Tere päevast, austatud kolleegid! Me alustame Riigikogu IX koosseisu viimast istungjärku ja selle viimase istungjärgu esimest töönädalat. Juhatuse nimel olen valmis vastu võtma teie ettepanekuid seaduseelnõude ja arupärimiste kohta. Kolleegidel palun registreeruda! Vabariigi Valitsuse esindaja proua Ülle Aaskivi, palun!

Austatud esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Parimate soovidega annab valitsus täna Riigikogu menetlusse kaks eelnõu. Esimene nendest on tarbijakaitseseaduse eelnõu, ettekandja on majandus- ja kommunikatsiooniminister Liina Tõnisson. Teine üleantav eelnõu on Riigikogu otsuse "Eesti rahvusliku liiklusohutusprogrammi aastateks 2003-2015 heakskiitmine" eelnõu, ettekande teeb samuti majandus- ja kommunikatsiooniminister Liina Tõnisson.

Suur tänu! Jätkavad kolleegid. Esimesena Eiki Nestor, palun!

Austatud esimees! Austatud Riigikogu! Kuigi aeg on napp, tuleb parandada seda, mida veel parandada saab. Meie vaidlused ravikindlustuse seaduse üle olid küll tulised ja nüüd näitab elu, et teinekord on õigus ka neil, kes demokraatlikus hääletuses kaotavad. Seetõttu esitan menetlusse - ja loodan, et Riigikogu sotsiaalkomisjoni ja valitsuse heas koostöös menetletakse seda tõesti kiiresti - ravikindlustuse seaduse § 25 muutmise seaduse eelnõu, mis võtab sealt maha 20% piirangu, eesmärgiga, et haigekassa nõukogu saaks ravikindlustuse eelarve vastu võtta ja sotsiaalminister ei peaks soodusravimite arvu vähendama.

Suur tänu, Eiki Nestor! Lugupeetud kolleegid, Vabariigi Valitsuse üleantud ühele seaduseelnõule ja otsuse eelnõule ning Eiki Nestori üleantud ravikindlustuse seaduse § 25 muutmise seaduse eelnõule nimetab juhatus juhtivkomisjoni vastavalt kodukorraseadusele. Austatud Riigikogu, palun, kohaloleku kontroll! Kohalolijaks registreeris ennast 81 Riigikogu liiget. Lugupeetud kolleegid, järgnevalt seisavad meil ees mõningad hääletusprotseduurid. Nimelt on põhiseaduskomisjon palunud pikendada eelnõude 475 ja 992 esimese ja teise lugemise vahelist aega. Panen need ettepanekud hääletusele. Austatud Riigikogu, panen hääletusele põhiseaduskomisjoni ettepaneku pikendada Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja täiendamise ning riigieelarve seaduse § 35 lõike 3 muutmise seaduse eelnõu (475 SE) esimese ja teise lugemise vahelist aega täiskogu IX istungjärgu neljanda töönädala lõpuni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Põhiseaduskomisjoni ettepaneku poolt on 51 Riigikogu liiget, vastu on 19, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust ning seaduseelnõu 475 esimese ja teise lugemise vahelist aega on pikendatud täiskogu IX istungjärgu neljanda töönädala lõpuni. Austatud Riigikogu! Panen hääletusele põhiseaduskomisjoni ettepaneku pikendada Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse eelnõu (922 SE) esimese ja teise lugemise vahelist aega täiskogu IX istungjärgu neljanda töönädala lõpuni. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Põhiseaduskomisjoni ettepaneku poolt on 48 Riigikogu liiget, vastu on 13, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust ning seaduseelnõu 922 esimese ja teise lugemise vahelist aega on pikendatud täiskogu IX istungjärgu neljanda töönädala lõpuni.

Nüüd meie töönädala päevakorrast. On järgmised ettepanekud. Kõigepealt palub õiguskomisjon selle töönädala päevakorrast välja jätta kolmapäevase päevakorra neljanda punkti, s.o Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku eelnõu, mille number on 594. Teine ettepanek õiguskomisjonilt on jätta välja 14. päevakorrapunkt, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille number on 1274. Teisena on teinud ettepaneku Reformierakonna fraktsioon ja see puudutab meie neljapäevast tööpäeva. Ettepanek on järgmine: viia neljapäevase päevakorra esimene punkt sama päeva viimaseks päevakorrapunktiks. Neljapäevase päevakorra kohta on ka veel Mõõdukate fraktsiooni ettepanek, nimelt teeb Mõõdukate fraktsioon ettepaneku tõsta neljapäevase päevakorra kolmas punkt, milleks on seaduseelnõu 1248 esimene lugemine, teisipäeva viimaseks, see on üheksandaks punktiks, seaduseelnõu 1200 järele. Need on ettepanekud, mis on laekunud juhatusele. Ma saan aru, et keegi oma arvamust nende ettepanekute suhtes ei avalda. Kas nende ettepanekutega kooskõlas võiksin meie töönädala päevakorra panna kinnitamiseks hääletusele? Ekraan on tühi. Austatud Riigikogu, panen hääletusele töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Töönädala päevakorra kinnitamise poolt on 72 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, 2 on erapooletud. Seega on meie töönädala päevakord kinnitatud. Lugupeetud kolleegid, me toome teie töölaudadele uue töönädala päevakorra nii kiiresti kui võimalik.

Ja nüüd, lugupeetud kolleegid, teated Riigikogu juhatuselt. Kõigepealt teated Riigikogu liikmete istungitest osavõtu kohta ja need on järgmised. Janno Reiljan Rahvaliidu fraktsioonist puudub 13. jaanuaril seoses esinemistega Valgamaal. Mai Treial Koonderakonna fraktsioonist puudub 14. jaanuaril seoses koosolekuga Tartus. Janno Reiljan Rahvaliidu fraktsioonist puudub samal kuupäeval seoses seminariga Tartus. Tiit Tammsaar samast fraktsioonist puudub 15. jaanuaril seoses kohtumistega maakonnas. Väino Linde Reformierakonna fraktsioonist puudub 16. jaanuaril seoses Pärnu Linnavolikogu istungil osalemisega. Elmar Truu Koonderakonna fraktsioonist puudub samal kuupäeval seoses foorumiga Põlvas ja Tiit Tammsaar Rahvaliidu fraktsioonist puudub samal kuupäeval seoses osalemisega näitusmessil "Grüne Woche" Berliinis. Riigikogu juhatuse otsuse alusel ei osale täiskogu istungitel Laine Tarvis Keskerakonna fraktsioonist 10.-13. jaanuarini, nii nagu ka Enn Tarto Mõõdukate fraktsioonist samadel kuupäevadel osavõtu tõttu europarlamendi üritustest. Jüri Tamm Mõõdukate fraktsioonist puudub 12.-15. jaanuarini osalemise tõttu Helsingis ümarlaual "Teadus, tehnoloogia ja innovatsioonipoliitika - parlamentide tulevikunägemus". Lauri Vahtre Isamaaliidu fraktsioonist osaleb 13. ja 14. jaanuaril ENPA liikmesriikide kohustuste täitmise ja järelevalve komitee töös, Rein Voog Reformierakonna fraktsioonist osaleb 14.-16. jaanuarini ENPA poliitikakomitee töös. Kadri Jäätma Isamaaliidu fraktsioonist puudub 14.-16. jaanuarini seoses osalemisega Brüsselis TAIEX-i seminaril "Euroopa Liidu eelarve". Usun, et kõigile tulid need teated oodatult. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse terve rea eelnõusid ja määranud neile juhtivkomisjoni: valitsuse k.a 19. detsembril algatatud Eesti Vabariigi ja Bulgaaria Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu, juhtivkomisjoniks on määratud majanduskomisjon; valitsuse samal kuupäeval algatatud kohtutäituri seaduse, täitemenetluse seadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjoniks on määratud õiguskomisjon; valitsuse samal kuupäeval algatatud välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse eelnõu § 6 muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjoniks on määratud kultuurikomisjon; valitsuse samal kuupäeval algatatud kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjoniks on määratud keskkonnakomisjon; valitsuse samal kuupäeval algatatud Riigikogu otsuse "Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2010 heakskiitmine" eelnõu, juhtivkomisjoniks on määratud õiguskomisjon; valitsuse samal kuupäeval algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja välissuhtlemisseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjoniks on määratud väliskomisjon; valitsuse samal kuupäeval algatatud prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjoniks on määratud õiguskomisjon; valitsuse 19. detsembril algatatud rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse eelnõu, juhtivkomisjoniks on määratud riigikaitsekomisjon; valitsuse samal kuupäeval algatatud Vabariigi Presidendi töökorra seaduse, õiguskantsleri seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjoniks on määratud põhiseaduskomisjon; valitsuse samal kuupäeval algatatud Eesti Panga seaduse, Riigikontrolli seaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjoniks on määratud põhiseaduskomisjon; Riigikogu liikmete Eiki Nestori ja Raivo Paavo käesoleva aasta 19. detsembril algatatud töötuskindlustuse seaduse § 6 muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjoniks on määratud sotsiaalkomisjon; ja lõpuks, Riigikogu liikme Eiki Nestori samal kuupäeval algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 täiendamise seaduse eelnõu, juhtivkomisjoniks on määratud sotsiaalkomisjon. Riigikogu juhatus määras põhiseaduskomisjoni algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-de 149 ja 217 muutmise seaduse eelnõule, mille number on 1266, uueks juhtivkomisjoniks põhiseaduskomisjoni. Ja viimane teade. Kolmapäeval, 15. jaanuaril osalevad Riigikogu infotunnis järgmised valitsuskabineti liikmed: haridus- ja teadusminister Mailis Rand, kultuuriminister Margus Allikmaa ja siseminister Ain Seppik.

Lugupeetud kolleegid! Me asume oma tänase, esmaspäevase päevakorra järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on vastused arupärimistele. Tere tulemast Riigikokku, peaminister Siim Kallas! Esimesena tuleb vastamisele Riigikogu liikme Toivo Jürgensoni poolt eelmise aasta 10. detsembril esitatud arupärimine tööandja sõiduauto kasutamise erisoodustusmaksu kehtestamise õigusliku regulatsiooni kohta. Nagu öeldud, on see esitatud härra peaministrile. Toivo Jürgenson, palun sind Riigikogu kõnepulti, et tutvustada arupärimise sisu ka kolleegidele!

Härra esimees! Lugupeetud peaminister! Austatud Riigikogu! Minu arupärimine käsitleb problemaatikat, mis on seotud autode erisoodustusmaksu olemusega. Nimelt, õiguskantsler Allar Jõks, vastates minu ja Tõnu Kõivu arupärimisele siin Riigikogus eelmise aasta 2. detsembril, kas rahandusministri 9. septembri 2002. aasta määrus nr 108, mis tõstis sõiduauto kasutamise erisoodustusmaksu alates 2003. aasta algusest 2000 kroonile, on või ei ole põhiseadusvastane, tõi välja vastuolu põhiseadusega ja tunnistas, et põhiseaduse § 11, 12 ja 113 ei ole arvesse võetud erisoodustusmaksu kehtestamisel ehk rahandusministri määrus on õiguskantsleri seisukohalt põhiseadusvastane. Teatavasti võtsime me detsembri lõpul vastu käesoleva aasta riigieelarve, mille koostamisel ilmselt on võetud arvesse vastava maksu laekumist. Seda kinnitas ka rahandusminister infotunnis siinsamas Riigikogus. Selle erisoodustusmaksu laekumisest on arvestatud käesoleva aasta eelarvesse 440 miljonit krooni, 2002. aastal oli arvestatud 278 miljonit krooni. Seega ei ole tegemist sugugi väikse rahaga, kuigi, kui küsimus on selles printsiibis, kas rahandusminister tohib üldse makse kehtestada või mitte, siis siin ei ole tähtis, kas see on suur või väike raha, küll on aga tegemist riigieelarve seisukohalt päris suure rahaga. Õiguskantsler märkis, et see regulatsioon tuleks viia kiiresti põhiseadusega vastavusse. Lähtudes ülaltoodust palun vastata lugupeetud peaministril kahele küsimusele: "1. Kas Vabariigi Valitsus on arutanud, kuidas viia tööandja sõiduautode kasutamist reguleeriv erisoodustusmaksu õiguslik regulatsioon kooskõlla põhiseadusega? 2. Kas Vabariigi Valitsus kavatseb esitada Riigikogule tulumaksuseaduse muutmise eelnõu, mis täpsustaks tööandja sõiduautode kasutamiselt erisoodustusmaksu maksmist?" Teatavasti käesoleva Riigikogu koosseisu tööaeg hakkab varsti juba otsa saama ja aega on selleks vähe jäänud. Aitäh!

Suur tänu, Toivo Jürgenson! Härra peaminister, palun teid Riigikogu kõnepulti, selleks et te vastaksite arupärija Toivo Jürgensoni küsimustele!

Austatud härra esimees! Lugupeetav härra Jürgenson! Vastan minule 10. detsembril 2002 esitatud küsimustele. Esimene küsimus: "Kas Vabariigi Valitsus on arutanud, kuidas viia tööandja sõiduautode kasutamist reguleeriv erisoodustusmaksu õiguslik regulatsioon kooskõlla põhiseadusega?" Vabariigi Valitsuse istungitel ei ole otseselt sellist päevakorrapunkti olnud. Me ei ole käsitlenud tööandja sõiduauto kasutamise maksustamise muudatusi, kuivõrd tegemist on rahandusministri pädevusse jääva küsimusega. Ametiauto erasõitudeks kasutamise maksustamise kord on kinnitatud ministri määrusega. Küll aga on seda küsimust arutatud töö korras õige mitmelgi korral ja olen informeeritud rahandusministri kavatsusest muuta 29. detsembri 1999 määrust nr 120 ja selle kinnitatud lisa "Erisoodustuste hinna määramise kord", selleks et tagada selle täielik ja selge vastavus Eesti Vabariigi põhiseadusele. Rahandusministeerium on välja töötanud nimetatud määruse muudatuse, mille kohaselt on maksu maksjal võimalik tasuda tööandja sõiduauto töötaja erasõitudeks kasutamisel tulumaksu ja sotsiaalmaksu väiksemalt summalt või 2000 krooni kalendrikuus eeldusel, et sõitude sihtotstarbe kohta peetakse arvestust. Sarnaselt Vabariigi Valitsuse 2002. aasta 20. detsembri määrusega nr 426 "Isikliku sõiduauto teenistus-, töö- ja ametisõitude kasutamise kulude hüvitise maksmise tingimused ja hüvitise piirmäärad" on edaspidi maksustamise arvestuslikuks aluseks neli krooni ühe sõidetud kilomeetri kohta ja muudatuste järgselt on 2000-kroonine määr oma olemuselt maksubaasi ülempiir, mitte fikseeritud määr. Teine küsimus. "Kas Vabariigi Valitsus kavatseb esitada Riigikogule tulumaksuseaduse muutmise eelnõu, mis täpsustaks tööandja sõiduautode kasutamiselt erisoodustusmaksu maksmist?" Rahandusministeerium on asunud vastavaid tulumaksuseaduse muudatusi välja töötama ja on kinnitanud valmisolekut esitada 2003. aastal nii kiiresti kui võimalik vajalikud tulumaksuseaduse muudatused, eesmärgiga sätestada seaduse tasemel täpselt erisoodustuse hinna määramise alused ja põhimõtted.

Suur tänu, härra peaminister! Kas arupärijal on küsimusi? Toivo Jürgenson, palun!

Aitäh selle vastuse eest! Mu küsimus oleks tegelikult selline. Arvestuslikult on k.a eelarves arvestatud sellest maksust laekumisi 440 miljonit krooni, seda ei ole eraldi kuskil vastuvõetud eelarve seaduses välja toodud, küll aga niisugune arvestus on olemas. Minu küsimus on: kas nii määruse kui ka tulumaksuseaduse muutmise järel valitsus prognoosib selle maksu laekumise vähenemist või suurenemist, võrreldes sellega, mis praegu prognoositud on?

Aitäh! Ka seda küsimust on arutatud, aga praeguse kava alusel ei ole põhjust prognoosida erisoodustusmaksu laekumise vähenemist, see prognoos peaks paika jääma.

Tänan! Toivo Jürgenson, teine küsimus, palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Minu teine küsimus oleks natuke üldisemat laadi. Auto erisoodustusmaksu laekumine riigieelarvesse ja selle määr on laias laastus viimase aasta jooksul neljakordistunud. Kas maksupoliitiliselt ja -filosoofiliselt üldse on otstarbekohane seda tüüpi maksu nii järsult ja kiiresti tõsta? Kui me vaatame prognoositud laekumist - 440 miljonit krooni, siis ta on oluline tuluallikas riigieelarves. Meie riigi maksupoliitika on olnud selline, et põhiline tulu ei tule seda tüüpi regulatiivsetest maksudest, see maks peaks kandma rohkem regulatiivset iseloomu. Ma lihtsalt näen siin täitevvõimu püüdu seda tüüpi maksude kaudu tegelikult varjatult tõsta maksukoormust. Ühe aasta jooksul neljakordne tõus, see on natuke silmatorkav.

Aitäh! Erisoodustusmaks on kindlasti maks, see on üks tulumaksu osa ja seda arvutatakse kindlasti ka siis, kui arvutatakse välja üldist maksukoormust. Mis puutub hinnangusse, et täitevvõimul on selle maksu täpsemal määratlemisel liiga suured volitused, siis ma olen valmis seda seisukohta jagama ja kindlasti toetama tulumaksuseaduse muudatusi Riigikogus, et selliseid vaidlusi ei oleks. Kindlasti peaks maksude määramisel olema võimalikult otsustav sõna Riigikogul, nii nagu see kõikide muude maksude puhul ongi. Nii et kui me suudame viia tulumaksuseadusesse vastavad muudatused sisse, siis mina kindlasti toetan seda, et seadus täpsustaks võimalikult palju selliseid asju ja ka erisoodustusmaks oleks seaduses võimalikult täpselt lahti kirjutatud. Erisoodustusmaks ise on üks maks, mis omandas küllalt olulise tähtsuse pärast uue tulumaksuseaduse vastuvõtmist. See on laekunud päris hästi. Väide, et seda on järsult tõstetud, on formaalselt õige. Ainult et võib-olla oli see algtase ka üpris madal. Mina isiklikult toetan erisoodustusmaksu kui sellist ja autode ametisõitudeks kasutamise maksustamist, sellepärast et nagu praktika näitab, on Eestis ostetud või müüdud autode arvu kasv põhiliselt tulnud ametiautode arvel. Nii et tundub, et on tegemist üsna suure hüvega, ja sellele teatud maksu pealepanemine on minu arvates õigustatud. Sest kui me ühtpidi soodustame seda, et ettevõtja peaks investeerima oma tootmisse ja tootmise laiendamisse ja töökohtade loomisesse, siis on üsna mõistetav, et me vaatame kriitilise pilguga kõiki teisi kulusid, mis ettevõtte tulude arvel tehakse, kaasa arvatud ka neid kulusid, mis tehakse ametiautode pidamiseks.

Tänan! Kolleeg Kalle Jürgenson.

Aitäh, härra juhataja! Austatud härra peaminister! Praegu kehtiva määruse kohta on algatatud vaidlus, et see on põhiseadusega vastuolus. Ka uus rahandusministri ettevalmistatud või -valmistatav vastavasisuline määrus on kaheldav. Teie jutust tuli samuti välja, et plaanis on välja tulla tulumaksuseaduse muutmisega, mis need vaidlused lõpetaks ja annaks põhiseadusega kooskõlas oleva regulatsiooni erisoodustusmaksu kehtestamiseks. See on tulevikus. Oletame, et me jõuame selle tulumaksuseaduse muutmiseni kiiresti, võib-olla selle koosseisu ajal, aga igal juhul on see tulevikus. 2003. aasta käib. Vastates Toivo Jürgensoni küsimusele laekuva maksu suuruse kohta, ütlesite, et see oluliselt ei muutu. Kas siit võib teha järelduse, et kunagi tulevikus - oletame näiteks käesoleva aasta mai- või juunikuus - jõustuva tulumaksuseaduse muudatusega me sätestame selle erisoodustusmaksu teise pretsedendina tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2003, seega sõltumata põhiseadusega kooskõlas oleva regulatsiooni kehtima hakkamisest kunagi tulevikus. Me juba täna teame, et see maks pannakse kehtima tänaseks juba minevikus olnud kuupäevast, 1. jaanuarist 2003.

Aitäh! See on kahtlemata keeruline küsimus ja ma võib-olla ei ole nii suur spetsialist nende juriidiliste nüansside lahtimõtestamisel, kuid see on üks võimalik lähenemine. Teine võimalik lähenemine on see, et see on kehtestatud ja põhimõtteliselt seadus ei kavatse kehtestatud maksu ja ka seda korda muuta. Nii nagu selle eelmise pretsedendi puhul vaieldi ja jõuti siiski seisukohale, et kuivõrd ei toimu tegelikult põhimõtteliselt selle maksu kui sellise sisu muutmine, siis ta võiks ka sellisel kujul kehtida. Nii et ma ei oska midagi rohkem vastata selle peale.

Härra peaminister, tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Kas arupärija kasutab ära oma viieminutilise kõneaja kõnepuldist? Palun, Toivo Jürgenson!

Suur tänu! Austatud Riigikogu! Lugupeetud peaminister! Mul on heameel selle lakoonilise ja lühikese vastuse eest. Kahju, et me alles täna või suhteliselt hilja selle tõdemuseni jõudsime, et muutmist vajavad nii määrus kui ka seadus. Veel mõni aeg tagasi käis valitsusringkondade ja õiguskantsleri vahel sellel teemal vaidlus. Aga nagu öeldakse, vaidluses selgub tõde, ja mul on heameel selle üle, et see põhimõte, et ühes demokraatlikus riigis - ja nii on ka sätestatud Eesti põhiseaduses - toimub maksude kehtestamine Riigikogus ja ainult siin, on taas kord läbi vaieldud. Me oleme jällegi loonud heas mõttes pretsedendi, et üht vääratust on tähele pandud ning see leiab valitsuse ja tulevikus ka Riigikogu poolt korrastamist. Kahjuks ei ole see esimene selline pretsedent, aga ilmselt on see üks tüüpiline juhtum, kus vaidlus käib täitevvõimu ja seadusandliku võimu piirist, mis maksude kehtestamise puhul peaks olema väga selgelt fikseeritud. Halb on muidugi see, et siin Riigikogus seisab veel ees vaidlus, kas asjakohased muudatused on edasiulatuva või tagasiulatuva jõuga. See on omaette vaidlus, mis siin saalis ees seisab. Aga ma arvan, et see juhtum annab põhjust valitsusele ja meile siin Riigikogus neid seadusandlikke akte, mis praegu kehtivad, kriitilise pilguga üle vaadata, võib-olla on analoogseid probleeme meie seadustes veel. Nii et ma ühelt poolt soovin valitsusele jõudu muudatuste ettevalmistamisel ja tahaks loota, et me jõuame enne valimisi selle tulumaksuseaduse muutmise temaatika Riigikogus läbi vaielda. Aitäh!

Tänan, Toivo Jürgenson! Austatud Riigikogu, kas on vaja avada läbirääkimised? Ekraan on tühi, läbirääkimisi ei avata. On lõppsõnavõimalus. Härra peaminister? Ei soovi. Arupärija Toivo Jürgenson? Samuti mitte. Sellega on esimese arupärimise käsitlemine lõpetatud.

Järgmisena tuleb vastamisele Riigikogu liikmete Jaanus Männiku, Ants Käärma ja Jaan Pööri poolt eelmise aasta 4. detsembril esitatud arupärimine Eesti Raudteega seotud strateegilise, majandusliku, sotsiaalse ja regionaalse tähendusega probleemide kohta, mis on esitatud samuti härra peaministrile. Arupärijate nimel palun Riigikogu kõnepulti Jaanus Männiku, et ta tutvustaks arupärimise sisu kolleegidele!

Härra juhataja! Austatud härra peaminister! Head kolleegid! Õieti on tegemist kordusarupärimisega ja lubage lühidalt tutvustada selle sisu. "Kolmikliidu valitsuse suurim ebaõnnestumine - äpardunud ning riigile hiigelkahju tekitanud AS Eesti Raudtee enamusaktsiate erastamine - on andmas oma laastavaid tagajärgi raudteelinnadele ja muudele asulatele ning sadadele raudteelastele. Suurimad sotsiaalsed probleemid on kasvamas Tapa linnas, kuid ootamatuid "koormisi" näib tekkivat ka tallinlastele. Kuuldavasti kavatsevad Eesti Raudtee omanikud lõpetada Tapal vedurite remondi ning tuua selle üle Tallinna kesklinna Telliskivi 57. Plaanis tundub olevat (Täna ma isegi ei ütleks enam, et tundub olevat, vaid seda plaani realiseeritakse. - J. M.) hüljata Tapal olemasolev mastaapne remondibaas, ajada värava taha sajad kvalifitseeritud töötajad ja luua baas USA päritoluga veduritele pealinna keskele. Samal teemal meie arupärimisele 2. novembril vastata püüdnud majandus- ja kommunikatsiooniminister Liina Tõnisson väitis mitme küsimuse puhul, et need on suunatud valel aadressil ning temal puuduvad nii õigusjärgsus, info kui ka vastused." Ma tsiteeringi paari proua ministri tookordset ütlemist ja nimelt järgmist: "Minister Jürgensoniga ei ole minul mingisugust järjepidevust, nagu mõned mõtlevad. Poliitikas ei saa vastase ideoloogiaga või eri ideoloogiatega ministritel olla ometi järjepidevust." Edasi on proua Tõnisson öelnud Teede- ja Sideministeeriumi kohta: "Selles ministeeriumis ei õnnestunud mul mitte midagi leida. Tähendab, erastamislepingu tõin Rahandusministeeriumist. AS-i BRS asutamise ja sellega seonduvad dokumendid otsisin isiklikult või õigemini küll otsisid abid minu juhatusel välja mitte meie ministeeriumide arhiividest. Teede- ja Sideministeeriumis ei olnud minu sinna saabumise ajal olemas mitte ühtegi ametlikku dokumenti." Niisiis on lisaks esitatud küsimustele vajalik võib-olla leida vastus sellele, kas Eesti valitsustes ülepea on järjepidevust, ja kui on, siis milles see seisneb, kui neid vastuseid kuulata. Sellele võib-olla võiks härra peaminister ka reageerida, seda enam, et härra peaminister on nii-öelda järjepidev minister mõlemas valitsuses. Ja seesama Eesti Raudtee erastamistehing võinuks jääda toimumata, kui tolleaegne kolmikliidu valitsuse üks võimsam partner ehk Reformierakond oleks kutsunud oma partnereid mõistusele. Seda ometigi ei tehtud ja seetõttu ongi meilt kümme küsimust, millele me palume vastuseid. Aitäh!

Suur tänu, Jaanus Männik! Härra peaminister, palun teid Riigikogu kõnepulti vastama arupärimises toodud küsimustele!

Härra esimees! Austatud Riigikogu liikmed Jaanus Männik, Ants Käärma, Jaan Pöör! Vastan teie 4. detsembril esitatud küsimustele. Esimene küsimus. "Millised võimalused on Eesti Vabariik kolmikliidu valitsuse ministrite ja ametnike isikus jätnud koos 34%-lise vähemusosalusega oma käsutusse, suunamaks riigile strateegilise, majandusliku, sotsiaalse ja regionaalse tähendusega Eesti Raudtee arengut? Kui neid on, siis kas, millal ja kuidas kavatsete neid kasutada?" Lisaks seadusest tulenevatele aktsionäriõigustele näeb osaühinguga Baltic Rail Service 30. aprillil 2001 sõlmitud aktsionäride leping ette teatud küsimusi, mida ilma riigi poolthäälteta otsustada ei saa. Nendeks küsimusteks on aktsionäride üldkoosolekul põhikirja muutmine, aktsiakapitali suurendamine või vähendamine, vahetusvõlakirjade, optsioonilaenude, optsiooniõiguste väljaandmine, ettevõtte vabatahtlik likvideerimine või lõpetamine, reorganiseerimine ja restruktureerimine, ühinemine või konsolideerimine ning esimese viie majandusaasta kohta koostatud aruande kinnitamine. Aktsiaseltsi Eesti Raudtee nõukogu otsuste vastuvõtmisel kehtivad sellised klauslid järgmiste küsimuste puhul: ettevõtte tegevuse oluline muutmine või piiramine, tütarettevõtete asutamine, muu ettevõtte omandamine või sellega ühinemine, tehingu sõlmimine aktsionäri või tema sidusettevõtte või muu isikuga, kes kontrollib ettevõtet või selle aktsionäre, ettevõtte või selle tütarettevõtete lõpetamise, reorganiseerimise, restruktureerimise või likvideerimise soovitamine ja veel mõned niisugused küsimused. Teine küsimus. "Kas aktsiate erastamislepinguga on kolmikliidu valitsus ja Eesti Erastamisagentuur jätnud riigi ilma igasugusest õigusest kavandada firmasiseselt raudtee ja selle infrastruktuuri arengut, tehnikabaaside paiknemist, töötajaskonna problemaatikat jne või on siin mingeid kaasarääkimise võimalusi vähemusaktsionärina?" Vastuseks ütlen, et me peame kahtlemata teineteisest eraldama kaks probleemistikku: aktsiaseltsi Eesti Raudtee kui kommertsettevõtte arendamise ning aktsiaseltsi Eesti Raudtee restruktureerimisega seotud sotsiaalprobleemide lahendamise. Riik käsitleb neid kahte eraldi ning nende jaoks on eraldi skeemid. Riigi kui aktsionäri õigusi ettevõtte restruktureerimist puudutavates küsimustes käsitlesin eespool. Eesti Raudteega seotud sotsiaalküsimustega tegeleb Tööturuamet. Lisaks sellele on valitsus otsustanud eraldada raha AS Eesti Raudtee reorganiseerimise käigus koondatavatele täiendava ümberõppe stipendiumi maksmiseks 3000 krooni ulatuses kuus. Projekti maksumus on kokku 827 200 krooni. Lisaks sellele võimaldatakse kuni 50 endisele AS Eesti Raudtee töötajale elamispinna soetamise toetust kuni 100 000 krooni tingimusel, et uus töökoht on teises maakonnas. Üks taotlus on esitatud ja hetkel menetluses. Kolmas küsimus. "Vastavalt erastamislepingutele pidi Rail Estonia kui erastamiskonkursi (esialgne) võitja tema süül tekkiva lepingu mittesõlmimise puhul maksma 25 miljonit krooni leppetrahvi (nn pakkumise garantii). Millises seisus on tänaseks selle summa sissenõudmine?" Vastus on, et tegemist on juriidiliselt keerulise küsimusega. Rail Estonia pakkumisega kaasnes Kingsley Group'i poolt 20. novembril 2000 väljastatud garantii, tagamaks erastamislepingu ja aktsionäride lepingu tähtaegse allakirjutamise. Tallinna Halduskohus peatas 17. jaanuaril 2001 Eesti Erastamisagentuuri nõukogu otsuse täitmise, mis käsitles parima ja paremuselt teise pakkumise valimist. Seetõttu ei saanud riik enam esitada nõuet garantii täitmise kohta. See eksperdihinnang on Erastamisagentuuril olemas ja on tellitud kahelt advokaadibüroolt. Rahandusministeeriumi juristide eksperdiarvamuse kohaselt on garantii tähtaeg tänaseks möödunud. Sellekohane kiri on saadetud ka Riigikogu uurimiskomisjonile. Neljas küsimus. "Kuidas kommenteerite erastamist "nõustanud" firmale 76 miljoni krooni kulutamist? Kas seda on kavas osaliselt tagasi nõuda?" Rahandusministeerium on väljastanud enamiku AS Eesti Raudtee erastamisega seotud materjale, mis on eelkõige nõustamisega seotud, Riigikogu uurimiskomisjonile, mis on moodustatud AS Eesti Raudtee erastamise käigus ilmnenud asjaolude väljaselgitamiseks. Kui nimetatud komisjon annab oma hinnangu selles küsimuses ja tuleb järeldusele, et on olemas põhjendatud õiguslik alus kulude tagasinõudmiseks ja/või kui Rahandusministeeriumile tagastatavatest erastamismaterjalidest võib järeldada tagasinõudmise võimalust ning on tõenäoline kohtu korras kulude sissenõudmine, siis on ka võimalik esitada nõue kulude tagasi nõudmiseks erastamisnõustajalt nimega GIBB. Viies küsimus. "Kas vastab tõele, et raudteelinn Tapa koos sealse võimsa baasiga (veduridepooga) ja sadade raudteelastega hüljatakse ning kolitakse USA vedureid hooldama-remontima Tallinna kesklinna?" Ettevõttel on kavas viia vedurite tehnohoolde- ja remondibaas üle mitte Tallinna kesklinna, vaid Muugale. Raudteeameti informatsiooni kohaselt Tallinna depoos remondi- ja hooldusmahte olulisel määral ei suurendata, seega ei ole oodata täiendavat liiklusummikut ega ohu kasvu ümberkaudsetele elanikele, keskkonnale ja rajatistele. Kuues küsimus. "Kas ja kuidas sobiks uus vedurite hooldus- ja remondibaas koos raudtee haruteedega ülerahvastatud ning ummistunud liiklusega pealinna?" Uus vedurite hooldus- ja remondibaas tuleb Muugale. Seitsmes küsimus. "Kas ja kuidas kavatsete teha koostööd Tallinna Linnavalitsusega, hoidmaks ära vedurite remondibaasi ümberpaigutamist pealinna keskele?" Uus vedurite hooldus- ja remondibaas tuleb Muugale, kus ei ole probleeme ülerahvastatuse ega liiklusummikutega. Kaheksas küsimus. "Kas ja kuidas kavatsete teha koostööd Tapa Linnavalitsusega, hoidmaks ära reaalset veduridepoo sulgemist ning sotsiaalset katastroofi?" Tööhõiveamet tegi 2002. aasta kevadel Tapa Linnavolikogule ettepaneku, et kohaliku tööhõiveameti esindaja jagab regulaarselt neile infot tööturuteenustest ja töötuse olukorrast. Linnavolikogu kutse korral on Lääne-Virumaa Tööhõiveamet seda valmis tegema. Samuti on tehtud linnavalitsusele ettepanek alustada muude tööde organiseerimisega näiteks töötutele. Tapa linnas on mittetulundusühing Arenduskoda, mida on üles kutsutud korraldama töötutele tööturukoolitust. Kokkuvõtteks võib öelda, et suhtlemine on normaalne ning linnavalitsuse suurema huvi korral on Lääne-Virumaa Tööhõiveamet igati valmis koostööd tõhustama. Tapa linna töötutele on 2002. aastal korraldatud kaks kohanemiskoolituse kursust. Viimasel koolitusel 2.-13. detsembrini 2002. aastal osales 12-st koondatud raudteetöötajast, kes olid suunatud koolitusse, viis. Koondatud raudteetöötajatele on korraldatud infotunde ja kõigile soovijaile on osutatud kutsenõustamist ja koolituskonsultatsiooni. Koondatud raudteetöötajad on igal juhul suurendatud tähelepanu all kõigis tööhõiveametites. Üheksas küsimus. "Kui Teie valitsus ei soovi ellu viia eksminister- eksmeer Jüri Mõisa loosungit "Kogu Eesti rahvas pealinna!", siis kas ja mida kavatsete ette võtta nende mastaapsete eksisammude vältimiseks?" Meie valitsus ei soovi viia ellu nimetatud loosungit ja sellistest loosungitest on mastaapsete eksisammude vältimiseks mõistlik loobuda. Kümnes küsimus. "Kas ja millal võime oodata Eesti Raudteele Leedumaa Mažeikiai naftatöötlemise kontserni saatust - müüki Vene firmale? Kas ja kuidas kavatsete seda vältida?" Vastavalt erastamislepingule kohustub Baltic Rail Service OÜ jätkama ettevõtte tegevust vastavalt oma äriplaanile vähemalt 15 aasta jooksul pärast AS Eesti Raudtee aktsiate omandiõiguse üleminekut. Sama perioodi jooksul on Baltic Rail Service OÜ kohustunud AS Eesti Raudtee aktsiaid mitte võõrandama, rentima, müüma, vahetama, üle andma, seadma neile kasutusvaldust ega neid muul viisil käsutama. Aitäh!

Härra peaminister, tänan! Arupärijatel on küsimusi. Jaan Pöör, palun!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud peaminister! Ühe raudteedepoo teeb väärtuslikuks kaks asja. Üks on remondipinna ja tehnika olemasolu ning teiseks on kvalifitseeritud inimeste olemasolu. Tapal on üle saja inimese, kes on saanud kvalifikatsiooni just vagunite ja vedurite remondi alal. Kui Eesti Raudtee ei vaja seda enam Tapal, aga tahtjaid selle erastamiseks on olnud mitmeid, miks siis ei ole seda depood erastatud? Sellisel juhul oleks ju inimesed saanud oma kvalifikatsiooni piires tööd sealsamas Tapal ega oleks pidanud Muugale või kuhugi mujale teistesse maakondadesse kolima. Kas valitsus on seda arutanud ja kui ei ole arutanud, siis miks ei ole arutanud, sest see oleks olnud ju kõige parem lahend, kui raudtee seda enam ei vaja?

Valitsus ei ole seda arutanud, aga ma olen seda juttu ka kuulnud, see ei vasta tõele, sest keegi ei soovi Tapa veduridepood ära osta. Pealegi on Tapal raudtee teenindamiseks palju suurem keskus ja seal on kokku praegu 638 inimest tööl. Nii et vähenemine puudutab ainult teatud osa sellest endisest personalist, oli 877, nüüd on 638. Nii et osa ülesandeid on üle viidud Tapalt Muugale.

Tänan! Arupärija Jaanus Männik, palun!

Aitäh! Härra peaminister, tagantjärele asja analüüsides, tookord olite rahandusminister, Erastamisagentuuri nõukogus - ma ei karda seda öelda - kõige kompetentsem majandusmees nende asjade otsustamisel. Miks ja kuidas sai niisugune kahetsusväärne valesamm siiski astutud ja miks te tookord sellele vastu ei astunud või miks te vähemasti ei süvenenud asjatundlikumalt sellesse protsessi ja selle võimalikesse tagajärgedesse, et me täna oleme sellises olukorras?

Ma tänan kõigepealt hinnangu eest endale kui kompetentsele inimesele! Teiseks võin kinnitada seda, mis on inimkonnale üldiselt alati teada olnud, et tagantjärele on kõik palju targemad. Kolmandaks ütlen, et ma sellesse protsessi kindlasti süvenesin. Tegemist on väga keerulise otsusega, keerulise protsessiga. Otsus raudtee erastada oli tehtud ja Erastamisagentuur viis selle otsuse ka ellu. Praegu mingitest katastroofilistest tagajärgedest rääkida ei saa. Seda, et üht struktuuriüksust - kahtlemata valusas kohas ja valusal alal nagu raudtee - reorganiseeritakse, ei saa veel kuidagi pidada väga suureks õnnetuseks. Erastamisotsus viidi ellu ja kindlasti on igal niisugusel otsusel oma head ja vead. Mina ei ole kunagi vaidlustanud seda otsust või seda ideed, et raudtee tuleks erakätesse müüa. Nii et rohkemat ei oska ma siin midagi öelda. Kindlasti võin ma öelda ainult seda, et tagantjärele vaadates oleks võinud paljud detailid ka teistmoodi lahendada. Aga see on selles mõttes ebaõiglane, et tagantjärele on alati väga lihtne kõiki asju hinnata.

Tänan! Jaan Pöör, teine küsimus, palun!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud peaminister! Minu teine küsimus on seotud Ameerika veduritega, kuna Ameerika vedurite puhul on tegemist poole võrra raskemate veduritega, kui siiani kasutusel on olnud. Nende teljekoormus on kolmandiku suurem kui siiani kasutusel olevatel ehk raudteed ei pea tõenäoliselt vastu ja nende kulum on ka kiirem. Samuti ei ole neile veel antud kasutusluba, nad pole veel registrisse kantud ja katsetamine alles käib. Kui nüüd märtsis selgub, et tegelikult neid ikka ei saa kasutada meie raudteedel, ja Venemaale neid ammugi ei lasta, siis võib ju erastajal ehk Eesti Raudteel tekkida õigustatud nõudmine Eesti riigi vastu - mingisuguste kompensatsioonide saamine ehk siis teiste vedurite tagasiostmine Venemaalt. Kas valitsus on seda arutanud ja mis on valitsuse võimalus või tegutsemisruum antud juhul, kas valitsus võtab midagi enda kanda või jääb kõik erastaja kanda? Ma mõtlen, mis puudutab kulusid.

Aitäh! Vastates lõpuosale: kulud jäävad kindlasti erastaja kanda. Valitsus ei ole kuidagiviisi olnud osaline mingisuguse investeerimisotsuse langetamisel, kas nii- või naasugused vedurid. Aga mis puutub veduritesse ja nende katsetamisse, siis seda on valitsus arutanud ja me oleme saanud sellekohase informatsiooni majandus- ja kommunikatsiooniministrilt. Protseduuridest peetakse rangelt kinni, kui märtsis selgub, et neid vedureid ikkagi kasutada ei saa, siis neid vedureid ei saa kasutada. Nii et praegu on valitsus seda meelt, et kõiki neid kahtlusi, mis selles suhtes on, tuleb hoolikalt kontrollida. Ekspertide suhtes on langetatud tasakaalustatud otsus, et eksperte on nii läänest kui Venemaalt, kes seda asja hindavad. Kõik peaks kulgema vastavalt protseduuridele. Nii et ma arvan, et märtsis selgub, mis edasi saab.

Tänan! Kolleeg Tiit Tammsaar.

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud peaminister! Tuleks hetkeks tagasi selle õnnetu kuupäeva, 13. detsembri 2001 juurde, kui Erastamisagentuuri nõukogu tegi otsuse erastada 66% Eesti Raudtee aktsiatest Rail Estoniale. Valitsuse tolleaegsed kolm ministrit - Kallas, Pärnoja ja Jürgenson - hääletasid kõik selle otsuse poolt, vastu hääletasid kaks siin saalis viibivat isikut, Tammsaar ja Tõnisson. Ja minu küsimus on selline: kas valitsusel ja eriti teil, kolmel ministril, selleks momendiks ei olnud mingit informatsiooni luurekoordinaator Eerik-Niiles Krossi poolt, et Rail Estonia üks põhiline investor ja läbirääkija Angotti-Massei või Massei-Angotti ei ole see, kes ta tegelikult ütles end olevat?

Kindlasti ei olnud mingit informatsiooni. Mul küll ei ole ausalt öeldes see teema sellest ajast täpselt meeles. Ma arvan, et eks neid kuupäevi saab järele vaadata, kuid selle kohta küll puudus sel hetkel, kui Rail Estonia kasuks positiivne otsus langetati, igasugune informatsioon.

Tänan! Liia Hänni, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Eesti Raudtee erastamine oli kindlasti keeruline erastamistehing ja nagu näha, on sellest otsusest õhku jäänud väga palju pingeid, mis meie õhustikku veel väga kauaks ajaks võivad rikkuda. Te ütlesite targasti, et tagantjärele on kõik targad ja tagantjärele mõeldes oleks nii mõnegi otsuse võinud teisiti langetada. Kahtlemata see nii on. Aga ma tahaksin teilt küsida, kas ka tagantjärele tohib alatu olla ja kasutada neid otsuseid valimisvõitluses nii, nagu seda tehakse? Viitaksin konkreetselt ka teie erakonnale, kes on püüdnud kogu vastutuse veeretada kellelegi teisele, vaatamata sellele, et teie olite ka tol ajal valitsuses ja ka Erastamisagentuuri nõukogus. Nii et millise hinnangu te annate sellele, et valitsuses olnud erakond püüab ennast vastutusest vabaks kirjutada?

Aitäh! Meil ei ole küll ühtegi erakondlikku otsust, kus me oleksime deklareerinud, et me ennast sellest vastutusest vabastame. Mina isiklikult pole kunagi eitanud oma vastutust selles protsessis. Nii et kui te leiate mingi taolise väite, siis paluks mulle seda näidata. Ma ei ole kunagi eitanud, et ma olin kolmikliidu minister ja olin üks Erastamisagentuuri nõukogu liige ja osalesin selles erastamises.

Aitäh! Ma usun, et me jääme arupärimises esitatud teemade juurde ega tee siin valimiskampaaniat. Jaanus Männik, palun, teine küsimus!

Aitäh! Nii või teisiti on selles tehingus sedavõrd palju õigusrikkumise tundemärgiga, et mitte öelda kriminaalseid seiku, et asi vajaks märksa tõsisemat suhtumist. Täna teie vastusest selgus ka, et see nõustamisraha, mis läks sisuliselt Angotti-Masseile tehtud äriplaani heakskiitmiseks, 76 miljonit, siis n-ö leppetrahv 25 miljonit, s.o kokku 101 miljonit, on mahavisatud raha. Siin ei ole mingisugust kahtlust. Minister Liina Tõnisson eelmisel korral rääkis siin sellest, mida ma tsiteerisin, et ka paberid selle kohta Teede- ja Sideministeeriumis puudusid, proua ministril tuli neid mööda küla taga otsida ja ta neid ei leidnudki. Mis te ikkagi arvate, kas siin siiski ei ole piisavalt materjali kriminaalasjade algatamiseks ja süüdlaste väljaselgitamiseks?

Riigikogus on moodustatud komisjon, kes peaks hinnangud andma ja siis asjakohased protsessid algatama, kui ta seda vajalikuks peab. Rohkemat ei oska ma küll praegu midagi öelda.

Tänan! Kolleeg Andres Varik.

Tänan, härra esimees! Härra peaminister! Ma tuleks ühe üldisema teema juurde, millega olen kokku puutunud Balti Assambleel. Kui me arutasime seal Tallinna-Riia-Varssavi rongiliikluse avamise probleemi, siis Eesti pool nagu viivitas väga palju või õigemini, meie eksperdid ütlesid, et Eesti väga palju kaasa rääkida ei saa, kuna raudtee on erastatud, on erakätes, riigil ei olevat piisavalt hoobasid. Eks seda on ka näha. Kui vaadata raudteesse tehtud investeeringuid, siis raudtee on maha jäänud küll. Või kui regionaalaspektist vaadata, kuidas Tartust kiiresti Tallinnasse või Pärnusse saada, siis reisijateveol siin oma osakaal muidugi on. Nüüd minu küsimus. Kas Eesti riigil selle reisijateveo või marsruudi avamise suhtes on ka seisukohad olemas, mis selles suunas praegu tehtud on ja mis edasi saab?

Aitäh! See läheb pisut eemale sellest temaatikast, mis oli küsimustes. See tähendab lihtsalt seda, et ma ei ole selleks piisavalt ette valmistanud. Kuid seda küsimust arutatakse kindlasti homme toimuval Balti peaministrite kohtumisel. Seda on arutatud ka vähemalt ühel eelmisel kohtumisel. Praegu ei ole mina küll väljendanud otseselt eitavat suhtumist sellesse projekti, küll aga kahtlusi selles suhtes, et tegemist on uskumatult kalli ettevõtmisega, nagu aru võib saada. Me oleme Raudteeameti tasemel kõigis nendes kõnelustes osalenud. Mina ei ole kuulnud, vähemalt ei ole mulle esitatud selliseid argumente, et omandivormi küsimus segaks. Pigem on ikka küsimus selles, et tegemist on väga kalli projektiga. Selleks et Tallinnast hakkaks rong Varssavisse sõitma, peab seal ka üksjagu reisijaid olema. Ära ei tasu see ennast kunagi, aga et see vähemalt talutavuse piires oleks majandatav. See on see peaküsimus, mille kohta keegi ei ole otseselt andnud põhjalikke selgitusi. Aga see tuleb kindlasti jutuks ka homme ja ilmselt on mul siis parem ülevaade. Iseendast projekt on väga atraktiivne.

Tänan! Kolleeg Marju Lauristin.

Härra peaminister! Järelepärijad on avaldanud nagu ette täiesti negatiivset hinnangut, et raudtee erastamine kui niisugune on olnud katastroof ja toonud väga palju kahju. Teie valitsuse minister, kes õnneks praegu ka saalis viibib, on Eesti rahvale meedias lubanud, et valitsus ostab tagasi Eesti Raudtee, vähemasti osaliselt. Kuidas võtaksite teie peaministrina kokku need kasud ja need kahjud, mida Eesti Raudtee erastamine on riigile toonud, ja kas te nõustute sellega, et riik peaks Eesti Raudtee vähemasti osaliselt tagasi ostma?

Viimane küsimus on kindlasti väga keeruline. Ma arvan, esiteks, et muidugi on olemas konkreetne kasu ehk erastamisest laekunud raha, mida oli ju päris palju. Teiseks, loomulikult oletatakse, et süsteem hakkab toimima efektiivselt, tehakse vastavad ümberkorraldused, investeeritakse täiendavalt ja Eesti Raudtee saab olema üks tõhus ja toimiv ettevõte. Selle kohta on täna kindlasti veel vara midagi öelda, sest tegemist on väga suure asjaga ja kindlasti ei ole võimalik seda kiiresti ümber korraldada. Aga ma arvan, et tagasiost ei ole siiski võimalik ega ka mitte praktiline. See võiks kõne alla tulla, kui tõepoolest asi mingil moel täielikult kokku kukub, mida ma ei usu. Vähemalt praegune valitsus ei kavatse raudtee tagasiostmise otsust teha.

Härra peaminister, tänan! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Kas arupärijad soovivad ära kasutada oma viieminutilist kõneaega puldist? Palun, Jaanus Männik!

Aitäh, härra juhataja! Aitäh, härra peaminister, vastuste eest! Austatud kolleegid! Lisaksin või kommenteeriksin mõningaid asju ja nimelt seda, et ei ole küll mingisugust kahtlust, ei majanduslikus plaanis, eeskätt aga sotsiaalses plaanis, regionaalses plaanis, et see raudtee erastamise tehing oli taasiseseisvunud Eesti riigi üks suuremaid eksisamme, riigivõimu eksisamme. Ma mäletan, et paar aastat tagasi, sel ajal kui Tallinnas oli Iiri ekspeaminister, kes rääkis Iiri kogemusest, oli just päevakorral ka Eesti Raudtee erastamise küsimus. Mul oli võimalus ekspeaministri käest küsida, mida Iirimaa ei erastaks, sellele tuli välkkiire vastus, et raudteed mitte mingil juhul. Meil olid erastamise läbirääkimised haripunktis. Kahtlemata oli temal siis õigus, nii nagu on olnud ka kõigil neil, kes on rääkinud sellest, et Eesti Raudtee on sedavõrd kompaktne, sedavõrd strateegilise tähtsusega ettevõtmine Eesti riigis, oma struktuurilt ja juhtimiselt sedavõrd lihtne, aga sedavõrd kogu majandust, sotsiaalsfääri ja regionaalarengut mõjutav ettevõtmine, et seda mingil juhul ei tohtinuks erastada. Tulemused on meie hinnangul küll silmanähtavalt kriminaalsed. Arupärimisele samal teemal vastas teede- ja kommunikatsiooniminister Liina Tõnisson meie arvates ka umbes selliselt. Ta jättis küll lõpplause välja ütlemata, aga kogu see info, mis tema meile andis, ja need ütlemised, mida ma siin tänagi tsiteerisin, ei jäta minu arvates kahtlust selles, et teede- ja kommunikatsiooniministri sisuline seisukoht on, et see on kriminaalne tehing. Peaministri käest õnnestus siiski teada saada seda, et mingisugune järjepidevus või mingisugune vastutus selle tehingu puhul paistab valitsusel olevat. Me ei lugenud seda välja teede- ja kommunikatsiooniministri vastustest, kuid täna justkui lugesime välja. Tõde on see, et sellest Eesti riigi n-ö sissetulekust, mis lepingu järgi pidi olema miljard krooni, mis on sisuliselt saiaraha kogu selle äri juures, on selle ettevõtmise juures ainuüksi nõustamisfirmale tuulde visatud 76 miljonit ja nurjunud erastamise 25 miljonit leppetrahvi on ka lootusetu kätte saada, nagu selgus peaministri vastustest. Nii et kõige otsesem silmanähtav kahju on juba sadades miljonites. Hiljaaegu toimunud kohtumisel Tapa asjatundjate või õieti Eesti Raudtee ametiühingujuhtide käest saadud info on veelgi ärevamaks tegev. Nimelt käib täiesti süstemaatiline kõigi remondibaaside, kogu selle infrastruktuuri mahajätmine praeguse omaniku poolt. Täiesti selge on, et ei soovita näha ühtegi konkurenti, et kogu senine tegutsev baas, nende spetsialistide töövõimalus sellel erialal võetakse ära, likvideeritakse. Kuna mu aeg on otsa saamas, siis ma praegu lõpetan, aga loodetavasti on võimalus sel teemal veel jätkata. Aitäh!

Suur tänu! Austatud Riigikogu! Arupärimise teemadel on võimalik avada läbirääkimised. Fraktsioonide volitatud esindajad kõnepuldist, teised kaks minutit kohalt. Seda soovi ei ole, läbirääkimisi ei avata. On lõppsõnavõimalus. Härra peaminister? Ei. Jaanus Männik, palun, kuni kolm minutit!

Aitäh! Kuna aeg lõppes ära ja mul ei olnud võimalik peaministrit vastuste eest tänada, siis ma teeksin seda praegu. Kuid et härra peaminister kindlasti kohe lahkub, siis ma jätkaksin nende probleemide kirjeldamist, millest asjaosalised ise räägivad. Ja nimelt, manöövervedurite remondibaas Tapal, mis olevat täiesti pretsedenditult kuulus üle Baltikumi, T_ehhi vedurite remondibaas, mis remontivat ka Venemaa vedureid, selle kaudu olevat võimalik teha päris head äri - on praegu süstemaatilisel likvideerimisel ja koondamistele kulutatakse kümneid miljoneid, selleks et asi lihtsalt kinni panna ja baas likvideerida. Sõna otseses mõttes seetõttu, et kardetakse konkurenti. Samal ajal Eesti riik, ministeeriumid, Sotsiaalministeerium otsivad koondamisrahasid, ümberõpperahasid. Kui see tegevus ei ole läbimõtlematu, et mitte öelda hullem, siis mis see on? Kas tõesti on meie eesmärk lõpetada raudteealane tegevus, remondibaas, see oskusteave, nendele inimestele meelepärane töö ja maksta neile mingisuguseid abirahasid, võtta maksumaksja taskust see raha ja teha rumalusi või on viimane aeg ministritel, valitsusel võtta härjal sarvist, vaadata see asi läbi, oma vähemusosalus arvesse võtta ja otsida siin lahendusi ja tegevusi, mitte lõpetamise võimalusi? Väga hea, et ka kommunikatsiooniminister seda kuuleb, kuigi ta ei kuula, aga minu arvates oleks viimane aeg asjaga tegelda, mitte ainult vaadelda neid asju. See ei ole küsimus ainult peaministrile, vaid kõigile ministritele ja valitsusele. Ma kordan, selle problemaatikaga tegelemises valitseb süüdimatus ja see ei iseloomusta ühtegi valitsust heast küljest, ei kolmikliidu valitsust ega ka praegust kaksikliidu valitsust. Aitäh!

Suur tänu, Jaanus Männik! Sellega on teise arupärimise käsitlemine lõpetatud.

Austatud Riigikogu, vastamisele tuleb Riigikogu liikmete Jaanus Männiku, Ants Käärma ja Jaan Pööri 2002. aasta 4. detsembril esitatud arupärimine Eesti Raudteega seotud strateegilise, majandusliku, sotsiaalse ja regionaalse tähendusega probleemide kohta, mis on esitatud härra rahandusministrile. Kes arupärijatest soovib arupärimist tutvustada? Jaanus Männik, palun!

Härra juhataja! Austatud kolleegid! Austatud ministrid! Ma ei hakkaks tutvustamise peale rohkem aega kulutama, küsimused on valdavalt analoogilised peaministrile esitatutega, teema on sama, kuid kahtlemata tahaksime kuulda rahandusministrilt just neid vastuseid, mille kohta teede- ja kommunikatsiooniminister Liina Tõnisson vastates viitas, et need pole tema teemad, et need on rahandusministri teemad. Kogu see järelevalve ja Erastamisagentuuri tegevuse tulem on rahandusministri valdkond. Nii et sisuliselt nendele küsimustele ootaks vastuseid.

Aitäh, Jaanus Männik! Härra rahandusminister Harri Õunapuu, palun teid Riigikogu kõnepulti, selleks et te vastaksite arupärimises esitatud küsimustele.

Härra esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Lugupeetud arupärijad! Tänane arupärimine on kolmandat korda sama tekstiga siin Riigikogu saalis arutusel ja rahandusministril tuleb vastata kui Erastamisagentuuri õigusjärglasel. Need küsimused esitati üle kuu aja tagasi majandus- ja kommunikatsiooniministrile ja täna siin peaministrile. Kuna me oleme ühes koalitsioonis, siis ma arvan, et mul ei ole midagi uut lisada sellele, mida on öelnud need kaks inimest, peaminister ja majandusminister, kes vahetult pikka aega varem ja praegu on sellega tegelnud. Nende küsimustega saab Rahandusministeerium tegelema hakata, kui teie moodustatud uurimiskomisjon töötab läbi oma materjalid, kujundab oma seisukohad, teeb need teatavaks. Siis me saame vastavalt nendele teie võetud seisukohtadele edasi minna.

Suur tänu, härra minister! Arupärija Jaanus Männik, palun, esimene küsimus!

Aitäh, härra minister, selle eest, et sa ei võtnud vaevaks ühelegi küsimusele vastata! Eriti neile, mis olid just Rahandusministeeriumile suunatud. Aga mis teha. Ma küsiksin nii. Täna juba teist korda viitasid härra peaminister ja nüüd ka rahandusminister just kui mingisugusele imeasjale, see on Riigikogu komisjonile, kes annab kõik vastused ja annab kohtu alla, keda tarvis. Ma saan umbes nii aru. Miks te nii asjale lähenete, teades, et kogu Riigikogu komisjoni info pärineb just nimelt täitevvõimult ehk ministeeriumidelt ja asjaosalistelt, et nad seda ise produtseeri, ei tooda, ei kirjuta juurde, vaid kogu see otsustuse alus tuleb ju teilt? Miks te jälle otsite mingisuguseid üleloomulikke jõude ja distantseerute asja sisust?

Aitäh, lugupeetud härra Jaanus Männik! Mitte sugugi ei taha distantseeruda. Ja küsimused, millele Rahandusministeerium peaks konkreetsemalt vastama, on küsimused nr 3 ja 4, eriti nr 3, kus on juttu 25 miljoni kroonisest leppetrahvist, ning seda on täna käsitletud ja minu meelest küllaltki selgelt. Need tärminid on mööda läinud ja mul ei ole sellele midagi lisada. Kui ma sain teie koostatud arupärimise, siis tahtsin ma - kuna Rahandusministeerium on Erastamisagentuuri järglane - saada neid materjale, mis on meie käes säilitamisel. Mis puudutab erastamise kulgu, siis 4/5 või 5/6 materjalist on Riigikogu uurimiskomisjoni nõudmisel esitatud ja niikaua kui Riigikogus selle menetlemine käib, ei ole minul küll võimalik - neid materjale ei ole dubleeritud - siin midagi teha. Ma arvan, et kui uurimiskomisjon on oma töö lõpetanud, siis ta annab täitevvõimule omad soovitused, millest oleks mõistlik lähtuda.

Tänan! Kolleeg Marju Lauristin.

Aitäh! Härra rahandusminister, ma tahaksin esitada küsimuse, millele, ma loodan, teil ei ole võimalik anda põiklevaid vastuseid. Ma tahaksin küsida numbreid just teilt kui rahandusministrilt. Kas te saaksite esitada kokkuvõtva bilansi: Eesti Raudtee erastamisega seotud kulud ja sellest saadud tulud ja ka oodatav omanikutulu Eesti Raudteelt kui ettevõttelt. Hiljuti võis lehest lugeda, et aasta olevat olnud edukas. Kas te saaksite anda ühe lühikese n-ö plusside ja miinuste ja numbrite rea?

Aitäh, proua Lauristin! Ka mina lugesin seda, et Eesti Raudteel on hästi läinud ja kasum on päris korralik. Aga sellise bilansi tegemiseks ja teile esitamiseks peaksin ikkagi võtma ametlikud arvud. Mind ka huvitaks praegu, milline see bilanss on, need arvud vajavad võrdlemist. Minu isiklik seisukoht on selline, et seda erastamist ei oleks pidanud tegema. Ja kui me võtame sellises pikas plaanis, viie-kuue aasta või rohkema aja pärast, siis on meil selgus suurem. Ühe aasta majandustulemuse järgi ma seda praegu ei teeks. Kui lubate, ma teeksin niimoodi (ma märkisin praegu need teie mõtted üles), et me teeme arvutuse ja ma vastan teile kirjalikult selle kohta.

Aitäh! Arupärija Jaanus Männik, teine küsimus.

Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Proua Lauristini küsimusest võikski edasi minna. Õnneks jäid Eesti Elektrijaamad erastamata ja seal käib täiesti korralik läbimõeldud renoveerimine. On võetud hiiglaslikud laenud, asju aetakse mõistlikult, elektri tarbimine kasvab. Kui võrrelda seda Eesti Raudteel toimuvaga - kuigi oleme nüüd näinud, et Jumala abiga on käive möödunud aastal suurenenud, aga ei ole mingisugust kahtlust, et see käive oleks suurenenud ka ilma erastamiseta -, siis võib-olla kommenteeriksid mõne sõnaga neid kahte asja, mis nüüd on parem sellest olukorrast, kui Eesti Raudteed poleks erastatud?

Aitäh, lugupeetud Riigikogu liige Jaanus Männik! Eestis on erastamisprotsess peaaegu lõpule viidud ja võib rääkida mõningatest üksikutest objektidest, mida on võimalik veel erastada. Tõmmata nüüd paralleele kahe objekti vahel või tuua siia veel kolmas objekt juurde ja hakata neid võrdlema, ma arvan, ei ole päris õige. Vaadelda saab erastamisprotsessi kui tervikut, kas see on Eestile läinud edukalt või mitte. Tuues välja ühe või teise näite, siis on kindlasti väga häid näiteid, kus erastamine on korda läinud. Samas on neid näiteks, kus erastamine on ebaõnnestunud ja seda mitmesugustel põhjustel. Nii et sellist analüüsi saab teha ainult siis, kui ühte suurt terviklikku protsessi analüüsida, mitte võttes ühte või teist objekti konkreetselt välja.

Tänan! Marju Lauristin, teine küsimus, palun!

Härra minister, ma hakkaksin teie sõnasabast kinni. Te ütlesite, et teie arvates ei oleks pidanud Eesti Raudteed erastama, see on n-ö tagantjärele otsustus ja võib-olla me oleme siin teiega ühte meelt, võib-olla mitte, see on omaette probleem. Aga praegu rahandusministrina Eesti Raudteed kui ettevõtet vaadates, vaadates tema tegevust, kuidas te hindaksite, kas Eesti Raudtee on õnnestunult erastatud või ebaõnnestunult?

Lugupeetud proua Lauristin, ma jään ikkagi enda juurde, et seda, kas Eesti Raudtee erastamine on meil tehtud õnnestunult või ebaõnnestunult, ei saa hinnata ühe ega kahe majandusaasta tulemuse järgi. Mina jään selle juurde, et pikas plaanis ei oleks mina selle poolt olnud. Ei ole praegu rahandusministrina ega olnud enne selle poolt. Ma arvan, et väga paljude erastamisprotsesside suhtes võib nii teie kui minu seisukoht olla praegu ekslik, ükskõik kummal seisukohal me siis oleme, aga viie aasta pärast on see juba päris selge. Minul on siiras heameel, et elektrijaamad jäid erastamata ja seal läheb praegu hästi. Aga Eesti Raudtee koha pealt tundub mulle, et siin on praegu probleeme kuhjaga. Mulle tundub, et see ei ole hästi läinud, aga võib-olla mingisugused majandusprotsessid näitavad, et ei olnudki nii hull.

Härra rahandusminister, suur tänu! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Kas arupärijad soovivad ära kasutada oma viieminutilist kõneaega puldist? Ei soovi. Kas on vaja avada läbirääkimised? Ei. Kas keegi soovib kasutada ära oma lõppsõnaõigust? Jaanus Männik, palun!

Härra juhataja! Austatud ministrid ja kolleegid! Ma tänan arupärijate nimel härra rahandusministrit, kes teemaga tegeles. Lõpetuseks on õpetlik mõnevõrra käsitleda neid suurtehinguid, millest üks õnnestus rahva abiga, rahva survel peatada, s.o Eesti Elektrijaamade erastamine, aga teist ei õnnestunud ja tulemused on nüüd väga hästi näha. Eesti Elektrijaamad Eesti riigi omandina, 100% riigi osalusega äriühinguna tegutseb edukalt, realiseerib oma äriplaani, renoveerimine käib, investeerimine käib ja asjad lähevad hästi. Eesti Raudtee erastamine on aga sõna otseses mõttes äpardunud ja seda mitmes plaanis. Esiteks ei ole sellest erastamisest saanud väärilist hinda Eesti maksumaksja, Eesti riigivõim. Teiseks on sellele erastamisprotsessile kulutatud vähemalt 100 miljonit, üle 100 miljoni otseseid kulutusi, mida võiks nimetada poolkriminaalseteks ehk tuulde loobituteks. See on nõustamisraha 76 miljonit ja leppetrahv 25 miljonit, mis on jäänud saamata. Kolmandaks tegeleb Eesti riigivõim nüüd n-ö nende kahjudega, mis erastamisest on tekkinud, ehk sotsiaalabiga ja sotsiaalsete hädade leevendamisega, mis otseselt erastamisprotsessist on tekkinud, ja samal ajal võtab firma kasumi. Tundub ka, et erastaja on võtmas n-ö maksimaalselt kasumit ja tegemas minimaalseid kulutusi. Nii nagu ka raudtee ametiühingu inimesed ütlevad, et erastanud firma kardab kulutusi ja seega ei taotle ka tulusid. Ehk sisuliselt kogu tülikam pool ehk tööjõuga seonduv, töökohtadega seonduv minimeeritakse ja kasum maksimeeritakse. Nii et Eesti riigi seisukohalt ei ole selline olukord hea. See teema on sedavõrd keerukas, et valitsusel tuleb sellega palju tõsisemalt tegelema hakata. Ei ole üldse oluline, kas tegemist on kolmikliidu valitsusega või kaksikliidu valitsusega, aga need tohutu suured probleemid, nii sotsiaalses, majanduslikus kui regionaalses plaanis vajavad tegelemist ja lahendusi. Aitäh!

Suur tänu, Jaanus Männik! Sellega on ka kolmas arupärimine saanud oma vastused.

Austatud Riigikogu, vastamisele tuleb Riigikogu liikmete Jaanus Männiku ja Janno Reiljani eelmise aasta 13. novembril esitatud arupärimine energiaseaduse ja kindlustustegevuse seaduse muutmisega seotud asjaolude kohta väiketanklate tegutsemise asjus, mis on esitatud majandus- ja kommunikatsiooniminister Liina Tõnissonile. Küll aga palun kõnepulti arupärijate nimel Jaanus Männiku, kes tutvustab arupärimise sisu ka Riigikogule!

Härra juhataja! Austatud kolleegid, austatud minister! Asjaolude tõttu on tegemist n-ö hilinenud vastusega ehk probleem sai oma lahendused, põhiliselt negatiivsed lahendused 1. jaanuariks. Kuid õpetlikku on selles protsessis nähtavasti nii palju, et täna arupärimise käigus on sellega siiski mõtet ka tegelda. Nimelt on jutt energiaseadusest ja selle muutmise seadusest, mis võeti vastu 24. septembril 2002. aastal. Energiaseaduses sätestati selline klausel, et vedelkütuse müügiks võib turuluba taotleda ja omada ettevõtja, kelle osa- või aktsiakapital on vähemalt 500 000 krooni või kellel on vastutuskindlustuse leping kindlustussumma alammääraga vähemalt 500 000 krooni, mis tagab kütuseettevõtja poolt müüdud kvaliteedinõuetele mittevastava kütusega tekitatud varalise kahju hüvitamise. Seda, et see 500 000 piir oli ilmselgelt üle jõu käiv kütusega kauplejatele, näitab nüüd ka praktika. Teadaolevatel andmetel oli selle miinimumnõude tõttu sunnitud või on sunnitud ja tänaseks lõpetamas või lõpetanud 37 ettevõtjat ehk kütusega kauplejat maapiirkondades, just nimelt valdades. Mis siis oli põhjuseks? Põhjuseks oli see, et tol ajal, kui seadus vastu võeti, kehtis kindlustustegevuse seadus, mille § 6 lõige 3 tegi praktiliselt võimatuks kindlustusfirmadele selle nn vastutuskindlustuse sõlmimise, ja seda ei tehtudki. Õnneks küll enne aasta lõppu võeti vastu raamatupidamisseadus, mis parandas ka kindlustustegevuse seadust. See viidatud punkt ehk kindlustustegevuse seaduse § 6 lõige 3 siiski tühistati, kuid oli juba hilja ja tagajärg on ikkagi see, millest ma rääkisin, et teadaolevalt 37 kütusefirmat on seaduse sunnil sisuliselt sundlõpetatud. Sellepärast et valitsus, kui ta andis oma hinnangu siinkõneleja poolt algatatud energiaseaduse muutmise seadusele, millega meie taotluse järgi sooviti kehtestada 200 000 krooni osa- või aktsiakapitali alampiiriks, sellega ei nõustunud. Ikkagi suruti läbi 500 000 krooni ja see on põhjuseks, miks sisuliselt ülekohtuse seaduse tõttu on lõpetatud üle 30 ettevõtte. Sellest tulenevalt ongi täna veel põhjust küsida proua ministrilt sel teemal kolm küsimust. Loodetavasti loeb ta vastates küsimused ette. Aitäh!

Jaanus Männik, suur tänu! Proua minister Liina Tõnisson, palun teid Riigikogu kõnepulti vastama arupärijate esitatud kolmele küsimusele!

Lugupeetud härra esimees! Lugupeetud vähesed kolleegid! Ma tahaksin teha kaks parandust, enne kui ma oma teema juurde asun. Esimene on see, et lugupeetud härra Männik, minu ametinimetus on majandus- ja kommunikatsiooniminister, mitte teede- ja kommunikatsiooniminister. Teise paranduse ma oleks tahtnud teha lugupeetud proua Lauristinile, keda kahjuks enam saalis ei viibi, aga võib-olla on ta kuskil televiisori juures. Seetõttu juhin ma tema tähelepanu asjaolule, et peaministrile küsimust esitades ütles proua Lauristin, et mina majandus- ja kommunikatsiooniministrina olen valitsuse nimel lubanud Eesti Raudtee osa või kõik aktsiad tagasi osta. Ma kindlasti ei ole seda lubanud, ma paraku ei saagi mitte midagi valitsuse nimel teha. Ma olen lubanud enda ametikohalt lähtudes tegelda selle probleemi võimaliku lahendusega. Aga nüüd tänase probleemi juurde. Suur tänu, härra Männik, et te annate mulle võimaluse veidi laiemalt seletada olukorda, mis valitseb meil täna energiaseaduse, riigilõivuseaduse ja jäätmeseaduse muutmise järgselt. Nimelt, nende seaduste muutmise järel (11. aprillist aastal 2001) oli meil vedelkütuse müüjate või turuloa taotlejate ettevõtjate aktsiakapitali nõutav suurus üks miljon, mis kindlasti on liiga suur summa. Seetõttu oli minupoolne, majandus- ja kommunikatsiooniministri seisukoht selge, et see summa on liiga suur ja seda summat tuleb vähendada. Ja tõesti, parlament aktsepteeris minu ettepanekut, mis tuli valitsusest. Aasta 2002 lõpul tõesti õnnestus meil üks miljon viia poole miljonini. Au ja kiitus parlamendile, kes seda aktsepteeris ja sellise ettepaneku tegi, et Eesti ettevõtlus paremini edeneks! On arusaadav, et vedelkütuse müügiks võib turuluba taotleda ainult isik, kellel on olemas selleks ettevõtluseks mingisugune aktsiakapital. Me võime arutleda selle üle, kas see on miljon, pool miljonit, 200 000, 10 000 krooni või null krooni, aga tol ajal, aastal 2001, kui see küllalt räige otsustus - ühe miljoni krooni suuruse aktsiakapitali otsustus - tehti siin parlamendis (ma ei taha seda summat kritiseerida, ma saan aru, et see otsustus tehti, lähtudes nõudest, et kütuseturg vajab korrastamist, sest müüdav kütus ei vastanud nõuetele, aktsiis ei laekunud, rääkimata sellest, et väga palju oli turul pettusi), siis oli ühiskonna üldlevinud seisukoht selline, et vaja on turulubade väljaandmist karmistada, sealhulgas aktsia- või osakapitali miinimumnõude kehtestamisega. Sellist otsust toetas ka Rahandusministeeriumi käibemaksu- ja aktsiisipettuse tõkestamise valitsuskomisjon. Nii see siis ongi toimunud. Nagu ma juba ütlesin, oma hilisemate arutluste tulemusena tegi täna võimul olev valitsus 25. mail aastal 2002 ettepaneku, mis saadeti majanduskomisjonile ja mille sisu oli, et kütuse müük on paraku tegevusala, millega kaasnevad suured riskid. Kütusemüüja tegevus või tegevusetus võib põhjustada suurt kahju ümbritsevale keskkonnale, samuti tuua kaasa varalist kahju kütuse tarbijale, ma pean silmas, kui on tegemist näiteks võltskütuse või ebakvaliteetse kütuse müümisega. Rääkimata sellest, et keskkonnakahjustuste likvideerimine ja võimalike nn tulekahjude kustutamine nõuab riigipoolseid täiendavaid ressursse, mille suurusjärk võib ulatuda sadadesse tuhandetesse kroonidesse. Rääkimata veel nendest kallihinnalistest autodest, mis tuleb võltskütuse müümise tagajärjel kõlbmatuks muutunud autode omanikele kompenseerida. Nii et sellega oli täiesti selge, et füüsilisest isikust ettevõtja või praktiliselt olematu aktsiakapitaliga ettevõtja ei saa enam paraku meie korrastamata kütuseturul vedelkütuse müügiga või sissetoomisega tegelda. Sellepärast me olimegi sunnitud jääma energiaseaduses 500 000-kroonise kapitali suuruse peale, sest kõik arvestused näitavad, et selline aktsiakapital või siis tagatiskindlustus on täna täiesti võimalik ja see kõik toimib, ma pean silmas, et pärast raamatupidamisseaduse muudatuse sisseviimist on kõikidel vedelkütuse müüjatel võimalik aktsiakapitali nõue 500 000 krooni asendada vastutuskindlustusega, mis võib toimida vastavalt seadusele võrdväärselt aktsiakapitali suurusega. Niipalju siis vastuseks sellele küsimusele. Teine küsimus oli selle kohta, kuidas kavatsetakse 1. jaanuarist lahendada vastuolu energiaseaduse ja kindlustustegevuse seaduse vahel ja millal esitab Vabariigi Valitsus lõpetamisohus külatanklatele lahendust pakkuvad seaduseelnõud Riigikogule. Kordan veel kord, lugupeetud härra Männik, et Riigikogu võttis 20. novembril aastal 2002 vastu raamatupidamisseaduse, mille president 10. detsembril välja kuulutas, ja selle seadusega on senise kindlustustegevuse seaduse § 6 lõige 3 tühistatud ja vastutuskindlustuse lepingute sõlmimiseks kõik takistavad asjaolud kõrvaldatud. Nii et siin ei ole tegemist mingisuguse vastuoluga energiaseaduse ja kindlustustegevuse seaduse vahel. Kolmas küsimus. "Millistel kaalutlustel Teie Keskerakonna ministrina olete asunud praktikasse rakendama isamaaliitlasest eksministri ja ekslinnapea Jüri Mõisa loosungit "Kogu Eesti rahvas pealinna!"? Kas see on Keskerakonna üldine kurss või surub seda peale teie partner Reformierakond?" Mul on äärmiselt kahju, härra Männik, et te olete vist millestki valesti aru saanud. Igatahes minule jääb teie küsimus küll arusaamatuks. Kütusemüüjate aktsia- või osakapitali nõue pidi algselt olema kaks miljonit ja on praegu 500 000. Mulle tundub, et selle nõude vähendamine ei haaku mitte kuidagi ega mingilgi moel härra Jüri Mõisa püstitatud loosungiga, mis, jumal tänatud, ei ole ellu rakendunud. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Arupärijal on küsimusi. Jaanus Männik, palun!

Aitäh, härra juhataja! Proua minister! Te just vastasite, et kogunisti 10. detsembril kuulutas president välja seaduse, mis jõustus 1. jaanuaril, see tähendab, kuulutas välja vahetult enne jõule. Mis te arvate, kas ja mis väärtust omas see seadus selle nädala või kahe jooksul neile kütusetanklatele, kes sinnamaani polnud suutnud vastutuskindlustuse lepingut sõlmida? Kas teil on teada, et mõni suutis veel selle ajaga selle sõlmida või on kõik need teadaolevalt üle 30 tankla ikkagi otseselt n-ö represseeritud ja sundlõpetatud, sellepärast et seadus jäi hiljaks, või oli see esialgu täiesti vastuvõetamatult koostatud või mis selle seaduste omavahelise vastuolu õieti tekitas?

Suur tänu! Kõigepealt pean ütlema, et 20 päeva vastutuskindlustuse lepingu sõlmimiseks on küllalt pikk aeg. Ma ei oska ette kujutada, et ühe kindlustuslepingu sõlmimiseks võiks kuluda üle viie päeva. Nii et kõik, kes tõeliselt soovisid vastutuskindlustuse lepingut sõlmida, pidid saama selle sõlmitud. Minu arusaamise järgi enamik neist 37 firmast, kes kaotasid oma litsentsi, asub Tallinnas või Tallinna lähiümbruses, seega ei ole tegemist regionaalpoliitikaga, ja enamik neist omas aktsiakapitali ca 400 000. Järelikult oli neil küllaldaselt aega oma aktsiakapitali tõsta, kui nad soovisid jätkata kütuse vahendamist. Mulle tundub, et nad ei soovinudki seda.

Proua majandus- ja kommunikatsiooniminister, Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Kas arupärijad soovivad ära kasutada viieminutilist kõneaega kõnepuldist? Ei soovi. Kas on vajadus avada läbirääkimised? Ei ole. On lõppsõnavõimalus. Proua minister? Ei. Jaanus Männik, palun!

Aitäh, härra juhataja! Aitäh, proua minister, vastuste eest! Mõningad kommentaarid ma siiski veel esitaksin. Alustan sellega, et proua minister siiski eksis, kui ta rääkis, et need parandused tehti energiaseadusesse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi algatusel. Tegemist oli Reiljani ja Männiku energiaseaduse muutmise eelnõuga, mis sai seaduseks. Nii et see ei olnud valitsuse eelnõu. Tõsi, meie eelnõu taotlus oli miinimumkapital 200 000 krooni, mis oli meie praktiliste küsitluste alusel vastuvõetav ka neile paarikümnele tanklale, mis praeguseks on sunnitud olnud lõpetama, aga just nimelt majandusministri survel ei saanud seadusse 200 000, vaid majandusminister nõudis 500 000 krooni, mis osutus üle jõu käivaks väga paljudele maatanklatele. Selle üle on siin saalis palju vaieldud, kuidas võltskütusega ja pettustega võidelda. Meie seisukoht on alati olnud, et sellega ei tohi võidelda selliselt, et kaitstud oleksid vaid suurte ja monopoolsete ettevõtete huvid, et mingil juhul ei tohi võidelda võltskütusega väikeettevõtluse lämmatamise kaudu, mis praegu on toimunud, ilmselgelt on see nii toimunud. Siin on teised vahendid, kvaliteedi kontrollimise vahendid ja meetodid. Nii et praegu toimunut ei saa siiski mitte millekski muuks nimetada kui väikeettevõtluse lämmatamiseks seaduse jõuga. Sellega ei saa nõustuda ja sellega ei tohi nõustuda mitte kunagi, selles mõttes on see üks väga õpetlik ja halb pretsedent. Me peame niisugustest asjadest edaspidi hoiduma. Me muidugi loodame, et Keskerakond mõtleb selle üle tõsiselt järele ja edaspidi selliseid seadusi välja ei paku. Aitäh!

Suur tänu, Jaanus Männik! Austatud Riigikogu! Sellega on ka neljanda arupärimise käsitlemine lõpetatud.

Austatud Riigikogu! Vastamisele tuleb Riigikogu liikme Sergei Ivanovi eelmise aasta 4. detsembril esitatud arupärimine kodakondsuse saamiseks vajaliku keeleeksami nõuete ja korraldamise süsteemi ning Haridusministeeriumi loodud komisjoni kohta. Arupärimine on esitatud haridus- ja teadusminister Mailis Rannale. Ma palun Sergei Ivanovi kõnepulti, et ta tutvustaks arupärimise sisu kolleegidele!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Küsimus tekkis, kui ma lugesin rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa Komisjoni aruannet Eesti kohta ja küsimus on haridusministrile. Lugupeetud haridusminister! Tänaseks on naturalisatsiooniprotsess Eestis seiskumas. Samas on tähendatud, et kodakondsuseta isikute arv riigis on liialt suur, ja on selge, et riigil tuleks astuda konkreetseid samme, et leevendada liialt karme nõudeid (keelenõudeid) kodakondsuse saamiseks. Sellele probleemile on oma viimases raportis juhtinud riigivõimude tähelepanu ka Euroopa Nõukogu rassismi ja ebatolerantsuse vastane komisjon. Sama probleemi on täheldanud oma viimases uuringus ka mitmed kohalikud Eesti sotsioloogid (Klara Hallik, Raivo Vetik jt). Komisjoni raporti kümnendas punktis on märgitud, et Eesti Vabariigi Haridusministeeriumi poolt on loodud komisjon, mis töötab välja muudatused keeleeksami nõuetesse ning arendab eksamite korralduse süsteemi. Küsimused on sellised. "1. Millist nime kannab ülalmainitud komisjon, millal on see loodud, kes on selle liikmed ning kes seda juhib ja mille alusel komisjoni liikmeid valiti? 2. Kas informatsioon komisjoni tegevuse kohta on olemas ka Internetis? 3. Millised on komisjoni tegevusvaldkonnad ja eesmärgid ning millised on konkreetsed töötulemused? 4. Millised on konkreetsed ettepanekud, mida komisjon on teinud keeleeksami läbiviimise süsteemi arendamise suhtes ja keelenõuete suhtes ning kas (ja kuidas) on need ettepanekud ellu viidud? (Kui võimalik, siis ülevaade kõikidest ettepanekutest.) 5. Kuidas suhtub Haridusministeerium ülaltoodud Euroopa Nõukogu komisjoni raportisse ning kas on mõni ettepanek, mis on võetud arvesse ning ellu viidud? (Kui on, siis milline/millised?) 6. Kas Haridusministeerium kavandab astuda samme kodakondsuse keeleeksami nõuete leevendamiseks? Kui ei, siis millega on see põhjendatud?" Aitäh!

Suur tänu, Sergei Ivanov! Ma palun, proua haridus- ja teadusminister, sünnipäevalaps Mailis Rand, teid kõnepulti vastama arupärimises toodud küsimustele!

Lugupeetud esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed ja austatud küsija! Kui me vaatame küsimust seoses riigikeele oskuse probleemidega, siis kindlasti tahaksin enne teie konkreetsetele küsimustele vastamist rõhutada, et Haridus- ja Teadusministeerium on pidevalt silmitsi eesti keele oskuse probleemiga, kuid kahjuks üha rohkem ka nendega seoses, kellele eesti keel on emakeel. Nimelt on ülikoolid oma mitmetes avaldustes pööranud tähelepanu sellele, et ülikooli sisseastujate keeletase on aasta-aastalt langenud. Seetõttu see küsimus on oluliselt laiem ja valusam. Teie esimesele küsimusele, millist nime kannab ülalnimetatud komisjon ja millal see loodi, kes on selle liikmed, kes seda juhib, vastaksin selliselt. Komisjoni nimi oli eesti keele tasemeeksamite korraldamise, parandamise ja eksamisüsteemi arendamise komisjon ning see komisjon loodi haridusministri käskkirjaga nr 155 24. aprillil 2001. Selle liikmed olid Tallinna Pedagoogikaülikooli professor Martin Ehala, Tallinna Pedagoogikaülikooli professor Anu-Reet Hausenberg, Tartu Ülikooli dotsent Maia Madisso, Tartu Ülikooli lektor Raili Pool, EKI teadur Vilja Oja, Haridusministeeriumi keelepoliitika nõunik Jüri Valge ning Tartu Ülikooli professor Krista Vogelberg, komisjoni juht oli professor Krista Vogelberg. Komisjoni liikmeteks valiti eesti keele kui võõrkeele õpetamise ja keeletestide koostamise asjatundjad eeldusel, et nad objektiivsuse tagamise eesmärgil ei oleks seotud kasutatavate eesti keele testide korraldamisega ning et esindatud oleksid tähtsamad eesti keele uurimise ja õpetamise asutused, seega siis Tartu Ülikool, Tallinna Pedagoogikaülikool, Eesti Keele Instituut. Keeleeksamialasele tööle laiema ühiskondliku kõlapinna andmiseks ning komisjoni ja Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse riigikeele osakonna vahelise koostöö parandamiseks moodustati haridusministri käskkirjaga nr 1346 11. detsembril 2002 veel uus komisjon: nõuandev komisjon eesti keele tasemeeksamite süsteemi ja korraldamise küsimustes. Selle esimees on Haridusministeeriumi keeletalituse juhataja Tõnu Tender, liikmed Tartu Ülikooli lektoraadi juhataja Anne Jänese, Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse riigikeele osakonna juhataja Ada Lumiste, haridusministri nõunik Urve Läänemets, Keeleinspektsiooni peainspektor Marge Mägi, EKI teadur Vilja Oja, Keeleinspektsiooni nõunik Hele Pärn, Haridusministeeriumi keeletalituse peaekspert Riina Reinthal, Haridusministeeriumi poliitikaosakonna nõunik Maie Soll, Riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin, Tallinna Pedagoogikaülikooli õppejõud Elle Sõrmus, Tartu Ülikooli õppejõud Ülle Türk, rahvastikuministri nõunik Natalia Vaino, Tallinna Pedagoogikaülikooli vanemteadur Silvi Vare, Tartu Ülikooli professor Krista Vogelberg. Komisjon esitab haridusministrile ettepanekud eesti keele tasemeeksamite süsteemi ja korraldamise küsimustes vähemalt üks kord aastas. Uue komisjoni moodustamise käskkirjaga tunnistati kehtetuks haridusministri eelmine käskkiri, st eelmine komisjon. Miks on sellise perioodi jooksul kaks komisjoni? Nimelt ootasime teise komisjoni moodustamisega, kuni esimene komisjon on oma aruande esitanud, et mitte kulutada maksumaksja raha. "Kas informatsioon komisjoni tegevuse kohta on olemas ka Internetis?" Komisjon ei ole infot oma tegevuse kohta Internetti küll pannud, kuid on esitanud 24. detsembril 2001 aruande haridusministrile ja koopia sellest Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele, ning eelmise komisjoni juht Krista Vogelberg on tutvustanud aruannet ka keeleeksamite süsteemi parandamiseks loodud uue komisjoni esimesel koosolekul 11. detsembril 2002. aastal, kus selle seisukohti tema sõnul ka aktsepteeriti. "Millised on komisjoni tegevusvaldkonnad ja eesmärgid ning millised on konkreetsed töötulemused?" Komisjoni tegevusvaldkonnaks oli kogu tasemeeksamite problemaatika, käesoleval aastal kasutatavatele testivariantidele hinnangu andmine. Töö tulemuseks oli nimetatud aruanne, mille ettepanekute realiseerimise järel paljusid tänaseid eesti keele tasemeeksameid puudutavaid probleeme ei ole. "Millised on konkreetsed ettepanekud, mida komisjon on teinud keeleeksami läbiviimise süsteemi arendamise suhtes ja keelenõuete suhtes ning kas ja kuidas need ettepanekud on ellu viidud?" Komisjoni ettepanekud on kirjas eelnimetatud aruandes. Proua Ada Lumiste kinnitusel täiendatakse keeleteste pidevalt ning 2003. aastal hakkavad eksamid toimuma uutes käsiraamatutes osutatud vormi ja põhimõtete järgi. "Kuidas suhtub Haridusministeerium ülaltoodud Euroopa Nõukogu komisjoni raportisse ning kas on mõni ettepanek, mis on võetud arvesse ning ellu viidud?" Eestit puudutav kodakondsuse ja keeleküsimuste temaatika on olnud rahvusvahelise tähelepanu all pidevalt. Alates 1997. aastast on Euroopa Komisjon igal aastal esitanud oma arvamusi, nn eduraporteid, Eesti valmisoleku kohta liitumiseks Euroopa Liiduga ning nendes on alati käsitletud ka keelepoliitikat. 2001. aasta eduaruande põhjal võib öelda, et Euroopa Komisjoni jaoks on Eesti demokraatlik riik, milles inimõigused ning vähemuste õigused on kaitstud ning Euroopa Komisjon on Eestiga rahul. 9. septembril 2002 esitatud arvamuses ei lisata eelnevatele aruannetele midagi põhimõtteliselt uut ning antakse mõista, et Eesti keelepoliitika vastab rahvusvahelistele standarditele. Euroopa Nõukogu rassismi ja ebatolerantsuse vastane komisjon juhib oma viimase raporti punktis 10 tõepoolest tähelepanu sellele, et keeleeksam on ikka veel liiga raske ja elukauge. Samas juhitakse tähelepanu ka sellele, et eesti keeles toimuv põhiseaduse eksam nõuab veel suuremat keeleoskust kui keeleeksam. Keeletestide kohatisele elukaugusele juhtis raportis tähelepanu ka nimetatud Haridusministeeriumi komisjon. Kahtlemata on testide elulähedus veidi suurenenud. Loodetavasti paraneb testide kvaliteet seoses uue komisjoni tööleasumisega veelgi. Kindlasti tuleb lahendada eksamineerijate ja eksamineeritavate suhtlusprobleemid, kuigi tuleb möönda sedagi, et teatud hulga eksamineeritavatega konflikti sattumine on eksamiolukorras vist pea paratamatu, kui soovitakse saada oma keeleoskustele mittevastavat tunnistust. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse (nr 14 14. jaanuarist 2002) "Kodakondsuse taotleja Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsusseaduse tundmise eksami läbiviimise kord" §-le 9 on kodakondsusseaduse tundmise eksam ühitatud gümnaasiumi kodanikuõpetuse riigieksamiga. Seega on gümnaasiumi lõpetaval mittekodanikust noorel võimalik sooritada gümnaasiumi lõpus eesti keele kesktaseme ja kodakondsuse taotlemiseks vajalik kodakondsuse seaduse tundmise eksam. Kuues küsimus. "Kas Haridusministeerium kavandab astuda samme kodakondsuse keeleeksami nõuete leevendamiseks? Kui ei, siis millega see on põhjendatud?" Kodakondsuse keeleeksami nõudeid ei ole kuidagi võimalik leevendada, sest taotlejatelt nõutavalt algtasemelt ei ole võimalik nõuete vähendamise suunas ju kuhugi minna. Nagu on ka ECRI raportis kirjas, ei taga ka praegu esitatavad madalad keeleoskusnõuded põhiseaduse tundmise eksami sooritamist. Nõustudes ECRI-ga selles, et kodakondsuse saamine on paljude jaoks oluline samm, tunnetamaks end osana riigist ja ühiskonnast, tuleb ometi tõdeda, et ilma riigikeele oskuseta on raskem sisuliselt integreeruda riigiga, kus elatakse. Samal ajal juhiksin tähelepanu sellele, et Haridusministeeriumi seisukohast on oluline vaadata keeleoskusnõudeid ja nende täitmist, arvestades ühiskonnagruppe, inimesi, kes ei suuda eesti keelt õppida võrdses tempos teistega. Haridusministeeriumis on arutatud vajadust arvestada eakamate inimeste integreerumisprotsessi kiirust, näiteks üle 60 aasta vanuste inimeste puhul, või arvestada inimeste erinevaid erialaseid nõudmisi. Kui me näiteks räägime ajalooõpetajast, siis kas on vaja tema käest nõuda bioloogia või traktoriga seotud eriterminoloogiat, mida tihti emakeele oskaja isegi ei tea detailides. Need on küsimused, millega uus komisjon on põhimõtteliselt tegelnud. Kahe komisjoni erinevus on selles, et esimene komisjon tegeles keeletestide metodoloogiaga enam ja sisuga veidi vähem, küll aga tegeles ta protsessi läbiviimise kiirusest tulenevate probleemidega. Teise komisjoni eesmärk on vaadelda erinevate ühiskonnagruppide probleeme, proteste ning ka ühiskonnas väga laialt levinud paanikat. Ning vaadata kui palju ja millises ulatuses on see põhjendatud ja millised võiksid olla konkreetsed sammud nende lahendamiseks. Probleem on valus, sest ta on vägagi poliitiliselt ühelt ja teiselt poolt alati väga rõhutatud ning seetõttu on komisjon otsustanud tegelda protsessiga põhjalikult. Seetõttu tänaseks mingeid vahearuandeid ministrile veel esitatud ei ole. Küll aga on minul olnud võimalus arutada kõikide komisjoni liikmetega nende isiklikke lootusi ja ootusi komisjoni töö suhtes. Ning nagu ma ütlesin, nende eesmärk on vaadata kõikide inimeste võimalusi integreeruda võimalikult kiiresti ning võtta ära need suured probleemid ja paanika, psühholoogilised eelarvamused enne testimist. Aitäh!

Suur tänu, proua minister! Kas Sergei Ivanovil on küsimusi? Palun!

Aitäh! Lugupeetud haridusminister! Kahjuks on n-ö traktorinõudeid veel väga palju. Samas näiteks 10. punktis, mida te kommenteerisite, on avaldatud arvamust, et põhiseaduse tundmise eksam, mis toimub eesti keeles, nõuab suuremat keeleoskust kui keeleeksam, ja komisjon märgib, et ametivõimud on võtnud meetmeid põhiseaduse tundmise eksami ühitamiseks kodanikuõpetuse riigieksamiga, ning soovitab selle protsessi võimalikult kiiret lõpuleviimist. See tähendab, et Haridusministeerium oli juba konstateerinud, et see suund on võetud. Teie arvamus ja konkreetselt: kui kaugele on see komisjon jõudnud selle protsessi ja eesmärgiga?

Aitäh teile! Mis puutub suunitlusse, siis eesmärk on, et meie tavakodanikud kasvaksid peale täiesti normaalses tempos. Nimelt, et gümnaasiumi lõpetades oleks inimestel võimalik riigieksamina teha kodakondsuseksam, samuti teevad nad riigikeele eksami, seetõttu noorem põlvkond, kes meie ühiskonnas on sündinud, kasvanud, olnud, saaks sellest protsessist läbi valutult. Millele on tähelepanu pööratud ja mille ma ka välja tõin, on tõepoolest see, et põhiseaduse eksam nõuab üsna head keeleoskust või täpsemalt, väga head kõrgtasemel keeleoskust. Kuid on kummaline või isegi huvitav märkida, et põhiseaduse eksamit ei ole nii palju kritiseeritud, kui on kritiseeritud keeleeksamit, just seetõttu, et tavaliselt inimene peab seda põhjendatuks, kui tema käest küsitakse näiteks tema põhiseaduslike õigustega seonduvaid küsimusi. Samal ajal on aga tekkinud üsna tugev psühholoogiline vastasseis seoses keeleksamitega. Mis puudutab aga kodakondsuseksami integreerimist gümnaasiumieksamitesse, siis on esimesed eksamid ju edukalt toimunud, noored on saanud väga häid eksamitulemusi. On võimalik öelda ka keeleeksamite kohta, et näiteks Tallinnas on juba olemas kaks-kolm gümnaasiumit, mis enam ei tee nõutud kesktaseme keeleeksameid, vaid korraldavad oma gümnasistidele kõrgtaseme eksameid. Näiteks Õismäe Gümnaasium, mis kannab nüüd lütseumi nime, tegi kõrgtaseme eksami, kus ligi 80% sai üle 90 punkti. Nii et väga, väga kõrgel tasemel. Noorte hulgas on keeleoskus väga hea ja huvi on tugev ning kodakondsuse eksamid gümnaasiumi lõpetades on toonud väga häid tulemusi.

Tänan! Sergei Ivanov, teine küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud minister! Üldiselt head mõtted, aga see, et kodakondsuse eksamil on kaks poolt, üks on keeleeksam, teine on põhiseaduse tundmine, tekitab ebaselgust poliitikutes ning hirme inimestel ja ka poliitikutel. Üks asi on lihtsustada kodakondsuse tingimusi, teiselt poolt, kui PHARE ja Põhjamaad aitavad tõhusalt keeleõpet, siis meie riigi poolne panus on väga tagasihoidlik. Komisjon rõhutab, et ta tungivalt soovitab, et kogu riigis parandataks keeleõppe võimalusi, eriti neis piirkondades, kus eesti keel ei ole kasutusel igapäevaelus, ning et kõigile Eesti kodakondsuse taotlejatele, soovijatele võimaldataks tasuta keeleõpet. Teate, kui vaesed on mõned inimesed, ei jätku korteri eest maksmiseks ega võib-olla leiva jaoks, aga maksta 5000-4000 krooni, et eksam läbi teha ... Süsteem maksab praegu pool tagasi. Aga on selge mõte: tasuta keeleõpe. Miks me ei ole jõudnud selleni poolteise aasta jooksul?

Aitäh teile! Olen loomulikult nõus, et on ühiskonnaliikmeid, kes on väga vaesed, ja nende huvi keeleeksamite vastu võib osaliselt takistada nende sissetulek. Ka selles on Haridusministeerium toetanud omavalitsusi eri aegadel, küll mitte suurte summadega, kuid siiski püüdnud seda probleemi lahendada. Aga tagasiside näitab vastupidist. Nimelt on kohati toodud seda välja kui väga positiivset näidet. Teistes kohtades öeldakse, et kui isik ise ei maksa seda osaliselt tagasi, siis nende protsent, kes keeleeksami tegelikult ära teevad ja lõpuni kursustel püsivad, on väga väikene. Kindlasti on õige vaadata seda kompromissina, osaliselt me peaksime püüdma neid toetada, võib-olla tagantjärele maksma lausa 100% kinni, aga kui alguses kõigile kinni maksta ja anda võimalus, siis näiteks kategooriaeksamite ettevalmistuskursustest on võimalik näha, et inimesed ei jää püsima, isegi kui nad on ennast registreerinud, kursused läbi käinud, aga mingil hetkel nad loobuvad. Küll aga on tõepoolest oluliselt lihtsam, kui me ühitame kõik eksamid ja inimene teeb ära vaid ühe eksami. Nii et üks nendest probleemidest, mida see uus komisjon peaks vaatama, oleks just, kuidas muuta kogu seda eksamisüsteemi, testide korraldamise süsteemi selliselt, et inimene, kes tuleb, tunneb, et teda võetakse võrdse partnerina, tema probleemi püütakse lahendada ja sellesse mõistvalt suhtuda. Kuid loomulikult võtab see aega ja teil oli väga õige märkus, poolteist aastat on läinud, üksikuid positiivseid näiteid on võimalik tuua, kuid see ei ole kindlasti üle-eestiliselt ühtlane.

Tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Kas arupärimise esitaja soovib esineda kuni viieminutilise kõnega? Palun, Sergei Ivanov!

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleeg! Teisi kolleege ei ole. Küsimus ja vastused olid väga tähtsad Eesti arengule ja meie demokraatia arengule. Täna lugesin ma ajalehest härra Kreitzbergi artiklit, ma mõtlen, et see on tasakaalukas ja täitsa õiges suunas. Ma tahan ütelda seda, et Eesti on palju raporteid Euroopale teinud. Seal on palju soovitusi ja kohapeal situatsioon tihti ei ole muutunud, aga raportid on läinud. Selle dokumendi, s.o teine aruanne Eesti kohta rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjoni poolt, sain ma komisjonilt Strasbourg'is. See on eesti ja inglise keeles. Mina ei tea, kust Eestis seda dokumenti saab, isegi väliskomisjonis ei olnud seda. Seda dokumenti ei ole ka vene keeles. Tegelikult need inimesed peavad teadma, mis olukorras nad on ja mida Euroopa mõtleb. Nii et siin on ka küsimus haridusministrile: kas on kavatsus ka vene keeles avalikustada neid mõtteid, mida Euroopa Nõukogu mõtleb Eesti kohta? Ma tahaks lugeda ette sellest komisjoni raporti ühest peatükist, kus on eriti tähtsad küsimused lõpus kokku võetud. See on piisavalt tähtis. Selles aruande peatükis soovitab komisjon juhtida tähelepanu reale küsimustele, millele tema arvates tuleks asjaomases riigis eelkõige kiiresti reageerida. Eesti puhul soovitab komisjon juhtida tähelepanu Eesti ühiskonna vene keelt kõneleva vähemuse olukorrale ning kodakondsuseta isikute küsimusele. Nagu on mainitud käesoleva aruande eelnevates osades, puutuvad vene keelt suhtlemiskeelena kasutavad vähemusrahvuste grupid kokku raskustega mitmesugustes eluvaldkondades. Kuigi ilmneb, et Eesti Vabariigis ei esine tänapäeval raskeid ega vägivaldseid sallimatuse ja rassismi ilminguid, on komisjon mures, et ollakse kaugel multikultuursest ühiskonnast, milles vähemusrahvused moodustavad integreeritud osa. Nagu juba eespool rõhutatud, on vene keelt kõnelevad vähemused, võrreldes oma arvukusega, alaesindatud mitmetes ühiskonna struktuurides, näiteks poliitilises elus ja haldusstruktuurides, sealhulgas avalikus teenistuses, kohtutes ja riigiasutustes. Samuti on teada, et vähemusel on alaesindus eraettevõtluses ning muudes ühiskonna eliitgruppides. Pealegi on sotsiaalprobleemide - nagu tööpuudus - mõju olnud ebaproportsionaalselt suur teatud vähemusgruppides ning teatud piirkondades, kuhu on kontsentreeritud vähemusrahvuste grupid. Seega, kui mõned vähemuskogukondade lülid on Eesti sotsiaalsesse, majanduslikku ja poliitilisse ellu ning tsiviilühiskonda üsna edukalt integreerunud, on teised suures osas sellest eemale jäänud. Veelgi enam, on teatatud, et selliste inimeste majanduslik-sotsiaalne olukord, võrreldes etniliste eestlastega, üha halveneb. Komisjon rõhutab, et niisugune olukord võib viia nimetatud gruppide marginaliseerimisele ja rahulolematusele. Punktis 63 märgib komisjon, et olenemata praeguse olukorra põhjustest, peab komisjon nii suure hulga Eesti elanike kodakondsusetust taunimisväärseks. Ma tahan veel öelda seda, et kõik Eesti edumeelsed erakonnad, kes mõtlevad demokraatiale, Euroopale ja NATO-le, peavad rakendama positiivset kodakondsuspoliitikat, mitte isamaalikku - piirata, mitte lasta. Meie eesmärk on vähendada kodakondsuseta isikute arvu, kõigepealt nende ettepanekute alusel, mis komisjon tegi. Ma mõtlen, et me oleme ise targad, et teha vastavad sammud. Näiteks Isamaa deklareerib, et ei tohi muuta kodakondsuspoliitikat. Tegelikult ei ole vaja midagi muuta. Kodakondsuse alused meil on, meil on oma eesti vere printsiip. USA-s on territooriumi printsiip. Läheme kas või tagasi 1938. aasta põhiseaduse ja kodakondsuse juurde ning rakendame mõned seisukohad ja sätted, siis me tegelikult lahendame oma kodakondsusetuse problemaatika. Või kui inimesed on pikka aega kuskil elanud, siis praktiliselt keelenõudeid ei ole. Või saab abikaasa kaudu kodakondsuse.

Palun vabandust, aga rohkem kui 20 sekundit on üle läinud. Siin lisaaega ei ole. Paari lausega.

Ettepanekud kas või sellele ümarlauale, mille Isamaaliit homme kokku kutsub: võtta aluseks positiivne kodakondsuspoliitika - kuidas vähendada kodakondsuseta isikute arvu, mitte seda, kuidas piirata; riigikeele toetus. Aitäh!

Suur tänu, Sergei Ivanov! Fraktsioonide volitatud esindajad võivad veel viis minutit kõnet pidada puldist või kohalt kaks minutit. See puudutab küll ainult Sergei Ivanovi. Kas teil on veel isu rääkida kohapealt kaks minutit või puldist viis minutit? Teil on veel võimalus. Sõnavõtt kohalt? Kuni kaks minutit, palun!

Ma tahan ütelda seda, mida ma mainisin ka puldis: oleks vaja, et see aruanne või need põhimõtted oleksid kättesaadavad ka vene keelt kõnelevatele inimestele, et Haridusministeerium leiaks võimaluse tõlkida see aruanne vene keelde. Veel mõte, mida ma ei jõudnud lõpetada. Isamaa ettepanek koonduda jälle sellel eesmärgil, et kodakondsuspoliitikas mitte midagi muuta, on juba eilne päev. Niimoodi me tegelikult jõuame olukorda, kus Euroopa Nõukogu või Euroopa Liit ütleb jälle nagu mitu aastat tagasi, et tuleb muuta neid seisukohti. Sellepärast tuleb tegelda selle problemaatikaga siin Eestis, mitte Strasbourg'is, mitte Brüsselis. Ja selle kohta on vaja parteidevahelist siselepet, kuidas me saavutame selle, et see osa ühiskonnast, kes on praegu tõrjutud, saaks meie loogiliseks osaks. Muidugi aluseks sellele on mõistlik keelepoliitika, nii et eestikeelsed inimesed ei tunneks ohtu ja ka venekeelsed inimesed ei oleks tõrjutud ning nende kultuurilised ja keelelised huvid oleks arvestatud. Aitäh!

Suur tänu, sellega on läbirääkimised lõpetatud. Kas proua minister soovib lõppsõna? Ei soovi. Kas arupärija soovib lõppsõna? Ei soovi. Arupärimine on menetletud.

Austatud saalisolijad, viimasena võtame käsitlusele Riigikogu liikme Sergei Ivanovi 2002. aasta 11. detsembril esitatud arupärimise Euroopa tavarelvastuse vähendamise lepinguga liitumise kohta, millele vastab kaitseminister Sven Mikser. Palun, Sergei Ivanov!

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleeg! Lugupeetud Sven Mikser! Ma esitasin küsimuse juba kuu aega tagasi infotunnis, aga ma ei saanud vastust kõigele. Just sellepärast esitan küsimuse ja pärast ka täpsustava küsimuse. "Venemaa kaitseminister Sergei Ivanov teatas 9. detsembril 2002 Moskvas, et Moskvat häirib Balti liitumisel NATO-ga asjaolu, et Balti riigid pole senini allkirjastanud Euroopa tavarelvastuse vähendamise lepingut. Venemaa on mures loodesuunal tekkinud nn juriidilise musta augu pärast. Samas kinnitas kaitseminister, et NATO juhtkond on Venemaa murelikkusest teadlik ning kavatseb selle hajutamiseks teha vastavat tööd." Küsimused olid sellised. "1. Mida tähendaks Eestile liitumine Euroopa tavarelvastuse vähendamise lepinguga? Kas sellel oleks Eesti julgeolekule positiivne või pigem negatiivne mõju. 2. Millal ja millistel põhjustel kavatseb Eesti liituda ülalmainitud lepinguga? 3. Kas lepinguga liitumise osas saab Eesti teha otsuse iseseisvalt?" Aitäh!

Suur tänu! Palun, härra minister, vastata püstitatud küsimustele!

Austatud istungi juhataja! Austatud Riigikogu! Mul on täna heameel vastata Riigikogu liikme Sergei Ivanovi arupärimisele Vene Föderatsiooni kaitseministri samuti Sergei Ivanovi sõnavõtu kohta möödunud aasta 9. detsembrist. Aga enne kui ma asun vastama, tahaksin meenutada Riigikogu kodukorra seaduse § 158 lõiget 1, mis ütleb, et arupärimine peab puudutama selle ametiisiku võimkonda reguleerivate õigusaktide täitmist, kellele arupärimine esitatakse. Kuna mulle teadaolevalt Vene Föderatsiooni kaitseministri arvamusavaldus Eesti Vabariigi kaitseministri võimkonda reguleerivate õigusaktide hulka ei kuulu, siis ma loodan väga, et arupärija selgitab mõnes oma täiendavas küsimuses, millise õigusakti täitmist mulle esitatud küsimused puudutavad. Lisaks tahaksin kindlasti juhtida tähelepanu sellele, et temaatika, mis puudutab võimalikku ühinemist Euroopa tavarelvastuse leppega kui rahvusvahelise leppega, kuulub täiesti otseselt Välisministeeriumi võimkonda ja puudutab Kaitseministeeriumi vaid kaudselt sedavõrd, kuivõrd tegemist on relvastust käsitleva leppega. Samuti tahan juhtida tähelepanu asjaolule, et arupärimise sissejuhatuses toodud väide, nagu ei oleks Eesti kaitseminister avaldanud seisukohta nimetatud leppe osas, on tõepoolest ekslik sedavõrd, kuivõrd ma avaldasin seisukohta siinsamas Riigikogu ees, vastates härra Ivanovi küsimusele 2002. aasta 11. detsembri infotunnis. Aga sellele vaatamata olen heameelega nõus vajalikku täiendavat infot Euroopa tavarelvastuse leppe kohta Riigikogu liikmetega jagama. Vastuseks esimesele küsimusele, mida selle leppega võimalik ühinemine tulevikus Eestile tähendaks. Tegemist on lepinguga, mis piirab tavarelvastuse hulka viies relvastuse kategoorias. Tegemist on raskeründeotstarbelise relvastusega ja need viis kategooriat on lahingutankid, lahingusoomukid, suurtükiväesüsteemid (kaliibriga alates 100 mm), lahingulennukid ja ründekopterid. Tegemist on leppega, mis sõlmiti 1990. aastal ja jõustus 1992. aastal, ehk ta sõlmiti enne Eesti iseseisvumist. Toona liitusid leppega 22 riiki ja see lepe hõlmas ühelt poolt NATO-sse kuuluvaid riike, teiselt poolt Varssavi Lepingu Organisatsiooni kuuluvaid riike ja see leping ei olnud täiendavaks liitumiseks avatud teistele riikidele. Pärast Varssavi Lepingu Organisatsiooni lagunemist ja mitmeid julgeolekupoliitilisi n-ö ümberpaiknemisi Euroopas leiti, et see leping vajab täiendamist ja täpsustamist ning töötati välja täiendatud tavarelvastuse lepe, mis paraku ei ole veel jõustunud, kuna 30 osalisriigist vaid kaks on selle ratifitseerinud. Erinevalt esialgsest leppest sisaldub selles leppes ka nn liitumisklausel, mis tähendab, et lepe avaneb täiendavaks liitumiseks uutele riikidele, aga alles pärast seda, kui ta on jõustunud. Seetõttu meie küsimus Eesti liitumisest on hetkel sedavõrd hüpoteetiline, kuivõrd lepe ei ole jõustunud ega seega ka liitumiseks avanenud. Eesti on väljendanud soovi tulevikus, kui lepe liitumiseks avaneb, leppega ühineda. Seda on teinud eelmise aasta, 2002. aasta aprillis Brüsselis Põhja-Atlandi Nõukogus esinedes Eesti Vabariigi peaminister Siim Kallas, seda seisukohta on hiljem korranud ka Eesti Välisministeeriumi asekantsler härra Harri Tiido. Sellega, ma usun, on vastatud kaks esimest küsimust. Vastus kolmandale küsimusele: kas lepinguga liitumise osas saab Eesti teha otsuse iseseisvalt? Loomulikult teeb Eesti selle otsuse iseseisvalt, lähtudes oma julgeolekupoliitilistest kaalutlustest. Aitäh!

Tänan, härra minister! Kas Sergei Ivanovil on küsimus? Palun, Sergei Ivanov!

Aitäh! Lugupeetud kaitseminister! Kellelt siis veel saab Riigikogu liige küsida sellist keerulist küsimust, kui mitte kaitseministrilt, ning saada informatsiooni. Kindlasti puudutab see Eestit, kuigi praegu seadusandlikult otseselt ei puuduta. Aga ma tahaks teada, kas ma saan õigesti aru. Ma ei saa vist praegu asjast päriselt aru. Kas see tavarelvastuse piiramine ei ole tänases Euroopas aktuaalne, kui kaks riiki ainult kirjutavad alla, ja miks Venemaa niimoodi reageerib sellele asjale? Millised need riigid on, tahaks teada. Ja ma ei näe selles protsessis dünaamikat (siin on mitu küsimust, aga ma esitan ühe küsimuse, ma rohkem ei esita), ei ole näha selles küsimuses mingisugust liikumist. Kas midagi on muutunud või ei ole asi veel küps, et Euroopa võtab selliseid otsuseid praegu, või NATO transformeerub? Milles on asi?

Siin sisaldus üsna mitu küsimust. Kindlasti on võimalik ka kaitseministrilt küsida selle teema kohta, aga see küsimus kuulub kindlasti Riigikogu juhatuse pädevusse, kuid nii nagu mina mõistan seadust, siis küsimustes, mis puudutavad puhtalt n-ö informatsiooni hankimist ega puuduta õigusaktide täitmist, saab ministri poole pöörduda küll infotunnis ja ka kirjaliku küsimuse kaudu. Tulles nüüd leppe juurde, siis need kaks riiki, kes on praeguseks täiendatud CFE Treaty ehk selle Euroopa tavarelvastuse leppe ratifitseerinud, on Ukraina ja Valgevene. Teistel leppe osalisriikidel on - see ei ole nüüd minu hinnata - kas põhjendatud või põhjendamatuid kahtlusi, et mitte kõik lepingu liikmesriigid ei ole endale võetud kohustusi, mis on eeldusena vajalikud selle leppe ratifitseerimiseks, veel täitnud. Seetõttu ei ole näiteks ükski NATO-sse kuuluv täiendatud tavarelvastuse leppe osalisriik seda lepet tänaseks ratifitseerinud. Selles olukorras kindlasti ülim, mida Eesti teha saab, on tõdeda, et me oleme tulevikus, siis kui lepe liitumiseks avaneb, ka valmis alustama läbirääkimisi, et selle leppega liituda. Loomulikult peame nende läbirääkimiste käigus leppima leppe praeguste osalisriikidega kokku relvastuse laed viies eelnimetatud kategoorias. Aitäh!

Tänan! Kas on veel küsimusi? Ei ole. Suur tänu, härra minister! Kas arupärija soovib esineda? Ei soovi. On võimalik võtta kohapealt sõna. Ei ole soovi. Kas minister soovib lõppsõna? Ei soovi. Arupärija ei soovi. Sellega on arupärimine käsitletud ja tänane päevakord ühtlasi ammendatud. Vastavalt meie kodukorrale pean avama ka vaba mikrofoni. Ma usun, et ooteaeg on olnud piisav, et veenduda, et keegi ei taha rääkida. Suur tänu! Istungi lõpp kell 17.25.