Tere päevast, austatud Riigikogu! Alustame oma kolmapäevast infotundi. Täna on Riigikogu liikmete küsimustele tulnud vastama kaitseminister Margus Hanson, rahandusminister Tõnis Palts ja välisminister Kristiina Ojuland. Riigikogu liikmed on esitanud seitse küsimust. Asumegi neid küsimusi läbi vaatama ja kuulama ministrite vastuseid. Kõigepealt küsib kolleeg Tunne Kelam välisminister Kristiina Ojulandilt Tulevikukonvendi töö tulemustest seoses eelseisva valitsustevahelise konverentsiga. Palun, Tunne Kelam!

Suur tänu, härra juhataja! Lugupeetud proua välisminister! Te viibisite hiljuti Euroopa välisministrite kokkutulekul, kus arutati Euroopa Tulevikukonvendi koostatud põhiseadusliku lepingu eelnõu. Ja kuna meil on konvendis olnud valitsus- ja parlamendiliikmete vahel väga hea koostöö, siis tahaksin kuulda, kas Eesti valitsus on rahul konvendi töö tulemustega. Kas valitsusel on kavas valitsustevahelisel konverentsil esitada parandusettepanekuid ja kas Eesti rahvuslikud huvid on praeguse eelnõu põhjal piisavalt kaitstud?

Ma tänan selle küsimuse eest! Küsimusele, kas Eesti valitsus on konvendi tööga rahul, võib lühidalt vastata jah. Ma võin Riigikogu liikmetele ütelda ka seda, et läinud nädalavahetusel Itaalias toimunud välisministrite mitteametlikul kohtumisel konstateerisid kõikide liikmesriikide ja liituvate riikide valitsused, et konvendi tööd peetakse väga heaks ja tõhusaks ning konvendi töö tulemus, põhiseadusliku lepingu eelnõu, on heaks aluseks valitsustevahelisel konverentsil töö jätkamiseks. Riigikogu liikmed panid eelmisel nädalal kindlasti tähele seda, et Vabariigi Valitsus arutas konvendi töö tulemust, mille kohta Välisministeerium oli suve jooksul koostanud analüüsi. Konvendi töö kokkuvõte ning samuti ka meie poolt kavandatavad parandusettepanekud on saadetud Riigikogule. Ma usun, et see dokument on jõudnud juba Euroopa asjade komisjoni ja loodetavasti selle kaudu vastavatesse poliitilistesse fraktsioonidesse. Valitsuse poolt vaadatuna oleks küll väga tore ja heameel kuulda ja näha ka Riigikogus õige pea algavat debatti selles küsimuses. Kindlasti me ootame siit ettepanekuid ja arvamusi. Mu aeg sai täis.

20 sekundit veel.

Ma usun, et rahvuslikke huve võime me sõnastada erinevatest vaatenurkadest lähtudes, kuid ühte asja tuleb meil igal juhul silmas pidada: see on Eesti võimalus 24 ülejäänud riigiga, kes laua taga istuvad, neid rahvuslikke huve selgelt realiseerida. Ja ma pean ütlema, et meil on konvendi käigus kujunenud välja väga hea koostöö päris paljude riikidega ja kindlasti me jätkame seda oma rahvuslike huvide esindamisel.

Tänan, proua minister! Tunne Kelam, täpsustav küsimus, palun!

Seda on väga hea kuulda, ma just tahtsingi küsida, kas see mitteametlik väiksemate ja keskmiste riikide rühmitus, mis konvendi käigus kujunes, ka praegu jätkab oma tegevust, kas välisministrite nõupidamine andis sellele kinnitust. Aga sisuline küsimus puudutab ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat. Kas Eesti valitsus kavatseb selles osas esitada omapoolseid muudatusettepanekuid?

Aitäh! See väljakujunenud koostöövõrgustik n-ö sarnaste positsioonidega riikide vahel kindlasti jätkub, seda kordasid kõik asjaosalised ministrid. Ka Soome kolleegiga, kes teatavasti oli koos presidendiga Eesti Vabariigis visiidil, käsitlesime me eilegi neid momente veel kord ja leppisime kokku, et enne kui algab valitsustevaheline konverents, toimub veel üks mitteametlik kokkusaamine. Mis puudutab ühist välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitikat, siis just ühise kaitsepoliitika osas tuleb kindlasti teha ettepanek, milles ei saa jagada seda meelt, et võiks teha tihedamat koostööd Euroopa Liidus mõnede riikide vahel kaitsepoliitika valdkonnas. Eesti on väga selgelt võtnud positsiooni, et reaalselt tegutsev kaitsestruktuur saab olla ikkagi NATO, mis saab olla Euroopa julgeolekugarantiiks. Ja see osa, mis puudutab Euroopas Euroopa Liidu enda koostööd kaitsevaldkonnas, on praegu päris hästi ära määratud Berliin-plussi kokkulepetega, need valdkonnad on kindlaks määratud ja liigset lisandust sinna me ei tahaks näha.

Tänan! Tunne Kelam, teine täpsustav küsimus, palun!

Suur tänu! Riva del Garda kohtumist kommenteerides esitasite kommentaari, et põhiseadusliku lepingu puhul on tähtis selle kvaliteet, mitte niivõrd vastuvõtmise kiirus. Kas poleks parem see vastu võtta hoopis järgmise eesistuja ajal tuleva aasta algul? Kuidas tundub olukord olevat praegu?

Aitäh! Heameelega tahaks ka ise olla kindel selles vastuses, aga täna ma julgen siin tunnistada seda, et ehkki Itaalia eesistuja on seadnud eesmärgiks saavutada riikide vahel selle uue lepingu eelnõu vastuvõtmine jõuludeks ehk siis detsembri lõpuks, peame olema siiski valmis ka selleks, et lepingu lõplik viimistlus jääb järgmisesse aastasse, järgmise aasta esimesse poolde. Tõlked, ka keeleline korrektuur võtavad nii või teisiti aega. Ja kui valitsustevaheline konverents algab oktoobris ja peaks lõppema detsembriks, siis aeg on äärmiselt lühike. Vaatamata sellele, et konvent tegi ära väga suure töö, on ikkagi suurem osa tänastest liikmesriikidest ja liituvatest riikidest seda meelt, et on terve rida valdkondi, mida tuleks veel kord täpsustada, ja terve rida valdkondi, mis tuleks uuesti avada. Me peame olema valmis selleks, et need läbirääkimised võtavad aega.

Suur tänu, proua minister, sellega on küsimuse käsitlemine lõpetatud. Järgnevalt küsib kolleeg Andres Tarand kaitseminister Margus Hansonilt muutustest kaitsepoliitikas. Palun, Andres Tarand!

Aitäh! Lugupeetud kaitseminister! Alates 19. augustil Postimehes ilmunud artiklist on peetud arvamuste vahetust ajakirjanduses meie kaitseväe reorganiseerimise ja ajateenijate vähendamise üle. Tänane uudis on natuke küll eri teemal, aga Päevalehe andmeil olete üle võtnud Riigikogu funktsiooni - kui kaua meie väesalk Iraagis viibib. Konstateerides, et ilmselt avalik arutelu on ju alati kasulik, siis palun öelge, kas Kaitseministeeriumist alguse saanud reformikavade ajakirjandusse läkitamine augustis - teatavasti hapukurgihooaeg - oli erakondlik initsiatiiv luua tegutsemise mulje või tuli initsiatiiv väljastpoolt, näiteks NATO-st. Kui oli mingi kolmas põhjus, siis missugune?

Aitäh! Esiteks, seoses NATO missiooni tähtajaga ma palun vabandust, ei ole tahtnud Riigikogu funktsiooni üle võtta. Ma andsin lihtsalt omapoolse hinnangu üldse missiooni, mitte Eesti üksuste viibimise aja kohta, kestuse kohta. Ajakirjanduses käsitletud teema on üles tulnud seoses kaitsejõudude arengukava 2010 koostamise protsessiga ja selle protsessi läbiviimisega Kaitseministeeriumi poolt. Iga riigi kaitsepoliitika muudatused tulenevad eelkõige muutustest tema välispoliitilises olukorras ja rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas. Kui me järgmise aasta maikuus saame NATO liikmeks ja selle organisatsiooni kollektiivkaitse osaks, siis rahvusvahelist julgeolekukeskkonda määravad pärast külma sõja lõppu mittekonventsionaalsed, asümmeetrilised ohud, mille tõrjumine ei ole otseses seoses riikide sõjalise võimsusega. Eesti kaitsepoliitika kohandamine NATO liikmesusega algas siis, kui NATO töötas kandidaatriikide vastuvõtmiseks välja protseduuri ja põhilised julgeolekualased kriteeriumid. Ja need on kõige kokkuvõtlikumalt toodud liikmesuse tegevuskavas, mille viienda versiooni annab Eesti üle lähiajal. NATO ega ükski liikmesriik eraldi ei ole Eestile esitanud mingeid kategoorilisi või Eesti huvidega vastuollu minevaid nõudeid. Eesti ja tema tulevaste liitlaste eesmärk on jätkuvalt Eesti kaitsevõime igakülgne tõstmine. Veebruaris käivitatud ...

Aeg.

Vabandust! Veebruaris käivitatud arengukava koostamise protsess nägi ette ka teavitamist protsessist ehk valitsuse teavitamist kulust ja sealtkaudu see asi on ajakirjandusse jõudnud.

Tänan! Andres Tarand, täpsustav küsimus, palun!

Suur tänu! Aga mis te arvate sellisest asjast, et kui me nüüd tinglikult nimetame kaitseväe arutatud küsimust (vähendada ja suurendada ja professionaliseerida jne) ühiskondliku leppe osaks - see tähendab muidugi minu kontekstis, et selle tähendus on laiem kui ühe koalitsiooni valitsuse otsustamise piirid -, siis kas peaministri heakskiit Kaitseministeeriumi kavale ei oleks pidanud järgnema pärast riiklikult tähtsa küsimuse arutelu Riigikogus?

Aitäh! Koalitsioonileppes on eesmärk sõlmida pikaajaline kaitsekokkulepe poliitiliste jõudude vahel. Aga diskussioon, mis on ka ajakirjandusse jõudnud, on kerkinud n-ö töötasandilt. Ministeerium on saanud valitsuselt korralduse ette valmistada järgmiseks veebruariks arengukava. Diskussioon, mis on ühiskonnas alati tervitatav ja viib parema lõpptulemuseni, oleks seejärel tekkinud niikuinii. Mida varem me asjade üle arutame, seda parem. Kindlasti on nendes ajalehtedes, ajakirjanduse väljaannetes palju ebatäpsusi. Ei ole võetud mingisugust suunda palgaarmeele üleminekule. Jutt on meie kaitsejõudude professionaliseerimisest ja ajateenijate arvu mõningasest piiramisest selles olukorras. Aga nagu öeldud, kava peaks valmis saama veebruarikuuks.

Tänan! Teine täpsustav küsimus Andres Tarandilt.

Aitäh! 19. augusti Postimehe artiklis on muu hulgas märgitud ka niisugune huvitav asi, et meie moderniseeritud kaitsevägi hakkab võitlema looduskatastroofidega Eestis. Kas teil on aimu, mida on selle all silmas peetud, milliseid katastroofe Eestis?

See on võetud üleüldisest definitsioonist asümmeetriliste ohtude kohta, aga ma usun, et see, mis juhtus Virumaal pärast suurt vihma, oleks olnud peaaegu juba katastroofi mõõtu.

Tänan! Täpsustav küsimus Tõnis Lukaselt.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister, täna tulid välja Eesti Vabariigi Kaitseministeeriumi väljaantud esimesed kümme signaaleksemplari riigikaitse õpikust gümnaasiumidele. Riigikaitse korraldust käsitlevas peatükis on kirjas, et meessoost Eesti kodanikud on kohustatud rahuajal läbima ajateenistuse ja sõja korral asuma kaitseväeteenistusse. Nüüd te olete andnud korralduse juba järgmisest võtmisest seda punkti mitte täita ja vabastada tegelikult päris suur osa kaitseväekohuslastest selle kohustuse täitmisest. Mul on küsimus: kas te käsite selle õpiku nüüd ümber kirjutada?

Aitäh! Käesoleval aastal oli Kaitseministeeriumi haldusalas ajateenistujate sihtarv kinnitatud 2840. Peastaabi ettepanekul, tulenevalt väljaõppeplaani muutusest ja võimatusest seda plaani täita, vähendati seda arvu 2478-ni. Ka selle arvu juures ei saa kõik meessoost isikud ajateenistusest osa võtta. Erinevatest aastakäikudest on lähiminevikus ajateenistusest osa võtnud erinev arv noorhärrasid. Näiteks 1976. aastal sündinud meestest on kaitseväes aega teeninud 40% ja 1982. aastal sündinud noorhärradest on siiamaani olnud 30% ajateenistusse kutsutud. Selles mõttes ei vaja see Vabariigi Valitsuse otsus, mis vähendas ajateenistusse kutsutavate noorhärrade arvu umbes 2500 ajateenistujani, veel lõplikku sisu muutmist.

Tänan! Täpsustav küsimus Trivimi Vellistelt. Palun!

Aitäh, härra aseesimees! Lugupeetud härra minister! Kas Eesti kaitseväge ei ähvarda oht kukkuda kahe tooli vahele? Ühelt poolt peab kaitsevägi täitma meie liitlaskohustusi mujal ja teiselt poolt on meil kohustus tagada usutav riigikaitse endistviisi kodumaal, näiteks Alutaguse metsades. Ilmselt ei ole väga lihtne mõlemat kohustust täita üheaegselt samasuguste kulutuste piires. Seetõttu ma küsin teie käest, kuna teie paremal käel istub juhtumisi ka härra rahandusminister, kas te olete põhimõtteliselt kaalunud võimalust selles olukorras, kus tuleb need mõlemad kohustused täita ja mõlemad on olulised kohustused, võib-olla ajutiselt tõsta riigikaitse kulutusi üle 2% sisemajanduse kogutoodangust, näiteks 2,2%-ni ühe, kahe või kolme aasta jooksul, kuni Eesti riigikaitse jõuab n-ö orbiidile? Kiirendus on tehtud ja võib-olla siis hiljem tulla tagasi 2% juurde?

Aitäh! Sellises võtmes seda teemat käsitletud ei ole. Möönan, et nende kahe ülesande täitmine on tänaste ressursside juures küllaltki keeruline ülesanne. Üritame siiski teha parimat, kuid ma tean ka, kuivõrd raske on olnud eelnevatel aastatel kaitsekulutuste tõstmine 2%-ni. Ja tänasel hetkel mulle siiski tundub, et see on lagi. Aga kui võetakse vastu otsus neid mõlemaid aspekte riigikaitses arvestada täies mahus, mis tähendab, et ühest küljest me muudame enda kaitsejõud mobiilseks, professionaalseks, kiiresti reageerivaks ja teisest küljest arendame vastavalt nendele plaanidele, mis aastal 2001 on maha pandud, ka oma territoriaalväge, siis tuleb lisaressursside probleem päevakorda, millisel kuupäeval, ei oska täna öelda.

Tänan! Ja viimane täpsustav küsimus Toomas Alatalult, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud kaitseminister! Kas te mäletate, kui me aprillis arutasime siin Eesti vägede saatmist Iraaki, siis ma küsisin teie käest, kas meie poistel võib minna nii nagu poolakatel, kes läksid kodunt välja ühe jutuga, aga Iraagis sattusid hoopis teise olukorda. Nüüd me teame, et Eesti poistega juhtus midagi samasugust ja siit ka minu küsimus. Kuidas te Eesti kaitseministrina ennast praegu tunnete - ka Eesti kaitseväe juhid -, kas me oleme piisavalt informeeritud sellest, milliseid otsuseid langetatakse teiste poolt meie poiste suhtes Iraagis, jõuab see teave teie arvates õigeaegselt kohale või mitte?

Aitäh! See informatsioon jõuab kohale õigeaegselt, meil on pidev, igapäevane side, minul küll peastaabi vahendusel, ja kui tarvis, siis ka tihedamini. Aga võib-olla oli siin siiski teatud infomüra enne missiooni lähetamist. Ma sain teie küsimusest aru, et te viitate sellele asukohale, kuhu meie missioon on saadetud. Tegelikult olid välja pakutud erinevad piirkonnad ja tõenäosus sattuda ühte või teise oli lihtsalt erinev. Täna oleme tõesti Bagdadis, kuid viimased operatiivandmed ütlevad, et vahejuhtumeid ei ole mitte ainult Bagdadis. Me ei oska mõnda teist piirkonda turvalisemaks pidada. Teisest küljest on Iraagis vabatahtlikud professionaalsed sõjamehed, oma ala kõige paremad asjatundjad ja selles mõttes on nad vajalikud just seal, kus on sündmused, kus on vaja stabiliseerumist läbi viia.

Suur tänu, härra minister! Sellega on küsimuse käsitlemine lõpetatud. Järgnevalt küsib kolleeg Kaarel Pürg rahandusminister Tõnis Paltsilt pedagoogide palga kohta. Palun, Kaarel Pürg!

Tänan, austatud eesistuja! Lugupeetud härra rahandusminister! On meeldiv, et võimukoalitsioon on haridust nimetanud üheks prioriteediks oma tegevuses. On olemas koolide pedagoogid, kelle palgad on avalikkuse tähelepanu keskpunktis olnud pikka aega ja jäävadki sinna, aga on olemas ka üks väiksem grupp, koolieelsete lasteasutuste pedagoogid, kelle palk on ligi poole väiksem koolide pedagoogide palgast ja kes saavad oma palka kohalikust eelarvest. Samas me teame, et omavalitsuste võimalused on erinevad. Neid inimesi on tuhandeid. 1. jaanuarist peaks see ebavõrdsus kaduma, seaduse järgi hakkaksid nad palka saama riigieelarvest. Kahjuks on ärevaid signaale, et seda võib jälle ähvardada edasilükkamine kaugemasse tulevikku. Ja selleks et seda muret inimestel vähendada, küsiksingi: kuidas kavatseb Rahandusministeerium kavandada koolieelsete lasteasutuste pedagoogide palga mahajäämuse küsimuse?

Lugupeetud Riigikogu, lugupeetud hea küsija! Tänan, et te esitasite küsimuse juba eelnevalt korrektselt ja spetsifitseeritult. Pean jagama teie muret selles, et koolieelsete lasteasutuste pedagoogide palk on väike, nagu paljude avaliku sektori töötajate palk. 2003. aasta eelarvesse eraldati täiendavalt läbi toetusfondi 100 miljonit krooni konkreetse sihtotstarbega nimetatud palkade väiksuse kompenseerimiseks. Tuleva aasta eelarves planeeritakse sama taseme jätkamist ehk eelarves lähtutakse 2003. aasta sihtnumbrist. Samuti on ettevalmistamisel seaduseelnõu projekt koolieelsete lasteasutuste seaduse muutmise kohta selliselt, et kogu rahastamine läheks uuesti kohalike omavalitsuste alla, kust ta õieti ei olegi ära olnud. Rahandusministeerium toetab igati omavalitsusliitude seisukohta, et koolieelsete pedagoogide rahastamine peab toimuma kohalike omavalitsuste eelarvest.

Tänan, härra minister! Täpsustav küsimus Kaarel Pürgilt.

Austatud härra rahandusminister! Kas see tähendab, et koolieelsete lasteasutuste pedagoogid ei kuulu prioriteetide hulka valitsuse seisukohalt?

See ei tähenda seda. Koolieelsete lasteasutuste pedagoogide palga üle otsustab ka edaspidi kohalik omavalitsus. Seda see tegelikult tähendab, mis ma ütlesin.

Tänan! Täpsustav küsimus Tõnis Lukaselt.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister, ma ei hakka küsima selle kohta, kas tõesti eelarve enneolematu tõusu tingimustes, mida 2004. aastaks saab Eesti riik endale lubada, jääb õpetajate palgatõus enneolematult väikeseks, räägitakse 2%-st. Ma kindlasti arvan, et te nii naeruväärsete summade juurde ei jää ja õpetajate palgatõus tuleb suurem. Aga mul on küsimus: milline on teie seisukoht, kuidas seda kindlustada? Minu meelest palgatõusu mootoriks saab olla ikkagi alammäärade tõus, mitte see, kui antakse raha kellelegi otsustamiseks, millisele õpetajale kui palju ta annab ja kellele topelt, kellele kolm korda rohkem ja kellele üldse mitte. Minu küsimus: kas te pooldate palga alammäärade üleriigilist tõusu või jagaksite raha lihtsalt kellegi kätte?

Aitäh hea küsimuse eest! Küsimus on küll rohkem Haridusministeeriumi valdkonnast, kuidas konkreetselt õpetajate vahel neid reegleid kehtestada. Küll aga lisaksin omalt poolt, et kindlasti suureneb õpetajate palk tuleval aastal rohkem kui 2%. Need 2% on kogu kontekstist välja kistud. Sellist numbrit on arvutustest täna raske leida. Kindlasti suureneb see rohkem. Teiseks, tänase koalitsiooni eelistus on eelkõige anda heale õpetajale hea palk. Tõesti ei ole Rahandusministeeriumi küsimus, kuidas hea õpetaja leitakse, aga see on meie eelistus ja see on ka koalitsiooni eelistus. Heale õpetajale hea palga andmisega suureneb ka keskmine palk. Kindlasti suurendame neid vahendeid ja praegu oleme läbirääkimistes koalitsioonipartneritega vastavate eelarveridade muutmiseks, selleks et õpetajate palk tõuseks. Täiendavalt teie küsimuse kommenteeriva poole kohta. Te väitsite eelarve suure tõusu juures väikest hariduse osa tõusu. Vaidlen vastu. Esiteks ... Kas ma võin paluda paarkümmend sekundit? Esiteks, hariduse eelarve tõus tuleval aastal on praeguse projekti järgi üle 19%. Me peame arvestama siia sisse ka "21. sajandi kooli" projekti ja kõik muu, mis läheb haridusse. Ma arvan, et see on suhteliselt enneolematu tõus, te olete minuga nõus, kogu hariduse tõus.

Tänan! Täpsustav küsimus Mihhail Stalnuhhinilt.

Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Kui eelmisel aastal koolieelsete asutuste seadusesse muudatused sisse viidi, siis tehti seda sellepärast, et kohalikud omavalitsused, mis oma valdavas enamikus elavad riigitoetustest, ei ole suutelised palka tasandama ega tõstma. Seepärast oli võetud see skeem, mida kasutatakse põhi- ja keskkooli puhul, selleks et palgad oleksid samaväärsed, võrdsed ja, ütleme, inimest väärivad. Kui me tuleme sama skeemi juurde, siis teie väide, et valitsus teeb kõik selleks, et lasteaedade pedagoogide palka tõsta, sellel taustal, et see jääb jälle kohaliku omavalitsuse asjaks, ei ole eriti veenev. Kas te oskate praegu öelda, kui palju te planeerite järgmisel aastal raha eraldada, selleks et aidata kohalikel omavalitsustel tõsta lasteaedade pedagoogide palka?

Riigieelarvest ei ole ette nähtud täiendavaid vahendeid, võrreldes möödunud aasta baasvahendite lisamisega, mis juba tõstsid neid palkasid. See jääb kohalike omavalitsuste otsustada, kas nad lisavad sinna täiendavaid vahendeid. Tuletan teile meelde, et meie maksumuudatuste programmi üheks aluseks oli see, et kohalikud omavalitsused ei või kaotada, ja praeguses eelarve projektis ei ole nad kaotajad. See tähendab, et võrreldes riigieelarvega tekibki neil suhteliselt parem seis.

Suur tänu, härra minister! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Järgnevalt küsib kolleeg Peeter Tulviste kaitseminister Margus Hansonilt kaitseväe reformi kohta. Palun, Peeter Tulviste!

Suur tänu, härra juhataja! Härra minister, ma jätkan sealt, kus kolleeg Andres Tarand lõpetas, ja mul on neli erinevat küsimust. Kõigepealt, kas ajateenijate arvu vähendamine ja järkjärguline üleminek kutselisele sõjaväele on teie meelest kooskõlas vabariigi põhiseadusega? Teiseks, kas need ajakirjandusest meile tuntuks saanud Kaitseministeeriumi kavad väljendavad valitsuskoalitsiooni ühtset seisukohta? Kolmandaks, kas need kavad tähendavad muudatusi riigi kaitsepoliitikas ja riigikaitse kontseptsioonis? Juhin tähelepanu sellele, et kolleeg Tarand juba eeldaski seda, et toimuvad muutused Eesti kaitsepoliitikas, mina olen praegu veel natuke tagasihoidlikum. Neljas ja viimane küsimus: milliseid muutusi toob ajateenijate arvu vähendamine ja kutseliste sõjaväelaste arvu suurendamine kaasa kolme tüüpi üksustes, millest ühed koosnevad praegu peamiselt ajateenijatest, teised peamiselt või ainult kutselistest sõjaväelastest ja kolmandad on Kaitseliidu üksused?

Lugupeetud küsijad, me küsime ühe küsimuse korraga, muidu on vastajal natuke raske niisuguse kiirusega neid meelde jätta. Ma loodan, et härra minister suutis seekord küsimused fikseerida, aga üldreeglina võiks ükshaaval küsida.

Aitäh! Ma jõudsin vähemalt esimese küsimuse üles kirjutada. Ajateenijate arvu võimalik vähendamine kaitseväe arengukava koostamise n-ö protsessi tulemusena - see kaitseväe arengukava peaks hõlmama perioodi 2005-2010 - kindlasti ei tähenda ajateenistuse lõpetamist. Selles suhtes ma vastuolu põhiseadusega ei näe. Küll aga võib see tulenevalt püstitatud ülesannetest ette näha ajateenijate arvu mõningast vähendamist, mitte mingil juhul ja mingil moel ei ole räägitud ajateenistuse lõpetamisest. Ei ole ka ministeeriumis tulnud käibele fraasi palgaarmeest, pigem räägime kaitsejõudude professionaliseerumisest, et kaitsejõud oleks võimeline vastu seisma nendele ohtudele, mis meil tänasel päeval on suurema tõenäosusega, kui võib-olla ehk olid kunagi varem.

Tänan! Täpsustav küsimus Tõnis Lukaselt. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister, kui me räägime Eesti kaitsmise vajadusest üldse, siis see on kahtlemata olemas. Aga võimekus seda teha on olemas ainult siis, kui on kaitsetahe. Uuringud näitavad, et nendest, kes on kaitseväes käinud kohustusliku sõjaväeteenistuse ajel, ei ole kedagi, kes poleks valmis vajadusel Eestit kaitsma. Samas nendest, kes pole sõjaväes käinud - ja nende arv järjest suureneb teie kava järgi - on ainult paar protsenti selliseid, kes oleksid valmis Eestit kaitsma. Kaitsetahte ja sõjaväekohustuse vahel on otsene seos. Kas te näete, et kaitsetahte selge vähendamine, eesmärgikindel vähendamine, on riigi huvides?

Aitäh! Kaitsetahte vähendamine ei ole eesmärgiks ja kindlasti ei ole see riigi huvides. On erinevaid võimalusi, kuidas kaitsetahet pigem suurendada. Kaitseministeerium koostöös koolidega on riigikaitseõpetuse projekti käivitanud. Just on välja tulemas riigikaitseõpetuse õpik. Üle 60 kooli on praegu haaratud sellesse projekti ja nad saavad ka materiaalset toetust oma klasside väljaarendamiseks projekti baasil. Teiseks ei tohi ära unustada Kaitseliidu osa. Kaitseliidu osa uutes tingimustes, eriti seoses vastuvõetava toetusega, peaks suurenema. Selle kava järgi peaksid ülesanded, mis Kaitseliidule pannakse, ka territoriaalkaitse vallas, täpsustuma ja vastavalt siis ressursid riigi poolt eraldatama. Nii et kaitsetahte vähendamine ei ole eesmärk ja sellist eesmärki ei saagi püstitada. Kaitsetahe peab kasvama ja selleks on erinevad meetmed.

Tänan! Täpsustav küsimus küsimuse esitajalt Peeter Tulvistelt. Palun!

Vabandust, et ma esitasin need alguses järjest. Ma küsin nüüd: kas need ministeeriumi kavad väljendavad valitsuskoalitsiooni ühtset seisukohta?

Aitäh! NATO ministrite komisjon on üks kord neid võimalikke ettepanekuid käsitlenud. On antud tähtaeg täienduste tegemiseks. Ma loodan, et enne seda, kui minister annab juhise, mis on poliitiline juhis, Kaitseliidu Peastaabile uue arengukava lõplikuks kirjapanemiseks ja võimekuste arvutamiseks ja väljajoonistamiseks, saab see ka laiema poliitilise toetuse.

Tänan! Täpsustav küsimus Toomas Alatalult.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud härra minister! Loodetavasti te ei eita, et need järsud pöörded Eesti kaitsepoliitikas on seotud sellega, et keegi märksa suurem pöörab, aga neid pöördeid on ajaloos ka varem olnud. Ma nimetan ainult üht, Vietnami sõda, ma ei hakka siit mingeid järeldusi tegema. Aga ütleks ka, et näiteks NATO laienemisel oli kaks erinevat varianti, Ameerika demokraatliku partei oma ja vabariiklaste oma, kusjuures nende tähtajad olid erinevad ja ka riikide arv, keda taheti vastu võtta, oli erinev. Aga see selleks. Minu küsimus on: kuidas käitub praegu terve Ida-Euroopa? Kas ka teistes Ida-Euroopa riikides on üritatud järsult muuta oma kaitsepoliitikat ja tehakse ootamatuid avaldusi ajakirjanduses või mitte? Minul on näiteks informatsioon, et Sloveenial on teistsugune hoiak.

Aitäh! Kõik kutsutud riigid viivad praegu läbi ühel või teisel moel oma kaitsejõudude arengukava koostamise etapi käigus teatud, võib isegi öelda, reforme. Me teame, meie naaber Läti on välja kuulutanud, et lähevad üle ainult palgaarmeele aastast 2009 ja kava peaks valmis saama novembri alguseks. Leedu on oluliselt vähendamas oma ajateenijate arvu. Sloveenia on üle minemas, nagu oli tänane teade, palgaarmeele. Samuti esimeses ringis vastuvõetud Poola, T_ehhi, Ungari on oluliselt vähendanud oma struktuure. Aga mitte ainult n-ö kutsutud või äsja NATO-sse vastuvõetud riigid, vaid ka NATO põlised liikmed on oma kaitsejõudusid muutmas mobiilsemateks, kõrgema valmisoleku astmega jätkusuutlikeks, sellisteks jõududeks, mis oleks kasutatavad nii NATO piiride sees kui ka väljaspool neid piire.

Tänan! Ja viimane täpsustav küsimus Trivimi Vellistelt.

Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Ma arvan, et riigikaitse tahte osas ei pea Läti olema Eestile eeskujuks, vaid hoopis Eesti Lätile. Ma tulen tagasi küsimuse juurde, mille tõstatas minu kolleeg ja pinginaaber Tõnis Lukas, nimelt küsimus koolidest. Ainult õige väike hulk koole - te nimetasite 60, ma usun, et nendestki osa ainult paberi peal - suudavad pakkuda riigikaitse õpetust. Ma tean, et üheks põhjuseks, miks selliseid koole nii vähe on, on suur puudus riigikaitse õpetajatest ja kaitsetahe hakkab lastes tekkima murdeeas. Mu küsimus on: kas teil on mingisugune väljavaade või nägemus, kuidas saada oluliselt juurde riigikaitse õpetajaid?

Aitäh! Tallinna Pedagoogikaülikooli baasil on neid õpetajaid ette valmistatud, kuid see on - ma loodan, et ajutiselt - praegu peatunud, edaspidi peaks seda tehtama. Aga ma julgen vastu vaielda, ma usun, et siiski nende üle 60 kooli hulgas on kõik aktiivsed selles projektis osalejad ja nende arv aasta-aastalt kasvab. Me oleme alles selle tee alguses, õpik alles tuli välja.

Suur tänu, härra minister! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Järgmisena küsib Vello Tafenau välisminister Kristiina Ojulandilt kaudsete maksude harmoneerimise vajalikkuse kohta ühinemisel Euroopa Liiduga. Palun, Vello Tafenau!

Aitäh! Minu küsimus on järgmine. Kas on praegu hädavajalik puuvilja- ja marjaveiniaktsiisi tõstmine 6 kroonilt 50 sendilt 10 kroonile 40 sendile liitri kohta, kui Euroopa Liidu direktiivis on tema suuruseks 0? Miks ma küsin seda välisministrilt? Sellepärast, et Rahandusministeerium on alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse eelnõu saatnud kooskõlastamiseks teistele ministeeriumidele ja sinna on maksutõus juba sisse planeeritud.

Aitäh, härra Tafenau, selle küsimuse eest! Välisministeerium analüüsis veel kord põhjalikult teie poolt meile ka varem saadetud küsimust. Meie järeldus on endiselt see, et Euroopa Liidu asutamislepingu artikkel 90 sätestab kõigepealt üldise põhimõtte, et mitte ükski liikmesriik ei saa kehtestada erisuguseid otseseid ja kaudseid makse nendele kaupadele ja toodetele, mida toodetakse oma riigis, võrreldes nende kaupadega, mida väljastpoolt sisse tuuakse. Teisisõnu: selle asutamislepingu üldine põhimõte on see, et aktsiisimäärad ja maksumäärad peavad olema ühtlustatud. Mis puudutab teie küsimuse teist osa, 0% määra, siis seda reguleerivad vastavad direktiivid. Neid direktiive, millele saab toetuda teile vastuse andmisel, on kokku neli-viis. Nendest direktiividest johtub üsna selgelt, et kõikidele veinidele, kõikidele veiniliikidele, mille alkoholisisaldus on suurem kui 8,5%, kehtestatakse ühtlased aktsiisimäärad. Seetõttu ei ole võimalik pärast liitumist asja teistsuguselt käsitleda. Nagu te teate, oli see ka meie liitumislepingus kirjas.

Tänan! Vello Tafenau, täpsustav küsimus.

Aga miks me siis tõstame, me võiksime ju alandada, siis oleksime me võrdses konkurentsis? Praegu me kahjuks ei ole võrdses konkurentsis.

Aitäh lisaküsimuse eest! Selles küsimus ongi. Kuna me oleme praktiseerinud eri suurusega aktsiisimäärasid, siis te võite ütelda, et see on poliitilise otsustamise koht ja et me peaksime ka imporditud veini aktsiisimaksu alandama. Aga vaadates rahandusministri poole, usun ma, et selline tegevus ei ole kindlasti kõige otstarbekam, arvestades ka meie riigieelarvet ja vastavaid vajadusi. Ma lisan, et lisaks Euroopa Liiduga liitumisest tulenevatele nõuetele oleme me vastuolus ka WTO reeglitega. WTO-s ei ole keegi seda küsimust siiamaani tõstatanud. Arvatavasti ei ole Eesti puuviljaveinid maailmaturul teistele suured konkurendid, seetõttu ei ole keegi näinud siiamaani oma huve kahjustatud olevat. Küll aga on alati see võimalus, et WTO-s tõstatab keegi ebavõrdsete aktsiisimäärade küsimuse. Ka sellest tulenevalt oleksime me nagunii sunnitud aktsiisimäärasid ühtlustama.

Suur tänu, proua minister! Küsimus on käsitletud. Järgnevalt küsib kolleeg Küllo Arjakas rahandusminister Tõnis Paltsilt Rahandusministeeriumi kaadripoliitika kohta. Palun, Küllo Arjakas!

Aitäh, härra eesistuja! Austatud rahandusminister! Mul on õige tagasihoidlik küsimus Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi kaadripoliitika kohta, mis puudutab teie nõunikke ja nende ametijuhendeid või muid dokumente, mis sätestavad nõunike tööülesandeid. Läinud nädala Eesti Ekspress kirjutas, et teie nõunik proua Entson on hoolega pidanud Rahandusministeeriumis tabelit erakonnasisese telefonikampaania kohta. Usun, et ta tegi seda tööd väga suure hoolega. Millise ametialase dokumendiga on nõunikule tehtud ülesandeks erakonnasisese telefonikampaania korraldamine ja koordineerimine? Võib-olla oskate umbkaudseltki öelda, palju selleks tööaega kulus.

Aitäh hea küsimuse eest! Esiteks pean tegema väikese vastumärkuse, et ma heameelega oleksin kontrollinud need arvud üle, aga härra Küllo Arjakas keeldus täpset küsimust esitamast, kui ma seda üle küsisin. Küll aga võin lühidalt öelda, et sellise ülesande täitmiseks ei lase ma üldjuhul ametnikel kasutada tööaega. Küll aga seda arvutamise poolt ... Vabandage, palun korrake küsimuse teist poolt!

Millise ametialase dokumendiga on tehtud nõunikele ülesandeks erakonnasiseste telefonikampaaniate korraldamine, on see kusagil ka fikseeritud ja sätestatud?

Konkreetse ülesande jaoks, nagu ma ütlesin, ei kasutatud tööaega.

Tänan! Küllo Arjakas, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Teie nõunik sellessamas lehes ja sellessamas intervjuus ka kinnitas, et härra rahandusminister maksab oma telefonikõnede eest ise. Ta küll ei täpsustanud, milliste kõnede eest, aga eeldatavalt mõeldi just erakonnasisest telefonikampaaniat. Küsimus: kas te olete vastava telefonikulude summa juba kokku võtnud, kui suur see on ja millise mehhanismiga toimub kõnede eristamine?

Nimetatud helistamine ei toimunud, vastupidi Eestis tavaks olnud kultuurile, ministeeriumi telefonidelt, selleks kasutati eraldi helistamisfirmasid.

Tänan! Täpsustav küsimus Vello Tafenault.

Minul on selline küsimus: kas viimaste kuude kaadripoliitika Maksuametis on võimaldanud selle valitsuse eelse perioodiga võrreldes maksude laekumist parandada?

Aitäh küsimuse eest! Küsimus ei ole otseselt teemakohane, aga vastan sellele vaatamata, sest see teema on nii palav. Tõesti, me oleme kontrollinud, ega ei ole negatiivseid muutusi tulenevalt sellest, et toimuvad ümberkujundamisprotsessid, sest tahes-tahtmata on inimeste kontsentreeritus tööle selle perioodi jooksul väiksem. Me oleme püüdnud seda arvu kontrollida ja pean ütlema, et möödunud aasta sama perioodiga võrreldes maksude laekumisel ja ka sissenõudmiste osas, konkreetsetes juhtumites, tagasiminekut ei ole. Arvnäitajad on suuremad. Seda on raske hinnata, kas suurenemine tuleneb mingist protsessist, mida me läbi viime. Me oleme tundnud muret selle pärast, et protsessis praegu tagasiminekut ei oleks. Tagasiminekut igal juhul ei ole.

Suur tänu, härra minister! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Viimasena küsib kolleeg Toomas Alatalu välisminister Kristiina Ojulandilt välispoliitika taktika kohta. Palun, Toomas Alatalu!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Proua minister! Ma pean kõigepealt avaldama kahetsust, et mitte mina ei pane seda järjekorda siin kokku, sest tegelikult tahan ma küsida ka Euroopa Tulevikukonvendi tööga seotud asjade kohta. Mulle teeb muret meie küllaltki väikese ressursi õige kasutamine. Ilmselt olete nõus sellega, et kuna me praegu oleme sunnitud tegelema euroreferendumiga, sest ta lihtsalt toimub 14. kuupäeval, oleme me natuke kehvemas olukorras kui teised riigid, kes saavad rahulikult arutada põhiseadusliku lepingu teksti. Siit ka minu küsimus. Teie sõnumitest ajakirjandusele võib välja lugeda, et Eesti soovib näiteks ilmtingimata voliniku kohta. Samal ajal on teada, et peaaegu poolteist aastat oli meie esindus konvendis väiksem. Me lihtsalt määrasime ühe isiku, kes kohale ei läinud, ja jätsime selle koha ka järgneva perioodi jooksul täitmata. Mind huvitabki, kas on olemas mingi põhjendus, kas seda küsimust arutati näiteks valitsuse istungil või miks me üldse lähenesime sellele asjale niimoodi, mida kogu maailm siiski tähele pani.

Aitäh selle küsimuse eest! Muidugi, Euroopa Tulevikukonvent on oma töö lõpetanud. Ka Eesti esindajad tolles konvendis nii valitsuse kui ka Riigikogu poolt on teinud ära väga suure töö. Eesti valitsuse esindaja oli alati kohal, kuigi tõesti asendusesindaja. See ei tähendanud sugugi seda, et meie seisukohad oleksid jäänud esitamata või kaitsmata. Muidugi, mis puudutab täieõiguslikku Euroopa voliniku kohta, siis usun, et see on iga riigi jaoks täiesti suveräänsuse küsimus. See on väga oluline küsimus, sest nagu me teame, Euroopa volinikud on need, kes initsieerivad uusi õigusakte ja kelle hääleõigusel on väga suur kaal. Loomulikult ei esinda Euroopa Komisjoni liige kunagi oma liikmesriiki. Ta esindab Euroopa Liidu üldisi huve. Küll aga ütlen veel kord: see on olnud Euroopa Liidu, Euroopa ühenduste algusaegadest alates kõige elementaarsem põhimõte, et igal liikmesriigil on oma volinik. Tal on õigus oma volinik määrata ja selle kaudu kaasa rääkida Euroopa Liidu poliitikate kujundamisel. See on teema, mida kindlasti ka suur osa nii liikmesriike kui ka liituvaid riike tahavad valitsustevahelisel konverentsil taas avada.

Tänan! Toomas Alatalu, täpsustav küsimus.

Aitäh! Ma jään siiski selle juurde, et kui riik ei pane aasta või poolteise aasta jooksul täit meeskonda välja, siis on see vajakajäämine. Meil on lihtsalt vaja saata oma inimesi Euroopasse ja neid seal näidata. Aga minu teine küsimus tuleneb ka teie sõnumi pealkirjast "Suurriikide surve vastu on vaja koostööd". Kui tuletada meelde informatsiooni konvendi tööst, siis seal oli tihti niimoodi, et väikeriigid said kokku ning otsustasid välja minna nii- ja niisuguse seisukohaga, kuid järgmisel päeval lugesime me lehtedest, et ikkagi jäi tegelikult peale suurriikide või, ütleme niimoodi, vähemuse seisukoht. Siit ka minu küsimus: mis siis sellel järgmisel päeval juhtus? Kas väikeriigid ei suutnud oma seisukohti kaitsta või toimus väikeriikide hulgas see, mis tihti toimub, et, nagu öeldakse, ühed riigid hüppavad alt ära? Siit ka küsimuse teine pool, et kuhu siis Eesti kuulus ...

Aeg.

... kas ta oli nende esimeste hulgas või oli ta viimaste hulgas, kes jäid oma seisukohale truuks.

Aitäh selle küsimuse eest! Härra Alatalu, ega välisministrite mitteametlikul kohtumisel ei toimunud valitsustevahelise konverentsi avamist ega sisulist arutelu. Sellel nõupidamisel vaagisid riigid kahte küsimust. Nad vaagisid seda, kuidas hakkab välja nägema valitsustevahelise konverentsi protseduur, kui tihti see hakkab toimuma, mis tasemel, kas kaasatakse eksperte ja mis ajaks konverents peab oma töö lõpetama. Teiseks olid kõne all riikide seisukohad selles osas, missuguseid punkte üks või teine riik tahab käsitleda. Kui ma ütlesin, et väikeriigid peavad olema valmis vastu seisma suurriikide survele, siis ma pidasin eelkõige silmas seda, et üks survemoment on ajalimiit. See ei ole mingi saladus, et mõned Euroopa Liidu praegused liikmed, suured riigid, soovivad võimalikult kiiresti seda arutelu lõpetada, mis tähendaks meie poolt vaadates seda, et meil jääks lihtsalt liiga vähe aega meile väga oluliste küsimuste edasi arutamiseks, näiteks kas või seesama Euroopa voliniku küsimus. Loomulikult, mis puudutab küsimust, mille te esitasite, kas keegi hüppas alt ära või mitte, siis niisugust asja seal muidugi ei toimunud. Niisugune küsimuse püstitus ei ole täna iseenesest võib-olla isegi mitte, kuidas ma ütleksin, kohane, sest väikeriigid ja keskmise suurusega riigid, aga ka mitmed suurriigid, on viimasel ajal pidanud väga tihedaid konsultatsioone ja Eesti Välisministeerium on iga päev väga tihedas kontaktis peale meie lähinaabrite ka meist päris kaugele jäävate riikidega.

Tänan! Toomas Alatalu, teine täpsustav küsimus.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud proua minister! Ma siiski teiega päriselt ei nõustu, sest ka siinsamas saalis kõlab täna üks jutt ja homme võib rahulikult kõlada teine. See on tegelikult väga tüüpiline ka riikide käitumisele, et ühel päeval ollakse väge täis, kuid öö jooksul toimuvad lisakõnelused ning seisukohad muutuvad. Aga minu küsimus puudutab seda, kes siiski nüüd selles suhteliselt suures grupis - kuueteistkümneses grupis - on Eesti Vabariigi kõige arvestatavamad liitlased, kellega me oleme n-ö pidevalt kontaktis ja kellega me kooskõlastame ka oma seisukohti.

Aitäh selle küsimuse eest, härra Alatalu! Euroopa valitsustevahelisel konverentsil on muidugi ka protseduuriliselt hoopis teistsugune olukord, kui me olime harjunud konvendis nägema, sest konvendis olid nii parlamentide, valitsuste kui ka Euroopa Parlamendi esindajad. Arutelu toimus parlamentaarses õhkkonnas. Valitsustevahelisel konverentsil on iga valitsus esindatud oma välisministriga. Seetõttu on need seisukohad, mida ühe või teise liikmesriigi või liituva riigi valitsus esitab, väga konkreetsed, selle valitsuse mandaadiga. Need seisukohad, mida üks või teine riik välja toob, on ühest küljest kokku pandud kahtlemata nende riikide rahvuslikest huvidest lähtuvalt, kuid kindlasti on nad arutelu objektiks nende riikide vahel, kellega on sarnased seisukohad. Kui me leiame, et Eestil on meie seisukohti jagavate riikidega palju ühiseid valdkondi, mida me soovime edasi arutada, siis me saame ka ühiselt nende seisukohtadega välja minna. Ütelda, et neid riike, kellega me kõiki seisukohti täpselt jagame, on 16, ei ole praegu õige. Me jagame väga paljude väga erinevate riikidega seisukohti eri valdkondades, aga seda numbrit ei saa kindlasti võtta sellisena, et see on 16. Niisuguseid poliitilise sisuga ühisdeklaratsioone, nagu me olime harjunud konvendis nägema, valitsustevahelisel konverentsil kindlasti tulla ei saa.

Tänan! Viimane täpsustav küsimus Toomas Alatalult.

Aitäh! Võib-olla siiski lühidalt ütlete, miks me näiteks ei toimi samamoodi nagu Visegrįdi riigid, kes kogu konvendi töö ajal neljakesi, pluss Sloveenia ja Austria, tegutsesid koos.

Ma usun, härra Alatalu, te teate ka seda, et Visegrįdi riigid olid nende hulgas, kellega Eesti tegi väga tihedat koostööd. Küllap te panite tähele sedagi, et 1. septembril toimus Prahas nende riikide välisministeeriumide kõrgete ametnike kokkusaamine, kes jagavad sarnaseid seisukohti, ja ka Eesti oli sinna kutsutud. Välisministeeriumi kantsler oli seal kohal ja vahetas arvamusi nende riikide esindajatega, kellega meil on sarnaseid positsioone, olgu need siis seotud komisjoni liikme kohaga või muude institutsionaalsete küsimustega.

Suur tänu, proua minister! Ühtlasi tänan kõiki teisi ministreid, kes osalesid tänases infotunnis. Infotunni aeg on läbi.

Tere päevast, austatud Riigikogu! Alustame täiskogu istungit. Kõigepealt võtan vastu eelnõusid ja arupärimisi. Valitsuse esindaja Ülle Aaskivi, palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Valitsus annab Riigikogu menetlusse riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu, ettekande teeb rahandusminister Tõnis Palts.

Palun, Peeter Tulviste!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Ei ole vaja olla prohvet, et ette näha, et kui me oleme Euroopa Liitu astumise järgmisel pühapäeval ära otsustanud, siis järgmised teemad, mida hakatakse avalikult arutama, on meie kaitsevõime, kaitsekontseptsioon, kaitsevägi ja kõik muu, mis sellega seostub. Sellepärast esitan ma kaitseministrile arupärimise korras needsamad neli küsimust, mida ma siin täna juba olen korra ette lugenud ja millest kahele minister juba põgusalt vastas.

Rohkem eelnõusid ega arupärimisi ei ole. Kui esitatud eelnõu vastab kodukorraseaduses sätestatud nõuetele, määrab juhatus hiljemalt kolme tööpäeva jooksul juhtivkomisjoni. Kui arupärimine vastab sätestatud nõuetele, siis suunatakse ta kohe adressaadile.

Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud: Vabariigi Valitsuse käesoleva aasta 9. septembril algatatud mandrilava püsiplatvorme ohustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamise protokolliga ühinemise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on õiguskomisjon; Vabariigi Valitsuse käesoleva aasta 9. septembril algatatud konsulaarseaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on õiguskomisjon; Vabariigi Valitsuse käesoleva aasta 9. septembril algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on õiguskomisjon. Menetlusse on võetud ka Vabariigi Valitsuse käesoleva aasta 9. septembril algatatud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on kultuurikomisjon. Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikme Tõnis Lukase käesoleva aasta 9. septembril esitatud arupärimise haridus- ja teadusministrile. Samuti teatab Riigikogu juhatus, et homme, 11. septembril kell 10 esineb Riigikogu täiskogu istungil kõnega Euroopa Parlamendi president härra Pat Cox. Austatud kolleegid, teeme kohaloleku kontrolli. Kohalolijaks registreerus 65 Riigikogu liiget.

Austatud kolleegid! Tänases päevakorras on meil üks punkt ja asumegi seda menetlema. Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Palun ettekandeks kõnepulti keskkonnaminister Villu Reiljani!

Austatud härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vastavalt saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse § 32 lõikele 1 on komplekslubade register avalik andmekogu, millesse koondatakse andmed komplekslubade väljastamise ning komplekslubade nõuete täitmise kontrolli ja seire kohta. Sama seaduse § 33 lõike 2 kohaselt asutab komplekslubade registri Vabariigi Valitsus vastavalt andmekogude seadusele. Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse § 33 tunnistatakse kehtetuks, sest komplekslubade registrit ei asutata. Põhjendustena toome välja järgmised asjaolud. 2003. aasta juulis kehtestas keskkonnaminister andmekogude seaduse alusel määrusega andmekogu, mille nimetus on keskkonnalubade infosüsteem ja kuhu koondatakse andmed kõigi keskkonnalubade, sealhulgas komplekslubade kohta. Kuna kompleksloas märgitakse igal aastal nõuete täitmise kontrolli tulemused ja seireandmed, siis keskkonnalubade infosüsteem kajastab ka neid andmeid. Teiseks, vastavalt keskkonnaregistri seaduse § 61 lõikele 4 lülitatakse alates 2005. aasta 1. juulist keskkonnaregistri koosseisu keskkonnalubade, sealhulgas komplekslubade andmestik ja luba registrikaardi lisana. Seega ei ole vaja eraldi komplekslubade registrit moodustada ning saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse § 33 osutub üleliigseks. See on lühidalt kõik. Aitäh!

Tänan, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on ettekandjale küsimusi? Andres Tarand, palun!

Aitäh! Mul on vaja teha väikene enesekriitiline passaaž. Ilmselt olin ma ka ise süüdi selles, mille kohta ma küsin. Küsimus on nimelt selles, et kas nüüd oleks keskkonnaministri meelest sobiv juhtum, et see võrdlemisi värdjalik pealkiri ära parandada. Saastatus ja saastus, okei, sellest ma saan aru, see on eesti sõnade lühenemine. Aga saastatus on ise kompleksne nähtus ja "kompleksne" on kahemõtteline sõna eesti keeles. Mis on kompleksne vältimine ja kontrollimine, seda annab mõelda, kui mõtlema hakata. Muidugi ei pruugi seda teha. Igatahes olen ma maha maganud selle päris seaduse, sellepärast ma ei tea, kas nüüd on veel üldse õigust rääkida ja parandada.

Aitäh! Õige on see, et ühest seadusest tuleb teine sõna, aga kantseliidikriitikas olen ma, härra Tarand, sinuga ühte meelt.

Tänan! Kas on veel küsimusi? Rohkem küsimusi ei ole. Palun ettekandeks kõnepulti keskkonnakomisjoni liikme Toomas Vareki!

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse muutmise seaduse eelnõu algatas 2003. aasta 14. mail Vabariigi Valitsus. Riigikogu juhatus määras 2003. aasta 15. mail keskkonnakomisjoni juhtivkomisjoniks. Seaduseelnõu koosneb kahest paragrahvist ja käsitleb ainult ühte regulatsiooni. Ta tunnistab kehtetuks keskkonna komplekslubade riikliku registri kui mittevajaliku. Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse järgi hoitakse komplekslubadega seotud andmeid komplekslubade riiklikus registris. Samas koondatakse eespool nimetatud andmed keskkonnaregistri seaduse järgi keskkonnaregistrisse ja sellest eraldi seisev riiklik register oleks andmekogude dubleerimine ning sellega seotud kulud oleksid põhjendamatud. Keskkonnakomisjon on kohtunud seaduseelnõu algataja esindajatega. Seaduseelnõuga seoses keskkonnakomisjonil probleeme ei tekkinud. Keskkonnakomisjon otsustas 2003. aasta 9. juuni istungil (7 poolt, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud): 1) saata saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse muutmise seaduse eelnõu esimesele lugemisele; 2) teha Riigikogule ettepanek lõpetada saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine ning saata seaduseelnõu teisele lugemisele; 3) jääda saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise kümnepäevase tähtaja juurde (käesoleva aasta 24. september kell 18); 4) kavandada saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine hiljemalt Riigikogu II istungjärgu kuuendale töönädalale. Aitäh!

Tänan väga, lugupeetud ettekandja! Kas kolleegidel on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas on vaja avada läbirääkimisi? Fraktsioonide volitatud esindajad saaksid sõna võtta. Läbirääkimisi ei avata, eelnõu esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 24. september kell 18. Oleme lõpetanud tänase päevakorra punktide menetlemise. Nägemist! Istungi lõpp kell 14.10.