Infotund
Aseesimees T. Savi
Tere päevast, austatud Riigikogu! Tere päevast, valitsuskabineti liikmed, härrased ministrid! Me alustame Riigikogu infotundi. Lugupeetud kolleegid, palun teeme kohaloleku kontrolli! Kohalolijaks registreerus 29 Riigikogu liiget. Austatud kolleegid! Täna vastavad teie küsimustele haridus- ja teadusminister Toivo Maimets, kaitseminister Margus Hanson ja siseminister Margus Leivo. Me alustame. Esimene küsimus on Toomas Alatalult siseministrile. Palun!
T. Alatalu
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud härra minister! Teid vaadates on mul kahesugune tunne. Kõigepealt on suur rõõm teid näha ja samas väga kurb meel, et ma teie käest ikka ühte ja sedasama pean küsima. Millal Eesti Vabariigis lõpeb ära maavanemate kt-de nimetamine? On teil täna selgus selles küsimuses?
Aseesimees T. Savi
Härra minister, palun!
M. Leivo
Aitäh küsimuse eest! Omavahelises diskussioonis peame me jätkama traditsioone. Sellepärast ei saa ma teile täna öelda konkreetset päeva, millal kt-d asendatakse päris maavanematega, aga valitsuskoalitsioonis on praegu see asi väga tõsiselt arutusel. Koalitsioon on üksmeelne selles osas, et maavanemate määramisega venitada ei tohi. Küll aga on enne nende määramiseni jõudmist vaja veel võib-olla teatud vaidlusi vaielda.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Toomas Alatalu jätkab.
T. Alatalu
Aitäh! Lugupeetud juhataja! Lugupeetud härra minister! Ma pean küll nentima, et teie jutt kõlas nii nagu siin saalis 20 aastat tagasi räägitu. Kogu aeg korratakse ühte ja sama, et asi on tõsine, venitada ei saa, samal ajal venitamine käib. Seetõttu küsin ma natukene konkreetsemalt. Kes oli Pärnu linnas ja Pärnu maakonnas esimene mees alates eelmisest neljapäevast kuni selle nädala esmaspäevani?
M. Leivo
Kas te mõtlete võimuhierarhiat? Vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele oli Pärnu maavanem Toomas Kivimägi. Sellel ajavahemikul, kui Toomas Kivimägi polnud määratud maavanema kohusetäitjaks, asendas teda vastavalt kehtivale kodukorrale keegi Pärnu Maavalitsuse töötajatest. Ma ei oska teile nime praegu öelda. Täna on kohusetäitja Toomas Kivimägi.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Toomas Alatalu, teine täpsustav küsimus, palun!
T. Alatalu
Aitäh! Lugupeetud härra minister! Ma tean, et te ei ole erialalt ajaloolane. Ajaloolastel on näiteks väga raske panna kunagi Pärnu maavanemaid ritta, kui kõigepealt on Toomas Kivimägi, siis keegi ja siis kt Toomas Kivimägi. Siit minu küsimus. Kas teil oli jutuajamine härra Kivimäega enne seda, kui tema asemele tuli keegi, ja miks peaminister ei õnnitlenud härra Kivimäge või, vabandust, tänanud, enne seda, kui ta ametist vabastati?
M. Leivo
Härra Alatalu! Maavanemate otsene paikapanek või selle protseduuri ettevalmistamine ei kuulu minu valdkonda, see on minister Õunapuu valdkond. Sellepärast pean teile ütlema, et minul ei ole olnud mingisuguseid vestlusi härra Kivimäega maavanemaks või kohusetäitjaks olemise või mitteolemise teemadel. Mis puudutab maavanemate tänamist, siis Riigikantselei seda teeb. Mis puudutab Vabariigi Valitsuse dokumentidesse tänu sissekirjutamist, siis selle küsimuse tõstatasin ma ka Vabariigi Valitsuse istungil. Riigisekretäri seisukoht on, et dokumentidesse tänuvormi sisse ei kanta. See ei ole juriidiline termin ning sellepärast on see sealt välja jäetud, aga kindlasti avaldatakse tänu väljaspool Vabariigi Valitsuse ametlikke dokumente.
Aseesimees T. Savi
Tänan, härra minister! Kummale ma nüüd sõna annan? Ma teen eelistuse Ain Seppikule. Üks kohapeal registreeritud küsimus, palun!
A. Seppik
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Ma pean siiski kordama Toomas Alatalu küsimust härra Kivimäe kohta. Tuletan meelde, et see protseduur, ametisse nimetamise protseduur, on nimelt siseministri korraldada. Te olete siin korduvalt minu küsimustele vastanud, et teie olete ainuke siseminister Eesti Vabariigis. Seetõttu kordan ma seda küsimust. See kuulub teie kompetentsi, mitte minister Õunapuu kompetentsi, kes ei ole siseminister.
M. Leivo
Vastavalt peaministri korraldusele on härra Õunapuule pandud töökohustused ja vastavalt sellele jaotusele kuulub see küsimus praegu härra Õunapuu kompetentsi.
Aseesimees T. Savi
Härra minister, tänan! Usun, et teemat on piisavalt käsitletud. Teen ettepaneku küsimuse käsitlemine lõpetada. Järgmine küsimus on kolleeg Eiki Nestorilt haridus- ja teadusminister Toivo Maimetsale. Palun!
E. Nestor
Aitäh! Härra minister! Järgmisel nädalal kavatseb Riigikogu järgmise aasta riigieelarve vastu võtta. Samal ajal on õpetajate palkade suhtes kokkulepe sõlmimata. Eelmisel nädalal oli streik. Mis siis nüüd edasi saab?
T. Maimets
Aitäh! Eelarveprojektis on 2004. aastal õpetajate palgavahendite kasvuks ette nähtud 12%. See on umbes 230 miljonit krooni lisaraha, võrreldes selle aastaga. Vastavalt Omavalitsusliitude Koostöökogu ja Vabariigi Valitsuse kokkuleppele ei muudeta palga alammäärasid, need jäävad samaks, nagu selle aasta 4. veebruari Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Eiki Nestor jätkab, palun!
E. Nestor
Kurb kuulda. Ma saan aru, et valitsus ei ole järeldusi teinud. Omavalitsusliitude Koostöökoguga ei ole vaja palgalepet sõlmida, aga õpetajatega oleks küll vaja. Siit ka minu küsimus. Kas kehtivate alammäärade osas, mis on ka kokku lepitud, on Vabariigi Valitsus teinud omalt poolt mingeid ettepanekuid ametiühingule, et õpetajate palga alammäärasid tõsta? Nooremõpetajal on see määr praegu 5500 ja 5000 krooni vahepeal. Milline on valitsuse nägemus, kui kõrge see alammäär võiks olla? Kas te olete sellise ettepaneku teinud?
