistransporti ei ole mõtet korraldada siis, kui kogu transpordivoogu ei saaks lahendatud kuidagi teistmoodi. Ehk kui sõita bussiga ringi, siis pole ju suurt vahet, kas ühes bussis on üks inimene või kümme inimest. See on tinginud ka vajaduse üheaegseks koondamiseks.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister, nii vastuste kui ka küsimustele vastamise eest! Kas head kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Soove ei ole. Pärast haamrilööki palun registreeruda vabaks mikrofoniks! Kõnesoove ei ole. Istung on lõppenud. Suur tänu! Istungi lõpp kell 16.57.