Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

X Riigikogu, III Istungjärk, infotund
Kolmapäev, 02.06.2004, 13:00

Toimetatud

Infotund

Aseesimees T. Savi

Tere päevast, austatud kolleegid Riigikogust! Tere päevast, proua põllumajandusminister, härra kaitseminister! Me alustame Riigikogu infotundi. Lugupeetud kolleegid, palun kohaloleku kontroll! Kohalolijaks registreerus 26 Riigikogu liiget. Austatud kolleegid! Täna vastavad teie küsimustele, nagu juba öeldud, proua põllumajandusminister ja härra kaitseminister. Me ootame Riigikogu saali ka keskkonnaministrit. Registreeritud on kaks küsimust, küll aga ei tähenda see seda, et küsimusi ei saa esitada kohapeal registreerituna. Me alustame. Esimene küsimus on kolleeg Toomas Alatalult härra kaitseministrile. Palun!

T. Alatalu

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud härra minister! Mul on ees kaks dokumenti, üks on küll veel projekti vormis, see on Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused, aga teine on Ungari Vabariigi juba vastuvõetud analoogiline dokument. Kui nüüd, ütleme, kahe Ida-Euroopa riigi julgeolekukontseptsioone omavahel kõrvutada, siis pean ütlema, et erinevused on küllaltki suured ja küllaltki põhimõttelistes asjades. See on näiteks oma osa kirjeldamises NATO liikmena, Euroopa Liidu liikmena ja kahepoolsetes suhetes Ameerika Ühendriikidega. Siit ka minu küsimus. Millisel põhjendusel on Eesti julgeolekudoktriinis eraldi välja toodud ja rõhutatud eeskätt meie suhteid Ameerika Ühendriikidega, samal ajal kui teised Ida-Euroopa riigid seda ei tee?

Aseesimees T. Savi

Härra kaitseminister, palun!

M. Hanson

Aitäh! Tõepoolest, valitsus on saatnud Eesti julgeolekupoliitika alused Riigikokku arutamiseks. Ka enne seda valitsuse otsust on toimunud konsultatsioonid nii riigikaitse- kui ka väliskomisjonis ning tõenäoliselt veel sel kevadel hakkab Riigikogu suur saal seda dokumenti arutama. Selle dokumendi koostamisel osales Kaitseministeerium ainult ühe osa - 3. peatüki, mis käsitleb sõjalist riigikaitset, "Eesti sõjaline kaitsmine" on peatüki nimi - koostamisel. Need küsimused, mis puudutavad julgeolekukeskkonda üldisemalt, on Välisministeerium kokku pannud ja neid küsimusi saab esitada välisministrile nii selle dokumendi arutamise käigus kui ka näiteks välispoliitika arutamise käigus, mis tuleb järgmisel nädalal. Ma arvan, et selles dokumendis on Eesti julgeolekusituatsiooni küllaltki tasakaalustatult käsitletud, meie liikmelisus NATO-s ja Euroopa Liidus on esikohal. Välja on toodud ka meie suhted, n-ö bilateraalsed suhted riikidega, tõepoolest on toonitatud, et kõige tähtsama garantiina näeme me häid suhteid Ameerika Ühendriikidega.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Toomas Alatalu täpsustab, palun!

T. Alatalu

Aitäh täpsustuse eest! Ma kahtlemata esitan sama küsimuse proua välisministrile. Aga ma siiski tunneksin huvi, kuna tegemist on omamoodi ühe saatusega riikidega ja ühes piirkonnas asuvate riikidega, siis kellega konkreetselt - teisi riike silmas pidades - peab Eesti Kaitseministeerium oma kontseptsiooni ja nägemusi koostades konsultatsioone, mida säärastesse dokumentidesse sisse panna ja mida mitte? Kas see piirdub ainult Balti riikidega või ka lõunapoolsemate Ida-Euroopa riikidega?

M. Hanson

Aitäh! See dokument puudutab Eesti julgeolekupoliitika aluseid ja ehkki konsultatsioonid käivad küllaltki laial rindel kaitsepoliitika küsimustes üldisemalt ning kõiki neid seisukohti võetakse ka arvesse meie poliitikate kujundamisel, siis ma ütleksin, et me peame siiski lähtuma nendest huvidest ja tingimustest, mis on Eestil. Seetõttu nii NATO kui Euroopa Liidu liikmena, teades, et Ameerika Ühendriigid on taganud NATO kaudu Euroopas rahu juba varsti rohkem kui 60 aasta jooksul, oleme jätkuvalt seda meelt, et see on kõige kindlam garantii.

Aseesimees T. Savi

Härra minister, tänan! Kohapeal registreeritud küsimus Tiit Tammsaarelt. Palun!

T. Tammsaar

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud kaitseminister! Teatavasti on ju Euroopa Liit julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga, eriti viimastel aastatel, väga jõuliselt tegelema hakanud, vastavasisuline initsiatiiv - inimesed on tööle võetud - on ju täiesti olemas. Kas selliste rõhuasetuste fikseerimine ei või Euroopa partnerite seas tekitada ka küsitavusi?

M. Hanson

Aitäh! Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika edukus on tegelikult NATO edukuse üks nurgakividest. Tõepoolest, viimastel aastatel on Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsepoliitika teatud edusamme teinud ja sellest tulenevalt on Euroopa Liit ka julgenud seada plaane tulevikuks. Kui Euroopa riigid ühiselt suudavad kollektiivkaitsesse pakkuda rohkem kui seni, on see ka NATO üldistes kaitsehuvides.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Toomas Alatalu, teine täpsustav küsimus. Palun!

T. Alatalu

Aitäh! Ma saan teist aru, et te viitate, et selle dokumendi põhikoostajaks on Välisministeerium, aga Kaitseministeeriumil kahtlemata on õigus oma arvamusele. Siit ka minu küsimus. Näiteks Eesti dokumendis on juttu säärastest rahvusvahelistest organisatsioonidest, millele Ungari ja teised riigid üldse tähelepanu ei pööra, ning vastupidi. Kas te olete Välisministeeriumile teinud ettepaneku, et kuidagi ühtlustada seda nägemust julgeoleku tagamisel Ida-Euroopas? Ei saa ju nii olla, et meiega samasugustes tingimustes oleva riigi nägemus küllaltki kardinaalselt meie omast erineb.

M. Hanson

Aitäh! Esmajärjekorras huvitab meid mõistagi Balti regiooni ja Põhjala julgeolek, selles mõttes Ungari Ida-Euroopa riigina on geograafiliselt natuke kaugemal. Ma arvan, et selles, et kahe riigi julgeolekupoliitika alused sõna-sõnalt teineteist ei kopeeri, ei ole mitte midagi hullu. See, mis on meie dokumendis, väljendab neid huvisid, mis on Eesti riigil.

Aseesimees T. Savi

Härra minister, tänan! Teen ettepaneku küsimuse käsitlemine lõpetada. Järgmine küsimus on kolleeg Trivimi Vellistelt ja seda samuti härra kaitseministrile. Palun!

T. Velliste

Suur tänu, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Küsimust Pärnu Üksik-jalaväepataljoni tuleviku kohta on arutatud korduvalt nii selles saalis kui ka riigikaitsekomisjonis. Kuna aga see teema on äratanud erakordselt suurt tähelepanu Pärnu linnas ja maakonnas, siis ma tuleksin selle küsimuse juurde veel kord tagasi. Esimeses järjekorras on Eesti noorte kaitsetahte arendamise aspektist rõhutatud just erilist seotust kodukohaga. Seotus kodukohaga mõjub harilikult väga oluliselt noorte arusaamisele, miks on vaja isamaad või kodumaad kaitsta. Ma küsingi nüüd, kuidas te, härra minister, hindaksite, missugune on Pärnu Üksik-jalaväepataljoni kaotamise moraalne mõju noorte kaitsetahtele?

M. Hanson

Aitäh! Kohustus kaitsta riiki on üldine ja sõltumata sellest, kas ühes või teises linnas on võimalik ajateenistust läbi viia, peab see kaitsetahe olema kõrge üle Eesti. Kui mõni aasta tagasi Kalevi pataljon suleti või Tartus väljaõpe lõppes, siis see ei tähenda, et Tartu noortel oleks nüüd märgatavalt väiksem kaitsetahe. Või et näiteks noortel Viljandis, kus ei olegi olnud väljaõppevõimalust, oleks see väiksem, kui Pärnu noortel tulevikus võiks olla. Väljaõppekohustus jätkub, seda viiakse läbi nendes väljaõppeüksustes, mis jäävad, näiteks Kuperjanovi ja Viru pataljonis, Tapal, ka Tallinnas. Selles suhtes kaitsetahe kindlasti ei kannata. Pigem aitab kaitsetahet tõsta riigikaitseõpetuse sisseviimine koolidesse. Ma tean, et Pärnumaal õpetatakse seda neljas koolis ja koolidega on plaani peetud seda tegevust laiendada. Ja kindlasti Kaitseliit. Kaitseliitlaste arv koos noorte- ja naisteorganisatsiooniga on Pärnumaal küllaltki kõrge, üle 1300, ja nemad on just need, kes kaitsetahet peaksid edendama.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Trivimi Velliste, palun, täpsustav küsimus!

T. Velliste

Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Harilikult on olemas seos kodukohatunnetuse ja kaitsetahte vahel. Loomulikult ei ole meil võimalik väeosasid igasse maakonda luua. Aga seal, kus nad on olemas, mõjuvad nad harilikult väga soodsalt. See on Pärnumaa näitel väga hästi näha, et on väga hea koostöö Kaitseliidu, kohaliku maleva ja väeosa vahel. Samuti on see väga soodsalt mõjunud riigikaitseõpetuse arengule Pärnu maakonna koolides. Ma küsiksin arvestuste aluse kohta. Väidetavalt on ühe sõduri koolitamine Pärnus kallim kui teistes väeosades. Aga kas on mõistlik teha n-ö supikatla või supiportsu arvestusi ainult ministeeriumi eelarve raamides või tuleks arvestada ka ühiskonna seoseid laiemalt, palju see läheb tervikuna ühiskonnale maksma, kui me teatud võrgustiku seosed lõhume ja viime väeosa hoopis mujale koos ohvitseridega, nende perekondadega, lastega. Kas kogu see kulu ei ole äkki suurem kui see väike kokkuhoid ühe supiportsu pealt?

M. Hanson

Aitäh! Väga raske on mõistagi kõiki mõjutavaid tegureid rahaliselt väljendada. Tänasel päeval ei ole meil veel selget vastust, mis nendes hoonetes edaspidi, st alates 2007. aastast, mil praeguste kavade järgi peaks lõppema seal väljaõppekeskuse tegevus, võiks toimuda. Ei ole välistatud, et see tegevus, mis seal toimub, pakub täpselt samuti tööd nii tsivilistidele kui ka sõjaväelastele, et selle tegevuse mõju kaitsetahtele on sama suur või isegi suurem. Küll aga teame, et nende eesmärkide täitmiseks, mis meil on arengukavas aastani 2010, mis on olnud teatud määral eeltingimus NATO-ga liitumisele, ja just selle kaudu ka nende võimekuste väljaarendamise huvides oleks väljaõppekeskuste kontsentreerimine vajalik, ja mitte ainult selle rahalise mõõtme pärast, aga ka väljaõppe kvaliteedi ja kaitsejõudude kvaliteedi küsimuses.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Mark Soosaar, palun, kohapeal registreeritud küsimus!

M. Soosaar

Lugupeetud juhataja! Hea minister! Olen Pärnu Linnavolikogu planeerimiskomisjoni esimees selles piirkonnas ja me peame kogu aeg puutuma kokku teemaga, et Tammsaare tänava laiendamisel jäävad need sõjaväe kasarmud ette. Kas te olete Pärnu linnaga pidanud läbirääkimisi selleks - kui teie oma otsuse juurde jääte ja selle üksiku jalaväepataljoni mujale viite -, et saaks seda üht linna liiklusarterit edaspidi laiendada ja te loobuksite nende hoonete kasutamisest tulevikus?

M. Hanson

Aitäh! Minu teada selles võtmes vähemalt mingisuguseid memosid, mis oleksid näidanud, et on toimunud läbirääkimised, ei ole olnud, selles küsimuses minu teada ei ole läbirääkimisi peetud. Aga see on üks huvitav täiendav faktor, mis nüüd on lisandunud.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Toomas Alatalu, palun, kohapeal registreeritud küsimus!

T. Alatalu

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Sõjaväeosa viibimisel suures linnas - Pärnu seda kahtlemata on - on juures ka niisugune psühholoogiline moment. Tähendab, rahval on oluline näha, et sõjavägi on olemas. Kas te olete seoses reformiga, mille käigus on sõjaväeosad siin-seal juba likvideeritud, ümber paigutatud, seda psühholoogilist momenti ka arvestanud või mitte? Või ongi niisugune üldine tendents, et me peame sõjaväe kuidagi nagu varjule viima?

M. Hanson

Ei, sõjaväge varjule viia ekstra ei ole vaja. Eks kaitsevägi on meie Eesti oma ja väga hea, kui me teda ka näeme ja tunnetame, et ta on olemas. Aga selleks, et tagada kvaliteeti, ja neid ressursse, mis on siiski piiratud, efektiivselt kasutada, peame tegema valikuid ja väljaõpet kontsentreerima. Praegu me oleme välja ehitamas Kuperjanovi pataljoni väljaõppekeskust 600-700 ajateenija tarvis. Viru Üksik-jalaväepataljon on saamas uued kasarmud, ka seal saame rohkem ajateenijaid ette valmistada. Kui meil veel eelmistes kavades oli selle kümnendi lõpuks ette nähtud ehk planeeritud ligikaudu 4000, võib-olla 3900 ajateenijat võtta, siis uute kavade järgi aastaks 2010 on planeeritud umbes 2500, mis tähendab, et me tegelikult ei vaja nii suurt arvu väljaõppekeskusi.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Kolleeg Sven Mikser, palun!

S. Mikser

Aitäh! Härra minister! Kolleeg Velliste tõi välja kõik need head küljed, mis kahtlemata on olemas sellel, kui noored mehed käivad kaitseväeteenistuses oma kodukoha või päritolupaiga lähedal. Kindlasti neid häid külgi on ja see ühelt poolt kaitsetahet soodustab, aga igal medalil on ka teine külg. Kas sellel, kui näiteks väga palju ajateenistuses olijaid on pärit samast linnast, kus asub see väljaõppekeskus, on ka mingisuguseid negatiivseid külgi? Kuidas see näiteks mõjub distsipliinile selles väeosas, ütleme, hüppes käimistele? Kas see toob kaasa mingisuguseid distsipliiniprobleeme, kui väga suur osa ajateenijatest on samast linnast pärit?

M. Hanson

Aitäh! Ei oskaks küll välja tuua, et oleks konkreetselt Pärnus olnud probleeme distsipliiniga. See on ikka selle üksuse juhtide ja ohvitseride professionaalsuse ja kasvatuse küsimus, kuidas nad asja ajavad. Ma möönan, et Pärnu poiste hulgas on Pärnus teenimine populaarne, kuid riigil on ka üldisemad huvid. Ja veel kord, piiratud ressursside tingimustes nende ülesannete täitmine, mis meie ees on seoses NATO-ga liitumisega ja nende plaanidega, mida meie kavad näitavad, on sellise suhteliselt väikese, samal ajal territoriaalselt piiratud ja laienemisvõimalusteta ... Ma ei hakka siin tsiteerima näiteks Surju Vallavalitsuse ja Pärnu Maavalitsuse kirju, kus me oleme Nursipalu harjutusväljaku detailplaneeringu algatamise käigus küsinud väljaõppetingimustele ja -nõuetele vastava harjutusala jaoks maad ja saanud eitavad vastused. Samuti ei ole võimalik Pärnus laieneda. Sellise väikese väljaõppekeskuse hoidmine on küllaltki suur luksus.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Trivimi Velliste, palun, teine täpsustav küsimus!

T. Velliste

Aitäh, härra juhataja! Härra minister, ma tänan vastuste eest eelmistele küsimustele! Aga ma esitaks siiski veel ühe täpsustava küsimuse, nimelt selle analüüsi aluste kohta. Missugust metoodikat te olete kasutanud selleks, et jõuda lõppjäreldusele, mis on lõppkokkuvõttes riigile ja ühiskonnale tervikuna kõige kasulikum? Ma täiesti möönan ja nõustun sellega, et riigil on üldised huvid ja maakondadel võivad olla oma erihuvid. Aga kuidas te olete vaaginud ja kaalunud, missuguse metoodika alusel te olete selle lõpptõeni jõudnud? Kui te veel ei ole, siis millal valitsus võiks jõuda selleni, et anda lõplik selgitus, mis saab nendest kasarmutest ja mis saab sellest pataljonist?

