Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

X Riigikogu, II Istungjärk, infotund
Kolmapäev, 10.12.2003, 13:00

Toimetatud

Infotund

Aseesimees T. Savi

Tere päevast, austatud Riigikogu! Tere päevast, valitsuskabineti liikmed, härrased ministrid! Me alustame Riigikogu infotundi. Lugupeetud kolleegid, palun teeme kohaloleku kontrolli! Kohalolijaks registreerus 29 Riigikogu liiget. Austatud kolleegid! Täna vastavad teie küsimustele haridus- ja teadusminister Toivo Maimets, kaitseminister Margus Hanson ja siseminister Margus Leivo. Me alustame. Esimene küsimus on Toomas Alatalult siseministrile. Palun!

T. Alatalu

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud härra minister! Teid vaadates on mul kahesugune tunne. Kõigepealt on suur rõõm teid näha ja samas väga kurb meel, et ma teie käest ikka ühte ja sedasama pean küsima. Millal Eesti Vabariigis lõpeb ära maavanemate kt-de nimetamine? On teil täna selgus selles küsimuses?

Aseesimees T. Savi

Härra minister, palun!

M. Leivo

Aitäh küsimuse eest! Omavahelises diskussioonis peame me jätkama traditsioone. Sellepärast ei saa ma teile täna öelda konkreetset päeva, millal kt-d asendatakse päris maavanematega, aga valitsuskoalitsioonis on praegu see asi väga tõsiselt arutusel. Koalitsioon on üksmeelne selles osas, et maavanemate määramisega venitada ei tohi. Küll aga on enne nende määramiseni jõudmist vaja veel võib-olla teatud vaidlusi vaielda.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Toomas Alatalu jätkab.

T. Alatalu

Aitäh! Lugupeetud juhataja! Lugupeetud härra minister! Ma pean küll nentima, et teie jutt kõlas nii nagu siin saalis 20 aastat tagasi räägitu. Kogu aeg korratakse ühte ja sama, et asi on tõsine, venitada ei saa, samal ajal venitamine käib. Seetõttu küsin ma natukene konkreetsemalt. Kes oli Pärnu linnas ja Pärnu maakonnas esimene mees alates eelmisest neljapäevast kuni selle nädala esmaspäevani?

M. Leivo

Kas te mõtlete võimuhierarhiat? Vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele oli Pärnu maavanem Toomas Kivimägi. Sellel ajavahemikul, kui Toomas Kivimägi polnud määratud maavanema kohusetäitjaks, asendas teda vastavalt kehtivale kodukorrale keegi Pärnu Maavalitsuse töötajatest. Ma ei oska teile nime praegu öelda. Täna on kohusetäitja Toomas Kivimägi.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Toomas Alatalu, teine täpsustav küsimus, palun!

T. Alatalu

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Ma tean, et te ei ole erialalt ajaloolane. Ajaloolastel on näiteks väga raske panna kunagi Pärnu maavanemaid ritta, kui kõigepealt on Toomas Kivimägi, siis keegi ja siis kt Toomas Kivimägi. Siit minu küsimus. Kas teil oli jutuajamine härra Kivimäega enne seda, kui tema asemele tuli keegi, ja miks peaminister ei õnnitlenud härra Kivimäge või, vabandust, tänanud, enne seda, kui ta ametist vabastati?

M. Leivo

Härra Alatalu! Maavanemate otsene paikapanek või selle protseduuri ettevalmistamine ei kuulu minu valdkonda, see on minister Õunapuu valdkond. Sellepärast pean teile ütlema, et minul ei ole olnud mingisuguseid vestlusi härra Kivimäega maavanemaks või kohusetäitjaks olemise või mitteolemise teemadel. Mis puudutab maavanemate tänamist, siis Riigikantselei seda teeb. Mis puudutab Vabariigi Valitsuse dokumentidesse tänu sissekirjutamist, siis selle küsimuse tõstatasin ma ka Vabariigi Valitsuse istungil. Riigisekretäri seisukoht on, et dokumentidesse tänuvormi sisse ei kanta. See ei ole juriidiline termin ning sellepärast on see sealt välja jäetud, aga kindlasti avaldatakse tänu väljaspool Vabariigi Valitsuse ametlikke dokumente.

Aseesimees T. Savi

Tänan, härra minister! Kummale ma nüüd sõna annan? Ma teen eelistuse Ain Seppikule. Üks kohapeal registreeritud küsimus, palun!

A. Seppik

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Ma pean siiski kordama Toomas Alatalu küsimust härra Kivimäe kohta. Tuletan meelde, et see protseduur, ametisse nimetamise protseduur, on nimelt siseministri korraldada. Te olete siin korduvalt minu küsimustele vastanud, et teie olete ainuke siseminister Eesti Vabariigis. Seetõttu kordan ma seda küsimust. See kuulub teie kompetentsi, mitte minister Õunapuu kompetentsi, kes ei ole siseminister.

M. Leivo

Vastavalt peaministri korraldusele on härra Õunapuule pandud töökohustused ja vastavalt sellele jaotusele kuulub see küsimus praegu härra Õunapuu kompetentsi.

Aseesimees T. Savi

Härra minister, tänan! Usun, et teemat on piisavalt käsitletud. Teen ettepaneku küsimuse käsitlemine lõpetada. Järgmine küsimus on kolleeg Eiki Nestorilt haridus- ja teadusminister Toivo Maimetsale. Palun!

E. Nestor

Aitäh! Härra minister! Järgmisel nädalal kavatseb Riigikogu järgmise aasta riigieelarve vastu võtta. Samal ajal on õpetajate palkade suhtes kokkulepe sõlmimata. Eelmisel nädalal oli streik. Mis siis nüüd edasi saab?

T. Maimets

Aitäh! Eelarveprojektis on 2004. aastal õpetajate palgavahendite kasvuks ette nähtud 12%. See on umbes 230 miljonit krooni lisaraha, võrreldes selle aastaga. Vastavalt Omavalitsusliitude Koostöökogu ja Vabariigi Valitsuse kokkuleppele ei muudeta palga alammäärasid, need jäävad samaks, nagu selle aasta 4. veebruari Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Eiki Nestor jätkab, palun!

E. Nestor

Kurb kuulda. Ma saan aru, et valitsus ei ole järeldusi teinud. Omavalitsusliitude Koostöökoguga ei ole vaja palgalepet sõlmida, aga õpetajatega oleks küll vaja. Siit ka minu küsimus. Kas kehtivate alammäärade osas, mis on ka kokku lepitud, on Vabariigi Valitsus teinud omalt poolt mingeid ettepanekuid ametiühingule, et õpetajate palga alammäärasid tõsta? Nooremõpetajal on see määr praegu 5500 ja 5000 krooni vahepeal. Milline on valitsuse nägemus, kui kõrge see alammäär võiks olla? Kas te olete sellise ettepaneku teinud?

T. Maimets

Peaminister arutas 3. detsembril nii TALO juhiga kui ka Eesti Haridustöötajate Liidu juhiga sedasama nõudmist, mis oli suunatud valitsusele, tõsta järgmisel aastal kõrgharidust nõudval ametikohal töötava inimese alampalk Eesti keskmisele tasemele, mis on natuke üle 7300 krooni. Juures viibisime ka mina ja sotsiaalminister Pomerants. Mõlemad pooled olid nõus, et see nõudmine on ebarealistlik ja kui valitsus sellise alammäära oma määrusega kehtestaks, siis ei jääks omavalitsustel, kes on enamasti koolide omanikud, muud üle kui hakata hulgaliselt õpetajaid koondama, sest palgavahendeid ei jätku. Lisaks tõstaks sellise nõude kehtestamine palkasid kõvasti ka riigisektoris, seetõttu hakkaks keskmine palk tõusma, tõuseks ka näiteks Riigikogu liikmete palk. Üleüldine palgatõus oleks Eesti ühiskonnas nii suur, et Rahandusministeerium ei suutnud mulle isegi öelda, mitme miljardi jagu see oleks.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Eiki Nestor, teine täpsustav küsimus, palun!

E. Nestor

Veel kurvem kuulda. Ega õpetajaid ei huvitagi palgafondi suurus, neid huvitab nende konkreetne palk. Palgaleppes lepitakse palganumbrid kokku. Seonduvalt sellega kõlab mu küsimus nii. Härra Maimets, ma ei tea, on teil maja või korter, aga kas te oleksite nõus seda müüma kellelegi, kes ütleb teile, et ta maksab selle eest 12% oma järgmise aasta palgafondist? See oleks ju rumal, eks ju?

T. Maimets

Tõepoolest, konkreetne palganumber tekib tööandja esindaja, kelleks on koolidirektor, ja töövõtja vahelise lepingu sõlmimise protsessis. On täiesti normaalne, et selles töölepingus fikseeritakse ka palganumber. Praeguses koalitsioonileppes fikseeritud põhimõtte alusel on eesmärk koolijuhi vastutust ja seetõttu ka õigusi oluliselt suurendada ning seetõttu jätta koolijuhile suurem õigus õpetajatega töölepingu sõlmimisel konkreetse palga suuruse üle läbi rääkida. On selge, et kui direktoril on 12% rohkem vahendeid, siis on läbirääkimised sedajagu paremad.

Aseesimees T. Savi

Härra minister! Üks kohapeal registreeritud küsimus. Mihhail Stalnuhhin, palun!

M. Stalnuhhin

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Eelmisel aastal, kui tõsteti 8% võrra, oli tegelikult üsna tüüpiline, kui õpetajal, kelle palk oli 4630 krooni, tõusis palk 12 krooni võrra. Tähendab, lehes kirjutatakse ja eelarvest eraldatakse, aga samal ajal toimub koolides see, et õpetajate koormust lihtsalt suurendatakse. Tal oli 20 tundi, nüüd on tal 21 või 22 tundi ja tegelikult palgatõusu kui säärast ei toimunud. Kas te järgmisel aastal seoses selle 12%-ga kavatsete kontrollida seda protsessi, et õpetajate palga tõus oleks reaalne ja see ei oleks alla viidud koormuse suurendamise või muude selliste meetmetega?

T. Maimets

Aitäh! Õppekavasid ei ole vahepeal muudetud, seetõttu kehtivad järgmisel aastal samad õppekavad samas mahus nagu ka sel aastal. Seetõttu ei näe ma, et mingit lisatööd iseenesest juurde tekiks. Küll aga on väga tõsine TALO etteheide selle kohta, et tihti ei lähe raha, mis on omavalitsustele hariduse jaoks eraldatud, hariduse jaoks. Viidatakse tasandusfondi 100 miljonile, mis veel eelmise valitsuse ajal sel aastal laiali jagati. On toodud näiteid, kus see raha, mis oli palkade jaoks ette nähtud, ei läinud kaugeltki mitte palkadeks. See on väga tõsine probleem. Seetõttu on seoses praegu käsiloleva üldharidussüsteemi finantseerimise muutmise skeemiga kavatsus koondada vastutus raha kasutamise eest ja õigused raha kasutamiseks ühte kohta. Praegu seda ei ole.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Katrin Saks, palun!

K. Saks

Aitäh! Austatud minister! Te ütlesite, et palgafondi lisamine annab direktoritele paindlikumad võimalused. Eks see kindlasti nii ole. Olete te kindel, et direktorid on just sellisest lahendusest huvitatud ja toetavad sellist lahendust? Mina olen päris mitme koolidirektoriga rääkinud. Nad kinnitavad, et see 12% küll nende vabadust ja võimalusi oluliselt ei suurenda ja nad eelistaksid hoopis teistsugust lahendust.

T. Maimets

Aitäh! Eks tegelikult ole niimoodi, et osa direktoreid tunnevad ennast tööandja esindajana, palgaläbirääkimistel selgelt vastutajana ja vastutajana ka selle eest, mis koolis toimub, aga on ka direktoreid, kes tõepoolest ei suuda ennast identifitseerida tööandja esindajana. Seda me nägime eelmisel neljapäeval streigi ajal, kus streigis, mis on töövõtja aktsioon tööandja vastu, osales mõnikord ka direktor, saamata aru, et tegelikult tema see tööandja esindaja ongi. Ma arvan, et direktorite puhul tuleb esiteks tegelda koolitusega, et direktorilt oleks võimalik rohkem vastutust nõuda. Seejärel peaksid kooliomanikud selle vastutuse nõudmisega tegelema.

Aseesimees T. Savi

Härra minister, tänan! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Järgmine küsimus on Marika Tuusilt, minister jääb samaks. Palun!

M. Tuus

Aitäh! Minugi küsimus puudutab õpetajate palkasid ja streiki. Eestis oli läinud nädalal ikkagi taasiseseisvumisjärgne suurim streik üldse. Teatavasti ei vaevunud teie selles isegi osalema ega streikijatega rääkima. Eile tegi TALO avalduse riiklikule lepitajale, et alustada taas läbirääkimisi. Tundub, et valitsus pole omalt poolt mitte midagi ette võtnud. Kas te olete ikkagi teadvustanud, et üle 20 000 haridustöötaja astus välja praeguse hariduspoliitika ja praeguste haridusjuhtide vastu? Mida te ikkagi kavatsete ette võtta? Kas teile ei tundu, et selle streigi taga pole mitte niivõrd konkreetsed palganumbrid, vaid see on ikkagi usalduskriis? Ma leian, et see on streik loosunglike tühilubaduste (heale õpetajale topeltpalk) vastu.

T. Maimets

Aitäh selle küsimuse eest! Olen täiesti nõus, et see oli streik praeguse hariduskorraldamatuse vastu. Tõepoolest, aastate jooksul on see problemaatika, mida ma nimetan vastutuse ja õiguste hajutamiseks, kogunenud ja süvenenud ebanormaalseks. Üks nõudmine, mis väga paljudelt streikijatelt minule kirjalikult tuli, oli see, et omavalitsuste kätte ei tohi haridusraha anda, sest nemad seda kulutada ei suuda. Teiseks, paljudes koolides ei ole direktorid võimelised, nagu ma ütlesin, identifitseerima ennast kooliomaniku ehk tööandja esindajana. Tõepoolest, mina käsitlen seda kui 20 000 inimese tugevat mandaati selleks, et kohe ja tõsiselt asuda kogu üldharidussüsteemi finantseerimist muutma, ja seda me kavatseme ka teha. Ühest küljest, nagu te teate, on ministri komisjon juba tööd teinud ja esitanud esimese vahearuande selle kohta, millised on loogilised võimalused, kellel peaks olema raha käsutamise õigus ja vastutus selle eest. Teiselt poolt oleme me juba õpetajatega kohtumisi kokku leppinud, selleks et neid probleeme, mis kirjades tõstatati, täpsemalt formuleerida ja lahendama hakata.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Marika Tuus, palun täpsustav küsimus!

M. Tuus

Ma küsin siit edasi. Teile anti signaal, et omavalitsustele ei tohiks seda raha anda. TALO on teinud konkreetse üle-eestilise analüüsi, kuidas on seda raha kasutatud. Tuli tõepoolest välja, et seda raha on kasutatud nii, nagu jumal juhatab. Kas ka valitsus on mingi analüüsi teinud? See peaks teie ülesanne olema.

T. Maimets

Ma päris ei nõustuks selle väljendiga, et omavalitsused on kasutanud raha nii, nagu jumal juhatab. Nii hull see lugu ei ole. Küll aga, nagu ma ütlesin, olen ka mina kuulnud näiteid selle kohta, et haridusraha, ka õpetajate palgaraha, ei ole läinud õpetajate palgaks. Meil on see analüüs olemas. Me teame ka seda, et aastate vältel, kui riik on tegelikult suurendanud rahaeraldisi haridusse, on omavalitsused sedamööda vähendanud oma panust haridusse. Sellised muret tekitavad asjad on meile tõepoolest teada. Siis, kui omavalitsus ei taha, ei saa või õpetajaid ei usalda, on tegelikult ju kaks lahendust. Üks on see, et riik võtab kõik enda kätte ja minister hakkab edaspidi määrama kõikide õpetajate palkasid, lisatasusid. Teine võimalus on anda see õigus ja vastutus koolidele.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Kohapeal registreeritud küsimus. Mihhail Stalnuhhin, palun!

M. Stalnuhhin

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Kahjuks pean nentima, et te kas ei saanud minu küsimusest aru või ei tahtnud aru saada. Olukord on selline, et õpetaja koormus võib olla erinev, 20 tundi nädalas, 21 tundi, 22 tundi. Mis juhtus eelmisel aastal? Suurendati palgafondi, anti raha juurde ja samal ajal toimus koolides ümberatesteerimine, lihtsalt tehti koormus suuremaks. See sõi palgalisa lihtsalt ära. Seda reservi on veel olemas. Minu küsimus on selline. Kas te kavatsete ministeeriumis kontrollida seda protsessi, et kooli tasemel ei kaotataks koormuse suurendamisega seda palgalisa ära? See on see, mis vaevab õpetajaid, sest nad teavad reaalset olukorda.

T. Maimets

Aitäh selle küsimuse eest! Ministeeriumi tasemel on tegelikult väga vähe asju, mida saab praegu tööandja ja töövõtja vahelise lepingu sõlmimisel kontrollida. Töökoormus ja selle eest makstav palk kuuluvad päris kindlasti lepingu sõlmimisel kahepoolsete tingimuste hulka ja kindlasti ei saa ükski direktor määrata õpetajale mingisugust koormust, kui õpetaja ise sellega nõus ei ole. See on kahepoolne protsess, millesse ei ole ministril vist mõistlik sekkuda.

Aseesimees T. Savi

Aitäh! Lugupeetud kolleegid, kes on registreerunud! Ma usun, et kui meil lõpus aega üle jääb, siis saate kõik oma küsimused härra Maimetsale esitada. Järgmine küsimus on kolleeg Trivimi Vellistelt kaitseministrile. Palun!

T. Velliste

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Nagu me kõik teame, on seoses Eesti muutunud julgeolekupoliitilise olukorraga meil käsil kaitseväereform. Kaitsejõudude Peastaap on esitanud Kaitseministeeriumile oma ettepanekud variantide tasemel. Nüüd tuleb teha poliitiline valik võimalikest variantidest. Mul on palve. Kas te kirjeldaksite lühidalt peamisi valikuid ja tooksite välja, kus on kõige olulisemad murdepunktid nende valikute tegemisel?

M. Hanson

Aitäh! Tõepoolest, vastavalt Vabariigi Valitsuse ja NATO ministrite komisjoni ning ka kaitseministri poliitilisele juhendile esitas peastaap peaaegu tähtaegselt arengukava, kuidas öelda, dokumendi. See on niisugune elav dokument, millega töötatakse edasi. Ta sisaldab nelja varianti. Kaitseväe juhataja pooldab selle kava neljandat varianti. Kõigi nende variantide kallal töötavad töögrupid edasi. On loodud kaks töögruppi, üks on ressursside, teine võimekuste töögrupp. Vastavalt ohuhinnangule (seda ohuhinnangut käsitleb veel sellel kuul ka Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon) võrreldakse või mõõdetakse neid variante ka ressurssidega, sealhulgas rahaliste ressurssidega. Poliitilise juhendi üks väga tähtis punkt oli, et need plaanid peavad ära mahtuma 2% sisemajanduse koguprodukti sisse. Praegu kõik need neli pakutud varianti ületavad seda piiri. Põhiline on maavägede ja õhuväega seonduv, õhuväes õhuturbeküsimus ja maaväes territoriaalväe suuruse küsimus. Me peame tagama, et selle kavaga viiakse ellu need võimekusettepanekud, mida NATO-ga liitumine meile kaasa toob.

Aseesimees T. Savi

Aitäh! Trivimi Velliste, palun täpsustav küsimus!

T. Velliste

Suur tänu, härra juhataja! Härra minister! Üks oluline aspekt selles reformis on kahtlemata küsimus ajateenistuse jätkumisest ja sellest, millises mahus see toimub. Kas te kommenteeriksite ajateenistuse jätkumise seost meie noorte kaitsetahte arenguga?

M. Hanson

Konkreetselt selles dokumendis seda seost minu teada selles faasis, milles me praegu oleme, ei ole välja toodud. Pigem on ajateenijate arv seoses võimekuste ja nende üksustega, mida tuleb arendada. Aga küsitlusandmed näitavad, et see seos on tõepoolest olemas. Need noored, kes on ajateenistuse läbi teinud, teavad rohkem meie kaitsejõududest, nad on valmis ohu korral riiki kaitsma asuma ja, mis kõige tähtsam, nad on selleks võimelised, neil on vastavad oskused.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Härra minister! Üks kohapeal registreeritud küsimus Toomas Alatalult. Palun!

T. Alatalu

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud härra minister! Seoses selle teemaga tahan küsida, et kas me natukene liiga ei kiirusta ja kas me jälgime ka informatsiooni. Küsin konkreetselt niimoodi. Kas meil on välja töötatud võimalikud variandid juhuks, kui Ameerika Ühendriikides ees seisvatel valimistel võidab hoopis teine erakond? Kas me nende kaitsepoliitiliste plaanidega oleme tuttavad? Tuletan meelde, et omal ajal oli demokraatlikul ja vabariiklikul parteil erinev lähenemine NATO laienemisele.

M. Hanson

Aitäh! See on nüüd küll julgeoleku ja riskide analüüsi teema, mida väga sügavalt (kuigi see dokument tuleb arutusele julgeolekukomisjonis) siin avada ei saa. Aga me liitume organisatsiooniga ja praegu saame me lähtuda nendest põhimõtetest, mida kollektiivkaitseorganisatsioon NATO meile pakub.

Aseesimees T. Savi

Suur tänu! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Järgmine küsimus on kolleeg Ain Seppikult siseministrile. Palun!

A. Seppik

Aitäh, lugupeetud juhataja! Küsimus, õigemini teema, on selline. 2002. aastal ostis politsei 78 sõidukit, 2003. aastal 71. Järgmise aasta riigieelarve eelnõus ei ole ette nähtud üldse mingeid eelarvelisi vahendeid politseiautode soetamiseks, seda vaatamata läbielatud valitsuskriisile. Varem on igal aastal vähemalt 15-20 miljonit krooni sõidukite soetamiseks ette nähtud. Kuidas plaanitakse järgmine aasta politseis üle elada ilma täiendavate politseiautode soetamiseta?

Aseesimees T. Savi

Härra minister, palun!

M. Leivo

Aitäh väga hea küsimuse eest, härra Seppik! Tõepoolest, eelarveprojekti kokkupanemisel ei ole Siseministeeriumil õnnestunud politseiautode pargi täiendamiseks või selle endisel tasemel hoidmiseks investeeringuteks raha saada. See pilt, mis teil praegu on, vastab tõele. Tõepoolest, kui me järgmisel aastal ei soeta autosid samas mahus nagu 2003. aastal, siis ei suuda me tagada, et ca kaheksa aastaga politseiautopark tervikuna välja vahetada, ja politseiautode keskmine vanus järgmisel aastal suureneb. Me praegu töötame selle kallal ja võib-olla leiame mõningaid vahendeid, kuidas finantseerimisskeemi muutuste kaudu natukene leevendust saada, aga see kindlasti ei kompenseeri tekkinud puudujääki.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Ain Seppik täpsustab, palun!

A. Seppik

Aitäh, lugupeetud juhataja! Eesti Päevalehe 15. oktoobri artiklist võib lugeda, et politseis on praegu 200 amortiseerunud sõidukit, millega tegelikult sõita ei tohiks. Samal ajal viidatakse seal sellele, et politsei kaalub sõiduautode liisimist, mis oleks muidugi tohutu rõõm liisingufirmadele, läheks riigile kallimaks ja mida ei ole peetud õigeks juba alates 1997. aastast. Seetõttu olen ma tõsiselt mures, nii nagu teiegi, 21. sajandi politsei pärast. Kui kool pidi meil tulema, siis politsei küll niimoodi ei tule. Seetõttu on teine küsimus selline. Millised on olukorra parandamiseks pakutavad reaalsed lahendused, kui eelarvelisa ei tule?

M. Leivo

Ma arvan, et esimene kõige reaalsem võimalus on, et me suudame vastava assigneeringu saada võimalikust 2004. aasta lisaeelarvest. See on esimene võimalus. Teisele võimalusele te viitasite. Mis puudutab autode liisimist, siis see on majanduslikult ebaotstarbekas, sellepärast me selle teema kallal ka intensiivselt ei tööta. Kolmandaks, ma arvan, et üleminek politsei uuele juhtimissüsteemile annab meile tegelikult ka natuke teistsuguse pildi politsei sisulisest autotarvidusest ning ka tsiviilvärvide ja politseivärvide vahekorrast tegelikkuses. Võib-olla suudame me osa neid autosid, mis tsiviilvärvides ringi sõidavad, politseitööle tagasi suunata. Aga kõik need vahendid on praegu hädaabinõud, see pole konkreetne väga ühene probleemi lahendus. Täna sellest puldist ei ole mul teile veel võimalik probleemile tervikuna lahendusi anda.

Aseesimees T. Savi

Suur tänu! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Järgmine küsimus on Kadi Pärnitsalt samuti siseministrile. Palun!

K. Pärnits

Aitäh! Austatud minister! Politseireformi käigus muutuvad väga paljude töötajate töö sisu ja töötingimused, sealhulgas palgatingimused. Vastavalt ametiühingute seadusele on tööandjal kohustus informeerida oma asutuse, see tähendab politsei ametiühingut, ja politsei ametiühinguga konsulteerida. Miks te ei ole ametiühingute seadust täitnud ega politsei ametiühinguga kogu politseireformi ja töötajate töötingimuste asjus konsulteerinud ega ametiühingut informeerinud?

Aseesimees T. Savi

Härra minister!

M. Leivo

Mõistan teie küsimust. Minu jaoks on see küsimus võib-olla natukene veidralt üles kerkinud, sest meie poole on teie tõstatatud teemal pöördunud Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liit, aga mitte ametiühinguorganisatsioon, kes politseis on praegu organiseeritud. Ma tean, et nende poolt ei ole tulnud meile mitte mingisuguseid pretensioone selle kohta, et neid pole informeeritud või et pole koostööd. Vastupidi, Politseiamet on kõikidele oma aktsioonidele alati ametiühingu kaasa palunud. Ma tean, et see koostöö on ka praegu täielikult olemas. Mis puudutab politseitöötajate informeerimist võimalikest muudatustest, siis seda on ka minu teada kõikide võimalike vahenditega tehtud. On teavitatud Politseilehes ja eelkõige vahetutel kohtumistel prefektuurides. Ma loodan, et praegune segadus, mis on tekkinud, on tekkinud rohkem võib-olla informeerimatuse tulemusena. Me pole vastastikku teadnud, kust midagi leida või kellele helistada, aga põhimõtteliselt ei näe ma siin praegu probleeme.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Kadi Pärnits jätkab, palun!

K. Pärnits

Härra minister! Te ütlesite oma vastuses, et politseiteenistujate ametiühing ei ole teie poole pöördunud palvega, et neid informeeritaks ja nendega konsulteeritaks, et ka politseiteenistujate ametiühingu arvamus ära kuulataks. Tegelikult on politseiteenistujate ametiühing teie poole pöördunud ja teinud seda korduvalt. Vastust aga ei ole saadud. Kas teie tööandjana ja tööandja esindajana kavatsete ametiühingute seadust täitma hakata?

M. Leivo

Mina siseministrina olen seaduskuulekuselt siin võib-olla suhteliselt eespool. Ma ei saa kuidagi väita, et ma ei täida mingisuguseid seadusi, sealhulgas ametiühingute seadust. Küll tahan teile öelda, et Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liit kirjutas meile kirja, millele me 26. novembril ka vastasime, ja täna saime teie kirja, kus te väidate, et me pole vastanud. Siin on mingi informatsioonimüra. See on vale väide, et me pole vastanud. Me oleme vastanud. Me ei ole ka esitanud Vabariigi Valitsusele mitte mingisugust määruse projekti, vaid me oleme selle määruse projekti pannud üles eÕigusesse kõigile vaatamiseks. Aga Vabariigi Valitsusele me selle määruse projekti veel esitanud ei ole.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Kadi Pärnits, teine täpsustav küsimus, palun!

K. Pärnits

Aitäh! Austatud minister! Tõepoolest, siin on vaja vastastikku teineteist informeerida ja konsulteerida eeskätt selles küsimuses, mida sisuline konsulteerimine üldse tähendab. Minu küsimus ongi see, kas te ministrina ja tööandjana möönate, et oma töötajate ametiühingutega tuleb konsulteerida ja neid informeerida enne tähtsate otsuste tegemist. Kas te möönate, et see on oluline selleks, et muudatused hästi läbi läheksid ja töötajate motivatsioon oleks küllaldane?

M. Leivo

Mul ei ole teie jutule mitte midagi vastu väita. See kõik on õige, need põhimõtted on õiged. Me tahame nendest kinni pidada. Küll aga ma väidan, et me ei saa oma peamiseks kohustuseks võtta ametiühingute pidevalt kursis hoidmist, nii et nad mitte mingil ajahetkel ei saaks väita, et nendega pole ühendust võetud või nendega pole konsulteeritud. On olemas normaalne asjaajamise käik. Millegipärast on ametiühingud esitanud need pöördumised just täna, mõni nädal enne uue politseireformi rakendumist. Ma ei ole näinud, et oleks küsitud nende põhimõtete kohta mõni aeg varem. Ma väidan teile veel kord, et kõikidele töötajatele on tutvustatud uusi tingimusi, on öeldud, millistele nõuetele peavad nad alates 1. jaanuarist vastama või kui palju nende töökohad või nõuded töökohtadele muutuvad, võrreldes praegusega. Ma veel kord väidan, et me peame seda tõepoolest arvestama ja kogemuslikult rakendama, et selliseid asju vältida. Aga see pole kiuslik, see pole pahatahtlik. Kui sellised asjad on tekkinud, siis on nad tekkinud võib-olla juhuslikult.

Aseesimees T. Savi

Härra minister, tänan! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Järgmine küsija on kolleeg Kaarel Pürg ja küsimus on haridus- ja teadusministrile. Palun!

K. Pürg

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Ida-Virumaa oli arvestatav tööstuspiirkond ja on selleks jäänud ka praegu, vaatamata suurtele ümberstruktureerimistele. Mäetööstuse, keemiatööstuse ja energeetikaga kaasnevad keskkonnaprobleemid. Peale nimetatute on ka väiksemaid tööstusharusid, kus kõikjal on karjuv vajadus inseneride järele. Praegu on Tallinna Tehnikaülikooli filiaalil Virumaa Kolledžil riiklik tellimus 40 insenerikohale. Seal saadakse väga hea inseneriharidus masinaehitustehnoloogia õppekava baasil, lisaks veel 30 infotehnoloogiaspetsialisti. Juba praegu on vajadus peaaegu kahekordne. Jutt käib insenerierialast tööstuspraktikaga, millele võib ju lisada veel tänapäevase tootearenduse ja juhtimise. Milline on ministeeriumi nägemus Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledži tulevikust ja milliseid muutusi planeerite?

