Tere päevast, austatud Riigikogu! Tere päevast, härra peaminister ja ministrid! Alustame Riigikogu infotundi. Lugupeetud kolleegid, palun teeme kohaloleku kontrolli! Kohalolijaks registreerus 22 Riigikogu liiget. Austatud kolleegid! Täna vastavad teie küsimustele peaminister Mart Laar, kultuuriminister Signe Kivi ning teede- ja sideminister Toivo Jürgenson. Me alustame. Esimene küsimus on kolleeg Laine Tarviselt peaministrile.

Suur tänu! Lugupeetud peaminister! Mina kui Riigikogu rahanduskomisjoni liige olen viimase kolme nädala jooksul saanud ligi kümme Omavalitsusliitude Koostöökogu, omavalitsusjuhtide konverentsi, mitme maakonna omavalitsuste liidu ja teiste pöördumist, kes nagu ühest suust taunivad seda, et riigiorganid, sealhulgas valitsus, eiravad järjekindlalt Omavalitsusliitude Koostöökogu seisukohti, suhtuvad voluntaristlikult ega arvesta kokkuleppeid omavalitsustele riigieelarvest tehtavate eraldiste suuruse ja jaotuse kavandamisel. Kõik nad teevad ka oma ettepanekud, mida ja kuidas tuleks muuta kohalike eelarvete toetusfondi ja sihtotstarbeliste eraldiste osas ning nõuavad juurde ligi 300 miljonit krooni. Te olete kindlasti tuttav Omavalitsusliitude Koostöökogu ja valitsuse vaheliste läbirääkimiste tulemustega, olete saanud kindlasti needsamad pöördumised ja teate ka, et valitsus ei toeta opositsiooni vastavaid muudatusettepanekuid eelarve kohta. Milline on teie vastus omavalitsuste esindusorganite eelnimetatud taotlustele?

Härra peaminister, palun!

Aitäh, lugupeetud härra esimees! Lugupeetud küsija! Tänan selle küsimuse eest, mis on terav, aga samal ajal kindlasti väga oluline. Kahtlemata on kõik see, mis puudutab kohalike omavalitsuste eelarve kujunemist, mille üle on peetud läbirääkimisi Vabariigi Valitsuse ministeeriumidevahelise komisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu vahel, olnud valitsuse jaoks eelarve eelnõu koostamisel üks murelapsi. Kui me võtame ette selle dokumendi, mis mulle peaministrina läbirääkimiste lõpus ametlikult üle anti ning kus võetakse kokku läbirääkimiste kulgemine ja tulemused, siis näeme seal punkte, milles teatavasti jõuti kokkuleppele, kuid osas punktides kokkuleppele ei jõutud. Praegu on probleem selles, et ka nendes punktides, kus jõuti kokkuleppele ja valitsus on kokkulepetest kinni pidanud, on mitmed omavalitsused jätkuvalt probleemi tõstatanud. Kuid ma tulen kõige valusama probleemi juurde: läbirääkimiste esimene osa, maksutulud, kus läbirääkimistel kokkuleppele ei jõutud. Siin on esitatud ettepanek täiendada eelarvet 331 miljoni krooni võrra. Me rääkisime omavalitsustega ja arutasime, millised on kõige prioriteetsemad vajadused, kus on kõige suuremad probleemid. Kui me võtame ette sellesama dokumendi, siis näeme, et Omavalitsusliitude Koostöökogu on kõige suuremat tähelepanu pööranud 3% kärpe olemasolule eelarves ja lugenud seda põhjendamatuks. Omavalitsused on toonud üsna palju põhjendusi, miks see nii on. Teatavasti on valitsuskoalitsioon ja Riigikogu nende põhjendustega praeguseks nõustunud ...

Härra peaminister.

... ning muudatused ka riigieelarvesse sisse viinud.

Tänan! Laine Tarvis jätkab, palun!

Suur tänu! Omavalitsusliitude Koostöökogu väidab ka, et Rahandusministeerium ei ole viimastel aastatel kordagi nõutavalt analüüsinud omavalitsusüksuste tegelikke tulusid ning prognoosib toetusfondi ilma eelnevate arvestusteta. Koostöökogu süüdistab ka valitsuse läbirääkijaid selles, et need läbirääkimised ei ole toimunud konstruktiivselt. Ta teeb ettepaneku, õigemini taotleb, et läbirääkimised toimuksid ministrite tasandil ja et need toimuksid enne, kui riigieelarve eelnõu üldse valmib. Kas te toetate neid omavalitsusliitude seisukohti?

Aitäh! Ka kohtumisel Omavalitsusliitude Koostöökoguga tõstatati neid küsimusi, mis on seotud esindatusega läbirääkimistel ja sellega, kuidas neid läbirääkimisi edasi viia. Me leppisime kokku, et ma viin need küsimused kindlasti enne järgmise aasta läbirääkimiste algust Vabariigi Valitsuse ette, et arutada tõsiselt, kas on võimalik ja vajalik sellele ettepanekule vastu tulla, mis tähendaks, et läbirääkimiste laua taga istuks rohkem ministreid või kui ka ministreid seal ei ole, siis vähemalt ministeeriumide ametnikud oleksid korralikult kohal. Omavalitsuste etteheited olid mõnel puhul suunatud sellele, et ka seda printsiipi ei olnud alati täidetud. Ma arvan, et see on ettepanek, mida me saame tõsiselt kaaluda. Ma ei näe siin mingit tohutut põhimõttelist vastuseisu. Valitsuse poolelt on soov pidada neid läbirääkimisi nii praktiliselt kui võimalik. Aga mis puudutab etteheidet Rahandusministeeriumi aadressil, mis on seotud nn tasandusfondi valemiga ja ka nende tuludega, mis omavalitsused on saanud, siis see oli üks punkt, milles jõuti läbirääkimistel omavalitsustega kokkuleppele. See kokkulepe on pidanud ja omavalitsused olid ka ise seisukohal, et mitte muuta 2002. aasta riigieelarve §-s 2 toodud tasandusfondi valemi põhimõtet. Samas me teame, et nüüdseks on avastatud mitmeid ebameeldivaid probleeme, mis näitavad, et kokkuleppe need punktid, mis rõhutavad, et see valem tuleks tegelikult üle vaadata, kuuluvad tulevikus võib-olla suhteliselt kiirele täitmisele.

Tänan! Laine Tarvis jätkab.

Suur tänu! Te olete kindlasti kursis ka omavalitsusjuhtide 6. detsembril toimunud konverentsi pöördumisega, kus esitati päris raskekaalulisi ähvardusi, millel võivad minu meelest olla rasked tagajärjed. Seal ähvardati saavutada, et president jätab 2002. aasta riigieelarve välja kuulutamata, samuti teavitada Euroopa omavalitsusstruktuure ja osaliselt või täielikult katkestada ülesannete täitmine, mida ebapiisavalt rahastatakse. Kuidas teie arvates võiks mõjutada olukorda Euroopa Liiduga liitumisel see, kui info, et Eesti ei täida endale võetud rahvusvahelisi kohustusi, jõuab Euroopa Nõukogu kohalike ja regionaalsete omavalitsuste kongressini ja Euroopa Liidu Regioonide Komiteeni, nagu omavalitsused ähvardavad?

Aitäh! Ma ei arva, et Eesti riik jätaks mingid oma kohustused täitmata, seetõttu arvan, et infot selle kohta, et Eesti riik seda teeb, ei ole Euroopasse lihtsalt võimalik saata. Mis puutub sellesse, millised on ettepanekud ja soovid (need dokumendid on kahtlemata minuni jõudnud), siis pean veel kord ütlema, et kohtumisel Omavalitsusliitude Koostöökogu esindajaga sellised seisukohad küll kõlama ei jäänud. Probleem on lahkarvamuses, kui suured peaksid need summad olema. Samal ajal on ju selge, et Eesti riigieelarvel on omad piirid. Mis puudutab nende summade seesmist ümberjaotust, siis neid küsimusi omavalitsused küll sellel kohtumisel sellisel tasandil ei tõstatanud. Teiselt poolt, kõige suuremat vastuseisu põhjustanud ja kõige ebaõiglasemaks loetud probleem, nagu me ka seal tõdesime, on praeguseks tegelikult lahendatud. Siin on liigutud positiivses suunas. Kuidas edasi talitatakse, see sõltub kõikidest osapooltest. Mis puudutab Vabariigi Presidenti, siis ma olen veendunud, et Vabariigi President lähtub oma otsustes Eesti Vabariigi põhiseadusest ja ainult sellest.

Laine Tarvis, kolmas täpsustav küsimus, palun!

Suur tänu! Nagu me teame, on üks problemaatiline kooslus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Nagu me ajakirjandusest loeme, on erimeelsusi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse nõukogu ja juhatuse vahel ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse raha jagamisel. Opositsioon tegi riigieelarve kohta ettepaneku, et tuua Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse realt välja regionaalprogrammid. Õli lisab tulle veel teadmatus, millistest allikatest rahastatakse Eesti maine projekti. Uute projektide tekkimine on riigi seisukohalt väga tähtis, kuid nende suurtes summades rahastamiseks tuleks leida sellised ressursid, mis ei kahjustaks nende projektide elluviimist, mille eesmärgid pole veel saavutatud. Miks valitsus ei toeta riigieelarves Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse real summade lahtikirjutamist ettevõtluse tugisüsteemi, regionaalprogrammide, maine kujundamise ja teiste sihtotstarvete kaupa? Ei ole ju loomulik, et ...

Aitäh, Laine Tarvis! Härra peaminister, palun!

Aitäh küsimuse eest! Siiamaani on selliseid jaotusi otsustatud küll Vabariigi Valitsuse tasemel. Ma täpsustan neid kuulujutte või ka väärinfot, mis on ilmnenud. Ei ole võimalik käsitleda küsimust niimoodi, et ühte või teist projekti arendatakse mingi teise projekti arvel. Ma arvan, et kõik need tegevused, mis toimuvad Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses, on üksteisega üsna tihedalt seotud. Väga täpset piiri näiteks selle vahel, kas ettevõtluse toetamise raha on regionaaltoetuse raha või vastupidi, on tegelikult väga raske tõmmata ja see piir oleks suhteliselt suvaline. Selles suhtes jään ma küll pooldama senist süsteemi, mis on siiani töötanud.

Tänan! Härra peaminister, üks kohapeal registreeritud küsimus. Jaan Pöör, palun!

Aitäh, härra esimees! Härra peaminister! Praeguste andmete järgi on välja arvestatud, millised on järgmisel aastal omavalitsuste tulubaasid. Tervelt 203 omavalitsusüksusel 247-st järgmisel aastal tulud vähenevad tänavuse aastaga võrreldes, kusjuures siia ei ole veel arvestatud üksikisiku tulumaksu väiksemat laekumist, mida riigieelarves vähendati 88 miljonit krooni ehk omavalitsuste jaoks üle 100 miljoni krooni, samuti tulumaksuvaba miinimumi tõstmist 1000 kroonile, mis tähendab omavalitsustele veel 200 miljonit krooni vähem tulusid. Kuidas te kommenteerite, arvestades üldist hinnatõusu, kohustusi, mis omavalitsustele järgmisel aastal langevad, kusjuures nende tulud tänavuse aastaga võrreldes vähenevad, kas see on normaalne ja kas valitsus tõesti toetab seda seisukohta?

Aitäh! See küsimus oli meil täna ühe punktina arutusel ka Haldusreformi Komitees, kus ma selle ise tõstatasin. Palusin rahandusministril võtta need numbrid kokku ning anda täpne pilt. Neid andmeid, mille on esitanud omavalitsused, on praeguseks minu palvel kontrollinud ka Siseministeerium. Kuigi seal on võib-olla kümmekonna omavalitsuse puhul teised arvutused, on pilt põhimõtteliselt küllalt lähedane sellele, mida te kirjeldasite. Probleem on jälle väga lihtne, see peitub sellessamas koostööleppes kirja pandud punktis, valemis. Praegu saavad selle valemi rakendamisel teatud tüüpi omavalitsused raha juurde. Ma arvan, et nendel ei ole järgmise aasta eelarvet vaadates küll mingisugust põhjust muretseda või pahandada. Küll aga saab rõhuv enamik maaomavalitsusi nende andmete põhjal, mis ka Siseministeeriumil on olemas, seda raha tõesti vähem. Pean tunnistama, et see pilt ei ole meeldiv. Kindlasti istume me valitsuses veel uuesti kokku, et seda pilti analüüsida ning vaadata, kuidas on selline olukord tekkinud. Nagu ma ütlesin, nendel läbirääkimistel, mis me Omavalitsusliitude Koostöökoguga pidasime, lahendusi või ettepanekuid nii konkreetselt ei esitatud. Siin on võib-olla küsimus selles, et osapooled ei olnud päris täpselt kõiki aspekte läbi kaalunud ja seetõttu on arutelu sellel teemal tekkinud alles nüüd, kui rong on kas juba ära sõitnud või ära sõitmas. Aga me püüame lähematel päevadel siin selgust tuua.

Tänan, härra peaminister! Kolleegid, tänan teid aktiivsuse eest, aga teen ettepaneku küsimuse käsitlemine lõpetada. Kolleeg Toomas Varek, küsimus kultuuriministrile.

Aitäh, härra juhataja! Proua minister! Minu küsimus puudutab sihtasutust Virumaa Muuseumid. Nimelt moodustasid Rakvere Linnavalitsus, Vihula Vallavalitsus, Lääne-Viru Maavalitsus ja Kultuuriministeerium sihtasutuse Virumaa Muuseumid. Ta ei ole veel päriselt tööle hakanud, kahjuks on töölehakkamise periood veninud ja on tekkinud küllaltki palju probleeme, eelkõige just Rakvere Muuseumi töötajatega. Millest on tingitud, et sihtasutus Virumaa Muuseumid ei ole tööle hakanud nii, nagu oli alguses planeeritud? Milline on praegu Kultuuriministeeriumi seisukoht, kas Rakvere Muuseum likvideeritakse või reorganiseeritakse seoses sihtasutuse Virumaa Muuseumid asutamisega, töölerakendamisega?

Tänan! Proua minister, palun!

Suur aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud küsija! Jah, ma pean tunnistama, et sihtasutuse Virumaa Muuseumid asutamine on veninud lubatust kauem. Mina näen siin eelkõige kahte põhjust. Kõigepealt, sihtasutusele üleantava vara hindamine on võtnud oodatust kauem aega. Pean kahjuks olema kriitiline oma kolleegi ja Keskkonnaministeeriumi suhtes, kes ei ole oma tööga siiamaani lõpule jõudnud. Nimelt on näiteks veninud Keskkonnaministeeriumile jääva kinnistu moodustamine. Teiseks, nagu te ka ise oma küsimuses mainisite, läbirääkimised kaasasutajatega on veninud. Nende otsus tulla sihtasutusse tehti küll varem, kuid otsused vara kohta saabusid novembri keskpaigaks. Praegu on detsember. Kinnitan veel kord, et Kultuuriministeerium on valmis kohe minema Vabariigi Valitsusse, et otsustada sihtasutuse moodustamine ja alustada seoses selle protsessiga töid.

Tänan! Toomas Varek, palun!

Aitäh, härra juhataja! Proua minister! Minu küsimus puudutas seda, kas Rakvere Muuseum likvideeritakse või reorganiseeritakse. Sellele ma otsest vastust ei saanud. Töötajad on mures, kas Rakvere Muuseum jääb alles ja kas ta jääb tervikuna sihtasutusse. Ma jätkan küsimust. Te puudutasite ka varade poolt. On olnud juttu, et museaalid tahetakse anda üle Eesti Ajaloomuuseumile Tallinnas. Kas see põhimõte on jõus, on see arutusel olnud või on see kõik lihtsalt kuulujuttude tasemel?

Suur aitäh! Kavandatav sihtasutus lõpetab senised töölepingud ja sõlmib uued. Me oleme teadlikud Rakvere Muuseumi töötajate murelikkusest. Ka see on seotud nimelt protsessi venimisega. Selge on, et kui inimestele tundub nende tulevik ebamäärane, siis see tekitab muret. Kuid Kultuuriministeerium on korduvalt selgitanud ja ma olen ka ise oma kirjas Eesti Kultuuritöötajate Ametiliidu esimehele Ago Tuulingule põhjalikult selgitanud, mis meil kavas on. Nimelt näeme me asutajatena selgelt ette, et lepingute lõpetamine ja uute sõlmimine toimub korraga. Meil on ka sihtasutuse Virumaa Muuseumid projektijuhi informatsioon selle kohta ja on öeldud välja, et me näeme enamiku töötajate edasitöötamise võimalust loodavas sihtasutuses. See on ka loomulik, sest tegemist on ju kõrgelt kvalifitseeritud muuseumitöötajatega, keda me vajame. Kogu see protsess toimub loomulikult seadustest lähtuvalt. Teie teine küsimus oli muuseumi vara kohta. Olen ka Riigikogu infotunnis selge sõnaga öelnud, et muuseumi kogud jäävad riigi omandisse ja nad antakse sihtasutusele kasutada lepingu alusel.

Tänan! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Kolleeg Jaanus Männik, küsimus teede- ja sideministrile.

Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Strateegilise tähtsusega suurte infrastruktuuriettevõtete, Eesti Raudtee ja Narva Elektrijaamade erastamine on toimunud rahva tahte vastaselt ja, nagu opositsioon on järjekindlalt hoiatanud ja prognoosinud, see on lõppenud ebaõnnestumisega või jooksnud ummikusse. Eesti Raudtee enamusosalus on praeguseks justkui müüdud BRS-ile ja uus omanik on välja öelnud väga radikaalseid ning Eesti tööhõivele hukutavalt mõjuvaid kavasid. Siit küsimus. Millises seisus on BRS-i kava osta USA-st vanad, seal eelnevat ümberehitamist vajavad ja meie raudteetruupide kandevõimet ületavad vedurid? Millisel seisukohal on selle ostu kohta minister Jürgenson, kui Eesti Raudtee Eesti riigi poolne täievoliline vähemusaktsionär?

Suur tänu! Lugupeetud esimees! Austatud arupärija! Kõigepealt, Eesti Raudtee äriplaan, mis praegu kehtib, tugineb erastamiskonkursil pakkumise teinud Baltic Rail Servicesi esitatud äriplaanile, nii nagu ka kõik need kohustused, mis Eesti Raudtee endale on võtnud, tuginevad kohustustele, mida pakkujad esitasid erastamiskonkursil ja mis fikseeriti Erastamisagentuuri ja BRS-i allakirjutatud vastavates dokumentides. Mis puudutab äriplaani seda osa, millele te viitasite - Eesti Raudtee ümberseadmestamine ja veduripargi väljavahetamine -, siis ka see tugineb äriplaanile. Eesti Raudtee on praegu kohustatud äriplaani täitma ja Erastamisagentuuri õigusjärglane, Rahandusministeerium, peab selle äriplaani täitmise üle järelevalvet. Iga aasta üks kord esitab Eesti Raudtee või BRS Rahandusministeeriumile aruande äriplaani täitmisest. Mis puudutab konkreetselt vedureid, siis need vedurid, mis Eesti raudteel sõidavad või ka tulevikus sõitma hakkavad, peavad vastama neile nõuetele, neile tingimustele, mis Eesti Vabariigis kehtivad. Selle üle peab järelevalvet Raudteeamet.

Tänan! Jaanus Männik jätkab, palun!

Aitäh! Ma küsisin teie kui vähemusaktsionäri täievolilise esindaja ja vastutaja seisukohta, aga te põiklesite vastusest kõrvale. Ma küsin siis edasi. Kuna need vedurid ostetakse äriplaani kohaselt nähtavasti odavalt ja on mõeldud, et kuni vanarauaks minemiseni ekspluateeritakse neid suurema remondita, siis kaob sisuline vajadus Tapa kui raudteelinna järele, Tapa ja teiste linnade veduridepoode järele. Jutt on kuni 2000 töökoha kadumisest. Siit küsimus. Kui konkreetsed on kavad selles osas? Kas on BRS-iga konkreetseid kokkuleppeid ja mida kavatseb riik ette võtta näiteks Tapal tekkiva sotsiaalse katastroofi vältimiseks?

Suur tänu! Vastavalt äriplaanile on Eesti Raudtee tõepoolest kohustunud viima vedurite remondi Tapalt üle Tallinna. Küll aga jääb Tapale alles nii vagunidepoo kui ka kogu Tapa raudteejaam nende funktsioonidega, mida ta täitis varem ning täidab ka tulevikus. Meie andmetel peavad ametiühingud Eesti Raudteega läbirääkimisi täiendava sotsiaalse kokkuleppe sõlmimiseks. Ma rõhutan just sõna "täiendava", sest Eesti Raudteel oli ja ka on kehtiv sotsiaalleping, mis on töötajatega sõlmitud. Läbirääkimiste seisust on informeeritud ka valitsust. Peaministri juures toimus arupidamine. Kõige viimane informatsioon on see, et ühe ametiühinguorganisatsiooniga, Vedurimeeste Ametiühinguliiduga on leping alla kirjutatud, Raudteelaste Ametiühinguga läbirääkimised veel käivad. Eesti Raudtee teatas sellel kohtumisel ametlikult, et nad on nõus sellega, et Tapa veduridepood järgmise aasta jooksul ei suleta. Ollakse ka kokku leppimas koondatavate arvu. Ma olen aru saanud, et osapooled on kokkuleppele ilmselt juba lähedal, kui nad ei ole seda tänaseks päevaks juba mitte sõlminud. Riik lülitub pärast selle kokkuleppe sõlmimist kolmanda osapoolena läbirääkimistesse, et fikseerida konkreetselt riigi roll, mis seondub eeskätt ümberõppe ja võib-olla ka muude probleemidega, mis esile kerkivad.

Tänan! Jaanus Männik, teine täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Härra minister! Pean jällegi tunnistama, et teie kui otseselt vastutav ja selle asja korraldanud ning läbi viinud minister tundute olevat just nagu ÜRO vaatleja ja ainult ametiühingud peavad tegutsema. Ma küsin: kuidas teie oma rolli olete täitnud? Küsimus on ju selles, et peaks endale aru andma, mida tähendab veduriremondi Tapalt Tallinna viimine. Sisuliselt tähendab see remondi lõpetamist. Siia tuuakse n-ö oma ressursi lõppemise eelselt vedurid, millel lastakse vanarauaks andmiseni liikuda. Kahtlane, kas sisuliselt tekibki remondivajadust, seda enam, et ega remondiettevõte pole mingisugune lahtine heinaküün või sara, kus alustatakse kohe peente Ameerika vedurite remonti, tõenäoliselt hakkab see edaspidi toimuma kuskil välismaal. Kas minu ettekujutus vastab tõele, et sisuliselt kaob vedurite remont Eestist ülepea?

Suur tänu! Valitsus ei ole siin mingisugune kõrvalt- või välisvaatleja. Vastupidi, valitsus jälgib väga rangelt ja täpselt, kuidas Eesti Raudtee endale võetud kohustusi täidab ja valitsusel on ka võimalus nende kohustuste mittetäitmise korral sanktsioone rakendada. Veel kord ütlen, et mis puudutab vedureid, siis nii minu kui ka valitsuse positsioon saab olla ainult üks: veduritele esitatavad tehnilised nõuded peavad vastama Eestis kehtivatele reeglitele. See vastutus on täielikult Eesti Raudteel ja kui Eesti Raudtee teeb valesid otsuseid, kannab seetõttu kahju, siis on see Eesti Raudtee probleem ning tal tekivad raskused oma äriplaani täitmisega. Praegu puudub minul informatsioon selle kohta, et Eesti Raudteel oleks äriplaani selle osa täitmisega raskusi tekkinud. Nõukogule antud informatsiooni järgi on ümberseadmestamise projekt Eesti Raudteel käivitunud. Meil puuduvad andmed, et seal oleks tekkinud mingisuguseid probleeme.

Tänan! Härra minister, üks kohapeal registreeritud küsimus. Tiit Tammsaar, palun!

Tänan, härra juhataja! Härra minister! Mis puutub valitsuse väga pingsasse jälgimisse, siis seda ei ole märgata, eriti raudtee puhul. Näiteks 25 miljonit andsite Rail Estoniale niisamuti ära. Kas see ongi teie arvates range jälgimine? Aga ma küsin järgmist. Kas te insenerina tõesti arvate, et Ameerika vanaraud on Eesti riigi raudtee peal parem kui mingisugune muu? Hirmus on kuulda, millised summad lähevad nende vedurite renoveerimisse, miljon dollarit üks vedur, see tähendab, et 74 miljonit dollarit läheb üksinda see renoveerimine maksma. Ma ei tea, kellele seda üldse vaja on. Kas te tõesti arvate, et Ameerika vanaraud on see kõige parem?

Suur tänu! Ma ei hakka andma praegu mingit inseneriekspertiisi, küll aga võin kinnitada, et Raudteeametil on olemas kogu vajalik tehniline dokumentatsioon, mis puudutab neid vedureid ja nende tehnilisi näitajaid. Raudteeametil on piisavalt informatsiooni, et pidada järelevalvet nende otsuste üle, mis on seotud Eesti Raudtee tehnilise seadmestamisega, seda nii veeremi kui ka infrastruktuurile esitatavate nõuete ja ka nende nõuete täitmisega seoses. See puudutab nii koormusi, sildade kandevõimet, vedureid kui ka kõiki muid asju. Ma ütlen veel kord, et mis puudutab nende tingimuste täitmist, siis minul küll ei ole informatsiooni, et keegi oleks teinud märkuse, et Raudteeamet ja muud riigiinstitutsioonid on siin tegemas hinnaalandust.

Tänan, härra minister! Kolleegid, leian, et küsimust on piisavalt käsitletud. Kolleeg Elmar Truu, küsimus peaministrile.

Aitäh, härra juhataja! Härra peaminister! Kaks nädalat tagasi avaldas suurärimees Aadu Luukas arvamust, et vaatamata Eesti kiirele majanduslikule arengule on paljud näitajad üsna murettekitavad. Ta leidis, et Eesti edasise arengu võtmeküsimus peitub selles, kas me suudame õppida rahvuslikku koostööd. Võimaliku lahendusena pakkus härra Luukas välja ühiskondlike jõudude omavahelist üldrahvalikku kokkulepet, milles osaleksid tööandjad, töövõtjad, erakonnad, mittetulundusühingud jne. Eestimaa Rahvaliidu arvates väärib idee arutamist. Päev hiljem esitasite teie, härra peaminister, omapoolse rahvusliku kokkuleppe projekti, kus olid välja toodud ka valitsuse kohustused. Siit minu küsimus. Mida kavatseb valitsus teha rahvusliku kokkuleppe saavutamiseks?

Härra peaminister, palun!

Aitäh, härra Truu, selle äärmiselt hea küsimuse eest! Ma arvan, et selle teema käsitlemine ka siin Riigikogu kõnetoolis on väga positiivne. Jah, juba mõnda aega on Eesti ettevõtjad, Eesti erakonnad, eri pooled tõstatanud küsimust, milline peaks olema Eesti edasine areng. Eesti on oma arengus jõudnud üleminekuperioodi loogilise lõpuni. Kui me tahame edukat arengut jätkata, aga mitte sattuda probleemide ette, mida on mitmelt poolt ähvardavate tulevikuennustustena visandatud, siis on vaja üritada saavutada kokkulepped selles, millises suunas Eesti läheb, milline on see raamistik, mis tagaks Eesti arengule stabiilsuse ja tagaks positiivse edasiliikumise. On selge, et selliste kokkulepete saavutamine on raske. Samal ajal on Eesti areng viimase kümne aasta jooksul toimunud üsna stabiilsete põhimõtete alusel, kusjuures võimul on Eesti taasiseseisvumisest alates olnud praktiliselt kõik needsamad erakonnad, kes on praegu Riigikogu saalis esindatud, mõni lühemat, mõni pikemat aega. Samal ajal on paljudel aladel poliitika olnud väga järjepidev, nii et kirjutamata kujul on see rahvuslik kokkulepe mingil määral ka eksisteerinud. Praegu, kui on mitmelt poolt tulnud ettepanekuid hakata rahvusliku kokkuleppe sõlmimist tõsiselt kaaluma, tahan ma rõhutada ainult seda, et selles ei peaks poliitilise poole pealt osalema mitte sedavõrd valitsus ega Riigikogu, küll aga võiksid selles osaleda ja peaksid osalema Eesti erakonnad.

Härra peaminister, aitäh! Elmar Truu, palun, täpsustav küsimus!

Aitäh, härra juhataja! Härra peaminister! Teie esitatud rahvusliku kokkuleppe projektis on valitsus võtnud endale viis ülesannet. Need ülesanded olid kirjas juba erakondade 1999. aasta Riigikogu valimiste eelsetes programmides ja kolmikliidu ühises koalitsioonilepingus. Tsiteerin Mart Laari sõnu 18. märtsist 1999: "Meil polnud raskusi neid väheseid lubadusi siia leppesse panna, seda enam, et meie eelistused olid väga sarnased - perekond ja haridus. Kolme jaoks oli üks ühine ja esimene - usalduse taastamine." Usalduse taastamise asemel on teil ja teie valitsusel kümne iseseisvusaasta kõige madalam reiting. Perekond, mida te nimetasite oma eelistusena, saab järgmisel aastal vaid tühised 75 krooni. Härra peaminister! Rahvas sõlmis teiega lepingu 1999. aasta Riigikogu valimistel. Millist kokkulepet te veel vajate?

Aitäh! Kui me räägime rahvuslikust kokkuleppest, siis rahvuslikul kokkuleppel on eri osapooled, mis tagavadki selle, et see kokkulepe jääb püsima ka järgmiste valitsuste ja järgmiste poliitiliste koalitsioonide jaoks. Küsimus pole mitte selles, et me peaksime järgmistelt valitsustelt kuidagi tegutsemisruumi ära võtma ja võtma erakondadelt ära võimaluse tegutseda oma ühe või teise põhimõtte teostamisel, vaid tegemist on ettepanekuga, mis loob üldise raamistiku, mille sisse ka erakondade ja eri valitsuste tegevuskavad peaksid ilusasti ära mahtuma. Need, mida ma olen oma ettepanekus visandanud valitsuse ülesandena, ongi need üldised põhimõtted, milles tuleks kokku leppida kõigi Eesti erakondade vahel, et sõltumata sellest, millises kombinatsioonis või kes võimutüüri juures on, lähtutaks nendest üldistest põhimõtetest. See ei takista erakondadel tegelikult oma suunast kinni pidamast, on see suund siis parem- või vasakpoolne, liberaalne või konservatiivne, lähtudes konkreetsetest otsustest. Ka valitsus saab näiteks koalitsioonilepet koostada oma programmidest, oma valimislubadustest lähtudes. Sellepärast ongi need natukene üldisemalt esitatud. Muidu võime me sattuda olukorda, et tehakse mingisugune kokkulepe ja pärast seda võib inimene küsida, miks ta valimistel käis, kui need lepped on niivõrd selgelt tehtud ja määratletud, et erakondadel ning nende kaudu valijatel ei jää tegelikult mingisugust otsustus- ega valikuõigust. Just seetõttu ongi need esitatud üldisemas vormis. Loomulikult võib nende üle vaielda. Valitsuse jaoks on kindlasti kõige keerulisem lubadus mitte suurendada maksukoormust, samal ajal on see just üks asi, mis kindlasti aitaks kaasa tööandjate kaasamisele sellesse leppesse.

Aitäh! Elmar Truu, teine täpsustav küsimus, palun!

Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Väga õigesti mainisite te maksukoormuse suurendamist. On ju valitsusleppes kirjas, et üldist maksukoormust ei suurendata, ja selles leppes, et maksukoormust ei tõsteta. Kuid mis on viimase aasta jooksul toimunud? Hinnatõus on rängim, mis on üldse Eesti rahvast tabanud. Ma teile juba ükskord ütlesin, et see on nagu terroriakt oma rahva rahakoti vastu. Te ei saa praegu enam sellist lepet sõlmida, teil puudub see mandaat, sest te ei suuda seda lepet täita. Kas rahvuslik kokkulepe saab olla see, et lastetoetuse määr on külmutatud, toimetulekupiir on külmutatud ja pensionid on viletsad? Kas te ei leia, härra peaminister, et rahva usalduse limiit on ammendunud, aga uue leppe sõlmimiseks rahvaga oleks vaja erakorralisi Riigikogu valimisi? Kuidas te suhtute erakorralistesse valimistesse?

Aitäh! Ma veel kord rõhutan, et küsimus ei ole leppes, millele saaks alla kirjutada Vabariigi Valitsus, ükspuha, kes on valitsuse eesotsas. Tegemist on ikkagi kokkuleppega, millele saavad alla kirjutada Eesti erakonnad, pannes enda jaoks teatud arengusuuna selgelt paika, lähtudes teatud üldistest põhimõtetest, mis on vajalikud ja kasulikud Eesti riigi arengule. See on see ettepanek. Me võime ironiseerida ja üksteisega pahandada, kuid mina kutsun kõiki Eesti erakondi tõsiselt neid ettepanekuid kaaluma. Ma ei julge väita, et need ettepanekud, mis on kahtlemata esitaja nägu ja mida erakondadest on praegu tõsiselt läbi vaadanud, arutanud ning oma esmaspäevasel juhatuse istungil toetanud Isamaaliit, oleksid sellised, mis peaksid olema A ja O ning kuuluma automaatselt vastuvõtmisele. Kuid meil ei ole midagi arutada, kui pole midagi esitatud. Lugupeetud erakonnad! Võtke need ettepanekud ette ja ärge ütelge nende kohta, et kõik, mis on esitatud, on halvasti, on pahasti, et see on rumalus. Te võite ka seda ütelda, kuid esitage siis oma ettepanek, mis on teie meelest hästi. Siis on meil võimalik üritada saavutada seda kokkulepet, mida, ma arvan, on kõik poliitilised jõud siinsamas saalis tegelikult tugevalt ja selgelt taotlenud. Oleme korduvalt sõnavõttudes sellest rääkinud. Üritame siis vaadata, kas me saame sellega hakkama. Ma ei oska ka ise ütelda, kas see on võimalik või mitte. Võib-olla olen ma selles küsimuses idealist, kuid minu meelest tasuks tõsiselt üritada. Kõik erakonnad võiksid võtta tõsiselt neid läbirääkimisi, mis toimuvad ka tööandjate organisatsioonidega, ettevõtjatega, et ühise ümmarguse laua ääres saada kokku nende põhimõtete paikapanekuks, mis tagavad Eestile hea ja stabiilse arengu.

Tänan! Kolleegid, kas ei oleks aeg selle küsimuse arutelu lõpetada? Järgmine küsimus on kolleeg Peeter Kreitzbergilt peaministrile. Peeter Kreitzberg, palun!

Aitäh, härra esimees! Austatud peaminister! Minu küsimus puudutab riigi raha otstarbekat kasutamist. Valitsuse 1. märtsi 2001. aasta korraldusega nr 157-k otsustas Vabariigi Valitsus osta 22% ehk ligi 40 miljoni krooni võrra kallima Lockheed Martin Overseas Corporationi kolmedimensioonilise kaugvaatlusradari, mida NATO maades ei kasutata. Miks ei valitud odavamat ja samal ajal viies NATO liikmesriigis NATO ühtsesse õhuseiresüsteemi lülitatud Alenia Marconi Systemsi radarit? Ma loodan, et te ei poe oma vastuses riigisaladuse taha, sest tegemist on ikkagi eelarveraha kasutamisega. Ma loodan, et te saate seda põhjendada.

Härra peaminister, palun!

Aitäh! Kui me jõuame konkreetsete otsusteni ja selleni, miks on üks või teine valik langetatud, siis tuleks kõigepealt vaadata, kuidas selle valikuni jõuti. Kindlasti on kolmedimensioonilise kaugvaatlusradari ostmine olnud üsna pikaajaline protsess, mille jooksul on tehtud mitmeid pakkumisi ja ka tühistatud vahepealsete pakkumiste tulemusi, selleks et olla tõesti väga korrektne, olla väga täpne. Kokkuvõttes jõuti selle protsessiga ka edukalt lõpule. Mulle tundub, et keegi on teid eksiteele viinud, sest need väited, mis äsja küsimuses kõlasid, ei vasta tõele. Pean tunnistama, et olen ise vastanud küsimustele nimetatud kolmedimensioonilise kaugvaatlusradari ostmise kohta ka NATO komitees, kus seda üsna põhjalikult käsitleti. See juba iseenesest näitab väga selgelt, et need väited, et tegemist on mingi NATO-kauge asjaga, mis NATO maade standarditele ei vasta, ei ole sugugi mitte õiged. Me võime loomulikult vaielda selle üle, milline on parem variant. Seda võistupakkumist on hinnanud väga erinevad eksperdid, lisaks Eesti ekspertidele kaasati Soome ja Taani eksperte, kes osutasid kogu hanke korraldamisel suurt abi. See otsus tehtigi nende arvamustele ja ettepanekutele tuginedes. Kui me tavaliselt ütleme, et naabrite asjad meid ei huvita, siis praegu pean teile teatama, et ka Läti on jõudnud Eesti eeskujul täpselt sama lahenduseni.

Tänan! Peeter Kreitzberg, palun!

Tänan väga! Ma usun, et me saame kontrollida, mis on praegu NATO relvastuses ja mis mitte. Minu andmetel läks Läti just nimelt Itaalia radari ostmise teed. Minu küsimus teile on ikkagi sama, millele te ilmselt vastasite ka NATO nõupidamisel ja millele ei tohiks teil ka praegu olla raske vastata. Mis kaalus üles 43 miljonit krooni, miks ei valitud 43 miljoni krooni võrra odavamat radarit, mis töötab Norras, mis töötab Taanis ja mis oletatavasti ostetakse ka Lätisse? Mis kaalus selle üles?

Kõigepealt pean ma jälle kurvastusega tõdema, et keegi on teid, härra Kreitzberg, eksiteele viinud. Tundub, et te olete kohtunud nimetatud firma Marconi esindajatega, sest see informatsioon tundub sealt pärinevat. 1. juunil 2001 teatas Läti kaitseministeerium oma otsusest ühineda Eesti hankega ja osta endale firmalt Lockheed Martin sama radar, mis Eestigi. See on esimene selline ühendatud hange. Me oleme hankeprotsessi algusest peale võimaldanud Lätil selle käiguga tutvuda. Tegemist on suhteliselt positiivse ja hea sammuga selles mõttes, et me suudame niisuguseid asju koos teha. Selles suhtes ei vasta teie informatsioon tõele. Teiseks, mis puudutab tingimusi, siis eksperdid olid toonud välja väga palju erinevaid tingimusi, mis muudavad Lockheed Martini radari Eestile selle hanke tegemisel sobivamaks. Loomulikult on iga selline radarihange protsess, kus võistlevad rahvusvahelised suurfirmad. Nende taga seisavad tihtipeale ka valitsused. Debatt, kui me seda hanget tegime, oli suhteliselt aktiivne. Kuid ma olen veendunud, et Eesti tegi kõige parema valiku, mida näitab meie koostegevus Lätiga, kui me ka ise oma valikuid ei usu. Kuid pean tunnistama, et me tegime oma otsuse enne lätlasi, ja ma ei arva, et meil oleks mingit põhjust või vajadust seda kuidagiviisi uuesti läbi vaadata.

Tänan! Peeter Kreitzberg jätkab.

Vaatamata teie veendumusele, üritan ma siiski saada argumenteeritud vastust. Miks osteti 43 miljonit krooni rohkem maksnud radar, kui odavam radar vastas Eesti seatud tingimustele?

Seegi teie esitatud väide ei vasta päris täpselt tõele. Ma arvan, et härra Kreitzberg võiks ühendust võtta Kaitseministeeriumi ekspertidega. Mul on kuri kahtlus, et selle küsimuse jaoks ei ole teile materjalid päris korralikult ette valmistatud, sest muidu te lihtsalt ei küsiks selliseid küsimusi. Igas sellises pakkumises on väga palju faktoreid, mis määravad hinna. Ühtedel radaritel olid tugevamad teatud küljed, kusjuures oli ka veel kallimaid pakkumisi. Samal ajal ei olnud neid testitud, need radarid ei olnud reaalses kasutuses. Teistel olid jälle teised küljed tugevamad, kaasa arvatud väljaarendamise võimalused, ülespaneku ja mahavõtmise kiiruse astmed ja nii edasi. Kõik need küsimused, kaasa arvatud raha, tuleb paigutada teatud tabelisse ja sealt valida välja optimaalne variant. Hakata seda tabelit siin praegu härra Kreitzbergile ette kandma ei ole ilmselt eriti mõttekas. Samal ajal rõhutan ma veel kord, et alati, kui selliseid küsimusi esitatakse, on mõtet küsimuse ettevalmistaja esitatud fakte üsna põhjalikult kontrollida.

Tänan! Kohapeal registreeritud küsimus. Sven Mikser, palun!

Aitäh, härra peaminister! Eelmise laupäeva Financial Timesis kirjutati, et praegu teeb Ameerika valitsus ligi 40% kõigist maailma sõjalistest kulutustest, mis on inimkonna ajaloo üks suuremaid imbalansse ühe riigi kasuks. Me teame, et mõni kuu tagasi sai Lockheed Martin Ameerika valitsuselt tellimuse uue põlvkonna lahingulennuki loomiseks. Summa, mis järgmiseks kümneks aastaks selleks eraldati, on praeguses mahus umbes 150 aasta Eesti riigi eelarve. Nii et kahtlemata vastab teie väide, et suurte korporatsioonide taga seisavad valitsused, tõele. Seetõttu ma küsingi järgmist. Kuna USA on kahtlemata üks NATO laienemise otsustajaid, siis kas sellelt korporatsiooni taga seisvalt valitsuselt jõudis teieni ka mingisuguseid signaale, et USA firma eelistamine sellel konkursil on oluline või võiks kuidagi mõjutada Eesti NATO-püüdlusi?

Aitäh! Ei, selliseid signaale meieni ei jõudnud ja selliseid signaale vaevalt ka niisugusel kujul saadetakse. Ei öelda, et ostke meie radar ja siis saate NATO-sse. Sellele isegi ei vihjata, sellisel kombel asjadele ei läheneta. Küll aga on selle kolmedimensioonilise kaugvaatlusradari projekti teostamine kui selline, sõltumata sellest, kust see ostetakse, oluline meie NATO-suunalises integratsioonis. Just see punkt oli see, mis äratas NATO komitees positiivset tähelepanu. Selle tehingu teostamine aitab meid kindlasti ühe reaalse sammuga NATO poole edasi.

Tänan! Enn Tarto, ma palun võimalikult lühikest küsimust!

Aitäh! Härra peaminister! Kuulates seda diskussiooni, saan ma aru, et küsija on tõesti asjadega vähe kursis. Minu küsimus on selline. Kas te ei võiks teha kaitseministrile ülesandeks, et ta kohtuks nende Riigikogu liikmetega, keda see asi huvitab, et selgitada kas või seda, et kõige odavamaid radareid, millest on ka ajakirjanduses juttu olnud, tegelikult ei olnud üldse olemaski, nad eksisteerisid paberil? Kas on see võimalik?

Aitäh! See on kindlasti võimalik ja ma pöördun vastava palvega kaitseministri poole. Võib-olla saab riigikaitsekomisjon näiteks need Riigikogu liikmed, kes sellest asjast sügavamalt huvitatud on, kokku koguda.

Suur tänu! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Järgmine küsimus on Jaana Padrikult peaministrile. Palun!

Suur tänu! Lugupeetud peaminister! ID-kaardi juurutamisel on meil tekkinud üsna palju vastamata küsimusi ja pingeid. Võimalik, et me vajame mingit terviklikku infopaketti, kus kõik need küsimused saaksid vastatud ja kõikvõimalikud riskid, kui neid riske on, selgitatud. Riigikontrolör Juhan Parts on hiljaaegu juhtinud tähelepanu sellele, et võimalik, et on vaja tellida terviklik riskianalüüs ID-kaardi kohta, sest inimese jaoks on tõesti vastamata kas või need küsimused, kui turvaline on ID-kaardi kasutamine ja kuidas need riskid maandatakse. Me vajame võib-olla prognoosi, kui palju inimesi üldse hakkab seda kaarti kasutama. Meil ei ole praegu vist päris ühest vastust ka sellele, kui täpselt kõiki seadusi järgides on sõlmitud kas või leping ID-kaardi valmistamiseks jne. Kõigest sellest lähtubki minu küsimus. Kuidas on kavas neid riske maandada ja kas on mõeldav tellida terviklik riskianalüüs ID-kaardi kohta?

Aitäh selle küsimuse eest, kuigi ma kardan, et isegi, kui ma kasutan ära kogu tänase infotunni lõpuni jäänud aja, oleks suhteliselt lootusetu anda selle aja jooksul ülevaade kõigist selle protsessiga seotud teguritest. Seetõttu teen ma väga lühidalt paar kokkuvõtet. Kõigepealt, tegemist on sedavõrd pikaajalise ja põhjalikult ettevalmistatud projektiga, et riskianalüüsi hakati tegema juba enne selle projekti sisulist rakendamist. Riskianalüüse on tehtud selle projekti kõikide osade kohta ja pidevalt, alates tervikprojekti kogukontseptsioonist, edasi konkreetselt ID-kaardi riskiastme kohta, siis konkreetselt ID-kaardi riskiastme kohta inimese jaoks ehk selle kohta, millised on inimesega seotud võimalikud probleemid, pluss veel eraldi selle kohta, mis on seotud turvalisusega konkreetse ID-kaardi puhul. Kõiki neid riske on kogu selle protsessi vältel eraldi ja järjepidevalt hinnatud. Kui vähegi aega on, siis ma tutvustan hea meelega, millega on tegeldud, millele on tähelepanu pööratud. Teiseks, mis puudutab protsessi kulgu, siis see on toimunud vastavuses kõigi seadustega. Kõik hanked on tehtud riigihangete seaduse kohaselt. See on selles suhtes olnud väga selge ja üsna järjepidev protsess. Siin ei tohiks probleeme olla. Eesti tegevus on äratanud rahvusvaheliselt suhteliselt suurt tähelepanu. Seda just seetõttu, et me oleme riske hinnanud, me oleme üsna põhjalikult võtnud vaatluse alla kõikide teiste riikide, väga eesrindlike riikide nii head kui ka halvad kogemused. Just nendele kogemustele ja nendele analüüsidele tuginedes ongi kogu Eesti ID-kaardi projekt ja kogu kontseptsioon käivitatud. Seetõttu, arvestades ...

Härra peaminister!

... huvi selle asja vastu ja positiivset tähelepanu, on Eesti minu meelest tegemas väga positiivset ja olulist valikut.

Tänan! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Kolleeg Väino Linde, küsimus kultuuriministrile.

Tänan, lugupeetud eesistuja! Austatud proua kultuuriminister! Mõni päev tagasi, täpsemalt laupäeva lõuna ajal toimus Vabaõhumuuseumis tulekahju, seal hävis Kutsari talu peahoone. Ma arvan, et tegemist on tõsise kaotusega meie rahvuskultuuri säilimise osas. Kas te võiksite öelda, miks ja kuidas sai see võimalikuks?

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud küsija! Ma tänan selle küsimuse eest ja ütlen, et andsin eile ka valitsuskabineti nõupidamisel selle kohta informatsiooni, mis oli küll esialgne, sest, ma rõhutan, praegu on veel käimas professionaalne ja sõltumatu ekspertiis juhtunu kohta. Seega võin ma tänases vastuses viidata vaid Vabaõhumuuseumi direktori ülevaatele, mille ta mulle esmaspäeval saatis. Ütlen ka seda, et käisin pühapäeval seal kohal ja nägin sellist väga masendavat pilti, mida on mul juba kaks korda näha tulnud. Eelmine kord kõndisin Kihnu rahvamaja varemetel. Praeguseks on see küll selles mõttes läbitud etapp, et Kihnu on endale uue rahvamaja saanud. Aga ehkki te seda ei küsinud (ma loodan, et ka lisaküsimustele vastates on mul võimalik seda selgitada), tahan ma kasutada seda saali ja seda võimalust, et peatuda ühel olulisel aspektil, mida on avalikkuses kajastatud. Nimelt, põhjendada seda, miks riik ei ole hoolitsenud oma vara eest ja on jätnud Vabaõhumuuseumi hooned kindlustamata. Ma arvan, et on oluline teada, et niisugust kindlustamist selliste muuseumide puhul ei ole tehtud kuskil maailmas. Seda just nimelt põhjusel, et tegemist on erakordse ja hindamatu väärtusega. Pigem investeerivad kõik riigid, kõik muuseumid turvaseadmetesse, tuleohutussüsteemidesse, kui et kindlustavad seda vara.

Tänan! Väino Linde jätkab.

Aitäh! Siit tulebki minu teine täpsustav küsimus. Kas te võite pärast vahetute kiireloomuliste andmete saamist selle tulekahju kohta öelda, millised on need meetmed, mida teie juhitav ministeerium on kavandanud, et selliseid õnnetusi ära hoida või vähemalt vähendada nende toimumise võimalikkust?

Suur aitäh! Kõigepealt pöörame me muidugi palju rohkem tähelepanu sellele (meil on selleks ka palju suuremad võimalused), et muuseumidel oleksid korralikud turvasüsteemid. Ma võin praegu peatuda mõnel võimalikul põhjusel, miks muuseumis see kaos ja häving tekkis. Võimalik, et põhjuseks oli üks nendest või nende koosmõju. Mulle edastatud informatsioonis on mainitud, et võimalik võis olla süttimine ehitustehnilistest vigadest tulenevalt. Hoone ehitati üles aastatel 1994-1997. Võimalik, et see põleng on tekkinud ülekütmise tõttu, sest Eesti taludes ehitati ahjud suhteliselt lähedale puitseintele. Muide, võimalik on ka, et tulekahju sai alguse elektrisüsteemist. Nüüd kõige olulisem. On äärmiselt kahetsusväärne, et aastal 2000 lõplikult vastuvõetud automaatne tuletõrjesüsteem on senini töötanud väga hästi selles mõttes, et ta on väga tundlik. Ta on andnud nimelt korduvalt valesignaale ja andis ka sellel päeval signaale, kui tegelikult midagi veel lahti ei olnud. Seda käidi kontrollimas. Esialgses informatsioonis on rõhutatud, et paraku lülitati pärast kolmandat valesignaali selles hoones automaatne tuletõrjesignalisatsioonisüsteem välja. See fakt on leidnud kinnitust. Pean ütlema, et tuletõrje jõudis sel päeval kohale äärmiselt kiiresti, kuue minutiga, kuid hoone oli nähtavasti juba üleni leekides. Kui nähti suitsu ja kutsuti välja tuletõrje, siis oli hoone juba leekides ja täna teda enam ei ole.

Tänan, proua minister! Kolleeg Ülo Tootsen, kohapeal registreeritud küsimus.

Aitäh, härra eesistuja! Proua minister! Minu tänane plaaniline küsimus oleks käsitlenud sama teemat, aga kuna ilmselt me sinnani ei jõua, siis kasutan praegu juhust, et esitada lisaküsimus. See on küllaltki lühike. Kuivõrd kaitstud või kaitsetud on üldse meie muuseumid Eesti Vabariigis, alustades Kunstimuuseumist ja lõpetades näiteks Setu Talumuuseumiga? Kuivõrd kaitstud või kaitsetud nad on?

Suur aitäh! Võin öelda, et nad on päris hästi kaitstud. See puudutab eriti neid muuseume, mis on ehitatud või rekonstrueeritud viimasel ajal. Aga see ei tähenda, et teised muuseumid oleksid ministeeriumi tähelepanu alt välja jäänud. Tahan rõhutada, et väga palju oleneb selles töös muuseumi juhtkonnast. Näiteks Kadrioru loss, mille me avasime eelmisel aastal (ma pean lihtsalt võtma mingist musta värvi asjast kinni, et mitte paha esile kutsuda), on väga hästi kaitstud. Näiteks Niguliste muuseum-kontserdisaal, mille hõbedakambri me äsja avasime, on väga hästi kaitstud. Olen korduvalt neid probleeme muuseumi juhtkonnaga arutanud. Aga lõplikult ei ole me mitte kunagi päris kaitstud. Riik teeb praegu selleks kõik, aga, ma kordan, kahjuks on niisuguseid juhtumeid nagu Vabaõhumuuseumis üsna hiljuti olnud ka teistes muuseumides üle maailma.

Tänan! Kas Arvo Sirendi jõuab veel küsida? Palun!

Jõuan küll. Suur tänu! Ma ei kujuta ette, millest tuleneb see mõte, et võis olla ülekütmine, kui väljas oli ainult kolm kraadi külma ja majas hoiti ainult paari vokki, kerilauda ja voodit. Aga räägitakse, et keegi kavatses seda üle kütta või asus seda üle kütma. Kuidas selline rumal mõte võib inimestel üldse pähe tulla?

Suur aitäh! Ma usun, et te ei pahanda, kui ma ütlen, et ma ei naeruväärista ühtegi nendest võimalikest põhjustest, mida direktor oma esialgses ülevaates mulle esitas. Tuletagem meelde, et kuigi ilmad eelmisel nädalal soojenesid, oli Vabaõhumuuseum alustamas suurprojekti "Jõuluküla" ja ootas külla lapsi. Selle projekti üks kõige olulisemaid kohti oligi seesama Kutsari talu. See pidi olema soe, et lastel oleks seal hea jõule nautida. Aga rõhutan veel kord: need on ainult paar esialgset võimalikku põhjust, lõpliku ülevaate ja selgituse annab siiski professionaalne ekspertiis, mille tulemused ma ...

Suur tänu, proua minister!

... juhul kui te olete sellest huvitatud, kindlasti ka Riigikogu liikmetele edastan.

Suur tänu küsijatele! Suur tänu, härra peaminister ja ministrid, vastamast! Riigikogu infotund on lõppenud.

Austatud Riigikogu, tere päevast! Alustame täiskogu kolmapäevast istungit. Ma olen juhatuse nimel valmis vastu võtma, lugupeetud kolleegid, teilt arupärimisi ja seaduseelnõusid. Kolleegidel palun registreeruda! Vabariigi Valitsus täna seaduseelnõusid üle ei anna. Kas võime alustada? Kolleeg Urmas Laht.

Suur tänu, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Annan koos kolleeg Kalev Kalloga üle väikeettevõtluse arendamise seaduse eelnõu. Väikeettevõtluse arendamise seaduse eelnõu hõlmab eelkõige väiksemaid ettevõtteid, kus töötajaid on kuni 9 ja mille käive on kuni 15 miljonit krooni. Eestis on praegu väikeettevõtlusega seotud ca 80% ettevõtetest ja töökohti luuakse just väiksemates ettevõtetes. Viimase aja suur globaliseerumine ja ettevõtete monopoliseerumine on kaasa toonud selle, et väikesed ettevõtted ei suuda suurettevõtetega samal tasemel areneda. Teiseks annan koos kolleeg Kalev Kalloga üle kütuseaktsiisi seaduse § 4 ja kütuseaktsiisi seaduse lisa muutmise seaduse eelnõu, mis toob sisse mõiste "biodiisel", selle maksumäära ja võimaldab majandusministril vastavalt energiaseadusele kinnitada kõik normdokumendid, mida selle seaduse rakendamiseks vaja on. Biodiisel on ökoloogiliselt puhtam kütus. Kui me vaatame praegu fossiilse päritoluga kütuse tootmist maailmaturul, siis teame, et 10-15 aasta pärast hakkavad need arvud kahanema. Biodiislil on üks suur eelis: tema väävlisisaldus on minimaalne ehk 0%, mis on eriti oluline linnatingimustes, samamoodi on CO₂ õhku paisatud kogus ca 75% väiksem kui teistel kütustel.

Suur tänu, Urmas Laht! Palun, Peeter Kreitzberg!

Austatud härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Esitan kaitseminister Jüri Luigele arupärimise küsimuses, mille ma esitasin ka peaministrile, kuid millele ta jättis vastamata. Arupärimise sisu on järgmine. Seoses asjaoluga, et Alenia Marconi Systems S. P. A. on kohtus vaidlustanud Vabariigi Valitsuse 1. märtsi 2001. aasta korralduse õhuseiresüsteemi kolmedimensioonilise kaugvaatlusradari ostmise kohta ning ka eelmise konkursi tulemused parima pakkuja selgitamiseks kohtu poolt tühistati, sest Kaitseministeerium ei olnud konkursitingimustest kinni pidanud, on meil tekkinud tõsised kahtlused ka nimetatud valitsuse korralduse põhjendatuses. Esiteks, meile teadaolevatel andmetel oli Alenia Marconi Systems S. P. A. pakkumine 22% ehk ligi 43 miljoni krooni võrra odavam kui Lockheed Martin Overseas Corporationi pakkumine. Teiseks, meile on arusaamatu, millistel alustel eelistas NATO-sse mittekuuluva Eesti Kaitseministeerium mitte üheski NATO riigis kasutatavat Lockheedi radarit viies NATO liikmesriigis kasutatavale ja reaalselt NATO õhuseiresüsteemi kuuluvale Alenia radarile.

Suur tänu! Kui äsja üleantud Peeter Kreitzbergi arupärimine kaitseministrile vastab kodukorraseaduses toodud nõuetele, edastatakse see ministrile ja me informeerime sellest ka teid. Urmas Lahe ja Kalev Kallo üleantud kahele seaduseelnõule nimetab juhatus juhtivkomisjoni seaduses ettenähtud korras. Austatud Riigikogu, palun teeme kohaloleku kontrolli! Kohalolijaks registreerus 68 Riigikogu liiget.

Lugupeetud kolleegid! Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud: valitsuse käesoleva aasta 10. detsembril algatatud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel 26. jaanuaril 1993 sõlmitud lepingu "Õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades" juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjoniks on nimetatud õiguskomisjon; Riigikogu uurimiskomisjoni endise Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee tegevuse lõpetamisega seonduvate asjaolude väljaselgitamiseks poolt 2001. aasta 10. detsembril algatatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Uurimiskomisjoni moodustamine endise Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee tegevuse lõpetamisega seonduvate asjaolude väljaselgitamiseks" muutmine uurimiskomisjoni volituste pikendamiseks" eelnõu, mille juhtivkomisjoniks on määratud põhiseaduskomisjon; keskkonnakomisjoni käesoleva aasta 10. detsembril algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjoniks on määratud keskkonnakomisjon; Riigikogu liikmete Jaanus Marrandi, Tiit Tammsaare ja Meelis Paaveli käesoleva aasta 10. detsembril algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjoniks on nimetatud majanduskomisjon, ja valitsuse käesoleva aasta 11. detsembril algatatud Riigikogu otsuse "Eesti haridusstrateegia "Õpi-Eesti" heakskiitmine" eelnõu, mille juhtivkomisjoniks on määratud kultuurikomisjon. Need olid menetlusse võetud eelnõud.

Nüüd tänasest päevakorrast. Päevakorra esimene punkt on Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutamata jäetud Eesti Vabariigile välislaenude võtmise ja välislaenulepingutele riigigarantiide andmise seaduse muutmise seaduse uuesti arutamine. Ettekande teeb põhiseaduskomisjoni liige Jaan Pöör ja teine ettekandja on majanduskomisjoni liige Kalev Kukk. Päevakorrapunkt nr 7 hõlmab kahte eelnõu: nr 891 ja 850. Nad ei ole ühendatud. Eesti Keskerakonna fraktsioon võtab algatajana menetlusest tagasi maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille number on 850 ehk ühe nendest eelnõudest ja seetõttu jääb ära ka ettekanne Olev Rajult. Muu jääb kõik paika. Päevakorra kaheksanda punkti arutelul on palutud kaasettekandeks sõna anda töögrupi esindajale Eero Kosele. Päevakorra üheksanda punkti arutelul on kaasettekandeks palutud sõna anda Majandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialistile Evelyn Hallikale. Tänase päevakorra kümnenda punkti arutelul, seaduseelnõu 888 esimesel lugemisel, teeb ettekande majandusminister Henrik Hololei, kaasettekandeks on palutud anda sõna Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialistile jahinduse alal Kaarel Rohule. Need olid kõik juhatuse täpsustused tänase päevakorra kohta.

Austatud Riigikogu! Hakkame uuesti arutama Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutamata jäetud Eesti Vabariigile välislaenude võtmise ja välislaenulepingutele riigigarantiide andmise seaduse muutmise seadust. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti põhiseaduskomisjoni liikme Jaan Pööri!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud Riigikogu! Põhiseaduskomisjon arutas seda Vabariigi Presidendi poolt tagasisaadetud seadust oma 10. detsembri istungil. Kuigi põhiseaduskomisjon on varem käesoleva seaduseelnõu Riigikogus menetlemisel asunud seisukohale, et välislepingud ja muud varaliste kohustuste kohta käivad lepingud, mida Eesti riik sõlmib mõne välismaa eraisikuga, mitte riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga, ei ole lepingud rahvusvahelise õiguse tähenduses, arvab põhiseaduskomisjon, et nimetatud varaliste kohustuste kohta käivate lepingute lõpliku teksti kinnitamine Riigikogu poolt on vajalik, tagamaks Riigikogule põhiseaduse § 65 punktis 10 ettenähtud otsustusõiguse efektiivset realiseerimist. Sellised lepingud peaks Riigikogu ratifitseerima, sest need küsimused tuleb otsustada seadusega ja varaliste kohustuste võtmisel tuleb tagada selle otsuse tegemine Riigikogu koosseisu häälteenamusega vastavalt põhiseaduse § 104 lõike 2 punktile 15. Kuna ka Eesti Vabariigi poolt välisriigis pakutavate võlakirjade emiteerimine tähendab Eesti Vabariigile varaliste kohustuste võtmist, siis peab ka selle emiteerimise, sarnaselt välislaenulepingute ratifitseerimisega, otsustama Riigikogu seadusega. See seadus peaks lõplikult kindlaks määrama kõik võlakirjade emissiooni tingimused, et Riigikogu saaks otsustada varaliste kohustuste võtmise suhtes kõigi selle kohustuse võtmise tingimuste üle. Praegu ei taga arutatav seadus, et Riigikogu otsustaks ammendavalt kõigi võlakirja emiteerimise tingimuste üle. Eeltoodu alusel tegi põhiseaduskomisjon otsuse teha Riigikogu täiskogule ettepanek Eesti Vabariigile välislaenude võtmise ja välislaenulepingutele riigigarantiide andmise seaduse muutmise seadust muutmata kujul mitte vastu võtta. Selle poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu oli 1, erapooletuid 1. Aitäh!

Suur tänu, Jaan Pöör! Kas kolleegidel on ettekandjale küsimusi? Ei ole. Teiseks ettekandeks palun kõnepulti majanduskomisjoni liikme Kalev Kuke!

Head kolleegid! Majanduskomisjon arutas Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutamata jäetud Eesti Vabariigile välislaenude võtmise ja välislaenulepingutele riigigarantiide andmise seaduse muutmise seadust eile, 11. detsembril. Kuigi majanduskomisjonis toimunud väitlustel ei koorunud ühtki üheselt võetavat argumenti selle kasuks, miks pidi Vabariigi President jätma kõne all oleva seaduse välja kuulutamata, otsustas majanduskomisjon hääletuse tulemusena mitte toetada Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutamata jäetud Eesti Vabariigile välislaenude võtmise ja välislaenulepingutele riigigarantiide andmise seaduse muutmise seaduse muutmata kujul vastuvõtmist. Selle seisukoha poolt oli 8 majanduskomisjoni liiget, vastu oli 1 ja erapooletuid oli 1. Mida teha seaduse käesoleva redaktsiooniga, milleni majanduskomisjon jõudis üksmeelselt, kui pidada silmas seda, et eelnõu viimasel lugemisel pälvisid kõik sisseviidavad muudatusettepanekud ja eelnõu lõpptekst majanduskomisjonis 9 poolthäält, majanduskomisjon veel ei tea. Samuti pole komisjon saanud veel ühtegi soovitust või ettepanekut, kuidas seadust veel kord muuta. Muuta aga tuleb, sest põhiseaduse § 121 punkt 4 on riigi võlakirjade emissiooni kontekstis mitmeti tõlgendatav. Kui Riigikogu tänasel hääletusel ei võta käesolevat seadust muutmata kujul uuesti vastu, ootab majanduskomisjon muudatusettepanekuid 19. detsembriks kella 12-ks. Aitäh!

Suur tänu, Kalev Kukk! Kas kolleegidel on ettekandjale küsimusi? Ei ole. Austatud Riigikogu, kas on vaja avada läbirääkimisi? Kalev Kukk, palun, kõne puldist!

Suur aitäh, härra esimees! Head kolleegid! Presidendi poolt väljakuulutamata jäetud Eesti Vabariigile välislaenude võtmise ja välislaenulepingutele riigigarantiide andmise seaduse muutmise seadusega seonduvatel probleemidel on kaks tahku. Esiteks, majanduslik sisu, see on võlakirjade kui teatava finantsinstrumendiga seonduv, ja teiseks, seaduse juriidiline korrektsus. Esimese üle tulnuks vaielda kevadel, kui arutati Riigikogu otsust, millega kohustati Vabariigi Valitsust emiteerima võlakirju mahus 100 miljonit eurot, refinantseerimaks varem võetud laene ja rahastamaks kaugseire radarisüsteemi ostu. Mõneti kummalisel kombel olin mina kevadel ainus, kes püüdis rääkida kõneks oleva võlakirjaemissiooniga seonduvatest majanduslikest ja majanduspoliitilistest riskidest. See pole aga teema, millest täna rääkida. Iseenesest pole kevadel Riigikogus heaks kiidetud võlakirjade emiteerimise otsusel presidendi poolt väljakuulutamata jäetud seadusega otsest pistmist. Küll aga nõudis see, nagu vahepealne aeg on näidanud, 1995. aastal vastuvõetud Eesti Vabariigile välislaenude võtmise ja välislaenulepingutele riigigarantiide andmise seaduse muutmist. Põhjuseks oli nimetatud seaduse mõningate sätete võimalik mitmeti tõlgendatavus, mida võimaldab põhiseaduse § 121 punkt 4. Seda siis, kui selles sätestatut eraldi, see on põhiseaduse konteksti väliselt lugeda. Olles aastail 1994-1995 Eesti Vabariigile välislaenude võtmise ja välislaenulepingutele riigigarantiide andmise seaduse eelnõu majanduskomisjonipoolseks kaasettekandjaks, pöörasin ma Riigikogu tähelepanu sellele, et (osundan siinkohal Riigikogu stenogrammi): "Kui ratifitseerimise vajadust põhiseaduslikult hinnata, siis tuleb lugeda koos põhiseaduse § 65 lõiget 10, § 104 lõiget 15 ja § 121 lõiget 4." Seda majanduskomisjoni seisukohta jagas Riigikogu nii muudatusettepanekute hääletamisel kui ka seaduse vastuvõtmisel. Nüüd põhiseaduses sätestatust ja võimalikest vastuargumentidest, mida ma tahan esile tõsta presidendi eitava otsusega seoses. Esiteks. Põhiseaduse § 65 punkt 10 sätestab, et Riigikogu otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise. See säte on üldnorm, millest lähtus Riigikogu, kui ta käesoleva aasta 6. juunil otsustas emiteerida Eesti Vabariigi viieaastase tähtajaga fikseeritud intressiga võlakirju mahus 100 miljonit eurot. See on üldnorm, millest pole ka edaspidi võimalik mööda hiilida. Teiseks. Põhiseaduse § 104 punkt 15 sätestab, et ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega saab vastu võtta ja muuta välis- ja siselaenudesse ning riigi varalistesse kohustustesse puutuvaid seadusi. Sellele sättele toetudes on Riigikogu teinud kõik välislaenude võtmiseks nõusoleku andmise otsused koosseisu häälteenamusega, mida küll põhiseadus ise ei nõua, ning ratifitseerinud välislaenulepingud ja välislaenulepingutele riigigarantiide andmised koosseisu häälteenamusega. Oma kevadise otsuse emiteerida riigi võlakirju tegi Riigikogu mäletatavasti näiteks 53 poolthäälega ja ilma ühegi vastuhääleta. See säte on üldnorm, millest pole ka edaspidi võimalik mööda hiilida. Kolmandaks. Põhiseaduse § 121 punkt 4 sätestab, et Riigikogu ratifitseerib Eesti Vabariigi lepinguid, millega Eesti Vabariik võtab endale varalisi kohustusi. Nii on seda ka tehtud, kui on olemas leping, mida on juriidiliselt võimalik ratifitseerida. Seda juhul, kui välislaenu on võetud laenulepingu vormis. Laenuleping ei ole aga kaugeltki ainus võõrvahendite kaasamise moodus. Siit küsimus: mis on ratifitseerimise objekt, kui võõrvahendeid kaasatakse võlakirja emiteerimise vormis? Seda, mida Riigikogu ratifitseerida saaks, lihtsalt pole. Tegelikult puudub siin ka institutsionaalselt lepingu teine pool. Võlakirjade korral on selleks turg. Hakata ratifitseerima emissiooniprospekti oleks aga nonsenss. Selle heakskiitmine Riigikogus võlakirjade emiteerimise n-ö teistkordsel, ratifitseerimist asendaval lugemisel ei kõrvaldaks väidetavat vastuolu põhiseaduse § 121 punktiga 4. Kordan siinkohal presidendi vaidlustatud seaduse vastuvõtmisel enda poolt öeldut, et mis puudutab riigi emiteeritavaid võlakirju, siis 1995. aastal vastuvõetud Eesti Vabariigile välislaenude võtmise ja välislaenulepingutele riigigarantiide andmise seadusega ei välistatud välislaenude võtmist välisturgudele suunatud võlakirjade emissiooni vormis. Kuigi tol korral oli riigil vähemalt üks kogemus võlakirjadega olemas, ei peetud vajalikuks võlakirjade emissiooniga seonduvaid protseduurilisi erisusi seaduses lahti kirjutada. Täna võin lisada, et selle peale tol korral ka ei tuldud. See, et põhiseaduse § 121 räägib lepingutest, millega võetakse riigile varalisi kohustusi, ei tähenda kaugeltki seda, et Eesti Vabariik ei tohiks kaasata võõrvahendeid võlakirjade emiteerimisega. Lõpetan oma isikliku arvamusega. Kuigi 20. novembril 2001 vastuvõetud Eesti Vabariigile välislaenude võtmise ja välislaenulepingutele riigigarantiide andmise seaduse muutmise seadus ei ole vastuolus põhiseaduse § 121 punktiga 4, sest sellega ei kitsendata Riigikogu õigust kontrollida riigi poolt välislepingutega võetud kohustuste sisu ja teha otsustusi (rõhutan siinkohal just sõnu "riigi poolt välislepingutega"), toetan ma aja mahavõtmist. Pigem võiks presidendi poolt väljakuulutamata seaduses näha vastuolu põhiseaduse § 104 punktiga 15, mis räägib riigile varaliste kohustuste võtmisest seaduse, mitte aga Riigikogu otsuse alusel. Üks võimalikke lahendusi oleks võlakirjade emissiooni volituste andmine Vabariigi Valitsuse seadusega, kus sätestataks emissiooni tingimused täpsemalt, kui tegime seda meie oma 6. juuni otsuses. See on aga edasiste arengute küsimus. Selles mõttes on mul hea meel, et ka põhiseaduskomisjon tundub nägevat just siin võimalust, kuidas edasi minna. Aitäh!

Suur tänu, Kalev Kukk! Kas keegi soovib veel oma arvamust avaldada? Ekraan on tühi. Kas võin teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Läbirääkimised on lõpetatud. Lugupeetud kolleegid, meil seisab ees hääletus. Austatud kolleegid, enne kui ma panen päevakorraküsimuse hääletusele, tuletan meelde, et nii põhiseaduskomisjoni kui ka majanduskomisjoni arusaam oli presidendi poolt tagasisaadetud seadust muutmata kujul mitte vastu võtta, nii et palun nüüd tähelepanelikult kuulata. Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Presidendi poolt Riigikogule tagasisaadetud Eesti Vabariigile välislaenude võtmise ja välislaenulepingutele riigigarantiide andmise seaduse muutmise seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 4 Riigikogu liiget, vastu on 44, erapooletuid on 2. Seega on Riigikogu valmis Vabariigi Presidendi poolt tagasisaadetud seadust uuesti menetlema. Muudatusettepanekud palun esitada majanduskomisjonile 19. detsembriks kella 12-ks.

Austatud Riigikogu! Võtame järgnevalt arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse eelnõu. Jätkame eelnõu teist lugemist. Ettekandeks palun kõnepulti teede- ja sideminister Toivo Jürgensoni!

Lugupeetud esimees! Austatud Riigikogu! Pärast teise lugemise katkestamist on meresõiduohutuse seaduse eelnõu muutmiseks tehtud 18 muudatusettepanekut. Nendest 17 on teinud eelnõu algataja ja majanduskomisjoni juures moodustatud töörühm ning need on eelnõu sisu korrastavad. Riigikogu liikmed tegid ühe muudatusettepaneku, mis jäeti arvestamata, ettepaneku autor on Riigikogu liige Tiit Toomsalu. See on ettepanek nr 13, milles Tiit Toomsalu teeb ettepaneku täiendada meresõiduohutuse seaduse eelnõu paragrahviga, mis sätestab, et lootsile ja lootsimisele esitatavad erinõuded kehtestatakse lootsiteenistuse seadusega. Seda ettepanekut eelnõu autor ehk valitsus ei toeta, samuti ei toetanud seda Kalev Kallo juhitud töörühm, sest Riigikogu menetluses praegu lootsiteenistuse seaduse eelnõu ei ole ning meresõiduohutuse seaduse eelnõuga on lootsindus piisavalt reguleeritud. Lisaks võib märkida, et meresõiduohutuse seaduse eelnõu lootsimist käsitlevat peatükki, 3. peatükki, ei ole kehtiva meresõiduohutuse seaduse vastava peatükiga võrreldes oluliselt muudetud. Samuti olid eelnõu ettevalmistamisse kaasatud nii lootsid kui ka lootsiteenuse osutajad, kelle ettepanekuid on eelnõus samuti arvestatud. Peamised lootse ja lootsimist käsitlevad nõuded on toodud käesolevas eelnõus ning täpsem regulatsioon lootsimise korra, kohustusliku lootsimise piirkonna piiride, lootsi kvalifikatsiooninõuete ja lootsitasude maksmise kohta antakse määrustega. Seega ei ole lootsile ja lootsimisele esitatavate erinõuete kehtestamine eri seadusega vajalik. Muudatusettepanekud nr 1 ja 5 täpsustavad seaduse reguleerimisala. 2002. aasta 1. juulil jõustub rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel muudetud 5. peatükk, mille kohaselt kohustatakse liikmesriike rakendama sõja- ja piirivalvelaevadel ning muudel riigihaldusülesandeid täitvatel laevadel side- ja navigatsioonivahenditega seadistamise ja varustamise osas nõudeid, mis on võimalikult ligilähedased klassifitseerimata laevadele esitatavatele nõuetele. Nimetatud nõuete kehtestamiseks täiendati § 19 lõikega 7, mis annab vastava volitusnormi valitsusele. Eelnõu § 1 lõikega 2 kohaldatakse § 19 lõiget 7 sõja- ja piirivalvelaevadele. Samuti täiendatakse kahe uue paragrahviga riigilõivuseadust. Eelnõu sisuga on Riigikogus ära tehtud väga suur töö, see on nüüdseks ka keeleliselt toimetatud. Eelnõu autor toetab majanduskomisjoni seisukohta eelnõu sellisel kujul, nagu ta on praegu välja jaotatud, pärast muudatusettepanekute võimalikku läbihääletamist seadusena vastu võtta. Suur tänu!

Tänan, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on ettekandjale küsimusi? Ei ole. Kaasettekandeks palun kõnepulti majanduskomisjoni liikme Kalev Kallo!

Austatud härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Majanduskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse esitatud meresõiduohutuse seaduse eelnõu 780 teise lugemise jätkamisele saatmist oma istungil esmaspäeval, 10. detsembril. Nagu ma teise lugemise lõppedes siitsamast puldist ütlesin, olid selle seaduseelnõuga seotud sisulised probleemid tegelikult teiseks lugemiseks lahendatud, aga võib-olla jäi liialt vähe aega redaktsiooni kontrollimiseks ja täpsustamiseks, mistõttu me teise lugemise katkestasime. Põhilised muudatused korrastavadki redaktsiooni, nad on seotud soovitustega, mida andis keeletoimetaja, sisu osas muutusi peaaegu ei ole. Toetades ministri öeldut, ütlen, et võib-olla ainult muudatused nr 1 ja 5 puudutavad sisulist teksti, aga need tulenesid sellest, et vahepeal me jõudsime ühe konventsiooniga ühineda. Enne teise lugemise jätkamist oli arutlusel muudatusettepanekutesse tuletorni- ja jäämurdetasude lisamine, kuid arutluse jooksul jõudis majanduskomisjon seisukohale, et need tasud, mis praegu on reguleeritud kaubandusliku meresõidu koodeksis, ei oleks meresõiduohutuse seaduses päris õigel kohal. See täiendus jäi lisamata. Arutluse tulemusena otsustati saata Vabariigi Valitsuse esitatud meresõiduohutuse seaduse eelnõu 780 täiskogule teise lugemise jätkamiseks, pärast muudatusettepanekute läbivaatamist panna eelnõu lõpphääletusele ja teha ettepanek eelnõu seadusena vastu võtta. Nimetatud ettepaneku poolt oli 8 komisjoni liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Kokkuvõtteks lisan niipalju, et seadusega on tõesti tublisti tööd tehtud. Seda tööd on tehtud kiirustamata, mida näitas kas või teise lugemise katkestaminegi, ja praegusel kujul on eelnõu üsna normaalselt välja kukkunud. Aitäh!

Suur tänu, Kalev Kallo! Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Ei ole. Austatud Riigikogu, on võimalik avada läbirääkimised. Tiit Toomsalu, palun, kõne puldist!

Tänan, härra juhataja! Austatud kolleegid! Kunagi ammu oli üks väga populaarne lauluke, mis rääkis Tihemetsa Tiinast. Selles lauldi nii, et väga palju on temas head, aga peale selle on tal ka väikesed vead. Umbes nii oli see tekst ja umbes samamoodi tahan ma öelda ka käesoleva eelnõu kohta. See eelnõu on üldiselt väga hea, aga tal on ka väikesed vead. Nimelt põhimõttelised vead, mille kõrvaldamise teie ees kõneleja seadis eesmärgiks ja mida ta soovis kõrvaldada parandusettepanekuga, mis sisaldub siin loetelus. Mis on siis need head ja mis on siis need vead? Kui te mäletate, siis me saime eelmiselt Riigikogu koosseisult päranduseks lootsiteenistuse seaduse, mille Vabariigi President jättis välja kuulutamata. Väga-väga kaua aega oli ta meil arutletavate eelnõude nimekirjas, selleks et kunagi selle problemaatika juurde tagasi tulla. Vahepeal leiti ajutine väljapääs olukorrast ja meresõiduohutuse seaduse eelmises variandis tehti vastavaid täpsustusi. Täna menetletavas eelnõus, meresõiduohutuse seaduse uues redaktsioonis on see teema samuti sees eraldi peatükina, kus antakse alused, millest lähtuvalt tuleks ja võiks korraldada lootsiteenistust. Nüüdseks oleme me kaldunud ühest äärmusest teise. Kui lootsiteenistuse seadus, mille Vabariigi President jättis omal ajal välja kuulutamata, püüdis lootsiteenistust kui sellist in corpore ja täies ulatuses teha eraasjaks ja eralootside osutatavaks teenuseks, tähendab, eraettevõtlusega seonduvaks, siis käesolev eelnõu on kaldunud teise äärmusse. Ta on teinud sellest riigiettevõtluse objekti, kuigi rahvusvahelised eeskirjad räägivad lootsiteenusest kui sellisest, mitte aga äriteenusest. Selliste tagatiste, garantiide ja laevasõiduohutust tagavate meetmete rakendamine on enamikus riikides riigi kontrolli all ja see toimub riigi poolt sätestatuna. Siit tulenevalt ei haaku see konkreetne peatükk meresõiduohutuse seaduses, mis paneb paika lootsiteenistuse korraldamise alused ja sõnastab lootsiteenistuse lahti kui riikliku ettevõtte äritegevuse ühe objekti, minu meelest küllaldaselt lootsiteenistuse rahvusvaheliselt mõistetavate funktsioonidega. Kuna lootsid kuuluvad tõepoolest töötajate eri kategooriasse, kelle suhtes on samuti rahvusvaheliste aktidega kehtestatud väga spetsiifilised ja erilised nõuded, siis ei ole ilmselt küllaldane, kui Teede- ja Sideministeerium oma määrusega või mingi muu korraldava dokumendiga määrab kindlaks kvalifikatsiooninõuded. Lootsiteenuse osutamine kui selline ja tema struktuur, kogu see infrastruktuur, millega seondub lootsiasjandus, võiks olla põhjalikumalt lahti kirjutatud iseseisvas, eraldiseisvas seaduses. Praegu sellist eelnõu Riigikogu menetluses ei ole, kuid midagi ei ole ka lahti, sest neis piires, mis käesolevas eelnõus lootsitegevuse kohta on kirja pandud, saab lootsitegevus jätkuda kuni hetkeni, mil ka see tegevusvaldkond on kooskõlas rahvusvaheliste aktidega väga põhjalikult lahti kirjutatud. Minu isiklik veendumus ja arusaam on see (ja mitte ainult minu veendumus, see on ka Eesti Lootside Ametiühingu veendumus), et sellele seadusele võiks järgneda veel eraldi lootsiteenistuse seadus, mis paneb paika vajalikud aktsendid. Seda arvestades palungi ma teid toetada minu esitatud parandusettepanekut, mis annab Vabariigi Valitsusele võimaluse asuda täpsemat eelnõu välja töötama. Tänan tähelepanu eest!

Tänan, Tiit Toomsalu! Palun, Kalev Kallo, kõne puldist!

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Mul ei olnud plaanis sõna võtta, aga pärast kolleeg Tiit Toomsalu nii sütitavat sõnavõttu ei saa jätta seda tegemata. Ma ei oska öelda, kui palju kolleeg Toomsalu on merendusega kokku puutunud. Aga ma tahan rõhutada, et päris nii see asi ei ole. Tegemist on meresõiduohutuse seadusega. Mis puudutab meresõiduohutust, siis lootsid, lootsiteenistus, lähtuvalt kohustuslikust lootsimisest, lootside ja kaptenite vahelisest koostööst ja vastutusest lootsimise ajal, on minu arvates siin seaduses küllaldasel määral kajastatud. Härra Toomsalu ütles, et paljud lootsid on vastu või ametiühing on vastu, kuid minu teada on paljude mereasjatundjate arvates see kajastatud küllaltki põhjalikult ja hästi. Loomulikult võib lootsimise korraldamise ja üldse lootsiteenuse majanduslikku külge lõpmatuseni lahti kirjutada, aga ma väidan kindlalt, et see ei ole teps mitte meresõiduohutuse seaduse objekt. Selle seaduseelnõu komisjonipoolse kaasettekandjana jään ma ikkagi seisukoha juurde, et komisjon härra Toomsalu pakutud ettepanekut ei toetanud ja ka mina ei pea õigeks seda toetada, sest see on küsimus, mida võib lõpmatuseni lahti kirjutada, aga mõnes muus kohas ja mõnes teises seaduses. Aitäh!

Tänan, Kalev Kallo! Repliik Tiit Toomsalult, palun!

Tänan, härra juhataja! Tõepoolest, kaks kui mitte kolm korda nimetati minu nime, mis annab võimaluse repliigiks. Ma tahan, hea kolleeg Kalev Kallo, sulle vastu vaielda ja öelda, et tegemist ei ole mitte sugugi vajalikul määral lahtikirjutatud regulatsiooniga. Ma jään endiselt oma seisukoha juurde, ja mitte ainult mina, ka Eesti Lootside Ametiühing ja selle prominentsed tegelased jagavad sama seisukohta. Aitäh!

Suur tänu! Kalev Kukk, palun, sõnavõtt kohalt!

Suur aitäh! Head kolleegid! Ma ei taha nimetada ühe eelkõneleja nime, sest siis saab ta jälle õiguse repliigiks, aga tahan meenutada, et meresõiduohutuse seadus, vähemalt selles osas, mis puudutas lootsindust, pälvis paar aastat tagasi ühe meie hea kolleegi väga tugeva toetuse. Selles, et tema seisukohad on vahepeal muutunud ja seda ilmselt teatavate huvigruppide mõjul, ei ole midagi ebaloomulikku. Loomulikult tuleb võidelda nende eest, kes midagi lubavad või kelle eest on lubatud välja astuda. Aitäh!

Tänan, Kalev Kukk! Kas võin teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Läbirääkimised on lõpetatud. Ma palun Kalev Kallo tagasi kõnepulti, et koos kolleegidega läbi vaadata muudatusettepanekute tabel. Kas võime alustada? Esimene muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, eelnõu algataja toetab seda ettepanekut, samuti teist, kolmandat, neljandat, viiendat, kuuendat, seitsmendat, kaheksandat, üheksandat, kümnendat, 11. ja 12. muudatusettepanekut. 13. muudatusettepanek on Tiit Toomsalult, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Tiit Toomsalu, palun!

Tänan, härra juhataja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada. Kuna Tiit Toomsalu esindab Riigikogus Sotsiaaldemokraatlikku Tööparteid ja Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei ei saa mitte kuidagi ignoreerida ametiühingute arvamust, siis kutsun ma häid kolleege üles näitama, et ka kõik teie toetate sedavõrd olulist instrumenti ühiskonnas nagu ametiühingud ja toetate seda parandusettepanekut. Selle järgi head vaatajad ja kuulajad otsustavad, milline on Riigikogu meelsus.

Tänan! Komisjon, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Nagu siin on pikalt juttu olnud, komisjon seda muudatusettepanekut ei toetanud. Seda just nimelt põhjendusel, et meresõiduohutuse seisukohalt on lootsimine seaduseelnõus piisavalt lahti kirjutatud. Samuti on selles muudatusettepanekus viidatud, et erinõuded kehtestatakse lootsiteenistuse seadusega. Kuna sellist seadust pole olemas ega ole sellist eelnõu ka menetluses, ei toetanud komisjon (poolt 0, vastu 5, erapooletuid 3) seda muudatusettepanekut.

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 13. muudatusettepaneku.Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 1 Riigikogu liige, vastu on 21, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 14. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, algataja toetab, nii nagu ka 15., 16., 17. ja viimast, 18. muudatusettepanekut. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. On lõppsõnavõimalus. Härra minister ei soovi sõna, kaasettekandja samuti mitte, ka fraktsioonide esindajad ei soovi. Sellisel juhul alustame lõpphääletust. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Seaduse vastuvõtmise poolt on 40 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Meresõiduohutuse seadus on vastu võetud.

Lugupeetud kolleegid! Võtame järgnevalt arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise mereliikluse hõlbustamise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu. Alustame eelnõu teist lugemist. Ettekandeks palun kõnepulti teede- ja sideminister Toivo Jürgensoni!

Lugupeetud esimees! Lugupeetud Riigikogu! Rahvusvahelise mereliikluse hõlbustamise konventsioon võeti vastu rahvusvahelisel merereisinduse ja -veonduse konverentsil 1965. aasta 9. aprillil Londonis. Konventsioon jõustus 1967. aasta 5. märtsil. Eelnõu kohaselt ühineb Eesti Vabariik selle konventsiooniga ja ka selles tehtud muudatustega, mis on käesolevaks ajaks vastu võetud. Pärast eelnõu esimest lugemist lahendati ka menetlemise jooksul tekkinud segadus konventsiooni ametliku ingliskeelse tekstiga, mis ei olnud esitatud kehtiva terviktekstina ja mille juures toodud 1997. aastal jõustunud muudatused olid ülearused, sest olid esitatud ingliskeelsesse teksti juba sisse viidud. Nüüd on see segadus lahendatud ja eelnõule on lisatud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) peasekretäri edastatud rahvusvahelise mereliikluse hõlbustamise 1965. aasta konventsiooni ja selle muudatuste ametlike tekstide alusel koostatud ning Teede- ja Sideministeeriumi kontrollitud konventsiooni ingliskeelne terviktekst koos konventsioonis ja selle lisas tehtud muudatustega 2001. aasta 1. jaanuari redaktsioonis. 2001. aasta 1. jaanuaril jõustunud muudatused on praegu ka viimased, millega konventsiooni on muudetud. Eeloleva aasta jooksul ei ole konventsiooni muutmist oodata, sest IMO hõlbustuskomiteele ei ole konventsiooni osalisriigid muudatusettepanekuid esitanud. Seega ühineb Eesti Vabariik eelnõu vastuvõtmisel konventsiooniga 2001. aasta 1. jaanuari redaktsioonis. Eelnõule on jätkuvalt lisatud konventsiooni tervikteksti mitteametlik eestikeelne tõlge, milles on keeletoimetamisest lähtuvalt tehtud mõningaid tõlget täpsustavaid muudatusi. Rahvusvahelise mereliikluse hõlbustamise konventsiooniga ühinemine on otstarbekas laevade ja lasti ning laevapere ja reisijate tolliformaalsuste ühtlustamise ja lihtsustamise seisukohalt. Konventsioon hõlbustab meretransporti, lihtsustades ja vähendades rahvusvahelisi reise tegevate laevade saabumise, seismise ja lahkumisega seotud dokumendi- ja muid formaalsusi ning toiminguid. Konventsioon vähendab riigiasutuste poolt laeva tollivormistamisel nõutavate dokumentide arvu kaheksani: ülddeklaratsioon, lastideklaratsioon, laevavarude deklaratsioon, laevapere tollideklaratsioon, munsterroll ja reisijate nimekiri ning kaks dokumenti, mida nõutakse ülemaailmse postikonventsiooni ja rahvusvahelise tervisekaitse eeskirja alusel. Konventsiooniga ühinemine ei too kaasa põhimõttelisi muudatusi tollikorraldust reguleerivates õigusaktides. Teede- ja Sideministeerium, Siseministeerium ning Rahandusministeerium viivad siseriiklikud õigusaktid kooskõlla konventsiooni sätetega enne konventsiooni jõustumist Eesti Vabariigi suhtes. Konventsiooniga ühinemine lahendab näiteks rahvusvahelise mereliikluse hõlbustamise konventsiooniga ühinenud riikide meremeeste jaoks viisata maalepääsemise probleemi, sest konventsiooni lisa standardi 3.45 kohaselt ei nõuta laevapere liikmelt maaleminekuks viisat. Eelöeldust lähtuvalt toetab eelnõu autor seaduse vastuvõtmist. Suur tänu!

Härra minister, tänan! Kas Riigikogu liikmetel on ettekandjale küsimusi? Ei ole. Kaasettekandeks palun kõnepulti majanduskomisjoni liikme Kalev Kallo!

Austatud härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Majanduskomisjon arutas oma 10. detsembri istungil Vabariigi Valitsuse esitatud rahvusvahelise mereliikluse hõlbustamise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu 847 teisele lugemisele saatmist. Arutelul konstateeriti, et probleem, mis esimesest lugemisest oli alles jäänud, nimelt ei olnud esitatud ingliskeelne tekst ja selle tõlge ametlik, on lahendatud, nagu minister oma ettekandes märkis. Kuna eelnõu teksti kohta kahe lugemise vahepeal muudatusettepanekuid esitatud ei ole, siis lühidalt öeldes tegi komisjon ettepaneku saata Vabariigi Valitsuse esitatud rahvusvahelise mereliikluse hõlbustamise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu 847 Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks ja panna eelnõu lõpphääletusele. Samuti tegi komisjon ettepaneku eelnõu seadusena vastu võtta. Otsuse poolt oli 5 komisjoni liiget, vastu ei olnud keegi, 1 oli erapooletu. Aitäh!

Aitäh, Kalev Kallo! Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Ei ole. Austatud Riigikogu, kas on vaja avada läbirääkimisi? Ei ole vaja, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid laekunud ei ole. On lõppsõnavõimalus. Keegi seda kasutada ei soovi. Sellisel juhul alustame lõpphääletust. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise mereliikluse hõlbustamise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Konventsiooniga ühinemise poolt on 40 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud.

Austatud Riigikogu! Võtame järgnevalt arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud väärteomenetluse seadustiku eelnõu. Alustame eelnõu teist lugemist. Ettekandeks on Riigikogu kõnepuldis justiitsminister Märt Rask.

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Väärteomenetluse seadustiku eelnõu esimene lugemine toimus Riigikogus möödunud aasta 11. oktoobril. Vahepeal on aeg edasi läinud ning edasi on liikunud ka õiguslik mõte. Pärast väärteomenetluse seadustiku eelnõu esitamist on Riigikogus vastu võetud terve hulk ulatuslikke õigusakte, nimetan siinkohal karistusseadustikku ja kohtutäituri seadust. Riigikogule on esitatud veel teisi karistusõiguse reformiga seotud eelnõusid. Kuna need eelnõud on kõik omavahel seotud, siis teile täna väljajagatud tekst on läbinud väga ulatusliku töötluse ja seetõttu on ka kõik read selles tekstis alla kriipsutatud. Väärteomenetluse seadustiku eelnõu oli pärast selle esitamist vaja ühtlustada, esiteks, vastuvõetud karistusseadustiku ja kohtutäituri seadusega ning, teiseks, Riigikogu menetluses oleva kriminaalmenetluse seadustiku eelnõu, karistusseadustiku rakendamise seaduse eelnõu, karistusseadustikuga seonduvate seaduste muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu ning kohtute seaduse eelnõuga. Loetlesin kogu selle komplekti, mis peab pärast karistusõiguse reformi laitmatult funktsioneerima hakkama. Eelnõu teksti on pärast esimest lugemist üle vaadanud silmapaistvad asjatundjad: kriminaalmenetluse seadustiku eelnõu autor professor Eerik Kergandberg ja karistusseadustiku eelnõu läbivaadanud asjatundjate komisjon, kuhu kuulus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi liige Jüri Ilvest, samuti professor Indrek Koolmeister. Arutelus osalesid ka Riigikogu õiguskomisjoni ja Justiitsministeeriumi karistusõiguse osakonna spetsialistid. Eelnõu teksti kohta esitas arvamuse Riigikogu Kantselei juriidilise osakonna asejuhataja Kaljo Tamm. Kõigi nende analüüside eesmärk oli lihvida eelnõu keeleliselt ja terminoloogiliselt ning teha õiguskomisjonile soovitusliku iseloomuga ettepanekuid, lähtudes karistusseadustikust ja karistusreformiga seotud eelnõudest. Meeldiv on tõdeda, et kõik juristidest asjatundjate tehtud ettepanekud leidsid ka õiguskomisjoni kui juhtivkomisjoni toetuse. Järgnevalt, austatud Riigikogu, käsitlen Riigikogu keskkonnakomisjoni ja Riigikogu liikme Tiit Toomsalu poolt eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekuid. Eelnõu algataja toetab kõiki keskkonnakomisjoni esitatud muudatusettepanekuid, välja arvatud muudatusettepanekut nr 8. Väärteoprotokolli koostamine ei ole isiku kinnipidamine ja seda ei ole vaja seaduses sätestada. Seaduses ei saa sätestada seda, mis ei ole kinnipidamine, seaduses sätestatakse see, mis on kinnipidamine. Seetõttu ei saa seda ettepanekut toetada. Isiku kinnipidamise alus on sätestatud eelnõu §-s 58, mille teksti on eelnõu viimistlemisel täpsustatud. Isikut võib kinni pidada kuni 48 tundi, kui ta püüab põgeneda, ei ole tuvastatud tema isikut, ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid või takistada väärteomenetlust või sellest kõrvale hoida. Need on alused, millal võib inimest kinni pidada. Kinnipeetud isik toimetatakse politseiasutusse või kinnipidamiseks pädeva kohtuvälise menetleja ametiruumi või politsei arestimajja. Nõustuda tuleb sellega, et § 58 lõike 1 muudetud tekstist tuleb välja jätta aresti kohaldamine kinnipidamise alusena. Arest on karistus. Järgnevalt avaldan arvamust Tiit Toomsalu esitatud muudatusettepanekute kohta. Enamikku nendest eelnõu algataja ei toeta ning juhtivkomisjon on olnud algatajaga samal arvamusel. Samal ajal tahan ma härra Toomsalu tänada selle põhjaliku töö eest, mis teksti kallal on tehtud. Iga härra Toomsalu ettepanek leidis väga põhjalikku analüüsi ja kaalumist ekspertide poolt, mis sundis veel kord teravdatud tähelepanuga teksti uurima. Härra Toomsalu ettepanekutest on teksti paremaks muutmisel oluliselt kasu olnud. Muudatusettepanekuid nr 2 ja 6 ei toeta eelnõu algataja järgmistel põhjustel. Väärteomenetlus on kindlas suhtes kriminaalmenetlusega, me võime nimetada seda tütarmenetluseks, samuti nagu tsiviilkohtumenetlus suhestub halduskohtumenetlusega. Ka halduskohtumenetluses ei sätestata regulatsioone, mis printsiibilt on kohaldatavad tsiviilkohtumenetluse sätete alusel. Seejuures arvestatakse halduskohtumenetluse erisusi. Siin on tegemist üldnormi ja erinormi vahekorraga ning tuleb märkida, et nii § 2 kui ka § 34 teksti, samuti nimetatud paragrahvidega seonduva 5. peatüki "Tõendamine" teksti on eelnõu viimistlemise käigus oluliselt täpsustatud. Siinkohal ma rõhutan, et kõik muudatusettepanekud on vähemal või rohkemal määral just täpsustamise ja keelelise lihvimise eesmärki täitnud. Erisused, mida kohaldatakse menetlustoimingute tegemisel, on näiteks jälitustoiminguga tõendite kogumise keeld, vara arestimise keeld, samuti kriminaalmenetluses ette nähtud tõkendid: allkiri elukohast mittelahkumise kohta, vahi alla võtmine ja kautsjoni kohaldamise keeld. Need on kriminaalmenetluse instrumendid, väärteomenetluses neid ei kohaldata. Seega ei kohaldata, lähtudes eelnõu muudetud tekstist, väärteomenetluses neid kriminaalmenetluse sätteid ja seetõttu on tekstis väga palju n-ö tühje paragrahve, mille sisu dubleerimine nii väärteomenetluses kui ka kriminaalmenetluses ei ole mõistlik. Muudatusettepanekuid nr 4 ja 12 ei toeta eelnõu algataja põhjusel, et kui anonüümmenetlus eelnõust välja jätta, siis ei ole praktiliselt võimalik rakendada palju poleemikat tekitanud parkimistrahve. Erinevalt haldusõiguserikkumiste seadustikus sätestatust on eelnõus ette nähtud, et sõiduki parkimise nõuete rikkumise tuvastamisel tehakse otsus kolmes eksemplaris, millest üks jääb otsuse koostajale, teine kinnitatakse sõiduki külge nähtavale kohale ja kolmas eksemplar saadetakse väljastusteatega tähtkirjana sõiduki omaniku või renditud sõiduki puhul rendilevõtja aadressil. Menetlusalune isik võib trahvi kohe tasuda, esitades kaebetähtaja jooksul rahatrahvi tasumist tõendava dokumendi. Sel juhul ta kohtutäituri kulutusi, ettemaksu tasuma ei pea. See on temale odavam variant. Ta võib ka otsuse peale kaevata kohtuvälise menetleja juhile ning kohtuvälise menetleja juht võib anonüümmenetluse otsuse tühistada, teha uue otsuse või jätta otsuse muutmata. Sellised on anonüümmenetluse põhijooned. Eesti õiguskorras on anonüümmenetlus võib-olla esimest korda väga selgelt läbi kirjutatud ja seaduse tasandil sätestatud. Muudatusettepanekut nr 5 ei toeta eelnõu algataja põhjusel, et kõikidel juhtudel ei ole kohtuvälise menetleja osavõtt kohtumenetlusest vajalik ja osavõtu vajalikkuse peaks otsustama ikkagi kohtunik. Küll on kohtuvälise menetleja kohustuslik osavõtt vajalik, kui kohus esimeses astmes arutab väärteoasja, mille puhul on vaja otsustada aresti või konfiskeerimise kohaldamine. Nii ongi eelnõus sätestatud (viitan § 30 lõike 3 punktile 1 ja §-le 117). Muudatusettepanekut nr 9 eelnõu algataja ei toeta, sest kulude hüvitamine toimub riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja korras. Muudatusettepanekut nr 14 ei toeta eelnõu algataja põhjusel, et § 228 lõike 1 täiendamine ei ole selles paragrahvis kohane. Garantii, et kohtuvälise menetleja otsus kindlasti menetlusosaliseni jõuab, on sätestatud eelnõu 6. peatüki 2. jaos, mis kannab pealkirja "Menetlusdokumentide saatmise kord". Viitan §-dele 57¹ ja 57². Eelnõu algataja toetab juhtivkomisjoni õiguskomisjoni ettepanekut eelnõu teine lugemine täna katkestada. Tegemist on väga ulatuslike muudatustega eelnõu tekstis. Avaldan lootust, et eelnõu saab vastuvõtmisküpseks eeloleva aasta jaanuaris. Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on ettekandjale küsimusi? Tiit Toomsalu, palun!

Tänan, härra juhataja! Austatud härra minister! Esiteks lubage tänada teid sedavõrd põhjaliku seisukohtade esitamise eest seonduvalt minu esitatud parandusettepanekutega. Kui lubate, siis läheksime lisaküsimuste abil nendessamades, osaliselt teie poolt juba käsitletud probleemides sügavuti. Tuleksime nüüd anonüümmenetluse juurde. Programmeerida siia sisse teatud protsessid - anonüümmenetlus ja anonüümsete isikute karistamine - on väga ootamatu lähenemine. Kas härra minister ei näeks hoopis paremat võimalust parkimistrahvide ja parkimiskaristuste küsimuste lahendamiseks, nimelt, tehes auto omanik vastutavaks igasuguste rikkumiste eest, mis seonduvad parkimisega? Siis ei oleks enam tegemist anonüümmenetlusega.

Jah, väärteomenetluse seadustiku eelnõu 10. peatükk käsitleb anonüümmenetlust. Ma rõhutasin oma ettekandes, et tegemist on igati läbikaalutud menetlusliigiga. Teie pakutud omanikukeskne lähenemine karistuspoliitikas tooks ilmselt kaasa selle, et me ei leia omanikku varsti enam üles. Muidugi võib küsida, et kas registrid ei tööta või miks omanik oma vara eest ei vastuta. Valesti parkimine ei põhine omandiõigusel, vaid ikkagi meil omaks võetud liikluseeskirja täitmisel või mittetäitmisel. See ei ole omandiõiguslik probleem. Inimene, kes autot juhib, ei pruugi olla selle omanik. Me oleme rääkinud ainult sõiduautodest, aga kui näiteks on tegemist veoautoga, mida juhib palgaline juht, siis see võib tööandja-töövõtja vahekorra oluliselt keerukamaks muuta. Kas me peaksime seda loogikat edasi arendades jõudma ka selleni, et töölepingu seaduses peaks olema sellise juhi vallandamise alus? Ma tean, et selline lähenemine on mõnes riigis olemas ehk, teisisõnu, tegemist on omaniku vastutusega, omanik otsigu ise üles see, kes eeskirja rikkus. Sel juhul ei huvita riiki kui avaliku võimu esindajat see füüsiline konkreetne isik, kes eeskirja rikkus. Meie tahame nüüd jõuda ikkagi selleni, et karistada saaks inimene, kes personaalselt liikluseeskirja rikkus. Võib-olla see sõna "anonüümmenetlus" eksitab kedagi. See ei tohiks kedagi eemale tõugata, sest anonüümsus kaob kohe, kui inimene parkimistrahviga nõus ei ole ja edasi kaebab. Siis on konkreetsed subjektid päris täpselt teada ja igasugune anonüümsus on kadunud. Anonüümne on menetlus siis, kui sellega nõustutakse ja trahv ära makstakse. Sel juhul ei saagi me seda subjekti kätte.

Tänan! Kolleeg Tiit Käbin.

Tänan, härra esimees! Lugupeetud minister! Kohtute seaduse eelnõu menetlemisel püüdsime me vabaneda loakogust kui niisugusest. Algses tekstis sõnastasime me menetlusloa andmise puhul ümber, et selle annavad Riigikohtu vastavad kolleegiumid. Kõige viimane seis on, et kohtute seadusesse jääb lihtsalt viide menetlusseadustele, mis ilmselt on õige. Aga vähemalt selles menetlusseaduses, mida me praegu menetleme, on loakogu mõiste ikkagi endiselt sees. Ma ei tea, kas selle üle tuleks edasi mõelda või jääda selle juurde, et loakogu on paratamatus, mis oli, on ja jääb.

Ma ei usu, et loakogu on paratamatus. Ma arvan, et põhiseaduskomisjonis on kohtute seaduse menetlemisel selle probleemi käsitlemisega jõutud oluliselt kaugemale kui selles konkreetses menetlusseaduses. Väärteomenetluse seaduse töörühm pani selle teksti kokku, lähtudes kehtivast õiguskorrast. Praegu ei ole isegi Riigikogu täiskogu otsust selle kohta, et kohtute seaduse eelnõus see regulatsioon just niimoodi tuleb. See näitab lihtsalt meie õigusloome dünaamikat, meil on kõik nagu korraga otsustamisel. Ma pean õigeks, et kohtute seaduse arutelul jõutakse kõige parema lahenduseni. Kui see lahendus on selline, et kohtute seaduses ei reguleerita loakogu kui sellist ja tehakse delegatsiooninorm, viiteline norm, et see kuulub protsessiseadustesse, siis peab protsessiseadustes olema tegelikult fikseeritud Riigikogu tahe, kas loakogu üldse on või seda ei ole või tegelevad sellega konkreetsed kolleegiumid. Minu lahendusvariant on selline. Siin on praegu tõesti loakogu sees. Seetõttu, kuna teksti on väga oluliselt muudetud, on tarvis ka seda teksti veel täpsustada, et viia ta teiste menetluses olevate tekstidega ja kehtivate tekstidega kooskõlla.

Tänan! Tiit Toomsalu, teine küsimus, palun!

Tänan, härra juhataja! Austatud härra minister! Teie vastusest minu esimesele küsimusele kumas läbi selge soov seaduslikel alustel toimuv protsess asendada otstarbekuse põhimõttel toimuva protsessiga, mis on väga kahetsusväärne. Tol süngel Nõukogude okupatsiooni ajal vist toimusid ka teatud protsessid, troikad jm, mis toimusid just otstarbekuse põhimõttel. Ma räägin põhimõttest, mitte konkreetsest eksimusest ega konkreetsetest süütegudest. Minu teine küsimus puudutab sedasama otstarbekuse printsiipi, mis kumab läbi teie esitatud eelnõust. Nimelt seda, et halduskohtumenetluses hakatakse paralleelselt halduskaristuste kohaldamisega lahendama ka varalisi nõudeid. See tähendab, selliseid nõudeid, millel on puhtalt tsiviilõiguslik iseloom ja kus üldjuhul peaks kehtima poolte võistlevuse printsiip, nõudja ja vastustaja võistlevuse printsiip. Isegi kriminaalprotsessis on ette nähtud tsiviilhagi institutsioone. Millega härra minister põhjendab halduskohtumenetluses tsiviilnõuete halduskorras lahendamisel väljapakutud eksperimenti?

Kõigepealt ei saa ma, härra Toomsalu, nõustuda teie suhteliselt meelevaldse järeldusega, et väärteomenetluse seadustiku ideoloogia on ainult otstarbekus, ega sellega, et te toote võrdluseks Stalini-aegse troika õigusemõistmise. Need ei ole võrreldavad asjad. Kaldun arvama, et diskussioon sellel teemal ei ole ka eriti ratsionaalne. Küsimuse esimene pool baseerus ilmselt ikkagi sellelsamal anonüümmenetlusel. Rõhutan: anonüümmenetlus on selles eelnõus esimest korda korrektselt, täpselt, kõigi asjaosaliste põhiseaduslikke õigusi garanteerivalt reguleeritud. Siiamaani on selle menetluse rakendamisel olnud piisavalt eksimusi ja omavoli. Nendest vigadest oleme me ka selle teksti koostamisel õppinud. Mis puudutab tsiviilkahjusid, mida tekitatakse väärteo toimepanemisega, siis need lahendatakse tsiviilseadustes ettenähtud korras. Kui tuua paralleel väärteomenetluse ja kriminaalmenetluse vahel, siis praegune kohtupraktika jätab tihtipeale ka konkreetsetes kriminaalasjades tsiviilhagi täpsustamise ja väljamõistmise korra eraldi tsiviilkohtupidamise korras lahendamiseks. See tähendab, et nii väärteomenetluse kui ka kriminaalmenetluse (ma rõhutan, et need on paralleelmenetlused) eesmärk on täpses vastavuses seadusega välja tuua süüdlane ja teda karistada. Kahjude kindlakstegemine on tulenevalt praktikast, tulenevalt õiguspõhimõtetest tsiviilkohtupidamise ja tsiviilõiguse reguleerimise ese. Mingisugust vastuolu õigusnormidega ma siin ei näe. Kaldun arvama, härra Toomsalu, et kui teie rääkisite halduskohtust ja halduskohtumenetlusest, siis ilmselt räägime me erinevatest kohtutest. Seda seadust hakkavad kohaldama maa- ja linnakohtud, esimese astme kohtud, ringkonnakohtud, Riigikohus. Halduskohtuid on praegu Eestis neli ja need on teistsugused kohtud.

Tänan! Kolleeg Valve Kirsipuu.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Minu küsimus puudutab eelnõu menetlemise normitehnilist külge. Kui me vaatame õiguskomisjoni esitatud seaduseelnõu, siis näeme, et see on tervikuna alla kriipsutatud, samas muudatusettepanekute tabelis me allakriipsutatud teksti ei näe. Muudatusettepanekute tabeli esimeses punktis on öeldud: "Asendada eelnõu esimese lugemise tekst uue tekstiga." Sellest saan ma aru, et see uus tekst on toodud juba eelnõu sees ja esimeses muudatusettepanekus on sees need paragrahvid, mis peaksid välja jääma. Siit minu küsimus. Oletagem, et teatud inimestegrupile ei ole vastuvõetav välja jätta §-d 54 ja 55, mis puudutavad kutse edastamist ja vastuvõtmist kaitseväeteenistuses olevate isikute puhul, ja me tahaksime neid paragrahve sisse hääletada, kuid tegelikult selle süsteemi järgi lendab kogu tekst välja. Kas ma sain õigesti aru?

Mis puudutab selliste ulatuslike eelnõude menetlemist parlamendis, siis ma jagan seda muret, et pika menetluse jooksul, eri eelnõude koosmenetlemisel tekst väga oluliselt muutub. Et see oleks Riigikogu liikmetele arusaadav ja et need taotlused, mida Riigikogu liikmed parandus-täiendusettepanekutega on esitanud, saaksid arvestatud või mitte, see sõltub ilmselt paljuski komisjoni otsusest ja Riigikogu kodukorrast. Küll aga ei olnud Vabariigi Valitsusel mitte mingil juhul soovi sellise uuel kujul esitatud tekstiga ähmastada pilti eelnõust. Seetõttu ei pea ma võimalikuks, et seda nii suurel määral muudetud eelnõu võiks edasi menetleda ilma katkestusteta või näiteks selle täna vastu võtta. Ma pigem nõustun sellega, et tegemist on peaaegu uue tekstiga ja selle menetlemine algab lausa otsast peale.

Tänan, härra minister! Kas on laekunud ka kirjalikke küsimusi?

Jah, mul on üks. "Paragrahv 7 lõige 1. Kuna uus redaktsioon on ..."

Stenogrammi huvides peaks küsimuse ette lugema.

Ma püüangi seda teha. "Paragrahv 7 lõige 1. Kuna uus redaktsioon viib kahju hüvitamise tsiviilmenetlusse, miks on siis parandusettepanek nr 3 toodud, kas arvestatud või arvestamata?" Ma võin selle küsimuse stenogrammile lisada. Üldiselt saan ma käekirjadest päris hästi aru, aga loetavast käekirjast. Ma saan öelda niipalju, et kõigi parandusettepanekute läbivaatamise juures tuleb ilmselt sellel probleemil peatuda. Ma kinnitan, et jah, see on tsiviilkohtupidamise korras kahjude hüvitamine.

Härra minister, tänan! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Riigikogu-poolseks kaasettekandeks palun kõnepulti õiguskomisjoni aseesimehe Väino Linde!

Austatud istungi juhataja! Austatud kolleegid, Riigikogu liikmed! Õiguskomisjon valmistas eelnõu teiseks lugemiseks ette oma käesoleva aasta 12. detsembri istungil. Meie ühine otsus pärast muudatusettepanekute läbivaatamist ja läbihääletamist oli järgmine: esitada see eelnõu täna suurde saali, teha ettepanek Vabariigi Valitsuse algatatud väärteomenetluse seadustiku eelnõu teine lugemine katkestada ja muudatusettepanekute õiguskomisjoni esitamise tähtajaks määrata 20. detsember 2001 kell 12. Ilmselt on sobilik meelde tuletada, et selle seaduseelnõu esimene lugemine oli juba 11. oktoobril aastal 2000. Selle soliidse ajavahemiku jooksul, kuni komisjon eelnõu teiseks lugemiseks ette valmistas, laekus komisjonile 15 muudatusettepanekut, nendest üheksa meie healt kolleegilt Tiit Toomsalult ja kuus keskkonnakomisjonilt. Väärtegu iseenesest tunneme me siiamaani ju haldusõigusrikkumise nime all. See on kergem õigusrikkumine, mille eest võib füüsilist isikut karistada 3-300 trahviühiku suuruse rahatrahviga või arestiga kuni 30 päeva ja juriidilist isikut rahatrahviga 500 kuni 50 000 krooni. Väärteo toimepanemise eest saab isikut karistada kohtuväline menetleja, olgu selleks Tarbijakaitseamet või kes iganes, või kohus. Tüüpiline väärtegu on praegu meie riigis näiteks liikluseeskirja rikkumine. Põhimõte, mille õiguskomisjon kõike eeltoodut arvesse võttes oma töös aluseks võttis, valmistades seda eelnõu teiseks lugemiseks ette, oli see, et väärtegude puhul on tegemist just kergemate õigusrikkumistega. Tihti puudubki osapoolte vahel vaidlus. Kõigest sellest peaks tulenema üks järeldus: väärteo menetlemine peab olema kiire ja kokkuhoidlik, ressursse säästev. Seetõttu viisime me ka seaduseelnõusse sisse mitmesuguseid muudatusi, mis peaksid seda protsessi kiirendama, võrreldes seni kehtiva menetlusega haldusõigusrikkumiste puhul. Me oleme väärteomenetluse protsessist välja jätnud kannatanu mõiste, õigusabi osutavad isikud on nimetatud kaitsjaks, on olemas kohtumenetluse pooled ja oluliselt on muudetud ka eelnõu struktuuri, seda eesmärgil, et eelnõu oleks lühem ja selgem. Võib-olla on täpsema sisu saanud ka anonüümmenetlus ning vastavad punktid ja paragrahvid. Anonüümmenetluse osasse suhtus komisjon algul küllaltki kriitiliselt, aga me tutvusime põhimõtetega, kuidas talitatakse selliste üleastumiste puhul teistes riikides, ja leidsime, et nii termin kui ka kogu praegu muudatusega sisse toodud asjaajamiskord anonüümmenetluse puhul on igati kohane ja vastab seaduse mõttele. Võib tuua näiteks Saksamaa, kus anonüümmenetlust ei rakendata mitte ainult parkimistrahvide puhul, vaid mööda linna käivad ringi ka kontrollijad-inspektorid, kes vaatavad, kas üks või teine elumaja, hoone, ärimaja on koristatud, kuidas kojameeste töö on tehtud, ja kui see ei ole korralikult tehtud, siis trahvikviitung lihtsalt kleebitakse või vajutatakse hoone külge ja alles hiljem hakatakse selgitama, kelle kohustus ja ülesanne oli ühte või teist hoonet korras hoida. See anonüümmenetlus on levinud ka väljapoole meie väikese riigi piire, seda muidugi juba pikemat aega, enne seda, kui meie selle ülesande üldse üle võtsimegi. Põhiline muudatusettepanek, mille õiguskomisjon tegi, oli mitme paragrahvi asendamine ja tekstiosast osa paragrahvide väljajätmine. Me vaatasime läbi mitmed muudatusettepanekud ja ilmselt on nendel põhjust peatuda siis, kui neid palutakse hääletada. Aga põhimõtteliselt juba eelkõneleja, lugupeetud justiitsminister, nende muudatusettepanekute sisul peatus. Aitäh!

Suur tänu, Väino Linde! Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Ei ole. Austatud Riigikogu, on võimalik avada läbirääkimised. Tiit Toomsalu, palun, kõne puldist! Ma palun vabandust, Tiit Toomsalu, kas teil oli kirjalik küsimus kaasettekandjale? Kas oleks võimalik vastata?

Härra justiitsminister oli see, kes mängis postiasutust ja toimetas selle kirja siia. Aitäh! On tulnud küsimus kolleeg Tiit Toomsalult. "Paragrahv 7 lõige 1. Uus redaktsioon on tõesti kahjuhüvitamise nõuet tsiviilmenetlusse viiv ning uues redaktsioonis on minu parandusettepanek nr 3 jäetud arvestamata." See saab vääriliselt vastatud niiviisi, et seda kolleeg Toomsalu ettepanekut oleks saanud arvestada sellisel puhul, kui me oleksime jätnud § 7 uude seaduseelnõu teksti sellisel kujul või osaliseltki sellisel kujul, nagu ta oli esimese lugemise lõpus. Kuivõrd aga nüüd oli tegemist õiguskomisjoni tekstiga, mis asendas selle paragrahvi hoopis teistsuguses sõnastuses paragrahviga, siis sellest lähtuvalt ei saanud me märkida kolleeg Toomsalu muudatusettepaneku kohta, et seda oleks sisuliselt arvestatud.

Suur tänu, Väino Linde! Nüüd, Tiit Toomsalu, avame me läbirääkimised. Kõne puldist.

Tänan, härra juhataja! Austatud kolleegid! Austatud minister! Austatud õiguskomisjon! Tahan tunnustavalt märkida, et selle eelnõu kallal on tõesti ära tehtud väga-väga suur töö. Rõõm oli kuulda härra ministri suust, et härra Toomsalu algatatud parandusettepanekud tõid kaasa viljaka diskussiooni selle eelnõu redaktsiooni paremaks muutmiseks. Selles kontekstis tänan ma ka komisjonipoolset kaasettekandjat selgituse eest, miks härra Toomsalu ettepanekud, mida nii kenasti on sisuliselt arvestatud uue redaktsiooni esitamisel, on siiski arvestamata jäetud. Vastus on ilmselt selline nagu ikka, et parandusettepanekud, mis opositsiooni poolt tulevad, peavad jääma arvestamata. Kuid ma tahan avaldada oma sügavat heameelt selle üle, et hulka nendest parandusettepanekutest, mis on jäänud arvestamata, on sisuliselt väga üheselt ja väga selgelt arvestatud. Austatud kolleegid! Minu esimene parandusettepanek ja esimene väga põhimõtteline märkus käesoleva eelnõu kohta rääkis sellest, et me ei saa väärteomenetluse protsessis ehk haldusõigusrikkumise arutamise protsessis kohaldada esmajärjekorras kriminaalprotsessi seadust ning selle kõrval, teatud konkreetsetel juhtudel, nendel juhtudel, mis käesolevas eelnõus on toodud, võiks peale kõige muu kohaldada ka väärteomenetluse protsessinorme. See on väga põhimõtteline küsimuse asetus. Kuigi kehtiva materiaalõigusliku õiguse kohaselt on nii kuriteod kui ka väärteod kõik ühte patta pandud, on vaatamata sellele jäädud põhimõtte juurde, et haldusmenetlust ehk väärteomenetlust menetletakse väärteomenetluse protsessinormide kohaselt ja kuritegusid menetletakse kriminaalprotsessi normide kohaselt. Siit tulenevalt astus käesoleva eelnõu § 2 esialgsesse redaktsiooni sisseprogrammeeritud tekst kahjuks sellest väga õhkõrnast piirist üle. Nimelt öeldi seal nii, et seadusega reguleerimata juhtudel juhindub menetleja kriminaalmenetluse sätetest, ülejäänud juhtudel lähtutaksegi väärteomenetluse sätetest. Hea meel on selle üle, et § 2 uus sõnastus on tunduvalt pehmema redaktsiooniga, mistõttu ma kujutan ette, et minu esitatud parandusettepanek oleks võinud olla ka sisuliselt arvestatud. Teine probleem, mis tekkis, oli tsiviilõiguslikele vaietele ja nõuetele väärteomenetluse protsessinormide kohaldamine. Tõepoolest, § 7 uus redaktsioon ütleb väga ilusasti ja toredasti, et väärteo toimepanemisel tekitatud kahju hüvitamine otsustatakse tsiviilseadustes sätestatud alustel ja korras, mis sisuliselt on annulleerinud varasema põhimõtte, et sellised nõuded lahendatakse väärteomenetluse protsessinõuete kohaselt. Jälle ma leian, et see parandusettepanek on olnud omal kohal ja aidanud põhimõttelisi rõhuasetusi ümber asetada. Kolmas, minu meelest väga oluline ja väga põhimõtteline probleemide ring seondub anonüümmenetlusega. Härra minister peatus sellel pikemalt ja püüdis õigustada sellise kategooria nagu anonüümmenetlus sissetoomist otstarbekuse printsiibiga. Et las see, kes süüdi ei ole, sipleb vastu, või see, kes süüdi on, tunnistab ennast süüdi, aga teeme ikka otsuse enne ära, kui selgeks saab, kes see üleastuja tegelikult oli ja kas ta ikka oli see inimene. Andke mulle andeks, kuid ei nõukogulike ega demokraatliku läänemaailma kõigi põhiliste õigusteooriate seisukohalt ei saa anonüümselt süüdi tunnistada. Süü kui selline saab olla ainult väga konkreetne ja väga personaalne. Parkimistrahvidega on tõesti probleeme, kui juhti autos ei ole ja juhti oodata ei jõua. Kuidas sa talle siis parkimistrahvi kaela väänad? Minu meelest on siin küsimus ... Ma palun pisut lisaaega!

Palun!

... rohkem materiaalõiguslikes normides ja nende formuleerimises. Toonitan oma küsimust härra ministrile: kas ei oleks pidanud pihta hakkama sellest, et parkimiskorra rikkumisel loetakse automaatselt süüdlaseks auto omanik? See oleks välistanud igasuguse anonüümmenetluse neis küsimustes ega oleks vaja olnud asuda ka sellisele kahtlasele ja libedale teele, selliste õigusprintsiipide revideerimise teele, mis räägivad süü väga konkreetsest, mitte aga abstraktsest iseloomust. Tänan tähelepanu eest!

Tänan, Tiit Toomsalu! Kas keegi soovib veel oma arvamust avaldada? Ekraan on tühi. Kas võin teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Läbirääkimised on lõpetatud. Väino Linde, ma palun su tagasi kõnepulti, et koos kolleegidega läbi vaadata eelnõu kohta laekunud muudatusettepanekud! Esimene muudatusettepanek hõlmab leheküljed 1-12 ja selle on esitanud juhtivkomisjon. Eelnõu algataja toetab ettepanekut. Teine muudatusettepanek on Tiit Toomsalult, jäetud arvestamata. Probleeme ei ole. Kolmanda muudatusettepaneku autor on sama, nii nagu ka neljandal, viiendal, kuuendal ja seitsmendal muudatusettepanekul. Kaheksas muudatusettepanek on keskkonnakomisjonilt, jäetud arvestamata. Üheksas muudatusettepanek on Tiit Toomsalult, jäetud samuti arvestamata. Kümnes muudatusettepanek on keskkonnakomisjonilt, arvestatud täielikult. 11. on keskkonnakomisjoni ettepanek, arvestatud täielikult. 12. muudatusettepanek on Tiit Toomsalult, jäetud arvestamata. Tiit Toomsalu, palun!

Tänan, härra juhataja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada. Selle ettepaneku sisu on anonüümmenetlust käsitleva 10. peatüki tekstist väljaarvamine.

Aitäh! Komisjon, palun!

Tänan! Komisjon ei nõustunud selle seisukohaga. Kõik kohal olnud komisjoni liikmed hääletasid vastu kolleeg Tiit Toomsalu ettepanekule, et eelnõust välja arvata anonüümmenetlust käsitlev osa. Põhjused esitasin ma enne, kui rääkisin üldiselt komisjoni seisukohtadest. Sellel peatus ka justiitsminister. Ilmselt ei ole tarvis rohkem põhjendada.

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 12. muudatusettepaneku.Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 2 Riigikogu liiget, vastu on 16, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 13. muudatusettepanek on keskkonnakomisjonilt, arvestatud sisuliselt. 14. muudatusettepanek on Tiit Toomsalult, jäetud arvestamata. Probleeme ei ole. 15. muudatusettepanek on keskkonnakomisjonilt ja viimane, 16. muudatusettepanek samuti. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu arutelu katkestada. Kordan veel kord üle muudatusettepanekute õiguskomisjoni esitamise tähtaja, milleks on 20. detsember kell 12.

Austatud Riigikogu! Võtame järgnevalt arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu. Alustame eelnõu teist lugemist. Ettekandeks on Riigikogu kõnepuldis sotsiaalminister Eiki Nestor. Palun!

Austatud esimees! Austatud Riigikogu! Nagu te näete muudatusettepanekute tabelist, on eelnõu vastuvõtmiseks valmis. Eelnõu on otstarbekas vastu võtta, sest mitmed muudatused, mis peaksid selle eelnõuga kaasnema, on seotud puuetega inimeste parema integreerimisega ühiskonda. Ainuke muudatusettepanek on seotud õigusega määrata puude raskusaste tähtajatult teatud vanusest alates. Eelnõu algataja toetab seda ettepanekut. Tänan tähelepanu eest!

Tänan, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on ettekandjale küsimusi? Ei ole. Kaasettekandeks palun kõnepulti sotsiaalkomisjoni liikme Sirje Endre!

Austatud kolleegid! Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu 911 oli pärast esimest lugemist sotsiaalkomisjonis läbiarutamisel esmaspäeval, 3. detsembril 2001. Komisjoni töös osalesid sotsiaalminister Eiki Nestor, tema nõunik Heljo Pikhof ja Sotsiaalministeeriumi nõunik Pille Liimal. Eelnõu ettevalmistamisel teiseks lugemiseks tõdeti, et komisjonile oli laekunud üks muudatusettepanek komisjoni liikmelt Kalev Kotkaselt. See ettepanek käsitles eelnõu §-s 4 toodud seadust täiendava § 2² lõikeid 3 ja 4. Ettepaneku sisu oli, et asendada sõna "70-aastasele" sõnaga "65-aastasele". Need ei ole mõistagi ainult lihtsalt sõnad. Nende sisu on selles, et nende mõistete all peetakse silmas vastavas eas inimesi. Ettepaneku autor Kalev Kotkas selgitas oma ettepanekut komisjonile ja selle üle arutleti. Lisaks käsitleti komisjonis põhjalikumalt § 8 "Hooldajatoetus". Arutelu keskendus punktile 3, mis on kehtiva seadusega võrreldes ümber sõnastatud. Algataja selgitas, et ümbersõnastus on tehtud seaduse ideoloogiast tulenevalt. Eesmärk on tagada ravi- ja sotsiaalkindlustus neile inimestele, kes seda otseselt vajavad, mitte aga näiteks nii, et Tartus õppiv lapselapsest üliõpilane vormistatakse kaugel elava vanaema hooldajaks. Mis oli komisjoni otsus? Viia eelnõu 911 Riigikogu täiskogu ette teisele lugemisele 12. detsembril ning eelnõu pärast teist lugemist ja muudatusettepanekute läbivaatamist seadusena vastu võtta. Selle otsuse poolt oli 9 komisjoni liiget, vastu ei olnud keegi, erapooletuid oli 1. Aitäh!

Tänan, Sirje Endre! Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Ei ole. Lugupeetud kolleegid, on võimalik avada läbirääkimised. Tiit Toomsalu, sõnavõtt kohalt, palun!

Tänan, härra juhataja! Tunnustades selle eelnõu vajalikkust ja eelnõusse sissetoodud sotsiaalsete tagatismeetmete korrektsust, tahan veel kord korrata oma eelmisel lugemisel väljendatud kartust, et puuetega inimestele toetuste määramise sidumine isiklike rehabilitatsiooniplaanidega, mille eesmärk seletuskirja kohaselt on ka rahaliste ressursside kokkuhoid, on kaheldava väärtusega eksperiment. Kas me tahame või ei taha, aga need on ikka sotsiaalse iseloomuga toetused, mitte toetusraha rehabilitatsiooniplaani alusel oma puude kaotamiseks või vähendamiseks. Tänan!

Tänan! Kas keegi soovib veel arvamust avaldada? Ei. Kas võin teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Läbirääkimised on lõpetatud. Sirje Endre, ma palun su korraks tagasi kõnepulti, et vaadata läbi laekunud muudatusettepanek! Nagu öeldud, on selle autor Kalev Kotkas ja juhtivkomisjon on ettepanekut täielikult toetanud. Kas keegi soovib lõppsõna? Ei. Sellisel juhul alustame lõpphääletust. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Seaduse vastuvõtmise poolt on 39 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, 1 on erapooletu. Seadus on vastu võetud.

Lugupeetud kolleegid! Võtame järgnevalt arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud kollektiivlepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu. Alustame eelnõu teist lugemist. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti sotsiaalminister Eiki Nestori!

Austatud esimees! Austatud Riigikogu! Tegemist on küllalt lühikese, kuid sisult väga tähtsa muudatusega, mille algatamise on ajendanud muudatused meie tööseadustes, mis annavad kollektiivlepingutele rohkem õigusi. Seoses sellega täiendatakse ka kollektiivlepingu seadust riikliku järelevalve sisseviimisega. Praegu on kollektiivlepingu järelevalve ainult kollektiivlepingu sõlmijate õigus ja kohustus. Nüüd, kus me mitmes seaduses oleme andnud volitusi kollektiivlepingutes eri raskusastme ja ka tähtsusastmega normatiivides kokkuleppimiseks, on korrektne, kui riik võtab selle oma järelevalve alla. Seega on see muudatus kooskõlas kõigi teiste muutustega, mis tööseadustes on tehtud ja mille Riigikogu on juba vastu võtnud või mida käsitlevad eelnõud on veel teie töölaudadel. Vahepeal on tehtud ainult üks muudatus, mida eelnõu algataja palavalt toetab. Selle mõte on selles, et valitsusasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste puhul, kus asutuse juhil on ka kehtiva seaduse järgi loomulikult kollektiivlepingu sõlmimise õigus, oleks korrektselt sätestatud ka juhi vastutus, et ei juhtuks õnnetusi. Eelnõu on valmis seadusena vastuvõtmiseks. Tänan sotsiaalkomisjoni meeldiva koostöö eest!

Tänan, härra minister! Jaan Pööril on teile küsimus. Palun!

Aitäh, härra esimees! Härra minister! Minu küsimus on § 1 kohta. Kui see eelnõu saadeti omavalitsustele kooskõlastamiseks, siis seda sätet seal ei olnud. Ehk seletaksid lahti, milliseid töötajate ja teenistujate ühinguid ja liite on siin mõeldud ja milliseid omavalitsusüksuste liite on mõeldud? Teatavasti on meil kahte sorti omavalitsusüksuste liite: maakondlikud liidud ja praegu on ka kaks üleriigilist liitu - Linnade Liit ja Omavalitsusliitude Ühendus. Kas siin on mõeldud nende büroode liikmeid või töötajaid või kuidagi laiemalt?

Lühike vastus oleks, et kõiki. Selle seadusega ei püüa me lahendada omavalitsusüksuste liitude teemalist juriidilist küsimust. Küll aga on nad vaieldamatult olemas ja küll on ka neil vaieldamatud volitused vastavate kokkulepete sõlmimiseks. Ka töötajatel ja teenistujatel on seaduse alusel õigus oma liite moodustada. Üks seadus, kus selline volitus on juba sisse toodud, on näiteks haridusseadus, kus räägitakse sellest, kuidas peaks sündima õpetajate palgalepe. Selle sätte sisseviimisega me tunnistame ka kõigi teiste seda õigust, nii et selle kokkuleppe sisu jääb kollektiivlepingu sõlmijate teha ja otsustada. Selles küsimuses ei ole mingit erinevust teiste lepingutega, sõltumata sellest, kas nad sõlmitakse maakonna tasandil või näiteks riigi tasandil.

Tänan! Jaan Pööril on ka teine küsimus. Palun!

Aitäh, härra esimees! Ega ma palju targemaks ei saanud. Siin on võimalik mõista töötajate ja teenistujate ühinguid mitut moodi. Omavalitsustöötajad on sekretärid, on ka lasteaedade pedagoogid jne, pluss avalikud teenistujad, kes on tööl vallavalitsustes, linnavalitsustes ja ka nendes büroodes. Maakondlikel liitudel on üks kuni kaks töötajat. Üle kahe töötaja on ainult Linnade Liidu bürool. Kas siin on mõeldud ka teisi töötajaid, nagu ma enne nimetasin, lasteaednikke, pedagooge jne, või on siin kitsamalt mõeldud avalikke teenistujaid? Milline on omavalitsusliitude pädevus ja vastutus selliste kollektiivlepingute sõlmimisel? Teatavasti saab kollektiivlepinguid sõlmida ainult oma töötajatega.

Aitäh! Küllap oli pikk vastus ebaselge, võib-olla on lühike parem. See hõlmab kõiki, ma kordan veel kord, tõesti kõiki, lasteaednikke, avalikke teenistujaid, keda iganes, kelle suhtes soovitakse kokkuleppeid sõlmida ja kelle suhtes leping saavutatakse. Tähtis on see, et üks lepingupool saab palka ja teine lepingupool maksab palka. Mismoodi omavalitsusliit, omavalitsusüksuste liit ise enda sees protseduurireegleid korraldab, kuidas see heaks kiidetakse, see on omavalitsusüksuste liidu küsimus. Seda ühegi seadusega sätestada ei saa ja isegi ei tohi, sest see on omavalitsusüksuste liidu vabadus. Toon näite, et Pärnu maakonna omavalitsusüksuste liit võib sõlmida vastava töötajate ja teenistujate ühinguga kokkuleppe lasteaednikele palga maksmise kohta kõigis Pärnumaa omavalitsustes.

Tänan, härra minister! Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole. Riigikogu-poolseks kaasettekandeks palun kõnepulti sotsiaalkomisjoni aseesimehe Raivo Paavo!

Austatud esimees! Head kolleegid! Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas seaduseelnõu 790, kollektiivlepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu oma käesoleva aasta 3.  ja 4. detsembri istungitel. Istungitest võtsid osa ja andsid eelnõu kohta selgitusi minister Eiki Nestor ja sotsiaalministri nõunik Heljo Pikhof. Eelnõu autoritega kooskõlastatult esitas sotsiaalkomisjon eelnõu kohta ühe muudatusettepaneku, millega täpsustatakse kollektiivlepingu sõlmija vastutust. Komisjon otsustas teha Riigikogu juhatusele ettepaneku lülitada Riigikogu täiskogu VI istungjärgu 11. töönädala päevakorda kollektiivlepingu seaduse muutmise seaduse 790 teine lugemine, teiseks, teine lugemine lõpetada ja seaduseelnõu seadusena vastu võtta. Selle poolt oli 9 komisjoni liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Aitäh!

Suur tänu, Raivo Paavo! Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Ei ole. Kas on vaja avada läbirääkimisi? Vajadust ei näi olevat, läbirääkimisi ei avata. Raivo Paavo, ma palun su tagasi kõnepulti laekunud muudatusettepaneku läbivaatamiseks! See on juhtivkomisjonilt ja eelnõu algataja toetab seda. Probleeme ei ole. On lõppsõnavõimalus, keegi seda kasutada ei soovi. Alustame lõpphääletust. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kollektiivlepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Seaduse vastuvõtmise poolt on 27 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud.

Austatud Riigikogu! Võtame järgnevalt arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Alustame eelnõu teist lugemist. Ettekandeks on Riigikogu kõnepuldis rahandusminister Siim Kallas.

Härra esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Teisele lugemisele tuleb maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. See versioon, mis tuleb täna teist korda arutamisele ja võimalik, et ka lõpphääletusele, erineb päris oluliselt sellest, mille valitsus Riigikogule esitas. Valitsuse esitatud eelnõus oli muudetud ainult maamaksumäära alampiiri. Praegu teie käes olevas eelnõus on tehtud terve hulk teisi olulisi muudatusi. Valitsus ei tee ettepanekut selle eelnõu lugemist katkestada ega võta seda ka tagasi. Kui komisjon on üksmeelselt niisuguse versiooni heaks kiitnud, siis võib seda ka seadusena rakendada. Lõppkokkuvõttes on Riigikogu see, kes teeb lõplikud valikud. Ma juhin tähelepanu mõningatele probleemidele, mis sellise versiooni puhul ikkagi tekivad ja millele juhiti tähelepanu ka esimesel lugemisel. Põhiprobleem on ikka seesama. Kunagi otsustati, et maad hinnatakse turuväärtuse järgi, sellele vastavalt on omavalitsuse territooriumil mitmed tsoonid, kus on erinev maa hind, mis kujuneb tehinguväärtuse alusel, ja kõigile määratakse ühine maamaksumäär ning seda hinda vaadatakse iga viie aasta tagant üle. Tegeliku maa hindamise muutuste tõttu on tekkinud tungiv soov maamaksu kaudu tasandada maa hinnas tekkinud erinevusi, mis on üsna mitmes tsoonis, teatud kuumadel aladel toonud kaasa maamaksu olulise tõusu. See on kaheldava väärtusega ettevõtmine. Kui maa hind on selline, nagu ta on, ja kui siis tahetakse maamaksu kaudu seda hinda tasandada, siis seda saab loomulikult teha. Juhin tähelepanu ainult sellele, et sellisel juhul on omavalitsustel päris keerukas otsuseid teha ja maamaksu administreerimine on ka päris mahukas. Kuid nendest argumentidest rääkisin ma ka eelmine kord ja, nagu ma alguses ütlesin, kuivõrd Riigikogu küllalt üksmeelne otsus on maamaksuseadust niiviisi muuta, nagu täna teisele lugemisele esitatud eelnõus kirjas on, siis ei pea valitsus vajalikuks lugemist katkestada ega eelnõu tagasi võtta. See oli minu sissejuhatav sõnavõtt. Aitäh!

Tänan, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Jaan Pöör, palun!

Aitäh, härra esimees! Härra minister! Kui ma õigesti mäletan, siis ma küsisin sedasama küsimust ka eelmine kord, kuid siis te jäite mulle vastuse võlgu. Kuidas Rahandusministeerium arvestab omavalitsustele maamaksu laekumise tulusid, sest selle alusel eraldatakse vastavad summad ka tasandusfondist? Siiamaani oli see koefitsient kas 1,0 või 1,25, eri maade puhul erinev. Aga millise koefitsiendiga Rahandusministeerium järgmiseks aastaks seda arvestab?

Rahandusministeerium arvestab praegu olemasoleva keskmise maamaksu koefitsiendi alusel. Kui ma ei eksi, siis oli see üle 1,5%. Me vaatame oma arvestused siis läbi, kui see seadus on vastu võetud ja on selge, missugune maamaks järgmiseks aastaks määratakse. Järgmiseks aastaks võtame juba selle aluseks. Nii et keskmine maamaksumäär oli minu meelest 1,5%.

Tänan! Jaan Pöör, teine küsimus, palun!

Aitäh, härra esimees! Härra minister! Mul on lisaküsimus. Millest see keskmine arvestatakse, kas omavalitsuste kehtestatud maamaksumääradest keskmine või seaduses lubatud piiridest keskmine?

Kehtestatud keskmine.

Tänan! Jaanus Männik, palun!

Aitäh! Minu teada ei ole see keskmine mitte poolteist, vaid üldmäära puhul on see 1,25. Muidugi on omaette probleem, et seadusandlikult on täiesti reguleerimata, kuidas see leitakse. Aga minu küsimus tuleneb teie vastusest härra Pöörile. Te väitsite, et kui see seadus vastu võetakse, siis te justkui neid prognoose korrigeerite. Ma ei saa aru, kas see tähendab järgmisel nädalal arutusele tuleva riigieelarve seaduse vastuvõtmise edasilükkamist, sest sinna on ju toetusfondi summa, mis meie meelest on küll ebapiisav, ometigi rahanduskomisjoni poolt sisse hääletatud. Mida see teie eelnev lause tähendab?

See tähendab arvutusi 2003. aastaks. 2002. aasta eelarves ei muutu midagi.

Suur tänu! Vootele Hansen, palun!

Aitäh! Minus tekitas küsimuse see keskmine maamaksumäär üle Eesti. Kas see tähendab omavalitsuste arvu järgi aritmeetilist keskmist või territooriumi järgi üle Eesti kaalutud keskmist?

Jään vastuse võlgu. Ma ei tea täpselt.

Suur tänu! Jaanus Männik, palun, teine küsimus!

Aitäh, härra juhataja! Ma ei saanud viimasest küsimusest aru. Mille alusel te väidate, et see tähendab ühte või teist keskmist, ja kas on siiski reaalne, et see võiks olla ka kaalutud keskmine?

Jään vastuse võlgu. Keskmise arvutamises ei ole ette näha mitte mingisuguseid muutusi, täpselt nii, nagu seda arvutatakse praegu, arvutatakse ka edaspidi. Kui maamaksumäärad muutuvad, siis muutub ka keskmine. Ma arvan, et see on kaalutud keskmine, aga ma ei ole nii täpselt selle metoodikaga kursis.

Suur tänu! Küsimusi rohkem ei ole. Kaasettekandeks on sõna rahanduskomisjoni esimehel. Kolleeg Kalle Jürgenson.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Teile teiseks lugemiseks esitatud maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu oli enne esimest lugemist rahanduskomisjonis arutusel 12. novembril. 22. novembril toimus saalis esimene lugemine. Parandusettepanekute esitamise tähtajaks, 3. detsembriks laekus terve hulk parandusettepanekuid, mis tänaseks lugemiseks ka eelnõu juures esitatud on. Neid on kokku 25. Parandusettepanekud selle eelnõu kohta on käsitletavad natuke teistmoodi kui meil tavaliselt. Mitme autori parandusettepanekud on tegelikult käsitletavad ühtse süsteemina. See tähendab, ühe ja sama autori esitatud parandusettepanekuid tuleks tegelikult vaadata tervikuna, nad moodustavad omaette kontseptsioonid. Kui rääkida üksikutest parameetritest, mida pakuti, siis maksumäära kohta oli parandusettepanekutes pakutud väga erinevaid vahemikke: alumist piiri pakuti alates nullist kuni 0,2%-ni, ülemine piir kõikus veel laiemas vahemikus, ettepanekuid oli 2%-st kuni 5%-ni. Ka haritava maa maksustamise kohta oli erinevaid ettepanekuid. Samuti oli mitmes kontseptsioonis sisse toodud maksumäära kasvu piirang, näiteks 10% Lauri Vahtre ettepanekus või 20% maaelukomisjoni ettepanekus. Maaelukomisjon oli välja käinud ka veel teatud soodustuste piiri mitme aasta kaupa. Maamaksumäära diferentseerimise kohta oli samuti erinevaid ettepanekuid. Kehtivat ühtset maksumäära oli ettepanekutes pandud ette jagada küll sihtotstarbe järgi, küll erinevate määradega tsoonide järgi. Samuti oli sisse toodud füüsiliste isikute õigus käsitleda maksu erinevana, sõltuvalt tavamääradest. Komisjon arutas kõiki neid ettepanekuid ja jõudis lõpuks tulemusele, et arvestati Rahvaliidu fraktsiooni esitatud parandusettepanekut, mis, tõsi küll, oma algses versioonis vajas hiljem täpsustamist, et vältida mõningaid probleeme seoses kuupäevadega. Lõpptulemus, milleni me jõudsime, on teile esitatud. Seisukohad on lühidalt järgmised. Maamaksumäär on selle paranduse kohaselt vahemikus 0,1-2,5% maa maksustamise hinnast aastas. Põhilise erinevusena seni kehtivast korrast on kohaliku omavalitsuse volikogul õigus maksumäära diferentseerida eri hinnatsoonide kaupa. Seejuures arvestatakse ka haritava maa puhul erinevat maksuvahemikku, §-s 11 toodud vahemik haritava maa ja loodusliku rohumaa puhul oleks 0,1-2%. See oli tulemus, milleni rahanduskomisjon jõudis. Kas see lahendab neid küsimusi, mis praegu maamaksuga seoses on tekkinud, seda on siit puldist raske öelda. Härra rahandusminister viitas olemuslikule vastuolule selle lahenduse puhul, võrreldes maamaksu kehtestamise kunagiste printsiipidega. Tõepoolest, praegu anname tegelikult kohalikele omavalitsustele õiguse käituda vastupidi hinna kehtestamise põhimõtetele, sisuliselt teha vastupidist tööd selleks, et hinda eri tsoonides erineva maksumäära kehtestamisega tagurpidi taas tagasi siluda. Nii komisjonis kui ka Riigikogu liikmetega peetud arutelude tulemusel võib oletada, et selle küsimuse juurde tuleb meil ilmselt järgmisel aastal juba märksa laiemalt tagasi tulla. Võib-olla on võimalik kogu maamaksuga ja maa hindamisega seotud temaatikat siis juba tervikuna parandada. See oli minu poolt kõik. Komisjon otsustas oma 4. detsembri koosolekul (10 poolt-, ei ühtegi vastuhäält ega erapooletut) teha teile ettepaneku täna pärast parandusettepanekute läbivaatamist teine lugemine lõpetada ja panna eelnõu lõpphääletusele. Aitäh!

Suur tänu kaasettekande eest! Küsimused. Vootele Hansen, teine küsimus, palun!

Aitäh! Kui kehtiva maamaksuseaduse järgi on maksumäär ühtne kogu omavalitsuse territooriumil, siis esitatud ettepanekute järgi nähti ette, et seda võiks diferentseerida nii sihtotstarbe kaudu kui ka hinnatsooni kaudu. Komisjon jäi selle juurde, et võib diferentseerida hinnatsooni kaudu. Toon näite Tallinnast: kesklinnas oleks see 0,2% ja Lasnamäel 2,5%. Kindlasti muudab see maksu rehkendamise kulukamaks ja kallimaks. Kas on olemas ka hinnang, kui palju see üle Eesti kallimaks läheb, kui näiteks neljas hinnatsoonis rakendatakse erinevat maksumäära, ja kes need kulud peaks katma, kas omavalitsus ise või jääb see Maksuameti tööks?

Aitäh! Maamaksu administreerimise kulud, kui mul need hinnangud õigesti meeles on, on suhteliselt suured. Ma ei oska öelda, kui palju selline diferentseerimine kulusid juurde toob, kuid maksuteatised väljastab Maksuamet kohalikust omavalitsusest saadud informatsiooni põhjal. Nii et siin tuleb tööd juurde nii ühes kui ka teises osas, kuid põhiline töö, arvutamine, jääb tõenäoliselt Maksuametile. Ma ei oska praegu hinnata, kui palju see administreerimise kulusid kroonides juurde toob.

Tänan! Jaanus Marrandi, palun!

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud kaasettekandja! Härra rahandusminister väljendas oma ettekandes isiklikku seisukohta, et maa hind on selline, nagu ta on, ja et ta justkui ei pea praegust eelnõu ühest küljest päris õigeks, aga teisest küljest, arvestades siin saalis selgelt välja kujunenud hoiakuid vajaduse kohta muuta maamaksuseadust nii, nagu ta siin meie ees on, soostus ka valitsus sellele n-ö vastu tulema. See on asja üks külg. Aga teine külg on see, et minu meelest maa hind just nimelt ei ole niisugune, nagu ta on, sest see alus, see metoodika, mille järgi see leiti, tehingustatistika alusel, on tegelikult üsna lünklik. On olnud olukordi, kus võib-olla ühe või kahe suure tehingu põhjal on rakendatud vastavat maa hinda, aluseks võetavat hinda tervele suurele tsoonile. Siit minu küsimus. Kas komisjonis tegelikult arutati, et metoodika kui niisugune vajaks kohendamist, ja kas komisjon juhtis asjaomaste organite või ministeeriumi tähelepanu sellele, et maa hindamise metoodikas on probleeme? Kas sellega tegeldi komisjonis ka natuke laiemalt, sest võib-olla on viga juba algandmete kogumises, mitte ei mindud kohe otseselt maamaksuseaduse muutmise teele?

Aitäh! Kindlasti ei hakka ma kommenteerima härra rahandusministri isiklikke seisukohti. Ka mul on isiklikud seisukohad, mis võivad erineda komisjoni tulemusest. Kuid see ei ole praegu ilmselt probleemiks ei ühel ega teisel juhul. Komisjonis oli tõesti põgusalt juttu hindamisest, hindamise metoodikast ja ka maa hindamise seadusest. Kuid siin suutsime me nentida paraku ainult seda, et probleem maamaksu puhul väljub tõenäoliselt maamaksuseaduse raamidest ja jõuab metoodikate ja maa hindamise seaduseni ning sealt kõikide nende protseduurideni, mille alusel maa hind on leitud. Kuid samal ajal ei ole ka kehtivate seaduste järgi, maa hindamise seaduse järgi sealhulgas, meil ka puhtajaliselt võimalik täna nende asjadega süvitsi rohkem tegelda. Võiks mainida kas või seda, et seisuga käesoleva aasta 30. november kinnitas keskkonnaminister juba järgmiseks aastaks maamaksu aluseks olevad hinnad. Need juba kehtivad. Seega nende protseduuride kallale minek ja nende muutmine, mis võib võtta omaette kaua aega, tähendab ka protseduuriliselt mitme kehtiva õigusakti, kui lubate nii väljenduda, tagasikerimist, mis võib olla omaette problemaatiline. Täna saame paraku piirduda ainult maamaksuseadusega. Need parandused, mis siin on välja pakutud, viivad sisuliselt selleni, et tulenevalt nendest õiglastest või ebaõiglastest tulemustest (hinnanguid on erinevaid), mis on saadud maa hindamise seaduse alusel maa hinna kohta, on neid määrasid või maksu suurust võimalik kohalikul omavalitsusel nüüd omatahtsi siluda. See on ainuke tulemus, milleni me jõudsime. Tegelikult sisaldas sedasama kontseptsiooni selle mõtte kõige lihtsamal kujul ka valitsuse esitatud algne eelnõu, kus lihtsalt laiendati maksumäära protsendivahemikku. Aga ma olen teiega nõus, et kindlasti tasub selle probleemiga edasi tegelda ja küsimus on tõenäoliselt oluliselt laiem.

Tänan! Värner Lootsmann, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea kolleeg! Ma olen kindlasti seda meelt, et kui see seaduseelnõu saab seaduseks, siis me sellega võimalikke disproportsioone siiski veidi tasandame. Aga minu küsimus on natuke teine. Ütle, palun, kas komisjonis olid arutelu all ka standardkrundi moodustamise põhimõtted! Loomulikult haakub see jälle metoodika ja kõige sellega, kuid see on kindlasti üks probleem, mis hilisema töö käigus tuleks kätte võtta ja ära lahendada.

Aitäh! Olen teiega täiesti nõus, kuid praegu me seda ei käsitle.

Tänan! Jaak-Hans Kuks, palun!

Tänan! Austatud ettekandja! Mida te arvate, kui hääletatakse sisse muudatusettepanek, mis näiteks piirab maamaksu lubatud tõusu ainult 10%-ga, kas Tallinn võiks siis väita, et tema õigustatud ootusi tulu saada on seadusega piiratud ja selle alusel nõuda täiesti õigustatult riigilt nende tulude korvamist?

Aitäh! Küsimus on täiesti õigustatud ja see probleem oli arutluse all erinevate ettepanekute puhul. Juhin tähelepanu sellele, et meil oli algselt menetluses ka teine maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, kus ülempiiriks oli 1%, ja, nagu härra rahandusminister ka ütles, üle Eesti on keskmine juba sellest kõrgem. Ka seal tekib see probleem. Täna me seda vastuolu ei ole tekitanud, maamaksumäära ülemine piir on 2,5% maa maksustamise hinnast. Tõusu piiramine tekitab küsimusi ja, nagu te mainisite, Tallinna puhul võib teha etteheite, et Riigikogu oma otsusega kärbib oodatavaid tulusid omavalitsuse eelarvesse. Teisest küljest on soov tasandada maa maksustamise hinnast tulenevaid võib-olla liiga kõrgeid maamaksumäärasid. Lahendus apelleeribki omavalitsuse volikogu õigusele neid tasandada. Omavalitsus peab siiski arvestama, et tegemist on omavalitsuse eelarvelaekumistega. Aga see probleem on kahtlemata kõigi muude kõrval siin olemas.

Suur tänu! Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. On võimalus avada läbirääkimised. Kolleeg Lauri Vahtre, kõne puldist.

Tänan! Austatud Riigikogu! Maamaks, õieti maamaksu oodatav või kardetav tõus on inimeste meeli köitnud juba õige mitu kuud ja on põhjustanud ka päris suurt hirmu. Selle hirmu peapõhjus on paradoksaalne olukord, et meil on tekkinud teatav hulk inimesi, kes on "vaesed rikkad". Need on inimesed, kes kõigi inimlike mõõdupuude järgi on üsna vaesed, kuid kelle valduses on küllaltki suur rikkus. Kaks selle inimliigi kõige tüüpilisemat esindajat on, ma ütlen kujundlikult, esiteks, kalurilesk ja, teiseks, aedlinna pensionär, sest maa hind on kõige järsemalt tõusnud rannaaladel ja suure miljööväärtusega linnapiirkondades. Nüüd, kui maamaks peaks tõusma järsult, kordades, nagu seda on paljudel sellistel puhkudel karta, on minu arvates tegemist ebaõiglusega. Isegi juhul, kui maamaksu algne määr, praegune määr on väga väike ja, ütleme, kolmekordne tõus tähendab võib-olla 100-kroonise maksu tõusmist 300-krooniseks. Kuid see on siiski kolmekordne tõus ja sellisena on ta inimlikust seisukohast võttes ebaaus. Lõpuks ei ole meie inimest korralikult hoiatatud selle tõsise asjaolu eest, et omand kohustab. Me oleme harjunud eelkõige ikkagi isikukesksete maksudega, aga maamaks on omandikeskne maks. Seetõttu olen ma teinud parandusettepaneku, mis on tabelis nr 13 all ja mille kohta hiljuti avaldas pahameelt kolleeg Kuks. Nimelt ettepaneku, et kui maamaks tõuseb, siis ei tohiks ta tõusta inimese jaoks üle 10%. Modelleerime olukorra. Inimene on maa omanik aedlinnas, tal on teatav maatükk ja ta maksab selle pealt, ütleme, 500 krooni maamaksu. Uus maks arvutatakse välja uutel alustel ja maks tõuseb 2000 krooni peale. Nüüd see arvutatakse küll välja, aga inimene ei pea siiski maksma rohkem kui 550 krooni. Kui see maks määratakse järgmisel aastal uuesti, siis lisandub sinna seekord juba 55 krooni ja nii edasi, nagu liitintressi arvutamine käib. Mida see tähendaks? See tähendaks, et inimestel oleks kindlus, et tõuseb see maks, mis ta tõuseb, aga üle 10% korraga ta ei tõuse. Selline eelisseisund kaob juhul, kui maatükk vahetab omanikku või, õieti, kui muutub maamaksu maksja, kui see maatükk kas müüakse, pärandatakse, kingitakse või muutub selle omanik muul moel. Ma arvan, et nii teeksime me ühe väga tähtsa asja: me võtaksime maha ühe suure hirmu, mis on praegu paljudel inimestel. See on osalt ka hirmutamise abil üles köetud. Kõneldakse juba uuest küüditamisest, sest meil on kombeks sõnu väga hooletult loopida, sellest, kuidas Stalini tegemata jäänud tööd ... Kas tohib saada lisaaega?

Jah, kuni kolm minutit.

Tänan! ... üritab lõpule viia Eesti Vabariigi valitsus. On loomulikult teada, et maamaksu määraja ja korjaja on küll omavalitsus, aga inimese seisukohast, lihtinimese seisukohast on see siiski üks riik. Meil siin on võimalus saata inimesele selge sõnum, et riik kaitseb inimest, piltlikult öeldes, ootamatu rikkaks saamise eest. Kui kalurilesel on kalda ääres 13 hektarit, siis võib talle tõesti öelda, et kui ta ei jõua maamaksu maksta, siis müügu kas või 10 hektarit ära ja jääb talle endalegi suur tükk. Aga kui tegemist on aedlinna pensionäriga, kelle maja ümber on 600 ruutmeetrit, siis ei saa ta sealt midagi maha müüa, ta ei saa oma suurt rikkust muudmoodi kasutada, kui peab kas need kulud kandma või selle maa maha müüma. Ma arvan, et kunagi tulebki selleni jõuda, et inimesed, omandades mingit omandit, annavad endale selgelt aru, et sellega kaasnevad kohustused, aga seniks võiksime me 10% piiranguga sätestada üleminekuaja. Aja möödudes tulevad need maatükid lihtsalt uuesti käibesse ja nendele kohaldatakse siis turumajanduse reeglite alusel arvestatud maamaksu. Niimoodi läheksime me sujuvalt üle isikukeskselt maksult omandikesksele maksule. Teiseks, ja see on väga oluline, kohalikul omavalitsusel kaoks vajadus maksumäära, seda protsenti kasutada sotsiaalpoliitika ajamiseks. Ta ei peaks paaniliselt mõtlema selle peale, et maa hind kuskil piirkonnas tõusis, nüüd peab ta määrama seal hästi madala maksustamismäära, et maamaks ei läheks liiga kõrgeks, ebaõiglaselt kõrgeks, vaid ta võib määrata selle rahulikult majandusloogikast lähtudes, teades, et vanu ja vaeseid see ei taba, see tabab ainult uusi omanikke, kes omandavad maatükid juba selle eelteadmisega, milline maks sellega kaasneb. Niisiis kutsun ma teid üles hääletama parandusettepaneku nr 13 poolt. Võin lisada niipalju, et asjaomastelt isikutelt olen saanud suulise kinnituse, et juhul kui see parandusettepanek peaks läbi minema, ei võta eelnõu esitajad eelnõu tagasi. See ei tähenda eelnõu lugemise katkestamist ega seaduse vastuvõtmata jätmist. Ma tänan!

Suur tänu! Kolleeg Jaanus Männik, kõne puldist.

Aitäh, härra juhataja! Austatud kolleegid! Maamaksuseadusega tekkinud hädad algavad tegelikult kaugemalt, need algavad maa hindamisest ning selle põhjendatusest ja objektiivsusest. Maad hinnatakse teatavasti maa hindamise seadusega ja hädad, nagu ikka, hakkavad väga kaugelt. Alates sellest, et maaturg ja kinnisvaraturg üldse ei ole meil tasakaalus ja seal toimuv ei anna realistlikku pilti tegelikust maa väärtusest ega maa hinnast. Põhjuseid võib otsida väga kaugelt, sealhulgas sealt, et ostu- ja maksujõud on riigis sedavõrd diferentseerunud ja erinev, et see takistab normaalset toimimist jne. Seetõttu üks konkreetseid asju, mille alusel võib väita, et maa ei ole hinnatud objektiivselt, on see, et maa hinna aluseks võetakse üksiktehingud, mis võivad olla täiesti juhuslikku laadi. Mõne konkreetse maatüki puhul aetakse hind suhteliselt juhuslikult väga kõrgeks. Üksainus tehing ei saa kindlasti olla statistiliseks aluseks, mida võiks nimetada keskmiseks maa hinnaks selles piirkonnas. Sealt algavad hädad ja need hädad on kandunud edasi maa maksustamisele. Seetõttu oleme me sunnitud, ma rõhutan, me oleme sunnitud tegema täna selliseid muudatusi maamaksuseaduses, kusjuures need muudatused tulevad ka n-ö viimasel võimalikul momendil. Seetõttu on Eestimaa Rahvaliit esitanud seaduseelnõu kohta muudatusettepaneku. See ei ole Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonil mitte päris iseseisvalt välja töötatud, see on kooskõlas omavalitsusliitude ettepanekuga ja on sisuliselt kooskõlas ka Keskkonnaministeeriumi ja Maa-ameti seisukohtadega, et praeguses väga kehvas olukorras tuleb anda kohalikele omavalitsustele volitused, mis võimaldaksid ära hoida ühelt poolt maksumaksjatele pandava ebanormaalse koormuse või selle koormuse muutumise ja teiselt poolt ei tekitaks sisulist katastroofi kohalike omavalitsuste eelarvetes. Seetõttu ongi meie esitatud ettepaneku põhisisu selline, et anda võimalikult suured volitused siinkohal kohalikule omavalitsusele, kohaliku omavalitsuse volikogule, kelle puhul meil ei ole alust arvata, et tegemist on rumala seltskonnaga. Kindlasti on tegemist rahva valitud esindajatega, kes suudavad juba sellesama muudatusettepaneku kohaselt hiljemalt 31. jaanuariks teha põhjendatud otsused konkreetsete maamaksumäärade sätestamiseks tulevaks aastaks. Need laiad volitused seisnevadki, nagu eelkõnelejad ütlesid, selles, et maksumäära on võimalik ühelt poolt diferentseerida hinnatsoonide kaupa, teiselt poolt säilib siiski ka diferentseerimise võimalus üldise maa ja põllumaa erinevust säilitades. Üks probleem, mis on tekitanud võib-olla ärevust põllumeeste seas, on see, et siiamaani, see tähendab kuni ülejärgmise aasta 31. jaanuarini sätestab kehtiv seadus põllumaa ...

Kas kõneleja soovib lisaaega?

Jah, ma palun. ... maksumäära laeks 1%. Kohalikud omavalitsused on teinud ka siin ettepaneku anda avaramad võimalused, tulenevalt sellest, et osas omavalitsustes võib põllumaa maksustamise hind oluliselt väheneda. See on problemaatiline punkt ja ka meie fraktsioonis endas tekitab see probleeme. Kuid ma tahan rõhutada, et me apelleerime volikogude mõistlikkusele. Vaevalt, et need volikogu liikmed, kes põllumaamaksu sätestades teevad põllumeestele liiga, järgmistel valimistel valituks osutuvad. Nii et me oleme siinkohal optimistid. Mis puutub Lauri Vahtre taotlusse, siis sama põhimõte on ka maaelukomisjoni esitatud ettepanekutes, mille puhul peetakse võimalikuks kehtestada mingisugune protsentuaalne piir. Rahanduskomisjonis arutati ka seda. Ilmselgelt on niisuguse protsentuaalse piiri sätestamine vastuolus maksukorralduse seadusega. Kui me ei taha riskida selle seaduse n-ö läbikukkumisega, sest ta ei ole kooskõlas maksukorralduse seadusega, siis me ei peaks seda teed minema, nii ahvatlev kui see ka esmapilgul võiks tunduda. Ma tänan tähelepanu eest ja arvan, et tekkinud halvast olukorrast enam-vähem mõistliku väljapääsu leidmiseks on Eestimaa Rahvaliidu esitatud muudatusettepanek siiski praegu põhjendatud. Aitäh!

Suur tänu! Kolleeg Jaak-Hans Kuks, sõnavõtt kohalt.

Aitäh! Austatud kolleegid! Ma tahan lihtsalt juhtida teie tähelepanu sellele, et me tegeleme siin täna praegu puhta sõnavahuga. Kogu see seaduseelnõu ei laienda sisuliselt mitte mingil määral omavalitsuste võimalusi, võib-olla teeb ta seda ainult maksu tõstmise osas, sest omavalitsustel on praegu võimalus see maks kokku koguda ja igale inimesele nii palju tagasi maksta, nagu ta täpselt ise heaks arvab. Nii et kogu see protseduur, mida me praegu siin sõnastame, on ka tänasel päeval sisuliselt võimalik. Mis puutub Lauri Vahtre ettepanekusse, siis ma arvan, et Lauri Vahtre võib seda ettepanekut võib-olla täiustada, tehes ettepaneku, et maa hind ei tohi igal aastal tõusta üle 10%. Kunagi on niisugune ühiskonnakord juba olnud, minu teada nimetati seda plaanimajanduseks. Aitäh!

Suur tänu! Kolleeg Väino Linde, kõne puldist.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ka Pärnu on üks piirkond, mille maaomanikke mõjutas üpris valusalt maa ümberhindamise kaudu see võimalik hilisem maamaksumäär, mille kohalik omavalitsus peaks kehtestama. On hea meel, et selline seaduseelnõu nagu nr 891 on meil praegu menetluses. Ei ole vahest vahet, kas maaomanik teenib näiteks 2000 või 12 000 krooni kuus, maamaksumäära suurenemine kordades oleks talle igal juhul äärmiselt tuntav. Sellest tulenevalt tegin ma mitu muudatusettepanekut selle seaduseelnõu kohta, mis küll komisjonis üldist heakskiitu ei leidnud, aga mul on hea meel, et kompromissettepanekuna on komisjonis leidnud toetust Rahvaliidu esitatud muudatusettepanekud, mis said tegelikult alguse omavalitsustegelaste ettepanekust. Ma arvan, et meil on täiesti sobilik see seaduseelnõu täna igal juhul seadusena vastu võtta ja toetada komisjonis juba heakskiidetud muudatusettepanekuid, ei enamat. Aitäh!

Suur tänu! Kolleeg Vambo Kaal, kõne puldist.

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Maamaksuga seonduv ja maa hindamisega seonduv on olnud juba paar-kolm kuud Eestis väga tõsine kõneaine. Tuleb tunnistada, et olukord on väga radikaalselt muutunud, võrreldes selle ajaga, kui kehtisid senised seadused. Ma olen siiralt veendunud, et lähiajal tuleb kompleksselt läbi vaadata nii maamaksuseadus kui ka maa hindamise seadus, kuid praegu tuleb meil leida sisuliselt hädapärane variant üheks aastaks, järgmiseks aastaks, et omavalitsustel oleks võimalik käituda normaalselt ja nii, et ka inimesed ellu jääksid. Seepärast on kõige olulisem see, et me täna võtame seaduse vastu. Sügavam arutelu seaduse üle peaks jääma järgmise aasta algusesse. Ma arvan, et see on teema, kus me kõik saame kaasa rääkida. Veel kord palun kõiki kolleege, et me täna tingimata võtaksime maamaksuseaduse muutmise seaduse vastu. Aitäh!

Suur tänu! Kolleeg Uno Mereste, sõnavõtt kohalt.

Aitäh, härra juhataja! Tuleb tõdeda, et situatsioon, millesse me oleme sattunud, on tingitud sellest, et see kombinatsioon, milles toimub maa maksustamine, koos maa hindamise seadusega on meil ebaõnnestunud. Meil tuleb leida mingisugune üleminekuvorm. Olen nõus sellega, et see seadus tuleks täna vastu võtta, aga ma toetan Lauri Vahtre ettepanekut. Lauri Vahtre ettepanek võimaldab meil hoida ära suure sotsiaalse ülekohtu, mis tekiks, kui inimesed peaksid mitmeid kümneid kordi või ka mitmeid kordi kõrgemat maamaksu maksma kui eelmisel aastal. Nii et mul on ettepanek võtta see seadus vastu, vähemasti koos Lauri Vahtre parandusega, aga võib-olla ka koos mõne muu parandusega. Aitäh!

Suur tänu! Arvamusavalduse soove pole rohkem ilmnenud. Läbirääkimised on lõpetatud. Lugupeetud kolleegid, vaatame Kalle Jürgensoni kommenteerimisel läbi muudatusettepanekud. Neid on loetelus 25. Esimene muudatusettepanek on Rahvaliidu fraktsioonilt, komisjon on ettepanekut arvestanud. Teine muudatusettepanek on Lauri Vahtrelt, komisjon ei ole ettepanekut arvestanud. Kolmas muudatusettepanek on Väino Lindelt, komisjon ei ole ettepanekut arvestanud. Neljas muudatusettepanek on maaelukomisjonilt, rahanduskomisjon ei ole ettepanekut arvestanud. Viies ettepanek on Vambo Kaalult, komisjon ei ole ettepanekut arvestanud. Vambo Kaal, palun!

Aitäh! Ma võtan tagasi kõik oma ettepanekud, välja arvatud viimase, mida on arvestatud, sel eesmärgil, et seadus saaks täna korralikult vastu võetud.

Tänan! Vambo Kaalu avaldus on registreeritud. Tema ettepanekud on autori õigusega tagasi võetud, välja arvatud viimane ettepanek. Seega jõuame nüüd pärast Vambo Kaalu ettepanekute väljalangemist üheksanda muudatusettepaneku juurde, mis on maaelukomisjonilt ja mida juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Kümnes ettepanek on Väino Lindelt, komisjon ei ole ettepanekut arvestanud, samuti 11. ettepanekut. 12. ettepanek on Lauri Vahtrelt, komisjon ei ole ettepanekut arvestanud. 13. ettepanek on Lauri Vahtrelt, komisjon ei ole ettepanekut arvestanud. Lauri Vahtre, palun!

Tänan! Ma palun seda hääletada.

Tänan! Kas komisjon soovib kommenteerida?

Aitäh! See on seesama parandusettepanek, millest siin juttu oli ja mis puudutab maamaksu maksimaalselt 10% tõusu nende subjektide puhul, kes on jätkuvalt maaomanikud. Komisjon seda lahendust ei toetanud. Selle poolt ei olnud ükski komisjoni liige, vastu oli 8 ja erapooletuid ei olnud. Algataja, valitsuse esindaja ei toetanud seda ettepanekut.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele 13. muudatusettepaneku.Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 19 Riigikogu liiget, vastu on 28, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 14. ettepanek on Väino Lindelt, komisjon ei ole ettepanekut arvestanud. Järgmised kolm ettepanekut on Vambo Kaalult ja autor on nad tagasi võtnud. Järgmine ettepanek on number 18 ja maaelukomisjonilt, juhtivkomisjon ei ole ettepanekut arvestanud. Samuti on 19. ettepanek maaelukomisjonilt, juhtivkomisjon ei ole ettepanekut arvestanud. 20. ettepanek on Uno Merestelt, komisjon ei ole ettepanekut arvestanud. Uno Mereste, palun!

Ma palun seda ettepanekut hääletada. Väga huvitav on saali hoiak selles küsimuses, kas me peaksime muutma maamaksuseadust isiku- ja perekonnakesksemaks. Selle ettepaneku ratsionaalne tuum on võtta kasutusele uus maakategooria, koduõuemaa, mida tuleks maksustada teisiti kui tulundusmaad, kaasa arvatud elamumaad, mis on tulundusmaa.

Tänan! Komisjon, palun!

Aitäh! Selles ettepanekus toodud termin oli ka üks asi, mis komisjonis küsimusi tekitas. Komisjon seda ettepanekut ei toetanud. Selle poolt ei olnud ükski komisjoni liige, 8 olid vastu, 2 jäid erapooletuks. Ka eelnõu algataja, Vabariigi Valitsuse esindaja ei toetanud seda ettepanekut.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 20.Hääletustulemused Ettepanek sai 10 poolthäält, vastu on 27 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 21. ettepanek on samuti Uno Merestelt, komisjon ei ole ettepanekut arvestanud. Ka 22. ettepanek on Uno Merestelt. Uno Mereste, palun!

Palun 22. ettepanekut hääletada. Selgituseks niipalju, et juba praegu on kohalikul omavalitsusel võimalik ainult vanaduspensionist elavatele inimestele soodustusi teha, aga see on küllalt keerukas administratiivne protseduur. Inimesed peavad taotlema maksust vabastamist, seda tuleb eraldi otsustada jne. Samal ajal on pensionärid, kes seda soodustust vajavad, sageli küllalt vähese kirjaoskusega või on neil liikumisraskusi. On oluline, et neile oleks seadusega antud seesama õigus, mida kehtiva seaduse alusel võib neile anda kohalik omavalitsus. Sellega me lihtsustaksime muuseas ka kohalike omavalitsuste tööd ja annaksime pensionäridele kindluse, et Riigikogu on nende selja taga ja kaitseb nende huve.

Tänan! Komisjon, palun!

Aitäh! Kuna Uno Mereste esitatud 20. parandusettepanekut ei arvestatud, siis 22. parandusettepaneku arvestamisel puuduks täpsem definitsioon termini "koduõuemaa" kohta. Seda esiteks. Teiseks, mis puudutab neid hirme, et pensionäridest vabastuse taotlejaid jooksutatakse liiga palju, siis ma võin teile kinnitada, et kehtiva korra kohaselt ei jooksuta omavalitsused pensionäre liialt palju. Lisaks sellele, et avaldus soodustuse saamiseks tuleb esitada kord aastas, on omavalitsustes levinud tava, et kui üks aasta on avaldus esitatud ja olukord ei muutu, siis arvestatakse seda ka järgmistel aastatel. Nii et omavalitsused on selle soodustuse andmisel käitunud väga mõistlikult ja see ei ole inimestele sugugi mitte koormav. Komisjon seda ettepanekut ei toetanud, selle poolt ei olnud ükski komisjoni liige, 8 olid vastu ja 2 jäid erapooletuks.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 22.Hääletustulemused 22. ettepaneku poolt anti 11 häält, vastu on 28 Riigikogu liiget, 1 on erapooletu. Ettepanek ei leidnud toetust. 23. ettepanek on maaelukomisjonilt, juhtivkomisjon ei ole ettepanekut arvestanud. 24. ettepaneku on autor tagasi võtnud. 25. ettepanek on Vambo Kaalult, komisjon on ettepanekut arvestanud. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Kas on soovi lõppsõnaks? Härra minister, komisjon ega fraktsioonid ei soovi sõna. Kas võime alustada lõpphääletust? Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele seaduseelnõu 891, maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt anti 61 häält, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Eelnõu 891 on seadusena vastu võetud.

Lugupeetud kolleegid! Võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholiseaduse rakendamisega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu. Alustame teist lugemist. Ettekandeks on sõna majandusministril. Härra Henrik Hololei, palun!

Austatud härra juhataja! Lugupeetavad Riigikogu liikmed! Arutluse all oleva eelnõu eesmärk on viia omavahel kooskõlla uus alkoholiseadus ja sellega puutumuses olevate seaduste asjakohased sätted. Eelnõuga muudetakse eelkõige tarbijakaitseseadust, samuti äriseadustikku, reklaamiseadust ja riigilõivuseadust. Eelnõu kohta on tehtud kokku 11 muudatusettepanekut, millest viis pärinevad Riigikogu liikmetelt ja kuus eelnõu algataja ettepanekul Riigikogu majanduskomisjonilt. Viimati nimetatud ettepanekutest neli, mille puhul on konsulteeritud ka mitme kohaliku omavalitsusega, näevad ette suuremat eelnõuga kavandatavat muudatust, nimelt tarbijakaitseseaduse täiendamist peatükiga "Kauplemine kaubandusloa alusel". Kaubanduslubasid ehk kauplemislubasid ja teeninduslubasid väljastatakse ka praegu, kuid nende väljastamise alused seaduses puuduvad. Kuna kaubanduslubade väljastamine on seotud keeldude ja piirangutega, mis nõuab seaduse tasemel regulatsiooni, siis praegu on ainuõige täiendada tarbijakaitseseadust vastavate sätetega, tunnistades samas kehtetuks äriseadustiku § 521 lõike 3, mille kohaselt väljastatakse lubasid Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Tulevikus peaks kaubanduslubadega seonduv olema sätestatud kaubandustegevuse seaduses, mille eelnõu koostamisega Majandusministeeriumis tegeldakse. Praegusel juhul on kaubanduslubade temaatika käsitlemine asjakohane seetõttu, et alkoholiseaduse eelnõus on loobutud alkohoolsete jookide jaemüügi tegevusloa institutsioonist, sest tegemist on lisadokumendiga kauplemisloa kõrval. Alkohoolse joogi jaemüügiks peab olema küll antud eraldi õigus, kuid nimetatud õigus ei peaks tekkima mitte eraldi dokumendi väljastamisel, vaid, samamoodi nagu tubakatoodete jaemüügil, erimärkide tegemisel kauplemisloale. Lisaks alkohoolsete jookide jaemüügile eksisteerib vajadus kauplemislubade väljastamise ühtsete ja seaduses sätestatud aluste järele ka muude kaupade turustamisega seonduvalt. Seega on kaubandusluba käsitlevatel sätetel laiem kõlapind, nad lõpetavad aastaid kestnud eri omavalitsuste erinevad tõlgendused kauplemislubade ja teeninduslubade teemal ning pakuvad ettevõtjatele ja valla- ning linnaametnikele senisest suuremat õiguskindlust. Riigikogu liikmetelt laekunud ettepanekud käsitlevad kõik reklaamiseadust. Kokkuvõtlikult võiks neid iseloomustada variandina A ehk igasuguse alkoholireklaami täielik keelamine ja variandina B ehk kange, see tähendab üle 22-mahuprotsendise etanoolisisaldusega alkohoolsete jookide reklaami täielik keelustamine. Meie andmetel on igasugune alkoholireklaam Euroopas keelatud vaid Sloveenias, Poolas ja Islandil, samuti Norras, kuid ühe erandiga: on lubatud õllereklaam trükiväljaannetes. Samas puuduvad meie andmetel igasugused piirangud alkoholireklaamile Rumeenias, Ungaris ja Kreekas. Meie lähinaabritel Soomes, Rootsis ja Lätis on kange alkohoolse joogi reklaam raadios ja televisioonis keelatud, aga trükiväljaannetes lubatud. Venemaal seevastu on kange alkohoolse joogi reklaam trükiväljaannetes keelatud, televisioonis ja raadios aga lubatud. Eelkirjeldatu näitab piisavalt ilmekalt, et nii nagu alkohoolse joogi jaemüügi osas, on Eestis ka alkoholireklaami suhtes võimalik ajada oma poliitikat, lähtuvalt kohalikest oludest, tavadest, samuti tõekspidamistest. Vabariigi Valitsus ei toeta alkoholireklaami täielikku kaotamist ega kange alkohoolse joogi reklaami täielikku keelustamist. Küll aga on eelnõu algataja seda meelt, et nii kange kui ka lahja alkohoolse joogi reklaami raadios ja televisioonis edastamise algusajad on praegu põhjendamatult varased, mistõttu peaks neid muutma. Seni on elektroonilises meedias olnud kange alkohoolse joogi reklaam lubatud kella 21-st kuni kella 7-ni ja lahja alkohoolse joogi reklaam kella 20-st kuni kella 7-ni. Meie ettepanek, mida ka Riigikogu majanduskomisjon toetas, näeb ette, et alkoholireklaami edastamise algusaega võiks nihutada kahe tunni võrra, see tähendab kella 23-ni kange alkohoolse joogi ja kella 22-ni lahja alkohoolse joogi puhul. Ka on majanduskomisjon toetanud meie ettepanekut reklaamiseaduse täiendamise kohta selles osas, et mitte ainult kange, vaid ka lahja alkohoolse joogi avalik esitlus, nn degusteerimine toimuks edaspidi vaid alkohoolse joogi müügikohas, mitte aga näiteks tänavanurgal, mida praegune reklaamiseadus formaalselt võimaldab. Kokkuvõtlikult võib öelda, et alkoholireklaami puhul pole lahendus totaalses ärakeelamises, vaid seadusega sätestatud piirangute järgimises kõigi reklaami avalikustajate poolt ning sanktsioonide rakendamises seadusrikkujate suhtes. Reklaamile kehtestatud nõuete järgimise üle on pidanud ja peab edaspidigi järelevalvet, tõhusat järelevalvet Majandusministeeriumi valitsemisalas olev Tarbijakaitseamet. Suur tänu!

Suur tänu, härra minister! Kas on küsimusi ettekandjale? Kolleeg Liia Hänni.

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Oma ettekandes viitasite te tavadele, mis nagu reguleeriksid alkoholireklaami. Millised õieti siis on need tavad, mis peaksid õigustama alkoholi reklaamimist Eestis?

Suur tänu küsimuse eest, proua Hänni! Eestis on viimaste aastate või viimase aastakümne praktika olnud see, et alkoholireklaam on teatud piirides lubatud. Seetõttu leiame, et kui me liigume kas või reklaami täieliku keelustamise poole, siis me peaksime liikuma samm-sammult, aga mitte korraga. See on muutunud ka üheks osaks n-ö reklaamimajandusest ja praegu ei ole täielik keelustamine Vabariigi Valitsuse eesmärkidega päris kooskõlas.

Suur tänu, härra minister! Küsimusi rohkem ei ole. Kas on soovi pidada valitsuspoolset kaasettekannet? Ei ole. Kuulame ära majanduskomisjoni kaasettekande, mille esitab meile kolleeg Jüri Tamm.

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Majanduskomisjon arutas eelnõu 765 13. novembril ja 12. detsembril. Muudatusettepanekuid alkoholiseaduse rakendamisega seonduvate seaduste muutmise seaduse kohta laekus 11, nendega tutvumiseks, loodan, on teil piisavalt aega olnud. Majanduskomisjon otsustas 4 poolthäälega saata eelnõu täiskogule teiseks lugemiseks ning pärast muudatusettepanekute läbihääletamist lugemine katkestada. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kinnitati 19. detsember kell 12. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Kas on küsimusi kaasettekandjale? Ei ole. On võimalus avada läbirääkimised. Arvamusavalduse soove ei ole registreeritud, läbirääkimisi ei avata. Vaatame läbi muudatusettepanekud. Esimene ettepanek on juhtivkomisjonilt, algataja toetab, samuti teist, kolmandat ja neljandat ettepanekut. Viies ettepanek on kolleeg Liia Hännilt, komisjon ei ole ettepanekut arvestanud. Liia Hänni, palun!

Aitäh! Palun seda ettepanekut hääletada.

Tänan! Kas komisjon soovib kommenteerida?

Muudatusettepaneku poolt ei antud ühtegi häält, vastu oli 5 komisjoni liiget ja erapooletuks jäi 1.

Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 5.Hääletustulemused Ettepanek sai 10 poolthäält, vastu oli 16 Riigikogu liiget, 2 jäid erapooletuks. Ettepanek ei leidnud toetust. Kuues ettepanek on samuti kolleeg Liia Hännilt, komisjon ei ole ettepanekut arvestanud. Seitsmes ettepanek on juhtivkomisjonilt, algataja toetab ettepanekut. Kaheksas ettepanek on Liia Hännilt, komisjon ei ole arvestanud. Liia Hänni, palun!

Aitäh! Palun seda ettepanekut hääletada.

Tänan! Komisjoni kommentaar, palun!

Komisjonis ei toetanud seda muudatusettepanekut ükski viiest hääletusel osalenud komisjoni liikmest.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 8.Hääletustulemused Ettepanek sai 4 poolthäält, vastu oli 15 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Üheksas muudatusettepanek on Liia Hännilt, komisjon ei ole ettepanekut arvestanud. Kümnes ettepanek on Liis Klaarilt, komisjon ei ole arvestanud. Liis Klaar, palun!

Ma palun seda hääletada. See ongi võib-olla on see, millest minister rääkis, et liigume samm-sammult, et keelame kange alkohoolse joogi reklaami, sest noored on siiski reklaamist mõjutatavad, ja jätame kergema alkohoolse joogi reklaami alles, siis me ei ole mitte kõike keelustanud.

Tänan! Komisjon, palun!

Komisjonis ei toetanud muudatusettepanekut keegi, vastu oli 5 komisjoni liiget, erapooletuid oli 1.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 10.Hääletustulemused Ettepanek sai 12 poolthäält, vastu oli 13 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. 11. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, algataja toetab ettepanekut. Me oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 765 teine lugemine katkestada. Uueks muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on, kui ma õigesti aru sain, 19. detsember kell 12. Teine lugemine katkestatakse.

Lugupeetud kolleegid! Võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud tehnilise normi ja standardi seaduse muutmise seaduse eelnõu. Alustame esimest lugemist. Ettekandeks on sõna majandusministril. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetavad Riigikogu liikmed! Tehnilise normi ja standardi seadus on üks neljast Eestis praegu kehtivast tööstustoodete ohutust ja vaba liikumist üldiselt reguleerivast horisontaalseadusest. Selle seaduse väljatöötamisel on kasutatud ka Euroopa Liidu direktiivi 98/34/EÜ, mida on muudetud direktiiviga 98/48/EÜ, mis toob sisse infoühiskonna teenuse mõiste ja sellest teavitamise nõude. Sellest tulenevalt peame vajalikuks seda direktiivi harmoneerida, see on olnud ka osa meie liitumisläbirääkimistel välja antud lubadusest seoses kaupade vaba liikumisega. Selle direktiivi harmoneerimine on käesoleva seadusmuudatuse eesmärk. Infoühiskonna teenusele kehtestatavatest nõuetest teavitamisega püütakse tagada õigusaktidele stabiilne ja läbipaistev järjepidev raamistik ning Euroopa ühisturu põhimõtete - teenuste vaba liikumise, asutamisvabaduse, kaupade vaba liikumise - rakendamine. Infoühiskond ja infotehnoloogia on üks kiiremini arenevaid valdkondi ning selleks, et tagada tulevaste infoühiskonna kohta käivate siseriiklike nõuete võimalikult suur selgus ja arusaadavus, on kehtestatud neist nõuetest vastastikuse teavitamise kohustus. See ei tulene mitte ainult Euroopa Liidu nõuetest, see tuleneb ka meie liitumisest Maailma Kaubandusorganisatsiooniga. Seletan lahti, mis asi on infoühiskonna teenus. See on teenus, mida osutatakse a) üldjuhul tasu eest, b) vahemaa tagant, c) elektrooniliste vahendite abil ja d) teenuse tarbija isiklikul taotlusel. Need on online- ehk Interneti-põhised teenused. Näiteks on käesolevaks ajaks Euroopa-siseselt teavitatud elektroonilistest registritest, digitaalallkirja seadusest ja e-kaubandusest. Teavitama ei pea vabatahtlikest nõuetest. Seaduseelnõu eesmärk on luua õiguslik alus infoühiskonna teenusele kehtestatavatest nõuetest teavitamisele. Seadusega tekib teavitamist koordineerival asutusel, milleks on Majandusministeerium, lisakohustus teavitada infoühiskonna teenusele kehtestatavatest nõuetest. Seaduse rakendamisega ei kaasne täiendavaid eelarvelisi kulutusi, sest teavitamise koordineerimisel on vastavad üksused loodud: teabekeskus Eesti Standardikeskuses ja teavitamiskeskus Majandusministeeriumi kaubandusosakonnas, mis, nagu teada, on ka n-ö infopunkt Maailma Kaubandusorganisatsiooniga info vahetamise osas. Kõik. Aitäh!

Suur tänu! Kas on küsimusi ettekandjale? Ei ole. Kas on soovi pidada valitsuspoolset kaasettekannet? Ei ole. Kuulame ära majanduskomisjoni kaasettekande. Kolleeg Ülo Tärno.

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Riigikogu majanduskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse esitatud tehnilise normi ja standardi seaduse muutmise seaduse eelnõu 909 esimesele lugemisele saatmist esmaspäeval, 10. detsembril 2001. aastal. Lugupeetud härra minister andis siin väga põhjaliku ülevaate väga põhjalikust seletuskirjast. Suur tänu, et selline väga põhjalik seletuskiri oli esitatud! Eelnõu menetlemisel kerkisid üles mõned huvitavad küsimused, näiteks see, mida tuleks esitada WTO-le ja Euroopa Liidule, millest tuleks teavitada ja milline peaks olema ingliskeelne tõlge, kas ametlik või mitteametlik. Vastus oli, et teavitada tuleb ettevalmistamisel ja muutmisel olevatest standardeid ja tehnilisi norme sisaldavatest õigusaktide ja välislepingute eelnõudest juhul, kui asjaomane tehniline norm või standard erineb rahvusvahelisest standardist või kui rahvusvaheline standard puudub või kui vastav meede mõjutab otseselt rahvusvahelist kaubandust. Sellele saime me ammendava vastuse. Vastati ka, et tegemist võib olla mitteametliku tõlkega. Komisjon jäi aruteluga rahule ning tegi otsuse saata Vabariigi Valitsuse esitatud tehnilise normi ja standardi seaduse muutmise seaduse eelnõu 909 algatajaga kooskõlastatult muudetud kujul Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks komisjoni varasema otsuse alusel käesoleva aasta 12. detsembril ja teha ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada. Poolt oli 8 komisjoni liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Kolmandaks otsustati, et muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 19. detsember kell 12. Suur tänu!

Suur tänu! Kas on küsimusi kaasettekandjale? Küsimusi ei ole. Majanduskomisjoni ettepanek on eelnõu 909 esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on pakutud 19. detsember kell 12. Esimene lugemine lõpetatakse.

Võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud jahiseaduse eelnõu. Alustame esimest lugemist. Ettekandeks on sõna majandusministril. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Jahiseaduse väljatöötamise vajadus tuleneb asjaõigusseadusest, mille kohaselt jahipidamist reguleeritakse eraldiseisva seadusega. Sellest põhimõttest lähtudes lepiti juba 1993. aastal kõikide asjahuviliste institutsioonide vahel kokku, et maareformi perioodiks koostatakse ajutiselt toimiv jahikorralduse seadus, mis võetigi vastu 1994. aasta esimesel poolaastal. Jahikorralduse seadus reguleerib põhiliselt jahimaade kasutamiseks andmist tingimustes, kus maa pole veel endistele omanikele tagastatud või on tagastamine pooleli. Käesolevaks ajaks on jahikorralduse seadus oma ülesande täitnud ning aeg on vastu võtta jahiseadus, millega reguleeritakse nii jahimaa kasutamiseks andmist, jahimaa korraldamist kui ka jahiulukite ja jahisaaduste kasutamist. See tähendab, et reguleeritakse kogu jahinduse valdkonda. Jahiseaduse eesmärk on sätestada jahipidamise õiguse olemus ja selle realiseerimise viisid, anda jahimaa mõiste ja jahimaa kasutamiseks andmise protseduurid, piiritleda jahiulukivaru, sätestada selle arvestamise kord ning anda regulatsioonid jahiulukikahjustuste mõistlikkuse piires hoidmiseks, kehtestada jahiulukite ja jahisaaduste kasutamise viisid ja kasutamise piirangud ning jahipidamise õiguse kasutamise alused. Analoogiliselt teisi loodusressursse käsitlevate seadustega ei ole jahiseaduse reguleerimise objektiks mitte peremeheta metsloom, vaid loomastiku kasutamise õigus. Jahiõigus on maaomaniku õigus, mis riigi kui maaomaniku ja eraisiku kui maaomaniku puhul ei ole ühesugune. Eraisikust maaomaniku jahiõigus seisneb jahipidamise võimaluses endas ja asjaõigusseadusest lähtuvas volituses keelata võõrastel isikutel oma maal viibida, see tähendab ka jahti pidada. Riik peab jahihuvilistele isikutele riigi maa jahinduslikuks kasutamiseks andma ning teatud piirkondades näidisjahindust ja jahimeeste väljaõpet korraldama. Ulukivaru seis ja ulukitele sobivate elupaikade suurus ei võimalda ulukivarusid kasutada äritegevuse korraldamiseks. Seetõttu käsitletaksegi seaduseelnõus ulukivaru kui rekreatsiooniressurssi kõikide inimeste tarbeks, mille kasutamiseks andmisel ei ole kasutatavad äritegevuses tunnustatud põhimõtteid. Riigi põhiülesanded jahinduse valdkonnas on ulukivaru kaitseks abinõude rakendamine, jahiõiguse piirangute kehtestamine, jahimaade kasutamiseks andmine. Ulukivaru kaitset ja jahipidamist reguleeritakse jahipiirkondade kaupa. Neid moodustab riik vähemalt 5000 hektari suuruste, ühes ringpiiris asuvate aladena. Piirkonna suuruse tingib Eesti looduslikele tingimustele vastav suuruluki eluks vajalik minimaalne territoorium. Sisemere ja piiriveekogude akvatoorium liidetakse jahipiirkondadega, lähtudes asjaõigusseaduses sätestatud alustest ja võrdsete kauguste printsiibist. Jahipiirkond antakse kasutamiseks tasu eest kasutusõiguse loaga, mille kehtivusaeg on kümme aastat. Käesoleval ajal kehtivad jahirendilepingud asendatakse kasutusõiguse lubadega, millega riik määrab kasutusõiguse tekkimise ja kasutamise tingimused, kasutusõiguse peatamise ja lõpetamise. Kasutusõiguse tasu kehtestatakse jahimaade kvaliteediklasside kaupa, lähtudes jahipiirkonda kuuluvate jahimaade võimest olla ulukitele elupaigaks. Vältimaks jahiulukikahjustusi ja jahiulukite asurkonna kadumise ohtu, määratakse kvaliteediklasside kaupa ulukite minimaalne ja maksimaalne lubatav arvukus. Jahipiirkonna kasutaja ülesanne on ulukite arvukuse hoidmine lubatava arvukuse piires. Jahipiirkondade kasutusõiguse lubade andmise ja peatamise kriteeriumid on jahimaakorralduskava täitmise tagatised, jahipidamise kui aktiivse puhkuse võimaldamise ulatus ning senise jahirendilepingu nõuete täitmise korrektsus. Jahimaakorralduskavaga määratakse jahiulukihoolde mahud, ulukite arvukusest lähtuvad kasutamisvõimalused ja hoolde objektid. Jahimaakorralduskava on riigipoolse jahindusalase nõustamise mehhanism, see on kasutusõiguse saanud isikule kohustuslikuks täitmiseks ja kasutusõiguse nõuete täitmise üle kontrolli teostamise alus. Jahiseadusesse on kantud üle seni alama astme õigusaktides sisalduvad ulukivaru kasutamise piirangud, ajutised kasutamise keelud, esmaste tehingute reguleerimine jahisaadustega, jahitrofeede registreerimine jne. Eesti jahiseaduse põhiprintsiibid on sarnased Euroopa kõrge jahikultuuriga maade jahiõiguse seisukohtadega. Nii on jahiõigus Eestis, Saksamaal, Soomes ja teistes riikides maaomaniku õigus ja jahitunnistuse annab nendes maades välja riik. Kuna aga jahiulukite liigiline koosseis ja asustustihedus on eri riikides väga erinev, siis sellest tuleneb erinevus jahiõiguse lahtikirjutamisel ja jahiõiguse realiseerimise viisides. Pealegi püüdleb enamik Euroopa riike ulukikasutuse ja liigilise mitmekesisuse säilimise seisukohast parema lahenduse, suurte jahipiirkondade ehk hooldepiirkondade poole. Viimati nimetatu on Eestis rakendust leidnud juba 1994. aastal jahikorralduse seaduse vastuvõtmisest alates ning osutunud ülitähtsaks meie jahiulukite liigilise koosseisu ja asustustiheduse säilimisel keerukates majanduslikes tingimustes. Kuna Eesti jahinduslikud traditsioonid pärinevad juba ennesõjaaegsest perioodist, ei ole olnud vajadust kopeerida ega üle võtta teiste riikide jahiseadusi. Oleme töötanud välja seaduse, mis lähtub meie enda vajadustest ja huvidest. Suur tänu, härra juhataja!

Suur tänu ettekande eest! Kas on küsimusi? Kolleeg Arvo Haug.

Jaht pidi eelnõu järgi muutuma aktiivseks puhkuse veetmise vormiks. Teatavasti võtavad maades, kus on jahipidamise traditsioon, jahist osa nii noorukid kui ka naised. Kas see seadus loob ka eeldusi, et Eestis võiks jahitraditsioon, mis on siin eelkõige meeste hobi, muutuda perekondlikuks ajaveetmise vormiks?

Aitäh küsimuse eest, härra Haug! Ma arvan, et see seadus aitab kindlasti sellele kaasa. Aga samas on see ikkagi inimeste otsustada. Kui nad tahavad jahil osaleda, siis ei ole vaja piiranguid ei naiste ega vajaduse korral ka laste (kui nende vanemad peavad seda vajalikuks) kaasahaaramisel. Minul endal kahjuks sellist traditsiooni ei ole olnud ja jahipidamine on minu jaoks jäänud kaugeks. Ma arvan aga, et on palju inimesi, kes võiksid seda heameelega kogu perekonnaga koos harrastada.

Tänan! Rainis Ruusamäe, palun!

Suur tänu, härra juhataja! Austatud härra majandusminister! Paragrahvi 3 lõige 2 määratleb väga selgelt ühe arvu: jahti võib pidada kinnisasjal, mille pindala ühes ringpiiris peab olema enam kui 20 hektarit. Millest selline arv? Teada on, et kinnisasi võib olla näiteks 19,9 hektarit. Kas see 0,1 hektarit välistab kinnisasja omaniku õiguse seal jahti pidada? Ma tõin lihtsalt ühe näite. Sellel arvul peaks olema mingi põhjendus.

Suur tänu küsimuse eest, härra Ruusamäe! Ise omal maal jahti pidada tohib eraisikust maaomanik, kelle kinnisasja suurus ühes ringpiiris on enam kui 20 hektarit. Miks? See on ligilähedane keskmise kinnisasja suurus. Isegi sellel territooriumil puudub normaalne jahipidamisvõimalus ulukite liialt madala asustustiheduse ja kinnisasja väikese pindala tõttu. See on seisukoht, millest on lähtunud Keskkonnaministeeriumi poolt seda protsessi juhtiv töögrupp.

Tänan! Vootele Hansen, palun!

Aitäh! Ma vaatan § 40 "Jahipidamisviisid". Siin on kirjas lubatud jahipidamisviisid ja see, mis puhul on jahipidamine keelatud. Me teame, et ühes Euroopa saareriigis, Suurbritannias, käib suur vaidlus selle üle, kas lubada ühte jahipidamisviisi, mis iseenesest ei ole Eestis traditsiooniliselt levinud olnud - rebasejahti hobustega. Kuna siin on pikalt kirjas, milline jahipidamine ei ole lubatud, küsin ma: kas teie teada Keskkonnaministeeriumi töögrupis arutati ka seda, et sõnaselgelt välja öelda, et meil hobusega jahti pidada ei või, kuigi see ei ole ka traditsiooniks olnud?

Aitäh, härra Hansen, selle väga hea küsimuse eest! Kuna ma kahjuks ise selle viljaka ja huvitava töögrupi töös ei osalenud, siis ei ole ma suuteline vastama, kas seda töögrupis arutati või mitte. Küll aga võib minule abiks olev Keskkonnaministeeriumi spetsialist Kaarel Roht seda heameelega teha, kui talle pärastpoole sõna antakse.

Selleks ongi kaasettekandja ette nähtud. Palun, härra Roht, me anname teile võimaluse vastata sellele küsimusele! Kas on vaja küsimust korrata või kuulsite te seda?

Aitäh, ma kuulsin küsimust! Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Lugupeetud küsimuse esitaja! Töögrupis arutati igasuguseid jahipidamisvõtteid ja -viise. Näiteks peale hobustega jahipidamise oli arutusel ka kullidega jahipidamine. Kuna me ise võib-olla kõikides küsimustes väga pädevad ei olnud, palusime abi valitsusvälistelt organisatsioonidelt, kullidega jahipidamise koha pealt Ornitoloogiaühingult, Looduskaitse Seltsilt ja ELF-ist. Hobustega jahipidamise ja rebaste koha pealt oli meil omal asi selge: see ei ole meil traditsionaalne jahipidamisviis. Jahiseadus annab volitusnormi jahieeskirja kehtestamiseks ja jahieeskiri kirjutab lahti kõik jahipidamisviisid. Enne sõda ei olnud seda jahipidamisviisi, ei olnud nõukogude ajal ja tõenäoliselt ei teki seda ka praegusel ajal. Ta ei ole meil traditsionaalne, täpselt samamoodi ei ole traditsionaalne jaht jahikullidega. Need jahipidamisviisid on välistatud.

Suur tänu! Küsimusi rohkem ei ole. Kaasettekandeks keskkonnakomisjoni nimel on sõna kolleeg Neinar Selil.

Aitäh, härra juhataja! Austatud Riigikogu! Jahiseaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 2001. aasta 23. oktoobril ja Riigikogu juhatus määras samal päeval keskkonnakomisjoni juhtivkomisjoniks. Jahiseadus on mõeldud asendama kehtivat jahikorralduse seadust ja selle alusel antud õigusakte, nagu jahipidamisõigust tõendavaid dokumente reguleerivad määrused jne. Jahiseaduse eelnõu ei sisalda endas põhimõtteliselt uusi aluseid, sest eelnõus kirjapandust lähtuvalt on jahindust korraldatud ja jahipidamist reguleeritud juba pikka aega. Keskkonnakomisjon on seaduseelnõu läbi arutanud, on kohtunud algataja esindajatega ja valitsusväliste organisatsioonide, eelkõige Eesti Loomakaitse Seltsiga. Seaduseelnõu peamised seisukohad on järgmised. Jahiulukivaru suurus ja jahiulukite sobivate elupaikade suurus ei võimalda seda ressurssi käsitleda majandusressursina, mistõttu on kavandatud, et jahti saaks pidada võimalikult suur arv inimesi. Edasi, jahiõigus on maaomaniku õigus, mis seisneb tema volis ise jahti pidada, oma maale inimesi jahile lubada, omal maal jahipidamist keelata või omal maal jahindust korraldada. Senised jahirendilepingud asendatakse jahipiirkonna kasutusõiguse lubadega, mis on kooskõlas lepingute ja lepinguväliste kohustuste seadusega. Asendamine toimub jahimaa korraldamise käigus. Jahimaa jaotatakse vähemalt 5000 hektari suurusteks jahipiirkondadeks. See suurus tuleneb suurulukile sobiva elupaiga minimaalsest pindalast. Jahipiirkonnad moodustab keskkonnaminister. Jahimaade sobivus ehk headus määratakse jahimaa korraldamise käigus. Lõpuks, jahipiirkonna kasutusõigus on tasuline, kusjuures tasu suurus sõltub jahimaa headusest. Valitsusvälised organisatsioonid on keskkonnakomisjoni tähelepanu juhtinud alljärgnevatele asjaoludele: seaduseelnõu seostele elupaikade konventsiooni ehk nn Berni konventsiooniga jahiulukite jahipidamise vahendite osas, seaduseelnõu vastuoludele loomakaitseseaduse ehk loomastiku kaitse ja kasutamise seadusega jahikoerte kasutamise osas, lubamatusele anda jahitunnistus nooremale kui 18-aastasele isikule ja, lõpetuseks, isikute ebavõrdsele kohtlemisele jahikoeraga jahipidamise osas. Keskkonnakomisjon ei pidanud neid puudusi ülemäära oluliseks ning otsustas 2001. aasta 4. detsembri istungil (4 poolt, 0 vastu, 0 erapooletut) suunata seaduseelnõu esimesele lugemisele ja esimene lugemine lõpetada ning määras muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2001. aasta 20. detsembri kella 12. Aitäh!

Suur tänu! Kas on küsimusi kaasettekandjale? Küsimusi ei ole. Keskkonnakomisjoni ettepanek on eelnõu 888 esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on fikseeritud, esimene lugemine on lõpetatud. Ma olen natukene kimbatuses, sest meie kolmapäevane istung on ebaharilikult vara lõppenud, aga midagi pole teha. Tänan teid koostöö eest ja soovin meeldivat õhtu jätku! Istungi lõpp kell 17.20.