T. Maimets
Peaminister arutas 3. detsembril nii TALO juhiga kui ka Eesti Haridustöötajate Liidu juhiga sedasama nõudmist, mis oli suunatud valitsusele, tõsta järgmisel aastal kõrgharidust nõudval ametikohal töötava inimese alampalk Eesti keskmisele tasemele, mis on natuke üle 7300 krooni. Juures viibisime ka mina ja sotsiaalminister Pomerants. Mõlemad pooled olid nõus, et see nõudmine on ebarealistlik ja kui valitsus sellise alammäära oma määrusega kehtestaks, siis ei jääks omavalitsustel, kes on enamasti koolide omanikud, muud üle kui hakata hulgaliselt õpetajaid koondama, sest palgavahendeid ei jätku. Lisaks tõstaks sellise nõude kehtestamine palkasid kõvasti ka riigisektoris, seetõttu hakkaks keskmine palk tõusma, tõuseks ka näiteks Riigikogu liikmete palk. Üleüldine palgatõus oleks Eesti ühiskonnas nii suur, et Rahandusministeerium ei suutnud mulle isegi öelda, mitme miljardi jagu see oleks.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Eiki Nestor, teine täpsustav küsimus, palun!
E. Nestor
Veel kurvem kuulda. Ega õpetajaid ei huvitagi palgafondi suurus, neid huvitab nende konkreetne palk. Palgaleppes lepitakse palganumbrid kokku. Seonduvalt sellega kõlab mu küsimus nii. Härra Maimets, ma ei tea, on teil maja või korter, aga kas te oleksite nõus seda müüma kellelegi, kes ütleb teile, et ta maksab selle eest 12% oma järgmise aasta palgafondist? See oleks ju rumal, eks ju?
T. Maimets
Tõepoolest, konkreetne palganumber tekib tööandja esindaja, kelleks on koolidirektor, ja töövõtja vahelise lepingu sõlmimise protsessis. On täiesti normaalne, et selles töölepingus fikseeritakse ka palganumber. Praeguses koalitsioonileppes fikseeritud põhimõtte alusel on eesmärk koolijuhi vastutust ja seetõttu ka õigusi oluliselt suurendada ning seetõttu jätta koolijuhile suurem õigus õpetajatega töölepingu sõlmimisel konkreetse palga suuruse üle läbi rääkida. On selge, et kui direktoril on 12% rohkem vahendeid, siis on läbirääkimised sedajagu paremad.
Aseesimees T. Savi
Härra minister! Üks kohapeal registreeritud küsimus. Mihhail Stalnuhhin, palun!
M. Stalnuhhin
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Eelmisel aastal, kui tõsteti 8% võrra, oli tegelikult üsna tüüpiline, kui õpetajal, kelle palk oli 4630 krooni, tõusis palk 12 krooni võrra. Tähendab, lehes kirjutatakse ja eelarvest eraldatakse, aga samal ajal toimub koolides see, et õpetajate koormust lihtsalt suurendatakse. Tal oli 20 tundi, nüüd on tal 21 või 22 tundi ja tegelikult palgatõusu kui säärast ei toimunud. Kas te järgmisel aastal seoses selle 12%-ga kavatsete kontrollida seda protsessi, et õpetajate palga tõus oleks reaalne ja see ei oleks alla viidud koormuse suurendamise või muude selliste meetmetega?
T. Maimets
Aitäh! Õppekavasid ei ole vahepeal muudetud, seetõttu kehtivad järgmisel aastal samad õppekavad samas mahus nagu ka sel aastal. Seetõttu ei näe ma, et mingit lisatööd iseenesest juurde tekiks. Küll aga on väga tõsine TALO etteheide selle kohta, et tihti ei lähe raha, mis on omavalitsustele hariduse jaoks eraldatud, hariduse jaoks. Viidatakse tasandusfondi 100 miljonile, mis veel eelmise valitsuse ajal sel aastal laiali jagati. On toodud näiteid, kus see raha, mis oli palkade jaoks ette nähtud, ei läinud kaugeltki mitte palkadeks. See on väga tõsine probleem. Seetõttu on seoses praegu käsiloleva üldharidussüsteemi finantseerimise muutmise skeemiga kavatsus koondada vastutus raha kasutamise eest ja õigused raha kasutamiseks ühte kohta. Praegu seda ei ole.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Katrin Saks, palun!
K. Saks
Aitäh! Austatud minister! Te ütlesite, et palgafondi lisamine annab direktoritele paindlikumad võimalused. Eks see kindlasti nii ole. Olete te kindel, et direktorid on just sellisest lahendusest huvitatud ja toetavad sellist lahendust? Mina olen päris mitme koolidirektoriga rääkinud. Nad kinnitavad, et see 12% küll nende vabadust ja võimalusi oluliselt ei suurenda ja nad eelistaksid hoopis teistsugust lahendust.
T. Maimets
Aitäh! Eks tegelikult ole niimoodi, et osa direktoreid tunnevad ennast tööandja esindajana, palgaläbirääkimistel selgelt vastutajana ja vastutajana ka selle eest, mis koolis toimub, aga on ka direktoreid, kes tõepoolest ei suuda ennast identifitseerida tööandja esindajana. Seda me nägime eelmisel neljapäeval streigi ajal, kus streigis, mis on töövõtja aktsioon tööandja vastu, osales mõnikord ka direktor, saamata aru, et tegelikult tema see tööandja esindaja ongi. Ma arvan, et direktorite puhul tuleb esiteks tegelda koolitusega, et direktorilt oleks võimalik rohkem vastutust nõuda. Seejärel peaksid kooliomanikud selle vastutuse nõudmisega tegelema.
Aseesimees T. Savi
Härra minister, tänan! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Järgmine küsimus on Marika Tuusilt, minister jääb samaks. Palun!
M. Tuus
Aitäh! Minugi küsimus puudutab õpetajate palkasid ja streiki. Eestis oli läinud nädalal ikkagi taasiseseisvumisjärgne suurim streik üldse. Teatavasti ei vaevunud teie selles isegi osalema ega streikijatega rääkima. Eile tegi TALO avalduse riiklikule lepitajale, et alustada taas läbirääkimisi. Tundub, et valitsus pole omalt poolt mitte midagi ette võtnud. Kas te olete ikkagi teadvustanud, et üle 20 000 haridustöötaja astus välja praeguse hariduspoliitika ja praeguste haridusjuhtide vastu? Mida te ikkagi kavatsete ette võtta? Kas teile ei tundu, et selle streigi taga pole mitte niivõrd konkreetsed palganumbrid, vaid see on ikkagi usalduskriis? Ma leian, et see on streik loosunglike tühilubaduste (heale õpetajale topeltpalk) vastu.
T. Maimets
Aitäh selle küsimuse eest! Olen täiesti nõus, et see oli streik praeguse hariduskorraldamatuse vastu. Tõepoolest, aastate jooksul on see problemaatika, mida ma nimetan vastutuse ja õiguste hajutamiseks, kogunenud ja süvenenud ebanormaalseks. Üks nõudmine, mis väga paljudelt streikijatelt minule kirjalikult tuli, oli see, et omavalitsuste kätte ei tohi haridusraha anda, sest nemad seda kulutada ei suuda. Teiseks, paljudes koolides ei ole direktorid võimelised, nagu ma ütlesin, identifitseerima ennast kooliomaniku ehk tööandja esindajana. Tõepoolest, mina käsitlen seda kui 20 000 inimese tugevat mandaati selleks, et kohe ja tõsiselt asuda kogu üldharidussüsteemi finantseerimist muutma, ja seda me kavatseme ka teha. Ühest küljest, nagu te teate, on ministri komisjon juba tööd teinud ja esitanud esimese vahearuande selle kohta, millised on loogilised võimalused, kellel peaks olema raha käsutamise õigus ja vastutus selle eest. Teiselt poolt oleme me juba õpetajatega kohtumisi kokku leppinud, selleks et neid probleeme, mis kirjades tõstatati, täpsemalt formuleerida ja lahendama hakata.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Marika Tuus, palun täpsustav küsimus!
M. Tuus
Ma küsin siit edasi. Teile anti signaal, et omavalitsustele ei tohiks seda raha anda. TALO on teinud konkreetse üle-eestilise analüüsi, kuidas on seda raha kasutatud. Tuli tõepoolest välja, et seda raha on kasutatud nii, nagu jumal juhatab. Kas ka valitsus on mingi analüüsi teinud? See peaks teie ülesanne olema.
T. Maimets
Ma päris ei nõustuks selle väljendiga, et omavalitsused on kasutanud raha nii, nagu jumal juhatab. Nii hull see lugu ei ole. Küll aga, nagu ma ütlesin, olen ka mina kuulnud näiteid selle kohta, et haridusraha, ka õpetajate palgaraha, ei ole läinud õpetajate palgaks. Meil on see analüüs olemas. Me teame ka seda, et aastate vältel, kui riik on tegelikult suurendanud rahaeraldisi haridusse, on omavalitsused sedamööda vähendanud oma panust haridusse. Sellised muret tekitavad asjad on meile tõepoolest teada. Siis, kui omavalitsus ei taha, ei saa või õpetajaid ei usalda, on tegelikult ju kaks lahendust. Üks on see, et riik võtab kõik enda kätte ja minister hakkab edaspidi määrama kõikide õpetajate palkasid, lisatasusid. Teine võimalus on anda see õigus ja vastutus koolidele.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Kohapeal registreeritud küsimus. Mihhail Stalnuhhin, palun!
M. Stalnuhhin
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Kahjuks pean nentima, et te kas ei saanud minu küsimusest aru või ei tahtnud aru saada. Olukord on selline, et õpetaja koormus võib olla erinev, 20 tundi nädalas, 21 tundi, 22 tundi. Mis juhtus eelmisel aastal? Suurendati palgafondi, anti raha juurde ja samal ajal toimus koolides ümberatesteerimine, lihtsalt tehti koormus suuremaks. See sõi palgalisa lihtsalt ära. Seda reservi on veel olemas. Minu küsimus on selline. Kas te kavatsete ministeeriumis kontrollida seda protsessi, et kooli tasemel ei kaotataks koormuse suurendamisega seda palgalisa ära? See on see, mis vaevab õpetajaid, sest nad teavad reaalset olukorda.
T. Maimets
Aitäh selle küsimuse eest! Ministeeriumi tasemel on tegelikult väga vähe asju, mida saab praegu tööandja ja töövõtja vahelise lepingu sõlmimisel kontrollida. Töökoormus ja selle eest makstav palk kuuluvad päris kindlasti lepingu sõlmimisel kahepoolsete tingimuste hulka ja kindlasti ei saa ükski direktor määrata õpetajale mingisugust koormust, kui õpetaja ise sellega nõus ei ole. See on kahepoolne protsess, millesse ei ole ministril vist mõistlik sekkuda.
Aseesimees T. Savi
Aitäh! Lugupeetud kolleegid, kes on registreerunud! Ma usun, et kui meil lõpus aega üle jääb, siis saate kõik oma küsimused härra Maimetsale esitada. Järgmine küsimus on kolleeg Trivimi Vellistelt kaitseministrile. Palun!
T. Velliste
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Nagu me kõik teame, on seoses Eesti muutunud julgeolekupoliitilise olukorraga meil käsil kaitseväereform. Kaitsejõudude Peastaap on esitanud Kaitseministeeriumile oma ettepanekud variantide tasemel. Nüüd tuleb teha poliitiline valik võimalikest variantidest. Mul on palve. Kas te kirjeldaksite lühidalt peamisi valikuid ja tooksite välja, kus on kõige olulisemad murdepunktid nende valikute tegemisel?
M. Hanson
Aitäh! Tõepoolest, vastavalt Vabariigi Valitsuse ja NATO ministrite komisjoni ning ka kaitseministri poliitilisele juhendile esitas peastaap peaaegu tähtaegselt arengukava, kuidas öelda, dokumendi. See on niisugune elav dokument, millega töötatakse edasi. Ta sisaldab nelja varianti. Kaitseväe juhataja pooldab selle kava neljandat varianti. Kõigi nende variantide kallal töötavad töögrupid edasi. On loodud kaks töögruppi, üks on ressursside, teine võimekuste töögrupp. Vastavalt ohuhinnangule (seda ohuhinnangut käsitleb veel sellel kuul ka Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon) võrreldakse või mõõdetakse neid variante ka ressurssidega, sealhulgas rahaliste ressurssidega. Poliitilise juhendi üks väga tähtis punkt oli, et need plaanid peavad ära mahtuma 2% sisemajanduse koguprodukti sisse. Praegu kõik need neli pakutud varianti ületavad seda piiri. Põhiline on maavägede ja õhuväega seonduv, õhuväes õhuturbeküsimus ja maaväes territoriaalväe suuruse küsimus. Me peame tagama, et selle kavaga viiakse ellu need võimekusettepanekud, mida NATO-ga liitumine meile kaasa toob.