M. Hanson

Kuivõrd praeguste kavade järgi, nagu öeldud, peaks olema 1. jaanuarist 2007 nendes hoonetes mingi muu tegevus või funktsioon, kui seda on väljaõppekeskus, siis on veel kaks ja pool aastat aega. Ma arvan, et nende ettepanekute tegemiseks, mis seal võiks edaspidi olla, on veel aega ja on ka erinevaid variante juba arutatud, küll aga lõplikku otsust, mõistagi, veel tehtud ei ole. Mis puudutab üldiseid analüüse, siis meie saame tõesti tugineda ainult n-ö sõjalise võimekuse seisukohalt tehtavatele analüüsidele. Samas leian ka, et need hooned, see kinnistu, mis seal on, jätkab riigikaitselist, kas kitsamas või laiemas mõttes, funktsiooni. Mitte mingil moel ei ole keegi arutanud, et seda kinnistut võiks mingisse muusse käibesse, tsiviilkäibesse anda. See tegevus loob seal kindlasti ka riigi poolt töökohti, nii et ma arvan, et see sotsiaalse dimensiooni ületähtsustamine ehk ei ole siin praegu kohane.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Kolleeg Aivar Õun, palun!

A. Õun

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud kaitseminister! Pärnu Üksik-jalaväepataljonis käib praegu ehitus, seal kerkivad uued hooned ja seda tehakse kaitseväele eraldatud rahade eest. Kui - nagu te siin väljendasite - päris selgus puudub, mis sellest hoonete kompleksist edaspidi saab, siis on mul küsimus: milleks neid ehitusi seal siis tehakse?

M. Hanson

Aitäh! Lühike vastus oleks, et saaks need kakski aastat seal ajateenijaid välja õpetada, sellepärast et see laatsaret, mille ehitamine läheb kokku maksma natuke alla kümne miljoni krooni, oli praktiliselt kokku kukkumas. Me oleks pidanud selleks, et ajateenijad saaks seal need kaks aastat olla, selle niikuinii korda tegema. Samuti söökla. Söökla riigihange avati sellel nädalal ja üle seitsme miljoni krooni läheb siseruumide remont. Vastasel juhul ei saaks ajateenijaid toitlustada. Teisest küljest, need otsused on tehtud varem, kui see kava aastani 2010 kokku pandi. Te võite ju arvata, et ehitusprotsess on siiski natuke pikem kui mõnekuuline protsess. Nii et praegu need investeeringud on paratamatud, selleks et seal saaks jätkata niigi kaua, kui seal praeguste kavade järgi väljaõppekeskus on. Kuid näiteks sööklat on vaja ka mõnede muude funktsioonide täitmiseks, mis sinna võivad tulla.

Aseesimees T. Savi

Kolleeg Väino Linde, palun!

V. Linde

Aitäh! Lugupeetud minister! Kas te võiksite siin meile praegu lühidalt ja konkreetselt öelda, kelle esmane põhiinitsiatiiv ja idee see ikkagi on, et Pärnust kaitsevägi välja viia, kas see on Kaitseministeeriumi või Kaitsejõudude Peastaabi soov?

M. Hanson

Aitäh! Kaitsejõudude arengukava koostamine toimus alljärgnevalt: ministeerium pani paika üldised arengusuunad, andis üldised arengujuhised ja nende juhiste raames Kaitsejõudude Peastaap pakkus välja konkreetsed lahendused. Nende lahenduste pakkumise käigus esitati ka ettepanek Pärnu väljaõppekeskuse sulgemiseks.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Mark Soosaar, teine kohapeal registreeritud küsimus. Palun!

M. Soosaar

Lugupeetud minister! On tore, et tänu kolleeg Trivimi Vellistele on teema läinud veidi filosoofilisemaks ja laiemaks. Ma tahaks küsida teie käest seoses kodukoha lähedal teenimisega ja ühe tuntud fakti valguses. Nimelt oli Ruhnu saarel, Ruhnu vallal aastal 1920 sõlmitud Eesti riigiga kokkulepe, et Ruhnu poisid võivad teenida oma saarel oma sõjaväes ja valvata oma saare majakat. Kas praeguses olukorras, kus Eesti väikesaartest ainult 17 on asustatud, aga asustatud võiks olla neid paar-kolmkümmend, olete te mõelnud sellele, et seda traditsiooni kusagil siin-seal taastada ja võib-olla mõnel inimtühjal saarel lausa väike sõjaväeosa püsti panna?

M. Hanson

Aitäh! Sellele me mõelnud ei ole. Küll aga oleme mõelnud sellele, kuidas olla võrdväärne partner ja liitlane oma koostööpartneritele nendes organisatsioonides, millega me oleme äsja liitunud. Nii et me oleme oma eesmärgiks seadnud sõjalise kaitse võimekuse arendamise.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Kolleeg Jaanus Männik, palun!

J. Männik

Aitäh, härra juhataja! Austatud härra minister! Pärnu Üksik-jalaväepataljoni likvideerimise mõte on tulnud isegi sellele üksik-jalaväepataljonile endale täieliku ootamatusena. On teada, et Pärnu linn protestib selle vastu. On teada, et omavalitsusliit üksmeelselt protestib selle plaani vastu. Kuidas need asjad ikka käivad, kas Kaitseministeerium üldse peab vajalikuks niisuguseid põhimõttelisi küsimusi kooskõlastada kellegi teisega või tegutsete te ainult iseenese tarkusest?

M. Hanson

Aitäh! Kaitsevägi ei ole mõistagi riigist ega rahvast lahus, st et neid küsimusi teatud piirini arutatakse koos rahvaga. Kuid nagu korduvalt öeldud, esmajärjekorras oleme seadnud eesmärgiks kaitsevõimekuse arendamise nende piiratud ressursside tingimustes, mis meil on, ja teatud maalt jäävad otsused professionaalide teha nii või teisiti.

Aseesimees T. Savi

Aitäh! Kolleegid, ma teen ettepaneku esitada viimane küsimus härra kaitseministrile, sest oma järge ootavad ka proua põllumajandusminister ja härra keskkonnaminister. Tarmo Leinatamm, palun!

T. Leinatamm

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Päris huvitav oli siin kuulata, et Riigikogu tahab veel ühe töö omale juurde saada ehk hakata siis sõdurpoisse mööda Eestimaad laiali paigutama. See oleks maavanemate kõrval kindlasti veel üks väga atraktiivne ala siin saalis, fraktsioonides ja komisjonides tegelemiseks. Kuid võib-olla tuletaksite Riigikogu liikmetele meelde, missugused on pädevused Kaitseministeeriumis ja Kaitseväe Peastaabis?

M. Hanson

Vabandust, ma ei kuulnud lõppu.

Aseesimees T. Savi

Palun uuesti mikrofon Tarmo Leinatammele. Ainult lõpuküsimus!

T. Leinatamm

Kelle pädevuses miski asi on Kaitseministeeriumis ja Kaitseväe Peastaabis? Kelle pädevuses on määrata, kus asuvad Eesti Vabariigis üksikud või hulgakesi sõjaväeüksused?

M. Hanson

Vabariigi Valitsus määrab üksuste loomise ja likvideerimise.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Jaanus Marrandi, palun! Küsimus kellele? Kaks korda ei ole vaja nupule vajutada.

J. Marrandi

Küsimus oleks suunatud proua põllumajandusministrile! Lugupeetud põllumajandusminister! Minu küsimus puudutab nn suhkrutrahve ehk üleliigset laovaru. Tänastest ajalehtedest võib lugeda, et Eestil on oodata nn suhkrutrahve 500 miljoni krooni ulatuses. Minu sellistel esialgsetel andmetel on teada ka, et tegelikult need summad võivad täpsustamisel küündida isegi kuni miljardi kroonini. Viimastel päevadel on räägitud, et Eestisse on sisenenud 40 vaguniga suhkrurong, kust Leedu ärimehed võivad võtta 500 miljonit krooni kasumit. On näha, et see üleliigse laovaru seadus ei toimi, ei deklareerita. Kas Põllumajandusministeerium on rakendanud mingisuguseid teistsuguseid abinõusid? Kas olid mingisugused võimalused efektiivsemaks süsteemide rakendamiseks, näiteks kaitsetollid? Kas valitsuses oli varem niimoodi küsimus püstitatud või ei olnud?

Aseesimees T. Savi

Proua minister, palun!

E. Tuiksoo

Aitäh! Põllumajandusministeeriumis praegu selle küsimusega tegeldakse. Nii et konkreetseid vastuseid selles küsimuses momendil anda ei saa.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Toivo Tootsen, palun!

T. Tootsen

Aitäh! Küsimus on härra keskkonnaministrile. Kuidas kulgeb kalandusvaldkonna üleandmine teie ministeeriumilt Põllumajandusministeeriumile, kas on ka probleeme või läheb kõik ladusalt ja millal see asi ühele poole saab?

V. Reiljan

Aitäh! Kõik läheb plaanipäraselt. On väga selged kokkulepped, et ressursipoolega jääb tegelema Keskkonnaministeerium, annab selle ressursi jagamise Põllumajandusministeeriumi kätte ja Põllumajandusministeerium tegeleb kogu selle ketiga edasi, ning Keskkonnainspektsioon jälgib, kas ressurssi kasutatakse viisipäraselt, seaduspäraselt ja säästlikult.

Aseesimees T. Savi

Ma palun vabandust! Tiit Tammsaar, palun!

T. Tammsaar

Aitäh! Vabandus on vastu võetud. Mul oleks küsimus härra keskkonnaministrile. Me käisime alles eelmisel nädalal kolleegidega Saaremaal. Teatavasti on Saaremaal niisugune Sotsiaalministeeriumi haldusalas olev asutus nagu 400-kohaline Sõmera hooldekodu. Ja uskumatu lugu, ligi aasta otsa voolab seal solk otse jõkke ja kõik, mis see 400 asukat seal toodab, läheb naturaalsel kujul otse loodusesse. Jättes kõrvale erakondlikud ja koalitsioonisuhted, mida keskkonnaminister sellisest lohakusest ikkagi arvab? Minu meelest on see täiesti ennekuulmatu.

V. Reiljan

Aitäh! Keskkonnaministeerium on informeeritud olukorrast riigis ja ka sellest olukorrast. Keskkonnaministeerium toetas eelmisel aastal 700 000 krooni eraldamist, et need probleemid lahendataks, aga paraku ei ole haldav ministeerium seda asja nii tõsiselt võtnud, nagu ta peaks seda võtma. Meil on selle pärast tõsine mure ja see on muuseas juba teine kord. Esimene kord Keskkonnaministeeriumi eestvõttel ja teatud abisid kasutades lahendati see aastal 1996. Vanad põllumehed ja metsamehed ütlesid ikka, et isegi suur kirves ja meisel tahavad hooldamist, samamoodi tahavad hooldamist kõik puhastusseadmed ja torustikud. Kui neid ei ekspluateerita korrapäraselt, siis võib sinna investeerida palju. Neid kliente, kes seal on, ei saa selle töö juurde lasta, seal peavad ikka olema targemad pead. Me üritasime seal silma peal pidada. Kui, ütleme niimoodi, raskustung sisehõõrde ületab, siis hakkab allamäge jooksma, see on õige.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Kolleeg Mark Soosaar, palun!

M. Soosaar

Lugupeetud põllumajandusminister Ester Tuiksoo! Põllumehed ikkagi kurdavad edasi, et väga palju pabereid on vaja täita ja väga raske on toetusi kätte saada. Ma saan aru, et see on igavene jutt ja te kindlasti vastate, et põllumehed peaks käima rohkem koolis ja võtma raamatupidajaid tööle jne, et see on Euroopa Liidu paratamatus. Aga tahaks teada, kas Põllumajandusministeerium ka midagi ette võtab, et paberimajandust lihtsustada, et talupidajal oleks edaspidi lihtsam saada toetusi?

E. Tuiksoo

Aitäh, lugupeetud küsija! See mure on täiesti mõistetav, eriti sellel aastal on tarvis põllumajanduse valdkonnas väga palju tegelda bürokraatiaga. Siin saab soovitada, et teabelevi süsteemis on meil olemas nõustajad, inimesed, kes aitavad taotlejatel pabereid täita. Ma arvan, et see on omamoodi ajamärk, et tuleb õppida pabereid täitma. Kahtlemata on ka täpsus väga oluline ja järelkontroll. Praegusel momendil sellest bürokraatiast ikkagi mööda ei saa.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Kolleeg Tiit Niilo, palun!

T. Niilo

Aitüma, härra juhataja! Proua minister! Teie olete sellise ministeeriumi eesotsas, kus liiguvad väga suured rahad. Riikliku arengukava investeeringuabi meetme raames on maikuus kahe nädala vältel võetud vastu taotlusi projektidele. Me teame, et sisuliselt on see meede täis kirjutatud kahe aasta mahus. Küsimus teile: kuidas praegu käitutakse, kas need, kes suutsid kiiresti reageerida, ongi need, kes kahe aasta vältel saavad sellest meepotist osa? Millised on teie arvamused ja kuidas käitub Eesti riik?

E. Tuiksoo

Aitäh! Tõepoolest, selle meetme maht on 503 miljonit krooni ja praegu on taotlusi tulnud mahus umbes 370 miljonit. Üks tähtaeg on veel välja pakutud, millal saab selle meetme taotlusi esitada. Me oleme arutanud seda teemat Põllumajandusministeeriumis, et kas peaks teemade kaupa suunama või soovitama, millele veel taotlusi esitada, kas rohkem masinatele, ehitusele või muule valdkonnale. Aga momendil on see arutelu veel Põllumajandusministeeriumis pooleli, nii et sellel nädalal tuleme selle teema aruteluks kokku.

Aseesimees T. Savi

Aitäh! Jaanus Marrandi, palun!

J. Marrandi

Tänan! Proua põllumajandusminister! Ma tuleksin ikkagi tagasi selle suhkru teema juurde, üleliigsete laovarude juurde. Ega ma tegelikult nii väga ei küsinudki seda, kas selle teemaga tegeldakse või mitte. Loomulikult, teie olete üsna lühikest aega olnud minister ega saagi kõike mäletada, aga küsimus teile kui ministrile, kui institutsioonile - selles mõttes ju järjepidevus on olemas. Ma tean, et Põllumajandusministeerium pöördus valitsuse poole suhkru tarbeks nn tollide sisseseadmisega. Ehk te valgustaksite natukene seda teemat, miks valitsus ei soostunud omal ajal suhkrule kui tundlikule kaubale tollide kehtestamisega, mis oleks vältinud juba ennetavalt seda olukorda, mis praegu on käes, kus võib juhtuda nii, et kõik needsamad eurotoetused kuluvad meil ilusasti Euroopa suhkrutrahvi maksmiseks ära?

E. Tuiksoo

Aitäh! Tegelikult ongi niimoodi, et see suhkru küsimus ei olnud veel n-ö minu ajal. Ma meeleldi jätkaksin selle teemaga järgmine kord ja vastaksin hiljem. Nii et ma jätan selle praegu kommenteerimata.

Aseesimees T. Savi

Anname nõusoleku. Aitäh! Tarmo Leinatamm, palun!

T. Leinatamm

Aitäh, lugupeetud juhataja! Mul on küsimus keskkonnaministrile härra Reiljanile. Ma kuulun nende õnnelike tallinlaste hulka, kes tänu mõnele tuule suunale näevad Tallinna Lennujaamas maanduvaid lennukeid altpoolt ja ka õhku tõusvaid lennukeid altpoolt. Ja mu koerad on seal Pääsküla kandis muutunud juba küllaltki närviliseks. Kas viimasel ajal on selline teema olnud ka aktuaalne, et Tallinna Lennujaama asukoht on niivõrd linna lähedal? Kas sellest on räägitud Tallinna linnaga, kas sellest on juttu olnud Keskkonnaministeeriumis, kas see mõte on koguni mõlkunud ka ministri peas?

V. Reiljan

Aitäh! Kui sellised suured ja väga tähtsad infrastruktuurid on linna lähedal, siis see on kindlasti probleem. Aga ma vastan teile lihtsalt. Ei ole olnud juttu linnaga, ei ole ministeeriumis olnud juttu. Minu peas on olnud neid mõtteid rohkem seoses lennukite maandumise ja tõusmisega üle Ülemiste järve. See on küll küsimus, mida on vaetud teatud määral.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Mark Soosaar, palun!

M. Soosaar

Lugupeetud keskkonnaminister Villu Reiljan! Veebruarikuus pöördusid 70 Kihnu kalurit peaministri poole, samuti pöördusid sihtasutuse Kihnu Kultuuriruum kõik liikmed oma kirjaga peaministri poole. Nad palusid Kihnu kaluritele taastada need kalapüügikvoodid, mis neil on aastakümneid olnud. See tähendab seda, et 60% kvoodist rannapüügile ja 40% traaliräimepüügile. Kahjuks on Vabariigi Valitsus käesolevaks aastaks kvoodi ringi vahetanud ja selle vastu kihnlased protestivad. Siiamaani ei ole nad vastust saanud. Nad on väga kurvad, et ei ole vastust saanud, sest Kihnu kaluritel ei ole valikuvõimalusi. Neil ei ole võimalik mingil teisel alal töötada, kas linnas bussijuhina või kusagil vabrikus tööd leida. Nende ainukene võimalus, kui nad tahavad saarel elada, on kala püüda. Tahaks kõigepealt küsida, kas see peaministrile suunatud kiri on üldse teieni jõudnud ja, juhul kui on, miks sellele ei ole vastatud?

V. Reiljan

Aitäh! Kõigepealt, me oleme muidugi kihnlaste olukorraga kursis ja kihnlastega on suheldud, konkreetselt Enno Kobakesega kalandusosakonnast, ja neid asju vaeti väga tõsiselt. Tegelikult on ju asi selles, et kvooti ei jaga ministeerium, vaid kvooti jagavad kalurite esinduses kalurid ise. Kuna see rong oli selleks kuuks ja kuupäevaks läinud, siis tuleb kihnlaste taotlusi nende ettevõtmistel ja ettepanekutel kaluritel omakeskis arutada järgmisel aastal, sest keegi ei olnud sellel aastal nõus neid uuesti üle vaatama. Küll kontrollisime olukorda tegelikkuses ja vähemalt kalandusosakond leidis, et - nii nagu ikka kõik kirjad on teatud mõttes emotsionaalsed - tegelikult oli seal nii tõtt kui ka emotsioone. Seetõttu tegeldakse sellega järgmine aasta. Aga need taotlused tuleb tõsta seal, kus nende tõstmise ja arutamise koht on. Ilmselt on meil küll väga tegus peaminister, aga ta ei saa kalakvoodi jagamist enda peale võtta ja seda ei jaga isegi keskkonnaminister. See on terve arenenud maailma asi, et kalandusorganisatsioonid isekeskis, tundes üksteist ja teineteist, teevad selgeks, kuidas see püügiõigus peab jagunema.

Aseesimees T. Savi

Jaanus Marrandi, palun!

J. Marrandi

Tänan! Ka see küsimus on suunatud proua põllumajandusministrile, sest infotunni aeg on hea selliseks väikeseks näpuharjutuseks. Küsimus puudutab koalitsioonilepingu täitmist põllumajanduse ja maaelu valdkonnas. Hiljaaegu tutvusin sellega ja minu tähelepanu köitis üks punkt, mis puudutab piimakvoote, mis on teatavasti meie jaoks üks kõige tundlikum koht Euroopa Liidu liitumislepingus põllumajanduse ja maaelu valdkonnas. Seal on üks niisugune sõnastus, kus öeldakse, et astutakse samme piimakvoodi suurendamiseks või kiireks ärakaotamiseks, juhul kui neid ei õnnestu suurendada. Minu küsimus ongi selle koalitsioonilepingu punkti valguses: kas on astutud mingeid samme piimakvoodi suurendamiseks või nende ärakaotamiseks ja kui on, siis missuguseid?

E. Tuiksoo

Aitäh! Momendil toimus niisugune "prooviaasta" ehk eelmise aasta analüüs, kuidas seda piimakvooti täideti. Analüüsist on näha, et see piimakvoot jäi paljuski täitmata. 1. juunist 1. juulini on võimalik nendel, kes soovivad piimakvooti suurendada, ka kvooti juurde taotleda. Nii et sellega tegeldakse.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Tarmo Leinatamm, palun!

T. Leinatamm

Aitäh! Jaanus Marrandi moodi mitte küll näpuharjutuseks, kuid enda vormis hoidmiseks keskkonnaministrile veel üks küsimus, mis puudutab Tallinna linna. Kõrvuti lennujaamaga on Tallinna linnas ka üks väga ohtlik pomm olemas, nimelt Kopli kaubajaam, millest on räägitud juba võib-olla 14-15 aastat. Tallinna linna enda suhtumine on olnud iga valitsuse aeg küllaltki loid, sulgudes lisatakse, et aga veel ei ole ju midagi juhtunud. Kui Tallinna linn ei soovi haarata initsiatiivi sellise vähkkasvaja likvideerimiseks, mis n-ö soodsatel tingimustel võib tuua mere siia meie meeste suitsuruumi akna alla, siis kas ei peaks Keskkonnaministeerium võtma siin jämeda otsa enda kätte ja tõesti likvideerima selle Eesti Vabariigi pealinna ühe suurima ohuallika siit linnast?

V. Reiljan

Aitäh! Asjalood sellised, et kogu maailm on häda täis ja Tallinna linnal on selline asutus nagu Säästva Arengu ja Planeerimise Amet. Aga ma tahaks vastuseks ütelda niimoodi: ega Keskkonnaministeerium ministri juhtimisel ei ole mingisugune Sonderkommando, kes lõikab mädapaised lõhki ja teeb need kahjutuks. Meie oleme poliitika väljatöötajad ja teie olete selle heakskiitjad, elu hakkab käima nende seaduste järgi, mida te õigeks peate. See käib Tallinna linna kohta ja kogu Eesti kohta. Kui Tallinna linnas rikutakse neid seadusi, mis keskkonnavaldkonda puudutavad, ja muid seadusi, siis selle jaoks on vastavad ametkonnad, kes korrale kutsuvad, algul manitsevad ja kui manitsemine ei aita, siis trahvivad. Selline see tööjaotus on. Aga üks seaduspärasus on küll, et kui hulga inimesi tuleb ühte punti kokku elama, siis on neid probleeme, millele te viitasite, ka hästi palju. Nad on teravad mitte ainult keskkonna-, vaid ka sotsiaal-, kultuuri- ja paljudes muudes valdkondades. See on nende suurte kogumite häda. Ma pean ka ütlema, et ma kahjuks ei kuulu kõige paremate Tallinna linna tundjate hulka, siin ma olen natukene nõrk partner teile.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Kolleeg Arnold Kimber, palun!

A. Kimber

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud proua minister! Kui me siin omal ajal tõlkisime eurodirektiive ja töötasime välja oma toiduseaduse, siis me olime nii agarad, et lülitasime sinna sisse ka taimse toodangu ettevõtted ehk teravilja ümbertöötlejad, pagaritööstused, kondiitritööstused. Jätsime nad ilma SAPARD-i rahadest ja nõudsime sisuliselt ülearuste investeeringute tegemist. Kas riik on valmis kompenseerima neile ettevõtetele ülearu tehtud investeeringud?

E. Tuiksoo

Aitäh! Ma arvan, et ükski korrastamine ei ole siin ülearu tehtud. Selles mõttes ma loodan küll, et tänased pagaritööstused, mis on maastikule alles jäänud, on korras või siis kohe korda saamas. Nii et ma küll ei tea, kuidas selle kompensatsiooniga jääb, kuid arvan, et see oligi plaanipärane tegevus, mida oleks pidanud nagunii tegema.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Kolleeg Vello Tafenau, palun!

V. Tafenau

Aitäh! Lugupeetud põllumajandusminister! Teil on olnud kohtumisi ka põllumajandustootjatega. Kuidas need kohtumised on läinud ja kas te olete leidnud ka sellist positiivset maalt?

E. Tuiksoo

Aitäh! Tõepoolest, selle lühikese aja jooksul on olnud väga palju meeldivaid kohtumisi põllumajanduse valdkonnas. Kindlasti tasub siin esile tuua kohtumisi Lääne-Virumaa visiidil Maarahva Liiduga ja tutvumist Grossi ettevõtetega, mis küll rohkem kaldub tööstuse valdkonda. Nii et küsimused olid aktuaalsed ja kõik oli väga kenasti. Teine näide on loomulikult Saaremaalt, kus on üsnagi aktiivseid toetajaid.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Tiit Niilo, palun!

T. Niilo

Aitäh, härra juhataja! Taas kord küsimus proua põllumajandusministrile ja seekord puudutaks tulevikku ehk aastaid 2007-2013. Teatavasti ei ole meil tootjate esindused üleliia aktiivsed. Me räägime, et maaelu meetmete osatähtsus suureneb ja Eesti riik ise saab eelarveperioodil 2007-2013 seda suunata. Teatavasti saab ministeerium olla selle asja initsiaator. Kuidas teie initsieerite või kuidas te näete tulevikku, kuidas sellega peaks tegelema, et n-ö maaelu meetmed saaksid õigesti paika? Tegelikult on probleemiks see, et maaelu meetmete rakendamine 2004-2006 pole sisuliselt veel käivitunud, esimesed kogemused saame alles tuleval aastal. Me ei oska ju veel kogemuste valgusel tulevast eelarveperioodi mõjutada.

Aseesimees T. Savi

Proua minister, palun vabandust! Tiit Niilo, ma usun, et sa tead, et küsimuse esitamiseks on aega üks minut, sul läks praegu üks minut ja 30 sekundit.

E. Tuiksoo

Aitäh! Tõepoolest, tulevikku vaadates on Põllumajandusministeeriumi roll eelarve kujundamisel ja sektori arendamisel vaieldamatult suur. Kindlasti tuleb ka kolmanda sektoriga rohkem tegelda ehk loodame väga, et kolmanda sektori organisatsioonid tugevnevad. Juba praegu, ka eelmiste ministrite ajal, on loodud ümarlaudasid, on olemas põllumajanduse arengu nõukogu, kus sektor saab alati kaasa rääkida ja soovituslikult põllumajandusministrile ja ministeeriumi ametnikele oma mõtteid avaldada. Eelmisel kuul on loodud ka kalanduse arengu nõukogu ja plaanis on veel tööstuste ümarlauda laiendada. Selline tulevikku vaatav tegevus on Põllumajandusministeeriumis igal juhul alanud ja seda jätkatakse.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Tarmo Leinatamm, palun!

T. Leinatamm

Aitäh! Kuna on selline varajane pärastlõuna, siis ma kasutaksin juhust ja hoiaksin keskkonnaministrit soojas. Ma esitaks sellise küsimuse: mida arvab keskkonnaminister aatomienergia kasutamise võimalikkusest tulevikus? Kui Tiit Niilo puudutas enne tulevikku, siis ma puudutaks ka tulevikku. Olen kuulnud sahinaid - nüüd juba kuu aega Euroopa Liit siin -, et Eesti võiks olla teatud mõttes atraktiivne mõne tuumaenergial töötava elektrijaama installeerimiseks, ülesseadmiseks. Kui te Tallinna küsimuses arvasite, et ei ole mulle vääriline partner, siis võib-olla sellele küsimusele ikka oskate vastata. Mis on teie meel, mis on ministeeriumi meel selles küsimuses?

V. Reiljan

Aitäh! Ma ütleks Tallinna kohta, et Tallinna üksikküsimused ei saa ikka ministeeriumi küsimusteks saadagi, muidu läheb süsteem sassi. Aga mis puutub aatomienergeetikasse, siis Eestis kehtis pikka aega taasiseseisvumise ajal, nagu te teate, moratoorium, kus seda isegi ei arutatud. Nüüd on see moratooriumi aeg läbi ja arutamiseks on aeg küps. Ma siiski ütleks, et Keskkonnaministeerium suhtub aatomienergeetikasse eriti ettevaatlikult. Arvestades meie teiselaadseid võimalusi, ei näe ma küll lähemal viiel-kuuel aastal seda varianti, et siia aatomielektrijaam tuleb või ta tulemiseks suurt põhjust on. Täna on meil ressurssi tootmiseks. Põhiküsimus on loomulikult saasted, mis tulevad elektrijaamadest, kuid seal on meil arenguvõimalusi, kuna Kyoto protokoll meid otseselt ei pigista. Teiselt poolt on vaja taastuvatele energiatele minna, et oma kohustused täita, s.o 5,1% taastuvenergiat. Praegu tuleb nendega tegelda. Kõiksugustesse tuuma ja aatomiga seotud asjadesse suhtutakse kõikides keskkonda armastavates maades väga suure ettevaatusega. Samal ajal on Soomel küllalt selgelt häid kogemusi, nii et lausa seda, et mõte ei väärigi käsitlemist, ma ei väidaks.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Arnold Kimber, palun!

A. Kimber

Aitäh, lugupeetud juhataja! Proua minister! Teatavasti Euroopa Liidus ei või enam pakendile märkida tootjamaad. Ma küsiks teie lapsukese kohta, kas see pääsukese märk jääb?

E. Tuiksoo

Aitäh! See oli väga ilus küsimus. Pääsukese märk jääb alles, muidugi teatud tingimustel. Seda peab kohandama Euroopa Liidu turu jaoks, aga pääsukese märk Eesti jaoks jääb.

Aseesimees T. Savi

Aitäh! Jaanus Männik, palun!

J. Männik

Aitäh! Mul on küsimus härra keskkonnaministrile. Tulenevalt tänasest diskussioonist paistis, et kolleeg Leinatammel on omapärane arusaam demokraatiast, ta arvas, et Riigikogu tuleks eemaldada riigikaitse strateegia väljatöötamisest ja usaldada see Kaitseministeeriumi ametnikele. Aga samas ma küsin, kuidas võiks hinnata tema järgnevaid küsimusi sulle, milles ta soovib Tallinna asjade korraldamist Keskkonnaministeeriumi juhtimisele allutada. Kuidas sa seda hindad?

V. Reiljan

Aitäh! Jaanus, ma sellele ka vastasin, et Keskkonnaministeerium tegeleb poliitika väljatöötamisega ja terve süsteemi arendamisega, et see poliitika ellu viia, ja nende seaduste, alamaktide väljatöötamisega, mis Riigikogu vastu võtab. Sellepärast ongi kohaliku elu korraldamine kohalike omavalitsuste peal, et nad tõepoolest selle töö oma peale võtaks. Selles mõttes ei kujunenud meil see diskussioon kolleeg Leinatammega võib-olla nii viljakaks, nagu me oleksime tahtnud. Aga on otstarbekas, et kohalikud omavalitsused oma ülesandeid täidavad ja keskkonnasfääris on neid ülesandeid palju. Paraku me näeme suhteliselt palju seda, kus kohalikud omavalitsused näiteks nõuavad Keskkonnaministeeriumilt prügimäe sulgemist, mille nad ise 20 aastaga teinud on. Me oleme nõus alati aitama, juhendama ja sekeldama, väljastpoolt appi tulema, aga niipea kui Keskkonnaministeerium hakkab n-ö ise prügi koristama, sealtmaalt on asja mõte läbi ja süsteem pankrotis. Selles mõttes, ma arvan, et sul, Jaanus, on õigus, on vaja taotleda järjekindlalt, et kõik institutsioonid oma ülesandeid täidavad, ning juhtnöörid ja seadused selleks annate teie.

Aseesimees T. Savi

Aitäh! Tiit Niilo, palun!

T. Niilo

Aitäh! Härra keskkonnaminister! Kuulsime teie meelsust tuumaenergeetikas. Roheline energia on meil igati heaks kiidetud, aga sellega seonduv otsene keskkonnaprobleem on näiteks hüdroenergeetikas, kus hüdrogeneraatori käivitamiseks on vaja paisutada või juhtida jõest kõrvale teatud veevood. Me teame, et Lõuna-Eestis Piusal on need probleemid, kus on ajalooliselt olnud tegu paisutamistega. Siinsamas Tallinna külje all tean aga, kus joast tahetakse vesi kõrvale juhtida, et hüdrogeneraatorit käivitada. Kuidas teie nendesse asjadesse suhtute, kui teada on, et näiteks meil Lõuna-Eesti volikogude tasandil on paisutamine just arutelul kui keelatud tegevus?

V. Reiljan

Aitäh! Ütlen teile ausalt, härra Niilo, et suhteliselt pessimistlikult suhtun. See roheline energia, mis sealt tuleb, on nii tonksukene ja need probleemid, mis nende üleujutamistega kipuvad tulema, on nii suured ja teravad. Ja ka nende paisutuste reguleerimine. Keskkonnaministeerium sellega küll tegeleb, et tõepoolest vee erikasutuslubades oleks täpselt kirjas, kui kõrgele võib paisutada. Sellepärast et kui ajas seda paisutust jälgida, siis vaid paaritunnine üleujutus võib korvamatut kahju teha. See kasu, mis sellest väga pisikesest elektronide voost tuleb, on tihtipeale suhteliselt väike. Nendest paisutustest on seni rohkem probleeme tulnud, kui seda tolku on olnud. See on minu arvamus. Ja teiseks, kui juba jugadest hakata midagi mööda juhtima, siis ma ütleks, et seda võiks kohe vältida.

Aseesimees T. Savi

Suur tänu, härrased ministrid, proua minister, vastuste eest, Riigikogu liikmetele küsimuste eest! Riigikogu infotund on lõppenud.


1. Eelnõude ja arupärimiste üleandmine

Aseesimees T. Savi

Austatud Riigikogu! Alustame täiskogu istungit. Lugupeetud kolleegid, olen juhatuse nimel valmis vastu võtma teie ettepanekuid seaduseelnõude ja arupärimiste kohta. Palun registreeruda! Vabariigi Valitsuse esindaja proua Ülle Aaskivi, palun!

Ü. Aaskivi

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Valitsus algatab täna neli eelnõu. Esimene nendest on elektroonilise side seaduse eelnõu, ettekandja on majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen. Teine valitsuse algatatav eelnõu on naftareostusest põhjustatud kahju korral kehtiva tsiviilvastutuse 1969. aasta rahvusvahelise konventsiooni ja naftareostusest põhjustatud kahju kompenseerimise rahvusvahelise fondi asutamise 1971. aasta rahvusvahelise konventsiooni muutmise 1992. aasta protokollidega ühinemise seaduse eelnõu, ettekandja on keskkonnaminister Villu Reiljan. Kolmas täna valitsuse algatatav eelnõu on Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooniga, Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni protokolliga ja Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni teise protokolliga ühinemise seaduse eelnõu, ettekandja on justiitsminister Ken-Marti Vaher. Viimasena tänastest eelnõudest algatab valitsus kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu, ettekandja on regionaalminister Jaan Õunapuu.

Aseesimees T. Savi

Suur tänu! Kolleegidest palun esimesena Enn Eesmaa!

E. Eesmaa

Tänan väga! Esitan arupärimise proua välisministrile ja selle arupärimise seletav osa kõlab nii: "Intervjuus 29. mai SL Õhtulehele kinnitate Teie, et Riigikogu menetluses olev välissuhtlemisseaduse eelnõu (365 SE) "täpsustab kohalike omavalitsuste tegevust. Seal valitseb praegu paras auk, aga loodan (Annab intervjuus teada proua Ojuland. - E. E.), et see saab lapitud." Samas intervjuus palutakse Teil anda hinnang Eesti Keskerakonna esimehe ja Tallinna linnapea Edgar Savisaare tegevusele seoses Moskva visiidiga. Te nendite: "Alati on võimalik anda avalikkusele informatsiooni. See vist ikka on rohkem sisemise kultuuri küsimus. Kui me kõik nii käituksime, siis võiks Eesti riik üldse uksed kinni panna. See pole päris normaalne." Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Riigikogu kodukorra seaduse §-st 139, palume Teil vastata järgmistele küsimustele: 1. Mida konkreetselt on Teil Eesti Keskerakonna esimehele ja Tallinna linnapeale seoses Moskva visiidiga ette heita?" Ja nr 7 kõlab nii: "Samuti palume Teil täpsustada, mida peate silmas, kui räägite Edgar Savisaare "salatsemisest"? Kindlasti on Teile hästi teada, et kõigi mitteparteiliste kohtumiste juurde Moskvas olid palutud ja viibisid ka Moskva Eesti saatkonna esindajad ja suursaadik; linnapea vastuvõtt toimus saatkonna ruumes; kindlasti olete Te teadlik, et pärast visiiti Moskvasse anti delegatsiooni esindajate poolt pressikonverents ning et ühtegi Moskvas allkirjastatud lepet ei ole salastatud." Küsimusi on kokku kaheksa. Aitäh!

Aseesimees T. Savi

Tänan, Enn Eesmaa! Järgmisena palun kolleeg Mart Laar!

M. Laar

Lugupeetud härra esimees! Sooviksin üle anda arupärimise majandus- ja kommunikatsiooniministrile. Praegusel hetkel on see adresseeritud härra Meelis Atonenile ja kui minister peaks vahepeal muutuma, ma loodan, et siis vastab järgmine minister. "Eelmise aasta 24. septembril hääletas Euroopa Parlament sisse olulised muudatused Euroopa Komisjoni poolt esitatud tarkvara patenteerimise direktiivi, saates selle uueks läbivaatamiseks Euroopa Liidu Ministrite Nõukogusse. Tegin Eestist lähetatud vaatlejana tõsist tööd nimetatud tulemuse saavutamise nimel, pidades seda vajalikuks mitte ainult Eesti IT-arenduse, vaid kogu Euroopa jaoks. Seda suurem oli minu üllatus, saades kuulda, et 18. mail toetas ka Eesti Euroopa Liidu Ministrite Nõukogus nimetatud direktiivi sisuliselt algsel kujul Euroopa Parlamendile tagasisaatmist. Samas on ka Eesti ametnikud leidnud, et nimetatud direktiiv pole vastavuses Eesti huvidega. Seoses ülalmainituga ning tuginedes Riigikogu kodukorra seaduse §-le 139, palun Teid vastata järgmistele küsimustele: 1. Milline on Teie isiklik suhtumine tarkvara patenteerimise direktiivi? 2. Miks otsustasite toetada Euroopa Liidu Ministrite Nõukogus nimetatud direktiivi Euroopa Parlamenti endisel kujul tagasisaatmist? 3. Kuidas käib selline Eesti ettevõtluse huvisid kahjustav käitumine kokku Teie erakonna valimislubadusega "Hoia Eesti edu!"? 4. Kuidas käib selline lömitamine kokku Reformierakonna lubadusega, et "Eesti peab jätkama sirge seljaga"?" Aitäh!

Aseesimees T. Savi

Tänan! Austatud kolleegid! Olen juhatuse nimel vastu võtnud neli seaduseelnõu Vabariigi Valitsuselt ja nendele määrab juhatus juhtivkomisjoni vastavalt kodukorraseadusele. Kui Mart Laari poolt üleantud arupärimine majandus- ja kommunikatsiooniministrile ning Enn Eesmaa ja kolleegide poolt üleantud arupärimine välisministrile vastavad kodukorraseaduses toodud nõuetele, edastame need adressaatidele ja informeerime ka teid.


2. Teated

Aseesimees T. Savi

Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse terve hulga seaduseelnõusid. Esiteks, Vabariigi Valitsuse k.a 31. mail algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Kanada valitsuse audiovisuaalkoostöö kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu, juhtivkomisjoniks on määratud kultuurikomisjon; teiseks, valitsuse samal kuupäeval algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjoniks on määratud põhiseaduskomisjon; kolmandaks, valitsuse samal kuupäeval algatatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tööstuse ja kaubanduse tööinspektsiooni konventsiooni (nr 81) ning Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põllumajanduse tööinspektsiooni konventsiooni (nr 129) ratifitseerimise seaduse eelnõu, juhtivkomisjoniks on määratud sotsiaalkomisjon; neljandaks, valitsuse samal kuupäeval algatatud Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi kokkuleppe parlamentaarsest ja valitsustevahelisest koostööst muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu, juhtivkomisjoniks on määratud väliskomisjon; viiendaks, valitsuse samal kuupäeval algatatud konventsiooni tulevasest mitmepoolsest koostööst kalanduse valdkonnas Atlandi ookeani loodeosas denonsseerimise seaduse eelnõu, juhtivkomisjoniks on määratud keskkonnakomisjon; kuuendaks, valitsuse samal kuupäeval esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused (2004)" eelnõu, juhtivkomisjoniks on määratud riigikaitsekomisjon; seitsmendaks, valitsuse samal kuupäeval esitatud Riigikogu otsuse "2003. aasta riigieelarve täitmise aruande kinnitamine" eelnõu, juhtivkomisjoniks on määratud rahanduskomisjon; kaheksandaks, õiguskomisjoni samal kuupäeval algatatud relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjoniks on määratud õiguskomisjon; üheksandaks, Vabariigi Valitsuse k.a 1. juunil algatatud Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise väljaandmise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu, juhtivkomisjoniks on määratud õiguskomisjon; kümnendaks, valitsuse samal kuupäeval algatatud Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise väljaandmise lihtsustatud korra konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu, juhtivkomisjoniks on määratud õiguskomisjon; 11., Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni samal kuupäeval algatatud korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjoniks on määratud põhiseaduskomisjon; 12., Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni samal kuupäeval algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse täiendamise seaduse eelnõu, juhtivkomisjoniks on määratud põhiseaduskomisjon. Riigikogu juhatus edastas Riigikogu liikmete Mihhail Stalnuhhini, Vilja Savisaare, Toivo Tootseni, Vladimir Velmani, Ain Seppiku ja Evelyn Sepa k.a 1. juunil esitatud arupärimise majandus- ja kommunikatsiooniministrile. Austatud kolleegid, palun kohaloleku kontroll! Kohalolijaks registreerus 78 Riigikogu liiget.


3. Päevakorrast

Aseesimees T. Savi

Head kolleegid, meie tänasest päevakorrast. Eelnõu 377 esimesel lugemisel, meie tänase päevakorra 7. punkt, teeb komisjonipoolse ettekande Andres Jalaku asemel rahanduskomisjoni esimees Andres Lipstok ja algatajapoolse ettekande majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen.


4. Riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu (345 SE) esimese lugemise jätkamine

Aseesimees T. Savi

Eelnõu 345 arutelu jäi eile tööaja lõppemise tõttu pooleli, täna me jätkame. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti majanduskomisjoni esimehe Mart Opmanni!

M. Opmann

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Eelnõu 345 arutelu täiskogule esimesele lugemisele saatmiseks toimus majanduskomisjonis 20. mail k.a. Eelnõu algatajate esindaja kolleeg Peep Aru selgitas eile siin eelnõu sisu. Võib-olla käiksin täna selle lühidalt üle. Soov on lihtsustada veetranspordi-, samuti raudteetransporditeenuste tellimise korda riigihangete seaduses. Eelnimetatud teenuste tellimise korral peab teenus vastama tellitava teenuse tehnilisele kirjeldusele ning pärast teenuslepingu sõlmimist tuleb riigihangete registrile esitada hanke deklaratsioon. Algatajate esindaja kinnitusel on nimetatud valdkondade teenused väga spetsiifilise iseloomuga, mistõttu on nende tellimine raskendatud ning võimalike pakkujate ringi piiratuse tõttu ka majanduslikult põhjendamatu. Kehtivas riigihangete seaduses on analoogiline lihtsustatud kord sätestatud tervishoiu- ja kiirabiteenuste ning õigusabiteenuste tellimisel, kus samuti puudub võimalus rakendada standardseid lähenemisviise. Eesti riik siinkohal pretsedenti ei loo, sest veel mitmetes teistes valdkondades on kooskõlas kehtiva Euroopa Liidu direktiiviga antud võimalus viia läbi riigihanked lihtsustatud korras tehniliste kirjeldustega vastavuses. Kolleeg Peep Aru märkis majanduskomisjonis täiendava põhjendusena, et lihtsustatud kord riigihanke läbiviimisel annab võimaluse legaalselt anda selles sektoris toimetavatele avalikke teenuseid pakkuvatele äriühingutele riigiabi, mille sisu on eelarveline toetus reisijateveo korraldamisel, nagu see põhimõtteliselt on ka toiminud. Siinkohal ütleks lühidalt, et Vabariigi Valitsus oma 13. mai valitsuse istungil andis eelnõule ühehäälse positiivse toetuse. Arutelu käigus komisjonis oli majanduskomisjoni liikmetel nii küsimusi kui ka arvamusavaldusi seoses Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiivi lisas I B toodud teenuste kohta. Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiivi lisa I B annab võimaluse praegu kehtivatele ja eelnõus lisatavatele teenustele lisada veel mitmeid valdkondi, näiteks - loen nad siinkohal üles - hotelli- ja restoraniteenused, transpordi abiteenused, töötajate ametisse võtmise ja otsimise teenused, uurimis- ja turvateenused, haridus- ja kutseõppeteenused, meelelahutus-, kultuuri- ja sporditeenused, kus oleks võimalik samuti rakendada riigihangete korraldamisel lihtsustatud korda. Avaldati arvamust, et riigihangete seaduse muutmine ei näita Eestit Euroopa Liidus heas valguses. Komisjoni arutelul pälvis tähelepanu ka Laevaomanike Liidu pöördumine majanduskomisjoni poole, kes ei toetanud veetransporditeenuste tellimist lihtsustatud korras ning avaldas arvamust, et lihtsustatud kord vähendab riigi institutsioonide otsuste läbipaistvust ning võimaldab põhjendamatuid eelistusi, mida küsimused saalis eile mõneti ka näitasid. Komisjoni liikmed leidsid, et võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes tuleks kaaluda riigihangetes lihtsustatud korra rakendamist vähemalt ühistranspordi osas, kui mitte kõigi direktiivi lisas I B sätestatud teenuste osas. Arutelus sündis ka ettepanek eelnõu esimest lugemist mitte lõpetada, kuid see ei leidnud komisjonis toetust. Majanduskomisjoni 20. mai otsused. Esiteks, saata Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ja Ühenduse Vabariigi Eest - Res Publica fraktsiooni algatatud riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu (345 SE) Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks k.a 1. juunil - täna, 2. juunil me seda jätkame - ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Poolt 6, vastu 2, erapooletuid 1. Ja teiseks, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 9. juuni, kell 12. Aitäh!

Aseesimees T. Savi

Mart Opmann, suur tänu! Kas kolleegidel on juhtivkomisjoni esimehele küsimusi? Ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad osaleda läbirääkimistel? Mart Laar, palun esimesena kõne puldist Isamaaliidu fraktsiooni nimel!

M. Laar

Lugupeetud härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Me eile juba põhjalikult arutasime siin saalis seda küsimust ja sellega seotud probleeme ning me loomulikult võime arutada lõputult küsimust, kas vormiliselt on see praegune eelnõu esitatud kujul vastuolus Euroopa Liidu direktiividega või mitte. Sisuliselt selle eelnõu vastuvõtmise järel korruptsioonioht selgelt suureneb. Ma arvan, et oluline on Riigikogus mitte langetada otsuseid, mis soosiksid ühte või teist firmat, olgu need firmad missugused tahes, seetõttu võiks lähtuda kõigi selle ala ettevõtjate huvidest. Nende ettevõtjate huvid on neid ühendav Eesti Laevaomanike Liit väga selgelt oma pöördumises Eesti Vabariigi Riigikogu majanduskomisjonile välja öelnud. Ma lihtsalt tsiteeriksin seda pöördumist. Nimelt leiab Eesti Laevaomanike Liit, et "... uue korraga halvendatakse ausat konkurentsi veetransporditeenuse osutajate vahel. Muudatustega vähendatakse riigi institutsioonide otsuste läbipaistvust ning kaotatakse kindlatel kriteeriumidel põhinevate pakkumiste üle otsustamine, muudetakse võimalikuks ühtede ettevõtete põhjendamatu eelistamine teistele ettevõtetele. Kontroll ja järelevalve subjektiivsete otsuste üle on aga võimatu." Me leiame, et selline suhtumine ja selline poliitika ei käi kohe kuidagi kokku põhimõttega "Aus riik" või "Vali kord!". Seetõttu teeme Isamaaliidu fraktsiooni nimel ettepaneku nimetatud eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Järgmisena palun kolleeg Enn Eesmaa!

E. Eesmaa

Austatud esimees! Head kolleegid! Tänase Eesti käibeleksikoni on kindlalt sisse kiilunud sellised küsimused nagu: miks lubati üht, aga tehakse teist, mis on koalitsiooni ja valitsusega lahti, miks lubatud ausa riigi ja korra asemel valitseb korruptsioon, saamatus ja hämamine? Õnneks on tänagi saalis inimesi, kes mäletavad nii oma erakonna kui ka poliitiliste konkurentide valimiseelseid lubadusi ning teavad sedagi, mis on koalitsiooni ja valitsusega lahti. Loodan, et olete valmis kindlaks jääma põhimõtetele, mis teid siia esinduskogusse tõid, ja loobuma mahhinatsioonidest, mis viib isegi idee ausast riigist üha kättesaamatumasse kaugusesse, eriti veel halbade stsenaariumide käivitumise korral. Seega on seegi kord lootus pandud südametunnistusele. Mida tähendab täna arutatava eelnõu taustal põhimõtetele kindlaksjäämine? See peaks kajastuma otsuses kasutada punast tuld ja klahvi, mis tähendaks eelnõu tagasilükkamist. See ei blokeeriks, vaid vastupidi, avaks veel ühe täiendava võimaluse ausa ja korruptsioonivabama riigi ülesehitamiseks. Keskerakond ei toeta kõnealust eelnõu (345 SE) põhjusel, et tegemist on korruptsiooniohtlikke olukordi võimaldava algatusega, mille taga võib näha eelnõu esitamise tegelikku motiivi: avatud poliitika asemel ajada riigile nii olulises valdkonnas läbipaistmatut poliitikat. Korruptsiooniohu kasvu kinnitab asjaolu, et riigihankeid kahes keskses ja rahamahukas sektoris, rongiliikluses ja ka saartevahelises praamiliikluses, pole kordagi veel läbi viidud ilma skandaalide või korruptsioonikahtlusteta. Seega ei peaks neid üliolulisi hankeid ka edaspidi toimetama n-ö kutsutud ehk meelsusele allutatud riigihanke menetluse korras. Meenutagem saartevahelise liiniveo konkurssi. Meenutagem raudteeliiklusega seonduvaid hankeid ja probleeme. Eesti olusid ja mastaape arvestades ei tohi jääda hanked, kus kümneid või isegi sadu miljoneid maksumaksja kroone liigutatakse, avalikkuse tähelepanuta. Kui on tegemist väärtusliku äritehinguga, siis olgu ka võistlus selle nimel aus ja avalik. Euroopa Liit näeb tõepoolest mõningatel juhtudel ette lihtsustatud menetluse võimalust riigihangete korraldamiseks. Tutvusin koosoleku protokolliga, milles kajastub eelnõu arutelu käik rahanduskomisjonis. Tõepoolest, Euroopa Liidu Nõukogu praeguses ja peagi jõustuva direktiivi lisas I B on juttu tosinast valdkonnast, mille puhul on võimalik korraldada riigihankeid lihtsustatud korras. Kuid erandite eesmärk pole suurendada korruptsiooni või selle kahtlust, vaid lihtsustada menetlust nendel puhkudel, kus keerulise hanke läbiviimine pole otstarbekas. Arvestatavat konkurssi tekitavate hangete puhul pole millegagi õigustatud sellise menetlusvormi seadustamine. Tuleb ju kõigile soovijatele anda ausa ja avatud konkureerimise võimalus. Laevaomanike Liit ongi juba pöördunud majanduskomisjoni poole, avaldades arvamust, et riigihangete seaduses veetransporditeenuse tellimise lihtsustatud korra lubamine vähendab riigi institutsioonide otsuste läbipaistvust ning teeb võimalikuks ühtede ettevõtete põhjendamatu eelistamise teistele. Hoopis hull oleks asi aga siis, kui lihtsustatud korra seadustamise motiiviks saaks veelgi primitiivsemad magnetid - omakasu ja saamatus. Seega jäägem kindlaks põhimõtetele, mis loovad eelduse ausa riigi rajamiseks. Seda tahame ju sõnades kõik, tõestagem siis, et ka otsustes ja tegudes. Tänan!

