Infotund
Esimees T. Savi
Tere päevast, austatud Riigikogu, härra peaminister, härrased ministrid! Me alustame Riigikogu infotundi. Lugupeetud kolleegid, palun teeme kohaloleku kontrolli! Hetkel registreeris ennast kohalolijaks 16 Riigikogu liiget. Me alustame. Kolleeg Marju Lauristin, küsimus peaministrile.
M. Lauristin
Lugupeetud peaminister! Eile võttis Riigikogu üksmeelselt, ilma ühegi vastuhääleta vastu ringhäälingu arengukava. Sellega Riigikogu tegelikult üksmeelselt tunnistas, et Eesti meedia arengu tugev toetamine on vajalik. Ilma selleta ei ole võimalik tagada ei eesti keele ja kultuuri arengut ega ka demokraatia arengut. Ka äsja tutvustatud küsitlus näitas, et 60% inimesi näeb raadio ja televisiooni rolli valitsuse ja riigivõimu usaldusväärsuse suurendamisel esmatähtsana. Sellest lähtudes on mul küsimus. Mida kavatseb valitsus teha eilse otsuse täitmiseks? Kuidas näed sa ette vaidlusi eelarve ümber, arvestades ka seda, et Kultuuriministeerium on samuti mõistnud nende probleemide olulisust ja on juba esitanud oma ettepanekud?
Esimees
Härra peaminister, palun!
S. Kallas
Aitäh! Mõistagi on päev pärast ringhäälingu arengukava heakskiitmist pisut keeruline vastata, missugune on plaan. Aga loomulikult ei ole see arengukava ja temas sisalduvad ideed valitsusele võõrad. Me oleme kursis olnud nii arengukava valmimisega kui ka aruteluga Riigikogus. Kui me oleme aktsepteerinud, et avalik-õiguslikul ringhäälingul on oluline funktsioon Eesti ühiskonnas, siis see kontseptsioon, mida praegu televisiooni ja üldse ringhäälingu arendamisel välja pakutakse, millest lähtutakse, on igati sümpaatne. Küsimus on lõpuks väga lihtne: kust võtta raha kõikide heade ideede teostamiseks? Ma tean, et kultuuriminister on esitanud Rahandusministeeriumile läbivaatamiseks küllalt suure lisataotluse raha saamiseks. Me püüame igati konstruktiivselt seda sorti taotlusi läbi vaadata, kaasa arvatud ringhäälingu arendamiseks vajalikke rahataotlusi, arvestades, et ka ringhäälingu rahastamises on toimunud ja toimuvad olulised muutused. Aga missugused saavad summad täpselt olema, seda on täna mõistagi päris keeruline öelda. Eks see selgub eelolevate vaidluste käigus. Ma lihtsalt rõhutan veel kord seda, et tegemist on Eesti eelarveprotsessi silmas pidades kaheldamatult väga suurte summadega.
Esimees
Tänan! Marju Lauristin täpsustab, palun!
M. Lauristin
Ma ei täpsusta mitte niivõrd sellelt seisukohalt, missuguseid summasid oleks juurde vaja, sest kindlasti me vaidleme selle üle palju ja selle kohta on tõesti Kultuuriministeeriumi ettepanekud olemas, aga küsimus on ka kuludes. Me teame, et sundkulud on suurenenud ja suurenevad veelgi. Saatekeskuse kulud, see tähendab puhttehnilised saadete edastamise kulud suurenevad raadiost ja televisioonist sõltumata. Suurenevad autoritasud, reklaami ärajäämise tõttu on suurenenud või on ette näha, et suurenevad kulud, mis on seotud käibemaksuga, sest enam ei tule tagasi käibemaksusummasid. Koos sellega on arutatud ettepanekuid viia saatekeskuse kulud üldse välja ringhäälingu eelarvest Teede- ja Sideministeeriumi või Majandusministeeriumi alla, on arutatud võimalusi muuta maksuseadusi niiviisi, et käibemaksu n-ö tagasimaksmise muutumist korvata. Mis sellest arvata?
S. Kallas
Aitäh! Need ideed on mulle suhteliselt uued ja ma ei ole neid nii põhjalikus esituses kuulnud. Ma olen küll neid mõtteid kuulnud ja ka eelmistes aruteludes on neid esitatud, kuid mul on vara midagi öelda. Ma arvan, et üldisest loogikast lähtudes toimib iga süsteem ikkagi oma kulude ja tuludega. Kui need kulud on suurenenud, siis me peame leidma lahenduse ringhäälingu eelarve abil. Oleks ebaõige hakata ringhäälingu eelarve probleeme lahendama teiste asutuste kulude ja tulude kujundamise kaudu. See võiks väljuda reguleerimise alt ja see ei tarvitse tingimata alati jõukohane olla. Mis puudutab käibemaksu, siis jah, Eesti ringhääling ei ole käibemaksukohustuslane ja seetõttu ta oma makstud käibemaksu tagasi ei saa. Aga ma ei kujuta ka ette, et meil oleks võimalik teha mingisuguseid käibemaksuvabastusi või mingisuguseid muid selliseid liigutusi. See tegelikult ei muuda asja. Kulud kujunevad vastavalt ühiskonnas eri institutsioonide kujundatud poliitikale. Järelikult, kui me tahame, et seda funktsiooni täidetaks, peaksime me kulud katma ja seda ikkagi poliitilise otsuse abil, riigieelarve kaudu. Ma arvan, et see oleks siiski loogiline lähenemine.
Esimees
Suur tänu! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Järgmine küsimus on Aimar Altosaarelt peaministrile. Palun!
A. Altosaar
Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud härra peaminister! Praegu on läbirääkimistel euroliiduga üks kõige kuumemaid peatükke ilmselt maksupoliitikapeatükk, kuuldavasti peaks see vist minema varsti sulgemisele. Selles peatükis on meil olnud üks suur mureküsimus: juba mitu aastat tagasi suure vaevaga vastu võetud, kuid siiski toimima hakanud investeeringute tulumaksuvabastus on tekitanud palju küsimusi. On väidetud, et euroliit ei pruugi nõustuda selle kõigega, mis me oleme teinud. Kas te võite praegu öelda või kinnitada, et mingisuguseid muutusi selles vallas ei tule?
S. Kallas
Aitäh! Vastan sellele küsimusele meeleldi. Võin öelda küll ka seda, et läbirääkimised selle teema üle parasjagu just käivad, nii nagu ma eile Euroopa asjade komisjonis informeerisin. Ma loodan, et Sevilla tippkohtumise järel (nähtavasti toimub ka selleteemalisi kohtumisi järgmisel nädalal) võib rääkida juba täpsemalt. Kuid milles on probleem? Investeeringute tulumaksuvabastus ei kao. Seda ei vaidlusta Euroopa Liit, selle vaidlustamiseks pole mingit alust. Kas see kellelegi meeldib või mitte, on teine küsimus. Kas see on konkurentsieelis, mille peale teised viltu vaatavad, on iseküsimus. Mingit alust nõuda Eestilt investeeringute tulumaksuvabastuse kaotamist ei ole. Küsimus on dividendide maksustamises ja küsimus on ühes aspektis - ema- ja tütarettevõtte direktiivis. Möödunud sügisel võttis Euroopa Kohus seisukoha, selle üle käib vaidlus. Olenemata sellest, kuidas me selle vaidluse lahendame, ei muuda see meie seaduse olemust. Eesti ettevõtluse jaoks jääb investeeringute tulumaksuvabastus püsima. Seda võin ma täie veendumusega öelda. Missuguseks kujuneb lahendus ema- ja tütarettevõtte direktiivi rakendamise osas, seda võin ma, võimalik, et juba järgmisel nädalal täpsemalt öelda.
Esimees
Suur tänu! Aimar Altosaar jätkab. Palun!
A. Altosaar
Aitäh! Lugupeetud peaminister! Seda oli hea kuulda, et me saame Euroopaga kaubale ja maksustabiilsus on tagatud. Kuid igaks juhuks küsin nüüd: ega meid sisepoliitiliselt mingid probleemid ei ähvarda? Küsimus täpsemalt: ega praegune Reformierakonna koalitsioonipartner Keskerakond ei ole oma varem küllaltki teravalt ja otse väljaöeldud seisukohta muutnud? See tulumaksuvabastus ei meeldinud neile ju teps mitte, nagu me mäletame, kui see Riigikogus arutusel oli. Olid küllaltki teravad diskussioonid. Ega nüüd Keskerakond, kes on teile siiski väga oluline partner, nüüd ei sega, kui Euroopaga on meil kõik okei?
S. Kallas
Aitäh! Esiteks, ma viitan koalitsioonileppele, kus on selgesti öeldud, et olulisi maksupoliitilisi muudatusi meie valitsuse tööperioodil ei tehta. See tähendab, et valimisteni ja valimistejärgse olukorrani on edasi lükatud ka küsimus võimalikest maksupoliitilistest muudatustest, sealhulgas astmelisest tulumaksust. Koalitsiooni sees ei ole üheski vormis kõnealuseid küsimusi tõstatatud ei koalitsiooninõukogus, ei valitsuskabinetis, ei kusagil mujal. Mina ei tea, et kellelgi oleks selle teemaga seoses kavas mingisuguseid uusi avanguid. Ma arvan, et me liigume valimisteni nendes raamides.
Esimees
Aitäh, härra peaminister! Üks kohapeal registreeritud küsimus Rainis Ruusamäelt ja siis me lõpetame.
R. Ruusamäe
Aitäh, härra esimees! Austatud rahandusminister! Täpsustan härra Altosaare küsimust. Kas see tähendab, et diskussioon maksupeatüki ümber toimub mingi Euroopa Liidu direktiivi üle, kus väideldakse selle üle, et ema- ja tütarettevõtte kohtlemine peab olema võrdne? Küsimus on selles, kas on võimalik, et Eestile tehakse ettepanek tulumaksuseadust muuta nii, et see soodustus, mis Eestis kehtib, hakkaks kehtima ka Euroopa Liidu piires asuvates emaettevõtetes.
S. Kallas
Aitäh! Ma meelsasti vastaksin sellele küsimusele täpsemalt pärast seda läbirääkimiste etappi. Küsimus on tõepoolest selles, et praeguses situatsioonis Eesti tulumaksuseadus, esiteks, vabastab reinvesteeritud kasumi tulumaksust. See põhimõte jääb. Nüüd on küsimus selles, et niipea kui ettevõttest raha välja võetakse, see ka maksustatakse. Varem oli meil erinevus residentide ja mitteresidentide vahel. Selle me kaotasime ära, aga nüüd on tekkinud vaidlus pärast seda kohtuotsust, milline peab olema ema- ja tütarettevõtte suhe. See sõltub ka osaluse protsendist, see sõltub veel paljudest muudest asjadest. Igatahes, nagu ma ütlesin, põhimõte ei muutu ja me tagame ka selle, et Eesti ettevõtjatele olukord keerukamaks ei muutu. Ma arvan, et see probleem üldiselt laheneb soodsalt, aga detailidest on ilmselt parem rääkida veidi hiljem.
Esimees
Tänan! Aimar Altosaar, teine täpsustav küsimus, palun!
A. Altosaar
Aitäh! Ma igaks juhuks küsin üle. On hea meel kuulda, et koalitsioonileppes on ettevõtte investeeringute tulumaksuvabastus kindlasti tagatud ja sel teemal diskussioon ei ole avatud. Mis edasi saab, on teine asi. Kas teid ei tee ettevaatlikuks, et ühes teises koalitsioonis, Tallinna koalitsioonis, mis koosneb samuti Reformierakonnast ja Keskerakonnast, kus oli ka kokkulepe, et säilitatakse konservatiivne eelarvepoliitika (mäletatavasti oli selle muutmine üks ajendeid, miks eelmine linnavalitsus kukkus), see kokkulepe ei pidanud ja Keskerakond tuli välja täiesti uudse lahendusega? Kas te ei karda, et ta võib ka suures koalitsioonis siin Toompeal ootamatult täiesti uue lahendusega välja tulla?
S. Kallas
Aitäh! Ma ei alahinda vaidluste keerukust, mis meil seisavad ees 2003. aasta riigieelarvet koostades. See protsess ei ole kunagi kerge olnud. Kindlasti on uues koalitsioonis uued probleemid. Jätkuvad ka paljud vanad probleemid. See protsess on kindlasti keerukas, kuid me oleme lubanud, et riigieelarve on tasakaalus ja maksupoliitiliselt suuri muudatusi ei tehta, nii et me peame sinna raamidesse mahtuma.
Esimees
Aitäh! Ma teen ettepaneku küsimuse käsitlemine lõpetada. Vambo Kaal, palun, küsimus põllumajandusministrile!
V. Kaal
Aitäh, härra esimees! Austatud põllumajandusminister Jaanus Marrandi! Nagu me teame, hakkavad piimafarmidele 1. juulist kehtima nõuded, mida tuleb täita. Ma ei vaidlusta seda küsimust farmide puhul, mis jätkavad tootmist, üldjuhul nad saavad ka hakkama. Küsimus on väiketootjates, ühe-kahe lehma pidajates, kes lähiajal niikuinii peavad tootmise lõpetama. Kas Põllumajandusministeerium on näinud nende väikefarmide sulgemiseks ette teatava üleminekuperioodi? See võiks kesta aasta-poolteist, kuni tootmine lõpetatakse. Kui piima kvaliteet vastab nõuetele, on kõrgemast klassist, miks me peaksime seda tootmist väga kiiresti lõpetama?
J. Marrandi
Lugupeetud Riigikogu liige Vambo Kaal, tänan küsimuse eest! See on väga hea võimalus jagada informatsiooni farmihügieeninõuete kohta. Põllumajandusministeeriumi seisukoht on niisugune, et tehniliste, ehituslike nõuete täitmine piimatootmisfarmis (selles määruses on välja toodud pestavad seinad, laed, põrandad jne) ei saa tõepoolest olla eesmärk omaette, vaid järelevalve objekt on ikkagi piimatootmisfarmist väljastatav toorpiim. Kui vaadata neid nõudeid, mis kehtestatakse toorpiimale, siis 1. jaanuarist 2002 ei tohi olla rohkem kui 100 000 bakterit ühes milliliitris piimas. Sellest lähtub tegelikult ka seisukoht, et farm tuleb sulgeda siis, kui on otsene oht inimese tervisele, see tähendab, toorpiim ei vasta kvaliteedinõuetele. Teisi põhjusi sulgemiseks ei ole. Farmides käiakse täieliku inspekteerimise korras vähemalt üks kord aastas. Luba toorpiima müümiseks väljastatakse igale farmile veterinaartõendi alusel kuni kolmeks kuuks. Arvestades inspekteerimiste sagedust, käib veterinaarinspektor tegelikult farmis neli korda aastas, mistõttu farmid on üsna aktiivse järelevalve all ja sulgemise põhjus saab tõepoolest olla vaid kvaliteetse toorpiima puudumine.
Esimees
Tänan! Vambo Kaal jätkab. Palun!
V. Kaal
Aitäh, härra minister! Teie juttu oli väga hea kuulda, kuid ma julgen maakondadest saadud informatsiooni põhjal väita, et paljudele tootjatele, ühe-kahe lehma pidajatele, kes toodavad kõrgema klassi piima, on veterinaarinspektorid teatanud, et 1. juulist neile luba ei anta. Pealegi on sageli tegemist tiinete loomadega. Kas te olete ka Veterinaar- ja Toiduametile teada andnud seda, mida te praegu meile ütlesite, et kui piim vastab kvaliteedinõuetele, siis lähema aasta-poolteise jooksul ei ole vaja tootmist lõpetada? Või teete te seda lähiajal?
J. Marrandi
Kahtlemata on see seisukoht teada antud nii Veterinaar- ja Toiduametile kui ka kõikidele asjaomastele organisatsioonidele. On tõsiasi, et järelevalveametnikud tõlgendavad eeskirjadest tulenevaid nõudmisi mõnikord erinevalt ja võib-olla esitatakse tootjatele põhjendamatult kõrgeid nõudmisi. Meil on lähipäevadel plaanis korraldada üks maakondade veterinaarinspektorite nõupidamine. Kavatsen ka ise seal osaleda ja püüda valgustada just nimelt neidsamu hügieeninõudeid, et nõudmisi tõlgendaksid tõepoolest üheselt nii veterinaarinspektorid, ministeerium kui ka Veterinaar- ja Toiduamet.
Esimees
Tänan! Vambo Kaal jätkab.
V. Kaal
Aitäh! Täpsustan veel niipalju, et sageli ma isegi ei ütleks, et nõudmised on põhjendamatud. Need on põhjendatud nõudmised. Kuid need, kes hakkavad lähemal ajal, aasta-poolteise jooksul tootmist lõpetama, paljud pensionärid, nagu ma ütlesin, ei hakka iialgi neid ehituslikke norme täitma. Seetõttu ma küsin: kas on võimalik anda neile üleminekuperiood, lähtudes ainult piima kvaliteedist?
J. Marrandi
Praegu ei ole me kaalunud üleminekuperioodi võimaldamist. Küll aga kordan ma veel kord: farmi sulgemise põhjuseks saab olla kvaliteetse toorpiima puudumine, aga mitte mingisugused muud asjaolud. Samas on meil välja töötatud üks meeldiv laenutoode Maaelu Edendamise Sihtasutuses, just nimelt väiksematele tootjatele mõeldud, mille abil oleks väiksematel tootjatel võimalik võtta suhteliselt madala protsendiga laenu ja uuendada oma piimatootmisruume. Ka see võimalus on olemas.
Esimees
Härra minister, teen ettepaneku vastata ka ühele kohapeal registreeritud küsimusele. Jaanus Männik, palun!
J. Männik
Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Ma saan aru, et sa tunnistad, et ülepeakaela on antud liiga palju allkirju ja et üleminekuperioodi oleks siiski vaja. Mis teha, tuleb tunnustada ministeeriumi soovi mitte nii täpselt praegu kirjatähte järgida. Kuid ma küsin järgmist. Sõnnikumajandus on üks suuremaid probleeme nii keskkonna kui ka piima kvaliteediga seoses. Kas sõnnikumajanduse osas on plaane, et seal taotleda pikemaid üleminekuperioode, arvestades, et see võib osutuda kaelamurdvaks küsimuseks Eesti piimatootjatele, kui need nõuded liiga järsku ja liiga kähku tulevad?
J. Marrandi
Kõigepealt pean ma täpsustama. Mina ei ole kordagi väitnud, et me seadusetähest täpselt kinni ei pea. Seadusetähest peab iga valitsusametnik väga täpselt kinni pidama ja seda me kahtlemata ka teeme, seda teevad ka veterinaarinspektorid. Küll aga ma väitsin, et ei ole väga selget nõuet, et farmid peaks sulgema. See on tihti tõlgendamise küsimus veterinaarinspektorite poolt. Farmide kinnipanemist ei nõua ka ükski seadussäte, kui on kvaliteetne toorpiim. Mis aga puudutab sõnnikuhoidlaid, siis tõepoolest on see põllumeeste jaoks üks olulisemaid probleeme ja toob kaasa tuntavad lisakohustused ja -koormused, mis samas ei tooda n-ö tagasi, küll aga nõutakse keskkonnanõuete täitmist üsna selgelt, kas või Euroopa Liidu poolt. Kui ma õigesti mäletan, siis sõnnikuhoidlate nõuetele vastavusse viimiseks on aega kuni 2005. aastani. Ka selleks otstarbeks on Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu üks laenutoode välja töötatud, on võimalik saada kuni 15-aastast laenu, suhteliselt madala protsendiga ja vastavate esialgsete laenupuhkustega. See on üks lahendus. Küll aga on selge, et see ei ole piisav. Investeeringute maht on üsna suur. Me loodame siin abi Euroopa Liidu struktuurifondidest, mis meile peaksid avanema pärast liitumist. Kahtlemata on võimalik ka riigieelarvest võimaluse korral eraldada lisavahendeid investeeringuteks.
Esimees
Härra minister, tänan! Järgmine küsimus kolleeg on Tõnis Lukaselt minister Toivo Asmerile.
T. Lukas
Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Te olete kindlasti lugenud Bourdieu "Televisioonist", mis on ka eesti keeles kättesaadav. Sellepärast ei hakka ma teilt üle küsimagi, et kuidas on juhtunud nii, et teie regionaalpoliitilised avaldused on Eesti rahvani jõudnud peamiselt Eesti Televisiooni Valga korrespondendi vahendusel. Aga et ka Riigikogus saaks neid asju arutada, on mul niisugune küsimus. Kui seni on olnud praeguse valitsuskoalitsiooni, vähemalt Reformierakonna seisukoht, et omavalitsuste liitumist ei saa tagant sundida, vaid tuleb stimuleerida nõrgemaid omavalitsusi liituma, siis kuidas te kommenteerite eile avalikkuse ette jõudnud seisukohta, et valitsusel siiski ei ole selget kava, kuidas omavalitsused, kes tulevikus teevad otsuseid omavaheliseks liitumiseks, saaksid selleks mingi konkreetse stiimuli, näiteks rahalise või mõne muu?
Esimees
Aitäh, aitäh! Härra minister, palun!
T. Asmer
Austatud esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Austatud küsija! Esiteks, ma ei saa nõustuda sellega, et minu tegevust valgustab üks korrespondent. Ma ise küll loen ja kuulan ja vaatan päris mitmesuguseid uudiseid. Nendest käib ikka läbi ka regionaalpoliitika, see tähendab minu valdkond. Mis puudutab eilset pressiteadet või õigemini seda, mis on tänastes lehtedes, siis see on juba pealkirja poolest eksitav. Valitsus on väga kindlalt seisukohal, et ühinenud omavalitsused saavad oma lubatud toetused kätte, see on 300 + 70 krooni uue ühinenud omavalitsuse iga inimese kohta, see on see nn pearaha. Oleme kokku leppinud ka haridustöötajate palgas, tähendab, kui ühinevad linn ja vald, siis rakendatakse kõrgemat koefitsienti. Siin ei ole mingit probleemi. Ühist arvamust pole veel kolmandas punktis, kas ühinejatele makstav toetus toetusfondist, mida jaotatakse § 2 järgi, säilib pärast ühinemist kolme aasta jooksul samal tasemel või mitte. See on teema, mida arutas juba vana valitsuskoalitsioon ja arutasime ka meie eile. Selles osas ei ole kindlat kokkulepet. Me tahtsime kuulata ära ka rahandusministri arvamuse, kes praegu on kahjuks puhkusel, ja me lükkasime just nimelt selle kolmanda punkti otsustamise edasi, enne kui materjalid tulevad Riigikokku. Mina isiklikult olen seda meelt, et toetusfond võiks pärast ühinemist järgmise kolme aasta jooksul säilida, see oleks teatud arengueeliste loomine ühinenud omavalitsustele.
Esimees
Tänan! Tõnis Lukas jätkab. Palun!
T. Lukas
Aitäh täiesti konkreetse vastuse eest! Aga see vastus oli niivõrd huvitav, et ma pean edasi pärima. Kas ma võin sellest aru saada niimoodi, et eelmise valitsuskoalitsiooni arutatud seisukoht, et kui kaks omavalitsust liituvad, siis makstakse kõrgema koefitsiendi järgi kooliraha (mitte madalama, vaid kõrgema koefitsiendi järgi) kogu valimisperioodi ehk kolme aasta jooksul, mitte senise kahe aasta jooksul, on nüüd läinud läbivaatamisele ja selles ei oldagi kindlad?
T. Asmer
Mis puudutab hariduskulusid, siis selles osas minu nägemust mööda küll, kuigi me ei ole veel valitsuse poolt ametlikku seisukohta väljastanud, on ühine seisukoht, et just nimelt see kõrgem koefitsient säiliks järgneva kolme aasta jooksul. On küll ka üks teine variant veel, et esimesel aastal on 100% ja siis makstakse juba langevas trendis, ma täpselt peast ei mäleta, kas oli 80% ja 60% või 70% ja 50%. Seda ei ole veel kusagil otsustatud. Veel kord toonitan: vaidlusalune teema on ainult toetusfondi osa säilimine ühinemisjärgsel kolmel aastal. On tegelikult problemaatiline, kust see raha peaks tulema. Kui § 2 alusel jaotatakse üleüldine toetusfond, siis peaksime me sealt sel juhul eraldama selle ühe osa, mis jääb ühinenud omavalitsustele oma taseme säilitamiseks. See on see, millega ei nõustu omavalitsused, kes ei ole ühinenud. Või teine variant: see raha peaks tulema Vabariigi Valitsuse reservfondist. Küsimus on selles, et kui neid liitujaid tuleb väga palju, kas reservfond kannatab sellist summat välja. Need asjad on lõplikult kokku leppimata, läbi vaidlemata ja kindlasti me loodame siin ka Riigikogu abile.
Esimees
Tänan! Tõnis Lukas jätkab.
T. Lukas
Aitäh! Eesti häda on viimasel ajal olnud see, et liitujaid on liiga vähe. Seda hirmu, et liitujaid oleks liiga palju, ei ole me kuskil täheldanud, seda enam, kui liitumine jäetakse vabatahtlikuks, mitte ei tehta seda ühe riikliku otsusena. Siis on stimuleerimine kahtlemata vajalik. Tegelikult võib kaaluda, et see kooliraha hakkaks vähenema, aga oleks mõtet ikkagi kogu perioodi jooksul maksta ühesuurust kooliraha, et liitumine tegelikult ei muutuks omavalitsustele kahjulikuks. Küsimus on konkreetselt koolide kohta. Kas valitsusel on kavas lõpetada koolide sulgemine, just piirkondlikult raskemas olukorras koolide sulgemine finantsilistel põhjustel? See, et lapsi jääb vähemaks, on selge põhjus. Siin ei ole midagi rääkida. Aga kas on olemas konkreetsed kavad pearaha põhimõtte muutmiseks, et toetada väiksemaid koole piirkondades, kus enam midagi kinni panna ei ole?
T. Asmer
Aitäh! Eile ma rääkisin haridusministriga. Ta ütles, et lähemal ajal ta tuleb välja ühe kavaga (me kuupäeva valitsuskabinetis ei täpsustanud), kus ta seda probleemi lahkab ja esitab konkreetsed ettepanekud. Teie olete endine haridusminister, kellega me oleme väga palju arutanud väikeste maakoolide sulgemise probleemi. Kui te olite haridusministri ametis, siis te ütlesite, et teie haridusministrina ju ei sulge koole, sulgevad kohalikud omavalitsused. See vastab tõele. Kui kohalik omavalitsus ei suuda kooli üleval pidada või tekivad muud probleemid, siis teatud koolid pannakse kinni, mis kindlasti osa õpilaste olukorda halvendab ehk nad peavad hakkama kaugemal koolis käima. Võib-olla on põhiprobleem praegu selles, et me ei selgita valitsuse või riigi poolt, et koolide sulgemine on omavalitsuse otsustada.
Esimees
Aitäh! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Kolleeg Rainis Ruusamäe, küsimus põllumajandusministrile.
R. Ruusamäe
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud põllumajandusminister! Liitumisläbirääkimistel Euroopa Liiduga on põllumajanduspeatükis tõsiseks probleemiks kujunemas argumentatsioon ehk see, et tõestada ära Eesti suutlikkus rohkemaks, kui näitavad sektori faktilised andmed tootmismahtude osas aastatel 1995-1999. Eile algasid Brüsselis väga olulised läbirääkimised. Arutatakse just nendesamade küsimuste üle, et kas oleks võimalik referentsaastaid ettepoole tuua. Kuna tegu on infotunniga, siis kas oleks võimalik, et põllumajandusminister valgustaks neid argumente, millega Põllumajandusministeeriumi delegatsioon Brüsselisse läks, ja seda, kuidas läbirääkimised lähevad?
J. Marrandi
Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu! Tõepoolest, just praegu on toimumas tehnilised läbirääkimised Põllumajandusministeeriumi ametnike ja Euroopa Liidu ametnike vahel. Enne siiatulekut helistasin asekantsler Kevvaile. Tema käes olevate poolametlike andmete alusel suudab Euroopa Liit siiski 28. kuupäevaks tulla välja mingite teatud ühispositsiooni osadega põllumajanduspeatüki suhtes, kus sisaldub ka viide otsetoetustele, mis teatavasti on olnud suureks vaidlusobjektiks liikmesmaade vahel. Tõsi küll, see ei sisalda mingeid protsente või üleminekuperioode või aega, vaid seal nenditakse lihtsalt, et otsetoetused on Euroopa Liidu seadusandluse osa ja neid tuleb laiendada ka uutele riikidele. Mis puudutab aga argumentide ja referentsperioodide teemat, siis Põllumajandusministeeriumi ametnikud kasutavad seal ühe põhilise argumendina nn Vene kriisi aastate 1998-1999 andmeid ja 1998. aasta ilmastikuandmeid, mis peaks lubama tõestada, et tuleks suurendada baassaagikuse kehva numbrit ja ka baaspindala. Täpselt samamoodi on just ennekõike Vene kriisi aastad põhiliseks argumendiks, et suurendada numbreid, mis puudutavad nn piimakvoote.
Esimees
Tänan! Rainis Ruusamäe jätkab, palun!
R. Ruusamäe
Aitäh, härra esimees! Eesti kohta on öeldud, et me oleme olnud Ida-Euroopa riikide hulgas tõsine reformimaa ja meist on hästi räägitud. Nüüd tuleb välja, et me oleme reformi läbi teinud edukalt, kuid põllumajandussektoris on see tähendanud seda, et kõik tootmismahud, v.a piimatootmises, on langenud alla omatarbimise vajadust. Argumendid ongi meil sellised, et meil on need arvud ja kõik. Kas valitsuses on olnud arutelul ka see, et tõstatada läbirääkimistel Euroopa Liiduga küsimus, et eri läbirääkijaid riike käsitletaks või koheldaks mingil määral erinevalt? Praegu on nii, et kõikide poliitikate puhul, mis Euroopa Liidu põllumajanduspoliitikasse kuuluvad, võetakse kõiki ühe puuga.
J. Marrandi
Ma arvan, et see on tõsine küsimus, see on läbirääkijate taktika ja strateegia valiku küsimus. Tõepoolest, kui üks maa soovib saada mingisuguseid erisusi, siis peavad ka argumendid läbirääkimistel nendele erisustele viitama. Kahtlemata on need argumendid needsamad, millele ma ka eelmises vastuses viitasin: Vene kriisi oluline mõju, mis on omane ennekõike just Balti riikidele, täpselt samamoodi klimaatilised iseärasused 1998. aastal, mis on piirkondlik iseärasus. Arvan, et selliseid erisusi, mis automaatselt ei laieneks horisontaalselt kõikidele Euroopa Liidu kandidaatriikidele, tuleb veelgi leida. Kindlasti üks argumente, kui silmas pidada Eestit, on näiteks mahajäetud maa, kasutamata põllumajandusmaa, mis Kesk-Euroopa riikidele, ka liituda soovivatele riikidele, ei ole omane. Kõiki neid argumente läbirääkimistel kindlasti kasutatakse ja me loodame nende argumentide kasutamisel edu.
Esimees
Tänan! Rainis Ruusamäe, teine täpsustav küsimus, palun!
R. Ruusamäe
Aitäh, härra esimees! See teema on väga aktuaalne. Küsin veel lihatootmise kohta, positsioonide kohta lihatootmisega seoses. Teatavasti on Euroopa Liit ikka väga räigelt tõmmanud meie taotlust maha ehk 16 000 ammlehma asemel pakutakse meile 391. Kas Põllumajandusministeerium on seda analüüsinud ja kas ta saab aru, et me ei saa ühe sektori sees teha ühe valdkonna arvel teisele eelistusi? Me surume kogu aeg piimatootmisele, samal ajal me näeme, et lihasektoris on ainult ühe farmi jagu toetusi pakutud.
J. Marrandi
Ma ei ütleks, et me surume väga selgelt ainult ühele numbrile. Läbirääkimistel käsitletakse ikkagi päris kindlasti kõiki kvoodinumbreid ja päris kindlasti käsitletakse ka ammlehmade kvooti. Tõsi, siin on probleeme, sest meil ei ole lihaloomade kasvatamine kuigivõrd levinud olnud. Aga just nimelt arvestades meie kasutamata maad ja paljude väiksemate tootjate vajadust minna võib-olla piimatootmiselt üle lihaloomade tootmisele, on need argumentideks ka kvoodi suurendamise vajadust põhjendades. Ma ei saa väita, et me räägime ainult ühte-kahte kvooti tugevalt eelistades, läbirääkimiste objekt on ikkagi kõik kvoodid. Võib-olla läbirääkimiste lõppstaadiumis, lõpphetkel võib tekkida olukord, kus on vaja teha mingeid eelistusi. Aga kahtlemata on see küsimus ka maaelukomisjonile ja Euroopa asjade komisjonile. Niisuguseid asju ei saa ilmselt otsustada ametnik ilma vastavate volitusteta.
Esimees
Tänan! Härra minister, teen teile ettepaneku vastata ka ühele kohapeal registreeritud küsimusele Andres Varikult. Palun!
A. Varik
Suur tänu, juhataja! Härra Jaanus Marrandi! Te olete hetkel kõige kompetentsem isik Euroopa Liiduga peetavate põllumajandusteemaliste läbirääkimiste osas. Mina olen segaduses. Ma jälgin iga päev ajakirjandust, kusjuures tuleb väga erinevaid signaale. Näiteks eile või üleeile öeldi Vabas Euroopas, et Euroopa Liidu riigid ei lepi põllumajanduse osas kokku enne kui sügisel, kusjuures Saksamaa, Rootsi ja Holland on öelnud, et kandidaatriikidele otsetoetusi mitte mingil juhul maksma ei hakata. Samas tuleb teisi, vastandlikke signaale. Teie ka märkisite, et teatud positsioonides võib juba järgmisel nädalal, küll poolametlikult, saada selgeks, milliseid referentsaastaid arvesse võetakse.
Esimees
Kas küsimus ka tuleb?
A. Varik
Küsimus nüüd tulebki.
Esimees
Aga minut on täis.
A. Varik
Tänan! Palun, ehk te ütlete, milline on tegelik seis ja missugused on prognoosid selles osas!
J. Marrandi
Tänan küsimuse eest! Tõepoolest, siin on üsna vastakaid arvamusi välja öeldud. Midagi ei ole teha, see otsustamisprotsess ja asjade avalikustamise käik on pikk ja demokraatlik. Teatavasti avalikustati see paber, kus toodud numbritest me siin kõik praegu räägime, jaanuari lõpus. Esialgu pidi Euroopa Liidu liikmesriikide ühispositsioon esitatama 11. juunil, see jäi selleks kuupäevaks välja tulemata, just nimelt teie viidatud erimeelsustest tulenevalt. Praegu on andmeid, et ikkagi suudetakse 28. juuniks (need on tõepoolest esialgsed, poolametlikud andmed) jõuda kokkuleppele ka otsemaksete osas. Aga tõepoolest, need on esialgu ainult kuuldused, me ei saa ju rääkida dokumentidest, mida ei ole. Ma arvan, et Euroopa Liidu liikmesmaade hulgas on üsna tõsised erimeelsused. Need tulenevad iga riigi sisepoliitilisest olukorrast. Me teame, et oktoobris tulevad Saksamaal üldvalimised, mistõttu ilmselt ei ole Saksamaal väga soodne välja käia ettepanekut, et doonormaad peaksid oma makseid suurendama. Seetõttu ma arvan, et selged numbrid otsetoetuste osas selguvad tõepoolest alles hiljem, sügise poole, võib-olla novembris, võib-olla isegi detsembris. Midagi ei ole teha, see on selline keerukas protseduur. Me peame lihtsalt selle tee läbi käima ja suutma ise oma selged seisukohad kujundada. See on kõige olulisem.
Esimees
Tänan, härra minister! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Kolleeg Kalle Jürgenson, küsimus peaministrile.
K. Jürgenson
Aitäh, härra juhataja! Austatud härra peaminister! Minu küsimus põhiseaduslike institutsioonide kaitse kohta kõneleb ilmselt enda eest, seega kirja, millele ma tuginen, ma teile ilmselt ette lugema ei pea. Küsimus on kõigepealt 11. juuni valitsuskabineti istungi päevakorra kohta, kus päevakorda lülitati informatsioon, mille kohta materjale laiali ei jagatud. Kohapeal selgus, vastavalt härra Partsi informatsioonile, et arutati kontrolliaruande eelnõu, mille kohta jagas informatsiooni keskkonnaminister. Ta tõstatas küsimuse, kuidas ja kes peaks ohjama Riigikontrolli tegevust. Härra minister taotles küsimuse arutelu koalitsioonis ning soovitas teemat edaspidi silmas pidada. Kuidas selline päevakorrapunkt sai valitsuskabineti istungi päevakorda ja mida tähendab väljaütlemine, et kõik ministrid, kes kohapeal sõna võtsid, jagasid nõupidamisel sõnavõtnud ettekandja seisukohti?
Esimees
Härra peaminister, palun!
S. Kallas
Aitäh! Minul mõistagi pole kabineti istungi stenogrammi, seda, nagu kohalviibijad teavad, kunagi ei tehta. Nii et mida seal just täpselt öeldi, on raske meenutada. Kui ministrid soovivad mõne teema käsitlemist kabineti nõupidamisel, mis teatavasti on omamoodi mitteformaalne kogunemine, siis ei ole eelmised valitsusjuhid ega ka mina kunagi keeldunud selliseid küsimusi päevakorda võtmast, eriti kui veel soovitakse ühest või teisest asjast informeerida. Seda, et üks minister, keda kontrollis Riigikontroll või, õigemini, kelle ametkonda hakkas kontrollima Riigikontroll, on kriitiliselt meelestatud, on varemgi ette tulnud. Ka endine rahandusminister läks, vähemalt ühel kabineti istungil, tugevasti, kuidas öelda, tülli Riigikontrolliga. Lõppude lõpuks ei ole teravad arutelud kabinetis küll igapäevane nähtus, aga neid siiski tuleb ette. Kui neid teravaid mõtteid on, miks siis neid mitte arutada? Kui käsitleda nüüd seda raamistikku, et kas kabinetis võib niisugusest asjast rääkida või mitte, siis ma küll mingisugust probleemi ei näe. Loomulikult võib. Aga see on kindlasti keskkonnaministri ja Riigikontrolli omavaheliste suhete küsimus. Nad on ka sellel teemal kohtunud. Valitsus ei kavatse seda teemat rohkem arutada ja mingeid edasisi arenguid siin ette näha ei ole. Nagu küsija kindlasti väga hästi teab, on olemas mehhanism, kuidas selliste probleemide käsitlemine peaks toimuma. Selleks on Riigikogu rahanduskomisjon. Kui ei leita ühiseid arusaamu, siis ilmselt on see järgmine samm.
Esimees
Aitäh! Kalle Jürgenson jätkab.
K. Jürgenson
Aitäh, härra juhataja! Austatud peaminister! Minu küsimus tulenebki sellest koostööst. Nimelt see koht, julgen teid parandada, ei ole Riigikogu rahanduskomisjon. Riigikontrolli seaduse § 50 "Kontrolliaruande koostamine" lõige 4 ütleb: "Enne allkirjastamist (Jutt on kontrolliaruandest. - K. J.) tutvustatakse kontrolliaruannet asjassepuutuvale ministrile ja teistele isikutele, kelle suhtes see sisaldab hinnanguid või ettepanekuid. Aruande saanud isikud on kohustatud esitama Riigikontrollile kirjalikult oma arvamuse neid puudutavate ettepanekute kohta, samuti teavitama rakendatavatest abinõudest Riigikontrolli tema antud mõistliku tähtaja jooksul." Miks keskkonnaminister ei rakendanud seda seadusesse kirjutatud läbirääkimist Riigikontrolliga ja tõi selle probleemi ilma läbi rääkimata poliitilisse valitsuskabinetti?
S. Kallas
Aitäh! Ma veel kord ütlen, et ta kindlasti rakendab kõiki neid protseduurireegleid, mis niisuguste asjade käsitlemisel on ette nähtud. Ma kordan veel: kui üks minister soovib temale olulisena tunduvat teemat käsitleda kabineti istungil, siis ei ole keegi sellest kunagi keeldunud. Rohkemat siit välja lugeda ei ole võimalik. Valitsus kuulas Riigikontrolli tegevuse strateegiat maikuus Riigikontrolli palvel. See oli väga pädev dokument, sellele anti hea hinnang. Valitsusjuhina ma küll ei ütleks, et valitsusel oleks koostöös Riigikontrolliga mingeid probleeme. Me oleme huvitatud tugevast ja pädevast Riigikontrollist, nii nagu Riigikogugi. Ma ei näe selles konkreetses teemas rohkemat, kui et üks minister oli väga rahulolematu selle praktikaga, mis tal oli tekkinud suhetes kontrolliva organiga.
Esimees
Tänan! Kalle Jürgenson, teine täpsustav küsimus, palun!
K. Jürgenson
Aitäh, härra juhataja! Austatud peaminister! Kuivõrd keskkonnaminister, eirates seaduses etteantud võimalusi, pööras Riigikontrolliga seotud probleemi selle kontrolli alusel poliitiliseks ja tõi selle valitsuskabinetti ning, teiseks, teie peaministrina aktsepteerisite seda arutelu ja võtsite asja päevakorda, siis, ehkki teil ei ole stenogrammi peas ega käepärast, selline tõsine küsimus võiks siiski mingil määral meeles seista: kui arutelu käigus härra keskkonnaminister püstitas küsimuse Riigikontrolli ohjamise vajadusest ja kui vaja, siis vastavate seadusmuudatuste kaudu, kas see leidis ka mingi konkreetse väljundi? Kas on valitsuselt oodata mingisuguseid ettepanekuid seadusmuudatuste osas selleks, et Riigikontrolli ohjata? Ja kui, siis milliseid?
S. Kallas
Aitäh! Ei, valitsusel ei ole mitte mingisugust kava selles küsimuses kuidagiviisi seadusandlusesse sekkuda. Ka ei väljendanud ükski teine minister sellesuunalisi mõtteid. Seda ei saa kindlasti öelda, et valitsuse poliitika oleks kuidagiviisi suunatud Riigikontrolli tegevuse mõjutamisele.
Esimees
Aitäh! Härra peaminister, teen ettepaneku vastata ühele kohapeal registreeritud küsimusele. Mihkel Pärnoja, palun!
M. Pärnoja
Aitäh, härra esimees! Austatud peaminister! Me mõlemad oleme väljendanud suhteliselt kriitilist suhtumist Riigikontrolli mõningasse tegevusse, kuid alati on see piirdunud n-ö kahepoolse suhtlemisega ja küsimust üldises plaanis ei ole tõstatatud. Sellest tulenevalt ei ole riigikontrolör varem seda laadi avaliku kirjaga, mis nüüd on juba ka Eesti avalikkusele teada, välja tulnud. Selle kirja põhjal võib oletada, et tegemist on ikkagi pretsedendiga, mis erineb varasematest juhtudest. Lahendus võiks siin olla, et kaks põhiseaduslikku institutsiooni, Vabariigi Valitsus ja Riigikontroll, lepivad omavahel kokku koostöö paremaks korraldamiseks, nii et ministrid teaksid, mis selle kokkuleppe sisu on, ja saaksid ka oma tööd vastavalt Riigikontrolli aktidele korraldada. Kas see ei oleks otstarbekaks? Kui te peate seda otstarbekaks, siis millal võiks Vabariigi Valitsus sellise ettepanekuga riigikontrolöri poole pöörduda ja mis võiks teie jaoks olla soovitud tulemus?
S. Kallas
Aitäh! Tõepoolest, ma olen täiesti nõus, et esmakordselt kabineti istungite ajaloos on üks kabineti istungist osavõtja kirjutanud kirja ja loonud pretsedendi. Sellega olen ma nõus. Aga põhjendust, miks riigikontrolör pidas vajalikuks niisuguse kirjaga välja tulla, tuleks kindlasti temalt küsida. Minu seisukoht on, et ma ei näe mingit probleemi valitsuse ja Riigikontrolli suhetes. Ma veel kord ütlen, et valitsus arutas Riigikontrolli tegevuskava ja suhtus sellesse positiivselt. See tegevuskava oli kahtlemata väga heal tasemel koostatud. Mul ei ole ka mitte mingisuguseid probleeme suhetes Riigikontrolliga, olen alati Riigikontrolli tegevust austanud ja jõudumööda toetanud. Ma ei näe selles mõttes probleemi. Ma kindlasti räägin riigikontrolöriga ja küsin temalt, kas tal on mingisuguseid protseduurilisi ettepanekuid, kuidas meie koostööd edasi arendada. Mina isiklikult pean siiski seda konflikti ja selle lahendamist eelkõige keskkonnaministri ja riigikontrolöri asjaks. Mis puudutab üldjärelevalvet, siis need protseduurid, millest Kalle Jürgenson rääkis, on seaduses olemas, aga kui konflikt valitsuse ja Riigikontrolli vahel tõepoolest tekib (ma ei näe praegu mingit konflikti), siis on selleks kohaks, kus seda teemat arutada, Riigikogu ja Riigikogu rahanduskomisjon. Aga ma ei näe mingisugust põhjust seda küsimust sellisele tasemele tõsta. Kindlasti me riigikontrolöriga arutame kujunenud olukorda. Ma veel kord ütlen, et valitsusel on huvi, et Riigikontroll oleks tugev ja tegutseks hästi. Arvan, et seegi konflikt laheneb nende kahe institutsiooni vahel.
Esimees
Tänan! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Järgmine küsimus on kolleeg Elmar Truult peaministrile. Palun!
E. Truu
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud peaminister! Minu küsimus on kantud murest seoses ühe probleemiga meie ühiskonnas, milleks on sotsiaalne tõrjutus ja vaesus. Et see ei ole ainult minu mure, seda näitab ka täna avalikustatud avaliku arvamuse uuring "Eesti ühiskond 2002". Selle küsitluse tulemusi näidati meile tund aega tagasi. Selgub, et kõige vähem on muutusi toimunud just tööhõives. Töö saamine on meie ühiskonnas keeruline probleem, samuti vähekindlustatud elanikerühmade elatusmiinimumi kindlustamine, millega valitsus ei ole hakkama saanud. See ei puuduta ainult praegust valitsust, see puudutab ka eelmist valitsust. Riigieelarve prioriteetidena nähakse ette uute töökohtade loomist. Kümme aastat liberaalset turumajandust on tunduvalt vähendanud töökohti, iseäranis maapiirkondades, põllumajanduses on ligi 100 000 töökohta vähem. Tööhõivepoliitika on olematu, kutsehariduspoliitika on nadil tasemel, regionaalpoliitika sisutu ja sotsiaalpoliitika väga nõrk. Milline on valitsuse kava sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vähendamiseks, härra peaminister?
S. Kallas
Aitäh! Kõigepealt, mul on hea meel esitada numbreid, mis näitavad, et olukorras on mõningaid paranemise märke. Statistikaameti andmetel on töötute hulk eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes 20 000 inimese võrra vähenenud. Ei ole tüüpiline, et see esimeses kvartalis väheneb. Olukord võiks kindlasti olla parem, aga on ka paranemise märke. Eelmisel aastal kasvas brutokuupalk keskmiselt 12,3%, mis oli oluliselt kiirem kui hindade kasv. Põllumajanduses kasvas palk eelmisel aastal isegi üle keskmise - 16,6%. Need on positiivsed numbrid, mis aga kindlasti ei ütle, et probleemi ei ole. Meil on olemas valitsuse tööhõivekava, meil on olemas mitmesugused muud programmid, kuid väga suur probleem Eestis on eelkõige siiski n-ö struktuurne tööpuudus, mis tähendab, et ühes kohas on palju töötuid ja teises kohas äge töötajate puudus. Suures plaanis ei oska mina välja pakkuda muud kava kui ikkagi soodustada investeeringuid majandusse. Eesti majandusse tehtavate investeeringute maht on suur. Ilmselt me läbime praegu ikkagi veel suurt struktuursete muudatuste perioodi. Kuid paljude uute investeeringute tulek, mis annaks tööd ka inimestele, kes tööd otsivad, takerdub just nimelt oskajate inimeste puuduse taha. See on suur ja keeruline probleem. Ka meie valitsus üritab seda korrigeerida, nimelt tööhõivekava ja kutsehariduse toetamise kaudu, aga see pole kindlasti lihtne.
Esimees
Tänan! Elmar Truu jätkab, palun!
E. Truu
Aitäh! Härra peaminister! Möödunud aastal Strasbourg'is Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel arutati just tööhõivepoliitika küsimusi Ida-Euroopa maades, kaasa arvatud Eestis ja teistes endistes NSV Liidu osades. Esinesin seal kõnega ja tõin välja meie valupunkti, maapiirkondade tööpuuduse. Selles raportis, mis pidi jõudma ka meie valitsuseni, Laari valitsuseni, ei ole kahjuks mingisuguseid resultaate seetõttu, et ei ole välja töötatud mingisugust tööhõivepoliitikat, mis puudutab iseäranis maapiirkondi. Nüüd tuleb tõdeda, et me ei ole kasutanud hästi ka Euroopa Liidu struktuurifonde ning sealt regionaalpoliitikaks ja sotsiaalpoliitikaks ettenähtud raha. Esikohale on siin sotsiaalpoliitikas pandud just tööhõive, töötute ümberõpe ja muu selline. Härra peaminister! Milliseid meetmeid näeb valitsus ette, et võtta kasutusele Euroopa Liidu sihtprogrammidest, sotsiaalprogrammidest tulevat raha?
S. Kallas
Aitäh! Valitsus suhtub kõnealusesse teemasse äärmiselt tõsiselt. Tõepoolest, võimalused rakendada Euroopa fondidest saada olevaid ressursse on teoreetiliselt suured, praktiliselt vajab nende rakendamine tõsist tööd. Me arutame seda kindlasti väga hoolega 2003. aasta eelarve koostamisel. Nagu me hästi teame, on sellel probleemil kaks osa. Üks on see, et kogu Euroopast laekuvale rahale on vaja tagada kaasfinantseerimine ja ka tööhõivekava puhul on kaasfinantseerimine tarvilik. Meil ei ole päris täpselt selge, missugune on kohalike omavalitsuste võime osaleda kaasfinantseerimises. Teine ja küllalt keeruline ülesanne on tagada töökindel aparaat, selleks et toetusi välja jagada, et programme rakendada, sest Euroopas on kogemused näidanud, et kui seda hoolega ei valva, siis kontroll raha üle ei ole mitte kõige parem ja tekivad kaod, mis toovad kaasa väga suuri pahandusi. Me oleme ehitamas üles ametnikeaparaati, et tõhusalt ka Euroopa struktuurifondidest saada olevaid vahendeid kasutada. Meil on hea näide SAPARD-i näol, kus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet on tõestanud ennast Euroopas selle valdkonna parimana. Teised agentuurid, kes meil on, ka Tööturuamet, panevad järgmisel aastal väga suurt rõhku administratiivse võimekuse parandamisele selles valdkonnas, mida saab näha ka riigieelarve eelnõus.
Esimees
Elmar Truu, palun!
E. Truu
Aitäh! Härra peaminister! Väga meeldiv oli kuulda, et me räägime juba järgmise aasta eelarvest. Minul on konkreetne küsimus ühe meie kõige suurema valupiirkonna kohta, kus on suur tööpuudus ja palgad on väikesed - Lõuna-Eesti, Kagu-Eesti, Võru-, Valga- ja Põlvamaa kohta. Ilma ettevõtlusse lisavahendeid eraldamata, iseäranis väikeettevõtluse arendamiseks, töötute ümberõppeks ja koolituseks, olukord Valga-, Võru- ja Põlvamaal ei parane. Härra peaminister! Mida annab teha selleks, et looduslikult kaunilt Võrumaalt, Valgamaalt ja Põlvamaalt ei lahkuks rahvas ja sinna siiski läheks lisavahendeid töötute ümberõppeks, koolituseks jne?
S. Kallas
Aitäh! Valitsuse regionaalpoliitilistes ettevõtmistes, kaasa arvatud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja teiste institutsioonide kaudu, on ressursse jaotatud Kagu-Eestile ja teistesse probleemsetesse piirkondadesse. Seda tehakse ka tulevikus. Need ressursid ei saa kindlasti olla väga suured. Nad jäävad ikkagi kasinaks. Meie lootus on, et sellistes piirkondades tekib ettevõtlikke inimesi. Ma veel kord ütlen, et ka mina olen nendes piirkondades käinud ja näinud, et see probleem ei ole siiski mitte ainult rahapuuduses, vaid ka oskustööjõupuuduses, ideede puuduses, ettevõtlike inimeste puuduses. See on kompleksne küsimus.
Esimees
Suur tänu, härra peaminister! Suur tänu Riigikogu liikmetele küsimuste esitamise eest ning peaministrile ja ministritele neile vastamise eest! Infotund on lõppenud.