Aseesimees T. Savi
Aitäh! Trivimi Velliste, palun täpsustav küsimus!
T. Velliste
Suur tänu, härra juhataja! Härra minister! Üks oluline aspekt selles reformis on kahtlemata küsimus ajateenistuse jätkumisest ja sellest, millises mahus see toimub. Kas te kommenteeriksite ajateenistuse jätkumise seost meie noorte kaitsetahte arenguga?
M. Hanson
Konkreetselt selles dokumendis seda seost minu teada selles faasis, milles me praegu oleme, ei ole välja toodud. Pigem on ajateenijate arv seoses võimekuste ja nende üksustega, mida tuleb arendada. Aga küsitlusandmed näitavad, et see seos on tõepoolest olemas. Need noored, kes on ajateenistuse läbi teinud, teavad rohkem meie kaitsejõududest, nad on valmis ohu korral riiki kaitsma asuma ja, mis kõige tähtsam, nad on selleks võimelised, neil on vastavad oskused.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Härra minister! Üks kohapeal registreeritud küsimus Toomas Alatalult. Palun!
T. Alatalu
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud härra minister! Seoses selle teemaga tahan küsida, et kas me natukene liiga ei kiirusta ja kas me jälgime ka informatsiooni. Küsin konkreetselt niimoodi. Kas meil on välja töötatud võimalikud variandid juhuks, kui Ameerika Ühendriikides ees seisvatel valimistel võidab hoopis teine erakond? Kas me nende kaitsepoliitiliste plaanidega oleme tuttavad? Tuletan meelde, et omal ajal oli demokraatlikul ja vabariiklikul parteil erinev lähenemine NATO laienemisele.
M. Hanson
Aitäh! See on nüüd küll julgeoleku ja riskide analüüsi teema, mida väga sügavalt (kuigi see dokument tuleb arutusele julgeolekukomisjonis) siin avada ei saa. Aga me liitume organisatsiooniga ja praegu saame me lähtuda nendest põhimõtetest, mida kollektiivkaitseorganisatsioon NATO meile pakub.
Aseesimees T. Savi
Suur tänu! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Järgmine küsimus on kolleeg Ain Seppikult siseministrile. Palun!
A. Seppik
Aitäh, lugupeetud juhataja! Küsimus, õigemini teema, on selline. 2002. aastal ostis politsei 78 sõidukit, 2003. aastal 71. Järgmise aasta riigieelarve eelnõus ei ole ette nähtud üldse mingeid eelarvelisi vahendeid politseiautode soetamiseks, seda vaatamata läbielatud valitsuskriisile. Varem on igal aastal vähemalt 15-20 miljonit krooni sõidukite soetamiseks ette nähtud. Kuidas plaanitakse järgmine aasta politseis üle elada ilma täiendavate politseiautode soetamiseta?
Aseesimees T. Savi
Härra minister, palun!
M. Leivo
Aitäh väga hea küsimuse eest, härra Seppik! Tõepoolest, eelarveprojekti kokkupanemisel ei ole Siseministeeriumil õnnestunud politseiautode pargi täiendamiseks või selle endisel tasemel hoidmiseks investeeringuteks raha saada. See pilt, mis teil praegu on, vastab tõele. Tõepoolest, kui me järgmisel aastal ei soeta autosid samas mahus nagu 2003. aastal, siis ei suuda me tagada, et ca kaheksa aastaga politseiautopark tervikuna välja vahetada, ja politseiautode keskmine vanus järgmisel aastal suureneb. Me praegu töötame selle kallal ja võib-olla leiame mõningaid vahendeid, kuidas finantseerimisskeemi muutuste kaudu natukene leevendust saada, aga see kindlasti ei kompenseeri tekkinud puudujääki.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Ain Seppik täpsustab, palun!
A. Seppik
Aitäh, lugupeetud juhataja! Eesti Päevalehe 15. oktoobri artiklist võib lugeda, et politseis on praegu 200 amortiseerunud sõidukit, millega tegelikult sõita ei tohiks. Samal ajal viidatakse seal sellele, et politsei kaalub sõiduautode liisimist, mis oleks muidugi tohutu rõõm liisingufirmadele, läheks riigile kallimaks ja mida ei ole peetud õigeks juba alates 1997. aastast. Seetõttu olen ma tõsiselt mures, nii nagu teiegi, 21. sajandi politsei pärast. Kui kool pidi meil tulema, siis politsei küll niimoodi ei tule. Seetõttu on teine küsimus selline. Millised on olukorra parandamiseks pakutavad reaalsed lahendused, kui eelarvelisa ei tule?
M. Leivo
Ma arvan, et esimene kõige reaalsem võimalus on, et me suudame vastava assigneeringu saada võimalikust 2004. aasta lisaeelarvest. See on esimene võimalus. Teisele võimalusele te viitasite. Mis puudutab autode liisimist, siis see on majanduslikult ebaotstarbekas, sellepärast me selle teema kallal ka intensiivselt ei tööta. Kolmandaks, ma arvan, et üleminek politsei uuele juhtimissüsteemile annab meile tegelikult ka natuke teistsuguse pildi politsei sisulisest autotarvidusest ning ka tsiviilvärvide ja politseivärvide vahekorrast tegelikkuses. Võib-olla suudame me osa neid autosid, mis tsiviilvärvides ringi sõidavad, politseitööle tagasi suunata. Aga kõik need vahendid on praegu hädaabinõud, see pole konkreetne väga ühene probleemi lahendus. Täna sellest puldist ei ole mul teile veel võimalik probleemile tervikuna lahendusi anda.
Aseesimees T. Savi
Suur tänu! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Järgmine küsimus on Kadi Pärnitsalt samuti siseministrile. Palun!
K. Pärnits
Aitäh! Austatud minister! Politseireformi käigus muutuvad väga paljude töötajate töö sisu ja töötingimused, sealhulgas palgatingimused. Vastavalt ametiühingute seadusele on tööandjal kohustus informeerida oma asutuse, see tähendab politsei ametiühingut, ja politsei ametiühinguga konsulteerida. Miks te ei ole ametiühingute seadust täitnud ega politsei ametiühinguga kogu politseireformi ja töötajate töötingimuste asjus konsulteerinud ega ametiühingut informeerinud?
Aseesimees T. Savi
Härra minister!
M. Leivo
Mõistan teie küsimust. Minu jaoks on see küsimus võib-olla natukene veidralt üles kerkinud, sest meie poole on teie tõstatatud teemal pöördunud Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liit, aga mitte ametiühinguorganisatsioon, kes politseis on praegu organiseeritud. Ma tean, et nende poolt ei ole tulnud meile mitte mingisuguseid pretensioone selle kohta, et neid pole informeeritud või et pole koostööd. Vastupidi, Politseiamet on kõikidele oma aktsioonidele alati ametiühingu kaasa palunud. Ma tean, et see koostöö on ka praegu täielikult olemas. Mis puudutab politseitöötajate informeerimist võimalikest muudatustest, siis seda on ka minu teada kõikide võimalike vahenditega tehtud. On teavitatud Politseilehes ja eelkõige vahetutel kohtumistel prefektuurides. Ma loodan, et praegune segadus, mis on tekkinud, on tekkinud rohkem võib-olla informeerimatuse tulemusena. Me pole vastastikku teadnud, kust midagi leida või kellele helistada, aga põhimõtteliselt ei näe ma siin praegu probleeme.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Kadi Pärnits jätkab, palun!
K. Pärnits
Härra minister! Te ütlesite oma vastuses, et politseiteenistujate ametiühing ei ole teie poole pöördunud palvega, et neid informeeritaks ja nendega konsulteeritaks, et ka politseiteenistujate ametiühingu arvamus ära kuulataks. Tegelikult on politseiteenistujate ametiühing teie poole pöördunud ja teinud seda korduvalt. Vastust aga ei ole saadud. Kas teie tööandjana ja tööandja esindajana kavatsete ametiühingute seadust täitma hakata?
M. Leivo
Mina siseministrina olen seaduskuulekuselt siin võib-olla suhteliselt eespool. Ma ei saa kuidagi väita, et ma ei täida mingisuguseid seadusi, sealhulgas ametiühingute seadust. Küll tahan teile öelda, et Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liit kirjutas meile kirja, millele me 26. novembril ka vastasime, ja täna saime teie kirja, kus te väidate, et me pole vastanud. Siin on mingi informatsioonimüra. See on vale väide, et me pole vastanud. Me oleme vastanud. Me ei ole ka esitanud Vabariigi Valitsusele mitte mingisugust määruse projekti, vaid me oleme selle määruse projekti pannud üles eÕigusesse kõigile vaatamiseks. Aga Vabariigi Valitsusele me selle määruse projekti veel esitanud ei ole.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Kadi Pärnits, teine täpsustav küsimus, palun!
K. Pärnits
Aitäh! Austatud minister! Tõepoolest, siin on vaja vastastikku teineteist informeerida ja konsulteerida eeskätt selles küsimuses, mida sisuline konsulteerimine üldse tähendab. Minu küsimus ongi see, kas te ministrina ja tööandjana möönate, et oma töötajate ametiühingutega tuleb konsulteerida ja neid informeerida enne tähtsate otsuste tegemist. Kas te möönate, et see on oluline selleks, et muudatused hästi läbi läheksid ja töötajate motivatsioon oleks küllaldane?
M. Leivo
Mul ei ole teie jutule mitte midagi vastu väita. See kõik on õige, need põhimõtted on õiged. Me tahame nendest kinni pidada. Küll aga ma väidan, et me ei saa oma peamiseks kohustuseks võtta ametiühingute pidevalt kursis hoidmist, nii et nad mitte mingil ajahetkel ei saaks väita, et nendega pole ühendust võetud või nendega pole konsulteeritud. On olemas normaalne asjaajamise käik. Millegipärast on ametiühingud esitanud need pöördumised just täna, mõni nädal enne uue politseireformi rakendumist. Ma ei ole näinud, et oleks küsitud nende põhimõtete kohta mõni aeg varem. Ma väidan teile veel kord, et kõikidele töötajatele on tutvustatud uusi tingimusi, on öeldud, millistele nõuetele peavad nad alates 1. jaanuarist vastama või kui palju nende töökohad või nõuded töökohtadele muutuvad, võrreldes praegusega. Ma veel kord väidan, et me peame seda tõepoolest arvestama ja kogemuslikult rakendama, et selliseid asju vältida. Aga see pole kiuslik, see pole pahatahtlik. Kui sellised asjad on tekkinud, siis on nad tekkinud võib-olla juhuslikult.
Aseesimees T. Savi
Härra minister, tänan! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Järgmine küsija on kolleeg Kaarel Pürg ja küsimus on haridus- ja teadusministrile. Palun!
K. Pürg
Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Ida-Virumaa oli arvestatav tööstuspiirkond ja on selleks jäänud ka praegu, vaatamata suurtele ümberstruktureerimistele. Mäetööstuse, keemiatööstuse ja energeetikaga kaasnevad keskkonnaprobleemid. Peale nimetatute on ka väiksemaid tööstusharusid, kus kõikjal on karjuv vajadus inseneride järele. Praegu on Tallinna Tehnikaülikooli filiaalil Virumaa Kolledžil riiklik tellimus 40 insenerikohale. Seal saadakse väga hea inseneriharidus masinaehitustehnoloogia õppekava baasil, lisaks veel 30 infotehnoloogiaspetsialisti. Juba praegu on vajadus peaaegu kahekordne. Jutt käib insenerierialast tööstuspraktikaga, millele võib ju lisada veel tänapäevase tootearenduse ja juhtimise. Milline on ministeeriumi nägemus Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledži tulevikust ja milliseid muutusi planeerite?
T. Maimets
Aitäh küsimuse eest! Riik tellib Ida-Virumaal kõrghariduse tasemel koolitust tegelikult neljast õppeasutusest: Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledžist, Tartu Ülikooli Narva Kolledžist, Kohtla-Järve Polütehnikumist ja Kohtla-Järve Meditsiinikoolist. Kokku 243 kohta aastas. Tõepoolest on õige, et tehnilised erialad on olulised, ja mitte ainult Ida-Virumaal, vaid üle Eesti on tehnoloogiliste erialade osakaalu vaja suurendada. Aga ma siiski lisan, et Kohtla-Järve Polütehnikumis on automaatikasüsteemide eriala, tööstustehnoloogia eriala, lisaks nendele, mida te nimetasite. Päris selge on, et olles öelnud, et tehnoloogilisi erialasid tuleb Eestis rohkem õpetada, peame me kogu aeg arvestama ka seda, kas on olemas piisava võimekuse ja piisava kvaliteediga õppeasutusi, et seda teha. Praegu on Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukoht, et meie peaksime koolitustellimust järgnevatel aastatel samal tasemel hoidma ja need õppeasutused peaksid olema selleks võimelised.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Kaarel Pürg jätkab, palun!
K. Pürg
Aitäh! Lugupeetud minister! Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž on väga hea baasiga ja ka väga hästi õppejõududega komplekteeritud, aga tegelikult on Ida-Virumaal kõige lähemas tulevikus toimumas tööstuses n-ö põlvkondade vahetus. Kas on lootust, et Ida-Virumaal vajalikke erialasid, nagu ehitus, tööstuskeemia, kütuste tehnoloogia, energeetika ja keskkonnamajandus, mis hõlmaksid ka aherainemägede ja tuumajäätmetega seonduvat, võiks hakata täiendavalt õpetama Virumaa Kolledži baasil?
T. Maimets
Aitäh! Kui esitatakse taotlused lisaerialade avamiseks (ma siiski ütlen vahele, et Kohtla-Järve Polütehnikumis on ka keskkonnakaitse eriala olemas), need taotlused vastavad nõuetele ja reaalsetele vajadustele, mida ei väljenda mitte ministeerium, vaid tööandjad, siis loomulikult tuleb sellega tegelda.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Kaarel Pürg, teine täpsustav küsimus, palun!
K. Pürg
Lugupeetud minister! Ida-Virumaa suurettevõtete personalispetsialistid on väga rahul Tallinna Tehnikaülikooli filiaalis ettevalmistatud spetsialistidega. Probleemiks on, et Tallinna õppima läinud sinna põhiliselt jäävadki. Nendelgi harvadel juhtudel, kui keegi Tallinnast Ida-Virumaale tööle tuleb, on eesmärk saada CV-sse atraktiivne märge karjääri jaoks. Kohalikud noored aga tõenäoliselt jääksid Ida-Virumaale ja looksid siin perekonna. Samal ajal tuleb ütelda, et insenerierialasid valmistab ette Tallinna Tehnikaülikool, mitte mingi polütehnikum, kes annab rakendusliku kõrghariduse. Milliseid konkreetseid meetmeid kavandatakse, et kindlustada Ida-Virumaa tööstusettevõtted insener-tehniliste töötajatega?
T. Maimets
Aitäh! Tallinna Tehnikaülikool on avalik-õiguslik juriidiline isik ja tegutseb ülikooliseaduse alusel, mille järgi vastuvõtunumbrite taotlemine ja vastuvõtutingimuste kehtestamine on ülikooli nõukogu pädevuses. Seetõttu ei ole võimalik saada eraldi tellimust tema ühelt asutuselt ehk kolledžilt, vaid see peab tulema ikkagi Tallinna Tehnikaülikoolilt.
Aseesimees T. Savi
Härra minister, tänan! Teen ettepaneku küsimuse käsitlemine lõpetada. Järgmine küsimus on Helir-Valdor Seederilt siseministrile. Palun!
H.-V. Seeder
Aitäh! Lugupeetud minister! Kui uus poliitika varakevadel ilmavalgust nägi ja uus valitsus ametisse astus, siis üks esimesi eelnõusid, mis nad Riigikogu menetlusse esitasid, oli nn abiministrite eelnõu. Täna on Riigikogu menetluses n-ö kahe ministri eelnõu ehk Siseministeeriumisse kavandatakse tulevikus tööle paigutada kaks ministrit. Varasematel valitsustel sellist vajadust ei ole olnud. Me teame justiitsministri seisukohta ja teame ka regionaalministri seisukohta. Öelge, palun, milline on teie seisukoht selle nn kahe ministri seaduse eelnõu kohta! Kas see suurendaks teie arvates Siseministeeriumi haldussuutlikkust või näete te seal probleemi ja kas te vajate enda kõrvale abiks teist ministrit?
Aseesimees T. Savi
Härra minister!
M. Leivo
Aitäh küsimuse eest! Koalitsioonileping nägi ette kahte siseministrit. Üks siseminister tegeleks jõupoolega ja teine siseminister tegeleks kohalike omavalitsuste, usuküsimuste, maakonnaküsimuste, regionaalarengu ja teiste sellelaadsete küsimustega. Selle ülesande realiseerimiseks tekkis Siseministeeriumis seaduseelnõu kahe ministri seaduse eelnõuna. Praegu on selle seaduseelnõu realiseerimine selliselt, et ühes ministeeriumis oleks kaks samasuguste volitustega ministrit, takerdunud. Ütlengi siin kõnepuldis välja, et ka minu arvates ei ole praeguse põhiseaduse raames võimalik rakendada ühes ministeeriumis kahte samasuguste volitustega ministrit. Küll aga on võimalik teha seda nii, nagu on tehtud Hollandis või Soomes, kus ühes ministeeriumis töötab kaks ministrit. Arvan, et praegune Siseministeeriumis väljakujunenud olukord ei ole küll mitte kõige vähemalgi määral nõrgendanud haldussuutlikkust. Vastupidi, mul on hea meel ja au töötada koos Jaan Õunapuuga. Arvan, et paljud võiksid kadestada sellist koostööd, nagu meil on. Aga arvan, et eelnõu sellesse varianti on sisse projekteeritud väga mitmed vastuolud, mida ei ole võimalik vältida ...
Aseesimees T. Savi
Härra minister!
M. Leivo
... kui näiteks nendele ametikohtadele ühte ministeeriumisse satuvad erinevate koalitsioonipartnerite esindajad. Nii et see tekitab komplikatsioone.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Helir-Valdor Seeder, täpsustav küsimus, palun!
H.-V. Seeder
Aitäh! Kuulasin teie vastust ja vaatasin ka põhiseaduskomisjoni nende koosolekute protokolle, millel te osalesite, kui seda eelnõu arutati. Te olete väitnud, et täielike volitustega kahte ministrit ja võrdväärset juhti ühes ministeeriumis olla ei saa. Vastutusest tulenevaid kohustusi ei saa jagada. Lisaks on härra Leivo märkinud, et otstarbekas ja juriidiliselt kõige korrektsem vorm oleks Jaan Õunapuu juhitavast valdkonnast moodustada eraldi ministeerium. Ma saan aru, et esitatud kujul teie kui valitsusliige seda eelnõu ei toeta, seda te olete väitnud nii komisjonis kui ka nüüd siin vastates. Kas te toetate eraldi ministeeriumi loomist, arvate, et see oleks lahendusena kindlasti parem kui kahe ministri paigutamine ühte ministeeriumisse?
M. Leivo
See on täiesti eraldi küsimus. Küsimus on selles, et kui tahetakse anda ühele portfellita ministrile portfelliga ministri õigused, siis praeguse põhiseaduse raames saab seda minu meelest teha (ma ei ole küll mingi tippjurist, aga seda on ka tippjuristid öelnud) ikkagi omaette iseseisva ministeeriumi loomise teel. Kõik need näited, mida on toodud Euroopast, on natuke teiselaadsed. Ka Soomes ja Hollandis, kus on võib-olla meile kõige lähedasemad variandid, ei ole teine minister tegelikult mitte 100% volitustega. Kui suurte volitustega, see on omaette küsimus, aga mitte 100% volitustega.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Helir-Valdor Seeder jätkab, palun!
H.-V. Seeder
Aitäh! Ma olen teiega päri ja loodan, et ka valitsuskoalitsioon samadele seisukohtadele jõuab ja seda eelnõu väga kriitiliselt Riigikogus menetleb. Aga mul on küsimus ka selle eelnõu teise aspekti kohta, mis puudutab kavandatud valitsemisalade jaotust kahe ministri vahel. Kuidas te hindate, kas see ei tundu teie jaoks kunstlik ja väga ebapraktiline, haldussuutlikkust halvendav ja ka kodaniku teenindamist halvendav, kui ühele ministrile tahetakse anda kodakondsuse ja migratsiooniga seotud asjad ning teisele ministrile perekonnaseisualased küsimused? Need kaks moodustavad tegelikult ühe terviku, nagu teavad kõik, kes vähegi nende asjadega kokku puutunud on. Nende lahutamine ei ole vist eriti praktiline ega mõistlik.
M. Leivo
Tänan! Ma tunnustan teie lähenemist sellele, kuid on ka teistmoodi lähenemist. See lähenemine tuleneb sellest, et kodakondsus- ja migratsioonipoliitika või töö ministeeriumis ei ole mitte midagi muud kui sisejulgeolekupoliitika üks komponent. See on range kontroll selle üle, kes meie riigi territooriumil viibivad ja mis eesmärkidel viibivad, et vältida illegaalset siinolekut. Sellest lähtuvalt on see töö Siseministeeriumi jõustruktuuride valdkonnas ning sellest lähtuvalt on ta just nimelt sisejulgeolekuplokis.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Härra minister, üks kohapeal registreeritud küsimus. Kaarel Pürg, palun!
K. Pürg
Aitäh! Lugupeetud minister! Küsin konkreetselt. Kui kaua läheb veel aega, et vastuolud teie ministeeriumis saaksid lahendatud ja et kogu see masinavärk ükskord tööle hakkaks? Isiklikult olen huvitatud haldusreformi käimalükkamisest. Või läheb jälle neli aastat mööda ainult sellega, et mingil tasemel toimuvad diskussioonid?
M. Leivo
Kui ma võin mõnest sõnast teie küsimuses kinni haarata, siis ütlen, et see masinavärk juba käib. See pole kunagi seisma jäänud. Küsimus, millal see asi valmis saab, on mõeldud pigem põhiseaduskomisjonile kui meile, sest ma väidan veel kord, et Siseministeeriumis sellest vaidlusest tulenevalt küll mingisuguseid haldussuutmatuse tundemärke ei ole ja need asjad ei ole omavahel seotud.
Aseesimees T. Savi
Suur tänu! Teen ettepaneku küsimuse käsitlemine lõpetada. Järgmine küsimus on Vilja Savisaarelt haridus- ja teadusministrile. Palun!
V. Savisaar
Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Minule teadaoleva informatsiooni kohaselt on Vabariigi Valitsus andnud oma toetava seisukoha erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõule. Kuigi ma igatepidi tervitan valitsuse püüdlusi efektiivsemalt kontrollida ülikoolidest ja kõrgkoolidest saadava hariduse kvaliteeti ja üldse suurendada usaldust eraülikoolide ja -kõrgkoolide vastu, tekitavad need meetmed minus siiski küsimusi. Võtame kas või sellesama seaduse § 21 lõike 1, mis ütleb, et ülikooli pidajaks võib olla aktsiaselts, kelle aktsiakapital on vähemalt kümme miljonit krooni, või sihtasutus, mille omakapital on vähemalt kümme miljonit krooni, ja kõrgkoolide kohta kehtivad kuuemiljonilised nõuded. Siit ka minu küsimus. Kuidas te seletate, kuidas saavad ettevõtlusvormi muudatus ja sellega kaasnevad kapitalinõuded mõjutada hariduse kvaliteeti ja kuidas see suurendab usaldust nende kõrgkoolide ja ülikoolide vastu?
Aseesimees T. Savi
Härra minister, palun!
T. Maimets
Aitäh! Kui küsimus on konkreetsete summade kohta, siis need summad saadi niimoodi, et hinnati, millised on minimaalselt vajalikud vahendid, mis peavad eri taseme koolidel olema selleks, et hästi õppetööd läbi viia. Samuti arutati seda küsimust sotsiaalsete partneritega. Mis eraülikoolidesse puutub, siis eraülikoolide rektorite nõukogu taotles isegi veel suuremat summat, 15 miljonit krooni. Me leidsime, et kümme miljonit on miinimummäär. Ma tahan öelda kahte asja. Esiteks, need nõuded hakkavad selle eelnõu kohaselt kehtima ikkagi alles 2007. aasta 1. jaanuarist nende ülikoolide jaoks, mis praegu töötavad kehtivate koolituslubadega ja akrediteeritud õppekavade alusel. Seda ühelt poolt. Teiselt poolt on see seadus tõesti tähelepanu saanud nende kolme numbri, kapitalinõude osas, aga tegelikult täiendab see seaduseelnõu palju olulisemaid asju kui ainult kapitalinõuded, ta täiendab koolituslubade menetlust, õpilase ja erakooli pidaja vahelise lepingu sätestamist, erakooli nõukogu ülesandeid, audiitorkontrolli ülesandeid ja kohustusi, kõiki muid asju, mille eesmärk on, et nende erakõrgkoolide suhtes, mida meil on meie pisikese rahvaarvu kohta suhteliselt palju, kehtiks palju olulisem kvaliteedikontroll kui praegu.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Vilja Savisaar täpsustab, palun!
V. Savisaar
Aitäh! Ma jätkan seda diskussiooni. Küsimus ei ole mitte selles, mis summa te aktsiakapitali või omakapitali suuruseks kehtestate, vaid küsimus on põhimõtteline. MTuÜ, kes ei ole tulu taotlev ettevõte, organisatsioon, ei või enam pidada kooli, mis sisuliselt on tulu mittetaotlev organisatsioon. Küsimus on tegelikult põhimõtteline, küsimus ei ole nende numbrite suuruses. Samal ajal on ju ka teada, et põhilised Euroopa struktuurifondid on mõeldud MTuÜ-dele. Siit ka minu täpsustav küsimus. Kas te vastupidi oma headele kavatsustele ei pane neid kõrgkoole palju raskemasse finantsolukorda? Teiseks teate te täpselt samamoodi, et tegelikult pannakse kvaliteet paika akrediteerimisega, mitte kusagil pangas kasutult seisva rahaga.
T. Maimets
Aitäh! Siin on mingisugune segadus. See seaduseelnõu ei ütle küll seda, mida te väidate, et MTuÜ-d ei tohiks kooli pidada. Selle eelnõu kohaselt võib juriidiline vorm olla kas aktsiaselts, osaühing, sihtasutus või mittetulundusühing. See on täiesti selge. Omakapitali nõue on kehtestatud, ütleme niimoodi, mõneti nende probleemide ärahoidmiseks, millega Haridus- ja Teadusministeerium ja kogu Eesti riik ka rahvusvahelises skaalas maadles seoses Concordia Rahvusvahelise Ülikooli pankrotiga.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Vilja Savisaar, teine täpsustav küsimus, palun!
V. Savisaar
Ma loen teile ette § 21 lõike 1, mis ütleb väga selgelt ja konkreetselt, et kooli pidajaks võib olla aktsiaselts või sihtasutus. Kusagil ei näe ma MTuÜ-sid. Teiseks, kuidas oleks saanud kümnemiljonilise omakapitali nõue ära hoida Concordia pankrotti? Seletage mulle see lahti.
T. Maimets
Meil on ilmselt erinevad versioonid. See versioon, mille Vabariigi Valitsus heaks kiitis, sisaldab ka mittetulundusühingut. Ilmselt on teie käsutuses üks varasem versioon. Mõte on selles, et audiitorkontroll peab selle seaduse järgi andma kohe signaali ministeeriumile, kui ta leiab, et näiteks aktsiaselts on hakanud kasutama aktsiakapitali, nii nagu see Concordia Rahvusvahelises Ülikoolis toimus. Samuti peab kool ise selle seaduse järgi andma kaks korda aastas informatsiooni oma majandusliku seisu kohta Haridus- ja Teadusministeeriumile. Sel puhul ei juhtu sellist asja, et jaole saadakse siis, kui 20 miljonit on juba miinuses ja kõik Eesti, Läti ja Hiina üliõpilased on tänaval, elekter välja lülitatud, vesi kinni.
Aseesimees T. Savi
Aitäh! Juhataja soovitab teil kohtuda ja pabereid võrrelda. Nüüd siis lubatud aeg Toomas Alatalule ja Mark Soosaarele. Küsimused haridus- ja teadusministrile. Palun!
T. Alatalu
Aitäh! Ma jätkan viimase teemaga, sest te ütlesite, et kümne miljoni kõrval on seal teised ja märksa olulisemad asjad. Aga on ju selge, et kui ikka raha ei ole või ei ole seda ette näidata, siis on selle kooliga ka kõik. Siit minu küsimus. Ajakirjanduses oli teade, et teie juures käisid erakõrgkoolide rektorid, ja vähemalt minule jäi mulje, et te leppisite kokku ka selle summa alandamises. Kuna te mainisite siin mingit rektorite nõukogu, siis tuleb mulle meelde, et oli üks isehakanute seltskond, mida juhtis just see Mart Susi, kellel endal, pärast tuli välja, ei olnud pennigi või tegelikult tal oli ikkagi piisavalt hinge taga. Kes sellesse nõukogusse praegu kuuluvad ja kas te nende teie juures käinud rektorite soove siiski arvesse ka võtsite?
T. Maimets
Kui ma nüüd suudan peast õigesti öelda, siis seal rektorite nõukogus olid veel lisaks Akadeemia Nord ja Eesti Kõrgem Kommertskool. Seal oli veel liikmeid ja kõik nendest ei olnud sellise kuulsusega, nagu lugupeetud või vähem lugupeetud rektor Susi.
Aseesimees T. Savi
Mark Soosaar, palun!
M. Soosaar
Hea juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus täiendab kolmandat küsimust, see käsitleb õpetajate streiki. Klassikalisest ajalookäsitlusest teame, et kui haritlaskond koos töölisklassiga tõuseb üles üleriigilisele streigile, siis see näitab, et valitsus ei saa riigi juhtimisega hakkama. Kuna streikijate nõudmisi pole rahuldatud, siis on äikesepilv Eestimaa kohal edasi. Ma tahan teada, missugune kolmest koalitsioonierakonnast on teie arvates kõige rohkem süüdi tekkinud olukorras.
T. Maimets
Tõepoolest võib seda pilti serveerida niimoodi, et praegune valitsus ei ole suutnud kaheksa kuuga lahendada kõiki probleeme Eesti hariduses, mis on kogunenud 12 aastaga. See on üks võimalus asju vaadata. Mina küll praegusest koalitsioonist süüdlast ei otsiks, vaid tegeleksin põhiliselt sellega, kuidas minna edasi. Edasiminekuks, nagu ma ütlesin eelmistele küsimustele vastates, on, esiteks, üldhariduskoolide finantseerimise süsteemi oluline korrastamine, õiguste ja vastutuse täpne määratlemine. Nagu öeldud, käis töö sellel alal juba enne streiki. Praegu on kokku lepitud kohtumised õpetajatega, et neid ülesandeid täpsustada.
Aseesimees T. Savi
Tänan! Kadi Pärnits, palun!
K. Pärnits
Aitäh! Austatud minister! Kui te ise 12 möödunud aastat täpselt ei mäleta, siis tuletan teile meelde, et üle-eelmine valitsus sõlmis õpetajatega palgalepped, eelmine valitsus mitte. Aga minu küsimus tuleneb streigiteemast. Palgafondi suurenemine 12% ei ütle töötegijale midagi, temale annab turvatunde konkreetne palga alammäär. Kas te plaanite korralikult kokku istuda - valitsuse esindaja, omavalitsuste liit kui tööandjate liit ja ametiühingud -, et teha üks korralik palgalepe tulenevalt palgafondi suurenemisest 12% või olete te seda juba teinud?
T. Maimets
Aitäh! Me oleme kindlasti nõus ja valmis läbi rääkima, kui on tegemist mitteultimatiivsete tingimustega. Mis puudutab palga alammäära, siis meie lähtepositsioon on kindlasti koalitsioonileppes fikseeritu, mis ütleb, et koolijuhile tuleb anda suurem vastutus ja suuremad õigused. See kehtib ka palga määramisel. On täiesti selge, et kui kõike dikteeritakse, alammäära tõstetakse kogu aeg ja rohkem seda palgafondi kooli ei tulegi, siis koolijuhi õigused ja vastutus on ainult deklaratiivsed, mitte aga majanduslikud.
Aseesimees T. Savi
Suur tänu! Rohkem küsimusi ei ole. Härrased ministrid, tänan teid vastamast Riigikogu liikmete küsimustele! Riigikogu infotund on lõppenud.