Aseesimees T. Savi

Suur tänu, Enn Eesmaa! Ekraan on tühi. Kas võin teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Läbirääkimised on lõpetatud. Juhtivkomisjoni ettepanek oli seaduseelnõu 345 esimene lugemine lõpetada. Juhatajale on laekunud aga kahelt fraktsioonilt - nimetan laekumise järjekorras -, Isamaaliidu fraktsioonilt ja Keskerakonna fraktsioonilt, ettepanek eelnõu tagasi lükata. Austatud Riigikogu, panen hääletusele Keskerakonna fraktsiooni ja Isamaaliidu fraktsiooni ettepaneku lükata eelnõu 345 menetlusest tagasi. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Kahe fraktsiooni ettepaneku poolt on 18 Riigikogu liiget, 49 on vastu, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Seaduseelnõu 345 esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute tähtajaks 9. juuni keskpäeva, kell 12, adressaadiks majanduskomisjon.


5. Ravikindlustuse seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (230 SE) kolmas lugemine

Aseesimees T. Savi

Austatud Riigikogu! Alustame oma kolmapäevase päevakorra käsitlemist ning võtame kolmandale lugemisele Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Nagu öeldud, kolmanda lugemise käigus on fraktsioonide volitatud esindajatel võimalus osaleda läbirääkimistel. Seda soovi ei näi olevat, seetõttu alustame lõpphääletust. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Seaduse vastuvõtmise poolt on 64 Riigikogu liiget, 1 on vastu, erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud.


6. Lapse õiguste konventsiooni laste müüki, lasteprostitutsiooni ja -pornograafiat käsitleva fakultatiivprotokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (346 SE) teine lugemine

Aseesimees T. Savi

Lugupeetud kolleegid! Võtame järgnevalt arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud lapse õiguste konventsiooni laste müüki, lasteprostitutsiooni ja -pornograafiat käsitleva fakultatiivprotokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu. Tegemist on eelnõu teise lugemisega ning ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti sotsiaalkomisjoni esimehe Mai Treiali!

M. Treial

Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Lapse õiguste konventsiooni laste müüki, lasteprostitutsiooni ja -pornograafiat käsitleva fakultatiivprotokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 346 oli arutusel sotsiaalkomisjoni istungil 20. mail.

Aseesimees T. Savi

Mai Treial, ma palun vabandust! Meeskolleegid, teie hääled domineerivad! Aitäh!

M. Treial

Aitäh! Komisjoni istungil osales Sotsiaalministeeriumi esindajana proua Monika Luik. Seaduseelnõu kohta ei laekunud ühtegi muudatusettepanekut. Sotsiaalkomisjon tegi omalt poolt ettepaneku saata seaduseelnõu Riigikogu täiskogu saali 2. juunil teisele lugemisele, teine lugemine lõpetada ja eelnõu seadusena vastu võtta. Selle poolt hääletasid kõik istungil viibinud komisjoniliikmed. Nüüd pisut täienduseks eelmisel täiskogu istungil küsitule, millel ma vastustes pisut ka peatusin. Kõigepealt küsimus, miks Eestile on antud soovitus lisaprotokollidega liituda. Kinnitust leidis väide, nagu ma vastasin, et Eesti ei ole siin mingisugune erand, vaid komitee teeb kõikidele riikidele, kes protokolle veel ratifitseerinud pole, sellise ettepaneku. Nii on ka Leedu saanud soovituse ratifitseerida mõlemad lisaprotokollid, Läti oli riikliku raporti esitamise ajaks alustanud lisaprotokolliga liitumist ning sai ÜRO lapse õiguste komiteelt soovituse protsessi jätkata. Olen saanud Sotsiaalministeeriumist lühikokkuvõttena andmeid uuringust, mille tulemusi hiljuti presenteeriti. Eraldi on selles lühiülevaates toodud välja tabel prostitutsioonilise tegevuse kohta, mis on meie lisaprotokolli vaatevinklist kõige olulisem. Uuringust ei tulene aga infot selle kohta, kas lapsi on välismaale müüdud või ei ole. Uuringu teemal "Noorte hoiakud ja kogemused seoses seksuaalse ärakasutamisega" eesmärk oli välja selgitada, kui palju ja mis laadi seksuaalset väärkohtlemist on Eesti noored kogenud, millised on nende hoiakud seksuaalse väärkohtlemise suhtes ning kuidas mõjutavad väärkohtlemise kogemused nende käitumist. Uuring on kaasatud rahvusvahelisse võrdlusuuringusse, milles osalevad kaheksa Läänemere riiki - Venemaa, Rootsi, Poola, Norra, Saksamaa, Leedu, Läti, Island. Seega võimaldab rahvusvaheline aspekt tulemusi hiljem võrrelda ning kujundada üheskoos efektiivseid strateegiaid laste väärkohtlemise vastu võitlemiseks Läänemere regioonis. Eesti uuring viidi läbi 2003. aasta aprillist k.a maini. Küsitletavateks olid 16-19-aastased üldharidus- ning kutsekoolide õpilased. Lõplik valim sisaldas 1943 noore vastuseid. Uuringu tulemused näitasid, et ligi kolmandik vastanutest on kogenud vähemalt ühte seksuaalse väärkohtlemise situatsiooni ning 6% on ise kedagi seksuaalselt väärkohelnud. Siinjuures tuleb silmas pidada, et tegemist on noorte hinnangutega oma elus kogetud situatsioonide kohta. Teisiti öeldes näitavad tulemused seda, kui paljud noortest on määratlenud enda jaoks mingi kogetud sündmuse väärkohtlemiseks või on leidnud, et tema enda toimepandud tegu võis olla seksuaalselt ahistav. Seksuaalse väärkohtlemise ohvriteks olid oluliselt sagedamini neiud (44%) kui noormehed (15%). Seevastu olid noormehed (9%) enda hinnangul kolm korda sagedamini kui tütarlapsed toime pannud seksuaalset väärkohtlemist. Eesti rahvusest vastajad olid teatanud rohkem seksuaalse ärakasutamise juhtumitest, vene rahvusest vastajad aga seksuaalvägivalla situatsioonidest. Kui uuringu tulemused huvitavad ning kui on mahti, siis soovitame tutvuda nende tulemustega, mida on võimalik Sotsiaalministeeriumist kätte saada. Nii et, austatud kolleegid, sotsiaalkomisjoni ettepanek on teine lugemine lõpetada ja eelnõu seadusena vastu võtta. Aitäh!

Aseesimees T. Savi

Mai Treial, suur tänu! Kas kolleegidel on ettekandjale küsimusi? Ei ole. Kas keegi soovib osaleda läbirääkimistel selle seaduseelnõu raames? Seda soovi ei näi olevat, läbirääkimisi ei avata. Muudatusettepanekuid eelnõu kohta laekunud ei ole, seega alustame lõpphääletust. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud lapse õiguste konventsiooni laste müüki, lasteprostitutsiooni ja -pornograafiat käsitleva fakultatiivprotokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Seaduse vastuvõtmise poolt on 61 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud.


7. Kemikaaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (370 SE) teine lugemine

Aseesimees T. Savi

Austatud Riigikogu! Võtame järgnevalt arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud kemikaaliseaduse, riigilõivuseaduse ja väetiseseaduse muutmise seaduse eelnõu. Alustame teist lugemist ja ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti keskkonnakomisjoni esimehe Jürgen Ligi!

J. Ligi

Härra esimees! Austatud kolleegid! Kemikaaliseaduse, riigilõivuseaduse ja väetiseseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta laekus kokku neli muudatusettepanekut, neist kaks olid maaelukomisjonilt ja kaks keskkonnakomisjonilt. Maaelukomisjoni ettepanekud on teine ja kolmas. Neist jäeti meie komisjonis arvestamata teine, sest see ei olnud komisjoni arvates lihtsalt vajalik, kuid kolmandat muudatust arvestati. See puudutab ministeeriumide pädevust kemikaalidega ümberkäimise reguleerimisel. Peab ütlema, et teise ja kolmanda muudatusega on komisjoni seisukoht tagantjärele muutunud. Tänasel erakorralisel koosolekul leiti, et muudatus tekitab seaduses mõningast segadust ning vastupidiselt senisele arvamusele tuleks eelnõu teine lugemine sellepärast veel katkestada. Esimene muudatusettepanek on puhtalt tehniline, see liidab kaks paragrahvi. Viimane ehk neljas on komisjoni ettepanek, mis määrab seaduse jõustumise aja. Kokku võttes oli komisjoni arvamus, et teise lugemise peaks katkestama, ning komisjon teeb ettepaneku esitada muudatusettepanekud homseks, see on siis 3. juuniks kella 14-ks. Aitäh!

Aseesimees T. Savi

Suur tänu, Jürgen Ligi! Kas kolleegidel on ettekandjale küsimusi? Jaanus Marrandi, palun!

J. Marrandi

Tänan! Kas te komisjonis ka seda arutasite, et tegelikult on siiski oluline vahe, kas tegemist on väetisega, mille lämmastikusisaldus on kuni 28% või üle selle? Meie maaelukomisjoni ettepaneku mõte oligi selles, et kui lämmastikusisaldus on üle 28%, siis on tegemist ohtliku ainega, mille puhul on plahvatusoht ja mille säilitamine on hoopis keerulisem, kui see on väetiseseaduse järgi. See kompetents on kemikaaliseaduse mõistes olemas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil. Praegusel juhul me tekitaksime Eestis n-ö Rumeenia-efekti, muutes värskelt vastuvõetud väetiseseadust, muutes väetise transpordi vabamaks, tegemata vahet kahel eri ohtlikkusastmega väetisel. Kas te seda arutasite, et seadus muutub lõdvemaks ja ohtlike ainetega ümberkäimine muutub lõdvemaks? Me ju mäletame kõik seda teleekraanidelt nähtud väetiseveoauto plahvatust Rumeenias.

J. Ligi

Aitäh! Tänu teile me arutasime seda. Me ei olnud küll nii targad, et rääkida mingist täpsest protsendist, ja ei käsitlenud ka Rumeeniat kui eriti õnnetut riiki. Laiemalt on küsimus selles, et kaheldamatult on nende kemikaalide puhul tegemist mitme ministeeriumi valdkonda jääva teemaga ja on võrdlemisi vaieldav, milline ministeerium peab mingi aine suhtes vastutuse võtma. Kuid see ohtlikkuse aspekt on tõesti hästi oluline ja sellest lähtuvalt me maaelukomisjoni ettepanekut ka arvestasime. See, mis praegu katkestamise tingis, oli volitusnormi ebatäpsus. Spetsialistid on meil nüüd tagantjärele välja kaevanud, et mõned protseduurid jäävad siis üldse reguleerimata, kui me jätame teksti sellisel kujul, nagu see praegu saali on jõudnud.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Kolleeg Tiit Niilo, palun!

T. Niilo

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas ma saan siis aru, et arutelud komisjonis ei olnud nii põhjalikud? Mis tegelikult juhtus pärast seda, kui komisjoni otsus oli langetatud? On siis tegu tõesti ministeeriumidevaheliste arusaamatustega, mis on kandunud täna meie saali?

J. Ligi

Aitäh! Ma ei tea, mida teie aru saate, sellele ma ei tea vastata. Aga vaidlus ministeeriumide vahel oli tõesti, te olete õigesti aru saanud, ja kandus komisjoni koosolekulegi. Muidugi ei saa meie sellise asjaga leppida, et valitsus, eri ministeeriumid tulevad komisjoni vaidlema. Kõige krooniks ei olnud me taibanud kutsuda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajat. Olid Sotsiaalministeeriumi ja Põllumajandusministeeriumi esindajad, aga see ministeerium, kes kipub nüüd kogu selle temaatika oma kraesse saama, polnud üldse esindatudki. Nii et meie arutelu siiski oli tõsine, kuid kõik aspektid meieni ei jõudnud. Kuna tegemist on muutmise seadusega ja muutmise seaduse muudatusettepanekutega, siis ei märganud me täpselt, kui kvaliteetne saab volitusnorm.

Aseesimees

Tänan! Jaanus Marrandi, teine küsimus, palun!

J. Marrandi

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Alles äsja, 1. maiks me ju muutsime väetiseseadust, arvestades kõiki Euroopa Liidu direktiive ja määrusi. Minu ees on siin üks Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu määrus 2003, mis sätestab väetiste turule toomise ja märgistamise nõuded eraldi kuni 28%-lise ja sellest kõrgema lämmastikusisaldusega ammooniumnitraadile. Siin on väga selge vahe sees. Mul on tunne, et praegusel juhul, kui seda ettepanekut mitte arvestada, läheks seadus vastuollu ka Euroopa Liidu nõuetega. Miks me peaksime ühe käega justkui harmoneerima ja samas teise käega selles ohtlikumas suunas tagasi võtma? Teen ettepaneku, et ministeeriumid ei käsitleks asja kui vürstiriigid, vaid sisuliselt.

J. Ligi

Aitäh! Ma saan aru, et küsimus oli retooriline, aga ütlen veel kord, et väetiste teemal, isegi mitte lõhkeainete teemal keskkonnakomisjon maaelukomisjoniga küll sisuliselt vaielda ei julge. Me ei ole nii suured spetsialistid. Aga uue arutelu käigus loodame spetsialistid veel kord ära kuulata, et teada saada, mis on kõige õigem variant.

Aseesimees T. Savi

Jürgen Ligi, suur tänu! Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Austatud Riigikogu, päevakorraküsimuses on võimalik osaleda läbirääkimistel. Jaanus Marrandi, palun, kõne puldist!

J. Marrandi

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Tegemist on küllalt spetsiifilise küsimusega, millest sel saalil on üsna keeruline aru saada. Kuid kindlasti on siin saalis ka terve hulk inimesi, kes sellega on süvitsi tegelnud. Ma pean siin silmas ennekõike keskkonnakomisjoni ja maaelukomisjoni. Ma tuleksin siiski tagasi aega enne 1. maid, kus toimus seaduste aktiivne harmoneerimine, ja üks seadusi, mida maaelukomisjon aktiivselt käsitles, oli väetiseseadus. Väetiseseaduses me nägime üsna selgelt ette sellise olukorra, kus on erinevalt reguleeritud kuni 28%-lise ja sellest kõrgema lämmastikusisaldusega ammooniumnitraatväetis. Lämmastikusisaldusega üle 28% on ohtlik aine, mis on reguleeritav kemikaaliseaduse mõistes ehk Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valdkonna mõistes. See on tegelikult ka loomulik asi, me ei tohiks käsitleda siin eri ministeeriume kui väikseid vürstiriike, kes jagelevad Eesti inimeste ohutuse arvel. Väetis on väetis ja ohtlik aine on ohtlik aine. Kõik ehk ei tea seda, aga ma kinnitan, et üle 28%-lise lämmastikusisaldusega ammooniumnitraatväetis on ohtlik aine. Kemikaaliseaduse mõistes on tegelikult Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil ju olemas kompetents ohtlike veoste veo, säilitamise ja hoidmise kontrolliks. Absoluutselt kõik see on olemas ja seetõttu ei oleks mitte kuidagi mõistlik hakata looma nüüd uut kompetentsi Põllumajandusministeeriumi haldusalas, jättes väetiseseadusest välja kemikaaliseaduse rakenduse. Seda enam, et polegi väga kaua aega tagasi, kui seesama saal väetiseseaduse heaks kiitis. Ma tuletan meelde, võib-olla pisut ilustatult või hoiatavalt näpuga vibutades, kasutades Jürgen Ligi sõnu, et sellest pole väga kaua aega, kui sellessamas õnnetus Rumeenias plahvatas lämmastikväetist vedanud auto ja hulk inimesi sai surma, sest väetise transpordil ei täidetud norme ega ohutusnõudeid. Mina küll ei arva, et me peaksime siin Eestis kuidagi käigu tagasi tegema ja ütlema, et erineva lämmastikusisaldusega väetistel justkui ei olegi vahet, et üks väetis puha. Samas kui Euroopa Liidu aktid näevad ette, et tegemist on erineva ohtlikkusastmega väetistega. Seepärast ma pean üsna õigeks, et keskkonnakomisjon ei lähtuks siin mingitest teistest huvidest peale selle, mis on ohtlike veoste vedamise ja säilitamise puhul oluline Eesti inimestele, Eesti keskkonnale ja ühiskonnale, ning väga sisulises küsimuses ei laskutaks ministeeriumide ja ametnike omavahelisse kemplemisse väikeste vürstiriikide sarnaselt. See ei oleks praeguses olukorras mõistlik, asjale tuleks läheneda sisuliselt. Seetõttu ma palun väga tõsiselt toetada maalelukomisjoni ettepanekuid või vajaduse korral kohendada seda seaduseelnõu nii, et oleks arvestatud ohtlike veostega ümberkäimist just nimelt kemikaaliseaduse mõistes ja arvestades seda kompetentsi, mis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil sisuliselt siiani on ka olemas olnud. Ei ole mõtet hakata seda nüüd ümber mängima. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees T. Savi

Jaanus Marrandi, tänan! Kas keegi soovib veel läbirääkimistel osaleda? Ei soovi. Kas võime läbirääkimised lõpetada? Tänan! Läbirääkimised on lõpetatud. Kolleegid, teie töölaudadel on ka seaduseelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud. Neist esimene on juhtivkomisjonilt ja seda on arvestatud täielikult. Teine muudatusettepanek on maaelukomisjonilt, on jäetud arvestamata, probleeme ei ole. Kolmas muudatusettepanek on samalt komisjonilt, on arvestatud täielikult. Neljas on keskkonnakomisjonilt, arvestatud täielikult. Sellega on läbi vaadatud kõik muudatusettepanekud. Juhtivkomisjoni ettepanek oli siinkohal seaduseelnõu arutelu veel kord katkestada. Seetõttu palun esitada järgnevad seaduseelnõu muudatusettepanekud 3. juuniks, s.o homseks kella 14-ks.


8. Strateegilise kauba seaduse muutmise seaduse eelnõu (354 SE) teine lugemine

Aseesimees T. Savi

Austatud Riigikogu! Võtame järgnevalt arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud strateegilise kauba seaduse muutmise seaduse eelnõu. Tegemist on eelnõu teise lugemisega ning ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti riigikaitsekomisjoni liikme Maret Maripuu!

M. Maripuu

Austatud juhataja! Head kolleegid! Riigikaitsekomisjon on arutanud Vabariigi Valitsuse algatatud strateegilise kauba seaduse muutmise seadust kolmel korral, 3., 18. ja 31. mail. Eelnõu peamine ülesanne on viia seadus vastavusse Euroopa Liidu kehtestatud normidega. Kuna eelnõu kohta ei ole laekunud ühtegi muudatusettepanekut, siis tegi komisjon ühehäälselt otsuse teine lugemine lõpetada ja suunata eelnõu pärast teise lugemise lõpetamist kolmandale lugemisele. Tänan!

Aseesimees T. Savi

Suur tänu, Maret Maripuu! Kas kolleegidel on küsimusi? Ei ole. Kas on vaja avada päevakorraküsimuses läbirääkimised? Ekraanilt seda vajadust ei paista, läbirääkimisi ei avata. Muudatusettepanekuid, nagu öeldud, laekunud ei ole ja nii on seaduseelnõu 354 teine lugemine lõpetatud.


9. Päästeseaduse, hädaolukorraks valmisoleku seaduse, rakenduskõrgkooli seaduse, väärteomenetluse seadustiku, jahiseaduse ning riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse muutmise seaduse eelnõu (250 SE) teine lugemine

Aseesimees T. Savi

Lugupeetud kolleegid! Võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud päästeseaduse, hädaolukorraks valmisoleku seaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse muutmise seaduse eelnõu. Alustame eelnõu teist lugemist ning ettekandeks palun kõnepulti õiguskomisjoni liikme Jaanus Rahumäe!

J. Rahumägi

Tere! Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu! Õiguskomisjon arutas seaduseelnõu 250 oma viiel istungil, 15. aprillil, 20. aprillil, 18. mail, 31. mail ja 1. juunil. Õiguskomisjoni istungitele olid kutsutud Siseministeeriumist siseminister Margus Leivo ja regionaalminister Jaan Õunapuu, Siseministeeriumi õigusosakonna nõunikud Marko Soll, Kaido Jõgeva ja Meelis Maiste ning Päästeameti peadirektori asetäitja Ain Karafin. Õiguskomisjon arutas komisjonile laekunud 18 muudatusettepanekut, millest kaks esitas Jaanus Rahumägi ja 16 õiguskomisjon. Enamik esitatud muudatusettepanekuid võeti õiguskomisjoni istungitel arvesse konsensuslikult, kahel korral jäi üks õiguskomisjoni liige erapooletuks. 18. mai istungil otsustas õiguskomisjon suunata Vabariigi Valitsuse algatatud päästeseaduse, hädaolukorraks valmisoleku seaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse muutmise seaduse eelnõu 250 Riigikogu täiskogusse teisele lugemisele 2. juunil 2004. aastal ettepanekuga teine lugemine lõpetada. Komisjon otsustas eelnõu teise lugemise lõpetamise korral suunata eelnõu 250 täiskogusse kolmandale lugemisele 9. juunil 2004 ettepanekuga eelnõu seadusena vastu võtta. Samuti otsustas komisjon jätkata eelnõu 250 menetlust komisjonis 31. mail 2004. aastal. 31. mai komisjoni istungil otsustati kinnitada õiguskomisjoni 18. mai 2004. aasta otsus suunata Vabariigi Valitsuse algatatud päästeseaduse, hädaolukorraks valmisoleku seaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse muutmise seaduse eelnõu 250 Riigikogu täiskokku teisele lugemisele. Seoses 31. mail valitsusest õiguskomisjonile laekunud muudatusettepanekutega otsustati jätkata eelnõu menetlust komisjonis 1. juunil. Tulenevalt valitsuse muudatusettepanekust otsustas komisjon 1. juuni istungil järgmist: teha Riigikogu täiskogule ettepanek katkestada Vabariigi Valitsuse algatatud päästeseaduse, hädaolukorraks valmisoleku seaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse muutmise seaduse eelnõu 250 teine lugemine kolmapäeval, 2. juunil. Eelnõuga liidetava muudatusettepaneku sisu on Paikuse Politseikooli Sisekaitseakadeemiaga liitmiseks seadustes vajalike muudatuste tegemine. Õiguskomisjon, kuulanud ära valitsusliikme seisukoha, pidas vajalikuks selle ettepaneku ka algatada ja teha Riigikogu juhatusele ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 3. juuni 2004, kell 12. Õiguskomisjon teeb ettepaneku jätkata eelnõu 250 menetlust õiguskomisjonis homme, 3. juunil 2004. aastal.

Aseesimees T. Savi

Tänan, Jaanus Rahumägi! Kas kolleegidel on tekkinud küsimusi? Paistab, et ei ole. Austatud Riigikogu, päevakorraküsimuses on võimalik avaldada oma arvamust. Keegi ei soovi seda teha, seega läbirääkimisi ei avata. Küll aga on meil üsna pikk muudatusettepanekute loetelu, mille me peame läbi vaatama. Esimene muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, st juhtivkomisjonilt, nii nagu ka teine, kolmas, neljas, viies, kuues, seitsmes, kaheksas ja üheksas ettepanek. Kümnes muudatusettepanek on Jaanus Rahumäelt, arvestatud sisuliselt. 11., 12., 13., 14., 15., 16. ja 17. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. Viimane, 18. muudatusettepanek on Jaanus Rahumäelt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Sellega on muudatusettepanekud heaks kiidetud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku seaduseelnõu 250 teine lugemine siinkohal katkestada ja muudatusettepanekud palun esitada õiguskomisjonile 3. juuniks, s.o homme kella 12-ks.


10. Vedelkütuse seaduse, vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja vedelkütuse miinimumvaru seaduse muutmise seaduse eelnõu (349 SE) teine lugemine

Aseesimees T. Savi

Lugupeetud Riigikogu! Võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud vedelkütuse seaduse ja vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Tegemist on eelnõu teise lugemisega ning ettekandeks on Riigikogu kõnepuldis majanduskomisjoni liige Henn Pärn. Palun!

H. Pärn

Lugupeetud esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Lubage teile tutvustada seaduseelnõu 349 muudatusettepanekute menetlemist majanduskomisjonis. On laekunud viis muudatusettepanekut, kõige olulisem nendest on vahest esimene ja see puudutab pealkirja muutust. Pealkirja on lisatud vedelkütuse miinimumvaru seadus. See tuleneb sellest, et riigil oli kohustus moodustada 1. maiks teatud miinimumvaru. Seoses sellega aga, et maailmaturul kütusehinnad järsult tõusid ja riigieelarves ettenähtud vahendid olid arvestatud maailmaturul prognoositava keskmise kütusehinna järgi, oli riigil otstarbekas 1. maiks neid varusid mitte soetada. Seda kahel põhjusel. Esiteks prognoositakse aasta lõpuks, ütleme, paari kuu jooksul kütusehinna langust maailmaturul ja otstarbekas on osta sisse siis, kui hinnad on all. Teiseks, sellest rahast, mis oli riigieelarves planeeritud, ei oleks piisanud vajaliku miinimumvaru soetamiseks. Nüüd see küsimus, kas siin ei teki aruandluse probleemi, et me peame Euroopa Liidule oma varude soetamisest aru andma. Eesti riik annab aru miinimumvarust, mis on kütusekäitlejatel ja riigil üheskoos, ja käesolevaks hetkeks on see nõue täidetud. Nii et selles mõttes meil probleeme ei teki. Viimane muudatusettepanek, mis väärib ka äramärkimist, on vastutulek kütusekäitlejatele selles mõttes, et kui teised riigid laevadel tarbitavat kütust ei erimärgista, siis on ka Eesti riik, st meie Tolli- ja Maksuamet nõus, et seda ei erimärgistata. Sellega tekib küll mõningane risk, et kui toimub laevale laadimine, siis on võimalikud teatud kütusevargused. Aga viimasel ajal on saadud selles osas kord majja. Tolliamet kindlustab, et sellega riigile kahju ei teki. Majanduskomisjon otsustas oma neljapäevasel, 20. mai istungil saata Vabariigi Valitsuse algatatud vedelkütuse seaduse ja vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 349 Riigikokku teisele lugemisele 2. juunil ja teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Selle ettepaneku poolt hääletas 9 komisjoni liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees T. Savi

Suur tänu, Henn Pärn! Kas kolleegidel on ettekandjale küsimusi? Arnold Kimber, palun!

A. Kimber

Aitäh, lugupeetud juhataja! Oletame, õigemini me oletasime majanduskomisjonis, et aasta lõpuks on kütusehinnad alla läinud. Aga kui nad ei ole läinud, kas me siis määrame rohkem raha eelarvesse või kasutame olemasolevat raha ja ostame ikka selle varu ära?

H. Pärn

Aitäh väga sisuka küsimuse eest! Tõepoolest, asi komplitseerub veel seepärast, et alates 1. jaanuarist on riigil kohustus juba kütuse miinimumvaru suurendada. Kui siiamaani oli see 5%, siis nüüd on 10% ja seoses sellega vajaminevad summad aina suurenevad. Nii et vähemalt praegu on prognoosid sellised, et hinnad peaksid langema. Ma ei oska öelda, kas need plahvatused, mida korraldatakse naftafirmade vastu, hindu mõjutavad. Ütleme, et otsustame siis, kui tähtaeg kätte jõuab.

Aseesimees T. Savi

Henn Pärn, tänan veel kord! Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Austatud kolleegid, kas keegi teist soovib osaleda läbirääkimistel? Seda soovi ei näi olevat, läbirääkimisi ei avata. Meil tuleb läbi vaadata laekunud muudatusettepanekud, neid on kokku viis. Esimene, teine ja kolmas ettepanek on juhtivkomisjonilt. Neljas muudatusettepanek on Ivari Padarilt ja on täielikult arvestatud. Viimane, viies on samuti juhtivkomisjonilt. Sellega on muudatusettepanekud läbi vaadatud ja seaduseelnõu 349 teine lugemine lõpetatud.


11. Hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu (377 SE) esimene lugemine

Aseesimees T. Savi

Austatud Riigikogu! Võtame järgnevalt arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu. Tegemist on eelnõu esimese lugemisega ning ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atoneni!

M. Atonen

Härra esimees! Head Riigikogu liikmed! Seaduseelnõu nr 377, hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eesmärk on tagada Eesti Kunstimuuseumi ehituseks vajalike vahendite jäämine riigieelarvesse, kui hoone ehituse rahastamine peaks toimuma riigi poolt antava laenuga. Annan lühikese ülevaate. Nagu teada, võttis Riigikogu 5. novembril 1996. aastal vastu otsuse Eesti Muusikaakadeemia, Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Rahva Muuseumi ehitamise kohta. Mis puudutab Kunstimuuseumi, siis kogu projekti maksumus on ligikaudu 786 miljonit krooni ja seda finantseeritakse hasartmängumaksust laekuvast rahast ning ka Kunstimuuseumi Ehituse Sihtasutuse varade müügist saadavatest tuludest. Praegu ehitustööd käivad ja eeldatav lõpp on järgmisel aastal, täna võib öelda, et umbes aasta pärast. Lisafinantseerimise vajadus on ajavahemikul 2004-2005 ca 320 miljonit krooni ja riigieelarves seda kulu ette nähtud ei ole. 2004. aasta riigieelarve seletuskirjas on uue Kunstimuuseumi finantseerimiseks ette nähtud laenusumma 150 miljonit krooni ja finantseerimine üldiselt toimub läbi hasartmängumaksu, mis hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 2 punkti 1 alusel näeb ette, et 46% riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksusummast kantakse laekumisele järgneva kuu 25. kuupäevaks üle Kultuurkapitalile ning 63% sellest kantakse omakorda üle kultuuriehitistele. Lisafinantseerimise probleem on siis see, et riik, selle asemel et pankadelt sündikaatlaenu võtta, võib Vabariigi Valitsuse otsuse alusel ise anda pankade pakutust soodsamatel tingimustel ja fikseeritud kursiga laenu. Praegu lugemisel oleva eelnõu eesmärk on täpsustada hasartmängumaksust laekuva raha kasutamise otstarvet, tagamaks Kunstimuuseumi uue hoone valmimine ning kindel rahavoog ehituse rahastamiseks võetava laenu nõuetekohaseks täitmiseks. Eelnõuga täpsustatakse seadust selliselt, et osa kultuuriehitistele eraldatud rahast saaks kasutada vaid Kunstimuuseumi rahastamiseks ja kogu sellest kultuuriehitistele ettenähtud rahast antaks 75% Kunstimuuseumi ehitamiseks. Selle eelnõu laenuandmise summa on 150 miljonit krooni lõpptähtajaga 15. veebruar. Aitäh!

Aseesimees T. Savi

Härra minister, tänan! Riigikogu liikmetel on teile küsimusi. Helir-Valdor Seeder, palun!

H-V. Seeder

Aitäh! Austatud minister! Ütlesite, et eelnõu eesmärk ja sisu on Kunstimuuseumi ehituse finantseerimine. Ma ei saa kuidagi teiega nõus olla. Tegelikult on see teistelt kultuuriehitistelt raha äravõtmise eelnõu. Vastavalt eelnõule peab tulevikus, kui see seadus jõustub, ja nii kaua, kui seadus kehtib, sest see on tähtajatu, 75% kogu kultuuriehitistele mõeldud rahast minema sellele ühele hoonele. Miks Vabariigi Valitsus ei paku välja teisi finantsallikaid, teisi vahendeid muuseumi ehitamiseks ja võtab raha ära teistelt kultuuriehitistelt?

M. Atonen

Aitäh! Loomulikult on see küsimus, mille üle võib väga palju vaielda ja arutleda. Lõppude lõpuks praegu Kunstimuuseumi ehitamine käib. Me võime ju tõesti jätta ehituse pooleli ja mõelda, et kust seda raha võtta. Valitsus on võtnud aga väga selge seisukoha, et oleks vale ja väär jätta ehitus seisma, arutleda, leidmata lõpplahendust, kui meil on olemas väga konkreetne võimalus, kuidas see probleem lahendada. Praegu menetluses olev eelnõu ongi valitsuse nägemus, kuidas seda asja saab üheselt paika panna.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Kolleeg Jaak Allik, palun!

J. Allik

Lugupeetud rahandusministri kohusetäitja! Eelnõu viitab 1996. aasta Riigikogu otsusele kolme kultuuriobjekti ehitamise kohta. Tänan teid selle eest! Kuid selles otsuses on sõnastatud ka, et Eesti Rahva Muusemi uue hoone ehitamist alustatakse 2002. aastal, st sisuliselt pärast Kunstimuuseumi ehituse valmimist. Eesti Rahva Muuseumi hoone ehitamise üheks oluliseks finantsallikaks oli samuti planeeritud hasartmängumaks. Nüüd te lükkate sisuliselt kogu hasartmängumaksu selleks otstarbeks mineva laekumise, 75% kümneks aastaks Kunstimuuseumi võlgade katmiseks. Kas seda tuleb mõista kui soovi Eesti Rahva Muuseumi ehitus kümme aastat edasi lükata? Kas Vabariigi Valitsusel on kavas pöörduda Riigikogu poole, et 1996. aasta otsust selles osas muuta, või on Vabariigi Valitsusel selle otsuse täitmiseks seoses Eesti Rahva Muuseumiga teisi kavatsusi?

M. Atonen

Aitäh! Kindlasti on see 1996. aasta otsus natukene, kuidas ma ütlen, mitte ajale jalgu jäänud, nii ei ole õige öelda, aga aeg on teinud plaanidesse oma korrektiivid. Ilmselt loodeti tol hetkel, et Kunstimuuseumi ehituse planeerimine või ehitus iseenesest ja ka selle idee rakendamine algab tunduvalt kiiremini. Kuna see nii ei ole toimunud, siis on selge, et 2004. aastal ei ole võimalik ühekorraga välja pakkuda ka kõigi kolme aastaid unustusehõlmas või aastaid lahenduseta olnud objekti valmisehitamist. Kindlasti ei tähenda see otsus seda, et Eesti Rahva Muuseumi või ka Eesti Muusikaakadeemia ehitus ei võiks kuidagi jutuks tulla. Aga ma ütlen veel kord, et ühekorraga kõiki ideid ellu viia ei ole võimalik.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Kolleeg Tarmo Leinatamm, palun!

T. Leinatann

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Teie olite siin saalis, kui see otsus 1996. aastal tehti. Teid ei olnud? Mind ka ei olnud. Aga ma tahaksin mälu värskendamiseks mõelda, missugused mõtted siis siin mõlkusid, kuidas seda rahastada saab ja kuidas seda asja saaks kiiremini valmis ehitada. Võib-olla oskate oma poliitilisest kogemusest öelda, kuidas seda siin kaaluti ja mida räägiti.

M. Atonen

Selle koha pealt pean ausalt tunnistama, et 6. mail 1996 olin mina Valga linna, Riigikogu mõistes suhteliselt tähtsusetu linna pea ja Eesti Kunstimuuseumi ehitamise peale selle linna linnapeana ei mõelnud. Kahjuks ei ole ma nii täpselt kursis, millised olid tollel hetkel rahastamisplaanid. Selge on see, et mingil hetkel kogu see protseduur sisuliselt ei toiminud. Minu arvates võib nii öelda, et umbes 2000. aastast, kui ma ajaraame enam-vähem õigesti maha panen, hakati välja pakkuma väga konkreetseid lahendusi ja siis hakkasid ka asjad toimima. Nii suurte projektide puhul ei ole ilmselt mõtet otsida, miks asi seisis, vaid tuleb lohutada end sellega, et suurel projektil ei ole ka lihtsat lahendust. Üks asi on võtta siin vastu otsus, et teeme, teine asi on rahalist katet leida. Ma arvan, et sellest on ka tingitud, miks me täna oleme sunnitud kurbusega nentima, et me ei saa kõike korraga teha. Minu arvates käitub riik vastutustundlikult, kui ta ikkagi ühe poolelioleva objektiga edasi läheb, leiab lahenduse, teeb asja valmis, siis võtab järgmise ja leiab sellele lahenduse. Mitte ei ole nii, et lükkame otsustamishetke järjest edasi.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Kolleeg Andres Herkel, palun!

A. Herkel

Aitäh, austatud juhataja! Austatud minister! See on uskumatult võimas eelnõu, mis sedasi eraldi sättega ja 75%-ga kultuuriehitistele mõeldud hasartmängumaksu rahast lahendab Kunstimuuseumi ehitamisega seotud probleemi. Kui juba 75% on sedasi fikseeritult laiali saadetud, siis ma küsin, miks valitsus ülejäänud 25% üldse kinni hoiab. Siis võiks analoogiliselt otsustada ka seda, et kui näiteks Eesti Rahva Muuseumi jaoks raha ei jätku, siis on ju hulk muid ilusaid, toredaid väiksemaid asju, näiteks maakultuurimajade kordategemine, Eesti kirikute kordategemine jne. Kas selle peale ei ole mõeldud, et see 25% samamoodi üheselt seadusega teele saata?

M. Atonen

Aitäh! Ma tuletan natuke ajalugu meelde. Ma loodan, et ma ei eksi jällegi nüanssides, aga minu mäletamist mööda teatud hetkel suurendati teatud maksumäära päris selgelt ja nähti ka ette, et selle maksumäära suurendamise võrra rohkem laekuv raha ongi see protsentuaalne osa, mis läheb Kunstimuuseumile. Tol hetkel lahendati Kunstimuuseumi probleemi. Need ülejäänud rahad ongi tegelikult mõeldud teistele kultuuriobjektidele, see idee on olnud algusest saadik ja minu arvates ei ole selle vastu keegi võidelnud. Selge on see, et üks väga suur objekt on Eesti jaoks ka päris suur ettevõtmine, me ei ole võimelised ühe seadusega, ühe maksu kaudu kõikide objektide muresid lahendama. Aga kindlasti tuleb ka Eesti Rahva Muuseumile lahendus leida ja selle koha pealt saan mina praegu valitsuse esindajana öelda, et valitsus peab kindlasti seda objekti samuti oluliseks, kõike ei saa korraga, aga kindlasti on see prioriteetne asi.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Helir-Valdor Seeder, teine küsimus, palun!

H-V. Seeder

Aitäh! Austatud minister! Ütlesite, et valitsus annab Kunstimuuseumi ehitamiseks laenu soodsamatel tingimustel, kui seda teeksid pangad. Öelge, kas vastab tõele, et see nn finantseerimistehing kavatsetakse teha jooksvate kassatagavara reservide arvel? Miks ei kasutata sellist soodsamat laenuandmist ja finantseerimist teiste kultuuriehitiste, haridusobjektide või omavalitsusobjektide rahastamisel? Minule teadaolevalt on siit soodsamalt laenu antud hoopis äriühingutele, näiteks Eesti Raudteele ja Lennujuhtimiskeskusele ning paljudele teistele. Teine küsimuse pool ongi, et kas on olemas mingisugune selge poliitika ja põhimõte, kellele ja millistel tingimustel n-ö finantseerimistehingute arvel laenu antakse.

M. Atonen

Kõigepealt need teie väited, justkui oleks soodsalt laenu antud Eesti Raudteele jne. Teie praegu väitsite seda, mina ei ole seda kuskil väitnud, sest ma tõesti ei tea seda. Siin peab ilmselt ajaloost järele vaatama, kes oli tollal minister või kelle soovil või kelle korraldusel midagi sellist on tehtud. Mina ei tea, et riik oleks niimoodi kergel käel äriühingutele laenu andnud. Mis puudutab seda juttu, et miks ei võiks ka näiteks haridusobjektide või teiste kultuuriobjektide puhul selliseid finantseerimisvõimalusi kasutada, siis ma võin öelda, olemata küll täie portfelliga rahandusminister, et Rahandusministeerium tegeleb sellega, eriti aktiivselt just nimelt haridusobjektide rahastamise võimaluste leidmiseks. Selleks, et samasuguseid riigi võimalusi ära kasutada, töö käib.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Jaak Allik, teine küsimus, palun!

J. Allik

Lugupeetud härra minister, ma pean teid korrigeerima. Kõik senised valitsused on seda Riigikogu 1996. aasta otsust täiesti korrektselt täitnud. Muusikaakadeemia hoone on nimelt valmis ja Kunstimuuseumi hoone saab valmis järgmisel aastal. Üheksa aasta jooksul on tekkinud siis kolmeaastane nihe, mis on üsna normaalne. Teie toote nüüd siia eelnõu, mis tahab otsuse viimast punkti kümme aastat nihutada. Ma ei kuulnud ka, et on kavatsus tulla Riigikogusse seda otsust muutma. Seetõttu ma küsin, et kust see raha pärit on, valitsus ei ole ju pank, ja kui raha on olemas, miks siis ei finantseerita otse Kunstimuuseumi ehitamisse, vaid tehakse nüüd selline operatsioon, mille alusel Riigikogu otsus tegelikult tühistatakse või lükatakse selle täitmine kümneks aastaks edasi.

M. Atonen

Aitäh! Minu arvates ei lükata täitmist kümneks aastaks edasi. Kunstimuuseum peaks valmis saama järgmisel aastal ja küllap selleks ajaks leitakse lahendus ka Eesti Rahva Muuseumi valmis ehitamisele. See, mis te räägite kümnest aastast - lihtsalt raha tagasilaekumine või hasartmängumaksu laekumise kasutamine pannakse selle otsusega kümneks aastaks paika.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Kolleeg Mart Laar, palun!

M. Laar

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud ettekandja! Kõigepealt oleks mul pärast seda praegust otsust siiski väga huvitav näha, kust kohast valitsus kavatseb leida raha Eesti Rahva Muuseumi finantseerimiseks, mille ehitamise te tegelikult edasi lükkate. Kuid mu küsimus puudutab seda omaaegset Vabariigi Valitsuse otsust. Reformierakonna fraktsiooni esindajana olite ka ise osaline tolleaegse valitsuskabineti nõupidamistel, kui langetati lõplik otsus Kunstimuuseumi ehitamiseks ja sellele otsusele lisati säte, mille kohaselt ei tohi Kunstimuuseumi ehituse finantseerimist lahendada teiste kultuuriobjektide arvel. Kuna te nüüd hakkate seda tegema, siis ma tahaksin küsida, kas te olete selle omaaegse valitsuse otsuse tühistanud.

M. Atonen

Aitäh! Tõde ta on, et aastate jooksul on olnud au osaleda Vabariigi Valitsuse istungitel. Aga teie küsimuse konstruktsioon oli selline, et mina ei saa praegu aru, millistelt kultuuriobjektidelt raha ära võetakse, millest jutt käib. Minu arvates otsustati ka tookord seda rahastada hasartmängumaksu laekumisest. Praegu pannakse protsendid paika, kõik. Ma ausalt öeldes ei saa isegi aru, milleks või kellel on vaja sellist pinget tekitada. Ütlen veel kord: on täitsa mõistetav, et kõiki probleeme maailmas, ka nende kolme suure objekti probleemi ei ole võimalik lahendada ühe aastaga või korraga. Selles mõttes ütles Jaak Allik väga õigesti, et lahendati ära Muusikaakadeemia küsimus, järgmine on nüüd Kunstimuuseum. Kindlasti tuleb valitsus välja ka ettepanekuga, kuidas lahendada Eesti Rahva Muuseumi ehitamine. See on ju, härra Mart Laar, väga loogiline, et valitsus tuleb selle ettepanekuga välja. Ongi loogiline, et opositsioon sellest ette ei tea, minu arvates nii need asjad käivad. Ma arvan, et siis, kui teie olite peaminister, me üheskoos nii mõnigi kord üllatasime opositsiooni kavalate ja Eesti riigile tarkade lahendustega. Minu arvates on see täitsa loogiline.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Tarmo Leinatamm, teine küsimus, palun!

T. Leinatamm

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma küsiksin niiviisi. Kas need protsendid saaks mõne kuu näite põhjal asendada ka reaalse rahasummaga, et kui suur on üks laekumine ja kui suur on füüsiliselt see raha, mis läheks selle seaduseelnõuga esitatud ettepaneku põhjal Kunstimuuseumi tarbeks?

M. Atonen

Ütlen päris ausalt - minister võib-olla ei peaks nii ausalt ütlema -, et olen nende laekumise numbritega praegu natuke hädas, ma ei taha teile öelda umbkaudu numbrit. Suurusjärk on vist 320 miljonit, igaüks võib siis ise arvestada. Ma ütlen selle numbri peast, nii et kui mõni miljon on siia-sinna, siis palun mitte ebatäpsuses süüdistada.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Andres Herkel, teine küsimus, palun!

A. Herkel

Aitäh! Austatud minister! Hakates teie õige mitme vastuse sõnasabast kinni, ma küsin väga lihtsalt: millal valitsus alustab Eesti Rahva Muuseumi ehitamist, selle probleemi lahendamist? Kui te tahate üllatusmomenti säilitada, siis öelge kas või paariaastases vahemikus, et natukene aimugi saaks.

M. Atonen

Aitäh! Hea Andres Herkel! Te teate väga hästi, et ma ei ole rahandus- ega kultuuriminister, kes võiks neid uljaid lubadusi välja käia. Ma asendan praegu rahandusministrit. Aga ma arvan, et ma ei eksi, kui ma ütlen, et umbes aasta jooksul tuleb valitsus ka selle kavaga välja.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Mart Laar, teine küsimus, palun!

M. Laar

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Vastusest ühele eelmisele küsimusele tundub, et valitsus on teinud teile karuteene ning saatnud teid kaitsma eelnõu, millega teil endal ministrina tõesti väga palju pistmist ei ole. Selle tõttu on teile võib-olla teadmata, et selle eelnõu tulemusel vähenevad Eesti Kultuurkapitalist kultuuriehitistele minevad summad siiski oluliselt. Mind huvitab täpselt sama küsimus, mida äsja küsiti, ja kui te ei saa sellele praegu vastata, siis ma ei pane seda pahaks. Ma tahaksin lihtsalt saada kirjalikku vastust täpse numbriga, kui palju väheneb kultuuriehitistele eraldatud rahasumma selle eelnõu vastuvõtmise järel aastate kaupa.

M. Atonen

Aitäh! Ma arvan, et selle vastuse te saate siis, kui laekumised tulevad päris täpselt. Ja siis võib teile tulla ka suur üllatus, sest vaadake, on suur vahe, kas võtta 63% numbrist x või võtta 75% natuke teisest numbrist. Selles mõttes, kui võtta 37% väiksemast numbrist, aga 25% võtta suuremast numbrist, siis võib 25% kogemata suurem olla. Kui te küsite väga täpselt rahalist vahet, siis ma ütlen, et võib juhtuda, et seda ei olegi.

Aseesimees T. Savi

Härra minister, suur tänu! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoni ettekandeks palun kõnepulti rahanduskomisjoni esimehe Andres Lipstoki!

A. Lipstok

Austatud esimees! Lugupeetud kolleegid! Seda eelnõu oleme menetlenud komisjonis mitu korda ja selle idee enda me rääkisime komisjonis päris hoolega lahti siis, kui üle oli antud ja meil oli menetluses üks hasartmängumaksu seaduse muutmine. Selle andsid üle meie lugupeetud kolleegid. Selle eelnõu eesmärk oli tookord natuke teine, aga valitsuse soovil oli juurde toodud ka too Kunstimuuseumi lugu ning siit kõnepuldist räägiti see päris põhjalikult ja pikalt lahti. Minu asemel oli siin siis teine Andres rahanduskomisjoni nimel kaasettekannet pidamas ja küsimustele vastamise voor kestis üpris mitukümmend minutit. Seda imelikum on täna kuulata selle eelnõu menetlemisel ministrile esitatud selgelt ebaprofessionaalseid küsimusi, mis olid ka teemast mööda. Aga eks see ole küsijate asi ja õigus. Rahanduskomisjon on seaduseelnõu 377 oma istungitel arutanud kaks korda. Viimati andsid seletusi Rahandusministeeriumi inimesed ja küsimusi esitasid komisjoni liikmed Helir-Valdor Seeder, Eiki Nestor ning Jaanus Männik. Nendele küsimustele saadi minu arusaamise järgi just algatajate esindajatelt suhteliselt konkreetsed vastused ehk tegelikult räägiti need teemad lahti. Juttu oli ka sellest, milliseid laene ja kellele on valitsus veel andnud. Jutt oli sellestsamast paljuräägitud Eesti Raudteest ja tookord palus rahanduskomisjon saata nimekirja selle kohta, milliseid laene antud on. See nimekiri on olemas, Eesti Raudteel on seal ainult üks väike osa, enamikus on kohalikud omavalitsused ja teised kultuuriehitised, kultuuriüritused. Nii et valitsus on käitunud selle, kui ma õigesti mäletan, 900-miljonilise laenulimiidi jagamisel, mis nende laenude peale üldse on antud, suhteliselt mõistlikult. Seda laenu antakse riigieelarve vahendite arvel laenu andmise tingimuste korra alusel, mille on kehtestanud valitsus, lähtudes riigieelarve seadusest. Nii et tehnika ja seadusandlik poolega on kõik nagu korras. Kui nüüd veel natuke eelnõu enda juurde tagasi tulla, siis tuletaksin meelde, et hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 2 punkti 1 alusel rahastatakse hasartmängumaksust laekuva rahaga kultuuriobjekte Kultuurkapitali kaudu ja 63% sellest eraldatakse kultuuriehitistele. See 75%, millest siin praegu juttu on, ei ole mitte selleks, et suurendada 63% 75%-ni, vaid see annab valitsusele võimaluse anda eelarvevahenditest laenu, teades, et kui see laen on vaja tagasi maksta, siis on võimalik kuni 75% hasartmängumaksu 63%-st selle tagasimaksu jaoks ära kasutada. Keegi ei taha 75% arvel kohe homme Kunstimuuseumi ehitust finantseerima hakata. Selle finantseerimise skeem on maha pandud ja see toimib. See on klassikaline finantseerimistehing, millega tahetakse saada garantii riigieelarve arvel antavale riigi rahale. Nii et ei ole mõtet näha siin mingit tonti, kui keegi vähegi viitsiks analüüsida seda protsessi ennast. Nagu ma ütlesin, on 900 miljonit krooni laenude suurim lubatud jääk, mis on seadusega kehtestatud. Praeguseks ajaks on valitsus kasutanud sellest jäägist 600 miljonit krooni. Seega on vaba jääki 300 miljonit krooni. Toonitan veel kord, see on laenu jääk, mida ei anta mitte Kultuurkapitali kaudu, vaid antakse eelarve vabade vahendite arvel. Võib-olla lisaks veel niipalju, et komisjon, kuulanud ära algatajate jutu ja üritanud lisamaterjale juurde saada, tegi suhteliselt selge otsuse tulla selle eelnõuga täna siia teie ette esimesele lugemisele. Ettepanek oli esimene lugemine lõpetada. Seda toetasid 6 komisjoni liiget, vastu oli 1 ja erapooletuid oli null. Ettepanek määrata parandusettepanekute tähtajaks 7. juuni 2004 kell 15 leidis konsensuslikku toetust. Ütlen kohe ette ära, et soovime väga selle hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse menetlemisega suhteliselt kiiresti edasi minna, sest tegemist on Kunstimuuseumi ehitamise jätkamisega, garantiide andmisega valitsusele, et valitsus saaks laenuandmise vormistada. Ma arvan, see on meie huvides, et Kunstimuuseum valmis saaks. Küsimus, mis saab teistest objektidest, on hirmus asjakohane. Meelis Atonen üritas sellele vastata nii palju, kui ta vastata sai. Niipalju kui ekskultuuriminister Signe Kivi mulle ütles, on Eesti Rahva Muuseumi hoidlate ehitus tegelikult pihta hakanud, seda on juba finantseeritud. Ei saa ju öelda, et sellega ei tegeleta. Ma arvan, et kui ühte eelnõu tahetakse blokeerida, siis võiks seda blokeerida adekvaatsete väidetega, mitte blufiga. Aitäh!

Aseesimees T. Savi

Andres Lipstok, tänan! Kas kolleegidel on juhtivkomisjoni esimehele küsimusi? Ei ole. Austatud Riigikogu, tegemist on eelnõu esimese lugemisega. Fraktsioonide volitatud esindajatel on võimalus osaleda läbirääkimistel. Jaak Allik, palun, Rahvaliidu fraktsiooni nimel! Jaak Allik, ma palun väga vabandust, aga juhatajana ma pean küsima, kas sul volitused on.

J. Allik

Ma olen fraktsiooni aseesimees.

Aseesimees T. Savi

Jah, aitäh! Teistele teadmiseks.

J. Allik

Lugupeetud Riigikogu eesistuja! Lugupeetud kolleegid! See eelnõu on Riigikogu saalis tagasi seetõttu, et hasartmängumaksu muutmise eelnõu esitasid kuus Riigikogu liiget hoopis teises küsimuses ja Vabariigi Valitsus tegi katse teisel lugemisel seda eelnõu muuta, kleepides sinna külge 320 miljoni krooni eraldamise laenuna Kunstimuuseumile, ja kuuest algatajast neli võtsid selle tagasi. Oma fraktsiooni volitusel olen üks neist ka mina. Ma tahaksin öelda, et Rahvaliidu fraktsioon ei taha kuidagi blokeerida ega takistada Kunstimuuseumi ehituse valmimist aastal 2005, see on normaalne, teistmoodi ei saagi talitada. Küll aga lähtuvad siit kaks probleemi. Üks on see, millest armastab rääkida meie fraktsiooni esimees härra Männik, kogu selle finantstehingu kummalisus. Nimelt tehakse aasta üks suuremaid investeeringuid selliselt, et see riigieelarve seaduses üldse ei kajastu, tehakse kaudselt, läbipaistmatult. Aga see on asja n-ö finantsiline pool. Mina tahan rääkida sellest asjast, mis siin jällegi üles kerkis ja vastust ei leidnud. Ma palun samuti härra Atonenilt vabandust, saan aru, et ta ei ole kuidagi asjasse puutuv isik. Eelmine kord me võtsimegi eelnõu tagasi selleks, et siin puldis oleks kas härra rahandusminister või härra kultuuriminister, kes oskaks vastata põhiküsimusele, mis saab siis Riigikogu 1996. aasta 5. novembri otsusest. Selle täitmine on seni läinud tõesti korrektselt, sest kolmeaastane nihe selliste suurobjektide puhul on kümne või üheksa aasta jooksul normaalne. Aga praegu ähvardab see oht, et üks põhilisi finantseerimisallikaid, nimelt hasartmängumaksust laekuv raha, suunatakse kümneks aastaks selle laenu tagasimaksmiseks kõrvale. Seetõttu võib tekkida küsimus, kas Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitamine, millele on Riigikogu otsus suunatud ja mis peaks algama kohe pärast Kunstimuuseumi ehitamise lõppu, nii nagu Kunstimuuseumi ehitust alustati pärast Muusikaakadeemia ehituse lõpetamist, lükkub määramatuks ajaks edasi. Täna me härra Atonenilt vastuseid neile küsimustele siiski ei saanud. Nimelt, kas valitsus tuleb siis tõesti Riigikokku ettepanekuga muuta 1996. aasta otsust, et see arv ei oleks mitte 2002, mitte 2005, vaid 2010 või 2012, et vähemalt Eesti rahvas, Eesti Rahva Muuseum, Riigikogu teaksid, millised on valitsuse kavatsused. Või avaldab valitsus oma saladuse või üllatuse, kuidas finantseerida Eesti Rahva Muuseumi, alates Kunstimuuseumi hoone valmimisest, ütleme, alates 2006. aastast. 2005. aasta, hea küll, läheb siis Kunstimuuseumi hoone valmimisele. Seetõttu ma tulin siia kõnepulti, et paluda härra Atonenil anda härra Paetile ja härra rahandusministrile edasi palve, et vahepeal, enne teist lugemist informeeritaks rahanduskomisjoni, soovitavalt ka kultuurikomisjoni sellest kavast. Muidu me oleme teisel lugemisel sunnitud esitama need konkreetsed küsimused härra Lipstokile, sest ministreid ei ole, ja siis võib kerkida saalis üles selle eelnõu lugemise katkestamise küsimus, mida Rahvaliit tõepoolest kuidagi ei tahaks. Lõpetan oma sõnavõtu sellega, et on elementaarne, et riik ehitab 2005. aastal valmis Kunstimuuseumi. Ja kui see finantsiliselt võib-olla kahtlane või mitte kõige aktsepteeritavam operatsioon, mida praegu tahetakse teha, on ainuvõimalik ja selleks otstarbeks kaasa aitab, siis pole Rahvaliidul selle vastu midagi, kuid tahaks selgust Eesti Rahva Muuseumi ehitamise kohta. Aitäh!

Aseesimees T. Savi

Suur tänu, Jaak Allik! Rohkem kõnesoove ei näi olevat. Teen ettepaneku läbirääkimised lõpetada. Juhtivkomisjoni ettepanek oli siinkohal seaduseelnõu esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekud, kordan veel kord üle, esitada 7. juuniks, kella 15-ks.


12. Karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu(368 SE) esimene lugemine

Aseesimees T. Savi

Austatud Riigikogu! Võtame järgnevalt arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu. Alustame eelnõu esimest lugemist ning ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti justiitsminister Ken-Marti Vaheri!

K-M. Vaher

Austatud Riigikogu juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu eesmärk on viia Eesti seadustesse Euroopa Liidu Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsuse "Euroopa vahistamismäärus ja loovutamismenetlus liikmesriikide vahel" sätted ja muuta seeläbi võimalikuks isikute loovutamine Euroopa Liidu liikmesriikide vahel. Termin "loovutamine" tuleneb samuti Euroopa Liidu raamotsusest ning selle termini kasutuselevõtu eesmärk on teha vahet isikute väljaandmisel ning loovutamisel Euroopa Liidu liikmesriikide vahel. Raamotsuses on üheselt määratletud, esiteks, kuriteod, mille puhul isikud loovutatakse ja loovutamise tingimused. Teiseks, loovutamist välistavad ja piiravad asjaolud. Kolmandaks, loovutamismenetluse tähtajad taotluse saanud riigis ehk isiku vabatahtliku nõusoleku puhul kümne päeva jooksul, arvates nõusoleku andmisest, või isiku loovutus 60 päeva jooksul vahistusse võtmisest, kui isik enda loovutamisega nõus ei ole. Põhiline uuendus peaaegu kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide jaoks, välja arvatud Eesti, on raamotsusest tulenev kohustus loovutada oma riigi kodanikke. Samas annab raamotsus küll võimaluse loovutada oma kodanikke eeluurimise ja kohtumenetluse ajaks tingimusel, et loovutatud kodanik võib kanda karistust oma kodumaal. Sellise klausli oleme ka teie ees olevas eelnõus sätestanud. Loovutamismenetluse põhiline erinevus väljaandmismenetlusest on just asjaolu, et otsustuste delegeerimine õigusasutustele on ette nähtud, jättes sellest protsessist välja haldusasutused ehk ministeeriumi ja valitsuse. Sisuliselt ongi loovutamismenetluse läbiviimiseks pädevate õigusasutuste määramine ainus raamotsuses sisalduv norm, mis on liikmesriikide sisustada jäetud. Eelnõu kohaselt oleksid Eestis pädevad sisse tulnud loovutustaotlusi menetlema Tallinna Linnakohus ja Tartu Maakohus ning loovutustaotlusi esitama prokuratuurid, kelle menetluses konkreetne kriminaalasi on. Eelnõuga täpsustatakse ka isikute õiguslikke garantiisid, nii väljaandmis- kui loovutusvahistuses viibitud aeg arvestatakse karistusaja hulka. Samas ei arvestata välisriigis loovutusvahistuses olevat aega Eestis maksimaalselt üheaastase eelvangistuse aja hulka. Aitäh!

Aseesimees T. Savi

Härra minister, tänan! Kas kolleegidel on justiitsministrile küsimusi? Ei ole. Komisjoni ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti õiguskomisjoni liikme Ain Seppiku!

A. Seppik

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Õiguskomisjon arutas eelnõu 368 esmaspäeval, 17. mail. Kohal oli seitse komisjoni liiget. Komisjoni istungil tegi valitsuspoolse ettekande justiitsminister Ken-Marti Vaher, lisaks oli komisjoni istungile kutsutud justiitsministri nõunik Jüri Raatma, Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna projektijuht Saale Laos, Justiitsministeeriumi rahvusvahelise õigusabi talituse juhataja Imbi Markus ning Keskkriminaalpolitsei rahvusvahelise kriminaalteabe osakonna komissar Olavi Kavald. Põhilised teemad, mida lisaks eelnõu üldpõhimõtetele arutati, olid Euroopa vahistamismäärusi menetlevate ja esitavate õigusasutuste ring, isiku vahi all hoidmise ja konvoeerimise kulude kandmine ning loovutamisotsuste vaidlustamine. Komisjonis toimunud arutelu tulemusena selgus, et vanadest liikmesriikidest 12 liikmesriiki, välja arvatud Kreeka, Itaalia ning Saksamaa, juhinduvad raamotsusest ja vahistamismäärusest. Uutest liikmesriikidest on loovutamismenetluse jõustanud Küpros, Ungari, Poola, Sloveenia ja Leedu. Ülejäänud liikmesriigid, nii uued kui ka vanad, on vastavad eelnõud parlamendi menetlusse esitanud või on need peatselt menetlusse jõudmas. Komisjon otsustas konsensuslikult suunata eelnõu 368 muutmata kujul Riigikogu täiskogule esimesele lugemisele. Ettepanek oli esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata 7. juuni, kell 10. Aitäh!

Aseesimees T. Savi

Ain Seppik, tänan! Kolleegid, kas juhtivkomisjoni esindajale on küsimusi? Ei ole. Austatud Riigikogu, päevakorraküsimuses on fraktsioonide volitatud esindajatel võimalus osaleda läbirääkimistel. Seda soovi ei näi olevat, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu 368 esimene lugemine on lõpetatud. Kordan veel kord üle muudatusettepanekute esitamise tähtaja, milleks on 7. juuni, kell 10.


13. Kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsiooni teise lisaprotokolli ratifitseerimise seaduse ning kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsiooni ja selle lisaprotokolli ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (366 SE) esimene lugemine

Aseesimees T. Savi

Austatud Riigikogu! Võtame järgnevalt arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsiooni teise lisaprotokolli ratifitseerimise seaduse ning kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsiooni ja selle lisaprotokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu. Tegemist on eelnõu esimese lugemisega ning ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti justiitsminister Ken-Marti Vaheri!

K-M. Vaher

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Euroopa Nõukogu kriminaalasjades vastastikuse abistamise konventsiooni teine lisaprotokoll kopeerib valdavalt Euroopa Liidu 2000. aasta vastastikuse abistamise konventsiooni, millega ühinemise seaduse võttis Riigikogu vastu 12. mail. Kuna aga Euroopa Nõukogu konventsioone peetakse kriminaalasjades n-ö alusdokumentideks, siis on teises lisaprotokollis sätteid, mis täpsustavad, õigemini ajakohastavad 1959. aasta konventsiooni, andes osale konventsiooni artiklitele uue sõnastuse. Näiteks artikkel 1: osutada abi viivitamata. Artikkel 11 täpsustab vahi all viibiva isiku üleviimist teise riiki. Artikkel 20 täpsustab kulu hüvitamist jne. Erinevalt Euroopa Liidu 2000. aasta konventsioonist reguleerib käesolev lisaprotokoll, esiteks, elukohariiki karistuse kandmise jätkamiseks üleantud isiku kohalolekut riigis, kust ta üle anti, selles riigis toimuva kriminaalmenetluse raames (artikkel 14). Teiseks, võimaldab piiriülest jälgimist, mis tähendab ühe riigi uurijatele antud võimalust loa olemasolu korral jälgida kuriteos kahtlustavat teise riigi territooriumil (artikkel 17). Kolmandaks, sätestab tunnistaja kaitse reeglid (artikkel 23). Neljandaks, reguleerib taotluse esitanud riigis konfidentsiaalseks tunnistatud taotluse menetlemist taotluse saanud riigis. Lisaprotokolli ratifitseerides kavandab Eesti deklareerida, et mainitud artikkel 17, mis puudutab ühe riigi uurijatele antud piiriülese jälgimise võimalust, ja ka artikkel 19 ehk varjatud kohtueelne menetlus jäetakse kohaldamata. See deklaratsioon põhineb Siseministeeriumi analüüsil ja ettepanekul, mis viitab riikliku julgeoleku kaalutlustele. Käesolevaks ajaks on lisaprotokollile alla kirjutanud 28 riiki ja selle on ratifitseerinud kuus riiki. Lisaprotokoll jõustus 1. veebruaril 2004. Lisaks muudetakse sama seadusega 1997. aasta kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsiooni suhtes tehtud deklaratsiooni. Aitäh!

Aseesimees T. Savi

Härra minister, tänan! Kas Riigikogu liikmetel on ettekandjale küsimusi? Ei ole. Juhtivkomisjoni ettekandeks palun kõnepulti õiguskomisjoni aseesimehe Olev Laanjärve!

O. Laanjärv

Austatud härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Õiguskomisjon arutas käesolevat seaduseelnõu 360 17. mail käesoleval aastal. Seaduseelnõu algatajate poolt osalesid justiitsminister Ken-Marti Vaher, justiitsministri nõunik Jüri Raatma, Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna projektijuht Saale Laos, Justiitsministeeriumi rahvusvahelise õigusabi talituse juhataja Imbi Markus, Keskkriminaalpolitsei rahvusvahelise kriminaalteabe osakonna komissar Olavi Kavald ja Kaitsepolitseiameti politseidirektor Arnold Sinisaar. Käesoleva seaduseelnõu arutelul pöörati tähelepanu asjaolule, et protokolli ratifitseerimisel jäetakse Siseministeeriumi ettepanekul artikkel 17 "Piiriülene jälgimine" ning artikkel 19 "Varjatud kohtueelne menetlus" täielikult kohaldamata ja seda just lähtuvalt riikliku julgeoleku küsimustest. Oli küsimus, millal Eesti sellele lisaprotokollile alla kirjutas. See oli 2002. aasta 26. novembril ja mõningane nihe selle ja ratifitseerimisele esitamise vahel on seotud Justiitsministeeriumi rahvusvahelise kriminaalõigusabiga tegelevate ametnike vähese arvuga - neid on Justiitsministeeriumis umbes kaks. Komisjon otsustas konsensuslikult (7 poolt, vastu 0) Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsiooni teise lisaprotokolli ratifitseerimise seaduse ning kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsiooni ja selle lisaprotokolli ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 366 esitada Riigikogu täiskogule esimesele lugemisele täna, 2. juunil 2004. aastal ettepanekuga esimene lugemine lõpetada ning pöörduda Riigikogu juhatuse poole ettepanekuga kehtestada muudatusettepanekute tähtajaks 7. juuni 2004, kell 10. Tänan!

Aseesimees T. Savi

Olev Laanjärv, tänan! Kolleegid, kas juhtivkomisjoni esindajale on küsimusi? Ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad osaleda läbirääkimistel? Seda soovi ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu 366 esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekud palun esitada 7. juuniks kella 10-ks õiguskomisjonile. Kolleegid, meie tänane täiskogu istung on lõppenud. Tänan teid osalemast, nägemiseni! Istungi lõpp kell 15.45.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee