Tere päevast, lugupeetud kolleegid! Tere päevast, valitsuskabineti liikmed! Me alustame Riigikogu infotundi. Lugupeetud kolleegid, teeme kohaloleku kontrolli! Kohalolijaks registreerus hetkel 21 Riigikogu liiget. Austatud küsijad, täna vastavad teile kaitseminister Margus Hanson, keskkonnaminister Villu Reiljan ja minister Jaan Õunapuu. Me alustame. Esimene küsimus on kolleeg Kaarel Pürgilt minister Jaan Õunapuule. Palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Haldusreformiga on tegelnud mitmed ministrid, kelle töötulemused on pehmelt öelda jäänud kasinaks, kui mitte olematuks. See, et teid aasta tagasi parlamenti valiti, ei olnud kindlasti juhus, sest regionaalministrina olete te samuti püüdnud endale selgeks teha konkreetset olukorda kohapeal. Teie olete käinud kõigis Kohtla-Järve linna monofunktsionaalsetes linnaosades ja te ütlesite otse välja, et nii absurdset situatsiooni ei osanud te küll ette kujutada. On ju tõesti võimatu ette kujutada omavalitsust, kus linnapea juurde minekuks tuleb sõita läbi nelja valla ja läbi kahe võõra linna. Tulemusena sai moodustatud spetsiaalne komisjon, on toimunud mitmed arutelud asjast huvitatute osalusel.

Kaarel Pürg!

Huvitaks, millised konkreetsed tulemused on saavutatud ja milliseid samme planeerite tulevikus probleemi lahendamiseks?

Härra minister, palun!

Aitäh, härra küsija! Lugupeetud eesistuja! Riigikogu liikmed! Jah, tõepoolest on Kohtla-Järve linnaosadega aastakümnete jooksul välja kujundatud väga ebaloogiline haldusjaotus. Pärast neid kuid, mil ma olen tegelnud selle valdkonnaga, samuti nii Oru, Kukruse, Viivikonna, Sirgala kui ka Sompa linnaosa probleemidega, võin ma tänasel päeval öelda seda, et läbirääkimised on andnud konkreetseid edasiminekuid. Toila ja Oru, Kohtla vald ja Kukruse linnaosa on jõudnud niikaugele, et järgmise aasta oktoobris, kui on kohalikud valimised, võiksid nad juba ühise omavalitsusena valimistele minna. Mis puudutab Vaivara valla suhteid Viivikonna ja Sirgalaga, siis need on natuke keerulisemad. Need tulenevad paljuski sellest, kuidas riigieelarves vaadatakse uuesti läbi toetusi Vaivara vallale, kaasa arvatud ka toetused või laekumised, mis puudutavad ressursimaksu. Sompa ja Jõhvi vald on küll läbirääkimisi pidanud, aga tänasel päeval ma seal nii väga optimistlik ei ole kui Oru ja Kukruse puhul.

Tänan! Kaarel Pürg jätkab. Palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Kahjuks on meil suur kogemus omavalitsustega suhtlemises ja me oleme teinud varemgi valdadele ettepanekuid, et nad ühineksid nende territooriumidel olevate linnaosadega. Meilt on nõutud vajalikke andmeid, millega tutvutakse niivõrd hoolikalt, et varsti on need andmed vananenud ja kõik läheb uuele ringile, aeg aga läheb. Nii tundubki, et see on meie jaoks lausa ajalooline paratamatus neid asulaid üleval pidada. Milline on valitsuse arusaam ja seisukoht tahtliku venitamise suhtes?

Aitäh! Ma ei saaks, olles selle teemaga hästi kursis, anda hinnangut nende valdade tahtliku venitamise kohta. See on vastastikune protsess, kus ka Kohtla-Järve linnal on oma osa olnud selles, et need läbirääkimised ei ole päris õigeaegselt ja võib-olla nii hästi sujunud, kui mõlemad pooled oleksid seda tahtnud. Et me tegime selle teemaga eelmise aasta suvel uuesti algust, näitab valitsuse soovi ja tahtmist Kohtla-Järve probleemid selliselt ära lahendada, et need Kohtla-Järve territooriumid, mis asuvad tõepoolest väga kaugel Kohtla-Järve südalinnast, oleksid nende omavalitsuste haldusterritooriumil, kus nende loogiline asukoht on. Need läbirääkimised praegu käivad ja kui aastakümneid on püütud seda lahendada, siis ärgem tahtkem 5-6 kuuga kohe lahendust kätte saada.

Tänan! Kaarel Pürg, teine täpsustav küsimus, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Kasutan juhust ja küsin teilt konkreetse probleemi kohta. 6. augustil toimus Ida-Virumaal päris suur üleujutus ja praegu on meil märtsi keskpaik kätte jõudmas. Seniajani ei ole meie abitaotlused kuidagi läbi läinud, me ootame vastust. Kas te olete valitsuses arutanud neid küsimusi ja kas meil on lootust mingikski ajaks mingit tuge saada? Tavaliselt on see maailmas nii kombeks.

Aitäh! Tõepoolest, mujal maailmas on see tõesti kombeks. Kui on loodusõnnetused või ka katastroofid, siis vaadatakse need vajadused üle, hinnatakse ära ja vastavalt sellele valitsus otsustab, kas sinna piirkonda on tuge lisaks vaja või mitte. Ma mäletan, et eelmisel aastal, kui see teema oli päevakorral, toetas Siseministeerium kahjude hüvitamist. Meie kätte tuli Ida-Viru maavanema kaudu päris hulga taotlusi, me saatsime need edasi Rahandusministeeriumisse. Ma arvan, et kõige õigem oleks nende edaspidise saatuse kohta küsida rahandusministrilt.

Tänan, härra minister! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Kolleeg Eiki Nestor, palun küsimus härra kaitseministrile!

Suur tänu, juhataja! Austatud härra minister! Ma arvan, meid kõiki - mitte küll teid, aga meid kõiki - tabas eelmisel nädalal selline üllatus, et saime ajalehe kaudu teada, et ühe teise riigi lennukid on rikkunud meie õhupiiri, seda juba mitu kuud tagasi, eelmise aasta oktoobris. Tänasest lehest võis lugeda teie seletust, mille sisu oli järgmine, et see hilisem teatamine oli seotud julgeolekupoliitiliste kaalutlustega. Ma tunnistan, et mulle on arusaamatu, kuidas see meie julgeolekule kaasa aitab, kui me meie piiride rikkumisest saame teada ajalehe vahendusel mitu kuud hiljem. Arvestades seda, et tegemist on avaliku istungiga, ei kutsu ma teid mingil juhul üles riigisaladusi reetma, aga kas te ei seletaks oma mõttekäiku, kui see on võimalik?

Härra minister, palun!

Aitäh! Lugupeetud härra Nestor! Tõepoolest, kaitseministrina ma vastaksin, et Kaitseministeerium ei tööta välja neid seisukohti, mida piiririkkumise puhul, olgu siis maal, õhus või ka merel, avaldatakse. Samuti ei ole Kaitseministeeriumi pädevuses piiririkkumise infot avaldada. Valitsuskabineti liikmena ma lisaksin, et igal konkreetsel intsidendil on oma spetsiifika ja selles põimuvad nii riigikaitse, piirikaitse kui ka eriti välispoliitika aspektid. Õhupiiri kaitse puhul on aga selge, et kuni meil ei ole endal võimalik oma patrullhävitajaid intsidente kontrollima saata, on meie käsutuses oleva info kontroll ja selle võrdlemine ka teiste naaberriikide informatsiooniga vajalik. See kuulub otseselt riikidevahelise suhtlemise ja diplomaatia valdkonda, mis, ma toonitan veel kord, väljub Kaitseministeeriumi pädevusest.

Tänan! Eiki Nestor jätkab.

Selge. Kui ta väljub Kaitseministeeriumi pädevusest, siis oleks mu küsimus järgmine. Ma arvan, et meil on ilmselt kõigil hea meel, kui Eesti Vabariigi välisminister, kandideerides kõrgele rahvusvahelisele kohale, selle kohustuse endale ka saab. Kas selle teie mainitud diplomaatia taga võib olla ka mingi vaoshoitus seoses sellega, et olla sellele kõrgele kohale kandideerimisel edukas?

Aitäh! Ma ei saa sellele küsimusele vastata, kuivõrd see ei puuduta minu haldusala ja mind. Aga ma tean, et see, et kasutatakse erinevaid diplomaatilisi kanaleid intsidentide selgitamiseks, ei ole mitte Eesti Vabariigi Välisministeeriumi välja mõeldud. See on tava. Ja sellega ma piirduksin.

Suur tänu! Küsimusi rohkem ei ole. Toomas Alatalu, palun, kohapeal registreeritud küsimus.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud härra kaitseminister! Ma siiski täpsustaksin, sest mul tuli teie juttu kuulates kohe meelde, kuidas on Leedu analoogilises situatsioonis reageerinud ja ka Lätil on olnud analoogseid avaldusi. Aga ma küsiksin niimoodi, et kas meie lõunanaabrite kogemused on meie Kaitseministeeriumis läbi analüüsitud ja kas on mingisugune käitumismall nende ja teiste eeskujude põhjal ka kujundatud. Tähendab, kas see reageering mahtus teatud kindla malli sisse ja mingit omaloomingut sel hetkel ei olnud?

Aitäh! Jah, vastav analüüs on kindlasti tehtud ja protseduure lihvitakse ka meil. Need küsimused on, kuidas ma ütleksin, sensitiivsed. Kui me mõne nädala pärast oleme juba NATO liikmed, selleks puhuks töötame praegu välja protseduure.

Suur tänu! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Järgmine küsimus on Tõnis Lukaselt härra keskkonnaministrile. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Mere äärde ehitamisel on selge reegel, et tuleb arvestada ehituskeeluvööndiga. Keskkonnaministril on aga õigus teha erandeid, kui keegi tahab lähemale ehitada, kui see kehtestatud vöönd ette näeb. Hiljuti tegite ühe erandi ühe koalitsiooni, et mitte öelda Res Publica, tipp-poliitiku puhul. Kas te käsitlete seda pretsedendina ja kas nüüd on kõigil teistel ka, nii tippadvokaatidel kui tippnaftaärimeestel, võimalus teilt sellist erandit küsida ja merele lähemale ehitada, kui ehituskeeluvöönd ette näeb?

Aitäh! Austatud juhataja! Hea küsija! Erand on tänaseks veel tegemata. Asi on nimelt selles, et probleem on olemas, probleem on avalikustatud. Pole kahtlust, et koalitsioonikaaslane Rahumägi on eksinud seaduste vastu, mis on kahetsusväärne ja mida härrasmees ka ise tunnistab. Ilmselt on seal tegemist keeruliste suhete ja kokkulepete sasipuntraga selles mõttes, et kohalikud vallajuhid on kas ärimehele või nulltolerantsi pooldajale andnud ilmselt vale informatsiooni, mistõttu mees on püstitanud ehitise tõepoolest ehituskeeluvööndisse. Need detailplaneeringud, mida vald on esitanud, ei vasta praegu nendele kriteeriumidele, mida Keskkonnaministeerium ja minister saaksid aktsepteerida. Meie spetsialistid on kohapeal käinud ja leidnud, et iseendast on ehitus talutava koha peal. Nende ehituste puhul on minul alati teile selline ettepanek, et mitte hakata tegelema sellega, kes ehitas, vaid tegelda ikka rohkem sellega, mis koha peale on ehitatud, kas ta on üks viisipärane ehitus. Tõsi, kui seal oleks viidud ehitus 20 m rannast kaugemale, siis oleks pidanud hakkama päris väärtuslikku metsa raiuma. Aga tõsi on see, et Rahumägi on saanud karistada ja seni kuni detailplaneeringu asjad ei ole kooskõlas, ei ole ministri allkirja kuskiltki võtta. Ka teema ise on laiem, aga praegu ei ole seda ehitist seadustatud.

Tänan! Tõnis Lukas täpsustab, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Aitäh, härra minister, selle päris põhjaliku selgituse eest, aga mõne märksõna kohta tahaksin veel küsida. Selge on, et erandi tegemise võimalus on ehitusloa taotlemisel, mitte tagantjärele asjade ajamisel. Nüüd on teada, et on lihtsamaid mehi ka ja mitte miljonäre, kes oma majad sellise eksimuse puhul kaldast eemale veavad ja mujale ümber paigutavad. Lahendate selle nagu lahendate, ilmselt seaduste järgi, ma loodan, aga te mainisite ühte huvitavat märksõna - nulltolerants. Kas uuel poliitikal ja nulltolerantsil on selle võimaliku erandi taotlemise või võimaliku erandi tegemisega mingi eriseos ja kas see paneb asja erilisse valgusesse ja miks te seda nimetasite?

Aitäh! Ei, see ei pane mingisugusesse valgusesse, aga kogu selle teksti puhul tuleb arvestada tõepoolest seda, et jutt ja teod peaksid olema adekvaatsed. Selles suhtes olen ma teiega ühel seisukohal. Samal ajal, kuna me oleme seda probleemi väga põhjalikult uurinud, sest sellega ei tegele kaugeltki ainult meie, vaid kogu progressiivne üldsus, sedastame me, et vald on kahjuks ilmutanud seal ebajärjekindlust. Seetõttu on Rahumägi sattunud tõepoolest sellisesse äärmiselt ebamugavasse situatsiooni. Seda, et ranna ja kalda kaitse seadust on rikutud, on ta ise tunnistanud ja meie vaatleme teda kui ühte kodanikku. Aga me teame, et poliitikutele on nõuded üksjagu kõrgemad kui tavalisele kodanikule. Samas Õhtulehes oli juttu ka ühest teisest juhtumist, kus üks tubli inimene olla pidanud oma sauna nihutama. Seetõttu jäi nagu mulje, et Keskkonnaministeerium käsitleb asja kuidagi ebavõrdselt. See ei olnud nii. See vanem härrasmees ei olnud lihtsalt taotlenudki ehituskeeluvööndi vähendamist. Teadmatust on üldse palju ja seetõttu sünnib ka segadust, väärarusaamisi ja väärkäsitlusi.

Härra minister! Progressiivse üldsuse küsimustega edasi minnes, Mark Soosaar, palun!

Hea juhataja ja tubli minister! Eesti progressiivne üldsus ikka ootab, et millal siis ükskord mõni saun või villa, mis on seadusvastaselt ehitatud, ka ära koristatakse. Kas ministeerium ei julge midagi ette võtta? Või, nagu te äsja ütlesite, on vaja tegelda tulevikuga ja mitte minevikuga, et las siis kõik jääb, nagu on? Kas tõesti on nii?

Aitäh! Teisaldatud on 11 ehitist. Nii et öelda, et jääb kohe sinna, kus on, ei saa. Eelmisel aastal rikuti 52 juhul küllalt jõhkralt ranna ja kalda kaitse seadust. Nii et ei jää nii, nagu on. Tihtipeale käime kohut ning meie täidame kõikides astmetes seda funktsiooni, mis Vabariigi Valitsuse seadusega on meile peale pandud, ja kohut mõistab sõltumatu kohus.

Tänan! Kohapeal registreeritud küsimus Katrin Saksalt. Palun!

Aitäh! Austatud minister! Kas teie ministeerium on ikka koos selle progressiivse üldsusega pööranud tähelepanu ka nendele ehitistele, mis asuvad Harku järve ümbruses? Kas teie meelest, kasutades nüüd teie terminoloogiat, on nad talutava koha peal? Teatavasti on see ühe suure linnaosa puhkeala ja kunagi olid väga uhked plaanid tervise- ja rattaradade rajamiseks. Praegu ei ole seda praktiliselt enam võimalik teha, sest nendele radadele on ehitatud majad.

Aitäh! Nüüd pean küll tunnistama, et ei tunne selle kandi hingeelu eriti hästi. Ma luban, seda ei tee ministeerium, aga Keskkonnainspektsioon kontrollib nende ehitiste seaduslikkust ja me saame siis kahtlemata tõele jälile.

Selle teema viimane küsimus. Imre Sooäär, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Kui me siin vaatame lähimaid naabreid Skandinaavias, siis ma küll ei taha uskuda, et meie rannajoon on looduskaitseliselt või muudelt aspektidelt tunduvalt väärtuslikum kui nende rannajoon. Nende rannajoon on ju ilusaid maju täis ja seal vaadatakse ka väga teraselt keskkonnakaitseliste aspektide järele. Kas me ei lähe natuke liiale kogu selle temaatikaga, võib-olla oleks aeg hoopis silmad avada ja kui kõik keskkonnanõuded on täidetud, natuke leevendada seda rannajoone temaatikat Eestis?

Aitäh, väga hea küsimus! Kõigepealt, kui me räägime seaduste täitmisest, siis neid seadusi, mis praegu kehtivad, tuleb täita. Me ei saa selle üle eriti targutada, seadusandja on sellised regulatsioonid pannud, sellised kõrged piirangud sättinud ja selletõttu on see vastuse esimene pool. Teine pool on sisuline. Jah, mina ütlen, et seadusandja on tark ja ta on tõepoolest võimaldanud ka merele lähemale ehitada, tiheasustusalade puhul 50 meetri peale. Sellega on seadusandja kahtlemata pidanud silmas ka seda, et siis ehitatakse välja planeeritult kõik keskkonnakaitselised objektid, kaasaegne infrastruktuur, teed, side, kõik nii, et üks konkreetne kaasaegne elamurajoon oleks looduslikult kaunis kohas, kus inimesel on rõõm elada. Ma olen sellise ettepaneku teinud, aga jõuluaegses Postimehes süüdistati mind seitsmes surmapatus ja peaaegu riigireetmises. See asi tuleb ühiskonnas selgeks vaielda, sest sellel mõttel, mille te välja käisite, on pooldajaid ja on ka kurje ja põhimõttelisi vastaseid. Ma ise arvan, et on õige planeerida elurajoonid ja ühishuvides jääb kahtlemata alasid nii haljasaladeks, suplemiseks kui rekreatsiooniks. See oleks palju mõistlikum lahendus, see on minu seisukoht.

Härra minister, tänan! Teen ettepaneku küsimuse käsitlemine lõpetada. Järgmine küsimus on Toomas Alatalult härra kaitseministrile. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud härra kaitseminister! Eesti sõduri hukkumine Iraagis näitas selgelt kätte, mida tähendab kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse. Seoses sellega kasutatavate terminite kohta ongi mul järgmine küsimus. Tähendab, teie võib-olla mitte nii otse, aga proua välisminister on selgelt öelnud, et meie julgeolekupiir läheb märksa kaugemalt meie enda territooriumist ja sellega võib ka päri olla. Aga samas peaks olema selge, et rahvusvaheline terrorism kujutab endast meie jaoks ühesugust ohtu ja näiteks Ameerika Ühendriikide jaoks sootuks teistsugust ohtu. Nüüd te teate ka, et avaldatakse arvamust, et see rahvusvaheline terrorism on üldse omamoodi nagu üles blufitud. Siit ka minu küsimus, et kas nüüd sellesama ohutsooni sees on siiski välja kujundatud n-ö alatsoonid, et Eesti kuulub ühte julgeolekutsooni ja Ameerika teise, Euroopa kolmandasse ...

Toomas Alatalu!

... jne?

Härra minister, palun!

Selliseid julgeolekutsoone riigiti tehtud ei ole. Küll aga on Eesti kohta tehtud ohuhinnang, kus on seda probleemi ehk terrorismiohtu käsitletud tervikuna.

Tänan! Toomas Alatalu, palun!

Aitäh! Ma küsin siis natuke konkreetsemat asja, mida ma olen teie käest ka juba korra küsinud. See otsus, millega me saatsime sõdureid Iraaki, on formuleeritud nii, et nad võtavad osa konfliktijärgsest stabiliseerimisprotsessist. Küsimus on järgmine. Kas sedasama terminit - mis tegelikult ei ole ju õige, sest konflikt ei olnud selleks ajaks, kui me nad sinna saatsime, lõppenud, see hoopis järgneb ja seda kinnitas ka sõduri hukkumine -, kasutavad ka teised riigid, kes analoogilistes operatsioonides osalevad? Kas Eesti võttis ka osa selle termini -konfliktijärgne stabiliseerimisprotsess - formuleerimisest?

Aitäh! Tõepoolest, see termin - konfliktijärgne julgeolekutagamismissioon - võeti meil kasutusele esimest korda Iraagi-missiooni käigus. Varasemalt on kasutatud termineid "rahuvalvemissioon", "rahutagamismissioon", "rahuoperatsioon" jne. Tol momendil tundus see konfliktijärgne julgeolekutagamismissioon kõige sobilikum just seetõttu, et see annab kõige adekvaatsemalt edasi selle missiooni sisu. Nimetus on osaliselt tuletatud ingliskeelsest terminist postconflict operation, mida koalitsioonipartnerid kasutavad alates eelmise aasta maikuust, mil sõjategevus Iraagis loeti ametlikult lõpetatuks. Nimetuse "konfliktijärgne julgeolekutagamismissioon" esinemissagedus meedias ning kõnekeeles ei ole selle mõiste pikkuse ja kohmakuse tõttu eriti suur. Kuid nagu öeldud, see leiab kajastamist ametlikes dokumentides. Riigiti kasutatakse erinevaid sõnaühendeid, nimetamaks operatsiooni "Iraagi vabadus", alates rahuvalveoperatsioonist kuni sõjajärgse operatsioonini. Rahuvalve justkui viitaks ÜRO harta 6. peatükile, seal sätestatud sõjalise operatsiooni tüübile. Aga täna me võime öelda, et ÜRO resolutsioon 15/11 eelmise aasta oktoobrist on tuginenud ÜRO harta 7. peatükile, mis teatavasti sätestab rahu tagamise ja rahu jõustamise, peace inforcement inglise keeles. Seetõttu võiks seda praegu tõepoolest rahutagamisoperatsiooniks nimetada.

Aitäh! Toomas Alatalu, teine täpsustav küsimus.

Aitäh! Oleks meeldiv, kui te järgmise vastuse eel ütleksite, kas Lätis ja Leedus on samamoodi. Aga minu kolmas küsimus puudutaks sedasama kohaliku eripära arvestamist, sest seoses meie sõduri hukkumisega räägiti ju sellest, et selsamal turul oli detsembrikuus ilmselt liitlasvägede juhatuse korraldusel maha lõhutud turuputkad, mis on samasugune tegevus nagu see, et omal ajal keelati Kuubas puuviljade kasvamine. Kuna nad ise kasvasid, siis nad lihtsalt raiuti maha. Võõrad teevad, nagu öeldakse, alati rumalusi. Siit ka minu küsimus. Kas meie poolt on niisugustele asjadele tähelepanu juhitud ja kas selle sõduri hukkumise põhjused on koos ameeriklastega piisavalt läbi analüüsitud?

Aitäh! Analüüsiprotsess käib. See traagiline sündmus ei toimunud otseselt selle endise turu territooriumil, vaid natuke kõrval. Aga see fakt vastab küll tõele, et need turuputkad seal likvideeriti.

Suur tänu! Teen ettepaneku küsimuse käsitlemine lõpetada. Järgmine küsimus on Peeter Tulvistelt minister Õunapuule. Palun!

Aitäh, härra juhataja! Härra minister, saunadest oli siin täna juba juttu. Minu küsimus puudutab koolimaju. Riigis ringi liikudes näeb kenasti korda tehtud koolimaju, kus pole lapsi, kuhu ei jätku lapsi praegu ega suure tõenäosusega ka lähitulevikus. Samamoodi on võimalik näha koolimaju, mis on lapsi täis, aga korda tegemata. Muidugi on see Riigikogu vastutus, aga ehk aitaks asja parandada see, kui haridusminister saaks oma ettepanekute tegemisel koolimajade remondiks toetuda regionaalministrilt saadud andmetele elanikkonna tõenäolise saatuse kohta lähemal ajal. Ma tahan küsida seda, kas teie ja haridusminister olete koos midagi teinud või koos midagi tegemas selleks, et edaspidi remonditaks neid koolimaju, kuhu jätkub lapsi praegu ja suure tõenäosusega ka tulevikus?

Härra minister.

Aitäh, härra Tulviste! Ma arvan, et see valdkond, mis puudutab planeeringuid hariduses, on nii haridusministri kui ka regionaalministri tegevuses väga tähtsal kohal. Tõepoolest ei ole mõtet praegu teha investeeringuid sellistesse koolimajadesse, kus on näha, et viie aasta pärast või kaugemas tulevikus lapsi enam ei jätku. Nende tegevuste tulemused, mida maavalitsused on oma maakondade planeeringutes koolivõrgu planeerimisel aastaid teinud, on kättesaadavad Haridusministeeriumile. See, kui hästi need kavad on koostatud, on iseküsimus. Ma tean, et eri maakondades on see tase väga erinev, aga selline koostöö ja planeerimine nii maavalitsuste kui ka Haridusministeeriumi ja regionaalministri vahel toimub. Mis puudutab neid väidetavaid või oletatavaid edaspidiseid tegevusi, siis Haridusministeerium on käivitanud päris mitmed töörühmad rahastamise küsimustes ja ka teistes valdkondades, kus Siseministeeriumi need struktuuriüksused, mis on kokkuleppeliselt minule allutatud, ka osalevad. Ma olen kindel, et vastastikuses koostöös leitakse parimad lahendused. Ma kohtun selle kuu lõpus Haridusministeeriumi kantsleri härra Jaan Kallasega, kellega me kindlasti seda teemat arutame.

Härra minister, üks kohapeal registreeritud küsimus. Mark Soosaar, palun!

Lugupeetud minister! Eks meid kõiki teeb kurvaks see, kui sõidame mööda Eestimaad ringi ja näeme kunagisi kauneid koolimaju ja saame aru, et nende akende taga enam ei põle tuled või pole kardinaid ja laste kilkeid õues. Ka mina olen kokku puutunud erinevate omavalitsustega. Ühed teevad väga realistlikke prognoose oma tuleviku arenguks ja võtavad aluseks negatiivse prognoosi, et rahvastik omavalitsuse territooriumil niikuinii väheneb. Kuid üksikud omavalitsused on siiski ehitanud oma arengukavad üles sellele, et elanikkond neil ikkagi püsib või suureneb. Kumba omavalitsuse mõttelaadi teie toetate?

Aitäh! Ma toetaksin loomulikult seda mõttelaadi, et kõikides omavalitsustes elanike arv suureneks, aga see ei ole loogiline. Kui kuskile tuleb juurde, siis kuskil jääb elanikke kindlasti vähemaks. Ega teilegi ei ole saladus see, kuidas praegu kohalikud omavalitsused maksumaksja eest võitlust peavad, kas kinnisvaraarenduste kaudu või soodustustega, millest me oleme ka siin saalis teiega rääkinud. Ma arvan, et selle teema juures, mis puudutab koolimajade asukohti ja hariduse planeerimist, ei saa panna põhirõhku ainult majanduslikele argumentidele. Siin peab olema kindlasti senisest paremini ja põhjalikumalt kaalutletud ka regionaalpoliitiline aspekt, just see, kas Eestimaal igas piirkonnas, vallas, külas on inimesel võimalik elada ja laps kooli saata või mitte. Seda ei saa võtta ainult majanduslikult.

Tänan! Katrin Saks, palun!

Aitäh, austatud minister! Milline on teie isiklik visioon, milline peaks tulevikus olema kohaliku omavalitsuse roll hariduselu või koolielu korraldamisel?

Aitäh! Nagu kõikides Euroopa riikides, kus on kas esmatasandi või teise tasandi kohaliku omavalitsuse ülesanneteks ja pädevusse antud hariduse korraldamine, näen ka mina Eestis tulevikus hariduse korraldamist kohalike omavalitsuste kaudu. See, et praegu on välja käidud mõte ja on tehtud kavasid, kuidas kohalik omavalitsus sellest protsessist kõrvale juhtida ja haridusosak lapsevanemalt otse kooli suunata, ei ole minu meelest ilmselt kõige otstarbekam. Kui rääkida Eesti kohalike omavalitsuste juhtidega, kaasa arvatud ka suurte omavalitsuste juhtidega, siis nad ei toeta sellisel kujul korraldamist. Kui ikkagi Eestis tänasel päeval omavalitsuste kulubaasist 40-60% langeb haridusele, siis ma arvan, et me peaksime kohalikele omavalitsustele selles osas võimu ja raha juurde andma, et nad saaksid pädevalt oma ülesandeid täita ka hariduses.

Aitäh! Ma annaksin vahepeal sõna Helmer Jõgile ja siis Katrin Saksale. Helmer, palun!

Aitäh, härra juhataja! Jutt oli tühjaks jäävatest majadest ja ületäitunud majadest. Mul on küsimus. Kui härra minister näeb omavalitsuste küllaltki otsustavat rolli haridusküsimuste lahendamisel, kas on Eestimaalt tuua ka positiivseid ja häid näiteid, kus omavalitsused on liitunud formaalselt või mitteformaalselt haridusküsimuste ja koolivõrguküsimuste lahendamiseks? Tooge mõned positiivsed näited.

Aitäh, endine koolijuht! Ma arvan, et neid näiteid on Eestimaal piisavalt palju, kus kaks või enam kohalikku omavalitsust lepivad kokku selles, kuidas oma haridust korraldada. Näiteks Ida-Virumaal ei ole neljas kohalikus omavalitsuses kooli. Nad on kokku leppinud selles, et laste teises omavalitsuses koolis käies ka need kulud omavahel ära klaaritud saaksid. See, kui me räägime pretsedentidest, kus kohalikud omavalitsused käivad selle nn pearaha pärast kohtus, on tõrvatilk meepotis. Mulle tundub, et viimasel paaril aastal on ka need protestijad sellest aru saanud ja oluliselt leebemaks muutunud ning neid pearahasid teiste omavalitsustega korrektselt jaganud.

Tänan! Katrin Saks, palun!

Aitäh! Austatud minister! Te rääkisite nii kenasti kohaliku omavalitsuse rollist hariduselu korraldamisel. Haridusministrilt kuulsime, et kui valitsuses arutati haridusosakute küsimusi, siis valitsus andis toetuse sellele. Mul jääb üle küsida, milline oli teie seisukoht ja kuidas teie selle arutelu ajal käitusite?

Aitäh! Valitsuskabinet on arutanud projekti "21. sajandi kool" või "21. sajandi haridus" kaks korda sel aastal. Esimene kord oli 29. jaanuar, kui haridusminister tuli kabinetti PowerPointi esitusega. Teine kord oli see teema 26. veebruaril kabinetis, kus lisamaterjali Haridusministeeriumi poolt ministritele ei esitatud. Mina ütlesin oma arvamuses 26. veebruaril välja selle kõhkluse, et me ei saa siin praegu mitte midagi otsustada, kui meil ei ole lisamaterjali sellele, mis on esitatud kuu aega tagasi. Selle juurde ma siis ka jäin ja sellega, et valitsus oleks mingi asja heaks kiitnud, ei ole ma mitte mingil juhul päri. Pigem valitsus kuulas selle ära ja aktsepteeris seda, mis on Haridusministeeriumis juba tehtud. Need töörühmad, mida Haridusministeerium on kokku pannud, võiksid edasi tegelda ja maikuus peaks Maimets selle teemaga uuesti kabinetti tulema.

Härra minister, tänan! Teen ettepaneku küsimuse käsitlemine lõpetada. Järgmine küsimus on Mark Soosaarelt härra keskkonnaministrile. Palun!

Hea juhataja ja lugupeetud minister! Siin saalis hakkas eile arenema filosoofiline arutelu selle üle, et kui üksikisik või kollektiiv või ka riik eksib, kuidas seda eksimust siis parandada või hoopis silmad kinni pigistada. Nüüd kui me räägime planeeringutest, siis teie mantli varasem kandja on minu arvates teinud päris mitmeid tol ajal õigeid otsuseid, mis praegu osutuvad vigasteks, sest planeeringute koostamisel on avalikkuse osa tunduvalt suurenenud. Avalik arvamus on palju rohkem maksma hakanud, kui me vaatame ajakirjandustki ja seda, kuidas planeeringuid arutatakse. Tõenäoliselt on mitmed investorid sattunud ummikusse, kuna nad ei saa oma kavatsusi riigilt ostetud maatükkidel enam lahendada. Kas riik kavatseb neid varem tehtud vigu parandama hakata?

Aitäh, austatud juhataja! Hea küsija! Aitüma selle materjali eest, mis te mulle siin andsite, sest siit ma näen rohkem, kui te siin rääkisite. Kui jutt on Pärnu Raja 16 asuvast maast, siis siin tuleb ütelda ühte, et riik on teinud ühe otsuse. Ma ei hakka siin vaidlema, ma ei teagi neid motiive, miks mu eelkäija täpselt sellise otsuse tegi, aga ta on müünud sotsiaalmaad, see tähendab, et riik on andnud ausa signaali, et sinna ei ole võimalik ilmselt suuri ehitisi panna, ehitada. See peab jääma üldsuse kasutada. Teie, hea küsija, olete järjekindlalt sellel positsioonil ja teil on seal hulgaliselt pooldajaid, mistõttu see väide, et praegune arendaja on loobunud üldiste huvide vastu võitlemast ja on mõistnud, et sinna ei saa ehitada, on mõistlik. Aga see, et riik peaks selle asja tagasi ostma, mille ta müüs kinnisvarafirmale, ei ole küll see koht, kus ma saan öelda, et jah, riik läheb ja ostab, sest riik ei ole viga teinud. Vea on teinud arendaja, ta on võtnud riski, lootnud millelegi muule, ta on lootnud ilmselt Pärnu Linnavolikogule, Pärnu Linnavalitsusele, linnavalitsejale ja linnapeale, kes on kunagi deklareerinud oma kirjas, et see on üks väga hea projekt elamuehituseks. Nüüd on rahvas teisiti arvanud. See on kokkulepe, mis kehtib. Aga riik ei ole petnud ja riik ei ole ka viga teinud, kui on viga, siis viga on olnud müük, aga petnud riik ei ole.

Tänan! Mark Soosaar, palun!

Ma olen siiski eriarvamusel. Lugu on lihtsalt selles, et riik on olnud heauskne müüja ja investor on olnud ilmselt heauskne ostja. Mõlema müügitehingu puhul, nii Pärnu rannapargist ühe hektari kui ka koolinoorte istutatud kolmehektarilise pargi müümisel, ei lisatud kummalgi juhul müügi juurde infot selle kohta, milliste kultuurilooliste parkidega on tegemist.

Aitäh! Vaadake, mul on väga kahju nendest investoritest. Aga kas nad on siis põrsast kotis ostnud või? Kui Pärnu Maavalitsus on need avalikud enampakkumised teinud, kas siis on ikka loogiline, et Pärnu Maavalitsus ei tea, et seal on tõepoolest kuulsate meeste - Hardi Volmeri, Karl Lõõbase, Meelis Milderi - istutatud väga tähtsad tammed ja see on väärt koht, mida kaitsta. Asi vajab arutamist küll, aga ütelda, et riik on heauskne müüja olnud? Riik on ilmselt mingitel kaalutlustel need objektid müüki pannud. Kuigi ma väidaksin, et ei ole mõtet tekitada kiusatust kinnisvarafirmadele, selliste kultuurilooliste või üldisi huve teenivate objektide müüki panemine ei ole tegelikult otstarbekas. Ma ei poolda seda. Aga praegusel juhul ei saaks küll öelda, et riik on heauskne müüja ja ostjad on heausksed ostjad. Siin on tegelikult tegemist riskiga. Ettevõtjad on võtnud riski. Ma ei välista, et siin on mingeid lahendusi ą la, nagu te ütlete, hundid söönud ja lambad terved. Aga praegu olete te, härra Soosaar, asunud nende kinnisvarafirmade huve päris tublisti kaitsma. Ma saan aru, et te ei taha kellelegi ülekohut, halba ega kahju, mis on ka üks mõistlik seisukoht ja tasakaalus seisukoht. Aga mis puutub sellesse, et riik nad kohe tagasi ostab, siis riik on pannud müüki kauba, mille ostjad on pidanud üle vaatama ja hindama, kas seda tasub osta või mitte.

Tänan! Mark Soosaar, teine täpsustav küsimus, palun!

Lugupeetud minister! Öelge palun, kas riik on mujal Eestimaal veel niimoodi põrsast kotis müünud ja kas riigil tõepoolest puudub tahe oma vigu parandada?

Aitäh! Maad on Eestimaal müüdud küll ja küll. Maaturg on vaba ja ega maad ei müü ainult riik lõppkokkuvõttes. Põhiline on ikka eraturg, eraomanikud müüvad, sest maad on ju tagastatud. Kes ostab kotis, kes koos kotiga või ilma kotita, ma ei oska seda niimoodi kommenteerida. Riik üldiselt siiski teeb selgeks, vähemalt praegu, mida ta müüki paneb ja mis kaalutlustel ta paneb. Müüki peaks minema tõepoolest see maa, mida riik oma tulevaseks vajaduseks ette ei näe, või siis antakse ta munitsipaalomandisse, et arendada. Ma imestan, et vähemalt seda Raja 16 ei ole munitsipaalomandisse küsitud. See on nii tähtis objekt minu meelest.

Tänan! Härra minister, üks kohapeal registreeritud küsimus. Toomas Alatalu, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud härra minister Villu Reiljan! Te olete hea sõnaosav mees ja natuke kurb on kuulata, kui me räägime, et riik on heauskselt käitunud ja keegi on heauskselt midagi ostnud. Minu arvates on asi vastupidi. Riik või need konkreetsed isikud on praegusel juhul pahatahtlikult käitunud ja tegemist on pahatahtlike ostjatega. Või arvate teie teisiti?

Aitäh! Ma kinnitan veel kord, et ma ei tea praegu neid motiive, miks need müüki pandi. Need on tõepoolest eelmise valitsuse ajal müüdud ja ma neid motiive ei tea. Ma väidan ühte: jah, keskkonnaministrina mina neid täna müüki ei paneks. Seda ma ei teeks, me ei tee seda ka tegelikult. Maa sihtotstarve ja see, milleks ostja saab seda kasutada, peaks minu meelest olema määratud ja peab enne tõepoolest selge olema. Jah, praegu on palju juhtumeid, kus ostetakse üks maa, sotsiaalmaa, ja siis vallavolikogu või linnavolikogu muudab selle targa otsusega ärimaaks ja asub seda tükeldama ja kruntideks tegema. Ma ei poolda seda varianti. See sarnaneb "Loomade farmiga", kus lepiti kokku, et pensionil olevad loomad saavad ühes varjulises paigas oma vanaduspäevi veeta, aga pärast selgus, et planeeringust ei ole kinni peetud, sead on selle üles harinud ja teevad kolmandat aastat õlut ja jagavad sigadele õlut. See on pettus, seda ma ei poolda.

Aitäh! Sellega ka lõpetame. Järgmine küsimus on Trivimi Vellistelt härra kaitseministrile. Palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister, minu küsimus on ajendatud samadest asjaoludest nagu kolleeg Eiki Nestori küsimuski ja puudutab Eesti õhuruumi turvet. Arvatavasti umbes tunni aja pärast me ratifitseerime siin Riigikogu saalis ajaloolise lepingu NATO-ga ühinemise kohta. Minu küsimus on järgmine. Missugune on teie hinnang pärast seda, kui Eesti on saanud õige peatselt NATO täisliikmeks, selliste intsidentide, millest eespool juttu on olnud, kordumise tõenäosuse kohta, ja kui selline vahejuhtum peaks veel korduma, siis missugune on valitsuskabineti edaspidine Riigikogu teavitamise poliitika?

Aitäh, härra Velliste! Tõepoolest on Eesti riik õhuturbeküsimuse prioriteetseks nimetanud ja pidanud seda selleks juba aastaid. Seda näitab ka see, kui hästi on tegelikult kolme Balti riigi ühine projekt Baltnet edenenud, et me oleme liitumise hetkel valmis kogu NATO riike hõlmava õhuseiresüsteemiga ühinema. Kuid käesoleva kuu jooksul NATO liikmelisuseni annab see lisaks passiivsele õhuseirele meile ka tegelikult õhuturbevõime. Ma tsiteeriksin siin eilsest Päevalehest NATO peasekretäri Jaap de Hoop Schefferit: "... niipea kui Balti riigid liituvad alliansiga, on meil süsteem, mis samuti rajaneb alliansisisesel solidaarsusel, mille raames NATO liikmete õhuruum on kaitstud." Ja see kehtib samamoodi ka siis meie Eesti kohta. Peasekretäri avaldus on poliitiliselt selge, kuigi detailides üsna napp ja sellel on oma kindel põhjus. Info NATO integreeritud õhusüsteemi kohta ja ka õhuturbe kohta NATO õhuruumis ei ole suures osas avalik. Peale NATO liikmeks saamist saame me arusaadavalt ka Riigikogu liikmeid võimaluste piires selle toimimise mehhanismidest teavitada. Pärast NATO-ga liitumist on kõik sõjalised küsimused selles osas NATO Euroopa vägede ülemjuhataja (SACEUR) alluvuses.

Tänan! Trivimi Velliste, teine täpsustav küsimus, palun!

Aitäh, härra minister, selle vastuse eest! Mul on täpsustav küsimus. Kuna Eesti, Läti ja Leedu on selles küsimuses teatavasti üsna analoogilises olukorras, siis kas Eesti, Läti ja Leedu on omavahel ühtlustanud suhtumispoliitikat ja teavitamispoliitikat selliste vahejuhtumite puhul? Teiseks täpsustaksin ma oma eelmise küsimuse lõppu, et juhul kui kõigest hoolimata meie õhuruumi peaks rikutama ka pärast seda, kui me oleme NATO täisliige, siis kui ruttu Riigikogu sellest teada saab?

Oma vastuses härra Nestorile ma puudutasin kaitseministri rolli selle küsimuse avalikustamisel ja teavitamisel. Kaitseministeeriumil puudub pädevus riigipiiri rikkumisest teavitamiseks, aga me leiame siin selle mehhanismi, kuidas Riigikogu liikmeid nendest intsidentidest, kui need peaksid edaspidi juhtuma, teavitada. Ma veel kord kordan, et need intsidendid võivad olla küllaltki spetsiifilised ja vajavad ka erinevat käsitlust, aga me üritame välja töötada erinevaid variante nende intsidentide puhuks.

Tänan! Härra minister, üks kohapeal registreeritud küsimus. Toomas Alatalu, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud härra minister! Mul on ikka kiusatus küsida. Tähendab, lennukite sissetungid niisuguste sündmuste eel on midagi reeglipärast. Mul on heameel öelda, et grupi Riigikogu liikmetega me rääkisime meie õhujõudude meestega sel teemal aasta tagasi ja nad kinnitasid, et nad on niisugusteks sündmusteks valmis. Aga kui tuletada meelde, et ameeriklased ikkagi vahepeal saatsid üles ka oma AWACS-i ja siis tuli reageering vastaspoolelt. Tähendab, kas teil on informatsiooni, et kõik toimus nii, nagu oli siinpool ette kalkuleeritud või suutis üks pool ikkagi teist mingil määral üle kavaldada nendes asjades?

Ma nendes väga tähtsates küsimustes küll ei spekuleeriks.

Suur tänu! Rohkem küsimusi ei ole. Tänan küsijaid! Härrased ministrid, tänan teid vastamise eest! Riigikogu infotund on lõppenud.

Tere päevast, austatud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu kolmapäevast istungit. Kas Vabariigi Valitsuse esindaja või Riigikogu liikmed soovivad üle anda eelnõusid ja arupärimisi? Palun, Vabariigi Valitsuse esindaja proua Ülle Aaskivi!

Austatud proua esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus algatab täna neli eelnõu. Esimene nendest on investeerimisfondide seaduse eelnõu, ettekandja rahandusminister Taavi Veskimägi. Teine algatatav seaduseelnõu on kogumispensionide seaduse eelnõu, ettekandja samuti rahandusminister Taavi Veskimägi. Kolmas algatatav seaduseelnõu on pakendiseaduse eelnõu, ettekandja keskkonnaminister Villu Reiljan. Viimane tänastest eelnõudest, mida valitsus algatab, on geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse eelnõu, ettekandja samuti keskkonnaminister Villu Reiljan.

Aitäh! Palun, kolleeg Helir-Valdor Seeder!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Viimastel päevadel oleme siin arutanud mitmeid riiklikult tähtsaid küsimusi, nagu põhiseaduse muutmine, europarlamendi valimiste seaduse muutmine, aga kõige selle kõrval kipume me unustama Maie ja Valduri ja tädi Maali Virumaalt oma igapäevaprobleemidega. Teatavasti on Eesti Energia esitanud taotluse tõsta elektrienergia hinda. Uues hinnakujunduses taotletakse võrguühenduse kasutamise püsitasu hulgas kehtestada peakaitsme suurusest sõltuvalt ampritasu ja korteri fikseeritud tasu. Isamaaliidu arvates on nimetatud tasude rakendamine tarbijatele ebaõiglane ja põhjendamatu, kuna sellega maksustatakse kõik tarbijad, olenemata tarbimise kogusest ja iseloomust. Isamaaliidu saadikurühm algatab eelnõu elektrituruseaduse muutmiseks, mille eesmärk on välistada AS Eesti Energia kavandatavad ebaõiglased ja põhjendamatud ampritasud ning korteri fikseeritud tasu. Me väga loodame, et tarbijatel on õigus maksta ja tasuda ainult tegelikult tarbitud elektrienergia eest, põhjendatud elektrienergia hinna alusel. Me väga loodame, et ka valitsuskoalitsiooni erakonnad ja poliitikud siin saalis toetavad seda põhimõtet.

Aitäh! Juhatuse poolt on vastu võetud viis eelnõu ja Riigikogu juhatus otsustab eelnõude menetlusse võtmise vastavalt kodukorraseadusele.

Head kolleegid! Riigikogu juhatus võttis menetlusse järgmised eelnõud: Vabariigi Valitsuse k.a 8. märtsil algatatud Balti Pataljoniga seotud välislepingute lõpetamise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on riigikaitsekomisjon; Vabariigi Valitsuse k.a 8. märtsil algatatud toiduseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on maaelukomisjon; Vabariigi Valitsuse k.a 8. märtsil algatatud infoühiskonna teenuse seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon; Vabariigi Valitsuse k.a 8. märtsil algatatud avaliku teenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon; Vabariigi Valitsuse k.a 8. märtsil algatatud hooneühistuseaduse eelnõu, juhtivkomisjon on õiguskomisjon; Vabariigi Valitsuse k.a 8. märtsil algatatud autoveoseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon. Riigikogu juhatus registreeris Riigikogu liikme Anti Tammeoksa Ühenduse Vabariigi Eest - Res Publica fraktsiooni liikmeks ja kinnitas ta keskkonnakomisjoni liikmeks. Head kolleegid! Teeme kohaloleku kontrolli! Hetkel on kohal 77 Riigikogu liiget, puudub 24.

Head kolleegid! Täpsustame päevakorda. Päevakorra 6. punkt, Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendavate protokollide ratifitseerimise seaduse eelnõu 222 teine lugemine, läheb 11. päevakorrapunktiks.

Jätkame seaduseelnõu 225 arutelu, mis jäi eile pooleli tööaja lõppemise tõttu. Palun ettekandjaks majanduskomisjoni liikme kolleeg Henn Pärna! Palun, hea kolleeg!

Lugupeetud esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tutvustan teile majanduskomisjonis arutusel oleva muudatusettepaneku hääletuskäiku, mida me eile siin väga põhjalikult arutasime. Eelnev arutluskäik eile andis üpris hea pildi nendest küsimustest, mis siin tõstatati, ja samad küsimused olid arutusel ka majanduskomisjonis. Tuletan teile siinkohal mõned meelde. Millal anti esimene signaal, et printerid muutuvad kohustuslikuks? See oli siis, kui 2000. aastal esimest korda ühistranspordiseadust menetleti ja viidi printerikohustus sisse, kuid diskussioonide käigus leiti tol ajal siiski, et võimaldatakse ka n-ö käsitsi kirjutatud t_ekkide õiguspärasus. Selle seaduse menetlemisel, kui olid koos nii taksofirmade esindajad kui ka taksojuhtide esindajad, oli sama päevakorrapunkt üleval, kuid siis leidsid pooled konsensuslikult, et selle punkti seadustamine on õiguspärane, oodatud. Veidi statistikat selle kohta. Eestis oli 2003. aasta seisuga registreeritud ametlikult 2200 taksot, nendest 1100 omasid printerit, mis oli juba taksomeetriga kooskõlas. Ülejäänud 1100 olid sellised taksomeetrid, millest 800 olid kohaldatavad printeriga. Tähendab, selle arvestuse järgi jäi 300 registreeritud taksot, millel ei olnud selliseid taksomeetreid, millega oleks olnud võimalik printereid kohaldada. Arutluse all olnud küsimuses leidis enamik komisjoni liikmetest, et juhul kui seaduses väljakuulutatud tähtaega pikendada, oleks see ebaõiglane nende suhtes, kes on olnud siiamaani seaduskuulekad ja on selliseid investeeringuid teinud. Ühistranspordiseadus teatavasti võimaldab kohalikul omavalitsusel toetada mitte ainult bussiliiklust, vaid ka taksondust. Nii et juhul kui mingisuguses omavalitsuses või linnas selline probleem tekib, siis ma arvan, et see seadus võimaldab neid probleeme lahendada. Milline on see kulutuste piir, mis tuleks teha, kui kallid on printerid ja kuidas neid on saada? Ma tegin järelepäringu. Semel-tüüpi printer maksab 3500 ja selle liisingu aeg on kaks aastat, sissemakse 15%. Arvan, et see teeb veidi üle 100 krooni kuus investeeringut, kui liisida. See peaks normaalse taksoturu korral jõukohane olema. Kui väita, et see sunnib nüüd kedagi turult lahkuma, siis ilmselt käib see ainult sellise inimese kohta, kes on tulnud turule ka väga odava autoga. Komisjon otsustas selle eelnõu tagasi lükata ja saata 9. kuupäeval täiskogule lugemiseks, mis on siis tulnud tänasesse päeva üle. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Henn Pärn! Kas on küsimusi? Kolleeg Mark Soosaar!

Hea juhataja ja lugupeetud ettekandja! Kas komisjon ei arutanud ja kas komisjonile ei tundu naljakas, et näiteks mina Riigikogu liikmena olen esitanud Londoni ja Brüsseli taksokviitungeid, mis on käsitsi välja kirjutatud ja mida on aktsepteeritud? Aga millegipärast ei taheta aktsepteerida Narva taksojuhtide väljakirjutatud kviitungeid.

Me arutasime seda aspektist, et kui me oleme võtnud juba 2000. aastal hoiaku, et printerid tulevad ja oleme signaali andnud ning inimesed on investeeringud teinud, siis me käsitlesime seda konkurentsieelise saavutamisena juhul, kui mõned ei kasuta või ei täida seda. See tähendab seda, et kui mõni investeerib ja mõni ei investeeri, siis sellel, kes ei investeeri, on konkurentsieelis.

Palun, kolleeg Mihhail Stalnuhhin!

Aitäh! Lugupeetud kaasettekandja! Riigikogu Kantselei juriidiline osakond andis selle seaduseelnõu kohta oma arvamuse, milles on öeldud, et taksode varustamist või mittevarustamist printeriga ja vastava tähtaja sätestamist tuleb hinnata lihtsalt selle otstarbekusest lähtudes. Palun selgitage, milles on see otstarbekus, kui tegemist on 200 või 250 töökohaga, millest inimesed ilma jäävad ja hakkavad siis elatist nõudma juba riigieelarvest ehk toetuste näol. Milles on see otstarbekus?

Teie juuresolekul, hea küsimuse esitaja, me arutasime sama küsimust ja siin ei lähtutud mitte taksojuhist, vaid klienditeeninduse seisukohast, sest ühistranspordiseadus on mõeldud elanikkonna jaoks.

Palun, kolleeg Värner Lootsmann!

Aitäh! Lugupeetud kaasettekandja! Te mainisite oma ettekandes, et probleemid mõnede taksojuhtide jaoks võivad tekkida sellest, et nad on tulnud turule liiga odava sõiduvahendiga. Kas komisjonis arutati, kui kalli või odava autoga tohiks või võiks üldse turule tulla ja teenust pakkuda?

Aitäh, hea küsija! See on ühistranspordiseaduses sõnastatud, et nõuded kliendi teenindusele ja sõiduohutusele kehtestab kohalik omavalitsus.

Palun, kolleeg Kaarel Pürg!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea kaasettekandja! Öelge, kas majanduskomisjon ei arutanud, kui suur võiks olla teenistus Tallinna taksojuhtidel ja kui palju ääremaal või võrdsustatakse seaduste vastuvõtmisel kogu aeg Tallinn ääremaaga?

Aitäh küsimuse eest! Komisjon ei arutanud taksojuhtide sissetulekuid ega töötasusid.

Kolleeg Peep Aru, ilmselt on kolmas küsimus, praegu ei saa. Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Henn Pärn! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Palun, Sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni esindaja kolleeg Eiki Nestor!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Mind ajendas siia tulema see eile peetud tuline küsimuste-vastuste voor eelnõu algataja ja küsijate vahel. Minu meelest tuleb tunnistada, et probleem on olemas ja see on tõsine. Sooviksin vahetada mõtteid just selles osas, et lahendus, mida välja pakutakse, ei lahenda minu meelest seda probleemi. Eilsel päeval neid kõnesid ning küsimusi ja vastuseid kuulates meenus mulle Riigikogu VII koosseis, kui väga tõsiselt arutati Eesti maksupoliitikat, kuidas seda ellu viia, kuidas juurutada. Siis oli Eesti riigi võime maksude kogumise alal kindlasti nigelam kui täna. Üks tubli riigikogulane tuli siis suuliselt välja ideega, et võiks jõuda sinnamaani, et kõigil, kes turul või kus iganes mujal müüvad, peab olema kassaaparaat. Tollel mehel soovitati sellist muudatusettepanekut mitte teha, tema enda huvides kõigepealt. Kui me vaatame toimunud muudatust ühistranspordis või seda suurust, mille üle me siin vaidleme ja mille nimi on printer, siis seda kasutatakse ju lihtsalt seetõttu, et ei petetaks kliente, ehk ausa äri huvides. Ma arvan ka, et eelnõu algatajatel kindlasti ei ole ausa äri vastu mitte midagi. Kuna debatt oli eile, jõudsin ma vahepeal uurida, kus meil siis on kõige rohkem ühistranspordiseaduse rikkumisi. Selgub, et probleeme ongi kõige rohkem Ida-Virumaal. Mina usun, et printeri kasutamise tõttu ei jää ükski tõsine korralik taksojuht tööta. Ma usun ka, et kõige ekslikum seisukoht on siin see, et mingit pidi sellise, vabandage väljendust, susserdamise kaudu on võimalik suurendada tööhõivet. Kui käia välja mõte, et näiteks Eestis on kahjuks 40 000 töötut ja kui öelda tööandjatele, et kui nad need inimesed tööle võtavad, siis ei pea nad nende pealt sotsiaalmaksu maksma, siis näiks see ju ilus, aga tulemus on see, et mitte ainult nende 40 000 pealt ei maksta sotsiaalmaksu, vaid neid inimesi on varsti 400 000, kelle pealt ei maksta. Nii et sellega tegelikku tulemust ei saavuta. Aga probleem taksondusega Narvas kindlasti on ja ühistranspordiseaduse järgi on need volitused kõigepealt Narva linnal. See asi on tõsine, sest Narva-suuruses linnas ei ole võimalik 340 taksojuhi olemasolu korral teenida nii palju, et inimene omadega toime tuleks. See ei ole reaalne, see ei ole võimalik. Siit ka kõik need sammud, mida minu meelest Narva linn peaks tegema, et need taksojuhid, kes seal on ja kes on kindlasti tublid inimesed, oma tublilt tehtud tööga ka oma leiva teenivad ja jaksavad ausalt osta, seda tööd ausalt teha. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Eiki Nestor! Palun Keskerakonna fraktsiooni esindaja kolleeg Küllo Arjakas! Palun, kaheksa minutit!

Head kolleegid! Eile oli meil teatavasti Riigikogus oluline päev. Esimene päevakorrapunkt oli Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud europarlamendi valimise seaduse muutmise seaduse uuesti arutamine. See oli oluline küsimus. Teine päevakorrapunkt oli 71 Riigikogu liikme algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutelu ja see oli juba väga oluline küsimus. Kolmas punkt oli teatavasti Riigikogu liikmete härrade Efendijevi, Pürgi, Stalnuhhini ja Velmani algatatud ühistranspordiseaduse § 59 lõike 12 muutmise seaduse eelnõu. See oli vististi veelgi olulisem, sest aega kulus tuntavalt rohkem. Riigikogu tööaeg lõppes, täna me jätkame ja nagu tähele paneme, tahavad mõned kolleegid sel teemal juba kolmandat küsimust esitada. See kõik näitab, et teema on erakordselt tähtis. Ma ei tahaks üksikasjalikult meenutada eilset debatti, kõiki neid häid küsimusi matemaatikast, kas 2 x 2 = 7 või on see 5 või mõni muu number, kui palju on Eesti eri linnades taksosid ja taksode arvu vastavus nende linnade pindalaga, võimalikust tööpuuduse kasvust Narvas või Narva volikogu otsingutest probleemi lahendamiseks. Väga palju oli juttu ka takso printeritest saadavatest t_ekkidest ja sellest, mis kõik nendel t_ekkidel näha on: kes millal sõitu alustab, millal lõpetab, tariifid, jne. Need trükit_ekid on väga vajalikud ja ilma nendeta on väga suured petmise võimalused. See kõik oli loomulikult äärmiselt huvitav ja on isegi kahju, et kolleege natuke vähe saalis oli, sest taksondusega on meil teatavasti kõigil kogemusi. Tahaksin näidata Riigikogu liikmetele ühte üsna viimase päeva paberikest. Ka see on muuseas taksoprinteri t_ekk, kusjuures tegemist on ühe soliidse Tallinna firmaga, keda pea kõik Riigikogu liikmed, kaasa arvatud ka siinkõneleja, üsna usinalt kasutavad. Kui me seda printeri t_ekki lähemalt uurime, siis näeme, et teekonna sõidutariif on 0.00 krooni ja ajatariif on 0.00 krooni. Aga teatud aeg on sõidetud ja teatud arve on ka välja kirjutatud, mis muuseas oli väiksem, kui seal ekraani peal näha oli, ehk lühidalt öeldes - sel hetkel läks selle taksoprinteri tarkvara just rikki. Ehk kokkuvõtteks: segadusi võib tulla ka täiesti kaasaegsete printeritega ja võimalik, et alles taksoprinterite järgmine põlvkond on tehniliselt tuntavalt parem. Ehk lühidalt öeldes: eksituste eest ei ole mitte keegi meist kaitstud. Ma julgeksin arvata, et praeguses olukorras võiks Riigikogu leida vajaliku kompromissi. Ma usun, et kui eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükatakse, siis teeb härra Stalnuhhin sellest eilsest arutelust džentelmenliku kokkuvõtte ja saadab selle koos kõikide huvipakkuvate tsitaatidega Narva taksojuhtidele, kes siis seda ka ootejärjekorras loevad, mis kahtlemata on nende jaoks äärmiselt huvitav lugemisvara. Usun, et kui see arutelu siin saalis jätkub ja kui Narva saaks vajaliku ajapikenduse - nagu teada, pole seegi aeg mitte mägede taga - siis võiks härra Stalnuhhin siitsamast Riigikogu kõnetoolist anda džentelmenliku lubaduse, et ta ei õnnista Narva taksojuhte eilse Riigikogu arutluse kokkuvõttega koos küsijate nimede ja nende erakondadega, vaid annab hoopis lühemalt Narva taksojuhtidele teada - ja ma ei kahtle, et kõik taksojuhid on tal ka personifitseeritavad, taksojuhtide arvust oli eile ja täna siin üsna palju juttu -, et see on neile tõepoolest viimane ajapikendus. Ma julgen arvata, et sellise kompromissiga me lahendame üsna mitu probleemi. Kõigepealt Narva taksojuhid pääsevad sellest pikemast kirjavarast, mis ei näita neile meie Riigikogu arutlustaset paraku mitte kõige paremast küljest. Samas saaksid nad viimase ajapikenduse. Kolmandaks, ka Narva volikogul on mõnevõrra aega otsida omapoolseid võimalusi taksojuhtide toetamiseks. Ka sellest oli siin eile juttu. Riigikogu kui tervik ilmutaks selles suhteliselt tagasihoidlikus küsimuses, selles teisejärgulises probleemis nagu ühistranspordiseaduse § 59 ühe lõike muutmine, palju otsitud ja üsna harva esinevat koosmeelt. Mitte keegi sellega peaaegu mitte midagi ei kaotaks ja kõik võiksid olla üsna õnnelikud. Ma tänan!

Aitäh, kolleeg Küllo Arjakas! Palun, Res Publica fraktsiooni esindaja kolleeg Sven Sester!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Kuulates praegu eelkõnelejat, ma peaaegu hakkasin kartma. Ma ei saanud tegelikult aru, kas tegemist oli ähvardusega, mingite erisuuniste andmisega, võimalike sanktsioonidega nende mittetäitmise puhul vm. Minus tekitas see selles mõttes hämmingut, ma ei oska seisukohta võtta. Samas pean rõõmuga nentima, et üle-eelmine kõneleja, kellega tihti on olnud erinevaid arvamusi, jagas täiesti seda arvamust, mida on öelnud välja majanduskomisjon ja mida ma ka teile siit puldist tahaksin maha öelda. Kui me vaatame ajas tagasi, siis tõsilugu, eile oli väga palju küsimusi ja vastuseid. Üks küsimus, mis mitu korda läbi kumas, oli see, kas taksojuhid on tegelikult olnud teadlikud olukorrast, et varem või hiljem peaks printer tulema. Ja siis oli seaduseelnõu algatajalt vastus, et ametlikult on see fikseeritud alles eelmise aasta novembris, kui ma ei eksi, kui seadus sai vastu võetud. See on tõsi, kuid samal ajal on aastaid varem juba nähtud ette, et printer peaks tulema. Jah, varasematel aastatel on lisatud, et on võimalik anda käsitsi kirjutatud kviitung või paber selle kohta, et on läbitud teatavad kilomeetrid teatava rahasumma eest. Kuid see ideoloogia selles suunas, et varem või hiljem me jõuame printeri olemasolu vajalikkuseni, on taksojuhtidel tegelikult varem teada olnud. Suhtlesin eraldi veel, et teada saada, mida taksojuhid tegelikult arvavad. Suhtlesin Eesti Taksojuhtide Liidu juhtidega ja küsisin nende arvamust. Tegelikult koosneb Taksojuhtide Liit praegu peaasjalikult just eraisikutest, Autoettevõtjate Liit koosneb peaasjalikult omanike esindajatest. Taksojuhtide Liidu juhid ütlesid, et tegelikkuses on see taksojuhtidele varem teada olnud, taksojuhid on sellega arvestanud. Nii me jõuame selle teise probleemini, me jõuame probleemini - ausad taksojuhid. Nagu me eile kuulsime, on ligi 80% taksojuhtidest Tallinnas endale printerid muretsenud. Kuidas me täna vaataksime otsa nendele, kes on seadust täitnud? Analoogse küsimuse esitasin ma ettekandjale. Ta vastas mulle, et nad on tublid. Ma usun, et nad on tublid, aga me peaksime seadust kohaldama võrdselt kõigile. Need, kes on alustanud täitmist pärast novembrit, olles investeerinud selle rahasumma, ei tohiks olla ebavõrdsemas olukorras nendega võrreldes, kes seda teinud ei ole. Viimane, kolmas asi, millest ma tahaksin täna rääkida, on tegelikult üldse taksondus kui selline. Viimasel ühistranspordiseaduse menetlemisel jõudsime me selleni, et tegelikult on see seaduse osa, mis puudutab taksondust, alareguleeritud. Seal ei ole kõike ära kirjeldatud, mida on tahtnud Taksojuhtide Liit, mida on tahtnud Autoettevõtjate Liit, jne. Pigem ma kutsuksin üles tõesti tõstatama selle teema selles mõttes, et te näete ise, nagu Küllo Arjakas ka ütles, juba tunde on sel teemal räägitud, see teema on aktuaalne. Ma arvan, et lähiajal võiks võtta selle teema puhtalt taksondust puudutavate seadusepunktidega nii üles, et ma ei välistaks, et sellest võiks ka tulla eraldi taksoseadus. Aga seda otsustab loomulikult parlament kogu selles koosseisus, kes siin on. Nii et kokkuvõtteks, Res Publica on täna seisukohal - lähtuvalt sellest, et selline printerite vajadus on juba varem teada olnud ja praegu on väga paljud seda seadust ka täitnud -, et me ei toeta sellise eelnõu jätkamist. Sooviksime selle lõpetamist ning seaduse täitmist kaasa arvatud sellega, et 1. aprillil see printer ka taksodes oleks. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Sven Sester! Palun Reformierakonna fraktsiooni esindaja kolleeg Peep Aru!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Ma olen siin kolmel põhjusel. Esiteks, et ma saaksin välja öelda selle mõtte, mida ma tahtsin küsida oma kolmanda küsimusega ja mis ei õnnestunud minu enda süül. Teiseks, et öelda seda, et igasugune ähvardus ei saa ega tohiks mõjutada siin tehtavaid otsustusi. Olen endiselt arvamusel, et majandusreeglid ja põhimõtted peavad olema kõikidele majandusega tegelejatele ühesugused. Kolmas põhjus on see, et Reformierakonna fraktsiooni nimel öelda oma seisukoht selle eelnõu kohta. Kõigepealt on küsimus siin tihti püstitatud sellisena, et on vastandatud Tallinna ja Narva taksojuhte. Samal ajal me peaksime vaatama tervet Eestit. Ühistranspordiseaduse muutmise seaduse aruteluks on toimunud terve hulk nõupidamisi. Lisaks Tallinna taksojuhtidele olid esindatud ja nõustusid printerite pealepanekuga nii Viljandi, Rakvere, Haapsalu kui Kuressaare ja kindlasti on sellega nõus olnud ka Pärnu, Tartu ja teiste linnade taksojuhid. See ei ole Narva ja Tallinna küsimus, see on üle-eestiline küsimus. Paljudes, võiks öelda isegi enamikus Eesti linnades on taksonduse turg korrastunud. Aga see on korrastunud tänu sellele, et ka kohalikud omavalitsused on aktiivselt sekkunud sellesse majandusvaldkonda. Ma tõin siin eile näiteid, ma esitan veel need näited. Narva linnas on ca 70 000 elanikku ja 338 taksot, Viljandi linnas on ca 20 000 elanikku ja natuke vähem kui 40 taksot. Siit tuleb hakata otsima tegelikult asja juuri. Kui lugupeetud eelnõu esitaja tõi siin eile välja numbreid, mis näitasid suurt tööpuudust ja väikest palka, siis vaadates taksode arvu Narvas ja korrastamata turgu, võib tegelikult väita, et Narvas elavad rikkad inimesed, kes suudavad taksoga sõita ja kõik 338 taksojuhti ära elatada. Nii et pigem nõustun siin Eiki Nestori väljaütlemisega, et kõigepealt on vaja kohalikul omavalitsusel teha pingutusi taksoturu korrastamiseks, siis lahenevad ka muud küsimused, on see siis nii valus, kui on. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Peep Aru! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Kuna juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu tagasi lükata, siis me asume hääletama. Head kolleegid, palun tähelepanu! Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku Riigikogu liikmete Eldar Efendijevi, Kaarel Pürgi, Mihhail Stalnuhhini ja Vladimir Velmani algatatud ühistranspordiseaduse § 59 lõike 12 muutmise seaduse eelnõu 225 tagasi lükata. Palun võtke seisukoht ja hääletage!Hääletustulemused Ettepaneku poolt hääletas 53 Riigikogu liiget, vastu oli 21, erapooletuid ei olnud. Ettepanek on vastu võetud. Eelnõu langes menetlusest välja.

Alustame Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Ühenduse Vabariigi Eest - Res Publica fraktsiooni algatatud maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmandat lugemist. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Alustame lõpphääletust. Panen lõpphääletusele Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Ühenduse Vabariigi Eest - Res Publica fraktsiooni algatatud maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu 209.Hääletustulemused Selle seaduseelnõu poolt hääletas 71 Riigikogu liiget, vastu oli 1, erapooletuid oli 0. Seadus on vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud majandustegevuse registri seaduse ja kaubandustegevuse seadusega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu kolmandat lugemist. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Alustame lõpphääletust. Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud majandustegevuse registri seaduse ja kaubandustegevuse seadusega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 166.Hääletustulemused Seaduseelnõu poolt hääletas 71 Riigikogu liiget, vastu oli 1, erapooletuid 1. Seadus on vastu võetud.

Head kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud tööstusomandi õiguskaitset reguleerivate seaduste ja nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu puhul on vajalik kohaloleku kontroll, kuna siin nõutakse Riigikogu häälteenamust. Teeme kohaloleku kontrolli. Hetkel on kohal 74 Riigikogu liiget, puudub 27. Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud tööstusomandi õiguskaitset reguleerivate seaduste ja nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu kolmandat lugemist. Palun, kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, me võime alustada lõpphääletust. Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud tööstusomandi õiguskaitset reguleerivate seaduste ja nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 195.Hääletustulemused Selle seaduseelnõu poolt hääletas 77 Riigikogu liiget, vastu oli 1, erapooletuid oli 0. Seadus on vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud mõõteseaduse eelnõu kolmandat lugemist. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, me võime alustada lõpphääletust. Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud mõõteseaduse eelnõu 216.Hääletustulemused Seaduseelnõu poolt hääletas 74 Riigikogu liiget, vastu oli 2, erapooletuid oli 1. Seadus on vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud Põhja-Atlandi lepinguga ühinemise seaduse eelnõu teist lugemist. Palun ettekandjaks väliskomisjoni esimehe kolleeg Marko Mihkelsoni!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Head kolleegid! Ma ei liialda, kui ütlen, et me asume täna ja just praegu Eesti ajaloo ühe olulisima hetke lävel. Õige pea teeme siin saalis lõpliku otsuse Eesti liitumiseks NATO-ga. See on suur privileeg, mis on Riigikogu kanda. Me teame, et olevik on tegude tegemiseks ning tulevik nende tegude hindamiseks. Mõistagi on aja hetke raske tajuda. Päevamured ei lase meil tihtipeale näha oma tegude laiemaid seoseid ja tagajärgi. Ma võin eksida, kuid ometi usun siiralt, et tulevikuhinnangud meie tänasele otsusele saavad olema üksnes positiivsed. Selleks on lihtne põhjus - kunagi varem pole Eestil olnud võimalust oma iseolemist ja julgeolekut sedavõrd veenvalt kindlustada kui nüüd, liitudes Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga. Eesti on hiilgavalt kasutanud ära meile õnnelikul kombel avanenud ajalooakna, et pääseda vabade rahvaste liitlasruumi. Ma pole päris kindel, kas see oleks õnnestunud juhul, kui meie head sõbrad oleksid oma otsuse tegemiseks võtnud pikema mõtlemisaja. Viimaste aastate arengud meie naaberriigis Venemaal on murettekitavad. Oma lähiajaloost teame hästi, mida tähendab tsentraliseeritud üheparteisüsteem koos seda toetavate eriteenistuste ning tuumajõududega. Paraku on just see, ajaloost nii valusalt meeles võimusüsteem, Venemaal taas jõudu kogumas. See asjaolu ei saa meid ükskõikseks jätta. Venemaa ajalugu on juba korduvalt tõestanud, et äärmustes pendeldava sisepoliitika ohvriteks on tihti langenud selle suurriigi lähimad naabrid. Ma ei arva, et olukord Venemaal oleks siiski lootusetu. Demokraatlik ning liberaalne mõtlemine ei saa olla üksnes üksikute rahvaste privileeg, vabadus on universaalne mõiste ning see on kindlasti tuntud ka Venemaal. Washingtoni leping pole Riigikokku jõudnud hõbekandikul, seda lepingut pole meile keegi peale sundinud. Meie oma vaba tahe on saanud teoks üksnes tänu Eesti poliitikute, diplomaatide ja kaitseväelaste aastatepikkustele ühispingutustele. Lubage mul väliskomisjoni nimel väljendada sügavat lugupidamist kõigile, kes on oma pühendunud tööga teinud võimalikuks Eesti liitumise NATO-ga. Head kolleegid! Põhja-Atlandi lepingu ratifitseerimise eelnõu oli siin saalis esimesel lugemisel 25. veebruaril. Seaduseelnõu kohta ei ole laekunud ühtegi muudatusettepanekut. Väliskomisjon arutas lepingu üksikküsimusi lugemistevahelisel ajal oma 8. ja 9. märtsi istungil. Väliskomisjoni konsensuslik otsus - poolt kõik 6 kohal olnud komisjoni liiget - on eelnõu 262 teine lugemine lõpetada, panna eelnõu lõpphääletusele ja see seadusena vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Marko Mihkelson! Palun, kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised ja annan sõna kõigepealt peaminister härra Juhan Partsile. Kuni kaheksa minutit.

Austatud Riigikogu juhataja! Kallid Riigikogu liikmed! Pidasin oluliseks sellel hetkel enne seda, kui te olete langetamas täna Eesti riigi jaoks väga ajaloolist otsust, teie ees esineda. Liitumine maailma võimsaima kaitseorganisatsiooniga - Põhja-Atlandi liiduga - annab Eestile julgeolekugarantiid, mida meil pole olnud terve oma ajaloo vältel. Pärast teie poolt tehtavat otsust saab öelda, et Eesti ei ole enam üksi. Enne selle otsuse tegemist sooviksin ma valitsusjuhina tänada kõiki, kes on andnud omapoolse panuse selleks, et Eestist saaks NATO liige. See on olnud aastakümnete kauge unistus - küllap enamik meist teab laulu ühtsest NATO perest -, aga ka aastatepikkune töö. Lennart Meri ütles ligi kümme aastat tagasi, see oli siis aastal 1993: "Oleme kaugemaks lõppeesmärgiks seadnud NATO täisliikmeks saamise. Me teame, et see ei sünni täna, ei sünni homme ega tuleval nädalal, aga sellegipoolest on see siht meil kogu aeg silme ees." See sünnib nüüd, kümme aastat hiljem. Ennekõike tahan ma tänada Eesti inimesi, sest me teame, et kõigel on oma hind, nii on see ka NATO liikmesusel. Kulutused Eesti kaitsele on tähendanud ja tähendavad ka edaspidi pingutust meie rahvale arusaamises, et riigi julgeolek on meie rahva püsimajäämise tagatis, ja teinekord väga paljudest kiiresti käeulatuses olevatest asjadest loobumist. Ma tänan meie kaitseväelasi, kes on oma panusega rahvusvahelistel operatsioonidel näidanud, et Eesti kaitseväest saab väärikas partner, väärikas partner meie liitlastele. Ma tänan oma eelkäijaid, kõiki Eesti valitsusjuhte, meie ministreid läbi aegade, parlamendi eri koosseisude liikmeid, loomulikult riigiametnikke, diplomaate ja kõiki teisi, kes on teinud seda tööd, valmistamaks Eestit ette NATO liikmesuseks ja veenmaks ülejäänud maailma, et Eestist saab hea, usaldusväärne liitlane. Loomulikult tänan ma meie presidente Arnold Rüütlit ja Lennart Merit. Tahan tänada ka kõiki seniseid NATO liikmesriike, kelle töö ja ettevalmistused NATO laienemiseks on olnud väga viljakas, kes on andnud meile teinekord toetava käe ja korrigeerinud sihti, kui see hakkab eest ära minema. Ning ma tunnustan kõiki koos meiega NATO-ga liituvaid riike, kes on olnud sellel teel üksteisele toeks ja selle protsessi kannustajateks. Töö Eesti julgeoleku kindlustamise, meie iseseisvuse tugevdamise ja riigikaitse edendamise nimel jätkub. Me teame, et NATO liikmeks saamist on õigesti võrreldud sisseastumiseksamiga. Väga ohtlikuks tuleb pidada meeleolusid, justkui oleksime pingutades suutnud soetada kallihinnalise pileti eksklusiivsesse klubisse. Valitsusse on jõudmas lähinädalatel uus sõjalise kaitse strateegia ja kaitsejõudude arenguplaan aastani 2010. Need dokumendid määratlevad meie kaitsejõudude ülesanded ning eesmärgid Eesti jaoks juba täiesti uues julgeolekuolukorras. Lõpule on jõudmas ka Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika aluste väljatöötamine, mille valitsus pärast omapoolset heakskiitmist esitab arutamiseks ja lõplikuks otsustamiseks teile, austatud Riigikogu. Meie ühised pingutused, meie rahva ühine töö julgeoleku tagamiseks jätkub ja selleks soovin ma meile kõigile jõudu! Tänan teid tähelepanu eest!

Aitäh, härra peaminister! Palun, kolleeg Siim Kallas! (Aplaus.)

Austatud proua juhataja! Austatud valitsuse esindajad! Austatud kolleegid! Eesti parlament ratifitseerib täna Põhja-Atlandi lepingu. Meil pole suuri lahkarvamusi sellesse lepingusse suhtumises. Me oleme kogu oma taasiseseisvumise järgse aja jooksul tahtnud liituda NATO-ga, oleme sellest unistanud, peatselt näeme oma unistuse täitumist. Aga mulle meenub Joosep Toots, kes Lutsu "Suves" nentis, et abielu mitte ei lõpe pulmadega, vaid hoopis algab nendega. Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga ühinemine on ühe protsessi lõpp ja meie uute pingutuste algus. Eesti hakkab jagama vastutust maailma julgeoleku eest ja sellega seoses saavad meie ees olema mitte ainult meeldivad valikud. Meile peab olema selge, et me ei saa ebameeldivate valikute ees seistes ilmutada ebakindlust ega juhinduda hetkemeeleoludest. Me ei saa kunagi varju pugeda. Rahvaste Liidus oli Eesti vait. Ta ei toetanud Etioopiat, kui Itaalia seda maad ründas, ega Soomet, kui see Nõukogude agressiooni ohvriks langes. Sellega aitas Eesti kaasa sellise julgeolekusituatsiooni tekkimisele maailmas, mis viis Eesti iseseisvuse hävinguni. Minevikust tuleb õppida. Tahaksin puudutada ühte teemat, mis on seoses NATO-ga liitumisega olnud ja on ka täna üsna kesksel kohal. See on küsimus kaitsekulutuste suurusest. Me oleme lubanud, et meie kaitsekulutused on vähemalt 2% sisemajanduse kogutoodangust. Arutatakse, kas seda on palju või vähe. Arutatakse, kas poleks võimalik kuidagi NATO-t üle kavaldada, rahastades 2% alt mingeid muid ühiskondlikke vajadusi. Tahaksin kõigepealt öelda, et see kuulus 2% pole mingi võõras sund, kellegi teise poolt meile peale surutud number. Me peame oma kaitsekulutuste suuruse kindlasti ise määratlema, küsimus on, kas need on praegu piisavad meie kaitsevõimekuse tagamiseks, mitte kas see number kellelegi väljaspool meeldib või mitte. Sõjalise jõu ülesehitamise perioodidel on meie tulevased liitlased kulutanud palju rohkem. Näiteks aastail 1985-1989 kulutas NATO keskmiselt 4,7% sisemajanduse kogutoodangust, USA koguni 6,3%, alla 2% ainult Luksemburg. Rahaline tõde on see, et meie kaitsekulutused on üliväikesed nii suhteliselt kui ammugi ka absoluutsuuruses. Neid numbreid on parem võrdluseks üldse mitte tuua. Meil on väga raske leida raha kõikide prioriteetide rahastamiseks. Meil tuleb varem või hiljem selle küsimuse juurde põhjalikumalt tulla, eriti kui silmas pidada meie õhuruumi puutumatuse tagamist. Arutelud meie julgeolekupoliitika sisu ja selle rahastamise üle on meil ees. Täna on meile ratifitseerimiseks esitatud Põhja-Atlandi leping. Reformierakonna fraktsioon hääletab selle lepingu ratifitseerimise poolt. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Siim Kallas! Palun, kolleeg Eiki Berg! Palun, kaheksa minutit!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Austatud valitsuse liikmed! Head kolleegid! Viimase 12 aasta jooksul on Eesti liikunud sihikindlalt oma riikliku järjepidevuse toestamisel ning võimalike julgeolekuohtude elimineerimisel. Meil on olnud küll erimeelsusi selles suhtes, mis on Eesti sisu ja kus on tema piirid, kes moodustavad tema kodanikkonna või kuidas hinnata meie geograafilist asukohta. Samas näib valitsevat üksmeel kahes tõdemuses. Esiteks selles, et Eesti ei ole Venemaa, ja teiseks selles, et meie iseseisvus on kõige paremini tagatud euro-atlantilises julgeolekuarhitektuuris. Erakondi ühendav konsensus välis- ja julgeolekupoliitilistes küsimustes on kahtlemata tervitatav. Mul on heameel tõdeda, et niinimetatud ajaloo lõpu meeleoludest räsitud Eestis ning pealegi veel nii ideedevaesel ajal, nagu me praegusel hetkel elame, pole keegi avastanud muid põnevaid iseolemist kindlustavaid poliise, kui seda on NATO sõjalis-poliitiline koostöö. Mis aga ei tähenda seda, et avameelset diskussiooni poleks vaja. Vastupidi, meie meelekindlust ja liitumisvalmidust ilmestab üksnes soov rääkida asjadest valehäbita. Vahest eristab see detail professionaalset poliitikat populaarsest poliitikast. Ma väidan, et NATO liikmelisusega kinnistatakse Eesti iseseisvus pikemaks ajaks. Klassikalises jõududevahelises tasakaalus on just alliansid küll sellised ebapüsivad moodustised, mis tekivad spontaanselt välise ohu ilmnemise korral ja kaovad igavikku selle ohu möödumisel. Just nagu hind, mis peaks turul kujunema vastavalt nõudluse ja pakkumise vahekorrale. Aga alati on neid, kes üritavad hinnas eelnevalt kokkuleppele jõuda või siis vanade julgeolekupoliitiliste väljakutsete kadumisel uued ohud defineerida. Nii nagu absoluutselt vaba turg osutub üleminekuühiskondades müüdiks, mõraneb ka rahvusvaheliste suhete määramatus sõjalis-poliitiliste allianssidega liituvates riikides. Ma väidan, et NATO liikmelisusega kaasneb jagatud julgeolek ning koordineeritud välis- ja kaitsepoliitika. Meie turvalisus võib ka paiguti väheneda, kui kollektiivse kaitse klausel eeldab kõikide liikmesriikide ühistegevust välise agressori peatamisel. Me võime saada sõtta kistud ajal, mil me seda ei oodanud, või põhjustel, millest me ei pruugi aru saada. Washingtoni leping, mida Riigikogu täna ratifitseerib, ei räägi ennetavate löökide doktriinist, sest 1949. aastal ei tuntud paariariike ega kurjuse telge. Samas on võimalus, et keegi NATO-t ründaks, üliväike. Jääb ka õhkõrn lootus, et edaspidiste meetodite valik rahvusvahelise terrorismi vastu võitlemisel tugineb tegevuste paremale koordinatsioonile, kindlamale partnerlusele ja mitte pimesi allutamisele printsiibil "kes pole meiega, on meie vaenlased". Ma väidan, et Eesti liitumisel NATO-ga teiseneb Eesti riigi suhteline asukoht ning osaluse areaal. Eesti asetub sellisele kaardile, mille servaalad ei piirdu üksnes Põhja-Ameerika ja Euroopaga, nagu sätestab ratifitseeritav Washingtoni leping, vaid kus eksisteerivad ka sellised kaugemad piirkonnad nagu Lähis-Ida ja Aafrika. Eesti muutub tulevikus rohkem nähtavaks, rohkem haavatavaks, kuid ka enam kaitstuks, võrreldes praeguse olukorraga. Meil seisab ees moraalne küpsemine, et mõtestada Eesti ühiskonnas lahti oma huvide eest seismist paralleelselt liitlaskohustuste täitmisega NATO-s. Ma usun, et Riigikogu teeb õige otsuse, kui ratifitseerib Washingtoni lepinguga ühinemise seaduse. Eesti paraku ei saa endale võimaldada luksust jääda eemale julgeolekut tagavast elukindlustuspoliisist ka kõigile kulutustele ja võimalikele komplikatsioonidele vaatamata. Paradoksaalsel kombel on vaid praegune maailm väiksem, väljakutsed teist laadi, protsessid dünaamilisemad, suveräänsus mitmeti tõlgendatav, et olla üksüheses vastavuses Washingtoni lepingu artiklitega. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, kolleeg Eiki Berg! Palun, kolleeg Trivimi Velliste! Palun, kaheksa minutit!

Austatud proua esimees! Austatud härra peaminister ja härra kaitseminister! Kallid kolleegid! Eesti on seni võitnud ainult ühe sõja, olgugi, et eesti rahvas on oma tuhandete aastate pikkuses ajaloos olnud loendamatutes sõdades. Peale selle ühe korra, mitte kunagi võitjana, mitte kunagi isegi mitte osapoolena. Eesti pole nondes sõdades, nondes lõpututes sõdades olnud mitte subjekt, vaid üksnes objekt. Me oleme alati olnud sõja jalus, mitte ise, vaid ese. Pikkadel okupatsiooni aastakümnetel elas eesti rahva hinges usk ja lootus paremale tulevikule. Kellel rohkem, kellel vähem. Palju oli neid, kes arvasid, et Nõukogude Liitu võib murda ainult uus sõda ja sellise sõja võib võita ainult NATO. Et NATO-t tõesti väga kardeti, selle mõistmiseks piisab, kui vaid lapata ajalehe Pravda vanu aastakäike ja silmitseda "vendade" Kukrõnikside "sõbralikke" šarže NATO kohta. Õnneks läks kõik teisiti, õnneks läks kõik palju lihtsamalt, paremini, kui me unistadagi oskasime. Jah, seekord võitsime vabaduse ilma sõjata, veretult. Kas see viimane võit oli aga tõepoolest viimne kord oma vabadust tagasi võita või tuleb meil kunagi jälle oma vabadus kätte võidelda - veretult või veriselt? Me ei tea. Seda teame aga küll, et Berliini müüri varisemise järgne eufooria on ammu haihtunud. Teame jälle, et maailm on endiselt kare ja okkaline. Viimasel ajal on kostnud hääli, miks ikkagi on Eesti sõdurid Iraagis. Kas meie silmapiir on siis tõesti nii ahtake ja meie mälu nii üürike? Kas verepritsmed kunagiste Saddami vanglate seintel on tõesti juba nii tuhmunud, et need on võõras mure? Verepritsmed Stalini vanglakeldrite seintel on ju veelgi rohkem tuhmunud. Kas tänaseks on ka need võõras mure? Kui peaks tõsi olema, et see, mis meie isadele ja vanaisadele oli elu ja surma küsimus, ei lähe meile enam korda, oleme ohu äärel. Kes kaotab mälu, on alati ohu olukorras. Head kolleegid! Vabadus on alati jagamatu - teda kas on või ei ole. Niipea, kui teda on vähevõitu, kaob ta sootuks. Kuid vabadus on ka õrn taim, mis vajab hoolt ja armastust. Mõne nädala pärast jõuab kätte see ajalooline päev, mil oleme NATO täisliige - juhul kui me täna selle liiduga ühinemise lepingu ratifitseerime, koos selles sisalduva 5. artikliga. Aga me teame, et ükski seadus ega leping siin maailmas ei toimi iseenesest. Inimesed oma igapäevase tööga panevad seadused ja lepingud elama. Meie kaitsevägi ja meie Kaitseliit on nüüd saamas osaks NATO igapäevast. Me oleme ühtaegu saajad ja andjad. Meie otsused ja lahendid peavad nüüd ja edaspidi olema vägagi hästi tasakaalus. Nad peavad ühelt poolt arvestama meie endi huve ja teiselt poolt meie liitlaste huve. Kui me arvestame hoolikalt ja ausalt oma liitlaste huve, on meil põhjust loota nendelt samasugust hoolivat suhtumist meie huvidesse. Kuid selleks, et meie liitlased meid tulevikus tõhusalt abistada saaksid, peame esmalt olema suutelised end ise abistama. Meil peab säilima esmane enesekaitsevõime, nii kaitseväel kui ka Kaitseliidul. Me peame alati meeles pidama - mitte relvad ei sõdi, vaid mehed. Kõige otsustavam on alati meeste tahe, sellepärast ei tohi me auravate lihapottide äärde tukkuma jääda, vaid peame alati edendama oma rahva kaitsetahet, noorte Eesti kodanike kaitsetahet kõige esimeses järjekorras. Peame edasi arendama riigikaitseõpetust Eesti koolides. Proua esimees! Me pole fakiirid, et ennustada tulevikku täpselt, aga me teame ajaloost, et tulevik pole kunagi tulnud kergelt. On paremaid ja halvemaid aegu, on kergemaid ja raskemaid hetki. Kui hetk juhtub parasjagu kergem olema, pole see veel piisav põhjus, et hüüda: "Jaak, kurat, jalad põhjas!" Isamaaliidul kui Eesti valitsusliidu kunagisel juhtival erakonnal on suur heameel, et oleme jõudnud pika teekonna lõppu. Olime ju ühed selle teekonna algatajad ja mul on heameel härra peaministri tänusõnade üle. Me kutsume Riigikogu üles seda ajaloolist lepingut täiesti üksmeelselt heaks kiitma! Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Trivimi Velliste! Palun, kolleeg Andres Tarand!

Lugupeetud esimees! Lugupeetud riigikogujad! Ma teen teile teatavaks, et ma olen mõnevõrra vanem kui NATO. Aga see ei tähenda, et ma kuidagi hakkaksin pidama ennast NATO sünnitajaks, vaid ma märgin seda lihtsalt selleks, et näiteks kümneaastaselt kuulsin ma hoopis midagi muud, kui meie kõik koos kümme viimast aastat NATO kohta. Ma arvan, et kuigi on alati väga kahtlane otsida poliitikute puhul seda, kes midagi välja mõtles, sest tihtilugu arvab mitu inimest seda, siis siin saalis oli siiski Ülo Nugis nähtavasti esimene, vähemasti kõrgematest võimukandjatest, kes ütles üsna temale omaselt sirgjooneliselt teatud asju. Seda ta ütles nii, et meie läheme nüüd NATO-sse. See tundus mulle siiski esimese ehmatusega, oma lapsepõlve meenutades, ehk natuke palju öeldult. Sellepärast, et oleks nagu tahtnud veidi salajas hoida veel ja minna küll, aga nii, et keegi kohe ei näe. Siiski algas VII koosseisus, see oli siis aastatel 1992-1995, ka juba NATO Parlamentaarse Assamblee tegevus. Sinna loodi Eesti delegatsioon. Põhitööd loomulikult ei tee Eesti Vabariigis välispoliitilistel suundadel Riigikogu, kuid ta toetab Välisministeeriumi aetud asju ja juba õige pea järgnesid meil spetsiaalselt NATO-sse saadetud suursaadikud Jüri Luik, Sulev Kannike ja Harri Tiido. Oli täiesti selge, et me ei saanud esimesse laienemisvooru ja ega väga paljud inimesed Eestis seda vast ei lootnudki. Selle määrab juba meie geopoliitiline asend ja NATO liikmesriikidel oli tarvis ka katsetada, mismoodi need idaeurooplased vastu peavad sellises kaitseliidus. Kuid üks tingimus, mida tihti nimetatakse Venemaa nõrkuseks, oli tol ajal ka meie jaoks täidetud. Teine tingimus, see, kas käib äkki viimati jälle kord suurriikide mäng üle väikeriikide peade, oli nagu mingil määral täidetud, mingil määral mitte. Aga nagu te isegi teate, ei võimalda Eesti ajalugu täit kindlust või sellist tunnet, et äkki ei juhtu uuesti. Kahtlusi oli meil veel selle millenniumi alguses, kui me kõik seda pühitsesime, ei olnud täiesti selget ega avatud teed. Ma mäletan isegi väga täpset kuupäeva, kui võis arvata, et see tee avaneb selgelt. See oli 11. jaanuar aastal 2001, siis pidas Ameerika Senati väliskomisjoni esimees Jesse Helms oma kõne, kus ta suhteliselt ühemõtteliselt seda teatas ja võis arvata, et mitte ainult oma initsiatiivil. Räägiti ka, et tema sekretär oli eestlanna. Märtsis kordas seda juba president Bush ja mais Vįclav Havel, kes kõige paremini meie osa selles vast välja tõi. Kuid see ei tähendanud veel, et kõik ja mõned ka nimekad vastased Euroopas, oleksid jala pealt murtud. Ma ei tahaks nende nimesid nimetada, aga üks oli endine Saksa kaitseminister, kes külastas samal aastal 2001 Eestit, tema oli peaaegu niisugune viimane kants ja see murdus novembris 2001. Sellise meenutusega lubage ühe peaaegu käidud tee lõpul üheskoos rõõmu tunda. Vähemalt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on loomulikult poolt hääletaja. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Andres Tarand! Palun, kolleeg Sven Mikser!

Austatud juhataja! Härra peaminister, härra kaitseminister ja head kolleegid! Täna me asume ratifitseerima otsust, seadust, millega Eesti ütleb lõpliku jah NATO-ga ühinemisele. Kindlasti on täna paslik mõelda tagasi sellele, miks NATO omal ajal loodi. Oli ju toona, kui NATO esimest korda kontseptsioonina sündis, just äsja, igatahes veel mäletatavas ajalises läheduses, lõppenud inimkonna ajaloo kõige suurem sõda. Tuleb öelda, et inimesed vähemalt demokraatlikus maailmas armastavad või eelistavad rahupõlve sõjaajale. Nii leidis tegelikult ka kogu demokraatlik Lääne-Euroopa, et on aeg antud sõdida ja on aeg antud rahupõlve pidada, kui parafraseerida Kogujat. Paraku sai 1940. aastate lõpupoole väga valusalt selgeks, et mitte kõik maailma rahvad ja riigid ei mõtle nii, vähemalt mitte kõigi rahvaste ja riikide juhid ei mõtle nii. Euroopa demokraatlikud riigid märkasid ehmatusega, et nad igaüks omaette ei ole võimelised oma vabadust, demokraatiat ja õigusriiki kaitsma. Seetõttu leppisid Euroopa riigid 1948. aastal omavahel kokku, et seda vabadust, demokraatiat ja õigusriiki kaitstakse ühiselt, ja aasta hiljem ühinesid selle kokkuleppega ka demokraatlikud riigid teisel pool Atlandi ookeani. NATO on selle aja jooksul väga palju muutunud. Kui alguses oli see lepe paberil, siis aastatega kasvasid sinna juurde arvestatavad sõjalised võimekused, mis olid esmajoones disainitud selleks, et ühiselt kaitsta liitlaste territooriumi Euroopas ida poolt lähtuva ohu vastu. Tänapäevaks on paljugi muutunud. Isegi pärast külma sõja lõppu on väga palju muutunud. Kui me mõtleme tagasi 1990. aastal vastuvõetud NATO uue strateegilise kontseptsiooni peale, siis toona räägiti sellest, et NATO roll sõjalise liiduna on pärast külma sõja lõppu vähenemas, et vajadus kõrges valmisolekus sõjaliste võimekuste järele on kahanemas, et need võimekused, mida riigid oma relvajõude vähendades alles hoiavad, peaksid olema madalamas valmisolekus. 1999. aastal, mil võeti vastu uus strateegiline kontseptsioon, selgus, et need hinnangud olid olnud mõnevõrra ekslikud. Tänapäeval räägime me kõik eelmise NATO peasekretäri lord Robertsoni sõnadega, et see, mida NATO vajab, on võimekused, võimekused, võimekused, kiired dünaamilised ümberpaigutatavad mitmeotstarbelised võimekused. Need, kes räägivad sellest, et võib-olla peame me ennast ka tulevikus vanamoodi kaitsma, võib-olla NATO ei tulegi meile appi, võib-olla me peame keskenduma sellele, et kaitsta ise ennast selle aja jooksul, mis NATO-l kulub meile appi tulekuks, peaksid kindlasti tähelepanelikumalt lugema Washingtoni lepet, millega ühinemise me täna loodetavasti ratifitseerime, ja leidma, et peale kuulsa artikli 5, millest meil peaaegu müüdina kõneldakse, on seal veel palju muud teksti. On näiteks ka artikkel 4, mis kõneleb kollektiivsest ühisest kaitseplaneerimisest, kui üht liikmesriikidest ähvardab oht. Kui me räägime sellest, et võib-olla on meie panus, meie pingutused 2% näol SKP-st liiga palju, siis me ei tohiks unustada, et meie SKP ühe elaniku kohta ei ole mitte maailma ega Euroopa kõrgemate hulgas. Paljud riigid, kes võib-olla protsentuaalselt panustavad oma kaitsmiseks meist vähem, kulutavad ühe oma elaniku kaitsmiseks palju-palju rohkem ja kogu oma rahva kaitsmiseks kordades, kui mitte kümnetes ja sadades kordades rohkem. Nii on meie Euroopa liitlaste kollektiivne kaitse-eelarve suurusjärgus 100-150 miljardit Ameerika dollarit ja ülemere- või üleookeaniliitlaste kaitse-eelarve enam kui 400 miljardit Ameerika dollarit aastas, mis tähendab, et meie liitlased kulutavad paari tunni jooksul meie ühiseks kaitsmiseks, ka Eesti kaitsmiseks, rohkem raha, kui meie oma 2% näol kogu aasta jooksul. Need, kes räägivad sellest, et kollektiivkaitse on justkui tehing või moodsama sõnaga diil, ei tohiks unustada, et Washingtoni lepe, mida me täna ratifitseerime, algab preambulis tõdemusega, et allakirjutanud riigid, sellega ühinenud riigid on pühendunud demokraatia, õigusriigi ja isikuvabaduste ühisele kaitsmisele. Ma arvan, et see on selle leppe kõige olulisem osa. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Sven Mikser! Palun, kolleeg Urmas Reinsalu!

Lugupeetav Riigikogu esinaine! Austatud peaminister! Austatud kaitseminister! Austatud rahvaesindus! On tänusõnade aeg. Paljud maailma rahvad on seisnud silmitsi olemusliku küsimusega, kas valida vabadus või rahu. Paljud maailma poliitikud ja valitsused on seisnud silmitsi küsimusega, kas valida põhimõtted või kompromiss. Meie jaoks olulise otsustuse künnisel tahan ma siit Eesti rahva esinduse kõnetoolist avaldada lugupidamist nendele vaba maailma poliitikutele ja valitsustele, kes on läbi külma sõja, mil inimeste veri oli siiski kuum, kaitsnud Ameerika Ühendriikide riigisekretäri Stimsoni sõnastatud mittetunnustamispoliitika doktriini, mida võib kokku võtta ühe lausega: ei saa leppida vabade riikide enesemääramisõiguse röövimisega. See oli põhimõte ja väärtus, mis on aluseks ka meie tänasele otsustusele. Teiseks tahan ma avaldada siit kõnetoolist lugupidamist kõigile eestlastele ja nende organisatsioonidele, nende andunud tööle Eesti vabaduse eest ja Eesti julgeoleku kindlustamisel, mis päädib tänase otsusega. Aitäh teile! Kolmandaks, küsimus on täna meie julgeolekus ja väikerahva jaoks on julgeolek eelkõige enesemääramisõiguse küsimus. Ma tahan avaldada siit kõnetoolist austust nendele eestlastele, kes on andnud oma elu või vabaduse Eesti enesemääramisõiguse, Eesti julgeoleku nimel. Aitäh teile!

Suur tänu, kolleeg Urmas Reinsalu! Palun, kolleeg Jaanus Männik!

Proua juhataja! Austatud kolleegid! Ühineme mõistagi eelkõnelejatega. Põhja-Atlandi lepinguga ühinemise seaduse vastuvõtmine ehk NATO-ga ühinemise lepingu ratifitseerimine Riigikogus on kahtlemata väga oluline sündmus Eesti elus. Eesti rahva ja taasiseseisvusaegsete riigivõimude püüdlusi on kroonimas edu, see teeb võimalikuks Eesti ühinemise maailma võimsaima kaitseorganisatsiooniga. Eesti saab parima võimaliku garantii oma riiklikule julgeolekule tänapäeva rahutus ning vastuolulises maailmas. Eesti julgeolek kindlustub, samas Eesti ise hakkab rohkem kui kunagi varem kaasa rääkima maailma püsimise ja julgeoleku kindlustamisel. Eesti hakkab NATO-ga liitudes rohkem kui seni vastutama julgeoleku eest kogu maailmas. Rahvaliit toetab Eesti liitumist NATO-ga. Soovime ja oleme veendunud, et Eesti tegutseb NATO-s arukalt ja vastutustundlikult, et maailmas valitseks rahu, et erinevad rahvad, kultuurid ja majandused saaksid koostöös elada ja areneda. Soovime, et Eesti kasutaks oma poolt otsustatud 2% sisemajanduse kogutoodangust arukalt ja võimalikult tõhusalt, tagamaks meie kohustused iseenda ja oma NATO-partnerite ees. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Jaanus Männik! Palun, kolleeg Peeter Tulviste!

Proua juhataja! Härrad ministrid! Hea Riigikogu! Meil on oma riiki olnud väga lühikest aega ja sellepärast on ehk loomulik, et me veel tänasel päevalgi vaidleme selle üle, mis on riigi asi ja mis ei ole, mida peab inimesele tagama riik ja mille eest inimene hoolitsegu ise. Praegu on meil kõne all asi, mille puhul seda kahtlust ei ole. Riigikaitse on vaieldamatult riigi ülesanne ja võib liialdamata ütelda, et see on riigi ülesanne number üks. See ongi põhiline põhjus, miks riigid on üldse tekkinud ja mul on heameel, et Eesti riik lahendab täna selle probleemi ilmselt parimal viisil, mis maailmas praegu võimalik. Teiseks, 2%. On loomulik, et me vaidleme sellegi üle, kas ei peaks seda raha kasutama millekski muuks. 1930. aastate lõpul, kui olukord maailmas läks väga kriitiliseks kätte, väitis kindral Laidoner, et me ei suuda end kaitsta ennekõike sellepärast, et oleme eraldanud riigikaitsele liiga vähe raha. 1939. aasta riigieelarves oli kaitsekulutuste protsent 24, aga siis oli juba liiga hilja. Olen vahel kujutanud ette kahte meie eelkäijat sõjaeelsest Riigikogust, ütleme Sosva vangilaagris 1941.-1942. aasta talvel enne mahalaskmist arutamas, kas siiski ei eraldatud riigikaitseks liiga vähe raha ja ei pööratud sellele mitte liiga vähe tähelepanu. Mis iganes sotsiaalseid probleeme ei olnud Eesti riigis 1920.-1930. aastatel - ja kes olusid tunneb, teab, et need ei olnud põrmugi väiksemad, kui need sotsiaalsed probleemid, mis meil praegu on -, mitte ükski neist hädadest, nagu tagantjärele pidime nägema, ei olnud võrreldav sellega, mis järgnes iseseisvuse kaotusele. Eelmisel nädalal oli NATO peakorteris võimalik oma silmaga näha, et kui kõne alla tuleb § 5, siis lähtutakse sellest, et tänapäeva maailmas ei ole olemas riiki, kes tahaks katsetada, kas see paragrahv peab või mitte. Sellele võime loota. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Peeter Tulviste! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Kuna väliskomisjon on teinud ettepaneku teine lugemine lõpetada, siis on teine lugemine lõpetatud. Kuid me võime kohe alustada lõpphääletust. Head kolleegid! Palun nüüd tähelepanu! Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Põhja-Atlandi lepinguga ühinemise seaduse eelnõu 262.Hääletustulemused Poolt hääletas 85 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Seadus on vastu võetud. (Aplaus.) Head kolleegid! Kuulutan välja juhataja vaheaja 30 minutit. See tähendab, et me jätkame kell 15.52. Kutsun teid kõiki Valgesse saali, et tähistada seda Eesti jaoks väga tähtsat otsust. V a h e a e g

Austatud Riigikogu, kell on saanud 15.52. Juhataja võetud vaheaeg on lõppenud. Me jätkame oma täiskogu istungit ning võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksi ratifitseerimise seaduse eelnõu. Tegemist on eelnõu teise lugemisega. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti sotsiaalkomisjoni esimehe Mai Treiali!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Täna on kohane meenutada ühte rohkem kui 50 aastat vana tsitaati, mis pärineb Ameerika Ühendriikide toonaselt presidendilt Roosveltilt ja mille ta ütles välja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) peakonverentsil 1941. aastal. "Rahvusvahelistes, nagu ka rahvuslikes asjades ei saa majanduselu olla eesmärk omaette. See on paljalt vahend sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks." Süvenema kippuv lõhe majandus- ja sotsiaalpoliitika vahel on nõudnud viimasel 15-20 aastal Euroopa Liidu juhtidelt tõsist peamurdmist. Nii on ka Euroopa Liidu siseturgu integreerumise kohta Euroopa Komisjoni valges raamatus märgitud, et ühenduse siseturg ei ole eesmärk omaette, vaid selle eesmärk on tagada riikide tasakaalustatud ja säästlik areng, sotsiaalse kaitse ja tööhõive kõrge tase, kõrgem elustandard ja parem elukvaliteet. Peagi saab Eestist Euroopa Liidu liige. Ühenduse eeskirjadega ei püüta siseriiklikke sotsiaalkindlustussüsteeme ühtlustada, vaid pigem neid koordineerida. Põhieesmärk on tagada meie liitumine sotsiaalse kaitse skeemiga ja meie õiguste olemasolu eelkõige seoses pensionile jäämisega, olenemata liikmesriigist, kus keegi elab. Meil ja teatavatel tingimustel ka meie perekonnal on õigus samadele sotsiaalkindlustushüvitistele kui asukohariigi kodanikel. Need õigused hõlmavad haigus- ja sünnitushüvitisi, nii tervishoiu- kui ka finantshüvitisi, invaliidsus-, vanadus- ja lesehüvitisi, tööõnnetuste, kutsehaiguste, surma ja töötusega seoses makstavaid hüvitisi ning peretoetusi. Hinnates kellegi õigust saada sotsiaalkindlustushüvitist, võetakse arvesse kõiki teises Euroopa Liidu riigis kindlustatud või töötatud perioode. Kui saadakse vanadus-, invaliidsus- või toitjakaotuspensioni ühes Euroopa Liidu riigis, siis teise liikmesriiki elama asudes on õigus saada sama pensioni ka selles liikmesriigis. Täna ratifitseerime Euroopa Nõukogu ühe olulisema sotsiaalvaldkonna konventsiooni, 16. aprillil 1964 allakirjutamiseks avatud ja 17. märtsil 1968 jõustunud Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksi, mis sätestab sotsiaalhüvitiste miinimumsuuruse, lähtumata seejuures mitte rahanumbritest, vaid hüvitise suhtest asukohariigi meeslihttöölise palka. Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksi ratifitseerimisega, mille eesmärk on suurendada sotsiaalset turvalisust Eestis, võtab Eesti Vabariik endale rahvusvahelise kohustuse tagada, et sotsiaalkindlustuse õigusakte ei muudeta viisil, mille tagajärjel sotsiaalkindlustushüvitiste tase või nende õigustatuse tingimused oleksid kaitstavate isikute suhtes ebasoodsamad koodeksis sätestatud miinimumtasemest. Juhul kui sotsiaalkindlustushüvitiste tase peaks muudel põhjustel langema alla koodeksi miinimumtaseme, kohustub Eesti Vabariik võtma meetmeid hüvitiste suurendamiseks vähemalt koodeksis sätestatud miinimumini. Lugupeetud kolleegid! Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksi ratifitseerimise seaduse eelnõu oma istungil 19. veebruaril k.a. Istungil osalesid Sotsiaalministeeriumi esindajatena selles küsimuses sotsiaalminister Marko Pomerants ja ministri nõunik Erki Must. Seaduseelnõu kohta oli laekunud üks muudatusettepanek Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt. Peeti vajalikuks täiendada eelnõu uue paragrahviga, millega sooviti teha Vabariigi Valitsusele ülesandeks hiljemalt 1. juuniks 2004 esitada Riigikogule tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse seaduse eelnõu. Komisjoni liikmed seda ettepanekut ei toetanud (poolt 4, vastu 5). Kindlasti ei tähenda komisjoni liikmete selline hääletus, et tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustusega meil probleeme ei ole, kuid praegusel ajahetkel ei peetud Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksi ratifitseerimise seaduse eelnõu ning tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse seaduse eelnõu omavahelist sidumist otstarbekaks. Probleem, kuidas saavutada tööohutuse ja tervishoiu sfääris minimaalne tase, mida Euroopa sotsiaaldokumendid eeldavad, jääb püsima. Loodame siiski, et kõige lähemal ajal jõuavad tööandjate, töövõtjate ning Vabariigi Valitsuse esindajad ühistele positsioonidele, millele rajada uus tööohutuse ja töötervishoiu seadus. Vaid üheskoos, üksteise huve arvestades suudame rajada tasakaalustatud ühiskonna, sellise, mis sobib Euroopa Liitu, kus majanduselu pole eesmärk omaette, vaid eelkõige vahend sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks. Komisjoni ettepanek on sotsiaalkindlustuskoodeksi ratifitseerimise seaduse teine lugemine lõpetada ja see seadusena vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu, Mai Treial! Kas kolleegidel on küsimusi? Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Austatud sotsiaalkomisjoni juht! Kuidas suhtuda sellesse, et me koodeksit täiel määral ei ratifitseeri, tunnistame, et sisuliselt on meil üks kindlustusliik puudu, ega anna ka Vabariigi Valitsusele ülesannet sellel teemal tööd teha? Mida peaks tegema, et see kindlustusliik meil olema saaks?

Aitäh, hea küsija! Vastavad näitajad nende tingimuste osas, mis võimaldavad sotsiaalkindlustuskoodeksi ratifitseerida, on praegu olemas. See muidugi ei tähenda, nagu ma ütlesin, et Vabariigi Valitsus koos oma sotsiaalpartneritega ei peaks edasi tööd tegema. Ma tean ka, et seda tööd tehakse praegu. Kindlasti jõuab see eelnõu Riigikogusse ja me saame seda siis täiendavalt arutada. Sellest positsioonist sotsiaalkomisjon lähtuski.

Tänan! Kolleeg Siiri Oviir, palun!

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Teatavasti sätestab koodeks pensionide teatud standardi ja see on ka ainuke, mis on arvuliselt väljendatud. Kas te võiksite mulle öelda, kui suur oli meeslihttöölise palk 2002. aastal? Esimese lugemise ajal ma ettekandjalt küsisin, mulle vastati 2001. aasta palga kohta. Kas see täidab selle normi, mida koodeks ette näeb?

Aitäh! Mulle tundub, et 2002. aasta näitaja on 3268 krooni. Küll saan siinjuures öelda, et see ei ole veel lõplikult kinnitatud. Praegu on Riigikogu menetluses riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seadus ja ma arvan, et selle seaduse rakendumisel saab järgitud seda miinimumtaset. Küll on probleem muidugi selles, millest me rääkisime ka sotsiaalkomisjonis ja eelmisel täiskogu istungil, kui me arutasime sotsiaalkindlustuskoodeksit, mis puudutab üldse meeslihttöölise palga aluseks võtmist. See on juba laiem teema, mis peaks olema võib-olla edaspidiste arutluste jaoks.

Tänan! Eiki Nestor, teine küsimus, palun!

Austatud esinaine! Komisjonis olid muudatusettepaneku pakkujad nõus ka mõne teise kuupäevaga, mille oleks Vabariigi Valitsus ise välja toonud. Teie optimistlik seisukoht oli, et Vabariigi Valitsus esitab sellise seaduse Riigikogule ja lausa kindlasti esitab. Kas te oskate ka öelda, mis kuupäevaks näiteks, kas Vabariigi Valitsus esitab selle eelnõu selle aasta sees?

Aitäh, hea küsija! Nagu me koos sotsiaalkomisjonis kuulsime, ei olnud ministri vastuses kuupäeva kirjas. Nii et ma ei oska praegu rohkem täpsustada.

Tänan! Kolleeg Kadi Pärnits, palun!

Aitäh! Mu küsimus puudutab teie kindlat väljendust, et see seadus, mis puudutab tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustust, tuleb niikuinii, et tööandjad, töövõtjad ja valitsus teevad selle kallal tööd. Mina tean küll seda, et kolmepoolsetelt läbirääkimistelt mingisugust kokkulepet ei tulnud. Kas nüüd on teada, et valitsus on leidnud üksinda selle lahenduse?

Aitäh, hea küsija! Me mõlemad sinuga teame seda, et sellist kindlustusliiki on vaja rakendada ka Eestis ja seda kindlasti tehakse. Ja me teame ka seda, et kui ühed läbirääkimised ei õnnestu, siis neid kindlasti jätkatakse ja küllap jätkatakse ka siin.

Mai Treial, tänan! Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Austatud Riigikogu, on võimalik avada läbirääkimised. Kas keegi soovib avaldada oma arvamust? Kadi Pärnits, palun esimesena, kõne puldist!

Aitäh! Austatud Riigikogu! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel tahaks eeskätt avaldada tunnustust kõikidele senistele valitsustele ja ka Riigikogu koosseisudele, kes on tööd teinud selle nimel, et see sotsiaalkindlustuskoodeks täna ratifitseeritud saaks, et meil oleksid need tingimused täidetud, et tõepoolest suurem osa koodeksist saaks Eestis kehtima. Seoses harta nõuetega tahaks puudutada kahte probleemi. Üks on meie pensionide suurus ja teine on seesama tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse probleem. Kui me vaatame sotsiaalharta nõuet, et meie pensionide suurus peaks olema 40% meeslihttöölise palgast, et see miinimumasendusmäär on 40%, siis võib tõesti uhkust tunda selle üle, et miinimummäär on enam-vähem tagatud. Aga tegelikult saab kõik alguse sellestsamast alussuurusest ja sellestsamast meeslihttöölise palga suurusest. Kui tõesti on bruto praegu üle 4000 krooni, siis see on iseenesest suurus ja palk, millest - maksud maha - inimene napilt ära elab. Kui me aga sellest väikesest meeslihttöölise palgast võtame 40%, siis on selge see, et selline pension on väga väike ja korralikku elustandardit ammugi ei taga. Ehk teisisõnu, ma tahan öelda seda, et riikides, kus palgad on kordades kõrgemad, nii miinimumpalgad kui ka meeslihttöölise palgad, on see 40% asendusmäära pensioni suuruseks ehk mingisugune suurus, mille üle uhkust tunda. Meie riigis aga, kus on olnud tänini väga madalate palkade poliitika, on see asendusmäär, 40% meeslihttöölise palgast, küll väga väikene suurus. Nii et loomulikult on hea, et me suudame tagada miinimumstandardi, aga sisepoliitiliselt me peaksime sättima endale plaanid ja prioriteedid, et lisaks sellele, et me seda asendusmäära 40% säilitame, peame hakkama asendusmäära protsenti tõstma. Kui me vaatame seda kõige alusprobleemi ehk meie palkasid, kust see asi kõik alguse saab, siis loomulikult ei suuda me palgapoliitikas teha väga kiireid muutusi. Küll aga on selge see, et üleriigiline korralik palgapoliitika, mis tagaks selle, et töötegijad saaksid osa kasumist, tagab ka selle, et pensionärid sellest loodud kasumist osa saaksid. Nii et nende tõsiste probleemidega tuleb meil tegelda. Teine probleem, tööõnnetused ja kutsehaigused. Tänane sotsiaalkindlustuskoodeksi ratifitseerimine ei anna meie inimestele kvalitatiivselt midagi juurde. Ta oleks andnud meile juurde juhul, kui me oleksime ratifitseerinud tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse osa ning nende hüvitiste osa. Valitsus ei olnud nõus seda osa ratifitseerima ega seda ülesannet endale võtma sellepärast, et need hüvitised ei vasta koodeksi nõuetele. Kui täna ja senini on kõik valitsused pingutanud selle nimel, et mingisugune osa meie sotsiaalkindlustussüsteemist hakkaks kehtima, siis praegune valitsus ei ole selles osas siiani veel mitte midagi teinud. Selles mõttes on tööõnnetus-, kutsehaiguskindlustuse toomine parlamenti, et seda teemat arutada, ääretult oluline, et ka see osa meie sotsiaalsfäärist, töösfäärist vastaks elementaarsetele miinimumnõuetele. Sellepärast tegigi sotsiaaldemokraatide fraktsioon ettepaneku, et parlament sätestaks selles ratifitseerimisseaduses valitsusele kohustuse tuua parlamenti tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse seaduse eelnõu. Ma arvan, see on parlamendile jõukohane ülesanne ja see on ka meie kohus, sest valitsused on selle kindlustusliigiga tegelnud 1997. aastast alates. Tänane jutt valitsuse liikmetelt on ääretult ähmane. Küsime, miks see nii on. Senini on ju kindlustusliigid loodud. Nii pensioni teise samba kui ka töötuskindlustuse, samuti kolmanda pensionisamba jaoks on seadused loodud. Kuid kõik need eelmised kindlustusliigid on loodud töötegijate rahakoti arvel. Tööõnnetus-, kutsehaiguskindlustus nõuaks aga, et rahakotirauad teeksid lahti meie tööandjad. Kui tänane valitsus samastab ennast rohkem tööandjaga, aga mitte niipalju kogu meie Eesti rahvaga ja kogu riigi vajadusega, siis on see muidugi kurb. Valitsev koalitsioon peaks selle küsimuse peale väga tõsiselt mõtlema. Mis puudutab tööõnnetus- ja kutsehaiguste süsteemi, siis tegelikult on see meie baassüsteem, baaskindlustus. Kui on loodud motiveeriv normaalne tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteem, mis tagaks selle, et töökohtades oleksid paremad tingimused, ohutumad tingimused, siis meie töö oleks tootlikum, meil oleks vähem tööõnnetusi ja kutsehaigusi. Meil on 4000 rasket, ülirasket tööõnnetust aastas. Eesti riik kaotab sellega Eurostati andmetel 500 miljonit krooni, kusjuures 30% tööõnnetustest varjatakse. Kutsehaigussüsteem on täiesti põranda all. See tähendab seda, et tegelikult me maksame teise käega palju rohkem hüviseid ravikindlustuseks, toimetulekuks, invaliidsuseks jne. Nii et selles mõttes, et oleks normaalne töökeskkond, et inimesed ei peaks 1992. aastast alates kehtiva ajutise korra järgi mööda kohtuid käima, et saaks oma tööõnnetus-, kutsehaiguskindlustuse hüvised kätte, tuleb uus kindlustussüsteem luua ja õige kiiresti. Kutsun üles sotsiaaldemokraatide parandusettepanekut ratifitseerimise eelnõu kohta toetama, toetama seda põhimõtet, et valitsus teeks töö ära ja tooks eelnõu kutsehaigus- ja tööõnnetuskindlustuse kohta siia parlamenti, et me saaksime seda küsimust arutada. Aitäh!

Aitäh, Kadi Pärnits! Kas keegi soovib veel oma arvamust avaldada? Ekraan on tühi. Kas võin teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Läbirääkimised on lõpetatud. Nii nagu eelkõneleja ütles, eelnõu kohta on laekunud üks muudatusettepanek, mis on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on selle jätnud arvestamata. Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Tänan! Ma annan minuti jooksul kellaga märku ja siis asume hääletama. Peep Aru, palun!

Ma palun Reformierakonna fraktsiooni nimel kümme minutit vaheaega.

Palun! Palun esitada ka kirjalikult. Vaheaeg lõpeb 16.23. V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid! Reformierakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Me asume hääletama üht ja ainust muudatusettepanekut. Austatud Riigikogu, panen hääletusele esimese muudatusettepaneku.Hääletustulemused Selle ettepaneku poolt on 15 Riigikogu liiget, vastu on 57, 1 jäi erapooletuks. Ettepanek ei leidnud toetust. Austatud kolleegid! Sellega on muudatusettepanekute tabel läbi vaadatud ja komisjoni ettepanek on siinkohal eelnõu lõpphääletusele panna. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksi ratifitseerimise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Seaduse vastuvõtmise poolt on 75 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Riigikogu on Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksi ratifitseeritud.

Austatud kolleegid! Võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Ühendust esindava Euroopa Ühenduste Komisjoni ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi 2002. ja 2003. aasta üheaastaste rahastuslepingute ratifitseerimise seaduse eelnõu. Tegemist on teise lugemisega. Ettekandeks on valmis maaelukomisjoni liige Tiit Mae. Palun!

Austatud juhataja! Austatud rahvaesindajad! Vabariigi valitsuse algatatud seaduseelnõu 259 arutati maaelukomisjonis 19. veebruaril 2004. Eelnõu läbis esimese lugemise 25. veebruaril, esimene lugemine lõpetati. Teistkordselt arutas maaelukomisjon seaduseelnõu 259 8. märtsil k.a ja komisjoni istungile olid kutsutud Põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna nõunik Reve Lambur ja Rahandusministeeriumi välisfinantseerimise osakonna spetsialist Teele Ligi. Eelnõu algataja esindaja Teele Ligi märkis, et eelnõu kohta pärast esimest lugemist muudatusettepanekuid ei esitatud. Algataja esindajad toetasid eelnõu seadusena vastuvõtmist teisel lugemisel. Arutelu käigus mingeid erimeelsusi maaelukomisjonis ei olnud. Seega otsustati esitada eelnõu täiskogule täna. Otsus oli, et seaduseelnõu 259 panna teisel lugemisel lõpphääletusele ja eelnõu seadusena vastu võtta. Otsuse poolt hääletasid kõik kohal olnud komisjoniliikmed konsensusega. Aitäh!

Suur tänu, Tiit Mae! Kas kolleegidel on ettekandjale küsimusi? Neid ei ole. Kas on vaja avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei näi olevat, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid laekunud ei ole ja seetõttu asume lõpphääletuse juurde. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Ühendust esindava Euroopa Ühenduste Komisjoni ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi 2002. ja 2003. aasta üheaastaste rahastuslepingute ratifitseerimise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Seaduse vastuvõtmise poolt on 55 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud.

Austatud Riigikogu! Võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud kiirgusseaduse eelnõu. Tegemist on teise lugemisega. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti keskkonnakomisjoni liikme Toomas Vareki!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Vabariigi Valitsus algatas 2004. aasta 12. jaanuaril kiirgusseaduse eelnõu. Riigikogu juhatus määras k.a 13. jaanuaril juhtivkomisjoniks keskkonnakomisjoni. Keskkonnakomisjon otsustas k.a 19. jaanuaril esitada seaduseelnõu esimesele lugemisele. Seaduseelnõu esimene lugemine lõpetati k.a 28. jaanuaril ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 11. veebruar. Riigikogu liikmed seaduseelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitanud. Seaduseelnõu reguleerib ioniseeriva kiirgusega seotud küsimusi. Kiirgusohutus tagatakse kiirgusohutuse riikliku arengukava, kiirgustegevusloa ja kiirguse lubatud piirmääradega. Kiirgusohutuse eest vastutab kiirgustegevusloa saanud isik. Tema koostada on ka hädaolukorras tegutsemise kava, oma töötajate väljaõppe korraldamine, kiirgusohutusalaste abinõude rakendamine ja aruannete riigile esitamine. Kiirgusohutusalaste abinõude hulka on arvatud arvestuse pidamine kiirgusallikate, tuumamaterjali ja kiirgusdooside üle, kiirgusseire korraldamine, kiirituse lubatud piirmäärad, kvalifitseeritud kiirgusekspertide kasutamine ja kiirgustöötajate tervisekontroll. Tavapäraseid kaitseabinõusid ei rakendata meditsiinikiiritusel ja sekkumisel kriisisituatsioonide puhul. Nendel töödel võib saada tunduvalt suuremaid doose. Meditsiinikiiritusel rakendatavad nõuded kehtestab sotsiaalminister. Sekkumis- ja tegutsemistasandid avariiolukordade puhul kehtestab keskkonnaminister. Radioaktiivsete ainete ja heitmete üle peetakse arvestust ning nende valdaja vastutab nende ohutu käitlemise eest. Radioaktiivsete ainete ja heitmete veod üle riigipiiri võivad toimuda ainult lubade alusel ning siht- ja transiitriikide nõusolekul. Riigil on kohustus võtta radioaktiivne aine oma valdusse, kui selle omanik ei ole teada ja ka siis, kui selle omanik ei suuda tagada ohutust. Keskkonnakomisjon on kandnud muudatusettepanekute loetelusse 16 ettepanekut. Muudatusettepanekud ei muuda seaduseelnõu põhiseisukohti ega laienda seaduseelnõu reguleerimisala. Seaduseelnõu algataja esindajad toetavad tehtud muudatusettepanekuid. Loetelusse kantud muudatusettepanekud on seotud alljärgnevate valdkondadega. Muudatusettepanek nr 2 täpsustab kiirgusohutusalase tegevuse korraldamist. Seaduseelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistatud tekstis on loetletud kiirgusohutust tagavad riigiasutused, need on Keskkonnaministeerium, Keskkonnainspektsioon ja Kiirguskeskus. On nimetatud ka Kiirguskeskuse põhiülesanded, milleks on kiirgusohutust kindlustavate teenuste osutamine ning kiirgustegevusloa andja, kvalifitseeritud kiirguseksperdi tegevuslitsentsi andja ja järelevalvet teostava isiku nõustamine. Muudatusettepanekud nr 3, 4, 5 ja 9 täpsustavad kiirgusohutusalase tegevuse läbiviimist. Kui tegu on millegi korraldamisega, teeb seda seaduseelnõu teise lugemise teksti järgi Keskkonnaministeerium. Korraldava tegevuse käigus vajaminevaid õigusakte annab keskkonnaminister. Muudatusettepaneku nr 4 järgi tuleb kiirgusohutuse riikliku arengukavaga seotud teated avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded. Esimese lugemise tekstis oli kohustus avaldada need teated ainult ajalehtedes. Muudatusettepanekud nr 7, 8, 10 ja 11 välistavad seaduse teksti erinevat moodi tõlgendamise. Seaduseelnõu teise lugemise teksti järgi ei anta ametnikule valikuvõimalust kiirgustegevusloa ja kvalifitseeritud kiirguseksperdi tegevuslitsentsi andmisest keeldumisel, muutmisel või kehtetuks tunnistamisel. Kui ilmnevad seaduses nimetatud asjaolud, mis eeldavad tegevusloa või tegevuslitsentsi andmisest keeldumist, muutmist või kehtetuks tunnistamist, peab loa- või litsentsiandja ka vastavalt toimima. Muudatusettepanekuga nr 16 määratakse seaduse jõustumise ajaks k.a 1. mai. Muudatusettepanekud 1, 6, 12, 13, 14 ja 15 on teksti täpsustavad. Need käsitlevad seaduseelnõu § 3 lõiget 1, § 17 lõiget 6, § 58 lõiget 2 ja lõiget 4, § 61 lõike 10 punkti 3 ja § 71 punkti 1. Seaduseelnõus nende sätetega sisulisi muudatusi ei tehtud. Keskkonnakomisjon otsustas k.a 16.veebruari istungil (häälte vahekorraga 5 poolt, 0 vastu ja 0 erapooletut) esitada kiirgusseaduse eelnõu teisele lugemisele, lõpetada teine lugemine ja saata seaduseelnõu kolmandale lugemisele. Aitäh!

Suur tänu, Toomas Varek! Kas kolleegidel on ettekandjale küsimusi? Ei ole. Kas keegi soovib osaleda läbirääkimistel? Seda soovi ei näi olevat, läbirääkimisi ei avata. Lugupeetud kolleegid, palun leidke oma töölaudadelt eelnõu kohta tehtud muudatusettepanekute loetelu ja me alustame ettepanekute läbivaatamist. Muudatusettepanekud on kõik juhtivkomisjonilt, loomulikult on komisjon neid ka täielikult arvestanud. Muudatusettepanek nr 1 on keskkonnakomisjonilt, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud, nii nagu ka ettepanekuid 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15 ja viimast, 16. Suur tänu! Seaduseelnõu 221 teine lugemine on lõpetatud.

Austatud Riigikogu! Võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud küttegaasi ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Tegemist on eelnõu teise lugemisega. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti majanduskomisjoni liikme Henn Pärna!

Lugupeetud esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Majanduskomisjon arutas eelnõu kahel korral. Muudatusettepanekud laekusid eelnõu algatajatelt. Esimene muudatusettepanek, mis on kõige ulatuslikum, sisaldab nõudeid gaasipaigaldiste püsiliiteid tegevatele isikutele. Kõik ülejäänud muudatusettepanekud on korrastavad ja täpsustavad. Kõige olulisem ja põhimõttelisem küsimus, mida komisjonis arutati, oli see, kui kaua võib ekspluateerida, kasutada neid gaasiseadeldisi, millel on tootja määratud kasutusaeg lõppenud. Kahe menetluse tulemusena leiti konsensus ja tähtajaks jäi 1. juuli 2005. Komisjon otsustas ühehäälselt saata eelnõu teisele lugemisele ja lugemine lõpetada. Aitäh!

Suur tänu, Henn Pärn! Kas kolleegidel on ettekandjale küsimusi? Ekraan on tühi. Kas on vaja avada läbirääkimised? Läbirääkimisi ei avata. Lugupeetud kolleegid, meil tuleb läbi vaadata laekunud muudatusettepanekud, mis on kõik komisjonilt. Muudatusettepanek nr 1, 2, 3, 4. 5, 6, 7, 8 ja 9. Suur tänu! Sellega on seaduseelnõu 169 teine lugemine lõpetatud.

Lugupeetud kolleegid! Võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud loomatauditõrje seaduse muutmise seaduse eelnõu. Tegemist on eelnõu teise lugemisega. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti maaelukomisjoni liikme Tiit Niilo!

Lugupeetud esimees! Lugupeetud kolleegid! Seaduseelnõu 252 oli maaelukomisjonis arutelul 8. märtsil ja osalesid kõik kaheksa komisjoni liiget. Peale liikmete olid menetluse juures Põllumajandusministeeriumi veterinaaria- ja toiduosakonna veterinaartegevuse büroo juhataja Pille Tammemägi, Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Arvo-Mart Elvisto. Mäletatavasti on see seaduseelnõu loomatauditõrje seaduse harmoneerimise eesmärgil ellu kutsutud. Riigikogu liikmetelt, fraktsioonidelt ega teistelt komisjonidelt ühtegi ettepanekut muudatusteks ei laekunud. Koostöös algataja esindajatega oli ette valmistatud 15 komisjoni ettepanekut. Komisjon kiitis kõik ettepanekud konsensuslikult heaks. 14 ettepanekut nendest olid keelelised või pisimuudatused selguse huvides. Viimane, 15. ettepanek puudutas selle seaduse kehtivustähtaega, mis pikaleveninud menetluse tõttu lükkus edasi 1. aprillini. Otsustati Riigikogu täiskogule teha ettepanek loomatauditõrje seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine täna lõpetada ja saata eelnõu täiskogu kolmandale lugemisele 17. märtsil s.a. See on kõik.

Suur tänu, Tiit Niilo! Kas kolleegidel on ettekandjale küsimusi? Ei ole. Austatud Riigikogu, kas on vaja avada läbirääkimisi? Seda vajadust ei näi olevat. Küll aga on komisjon toonud teie ette terve hulga muudatusettepanekuid, teen ettepaneku need koos läbi vaadata. Nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14. ja 15. Suur tänu! Sellega on seaduseelnõu 252 teine lugemine lõpetatud.

Võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendavate protokollide ratifitseerimise seaduse eelnõu. Ma palun pikka aega oodanud Jaanus Rahumäe ettekandeks Riigikogu kõnepulti!

Härra esimees! Ma saan aru, et kõigil ei ole ootamisel närv vastu pidanud. Õiguskomisjonile ei ole selle seaduse menetlemisel ühtegi muudatusettepanekut laekunud. Riigikogu Kantselei on keele korrektsiooni käigus lisanud seadusele viited Riigi Teataja sätetele. Õiguskomisjon teeb ettepaneku eelnõu teisel lugemisel vastu võtta.

Aitäh, Jaanus Rahumägi! Ära veel ära mine, sest kolleegidel on kindlasti küsimusi. Seekord ei ole. Kuna on tegemist teise lugemisega, siis on võimalus avada läbirääkimised. Seda soovi kellelgi ei ole, läbirääkimisi ei avata. Nagu öeldud, eelnõu kohta muudatusettepanekuid laekunud ei ole ja seetõttu seisab meil ees lõpphääletus. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendavate protokollide ratifitseerimise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Seaduse vastuvõtmise poolt on 37 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud.

Austatud kolleegid! Kui te minuga nõustute, siis võiksime nüüd võtta arutusele päevakorra 13. punkti, mis tekitab alati segadust, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud telekommunikatsiooniseaduse muutmise seaduse eelnõu. Tegemist on eelnõu esimese lugemisega. Vabariigi Valitsuse nimel on ettekandeks valmis siseminister Margus Leivo.

Austatud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Telekommunikatsiooniseaduse muutmise seadus on Riigikogu õiguskomisjonis tehtud töö tulemusena teie ette jõudnud muudetud kujul ja selle peamine eesmärk on reguleerida täpsemalt sõnumi saladuse piiramise õiguse läbiviimise ning jälitusametkonna ja operaatori ja telekommunikatsiooniteenuse osutaja koostöö korraldust. Eelnõus sätestatakse selgesõnaliselt jälitusametkonnale ja julgeolekuasutusele teabe andmise kohustus, üldkasutatavale telekommunikatsioonivõrgule juurdepääsu võimaldamise kohustus ning teabe andmise ja telekommunikatsioonivõrgule juurdepääsu võimaldamise kulude hüvitamise põhimõtted. Samuti nähakse ette vastutus andmete saladuses hoidmise, jälitusametkonnale ja julgeolekuasutusele teabe andmise ning telekommunikatsioonivõrgule juurdepääsu võimaldamise kohustuse rikkumise eest. Teabe andmise kohustuse juures sätestatakse konkreetselt tähtaeg, mille jooksul operaator ja telekommunikatsiooniteenuse osutaja on kohustatud jälitusametkonnale või julgeolekuasutusele soovitud teabe andma. On arvestatud ka võimalusega, et operaatoritele või teenuse osutajale tehakse väga suuremahuline päring, mida tehniliselt ei ole võimalik rahuldada eelnõus esitatud tähtaja jooksul. Sellisel juhul operaatori või teenuse osutaja suhtes sanktsioone ei kohaldata. Praegu kehtiv telekommunikatsiooniseadus ja selle alusel vastuvõetud õigusaktid küll mõningal määral reguleerivad teabe andmisega seotud kulutuste küsimusi, kuid kulutuste katmise kohustused on mitmeti tõlgendatavad. Eriti nende kulutuste puhul, mis on vajalikud telekommunikatsioonivõrgust pealtkuulatavate sõnumite edastamiseks jälgimisseadmetesse. Muutmise seadusega nähakse ette, et sõnumite jälgimisseadmesse edastamiseks vajaliku riist- ja tarkvara maksumus ning nende hoolduskulud hüvitatakse operaatorile või teenuse osutajale kasutustasuna regulaarsete fikseeritud maksetena riigieelarvest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarve kaudu. Sõnumite ülekandmise ja teabe andmise kulud hüvitatakse operaatoritele või teenuse osutajale riigieelarvest selle ministeeriumi eelarve kaudu, kelle valitsemisalasse jälitusametkond või julgeolekuasutus kuulub. Kulude hüvitamise täpsema korra kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega. Kuna tegemist on vägagi sensitiivse teemaga, siis on eelnõus täpsustatud ka järelevalvega seonduv. Prokuratuuril ja Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonil on jälitusametkonna või julgeolekuasutuse tegevuse üle järelevalve teostamiseks õigus tutvuda telekommunikatsioonivõrgule juurdepääsuks esitatud taotluste ja sõnumite tsentraliseeritud jälgimisseadmesse ülekandmise korral säilinud logifailidega. Prokuratuurile ja Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonile peab olema tagatud sõltumatu juurdepääs logifailidele. Samuti on sätestatud, et operaatori või telekommunikatsiooniteenuse osutaja poolt operaatortegevuse või telekommunikatsiooniteenuse osutamise lõpetamise, operaatori või teenuse osutaja surma või lõpetamise, pankroti väljakuulutamise, samuti tegevusloa lõppemise korral, sealhulgas ühinemise või jagunemise tulemusena, antakse logifailide teabekandja ning juurdepääsuks esitatud taotlused viivitamatult üle Sideametile. Tänan tähelepanu eest!

Härra minister, tänan! Kas Riigikogu liikmetel on ettekandjale küsimusi? Väino Linde, palun esimesena!

Aitäh! Austatud ettekandja! Kas ma sain õigesti aru, et põhimõtteliselt see eelnõu üritab reguleerida praegu kehtivat olukorda, kus üks või teine politseiametnik võib lihtsalt uudishimust uurida või kontrollida näiteks, kuhu või kellele on helistanud üks või teine minister oma mobiiltelefonilt?

Telekommunikatsiooniseaduse parandus reguleerib praegu erandtoiminguid. Kõneeristused on eritoimingud.

Tänan! Kolleeg Enn Eesmaa, palun!

Kuidas on eelnõuga reguleeritud eraõigusliku isiku kohustus vallata riigisaladust?

See tuleneb vastavalt riigisaladuse seadusest ja vastutusest riigisaladuse ilmsikstuleku eest.

Tänan! Kolleeg Toomas Alatalu, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud härra minister! Kuidas on teistes riikides reguleeritud operaatoritele rahaliste kulutuste tagamise kohustus seoses sõnumisaladuse õiguse ja eraelu puutumatuse õiguse piiramisega?

Maailm on kirju ja näiteid on mitmesuguseid. On kombineeritud variandid. Meie kolleegidele Leedus maksab riik need kulutused kõik kinni. Õiguskomisjonis on tehtud otsus, et ka Eesti riik maksab need operaatoritele kinni. On näiteid, kus see on jäetud operaatorite kohustuseks.

Väino Lindel on teine küsimus, palun!

Aitäh! Mul on täpsustav küsimus. Te väitsite, ja tõepoolest nii see ka on, et see seadus reguleerib erandtoiminguid. Kas te ei pidanud vajalikuks lisada siia eritoimingute reguleerimist, just osas, mis ma esimeses küsimuses välja tõin?

Eritoimingute osa ei ole selle seadusmuudatuse sisu. Seda, mis puudutab eritoiminguid ja eritoimingutega seonduvat, reguleerib vastav kord, mis on kehtestatud järelevalveasutuses, kes eritoiminguid teostab, ja eritoimingute üle hakkab Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogule edastatud seadusparanduse kohaselt järelevalvet teostama prokuratuur.

Kolleeg Märt Rask, palun!

Aitäh! Austatud minister! On tõsi, et teema on sensitiivne, oma ettekandes te ka rõhutasite seda. Kas te saate täie veendumusega täna avalikult välja öelda, et sellise regulatsiooni puhul, nagu valitsus on selle esimeseks lugemiseks esitanud, on kodaniku põhiõigused tagatud ja kui neid peaks olema rikutud, siis igal juhul kontrolli kaudu saadakse ka rikkuja kätte?

Aitäh! Härra õiguskomisjoni esimees, tänan selle küsimuse eest! Täna peaks see olema nii juriidiliselt, aga eriti tehniliselt tagatud, tänu sellele, et logifailid kuuluvad säilitamisele või - kui asutusega midagi juhtub - üleantuna Sideametile säilib igal juhul kontroll toimingute üle. Neid faile ei ole võimalik ühepoolselt hävitada või lugematuks teha. Vastan teile täie veendumusega, et meie operaatorite tehnilised võimalused on praegu sellisel tasemel, mis vastavad sellele seadusmuudatustele.

Härra siseminister, suur tänu! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Ettekandeks juhtivkomisjoni nimel palun kõnepulti õiguskomisjoni liikme Jaanus Rahumäe!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Selle seaduse vastuvõtmise korral saavad Eesti Vabariigi julgeoleku- ja korrakaitseasutused enda kasutusse kaasaegse tehnoloogia, mis võimaldab oluliselt tõhustada nende tegevust kuritegude lahendamisel ja ärahoidmisel. Seaduseelnõu rakendamine viib Eesti vastavad agentuurid rahvusvaheliselt tunnustatud tasemele ja võimaldab kaasaegsel tasandil osaleda rahvusvahelises koostöös, kui see nõuab tegutsemist Eesti territooriumil. Õiguskomisjon arutas seaduseelnõu 219 oma 10., 26. veebruari ja 8. märtsi istungil. Lisaks sellele viis õiguskomisjon läbi ühe väljasõiduistungi, kus komisjoni liikmed tutvusid seaduseelnõu objektiks oleva tehnoloogiaga Kaitsepolitseis ja telekommunikatsiooniettevõttes, et teada saada, kuidas see masinavärk tegelikult toimib. Komisjon tutvus põhjalikult kogu seaduse objektiks oleva protseduuri läbiviimise ja selle kontrolli võimalustega. Komisjon kuulas ära ka Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Kaitsepolitsei, Telekommunikatsiooniettevõtete Liidu, Prokuratuuri, Teabeameti ekspertide seisukohad. Komisjon täpsustas oluliselt algataja esitatud seaduseelnõu ja võttis arvesse õiguskantsleri esitatud märkusi. Komisjon otsustas teha algatajale ka jälitustegevuse, jälitusasutuste ja kriminaalmenetluse jt seaduste muutmise ettepaneku, millega algataja nõustus. Riigikogu õiguskomisjon otsustas suunata Vabariigi Valitsuse esitatud seaduseelnõu 219 algataja nõusolekul muudetud kujul Riigikogu täiskokku esimesele lugemisele 10. märtsil 2004. a. Õiguskomisjon otsustas konsensuslikult teha Riigikogule ettepanek esimene lugemine lõpetada. Tänan!

Suur tänu, Jaanus Rahumägi! Kas kolleegidel on ettekandjale küsimusi? Neid ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad esimesel lugemisel osaleda läbirääkimistel? Ekraanilt seda ei näe. Läbirääkimisi ei avata. Sellega on seaduseelnõu 219 esimene lugemine lõpetatud. Mul jääb öelda vaid muudatusettepanekute esitamise tähtaeg, milleks on 24. märts, tööpäeva lõpp ehk kell 18.

Austatud Riigikogu! Arvan, et härra siseministril oleks nüüd hea ka jätkata ja me võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise ning sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Alustame eelnõu esimest lugemist. Ettekandeks palun kõnepulti siseminister Margus Leivo!

Austatud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Teie ette jõudnud seaduseelnõul on mitu eesmärki. Esiteks, ühtlustada viisade regulatsiooni Euroopa Liidu ühtse viisaruumi õigustikus sätestatud reeglitega. Teiseks, sätestada ühtne ja terviklik viisaküsimuste regulatsioon seaduse tasandil ning jätta Vabariigi Valitsuse pädevusse üksnes korralduslike ja rakenduslike küsimuste lahendamine. Kolmandaks, korrastada viisaasjade menetluslikku regulatsiooni ning muuta see paindlikumaks ja tõhusamaks. Neljandaks, tagada avaliku korra, ühiskondliku turvalisuse ja riigi julgeoleku parem kaitse. Viiendaks, eristada selgelt Siseministeeriumi ja Välisministeeriumi pädevus viisaküsimuste koordineerimisel ja viisamenetluses. Eelnõu väljatöötamisel on lähtutud seisukohast, et rahvusvahelise õiguse põhimõtete kohaselt on igal riigil õigus otsustada välismaalaste riiki sisenemise, nende sealviibimise ja riigist väljasaatmise üle, samuti põhimõttest, et välismaalasel eeldusena puudub subjektiivne õigus suveräänsesse riiki saabumiseks ja seal viibimiseks ning vastav õigus võib tuleneda ainult konkreetsetest asjaoludest. Viisa alusel ja viisavabalt liiklemise õiguse alusel Eestisse saabunud isikutel üldjuhul puuduvad tihedad isiklikud sidemed Eestiga ning seetõttu ei ole nimetatud isikute õiguskaitse ja viisamenetluse regulatsioon võrreldav isikuga, kellele on antud Eestis elamise luba. Kuna viisa andmine on tugevalt seotud riigi julgeolekuga, nähakse eelnõus ette, et konsulaarametnik peab viisa andmise kooskõlastama Siseministeeriumi valitsemisala ametitega, kusjuures kooskõlastamisest keeldumine on konsulaarametnikule siduv. Juhul, kui pädevad ametiasutused ei välista isikule viisa andmist, otsustab viisa andmise või sellest keeldumise Eesti välisesindus. Muudatuse tulemusena tekiks Siseministeeriumi ametiasutustel võimalus kontrollida kõiki eraisikute viisataotlusi, mis aitab kaasa Eesti riigi sisejulgeoleku tagamisele, samuti aitavad muudatused ennetada ja tõkestada illegaalset immigratsiooni nii Eestisse kui ka Euroopa Liidu liikmesriikidesse. Eelnõus pakutakse välja lahendused ka mitmele kehtiva seaduse rakendamise käigus tõusetunud probleemile. Nendest alljärgnevalt. Nii nähakse eelnõus ette välismaalastele, kelle Eestisse elama asumiseks on riiklik huvi, võimalus esitada elamisloa taotlus Kodakondsus- ja Migratsiooniametile. Vastava loa annab siseminister Vabariigi Valitsuse liikme motiveeritud ettepaneku alusel. Kehtiv seadus sellist võimalust ette ei näe. Võimaluse puudumine taotleda Kodakondsus- ja Migratsiooniametist elamisluba põhjustab probleeme nende välismaalaste puhul, kelle Eestisse elama asumine on riigi huvides, näiteks sportlased, oskustöölised, õppejõud jne. Praegu kasutatakse sageli võimalust taotleda nende sisserände piirarvu alt väljaarvamist, kuna see annab seaduse kohaselt õiguse esitada elamisloataotluse siseriigis. Samas ei ole põhjendatud isikute sisserände piirarvu alt väljaarvamine, kui sisserände piirarv ei ole täidetud. Samuti võimaldatakse eelnõu kohaselt taotleda tähtajalist elamisluba elama asumiseks abikaasa juurde, kes viibib Eestis elamisloa alusel, mis on antud töötamiseks, ettevõtlusega tegelemiseks või õppimiseks doktoriõppes. Kehtiva seaduse kohaselt on nõutav, et abikaasa, kelle juurde välismaalane elama asub või asuda soovib, peab olema Eesti alaline elanik. Selline regulatsioon on üldjuhul põhjendatud, kuid ei vasta üksikutel juhtudel Eesti riigi huvidele. Nii on tekkinud probleeme tippspetsialistide, õppejõudude Eestisse elama asumisel, kuna neil ei ole võimalik kaasa võtta abikaasat ja lapsi. Ehk, me ei ole konkurentsivõimelised, sest meil on kitsendavad tingimused näiteks ülikooli professoritel tööleasumiseks. Eelnõuga täpsustatakse ka lühiajalise Eestis töötamise sätteid selliselt, et Eestis registreeritud juriidilise isiku juhtorgani liikmena, juhtimis- ja järelevalvefunktsiooni täitmiseks tegutsev välismaalane ei pea aastas kuni kuus kuud kestvat lühiajalist Eestis töötamist Kodakondsus- ja Migratsiooniametis registreerima. Praktikas käivad välismaalastest nõukogu või juhatuse liikmed Eestis enamasti vaid mõned päevad või teinekord isegi mõned tunnid ning sellisel juhul ei ole Eestis töötamise ja registreerimise nõue põhjendatud, vaid see on üksikisikule põhjendamatult koormav. Suure korporatsiooni asepresident, tulles siia nõukogu koosolekule, peab praeguse seaduse järgi registreerima end Kodakondsus- ja Migratsiooniametis, kuigi ta veedab siin tõepoolest mõned tunnid. Eelnõu on mahukas ning planeeritud muudatusi palju. Et välismaalasi puudutav regulatsioon oleks igati kooskõlas Eesti Vabariigi huvidega, eelkõige majanduse, hariduse, teaduse valdkonnas, on eelnõu koostamisel arvestatud eri ministeeriumide ja muude asutuste, sealhulgas ülikoolide ettepanekuid. Aitäh tähelepanu eest!

Härra minister, suur tänu! Riigikogu liikmetel on küsimusi. Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ametnikud on kokku kirjutanud võrdlemisi karmi viisarežiimi ja ma arvan, et see on üldiselt õige, sest Euroopa Liitu astudes muutub oluliselt ka meie õigusruum ja ruum üldse sellest seisukohast lähtudes. Kuid praegune skeem, mis välja pakutud on, on siiski ainult kutsega ja piiril antakse viisa erandkorras. Välisminister on välja pakkunud viimasel ajal niisuguse weekend viisa või puhkepäevade viisa, ütleme, kolmeks päevaks kauplustes käimiseks. Seda regulatsiooni siin ei ole. Kas selle regulatsiooni tegemisel arvestati seda ja milline on praegu teie suhtumine probleemi sellisesse lahendusse?

Aitäh küsimuse eest! Teie esitatud küsimusel on kaks aspekti, julgeolekupoliitiline aspekt ja majanduslik aspekt. Loomulikult oleme me huvitatud näiteks Soomet külastavate turistide teatud osa saamisest Eestisse. Julgeolekupoliitiline aspekt: kui me ilma kutseta viisadega kodanikud, kolmanda riigi kodanikud laseme Eestisse, kas me suudame oma territooriumi kontrollida? Tõepoolest, välisminister esitas sellise ettepaneku Vabariigi Valitsuse kabinetiistungile ja praegu ei ole veel otsustatud selle poolt ega selle vastu. Selle ettepaneku tulemusena moodustavad Siseministeerium, Välisministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium töögrupi, mille töö tulemus esitataksegi Vabariigi Valitsusele edasise seisukoha võtmiseks. Isiklikult arvan ma, et me peaksime väga põhjalikult uurima Soome kogemust, sest soomlastel on selline süsteem, ja pärast seda võtma vastu konkreetse otsuse.

Tänan! Kolleeg Jaak Allik, palun!

Lugupeetud härra minister! Selles eelnõus on üks koht, mida mina oma väikese ajuga ei suuda hästi mõista, äkki te aitate mind. See on § 10⁶ "Lühiajaline viisa". Siin on alapunkt 3, mis ütleb, et mitmekordse lühiajalise viisa võib anda kehtivusajaga kuni viis aastat. Siis on sama paragrahvi punkt 5, mis ütleb, et mitmekordse lühiajalise viisa võib anda viibimisajaga kuni 90 kalendripäeva kuue kuu jooksul, mida arvestatakse esimesest riiki sisenemise kalendripäevast arvates. Mina saan nüüd küll aru, et seda mitmekordset lühiajalist viisat saab kasutada ainult kuue kuu jooksul alates esimesest riiki sisenemise päevast mitmekordseks sõiduks. Miks seda nimetada "kuni viis aastat"? Siis on ikka kuni kuus kuud? Siin on mingi sõlm sees, ma lihtsalt ei saa aru.

Allik, mina ei ole veendunud, et minu aju on teie omast suurem. Aga ma vastan sellele niimoodi. Sellega on ilmselt peetud silmas lühiajalise viisa põhimõttelist kestust. Kui praegu on aasta arvestuses lühiajaline viisa, siis siin on viidud see ilmselt viie aasta peale. Aga ma täpsustan seda ja vastan teile, nagu öeldakse, kaadri taga täiendavalt.

Tänan! Kolleeg Toomas Alatalu, palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud härra minister! Te viitasite korduvalt uutele reeglitele seoses meie minekuga Euroopa Liitu ja Schengeni ruumi. Mitu dokumenti on ka seletuskirjas ära mainitud. Aga on ju teada, et riikide innukus neid järgida ja täita on erinev. Siit ka minu küsimus: kas nüüd sellesama viisaprobleemide lahendamise mõttes näiteks Eesti astub ühist jalga või ligilähedast jalga Läti ja Leeduga? Sest te tõite siin juba näite, kõrvutades meid Soomega, mingi konkurentsimoment on olemas, aga põhimõtteliselt, kas me lähme teistest riikidest ees või lähme teistega võrdselt?

Ma sain aru, et see küsimus on Schengeni kontekstis. Praegu ütlevad Euroopa Liidu seisukohad niimoodi, et liitumine Schengeni viisaruumiga võib toimuda ka üksikute riikide kaupa. Kuigi, kui me seda sügavuti analüüsime, see ei ole võimalik, sest Schengeni viisaruumiga ühinemine meie mõistes on, et me peame kindlustama Euroopa Liidu välispiiri. Meie omavahelised liikmesriikide piirid muutuvad teatud mõttes nõrgemaks. Kui üksikute riikidena meid vastu võetakse, siis järelikult ei ole võimalik nendel liituvatel riikidel vähendada valvet omavahelistel piiridel. Nii et tegelikult me peame arvestama sellega, et liikmesriigid või grupp liikmesriike ühinevad Schengeni viisaruumiga ühel ajal. Sellest tulenevalt oleme me väga huvitatud, et meie lõunanaabrid kuni Poolani, T_ehhini oleks selles võtmes samal tasemel, et ei oleks mahajääjaid ega oleks ettejõudjaid. Vahepeal meil tekkis hirm, kuna Poola väljendas seisukohta, et nemad on valmis ühinema Schengeniga aastal 2009, siis Brüsselis me tõstsime selle küsimuse üles ja Poola taandas kohe, ütles, et ühineb ka 2007. Nii et praegu on ka Poola endale kohustused võtnud ja Eesti tahab jõuda oma asjadega valmis 1. jaanuaril 2007. Küll aga 1. maist me tahame veel teha ühe täienduse Riigikogu abiga ja see on see, et 1. maist saaks Eesti kodanik üle Euroopa Liidu sisepiiri enne Schengeniga ühinemist ID-kaardiga.

Tänan! Ain Seppik, teine küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Paragrahvis 10¹⁰ "Viisa andmisest keeldumise alused" on loetletud, et isik ei tohi ohustada avalikku korda, ühiskondlikku turvalisust, riigi julgeolekut jne, jne. Kuid lõike 1 punkt 7 on täiesti arusaamatu. Ükskõik milline Siseministeeriumi asutus, tõsi küll, siseministri poolt määratud, võib täiesti motiveerimatult keelduda viisa andmisest ja ongi viisa lukus, ei saagi anda viisat. Miks te peate vajalikuks sellise õiguse andmist Siseministeeriumi ükskõik millisele asutusele väljaspool veel neid teisi tingimusi?

Suveräänne riik ei pea kunagi kommenteerima viisast keeldumist. See on suveräänse riigi õigus ega kuulu ka kohtulikult vaidlustamisele. Siseministeeriumis on allasutusi, kelle käes olev informatsioon jääb väljapoole seda nimetatud punkti ja selle informatsiooni alusel on ka praegu meil võimalus keelduda viisa andmisest.

Tänan! Kolleeg Kadi Pärnits, palun!

Aitäh! Austatud minister! Selle eelnõuga on plaanis teha väga suured muudatused Eesti tööturu avamiseks ja seda probleemi te oma ettekandes ei puudutanud. Nimelt võib selle eelnõu järgi tuua sisse välismaalasest oskustöölisi ilma konkurssi korraldamata, ilma elamis- ja tööloata, ilma põhjenduseta, et sellist tööjõudu Eestis saada ei ole. Siit mu küsimus. Kui nüüd selline muudatus saabki teoks, millise mehhanismiga, millised organid, milliste reeglite alusel hakkavad kontrollima, et tegemist on oskustöölisega ja töölisega, kes ei tööta alla Eesti tavalise palga?

Aitäh, proua Pärnits, selle küsimuse eest! Ma kordaksin ühte lõiku oma seletuskirjast, mida ma teile ette lugesin. Esiteks, see seadus ei reguleeri palgaküsimust ja tööliste sissetoomise metoodikat, vaid see reguleerib praegu ühte absurdset olukorda, mis oli välismaalaste seadusega ette kirjutatud. Ehk selleks, et siin olevale inimesele taotleda elamisluba, tuleb ta välja arvata sisserände piirarvu alt. Piirarvu sisse läheb ta siis, kui see taotlus esitatakse välismaal. Praegu nähakse selles eelnõus ette niimoodi, et välismaalasel, kelle Eestisse elama asumine on riigi huvides - see loetelu on allpool -, on võimalus esitada elamisloa taotlus Kodakondsus- ja Migratsiooniametile, varem tuli see esitada välisesindusele. Vastava loa annab siseminister Vabariigi Valitsuse liikme motiveeritud ettepaneku alusel, näiteks oskustööliste puhul majandus- ja kommunikatsiooniministri ettepaneku alusel. Kehtiv seadus sellist asja praegu lihtsalt ei võimalda ja võimaluse puudumine taotleda Kodakondsus- ja Migratsiooniametist elamisluba põhjustab probleeme just nimelt nende välismaalaste puhul, kelle Eestisse elama asumine on riigi huvides. Praegu kasutatakse sageli just nimelt võimalust, et me peame sisserände piirarvu alt välja arvama teatud hulga sissetulijaid, kusjuures sisserände piirarv ei ole täis. Ma ei näe siin praegu probleeme, sest muud regulatsioonid jäävad paika. Selle seadusparanduse vastav punkt on lihtsalt, kuidas eesti keeles öelda, asja inimesemoodi ajamiseks siia sisse toodud. Ikka konkurss jne, jne.

Tänan! Kolleeg Katrin Saks, palun!

Aitäh! Austatud minister! Minu küsimus puudutab elamisloa andmist õppimiseks Eestis. Ma arvan, et on väga hea, et on täpsustatud kõrgkooli vastutust või kohustusi, eriti arvestades neid probleeme, mida mõned ida poolt tulnud õppijad on senini põhjustanud. Juttu on olnud ka konkreetsemast vastutusest, mida maaletooja kannab seoses konkreetsete inimestega, kui nad näiteks õppima asumise asemel siit kohe kuhugi edasi lähevad, tekib hulk probleeme nende tagasitoomisega ja hulk kulusid, mida praegu riik peab kandma. Ma ei leidnud sellest eelnõust seda n-ö materiaalset vastutust selle eest. Siin on kirjas, et erinevalt praegusest situatsioonist peab kõrgkool informeerima, kui näiteks immatrikuleeritakse.

Jah, see küsimus on praegu tõepoolest meil parasjagu päevakorral, sest meil on mitu taotlust Tallinna ühelt kõrgkoolilt, kes soovib tuua sisse tudengeid Indiast, kusjuures ta ei ole absoluutselt garanteerinud seda, et need tudengid siia tõepoolest õppima tulevad. Me oleme avastanud oma kolleegide abiga mõned juba Hispaaniast ja Prantsusmaalt jne. Selles suhtes tuleb enne seda, kui me n-ö lähme kõrgkoolide kallale, meil kõigepealt endal oma pädevate asutuste tööd tõhustada ning olla kõigiti valmis selleks, et me vastavate taotluste puhul oleme suutelised eeltööna tegema sellist tööd, et nendel kodanikel, kes kasutavad lihtsalt seda kanalit, siirdumaks siit läände, ei oleks võimalik seda kasutada. Ma pean silmas, et see on just nimelt meie enda töö parendamise küsimus. Kuigi tänases seaduseelnõus ei ole veel päris täpselt seda reguleeritud, tahame me seda seadust arendades jõuda niikaugele, et me saame ka need kulud lasta kanda mitte ainult riigil, vaid ka kõrgkoolil. Aga kõrgkool esitab riigile taotluse ja kõrgkool paraku igakord ei vastuta selle eest, millised tudengid siia tulevad, sest on olemas sooviavaldus, see on kommertsalus jne. Kuivõrd riigi vastutus on pädevate organite kaudu, siis ma arvan, et eelkõige on tarvis meil endal oma tööd parandada.

Tänan! Kadi Pärnits, teine küsimus, palun!

Aitäh! Austatud minister! Ma täpsustaksin oma küsimust. Minu küsimus puudutas lühiajalist töötamist Eestis. Selle eelnõu järgi, mis meil on täna antud lugemiseks, on ette nähtud suur hulk muudatusi. Oskustöötajad on sisse toodud ja oskustöötajad saavad Eestisse tulla kuue kuu kaupa ilma elamis-tööloata, ilma konkursi ja põhjenduseta, kas Eesti tööturul on selliseid töötajaid või ei ole. Seaduse seletuskirjas on öeldud: see on tööandjate soov. Mina küsin, miks me oma tööturgu - kui te ise ütlete, et see ei reguleeri palga- ega muid töötingimuste küsimusi, meil ei ole oskustööliste palganõuet üle riigi kehtestatud ega ka seda mõistet lahti seletatud - nii avame, miks me seda kaitsta ei taha?

Proua Pärnits, tänan! Mul oleks väga hea meel, kui me mingite konkreetsete näidete varal suudaksime seda seisukohta natuke täpsustada. Hetkel käib jutt tegelikult kahest tööliskategooriast, keda on Eestisse toodud. Ühed on n-ö laevaehitajad, keevitajad, keda Eesti tööturult ei ole võimalik leida. Teised on praegu seoses Narva jaamade renoveerimisega oskustöölised ehk isoleerijad. Rohkem neid näiteid praegu ei ole. Ma ütlen teile, et see seadusmuudatus ei ole mitte mingil juhul täiendavaks migratsioonipumbaks läbi töökohtade või läbi ebaterve konkurentsi tööjõuturul. Sest praegu me mitte ei suurenda ega vähenda nende sissetoodavate tööliste hulka, vaid korrastame nende sissetoodavate tööliste asjaajamist ja paberimajandust.

Tänan! Katrin Saks, teine küsimus, palun!

Aitäh! Kõigepealt esimese küsimuse kommentaariks. Seda on ju lihtne lahendada, kui kõrgkool sõlmib vastava lepingu õppuri või tema perekonnaga, siis ei vastuta enam otseselt see kõrgkool, vaid vastutus läheb edasi. Aga küsimus puudutab tegelikult viisa taotlemist. Seaduses on kirjas, et viisat võib taotleda välisesindusest. Esindusi teatavasti ei ole meil väga paljudes riikides või, ütleme, riike on palju rohkem, kui meil on esindusi. Kas on kaalutud ka seda varianti, mida mõnedki riigid praktiseerivad, et näiteks teatud päeval kuus on esindaja mõnes riigis? Praegu seadus selleks võimalust ei anna. Kas see ei oleks õige moment ka seadust täiendada, sest seadus ütleb väga selgelt, et esinduses?

Tänan! Ma mõistan teie küsimuse sisu ja progressi, mida sellega soovitakse saavutada, aga Siseministeeriumil puuduvad välisesindused. Siseministeerium teostab konsulaarteenust Välisministeeriumi konsulaaresinduste kaudu. Meie anname hinnangu teatud kodanikele, kes tahavad saada Eestisse tulemiseks mingit legaalset alust, ütleme siis, viisat. Kui me oleme selle loa andnud, siis praegu vormistab välisesindus selle järgi viisa. Kusjuures välisesindusel on ka veel endal võimalus sellest viisa vormistamisest keelduda, kui ta näeb mingeid uusi täiendavaid põhjusi. Kodakondsus- ja Migratsiooniametil või Siseministeeriumil ei ole praegu rahalisi võimalusi, me ei ole ka planeerinud laiendada konsulaarteenust välismaal. See on tegelikult puhtalt Välisministeeriumi küsimus.

Tänan! Jaak Allik, teine küsimus, palun!

Lugupeetud härra minister! Ma ei leia siit seadusest - võib-olla ma lihtsalt ei vaata õige koha pealt - seda maksimaalset aega, kui kaua välisesindus võib viisataotlust menetleda. Kas seda ei peaks ka seaduses sätestama?

Ma arvan, et need kodanikud, kellel ei ole Eestisse sissesõitmiseks mitte mingisuguseid takistusi, saavad oma viisad väga kiiresti ja normaalse ajaga. Meil olevat siin mõningaid probleeme tekkinud Peterburis ja Moskvas, aga ka need küsimused on praegu lahendamisel. Ma saan aru, et te mõtlesite oma küsimusega, kas me peame teatud aja möödudes andma inimesele vastuse seisukoha kohta. Ma ei tea, kas seda siin seaduseelnõus praegu kuskil täpsustatud on ... Seda ei ole selles seaduses praegu täpsustatud.

Tänan, härra minister! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Ettekandeks juhtivkomisjoni nimel palun Riigikogu kõnepulti põhiseaduskomisjoni liikme Väino Linde!

Austatud istungi juhataja! Auväärt kolleegid Riigikogu liikmed! See oli 26. veebruaril k.a, kui Riigikogu põhiseaduskomisjon pidas oma järjekordse istungi ja muude päevakorrapunktide seas menetlesime ka seda eelnõu. Selle päevakorrapunkti arutamise juures viibis lugupeetud siseminister härra Leivo, Siseministeeriumi välismaalaste osakonna juhataja proua Annus ja Siseministeeriumi õigusosakonna nõunik proua Lelle. Esmalt tutvustas komisjoni liikmetele eelnõu siseminister, nii nagu täna siin suures saaliski. Nagu eelkõneleja ütles, esmane eelnõu eesmärk on ühtlustada viisade regulatsioon Euroopa Liidu ühtses viisaruumis ettenähtud reeglitega. Komisjonis oli oluline välja tuua põhimõte, et tõepoolest on rahvusvahelise õiguse põhimõtte kohaselt igal riigil õigus otsustada välismaalaste riiki sisenemine, nende seal viibimine ja riigist väljasaatmine. Märkisime ka seda, et praegu kehtiv õigus reguleerib seaduse tasandil viisadega seotud küsimusi väga üldsõnaliselt ja põhiliselt on praegu see valdkond reguleeritud Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud viisaeeskirjadega. Oluline on välja tuua, et eelnõu sätestab viisa andmise tingimused ja viisa andmisest keeldumise alused, mis tulenevad just nimelt Schengeni konventsiooni artikli 5 lõikest 1. Komisjon sai aru, et oluline on eelnõust välja tuua uuena ka see, et viisa taotleja suhtes on usaldusväärsuse nõue kehtestatud. Selle nõude kehtestamine tähendab seda, et välismaalane, kellele riik annab loa siseneda riiki, peab tõendama riiki saabumise eesmärgi, põhjused, vastavate kulude kandmise võime ja ka tähtaegse lahkumise kavatsuse. Komisjonis pidasime ka oluliseks, et eelnõu on kooskõlastanud eri ministeeriumid (teadagi, valitsuse eelnõu, aga ikkagi): Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium, Välisministeerium. Ja selle eelnõu kaudu oli leitud selline ühisosa. Komisjonis arutati lähemalt ka viisade vormistamise ning nende pikendamisega seotud küsimusi. Viisataotluse läbivaatusel lähtutakse põhimõttest, et kui viisa andmisest keeldutakse, siis ei pea seda põhjendama. Oluliseks pidas komisjon peatuda hetkel seaduse jõustumise äramärkimisel. Nimelt ütleb eelnõu § 6 lõige 1 seda, et seadus jõustub 1. mail 2004, mis on päris mitmel põhjusel meile üpris oluline kuupäev ka varasemate seaduste puhul olnud. Kuid siin on ka omad täiendused või erandid. Nimelt jõustuvad selle eelnõu § 5¹ lõike 1 punktid 2 ja 4 ning § 5¹ lõige 3 ning § 10¹ lõike 1 punkt 4 Eesti täielikul ühinemisel Euroopa Liidu ühtse viisaruumiga, mis tähendab seda, et § 5¹ käsitleb välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikke aluseid ja lõige 1 ütleb: "Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus. Välismaalase Eestis viibimise seaduslikud alused on ..." Ning lõike 1 punktid 2 ja 4 käsitlevad Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või _veitsi Konföderatsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigi, välja arvatud Eesti, pädeva asutuse poolt antud elamisluba. See tähendabki Eesti täielikku ühinemist Schengeni õigusruumiga, mis eeldatavalt toimub alles 2007. aastal. Ja § 10¹⁰ lõike 1 punkt 7 ja § 10¹² lõige 2 jõustuvad 1. märtsil 2005. Need sätestavad viisade andmisel ka Siseministeeriumi vastava ametkonna olulist osa, mitte ainult Välisministeeriumi osa. Need olid niisugused olulised punktid, mida oli vaja veel täiendavalt välja tuua lisaks härra ministri ettekandele. Komisjon viis läbi ka hääletuse, tegi ettepaneku Riigikogu täiskogule seaduseelnõu 263 esimene lugemine täna lõpetada. Poolt oli 10, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Sama häälte arvuga otsustas komisjon teha Riigikogu juhatusele ettepaneku määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva, s.o 24. märts k.a, kell 6 õhtul. Aitäh!

Suur tänu, Väino Linde! Kas kolleegidel on komisjoni esindajale küsimusi? Neid ei näi olevat. Fraktsioonide esindajatel on võimalus osaleda läbirääkimistel. Ekraan on tühi. Sooviavaldusi ei näi olevat, läbirääkimisi ei avata. Seega on seaduseelnõu 263 esimene lugemine lõpetatud. Kordan muudatusettepanekute esitamise tähtaega: 24. märts, kell 18. Adressaadiks on põhiseaduskomisjon.

Austatud Riigikogu! Meie tänase päevakorra viimane punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud noorsootöö seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti haridus- ja teadusminister Toivo Maimetsa!

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Täna Riigikogus esimesel lugemisel oleva noorsootöö seaduse muutmise seaduse eelnõul on neli eesmärki. Esiteks täpsustatakse noortelaagrite ja projektlaagrite mõisteid. Teiseks reguleeritakse täpsemalt nende tegutsemise aluseid. Kolmandaks ühtlustatakse noortelaagrite ja projektlaagrite personalile esitatavad nõuded. Neljandaks viiakse noorsootöö definitsioon noorsootöö seaduses kooskõlla Eesti noorsootöö kontseptsioonis esitatud definitsiooniga. Noorsootöö seaduse § 3 lõikes 1 toodud noorsootöö definitsiooni täpsustatakse: "Noorsootöö on noortele arendavaks tegevuseks tingimuste loomine, mis võimaldab neil oma vaba tahte alusel tegutseda väljaspool perekonda, õppekava ja tööd." Alates 2001. aastast kehtiva Eesti noorsootöö kontseptsiooni kohaselt on noorsootöö tingimuste loomine noore arendavaks tegevuseks väljaspool perekonda, tasemeharidust ja tööaega. Seega täpsustab kontseptsioon noorsootöö mõistet, hõlmates sellega kõiki noorte vaba aja tegevusi. Definitsioon liidab samas valdkonnas tegutsevad ja sama sihtrühmaga tegelevad isikud ja institutsioonid, võimaldades noorte vaba aja tegevusi senisest ühtsemalt juhtida ja korraldada. Teised eelnõus toodud muudatused on seotud noorte- ja projektlaagrite töö parema korraldamisega. Koondprojekti "Noorte tervistav puhkus" kaudu on Haridus- ja Teadusministeeriumil ülevaade ligi 30 000 noorele suvepuhkust pakkuvate laagrite tegevusest. Ettepanekud seaduse täpsustamiseks ongi tulnud laagrite tegevuse korraldajailt endilt, kelle esindajad on koondunud ministri nõuandvaks koguks nimega laagrijuhtide nõukoda. Eelnõus esitatud muudatustes defineeritakse noortelaagri ja projektlaagri mõisted. Seda liiki laagrite puhul on tegemist noorele tasemeõppe välise tasulise teenuse osutamisega, mille sisuks on noorte tervistav ja arendav puhkus. Sellise muudatuse tingib vajadus selgemalt määratleda noorte suviste ühistegevuste (kokkutulekud, seminarlaagrid, suvepäevad) ning noortelaagrite ja projektlaagrite erinevus. Võrreldes varasema regulatsiooniga eristab eelnõu praegune sõnastus täpsemalt, millised on noortelaagrid ja millised on projektlaagrid. Eelnõu sõnastus annab kohustuse registreerida kõik laagrid, mille vahetuse pikkus on alates kuuest tööpäevast, ning määratleb projektlaagrina aastas vähem kui 60 päeva tegutseva laagri ja noortelaagrina aastas enam kui 60 päeva tegutseva laagri. Ajaline piirang ja projektlaagri eristamine noortelaagrist on tingitud asjaolust, et kõik üle 60 päeva aastas laagritegevusega seotud ettevõtted peavad vastavalt noorsootöö seaduse §-le 10 taotlema Haridus- ja Teadusministeeriumilt tegevusloa. See omakorda eeldab statsionaarset laagribaasi ning kooskõlastusi Tervisekaitseinspektsiooni ja Päästeameti poolt esitatavate ohutusnõuete täitmise osas. Projektlaagrite läbiviijatel on võimalus kasutada rendipinda ning rendileandjal peab olema Tervisekaitseinspektsiooni ja Päästeameti kooskõlastus. Projektlaagri vormis läbiviidavad noorte tervistava puhkuse projektid võimaldavad noori neile suunatud tervistava puhkuse tegevustesse kaasata ka laagribaasi omamata. Muudatusettepanek § 15 lõikes 4 määratleb kohalikule omavalitsusele esitatava projekti kohustuslikud komponendid. Võrreldes varasemate nõuetega, annab see kohalikule omavalitsusele kui oma territooriumil noorsootöö eest vastutajale parema võimaluse projektlaagri teostajat kontrollida ning välistab selle, et kohalikul omavalitsusel pole ülevaadet projekti raames toimuvast. Paraku oleme seni pidanud pea igal suvel olema tunnistajaks mõnele juhtumile, kus kohalik omavalitsus saab oma territooriumil tegutsevast projektlaagrist teada alles meediast, kui laagriga on tekkinud probleeme. Uuendusena on lõikes 5 sätestatud, et ka projektlaagri juhataja ja kasvatajate kvalifikatsiooninõuded kinnitab haridus- ja teadusminister määrusega. See on tingitud laagrijuhatajate ja kasvatajate kvalifikatsiooninõuete ühtlustamisest, nii noortelaagrite kui ka projektlaagrite töötajatele hakkavad kehtima ühesugused nõuded. Need aitavad tagada juhatajate ja kasvatajate ettevalmistuse kõrge taseme ning planeerida koolitusvajadust. Vastavalt Riigikontrolli poolt Haridus- ja Teadusministeeriumis eelmise aasta teisel poolel läbiviidud noortelaagrite auditi käigus tehtud ettepanekutele on eelnõusse lülitatud sätted noortelaagri ja projektlaagri korraldamise nõuete rikkumise eest. Karistusena on sätestatud kuni 100 trahviühikut ning kui sama teo on toime pannud juriidiline isik, siis karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni. Väärtegude kohtuvälise menetlejana on sätestatud politseiprefektuur ja valla- või linnavalitsus. Haridus- ja Teadusministeerium leiab, et kuna eelnõus esitatakse laagritele ja nendes töötavatele isikutele senisest selgemad nõudmised, on laagriteenusest huvitatud noorel ja tema vanematel senisest kindlam tegevuse kvaliteedi garantii. Samuti toetatakse eelnõuga kohaliku omavalitsuse õigust omada ülevaadet oma territooriumil toimuvast noorsootööst, sh projekt- ja noortelaagritest. Ma tänan!

Suur tänu, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on ettekandjale küsimusi? Katrin Saks, palun esimesena!

Aitäh! Austatud minister! Pean küll igati õigeks laagrite tegutsemise reguleerimise korrastamist ja ka tingimuste karmistamist, aga kas ei ole ohtu, et me läheme nüüd teise äärmusesse? Kui ma loen siin läbi, mis kõik on vaja, et ühte projektlaagrit läbi viia ... Mulle tundub, et näiteks telklaager ja lõkkel söögitegemine on täiesti välistatud.

Aitäh küsimuse eest! Ma ei tea, milline punkt annab selliseks väiteks aluse. Loomulikult on olemas tervisekaitsenõuded, mida tuleb täita. Ma arvan, et lõkke peal süüa tehes tõenäoliselt on siiski võimalik tervisekaitsenõudeid täita. Nii et ma loodan, et see päris seda kena noore inimese elu osa ära ei võta.

Härra minister, suur tänu! Küsimusi rohkem ei ole. Katrin Saks on siiski palunud härra ministrit tagasi kõnepulti, tal on veel teine küsimus.

Ma palun vabandust, ma arvasin, et peale minu tunneb keegi teine ka veel laagrite vastu huvi, ega reageerinud piisavalt kiiresti. Tegelikult ei puuduta minu küsimus mitte niipalju laagreid, vaid mulle jäi siin seletuskirjas silma üks selline lause, et selle eelnõuga eristatakse formaal- ja mitteformaalõpe senisest selgemalt jne. Ma näen siin ühte ohtu. Kui me tegelikult räägime, et koolis peaks just nimelt enam selle formaalõppe kõrval toimuma ka igasugune huvialategevus ja noorsootöö, siis kas selline eesmärgi püstitus on ikkagi õigustatud?

Nende lausete mõte on tegelikult see, et kogu see mitteformaalõpe, mis jääb tasemeõppest välja, oli selline mitte kuhugi kuuluv ala. Praegu on ta selgelt defineeritud noorsootöö osana. Ehk teiste sõnadega, kõike seda noorte tegevust, mis jääb tasemeõppe aladest välja, hõlmab noorsootöö ja vastavalt ka noorsootöö kohta käiv seadustik.

Tänan! Kolleeg Rein Lang, palun!

Aitäh, härra juhataja! Kallis hea sõber! Mitmest inimesest alates see projektlaager peale hakkab?

Projektlaager, kui ma nüüd mäletan, hakkab kuuest inimesest alates ... Ei, vabandust! Jään vastuse võlgu. Need olid tööpäevad.

Kuus tööpäeva oli kõige lühem aeg. Kolleeg Helmer Jõgi, palun!

Aitäh! Hea ettekandja, kas teie arvates ei ole tegemist ülereguleerimisega? Ma saan aru kvalifikatsiooninõuetest inimestele, kes noortega tegelevad, aga projektlaager, noortelaager, keeltelaager - igasuguseid laagreid on. Ma arvan, et midagi ei ole siia alla ära mahtunud. Küsin teie isiklikku arvamust.

Aitäh! Ühest küljest oleks tõepoolest väga meeldiv, kui oleks kõik inimesed vabad, kes tahab, kutsub noored kokku ja korraldab neile ühe toreda tervistava puhkuselise tegevuse kuskil oma suvetalus. Ja miks seda siis ei võiks lasta teha? Ma arvan, et teatud piirangud on ikkagi vajalikud, sest ka eelmisel suvel me kuulsime mitmesugustest noortelaagritest, kus kas tegevust ei toimunud või toimusid suhteliselt kentsakad tegevused. Seetõttu ma arvan, et teatud piirangud ja teatud nõuete esitamised on vajalikud. Ma isiklikult küll täna käsitlusel oleva seaduseelnõu puhul üleregulatsiooni ei näe.

Tänan! Rein Lang, teine küsimus, palun!

Aitäh, härra juhataja! Ma tulen tegelikult tagasi sellesama teema juurde, mida ma juba küsisin. Kas selle seaduseeelnõu eesmärgiks on kuueliikmelise seltskonna laialiajamine järve äärest, kui nad telgivad seal üle kuue päeva?

Ei, see puudutab selle laagri organiseerija tegevust. Millistel alustel ta seda organiseerib ja millistel alustel ta selle eest kasseerib. Kui need tingimused ei ole täidetud, siis on tema tegevus ebaseaduslik. Ma arvan, et kuue noore või vana inimese telkimist metsa ääres reguleeritakse ka, aga need on teised seadused, mis seda teevad.

Kolleeg Rein Aidma, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Kui juba küsimiseks läks, siis tõepoolest tekib seesama küsimus, et §-s 18 on nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja, aga kes pärast loaandmist kontrollib, kas laagri tegevus ikka vastab sihtotstarbele?

Aitäh küsimuse eest! Laagri tegevuse sihtotstarbele vastavust kontrollib loa väljaandja.

Härra minister, tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Ettekandeks juhtivkomisjoni nimel palun Riigikogu kõnepulti kultuurikomisjoni liikme Elle Kulli!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Kultuurikomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud noorsootöö seaduse muutmise seaduse eelnõu 26. veebruaril. Komisjoni istungist võttis osa Haridus- ja Teadusministeeriumi õigusosakonna juhataja kohusetäitja Robert Lippin, kes on ka olnud üheks seaduseelnõu ministeeriumipoolseks ettevalmistajaks. Ta põhjendas komisjoni liikmetele eelnõu algatamise motiive ja vajadust. Eelnõu algatamise tingis tarvidus täpsustada seaduses mõisteid "noortelaager" ja "projektlaager". Samas ka vajadus ühtlustada noorte- ja projektlaagrite personalile esitatavaid nõudeid. Eelnõu algatamine andis võimaluse viia noorsootöö mõiste paremini kooskõlla Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud Eesti noorsootöö kontseptsiooniga, kuna noorsootöö seadus võeti vastu mõni aasta varem, kui kinnitati noorsootöö kontseptsioon. Eelnõus toodu võib põhimõtteliselt jagada nelja gruppi. Esiteks, noorsootöö seaduse §-s 3 toodud noorsootöö definitsiooni täpsustamine: sõna "õppekava" asendatakse sõnaga "tasemeharidus". Eelnõu punktides 2 ja 3 defineeritakse noortelaagri ja projektlaagri mõisteid, punkti 4 muudatus toob seadusesse noortelaagri mõiste täpsustuse. Kolmandaks on kõige suurem muudatusteplokk, see muudab põhimõtteliselt projektlaagri definitsiooni ja sätestab selle konkreetsemalt, võrreldes olemasoleva seadusega. Riigikontrolli ettepanekul on eelnõusse lülitatud ka sätted karistusmääradega laagrite korraldamise nõuete rikkumise eest. Algatatud seaduseelnõu võimaldab varasemaga võrreldes paremini reguleerida noorte- ja projektlaagrite tegutsemist, suurendab kohalikel omavalitsustel võimalust teostada kontrolli oma territooriumil tegutsevate projektlaagrite üle, mille kohta on ka meil mälus piisavalt negatiivseid näiteid. Eelnõu esitab varasemast kõrgemaid nõudmisi projektlaagrite korraldajate kvalifikatsioonile ja suurendab nende vastutust, mis on ainult hea, sest need on inimesed, kelle hoolde me usaldame oma noored ja lapsed. Komisjoni üksmeelne ettepanek oli esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute tähtajaks on määratud 15. märts, kell 10.

Suur tänu, Elle Kull! Väino Linde, palun!

Austatud ettekandja! Palun öelge, kas teil komisjonis oli selle eelnõu raamides arutusel siiski see, kus maalt, millise osavõtjate arvuga seonduvalt võiks hakata lugema ühte või teist ühisettevõtmist just nimelt projektlaagriks või muuks laagriks selle seaduse tähenduses ehk teisisõnu, mitu puud moodustab metsa? Kuivõrd muus osas, näiteks laagrite pidamise tähtajad on päris täpselt ära määratud, alates kuuest päevast.

Komisjonis inimeste arvust, mis moodustab laagrirühma, juttu ei olnud ja seda ei reguleeri ka see seadus. Aga ma usun, et seda reguleerib ilmselt raha.

Tänan! Helmer Jõgi, teine küsimus, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea ettekandja, sõna "õppekava" asendati sõnaga "tasemeharidus". Kas oli ka mõttevahetus sel teemal, milleks see vajalik on? Ma praegu mõtlen laululaagrite peale, mida paljud koolid korraldavad ja mis on ka üks osa tasemeharidusest. Kas rääkisite komisjonis sellest?

Nendest mõistetest konkreetselt komisjonis juttu ei olnud. Mis puudutab terminoloogiat, siis oli juttu sellest, et kolmanda peatüki pealkiri - noorte tervistava puhkuse ja vaba aja veetmise projekt - oli väga pikk ja lohisev, see asendati "projektlaagriga". Kuid õppekava ja tasemehariduse sõnastusest juttu ei olnud.

See oli vastus?

Jah!

Tänan! Kolleeg Kadi Pärnits, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Selle eelnõuga piiratakse üksjagu palju asju. Seetõttu on oluline, mis siis tegelikult on noortelaagri mõiste. Selle eelnõu eesmärk on tõesti seda mõistet avada. Aga siin on öeldud, et noortelaagri, projektlaagri sisuks on noorte tervistav ja arendav puhkus. Aga mis saab siis, kui laagris tehakse tõsist tööd, õpitakse keelt, õpitakse laulma, õpitakse maalima?

Siis on tegu projektlaagriga. Projektlaagri alla saab mahutada väga palju erinevaid tegevusi, mida eelmine pikavõitu määratlus ei väljendanud. Seal oli juttu ainult tervistavast ajaveetmisest.

Tänan! Kolleeg Toomas Tein, palun!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Härra minister vastas siin mõni küsimus tagasi ühele küsimusele, et kui kuus vanainimest või noort inimest kuskil metsa ääres on ja laagrit peavad, siis see ei lähe nende sätete alla. See tähendab, et see seadus nagu ei mõjutaks nende tegevust. Tahaksin lihtsalt täpsustada. Millises ealises kategoorias me räägime, mis on noorsootöö seaduse alla käiv, mis need vanusepiirangud võiksid olla?

Ma arvan, et sinna vanusepiirangu alla võiks mahutada kõik õppivad noored, ka üliõpilaslaagrid. Jään vanuse ülempiiri osas vastuse võlgu. Ma ei arva, et see seadus peaks reguleerima pensionäride ühisüritusi. See on mõeldud noortelaagrite reguleerimiseks, ka nimetus ütleb seda.

Jah, nooruslike laager. Kadi Pärnits, teine küsimus, palun!

Aitäh! Ma täpsustaksin ikka oma eelmist küsimust. Tegelikult just selle uue seadusega ongi täpsustatud noorte- ja projektlaagrite mõistet ja selles uues eelnõus ongi sees, et see puudutab noorte tervistavat ja arendavat puhkust. Minu küsimus oligi: kas te komisjonis arutasite, mis saab nendest laagritest, kus tehakse tõsist tööd?

Komisjonis sisulist arutelu laagri tegevuste üle ei toimunud. Arutleti, kuidas eristada neid kahte mõistet - noortelaager ja projektlaager. Noortelaagriks saab nimetada laagrit, mis toimub vähemalt kaks kuud aastas ja mis toimub kindlas kohas. Projektlaager on tavaliselt lühema kestusega - kuni kaks kuud. Kui projektlaagri kestus ületab kahte kuud aastas, siis tuleb taotleda projektlaagril noortelaagri tegutsemisluba.

Elle Kull, tänan! Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Austatud Riigikogu! Kas fraktsioonide esindajad soovivad noortelaagrite teemal osaleda läbirääkimistel? Tundub, et meie hulgas noori ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu 254 esimene lugemine on lõpetatud. Kordan üle ebatavalise tähtaja muudatusettepanekute esitamiseks, see on 15. märts, kell 10 hommikul. Meie tööpäev on lõppenud, tänan teid osalemast ja kohtume homme kell 10. Nägemiseni! Istungi lõpp kell 17.57.