T. Maimets

Aitäh küsimuse eest! Riik tellib Ida-Virumaal kõrghariduse tasemel koolitust tegelikult neljast õppeasutusest: Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledžist, Tartu Ülikooli Narva Kolledžist, Kohtla-Järve Polütehnikumist ja Kohtla-Järve Meditsiinikoolist. Kokku 243 kohta aastas. Tõepoolest on õige, et tehnilised erialad on olulised, ja mitte ainult Ida-Virumaal, vaid üle Eesti on tehnoloogiliste erialade osakaalu vaja suurendada. Aga ma siiski lisan, et Kohtla-Järve Polütehnikumis on automaatikasüsteemide eriala, tööstustehnoloogia eriala, lisaks nendele, mida te nimetasite. Päris selge on, et olles öelnud, et tehnoloogilisi erialasid tuleb Eestis rohkem õpetada, peame me kogu aeg arvestama ka seda, kas on olemas piisava võimekuse ja piisava kvaliteediga õppeasutusi, et seda teha. Praegu on Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukoht, et meie peaksime koolitustellimust järgnevatel aastatel samal tasemel hoidma ja need õppeasutused peaksid olema selleks võimelised.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Kaarel Pürg jätkab, palun!

K. Pürg

Aitäh! Lugupeetud minister! Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž on väga hea baasiga ja ka väga hästi õppejõududega komplekteeritud, aga tegelikult on Ida-Virumaal kõige lähemas tulevikus toimumas tööstuses n-ö põlvkondade vahetus. Kas on lootust, et Ida-Virumaal vajalikke erialasid, nagu ehitus, tööstuskeemia, kütuste tehnoloogia, energeetika ja keskkonnamajandus, mis hõlmaksid ka aherainemägede ja tuumajäätmetega seonduvat, võiks hakata täiendavalt õpetama Virumaa Kolledži baasil?

T. Maimets

Aitäh! Kui esitatakse taotlused lisaerialade avamiseks (ma siiski ütlen vahele, et Kohtla-Järve Polütehnikumis on ka keskkonnakaitse eriala olemas), need taotlused vastavad nõuetele ja reaalsetele vajadustele, mida ei väljenda mitte ministeerium, vaid tööandjad, siis loomulikult tuleb sellega tegelda.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Kaarel Pürg, teine täpsustav küsimus, palun!

K. Pürg

Lugupeetud minister! Ida-Virumaa suurettevõtete personalispetsialistid on väga rahul Tallinna Tehnikaülikooli filiaalis ettevalmistatud spetsialistidega. Probleemiks on, et Tallinna õppima läinud sinna põhiliselt jäävadki. Nendelgi harvadel juhtudel, kui keegi Tallinnast Ida-Virumaale tööle tuleb, on eesmärk saada CV-sse atraktiivne märge karjääri jaoks. Kohalikud noored aga tõenäoliselt jääksid Ida-Virumaale ja looksid siin perekonna. Samal ajal tuleb ütelda, et insenerierialasid valmistab ette Tallinna Tehnikaülikool, mitte mingi polütehnikum, kes annab rakendusliku kõrghariduse. Milliseid konkreetseid meetmeid kavandatakse, et kindlustada Ida-Virumaa tööstusettevõtted insener-tehniliste töötajatega?

T. Maimets

Aitäh! Tallinna Tehnikaülikool on avalik-õiguslik juriidiline isik ja tegutseb ülikooliseaduse alusel, mille järgi vastuvõtunumbrite taotlemine ja vastuvõtutingimuste kehtestamine on ülikooli nõukogu pädevuses. Seetõttu ei ole võimalik saada eraldi tellimust tema ühelt asutuselt ehk kolledžilt, vaid see peab tulema ikkagi Tallinna Tehnikaülikoolilt.

Aseesimees T. Savi

Härra minister, tänan! Teen ettepaneku küsimuse käsitlemine lõpetada. Järgmine küsimus on Helir-Valdor Seederilt siseministrile. Palun!

H-V. Seeder

Aitäh! Lugupeetud minister! Kui uus poliitika varakevadel ilmavalgust nägi ja uus valitsus ametisse astus, siis üks esimesi eelnõusid, mis nad Riigikogu menetlusse esitasid, oli nn abiministrite eelnõu. Täna on Riigikogu menetluses n-ö kahe ministri eelnõu ehk Siseministeeriumisse kavandatakse tulevikus tööle paigutada kaks ministrit. Varasematel valitsustel sellist vajadust ei ole olnud. Me teame justiitsministri seisukohta ja teame ka regionaalministri seisukohta. Öelge, palun, milline on teie seisukoht selle nn kahe ministri seaduse eelnõu kohta! Kas see suurendaks teie arvates Siseministeeriumi haldussuutlikkust või näete te seal probleemi ja kas te vajate enda kõrvale abiks teist ministrit?

Aseesimees T. Savi

Härra minister!

M. Leivo

Aitäh küsimuse eest! Koalitsioonileping nägi ette kahte siseministrit. Üks siseminister tegeleks jõupoolega ja teine siseminister tegeleks kohalike omavalitsuste, usuküsimuste, maakonnaküsimuste, regionaalarengu ja teiste sellelaadsete küsimustega. Selle ülesande realiseerimiseks tekkis Siseministeeriumis seaduseelnõu kahe ministri seaduse eelnõuna. Praegu on selle seaduseelnõu realiseerimine selliselt, et ühes ministeeriumis oleks kaks samasuguste volitustega ministrit, takerdunud. Ütlengi siin kõnepuldis välja, et ka minu arvates ei ole praeguse põhiseaduse raames võimalik rakendada ühes ministeeriumis kahte samasuguste volitustega ministrit. Küll aga on võimalik teha seda nii, nagu on tehtud Hollandis või Soomes, kus ühes ministeeriumis töötab kaks ministrit. Arvan, et praegune Siseministeeriumis väljakujunenud olukord ei ole küll mitte kõige vähemalgi määral nõrgendanud haldussuutlikkust. Vastupidi, mul on hea meel ja au töötada koos Jaan Õunapuuga. Arvan, et paljud võiksid kadestada sellist koostööd, nagu meil on. Aga arvan, et eelnõu sellesse varianti on sisse projekteeritud väga mitmed vastuolud, mida ei ole võimalik vältida ...

Aseesimees T. Savi

Härra minister!

M. Leivo

... kui näiteks nendele ametikohtadele ühte ministeeriumisse satuvad erinevate koalitsioonipartnerite esindajad. Nii et see tekitab komplikatsioone.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Helir-Valdor Seeder, täpsustav küsimus, palun!

H-V. Seeder

Aitäh! Kuulasin teie vastust ja vaatasin ka põhiseaduskomisjoni nende koosolekute protokolle, millel te osalesite, kui seda eelnõu arutati. Te olete väitnud, et täielike volitustega kahte ministrit ja võrdväärset juhti ühes ministeeriumis olla ei saa. Vastutusest tulenevaid kohustusi ei saa jagada. Lisaks on härra Leivo märkinud, et otstarbekas ja juriidiliselt kõige korrektsem vorm oleks Jaan Õunapuu juhitavast valdkonnast moodustada eraldi ministeerium. Ma saan aru, et esitatud kujul teie kui valitsusliige seda eelnõu ei toeta, seda te olete väitnud nii komisjonis kui ka nüüd siin vastates. Kas te toetate eraldi ministeeriumi loomist, arvate, et see oleks lahendusena kindlasti parem kui kahe ministri paigutamine ühte ministeeriumisse?

M. Leivo

See on täiesti eraldi küsimus. Küsimus on selles, et kui tahetakse anda ühele portfellita ministrile portfelliga ministri õigused, siis praeguse põhiseaduse raames saab seda minu meelest teha (ma ei ole küll mingi tippjurist, aga seda on ka tippjuristid öelnud) ikkagi omaette iseseisva ministeeriumi loomise teel. Kõik need näited, mida on toodud Euroopast, on natuke teiselaadsed. Ka Soomes ja Hollandis, kus on võib-olla meile kõige lähedasemad variandid, ei ole teine minister tegelikult mitte 100% volitustega. Kui suurte volitustega, see on omaette küsimus, aga mitte 100% volitustega.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Helir-Valdor Seeder jätkab, palun!

H-V. Seeder

Aitäh! Ma olen teiega päri ja loodan, et ka valitsuskoalitsioon samadele seisukohtadele jõuab ja seda eelnõu väga kriitiliselt Riigikogus menetleb. Aga mul on küsimus ka selle eelnõu teise aspekti kohta, mis puudutab kavandatud valitsemisalade jaotust kahe ministri vahel. Kuidas te hindate, kas see ei tundu teie jaoks kunstlik ja väga ebapraktiline, haldussuutlikkust halvendav ja ka kodaniku teenindamist halvendav, kui ühele ministrile tahetakse anda kodakondsuse ja migratsiooniga seotud asjad ning teisele ministrile perekonnaseisualased küsimused? Need kaks moodustavad tegelikult ühe terviku, nagu teavad kõik, kes vähegi nende asjadega kokku puutunud on. Nende lahutamine ei ole vist eriti praktiline ega mõistlik.

M. Leivo

Tänan! Ma tunnustan teie lähenemist sellele, kuid on ka teistmoodi lähenemist. See lähenemine tuleneb sellest, et kodakondsus- ja migratsioonipoliitika või töö ministeeriumis ei ole mitte midagi muud kui sisejulgeolekupoliitika üks komponent. See on range kontroll selle üle, kes meie riigi territooriumil viibivad ja mis eesmärkidel viibivad, et vältida illegaalset siinolekut. Sellest lähtuvalt on see töö Siseministeeriumi jõustruktuuride valdkonnas ning sellest lähtuvalt on ta just nimelt sisejulgeolekuplokis.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Härra minister, üks kohapeal registreeritud küsimus. Kaarel Pürg, palun!

K. Pürg

Aitäh! Lugupeetud minister! Küsin konkreetselt. Kui kaua läheb veel aega, et vastuolud teie ministeeriumis saaksid lahendatud ja et kogu see masinavärk ükskord tööle hakkaks? Isiklikult olen huvitatud haldusreformi käimalükkamisest. Või läheb jälle neli aastat mööda ainult sellega, et mingil tasemel toimuvad diskussioonid?

M. Leivo

Kui ma võin mõnest sõnast teie küsimuses kinni haarata, siis ütlen, et see masinavärk juba käib. See pole kunagi seisma jäänud. Küsimus, millal see asi valmis saab, on mõeldud pigem põhiseaduskomisjonile kui meile, sest ma väidan veel kord, et Siseministeeriumis sellest vaidlusest tulenevalt küll mingisuguseid haldussuutmatuse tundemärke ei ole ja need asjad ei ole omavahel seotud.

Aseesimees T. Savi

Suur tänu! Teen ettepaneku küsimuse käsitlemine lõpetada. Järgmine küsimus on Vilja Savisaarelt haridus- ja teadusministrile. Palun!

V. Savisaar

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Minule teadaoleva informatsiooni kohaselt on Vabariigi Valitsus andnud oma toetava seisukoha erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõule. Kuigi ma igatepidi tervitan valitsuse püüdlusi efektiivsemalt kontrollida ülikoolidest ja kõrgkoolidest saadava hariduse kvaliteeti ja üldse suurendada usaldust eraülikoolide ja -kõrgkoolide vastu, tekitavad need meetmed minus siiski küsimusi. Võtame kas või sellesama seaduse § 21 lõike 1, mis ütleb, et ülikooli pidajaks võib olla aktsiaselts, kelle aktsiakapital on vähemalt kümme miljonit krooni, või sihtasutus, mille omakapital on vähemalt kümme miljonit krooni, ja kõrgkoolide kohta kehtivad kuuemiljonilised nõuded. Siit ka minu küsimus. Kuidas te seletate, kuidas saavad ettevõtlusvormi muudatus ja sellega kaasnevad kapitalinõuded mõjutada hariduse kvaliteeti ja kuidas see suurendab usaldust nende kõrgkoolide ja ülikoolide vastu?

Aseesimees T. Savi

Härra minister, palun!

T. Maimets

Aitäh! Kui küsimus on konkreetsete summade kohta, siis need summad saadi niimoodi, et hinnati, millised on minimaalselt vajalikud vahendid, mis peavad eri taseme koolidel olema selleks, et hästi õppetööd läbi viia. Samuti arutati seda küsimust sotsiaalsete partneritega. Mis eraülikoolidesse puutub, siis eraülikoolide rektorite nõukogu taotles isegi veel suuremat summat, 15 miljonit krooni. Me leidsime, et kümme miljonit on miinimummäär. Ma tahan öelda kahte asja. Esiteks, need nõuded hakkavad selle eelnõu kohaselt kehtima ikkagi alles 2007. aasta 1. jaanuarist nende ülikoolide jaoks, mis praegu töötavad kehtivate koolituslubadega ja akrediteeritud õppekavade alusel. Seda ühelt poolt. Teiselt poolt on see seadus tõesti tähelepanu saanud nende kolme numbri, kapitalinõude osas, aga tegelikult täiendab see seaduseelnõu palju olulisemaid asju kui ainult kapitalinõuded, ta täiendab koolituslubade menetlust, õpilase ja erakooli pidaja vahelise lepingu sätestamist, erakooli nõukogu ülesandeid, audiitorkontrolli ülesandeid ja kohustusi, kõiki muid asju, mille eesmärk on, et nende erakõrgkoolide suhtes, mida meil on meie pisikese rahvaarvu kohta suhteliselt palju, kehtiks palju olulisem kvaliteedikontroll kui praegu.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Vilja Savisaar täpsustab, palun!

V. Savisaar

Aitäh! Ma jätkan seda diskussiooni. Küsimus ei ole mitte selles, mis summa te aktsiakapitali või omakapitali suuruseks kehtestate, vaid küsimus on põhimõtteline. MTuÜ, kes ei ole tulu taotlev ettevõte, organisatsioon, ei või enam pidada kooli, mis sisuliselt on tulu mittetaotlev organisatsioon. Küsimus on tegelikult põhimõtteline, küsimus ei ole nende numbrite suuruses. Samal ajal on ju ka teada, et põhilised Euroopa struktuurifondid on mõeldud MTuÜ-dele. Siit ka minu täpsustav küsimus. Kas te vastupidi oma headele kavatsustele ei pane neid kõrgkoole palju raskemasse finantsolukorda? Teiseks teate te täpselt samamoodi, et tegelikult pannakse kvaliteet paika akrediteerimisega, mitte kusagil pangas kasutult seisva rahaga.

T. Maimets

Aitäh! Siin on mingisugune segadus. See seaduseelnõu ei ütle küll seda, mida te väidate, et MTuÜ-d ei tohiks kooli pidada. Selle eelnõu kohaselt võib juriidiline vorm olla kas aktsiaselts, osaühing, sihtasutus või mittetulundusühing. See on täiesti selge. Omakapitali nõue on kehtestatud, ütleme niimoodi, mõneti nende probleemide ärahoidmiseks, millega Haridus- ja Teadusministeerium ja kogu Eesti riik ka rahvusvahelises skaalas maadles seoses Concordia Rahvusvahelise Ülikooli pankrotiga.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Vilja Savisaar, teine täpsustav küsimus, palun!

V. Savisaar

Ma loen teile ette § 21 lõike 1, mis ütleb väga selgelt ja konkreetselt, et kooli pidajaks võib olla aktsiaselts või sihtasutus. Kusagil ei näe ma MTuÜ-sid. Teiseks, kuidas oleks saanud kümnemiljonilise omakapitali nõue ära hoida Concordia pankrotti? Seletage mulle see lahti.

T. Maimets

Meil on ilmselt erinevad versioonid. See versioon, mille Vabariigi Valitsus heaks kiitis, sisaldab ka mittetulundusühingut. Ilmselt on teie käsutuses üks varasem versioon. Mõte on selles, et audiitorkontroll peab selle seaduse järgi andma kohe signaali ministeeriumile, kui ta leiab, et näiteks aktsiaselts on hakanud kasutama aktsiakapitali, nii nagu see Concordia Rahvusvahelises Ülikoolis toimus. Samuti peab kool ise selle seaduse järgi andma kaks korda aastas informatsiooni oma majandusliku seisu kohta Haridus- ja Teadusministeeriumile. Sel puhul ei juhtu sellist asja, et jaole saadakse siis, kui 20 miljonit on juba miinuses ja kõik Eesti, Läti ja Hiina üliõpilased on tänaval, elekter välja lülitatud, vesi kinni.

Aseesimees T. Savi

Aitäh! Juhataja soovitab teil kohtuda ja pabereid võrrelda. Nüüd siis lubatud aeg Toomas Alatalule ja Mark Soosaarele. Küsimused haridus- ja teadusministrile. Palun!

T. Alatalu

Aitäh! Ma jätkan viimase teemaga, sest te ütlesite, et kümne miljoni kõrval on seal teised ja märksa olulisemad asjad. Aga on ju selge, et kui ikka raha ei ole või ei ole seda ette näidata, siis on selle kooliga ka kõik. Siit minu küsimus. Ajakirjanduses oli teade, et teie juures käisid erakõrgkoolide rektorid, ja vähemalt minule jäi mulje, et te leppisite kokku ka selle summa alandamises. Kuna te mainisite siin mingit rektorite nõukogu, siis tuleb mulle meelde, et oli üks isehakanute seltskond, mida juhtis just see Mart Susi, kellel endal, pärast tuli välja, ei olnud pennigi või tegelikult tal oli ikkagi piisavalt hinge taga. Kes sellesse nõukogusse praegu kuuluvad ja kas te nende teie juures käinud rektorite soove siiski arvesse ka võtsite?

T. Maimets

Kui ma nüüd suudan peast õigesti öelda, siis seal rektorite nõukogus olid veel lisaks Akadeemia Nord ja Eesti Kõrgem Kommertskool. Seal oli veel liikmeid ja kõik nendest ei olnud sellise kuulsusega, nagu lugupeetud või vähem lugupeetud rektor Susi.

Aseesimees T. Savi

Mark Soosaar, palun!

M. Soosaar

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus täiendab kolmandat küsimust, see käsitleb õpetajate streiki. Klassikalisest ajalookäsitlusest teame, et kui haritlaskond koos töölisklassiga tõuseb üles üleriigilisele streigile, siis see näitab, et valitsus ei saa riigi juhtimisega hakkama. Kuna streikijate nõudmisi pole rahuldatud, siis on äikesepilv Eestimaa kohal edasi. Ma tahan teada, missugune kolmest koalitsioonierakonnast on teie arvates kõige rohkem süüdi tekkinud olukorras.

T. Maimets

Tõepoolest võib seda pilti serveerida niimoodi, et praegune valitsus ei ole suutnud kaheksa kuuga lahendada kõiki probleeme Eesti hariduses, mis on kogunenud 12 aastaga. See on üks võimalus asju vaadata. Mina küll praegusest koalitsioonist süüdlast ei otsiks, vaid tegeleksin põhiliselt sellega, kuidas minna edasi. Edasiminekuks, nagu ma ütlesin eelmistele küsimustele vastates, on, esiteks, üldhariduskoolide finantseerimise süsteemi oluline korrastamine, õiguste ja vastutuse täpne määratlemine. Nagu öeldud, käis töö sellel alal juba enne streiki. Praegu on kokku lepitud kohtumised õpetajatega, et neid ülesandeid täpsustada.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Kadi Pärnits, palun!

K. Pärnits

Aitäh! Austatud minister! Kui te ise 12 möödunud aastat täpselt ei mäleta, siis tuletan teile meelde, et üle-eelmine valitsus sõlmis õpetajatega palgalepped, eelmine valitsus mitte. Aga minu küsimus tuleneb streigiteemast. Palgafondi suurenemine 12% ei ütle töötegijale midagi, temale annab turvatunde konkreetne palga alammäär. Kas te plaanite korralikult kokku istuda - valitsuse esindaja, omavalitsuste liit kui tööandjate liit ja ametiühingud -, et teha üks korralik palgalepe tulenevalt palgafondi suurenemisest 12% või olete te seda juba teinud?

T. Maimets

Aitäh! Me oleme kindlasti nõus ja valmis läbi rääkima, kui on tegemist mitteultimatiivsete tingimustega. Mis puudutab palga alammäära, siis meie lähtepositsioon on kindlasti koalitsioonileppes fikseeritu, mis ütleb, et koolijuhile tuleb anda suurem vastutus ja suuremad õigused. See kehtib ka palga määramisel. On täiesti selge, et kui kõike dikteeritakse, alammäära tõstetakse kogu aeg ja rohkem seda palgafondi kooli ei tulegi, siis koolijuhi õigused ja vastutus on ainult deklaratiivsed, mitte aga majanduslikud.

Aseesimees T. Savi

Suur tänu! Rohkem küsimusi ei ole. Härrased ministrid, tänan teid vastamast Riigikogu liikmete küsimustele! Riigikogu infotund on lõppenud.


1. Teated

Aseesimees T. Savi

Tere päevast, austatud Riigikogu! Kell on 14, alustame täiskogu kolmapäevast istungit. Olen juhatuse nimel valmis vastu võtma arupärimisi ja seaduseelnõusid. Kolleegidel palun registreeruda! Vabariigi Valitsuse esindaja täna seaduseelnõusid üle ei anna. Ekraan on tühi. Tõenäoliselt ei ole ka kolleegidel ettepanekuid. Helir-Valdor Seeder, palun, milles on küsimus?

H-V. Seeder

Aitäh! Lugupeetud juhataja! Ma tahan juhatusele üle anda protesti eile rahanduskomisjonis toimunud 2004. aasta riigieelarve arutelu kohta.

Aseesimees T. Savi

Keeldu selle kohta kodukorraseadus ei sisalda, nii et, Helir-Valdor Seeder, kõne puldist, palun!

H-V. Seeder

Lugupeetud juhataja! 9. detsembril 2003. aastal toimunud Riigikogu rahanduskomisjoni istungil otsustas komisjon seaduse "2004. aasta riigieelarve" eelnõu kohta esitatud 101 muudatusettepanekut läbi vaadata ühtse paketina ning nende kohta korraldati üks hääletus. Kõnealuste muudatusettepanekute hulgas oli arvukalt Isamaaliidu fraktsiooni esitatud muudatusettepanekuid. Sellise tegevusega rikkus rahanduskomisjon Riigikogu kodukorra seaduse § 100 lõiget 2, mille kohaselt peab eelnõu juhtivkomisjon võimaldama muudatusettepaneku esitajal oma ettepanekut selgitada enne selle kohta otsuse tegemist. Isamaaliidu fraktsioonile sellist võimalust ei antud. Lisaks tuleneb Riigikogu kodukorra seaduse § 100 lõike 2 mõttest, et iga muudatusettepaneku kohta tuleb teha eraldi otsus. Ülaltoodust tulenevalt palun anda hinnang rahanduskomisjoni tegevusele ja teha ettepanek korraldada nimetatud 101 muudatusettepaneku rahanduskomisjonis läbivaatamine kooskõlas Riigikogu kodukorra seadusega!

Aseesimees T. Savi

Ma tänan! Aga kolleegidele teadmiseks, et juhatus tahab väga loota, et selliseid avaldusi Riigikogu täiskogu ette ei tooda ja need edastatakse vastavale komisjonile. Küll aga, et see täna juba juhtunud on, oleks mul hea meel, kui rahanduskomisjoni esimees kommenteeriks seda oma ettekandes, kui see on vastuvõetav. Nüüd teadete juurde. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud: Vabariigi Valitsuse k.a 8. detsembril algatatud töölepingu seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjoniks on määratud sotsiaalkomisjon, Riigikohtu esimehe 2003. aasta 9. detsembril esitatud Riigikogu otsuse "Riigikohtu liikme Jaano Odari kohtunikuametist vabastamine" eelnõu, mille juhtivkomisjoniks on määratud põhiseaduskomisjon. Rohkem teateid ei ole. Austatud kolleegid, palun teeme kohaloleku kontrolli! Kohalolijaks registreerus 79 Riigikogu liiget. Päevakorras midagi täpsustada ei ole. Päevakorras on täna 26 seaduseelnõu arutelu.


2. Seaduse "2003. aasta riigieelarve" muutmise seaduse eelnõu (159 SE) kolmas lugemine

Aseesimees T. Savi

Me alustame ning võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud seaduse "2003. aasta riigieelarve" muutmise seaduse eelnõu. Tegemist on eelnõu kolmanda lugemisega. Ettekandeks on Riigikogu kõnepuldis rahanduskomisjoni esimees Andres Lipstok.

A. Lipstok

Härra juhataja! Austatud kolleegid! 2003. aasta riigieelarve muutmise seaduse eelnõu oli rahanduskomisjonis arutelul 3. detsembril. Riigikogu suurest saalist muudatusettepanekuid selle eelnõu kohta ei laekunud. Rahanduskomisjon tegi kaheksa parandusettepanekut, mis tulenesid ministeeriumide ettepanekutest teha muudatusi nende valitsemisala kuludes. Eelnõu algataja toetas kõiki neid ettepanekuid, mida rahanduskomisjon oli komisjonile arutamiseks esitanud. Ma lühidalt peatun olulisematel. Vabariigi Valitsuse reserv ja omandireformi reservfond ning Kaitseministeeriumi tegevuskuludes sisalduvate kaitseotstarbelise varustuse ja materjalide ...

Aseesimees T. Savi

Andres Lipstok, ma palun vabandust! Kolleegid, püsti või istudes ei maksa väga kõva häälega rääkida.

A. Lipstok

Aitäh! Valitsuse reserv ja omandireformi reservfond ning Kaitseministeeriumi tegevuskuludes sisalduvate kaitseotstarbelise varustuse ja materjalide kulud määrati ülekantavateks. Vahendeid paigutati ümber Siseministeeriumi arvutipargi tänapäevastamiseks ning Kodakondsus- ja Migratsiooniameti halduses oleva väljasaatmiskeskuse renoveerimiseks. Seda tehti Siseministeeriumi eelarve piires. Suurendati ravikindlustuseta isikute vältimatuks raviks ettenähtud summasid 7,5 miljoni krooni võrra. Puuetega inimeste igakuulisteks toetusteks ettenähtud summat suurendati 13,1 miljoni krooni võrra ja töötute ümberõppeks määratud summat suurendati samuti. Ka need suurendamised tehti Sotsiaalministeeriumi eelarve piires ehk kuskilt mingit lisaraha ei määratud. Lisaks tulid muudatused klassifikaatorist ja riigieelarve kassalise täitmise andmetest. Komisjon arutas need ettepanekud, nagu ma ütlesin, läbi ja kõigi kohta tehti konsensuslik otsus. Samuti oli konsensuslik otsus kolmas lugemine täna siin saalis lõpetada, panna eelnõu lõpphääletusele ja eelnõu seadusena vastu võtta. Aitäh!

Aseesimees T. Savi

Andres Lipstok, suur tänu! Kas kolleegidel on ettekandjale küsimusi? Ei ole.

A. Lipstok

Austatud juhataja, kas ma kommentaari annan praegu?

Aseesimees T. Savi

Jah, kommentaari võiks praegu tõesti ära teha.

A. Lipstok

Tänan! Suhteliselt keeruline on kommenteerida, sest rahanduskomisjonile ega rahanduskomisjoni esimehele sellist protesti esitatud ei ole. Eilsel rahanduskomisjoni koosolekul oli tänase protesti üleandja kohal. Parandusettepanekuid 2004. aasta eelarve kohta oli kokku üle 100. Me jaotasime nad kolme gruppi. See oli rahanduskomisjoni konsensuslik otsus ja neid vaadati gruppide kaupa. Viimasesse gruppi kuulusid sellised parandusettepanekud, mida valitsuse esindaja ehk algataja ühel või teisel põhjusel ei toetanud. Rahanduskomisjonis otsustati neid hääletada koos. Ka selle poolt oli komisjon ühehäälselt. Nii see töökorraldus käis. Ühtegi protesti komisjoni esimehele ega komisjonile laekunud ei ole. Nii et ma protesti sisu kommenteerida ei oska, sest ma ei ole seda paberit näinud. Aitäh!

Aseesimees T. Savi

Aitäh! Helir-Valdor Seeder tahab avada diskussiooni esitatud kommentaari üle. Juhataja ei pea seda vajalikuks. Juhatus vastab protesti esitajale ise. Austatud Riigikogu, on võimalik avada läbirääkimised, milles saavad osaleda vaid fraktsioonide volitatud esindajad. Kas keegi soovib avaldada arvamust? Seda soovi ei ole, läbirääkimisi ei avata. Lugupeetud kolleegid, palun leidke oma töölaudadelt eelnõu muudatusettepanekute tabel! Kas võime alustada nende läbivaatamist? Esimene muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, leidnud täielikku arvestamist, nii nagu ka teine, kolmas, neljas, viies, kuues, seitsmes ja viimane, kaheksas. Täiskogu on aktsepteerinud kõik laekunud muudatusettepanekud ning komisjoni ettepanek oli nimetatud seaduseelnõu panna lõpphääletusele, mida ka alustame. Kas võime alustada lõpphääletust? Austatud Riigikogu! Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud seaduse "2003. aasta riigieelarve" muutmise seaduse eelnõu 159. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Seaduse vastuvõtmise poolt on 70 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, erapooletuid on 2. Seaduse "2003. aasta riigieelarve" muutmise seadus on vastu võetud.


3. Käibemaksuseaduse eelnõu (131 SE) kolmas lugemine

Aseesimees T. Savi

Lugupeetud kolleegid! Võtame järgnevalt arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse eelnõu. Alustame kolmandat lugemist. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad alustada läbirääkimisi? Mark Soosaar, kas kaks minutit kohalt või kõne puldist? Kõne puldist, Keskerakonna fraktsiooni volitatud esindajana. Toomas Varek noogutab pead. Palun!

M. Soosaar

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Valitsuskoalitsioon on oma kuulsas koalitsioonileppes deklareerinud, et tuleb vähendada rahva tulumaksukoormust. Selle eelnõu seadusena vastuvõtmisel ongi see võimalus olemas. Kui vaadata Keskerakonna fraktsiooni parandusettepanekut nr 21, mille järgi piim, piimatooted, liha, lihatooted, teravili, kala, köögivili, naturaalne mesi, puuviljad ja marjad võiksid olla hoopis 5% käibemaksuga, siis need on tervislikud toiduained, mille hinna alanemine aitaks tegelikult lisaks toidulaua tervislikumaks muutmisele ka meie rahva rahakotti veidi rohkem kulla ja hõbedaga täita. Siin ongi praegu koalitsiooniliikmetel võimalus näidata, kas nende sõnad, mida nad koalitsioonileppes on kirjutanud ja ajakirjandusrahvale deklareerinud, vastavad tõele või mängitakse silmakirjalikku mängu. Teised ettepanekud, mis Keskerakonna fraktsioonilt tulid, langevad ju tegelikult kokku Reformierakonna juhitava Kultuuriministeeriumi ja lugupeetud ministri Urmas Paeti ettepanekutega. Ettepaneku viia kino-, näituse- ja muuseumipileti käibemaks samuti 5%-le lükkas Res Publica juhitav Rahandusministeerium kahjuks uhkelt tagasi. Ju ei ole vaja muuseumide, näituste ja kinode puhul rakendada võrdse kohtlemise printsiipi. Kui see kujuneb meie riigis ideoloogiaks, siis ei ole midagi parata. Peame vaatama, kuhu selline poliitika välja viib. Keskerakonna fraktsiooni ettepanek diferentseerida perioodikaväljaandeid, mitte enam toetada käibemaksusoodustusega kollast pressi ja jätta alles soodustus, mis toetaks kultuuriprotsessi toetavat pressi, ei leidnud rahanduskomisjonis ega ka teisel lugemisel kahjuks mõistmist. Ju siis tuleb selle juurde tulevikus tagasi tulla, sest ilmselt ei ole mitte kõik Riigikogu koalitsiooni koolipinkides istuvad õpilased veel endale mõningaid asju selgeks teinud. Eriti kurvaks teeb mind aga see, et ei leidnud vastukaja Keskerakonna fraktsiooni ettepanek toetada käibemaksuhoobadega lastekirjandust, lastele loodavat muusikat, videoid jne. Mõningates õigusaktides me nagu püüame lapsi märgata, aga mõningates läheme lastest täielikult mööda. On väga meeldiv tänada endist kultuuriministrit Jaak Allikut, kes teise lugemise ajal hääletas nende ettepanekute poolt ja koalitsiooni pinkides istuvatest saadikutest ainukesena taipas, millega tegemist on. Kurb, et teise lugemise läbirääkimiste ajal räägiti sellestsamast puldist, nagu need ettepanekud ei vastaks Euroopa Liidus käibemaksuga maksustamist reguleeriva Euroopa Ühenduste Nõukogu kuuendale direktiivile. Soovitan siiski kõigil, kes istuvad Riigikogu saalis paremal poolel, selle direktiiviga tutvuda ja vaadata, millised võimalused on meil käibemaksuseadusega kultuuriprotsessi toetada. Eriti tahan pöörduda paremal pool istuvate kultuuriinimeste poole. Mõelge, kui te vajutate nüüd nupule, kas te toetate kultuuri või te ei toeta kultuuri. Kõige eeltoodu valguses ei saa Keskerakonna fraktsioon üksmeelselt seda eelnõu sellisel kujul toetada. Aitäh!

Aseesimees T. Savi

Suur tänu, Mark Soosaar! Kas keegi fraktsioonide volitatud esindajatest soovib veel oma arvamust avaldada? Ei. Kas võin teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Läbirääkimised on lõpetatud. Alustame eelnõu lõpphääletust. Kas võime alustada lõpphääletust? Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse eelnõu 131. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Seaduse vastuvõtmise poolt on 55 Riigikogu liiget, 17 on vastu, erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud.


4. Struktuuritoetuse seaduse eelnõu (148 SE) kolmas lugemine

Aseesimees T. Savi

Lugupeetud kolleegid! Võtame järgnevalt arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud struktuuritoetuse seaduse eelnõu. Tegemist on samuti eelnõu kolmanda lugemisega ning fraktsioonide volitatud esindajatel on võimalik osaleda läbirääkimistel. Seda soovi ei näi olevat. Läbirääkimisi ei avata. Alustame lõpphääletust. Austatud Riigikogu! Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud struktuuritoetuse seaduse eelnõu 148. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Seaduse vastuvõtmise poolt on 67 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Struktuuritoetuse seadus on vastu võetud.


5. Kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (180 SE) kolmas lugemine

Aseesimees T. Savi

Austatud Riigikogu! Võtame järgnevalt arutusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ja Ühenduse Vabariigi Eest - Res Publica fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Tegemist on eelnõu kolmanda lugemisega. Palun, kas fraktsioonide esindajad soovivad osaleda läbirääkimistel? Seda soovi ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Alustame lõpphääletust. Enne seda, kuna selle seaduse vastuvõtmine nõuab Riigikogu koosseisu häälteenamust, teeme kohaloleku kontrolli. Austatud Riigikogu, palun teeme kohaloleku kontrolli! Oma kohaloleku registreeris 79 Riigikogu liiget. Alustame lõpphääletust. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ja Ühenduse Vabariigi Eest - Res Publica fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 180. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Seaduse vastuvõtmise poolt on 79 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Seaduse muutmise seadus on vastu võetud.


6. Keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (149 SE ja 163 SE) kolmas lugemine

Aseesimees T. Savi

Lugupeetud kolleegid! Võtame kolmandale lugemisele Riigikogu liikmete Mihhail Stalnuhhini, Mailis Repsi, Vladimir Velmani, Toivo Tootseni, Heimar Lengi, Olev Laanjärve, Arnold Kimberi ja Vilja Savisaare ning Vabariigi Valitsuse algatatud keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu. Tegemist on eelnõu kolmanda lugemisega ning fraktsioonide esindajatel on võimalik osaleda läbirääkimistel. Tõnis Lukas, palun, Isamaaliidu fraktsiooni nimel!

T. Lukas

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Kellelgi on jälle põhjust rõõmustada, et valitsuskoalitsioon ja Keskerakond on asunud ellu viima uut poliitikat. Isamaaliit selle üle ei rõõmusta, vaid tegelikult kurvastab. Sest nii nagu mõttetud muutused kodakondsuspoliitikas, nii on ka keelepoliitika pidev solgutamine ühest sadamast teise riskantne ettevõtmine, sest see annab riigi kodanikele ja selleks pürgijatele sõnumi, et seadusi muudetakse niikuinii, neid ei olegi vaja täita. Keeleseaduse mõtte järgi on kategooriatunnistuste aeg ümber ja need peaksid oma kehtivuse kaotama, sest inimesed, kes vajalikul tasemel keele on omandanud, on saanud hoopis teised atestaadid. Ajaga on muutunud ka nõuded, mis Eesti riigis eesti keele, ma rõhutan, eesti keele kui riigikeele oskusele on esitatud. Need nõuded on muutunud sedavõrd, et kategooriad, mis hakkasid kehtima 1990. aastate algusest, neid nõudeid ei rahulda. Eriti võib seda nõuete mittekokkulangevust näha näiteks A- ja B-kategooriate puhul. On täiesti selge, et need ei vasta praegustele algtaseme nõuetele. Nii et üks probleem on, et nõuded ei ole kooskõlas sellega, mida meile räägitakse. Need kaks süsteemi on ühitamatud ja ei ole õige teha seda järeleandmist seadustes, mis tegelikult võib lõppkokkuvõttes viia selleni, et Eesti riigis ei saa kõikjal eestikeelset tervishoiuteenust ja poodides ei ole eestikeelset teenindamist. See on probleem, mida riigikeele puhul peaks eriti tähelepanelikult jälgima. Sellist järjekindlusetuse signaali Eesti elanikele anda ei tohiks. Teiseks, kui on öeldud, et ka kategooriatunnistuste nõuetele mittevastavust saab tähelepanelikumalt kontrollida, st Keeleinspektsiooni tööd tõhustada, siis tuleb seda reaalselt teha. Jutt kahest lisaametikohast, eriti tingimustes, kus Keeleinspektsiooni eelarvet suurendatud ei ole, vähemalt praeguse seisuga mitte, ei ole piisav. Keeleinspektsioon tuleb sel juhul palju massiivsemalt tööle rakendada, kui praegu koalitsiooni ja Keskerakonna plaanides on. Kuni seda tehtud ei ole, ei ole ka mingit põhjust keeleseaduse nõudeid muuta ega maha võtta. Nii et Isamaaliit hääletab selle eelnõu vastu, aga Isamaaliit on harjunud sellega, et kui meie kurvastame, siis keegi teine rõõmustab.

Aseesimees T. Savi

Suur tänu, Tõnis Lukas! Palun kõnepulti Mihhail Stalnuhhini Keskerakonna fraktsiooni volitatud esindajana!

M. Stalnuhhin

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Tegemist ei ole muidugi mingi uue poliitikaga, tegemist on vanade vigade parandamisega. Haridusministeeriumi komisjon tegeles küsimusega poolteist aastat ja andis oma soovitused. Kui me juba euroliitu lähme, siis oleks vaja, et meie õigusstandardid vastaksid Euroopa õigusstandarditele. Nii et Keskerakonna fraktsioon toetab selle eelnõu seadusena vastuvõtmist ja seda ootab mitu tuhat inimest Eestis. Loodame, et see leiab toetust. Aitäh!

Aseesimees T. Savi

Suur tänu! Rohkem sõnavõtusoove ei ole. Kas võin teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Läbirääkimised on lõpetatud. On aeg asuda nimetatud seaduse vastuvõtmisele. Kas võime alustada lõpphääletust? Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele 8 Riigikogu liikme ja Vabariigi Valitsuse algatatud keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu 149 ja 163. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Seaduse vastuvõtmise poolt on 72 Riigikogu liiget, 7 on vastu, erapooletuid ei ole. Keeleseaduse muutmise seadus on vastu võetud.


7. Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (152 SE) kolmas lugemine

Aseesimees T. Savi

Lugupeetud kolleegid! Võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Siingi on tegemist eelnõu kolmanda lugemisega. Fraktsioonide volitatud esindajatel on võimalik osaleda läbirääkimistel. Seda soovi ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Alustame lõpphääletust. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 152. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Seaduse vastuvõtmise poolt on 81 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud.


8. Vanemahüvitise seaduse eelnõu (125 SE) kolmas lugemine

Aseesimees T. Savi

Austatud Riigikogu! Võtame järgnevalt kolmandale lugemisele Vabariigi Valitsuse algatatud vanemahüvitise seaduse eelnõu. Nagu öeldud, toimub eelnõu kolmas lugemine. Kõnepult on avatud fraktsioonide volitatud esindajatele. Palun, Siim Kallas, kõne puldist! Kas viiest minutist jätkub? Palun!

S. Kallas

Austatud härra juhataja! Auväärsed kolleegid! Me võtame täna vastu hea seaduse. Olen selles veendunud. Kogu vanemahüvitise arutelu jooksul on meis süvenenud usk, et kui üldse midagi kallutab Eesti rahvastiku arengut positiivses suunas, siis on just see seadus see, mis mõjub. Kui koalitsioonilepet tehti, olid koalitsioonipartnerid lõpuks kõik üsna ühel meelel, et vanemahüvitis kokkulepitud kujul ei ole mitte kompromiss eri erakondade erinevate huvide vahel, vaid tõesti hea kava, mida ellu viies suudame me tuua meie rahvastiku arengusse kauaoodatud rahvastiku loomuliku juurdekasvu. Eelnõu arutamise käik on meid üksjagu hämmastanud. Kõik partnerid on selle eelnõu arutamise käigus saanud lausa pöörasel määral sõimata. Me pikendame sünnitushüvitise maksmist 140 päevalt aastale ja kulutame hüvitise maksmiseks riigieelarvest suure summa, 450 miljonit krooni. Meile hüütakse, et see on üldse väga paha plaan, kõigele lisaks oleks tegelikult vaja maksta poolteist aastat. Me tõstame töötute ja ülikoolis õppivate emade sünnitushüvitist nullist 2200 kroonini kuus ja seda makstakse aasta jooksul pärast sünnitamist. Nullist 2200-ni. Meile hüütakse, et see on väga paha ettepanek, tegelikult oleks vaja palju rohkem. Tuleb jälle meenutada John Steinbecki, kes on öelnud, et raha on kas väga vähe või pole teda üldse, kolmandat võimalust polegi. Kui selle üle pisut järele mõelda, siis on raevu ja viha vanemahüvitise vastu mõistuspäraselt raske seletada, sest see viha koondus peamiselt vaid ühe asja vastu - vanemahüvitise ülempiiri vastu. Praeguse seaduse järgi maksab haigekassa äsja sünnitanud emale sünnitushüvitist 140 päeva jooksul suuruses, mis vastab täpselt varem teenitud töötasule, siin pole mingit alam- ega ülempiiri. Kas siis, kui me oleksime vaid pikendanud sünnitushüvitise maksmist 225 päeva võrra ja haigekassat puuduoleva summa katmisel eelarvest aidanud, oleksime vähem sõimata saanud? Varasemate peretoetuste arutelude ajal on tihti välja öeldud mõte, et peretoetused ei tohi olla nii üles ehitatud, et mõni inimene hakkab lapsi muretsema lihtsalt raha saamiseks. Nii tulevad ühiskonda lapsed, kelle eest vanemad ei hoolitse ja kes tuleb üles kasvatada lastekodudes. Kuigi ma tean ühte sellist peret, kes juba olemasolevate lapse- ja muude toetuste saamiseks just nii ongi teinud, olen ma ettevaatlik selle probleemi dramatiseerimisel, sest kindlat arvulist tõestust, et selline nähtus võiks olla massiline, ei ole. Aga mulle teeb muret, et nüüd, kus me tõepoolest hakkame maksma märkimisväärseid summasid peredele, kes seni pole midagi teeninud (selleks võib olla erinevaid põhjusi), ei räägi me sellest probleemist üldse. Kogu tähelepanu on olnud suunatud vanemahüvitise ülempiirile, üldse mitte sellele, et sünnitushüvitise alampiiri tõus võib meile kaasa tuua ebameeldivaid kaasnähte. Kui me saavutame küll rahvastiku suurema loomuliku juurdekasvu, aga selle juurdekasvuga tegelemiseks tuleb meil juurde rajada lastekodusid ja hiljem võidelda väga pahade ilmingutega, mis lähtuvad asotsiaalsetest peredest, siis oleme küll teinud endale küsitava väärtusega teene. Eeltoodu viitab lihtsalt sellele, et tegelikult oli kogu vanemahüvitise arutelus rohkem emotsioone kui asjalikku arutelu. Vanemahüvitise seadus on väga hea seadus, Reformierakonna fraktsioon hääletab selle vastuvõtmise poolt. Aitäh!

Aseesimees T. Savi

Suur tänu, Siim Kallas! Palun kõnepulti Marika Tuusi, Keskerakonna fraktsiooni volitatud esindaja!

M. Tuus

Austatud eesistuja! Austatud kolleegid! Kui teie, selle saali enamus, vajutate täna mõne aja pärast rohelisele nupule, siis teadke, et te hääletate tegelikult rahva tahte vastu, sest suurem osa inimesi ei toeta vanemahüvitist sellisel diferentseeritud kujul. Näete nüüd, kuidas ühest positiivsest algest, mida emapalk olema peaks, on saanud viimaste aegade Eesti rahva suurim lõhestaja, sest lastele hinnasildi külge riputamine läheb vastuollu ühiskonna õiglustundega. Euroopalik tava pole see, et teatud osa ühiskonnast määrataksegi igavesse vaesuse nõiaringi. Euroopa liberaalidel on kombeks mahajääjaid toetada. See paremradikaalsus, muide, on ainult Eesti moodi parempoolsus, millega mõnikümmend rahvasaadikut n-ö puudli kombel kaasa jooksevad. See on seadus, mida tehakse tegelikult väga väikesele vähemusele. Ei, toetajaid ei ole isegi mitte 1/3, nagu räägitakse. Minu tutvusringkonnas on väga palju naisi, kes hakkavad saama maksimumilähedast vanemapalka, kuid nad ei toeta seda ideed, sest inimesed peavad seaduse ja riigi silmis võrdsed olema. Riik ei tohi siin vahet teha, riik ei tohi meie kõigi ühist avalikku raha jaotada nii, et jõukamatele rohkem ja teistele vähem. Riigieelarve pole suurepalgalistele palga maksmiseks. Eile, kui Valges saalis toimus sotsiaalkomisjoni lahtine istung nn seeniorparlamendi osavõtul, ütles ühe erakonna esindaja, et järgmisel aastal (ma tuletan meelde, et see on ju suur hinnatõusude aasta) saame me pensione tõsta vaid 100 krooni ka sellepärast, et meid ähvardab jätkuvalt Venemaa oht ning me peame oma julgeolekut kindlustama, ning tema ema ütleb hoopis, et tema ei tahagi pensioni saada Eesti rahvalt, Eesti riigilt, vaid selle pensioni peaks maksma Vene riik. Pensione saaks tõsta just nimelt kas või sellesama vanemapalga ülemise kahvli arvel. See ei ole ümberjagamine ja see ei ole võrdsustamine. Euroopas on sellel teine nimetus. See on inimlik solidaarsus, see on põhiosa Lääne kristlikust kultuurist. Eelkõneleja ütles, et ilma selle seaduseta ei saaks üliõpilased sünnitamise eest mingit raha. Tuletan meelde, et praegu on lapsehooldustasu siiski 700 krooni. Tasuks ennast asjadega enne kurssi viia, kui nii tähtsaid probleeme üldse otsustada. Aga muide, praegused Eesti naised sünnitavad, nagu te teate, mitme aasta võrra vanemana kui veel kümmekond aastat tagasi ja see seadus tõstaks sünnitajate vanust veelgi. See on tegelikult karjäärinaiste seadus, mis ei väärtusta last, vaid kõrget palka. Sündide edasilükkamine ei saa ju ometi olla meie rahvastikupoliitika eesmärk, et enne palk, karjäär ja siis lapsed. See võib olla ainult erakondlik poliitika. Keskerakonna fraktsioon ei saa toetada seadust, mida ei poolda kümnete pere- ja lasteorganisatsioonide esindajad, mida ei toeta teadlased, haritlased. Seda mittetoetust on näidanud ka avaliku arvamuse uuringud. Me ei saa toetada seisukohti, mida ei toeta, muide, ka suurem osa teist siin saalis, kes te hääletate küll täna selle seaduse poolt. Ma loodan väga, et te kohalikes ajalehtedes jätkuvalt ei publitseeri oma seisukohti, et te olete võrdse vanemapalga poolt, aga paha Riigikogu otsustas nii. Lõpetuseks. Eesti uus inimarengu aruanne on peatselt meie ees. Ühiskonnateadlane Raivo Vetik ütles täna hommikutelevisioonis välja uue kogumiku põhisõnumi: Eesti vajab uut arengumudelit, Eesti vajab inimnäoga kapitalismi, Eesti vajab pööret sotsiaalsema arengumudeli suunas. Kui me täna siin üheskoos seda seadust selliselt vastu ei võtaks, oleks see üks samm sellele lähemale. Ma tänan teid!

Aseesimees T. Savi

Suur tänu, Marika Tuus! Palun kõnepulti kolleeg Andres Korgi, Res Publica fraktsiooni nimel!

A. Kork

Austatud härra juhataja! Head kolleegid! Loodetavasti võtame me kohe seadusena vastu selle aasta ja ilmselt ka selle sessiooni kõige rohkem vaieldud ja kõige rohkem emotsioone tekitanud seaduseelnõu. Enamik meist on käinud seda arutamas väga erinevates seltskondades, väga erinevate valijategruppidega, oleme kuulnud väga erinevaid arvamusi. Selle seaduse puhul on iseloomulik, et hoolimata tulistest vaidlustest ei ole inimeste arvamused muutunud, kõik on jäänud oma arvamuse juurde. Kuni eilseni arvasin ma veel, et midagi uut on siin vallas väga raske kuulda, aga täna üllatas meid üks keskajaleht, mis kirjutas, et uus vanemahüvitis teeb vaesed pered vaesemaks. See oli tõesti uus argument, mida ma ei olnud varem kuulnud. Ma tahan siit öelda väga selgelt ja väga üheselt: see ei vasta tõele, nii nagu ka selle ajaleheartikli pealkiri ei vasta sisule. Ühegi pere, ka kõige vaesema ja paljulapselisema sissetulek ei saa pärast vanemahüvitise kättesaamist olla madalam toimetulekupiirist, madalam sellest, mis oli käesoleval aastal. Aga selleks, et kaotada need spekulatsioonid, räägin ma teile lühidalt, kuidas on tegelikult lapsetoetuste ja peretoetuste seis selle eelarvega muutunud. Nagu te teate, lisandub uue toetusena vanemahüvitis, 440 miljonit krooni, lisandub kolmelapselise pere kvartalitoetus ja suureneb esimese lapse toetus. Järgmisel aastal on lastega perede toetuste kogusumma umbes 2,1 miljardit krooni, sellest 820-830 miljonit krooni lisandub nn uut toetusraha. Teisiti öeldes: igast kümnest kroonist, mis pered saavad järgmisel aastal toetustena kätte, on neli krooni käesoleva aasta eelarvest lisandunud uus raha. 820-830 miljonit on pretsedenditult suur tõus. Midagi sellist ei ole olnud kogu Eesti Vabariigi taasloomisest peale. Kui te vaatate eelarvet, siis leiate, et viimase viie aasta lapsetoetuste tõus jäi summaarselt üle kahe korra madalamaks, kui käesoleval aastal toimunud lapsetoetuste tõus kokku. Öelda, et midagi sai vähe, on halb ja vale. Toetused on tegelikult tehtud selle piiri peal, mida järgmise aasta eelarve üldse võib välja kannatada. Tulen veel kord tagasi vanemahüvitise juurde. Kõik, kes me oleme käinud inimeste hulgas, erinevate vaadetega inimeste hulgas ja rääkinud nendega, oleme harjunud, et viimane küsimus, millega diskussioon lõpeb, on üks ja seesama: "Kas see toetus ikka kindlasti tuleb? Tehke ta ükskõik milline, peaasi et ta tuleks!" Kolleegid, õigustame inimeste lootusi! Res Publica fraktsioon toetab selle seaduse vastuvõtmist ja palume teid kõiki seda toetada! Aitäh!

Aseesimees T. Savi

Suur tänu, Andres Kork! Rahvaliidu fraktsiooni nimel Jaak Allik, palun!

J. Allik

Lugupeetud härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Rahvaliidu fraktsioon on seda eelnõu korduvalt põhjalikult arutanud, oleme pidanud nõu ka oma valijatega. Mäletatavasti oli koalitsioonilepingu sõlmimisel või valimislubadustes meie ettepanek maksta vanemahüvitist kolme aasta jooksul miinimumpalga ulatuses. Praegune eelnõu sellel kujul, nagu ta parlamendist lõpuks ellu läheb, erineb üsnagi oluliselt sellest ettepanekust. Rahvaliidu fraktsioon otsustas lõppkokkuvõttes seda eelnõu toetada järgmistel kaalutlustel. Kõigepealt, meie jaoks on väga oluline, et Riigikogu tõenäoliselt võtab vastu ettepaneku esimese lapse toetuse kahekordseks suurendamiseks, millega me tõepoolest näitame, et me hoolime, et me näeme kogu probleemide ringi, ei tegele mitte ainult n-ö sünnituse stimuleerimisega, vaid pöörame tähelepanu kõigile lastele, ka neile, kes juba olemas on, ja ka sellele, mis edaspidi sündivaist lastest saab. Teiseks tahan öelda, et need arvamused ja kriitika, mis on kostnud nii siin saalis kui ka pressis, et see seadus suurendab kihistumist ühiskonnas, ei vasta tegelikult tõele. Sellepärast, et kui ema läheb tööle, praegusel juhul pärast kolme kuud lapse juures olemist, neljandal kuul, hakkab ta ikkagi saama seda palka, mida ta enne sai. Teatud mõttes seadus ju isegi vähendab kihistumist, sest need, kes ei saanud midagi, saavad 11 kuud siiski 2200 krooni ja see väga väike osa, kes saab üle kolme keskmise palga, saaks seda hüvitist kolme keskmise palga ulatuses. Kuid see ei olegi nii oluline, sest selle seaduse eesmärk pole tõepoolest mitte võidelda sotsiaalse kihistumise vastu, mis on äärmiselt terav probleem Eesti ühiskonnas. Seda tuleb meil teha teiste eelnõudega. Selle seaduseelnõu eesmärk on julgustada siiski noori naisi sünnitama. Kolmandaks, me käsitleme seda seadust kui omapärast sotsiaalset eksperimenti võib-olla isegi kogu Euroopa mastaabis. Ma arvan, et kui see seadus on aasta kehtinud, siis tuleks teha väga põhjalik analüüs, millist efekti ta on andnud, millistest tuludetsiilidest on sünnitajaid juurde tulnud, kuidas kogu see raha, mis on selle seaduse alla pandud, jaguneb erineva sissetulekuga emade vahel. Mis saab neist lastest edasi (ma pean silmas nende vanemate lapsi, kes saavad 2200 krooni või väikest toetust), kui palju on meil vaja uusi lastekodukohti jne - seda me ei tea. Kuid me oleme Eesti demograafilises situatsioonis sellise piiri ees, et midagi kardinaalset tuleb ette võtta, et aru saada, kas üldse on neid klahve, millele vajutades võib seda olukorda muuta. Kahtlemata on käesolev seadus üks selline klahv. Siin saalis on kõlanud väga palju õigeid mõtteid. Palju on õige sellest, millest rääkis Marika Tuus, kindlasti on oma õigus ka Siim Kallasel, me täiesti toetame seda, mida rääkis Andres Kork. Igatahes me arvame, et nii ühiskond kui ka Riigikogu peaksid pöörduma selle seaduse juurde tagasi, kui selle eksperimendi kokkuvõtted on käes, ja siis otsustama, mis teed edasi minna, sest eesmärk, ma arvan, on meil kõigil ühine: tõepoolest püüda kardinaalselt parandada demograafilist olukorda. Aitäh!

Aseesimees T. Savi

Tänan, Jaak Allik! Palun, Katrin Saks Mõõdukate fraktsiooni nimel!

K. Saks

Austatud juhataja! Head kolleegid! Mõõdukate fraktsiooni nimel on mul hea meel teatada, et me toetame riigieelarvest ligi poole miljardi eraldamist vanemahüvitise kehtestamiseks ja 350 miljoni eraldamist lapsetoetuse tõstmiseks. Aga me ei toeta Vabariigi Valitsuse algatatud pilootprojekti - vanemahüvitise seaduse eelnõu. Meie arvates ei täida see eelnõu kaugemas perspektiivis talle seatud eesmärke, pigem vastupidi, ta tõstab sünnitusiga ja vähendab laste koguarvu. Me peame vastutustundetuks sellist raha jagamist riigi poolt, mis jah, tõepoolest ei suurenda kihistumist, küll aga süvendab seda, eelistades niigi hästi toimetulevaid peresid. Me peame ebaõiglaseks poliitikat, mis hinnasildistab lapsed. Me peame rumalaks valitsuse poliitikat, mis väikese kildkonna huve silmas pidades on jätnud arvestamata väga selgelt väljendunud avaliku arvamuse ja kodanikeühenduste ettepanekud. Me peame väga rumalaks, et eelnõu menetluse käigus pakutud kompromisslahendused hüljati nii Rahvaliidu, Res Publica kui ka Reformierakonna poolt. Niisiis, me pole mitte vanemahüvitise vastu (ja kuidas me saaksimegi olla iseenda idee vastu), aga me oleme valitsuse pakutud variandi vastu. See lapsuke sai nüüd küll pigem naabrimehe nägu ja vaderiteks me sellele eelnõule ei kipu. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees T. Savi

Tänan, Katrin Saks! Palun kõnepulti Peeter Tulviste, Isamaaliidu fraktsiooni nimel!

P. Tulviste

Austatud juhataja! Head kolleegid! Need minu kolleegid, kes siin kauem on olnud, tuletasid meelde, et Isamaaliit pakkus emapalga idee välja neli aastat tagasi. Me tervitame vanemahüvitise seaduse eelnõu ka praegu, sest see kõrvaldab ühe olulise takistuse rahvaarvu kasvamise teelt ja lahendab ühte väga olulist probleemi radikaalsete vahenditega. Tagantjärele võib ainult imestada, kuidas meil õnnestus ühte nii õiget asja nii valesti teha. Eelmisel kuul, pärast ühte Saksamaal peetud loengut küsiti minu käest: "Kui te praegu alustaksite otsast, sellest kohast, kus te olite 12 aastat tagasi, mida te nüüd teisiti teeksite?" Ma ütlesin, et üks oluline asi oleks see, et tuleks inimestele kõigepealt rääkida, missugune on see ühiskond, kus me nüüd elama hakkame. Seda, et ühiskonnas on olemas rikkad ja vaesed, tööandjad ja töövõtjad, peremehed ja sulased, tuleb inimestele ütelda otse ja selgelt, mitte sellele olulisele tõsiasjale kuidagi häbenedes ja kaudselt vihjata, näiteks niimoodi, et tuleb viia sisse diferentseeritud vanemahüvitis, nagu me seda praegu teeme, mis iseenesest on mõistlik ja, nagu lõpuks isegi ajalehes kirjutati, üldlevinud asi. Tagantjärele tark olles võib öelda, et kui me oleksime õigel ajal otsustanud igale lapsele 1000 krooni anda, nagu üks erakond pakkus, siis ilmselt ei oleks niisugust koledat reaktsiooni olnud. Praegu tundub kõige targem hääletada selle eelnõu poolt, aga samas võtkem ja täiendagem seda nii kiiresti kui võimalik lapsetoetuse üldise suurendamisega. Aitäh!

Aseesimees T. Savi

Suur tänu, Peeter Tulviste! Kõik on sõna saanud. Kas võin teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Läbirääkimised on lõpetatud. Lugupeetud Riigikogu, me alustame vanemahüvitise seaduse eelnõu lõpphääletust. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud vanemahüvitise seaduse eelnõu 125. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Seaduse vastuvõtmise poolt ... (Aplaus.) Lugupeetud kolleegid, haamer ei ole veel kolksatanud. (Naer.) Seaduse vastuvõtmise poolt on 61 Riigikogu liiget, 5 on vastu, erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud. (Aplaus.)


9. Riigieelarve seaduse, raamatupidamise seaduse, Riigikontrolli seaduse, valla- ja linnaeelarve seaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (89 SE) teise lugemise jätkamine

Aseesimees T. Savi

Austatud kolleegid! Võtame järgnevalt arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse, raamatupidamise seaduse, Riigikontrolli seaduse, valla- ja linnaeelarve seaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Me jätkame teist lugemist. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti rahanduskomisjoni liikme Andres Jalaku!

A. Jalak

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Pärast nii emotsionaalset arutelu ei paku üks eelarve baasseadus muidugi vist kellelegi eriti midagi. Aga siiski, eelnõu 89 ehk lühidalt öeldes eelarve baasseaduse lugemine katkestati siin saalis 19. novembril. Meeldetuletuseks lühidalt eelnõu sisust. On kolm põhimõtteliste küsimuste gruppi, mida selle eelnõuga püütakse muuta ja lahendada. Esimene grupp on muudatused strateegilise planeerimise valdkonnas. Esiteks, nähakse ette planeerimise kord, et saaks kehtestada rakendusaktid. Teiseks, kaob RIP ja jääb vaid investeeringute kava. Eesmärk on siin vaadata asutusi ja institutsioone eesmärkidest ja tegevustest lähtudes. Kolmandaks, luuakse eeldused keskpika eelarve tarvis. Teine grupp küsimusi on seotud raamatupidamisega. Siin on sellised muudatused. Esiteks, sätestatakse riigi raamatupidamine, mis tähendab seda, et muutuvad raamatupidamise põhimõtted, aruanded ja vormid, et tekiks riigi raamatupidamise aruanne. Teiseks, et kokku panna riigi bilanss, peab see olema tekkepõhine ehk aruanne hakkab tulevikus olema tekkepõhine. Kolmandaks, luuakse võimalus aruande konsolideerimiseks. Kolmas grupp küsimusi selles eelnõus olid reservide küsimused. Siin toon ma välja esiteks selle, et rahavoogude juhtimise seisukohalt luuakse ühtne kassareserv. Teiste sõnadega: tulevikus jääb stabiliseerimisreserv ja kassareserv. Teiseks, täpsustatakse stabiliseerimisreservi regulatsiooni ehk seda, millal tuleb jääk sinna kanda, kuidas riigiasutused võivad võtta kohustusi tulevasteks perioodideks jne. Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu oma istungitel 2. ja 8. detsembril. Teise lugemise katkestamise järel laekus komisjonile ettepanekuid Rahvaliidu fraktsioonilt ja kolm muudatusettepanekut tegi rahanduskomisjon ise Riigikontrolli edastatud ettepanekute alusel. Ettepanekud, mida esitas Rahvaliidu fraktsioon, käsitlesid kurikuulsa RIP-i küsimust ehk tehti ettepanek seda tulevikus mitte välja jätta, vaid RIP siiski taastada nii, nagu ta on olnud siiani. Ettepanek ei leidnud ei eelnõu algataja ega ka komisjoni toetust. Teised ettepanekud, mida komisjon tegi Riigikontrollilt saadud ettepanekute alusel, olid kahte laadi. Üks oli sisuline ja teine täpsustav. Sisuline ettepanek oli see, et juhul kui me jääksime eelnõu eelmise redaktsiooni juurde, siis käiks Riigikontrollile ilmselt üle jõu teha auditit kõikides raamatupidamiskohustuslastest riigiettevõtetes. Neid on praeguse seisuga minu teada 33. Seepärast aktsepteeris komisjon Riigikontrolli ettepanekut, et tulevikus teeb Riigikontroll auditi riigi koondaruande tarvis ja konstitutsiooniliste institutsioonide kohta. Kõik ülejäänud raamatupidamiskohustuslased peaksid tegema oma siseauditi ja siseauditi tulemused oleksid Riigikontrollile aluseks ja lähtematerjaliks riigi koondaruande koostamisel. Arutasime ka seda, et kui oleks jäänud nii, nagu oli eelnevas redaktsioonis, siis oleks see nõudnud väga suuri lisavahendeid Riigikontrolli jaoks. Ma üritasin teada saada, missuguses rahalises väljenduses need võiksid olla. Siin ei ole tegemist miljonitega, vaid kümnete miljonitega. Teine, täpsustav parandus, mis on ka eelnõu seletuskirjas ära toodud, on see, et varem oli eelnõus kaks eraldi mõistet: aruanne ja hinnang Riigikontrolli poolt. Sisuliselt see aruanne, mille Riigikontroll esitab riigi koondaruandena, ongi hinnang. Teiste sõnadega: nüüd neid enam eraldi ei käsitleta, vaid kontrollaruanne sisaldabki hinnangut riigi majandusaasta aruande õigsuse ja tehingute seaduslikkuse kohta. Komisjon teeb ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada. See otsus võeti vastu konsensusega. Aitäh!

Esimees E. Ergma

Aitäh! Palun küsimused! Kolleeg Toivo Tootsen.

T. Tootsen

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Paragrahvis 23 on öeldud, et Vabariigi Valitsus võib anda laenu avalike ülesannete täitmiseks. Selle laenu saamiseks on vaja pangagarantiid või hüpoteeki. Mis on selle põhjuseks, et Vabariigi Valitsus asub, ütleme, pankade rolli ja annab laenu?

A. Jalak

Hea küsija! Ma tuletan meelde, et sedasama küsimust käsitles esimesel lugemisel eelnõu algataja väga põhjalikult. Ma ei tahaks seda üle korrata, sest selles staadiumis komisjon seda küsimust ei arutanud.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Jüri Saar!

J. Saar

Aitäh! Hea kolleeg! Ma ei saanud aru, miks on RIP kurikuulus.

A. Jalak

Mulle on siin saalis, komisjonides ja ka kuluaarides vesteldes lihtsalt selline mulje jäänud, et ta on kõigile armas.

Esimees E. Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, kolleeg Andres Jalak! Kas on vaja avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Läheme üle muudatusettepanekute läbivaatamisele. On esitatud kuus muudatusettepanekut. Ma nimetan muudatusettepaneku numbri, algataja ning juhtivkomisjoni otsuse. Muudatusettepanek nr 1, Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, jätta arvestamata; muudatusettepanek nr 2, Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, jätta arvestamata; muudatusettepanek nr 3, Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, jätta arvestamata; muudatusettepanek nr 4, rahanduskomisjon, arvestada täielikult; muudatusettepanek nr 5, rahanduskomisjon, arvestada täielikult; muudatusettepanek nr 6, rahanduskomisjon, arvestada täielikult. Teine lugemine on lõpetatud.


10. Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse ning vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (130 SE) teise lugemise jätkamine

Esimees E. Ergma

Jätkame Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse ning vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Palun ettekandjaks rahanduskomisjoni liikme Jaanus Männiku!

J. Männik

Proua juhataja! Austatud kolleegid! Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse ning vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise vajadus tuleneb eeskätt olukorrast, kus me oleme. See tähendab sellest, et me 1. mail ühineme Euroopa Liiduga. Põhilised muudatused tulenevad sellest ja seda on siit puldist ka räägitud. Rahanduskomisjon on eelnõu edasi arutanud. Teatavasti katkestati eelnõu teine lugemine algataja esindaja ettepanekul 19. novembril, rahanduskomisjon arutas seejärel eelnõu ministri osavõtul 2. detsembril. Eelnõus on tehtud kaks sisulist muudatust, mis mõlemad käsitlevad alkoholiaktsiisimäärasid, mis on toodud eelnõu §-s 30. Teisel lugemisel hääletati eelnõusse muudatus, mille kohaselt kõigi õlletootjate iga-aastasest toodangust kuni 20 000 hektoliitrit maksustatakse 50% võrra madalama aktsiisiga. Kuna sellise soodustuse andmise võimalus on ette nähtud väiketootjate objektiivselt suuremate tootmiskulude korvamiseks, ei täidaks soodustus selle kehtestamisel ühtsena kõigile õlletootjatele oma otstarvet. Niisugune oli põhikaalutlus, mis komisjonis domineerima jäi. Algataja taotlusel muutis komisjon eelnõus soodustuse andmise tingimusi selliselt, et see on rakendatav üksnes teistest õlletootjatest sõltumatu väikeõlletootja puhul, kes toodab õlut alla 3000 hektoliitri aastas. Tõsi, käis diskussioon ja oli ka arvamusi, et 3000 hektoliitrit ei leevenda küll õieti mitte kellegi olukorda, kuid muudatus otsustati teha häälteenamusega: poolt 7, vastu 2 ja erapooletuid 1. Teise muudatusena taastati eelnõus teisel lugemisel väljajäetud säte, millega kehtestatakse kääritatud joogile veiniga võrdne aktsiisimäär, s.o 1040 krooni hektoliitri kohta. Muudatuse arutelu käigus nenditi selle muudatuse ebasoodsat mõju puuvilja- ja marjaveini tootmisele Eestis, kuid samal ajal rõhutas eriti valitsusametnike pool seda, et kohalikust eripärast tulenevalt oleks Eestis toodetavatele puuvilja- ja marjaveinidele kehtiva madalama aktsiisimäära säilitamine võimalik üksnes erandina, mida tulnuks taotleda Euroopa Komisjonilt. Kuna Eesti sellist erandit Euroopa Liiduga ühinemise läbirääkimistel ega ka hiljem ei ole taotlenud (kahetsusväärselt, millest ka siin väga mitmel korral on räägitud), siis praeguses situatsioonis on ühtse aktsiisimäära kehtestamine paratamatu. Ka siit puldist on korduvalt öeldud, et valitsusliit ise on otsustanud ja täis tahet (oleme seda peaministri suust kuulnud) selleks, et kodumaistele veinitootjatele see uus olukord riigi abiga kompenseerida. Niisiis, see muudatus otsustati teha häälteenamusega: poolt 5, vastu 0 ja erapooletuid 0. Lähtuvalt Rahandusministeeriumi taotlustest tegi komisjon eelnõus veel kaks täpsustavat muudatust, need on komisjoni muudatused 1 ja 2. Kokkuvõtteks, komisjon teeb ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada, selle poolt oli 10 komisjoni liiget, vastu 1, erapooletuid ei olnud. Aitäh!

Esimees E. Ergma

Aitäh! Palun, kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas on vaja avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Läheme üle muudatusettepanekute läbivaatamisele. On esitatud neli muudatusettepanekut. Ma ütlen muudatusettepaneku numbri, ettepaneku esitaja ja juhtivkomisjoni otsuse. Nr 1, rahanduskomisjon, arvestada täielikult; nr 2, rahanduskomisjon, arvestada täielikult; nr 3, rahanduskomisjon, arvestada täielikult; nr 4, Ühenduse Vabariigi Eest - Res Publica fraktsioon ja Reformierakonna fraktsioon, arvestada täielikult. Palun, Andres Herkel!

A. Herkel

Aitäh, proua esimees! Ma palun neljandat muudatusettepanekut hääletada.

Esimees E. Ergma

Kas Isamaaliidu fraktsiooni nimel? Hästi. Palun, Andres Jalak!

A. Jalak

Ma palun Res Publica fraktsiooni nimel viieminutist vaheaega!

Esimees E. Ergma

Palun taotlus esitada kirjalikult! Jätkame kell 15.12. V a h e a e g

Esimees E. Ergma

Vaheaeg on lõppenud. Alustame muudatusettepaneku hääletamist. Head kolleegid, palun tähelepanu! Austatud Riigikogu, panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku.Hääletustulemused Neljanda muudatusettepaneku poolt oli 44 Riigikogu liiget, vastu oli 22, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek leidis toetust. Teine lugemine on lõpetatud.


11. Tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (132 SE) teise lugemise jätkamine

Esimees E. Ergma

Jätkame Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Palun ettekandjaks rahanduskomisjoni aseesimehe Vello Tafenau!

V. Tafenau

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu 132, tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu teise lugemise jätkamiseks esitatud muudatusettepanekuid 2. detsembril toimunud istungil rahandusministri osavõtul. Komisjoni istungil osales 11 Riigikogu liiget. Teise lugemise katkestamise järel esitasid eelnõu kohta muudatusettepanekuid Mõõdukate fraktsioon ja Isamaaliidu fraktsioon, kokku 14 ettepanekut. Seaduse algataja taotlusi oli 7. Põhiliselt oli tegemist teisel lugemisel arvestamata jäänud muudatusettepanekute kordamisega. Nende sisuks oli kohaliku omavalitsuse üksustele eraldatava tuluosa suurendamine või täiendavate maksusoodustuste kehtestamine, sealhulgas ühistranspordikulude hüvitamisel, tööandja poolt täiendava vanematoetuse maksmisel, ravikulude hüvitamisel, koolituskulude maksustatavast tulust mahaarvamisel, samuti maksuvaba tulu täiendava suurendamise teel. Rahandusminister eelnõu algataja esindajana neid ettepanekuid ei toetanud ja komisjonis need toetust ei leidnud. Algataja taotlusel tegi komisjon eelnõus seitse muudatust. Nendest olulisemad olid teisel lugemisel väljahääletatud tulumaksumäära 26%-st 20%-ni vähendamise taastamine ja selle edasilükkamine aastailt 2004-2006 aastaile 2005-2007. Muud komisjoni muudatused on täpsustava iseloomuga. Kuna selgitused nende kohta on esitatud muudatusettepanekute loetelus, siis nendel pikemalt peatuda ilmselt vaja ei ole. Komisjon teeb ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada (poolt 7, vastu 4 ja erapooletuid 0). Aitäh!

Esimees E. Ergma

Aitäh! Palun, kas on küsimusi ettekandjale? Palun, kolleeg Kadi Pärnits!

K. Pärnits

Austatud ettekandja! Mul on küsimus sellesama hääletuse kohta, silmas pidades seda eelnõu ja punkti 1, millest tulenevalt aasta pärast väheneb tulumaks ja järgmistel aastatel täpselt samamoodi. Kuidas selle punkti 1 osas hääletas komisjonis Rahvaliit?

V. Tafenau

Aitäh! Rahvaliit kuulub täna koalitsiooni.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Siiri Oviir!

S. Oviir

Tänan, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus puudutab sotsiaalmaksuseaduse § 10 lõike 3 muutmist, eelnõu § 601. Ütlen teile, et oleks kergem leida, see on leheküljel 16. Siin kajastatakse kogumispensioni tarbeks 4% ülekandmist sotsiaalmaksu 20% osast. Kas Rahvaliit oli sellega nõus, et esimese samba pensionide osa püütakse sellisel viisil taas kord vähendada?

V. Tafenau

Aitäh, hea küsija! Mina esindan siin komisjoni arvamust ja nii tema täna on.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Helir-Valdor Seeder!

H-V. Seeder

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus on ajendatud teie vastusest proua Pärnitsale. Te ütlesite, et Rahvaliit kuulub koalitsiooni. Äsja me hääletasime aktsiisiseadust ja te käitusite koalitsioonipartneritest erinevalt. Minu küsimus on, et kuidas Rahvaliit hääletas rahanduskomisjonis tulumaksumäära alandamise hääletusel.

Esimees E. Ergma

Palun!

J. Männik

Aitäh, proua juhataja! Mul on protseduuriline küsimus. Kolleegid opositsioonist püüavad siin asuda lahendama mingisugust Rahvaliidu personaalküsimust. Seda võime me ukse taga nendega omavahel klaarida. Arutagem siiski seaduseelnõu.

Esimees E. Ergma

Jätkame praegu seaduseelnõu arutamist.

V. Tafenau

Aitäh, hea küsija! Vastan teile samamoodi, nagu eelmise küsimuse puhul. Mina esindan puldis rahanduskomisjoni seisukohta.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Mart Laar!

M. Laar

Aitäh! Ma saan aru, et järelikult on komisjoni hääletustulemus salastatud. Kuid mul oli teine küsimus. Kui omal ajal hakati rääkima tulumaksureformist, siis lubas valitsuskoalitsioon esitada põhjalikud arvutused, kui palju see maksma läheb ning kust kohast raha võetakse. Kuna ühe aastaga arvutustega hakkama ei saadud, otsustas valitsuskoalitsioon kogu selle asja aasta võrra edasi lükata, mis ilmselt oli õige otsus. Kas nüüd on need arvutused tehtud, kui te nii kindlalt olete valmis eelnõu vastu võtma? Kuna nad peaksid olema tehtud, siis palun ütelge meile väga täpselt, kui palju järgnevatel aastatel eelarves raha väheneb selle reformi tagajärjel ning kuidas täpselt ja millega te seda katta kavatsete?

V. Tafenau

Aitäh! Minu käes seda infot ei ole ja rahanduskomisjon küsimust selles kontekstis ei arutanud.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Siiri Oviir, teine küsimus!

S. Oviir

Aitäh, proua juhataja! Küsimus jätkab minu eelmist küsimust. Mul on tunne, et komisjon koos kõigi valitsuskoalitsiooni kuuluvate erakondadega ei saanud päris täpselt aru, mida tähendab § 601. Seetõttu ma küsin. Kas te üldse sisuliselt arutasite sotsiaalmaksuseaduse § 10 lõike 3 muutmist või seda küsimust komisjonis ei tõstatatud ehk see paragrahv muudetakse kolme valitsuserakonna täielikus üksmeeles?

V. Tafenau

Ma palun vabandust, hea küsija! Mul ei ole kahjuks siin kaasas andmeid, kuidas komisjonis konkreetsete punktide arutelu käis, aga ma vaatan pärast järele.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Tõnis Lukas!

T. Lukas

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kultuurikomisjonis nõuab koalitsioon täiesti järjekindlalt, et kõigil opositsiooni esitatud eelnõudel peaksid olema juures väga üksikasjalised rahalised arvutused, kui palju eelnõu elluviimine kaugemas perspektiivis maksma läheb. Kas ma saan nüüd õigesti aru, et rahanduskomisjonis eelnõude rahalist maksumust üldse ei arutatagi?

V. Tafenau

Aitäh, hea küsija! Arutatakse ikka. Mul on meeles, et kui eelnõu tuli esimesele lugemisele, siis oli seletuskirjas väga selgelt välja toodud, mis summade ulatuses tulumaksureform eelarvelaekumisi vähendab.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Ain Seppik!

A. Seppik

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud ettekandja! Komisjon on jätnud enamiku minu arvates väga häid muudatusettepanekuid arvestamata. Kas te võite kirjeldada, mis motiividel komisjon niivõrd head ettepanekud arvestamata jättis?

V. Tafenau

Aitäh, hea küsija! Ma saan vihjest aru, et ühed ettepanekud toimivad, teised ettepanekud ei toimi. Kahjuks on need selle korra valikud.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Mart Laar, teine küsimus!

M. Laar

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Te äsja vastasite, et need andmed esitati siis, kui eelnõu loeti esimest korda. Palun väga vabandust, kuid see oli sisuliselt paljuski ikkagi teine eelnõu. Nimelt, esimesel lugemisel olnud eelnõu järgi oleks tulumaksu langetamine pidanud algama järgmise aasta 1. jaanuarist. Nüüd on see aasta võrra edasi lükatud. Siin on pehmelt öeldes üsna suur vahe. Ma saan aru, et rahanduskomisjon ei vaevagi oma pead sellega, kui palju see konkreetne eelnõu, mida me peame hakkama varsti vastu võtma, maksma läheb.

V. Tafenau

Aitäh, hea küsija! Küllap need arvestused tehakse ka kõik ära.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Tõnis Lukas, teine küsimus!

T. Lukas

Austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma küsin kindluse mõttes üle, et kas te ikka tunnete ennast puldis praegu rahanduskomisjoni esindajana.

V. Tafenau

Aitäh, hea küsija! Loomulikult tunnen.

Esimees E. Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu ettekandjale! Kas on vaja avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Kadi Pärnits! Lisaaeg, palun, kaheksa minutit!

K. Pärnits

Austatud Riigikogu! Kavandatav, kuigi aasta võrra edasilükatav tulumaksumäära kärpimine isegi kuni 20%-ni on Eesti jätkusuutlikkuse seisukohalt niisama enesehävituslik tegevus nagu istuva valitsuse vanemahüvitise kava. See on enesehävituslik selles mõttes, et kui nappide ressurssidega riigis eiratakse sihikindlalt solidaarsuse põhimõtteid, et tugev toetab nõrka ja kõik koos üksikut, siis suurenevad varanduslikud vahed veelgi ning enamik rahvast jääb reaalsete õiguste ja võimalusteta. Ja sellises riigis ...

Esimees E. Ergma

Head kolleegid, palun tasem!

K. Pärnits

... ei taha me keegi elada. Alanev maksumäär ja rohkem jõukamaid toetav vanemahüvitis juurutavad äraspidist solidaarsust: kus oli rohkem, sinna annab ka riik rohkem, kellel on vähem, see saab ka riigilt vähem. 3000-kroonise kuupalgaga töötaja võidaks kaheprotsendilisest maksumäära alandamisest 136 krooni kuus. Tükk raha seegi. Sellega aga õpetajat ülal ei pea ja pritsumehele voolikut ei osta. Samal ajal saab 25 000 krooni teeniv töötaja riigilt maksuleevendust 576 krooni kuus. Austatud kolleegid! Selline valitsejate läbisurutav riiklik maksu kokkukorjamise viis, mis toetab rohkem rikkaid kui vaeseid, on ebaõiglane. Miks on selline maksureform arengujärgus Eestile ohtlik? Aga sellepärast, et väga paljud meile kõigile olulised valdkonnad, nagu teadus, haridus, kultuur, tervishoid, on meil veel ühiselt inimväärsel ja edukal moel üles ehitamata. Ja kui lisaks sellele ei suuda meie riik toime tulla ühe oma põhilise ülesandega, ei suuda toetada inimesi ja peresid puuduse korral, siis on riiklikud kingitused rikastele täiesti kohatud. Siit ka küsimus mu enda kolleegidele Riigikogus. Kas hea palgaga Riigikogu liige ikka vajab iga kuu riigilt 600 krooni lisaraha, kas meil on tõesti millestki olulisest puudu? Ega vist. Aga miks siis küsib osa minu kolleege riigieelarvest lisa, samal ajal kui jätkuvalt on Eestis toimetulekupiir 500 krooni ja töötu abiraha 400 krooni kuus, vahendeid ei jätku tervishoiule, haridusele, kultuurile, politseile, sotsiaalhoolekandele, kohalikele omavalitsustele? Ma arvan, et ükski parema palgaga inimene ei peaks pärast sellist arutelu ihkama riigilt seda 6% maksulunastust, kui aga siiski, siis saab tubli reformierakondlane Kallas meile jälle kord rääkida ahnusest ja südametunnistusest, sedakorda jõukate omast, ma loodan. Res Publica kutsub heal järjel inimesi üles annetama. Kas sedasama raha, mida me maksureformi kaudu neile riigieelarvest tagasi anname? Sotsiaaldemokraatlik erakond Mõõdukad on seisukohal, et riik peab oma maksud kokku koguma ning tagama rahvale avalikud teenused euroopalikul tasemel. Õpetajate palk, vanemate inimeste toimetulek ja tervishoiu toimimine ei tohi sõltuda kellegi annetustest. Rahandusminister Veskimägi on rääkinud, et madalam tulumaks elavdab majandust. Seda pidanuks tegema juba ettevõtte tulumaksureform. Millest aga tegelikkus täna ei räägi, see on majanduse elavnemine. Tuletan meile kõigile meelde, et majandus saab elavneda vajaliku ja tasemel inimkapitali olemasolu korral ja üksnes siis. Peaminister Parts on lubanud tööhõive kasvu seoses kavandatava maksureformiga. Austatud kolleegid! Tühjad sõnad on needki. Tööhõive suurendamiseks on vaja eeskätt oskustöölisi, täiendus- ja ümberõpet ning aktiivset tööhõivepoliitikat, mitte maksudega mängimist. Tõsi, paljudes Euroopa riikides räägitakse maksude alandamisest ja sammhaaval sellega ka tegeldakse. Euroopa on aga suutnud solidaarsusel põhineva heaoluühiskonna, mida meiegi tõukefondidest maitsta saame, aastakümnetega üles ehitada. Sellelt tasemelt on tõesti võimalik ka makse kärpida. Seejuures jälgitakse aga hoolikalt solidaarsuse põhimõtet: kel suurem palk, selle maksukärbe on ka väiksem. Mõõdukad kui sotsiaaldemokraatlikke väärtusi kaitsev erakond peab oluliseks, et enamik meist saaks lubada endale inimväärset elu ja kui vaja, siis seda meie kõigi ühisel toel. Suurem solidaarsus maksupoliitikas teeb meie ühiskonna tegelikkuses palju rikkamaks, kui seda teeb tulumaksumäära alandamine rohkem jõukate kui enamuse toetuseks. Kutsume üles tulumaksuprotsenti mitte alandama ei aasta ega kahe pärast ja selle Eestile kahjuliku tegevusega mitte aega raiskama! Aitäh!

Esimees E. Ergma

Aitäh! Palun, kolleeg Arnold Kimber!

A. Kimber

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! See, mis siin toimus, ehk tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu lugemise katkestamine eelmisel nädalal valitsuse poolt näitab, et see on üks väga hell teema, kus peab pikalt mõtlema ja kaua kaaluma. Neid muudatusi, mida valitsus on pärast katkestamist eelnõusse sisse viinud, võib suures osas tervitada. Võib-olla kõige rohkem seda põhimõtet, et tulumaksu- või, õigemini, maksureform kui selline on edasi lükatud. Ma tahan teile meelde tuletada ainult ühte erilist asja selles. Järgmise aasta eelarve läbirääkimistel omavalitsusliitudega, Omavalitsusliitude Koostöökoguga jäi otsus alla kirjutamata sellepärast, et 11,4% füüsilise isiku brutotulust ei ole piisav kohalikele omavalitsustele seadusega pandud ülesannete täitmiseks ja halvendab käesoleva aastaga võrreldes olukorda paljudes omavalitsustes. Võrreldes selle aasta oodatavate tuludega, st tulumaks pluss tasandusfond, kasvavad omavalitsuste tulud Eestis keskeltläbi 7,2% ja seejuures jääb 94 omavalitsuse tulude kasv järgmisel aastal riigi keskmisest tõusust allapoole ja kaheksa omavalitsust saab tulu vähem kui käesoleval aastal. Meie ei ole tulumaksu vähendamise pooldajad olnud. Arvestades neid kõhklusi, mida on ka saalis tunda, ning seda, et koalitsioonilepingus on kokkulepe, et maksureformi ei tehta omavalitsuste arvel, ei saa Keskerakonna fraktsioon seda eelnõu sellisel kujul toetada. Aitäh!

Esimees E. Ergma

Aitäh! Palun, kolleeg Jaanus Männik!

J. Männik

Proua juhataja! Austatud kolleegid! Tulumaksureform on Rahvaliidu, Reformierakonna ja Res Publica koalitsiooni üks lubadusi. Täies üksmeeles kahekordistame maksuvaba tulu kolme aastaga, viies selle 1000 kroonilt 2000 kroonile, täies üksmeeles muudame kohalikele omavalitsustele laekuva üksikisiku tulumaksu sõltumatuks, jättes maksusoodustustest tuleneva vähemlaekumise riigieelarve kanda. Koalitsioonisiseselt on ulatusliku ja sisuka diskussiooni esile kutsunud tulumaksumäära vähendamise otstarbekus versus võimalused täita koalitsioonilepingu kõik lubadused, sealhulgas kõik kulutusi nõudvad lubadused. Teades, et senise tulumaksumäära säilitamine 2004. aastal võimaldab täita 760 miljoni krooni ulatuses mitmeid ühiskonnale hädavajalikke koalitsioonileppe lubadusi, lubatagu tsiteerida koalitsiooni 27. novembri kokkuleppe mõningaid punkte: "I. Tagame keskpika perioodi .. jooksul ülejäägiga või tasakaalus valitsussektori, sealhulgas kohalike omavalitsuste eelarve, vastavalt Maastrichti lepingu ning stabiilsuse ja kasvu pakti kriteeriumidele. Koalitsioon tagab riigieelarve iga-aastase kasvu proportsionaalselt sisemajanduse koguprodukti kasvuga." "II.1. Koalitsioon alandab maksukoormust, tõstes tulumaksuvaba miinimumi 2000 kroonini ja alandades tulumaksu 20%-ni." Seda tehakse praeguses eelnõus kirjas olevas tempos. Tsiteerin kokkuleppe IV punkti: "Koalitsioon töötab välja tervikliku eelarvestrateegia aastateks 2005-2007, mis kindlustab kõigi koalitsioonilepingu punktide täitmiseks vajaliku rahalise katte hiljemalt seitse kuud enne uue eelarveaasta algust." Rahvaliit, nagu kindlasti ka partnerid, käsitleb 27. novembri kokkuleppe, nagu kogu koalitsioonilepingu kõiki punkte võrdsena, nagu seni, nii ka edaspidi. Aitäh!

Esimees E. Ergma

Aitäh! Palun, kolleeg Siiri Oviir!

S. Oviir

Lugupeetud juhataja! Tegelikult oleksin ma võinud ka koha pealt sõna võtta, sest mu sõnum on lühike. Meile tsiteeriti praegu pühamast pühamat dokumenti, mis on muutunud asjaks iseeneses, ehk siis koalitsioonilepingut, ja just selle seda osa, mis räägib eelarve tasakaalust. Jah, tõesti, lugupeetud koalitsioon, te hoiate eelarve tasakaalus, aga mõelge, mis hinnaga! 769 miljonit võetakse ära pensionäride raha, mis kulutatakse muudele poliitilistele prioriteetidele, ja seda kõike eesmärgil, et hoida eelarve tasakaalus.

Esimees E. Ergma

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Head kolleegid, alustame muudatusettepanekute läbivaatamist. Muudatusettepanekute nimekirjas on 22 ettepanekut ja, nagu traditsiooniliselt, nimetan ma muudatusettepaneku numbri, esitaja ja juhtivkomisjoni otsuse. Nr 1, rahanduskomisjon, arvestada täielikult. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

E. Nestor

Aitäh! Mõõdukate fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Esimees E. Ergma

Austatud Riigikogu, panen hääletusele esimese muudatusettepaneku.Hääletustulemused Esimese muudatusettepaneku poolt on 51 Riigikogu liiget, vastu on 29, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek leidis toetust. Teine muudatusettepanek, Isamaaliidu fraktsioon, jätta arvestamata. Palun, Helir-Valdor Seeder!

H-V. Seeder

Aitäh! Isamaaliidu saadikurühma nimel palun seda ettepanekut hääletada.

Esimees E. Ergma

Austatud Riigikogu, panen hääletusele teise muudatusettepaneku.Hääletustulemused Teise muudatusettepaneku poolt oli 30 Riigikogu liiget, vastu 51, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust. Kolmas muudatusettepanek, Mõõdukate fraktsioon, jätta arvestamata. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

E. Nestor

Aitäh! Mõõdukate fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Esimees E. Ergma

Panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku.Hääletustulemused Kolmanda muudatusettepaneku poolt hääletas 28 Riigikogu liiget, vastu oli 53, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Neljas muudatusettepanek, Mõõdukate fraktsioon, jätta arvestamata. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

E. Nestor

Aitäh! Palun Mõõdukate fraktsiooni nimel seda vanemate paremale toetamisele suunatud muudatusettepanekut hääletada.

Esimees E. Ergma

Panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku.Hääletustulemused Muudatusettepaneku poolt hääletas 29 Riigikogu liiget, vastu oli 52, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Head kolleegid! Palun lülitage oma ilusad mobiiltelefonid välja! Suur tänu! Läheme edasi. Muudatusettepanek nr 5, Mõõdukate fraktsioon, jätta arvestamata. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

E. Nestor

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Esimees E. Ergma

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 5.Hääletustulemused Viienda muudatusettepaneku poolt hääletas 28 Riigikogu liiget, vastu oli 53, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Muudatusettepanek nr 6, rahanduskomisjon, arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 7, Mõõdukate fraktsioon, jätta arvestamata. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

E. Nestor

Aitäh! Palun Mõõdukate fraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut hääletada.

Esimees E. Ergma

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 7.Hääletustulemused Muudatusettepaneku nr 7 poolt hääletas 28 Riigikogu liiget, vastu oli 53, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Muudatusettepanek nr 8, Mõõdukate fraktsioon, jätta arvestamata. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

E. Nestor

Aitäh! Palun Mõõdukate fraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut hääletada.

Esimees E. Ergma

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 8.Hääletustulemused Muudatusettepaneku nr 8 poolt hääletas 29 Riigikogu liiget, vastu oli 53, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Muudatusettepanek nr 9, Isamaaliidu fraktsioon, jätta arvestamata. Palun, kolleeg Helir-Valdor Seeder!

H-V. Seeder

Aitäh! Isamaaliidu saadikurühma nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Esimees E. Ergma

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 9.Hääletustulemused Üheksanda muudatusettepaneku poolt hääletas 29 Riigikogu liiget, vastu oli 54, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Muudatusettepanek nr 10, Mõõdukate fraktsioon, jätta arvestamata. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

E. Nestor

Aitäh! Mõõdukate fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Esimees E. Ergma

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 10.Hääletustulemused Muudatusettepaneku nr 10 poolt hääletas 29 Riigikogu liiget, vastu oli 54, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Muudatusettepanek nr 11, Mõõdukate fraktsioon, jätta arvestamata. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

E. Nestor

Aitäh! Mõõdukate fraktsiooni nimel palun seda igas vanuses inimeste õppimise soodustamiseks mõeldud muudatusettepanekut hääletada.

Esimees E. Ergma

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 11.Hääletustulemused Muudatusettepaneku nr 11 poolt hääletas 28 Riigikogu liiget, vastu oli 52, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Nr 12, rahanduskomisjon, arvestada täielikult. Nr 13, Isamaaliidu fraktsioon, jätta arvestamata. Palun, kolleeg Helir-Valdor Seeder!

H-V. Seeder

Aitäh! Isamaaliidu saadikurühma nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Esimees E. Ergma

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 13.Hääletustulemused Muudatusettepaneku nr 13 poolt hääletas 28 Riigikogu liiget, vastu oli 54, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Muudatusettepanek nr 14, rahanduskomisjon, arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 15, rahanduskomisjon, arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 16, rahanduskomisjon, arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 17, Isamaaliidu fraktsioon, jätta arvestamata. Palun, kolleeg Helir-Valdor Seeder!

H-V. Seeder

Aitäh! Isamaaliidu saadikurühma nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Esimees E. Ergma

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 17.Hääletustulemused Muudatusettepaneku nr 17 poolt hääletas 27 Riigikogu liiget, vastu oli 53, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Muudatusettepanek nr 18, Mõõdukate fraktsioon, jätta arvestamata. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

E. Nestor

Palun Mõõdukate fraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut hääletada.

Esimees E. Ergma

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 18.Hääletustulemused Muudatusettepaneku nr 18 poolt hääletas 29 Riigikogu liiget, vastu oli 54, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Muudatusettepanek nr 19, Mõõdukate fraktsioon, jätta arvestamata. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

E. Nestor

Aitäh! Mõõdukate fraktsiooni nimel palun seda Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti ametiühingute palavat toetust pälvinud muudatusettepanekut hääletada.

Esimees E. Ergma

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 19.Hääletustulemused Muudatusettepaneku nr 19 poolt hääletas 29 Riigikogu liiget, vastu oli 52, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Muudatusettepanek nr 20, rahanduskomisjon, arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 21, Mõõdukate fraktsioon, jätta arvestamata. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

E. Nestor

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Esimees E. Ergma

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 21.Hääletustulemused Muudatusettepaneku nr 21 poolt on 16 Riigikogu liiget, vastu 52, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Muudatusettepanek nr 22, rahanduskomisjon, arvestada täielikult. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Eelnõu 132 teine lugemine on lõpetatud.


12. Kalandusturu korraldamise seaduse eelnõu (157 SE) teine lugemine

Esimees E. Ergma

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud kalandusturu korraldamise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandjaks maaelukomisjoni aseesimehe Imre Sooääre!

I. Sooäär

Proua juhataja! Head kolleegid! Eelnõu 157 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks laekus komisjonile 14 ettepanekut Toivo Tootsenilt. Oma arvamused ja ettepanekud saatsid komisjonile ka erialaliidud, Eesti Kalakasvatajate Liit ja Eesti Kalurite Liit, mida komisjon arvestas omapoolsete ettepanekute sõnastamisel. Ettepanekuid arutati komisjoni kolmel istungil 1., 4. ja 8. detsembril. Arutluste käigus võttis härra Tootsen kümme ettepanekut tagasi. Komisjon omalt poolt sõnastas 22 ettepanekut. Kokku on seega meie ees täna 26 muudatusettepanekut. Põhjus, miks härra Tootsen oma ettepanekud tagasi võttis, oli eelkõige selles, et komisjon otsustas muuta seaduse kontekstis oluliste mõistete sõnastust, mis avaldas mõju seadust läbivalt, ja teiseks sisaldus osa tema ettepanekuid ka komisjoni ettepanekutes. Olulisemad muudatused. Täpsustati mõisteid. Kui algatatud eelnõus kasutati mõisteid "kalatootja" ja "kalakasvataja", mis teatud juhtudel segadust tekitasid, siis teiseks lugemiseks ettevalmistatud tekstis kasutatakse mõistet "kalapüüdja" kalapüügiga tegeleva isiku kohta ja mõistet "kalatootja" nii kalapüüdja kui ka kalakasvataja tähenduses käesoleva seaduse kontekstis. Kala definitsioonis loobuti viitest kalapüügiseadusele. Kala mõiste on selguse huvides siia tervikuna üle toodud kalapüügiseadusest, et seaduse tõlgendamisel ei oleks põhimõistete selgitamiseks vaja teisi seadusi otsida. Täpsustatud on ka mõisteid "kalakasvatus", "kalapüüdja" ja "kala esmatöötlemine", vastavalt muudatusettepanekutes nr 4, 5 ja 6. Toivo Tootseni ettepanekul toodi eelnõusse sisse ka täiesti uus mõiste "looduskahju". Komisjon leidis, et see on igati põhjendatud, sest Eestis on suured loodusõnnetused rahvusvahelises mõistes, nagu maavärinad, orkaanid jne, ebatõenäolised ja meie olusid arvestades peaksime siiski rääkima ebasoodsatest ilmastikutingimustest, näiteks külm, põud, tuul, torm jne. Seega, loodusõnnetuse toetus asendati komisjoni otsusel looduskahju toetusega ja täpsustati ka nimetatud toetuse maksmise aluseid, seda muudatusettepanekutes nr 2, 19 ja 20. Muudatusettepanekuga nr 12 jäetakse välja üheparagrahviline neljas peatükk, millega sätestati Keskkonnaministeeriumi kohustus edastada Põllumajandusministeeriumile andmeid esmakokkuostu kohta. Kuna sellise teavitamise sätestamine seaduses on siiski vajalik, sätestatakse see nüüd §-s 56. Muudatusettepanekuga nr 13 laiendatakse erialade ringi, mille puhul on võimalik maksta praktikatoetust. Olulisemad kalurite huvidest lähtuvad muudatusettepanekud on nr 14 ja 15. Nende ettepanekutega antakse ka kalapüüdjatele võimalus taotleda kindlustustoetust, mida algatajapoolne esialgne sõnastus ei võimaldanud. Muudatusettepanekutega nr 24 ja 25 täpsustatakse järelevalve käigus ettekirjutuste tegemise aluseid. Eelnõu tekstis on lisaks tehtud ka mitmeid keelelisi parandusi. Kõik komisjoni otsused muudatusettepanekute kohta olid konsensuslikud. Komisjon otsustas esitada eelnõu teisele lugemisele ja teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Esimees E. Ergma

Aitäh! Palun, kas on küsimusi ettekandjale? Palun, kolleeg Ivari Padar!

I. Padar

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kas oskate mulle ütelda, millised arengutoetused ja millised turukorralduslikud toetused on planeeritud konkreetselt järgmise aasta eelarves rakendada?

I. Sooäär

Aitäh! Käesoleva seaduse väljatöötamine on tingitud eeskätt just nimelt Euroopa ühtse kalanduspoliitika rakendamise vajadusest Eestis ja täpsemalt on see sõnastatud seletuskirjas. Seitsmes peatükk "Turukorralduslikud toetused" hakkab kehtima pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga 1. mail. Need toetused sätestatakse Euroopa Liidu määruste rakendamise alusel ministeeriumi määrustega. Lühidalt öeldes on need eraladustamistoetus, kõrvaldamistoetus ja ülekandetoetus. Kui me vaatame seadust, siis tegelikult saame rääkida selle peamisest jõustumisperioodist järgmise nelja kuu jooksul, sest alates 1. maist hakkab kehtima juba Euroopa Liidu määrus, mis sätestab ka küsitud toetuste hulgad ja määrad.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Ivari Padar, teine küsimus!

I. Padar

Aitäh! Mul on veel üks üldine küsimus, mis puudutab kalanduse administreerimist Eestis üleüldiselt. Praegu on see justkui kahe tooli peal, jagatult Keskkonnaministeeriumi ja Põllumajandusministeeriumi vahel. Ma arvan, et kalanduse kui valdkonna seisukohalt ei ole selline kaheks jagamine päris õige. Kas majanduskomisjonis on arutatud seda teemat või milline on teie enda isiklik seisukoht, kuhu peaks kalandustemaatika administreerimine reaalselt koonduma?

I. Sooäär

Aitäh, hea küsija! Pean täpsustama, et tegu on siiski maaelukomisjoniga, mitte majanduskomisjoniga. Aga arutlusel on see teema olnud mitmel maaelukomisjoni istungil ja ka vestlustes ministriga. Ma ise esitasin täpselt samasuguse küsimuse keskkonnaministrile siin möödunud korral, kui oli tegu kalapüügiseaduse muudatuste aruteluga. Ministri vastus oli selline, et praegu on kahe ministeeriumi, Keskkonna- ja Põllumajandusministeeriumi vahel loodud töögrupp, kes haldusala läbivaatamisega tegeleb. Loodetavasti on järgmise aasta jooksul võimalik mingi lahendus selles osas leida. Ka komisjoni seisukoht oli, et on ebanormaalne, kui kala esmakokkuostu, mis tegelikult tekitab Eestis kõige rohkem probleeme, reguleeritakse teises seaduses kui kalandusturu korraldamise seadus, millest me täna räägime. Ma arvan, et me peame lähtuma sellestsamast ministri vastusest, et lahenduse leidmine üsna pea toimub.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Jüri Saar!

J. Saar

Aitäh! Hea ettekandja! Ma ei näinud seaduseelnõus sellist terminit nagu "kalatöötleja". Kas kalatöötlejatel ei ole mingit võimalust saada toetusi selle seaduse mõistes?

I. Sooäär

Aitäh, hea küsija! See teema oli arutusel ka komisjonis ja selle kohta oli isegi mingi muudatusettepanek. Püüan selle praegu leida. Ma usun, et see oli Kalurite Liidu muudatusettepanek, kus täpselt sedasama teemat käsitleti. Ministeeriumi seisukoht oli, et kuna seaduse koostamisel lähtuti Euroopa Liidu Nõukogu määrusest nr 104/2000, siis selle määruse alusel ei ole võimalik neid toetusi maksta ka kalatöötlejatele. Selle seaduse kontekstis või selle määruse kontekstis on lähtutud kalapüüdjatest ja kõige rohkem esmatöötlemisest kalalaeva pardal, aga mitte eraldi kalatööstusettevõtetest.

Esimees E. Ergma

Palun, kolleeg Mart Opmann!

M. Opmann

Mul on küsimus § 4 kohta, kus on antud kala definitsioon. Ega komisjonis ei olnud sellest juttu? Siin on selline definitsioon, et kala käesoleva seaduse tähenduses on toiduks mõeldud algse kuju ja tavapäraste omadustega jne. Ma olen harjunud sellega, et kui on "ja" vahel, siis peaksid olema säilinud mõlemad, nii toiduks mõeldud algne kuju kui ka tavapärased omadused. Ega komisjonis ei olnud juttu, et äkki peaks siin olema "või" või "ja/või"?

I. Sooäär

Konkreetselt seda "ja" ja "või" vahelist situatsiooni ei ole komisjon tõesti arutanud. Kala definitsiooni küll arutati, aga kuna võib-olla on siin tegu rohkem grammatilise küsimusega, siis on võimalik seda veel enne kolmandat lugemist arutada ja see grammatilise muudatusena sisse tuua.

Esimees E. Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, kolleeg Imre Sooäär! Palun, kas soovitakse alustada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Alustame muudatusettepanekute läbivaatamist. Eelnõu kohta on esitatud 26 muudatusettepanekut. Jällegi ütlen ma muudatusettepaneku numbri, esitaja ja juhtivkomisjoni otsuse. Nr 1, maaelukomisjon, arvestada täielikult; nr 2, Toivo Tootsen, arvestada täielikult; nr 3, maaelukomisjon, arvestada täielikult; nr 4, maaelukomisjon, arvestada täielikult; nr 5, maaelukomisjon, arvestada täielikult; nr 6, maaelukomisjon, arvestada täielikult; nr 7, maaelukomisjon, arvestada täielikult; nr 8, maaelukomisjon, arvestada täielikult; nr 9, Toivo Tootsen, arvestada sisuliselt; nr 10, maaelukomisjon, arvestada täielikult; nr 11, maaelukomisjon, arvestada täielikult; nr 12, maaelukomisjon, arvestada täielikult; nr 13, maaelukomisjon, arvestada täielikult; nr 14, maaelukomisjon, arvestada täielikult; nr 15, maaelukomisjon, arvestada täielikult; nr 16, Toivo Tootsen, arvestada täielikult; nr 17, maaelukomisjon, arvestada täielikult; nr 18, maaelukomisjon, arvestada täielikult; nr 19, Toivo Tootsen, arvestada täielikult; nr 20, maaelukomisjon, arvestada täielikult; nr 21, maaelukomisjon, arvestada täielikult; nr 22, maaelukomisjon, arvestada täielikult; nr 23, maaelukomisjon, arvestada täielikult; nr 24, maaelukomisjon, arvestada täielikult; nr 25, maaelukomisjon, arvestada täielikult; nr 26, maaelukomisjon, arvestada täielikult. Head kolleegid, me oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud. Eelnõu 157 teine lugemine on lõpetatud.


13. Ohvriabi seaduse eelnõu (146 SE) teine lugemine

Esimees E. Ergma

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud ohvriabi seaduse eelnõu teist lugemist. Palun ettekandjaks õiguskomisjoni liikme kolleeg Aivar Õuna!

A. Õun

Lugupeetud proua esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Ohvriabi seaduse eelnõu 146 oli õiguskomisjonis arutusel 1. detsembril. Selle seaduseelnõu kohta on üheksa parandusettepanekut, millest õiguskomisjon algatas kaheksa ja ühe ettepaneku esitas Riigikogu liige Eiki Nestor. Eiki Nestor tegi ettepaneku seadusest välja jätta sõnad "sobiv kõrgharidus". Komisjon arutas seda ettepanekut ja otsustas ettepanekut osaliselt arvestada, st jätta seadusest välja sõna "sobiv". Sellega ei vähendata komisjoni arvates hariduse vajadust, vaid hoitakse seaduses ära asjatud selgitused, milline on sobiv kõrgharidus. Seoses eeltooduga on tehtud parandus ka eelnõu § 3 lõikesse 3, mis on sõnastatud: "Nõuded ohvriabiteenusele ja teenuse osutajale kehtestab sotsiaalminister." Komisjonis tõusetus seoses seaduse rakendussätete väljatöötamise vajadusega seaduse jõustumise kuupäeva edasilükkamise küsimus. Komisjon otsustas sõnastada § 35 lõike 1 järgmiselt: "Käesolev seadus jõustub 2004. aasta 1. veebruaril." Õiguskomisjon otsustas üksmeelselt suunata eelnõu 146 Riigikokku teisele lugemisele ja õiguskomisjoni ettepanek on teine lugemine lõpetada. Tänan!

Esimees E. Ergma

Aitäh! Palun, kas ettekandjale on küsimusi? Palun, kolleeg Toomas Varek!

T. Varek

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud hea ettekandja! Minu küsimus puudutab § 6 "Ohvriabi vabatahtlik" lõiget 2. Kuidas komisjon selgitab esimest lauset "Ohvriabi vabatahtlik võib olla isik, kes sobib ohvriteenust osutama." Siin on sõnad "kes sobib ohvriteenust osutama". Kas te seletaksite seda natukene lahti?

A. Õun

Aitäh, hea küsija! Kui täpsustada, kes sobib ohvriabiteenust osutama, siis tegemist on nende vabatahtlike isikutega, kes omal vabal tahtel on ilma töötasuta ehk ilma tasuta nõus osutama ohvriabiteenust. Siin on mõeldud seda, et kes tegutseb omal vabal tahtel ja loomulikult ka kõlbeliste omaduste poolest sobib selleks tööks. Juhingi tähelepanu, et vabatahtlikke teenuse osutajaid koordineerib nn piirkondlik organisaator, kelle kohta just need hariduse küsimused siin enne olid.

Esimees E. Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu ettekandjale! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Sõnavõtusoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Head kolleegid, asume muudatusettepanekuid läbi vaatama. Eelnõu kohta on üheksa muudatusettepanekut. Nagu tavaliselt, loen ette muudatusettepaneku numbri, esitaja ja juhtivkomisjoni otsuse. Esimene, õiguskomisjon, arvestada täielikult. Teine, õiguskomisjon, arvestada täielikult. Kolmas, Eiki Nestor, arvestada osaliselt. Neljas, õiguskomisjon, arvestada täielikult. Viies, õiguskomisjon, arvestada täielikult. Kuues, õiguskomisjon, arvestada täielikult. Seitsmes, õiguskomisjon, arvestada täielikult. Kaheksas, õiguskomisjon, arvestada täielikult. Üheksas, õiguskomisjon, arvestada täielikult. Head kolleegid, me oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Seaduseelnõu 146 teine lugemine on lõpetatud.


14. Kriminaalmenetluse koodeksi ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (147 SE) teine lugemine

Esimees E. Ergma

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse koodeksi ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Palun ettekandjaks õiguskomisjoni liikme kolleeg Aivar Õuna!

A. Õun

Lugupeetud proua esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Seaduseelnõu 147 oli õiguskomisjonis arutusel samuti 1. detsembril. Eelnõu kohta ei ole laekunud ühtegi parandusettepanekut ja õiguskomisjon otsustas saata selle eelnõu saali täpselt samasugusel kujul, nagu ta oli esimesel lugemisel. Õiguskomisjon otsustas üksmeelselt suunata eelnõu 147 teisele lugemisele ja teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Esimees E. Ergma

Aitäh! Palun küsimused! Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu 147 teine lugemine on lõpetatud.


15. Strateegilise kauba seaduse eelnõu (162 SE) teine lugemine

Esimees E. Ergma

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud strateegilise kauba seaduse eelnõu teist lugemist. Palun ettekandjaks riigikaitsekomisjoni liikme kolleeg Maret Maripuu!

M. Maripuu

Austatud juhataja! Head kolleegid! Sellesama eelnõuga olin ma teie ees täpselt nädal tagasi, nüüd peatuksin ainult muudatusettepanekutel. Tähtajaliselt muudatusettepanekuid ei laekunud. Komisjon ise esitas ühe muudatusettepaneku, mille alusel asendatakse eelnõus sõna "Tolliamet" sõnadega "Maksu- ja Tolliamet" vastavas käändes. Muudatusettepanek tuleneb asjaolust, et Riigikogu menetluses on Vabariigi Valitsuse algatatud Maksuameti ja Tolliameti ühendamisega seonduv Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ning Vabariigi Valitsuse algatatud Maksuameti ja Tolliameti ühendamisega seonduv seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega muudetakse praegu kehtiva strateegilise kauba seaduse eelnõu. Eelnõu algataja oli rahanduskomisjoni muudatusettepanekuga nõus. Palun ka teie toetust! Komisjon tegi ettepaneku teine lugemine lõpetada, et järgmisel nädalal meie riigikaitse seisukohalt oluline eelnõu vastu võtta. Tänan!

Esimees E. Ergma

Aitäh! Palun küsimused! Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Sõnavõtusoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu kohta on saabunud üks muudatusettepanek riigikaitsekomisjonilt, mida juhtivkomisjon arvestab täielikult. Eelnõu 162 teine lugemine on lõpetatud.


16. Kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (173 SE) teine lugemine

Esimees E. Ergma

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Palun ettekandjaks keskkonnakomisjoni aseesimehe kolleeg Jüri Saare!

J. Saar

Austatud esimees! Head kolleegid! Kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine lõpetati 19. novembril ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 26. november. Seaduseelnõu kohta esitas ühe muudatusettepaneku Riigikogu liige Arnold Kimber. Keskkonnakomisjon kohtus seaduseelnõu esimese ja teise lugemise vahelisel ajal seaduseelnõu algataja, Eesti Kalurite Liidu ja Eesti Kalatööstuse Liidu esindajatega. Arutelul olnud põhiteemad olid kala esmakokkuost, harrastuspüügil ja piiratud püügil püütud kala ostu-müügi keelamine ning kutselise kalapüügi õiguse tasustamine. Keskkonnakomisjon vormistas juhtivkomisjonina 21 muudatusettepanekut ja nii on muudatusettepanekute loetelusse kantud 22 muudatusettepanekut, millest üks on arvestamata. Juhtivkomisjonil ja seaduseelnõu algataja esindajatel on eriarvamus kahe muudatusettepaneku suhtes, mida juhtivkomisjon on küll arvestanud, kuid eelnõu algataja esindajad neid ei toeta. Muudatusettepanekud jagunevad valdkondade järgi seitsmesse gruppi ja käsitlevad alljärgnevaid küsimusi. Esiteks, muudatusettepanek nr 18, mille esitas Riigikogu liige Arnold Kimber ja mis käsitleb harrastuspüügil ja piiratud püügil püütud kala ostu-müügi keeldu. Seaduseelnõu algataja muudatusettepanekut ei toeta ja keskkonnakomisjon jättis selle arvestamata põhjendusel, et sellise kala kokkuost suurtes kogustes ei vasta toidukäitlemise nüüdisaegsetele nõuetele. Pealegi on harrastuspüük sportlik tegevusala ja piiratud püük on mõeldud oma tarbeks. Teiseks, muudatusettepanekud 16 ja 20 käsitlevad kala esmakokkuostu. Muudatuse järgi on kala esmakokkuost ärilistel eesmärkidel kala kokkuostmine suurtes kogustes, mida tohib teha toiduseaduse alusel tunnustatud ettevõtja. Kala esmakokkuostuks ei loeta kala oma tarbeks mõistlikes kogustes ostmist. Kokkuostetud kalaga peab kaasas olema esmakokkuostukviitungi ärakiri, mille järgi saab tõendada ostetud kala päritolu. Neid muudatusettepanekuid seaduseelnõu algataja esindajad toetavad. Kolmandaks, muudatusettepanekud 9, 10 ja 11 käsitlevad kutselise kalapüügi tasustamist. Seni on see olnud tasuline, kusjuures tasu suurus ei tohtinud ületada 4% väljapüütud kala koguse harilikust väärtusest. Seaduseelnõu algataja kavandas Läänemerel (peamiselt räime- ja kilupüük) püügiõiguse tasu kaotamist põhjendusel, et selline kohustus enamikus Euroopa riikides puudub. Keskkonnakomisjon, olles läbi arutanud kalandusteadlaste seisukohad, otsustas kutselise kalapüügi õiguse tasustada, seda põhjendusel, et peamiselt kalavarukaitse eesmärgil on analoogiline suundumus ilmnemas ka nendes riikides, kus tasu käesoleval ajal puudub. Seaduseelnõu algataja esindaja muudatusettepanekuid 9 ja 10 ei toeta. Neljandaks, muudatusettepanekud 1, 2, 5 ja 6 käsitlevad piiratud püügi õiguse kaotamist 2005. aasta 1. jaanuarist ja selle liitmist harrastuspüügi õigusega. Kavandatavate muudatuste järgi täiendatakse harrastuspüügivahendite loetelu nakkevõrgu ja kuni 100 õngekonksust koosneva põhjaõngede jadaga, kuid nendega saab siiski kala püüda ostetud kalastuskaardi alusel ja ainult nendel veekogudel või veekogude osadel, kus keskkonnaminister on kehtestanud püügipiirangud ehk lubatud püügivahendite arvu ülempiiri. Ka on ette nähtud üleminekuperiood isikutele, kes soovivad piiratud püügil edaspidigi olla. Selleks peavad nad ennast registreerima füüsilisest isikust ettevõtjana ja nad saavad ajaloolise püügiõigusega kaasa seni piiratud püügil kasutatud püügivõimalused. Seaduseelnõu algataja esindajad toetavad neid muudatusettepanekuid. Viiendaks, muudatusettepanekud 3, 4 ja 13 käsitlevad harrastuspüügi õiguse tõendamise lihtsustamist. Siinkohal on aga tegemist pigem redaktsioonilist laadi muudatustega, mis viivad kalapüügiseaduse eelnõu vastavusse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadusega. Muudatuste järgi on tasuta harrastuspüügiõigus puuetega isikul. Kuuendaks, muudatusettepanekud 7, 8, 12, 14, 15, 17 ja 19 on teksti täpsustavad ega muuda seaduseelnõu sätete sisu. Seitsmendaks, muudatusettepanekud 21 ja 22 tulenevad normitehnilistest nõuetest, mille kohaselt rakendussätted peavad olema muudetava seaduse rakendussätetes. Rakendussätete keerukus tuleneb asjaolust, et kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu eri sätted tuleb kas kehtetuks tunnistada, jõustada uues redaktsioonis või muutuvas redaktsioonis kolmel eri ajal. Keskkonnakomisjon otsustas 2003. aasta 4. detsembri istungil - häälte vahekord 5 poolt, ei ühtki vastuolijat ega erapooletut - saata kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu teisele lugemisele ja teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Esimees E. Ergma

Aitäh! Palun küsimused ettekandjale! Palun, kolleeg Andres Herkel!

A. Herkel

Aitäh, proua esimees! Austatud ettekandja! Et teemas paremini orienteeruda, võib-olla te täpsustaksite, millistes riikides on kutselise kalapüügi õigus tasuta.

J. Saar

Aitäh! Kahjuks pean tunnistama, et ei õppinud neid riike pähe, aga mälu järgi võin öelda, et näiteks Soomes on see praegu tasuta, kuid seal on moodustatud vastav komisjon, kus kaalutakse tasu sisseviimist.

Esimees E. Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu! Kas on vaja avada läbirääkimised? Palun, kolleeg Jürgen Ligi!

J. Ligi

Proua juhataja! Austatud kolleegid! Ma tahaksin rääkida ainult ühest muudatusettepanekust, mille tegi komisjon ja mida eelnõu algataja ei toeta. See on püügiõiguse tasu võimaluse taastoomine seadusesse. Komisjoni ettekandes kõlas selle tasu toetuseks ainult üks argument: maailmas on sellesuunaline tendents, et kus seda tasu pole, seal kehtestatakse. Tõepoolest, see on oluline argument, kuid lisaksin veel ühe, mis on minu meelest olulisemgi: tegemist on avaliku ressursiga, millele kehtib sisuliselt monopoolne õigus, st kaluritele on antud ajalooline püügiõigus, mida neilt ära võtta ei saa. Nüüd ei ole enam isegi oksjoni kaudu võimalust selles sektoris konkurentsi tekitada. On tõsi, et kalurid ei ole tänapäeval enam kõige jõukama elukutse esindajad, kuid nende olukord ei ole siiski väljapääsmatu ja praegu kehtiva tasu suurus on üsnagi sümboolne. Euroopa Liidu suunas liikudes on teada, et kalureid hakatakse järjest rohkem toetama, tegemist on seega seisusega, kus on monopoolne õigus ressursile pluss toetused. Maksueksperdid teavad, et kalandus kuulub nende sektorite hulka, kus üldine maksudistsipliin on madal, st mitte sellepärast, et seal töötaksid eriliselt ebaausad inimesed, vaid sellepärast, et seal on väga keeruline olukorda kontrollida. On väga tähendusväärne, et kõige tõsisem, praktiliselt ainus argument, mida ministeeriumi esindajad püügiõiguse tasu kaotamise poolt tõid, on see, et teda niikuinii eriti ei maksta, sest neid mahtusid ei esitata õigesti. See tõestab ju tegelikult seda, et ka maksu laekub üldiselt sellest sektorist ebaõiglaselt vähe ja ressurssi, mida kalurid kasutavad, tegelikult kinni ei maksta. Juhin tähelepanu, et riigil on kalanduse korraldamisel väga olulised kulutused ja seda on nii või teisiti vaja korraldada. Isegi administratiivseid kulutusi on vaja kuidagi korvata, mitte ainult et see on ressursi maksustamine. Meil on üsna ülevaatlik paber selle kohta, kuidas need asjad on maailmas korraldatud. Kui seni läheb kalapüügiõiguse tasu sisuliselt kalandusprojektidele ehk ka ressurssi taastamisele, siis see on üks võimalus ressursi eest maksta. Paljudes maades, näiteks USA-s, Kanadas, Austraalias, Uus-Meremaal, Islandil ja mujal, on see just nimelt ressursi taastootmise heaks minev raha. Kalurid võtavad nendest projektidest osa ja see ei ole maksu kujul, kuid see on osalemine programmides. Teine osa riike on need, kus toimub kas riigilõivu või mingi püügiõigustasu vormis maksmine, ja kokku võttes on nende monopoolsete õiguste eest ette nähtud õiglane tasustamine ja ressurss on kaitstud. Neidsamu argumente toovad välja ka kalandusteadlased, kes seda teemat valdavad. Miks ma üldse sõna võtan? Mul on halb aimdus, et see muudatus, mille komisjon tegi, pannakse siin hääletusele. Kutsun opositsiooni üles mitte minema kaasa mängulustiga, vaid mõtlema loodusele, mõtlema ressursile ja mõtlema sellele, et siin ei tohi rahalised suhted sõltuda sellest, kes parajasti on kalurite juht. Aitäh!

Esimees E. Ergma

Aitäh! Palun, kolleeg Arnold Kimber!

A. Kimber

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Kuna kalapüük ei kuulu minu lugematute nõrkuste hulka, siis ma konsulteerisin nende inimestega, kes tegelevad sellega iga päev ehk Eesti Kalaliiduga. Kalaliidu palvel tegin selle parandusettepaneku, millele vesi peale tõmmati. Ma tegin ettepaneku jätta eelnõu § 15 punktist 1 välja tekst "müüa ja osta harrastuspüügil ning piiratud kalapüügi loa alusel püütud kala". Ma seletaksin seda. Viimasel paaril aastal on kala kokkuost muutunud ausamaks, st riigil on ülevaade harrastuskalapüügil ning piiratud kalapüügi loa alusel püütud kala kogustest ja püüdjatest. Sellest annab tunnistust esmakokkuostu kviitungite vormistamine, millele märgitakse kõik andmed püüdja kohta: püügiloa number, püütud kogused, kala hind. Nimetatud dokument saadetakse Keskkonnaministeeriumile ning selle koopia säilitab ka kala kokkuostnud ettevõtja, kelle juures on riigi kontrollorganitel võimalus teha nii väljapüütud kalakoguste kui ka püüdjate saadud tulu pealt võetavate maksude järelkontrolli. Seadusmuudatusega ettenähtav harrastuspüügil või piiratud kalapüügi loa alusel püütud kala ostu ja müügi keeld ei täida oma eesmärki, sest harrastuspüügiga tegelevad ning piiratud kalapüügi luba omavad isikud püüavad ikka kala edasi samasugustes kogustes ning nende püütud kala ostetakse seadust rikkudes n-ö mustalt kokku. See mustalt kokkuostetud kala legaliseeritakse nn riiulifirmade kaudu ning lõpuks jõuab see 82 Eestis registreeritud kalatöötlejani, sest kala kui tooraine nõudlus ületab pakkumist mitmekordselt. Kavandatav seadusmuudatus soodustab veelgi rohkem kalakaubanduses musta turu teket, sest kala, mida harrastuspüüdjad ja piiratud kalapüügi õigust omavad isikud seni on legaalselt müünud, müüakse pärast seadusmuudatust mustalt. Selle tagajärjel jäävad riigil saamata maksud ning kaob ülevaade väljapüütud kalakogustest. Aitäh teile!

Esimees E. Ergma

Aitäh! Palun, kolleeg Imre Sooäär!

I. Sooäär

Aitäh, proua juhataja! Austatud kolleegid! Ma juhin tähelepanu teie ees oleva seaduseelnõu parandusettepanekule 16, mille kohaselt muudetava seaduse § 171 lõige 3 ütleb: "Kala esmakokkuostuks ei loeta kala ostmist oma tarbeks mõistlikus koguses." Mis asi on mõistlik kogus? Üks mees sööb kala rohkem, teine vähem, üks mees ostab tervele perele või tervele suguvõsale, teine ei osta. Seda on väga raske sõnastada ja lahti mõtestada. Ma ei tee siin praegu ettepanekut sätestada mingisugused normid või kokkuostukilogrammid või kes teab mis veel. See ei lahendaks olukorda. Ma lihtsalt juhin tähelepanu, et selline punkt viitab just nimelt sellele, mille kohta härra Padar enne küsimuse esitas: praegu on kalandusvaldkond lõhestatuna kahe ministeeriumi haldusalas. Nähtavasti me täna siin sellele veel lahendust ei leia, lahenduse peavad leidma ikkagi ministrid, et selle valdkonna reguleerimine mõistlikult ära jagada. Sellesama asjaga, mis oli maaelukomisjonis päevakorral just äsja teie ees olnud kalandusturu reguleerimise seaduse puhul ja millele ma ka ise viitasin - nimelt kala esmakokkuost - on kalandusvaldkonnas kõige rohkem probleeme, sellega seondub röövpüük jne. Tsiteeritud lõike 3 sõnastus näitab ilmekalt, et praegu see tegelikult veel olukorda ei lahenda, asi jääb endiselt lahtiseks. Aitäh!

Esimees E. Ergma

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Head kolleegid! Vaatame läbi muudatusettepanekud. Eelnõu kohta on esitatud 22 muudatusettepanekut. Ma nimetan muudatusettepaneku numbri, esitaja ja juhtivkomisjoni otsuse. Esimene, keskkonnakomisjon, arvestatud täielikult. Teine, keskkonnakomisjon, arvestatud täielikult. Kolmas, keskkonnakomisjon, arvestatud täielikult. Neljas, keskkonnakomisjon, arvestatud täielikult. Viies, keskkonnakomisjon, arvestatud täielikult. Kuues, keskkonnakomisjon, arvestatud täielikult. Seitsmes, keskkonnakomisjon, arvestatud täielikult. Kaheksas, keskkonnakomisjon, arvestatud täielikult. Üheksas, keskkonnakomisjon, arvestatud täielikult. Palun, kolleeg Jaanus Männik!

J. Männik

Aitäh, proua juhataja! Ma palun panna see ettepanek hääletusele. Kuna Vabariigi Valitsus seda ei toeta, siis vaatame, mida saal arvab.

Esimees E. Ergma

See taotlus on praegu Rahvaliidu fraktsiooni nimel? Aitäh! Palun, kolleeg Peep Aru!

P. Aru

Reformierakonna fraktsiooni nimel palun kolm minutit vaheaega.

Esimees E. Ergma

Palun! Kolm minutit vaheaega. Jätkame 16.36. V a h e a e g

Esimees E. Ergma

Vaheaeg on lõppenud. Austatud Riigikogu! Panen hääletusele üheksanda muudatusettepaneku.Hääletustulemused Ettepaneku poolt hääletas 43 Riigikogu liiget, vastu oli 37 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust. Muudatusettepanek 10, keskkonnakomisjon, arvestada täielikult. 11, keskkonnakomisjon, arvestada täielikult. 12, keskkonnakomisjon, arvestada täielikult. 13, keskkonnakomisjon, arvestada täielikult. 14, keskkonnakomisjon, arvestada täielikult. 15, keskkonnakomisjon, arvestada täielikult. 16, keskkonnakomisjon, arvestada täielikult. 17, keskkonnakomisjon, arvestada täielikult. 18, Arnold Kimber, jätta arvestamata. 19, keskkonnakomisjon, arvestada täielikult. 20, keskkonnakomisjon, arvestada täielikult. 21, keskkonnakomisjon, arvestada täielikult. 22, keskkonnakomisjon, arvestada täielikult. Head kolleegid, me oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Seaduseelnõu 173 teine lugemine on lõpetatud.


17. Surveseadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (160 SE) teine lugemine

Esimees E. Ergma

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud surveseadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Palun, majanduskomisjoni liige kolleeg Peep Aru!

P. Aru

Lugupeetud esimees! Head kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud surveseadmete ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 160 arutelu teisele lugemisele saatmiseks toimus 4. detsembril k.a. Kohal oli seitse komisjoni liiget ja arutelust võttis osa ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööstusosakonna kvaliteedi infrastruktuuri talituse peaspetsialist Ago Pelisaar. Arutelu jooksul laekus majanduskomisjonilt endalt neli muudatusettepanekut. Eelnõu algataja toetas kõiki muudatusettepanekuid ja põhjus oli väga lihtne: need ettepanekud olid kõik redaktsioonilist laadi. Ühtegi põhimõttelist küsimust arutada vaja ei olnud. Majanduskomisjon otsustas saata kõnealuse seaduseelnõu teisele lugemisele 10. detsembril ja teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Otsus võeti vastu kõigi poolthäältega. Aitäh!

Esimees E. Ergma

Aitäh! Palun, kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas on vaja avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Vaatame läbi muudatusettepanekud. Eelnõu kohta on laekunud kolm muudatusettepanekut, vaatame need järjekorras läbi. Esimene on majanduskomisjonilt, arvestatud täielikult. Teine on majanduskomisjonilt, arvestatud täielikult. Kolmas on majanduskomisjonilt, arvestatud täielikult. Me oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Seaduseelnõu 160 teine lugemine on lõpetatud.


18. Tehnilise normi ja standardi seaduse muutmise seaduse eelnõu (172 SE) teine lugemine

Esimees E. Ergma

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud tehnilise normi ja standardi seaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Palun, majanduskomisjoni liige kolleeg Peep Aru!

P. Aru

Tänan, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Selle seaduseelnõu teisele lugemisele saatmist arutasime majanduskomisjonis 4. detsembril. Lisaks seitsmele komisjoni liikmele osales istungil ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööstusosakonna kvaliteedi infrastruktuuri talituse peaspetsialist Mait Pärtel. Arutelu läks komisjonis äärmiselt lihtsalt, sest ühtegi muudatusettepanekut eelnõu kohta ei tulnud. Komisjon teeb ettepaneku täna teine lugemine lõpetada ja selle poolt olid kõik komisjoni liikmed. Aitäh!

Esimees E. Ergma

Palun, kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu 172 teine lugemine on lõpetatud.


19. Majandusministeeriumi ning Teede- ja Sideministeeriumi ühendamisest tuleneva seaduste muutmise seaduse eelnõu (156 SE) teine lugemine

Esimees E. Ergma

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud Majandusministeeriumi ning Teede- ja Sideministeeriumi ühendamisest tuleneva seaduste muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Ettekandjaks palun põhiseaduskomisjoni liikme kolleeg Mihhail Stalnuhhini!

M. Stalnuhhin

Aitäh, proua esinaine! Lugupeetud kolleegid! Majandusministeeriumi ning Teede- ja Sideministeeriumi ühendamisega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiks seonduva seaduste muutmise seaduse eelnõu 156 teise lugemise arutelu toimus 1. detsembril k.a. Kokku oli laekunud üheksa muudatusettepanekut, mis tulenesid sellest, et Riigikogu on mõnedes seadustes juba ministeeriumi nime muutnud, seetõttu ei ole neid vaja seaduseelnõu 156 raames muuta. Juriidilise osakonna ettepanek oli lihtsustada ka seaduseelnõu pealkirja: Majandusministeeriumi ning Teede- ja Sideministeeriumi ühendamisest tulenev seaduste muutmise seadus. Eraldi kommenteeriksin üheksandat muudatusettepanekut. See puudutab ühte rakendussätet, § 50 väljajätmist. Seda sätet oleks olnud vaja juhul, kui seadus jõustub enne 1. jaanuari 2004, see aga on ebareaalne. Komisjon toetas kõiki ettepanekuid. Konsensuslikult otsustati teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta seaduseelnõu 156 teise lugemise arutelu Riigikogu täiskogu 10. detsembri k.a istungi päevakorda ning, teiseks, teha Riigikogu täiskogule ettepanek seaduseelnõu 156 teine lugemine lõpetada. Poolt oli 8 komisjoni liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eraldi tahaks täpsustada veel üht asja seoses muudatusettepanekute tabeliga, mis teil käes on. Muudatusettepaneku nr 9 juures puudub algataja, selleks on põhiseaduskomisjon, ning juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult, seegi otsus tehti konsensuslikult. Tehniline viga juhtus tabeli trükkimisel, Riigikogu juhatus on asjaga kursis. Aitäh!

Esimees E. Ergma

Aitäh! Palun, küsimused ettekandjale! Küsimusi ei ole. Kas on vaja avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Head kolleegid! Vaatame läbi muudatusettepanekud. Eelnõu kohta on esitatud üheksa muudatusettepanekut. Ma loen need ette. Esimene, põhiseaduskomisjon, arvestada täielikult. Teine, põhiseaduskomisjon, arvestada täielikult. Kolmas, põhiseaduskomisjon, arvestada täielikult. Neljas, põhiseaduskomisjon, arvestada täielikult. Viies, põhiseaduskomisjon, arvestada täielikult. Kuues, põhiseaduskomisjon, arvestada täielikult. Seitsmes, põhiseaduskomisjon, arvestada täielikult. Kaheksas, põhiseaduskomisjon, arvestada täielikult. Üheksas, põhiseaduskomisjon, arvestada täielikult. Head kolleegid! Me oleme läbi vaadanud muudatusettepanekud. Seaduseelnõu 156 teine lugemine on lõpetatud.


20. Isikut tõendavate dokumentide seaduse ja riigipiiri seaduse muutmise seaduse eelnõu (161 SE) teine lugemine

Esimees E. Ergma

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse ja riigipiiri seaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Palun ettekandjaks põhiseaduskomisjoni aseesimehe kolleeg Siiri Oviiri!

S. Oviir

Tänan! Lugupeetud kolleegid! Põhiseaduskomisjon on toonud teie ette teiseks lugemiseks isikut tõendavate dokumentide seaduse ja riigipiiri seaduse muutmise seaduse eelnõu. Komisjon arutas eelnõu oma 2. detsembri istungil. Seaduseelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 27. november, selleks kuupäevaks ja loomulikult ka mitte hiljem ei tulnud Riigikogu liikmetelt ühtegi parandusettepanekut. Kuid see ei tähenda, et neid ei tehtud. Nimelt otsustas komisjon koostöös Siseministeeriumi õigusosakonnaga, kelle juhataja viibis põhiseaduskomisjoni istungil, teha eelnõus siiski mõned täpsustused, mis on muutnud eelnõu paremaks. Räägiksin lühidalt teile nendest muudatustest. Kuna samal ajal, kui me arutasime praegu menetletavat seaduseelnõu, arutati õiguskomisjonis konsulaarseaduse muutmise seaduse eelnõu ja tänaseks päevaks on see seadus vastu võetud, siis puudub põhjus käsitletavas seaduses konsulaarseadust parandada. Vajalikud muudatused viidi sisse nimetatud seadusesse. Seetõttu on ettepanek välja jätta paragrahv, mis eelnõu esialgses variandis oli § 2 ja mis puudutab konsulaarseadust, ja seda komisjon ka toetab. Muudetud on pagulaste reisidokumenti käsitlevat osa. Nimelt on viide pagulasseaduse § 5 lõikele 1 vajalik, sest ainult selle sätte alusel elamisloa saanud välismaalastele, kes konventsiooni kohaselt on pagulased, antakse pagulase reisidokument. Nimetatud konventsioonist tulenevalt ongi täiendatud § 1 punktidega 8-10. Senimaani oli seaduses sätestatud, et Eestis elamisloa alusel elav välismaalane, kelle reisidokument on muutunud kas kasutamiskõlbmatuks, hävinud või kaotsi läinud, saab Eestisse tagasipöördumise loa. Kuid kuna konventsioon käsitleb seda veidi laiemalt, siis toodi ka need sätted seadusesse sisse. Seaduse jõustumise osas ei ole põhjust nimetada, et jõustub Riigi Teataja seaduses sätestatud korras, see on niigi nii. Nii et seetõttu jäi see eelnõu tekstist välja. Muudetud on mõningat sõnastust. Et põhimõttelisi muudatusi on ainult üks ja vastavalt kodukorraseadusele on võimalik esitada parandused ühe ettepanekuna, siis komisjon sedasi ka toimis ja seetõttu on teie ees olev seadus kirjutatud uue tekstina. See on arusaadavam, selgem ja paremini menetletav. Komisjon otsustas kõik selle, mis ma teile ette kandsin, ühehäälselt, st 9 komisjoni liiget oli poolt, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Samuti otsustati ühehäälselt teha Riigikogu täiskogule ettepanek seaduseelnõu teine lugemine lõpetada. Tänan tähelepanu eest!

Esimees E. Ergma

Aitäh! Palun, kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Sõnavõtusoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Vaatame kohe üle muudatusettepaneku. On tulnud üks muudatusettepanek, põhiseaduskomisjon juhtivkomisjonina arvestab seda täielikult. Head kolleegid! Seaduseelnõu 161 teine lugemine on lõpetatud.


21. Kriminaalmenetluse koodeksi, karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (84 SE ja 102 SE) teine lugemine

Esimees E. Ergma

Alustame Riigikogu liikmete Ain Seppiku, Olev Laanjärve ja Siiri Oviiri ning Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse koodeksi, karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Palun ettekandjaks õiguskomisjoni esimehe kolleeg Märt Raski!

M. Rask

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Et paremini hoomata käsitletava päevakorrapunkti olemust ja mõista ühendatud seaduseelnõude 84 ja 102 teksti, on otstarbekas teha mõningane ülevaade sellest, kuidas seaduseelnõu tekst on tekkinud. Õiguskomisjon on juhtivkomisjonina arutanud eelnõusid 84 ja 102 kokku seitsmel korral. Teise lugemise ettevalmistused on toimunud kuuel korral, 26. oktoobril, 4. ja 13. novembril ning 1., 4. ja 8. detsembril. Aruteludes on osalenud justiitsminister Ken-Marti Vaher, ministri nõunik Jüri Raatma, spetsialistidena riigiprokurör Norman Aas, Justiitsministeeriumi karistusõiguse osakonna juhataja Saale Laos, ringkonnakohtunik Priit Pikamäe. Keskerakonna fraktsiooni liikmed Ain Seppik, Siiri Oviir ja Olev Laanjärv algatasid 9. juunil 2003. aastal karistusseadustiku muutmise eelnõu, mis sai Riigikogus menetlusnumbriks 84. Eelnõu oli suunatud karistusseadustiku §-de 183, 184, 185, 186, 187, 188, 189, 325 ja 331 muutmisele, mis kokkuvõtlikult tähendab karistusseadustikus sätestatud narkokuritegude karistusmäärade ulatuslikku karmistamist. Vabariigi Valitsus algatas 31. juulil 2003. aastal karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu, mis käsitles samuti narkokuritegude karistusmäärade karmistamist. Kuid valitsuse algatatud eelnõusse oli koondatud veel kriminaalmenetluse koodeksit ja väärteomenetluse seadustikku muutvad sätted. Karistusseadustiku muutmise sätted erinesid mõlemas eelnõus üksnes nüansside võrra. Eelnõude ettevalmistamisel esimeseks lugemiseks tõusetus õiguskomisjonis nende eelnõude liitmise küsimus, kuid valitsuse esindaja ei nõustunud sellega. Nii läbisid mõlemad eelnõud esimese lugemise parlamendis eraldi. Tulenevalt Riigikogu kodukorra seaduse § 101 sätetest otsustas õiguskomisjon eelnõude teise lugemise ettevalmistamisel üksmeelselt, et kattuvate reguleerimisaladega sätteid on otstarbetu Riigikogus eraldi eelnõudena menetleda. Eelnõude liitmisega nõustusid selleks ajaks ka algatajate esindajad. Õiguskomisjon kasutas kodukorraseadusest tulenevat õigust ja koostas kahest seaduseelnõust teiseks lugemiseks ühe teksti. Head kolleegid! Teile on arutamiseks esitatud liidetud eelnõude uus tekst, millesse on sisse viidud arvestatud muudatusettepanekud ja juhtivkomisjoni enda tehtud muudatused. Teise lugemise ettevalmistamise käigus esitas Riigikogu liige Ain Seppik 8. oktoobril 2003. aastal eelnõu 102 kohta 11 muudatusettepanekut. Juhtivkomisjon otsis eelnõude liitmisel kompromisslahendusi, et täita mõlema eelnõu põhieesmärk, st karmistada karistusi narkokuritegude eest. Ühendtekst sündis tänu Ain Seppiku muudatusettepanekutele, mida komisjon kas täielikult, osaliselt või sisuliselt arvestas. Tuginedes Riigikogu kodukorra seaduse § 101 lõike 1 sätetele, on seega teiseks lugemiseks esitatud eelnõude 84 ja 102 ühendtekst ning ainult üks muudatusettepanek, mis käsitleb eelnõude ühendamist. Selleks et eristada eelnõude teksti komisjoni töö tulemusena muudetud tekstist, on ühendatud eelnõus muudetud tekstiosa toodud kursiivis. Kodukorraseaduse § 105 lõike 1 kohaselt toimub teisel lugemisel eelnõu sätete arutelu. Seejuures olgu öeldud, et praegu kehtivad nii karistusseadustik, kriminaalmenetluse koodeks kui ka väärteomenetluse seadustik. Eelnõu eesmärk on neid seadustikke korrastada ja edasi arendada. Eelnõu sätete juurde. Eelnõu esimene osa käsitleb kriminaalmenetluse koodeksisse tehtavaid muudatusi. Kriminaalmenetluse koodeks on üks väheseid õigusakte, mis meil kehtib veel Eesti NSV aegadest peale, seda küll sisuliselt muudetuna. Kriminaalmenetluse koodeksit hakkab 1. juulist 2004 asendama kriminaalmenetluse seadustik. Uus kriminaalmenetluse seadustik suurendab oluliselt prokuröride rolli kriminaalmenetluses. Tegemist on üpris ulatusliku reformiga, mida ei saa teha ühe päevaga seadustiku jõustumise päeval. Seetõttu on käesolevasse eelnõusse koondatud mõningad n-ö üleminekusätted, mis peaksid jõustuma juba 1. jaanuaril 2004, andes prokuröridele laiemad volitused kriminaalasja menetlemise suunamiseks. Eelnõu esimese osa 19 paragrahvi võib tinglikult liigitada kolme gruppi. Esimesed on redaktsioonilist laadi, millel ma pikemalt ei peatu. Teises grupis on seaduses fikseeritud menetlustähtaegade kehtetuks tunnistamise sätted ning prokuröride õigus anda uurijale korraldusi nii uurimistoimingute kui ka uurimistähtaegade kohta, et menetlus toimuks mõistliku aja jooksul. Õiguskomisjon arutas väga põhjalikult seda, mida võib endaga kaasa tuua seaduses fikseeritud uurimistähtaegade kehtetuks tunnistamine, kui prokurörijärelevalve ei ole piisavalt tõhus. Tõusetus küsimus, kas tänane prokuratuur suudab 1. jaanuaril 2004 sellist järelevalvet üldse teostada. Kas ei too see endaga kaasa kriminaalmenetluse seiskumist? Arutelu tulemusena jõudis komisjon järeldusele, et üleminek, mis on planeeritud 1. juuliks 2004 seoses uue kriminaalmenetluse seadustiku jõustumisega, mis samuti ei näe ette seaduses fikseeritud uurimistähtaegasid, on mõistlik tuua pool aastat ettepoole, et saada praktikat, mille alusel võib kriminaalmenetluse reform uues seadustikus edasi areneda. Kolmanda grupina saab käsitleda eelnõu sätteid, mis annavad prokurörile ja kohtule õiguse lõpetada kriminaalmenetlus avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui süü ei ole suur, ja karistuse ebaotstarbekuse tõttu. Need on eelkõige eelnõu § 10 sätted. Ka siinjuures tuleb märkida, et selliseid muudatusi näeb 1. juulil 2004 jõustuv menetlusseadustik ette ja üldises plaanis on tegemist n-ö menetlusreformi alustamisega lihtsalt kuus kuud varem. Kuna kõik need muudatused on suunatud sellele, et kriminaalmenetlus muutuks efektiivsemaks ning kurjategijate kindlakstegemisele kulutataks vähem aega ja raha, toetas komisjon selliste muudatuste tegemist ja nende kehtestamist alates 1. jaanuarist 2004 üksmeelselt. Eelnõu teine osa koondab endasse karistusseadustiku muutmise sätteid narkootikumidega seotud süütegudes, mis kuuluvad karistusseadustiku rahvatervisevastaste süütegude peatükki. Meeldetuletuseks tuleb mainida, et uus karistusseadustik jõustus alles 1. septembril 2002 ja selle seadustiku mõju meie karistuspraktikale on veel vara analüüsida ja hoopiski vara hinnata. Nimetatud argument oli ka põhiline, miks komisjoni arutelu tulemusena jäeti eelnõu praegusest tekstist välja karistusseadustiku üldosa muutvad sätted, mis oleks ette näinud karistused kuriteole kihutamise katse ja kuriteo täideviimise kokkuleppe eest. Olgu mainitud, et need sätted olid valitsuse eelnõus olemas. Komisjon tõdes üksmeelselt, et nimetatud sätted muudaksid oluliselt meie kriminaalõiguslikku paradigmat. Sellise põhimõttelise muudatuse otsustamiseks ei olnud komisjoni käsutuses piisavalt kohtupraktika analüüsi, mis ei saagi ühe aastaga tekkida, ega ka kaalukaid õigusteoreetilisi seisukohti, mis tingiksid nii kiire seaduse muutmise. Samuti jättis komisjon üksmeelselt ühendeelnõust välja sätted, mis olid mõeldud n-ö õigusametnike vastu suunatud kuritegude eest määratavate karistuste karmistamiseks. Komisjon tõdes, et nimetatud teemad vajavad põhjalikumat analüüsi ja argumentatsiooni, enne kui minna kehtivat ja alles praktikat koguvat karistussüsteemi muutma. Komisjon keskendus oma töös karistusseadustiku §-de 183, 184 ja 185 muutmisele, mis oma lõppredaktsioonis on komisjonis sündinud kompromiss kahe eelnõu ja muudatusettepanekute kogusummas. Põhilised erinevused praegu kehtivast seadusest on järgmised. Muudetud on kuriteokoosseisude dispositsioone ja toodud sisse kvalifitseeritud koosseisud, kui narkokuriteo on toime pannud isikute grupp või isik, kes on varem narkokuritegusid toime pannud. Nende kuritegude karistuse ülemmäära on tõstetud kuni 15-aastase vangistuseni. Teiseks, kui narkokuritegu on toime pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil või kuritegeliku ühenduse poolt või kui narkootikumide edastamise eesmärk on alaealise kihutamine narkootilise aine edastamisele, on sanktsiooni määra tõstetud maksimaalse vangistuse ajani, s.o 20 aastale või eluaegsele vangistusele. Selline radikaalne karistusmäärade karmistamine vastab komisjoni arvates ühiskonna õiglustundele ja on vajalik narkootikumide leviku tõkestamiseks Eestis. Tuleb märkida, et kehtiva seadusega võrreldes on eelnõus tehtud muudatused peaaegu kõigis narkokuritegude paragrahvides, karmistades karistusmäärasid. Komisjon arutas, kas ülikarmid karistusmäärad annavad tulemuse ka õiguspraktikas, sest enamik komisjonile laekunud autoriteetsetest arvamustest ei seadnud karistuste karmistamist narkokuritegevusvastases võitluses kuigi tähtsale kohale. Komisjonis jäi kõlama seisukoht, et karistuste karmistamisega annab seadusandja oma hinnangu kuritegudele ja see hinnang ei saa olla narkokuritegude puhul leebe. Kuigi nimetatud sätete puhul on kohtutele jäetud piisav võimalus konkreetsetes kriminaalasjades põhistatud ja õiglase karistuse mõistmiseks, ei leidnud komisjonis just sellest tulenevalt toetust idee oluliselt tõsta ka sanktsioonide alammäärasid, mis oleks selgelt piiranud kohtute otsustusõigust. Eelnõu kolmas osa koondab endasse 1. septembril 2002 jõustunud väärteomenetluse seadustiku muutmise sätteid. Kokkuvõtlikult tuleb öelda, et tegemist on seaduse rakendamisel ilmnenud vastuolude kõrvaldamisega ja seaduse viimistlemise ning edasiarendamisega. Piisava menetlushuvi puudumise korral ma nendel sätetel pikemalt ei peatuks, sest komisjon võttis kõik need muudatused vastu konsensuslikult. Menetluslikult otsustas õiguskomisjon 8. detsembril 2003. aastal üksmeelselt suunata ühendatud eelnõu Riigikogusse teisele lugemisele 10. detsembril ja teine lugemine lõpetada ning suunata eelnõu kolmandale lugemisele. Aitäh kuulamast!

Aseesimees T. Savi

Suur tänu, Märt Rask, põhjaliku ettekande eest! Kas kolleegidel on küsimusi? Väino Linde, palun!

V. Linde

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Võib-olla oleks otstarbekas selgitada mõnda mõistet muudetavates paragrahvides. Paragrahvis 183 räägitakse narkootilise ja psühhotroopse aine väikesest kogusest ja §-s 184 narkootilise ja psühhotroopse aine suurest kogusest. Võib-olla oleks õige, kui hea ettekandja selgitaks, kust võib selle koguselise mõõdu leida, millisest dokumendist, ning kust maalt muutub kogus suureks ja kust maalt jääb väikeseks.

M. Rask

Aitäh küsimuse eest! Vabariigi Valitsuse määrus, mis on vastu võetud juba 27. novembril 1997. aastal, fikseerib eri narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kvalifikatsiooni, millisest kogusest tuleb hakata lugema inimese käes olevat kogust suureks koguseks. Uudishimu rahuldamiseks või lihtsalt teadmiseks võib mõningaid näiteid tuua. Näiteks amfetamiini suur kogus algab ühest grammist, marihuaana 50 grammist, ha_i_ 10 grammist. Aga seaduskuulekas inimene käitub niimoodi, et neid gramme ei tule üldse kaaluda.

Aseesimees T. Savi

Tänan, Märt Rask! Rohkem küsimusi ei ole. Austatud Riigikogu, päevakorraküsimuses on võimalik avada läbirääkimised. Kas keegi soovib avaldada oma arvamust? Seda soovi ei näi olevat. Läbirääkimisi ei avata. Selle eelnõu kohta on laekunud ka üks muudatusettepanek ja see on juhtivkomisjonilt. Probleeme ei näi olevat. Sellega on seaduseelnõude 84 ja 102 teine lugemine lõpetatud.


22. Maksuameti ja Tolliameti ühendamisega seonduva Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (181 SE) ning Maksuameti ja Tolliameti ühendamisega seonduva seaduste muutmise seaduse eelnõu (182 SE) teine lugemine

Aseesimees T. Savi

Lugupeetud kolleegid, võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud Maksuameti ja Tolliameti ühendamisega seonduva Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille number on 181, ning Vabariigi Valitsuse algatatud Maksuameti ja Tolliameti ühendamisega seonduva seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille number on 182. Ma võlgnen teile selgituse selle arutelu kohta, sest neid päevakorrapunkte arutatakse vastavalt juhtivkomisjoni taotlusele ühe päevakorrapunktina. Lähtudes kodukorraseaduse § 13 lõike 2 punktist 18 on juhatusel ettepanek menetleda eelnõusid järgnevalt. Kõigepealt kuulame ära ettekande eelnõude kohta, mille esitab meile kolleeg Andres Herkel, ning Riigikogu liikmetel on õigus esitada talle küsimusi, igaühel kaks küsimust nagu ikka. Seejärel avatakse läbirääkimised, need on kõikidele liikmetele, fraktsioonidele ja komisjonidele. Seejärel vaatame läbi eelnõu 181 muudatusettepanekud ja teeme otsuse eelnõu 181 teise lugemise lõpetamise kohta. Seejärel vaatame läbi eelnõu 182 muudatusettepanekud, kui neid on, ja siis teeme otsustuse eelnõu 182 teise lugemise lõpetamise kohta. Niisugune oleks asjade käik. Nüüd palun ettekandeks Riigikogu kõnepulti kolleeg Andres Herkeli!

A. Herkel

Aitäh, härra juhataja! Austatud kolleegid! Kõigepealt ma tänan härra juhatajat selle selgituse eest, mis tõepoolest muudab selle probleemi käsitlemise sujuvamaks. Tegemist on Maksuameti ja Tolliameti ühendamisega seonduva nii Vabariigi Valitsuse kui kõigi teiste seaduste muutmisega, kus tuleb muuta tihtipeale väga lihtsat asja, nimelt asendada sõnad "Maksuamet" ja "Tolliamet", mis tähistavad eraldiseisvaid üksusi, ühe mõistega "Maksu- ja Tolliamet". Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas nende eelnõude teise lugemise küsimust peaasjalikult oma 8. detsembri istungil, kuid täpsustavaid ja menetluslikke nüansse ka 4. ja 9. detsembril. Selle arutelu võiks suurtes piirides eristada kaheks. Kõigepealt tekkis diskussioon selle ühinemise ettevalmistuse ja otstarbekuse üle, kus komisjoni liikmete küsimustele vastasid Tolliameti peadirektor ja Maksuameti peadirektori kohusetäitja härra Aivar Rehe, samuti Rahandusministeeriumi asekantsler Tauno Tats. Teiseks tegelesime konkreetsete muudatusettepanekutega, mida laekus mõlema eelnõu kohta. Muudatusi soovisid näha nii algataja kui ka Riigikogu rahanduskomisjon ja maaelukomisjon ning sel puhul osalesid lisaks eelnimetatutele ka Rahandusministeeriumi juriidilise osakonna õigusaktide talituse peaspetsialist Reet Ermo ja Maksuameti juriidilise osakonna juhataja Maret Ambur. Kõigepealt ühendamise käigust, mis põhjustas õige palju diskussiooni ja arvamusi. Komisjon sai teada, et ettevalmistavad sammud keskuste tasandil on astutud ja vastavalt töö reorganiseerimise kavale on juba realiseerunud osa organisatsiooni struktuurist. On räägitud osakondade ja talituste juhatajate ning teiste töötajatega ning enam-vähem on teada, kes peaks jätkama, kuigi juriidiline volitus seni puudub. Juttu oli ka koondamise ulatusest. Need numbrid olid enam-vähem samad mis eelnõu esimese lugemise seletuskirjas. Maksuameti puhul räägitakse 55-70 inimese vabanemisest ning Tolliameti puhul, kus oluline tegur on majanduspiiride kaotamine Euroopa Liiduga ühinemise tulemusena, räägitakse 130-132 ametikoha koondamisest. Nii Maksuameti peadirektori kohusetäitja kui ministeeriumi asekantsler kinnitasid veel kord, et loodavad selle ühendamisega saavutada sünergiat valdavalt tugi- ja arendustegevuste dubleerimise lõpetamise tõttu, ning ühtlasi esitasid komisjonile väite, et koondamissituatsioonis on ainult 6-7% ametkonnast, samas kui teistes riikides, näiteks Soomes, on see protsent analoogiliste koondamiste-ühendamiste puhul kuni 20%. Tõstatati ka küsimus, kas võib ikka kindel olla, et tõhus maksujärelevalve ning senine maksukliima pärast seda reformi jätkub. Vastus oli, et jätkub küll, ja Tolliameti praeguse peadirektori ja Maksuameti peadirektori kt sõnul peaks olukord isegi paranema ning järelevalve tegevus ei pea alati realiseeruma ainult kriitilistes maksuotsustes, vaid ka järelevalve peaks paljuski orienteeruma ennetavale tegevusele. Nüüd ma läheksin muudatusettepanekute juurde, mida laekus mõlemale eelnõule. Eelnõu 181 kohta, mis sisaldab Vabariigi Valitsuse seadust ja konstitutsioonilisi seadusi, laekus viis ettepanekut ning eelnõu 182 kohta, mis puudutab kõiki muid eelnõusid, mida selles kontekstis on vaja muuta, üheksa muudatusettepanekut. Kõigepealt kaks suhteliselt sarnase, identse sõnastusega ettepanekut mõlema eelnõu kohta. Evelyn Sepp on teinud ettepaneku asendada mõlema eelnõu tekstis läbivalt sõna "2004" sõnaga "2006". Sisu on see, et kogu ühendamise protseduur lükkuks kahe aasta võrra edasi ning praegu kavandatud tempo võetaks maha. See oli väga olulise poliitilise valiku koht, mida toetas 3 komisjoni liiget, vastu oli 5 ja 1 komisjoni liige jäi erapooletuks. Teine asi, mis tuli jutuks ka esimesel lugemisel, oli see, et tõenäoliselt on siiski äärmiselt eksitav kõnelda eelnõude pealkirjas kahe riigiasutuse ühinemisest. Ju see, mis toimub, on ikka ühendamine, protsess, mida valitsus korraldab ülevalt alla. Ühinemisest saaks vahest rääkida erakondade või mingite mittetulundusühingute puhul. Riigiasutuste puhul sellest rääkida ei saa ja komisjon otsustas ühehäälselt tuua siia sisse ühendamise mõiste. Üks muudatusettepanek veel, mis puudutab just esimest neist kahest eelnõust, seaduseelnõu 181. See on küsimus, kuidas tulevase Maksu- ja Tolliameti peadirektor saab delegeerida piirkondlike struktuuriüksuste juhtidele õiguse töötajaid ametisse nimetada ja neid sealt vabastada. Otsustasime, et selleks ei tule Vabariigi Valitsuse seaduses anda mitte erinormi, vaid tuleb sätestada üldnorm, mis annab analoogilise volituse kõikide ametite ja inspektsioonide peadirektoritele. Järjekordselt täpsustati ka seda olukorda, mis on enne ühendatud ametite peadirektori ametikohale avaliku konkursi tulemuste selgumist. Täpsustuse sisu on, et rahandusminister nimetab selleks ajaks kohusetäitja. Eelnõu 182 kohta oli üks huvitav muudatusettepanek, mis puudutab isikuandmete töötlemist Maksu- ja Tolliametis. Mõne ettekirjutuse puhul või mõne pangale tehtud järelepärimise puhul, näiteks kui on ühenimelised isikud, võib olla väga praktiline kasutada andmestiku hulgas ka isikukoodi. Ülejäänud muudatused on sellise sisuga, et nad puudutavad n-ö järelnoppimise korras veel neid seadusi, kus on vaja teha nimetuses puhttehnilisi muudatusi. Kui me tänasele päevakorrale tagasi vaatame, siis mõnda aega tagasi oli meie ees üks eelnõu, kus tehti analoogiline muudatus Maksu- ja Tolliameti nimes. Niipalju komisjoni poolt. Komisjoni otsus on teine lugemine lõpetada ja hääletustulemused olid mõlema eelnõu puhul identsed: poolt 6, vastu 3, erapooletuid 0. Aitäh!

Aseesimees T. Savi

Suur tänu, Andres Herkel! Kolleegidel on küsimusi. Eiki Nestor, palun!

E. Nestor

Aitäh! Mul on küsimus § 5 lõike 7 kohta. Kogu seadus on ju selge ja mõistlik, aga nüüd on meil tekkinud mõningaid probleeme. Ma saan aru, et uue lõike esimeses pooles on mõeldud nii, et härra Rehe, kes praegu töötab, täidab neid kohustusi kuni avaliku konkursi läbiviimiseni. Aga samal ajal, pidanud nõu selles saalis sellel teemal kõige targema inimesega, peab ütlema, et Maksu- ja Tolliameti peadirektori kohusetäitjat kui isikut täna ei eksisteeri, vaid meil on olemas Tolliameti peadirektor, kes on ühtlasi Maksuameti peadirektori kohusetäitja. See on selline puhtredaktsiooniline probleem. Hullem on asi siis, kui üks mees, kes käib Eesti riigiga kohut ja nõuab tööle ennistamist, ennistatakse tööle Maksuameti peadirektoriks. Mis siis saab?

A. Herkel

Aitäh, härra Nestor! See viide puudutab neist eelnõudest esimest, mis on numbri 181 all. Situatsioon, mida te kirjeldate, on selles mõttes eluline, et selliseid juhuseid on varem olnud, ja tõenäoliselt on siis tagajärjeks võrdlemisi suur segadus. See segadus tekib ju ka juhtumil, kui Maksuametit ja Tolliametit ei ühendata. Aga eriti kummaline on olukord siis, kui tekib küsimus, kas isik on ennistatud ameti peadirektoriks, mida enam ei eksisteeri, või tuleb tõlgendada Maksu- ja Tolliametit, mis on täiesti loogiline, Maksuameti järglasena ja sellel ühendatud ametil oleks just nagu kaks peadirektorit. Aga see on minupoolne improvisatsioon, kus kõik võimalused on lahti. Pean tunnistama, et komisjon seda küsimust ei püstitanud. Võib-olla tuleks seda käsitleda. Aga samal ajal ma ei näe võimalust seaduse tekstis seda olukorda vältida.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Eiki Nestor, teine küsimus, palun!

E. Nestor

Muidugi, selline kaasus läheb nagu reeglitest välja. Kas ma saan õigesti aru, et juhul kui härra Sõerd kandideerib ka selle uue ameti juhi kohale, ei osutu võitjaks, kuid enne on ennistatud tööle, siis saab ta lisaks n-ö ennistushüvitistele selle lõike viimase lause alusel veel ühe hüvitise koondamise tõttu? Ta võib ennistamisest loobuda, võtta raha välja, ja kui ta selle raha välja võtab, siis selle viimase lause alusel ta saab veel ühe koondamishüvitise, saab tegelikult nagu topelt makstud.

A. Herkel

Aitäh, härra Nestor! Teie mõttekäiku jälgides ma juba hüüatasin siit, et koondamishüvitis on ka sellisel juhtumil vist täiesti loogiline. Teoreetiliselt näib see esimesel pilgul võimalik olevat.

Aseesimees T. Savi

Andres Herkel, suur tänu! Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Kas keegi soovib avaldada oma arvamust? Eelnõud 181, 182. Seda soovi ei ole, läbirääkimisi ei avata. Lugupeetud kolleegid! Nüüd on meil kohustus läbi vaadata eelnõu 181 muudatusettepanekud. Palun leidke oma töölaudadelt see tabel ja ma heameelega alustaksin. Esimene muudatusettepanek on Evelyn Sepalt, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Evelyn Sepp, palun!

E. Sepp

Aitäh! Palun panna see hääletusele ja toetada.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Andres Jalak, palun!

A. Jalak

Res Publica fraktsiooni nimel palun viieminutist vaheaega!

Aseesimees T. Savi

Palun kirjalikult! Viieminutine vaheaeg lõpeb 17.28. V a h e a e g

Aseesimees T. Savi

Lugupeetud kolleegid, kell on 17.28, Res Publica fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Palun asuda oma töökohtadele! Kas võime alustada esimese muudatusettepaneku hääletamist? Austatud Riigikogu, panen hääletusele esimese muudatusettepaneku.Hääletustulemused Selle ettepaneku poolt on 19 Riigikogu liiget, vastu on 45, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Teine muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, nii nagu ka kolmas, neljas ja viies. Sellega oleme eelnõu 181 muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhatusele on laekunud ettepanek Keskerakonna fraktsioonilt, Toomas Varekilt, kes teeb ettepaneku seaduseelnõu 181 teine lugemine katkestada. Siin on kirjas, et peale muudatusettepanekute läbivaatamist. Kas kolleegid on valmis? Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku katkestada seaduseelnõu 181 teine lugemine. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku poolt on 29 Riigikogu liiget, vastu on 44, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Seega on seaduseelnõu 181 teine lugemine lõpetatud. Lugupeetud kolleegid, asume läbi vaatama eelnõu 182 muudatusettepanekuid. Ka siin on esimese muudatusettepaneku tegija Evelyn Sepp, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Evelyn Sepp, palun!

E. Sepp

Ma palun ka seda parandust hääletada.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele esimese muudatusettepaneku.Hääletustulemused Eelnõu 182 esimese muudatusettepaneku poolt on 19 Riigikogu liiget, vastu on 43, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Teine muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, nii nagu ka kolmas, neljas, viies, kuues, seitsmes, kaheksas ja viimane, üheksas. Ka siin on kõik muudatusettepanekud läbi vaadatud ja teine lugemine on lõpetatud.


23. Otsuse "Eesti kaitseväe üksuse kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Afganistanis" eelnõu (200 OE) esimene lugemine

Aseesimees T. Savi

Alustame järgmist päevakorrapunkti, Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Eesti kaitseväe üksuse kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Afganistanis" eelnõu esimest lugemist. Ettekandeks on Riigikogu kõnepuldis kaitseminister Margus Hanson. Palun!

M. Hanson

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus otsustas oma 20. novembri istungil heaks kiita ning Riigikogule otsustamiseks esitada eelnõu Eesti kaitseväe üksuse kasutamise tähtaja pikendamise kohta rahvusvahelisel rahutagamisoperatsioonil Afganistanis. Otsuse eelnõu juurde käivas seletuskirjas viitame vajadusele panustada rahvusvahelisse võitlusse terrorismi vastu ja osaleda aktiivselt Afganistani julgeolekukeskkonna stabiliseerimisel. Eesti on oma kaitseväelastega olnud rahutagamisoperatsioonil Afganistanis alates käesoleva aasta märtsist. 22. jaanuaril käesoleval aastal võttis Riigikogu eelmine koosseis vastu otsuse osaleda Afganistanis International Security Assistant Force'i ehk eesti keeles rahvusvaheliste julgeoleku abijõudude juhitaval missioonil kuni 12 kaitseväelasega. Praegu osaleb nimetatud missioonil juba teine kuueliikmeline meeskond, kes alustas oma teenistust ...

Aseesimees T. Savi

Margus Hanson, minister, ma palun väga vabandust, meie kolleegide hääl on kõvem kui kaitseministri oma.

M. Hanson

... kes alustas oma teenistust selles piirkonnas augustis. Üksuse teenistusaeg saaks tavapärase kuuekuulise rotatsiooniperioodi puhul läbi järgmise aasta veebruaris. Kuna 22. jaanuaril k.a antud Riigikogu mandaat missioonil osalemiseks saab läbi järgmise aasta 3. jaanuaril, siis on tarvis pikendada Riigikogu mandaati, et Eesti saaks jätkata oma osalust ning täita rahvusvahelisi kohustusi. Teie töölaudadel oleva eelnõu kohaselt näeme ette pikendada mandaati 14 kuu võrra, alates järgmise aasta 4. jaanuarist. See tähendab, et käesolev otsus annab vastuvõtmise korral meile võimaluse osaleda missioonil ISAF-i jõudude koosseisus veel kahe kuuekuulise rotatsiooniperioodi vältel. Nagu otsuse seletuskirjast nähtub, on missioon kaetud mitmete ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonidega. Missiooni põhilised eesmärgid on abistada Afganistani üleminekuvalitsust riigi taastamisel ja ülesehitamisel ning rahvuslike julgeolekustruktuuride ülesehitamisel. Alates k.a augustist juhib ISAF-i missiooni NATO. See tähendab, et missiooni planeerimine ja strateegiline juhtimine teostub läbi SHAPE-i ehk NATO liitlasjõudude Euroopa peakorteri. Eesti kui peatselt NATO-ga liituva riigi julgeoleku- ning välispoliitiline huvi on osaleda ISAF-is kui NATO juhitavas missioonis. Samuti on tegu ka NATO jaoks äärmiselt olulise missiooniga, sest esmakordselt on NATO juhtimas operatsiooni geograafiliselt nii kauges piirkonnas. Hetkeseisuga on ISAF-i missioonil osalejariike 33, kokku on piirkonnas üle 5500 sõduri. Lähinaabritest osalevad missioonis Läti, Leedu ja kõik Põhjala riigid. Missiooniga seotud kulud kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest. Järgmise aasta eelarves on planeeritud selleks peaaegu 10 miljonit Eesti krooni. Ma tänan tähelepanu eest ja loodan, et otsuse eelnõu menetlemine kulgeb kiiresti ning viperusteta. Aitäh!

Aseesimees T. Savi

Suur tänu, härra kaitseminister! Riigikogu liikmetel on küsimusi. Toomas Alatalu, palun!

T. Alatalu

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud härra kaitseminister! Ma tuletaksin meelde, et Ameerika operatsioon Afganistanis ei läinud siiski mitte nii nagu vaja, sest ühel hetkel peeti vajalikuks teha panus nendele, kes tegelevad narkokaubandusega. Kuna need on nüüd võimul, siis selle raporti kohaselt, mis ÜRO-s sel nädalal avaldati, kasvatati oopiumi varem 14 provintsis, nüüd aga kõigis 26. Nii et rahvusvahelist kohalolekut on kasutatud ka narkokaubanduse edendamiseks. Siit minu küsimus. Kui nüüd on kerkinud päevakorrale eestlaste osaluse pikendamine, kas te olete siis ise või on Eesti Vabariigi valitsus küsinud informatsiooni selle kohta, mida kavatsetakse NATO juhtimisel ette võtta selle pahe, narkokaubanduse leviku tõkestamiseks?

M. Hanson

Aitäh! ÜRO Julgeolekunõukogu 13. oktoobri resolutsiooniga 1510 laiendatakse ISAF-i mandaati ka väljapoole Kabuli ja selle lähiümbrust. See tähendab, et praktiliselt kogu riigile. Provintside rekonstruktsioonitiimid, mille suurus on sõltuvalt piirkonna suurusest umbes 500 inimest mitmesugustelt elualadelt, peaks olema see löögirusikas, kes läheb nendesse kohtadesse, kus on need n-ö landlord'id, ja üritab elu õigele rajale suunata. Aga see on muidugi õige, et narkokaubandus on Afganistani ja kogu piirkonna stabiliseerimise võtmeküsimus või õigupoolest piiripanek narkokaubandusele.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Kolleeg Trivimi Velliste, palun!

T. Velliste

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Mul on küsimus selle lähetuse kulude kohta. Te mainisite, et ministeeriumi eelarves on kuludeks raha ette nähtud, aga kui tõenäoliseks te peate, et mõnel ettenägematul asjaolul lähevad kulud ettearvatust suuremaks, ja kas sellisel juhul on ministeeriumil olemas varud, et kulud ikkagi katta, kui need peaksid minema märkimisväärselt suuremaks?

M. Hanson

Aitäh! Ministeeriumil sellist reservfondi ei ole, aga küllaltki mahukate kaitsekulude puhul tekib siiski teinekord vajadus kulusid ümber tõsta. Täpselt samuti said ja saavad käesoleval aastal ju Iraagi missiooni kulud kaetud kaitse eelarvest, kuigi see otsus tehti alles poole aasta pealt. Ma usun, et kui peaks tekkima mingisuguseid lisaväljaminekuid, siis need saavad kaetud, aga praegusel hetkel ei oska neid ette näha.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Toomas Alatalu, teine küsimus, palun!

T. Alatalu

Aitäh! Ma lähen sama teemaga edasi ja küsin, kas meie kaitseväelased ja teised isikud, kes saadetakse Afganistani, läbivad ka narkootikumide tundmaõppimise või nendevastase võitluse profülaktika kursused.

M. Hanson

Aitäh! Missioonil osaleb kuueliikmeline demineerijate rühm ja nende ülesanne on tuvastatud lõhkeained kahjutuks teha. Seetõttu ei puutu nad oma igapäevatöös kokku narkoprobleemiga, neil on teised ülesanded.

Aseesimees T. Savi

Härra minister, suur tänu! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoni ettekandeks palun kõnepulti riigikaitsekomisjoni liikme Tiit Matsulevit_i!

T. Matsulevitš

Härra juhataja ja rahvaesindus! Riigikaitsekomisjon arutas 2. detsembril otsuse eelnõu ja arutelul osalesid ka kaitseväe juhataja härra Tarmo Kõuts ning Kaitseministeeriumi juhtivad ametnikud, kes andsid ülevaate meie üksuste tegevusest rahutagamismissioonil Afganistanis. Teadupärast on meie kaitseväelased Afganistanis demineerijad, kes avastatud lõhkekehad kahjutuks teevad. Ühehäälselt otsustas riigikaitsekomisjon esitada otsuse eelnõu muudetud kujul esimesele lugemisele. Samas teeme ettepaneku esimene lugemine lõpetada ja ühtlasi määrata otsuse eelnõu muudatusettepanekute esitamiseks lühendatud tähtaeg, 12. detsember, kell 12. Aitäh!

Aseesimees T. Savi

Suur tänu, Tiit Matsulevit_! Kas kolleegidel on juhtivkomisjonile küsimusi? Neid ei ole. Austatud Riigikogu, päevakorraküsimuses on võimalik avada läbirääkimised. Fraktsioonide esindajad selles osaleda ei soovi, läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku otsuse eelnõu 200 esimene lugemine lõpetada. Juhatajale ei ole teisi ettepanekuid laekunud ja nii on otsuse eelnõu suunatud teisele lugemisele. Muudatusettepanekute tähtajaks on määratud 12. detsember, kell 12.


24. Metsaseaduse, keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (190 SE) esimene lugemine

Aseesimees T. Savi

Austatud Riigikogu! Võtame järgnevalt arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud metsaseaduse, keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Alustame eelnõu esimest lugemist ning ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti keskkonnaminister Villu Reiljani!

V. Reiljan

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Metsaseaduse muutmine on vajalik, et tagada metsa säästlik ja jätkusuutlik majandamine. Metsaga on kaetud natuke üle poole Eesti maismaa pinnast ja mets on meil Eestis kõige suurema pinnaga kõlvik. Metsa heast käekäigust sõltub kogu meie ühiskonna areng, sest huvid metsa vastu on väga mitmekesised. Üldine majanduse, ühiskonna areng on tõstatanud palju probleeme ja üleminekuajal on kord nii, et loodusressursid, on nad siis taastuvad või taastumatud, sattuvad küllalt tugeva surve alla, sest materiaalsed vajadused ja ka pinged on üleminekuajal suured. Seetõttu on ilmnenud palju seda, mida ei ole suudetud ette näha eelmistes metsaseadustes, millest esimene oli teatavasti vastu võetud 1993. aastal ja teine 1998. aastal. Meie optimism on tihti osutunud liiga suureks. Elu on näidanud, et asjad ei ole nii lihtsad. Seetõttu on vaja metsaseadust parandada ja võib-olla isegi täiesti uus redaktsioon kirjutada, aga olulisi asju on vaja kohe õgvendada. Olulised asjad. Esiteks, metsakorraldustööde litsentseerimine. Metsakorraldajad atesteeritakse, tehakse eksam või katsetöö ja metsakorraldustöid tegevatele firmadele väljastatakse tegevusluba, et parandada tööde kvaliteeti ja tugevdada kontrolli. Keskkonnaministri määrusega kinnitatakse asjaomased korrad. Tänaseks on kõik maamõõtjad litsentseeritud ja keskkonnamõju hindamise tegijad on samuti atesteeritud ja litsentseeritud. Metsa kui väga keerulise objekti puhul ei ole millegagi põhjendatud, et majanduskavasid teevad inimesed, kellel paraku sellekohane õpetus ja ka vastutus, mis on järele proovitud teadmiste kontrollimisel, puuduvad. Teiseks täpsustatakse metsamajanduskava koostamise tingimusi ja kava sisu. Kolmandaks sätestatakse, et metsamajanduskava kehtestab keskkonnaminister või tema volitatud asutus õigusaktina ja metsamajanduskava kooskõlastatakse kaitseala valitsejaga. See tähendab, et metsamajanduskava saab ka erametsas põhiliseks metsade majandamise juhiseks. Kui tuletada meelde Paul Kerest, siis tema ütles, et isegi vilets plaan on parem kui ilma plaanita tegutsemine. Metsanduses on see ka täpselt nii, et peab olema plaan, parem on, kui on hea plaan. Neljandaks, metsateatis muutub raiet lubavaks dokumendiks. Selleks esitab metsaomanik keskkonnateenistusele metsateatise kavandatud raiete kohta. Keskkonnateenistus kontrollib metsateatises kavandatud raiete vastavust metsamajanduskavale või õigusaktide nõuetele ning teeb metsateatisele märkuse "Lubatud" või "Ei ole lubatud". Metsaomanik võib raiet alustada alles pärast lubava märkega metsateatise tagasisaamist. Kuna metsateatise senine toimimine, et omanik lihtsalt teatab oma vagast soovist toimetada oma metsas, on tekitanud palju segadust, siis on see ilmselt vajalik. Täpsustatakse turberaiete tegemise tingimusi. Seni oli see metsaseaduses reguleerimata ja turberaieid hakati tegema juba keskealistes metsades. Nüüd on selge, kus ja millal neid teha võib. Kehtestatakse erametsanduse toetamise süsteem. Riik toetab erametsandust selliste metsakasvatuskulude osalise kompenseerimisega, mis aitavad kaasa metsamajanduslike, ökoloogiliste, sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste suurendamisele ja oma ülesannete täitmisele. Toetust võivad saada füüsilisest isikust metsaomanikud ja metsaühistud. Täpsustatakse trahvi kasvava metsa raieõiguse või metsamaterjaliga sooritatavate tehingute eeskirjade rikkumise eest. Sätestatakse metsaseaduse § 50 lõike 2 alusel riigieelarvesse kantavate eraldiste kasutamine metsandusprogrammi realiseerimiseks sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus kaudu ja kehtestatakse metsakorraldustööde tegevusloa väljaandmise riigilõiv 5000 krooni. Esialgu kõik, aitäh!

Aseesimees T. Savi

Suur tänu, härra minister! Kas kolleegidel on ettekandjale küsimusi? Ivari Padar, palun!

I. Padar

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Uue redaktsiooni § 40 lõige 5 ütleb, et metsaühistu liikmeks võivad olla nii füüsilised kui eraõiguslikud juriidilised isikud. See annaks võimaluse näiteks kahele metsamaad omavale kinnisvarafirmale asutada mittetulunduslik metsaühistu ja nõnda taotleda riiklikke toetusi. Minu arusaam erametsandusest ja erametsandusorganisatsioonidest on olnud selline, et tegemist on altpoolt tuleva demokraatliku algega, mis ühendab eelkõige füüsilisest isikust metsaomanikke. Kas te ei näe siin ohtu, et kinnisvarafirmad võivad hakata kasutama riiklikke toetusi, mille otstarve on esialgselt olnud pigem füüsilisest isikutest erametsaomanike toetamine?

V. Reiljan

Aitäh, härra Padar! Seal, kus liiguvad suured rahad, on ohud alati olemas ja neid ohte ei saa välistada siingi. Aga küll oleks hea, kui need kinnisvarafirmad võtaksid endale ka sellise mõtte, et tegelikult nad ikka hooldavad metsa ja kasvatavad metsa. See, et väga suured on pundis hulga väikestega, võib probleeme tekitada, ja seda tuleb kahtlemata selle töö viimistlemisel kaaluda. On tõsi, et Eestis on mitmeid kinnisvarafirmasid, kellel on metsa tuhandeid hektareid ja väiksemal metsaomanikul on nendega ehk keeruline konkureerida, aga ka nemad peavad kuhugi juurde mahtuma. Halb oleks, kui metsanduses läheks nii, nagu kunagi põllumajanduses läks, et on väikesed, kes on ühte koondunud, ja on suured, kes on teise koondunud, ehk nad on teineteise ja üksteise vaenlased.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Kolleeg Küllo Arjakas, palun!

K. Arjakas

Aitäh! Mul on küsimus metsakorraldustööde tegevusloa kohta. Ma mäletan, et me arutasime seda komisjonis, aga ka eelnõu muudetud variandis on jäänud sisse, et luba võib taotleda äriühing või riigiasutus, kellel on vähemalt viis töötajat, koos muude klauslitega - katsetööd, eksamid ja muud. Kas te võite täpsustada, miks see viis nüüd ikka sisse jäänud on, kuidas need katsetööd ja eksamid on mõeldud? Nad on ju metsandusalase eriharidusega, nad on sooritanud suured eksamid, teinud mitmeid katsetöid ja muud. Kas nüüd tulevad uued nõuded või siis aktsepteeritakse teatud kõrgkoolide eriharidust? Kuidas see süsteem praktikas välja võiks näha?

V. Reiljan

Aitäh! Selle viie mõte on ikka selles, et tänane metsakorraldus on väga suuri investeeringuid nõudev ja ajakohaseid mõõtmisriistu nõudev töö. Tõsi on see, et ta on ka meeskonnatöö, mistõttu on suhteliselt oluline sellised soolotegijad ja, ütleme, võib-olla isegi turusolkijad sellest eemal hoida. Sest paraku on just see aeg, mis nüüd on olnud, näidanud, kui palju koostatakse Eesti metsade kohta tegelikult libakavasid. Kõigepealt tehakse üks kava, mis on päris korralik, ja kui kellelgi ei ole enam lootust sealt mitte midagi saada, siis tuleb ikka julge metsakorraldaja, kes teeb sinna veel ühe kava peale, siis on veel üks kolmas meetod, kuidas sellega kõik paljaks saab võtta. Nii et me üritame sellist konservatiivset lähenemisviisi. Mis nüüd muutub, kui inimene on juba kord omandanud sellise hea hariduse meie Põllumajandusülikoolist või Leningradi Metsatehnilisest Akadeemiast, et võib-olla teda ei sobigi enam küsitleda? Ma arvan, et küsitleda ja vaadata, kuidas tal proovitöö välja kukub, on selles mõttes otstarbekas, et teha kindlaks, mis teadmised on tal säilinud õpingute ajast ja kas ta tegelikult valdab ka tänase päeva metsakorralduse nüansse ja asjaolusid. Eks need, kes teevad näiteks vannutatud maamõõtja katseid, on ka enamikus Põllumajandusülikoolis või mõnes tehnikumis maaparanduse ja maakorralduse eriala lõpetanud, aga neil lastakse katsetööd teha ja uuritakse päris põhjalikult, kuidas asi tegelikkusega kokku läheb. Metsaga on niisama nagu maaga, mets on maa küljes kinni kui päraldis. Need nüansid, mis puudutavad kinnisasju, nende puhul peab olema väga täpne, ja selles mõttes ei ole sugugi paha päris kvaliteetset tööd teha. Igal juhul on metsakorraldajad väga paljudes riikides litsentseeritud tegijad. Kuna see töö on sisuliselt maakorraldusest sutsuke keerulisem, maamõõtmisest, siis on see igati põhjendatud, sest juurde tuleb palju lisanüansse, mis on seotud just metsa kui väga keerulise bioloogilise objektiga.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Kolleeg Rein Aidma, palun!

R. Aidma

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Paragrahvis 5 on kirjas, et loa andja tunnistab loa kehtetuks, kui loa omaja seda taotleb. Mind huvitab, kaua see tehniliselt aega võtab, sest kui kehtiv luba taotlemise ajal tühistada või kehtetuks tunnistada, siis sel ajal majandustegevust arendada ei saa.

V. Reiljan

Selleks on oma protseduur. Kaua see aega võtab, ei oska ma täna teile ütelda, aga ära saab võtta ainult nendel asjaoludel, mis praegu seaduses on öeldud, et luba antakse viieks aastaks. Kui ta tõepoolest, nagu eesti keeles öeldakse, sikku teeb, siis vaadatakse tema küsimus läbi ja vastavalt protseduurile otsustatakse, kas asjaolud on nii rasked. Aga see kestab kuid, seda ma küll ütlen, see äravõtmise protseduur. Kas ma sain teist õigesti aru?

Aseesimees T. Savi

Seda saab järgmise küsimuse kaudu teada. Aitäh! Jaanus Männik, palun!

J. Männik

Aitäh, härra juhataja! Austatud härra minister! Teada on see, et metsas, eriti erametsades, ei ole asjad korras. Kas ministeeriumil on mingisugust ülevaadet või statistikat neist n-ö röövlitempudest või kas on olemas info seostest nende metsade, kus on röövlitempe tehtud, ja vastavate metsakorralduskavade, nende tegijate vahel, mis seda olukorda on võimaldanud?

V. Reiljan

Jah, statistikat on ja see statistika ei ole selles mõttes rõõmustav, et kõigist metsarikkumistest 60% on toime pandud erametsades, umbes 20% riigimetsades ja 20% nendest on jätkuvalt riigiomandis olevates metsades. Omanike eksimused on ikka seda laadi, et on mindud kallale kas nooremale metsale, harvendusraie on kasvanud üle lageraieks või on töödeldud Voropanovi meetodil, mis oli kunagi Mit_urini ajal, kus oli teooria, et väikesel puul on suur tahe kasvada ja seetõttu peab suuremad kui anastajad pealt ära võtma, siis saavad väiksemad jõudsamalt kasvada. On veel igasuguseid muid uurimusi selle kohta, mis puudutavad just metsamajanduskavast tulenevaid rikkumisi, sest juba kavasse on kirjutatud selliseid metsamajanduslikke võtteid, mida mingil juhul ei tohiks sinna kirjutada. Üks rikkumiste osa, mis loomulikult on seotud kavaga ja kava mittetäitmisega, on see, et kõige tähtsam liigutus, mida kõik armastavad, lageraie või moodsalt öeldes uuendusraie tehakse ära, aga tegelikult jäetakse kultiveerimata ja uuendamata. Nüüd on kõikides nendes valdkondades tõsised probleemid ja kahjuks on siin headel metsaomanikel natuke kurb meel, nad sattuvad ka sellesse nagu halba seltskonda. Aga põhiprobleemid on, jah, erametsas.

Aseesimees T. Savi

Härra minister, tänan! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoni ettekandeks palun kõnepulti keskkonnakomisjoni esimehe Jürgen Ligi!

J. Ligi

Härra juhataja! Austatud kolleegid! Keskkonnakomisjon arutas seda eelnõu 1. detsembril koos algataja esindaja, samuti Erametsa Liidu ja Eesti Metsatööstuse Liidu esindajatega. Tuleb tunnistada, et arutelu oli väga terav ja kajastas olukorda, et riigil ei ole selle eelnõu suhtes erasektoriga vähimatki üksmeelt. Mõistagi vaidlus on selle üle, milline on meetod, millega metsade majandamist reguleerida ja raieid piirata. Kuigi komisjonis on, võin kinnitada, metsi säästev hoiak ja meil on ka piisavalt informatsiooni, milline on olukord erametsades, et suurimad metsavaenlased kipuvad olema tõepoolest erametsa omanike hulgas, prognoosime sellele vaatamata, et päris raske on selle eelnõu suhtes edaspidi langetada otsuseid, et millised võiksid olla kompromissid. Kõige suurem tüliõun eelnõuga seoses on metsamajanduskavade kohustuslikkus metsaraie eeldusena. Nagu minister ütles, on riik saanud aegade jooksul targemaks ja optimism erametsaomanike korralikkuse suhtes on metsapoliitikas kõvasti vähenenud. Kuid teistpidi jällegi on õigus ka neil, kes ütlevad, et riik ei ole siin olnud piisavalt järjepidev. Osutatakse sellele, et 1997. aastal Riigikogus heaks kiidetud Eesti metsapoliitikas loobuti metsamajanduskavade kohustuslikkusest ja veel mullu, 2002, heaks kiidetud metsanduse arengukavas lubati 2009. aastaks koostada metsaomanikele majanduskavad riigi kulul. Selle eelnõu ettepanek on teha metsamajanduskavad kohustuslikuks poole aastaga ja kiirustamine on ka rahaliselt ilmselt suuresti metsaomanike õlgadele pandud. Kuid rahaline külg ei ole tõenäoliselt nii oluline. Oluline on siiski see pikaajalise majandusharu väga järsk pööre, mis häirib metsaomanikke ja metsatööstusi. Asjaga kombineerub tõsiasi, et metsamajanduskavade tegijaid hakatakse litsentseerima. Selle kvaliteedi suhtes täiesti õigustatud sammu paratamatu tagajärg on ka ilmselt see, et nende kavade tegijaid jääb samal ajal vähemaks. Nii et vajadus suureneb, aga võimalus väheneb ja hinnangute kohaselt läheb vähemalt paar aastat, et kõik soovijad endale metsamajanduskava saaksid. Seega nende arutelude põhjal, mis seni on olnud - ministrit kahjuks komisjonis ei olnud, ta on lubanud meid sel teemal oma seisukohtadest rohkem valgustada -, tundub, et selline raiekeeld, et kui hästi õnnestub saada, kui kiiresti õnnestub saada endale metsanduskava, seda sorti keeld on juhuslik ega ole kuidagi seotud metsa seisundiga, mis peaks tegelikult olema metsaraie otsuse alus. On osutatud ka sellele - ja seda ka varasematel aastatel -, et raiepiirang võib olla põhiseaduslik probleem, see, kui seadusesse ei ole eraomandi kasutamise piirangut piisavalt sisse kirjutatud, ja praegu heidetakse seda ette. Komisjonil ei ole täna mõistagi öelda kindlat arvamust, kas seal on vaja midagi täpsustada või kas seal õnnestub midagi täpsustada. Vaidluse all on ka see, kas majanduskavad tuleks teha kõigi metsatukkade kohta. Siin on maailmas mitmesuguseid regulatsioone ja eks meile pakutakse informatsiooni ka mõneti valikuliselt. Aga lähima kultuurmetsariigi Soome praktika on, et metsamajanduskavasid pole üldse. Saksamaal näiteks on see kohustuslik metsa teatud suurusest alates ja see number on päris suur. On päris selge, et meie metsanduskultuur on väga erinev nende riikide omast ja siin on rangemad piirangud igati loogilised. Kuid jääb probleem, et muudatus on väga järsk, ja me loodame siin algatajaga kindlasti läbi rääkida. Komisjonis jäi mulje, et tähtaja koha pealt ollakse valmis seda regulatsiooni leevendama. Litsents metsakorralduseks - selle uuenduse vastu ei olnud ühtegi häält. Küll aga on küsimus nendes tunnustes, kas need viis töötajat või just see äriline vorm on määrav, kas füüsilisest isikust ettevõtjad peaksid olema välistatud, kas nad on tõesti vähem usaldusväärsed. Mingeid märke ju majanduses selle kohta on, ka maksudistsipliini suhtes, aga see nõuab siiski veel analüüsimist. Me oleme metsandust ka varem arutanud. Kordan veel, et meil ei ole midagi selle põhimõtte vastu, et raie ei tohi ületada juurdekasvu, kuid ei saa üle ega ümber tõsiasjast, et metsa struktuur ise tingib aeg-ajalt, et raie on suurem, ja suurem raie ise võib tingida ka vajaduse, et suurendada metsa juurdekasvu. Meie viimase aastakümne praktika metsanduses on selline, et raie on olnud ebaühtlane. 90-ndate esimesel poolel ja keskpaigas oli raie väga väike, nii et kindlasti erasektor rõhub sellele aspektile, samas ministeerium viimaste aastate kõrgele raiele. Kuid ka siin on vaidluskohti - kas see raie on seotud, kui palju see on seotud tormikahjustustega, kui palju on seotud see üldiste regulatsioonidega. Meile on eksperdid, kes ei ole tingimata erasektori esindajad, kinnitanud, et raie vähenemine on juba alanud ja see on seotud ka metsade struktuuriga, st raieküpseid metsi tuleb lähiaegadel vähem peale. On täiesti tõsiseltvõetavaid eksperte, kelle majandushuve ei ole näha, kes püüavad argumenteerida metsamajanduskavade kohustuslikkuse vastu üldse. Öelduga seondub ka selline regulatsioon, et raiepiirangut ei kehtestata enam mitte kahe tunnuse järgi - üks on metsa vanus, teine on rinnasdiameeter -, vaid jäädud on ainult metsa vanuse juurde. Kuid metsa küpsemine eri piirkondades toimub erineva kiirusega ja selles mõttes on võib-olla keskeltläbi ühest tunnusest loobumine õige, kuid samas on õige ka see, et mõnes piirkonnas on selline piirang ebaotstarbekas. Aga eks me menetlemisel veel arutame, kas siin on võimalik mingit paindlikumat varianti leida. Üks asi on veel, mis teeb metsaomanikke murelikuks. See on see, et metsateatise tähtaega, sellele vastamise aega on pikendatud 14-lt 25-le päevale. Sisuliselt on metsateatis saanud raieloa staatuse ja selle poolest on tähtaja pikendamine igati arusaadav, aga erametsaomanikel on mure meie ebastabiilsete talvede pärast. Tihti jääb see majandamine lihtsalt ära, kui tähtaeg pikeneb, sest sula tuleb peale, kuni vastust oodatakse. Aga ministeeriumi esindaja ütleb jälle, et see on ülempiir, see ei ole keskmine piir ja neile on vaja rohkem aega. See on kokku võttes ülevaade suurematest vaidlusteemadest. Igatahes arutelul, mis, nagu ma ütlesin, oli väga terav, oli ka tunne, et mõneski punktis on võimalikud läbirääkimised. Komisjon loodab siin olla vahendaja, et tuua pooled laua taha ja otsida kompromissi. Aitäh!

Aseesimees T. Savi

Suur tänu, Jürgen Ligi! Kas kolleegidel on komisjoni esindajale küsimusi? Ei ole. Juhataja üks märkus on see, et Vabariigi Valitsuse esindajana ei istu siin mitte keskkonnaminister, vaid kaks teise ala ministrit, aga see selleks. Küll aga ei öelnud komisjoni esindaja meile, mis selle eelnõuga edasi saab.

J. Ligi

Komisjoni ettepanek oli esimene lugemine lõpetada ja jääda tavapärase muudatusettepanekute tähtaja juurde. Nagu ma ütlesin, on eelnõu normitehnilistel põhjustel saabunud teie laudadele muudetud kujul.

Aseesimees T. Savi

Kas muudatusettepanekute kohta on ka midagi on teada? Suur tänu, Jürgen Ligi! Nii nagu me kuulsime, on juhtivkomisjoni ettepanek seaduseelnõu 190 esimene lugemine lõpetada. Juhatajale teisi ettepanekuid laekunud ei ole ja eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määratakse 23. detsember, kell 12.


25. Lifti ja köistee ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (171 SE) esimene lugemine

Aseesimees T. Savi

Austatud Riigikogu! Võtame järgnevalt arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud lifti ja köistee ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Tegemist on eelnõu esimese lugemisega ning ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atoneni!

M. Atonen

Aitäh, austatud härra esimees! Head Riigikogu liikmed! Lifti ja köistee ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga täpsustatakse ja täiendatakse liftide ja köisteede ohutuse tagamise regulatsiooni tulenevalt seaduse rakendamisel ilmnenud probleemidest. Eelnõus tehtavate muudatuste üks eesmärk on vajadus viia kehtiv regulatsioon täpsemasse kooskõlla Euroopa Liidu liftidirektiivi ja köisteedirektiiviga ja sellest tulenevad seaduseelnõu §-d 1 kuni 7. Lisaks nendele muudatustele laiendatakse tõsteseadme omaniku kohustusi tõsteseadme valdajale, kui omanik neid kohustusi täitnud ei ole. Sageli on valdaja pädevam täitma seaduses sätestatud omanikukohustusi ning praktikas täidavad valdajad osa omaniku kohustustest juba praegu. Samuti on oluline eelnõu §-s 12 sätestatav muudatus, mille kohaselt enne lifti ja köistee ohutuse seaduse jõustumist kasutusele võetud köisteed ei pea vastama kehtiva seaduse nõuetele, vaid enne seaduse jõustumist kehtinud nõuetele. Lisaks tehakse kehtivas seaduses mõningad redaktsioonilist laadi ja täpsustavad muudatused, mis on vajalikud seadusest selgema arusaamise tagamiseks. Lahendatakse probleemid, nagu ma algul ütlesin, mis on tekkinud seaduse rakendamisel. Aitäh!

Aseesimees T. Savi

Suur tänu, härra minister! Kas kolleegidel on küsimusi? Siim Kallas, palun!

S. Kallas

Härra minister! Kas Vabariigi Valitsusel on olemas kinnitatud Eesti Vabariigi köisraudteede arendamise plaan?

M. Atonen

Aitäh! Austatud härra Riigikogu liige! Kahjuks sellist plaani Vabariigi Valitsusel ei ole põhjusel, et Eestis praktiline vajadus nii sellise plaani kui ka suure köisraudteede võrgu järele sisuliselt puudub.

Aseesimees T. Savi

Tänan, härra minister! Rohkem küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoni ettekandeks palun kõnepulti majanduskomisjoni liikme Peep Aru!

P. Aru

Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Seda väga tähtsat eelnõu, mille algatas Vabariigi Valitsus ja mis kannab nime lifti ja köistee ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, arutas majanduskomisjon 1. detsembril. Me saime komisjonis lugupeetud majandus- ja kommunikatsiooniministrilt väga põhjalikke seletusi ja lõppkokkuvõttena otsustas komisjon ühehäälselt saata eelnõu esimesele lugemisele 10. detsembril. Ettepanek on esimene lugemine ka lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 17. detsember, kell 18. Niipalju ka veel, et Vabariigi Valitsusel ei ole tõesti olemas ei köisraudteede ega ka mitte liftide arengukava. Aitäh!

Aseesimees T. Savi

Tänan, Peep Aru! Kas kolleegidel on juhtivkomisjoni esindajale küsimusi? Neid ei ole. Austatud Riigikogu, majanduskomisjon juhtivkomisjonina on teinud ettepaneku seaduseelnõu 171 esimene lugemine lõpetada. Aga enne seda, kui me edasi läheme, on juhataja aukohus tuletada kõigile meelde, et fraktsioonide esindajad võivad osaleda läbirääkimistel. Seekord ei paista seda soovi olevat, läbirääkimisi ei avata. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekud palun esitada majanduskomisjonile 17. detsembriks kella 18-ks ehk tööpäeva lõpuks.


26. Küttegaasi ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (169 SE) esimene lugemine

Aseesimees T. Savi

Lugupeetud kolleegid, võtame järgnevalt arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud küttegaasi ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Alustame eelnõu esimest lugemist ning ettekandeks on Riigikogu kõnepuldis majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen. Palun!

M. Atonen

Austatud härra esimees! Head Riigikogu liikmed! Küttegaasi ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga viiakse kehtivasse seadusse sisse mitmed küttegaasiseadmete ja -paigaldiste ohutuse tagamise regulatsiooni parandavad ja muutvad sätted. Eelnõuga täiendatakse seadust vedelgaasi valdkonda reguleerivate sätetega. Kehtiv seadus on, võib nii öelda, oma olemuselt maagaasikeskne, vedelgaasi kasutamisest tulenevate ohtude vältimist on käsitletud väga pealiskaudselt ja mõnes aspektis on see täiesti reguleerimata. Uus seadus püüab need augud täita. Samuti täiendatakse seadust gaasiseadmete kasutamist käsitlevate paragrahvidega. Kehtiva seaduse kohaselt on reguleerimata gaasipaigaldisest eraldiseisvana kasutatavate seadmete kasutamine, praeguseks hetkeks peamiselt vedelgaasiseadmed. Eelnõuga muudetakse gaasiseadmete ja ka -paigaldiste tehnilise kontrolli käsitlust. Luuakse võimalused sätestada sobivam lahendus tehniliseks kontrolliks. Just selle tehnilise kontrolli poole pealt oli meil suurem mõttevahetus ka Riigikogu majanduskomisjonis. Samuti on eelnõu eesmärk viia seadus täpsemasse vastavusse Euroopa Liidu asjaomase õigusega, eelnõu koostamisel on sellega seoses arvestatud Euroopa Komisjoni märkusi senikehtiva seaduse kohta. Lisaks on seaduse rakendamisel ilmnenud muid väiksemaid probleemseid asjaolusid ja käesolevas eelnõus olevate muudatustega üritatakse ka neid probleeme lahendada. Aitäh!

Aseesimees T. Savi

Tänan, härra minister! Kas kolleegidel on küsimusi? Helir-Valdor Seeder, palun!

H-V. Seeder

Aitäh! Austatud minister! Osaühing Tehnokontrollikeskus viis hiljuti läbi gaasipliitide seisundi pistelise kontrolli ja tulemus oli, et vaevalt kolmandik seadmetest vastab kehtivatele nõuetele. Küttegaasi ohutuse seaduse muutmise seadusega antakse aega seadmete korrastamiseks kuni 1. jaanuarini 2005, pärast seda lülitatakse seadmed välja. Juba täna on selge, et ettenähtud aja jooksul ei jõua seadmete omanikud seadmeid nõuetega vastavusse viia. Öelge, palun, mis saab siis edasi, kui tähtajad on saabunud? Kas tähtaega pikendatakse, ja kui pikendatud tähtaeg jälle saabub, siis pikendatakse jälle? Ma tuletan meelde, et hiljuti, paar aastat tagasi oli elektriseadmetega analoogiline olukord. Kas te näete siin probleemi?

M. Atonen

Mina näen probleemi selles, et tähtaegu pidevalt edasi lükatakse. Kuna gaas ja gaasikütteseadmed on suhteliselt ohtlikud, siis pole nende korrasolek ilmselt mitte ainult konkreetsete seadmete kasutaja, vaid ka natuke laiema elanikkonna või inimrühma huvides. Seetõttu ma arvan, et need seadmed tuleb 1. jaanuariks 2005 teha tehniliselt korda. Küsimus on selles, ja seda räägiti ka majanduskomisjonis, kes majanduskomisjoni liikmetest saalis on, mäletab kindlasti, et küsimus oli, kuidas tagada kontroll ja kes suudab tagada, et tõepoolest kõik seadmed korras oleksid. Siin on kindlasti kuigipalju tegu isereguleeruva protsessiga, et gaasimüüja ja gaasiostja korraldavad seda omavahel, kindlasti majaühistud. See on teema, kus ei ole lihtsat lahendust, aga ma ütlen, et meie peame nõudma, sest vastasel korral, kui midagi juhtub, ei ole ka vastutajat.

Aseesimees T. Savi

Tänan! Helir-Valdor Seederil on ka teine küsimus. Palun!

H-V. Seeder

Aitäh! Ma olen täiesti teiega nõus, et nende seadmete korrasolek on eelkõige omaniku või kasutaja huvides. Aga probleem ei ole mitte huvides ja ohutuse puudumises, ma arvan, et nii elekter kui gaas on mõlemad ohtlikud, küsimus on rahalistes võimalustes. Kui me vaatame Tallinna, kus gaasipliidid valdavalt on, siis nad ei ole mitte piirkondades, kus elavad materiaalselt paremini kindlustatud inimesed, vaid pigem vastupidi. Nii et probleemiks saavad eelkõige ilmselt ikkagi rahalised vahendid ja sellest tulenevalt neid seadmeid korda ei viida. Mina arvan küll, et selle kuupäevaga tekib tõsiseid probleeme.

M. Atonen

See on hea teada. Aitäh!

Aseesimees T. Savi

Härra minister, rohkem küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoni ettekandeks palun kõnepulti majanduskomisjoni liikme Henn Pärna!

H. Pärn

Lugupeetud esimees! Lugupeetud kolleegid, kes veel viitsivad mu juttu kuulata! Kinnitan, et minister kandis täpselt ette probleemid, millega me majanduskomisjonis esmaspäeval, 1. detsembril tegelesime. Ka härra Seeder tabas naelapea pihta, et see on väga oluline küsimus. Komisjon arutas ja leidis, et selle seaduseelnõu võib muudetud kujul tuua esimesele lugemisele 10. detsembril, nii nagu seda täna tehtud ongi, ja otsustas teha ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Kui esimene lugemine on lõpetatud, siis teha ettepanek määrata muudatusettepaneku esitamise tähtajaks 17. detsember, kell 18. Aitäh!

Aseesimees T. Savi

Suur tänu, Henn Pärn! Kas kolleegidel on juhtivkomisjoni esindajale küsimusi? Ei ole. Kas keegi fraktsioonide esindajatest soovib osaleda läbirääkimistel? Arnold Kimber, palun, kõne puldist!

A. Kimber

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mul on natuke piinlik, et ma nii vana olen. Ma mäletan, kui gaasiseadmed Tallinna pandi, ma käisin siis lasteaias ja ma ei jõudnud lasteaeda, sest käisin sellel ajal müramas liiva sees, kui sinna neid torusid pandi. Sellepärast ma mõtlesin, et räägin sellest natukene rohkem. Kodugaasiseadmed on Eestis kasutusel juba 50-ndatest aastatest. Suurem osa neist on toodetud ja paigaldatud nõukogude ajal. Tolleaegsete seadmete puudused nüüdisaegsete seadmetega võrreldes on madal kasutegur ning suurem elu- ja keskkonnaohtlikkus. Kõige ohtlikum on olukord veesoojenditega, millest osa on isegi kahekordselt oma kasutusaja ületanud. Veesoojendid on amortiseerunud üle kriitilise piiri ja seda isegi vanade nõukogudeaegsete standardite järgi. Nõukogudeaegne hooldus oli puudulik ja viimase 10-12 aasta jooksul pole neid üldse hooldatud, samuti puuduvad tagavaraosad. Praegu kehtivatele nõuetele ei vasta neist enamik ka uutena. Näiteks ei ole veesoojendid kaitstud leegi juhusliku kustumise eest, süütamine toimub suure gaasikuluga pilootpõleti abil, suitsulõõrid on lagunenud ja ventilatsioon on peaaegu olematu. Suurem osa neist seadmetest on toodetud 20-40 aastat tagasi ja need on ohuallikaks nii nende kasutajatele kui ka ümbruskonnale. Eestis on kasutusel 36 000 maagaasil töötavat veesoojendit ja neist 20 000 tuleks kohe välja vahetada. Maagaasil töötavaid gaasipliite on Eesti kodudes kokku 130 000, neist 74 000 on toodetud enne 1988. aastat, millest 18 500 vajavad kohe väljavahetamist. Kütteseadmeid on 7200, kohe väljavahetamist vajavad 1500 seadet. Seega tuleks otsese ohu vältimiseks 40 000 kodugaasiseadet kiiremas korras välja vahetada. Järgmises etapis vajavad aga väljavahetamist kõik enne 1988. aastat paigaldatud nõukogudeaegsed seadmed. Neid on koos nimetatud 40 000 seadmega kokku 100 000. Enamik veesoojendeid ja gaasipliite asuvad suurtes korterelamutes, peamiselt Tallinnas ja Ida-Virumaa tööstuslinnades. Mitmekorruselise paneelelamu köögis toimuva gaasiplahvatuse korral on tagajärjed eriti katastroofilised. Olukorra täpsemaks hindamiseks tuleks läbi viia üldine uuring. Asjaolude tõsidust kinnitas selle aasta septembris riikliku osaühingu Tehnokontrollikeskus läbiviidud erakorraline tehniline kontroll, millest rääkis ka Helir-Valdor Seeder. Kontrolliti 21 korterelamut Tallinnas, Kohtla-Järvel ja Narvas, kokku 447 gaasiseadet, millest 18% olid eluohtlikud, 49% ei vastanud nõuetele ja korras seadmeid oli vaid 32%. Eestis on kehtestatud kodugaasiseadmetele samasugused tehnilise ohutuse nõuded nagu Euroopa Liidu riikides. Õiguslikult on reguleeritud gaasiseadmete tehnilise ülevaatuse korraldamine ja turule lubamise mehhanism, tehnilist kontrolli tegeva volitatud asutuse peab välja kutsuma gaasiseadme omanik. Samas kontrollprotseduuri ei toimu, sest tellijal, kodugaasiseadme omanikul, puudub motiiv kulutada raha kontrolli tellimiseks. Vähem kindlustatul puudub aga raha nii kontrolli tellimiseks kui ka nõuetele mittevastavate gaasiseadmete asendamiseks. See tähendab, et seadusandja ettenähtud kodugaasiseadmete ohutust tagav regulatsioon ei toimi. Praegu menetluses oleva küttegaasi ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kohaselt peavad tootja määratud kasutuse aja ületanud kodugaasiseadmed läbima enne 1. jaanuari 2005 edasise ekspluatatsiooniloa saamiseks tehnilise kontrolli, kusjuures inimesele ja varale ohtlikud gaasiseadmed tuleb välja vahetada. Olukorda komplitseerib asjaolu, et valdavalt asuvad väljavahetamist vajavad kodugaasiseadmed vähekindlustatud perede majapidamises. Eestis on maagaasi kasutamine perspektiivne ja seda nii keskkonnakaalutlustest kui ka selle kütteliigi suhtelisest odavusest lähtudes. Euroopa Liit on maagaasi suurema kasutuselevõtu seadnud üheks oma prioriteediks. Ohutuse huvides on kulutuste tegemine möödapääsmatu ning probleemi peaks lahendama koostöös gaasiseadmete omanikega, kohalike omavalitsuste ja riiklike struktuuridega. Riiklikel struktuuridel ja kohalikel omavalitsustel tuleks tõsist tähelepanu pöörata probleemidele, mis on tekkinud või tekkimas 26% meie kodudes ning mis on seotud meie kõigi ohutusega. Nagu näitas Tehnokontrollikeskuse pistelise kontrolli tulemus, on igas kontrollitud elumajas vähemalt üks eluohtlik gaasiseade. Gaasiseadmete omanike aitamiseks on mitmeid võimalusi, sealjuures tuleks abistada elanikke või leida Euroopa Liidu kaudu kohalike omavalitsuste, keskvalitsuse, korteriühistute toetamise võimalused. Nii et probleem on laiem, kui lihtsalt kirjutada kuupäev, millest niikuinii kinni ei peeta. Aitäh!

Aseesimees T. Savi

Aitäh! Täname Keskerakonna volitatud esindajat! Rohkem arvamusavaldussoove ei näi olevat. Teen ettepaneku läbirääkimised lõpetada. Seaduseelnõu 169 esimene lugemine on lõpetatud. Kordan veel kord üle muudatusettepanekute esitamise tähtaja, milleks on 17. detsembri tööpäeva lõpp, kell 18.


27. Tööstusomandi õiguskaitset reguleerivate seaduste ja nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (195 SE) esimene lugemine

Aseesimees T. Savi

Alustame meie tänase päevakorra viimast punkti, seaduseelnõu 195 esimest lugemist. Ettekandeks palun kõnepulti majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atoneni!

M. Atonen

Austatud härra esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Eelnõu 195, mille pealkirja, nagu mulle tundub, jättis ka Riigikogu esimees välja ütlemata seetõttu, et pealkirja väljaütlemine võtaks kogu minu ettekande aja või poole sellest. Selle eelnõu eesmärk on ühtlustada tööstusomandi seadustes sätestatud õiguste rakendamise regulatsioone. Seaduseelnõu teine eesmärk on vajadus ühtlustada tööstusomandi registreerimise põhimõtteid sellealaste rahvusvaheliste põhimõtetega, mis kajastuvad sellistes rahvusvahelise õiguse dokumentides nagu kaubamärgiõiguse leping, patendiõiguse leping ja Euroopa patendikonventsioon jt. Samuti on eesmärgiks seadusandlikul tasandil paika panna Euroopa Ühenduse kaubamärkide ja disainilahenduste staatus Eesti Vabariigis. Eelnõu riigilõivuseaduse muudatuste osaga peaks olema saavutatud järgmised eesmärgid: muuta riigilõivuseaduse 13. jao struktuur loogiliseks ja selgeks, grupeerides sätted lähtuvalt Patendisameti toimingutest, mitte tööstusomandi eseme põhiselt, nagu see kajastub praegu kehtivas seaduses, välistada üksteist dubleerivate lõivude olemasolu, välistada põhjendamatu sarnaste toimingute maksustamine erineva suurusega riigilõivuga ja alandada kaubamärgi taotluse esitamise lõive, sest kaubamärgi registreerimise lõivud ületavad mitmekordselt selle toiminguga seotud tegelikke Patendiameti kulusid. Eelnõu vastuvõtmiseks seadusena on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Selles nähakse ette kohtu kohustused lahendite Patendiametile toimetamisel hagi tagamise vahendite kohtualluvuse osas. Eelnõu ja eelnõu seletuskiri on esitatud esimesele lugemisele muudetud kujul normitehniliste muudatuste tõttu, kontseptuaalseid muudatusi eelnõus tehtud ei ole. Aitäh!

Aseesimees T. Savi

Suur tänu, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on ministrile küsimusi? Ei ole. Juhtivkomisjoni ettekandeks palun kõnepulti majanduskomisjoni liikme Henn Pärna!

H. Pärn

Lugupeetud esimees ja lugupeetud veelgi vähesemad järelejäänud Riigikogu liikmed! Lubage mul tutvustada teile pika nimega seadust, mille algatas valitsus ja mille me tahaks teile esitada muudetud kujul. Muudetud variandis on ka pealkiri muutunud väga lühikeseks ja arusaadavaks, see on nüüd tööstusomandi õiguskaitset reguleerivate seaduste ja nendega seonduvate seaduste muutmise seadus. See on mitu korda lühem, kui oli endine pikk nimetus. Minister kandis sisu ette ja mul jääb üle kanda teile ette komisjoni seisukoht. Komisjoni seisukoht oli saata seaduseelnõu 195 muudetud kujul esimesele lugemisele 10. detsembril, see on täna. On ettepanek esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute tähtajaks pakume 17. detsembri, kell 12.

Aseesimees T. Savi

Suur tänu, Henn Pärn! Kas kolleegidel on küsimusi? Ei ole. Kas on vaja avada läbirääkimised? Seda vajadust ei näi olevat. Juhtivkomisjonina on majanduskomisjon teinud ettepaneku seaduseelnõu 195 esimene lugemine lõpetada, teisi ettepanekuid laekunud ei ole ja nii on eelnõu suunatud teisele lugemisele. Muudatusettepanekud palun esitada majanduskomisjonile 17. detsembriks kella 12-ks. Suur tänu! Meie täiskogu istung on lõppenud ja me kohtume siin saalis homme kell 10. Istungi lõpp kell 18.33.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee