Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

X Riigikogu, III Istungjärk, infotund
Kolmapäev, 21.01.2004, 13:00

Toimetatud

Infotund

Aseesimees T. Savi

Tere päevast, austatud Riigikogu! Tere päevast, lugupeetud härrased ministrid! Alustame Riigikogu infotundi. Lugupeetud kolleegid, palun teeme kohaloleku kontrolli! Hetkel registreeris ennast kohalolijaks 31 Riigikogu liiget. Täna vastavad Riigikogu liikmete küsimustele kaitseminister Margus Hanson, keskkonnaminister Villu Reiljan ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen. Esimene küsimus on kolleeg Sven Mikserilt kaitseministrile. Palun!

S. Mikser

Aitäh! Austatud härra minister! Eesti on traditsiooniliselt pööranud väga suurt tähelepanu osalemisele rahvusvahelistel rahutagamis- ja sõjalistel missioonidel. Nii pikendas Riigikogu eelmise aasta lõpus Afganistani missiooni tähtaega, ilmselt enne suve tuleme Iraagi missiooni pikendamise juurde. Samal ajal teame, et riigikaitse arengukavad näevad ette, et me peaksime jõudma tulevikus olukorrani, et aastas oleks missioonidel keskmiselt 250 kaitseväelast. Me oleme sellest võrdlemisi pika tee kaugusel. Tõsi, me oleme sellele suhtarvule lähemal siis, kui meie kompaniisuurune üksus on parajasti rotatsiooni korras missioonil Kosovos. Muul ajal oleme sellest võrdlemisi kaugel. On räägitud, et on võimalik, et Kosovo missioon või meie osalus seal tulevikus lõpeb. Minu küsimus on Euroopa kaitsepoliitika kohta. On võimalik, et Euroopa Liit plaanib Bosnias üle võtta n-ö SFOR-ile järgneva missiooni. Kas Kaitseministeerium on arutanud võimalust, et Eesti kaitsevägi osaleks tulevikus suuremal määral Euroopa Liidu juhitavatel välismissioonidel NATO juhitavate, erinevate ...

Aseesimees T. Savi

Sven Mikser!

S. Mikser

... koalitsioonide juhitavate kõrval?

Aseesimees T. Savi

Ma olen kohustatud kolleegidele meelde tuletama, et küsimuse esitamiseks on aega üks minut. Härra minister, palun!

M. Hanson

Aitäh! Praegu on, osaliselt ka seoses kaitsejõudude "Arengukava 2010" väljatöötamisega, Kaitseministeeriumis väljatöötamisel missioonidel osalemise strateegia. Teie nimetatud number, 250 kaitseväelast missioonidel, on kooskõlas NATO sihteesmärgiga hoida maavägedest 8% pidevalt missioonidel. Ma arvan, et see strateegia peaks tõepoolest sisaldama ka Euroopa Liidu missioone. Juba täna võib öelda, et me osaleme missioonil Bosnias ja Hertsegoviinas ja kui see Euroopa Liidule üle läheb, siis me seal ka jätkame. Numbritest on ehk siiski vara rääkida.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Sven Mikser jätkab, palun!

S. Mikser

Aitäh! Täpsustan küsimust ja püüan teha seekord lühemalt. Eelmise aasta lõpul avaldatud eesistuja raport ESDP-st pöörab väga suurt tähelepanu Euroopa võimekus- ja tegevusplaanile. Seal on muu hulgas öeldud, et liituvate riikide panused Helsingi võimekuskataloogi, mis sinna 2004. aasta jooksul sisse viiakse, on suur samm edasi ja aitavad Euroopa Liidul saavutada vajalikke võimekusi. Kas te annaksite ehk meile lühikese ülevaate, milline on liituvate riikide panuste hulgas Eesti panus Helsingi võimekuskataloogi?

M. Hanson

Aitäh! Me oleme juba paari aasta jooksul deklareerinud oma võimekused ka Euroopa Liidu suunal. Laias laastus võib öelda, et need on sarnased nende võimekustega, mida me oleme pakkumas NATO ühisvägedesse, ehkki me toetame seisukohta, et kahe organisatsiooni funktsioonid on erinevad. NATO puhul saame rohkem rääkida sõjalistest operatsioonidest, sõjalisest kaitsevõimest, Euroopa Liidu puhul kriisiregulatsioonist, kriiside ärahoidmisest ja madala intensiivsusega operatsioonidest. Erinevus NATO-st on ka politsei võimekuse pakkumises, mis tuleneb just sellest funktsionaalsusest. Jalaväeüksus ja mereväes miinitõrjevõimekus on need, mis on kattuvad.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Härra minister, üks kohapeal registreeritud küsimus. Toomas Alatalu, palun!

T. Alatalu

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud härra kaitseminister! Teie vastused tuletavad meelde ühte reportaaži, mis ilmus vist novembrikuus kas Eesti Päevalehes või SL Õhtulehes, kus kirjeldati seda, kui eestlased läksid koos ameeriklastega operatsioonile Bagdadi ja ameeriklased esimest korda nagu koputasid uksele, mitte ei löönud ust jalaga lahti. Seal olid ära toodud Ameerika koloneli sõnad: "Olge valmis pihta tulistama." Siit ka minu küsimus. Kui meie sõdurid on operatsioonidel Aasias ja Euroopas, kas nende orientatsioon on teine, ühel juhul orienteeritakse võimalikule pihtatulistamisele ja teisel juhul on esimene reegel õhku tulistada, või olen ma valesti aru saanud?

M. Hanson

Aitäh! Tegutsemine põhineb Rules of Engagement'il ehk sekkumisreeglitel. See on igal üksikul juhul kokku lepitud ja võib olla tõepoolest erinev.

Aseesimees T. Savi

Suur tänu! Härra minister, teen ettepaneku küsimuse käsitlemine lõpetada. Järgmine küsimus on kolleeg Ivari Padarilt keskkonnaministrile. Palun!

I. Padar

Aitäh! Lugupeetud härra keskkonnaminister! Mind huvitab järgmine probleem. Ostueesõigusega erastamisel järelmaksuga riigi kasuks hüpoteegiga koormatud kinnistutel, mille koosseisus on metsamaa, tuleb paratamatult teha ka raiet. Et raiet teha, tuleb esitada metsateatis, et metsateatist saada, tuleb maavalitsusest omakorda taotleda tõend, et vajalikud summad on riigile üle kantud, järelmaksuosad tasutud. Maavalitsus arvutab välja ka selle, kui palju vähendab väljaraiutava puidu kogus kinnistu väärtust, ja kui vaja, nõuab lisasummade tasumist. Millisele metoodikale tuginevad maakondade spetsialistid, kui nad arvutavad väljaraiutava puidu hinda ja sellega annavad hinnangu kogu kinnistu väärtuse kujunemisele?

Aseesimees T. Savi

Härra minister, palun!

V. Reiljan

Aitäh, austatud juhataja! Hea küsija! Tõepoolest on maareformi seaduses tehtud sellised otsused, et ostueesõigusega erastamisel on 50-aastane järelmaksuaeg. 50 aastat on pikk aeg ja metsas muutub selle aja jooksul palju. Kui konkreetsest metoodikast rääkida, siis selle metoodika, mida on kõige ohtramalt kasutatud, ei ole välja töötanud mitte nüüd juba endine Metsakorralduskeskus, vaid see on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 31. märtsi 1998. aasta määrusega nr 73 "Erastataval maal asuva metsa maksumuse määramise korra kinnitamine", mille alusel on metsa hindajaks keskkonnaministri määratud riigiasutus või volitatud äriühing, mille enamusotsustusõigus kuulub riigile. Seega Metsakorralduskeskus kasutas juba väljatöötatud ja Vabariigi Valitsuse kinnitatud metoodikat. Nende arvutuste alusel on maavalitsused maavanema juhtimisel leidnud kinnistu väärtuse muutuse. Aga tõsi on ka see, et selles valdkonnas on väga palju probleeme, sest olen kuulnud, et mõned on ka teisi metsakorraldusfirmade teenuseid kasutanud.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Ivari Padar jätkab, palun!

I. Padar

Küllap siin probleeme on. Ma arvan, et ka laiemas haldusreformi temaatikas tuleb kindlasti kõne alla see, kes selle teemaga tulevikus tegelema hakkab. Aga mul on üks küsimus teile kui metsaspetsialistile. Mis on teie arvamus, kas hooldusraie tõttu kinnistu väärtus suureneb või väheneb?

V. Reiljan

Aitäh! See on väga hea küsimus. Ma võin teile metsaspetsialistina ütelda, et hooldusraie tõttu võib väärtus suureneda, aga ka väheneda peaaegu nullini. Oleneb inimese teadmistest, tööst ja südametunnistusest.

Aseesimees T. Savi

Sellega võiks selle küsimuse käsitluse lõpetada, kuid palun, Tiit Niilo, kohapeal registreeritud küsimus!

T. Niilo

Aitäh! Härra minister! Tegelikult ei ole küsimus ajendatud Ivari küsimusest, vaid tänasest metsaseaduse eelnõu arutelust. Nimelt, kas uues metsaseaduses, mis teatavasti tuleb meie ette sügisel, on eraldi käsitlemisel firma- ja peremetsad? See küsimus on tegelikult ajendatud statistikast, mis hakkab euroliidus olema.

V. Reiljan

Aitäh! Mis puutub metsapoliitikasse, siis metsapoliitika ja metsaseadus ei saa kuidagi lähtuda omanikust. Nad saavad lähtuda ainult sellest objektist ning võrdsest kohtlemisest ja käitumisest. Teisi lähenemisi olla ei saa. Senini on väga liberaalsed metsaseadused andnud siin vaba tõlgendamise võimaluse ja probleemid, mis seetõttu on tekkinud, on suured ja kulukad.

Aseesimees T. Savi

Suur tänu! Teen ettepaneku küsimuse käsitlemine lõpetada. Järgmine küsimus on kolleeg Helir-Valdor Seederilt majandus- ja kommunikatsiooniministrile. Palun!

H-V. Seeder

Aitäh! Austatud minister! Nädal aega tagasi küsisin peaministrilt elektri hinna ootamatu tõusu kohta ja olin vastuse üle pisut üllatunud. Peaministri arvates valitsus elektri hinna sisuliste probleemidega ei tegele ja peaminister ainult jälgib, kas see protsess on seaduslik või mitte. Kas teie majandusministrina jagate peaministri seisukohta, et valitsus ei vastuta Eesti Energia hinnapoliitika eest, või on teil teine arvamus ja on teil ka rohkem informatsiooni võimaliku eelseisva elektri hinna tõusu kohta? Kui see tõus peaks meil ees seisma, siis millal ja kui suur see võiks olla?

Aseesimees T. Savi

Härra minister, palun!

M. Atonen

Austatud härra juhataja! Hea Riigikogu liige! Ma pean teile vist tõesti õppetunni andma, lugedes ette, kuidas toimub elektrienergia hinna muutmine. Vastavalt elektrituruseadusele esitab elektriettevõtja taotluse elektri hinna muutmise kohta sõltumatule tururegulaatorile, kelleks Eestis on Energiaturu Inspektsioon. Energiaturu Inspektsioonil on seaduse kohaselt 90 päeva aega taotlust menetleda. Keerulise juhtumi korral, kui on vaja lisainfot, on õigus küsida juurde veel 90 päeva lisaaega. Kui Energiaturu Inspektsioon on hinnad läbi analüüsinud, siis ta kinnitab esitatud hinnad sellisel kujul, nagu ta õigeks ja põhjendatuks peab. Pärast seda peab energiaettevõtja kinnitatud hinnad avalikustama ja avalikustamise kuupäevast minimaalselt 90 päeva hiljem hakkavad uued hinnad kehtima. Nagu te ise aru saate, ei ole vastavalt sellele korrale üldse võimalik rääkida, et elektrienergia hind tõuseb ootamatult või järsku, sest kogu protseduur ise võtab aega minimaalselt pool aastat. Seda, et Eesti Energia, tehes pikaajalisi investeerimiskavasid, pikaajalisi ettevõtte arendamise plaane, on jõudnud aruteludeni ka selle üle, et elektrienergia hinda tuleb vaadata kaugemas perspektiivis, ei ole mõtet varjata. Ma olen kindel, et härra Seeder saab väga hästi aru, et elektri hind tõuseb täpselt nii palju, kui palju on vaja selleks, et tagada inimestele kvaliteetne ja korralik elektrienergia.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Helir-Valdor Seeder jätkab, palun!

H-V. Seeder

Aitäh selle formaal-juriidilise õppetunni eest, aga ma võin teid lohutada, et olen teadlik sellest juriidilisest protseduurist. Ma oleksin oodanud sisulist vastust, kas valitsus ja Majandusministeerium sisuliselt kogu elektrienergia hinnapoliitikasse sekkuvad. See ei ole oluline probleem mitte ainult perspektiivi vaadates, vaid ka sellest aspektist, mis toimub praegu tegelikult regionaalselt. Mõningates Eesti piirkondades on elektrienergia hind näiteks lihtsalt regionaalsetest erinevustest tulenevalt kõrgem. Aga hästi, minu küsimus on selline. Millised on Eesti Energia üldkoosoleku ehk valitsuse suunised nõukogule ja kes seal omanikku ehk riiki esindavad?

M. Atonen

Aitäh! Kõigepealt vastan kommentaarile. Kui te räägite sellest, et energia hind Eestis ei ole ühetaoline, siis see tuleneb kahjuks mineviku tegematajätmistest ja minevikus just poliitikute poolt elektrienergia hinna kohta tehtud otsustest. Praegu on minu arvates ajakirjandusest läbi käinud, et on plaanis elektri tootmine ja võrgud eraldada. Sel juhul kaob ära ka võimalik ristsubsideerimine, tekib konkreetne lõplik hind. Muide, Eesti Vabariigi valitsus ei ole Eesti Energia omaniku esindaja, selleks on majandus- ja kommunikatsiooniminister. Majandus- ja kommunikatsiooniministrina olen ma kursis sellega, millised on ettevõtte plaanid, millised on ettevõtte pikemaajalised nägemused. Aga tahan rõhutada, et ei peaminister ega ükski teine valitsuse liige ei sekku energia hinna kinnitamisse sel lihtsal põhjusel, et selleks on vastavalt seadusele olemas sõltumatu regulaator, kelle pädevuses on hinnata elektrienergia hinna tõstmise vajalikkust ja seda, millises mahus seda tõsta. Sellest ei peaks kujunema mitte poliitikute arutelu, et kas tõstame sotsiaalmajanduslike ja sotsiaalsete probleemide tõttu niipalju või niipalju, vaid siin peavad olema väga selged majanduslikud põhjendused.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Helir-Valdor Seeder, teine täpsustav küsimus, palun!

H-V. Seeder

Aitäh! Härra minister! Ma ei saa teie vastusega kuidagi nõustuda, sest Eesti riik on siiski Eesti Energia omanik. Kummaline on kuulda, et omanik ei sekku hinnapoliitika kujundamisse. Ma saan aru, et Eesti Energia nõukogusse lähetatud poliitikutel ei ole mingisuguseid seisukohti ega suuniseid energia hinna kujundamise osas.

M. Atonen

Aitäh! Härra Seeder! Te saate valesti aru. Minule tundub, et Eesti riigi esindajatel puudus sellest aim tollal, kui teie erakonnakaaslased juhtisid Eesti riiki ja soovisid Eesti Energiat erastada ega soovinud seda teemat siin saalis väga aktiivselt arutada. Elektrienergia hinna kujunemine ei ole see teema, kus poliitikud peaksid hinna lõplikku kujunemisse sekkuma. Nagu ma korra ütlesin ja kordan veel kord: selle otsustab sõltumatu regulaator, Energiaturu Inspektsioon.

Aseesimees T. Savi

Aitäh! Näib, et õhk on elektrit täis. Vahepeal annan sõna Eiki Nestorile. Palun!

E. Nestor

Aitäh! Tuletan ministrile meelde, et tema erakonnakaaslased juhtisid siis ka Eesti riiki. Sellegipoolest on mul küsimus nii peaministri kui ka ministri vastuste kohta. Kas nendest võib aru saada nii, et ei minister ega peaminister ei leia, et elektri hinna tõus on selline küsimus, mida Vabariigi Valitsus peaks arutama? Kas teie meelest Vabariigi Valitsus peaks seda arutama või ei peaks?

M. Atonen

Aitäh! Minu meelest ei pea Eesti Vabariigi valitsus arutama elektrienergia hinna küsimust. Hinna paikapanemiseks, ma rõhutan veel kord, on olemas sõltumatu regulaator, Energiaturu Inspektsioon. Eesti Vabariigi valitsus saab hinnata ja otsustada seda, kuidas leevendada probleeme, mis võivad tekkida elektrienergia hinna tõusu tõttu, kuidas luua sotsiaalprogramme, kuidas leida lahendusi tekkivatele probleemidele. Aga ma ütlen veel kord, et Eesti Vabariigi valitsus ei saa mitte ühegi hinna kujundamist reguleerida, sest selleks on vastavalt seadusele õigus Energiaturu Inspektsioonil.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Helir-Valdor Seeder, kolmas täpsustav küsimus, palun!

H-V. Seeder

Aitäh! Lugupeetud minister! Mul on küsimus meie ühise mälu värskendamiseks ja stenogrammi huvides. Kas ei olnud mitte nii, et 1995. aastal alustati elektrijaamade erastamise protsessi ja siis oli võimul Koonderakonna ja Maarahva Ühenduse valitsus ning koalitsiooninõukogu esimees oli Arnold Rüütel? Olge hea, vastake mu küsimusele jah või ei.

M. Atonen

Aitäh! Selle koha pealt on minu mälu tõesti natukene nõrk. Ma ei või täpselt öelda, millal alustati Eesti Energia erastamist, sest sel ajal, mille kohta teie küsisite, olin mina väikese Valga linna linnapea ja kindlasti ei pidanud tegelema Eesti Energia erastamise teemadega.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Usun, et kõik on nõus, et siinkohal küsimuse käsitlemine lõpetatakse. Järgmine küsimus on kolleeg Marika Tuusilt majandus- ja kommunikatsiooniministrile. Palun!

M. Tuus

Aitäh! Lugupeetud minister! Teatavasti tegeleb valitsus praegu üüride vabakslaskmist käsitleva eelnõu ettevalmistamisega. Ma mäletan, et kui omal ajal Tartus üürid vabaks lasti, siis tõusid hinnad kuni kaheksa korda. Ma ei tea riiki, kus üürid oleksid päris vabad. Näiteks Ameerikas reguleerib riik üüre üsna tugevasti. Soomes on olemas riigi korterinõukogu, mille juures on veel eraldi üürijaoskond. Enamikus Euroopa riikides on vajalikuks peetud eraldi üüriseadust ja see ei ole mitte kolme- või neljaleheküljeline dokument, vaid ülipaks materjal, mis käsitleb hindade diferentseerimist. Olukorras, kus meil on teiste riikidega võrreldes tegelikult hoopis raskem olukord, kus meil on varade tagastamises mindud täiesti teisele tasandile (sellist restitutsiooni ju mujal kuskil pole olnud, isegi Lätis ega Leedus mitte) ja kus on tekkinud nii palju sundüürnikke, kas te ei arva, et see seadus toob meil järjekordselt palju inimesi tänavatele, jätab koduta, ja kas te arvate, et me ikkagi peaksime kasutama järjekordselt seda kõige liberaalsemat mudelit?

Aseesimees T. Savi

Härra minister, ma palun vabandust!

M. Atonen

Aitäh, austatud härra juhataja! Hea Riigikogu liige Marika Tuus! Te kirjeldasite väga pikalt olukorda ja lõpuks küsisite, et kas ma ei arva, et inimesed võivad tulla tänavale. Mina saan teie sellele küsimusele vastata ainult nii, et minul isiklikult ei ole kavatsust inimesi ei tänavale saata ega neid sinna ka kutsuda. Ma arvan, et Eesti on arenenud niikaugele, et sellised probleemid tuleb lahendada viisaka suhtlemise teel, arutelude ja diskussioonide teel. Aga täiesti selge on ka see, et olukord, kus ühele elanikkonnarühmale, omanikele, on pandud kohustus osutada riigipoolset sotsiaalabiteenust, peab lõppema. Sellest tulenevalt olemegi me Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis välja töötanud (tõsi küll, eelnõu ei ole veel valitsusse jõudnud) eelnõu, mis üüri piirmäärad ära kaotaks. Seal on välja toodud ka tagajärjed, mis võivad tekkida. On kirjeldatud neid kulutusi, mida riik peab toimetulekutoetuste väljamaksmisel tegema. Kõik need arvestused on tehtud ja need esitatakse koos eelnõuga. Ma loodan, et Vabariigi Valitsus veebruarikuu jooksul selle eelnõu Riigikogule edastab, et Riigikogu saaks selle üle nõu pidada. Soovin, et seadus ka vastu võetaks.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Marika Tuus jätkab, palun!

M. Tuus

Ma arvan, et te saite aru, et minu küsimuse põhisisu oli see, et üürid ei ole mitte kusagil vabad, aga meie tahame seda nüüd seadustada. Aga teisest küljest toob üürimäärade vabakslaskmine, me teame, jällegi kaasa toetuste saajate, nende, kes saavad riigilt toetust, hulga suurenemise. Miks peab riik vajalikuks maksumaksjate raha n-ö kantimist elamumajandusfirmadesse? Kui seda tehakse, siis võiks seda ju päris otse teha. Seega, miks me tahame kanda riigi raha toetuste kaudu eraettevõtte kasumisse?

M. Atonen

Aitäh! Siin, proua Tuus, on meil ilmselt väga suur maailmavaateline erinevus. Mina üritasin öelda, et minu arvates ei tohi riik oma probleemide lahendamiseks teha nii, et paneb kohustuse omanikele ja ütleb, et nemad peavad probleemi lahendama, selleks et riik ei peaks seda mitte maksumaksjate arvel tegema. Muide, need omanikud on ka üks grupp maksumaksjaid. Minu väga selge seisukoht on, et kui inimestel on probleem, kui riik on selle probleemi tekitamises osalenud, siis on just riik kogutavate maksude abil, st maksumaksjate abiga, see organ, kes peaks need probleemid lahendama. Täpselt seda me selle eelnõu raames kavatseme, me kaotame üüri piirmäärad ära, üüri piirmäärasid enam ei kehtestata. Muide, Tallinn, kus, ma arvan, teil on päris hea kogemus linna juhtimisest, oma munitsipaalpindu rendile andes ei pea neid riigi kehtestatud üüri piirmäärasid suurt millekski. Uued majad, mis rendile antakse, ei ole rendile antud kehtivate üüri piirmäärade alusel. Tegelikult neid nagunii ei arvestata, parem kaotame nad ära ja vaatame tõele näkku. Kui on inimesi, kes on korteri üürimisel hädas, siis maksame neile toimetulekutoetust, ausalt, avalikult, nii nagu süsteem ette näeb, nagu Eesti seadused ette näevad. Julgen teile kinnitada, et väide, nagu Tartus ja mõnes teises linnas oleksid üürid kasvanud väga mitmeid kordi, ei vasta tõele. Võib-olla on olemas üksikuid näiteid, aga üldiselt on kõik spetsialistid öelnud, et turg korrastus ja tegelikult selle tagajärjel üürid, vastupidi, stabiliseerusid.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Marika Tuus, teine täpsustav küsimus, palun!

M. Tuus

Kui hinnad lähevad vabaks, omanik ei saa muidu hakkama, siis võib sellest aru saada. Kuid kas te ei karda, et see toob kaasa suurema hinnatõusu, sest siis ütlevad ka ühistud ja suured kortermajad, et ka nemad ei saa enam hakkama? Kas praegu, Euroopasse mineku aastal, kus meil on niigi palju hinnatõuse, on veel üht täiendavat hinnatõusu vaja?

M. Atonen

Aitäh! Mina ei usu, et see toob kaasa üleüldise hinnatõusu. Soovitan teil lugeda ka kinnisvaraekspertide arvamusi. Seda on väga palju käsitletud just sellesama konkreetse seaduseelnõu valguses. Nemad on öelnud, et see tekitab turule uusi pindu, selle kaudu väheneb nõudlus, selle kaudu tekib ka teatud surve hindadele. Kui arvatakse, et omanikud soovivad oma maja tühjaks saada, siis soovitan üürnike esindajatel suhelda omanike esindajatega, kes väidavad, et enamik neist ei soovi oma üürnikest lahti saada. Nad on jätkuvalt üürnikest huvitatud. Järelikult ei ole üldse nende äriplaanis sees see, et hinda peaks tõstma nii, et inimese taluvus lõpeb ja ta peab välja kolima. Peame aru saama, et praegu on omanikul näiteks kohustus teha majad korda, aga praeguste üüri piirmäärade tõttu ei olda selleks lihtsalt võimelised.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Härra minister! Teen ettepaneku vastata ühele kohapeal registreeritud küsimusele. Toivo Tootsen, palun! Registreerimise järjekorras.

T. Tootsen

Aitäh! Olen härra ministriga täiesti nõus selles osas, et riigi tegematajätmine on lükatud tagastatud majade omanike kaela ja kannatavad ka sundüürnikud. Ebaõiglus sai alguse omandireformist, kui suurel osal inimestel õnnestus oma elamispind erastada mõne tuhande krooni eest, praegu maksavad need elamispinnad mitusada tuhat krooni, kuid osal, kes juhtusid elama tagastatud majades, see ei õnnestunud. Loodeti, et selle ebavõrdsuse likvideerib riik sellega, et erastamisest saadud raha abil lahendatakse sundüürnike probleem, ehitades nendele munitsipaalelamispindu või selliseid pindu, mida nad saaksid pärast erastada. Millal riik selle võla likvideerib? Siis oleks tegelikult likvideeritud ka see piirhindade küsimus.

M. Atonen

Aitäh! Tõsi on see, et selle probleemi tekkimises on riik aktiivselt osalenud. Mina ei julge kindlasti nii keerulise probleemi hindamisel süüdistada omandireformi ettevalmistajaid, sel lihtsal põhjusel, et tagantjärele, kui me aegruumis tagasi vaatame, tundub kõik selge ja me kõik näeme, millised olid võib-olla tehtud vead ja mida oleks pidanud teisiti tegema. Tol hetkel, kui langetati otsuseid, ma arvan, oldi lihtsalt paratamatuse ees ja mingid otsused tuli langetada. Mulle näib, et tegelikult valiti võimalikest variantidest Eesti jaoks suhteliselt optimaalne mudel ja tehti päris palju õigeid otsuseid. Mure on selles, et ega tegelikult ei ole ka mitte kõik omavalitsused järginud omandireformi aluste seaduse mõtet. Me kõik mäletame Tallinnas neid kuulsaid korteriskandaale, seda, kuidas kortereid erastati. Seaduse loogika järgi oleks pidanud iga vabaneva korteri esmaerastamise õigus kuuluma sundüürnikule. Tegelikult teame me ju väga täpselt, et need asjad ei käinud niimoodi. Seetõttu võib öelda, et kohalikud omavalitsused, tollane kohalik võim ja ka riik vaatasid sellest mööda. Täna ei ole võimalik tollal saadud vara veel kord ümber jagada. Nüüd on riik saanud ainult seda teha, et me oleme veelgi kergendanud KredExi kaudu sundüürnikele laenude võimaldamist niimoodi, et näiteks ka vanemad inimesed ei peaks mitte ise olema selle laenu taotlejad, vaid nad saaksid kaasata kaastaotlejaid. Nad saaksid korteri soetada võimalikult väikese kaasfinantseeringuga, et see asi oleks inimesele võimalikult soodne. Eelarvetes on olnud olemas ka teatud raha kohaliku omavalitsuse munitsipaalpindade loomiseks. See raha on väike. Kui me teame, kui palju on potentsiaalseid vajajaid ja kui palju me suudame ehitada, siis siin on väikesed käärid, aga ma ütlen, et riik mõtleb selle peale igas oma tegevuses.

Aseesimees T. Savi

Aitäh, härra minister! Kolleegid Heimar Lenk ja Tarmo Leinatamm, meil on terve hulk registreeritud küsimusi veel. Järgmine küsimus on kolleeg Eiki Nestorilt keskkonnaministrile. Palun!

E. Nestor

Suur tänu! Austatud minister! Teie ametikohustuste sekka kuulub Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu esimehe töö. Minu esimene küsimus on järgmine. Palun kirjeldage, kuidas käib Keskkonnainvesteeringute Keskuses taotluste läbivaatamine! Milline on see kord, kes on selle kehtestanud? Lõpliku otsuse langetab ilmselt nõukogu, aga mis kõik enne seda toimub? Mind see natuke huvitab.

V. Reiljan

Aitäh, austatud juhataja! Hea küsija! Seal, kus raha liigub, on tavaliselt palju küsimusi ja huvilisi. Kuna Keskkonnainvesteeringute Keskusele esitatakse aastas üle 2000 projekti, siis toimub nende läbivaatamine ja kaalumine tõepoolest mitmel tasandil. Need esitatakse esimeses etapis 1. juuliks (selle aasta omad kolmes etapis, muidu oli 1. juuliks) ja siis vaatavad maakonnad kõigepealt programmide viisi oma ekspertkomisjoniga need läbi, siis tulevad need projektid, millega maakonnad on tööd teinud, ekspertgruppide ette, mis koosnevad Keskkonnaministeeriumi ametnikest ning avalikust sektorist ja kolmandast sektorist kutsutud spetsialistidest. Siis tuleb see projekt Keskkonnaministeeriumi juhtkonna lauale, kes teeb vastavalt vajadusele korrektiive ja parandusi, ning siis läheb see Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu ette, kes on vastavalt seadusele pädev otsustama.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Eiki Nestor jätkab.

E. Nestor

Tänan! Ministri esimeses vastuses jäi küll märkimata, kes selle korra kinnitas. Aga võib-olla saab ta selle teise vastuse ajal lisada. Küsimus ongi selles, et kui ekspertkomisjon on kokku tulnud ja vaadanud projektid läbi, hinnanud neid, teinud oma paremusjärjestuse, siis on pahandatud selle pärast, et kõrge nõukogu ette jõuab hoopis teine järjestus. Teisisõnu: mis mõte on ekspertidel kokku tulla, teha ära hulk tööd, hinnata projekte, kui nõukogu ette jõuab hoopis midagi muud? Et asi oleks konkreetsem, siis ütlen, et on pahandatud keskkonnateadlikkuse programmidega seoses, mis on kindlasti väga vajalikud ja õiged, aga ekspertgrupi otsused on leidnud Keskkonnaministeeriumi juhtkonna poolt ühese hinnangu: kõik need ekspertide otsused, mis on tulnud Eestimaa Looduse Fondilt või Eesti Roheliselt Liikumiselt, kuuluvad ülevaatamisele.

V. Reiljan

Aitäh! Kui see nii oleks, siis oleks ikka halvasti küll. Aga finantseerimiskord on nõukogus heaks kiidetud ja mis puutub ekspertnõukogude töösse, siis seal tuleb arvestada mitmeid asjaolusid. Kui me võtame veeprogrammid, jäätmeprogrammid, siis võiks ütelda nii, et 95% ulatuses läheb see töö täppi, teinekord 100% ulatuses. Tavaliselt vaatab nõukogu või ministeerium mõnda üksikasja ja mõnda nüanssi, mis on endiste programmidega seotud, või on olnud rahakasutusega häda. Kui me räägime keskkonnateadlikkusest, siis keskkonnateadlikkuse ja tihti ka looduskaitseprogrammide puhul on huvide läbikasvamise efekt. Paljud ekspertgrupi liikmed on ühtepidi riigiametnikud ja teistpidi küll tulihingelised rohelised, küll Eestimaa Looduse Fondi ja teiste MtuÜ-de liikmed. Seal on tõepoolest lahkarvamusi suhteliselt palju, sest hinnangud on ääretult subjektiivsed ja Keskkonnaministeerium, kes vastutab keskkonnastrateegia ja keskkonnategevuskava elluviimise eest, on siin korrektiive teinud. Mõne otsuse puhul on Eestimaa Looduse Fond protestinud, mõne puhul on ta läinud ka kohtusse, kuid pole õigust saanud. Nende asjade otsustaja on nõukogu ja poliitika elluviimise eest vastutaja on ministeerium.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Eiki Nestor, palun!

E. Nestor

Kolmas küsimus on hästi lihtne. Kui nõukogu istungil tekib probleem, et võitlevate roheliste ja tublide organisatsioonide ettepanekud on ekspertidelt saanud kõrge hinde ja ministeeriumi juhtkonnalt halva hinde, siis nõukogu neid hinnanguid võrdleb ja pahatihti jääb kõigile selline mulje, et ministeeriumi juhtkond karistab aktiivseid mittetulundusühinguid selle eest, et nad aktiivselt tegutsevad. Ma loodan, et minister kui nõukogu esimees lubab vastuse korras, et ta arutab need asjad nõukogus läbi.

V. Reiljan

Aitäh! Kahtlemata viib ministeerium kõik vajalikud materjalid nõukogusse. Nõukogu on arutanud kõiki, küll roheliste, küll ELF-i projekte. Rahastamist on näiteks leidnud väga positiivne koolimetsanduse programm, mis on suure toetuse saanud ka haridusministeeriumilt. On veel mitmeid ELF-i ja roheliste projekte, mis on toetust saanud. Tõsi on see, et mitmesaja väga positiivse tagasisidejuhu kõrval on paar organisatsiooni kuulutanud ennast kõigi teiste organisatsioonide ees prioriteetseks. Nendega ei ole probleeme mitte ainult Keskkonnainvesteeringute Keskusel, vaid küll Saare maakonnal, küll Tartu maakonnal, küll Tuulemäe prügilal, küll süvasadamal, küll kaevandustel. See on nende töö ja nende asi. Meie lähtume strateegiast ja tegevuskavast, mille eest me vastutame, ja viime nõukogusse kõik, mis on võimalik. Kuid on üks aspekt, millele tahan tähelepanu pöörata. Kõik töögrupi liikmed on andnud allkirja, et enne, kui nõukogu ei ole otsustanud, neid asju arutama ei hakata. Mõned töögrupi liikmed ei ole sellest kahjuks kinni pidanud. Aga poliitik teab alati kõike.

Aseesimees T. Savi

Suur tänu, härra minister! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Järgmine küsimus on kolleeg Arno Rossmanilt majandus- ja kommunikatsiooniministrile. Palun!

A. Rossman

Aitäh! Lugupeetud minister! Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit otsustas 26. juulil 2003. aastal oma üldkogu koosolekul asutada sihtasutuse Ida-Virumaa Arenduskeskus, mille asutajaliikmeteks on Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit ja Ida-Viru Maavalitsus. Otsuses lähtuti 25. veebruaril 2003. aastal Vabariigi Valitsuses kinnitatud maakondlike arendusorganisatsioonide kontseptsioonist, mis nägi ette, et nendeks on maavalitsus ja omavalitsusliit. Võeti vastu sihtasutuse Ida-Virumaa Arenduskeskus põhikiri. Sihtasutuse asutajad olid seisukohal, et maakonna arenduskeskusel lasub suur roll maakonna tasakaalustatud arengu tagamisel ja struktuuride ühitamisel. See sihtasutus aga on siiamaani asutamata. Miks majandus- ja kommunikatsiooniminister eiras Ida-Virumaa omavalitsuste ja Ida-Viru Maavalitsuse ühist tahet ega kooskõlastanud nende taotlust, et see võetaks Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda, kus antaks maavalitsusele luba sihtasutuse moodustamiseks?

Aseesimees T. Savi

Härra minister, palun!

M. Atonen

Aitäh, härra Rossman! See on olnud väga keeruline teema, et kõigis 15 maakonnas tuleb arendada välja maakonna arenduskeskused. 2003. aasta algul kinnitas Vabariigi Valitsus maakondlike arenduskeskuste kontseptsiooni ja vastavalt sellele kontseptsioonile lepiti kokku, et igasse maakonda luuakse üks maakondlik arenduskeskus. Ida-Viru ei ole ainuke koht, kus juba varem tegutses teatud ettevõtluskeskus. Ida-Virumaal tegutses eelmisest aastast Ida-Virumaa Ettevõtluskeskus ja selle asutajate hulgas oli osa omavalitsusi, näiteks Kohtla-Järve, Jõhvi, Kohtla-Nõmme. Kui kohalike omavalitsuste liit soovis asutada uue, konkureeriva sihtasutuse, selle asemel et restruktureerida või reorganiseerida eelmist, siis tegelikult see oligi põhjuseks, miks me ei saanud kooskõlastada Siseministeeriumi eelnõu, sest kohalikul tasandil ei olnud kokkulepet. Kui kokkulepet ei ole, siis on see vastuolus ka Vabariigi Valitsuse kinnitatud maakondlike arenduskeskuste strateegiaga. Meie seisukoht on, et lähtuvalt Vabariigi Valitsuses kinnitatud strateegiast tuleks eelnevalt saada kohalikul tasandil kokkulepe ühe organisatsiooni loomiseks, et vältida dubleerivate organisatsioonide ja struktuuride tekkimist kohalikul tasandil. Ma tean, et praegu ollakse lähedal sellisele kokkuleppele, et me kooskõlastame volituste andmise Ida-Viru maavanemale, kuid rahastama hakatakse seda uut MAK-i alles seejärel, kui on olemas kokkulepe organisatsioonide liitmiseks. Mitte mingit mõjuvat põhjust või loogikat ei ole selles, et jätkavad kaks struktuuri paralleelselt.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Arno Rossman täpsustab, palun!

A. Rossman

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma täpsustan. Ma ei saa nõustuda väitega, et Ida-Virumaal on ainult üks ettevõtluskeskus, Ida-Virumaal on peale selle kolme omavalitsuse moodustatud ettevõtluskeskuse veel ka teised arendusstruktuurid, nagu Narva Ärinõuandla, Kiviõli Regiooni Arenduskeskus, Askele, Sillamäe Vabatsooni Arendus ja Kohtla-Järve Arengukeskus. Nii et siin on üsna suur valik ning Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu ja Maavalitsuse tahe oligi võib-olla teha nende kõikidega koostööd maakonna arenduskeskuses. Kuid tulen teise küsimuse juurde. Kuna meil ei ole MAK-i moodustatud, siis aasta lõpul sai Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit teate, kus on kirjas, et maakonnas ei ole MAK-i moodustatud ja vastavalt EAS-i ja Ida-Virumaa Ettevõtluskeskuse vahelisele lepingule täidab neid ülesandeid Ida-Virumaa Ettevõtluskeskus ja 2003. aastaks määratud MAK-i toetamise raha kantakse üle Ida-Virumaa Ettevõtluskeskusele. Mis alusel ja mis õigusega seda tehti?

M. Atonen

Aitäh! Vastavalt sõlmitud kokkulepetele ja lähtudes Vabariigi Valitsuse kinnitatud maakondlike arenduskeskuste kontseptsioonist.

Aseesimees T. Savi

Suur tänu! Arno Rossman, palun nüüd minuti piires!

A. Rossman

Mul on veel lisaküsimus. Ma tean, et on koostatud maakondlike arenduskeskuste kontseptsioon, mille on kinnitanud Vabariigi Valitsus, ja EAS on määratud selle kontseptsiooniga MAK-i moodustamise koordinaatoriks, kuid samal ajal tegi EAS oma sisemise arenguvõrgustiku strateegia kontseptsiooni, mis on täiesti vastuolus maakondlike arenduskeskuste kontseptsiooniga, mille on kinnitanud Vabariigi Valitsus. Millisest kontseptsioonist tuleb lähtuda?

M. Atonen

Aitäh! Täiesti selgelt ei saa ma nõus olla sellega, et need kontseptsioonid on omavahel vastuolus. Nad ei ole vastuolus. EAS-i kontseptsiooni moodustamisel tuleb loomulikult lähtuda Vabariigi Valitsuse otsusest ja allpool tuleb neist mõlemast lähtuda.

Aseesimees T. Savi

Suur tänu! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Järgmine küsimus on kolleeg Kaarel Pürgilt majandus- ja kommunikatsiooniministrile. Palun!

K. Pürg

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Kohtla-Järvel on kurvad kogemused riigiettevõtete erastamisega. Samas tuleb tõdeda, et saneerimiste, likvideerimiste ja pankrottidega seoses tuleb esile olukordi, millest riik eriti rääkida ei soovi. Loomulikult on igal tegevusel tagajärjed, mis meie regioonis kipuvad kahjuks jääma omavalitsuste kanda. Üks ebameeldiv näide on Oru Turbakombinaadi töö lõpetamine, kui riik müüs kombinaadi sümboolse hinna eest ja pankrotimenetlus kestab siiani. Ettevõte läks vanarauaks, mille eest omanik sai ootamatult 3,5 miljonit krooni rikkamaks. Ärastamistuhinas lammutati ka katlamaja, mis küttis üle 2000 elanikuga Oru asulat. Omavalitsusel tuli võtta kaheksa miljonit laenu, et ehitada uus gaasikatlamaja koos alajaamaga. Riigi osalus selles loos piirdus poole miljoni krooni eraldamisega intresside kustutamiseks. Hilisem tagajärg Orul on veel kümmekond elaniketa jäänud majarusu ja endine turbakombinaadi tondiloss. Tahan teada, kas praegune majandus- ja kommunikatsiooniminister tunnistab oma eelkäijate tegematajätmisi ja riigi suutmatust või tahtmatust Kohtla-Järve väikelinnaosasid toetada. Kui tunnistab, siis millist konkreetset abi võiks minister välja pakkuda?

Aseesimees T. Savi

Kolleegid, veel kord ja veel kord: seadus annab teile küsimuse formuleerimiseks ja mahalugemiseks ühe minuti aega. Härra minister, palun!

M. Atonen

Aitäh! Austatud härra Pürg! See küsimus läks suhteliselt pealiskaudsest sissejuhatusest hoolimata väga sisuliseks. Minul praegu puudub piisav informatsioon, et teada väga konkreetselt selle kombinaadi erastamise protseduuri, teada kõiki neid tehinguid, otsuseid, mis seal on tehtud, et ma saaksin öelda, kas minu eelkäijad või mõni riigiasutus on teinud kõik kõige parema loogika järgi või mitte. Ilmselt saate te ka ise aru, et tegu on väga spetsiifilise küsimusega. Te oleksite võinud kirjutada siia juurde, mida te konkreetselt küsite. Ma ei oska praegu teile öelda, kas seal on kõik õigesti tehtud või mitte. Täiesti selge on, et see kombinaat oleks probleemide ees seisnud ka siis, kui ta oleks tänaseni riigi omanduses. Ma arvan, et need probleemid oleksid veelgi suuremad olnud. Ma ühele küsimusele vastates ütlesin, et tagantjärele aegruumist või hoopis teisel positsioonil olles, teist infopagasit omades on väga kerge hukka mõista, hoopis keerulisem on mõista. Ma arvan, et ma ei ole siin selleks, et kedagi hukka mõista.

Aseesimees T. Savi

Aitäh! Kaarel Pürg täpsustab, palun!

K. Pürg

Aitäh! Lugupeetud minister! Juhin teie tähelepanu asjaolule, et ka haldusreform, millest pärast valimisi alati kõneldakse, on läbi viimata ja ilmselt jääbki läbi viimata. Kulutused aga kasvavad, ma mõtlen just väikeste linnaosade puhul. Kohtla-Järve on investeerinud nende asulate soojamajandusse ligi 20 miljonit krooni. Selle raha oleks võinud paigutada ka Ahtme ja Kohtla-Järve linna soojaprobleemide ärahoidmiseks. Millegipärast on laialt levinud arusaam, et tegemist ongi ajaloolise paratamatusega, et Kohtla-Järve peab olema sponsor väikelinnaosade tegelikele peremeestele valdadele. Kui riik ei suuda haldusreformi läbi viia, siis kui kaua tuleb Kohtla-Järve linnal veel tasuta tegelda Oru, Sompa, Viivikonna, Sirgala ja Kukruse haldamisega ja nende majandamise küsimustega või on riik valmis seda ebaõiglust mingil moel kompenseerima, näiteks eraldades tee-ehituseks ja majade lammutamiseks vajalikke sihtotstarbelisi vahendeid?

M. Atonen

Aitäh! Austatud härra Pürg! Kindlasti ei ole see teema, mille te tõstatasite, ainult majandus- ja kommunikatsiooniministri pädevuses. Aga mina arvan, et Kohtla-Järve linnal on nende probleemidega tegelemiseks ikka väga palju reserve. Kui Kohtla-Järve probleemidega natukene tõsisemalt, aktiivsemalt ja korrektsemalt tegeleks, siis leiaks paljudele küsimustele ka vastuse. Eestis on väga palju samasuguses keerulises ja raskes olukorras olnud omavalitsusi, kes on leidnud oma muredele lahenduse. Te rääkisite majade lammutamisest, tee-ehitusest. Eestis on aegade jooksul välja jagatud projektipõhist raha selliste probleemide likvideerimiseks. Ma arvan, et Kohtla-Järve linnal tuleks võib-olla rohkem aktiivsust üles näidata. Avanemas on struktuurifondide vahendid, kus on samamoodi kohaliku elu arendamiseks raha ette nähtud. Ka sealt on võimalik raha saada. Täiesti kindlalt julgen öelda, et kindlasti ei juhtu seda, et Kohtla-Järve kirjutab ainult abipalve ja siis riik tuleb, ükskõik missuguses vormis, ükskõik missuguse isiku näol, ja lööb korra majja. Mind paneb teie küsimus imestama selles valguses, et alles mõni päev tagasi ütles Kohtla-Järve, et nemad tahaksid hoopis riigi käest soojamajanduse ära võtta ja ise seda korraldada. Ma sain teie küsimusest vastuse sellele Kohtla-Järve pärimisele. Ilmselt ei saa sealset kohalikku omavalitsust niipalju usaldada.

Aseesimees T. Savi

Kaarel Pürg, palun teine täpsustav küsimus!

K. Pürg

Aitäh! Lugupeetud minister! Loodan, et te siiski geograafiliselt kujutate ette, millisel territooriumil Kohtla-Järve linnaosad asuvad. Te rääkisite eelnevalt midagi viisakast suhtlemisest. Ehk teete visiidi Kohtla-Järvele, nagu teie erakonnakaaslane kultuuriminister. Pean siiski meelde tuletama, et aastatel 1999-2000 suleti saneerimise käigus praktiliselt Kohtla-Järve territooriumil neli kaevandust, tööta jäi ligi 2000 elanikku. Võib-olla oskate te nimetada, millega ja millal on konkreetselt teie juhitav ministeerium viimati Kohtla-Järvet toetanud? Arvestame ka tööpuudust.

M. Atonen

Aitäh! Austatud härra Pürg! Ma ei tea, miks te arvate, et ma ei ole Kohtla-Järvel käinud. Ma käisin seal viimati umbes paar kuud tagasi. Ministrina olen Ida-Virumaal käinud kokku kas kolm või neli korda, geograafiat tunnen ka ja tean päris hästi, kui suur on selle omavalitsuse territoorium. Ma tean ka seda, et mõned kõrvalolevad omavalitsused on pakkunud Kohtla-Järvele oma abi, öelnud, et nad oleksid nõus teatud rajoonid endale võtma. Pigem on küsimus olnud selles, et Kohtla-Järve on öelnud, et ei-ei, tema tahaks ikka ise järjest rohkem ja rohkem. Selles mõttes ei ole see probleem nii üksühene, nagu te räägite. Kui te küsite konkreetselt viimase raha kohta, siis kohalike teede raha 20 miljonit, mis lisaeelarvest tuli, jaotati kõigi kohalike omavalitsuste vahel ühtse valemi alusel ja Kohtla-Järve sai sealt kindlasti ka oma osa. See, et meil on Ida-Virumaal olemas oma esindus, näitab midagi. Et Ida-Virumaal oli pikka aega väga selgelt omaette tööhõivepoliitika, et valitsus on sellega aastaid tegelnud, see on ju kõigile teada fakt. See on teada fakt, et Ida-Virumaa jaoks on olnud EAS-i juures täiesti konkreetselt selle piirkonna arenguks mõeldud fondid. Tuleb ikkagi küsida, et ega Kohtla-Järvel natuke vesi ei seisa. Miks on nii, et teised Ida-Virumaa piirkonnad arenevad? Sillamäe, Narva ja Jõhvi - kõik leiavad küsimustele vastused. Minge vaadake! Ainult Kohtla-Järve on see, kes ütleb, et mitte midagi ei ole, mitte midagi ei tehta. Ma arvan, et tuleks õppida naabritelt ja julgesti nende kogemusi rakendada. Möönan, et Kohtla-Järve on väga keeruline kohalik omavalitsus, aga ma arvan, et naabrite kogemuste abil saaksid paljud probleemid lahendatud.

Aseesimees T. Savi

Härra minister, ma tänan! Järgmine küsimus on kolleeg Trivimi Vellistelt kaitseministrile. Palun!

T. Velliste

Suur tänu, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Tänavune aasta on erakordselt rikas ümmarguste rahvuslike tähtpäevade poolest. Piisab, kui nimetada kas või sinimustvalge lipu pühitsemist või kindral Laidoneri 120. sünniaastapäeva. Viimati mainituga seoses tahan juhust kasutada, et tänada Kaitseministeeriumi väga olulise ja suuremeelse toetuse eest kindral Laidoneri ratsamonumendi püstitamisele. Aga juuli lõpus on tulemas veel üks väga oluline tähtpäev, nimelt möödub 60 aastat tõrjelahingutest Sinimägedes. Kuna siin on tegemist sisuliselt meie teise vabadussõjaga ja ka lahingutega, mida kasutatakse sõjaajaloos n-ö õppevahendina isegi Tartus Balti Kaitsekolledžis, siis on mul küsimus, kas Kaitseministeerium näeb ka mingit võimalust seda tähtpäeva suvel väärikalt tähistada.

Aseesimees T. Savi

Härra minister, palun!

M. Hanson

Aitäh, härra Velliste! Esiteks, suur tänu selle olulise küsimuse tõstatamise eest siin Riigikogu saalis! Sinimägedes, aga ka mujal Eesti pinnal veriseid ja ägedaid kaitselahinguid pidanud võitlejatele võlgneme tänu meie ja võlgnevad tänu need, kellel tekkis võimalus vabasse maailma jõuda. Jah, tõepoolest teeb Kaitseministeerium ettevalmistusi nimetatud tähtpäeva ja sündmuste tähistamiseks. Me oleme kokku panemas ajakava. See võiks saada valmis veebruari esimestel nädalatel. Oleme konsulteerinud vabadusvõitlejate organisatsioonide esindajatega, aga ka riigiasutustega ja muude asutustega, kes võiksid olla sellest huvitatud. Meie delegatsioon sõidab järgmisel nädalal Vaivarasse kohapeale asja selgitama. Kaitseministeeriumi eelarves on selleks ürituseks vahendid ette nähtud. See kõik on vajalik selleks, et nende ebavõrdses võitluses langenud meeste ja naiste mälestust väärikalt jäädvustada. Kuid olgu tänule vastuseks öeldud remark, et Laidoneri monumendi raha ei tulnud mitte Kaitseministeeriumilt, vaid riigilt.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Trivimi Velliste jätkab, palun!

T. Velliste

Aitäh, härra minister! Ma tänan väga selle vastuse eest! Mul on lisaküsimus. See puudutab vabadusmemoriaali, mis on Sinimägedesse rajamisel. Teatavasti on selle valmimine veninud ja seal ei ole veel terviklikku lahendust. Minu kätte sattusid just hiljuti tuntud arhitekti ja muinsuskaitsja Fredi Tompsi koostatud vabadusmemoriaali lähteülesande alused. Mul on need siin praegu käepärast. Kas ministeerium oleks huvitatud süsteemsest ja terviklikust lähenemisest sellele memoriaalile, et lõpuks langetataks küllalt terviklik otsus, et see memoriaal ka ükskord valmis ehitataks?

M. Hanson

Aitäh! Jah, me oleme ka siiamaani jõudumööda toetanud seda tegevust, mis on toimunud Sinimägedes, ja ma usun, et ka edaspidi oleme nõus süstemaatiliselt toetama. Kui on olemas üksikasjalik lähteülesanne, siis saab selle juurde tagasi tulla.

Aseesimees T. Savi

Suur tänu! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Enn Eesmaa jõuab veel esitada oma küsimused härra kaitseministrile. Palun!

E. Eesmaa

Suur aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud minister! Euroopa Liidu sõjalise komitee esimees, Soome kindral Gustav Heglund esines mõne päeva eest jõulise avaldusega, mille kohaselt ...

Aseesimees T. Savi

Kolleegid, ma palun vaiksemalt!

E. Eesmaa

... USA ja Euroopa riikide väed peaksid vastutama üksnes oma regioonist väljaspool asetleidvate suurte kriiside korral. Teisisõnu: Euroopal on viimane aeg võtta kontinendi kaitsmine oma õlule. Euroliidu liidrid leppisid läinud kuul kokku sõjalise planeerimiskomitee loomises, mis juhiks selgelt piiritletud olukordades sõjalisi operatsioone, milles NATO ei osale. Kas ka teie, härra minister, jagate arvamust, et Euroopas pole praegu ega lähitulevikus ohtu, millega euroliit ise hakkama ei saaks?

M. Hanson

Aitäh! Kuna Euroopa Liidu ühtne kaitse- ja julgeolekupoliitika on alles n-ö poliitika planeerimise faasis, siis on Eesti Vabariigi huvi olnud liituda juba toimiva struktuuriga, milleks on NATO. Ajalugu on näidanud, et NATO ja Ameerika Ühendriikide huvi ja kohalolek Euroopas on taganud Euroopale vaat et kõige pikema rahupõlve. Ma ei välista seda, et tulevikus nende protsesside edasiarendamisel, mis on Euroopa Liidus selles vallas käivitatud, Euroopa Liidu sõjaline võimekus kasvab. Kuid praegu näeme me, et nende kahe organisatsiooni vahel ei tohiks olla n-ö dubleerimist, nad peaksid üksteist täiendama ja selleks annavad Berliin + kokkulepped ka reaalse võimaluse.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Enn Eesmaa jõuab esitada veel ühe küsimuse.

E. Eesmaa

Ma tänan selle vastuse eest, mis te andsite! Heglund on oma ametis tõenäoliselt kuni aprillini, pärast seda tuleb itaallane. Tema esimesed lausungid samal teemal on umbes samasugused olnud. Kas te jääte selles mõttes sama liini juurde?

M. Hanson

Jah, eelmine Euroopa Liidu eesistujamaa Itaalia esitas oma mõttepaberi, Solana mõttepaberi ja strateegia ettepaneku juurde, mis samamoodi nägi ette Euroopa Liidu võimekuste väljaarendamise aastaks 2010.

Aseesimees T. Savi

Suur tänu! Teen ettepaneku küsimuse käsitlemine lõpetada. Meil on jäänud veel minut aega. Katrin Saksa ei ole oma töökohal. Seetõttu on juhatajal paslik siinkohal kogu infotund lõpetada. Kas Katrin Saks on selle arusaamaga nõus? Aitäh! Härrased ministrid, suur tänu vastamast Riigikogu liikmete küsimustele! Riigikogu infotund on lõppenud.


1. Eelnõude ja arupärimise üleandmine

Esimees E. Ergma

Head kolleegid, tere päevast! Alustame Riigikogu täiskogu kolmapäevast istungit. Kas Riigikogu liikmed või Vabariigi Valitsuse esindaja soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi? Palun, Vabariigi Valitsuse esindaja Ülle Aaskivi!

Ü. Aaskivi

Austatud proua esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Valitsus algatab täna kolm seaduseelnõu. Esimene nendest on ravikindlustuse seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Ettekandja on kaitseminister Margus Hanson. Teiseks algatab valitsus muinsuskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu. Ettekandja on kultuuriminister Urmas Paet. Kolmanda eelnõuna algatab valitsus täna Euroopa sotsiaal- ja meditsiiniabi konventsiooni ning selle protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu. Ettekandja on sotsiaalminister Marko Pomerants.

Esimees E. Ergma

Aitäh! Palun, kolleeg Mihhail Stalnuhhin!

M. Stalnuhhin

Proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Annan Riigikogu menetlusse, nagu lubatud, kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse § 3 muutmise seaduse eelnõu. Algatajad oleme kolleeg Kaarel Pürg ja mina. Eelnõu eesmärk on võimaldada Eestis alalist elamisluba omavatel isikutel kinnisasja omandada riigikaitseliste kitsendustega maa-aladel. Eelnõu on tehtud Vabariigi Valitsuse poolt veel 2002. aastal algatatud ning Riigikogu IX koosseisus menetluses olnud välismaalasele, välisriigile ja juriidilisele isikule kinnisomandi üleandmise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu alusel. Algatajad näevad eelnõus ette (seletuskirjas on seda ka seletatud) võimaliku alternatiivi. Eesmärk on lahendada Kirde-Eestis ja teistes piirkondades esinevad probleemid seoses aiandusühistute ringpiiri sees paiknevate kinnistute omandamise võimatusega Eestis alalist elamisluba omavate isikute poolt.

Esimees E. Ergma

Aitäh! Palun, kolleeg Andres Herkel!

A. Herkel

Proua esimees! Austatud kolleegid! Käesolevaga on mul au anda Isamaaliidu fraktsiooni nimel üle kauaoodatud seaduseelnõude pakett, mis tegeleb valimisreklaami piirangutega, eesmärgiga ohjeldada poliitikareklaami ning piirata valimiskampaania kulutusi. Mäletatavasti arutasime seda teemat siin oktoobrikuus. Kõik poliitilised jõud olid seisukohal, et teema vajab kompleksset lahendust. Sedapuhku on Isamaaliit esitamas kompleksset lahendust, mis ühtekokku muudab kuut seadust. Valitsuskoalitsioon lubas teemaga tegelda erakonnaseaduse kontekstis, kuid jättis selle tegemata. Seejärel anti lubadus teha seda valimisseaduste kontekstis. Isamaaliit esitab, esiteks, valimisseaduste ja rahvahääletuse seaduse muutmise seaduse eelnõu poliitikareklaami ja valimiskampaania kulude piiramiseks, teiseks, reklaamiseaduse ja ringhäälinguseaduse muutmise seaduse eelnõu. Siin on tehniline erinevus. Seletuskiri on neil eelnõudel peaaegu identne. Me jääme selle juurde, et välireklaami mahtu piirata ühe ruutmeetriga. Me annaksime kõikidele võimaluse edastada tasuta reklaamklippe avalik-õiguslikus televisioonis ja raadios, mis piiraks survet osta kommertsreklaami. Samuti defineerime poliitikareklaami olemuse, määrame kindlaks komisjoni ja järelevalveorgani, kes valdkonna reguleerimise ning kontrolliga tegeleb.

Esimees E. Ergma

Aitäh! Palun, kolleeg Evelyn Sepp!

E. Sepp

Proua juhataja! Head kolleegid! Annan koos kolleeg Mihhail Stalnuhhiniga Riigikogule üle arupärimise sotsiaalministrile. 2003. aasta 4. detsembril esitas Riigikogu liige Jaak Allik arupärimise, mille ta hiljem, eeldatavalt koalitsiooni survest tingituna, oli sunnitud tagasi võtma. Küll ei ole aegunud ega lahendust leidnud need küsimused, mis selles arupärimises tõstatati. Nendesamade probleemidega seoses oleme ka meie ootamas sotsiaalministrilt ammendavaid vastuseid. Küsimused, mis me esitame sotsiaalministrile, on järgmised. Millistest põhjustest tulenevalt ei ole Vabariigi Valitsus täitnud TALO-ga sõlmitud kokkulepet? Mida kavatseb Vabariigi Valitsus ette võtta, et leida probleemile lahendus ning taastada kokkuleppekohane töörahu? Millised on Vabariigi Valitsuse seisukohad 2004. aasta palgaläbirääkimistel TALO-ga? Kuidas on 2004. aasta riigieelarves jaotatud Vabariigi Valitsuse lubatud haridus- ja kultuuriasutuste töötajate 12% palgatõus? Milliseid haridus- ja kultuuritöötajaid puudutavaid n-ö korrastavaid palgaskeeme on Sotsiaalministeerium lähiajal kavandanud välja töötada?

Esimees E. Ergma

Aitäh! Palun, kolleeg Jaak Allik!

J. Allik

Lugupeetud proua esinaine! Kuna nimetati minu nime, siis on mul remargiks öelda niipalju, et ma ei võtnud arupärimist tagasi mitte mingi koalitsiooni surve tõttu, vaid sellepärast, et sain sotsiaalministrilt kirjaliku ammendava vastuse, mille ma võin ka Keskerakonna fraktsioonile üle anda.

Esimees E. Ergma

Aitäh! Head kolleegid, on esitatud kuus eelnõu. Riigikogu juhatus otsustab eelnõude menetlusse võtmise vastavalt kodukorraseadusele. Kui esitatud arupärimine on kooskõlas kodukorraseadusega, siis edastan arupärimise kohe sotsiaalministrile.


2. Teated

Esimees E. Ergma

Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud: Vabariigi Valitsuse k.a 19. jaanuaril algatatud naiste ja meeste võrdõiguslikkuse seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon; Eesti Keskerakonna fraktsiooni k.a 19. jaanuaril algatatud eluruumide erastamise seaduse § 22 täiendamise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on majanduskomisjon; Isamaaliidu fraktsiooni ja Riigikogu liikme Tiit Matsulevit_i k.a 19. jaanuaril algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon. Head kolleegid, palun teeme kohaloleku kontrolli! Hetkel on kohal 85 Riigikogu liiget, puudub 16.


3. Päevakorrast

Esimees E. Ergma

Eelnõu 197 teisel lugemisel, see on tänase päevakorra kuues punkt, teeb Reet Roosi asemel ettekande kolleeg Märt Rask.


4. Rahvahääletuse seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse, Riigikogu valimise seaduse ja Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (206 SE) kolmas lugemine

Esimees E. Ergma

Läheme nüüd päevakorrapunktide käsitlemise juurde. Algab põhiseaduskomisjoni algatatud rahvahääletuse seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse, Riigikogu valimise seaduse ja Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad alustada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Kuna selle seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis palun, head kolleegid, veel kord kohaloleku kontroll! Hetkel on kohal 82 Riigikogu liiget, puudub 19. Me võime nüüd alustada lõpphääletust. Head kolleegid, panen lõpphääletusele põhiseaduskomisjoni algatatud rahvahääletuse seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse, Riigikogu valimise seaduse ja Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 206.Hääletustulemused Poolt hääletas 75 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Seadus on vastu võetud.


5. Jäätmeseaduse eelnõu (105 SE) teise lugemise jätkamine

Esimees E. Ergma

Jätkub Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandjaks keskkonnakomisjoni esimehe Jürgen Ligi!

J. Ligi

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Eelnõu teiseks lugemiseks on muudatusettepanekute tabelisse jõudnud 22 ettepanekut, neist 6 on teinud Isamaaliidu fraktsioon ja 16 komisjon. Hakkan neid järjest iseloomustama. Kõigepealt, esimene ja teine ettepanek tulenevad Euroopa Liidu hiljuti karmimaks muudetud õigusaktide nõuetest. Esimene käsitleb probleemtoodete tagasivõtmist ja teine täpsustab jäätmete taaskasutamise põhisuundi. Peamine muudatus siin on probleemtoote tagasivõtmise ulatuse määratlemine, enne nõuete karmistamist tekkinud jäätmetele tagasivõtmise kohustuse kehtestamine ja tootjatele tagatise kohaldamine. Tagatiseks võib olla jäätmehoolduse rahastamises osalemine, kindlustus ja kinnine pangakonto. Ettepanekud nr 3, 4, 5 ja 6 on seotud korraldatud olmejäätmeveoga, neist on jäetud arvestamata kolmas, mis püüdis laiendada korraldatud olmejäätmeveo kohustust ka muudele jäätmetele. Komisjon arvab, et see õigus on omavalitsusel niigi olemas, aga päris selle termini põhiideega see ettepanek kokku ei lange. Eelnõu algataja ei toeta muudatusettepanekut nr 4, mis vähendas jäätmeveo eri- ja ainuõiguse kestuse aega kahe aastani. Tahan seda muudatust eraldi kommenteerida. Kaua aega on kestnud vaidlus sel teemal, kas selle otsustamise õigus antakse konkursil omavalitsusele. Esialgne versioon eelnõus oli, et konkurss korraldatakse kuni viieks aastaks. Komisjon, kartes ilmselt monopoli ja korruptsiooni, vähendas selle kolmele aastale, samal ajal soovisid ettevõtjad, et kehtestataks alampiir kolm aastat. Niimoodi me menetlemise käigus muutsime selle "kuni kolmeks aastaks", kuid 12. tunnil tekkis idee vähendada seda kahe aastani, mis läks komisjonis ootamatult läbi. Muidugi on küsimus, kas nii lühikese konkursi tähtaja puhul on üldse võimalik efektiivset majandamist sisse seada ja kas see ei riiva, vastupidi, konkurentsi, sest sedavõrd lühikeses perspektiivis jõuavad tegutseda tõenäoliselt ainult väga tugevad ettevõtted. Kõige olulisemad ettepanekud on nr 7-13, 19 ning 20-22. Nende eesmärk on metallivarguste tõkestamine. Isamaaliit on läinud selle probleemi lahendamisel kokkuostu keelamise teed. Komisjon ei pea seda siiski õigeks, vaid peab õigeks kontrolli, sest metallijäätmed tekivad hulga ettevõtjate õiguspärase tegevuse tagajärjel. Metallijäätmed, millest jutt on, autovrakid, elektrijuhtmed, liiklusmärgid - need on kõik varguse objektid. Kuid me arvame, et reguleerida saab seda keelu asemel siiski kontrolli kaudu. Muudatusettepanekud nr 14 ja 17 on seotud Tolli- ja Maksuameti ühendamisega. Muudatusettepanek nr 15 käsitleb vastutust väärteona kvalifitseeritava jäätmehooldusnõude rikkumise ja jäätmete väljaspool jäätmekäitluskohti ladestamise eest. Seda põhjusel, et kuriteomenetlus ka pisirikkumiste eest ei ole kooskõlas karistusõiguse alustega, kuigi kindlasti on olemas tung kõikjal kriminaalasju algatada. Ettepanek nr 18 kehtestab sunnivahendi rakendamise võimaluse vajalike toimingute mittetegemise puhuks ja asendustäitmise või sunniraha, mille suurus on kuni 50 000 krooni. Keskkonnaohutuse seisukohalt on sellisteks toiminguteks jäätmekäitluskoha järelhooldus, probleemtoodetest tekkivate jäätmete kokkukogumine, segunenud olmejäätmete sortimine enne prügilasse ladestamist ja nõuetele mittevastava prügila sulgemine. Ettepanek nr 16 on normitehniline. Komisjon otsustas 13. jaanuaril (5 poolt, 0 vastu ja 0 erapooletut) esitada eelnõu teise lugemise jätkamisele, see lugemine lõpetada ning saata eelnõu kolmandale lugemisele. Tänan!

Esimees E. Ergma

Aitäh, kolleeg Jürgen Ligi! Palun, kas on küsimusi ettekandjale? Palun, kolleeg Andres Tarand!

A. Tarand

Aitäh! Paragrahv 2 algab definitsiooniga, mis asjad on jäätmed. Sealt võib lugeda, et on kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud. Mina ei saa sellest aru, kuidas käib laeva viskamine. Kas see on mingi näpukas või mis asi see on?

J. Ligi

Aitäh! Komisjon ei leidnud selle sõna asemele paremat. Tavakeeles kõlab see tõesti kummaliselt, kui laev on vähegi arvestatavat mõõtu, kuid paremat väljendit me tõesti välja mõelda ei osanud.

Esimees E. Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Jürgen Ligi! Kas soovitakse alustada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Eelnõu kohta on esitatud 22 muudatusettepanekut. Ma nimetan muudatusettepaneku numbri, esitaja ja juhtivkomisjoni otsuse. Nr 1, keskkonnakomisjon, arvestada täielikult; nr 2, keskkonnakomisjon, arvestada täielikult; nr 3, Isamaaliidu fraktsioon, jätta arvestamata. Palun, kolleeg Tunne Kelam!

T. Kelam

Tänan! Ma palun seda ettepanekut hääletada.

Esimees E. Ergma

Austatud Riigikogu, panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku.Hääletustulemused Poolt hääletas 12 Riigikogu liiget, vastu oli 50, erapooletuid oli 2. Muudatusettepanek ei leidnud toetust. Nr 4, Isamaaliidu fraktsioon, arvestada täielikult. Siim-Valmar Kiisler, milles on probleem?

S-V. Kiisler

Aitäh! Probleemi pole, palun lihtsalt seda ettepanekut hääletada.

Esimees E. Ergma

Head kolleegid, panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku.Hääletustulemused Poolt hääletas 26 Riigikogu liiget, vastu oli 50, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Nr 5, keskkonnakomisjon, arvestada täielikult; nr 6, keskkonnakomisjon, arvestada täielikult; nr 7, keskkonnakomisjon, arvestada täielikult; nr 8, keskkonnakomisjon, arvestada täielikult; nr 9, Isamaaliidu fraktsioon, arvestada sisuliselt; nr 10, keskkonnakomisjon, arvestada täielikult; nr 11, Isamaaliidu fraktsioon, arvestada sisuliselt; nr 12, keskkonnakomisjon, arvestada täielikult; nr 13, keskkonnakomisjon, arvestada täielikult; nr 14, keskkonnakomisjon, arvestada täielikult; nr 15, keskkonnakomisjon, arvestada täielikult; nr 16, keskkonnakomisjon, arvestada täielikult; nr 17, keskkonnakomisjon, arvestada täielikult; nr 18, keskkonnakomisjon, arvestada täielikult; nr 19, Isamaaliidu fraktsioon, jätta arvestamata. Palun, kolleeg Tunne Kelam!

T. Kelam

Tänan! Ma palun seda ettepanekut hääletada.

Esimees E. Ergma

Austatud Riigikogu, panen hääletusele 19. muudatusettepaneku.Hääletustulemused Poolt hääletas 23 Riigikogu liiget, vastu oli 50, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Nr 20, Isamaaliidu fraktsioon, jätta arvestamata. Palun, kolleeg Tunne Kelam!

T. Kelam

Tänan! Ma palun ka seda ettepanekut hääletada.

Esimees E. Ergma

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 20.Hääletustulemused Poolt hääletas 8 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust. Nr 21, keskkonnakomisjon, arvestada täielikult; nr 22, keskkonnakomisjon, arvestada täielikult. Head kolleegid, me oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud, teine lugemine on lõpetatud.


6. Lepingu Belgia Kuningriigi, Taani Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Kreeka Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Iirimaa, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Portugali Vabariigi, Soome Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi (Euroopa Liidu liikmesriikide) ning T_ehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi vahel T_ehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemise kohta Euroopa Liiduga ratifitseerimise seaduse eelnõu (77 SE) teine lugemine

Esimees E. Ergma

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud lepingu Belgia Kuningriigi, Taani Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Kreeka Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Iirimaa, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Portugali Vabariigi, Soome Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi (Euroopa Liidu liikmesriikide) ning T_ehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi vahel T_ehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemise kohta Euroopa Liiduga ratifitseerimise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandjaks väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni!

M. Mihkelson

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Eelnõu nr 77 taga peitub Eesti Vabariigi viimase kümnendi ühe tähtsama välispoliitilise eesmärgi - Euroopa Liiduga ühinemise seadustamine - saavutamise võti. 14. septembri 2003. aasta rahvahääletus andis selge mandaadi meie ühinemiseks Euroopa Liiduga. Läinud aasta 5. oktoobril Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutatud Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seadus jõustus selle aasta 6. jaanuaril. Nende kahe sündmuse alusel on täna teisel lugemisel eelnõu, mille seadusena vastuvõtmine kinnitab meie soovi kuuluda Euroopa Liitu. Tänaseks on ühinemislepingu ratifitseerinud 12 liikmesriiki ja 8 liituvat riiki. Leping on Itaalia välisministeeriumis deponeeritud seitsmel liikmesriigil ja kaheksal kandidaatriigil. Leping on veel ratifitseerimata Hollandil, Kreekal, Luksemburgil ja Sloveenial. Tuletan meelde, et seaduseelnõu esimene lugemine toimus Riigikogus 15. oktoobril. Esimese ja teise lugemise vahepeal käsitles väliskomisjon Euroopa Liiduga ühinemise lepingu ratifitseerimise seadust kolmel komisjoni istungil: 6. novembril ning 13. ja 15. jaanuaril. Peaasjalikult arutati selle mahuka lepingu tehnilisi küsimusi ning konsulteeriti Välisministeeriumi ja Riigikogu Kantselei juriidilise osakonnaga. Komisjoni ei laekunud ühtegi muudatusettepanekut. Komisjon ise sõnastas ühe tehnilise muudatusettepaneku, mille kohaselt asendatakse eelnõus sõna "koostatud" sõnadega "alla kirjutatud", mis on kirjas ka lepingus endas. Väliskomisjoni konsensuslik otsus - poolt kõik 7 kohal olnud komisjoni liiget - on eelnõu 77 teine lugemine lõpetada, panna eelnõu lõpphääletusele ning see täna seadusena vastu võtta. Aitäh!

Esimees E. Ergma

Aitäh! Palun, kas on küsimusi ettekandjale? Palun, kolleeg Toomas Alatalu!

T. Alatalu

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Selle suure ja mahuka eelnõu seletuskirjas on muu hulgas juttu sellest, et riigihanke korras tehti mitu uurimistööd, mille tähtaeg oli detsember 2003. Need uurimistööd käsitlesid Eesti liitumise järelmõjusid. Ajakirjanduses ei ole olnud mingit informatsiooni. Kas teil on mingit informatsiooni nende kahe viimase uurimistöö tulemuste kohta?

M. Mihkelson

Aitäh! Eelmise aasta 25. augustil pidas Riigikogu erakorralise istungjärgu, milleks olid Riigikogu liikmed koostanud raporti, mille aluseks olid ka väga mitmed uurimused erinevatest mõjudest, mis puudutavad Eesti ühinemist Euroopa Liiduga.

Esimees E. Ergma

Palun, teine küsimus, kolleeg Toomas Alatalu!

T. Alatalu

Aitäh eelneva vastuse eest! Aga veel kord juhin tähelepanu sellele dokumendile, kuhu välisministri allkirjad on antud maikuus ja arutelu toimus hiljem, seal on selgelt kirjas, et need uurimistööd valmivad detsembris 2003. Ma küsisin nende kohta.

M. Mihkelson

Aitäh! Euroopa Liiduga liitumise mõjusid on analüüsitud väga erinevates vormides, väga erinevates väljaannetes ja väga erinevate analüütikute poolt.

Esimees E. Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Marko Mihkelson! Palun, kas soovitakse alustada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Toomas Alatalu!

T. Alatalu

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Selle lühikese diskussiooni järel on mul ainult üks küsimus ja ma kasutan ära kodukorra kohaselt mulle antud võimaluse, et seda küsimust esitada. Kui juba augustis ja septembris oli kõik selge, kas siis oli mõtet raisata veel 875 000 krooni nende kahe uurimuse koostamiseks? Kõik. Aitäh!

Esimees E. Ergma

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Head kolleegid, me võime minna nüüd selle seaduseelnõu ... Oi, vabandust! Seaduseelnõu kohta on üks muudatusettepanek. Alustame muudatusettepaneku läbivaatamist. See muudatusettepanek on väliskomisjonilt ja juhtivkomisjon arvestab ettepanekut täielikult. Me võime nüüd alustada seaduseelnõu lõpphääletust. Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud lepingu Belgia Kuningriigi, Taani Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Kreeka Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Iirimaa, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Portugali Vabariigi, Soome Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi (Euroopa Liidu liikmesriikide) ning T_ehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi vahel T_ehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemise kohta Euroopa Liiduga ratifitseerimise seaduse eelnõu 77. Palun võtke seisukoht ja hääletage!Hääletustulemused Head kolleegid, poolt hääletas 77 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Seadus on vastu võetud. (Aplaus.)


7. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni Cartagena bioloogilise ohutuse protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (186 SE) teine lugemine

Esimees E. Ergma

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni Cartagena bioloogilise ohutuse protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandjaks palun keskkonnakomisjoni liikme Siim-Valmar Kiisleri!

S-V. Kiisler

Austatud Riigikogu! Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni Cartagena bioloogilise ohutuse protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu oli keskkonnakomisjonis arutusel s.a 13. jaanuaril. Vahepeal, pärast seaduseelnõu esimest lugemist, muudatusettepanekuid ei laekunud ja esimese lugemisega võrreldes seaduseelnõus muudatusi tehtud ei ole. Komisjon otsustas (6 poolt, 0 vastu, 0 erapooletut) saata eelnõu teisele lugemisele, teeb Riigikogule ettepaneku teine lugemine lõpetada ja panna eelnõu lõpphääletusele. Aitäh!

Esimees E. Ergma

Aitäh! Palun, kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Palun, kas soovitakse alustada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Head kolleegid, me võime alustada lõpphääletust. Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni Cartagena bioloogilise ohutuse protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 186.Hääletustulemused Poolt hääletas 70 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Seadus on vastu võetud.


8. Metsaseaduse, keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (190 SE) teine lugemine

Esimees E. Ergma

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud metsaseaduse, keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandjaks keskkonnakomisjoni esimehe Jürgen Ligi!

J. Ligi

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Käesolev eelnõu on põhjustanud asjaomastes ringkondades ja keskkonnakomisjonis küllalt elava arutelu, mida ka eelmine lugemine kajastas. Kriitika all on eelkõige olnud need administratiivsed võtted, mida autor on metsanduse reguleerimisel soovinud rakendada. Nende arutelude tulemusena on eelnõusse tehtud üsna mitu muudatust. Võib öelda, et tegemist on kompromissidega, sest kriitika on olnud märksa radikaalsem kui see tulemus siin. Kokku on komisjonile saadetud ettepanekute ja istungil toimunud arutelude alusel vormistatud 15 muudatusettepanekut komisjoni poolt, Mõõdukad on sama temaatika kohta teinud 11 muudatusettepanekut. Algataja on siiani kahele ettepanekule vastu ja komisjon oli vastu seitsmele muudatusele. Muudatused on järgmised. Esiteks, seaduse rakendamisega seotud muudatused, mis ei ole sugugi ainult tehnilised, vaid on küllalt sisulised. Esimene muudatus on lihtsam: eelnõu ei saa seadusena rakendada 1. jaanuarist, vaid kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Raiete tegemiseks metsamajandamiskava omamise kohustus ei jõustu mitte 1. juulil (see oli tähtaeg, mida eriti kriitiliselt rünnati), vaid see tähtaeg lükati edasi 2005. aasta 1. jaanuarini, et anda soovijatele vähemalt võimalus neid kavasid ette valmistada. Kuid jäi jõusse, et metsakorraldustööde tegemiseks peab olema metsakorraldustööde tegemise luba alates 1. maist 2004. Eelnõu algataja ei toeta esimest ettepanekut, kuigi ta esimesel arutelul andis lootust, et siin on võimalik vastu tulla. Teiseks, metsateatise menetlemisega seotud muudatused. Esimese lugemise teksti järgi oleks metsateatise menetlemiseks antud aega 25 tööpäeva, mis üldise arvamuse kohaselt on suhteliselt pikk ooteaeg, sest siin on tegu sisuliselt raieloa andmisega, muutlike ilmadega võib see tekitada metsaomanikele majanduslikku kahju. Nüüd on komisjoni käe läbi seda aega lühendatud 15 tööpäevani ja algataja on sellega nõus. Kolmandaks, metsamajandamiskavaga seotud muudatused. Metsamajandamiskava omamise kohustuse ulatust on seaduseelnõu teise lugemise tekstis piiratud ja see ei laiene enam kinnistutele, mille metsamaa pindala on kuni kaks hektarit. Selle kava kohustuslikkus on üldse olnud vaidluse all, kuid eriti just pisikeste metsatukkade puhul on see ka majanduslikult suhteliselt valus. Kahehektarine piir on see, millega ka algataja nõustus. Teise lugemise teksti on kirjutatud õigus jätta metsamajandamiskava kinnitamata, kui see ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. Sellisel juhul tehakse ettekirjutus ja antakse aeg puuduste kõrvaldamiseks. Kui aga puudusi ei kõrvaldata, on võimalus rakendada sunnivahendit. Sunniraha korral on selle suuruseks kuni 10 000 krooni. Ka tuleb eelnõu teise lugemise teksti järgi metsamajandamiskava kehtestamise otsuses eraldi ära märkida lubatavate raiete maksimaalsed mahud raieliikide kaupa. On täpsustatud raiete mahu piiramise aluseid. Seda saab teha vaid õigusaktidest ja planeeringutest tulenevatest nõuetest lähtuvalt. Viimasel juhul jäi komisjon arvamusele, et säästva metsanduse nõue on piisavas mahus kirjutatud metsaseaduse reguleerimisala sätestavasse paragrahvi. Need on ettepanekud nr 2, 3, 4, 7, 8, 9, 10 ja 12. Komisjon ei nõustunud täies mahus arvestama Mõõdukate ettepanekut nr 3 metsamaa plaani ja metsa kirjeldamise kohta ning jättis arvestamata ka nende ettepanekud nr 5 ja 6 metsaomaniku volituste kohta metsamajandamiskava koostamise ajal. Komisjoni arvates on metsamajandamiskava jaoks seadusega sätestatud nõuded piisavad ega vaja täiendamist ning metsamajandamiskava kinnitamine metsaomaniku poolt võib täiesti nõuetekohase dokumendi jätta kinnituseta, mis ei ole õige. Eelnõu algataja esindaja toetab neid kavaga seotud otsuseid. Neljandaks, erametsandusega seotud ettepanekud. Keskkonnakomisjon ei arvestanud Mõõdukate ettepanekuid nr 18, 19, 20 ja 21, jäädes seisukohale, et ettepanekutes sisalduv võiks olla metsaseaduse uue redaktsiooni koostamisel arutelu objekt, kui peremetsaga seonduvat reguleerida. Aga me ei ole ka selles sugugi veendunud, sel ei pruugi olla erilist sisulist tähendust. Siis ei piisa üksnes selle nimetamisest. Seesama kehtib ka metsanduse toetamise mehhanismide puhul, kaasa arvatud nõustajate koolitamine. Viiendaks, metsakorraldustööde tegevusloaga seotud ettepanekud. Teise lugemise tekstis on täpsustatud nõudeid isikule, kellele saab anda metsakorraldustööde tegevusluba. Olulisem muutus on äriühingule ja füüsilisest isikust ettevõtjale võrdsete võimaluste andmine loa taotlemiseks. Mäletatavasti oli algses eelnõus nõue, et siin tohivad tegutseda ainult äriühingud, kus peab olema vähemalt viis metsandusharidusega töötajat. See oli võrdlemisi pretsedenditu piirang. Lõpuks tehti Euroopa õigusaktide nõuetega seotud ettepanekuid. Esimene neist puudutab metsa uuendamiseks lubatavaid seemneid ja taimset paljundusmaterjali, mille päritolunõuded kehtestab keskkonnaminister, see on ettepanek nr 11. Teine, nr 17, käsitleb metsamaterjali toorpuiduna käsitlemist, millega antakse ministrile volitus kehtestada toorpuidu klassifitseerimise nõuded. Komisjon otsustas 13. jaanuaril (5 poolt, 0 vastu, 0 erapooletut) esitada eelnõu teisele lugemisele, teine lugemine lõpetada ning saata eelnõu kolmandale lugemisele. Aitäh!

Esimees E. Ergma

Aitäh! Palun, kas on küsimusi? Palun, kolleeg Eiki Nestor!

E. Nestor

Aitäh! Austatud ettekandja! Mul on küsimus seaduseelnõu § 4 ehk metsaseaduse § 7 kohta. Seda eelnõu lugedes sattusin ma küllalt huvitavasse õigusruumi, mida ma pole enne Eesti seadusandluses kohanud. Nimelt on lõikes 7 toodud metsamajandamiskava kinnitamise kohustus keskkonnaministri või tema volitatud asutuse poolt. Tavaliselt, kui seaduses öeldakse, et keegi peab midagi kinnitama, siis pannakse sinna punkt ja jätkatakse lausega, et juhul kui ta seda ei kinnita (see tähendab automaatselt õigust, et kui talle see asi ei meeldi, siis ta jätab kinnitamata), et mis ta siis peab tegema. Juhul kui keskkonnaminister või tema volitatud asutus jätab mingi asja kinnitamata, mis siis juhtub? Lõikes 7 ongi ainult kaks võimalust. Millegipärast on ära toodud veel, et kui tahab, siis kinnitab, kui ei taha, siis ei kinnita. Mis teadmist see meile ikka annab. Aga mis siis saab, kui ta ei kinnita?

J. Ligi

Ma arvan, et kui minister ei kinnita, siis jääbki kava kinnitamata. Võimalus on teha uus kava. Kui on siiski soov metsa kirvega minna, siis muud üle ei jää.

Esimees E. Ergma

Palun, teine küsimus, kolleeg Eiki Nestor!

E. Nestor

Aitäh! Me oleme teistes seadustes kirjeldanud, mida volitatud ametiisik teeb juhul, kui ta ei kinnita, kas ta peab viitama mingitele vigadele (nii nagu ka siin seaduses on ju öeldud, et kui teatud nõuded on täitmata, siis ei kinnita), peab paluma ümber teha või mis iganes. Miks me siin seda ei kasutanud? See asi näib juriidiliselt natuke imelik.

J. Ligi

Aitäh! See, ma saan aru, oli küsimus. Võib-olla aitab kõigepealt tõesti see, et siin on siiski olemas mõningad vihjed nendele nõuetele, mis kavale esitatakse. Aga tuletan meelde, et eesmärk ei ole ju see kava ise. See kava on eeldus metsas toimetamiseks. Juhul kui omanikul on seal huvi toimetada, siis võtab ta nõudeid ja kriitikat arvesse. Ma ei näe võimalust, et see kriitika talle kirjalikult esitamata jäetakse. Võib-olla on selline võimalus, aga ma ei kujuta seda hästi ette.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

J. Marrandi

Tänan, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus puudutab mõisteid ja ennekõike erametsaomaniku mõistet. Seaduseelnõus on väga selgelt öeldud, et erametsaomanik on juriidiline või füüsiline isik. Samal ajal, kui me vaatame Euroopa Liidus kasutatavaid mõisteid, siis on seal olemas mõisted "eramets" ja "peremets" ning "erametsandus" ja "peremetsandus" ja eraldi termin kas või statistika ja arvestuse mõttes on "firmamets". Meil on nad koos. Kas te komisjonis seda arutasite ja kas te pidasite õigeks, et on kirjas nii, et need mõisted on Eestis teised kui näiteks Euroopa Liidus, või võiksime kasutada ka samasuguseid mõisteid, nagu on Soomes või teistes Euroopa Liidu maades?

J. Ligi

Aitäh! Me pidime teemat paratamatult käsitlema, sest selle kohta on ka muudatusettepanekud. Aga me lähtusime siiski Eesti õigusruumist. Me ei näinud sellel terminil vähimatki legaalset sisu. Juhul kui mets ja tema regulatsioon on väga erilised, juhul kui seda seostada perega, siis tuleks see ka pikemalt lahti kirjutada. Meie sellist erilisust ette ei kujutanud. Samamoodi on ka sõna "firma" kasutamisega. Eesti õigusruumis on siiski tegu juriidiliste ja füüsiliste isikutega ning metsa puhul riigiga, kes on omanik. Sellest jaotusest meie arvates reguleerimiseks täiesti piisab. Kuid nagu ma ütlesin, uue metsaseaduse puhul ei ole sellealased arutelud sugugi välistatud ja kui me suudame anda sõnale elulise sisu, siis miks mitte.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Värner Lootsmann!

V. Lootsmann

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Eelnevalt tõstatus küsimus seoses metsamajandamiskavaga ja sellega, et kui seda ei kinnitata, mis siis edasi saab. Aga oled sa minuga päri, et § 7 lõige 8 peaks vist andma vastuse neile küsimustele, mis eelnevalt sulle esitati? Lõikes 8 öeldakse selgelt, et metsamajandamiskava kehtestamata jätmisest teavitab loa andja koostajat viivitamatult ja teeb ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks. Samuti on öeldud see, mida peab tegema ettekirjutuse täitmata jätmise korral. Kas see ei ole sinu arvates piisav, peaks seda veel kuidagi täiendama?

J. Ligi

Aitäh! Minu arust on see piisav. Mina ei leidnud seda tekstist nii kiiresti üles, aga et see on olemas, selline tunne oli mul küll. Eitaval vastusel peab normaalse riigivalitsemiskultuuri puhul olema põhjendus. Aga seda on seaduses ka väga otseselt öeldud.

Esimees E. Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Jürgen Ligi! Kas soovitakse alustada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Ivari Padar!

I. Padar

Lugupeetud kolleegid! Vaieldamatult on metsandus Eestis üks selline probleem, mida ei tuleks Riigikogus väga tormakalt läbi arutada ja mille kohta kiireid otsuseid teha. Kui öelda, et juttu on ikkagi kahest miljonist hektarist, mis on peaaegu pool Eesti territooriumist, siis saame võib-olla aru, kui sisuliselt oluline on tegelemine metsa ja selle regulatsiooniga. Mõõdukate fraktsioon ei saa selle käsitlemise juures olla rahul eelkõige kahe väga põhimõttelise küsimusega. Ma ei hakkagi võib-olla detailidesse minema, vaid räägin kahest põhimõttelisest küsimusest, sest mingil määral on nad seotud ka teiste valdkondadega, mitte üksi metsaseadusega. Üks nendest teemadest on seaduseelnõu §-s 16 toodud sihtasutus Erametsakeskus. Keegi ei vaidle vastu, et erametsaomanikke tuleb nõustada ja riik peab oma õla alla panema, et erametsaomanikud saaksid nõustatud ja erametsandus muutuks tänu sellele keskkonda säästvamaks ja majanduslikult efektiivsemaks. Riigi asi on seda korraldada. Nüüd on otsustamise küsimus, kas seda korraldatakse ametnikke kaasates või kaasatakse näiteks kolmanda sektori organisatsioone. Tihtipeale on olnud selline praktika, et riik on ühe või teise probleemi lahendamisel lepingulises vahekorras kolmanda sektoriga, mittetulundusorganisatsioonidega. Näiteks Põllumajandusministeeriumi praktikas on seda olnud. Aga kunagi ei ole seaduses öeldud, milline on see organisatsioon või sihtasutus, kelle kaudu täpselt peab see protsess toimuma. Jäägu seadusesse alles see võimalus, et kolmanda sektori kaasamine on võimalik. Ma leian, et peaks olema iga-aastase või mingi pikema perioodi koostöölepingu küsimus, kes vastava konkursi võidab. Ärgem pangem lukku neid võimalusi, et näiteks sihtasutuse Erametsakeskus kõrval võib tekkida teine või kolmas organisatsioon, kes sellega võib-olla paremini toime tuleb. Teine küsimus on ühistegevus. Maa ja metsaga seonduvates probleemides on ühistegevus vaieldamatult väga olulise rõhuasetusega. Meie näeme ühistegevuses eelkõige seda mootorit, mis aitab näiteks metsanduse puhul, konkreetselt just väikemetsaomanikel omavahel koopereeruda, paremat kogemust kaasata ja paremini majandada. Kuigi me võime selle taandada Eesti õigusruumile ja sellele, et Eestis on ka maa- ja metsaomanikest juriidilisi isikuid hulgaliselt. Ma ei ole päris nõus sellega, et metsaühistute finantseerimisel võib tekkida teoreetiline või praktiline võimalus, et näiteks kaks kinnisvarafirmat, kellel on mõlemal 10 000 hektarit metsa, tulevad kokku ja ütlevad, et neil on nüüd ühistu ja nad tahavad riigi abi saada. Minu meelest on metsaühistu sisu ikkagi see, et n-ö minusugused metsaomanikud, kellel on kümme hektarit metsa, tulevad kokku ja leiavad mooduse, kuidas paremini majandada. Olen keskkonnaministri käest siinsetes sõnavõttudes küsinud, millega saaks reguleerida seda, et neid ohtusid ei tekiks, aga praktilisi lahendeid ei ole välja tulnud. Meie ettepanek on eelnõu lugemine katkestada ja selle kahe miljoni hektari Eesti territooriumi haldamise üle veel veidike nõu pidada. Tänan!

Esimees E. Ergma

Aitäh! Palun, kolleeg Tiit Niilo!

T. Niilo

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud parlamendiliikmed! Siin on jõukate inimeste paraad. Mina olen näiteks isand Padarist kaks korda jõukam, minul on 20 hektarit. Selles kontekstis tõenäoliselt metsa ümber sebimine siin käibki. Tegelikult, kui saaks selle seaduse vastu võtta tingimuslikult ehk kuna ise olen koalitsioonis, siis ma tean, et kui Ivari väidab, et sellega ei peaks tegelikult kiirustama, siis härra Reiljan, vastupidi, käib Riigikogule sellega pinda juba alates novembrist. Sellest ka need tärminid, mis peale pressivad. Kuid veidikene sisust. Paragrahvis 40 on juttu sellest, kes on need õigustatud isikud või isikud, kelle suhtes seda seadust üldse rakendatakse. Erametsaomanike riiulile on kirjutatud kokku nii juriidilised kui ka füüsilised isikud. Selles mõttes on need praegu küll ikka täiesti erinevad institutsioonid. Kui me räägime nii Eesti kui ka Euroopa raha kontekstis sellest, kuidas toetada maaelu, siis peremetsanduse puhul on see praegu olemasolev potentsiaal, mida paremini ära kasutades jätame selle raha maale. Juriidiliste isikute puhul on praeguses kontekstis ikkagi tegemist firmadega, kelle osatähtsus riigi juhtimise ja suunamise tõttu võib just suureneda ehk needsamad praegu mittetoimekad väikemetsaomanikud on sunnitud müüma selle vara, mis praegu on maal nende omanike käes, firmadele. Teame, et suur osa sellest ei ole Eesti omanike käes. Seetõttu juhin tähelepanu, et kui 2004. aasta septembris on meil arutelul metsaseadus uuel ja tõsiselt võetaval kujul, siis seal me näeksime kolme riiulit: riigimets, peremets (tänases kontekstis füüsiliste isikute mets) ja kolmandaks juriidiliste isikute mets. Küsimus, kas nimetada seda firmametsaks või millekski muuks, on praeguse seisuga veel sellepärast eriline, et tänane seadusmuudatus muudab pöördumatult selle statistika ja selle käitumise, kui hakkab olema kaks riiulit ehk eramets ja riigimets. See oli üks rõhuasetus. Teine rõhuasetus on sama, mis oli Ivaril ehk mis on peidus ühistegevuses. Mina olen metsaühistu liige alates aastast 1992 ja tean, et kui riigi ehk meie ülesanne on seda asja jälgida ja suunata, siis kolme riiuli peal neid arve ja statistikat nähes saame aru, kes kuidas toimetab ehk kes majandab efektiivselt ning kuidas saab seda suunata. See ongi selle tegelike väiketegijate ühistegevuse mõte. Aitüma!

Esimees E. Ergma

Aitäh! Palun, kolleeg Jaanus Männik!

J. Männik

Proua juhataja! Austatud kolleegid! Eelnõu on väga oluline ja väga kiireloomuline. Teatavasti kehtib metsaseadus 1998. aastast ja selles pole väga suuri muudatusi tehtud. Kui ajalugu meenutada, siis metsaseadus sündis päris suurte vaidluste kaudu ja põhiküsimuseks polnud isegi tol ajal mitte metsakorralduskavade vabatahtlikkus või kohustuslikkus, kuigi ka see oli üks väga oluline küsimus, vaid siis oli küsimus veel fundamentaalsem: riigivara lõputu erastamise tahe oli selline, et oli oht ka riigimetsale endale, mis võinuks minna erastamisele, ja me ei saaks täna võib-olla üldse rääkida riigimetsa olemasolust. Seadus sündis ja tolle aja kohta oli see saavutus. Tuletan meelde, et tegemist oli Mart Siimanni vähemusvalitsusega, millele tolleaegse opositsiooni surve oli väga kõva. Seadus sündis ja Eestis on praegu olemas riigimets. See on suhteliselt heas korras. Erametsade probleemid on palju suuremad. Milles on küsimus? Küsimus on selles, et tolleaegsetes vaidlustes jäid peale just erametsaomanikud, kes pidasid lõputuid kõnesid sellest, kui kahjulik on piirata eraomaniku initsiatiivi ja huve ning mitte mingil juhul ei saavat teha kohustuslikuks metsakorralduskava. Tõsi, kompromiss, et seadus sünniks, oligi tol ajal selles, et kava kohustuslikuks ei jäänud. Sellest on möödas kuus aastat. Need kuus aastat on meile kõige ilmekamalt tõestanud, et see otsus oli ekslik. 1999, 2000, 2001, 2002, 2003 - neil aastatel tulnuks see viga ära parandada. Nüüd oleme olukorras, kus raiutakse rohkem, kui juurde kasvab, ja raiutakse mõistlikest reeglitest kinni pidamata. Niisiis see, et eelnõu teeb selle metsakorralduskava kohustuslikuks, on hilinenud, kuid viimase hetke vajadus. See on hea, et me selle kiiresti seadustame. Mis puutub muudesse metsaseaduse probleemidesse, siis teada on, et valitsuses on koostamisel uus metsaseadus. See jõuab nähtavasti sügiseks siia saali, siis saab rääkida neist nüanssidest, mis täna õhku jäävad, ka erametsanduse, väikeomanike, ühistute puhul jne. Käesolev eelnõu on valmis ja ka siin on tehtud kompromisse, just selles mõttes kompromisse, et vahepealsetel aastatel tekkinud ülearu suurte metsa ülestöötamise võimsuste surve, töö ja tulu saamise vajadus, on sundinud nende kavade kohustuslikkuse tähtaega nihutama. Meie metsatööstuse probleemid on just tooraine puuduse tõttu praegu suured. Need probleemid on eeskätt seetõttu suured, et õigel ajal, kõik need aastad, ei olnud metsakorralduskava kohustuslik. Ettepanek on lõpetada teine lugemine kiiresti ja panna eelnõu lõpphääletusele, et saaks need piirangud kehtestada ja juba uue metsaseadusega sügisel edasi töötada. Aitäh!

Esimees E. Ergma

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Head kolleegid, hakkame nüüd muudatusettepanekuid läbi vaatama. Eelnõu kohta on esitatud 26 muudatusettepanekut. Nr 1, keskkonnakomisjon, arvestada täielikult; nr 2, keskkonnakomisjon, arvestada täielikult; nr 3, Mõõdukate fraktsioon, arvestada osaliselt; nr 4, keskkonnakomisjon, arvestada täielikult; nr 5, Mõõdukate fraktsioon, jätta arvestamata. Palun!

E. Nestor

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Esimees E. Ergma

Austatud Riigikogu, panen hääletusele viienda muudatusettepaneku.Hääletustulemused Poolt hääletas 12 Riigikogu liiget, vastu oli 47, erapooletuid oli 1. Ettepanek ei leidnud toetust. Nr 6, Mõõdukate fraktsioon, jätta arvestamata; nr 7, keskkonnakomisjon, arvestada täielikult; nr 8, keskkonnakomisjon, arvestada täielikult; nr 9, keskkonnakomisjon, arvestada täielikult; nr 10, keskkonnakomisjon, arvestada täielikult; nr 11, keskkonnakomisjon, arvestada täielikult; nr 12, Mõõdukate fraktsioon, arvestada täielikult; nr 13, Mõõdukate fraktsioon, arvestada täielikult; nr 14, Mõõdukate fraktsioon, jätta arvestamata; nr 15, Mõõdukate fraktsioon, arvestada täielikult; nr 16, keskkonnakomisjon, arvestada täielikult; nr 17, keskkonnakomisjon, arvestada täielikult; nr 18, Mõõdukate fraktsioon, jätta arvestamata; nr 19, Mõõdukate fraktsioon, jätta arvestamata. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

E. Nestor

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Esimees E. Ergma

Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 19.Hääletustulemused Poolt hääletas 12 Riigikogu liiget, vastu oli 46, erapooletuid oli 2. Ettepanek ei leidnud toetust. Nr 20, Mõõdukate fraktsioon, jätta arvestamata; nr 21, Mõõdukate fraktsioon, jätta arvestamata. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

E. Nestor

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Esimees E. Ergma

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 21.Hääletustulemused Poolt hääletas 15 Riigikogu liiget, vastu oli 47, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Nr 22, keskkonnakomisjon, arvestada täielikult; nr 23, keskkonnakomisjon, arvestada täielikult; nr 24, keskkonnakomisjon, arvestada täielikult; nr 25, keskkonnakomisjon, arvestada täielikult; nr 26, keskkonnakomisjon, arvestada täielikult. Lugupeetud kolleegid! Mõõdukate fraktsioon teeb ettepaneku eelnõu 190 teine lugemine katkestada. See ettepanek tuleb panna hääletusele. Panen hääletusele Mõõdukate fraktsiooni ettepaneku eelnõu 190 teine lugemine katkestada.Hääletustulemused Poolt hääletas 7 Riigikogu liiget, vastu oli 46, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Kuna juhtivkomisjon tegi ettepaneku teine lugemine lõpetada, on teine lugemine lõpetatud.


9. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse, riigilõivuseaduse, kinnistusraamatuseaduse, tulundusühistuseaduse, kirikute ja koguduste seaduse ja vandetõlgi seaduse muutmise seaduse eelnõu (197 SE) teine lugemine

Esimees E. Ergma

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud asjaõigusseaduse rakendamise seaduse, riigilõivuseaduse, kinnistusraamatuseaduse, tulundusühistuseaduse, kirikute ja koguduste seaduse ja vandetõlgi seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandjaks õiguskomisjoni esimehe Märt Raski!

M. Rask

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Õiguskomisjon arutas asjaõigusseaduse rakendamise seaduse, riigilõivuseaduse, kinnistusraamatuseaduse, tulundusühistuseaduse, kirikute ja koguduste seaduse ja vandetõlgi seaduse muutmise seaduse eelnõu nr 197 esmaspäeval, 19. jaanuaril 2004. Selle päevakorrapunkti arutamise juurde olid kutsutud algataja esindaja justiitsminister Ken-Marti Vaher, justiitsministri nõunik Jüri Raatma, Justiitsministeeriumi notariaadi ja registrite talituse juhataja Viljar Peep ja Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektor Tõnis Rüütel. Eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamiseks oli laekunud üks muudatusettepanek kolleeg Herkelilt. Komisjon keskendus tunniajase diskussiooni jooksul selle muudatusettepaneku analüüsimisele ja lahendusvariantide otsimisele. Nimelt tegi kolleeg Herkel ettepaneku jätta eelnõu tekstist välja § 9. Eelmise aasta jaanuaris võeti Riigikogus vastu kinnistusraamatuseaduse muutmise seadus, mille järgi esmakinnistamised oleksid 2004. aasta 1. jaanuarist pidanud toimuma kolme kuu jooksul, tehingud-märked aga ühe kuu jooksul. Valitsus esitas eelnõu just nimelt selleks, et 2004. aasta 1. jaanuarist taastada olukord, kus kõigi kinnistamiste tähtajaks oleks kolm kuud. Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektori Tõnis Rüütli kutsumine komisjoni oli seotud täpselt sama probleemiga. Tõnis Rüütel selgitas asjaolusid, mida toob endaga kaasa kinnistamistähtaja pikendamine, ja tõi välja oletusliku numbrilise summa, kui palju läheb kõigile eraettevõtjatele kinnistamine kallimaks, kui tähtaeg on kolm kuud. See oli väga ümmargune summa - 500 miljonit. Seda ei tahtnud kuidagi uskuda justiitsminister, kes tõi välja omapoolsed argumendid. Justiitsminister põhjendas, miks kinnistamine peaks toimuma pikema aja jooksul, järgnevaga. Esiteks, 2005. aasta jooksul töötatakse välja uus elektroonilise kinnistusraamatu tarkvara ja kuni selle protsessi lõpuleviimiseni ei ole võimalik rakendada elektroonilist kinnistusraamatut. Teiseks, esialgu planeeritud personali juurdekasv kinnistusametnike ja kohtunikuabide arvu suurendamise näol ei ole teostunud ja 2004. aasta eelarve menetluse käigus Justiitsministeeriumile selleks nelja miljonit krooni ei eraldatud. See tähendab, et me seisame fakti ees, et kui ka see tähtaeg jääks muutmata, siis kinnistussüsteem ei suuda nii või teisiti seda tähtaega täita. Komisjonis tekkis küsimus, miks aasta jooksul vastavaid ettevalmistusi ei tehtud. Justiitsminister ja ka härra Peep, selle valdkonna eest vastutaja, leidsid, et nelja miljoni krooni paigutamine praegu täienduskoolitusse ja tarkvaraarendusse on otstarbetu, sest Tallinnas ja Ida-Virumaal tekkinud n-ö tropp õnnestub kõrvaldada siis, kui eluruumide erastamine viiakse lõpule ja korterite esmakinnistamine lõpeb. Kõigi kalkulatsioonide kohaselt peaks see olema vähemalt 2006. aastaks tehtud. Selle diskussiooni tulemusena püüti tegelikult arvestada härra Herkeli muudatusettepanekut ja jõuti kompromissini. Käesoleva eelnõu § 9 seab üldise tähtajana ühekuulise tähtaja, küll aga sätestab § 10 erikorra ehk n-ö paindliku ülemineku sellele ühekuulisele tähtajale. Kuni 2004. aasta 31. detsembrini vaadatakse kinnistamisavaldus erinevalt käesoleva seaduse § 46 lõikes 2 sätestatust läbi hiljemalt kolme kuu jooksul ja alates 2005. aasta 1. jaanuarist kuni 2006. aasta 30. septembrini, mil kõik eespool kirjeldatud protsessid peaksid läbi olema, vaadatakse maa esmakinnistamise avaldus läbi vähemalt kolme kuu jooksul ning avaldus kinnistu võõrandamise, koormamise või märke tegemise kohta kahe kuu jooksul. Üldine ühekuuline tähtaeg peaks kehtima hakkama pärast seda. Sellisele kompromissile komisjon jõudis ja hääletustulemus härra Herkeli ettepaneku puhul oli järgmine: poolt ei olnud keegi, vastu oli 5, erapooletuks jäi 1. Komisjoni enda algatatud kompromissettepanekut toetas 6 komisjoni liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Lõpuks tegi komisjon menetluslikud otsused: esitada eelnõu 197 Riigikogu täiskogu 21. jaanuari päevakorda teiseks lugemiseks, teha Riigikogule ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada ja suunata eelnõu kolmandale lugemisele. Aitäh!

Esimees E. Ergma

Aitäh! Palun küsimusi! Palun, kolleeg Eiki Nestor!

E. Nestor

Aitäh! Austatud ettekandja! Tänan põhjaliku selgituse eest! Ainult üks küsimus jäi selgusetuks: kas justiitsministrile selgus asja otstarbetus pärast seda, kui ta sai teada, et riigieelarves raha ei ole, või enne seda?

M. Rask

Komisjon ei arutanud seda küsimust, millal justiitsministrile selgus. (Naer.)

Esimees E. Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Märt Rask! Kas soovitakse alustada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Vladimir Velman!

V. Velman

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Eelkõneleja kandis väga täpselt ette selle, mis toimus õiguskomisjonis. Mõningaid asju ta ei saanud välja öelda, sest ta on samas leeris, kus seaduseelnõu algatajad, ja mina siis peaksin mõned asjad teie ette tooma. Mõnikord on asju, kus paar-kolm rida teksti räägib rohkem kui mitu lehekülge. Nii ka selle eelnõuga 197, mille pealkiri on võib-olla pikem kui eelnõu sisu. Eelnõu sisu on see, et valitsus või konkreetselt Justiitsministeerium ei ole haldussuutlikud. Nad ei suutnud teha seda, mida Riigikogu pani valitsusele ette aasta tagasi. Loomulikult see, et need tähtajad tehakse jälle kolmekuuliseks, pärsib äritegevust, see tekitab ebameeldivaid kontakte inimeste ja ametnike vahel. Kui valitsus ja konkreetselt Justiitsministeerium ei ole tõesti haldussuutlikud, siis võib-olla oleks aeg mõelda, et tuleks mõni teine valitsus, kes suudaks teha seda, mida Riigikogu aasta tagasi otsustas. Aitäh!

Esimees E. Ergma

Aitäh! Palun, kolleeg Tiit Mae!

T. Mae

Proua juhataja! Lugupeetud rahvaesindajad! Ei saanud sel teemal sõna võtmata jätta. Täna arutelul oleval seaduseelnõul 197 ei ole üldiselt nagu häda midagi, aga § 9 ei ole minu arvates mitte kodanike, vaid on ametnike huvides ja nende mugavuseks tehtud. Nimelt, 15. jaanuaril 2003 võttis eelmine Riigikogu koosseis vastu kinnistusraamatuseaduse muudatuse, millega lühendati kinnistusraamatukande tegemise tähtaega kolmelt kuult ühele kuule. Tuletan saalis olijatele meelde, et seadus võeti vastu 15. jaanuaril, see jõustus 1. juulil 2003 ja rakendussätetes anti kolmekuulise tähtaja pikendus kuni 1. jaanuarini 2004. Seadusandjal oli selgelt soov inimesi paremini teenindada. Võimalusi selleks nägi ilmselt ka tollane justiitsminister, meie tänane hea kolleeg rahvaesindaja Märt Rask. Seaduse täitmiseks oli ametnikel tervelt aasta aega ettevalmistuste tegemiseks ja töö ümberkorraldamiseks. Kahjuks on see jäänud tegemata, kusjuures riik saab riigilõivude näol kinnisvaratehingute pealt aastas miljoneid kroone, viis või kuus miljonit, millega oleks ju võimalik olnud välja õpetada nii ametnikke kui ka kohtunikuabisid ja korraldada ümber ruumid. Minu meelest on ebanormaalne, et Justiitsministeerium soovib oma haldussuutmatuse tõttu jätta kinnisvaraomanikud kuudeks ebamäärasesse olukorda, mil nad ei saa oma vara käsutada, majandada ega vajaduse korral koormata. Siit ka põhjus kõnepulti tulekuks: head rahvaesindajad, kutsun teid üles toetama härra Herkeli esitatud muudatusettepanekut. Me ei peaks nende probleemide lahendamist edasi lükkama, vaid need probleemid tuleks lahendada. Aitäh!

Esimees E. Ergma

Aitäh! Palun, kolleeg Helir-Valdor Seeder!

H-V. Seeder

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Vaatamata valitsuse ja õiguskomisjoni seisukohale kutsun ma teid üles lähtuma oma otsuse tegemisel ja tänasel hääletusel siiski mitte niivõrd riigiametnike huvidest ja otstarbekusest, kuivõrd kodanike, ettevõtjate huvidest ja otstarbekusest. Ma arvan, et needsamad kodanikud ja ettevõtjad peaksid mahtuma Eesti riiki ja olema ka Eesti riigi huvi. Ma ei arva, et me peaksime neid tänase hääletuse puhul vastandama. Aga praegune olukord on tõesti selline, et esmakinnistamine peaks toimuma kolme kuu jooksul ja kõik teised kinnistamisavaldused peaksid kuuluma rahuldamisele ühe kuu jooksul. Võib-olla oleks kasulik meelde tuletada praegu toimuvat. Kinnistute müügi puhul ei lähe omandiõigus üle mitte notariaalse lepingu sõlmimisel, vaid hiljem toimuva kinnistamisavalduse lahendamisel ehk kinnistusraamatusse kande tegemisel. Seetõttu on tavaline, et ostja deponeerib ostusumma notariaalse lepingu sõlmimisel notari deposiitarvele ning notar maksab selle summa müüjale välja pärast kinnistusraamatus omandiõiguse üleminekukande tegemist. Seega seisab see raha tavaliselt kolm kuud pangas notari deposiitarvel ning ei ostja ega müüja saa sellest mingit kasu ega saa seda raha kasutada. Kasu saab pank, kes ei pea maksma intresse, või juhul, kui pank maksab intresse, siis saab kasu hoopiski notar. Lisaks ei saa inimene, ettevõtja-ostja, reaalset kinnistut omanikuna kasutama hakata. Arusaadavalt ei ole selline süsteem inimeste huvides. Seega on ülimalt oluline, kui pikk on kinnistamisavalduse lahendamise tähtaeg. Inimeste huvides on, et see tähtaeg oleks võimalikult lühike, pankade ja notarite huvides on, et tähtaeg oleks maksimaalselt pikk. Seega, kui te toetate Andres Herkeli muudatusettepanekut, siis võidavad sellest kõik Eestis kinnisvaratehinguid tegevad isikud. Kui te toetate valitsuse ja õiguskomisjoni ettepanekuid, siis toetate te ainult panku ja notareid ega arvesta kodanike ja ettevõtjate huvisid. Aitäh!

Esimees E. Ergma

Aitäh! Palun, kolleeg Väino Linde!

V. Linde

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Tahan ka väljendada muret seoses selle eelnõuga, kuivõrd olin omal ajal, eelmises Riigikogu koosseisus selle küsimuse arutamise juures õiguskomisjonis. Mure on selline, et see on tegelikult üks näide selle kohta, kuidas vägikaigast veavad ühelt poolt ametnikud ja teiselt poolt seadusandjad, parlamendiliikmed. Arvan, et me ei peaks süüdistama sugugi mitte ametis olevat või olnud justiitsministrit. Küll aga mäletan ma täpselt, kuidas me arutasime seda tähtaega ja just nimelt ametnike palvel lükkasime selle kehtima hakkamise tegelikult teatud ajaks edasi, et Justiitsministeerium saaks oma vägesid ümber korraldada. Mul on selles mõttes tõesti kahju, et selle asemel, et hakata midagi küsimuse lahendamiseks ette võtma, üritati see jätta hoopis kalevi alla ning tuua sellisel moel, uue justiitsministri kaudu meile siia lauale. Aga nii see juba kord on. Aitäh!

Esimees E. Ergma

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Head kolleegid, seaduseelnõu kohta on tulnud neli muudatusettepanekut. Vaatame need järgemööda läbi. Nr 1, Andres Herkel, arvestada sisuliselt. Palun, kolleeg Andres Herkel!

A. Herkel

Aitäh, proua juhataja! Ma siiski palun seda kodanikusõbralikku ettepanekut hääletada.

Esimees E. Ergma

Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1.Hääletustulemused Poolt hääletas 39 Riigikogu liiget, vastu oli 28 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust. Nr 2, õiguskomisjon, arvestada täielikult; nr 3, õiguskomisjon, arvestada täielikult. Palun, kolleeg Toomas Varek!

T. Varek

Aitäh, proua juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub kolmandat muudatusettepanekut hääletada. See on seotud esimese muudatusettepanekuga.

Esimees E. Ergma

Panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku.Hääletustulemused Poolt hääletas 28 Riigikogu liiget, vastu oli 40, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Nr 4, õiguskomisjon, arvestada täielikult. Kas õiguskomisjoni seisukoht on, et teine lugemine lõpetada? Palun, kolleeg Märt Rask!

M. Rask

Head kolleegid! Vaatamata sellele, et olukord on keeruline, on tarvis teise lugemise käigus tekst korda teha. Mul oleks hea meel, kui juhataja võtaks väikese vaheaja. Äkki saab komisjon koguneda ja otsustada, mis edasi teha, kas katkestada või mitte. Mina komisjoni esimehena ei saa üksi katkestada.

Esimees E. Ergma

Aitäh! Juhataja vaheaeg kümme minutit. Istung jätkub kell 15.45. V a h e a e g

Esimees E. Ergma

Head kolleegid, juhataja vaheaeg on lõppenud. Jätkame istungit. Palun, kolleeg Märt Rask!

M. Rask

Mul on võimalik, head kolleegid, teile ette lugeda õiguskomisjoni erakorralise istungi protokoll. 21. jaanuaril 2004. aastal viibis Riigikogu saalis kohal seitse õiguskomisjoni liiget, puudus üks. Päevakorras oli üks küsimus, seaduseelnõu 197 teise lugemise katkestamine. Otsustati eelnõu 197 teine lugemine katkestada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kodukorraseaduses ettenähtud tähtaeg. Poolt 7, vastu 0, erapooletuid 0. Märt Rask.

Esimees E. Ergma

Aitäh! Seaduseelnõu 197 teine lugemine on katkestatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 4. veebruar, kell 18.


10. Prokuratuuriseaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (198 SE) teine lugemine

Esimees E. Ergma

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud prokuratuuriseaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandjaks õiguskomisjoni liikme Ain Seppiku!

A. Seppik

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Õiguskomisjon arutas juhtivkomisjonina eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamist kahel istungil, k.a 13. ja 19. jaanuaril. Aruteludes osalesid valitsuse esindajana justiitsministri nõunik Jüri Raatma, spetsialistidena riigiprokurör Norman Aas, Justiitsministeeriumi prokuratuuritalituse juhataja Dilaila Nahkur-Tammiksaar ning kriminaalpoliitika osakonna nõunik Einar Hillep. Eelnõu teiseks lugemiseks muudatusettepanekuid ei esitatud. Küll aga tõstatus komisjoni arutelude käigus diskussioon mitme eelnõus sisalduva sätte üle, mille tulemusena formuleeriti hulk muudatusettepanekuid, mis on teie ees. Komisjoni esimene muudatusettepanek käsitleb eelnõu täiendamist karistusseadustiku muutmisega, parandades seadustikus oleva väikese vastuolu, mis jäi meil siin möödunud aasta detsembris kahe silma vahele. Tulenevalt asjaolust, et eelnõus puudub juhtiva riigiprokuröri pädevus ning tema ülesannete täpsem määratlus, otsustati täiendada seadust uue paragrahviga, mis kajastub teises muudatusettepanekus. Kolmanda ja neljanda muudatusettepaneku eesmärk on paremini sätestada juhtivprokuröri ja vanemprokuröri asendamist käsitlevate sätete sõnastust. Kõige mahukamat komisjonis aset leidnud diskussiooni kajastab viies muudatusettepanek. Komisjon leidis, et prokuröride palgaastmed ja neile vastavate ametikohtade nimetused peavad olema kehtestatud seadusega. Kuna eelnõu esialgses tekstis oli seaduse jõustumise tähtajaks toodud 2004. aasta 1. jaanuar, siis arvestades, et täna on eelnõu saalis alles teisel lugemisel, otsustas komisjon muuta seaduse jõustumise tähtaega, milleks on nüüd 2004. aasta 1. märts. Algataja sellega nõustus. Kõik otsused võeti komisjonis vastu konsensuslikult, samuti toetas eelnõu algataja, nagu ma ütlesin, kõiki komisjoni algatatud ja siin käsitlemist leidnud muudatusettepanekuid. Komisjon otsustas üksmeelselt suunata eelnõu teisele lugemisele ja komisjoni ettepanek Riigikogu täiskogule on eelnõu teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Esimees E. Ergma

Aitäh, kolleeg Seppik! Palun küsimusi! Küsimusi ei ole. Kas soovitakse alustada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Head kolleegid, alustame muudatusettepanekute läbivaatamist. Eelnõu kohta on esitatud seitse muudatusettepanekut ja vaatame nad läbi. Nr 1, õiguskomisjon, arvestada täielikult; nr 2, õiguskomisjon, arvestada täielikult; nr 3, õiguskomisjon, arvestada täielikult; nr 4, õiguskomisjon, arvestada täielikult; nr 5, õiguskomisjon, arvestada täielikult; nr 6, õiguskomisjon, arvestada täielikult; nr 7, õiguskomisjon, arvestada täielikult. Me oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud. Head kolleegid, et juhtivkomisjon tegi ettepaneku teine lugemine lõpetada, siis on teine lugemine lõpetatud.


11. Tarbijakaitseseaduse eelnõu (14 SE) teine lugemine

Esimees E. Ergma

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud tarbijakaitseseaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandjaks majanduskomisjon liikme Arnold Kimberi!

A. Kimber

Austatud juhataja! Head kolleegid! Tarbijakaitseseaduse eelnõu 14 anti menetlusse möödunud aasta 1. aprillil, nii et see on üks vanemaid. Ilmselt läheb ta vanuse poolest enam-vähem kokku eradetektiivinduse seaduse eelnõuga. Esimene lugemine toimus möödunud aasta 28. mail. Kuna suur osa kaubandustegevusega seonduvast regulatsioonist on eelnõust välja jäetud ja sisaldub kaubandustegevuse seaduse eelnõus, mille algatas Vabariigi Valitsus möödunud aasta 22. oktoobril, oli tarbijakaitseseaduse eelnõu edasise menetlemisega vaja oodata senikaua, kuni kaubandustegevuse seaduse eelnõu menetlemisega jõutakse piisavalt kaugele, sest nimetatud seaduste jõustumine peab toimuma ühel ajal. Tuletan meelde, et tegemist oli majandustegevuse registri seaduse eelnõuga 165 ja kahte eelmist ühendava eelnõuga 166. Nimetatud eelnõude üheaegne jõustumine, milleks on planeeritud 2004. aasta 15. aprill, on vajalik eelkõige sellepärast, et tarbijakaitseseaduse eelnõust on välja jäetud näiteks kauplemisega seotud load, nende väljaandmise ning kehtetuks tunnistamise alused ja palju muud sellist, mis sätestatakse kaubandustegevuse seaduse eelnõus. Pärast esimest lugemist esitas eelnõu kohta muudatusettepanekuid vaid Keskerakonna fraktsioon. Ülejäänud eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud on sündinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning majanduskomisjoni esindajate koostöös eelnõuga seonduva töögrupi nõupidamistel. Mitmeid eelnõuga seonduvaid võimalikke parandusi arutati möödunud aasta 24. oktoobril Riigikogu majanduskomisjonis toimunud laiendatud nõupidamisel, millest võtsid osa nii Tarbijakaitseameti, Tarbijakaitse Liidu, Kaubandus-Tööstuskoja, Kaupmeeste Liidu, Linnade Liidu kui ka mitme teise huvigrupi esindajad. Eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud vaatas majanduskomisjon läbi oma 15. jaanuari istungil. 22 muudatusettepanekust arvestas majanduskomisjon 21, arvestamata jäeti vaid Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanek, mille kohaselt peaksid eelnõus sätestatud tarbijakaebuste kohtuvälise lahendamise organi otsused olema kohustuslikud ning sundtäitmisele pööratavad vastavalt täitemenetluse seadustikule. Seda ettepanekut ei toetanud valitsuse esindaja. Mitmed ettepanekud on oma sisult redaktsioonilised. Põhimõttelisematest muudatusettepanekutest võiks nimetada muudatusettepanekuid nr 5, 6 ja 10. Muudatusettepanek nr 5, mis on seotud kaubamärgistuse üldnõuetega, on tingitud sellest, et sageli on kauba märgistamise nõuete aluseks Euroopa Liidu direktiivid ning kaupade vaba liikumise tagamiseks Euroopa Liidu siseturul ei tohi liikmesriigid täiendavaid märgistamisnõudeid rakendada. Teatud kaupade, näiteks tekstiiltoodete ja jalatsite puhul, ei näe direktiivid ette tootja märkimise kohustust. Seega oleks selline märgistuse üldnõue vastuolus direktiive harmoneerivate õigusaktidega. Samas näeb toote ohutuse seadus ette tootja kohustuse märkida tootele toote identifitseerimist võimaldav kirje ja tarbijale olulisemat ning suuremat ohtu sisaldavate kaupade puhul, näiteks toidukaubad, mänguasjad, kosmeetikakaubad, on vastavates õigusaktides kehtestatud märgistamise erinõuded. Volitusnorm kauba märgistamise nõuete kehtestamiseks on ette nähtud ka kaubandustegevuse seaduse eelnõus. Muudatusettepanek nr 6 on tingitud sellest, et siseturu põhimõtete kohaselt peab ühes Euroopa Liidu liikmesriigis legaalselt turule lastud kaup olema vabalt turustatav ka teistes liikmesriikides. Samal ajal on tarbijakaitse seisukohalt oluline anda kauba kohta teavet tarbijale arusaadavas keeles. Alternatiivina on lubatud teavet edastada ka näiteks jooniste, sümbolite ja piktogrammide kujul. Seda aga tingimusel, et selline teave on tarbijale arusaadav. Muudatusettepaneku nr 10 kohaselt jäetakse seadusest välja piirang, mille kohaselt ei lahenda tarbijakaebuste komisjon vaidlust juhul, kui kahjunõue on üle 40 000 krooni. Sellise piirangu kaotamine on otstarbekas eelkõige sellepärast, et Tarbijakaitseametile esitatakse kaebusi, kus on tegemist tarbija ja kaupleja vaheliste vaidlustega, mis on seotud näiteks korteri remondiga, köögimööbli tellimisega, uue sõiduauto soetamisega jne, kus vaidlusaluse kauba ja teenuse väärtus on üle 100 000 krooni. Majanduskomisjoni üksmeelne otsus oli saata tarbijakaitseseaduse eelnõu 14 Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks k.a 21. jaanuaril koos muudatusettepanekute loeteluga ning teha ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Esimees E. Ergma

Aitäh! Palun, kas on küsimusi ettekandjale? Keegi ei soovi küsimust esitada. Kas soovitakse alustada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Head kolleegid, seaduseelnõu kohta on saabunud 22 muudatusettepanekut ja vaatame need järgemööda läbi. Nr 1, majanduskomisjon, arvestada täielikult; nr 2, majanduskomisjon, arvestada täielikult; nr 3, majanduskomisjon, arvestada täielikult; nr 4, majanduskomisjon, arvestada täielikult; nr 5, majanduskomisjon, arvestada täielikult; nr 6, majanduskomisjon, arvestada täielikult; nr 7, majanduskomisjon, arvestada täielikult; nr 8, majanduskomisjon, arvestada täielikult; nr 9, majanduskomisjon, arvestada täielikult; nr 10, majanduskomisjon, arvestada täielikult; nr 11, majanduskomisjon, arvestada täielikult; nr 12, Eesti Keskerakonna fraktsioon, arvestada täielikult; nr 13, majanduskomisjon, arvestada täielikult; nr 14, Eesti Keskerakonna fraktsioon, jätta arvestamata; nr 15, majanduskomisjon, arvestada täielikult; nr 16, majanduskomisjon, arvestada täielikult; nr 17, majanduskomisjon, arvestada täielikult; nr 18, majanduskomisjon, arvestada täielikult; nr 19, majanduskomisjon, arvestada täielikult; nr 20, majanduskomisjon, arvestada täielikult; nr 21, majanduskomisjon, arvestada täielikult; nr 22, majanduskomisjon, arvestada täielikult. Me oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud. Head kolleegid, juhtivkomisjon otsustas teise lugemise lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.


12. Lifti ja köistee ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (171 SE) teine lugemine

Esimees E. Ergma

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud lifti ja köistee ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandjaks majanduskomisjoni liikme Peep Aru!

P. Aru

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Seaduseelnõu 171 muudatusettepanekute arutelu eelnõu teisele lugemisele saatmiseks toimus majanduskomisjonis 19. jaanuaril. Istungist võttis osa Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna kvaliteedi infrastruktuuri talituse peaspetsialist Priit Kikas. Majanduskomisjonis tehti kolm muudatusettepanekut. Ühtegi Riigikogu liikmete muudatusettepanekut tähtajaks ei saabunud. Esimene ja teine muudatusettepanek, mida me majanduskomisjonis tegime, on otseselt seotud Euroopa Liidu köisteedirektiivi alusel tehtud täiendustega, et saavutada kehtiva seaduse täpsem harmoneerimine. Kolmas muudatusettepanek sätestab täpsemalt, mis saab seoses nende nõuetega juba olemasolevatest liftidest ja köisteedest, kui neid ümber ehitatakse. Lisaks sellele võeti komisjonis teadmiseks informatsioon, kui palju on üldse köisteid, et teada ka seda, milline on seaduse mõju ulatus. Eestis ühtegi köisraudteed ei ole ja köisteid on siin kuni 20. Komisjon otsustas ühehäälselt saata eelnõu täna teisele lugemisele ja teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Esimees E. Ergma

Aitäh! Palun küsimusi ettekandjale! Küsimusi ei ole. Kas soovitakse alustada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Head kolleegid, eelnõu kohta on saabunud kolm muudatusettepanekut, vaatame need läbi. Nr 1, majanduskomisjon, arvestada täielikult; nr 2, majanduskomisjon, arvestada täielikult; nr 3, majanduskomisjon, arvestada täielikult. Kuna juhtivkomisjon tegi ettepaneku seaduseelnõu teine lugemine lõpetada, siis on seaduseelnõu teine lugemine lõpetatud. Head kolleegid, ka meie päevakord on ammendatud. Suur tänu! Istung on lõppenud. Istungi lõpp kell 16.00.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee