Tere päevast, austatud Riigikogu, härra peaminister, härrased ministrid! Me alustame Riigikogu infotundi. Lugupeetud kolleegid, palun teeme kohaloleku kontrolli! Hetkel registreeris ennast kohalolijaks 16 Riigikogu liiget. Me alustame. Kolleeg Marju Lauristin, küsimus peaministrile.

Lugupeetud peaminister! Eile võttis Riigikogu üksmeelselt, ilma ühegi vastuhääleta vastu ringhäälingu arengukava. Sellega Riigikogu tegelikult üksmeelselt tunnistas, et Eesti meedia arengu tugev toetamine on vajalik. Ilma selleta ei ole võimalik tagada ei eesti keele ja kultuuri arengut ega ka demokraatia arengut. Ka äsja tutvustatud küsitlus näitas, et 60% inimesi näeb raadio ja televisiooni rolli valitsuse ja riigivõimu usaldusväärsuse suurendamisel esmatähtsana. Sellest lähtudes on mul küsimus. Mida kavatseb valitsus teha eilse otsuse täitmiseks? Kuidas näed sa ette vaidlusi eelarve ümber, arvestades ka seda, et Kultuuriministeerium on samuti mõistnud nende probleemide olulisust ja on juba esitanud oma ettepanekud?

Härra peaminister, palun!

Aitäh! Mõistagi on päev pärast ringhäälingu arengukava heakskiitmist pisut keeruline vastata, missugune on plaan. Aga loomulikult ei ole see arengukava ja temas sisalduvad ideed valitsusele võõrad. Me oleme kursis olnud nii arengukava valmimisega kui ka aruteluga Riigikogus. Kui me oleme aktsepteerinud, et avalik-õiguslikul ringhäälingul on oluline funktsioon Eesti ühiskonnas, siis see kontseptsioon, mida praegu televisiooni ja üldse ringhäälingu arendamisel välja pakutakse, millest lähtutakse, on igati sümpaatne. Küsimus on lõpuks väga lihtne: kust võtta raha kõikide heade ideede teostamiseks? Ma tean, et kultuuriminister on esitanud Rahandusministeeriumile läbivaatamiseks küllalt suure lisataotluse raha saamiseks. Me püüame igati konstruktiivselt seda sorti taotlusi läbi vaadata, kaasa arvatud ringhäälingu arendamiseks vajalikke rahataotlusi, arvestades, et ka ringhäälingu rahastamises on toimunud ja toimuvad olulised muutused. Aga missugused saavad summad täpselt olema, seda on täna mõistagi päris keeruline öelda. Eks see selgub eelolevate vaidluste käigus. Ma lihtsalt rõhutan veel kord seda, et tegemist on Eesti eelarveprotsessi silmas pidades kaheldamatult väga suurte summadega.

Tänan! Marju Lauristin täpsustab, palun!

Ma ei täpsusta mitte niivõrd sellelt seisukohalt, missuguseid summasid oleks juurde vaja, sest kindlasti me vaidleme selle üle palju ja selle kohta on tõesti Kultuuriministeeriumi ettepanekud olemas, aga küsimus on ka kuludes. Me teame, et sundkulud on suurenenud ja suurenevad veelgi. Saatekeskuse kulud, see tähendab puhttehnilised saadete edastamise kulud suurenevad raadiost ja televisioonist sõltumata. Suurenevad autoritasud, reklaami ärajäämise tõttu on suurenenud või on ette näha, et suurenevad kulud, mis on seotud käibemaksuga, sest enam ei tule tagasi käibemaksusummasid. Koos sellega on arutatud ettepanekuid viia saatekeskuse kulud üldse välja ringhäälingu eelarvest Teede- ja Sideministeeriumi või Majandusministeeriumi alla, on arutatud võimalusi muuta maksuseadusi niiviisi, et käibemaksu n-ö tagasimaksmise muutumist korvata. Mis sellest arvata?

Aitäh! Need ideed on mulle suhteliselt uued ja ma ei ole neid nii põhjalikus esituses kuulnud. Ma olen küll neid mõtteid kuulnud ja ka eelmistes aruteludes on neid esitatud, kuid mul on vara midagi öelda. Ma arvan, et üldisest loogikast lähtudes toimib iga süsteem ikkagi oma kulude ja tuludega. Kui need kulud on suurenenud, siis me peame leidma lahenduse ringhäälingu eelarve abil. Oleks ebaõige hakata ringhäälingu eelarve probleeme lahendama teiste asutuste kulude ja tulude kujundamise kaudu. See võiks väljuda reguleerimise alt ja see ei tarvitse tingimata alati jõukohane olla. Mis puudutab käibemaksu, siis jah, Eesti ringhääling ei ole käibemaksukohustuslane ja seetõttu ta oma makstud käibemaksu tagasi ei saa. Aga ma ei kujuta ka ette, et meil oleks võimalik teha mingisuguseid käibemaksuvabastusi või mingisuguseid muid selliseid liigutusi. See tegelikult ei muuda asja. Kulud kujunevad vastavalt ühiskonnas eri institutsioonide kujundatud poliitikale. Järelikult, kui me tahame, et seda funktsiooni täidetaks, peaksime me kulud katma ja seda ikkagi poliitilise otsuse abil, riigieelarve kaudu. Ma arvan, et see oleks siiski loogiline lähenemine.

Suur tänu! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Järgmine küsimus on Aimar Altosaarelt peaministrile. Palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud härra peaminister! Praegu on läbirääkimistel euroliiduga üks kõige kuumemaid peatükke ilmselt maksupoliitikapeatükk, kuuldavasti peaks see vist minema varsti sulgemisele. Selles peatükis on meil olnud üks suur mureküsimus: juba mitu aastat tagasi suure vaevaga vastu võetud, kuid siiski toimima hakanud investeeringute tulumaksuvabastus on tekitanud palju küsimusi. On väidetud, et euroliit ei pruugi nõustuda selle kõigega, mis me oleme teinud. Kas te võite praegu öelda või kinnitada, et mingisuguseid muutusi selles vallas ei tule?

Aitäh! Vastan sellele küsimusele meeleldi. Võin öelda küll ka seda, et läbirääkimised selle teema üle parasjagu just käivad, nii nagu ma eile Euroopa asjade komisjonis informeerisin. Ma loodan, et Sevilla tippkohtumise järel (nähtavasti toimub ka selleteemalisi kohtumisi järgmisel nädalal) võib rääkida juba täpsemalt. Kuid milles on probleem? Investeeringute tulumaksuvabastus ei kao. Seda ei vaidlusta Euroopa Liit, selle vaidlustamiseks pole mingit alust. Kas see kellelegi meeldib või mitte, on teine küsimus. Kas see on konkurentsieelis, mille peale teised viltu vaatavad, on iseküsimus. Mingit alust nõuda Eestilt investeeringute tulumaksuvabastuse kaotamist ei ole. Küsimus on dividendide maksustamises ja küsimus on ühes aspektis - ema- ja tütarettevõtte direktiivis. Möödunud sügisel võttis Euroopa Kohus seisukoha, selle üle käib vaidlus. Olenemata sellest, kuidas me selle vaidluse lahendame, ei muuda see meie seaduse olemust. Eesti ettevõtluse jaoks jääb investeeringute tulumaksuvabastus püsima. Seda võin ma täie veendumusega öelda. Missuguseks kujuneb lahendus ema- ja tütarettevõtte direktiivi rakendamise osas, seda võin ma, võimalik, et juba järgmisel nädalal täpsemalt öelda.

Suur tänu! Aimar Altosaar jätkab. Palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Seda oli hea kuulda, et me saame Euroopaga kaubale ja maksustabiilsus on tagatud. Kuid igaks juhuks küsin nüüd: ega meid sisepoliitiliselt mingid probleemid ei ähvarda? Küsimus täpsemalt: ega praegune Reformierakonna koalitsioonipartner Keskerakond ei ole oma varem küllaltki teravalt ja otse väljaöeldud seisukohta muutnud? See tulumaksuvabastus ei meeldinud neile ju teps mitte, nagu me mäletame, kui see Riigikogus arutusel oli. Olid küllaltki teravad diskussioonid. Ega nüüd Keskerakond, kes on teile siiski väga oluline partner, nüüd ei sega, kui Euroopaga on meil kõik okei?

Aitäh! Esiteks, ma viitan koalitsioonileppele, kus on selgesti öeldud, et olulisi maksupoliitilisi muudatusi meie valitsuse tööperioodil ei tehta. See tähendab, et valimisteni ja valimistejärgse olukorrani on edasi lükatud ka küsimus võimalikest maksupoliitilistest muudatustest, sealhulgas astmelisest tulumaksust. Koalitsiooni sees ei ole üheski vormis kõnealuseid küsimusi tõstatatud ei koalitsiooninõukogus, ei valitsuskabinetis, ei kusagil mujal. Mina ei tea, et kellelgi oleks selle teemaga seoses kavas mingisuguseid uusi avanguid. Ma arvan, et me liigume valimisteni nendes raamides.

Aitäh, härra peaminister! Üks kohapeal registreeritud küsimus Rainis Ruusamäelt ja siis me lõpetame.

Aitäh, härra esimees! Austatud rahandusminister! Täpsustan härra Altosaare küsimust. Kas see tähendab, et diskussioon maksupeatüki ümber toimub mingi Euroopa Liidu direktiivi üle, kus väideldakse selle üle, et ema- ja tütarettevõtte kohtlemine peab olema võrdne? Küsimus on selles, kas on võimalik, et Eestile tehakse ettepanek tulumaksuseadust muuta nii, et see soodustus, mis Eestis kehtib, hakkaks kehtima ka Euroopa Liidu piires asuvates emaettevõtetes.

Aitäh! Ma meelsasti vastaksin sellele küsimusele täpsemalt pärast seda läbirääkimiste etappi. Küsimus on tõepoolest selles, et praeguses situatsioonis Eesti tulumaksuseadus, esiteks, vabastab reinvesteeritud kasumi tulumaksust. See põhimõte jääb. Nüüd on küsimus selles, et niipea kui ettevõttest raha välja võetakse, see ka maksustatakse. Varem oli meil erinevus residentide ja mitteresidentide vahel. Selle me kaotasime ära, aga nüüd on tekkinud vaidlus pärast seda kohtuotsust, milline peab olema ema- ja tütarettevõtte suhe. See sõltub ka osaluse protsendist, see sõltub veel paljudest muudest asjadest. Igatahes, nagu ma ütlesin, põhimõte ei muutu ja me tagame ka selle, et Eesti ettevõtjatele olukord keerukamaks ei muutu. Ma arvan, et see probleem üldiselt laheneb soodsalt, aga detailidest on ilmselt parem rääkida veidi hiljem.

Tänan! Aimar Altosaar, teine täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Ma igaks juhuks küsin üle. On hea meel kuulda, et koalitsioonileppes on ettevõtte investeeringute tulumaksuvabastus kindlasti tagatud ja sel teemal diskussioon ei ole avatud. Mis edasi saab, on teine asi. Kas teid ei tee ettevaatlikuks, et ühes teises koalitsioonis, Tallinna koalitsioonis, mis koosneb samuti Reformierakonnast ja Keskerakonnast, kus oli ka kokkulepe, et säilitatakse konservatiivne eelarvepoliitika (mäletatavasti oli selle muutmine üks ajendeid, miks eelmine linnavalitsus kukkus), see kokkulepe ei pidanud ja Keskerakond tuli välja täiesti uudse lahendusega? Kas te ei karda, et ta võib ka suures koalitsioonis siin Toompeal ootamatult täiesti uue lahendusega välja tulla?

Aitäh! Ma ei alahinda vaidluste keerukust, mis meil seisavad ees 2003. aasta riigieelarvet koostades. See protsess ei ole kunagi kerge olnud. Kindlasti on uues koalitsioonis uued probleemid. Jätkuvad ka paljud vanad probleemid. See protsess on kindlasti keerukas, kuid me oleme lubanud, et riigieelarve on tasakaalus ja maksupoliitiliselt suuri muudatusi ei tehta, nii et me peame sinna raamidesse mahtuma.

Aitäh! Ma teen ettepaneku küsimuse käsitlemine lõpetada. Vambo Kaal, palun, küsimus põllumajandusministrile!

Aitäh, härra esimees! Austatud põllumajandusminister Jaanus Marrandi! Nagu me teame, hakkavad piimafarmidele 1. juulist kehtima nõuded, mida tuleb täita. Ma ei vaidlusta seda küsimust farmide puhul, mis jätkavad tootmist, üldjuhul nad saavad ka hakkama. Küsimus on väiketootjates, ühe-kahe lehma pidajates, kes lähiajal niikuinii peavad tootmise lõpetama. Kas Põllumajandusministeerium on näinud nende väikefarmide sulgemiseks ette teatava üleminekuperioodi? See võiks kesta aasta-poolteist, kuni tootmine lõpetatakse. Kui piima kvaliteet vastab nõuetele, on kõrgemast klassist, miks me peaksime seda tootmist väga kiiresti lõpetama?

Lugupeetud Riigikogu liige Vambo Kaal, tänan küsimuse eest! See on väga hea võimalus jagada informatsiooni farmihügieeninõuete kohta. Põllumajandusministeeriumi seisukoht on niisugune, et tehniliste, ehituslike nõuete täitmine piimatootmisfarmis (selles määruses on välja toodud pestavad seinad, laed, põrandad jne) ei saa tõepoolest olla eesmärk omaette, vaid järelevalve objekt on ikkagi piimatootmisfarmist väljastatav toorpiim. Kui vaadata neid nõudeid, mis kehtestatakse toorpiimale, siis 1. jaanuarist 2002 ei tohi olla rohkem kui 100 000 bakterit ühes milliliitris piimas. Sellest lähtub tegelikult ka seisukoht, et farm tuleb sulgeda siis, kui on otsene oht inimese tervisele, see tähendab, toorpiim ei vasta kvaliteedinõuetele. Teisi põhjusi sulgemiseks ei ole. Farmides käiakse täieliku inspekteerimise korras vähemalt üks kord aastas. Luba toorpiima müümiseks väljastatakse igale farmile veterinaartõendi alusel kuni kolmeks kuuks. Arvestades inspekteerimiste sagedust, käib veterinaarinspektor tegelikult farmis neli korda aastas, mistõttu farmid on üsna aktiivse järelevalve all ja sulgemise põhjus saab tõepoolest olla vaid kvaliteetse toorpiima puudumine.

Tänan! Vambo Kaal jätkab. Palun!

Aitäh, härra minister! Teie juttu oli väga hea kuulda, kuid ma julgen maakondadest saadud informatsiooni põhjal väita, et paljudele tootjatele, ühe-kahe lehma pidajatele, kes toodavad kõrgema klassi piima, on veterinaarinspektorid teatanud, et 1. juulist neile luba ei anta. Pealegi on sageli tegemist tiinete loomadega. Kas te olete ka Veterinaar- ja Toiduametile teada andnud seda, mida te praegu meile ütlesite, et kui piim vastab kvaliteedinõuetele, siis lähema aasta-poolteise jooksul ei ole vaja tootmist lõpetada? Või teete te seda lähiajal?

Kahtlemata on see seisukoht teada antud nii Veterinaar- ja Toiduametile kui ka kõikidele asjaomastele organisatsioonidele. On tõsiasi, et järelevalveametnikud tõlgendavad eeskirjadest tulenevaid nõudmisi mõnikord erinevalt ja võib-olla esitatakse tootjatele põhjendamatult kõrgeid nõudmisi. Meil on lähipäevadel plaanis korraldada üks maakondade veterinaarinspektorite nõupidamine. Kavatsen ka ise seal osaleda ja püüda valgustada just nimelt neidsamu hügieeninõudeid, et nõudmisi tõlgendaksid tõepoolest üheselt nii veterinaarinspektorid, ministeerium kui ka Veterinaar- ja Toiduamet.

Tänan! Vambo Kaal jätkab.

Aitäh! Täpsustan veel niipalju, et sageli ma isegi ei ütleks, et nõudmised on põhjendamatud. Need on põhjendatud nõudmised. Kuid need, kes hakkavad lähemal ajal, aasta-poolteise jooksul tootmist lõpetama, paljud pensionärid, nagu ma ütlesin, ei hakka iialgi neid ehituslikke norme täitma. Seetõttu ma küsin: kas on võimalik anda neile üleminekuperiood, lähtudes ainult piima kvaliteedist?

Praegu ei ole me kaalunud üleminekuperioodi võimaldamist. Küll aga kordan ma veel kord: farmi sulgemise põhjuseks saab olla kvaliteetse toorpiima puudumine, aga mitte mingisugused muud asjaolud. Samas on meil välja töötatud üks meeldiv laenutoode Maaelu Edendamise Sihtasutuses, just nimelt väiksematele tootjatele mõeldud, mille abil oleks väiksematel tootjatel võimalik võtta suhteliselt madala protsendiga laenu ja uuendada oma piimatootmisruume. Ka see võimalus on olemas.

Härra minister, teen ettepaneku vastata ka ühele kohapeal registreeritud küsimusele. Jaanus Männik, palun!

Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Ma saan aru, et sa tunnistad, et ülepeakaela on antud liiga palju allkirju ja et üleminekuperioodi oleks siiski vaja. Mis teha, tuleb tunnustada ministeeriumi soovi mitte nii täpselt praegu kirjatähte järgida. Kuid ma küsin järgmist. Sõnnikumajandus on üks suuremaid probleeme nii keskkonna kui ka piima kvaliteediga seoses. Kas sõnnikumajanduse osas on plaane, et seal taotleda pikemaid üleminekuperioode, arvestades, et see võib osutuda kaelamurdvaks küsimuseks Eesti piimatootjatele, kui need nõuded liiga järsku ja liiga kähku tulevad?

Kõigepealt pean ma täpsustama. Mina ei ole kordagi väitnud, et me seadusetähest täpselt kinni ei pea. Seadusetähest peab iga valitsusametnik väga täpselt kinni pidama ja seda me kahtlemata ka teeme, seda teevad ka veterinaarinspektorid. Küll aga ma väitsin, et ei ole väga selget nõuet, et farmid peaks sulgema. See on tihti tõlgendamise küsimus veterinaarinspektorite poolt. Farmide kinnipanemist ei nõua ka ükski seadussäte, kui on kvaliteetne toorpiim. Mis aga puudutab sõnnikuhoidlaid, siis tõepoolest on see põllumeeste jaoks üks olulisemaid probleeme ja toob kaasa tuntavad lisakohustused ja -koormused, mis samas ei tooda n-ö tagasi, küll aga nõutakse keskkonnanõuete täitmist üsna selgelt, kas või Euroopa Liidu poolt. Kui ma õigesti mäletan, siis sõnnikuhoidlate nõuetele vastavusse viimiseks on aega kuni 2005. aastani. Ka selleks otstarbeks on Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu üks laenutoode välja töötatud, on võimalik saada kuni 15-aastast laenu, suhteliselt madala protsendiga ja vastavate esialgsete laenupuhkustega. See on üks lahendus. Küll aga on selge, et see ei ole piisav. Investeeringute maht on üsna suur. Me loodame siin abi Euroopa Liidu struktuurifondidest, mis meile peaksid avanema pärast liitumist. Kahtlemata on võimalik ka riigieelarvest võimaluse korral eraldada lisavahendeid investeeringuteks.

Härra minister, tänan! Järgmine küsimus kolleeg on Tõnis Lukaselt minister Toivo Asmerile.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Te olete kindlasti lugenud Bourdieu "Televisioonist", mis on ka eesti keeles kättesaadav. Sellepärast ei hakka ma teilt üle küsimagi, et kuidas on juhtunud nii, et teie regionaalpoliitilised avaldused on Eesti rahvani jõudnud peamiselt Eesti Televisiooni Valga korrespondendi vahendusel. Aga et ka Riigikogus saaks neid asju arutada, on mul niisugune küsimus. Kui seni on olnud praeguse valitsuskoalitsiooni, vähemalt Reformierakonna seisukoht, et omavalitsuste liitumist ei saa tagant sundida, vaid tuleb stimuleerida nõrgemaid omavalitsusi liituma, siis kuidas te kommenteerite eile avalikkuse ette jõudnud seisukohta, et valitsusel siiski ei ole selget kava, kuidas omavalitsused, kes tulevikus teevad otsuseid omavaheliseks liitumiseks, saaksid selleks mingi konkreetse stiimuli, näiteks rahalise või mõne muu?

Aitäh, aitäh! Härra minister, palun!

Austatud esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Austatud küsija! Esiteks, ma ei saa nõustuda sellega, et minu tegevust valgustab üks korrespondent. Ma ise küll loen ja kuulan ja vaatan päris mitmesuguseid uudiseid. Nendest käib ikka läbi ka regionaalpoliitika, see tähendab minu valdkond. Mis puudutab eilset pressiteadet või õigemini seda, mis on tänastes lehtedes, siis see on juba pealkirja poolest eksitav. Valitsus on väga kindlalt seisukohal, et ühinenud omavalitsused saavad oma lubatud toetused kätte, see on 300 + 70 krooni uue ühinenud omavalitsuse iga inimese kohta, see on see nn pearaha. Oleme kokku leppinud ka haridustöötajate palgas, tähendab, kui ühinevad linn ja vald, siis rakendatakse kõrgemat koefitsienti. Siin ei ole mingit probleemi. Ühist arvamust pole veel kolmandas punktis, kas ühinejatele makstav toetus toetusfondist, mida jaotatakse § 2 järgi, säilib pärast ühinemist kolme aasta jooksul samal tasemel või mitte. See on teema, mida arutas juba vana valitsuskoalitsioon ja arutasime ka meie eile. Selles osas ei ole kindlat kokkulepet. Me tahtsime kuulata ära ka rahandusministri arvamuse, kes praegu on kahjuks puhkusel, ja me lükkasime just nimelt selle kolmanda punkti otsustamise edasi, enne kui materjalid tulevad Riigikokku. Mina isiklikult olen seda meelt, et toetusfond võiks pärast ühinemist järgmise kolme aasta jooksul säilida, see oleks teatud arengueeliste loomine ühinenud omavalitsustele.

Tänan! Tõnis Lukas jätkab. Palun!

Aitäh täiesti konkreetse vastuse eest! Aga see vastus oli niivõrd huvitav, et ma pean edasi pärima. Kas ma võin sellest aru saada niimoodi, et eelmise valitsuskoalitsiooni arutatud seisukoht, et kui kaks omavalitsust liituvad, siis makstakse kõrgema koefitsiendi järgi kooliraha (mitte madalama, vaid kõrgema koefitsiendi järgi) kogu valimisperioodi ehk kolme aasta jooksul, mitte senise kahe aasta jooksul, on nüüd läinud läbivaatamisele ja selles ei oldagi kindlad?

Mis puudutab hariduskulusid, siis selles osas minu nägemust mööda küll, kuigi me ei ole veel valitsuse poolt ametlikku seisukohta väljastanud, on ühine seisukoht, et just nimelt see kõrgem koefitsient säiliks järgneva kolme aasta jooksul. On küll ka üks teine variant veel, et esimesel aastal on 100% ja siis makstakse juba langevas trendis, ma täpselt peast ei mäleta, kas oli 80% ja 60% või 70% ja 50%. Seda ei ole veel kusagil otsustatud. Veel kord toonitan: vaidlusalune teema on ainult toetusfondi osa säilimine ühinemisjärgsel kolmel aastal. On tegelikult problemaatiline, kust see raha peaks tulema. Kui § 2 alusel jaotatakse üleüldine toetusfond, siis peaksime me sealt sel juhul eraldama selle ühe osa, mis jääb ühinenud omavalitsustele oma taseme säilitamiseks. See on see, millega ei nõustu omavalitsused, kes ei ole ühinenud. Või teine variant: see raha peaks tulema Vabariigi Valitsuse reservfondist. Küsimus on selles, et kui neid liitujaid tuleb väga palju, kas reservfond kannatab sellist summat välja. Need asjad on lõplikult kokku leppimata, läbi vaidlemata ja kindlasti me loodame siin ka Riigikogu abile.

Tänan! Tõnis Lukas jätkab.

Aitäh! Eesti häda on viimasel ajal olnud see, et liitujaid on liiga vähe. Seda hirmu, et liitujaid oleks liiga palju, ei ole me kuskil täheldanud, seda enam, kui liitumine jäetakse vabatahtlikuks, mitte ei tehta seda ühe riikliku otsusena. Siis on stimuleerimine kahtlemata vajalik. Tegelikult võib kaaluda, et see kooliraha hakkaks vähenema, aga oleks mõtet ikkagi kogu perioodi jooksul maksta ühesuurust kooliraha, et liitumine tegelikult ei muutuks omavalitsustele kahjulikuks. Küsimus on konkreetselt koolide kohta. Kas valitsusel on kavas lõpetada koolide sulgemine, just piirkondlikult raskemas olukorras koolide sulgemine finantsilistel põhjustel? See, et lapsi jääb vähemaks, on selge põhjus. Siin ei ole midagi rääkida. Aga kas on olemas konkreetsed kavad pearaha põhimõtte muutmiseks, et toetada väiksemaid koole piirkondades, kus enam midagi kinni panna ei ole?

Aitäh! Eile ma rääkisin haridusministriga. Ta ütles, et lähemal ajal ta tuleb välja ühe kavaga (me kuupäeva valitsuskabinetis ei täpsustanud), kus ta seda probleemi lahkab ja esitab konkreetsed ettepanekud. Teie olete endine haridusminister, kellega me oleme väga palju arutanud väikeste maakoolide sulgemise probleemi. Kui te olite haridusministri ametis, siis te ütlesite, et teie haridusministrina ju ei sulge koole, sulgevad kohalikud omavalitsused. See vastab tõele. Kui kohalik omavalitsus ei suuda kooli üleval pidada või tekivad muud probleemid, siis teatud koolid pannakse kinni, mis kindlasti osa õpilaste olukorda halvendab ehk nad peavad hakkama kaugemal koolis käima. Võib-olla on põhiprobleem praegu selles, et me ei selgita valitsuse või riigi poolt, et koolide sulgemine on omavalitsuse otsustada.

Aitäh! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Kolleeg Rainis Ruusamäe, küsimus põllumajandusministrile.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud põllumajandusminister! Liitumisläbirääkimistel Euroopa Liiduga on põllumajanduspeatükis tõsiseks probleemiks kujunemas argumentatsioon ehk see, et tõestada ära Eesti suutlikkus rohkemaks, kui näitavad sektori faktilised andmed tootmismahtude osas aastatel 1995-1999. Eile algasid Brüsselis väga olulised läbirääkimised. Arutatakse just nendesamade küsimuste üle, et kas oleks võimalik referentsaastaid ettepoole tuua. Kuna tegu on infotunniga, siis kas oleks võimalik, et põllumajandusminister valgustaks neid argumente, millega Põllumajandusministeeriumi delegatsioon Brüsselisse läks, ja seda, kuidas läbirääkimised lähevad?

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu! Tõepoolest, just praegu on toimumas tehnilised läbirääkimised Põllumajandusministeeriumi ametnike ja Euroopa Liidu ametnike vahel. Enne siiatulekut helistasin asekantsler Kevvaile. Tema käes olevate poolametlike andmete alusel suudab Euroopa Liit siiski 28. kuupäevaks tulla välja mingite teatud ühispositsiooni osadega põllumajanduspeatüki suhtes, kus sisaldub ka viide otsetoetustele, mis teatavasti on olnud suureks vaidlusobjektiks liikmesmaade vahel. Tõsi küll, see ei sisalda mingeid protsente või üleminekuperioode või aega, vaid seal nenditakse lihtsalt, et otsetoetused on Euroopa Liidu seadusandluse osa ja neid tuleb laiendada ka uutele riikidele. Mis puudutab aga argumentide ja referentsperioodide teemat, siis Põllumajandusministeeriumi ametnikud kasutavad seal ühe põhilise argumendina nn Vene kriisi aastate 1998-1999 andmeid ja 1998. aasta ilmastikuandmeid, mis peaks lubama tõestada, et tuleks suurendada baassaagikuse kehva numbrit ja ka baaspindala. Täpselt samamoodi on just ennekõike Vene kriisi aastad põhiliseks argumendiks, et suurendada numbreid, mis puudutavad nn piimakvoote.

Tänan! Rainis Ruusamäe jätkab, palun!

Aitäh, härra esimees! Eesti kohta on öeldud, et me oleme olnud Ida-Euroopa riikide hulgas tõsine reformimaa ja meist on hästi räägitud. Nüüd tuleb välja, et me oleme reformi läbi teinud edukalt, kuid põllumajandussektoris on see tähendanud seda, et kõik tootmismahud, v.a piimatootmises, on langenud alla omatarbimise vajadust. Argumendid ongi meil sellised, et meil on need arvud ja kõik. Kas valitsuses on olnud arutelul ka see, et tõstatada läbirääkimistel Euroopa Liiduga küsimus, et eri läbirääkijaid riike käsitletaks või koheldaks mingil määral erinevalt? Praegu on nii, et kõikide poliitikate puhul, mis Euroopa Liidu põllumajanduspoliitikasse kuuluvad, võetakse kõiki ühe puuga.

Ma arvan, et see on tõsine küsimus, see on läbirääkijate taktika ja strateegia valiku küsimus. Tõepoolest, kui üks maa soovib saada mingisuguseid erisusi, siis peavad ka argumendid läbirääkimistel nendele erisustele viitama. Kahtlemata on need argumendid needsamad, millele ma ka eelmises vastuses viitasin: Vene kriisi oluline mõju, mis on omane ennekõike just Balti riikidele, täpselt samamoodi klimaatilised iseärasused 1998. aastal, mis on piirkondlik iseärasus. Arvan, et selliseid erisusi, mis automaatselt ei laieneks horisontaalselt kõikidele Euroopa Liidu kandidaatriikidele, tuleb veelgi leida. Kindlasti üks argumente, kui silmas pidada Eestit, on näiteks mahajäetud maa, kasutamata põllumajandusmaa, mis Kesk-Euroopa riikidele, ka liituda soovivatele riikidele, ei ole omane. Kõiki neid argumente läbirääkimistel kindlasti kasutatakse ja me loodame nende argumentide kasutamisel edu.

Tänan! Rainis Ruusamäe, teine täpsustav küsimus, palun!

Aitäh, härra esimees! See teema on väga aktuaalne. Küsin veel lihatootmise kohta, positsioonide kohta lihatootmisega seoses. Teatavasti on Euroopa Liit ikka väga räigelt tõmmanud meie taotlust maha ehk 16 000 ammlehma asemel pakutakse meile 391. Kas Põllumajandusministeerium on seda analüüsinud ja kas ta saab aru, et me ei saa ühe sektori sees teha ühe valdkonna arvel teisele eelistusi? Me surume kogu aeg piimatootmisele, samal ajal me näeme, et lihasektoris on ainult ühe farmi jagu toetusi pakutud.

Ma ei ütleks, et me surume väga selgelt ainult ühele numbrile. Läbirääkimistel käsitletakse ikkagi päris kindlasti kõiki kvoodinumbreid ja päris kindlasti käsitletakse ka ammlehmade kvooti. Tõsi, siin on probleeme, sest meil ei ole lihaloomade kasvatamine kuigivõrd levinud olnud. Aga just nimelt arvestades meie kasutamata maad ja paljude väiksemate tootjate vajadust minna võib-olla piimatootmiselt üle lihaloomade tootmisele, on need argumentideks ka kvoodi suurendamise vajadust põhjendades. Ma ei saa väita, et me räägime ainult ühte-kahte kvooti tugevalt eelistades, läbirääkimiste objekt on ikkagi kõik kvoodid. Võib-olla läbirääkimiste lõppstaadiumis, lõpphetkel võib tekkida olukord, kus on vaja teha mingeid eelistusi. Aga kahtlemata on see küsimus ka maaelukomisjonile ja Euroopa asjade komisjonile. Niisuguseid asju ei saa ilmselt otsustada ametnik ilma vastavate volitusteta.

Tänan! Härra minister, teen teile ettepaneku vastata ka ühele kohapeal registreeritud küsimusele Andres Varikult. Palun!

Suur tänu, juhataja! Härra Jaanus Marrandi! Te olete hetkel kõige kompetentsem isik Euroopa Liiduga peetavate põllumajandusteemaliste läbirääkimiste osas. Mina olen segaduses. Ma jälgin iga päev ajakirjandust, kusjuures tuleb väga erinevaid signaale. Näiteks eile või üleeile öeldi Vabas Euroopas, et Euroopa Liidu riigid ei lepi põllumajanduse osas kokku enne kui sügisel, kusjuures Saksamaa, Rootsi ja Holland on öelnud, et kandidaatriikidele otsetoetusi mitte mingil juhul maksma ei hakata. Samas tuleb teisi, vastandlikke signaale. Teie ka märkisite, et teatud positsioonides võib juba järgmisel nädalal, küll poolametlikult, saada selgeks, milliseid referentsaastaid arvesse võetakse.

Kas küsimus ka tuleb?

Küsimus nüüd tulebki.

Aga minut on täis.

Tänan! Palun, ehk te ütlete, milline on tegelik seis ja missugused on prognoosid selles osas!

Tänan küsimuse eest! Tõepoolest, siin on üsna vastakaid arvamusi välja öeldud. Midagi ei ole teha, see otsustamisprotsess ja asjade avalikustamise käik on pikk ja demokraatlik. Teatavasti avalikustati see paber, kus toodud numbritest me siin kõik praegu räägime, jaanuari lõpus. Esialgu pidi Euroopa Liidu liikmesriikide ühispositsioon esitatama 11. juunil, see jäi selleks kuupäevaks välja tulemata, just nimelt teie viidatud erimeelsustest tulenevalt. Praegu on andmeid, et ikkagi suudetakse 28. juuniks (need on tõepoolest esialgsed, poolametlikud andmed) jõuda kokkuleppele ka otsemaksete osas. Aga tõepoolest, need on esialgu ainult kuuldused, me ei saa ju rääkida dokumentidest, mida ei ole. Ma arvan, et Euroopa Liidu liikmesmaade hulgas on üsna tõsised erimeelsused. Need tulenevad iga riigi sisepoliitilisest olukorrast. Me teame, et oktoobris tulevad Saksamaal üldvalimised, mistõttu ilmselt ei ole Saksamaal väga soodne välja käia ettepanekut, et doonormaad peaksid oma makseid suurendama. Seetõttu ma arvan, et selged numbrid otsetoetuste osas selguvad tõepoolest alles hiljem, sügise poole, võib-olla novembris, võib-olla isegi detsembris. Midagi ei ole teha, see on selline keerukas protseduur. Me peame lihtsalt selle tee läbi käima ja suutma ise oma selged seisukohad kujundada. See on kõige olulisem.

Tänan, härra minister! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Kolleeg Kalle Jürgenson, küsimus peaministrile.

Aitäh, härra juhataja! Austatud härra peaminister! Minu küsimus põhiseaduslike institutsioonide kaitse kohta kõneleb ilmselt enda eest, seega kirja, millele ma tuginen, ma teile ilmselt ette lugema ei pea. Küsimus on kõigepealt 11. juuni valitsuskabineti istungi päevakorra kohta, kus päevakorda lülitati informatsioon, mille kohta materjale laiali ei jagatud. Kohapeal selgus, vastavalt härra Partsi informatsioonile, et arutati kontrolliaruande eelnõu, mille kohta jagas informatsiooni keskkonnaminister. Ta tõstatas küsimuse, kuidas ja kes peaks ohjama Riigikontrolli tegevust. Härra minister taotles küsimuse arutelu koalitsioonis ning soovitas teemat edaspidi silmas pidada. Kuidas selline päevakorrapunkt sai valitsuskabineti istungi päevakorda ja mida tähendab väljaütlemine, et kõik ministrid, kes kohapeal sõna võtsid, jagasid nõupidamisel sõnavõtnud ettekandja seisukohti?

Härra peaminister, palun!

Aitäh! Minul mõistagi pole kabineti istungi stenogrammi, seda, nagu kohalviibijad teavad, kunagi ei tehta. Nii et mida seal just täpselt öeldi, on raske meenutada. Kui ministrid soovivad mõne teema käsitlemist kabineti nõupidamisel, mis teatavasti on omamoodi mitteformaalne kogunemine, siis ei ole eelmised valitsusjuhid ega ka mina kunagi keeldunud selliseid küsimusi päevakorda võtmast, eriti kui veel soovitakse ühest või teisest asjast informeerida. Seda, et üks minister, keda kontrollis Riigikontroll või, õigemini, kelle ametkonda hakkas kontrollima Riigikontroll, on kriitiliselt meelestatud, on varemgi ette tulnud. Ka endine rahandusminister läks, vähemalt ühel kabineti istungil, tugevasti, kuidas öelda, tülli Riigikontrolliga. Lõppude lõpuks ei ole teravad arutelud kabinetis küll igapäevane nähtus, aga neid siiski tuleb ette. Kui neid teravaid mõtteid on, miks siis neid mitte arutada? Kui käsitleda nüüd seda raamistikku, et kas kabinetis võib niisugusest asjast rääkida või mitte, siis ma küll mingisugust probleemi ei näe. Loomulikult võib. Aga see on kindlasti keskkonnaministri ja Riigikontrolli omavaheliste suhete küsimus. Nad on ka sellel teemal kohtunud. Valitsus ei kavatse seda teemat rohkem arutada ja mingeid edasisi arenguid siin ette näha ei ole. Nagu küsija kindlasti väga hästi teab, on olemas mehhanism, kuidas selliste probleemide käsitlemine peaks toimuma. Selleks on Riigikogu rahanduskomisjon. Kui ei leita ühiseid arusaamu, siis ilmselt on see järgmine samm.

Aitäh! Kalle Jürgenson jätkab.

Aitäh, härra juhataja! Austatud peaminister! Minu küsimus tulenebki sellest koostööst. Nimelt see koht, julgen teid parandada, ei ole Riigikogu rahanduskomisjon. Riigikontrolli seaduse § 50 "Kontrolliaruande koostamine" lõige 4 ütleb: "Enne allkirjastamist (Jutt on kontrolliaruandest. - K. J.) tutvustatakse kontrolliaruannet asjassepuutuvale ministrile ja teistele isikutele, kelle suhtes see sisaldab hinnanguid või ettepanekuid. Aruande saanud isikud on kohustatud esitama Riigikontrollile kirjalikult oma arvamuse neid puudutavate ettepanekute kohta, samuti teavitama rakendatavatest abinõudest Riigikontrolli tema antud mõistliku tähtaja jooksul." Miks keskkonnaminister ei rakendanud seda seadusesse kirjutatud läbirääkimist Riigikontrolliga ja tõi selle probleemi ilma läbi rääkimata poliitilisse valitsuskabinetti?

Aitäh! Ma veel kord ütlen, et ta kindlasti rakendab kõiki neid protseduurireegleid, mis niisuguste asjade käsitlemisel on ette nähtud. Ma kordan veel: kui üks minister soovib temale olulisena tunduvat teemat käsitleda kabineti istungil, siis ei ole keegi sellest kunagi keeldunud. Rohkemat siit välja lugeda ei ole võimalik. Valitsus kuulas Riigikontrolli tegevuse strateegiat maikuus Riigikontrolli palvel. See oli väga pädev dokument, sellele anti hea hinnang. Valitsusjuhina ma küll ei ütleks, et valitsusel oleks koostöös Riigikontrolliga mingeid probleeme. Me oleme huvitatud tugevast ja pädevast Riigikontrollist, nii nagu Riigikogugi. Ma ei näe selles konkreetses teemas rohkemat, kui et üks minister oli väga rahulolematu selle praktikaga, mis tal oli tekkinud suhetes kontrolliva organiga.

Tänan! Kalle Jürgenson, teine täpsustav küsimus, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud peaminister! Kuivõrd keskkonnaminister, eirates seaduses etteantud võimalusi, pööras Riigikontrolliga seotud probleemi selle kontrolli alusel poliitiliseks ja tõi selle valitsuskabinetti ning, teiseks, teie peaministrina aktsepteerisite seda arutelu ja võtsite asja päevakorda, siis, ehkki teil ei ole stenogrammi peas ega käepärast, selline tõsine küsimus võiks siiski mingil määral meeles seista: kui arutelu käigus härra keskkonnaminister püstitas küsimuse Riigikontrolli ohjamise vajadusest ja kui vaja, siis vastavate seadusmuudatuste kaudu, kas see leidis ka mingi konkreetse väljundi? Kas on valitsuselt oodata mingisuguseid ettepanekuid seadusmuudatuste osas selleks, et Riigikontrolli ohjata? Ja kui, siis milliseid?

Aitäh! Ei, valitsusel ei ole mitte mingisugust kava selles küsimuses kuidagiviisi seadusandlusesse sekkuda. Ka ei väljendanud ükski teine minister sellesuunalisi mõtteid. Seda ei saa kindlasti öelda, et valitsuse poliitika oleks kuidagiviisi suunatud Riigikontrolli tegevuse mõjutamisele.

Aitäh! Härra peaminister, teen ettepaneku vastata ühele kohapeal registreeritud küsimusele. Mihkel Pärnoja, palun!

Aitäh, härra esimees! Austatud peaminister! Me mõlemad oleme väljendanud suhteliselt kriitilist suhtumist Riigikontrolli mõningasse tegevusse, kuid alati on see piirdunud n-ö kahepoolse suhtlemisega ja küsimust üldises plaanis ei ole tõstatatud. Sellest tulenevalt ei ole riigikontrolör varem seda laadi avaliku kirjaga, mis nüüd on juba ka Eesti avalikkusele teada, välja tulnud. Selle kirja põhjal võib oletada, et tegemist on ikkagi pretsedendiga, mis erineb varasematest juhtudest. Lahendus võiks siin olla, et kaks põhiseaduslikku institutsiooni, Vabariigi Valitsus ja Riigikontroll, lepivad omavahel kokku koostöö paremaks korraldamiseks, nii et ministrid teaksid, mis selle kokkuleppe sisu on, ja saaksid ka oma tööd vastavalt Riigikontrolli aktidele korraldada. Kas see ei oleks otstarbekaks? Kui te peate seda otstarbekaks, siis millal võiks Vabariigi Valitsus sellise ettepanekuga riigikontrolöri poole pöörduda ja mis võiks teie jaoks olla soovitud tulemus?

Aitäh! Tõepoolest, ma olen täiesti nõus, et esmakordselt kabineti istungite ajaloos on üks kabineti istungist osavõtja kirjutanud kirja ja loonud pretsedendi. Sellega olen ma nõus. Aga põhjendust, miks riigikontrolör pidas vajalikuks niisuguse kirjaga välja tulla, tuleks kindlasti temalt küsida. Minu seisukoht on, et ma ei näe mingit probleemi valitsuse ja Riigikontrolli suhetes. Ma veel kord ütlen, et valitsus arutas Riigikontrolli tegevuskava ja suhtus sellesse positiivselt. See tegevuskava oli kahtlemata väga heal tasemel koostatud. Mul ei ole ka mitte mingisuguseid probleeme suhetes Riigikontrolliga, olen alati Riigikontrolli tegevust austanud ja jõudumööda toetanud. Ma ei näe selles mõttes probleemi. Ma kindlasti räägin riigikontrolöriga ja küsin temalt, kas tal on mingisuguseid protseduurilisi ettepanekuid, kuidas meie koostööd edasi arendada. Mina isiklikult pean siiski seda konflikti ja selle lahendamist eelkõige keskkonnaministri ja riigikontrolöri asjaks. Mis puudutab üldjärelevalvet, siis need protseduurid, millest Kalle Jürgenson rääkis, on seaduses olemas, aga kui konflikt valitsuse ja Riigikontrolli vahel tõepoolest tekib (ma ei näe praegu mingit konflikti), siis on selleks kohaks, kus seda teemat arutada, Riigikogu ja Riigikogu rahanduskomisjon. Aga ma ei näe mingisugust põhjust seda küsimust sellisele tasemele tõsta. Kindlasti me riigikontrolöriga arutame kujunenud olukorda. Ma veel kord ütlen, et valitsusel on huvi, et Riigikontroll oleks tugev ja tegutseks hästi. Arvan, et seegi konflikt laheneb nende kahe institutsiooni vahel.

Tänan! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Järgmine küsimus on kolleeg Elmar Truult peaministrile. Palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud peaminister! Minu küsimus on kantud murest seoses ühe probleemiga meie ühiskonnas, milleks on sotsiaalne tõrjutus ja vaesus. Et see ei ole ainult minu mure, seda näitab ka täna avalikustatud avaliku arvamuse uuring "Eesti ühiskond 2002". Selle küsitluse tulemusi näidati meile tund aega tagasi. Selgub, et kõige vähem on muutusi toimunud just tööhõives. Töö saamine on meie ühiskonnas keeruline probleem, samuti vähekindlustatud elanikerühmade elatusmiinimumi kindlustamine, millega valitsus ei ole hakkama saanud. See ei puuduta ainult praegust valitsust, see puudutab ka eelmist valitsust. Riigieelarve prioriteetidena nähakse ette uute töökohtade loomist. Kümme aastat liberaalset turumajandust on tunduvalt vähendanud töökohti, iseäranis maapiirkondades, põllumajanduses on ligi 100 000 töökohta vähem. Tööhõivepoliitika on olematu, kutsehariduspoliitika on nadil tasemel, regionaalpoliitika sisutu ja sotsiaalpoliitika väga nõrk. Milline on valitsuse kava sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vähendamiseks, härra peaminister?

Aitäh! Kõigepealt, mul on hea meel esitada numbreid, mis näitavad, et olukorras on mõningaid paranemise märke. Statistikaameti andmetel on töötute hulk eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes 20 000 inimese võrra vähenenud. Ei ole tüüpiline, et see esimeses kvartalis väheneb. Olukord võiks kindlasti olla parem, aga on ka paranemise märke. Eelmisel aastal kasvas brutokuupalk keskmiselt 12,3%, mis oli oluliselt kiirem kui hindade kasv. Põllumajanduses kasvas palk eelmisel aastal isegi üle keskmise - 16,6%. Need on positiivsed numbrid, mis aga kindlasti ei ütle, et probleemi ei ole. Meil on olemas valitsuse tööhõivekava, meil on olemas mitmesugused muud programmid, kuid väga suur probleem Eestis on eelkõige siiski n-ö struktuurne tööpuudus, mis tähendab, et ühes kohas on palju töötuid ja teises kohas äge töötajate puudus. Suures plaanis ei oska mina välja pakkuda muud kava kui ikkagi soodustada investeeringuid majandusse. Eesti majandusse tehtavate investeeringute maht on suur. Ilmselt me läbime praegu ikkagi veel suurt struktuursete muudatuste perioodi. Kuid paljude uute investeeringute tulek, mis annaks tööd ka inimestele, kes tööd otsivad, takerdub just nimelt oskajate inimeste puuduse taha. See on suur ja keeruline probleem. Ka meie valitsus üritab seda korrigeerida, nimelt tööhõivekava ja kutsehariduse toetamise kaudu, aga see pole kindlasti lihtne.

Tänan! Elmar Truu jätkab, palun!

Aitäh! Härra peaminister! Möödunud aastal Strasbourg'is Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel arutati just tööhõivepoliitika küsimusi Ida-Euroopa maades, kaasa arvatud Eestis ja teistes endistes NSV Liidu osades. Esinesin seal kõnega ja tõin välja meie valupunkti, maapiirkondade tööpuuduse. Selles raportis, mis pidi jõudma ka meie valitsuseni, Laari valitsuseni, ei ole kahjuks mingisuguseid resultaate seetõttu, et ei ole välja töötatud mingisugust tööhõivepoliitikat, mis puudutab iseäranis maapiirkondi. Nüüd tuleb tõdeda, et me ei ole kasutanud hästi ka Euroopa Liidu struktuurifonde ning sealt regionaalpoliitikaks ja sotsiaalpoliitikaks ettenähtud raha. Esikohale on siin sotsiaalpoliitikas pandud just tööhõive, töötute ümberõpe ja muu selline. Härra peaminister! Milliseid meetmeid näeb valitsus ette, et võtta kasutusele Euroopa Liidu sihtprogrammidest, sotsiaalprogrammidest tulevat raha?

Aitäh! Valitsus suhtub kõnealusesse teemasse äärmiselt tõsiselt. Tõepoolest, võimalused rakendada Euroopa fondidest saada olevaid ressursse on teoreetiliselt suured, praktiliselt vajab nende rakendamine tõsist tööd. Me arutame seda kindlasti väga hoolega 2003. aasta eelarve koostamisel. Nagu me hästi teame, on sellel probleemil kaks osa. Üks on see, et kogu Euroopast laekuvale rahale on vaja tagada kaasfinantseerimine ja ka tööhõivekava puhul on kaasfinantseerimine tarvilik. Meil ei ole päris täpselt selge, missugune on kohalike omavalitsuste võime osaleda kaasfinantseerimises. Teine ja küllalt keeruline ülesanne on tagada töökindel aparaat, selleks et toetusi välja jagada, et programme rakendada, sest Euroopas on kogemused näidanud, et kui seda hoolega ei valva, siis kontroll raha üle ei ole mitte kõige parem ja tekivad kaod, mis toovad kaasa väga suuri pahandusi. Me oleme ehitamas üles ametnikeaparaati, et tõhusalt ka Euroopa struktuurifondidest saada olevaid vahendeid kasutada. Meil on hea näide SAPARD-i näol, kus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet on tõestanud ennast Euroopas selle valdkonna parimana. Teised agentuurid, kes meil on, ka Tööturuamet, panevad järgmisel aastal väga suurt rõhku administratiivse võimekuse parandamisele selles valdkonnas, mida saab näha ka riigieelarve eelnõus.

Elmar Truu, palun!

Aitäh! Härra peaminister! Väga meeldiv oli kuulda, et me räägime juba järgmise aasta eelarvest. Minul on konkreetne küsimus ühe meie kõige suurema valupiirkonna kohta, kus on suur tööpuudus ja palgad on väikesed - Lõuna-Eesti, Kagu-Eesti, Võru-, Valga- ja Põlvamaa kohta. Ilma ettevõtlusse lisavahendeid eraldamata, iseäranis väikeettevõtluse arendamiseks, töötute ümberõppeks ja koolituseks, olukord Valga-, Võru- ja Põlvamaal ei parane. Härra peaminister! Mida annab teha selleks, et looduslikult kaunilt Võrumaalt, Valgamaalt ja Põlvamaalt ei lahkuks rahvas ja sinna siiski läheks lisavahendeid töötute ümberõppeks, koolituseks jne?

Aitäh! Valitsuse regionaalpoliitilistes ettevõtmistes, kaasa arvatud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja teiste institutsioonide kaudu, on ressursse jaotatud Kagu-Eestile ja teistesse probleemsetesse piirkondadesse. Seda tehakse ka tulevikus. Need ressursid ei saa kindlasti olla väga suured. Nad jäävad ikkagi kasinaks. Meie lootus on, et sellistes piirkondades tekib ettevõtlikke inimesi. Ma veel kord ütlen, et ka mina olen nendes piirkondades käinud ja näinud, et see probleem ei ole siiski mitte ainult rahapuuduses, vaid ka oskustööjõupuuduses, ideede puuduses, ettevõtlike inimeste puuduses. See on kompleksne küsimus.

Suur tänu, härra peaminister! Suur tänu Riigikogu liikmetele küsimuste esitamise eest ning peaministrile ja ministritele neile vastamise eest! Infotund on lõppenud.

Tere päevast, austatud kolleegid! Me alustame täiskogu kolmapäevast istungit. Juhatuse nimel olen valmis vastu võtma seaduseelnõusid ja arupärimisi. Vabariigi Valitsuse esindaja Ülle Aaskivi, palun!

Austatud esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Valitsus annab täna Riigikogu menetlusse neli eelnõu. Esimene nendest on otsuse "Riikliku turismi arengukava aastateks 2002-2005 kinnitamine" eelnõu, ettekandja on majandus- ning teede- ja sideminister Liina Tõnisson. Järgmine üleantav seaduseelnõu on äriseadustiku ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, ettekandja on justiitsminister Märt Rask. Valitsus annab Riigikogu menetlusse ka patendiõiguse lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu, ettekandja on majandus- ning teede- ja sideminister Liina Tõnisson. Viimasena annab valitsus täna Riigikogu menetlusse Euroopa Liidu kodaniku seaduse eelnõu, ettekandja on siseminister Ain Seppik.

Suur tänu Vabariigi Valitsusele! Jätkavad kolleegid. Palun, Jaanus Männik!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Koos kolleeg Janno Reiljaniga on mul üle anda kaks arupärimist. Üks arupärimine on riigikontrolörile ja teine rahandusministrile. Nimelt on Vabariigi Valitsus oma 28. juuni 2001. aasta korraldusega nr 461-k asutanud äriühingu Riigi Kinnisvara AS. Sellele on praeguseks üle antud hinnanguliselt ligikaudu poole miljardi krooni väärtuses n-ö aktsiate vastu riigivara, umbes 80 objekti, sealhulgas kohtute, piiripunktide vara, väga paljud suured ja mahukad objektid, kusjuures nende nn harilikuks väärtuseks on hinnatud mõnikord null krooni, mõnikord 12 000 krooni, näiteks Luhamaa piiripunkt jne. Nimetatud arupärimine ei ole päris esimene. 15. oktoobril 2001. aastal vastas õiguskantsler kolleeg Siiri Oviiri vastavasisulisele küsimusele. Tookordne diskussioon, milles väga jõuliselt osalesid kolleegid Edgar Savisaar, Liina Tõnisson, Sven Mikser ja teised, käsitles ja hindas küsimust väga õigesti, seetõttu on ka tolleaegne stenogramm arupärimisele lisatud. Kuna õiguskantsler tookord vihjas, et teine adressaat võiks olla riigikontrolör ja ka praegune rahandusminister, siis on meil mõlemale 11 küsimust selle kohta, kas siiski ei tuleks Riigi Kinnisvara AS-i tegevus peatada, lõpetada ja riigivara ikka põhiseaduse alusel edasi valitseda.

Suur tänu, Jaanus Männik! Kolleeg Kalev Kotkas.

Austatud härra eesistuja! Head kolleegid! Enda ning kolleegide Liia Hänni ja Vambo Kaalu nimel annan üle arupärimise põllumajandusminister Jaanus Marrandile. Põllumajanduslikuks keskkonnatoetuseks oli 2002. aasta eelarves ette nähtud 45 miljonit krooni, mida lisaeelarvega vähendati 14 miljoni krooni võrra. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti andmetel esitati keskkonnatoetuse saamiseks kokku üle 1700 avalduse, millest rahuldati ligikaudu 75%, seega jäi rohkem kui 400 inimese taotlus rahuldamata. Rahuldamata taotluste arvestatav hulk sunnib meid küsima, kas Põllumajandusministeerium on analüüsinud neid põhjusi, mis tingisid taotluste tagasilükkamise, ja kas on kaalutud võimalust taotluse vormistuslike vigade tõttu tagasilükatud taotlusi edasi menetleda, andes inimestele võimaluse ebatäpsused parandada. Kuna põllumajandusliku keskkonnatoetuse raha "ülejäägi" üks põhjus on kindlasti ka eri meetmete põhjendamatult väikesed ühikuhinnad, tahaksime teada, millest lähtudes on ühikumäära maksumus kehtestatud. Samuti huvitab meid, miks põllumajandusminister vähendas lisaeelarves põllumajandustoetusteks ettenähtud raha, kui seda oleks pidanud kasutama teisteks toetusteks, näiteks teraviljatoetuseks, mis on praeguseks veel jagamata.

Tänan, Kalev Kotkas! Kolleeg Enn Tarto.

Aitäh, härra juhataja! Austatud kolleegid! Annan üle arupärimise Ain Seppikule, Eesti Vabariigi siseministrile. 14. juuni Eesti Päevalehe esiküljelt võisime me lugeda, et politsei pidas 13. juunil Tallinna kesklinnas kinni neli muistset hiina õpetust Falun Gongi järgivat välismaalast. Välismaalaste "süü" oli justkui selles, et nad olevat jaganud infolehti inimõiguste väidetavate rikkumiste kohta Hiina Rahvavabariigis. Nüüd ongi mul küsimused. Milline õiguslik alus oli välismaalaste kinnipidamiseks? Kas ainult ministri isiklik korraldus või oli ta ka valitsusjuhiga konsulteerinud? Kas kinnipeetutelt on vabandust palutud? Mida kavatsetakse teha, et tulevikus selliseid ilmselgelt Eesti kui demokraatliku õigusriigi mainet kahjustavaid aktsioone vältida? Kas tänapäeva Eestis on topeltmoraal? Me ju kõik teame, mis toimub 9. mail. Nii Tallinnas kui ka mujal peetakse üpris sageli meeleavaldusi, miitinguid, esinetakse poliitiliste kõnedega, kasutatakse Eesti riigile mitteomast sümboolikat jne. Sellesse üldiselt ei sekkuta, nüüd aga arreteeriti rahumeelsed välismaalased.

Tänan, Enn Tarto! Kolleeg Andres Herkel.

Härra juhataja! Austatud kolleegid! Et siseministril oleks lihtsam vastata Enn Tarto juba esitatud arupärimisele eelmisel nädalal asetleidnud kahetsusväärse juhtumi kohta, kus neli välisriigi kodanikku Tallinna kesklinnas asja ees, teist taga kinni nabiti ja politseisse viidi ning neist kahele pandi süüks ainuüksi ühe infomaterjali levitamist, kolmanda puhul oli tegemist sellega, et ta toimuvat filmis, ja neljanda puhul ainuüksi sellega, et kandis rinnas liikumise Falun Gong tunnusmärki, on minul koos kolleeg Jaan Leppikuga arupärimine lugupeetud õiguskantslerile Allar Jõksile. Tulenevalt nendest asjaoludest ning põhiseaduse ja avaliku koosoleku seaduse sätetest küsime õiguskantslerilt järgmist. Kas Amnesty Internationali teadaandel põhineva infomaterjali rahumeelset jagamist kahe isiku poolt saab Eesti seaduste järgi käsitleda avaliku koosolekuna? Teiseks, kas infomaterjali jagamise filmimist ning Falun Gongi märgi kandmist saab käsitleda avaliku korra rikkumisena või osalemisena avalikul koosolekul (meeleavaldusel)? Kolmandaks, kui infomaterjali jagamist tänaval kahe inimese poolt tõlgendatakse sanktsioneerimata meeleavaldusena, siis kas õiguskantsler näeb ohtu, et selline tõlgendus ja politseilised repressioonid võivad Eestis laieneda ka teistele sarnastele aktsioonidele, näiteks valimismaterjalide levitamisele valimiskampaania ajal? Neljandaks, kuidas käsitleda Eesti politsei tegevust Amnesty Internationali teadaandel põhineva infomaterjali levitamise takistamisel, kas tegemist oli sõnavabaduse või muude vabaduste põhjendamatu piiramisega või oli politseil alus niiviisi käituda?

Suur tänu Andres Herkelile! Kolleeg Indrek Meelak.

Austatud härra esimees! Lugupeetud Riigikogu! Põhiseaduskomisjoni nimel annan menetlusse kaks seaduseelnõu. Esimene neist on riigipiiri seaduse ja isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille esitamine on tingitud vajadusest täpsustada riigipiiri seaduse ja isikut tõendavate dokumentide seaduse sätteid selles osas, mis puudutab nende dokumentide vormistamist ja väljaandmist. Teine põhiseaduskomisjoni algatatud eelnõu on rahvahääletuse seaduse § 3 lõike 3 muutmise seaduse eelnõu. Rahvahääletuse seaduse § 3 lõike 3 kohaselt võib põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu rahvahääletuse määrata ajale pärast järgmisi Riigikogu valimisi, muu seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse rahvahääletust ei saa määrata ajale pärast järgmisi Riigikogu valimisi. Rahvahääletuse seaduse § 3 lõike 3 muutmise seaduse eelnõu eesmärk on teha võimalikuks määrata järgmise Riigikogu koosseisu ajale ka rahvahääletus muus riigielu küsimuses. See annaks võimaluse ühitada Euroopa Liiduga ühinemiseks vajaliku põhiseaduse muutmise rahvahääletuse muu riigielu küsimuse rahvahääletusega, milles esitatakse rahvale ühemõtteline küsimus, kas ollakse nõus Eesti ühinemisega Euroopa Liiduga. Kehtiva õiguse kohaselt ei ole see võimalik, sest muu riigielu küsimuse rahvahääletust ei määrata ajale pärast järgmisi Riigikogu valimisi.

Suur tänu, Indrek Meelak! Lugupeetud kolleegid! Põhiseaduskomisjoni üleantud kahele seaduseelnõule, Vabariigi Valitsuse üleantud kolmele seaduseelnõule ja ühele otsuse eelnõule nimetab juhatus juhtivkomisjoni vastavalt kodukorraseadusele. Kui Andres Herkeli ja Jaan Leppiku arupärimine õiguskantslerile, Enn Tarto arupärimine siseministrile, Liia Hänni, Kalev Kotkase ja Vambo Kaalu arupärimine põllumajandusministrile ning Jaanus Männiku ja Janno Reiljani arupärimine rahandusministrile ja nimetatud kolleegide arupärimine riigikontrolörile vastavad kodukorraseaduses toodud nõuetele, edastatakse need adressaatidele viivitamatult, millest ka teid, lugupeetud kolleegid, informeerime. Austatud Riigikogu, palun teeme kohaloleku kontrolli! Kohalolijaks registreeris ennast hetkel 71 Riigikogu liiget.

Lugupeetud kolleegid! Teated Riigikogu juhatuselt. Juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ning määranud neile ka juhtivkomisjoni: Vabariigi Valitsuse käesoleva aasta 17. juunil algatatud välismaalasele, välisriigile ja juriidilisele isikule kinnisomandi üleandmise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjoniks on määratud maaelukomisjon; Vabariigi Valitsuse samal kuupäeval algatatud maareformi seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjoniks on samuti määratud maaelukomisjon; valitsuse samal kuupäeval algatatud telekommunikatsiooniseaduse § 19 muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjoniks on määratud majanduskomisjon; valitsuse samal kuupäeval algatatud Riigikogu otsuse "Eesti metsanduse arengukava aastani 2010 heakskiitmine" eelnõu, mille juhtivkomisjoniks on määratud keskkonnakomisjon; valitsuse käesoleva aasta 18. juunil algatatud masina ohutuse seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjoniks on määratud majanduskomisjon, ja valitsuse samal kuupäeval algatatud tollitariifiseaduse § 12 ja tolliseadustiku § 46 muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjoniks on määratud samuti majanduskomisjon.

Nüüd täpsustused päevakorra kohta. Nimelt, põhiseaduskomisjon palub mitte arutada kolmapäevase päevakorra 11. päevakorrapunkti, Vabariigi Valitsuse algatatud avaliku teenistuse seaduse eelnõu nr 964. See eelnõu langeb kolmapäevasest päevakorrast välja. Edasi on veel mõningad täpsustused kolmapäevases päevakorras. Nimelt, päevakorra kaheksanda punkti arutelul, seaduseelnõu 1065 teise lugemise jätkamisel on palutud kaasettekandeks sõna anda Põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna juhatajale Krista Kõivule. Kolmapäevase päevakorra 11. punkti arutelul, seaduseelnõu 1101 esimesel lugemisel teeb ettekande justiitsminister Märt Rask ning kaasettekandeks on palutud sõna anda Keskkonnaministeeriumi rahvusvahelise koostöö osakonna juhatajale Andres Kratovit_ile. Need olid täpsustused tänase päevakorra kohta.

Loomulikult alustame me oma tänast tööd eile tööaja lõppemise tõttu pooleli jäänud teisipäevase päevakorra punktide aruteluga. Me võtame arutusele põhiseaduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 72¹ muutmise seaduse eelnõu. Alustame eelnõu teist lugemist. Ettekandeks on Riigikogu kõnepuldis põhiseaduskomisjoni liige Jaan Pöör. Palun!

Härra esimees! Lugupeetud Riigikogu! Põhiseaduskomisjon on algatanud seaduseelnõu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 72¹ muutmiseks, millega soovitakse kohalike omavalitsusüksuste liitude ümberregistreerimise tähtaega pikendada 2004. aasta 1. jaanuarini. Põhiseaduskomisjon arutas seda seaduseelnõu oma 17. juuni istungil, ühtegi muudatusettepanekut laekunud ei olnud ja ka komisjon ise ei teinud ühtegi muudatusettepanekut. Komisjon otsustas panna täna see eelnõu lõpphääletusele ja seadusena vastu võtta. Vabariigi Valitsus oma 11. juuni istungi otsusega toetab seda eelnõu. Aitäh!

Suur tänu, Jaan Pöör! Kas kolleegidel on ettekandjale küsimusi? Ei ole. Kas on vaja avada läbirääkimisi? Sooviavaldusi ei ole, läbirääkimisi ei avata. Muudatusettepanekuid, nagu öeldud, eelnõu kohta laekunud ei ole. On lõppsõnavõimalus. Keegi seda kasutada ei soovi. Alustame lõpphääletust. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele põhiseaduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 72¹ muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Seaduse vastuvõtmise poolt on 53 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud.

Austatud kolleegid! Võtame järgnevalt arutusele õiguskomisjoni algatatud äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu. Alustame eelnõu teist lugemist. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti õiguskomisjoni liikme Jüri Adamsi!

Härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Selle eelnõu kohta laekus tähtajaks kaks paketti muudatusettepanekuid, üks praegu teie ees kõnelejalt ja teine Riigikogu liikmelt Mihkel Pärnojalt. Nende ettepanekupakettide kohta peab kõigepealt ütlema, et komisjonis nad toetust ei leidnud, neid mõlemaid hääletati ja nad lükati tagasi. Nüüd nende ettepanekute sisust. Härra Pärnoja ise koosolekul ei olnud ja tema kirjalikest ettepanekutest ei suutnud komisjon täpselt välja lugeda, mis oli selle paketi mõte. Võib-olla ta ise läbirääkimiste ajal tuleb ja selgitab. Mis puudutab minu ettepanekupaketti, siis selle põhimõtteline sisu oli selles, et kõnesolevaid laene lubada, mitte küll väga laialdaselt, aga lubada n-ö ühekordsete lubade alusel, kusjuures selle loa andmise kohustus oleks pandud mingisugusele finantsjärelevalveasutusele. Ekspertide grupp omakorda esitas komisjonis ettepanekupaketi, mis väliselt kujult oluliselt ei erine sellest, mis oli eelnõus esialgu, kuid sisuliselt erineb selles suhtes, et kõikidesse tekstidesse kirjutatakse sisse sõna "kontsern". Seda, mis asi on kontsern, püüdsime me välja selgitada. Informatsiooniks niipalju, et mõiste "kontsern" on defineeritud äriseadustiku §-s 6. Samal ajal kasutatakse seda terminit ka muudes seadustes küllalt laialdaselt. Nendest seadustest kõige olulisem on kehtiv raamatupidamise seadus, kus on spetsiaalne peatükk III¹ "Kontserni majandusaasta aruanne". Püüdsime oma ekspertidelt teada saada ka seda, mille järgi praegu ära tuntakse, et mingisugused äriühingud on kontsernis, ja kui palju võiks Eesti ettevõtlusmaastikul kontserne arvuliselt olla. Arvulisi andmeid me kahjuks ei saanud, ka mitte mingisugust esialgset oletuslikku arvu. Ainus, mis õnnestus ekspertidelt teada saada, oli see, et nende äriühingute hulk, mis moodustaksid kontserni äriseadustiku mõttes, on tõenäoliselt väiksem kui äriühingute hulk, kes kasutavad parasjagu kontserniaruannet. Kuid rohkem ei oska ma teile mingisugust informatsiooni anda. Komisjonile laekus veel lisaks Vabariigi Valitsuse seisukoht. Vabariigi Valitsuse seisukoht selle eelnõu kohta on toetav. Meile laekus politseipeadirektor Harry Tuule kiri, mis ei ole seda eelnõu toetav, vaid võtab kokku, et Politseiameti arvates on kehtiva äriseadustiku § 159 lõikes 2 antud laenuvõimalus piisav. Komisjon teeb teile ettepaneku panna eelnõu täna pärast muudatusettepanekute läbivaatamist lõpphääletusele ja võtta seadusena vastu. Võib lisada, et see ilmselt peegeldab komisjoni liikmete arvamust, et seda seadust on Eesti majanduse arengule kiiresti vaja. Aitäh!

Suur tänu, Jüri Adams! Kas kolleegidel on küsimusi? Tiit Toomsalu, palun!

Tänan, härra juhataja! Austatud härra ettekandja! Parandusettepanekutest nr 4, 7, 10 ja 13, mille on teinud õiguskomisjon ja mida on arvestatud, on läinud eelnõu teksti allajoonitud kohtadesse selline põhimõte, et on võimalik kontsernisiseselt anda vastastikuseid laene või neid tagada juhul, kui ei kahjustata aktsiaseltsi või osaühingu majanduslikku seisundit ja võlausaldajate huve. Minu küsimus on: kas komisjonis analüüsiti ja kuivõrd analüüsiti, millisel kujul ja millises korras on tagasipööratavad sellised finantstehingud juhul, kui pärast nende tegemist ilmneb, et võlausaldajate või tütar- või emaettevõtte huve on kahjustatud? Kas see on jäetud, nagu tavaks on, ikka kohtuprotsesside hooleks, mis võivad kesta jumal teab kui kaua, või on eeldatud mingeid muid mehhanisme, et välistada selliste huvide varjatud rikkumine?

Aitäh, härra Toomsalu! Ma olen tegelikult sellele küsimusele eelmises arutamise faasis vastanud, aga ma vastan heameelega veel kord. Eelnõu sisu arutamine algas ju tunduvalt varem, kui see eelnõu ise sündis. See toimus juba võlaõigusseaduse rakendamise seaduse eelnõu menetlemise käigus. Siis mingisuguses faasis esitasime me Justiitsministeeriumi ekspertidele sama küsimuse, et kui seadusesse on kirjutatud põhimõte, et ei tohi kahjustada ühingu majanduslikku seisundit ega võlausaldajate huve, siis mida see tähendab, kes on kohustatud selle kindlaks tegema, millisel ajahetkel ja kuidas teeb kindlaks. Siis selgus, et tegelikult see väljend sisaldab endas kahte eri võimalust, mis ei välista teineteist. Üks võimalus on see, et tagantjärele, kui toimub kohtuvaidlus, langetab kohus selle otsuse. Teine aspekt on see, et vastava majandustehingu osalised peavad majandustehingut tehes ise olema samal hetkel veendunud, et need nõuded on täidetud.

Tänan! Tiit Toomsalul on ka teine küsimus. Palun!

Tänan, härra juhataja! Tänan ka teid, austatud ettekandja, vastuse eest, mis veenis mind veel kord, et järjekordselt avatakse lüüsid nn iseregulatsioonile. Kohtus üldreeglina võidab see, kellel on kõvem advokaat. See selleks. Aga minu teine küsimus, härra Adams, puudutab teie esitatud parandusettepanekuid, mis on jäetud arvestamata. Näiteks pean ma silmas 12. parandusettepanekut (vist oli veel üks), mis räägib sellest, et lubataks teostada selliseid kontsernisiseseid finantstehinguid, juhul kui Finantsinspektsioon on selles küsimuses garandiks. Kas te oleksite nii lahke ja edastaksite meile komisjoni põhjenduse, miks sedavõrd veenev ja minu meelest sedavõrd põhjendatud ettepanek, eriti kui tegemist on monopoolsete struktuuridega, suurettevõtetega, komisjonis tagasi lükati?

Ma peaksin vist sõna võtma, sest komisjoni ettekandjana on mul raske iseenda mõtet põhjendada. Ma võin teile resümeerida ainult seda, mida ma komisjonile ette kandsin. See oli poliitiline mõttekäik, et eelnõu poliitiline vajadus seisneb ühe konkreetse äriühingu, nimelt Eesti Energia AS-i ühe konkreetse laenu korraldamises, kuid minule isiklikult tundus, et muuta selleks aastaid seadustes olnud üldist printsiipi on ilmselt liiga tugev abinõu, nagu öeldakse, varblaste laskmine suurtükiga. Seda konkreetset eesmärki võiks saavutada ühekordse aktiga. Milline on selle ühekordse akti kuju, ei olnud isiklikult minu kui ettepaneku tegija jaoks oluline. Aga komisjon ei süvenenud minu ettepanekute paketti eriti täpselt, sest komisjonis kujunes välja valdav toetus ekspertide esitatud ettepanekute paketile, mida ma juba tutvustasin, mille oluline erinevus on selles, et igale poole on sõna "kontsern" sisse kirjutatud. Samuti väitis vähemalt üks komisjonis esinenud ekspert, et probleem on siiski tunduvalt laiem ja seda seadusmuudatust, tähendab, laenu laiemat võimaldamist, ei ole vaja mitte ainult Eesti Energiale. Kui palju võiks olla teisi vajadusi, selle kohta mingeid arvandmeid keegi ei toonud.

Tänan! Kolleeg Mihkel Pärnoja.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Minu senine arusaam on olnud selline, et kontserni mõistet käsitledes loetakse kontserni kuuluvaks ka emaettevõtja. Kui vaadata praegu õiguskomisjoni muudatusettepanekute alusel muudetud eelnõu teksti, punkte 1 ja 2 koos, just kontserni mõiste rakendamise seisukohalt, siis tuleb välja, et emaettevõtja selle sõnastuse järgi kontserni ei kuulu. Millega praegusel juhul kontserni puhul tegemist on?

Ma kardan, et ma ei suuda teie küsimusele vastata ei isiklikult enda nimel ega ka mitte komisjoni nimel. Ainukene, mida ma võin vastuseks ütelda, on see, et äriseadustikus on olemas § 6 pealkirjaga "Kontsern". See paragrahv koosneb kolmest lõikest. Esimene lõige kõlab nii: "Kui üks äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionär ning omab seal häälteenamust, nimetatakse osalevat ühingut emaettevõtjaks ja ühingut, kus ta osaleb, tütarettevõtjaks. Emaettevõtja tütarettevõtjaks on ka ühing, kus häälteenamus on teisel tütarettevõtjal või tütarettevõtjatel üksinda või koos emaettevõtjaga." Lõige 2: "Tütarettevõtjaks on ka ühing, kus teine ühing (emaettevõtja) omab selle osaniku või aktsionärina lepingu alusel või ilma selleta valitsevat mõju." Ja nüüd tuleb kõige olulisem, kolmas lõige, ühelauseline: "Emaettevõtja koos tütarettevõtjatega moodustab kontserni." See on kontserni legaaldefinitsioon kehtivas Eesti õiguses.

Mihkel Pärnoja, teine küsimus, palun!

Aitäh! Siis on olemas ilmselge vastuolu äriseadustiku kahe paragrahvi vahel või, õigemini, muudetavate paragrahvide ja § 6 lõike 3 vahel, sest siit tuleb küll selgelt välja, et emaettevõtja nende paragrahvide tähenduses ei kuulu kontserni. Teine küsimus puudutab suhteid, mis tekivad siis, kui tütarettevõtja annab laenu või tagab laenu. Eriti laenu andmise puhul on tavaks laen tagada laenuvõtja poolt, praegusel juhul kas emaettevõtja või emaettevõtja äriühingust aktsionäri, osaniku või liikme poolt. See tähendab, et kui kontsernisiseselt on praegu valitsev mõju emaettevõtjal tütarettevõtja või tütarettevõtjate suunas, siis laenu tagamise puhul tekib vastassuunaline mõju lepingulise suhte kaudu. Võib tekkida olukord, kus tagatise realiseerimisel võib tütarettevõtja saada emaettevõtja omanikuks või omanikuks olulises ulatuses. Kuidas seda laadi probleeme kavatsetakse lahendada, kui nad praktikas realiseeruvad?

Härra Pärnoja! Mina ei oska sellele küsimusele vastata ei komisjoni istungil arutatu põhjal, mis mulle on meelde jäänud, ega komisjoni istungi protokolli järgi. Nendesse küsimustesse komisjon nii detailselt ei laskunud. Ainus, mida ma oskan teie küsimusele vastata, on see, et eksperdid väitsid meile täiesti üksmeelselt, et kontsernina tuleb käsitleda ka selliste ettevõtjate rida, kus ei ole tegemist mitte kahe ettevõtjaga, vaid neid võib olla ka kolm (nagu on kirjeldatud nendes muudatustes), aga ilmselt ka rohkem. Ilmselt on küsimus ka selles, kuivõrd äriühingute põhikirjades on nimetatud ennast kontserniks ja kuivõrd on võetud kasutusele kontserni raamatupidamine. Mõned meie eksperdid väitsid, et majanduspraktika ja seadusetäht praegu erinevad selles valdkonnas teineteisest küllalt suurel määral. Kuid milles täpselt see erinevus seisneb, sellest ei saanud ma isiklikult täpselt aru. Sain aru vaid sellest, et käesolev seaduseelnõu, nii nagu teda soovitakse vastu võtta, peaks seaduse ja majanduspraktika omavahelist erinevust vähendama.

Tänan, Jüri Adams! Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. On võimalik osaleda läbirääkimistel. Esimesena on registreerunud Vootele Hansen. Palun, kõne puldist!

Austatud esimees! Auväärt Riigikogu! Enam kui aasta tagasi me seadustasime võimaluse, et äriseadustiku § 6 mõttes kontserni moodustavad äriühingud, see tähendab, et ühel äriühingul on otsustav hääleõigus teises aktsiate omamise teel ja seega on ema- ja tütarettevõtted, võivad moodustada mitme astmega äriühingutest kontserne. Kontserni mõistel, mis oli meil ju varem äriseadustikus olemas, on nüüd ka praktiline tähendus. Eelmisel aastal me võtsime vastu sellised muudatused, et kontsern võib omada ühte kontot ja on olemas ka kontserni aruandlus, kontsern esitab majandusaasta aruande. Siiamaani pole ühtegi aruannet veel esitatud, sest see kohustus tekib alles järgmisel aastal. Seega me praegu ei tea, kui palju on Eestis kontserne, kes ise end selleks peavad. Arvatavasti peaksime me äriseadustiku § 6 juurde tulevikus tagasi tulema. Võib näiteks öelda, et äriühingud, kes tahavad moodustada kontserni, peavad seda avalikult deklareerima, mitte ainult seda, et nad esitavad tagantjärele majandusaasta aruande, nad avavad ka kontsernikonto. Aga selle juhtumi puhul on minu arvates kõige keerulisem see, et kui kontsern on olemas, ta on seda ka deklareerinud, avanud kontsernikonto, tal on kontserni raamatupidamine, ja kui nüüd tütarettevõtja tagab emaettevõtja laenu, siis sellisel juhul on nii vähemusaktsionäridel kui ka võlausaldajatel õigus nõuda, et laenul oleks tagatised, kuna tagatis garanteerib, et tütarettevõtja majanduslik olukord ei halvene ja seega ei kahjustata võlausaldaja või vähemusaktsionäride huve. Kui emaettevõtja annab omaenda omanduses olevad aktsiad tagatiseks ja kui tekib olukord, et see tagatis on vaja realiseerida ja realiseerimise käigus omandab tütarettevõtja emaettevõtja omandis olevad aktsiad, siis tekib üks ütlemata kummaline situatsioon, millele ei osanud eksperdid ei advokaadibüroost, kui ma ei eksi, vist Raidla advokaadibüroost, ei Eesti Pangast, ei Rahandus- ega Justiitsministeeriumist selget vastust anda. Nii et tegelikult me peaksime ära ootama, kuni selline juhtum tekib. Aga kui eksperdid ei oska midagi öelda, siis siin ilmselt saab seadusandja ettepanekute ruum otsa. Aitäh!

Tänan, Vootele Hansen! Palun, Tiit Toomsalu, kõne puldist!

Härra juhataja! Head kolleegid! Ettekandja õiguskomisjoni poolt, hea kolleegi Jüri Adamsi vastus minu küsimusele, kuidas komisjoni liikmed mõtestasid lahti "ei" ütlemise tervele hulgale väga ratsionaalsetele täiendusettepanekutele küll riikliku finantskontrolli kaasamise kohta selliste laenuskeemide eelnevaks ekspertiisiks või hea kolleegi Mihkel Pärnoja, ministri, Eesti Energia asju hästi tundva ministri ettepanekule välistada monopoolsete ettevõtete sisestruktuuride vaheline finantside liikumine selleks seaduses kehtestatud korras ja alustel, näitab seda, et Jüri Adamsil oli tõepoolest õigus. Komisjoni liikmed ei süvenenud sellesse probleemi. Kui juba ei süveneta mingisse probleemi, siis on üldreeglina tegemist sellega, et seadustada ei taheta mitte õiguslikku reglementatsiooni, mille üksikute nüansside üle tavaliselt väga kirglikult diskuteeritakse, vaid tehakse poliitilisi otsustusi. Niisiis, ütleksime, et Eesti Energia, Eesti riigimonopol, mis võib-olla lähitulevikus ka erastamisele läheb, seda sõltuvalt sellest, millised poliitilised jõud tulevad tuleval aastal võimutüüri juurde, taotleb juba praegu vabu käsi selleks, et manööverdada, ja mine sa tea, äkki need pettusskeemid, millest siin räägiti, hakkavad siis ka uhkelt voogama ja huugama. Seoses sellega tahan ma avaldada sügavat muret selle pärast, mis hakkab toimuma Eesti majandusmaastikul pärast selle seaduse vastuvõtmist. Sest komisjonipoolse ettekandja sõnad selle kohta, et tõepoolest peab iseregulatsioon hakkama nüüd paika panema seda, kas on tegemist pettusskeemidega või on tegemist õilsa koostööga ema- ja tütarettevõtete vahel, tähendab, et tulemus sõltub sellest, kes suudab kohtus paremini tõendada üht või teist poolt, ja kas tütarettevõte üldse saab ja suudab ja tahab vaielda ja võiks minna vaidlema oma emaettevõttega ja mis tingimustel ta üldse selle tee ette võtab - see on omaette niivõrd suur küsimus, et ma ei tahaks mitte kuidagi nõustuda sedavõrd vabade käte andmisega, nn iseregulatsiooniga. Head kolleegid! Euroopa Liidu üheks vaheverstapostiks Eesti küpsuse hindamisel Euroopa Liitu minekul on korruptsioonivaba õhustiku loomine, kontrollitavuse ja läbipaistvuse tagamine ka Eesti majanduselus, mitte ainult poliitilistes struktuurides. See, mis me täna teeme, on küllaltki tugevaks tõukeks korruptsiooniskeemidele õhu sissepuhumiseks ja euroskeptikuna peaks mul selle seaduse üle hea meel olema. Annaks jumal, et Eesti Euroopa Liitu ei pääseks, aga mine sa tea, millised tulemid olla võivad. Head kolleegid! Esimesel lugemisel tunnistas ettekandja Jüri Adams, vastates minu küsimusele, et tõepoolest on tekst autentne ja adekvaatne võlaõigusseaduse rakendamise seaduses olnud tekstiga, mis sealt aga välja jäeti, et konsensuslikult oleks võimalik seda akti vastu võtta, sest see seadus oli jälle poliitiline otsus. Seoses sellega tahan ma kutsuda häid kolleege üles siin saalis käituma täpselt nii, nagu oleksid nad käitunud võlaõigusseaduse rakendamise seaduse vastuvõtmisel ja lähtuvalt sellest üksmeelselt hääletama poolt või vastu. See oleks ka õigusliku ja poliitilise järjepidevuse seisukohalt väga aus lahendus ja ma usun, et sellisel juhul see seadus täna ei leia toetust. Ka mina ei kavatse seda toetada. Tänan tähelepanu eest!

Tänan, Tiit Toomsalu! Kolleeg Mihkel Pärnoja, kõne puldist.

Austatud härra esimees! Lugupeetud Riigikogu! Mõned kommentaarid. Olukord, mida kirjeldas Vootele Hansen, on hüpoteetiline. See võib realiseeruda, aga ei pruugi realiseeruda, sest emaettevõtjal teatavasti on oma tütarettevõtja üle valitsev mõju kas omandisuhete kaudu või lepingulisel alusel. Emaettevõtjal on piisav võimalus tütarettevõtjat mõjutada, et tütarettevõtja ei käituks nii, et emaettevõtja aktsiad tagatisena realiseeritaks tütarettevõtja kasuks, kui see mõju realiseeritakse nende õiguste kaudu, mis tulenevad emaettevõtjale tütarettevõtja juhtimisest. Aga kui see niimoodi toimub, siis tekibki olukord, mis on minu ettepanekute aluseks. Teisisõnu: sellisel juhul ei toimi kontsernisiseselt enam majanduslikud suhted, vaid toimivad võimusuhted. Kui kontserni kuuluvatest ettevõtjatest kas üks või mitu on turgu valitsevas seisundis, siis on hindade kujunemist veel raskem kontrollida kui praegu või see võib muutuda täiesti kontrollimatuks. Turgu valitsev seisund on konkurentsiseaduse tähenduses teatavasti ettevõtja selline seisund, kus ta saab tegutseda oluliselt sõltumatult nii tarnijatest kui ka ostjatest või tarbijatest. Hinnapoliitika kujundamine on reguleeritud väga üldiselt ainult konkurentsiseadusega või vastavat valdkonda reguleerivate eriseaduste abil ning hinnapoliitika kujundamist ja hindade enda kujunemist kontrollivad seadustes ettenähtud institutsioonid - inspektsioonid või ametid. Laenu või tagatise puhul muutub rahavoogude iseloom, mis kontserni sees liikuma hakkavad, ja sellisel juhul on kulude ja tulude tasakaalu baasil hinnakontroll hoopis teist laadi, kui ta oleks seni olnud. Selle all kannatavad needsamad isikud, kellest praegusel juhul turgu valitsev ettevõtja võib tegutseda oluliselt sõltumatult, need on tarnijad ja ostjad. Minu ettepanekute põhjenduseks oligi toodud see, et nad on ette nähtud kolmandate isikute huvide kaitseks. Seni, kuni see uus suhete süsteem ei ole rakendatud nii, et ohud on välistatud, on minu arust ennatlik äriseadustikku sellist muudatust teha. Ideed, mis on selle muudatuse aluseks, ma toetan ja pean seda mõistlikuks. Ma ei arva, et ettevõtjad peaksid otsima kõveraid ja kõrvalisi teid kontsernisiseste rahavoogude suunamiseks, kuid seadusandjal on vaja enne süsteemi rakendamist kõrvaldada kõik võimalikud riskid, eriti veel, kui nende riskide peale näpuga näidatakse. Sest praktika üldiselt kipub olema selline, et kui midagi on juba muudetud ja käima läinud, siis selle muutmise juurde teist korda tagasitulekul olulist asja paremuse poole nihkumist ei saavutata. Seetõttu on minu kõne põhisõnum selles, et sellist muudatust praegu sellisel kujul vastu võtta ei ole mõistlik. Seda enam, et küsimustes ma viitasin sellele, et kontserni mõiste muutub äriseadustikusiseselt §-s 6 ja muudetavates paragrahvides vastuoluliseks ning minu arust täiesti arusaamatuks. Aitäh!

Suur tänu, Mihkel Pärnoja! Kas ma võin üle küsida, et kas tuleb ka mingi teine ettepanek peale suulise arusaama Mihkel Pärnojalt? Seda näeme edaspidi. Rohkem arvamusavalduse soove ei näi olevat, teen ettepaneku läbirääkimised lõpetada. Palun Jüri Adamsi tagasi kõnepulti, et koos kolleegidega läbi vaadata muudatusettepanekute tabel. Kas võime alustada? Esimene muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, eelnõu algataja toetab. Teine muudatusettepanek on Mihkel Pärnojalt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Mihkel Pärnoja, palun!

Aitäh! Ma palun hääletada. Põhjendused tõin ma oma kõnes.

Aitäh! Komisjon, palun!

Komisjoni nimel on mul teatada, et härra Pärnoja ettepanekuid me käsitlesime ühtse paketina ja hääletasime neid koos. Hääletustulemus: 2 komisjoni liiget poolt, 3 vastu, 0 erapooletut.

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2.Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 11 Riigikogu liiget, 37 on vastu, 2 on erapooletud. Ettepanek ei leidnud toetust. Kolmanda muudatusettepaneku autor on Jüri Adams, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Neljas muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. Viies muudatusettepanek on Jüri Adamsilt, ei ole leidnud arvestamist komisjonis. Mihkel Pärnoja, palun!

Aitäh! Ma soovin neljanda muudatusettepaneku hääletamist. Sellises sõnastuses on vastuolu sees, esimesele lugemisele esitatud tekst oli minu arust selgem.

Tänan! Komisjon, palun!

Aitäh! Komisjoni nimel on teatada, et selle muudatusettepaneku algatas komisjon ühe osana komisjoni muudatusettepanekute paketist, mille puhul häälte vahekord oli järgmine: 4 komisjoni liiget poolt, 1 erapooletu, vastu ei olnud keegi.

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku.Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 41 Riigikogu liiget, vastu on 9, erapooletuid on 3. Ettepanek leidis toetust. Viies muudatusettepanek on Jüri Adamsilt, jäetud arvestamata. Kuues ettepanek on Mihkel Pärnojalt, jäetud arvestamata. Mihkel Pärnoja, palun!

Aitäh! Ma võtan selle ja järgmised muudatusettepanekud tagasi.

Kas kuuenda ja kaheksanda?

Kuuenda, kaheksanda ja üheteistkümnenda.

Aitäh! Seitsmes muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, eelnõu algataja toetab. Kaheksas ettepanek on tagasi võetud. Üheksas muudatusettepanek on Jüri Adamsilt, jäetud arvestamata. Kümnes muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 11. muudatusettepanek on tagasi võetud. 12. muudatusettepanek on Jüri Adamsilt. Tiit Toomsalu, palun!

Palun hääletada.

Millist?

12. muudatusettepanekut.

Tänan! Jüri Adams, palun!

Ettepaneku autorina tahan ma öelda, et ettepanekul nr 12 üksikuna ei ole mingisugust mõtet, kui ei ole toetatud ka minu eelmisi ettepanekuid. Võib-olla ma oleksin pidanud selle härra Pärnoja kombel tagasi võtma, aga praegu ma enam seda teha ei saa. Komisjonis hääletati neid ettepanekuid minu palvel samuti paketina: 2 komisjoni liiget olid poolt, 3 vastu, erapooletuid ei olnud.

Jüri Adams, miski ei sega teid käitumast oma muudatusettepaneku suhtes autori seisukohalt. Te võite ta tagasi võtta, kui tahate.

Aitäh, härra esimees! Ma ehk ei võta, kui ta on juba hääletusele pandud. Eks ka sellisel hääletustulemusel on teatud ajalooline väärtus.

Seda kahtlemata. Austatud Riigikogu, panen hääletusele 12. muudatusettepaneku.Hääletustulemused Ajalooline väärtus väljendub järgmistes numbrites: 12 poolt, 38 vastu ja 2 erapooletut. Ettepanek ei leidnud toetust. 13. muudatusettepanek, viimane, on juhtivkomisjonilt, eelnõu algataja toetab. Muudatusettepanekute tabel on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on panna eelnõu lõpphääletusele. On lõppsõnavõimalus. Keegi seda ei soovi. Alustame lõpphääletust. Eiki Nestor, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Mõõdukate fraktsioon teeb ettepaneku eelnõu 1078 teine lugemine katkestada.

Suur tänu! Palun avaldus ka kirjalikult juhatajale tuua! Panen ettepaneku järgnevalt hääletusele. Austatud Riigikogu, panen hääletusele Mõõdukate fraktsiooni ettepaneku katkestada seaduseelnõu 1078 teine lugemine. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Mõõdukate fraktsiooni ettepaneku poolt on 17 Riigikogu liiget, vastu on 39, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust ning me alustame lõpphääletust. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele õiguskomisjoni algatatud äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Seaduse vastuvõtmise poolt on 39 Riigikogu liiget, 3 on vastu, 2 on erapooletud. Seadus on vastu võetud.

Lugupeetud kolleegid! Võtame järgnevalt arutusele Riigikogu liikmete Ants Käärma ja Arvo Sirendi algatatud maareformi seaduse muutmise seaduse eelnõu. Alustame eelnõu teist lugemist. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti Ants Käärma!

Härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Käesolev eelnõu on algatatud selle aasta 27. veebruaril ning esimene lugemine toimus 7. mail. Eelnõu eesmärk on lõpetada vaba põllumajandusmaa erastamine, et selle asemel anda vaba põllumajandusmaa põllumajandustootjatele kasutusvaldusesse. Vaba põllumajandusmaa erastamine seadustati 17. veebruaril 1999. aastal, s.o 40 kuud tagasi. Seaduse täiendamise eesmärk oli kindlustada põllumajandusmaa jõudmine tegeliku tootja kätte, et seeläbi tagada maa sihtotstarbeline kasutamine. 40 kuuga ehk rohkem kui kolme aastaga on nende reeglite järgi maakatastri andmetel erastatud 86 708 hektarit vaba põllumajandusmaad. Samas on vaba põllumajandusmaa erastamisel ilmnenud mitmeid negatiivseid ilminguid, mis takistavad seatud eesmärgi saavutamist. Nendest nähtustest kõnelesin ma oma ettekandes eelnõu esimesel lugemisel ja kordan seda nüüd lühidalt. Vaba põllumajandusmaa nime all üritatakse erastada näiteks rannaäärseid maid või Muuga sadama alaga vahetult piirnevaid maatükke, kus põllumajandustootmist võib ette kujutada vaid üsna omapärase mõttelaadiga inimene. Ei saa olla midagi rannaäärsete maade erastamise vastu ega ka Muuga sadama naabermaatükkide erastamise vastu, kuid seda tuleb teha seaduses ettenähtud korras. Selleks on seaduses olemas võimalus erastada need maad piiratud enampakkumisel või avalikul enampakkumisel, kus maatükk erastatakse just selle nime all, milleks teda tegelikult hakatakse kasutama. Sel juhul tasuks erastaja maa eest ka õiglase ja tegeliku hinna. Vaba põllumajandusmaa erastamisel on kasutatud variisikuid, kes formaalselt vastavad põllumajandustootjale esitatud tingimustele, kuid tegelikult põllumajandustootjad ei ole, ja kelle taga seisab tavaliselt maa kokkuostja. Kui ühte maatükki taotleb mitu isikut ja nad omavahel kokku ei lepi ning nende vahel korraldatakse enampakkumine, kerkib maa hind üldjuhul nii kõrgele, et tegelik põllumees seda maksta ei jõua, iseäranis siis, kui variisiku taga on maa kokkuostja. Nendel põhjustel algatasime kolleeg Arvo Sirendiga eelnõu, eesmärgiga asendada vaba põllumajandusmaa erastamine selle maa kasutusvaldusesse andmisega. Põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmine lõpetab variisikute kasutamise, sest maa saab kasutusvaldusesse isik, kes peab seda ise harima selle aja vältel, mis on kasutusvalduse seadmise lepingus kirjas. Kui põllumajandustootja loobub maa tegelikust sihtotstarbelisest kasutamisest varem, lõpetab riik temaga lepingu. Põllumajandustootja saab maaharimise õiguse, tasudes viie aasta vältel vaid maamaksu ja edaspidi ka kasutusvalduse tasu. Ta saab võimaluse investeerida tootmisse, sest tal on olemas kindlus peamise tootmisvahendi, maa jätkuvas kasutamises. Kasutusvalduse seadmisega tagatakse suure koguse põllumajandusmaa tegelik põllumajanduslik kasutamine. Kaob võimalus spekuleerida maaga ja välditakse selle liigset tükeldamist. Lõpeb põllumajandustootmiseks kõlbmatute mereäärsete maade, väikesaarte ja isegi laidude väljapakkumine põllumajandusmaana. Kahe lugemise vahel on maaelukomisjon teinud eelnõuga tõsist tööd ja täpsustanud mitmeid sätteid. Kui ühte maatükki taotleb kasutusvaldusesse mitu isikut, siis kõigepealt võivad nad omavahel loomulikult kokku leppida. Kui kokku ei lepita, otsustab maavanem vallavolikogu ettepanekul, kelle kasuks taotlejatest maa kasutusvaldus seatakse. Volikogul on valiku tegemisel õigus eelistada jätkusuutlikumat põllumajandustootjat või eelistada füüsilisest isikust ettevõtjat. Kui maavanem volikogu ettepanekuga ei nõustu, saadab ta ettepaneku volikogule tagasi uueks arutamiseks. Seni kehtinud korras viiakse lõpule vaba põllumajandusmaa erastamine kahel juhul. Esiteks siis, kui vallavolikogu on kinnitanud erastajate nimekirja, ja teiseks siis, kui nimekiri on kinnitatud, kuid vastava otsuse on kohus seadusvastaseks või tühiseks kuulutanud. Eelnõu on täiendatud ka §-ga 12, millega kinnitatakse isiku õiguse jätkumist maa viie aasta möödumisel välja osta, kui tema kasuks on vaba põllumajandusmaa kasutusvaldus seatud asjaõiguslepinguga maareformi seaduse § 34¹ lõike 1¹ alusel. Seda sel juhul, kui kasutusvaldus on seatud enne käesoleva seaduse jõustumist. Algataja ei toetanud muudatusettepanekuid, mis on tabelis numbrite all 2, 3 ja 4, järgmistel põhjustel. Muudatusettepanek nr 2 pakub asendada § 23³, mis räägib vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusse andmisest, lõike 6 sõnastust selliselt, et oleks täiesti reguleerimata kohaliku omavalitsuse poolt valiku tegemine sel juhul, kui ühte tükki taotleb kasutusvaldusse mitu isikut, sealhulgas kaoks võimalik eelistuste kasutamine valikul ja samuti jääks välja maavanema otsustusõigus. Muudatusettepanek nr 3 on esitatud regulatsiooni kohta, mis eelnõu uues tekstis paraku puudub. Nimelt otsustas maaelukomisjon jätta välja need sätted, mis räägivad kasutusvaldusse antud maa edasisest erastamisest, ja otsustas tulla selle teema juurde järgmisel Riigikogu istungjärgul, et asi põhjalikult läbi arutada. Muudatusettepanek nr 4 taotleb seadusmuudatuse jõustamist 1. jaanuarist 2003, mis tähendab, et need väärnähud, millest kõnelesin ettekande esimeses pooles, kestaksid ja jätkuksid veel pool aastat. Lõpetuseks tahan öelda, et algatajate arvates on eelnõu sellises konditsioonis, et teda sobib panna lõpphääletusele ja täna seadusena vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu, Ants Käärma! Kas kolleegidel on ettekandjale küsimusi? Jaan Pöör, palun!

Aitäh, härra esimees! Härra Käärma! Kas kasutusvalduses olevat maad on võimalik ka ajutiselt välja rentida?

Kasutusvalduses olevat maad saab harida ainult see isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud. Tema ei saa seda edasi rentida ega anda teisele isikule kasutada.

Tänan! Kolleeg Liia Hänni.

Aitäh! Härra ettekandja! Sain aru, et täna on plaanis panna see eelnõu lõpphääletusele. Aga mul on küsimus, mis puudutab eelnõu § 8. See puudutab tegelikult maareformi seaduse § 34¹ esimest sätet, mis uues redaktsioonis ütleb, et kasutusvalduse võib seada Eesti NSV taluseaduse alusel maad kasutava isiku kasuks, kes ei soovi maad omandada. Eesti NSV taluseadus on kehtetu. Need isikud on saanud küll maa kasutamiseks selle seaduse alusel, aga nad päris kindlasti ei kasuta enam maad Eesti NSV taluseaduse alusel. Kas on siin mingi näpuviga või kuidas tuleks asjast aru saada?

Tegelikult kordab see tekst sõna-sõnalt kehtivat seaduse teksti, sellega ei muudeta ega lisata midagi. Nähtavasti lihtsalt paragrahvi terviklikkuse huvides on korratud kehtiva maareformi seaduse teksti seda osa, mis on lõikes 1.

Tänan! Kolleeg Kalle Jürgenson.

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Mul on küsimus eelnõu § 7 kohta. Paragrahvi 23³ lõike 6 eelviimane lause ütleb: "Vallavolikogul on õigus eelistada taotlejat, kelle põllumajanduslik tootmine on jätkusuutlikum, või füüsilisest isikust ettevõtjat." Vallavolikogu kollegiaalse organina, kes praeguse seisuga tegutseb ja mida moodustatakse parteipoliitilisel alusel, langetab otsuseid hääletamisega. Mismoodi näeb volikogus välja jätkusuutliku tootmise ja tootja väljaselgitamine?

Jätkusuutlikkuse mõiste on kasutusel ka maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses ja see on üks kriteeriume mitmesuguste toetuste taotlemisel. Maareformi seaduse tähenduses ei ole seda rohkem mainitud kui siin ja siin on jäetud vallavolikogule õigus leida see kõige parem lahendus. Olukorrad võivad olla väga erinevad. Ühel juhul võib olla üks-kaks-kolm näitajat, mille alusel on võimalik jätkusuutlikkus välja selgitada suhteliselt lihtsalt, aga teisel puhul võivad olla hoopiski teised või kolmandad või neljandad näitajad. Midagi pole teha, vallavolikogu peab kollegiaalse ja rahva poolt valitud organina selle otsuse langetama ja ma arvan, et nad teevad seda õiglaselt.

Tänan! Kolleeg Viive Rosenberg.

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud esineja Ants Käärma! Teil on siia lisatud § 23³, mille lõikes 6 te näete ette, et kasutusvaldusse võib saada kuni 1000 hektarit maad. Kas te selle seaduse läbitöötamise ettepanekut tehes ja ka töö käigus tutvusite näiteks sellega, kui suured on teistes Euroopa riikides tootmisüksused, talud? Kas te näiteks teate öelda, kui suur on Taanis keskmine talu ja enamik tootmistalusid?

See on kahtlemata hea, kui saab võrrelda talude ja ettevõtete suurust mitmetes riikides. Meie peaksime siiski püüdma lahendada Eesti probleeme ja luua Eesti seadusi. Taani keskmist ma praegu küll ei ütle. Kuid olen isiklikult käinud talus, kus oli 560 hektarit põllumaad, see oli ühe peremehe oma ja see oli üsna edukas talu. Mees oli ise Taani põllumajandustootjate ühenduse juht. Küllap ka seal on mitmesuguse suurusega talusid. Tõenäoliselt on keskmine alla 100 hektari, aga Taani kohta ma seda keskmist arvu küll praegu ei ütle.

Tänan! Kolleeg Rainis Ruusamäe.

Aitäh, härra esimees! Austatud Ants Käärma! Selle eelnõu puhul tuleb otsustada väga paljuski sisetunde järgi. Miks ma nii ütlen? Eelnõu menetlemise jooksul ei ole maaelukomisjonist öeldud faktilisi andmeid, kui palju tegelikult seda maad on ja kus kohas ta on. On öeldud hinnangulisi suurusi. Ei ole saanud vastust, kui paljudel on esimene ring veel läbimata jne, seepärast ütlen, et see on väga sisetundlik küsimus. Minu küsimus on see: milline on sinu hinnang, kas selle seaduseelnõu saamisel seaduseks suureneb maa kui kinnisvara n-ö liikumine välismaalaste kätte või see väheneb?

Suur tänu! Mitmesuguseid andmeid võib soovida saada, aga kas neid on võimalik ka koguda, see on iseküsimus. Need andmed, mida regulaarselt kogub Maa-amet, on meil loomulikult olemas, kuid seal ei ole lahterdatud asja valdade viisi. Kui mõelda piirkonna all valda, siis on päris võimatu, et kõigi 205 kohaliku omavalitsuse territooriumil toimuva maareformi seis oleks meil kord kuus täiesti selge. Neid andmeid ei ole isegi mõtet korjata. See on väga töömahukas protsess. Nüüd vastus sinu küsimusele selle kohta, kas kasutusvalduse seadmine suurendaks võimalust, et see maa läheks välismaalase kätte. Ütlen kindlalt: ei suurenda, vaid vähendab seda ohtu, sest maa jääb riigi omandisse. Maa on riigi omandis ja tema erastamise küsimused lahendatakse, nagu jutt oli, võib-olla siis, kui komisjon võtab asja arutamisele järgmisel istungjärgul. Siis nähtavasti räägitakse läbi ka tingimused, millistel tingimustel erastatakse, kellele erastatakse, kas erastatakse, millise aja pärast erastatakse. On päris kindel, et riigi käest välismaalased oluliselt maad pole omandanud, küll aga Eesti füüsiliste isikute käest.

Tänan! Kalle Jürgenson, teine küsimus, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Eelnõu §-s 8 käsitletakse eelnõu sisuks oleva seaduse § 34¹. Selle lõikes 3 toote te sisse kohaliku keskmise kasutusvalduse tasu, mille alusel määratakse tulevikus selle eelnõu alusel, juhul kui see seaduseks saab, kasutusvalduse tasu. Me oleme juba korra kogenud turul tehtud tehingute väiksest arvust tekkivaid tüsistusi ja võimalikke moonutusi. Kas te oskate öelda, kui palju praegu neid keskmise kasutusvalduse tasusid on kehtestatud, kui suured need keskmised kasutusvalduse tasud võivad olla ja kui suured nad võiksid olla viie aasta pärast?

Kuivõrd riik on kasutusvaldust seadnud suhteliselt vähe ja seda tasu pole ka kogutud, siis sellele praegu tugineda ei saa. Saab tugineda ainult nendele kasutusvalduse tasudele, mida põllumajandustootja maksab maaomanikule, kui ta tema käest kas rendib või on mingi muu kokkuleppe alusel saanud maad kasutusse. Tasude suurus on piirkonniti üsna erinev. Seal, kus põllumajanduslik tootmine on intensiivne, on tasud üldjuhul suuremad, ning seal, kus põllumajanduslik tootmine on suhteliselt tagasihoidlik ja vabu ning söötis maid küllalt palju, piirdub tasu maamaksusuuruse summaga. Aga intensiivses põllumajandustootmise piirkonnas on need suurusjärgud 200-250 krooni hektari kohta aastas. Mis viie aasta pärast sünnib, selle ennustamiseks peab päris hiromant olema, sest elu muutub üsna palju. See sõltub ka sellest, kas meie põllumajanduslik tootmine on selleks ajaks tasuv, atraktiivne, nii et paljud sellega tegelda tahaksid. Kui see nii hakkab olema, siis kahtlemata peaks kasutusvalduse tasu mõnevõrra suurenema. Kui tootmine aga väheneb või on samal tasemel kui praegu, siis nähtavasti on kasutusvalduse tasu umbes samal tasemel mis nüüdki.

Tänan! Kolleeg Urmas Laht.

Suur tänu, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Paragrahv 11 annab praegu sellise tõlgenduse, et kui põllumees on esitanud taotluse vaba põllumaa erastamiseks, siis see protsess läheb lõpuni. Kuid nende puhul, kes pole jõudnud seda teha, mitte küll omal süül, sest võib-olla ei jõudnud näiteks vallavalitsus esitada vabade põllumaade nimekirju, mille alusel põllumees oleks saanud esitada taotluse teatud maatükile, protsess enam edasi ei lähe, protsess peatub. Nendega, kes on jõudnud erastada, tegelikult mingit muudatust ei toimu, pilt on selge. Küll aga nende puhul, kes ei ole jõudnud erastada vastavalt meie vastuvõetud nn maareformi esimesele ja teisele seadusele, kus me andsime võimaluse erastada nendele 250 hektarit vaba põllumaad, jääb see protsess pooleli, kui me selle seaduse praegu sellisel kujul vastu võtame. Kas siin ei teki ebavõrdsus nende tootjate, kes maa on kätte saanud, ja nende vahel, kes pole kätte saanud, kuigi see ei ole sõltunud mitte põllumajandustootjast, tema oleks ise kärme olnud, teinud oma paberid, kuid vald või omavalitsus pole suutnud seda protsessi lõpule viia?

Kõigepealt, kui nimekiri on kinnitatud, siis see veel ei tähenda, et isikud on selle maa ka erastanud. Nad jõuavad seda veel teha. Mõned teevad kiiremini, mõned aeglasemalt, aga tähtis on, et nimekiri on kinnitatud. Vald on jõudnud selgusele, et see isik, kes taotleb, ütleme, tükki A, on õigustatud seda saama ja ta kinnitatakse sellesse nimekirja. Nende isikute puhul, kelle kohta ei ole otsust langetatud, tuleks mõelda ka sellele, miks ei ole otsust langetatud. Nagu ma alguses ütlesin, vabade maade erastamise õigus on kehtinud seadusena 40 kuud ehk kolm aastat ja neli kuud. Mis on see põhjus, et pole jõutud välja pakkuda maid, läbi arutada taotlejate sobivust, kinnitada nimekirja? Põhjusi on muidugi mitmesuguseid, nii subjektiivseid kui ka objektiivseid. Põhjuseks võib olla, et tõesti on nii palju variisikuid, et vald ei suuda probleemides orienteeruda ja lihtsalt jätabki asja seisma. Põhjuseks võib olla, et ei olegi nõudmist maa järele. Siis on põllumajandustootjal lihtsam maad kasutada, makstes vaid maamaksu. Maa erastamisel, ka järelmaksuga erastamisel peab ta kõigepealt 10% hinnast sisse maksma ja see on märkimisväärne summa. Seda raha igal põllumehel kaugeltki ei ole. Kui nimekiri kinnitatud ei ole, kuid kui inimene on esitanud taotluse ühe, teise või kolmanda maatüki saamiseks, siis ei kao see võimalus kuhugi, nad vormistavad selle taotluse ümber kasutusvalduse taotlemiseks. Kui nad on õiged mehed, siis neile ka kasutusvaldus seatakse. Kuhugi see maa nende käest kaduma ei lähe. Küll aga peavad nad seda maad hakkama ise harima, milleks õige põllumees maad taotlebki. Ka ei pea tegema järelmaksuga erastamisel seda 10% sissemaksu. See on selles mõttes nendele kasulikum.

Tänan! Kolleeg Laine Tarvis.

Suur tänu! Minu küsimus puudutab § 23³ lõiget 6, kus on öeldud, et vallavolikogul on õigus eelistada taotlejat, kelle põllumajanduslik tootmine on jätkusuutlikum, või füüsilisest isikust ettevõtjat. Need kaks kategooriat ei ole nagu kuidagi võrreldavad, sest ka füüsilisest isikust ettevõtja tootmine võib olla samamoodi jätkusuutlik nagu juriidilisest isikust ettevõtja tootmine. Kuidas saab vallavolikogu selliste kriteeriumide alusel otsustada?

Mina ei loe siit küll kuidagi välja seda, et füüsilisest isikust ettevõtja pole jätkusuutlik. Kui ühte maatükki taotleb mitu füüsilist isikut, siis tuleb nende hulgast jätkusuutlikum välja selekteerida. Teiseks on siin antud vallavolikogule kaks võimalust. Kui ta võtab kriteeriumiks jätkusuutlikkuse, siis peab ta jätkusuutlikuma välja selgitama. Aga võib-olla on asi nõnda keeruline, et ta ei tulegi sellega toime, siis on tal õigus otsustada füüsilise isiku kasuks. Kui füüsilisi isikuid on mitu, siis peab ta nende hulgast jätkusuutlikuma välja selgitama. Siin võib muidugi kriteeriume kehtestada kui palju tahes, näiteks anda piirnevate maatükkide omanikele rohkem õigusi, võib-olla anda eelistus sellele, kellel on rohkem lehmi. Kriteeriume võib välja mõelda palju, aga kõikides kohtades need ei toimi. Seetõttu piirdus komisjon nende kahe võimaluse andmisega kohaliku omavalitsuse volikogule. Volikogul on võimalus valida ja kohustus otsustada.

Tänan! Urmas Laht, teine küsimus, palun!

Suur tänu, härra juhataja! Kahtlemata, mis puudutab maade erastamist, siis protsess kui selline on ühiskonnas käima läinud ja meil on kindlasti tarvis teha valikuid, kuidas tulevikus edasi liikuda nende küsimustega, mis puudutavad põllumaad ja mõnes mõttes ka vaba metsamaad. Kui te vastasite kolleeg Laine Tarvisele, siis te nentisite, et vallavolikogu on suutlik. Enne te väitsite kolleeg Kalle Jürgensonile vastates, et vallavolikogu ei ole nii suutlik ja mitmed protsessid, millega on tarvis eraldada nn terasid sõkaldest, on seisma jäänud just volikogu suutmatuse pärast. Minu küsimus on § 12 kohta, mis ütleb, et isikul, kes on enne käesoleva seaduse jõustumist sõlminud vaba põllumajandusmaa kasutusvalduse seadmise asjaõiguslepingu maareformi seaduse § 34¹ lõike 1¹ alusel, on kasutusvalduse seadmisest viie aasta möödumisel õigus tema kasutusvalduses olev maa välja osta. Teisisõnu: kui see ettevõte praegu (me teame paljusid selliseid) on läinud oma kapitaliga võõrkapitali kontrolli alla ja kui me anname talle maa ostueesõiguse, siis tegelikult see vaba põllumajandusmaa väljub Eesti põllumajandustootjate käest, kuigi te taotlete, et ta jõuaks rohkem Eesti põllumeeste kätte. Kuidas saaks sellele probleemile lahendust leida?

Aga siin ei olegi probleemi. Kui kolleeg Laht loeks kehtivat seadust, siis ta näeks, et see õigus, millele ta viitas, on kehtivas seaduses olemas ja see lihtsalt jätkub, seepärast on ta eelnõusse 1006 sisse kirjutatud. Mis puutub vastusesse Kalle Jürgensonile, siis seal ma rääkisin vallavolikogu suutlikkusest otsustada vabade maade erastamise puhul. Kui ma vastasin Laine Tarvisele, siis ma rääkisin vallavolikogu suutlikkusest otsustada maa kasutusvaldusse andmise puhul. Need on täiesti erinevad asjad.

Tänan! Kolleeg Liia Hänni, teine küsimus.

Aitäh! Austatud ettekandja! Maareformiga on lugu läinud kahetsusväärselt nii, et keskkonnaminister ja Keskkonnaministeerium on jäänud asjast kõrvale. Sellepärast ma küsingi: kuidas praegu suhtub teie ettepanekusse, kogu sellesse kontseptuaalsesse muudatusse keskkonnaminister, on ta oma seisukohta avaldanud?

Konkreetselt selle eelnõu üle oli mul vestlus härra Kranichiga, kes toetas selle seadusena vastuvõtmist. Ta soovis, et see eelnõu oleks võimalikult laiem, et oleksid kaasatud ka valitsuse ettevalmistatava eelnõu sätted. Kuid komisjon otsustas laiendamisest loobuda ning piirduda selles eelnõus ainult kasutusvalduse temaatikaga. Kirjalikku kinnitust härra Kranichilt mul ei ole. Kui on tarvis, siis katsun pärast lugemist selle muretseda.

Tänan! Kolleeg Ignar Fjuk.

Härra juhataja! Austatud ettekandja! Eelmisel lugemisel ma küsisin, kas ettekandjal on teada, kui palju põllumajandusmaana eelisostuõigusega erastatud maast on pärast erastamist muutnud oma sihtotstarvet. Eriti Harjumaal, Tallinna ümbruses on palju näha, et põllumaa on muutunud elamumaaks ja läheb väga kõrge hinnaga turul kaubaks. Kas tänasel lugemisel on ettekandjal mulle neid andmeid anda?

Tänasel lugemisel ettekandjal neid andmeid sulle anda ei ole, sest tal need andmed puuduvad ja puuduvad ka Maa-ametil. Ettekandjal ei ole iseseisvat agentuuri, kes selliseid andmeid koguks. Mul on väga kahju. Aga see märkus, et paraku mitme maatüki sihtotstarvet on muudetud, oli täiesti asjakohane. See ei peaks käima vaba põllumajandusmaa erastamise kaudu. Iga asi peaks olema nimetatud sellisena, milleks teda kasutatakse ja milleks teda erastatakse. See ongi selle eelnõu üks eesmärke.

Tänan! Kolleeg Vootele Hansen.

Aitäh! Küsimus tuleneb eelmisest küsimusest. Kas maaelukomisjon on ka mõelnud sellele, et sihtotstarbe muutmine, kui maatulundusmaa sihtotstarve muudetakse millekski muuks, peaks olema maksustatud riigilõivuga?

Olen siin küll eelnõu algatajana, aga võin kinnitada, et maaelukomisjon on seda teemat arutanud ja on kõlanud selline seisukoht, et maa sihtotstarbe muutmine peaks olema kas rohkem kontrollitud või rohkem maksustatud. Aga see jällegi ei lahendaks probleemi, et vaba põllumajandusmaa nime all erastatakse mitmesuguseid hoopis teisi maid. Me taotleme pigem seda, et iga asja nimetataks oma nimega. Aga sihtotstarbe muutmise maksustamine tuleb tõenäoliselt järgmisel istungjärgul maaelukomisjonis tõsisemalt arutusele. Põgusalt on teemat arutatud.

Tänan! Kolleeg Tõnis Lukas.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud ettekandja! Minus tekitas huvi teie väide, et teil ei ole niisugust agentuuri, kes andmeid töötleks. Minu teada on Riigikogus majandus- ja sotsiaalinfoosakond, kes pakub ka andmete analüüsi võimalust komisjonidele, vähemalt on sellest juttu olnud. Kas teie komisjon ei ole kasutanud Riigikogu võimalusi? Kas me saame alati öelda, et seadusandlik võim sõltub absoluutselt ainult täitevvõimust? Kas me siis ise midagi analüüsida ei suudagi?

Ma siiski täpsustan. Jutt ei olnud mitte analüüsist, jutt oli andmete kogumisest. Kõigepealt tuleb nad koguda, siis saab analüüsida. Kogumiseks minul kui algatajal tõepoolest agentuuri ei ole. Nii ma vastasin Ignar Fjukile. Jah, Riigikogu Kantseleis on olemas vastav osakond ja maaelukomisjon on mitmesuguste andmete saamiseks selle osakonna poole ka pöördunud. Siin on see moment ka, et eelnõu algatajad on Riigikogu liikmed, aga komisjon on suurem struktuuriüksus.

Tõnis Lukas, teine küsimus, palun!

Aitäh! Seda asja tahaksin ma edasi arutada. Kas teil siis komisjoniga mingit sidet ei ole, et te Riigikogu liikmena ei pääse komisjoni võimalustele ligi?

Side on loomulikult. See on tarbetu küsimus. Nende andmete kogumiseks, mille kohta esitas küsimuse Ignar Fjuk, algatajad härra Kasemetsa juhitud osakonda kasutanud ei ole.

Tänan! Kolleeg Andres Tarand.

Aitäh! Mulle on endisest elust jäänud külge halb harjumus tihtilugu ka andmetest rääkida. Mina ei saa aru. Maa-amet sai arvutid ja värgid 1995. aastal, kõik oli tehtud. Mis nüüd on juhtunud, et nad on muutunud loodriteks ja enam ei saa sealt andmeid kätte? Mis värk see on, kas see puudutab ministrit, on tema paha, või on Maa-ameti pealik paha?

Küsimus on selles, milliseid andmeid. Andmed selle kohta, kui palju on katastris maaüksusi, milline on maa pindala maakondade viisi ja riigis tervikuna, on kõik olemas. Kas maa on tagastatud, erastatud, ostueesõigusega erastatud, avalikul enampakkumisel erastatud - need andmed on kõik olemas. Kuid ei ole kogutud andmeid, kas ühes piirkonnas on protsess pooleli selles staadiumis või teises staadiumis. Seda on siiski üsna raske teha. Protsessile saab joone alla tõmmata siis, kui näiteks vallavolikogu otsustab, et nad kinnitavad nimekirja niisuguse pinna kohta. See on ametlik. Teine osa on töös, selle kohta ei saa ju jooksvaid andmeid pidevalt võtta. Muidugi võib võtta, aga kas on mõtet? Kas on mõtet selgitada välja, miks on näiteks langetamata otsus selle isiku või selle põllu kohta, kui hiljem selgub, et sellepärast, et too isik pole toonud üht või teist dokumenti? Neil asjadel pole mõtet.

Ants Käärma, suur tänu! Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Kaasettekandeks palun kõnepulti maaelukomisjoni liikme Vambo Kaalu!

Austatud esimees! Lugupeetud kolleegid! Kuna autor peatus nii eelnõu tekstil kui ka muudatusettepanekutel üpris põhjalikult, siis ei hakka ma muudatusettepanekuid üle kommenteerima, sest kommentaar oli piisavalt selge ja pädev. Maaelukomisjon esitab eelnõu 1006 Riigikogule teiseks lugemiseks, teeb ettepaneku panna eelnõu lõpphääletusele ja ta seadusena vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu! Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Jüri Adams, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kaasettekandja! Ma kordan Kalle Jürgensoni palvel, kellel ei ole enam küsimuselimiiti, küsimust, mis esitati ka algatajate esindajatele: kui algatajatel ei ole arvulisi hinnanguid valdkonna kohta, äkki on siis komisjonil omalt poolt mingisugune arvuline hinnang olukorra kohta?

Aitäh! Põllumajandusmaad, mis on praegu erastamata, on 300 000 hektarit. Hinnanguliselt võib kasutusvaldusse reaalselt minna umbes 100 000 hektarit üle Eesti. Maakondade kaupa on seda raske öelda, aga mulle tundub, et Kesk-Eestis, Järva- ja Raplamaal on kindlasti suuremad pinnad kui äärealadel.

Tänan! Georg Pelisaar, palun!

Aitäh! Härra kaasettekandja! Ma saan aru, et algatajal oli probleeme andmete kättesaamisega, aga komisjonil ilmselt neid probleeme ei peaks sedavõrd olema. Seetõttu te komisjoni kaasettekandjana oskate ehk vastata küsimusele, miks te olete jätnud küsimata need andmed, mis annaksid korraliku ülevaate sellest, kuhu me oleme maareformiga jõudnud. Kas ei ole mitte ennatlik taas kord muuta juba olemasolevat korda, teadmata, mis tegelikult on vahepeal toimunud, kuhu me oleme jõudnud?

Põhimõtteliselt ma just eelmisele küsijale selle kohta vastasin. Arvud on teada: 300 000 hektarit on haritavat maad, mis on erastamata. Ei ole võimalik praegu öelda, kui palju täpselt sellest on näiteks vallavolikogud pannud välja erastamisnimekirjades, kui paljude kohta on esitatud avaldused, sest protsess on pooleli. Kuid hinnanguliselt ma ütlesin, et kasutusvaldusesse võiks minna umbes 100 000 hektarit. Väga täpselt seda öelda ei saa, sest protsessid on pooleli. Need protsessid, mis on praegu pooleli selles järgus, kus omavalitsused on juba kinnitanud nimekirjad, viiakse vana seaduse alusel lõpuni. Täpset arvu saab öelda siis, kui see protsess on läbi, kuid hinnanguliselt võib 100 000 hektarit kasutusvaldusse minna.

Tänan! Rainis Ruusamäe, teine küsimus, palun!

Aitäh! Austatud kaasettekandja! Kas sa oled minuga ühte meelt, et selleks, et need andmed kätte saada, oleks pidanud saatma kirja kohalikele omavalitsustele? Ma komisjoni koosolekul suuliselt ka küsisin seda Maa-ameti peadirektori käest. Kas sa oled minuga nõus, et oleks tulnud üks kiri saata?

Ei, ma ei ole sinuga selles mõttes nõus, et kui me ka oleksime need 205 kirja saatnud, siis see andmebaas, mis sealt tulnud oleks, ei oleks meile sisuliselt mitte mingit uut teavet andnud, sest eksperdihinnangud on praegu piisavalt täpsed selleks, et seda asja käsitleda. Kas seda on 80 000 või 100 000, see ei muuda oluliselt asja sisu.

Tänan! Laine Tarvis, teine küsimus, palun!

Suur tänu! Ma jätkan oma küsimust, mille ma põhiettekandjale esitasin. See puudutab ikkagi füüsilisest isikust ettevõtja ja jätkusuutlikkuse vahel otsustamist. Kas komisjonis oli juttu, kas see eelnõu ei ole mitte väikeettevõtjale kahjulik?

Aitäh! Ei ole. Küsimus on selles, et vallavolikogu võtab algselt aluseks ühe kriteeriumi. Kui ta võtab aluseks jätkusuutlikkuse, siis ta hindab taotlejaid jätkusuutlikkuse põhimõttel. Kui ta otsustab eelistada füüsilisest isikust ettevõtjat, eraisikut, siis võtab ta kriteeriumiks selle, et on juriidiline isik ja on eraisik ning otsustab selle näitaja põhjal. Kui on tegemist mitme füüsilise isikuga, siis nende isikute vahel otsuse langetamiseks võtab ta kasutusele teise kriteeriumi ehk jätkusuutlikkuse. Vallavolikogu võib võtta aluseks ühe või teise või mõlemad.

Vambo Kaal, suur tänu! Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Austatud Riigikogu, avan läbirääkimised. Ants Käärma, palun!

Härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Kuna siin jätkuvalt püüti sisendada kõigile ja iseendalegi, et mingeid andmeid maareformi kohta ei ole, siis ma loen lihtsalt ette mõned arvud, mis näitavad, millises seisus oli maareform seisuga 31. mai 2002. Kokku oli maakatastris registreeritud 3 025 781,7 hektarit maad. Sellest tagastatud maad oli 1 195 968,2 hektarit. Ostueesõigusega erastatud maad oli 487 417,6 hektarit, enampakkumisega erastatud maad 85 852,1 hektarit, vaba põllumajandusmaa erastamise korra järgi erastatud maad 86 708 hektarit (ma nimetasin seda ka ettekandes), vaba metsamaa erastamise korra järgi erastatud maad 61 840,8 hektarit, munitsipaliseeritud 11 456,1 hektarit ja riigi omandisse jäetud 1 096 534,9 hektarit. See käis Eesti kohta tervikuna. Kõik need andmed on olemas ka maakondade kaupa, kuid neid ei ole valdade kaupa. Aitäh!

Suur tänu, Ants Käärma! Kolleeg Jüri Adams, kõne puldist.

Härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Täna on ilus kolmapäeva õhtu ja öö, kus saab süvenemisega tegelda riigi õiguslike probleemidega. Nii et ma loodan, et te ei pane mulle väga pahaks, kui ma esitan siinkohal, ka selles Riigikogu koosseisus teatud seisukohad, mida ma olen esitanud vähemalt kahes Riigikogu koosseisus. Võib-olla mul teist head võimalust enam ei avane, sest Riigikogu praegune koosseis hakkab varsti lõpetama. Täiendan neid seisukohti natukene ka uuemate hinnangutega asjale. Küsimus on juriidilises mõistes "kasutusvaldus". 1993. aastal võtsime me vastu asjaõigusseaduse. Selle seaduse vastuvõtmine toimus samamoodi enne jaanipäeva väga pikale veninud õhtusel istungil. Asjaõigusseaduse ettevalmistamise käigus tekkis küsimus, miks me peame tegelikult taastama mõningaid väga arhailisi asjaõiguslikke institutsioone, kaasa arvatud selline institutsioon nagu kasutusvaldus. Tookord põhjendati, et kuigi see on tõesti ajaloolise tähendusega, on sel mingisugune tähendus ka tänapäeval. Kuidas on see asi nüüd kujunenud? Kasutusvaldus on kahtlemata keskaegne asjaõiguse institutsioon ja tal on olnud kaks põhimõtteliselt erinevat vormi. Üks on sama, mida pahempoolsed meil siin aastatel 1917-1919 püüdsid näidata võimalusena, et on põline kasutamisõigus maale, vastandina eraomandile. See oli kahtlemata pärisorjadele kuuluv õigus. Aga selline kasutusvaldus, nagu meil praegu kehtib, kuulus aadli omandiõiguse hulka ja seda kasutati üldjuhul sellistel puhkudel, kui aadliperekond tahtis perekonna mõnele liikmele kindlustada piisava ülalpidamise, aga tingimusel, et vara, mida kasutati selleks ülalpidamiseks, tuleks n-ö perekonna varatompu tagasi. See on selle asja mõte olnud ja sellisena on see päris hästi töötanud. Kummaline on see, et mingil hetkel, mida ma ei oska täpselt fikseerida, keegi Eesti juristidest, kes on tegelnud põllumajandusreformi probleemiga, on teinud ettepaneku võtta see arhailine institutsioon kasutusele meie maareformis. Minu tähelepanekute järgi pidi see juhtuma KMÜ valitsuse ajal. Täiesti imelik on, kuidas meie eraõiguse üks suuremaid asjatundjaid Paul Varul, tookordne justiitsminister, sellega nõustus. Aga võib-olla ta kunagi oma memuaarides sellest küsimusest ka räägib. Oluline on see selles mõttes, et kasutusvalduse analoogidena on olemas meil üürileping ja rendileping, mille kohta on väga paljusid asju seadustes sätestatud. Kasutusvaldus erineb nendest kindlasti järgmiste tunnuste põhjal. Erinevalt üüri- või rendilepingust ei saa kasutusvaldust üldiselt katkestada. Teiseks, valdusse võtja ei vastuta tegelikult mitte millegi eest. Kasutusvaldusse andjal ei ole õigust mitte mingisuguseks kontrolliks. Kui rääkida tasust, siis kasutusvalduse puhul korralikud juristid ei räägi tasust. Kui on juba tasu, siis on tegemist rentimise või üürimisega. Need mõisted ei ole omavahel sõnaselgelt eristatud, kuid siiski on see asi natuke veider. Nüüd natuke uuematest asjadest. 1. juulist jõustub võlaõigusseadus. Võlaõigusseaduses on väga põhjalikud peatükid rendilepingu ja üürilepingu kohta. Nii et need argumendid, mida võidi tuua neli-viis aastat tagasi, et kasutusvaldus oleks ehk arukam, ei ole pärast 1. juulit enam ilmselt tõsiselt võetavad. Ma teen põhimõttelise ettepaneku: ei ole veel hilja, maareformi käigus võiks täiesti ... Üks hetk paluks veel aega juurde!

Palun!

... loobuda kasutusvalduse juriidilise mõiste kasutamisest ja rääkida sellest, millega tegelikult on tegemist, tähtajalisest üürilepingust või tähtajalisest rendilepingust. Aitäh!

Tänan, Jüri Adams! Palun, Vootele Hansen, kõne puldist!

Austatud esimees! Auväärt Riigikogu! Ka mina lähtun kasutusvalduse mõiste ajaloolistest analoogidest. Enne 1940. aastat kehtinud Balti eraõigusseaduse järgi oleksid selle analoogid kruntrendiõigus ehk obrok ja põlisrent. Neist üks, põlisrent, oli võlaõiguslik suhe, teine oli asjaõigussuhe nagu kasutusvaldus. Aga seal on erinevaid üleminekusätteid ja kasutada võib mõlemaid analooge. Kui me vaatame maareformi, mis toimus suurmaaomandi riigi maatagavaraks kuulutamise ja kasutusse andmisega 1919. aasta maaseaduse alusel, siis 1925. aastaks jõuti olukorda, kus väljajagatud asunikutalud pidid saama mingisuguse õigusliku tähenduse. Tookord oli Eesti ühiskonnas selle üle suur diskussioon. Vasakpoolsed erakonnad pooldasid, et tegemist oleks kasutusvalduse analoogiga. Nad arvasid, et obrokimaa sätted oleksid kõige kohasemad, et anda maa kasutusse, aga mitte omandisse, ja ette näha tingimused, millal võib maa riigi kätte tagasi tulla. 1925. aastal, kui võeti vastu maade kasutusse andmise ja eraomandisse andmise seadus, anti valikuvõimalus, et asunik, kes sai maa, teeb ise selle otsuse, kas ta ostab maa riigilt 60 aasta jooksul välja või võtab selle endale põliseks kasutamiseks. Ma olen neid arvandmeid näinud. Minu teada oli alla kümne neid inimesi, kes valisid selle tee, et valisid maa kasutusse andmise, ülejäänud pooldasid 60-aastast väljaostu võimalust. Ma arvan, et pigem peaksime me mõtlema, kas see, et me vähendasime maa väljaostu võimalusi 50 aastalt 15 aastale, oli õige otsus, sest analoogse valiku on suur hulk Eesti rahvast teinud mitukümmend aastat tagasi. Pigem mõtiskleme natuke selle üle. Kas kasutusvalduse laialdane kasutamine on kõige otstarbekam? Mina kahtlen selles. Kindlasti on selge, et see oleks praegu abinõu, kui põllumeestel on käibevahendeid vähe ja nii tootmine kui ka maa väljaostmine nõuaks korraga neidsamu vahendeid, mida lihtsalt ei ole kahekordselt. Aga ma arvan, et kas väljaostu hinna alandamine või tähtaja pikendamine oleks mõistlikum. Aitäh!

Tänan, Vootele Hansen! Kolleeg Tiit Tammsaar, kõne puldist.

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma võib-olla erinevalt eelkõnelejatest ei räägi ei seaduseelnõu poliitilistest ega juriidilistest aspektidest, vaid püüan paar sõna kaasa öelda praktilise külje kohta. Minu meelest seda küsimust, kas hea on kasutusvaldus või tähtajaline rent või tähtajaline üürileping, võib arutada, aga ma räägin asja sisust. Nagu te tähele panite, härra Käärma seda ju mitu korda rõhutas ja ka meie kõik teame, et need 300 000 hektarit Eesti maad on ikkagi võsas ja kasutamata. Miks? Need, kes asjaga vähegi on tegelnud, teavad seda täpselt. Sellepärast, et meie põllumajanduse seisukord on selline ja tegevpõllumehel ei ole lihtsalt raha, et maa erastamisega praegu üldse tegelda. Kui me tahame, et see situatsioon jätkub, siis loomulikult, saadame Käärma ja Sirendi seaduseelnõu veel kord riiuli peale koltuma. Ta on ju siin Riigikogus tiirelnud juba aastaid, ma ei oskagi öelda, seda ajalugu peaks vähe uurima, aga kolm-neli aastat kindlasti. Aga kui me tahame, et midagi muutuks, siis ma tegutseva põllumehena kutsun teid kõiki üles seda eelnõu toetama. See on küll väike samm, aga see on siiski samm edasi ja minu meelest positiivses suunas. Aitäh!

Aitäh, Tiit Tammsaar! Kolleeg Andres Varik, kõne puldist.

Härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Mul on kolm põhjust, miks ma siia pulti tulin. Esiteks loomulikult see, et kaitsta maareformi seaduse muutmise seaduse eelnõu 1006. Teiseks see, et kaitsta oma kolleegi, kellele teised kolleegid liiga tegid oma tähelepanematuse pärast - Ants Käärmat. Kolmas põhjus on see, et tahan vastata härra Adamsi küsimusele, kes selle asjaõigusseadusega välja tuli. Hakkame peale lihtsamast, viimasest küsimusest. See oli tõesti sel ajal, kui mina olin põllumajandusminister, ja me vaidlesime siis Paul Varuliga, mis ei olnud sugugi lihtne. Selleks oli üksainus põhjus. Põllumehel ei jätkunud tookord ega jätku ka praegu raha ega käibevahendeid maa erastamiseks. Üks hea tarkus on alati, läbi aegade olnud: maa peab kuuluma sellele, kes seda harib. Neid asju kokku ajades paremat varianti tõesti ei olnud, kuid elu on näidanud, et see regulatsioon osutus veel vähepiisavaks. Meeldiv on see, et kolleegid Ants Käärma ja Arvo Sirendi on tulnud välja seaduseelnõuga, mis annab kasutusvalduse seadmisele avaramad võimalused. Saalis oli näha kõige ehtsamat lumepalliefekti. Kui Ignari Fjuki küsimusele vastates kolleeg Käärma kas tähelepanematuse või millegi muu tõttu ütles, et ei ole neid andmeid, kui suure osa põllumajandusmaa puhul on erastamise jooksul sihtotstarvet muudetud ja sinna on tekkinud kas küla, linn, kauplus või mis iganes, siis sellest tegid mõned kolleegid oskuslikult või pahatahtlikult järelduse, et mingisuguseid andmeid maareformi käigu kohta ei ole ja et keegi ei olegi asja uurinud. Tegelikult on maareformi seis ikkagi täpselt teada ja neid andmeid saavad kõik kasutada. Hea on see, et Käärma need ette luges. Ma arvan, et kerge on kritiseerida ja tulla meenutama ajalugu, et mida kasutusõigus või kasutusvaldus tähendab, mida ta keskajal tähendas ja mida praegu selle all mõistetakse. Me peaksime aga ikkagi lähtuma sellest, mida me praegu, täna selle all mõtleme. Kuidas saaksime olukorrale lahenduse leida? On mõistlik, kui maa kuulub sellele, kes seda harib. Vallad näevad, kes maad harib. Kui oleks olnud paremaid ettepanekuid, siis oleks võinud nendega välja tulla. Loomulikult on võimalik teisigi lahendusi otsida ja ka leida, on see siis pikaajaline rent või riigipoolse abiga vabade maade erastamine pikaajalise järelmaksuga. Praegu oleme seisus, kus teisi väga häid mõtteid ei ole tulnud või on nad tulnud hilinemisega. Ma arvan, et ei ole mõtet täna seda eelnõu blokeerida ja see tuleb seadusena vastu võtta, et maaelu ja põllumajandus saaksid edasi areneda. Tänan!

Andres Varik, suur tänu! Palun, Vambo Kaal, sõnavõtt kohalt!

Aitäh! Head kolleegid! Ma tahan juhtida teie tähelepanu veel sellele, et ülioluline on praegu siiski hoida põllumajandusmaa põllumajanduslikus tootmises. Me kõik teame väga hästi ja rõhume selle peale, et me tahame võimalikult suuri kvoote Euroopa Liidust. Kui me samal ajal ei suuda hoida põllumajandusmaad tootmises, siis ei ole meil ka mitte mingit alust küsida suuremaid kvoote. Aitäh!

Suur tänu, Vambo Kaal! Urmas Laht, palun, kõne puldist!

Härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Kahtlemata on teema, mida me täna arutame, üpriski oluline eelkõige maatootjate ja maaettevõtjate seisukohast lähtudes. Tänaseid sõnavõtte kuulates võis tekkida arusaam, et keegi heidab kellelegi ette, et see ei tegutse piisavalt maainimese huvides ja et protsess käib kusagil kellegi teise huvides. Mul on siin kolm-neli kirja omavalitsustest ja paar omavalitsusliidu ühispöördumist. Nendes taotletakse, et praegu toimuva protsessi, vaba põllumajandusmaa erastamise korra järgi põllumaa erastamise saaks lõpule viia, pärast seda teha inventuur ja siis otsustada, kas see maa anda kasutusvaldusesse (siin on ka teisi, alternatiivseid variante täna välja pakutud), et siis selle ideoloogiaga edasi minna. Et mitte tugineda ainult minu oma sõnadele, tsiteerin teile Lümanda vallavanema Jaanus Reede kirja, mis on mulle lähetatud: "Lümanda vallavalitsus leiab, et selline seadusmuudatus ei aita kaasa maareformi kiirele lõpetamisele, põhjustades maa omanikustamise protsessi venimist, samal ajal kui on olemas erastamise subjektid, kes vastavad seni kehtivatele seadussätetele ja kes on valmis maad erastama." Kindlasti pole me jõudnud teha põhjalikku analüüsi, kuidas olukord eri valdades on, millised on valdade seisukohad. Ma kutsun kolleege arutama, kas on õige, et me selle seaduse kohe jõustame. Aitäh!

Suur tänu, Urmas Laht! Ekraan on tühi. Austatud kolleegid, kas võin teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Läbirääkimised on lõpetatud. Enne kui me asume läbi vaatama laekunud muudatusettepanekuid, on mul teile heameel teatada, et Isamaaliidu fraktsioon teeb ettepaneku pärast muudatusettepanekute läbivaatamist seaduseelnõu 1006 teine lugemine katkestada. Vambo Kaal, ma palun su kõnepulti tagasi! Esimene muudatusettepanek on maaelukomisjonilt, eelnõu algataja toetab. Teine muudatusettepanek on Urmas Lahelt, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Probleeme ei ole. Kolmas muudatusettepanek on samalt autorilt, jäetud samuti arvestamata. Ka neljas muudatusettepanek on Urmas Lahelt, komisjon ei ole arvestanud. Urmas Laht, palun!

Palun seda ettepanekut hääletada.

Tänan! Komisjon, palun!

Hääletustulemus komisjonis: 1 poolt, 4 vastu, 0 erapooletut. Asja sisu on see, et kui me paneme jõustumise kuupäevaks 1. jaanuar 2003, siis ei ole meil üldse mõtet seda seadust praegu edasi menetleda, sest siis oleks mõttekas hoopis hiljem sellega edasi minna. Nii et sisuliselt muudab see asja mõttetuks.

Kas on olemas ka hääletustulemus?

Ütlesin juba.

Aitäh! Austatud Riigikogu, panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku.Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 27 Riigikogu liiget, vastu on 24, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud ja järgnevalt läheb hääletusele Isamaaliidu ettepanek katkestada seaduseelnõu 1006 teine lugemine. Ants Käärma, palun!

Suur tänu, härra esimees! Selle eelnõu menetlemisel on kaldutud mõnevõrra kõrvale nendest tegelikest põhjustest ja hääletatud sisse ...

Ants Käärma, ma palun vabandust! Kas tegemist on lõppsõnaga või milline on see protseduuriline käik, mida sa praegu kasutad?

Protseduur lõpeb kohe, kui ma ütlen, et algatajana ma katkestan hetkel selle eelnõu lugemise.

Aitäh! Sellest oleks võinud alustada. Nüüd on aga juhtivkomisjonil vaja teatada järgmine muudatusettepanekute esitamise tähtaeg.

Komisjon on arutanud ka seda varianti. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on neljapäev, 20. juuni kell 16.

Suur tänu! Päevakorraküsimuse käsitlemine on lõpetatud, seaduseelnõu teine lugemine katkestatud.

Lugupeetud kolleegid! Võtame järgnevalt arutusele Riigikogu liikmete Tõnu Kauba, Siiri Oviiri, Laine Tarvise ja Toomas Vareki algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 21 muutmise seaduse eelnõu. Alustame eelnõu teist lugemist. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti Toomas Vareki!

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Seaduseelnõu 956 esimene lugemine toimus siin Riigikogu saalis 21. mail. Seaduseelnõu käsitleb tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 21 lõike 1 muutmist, kuhu lisatakse sõna "sihtasutus". Nimelt antakse võimalus, et haiglavälist eriarstiabi võib osutada sellekohase tegevusloaga äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või sihtasutus. See annab võimaluse haiglavälist eriarstiabi osutada ka kasumit mittetaotlevatel eraõiguslikel juriidilistel isikutel. Sihtasutuse lisamine loetellu ei takista riigi ja kohalike omavalitsuste hallatavate tervishoiuasutuste ümberkujundamist, vaid pigem avardab ümberkujundamise võimalusi. Muudatusettepanekuid esimese ja teise lugemise vaheajal esitatud ei ole. Seaduseelnõu algatajad on seda meelt, et seadus tuleks täna vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu! Kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Kuulame ära sotsiaalkomisjoni kaasettekande. Kolleeg Sirje Endre.

Härra juhataja! Austatud kolleegid! Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 21 muutmise seaduse eelnõu 956 oli enne teist lugemist arutusel sotsiaalkomisjonis teisipäeval, 11. juunil käesoleval aastal. Seaduseelnõu kohta muudatusettepanekuid laekunud ei olnud. Komisjon otsustas teha Riigikogu juhatusele ettepaneku lülitada eelnõu 956 Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 18. töönädala päevakorda. Otsustati soovitada teine lugemine lõpetada ja eelnõu seadusena vastu võtta. Selle otsuse poolt oli 8 komisjoni liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Tänan!

Tänan! Kas on küsimusi kaasettekandjale? Ei ole. Kas on soovi osaleda läbirääkimistel? Arvamusavalduse soove pole registreeritud. Läbirääkimisi ei avata. Eelnõu kohta ei ole esitatud ka muudatusettepanekuid. Nagu kuulsite, sotsiaalkomisjoni ettepanek on panna nimetatud eelnõu lõpphääletusele. Kas soovitakse lõppsõna - autorid, komisjon, fraktsioonid? Alustame lõpphääletust. Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele seaduseelnõu 956, tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 21 muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt anti 49 häält, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Eelnõu 956 on seadusena vastu võetud.

Lugupeetud kolleegid! Võtame järgnevalt arutusele majanduskomisjoni algatatud riigipiiri seaduse ja sadamaseaduse muutmise seaduse eelnõu. Alustame teist lugemist. Majanduskomisjoni nimel on ettekandeks sõna kolleeg Mihkel Pärnojal.

Austatud härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Eelnõu oli Riigikogu saalis esimesel lugemisel möödunud töönädala teisipäeval. Eelnõu kohta Riigikogu liikmetelt ja fraktsioonidelt muudatusettepanekuid ei laekunud. Majanduskomisjon formuleeris ühe ettepaneku, mis on toodud muudatusettepanekute tabelis ja millega täpsustatakse mõistet "punkerdamine". Majanduskomisjoni ettepanek on pärast muudatusettepaneku läbihääletamist panna eelnõu lõpphääletusele ja seadusena vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu! Kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei näi olevat. Kas on soovi pidada läbirääkimisi? Arvamusavalduse soove ei ole registreeritud. Läbirääkimisi ei peeta. Eelnõu kohta on esitatud üks muudatusettepanek, mille autoriks on majanduskomisjon. Probleeme ei ole. Kas on soovi lõppsõnaks? Ei ole. Alustame lõpphääletust. Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele seaduseelnõu 1061, riigipiiri seaduse ja sadamaseaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt anti 42 häält, vastu on 1 Riigikogu liige, erapooletuid ei ole. Eelnõu 1061 on seadusena vastu võetud.

Lugupeetud kolleegid! Võtame arutusele Riigikogu liikme Vootele Hanseni algatatud maareformi seaduse § 19² muutmise seaduse eelnõu. Alustame esimest lugemist. Ettekandeks on sõna autoril. Kolleeg Vootele Hansen.

Austatud juhataja! Auväärt Riigikogu! Kehtiva maareformi seaduse sätete järgi on nõudeõigus maale päritav. Samas ütleb pärimisseadus, et kui pärandajal ei ole testamenti või ei ole seadusjärgseid pärijaid, siis pärivad tema vara kohaliku omavalitsuse üksus, kus ta elas, või riik, kui surnud isik elas välismaal. Selle sätte järgi võib kohaliku omavalitsuse üksus, aga ka riik muutuda maareformi õigustatud subjektiks, pärides nõudeõiguse. Minu ettepanek on, et kui maareformi seadus ise ei näe ette, et kohaliku omavalitsuse üksus oleks maareformi õigustatud subjekt, siis see välistada. Kui riik pärib maa, siis tegelikult ei juhtu mitte midagi, sest maareformi mitteläbinud maa on niikuinii riigi omandis, kuni selle kohta tehakse üks reformijärgne otsus. Kui kohaliku omavalitsuse üksus, näiteks Tallinn, pärib näiteks mõne kinnistu Värska vallas, siis on ka see täiesti tavaline, sest inimene elas Tallinnas ja tema vara asus Värskas ning Tallinn on loomulikult selle pärija. Aga selleks, et Tallinn ei muutuks Värska vallas maareformi õigustatud subjektiks, tegin ma selle ettepaneku. Sellisel juhul leiab see maa omaniku tavalise, maareformi seaduses sätestatud protseduuri abil. Selle eelnõu puhul on kaks kohta, mille üle võiks mõelda. Võib-olla täiendada ka seda punkti omandireformi aluste seaduses, mis puudutab hooneid (üldjuhul on see küll juba teatud määral läbitud etapp, kuna enamik hooneid on tagastatud, väike hulk on tagastamata jäänud), et ka nõudeõigus hoonetele ei oleks sellisel juhul päritav. Seda võiks teha esimese ja teise lugemise vahepeal, kui Riigikogu otsustab esimese lugemise lõpetada. Teine küsimus, mis võib-olla nõuaks eraldi sätestamist, on see, et kui pärandaja varast (ja pärandajal ei ole seadusjärgseid pärijaid või testamenti) ei jätku kõikide tema vastu suunatud nõuete rahuldamiseks, siis kindlasti on nõudeõigus üks rahaliselt hinnatav õigus ja see peaks olema tema vastu suunatud nõuete katmiseks vajalik. Võib-olla sätestada mingi erinorm, kuna riik ja kohaliku omavalitsuse üksus niikuinii pärivad vara inventuuri teel, kus tuuakse välja nii kohustused kui ka õigused. Omal ajal, kui päranditompu käsitleti juriidilise isikuna, oli see veidi lihtsam kui tänapäeval. Need on kaks nõrka kohta, aga ma arvan, et eelnõu on selles mõttes õigustatud, et üks kohaliku omavalitsuse üksus ei tohiks olla teise territooriumil maareformi õigustatud subjekt. Aitäh!

Suur tänu! Kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Ma palun kõnepulti Vambo Kaalu, et ta teeks kaasettekande maaelukomisjoni nimel!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Maaelukomisjon arutas eelnõu 1044 oma koosolekul ning leidis, et teema vajab käsitlemist ja probleem vajab lahendamist. Praegu ei ole pakutud variant kindlasti piisav ja seetõttu tegi komisjon ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Komisjon tegeleb probleemiga edasi ja leiab natuke täiuslikuma lahenduse, kui on praegu välja pakutud. Valitsus eelnõu sellisel kujul ei toeta, kuid oma kirjas toetab seletuskirjas väljaöeldud mõtet, et probleem vajab lahendamist. See langeb kokku ka maaelukomisjoni seisukohaga. Komisjoni ettepanek on praegu lugemine lõpetada, muudatusettepanekute esitamise tähtajaks pakub komisjon 16. septembri kella 11. Sügisel läheme teemaga edasi. Aitäh!

Suur tänu! Kas on küsimusi kaasettekandjale? Ei ole. Maaelukomisjoni ettepanek on eelnõu 1044 esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on pakutud 16. september. See aeg on pikem, kui kodukorraseadus ette näeb. Vastava avalduse on maaelukomisjon Riigikogu juhatusele esitanud ja juhatus vaatab selle läbi tõenäoliselt oma homsel istungil. Esimene lugemine on lõpetatud.

Võtame järgnevalt arutusele Mõõdukate fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Alustame esimest lugemist. Mõõdukate fraktsiooni nimel on ettekandeks sõna kolleeg Eiki Nestoril.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Kehtiv tulumaksuseaduse § 48 räägib tulumaksust erisoodustustelt ja selle lõige 4 loetleb, mis on erisoodustused. Selles lõikes 4 on ka märgitud, et erisoodustuseks on muu hulgas täiskasvanute koolituse seaduse § 3 tähenduses taseme- või vabahariduslik koolitus, kui tööandja neid kulutusi katab. Selleks, et teil oleks eelnõu sisu selge, ütlen ka täiskasvanute koolitusest mõne sõna. Täiskasvanute koolituse seadus jagab koolituse kolmeks: tasemekoolituseks, tööalaseks koolituseks ja vabahariduslikuks koolituseks. Nendest kolmest ei loe tulumaksuseadus praegu erisoodustuseks tööalast koolitust, mis võimaldab kutse-, ameti- või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist ning täiendamist, samuti ümberõpet kas töökohas või koolitusasutuses. Küll aga loeb ta erisoodustuseks seda, kui tööandja maksab kinni tasemekoolituse. Tasemekoolitus peab täiskasvanute koolituse seaduse alusel võimaldama osaõppeajaga või eksternina omandada põhi-, kesk- või kõrgharidust, samuti taotleda akadeemilist kraadi. Tasemekoolituse läbimist tõendab tunnistus, diplom või akadeemiline kraad. Meie algatatud eelnõu muudaks tulumaksuseaduse sätteid sellisel teel, et tasemekoolitus ei oleks erisoodustus, küll jääks erisoodustuseks vabahariduslik koolitus, mis on teist laadi ega ole seotud ettevõtja sooviga investeerida lisaks ettevõtte tehnilisse ja muusse valmisolekusse ka oma töötajatesse. Praktikas on praegu tekkinud selle seaduse puhul ka raskusi, nimelt on olnud juhuseid, kus riigivõimu antavad kommentaarid tööalase koolituse kohta on olnud küllalt ekslikud. Teinekord saadakse alles päris pika kirjavahetuse järel selgust, kas tegemist on tööalase koolituse või tasemekoolitusega. Tasemekoolitus iseenesest peaks olema käsitletav ka kui ettevõtja kulu, mis läheb oma töötajate kutseoskuse parandamisse ja on sisuliselt võrdväärne reinvesteeritud kasumi tulumaksustamisega täpselt samal põhimõttel nagu kõik muu. Eelnõu on igati mõistlik ja võimaldab lisaks parema hariduse saamisele parandada töötajate kutseoskust, et nad saaksid paremini hakkama. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu ettekande eest! Kolleeg Tiit Toomsalu, küsimus.

Tänan, härra juhataja! Austatud härra ettekandja, hea kolleeg Eiki Nestor! Ma tahan öelda, et tegemist on tõepoolest väga olulise ja väga huvitava probleemiga. See eelnõu väärib igati toetust. Aga ole kena, räägi lahti seesama vabahariduslik koolitus. See on meie hariduskontseptsioonides ja dokumentides küll kenasti sees, aga senini ei ole olnud väga selget arusaama, mis tema siiski on. Kuna praegu on jutt täienduskoolitusest, siis räägi selle seostatusest vabaharidusliku osaga.

Vastavalt täiskasvanute koolituse seadusele on vabahariduslik koolitus selline koolitus, mis võimaldab isiksuse, tema loovuse, annete, initsiatiivi ja sotsiaalse vastutustunde arengut ning elus vajalike teadmiste, oskuste ja võimete lisandumist. Õpe toimub kursuste, õpiringi või muus õppijale sobivas vormis. Tõesti, kui mingil teemal selle eelnõu puhul on vaja arutleda, siis on selleks vabahariduslik koolitus, sest võib tõesti juhtuda, et osa sellest koolitusest on rakendatav tööl või kasutatav tööülesannete täitmisel, aga sellisel juhul oleks vaja ilmselt siis juba minna täiskasvanute koolituse seaduse juurde. Selle eelnõuga me seda eesmärki endale ei seadnud.

Tänan! Tiit Toomsalul on teine küsimus. Palun!

Tänan, härra juhataja! Austatud härra Nestor! Mõõdukate nimel pakute teie välja vabahariduse edendamiseks maksuvabastuse sellele, kes soovib saada vabahariduslikku täiendusõpet. Samas on väga autoriteetsel tasandil Eestis arutatud, kas ei oleks mõttekam lülitada vabahariduse finantseerimine Haridusministeeriumi kaudu rahastatava, riiklikult rahastatava õppevormi hulka. Praegu nii kohalik omavalitsus kui ka riik võib rahastada, aga ei pea rahastama vabaharidust. Kas on kõige õigem tee jätta kogu selle küsimuse lahendamine õpet saada soovija õlgadele, andes talle küll võimaluse tagantjärele midagi tagasi saada?

Küsimuses oli paar ebatäpsust. Selle eelnõu puhul on tegemist tulumaksuseaduse muutmisega eesmärgil, et ka tasemekoolitus oleks käsitletav sellisena, et teda ei loetaks erisoodustuseks. Ma päris haridusseaduse teemasse selle eelnõu kontekstis ei tahaks minna. Küll aga on vabaharidusliku koolituse puhul iseloomulik, et sageli on tõesti tegemist puhtalt inimese enda sooviga, kusjuures ei lähtuta sellest, mida ta tööl parasjagu teeb. Nii et ma arvan, et need maksusoodustused, mis praegu koolituse puhul on, on küllalt sobilikud ja käsitletavad ka vabaharidusliku koolituse puhul ehk on õigus need kulud võtta maha oma maksustatavast tulust.

Suur tänu, Eiki Nestor! Küsimusi rohkem ei ole. Kaasettekandeks on sõna rahanduskomisjoni esimehel. Kolleeg Meelis Atonen.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas seaduseelnõu nr 1052, tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu oma käesoleva aasta 4. juuni istungil. Seaduseelnõu arutelul kiideti suurepärast ideed, kuid toodi välja ka mõningad eelnõu puudused. Kõigepealt see, et seadusmuudatuse tagajärjel tekiks rahalises vormis ja mitterahalises vormis palgatulu saajate ebavõrdne kohtlemine. Juhiti tähelepanu ka sellele, et juba praegu on füüsilise isiku koolituskuludeks minev tulu, mis jääb mõistlikesse piiridesse, tulumaksust maha arvestatav. Komisjon leidis lõppkokkuvõttes, et eelnõu on küps sellega edasi tegelemiseks. Komisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 11. september. Otsuse poolt olid kõik 10 kohal olnud komisjoni liiget. Mainin veel, et valitsus seaduseelnõu ei toetanud. Aitäh!

Suur tänu! Kas on küsimusi kaasettekandjale? Küsimusi ei ole. Rahanduskomisjoni otsus on seaduseelnõu 1052 esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on pakutud 11. september. Esimene lugemine on lõpetatud.

Lugupeetud kolleegid! Siirdume kolmapäevase päevakorra juurde. Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud kohtute seaduse eelnõu kolmandat lugemist. Ettekandeks on sõna justiitsministril. Härra Märt Rask, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Kohtute seaduse eelnõu on nõudnud mitmeid kompromisse ja seda nii kohtunikkonna ja seadusandja vahel kui ka Riigikogu fraktsioonide omavahelistes aruteludes. Julgen öelda, et täna on olemas tasakaal, eelnõu on seadusena vastuvõtmiseks küps. Eelnõu põhieesmärk on tagada kohtuasutuste tõhus juhtimine, kohtunike sõltumatus ja kohtunike püsiv kvalifikatsioon. Kohtuasjade läbivaatamise kiirus sõltub minu arvates vähem kohtunikest kui protsessiosalistest. Selle eelnõu eesmärk on kohtu töö parandamine, menetlusosaliste korralekutsumise ja kohtu töö võimaliku kiirendamise variant pakutakse välja eelnõus nr 1084. Kõige rohkem põhjustas vaidlusi kohtunike palk. Kordan seaduse täpse mõistmise huvides üle. Kohtunike palgakorralduse muudatus jõustub 2003. aasta 1. jaanuarist, siis hakatakse kohtunike palka arvutama eelmise aasta keskmise palga alusel. Keskmise palgana käsitletakse nelja kvartali keskmise palga keskmist ehk, teisisõnu, maa- ja linna- või ka halduskohtu kohtunik hakkab saama Riigikogu lihtliikme eelmise aasta keskmist palka. Selline palgamäär ei ole suur ega väike, arvestades kohtunike vastutusrikast tööd. Kohtunik ei hakka saama rohkem palka kui Riigikogu liige. Arvan, et selline lahendus on Eesti praegustes oludes kõige õiglasem ja tagab kohtunike kui õigusemõistjate sõltumatuse. Kohtunikul ei ole lubatud töötada mitte kuskil mujal kui ainult õigusemõistmises, teha pedagoogilist tööd või teha teaduslikku tööd. Rahvusvaheliselt on tunnustatud põhimõte, mille järgi kohtunike palgad on samas suurusjärgus parlamendi- ja valitsusliikmete palkadega, kuid see ei tähenda kaugeltki, et need palgad peaksid olema niisama suured. Me oleme püüelnud analoogia poole, mis käesolevas eelnõus on minu arvates ka õnnestunud. Teine eelnevat arutelu põhjustanud küsimus on Hiiu Maakohtu ühendamine Lääne Maakohtuga. Ühe kohtunikuga kohtus, nii nagu Hiiumaa kohus praegu on, ei saa õigusriiklikke karistusmenetluse põhimõtteid järgides toimida. Üks kohtunik on liialt vähe, et tagada objektiivset õigusemõistmist. Siin ei ole küsimus ainult majanduslikes kaalutlustes, rõhutan, et Hiiumaale jääb alaliselt elama ja töötama vähemalt üks kohtunik. Selline säte on ka rakendussätetesse sisse kirjutatud. Õigusemõistmine Hiiumaalt (koos seal olevate registritega) ei kao mitte kuhugi. Hiidlane saab kõik oma toimetused, mis vajavad kohtuotsust, Hiiumaal ära teha. Suurem osa juhtivkomisjoni esitatud muudatusettepanekuid puudutab eelnõu rakendamise korda. Algataja toetab neid. Algataja toetab juhtivkomisjoni ettepanekut eelnõu täna seadusena vastu võtta. Tänan põhiseaduskomisjoni tohutu suure töö eest, mis on eelnõu menetlemisel ära tehtud! Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Kas on küsimusi ettekandjale? Kalev Kotkas, palun!

Tänan, härra eesistuja! Lugupeetud justiitsminister! Kas tõesti asjaolu, et pärast Hiiu ja Lääne Maakohtu ühendamist jääb Hiiumaale püsivalt tööle vähemalt üks Lääne Maakohtu kohtunik, on piisav argument, et Hiiumaal jätkuvalt maakohtu istungeid korraldada ja pidada?

Jah, see on piisav argument ja see on põhiseaduskomisjonis formuleeritud põhimõte. Ma arvan, et kui järgmine Riigikogu tuleb teistsugusele järeldusele, siis saab see toimuda seaduse muutmise kaudu. Praegune garantiimehhanism on see, et seadusandja on selgelt välja öelnud, et Hiiumaal peab säilima õigusemõistmine. Seda tuleb sellises kontekstis mõista.

Suur tänu, härra minister! Küsimusi rohkem ei ole. Kaasettekandeks põhiseaduskomisjoni nimel on sõna komisjoni aseesimehel. Kolleeg Tiit Käbin.

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Justiitsminister juba peatus nendel olulisematel küsimustel, mis olid põhiseaduskomisjonis arutusel pärast eelmist lugemist siin saalis. Seetõttu ei hakka ma kordama. Komisjon on seisukohal, et eelnõu on jõudnud niikaugele, et ta tuleb panna lõpphääletusele, ja komisjon soovitab eelnõu seadusena vastu võtta. Tõsi, üks komisjoni liige jäi eriarvamusele, väites, et eelnõus on vastuolud põhiseadusega. Kuid komisjon otsustas 9 poolthäälega, nagu ma nimetasin, panna eelnõu lõpphääletusele. Eelnõu vajab seadusena vastuvõtmiseks vähemalt 51 poolthäält. Tänan!

Tänan! Kas on küsimusi kaasettekandjale? Ei ole. Kas on soovi pidada läbirääkimisi? Kolleeg Kalev Kotkas, kõne puldist, Mõõdukate fraktsiooni nimel. Meil on tegemist kolmanda lugemisega.

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Kohtunike palga teema reguleerimise varjus tegeleb kohtute seadus ka hiiliva ametkondliku haldusreformiga. Kui Kohtla-Järve Linnakohtu likvideerimisel on olemas mõistlik põhjendus, sest Narva Linnakohus ja Ida-Viru Maakohus jäävad piirkonda teenindama, siis Hiiu Maakohtu liitmine Lääne Maakohtuga tähendab õigusemõistmise lõpetamist Hiiu maakonnas. 2001. aasta 1. jaanuarist liideti Hiiumaa halduskohus Tallinna omaga. Minister Raski tookordne lubadus, et halduskohtu istungid toimuvad jätkuvalt Hiiumaal, praktikas ei toimi. Pärast Hiiumaa halduskohtu kaotamist pole Hiiumaal toimunud mitte ühtegi halduskohtu istungit. Selle otsuse, kus istung toimub, teeb kohtunik ja ministril ei ole mingit õigust kohtumõistmisse sekkuda. Lisaks sellele, et hiidlastest kostjad, hagejad ja tunnistajad peavad sõitma kohtuistungile Tallinnasse, tuleb minna kümne päeva pärast eraldi veel kord Tallinnasse, võtmaks kohtust pitserit kohtuotsuse jõustumise kohta. Mõõdukate fraktsioon on seisukohal, et halduskohtuga tehtud vea kordamine maakohtuga oleks teist korda järjest reha otsa astumine. Ma hindan minister Raski valmidust probleemiga tegelda, kuid muudatusettepanekus nr 33 tema poolt põhiseaduskomisjoni kaudu pakutud kompromissvariant meid ei rahulda. Sõnastus, et pärast kohtute ühendamist jääb Hiiumaale püsivalt tööle vähemalt üks Lääne Maakohtu kohtunik, ei taga, et ka kohtuistungid seal kindlasti toimuma hakkavad. Küll aga aitab see lahendus näiteks politseinikku, kes ei pea kellegi vahi alla võtmise sanktsiooni pärast mandrile kohtuniku juurde sõitma. Hiiu maakonna jaoks oleks muidugi parim lahendus, kui Hiiu Maakohus jääks alles ja sinna antaks hoopis kaks kohtunikukohta juurde, et tagada euroopalik õigusemõistmine. Teatud kompromissina tuleks kõne alla ka see, kui seadusega tagataks hiidlasi puudutavate kohtuistungite toimumine Hiiumaal. Muud variandid meid kahjuks ei rahulda. Austatud kolleegid! Jätame Hiiumaale õigusemõistmise alles ja toetame Mõõdukate muudatusettepanekut nr 3! Aitäh!

Tänan! Kolleeg Indrek Meelak, Keskerakonna fraktsiooni nimel.

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Lõpusirgel on kohtute seaduse eelnõu menetlemine. See menetlus on olnud pikk ja raske. Eelnõu algatati 2000. aasta lõpus ning alles 2002. aasta juunis, see tähendab pärast poolteise aasta möödumist oleme niikaugel, et eelnõu on küps seadusena vastuvõtmiseks. Eelnõu on täna viiendat korda suures saalis ning seda on arutatud põhiseaduskomisjonis sageli ja kaua. Eelnõu kohta on korduvalt arvamust avaldanud Riigikohtu esimees Uno Lõhmus ja Kohtunike Ühing. Kui alguses olid need arvamused valdavalt kriitilised, siis pika töö tulemusena on saavutatud kõiki osapooli rahuldav kompromiss. Eesti Keskerakonna fraktsioon toetab eelnõu vastuvõtmist seadusena, sest meie jaoks olulised positsioonid on lahendust leidnud kooskõlas Keskerakonna programmiliste eesmärkidega tagada kohtute tegelik sõltumatus teistest võimuharudest ...

Palun kõnelejat oma mobiiltelefon välja lülitada!

Vabandust! ... eelkõige täitevvõimust, ning arendada Eesti kohtusüsteemi selliselt, et oleks tagatud aus ja efektiivne õigusemõistmine kõigi tasandite kohtutes. Tuletan siinkohal veel kord meelde põhilisi vaidlusküsimusi ja nende lahendusi. Esiteks, esimese ja teise astme kohtu haldamise mudel. Esialgu pakutud kohtute Justiitsministeeriumile lausallumine on kompromisside tulemusel asendatud kohtute haldamisega Justiitsministeeriumi ja loodava kohtute haldamise nõukoja koostöös. Väga selgelt on eelnõus sätestatud, et justiitsministril ei ole käsu- ega distsiplinaarvõimu kohtunike suhtes. Sellega on loodud organisatoorsed eeldused kohtuvõimu kui iseseisva võimuharu sõltumatuks toimimiseks. Teiseks, kohtunike koolitus. Eelnõu kohaselt vastutab selle eest edaspidi koolitusnõukogu ning koolituseks vajalikud summad planeeritakse Riigikohtu eelarvesse. Ka see punkt on eelnõusse kirjutatud pikaajaliste vaidluste tulemusena ning aitab kaasa kohtute ja kohtunike sõltumatuse kindlustamisele ning õigusemõistmise efektiivsuse suurendamisele. Kolmandaks, kohtunike palk ja sotsiaalsed tagatised. Vaidlus kohtunike palkade üle on kestnud praeguse kohtusüsteemi loomise algusest saadik. Kui seadusandliku ja täitevvõimu palgad on seotud keskmise palgaga, siis kohtunike palk sõltub täitevvõimu määratavast palgaastmestikust. Selline regulatsioon ei ole õige ei teoreetilisest ega praktilisest seisukohast. Üldtunnustatud arusaama kohaselt on kohtute näol tegemist iseseisva võimuharuga ning kohtunike palgakorraldus peab olema selle staatusega kooskõlas. Eelnõu vastuvõtmine seadusena ei too kaasa mitte ainult kohtunike palgakorralduse aluste muutumise, vaid ka palgatõusu, mis on oluline eeldus kohtute sõltumatuse kindlustamisel, samuti kohtusüsteemi edasiarendamisel. Kohtuniku töö on keeruline, rääkimata äärmiselt põhjalikust juriidilisest ettevalmistusest, nõuame kohtunikelt emotsionaalselt raskete otsuste tegemist, otsustamist inimeste saatuse üle. Alamakstud ja alakoolitatud kohtunik võib minna ja lähebki ühiskonnale äärmiselt kalliks maksma. Peame endale aru andma, et õigusemõistmine, eriti kvaliteetne õigusemõistmine, on kallis asi. See on hindamatu väärtus ja selle eest tuleb ühiskonnal ka maksta. Arvestades, et käesolev eelnõu vastab Eesti Keskerakonna arusaamistele kohtusüsteemi arengusuundadest ja vajadustest, teen ettepaneku see seadusena vastu võtta. Suur tänu!

Suur tänu! Kõnesoove ei ole rohkem ilmnenud. Kas võib teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Läbirääkimised on lõpetatud. Asume Tiit Käbini kommenteerimisel läbi vaatama muudatusettepanekute loetelu. Esimene muudatusettepanek on põhiseaduskomisjonilt, algataja toetab, samuti teist ettepanekut. Kolmas muudatusettepanek on Mõõdukate fraktsioonilt, komisjon ei ole arvestanud. Kalev Kotkas, palun!

Tänan, härra eesistuja! Ma palun seda ettepanekut hääletada ja toetada.

Tänan! Kas komisjon soovib kommenteerida?

Komisjon arutas seda pikalt ja arvamused jagunesid siin pooleks: toetas 5, vastu oli 5, erapooletuks jäi 1.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3.Hääletustulemused Kolmanda muudatusettepaneku poolt anti 20 häält, vastu on 41 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Neljas muudatusettepanek on põhiseaduskomisjonilt, algataja toetab, samuti viiendat, kuuendat, seitsmendat, kaheksandat ja üheksandat muudatusettepanekut. Kümnes muudatusettepanek on Isamaaliidu fraktsioonilt, ei ole arvestatud. Tiit Sinissaar, palun!

Aitäh, härra juhataja! Palun hääletada.

Tänan! Komisjon, palun!

Komisjon leiab, et eri astme kohtute esimeeste ametiaeg peaks olema erinev ja seetõttu lükkas ettepaneku tagasi: poolt oli 2, vastu 6, erapooletuid 3.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele kümnenda muudatusettepaneku.Hääletustulemused Kümnes muudatusettepanek sai 14 poolthäält, vastu on 44 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 11. muudatusettepanek on põhiseaduskomisjonilt, algataja toetab, aga ettepanek kuulub hääletamisele vastavalt kodukorraseadusele. Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele 11. muudatusettepaneku.Hääletustulemused 11. muudatusettepanek sai 58 poolthäält, erapooletuid ega vastuolijaid ei ole. Ettepanek on aktsepteeritud. 12. muudatusettepanek on Isamaaliidu fraktsioonilt, komisjon ei ole arvestanud. Tiit Sinissaar, palun!

Aitäh, härra juhataja! Palun hääletada.

Tänan! Komisjon, palun!

See on analoogiline kümnenda muudatusettepanekuga. Põhiseaduskomisjon on seisukohal, et eri astme kohtute esimeeste ametiaeg peab olema erinev. Ettepanekut toetas 2 komisjoni liiget, vastu oli 7, erapooletuid 2.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele 12. muudatusettepaneku.Hääletustulemused 12. ettepanek sai 10 poolthäält, vastu on 46 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 13. muudatusettepanek on samuti Isamaaliidu fraktsioonilt, komisjon ei ole arvestanud. Tiit Sinissaar, palun!

Aitäh, härra juhataja! Palun ka seda ettepanekut hääletada.

Tänan! Komisjon, palun!

Seda ettepanekut toetas 2 komisjoni liiget, vastu oli 6, erapooletuks jäi 1. Sisu on selles, et pikkade arutelude tulemusel ja kohtunike endi osatähtsuse suurendamiseks kohtute haldamise nõukojas saavutati kompromiss, et nõukotta kuulub 6 kohtunike esindajat ja 5 liiget, kes ei ole kohtunikud. Põhiseaduskomisjon leiab, et selline koosseis vastab kõige paremini kohtute haldamise printsiibile ja kohtunike osale selles.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele 13. muudatusettepaneku.Hääletustulemused 13. muudatusettepanek sai 7 poolthäält, vastu on 48 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 14. ettepanek on samuti Isamaaliidu fraktsioonilt, jäetud arvestamata. 15. muudatusettepanek on põhiseaduskomisjonilt, algataja toetab. Ettepanek kuulub hääletamisele vastavalt kodukorraseaduse § 88 lõikele 3. Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele 15. muudatusettepaneku.Hääletustulemused 15. ettepanek sai 52 poolthäält, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Ettepanek on aktsepteeritud. 16. muudatusettepanek on põhiseaduskomisjonilt, algataja toetab, samuti 17., 18., 19., 20., 21., 22., 23., 24., 25., 26., 27. ettepanekut. 28. ettepanek on põhiseaduskomisjonilt, arvestatud, aga kuulub kodukorraseaduse sama paragrahvi alusel hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele 28. muudatusettepaneku.Hääletustulemused 28. ettepanek sai 53 poolthäält, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. 29. ettepanek on põhiseaduskomisjonilt, algataja toetab, samuti 30., 31., 32., 33., 34., 35., 36., 37., 38., 39., 40., 41., 42., 43. ja 44. ettepanekut. Muudatusettepanekute loetelu on läbi vaadatud. Põhiseaduskomisjoni ettepanek on panna eelnõu 607 lõpphääletusele. Eelnõu nõuab vastuvõtmiseks koosseisu häälteenamust. Enne lõpphääletust on võimalik võtta lõppsõna. Härra minister ei soovi, komisjon samuti mitte, fraktsioonid sõna ei soovi. Toomas Varek, palun!

Aitäh, härra juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub enne hääletamist kolmeminutilist vaheaega.

Enne hääletamist on kolmeminutiline vaheaeg, mis lõpeb kell 16.49. Vaheaeg

Lugupeetud kolleegid! Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Meil seisab ees lõpphääletus. Enne seda teeme kohaloleku kontrolli. Kohalolijaks registreerus 65 Riigikogu liiget. Kas võime alustada lõpphääletust? Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele seaduseelnõu 607, kohtute seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt anti 54 häält, vastu on 4 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Eelnõu 607 on seadusena vastu võetud.

Lugupeetud kolleegid! Võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse eelnõu. Algab kolmas lugemine. Ettekandeks on sõna sotsiaalministril. Proua Siiri Oviir, palun! Kolleegid, ma palun saalis vaiksemalt!

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Me oleme jõudnud ühiskonnale ääretult olulise seaduse, ravikindlustuse seaduse eelnõu kolmanda lugemiseni. Annan teile ülevaate tehtud muudatustest, võrreldes esialgse eelnõuga ja võrreldes kehtiva ravikindlustusseadusega. Ravikindlustuse seaduse eelnõu on ette valmistatud, asendamaks 12. juunil 1991 Eesti Vabariigi Ülemnõukogus vastuvõetud kehtivat Eesti Vabariigi ravikindlustusseadust. Nüüd peamistest muudatustest kehtiva seadusega ja eelnõu esialgse tekstiga võrreldes. Kõigepealt muudatusteplokist, mis käsitleb kindlustust, kindlustuse tingimusi, seda, milline on töötajate olukord. Kehtivas seaduses algab kindlustus töösuhte alguses inimese dokumentide jõudmisest haigekassasse ja kestab kuni kaks kuud pärast töösuhte lõppu. Täna eelnõusse sissehääletatud muudatusettepanekute kaudu on algses eelnõus ooteajana esitatud 30 päeva asendunud 14 päevaga töösuhte algusest, mis ei rakendu, kui töötajal oli varasem kindlustatus olemas, st kui vahetatakse töökohta, ilma et kahekuulist perioodi oleks ületatud. Kindlustus kehtib nii nagu senigi, kaks kuud pärast töösuhte lõppu. Miks on rakendatud ooteaega? Rõhutan: ooteaega on lühendatud. Ooteaja rakendamine vähendab kindlustuse väärkasutuse võimalust. Ooteaeg on õigustatud ka seetõttu, et kindlustus kehtib kaks kuud pärast töösuhte lõppu. See omakorda tugevdab kindlustusprintsiipi. Rõhutan veel kord: ooteaega ei rakendata, kui uueks kindlustuseks vajalikud dokumendid jõuavad haigekassasse kehtiva kindlustuse ajal. Laste kindlustatusest. Kehtivas seaduses kehtib kindlustus kuni 18-aastaste puhul. Eelnõu praegune variant näeb ette kindlustuse kuni 19. eluaastani. Eesmärk on parandada laste kindlustuskaitset ning vähendada asjatut bürokraatiat talvel, kooliaasta kestel 18-aastaseks saavate õpilaste kindlustuse jätkamisel. Praegu on seaduses sees, et kindlustatud on päevases õppevormis õppivad üliõpilased ja õpilased kogu õpinguperioodi vältel. Nii on see ka eelnõus, mida me praegu käsitleme. Kuid on sisse toodud uus printsiip, mida ei olnud ka algselt üleantud eelnõus. Nimelt, koolitusluba omavas õppeasutuses õppiv õpilane on kindlustatud kuni 24. eluaastani ja statsionaarses õppevormis või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis õppiv üliõpilane nominaalõppeaja jooksul. Ravikindlustus kehtib veel kolm kuud pärast haridusasutuse lõpetamist. See motiveerib nominaalõppeajaga haridust omandama. Miks on sisse toodud õppurite, noorte vanusepiir (siin käsitletakse ju keskhariduse saamist) 24 aastat? Me teame, missugune on väga paljude noorte olukord, kui kergekäeliselt noored, kes ei ole sotsiaalselt veel küpsed, jätavad kooli pooleli. Põhjuseks on tihtilugu ka see, et kodune olukord on selline, et vanemad ei tea midagi nende laste saatusest, nad ei tea, kas lapsed on koolis või tänaval. Vanemad on pikki perioode kodust kadunud jne. Ühesõnaga, koolikohustuse mittetäitmine on piisavalt levinud, et tekitada muret. On vaja püüda leida lahendusi, seda ka ravikindlustuse seaduse abil. Aastate möödudes tuleb ka tarkus. Kindlasti on 14-aastane laps rumalam kui 19-aastane nooruk. Minnakse tagasi kooli, töökohti ei ole, praeguse seaduse järgi ei ole ka ravikindlustust. Need noored on teinekord ise juba lapsevanemad. Üha sagedamini sünnib just sellistest peredest haigeid lapsi. Eesmärk ongi ravikindlustuse tagamine nendes koolides õppivatele noortele ja seda juba 24. eluaastani. Siinjuures ühtlustame me ka teiste seadustega kehtestatut ja nimelt, toitjakaotuspensioni saab ju noor praegu ka 24. eluaastani. Kuidas on kindlustatud ülalpeetavad abikaasad? Praegu on kindlustatud kõik mittetöötavad abikaasad. Analüüsid ja kontrollid on näidanud, et teinekord seda kuritarvitatakse. Täistööjõus inimene ei olegi huvitatud tööleminekust, kuid on huvitatud ravikindlustuse olemasolust, ta on huvitatud haigekassakaardist, ja kui abikaasa töötab, siis saab ta kindlustuse. Ma rõhutan: meil on praegu solidaarne kindlustus, kus kindlustuskaitse on 1,3 miljonil inimesel, kuid maksumaksjaid on 574 000. Milleni on see viinud? Üks tagajärg on see, et ravijärjekorrad on teinekord nii pikad, et mõni inimene ei jõuagi oma järjekorda ära oodata ja lahkub enne elust. Eelnõu alusel on kindlustatud mittetöötav abikaasa, kui pensionieani on vähem kui viis aastat, ja on kindlustatud kuni kaheksa-aastast last või enam kui kolme last kodus kasvatav mittetöötav vanem. Neid kindlustab riik, hakates inimese eest tasuma sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa. Võimalik on ka vabatahtlikult liituda solidaarsuskindlustusega. See võimalus praegu puudub. See säte ei jõustuks üldises korras. Enamik seaduse sätteid, kui me seaduse täna vastu võtame (selles suhtes olen ma suhteliselt optimistlik), jõustub 1. oktoobrist. See säte jõustub 1. jaanuarist. Seega võimaldatakse inimesel oma võimalused teada saada ja kindlustuskaitset taotleda. Ka ravijärjekorrad on nüüd seadusega reguleeritud. Eelnõus reguleeritakse plaanilise ravi järjekordadega seonduv. Plaanilise ravi järjekord võib tekkida kas arstide, raviasutuse või aparatuuri koormusest tingituna või haigekassa lepingu mahu piiratuse tõttu. Eelnõu sätestab, et ravijärjekorrast võib ennast oma raha eest mööda osta. Sees on ka säte, et seda vaid juhul, kui seejuures ei halvendata teiste kindlustatute ravivõimalust, tähendab, need kindlustatud ei lükku järjekorras tahapoole. Praegu situatsiooni, kus järjekord oleks tekkinud arstide, raviasutuse või aparatuuri koormatusest, peaaegu ei ole. Reaalsus on, et järjekord on tingitud vähesest lepingumahust, ühesõnaga, arstiabile mõeldud vahendite puudumisest. Rahaliste vahendite piiratuse tõttu tekkivale järjekorrale kehtestab haigekassa nõukogu maksimumpikkuse. Nüüd hambaravist. Tuleb toonitada, et alla 19-aastaste hambaravi hakkab eelnõu kohaselt toimuma ainult haigekassa hindadega ja on kõigile alla 19-aastatele tasuta, ühesõnaga, selle eest tasub haigekassa. Sellega püütakse tagada haigekassa kulul terved hambad kuni vastutusteadlikku ikka jõudmiseni. Täiskasvanute hambaravi ja hambaproteeside eest tasub inimene ise ning haigekassa kompenseerib selle valitsuse kehtestatud summa ulatuses. Kõrgemad kompensatsioonimäärad kehtestatakse rasedatele, kuni üheaastaste laste emadele ja neile, kellel on haiguse tõttu suurenenud vajadus hambaravi järele. Siinjuures peab selgitama, et ei ole mõeldud, et see kompenseerimine toimub aasta lõpus. Kui tegemist on rasedaga, alla üheaastase lapse emaga või ka inimesega, kellel haiguse tõttu on suurem vajadus hambaravi järele, siis ei pruugi inimesel olla piisavalt vahendeid, et tasuda hambaravi eest ja aasta lõpus haigekassast midagi kätte saada. Võimalik on anda garantii, situatsioonist väljatulek tuleb korraldada garantiikirjade alusel. Patsienti see ei koormaks, garantii toimib raviteenuse osutaja ja haigekassa vahel. See peaks motiveerima inimesi käima hambaarsti juures aasta ringi, sest kui üks või teine inimene ei ole aasta jooksul hambaravi vajanud või ei ole läinud hambaarsti juurde, siis see võimalus, et tema kasutamata raha kantakse üle järgmisesse aastasse, et parandada siis kõik kümme hammast korraga, ei ole praegu soositud. Ühesõnaga, kasutamata kulu ei kanta üle järgmisesse aastasse, vaid kasutamise võimalus on igal aastal. Hambaraviteenust osutavate arstide ravihinnad on erinevad. Kuid ei saa öelda, et nad Tallinnas oleksid kõige kõrgemad. Tallinnas on ka madalamate hindadega teenuseosutajaid. Kuid maapiirkondades, suurlinnadest kaugemal on teenus odavam. Võiks öelda, et keskmiselt maksab ühe hamba parandamine 250 krooni, millest haigekassa kompenseerib keskeltläbi 43%. Üleeile lõpetasime järgmise aasta eelarve esimese variandi tegemise. Summat, mis patsiendile hambaravi eest hüvitatakse, on selle eelarve eelnõu kohaselt plaanitud suurendada. Hambaravist räägitakse palju. Alternatiivvariant võib siin olla see, kui mõned hambaraviteenuse osutajad osutavad teenust ainult haigekassa hindadega, haigekassa kompenseerib ja patsient on sunnitud nendes kohtades käima, kui ta tahab saada teenust haigekassa hindadega ja saada kohe hüvitist. Seda ei ole võimalik üle Eesti ellu viia, sest vahemaad tervishoiuteenust osutavate meditsiiniasutuste vahel on suured. Me sunniksime inimesele peale konkreetse arsti, võtaksime talt ära võimaluse vabalt valida. Teinekord kasutaks pere sellisel puhul mitut arsti, ema ise käiks ühe arsti juures ja lapse viiks käekõrval paarikümne kilomeetri kaugusele. Seda ei toetanud ka arstid ise. Praegu on hambaraviteenuse osutamise lepinguga palju probleeme. Probleem on tekkinud just eelkõige seetõttu, et mitte kõik hambaraviteenust osutavad arstid ei ole saanud sõlmida haigekassaga lepingut. Vaieldaksegi selle üle, miks üks või teine asutus ei ole lepingut saanud. Õigust on ühel või teisel juhul mõlemal poolel. Selle olukorra normaliseerimiseks ja andmaks patsiendile võimalus ise endale arst valida, oleme toetanud seda muudatust, mis täna on teie ees seaduseelnõus vormistatud. Nüüd seaduse normidest, mis puudutavad ravimeid. Eelnõu ravimiosa eesmärk on avaliku sektori rahakasutuse efektiivsus ja ravimikulude suurenemise ohjeldamine. Ravimite eest tasumine toimub vastavalt haigekassa ravimiloetelule. Säilib varasem 100% soodustuse nimekiri. Möödunud aasta sügisel esitatud eelnõus oli kehtiv 90% soodustus asendatud 75% soodustusega, mis kaheldamatult lööb väga paljude, eriti vähekindlustatud või pensioni saavate inimeste (kes on haigemad) rahakoti pihta. Riigikogus on toetatud ka 90% ravimisoodustuse sisseviimist, seda alla kümneaastaste laste, töövõimetuspensionäride ja kõigi üle 63-aastaste kindlustatute puhul. Eelnõu sätestab haigekassa ravimiloetellu pääsemise kriteeriumid analoogiliselt tervishoiuteenuste loetelule. Ravimite kompenseerimisel rakendub piirhindade süsteem, mille kohaselt sama toimeainega ravimi eest kompenseeritakse avaliku sektori poolt haigekassa kaudu kindel summa, sõltumata eri tootjate erinevatest hindadest. Riigikogu kitsendas algses eelnõus pakutud võimalust piirhindu kehtestada, eelistades samade toimeainete järgseid piirhindu, mis on patsiendikesksem ja annab arstile võimaluse valida igale patsiendile sobivaim variant, sest inimesel, kellel on kõrgvererõhktõbi, võib olla lisaks ka astma või mõni teine haigus veel ja seetõttu ei sobi talle mitte iga ravim. Lõppkokkuvõttes on selline lähenemine patsiendikesksem ja säästab ka teiste alaliikide kulutusi arstiabile, olgu tegemist statsionaariga või haigushüvitisega, ma mõtlen töövõimetushüvitisi. Seaduse jõu saab ka hinnakokkulepete süsteem, mille kohaselt ravimi soodustamise tingimuseks on hinnakokkuleppe sõlmimine ravimitootjaga.

On võimalik lisaaeg kuni kümme minutit.

Riigikogu kiitis heaks ka ravimikulude ja arstiabi suhte. Nimelt, 20% kululae, mida ettenägematute kulutuste, haiguste, epideemiate tekkimisel on võimalik riskireserviga, kuni 2%-ga täiendada, seda ainult haigekassa nõukogu otsuse alusel. Uudsena sätestab eelnõu täiendava ravimite maksumuse kompenseerimise süsteemi inimesele. Kui üldise soodusskeemi alusel on inimene vajalike ravimite eest tasunud üle 6000 krooni aastas, hüvitab haigekassa edaspidi ravimite maksumusest 50%. Kui inimese kulu ületab 10 000 krooni, tasub haigekassa 75% ravimite maksumusest. Lisatasudest ja omaosalusest tervishoiuteenuste eest tasumisel. Eelnõu kehtestab kindlustatute kaitseks praegu juba raviasutuses olemasolevate lisatasude maksimaalmäärad. Rõhutan: perearstiabi kui esimese tasandi arstiabi puhul ei ole õigust võtta visiiditasu. Esimese tasandi arstiabi peab olema kättesaadav ega tohi olla kitsendatud mitte mingite visiiditasude võtmisega. Koduvisiidi puhul on Riigikogus sisse hääletatud maksimaalmäär ehk 50 krooni ja eriarsti vastuvõtu puhul on lubatud kehtestada visiiditasu ka kuni 50 krooni, mitte enam. Rõhutan: praegu visiiditasu võetakse. Võetakse erinevalt, kümnest kroonist teinekord 1000 kroonini. Nüüd on seaduses kehtestatud maksimaalmäärad. Palju on ühiskonnas või, õigemini, poliitikute hulgas poleemikat tekitanud õigus kehtestada haiglas voodipäevatasu. Praegu on seaduse alusel kehtestatud maksimaalmäär 25 krooni. Rõhutan: see on haiglate nõukogude õigus, mitte kohustus. Õigus on mitte kehtestada, õigus on esitada inimeste kategooriad, kes sellest vabastatakse. Seaduse alusel ei ole praegu võimalik kehtestada voodipäevatasu alaealistele, raseduse ja sünnituse tõttu haiglas viibivatele ja ka intensiivravis olevatele patsientidele. Voodipäevatasu on õigus kehtestada ainult kümneks päevaks, ei enam. Rõhutan: haiglate nõukogud koosnevad inimestest, koosnevad poliitikutest ja spetsialistidest, ning ma ei eelda, et need nõukogud muutuksid patsiendivaenulikuks. Nüüd mõni sõna hüvitatava kalendripäeva keskmise tulu arvutamise alusest. Kehtiva seaduse alusel arvutatakse töövõimetuslehe puhul kalendripäeva keskmist tulu viimasel kuuel kuul sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel ehk keskmise tulu alusel. Eelnõus on praegu arvestusperioodiks kalendriaasta. Rõhutan: see on muutunud, võrreldes sügisel esitatud eelnõuga. Kui möödunud aasta sügisel võis arvestuse alus langeda veel üle-eelmisesse aastasse, siis praegu seda ei ole. Miks on kuuekuulisest perioodist loobutud ja mindud kalendriaasta toetamise suunas? Esiteks, aluseks võetakse kõik sotsiaalmaksuga maksustatavad tulud. See tähendab, et kui inimene saab tulu mitme tööandja käest, tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana, teeb tööd võlaõiguslike lepingute alusel, on saanud muud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, siis võetakse see kõik arvesse. Inimeste andmed on kantud ka Maksuameti registrisse ja ristkasutuse kaudu saab haigekassa vajalikud andmed hetkega, muidu peaks aastas tegema üle poole miljoni päringu Maksuametisse. Ma ei räägi siin sellest, et see on ametnikule koormav, see ei ole esmatähtis, aga kujutage ette, kui kaua nende andmete saamine aega võtaks. Inimesele on haigus niikuinii koormav, niikuinii kulukas, inimene on huvitatud töövõimetuslehe alusel võimalikult kiirest hüvitise saamisest. Toon mõne näite selle kohta, kellele on praegune variant soodsam. Võtame näiteks õpetajad. Õpetajad saavad oma suvepuhkusele mineku hüvitise kätte mais, kõige hiljem juuni esimeses pooles. Kui õpetaja jääb haigeks detsembris, siis tal jäävad ju sinna sisse need n-ö palgata kuud ja haigushüvitis on väiksem. Analoogne on küsimus preemiatega, mida saadakse detsembris, aga maks makstakse jaanuaris. Kui haigestutakse pärast juulit, jäävad nad arvestusest välja. Arvestada tuleb kindlasti ka seda, et palga kasv Eestis ei ole enam nii kiire, nagu üheksakümnendate aastate esimesel poolel ja isegi veel keskel. Euroopa sotsiaalhartas on miinimumnõudeks sätestatud keskmiselt 40% vastava eluala keskmise töötaja tasust. Praegusel juhul ületab meie seadus seda nõuet tunduvalt ja on patsiendikesksem. Töövõimetushüvitiste kulu haigekassas sõltub sisuliselt kahest muutujast, mida haigekassal ei ole võimalik mõjutada. Need on haigestumiste arv ja palgatõus. Seetõttu peab haigekassa hoidma ka suuremaid reserve, et võimalikku ülekulu katta. Kui hüvitisi makstakse välja kalendriaasta tulu järgi, on üks muutuja fikseeritud ning seega vajadus reservideks väiksem ja vabanevat raha saab kasutada tervishoiuteenusteks. Kuidas mul ajaga on?

Aega on minut ja 40 sekundit.

Tänan! Seadus on planeeritud jõustada etapiviisiliselt, nagu ma nimetasin, põhiosa 1. oktoobrist, kuid jõustumine läheb välja kuni 2005. aastani, mil jõustub sõidukuluhüvitiste osa, mida praegu seaduses ei ole ja ka seda kogemust meil ei ole, seda praktikat meil ei ole. See on omakorda seotud tervishoiureformiga. Seetõttu oli otstarbekas seadusesse selline võimalus sisse tuua. Millised on seaduse rahalised mõjud 2003. aastaks? Kui seadust ei tule, siis 2003. aastaks on ravikindlustuse sotsiaalmaksu osa suurenemine 490 miljonit krooni, millest 150 miljonit kuni 170 miljonit läheb ravimitele. Järelikult, ravimikulu läheneb miljardile kroonile. Tänane eelnõu võimaldab ravimikulu ohjeldada. Kui seadus tuleb, siis suureneb raviteenuste eelarve 450 miljoni kuni 550 miljoni krooni võrra ehk sisuliselt läheb kogu see raha raviteenustele. Muud suurenemised eelarves kaetakse ravimikulude vähenemise arvel. Kutsun teid kõiki üles toetama ravikindlustuse seaduse eelnõu. 1991. aastal vastuvõetud seadus on jäänud ajale jalgu ja toimib vastupidi tervishoiu ootustele, vastupidi patsiendi vajadustele. Ühe märksõna unustasin nimetamata. Haigushüvitist makstakse seaduse alusel nüüd taas teisest päevast. Rõhutan: kui eelnõu sügisel esitati, oli hüvitamine ette nähtud neljandast päevast. Otse loomulikult on uus variant patsiendikesksem. See võimalus on leitud eelarvet kuni iga üksiku kroonini läbi vaadates, kalkuleerides, iga parandusettepaneku juures meie võimalusi arvestades. Ma tänan teid tähelepanu eest!

Tänan ettekande eest! Kolleeg Tiit Toomsalu, küsimus.

Tänan, härra juhataja! Austatud proua ettekandja! Te esinete meie ees täna Keskerakonna poliitilise ministrina, kaitstes poliitiliselt Keskerakonna ravikindlustuse eelnõu. Seetõttu, kuigi te laskusite väga paljudesse peentesse detailidesse, et kiita selle eelnõu häid ja paremaid külgi, soovin mina saada siiski enam üldistatumaid hinnanguid, mis sobivad ka poliitilisele ministrile. Kuna Keskerakonna initsiatiivil likvideeriti Eestimaa Ühendatud Rahvapartei fraktsioon, mistõttu mul puudub võimalus esineda poliitilise kõnega, soovin ma kujundada poliitilist hinnangut Keskerakonna ravipoliitikale küsimuste kaudu. Minu küsimus. Kolmikliit algatas võimule tulles kõigepealt Eesti Haigekassa seaduse, millega tõmmati raha kohtade pealt ära ning asuti haiglate ja polikliinikute, raviasutuste sulgemise teele. Tervishoiukorralduse seadusega loeti ravitavateks vaid kindlustatud, umbes 100 000 inimest jäeti nende hulgast välja, ning haiglad ja polikliinikud tehti asutustest ettevõteteks, äriühinguteks. Tänases eelnõus öeldakse, et kui raha pole, siis ravida ei saa ja maksku inimesed omast taskust. Kui härra Nestor kolmikliidu ministrina kõike seda kaitses, siis ta ütles, et järgmine seadus tuleb parem, mis kõik vead likvideerib. Meil on ees veel patsiendikaitset käsitlev seadus, mis aga ütleb ainult seda, kuidas anda informatsiooni, et kui raha pole, siis ei saa õiget ravi. Proua poliitiline minister, öelge mulle palun, kas ka teie väidate, et patsiendikaitset käsitlev seadus lahendab kõik need probleemid, mida ka ravikindlustuse seadus täna tekitab, või võite ausalt kinnitada, et tegemist on viimase sotsiaalse õigluse kättevõidetud saavutuse, nõukogude ajast kättevõidetud saavutuse lammutamisega Eesti Vabariigis?!

Tänan, härra Toomsalu! Esiteks, see ei ole Keskerakonna eelnõu, see on valitsusliidu eelnõu. Valitsusliitu kuulub kaks erakonda: Reformierakond ja Keskerakond. Me oma vastutust teame ja seda ka kanname. Ma ei saa täpselt aru, missugusele küsimusele või mida vastata. Mis puudutab seda, et raha tõmmati kohtadelt ära Eesti Haigekassa seadusega, siis ma vaidlen teile vastu. Haigekassa süsteem eksisteeris juba enne seaduse vastuvõtmist, kuid kohalikud kassad olid suhteliselt iseseisvad. Me oleme üle elanud ka ajajärgu, kui kohalikud kassad jagasid sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa selliselt, et laenati näiteks bensiinijaamadele. Ka see oli. Niisugused võimalused on nüüd elimineeritud. Võib arutleda, kas avalik-õiguslikud juriidilised isikud on praegu kõigile üheti mõistetavad, kõikide õigusnormidega tagatud, kuid see on teist laadi õigusfilosoofiline vaidlus, see ei kuulu ravikindlustuse seaduse valdkonda. Samamoodi ei ole ma praegu valmis teile vastama patsiendikaitset käsitleva seaduse osas, sest selle eelnõu esitas Riigikogu liige Eiki Nestor ja need küsimused peate küll temale adresseerima. Kuid ma olen veendunud, et patsiendikaitset reguleerivat seadust on meil vaja. Mida paremini reguleeritud patsiendikaitseseaduse me vastu võtame, seda parem on patsiendile ja teisest küljest ka tervishoiuteenuse osutajale. Õigused ja kohustused on sellisel juhul seadusega reguleeritud.

Tänan! Kolleeg Jaanus Männik.

Aitäh, härra juhataja! Proua minister! Tõesti, eelnõu § 25 lõige 3 ütleb, et haigekassa kulud ravimihüvitisele ei või ületada ravikindlustuse eelarves 20% tervishoiuteenuse hüvitise kuludest. Tänavuses eelarves on ravimitele ette nähtud 771 miljonit krooni ja ravile 3 miljardit 32 miljonit krooni, kui mu andmed ei ole vananenud ja midagi ei ole selles eelarves uuendatud. Kuidas te prognoosite reaalseid numbreid tulevaks aastaks? Kui palju peab vähenema ravimihüvitisteks kulutatav haigekassa raha ja kui palju suurenema ravile kulutatav raha selleks, et jääda 20% piiresse? Äkki te prognoosite need numbrid. Siin peavad tulema võrdlemisi suured hüpped.

Tänan, härra Männik! Ma ei leia oma paberikuhjast õiget tabelit, kuid arvan, et ma ei eksi, kui ma esitan teile mõned arvud. 1999. aastal kulus ravimihüvitistele 14% arstiabi mahust, järgmisel aastal 15,6%, sellele järgneval aastal 23% millegagi. Tänavu on eelarves selleks ette nähtud juba 25,4%. Ei ole mitte ühtegi tõsiselt võetavat analüüsi, mis tõestaks, et meie inimesed on hakanud kõhtu täitma ravimitega ja seetõttu neid rohkem ostavad. Kuid on olemas analüüs, mis näitab, et ravimihinnad on paigast ära. Meie hinnad on mitmel puhul kõrgemad kui meiega geograafiliselt samas vööndis olevatel riikidel. Võtame näiteks Leedu või Läti. Meie baas on sarnane, meie elatustase on sarnane, kuid hinnad on seal odavamad. Hindadega on nendes riikides rohkem tegeldud. See, et nüüd on seadusesse sisse toodud vastav mehhanism, on väga hea. Hinnakujunduspoliitika on avalik ja läbipaistev. Selle hinnakujundusmehhanismi abil on võimalik hindu ohjeldada ja seetõttu jääda 20% piiresse, isegi hindu langetada. Ma olen selles osas optimistlik.

Tänan! Tiit Toomsalu, teine küsimus, palun!

Tänan, härra juhataja! Proua minister! Te vastasite mu küsimusele küllaltki püüdlikult ja põhjalikult, aga sellele kõige põhilisemale, kas Keskerakond on otsustanud selle viimase nõukogude ajast siiani säilinud sotsiaalse garantii, nimelt, tervisekaitsegarantii likvideerida, te ei vastanud. Aga ma püüan järgmise küsimusega teid siiski järele aidata. Ma soovin keskerakondliku ministri käest saada ülevaadet, milline on Keskerakonna ravimi- ja tervisekaitsepoliitika. Nimelt, kolmikliidu valitsus esitas Eiki Nestori allkirjastatud eelnõu menetlusse, lisades sellele seletuskirja, mille leheküljel 49 kirjutatakse järgmist: "Põhiseaduse § 28 sätestab igaühe õiguse tervise kaitsele. Rahvatervise seaduse § 2 punkti 3 kohaselt on tervisekaitse inimese tervisele ohutu elukeskkonna tagamisele ning elukeskkonnaga seonduvate tervisehäirete ja haiguste vältimisele suunatud tegevus." Edasi öeldakse seal: "Inimesel endal ei tulene otse põhiseadusest õiguslikku nõuet sotsiaalsete teenuste ja sotsiaalabi saamise suhtes. Erialakirjanduses asutakse üksmeelselt seisukohale, et õigust tervise kaitsele ei saa sisustada kui riigi .. poolt garanteeritud tasuta meditsiinilist ravi või hooldust kõigi jaoks." Nüüd ma küsin: kas keskerakondlik sotsiaalminister ja Keskerakond tunnustavad 1992. aastal vastuvõetud põhiseaduse § 28 esimesse lausesse tol ajal kätketud mõtet, et igaühel on õigus tervise kaitsele, seda just nimelt ravikindlustuse ja ravi osutamise näol?

Ma tänan teid! Sama küsimuse esitasite te mulle, lugupeetud Tiit Toomsalu, ka eelmine kord. Ma vastan teile suhteliselt samamoodi. Kuid esmalt lükkan ma ümber teie väite ja püüan teile selgeks teha, et tervisekaitseline garantii selle seaduse alusel ei kao, seda ei likvideerita. Meil on kindlustatud 1,3 miljonit inimest. Mingisugusest garantii likvideerimisest ei saa me rääkida. Vältimatu abi on kõigile Eestis elavatele inimestele tagatud, olgu ta alaline elanik, elamisloa alusel elav inimene või siia ühepäevasele turismireisile tulnud naaberriigi elanik. Nii et mingisugusest garantii kaotamisest seaduste alusel ei saa rääkida. Seda võin ma öelda Keskerakonna ja ka meie valitsuskoalitsioonipartneri nimel. Te tsiteerisite põhiseaduse § 28 ühteainukest lauset. Kõik põhiseaduse mõtted on lahti räägitud seadustes. Kui te arvate, et põhiseaduse vastuvõtmisest 28. juunil nüüd juba kümme aastat tagasi piisab, sest kõik on ju seadustega kaetud, siis läheme Riigikogust ära, kui nii lihtsalt on võimalik riiki juhtida. Te küsisite ka seda, kas ma põhiseadust tunnustan. Otse loomulikult, ma osalesin ise tema tegemises, tunnustan ja ka armastan.

Tänan! Kolleeg Liia Hänni.

Aitäh! Austatud proua sotsiaalminister! Vastates ühele eelmisele küsimusele, kelle eelnõuga on tegemist, te väitsite, et tegemist ei ole mitte Keskerakonna eelnõuga, vaid kaksikliidu eelnõuga. Fakt on ju see, et eelnõu algatas Vabariigi Valitsus. Aga selles vastuses võib siiski näha teatud erakondliku lähenemise ülerõhutamist. Sellepärast ma küsin: kellena te praegu meie ees esinete, kas Vabariigi Valitsuse ministrina, valitsuse esindajana või kaksikliidu esindajana?

Tänan, proua Hänni! Kaksikliit on moodustanud valitsuse.

Tänan! Kolleeg Andres Tarand.

Aitäh! Auväärt minister kasutas meil eelseisvat protsessi ehk seaduse vastuvõtmist iseloomustades sihukest sõnapaari, et ta on "suhteliselt optimistlik". Milles seisneb nüüd suhtelisus? Kas Edgar Savisaar on põlvili või tuleb Keskerakonnast vastuhääli?

Tänan, härra Tarand! Minu eesmärk on ühiskonnale tagada uus ravikindlustuse seadus, sest vana seadus on ajale jalgu jäänud. Minu eesmärk ei ole mitte kedagi põlvili panna ja sellist kommet meil Keskerakonnas ei olegi. Kes hääletab vastu ja kummalt saali poolelt, seda näitab hääletustulemus, sest hääletamine on avalik.

Tänan! Jaanus Männik, teine küsimus, palun!

Aitäh, härra juhataja! Proua minister! Ma jätkan rahateemadel. Teie ütlustest tuleneb, lähtudes praegustest andmetest, et kui, nagu te ütlesite, ravikulutustel on tuleval aastal _ansse kasvada üle 400 miljoni krooni, siis peaksid nad tuleva aasta eelarves lähenema kolmele ja poolele miljardile kroonile, millest omakorda tuleneb, et ravimihüvitisteks kulutatav summa ei saa olla üle 700 miljoni. Kui tänavuseks aastaks on plaanitud 771 miljonit, siis tuleb üle 10% siit kärpida. See kõik on hea ja ma olen nõus sellega, mida te rääkisite. Kuid kas te olete optimist, et on võimalik saavutada selline ravimikulutuste vähenemine, ilma et reaalne ravimite kättesaadavus ja ravimite efekt haiguste ravis kannataks, või tekib olukord, kus inimesed peavad tunduvalt rohkem kui tänavu ostma kalleid ravimeid täiesti oma raha eest?

Tänan teid küsimuse eest! Ma olen kindel, et me suudame viia ravimihüvitistele kuluvad summad seadusega antud võimaluste piiresse. Eesmärk on viia nad kuni 700 miljonini. Selle eelnõu arutusel ühiskonnas on see teema väga teravalt üleval olnud ja olnud väga hea diskussiooni aineseks. See on võimaldanud nende küsimustega läbipaistvamalt tegelda. Oleme ministeeriumis koos haigekassaga juba asunud ravimitootjatega läbirääkimistesse. Ma rõhutan, et see on pikk protsess, midagi ei juhtu üleöö, sest tootja ei asu Eestis, tootja asub Eestist kaugel, siin on ainult esindajad. Mida paremini on kokkulepped sõlmitud, mida paremini on pakkumised esitatud (tuli välja, et me ei oska ka pakkumisi esitada), seda kiiremini võivad tulla tulemused. Näiteks ühe firmaga, ma ei saa teile praegu öelda nime, mul ei tule see meelde, läbirääkimistel saavutatud hinnaalandus andis haigekassale 15,4 või 15,6 miljonit krooni. Läbirääkimised teiste firmadega käivad. Jah, ma olen optimistlik, et me suudame ravimikulutused võtta kontrolli alla, sest see vabastab ju raha arstiabile, st vähendab järjekordi, vähendab haiglaravi vajadust, vähendab töövõimetuslehtedele kuluvat ravikindlustuse eelarve osa.

Tänan! Kolleeg Mai Treial.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Möödunud korral hääletati ravikindlustuse seadusse sisse võimalus, et kapitaalehituse, amortisatsiooni ja teiste ülalpidamiskulude katmine haigekassa hinnakirja kaudu peaks kindlustama haiglavõrgu parema toimimise. Kas te oskate öelda, missuguse protsendi võiks see hõlmata ravikindlustuse vahenditest, mille võrra kas siis jääb või ei jää näiteks abivajajatel võimalusi abi saada vähemaks?

Tänan teid väga hea ja valusa küsimuse eest! Ka praegu juba on raviteenuse hinnas sees nende kallihinnaliste meditsiiniseadmete amortisatsioon, mida kasutatakse tervishoiuteenuse osutamisel. Nüüd on küsimus kapitalikulust hoonetele. Tervishoiuinvesteeringute poliitika on valitsuskabinetis lugemise läbinud, seda täiustatakse, täpsustatakse veelgi, sest mitte kõik ei ole veel meie peas nii selge ja seetõttu pole see ka paberile nii hästi kantud, et ma oleksin suuteline teile ütlema õiget protsenti. Kohe, kui arvutused on lõpule viidud, edastan ma teile selle protsendi, või kui teil on soovi tulla arutelu juurde, toetama, aitama, näitama kitsaskohti, siis kõik Riigikogu liikmed on loomulikult teretulnud. Kuidas kapitalikuludega edasi minnakse? Tõenäoliselt võtab valitsus laenu ja esimese osa, 300 miljonit kuni 400 miljonit krooni, katab ise. Haiglad on praegu ebavõrdses olukorras. Mõni haigla on väga vana. Sisuliselt ei ole kümme aastat nendele küsimustele tähelepanu pööratud. Uusi haiglaid ei ole. Ma ei räägi Valga haiglast, mis on ainukene uus haigla. Remonti, kapitaalremonti on tehtud suhteliselt ebaühtlaselt. Seetõttu on haiglad erinevas positsioonis. Mõnel on kapitalikulu suurem, teisel väiksem. Mida see kaasa toob? Võimetuse osutada ühes või teises haiglas, ühes või teises tervishoiuasutuses tervishoiuteenust. See peab olema välistatud. Sellega me praegu tegeleme.

Tänan! Kolleeg Eiki Nestor.

Aitäh! Austatud minister! Minu küsimus on § 25 lõike 3 ja sellega seonduva kohta. Kui me nüüd seadusega kirjutame ette, et ravikindlustuse aastaeelarves ei tohi ravimihüvitisele minna rohkem kui 20% tervishoiuteenuse hüvitise kuludest ja lisame sinna juurde ka riskireservi, mida võib haigekassa nõukogu otsusega kasutada juhul, kui need summad on täis saanud, siis ma küsin: mis saab siis, kui riskireserv on ära kasutatud, aga jätkuvalt on vaja soodusravimite eest maksta? Näiteks kui see selgub novembris aastal 2003 ja kui teie olete siis sotsiaalminister, mida te siis teete?

Tänan, härra Nestor! Ma ei näe seda võimalust ette, sest see ravimihinna kujundamise õigusnorm, mille üle on ühiskonnas pikalt ja laialt vaieldud, on parim. See võimaldab raha kokku hoida. See ei soosi ainult ühtesid ravimitootjaid, nii nagu soosis mudel, mis algselt esitati eelnõus, vaid see annab võrdsed võimalused, võrdsed õigused mõlemale tootjale, olgu ta koopiaravimite tootja või originaalravimite tootja. See, et 20% piir on pandud ravimikuludele peale, on ainult hea. Me ei saa jätkata nii, nagu oli teie valitsuse ajal, kus ravimikulutused suurenesid 13%-st 25,4%-ni, aga teil jätkub ikkagi julgust süüdistada mind korruptiivses teos. Ma võin teie esitatud valemi kõrvale panna ühe ravimifirma esitatud valemi ja räägime siis, kes mis poliitikat ajab. Härra Nestor, te olete tark inimene. Aeg on lõpetada selline demagoogia ja alusetu süüdistamine, selle kohta on omad paragrahvid teistes seadustes.

Tänan! Eiki Nestor, teine küsimus, palun!

Nüüd läks küll niimoodi, et te vastasite küsimusele, mida ma ei ole esitanud. Ma kordan küsimust. Mis saab siis, kui järgmise aasta novembris see 20% on täis ja riskireserv on ka ära kasutatud? See oli minu küsimus.

Tänan, härra Nestor! Te kuulake minu vastus üks kord sisuliselt läbi ja püüdke aru saada. Esimene lause oli: sellist olukorda ei tule, ravimihinna kujundamise mehhanism seaduse paragrahvis ei võimalda selle tekkimist. Seda ma ütlesin teile ka eelmine kord.

Tänan! Kolleeg Elmar Truu.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Tegemist on eluliselt vajaliku, kuid samal ajal sotsiaalselt väga tundliku ja vastutusrikka eelnõuga. Selle seadusega muudetakse 14 seadust ja ka tema üleminekusätted on väga erinevate jõustumistähtaegadega. Seepärast on ees pikk ja piinarikas protsess selle seaduse rakendamise ja jõustamisega. Kas teil on valmis kõik need aktid, mida on vaja selle seaduse jõustamiseks, kõik retseptid, et see seadus valudeta rakenduks?

Tänan, härra Truu! Ma ütlen ausalt, et nad on peaaegu valmis. Väga palju määrusi on vaja. Määrused on keerulised, kuid on olemas spetsialistid, kes teemat valdavad ja täie vastutustundega seda tööd teevad. See töö ei alanud ju eile, see töö kestab juba mitmeid kuid. Nad peavad saama valmis, nad peavad rakenduma ja inimene peab saama tervishoiuteenuse, nagu seaduses on ette nähtud.

Tänan! Andres Tarand, teine küsimus, palun!

Aitäh! Olles nüüd tähelepanelikult kuulanud ära nn tiraadi, mis tuli valitsuse esindaja poolt isand Nestori aadressil, tahan ma küsida, kas väga vägev kaksikliidu valitsus on otsustanud puldist tegelda parlamendiliikmete kasvatustööga või oli see väike eksitus.

Tänan, härra Tarand! Interpreteeringud on vastuvõtja küsimus.

Tänan! Evelyn Sepp, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud sotsiaalminister! Millega te põhjendate ravimieelarvete ärajätmist, mis on selle plussid ja mis on miinused?

Tänan! Ravimieelarvete seadusesse toomise vastu kirjutasin ja sellest rääkisin ka kõnelevas pressis juba siis, kui ma veel ei olnud minister, veel enne, kui Riigikogu hakkas seaduseelnõuga tegelema. Miks? Perearstireform ei ole meil kõige paremini käima läinud. Meil on piirkondi, kus ta on väga hästi käima läinud, kuid on ka piirkondi, mis on väga suured, ja kus perearstid ei ole saanud ka täies mahus koolitust, seal ei ole ta ilma tõrgeteta alanud. Väga eritahulised on perearstide nimistud. Mõnel perearstil on enam eakaid inimesi, lapsi, kroonilisi haigeid, raskeid haigeid. Kui me nüüd katsume limiteerida perearsti kulutusi ravimitele mingi eelarvega, siis on kindel, et see meil ei õnnestu. Kes selle tõttu kannatab? Kindlasti patsient. Ma olin kaks päeva tagasi ühenduses Leedu tervishoiuministriga ja võin öelda, et Leedus kukkus see läbi. Aprilli algusest, see oli hiljuti, kehtestas Leedu ravimieelarved ja ainult perearstidele, mitte eriarstidele. Kui juba, siis peaks ta olema kõigil, kuid kümneid reforme arvestades ei õnnestu see praegu. Kehtestati ravimieelarved ja kui eelarve sai täis, siis oli arst sunnitud kirjutama patsiendile välja odavamat rohtu. Kõige raskemini kannatasid nende limiitide tõttu astmahaiged, glaukoomihaiged, psüühiliste haiguste käes vaevlevad patsiendid. Need on kõik haigused, mille puhul tuleb eluaeg rohtu tarvitada. Hoiti küll hetkeliselt kokku, kulutati kümme korda väiksem summa, kuid asi lõppes haiglas, lõppes operatsiooniga ja operatsioon maksis juba 100 korda rohkem. See lõppes mitme inimese surmaga ja seda kõike kahe kuu jooksul. Ei olnud vaja pikka aega. Praeguseks on Leedu Seim ja valitsus moodustanud erakorralise uurimiskomisjoni, kes selle küsimusega tegeleb. Me võime määrata inimesele loomulikult odavama ravimi. Arstid, kui see on õigustatud, teevad seda praegu ja ma olen kindel, et teevad ka homme. Kuid ei ole kahte ühesugust inimest, ei ole kahte ühesugust haiget. Kui me määrame näiteks kõrge vererõhu puhul odavama ravimi patsiendile, kellel on ka astma, siis talle see ei sobi, st ta ostab ravimi välja, kuid juba järgmisel päeval ei saa ta seda võtta, kuid haigekassa kulutused on tehtud. Seetõttu ei saa me praegu, niisuguseid ohte nähes ja arvestades perearstipraksiste erinevust ning meie suutmatust analüüsida neid diagnooside kaupa ja näha ette õiget eelarvet, kehtestada ravimieelarveid. Selles, et me kunagi limiitide juurde jõuame, olen ma päris kindel. Ma arvan, et aeg, kui need limiidid kehtestatakse, kui nende järele on siis veel vajadust, ei olegi 50 aasta kaugusel.

Tänan! Mai Treial, teine küsimus, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kahtlemata on ravikindlustuse seaduse eelnõu väga oluline ja selles on nii positiivseid aspekte kui ka seda, mille üle me oleme palju vaielnud ja mille üle vaidlused jäävad ka püsima. Aga on veel üks mureküsimus, millest ma tahan täna rääkida ja teiega nõu pidada. See puudutab § 63 "Täiskasvanute hambaraviteenuse hüvitis" ja selle lõiget 3, mis sätestab võimaluse, et vähemalt 63-aastasele kindlustatud isikule on võimalik haigekassa kaudu vähemalt üks kord kolme aasta jooksul hüvitada hambaproteeside eest tasutud summa, nii nagu sotsiaalminister on kehtestanud. Teatavasti lähevad mehed praegu pensionile 63-aastaselt, naised natuke varem. 63. eluaasta piirini on praegu neli ja pool kuni viis aastat aega, aga see tähendab, et inimesed on juba praegu pensionile jäänud. Ka sissetulekuvõimalused sellel ajal on üpriski tagasihoidlikud. Mis te arvate, kas me selle poliitilise valikuga, mis me selle paragrahvi sellesse lõikesse oleme sisse kirjutanud, ei ahista naiste võrdseid võimalusi meestega, sest 63 eluaastaga on siin peetud silmas eelkõige pensioniea saabumist?

Tänan, proua Treial! Küsimus on väga hea ja väga tähelepanelik. Loomulikult on § 63 oma lõikega 3 probleem ja loomulikult ei saa seda euroopalikus mõttes käsitleda võrdsete õigustena. Seaduses tuli teha valikuid. Ühte ettepanekut oli võimalik Riigikogul vastu võtta, teist mitte. Üks küsimus jäi kahe silma vahele, teine ei jäänud. Kõigi nende nelja kuu jooksul, mis mina olen ravikindlustuse seaduse eelnõuga tegelnud, on sisuliselt kogu küsimustik taandunud ravimitootjale. Väga vähe on pööratud tähelepanu laste ravimisele, haiguspäevade arvule, statsionaarse ravi puhul ajutise töövõimetuse hüvitamisele, mis vastuvõetava seaduse alusel on senise 60% asemel 80% jne. See on probleem, kuid arvestades, et me näeme ka järgmisel aastal ette ravimikulutusteks mineva raha suurenemist, on ehk võimalik haigekassa nõukogu kaudu, ministri määruse abil siin lahendust leida.

Tänan! Liia Hänni, teine küsimus, palun!

Aitäh! Austatud proua minister! See arutelu siin on olnud kohati ülemäära emotsionaalne ja see ilmselt ei tule asjale kasuks. Vaidlus on käinud ju selle üle, mil moel saada ravimite hinnad kontrolli alla. Minu arvates on süüdistused Eiki Nestori aadressil küll ülearused ja ülekohtused, sest ravimihinnad ei tõusnud mitte sellepärast, et Eiki Nestor oli minister, vaid sellepärast, et meil oli ravikindlustusseadus, mis seda võimaldas. Me tahame teha paremat seadust, mis võimaldab kontrollida ravimite hindu. Nüüd on küsimus, kuidas seda teha. Te väidate, et arstid ei ole võimelised esitama ravimite eelarvet. Aga samal ajal te arvate, et me selle üldise summa, 20%, saame seadusega kehtestada. Ma küsin lihtsalt retooriliselt, et kus on siin siis loogika, kui me summat teame, aga neid liidetavaid, mis selle summa moodustavad, ei suuda me isegi prognoosida.

Tänan! Me oskame prognoosida. Summas ongi see 20%. Kuid teha kõigile perearstidele eraldi ravimilimiite ei ole praegu võimalik. Haigete diagnoosid, kes ravivad ennast ühe või teise perearsti juures, on erinevad. Selleks ei ole praegu kellelgi teadmisi ega võimeid. Et neid tehes ei juhtuks sama, mis juhtus Leedus, on vaja, et perearstide praksised ühtlustuksid ja meil oleksid täpsemad andmed. Proua Hänni, te panite mulle pahaks, et ma asusin ennast kaitsma. See, kuidas mind on süüdistatud, on ületanud lubatavuse piiri ja mul on viimane aeg hakata ennast kaitsma. Ründajaks ei ole olnud mitte terve Riigikogu saal, vaid mõni inimene siit Riigikogu saalist, ilma igasuguste põhjendusteta, ilma igasuguste faktideta. Kas oleks võimalik olnud mitte lasta summal tõusta nii kõrgele, nagu ta nüüdseks on tõusnud? See polnud võimalik kindlasti mitte nii hästi, kui võimaldab praegu ravikindlustuse seaduse eelnõu, kuid võimalused olid olemas. Kaks nädalat tagasi saavutati ühe ravimifirmaga kokkulepe hinna alandamiseks. Määrus on vastu võetud 1999. aastal. Määruse mõte, tõsi, ei luba hindu tõsta, teavitama peab soodusravimite komisjoni, kuid hinnad on tõusnud. Miks ei ole kontrollitud, et hindu on tõstetud, teavitamata sellest komisjoni, kes ühe või teise ravimitootja ravimite nimekirja pani? Määrust oleks saanud täpsustada. Nii et see võimalus on ka praegu olemas, kuid kindlasti mitte nii hea, sest seaduse käsulausetesse raiutud normid on alati kindlamad kui ühe või teise seadusest alamal seisva akti normid.

Tänan! Kolleeg Tiit Sinissaar.

Aitäh, härra juhataja! Austatud proua minister! Ravikindlustuse seaduse eelnõu on olnud Riigikogu menetluses juba nii pikka aega, et alguseots kipub meelest ära minema. Kas te võiksite suurele saalile ja meile kõigile siin meelde tuletada, millal ravikindlustuse seaduse eelnõu parlamendi menetlusse anti ja kes seda tegi?

Jah, ma võin seda teile meelde tuletada. See anti parlamenti siis, kui ka Isamaa kuulus valitsuskoalitsiooni ja see oli 13. novembril 2001.

Tänan! Elmar Truu, teine küsimus, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Te rahustasite mind ja ütlesite, et seaduse rakendamiseks vajalikud toimingud tehakse ära, määrused ja otsused töötatakse välja. Kuid elu on näidanud, et iseäranis sotsiaalvaldkonna seaduste rakendumisel tekib moment, kus inimesed ei tea seadusmuudatustest. See puudutab praegu nii arste kui ka tervishoiutöötajaid laiemalt, samuti organisatsioone. Kuidas te kavatsete neid teavitada kõikidest nendest muudatustest, mis siin selles seaduses on? See on väga suur ja lai seadus.

Tänan, härra Truu! Juba täna on näiteks haigekassa veebileheküljel muudatused üleval, sama tuleb Sotsiaalministeeriumi veebilehele. Vist homme on meil ajakirjanikele pressikonverents. Kindlasti sellest kirjutatakse. Meie inimesed käivad kohtadel kohtumas inimestega, selgitamaks seadusi, ja loodame, et ka Riigikogu tuleb siin appi. Üks osa sellest seadusest (see on ravimid) on väga hästi valgustatud, aga muud osad on jäänud nagu vaeslapse ossa. Kuid iga norm selles seaduses puudutab inimest. Nii et teavitamise töö seisab ees ja selleks oleme me ka plaani teinud.

Tänan! Tiit Sinissaar, teine küsimus, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud proua minister! Seda, et Isamaaliit (mitte Isamaa) kuulus kolmikliidu valitsusse, mäletan mina küll, nii nagu ilmselt ka kõik teised. Aga menetlemisse andmise kuupäevaga on tõepoolest väike segadus. Meil oli lugupeetud komisjoni esimehe Toomas Vilosiusega sel teemal just äsja juttu. Tema mälu järgi anti see menetlusse erakorralisel istungjärgul 2001. aasta augustis. See kuupäev, mille Tõnu Kauba sinna pulti toimetas ja mis ilmselt on pärit meie tabelist, oli Toomas Vilosiuse arvates esimese lugemise kuupäev. Mis see ajalooline tõde siis ikka on?

Tänan, härra Sinissaar! Klaarime siis ka selle küsimuse ära. Minu käes on siin esimene eksemplar, mis oli olemas enne lugemisi, siin on kirjas: "Riigikogu Kantselei, 13. november, nr 920."

Tänan! Tundub, et suulisi küsimusi rohkem ei ole. Aga lisaks kahele suulisele küsimusele on Riigikogu liikmetel võimalus esitada kirjalikke küsimusi ja kolleeg Tiit Toomsalu on seda teinud. Ma loodan, et Tiit Toomsalu käekiri on iga päevaga paranenud ja muutunud arusaadavamaks. Loodame, et proua ministril ei ole vastamisega raskusi.

Ma tänan! Tiit Toomsalu käekiri on tõesti väga hoogne. Mulle tundub, et esimene küsimus on see, mille ta ka suuliselt esitas, sest see räägib sotsiaalsete tagatiste ignoreerimisest. Teine küsimus kõlab järgmiselt (ma arvan, et ma loen selle välja): "Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei ja Keskerakonna vahelise kokkuleppe põhjal toetas Tiit Toomsalu Siim Kallase valitsuse ametisse nimetamist eeldusel, et Keskerakond viib ravikindlustuse seaduse eelnõu uuele kooskõlastusringile, kõrvaldamaks selle inimvaenulikku olemust. Kas Teie ja Teie partei on täna üksmeelel seaduse teksti suhtes ja kas leiate, et olete taganud parteidevahelise kokkuleppe täitmise?" Väga raske küsimus. Kuid ma vastan nii, et see seadus on parim, mis on hetkel võimalik. Siin on mitmeid punkte, mis ühele või teisele Riigikogu liikmele ja ka minule päris hästi ei meeldi. Kuid ei saa jätta tähelepanuta, et meil on 574 000 maksumaksjat. Me võime teha eelnõu paremaks ja paremaks, lisada niisuguseid ja naasuguseid soodustusi. Kuid meil ei ole selleks raha. Me petame sellega iseennast. Ükski seadus ei toimi ilma teiste seaduste koosmõjuta. Sotsiaalministeeriumis toimuvad Maksuameti, politsei ja töökaitsega tegelevate inimeste ühisreidid, kus võetakse vahele ümbrikupalkade maksjaid. Ka see on tegelikult seotud ravikindlustusega, raha laekumisega. Kui laekub enam raha, saame muuta teenust paremini kättesaadavaks. Kui õnnestuvad näiteks läbirääkimised tööandjatega, mida on ka alustatud, et tööandja võtab selle allesjäänud ühe haiguspäeva või ka kaks haiguspäeva enda kanda, siis saame jällegi parandada ravikindlustuse alusel osutatavat abi. See on selle seaduse tulevik ja selles mõttes olen ma rahul, et me oleme teinud parima, mida teha on võimalik. Seadus on vaja vastu võtta, sest me hoiame sellega kokku raha arstiabile ja just nimelt ravimikulutuste arvel, mida see seadus võimaldab ohjeldada. Üks küsimus on veel. "Kas proua minister kinnitab parlamendile veel kord, et Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 esimene lause, millega on vastuolus käesolev seadus, on tervikuna aegunud?" Ma ei ole seda kunagi kinnitanud ega kinnita ka praegu, vaid ütlen, et see seadus ei ole põhiseadusega vastuolus.

Suur tänu! On veel mõned suulised küsimused. Kolleeg Marju Lauristin. Tiit Toomsalu, käsi püsti. Kas protseduuriline küsimus?

Tiit Toomsalul oli veel kolmas kirjalik küsimus.

Kolmas kirjalik küsimus on seesama, mille te suuliselt esitasite ja millele ma juba vastasin.

Kas võiks selle igaks juhuks ette lugeda?

"Miks keskerakondlik Sotsiaalministeerium (Sotsiaalministeerium ei ole keskerakondlik, sotsiaalminister on. - S. O.) ignoreerib tuhandeid tööinimesi esindavate ametiühingute keskuse nõudmisi? Kas need organisatsioonid ei esinda tõesti Eesti rahva suurt osa?" Seaduseelnõu ei ignoreeri ametiühingute nõudmisi. Meil on ametiühingutega ja nende keskliiduga olnud mitmed kohtumised ja läbirääkimised. Kui te tutvute nende nõudmistega, siis te näete, et vastuvõetavas seaduses nad enam täitmata ei ole.

Tänan! Kolleeg Marju Lauristin.

Proua minister! Mind ärgitab küsima siiski see teie, ma ütleksin, nihilistlik suhtumine sellesse töösse, mida on enne teid teinud ministeeriumis ministeeriumi spetsialistid. Te väidate, et neli kuud on olnud see aeg, mille jooksul keskerakondlik eelnõu on muutunud parimaks. Ma tahan siiski täpsemalt teada: kuidas te ise hindate, kui suur osa sellest tööst, mis selles seaduses on, kui suur protsent on n-ö keskerakondliku ülimõistuse tulemus ja kui suur protsent on seda tööd, mida on teinud ministeeriumi spetsialistid sõltumata sellest, kes on minister?

Tänan, proua Lauristin! Te olete mu küsimusest lugenud välja just seda, mida üks opositsioonipoliitik sealt välja lugeda tahab. Ma rääkisin, et neli kuud on see seaduseelnõu väga teravalt olnud avalikkuse ja Riigikogu tähelepanu all. Tõin alguses võrdluse, mis on seaduseelnõus muutunud. Ma ei ole jätnud tähelepanu alt välja eelnenud tööd ega öelnud, et see, mis enne siin sees oli, oli halb. Välja said toodud muutused, ülejäänu on seal olnud enne ja on ka täna. Kuid rõhutan veel kord: seadus on läinud patsiendikesksemaks, ühesõnaga, patsiendile paremaks. Selle seaduse kõige suuremad tarvitajad on ju patsiendid. Võtame kas või haigushüvitiste protsendi, kui inimene on statsionaarsel ravil: see oli 60%, nüüd on 80%. Võtame või hüvitatavate päevade arvu: oli neljandast päevast, nüüd on teisest. Võtame või ravimite hinna kujundamise poliitika: eelmine mudel oleks elimineerinud osa ravimeid, toonud kaasa selle, et näiteks mõnda ravimit, mis tõsi küll, võib olla hetkel kallim, kuid on inimesele eluliselt asendamatu, ei oleks ta soodusravimina saanud, järelikult oleks pidanud selle ise ostma. Kas meie inimesed on praegu nii rikkad? Teisest küljest, kui originaalravimeid võetakse üks tablett isegi 36 tunni kohta, siis teisi ravimeid tuleb võtta näiteks kolm korda päevas, mis doosi hinda arvestades teeb ravimi hinna jällegi kallimaks. Eelnõu on läinud patsiendikesksemaks. Kui ta oleks olnud esitatud nii halvana, siis oleks Keskerakond seda esimesest päevast ka rääkinud. Ma olen ise kirjutanud sellel teemal, mis on selles eelnõus olnud head ja mis on selles eelnõus olnud halba, juba alates eelmise aasta kevadest, ja seda pole teinud mitte mina üksi, vaid ka teised, kes kuuluvad valitsuskoalitsiooni.

Tänan! Jaak-Hans Kuks, palun!

Aitäh! Austatud proua minister! Algataja on toetanud muudatusettepanekut nr 5, millega täiendatakse § 25 lõiget 3 sellise lausega: "Haigestumise prognoosimatust kasvust tulenevate ravimihüvitise täiendavate kulude katmiseks võib haigekassa nõukogu otsusega kasutada Eesti Haigekassa seaduse §-s 39¹ sätestatud riskireservi vahendeid." Kas need täiendavad kulud võivad ületada eelmises lauses nimetatud ja siin käsitletud 20% või peavad need täiendavad kulud ikkagi olema selle 20% piires, mille kohta te ütlesite, et seda iialgi ei ületata?

Minu meelest, kui võetakse üks kulu, olgu ta 20% või mis iganes, ja siis on täiendav kulu, siis on ta sellest 20-st või mis iganes suurem.

Tänan! Jaak-Hans Kuks, teine küsimus, palun!

Aitäh! Kuid miks me peame neid täiendavaid suuremaid kulusid ette nägema, kui te härra Nestorile vastates ütlesite, et seda 20% iialgi ei ületata?

See on lisaks, selleks puhuks, kui on ettenägematud kulud. Kahjuks ei käi meie elu ega meie haigused selle järgi, mida minister, parlament või kes iganes otsustab. Võivad tulla mingid epideemiad. Nad ei pruugi tulla, kui arstiabi on õigel ajal kättesaadav. Kui tervisekaitsetalitused töötavad hästi ja hästi nad praegu töötavad, siis suudame võib-olla ka epideemiad ära hoida. Elu on paraku väga mitmetahuline ja sellise võimaluse ettenägemine ei ole ju halb. Kas me peaksime Riigikogusse kokku tulema ja asuma seadust muutma siis, kui meil epideemia on käes? Mulle on arusaamatu selle 20% ümber käiv müra. Just müra see pool, mis kogu aeg halvustab seda 20%. Kas põhjus on selles, et võtab ära jalgealuse süüdistuselt, et ma esindavat ravimifirmasid, sest siis ma ju ei pooldaks seda protsenti, kui ma ainult nende huve silmas peaksin? Rõhutan veel kord: ma esindan Eesti inimest ja seisan tema kaitsel.

Suur tänu, proua minister, ettekande ja vastuste eest!

Aitäh kõigile küsijatele!

Lugupeetud kolleegid, kuulame ära sotsiaalkomisjoni kaasettekande. Komisjoni esimees Toomas Vilosius, palun!

Aitäh, härra juhataja! Viimasest lugemisest tänaseni on seda eelnõu arutatud neljal komisjoni istungil: 10., 13. ja 17. juunil ning viimati eile. Komisjon on läbi vaadanud kõik esitatud muudatusettepanekud. Muudatusettepanekuid on teinud Riigikogus esindatud fraktsioonid, fraktsioonide arvu mõningane muutus vahepeal tegi sotsiaalkomisjoni töö pisut kergemaks. Sotsiaalkomisjon jõudis üksmeelsele otsusele, et eelnõu on täna vastuvõtmiseks küps. Aitäh!

Tänan! Kas on küsimusi kaasettekandjale? Tiit Toomsalul on kirjalikke küsimusi. Palun, härra kaasettekandja!

Ma loen ette kogu teksti: "Härra Vilosius! Kas Te olete rahul Keskerakonna ja Reformierakonna kokkuleppega?" Ma ei tea kahjuks, millist kokkulepet siin silmas peetakse. Reformierakond ja Keskerakond on kindlasti sõlminud kokkuleppeid väga erinevates küsimustes, väga erinevatel tasanditel ja väga erinevate Keskerakonna ja Reformierakonna liikmete vahel. Kõigi nendega ei saa ma nõus olla, sest ma neid kõiki ei pruugi teada.

Kas on veel küsimusi? Ei ole. On võimalus läbirääkimisteks. Meil on tegemist kolmanda lugemisega ja sõnavõtuõigus on fraktsioonide ning alatiste komisjonide volitatud esindajatel. Kolleeg Mai Treial, Koonderakonna fraktsiooni nimel.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma räägin Koonderakonna-nimelisse fraktsiooni kuuluvate rahvaliitlaste nimel. Oleme viimastel aastatel kogenud, kuidas kõik haiglad, ambulatooriumid ja eraarstid võitlevad haigekassa raha eest. Haigekassal on seni aga puudunud konkreetsed kriteeriumid, mille põhjal otsustada, kellelt ja kui palju arstiabiteenust osta. Suurema limiidi saajad elavad hästi, soetavad seadmeid, teevad uuringuid, operatsioone, mida haiglal on hinnakirja tasakaalustamatuse tõttu olnud isegi kasulik teha. Samal ajal on raviprotsess alafinantseeritud. Endiselt on pikad haiglaravi järjekorrad. Mitmed patsiendid aga ei jõuagi haiglasse, vaid lahkuvad siit ilmast abi saamata. Muidugi võimaldab pikem planeerimine haiglatel plaanipärasemalt tegutseda, kuid patsientidele on oma järjekorra ootamine kindlasti piin. Rikkamad saavad end järjekorras ettepoole osta, järjekorda jäävad väikese sissetulekuga inimesed, see tähendab töötud, eriti pikaajalised töötud ehk heitunud inimesed, samuti pensionärid, puuetega inimesed jne. Kulutused arstiabile on juba suurenenud ning suurenevad veelgi, seda tingib juba ainuüksi ravimite hinna tõus. Kas ja kuidas suudame me ohjeldada ravimitootjate rahajanu selle 20% osaga, mida me ravikindlustuse rahast nüüd soovime ravimitele eraldada? Omaette teema on hambaravi. Eilses Eesti Päevalehes oli juttu sellest, kuidas Jõgevamaa tulevased emad peavad nüüd käima sünnitamas Tartus. Nii jäävad inimesed, kes elavad suurtest keskustest eemal, ilma kvaliteetsest arstiabist ja nende kulutused diagnoosi saamiseks ja konsultatsioonidel käimisele kasvavad. Ravikindlustuse seadus näeb ette võimaluse maksta sõidukuluhüvitist, aga seda alles 1. jaanuarist 2005. Paar suuremat keskust hakkavad dikteerima hindasid ning meil ei jää üle muud kui maksta, kui tahame ellu jääda. Nii olemegi monopoliseerumise tingimustes jõudnud olukorda, kus arstiabi senisest suurema kättesaadavuse asemel jääb üha rohkem inimesi sellest ilma. Eestimaa Rahvaliit on teinud korduvalt ettepanekuid ravikindlustuse seaduse inimkesksemaks muutmiseks. Mitmed neist taotlustest on pärast pikki vaidlusi leidnud ka arvestamist. Näiteks haigushüvitise maksmise jätkamine alates teisest haiguspäevast või näiteks see, et haige lapse põetamise eest on hüvitis 100%. Samuti on 100% hüvitist võimalik saada ka kutsehaiguse või tööõnnetuse, kuriteo tõkestamise või riiklike ja ühiskondlike huvide kaitsmise ning inimelu päästmise korral. Soodsamat käsitlust on leidnud rasedus- ja sünnituspuhkuse korral hüvitise maksmise juhud, kusjuures võimalus rasedus- ja sünnitushüvitisele on ka füüsilisest isikust ettevõtjal. On veel mitmeid teisi momente. Lahendust ei ole aga leidnud veel paljudki probleemid. Olen ka täna küsimuste korras puudutanud täiskasvanute hambaravi. Juhin tähelepanu meie varasematele ettepanekutele, kus Rahvaliit tegi ettepaneku, et kas või osaliseks, 35%, 40% või 50% hüvitamiseks tuleks haigekassa kaudu hambaravi jaoks raha leida. Meil pole tegelikult kasutada ei analüüse ega prognoosi selle kohta, mida toob endaga kaasa see, kui me hambaraviks raha ei leia. Olukorda võib vaid ette kujutada. Veel ühest aspektist, millele ma juhtisin tähelepanu ka täna oma küsimuses. See puudutab § 63 lõiget 3, mille järgi vähemalt 63-aastasele isikule on üks kord kolme aasta jooksul võimalik hüvitada hambaproteesid. Kahjuks kitsendab see säte naiste õigusi. Pika arutelu on kahjuks tulemusteta läbinud ravikindlustuseta isikute arstiabi saamine. Praegu on mittetöötav abikaasa kindlustatud oma abikaasa kaudu, kes töötab. Vabatahtlik kindlustus on kindlasti hea võimalus täiendada ravikindlustuse raha, kuid see on poolik lahendus. Eestis on kahjuks piirkondi, kus on suur tööpuudus, kus on palju heitunud inimesi. Julgen öelda, et selles osas ei ole praegu küll täpset arvu teada. Millistest vahenditest need inimesed endale ravikindlustuse ostavad? Head kolleegid! Tervishoiupoliitikat teostab üks institutsioon - Sotsiaalministeerium. Ellu viib seda rahastamise kaudu teine institutsioon - haigekassa.

Kas on vaja lisaaega?

Jah, ma palun!

Kuni kolm minutit, palun!

See on viinud olukorrani, kus ei arvestata alati ravivajajate tegelikke vajadusi. Üliliberaalne tervishoiukorraldus ei kindlusta arstiabi kättesaadavust kõigile abivajajatele. Haigekassa süsteem on praegu väga kulukas. Proua Jesse arvas, et ravikindlustuse seadus annab kindlasti arstiabile rohkem raha. Kuid millel selline arvamus põhineb? Ravikindlustusraha on ju endiselt 13%. Kas muutuvad riigieelarvelised eraldised? Me ei ole praegu saanud ülevaadet, milline on tegelik seis. Kas haiglavõrgu kapitaalehituse, amortisatsiooni- ja teiste ülalpidamiskulude katmine haigekassa hinnakirja kaudu teatud protsendi ulatuses vähendab või ei vähenda abisaajate hulka - see on praegu siiski vastuseta. SKP-s on tervishoiukulude osatähtsus viimastel aastatel vähenenud. Kui 1995. aastal kulutati tervishoiule 5,18%, siis käesoleval aastal on võimalik kulutada ainult 4,64%, sealhulgas kulutatakse raviteenustele 3,63% asemel 3,01%. Kulutused ravimitele on kasvanud peaaegu kaks korda. Palju on räägitud sellest, et kulutused töövõimetushüvitisteks on kasvanud. Arvud näitavad aga, et see nii tegelikult ei ole. Kui 1995. aastal kulutati selleks 0,93%, siis käesoleva aasta prognoos näitab, et selleks kulutatakse 0,79%. Tervishoiukorralduses on veel väga palju sellist, mis vajab lahtiharutamist, ja mul on hea meel, et juba homme on võimalik istungil sellega algust teha. Esimest korda arutame me taasiseseisvunud Eestis, kuidas on lood tervishoiukorraldusega ja millised võimalused on siin lahendusteks. Ravikindlustuse seaduse eelnõu on selline, mis täna siiski peaks leidma toetust. Selles on nii positiivseid aspekte kui ka seda, mida on kindlasti vaja veel parandada. Ma loodan, et see võimalus meil on. Aitäh!

Suur tänu! Kolleeg Eiki Nestor, Mõõdukate fraktsiooni nimel.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Ravikindlustuse seaduse eelnõu puhul on kõigepealt tegu keerulise seaduseelnõuga ja teiseks on tegu poliitiliselt kaunis valusa seaduseelnõuga. Seetõttu sobib siia kõige vähem tigedus. Alustan sellest, et avaldan siit puldist juba teist korda tunnustust valitsuskoalitsioonile, et neil on jätkunud poliitilist julgust ja soovi seda eelnõu menetleda. Ütlen kohe, et mina püüan selgitada meie mõtteid ega taha mingil juhul minna selles kõnes isiklikuks, sellel ei ole mingit mõtet. Selle eelnõu esitamisel Riigikogusse on tegelikult püütud leida vastust küsimusele, mille Elmar Truu väga õigesti tõstatas. See seadus peab andma vastuse, mida ravikindlustatud saavad selle 13% eest, mida nende tööandjad nende pealt maksavad. Kehtiv ravikindlustusseadus sellele küsimusele vastust ei anna, ei saagi anda ega ole kunagi andnud. Sellel kõigel on rahaline väärtus. Näiteks kui selgus, et teatud põhjustel, mida ma siinkohal ei hakka meenutama, uus ravikindlustuse seadus kõigi eelduste kohaselt selle aasta 1. aprillist või 1. juulist ei jõustu, tuli haigekassa nõukogul endises koosseisus vaadata uuesti läbi oma selle aasta eelarve ja vastavalt sellele suurendada kulutusi soodusravimitele. Vastavalt kehtivale ravikindlustusseadusele oli haigekassa nõukogu kohustatud seda tegema. Minu meelest ei ole mingil juhul sobilik nimetada sellist seadusest lähtuvat tegevust kantimiseks, need lihtsalt on kulud, mida kehtiv seadus nõudis. Tänane eelnõu püüab vastata sellele küsimusele, mille ravikindlustatu esitab ehk mis ta selle 13% eest saab. Paljud sõnavõtjad (ka Mai Treial) puudutasid neid küsimusi. Väga sageli on küsimus ka selles, kas see protsent on õige. Kui me tahame midagi juurde, siis me peaksime ka selle peale mõtlema. See seadus räägib erinevatest ravikindlustuse alalõikudest. Teine eesmärk oli tal veel: aidata ravikindlustust seal, kus king praegu kõige rohkem pigistab. See puudutab ravijärjekordi ja haigekassa võimet sõlmida tervishoiuteenuste pakkujatega lepinguid. Seetõttu on ka täiesti mõistetav, et meie arstkond on sellele niivõrd teravalt ja täiesti õigesti reageerinud, sest ka nemad ootavad seda seadust. Ilma selle seaduseta ei saa sõlmida korralikke tervishoiuteenuste lepinguid haigekassa ja tervishoiuteenuse pakkujate vahel. Ilma selle seaduseta ei saa vastata ka Elmar Truu õigele küsimusele. Ma loodan, et haigekassa nõukogu vana otsus on veel jõus, et kui see seadus vastu võetakse, siis kõik ravikindlustatud peavad saama ühe lihtsa, selge, neile arusaadava dokumendi või bülletääni, kust nad loevad, kuidas arsti juures käia ja mis selle seadusega kaasneb. Nüüd sellest teisest eesmärgist: suunata rohkem raha raviteenuste ostuks. Sellisel kujul ei ole eelnõu enam see eelnõu, mis Riigikokku esitati. Me võime ju rääkida patsiendikesksusest nii- või naapidi, aga tuleb selgelt välja öelda, et nende patsientide keskne ta kindlasti ei ole, kes praegu ootavad raviteenuste järjekorras. Seda põhjusel, et mis puudutab võimalusi ohjeldada soodusravimite kulusid senisest suuremal määral, siis kolmest tehtud ettepanekust on üks jäänud siia alles (väga hea ja aitäh selle eest), üks on ära nülitud (sellest on väga kahju) ning üks on hoopis kõrvale heidetud. Tolle Leedu ... Palun lisaaega!

Palun, kuni kolm minutit!

... ebaõnnestunud eksperimendiga seoses võite lugeda muudatusettepanekute tabelist muudatusettepanekut, mis räägib ravimieelarvest. Kui te seda tähelepanelikult loete, siis näete, et Eestis on selle seadussätte tähenduses tervishoiuteenuse osutaja kohustatud väljastama retsepte kindlustatud isikutele, sõltumata ravimieelarve kokkuleppimise asjaolust, ravimieelarve suurusest või selle ületamisest. Loomulikult sõltub ka ravimieelarve sellest, millised on perearsti patsiendid. Mõõdukate sügavaks kurbuseks ei ühinenud eelnõu algataja ettepanekuga jõustada see muudatusettepanek näiteks 1. jaanuarist 2004 või ei olnud sellega nõus. Sellest on väga kahju. Kolmest ettepanekust sisuliselt poolteise allesjätmine tähendab, et puudub võimalus suunata 80 miljonit kuni 100 miljonit krooni tervishoiuteenuste ostuks. See on see osa seadusest, mis on muutunud ja muutunud halvemas suunas. Nüüd hüvitistest. Hüvitistest niipalju, et mõte panna tööandjad maksma nende haiguspäevade eest, mille eest haigekassa ravikindlustuse seaduse alusel ei maksa, on õige. Kahjuks on siin korduvalt esitatud muudatusettepanek välja jäänud. Mõõdukad toetavad sotsiaalkomisjoni sisseviidud muudatust, et me jätame haigushüvitiste maksmise samasuguseks nagu praegu. See otsus läheb selles mõttes kontekstiga kokku. Raviteenuste ostmise paremaks võimaldamiseks oleks olnud õigem, kui oleks langetatud otsus, et tööandja on kohustatud jätkama töötasu maksmist. Et ei jääks mulje, et on liigutud ainult ühes suunas, siis ütlen, et sünnitushüvitise maksmist on vähendatud 154 päevalt, mis oli eelnõu esialgses variandis, 140 päevale. Aga need on valikud, mida tuleb teha. Nüüd sellest 20%-st ja riskireservist. Minu meelest ütles proua minister meile lõpuks küsimustele vastates siiski, miks see siia seadusesse toodi. Toodi seetõttu, et ta saaks öelda, et ta ei ole käitunud selle eelnõu menetlemisel ravimifirmade huvides. Sisulist tähtsust sellel protsendil ei ole. Ükski minister selle protsendi järgi tegutseda ei saa ning kui see 20% saab täis ja riskireserv on ära kasutatud, siis ei luba ükski erakond oma sotsiaalministril, ükskõik mis erakonnast ta on, vähendada tal soodusravimite nimekirjas olevate ravimite arvu või teha ükskõik mida muud. Nii et see on kõigi eelduste kohaselt üks muudatus, mida Riigikogu järgmine koosseis hakkab arutama. Neid kohti on siin veel. Aitäh!

Suur tänu, Eiki Nestor! Tõnu Kauba, Keskerakonna fraktsiooni nimel, kõne puldist, palun!

Aitäh, härra juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt veel kord lühidalt käesoleva eelnõu ajaloost. Eelnõu sai avalikkusele kättesaadavaks 2001. aasta jaanuaris ja sama aasta novembris esitati see Riigikogule. Eelnõu esmane vaatlus selgitas, et eelmine valitsus ja tema esindaja, sotsiaalminister, olid jätnud olulised tööd tegemata, olles jätnud riigi tervishoiupoliitika jaoks väga olulise seaduse ettevalmistamise haigekassa ülesandeks. Võtke lahti eelnõu seletuskiri, siis te näete seda. Arusaadav, et esitatud eelnõu ei saanud leida ühiskonnas piisavat toetust. Öeldi, et haigekassa olevat eelnõu endale sobivaks kirjutanud. Ühiskonnas levisid eeskätt haigekassa juhtkonna kohta tõsised kahtlused ja ega need praegusekski päris kadunud ole. Peatumata pikemalt ideoloogilistel ja muudel vaidlustel, saame nentida, et praegu on ravikindlustuse seaduse eelnõus mitmeid uusi ja seejuures päris häid lahendusi. Paljud neist kõrvaldavad olemasoleva seaduse halvad mõjud, kuid mõned neist kahjuks ei kuulu siiski rubriiki "piisavalt head lahendused". Samas me muidugi teame, et muutuvas ühiskonnas ei saagi ükski seadus selline olla, et temasse ei võiks pakkuda ikka uusi ja veelgi paremaid lahendusi. Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioonilepingus on seatud eesmärk muuta Eesti tervishoiupoliitika patsiendikesksemaks. Käesoleva eelnõu sisu on Keskerakonna fraktsiooni jaoks eeskätt aegunud ja teiste seadustega mittehaakuva seaduse asemel uue seaduse vastuvõtmine, teiseks, ravimihindade tõusu ohjeldamine ja tingimuste loomine ravimihindade alandamiseks ja, kolmandaks, maksumaksja raha otstarbekas kasutamine, seniste ebaloogilisuste ja mitmete vigade kõrvaldamine ning otstarbekas raha ümberjagamine. Loomulikult sisaldab seadus juriidiliste konstruktsioonide kõrval ka mitmeid poliitilisi lahendusi, nii nagu see ikka seadustes on. Täna on eelnõu 914 pika vaidluse tulemusena jõudnud olukorda, kus mitme võimaluse vahel valides ütlevad Keskerakonna fraktsioon ja Keskerakond: me toetame ravikindlustuse seaduse vastuvõtmist, sest eelnõu 914 on muutunud oluliselt patsiendikesksemaks. Mõned näited. Ravikindlustusdokumentide esitamise praegune kord võimaldab olukorda, kus kohustatud subjekt jätab vajalikud dokumendid esitamata, aga ta ei kanna selle eest mingit vastutust ning kindlustatul tekib probleeme hüvitise saamisel. Eelnõu kohaselt tuleb kättesaadavaid andmeid kasutada nii, et kindlustatul endal ei oleks vaja pidevalt uusi andmeid koguda ega esitada. Eelnõuga pikendame me ka laste ravikindlustatust 19. eluaastani. See on kooskõlas ka hariduspoliitikaga. See tähendab, et õppurid saavad automaatselt ravikindlustuse, nüüd kuni 24. eluaastani, selle aja jooksul on tavaliselt võimalik õpingud nominaalajaga lõpetada. Märgin ka uut võimalust liituda vabatahtlikult solidaarsuskindlustusega, mis on kindlasti vajalik ajutiselt mittetöötavate isikute jaoks. Eelnõu sätestab kriteeriumid tervishoiuteenuse jaoks, ilma milleta ei saa teenus olla haigekassa vastavas loetelus. See on oluline muu hulgas nn nõiavitsa või posimise või muude tsirkuste puhul, mis tähendab, et maksumaksja raha kasutatakse nüüd vaid tõendatud efektiivsusega meditsiinilise teenuse rahastamiseks. See on patsiendile selgelt kasulik. Loomulikult toimuvad nende teenuste loetelu koostamisel läbirääkimised erialaseltsidega. Mõni sõna hüvitiste kohta. Me rõhutame, et sünnitushüvitiste maksmine pikeneb praeguselt 126 päevalt 140 päevani. Lapsendamishüvitist makstakse praegu kuni üheaastase lapse lapsendamisel, nüüd hakatakse seda maksma kuni kümneaastase lapse lapsendamisel. Haigushüvitiste osas oli praegu ooteperiood üks päev ja, nagu täna ka korduvalt räägiti, jääb see nii ka edaspidi. Selles osas ei ole reeglite muutmine kindlasti otstarbekas. Eelnõu alusel rakendub alates 2005. aastast sõidukuluhüvitis, mida praegu ei ole. Tõsi, seaduse jõustumine toob kaasa töövõimetushüvitiste kulu suurenemise ligikaudu 5%, see on suurusjärgus umbes 40 miljonit krooni. Patsiendi kasu poolt vaadates on üks peamisi saavutusi ravimikulu suurenemise pidurdamine. Vaatamata sellele, et haigekassa suuvoodriks olnud isikud püüdsid korduvalt pidurdada nimetatud piirangute seadmist, suutis sotsiaalkomisjon need piirangud ikkagi sätestada. Eri prognooside alusel annavad need piirangud ligemale pool miljardit krooni eelarvelise raha kokkuhoidu. Seega jääb ilmselgelt rohkem raha tervishoiuteenuse eest maksmiseks. See loob aga eelduse ebaloomulikult pikkade ravijärjekordade lühendamiseks. Mind isiklikult paneb imestama, et eelmise valitsuse ajal ei püütud sisuliselt mitte midagi teha pikkade järjekordade lühendamiseks. Poliitilised otsustajad just nagu ei kuulnudki haigete nuttu arstide ukse taga. Sätestades ravimite haigekassa loetellu sattumise kriteeriumid, sätestame selle, et ravimifirmad on sunnitud asuma läbirääkimistesse. Senini viljeles sotsiaalpoliitika elluviija, s.o ministeerium, äärmusliberaalset poliitikat, kus riigi funktsioon kaitsta oma kodanikke jäeti täitmata ning ravimite hinnad jäeti reguleerimata. Võimalik ka, et seda tingis tollaste poliitikute poliitiline ebaküpsus ja vähene arusaam oma funktsioonist sotsiaalpoliitikas. Ravimite piirhinna süsteemi rakendamine tähendab, et ebamõistlikku hinda ei saa nõuda ning müüja ei saa olla lihtsalt tugevam pool, kes seab tingimusi ega kanna mingit vastutust. Piirhindade kehtestamine on eri eluvaldkondades normaalne regulatsioonimehhanism ning selle kasutamata jätmine viitab selgelt poliitilisele ebaküpsusele. Viimast väidet iseloomustab viimaste aastate mitmekordne ravimihindade tõus, mida eelmine valitsus, me oleme seda korduvalt öelnud ega väsi kordamast, ei püüdnudki ohjeldada. Sellega lõpetan fraktsiooni seisukohtade refereerimise ning kordan veel kord eelöeldut. Mitmete, küllalt keeruliste ja raskete valikute vahel valides ütleb Keskerakond täna, et me toetame ravikindlustuse seaduse vastuvõtmist, sest eelnõu on muutunud selgelt patsiendikesksemaks. Tänan!

Tänan, Tõnu Kauba! Rohkem kõne- ega sõnavõtusoove ei ole. Läbirääkimised on lõpetatud ja ma palun kõnepulti tagasi sotsiaalkomisjoni esimehe Toomas Vilosiuse, et läbi vaadata muudatusettepanekud. Esimene muudatusettepanek on sotsiaalkomisjonilt, eelnõu algataja toetab. Teine muudatusettepanek on sotsiaalkomisjonilt, eelnõu algataja toetab, samuti kolmandat muudatusettepanekut. Neljas muudatusettepanek on Mõõdukate fraktsioonilt, eelnõu algataja ei toeta, juhtivkomisjon jätab arvestamata. Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada. See piirang on ohtlik, mõttetu ja tuleb seaduseelnõust välja jätta.

Tänan! Palun, komisjon!

Komisjonis oli poolt 2 liiget, vastu 6, erapooletuid 1.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 13 Riigikogu liiget, vastu on 49, erapooletuid ei ole. Ettepanek on tagasi lükatud. Viies muudatusettepanek on Eesti Reformierakonna fraktsioonilt, eelnõu algataja toetab, juhtivkomisjon arvestab täielikult. See ettepanek kuulub vastavalt kodukorraseaduse § 88 lõikele 3 hääletamisele. Austatud Riigikogu, panen hääletusele viienda muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 54 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Ettepanek on vastu võetud. Kuues muudatusettepanek on Mõõdukate fraktsioonilt, eelnõu algataja ei toeta, juhtivkomisjon jätab arvestamata. Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada. Mõõdukate fraktsioon avaldab tunnustust, et vahepeal eelnõusse hääletatud variandi puhul, mis oli väga patsientidevaenulik ja võttis neilt ära mitmeid võimalusi, mis neil haigekassa nõukogu kaudu on, on püütud leida kompromissi. Ka meie oleme püüdnud pakkuda kompromissi, mis tähendab, et tervishoiuteenuste loetelu määramise kord jääb samasuguseks nagu praegu.

Tänan! Palun, komisjon!

Poolt 2, vastu 6, erapooletuid 1.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele kuuenda muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt hääletas 13 Riigikogu liiget, vastu on 48, erapooletuid ei ole. Ettepanek on tagasi lükatud. Seitsmes muudatusettepanek on Mõõdukate fraktsioonilt, eelnõu algataja ei toeta, juhtivkomisjon jätab arvestamata. Kaheksas muudatusettepanek on samuti Mõõdukate fraktsioonilt, eelnõu algataja ei toeta, juhtivkomisjon jätab arvestamata. Üheksas muudatusettepanek on sotsiaalkomisjonilt, eelnõu algataja toetab, samuti kümnendat muudatusettepanekut. 11. muudatusettepanek on Mõõdukate fraktsioonilt, eelnõu algataja ei toeta, juhtivkomisjon jätab arvestamata. Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada. Ravimieelarve sellisel kujul ei ole mingil juhul patsiendivaenulik. Ta on patsientide nimistutest lähtuv, aga annaks ka haigekassale võimaluse jälgida meie arstide praktikat ravimite väljakirjutamisel. Seda meetodit kasutatakse peaaegu kõigis kultuurriikides.

Tänan! Palun komisjoni seisukohta!

Poolt 4, vastu 6, erapooletuid 0.

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 11. muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 14 ja vastu 49 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek on tagasi lükatud. 12. muudatusettepanek on Isamaaliidu fraktsioonilt, eelnõu algataja ei toeta, juhtivkomisjon jätab arvestamata. Tiit Sinissaar, palun!

Aitäh, härra juhataja! Ma palun fraktsiooni nimel seda ettepanekut hääletada. Juhin kolleegide tähelepanu sellele, et erinevalt eelmisest ettepanekust sisaldab meie ettepanek 20% piirangut ravimite jaoks. Tervikuna annaks see ettepanek reaalse mehhanismi sotsiaalministrile tema õiglases võitluses ravimihindade alandamise eest.

Tänan! Palun, komisjon!

Poolt 4, vastu 6, erapooletuid ei olnud.

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 12. muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 11 ja vastu 44 Riigikogu liiget, 1 on erapooletu. Ettepanek on tagasi lükatud. 13. muudatusettepanek on sotsiaalkomisjonilt, eelnõu algataja toetab. 14. muudatusettepanek on Isamaaliidu fraktsioonilt, eelnõu algataja ei toeta, juhtivkomisjon jätab arvestamata. Tiit Sinissaar, palun!

Aitäh, härra juhataja! Fraktsiooni nimel palun ka seda hääletada. Meie arvates laiendaks ettepanek ravimiturgu, soodustaks vaba konkurentsi ja avardaks arstide valikuvõimalusi. Peale selle aitaks ta ministrit tema õiglases võitluses ravimihindade alandamise eest.

Tänan! Palun, komisjon!

Poolt 4, vastu 6.

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 14. muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 18 Riigikogu liiget, vastu on 43, erapooletuid 2. Ettepanek ei leidnud toetust. 15. muudatusettepanek on Mõõdukate fraktsioonilt, eelnõu algataja ei toeta, juhtivkomisjon jätab arvestamata. Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada. See laiendaks sotsiaalministri võimalusi piirhindu kehtestada. Riigikogu on teinud siin mõttetuid piiranguid.

Tänan! Palun, komisjon!

Poolt 4 ja vastu 6 komisjoni liiget.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele 15. muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 12 Riigikogu liiget, vastu on 43, erapooletuid 2. Ettepanek on tagasi lükatud. 16. ettepanek on sotsiaalkomisjonilt, eelnõu algataja toetab. 17. muudatusettepanek on Mõõdukate fraktsioonilt, eelnõu algataja ei toeta, juhtivkomisjon jätab arvestamata. 18. muudatusettepanek on samuti Mõõdukate fraktsioonilt, eelnõu algataja ei toeta, juhtivkomisjon jätab arvestamata. 19. muudatusettepanek on Mõõdukate fraktsioonilt, eelnõu algataja ei toeta, juhtivkomisjon jätab arvestamata. 20. muudatusettepanek on sotsiaalkomisjonilt, eelnõu algataja toetab. 21. muudatusettepanek on Isamaaliidu fraktsioonilt, eelnõu algataja ei toeta, juhtivkomisjon jätab arvestamata. Tiit Sinissaar, palun!

Aitäh, härra juhataja! Ma palun seda ettepanekut hääletada. Selle ettepaneku suundumus on risti vastupidine sellele ettepanekule, mis on tabelis järgmine ja mille komisjon hääletas eile erakorralisel koosolekul erakorralises korras sisse. Selle mõte on see, et ta aitaks olulisel määral suurendada rahahulka, mis läheb inimeste ravimise peale, ja vähendaks koormust, mis on seotud pisikeste haigestumistega, mis ei ole märkimisväärsed, aga kuhu kuluv rahahulk on väga suur. Siin on valiku koht, kas me tahame Eesti inimesi paremini ravida või mitte.

Tänan! Palun, komisjon!

Komisjonis oli poolt 1 liige, vastu 7.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele 21. muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 2 Riigikogu liiget, vastu on 60, erapooletuid ei ole. Ettepanek on tagasi lükatud. 22. muudatusettepanek on sotsiaalkomisjonilt, eelnõu algataja toetab. See ettepanek kuulub hääletamisele vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele. Austatud Riigikogu, panen hääletusele 22. muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 59 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Ettepanek on vastu võetud. 23. ettepanek on Mõõdukate fraktsioonilt, eelnõu algataja ei toeta, juhtivkomisjon jätab arvestamata. Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Palun seda muudatust hääletada. Selline piirang ei ole mõistlik ja tekib küsimus seaduse vastavusest põhiseadusele.

Tänan! Palun, komisjon!

Poolt 3, vastu 5, erapooletuid 1.

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 23. muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 12 Riigikogu liiget, vastu 46, erapooletuid ei ole. Ettepanek on tagasi lükatud. 24. muudatusettepanek on Mõõdukate fraktsioonilt, eelnõu algataja ei toeta, juhtivkomisjon jätab arvestamata. Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Palun seda muudatust hääletada. See taastaks eelnõus olnud esialgse ettepaneku, et sünnituslehe pikkus praeguse 126 päeva asemel oleks 154 päeva.

Tänan! Palun, komisjon!

Poolt 2, vastu 5, erapooletuid 1.

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 24. muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 18 Riigikogu liiget, vastu on 45, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 25. muudatusettepanek on sotsiaalkomisjonilt, eelnõu algataja toetab. 26. ettepanek on samuti sotsiaalkomisjonilt, eelnõu algataja toetab. 27. muudatusettepanek on Mõõdukate fraktsioonilt, eelnõu algataja ei toeta, juhtivkomisjon jätab arvestamata. Eiki Nestor, palun!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Tänan! Palun, komisjon!

Poolt 2, vastu 5, erapooletuid 2.

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 27. muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 16 Riigikogu liiget, vastu on 44, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 28. ettepanek on sotsiaalkomisjonilt, eelnõu algataja toetab. 29. muudatusettepanek on samuti sotsiaalkomisjonilt, eelnõu algataja toetab. 30. muudatusettepanek on Mõõdukate fraktsioonilt, eelnõu algataja ei toeta, juhtivkomisjon jätab arvestamata. 31. muudatusettepanek on sotsiaalkomisjonilt, eelnõu algataja toetab, samuti 32. muudatusettepanekut. 33. muudatusettepanek on Mõõdukate fraktsioonilt, eelnõu algataja ei toeta, juhtivkomisjon jätab arvestamata. 34. muudatusettepanek on Mõõdukate fraktsioonilt, eelnõu algataja ei toeta, juhtivkomisjon jätab arvestamata. 35. muudatusettepanek on Mõõdukate fraktsioonilt, eelnõu algataja ei toeta, juhtivkomisjon jätab arvestamata. 36. muudatusettepanek on sotsiaalkomisjonilt, eelnõu algataja toetab, samuti 37., 38., 39. ja 40. muudatusettepanekut. 41. muudatusettepanek on Isamaaliidu fraktsioonilt, eelnõu algataja ei toeta, juhtivkomisjon jätab arvestamata. 42. muudatusettepanek on sotsiaalkomisjonilt, eelnõu algataja toetab. Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada. Enne hääletamist palume me viieminutist vaheaega!

Vaheaeg kuni kella 19.01-ni. V a h e a e g

Austatud kolleegid, Mõõdukate fraktsiooni palutud viieminutine vaheaeg on läbi. Jätkame eelnõu menetlemist. Viimane, 42. muudatusettepanek läheb hääletamisele, aga kõigepealt palun komisjoni seisukohta.

Selle ettepaneku poolt olid kõik istungil osalenud 9 komisjoni liiget.

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 42. muudatusettepaneku. Palun hääletada! Tõnu Kauba, palun!

Ma palun enne hääletamist teha kohaloleku kontrolli!

Austatud kolleegid, teeme kohaloleku kontrolli. Kohalolijaks registreeris end 65 Riigikogu liiget. Austatud kolleegid, panen hääletusele 42. muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 60 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Ettepanek on vastu võetud. Kas eelnõu algataja soovib lõppsõna? Palun, Siiri Oviir!

Ma tahan tänada Riigikogu, nii oponente kui ka toetajaid, sest selle eelnõu ümber oli tõsine dialoog ja diskussioon. See seadus on kõigile meie ühiskonnas vajalik. Tahan tänada sotsiaalkomisjoni, kes on väga pingsa töö tulemusena - toimus üle 30 komisjoni istungi - läbi vaadanud 351 muudatusettepanekut. Kõiki ettepanekuid vaagiti, kaaluti ja arutati. Nii et eelnõuga on tehtud ära väga suur töö ja see eelnõu on meie praeguste võimete tipp. Ma tänan teid kõiki ja kutsun üles seadust toetama! Aitäh!

Suur tänu, proua minister! Kas kaasettekandja soovib lõppsõna? Palun, Toomas Vilosius!

Komisjoni esimehena ja selle eelnõu kaasettekandjana tahan avaldada tänu kõigile kolleegidele, eriti nendele inimestele, kes osalesid sotsiaalkomisjoni töös, sest see eelnõu on tõesti läbinud pika menetluse kahe valitsuskoalitsiooni jooksul. Pean tunnistama, et komisjon oli selle eelnõu menetlemisel, vaatamata erinevatele soovidele, tahtmistele, poliitilistele seisukohtadele, väga üksmeelne ja ma tahan komisjoni selle eest suuresti kiita. Komisjon tegi selle seaduseelnõu kohta ka väga palju muudatusettepanekuid. Selles konkurentsis kuulub koht nr 2 loomulikult Tiit Toomsalule, heale kolleegile, keda ma tahan komisjoni nimel suuresti tänada. Samas pean muidugi kurvastusega tõdema, et Tiit Toomsalu ettepanekutest leidis nii komisjoni töös kui ka siin saalis tunnustust tõesti kaduvväike osa. Aga ma arvan, et järgmiste eelnõude menetlemisel läheb Tiit Toomsalul ja meil kõigil veel paremini. Aitäh!

Suur tänu! Kui seda lõppsõna tõesti kõneks pidada, siis võiks ka Tiit Toomsalule sõna anda.

Tänan, härra juhataja! Tõepoolest, kuna Eestimaa Ühendatud Rahvapartei fraktsiooni kaotamise tõttu, Keskerakonna tugevate jõupingutuste tõttu oleme ilma jäänud lõppsõnavõimalusest fraktsiooni nimel, siis ma tänan head kolleegi Vilosiust, kes andis mulle selle suurepärase võimaluse. Tõepoolest, nendest 350 parandusettepanekust ligi 90 olid Toomsalu omad ja nende arvestamata jätmine tähendab ainult ühte asja: see seaduseelnõu, kuigi ta on läinud tükk maad paremaks, pole niivõrd hea, et teda seadusena vastu võtta. Austatud kolleegid, käitugem vastavalt!

Tänan, Tiit Toomsalu! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad lõppsõna? Tiit Sinissaar, palun, Isamaaliidu fraktsiooni nimel!

Austatud härra juhataja! Lugupeetavad kolleegid! Ma imetlen siiralt sotsiaalministrit, kes on otsustanud üksinda minna suurde võitlusesse ravimihindade alandamise nimel. Ta on paraku hüljanud kõik abipakkumised ja jätnud endale relvaks üksnes selle 20% piiri. Mis teha. Soovime sotsiaalministrile südamest jõudu selles võitluses! Paraku kaasneb sellise ainupädevusega ka ainuvastutus, aga jõudu ikkagi. Meile teeb väga suurt muret, et raviks mõeldud summad tegelikult oluliselt vähenevad. Tuletame meelde, et esialgses tekstis oli haiguslehtede koha peal kirjas kolm esimest päeva, mis ei kuulunud tasustamisele, see oli seotud sünnitus- ja raseduspuhkuse pikendamisega. Siis lepiti kompromissi korras kokku, et jääb kaks päeva, ja viimasel hetkel tuli sinna sisse üks päev. Järgmise aasta 1. juulist lähevad raviraha hulka ka kulutused hoonete ehitamisele ja renoveerimisele, aga sellele summale, muide, laieneb seesama 20% piir. Nii et, piltlikult öeldes, iga telliskiviga saab pealekauba kaasa ka ühe tableti. Asjale pani tegelikult krooni pähe all-linnast tulnud viimase hetke käsk, mida täideti märkimisväärse kuulekuse ja usinusega. Riigikogus saavutatud kokkulepped ja tasakaal löödi sotsiaalkomisjonis pärast komisjoni sisulise töö lõppemist toimunud erakorralisel koosolekul uppi. Isamaaliidu fraktsiooni nimel on mul teile teatada, et me ei kavatse aidata kalleid kolleege valitsuskoalitsioonist, kes usinalt tahavad parlamendis täita all-linnast tulnud korraldusi, ega saa toetada vastuolulist ja tasakaalust väljas ravikindlustuse seaduse eelnõu (mida on juuresolevalt pildilt ka näha), mis meie arvates vähendab kõvasti ravimiseks minevat raha. Isamaaliidu nimel pean ütlema, et vastutus selle eest langeb kaksikliidule. Aitäh!

Suur tänu, Tiit Sinissaar! Kalev Kotkas, kõne puldist, Mõõdukate fraktsiooni nimel.

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Ravikindlustuse seaduse peamine mõte on anda ravikindlustatule selge vastus, mida tal 13% ravikindlustusmaksu eest on õigus saada, ning suunata ravikindlustusmaksetest rohkem raha ravi jaoks. Ravi jaoks eraldatava summa suurendamine võimaldaks parandada ravi kvaliteeti, lühendada eriarstiabi järjekordi ning tõsta lõpuks ometi meditsiinipersonali palku. Eelnõu menetlemine uue koalitsiooni "targal" juhtimisel on neid algseid eesmärke tugevalt moonutanud. Mõõdukate fraktsioon ei ole nõus, et kodanikuühiskonna tunnustele ja muidu headele tavadele vastav selge ja laiapõhjaline otsustuse ja vastutuse protsess on muudetud ministrikeskseks. Avalik-õiguslik haigekassa nõukogu on muudetud sisuliselt tervishoiusõprade klubiks. Me ei saa leppida ka sellega, et soodusravimitele mineva raha kokkuhoiuks jäetakse kasutamata ravimieelarve ja sarnase toimeainega soodusravimite kasutamisega kaasnevad võimalused. Samuti pole me nõus algselt planeeritud 154 päeva pikkuse rasedus- ja sünnituspuhkuse vähendamisega 140 päevale. Probleeme on veelgi. Samas aga on seda seadust väga vaja. Lähtudes arusaamast, et halb seadus on parem kui seadusetus, hääletab Mõõdukate fraktsioon täna ravikindlustuse seaduse vastuvõtmise poolt. Aga seaduse tänane vastuvõtmine ei vabasta meid kohustusest teemaga jätkuvalt tegelda. Mis puutub kolleeg Kauba lahmivasse kriitikasse kõige olnu aadressil, siis jääb üle talle tema lühikese mälu või pealiskaudse süvenemise pärast vaid kaasa tunda. Enamik tema patsiendikesksuse tõestuseks nimetatud argumente on eelnõus sees olnud algusest peale. Tõsi, kolleeg Kauba tegeles siis põhiseaduskomisjoni liikmena hoopis teiste asjadega. Mõõdukate fraktsioon on väga tänulik suurele ametnike ja spetsialistide armeele, kes viimase kahe aasta jooksul on selle eelnõu kallal palju vaeva näinud ja aidanud kaasa selle seaduseks vormimisele. Suur tänu!

Suur tänu, Kalev Kotkas! Rohkem lõppsõnasoove ei ole. Siirdume lõpphääletuse juurde. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse eelnõu 914. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Seaduse vastuvõtmise poolt on 59 Riigikogu liiget, vastu on 1, erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud. (Aplaus.)

Austatud kolleegid! Hakkame käsitlema Vabariigi Valitsuse algatatud erakorralise seisukorra seaduse, halduskohtumenetluse seadustiku, kodakondsuse seaduse, rahuaja riigikaitse seaduse ja vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seaduse muutmise seaduse eelnõu. Algab teine lugemine. Palun ettekandeks kõnepulti justiitsminister Märt Raski!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Eelnõud nr 992 ja 993 on omavahel tihedalt seotud. Eelnõu nr 993 on tänases päevakorras üks viimaseid. Nende eelnõude ühine eesmärk on haldusõigusreformi lõpuleviimine. Käesoleva eelnõuga lisatakse erakorralise seisukorra seadusse, rahuaja riigikaitse seadusse ja vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadusse üldviide haldusmenetluse seadusele. Algataja toetab kõiki esitatud muudatusettepanekuid. Algataja toetab ka juhtivkomisjoni ettepanekut eelnõu täna seadusena vastu võtta. Aitäh!

Tänan, härra minister! Kas kolleegidel on ettekandjale küsimusi? Ei ole. Palun kaasettekandeks kõnepulti põhiseaduskomisjoni esimehe Indrek Meelaku!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Eelnõu algatas Vabariigi Valitsus käesoleva aasta 18. veebruaril ning selle esimene lugemine toimus 13. märtsil. Põhiseaduskomisjon arutas eelnõu esimese lugemise järgselt oma 4. juuni, 11. juuni ja 17. juuni istungil. Tähtajaks laekus üks muudatusettepanek kolleeg Andres Herkelilt, mida komisjon arvestas täielikult. Kaks ülejäänud muudatusettepanekut sõnastas põhiseaduskomisjon ise. Üks neist puudutab seaduse jõustumise tähtaega. Eelnõu vajab vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust, sest tegemist on konstitutsiooniliste seaduste muutmisega. Komisjon otsustas (5 poolt, 0 vastu, 2 erapooletut) teha Riigikogu täiskogule ettepanek seaduseelnõu 992 seadusena vastu võtta. Suur tänu!

Tänan, Indrek Meelak! Kas on kaasettekandjale küsimusi? Ei ole. Kas kolleegid soovivad osaleda läbirääkimistel? Kõne- ega sõnavõtusoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Palun uuesti kõnepulti tagasi Indrek Meelaku, et vaadata läbi muudatusettepanekud. Esimene muudatusettepanek on põhiseaduskomisjonilt, eelnõu algataja toetab. Teine muudatusettepanek on Andres Herkelilt, eelnõu algataja toetab, juhtivkomisjon arvestab täielikult. Kolmas muudatusettepanek on põhiseaduskomisjonilt, eelnõu algataja toetab. Oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Kas eelnõu algataja soovib lõppsõna? Kaasettekandja, fraktsioonide volitatud esindajad - ei soovi. Siirdume lõpphääletuse juurde. Toomas Varek, palun!

Keskerakonna fraktsioon palub enne hääletamist viieminutist vaheaega.

Vaheaeg kuni kella 19.22-ni. V a h e a e g

Austatud Riigikogu, Keskerakonna fraktsiooni palutud viieminutine vaheaeg on möödas. Kuna tegemist on eelnõuga, mille vastuvõtmine nõuab Riigikogu koosseisu häälteenamust, teeme kõigepealt kohaloleku kontrolli. Kohalolijaks registreeris end 60 Riigikogu liiget. Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud erakorralise seisukorra seaduse, halduskohtumenetluse seadustiku, kodakondsuse seaduse, rahuaja riigikaitse seaduse ja vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seaduse muutmise seaduse eelnõu 992. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Eelnõu vastuvõtmise poolt on 60 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Lugupeetud kolleegid! Jätkame Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustikuga seonduvate seaduste muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu teist lugemist. Palun ettekandeks kõnepulti taas justiitsminister Märt Raski!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Karistusseadustikuga seonduvate seaduste muutmise ja täiendamise seaduse eelnõus muudetakse 119 seadust. Neis 119 seaduses sätestatakse väärteo koosseisud ja karistused nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele. Seaduse jõustumine on ette nähtud koos karistusseadustiku jõustumisega, see tähendab käesoleva aasta 1. septembril. Samal ajal tunnistatakse haldusõiguserikkumiste seadustik kehtetuks. Eelnõu tekst on seaduseks vormimiseks küps. Eelnõu on pikka aega põhjalikult menetletud ja viimistletud, peetud nõu vastavate ministeeriumide ja praktikutega ning arvestatud Riigikogu liikmete ettepanekuid. Lubatagu mul siinkohal avaldada tänu tehtud ülisuure just normitehnilise töö eest õiguskomisjonile ja kõigile Riigikogu liikmetele, kes on oma ettepanekutega aidanud eelnõu parandada. Toetan juhtivkomisjoni ettepanekut eelnõu täna seadusena vastu võtta. Aitäh!

Tänan, härra minister! Jaan Pöör, palun!

Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Ega nüüd nende karistuste sisseviimine eriseadustesse ei too kaasa ka menetluslikke protseduure, mis võiksid muuta need seadused 51 hääle seadusteks?

Ei. Menetlus on väärteomenetluses, mis on vastu võetud eraldi menetlusseadusega. Konkreetsed normid lähevad eriseadustesse ja see ei muuda põhiseaduse § 104 mõttes mitte midagi.

Tänan! Vahur Glaase, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus puudutab eelnõu § 119, autoveoseaduse muutmist ja täpsemalt autoveoseaduse § 31³ "Autovedu sõidukikaardita". Siin on selline tekst: "Tasulise autoveoteenuse osutamise eest sõidukikaardita, samuti omal kulul korraldatava autoveo eest sõidukikaardita ..." Minu küsimus on selles, et kui firmal on sõiduk ja ta kasutab seda oma firma tarbeks, kas siis selle sätte alusel saab firmat karistada, kui tal näiteks sõidukikaarti ei ole. Kas tal üldse peab see olemas olema või ei pea?

Sel juhul ei loeta seda tasulise teenuse osutamiseks, see on majandustegevus. Autovedu oma autodega ilma sõidukikaardita on samasugune majandustegevus nagu kõik muud veod. Ma ei leidnud seda tekstist üles, aga mälu järgi võin teile öelda, et ette on nähtud 100 trahviühikut ja tegemist on konkreetse teenuse osutamisest tuleneva sättega. Praeguse eelnõu eesmärk on ühtlustada karistusi ja nende koosseisu dispositiivne osa ei ole muudetud.

Tänan! Tiit Käbin, palun!

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud minister! Eelnõuga 118, mis muudab 119 seadust, on tehtud muidugi ära suur, märkimisväärne ja tänuväärne töö. Kiita tuleb ka seda, et liiklusseaduse terviktekst, mis ilmselt kõige rohkem inimesi puudutab, kuulub lähiajal avaldamisele. Samas aga tavainimene, keda huvitab vastutus ühe, teise või kolmanda väikese seadusrikkumise eest, sai varem vastuse haldusõiguserikkumise seadustikust, nüüd aga peab ta läbi lugema kümneid seadusi. Kas on mõeldud ka sellele, et mõne teisegi seaduse tekst, mis puudutab suuremat isikute ringi, lähiajal avaldataks?

Aitäh! Terviktekstide avaldamisest on ka selle seaduse rakendussätetes räägitud, see on valitsuse kohustus. See on üks asi. Teine asi on see, et me oleme läinud süsteemile, kus sanktsioonid pannakse eriseaduste sappa, ja lugedes seaduse läbi, saab teada ka, millise eksimuse eest kuidas karistatakse.

Tänan! Jaan Pöör, teine küsimus, palun!

Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Mul on umbes samasugune küsimus nagu Vahur Glaaselgi. See käsitleb lehekülge 108 ehk omal kulul autoveo korraldamist sõidukikaardita. Sõidukikaarti omal kulul korraldatava autoveo puhul ei nõutagi, sest näiteks kohaliku omavalitsuse korraldatav bussisõit käib autoveoseaduse alla, mitte ühistranspordiseaduse alla. Sõidukikaarti nõutakse ainult sellisel juhul, kui hakatakse rahvusvahelist vedu tegema ehk veetakse lapsed üle riigipiiri ekskursioonile. Selles suhtes on mul sama kahtlus mis härra Glaaselgi, et kas see on ikka siin õige asi.

Ma arvan, et tegemist on õige asjaga, sest me oleme kõik need dispositsioonid võtnud eriseadustest ja nende osas muudatusi ei ole tehtud. Küsimus on karistuste ühtlustamises, ümbergrupeerimises. Kui siin on tekkinud mingisugune praktiline küsimus, siis tuleks see lahendada vastava valdkonna seaduses. Ma arvan, et kui täna tekivad küsimused just sanktsioonide osas, siis see oleks diskussiooni koht. Praegu ei pane me ette selle konkreetse teie tsiteeritud dispositsiooni muutmist. Minul ei ole kahtlust selles, et me tegeleme ausa, õige ja hea asjaga.

Suur tänu, härra minister! Rohkem Riigikogu liikmetel teile küsimusi ei ole. Palun kaasettekandeks kõnepulti õiguskomisjoni esimehe Väino Linde!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Käesolev seaduseelnõu algatati 9. juunil aastal 1999 ja tänaseks on eelnõu jõudnud niikaugele, et õiguskomisjon teeb meile kõigile ettepaneku eelnõu nr 118 seadusena vastu võtta. Juhin tähelepanu, et see seaduseelnõu vajab seaduseks saamiseks Riigikogu koosseisu poolthäälte enamust. Aitäh!

Tänan, Väino Linde! Kolleegidel küsimusi ei ole. Kas kolleegid soovivad osaleda läbirääkimistel? Kõne- ega sõnavõtusoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Ma palun kõnepulti tagasi Väino Linde, et vaadata läbi muudatusettepanekud. Esimene muudatusettepanek on Ants Käärmalt, eelnõu algataja toetab, juhtivkomisjon arvestab täielikult. Teine muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, eelnõu algataja toetab. Kolmas muudatusettepanek on samuti õiguskomisjonilt, eelnõu algataja toetab, samuti neljandat, viiendat ja kuuendat ettepanekut. Seitsmes muudatusettepanek on Ants Käärmalt, eelnõu algataja toetab, juhtivkomisjon arvestab sisuliselt. Kaheksas muudatusettepanek on Ants Käärmalt, eelnõu algataja toetab, juhtivkomisjon arvestab sisuliselt. Üheksas muudatusettepanek on Ants Käärmalt, eelnõu algataja toetab, juhtivkomisjon arvestab täielikult. Kümnes muudatusettepanek on Ants Käärmalt, eelnõu algataja toetab, juhtivkomisjon arvestab täielikult. Ka 11. muudatusettepanek on Ants Käärmalt, eelnõu algataja toetab, juhtivkomisjon arvestab täielikult. 12. muudatusettepanek on Ants Käärmalt, eelnõu algataja toetab, juhtivkomisjon arvestab sisuliselt. 13. muudatusettepanek on keskkonnakomisjonilt, eelnõu algataja toetab, juhtivkomisjon arvestab sisuliselt. 14. muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, eelnõu algataja toetab. 15. ettepanek on ka õiguskomisjonilt, eelnõu algataja toetab, samuti 16., 17., 18. ja 19. muudatusettepanekut. Oleme läbi vaadanud kõik laekunud muudatusettepanekud. Kas eelnõu algataja soovib lõppsõna? Kaasettekandja, fraktsioonide volitatud esindajad - lõppsõnasoovi ei ole. Siirdume lõpphääletuse juurde. Lugupeetud kolleegid, kuna tegemist on eelnõuga, mille vastuvõtmine eeldab Riigikogu koosseisu häälteenamust, teeme kohaloleku kontrolli. Kohalolijaks registreeris end 58 Riigikogu liiget. Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustikuga seonduvate seaduste muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu 118. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Seaduse vastuvõtmise poolt on 58 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Austatud Riigikogu! Hakkame järgnevalt käsitlema Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse koodeksi, haldusõiguserikkumiste seadustiku ning apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu. Algab teine lugemine. Palun, härra minister!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Kriminaalmenetluse koodeksi, haldusõiguserikkumiste seadustiku ning apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu põhieesmärk on kriminaalmenetluse kiirendamine ja menetlusosaliste distsiplineerimine. Riigikogu täiskogus eelnõu esimesel lugemisel kerkinud probleeme arutati õiguskomisjonis. Arutelu tulemusena on lihtmenetluse aluste laiendamine eelnõust välja jäetud. Loodetavasti tullakse selle küsimuse juurde tagasi sügisel või Riigikogu menetluses oleva kriminaalmenetluse seadustiku täisteksti arutamisel. Kui selline lähenemisvariant ei peaks Riigikogule siis vastuvõetavaks osutuma, on tarvis teha väga tõsised õiguspoliitilised otsused. Küll aga annab eelnõu praeguses redaktsioonis võimaluse kohtute tööd oluliselt parandada ja kiirendada. Eelnõu algataja toetab õiguskomisjoni ettepanekut eelnõu täna seadusena vastu võtta. Aitäh!

Tänan, härra minister! Tiit Toomsalu, palun!

Tänan, härra juhataja! Austatud härra minister! Te toonitasite oma sõnavõtus, et käesolev eelnõu annaks võimaluse kiirendada kohtumenetlust. Aga seoses sellega tekivad kahtlused, kas kiirus tagab alati kvaliteedi. Ka saatuste hindamisel, millega tegeleb kohtunik, on põhikriteeriumiks sisuline ja kvalitatiivne hinnang toimunule. Härra minister, öelge, palun, kumba te peate olulisemaks, kas kiirust asja huvides või kohtuniku kohustust tagada näiteks kohtu alla andmisel otsuse kvaliteet!

Õigusemõistmine peab toimuma täpses vastavuses seadusega, õiglaselt ja kiiresti.

Tänan! Tiit Toomsalu, teine küsimus, palun!

Tänan, härra juhataja! Austatud härra minister! Kui lubate, siis jätkame sedasama teemat. Teie reageering oli kiire ja impulsiivne, te vastasite korralikult. Aga mina küsin: kas siia eelnõusse sisse programmeeritud kohtuniku kohustus anda oma määrusega kohtualune kohtu alla enne, kui ta on jõudnud sisuliselt üldse tutvuda toimiku materjalidega, kontrollides vaid, kas süüdistuskokkuvõte on vorminõuete kohane, vastab koodeksi eeskirjadele, tähendab kiiresti ja korralikult kvaliteedi tagamist?

Õigusemõistmine toimub kohtuistungil, aga mitte kohtuniku kabinetis, ja ainult kohtuistungil saab selguda tõde. Seetõttu tuleb igaüks, keda süüdistatakse, ka kohtu alla anda.

Suur tänu! Palun kaasettekandeks kõnepulti õiguskomisjoni esimehe Väino Linde!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud head kolleegid, Riigikogu liikmed! Õiguskomisjon valmistas käesolevat seaduseelnõu teiseks lugemiseks ette oma kahel istungil: 17. ja 18. juunil. Vaatasime läbi Riigikogu liikmete esitatud muudatusettepanekud. Neid olid esitanud kaks Riigikogu liiget, head kolleegid Koit Pikaro ja Tiit Toomsalu. Kolleeg Koit Pikaro muudatusettepanekud leidsid sisulist arvestamist, kuid Tiit Toomsalu ettepanekud said eitava hinnangu. Lõplikult otsustas õiguskomisjon, et käesolev seaduseelnõu on küps seadusena vastuvõtmiseks, ja teeb ettepaneku see seaduseelnõu täna vastu võtta. Juhin tähelepanu, et see vajab selleks vähemalt 51 poolthäält. Aitäh!

Tänan, Väino Linde! Küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Tiit Toomsalu, kõne puldist.

Härra juhataja! Austatud kolleegid! Väga austatud härra minister! Ma tahan täie tunnustusega nimetada, et kahe valitsuse, nii kolmik- kui ka kaksikliidu valitsuse ajal olete te olnud kõige energilisem ja kõige väljapaistvam reformaator viimase kolme aasta jooksul. Ka selle eelnõuga seoses lööb järjekordselt välja teie kirg ja teie anne reforme forsseeritult ellu viia, kas neid tegelikkuse kontekstist välja rebides või neid sealt välja rebimata jättes. Head kolleegid! Umbes aasta tagasi jõudis meie menetlusse üks väga paks, väga põhjalik, korralik ja täiesti uudne, modernne, euroopalik eelnõu. Nimelt, kriminaalmenetluse seadustiku eelnõu, kus oli hea mitusada paragrahvi, mille läbitöötamisega õiguskomisjon ei ole siiamaani hakkama saanud või on sedavõrd tuliselt vaielnud nende teemade üle, et pole saanud teiseks lugemiseks seda eelnõu isegi mitte meie ette tuua. Käesolev eelnõu seab eesmärgiks selle reformi, mis oli selle paksu-paksu paberipaki sisse köidetud, kiire elluviimise ja nimelt, kohtupidamise kiirendamise ükskõik mis hinnaga, ka kvaliteeti ohvriks tuues, nagu kord ja kohus üheainsa mõõgahoobiga gordioni sõlme läbi raiudes, nagu tegi Aleksander Suur. Kuidas siis austatud härra minister sellega hakkama tahtis saada? Nimelt sellega, et ta monteerib praegusesse kriminaalmenetluse koodeksisse sellest arutatavast eelnõust sisse kõige drakoonilisemad sätted, nimelt selle kohta, et kohtunik kohtuistungil määrust andes süüdistatava kohtu alla andmiseks ei pea isegi mitte tutvuma toimiku materjalidega. Ta ei kujunda endas veendumust ega arusaama, kas kogutud materjalid on küllaldased inimese kriminaalvastutusele võtmiseks ja kohtu alla andmiseks, vaid ta taandab selle vaid sellele, et süüdistuskokkuvõtte, prokuröri kinnitatud süüdistuskokkuvõtte formaalseid elemente oleks järgitud. Head kolleegid! Ma ei nimetaks seda isegi mitte töövõiduks kiiruse huvides, vaid ma nimetaksin seda väga-väga ohtlikuks tendentsiks meie õigusriigi ülesehitamisel, kus kohtunik vabastatakse seadusandja tahtel kohustusest veenduda inimese kohtu alla andmisel, et kogutud andmestik tõepoolest annab alust nimetada teda süüdistatavaks konkreetses, kriminaalkoodeksis ettenähtud teos. Seoses sellega, austatud kolleegid, olen ma teinud paar parandusettepanekut, mis härra ministri toel ja õiguskomisjoni tormiliste diskussioonide tulemusel on ilmselt tagasi lükatud, kuid mille eesmärk on üks. Eesmärk on see, et teeme selle reformi, kui me tahame tõesti teha kriminaalmenetlust kiirendavat reformi, reformiseaduse kontekstis, siis, kui siia saali tuleb see paks-paks seaduseelnõu uue kriminaalmenetluse seadustiku kehtestamise kohta, ja ärgem hakakem formaalselt ühte või teist elementi olemasolevasse sisse monteerima. See, mis sellest välja tuleb, ei ole mitte reform, vaid see on nii, nagu kirjeldas härra Solženitsõn nõukogude ajal kogemata ilmunud teoses "Asja huvides": ehitati valmis koolimaja ja lapsed ootasid 1. septembri eel kooliminekut, kuid siis tuli kolme tähega organisatsiooni KGB esindaja ja teatas direktorile, et 1. septembril kool uude majja ei koli, sest see organisatsioon vajab asja huvides seda maja. Täna teeb härra minister selle seadusega ka reformi asja huvides, selle asemel et lahendada see küsimustik kompleksselt. Tänan tähelepanu eest!

Tänan, Tiit Toomsalu! Rohkem kõne- ega sõnavõtusoove ei ole. Läbirääkimised on lõpetatud. Palun kõnepulti tagasi Väino Linde, et vaadata läbi laekunud muudatusettepanekud. Esimene muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, eelnõu algataja toetab. Teine muudatusettepanek on Koit Pikarolt, eelnõu algataja toetab, juhtivkomisjon arvestab sisuliselt. Kolmas muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, eelnõu algataja toetab. Neljas muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, eelnõu algataja toetab, samuti viiendat muudatusettepanekut. Kuues muudatusettepanek on Tiit Toomsalult, eelnõu algataja ei toeta, juhtivkomisjon jätab arvestamata. Tiit Toomsalu, palun!

Tänan, härra juhataja! Palun selle muudatusettepaneku hääletust. See puudutab eelnõu tekstist § 11 väljajätmist, mis käsitleb kohtu alla andmist. Põhjendus. Nimetatud punktiga võetakse kohtunikult kohustus enne kohtu alla andmise määruse tegemist veenduda kriminaaltoimiku materjalide põhjal küllaldaste aluste olemasolus kriminaalasja arutamiseks ja asendatakse see väga formaalse kohtualluvuse kontrolliga. See tähendab, et kohtunik otsustab kriminaalkohtumenetluse algatamise ilma asja sisusse tungimata. Ettepanek on taastada senine redaktsioon, mis sellist formaliseeritud lähenemist ei luba.

Tänan! Palun komisjoni seisukohta!

Aitäh! Õiguskomisjonis oli sel hetkel kohal vähemalt 3 liiget, kes kõik on oma elus kunagi tegelnud kriminaalasjade uurimisega ja nende kohtusse saatmisega. Meie ühine seisukoht oli mitte toetada seda ettepanekut. Oleme seisukohal, et kohtulike tõendite hindamine, kohtulike tõendite uurimine on täiesti eri staadium kohtus.

Tänan! Lugupeetud kolleegid, kas võime asuda hääletama? Austatud Riigikogu, panen hääletusele kuuenda muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt hääletas 5 Riigikogu liiget, vastu on 40, erapooletuid ei ole. Ettepanek on tagasi lükatud. Seitsmes muudatusettepanek on Tiit Toomsalult, eelnõu algataja ei toeta, juhtivkomisjon jätab arvestamata. Tiit Toomsalu, palun!

Tänan, härra juhataja! Tiit Toomsalu palub järjekindlalt ka seda parandusettepanekut hääletada. Ettepanek näeb ette jätta eelnõu tekstist välja § 12. Paragrahv 12 käsitleb samuti kohtu alla andmise toimingut. Põhjendus. Sellega taastatakse § 189 tekst, mis näeb ette sisuliste küsimuste loetelu, mille kohtunik peab lahendama enne määruse tegemist kohtu alla andmise kohta. Nimetatud punktiga võetakse kohtunikult kohustus enne kohtu alla andmise määruse tegemist veenduda kriminaaltoimiku materjalide põhjal küllaldaste aluste olemasolus kriminaalasja arutamiseks ja asendatakse see väga formaalse kohtualluvuse kontrolliga. Ettepanek on taastada senine § 189 redaktsioon, mis loetleb, mis toimingud peab kohtunik tegema enne kohtu alla andmise määruse koostamist.

Tänan! Palun, komisjon!

Komisjon ei nõustunud selle seisukohaga, et kohus võiks anda kohtulikele tõenditele, toimikus olevatele tõenditele eelnevalt hinnangu, ilma kohtulikku avalikku arutamist tegemata.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele seitsmenda muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 2 Riigikogu liiget, vastu on 43, erapooletuid ei ole. Ettepanek on tagasi lükatud. Kaheksas muudatusettepanek on Tiit Toomsalult, eelnõu algataja ei toeta, juhtivkomisjon jätab arvestamata. Tiit Toomsalu, palun!

Tänan, härra juhataja! Seda võiks ka hääletada. Ja et austatud Riigikogu liikmetel oleks pisut vaheldust, siis tahan rõhutada, et selles küsimuses on motivatsioon pisut erinev. Nimelt, selle reformiga tahetakse kohtu alla andmise staadiumis kohtunikult võtta ära ka võimalus tagastada materjalid juurdlusorganitele täiendavaks uurimiseks, kui materjalid ei ole piisavad. Kohtunikult selle õiguse äravõtmine, kuigi ta näeb süüdistuskokkuvõtte põhjal, et süüdistus ei kõlba mitte kuskile ja eeluurimine on läbi viidud äärmiselt viletsalt, on küll meie sõltumatu kohtuvõimu üle irvitamine. Nii et kui toetate seda ettepanekut, siis taastame kohtuniku õiguse saata materjalid tagasi eeluurimisele.

Tänan! Palun, komisjon!

Komisjon oli seisukohal, et meie prokurörid on küllalt kvalifitseeritud ja niisuguste tingimuste loomine, kus kohtul oleks võimalik väheste tõendite puhul saata kriminaalasi tagasi uurijate kätte, et see seal vaikselt hääbuks, ei ole praeguse avaliku kohtupidamise puhul õiglane. Me ei toetanud seda ettepanekut.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele kaheksanda muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 4 Riigikogu liiget, vastu on 45, erapooletuid ei ole. Ettepanek on tagasi lükatud. Üheksas muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, eelnõu algataja toetab. Kümnes muudatusettepanek on Koit Pikarolt, eelnõu algataja ei toeta, juhtivkomisjon jätab arvestamata. 11. muudatusettepanek on Tiit Toomsalult, eelnõu algataja ei toeta, juhtivkomisjon jätab arvestamata. Tiit Toomsalu, palun!

Tänan, härra juhataja! Ma palun seda hääletada. Päris ausalt öeldes poleks ma seda hääletusele pannud, kui austatud kaasettekandja härra Linde poleks minu eelmist taotlust niivõrd vägevalt kommenteerinud. Nimelt nimetas ta, et meil on niivõrd kvalifitseeritud prokurörid, kes lahendavad eksimatult kõik kohtu alla andmise küsimused. Aga prokurörid on teatavasti täitevvõimu, Justiitsministeeriumi üks käepikendus. See tähendab, et me teeme kohtu alla andmise kohtu asemel nüüd Justiitsministeeriumi allasutuse ülesandeks. See on täiesti lubamatu. See muudatusettepanek taastab § 194, kus tuuakse ära kohtuniku kohustused täiendavale uurimisele suunamise otsustamisel.

Tänan! Palun, komisjon!

Aitäh! Ilmselt ei ole patt ka Tiit Toomsalult midagi õppida. Komisjon ei toetanud seda seisukohta.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele 11. muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 7 Riigikogu liiget, vastu on 45, erapooletuid ei ole. Ettepanek on tagasi lükatud. 12. muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, eelnõu algataja toetab. 13. muudatusettepanek on Koit Pikarolt, eelnõu algataja toetab, juhtivkomisjon arvestab sisuliselt. 14. muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, eelnõu algataja toetab, samuti 15., 16. ja 17. muudatusettepanekut. Oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Kas eelnõu algataja soovib lõppsõna? Kaasettekandja, fraktsioonide volitatud esindajad - lõppsõnasoovi ei ole. Siirdume lõpphääletuse juurde. Austatud kolleegid, kuna tegemist on eelnõuga, mille seadusena vastuvõtmine eeldab Riigikogu koosseisu häälteenamust, teeme kohaloleku kontrolli. Kohalolijaks registreeris end 62 Riigikogu liiget. Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse koodeksi, haldusõiguserikkumiste seadustiku ning apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 1084. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Seaduse vastuvõtmise poolt on 58 Riigikogu liiget, vastu on 3, erapooletuid ei ole. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Lugupeetud kolleegid! Hakkame järgnevalt käsitlema Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Algab teine lugemine. Palun ettekandeks kõnepulti sotsiaalminister Siiri Oviiri!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Pensionide suurendamine on võimalik seoses 2001. aasta sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa jäägi olemasoluga. Seetõttu on valitsus kõrvuti mitmete ühest tõlgendamist võimaldavate seadussätete muutmisega eelnõus esitanud ka ettepaneku tõsta 1. juulist pensioni aastahinnet, et võimaldada pensionitõusu. Keskmise tööstaažiga (44 aastat) pensionäril suureneks pension 66 krooni võrra. Aastahinne suureneks praeguse 30 krooni ja 19 sendi pealt 31 krooni 69 sendini ja keskmine pension, mis praegu on 1772 krooni, tõuseks 1832 kroonini. Nagu ma nimetasin, võimaldab seda sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa jääk. Nimetatud tõus, arvestades, et jääk oli 608,5 miljonit krooni, vajab 133 miljonit krooni, seega on tavapärase kahe nädala pensionijäägi nõue ületatud. Jäägi suuruseks jääb praegu kolme kuu väljamakse suurune summa. Sotsiaalkomisjon on oma istungitel teinud seadusesse veel mõningaid parandusi. Need toovad sisse võrdsema kohtlemise. Näiteks käsitleb seda § 6 ehk seaduse § 43 lõike 1 muutmine. On täpsustatud ka redaktsiooni, ühesõnaga, eelnõu on muutunud seadusena vastuvõtmiseks kõlblikuks. Ma tänan tähelepanu eest ja kutsun teid üles seadust vastuvõtmisel toetama. Aitäh!

Tänan, proua minister! Kas kolleegidel on ettekandjale küsimusi? Ei ole. Palun kaasettekandeks kõnepulti sotsiaalkomisjoni liikme Ants Ruusmanni!

Härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Käesolevat eelnõu arutas sotsiaalkomisjon esmaspäeval, 17. juunil. Eelnõu kohta oli tehtud seitse muudatusettepanekut, millest kuus olid kas redaktsioonilised või täpsustavad ja nende suhtes saavutati komisjonis ka konsensus. Need läksid läbi ilma ühegi vastuhäälega. Üksainus sisuline ja küllaltki tõsine muudatusettepanek tuli Rahvaliidult. Selle hääletus ei olnud enam nõnda üksmeelne. Nimetatud muudatusettepaneku poolt anti 1 hääl, vastu 5 häält ja erapooletuks jäi 2 sotsiaalkomisjoni liiget. Komisjon otsustas suunata eelnõu 1071 täna lõpphääletusele ja see seadusena vastu võtta. Poolt oli 7 komisjoni liiget, vastu ei olnud keegi, erapooletuid oli 1. Aitäh!

Tänan! Jaanus Männik, palun!

Aitäh! Härra Ruusmann! Kas komisjon arutas Rahvaliidu ettepanekut ka sisuliselt? Teatavasti suudab koalitsioon kõigi niisuguste kosmeetiliste abinõude tulemusel selle aasta jooksul võib-olla viia keskmise vanaduspensioni 36-37%-ni keskmisest netopalgast, mis on muidugi äärmiselt näotu, võrreldes 1999. aastaga, kui see number oli 45,2%. Kas ja kuivõrd te arutasite seda sisuliselt või ei pea teie komisjon vajalikuks niisuguste aruteludega tegelda?

Aitäh küsimuse eest! Arutas ikka sisuliselt. Rahvaliit oli esitanud uue skaala aastate kaupa ja see skaala on väga sümpaatne. Aga kuna selle skaala realiseerimiseks tegi Rahvaliit ka ettepaneku praegust indekseerimissüsteemi oluliselt muuta, siis see indekseerimissüsteemi muutmine võib-olla hirmutas komisjoni liikmeid sellest asjast eemale. Aga ma arvan, et Rahvaliidu soov viia 2003. aastal pensioni ja keskmise netopalga suhe 40%-ni ja 2008. aastal 45%-ni ei käi päris kindlasti Eesti riigile üle jõu. Ma arvan, et selle skaala osas saavutatakse ühel ilusal päeval mingisugune tõsiselt võetav konsensus. Selles skaalas on Rahvaliit natuke tagasi võtnud. Kui varem oli 2008. aastaks ette nähtud 50%, siis nüüd 45%. Ma arvan, et siin ei maksa lootust kaotada. See oluline muutus tuli natukene äkki ja, tõepoolest, komisjoni liikmed olid oma mõtetega juba teisel lainel, nii et see asi ei läinud läbi. Mis puutub sellesse, et käesoleval aastal pension jääbki 37% peale keskmisest netopalgast, siis mulle tundub, et see hinnang ikka päris õige ei ole. Praegused pensionitõusud annavad nüüd esimese kvartali suhtes tulemuseks isegi 43%, aga muidugi teise kvartali andmeid, kus keskmine palk tõuseb, ma veel ei tea, aga eeldan, arvestades möödunudaastast vahet, et teises kvartalis võiks see suhe olla 38,5%. Me oleme mitmeid arvutusi teinud ja pole päris võimatu, et aasta lõpuks siiski saadakse 40% lähedale. Palju oleneb ka sellest, kuidas palk tõuseb. Kui palk väga kõvasti ei tõuse, siis on lootus see protsent kergemini kätte saada.

Tänan! Janno Reiljan, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Härra Ruusmann! Teil on seal komisjonis küll väga huvitavad arvutajad, kes arvutavad mingite numbritega, mis on laest võetud. Kui te tahate teada, kuidas arvutada, siis ma võin seda teile kunagi tulevikus rääkida. Aga nüüd küsin ma veidikene teistmoodi. Rahvaliit, muide, ei ole midagi tagasi võtnud, aga, tõepoolest, Rahvaliit otsib kompromissi. Sellepärast, et on näha, et Keskerakond ei ole mõtetega enam pensionäride lainel, nagu te ütlesite, te olete mingil muul lainel. Sellepärast ma küsin: millal te kavatsete sotsiaalkomisjonis hakata tõsisemalt arutama pensionipoliitika muutmist? Ma võin teile öelda, et järgmisel aastal ei ole see mitte 40%, vaid 36%, kui te samas vaimus jätkate. Mis puudutab seda aastat, siis oleks väga huvitav teada, kuidas saab kolmandas kvartalis suurenev pension muuta pensioni ja keskmise palga suhet esimeses kvartalis?

Ma pole öelnudki, et ta esimese kvartali suhet muudaks. Ma ütlesin, et teises kvartalis tuleb umbes 38,5%. Selle peale võime me, härra Reiljan, ka kihla vedada. Ma olen ka öelnud, et aasta lõpuks võib suhe jõuda 40% lähedusse. Mis puutub sellesse, et sotsiaalkomisjon tõsiselt ei tööta, siis see pole õige. Töötab ikka tõsiselt. Professor Reiljanil on suur soov mind, vana dotsenti õpetama hakata. See on tore mõte, ainult kui ma enne viimati ära ei sure, sest olen tükk maad vanem mees kui härra Reiljan.

Tänan! Mai Treial, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea ettekandja! Tõepoolest pean ma ütlema, et kahjuks sisulist arutelu Rahvaliidu muudatusettepaneku ümber ei toimunud, kuigi ma oleksin väga lootnud, et sisuline arutelu jätkub ja me püüame koos leida kompromissi. Minu küsimus puudutab seda, et jääk, mis praegu pensionide maksmiseks oleks olemas, sisaldab kolme kuu väljamaksu summat. Mis põhjusel ei maksta näiteks selle seadusmuudatusega või ei soovita maksta 1. aprillist pensionäridele rohkem välja, kui seda praegu tehakse?

Aitäh küsimuse eest! Me peame rääkima sellest, et kaksikliidu koalitsioonilepingus oli ette nähtud 200-kroonine pensionitõus ja selle eelnõuga, kui see nüüd seaduseks saab, viiakse see ka lõpule. Rohkem koalitsioonilepingus selleks aastaks pensionitõusu ette ei ole nähtud. Aga see ei tähenda, et koalitsioon asja ei aruta. See, mida sotsiaalkomisjon otsustab, saab alguse koalitsiooninõukogust ja jõuab ministeeriumide kaudu ükskord ka sotsiaalkomisjoni. Nii et see, milles oli kokku lepitud, on sedapuhku täidetud ja uued asjad nõuavad uusi kokkuleppeid.

Tänan! Janno Reiljan, teine küsimus, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Härra Ruusmann! Ma räägin teile veidikene keskmiste arvutamisest. Nimelt, kui te näiteks tahate teada saada keskmise pensioni ja keskmise palga suhet esimeses kvartalis, siis te võtate esimese kvartali keskmise palga ja esimese kvartali keskmise pensioni ja jagate need. Aga, muide, kui te tahate midagi muud jagada, näiteks selle aasta pensioni kas või eelmise või üle-eelmise aasta pensioniga, siis sellel jagamisel mingit mõtet ei ole, need on lihtsalt eri perioodide kohta käivad numbrid. Kuid ma küsin teisest valdkonnast. Nimelt räägiti siin natukene ka võrdsest kohtlemisest ja võrdsemast kohtlemisest, aga päris võrdseks kohtlemine ei ole läinud. Nimelt on vaatluse all millegipärast ainult vanaduspensionärid. Aga toitjakaotuspensioni saajad, invaliidsuspensioni saajad elavad meil vist liiga hästi ja nendega ei tegelda või kuidas sellest aru saada. Korrigeeritakse ainult aastahinnet, st invaliidsuspensioni saajad ja toitjakaotuspensioni saajad on vaatluse alt välja jäänud. Kuidas see võrdse kohtlemise või võrdsema kohtlemise põhimõtetega kokku käib?

Aitäh küsimuse eest! Kohtlemine on piisavalt võrdne, sest enamik pensione siiski tõusis. Kahjuks ei ole mul siin kaasas Külli Pedaku paberit, kus on pensioniliikide kaupa näidatud, kuidas pensionid tõusid. Aga ma võtan oma kohustuseks või palun sotsiaalkomisjoni prouadel toimetada härra Reiljanile ärakiri sellest paberist, et ta näeks, kuidas see asi on. Mis aga keskmiste arvutamisse puutub, siis ma lükkan need hinnangud ja õpetused ikka ja endistviisi tagasi, olles veendunud, et ma oskan keskmisi arvutada.

Suur tänu, Ants Ruusmann! Rohkem kolleegidel küsimusi ei ole. Kas kolleegid soovivad osaleda läbirääkimistel? Läbirääkimissoovi ei ole, läbirääkimisi ei avata. Ma kutsun kõnepulti tagasi Ants Ruusmanni. Eiki Nestor, palun, kas on soov läbirääkimistel osaleda? Palun, Eiki Nestor, kõne puldist!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Ma palun vabandust, ma ei märganud, et ma pidin ennast ka enne sisse registreerima, et sõna võtta. Ma kutsun teid kõiki üles seda eelnõu toetama. See on tore, kui on raha ja saab pensioni tõsta. Teiseks tahan öelda, et ei ole mõtet seda teha 1. juulist, vaid oleks võinud teha 1. aprillist, selleks oli raha olemas juba siis. Miks seda 1. juulist tehakse, seda teavad koalitsioonileppe sõlminud poliitikud, mina seda ei tea, mingit sisulist põhjust ei ole. Vale on ka väide, et kui pensioni oleks tõstetud juba 1. aprillist sellele tasemele, siis oleks pensionikassa tühjaks saanud. Ei oleks saanud. Liiatigi on meil 1999. aasta 1. maist selline kord, mis ütleb, et pensionid makstakse välja igal juhul ja kui pensionikassa on tühi, siis riigikassa aitab. Sellist võimalust isegi teoreetiliselt enam ei eksisteeri. Kui praegusel võimuliidul on aega ka nende sätetega tutvuda, siis oleks kena, kui nad seda teeksid. Tegemist on poliitilise pensionitõusuga. Mis siis ikka, olgu või poliitiline, peaasi, et pension tõuseb.

Suur tänu, Eiki Nestor! Palun, Janno Reiljan, kõne puldist!

Härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Ma arvan ka, et ma vajutan rohelisele nupule selle seaduse vastuvõtmise toetuseks, kuigi seaduseelnõu ise on vilets. Ta on vilets kahel põhjusel. Esiteks sellepärast, et selles seaduseelnõus, ükskõik kuidas seda teksti lugeda, tõstetakse ainult vanaduspensionäride pensioni ja aastahinde muutus kahjuks kuidagiviisi invaliidsuspensionäre, kellel tööstaažiaastaid ei ole, ei saa aidata, toitjakaotuspensionäridest rääkimata. Väga hea, kui kuskil on mingisugune vint sees, ja ka nemad saavad suurema pensioni. Mul oleks hea meel, kui ma sellise informatsiooni saaksin. Igal juhul on see halb, ebavõrdne kohtlemine, kui peetakse meeles ainult vanaduspensionäre, aga mitte teisi, rikkudes ära proportsiooni, mis on pensionide vahel. Arvestame seda, et see proportsiooni rikkumine jätkub ka järgmisel aastal indekseerimisel. Teiseks, pensionipoliitika peaks olema selline, mis on aastakümneteks ette paika pandud. Kui meil tõesti ei ole niipalju mõistust ja julgust, et seda aastakümneteks paika panna, siis vähemalt viieks kuni kümneks aastaks peaks ta paigas olema. Nüüd tuleb meil tõdeda, et võimul olev valitsuskoalitsioon ei soovi praegust pensionipoliitikat muuta. Selle tagajärjel halveneb keskmise pensioni ja keskmise netopalga suhe pidevalt, vähemalt 1% võrra aastas. Ka sel aastal, ükskõik kuidas ja mida kokku ei valetataks, ei saa keskmine pension tõusta üle 37% keskmisest netopalgast. Me kohtleme oma pensionäre näruselt, see 60 krooni on alatu poliitiline farss. Oleks soovitatav, et selliste asjadega ei tegeldaks, sest see ei too lugupidamist ei selle farsi korraldajatele ega ka selles farsis kaasamängijatele. Kahjuks me peame seda kaasa mängima. Aitäh!

Suur tänu, Janno Reiljan! Kalev Kotkas, sõnavõtt kohalt.

Härra eesistuja! Tahtsin teha vaid ühe faktilise täpsustuse. Lugupeetud professor on eelnõust pisut valesti aru saanud. Selle eelnõuga tõstetakse kõiki riiklikke pensione, see tähendab vanaduspensione, toitjakaotuspensione ja töövõimetuspensione. Aitäh!

Tänan! Ants Ruusmann, sõnavõtt kohalt.

Härra juhataja! Oleksin ma teadnud, et härra Kotkas mul sõnad suust võtab, siis ma ei oleks sõna palunud. Ma tahtsin öelda sedasama, mida härra Kotkas ütles.

Tänan! Rohkem kõne- ega sõnavõtusoove ei ole. Läbirääkimised on lõpetatud. Ma palun kõnepulti tagasi Ants Ruusmanni, et läbi vaadata muudatusettepanekud. Esimene muudatusettepanek on sotsiaalkomisjonilt, eelnõu algataja toetab, samuti teist muudatusettepanekut. Kolmas muudatusettepanek on samuti sotsiaalkomisjonilt, eelnõu algataja toetab. Neljas muudatusettepanek on Eestimaa Rahvaliidult, eelnõu algataja ei toeta, juhtivkomisjon jätab arvestamata. Jaanus Männik, palun!

Aitäh! Me palume seda hääletada. Eks me seda põhimõtet peame igal võimalikul juhul ja sammul esile tooma, sest see on see miinimum, mida eakad inimesed meilt õigustatult ootavad. Meil on ammu aeg selle üle mõtlema hakata, et see siis ka lõpuks ära teha.

Tänan! Palun, komisjon!

Komisjonis jagunesid hääled järgmiselt: poolt 1, vastu 5, erapooletuid 2.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 9 Riigikogu liiget, vastu on 40, erapooletuid ei ole. Ettepanek on tagasi lükatud. Viies muudatusettepanek on sotsiaalkomisjonilt, eelnõu algataja toetab, samuti kuuendat, seitsmendat ja kaheksandat. Oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Kas eelnõu algataja soovib lõppsõna? Kaasettekandja, fraktsioonide volitatud esindajad - lõppsõnasoovi ei ole. Siirdume lõpphääletuse juurde. Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 1071. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Eelnõu seadusena vastuvõtmise poolt on 55 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Hakkame järgnevalt käsitlema Vabariigi Valitsuse algatatud psühhiaatrilise abi seaduse muutmise seaduse eelnõu. Algab teine lugemine. Palun ettekandeks kõnepulti sotsiaalminister Siiri Oviiri!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Teie ees on psühhiaatrilise abi seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis on täna sellises konditsioonis, et me võiksime ta seadusena vastu võtta. Hästi lühidalt räägin, millest oli tingitud seaduse muutmise seaduse eelnõu esitamine. Esmaseks põhjuseks oli vajadus kõrvaldada nimetatud seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse vastuolu. Samuti oli vaja viia psühhiaatrilise abi seadus kooskõlla käesoleva aasta 1. jaanuarist jõustunud kohtuekspertiisiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seadusega. Kui te vaatate teksti, siis näete, et põhiliselt koosneb ta punktidest, mis ühe või teise õigusnormi tühistavad. Samas pannakse §-ga 9 kohalikule omavalitsusele kohustus tagada psüühikahäiretega isikule sotsiaalteenuste kättesaadavus, seda kooskõlas sotsiaalhoolekande seadusega. Nii et seaduses ei ole uusi põhimõtteid, küsimus on lihtsalt olemasolevate, jõustunud seadustega kooskõlla viimises. Teadmiseks niipalju, et ka see seadus on ajale jalgu jäänud ja uue seaduse väljatöötamine on alanud. Olemasolevasse seadusesse muudatusi sisse viia ei ole võimalik, sest küsimusi, mis on tõusetunud selle seadusega seoses, on nii palju. Loodame, et varsti võime teie ette tulla uue psühhiaatrilise abi seadusega. Tänan!

Tänan, proua minister! Kas kolleegidel on küsimusi? Ei ole. Palun kaasettekandeks kõnepulti sotsiaalkomisjoni liikme Tõnu Kauba!

Härra juhataja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas nimetatud eelnõu ja on teile esitanud ka kaks muudatusettepanekut. Need täpsustavad eelöeldut, see tähendab, et tegemist on, nagu siin juba öeldud, käesoleva eelnõu abil psühhiaatrilise abi seaduse muutmisega selliseks, et ta vastaks teistele seadustele ja oleks vähegi sobiv tänapäeva ühiskonnas, meie praeguses riigis. Ometigi on meil kindlasti lootust selle seadusega, st psühhiaatrilise abi seadusega kunagi tulevikus veel teie ette tulla. Niisiis, veel kord: on kaks muudatusettepanekut, mis on komisjoni esitatud, komisjon teeb ettepaneku neid toetada ja komisjoni ettepanek on eelnõu seadusena vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu, Tõnu Kauba! Küsimusi ei ole. Kolleegidel on võimalus osaleda läbirääkimistel. Kas on kõne- või sõnavõtusoovi? Kõne- ega sõnavõtusoovi ei ole, läbirääkimisi ei avata. Ma palun tagasi kõnepulti Tõnu Kauba, et läbi vaadata muudatusettepanekud. Esimene muudatusettepanek on sotsiaalkomisjonilt, eelnõu algataja toetab. Teine muudatusettepanek on samuti sotsiaalkomisjonilt ja eelnõu algataja toetab. Kas eelnõu algataja soovib lõppsõna? Ei soovi. Kaasettekandja, fraktsioonide volitatud esindajad - lõppsõnasoovi ei ole. Siirdume lõpphääletuse juurde. Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud psühhiaatrilise abi seaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Eelnõu poolt hääletas 35 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Austatud kolleegid! Hakkame järgnevalt käsitlema Vabariigi Valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Jätkame teist lugemist. Palun ettekandeks kõnepulti põllumajandusminister Jaanus Marrandi!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Täname maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta laekunud ettepanekute eest! Kuna tegemist on põllumajandussektori arengut oluliselt mõjutava seaduseelnõuga, on arusaadav ettepanekute arvukus ja erinevad seisukohad mitmes küsimuses. Lubage mul peatuda neist sisulisematel. Mitmed muudatusettepanekud on redaktsioonilist laadi ning nende osas eelnõu algatajal eriarvamusi ei ole. Eestimaa Rahvaliidu ja Urmas Lahe esitatud ettepanekuid täiendada tulutoetuste loetelu karuslooma kasvatamise toetusega (need on ettepanekud 1 ja 2) ei saa pidada otstarbekaks, sest täiesti uue toetusliigi sisseviimine Euroopa Liiduga liitumise ettevalmistuste etapil on raske nii administratiivselt kui ka rahaliselt. Ministeerium koos allasutustega on kavandanud oma lähiaja tegevused, arvestades Euroopa Liidus kehtivaid toetusskeeme ja vajadust administratsiooni haldussuutlikkust suurendada, et võimalikult paremini liitumiseks valmis olla. Peame oluliselt täiendama oma seniste tulutoetuste kontrollimehhanisme, sisse seadma piimakvootide administreerimise ja korraldama toetustevaheliste nõuete sidumise kontrolli. Argumendiks on ka, et karusloomade kasvatamise majanduslik tulukus on teiste sektoritega võrreldes rahuldaval tasemel. Seetõttu peame uue toetusliigi lisamist ebaotstarbekaks. Riiklikeks toetusteks eraldatava summa sidumine sisemajanduse koguprodukti suurusega (need on muudatusettepanekud 3 ja 4) võib küll tunduda ahvatleva ettepanekuna, kuid selles esituses ei pea me seda võimalikuks toetada. Eelarveliste vahendite eraldamine on pigem poliitiliste fraktsioonide kokkuleppe küsimus riigieelarve koostamise käigus kui toetusskeeme käsitleva seaduse reguleerimise objekt. Samas annab käesolev seadus juba praegusel kujul piisava aluse vajaliku majandusarvestuse korraldamiseks ning mehhanismi põllumajandustootjate ja Vabariigi Valitsuse vahelisteks läbirääkimisteks, mis võimaldab paindlikumalt arvestada põllumajandussektori reaalset majandusolukorda ja kavandada toetuse mahu vastavalt Riigikogu poliitilisele tahtele. Muudatusettepanek nr 6, mille esitas Rahvaliidu fraktsioon ja mis näeb ette keskkonnatoetuse rakendamise kohe üleriigilisena, tundub meile fiskaalselt raskendatud, kuigi ka meie lõppeesmärk on just selline. Siiski peame vajalikuks programmi laiendamist astmeliselt, nii regionaalselt kui ka toetatavate tegevuste kaupa, õppides senistest kogemustest ja kavandades tegevusi kooskõlas eelarve võimalustega. Seega ei ole meie arvates otstarbekas senise protsessi loogikat muuta. Tootmiskvootide käsitlemise küsimuses esitatud üheksanda ettepaneku osas, mis eelmisel lugemisel parandusena sisse hääletati, jõudsime komisjonis toimunud arutelul üksmeelele, et sellist lisandust vaja ei ole. Lähemalt tahan puudutada muudatusettepanekut nr 10, mis käsitleb kehtiva seaduse § 109¹ lõike 1 uut sõnastust. Muudatusettepanek pakutud sõnastuses kohustaks Vabariigi Valitsust kehtestama üleriigilised kvoodid kõigi põllumajandussaaduste osas, mille kasvatamiseks või tootmiseks tulutoetust antakse, määratlemata, millistel alustel need kehtestatakse. Selline kohustus sisaldaks endas mitmeid probleeme. Peaksime kehtestama kvoodid kõigile toodetele ilma aluseta. Puudub ka näiteks viide välislepingutele. Samas ei vasta meie tulutoetuste struktuur Euroopa Liidu vastavatele meetmetele, mis ei võimalda sätestada asjakohaseid tootmispiiranguid. Euroopa Liidus rakendatakse tootmist piiravaid kvoote vaid suhkru ja piima puhul. Üleriigilise kvoodi kehtestamisel ilma selle jaotamiseta tootjatele puudub reaalne sisu, sest kehtiva seaduse kontekstis jaguneb tootmise suurenedes toetussumma nii või teisiti suurema arvu toetatavate ühikute vahel ja seega väheneb kõigil taotlejatel ühtemoodi. Meie ettepanek on endiselt, et seadus annaks Vabariigi Valitsusele õiguse, aga mitte ei paneks talle kohustuse kehtestada üleriigiline kvoot. Vabariigi Valitsuse ja tootjate läbirääkimiste lõpptähtaja küsimuses tehtud ettepanek nr 12 ei ole meie arvates otstarbekas, sest seda küsimust reguleerib Vabariigi Valitsuse määrus nr 197 "Põllumajandustootjatele riiklikeks toetusteks rahaliste vahendite eraldamise üle peetavate läbirääkimiste kord", mis on vastu võetud 15. juunil 2001. Selle määruse §-d 6 ja 7 reguleerivad istungite toimumise aega enne ministeeriumi eelarveprojekti esitamist mais-juunis ning on ette nähtud täiendavad kohtumised enne riigieelarve eelnõu arutamist Vabariigi Valitsuses, mis tavapäraselt toimub septembri keskel või teises pooles. See annab võimaluse edastada tootjate esindajatele informatsiooni riigieelarve eelnõu aruteludest. Lisaks on määruse §-s 13 sätestatud võimalus pärast riigieelarve seadusena vastuvõtmist kahe nädala jooksul läbi viia läbirääkimiste viimane istung, kus riigieelarves riiklikeks toetusteks eraldatud toetusraha suuruse alusel lepitakse kokku tulutoetuste liigi ja selleks määratava toetusrahade määramises ja nendes muudatuste tegemises. Seepärast leiame, et läbirääkimiste lõppkuupäeva fikseerimine varasemana pigem kahjustab põllumajandustootjate huve, ega pea sellist muudatust otstarbekaks. Muudatusettepanek nr 14, mis on Rahvaliidu fraktsioonilt, lühendaks kaitsemeetmete komisjoni juurdluse läbiviimise aega kuuest kuust kolme kuuni. Et juurdluse tulemuste alusel võidakse kehtestada kaubanduspiirangud teiste riikide suhtes, on tegemist põhjaliku ja aeganõudva analüüsiga, mis hõlmab suure hulga statistilise informatsiooni läbitöötamist, hinnangut turusituatsioonile ja selle muutumise põhjustele, asjaoludega põhjalikku tutvumist nii dokumentide alusel kui ka kohapeal. Seetõttu ei pea ministeerium võimalikuks juurdluse aega lühendada. Seoses seaduseelnõu menetlemise ajakavaga oleme nõus rakenduskuupäeva muutmisega käesoleva aasta 1. juunist 1. juuliks. Tänan tähelepanu eest!

Tänan, härra minister! Janno Reiljan, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Härra minister! Teie esinemisest jäi mulje, nagu arvaksite te, et Eesti ripub üksinda õhutühjas ruumis ega peagi arvestama, mis ümberringi toimub. Euroopa Liit piirab pärast seda, kui me peaksime sinna mingil põhjusel astuma, meie võimalusi põllumajandussektorit toetada ja kahjuks just nimelt liitumiseelse tasemega. See on kurb. Me ei ole teda senini piisavalt toetanud ja Euroopa Liit ei luba pärast ka enam suuremas ulatuses toetada. See tähendab, et 2003. aasta on viimane, kus me saaksime Euroopa Liidu eelsel ajal veel toetusi suurendada ja sellega põhjendada ka edasist toetamist, et olla konkurentsivõimeline Euroopa Liidus. Teie aga vastate küsimustele, et ei ole otstarbekas toetusi suurendada, et me vaidleme veel edaspidi eelarve koostamisel selle üle, nagu meil oleks sada aastat aega oma põllumajandus korda teha. Kuidas te seda seletate, härra minister?

Selle eelnõu kontekstis ei saa ma küsimusest aru, sest ma ei ole kordagi väitnud, et 2003. aasta eelarves ei ole otstarbekas suurendada põllumajandustoetusi. Vastupidi, põllumajandusministrina ja põllumajandustootmisega ka omandi kaudu seotud inimesena oleks mul väga hea meel, kui poliitilistel jõududel leiduks mehisust kokku leppida ja olulisel määral suurendada põllumajandustoetusi. See oleks äärmiselt tervitatav. Meil on selleks olemas väga meeldivad eeskujud, kas või näiteks kaitse-eelarve osas, kus poliitilised jõud on leppinud kokku kindla mahu, mis osas näiteks SKP-st seda toetatakse, ilma et see oleks üheski seaduses fikseeritud. Ma saan aru, et teie küsimus tuleneb nendest muudatusettepanekutest. Ma tõepoolest arvan, et ei ole mõistlik ega otstarbekas maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse kaudu tuua sisse seost SKP-ga, vaid see on täiesti selgelt poliitiliste jõudude kokkuleppe küsimus raha eraldamiseks. Arvan, et oleks väga tervitatav, kui selline kokkulepe saavutataks.

Tänan! Janno Reiljan, teine küsimus, palun!

Härra minister! Te vist ei saa aru muudatusettepanekute mõttest. Rahvaliidu fraktsioon teebki valitsuskoalitsiooni liikmetele ja konkreetselt teile Keskerakonna esindajana ettepaneku just nimelt see poliitiline kokkulepe saavutada ja fikseerida, et põllumehed teaksid, millega nad saavad arvestada. Te peaksite hästi teadma, et põllumajanduses ei käi asjad nii, et lihtsalt keerad lehmal kraanid kinni, ta ei söö ega anna ka piima, ja kui jälle piima vaja on, siis keerad kraanid lahti, annad talle natuke süüa ja võtad jälle piima. Põllumajandustootja peab veidi pikemalt ette teadma. Kui te praegu, pool aastat enne aasta lõppu ei taha veel poliitilist kokkulepet sõlmida, siis oleks huvitav teada, härra Marrandi, millal te järgmise aasta suhtes seda poliitilist kokkulepet soovite sõlmida.

Poliitilisi kokkuleppeid eelarve menetlemisel kindlasti sõlmitakse. Küsimus, missuguses mahus leitakse toetamine olevat võimalik, on tõepoolest arutluste objektiks. Ma arvan, et eelarve menetlemisel on ka teil kui Riigikogu liikmel võimalik, näidates eelarves ära kohad, kust raha võtta, teha ettepanekuid põllumajandustoetuste oluliseks suurendamiseks ja kui see leiab Riigikogu saalis poliitilise konsensuse, siis on need toetused järgmise aasta eelarves meil ka tõepoolest olemas.

Tänan! Urmas Laht, palun!

Suur tänu, härra juhataja! Lugupeetud minister! Mulle jäi kõrvu selgitus, mille te andsite ettepanekule kaasata karuslooma kasvatamise toetus põllumajandustoetuste registrisse. Te väitsite, et Euroopa Liit ei luba meil karuslooma kasvatamise toetust maksta. Kas te täpsustaksite, milline Euroopa Liidu säte keelab meil praegu karuslooma kasvatamise toetust maksta?

Ma ei ole kordagi väitnud, et Euroopa Liit ei luba meil kasutada karuslooma kasvatamise toetuse skeemi. See on täiesti alusetu väide. Mul on ees minu kõne tekst ja seda ei ole siin kuidagi öeldud. Ma lihtsalt väitsin oma sõnavõtus, et Euroopa Liidus ei ole vastavaid toetusskeeme olemas. On täiesti selge, et kui me liitume Euroopa Liiduga, siis nii nagu kõigi teiste liituvate maade puhul, kohanduvad ka meie seadused Euroopa Liidu vastavate skeemidega. See on lihtsalt asjade normaalne käik. Praegu on meil tõepoolest võimalik siia lisada karuslooma kasvatamise toetus. Aga arvestades kas või Janno Reiljani küsimust toetuse suurendamise vajaduse kohta ja arvestades näiteks praegusi piimahindu, sealiha kokkuostuhindu või põuast aega, ei näe mina võimalusi seni suhteliselt rentaabli tootmisharu karusloomakasvatuse toetamise reaalseks rakendamiseks. Arvestades, et me oleme esialgu seadnud oma plaanid nii, et 2004. või 2005. aastaks liituda Euroopa Liiduga, ei ole ka mõtet siia lihtsalt üheks-kaheks aastaks sisse kirjutada ühte toetust, mida me reaalselt rakendama ei hakka, tekitades sellega õigustamatuid lootusi karusloomakasvatajates ja tekitades pigem segadust, ainult sõnadega seaduses karusloomakasvatust toetades.

Tänan! Andres Varik, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea sõber Jaanus! Alles hiljaaegu mõistsime me teineteist ilusasti, kui me olime koos maaelukomisjonis. Ausalt öeldes ei mõista mina sind enam. Kui kuulata sinu põhjendusi, siis need on nagu sellised, et sa peaksid iseenda vastu midagi põhjendama ja tõestama. Mul on ka küsimus. Küsimus puudutab kümnendat muudatusettepanekut. Siin on minu meelest väga tõsine oht, kui taastub tekst, et põllumajandussaaduste ületootmise või nende turuhindade languse vältimiseks või välislepinguga võetud kohustuste täitmiseks on Vabariigi Valitsusel õigus kehtestada kvoodid. Me ise oleme aktsepteerinud, et nõuame Euroopa käest piimakvoote 900 000 tonni. See on selge ületootmine. Kuidas Euroopa Liit suhtub meie taotlusse, kui me ise siin Riigikogus ministri ettepanekul jätame selle sisse?

Ma ei saa küsimusest aru. Milles oli küsimus? Ma arvan, et hoopis keerulisem, täiesti sisutühi oleks, kui me kehtestaksime praegu 2003. aastaks näiteks piimakvoodiks 900 000 tonni, samas kui me ise tegelikult, arvestades iga-aastast piimatootmise kasvu 5%, oleme reaalselt selleks valmis 2008. aastaks. Kui me arvestame veel olukorda, et tegelikult piimakvoodi numbrid, mida läbirääkimistel Euroopa Liiduga õnnestub saavutada, on reaalselt olemas selleks ajaks, kui me oleme valmis ja suutelised piimakvooti administreerima, siis ei näe ma mingisugust mõtet kinnitada kvoot, mis tegelikult eksitab ja millel ei ole mitte mingit sisulist tähendust. Ma saan aru ka sinu motiividest, et tegemist oleks justkui valitsuse toetamisega nende suuremate kvootide taotlemisel. Kuid ma väidan, olles natuke kursis ka läbirääkimiste kulgemisega, et sellest ei ole mitte mingisugust kasu, sest tegelikult on täpselt samamoodi tegemist valitsuse määruse tasandiga, millal kehtestatakse näiteks 900 000-tonnine kvoot. Hoopis mõjusamad on tegelikult needsamad läbirääkimiste positsioonid, mis on kinnitatud Vabariigi Valitsuses ja läbi kaalutud asjaomaste komisjonidega (Riigikogu Euroopa asjade komisjoniga ja maaelukomisjoniga). Need positsioonid, kui me nendest kinni hoiame, on hoopis tulusamad ja selgemad näitajad kui Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud kvoot. Nii et see ei lisa tegelikult asjale täiendavat sisu. Arvestada tuleb veel seda, et me tegelikult oleme valmis ja võimelised kvoote rakendama selleks ajaks, kui meil on Euroopa Liidu antav kvoot reaalselt olemas.

Tänan! Jaan Pöör, palun!

Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Minu küsimus on võib-olla ajendatud rohkem sinu vastusest Janno Reiljanile, et meil oleks Riigikogus menetlemise ajal õigus ja võimalus mõjutada eelarveprotsessis juba eelarvesse kirjutatud numbreid. Tõenäoliselt ei ole sa ära unustanud, kui palju sul Riigikogu liikmena oli võimalus muuta neid numbreid, mis valitsus oli ette kirjutanud. Aga loomulikult ei ole vaja alati toetuse suurust seadusesse kirjutada, kui erakondade vahel on olemas teatav kokkulepe, kui suur määr sinna kirjutatakse. Eelarve esitamiseni ei ole kuigi palju aega jäänud. Valitsusel peaks 1. augustiks juba eelarve koos olema, kui ta tahab 1. oktoobriks selle Riigikokku esitada. Kas praegu on teil võimalik ütelda, kui suur on järgmise aasta, 2003. aasta riigieelarves toetuste määr põllumajanduses?

Ma võin esialgu rääkida nendest numbritest, mida Põllumajandusministeerium on pidanud võimalikuks põllumajandustoetusteks taotleda. Kui me räägime täpsemalt teie parandusettepanekust, mis oli 1,5% SKP-st, siis see teeb laia arvestusena põllumajandustoetusteks kokku 1,5 miljardit krooni. Summana oleks see põllumeestele tõepoolest ilmselt vajalik, aga kui me vaatame eelarve vajadusi ja võimalusi selleks raha eraldada, siis võiks meeles pidada, et 2002. aastal oli põllumajandustoetusteks eelarves ette nähtud 387 miljonit krooni ja me planeerime 2003. aastaks üle 500 miljoni kroonist toetuste summat. Ma olen täiesti kindel, et sõltumata sellest, missugune on praegust Riigikogu koosseisu arvestades valitsuskoalitsioon, ei leitaks 2003. aastaks kokkulepet 1,5 miljardi krooni suuruse summa eraldamiseks põllumajanduse toetamiseks. Arvestades asjaolusid, mida me kõik teame (pensionikindlustusest tulenevaid kohustusi, kaitse-eelarve suurenemist jne), oleks mul põllumehena väga hea meel, kui niisugune kokkulepe oleks olemas. Aga niisugust kokkulepet ei ole olemas ja seepärast ei ole ka, ma leian, mingisugust võimalust siia sisse kirjutada vastavat protsenti.

Tänan! Andres Varik, teine küsimus, palun!

Tänan, härra juhataja! Austatud Jaanus Marrandi! Mul on siiralt kahju, et tegelikult ei ole sa läbi lugenud meie muudatusettepanekut nr 3. Seal ei ole kirjas, et 1,5% peab minema põllumajandustoetusteks, vaid et riiklikeks toetusteks on ette nähtud (tähendab, see on mõeldud kogu maaelu ja põllumajanduse toetuseks) 1,5%. See on tegelikult hädatarvilik osa ja me püüdsime tõesti täna saavutada poliitilist kokkulepet. Aga minu küsimus tuleb teisest valdkonnast. Tead isegi, et ministrid tulevad ja lähevad. Olen mina olnud minister, nüüd oled sina. Sul on selline tunne, et sa oled veel kaua minister, sest sa ei taha läbirääkimisi põllumajandustootjatega seaduse normiga ette näha, sa arvad, et piisab põllumajandusministri määrusest. Praegu on ikkagi üks etapp, mis võiks olla seaduses ette nähtud. Võib vaielda selle üle, kas õige on 1. august või 1. september. Oleks mõistlik saavutada poliitikute vahel poliitiline kokkulepe, kuidas tegelikult tootjate ja valitsuse vahelised läbirääkimised käivad. Miks sa arvad, et õigem on, kui seda reguleerib minister oma määrusega?

Ma ei arva, et see peab tingimata olema määrusega reguleeritud. Läbirääkimisteks on ju teatud alused ka selles seaduses olemas. Samas parandusettepanek, mis seab tingimuseks, et läbirääkimised peavad olema 1. augustil lõpetatud, nagu ma oma ettekandes ütlesin, tegelikult kahandab põllumeeste võimalusi informatsiooni saada. 1. augustiks ei ole näiteks kaugeltki veel kõik selge. See tähendab, 1. augustiks oleksid läbirääkimised lõppenud ja poleks tarvidust enam informatsiooni vahetada. Praegu on siiski võimalus veel 1. augustist kuni 1. oktoobrini põllumeestega jagada informatsiooni vahepeal toimunud eelarveläbirääkimiste käigu kohta. Ma arvan, et ei ole mitte mingisugust põhjust arvata, et see 1. august annaks põllumeestele midagi juurde. Kordan veel kord: vastupidi, see pigem vähendab põllumeeste võimalusi informatsiooni saada. Tulles tagasi kas või selle aasta näidete juurde, siis juba praeguseks ajaks, kus juulikuu ei ole veel alanud, on meil tegelikult põhimõtteliselt nn tulupuudujäägi suhtes põllumeestega kokkulepe saavutatud. Samas ei ole meil mitte mingisugust kindlust, et saaksime neile päris selgelt öelda võimalike toetuste summasid. 1. augustiks on võib-olla mingisugune täpsem summa küll olemas, aga kindlasti ei ole võimalik öelda 1. augustiks põllumeestele täpselt näiteks tulutoetuste jaotust liigiti. Seetõttu ei näe ma mingisugust põhjust, miks peaks piirama vabadust informatsiooni jagada ja põllumeestega läbi rääkida.

Tänan! Rainis Ruusamäe, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud põllumajandusminister! Oma vastuses härra Variku esimesele küsimusele sa ütlesid, et kui kehtestada üleriigilised tootmiskvoodid muudatusettepaneku nr 10 järgi, siis see tekitab põllumajandustootjatele pigem kahju. Milles seisneb see kahju sinu arusaama järgi?

Võib-olla ma ütlesin ka "kahju". Ma paraku ei mäleta täpselt, kas ma ennast nii väljendasin. Aga ma väidan, et me saame tegelikult reaalseid kvoote rakendada siiski mahus, kui palju me oleme suutelised tootma. Me teame, et me oleme 900 000 tonni piima suutelised tootma alles aastal 2008, kui kasv on 5% igal aastal. Eelmisel aastal, tõsi, suurenes piimatootmine 9%. Käesoleval aastal, arvestades põuda, ilmselt ei suurene tootmine võib-olla ka mitte 5%. Tegelikult ei ole me ilmselt valmis tootma 900 000 tonni piima ajal, kui meil rakendub näiteks Euroopa Liidu kvoot, seetõttu peaks see olema rakendatav astmelisena, kui see on võimalik. Näiteks, mingisugune kogus sellel aastal, mis suureneb 2008. aastaks 900 000 tonnini. Kui me anname praegu, üks aasta enne liitumist põllumeestele signaali, missugune tuleb Euroopa Liidu antav kvoot meile (läbirääkimised me lõpetame järgmise aasta alguseks), anname teada need numbrid ja nimetame põllumeestele selle kvoodi, mis on 900 000 tonni aastaks 2008, aga samas me ei suuda nii palju toota, siis ei näe ma sellest mingisugust kasu, pigem võib-olla saab mõni põllumees tõepoolest kasu asemel kahju, kui ta teeb mingisuguseid investeeringuid, kuid siis selgub, et tegelik kvoot, mis õnnestub läbirääkimistel Euroopa Liiduga kehtestada, on hoopis väiksem. Tõepoolest võib mõni põllumees sellesama seaduse tekstist tulenevatel põhjustel hoopis valesti investeerida ja kannab seetõttu kahju. Selline oli minu loogika.

Tänan! Urmas Laht, palun, teine küsimus!

Suur tänu, härra juhataja! Lugupeetud minister! Ma tulen korraks tagasi parandusettepanekute nr 3 ja 4 juurde. Kuid et nr 3 kohta on palju küsitud, piirdun ma neljanda parandusettepanekuga. Alustan ma sellest, et 1998. aastal saavutati Vabariigi Valitsuse ja põllumeeste kokkuleppe järgselt 830 miljonit krooni otsetoetusteks põllumeestele. Tõsi, 1999. aastal, kui tuli uus valitsus, vähendati seda summat väga oluliselt ja juba järgmisel aastal oli see summa poole väiksem ehk ca 400 miljonit krooni. Tähendab, põllumajanduses, kus sa ise, nagu sa ka meile tunnistasid, praegu veel tegev oled, vähendati toetusi ca 400 miljoni võrra, mis omakorda on viinud olukorrani, et põllumeeste investeeringute jätkusuutlikkus on suhteliselt väheseks jäänud. Kui me oleme esitanud ettepanekud, mis on ka üks osa ühiskondlikust kokkuleppest, siis sellepärast, et soovime põllumajanduses, kus tootmisprotsess on pikem, anda kindlust, et tagatud oleks alati kas või vähemalt 0,7% SKP-st, millest allapoole ei minda. See summa on ca 700 miljonit. Ma saan aru, et sa isiklikult oled poolt, aga miks Põllumajandusministeerium ja valitsus ikkagi selle vastu on, et me annaksime sellise kindla kokkuleppe, kindla nägemuse, kuidas põllumajandust saaks edasi arendada?

Kõigepealt ma täpsustan siiski seda numbrit, 830 miljonit krooni. See on tõepoolest olnud läbi aegade kõige suurem summa, mis põllumajandusele on eraldatud. Tuletan meelde, et see summa on võetud koos ikalduskahjuga, mida maksti sügisel lisaks nendele summadele, mis ei ole otseselt selle seaduse objektiks. See 830 miljonit krooni on siiski n-ö laiematest allikatest tulenev summa, mitte ainult selle seaduse põhine summa. Minu arvates on küsimus natukene kummaline, sest sa oled ise koalitsiooni liige ja maaelukomisjoni aseesimees. Mul oleks väga hea meel, kui sa aitaksid koalitsioonipartnerite vahel vastavat kokkulepet saavutada, aitaksid kaasa eelarvekõnelustes, et niisugust summat oleks võimalik saavutada. Ma ei näe koalitsiooni liikmena põhjust niisuguse käigu tegemiseks maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kaudu. Selle summa eraldamine on võimalik, samas tundub, nagu suhtuksid sa asjasse kui opositsiooniline Riigikogu liige. Sul on võimalus suhelda rahandusministriga, sotsiaalministriga, kõikide valitsuse liikmetega, kellel on täpselt samasugused taotlused eelarve suhtes. Koalitsiooni liikmena oleksin rõõmsasti nõus, kui me tegeleksime vastava poliitilise tööga.

Tänan! Jaanus Männik, palun!

Aitäh! Härra minister! Sa oled täna juba teine minister, kes annab Riigikogu liikmetele koosat. Siiamaani on olnud ikka nii, et vastatakse Riigikogu liikmete küsimustele. Seda traditsiooni võiksime siiski jätkata. Ma tahan lükata ümber väite, justkui oleks piimatootmist võimalik Eestis suurendada 5% jagu aastas. Mina olen veendunud, et praeguselt 700 000 tonnilt on võimalik viia tootmine 900 000 tonnile kolme aastaga, kui anda vähegi hapnikku lehmade arvu suurendamise ja piimatoodangu suurendamise kaudu, sest lehmade arv on häbemata vähenenud. Selle peaksite te Põllumajandusministeeriumis kindlasti üle arvutama ja selle 5% prognoosi kõrvale viskama, kuid see eeldab muidugi õhku. Aga küsimus on mul tegelikult selle kohta, et ei saa aru, miks sa väidad, et 1. augustiks ei peaks olema toetusekokkulepet põllumeestega olemas. Kui sa lähened asjale sedapidi, et sa ootad ära, mis valitsus arvab, ja sul oma arvamust ei ole ja põllumeeste taotlusi sa ka ei toeta, siis muutuvad läbirääkimised täiesti mõttetuks. Nii et ma küsin üle: kas sinu seisukoht ongi niisugune, et enne kuulata ära, mida rahandusminister sulle pakub, ja siis alles vaadata, kui paljus sa ise võid põllumeestega kokku leppida?

Loomulikult on Põllumajandusministeeriumil oma nägemus eelarvest. Tulenevalt seadusest viime me tulupuudujäägi ja põllumajandustootjate ettepanekud valitsuse ette, see on paratamatu seadusest tulenev asjade käik. Selle põhjal ütleb valitsus oma seisukoha. Otse loomulikult kaitsen mina Põllumajandusministeeriumi eelarvet ja põllumajandustoetuste osa. Samas on täiesti selge, et 1. augustiks ei ole võib-olla teada see summa, mis on määratud põllumajandustoetusteks sellesama seaduse põhjal. Seega ma arvan, et me ei ole suutelised arutama põllumeestega nende toetuste üle liigiti. Nii et ma ei näe sisulist põhjust kiirustada läbirääkimiste lõpetamisega 1. augustiks, sest me teame eelarve menetlemise protsessi. 1. augustiks ei ole kõik veel lõplikult selge.

Tänan! Rainis Ruusamäe, teine küsimus, palun!

Aitäh, härra juhataja! Muudatusettepanek nr 13. Palun, lugupeetud kolleegid, ka kõigi teie tähelepanu! See on puhas juriidiline küsimus. Ka eelnõu algataja on seda toetanud. Vabariigi Valitsus peab läbirääkimisi Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga, kuhu peavad kuuluma mittetulunduslikud ühendused. Praegu sellist organisatsiooni Eestis olemas ei ole. On olemas Põllumajandus-Kaubanduskoda, kuhu kuuluvad füüsilised isikud ja juriidilised isikud. Minu küsimus põllumajandusministrile on järgmine. Millise organisatsiooniga kavatsetakse, kui see muudatusettepanek toetust leiab, läbirääkimisi pidada?

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga.

Suur tänu, härra minister! Rohkem küsimusi ei ole. Kas valitsus vajab ka kaasettekannet? Ei vaja. Palun kaasettekandeks kõnepulti maaelukomisjoni esimehe Ants Käärma!

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Pärast käesoleva eelnõu teise lugemise katkestamist esitati komisjonile kokku kaheksa muudatusettepanekut, millest üks võeti tagasi. Komisjon arutas neid muudatusettepanekuid kahel koosolekul. Nendel aruteludel sõnastas komisjon ka ise veel kaheksa muudatusettepanekut, millest enamik on redaktsioonilist laadi. Põhimõttelist laadi on need muudatusettepanekud, mis puudutavad üleriigiliste tootmiskvootide kehtestamist. Põllumajandusminister oma ettekandes käsitles valitsuse seisukohti nende suhtes. Ma püüan edastada teile komisjoni arusaama. Komisjoni arvates on oluline, et valitsus kehtestaks üleriigilised tootmiskvoodid nendele põllumajandussaadustele, mille tootmisele, ja nende loomade arvule, kelle pidamisele antakse tulutoetust. Samal ajal jäi tootmiskvootide jaotamine põllumajandustootjaile valitsuse otsustada. Komisjoni arusaam oli selline, et igal aastal võib valitsus jaotada tootjale kas ühe tootmiskvoodi, mitu tootmiskvooti või ka mitte ühtegi. Sellega võimaldab seadus valitsusel n-ö harjutada näiteks ühe tootmiskvoodi administreerimist. Ollakse valmis piimatootmiskvooti selliselt administreerima. Komisjon lähtus soovist anda valitsusele seaduslik tugi nende tootmiskvootide kehtestamisel, mida tuleb kaitsta läbirääkimistel Euroopa Liiduga. Tõsi, käesoleva seaduse alusel antakse tulutoetusi ka selliste põllumajandussaaduste tootmiseks, mille jaoks tootmiskvoote euroläbirääkimiste kontekstis kehtestada pole vaja. Need olid arusaamad, millest komisjon lähtus selle muudatusettepaneku sõnastamisel. Nagu öeldud, valitsusel on siin teistsugune arusaam. Tulles tagasi muudatusettepanekute tabeli juurde, pean tunnistama, et nähtavasti mingi kotermanni tegutsemise tõttu on kolme muudatusettepaneku juurest jäänud ära selgitav tekst: "Tuginedes kodukorraseaduse § 88 lõikele 3 kuuluvad need kohustuslikule hääletamisele Riigikogus." Need on muudatusettepanekud nr 1, 3 ja 12. Niisiis, need muudatusettepanekud tuleb täiskogu saalis läbi hääletada. Komisjon on seisukohal, et eelnõu tuleb panna täna lõpphääletusele ja seadusena vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu, Ants Käärma! Kalev Kotkas, palun!

Tänan, härra eesistuja! Lugupeetud kaasettekandja! 13. muudatusettepanek, mille autoriks on maaelukomisjon, ütleb, et Vabariigi Valitsus peab läbirääkimisi mittetulunduslikest ühendustest koosneva Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga. Mis saab selle kaubanduskoja praegustest füüsilistest isikutest ja äriühingutest liikmetest, kas te kavatsete nad seaduse jõuga sealt välja ajada?

Ei kavatse. Meie arusaam oli selline, et seda lahendab Põllumajandus-Kaubanduskoja põhikiri. Praegu on füüsilised ja juriidilised isikud faktiliselt koja liikmed ja see redaktsioon ei välista nende olemasolu seal ka edaspidi, kui põhikiri niimoodi kehtima jääb.

Suur tänu ettekandjale! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Andres Varik, palun, kõne puldist!

Härra juhataja! Head kolleegid! Ka mina pean vajalikuks puudutada neid muudatusettepanekuid, mida Rahvaliit tegi maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta. Kui tagasi tulla selle eelnõu tekke juurde, siis maaelukomisjonis me saavutasime kokkuleppe, et see eelnõu on laiem eelnõu, mis ei arvesta ainult Euroopa Liidu toetusi. Me mõtlesime väga ilusasti, et toome siia juurde veel võimalikud toetusliigid, mida saaks hiljem, kui vajadus tekib, käsitleda rahvuslike toetustena. Seoses sellega tekkis meil ka ettepanek kaasata karusloomakasvatajad, sest selles eelnõus on olemas nii emise kasvatamise toetus kui ka mesilaspere pidamise toetus. Nende toetuste loetelu, mida Euroopa Liidus ei kasutata, on tunduvalt pikem. Pean märkima, et praegusest seadusest tulenevalt ei ole valitsus paljusid neid toetusliike üldse avanud. Mina lähtuksin küll sellest printsiibist, et ka karusloomakasvatust võiks vajaduse korral toetada, sest eks ka karusloomakasvatus ole kriise üle elanud. Karusloomakasvatajate Seltsi esindaja, esinedes maaelukomisjoni ees, ei taotlenudki, et nad sel või järgmisel aastal toetust saaksid, vaid ta taotles, et oleks võimalik, kui tekib põhjendatud vajadus, seda toetust küsida ja et see siis läbi arutataks. Mul on kahju, et valitsus lükkas selle ettepaneku tagasi ega annagi võimalust põhjendada toetuse vajadust. Täna minister siin põhjendas, et karusloomakasvatajatel on piisavalt tulu või et Euroopa Liit seda ei kasuta ja ei ole tarvis seda rahvusliku toetusena mõista. Tootja tahtis stabiilsust eile, tahab seda täna ja tahab seda ka homme. Sellest on väga palju juttu olnud, et ühel aastal on eelarvevõimalused sellised, teisel teistsugused, igal aastal võib olla erinev poliitiline kokkulepe. Tõesti, ükskord oleks tarvis saavutada siin saalis tõeline ja tõsiselt võetav poliitiline kokkulepe selle kohta, mida me toetama hakkame ja missuguses mahus me maaelu ja põllumajandust toetama hakkame. See on valiku küsimus, on see 0,7% SKP-st, on see 1,5% või 2%. Aga isegi sellist diskussiooni välditakse ja tahetakse, et alati toimuks enne eelarve vastuvõtmist poliitiline diskussioon. Kõiki muudatusettepanekuid ei suuda ma käsitleda, aga tuleme kümnenda muudatusettepaneku juurde. Minu meelest on siin väga suur oht, kui tuleb tagasi vana sõnastus, et ületootmise vältimiseks kehtestatakse tootmiskvoodid. Ma arvan, et on väga raske siiski jätkata Euroopa Liiduga läbirääkimisi, et meie tootjad soovivad 900 000-tonnist piimakvooti, kui tegelikult meie tootmise tase on 630 000 või 700 000 tonni juures ja ka sellest me osa ekspordime. On selge, et siin on juba tegemist ületootmisega, kusjuures ka teistes sektorites oleme me sisuliselt oma turu ära andnud. Me kardame endale suuremaid kvoote kehtestada, mis tuleksid tegelikult kasuks läbirääkimistel Euroopa Liiduga. Viimaseks tahan öelda läbirääkimiste kohta. Ma olen ise kaks aastat tootjatega läbirääkimisi pidanud. Mind ei suutnud küll praegune minister ümber veenda, et ei saanud pidada läbirääkimisi, et ei olnud midagi teada ega olnudki milleski kokku leppida ja et 1. august nagu tõmbaks piiri, et pärast enam läbi rääkida ei saa. Me leppisime tootjate esindajatega kokku, vahetasime informatsiooni aasta ringi. Tegelikult praegu me ajame nagu mingisugust jonnaka lapse jora, et nüüd ei taha me üht etappi isegi lõpetada ja et eelarvega saab alles siis tootjate ette tulla, kui eelarve numbrid on tegelikult selged. Sellise lähenemise puhul ei ole tootjatel tõesti enam mitte midagi rääkida, nad on fakti ees. Sellepärast on ikkagi tarvis saavutada tootjatega enne kokkulepe, millega just nimelt minna valitsusse ja tulla Riigikogu ette. Tõepoolest, poliitilise otsustamise koht on Riigikogus. Kui valitsus on tulnud selle ettepanekuga Riigikogu ette, siis annab Riigikogu lõpphinnangu, kas ta arvestab valitsuse või tootjate seisukohti. Nii et mõistetavat ja mõistetamatut on siin üpris palju. Ma küll kutsun teid üles toetama maaelukomisjoni ettepanekut nr 9 ja loomulikult kõiki Rahvaliidu tehtud häid ettepanekuid. Tänan!

Suur tänu, Andres Varik! Palun, Rainis Ruusamäe, kõne puldist!

Härra esimees! Austatud kolleegid! Ma pikalt ei räägi, aga tahan öelda, et muudatusettepanek nr 13 on põhiseadusega vastuolus. Me ei saa seadustega kohustada isikuid ühinema mittetulundusühingutesse. Selles muudatuses me räägime, et valitsusega peab läbirääkimisi just ja ainult mittetulundusühingutest koosnev Põllumajandus-Kaubanduskoda. Teiseks ma ütlen, et sellist organisatsiooni praegu olemas ei ole. Kas see tekib või ei teki, seda me veel ei tea. Võib tekkida olukord, et valitsusel ei ole läbirääkimiste partnerit, mis on tootjatele väga halb. Nii et minu arvates ei ole mõistlik sellist sõnastust sätestada. Ma loen teile ette kehtiva seaduse teksti, mis jääks siis kehtima: "Vabariigi Valitsus kutsub läbirääkimistele Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindajad ja vajaduse korral põllumajandusministri ettepanekul teiste mittetulundusühingute esindajad." See on hea sõnastus ja juriidiliselt korrektne, ettepanek nr 13 ei ole juriidiliselt korrektne. Üldiselt on see seadus samm edasi ja see seadus tuleks vastu võtta, aga muudatusettepanekut nr 13 mitte toetades. Aitäh!

Suur tänu, Rainis Ruusamäe! Janno Reiljan, sõnavõtt kohalt, palun!

Härra eesistuja! Eile me mõistsime siin hukka okupatsioonirežiimi kuriteod Eestis. Ma usun, et kümmekonna aasta pärast on aeg küps, et mõista hukka Eestis toimunud kuriteod Eesti põllumajanduse ja maaelu suhtes. Kahtlemata võib selles kuritegude jadas välja tuua palju tähtsündmusi, kas või võitlemise tolliseadustiku ümber siin Riigikogus, Euroopa Liidu kaupade suhtes tollide kehtestamise vastu hääletamise valitsuses, põllumajandustoetuste vähendamise viimase kolme aasta jooksul, regionaaltoetuste vähendamise. Kui me aga isegi üks aasta enne Euroopa Liitu astumist, siis kui Euroopa Liidu poliitika peaks olema isegi juba lapsele selge, ei tee mitte midagi, et omalt poolt päästa, mis veel päästa annab, siis pean küll ütlema, et kui see kuritegude arutelu tuleb, siis arvatavasti mõistetakse need inimesed juba lihtsalt süüdimatuse tõttu õigeks. Aitäh!

Suur tänu, Janno Reiljan! Jaanus Männik, palun, sõnavõtt kohalt!

Aitäh! Ma tahan toonitada veel seda, et juttu tootmiskvootidest ja nende kehtestamisest ei ole kindlasti mõistlik teoks teha enne, kui Euroopa Liiduga läbirääkimistel on need kvoodid ikkagi lõplikult paika pandud. Muidu võtame me läbirääkimistel endalt n-ö pinna jalge alt. Teiseks, see jutt, et Eesti on võimeline oma poole võrra vähenenud piimatoodangut ainult 5% kaupa aastas suurendama, ei ole ka kindlasti päris hea jutt. 10% on igal juhul võimalik suurendada, kui vähegi hingamiseks õhku antakse. Kui see on positsioon läbirääkimistel Euroopa Liiduga, et me alles 2008. aastaks oleme võimelised 900 000 tonni saavutama, siis ei ole mingisugust lootust, et Euroopa Liit seda 900 000 tonni üldse aktsepteerib. See on väga ohtlik ja vale lähenemine, mis kindlasti halvendab ka läbirääkimiste võimalusi oluliselt. Mis puutub läbirääkimiste lõpptähtaega, siis 1. augustil peaks küll olema kokkulepe põllumeeste ja valitsuse ehk valitsust esindava ministri vahel olemas, muidu, kui ainult oodata valitsuselt numbrit, muutuvad need läbirääkimised just selles mõttes mõttetuks. Eelarveprotsessis on 1. august siiski niisugune aeg, kus põhinumbrid on kõik juba kirjas, ja see, kes sel ajal ree peal ei ole, see sealt reelt ka maha jääb. Nii et põllumajandusministril peaks küll olema rohkem selgroogu. Aitäh!

Tänan! Urmas Laht, sõnavõtt kohalt, palun!

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Praegu räägitakse, et me suudame läbirääkimistega saavutada ainult 25% toetustest. Ma tahan öelda, et kui me Euroopa Liiduga liitume, siis selles valguses peaksime päris kindlalt näitama poliitilist tahet, et me oma riigi siseselt toetame oma maaelu ja põllumajandust kas või minimaalselt 0,7%-ga, et see tasakaal kuidagimoodi taastada. Kui me seda hääletama hakkame, siis oleks hea, kui me kõik selle peale mõtleksime. Aitäh!

Suur tänu, Urmas Laht! Kas keegi soovib veel oma arvamust avaldada? Ekraan on tühi. Kas võin teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Läbirääkimised on lõpetatud. Ma palun Ants Käärma tagasi kõnepulti, et koos kolleegidega läbi vaadata laekunud muudatusettepanekud. Me alustame. Esimene muudatusettepanek on Rahvaliidu fraktsioonilt, arvestatud täielikult, kuid, nagu ma aru saan, kuulub ettepanek hääletamisele kodukorraseaduse § 88 lõike 3 alusel. Austatud Riigikogu, panen hääletusele esimese muudatusettepaneku.Hääletustulemused Muudatusettepaneku poolt on 17 Riigikogu liiget, vastu on samuti 17, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek ei leidnud toetust. Teine muudatusettepanek on Urmas Lahelt, juhtivkomisjon on arvestanud sisuliselt. Urmas Laht, palun!

Ma võtan selle tagasi.

Aitäh! Kolmas muudatusettepanek on Rahvaliidu fraktsioonilt, arvestatud täielikult, kuid kuulub samuti hääletamisele kodukorraseaduse § 88 lõike 3 alusel. Kas Ants Käärma soovib kommenteerida?

Ma ütlen hääletustulemuse komisjonis: 4 poolt, 1 vastu, 0 erapooletut.

Aitäh! Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3.Hääletustulemused Muudatusettepaneku poolt on 15 Riigikogu liiget, vastu on 26, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Neljas muudatusettepanek on Urmas Lahelt, arvestatud osaliselt. Probleeme ei näi olevat. Viies muudatusettepanek on maaelukomisjonilt, arvestatud täielikult. Kuues muudatusettepanek on Rahvaliidu fraktsioonilt, jäetud arvestamata. Teet Helm, palun!

Aitäh, härra juhataja! Ma palun panna parandusettepanek nr 6 hääletusele.

Tänan! Komisjon, palun!

Hääletustulemus komisjonis: 2 poolt, 2 vastu, 2 erapooletut. Ettepanek ei leidnud komisjonis toetust.

Rahvaliidu fraktsiooni kommentaar, palun!

Tänan, härra juhataja! Hea meel on, et Teet selle hääletusele pani, oleksin selle muidu maha maganud. Põhjendus on selles, et praegu tehakse valik suvalise printsiibi järgi ja valitakse välja vallad, kuhu põllumajanduslikku keskkonnatoetust antakse. Õigem oleks leida kriteeriumid, et kogu Eesti põllumajandustootjad saaksid osaleda selle toetuse saamisel. Ma palun seda ettepanekut toetada!

Aitäh! Austatud Riigikogu, panen hääletusele kuuenda muudatusettepaneku.Hääletustulemused Kuuenda muudatusettepaneku poolt on 10 Riigikogu liiget, vastu on 39, 1 on erapooletu. Ettepanek ei leidnud toetust. Seitsmes muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, eelnõu algataja toetab, samuti kaheksandat ja üheksandat muudatusettepanekut. Kümnes muudatusettepanek. Teet Helm, palun!

Aitäh, härra juhataja! Ma palun panna muudatusettepanek nr 10 hääletusele.

Tänan! Komisjon.

Hääletustulemus komisjonis: poolt 4, vastu ei olnud keegi, 1 erapooletu.

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele kümnenda muudatusettepaneku.Hääletustulemused Muudatusettepaneku poolt on 14 Riigikogu liiget, vastu on 33, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 11. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, eelnõu algataja toetab. 12. muudatusettepanek on Rahvaliidu fraktsioonilt, kuulub hääletamisele kodukorraseaduse § 88 lõike 3 alusel. Komisjon, palun!

Hääletustulemus komisjonis: 6 poolt, 1 vastu, 0 erapooletut.

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 12. muudatusettepaneku.Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 19 Riigikogu liiget, vastu on 33, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 13. muudatusettepanek on maaelukomisjonilt. Rainis Ruusamäe, palun!

Aitäh, härra esimees! Ma palun seda hääletada. Kommentaariks ütlen: head juuraharidusega kolleegid, palun lugege see läbi! Minu arvates on tegu põhiseadusega vastuolus oleva muudatusettepanekuga ja see võib osutuda üldse takistuseks kogu seaduse väljakuulutamisele. Me ei saa siin seaduse võimuga nimetada mittetulundusühingusse kuuluvate ühingute liike või isikuid, me ei saa seda ära määrata.

Tänan! Komisjon, palun!

Komisjonis oli selle ettepaneku poolt 3 liiget, vastu 2, erapooletuid ei olnud.

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 13. muudatusettepaneku.Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 35 Riigikogu liiget, vastu on 11, 1 on erapooletu. Ettepanek leidis toetust. 14. muudatusettepanek on Rahvaliidu fraktsioonilt, täielikult arvestatud. Teet Helm, palun!

Aitäh, härra juhataja! Ma palun panna muudatusettepanek nr 14 hääletusele.

Tänan! Andres Varik, palun!

Tänan! Ma põhjendan. See on liberaalse majandusmudeli täitjate soov, et mitte kunagi mitte midagi reguleerida. Kes on sellele muudatusettepanekule vastu, see käitubki nii.

Tänan! Komisjon, palun!

Hääletustulemus komisjon: 5 poolt, 1 vastu, 1 erapooletu.

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 14. muudatusettepaneku.Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 19 Riigikogu liiget, vastu on 35, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Viimane, 15. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, eelnõu algataja toetab. Täiskogu on läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Ants Käärma, ma ei juhatanud enne istungit, seepärast küsin, milline on komisjoni ettepanek.

Komisjoni ettepanek on panna eelnõu lõpphääletusele ja seadusena vastu võtta.

Suur tänu! Jaan Pöör, käsi püsti, palun!

Aitäh, härra esimees! Mul on protseduuriline küsimus. Kuna mitmed muudatusettepanekud läksid läbi teistmoodi, kui põhitekstis on, siis ei ole tekst enam arusaadav ja nende kohta oleks vaja uusi lehti. Eriti puudutas see muudatusettepanekut nr 4, mis on osaliselt arvestatud. Kuidas see osaline arvestamine selles tekstis välja näeb?

Jaan Pöör, juhataja ei saa siin ammendavat vastust anda, sest mina ei ole ei selle eelnõu algataja ega juhtivkomisjoni liige. Ants Käärma, palun!

Komisjon on valmis esitama mõne aja pärast ja üsna kiiresti need leheküljed, kus hääletuse tulemusena tekst muutus. See ei tohiks mingi probleem olla. Ma usun, et hiljemalt veerand tunni jooksul on nad olemas.

Kahtlemata ei ole see probleem. Ma saan aru, et me lükkame lõpphääletuse niikauaks edasi, kuni saali jõuavad tekstid, mis puudutavad esiletõstetud probleemi. Ma usun, et komisjoni esimees annab omapoolse panuse võimalikult kiire resultaadi saavutamiseks.

Kolleegid, me jätkame oma tööd. Võtame järgnevalt arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnaregistri seaduse eelnõu. Jätkub eelnõu teine lugemine. Ettekandeks on Riigikogu kõnepuldis keskkonnaminister Heiki Kranich.

Lugupeetud härra esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Keskkonnaandmete kogumist, töötlemist, hoidmist ja avalikustamist käsitlevad peaaegu kõik keskkonnakaitse valdkonda reguleerivad seadused. Nende alusel on keskkonnainformatsioon jagunenud enam kui 40 andmekogusse. Aga omavahel seostamata andmestik põhjustab nende erinevat ja tihtipeale ka väära tõlgendamist. Selliselt hoitavad andmed ei anna objektiivset alust keskkonnalubade väljaandmisele ja keskkonnanormatiivide kehtestamisele. Seetõttu ongi ette valmistatud keskkonnaregistri seaduse eelnõu, mis loob riigi põhiregistri ja koondab keskkonnaandmed ühtsesse raamistikku. Eelnõu on olnud Riigikogu menetluses üsna pikka aega. Tema ettevalmistamine on kestnud veel kauem. Riigikogus tehtud töö on aidanud eelnõus teha vajalikke muudatusi. Ma loodan, et Riigikogu kiidab seaduseelnõu heaks ja võtab seadusena vastu. Aitäh!

Härra minister, suur tänu! Usun, et enamik Riigikogu liikmeid kuulis teie ettekannet ja neil küsimusi ei ole. Vambo Kaalul siiski on.

Aitäh, härra esimees! Austatud minister! Erametsaomanikke teeb natuke murelikuks, et nad ei saa päris selgelt aru, kui palju on andmeid, mis lähevad avalikustamisele. Kas kõik andmed metsaomanike, metsatüüpide, raievalmiduse jne kohta on kõigile kättesaadavad? Kas see informatsioon ei või äkki soodustada ka röövraiet metsades? Sama probleem oli eelmisel aastal Soomes arutusel ja Soome lükkas avalikustamise täies mahus tagasi. Millises mahus on plaanitud praegu andmete avalikustamine?

Aitäh! Eelnõu §-s 44 on käsitletud andmete avalikustamist, andmete väljastamist on käsitletud §-s 43 ja § 42 lõikes 2 on öeldud, mis tingimustel on avalikkuse juurdepääs keskkonnaandmetele suletud. Ma ei usu, et andmete täiendav varjamine tooks endaga kaasa midagi kasulikku. Lootus nii kuritegevust piirata on lühinägelik. Kui me vaatame näiteks Internetis kõikidele inimestele kättesaadavat Eesti kaarti, mis on jälgitav ka aerofotodena, siis nende andmete põhjal on võimalik näha, kus piirkonnas on rohkem metsa, kus vähem. Mitte kunagi ei ole andmete varjamisest sündinud mingit selget kasu. See, kellel on kuri mõte peas, leiab need andmed, aga inimesed, kes tões ja vaimus tahaksid seaduse järgi käituda, saavad lihtsalt vähem informatsiooni. Me piirame andmete varjamisega sellisel juhul lihtsalt ausate inimeste tegevusvabadust.

Suur tänu! Kolleeg Jaanus Männik.

Aitäh! Härra Kranich! Kuna vastus oli põiklev, siis ma küsin siiski üle. Paragrahvis 10 on loetletud tõesti kõiksugu asjad: omandivormid, erametsa omaniku nimi või riigimetsa valdaja nimetus, isiku- ja registrikoodid, metsaeraldiste takseerkirjeldused, metsamajandamisele kehtestatud piirangud. Tähendab, kõik raiemahud ja kõik värk on kättesaadav. Kui see on § 42 kohaselt avalikustatud, siis on vargapoistel ideaalne võimalus leida endale niisugused kohad, kus on mets, ja minna ning see maha võtta. Kuidas see asi ikkagi andmekaitse ja seadustega kokku käib?

Aitäh! Ma ei jaga teie seisukohta, et andmete täiendav varjamine tooks endaga kaasa mingit lisaturvalisust. Aga § 42 lõige 2 ütleb, et avalikkuse juurdepääs keskkonnaandmetele on suletud, kui avalikustamisega võib kaasneda oht ühiskonna turvalisusele, keskkonnakahjustus või kaitsealuste liikide lubamatu häirimine nende püsielupaikades, samuti juhul, kui need käsitlevad äri- või tööstussaladust või intellektuaalse omandi saladust. Ma arvan, et suur osa sellest informatsioonist, mis puudutab kasvavat metsa, nende andmete alla ei käi, ja usun, et kättesaadav informatsioon on igal juhul ühiskonna normaalseks toimimiseks parem variant kui informatsiooni salastatus.

Tänan! Vambo Kaal, teine küsimus, palun!

Aitäh, härra esimees! Austatud minister! Sellest seadusest tulenevalt peab keskkonnaminister andma täpsemad normatiivdokumendid selle kohta, mis läheb avalikustamisele, mis kuskile registrisse täpselt kantakse. Kas härra ministril on need materjalid põhimõtteliselt juba valmis ja oskab ta öelda, mida ta plaanib teha, või alles hakkab ta selle üle mõtlema pärast seaduse vastuvõtmist?

Minister ei hakka selle peale mõtlema pärast seaduse vastuvõtmist. Kui eelnõu esitati Vabariigi Valitsusele, et see jõuaks Riigikogu ette, oli sinna lisatud ka osa vastavaid normatiivdokumente. Kui te vaatate seaduseelnõu § 61, siis näete, et seaduse jõustumine toimub üsna pika aja jooksul. Mitmete andmete puhul on lisaaega ettevalmistustöödeks üsnagi piisavalt. Seetõttu ei tunne ma muret, et selle seaduse rakendamine võiks kuidagi kahtluse alla sattuda.

Tänan! Jaanus Männik, teine küsimus, palun!

Aitäh! Härra Kranich! Ma siiski jätkan. Paragrahvi 42 lõike 2 punkt 3 ütleb tõesti, et avalikkuse juurdepääs keskkonnaandmetele on suletud, kui need sisaldavad või käsitlevad äri- või tööstussaladust või intellektuaalse omandi saladust. Kuivõrd ärisaladus on siiski pooleldi defineerimata mõiste, siis kas näiteks takseerkirjeldus metsa puhul ikka käib siia alla? Võid sa kindlalt väita, et see ei lähe avalikustamisele?

Ma ei saa seda täna kindlalt väita sellepärast, et Eesti õigusruum areneb siiski, mis seal salata, tihtipeale ka kohtulahendite kaudu. Näiteks sellesama § 42 lõike 7 alusel on toodud ka selge viide teabele juurdepääsu sulgemise otsuse vaidlustamise kohta. Usun, et kohtulahendid loovad aluse selleks, et vajaduse korral seda seadust täpsustada või kohendada.

Härra minister, suur tänu! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Riigikogu-poolseks kaasettekandeks palun kõnepulti keskkonnakomisjoni liikme Liis Klaari!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Keskkonnaregistri seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 12. novembril 2001 ja keskkonnakomisjon määrati juhtivkomisjoniks. Seaduse esimene lugemine lõpetati 16. jaanuaril 2002. Muudatusettepanekuid ei esitatud, aga arvestades mahukat tööd komisjonis, pikendati kaks korda esimese ja teise lugemise vahelist aega. Seaduseelnõu teine lugemine katkestati 5. juunil 2002 ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 10. juuni 2002. Ka siis ei tulnud Riigikogu liikmetelt muudatusettepanekuid. Seaduseelnõu käsitleb andmekogude seadusest lähtuvalt loodusressursside, looduspärandi, keskkonna seisundi ja keskkonnategurite kohta kogutud andmete hoidmist ning koondab üheks riigi põhiregistriks 26 nimistut või andmestikku. Seaduse alusel seostatakse esmakordselt ajas ja ruumis keskkonna koormusi ja keskkonna seisundit kirjeldavad andmed. Seaduseelnõu teise lugemise jätkamise ajaks tekst muutunud ei ole. Seetõttu on saalis eelnõu tekst, mis oli kasutusel seaduseelnõu esmakordsel teisel lugemisel ja kõik need muudatusettepanekud on eelmisel korral läbi hääletatud. Keskkonnakomisjon otsustas oma istungil 10. juunil 2002 (4 poolt, 0 vastu, 0 erapooletut) suunata seaduseelnõu teise lugemise jätkamisele, teha Riigikogule ettepanek seaduseelnõu teine lugemine lõpetada ja seaduseelnõu seadusena vastu võtta. Seaduseelnõu seadusena vastuvõtmiseks piisab lihthäälteenamusest.

Suur tänu, Liis Klaar! Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Ekraan on tühi. Küsimusi ei ole. Austatud Riigikogu, kas on vaja avada läbirääkimisi? Riigikogu liikmed seda ei soovi. Läbirääkimisi ei avata. Nagu öeldud, muudatusettepanekuid eelnõu kohta laekunud ei ole. On lõppsõnavõimalus. Härra minister ei soovi sõna, kaasettekandja samuti mitte. Jaanus Männik, palun!

Härra juhataja, kas muudatusettepanekuid ei ole kavas läbi hääletada?

Juhatajal ei ole seda kavas. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnaregistri seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Seaduse vastuvõtmise poolt on 35 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Keskkonnaregistri seadus on vastu võetud.

Austatud Riigikogu! Võtame järgnevalt arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud haldusmenetluse seaduse muutmise ja rakendamise seaduse eelnõu. Alustame eelnõu teist lugemist. Ettekandeks on Riigikogu kõnepuldis justiitsminister Märt Rask.

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Haldusmenetluse seaduse muutmise ja rakendamise seadusega jõustatakse lõplikult haldusmenetluse seadus. Haldusmenetluse seadus sisaldab nimelt sätet, mille kohaselt tuleb kõikidesse ametnike ja eraisikute suhteid reguleerivatesse seadustesse lisada viide haldusmenetluse seadusele ja viia need seadused oma ideoloogialt uuenenud haldusõigusega kooskõlla. Selle eelnõuga muudetakse ühtekokku 129 seadust, lisaks muudetakse eelnõuga nr 992, mille me täna juba seadusena vastu võtsime, veel viit seadust. Seaduse vastuvõtmisel ja reformitud haldusõiguse jõustumisel vähenevad küsitava väärtusega, kuid inimest koormavad protseduurid. Samuti peavad ametnikud omandama teenindaja hoiaku. Töö, mida saab teha asutuses, tulebki teha asutuses, mitte jooksutada kodanikku. Näiteks kaob selle seaduse rakendamisel riigilõivu tasumisel dokumendi esitamise nõue, äriregistri B-kaardi esitamise nõue, maksuvõlgnevuse puudumise tõendi esitamise nõue. Kõiki neid tõendeid ja fakte saab kontrollida asutus ise. Tehnilised eeldused nende nõuete täitmiseks on juba loodud. Eelnõuga muudetakse nende kasutamine ametnikele kohustuslikuks. Inimene ei pea enam jooksma ühest asutusest teise, koguma tegelikult mittevajalikke tõendeid ja kooskõlastusi. Äärmiselt tähtis on elektroonilise haldusmenetluse rakendamine. Edaspidi tuleb asutustel nii suhelda inimestega, muidugi kui inimene ise ei pea võõraks elektroonilist asjaajamist ega tulevikus rakendatavat digitaalallkirja. Haldusmenetluse inimsõbralikkusele ja paindlikkusele on suunatud ka mitmed teised muudatused. Eelnõu lugemise käigus on eelnõus tehtud mõningaid muudatusi, arvestatud on Riigikogu komisjonide ettepanekuid. Algataja toetab juhtivkomisjoni otsust eelnõu täna seadusena vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Ei ole. Kaasettekandeks palun kõnepulti põhiseaduskomisjoni esimehe Indrek Meelaku!

Austatud härra esimees! Lugupeetud Riigikogu! Haldusmenetluse seaduse muutmise ja rakendamise seaduse eelnõu nr 993 algatas Vabariigi Valitsus käesoleva aasta 18. veebruaril ning selle esimene lugemine toimus 13. märtsil. Põhiseaduskomisjon arutas eelnõu esimese lugemise järgselt oma 4., 11., 17. ja 18. juuni istungil. Mälu värskendamiseks tuletan siinkohal meelde eelnõu eesmärgid. Esiteks, rakendada 6. juunil 2001. aastal Riigikogus vastuvõetud haldusmenetluse seadus, mille § 112 lõige 2 sätestab, et haldusmenetluse normid kehtivad eriseadustega sätestatud haldusmenetlusele siis, kui eriseaduses on tehtud vastav viide haldusmenetluse seadusele. Need viited viiakse käesoleva eelnõu kohaselt sisse 129 seadusse. Teiseks, ühtlustada haldusõiguse eriosa seaduste terminoloogiat, viies selle vastavusse haldusmenetluse seaduse terminoloogiaga. Kolmandaks, kõrvaldada eriosa seadustest tarbetuks muutunud sätted, arvestades, et haldusmenetlus toimub edaspidi mõningaid erandeid arvestades haldusmenetluse seaduses ettenähtud regulatsiooni kohaselt. Töö käigus saatis põhiseaduskomisjon kirja kõikidele Riigikogu alatistele komisjonidele nende menetluses olnud ja olevate eelnõude kohta ettepanekute saamiseks. Ettepanekuid laekus maaelu- ja riigikaitsekomisjonilt ning need leidsid täielikku arvestamist. Ülejäänud muudatusettepanekud sõnastas algatajate taotlusel põhiseaduskomisjon ise. Komisjon otsustas (5 poolt, 0 vastu, 0 erapooletut) teha Riigikogu täiskogule ettepanek seaduseelnõu 993 seadusena vastu võtta. Tänan!

Suur tänu, Indrek Meelak! Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Ei ole. Austatud Riigikogu, on võimalik avada läbirääkimised. Kas kolleegid soovivad osaleda? Osalemissoovi ei ole, läbirääkimisi ei avata. Indrek Meelak, ma palun su tagasi kõnepulti, et koos kolleegidega läbi vaadata laekunud 93 muudatusettepanekut. Me alustame. Esimene muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, eelnõu algataja toetab, nii ka teist, kolmandat, neljandat, viiendat, kuuendat, seitsmendat, kaheksandat, üheksandat, kümnendat, 11., 12., 13., 14., 15., 16., 17., 18., 19. ja 20. muudatusettepanekut. 21. muudatusettepanek on riigikaitsekomisjonilt, täielikult arvestatud. 22. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, nii nagu ka 23., 24., 25., 26., 27., 28., 29., 30., 31., 32., 34., 35. ja 36. 37. muudatusettepanek on maaelukomisjonilt, täielikult arvestatud, nii nagu ka 38., mis on arvestatud osaliselt. 39. muudatusettepanek on maaelukomisjonilt, arvestatud täielikult. 40. muudatusettepanek on samuti täielikult arvestatud. 41. muudatusettepanek on maaelukomisjonilt, jäetud arvestamata. Probleeme ei ole. 42. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, nii nagu ka 43. ja 44. muudatusettepanek. 45. muudatusettepanek on maaelukomisjonilt, leidnud täielikku arvestamist. 46. muudatusettepanek on põhiseaduskomisjonilt, juhtivkomisjonilt, arvestatud täielikult. 47. muudatusettepanek on maaelukomisjonilt, arvestatud täielikult. 48. on juhtivkomisjoni ettepanek, nii nagu ka 49., 50., 51., 52., 53., 54., 55., 56., 57., 58., 59., 60., 61., 62., 63., 64. ja 65. ettepanek. 66. muudatusettepanek on maaelukomisjonilt, leidnud täielikku arvestamist, nii nagu ka 67. muudatusettepanek. 68. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 69. muudatusettepanek on maaelukomisjonilt, leidnud täielikku arvestamist. 70. on juhtivkomisjoni ettepanek, nii nagu ka 71., 72., 73., 74., 75., 76., 77., 78., 79. ja 80. muudatusettepanek. 81. muudatusettepanek on maaelukomisjonilt, arvestatud täielikult, nii nagu ka 82. muudatusettepanek. 83. muudatusettepanek on arvestatud osaliselt. 84. ettepanek on juhtivkomisjonilt, nii nagu ka 85., 86., 87., 88., 89., 90., 91., 92., 93. ja viimane, 94. muudatusettepanek. Täiskogu on läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Liis Klaaril on käsi püsti. Palun, protseduuriline küsimus!

Kas 33. muudatusettepanek on ära unustatud või on numeratsioon vale?

Liis Klaar, kui me alustasime muudatusettepanekute ülevaatamist, siis ma ütlesin, et tegemist on 93 muudatusettepanekuga. Neid on tegelikult 94, 94 - 93 = 1, üks number on kirjavea tõttu vahelt ära kadunud. Austatud Riigikogu, enne lõpphääletust on lõppsõnavõimalus. Härra minister ei soovi sõna, kaasettekandja ega fraktsioonide esindajad samuti mitte. Sellisel juhul alustame lõpphääletust. Jürgen Ligi, võime alustada lõpphääletust, fraktsiooniliikmed on kohal. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud haldusmenetluse seaduse muutmise ja rakendamise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Seaduse vastuvõtmise poolt on 39 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud.

Austatud Riigikogu! Me tuleme nüüd tagasi seaduseelnõu 1065 lõpphääletuse juurde. Muudatustega tekst on välja jagatud. Jaan Pöör, kas me võime alustada lõpphääletust? Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht! Siiski, ma pean reageerima Arvo Sirendi käetõstmisele. Palun!

Suur tänu! Mulle tundub, et lõppsõnavõimalus jäi pakkumata.

See on pakkumata ja ma pakun seda. Arvo Sirendi, palun! Arvo Sirendi, lõppsõnaks on võimalik tulla kõnepulti. Te olete siis Riigikogu liikmetele paremini nähtav.

Suur tänu! Tegelikult on asi nii, et inimesed valitakse komisjonidesse asjatundlikkuse alusel. Maaelukomisjon on kokku pandud nii, et seal on koos Riigikogu kõige suuremad majanduse ja maaelu asjatundjad. Eile jõudsid nad paljudes küsimustes kokkuleppele, tegid palju tarku otsuseid, aga ühe ööpäeva jooksul on suur hulk inimesi nagu ära pööranud, need, kes enne hääletasid poolt, ei suutnud siin enam poolt hääletada, tähendab, mõistuse asemel tuli sisse mingisugune poliitiline hoiak, mis sunnib inimest hääletama omaenese mõistuse ja põhimõtete vastu. Tekib muidugi küsimus, et mis siis sellest asjast järele jäi. Midagi jäi, aga üldiselt jääb mulle mulje, et maaelukomisjon on nagu hea lehm, kes annab palju ja kvaliteetset piima, aga lööb pärast jalaga ämbri ümber. Tänan teid!

Aitäh, Arvo Sirendi! Lõppsõna oli Koonderakonna fraktsiooni nimel. Andres Varik, palun, Rahvaliidu fraktsiooni nimel!

Juhataja! Head kolleegid! Arvo rääkis lehmast, ma kitsest rääkima ei hakka, mul on lihtsalt tõsiselt kahju, et tegelikult me ei taha või ei oska või lähtume poliitilistest hoiakutest, selle asemel et tuua maale ja maaelule, põllumajandusele selgust ja kindlustunnet. Loomulikult, kui see seaduseelnõu Riigikogule üle anti, siis öeldi, et seda tuleb väga kiiresti menetleda, muidu ei saa me neid soodustusi, mida Euroopa Liit meie kaupadele hakkab andma, et selleks on aega 1. juunini, aga eelnõu tuli alles vist mai viimasel nädalal Riigikogu ette. Kui ainult selline põhimõte on, siis selle põhimõtte järgi tuleks seadust muuta ainult selle ühe otstarbe täitmiseks. Siis oleks see aus tegu olnud. Aga sellega koos püüti hakata seadust laialdasemalt muutma ja, nagu näete, sisuliselt ei suutnud me mitte midagi regulatiivset selle seaduseelnõu juures saavutada, sest maaelukomisjoni ettepanekuid ei arvestatud. Sellest on mul sügavalt kahju. Tänan!

Suur tänu! Rohkem lõppsõnasoove ei ole. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Seaduse vastuvõtmise poolt on 35 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, 1 on erapooletu. Seadus on vastu võetud.

Lugupeetud kolleegid! Asume meie viimase päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu. Alustame eelnõu esimest lugemist. Ettekandeks on Riigikogu kõnepuldis keskkonnaminister Heiki Kranich.

Härra esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Kyoto protokoll sätestab konventsiooni osalistele aastateks 2008-2012 kuue kasvuhoonegaasi koguse vähendamise konkreetsed kohustused. Protokolli kohaselt on Eesti nagu ka Euroopa Liit kohustatud vähendama oma territooriumilt õhku paisatavate kasvuhoonegaaside heitkoguseid 8% võrra. Lisaks tuleb täiustada olemasolevat kasvuhoonegaaside seiresüsteemi ja aruandlust. Hõlbustamaks võetud kohustuste täitmist, on protokolliga põhimõtteliselt lubatud kasutada nn paindlikkust võimaldavaid mehhanisme. Nendeks on projektipõhised ühisrakendusprojektid, inglise keeles joint implementation, ja kvootidega kauplemine ehk inglise keeles emission trading. Kyoto protokoll jõustub siis, kui selle ratifitseerivad vähemalt 55 konventsiooni osalist, kusjuures nende osa 1990. aastal atmosfääri paisatud süsinikdioksiidi heitkoguses peab olema vähemalt 55% kogu nimetatud grupi heitkogusest. Praegu on protokolli ratifitseerinud 74 riiki. Sellega on kaetud 35,8% protokolli jõustumiseks vajalikest heitmetest. Loodan, et Riigikogu ratifitseerib selle protokolli, sest Eesti on vähendanud süsinikdioksiidi emissiooni tunduvalt üle vajaliku 8%, täpsemalt 55%, võrreldes 1990. aastaga ja Eesti riigile konventsiooni nõuded lisakohustusi kaasa ei too. Aitäh!

Härra minister, suur tänu! Tiit Toomsalul on küsimus.

Tänan, härra juhataja! Austatud härra minister! See on sedavõrd intrigeeriv teema, et mitte kuidagi ei saa teisiti, kui paluda teil selgitada seletuskirjas toodud väga põnevaid nüansse. Esiteks, seletuskirjas öeldakse, et Eesti on juba praegu täitnud kõik Kyoto protokolli nõudmised vähendada 8% ulatuses kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamist. Aga samas öeldakse punktis "Seaduse mõju ja rakendamine" niimoodi, et siiski oleks meil võimalus veel nende heitekogustega, eelkõige CO₂ kogustega, see tähendab, meie põlevkivienergeetika, eriti elektrijaamade poolt õhku paisatavate süsinikdioksiidikogustega kaubelda. Härra minister! Mind huvitab, mida te peate seletuskirjas silmas kauplemise all? Kas see tähendab ühtlasi ka selget seisukohavõttu meie põlevkivienergeetika piiramiseks?

Aitäh küsimuse eest! Alati on rõõm saada Tiit Toomsalu käest küsimusi. Nagu ma ütlesin, ehkki Eesti on kasvuhoonegaaside heitmeid vähendanud üle 55%, on need ühe inimese kohta ikka veel Euroopas suuremate hulgas. Ühest küljest on see seotud meie põlevkivienergeetikaga, teisest küljest on see vaieldamatult seotud sellega, et tehnoloogia, mida me praegu kasutame, ei ole eriti energiasäästlik, et CO₂ emissioon on suurem, kui seda oleks võimalik tagada tänapäevaste tehnoloogiate kasutuselevõtu puhul. Mis puudutab emissiooniga kauplemist, siis see on Kyoto protokolliga võimaldatud n-ö paindlikkusmehhanism, mis seisneb selles, et kui mõnes riigis on CO₂ emissioon vähenenud üle teatava piiri, üle sellesama 8%, siis ülejäänud osa võib see riik müüa mõnele teisele riigile, kes siis just nagu omandab selle lisaemissiooni. Isiklikult pean sellist emissiooniga kauplemist väga halvaks. Ühest küljest jätab see ainult mulje, et süsinikdioksiidi emissioon kvooti ostvas riigis on vähenenud. Teisest küljest oleks see Eesti seisukohalt lühinägelik. Kui me räägime uute suuremate ettevõtete ehitamisest Eestisse, olgu selleks tselluloositehas või mis tahes muu, siis ma usun, et seda 8% ületavat CO₂ kogust on meil endal vaja, muidu me peame hakkama kvooti mõne teise riigi käest ostma ja see muudaks investeeringud Eestisse veelgi kallimaks. Ma arvan, et see, et Eesti on CO₂ emissiooni vähendanud üle selle piiri, on ka, kuigi võib-olla mitte väga suur, aga siiski kindlasti toetus sellele, et mõnigi ettevõtja võib teha otsuse Eestisse investeerida.

Tänan! Kolleeg Rainis Ruusamäe.

Aitäh! Kui suuri rahalisi kohustusi toob see kaasa Eesti riigile ja erasektorile?

Aitäh! Erasektorile ei too ta kaasa mingisuguseid kohustusi. Loomulikult on väga praktiline, kui ettevõtted rakendavad tehnoloogiat, mis on energiasäästlikum. Esmapilgul võib selline investeering tunduda kallim, kuid kaugemas perspektiivis tasub see kindlasti ära, sest nagu te kõik teate, on Eestis CO₂ maks ja see, kes emiteerib üle mõistliku piiri CO₂, maksab ka tasu selle eest. Mis puudutab riiklikke kulutusi, siis Eesti on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liige ja vastavalt seal kehtestatud reeglitele tasutakse ka konventsioonide osamakseid. Eesti suhteliselt tagasihoidlikku osakaalu maailmas arvestades on see maks ka Eesti eelarve seisukohalt siiski üsnagi tagasihoidlik.

Suur tänu, härra minister! Küsimusi rohkem ei ole. Kaasettekandeks palun kõnepulti keskkonnakomisjoni liikme Liis Klaari!

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu liikmed, kes veel viitsivad siin olla! See on väga kena teist. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu nr 1101 on selle aasta 6. juunil algatanud Vabariigi Valitsus. Riigikogu juhatus määras juhtivkomisjoniks keskkonnakomisjoni. Ratifitseeriv protokoll reguleerib saasteainete välisõhku viimist, mida minister juba mainis. Nagu lugupeetud Riigikogu liikmed juba teavad, pole kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokoll ainus välisõhu saastamist reguleeriv rahvusvaheline leping. Riigikogu ratifitseeris 2000. aastal Genfis allakirjutatud piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni ning juba 1996. aastal Viinis allakirjutatud osoonikihi kaitsmise konventsiooni. Kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokoll reguleerib nn kasvuhoonegaaside välisõhku viimist. Kasvuhoonegaasideks nimetatakse neid aineid sel põhjusel, et nad lasevad läbi maapinnale tulevat lühema lainepikkusega kiirgust, kuid ei lase tagasi maapinnalt kiirgavat pikema lainepikkusega kiirgust ning põhjustavad sellega maad ümbritsevas ruumis keskmise temperatuuri tõusu. Kyoto protokolli eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside välisõhku viimist 2012. aastaks keskmiselt vähemalt 5% võrra ja Eestis nähakse ette selle vähendamist 8% võrra, võrreldes aastaga 1990. Kauplemisest minister juba rääkis, nii et ma sellel ei peatu. Eesmärgi saavutamiseks kavandab protokoll peamiselt järgmisi mehhanisme: kauplemist, infovahetuse korraldamist osalisriikide vahel ning riiklike ja piirkondlike kliimamuutuste alaseid programme. Eestis ei ole praktilisi probleeme Kyoto protokolli rakendamisega, sest kontrollarvud on täidetud tootmismahu vähendamise teel. Probleemseks majandusharuks on põlevkivienergeetika, nagu minister mainis, muu tööstusega, põllu- ja metsamajandusega ning jäätmekäitlusega olulisi probleeme ei ole. Keskkonnakomisjonile on Kyoto protokolliga seonduvad probleemid ja asjaolud teada eelnevate arutelude põhjal. Kyoto protokoll oli päevakorras eelmise aasta novembris ja detsembris, kui keskkonnakomisjon juhtis juhtivkomisjonina saastetasu seaduse muutmise seaduse eelnõu menetlemist. Käesoleva aasta 10. juunil kuulas komisjon Säästva Eesti Instituudis koostatud aruande järeldusi kliimamuutuste raamkonventsiooni rakendamise kohta. Keskkonnakomisjon otsustas komisjoni 10. juuni istungil (4 poolt, 0 vastu, 0 erapooletut) suunata seaduseelnõu esimesele lugemisele, esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 26. juuni kell 12. Tänan!

Suur tänu, Liis Klaar! Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Ei ole. Austatud Riigikogu, juhtivkomisjonina on keskkonnakomisjon teinud ettepaneku seaduseelnõu 1101 esimene lugemine lõpetada. Teisi ettepanekuid laekunud ei ole. Muudatusettepanekud esitada 26. juuniks kella 12-ks. Lugupeetud kolleegid, homme on meie külaliseks Rootsi Riksdagi pikaaegne spiiker Birgitta Dahl. Aitäh! Kohtume homme kell 10. Nägemiseni! Istungi lõpp kell 22.03.