Lugupeetud Vabariigi President! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Daamid ja härrad! X Riigikogu I istungjärgu esimese istungi avasõna on Vabariigi Presidendil. Palun!

Armas Eesti rahvas! Austatud Riigikogu, Vabariigi Valitsus ja Riigikohtu esimees! Ekstsellentsid! Daamid ja härrad! Austatud härra president Meri! 2. märtsil teostas Eesti rahvas oma põhiseaduslikku õigust kõrgeima võimu kandjana ja valis teid, lugupeetud Riigikogu liikmed, neljaks aastaks oma esindajateks. Selle aja möödudes võtab rahvas korraks võimu jälle enda kätte ja annab hinnangu teie tööle. Selline on parlamentaarse demokraatia toimimise loogika. Mandaadi teostada rahva asemel riigivõimu andis täna kokkutulnud Riigikogule 58,24% kodanikest. Miks jäid valimistest kõrvale ülejäänud? On selle põhjuseks kindel usk, et Eesti areng jätkub rahva valitud iseseisvuse kursil, on see pettumus oma riigis või individualismi kapseldunud ükskõiksus? Need küsimused jäävad vastuseta, sest kõrgeim võim ei anna kellelegi aru ja ta ei pea kellegi ees oma valikuid põhjendama. Valitud rahvaesindajatel tuleb aga selle üle tõsiselt mõelda ja muret tunda, sest rahva usaldus toidab parlamendi teovõimet. Selle nõrkus kätkeb endas ohtu riigi arengule ja toimivale põhiseaduslikule korrale. Kirjutades täna alla oma ametivandele, annate te lubaduse jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. See lubadus on seotud suure vastutusega arendada õiguskorda, mis rajaneb Eesti riigi põhiväärtustel, ning legitimeerida rahvalt saadud võimu alusel riigi täidesaatev ja kohtuvõim. Riigikogu tahe seob rahvusvaheliste lepingute kinnitamise kaudu meie riigi tihedasse rahvusvahelise koostöö võrgustikku. Riigikogule on antud pädevus otsustada ka sõja ja rahu ning riigile sõjaliste kohustuste võtmise küsimusi. X Riigikogu alustab tööd ajal, mil kogu maailma üldsuse tähelepanu all on sõda Iraagis. See on paratamatult lisanud väärtustele "rahu ja julgeolek" uue mõõtme ka Eesti rahvusliku julgeoleku seisukohalt vaadates. Riikideüleseks nähtuseks on muutunud nii sõda ja globaalkatastroofide oht kui ka terrorism ja totalitaarsete režiimide vägivald oma rahva vastu, ükskõik millises maailma nurgas see ka ei toimuks. Riikide ja rahvusvaheliste koostööorganisatsioonide eriarvamused maailma rahu ja julgeolekut ohustavate kriiside lahendamise suhtes on tänase maailma reaalsus. Seda, milliseid muutusi toob siin kaasa sõda, on täna veel raske ja keeruline prognoosida. Ent ma loodan, et rahvusvahelised organisatsioonid väljuvad kujunenud olukorrast endisest tugevamana. Selleks on aga vaja ka meie jõupingutusi ja, mis peamine, head tahet. Olukord maailmas nõuab teravdatud tähelepanu ja kaalutletud tegevust nii Riigikogult, Vabariigi Valitsuselt kui ka Vabariigi Presidendilt. Eesti ajaloo õppetunnid on tuleviku jaoks hoiatava tähendusega. Need osutavad, et väikeste riikide võimalused mõjutada maailmapoliitika jõujoonte kujundamist on piiratud. Kuid ka väikeriik saab maailmapoliitikas nähtavaks ja arvestatavaks, kui ta arendab koostööd nendega, kes jagavad riikidevahelises suhtlemises tunnustatud väärtusi ja eesmärke. Niisugusel taustal omandavad tänases maailmas uue mõõtme ja tähenduse ka rahvusvahelise õiguse väärtused. Neist lähtudes tuleb leida teid rahvusvaheliste kriiside lahendamiseks, riikidevahelise usalduse taastamiseks ja koostöö süvendamiseks. Tulemuslikus riikidevahelises koostöös peab usalduse mõõdupuuks saama üksteise huvidega arvestamine, võetud kohustuste täitmine ja vastutuse kandmine. Tänases olukorras on meie rahvuslike huvide kaitse seisukohalt aktuaalsem kui kunagi varem liitumine NATO ja Euroopa Liiduga. Kuidas me suudame seal kanda liikmesusega kaasnevaid kohustusi ja vastutust, see sõltub suuresti ka iga valitud rahvaesindaja tegevusest. Riigikogul seisab ees lepingute ratifitseerimine Eesti liitumiseks NATO ja Euroopa Liiduga. See toob kaasa kohustuse tugevdada iseseisva Eesti riigi kaitsevõimet ja arendada valdkondi, mis Euroopa Liidus on jäetud liikmesriikide pädevusse. Oma sõna Eesti liitumise kohta Euroopa Liiduga ütleb 14. septembril rahvas. On väga oluline, et selle eel toimuks aktiivne arutelu Eesti tuleviku üle ning täie vastutustundega analüüsitaks ka ajalookogemusi ja valikuvõimalusi. Austatud rahvaesindajad! Riigikogu koosseisude järjepidevust seob õiguskorras sisalduvate väärtuste järjepidevus. IX Riigikogul tuli lahendada keerulisi õiguspoliitilisi ülesandeid: lõpule viia eraõiguse reform, kehtestada euroopalikke traditsioone kandvad karistuspoliitilised põhimõtted ning asuda kõrvaldama mahajäämust avaliku õiguse arendamisel eraõigusega võrreldes. Õigussüsteem on tervik, kus ühe osa eelisareng või mahajäämus pärsib õiguse regulatiivset toimet tervikuna. See on tunnetatav veel tänagi mitmes avaliku õiguse valdkonnas. Nii näiteks on riigihalduse keskset valdkonda reguleeriv Vabariigi Valitsuse seadus ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadus jäänud oma regulatsioonidega oluliselt maha avaliku halduse tasakaalustatud arengu vajadustest. Stabiilses demokraatias on õiguskorra stabiilsus omaette väärtus. Riigis, kus püütakse kiiresti ületada poole sajandi pikkust mahajäämust õiguskorra arendamisel, kus muutuvad valikud ja võimalused, ei tohi õigusruum aja nõuetele jalgu jääda ja saada arengu piduriks. Eesti õigussüsteemile nelja aastaga loodud lisa kannab põhiosas Euroopa Liidu õigusruumi väärtusi. Kuigi paljud seadused kannavad kiirustamisest jäänud traagelniite ja mitmed teistest riikidest ülevõetud lahendused kodunevad aeglaselt Eesti õiguskorras, väärib IX Riigikogu tehtud töö lugupidamist ja tänu. Riigikogu tegevuses on olulisel kohal ka eri eluvaldkondade suhete reguleerimine ja arengukavade väljatöötamine. Ka muude riigielu küsimuste lahendamisega, mis ei ole põhiseadusega antud täidesaatva võimu otsustada, on Riigikogul võimalus suunata arengut. Strateegiliste arengukavade koostamine, nende vastastikuse koostoime tagamine ning eluvaldkondade õiguslik reguleerimine on ülimalt tundlik ala. Siin saab tegutseda ainult põhjalikule sotsiaalmajanduslikule analüüsile tuginedes ning kaugemale ulatuvaid tagajärgi prognoosides. Kuidas on sotsiaalseid ja majanduslikke protsesse seaduste abil valesse voolusängi juhitud, seda näitab kas või regionaalse arengu ebaühtlus ja elukvaliteedi oluline halvenemine mitmes Eestimaa piirkonnas. Seda on näha ka kutseharidussüsteemi nõrkusest, puudustest sotsiaal- ja arstiabi korralduses ja kättesaadavuses, teaduse ja kultuuri alafinantseeritusest. Vastuvõetud seaduste ja kergekäeliste, sügava analüüsita otsustega on küll kerge täita valimislubadusi, kuid nende elluviimine võib ajapikku mõne erakonna poliitilise kapitali kahandada ootamatult väikeseks. Nii on mõjunud ühepäevaperemehe mentaliteet meie piiratud ressurssidega ümberkäimisel, aga ka näiteks majanduse arengu seisukohalt strateegiliste elektrijaamade müümise katse juhuslikele investoritele, mis peatati vaid üldsuse jõulisel survel. Tundlik valdkond on ka maksupoliitika, mis on stabiilse majanduskeskkonna tuumaks. Mida suurem on seal kavandatav muudatus, seda kauem peaks see olema ette teada ning seda põhjalikumalt kõik mõjud ja kattevõimalused läbi analüüsitud. Sellistest põhimõtetest peab lähtuma ka Riigikogu. Volitused maha pannud IX Riigikogu muutis põhiseadust, andes kohaliku omavalitsuse volikogudele võimaluse korraldada kohaliku elu küsimusi senise kolme aasta asemel neli aastat. Riigikogu riiulitele jäi aga president Meri algatatud põhiseaduse muudatus, mis käsitles Vabariigi Presidendi otsevalimist rahva poolt. Mitmeid arvestatavaid ettepanekuid põhiseaduse täiendamiseks tegi ka juba 1998. aastal töö lõpetanud põhiseaduse juriidiline ekspertkomisjon. Möödunud aasta lõpus algatas Riigikogu põhiseaduse täiendamise seaduse, mille kohaselt võib Eesti kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest. Selle täienduse vastuvõtmine rahvahääletusel 14. septembril kõrvaldab põhiseaduse tõlgendamisel formaalse takistuse Eesti kuulumiseks Euroopa Liitu. Samal ajal annab see eesti rahva suveräänsete õiguste ja rahvuslike huvide kaitseks uusi võimalusi. Taasiseseisvunud Eesti põhiseadus on üle kümne aasta olnud demokraatliku riigi õiguskorra ja ühiskonnakorralduse kindel alusmüür. Samas on Eesti riik läbinud kiire arengu, oleme muutunud koos muutuva maailmaga. Ilmselt küpseb juba täna tööle hakkava Riigikogu volituste ajal vajadus ja valmisolek alustada põhiseaduse terviklikku läbitöötamist, et vormida Eesti riikluse aluspõhimõtted rahva huve ja rahvuslikke väärtusi kaitsvasse riigiõigusliku mudeli tänapäevasemasse vormi. Vabariigi Presidendi ja Riigikogu roll põhiseaduslikkuse kaitsmisel on mitmes mõõtmes võrreldav. Kaitsta põhiseadust, see on kaitsta oma riikluse aluspõhimõtteid, aga ka teiste riikide ja rahvaste valitsemiskogemuste põhjal loodud ning põhiseaduses sisalduvaid õiguslikke väärtusi. Presidendina on mul tulnud Riigikogusse tagasi saata seadus, milles seadusandlik võim loovutas oma tegevusmaa vabatahtlikult valitsusele, seades sellega ohtu ühe põhiseaduses sisalduva aluspõhimõtte - võimude lahususe ja tasakaalu põhimõtte. Võimude lahusus ei ole võimude vastasseis, vaid see on aluseks tasakaalule, mis on mõõdetav usaldusega. Tasakaal ja usaldus on lähtepunktiks ka parlamendi koalitsiooni ja opositsiooni tegevuses. Riigikogu usalduse alusel saab võimude lahussüsteemis vastutusvõimelisena tegutseda Vabariigi Valitsus. Lähiajal tuleb teil, lugupeetud Riigikogu liikmed, anda oma usaldushääletusega volitused peaministrikandidaadile uue valitsuse moodustamiseks. Konsultatsioonid Riigikogusse valitud erakondade esindajatega on aidanud mul selgitada usalduse jõujooni Riigikogus. Lähtudes meie põhiseaduse vaimust, tagab üksnes stabiilne valitsus riigi järjepideva arengu ülimalt vastutusrikkal perioodil. IX Riigikogu tegevus näitas, et valitsusvastutuse koorma all tehtud otsustused viisid tasakaalust välja arengu mitmes riigielu valdkonnas. Need muutsid usalduse jõujooni ka Riigikogus endas. Seetõttu ei jõudnud Riigikogu eelmise koosseisu alguses volituse saanud valitsus tähtaja lõpuni kanda vastutuse koormat. Samas tänan nii Mart Laari kui ka Siim Kallase valitsust, kes viisid Eesti arengu tänaste rajajoonteni. Täna tööd alustava X Riigikogu järjepidevus ei ole seotud ainuüksi eelmise Riigikogu koosseisuga. See ulatub tagasi eesti rahva põhiväärtusteni ning seob meid kohustusega luua tingimused rahvuse ja kultuuri arenguks. Sama kohustus leidis väljenduse ühiskondliku kokkuleppe memorandumis, mille allakirjutamisega näidati head tahet saavutada üle erakondliku ja koalitsioonipoliitika ulatuv koostöö. See peaks kujunema heaks eelduseks kokkuleppe enda sõlmimisele ja ka kirjapandu realiseerimisele Riigikogu eelseisva nelja tegevusaasta jooksul. Kokkulepe peab saama kindlaks aluseks järgmisele, XI Riigikogule jätkusuutliku Eesti arendamisel. Palju jõudu ja edu teile! Kuulutan X Riigikogu esimese istungi avatuks. Aitäh! (Aplaus.)

Tänan, härra president!

Lugupeetud Riigikogu liikmed, teeme kohaloleku kontrolli. Kohal on 99 Riigikogu liiget. Riigikogu liikme ametivande teksti ettelugemiseks palun kõnetooli X Riigikogu vanima liikme härra Ülo Vooglaiu!

Austatud president! Lugupeetavad kolleegid! Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena Riigikogu X koosseisus, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale.

Palun ametivande tekstile alla kirjutama: Olav Aarna, Rein Aidma, Toomas Alatalu, Jaak Allik, Andrus Ansip, Küllo Arjakas, Peep Aru, Meelis Atonen, Enn Eesmaa, Margi Ein, Ene Ergma, Margus Hanson, Andres Herkel, Toomas Hendrik Ilves, Sergei Ivanov, Teet Jagomägi, Andres Jalak, Mati Jostov (Ei ole kohal.), Helle Kalda, Nelli Kalikova, Tõnu Kauba, Tunne-Väldo Kelam, Arnold Kimber, Signe Kivi, Peeter Kreitzberg, Elle Kull, Urmo Kööbi, Mart Laar, Rein Lang, Tarmo Leinatamm, Margus Leivo, Heimar Lenk, Robert Lepikson, Jürgen Ligi, Väino Linde, Andres Lipstok, Värner Lootsmann, Tõnis Lukas, Külvar Mand, Maret Maripuu, Indrek Meelak, Marko Mihkelson, Aadu Must, Leino Mägi, Jaanus Männik, Eiki Nestor, Mart Opmann, Ivari Padar, Urmas Paet, Tõnis Palts, Juhan Parts, Ants Pauls, Koit Pikaro, Marko Pomerants, Nelli Privalova, Henn Pärn, Kadi Pärnits, Kaarel Pürg, Jaanus Rahumägi, Rein Randver, Indrek Raudne, Janno Reiljan, Villu Reiljan, Urmas Reinsalu, Reet Roos, Viive Rosenberg, Rain Rosimannus, Paul-Eerik Rummo, Jüri Saar, Katrin Saks, Toomas Savi, Edgar Savisaar, Vilja Savisaar, Helir-Valdor Seeder, Evelyn Sepp, Ain Seppik, Sven Sester, Mark Soosaar, Imre Sooäär, Mihhail Stalnuhhin, Jüri _ehovtsov, Olari Taal, Vello Tafenau, Andres Taimla, Kalle Talviste, Tiit Tammsaar, Andres Tarand, Toomas Tein, Ela Tomson, Toivo Tootsen, Mai Treial, Peeter Tulviste, Marika Tuus, Ken-Marti Vaher, Trivimi Velliste, Vladimir Velman, Taavi Veskimägi, Hannes Võrno, Jaan Õunapuu, Avo Üprus. Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valimiskomisjoni nimel õnnitlen teid ametikohustuste täitmisele asumise puhul! (Aplaus. Kõlab Eesti Vabariigi hümn. Rõdul laulab rahvusooperi Estonia poistekoor.)

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 69 valib Riigikogu oma liikmete hulgast Riigikogu esimehe ja kaks aseesimeest. Tulenevalt Riigikogu kodukorra seaduse § 2 lõikest 2 juhatab Riigikogu istungit Riigikogu esimehe valimisel Vabariigi Valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. Valimise korraldamisel lähtub Vabariigi Valimiskomisjon Riigikogu kodukorra seaduse §-dest 6-8, § 81 lõikest 2 ja §-dest 86-89. Enne valimistoimingute juurde asumist lubage mul lühidalt teile tutvustada Riigikogu juhatuse valimisega seonduvat. Esmalt valitakse Riigikogu esimees. Riigikogu aseesimehed valitakse samaaegselt pärast Riigikogu esimehe valimist. Kandidaadi võib üles seada Riigikogu liige. Pärast Riigikogu esimehe valimist seatakse üles Riigikogu aseesimeeste kandidaadid. Ülesseatu peab andma kandideerimiseks nõusoleku. Hääletamine on salajane ning see toimub hääletamissedeli täitmise teel. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl nii Riigikogu esimehe kui ka aseesimeeste valimisel. Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Protestid valimiste korraldamise kohta esitatakse valimiskomisjonile kohe pärast hääletamistulemuste teatavakstegemist. Valimistulemused kuulutatakse välja kohe pärast võimalike protestide läbivaatamist. Riigikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab üle poole kehtivatest häältest. Kui ükski kandidaat ei saa üle poole kehtivatest häältest, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel lisavoor. Võrdse häältearvu puhul heidetakse liisku. Kui Riigikogu esimehe kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, osutub ta valituks, kui saab rohkem poolt- kui vastuhääli. Hääletamise korda tutvustan enne hääletamise väljakuulutamist. Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi seni kõneldu kohta? Ei ole. Enne kandidaatide ülesseadmist on mul ettepanek teha kohaloleku kontroll. Palun, teeme kohaloleku kontrolli! Riigikogu 101 liikmest on kohal 100, puudub 1. Kas keegi Riigikogu liikmetest soovib Riigikogu esimehe kandidaati üles seada? Härra Vooglaid, palun kõnetooli!

Austatud valimiskomisjoni esimees! Lugupeetud kolleegid! Tänapäeva üha kiiremini globaliseeruvas maailmas jäävad püsima vaid need rahvad, kes suudavad ja tahavad süsteemselt mõelda ja käituda, olla väärikas, visa, ettevaatlik ja järjekindel. Meie edu eelduseks on vaimsus, haritus, informeeritus igas eluvaldkonnas. Riigikogu juhatajaks peaks saama isik, kellele on kõik see, millest äsja rääkisin, enesestmõistetav. Ühenduse Vabariigi Eest - Res Publica nimel esitan Riigikogu esimehe kandidaadiks Riigikogu liikme, Eesti Teaduste Akadeemia asepresidendi akadeemik Ene Ergma.

Tänan! Kas on veel ettepanekuid? Kas keegi soovib veel kandidaati üles seada? Proua Ene Ergma, kas te olete nõus kandideerima Riigikogu esimehe kohale?

Jah.

Tänan! Palun esitage nõusolek ka kirjalikult! Kas on veel ettepanekuid? Ei ole. Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et sulgeda Riigikogu esimehe kandidaatide nimekiri? Palun hääletada!Hääletustulemused Poolt on 93 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Riigikogu esimehe kandidaatide nimekiri on suletud. Kuulutan välja vaheaja Riigikogu esimehe kandidaatide nimede kandmiseks hääletamissedelitele. Vaheaja lõppemisest anname märku kellaga. V a h e a e g

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valimiskomisjon on valmis läbi viima Riigikogu esimehe valimist. Valimiskomisjon, palun! Komisjoni liikmed kontrollivad siinsamas teie ees hääletamiskasti ja pitseerivad selle. Lubage mul tutvustada hääletamise korda. Valimiskomisjon annab Riigikogu liikmetele nimekirja alusel hääletamissedeli koos ümbrikuga. Palun Riigikogu liikmetel esitada valimiskomisjonile hääletamissedeli saamiseks isikut tõendav dokument, st Riigikogu liikme tunnistus, pass, isikutunnistus või juhiluba. Hääletamissedeli saamise kohta annab Riigikogu liige allkirja. Hääletamissedel märgistatakse hääletamiskabiinis. Kuna Riigikogu esimehe kandidaate on ainult üks, hääletab Riigikogu liige kandidaadi poolt või vastu, märkides hääletamissedelile risti vastavalt lahtrisse "Poolt" või "Vastu" kandidaadi nime juures. Hääletamissedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi, loetakse kehtetuks. Hääletamine korraldatakse Riigikogu saali kõrval fuajees. Te väljute hääletamisruumi saali tagauksest. Fuajees on üles seatud laud, kust te saate hääletamissedeli ja ümbriku. Pärast hääletamissedeli kättesaamist teete te hääletamiskabiinis oma otsuse, asetate hääletamissedeli ümbrikusse ning suundute hääletamiskasti juurde, kus pärast ümbriku märgistamist valimiskomisjoni pitsatiga lasete oma hääletamissedeli isiklikult hääletamiskasti. Kui te olete kogemata hääletamissedeli ebaõigesti täitnud või muul viisil rikkunud ning märkate seda enne sedeli hääletamiskasti laskmist, siis on teil õigus saada rikutud sedeli tagastamisel uus hääletamissedel. Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi hääletamise korraldamise kohta? Ei ole. Valimiste ajal tohivad hääletamisruumis viibida lisaks Riigikogu liikmetele ainult valimiskomisjoni liikmed ja valimiskomisjoni teenindavad isikud. Vastavalt Riigikogu kodukorra seaduse § 87 lõikele 5 on Riigikogu liikmetel hääletamiseks aega 30 minutit hääletamise algusest. Praegu on kell 16.31. Hääletamise lõppemisest anname märku kellaga, mille järel palun kõigil Riigikogu liikmetel koguneda tagasi istungisaali. Kuulutan välja hääletamise Riigikogu esimehe valimisel. (Hääletamine.) Lugupeetud Riigikogu liikmed, palun koguneme saali! Lugupeetud Riigikogu, kuulutan hääletamise Riigikogu esimehe valimisel lõppenuks. Palun tuua hääletamiskast saali! Kõigepealt palun kontrollida hääletamiskasti ja seda, ega pitser hääletamiskastil ei ole rikutud. Tänan! Palun valimiskomisjoni liikmetel asuda hääli lugema! Algab häältelugemise protseduuri viimane osa. Ma kontrollin siin teie ees avalikult, kas esialgsed tulemused vastavad tegelikkusele, st ma nimetan kandidaadi nime ning siis tema poolt ja tema vastu antud hääled. Ene Ergma: poolt 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31, 32, 33, 34, 35, 36, 37, 38, 39, 40, 41, 42, 43, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51, 52, 53, 54, 55, 56, 57, 58, 59, 60, 61, 62, 63, 64, 65, 66. (Aplaus.) Vastu: 1, 2, 3. Kehtetud: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30. Selgituseks niipalju, et kehtetud olid sellised hääletamissedelid, millel olid mõlemad lahtrid täitmata või olid mõlemad lahtrid täidetud. Teen teatavaks hääletamistulemused Riigikogu esimehe valimisel: "Vabariigi Valimiskomisjon tegi häälte lugemisel kindlaks järgmised arvud: nimekirja kantud Riigikogu liikmete arv - 101, hääletamissedeli saanud Riigikogu liikmete arv - 99, hääletamisest osavõtnud Riigikogu liikmete arv - 99, kehtetute hääletamissedelite arv - 30, Riigikogu esimehe kandidaadile antud häälte arv: Riigikogu esimehe kandidaadi Ene Ergma poolt antud häälte arv - 66, vastu antud häälte arv - 3. Protokoll on koostatud 2003. aasta 31. märtsil kell 17.22. Heiki Sibul, Vabariigi Valimiskomisjoni esimees." Kas on proteste? Ei ole. Valimistulemuste teatavakstegemiseks Riigikogu esimehe valimisel annan sõna Vabariigi Valimiskomisjoni esimehele.

Vabariigi Valimiskomisjoni 31. märtsi käesoleva aasta otsus nr 71 "Riigikogu esimehe valimise tulemuste kindlakstegemine": "Riigikogu kodukorra seaduse § 7 lõikest 5 ja § 82 lõikest 1 lähtudes Vabariigi Valimiskomisjon otsustab: tunnistada Ene Ergma valituks Riigikogu esimeheks. Heiki Sibul, Vabariigi Valimiskomisjoni esimees." (Aplaus.)

Riigikogu esimehe valimise tulemused on Vabariigi Valimiskomisjoni poolt välja kuulutatud ning vastavalt seadusele panen mina oma volitused selle istungi juhatamisel maha. Riigikogu esimehel proua Ene Ergmal palun asuda oma ametikohustusi täitma!

Austatud Riigikogu liikmed! Austatud diplomaatilise korpuse liikmed! Austatud Riigikohtu esimees! Austatud härra Meri! Daamid ja härrad! Kõigepealt tahan avaldada tänu Eesti rahvale, kes usaldas mind olema tema esindaja siin Riigikogus. Tahan tänada X koosseisu Riigikogu liikmeid, kes andsid mulle täna mandaadi, et täita äärmiselt vastutusrikas Riigikogu esimehe (või tänasest esinaise) ametikoht. Minu jaoks on olevik ja tulevik ilma minevikku mäletamata mõttetu, seetõttu tahan tänada eelmisi Riigikogu liikmeid, kes on ära teinud suure töö. Aitäh teile selle eest! Eriline tänu Riigikogu kauaaegsele esimehele härra Toomas Savile töö eest Riigikogu juhtides! (Aplaus.) Loodan, et te lubate mul siin tänuga meenutada oma kadunud vanemaid, kelle loodud soojas eesti peres anti mulle kõike seda, mida on vaja, et täna võiksin seista teie ees Riigikogu esinaise ametis. Millised tunded peaksid täitma äsja valitud Eesti Vabariigi Riigikogu esinaise hinge? Tajun vastutust, mis langeb minu õlgadele, kuid loodan, et siin saalis ei teki kahte Eestit, koalitsiooni ja opositsiooni Eestit. Me peame lõppude lõpuks jõudma sellele arusaamale, et meie väikeses riigis on vaja kasutada kõiki olemasolevaid teadmisi, et tagada Eesti riigi arengut. Seetõttu luban teile, et olen avatud kõigile, sõltumata sellest, kas need Riigikogu liikmed on opositsioonist või koalitsioonist. Kõik, mis tagab Eesti arengu ja Eesti inimeste heaolu, on minu eelistus. Arvan, et see lähtealus haakub küllalt hästi Vabariigi Presidendi ühiskondliku kokkuleppe ideega. Peame endale aru andma, et selle Riigikogu koosseisu volituste ajal läheb Eesti rahvas Euroopa Liitu. Siit tõuseb meie ette küsimus, kuidas Eesti teostab ennast Euroopa Liidus. Esinedes hiljuti Postimehe korraldatud arvamusliidrite lõunal teemal "Kas Euroopa Liidus tohib köhida?", ütlesin, et Eestil pole teist valikut. Tõesti ei ole, kuid kuigi me läheme Euroopa Liitu väikese riigina, olgem hingelt suured. Me peame tegema tõsist tööd, et siin Eestimaal ei nähtaks Euroopa Liidus mingit eurotonti, mida kahjuks tihtipeale mõne üliagara ametniku tegevus Euroopa Liidu nõudmiste tõlgendamisel kaasa on toonud. Eesti iseseisvumine andis meile hurmava ja peadpööritava tunde olla vaba. Olla vaba - see on kohustus riigi ees, kus elame, mida kahjuks tihti unustame. Täna siin, võttes vastu kõrge ametikoha, teadvustan endale, et kaotan suure osa oma vabadusest, mida olen nautinud õppejõu ja teadlasena kõik Eesti iseseisvusaastad. Kuid on veel üks asi, mis mind innustas seda kohta vastu võtma. Olen uhke, et olen eesti naine. Armsad ja tublid eesti naised, olge aktiivsemad! Võtkem endale rohkem julgust Eesti elu edendamiseks kõige kõrgemal tasemel! Arvan, et koos toredate eesti meestega saaksime me Eesti riigi arenguks teha tunduvalt rohkem. Aidaku meid eelmiste põlvede sitkus! Tänan! (Aplaus.) Alustame Riigikogu aseesimeeste valimist. Riigikogu aseesimeeste valimisel kehtib põhimõtteliselt sama protseduur, mille tegime läbi esimehe valimisel. Riigikogu aseesimeesteks saavad kaks enim hääli saanud kandidaati. Esimeseks aseesimeheks saab kahest enim hääli saanud kandidaat ja teiseks aseesimeheks saadud häälte arvult teine kandidaat. Võrdselt hääli kogunute vahel korraldatakse valimise lisavoor. Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Ei ole. Kas keegi Riigikogu liikmetest soovib Riigikogu aseesimehe kandidaati üles seada? Palun, härra Urmas Paet!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Reformierakonna nimel esitan Riigikogu aseesimehe kandidaadiks Toomas Savi.

Aitäh! Palun, härra Edgar Savisaar!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Kolleegid! Sean Riigikogu aseesimehe kandidaadina üles Peeter Kreitzbergi. Tema nõusolek on lisatud.

Aitäh! Palun, härra Tõnis Lukas!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Head külalised! Et ei juhtuks häbilugu ja et Teaduste Akadeemia presidentuur või asepresidentuur ei jääks meie kolmeliikmelises Riigikogu juhatuses mingilgi moel vähemusse, panen ette valida Riigikogu aseesimeheks Peeter Tulviste, Teaduste Akadeemia asepresidendi. Isamaaliidu fraktsioon usaldab Peeter Tulviste analüütilist vaistu. Kutsume ka teid üles seda usaldama! Siin on kõik vajalikud paberid.

Aitäh! Kas on veel ettepanekuid? Rohkem kandidaatide ülesseadmise soovi ei ole. Vastavalt Riigikogu kodukorra seaduse § 7 lõikele 2 kantakse kandidaatide nimekirja nende kandidaatide nimed, kes annavad nõusoleku kandideerida. Härra Toomas Savi, kas olete nõus kandideerima Riigikogu aseesimehe ametikohale?

Jah, proua esimees, olen nõus.

Palun nõusolek esitada ka kirjalikult! Peeter Kreitzberg on juba nõusoleku andnud. Palun, Peeter Tulviste, kas te olete nõus kandideerima aseesimehe kohale?

Jah, proua esinaine.

Palun anda oma nõusolek ka kirjalikult! Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et sulgeda Riigikogu aseesimeeste kandidaatide nimekiri? Palun hääletada!Hääletustulemused Poolt on 92 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, erapooletuid ei ole, 8 ei osalenud. Riigikogu aseesimeeste kandidaatide nimekiri on suletud. Kuulutan välja vaheaja Riigikogu aseesimeeste kandidaatide nimede kandmiseks hääletamissedelitele. Vaheaja lõpetamisest anname märku kellaga. V a h e a e g

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Kuulutan vaheaja lõppenuks. Vabariigi Valimiskomisjon on valmis läbi viima Riigikogu aseesimeeste valimist. Hääletamise korra tutvustamiseks annan sõna Vabariigi Valimiskomisjoni liikmele.

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Komisjoni liikmed kontrollivad siinsamas teie ees hääletamiskasti ja pitseerivad selle. Hääletamise kord on sama mis Riigikogu esimehe valimisel. Riigikogu liige märgib hääletamissedelil lahtrisse risti selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab. Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi hääletamise korra kohta? Ei ole.

Hääletamise lõppemisest anname märku kellaga, mille järel palun kõigil Riigikogu liikmetel koguneda tagasi istungisaali. Kuulutan välja pooletunnise hääletamise Riigikogu aseesimeeste valimiseks. (Hääletamine.) Kuulutan Riigikogu aseesimeeste valimise lõppenuks. Palun tuua hääletamiskast saali! Kõigepealt palun kontrollida hääletamiskasti ja seda, et pitser hääletamiskastil ei ole rikutud. Palun valimiskomisjoni liikmetel asuda hääli lugema!

Ma kontrollin nüüd teie ees avalikult, kas esialgsed tulemused vastavad tegelikkusele. See tähendab, ma nimetan kandidaatide nimed sellises järjekorras, nagu nad hääletamissedelile on kantud, ja loen jälle ette kandidaadi poolt antud hääled. Peeter Kreitzberg: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27. Toomas Savi: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31, 32, 33, 34, 35, 36, 37, 38, 39, 40, 41, 42, 43, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51, 52, 53, 54, 55, 56, 57. Peeter Tulviste: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11. Kehtetud: 1, 2, 3, 4. Hääletamissedelid olid kehtetud seetõttu, et oli täidetud rohkem lahtreid kui üks. Teen teatavaks hääletamistulemused Riigikogu aseesimeeste valimisel: "Nimekirja kantud Riigikogu liikmete arv - 101, hääletamissedeli saanud Riigikogu liikmete arv - 99, hääletamisest osavõtnud Riigikogu liikmete arv - 99, kehtetute hääletamissedelite arv - 4, Riigikogu aseesimeeste kandidaatidele antud häälte arv (Riigikogu aseesimehe kandidaat ja poolt antud häälte arv): Peeter Kreitzberg - 27 häält, Toomas Savi - 57 häält, Peeter Tulviste - 11 häält. Protokoll on koostatud 2003. aasta 31. märtsil kell 18.26. Heiki Sibul, Vabariigi Valimiskomisjoni esimees."

Tänan! Kas on proteste? Proteste ei ole. Valimistulemuste väljakuulutamiseks Riigikogu aseesimeeste valimisel annan sõna Vabariigi Valimiskomisjoni esimehele.

Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valimiskomisjoni käesoleva aasta 31. märtsi otsus nr 72 "Riigikogu aseesimeeste valimise tulemuste kindlakstegemine": "Riigikogu kodukorra seaduse § 7 lõikest 6 ja § 82 lõikest 1 lähtudes Vabariigi Valimiskomisjon otsustab: tunnistada Toomas Savi valituks Riigikogu esimeseks aseesimeheks ja Peeter Kreitzberg Riigikogu teiseks aseesimeheks. Heiki Sibul, Vabariigi Valimiskomisjoni esimees." (Aplaus.)

Austatud kolleegid, uus juhatus on valitud. Nüüd, lugupeetud kolleegid, palun ma teie nõusolekul siia laua taha minu paremale käele esimese aseesimehe härra Savi ning vasakule käele teise aseesimehe härra Kreitzbergi. Ma tahan väga loota, et ma saan Riigikogu töö juhtimisel toetuda teie võimsatele õlgadele.

Lugupeetud Riigikogu! Avalduse tegemiseks palun kõnepulti peaminister härra Siim Kallase!

Austatud proua Riigikogu esinaine! Austatud Riigikogu liikmed! Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 92 punktile 1 ja Vabariigi Valitsuse seaduse § 8 punktile 1 teatan Vabariigi Valitsuse tagasiastumisest. Aitäh!

Tänan, härra peaminister! Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse §-le 11 jätkab valitsus oma tegevust kuni uue valitsuse ametisseastumiseni. (Rõdul laulab rahvusooperi Estonia poistekoor.) Täname meie toredaid poisse ja dirigenti! (Aplaus.) X Riigikogu esimene istung on lõppenud. Palun Riigikogu liikmetel koguneda pildistamiseks esimese korruse fuajeesse. Istungi lõpp kell 18.34.