Proua esimees! Head Riigikogu liikmed! Enne kui ma hakkan vastama arupärijate esitatud küsimustele, räägin võib-olla mõnest argumendist, mida ka proua Tõnisson siin välja tõi ja millele sooviksin kohe algul vastu vaielda. Kõigepealt arvan, et Eesti energeetikaturul toimuvat tuleb hinnata pidevalt aegruumis, teadmise põhjal, mitte mingite kivinenud arusaamade põhjal. Julgen kinnitada, et aastate jooksul on päris palju muutunud ja seetõttu on praegu see aeg, mil me peame Eesti energeetikas vastu võtma ka päris põhimõttelisi otsuseid. Proua Tõnisson ütles, et arupärimine esitati 25. veebruaril, ja ütles, et arupärimine võib olla natuke vananenud. Sellega tuleb kindlasti nõustuda, sest pärast seda on avalikkusest läbi käinud, ma ütleksin, Vabariigi Valitsuse plaan arutada üldse Eesti Energia kui sellise vertikaalse elektrimonopoli tulevikku, leida lahendusi, kas selline monopol Eesti energeetikaturul on ka Eesti tarbijate huvides. Täpselt nendestsamadest küsimustest lähtuvalt on tegelikult kavandatud ka Eesti energiaturu avanemise plaan. Mina ei ütleks, et me kord otsustasime ja siis otsusest taganesime, sest tegelikult oleme me ikka väga selgelt otsustanud avada Eesti energiaturu varem, kui me Euroopa Liiduga läbirääkimistel kokku leppisime. Siin on väga oluline põhjus. Kõigepealt, Eesti energiaturg avaneb täielikult 2013. aasta algusest ja see on midagi muud, kui me siiani teadsime. Selleks, et turu avanemiseks valmis olla, peab riik üht-teist ette võtma. Kõigepealt, Eesti Energia peaks juba varem olema konkurentsiga kohanenud, sest muidu võib konkurentsi teke 2013. aastast ettevõttele väga valusaks osutuda. Teiseks, ma arvan, et Eesti riik ei pea mõtlema mitte ainult sellest aspektist, et me oleme Eesti Energia omanikud, vaid me peame lähtuma ka sellest, et Eestis oleks energiakandjate paljusus, et oleks ettevõtete paljusus, et eksisteeriks avatud, läbipaistev turg ja et üldse eksisteeriks turg, mida praegu minu arvates sisuliselt öelda ei saa. Aga nüüd vastuste juurde. "1. Kas Teie ei pea võimalikuks, et liigse kiirustamise tagajärjel, mida näitab selgelt ka Teie seisukoha kiire muutus elektrituru avanemise ulatuse osas, võivad Eesti elektriturul mõneks ajaks võimust võtta võimalikud spekulandid Venemaalt, kes ei suuda tagada elektrienergiaga varustamise kindlust ning kes võivad seada ohtu Eesti Vabariigi sisejulgeoleku?" Et seda teemat üldse arutada, peaks minu arvates kohe veel kord ütlema, et midagi ei ole tehtud kiirustades. Need sammud on kõik väga hästi läbi kaalutud. Julgen ikkagi meelde tuletada, et ma olen minister olnud varsti juba aasta aega. On loomulik, et minister ei istu aasta aega mitte vaikselt oma kabinetis ega unele, vaid mõtleb ja kaalub teemasid läbi. Ma arvan, et selles aegruumis on õige, et ühel hetkel hakkavad eri valdkondades tulema ka otsused, ja arvan, et aasta on küll nii pikk aeg, et minister oma otsused koos eri ametkondadega läbi jõuab kaaluda. Kõigepealt peaks võib-olla natukene vaatama, mis energia tootmises ja tarbimise struktuuris praegu toimub. 