Tere päevast, head kolleegid! Tere päevast, austatud ministrid! Alustame infotundi. Palun teeme kõigepealt kohaloleku kontrolli! Hetkel on kohal 27 Riigikogu liiget, puudub 74. Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: justiitsminister Ken-Marti Vaher, kultuuriminister Urmas Paet ja minister Paul-Eerik Rummo. Esimene küsimus on kolleeg Tõnis Lukaselt kultuuriminister Urmas Paetile.

Aitäh, austatud juhataja! Väga austatud minister! Ajakirjandusest on olnud lugeda, et kuigi meil ei ole veel täpselt teada, kui palju sportlasi Ateena olümpiamängudele sõidab, on juba teada, et peaaegu kogu Eesti poliitiline juhtkond sõidab sinna. Ju siis Eesti Vabariik valmistub suureks läbilöögiks ja kullasajuks. Minu küsimus ei ole mitte niivõrd teie kui spordiministri osaluse kohta. Minu meelest sai eelmisel korral Sydney olümpiamängude ajal Signe Kivi asjata ja ebaõiglaselt pragada selle eest, et ta seal kohal käis. Selle valdkonna ministreid tõenäoliselt olümpiamängudel ikka liigub. Aga president, peaminister ja kõik on sinna minemas. Kui palju seal ikkagi tehakse riigitööd, kui palju seal on kohtumisi, kui asendamatu on see riikliku visiidina ja kui palju seal lihtsalt lustitakse?

Aitäh küsimuse eest! Esiteks, mis puudutab mind ja minu võimalikku sõitu Ateena olümpiamängudele, siis ilmselt oli ka selles ajaleheartiklis jutt ikka väga tinglik. Ma ei ole otsust, kas minna või mitte, teinud. See sõltub palju ka muust ajaplaanist. Kindlasti ka sellest, mida see lugu maksab. See summa peab kindlasti olema mõistlik. Mina ei saa ei presidendi, peaministri ega teiste inimeste eest öelda, kas ja kui palju kellelgi on kohtumisi ja kui kõrgelt neid hinnata tuleb, sest tegemist on ikka teiste inimeste valikuga. Mina ei tea praegu nende tegutsemisplaane seal, kui nad peaksid sinna minema.

Palun, täpsustav küsimus, kolleeg Tõnis Lukas!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Ateenas olemine ja tegutsemine on olümpiamängude ajal kindlasti kaunis kallis. Rõhutan, et nii esinduslikku plejaadi (ma ei tea, kuidas teie isiklikult otsustate, aga praegu paistab, et poliitilist juhtkonda läheb sinna hulganisti) ei ole tõenäoliselt varem olnud. Võib ju öelda, et Eesti riik on saanud normaalseks riigiks ja osaleb igal pool, meil on nüüd raha rohkem kui enne. Aga on see meie eelarve taustal ikkagi nii? Kas Eesti olümpiaatleetidel on ettevalmistusraha olümpiamängudeks piisavalt ja kui suure osa protsentuaalselt see suur kulu, näiteks presidendi, peaministri ja teie kaaskondadega osalemine, võiks kogu olümpia ettevalmistuse rahast moodustada?

Nagu ma eelmisele küsimusele vastates ütlesin, ei ole tehtud ühtki lõplikku otsust mineku kohta ega aja kohta, sest, nagu ma ütlesin, sõltub palju sellest, mis see lugu maksab. Loomulikult võib lehest lugeda igasuguseid huvitavaid numbreid, kui palju kuskil mingi hotellituba maksab, aga ma arvan, et see ei ole ka paraku tegelik elu. Mis puudutab olümpiaks ettevalmistuse summasid, siis juba viimased seitse aastat tuleb olümpiaks ettevalmistamise raha riigi poolt hasartmängumaksu nõukogu kaudu Olümpiakomiteele, kes selle summa jagab edasi alaliitudele. Sel aastal on seda 13 miljonit krooni. Niisama palju oli seda ka eelmisel aastal. Lisaks on selle aasta eelarves Olümpiakomiteele ette nähtud juba konkreetsel olümpial osalemiseks 4,5 miljonit krooni. Eelmisel aastal oli 2,5 miljonit. Pluss võimalikud sponsortoetused ja kõik muu. Need on numbrid, millest saab kindlasti rääkida. Kõik ülejäänu, küsimuse teine pool, on selles mõttes spekulatsioon, et ma olen päris kindel, et osavõtukulu, kui keegi riigi poliitilisest juhtkonnast peaks olümpiamängudel osalema, peaks kindlasti olema mõistlik. Need numbrid, mis ajalehes kirjas olid, on liiga suured.

Palun teine täpsustav küsimus, kolleeg Tõnis Lukas!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud minister! Aga kui natuke uudishimutseda, mis alasid teie isiklikult kavatsete vaatama minna või sooviksite vaatama minna juhul, kui te otsustate olümpiamängudele ikkagi selle normaalse kuluga sõita?

Juhul kui, rõhutan, juhul kui, siis ilmselt ikkagi sel ajal, kui Eesti sportlased on võistlustules. Praeguse seisuga on tõenäoliselt kõige suuremad lootused kergejõustikul ja džuudol. Need on need alad, mis, ma arvan, võiksid kogu Eesti rahvale kõige suuremat pinget pakkuda, arvestades seisu, mis Eesti spordis praegu on.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Katrin Saks!

Aitäh! Austatud minister! Minu küsimus puudutab ühte teist selle suve suursündmust, kus te, ma olen kindel, osalete. See on laulupidu. Kultuurikomisjonis lubasite te leida lahenduse lauljate ja tantsijate toitlustamise jaoks raha leidmiseks. Minu küsimus täna ongi, kas see lahendus on leitud ja kas täiskasvanud lauljad, tantsijad ...

Vabandust, hea kolleeg Katrin Saks! Me räägime spordi rahastamisest. Peame ikka teemast kinni. Palun, teine kohapeal algatatud küsimus, kolleeg Toomas Alatalu!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud härra minister! Minu probleem tekib sellest, et te siin korduvalt viitasite, et ei saa nagu midagi teha sellega, mida ajakirjandus kirjutab. Aga on ju olemas ka niisugune valdkond, nagu on riigi imago või ettekujutus sellest. Näiteks meie naaberriigis Lätis tegeldakse selle probleemiga tõsiselt. Siit minu küsimus. Kui te ei ole rahul, kuidas ajakirjandus serveerib minu poolest kas või spordi rahastamist, kas Kultuuriministeerium ei ole siis mõelnud mingile ajakirjanike jaoks korraldatavale üritusele, et seda riigi imago küsimust lahata?

Esiteks ütlen märkusena, et ma, vastates Tõnis Lukase küsimustele, kordagi ei öelnud, et ajakirjandus oleks midagi valesti kirjutanud. Minu mäletamist mööda tsiteeriti selles loos Olümpiakomitee ühe töötaja sõnu, kes luges ette mingeid Ateena hotellide hinnakirju. Seetõttu ei ole mul ajakirjandusele selles kontekstis etteheiteid. Kui kedagi intervjueeriti ja intervjueeritav midagi rääkis ja see lehte pandi, siis järelikult nii on. Aga eks ajakirjandusega suhtlemine toimub nii ministeeriumides kui ka kõigi teiste puhul, kellel on ajakirjandusega tahes-tahtmata vaja suhelda, ju iga päev. Oluline on ikka anda ajakirjandusele võimalikult adekvaatset informatsiooni, siis peaks ka muresid väärarusaamade pärast vähem olema. Aga mingit eraldi suurt propagandarünnakut ei pea ma küll kuidagi õigeks.

Aitäh, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Järgmine küsimus on kolleeg Toomas Alatalult minister Ken-Marti Vaherile.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud härra minister! Teie pakute välja teatud uut poliitikat. Seetõttu puudutabki minu küsimus süü- ja väärtegudes süüdimõistetute nimede avalikustamist, silmas pidades seda, et veel enne teid langetati otsus paigutada teatud informatsioon ka Internetti, tähendab, igaüks saab seda pidevalt lugeda ja jälgida. Siit ka minu küsimus. Kas te natuke täpsustaksite, kui kaua niisugune informatsioon on Internetis üleval ja kas teil on kavatsus neid tähtaegu, mis siin ilmselt on olemas, muuta?

Tänan hea küsimuse eest! Alates 1. oktoobrist 2001 on tõesti tagatud, et Eestis on kohtulahendid avalikult väljas veebilehel. Pärast seda kuupäeva on kõik kohtuotsused, mis on langetatud ja jõustunud, avalikustatud. Enne 1. oktoobrit 2001 langetatud kohtuotsuseid on võimalik kätte saada vastavast esimese astme kohtust. Üldine printsiip vastavalt avaliku teabe seadusele on, et kohtuotsused on avalikud. Teie küsimus on selles mõttes päevakohane, et uue kriminaalmenetluse seadustikuga on tõesti sätestatud teatud piirangud, et teatud isikuandmeid oleks kohtuotsustes võimalik ka mitte avalikustada. Kriminaalmenetluse seadustiku eelnõu tuleb õige pea parlamendi menetlusse just rakendusseadusena. Me tahame seal isikuandmete kaitse põhjalikumalt avada. Aga aitäh küsimuse eest ja ka tähelepanu juhtimise eest sellele probleemile, mis tõesti on täiesti selgelt olemas!

Palun, täpsustav küsimus, kolleeg Toomas Alatalu!

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma läheksin siiski probleemiga edasi. On ju teada, et paljud inimesed n-ö väldivad kohtuistungit, isegi siis, kui on otsus tehtud, varjuvad jne. Võib ette kujutada kohtuasju, kus on mängus korraga näiteks kümme inimest, aga kaks nendest hiilivad kõrvale. Ülejäänud kannavad oma karistuse ära, kuid kaks on kadunud. Mida siis säärase kohtuotsusega tehakse? Kas avalikustatakse kaheksa inimese süüasi ja kahe puhul jääb see avalikustamata või millised lahendused on siin ette nähtud?

Iga kaasus on erinev. Praegu on raske üldistust teha, eriti juhtudel, kus teatud isikud on varjunud või ei ole neid võimalik olnud tabada ja süüalustest on kohtu all ainult mõni. See probleem on selles mõttes üldisem, et konkreetsete isikute suhtes, kelle süü on ka tuvastatud ja kelle suhtes on süüdimõistev kohtuotsus langetatud ehk kes on kohtuprotsessiga märgistatud kurjategijaks, kohtuotsused jõustuvad ja need avalikustatakse täies mahus. On loomulikult olemas teatud võimalused. Me võime tuua siin kriminaalmenetluses praegu kehtiva koodeksi teatud paragrahvid, kus me võime näha erandeid kohtuotsuse avalikuks kuulutamise osas. Näiteks poolte huvides, kui üheks pooleks on alaealine abielupool, kui kannatanu huvid võivad nõuda teisiti. Siis võib kohus teha selge otsuse, et sellised kohtuotsused avalikustamisele ei kuulu, sest siin võib tekkida teatud riive osapoolte suhtes. Kokkuvõtteks võib öelda, et kaasused on individuaalsed ja neid saab vaadelda (kui on konkreetne juhtum) ja lahendada ning anda vastuse individuaalselt.

Palun, teine täpsustav küsimus, kolleeg Toomas Alatalu!

Aitäh! Lugupeetud minister! Sellesama lubatud uue poliitika ja karistuspoliitika raames on ka niisugune probleem. Kui toimub ränkade tagajärgedega autoavarii, siis pole raske näha, et teinekord on juba järgmisel päeval ajalehes süüdlase nimi kirjas, paljudel juhtudel on ainult initsiaalid. Kas siin on ette näha mingeid muutusi või mingite ühtsete reeglite kehtestamist?

Tänan! See puudutab küll pigem politseivaldkonda ja siseministri valitsemisala. Aga loomulikult puudutab see kindlasti ka informatsiooni andmist ja kogu kommunikeerumist, kommunikeerumise printsiipe, mida politsei on tavaks võtnud. Minul on raske kommenteerida, millised on erinevused. Teatud juhtudel võime tõesti näha, et on antud üsnagi palju informatsiooni selliste juhtumite kohta, kus tegelikult ei ole sisuliselt kedagi isegi kahtlustatavaks tunnistatud. Samal ajal on ajakirjandusse jõudnud informatsioon ja seda käsitletakse selliselt, nagu see isik konkreetselt oleks juba justkui süüdi ja kurjategija. Oleks mõistlik küsida Siseministeeriumist, kuidas on neil läbi mõeldud ühtse kommunikatsiooni põhimõtted, eelkõige minu hinnangul lähtuvalt kahest põhimõttest. Esiteks, lähtuvalt printsiibist, et me saame süüdimõistetuks lugeda ainult inimese, kelle suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Teiseks, kuidas võimalikult palju avalikkusega suhelda, eelkõige kuritegude puhul, kus on vaja täpsemaid selgitusi konkreetse juhtumi kohta: mis juhtus, kes oli võimalik põhjustaja, mis asjaoludel kuritegu toime pandi. See sõltub jällegi väga palju Siseministeeriumi ühtsest kommunikatsioonistandardist. Ma tõesti soovitan küsida seda Siseministeeriumist või siseministri käest.

Aitäh, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Järgmine küsimus, palun, kolleeg Mark Soosaarelt kultuuriminister Urmas Paetile!

Hea juhataja ja lugupeetud minister! Täna paistab Eesti filmirahvale ja kõigile filmisõpradele päike, sest täna avatakse väärtfilmikino Sõprus, kus hakkavad toimuma toredad esilinastused ja näidatakse palju kodumaist produktsiooni. Me teame, et ka teie olete siin kõvasti õla alla pannud. Aga millegipärast ei ole Rahandusministeerium tahtnud juba aastaid mõista, et kinopiletid tuleks võrdsustada teatri- ja kontserdipiletitega. Teatavasti maksustatakse teatris ja kontserdil käijaid 5% käibemaksuga, aga need, kes filme vaatavad, peavad maksma 18%. See on üks põhjus, mispärast meil kinokultuur riigis nagu hästi ei arene. On ebanormaalne, kui kinopiletid on peaaegu samas hinnas kui teatripiletid. Kui me vaatame seda mujal maailmas, siis seal on vahe suisa kümnekordne. Kino on ikkagi rahvalik kunst. Mida teie kavatsete ette võtta, et võrdsustada kino- ja teatripiletite käibemaksu?

Aitäh küsimuse eest! Mis puudutab kinopiletite käibemaksu, siis tõepoolest, kui käibemaksuseaduse eelnõu oli viimati Kultuuriministeeriumis kooskõlastamisel eelmisel aastal, siis kahel korral, nii mais kui ka möödunud sügisel, tegi Kultuuriministeerium ettepaneku kehtestada lisaks kehtivale etendusasutuste pääsmetele kehtestatud 5% käibemaksumäärale samasugune käibemaksumäär ka muuseumide, kunstinäituste, kino- ja spordiürituste pääsmetele. See taotlus jäi arvestamata. Nüüdseks on seadus sellisel kujul, ilma seda ettepanekut arvestamata, Riigikogus vastu võetud ja jõustub 1. maist 2004. Loomulikult, ega meie ministeerium seda seisukohta ei ole muutnud. Need minu loetletud kultuurivaldkonnad ja need piletihinnad võiksid ka olla maksustatud 5% käibemaksumääraga. Eks me seda tööd jätkame. On ju tõenäoline, et elu toob ikka ja jälle kaasa seaduste muutmise vajaduse. Nii et ilmselt ei ole ka käibemaksuseadus sellisel kujul igavene. Meie oma seisukohast ei ole taganenud. Eks me ürita jälle.

Palun, kolleeg Mark Soosaar, täpsustav küsimus! Üks minut.

Euroopa Liidu kuues direktiiv lubab kultuuri- ja haridusvaldkonda maksustada rahvuskultuuri seisundist olenevalt igas riigis nii, nagu seda õigeks peetakse. Millal te kavatsete uuesti Res Publica juhitavale Rahandusministeeriumile saata ettepaneku käibemaksuseadust muuta?

Kuupäeva on raske öelda, aga ma arvan, et see on jälle selle poolaasta teema, et see oleks jätkuvalt päevakorral.

Aitäh, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Järgmine küsimus on kolleeg Katrin Saksalt Ken-Marti Vaherile.

Aitäh! Austatud justiitsminister! Ma palun teie hinnangut järgmisele tegevusele, mida ma kirjeldan. Ühe erakonna initsiatiivil eraldatakse riigieelarvest ühele mittetulundusühingule, ütleme, et selle nimi on näiteks Kägu, 1,6 miljonit. Mittetulundusühing korraldab suure show, mille käigus kingitakse see raha lastele. Mittetulundusühing kohustab selleks maavanemaid rahva kokku kutsuma, et ühe erakonna kunstikollektiiv, ikka sellesama, kes kogu selle protsessi initsieeris, saaks selle raha laiali jagada. Mis see on? Ma annan ka vastusevariandid ette: A - korruptsioon, B - tavaline normaalne heategevus, C - uus poliitika.

Aitäh küsimuse eest, proua Saks! Mul on raske vastata sellisele abstraktsele skeemile. Konkreetse kaasuse kirjeldamine on väga keeruline, sest tundub, et te esitate mulle provokatiivse iseloomuga küsimuse. Ma võin kommenteerida ainult seda, et ma sain aru, et see küsimus sai alguse riigieelarvest, sest oli viide riigieelarvele, kust raha eraldati. Poliitiline protsess selleks toimubki ja poliitikud otsustavad siin saalis kogu selle 47,2 miljardi üle, mis riigieelarve maht on. Loomulik on, et poliitikud esindavad oma valijate huve, kes on neile andnud selle jaoks mandaadi.

Palun, täpsustav küsimus, kolleeg Katrin Saks!

Aitäh! Ma täpsustan, et küsimus ei oleks nii abstraktne, ja palun teie hinnangut raha eraldamisele MTuÜ-le Sinilind. See raha on Sotsiaalministeeriumi real ja seda raha jagatakse praegu just nimelt sel viisil, nagu ma kirjeldasin.

Tänan! Mul on keeruline anda hinnangut teise ministri valitsemisalas olevale küsimusele ja ma ei pea seda ka mingil juhul korrektseks.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Eiki Nestor!

Aitäh! Et vastust küsimusele kolme variandi suhtes ei tulnud, siis võib-olla ongi tegemist mingi uuendusega. Kas valitsusel on kavas uuendada ka muude sotsiaalvaldkonna toetuste vajajateni jõudmise logistikat, et näiteks rahvaliitlastest Riigikogu liikmed annavad mingit pensionilisa, käivad seda pensionärile välja maksmas, ja reformierakondlastest Riigikogu liikmed maksavad ettevõtluskeskustes mingi mittetulundusühingu kaudu toetusi ettevõtjatele? Võib-olla ongi see mingi uus riigijuhtimise moodus, kus mitte riigiasutused ei tee tööd, vaid meie täidame riiklikke ülesandeid mittetulundusühingute kaudu.

Aitäh küsimuse eest! Minule kättesaadava informatsiooni kohaselt on teie viidatud seosed korruptsiooniga siin selgelt ebakorrektsed. Ma saan aru, et te viitasite paljulapselistele peredele eraldatud rahale. Neid mittetulundusühinguid ja organisatsioone oli palju rohkem kui teie viidatud mittetulundusühing. Viidata siin mingisugusele korruptiivsele seosele riigieelarvest eraldatava raha kasutamise osas on minu hinnangul ilmne liialdus.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Mark Soorsaar!

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Te küll ei tahtnud võtta hoiakut sõsarministeeriumi suhtes, kuid neil päevil langetas Rahandusministeerium väga kummalise otsuse. Nende lastekodude, haiglate ja riiklike asutuste, kellele on annetatud raha aastal 2002, need jäägid külmutatakse ning need võetakse riigieelarvesse tagasi. Kas te peate õigeks, et annetatud raha, mis on mõeldud näiteks lasteaedade, koolide ja haridusasutuste jaoks, niimoodi ära kahmatakse?

Tänan küsimuse eest! Mul puudub selle kohta adekvaatne ja põhjalik informatsioon, et ma saaksin anda praegu teie viidatud küsimusele hinnangut.

Viimane kohapeal registreeritud küsimus. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Aitäh! Austatud härra minister! Riigieelarve suurendas oluliselt riigi toetust erakondadele. Kui me selle riigieelarve kulurea välja jätame, kas siis riigieelarveliste vahendite kasutamine erakondade poliitkampaaniateks on korruptsioon või ei ole? Kui see ei ole korruptsioon, mis see siis on?

Ma saan aru, et teie küsimus seondub eelnevate küsimustega. Sellega seonduvalt mulle tundub, et teie viide korruptsioonile on praegusel juhul ilmselt ebakorrektne ja siin ei ole tegemist ühe või teise erakonna poliitkampaaniaga, vaid riigieelarvest eraldatud rahaga, mis on suunatud väga selgelt ühe sotsiaalse probleemi lahendamiseks. See on seotud paljulapseliste peredega Eestis, kelle eest on vaja hoolt kanda. See valitsus on selgelt võtnud üheks oma prioriteediks selle, et just nimelt nendele peredele palju enam tähelepanu pöörata, kui seda on varem tehtud.

Aitäh, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Järgmine küsimus on kolleeg Eldar Efendijevilt kultuuriminister Urmas Paetile.

Aitäh, proua eesistuja! Lugupeetud härra minister! Kindlasti on teile teada, et üle kümne aasta eksisteerib rahvusvaheline organisatsioon CMIABS, mis ühendab linnuseid-muuseume kümnest riigist, ning selle organisatsiooni asutajateks olid ka Eesti muuseumid. Nimetatud organisatsioon oli ja jääb ka tulevikus perspektiivseks koostegevuse vormiks kultuuri- ja integratsioonivaldkonnas Balti mere ümbruses. Eesti linnused-muuseumid püüavad maksimaalselt arendada koostegevust ja seda kinnitab kõrge hinnang välismaa kolleegide poolt. Samal ajal on linnustel rahastamisraskusi eesti ajaloo ja kultuuripärandi propageerimisel. Siit minu küsimus. Kas Kultuuriministeerium näeb riigi tasandil võimalust aidata linnuseid-muuseume selle organisatsiooni tegevuse kontekstis?

Aitäh küsimuse eest! Lühike vastus oleks jah, et nii linnuste-muuseumide kui ka linnuste ilma muuseumideta, mida Eestis on ju õnneks küllaltki palju säilinud, heakord, säilimine, muuseumide puhul ka ekspositsiooni arendamine on loomulikult teema, millega Kultuuriministeerium tahab ja peab vajalikuks tegelda. Võimaluste juurde tulles järjest enam. Sel aastal, kui me rahalise poole pealt räägime, saavad näiteks 12 nii linnust kui ka linnust-muuseumi avalikest fondidest oma tegevuse või renoveerimistööde jaoks raha. Aga selge on see, et nii mõnelgi puhul on lagunemisaste küllalt kõrge ja lisavahendeid oleks vaja kaasata suhteliselt kiires tempos ja suhteliselt suuremates summades. Lootused Euroopa Liidu struktuurifondidele ja koostööle ka omavalitsustega on kindlasti need, mis ehk aitavad neid probleeme kiiremas korras leevendada.

Palun, täpsustav küsimus, kolleeg Eldar Efendijev!

Aitäh, proua eesistuja! Lugupeetud härra minister! Kindlasti on teile teada, et kolm aastat tagasi valmistati ette ja saadeti UNESCO-sse avaldus lülitada Narva linnuse ja Ivangorodi kindluse ansambel maailmapärandi nimekirja. See, et selle ansambli eri osad kuuluvad eri riikidele, takistas tol ajal organisatsiooniliselt avalduse arendamist. Lähemal ajal algab uuesti sellise avalduse vormistamine, et lülitada Narva linnuse ja Ivangorodi kindluse ansambel maailmapärandi nimekirja. Siit küsimus. Kas Kultuuriministeerium näeb võimalusi toetada ülalmainitud initsiatiivi ja võtta osa läbirääkimistest Venemaaga, sest kohaliku omavalitsuse tasemest, nagu näitab kogemus, ei piisa?

Jah, kui kohalikult tasandilt selline initsiatiiv tuleb, siis loomulikult saab seda ainult tervitada ja kindlasti tuleb võtta juurde ka muinsuskaitseeksperdid, kes peavad esitama oma seisukohad ja näpunäited. Kui need on kõik positiivsed, siis ei näe ma probleemi, miks riik ei võiks sel juhul Narva linnal aidata taotleda Narva linnuse võtmist UNESCO maailmapärandi nimekirja. Mis puudutab Ivangorodi, siis mul puudub täpne ülevaade selle linnuse olukorrast ja Vene poole plaanidest selle linnusega. Nagu Kuressaare kogemus näitab, ei vaata UNESCO ainult linnust selle praeguses olukorras, vaid tahab teada tulevikuperspektiive, arenguperspektiive, ka taustsüsteemi, seda, milline linnakeskkond näiteks seda konkreetset linnust ümbritseb. Minul Eesti kultuuriministrina Ivangorodi linnuse kohta see informatsioon puudub.

Palun, kolleeg Eldar Efendijev, teine täpsustav küsimus!

Lugupeetud härra minister! Järgmine küsimus on konkreetsem. Narva linnus on Eesti Vabariigi muinsuskaitseobjektide nimekirjas ja ta on vabariikliku tähtsusega. Aga probleemiks on riigi toetus. Ühel aastal linnus võetakse RIP-i ja linnus saab rahalist toetust. Teisel aastal, ilma põhjendamata, linnust ei võeta RIP-i ja jälle ei ole mingit garantiid. On riskantne teha ka restaureerimisprojekte, sest need võivad vananeda kiiremini, kui eraldatakse raha. Nii juhtus ka käesoleva aasta eelarvega. Eelmises eelnõus oli ette nähtud Narva linnuse restaureerimistööde finantseerimine, tulemuseks aga null. Siit küsimus. Riiklike investeeringute programmis aastateks 2004-2007 on ette nähtud Narva linnuse restaureerimistööde finantseerimine riigi poolt. Kas see on kindel ja kas võib tegelda projekteerimistöödega?

Aitäh! Mis puudutab projekteerimistöid, siis ma ütleksin, et projekteerimistöödega tuleks Narva linnuse puhul kindlasti tegelda ja juba nüüd. Mis puudutab konkreetset rahalist mahtu, kui palju riik saab renoveerimistöödeks anda, siis selge on, et igal aastal tehakse uus eelarve ja see sõltub konkreetse aasta eelarve võimalustest. Aga vaadates Narva linnuse olukorda praegu, siis probleemid võib sisuliselt jagada laias laastus kolmeks ja kindlasti on seal hulgas probleeme, mis tegelikult vajavad väga kiiret lahendamist. Nii et kui te küsite, kas projekteerida, siis ma ütlen, et jah. Narva linnus on meil lähivaatlusel ja Narva Muuseumis on teatavasti nüüd ka uus direktor ametisse pandud, kes kindlasti võiks olla siin partner ja initsiatiivi üles näidata. Samal ajal on Narva linnuse praegune rahaline vajadus viie ja kümne miljoni krooni vahel, aga loomulikult saab seda täpsustada siis, kui on olemas muinsuskaitselised uuringud ja projektid. Nii et jah, projekte tuleks teha juba praegu.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Mark Soosaar!

Lugupeetud minister! On tore, et te meenutasite Kuressaare piiskopilinnust, mis on UNESCO nominent. Kindlasti on teile teada ka probleemid. Otsus ei ole veel Pariisis langetatud ja otsus on juuksekarva otsas, sest Saaremaal on probleeme sellele piiskopilinnusele kaugvaadete kinniehitamisega näiteks lääne poolt. See jätkuv ehitamine võib küsimärgi alla seada sinna nimekirja saamise. Kuressaare piiskopilinnus on tõesti ainuke korrektselt tegutsev ja terviklikult säilinud linnus, aga mu küsimus on veidi teisest valdkonnast. Nimelt on meie linnused kõik kenasti (mitte piisavalt kenasti muidugi, kuid suhteliselt hästi) konserveeritud varemete, parkidena, kuid kui me läheme kas või näiteks Lätti, siis me näeme, et mõned linnused on seal üles ehitatud atraktiivseteks ja väga käidavateks kultuuriobjektideks. Kas te ei ole mõelnud sellele, et Eestis võiks mõne ajaloolise linnuse erakapitali ja MTuÜ-sid kaasates selliselt taastada?

Aitäh küsimuse eest! Muidugi oleme mõelnud. Aga vaadates linnuste ja üldse riikliku kaitse all olevate ajaloomälestiste olukorda, siis tegelikult on praegu kiirem töö meie arusaama järgi ennekõike ikkagi olemasoleva säilitamine, ja raha, mis muinsuskaitsevaldkonda läheb, tuleks sinna suunata. On ikkagi jätkuvalt veel päris palju neid objekte, kus tuleks teha elementaarseid konserveerimistöid. See on kõige kiirem lugu. Kui see etapp on tehtud, siis saab hakata mõtlema riiklike vahendite panemisest millegi uuesti ülesehitamisse. Küll aga, loomulikult, kui kas või mõne linnuse ülesehitamiseks või taastamiseks õnnestub saada vahendeid mujalt, väljastpoolt Eesti riigi eelarvet, siis oleks see kindlasti teretulnud. Ma tean, et näiteks Põltsamaal on juttu olnud sellest, et taastada Põltsamaa linnus ja tuua sinna tegevused uuesti sisse, aga see on muidugi päris kallis ettevõtmine. Nii et Eesti riigieelarvelise raha seisukohalt pean mina praegu õigemaks tagada säilitamine kõigi objektide puhul, siis saab minna teisele ringile ja vaadata, kus hakata midagi taastama. Aga kui enne seda õnnestub kuskilt mujalt vahendeid saada ja kui see muinsuskaitseliselt sobib, siis minugipoolest.

Aitäh, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Palun, kolleeg Andres Herkel, küsimus minister Ken-Marti Vaherile!

Aitäh, proua esimees! Austatud minister! "Vali kord!" ja "Võitlus narkokuritegudega" tulid inimestele kindlasti meelde, kui TV 3 paari viimase nädala jooksul käsitles üht juhtumit, kus politsei vahistas ühe isiku ja tema juurest leiti üle 70 narkodoosi ning kohtunik Lõõnik otsustas ta vabastada. Politsei vahistas ta kohe uuesti, mitte nõustudes kohtuniku otsusega. Tõenäoliselt kohendas politsei siis ka oma argumentatsiooni. Eks selliseid juhtumeid ole veelgi, kus politsei ja kohtunik pole päris üht meelt. Aga minu küsimus on: kui tüüpiline teie arvates säärane juhtum on ja mida teha, et politseinike ja kohtunike koostöö niisugustes küsimustes oleks sujuvam?

Tänan hea küsimuse eest! Peale politseiniku ja kohtuniku on ka prokurör üks väga oluline osaleja selles menetluses. Minu hinnangul muutub see koostöö iga päevaga paremaks. Ma toon teile üsna konkreetse näite. Kuskil sügisel avaldati ka ajakirjanduses informatsiooni umbes samasuguse teema kohta. See puudutas küll autovargusi ja väiteid, et politsei ja kohtute koostöö ei ole kõige parem, sest tõesti olid mitmed vahi alt vabastamised ja muud, mida konkreetses informatsioonis heideti kohtutele ette. Prokuratuur initsieeris kolmepoolse kokkusaamise just nimelt sellel konkreetsel teemal, mis puudutas autovargusi. Seal leiti üsna palju kokkupuutepunkte, lepiti kokku ka lahendustes, kuidas informatsioonivahetus ja koostöö oleks sujuvam just nimelt nende asutuste vahel. Ma arvan, et sellist praktikat tahaksin mina, kelle valitsemise alla prokuratuur kuulub, administratiivselt kuulub ka kohtusüsteem, mis küll sisuliselt on Eesti Vabariigis sõltumatu, igal juhul edaspidi üha rohkem ja rohkem praktiseerida, et eri osapooli kokku viia. Üks oluline muudatus on kriminaalmenetluse seadustiku jõustumine 1. juulist 2004, kus tegelikult ka kohtueelse menetluse juhiks saab prokurör ja sellest lähtuvalt on väga konkreetne vastutaja, kes peaks ka nimetatud juhtumites tagama ühtsuse.

Palun, täpsustav küsimus, kolleeg Andres Herkel!

Aitäh, härra minister, selle vastuse eest! Minu küsimuse teema on "Vali kord!". Seetõttu on minu teine täpsustav küsimus see, et kuidas te suhtute Avo Viioli vabastamisse, kas see vastab rahva õiglustundele ja on kooskõlas ülekutsega "Vali kord!" ning milliseid samme olete astunud, et sellised skandaalid nagu Kultuurkapitaliga ei saaks Eestis korduda.

Tänan! See vajaks tõesti põhjalikumat vastust. "Vali kord!" tähendab väga mitmeid printsiipe, mida me n-ö poliitikas oleme võtnud nõuks ellu viia. Ma räägin oma valdkonnast, milleks on eelkõige riigivalitsemine ja turvalisus. Ma pean keskseks sammuks, mis võeti ette eelmise aasta lõpul, Justiitsministeeriumi juurde struktuuriüksusena, kriminaalpoliitika osakonnana, ühtse kriminaalpoliitikakeskuse asutamist, mis peaks juhtima tervikuna kogu kriminaalpoliitilist tegevust riigis, eelkõige selles valdkonnas, mis puudutab Justiitsministeeriumi haldusala, peaks ühtlustama karistuspraktikat, tooma oluliselt rohkem kogu turvalisusvaldkonna käsitlemisse sisse teaduslikku analüütilisust ja põhjalikku läbitöötatust, eelkõige enne seda, kui me algatame mingeid seadusmuudatusi. Sellest lähtuvalt arvan, et see samm, eelkõige just kaugemas perspektiivis ja kindlasti juba selgi aastal, annab kvaliteetselt tunda kogu kriminaalpoliitika juhtimisel ja ka karistuspraktikas. Konkreetset kaasust ma kommenteerida ei tahaks, sest see oleks ebakorrektne, lähtuvalt just nimelt võimude lahususe põhimõttest. Iga kohtukaasus on erinev ja individuaalne. Seetõttu ei pea ma justiitsministrina korrektseks konkreetsete kaasuste kommenteerimist. Teen omalt poolt kõik selleks, et n-ö "Vali kord!" tagamine just nimelt seadusandluses, ka seaduste rakendamise teel, oleks süsteemne, põhineks väga selgelt teaduslikul argumendil. Te saate tutvuda Justiitsministeeriumi uue arengukavaga kuni aastani 2007, mis avaldati meie veebilehel kaks nädalat tagasi.

Palun, teine täpsustav küsimus, kolleeg Andres Herkel!

Aitäh! Austatud minister! Kas üleskutse "Vali kord!" leiab rakendamist teie juhitavas Justiitsministeeriumi haldusalas? Nimelt täna läheb Riigikogu eelnõu 197 puhul ilmselt seda teed, et kinnistamisavalduste menetlemise tähtajaks jääb üks kuu. Teie tahtsite minna kergema vastupanu teed ja seda tähtaega pikendada koguni kolme kuuni. Kas pärast Riigikogu selget seisukohavõttu selles küsimuses ka pannakse maksma "Vali kord!"?

Tänan! Täidesaatva võimu esindajana lähtun ma selgelt seadusandja otsustest. Minu ettepandud lahendusvariant Riigikogule oli minu hinnangul kõige ratsionaalsem ja selged põhjendused olid välja toodud. Seadusandja on otsustanud teie viidatud tähtaja kasuks ja sellest lähtuvalt on minu kohus seda rakendada nii hästi, kui see on võimalik nende ressurssidega, mis meil riigis praegu on kasutusel ja riigieelarvest eraldatud. Teen kõik minust oleneva, et see tähtaeg hakkaks olema jõus.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Olev Laanjärv!

Aitäh, proua juhataja! Austatud minister! Hea kolleeg Andres Herkeli küsimused algasid loosungist "Vali kord!" ja käsitlesid väga konkreetseid kaasusi. Minu küsimus on teile kui justiitsministrile ja vabariigi tippjuristile. Kuidas te defineeriksite mõistet "kord" Eesti õigusruumist lähtuvalt?

Tänan küsimuse eest! Korra mõisteid on väga erinevaid. Ma lähtun siin teatud märksõnadest, millega võiks seda sõna iseloomustada. Eelkõige kindlasti korrastatus, süsteemsus, distsipliin ja väga selge arusaam sellest, et tulemusi saavutame selliste lahendustega, mis on suunatud tulevikku ja mille eesmärk on selgelt tagada ühiskonna jätkusuutlikkus ja toimimine ning põhimõtte järgimine, et riigi ülesanne on tagada inimestele keskkond, kus nad saaksid areneda. Samas oleks riik väga selgelt see instants, mis kaitseb oma kodanikke ka võimalike rünnete eest, tagab turvalisuse ja korra.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, Helir-Valdor Seeder!

Aitäh! Lugupeetud minister! Te andsite väga täpse ja kindlasti ammendava vastuse kolleeg Laanjärvele, mida mõiste "kord" õigusruumis ja juriidiliselt võiks tähendada. Enne valimisi oli Res Publica loosungiks "Vali kord!" ja see oli sel juhul kindlasti poliitiline loosung, poliitiline mõiste. Oskate te defineerida mõistet "kord" poliitilises mõttes?

"Vali kord!" võttis kõige paremini kokku selle poliitilise põhitelje, mida Res Publica esindas ja esindab praegu ja tulevikus. "Vali kord!" on väga selgelt lahti kirjutatud meie programmilistes alusdokumentides ja see on leidnud üsna suure kajastuse koalitsioonileppes, mis loomulikult on kolme partei omavaheline kokkulepe. Aga minu eesmärk eelkõige seda poliitilist ideoloogiat ellu viies on tagada just nimelt turvalisem ühiskond. Tagada see, et rohkem kuritegusid avastataks ja samal ajal kuritegevus tervikuna väheneks. Ma olen ka oma ministeeriumi arengukava aastani 2007 just nimelt selles võtmes lahti mõtestanud ja pidades oma valitsemisalas prioriteetseks just nimelt kriminaalpoliitikat, olen astunud ka samme, mida ma kirjeldasin härra Herkeli küsimusele vastates. Eelmise aasta lõpul viisime ellu mitmed karistuspraktika karmistamised, jätkame korruptsioonivastast võitlust, mille strateegia läheb homme valitsusse kinnitamisele, ja teeme seda mitmete teiste sammudega, mis kõik "Vali korda!" iseloomustavad ja mis on suunatud Res Publica programmi elluviimisele.

Tänan, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Head kolleegid! Me jõudsime kõik küsimused läbi arutada. Kas on küsimusi rahvastikuministrile? Ta istub õnnetuna. Palun, härra Tõnis Lukas!

Aitäh, austatud juhataja! Suurepärane võimalus. Mina vaatasin ka, et rahvastikuminister on kole nukker. Võib-olla on ta nukker ka sellepärast, et ta pidi kuulama ühte eelmist vastust. Ma küsin asja üle. See on kiiduväärt, et riigieelarves paljulapselisi peresid silmas peetakse. Jah, riigieelarvest raha eraldati. Teiseks anti maavalitsustele korraldus ette valmistada raha jõudmine nende paljulapseliste peredeni. Nii et justkui riiklik asi. Samal ajal tuleb välja, et n-ö rahakandmise vahepealse au võttis endale üks mittetulundusühing. Ma küsin teie kui rahvastikupoliitika kureerija käest. Kas me saame paljulapseliste perede toetamist vaadata siis mingi eraprojektina või on see riiklik tegevus või on see ainult projektipõhine ja ühekordne tähelepanu?

Aitäh! Ma kõigepealt ütlen, et ma kindlasti ei istu siin õnnetult. Mul on väga hea meel, et mulle ei ole küsimusi. See näitab, et ma olen töötanud avatult ja mõistetavalt. Kohapeal tekkinud küsimuses ühinen ma kolleeg Vaheri arvamusega, et ei ole võib-olla päris korrektne kommenteerida teise ministeeriumi, teise valitsusala toimetamisi. Kahtlemata see raha, mis riigieelarvest oli eraldatud, suunati Sotsiaalministeeriumi kaudu konkreetsel eesmärgil. See, missugune on logistika, mismoodi see raha riigikassast konkreetse eesmärgini jõuab, on, ma arvan, iga ministri enda otsustada. Mina omalt poolt tahan jätkuvalt seista selle eest, et see praegune ühekordne toetus paljulapselistele perekondadele muutuks kindlasti süsteemseks. Paljulapselisi perekondi ei ole Eestis ühelt poolt nii palju, et nende spetsiaalne toetamine käiks riigile üle jõu, aga teiselt poolt tuleb just nendest perekondadest juurde suur osa meie rahvastikulisele ressursile. Riigi tähelepanu just nendele perekondadele ei peaks olema ühekordsete aktsioonide, vaid süsteemse tegevuse teema.

Aitäh! Palun, kolleeg Eiki Nestor, küsimus minister Paul-Eerik Rummole!

Aitäh! Austatud härra minister! Kõigepealt väike märkus. Küsimuste vähesus võib tähendada ka täpselt vastupidist. Aga minu küsimus on sellelaadiline, et teatavasti mitte kogu see summa, mille üks mittetulundusühing sai, 1,6 miljonit krooni, ei jõua paljulapseliste peredeni. Miks on valitud seitsme ja rohkema lapsega pered, on ka mulle küsimärk. Näiteks arvan ma, et ka kuuelapselised pered oleksid saanud toetust, kui sellest 1,6 miljonist 0,4 ei läheks kuskile mujale. Kas te peate rahvastikuprobleemide eest vastutava ministrina õigeks, et kõrvuti juba toimiva riikliku administreerimissüsteemiga on loodud veel mingi süsteem mittetulundusühingu sees ja näiliselt õilsateks eesmärkideks ettenähtud raha kasutatakse ka millekski muuks kui sellel õilsal eesmärgil?

Aitäh! Mul puudub täpne ülevaade sellest, kas ja missugusel viisil selle konkreetse raha jõudmisel sihtpunktini on see tee pealt kuhugi kõrvale kadunud või mingiteks muudeks eesmärkideks kulunud. Me kõik teame, et mis tahes viisil mis tahes raha jõudmine mis tahes sihtpunkti sisaldab ka haldamis- ja administreerimiskulusid, mis paratamatult käivad sellega kaasas. Kas konkreetsel juhul need logistilised kulud olid ebakorrektselt suuremad kui tavaliselt, seda ei oska ma täna öelda.

Palun veel viimased kaks küsimust härra ministrile! Palun, Katrin Saks!

Aitäh! Mul on küll kange kiusatus siit jätkata ja öelda, et kui see raha oleks ikkagi läinud näiteks kvartalitoetustele lisaks, siis oleks see võinud rahulikult kõik selleks minna ja mingeid lisahaldamiskulusid ei oleks olnud. Aga ma küsin, kui tohib, ikkagi oma ärajäänud või poolelijäänud küsimuse kultuuriministrilt laulupeo kohta. See puudutab neid kahte miljonit, mida on vaja, et täiskasvanud lauljad ja tantsijad saaksid laulupeo ajal süüa. Lugupeetud minister, kas te olete selle raha leidnud ja kas lauljatel ja tantsijatel saab kõht täis?

Nagu ma olen öelnud: mis on eesmärk? Eesmärk on see, et nii suured kui ka väikesed lauljad ja tantsijad saaksid Tallinnas tasuta majutatud (nende jaoks tasuta) ja tasuta söönuks. See eesmärk saab täidetud. Raha ümberpaigutamiseks või lisaressursi leidmiseks on vaja parlamendi heakskiitu lisaeelarve kaudu. Tava on ju olnud see, et kas ümbertõsteteks või täiendava ressursi jagamiseks on suveperioodil või suve algul olnud lisaeelarve. Nii et selle kaudu saab see küsimus lahendatud. Osaliselt on ka Kultuurkapital oma nõukogu näol juba avaldanud põhimõttelise otsuse, et osa sellest rahast on valmis eraldama Kultuurkapital. Nii et see puuduolev osa ei ole praeguste arvestuste järgi enam tegelikult kaks miljonit, mida te nimetasite, vaid see summa jääb poolteise miljoni kanti.

Palun nüüd viimane küsimus, kolleeg Eldar Efendijev! Ainult kellele?

Härra Rummole. Austatud minister! Üle-eelmisel nädal olite te oma kolleegiga, haridus- ja teadusministriga Narvas ja seal oli keeleteemaga seotud kohtumine. Sellel kohtumisel tekkisid probleemid. Siit küsimus. Võite te nüüd esimesed punktid nendest probleemidest välja tuua ja nende probleemide lahendust sõnastada?

Aitäh! Ma ei ütleks, et sel kohtumisel oleks kohapeal tekkinud probleeme, mida me ei oleks varem teadnud. Eesmärk, miks ma haridus- ja teadusministriga Narva ja enne seda Sillamäele läksin, oli nende piirkondade vene koolides eesti keele õpetamise olukorra kontrollimine ja tutvustamine, missugused võimalused on eesti keele õpetamise intensiivsemaks ja paremaks muutmisel. Konkreetselt võtsin ma oma ülesandeks tutvustada Narvas, eelnevalt ka Sillamäel, aga eriti Narvas, seda, et Keelekümbluskeskus on pakkumas väga mitmele Narva koolile võimalust lülituda keelekümblusprojekti, mis on äärmiselt efektiivne keeleõpetamismeetod, nagu te teate. Ma püüdsin saada endale selgemat pilti, mis asjaoludel Narva ei ole seda väga head pakkumist piisavalt vastu võtnud. Ma sain asjadest enam-vähem selge pildi ja usun, et kohapeal õnnestus ellu kutsuda mitmepoolne töörühm Haridusministeeriumi, Keelekümbluskeskuse, Narva linnavõimude ja rahvastikuministri büroo esindajatest, kes selle teemaga edasi töötavad, et see meetod jõuaks väga kiiresti Narva koolidesse.

Nii, hea kolleeg Katrin Saks, ma vist juba ütlesin, et viimane küsimus, aga üks küsimus võib veel olla. Ainult kellele?

Minister Rummole. Ma jätkan sedasama teemat. Oli tore kuulda, et te käisite Narvas keelekümblust propageerimas ja töörühma loomas, aga tegelikult on selline töörühm seal ju korduvalt koos käinud. Aasta tagasi kirjutati ka üks protokoll. Kümblust tutvustatud on. Milles on asi, kas asi on Narva koolides? Miks nad ei võta seda programmi vastu või kus te seda probleemi näete? Oleme ausad, küsimus ei ole selles, et narvakad ei teaks, mis asi on keelekümblus. Kõige vanemad keelekümbluslapsed peaksid praegu olema juba neljandas klassis ja see süsteem on seal väga efektiivselt töötanud.

Kui kolleeg Efendijev küsis, missugused probleemid seal esile kerkisid, siis tõepoolest oli see probleem mul ette teada, mida te nimetasite. Nimelt, et selline, kuidas öelda, ühiste huvide protokoll või koostööprotokoll on tõepoolest juba aasta tagasi, eelmise aasta veebruaris alla kirjutatud. See, mida ma selleks kohtumiseks valmistumisel pidin tõdema, oligi, et aasta otsa praktilisi samme tehtud ei ole. Ma ei taha olla väga kriitiline ja võib-olla ebaõiglane, aga siin on üsna selgelt märgata Narva linna passiivsust oma rolli täitmises selle koostööprotokolli elluviimisel. Mingisugune olukorra paranemine ilmnes siiski ka sellel koosviibimisel, mis Narvas oli. Nimelt, et keele õpetamine ja õpetajate ettevalmistamine on Narvas viimaste aastate jooksul siiski paranenud, aga tempo ei ole olnud piisav. Minu kindel seisukoht on, et kui me saame lülitada Narva keelekümbluse projekti, siis edasiliikumine intensiivistub. Kindlasti eeldab see Narva linnavõimude, kuna koolid on ju munitsipaalsed, suuremat aktiivsust ja vastuvõtlikkust.

Head kolleegid! Ma lõpetan küsimuste käsitlemise. Nagu te näete, oli meil küllalt küsimusi ka Paul-Eerik Rummole. Aitäh, lugupeetud ministrid! Infotund on lõppenud.

Tere päevast, head kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu kolmapäevast istungit. Kas Vabariigi Valitsuse esindaja või Riigikogu liikmed soovivad üle anda eelnõusid ja arupärimisi? Palun, Vabariigi Valitsuse esindaja Ülle Aaskivi!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Valitsus algatab täna veeseaduse muutmise seaduse eelnõu. Ettekandja on keskkonnaminister Villu Reiljan.

Palun, kolleeg Indrek Raudne!

Proua esimees! Austatud kolleegid! Mul on hea meel kuue erineva Riigikogu parlamendifraktsiooni liikme nimel, kes on hasartmängumaksu nõukogu liikmed, üle anda eelnõu, millega muudetakse hasartmängumaksu seaduses sätestatud hasartmängumaksust laekuvate tulude jaotamise protsente, et tagada toetuse jaotuseks moodustatud nõukogu teeninduseks vajalike kulude katmine.

Aitäh! Palun, kolleeg Katrin Saks!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Kõik, kes te olite saalis infotunni ajal, kuulsite, kuidas meie lugupeetud ministrid hoolitsevad lasterikaste perede eest ja kuidas nad peavad väga vajalikuks nende toetamist. Nii meiegi. Me oleme täiesti nõus rahvastikuminister Paul-Eerik Rummoga, et selline toetamine ei või olla ühekordsete kingituste tegemine, mis vabariigi aastapäeva puhul on ju ka väga kena, vaid see peab olema regulaarne ja süsteemne. Niisiis, esitan Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel eelnõu, millega teeme ettepaneku suurendada lasterikaste perede kvartalitoetust kaks korda. Me oleme täiesti kindlad, et see leiab Riigikogu üksmeelse toetuse, sest, tõepoolest, selline viis on tunduvalt õigem ja normaalsem, kui jagada toetusi mõne linnunimelise MTuÜ kaudu.

Aitäh! Palun, kolleeg Jüri _ehovtsov!

Proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mina annan Riigikogu liikmete Mihhail Stalnuhhini, Vladimir Velmani, Eldar Efendijevi, Kaarel Pürgi, Jüri _ehovtsovi ja Nelli Privalova nimel üle arupärimise põllumajandusminister Tiit Tammsaarele. Möödunud aasta juunis otsustati ehitada veterinaarkontrollipunkt Narva piiripunkti. 1. maiks peab see valmis olema. Praegu on teada, et see venib ja selleks ajaks ei jõuta seda valmis ehitada. Seoses sellega on mõned küsimused põllumajandusministrile.

Aitäh! Juhatus on vastu võtnud kolm eelnõu ja ühe arupärimise. Riigikogu juhatus otsustab eelnõude menetlusse võtmise vastavalt kodukorraseadusele. Kui arupärimine on kooskõlas Riigikogu kodukorra seadusega, siis ma edastan selle otsekohe adressaadile.

Head kolleegid! Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud: Vabariigi Valitsuse s.a 16. veebruaril algatatud välismaalaste seaduse muutmise ning sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 16. veebruaril algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon; keskkonnakomisjoni s.a 17. veebruaril algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon; Ühenduse Vabariigi Eest - Res Publica fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni s.a 17. veebruaril algatatud kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on kultuurikomisjon; Ühenduse Vabariigi Eest - Res Publica fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni s.a 17. veebruaril algatatud Eesti Vabariigi haridusseaduse, Eesti Vabariigi haridusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on kultuurikomisjon. Riigikogu juhatus on edastanud järgmised arupärimised: Riigikogu liikme Kadi Pärnitsa s.a 17. veebruaril esitatud arupärimised sotsiaalministrile ja Riigikogu liikme Kadi Pärnitsa samal kuupäeval esitatud arupärimise minister Jaan Õunapuule. Head kolleegid, palun teeme kohaloleku kontrolli! Hetkel on kohal 76 Riigikogu liiget, puudub 25.

Palun tähelepanu, päevakorra täpsustamine! Vabariigi Valitsuse algatatud loomatauditõrje seaduse muutmise seaduse eelnõu 252 esimesel lugemisel, see on tänane 11. päevakorrapunkt, teeb maaelukomisjoni nimel ettekande komisjoni esimees kolleeg Jaanus Marrandi.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud liikluskindlustuse seaduse ja kindlustustegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmandat lugemist. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad alustada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Jüri _ehovtsov, Keskerakonna fraktsioon!

Proua juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Koalitsioon on väitnud, et kõnealune seaduseelnõu oli küps juba 2003. aasta jaanuari lõpus, kuid see jäi toona valitsusliidu poolt vastu võtmata. Tahan siinkohal koalitsiooni esindajatele meenutada, et 2003. aasta jaanuari lõpus tegi toonane valitsusliit Riigikogule ettepaneku eelnõu arutelu katkestada, sest eelnõu menetlemisel ilmnesid mõningad probleemid, mis vajasid uuesti läbitöötamist. Seega ei peetud õigeks seadust sellisel kujul vastu võtta. Nüüd aga seaduseelnõu 133 juurde. Nimetatud eelnõust võib positiivsena ära märkida liikluskindlustuse seaduse terminoloogilist ja sisulist kooskõlla viimist võlaõigusseadusega, samuti sõnastuse ja sätete, mille rakendamisel on praktikas ilmnenud probleeme, parandamist ning seaduse ühtlustamist Euroopa Liidu direktiividega. Samas tuleb tõdeda, et praegune eelnõu, mille juurde koalitsioon on jäänud, on väga selgelt kantud praegu turul tegutsevate kindlustusseltside huvidest. Toon välja menetletava seaduseelnõu kolm aspekti, mis kujutavad ohtu kindlustusvõtjatele. Esiteks kaob eelnõust tulenevalt ära erinevus praeguse liikluskindlustuse tavalepingu, see on kehtiva liikluskindlustuse, ja Eesti rohelise kaardi, see on väljaspool Eestit kehtiva liikluskindlustuse vahel. Eestis väljastatud kohustusliku kindlustuse poliis hakkab kehtima kogu Euroopa Liidu territooriumil. Nimetatud muudatus jõustub Euroopa Liiduga liitumisel. Pärast seda ei pea kindlustusvõtja välismaale sõites enam tasuma lisamakseid rohelise kaardi eest. Seaduseelnõu ei näe aga ette mingisugust regulatsiooni, kuidas mõjutada kindlustushindade kujunemist näiteks sotsiaalselt nõrgemate isikutegruppide puhul, kelle esmane huvi ei ole ega hakka kunagi olema soodne roheline kaart, vaid see, kuidas oma autoga võimalikult taskukohase hinnaga teha mõni sõit aastas. Erinevuse kaotamine tavalepingu ja rohelise kaardi vahel suurendab eelnõu seletuskirja kohaselt kindlustusmakseid ja jaotab need kõigi turul osalejate vahel. Euroopa Liidu nõuetest ei tulene, et kõik Eestis sõiduautot omavad isikud peavad ostma liikluskindlustuspoliisi, mis kehtib kogu Euroopa Liidus. Riik peab tagama, et süsteem toimiks ja et autoomanikel, kes soovivad ka välismaale sõita, oleks võimalus osta kindlustust, mis kehtib Euroopa Liidu liikmesriikides. Asjaolu, et lihtsam on kehtestada kõigile ühesugune liikluskindlustus ja kompenseerida piirikindlustuse kadumisega vähenevaid kindlustusandjate tulusid, teenib kindlustusseltside huve, mitte aga enamiku Eesti autoomanike huve. Miks peavad 95% kindlustusvõtjaid maksma kinni 5% rohelise kaardi kasutajate kulud? Teiseks tahan esile tuua muudatusi, mille kohaselt muutub praegune Eesti Liikluskindlustuse Fond avalik-õiguslikust juriidilisest isikust mittetulundusühinguks. Eelnõu kohaselt peavad kõik liikluskindlustust pakkuvad kindlustusandjad olema mittetulundusühingu ehk Garantiifondi liikmed. Sellega loobub riik aga võimalusest kontrollida ja mõjutada kindlustusturul toimuvat, sealhulgas kindlustustariife, mis Eesti olusid arvestades toob kindlasti kaasa hinnatõusu. Samuti ei ole Garantiifondis ühtegi riigi esindajat. Sellest tulenevalt tekib põhjendatult üks küsimus. Ma palun veel kolm minutit!

Ei saa enam. Pool minutit on veel aega.

Missugusel põhjusel soovitakse praegu kaotada avalik-õiguslik Liikluskindlustuse Fond ning anda selle õigused ja kohustused kuni varade, õiguste ja kohustuste üleandmiseni ühe asjast vägagi huvitatud poole ehk kindlustusseltsi kätte, kaotades sellega igasuguse kontrolli kindlustusseltside üle? Euroopa Liidu direktiivid näiteks ei nõua eraõigusliku garantiifondi asutamist. Kuigi seaduseelnõu pole veel seadusena vastu võetud, on Garantiifond juba asutatud ning uued kindlustustariifid välja töötatud. Kolmandaks tahan tuua ...

Lõpplause, palun!

Kokkuvõtteks. Seaduse jõustumisel teeb riik taas põhjendamatu kingituse finantsturul tegutsevate ettevõtjate kitsale grupile ning loobub ise igasugusest edaspidisest vastutusest elanike ees. Käesolev eelnõu ei arvesta autoomanike ja erinevate kindlustusvõtjate soove ja vajadusi just parimal moel, mistõttu Eesti Keskerakonna fraktsioon eelnõu sellisel kujul ei toeta. Aitäh!

Head kolleegid, palun olge tähelepanelikud! Kui te soovite rääkida kaheksa minutit, siis tuleb kolm minutit lisa paluda enne ettekannet. Palun, kolleeg Sven Sester, Res Publica fraktsiooni esindaja! Kaheksa minutit, palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Oleme tänaseks jõudnud olukorda, kus me hakkame vastu võtma liikluskindlustuse seaduse ja kindlustustegevuse seaduse muutmise seadust. Nagu minister esimesel lugemisel ütles, sisaldab see eelnõu peamiselt Euroopa Liidu direktiividest tulenevaid muudatusi, lahendab kehtiva seaduse rakendamisel ilmnenud probleemid ning ühtlustab liikluskindlustuse seaduses kasutatavat terminoloogiat võlaõigusseaduse terminoloogiaga. Eelnõu kõige olulisemad ja sisulisemad muudatused tulenevad Eesti peatsest ühinemisest Euroopa Liidu ühisturuga. Ärgem unustagem, et esmakordselt sätestati Euroopa Liidus selline põhimõte 1972. aastal vastuvõetud liikluskindlustuse esimese direktiiviga ning see toetab isikute, kaupade ja teenuste vaba liikumise põhimõtet Euroopa ühisturul. Selle seadusmuudatuse vastuvõtmise korral kaob süstemaatiline liikluskindlustuspoliiside kontroll Eesti piiridel, samuti ei kontrollita enam teistes liikmesriikides, kas Eesti sõidukid on kindlustatud. Teisisõnu: ka Eestis hakkab kehtima Euroopa Liidu territooriumil juba kehtiv nn numbrimärgipõhine kindlustus ehk kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide sõidukite puhul eeldatakse kindlustuse olemasolu. Eelmistel lugemistel siin saalis peatuti selle seaduse kontekstis kolmel olulisel teemal. Esiteks, miks praegu seda seadust menetleda, teiseks, võimalik kindlustustasude tõus, kolmandaks, Liikluskindlustuse Fondi ümberkujunemine Garantiifondiks ning sellega seonduvalt varade üleminek. Võtame esimese teema. Miks siis täna? Ärgem unustagem, et varasematel aastatel, kui peeti liitumisläbirääkimisi, ei taotlenud Eesti üleminekuperioodi. See aga paneb meile teatavad kohustused ühinemisel Euroopa Liiduga. Teiseks, hinnatõusust. See on põhjustatud sellest, et kindlustuspoliiside kindlustuskaitse peab suurenema ja kindlustusseltside kulud peavad suutma katta kõigi meie numbrimärki kandvate sõidukite põhjustatud liiklusõnnetustega seotud kulud kogu Euroopa Liidu territooriumil. Peamine hinnatõusu põhjus on praegu see, et Euroopa Liidu keskmine elatustase on kõrgem kui Eestis, mistõttu ka Eesti sõidukite välisriigis põhjustatud liiklusõnnetuse kahjude hüvitamine on Eesti kindlustusandjale tavaliselt kulukam, võrreldes Eestis tekitatud liikluskahjude hüvitamisega, sest hüvitamine toimub selle riigi, kus õnnetusjuhtum aset leidis, hüvitusmäärade alusel. Liikluskindlustuse tariifide arvestamisel peab liikluskindlustusandja sellega arvestama. Kuid ärgem unustagem, et vastavalt liikluskindlustuse direktiivile muutub liikluskindlustusturg vabaks ehk liikluskindlustuse hinnad kujunevad sisuliselt vabaturu konkurentsis. 2001. aastal, kui kehtiva liikluskindlustuse seadusega sätestati liikluskindlustuse pakkumisel vabaturu põhimõtted, tegelikult hinnad konkurentsi tõttu hoopis langesid. Seetõttu ei ole hinnatõus loodetavasti nii suur, kui Liikluskindlustuse Fondi mehaaniliselt tehtud prognoos varasemalt meile välja tõi. Kolmandaks, Garantiifond. Garantiifondi liikmed peavad olema kõik kindlustusandjad, kes tahavad pakkuda Eestis liikluskindlustust, see tähendab, ka teiste liikmesriikide kindlustusandjad, kes Eesti liikluskindlustusturul tegutseda tahavad. Nii Eesti Liikluskindlustuse Fondi kui ka tulevase mittetulundusühingust Garantiifondi näol on tegemist sisuliselt teatud eriotstarbelise kindlustusandjaga. Nüüd nende varadest. Kõik Eesti Liikluskindlustuse Fondile kuuluvad varad, õigused ja kohustused kuuluvad juriidiliselt fondile, mitte riigile, ning Eesti Liikluskindlustuse Fondi kanda on kõik õigused ja kohustused, seni kuni toimub reorganiseerimine. Eesti Liikluskindlustuse Fondi varad koosnevad peaasjalikult finantsvahenditest, mis lähevad vajaduse korral kannatanutele kahjude väljamaksmiseks. Garantiifondil peab olema piisavalt vahendeid, et tagada kahjude hüvitamist, sest Euroopa Liidus kehtib põhimõte, et iga liikmesriik vastutab selle liikmesriigi numbrimärgiga sõiduki eest, olenemata sellest, kas sõidukil on kehtiv poliis või ei ole. See põhimõte hakkab kehtima ka Eestis alates Eesti ühinemisest Euroopa Liiduga 1. mail 2004. Kunagi on riik investeerinud fondi üle 50 miljoni krooni. Täna võib öelda, et ebamajanduslike otsuste tõttu on fond aastatega kaotanud ligi 60 miljonit krooni. Minu info pärineb Liikluskindlustuse Fondi juhatajalt härra Jesselt. Ma ei hakka siinkohal diskuteerima, miks ja kuidas see juhtus. Samal ajal saab fond endale kapitali ja vahendeid juurde enda majandustegevuse tulemusel, müües piirikindlustust, ning kindlustusettevõtete kaudu, kes maksavad teatava protsendi oma käibest fondile. Sisuliselt võib öelda, et praegune fondi raha on kõigi autoomanike tekitatud raha ehk siinkohal ei ole tegemist kingitusega avalik-õiguslikult isikult mittetulundusühingule. Lõpetuseks. Arvestades olukorda, et 1. mail oleme Euroopa Liidu ühises majandusruumis ning arvestades 1972. aastal vastuvõetud liikluskindlustuse esimest direktiivi, mis toetab isikute, kaupade ja teenuste vaba liikumise põhimõtet Euroopa ühisturul, ning seda, et meil ei ole eraldi kokkuleppeid võimalikeks üleminekuperioodideks liitumisel Euroopa Liiduga, toetab Res Publica fraktsioon seaduse vastuvõtmist. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Sven Sester! Palun, kolleeg Helir-Valdor Seeder, Isamaaliidu fraktsiooni esindaja!

Lugupeetud kolleegid! Kahetsusväärsel kujul on seaduseelnõu jõudnud Riigikogus kolmandale lugemisele. Isamaaliidu saadikurühm ütles oma seisukohad välja juba eelnõu teisel lugemisel ja need ei ole muutunud, sest ka seaduseelnõu põhimõtted ei ole menetluse käigus siin Riigikogu saalis muutunud. Seetõttu peatun ainult mõnel üldisemal aspektil eelnõuga seoses. Kõigepealt, vastuvõetava seadusega likvideeritakse avalik-õiguslik juriidiline isik Liikluskindlustuse Fond ja luuakse selle asemele mittetulundusühing Garantiifond. Arusaamatuks jääb, miks on vaja ümber korraldada toimiv süsteem ja kelle huvides antakse riiklik ülesanne eraõiguslikule juriidilisele isikule ning vähendatakse seega ka avalikkuse kontrolli. Me ei saa nõustuda kummalise solidaarsusega, kus seadusega kaotatakse erinevus tavalepingu ja seni kehtinud välismaale sõitjale kohustusliku rohelise kaardi vahel. Valitsuse selgituse kohaselt on just see peamine kindlustusmaksete suurenemise põhjus. Nüüd hakkavad 95% kindlustusvõtjatest kinni maksma 5% välismaale sõitjate kulusid. Seadusest kaovad ka soodustused. Seni kehtinud seaduse kohaselt pidid kindlustusseltsid andma pensionäridele ja puuetega inimestele kuni 50% soodustust. Uues seaduses selline säte kahjuks puudub. Palju on siin räägitud Euroopa Liidu nõuetest ja seaduse vastuvõtmise vajadusest seoses meie ühinemisega Euroopa Liiduga. Siinkohal pean küll välja ütlema, et mitte ükski seaduses tehtud olulisematest muudatustest - Liikluskindlustuse Fondi likvideerimine, Garantiifondi moodustamine, hindade tõstmine ega soodustuste kaotamine - ei tulene Euroopa Liidu nõuetest. Loomulikult on lihtsam kehtestada kõigile ühesugune liikluskindlustus. Soodustuste kaotamine ja piirikindlustuse kadumise tõttu kindlustusseltside vähenevate tulude kompenseerimine teenib aga otseselt ainult kindlustusseltside huve. Vastuvõetav seadus esindab kitsa grupi kindlustusseltside majanduslikke huve, vähekindlustatud inimeste, enamiku autoomanike ja eriti maapiirkondades elavate elanike huve eirates. Seetõttu ei toeta Isamaaliidu saadikurühm seaduseelnõu vastuvõtmist esitatud kujul ja hääletab selle vastu. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Helir-Valdor Seeder! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Head kolleegid, kas me võime nüüd alustada lõpphääletust? Head Riigikogu liikmed, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud liikluskindlustuse seaduse ja kindlustustegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 133.Hääletustulemused Poolt hääletas 43 Riigikogu liiget, vastu oli 28, erapooletuid ei olnud. Seadus on vastu võetud.

Jätkub Vabariigi Valitsuse algatatud majandustegevuse registri seaduse ja kaubandustegevuse seadusega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandjaks majanduskomisjoni liikme Liina Tõnissoni!

Lugupeetud proua esinaine! Lugupeetud kolleegid! Majandustegevuse registri seaduse ja kaubandustegevuse seadusega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu on kolmas n-ö osapool paketis, mis sätestab ettevõtete registreerimise ...

Tähelepanu, head kolleegid!

... ja registrisse kandmise koos kaubandustegevuse üldisema regulatsiooniga. Kaks eelmist seadust on juba vastu võetud. Teie ees olev seaduseelnõu on tehnilist laadi, mis seob kaks nimetatud seaduseelnõu kokku juba kehtivate seadustega, seega teeb kehtivatesse seadustesse vajalikud parandused. Neid seadusi on üsna hulgaliselt. Siin saab nimetada toote nõuetele vastavuse tõendamise seadust, surveseadme ohutuse seadust, elektriohutusseadust, küttegaasi ohutuse seadust, lifti ja köistee ohutuse seadust, masinaohutuse seadust, raudteeseadust ja turismiseadust. Võimalik, et ma kõiki veel ei nimetanudki. Kõik teie ees olevad parandusettepanekud on formuleeritud koostöös valitsuse esindajatega ja need on majanduskomisjoni ettepanekud. Tegemist ei ole sisuliste parandustega, vaid vormiliste täpsustustega. Kõiki teie ees olevaid 18 parandusettepanekut on komisjoni liikmed ühehäälselt toetanud. Komisjonil on ettepanek pärast parandusettepanekute läbihääletamist teine lugemine lõpetada ja saata eelnõu kolmandale lugemisele, sest aeg surub peale ja kaks minu nimetatud seadust ei saa hakata normaalselt tööle ilma teie ees oleva seaduseelnõuta. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh, kolleeg Liina Tõnisson! Palun, kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse alustada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Võime alustada muudatusettepanekute läbivaatamist. Nagu öeldud, meile on esitatud 18 muudatusettepanekut. Nagu tavaliselt, ütlen ma muudatusettepaneku numbri, esitaja ja juhtivkomisjoni otsuse. Nr 1, majanduskomisjon, arvestada täielikult; nr 2, majanduskomisjon, arvestada täielikult; nr 3, majanduskomisjon, arvestada täielikult; nr 4, majanduskomisjon, arvestada täielikult; nr 5, majanduskomisjon, arvestada täielikult; nr 6, majanduskomisjon, arvestada täielikult; nr 7, majanduskomisjon, arvestada täielikult; nr 8, majanduskomisjon, arvestada täielikult; nr 9, majanduskomisjon, arvestada täielikult; nr 10, majanduskomisjon, arvestada täielikult; nr 11, majanduskomisjon, arvestada täielikult; nr 12, majanduskomisjon, arvestada täielikult; nr 13, majanduskomisjon, arvestada täielikult; nr 14, majanduskomisjon, arvestada täielikult; nr 15, majanduskomisjon, arvestada täielikult; nr 16, majanduskomisjon, arvestada täielikult; nr 17, majanduskomisjon, arvestada täielikult; nr 18, majanduskomisjon, arvestada täielikult. Kõik muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Kuna juhtivkomisjon on teinud ettepaneku teine lugemine lõpetada, siis on seaduseelnõu teine lugemine lõpetatud.

Jätkub Vabariigi Valitsuse algatatud asjaõigusseaduse rakendamise seaduse, riigilõivuseaduse, kinnistusraamatuseaduse, tulundusühistuseaduse, kirikute ja koguduste seaduse ja vandetõlgi seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandjaks õiguskomisjoni liikme Reet Roosi!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Komisjon arutas seaduseelnõu 197 12. veebruaril. Arutelule oli kutsutud justiitsministri nõunik Jüri Raatma. Õiguskomisjonile muudatusettepanekute esitamise tähtajaks muudatusettepanekuid ei laekunud. Komisjon esitas eelnõu kohta kolm muudatusettepanekut, mis on sisuliselt üksteisega seotud ja kannavad eesmärki, et jätta eelnõust välja kinnistamisavalduste läbivaatamise tähtajaga seonduv. See tähendab, jätta kehtima olukord, mis kehtib alates 1. jaanuarist 2004, s.o esmakinnistamise avalduste läbivaatamine kolme kuu jooksul ja nn tehingute puhul ühe kuu jooksul. Kinnistamise avalduste läbivaatamisega seonduva eelnõust väljajätmine on tingitud asjaolust, et Riigikogu täiskogu ei toetanud eelmisel lugemisel komisjoni sõnastatud kompromissettepanekut üleminekuaja pikendamise osas. Õiguskomisjoni ettepanek täiskogule on eelnõu teine lugemine lõpetada ja suunata eelnõu kolmandale lugemisele. Tänan!

Aitäh, kolleeg Reet Roos! Palun, kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse alustada läbirääkimisi? Jaa, palun, kolleeg Andres Herkel!

Proua juhataja! Austatud kolleegid! Ma tulin siia selleks, et kiita õiguskomisjoni selle töö eest, mis on teise lugemise katkestamise järel tehtud. Õiguskomisjon on see komisjon, kus kahjuks Isamaaliidu fraktsioon ei ole esindatud, aga sellegipoolest tahaks kiita. Kindlasti on eelnõule antud vastuvõetav kuju sellega, et esmakinnistamise tähtaeg on kuni kolm kuud ja muudel juhtudel, kinnistu võõrandamise, koormamise või märke tegemise puhul, on see tähtaeg üks kuu. See on igati vastuvõetav ja kindlasti hea kõikidele Eesti kodanikele. Ühtlasi tänan Riigikogu selle toetuse eest, mida osutati teisel lugemisel minu muudatusettepanekule. Siinkohal tahan märkida, et selle muudatusettepaneku võrdväärne kaasautor oli kolleeg Seeder, kes kahjuks oma allkirja selle muudatusettepaneku esitamisel ei saanud anda. Avaldan lootust, et justiitsminister teeb kõik selleks, et neid lühemaid kinnistamistähtaegu, mis ka kehtiva seaduse alusel on olemas, siiski suudetaks rakendada. Ehk kui tal on ilmselt väga palju mõtteenergiat kulunud sellele, et välja mõelda erakonnaseaduse ja valimisseaduste muudatusi, mis tema erakonnale kasulikud oleksid, siis nüüd võiks ta tegelda sellega, mis on kasulik Eesti inimestele. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Andres Herkel! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised ja alustame muudatusettepanekute läbivaatamist. Eelnõu kohta on esitatud viis muudatusettepanekut. Vabandage, on esitatud kolm muudatusettepanekut! Andke andeks! Esimene muudatusettepanek, õiguskomisjon, arvestada täielikult; teine muudatusettepanek, õiguskomisjon, arvestada täielikult; kolmas muudatusettepanek, õiguskomisjon, arvestada täielikult. Oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud. Kuna juhtivkomisjon on teinud ettepaneku teine lugemine lõpetada, siis on teine lugemine lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud perekonnaseaduse ja sellest tulenevalt riigilõivuseaduse ning konsulaarseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandjaks õiguskomisjoni liikme Reet Roosi!

Lugupeetud kolleegid! Komisjon arutas perekonnaseaduse ja sellest tulenevalt riigilõivuseaduse ning konsulaarseaduse muutmise seaduse eelnõu 145 12. veebruaril. Istungil osalesid Epp Hannus, Siseministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist, ja Kersti Hiedel, Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna nõunik. Eelnõu kohta esitas muudatusettepaneku Riigikogu liige Tõnis Lukas. Komisjon esitas eelnõu kohta neli muudatusettepanekut, nr 1, 3, 4 ja 5, mis on tehtud koostöös Siseministeeriumiga. Oma arvamuse eelnõu kohta esitasid ka Eesti Genealoogia Selts, riigiarhivaar ja Tallinna Linnakantselei. Esimene, neljas ning viies muudatusettepanek on seotud konsulaarseaduse jõustumisega. Konsulaarseaduse alusel tehakse mitmeid perekonnaseisutoiminguid ning välisminister kehtestab kooskõlastatult siseministriga perekonnaseisuasutustele esitatavate avalduste ja taotluste vormid. Seega sätestab perekonnaseadus, et Eesti välisesindustele esitatavatele andmetele ja vormidele ei kohaldata perekonnaseaduses, vaid konsulaarseaduses sätestatut. Teine muudatusettepanek, mille autor on Tõnis Lukas, puudutab dokumentide üleandmise tähtaega. Komisjon jäi arvamusele, et arhiivi üleandmise tähtajaks on valitsuse pakutud 110 aastat. Peamiselt põhjendusega, et perekonnaseisuasutuste üks ülesanne on perekonnaseisuaktide alusel perekonnaseisutunnistuste ja -tõendite väljastamine ja muudatuste tegemine ning rahvastikuregistri pideva täiendamise eesmärgil vajavad neid andmeid volitatud töötlejad. Kolmas ettepanek täpsustab § 109¹. Nii perekonnaseisuaktid kui ka teised perekonnaseisualased dokumendid (näiteks kirikuraamatud ei ole tänapäevases mõttes perekonnaseisuaktid) tuleb esitada avalikku arhiivi. Seega antakse selle muudatuse alusel riiklikku arhiivi lõpuks kõik vajalikud dokumendid. Otsustati teha täiskogule ettepanek lugemine lõpetada ja suunata eelnõu 145 kolmandale lugemisele. Tänan!

Aitäh, kolleeg Reet Roos! Palun küsimusi ettekandjale! Küsimusi ei ole. Kas soovitakse alustada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Alustame muudatusettepanekute läbivaatamist. Eelnõu kohta on esitatud viis muudatusettepanekut. Nr 1, õiguskomisjon, arvestada täielikult; nr 2, Tõnis Lukas, jätta arvestamata; nr 3, õiguskomisjon, arvestada täielikult; nr 4, õiguskomisjon, arvestada täielikult; nr 5, õiguskomisjon, arvestada täielikult. Head kolleegid, me oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjon soovitab teise lugemise lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud lõhkematerjaliseaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandjaks majanduskomisjoni liikme Ants Paulsi!

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu! Täna on teisel lugemisel Vabariigi Valitsuse algatatud lõhkematerjaliseaduse eelnõu nr 73. Esimesest lugemisest möödunud perioodi jooksul on algatajal olnud terve hulk kohtumisi erialaspetsialistidega, eriti pürotehnikavaldkonnas, kus on ka Euroopa Liidu tasandil toimunud seadusandlikke täpsustusi. Tulenevalt sellest, aga samuti Riigikogu Kantselei juriidilise osakonna täpsustustest ja töönõupidamistel tehtud muudatustest tuli eelnõusse teha nii arvukalt parandusi, et algataja pidas otstarbekaks esitada muudatusettepanekuna eelnõu tervikteksti. Majanduskomisjon arutas seaduseelnõu oma 10. veebruari istungil. Arvestades seda, et eelnõu uue teksti kohta on Riigikogu Kantselei juriidiliselt osakonnalt küsitud uus arvamus, aga samuti seoses vajadusega anda Riigikogu liikmetele aega tutvuda eelnõu uue versiooniga, otsustas komisjon saata eelnõu teisele lugemisele 18. veebruaril 2004 (poolt 8, vastu 0), teha täiskogule ettepanek teine lugemine katkestada (poolt 8, vastu 0) ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 25. veebruar, kell 18.

Aitäh! Palun, kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse alustada läbirääkimisi? Sõnavõtusoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Alustame muudatusettepanekute läbivaatamist. Eelnõu kohta on 1 muudatusettepanek majanduskomisjonilt, arvestada täielikult. Kuna juhtivkomisjon on teinud ettepaneku teine lugemine katkestada, siis määran eelnõu 73 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 25. veebruari, kella 18. Teine lugemine on katkestatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandjaks sotsiaalkomisjoni liikme Toomas Teini!

Proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Sotsiaalkomisjon on päris mitmel koosolekul arutanud Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse eelnõu, esmalt 22. jaanuaril, siis 10. veebruaril ja kolmandat korda 16. veebruaril. Arutelust võtsid osa sotsiaalkomisjoni liikmed ning erinevatel aruteludel on osalenud sotsiaalministri nõunik Erki Must, Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Thea Treier, ata_ee Brüsselis Carita Rammus, Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Urmas Volens ja loomulikult ka sotsiaalminister Marko Pomerants. Muudatusettepanekud on esitatud nii Riigikogu fraktsioonide kui ka sotsiaalkomisjoni poolt. Muudatusettepanekute lõplik hääletus toimus 16. veebruaril. Erilisi poliitilisi pingeid eelnõu ei tekitanud. Muudatusettepanekud on kõik vastu võetud erineva poolthäälte arvuga, kuid vastuolijaid ega erapooletuid hääletamistel ei olnud. Otsus oli suunata eelnõu 18. veebruaril teisele lugemisele ning eelnõu teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Toomas Tein! Palun küsimusi ettekandjale! Küsimusi ei ole. Kas soovitakse alustada läbirääkimisi? Jaa. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Täna on opositsiooni elus tähtis päev. Kui kolleeg Herkel sai käia siin puldis ja kiita õiguskomisjoni heade otsuste eest, siis mina tulin siia pulti, et tänada sotsiaalkomisjoni heade otsuste eest. Tegemist on eelnõuga, mis kahjuks vähe, nii nagu tööseadused sageli, Riigikogu tähelepanu pälvib, aga tema mõte - avanenud tööturu tingimustes kaitsta kõigepealt meie enda tööturgu ning kaitsta ka neid inimesi, keda siia tööle lähetatakse - on väga mõistlik. Lihtsuse mõttes võiks ju üle korrata, et siia ei hakka tööle tulema mitte ainult inimesed meist rikkamatest riikidest, nagu meie põhjanaabrid, vaid võib juhtuda ka, et siia lähetatakse tööle inimesi nendest liikmesriikidest, kus olukord ei ole nii hea kui meil. Põhimõte, et kehtib inimesele soodsam säte, et vähemalt miinimumina kehtivad Eesti riigis kehtivad seadused ja kollektiivlepingud, on igati õige. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel tänan sotsiaalkomisjoni kena koostöö eest ja ka meie muudatusettepanekute tegijatena arvame, et tegemist on eelnõuga, mis väärib kolmandale lugemisele saatmist.

Aitäh, kolleeg Eiki Nestor! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised ja alustame muudatusettepanekute läbivaatamist. Eelnõu kohta on esitatud 14 muudatusettepanekut. Nr 1, sotsiaalkomisjon, arvestada täielikult; nr 2, sotsiaalkomisjon, arvestada täielikult; nr 3, sotsiaalkomisjon, arvestada täielikult; nr 4, sotsiaalkomisjon, arvestada täielikult; nr 5, sotsiaalkomisjon, arvestada täielikult; nr 6, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, arvestada sisuliselt; nr 7, sotsiaalkomisjon, arvestada täielikult; nr 8, sotsiaalkomisjon, arvestada täielikult; nr 9, sotsiaalkomisjon, arvestada täielikult; nr 10, sotsiaalkomisjon, arvestada täielikult; nr 11, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, arvestada osaliselt; nr 12, sotsiaalkomisjon, arvestada täielikult; nr 13, sotsiaalkomisjon, arvestada täielikult; nr 14, sotsiaalkomisjon, arvestada täielikult. Me oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Kuna juhtivkomisjon on teinud ettepaneku teine lugemine lõpetada, siis on teine lugemine lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud toote ohutuse seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandjaks majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atoneni!

Tere päevast, austatud proua esimees ja head Riigikogu liikmed! Uue toote ohutuse seaduse eelnõu väljatöötamine on tingitud direktiivi 2001/95/EÜ vastuvõtmisest 2001. aasta 3. detsembril. 2004. aasta 15. jaanuarist kaotas kehtivuse 1992. aasta direktiiv üldise tooteohutuse kohta, mille alusel on välja töötatud kehtiv toote ohutuse seadus. Uue eelnõuga harmoneeritakse lisaks sellele ka direktiiv eksitava välimusega ohtlike toodete kohta. Toote ohutuse seadust kohaldatakse majandus- või kutsetegevuse käigus turule lastud, tarbijale mõeldud toodetele sel juhul, kui nimetatud toode ei kuulu muu valdkonna ohutust reguleeriva õigusakti reguleerimisalasse või kui kõik turvalisuse tegurid ja ohuliigid ei kuulu eelnimetatud õigusaktide reguleerimisalasse. Selle reegli kohaselt kohaldatakse toodetele kõigepealt konkreetseid valdkondi ehk tootegruppe, näiteks mänguasjadest kuni masinateni, reguleerivaid õigusakte kõigis neis reguleeritud aspektide ja ohuliikide osas. Tarbijatoodetele, mis ei ole muude õigusaktide reguleerimisalas, näiteks vastavat tootegruppi reguleerivas õigusaktis määratletud mõistele mittevastavad tooted, kasutatud tooted, enne vastavat tootegruppi reguleeriva õigusakti jõustumist turule lastud vanemad tooted, parandatud tooted, kehtib praegu jutuks oleva seaduse regulatsioon. Eelnõus on reguleeritud turujärelevalveasutuste pädevus toodete ohutuse kontrollimisel, samuti vajaduse korral toote turult kõrvaldamise ja tarbijalt vajaduse korral tagasinõudmise protseduurid. Järelevalvet käesoleva eelnõu täitmise üle jätkab eelkõige Tarbijakaitseamet, samuti muud turujärelevalveasutused, mille tegevust reguleerivates seadustes on järelevalve korralduse osas tehtud viide toote ohutuse seadusele. Eelnõus on ette nähtud ka liikmesriikide turujärelevalveasutustevaheline kiire teabevahetussüsteem, nn RAPEX, ohtlikest toodetest teavitamise kohta. Eelnõu rakendussätetes nähakse ette tehnilise normi ja standardi seaduse täiendamine vastastikuse tunnustamise põhimõttega, mis ei ole seotud direktiivi, millest ma juba eespool rääkisin (2001/95), harmoneerimisega. Sätte sõnastus lähtub Euroopa Komisjoni soovitustest. Põhimõtte kohaselt on tooted päritolumaa järgi jagatud kaheks: õiguspäraselt Euroopa majanduspiirkonna liikmesriigis valmistatud tooted ja õiguspäraselt Euroopa Liidu liikmesriigis või Türgis valmistatud või turule lastud tooted. Kui Eesti õigusaktis esitatakse tootele nõue, mis ei tulene Euroopa Liidu õigusaktist, peab üldreeglina sellisele siseriiklikule nõudele mittevastava toote, mis pärineb nendest riikidest, Eestis siiski turule lubama või lubama seda toodet kasutusele võtta. Turujärelevalveasutus võib keelata sellise toote Eestis turule laskmise või nõuda selle turult kõrvaldamist ainult juhul, kui see ei vasta Eesti seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud ohutuse kaitse tasemele. Toote ohutuse seaduse jõustumine on planeeritud alates k.a 1. maist. Aitäh!

Aitäh, härra minister! Palun, kas on küsimusi ettekandjale? Palun, kolleeg Helir-Valdor Seeder!

Aitäh! Austatud minister! Kas menetluses oleva seaduseelnõu kohaselt võib ka valimiseelne lubadus olla eksliku välimusega ohtlik toode?

Aitäh! Ma ütlen kohe, et see teie pakutud nn toode ei kuulu toote ohutuse seaduse reguleerimisalasse. Ma tean, et Isamaaliidu fraktsioon on üritanud seda valdkonda ka teiste seadusandlike aktidega reguleerida nii, et näiteks tarbijakaitse hakkaks seda teatud viisil kontrollima. Aga ma ütlen veel kord: poliitilised lubadused jäägu iga poliitiku või poliitilise jõu südametunnistuse asjaks, mitte turgu reguleerivate või turul kontrolli teostavate ametiasutuste reguleerimisalasse.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Palun järgmiseks ettekandjaks majanduskomisjoni liikme kolleeg Peep Aru!

Lugupeetud esinaine! Head kolleegid! Me arutasime majanduskomisjonis Vabariigi Valitsuse algatatud toote ohutuse seaduse eelnõu 220 9. veebruaril. Majanduskomisjon suhtus eelnõusse üksmeelselt ja positiivselt. Küll aga enne, kui ta siia esimesele lugemisele tuli, lasime teha ka väikese keeletoimetamise, et sõnastus oleks parem. Otsustasime saata nimetatud eelnõu täiskogule esimeseks lugemiseks 18. veebruaril ehk täna, teeme ettepaneku esimene lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 27. veebruar, kell 12. Kõik otsused võeti vastu ühehäälselt. Aitäh!

Aitäh! Palun, kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad alustada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 220 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 27. veebruari, kella 12. Eelnõu esimene lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise raudteeveo konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandjaks majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atoneni!

Austatud proua Riigikogu esimees! Head kolleegid! Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on ette valmistanud rahvusvahelise raudteeveo konventsiooniga (COTIF) ühinemise seaduse eelnõu. COTIF on reisijate, pagasi ja kaupade raudteel toimuvat rahvusvahelist vedu käsitlev ühtne õigusnormide süsteem, mille osaliseks olevad liikmesriigid moodustavad rahvusvahelise raudteeveo valitsustevahelise organisatsiooni, mille lühend on OTIF. Konventsiooni ühtseid eeskirju rakendatakse peale rahvusvahelise raudteetranspordi ka sellega seotud maantee- ja veetranspordile. Organisatsiooni peakorter asub Bernis. Käesolevaks hetkeks kuulub OTIF-isse 41 liikmesriiki kolmest maailma osast: Euroopast, Aafrikast ja Lähis-Idast. Organisatsiooni liikmeteks on kõik Euroopa Liidu liikmed ning praegustest Euroopa Liidu kandidaatriikidest Leedu, Läti, Ungari, Poola, Rumeenia, Bulgaaria, T_ehhi, Slovakkia ja Sloveenia. SRÜ riikidest on organisatsiooniga liitumisest huvitatud Ukraina ja sellest on teatanud ka Gruusia. Eesti jaoks on konventsiooniga ühinemise eesmärk rahvusvaheliste raudteevedude alaste õigusnormide täiendamine ja rakendamine Eestis läänesuunaliste vedude õiguslikuks harmoneerimiseks Euroopa Liidu liikmesmaades ja teistes COTIF-iga ühinenud riikides kehtivate liikmesriikidevaheliste kaupade, pagasi ja reisijate raudteeotseühenduses vedu käsitlevate ühtsete õigusnormide ja eeskirjadega. Praeguseks ajaks Eesti nn lääneraudtee ehk Lääne-Euroopa raudteeorganisatsiooni ei kuulu. Eestis on rahvusvaheliste raudteevedudega seonduv tegevus reguleeritud Raudteede Koostööorganisatsiooni (OSShD) ja SRÜ liikmesriikide, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Eesti Vabariigi raudteede nõukogu raames sõlmitud kauba- ja reisijateveo rahvusvaheliste kokkulepetega. Tegelikult võib öelda, et selle eelnõuga avab Eesti võimalused rahvusvaheliste lepingute alusel ka Euroopa poole tegevust arendada. Samal ajal võime jätkuvalt ida suunal jätkata tööd OSShD ehk Raudteede Koostööorganisatsiooni raames. Tegelikult tähendab see Eestis seda, et erinevatel Eesti raudteedel on paralleelselt kasutuses kaks õiguslikku ruumi. Aitäh!

Aitäh, härra minister! Palun, kas on küsimusi ettekandjale? Palun, kolleeg Jaanus Männik!

Aitäh! Härra minister! See on üks perspektiivikas eelnõu, millega me siin tegeleme. Kuidas praktiliselt perspektiivid võivad olla, Euroopa kiirraudteega ühinemise perspektiivid nimelt ja vahepeal jutuks olnud raudtee-ehitus ja hiiglaslikud kavad? Kas ja kuivõrd võivad need lähiaastatel päevakorrale tulla ja realiseerituks saada?

Aitäh, austatud härra Jaanus Männik! Konkreetselt see eelnõu, rahvusvahelise raudteeveo konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu ei käsitle kuidagi Eesti raudteede ehitamist. Aga lühiinformatsioonina võin öelda, et nn Rail Baltica projekt, mis hakkab tulevikus loodetavasti Eestit ühendama Lääne-Euroopa raudteedega, on praegu projektide uurimise staadiumis ja ehitusprojektsioon on ette nähtud aastateks 2007-2016. Mis vaieldamatult on Eesti jaoks kurb sündmus, on see, et raudteed hakatakse arendama ja ehitama keskusest perifeeria poole, mis tähendab, et Eesti-siseste raudteelõikude ehitamine Rail Baltica raames jõuab kätte alles aastatel 2014-2016. Seni ei ole meil niikuinii ühendust ülejäänud Euroopaga Rail Baltica kiirraudtee raames. Aitäh!

Rohkem küsimusi ei ole. Veel kord suur tänu, härra minister! Palun järgmiseks ettekandjaks majanduskomisjoni liikme Liina Tõnissoni!

Lugupeetud proua esinaine! Lugupeetud kolleegid! Nagu lugupeetud härra minister juba ütles, rahvusvahelise raudteeveo konventsiooniga ühinemine on tulevikuperspektiive silmas pidades Eesti majandusele kindlasti oluline. Praegu on meie võimalused, ühitamaks meie raudteed Euroopa raudteega, teoreetilist laadi, sest vääramatu jõud on need raudteed eri laiuseks ehitanud. Aga see ei räägi sellest, et meil vähemalt seda ühist rahvusvahelist konventsiooni ei peaks olema. Valitsuse esitatud konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõus on ette nähtud ka neli lisa või erisust, mida meil on õigus selle konventsiooniga liitumisel rakendada või kasutada. Need on ka eelnõus kirjas. Komisjon arutas rahvusvahelise raudteeveo konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu oma istungil, mis toimus 9. veebruaril, ja leidis ühehäälselt, et peab vajalikuks saata eelnõu saali esimesele lugemisele, lugemine lõpetada ja suunata eelnõu teisele lugemisele, kusjuures parandusettepanekute esitamise tähtajaks võiks olla 4. märts, kell 6. Suur tänu!

Aitäh, kolleeg Liina Tõnisson! Palun küsimusi ettekandjale! Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad alustada läbirääkimisi? Sõnavõtusoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 4. märts, kell 18. Esimene lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse eelnõu esimest lugemist. Palun ettekandjaks rahandusministri härra Taavi Veskimäe!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Head Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on esitanud esimesele lugemisele riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse eelnõu. Tegemist ei ole kardinaalselt uue eelnõuga. Analoogse seaduseelnõu võttis Riigikogu esmakordselt vastu juba 1996. aastal, pannes sellega riigipoolselt paika ühtsed reeglid ja põhimõtted riigi osalemisele eraõiguslikes juriidilistes isikutes. Uue seaduseelnõu koostamise ajendiks sai praktikas ilmnenud vajadus oluliselt täpsemalt ja tõhusamalt reguleerida mitmeid äriühingutes riigi osaluste valitsemisel ja sihtasutustes asutajaõiguste teostamisel tehtavaid toiminguid eesmärgiga muuta riigi ühtse kontsernipoliitika rakendamine efektiivsemaks, kusjuures eriti rõhutaks siinkohal riigi asutatud sihtasutuste puhul tehtavate muudatuste olulisust. Eelnõuga määratletakse selged ja otstarbekad reeglid, mille alusel toimub riigi kui aktsionäri, osaniku, asutaja või liikme poolsete õiguste teostamine vastavat liiki eraõiguslikes juriidilistes isikutes. Oluliselt täpsemalt on reguleeritud riigi osalemist nii riigi osalusega äriühingutes, sihtasutustes kui ka mittetulundusühingutes. Nii on täpsustatud põhimõtteid, mille alusel Vabariigi Valitsus määrab äriühingutes riigi osalust valitsevad ministeeriumid. Eelnõu koostamise käigus kaaluti alternatiivseid võimalusi riigi äriühingute aktsiate valitsemisel, seda nii tsentraliseeritud valitsemise meetodil kui ka senise süsteemi ehk valdkonna pädevusest lähtuva osaluse valitsemise jätkamist. Arutelude tulemusena otsustati, et praegu on otstarbekas jätkata põhimõtteliselt kehtinud mudeliga, kus enamusosalused ja otsustusõigusega osalused on valdkonna pädevate ministeeriumide valitseda. Samuti konkretiseeriti eelnõuga riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemisega seotud isikute (asutuste) otsustuspädevust ja ka vastutust. Sel otstarbel on selgemalt ja täpsemalt sätestatud Vabariigi Valitsuse otsustuspädevus, eristades muu hulgas juhtumeid, millal on vajalik Vabariigi Valitsuse otsus ja millal piisab ainult volitusest. Vabariigi Valitsuse otsuseid hakkab tulevikus mõjutama kindlasti ka riigi poolt osaluste omandamise ja võõrandamise printsiipe käsitlev säte, mille kohaselt ei omanda riik edaspidi enam reeglina alla 1/3 suurusega osalusi äriühingutes. Täiesti uue temaatikana võib ära märkida eelnõus reguleerimist leidva sätte, mis puudutab riigi huve nõukogus esindavat isikut, ja tema määramist reguleerivaid sätteid. Eelnõus defineeritakse eraõiguslike juriidiliste isikute nõukogudes riigi esindaja mõiste ja täpsustatakse kriteeriumid, millele peab riigi esindaja nõukogus vastama, millised peavad olema selleks tegevuseks vajalikud teadmised, kogemused, kuidas vältida võimalikku huvide konflikti era- ja üldiste huvide vahel. Samuti reguleeritakse senisest täpsemalt nõukogu liikmete määramise protseduur. Uudsena sisaldab eelnõu ka juhatuse ja nõukogu liikmete töö tasustamise täpsemat regulatsiooni. Selle eesmärk on n-ö kontsernipõhiselt ühtsete reeglite kehtestamine juhtorganite liikmete tasustamisel nii viiside kui määrade osas, mis oleks üheselt proportsionaalne äriühingu või sihtasutuse juhatuse, nõukogu liikme ülesannete keerulisuse, tähtsuse ja vastutusega ning seatud tegevus- ja finantseesmärkide täitmisega. Kui riigi ja avalike huvidega seotud subjekti eripärast tulenevalt sätestatakse eelnõuga ka riigi osalusega äriühingutele ja riigi asutatud sihtasutustele mitmed erisused ja piirangud, siis vastavalt n-ö võrreldes üldnormiga, mis on sätestatud kas mittetulundusühingute ja sihtasutuste seaduses või äriseadustikus, nähakse ette piirangud ja kord riigi äriühingute toetuste, sponsorsummade maksmisel, reguleeritakse ka riigi osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute osalemist teistes eraõiguslikes juriidilistes isikutes. Peab märkima, et olulist tähendust ja täiendust kehtiva seadusega võrreldes toovad ka reeglid ja nõuded, mis sätestavad riigi osalusega eraõiguslikes isikutes sisekontrolli süsteemi ja nõuded siseauditile. Sel otstarbel määratletakse sisekontrolli toimimise kohustuslikkus ning suuremate äriühingute ja sihtasutuste puhul auditi komitee moodustamine, mis on juba praegu mõnes suuremas äriühingus hea tava, aga selle eelnõu jõustumisel muutub see kohustuslikuks suuremate äriühingute ja sihtasutuste puhul. Vabariigi Valitsus loodab, et eelnõu arutelu toimub konstruktiivselt ja Riigikogu võtab seaduse kiirelt vastu, sest plaan oleks juba 2003. aasta majandusaastast kokkuvõtteid teha, et siis ministeeriumid, kes sihtasutuse asutajaõigusi teostavad, esitaksid aruandluse uue korra kohaselt, millest lähtuvalt oleks võimalik panna kokku tunduvalt kvaliteetsem kontserni konsolideeritud majandusaasta aruanne. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh, härra minister! Palun küsimused! Kolleeg Eiki Nestor.

Aitäh! Austatud minister! Kui võrrelda praegu kehtivat korda teie esitatuga, siis paistab siit välja kõigepealt kaks joont. Esiteks, et eelnõu algatajal on arvamus, et selles küsimuses on rahandusminister targem kui teised valitsuskabineti liikmed. Teiseks koorub välja ka usaldamatus riigi määratud äriühingute nõukogude liikmete suhtes. Möönan, et selle valitsuse puhul võib-olla ongi nii, aga millest selline veendumus, et me peaksime seda seadussätteks panema, millest selline tsentraliseeritus ainult rahandusministri juurde, mis mõte sel on, mis kasu sellest on?

Aitäh, hea küsija! Kaks küsimust. Esimesele vastates - nagu ütlesin, oli tegelikult päris suur debatt, kas liikuda edasi senise mudeliga ehk detsentraliseeritud mudeliga või sisuliselt tsentraliseerida, nii nagu paljudes riikides on tehtud, kogu finantsvarade haldamine tegelikult Rahandusministeeriumi alla, sest lõppkokkuvõttes, nii nagu iga poliitika puhul, nii peab ka finantspoliitika ja finantsvarade haldamise poliitika puhul olema selgelt tsentraalne kehand riigis, kes vastutab selle poliitika teostamise eest ja kes sisuliselt koordineerib seda poliitikat. Selle eelnõu esitamise üks põhiline arusaam oli see, et riigi enamusosalusega äriühingute osaluse omamise eesmärk ei ole riigil mitte poliitika teostamine, vaid riik käitub siin nagu tavaline finantsinvestor. Tema huvi on oma finantsvarade tootlikkust maksimeerida. Poliitikat tehakse teiste kehandite kaudu, on need siis ministeeriumid, ametid, inspektsioonid või hallatavad riigiasutused. Äriühingute ja äriühingute osaluste eesmärk on nii nagu kõigi teiste finantsinvestorite puhul üks - panna oma varad tootma. Järelikult ei ole Eesti Energia puhul tegemist mitte energiapoliitikaga, mida Eesti Energia nõukogu kaudu peaks ajama, vaid Eesti Energia on sisuliselt äriühing, mis tegeleb temale põhikirjaliselt pandud eesmärkide täitmisega, ning Energiaturu Inspektsioon, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on need, kes teostavad järelevalvet ja poliitikat selles protsessis. Sellest lähtuvalt ka see põhimõte, et vähemusosalused ja alla 1/3 ehk alla 33%-sed osalused koondada Rahandusministeeriumi juurde, mis sisuliselt ühtegi suurt äriühingut ei puuduta. Ka ei ole seal tegemist strateegiliste osalustega ja nendes küsimustes peab riik eelkõige seda osalust omandades osaluse võõrandama, käituma kui tüüpiline finantsinvestor. Enamusosaluste puhul jäime praegu selle kompromisslahenduse juurde, et neid osalusi peaksid liiniministeeriumid edasi haldama. Mina rahandusministrina olen seda meelt, et pikas vaates tuleb kõigi riigi osaluste haldamine kontsentreerida ühte üksusesse, kus oleksid professionaalsed esindajad, kes riiki äriühingute nõukogudes esindavad, kes sisuliselt suudaksid äriühingutele püstitada professionaalselt neid finantstegevuse eesmärke ja nende täitmist täitevorganite ehk juhatuste poolt jälgida. Mis puudutab teist küsimust - usaldamatust nõukogu liikmete vastu, siis vastutus, õigused, kohustused peavad olema proportsionaalsed ja peavad käima koos. Aktsiate valitseja üldkoosolek vastutab lõppkokkuvõttes äriühingu majandustegevuse eest ja üsna loomulik on see, et kui tema on omanike huvide esindaja ja omanik on siin riik, siis tema ka defineerib need üldised strateegilised eesmärgid ja need üldised strateegilised suunad. Loomulikult on nõukogu see instrument, mille kaudu ta teostab järelevalvet ja nende strateegiliste eesmärkide elluviimist. Kui te vaatate Riigikontrolli raportit, siis Riigikontroll on just vastupidi soovinud veelgi, et üldkoosoleku pädevus ka riigi äriühingute ja riigi osaluste valitsemisel suureneks.

Palun, kolleeg Liina Tõnisson!

Suur tänu! Lugupeetud härra rahandusminister! Ma usun, et tegemist on väga vajaliku seadusega. Ta korrastab tunduvalt meie ärimaastikku, temas on küll mõningaid kaheldavusi, aga kus neid ei oleks. Kui võetakse arvesse ka opositsiooni parandusettepanekuid, siis on väga hea. Aga mul on üks küsimus. Paragrahvi 19 lõige 1 ütleb, et riigi esindajaks äriühingus on riigiametnikud ja teised asjatundjad, kellel on oma ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Kas selle lõike 1 vastuvõtmise järgselt peavad lugupeetud opositsioonipoliitikud, kultuuripõllul väga tõhusalt töötanud isikud äriühingute nõukogudest lahkuma, sest nad ei ole selle ala asjatundjad ja neil ei ole ei teadmisi ega kogemusi? Kas ma olen õigesti aru saanud?

Aitäh! Ma julgen siin selle § 19 lõike 1 kohta öelda, nagu ka eelmisele Eiki Nestori küsimusele vastates, et üldkoosolek on selles mõttes pädev otsustama, kes on sisuliselt need asjatundjad, kes suudavad riigi huve selle äriühingu ja osaluse valitsemisel kõige paremini teostada. Lõppkokkuvõttes, kui me räägime ühest äriühingust, mis tegutseb näiteks kultuuripõllul, siis peale selle, et seal on vajalikud väga sügavad kultuurialased teadmised, on äriühing ikkagi äriühing. Seal on üsna üheselt vaja ka finantsalaseid teadmisi ja laiemalt majandusalaseid teadmisi. Just see säte on oma olemuselt eelkõige, ma julgeksin öelda, deklaratiivse iseloomuga, rõhutades seda, et kõigil nendel riigi esindajatel äriühingute nõukogudes peab olema teatud pädevus, aga milline see kompetents täpselt peab olema, kas see on kultuuripoliitiline, majanduspoliitiline või hoopis administratiivne, selle otsustab see, kes antud isiku nõukogusse määrab. Kui te vaatate § 19 järgnevaid lõikeid, siis see paragrahv sätestab, millised inimesed ei tohi riigi huve äriühingute nõukogudes esindada. Pigem selles mõttes on siin sätestatud see, millised inimesed ei tohi, ja nende suhtes, kes seadusest lähtuvalt võivad, on minister pädev otsustama, kas ta on asjatundja selles valdkonnas või mitte.

Palun, kolleeg Sven Sester!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma tahaksin küsida konkreetselt § 24 lõike 4 kohta. Kuna seda majanduskomisjonis ei arutatud, siis ma mõtlesin, et saab saalis ära küsida. Siin on tegemist võimalusega anda nõukogu liikmetele üldkoosoleku otsusega kuni 50% ulatuses täiendavalt nagu preemiat. Kas sa ei ole mõelnud selle peale, et võib-olla selline lõige üldse välja võtta? Tundub, et see tekitab alati selliseid subjektiivseid küsimusi, et kes siis ikkagi selle kasumi ja head tulemused on ettevõttele ära toonud, on see juhatus või on see nõukogu. Nõukogu saab osalemise eest koosolekutel ja otsuste eest tasu jne. Võib-olla peaks äkki selle punkti üldse välja võtma ja sellist võimalust nõukogule mitte ette nägema?

Aitäh, hea küsija! Eks ole ju see erinevate koalitsioonide ajal palju vaidlusi tekitanud, kas riigi esindajad äriühingute nõukogudes peaksid üldse tasu saama või peaksid nad tegutsema seal tasuta. Siiamaani on jäänud peale see kontseptsioon, et kuna on väga selge vastutus ehk riigi äriühingutes osalevad nõukogu liikmed vastutavad äriseadustiku järgi täpselt samamoodi isiklikult ja personaalselt kogu oma varaga tehtud otsuste eest, peaksid nad selle eest mingit hüvitist saama. See eelnõu jätkab seda kontseptsiooni. Olen ka ise puudutanud seda teemat, kas oleks mõistlikum üldse mitte tasu maksta, ja arvan, et selleni me jõuame pärast seda, kui me loome professionaalse üksuse, kes hakkab riigi huve äriühingute nõukogudes esindama. Need inimesed saavad riigiametniku palka, kuna see ongi nende igapäevane töö. Siis on võimalik võtta nõukogudes, kus riigil on enamusosalus, töötasu ära. Mis puudutab aga seda 50% ja võimalust premeerida hea majandustegevuse eest ka äriühingu nõukogu liikmeid, siis mina näen seda küll kompleksselt. Kui on võimalus juhatuse liikmeid premeerida, siis peab jääma võimalus, mis ei ole kohustus, premeerida ka nõukogu liikmeid ja lõppkokkuvõttes on see protseduuriküsimus, kuidas see peaks täpselt välja nägema. Minu nägemus on siin väga üheselt see, et sisuliselt majandusaasta aruande, nõukogu esimehe taotluse alusel, kus on mõõdetavad kriteeriumid, peab üldkoosolek tegema otsuse, kas eelnevate perioodidega võrreldes on tehtud sooritus, mille eest tuleb hüvitist täiendavalt preemiana maksta, või mitte.

Palun, kolleeg Jaanus Männik!

Aitäh, proua juhataja! Härra minister! Omal ajal, see oli vist aastal 2000 või 2001, kui Vabariigi Valitsus otsustas asutada Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi, kestis siin saalis nädalaid ja kuid võitlus, väitlus ja arutelu ning esitati arupärimisi õiguskantslerile ja riigikontrolörile ja kõigile teistele põhiseaduslikele võimukandjatele selle kohta, kas on põhiseadusega kooskõlas see, kui nendest suurtest riigi kinnisvaraga tehtavatest tehingutest on eemaldatud seadusandlik võim ehk see saal siin. Praeguses eelnõus on sellest küsimusest ka täiesti mööda mindud ja sisuliselt on täitevvõimul voli erastada kogu Eesti riigi kinnisvara. Siin on ju kõlanud jutt, et Kadrioru lossi ja Toompea lossi võib-olla ei erastata, aga muu on põhimõtteliselt võimalik teha.

Kolleeg Männik, aeg!

Jah, kohe lõpetan lühikese küsimusega. Kas seda on mõistlik nii teha või peaks jätma siin suured asjad siiski seadusandja otsustada?

Ma arvan, hea küsija, et sinu küsimuse sisu oli pigem riigivaraseaduse reguleerimise ese kui selle seaduse reguleerimisalas. Kindlasti me tuleme riigivaraseadusega varsti siia saali tagasi, sest teatavasti on riigivaraseadus 1995. aastast kehtivas redaktsioonis ja paljud sätted on seal vananenud. Minu arusaam on hea küsija arusaamast veidi erinev. Ma arvan, et mis puudutab kinnisasju - mitte finantsvara ja finantsosalusi -, siis kinnisasjade puhul on nende eesmärk teostada selle kaudu avalike ülesannete täitmist, ja kui Riigikogu seadusandjana annab riigieelarve seadusega ette kuluassigneeringud, mis nende ülesannete täitmiseks on vajalikud, siis finantsvarade või kinnisvarade võõrandamise puhul peab täidesaatvale võimule jääma teatud paindlikkus igapäevase administreerimise juures neid otsuseid langetada.

Palun, kolleeg Tarmo Leinatamm!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud härra minister! Siin saalis ei ole mitte üksainus kord jooksnud läbi sellised alatoonid, kuidas ma ütlen, mitte kahtlustavad, aga sellised eelarvamuslikud alatoonid, et kui inimene näiteks on viis või kuus aastat kõrgust hüpanud, siis ta muule erialale elus enam ei kõlbagi ja ta elu peabki sinnasamasse punkti ära lõppema, kui ta on n-ö teiba varna pannud. Me saime teada, et hindaja on üldkoosolek ehk siis minister, ja ta võtab sellega ka vastutuse, ja teisest paragrahvist saime me teada, et ka tagasikutsumise kord on määratud. Ma tahaksin küsida, et kui keegi soovib seda vaidlustada, kuidas ta siis võiks seda tsiviliseeritud viisil teha, mitte iga nädal või iga kuu esineda teatud eelarvamusliku kõne või küsimusega siin saalis?

Ma pean tunnistama, et ma ei mõistnud küll päris täpselt küsimuse sisu, aga ma sain aru, et küsimus on, kuidas vaidlustada ministri otsust, kas maksta täiendavat hüvitist heade tulemuste eest või mitte. Ma arvan, et see ei olegi seadusandja pädevuse ja seadusandja rolli küsimus. See peaks ikkagi puhtalt täidesaatva võimu ala olema. Nagu ka siin oli määratud, on lõppkokkuvõttes minister selles osas küll ülimuslikum, mis puudutab nõukogu liikmetele täiendavate preemiate määramist või mittemääramist, ja sellest lähtuvalt tema ka vastutab, kas ta tegi õige või vale otsuse.

Palun, kolleeg Eiki Nestor, teine küsimus!

Aitäh! Üks vähemalt 51 poolthäält nõudev seadus on Vabariigi Valitsuse seadus ja seal on sätestatud need dokumendid, mida minister võib allkirjastada, ning ka see pool, mis räägib vastuvõetud otsuste eest vastutamisest. Selles loetelus ei ole nimetatud §-s 22 esitatud uut võimalust, mille nimi on suunised. Minister meil Vabariigi Valitsuse seaduse järgi suuniseid välja ei anna. Nüüd on siin need suunised. Mis see selline on ja kuidas käib selle eest vastutamine, kas minister ikka andis suunised õigesti või mitte, ja miks me väljume Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud normidest, mis küllalt selgelt ütlevad, mida otsustab Vabariigi Valitsus, mida minister ise, mis dokumendi ta välja annab? Miks on meil vaja siia veel mingi asi juurde tuua?

Aitäh, hea küsija! Teades üsna hästi seda Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi, mis ministri pädevust defineerib, võib öelda, et seal ei ole seda tõesti, on käskkirjad, määrused. Mis puutub suunistesse, siis ilmselt otstarbeka ja efektiivse riigivõimu teostamiseks ja täpselt sellesama riigivaraseadusest ja ka sellest seadusest tuleneva vastutuse realiseerimiseks ongi loodud võimalus anda ilma selleta, et see mingi haldusakt oleks, juhtnööre tema nimetatud nõukogu liikmetele, mis on täitmiseks kohustuslikud. See ei ole selles mõttes mingi õigustloov otsus. See on nii, et vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatule korraldab minister ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisala tegevust. Sisuliselt korraldavaks tegevuseks andis ka härra Nestor ministrina korduvalt erinevaid suuniseid nii oma valitsemisala kui ministeeriumi töötajatele, seda nii lihtkirja vormis kui suuliselt. Nii et siin on lihtsalt sätestatud see, et subordinatsiooniahel oleks üheselt selge ja ministril oleks võimalus oma tahet nõukogu liikmete kaudu realiseerida. Siin peab olema arusaam, et nõukogu liige, kes on vastava ministri nimetatud, kes osalust haldab, ei ole selles mõttes vabahärra, et teeb, mida ise õigeks peab, vaid lähtub väga selgelt nendest strateegilistest eesmärkidest, mida minister on üldkoosolekul talle seadnud.

Palun, kolleeg Liina Tõnisson, teine küsimus!

Suur tänu! Lugupeetud härra minister! Ma tulen ikkagi § 19 juurde tagasi. Te ütlesite, et esimene lõige on deklaratiivne. See muidugi veidi ehmatas mind. Kui palju on siin seaduses siis deklaratiivsust ja kui palju on regulatsiooni? Aga ma julgen vastu väita, et järgmised lõiked ei anna ka mingisuguseid kriteeriume nende isikute kvalifikatsiooni määratlemiseks, kes võivad nõukogudes osaleda. Selle võrra olen ma oma kolleegi küsimusega nõus, et kes siis otsustab, et see armastatud akrobaat on kvalifitseeritud nii teadmiste kui kogemuste poolest, osalemaks nõukogu töös? Te ütlesite, et see on minister. Mina küsin, missuguse valitsuse seaduse paragrahvi või lõike alusel on ministrile pandud eksperdikohustused?

Aitäh, hea küsija! Ma arvan, et nendes küsimustes, mis on valitsuse seadusega ministeeriumi pädevusse antud, peab minister olema ekspert, korraldamaks kõigi nende küsimuste lahendamist seaduste alusel ja seaduses ettenähtud korras. Teatavasti defineerib valitsuse seadus kõigi ministeeriumide puhul pädevused ja kõik täidesaatva võimu pädevuses olevad küsimused on ühe või teise ministeeriumi valitsemisalas. Kui ministril on kohustus ja valitsus on määranud teda valitsema teatud riigiosalusi, siis tema ametikohast lähtuvalt peab tal olema ka ekspertsus näha ja suuta hinnata, kes on need inimesed, kes suudavad selle äriühingu nõukogus riigi huve esindada. Kui ta seda teha ei suuda, siis ta loomulikult ministrina töötada ei saa.

Palun, kolleeg Toomas Tein!

Suur tänu, proua juhataja! Lugupeetud minister! Mind huvitab §-s 11 sätestatud toetuste maksmine. Eelmisel suvel tekitas see ühiskonnas küllalt palju üllatusi, et erinevate spordiorganisatsioonide või kultuuriseltside toetamises tuli tõsine vaakumseis, tähendab, vana kaev aeti nagu täis, aga uut ei olnud valmis. Nii et selles suhtes on väga tänuväärne, et eelnõus me selle teemaga tegeleme. Ma tahaksin teie käest küsida seda, kuidas te mõtestaksite lahti, et toetusi ja annetusi võib teha sel juhul, kui see on seotud äriühingu tegevuse finantseesmärkide saavutamisega. See võib põhjustada erinevaid tõlgendusi. Ja teiseks, kust see 1% tuli? Miks see piir on 1%, mitte 1,5% või 2%, ja kas see sõltub ka sellest, kui suur on äriettevõtte käive? Kui näiteks Eesti Energia kasum on poole miljardi ligi, kas tema ka võib siis seda teha?

Aitäh! Hakkan tagantpoolt pihta. Siin on üheselt kirjas, nii nagu § 11 lõige 4 ka ütleb, et 1% ulatuses äriühingu kolme eelneva majandusaasta keskmisest puhaskasumist. Nii et käive ja kõik muud näitajad ei oma sellesama toetuse summa määratlemisel rolli. Siin on kasum ja kasumlikkus, nagu ma eelnevalt Eiki Nestori küsimusele vastasin. Ka riik mõõdab oma varasid just vara tootlikkusest lähtuvalt ja sellest lähtuvalt annab ka võimaluse kulutada raha toestavaks tegevuseks selle ja nende eesmärkide saavutamise kaudu, mis peaksid aitama pikemas vaates võib-olla äriühingu majandustegevust samas rütmis jätkata või seda parendada. Üks protsent on selles mõttes võetud üsna praktiliselt ja praktiliste kaalutluste põhiselt, et 2002. aastal toetasid kõik riigi enamusosalusega äriühingud kokku ja eraldasid sponsorsummadena umbes 13,4 miljonit krooni. 2003. aasta vastavad näitajad üheksa kuuga olid, kui ma õigesti mäletan, üheksa miljonit krooni. Minu eesmärk ministrina seda eelnõu siia saali tuues ei olnud täna mitte spordi ja kultuuri toetamise lõpetamine, vaid süsteemi korrastamine, pannes ühelt poolt peale lae, teiselt poolt kohustades koostama konkreetse korra, konkreetsed kriteeriumid, mille alusel see eraldatakse. Selle peab eelnevalt kooskõlastama nii osalust valitseva kui rahandusministriga. Pärast, et oleks arusaadav ja läbipaistev, on äriühingul kohustus eraldatud toetussummad oma veebilehel neli aastat üleval hoida. See 1% lähtus lihtsalt sellest, et see on enam-vähem see tase, mis täna on, võib-olla välja arvatud Tallinna Sadam. Teatavasti on Tallinna Sadam andnud umbes 80% üldse kõigist toetus- ja sponsorsummadest, mis nende aastate jooksul on eraldatud. Selle sätte eesmärk on just vältida sellist juhuslikkust. Sealt ka vastus esimesele küsimusele, et mis puudutab tegevuse finantseesmärke, siis see lähtub eelkõige sellest, et ühel äriühingul peab olema selgelt pikem strateegia, et ei ole mitte nii, nagu siin kahjuks on olnud eelnevalt halb tava, et tuleb uus seltskond ja antakse kuhugi ühekordselt mingit toetust, näiteid toomata. Eesmärk oleks just see, et riigi äriühingul oleks pikem strateegia oma sponsortegevuse suhtes, mis peaks reklaami ja hea imago kaudu ühiskonnas aitama ka tema finantseesmärke saavutada. See on selle sätte mõte, et kõik äriühingud mõtleksid läbi oma sponsorstrateegia.

Palun, kolleeg Ivari Padar!

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Tutvunud selle eelnõuga, ma tõtt-öelda ei saa aru, mis on selle eelnõu sügav mõte, sest kogu see temaatika on minu arust Eestis praegu seadustega reguleeritud, olgu siis äriseadustiku või mittetulundusühingute seaduse või sihtasutuste seadusega. Ja olukorras, kus, nagu ma aru saan, on valitsusel tõsiseid raskusi nende seaduste vastuvõtmisega, mis puudutavad 1. maid ja Eesti ühinemist Euroopa Liiduga, tundub mulle, et tegemist on nagu asendustegevusega. Aga minu küsimus on ajendatud §-st 19, kus on öeldud, et riigi esindajateks äriühingutes võivad olla riigiametnikud ja teised asjatundjad. Milline on teie kui poliitiku hinnang kas või omaenda erakonna seisukohast lähtudes, kas teie erakonna esindajad äriühingutes on kindlasti ka vastava ala asjatundjad?

Aitäh, hea küsija! Kui küsija jaoks ei ole oluline see, et riigi finantsvarad saavad korralikult ja konkreetsete reeglite järgi hallatud, siis loomulikult võib sellise korralagedusega edasi minna. Meie mõte see ei ole. Meie nägemus on see, et õigused, vastutus ja kohustused tuleb panna konkreetselt paika. Sellepärast oleme ka selle eelnõuga välja tulnud. Mis puudutab § 19, siis ma arvan, et riigiametnikud ja teised asjatundjad, kes äriühingute nõukogudes on, suudavad praegu kaasa rääkida, on pädevad selle äriühingu tegevuse eesmärkide seadmisel ning suudavad kaasa aidata nende saavutamisele. Nii et ilma kahtluseta, kui te küsisite minu kui poliitiku arvamust minu erakonnakaaslaste kohta, kes on erinevates äriühingute nõukogudes, siis ei ole kahtlustki - loomulikult on tegemist pädevate ja asjalike inimestega.

Palun, kolleeg Tarmo Leinatamm, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Ma tulen ikkagi tagasi selle toreda teema juurde, mida saab nimetada kahe sõnaga: "armastatud akrobaat". Eelmisest küsimusest ei saanud te võib-olla päris õigesti aru. Ma tahtsin küsida, kas ja kuidas saab keegi vaidlustada üldkoosoleku või ministri otsust või ettepanekut ühe või teise riigiametniku või asjatundja määramise kohta ühte või teise äriühingusse. Olles juba 1996. aastast saadik äriühingute nõukogudes, olen ma näinud ka selliseid, kus nõukogu on koosnenud vaieldamatult oma ala asjatundjatest ja on tehtud tuima näoga 90-miljonilised, 70-miljonilised miinused. Missugused on need kriteeriumid ja kui keegi soovib vaidlustada - ma tean ja saan aru, et siin saalis on ka suur soov vaidlustada -, siis kuidas ja kes? Teeme selle ühiselt selgeks.

Aitäh! Mis puudutab nõukogu liikmete nimetamist ja seda, kas saab kellegi nimetamist vaidlustada, siis loomulikult, valitsus on kollegiaalne organ ja iga minister, kes vastavalt osalusi haldab või valitseb, kuulub selle kollegiaalse organi koosseisu. Loomulikult on valitsusel võimalik ühe ministri tegevust alati vaidlustada. Samas pean ma eelkõige oluliseks seda, et sinu näite puhul, hea küsija, kui on tehtud tuima näoga selliseid kahjumeid ega ole riigi huvisid maksimaalselt esindatud ja neid realiseerida üritatud, vastutab lõppkokkuvõttes ikkagi minister. Järelikult on ministri enda kohustus vahetada nõukogu liikmed. Kui ta ei saa oma tööga hakkama, siis ministri tagasikutsumiseks on olemas väga konkreetne protseduur, kuidas seda teha.

Palun, kolleeg Olev Laanjärv!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud rahandusminister! Sellest kõnepuldist on üks minister, nimelt sotsiaalminister Marko Pomerants, kõigepealt nagu tahtnud endale võtta eksperdi rolli ja sellega kaasnevaid kohustusi. Täna jäi ka teie sõnavõtust kõlama, et te esinete eksperdina. Kas teie eksperdiarvamus on kasutatav ka kohtuvaidluses?

Ma arvan, et kohtuvaidluses ei hakka minister eksperdina arvamusi andma kohtu jaoks. Ma arvan, et nii nagu iga asjatundja on ekspert oma valitsemisalal, nii peab ka minister olema ekspert oma valitsemisala küsimuste lahendamisel. See on see, mida mina siin, vastates lugupeetud Riigikogu liikme küsimusele, silmas pidasin.

Palun, kolleeg Raivo Järvi!

Suur tänu! Austatud härra minister! Kultuuriinimesena ja lastekunstnikuna olen ma nii mõnigi kord tundnud heameelt, et olen suutnud tuua lapsed kunsti, kultuuri ja muusika juurde. Tihti on tegemist projektidega rohujuuretasandil, kus riik on alati n-ö seinana vastas seisnud, kuna ta ei suuda jooksvalt selliseid projekte finantseerida. Samal ajal ütleb minu mõistus, kes ma olen saanud toetusi just nimelt eraäriprojektide kaudu, et selle 1% tõstmine võiks olla üpriski efektiivne. Kuidas teie meelest tundub, kumb lahendus on fleksibiilsem, kas selliste rohujuuretasandil olevate projektide finantseerimine äriühingute poolt, kes oleksid selleks valmis, või riigieelarvelistest vahenditest?

Aitäh, hea küsija! Ma arvan, et see on üks väga põhimõtteline küsimus tõesti, kuidas kogu sellist riigi kultuuri- ja spordipoliitikat toetada. Minu isiklik veendumus, miks eelnõu on siin teie ees sellisel kujul, on see, et tuleb jätta võimalus mõlemaks kanaliks. Tuleb jätta võimalus selleks, et riigieelarvest loomulikult oleksid finantseeritud kõik põhiprojektid, mida võimaluste ja vajaduste korrelatsioonis on võimalik olnud toetada. Aga teiselt poolt peab tõesti jätma ka selle võimaluse, et kui äriühing näeb, et see võib olla vajalik projekt ja on selline pikemaajalisem koostöö ja on strateegilised eesmärgid seatud ning ta suudab seda projekti kasutada oma eesmärkidega seonduvalt, siis ma arvan, et rumalus oleks võimalusi ära keelata. Loomulikult tuleb luua konkreetsed reeglid ja konkreetne kord, kuidas seda teha, et oleks läbipaistev, oleks arusaadav, oleks kohustus põhjendada maksumaksja raha kasutamist. Aga ära keelata on alati kõige lihtsam ja kõige kergem viis probleem lahendada. Sellest lähtuvalt on minu arvamus see, et praeguses Eestis ja praegusel hetkel on vaja jätta mõlemad võimalused ja töötada riigieelarvega edasi, et ta kajastaks kõiki neid prioriteete ja oleks võib-olla fleksibiilsem kui senini ka selliste üksikute projektide, üksikute initsiatiivide rahastamisel. Teiselt poolt jätta ka võimalused, et kui äriühing peab vajalikuks oma finants- ja tegevuseesmärkide saavutamisel mingit projekti toetada, siis ta saaks seda teha.

Palun, kolleeg Imre Sooäär!

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Kuidas hoida ära seda tendentsi, mis aastaid on riigiettevõtete nõukogude juures olnud, et nõukogude liikmeid püütakse personaalselt mõjutada ühte või teist kultuuri- või spordisponsorlust toetama? Kas ei oleks otstarbekas see 1% nendelt kokku koguda ja kas või aastas laiali jaotada ühe mingi pädeva kogu poolt, kuhu kuuluksid erinevate organisatsioonide, kas siis Olümpiakomitee, Kultuurkapitali jne ja ka nõukogude liikmed? Kas see ei oleks veidi õiglasem?

Aitäh! See on jätk eelnevale küsimusele. Minu nägemus on, et see, mida siiamaani on tehtud, on lubamatu. Uued poliitikud on tulnud nõukogudesse ja on asutud uusi projekte toetama või on see toimunud sellise jooksva poliitilise mõju tulemusena, et enamikul projektidel polegi võimalust olnud kunagi aplitseeruda, kuna ei tunta ühtegi poliitikut. Sellest lähtuvalt on ka §-s 11 sätestatud väga konkreetne kord, väga konkreetne kohustus, kuidas seda teha, et kõigil oleks võimalus osaleda ja taotleda. Kindlasti on see just selline strateegiline toetus või strateegiline koostöö, millest tulenevalt oleks partnerlus tagatud. Mitte üksikud projektid ja üksikud rahastamised. Ma arvan, et seda võimalust ei tohiks ära keelata. Riigi äriühingul peaks see võimalus jääma ka sellest lähtuvalt või ka vaatamata sellele, et riik peab, võrreldes praegusega, oma finantsvarade tootlikkust suurendama ja rohkem dividende kokku korjama riigi äriühingutelt ja vaatama üldse üle nii oma kui võõrkapitali struktuuri paljudes äriühingutes. Aga ma jään oma vastuse juurde, et minu meelest praeguses võtmes lihtsalt minna selle mudeli peale, et keelata ära toetamine, üritada seda raha eelarve kaudu tervikuna ringi jagama hakata - need mõlemad asjad peavad olema.

Palun, kolleeg Raivo Järvi, teine küsimus!

Suur tänu ja palun ministrilt vabandust, et jätkan hetkeks väljapressimise taktikat! Kuidas lugupeetud minister arvab, kas võiks näiteks selleks, et asja n-ö atraktiivsemaks teha, see 1%, ütleme numbriks 2 või 3 muuta?

Aitäh, hea küsija! Ma ei arva seda. Nagu ma ütlesin ka vastates ühele eelnevale küsimusele, kust on see 1% tulnud. See 1% on tulnud praktikast, mis praegu on olnud, ja ma ei näe seda, et need mahud toetustegevuses peaksid äriühingute puhul suurenema. Ma arvan, et see raam on piisav, see motiveerib. See korreleerub selgelt ka sellega, et kui riigi äriühingud tegutsevad paremini, puhaskasumid on suuremad, siis oleks võimalik ka rohkem toetada. Aga kindlasti on mingi selline kokkuleppeline proportsioon olemas ja ma praegu ei näe, et see võiks osutuda probleemiks, kui on olemas tõesti kasumlikkus, kui on olemas strateegilised eesmärgid, kui on olemas kord ja tahe, et seda teha.

Palun, kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mind paneb kõigepealt muidugi imestama see, et koalitsiooni seas tekitab see teie seadus nii palju küsimusi, et te pole suutnud seda varem kuidagi selgeks teha. See selleks. Te ütlesite, et sellel alal, mida te nüüd tahate reguleerida, valitseb tohutu korralagedus ja segadus. Teie koalitsioon on nüüd aasta aega võimul olnud. Miks te siis seda korralagedust kohe ei likvideerinud, alles nüüd, aasta aega hiljem jõuate meie ette sellise seaduseelnõuga, mis osaliselt hakkab ju kehtima alles 2006. aastast? Te lükkate seda veel edasi, et kõik saaksid sponsorlepingud ära ka sõlmida. Kas te võite seda kuidagi seletada?

Aitäh, hea küsija! Teatavasti võtab ühe seaduseelnõu ettevalmistamine ka teatud määral aega. Tahtes saada kvaliteetset seadust, tuleb tegelda mõttetööga ja mõtestada läbi, mida saavutada tahetakse ja kuidas kõnealust valdkonda oleks mõistlik reguleerida. Nii et seadusloome kiiruse mõttes ei pea ma aastat sugugi pikaks ajaks. Ma arvan, et regulatsiooni kvaliteedi suhtes on see piisavalt normaalne ja õige aeg, et just nüüd jõuda siia seadusandja ette. Sellest lähtuvalt pean vajalikuks öelda, et minu arvates on eelnõu nüüd see samm, mida on kenasti ette valmistatud ja on n-ö mõistliku aja jooksul võimalik ära astuda, korrastades selle kaudu riigi osaluste ja asutajaõiguste teostamist. Ma ei arva, et sponsorlepingute sõlmimine oleks praegu mahuliselt väga palju suurenenud. Pigem vastupidi, näiteks on Tallinna Sadam Poksiliidu toetamise lõpetanud ja äriühingud on pigem kokku tõmmanud selliseid toetamise võimalusi.

Palun, teine küsimus, kolleeg Olev Laanjärv!

Aitäh, proua eesistuja! Lugupeetud härra minister! Aasta on päris pikk aeg ja seaduseelnõu menetlemine on üks tee. Kas on midagi muutunud nõukogude liikmete nimetamisel? Kas ei arvestata enam poliitilisi teeneid või põhimõtteid, et vorst vorsti vastu? Kas teie arvates on selle aastaga midagi oluliselt muutunud?

Aitäh, hea küsija! Ma arvan, et nõukogu liikmete nimetamisel on järgitud ühte põhimõtet, mida ma nimetaksin tasakaalu põhimõtteks. Nii nagu hea äriühingu nõukogu töötab selles mõttes tasakaalus, et on tõesti vaja asjatundlikkust erinevates valdkondades ja eksperte erinevatest valdkondadest. Minu meelest tegutsevad nõukogud praegu üsna kenasti nii väljastpoolt riigiteenistust kaasatud ekspertide, osalusdemokraatia põhimõttel kaasatud ettevõtjate ja riigiametnike kui ka poliitikute osalemise kaudu. Selline tasakaalustatud kolmikmudel, kus on inimesi erinevate teadmiste, oskuste ja kogemustega, võimaldab riigi huvide kõige parema ja kõige maksimaalsema esindatuse. Sellest lähtuvalt julgen öelda küll, et seda mudelit on järgitud ja sellest lähtuvalt on tegutsetud. See on taganud ka riigi äriühingute majandustulemuste, mida me peame hindama, võrreldes varasemate perioodidega näiteks puhaskasumi osas, olulise paranemise.

Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Te ütlesite, et Tallinna Sadama kaudu on Poksiliidu toetamine juba lõpetatud, selleks seda seadust vaja ei olnud. Millised on need toetustesaajad, kelle toetamise lõpetamiseks on seda seadust vaja?

Aitäh! Ma arvan, et see eelnõu ei ole selles mõttes toetuste lõpetamise eelnõu, nii nagu ma ka eelnevalt siin härra Järvi küsimusele vastates ütlesin. Pigem oli ju küsimus selles, mis siis on selles suhtes muutunud ja kuidas on süsteemi korrastatud. Korrastatud ongi süsteemi selliselt, et need pikad sponsorlepingud, mis on varem sõlmitud, kehtivad edasi, nii nagu te ka selle eelnõu rakendussättest näete. Kõik sellised ühekordsed otsustuskorras tehtud toetused on ära lõpetatud. Ehk selles mõttes ongi see vahe, et pikaajalised lepingud, mis on varem sõlmitud, kehtivad kenasti edasi. Minu teada ei ole äriühingud väga palju mingeid uusi pikaajalisi sponsorlepinguid sõlminud. Ära on lõpetatud ühekordsed otsustuskorras tehtavad toetused nõukogude poolt, mis ongi olnud kõige põhilisem probleem ka ühiskonna õiglustundest lähtudes, et miks üks või teine alaliit, üks või teine mittetulundusühing või kultuuriselts sellist toetust saab.

Palun, kolleeg Ain Seppik, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Püüan Riigikogu istungile mingit soliidset pikkust välja venitada, seetõttu küsin, millal see seaduseelnõu jõustub?

Nii nagu te eelnõu rakendussätetest näete, on seaduse jõustumine sätestatud 1. märtsist 2004. Riigikogul on õigus teha oma korrektiivid seadussätete, ka rakenduse osas. Nii nagu ma oma sissejuhatavas sõnavõtus ütlesin, on oluline vast see, et tahaks, et juba ministeeriumide poolt esitatav 2003. aasta aruandlus ja ka äriühingute, sihtasutuste poolt esitatav aruandlus oleksid uue kvaliteediga ja lähtuksid selle seaduse normistikust, sellest ka kuupäev 1. märts 2004.

Palun, kolleeg Arnold Kimber!

Aitäh! Mul on küsimus üle-eelmise vastuse kohta. Te ütlesite, et teil puudub ülevaade nendest lepingutest, mis sõlmitakse vahepeal, alates sellest, kui me menetleme, kuni 1. märtsini. Kas te kavatsete uurida, kes on sõlminud veel lepinguid? Et oleks ülevaade, kes on kasutanud seda vahepealset auku, et sõlmida uusi lepinguid.

Sponsorlepingute tegemine praegu on nõukogu pädevuse küsimus. Härra Eiki Nestor küsis eelnevalt nende suuniste kohta. Loomulikult on praegu antud suunised, et kuni selle seaduse vastuvõtmiseni põhimõtteliselt uusi siduvaid sponsorlepinguid ei tehtaks. Minule teadaolevalt ei ole seda tehtud ja ma ei tahaks küll öelda, et praegu on tegemist seaduseauguga. Pigem on nii, et me, võrreldes olukorraga, mis on kehtinud juba eelneva seaduse vastuvõtmisest 1996. aastal - samasugune püsiv regulatsioon -, võrreldes selle kaheksa aastaga, tahame lihtsalt süsteemi muuta ja võib-olla teha seda natuke läbipaistvamaks, natuke arusaadavamaks.

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Tänan, proua esimees! Lugupeetud härra ettekandja! Minu küsimus johtub teie vastusest härra Olev Laanjärvele. Ma olen veidike teist meelt kui teie, kui te arvate, et selle aasta jooksul on toimunud olulised muutused, ettevõtted on hakanud paremini tööle ja kasumit tootma ning kõik sellest tulenevalt, et need on riiklikult hästi ja professionaalselt juhitud. Tegelikult kehtib ju kolme koalitsioonipartneri vahel skeem kolm-kaks-üks osaluse kohta erinevates ettevõtete nõukogudes: kolm ühelt, kaks teiselt ja üks kolmandalt partnerilt. See on teada tõsiasi. Samuti on mõne ettevõtte nõukogu liikmete arvu suurendatud sellest tulenevalt, ka see on teada tõsiasi. Nüüd ma küsiksin, kas te julgete mulle täiesti kindlalt väita, et näiteks siin majas ei ole keegi poliitik pidanud loobuma mingist sellisest poliitilisest reitingukohast, saades selle eest vastu, n-ö vorst vorsti vastu, koha ettevõtte nõukogus, mis palgaliselt maksab täpselt sama palju, kui see reitingus natuke langemine?

Aitäh! Teie küsimusele vastates ütlen, et jah, julgen väita küll. Mina ei tea, et keegi oleks teinud selliseid kokkuleppeid. Nii et kui teil on oma valitsemisajast sellised kogemused, et te selliseid kokkuleppeid tegite, siis on see teie valitsemiskultuuri küsimus. Meie sellist kultuuri harrastanud ei ole. Mis puudutab nüüd seda, kas riigi äriühingud on paremini või halvemini tööle hakanud, siis mina lähtun sellest, mida näitavad majandusnäitajad 2003. aasta kohta. Julgen öelda, et nii puhaskasumi, netokäibe kui omakapitali tootlikkuse osas on kõik näitajad paranenud. Just konsolideerituna kõigi riigi enamusosalusega äriühingute puhul, nii et selles mõttes on see selline fakt.

Palun, kolleeg Imre Sooäär, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Hea minister, vastupidiselt siin saalis natuke aega varem kõlanud arvamusele, leian ma nimelt, et see on just hea, et siin saalis toimub väga elav arutelu sel teemal, millest võtavad osa ka koalitsioonipoliitikud. See näitab, et meie süsteem on läbipaistev ja neid asju ei otsustata kusagil pimedas tagatoas, nagu seda võib-olla mõne teise Riigikogu koosseisu ajal on tehtud. Vähemalt pole kuulnud, et Riigikogu saalis oleks kunagi varem olnud elav arutelu nõukogude sponseerimisküsimustes. Aga igal juhul puudutab minu küsimus järgmist. Kas sa arvad, et need sponsorprojektid peaksid olema ka üldse kuidagi seotud selle ettevõtte põhitegevusega või mitte, ja kas peaks kuulama erialaliitude arvamust sponsorluse teostamise korral? Näiteks on selge, et sadamatega seondub meresport palju paremini kui poksimine.

Aitäh! Ma taandaksin ennast otsustamisest, kas mingi äriühingu tegevuse ja tema maine reklaami seisukohalt on mõistlik toetada ühte, teist või kolmandat spordi- või kultuuriüritust. Selles suhtes usaldaksin ma kindlasti nõukogu ja juhatuse liikmeid, kes on kindlasti vastutustundlikud neid õigeid otsuseid tegema, mis on riigi seatud nii dividendi kui omakapitali tootlikkuse eesmärkide saavutamise pikas vaates. Ma kindlasti ei võtaks siin seda valikukohta ja valiku tegemist ministrina enda peale. Ma arvan, et see on piisavalt tänamatu. Ka minul on selle üle heameel, et Riigikogus selline debatt sellise olulise eelnõu üle aset leiab.

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi, teine küsimus!

Tänan, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja, teie vastus minu küsimusele sünnitas uue tahtmise küsida. Kohati, jälgides diskussiooni, tundub, et koalitsiooni esindajad, eriti Res Publica fraktsioonist, väidavad, et siin saalis ei ole üldse kunagi mitte midagi arutatud, ka mitte riigiettevõtetega seoses, justkui äkki avastataks uut maailma. Tegelikult on siin kogu aeg diskuteeritud nendesamade teemade üle. Aga nüüd, tulles käitumiskultuuri juurde, millele te juhtisite tähelepanu, et ehk olen mina ministrina kusagil eksinud sellise elementaarse kultuuri vastu, siis ma küsiksin teie käest praegu siin ja üsna selgelt, kas mitte teie rahandusministrina ei ole määranud näiteks riigiettevõttele Werol nõukogu liiget? Kuivõrd see määramine iseenesest on tegelikult üldse põllumajandusministri pädevuses, oleks teil olnud õigus teha ettepanek määrata ettevõtte Werol nõukogu liige. Kas mitte ei ole nii, et see, kes määrati Weroli nõukogu liikmeks, on eelmine Riigikogu komisjoni aseesimehe kohta täitnud isik, kes on saanud koha n-ö vorst vorsti vastu selle eest, et ta loobus?

Aitäh! Mis puudutab kultuuri siin saalis, siis mina, olles eelnevalt nii siin Riigikogu saalis, kui nüüd ministrina teie ees kõnepuldis, ei oska võrdlusi tuua. Selles mõttes ei võta selles küsimuses sõna. Mis puudutab teie väidet Werol Tehaste nõukogu kohta, siis mina kindlasti ei määranud Tarmo Leinatamme mingitest teie viidatud põhjustest lähtuvalt, vaid väga selgelt sellest lähtuvalt, et Tarmo Leinatamm tegeles maaelukomisjoni liikmena selle teemaga, tunneb seda teemat ja oli valmis oma aega ja energiat sellele teemale pühendama. Sellest lähtuvalt on Tarmo Leinatamm selles nõukogus ja ma arvan, et ta täidab oma nõukogu liikme kohustusi igati seadusest ja rakendusaktidest lähtuvalt. Mina ministrina olen igati rahul tema osalemise ja tema tegevusega selles nõukogus. Samamoodi nagu Veiko Tali või Jüri Ehasalu osalusega selle äriühingu nõukogus.

Palun, kolleeg Peep Aru!

Aitäh! Eelnõus on öeldud, et selliste rahasummade eraldamine sponseerimiseks peab kindlasti kokku minema äriühingu eesmärkidega. Siit tulenevalt, kas ei vii see selleni, et näiteks Tallinna Sadama puhul valitakse eelkõige need alad, mis on otseselt seotud sadama või merega ehk piltlikult öeldes, saja protsendi ulatuses taotlustest sponseeritakse purjesporti, aga viiekümne protsendi ulatuses iluuisutamist, kuna suvel on meri jäävaba?

Aitäh, hea küsija! Ma küll ei kujuta päris hästi ette, kuidas uisutamine ja ka purjetamine Tallinna Sadama finantseesmärkide ja nende saavutamisega rohkem kokku lähevad kui näiteks korvpall või poks. Aga minu arusaam on see, et toetus, mida sponsorluse kaudu makstakse, tekitab näiteks Tallinna Sadamale lisaväärtuse. See on mainekujunduslik ja reklaamiväärtusega seotud tegevus, mitte et see oleks seotud nende elementidega, millega Tallinna Sadam äriühinguna otseselt kokku puutub, kuna vesi loksub vastu kaid. See on üks pool. Loomulikult on ka teine pool - kui Eesti Energia toetab näiteks energeetikute koolitust. Kindlasti ei ole see seaduse eesmärk, see ei pea reguleerima kogu elu detailides, nüanssideni, vaid sätestab üldised, põhimõttelised regulatsioonid ja lähenemised. Ma arvan, et heale tavale ja läbipaistvale käitumispraktikale jääb alati sellises administratiivkultuuris oma koht ka selle seaduse vastuvõtmise järel.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Palun järgmiseks ettekandjaks majanduskomisjoni aseesimehe kolleeg Sven Sesteri!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Esmaspäeval, 9. veebruaril s.a oli majanduskomisjonis Vabariigi Valitsuse algatatud riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse eelnõu arutelu esimesele lugemisele saatmiseks. Komisjoni koosolekul osalesid ka rahandusminister Taavi Veskimägi, Rahandusministeeriumi finantspoliitika osakonna juhataja Veiko Tali, Rahandusministeeriumi finantspoliitika osakonna nõunik Piret Jõgisalu ning Rahandusministeeriumi finantspoliitika osakonna ettevõtluse talituse peaspetsialist Tarmo Porgand. Rahandusminister selgitas komisjonis, et praegu kehtiv riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seadus on jäänud ajale jalgu. Eelnõu väljatöötamise eesmärk on korrastada riigi poliitikat selles valdkonnas. Eelnõu täpsustab Vabariigi Valitsuse ministrite ja teiste õigusi ja vastutust. Lisaks on eelnõus olulisteks aspektideks nõukogu ja juhatuse liikmete tasustamine, riigi esindajatele esitatavad nõuded, toetuste maksmise kord, sisekontrolli toimimine ja süsteem. Riigi esindajate määramisel näiteks on lähtutud põhimõttest, et kuivõrd minister vastutab lõppjärgus oma valitsemisala piires, siis on jäetud tema otsustada, kelle kaudu ta soovib oma vastutust kanda. Samas tuleb ministril otsuste tegemisel arvestada eelnõust tulenevate piirangutega riigi esindajale. Näiteks võib huvide konfliktide olemasolu osutuda ministrile takistuseks kedagi määrata. Toetuste maksmise, juhatuse liikmete tasustamise ja muu sellise seaduseelnõu mõtet väljendava kohta andis rahandusminister põhiettekandjana teile juba küllaltki ammendava ülevaate. Väga paljud küsimused, mis olid täna siin saalis, olid ka komisjonis arutusel, aga pean vajalikuks veel kord korrata, mida komisjonis arutati ja mille üle diskussioon käis. Komisjonis tekkis diskussioon tõesti ka mitmetes küsimustes. Näiteks oli küsimuseks just see toetuste maksmisega seonduv, uuriti, miks just 1%, nii nagu täna saaliski, ja miks selline lähenemine ehk kolme eelneva majandusaasta keskmine puhaskasum. Minister selgitas, et raha süsteemitu jaotamine tuleb lõpetada. Toetuste maksmisel on oluline, et see peaks olema seotud finantseesmärkide saavutamisega ning et ettevõttel oleks selge strateegia nimetatud küsimustes. Seda kordas ta ka täna siitsamast puldist. Ning üldjuhul on äriühingud ka mahtunud sellesama 1% puhaskasumi raamidesse, sealt siis see protsent. Ka kehtivad lepingud, nii toetuslepingud kui ka ettevõtete juhatuse liikmetega sõlmitud lepingud, ning nende kehtivuse jätkumine pärast selle seaduse vastuvõtmist tekitasid küsimusi. Kuid seaduseelnõu on seda ette näinud ning erisätted annavad võimaluse, et neid põhimõtteid ei kohaldata teatava aja jooksul. Näiteks võimaldab eelnõu § 44 lõige 1 toetuste maksmise olemasolevate lepingute alusel kuni 1. jaanuarini 2006. Juhatuse liikmete tasustamisega seotult tekkis komisjonil samuti küsimusi. Eelnõu algatajad selgitasid, et on lähtutud põhimõttest, et põhipalk on tasu töö eest. Täiendavalt on piiratud preemiate ja lahkumishüvitiste suurust. Preemiate piiramisel diskuteeriti ka selle üle, kas ei teki täiendav surve põhipalkade tõusule. Lahkumishüvitiste piiramisel oli kõneaineks ametist vabastatud juhatuse liikme võime leida endale uus töökoht ning ajakulu, mis sellega kaasneb. Komisjonis diskuteeriti selle üle, et anda üldkoosolekule ehk ministrile võimalus täiendavateks premeerimissüsteemideks juhatusele, kui on olnud head majandustulemused. Sellega tekiks üldkoosolekul ehk omanikul võimalus rakendada selgeid täiendavaid motivatsiooniprogramme ning sellega lasuks vastutus ka omanikul ministri näol. Kuid need olid vaid diskussioonid, täna on teie ees seaduseelnõu. Lõpuks, pärast kõiki neid selgitusi otsustati saata Vabariigi Valitsuse algatatud riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse eelnõu 236 Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks täna, 18. veebruaril 2004, esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 25. veebruar, kell 18. Neid ettepanekuid toetasid kõik majanduskomisjoni liikmed ehk poolt oli 8 liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Tänan!

Aitäh, kolleeg Sven Sester! Kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun esimesena Res Publica fraktsiooni esindaja Tõnis Palts!

Palun, viis pluss kolm minutit!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Härra minister ja ka majanduskomisjoni esindaja härra Sven Sester pidasid väga asjaliku ja neile ametitele vastava loogilise kõne. Härra minister vastas ka küsimustele väga loogiliselt, ei illustreerinud eriti oma kõnet näidetega, välja arvatud see väike Poksiliidu näide. Et asi saalis tasakaalus oleks, siis ma luban endale oma väikese kõne üles ehitada peamiselt näidetele. Olin ise 1999. aastal Sevillas koos Erki Noole fännidega, vaatamas kergejõustiku maailmameistrivõistlusi. Kindlasti paljud teist jälgisid seda ka televiisorist. Enne Erki leivaala, teivashüpet, oli kõik veel lahtine. Medal oli peaaegu käes, aga siis sai Erki nulli. Erki ütles pärast, et teivas oli liiga pehme selle palava ilma jaoks. Erki tegi sügisel jälle valiku. Seekord valis ta teiba, millega hüpata Euroopasse. Lugupeetud Riigikogu liikmed, ma ei tea, kuidas on teiega, aga mul on küsimus, kas ta ikka valis õige teiba. Miks mul on selline küsimus? Tallinna Sadama nõukogu arutas kaks korda Erki võistluse Reval Cup toetamist. Minu seisukoht sponseerimise kohta on, et seda tuleb piirata, aga siiski tuleb toetada jätkusuutlikke projekte, kuni nad kas lõpevad, st ei ole enam jätkusuutlikud, või neile leitakse alternatiivne rahastamine. Nõukogus aga toimus midagi eriskummalist. Mulle sümpaatsed inimesed muutusid selles küsimuses järsku väga jäigaks. Toetust ei eraldatud. Ja siis ma mõtlesin: Erki, sa valisid jälle vale teiba, jälle liiga pehme. Jah, olgugi et sul oli valida vähemalt kolme hea teiba seast, valisid sa vale. Mul on kahju sellest, mida Erki pidi üle elama seekord võistlusel Reval Cup näiteks. Kuidas saab sportlane kontsentreeruda, kui ta peab enne iga katset mõtlema, kas ikka annavad 200 000 või ei anna. Kas Neinar tuleb nõukogusse või ehk ei tule? Tegelikult teevad need, kes räägivad, et sponsorluse korrastamine on spordile kahjulik, spordile kahju. Eriti tehtud mees oled, kui suudad riigiettevõttest raha välja lüüa alaliidule, mille pealik näiteks sa ise oled. Seda tüüpi tegevus on Tallinna Sadamas toimunud kümme aastat. See korralagedus tuleb lõpetada ja see seadus on samm selle korralageduse lõpetamise poole. Minu seisukoht on, et tippspordile tuleb eraldada rohkem vahendeid, kaasa arvatud ka erainvestoritelt, raha peavad jagama Olümpiakomitee ja Kultuuriministeerium. See tähendab, et need kuus miljonit, mis praegu oleks võimalik ka uue seaduse järgi jagada spordile, tuleks samm-sammult anda Olümpiakomitee käsutusse, et sellega tegeleksid õiged inimesed, et see oleks läbipaistev. Käesolev seadus, kaasa arvatud nn 1% piirang, on samm selles suunas. Väga palju poleemikat on tekitanud ka selle seadusega reguleeritavad premeerimised nii nõukogu kui tegevjuhtkonna osas. Iga ettevõtte omanik teab, et palka tuleb maksta nii vähe kui võimalik ja nii palju, et säiliks juhtkonna huvitatus ausalt riiki teenida. Seepärast ei saa siin määrata lõplikke tõdesid, iga majandusharu on erinev, iga ettevõte on erinevas arengustaadiumis. Res Publicas käib praegu arutelu, kas anda meie ministritele, kes on vastutusvõimelised poliitikud ja ka head spetsialistid, suurem võimalus, kui praegu on seadusprojektis, selleks, et nad saaksid eraldada rohkem preemiaid heade tulemuste puhul, et neil oleks rohkem võimalusi teha otsuseid. Võimalik, et me tuleme teisele lugemisele oma parandusettepanekutega selle kohta. Nõukogude tasudest. Nõukogule võib maksta ükskõik kui palju või ükskõik kui vähe, see muudab praeguses olukorras, kui ei ole korralikku poliitilist vastutust, väga vähe. Toon teile näite. Eelmine sadama nõukogu võttis keskerakondlase härra Vitsuti juhtimisel valimiseelses tuhinas vastu mitu sadamale kahjulikku otsust. Näiteks vähendati firmadelt võetavat nn reisijatasu selliselt, et riigil oleks jäänud saamata 10 aasta jooksul ligi 170 miljonit krooni, sellest Tallinkilt 150 miljonit krooni. Sellest otsusest oleksid Tallinki omanikud saanud 150 miljoni krooni võrra rikkamaks ja riik jääks just sellesama summa võrra vaesemaks. Siinkohal märgiksin ära ka selle, et Tallink on toetanud Keskerakonda rohkem kui 800 000 krooniga. Siin ei ole tähtis, kas härra Vitsut sai 1000 või 10 000 krooni kuus. Härra Vitsut ilmselt arvas, et härra Savisaar on jõuluvana ja tema päkapikk. Härra Vitsut ilmselt arvas, et jõulusalmi asemel piisab miljoni krooni eraldamisest Keskerakonnale. Siin aitab ainult poliitiline vastutus, millele annab oma hinnangu valija kohalike omavalitsuste valimistel. Ma usun, et see hinnang antakse nii isehakanud jõuluvanale endale kui ka päkapikule. Res Publica seisukoht on: käesolev seadus aitab riigiettevõtetel tegelda sellega, milleks nad on ellu kutsutud. Teiseks, tippspordile tuleb eraldada rohkem rahalisi vahendeid, rahaeraldused peavad olema selgelt läbipaistvad, raha eraldamine ei tohi segada ettevõtte juhtimist. Ühe võimalusena tuleb kaaluda vastava sihtasutuse loomist Olümpiakomitee juurde, millesse riigiettevõtted kannaksid 1% oma viimase kolme aasta keskmisest kasumist. Vahendeid peavad jagama sportlaste esindajad, mitte erakonnad, vastavuses tänase seaduse vaimuga. Kutsun teid kõiki toetama seda seaduseelnõu. Aitäh!

Tõnis Palts, tänan! Järgmisena palun Eiki Nestor!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Kui ma lähen väga hoogu, siis ma palun lisaaega. Minu meelest on eelnõu arutelu selles mõttes olnud huvitav, et kui opositsioonisaadikud on püüdnud jõuda eelnõu tõsiste probleemide ja sisuni, siis koalitsioonisaadikute huvi eelnõu vastu on põhiliselt olnud selles, kuidas nõukogusse saada, kui palju seal tasu makstakse, kas preemiat ka saab, millise teiba Erki Nool peaks valima. Opositsioonisaadikutel selline huvi nagu puudub. Ma arvan, et tegemist on tõsiste küsimustega, aga ometigi on selle varjus tegemist veel palju suuremate ja tähtsamate muudatustega, mis meie ette on toodud. Nimelt alustaksin ma debatti eelnõu algataja ettekandjaga teemal, kas riigi osalus äriühingutes on puhas finantsvarade haldamine või mitte. Ma tahan öelda, et ma olen sügavalt teistsugusel arvamusel. Riigi osalus äriühingutes ei ole pelgalt finantsvarade haldamine. Et keegi ei arvaks, et tegemist on ainult mingi teie ees esineja maailmavaatelise arusaamaga asjadest, siis olgu minu arvamuse toetuseks Riigikogu kinnitatud strateegiliste ettevõtete nimekiri, mis ei lähtu ühest maailmavaatest. Küsimus sellest, kas riik peaks kusagil olema osanik või mitte, puutub kindlasti ka kaitsepoliitikasse ega jää ainult rahade haldamise küsimuseks. Oluline muudatus on selline, et Rahandusministeerium püüab jätkuvalt, nii nagu, tõele au andes, iga valitsuse ajal, kasvada suuremaks, kui ta tegelikult olema peaks. Ka selle eelnõuga antakse suhteliselt rohkem võimu ühele ministrile ja vastavalt sellele võetakse seda võimu teistelt ministritelt. Eesti oludes tähendab see reeglina ka seda, et küsimus on poliitilises võimus ehk teisisõnu selles, mis on koalitsioonides kokku lepitud. Valitsuspoolne kontroll riigi juhitavate äriühingute üle võib muutuda teistsuguseks nende otsuste tagajärjel. Eelnõu kõige nõrgem koht on see säte, mis räägib suunistest. Minister annab välja käskkirju, annab välja määrusi. Ta ei anna siiamaani välja suuniseid. Kui minister tahab praegu üldkoosoleku õigustes mõtteid vahetada, siis ta ilmselt teeb seda sel moel, et ta arutab need läbi tema määratud nõukogu liikmetega. Kas on siis tegu selle ettevõtte strateegiliste eesmärkidega või kui ta tahab, siis ta tõesti võib anda ka suuniseid teemal, kas Lemani poksiklubi toetada või mitte. See on selle üldkoosoleku enda otsustada, kui täpseks ta tahab oma suunistega minna. Eelnõu lugemisel tekib mulje, et riigi esindaja nendes nõukogudes ei vastuta enam millegi eest. Ta saab need suunised, võtab kaasa spikri, nii nagu mõni koalitsioonisaadik Riigikogu saali, läheb nõukogu koosolekule ja hääletab. Aga see pilt on petlik, sest kui te vastava paragrahvi läbi loete, siis te leiate sealt lõpust sätte, mis ütleb, et vaatamata sellele, et ta on suunised saanud ministrilt, kes ta sinna nõukogusse saatis, ei tohi ta langetada otsuseid, mis lähevad selle äriühingu huvidega vastuollu. Seejuures ei vastuta suuniste andja üldse mitte millegi eest. Nüüd seal nõukogus viibiv riigi esindaja mõtleb, kas ta täidab suunise või langetab otsuse, mis võib olla vastuolus äriühingu huvidega. Ta jääb süüdi igal juhul, kusjuures suuniste andjal vastutus tegelikult puudub. Ma arvan ka, et kogu see temaatika, mis käis siin toetuste suuruse, iluuisutamise, Erki Noole teiba ja kõige selle kohta, on mõttetu, andke mulle andeks! See on üks osa selle äriühingu omaniku ehk riigi poliitikast. Ta võib otsustada nii, võib otsustada teistmoodi, leida siit mingit katet. Leida katet seadussätete näol on sisuliselt usaldamatuse avaldus nende endi esindajatele, keda te sinna nõukogudesse saatnud olete, ja rohkem mitte midagi. Täpselt samasugune usaldamatuse paragrahv on 15, mis on minu meelest mõttetu. Me peaksime ikka selgelt vahet tegema selle vahel, mis on seadusandliku võimu kohus, mis on täidesaatva võimu kohus. Toetades igati seda, et me seda eelnõu arutame, arvan ma, et temaga on veel palju tööd teha kuni detailideni välja. Näiteks § 8 lõige 2, kus on juttu sellest, et riigi osalusega äriühingu asutamisel ei või riigi osalus olla vähemusotsustusõigust andvast osalusest väiksem, on minu jaoks täiesti küsitav. Ma leian, et riigil võib olla teinekord ka teistsugune huvi, ja ma ei saa aru, miks me peame seadusega selliseid piiranguid panema. Nii et, head kolleegid ka koalitsioonist, minu ettepanek on arutada rohkem selle eelnõu sisulisi probleeme, mis on seotud võimuga, ja vähem neid, mis on seotud teivastega. Need ei ole tõesti siinkohal niivõrd tähtsad.

Eiki Nestor, tänan! Järgmisena palun Jaanus Männik, Rahvaliidu fraktsioon!

Härra juhataja! Austatud kolleegid! Riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seadus on, nagu siin öeldud, kehtinud juba päris pikka aega. Omal ajal, kui see vastu võeti, tuletati see tõesti riigivaraseadusest ja riigivaraseadus delegeerib sellele seadusele selle valdkonna, millega me siin tegeleme, nii nagu pealkirjast on näha. Seaduse üheks suuremaks probleemiks on kindlasti see - veel enam, nii selle kui ka riigivaraseaduse suuremaks probleemiks on see, et reguleerimata on suurte riigivaraga seotud otsustuste tegemise pädevus. Ka n-ö põhiseaduslikus mõistes. Kui omal ajal see küsimus siin kõige teravamalt üles kerkis, see oli Riigi Kinnisvara AS moodustamise ajal, vist 2001. aastal, siis oli Riigikogus väga suuri vaidlusi. Tolleaegne opositsioon esitas üksmeelselt arupärimisi õiguskantslerile ja riigikontrolörile ning muudele instantsidele selles küsimuses, kas täitevvõimul on pädevus otsustada kogu riigi kinnisvara saatust kabinetivaikuses või ei võimalda põhiseadus seda. Meie erakonna veendumus on alati olnud, et põhiseadus seda ei võimalda. Niisugused suured riigi kinnisvaraga tehtavad tehingud peaksid olema selle saali pädevuses ehk igakordselt seadusega otsustatavad. Kui me vaatame põhiseadust, siis § 65 punkt 10 delegeerib ainuüksi Riigikogule otsustuse riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise puhul. See tähendab, et igasuguse riigile kohustuste võtmise annab see ainuüksi seadusandja pädevusse. Samal ajal on tõsi see, et põhiseadus ei reguleeri riigivaraga toimetatavat nii täpselt. Paragrahv 114 ütleb, et riigivara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra sätestab seadus. Aga mul pole küll vähimatki kahtlust, et põhiseaduse mõte on selline, et niisuguste suurte asjade, tehingute puhul riigi kinnisvaraga, alates näiteks strateegiliselt tähtsatest ettevõtetest, nagu on elektrijaamad või raudtee või riigimets või suured maalahmakad, ning lõpetades Kadrioru lossi ja Toompea lossiga, rääkimata kõigist suurt arhitektuurilist väärtust omavatest kinnistutest, mida Eesti riik ei ole ju mitte just täis, aga neid varasid on õnneks palju, peaks nende saatuse üle või erastamise üle otsustamine käima seadusandja kaudu. Paraku ei reguleeri see eelnõu praegu ka seda küsimust. Mõistagi on igale täitevvõimule omane, et on tahtmine võimalikult palju käskida, keelata ja otsustada. Aga põhiseaduse mõttes peaks selline laiaulatuslik otsustus riigi suurte varade üle kindlasti olema seadusandja kätes. Selles mõttes tuleks käesolevat eelnõu või sellega korrespondeerivalt siis riigivaraseadust kindlasti täiendada ja siin neid vaiu maha panna. Siin on räägitud ka sellest, kas on otstarbekas kontsentreerida nii suurt võimutäiust ja otsustusõigust ühele ministeeriumile, konkreetselt siis Rahandusministeeriumile. Ma arvan samuti, et see ei ole väga mõistlik. Kui me äriühingutest räägime, siis pigem võiks kõne alla tulla Majandusministeerium, kes on otse selle valdkonna eest vastutav. Aga võib-olla ka see poleks õige. Nii et vastava riigivara valitseja või selle valitsemisala kaudu tuleks neid küsimusi edaspidi lahendada. Kuna mu aeg lõpeb otsa, siis ma tänan teid ja ma arvan, et selle eelnõuga tuleb tõsist tööd teha.

Tänan, Jaanus Männik! Ekraan on tühi. Kas keegi ei soovi enam oma arvamust avaldada ja ma võin teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Läbirääkimised on lõpetatud. Seaduseelnõu 236 kohta on juhtivkomisjon teinud otsuse esimene lugemine lõpetada. Teisi ettepanekuid laekunud ei ole ja nii on seaduseelnõu 236 esimene lugemine lõpetatud. Muudatusettepanekud esitada 25. veebruariks tööpäeva lõpuks.

Austatud Riigikogu! Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist ning ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti rahandusminister Taavi Veskimäe!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on algatanud konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Teatavasti on Eesti vastavalt rahva tahtele 1. maist Euroopa Liidu liige ja Euroopa Liiduga liitumisest alates kuulub riigiabi valdkond Euroopa Liidu ainupädevusse. Euroopa Liidu riigiabialane regulatsioon kohaldub Eestile otse ja riigiabi järelevalvet hakkab Rahandusministeeriumi asemel teostama Euroopa Komisjon. Seega tuleb riigiabi andmise luba alates liitumisest taotleda Euroopa Komisjonilt ning ka riigiabi aruanded esitatakse Euroopa Komisjonile. Tingituna nendest põhimõttelistest muudatustest riigiabi järelevalves tuleb muuta konkurentsiseaduse riigiabi peatükki ja tunnistada kehtetuks senine riigiabi andmise eritingimusi sätestav regulatsioon. Riigiabi andmise sisulised reeglid käesoleva seadusega iseenesest ei muutu, need on kohustuslikud Eestile 1995. aastast alates. Seoses liitumisega muutub ainult riigiabi lubade menetlus ja ka järelevalve. Selleks, et üleminek ei oleks riigiabi andjatele ja saajatele liiga järsk, on Rahandusministeerium juba eelnevalt, 2001. aastast alates kasutanud riigiabi lubade ja aruannete menetluses komisjonimenetlust ehk Euroopa Komisjoni menetlusega analoogset menetlusprotseduuri. Konkurentsiseaduse riigiabi peatükki ei kohaldata põllumajandusele ja transpordisektorile antava riigiabi suhtes. Nendele sektoritele kehtivad eraldi Euroopa Liidu riigiabialased õigusaktid. Eestile antakse põllumajanduslikku riigiabi vastavalt maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadusele ja sellega tegeleb Eestis Põllumajandusministeerium ning Euroopa Komisjoni poolelt põllumajanduse peadirektoraat. Transpordisektorile antava riigiabiga tegeleb Eesti poolelt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Euroopa Komisjoni poole pealt transpordi ja energeetika peadirektoraat. Riigiabi saab anda endiselt kõigis tavapärastes vormides ja valdkondades regionaalabina, keskkonnaabina, tööhõivealase abina, laevaehituses antava abina jne. Enne abi andmist tuleb Euroopa Komisjonilt taotleda riigiabi andmise luba, välja arvatud vähese tähtsusega abi ehk kuni 100 000 eurot ühele ettevõtjale kolme aasta jooksul ja ka grupierandite puhul. Protseduuriliselt on loa andmine sätestatud selliselt, et kõik loataotlused n-ö kontsentreeritakse kokku riigiabi andjate poolt Rahandusministeeriumisse, kes need siis lihtsalt komisjonile tehniliselt edastab. Kui Rahandusministeerium ei nõustu sellega, siis on loataotluse esitajal sellele vaatamata õigus pöörduda Euroopa Komisjoni poole. Aruandluse poole pealt, nii nagu ka abi taotlemise poole pealt läheb jäme ots Euroopa Komisjoni kätte, kellele tuleb igal aastal esitada aruanne. Nagu ma ütlesin, ongi nii taotluse kui aruandluse aspektid põhilised, mis selle muudatusega konkurentsiseaduses hetkel muutuvad. Aitäh tähelepanu eest!

Suur tänu, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on ettekandjale küsimusi? Ei ole. Juhtivkomisjonipoolseks ettekandeks palun kõnepulti majanduskomisjoni liikme Ivari Padari!

Aitäh! Majanduskomisjon arutas eelnõu 9. veebruaril. Osalesid majanduskomisjoni liikmed ja kutsutud olid Rahandusministeeriumi esindajad härra minister Taavi Veskimägi, osakonnajuhataja Veiko Tali, riigiabi ja riigihangete talituse juhataja Aime Võsu ning riigiabi ja riigihangete talituse peaspetsialist Hedvig Rajasalu. Kuna siin juba ka härra minister rääkis, et tegemist on olulise lõiguga meie jaoks, kus me peame harmoneerima ennast nendesamade konkurentsitingimustega, mis Euroopa Liidu siseturul kehtivad, siis on selge, et meie omapoolsed initsiatiivid ja regulatsioonid on siin õige piiratud. Peale selle, et me oleme nõus kõikide nende regulatsioonidega, mis on Euroopa Liidus määratud, on meiepoolse initsiatiivi võimalus ju pigem see, kuidas menetletakse erinevaid riigiabi taotlusi, kas nende riigiabi taotluste menetlemine toimub ettevõtetelt otse Brüsselisse või on selleks vaheinstantsina vaja veel näiteks Rahandusministeeriumi. Selle eelnõu sisu on see, et see vaheinstants on Rahandusministeerium, kes ühelt poolt korjab kokku riigiabi taotlused ja teiselt poolt teostab ka sellist nõuandja poolt. Oli küsimusi, mis puudutasid just transpordiabi reguleerimist. Nagu härra minister ütles, on transpordiabi, samuti nagu põllumajandust puudutav riigiabi reguleeritud teiste meetoditega, teiste seadustega. Ühine otsus oli saata eelnõu täiskogule esimesele lugemisele 18. veebruaril: poolt 8, vastu 0, erapooletuid 0. Teiseks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada: poolt 8, vastu 0, erapooletuid 0. Kolmas ettepanek oli määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 25. veebruar, kell 18. Tänan!

Aitäh, Ivari Padar! Kas kolleegidel on küsimusi? Neid ei ole. Austatud Riigikogu, on võimalik avada läbirääkimised. Ekraan on tühi, keegi nendes osaleda ei soovi. Läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu 237 esimene lugemine on lõpetatud. Kordan veel kord üle majanduskomisjonile muudatusettepanekute esitamise tähtaja: 25. veebruari tööpäeva lõpp.

Lugupeetud kolleegid! Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud loomatauditõrje seaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist ning ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti põllumajandusminister Tiit Tammsaare!

Tervist, lugupeetud Riigikogu liikmed! Lubage mul lühidalt tutvustada teile loomatauditõrje seaduse muutmise seadust ja öelda kohe sissejuhatuses, et seaduseelnõu eesmärk on loomatauditõrje seaduse Euroopa Liidu õigusaktidega harmoneerimine ja seaduse kohaldamise käigus ilmnenud puuduste kõrvaldamine. See on üks nendest seaduseelnõudest, mis meil on vaja võimaluse korral enne 1. maid 2004 seaduseks formeerida. Eesti Euroopa Liiduga liitumise ettevalmistamiseks on vajalik eelnõu seadusena jõustumine võimalikult varasemal tähtajal. Eelnõu seadusena vastuvõtmisel on Euroopa Liidul kindlus selles, et neid nõudeid Eestis juba rakendatakse või nähakse nende rakendamise kohustus seaduse tasemel ette alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga. Seaduseelnõuga kõrvaldatakse puudused sätetest, mis reguleerivad loomade pidamist, loomapidamishoonete, -rajatiste ning loomade pidamiseks piiritletud alade registreerimist ja tunnustamist, loomade müüki ja muul eesmärgil vahendamist, loomsete saaduste käitlemist ning selle üle teostatavat järelevalvet. Uue mõistena tuuakse seadusesse sisse taudiohu mõiste ja reguleeritakse Veterinaar- ja Toiduameti taudiohu korral tegutsemise pädevust. Kehtivas seaduses asendatakse loomadega kaupleva isiku mõiste põllumajandusloomi vahendava isiku mõistega, mis on kooskõlas Euroopa Liidu õigustikus kasutusel oleva mõistega "dealer". Samuti sätestatakse karja mõiste kujul, mis on kasutusel Euroopa Liidu õigustikus. Siin käsitletakse karjana juba ühte looma. Loomatauditõrje alused muutuvad täpsemaks, täpsustuvad riigi poolt rakendatavad loomade liikumise jälgimisele, loomsete saaduste käitlemisele ning loomataudi ohu korral tegutsemisele esitatavad nõuded. Seadust täiendatakse viidetega kolmele Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele, mis muutuvad otsekohalduvaks alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga. Samuti täpsustatakse sätteid, mis reguleerivad Euroopa Komisjoni teavitamist loomataudide diagnoosimise ja zoonooside esinemise tendentside kohta Eestis. See oleks väga lühidalt kõik selle eelnõu kohta. Tänan tähelepanu eest!

Härra minister, tänan! Minu kolleegidel on küsimusi. Ivari Padar, palun!

Senimaani on keelatud elusloomade, eelkõige veiste import Eestisse nendest riikidest, kus on BSE ehk hullulehmatõbi. Kas selle seadusega on ära reguleeritud see, et 1. maist, Euroopa Liitu astumise kuupäevast oleks võimalik loomade importi nendest riikidest teostada?

Aitäh! Väga hea küsimus. Eelnõu seda loomulikult võimaldab, aga minu arusaamise järgi on ikkagi vastava maa peaveterinaararstil õigus lõplik otsus teha. Ma küll ei oleks väga julge selles küsimuses, et lasta nendest maadest loomi sisse vedada. Ma mõistan, härra Padar, teie muret selles küsimuses, aga see ei ole päris ühene.

Tänan! Kolleeg Jaanus Marrandi, palun!

Tänan, härra juhataja! Kõigepealt täpsustuseks eelmisele vastusele, et liitudes Euroopa Liiduga ei ole meil enam võimalik Euroopa Liidu siseselt turupiirangut seada. Seda peaks ka härra minister väga hästi teadma. Aga minu küsimus puudutab loomatauditõrje seaduse seda kohta, mis käsitleb loomade vahendamist. Nimelt oli laupäevases "Maahommiku" saates väga markantne näide põrandaalustest tapamajadest ja liha vahendamisest, ühtlasi ka kuulutustest ajalehtedes, kus sellist n-ö musta teenust väga aktiivselt pakutakse. Minu küsimus on: kuidas aitab see eelnõu kaasa sellele, et niisugust olukorda vähendada või see likvideerida, või kas ta aitab või mida peaks selleks tegema, et selline olukord meil ära kaoks?

Aitäh! Ma tänan muidugi selle täienduse eest, aga me teame, härra Marrandi, sinuga mõlemad, et kaubavahetust ei saa piirata, kuid on teatud veterinaarnõuded, millele kaup peab vastama, et see võiks meile sisse tulla. Mis puutub nendesse nn põrandaalustesse tapamajadesse ja kõikvõimalikesse vahendajatesse, siis on siin ka § 11 pealkirjaga "Tapamajade ja loomseid jäätmeid käitlevate ettevõtete andmete kandmine põllumajandusloomade registrisse". Nii et kõik käitlemisettevõtted kantakse registrisse. Nende registrisse kandmiseks tuleb esitada vastavad dokumendid ja ma usun, et see kord muutub tunduvalt rangemaks ja niisuguste põrandaaluste ettevõtmiste sagedus peaks kahtlemata vähenema.

Tänan! Kolleeg Jaanus Männik, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud härra minister! Ma kardan ka, et teie eksministritest kolleegid eksisid siinkohal mõlemad või esitasid ülearuseid küsimusi. See asi on niikuinii olemasolevas seadustikus reguleeritud, et kui ühel Euroopa Liidu liikmesmaal puhkeb mingisugune taud, siis on veterinaaridel õigus panna välkkiirelt veto sealt riigist vastava taudi oma riiki sissevedamisele. Aga ma küsiksin, kui palju ja kas on siinses eelnõu täpsustuses neid sätteid, mis võiksid meie loomapidajatele ületamatuid raskusi tekitada, või on kõik siin sisalduv jõukohane ega kutsu esile täiendavaid pankrotte ja tegevuse lõpetamist?

Ma arvan, et nii karastunud põllumeestele, nagu seda on Eesti põllumees, see seadus mingeid lisaraskusi ei tekita, nad on juba sellest karastustulest läbi käinud. See seadus ei saa nüüd küll määravaks nende edasisel eksisteerimisel.

Tänan! Kolleeg Imre Sooäär, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister, kas teil on ülevaade, kui paljud nendest eksisteerivatest tapamajadest vastavad praegu selle seaduse nõuetele ja kas mõnel on veel midagi täita?

Aitäh! Hea küsimus. Mis puudutab liha käitlemist ja ka kalasaaduste käitlemist, siis siin on meil olukord normaalne. Parem on loomulikult situatsioon piimatöötlemise ettevõtetel. Lihatöötlemisettevõtted on ju tervikuna ikkagi saanud väga tõsiseid tugesid eelkõige SAPARD-i investeerimisvõimalustest lähtuvalt ja on minu meelest täiesti eurokõlblikud. Nüüd on loomulikult küsimus dokumentide vormistamises. Me teame, et Rakvere Lihakombinaat sai eelmise aasta lõpus esimesena eurotunnustuse ja sellesuunaline töö käib minu meelest päris normaalselt. Ma ei ole selles suhtes küll väga murelik.

Tänan! Kolleeg Raivo Järvi, palun!

Ma palun väga vabandust, et ma Raivo Järvi koha peal istun! Küsimus on selles, kas sellest seadusest lähtudes on endiselt võimalik ka selline lähenemisviis, nagu on Eestimaal heaks traditsiooniks olnud, et jahimees asub pärast looma mahalaskmist kohe maksa kallale?

Ma arvan, et jahitraditsioonid on Eestis välja kujunenud ja need on euroopalikud jahitraditsioonid. Nii Saksamaal kui Eestimaal kütt pärast uluki, eriti suuruluki tabamist loomulikult austab ulukit ja mis seal salata, teeb ka maksa ära.

Aitäh! Enne, kui me järgmise küsija juurde läheme: kui keegi istub valel kohal, siis ta peaks olema korrektne ja ütlema, kellelt küsimus on. Iga minister ei pea tundma iga Riigikogu liiget isiklikult. Imre Sooäär, teine küsimus, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Kuidas saaks selle seaduse alusel järgida näiteks Kihnu saarel aastasadu, võib-olla -tuhandeid vana traditsiooni, et kohalikul lambal võetakse sealsamas veri välja ja tehakse see lammas ära? Kas seda lammast peaks nüüd hakkama viima kuhugi Pärnusse tapamajja, et see siis sealt uuesti tagasi Kihnu saarele tuua?

Aitäh! Hea küsimus. Loomulikult, kui ütleme kõige suurema üldistusena, siis tulebki niimoodi teha. Aga me teame ka, et tihtipeale teeb elu oma korrektiive, ja ma arvan, et Kihnu näitsik ei pea hakkama sel eesmärgil lambaid mööda merd vedama.

Tänan! Kolleeg Tarmo Leinatamm, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma küsiksin loomsete jäätmete käitlemise kohta. Täna me ükskord juba kohtusime ja saime ka sellekohast informatsiooni, ning Jaanus Männik küsis enne, kas see toob mingisuguseid kohustusi loomapidajatele, nendele käitlejatele juurde, sest teadupärast iga tapamaja kõrvale ei saa teha tehast, kus neid jäätmeid vastavalt hävitatakse. Teatud selline n-ö rahaline kohustus tuleb neile küll juurde. Ma küsiksin siinkohal seda, kui palju on loomade matmispaiku planeeritud? Kas neid tuleb igasse maakonda või tuleb tihemini? Kui me praegu tegeleme Tallinnas probleemiga, et meid endid pole varsti enam kuhugi panna, siis ma küsin, mis loomadega saab?

Hea küsimus. Loomsete jäätmete käitlemise tehase puhul on tegemist eriliste, nakkusohtlike jäätmetega. Tehasesse on planeeritud koguda töötlemiseks eelkõige lehmade pead, selgrood - just need kehaosad, mis on ohtlikud, mis võivad levitada BSE-d ehk hullulehmatõve. Lisaks sellele ka kõik hukkunud loomad, üldmahuga kuni 10 000 tonni jäätmeid aastas, mis peaks olema võimalik selles tehases töödelda. Põllumehele, loomapidajale see lisakulutusi ei too, kuna meie koos teiega nägime riigieelarves ette ligi kuue miljoni kroonise hüvituse, selleks et need jäätmed kokku vedada. Mis puudutab põllumajandussaaduste töötlejaid, siis nemad peavad oma kulu ja kirjadega need jäätmed töötlemistehasesse viima. Nii et põllumehele täiendavaid otsekulusid sellest ei tule ja täiendavaid auke maa sisse lükata ka ei ole vaja.

Tänan! Jaanus Marrandi, teine küsimus, palun!

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Sinu vastus Tarmo Leinatamme küsimusele sünnitas uue küsimuse. Nimelt, kuidas sa arvad, kas olukorras, kus töötlejad peavad jäätmete utiliseerimise eest maksma, jätavad nad selle kulu enda kanda või küsivad selle teistpidi põllumajandustootja käest, n-ö nõuavad selle sisse? Sina ütlesid justkui, et põllumajandustootjale mingisuguseid kulusid ei tule, mina väidaksin, et tuleb, aga väikese ringiga. Missugune on sinu arvamus?

Aitäh! Me võime ainult niimoodi arvata, sest loomulikult, kui töötleja leiab selle võimaluse, siis ta hinnakujunduse kaudu tõenäoliselt tahab seda kulutust tagasi võtta. Eks turukonkurents on see vahend, mis võib-olla takistab seda tegemast, aga loomulikult see tahtmine kahtlemata tekib.

Tänan! Tarmo Leinatamm, teine küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Teadupärast on 1. maist piirid lahti ja põhimõtteliselt on ka teoreetiline võimalus, et kusagilt mujalt Euroopa riikidest hakatakse Eestisse tooma neid loomseid jäätmeid töötlemiseks. Sellest võib saada siin n-ö kohalik bisness. See tähendab ka, et Eestis võib tekkida selliste ohtlike ainete kontsentratsioon, arvestades meie soodsat pinnast. Keegi ei saa ka välistada, et näiteks Lätis ja Leedus ning Saksamaal koolnud loomi ei toodaks siia. Kas te võite sellist sünget unenägu kommenteerida?

Jah, härra Leinatamm, teie küsimus on väga asjakohane. Läti põllumajandusminister on pöördunud minu poole niisuguse tagasihoidliku palvega, et kuna Lätis on loomsete jäätmete käitlemise tehas alles projekteerimisjärgus ja nemad ei suuda selle aasta jooksul mitte midagi tõsist ette võtta, siis kas meie ei oleks valmis neid jäätmeid kas või osaliselt Eestis utiliseerima. Ma olen püüdnud tagasihoidlikult sellest küsimusest kõrvale libiseda või õigemini vastusest.

Nime mainiti.

Praegu on küsimused ja vastused, Tarmo Leinatamm, teie nime ei ole kõnes mainitud. Praegu ei ole kõne, praegu on küsimustele vastamine. Härra minister, suur tänu! Küsimusi rohkem ei ole. Juhtivkomisjonipoolseks ettekandeks palun kõnepulti maaelukomisjoni esimehe Jaanus Marrandi!

Lugupeetud esimees! Head kolleegid! Esinen siin loomatauditõrje seaduse muutmise seaduse eelnõu kaasettekandjana Riigikogu liikme, maaelukomisjoni liikme Tiit Niilo asemel, kes on inimtaudi ohvriks langenud. Komisjon arutas eelnõu 16. veebruari istungil, kusjuures algataja esindajana tutvustas eelnõu sisu ja vastas komisjoni liikmete küsimustele Põllumajandusministeeriumi veterinaar- ja toiduosakonna juhataja Hendrik Kuusk. Diskussiooni käigus erilisi lahkarvamusi ega põhimõttelisi seisukohtade lahknevusi ei esinenud. Komisjon otsustas konsensuslikult teha täiskogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekuid ootab komisjon vastavalt kodukorrale kümne tööpäeva jooksul, st kuni 3. märtsini 2004. aastal. Tänan!

Suur tänu, Jaanus Marrandi! Kas kolleegidel on küsimusi? Ei ole. Kas fraktsioonide esindajatel on soovi osaleda läbirääkimistes? Ei näi olevat. Läbirääkimisi ei avata ja seega on seaduseelnõu 252 esimene lugemine lõpetatud. Kinnitan, et muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on 4. märts, tööpäeva lõpp. Me võime seda täpsustada. Kümme tööpäeva teeb välja 4. märtsi.

Austatud kolleegid! Meie tänase päevakorra viimane punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnepulti põllumajandusminister Tiit Tammsaare!

Härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Lubage lühidalt tutvustada teile ka taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu. Võrreldes eelmise seadusega, on see lühem, lakoonilisem ja ka lihtsam. Põllumajandusministeeriumi poolt ettevalmistatud taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on anda taimetervise registrisse kantud toorpuidu töötlemisega tegelevatele ettevõtjatele võimalus taotleda Taimetoodangu Inspektsioonilt oma ettevõtte või selle osa, kus toimub puidu kuivatamine, puidu kuivatamise nõuetele vastavaks tunnistamist. Nõuetele vastavaks tunnistatud puidukuivati peab vastama rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni nõuetele ja FAO fütosanitaarmeetmete standarditele vastava kuumtöötlemise läbiviimiseks, mis eeldab puidusüdamiku hoidmist minimaalselt 56 kraadi Celsiuse juures vähemalt 30 minutit. Ühtlasi on selline nõue ka Euroopa Liidus eelnõuna koostamisel. Nõuded puidupakendi märgistamisele on kehtestatud näiteks Hiinas, samuti kehtestatakse need nõuded puidu ja puidust toodete märgistamisele vastavusmärgiga käesoleva aasta alguses ka mitmetes teistes välisriikides - Ameerika Ühendriikides märtsis, Kanadas, Austraalias, Uus-Meremaal käesoleva aasta esimesel poolaastal. Seoses rahvusvahelise standardi kehtestamisega kavatsevad sellise puidukuivatite tunnustamise süsteemi luua ka Läti, Leedu, Soome ja Rootsi. Nõuetele vastavaks tunnistatud puidukuivatis töödeldud toodangut on lubatud märgistada märgistusega HT 56°C/30 min. Sellisel viisil märgistatud puitu või puidust tooteid on võimalik eksportida välisriikidesse, kus puidu ja puidust toodete sisseveo eelduseks on märgistuse HT 56°C/30 min olemasolu nii puidul kui ka puidust toodetel. Seega võivad oma ettevõtete nõuetele vastavaks tunnistamist taotleda ka need isikud, kes kasutavad eelnimetatud puidukuivatites märgistatud puitu oma toodete valmistamiseks. See oleks lühidalt kõik. Võib-olla tundub imelikuna, et me nagu ruttame ajast ette, kuna standard on FAO poolt kinnitatud alles eelmise aasta lõpus. Kuid elu teeb siin paratamatult korrektiive ja lausa sunnib meid selle asjaga tegelema ja seda standardit vastu võtma. See ei tähenda sisuliselt midagi muud kui seda, et meil, Eesti puidutöötlejatel, on olemas sellised kuivatid ja nad võivad oma toodangule selle märgi peale panna. See võimalus avardab nende toodete eksporti. Me teame, et puidu töötlemisel on väga tähtis osa meie ekspordis. Tihtipeale moodustab selline toodang suurema osa ettevõtte ekspordist ja lihtsamalt võime öelda niimoodi, et paralleelselt Euroopa Liiduga me katsume seda võimalust. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, härra minister! Küsimused. Kolleeg Arnold Kimber, palun!

Aitäh! Mul on küsimus: millal see seadus jõustub?

Üldises korras.

Tänan! Jaanus Marrandi, palun!

Tänan, härra esimees! Lugupeetud härra minister! Minu küsimus puudutab neid sihtmaid, mille tarbeks seda märki vaja on. Peamiselt on olnud juttu Hiinast ja Ameerika Ühendriikidest. Kas sa oskad öelda, kui suured on need puidukogused ja kui paljusid puiduettevõtjaid see puudutab Eestis?

Meie andmetel puudutab see eelkõige kõiki neid ettevõtjaid, kes tegelevad täispuidust pakendite valmistamisega. Nende väitel on selle õigusakti puudumine saanud juba tõsiseks takistuseks ekspordimahtude suurendamisel. Eesti-Rootsi ühisfirma Nefab Eesti AS väitel on asi nii kurioosne, et tuuakse Rootsist sellise märgistusega puitu, lüüakse sisuliselt Eestis kastid kokku ja saadetakse edasi. Et lihtsalt sellist mõttetut olukorda vältida, esitasime selle eelnõu.

Tänan! Kolleeg Toomas Tein, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Te rääkisite, et üheks ekspordituruks võiks olla Ameerika. Ameerikas enam levinud süsteem, millega kraade mõõdetakse, on Fahrenheit. Kas te tuletaksite mulle meelde, kui palju on 56° Celsiust Fahrenheiti järgi, sest Ameerika inimesed ei saa sellest aru?

See on väga hea küsimus. Ma ei oska ka peast öelda, minu meelest kas 100 või 137 kraadi? Ma jään siin vastuse võlgu, peab märkmikust vaatama. Loomulikult me võime Ameerika jaoks tähistust muuta, aga niipalju kui mina tean, on SI-süsteemis aluseks ikkagi Celsiuse kraad.

Tänan! Jaanus Marrandi, teine küsimus, palun!

Tänan! Toomas Teini küsimus sünnitas uue küsimuse. Mis sa arvad, kas eelnõu menetlemise käigus oleks mõistlik panna siia sisse tuletus Fahrenheitides, pidades silmas just nimelt Ameerika Ühendriike? Seaduse järgi markeerides ja seadusteksti täpselt järgides peaksime me ainult Celsiuse kraadides toimetama ja tõepoolest tekib küsimus Fahrenheitidest.

Ma arvan, et see on küllaltki hea ja väga praktiline mõte. Samas näeb FAO standard ette - FAO on Maailma Toidu ja Põllumajanduse Organisatsioon -, tähistuse Celsiuse kraadi järgi. Me võime seda veel täpsustada, kuid ma arvan, et see on tehniline küsimus ja selles jõutakse kokkuleppele.

Tänan! Kolleeg Tarmo Leinatamm, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud härra minister! Jaanus Marrandi küsimus sütitas minus järgmise küsimuse. Kui me peame panema ka Fahrenheitides, kas siis ministeeriumis on oodata selget kaadri kasvu ja kas see on ette nähtud juba Põllumajandusministeeriumi selle aasta eelarves?

Aitäh, härra Leinatamm! See oli väga hea küsimus. Ma arvan, et selleks ei ole täiendavat tööjõudu vaja, me saame hakkama olemasolevate koosseisudega.

Tänan! Kolleeg Jaanus Männik, palun!

Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Kas tõstatatud probleem ei ole mitte pseudoprobleem, sest näiteks Inglismaal kasutatakse miile ja muid mõõtühikuid, samas aga teatakse seal nagu kõigis kultuur- ja tsiviliseeritud riikides, et rahvusvahelistes suhetes on üldkehtiv siiski seesama SI-süsteem?

Aitäh! Kui muidugi norida, siis võib siin öelda ka, et 30 minutit tuleks sekunditeks teha jne. Ma usun, et me võime jätta selle tehnilise küsimuse spetsialistide otsustada, kuidas oleks õigem. Aga muidugi, niipalju kui mina olen asjast aru saanud, on just need kaks tähistuse numbrit - 56 ja 30 - selle märgistuse tähtsaim osa. Kui need numbrid on puidul peal, siis on roheline tee.

Härra minister, tänan! Kolleegid enam küsimusi ei sünnita. Juhtivkomisjonipoolseks ettekandeks palun kõnepulti maaelukomisjoni liikme Rein Aidma!

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Maaelukomisjon arutas käesolevat seaduseelnõu oma 16. veebruari istungil, millest võttis osa kuus seitsmest komisjoni liikmest ja lisaks kohale kutsutud Põllumajandusministeeriumi veterinaar- ja toiduosakonna juhataja Hendrik Kuusk, põllumajandusosakonna juhataja Mai Talvik ning fütosanitaaria büroo peaspetsialist Gerli Randma. Kuna peamise osa kogu arutelust kandis minister juba ette, siis ma seda aja kokkuhoiu mõttes siin üle ei kordaks. Mis puudutab täiendavalt tõstatud küsimusi, siis ilmselt peame me nüüd enne teist lugemist korra veel tõepoolest spetsialistidega nendesamade Fahrenheitide koha pealt nõu pidama, kuigi fakt on see, et ka komisjonis näha olnud FAO ametlikes materjalides, mis kehtivad tõepoolest ülemaailmselt, on kehtestatud just nimelt 56 kraadi Celsiust, mitte kraadid Farenheitides. Nii et ma arvan, et see peaks olema ka vastus siin tõstatatud küsimusele. Arutelu oli selles mõttes igati asjakohane, et praegused puiduettevõtjad, kes puitu ekspordivad, vajavad tõepoolest selle seaduse võimalikult kiiret jõustumist, mis annab võimaluse neil omakorda kehtestada vastav standard sellele eksportmaterjalile riikidesse, kus seda märgistust nõutakse, ehk see on meie enda ettevõtjate konkurentsis püsimise toetuseks. Et huvigrupid on ka seadusmuudatustest väga huvitatud, siis nõustusid eelnõu algatajad komisjonis, et vajalik oleks sätestada seaduse tavapärasest kiirem jõustumine. Komisjon otsustas teha Riigikogu täiskogule ettepaneku taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine k.a 18. jaanuaril lõpetada ning määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 20.veebruar 2004, kell 16. See otsus võeti vastu kohal olnud komisjoni liikmete konsensusega.

Rein Aidma, tänan! Kas kolleegidel on ettekandjale küsimusi? Neid ei ole. Kas on vaja avada läbirääkimisi? Keegi oma arvamust avaldada ei soovi, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu 253 esimene lugemine on lõpetatud. Kordan veel kord üle, et muudatusettepanekud esitada maaelukomisjonile 20. veebruariks kella 16-ks. Kolleegid, suur tänu! Meie täiskogu istung on lõppenud. Kohtume homme kell 10. Nägemiseni! Istungi lõpp kell 17.09.