2003. aastal toodeti Eestis suurusjärgus 5,7 teravatt-tundi elektrienergiat. Igal aastal kasvab elektri tarbimine 4-6%, 2003. aastal 6%. Eesti elektritoodangust 95% tuleb praegu Narva Elektrijaamadest, kus aga tuleb igal juhul teha väga suuri investeeringuid nõudvaid uuendustöid. Tegelikult on Eesti Energia öelnud, et 2012. aastaks tuleb asendada kuni 90% olemasolevast tootmisvõimsusest. Nüüd võiks vaadata natuke laiemalt ja vaadata seda, mis sünnib naabrite juures. Läti impordib praegu 30% vajaminevast elektrist. Leedu peab 2009. aastal sulgema Ignalina aatomielektrijaama ja 2010. aastast hakkab Leedu suure tõenäosusega elektrit importima. Põhjamaades on praegu tootmisvõimsuste defitsiit ja võib öelda, et Soomes kavandatakse küll tuumajaama ehitust, aga see katab ära nende oma siseriikliku nõudluse kasvu ja väljapoole müümiseks neil elektrit ei ole. Poolaga meil praegu ühendust ei ole ja ehkki Leedu Vabariigi valitsus on meiega rääkinud sellest, et see ühendus tuleb tagada, ei ole ühendusest rääkimisel praegu siiski veel mingit reaalset alust. Tegelikult on pilt väga selge: meil ei tule tänaste otsustega mõelda mitte ainult tänase elektrituru peale, vaid juba täna langetada sellised otsused, mille abiga me kujundame Eestis välja võimalikult stabiilse energiasektori, mis ka turukonkurentsis vastu peab ja mille abil me maandaksime ka 2010. või 2012. aastal tekkida võiva elektridefitsiidi riskid. Ma ütlen veel kord, et me ei ela mitte maailmas, kus on suur elektrienergia ülejääk, vaid ilmselt on lähiaastatel tulemas sellest päris suur puudus. Meil on väga suur risk olla selles seisus, et tegelikult elektrienergiat kuskilt saada ei olegi. Mis on need eesmärgid, mille tõttu me turu avanemist soovime varem, kui esialgu planeeritud ja Euroopa Liiduga kokku lepitud? Tegelikult on juba praegu meie turust umbes 10% avatud. Vabatarbijad on need tarbijad, kes tarbivad enam kui 40 GWh aastas. Meie tahaksime teha nii, et alandada 2006. aasta, ülejärgmise aasta algusest see piir 40 GWh-lt 20 GWh-le aastas ja 2008. aastast 10 GWh-le aastas. See on varem kui Euroopa Liiduga kokkulepitud 2008. aasta lõpp. Aga ütlen veel kord, et meil tuleb valmistuda võimalikuks tootmisvõimsuste vajaduse kasvuks. Need võimalused, mille me turu avamisega saavutame, on just nimelt selleks, et oleks võimalik 2010. või 2012. aasta paiku tekkivaid riske maandada. Julgen öelda kaks peamist eesmärki. Esiteks, pehmendada turu avamise samme, ja teiseks, anda Eesti Energia kontsernist väljas olevatele võimalikele elektritootjatele väga selge signaal, et me loome neile turutingimused. Tegelikult, kui keegi vaatab Eesti Energia dokumente, siis on väga selgelt näha, et Eesti Energia töödokumentides on keskendutud sellisele stsenaariumile, mille järgi kontsern tagab 85% ulatuses Eesti elektrienergiavajaduse rahuldamise. Meil ei ole aega oodata, vaid me peame juba nüüd astuma samme, et tarbimisvajadus ilma puudujäägita rahuldatud saaks. Küsimus oli ka importelektrist. Vaieldamatult on meie eesmärk hoida seadusandlike vahenditega ära dumpinghindadega elektri turule jõudmine. Selline turukaitse on oluline eelkõige selleks, et tagada Narva Elektrijaamade konkurentsivõime keskpikas perspektiivis. Elektrituruseaduses on sätestatud elektrienergia importija mõiste ja vastutus. Importija peab taotlema tegevusloa Energiaturu Inspektsioonilt. ETI-l on kõigiti võimalik ka näiteks keelduda dumpingelektri müügi korral elektri impordi loa andmisest. "2. Kas Teie hinnangul on otstarbekas otsustada eelnevalt ära Narva Elektrijaamades uute plokkide ehitamiseks vajalike investeeringute tegemine, mis toob kaasa elektri hinna tõusu, teades samal ajal, et Eesti riiklik energeetika arengukava kinnitatakse alles pärast investeeringute tegemist, mille tulemusena võiks selguda, et tehtud investeeringud osutuvad tulutuks?" See on väga mitmetahuline küsimus. Kõigepealt ütlen, et investeeringuvajadus jaguneb kaheks. Esiteks, investeeringud elektrivõrkudesse, teiseks, investeeringud amortiseerunud elektrijaamadesse. Mis puudutab investeeringuid ülekande- ja jaotusvõrkudesse, siis seal ei saa minu arvates üldse küsimust tekkida, sest ükskõik millises elektrijaamas, millises firmas või millisest allikast, millistest kütustest, millise asukohaga või omandivormiga jaamas või millest iganes toodetakse elektrienergiat, on selleks igal juhul vaja heas seisukorras võrke. Siin ei saa kahtlust tekkida. Sinna tuleb igal juhul investeerida ja väga kiires korras, loomulikult ka Energiaturu Inspektsiooni järelevalve all. Elektri tootmisse investeerimine on käsitletav natukene erinevalt. Siin on ühelt poolt jällegi see teema, et kui me põlevkivist elektrienergia tootmisse ei investeeri, siis me mängime sellega, et ühel hetkel ei olegi meil (kuna praegu ei ole ka alternatiive), millest elektrienergiat toota. On täiesti selge, et tuleb investeerida, aga täiesti selge on ka see, et me ei saa investeerida, arvestamata võimalikke riske turul, ja täiesti selge on, et kui ma sissejuhatuseks ütlesin, et 2013. aastast turg avaneb, siis see tähendab, et sellest hetkest tuleb igal juhul igasuguste tururiskidega arvestada. Mina olen täiesti veendunud, et Eesti Energia on nii juhatuse kui ka nõukogu tasemel neid riske ka hinnanud. Loomulikult ei ole ükski arengukava dokument iseeneses või jääv dokument. Ei saa olla, et me praegu, aastal 2004, kinnitame teatud investeeringute kava ja arvame, et see on dokument, millega võib aastakümneid töötada, arvestamata, mis vahepeal maailmas toimub. Olen täiesti kindel, et investeeringute kava tuleb aastate jooksul kindlasti pidevalt korrigeerida, ümber hinnata vastavalt sellele, mis energeetikaturul toimub ja mis üldse toimub teaduses, mitte ainult energeetikaturul. On ju olemas energiakandjaid, millele loodetakse, kuid millele me praegu ei saa rajada Eesti tulevikku, aga millele võib-olla viie või seitsme aasta pärast Eesti energeetika tuleviku rajamine võib täiesti reaalne olla. Ütlen selle punkti lõpetuseks, et soovitan väga lugeda kütuse- ja energiamajanduse pikaajalist riiklikku arengukava, sest seal on punkthaaval päris hästi välja toodud, mis on riiklikud eesmärgid, mida me soovime saavutada. "3. Kuidas suhtute Eesti Energia nõukogu liikmete hinnangusse, et elektrituru avamine on toores idee, millele peaks eelnema põhjalike analüüside ja täpsete arvutuste läbiviimine? Kas valitsusel on vastavad analüüsid ja arvutused tehtud?" Elektrituru avamist alustati Eestis juba 1990. aastate lõpus. Vist 1998. aastal jõustus energiaseadus, mis sätestas energia suurtarbija ehk praeguses mõistes vabatarbija mõiste ja nägi ette võimaluse energia müügiks turupõhiselt. Kolm minutit!