Tere päevast, austatud kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu VI istungjärgu kuuendat töönädalat. Kui kolleegidel on üle anda seaduseelnõusid või arupärimisi, palun registreeruda! Vabariigi Valitsus täna seaduseelnõusid üle ei anna. Kolleeg Jaan Pöör.

Härra esimees! Lugupeetud Riigikogu! Ma võtan Riigikogu menetlusest tagasi Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 85 muutmise seaduse eelnõu 328. See probleem sai lahendatud KOKS-i muutmise seadusega, mille me võtsime vastu paar nädalat tagasi. President on selle seaduse välja kuulutanud ning eelmisel nädalal ilmus see ka Riigi Teatajas.

Austades algataja õigusi, on seaduseelnõu 328, Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 85 muutmise seaduse eelnõu, menetlusest tagasi võetud. Kolleeg Mart Meri.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Kultuurikomisjon algatab Riigikogu otsuse "Rahvusooperi nõukogu liikme nimetamise kohta" eelnõu, mille ma üle annan.

Tänan, Mart Meri!

Palun, Toomas Varek!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Annan Riigikogu juhatusele üle taotluse. Käesolevaga teen Keskerakonna fraktsiooni nimel ettepaneku täiendada Riigikogu täiskogu päevakorda ning paluda Kadri Jäätma, Tõnu Kõivu ja Paul-Eerik Rummo algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse §-de 3 ja 3¹ ning Riigikogu valimise seaduse §-de 2 ja 2¹ muutmise seaduse eelnõu 880 esimesel lugemisel, mis toimub juba käesoleval kolmapäeval, teha Vabariigi Valitsuse poolt kaasettekanne välisminister Toomas Hendrik Ilvesel. Sisuliselt on kõnealuse eelnõu puhul tegemist valitsuse eelnõuga, mida näitab ka see, et tema menetlemine on planeeritud kolmapäevaks, mil arutatakse valitsuse eelnõusid.

Lugupeetud kolleegid! Niisiis, menetlusest on välja langenud seaduseelnõu 328, kultuurikomisjoni algatatud Riigikogu otsusele nimetab juhatus juhtivkomisjoni kooskõlas kodukorraseadusega ja juhatus on teadmiseks võtnud Toomas Vareki ehk Keskerakonna fraktsiooni esimehe öeldu ning me anname selle edasi juhtivkomisjonile. Austatud Riigikogu, palun teeme kohaloleku kontrolli! Kohalolijaks registreeris ennast hetkel 76 Riigikogu liiget. Lugupeetud kolleegid! Järgnevalt tuleb meil kinnitada meie töönädala päevakord, mille projekt, loodan, on teie töölaudadel. Nagu nähtub projektist, on tänases, esmaspäevases päevakorras vastused kahele arupärimisele, teisipäeval on kavas nelja seaduseelnõu teine lugemine, kolmapäeval on päevakorras 24 punkti ning neljapäevane päevakord on sisustatud välispoliitika aruteluga. Kas kolleegidel on ettepanekuid, parandusi, täpsustusi töönädala päevakorra kohta? Jaanus Männik, palun!

Aitäh, härra juhataja! Me siin arutasime ja rehkendasime ja teeme nüüd ettepaneku eelnõu nr 880 esimene lugemine selle nädala päevakorrast välja arvata, sest nii kiiresti ja ilma valitsuse arvamust ära kuulamata oleks patt nii tähtsa asja kallale asuda.

Kes need "meie" on, Jaanus Männik? Kas see on Jaanus Männiku ettepanek?

Aitäh, härra juhataja! Palun vabandust, ma lootsin, et härra juhataja teab, mis fraktsioonist ma olen. See "meie" tähendab Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni.

Sellisel juhul võib juhataja pareerida selle mõtte sellega, et fraktsioonil on oma esimees ja aseesimees ning ma ei saanud aru, keda praegu esindab Jaanus Männik. Aga üle küsida tohib ikka. Rahvaliidu fraktsioon on teinud ettepaneku arvata töönädala päevakorrast välja kolmapäevase päevakorra 14. punkt, seaduseelnõu 880 esimene lugemine. See on meie tänasesse projekti pandud põhiseaduskomisjoni ettepanekul ja seetõttu ei jää meil üle muud kui jätta otsustamine üldkogule. Niisiis, meid ootab hääletusprotseduur. Liina Tõnisson, palun!

Suur tänu! Keskerakonna seisukoht sõltub suuresti sellest, mis otsuse te teete seoses härra Ilvese kaasettekandega. Meile jäi täiesti arusaamatuks, kui te teatasite, et selle küsimuse otsustab põhiseaduskomisjon. Kas nüüd juhib parlamenti põhiseaduskomisjon?

Ei, Liina Tõnisson, te teate ka ise, et ei juhi. Juhatus juhib. Aga kaasettekande küsimise õigus on komisjonil või algatajal. Riigikogu juhatus ei ole nimetatud eelnõu algataja ega ka juhtivkomisjon. Liina Tõnisson, palun!

Lugupeetud eesistuja! Me juhime teie tähelepanu asjaolule, et kuna põhiseaduskomisjon ei ole seda probleemi veel arutanud, siis on meie soov kirjutatud vee peale. Kui põhiseaduskomisjon oleks seda küsimust tänaseks arutanud, siis me teaksime, millised on seisukohad. Kuna põhiseaduskomisjon hakkab seda arutama alles homme, aga otsuse me teeme praegu, siis panete te meid sellisesse olukorda, kus me ei saa teha õigeid otsuseid. Sellest tulenes minu küsimus. On võrdlemisi arusaamatu, et päevakorda on võetud küsimus, mida veel ükski komisjon ei ole arutanud.

Kallis Liina Tõnisson! Ma olen sinuga täiesti ühte meelt ja ühel poolel. Ka mina sain sellest soovist teada praegu ja see soov edastatakse põhiseaduskomisjonile, kelle juhatus on määranud juhtivkomisjoniks. Ma ei saa rohkem mitte midagi teha. Juhatusel ei ole pädevust nimetada ilma komisjoni ettepanekuta komisjonipoolset kaasettekandjat. Selle otsuse saab vastu võtta ainult komisjon ise. Rahvaliidu fraktsiooni ettepanek jätta meie töönädala päevakorra projektist välja kolmapäevase päevakorra 14. punkt on siiski jõus. Kas võin selle hääletusele panna? Liia Hänni, palun!

Austatud juhataja! Kui tohib, siis ma ütlen põhiseaduskomisjoni nimel mõne sõna selgituseks. Põhiseaduskomisjon tegi nimelt tõepoolest selle küsimuse päevakorda paneku otsuse ja otsustab kaasettekandja homsel koosolekul. Nii et ilma kaasettekandjata see päevakorrapunkt kindlasti ei jää.

Jah, see on alati nii olnud. Niisiis, hääletame. Austatud Riigikogu, panen hääletusele Rahvaliidu fraktsiooni ettepaneku. Tiit Sinissaar, palun!

Aitäh, härra esimees! Isamaaliidu fraktsioon palub kuueminutilist vaheaega.

Palun! Kuueminutiline vaheaeg, mis lõpeb kell 15.15. Vaheaeg

Kolleegid, kell on 15.15. Isamaaliidu fraktsiooni suuliselt palutud vaheaeg on lõppenud. Kas juhataja saab ka kirjaliku palve selle kohta? Mai Treial, palun!

Aitäh, härra juhataja! Mul on küsimus, mis puudutab kodukorraseaduse § 57 lõiget 3. See ütleb sõnaselgelt, et juhtivkomisjoni ettepanekus võtta eelnõu päevakorda peab olema märgitud eelnõu pealkiri ja algataja, eelnõu registreerimisnumber, eelnõu Riigikogus arutamise soovitav kuupäev ja vajaduse korral kellaaeg, menetlemise etapp, päevakorrapunkti ettekandja ning kaasettekandja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht. Siit tekibki küsimus. Tegelikult oleks juhtivkomisjon pidanud need materjalid esitama juba tänaseks, et eelnõu päevakorda võtta, aga komisjon ei ole neid ju esitanud. Kuidas juhatus on saanud selle punkti siis praegu päevakorda võtta?

Aitäh! Juhatus saab päevakorda võtta ainult neid seaduseelnõusid, mis on saadetud komisjonist. Komisjon on kirjutanud kaasettekandjaks komisjoni esindaja. Meie tava on olnud, et me seda arvestame. Me ei arva, et kuskilt teisest komisjonist tuleb esindaja, vaid see tuleb põhiseaduskomisjonist. Me oleme seda käsitlenud just nii, et tulla vastu komisjonile. Vaheaeg on möödas. Kas võime alustada hääletust? Austatud Riigikogu, panen hääletusele Rahvaliidu fraktsiooni ettepaneku jätta töönädala päevakorra projektist välja seaduseelnõu 880 esimene lugemine. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 39 Riigikogu liiget, vastu on 32, 1 on erapooletu. Ettepanek leidis toetust ning seaduseelnõu 880 on töönädala päevakorrast välja langenud. Kas kolleegidel on veel ettepanekuid või proteste? Ei ole. Kas võin nüüd töönädala päevakorra kinnitamiseks hääletusele panna? Austatud Riigikogu, panen hääletusele täiskogu VI istungjärgu kuuenda töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Töönädala päevakorra kinnitamise poolt on 71 Riigikogu liiget, vastu on 2, erapooletuid on 8. Täiskogu VI istungjärgu kuuenda töönädala päevakord on kinnitatud.

Järgnevalt loen ette teated fraktsioonide liikmete istungitest osavõtu kohta. Jevgeni Tomberg Ühendatud Rahvapartei fraktsioonist puudub 21.-25. oktoobrini, sest ta on Strasbourg'is Moskva Poliitiliste Uuringute Kooli lõpuseminaril; Jaanus Männik Rahvaliidu fraktsioonist on 25. oktoobril Tihemetsa Tehnikumi nõukogu koosolekul; Jaanus Marrandi Keskerakonna fraktsioonist on 23. oktoobril Viljandis, nii nagu ka Urmas Laht; Ülo Tärno Keskerakonna fraktsioonist on 25. oktoobril linnajuhtimise konverentsil; Sven Mikser samast fraktsioonist on 25. oktoobril Paides ja Tiit Tammsaar Rahvaliidu fraktsioonist on 23. oktoobril Viljandis üritusel "Piimafoorum 2001". Riigikogu juhatuse otsuse alusel on Andres Tarand Mõõdukate fraktsioonist 21.-23. oktoobrini Brüsselis, Tiit Käbin, Liis Klaar ja Liina Tõnisson puuduvad 25.-27. oktoobrini osalemise tõttu Stockholmis naiste ja meeste võrdsete võimaluste teemalisel konverentsil. Meile ei ole andmeid esitanud Eesti Reformierakonna, Isamaaliidu ega Mõõdukate fraktsioon. Menetlusse võetud eelnõudest. Juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud: rahanduskomisjoni käesoleva aasta 17. oktoobril algatatud õigusaktides rahaühikute euroga asendamise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjoniks on määratud rahanduskomisjon, Riigikogu liikmete Peeter Kreitzbergi, Mihhail Stalnuhhini ja Vladimir Velmani käesoleva aasta 17. oktoobril algatatud Riigi Teataja seaduse täiendamise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjoniks on määratud põhiseaduskomisjon, ja Vabariigi Valitsuse käesoleva aasta 18. oktoobril algatatud raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjoniks on määratud sotsiaalkomisjon. Kolmapäeval, 24. oktoobril osalevad Riigikogu infotunnis järgmised valitsuskabineti liikmed: peaminister Mart Laar, teede- ja sideminister Toivo Jürgenson ja välisminister Toomas Hendrik Ilves.

Nüüd meie esmaspäevase päevakorra juurde. Esimesena tuleb vastamisele Riigikogu liikmete Mihhail Stalnuhhini, Edgar Savisaare, Toomas Vareki, Urmas Lahe, Arvo Jaaksoni ja Endel Paabi käesoleva aasta 11. septembril algatatud arupärimine Eesti Raudtee poolt kavandatava koondamise kohta. Arupärimine on esitatud teede- ja sideminister Toivo Jürgensonile. Toomas Varek, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud teede- ja sideminister Toivo Jürgenson! Kuus Riigikogu liiget on esitanud teile arupärimise. Teatavasti kavandab Eesti Raudtee skandaalse erastamiskonkursi võitnud ning enamusaktsionäriks saanud BRS lähema paari aasta jooksul kaotada ca 2000 töökohta, nendest ligi 400 Tapal. Teie olete kõnealuse erastamise jooksul korduvalt deklareerinud, et vastutate isiklikult kogu protsessi eest. Samuti olete teie ja mitmed teised valitsuskabineti liikmed pidanud raudtee erastamist ainuõigeks ning kogu kolmikliidu valitsuse õnnestunud otsuseks. Sellest teeme järelduse, et te olete kõik koos valmis vastutama ka kõigi tulemite eest, mis on seotud Eesti Raudtee juhtimisega ning majanduslike ja sotsiaalsete probleemidega. Nagu nüüdseks on selgunud, pole raudteed erastanud strateegiline investor, kuigi valitsus seadis just selle oma põhieesmärgiks. Lähiminevikku on jäänud hulk skandaale. Ühtlasi on ilmnenud, et erastamisleping ei sisalda ka eeldatavaid tööhõive- ja sotsiaalprogramme. Küll aga on leitud selles kõiges süüdlane Eesti Erastamisagentuuri peadirektori Jaak Liiviku isikus, kes enda sõnul ei olnud erastamislepingu allakirjutamise hetkeks ise selle sisuga päris kursis, kuid oli samas ilmselt kolmikliidu väga tugeva poliitilise surve all. Tema suhtes alustati 10. septembril kriminaalmenetlust ametiseisundi kuritarvitamise tunnustel. Avalikkuse ette on jõudnud veel mitmeid kummalisi signaale Raudteeameti juhi vahendusel, kes selle asemel, et pidada järelevalvet raudteeohutuse üle, avaldab arvamust ettevõtlusvabaduse ebaseadusliku piiramise kohta juhul, kui uutelt raudtee enamusomanikelt peaks nõutama vedurite katsetusi. Kokkuvõttes võib väita, et lepped on sõlmitud väga ühesuunaliselt ning eirates kõiki avalikke huve ja poolte kohustuste tasakaalu, mida võinuks eeldada. Seetõttu pole enam ka põhjust imestada, et mõõdukast eksmajandusminister Pärnoja ei soovinud Eesti Erastamisagentuuri Nõukogu esimehena kokku kutsuda nõukogu koosolekuid. 10. septembril vahendas uudisteagentuur ETA raudtee erastamistehingus Erastamisagentuuri nõustanud ning läbirääkimisi pidanud Väino Sarneti sõnu, kes väitis, et raudteetööliste tööhõive kohustus ei olnudki erastamislepingus eraldi sätestatud. "Raske öelda, miks, sest lisatingimused pidanuks kehtestama Erastamisagentuuri Nõukogu," sõnas härra Sarnet. Teile on esitatud kuus küsimust. Ma ei hakka neid küsimusi ette lugema. Arupärimise on esitanud Savisaar, Laht, Jaakson, Stalnuhhin, Paap ja Varek. Aitäh!

Suur tänu, Toomas Varek! Härra minister Toivo Jürgenson, palun teid Riigikogu kõnepulti, et te selgitaksite arupärimises toodud probleeme!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Austatud arupärijad! Ma jätkan küsimustega ja püüan neile esitamise järjekorras vastata. Kõigepealt arupärijate esimene küsimus. "Kas Te peate seda normaalseks ja riigi huvides toimunud tegevuseks, et erastades suurt infrastruktuuri, ei sisalda lepingud mingeid sotsiaalprogramme ega tööhõivekohustust uuele omanikule?" Riigi huvides on, et Eestis tegutsevad ettevõtted, kuulugu nad siis riigi- või erakapitalile, oleksid majanduslikult edukad. Edukad on ettevõtted, mis tegutsevad efektiivselt. Efektiivsuse suurendamise huvides on Eesti Raudtee töötajate arvu pidevalt vähendatud. Kui näiteks 1993. aastal töötas seal 9300 inimest, siis praegu on ettevõttes palgal 4200 inimest. Ettevõtte töötajate arv vähenes aasta-aastalt ka siis, kui tegemist oli riikliku omandivormiga, pärast erastamist see tendents tõenäoliselt jätkub. See jätkuks ka siis, kui raudtee kuuluks veel praegugi täielikult riigile. Kuigi raudteelaste arv on viimastel aastatel vähenenud tuhandete võrra, ei saa rääkida suurtest sotsiaalsetest tagajärgedest raudtee kontekstis. Seda seetõttu, et tööjõu optimeerimine on toimunud järk-järgult ning Eesti Raudtee on samal ajal rakendanud ka sotsiaalprogrammi. Sotsiaalprogrammist on rahastatud koondatud töötajate ümberõppekulusid ja muud sellist. Selliseid kohustusi ei tulnud sisse kirjutada erastamislepingusse. Neid põhimõtteid on arvestatud raudteelastega sõlmitud kollektiivlepingus, mille sõlmimisel kaitsevad töötajate huve ametiühingud. Kollektiivlepingu lisana on Eesti Raudtee ja ametiühingute vahel sõlmitud ka spetsiaalne sotsiaalprogramm. Tööhõive parandamiseks tuleb luua uusi töökohti, kus inimesed toodavad lisaväärtust. Vale oleks tööhõive taseme säilitamiseks hoida kunstlikult alles töökohti, mida pole majanduslikult mõtet pidada. Niimoodi paneksime äriühingute õlule sotsiaalsete probleemide lahendamise ja nõrgestaksime Eesti ettevõtete konkurentsivõimet. Ma ütleksin, et jutt on kahest eraldi tasandi küsimusest. Esiteks, Eesti Raudtee erastamine, mille eesmärk oli suurendada ettevõtte efektiivsust, ning, teiseks, tööhõiveküsimus, riik peab looma eeldusi uute töökohtade tekkeks. Seda küsimust ei lahendata üksikute ettevõtete kaupa ega erastamistehingute abil, vaid arvestades kogu Eesti tööealist elanikkonda ning luues soodsa majanduskeskkonna, kujundades haridussüsteemi, korraldades täiendus- ja ümberõppeprogramme, finantseerides jms. Näiteks, Eesti Raudtee erastamisest laekunud rahast läks arvestatav summa Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse käsutusse. See asutus tegeleb otseselt uute perspektiivikate äriprojektide toetamisega nende algstaadiumis. Kui need projektid edukalt tööle hakkavad, tekivad ka uued töökohad. "2. Millisena näete väljenduvat enda poliitilist vm vastutust Erastamisagentuuri Nõukogu liikmena ja selle erastamise eest vastutava ministrina?" Poliitikuna vastutan ma selle eest, et minu töö aitaks täita valitsuskoalitsiooni tegevuse aluseks võetud koalitsioonilepet. See on dokument, kus kajastuvad need programmilised seisukohad, mida kolmikliidu poliitikud Riigikogu valimiste ajal ja valitsust moodustades valijatele lubasid. Oma lubadusi tuleb täita. Üks tollal antud lubadustest oli ka Eesti Raudtee erastamine. Teede- ja sideministrina ning Erastamisagentuuri Nõukogu liikmena kandsin vastutust ka selle eest, et Riigikogu 25. veebruari 1999. aasta otsust "AS Eesti Raudtee ümberkujundamine ja erastamine" oleks vastavalt Riigikogu tahtele täidetud erastamisseaduses sätestatud korras. Erastamisnimekirja kantud ettevõtte erastamist korraldab vastavalt erastamisseaduse §-le 7 Erastamisagentuur. Ta on selles küsimuses ainupädev ja sõlmib riigi nimel erastatava riigivara ostu-müügilepingu. Leian, et kõnealuse Riigikogu otsusega Erastamisagentuurile pandud ülesanne on täidetud. "3. Millega põhjendate seda, et erastamislepped BRS-iga ei sisalda mingeid garantiisid töövõtjatele ümberõppe, uute töökohtade jm tööhõive ja sotsiaalsete tagatiste osas?" Erastamisagentuur lähtus Eesti Raudtee erastamise menetluse korraldamisel seadustes sätestatust. Eesti Raudtee uus omanik on võtnud enesele lepingulise kohustuse täita eranditeta kõiki Eesti Vabariigi seadusi ja ka Euroopa Liidu direktiivide sätteid, mis on juba Eestile kohustuslikud. Vastav säte Eesti Raudtee ostu-müügilepingus annab täieliku kindluse garantiide, ümberõppe, töökohtade ja muu sellise, samuti tööhõive ja sotsiaalsete tagatiste osas, selles ulatuses, mis on sätestatud seadustes. "4. Kas tööhõiveküsimuste teadlik kõrvalejätmine oli seotud kuidagi sellega, et Teile oli juba varem teada, kes on aktsiate tegelikud omanikud ja et sellist "tülikat" kohustust tuleb sel juhul täitma hakata Eesti enda ärimeestel?" Vastus on ei. "5. Millega põhjendate Raudteeameti juhi Oleg Epneri selgitusi 10. septembri Äripäevas: "Kuna Eestis puudub raudtee katsepolügoon, oleks katsetuste nõudmisel tegemist ettevõtluse seadusvastase kitsendamisega"?" Eestis puudub tõepoolest raudtee katsepolügoon. Raudteeseadus nõuab Eestis esmakordselt kasutusele võetava raudteeveeremi katsetamist, kuid katsetused ei pea toimuma Eesti Vabariigi territooriumil. Eesti Raudtee kavandab Ameerika päritolu vedurite ostmist ja Eesti Raudtee ning Raudteeamet on kokku leppinud, et enne vedurite kasutuselevõttu toimub nende testimine USA-s, kus polügoon on olemas. Testimise juures viibivad Raudteeameti tehnilised eksperdid, kes jälgivad, et vedurid vastaksid Eestis kehtestatud ohutusnõuetele. Kontrollitakse, kas vedurite juhtimis-, side- ja turvasüsteemid vastavad nõuetele, kas vedurid suudavad startida, vedada, pidurdada jne. Raudteeamet suhtub uute vedurite kasutuselevõttu Eesti Raudtee infrastruktuuril väga tõsiselt. Seetõttu valmistatakse ette lisatestimist Eesti Raudteele kuuluval infrastruktuuril, kus vedurid tegelikult sõitma hakkavad. Kuna meil polügoon puudub, siis tuleb kõne alla mõne raudteelõigu sulgemine testimise ajaks. Vastavalt tehnokontrolli eeskirjas sätestatud nõudele esitab AS Eesti Raudtee veeremi omanikuna Raudteeametile kooskõlastamiseks vedurite katsetamise metoodika. Lisaks sellele on Eesti Raudtee kohustatud USA päritoluga vedurid registreerima riiklikus raudteeveeremi registris. Enne registreerimist kontrollivad Raudteeameti riikliku järelevalve inspektorid vedurite vastavust tehnilistele nõuetele. Ka on Raudteeametil igal ajal õigus kontrollida raudteeliikluse ohutust ja raudteeveeremi vastavust kehtestatud nõuetele. "6. Milliseid samme kavandate omalt poolt astuda, et Tapal ja mitmetes teistes linnades, mida suurkoondamine puudutab, lahendada tööhõiveprobleeme?" Teede- ja Sideministeerium on teadlik, et Eesti Raudtee uuel juhtkonnal on kavas rakendada uusi tehnoloogilisi lahendusi, millega võib kaasneda töökohtade vähenemine. Siiski ei ole raudteel veel koondamisteateid laiali jagatud. Ka ei ole teatatud Tapa veduridepoo sulgemisest. Täna ei saa nimetada täpset koondatavate arvu, see lihtsalt ei ole veel üheselt selge. Spekulatiivselt on mainitud erinevaid numbreid. Need numbrid tulenevad BRS-i äriplaani analüüsimisest, mitte raudtee uue omaniku konkreetsetest väljaütlemistest. Analüüsi tulemusena on mainitud kuni 1800 inimese koondamist. Samas on planeeritud, et koondamine toimub pika aja jooksul. Kõne all on viieaastane periood. Pealegi oleks koondatavate hulgas suhteliselt palju, kuni 700 kontoritöötajat, kes leiavad kindlasti rakendust ka väljaspool raudteesüsteemi. Kuna koondamised ei toimu mitte korraga, vaid etapiti, mitme aasta jooksul, siis saame võimaluse lahendada tekkivaid tööhõiveprobleeme pikema perioodi jooksul. Nii ei ole ümberkorraldused tööjõuturul nii drastilised. Praegu Eesti Raudtee uus juhtkond alles selgitab, milliseid muutusi ettevõtte isikkoosseisus peetakse vajalikuks, seejärel selgub probleemi suurus ning vajadus riigi abi järele. Eesti Raudtee juhid on kinnitanud, et lisaks seadusest tulenevatele kompensatsioonidele, mis tuleb koondamiste puhul tagada, püüavad nad kindlustada ka koondatavate töötajate tulevikku. Samas suunas mõtleb ja tegutseb ka Tööturuamet: otsitakse kontakte ettevõtjatega, kes võiksid vajada seni raudteel töötanud kvalifitseeritud tööjõudu. Samuti on võimalik, et paljude raudteelaste oskusi rakendatakse ka edaspidi samas ettevõttes, ainult mõnes teises asulas, näiteks Tapa asemel Tallinnas. Lahenduste otsimisel käib tihe koostöö raudteelasi ühendavate organisatsioonide Eesti Raudteelaste Ametiühingu ja Eesti Vedurimeeste Ametiühinguliiduga. Eesti Raudtee ja ametiühingute poolt tööhõivet ja sotsiaalküsimusi käsitleva kokkuleppe sõlmimiseks moodustatud töögrupi juures tegutsevad nii Sotsiaalministeeriumi kui ka Teede- ja Sideministeeriumi esindajad, kelle ülesanne on välja selgitada vajadus riigi abi järele ja asuda seejärel seda abi korraldama. Kuid enne seda peab jõudma selgusele, mil määral lahendab probleemid ettevõtte ja ametiühingute vahel sõlmitav kokkulepe. Mul on põhjust arvata, et sellest tuleb väga põhjalik dokument, mis hõlmab koondamishüvitiste ja lisatoetuste maksmise, Eesti Raudtee abi uute töökohtade leidmiseks, ümberõppe finantseerimise, psühholoogilise nõustamise jne. Kuni kokkuleppe sõlmimiseni on raudtee juhtkond lubanud koondamistest hoiduda. Kui ma enne ütlesin, et numbrid koondatavate arvu kohta on spekulatiivsed, siis nüüd lisaksin veel paar lauset, mis puudutavad tööhõive olukorda Tapal. Nagu ma mainisin, ei ole ametlikku teadet Tapa veduridepoo sulgemise kohta. Mul on andmeid, et ettevõtte juhtkond otsib depoo ...

Härra minister, ma palun vabandust! Edgar Savisaar, Riigikogu saalis on mobiiltelefoniga kõnelemine keelatud! Härra minister, palun!

Aitäh! Lisaks Eesti Raudtee enda veduritele, mida ettevõte kavatseb hakata remontima Tallinnas, otsitakse võimalusi hakata Tapal remontima teistele, põhiliselt väljaspool Eestit tegutsevatele raudteeoperaatoritele kuuluvaid vedureid. Eesti Raudtee juhtkond soovib depoole kliente leida, remonditeenuse eest lisaraha teenida ja nii töökohti säilitada. Loodame, et see neil ka õnnestub. Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Arupärijatel on küsimusi. Edgar Savisaar, palun!

Suur tänu! Härra minister! Te tuginesite BRS-i äriplaanile, millele ka viitasite. Ma olen natuke segaduses, sest ETV saates "Insider" teatas Marcel Vichmann, et BRS pidi ära ostma ja hakkama täitma mitte oma äriplaani, vaid RER-i äriplaani. Nii et võib-olla te vihjasite valele dokumendile. Edasi, nagu sellest saatest selgus, moodustati enne raudtee erastamist tegelikult kartell ning BRS ja RER leppisid tingimused kokku, mis minu arvates on seadusvastane. Kui üks pool ei ole teisele poolele kätte andnud seda 70 miljonit krooni, siis kas selle 70 miljonit peavad kinni maksma rongiga sõitvad inimesed või annab riik selles ulatuses toetust? Kas te olete teinud, härra minister, arvutusi selle kohta, kui palju veel on vaja töökohti koondada, et see 70 miljonit kokku saada ja BRS-i võlg RER-ile ära maksta?

Suur tänu! Esiteks, niisuguseid spekulatsioone ma siit Riigikogu puldist küll kommenteerima ei hakka. Härra Savisaarel on segi reisijavedu ja kaubavedu. Teatavasti räägime me praegu Eesti Raudteest ja Eesti Raudtee tööhõiveprobleemidest. Nii et päris kindlasti reisijad, kes liiguvad näiteks Edelaraudtee, Elektriraudtee või ka EVR Ekspressi rongidega, Eesti Raudtee kaubavedu kinni maksma ei hakka. Mis puutub spekulatsioonidesse, kes kellele ja mida Eesti ärimaailmas võlgu on, siis nendega ma siin Riigikogu puldis muidugi tegelema ei hakka. Mul puudub selle kohta informatsioon ja ka õigus seda kommenteerida.

Tänan! Kolleeg Ülo Tootsen.

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Te räägite siin sellises toonis, et ega sel koondamisel ei olegi mingit väga kurba tagajärge, kõik õpetatakse ümber, kõik leiavad uue töökoha. Kas te saaksite mulle öelda, kui suures mahus ja millistes kohtades on kavandatud see ümberõpe, milliste koolide, kursuste baasil ja millist uut eriala on võimalik raudteelastel, näiteks vagunisaatjatel või koostajatel, omandada?

Suur tänu, härra Tootsen! Kõigepealt, nagu ma oma vastuses viitasin, ei ole konkreetseid numbreid täna siit Riigikogu puldist võimalik öelda, siis tegeleksin ma spekulatsioonidega. Nagu ma teile ütlesin, need protsessid ning läbirääkimised ametiühingute ja Eesti Raudtee juhtkonna vahel käivad. Küll aga võin ma mõnest numbrist juba praegu rääkida. Näiteks Tapal töötab Eesti Raudteega seotud töökohtadel 500 kuni 600 inimest, nendest töötab Tapa vagunidepoos 187. Nende koondamisest ei ole praegu üldse juttu. Sellele ei ole viidanud ka paljuräägitud BRS-i äriplaan, mis nüüd on Eesti Raudtee äriplaan. Tapa veduridepoos tegeleb konkreetselt vedurite remondi- ja hooldetöödega kokku 183 inimest. See 183 on maksimum, millest praegu üldse juttu võib olla. Äriplaani järgi on kavas viia vedurite remontimine Tapalt üle Tallinnasse. Kui paljusid neist 183 inimesest koondamised tegelikult puudutavad, seda näitavad läbirääkimised. Praegu ei ole kumbki osapool konkreetseid arve avaldanud. Kui konkreetsed plaanid on selgunud, siis saame ka pidada läbirääkimisi. Ametiühingute ja Eesti Raudtee vahel on läbirääkimised jõudnud niisugusesse faasi, et on võimalik selgelt formuleerida riigi roll, seda nii nende võimaluste abil, mida pakub Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Ida-Virumaa tööhõiveprogramm kui ka tehnokülade loomise programm, mis on mõeldud otseselt uute ettevõtete loomiseks. Eesti Raudtee juhtkond on väitnud, et käivad intensiivsed läbirääkimised veduridepoo tegevuse jätkumiseks Tapal, kas hanketööde korras või mingi muu skeemi järgi. Aga ma veel kordan, et need on veel suhteliselt spekulatiivsed jutud. Kui asi on jõudnud otsustamise faasi, siis saame rääkida konkreetsetest programmidest ja konkreetsetest numbritest.

Tänan! Arupärija Toomas Varek, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Ega ma teie juttu päris tõsiselt võtta ei saa. Ma tõmban siin tahes-tahtmata paralleeli Edelaraudteega. Kui seda erastati, siis te ka lubasite, et bussiliiklus hakkab tööle ja on vaja teid ehitada. Aga olukord on Eestis muutunud, bussiliiklus on uuesti tagasi tõmbunud ja raudteed on hakatud rohkem kasutama. Kuid te mainisite küsimustele vastates, et riik peab looma uusi töökohti, kui kuskil koondatakse. Nagu ma teie vastusest aru saan, sellega ka tegeldakse. Väljatöötamisel on spetsiaalne sotsiaalne programm ehk tööhõiveprogramm, mis puudutab ka Tapa veduridepooga seotud tööliste koondamist. Kas see sotsiaalne programm on ikka väljatöötamisel ja kas see sotsiaalne programm, mis tööhõivet puudutab, on ka omavalitsusüksustega kooskõlastatud?

Suur tänu! Konkreetsed toimingud, nagu ma eespool viitasin, selguvad ikkagi siis, kui kokkulepped Eesti Raudtee ja ametiühingute vahel on sõlmitud. Nagu ma oma vastuses viitasin, on eri ministeeriumide inimesed ka kogu aeg selle läbirääkimiste protsessi juures, et vastavalt tekkinud olukorrale hakata kavandama juba reaalseid programme, mis on täidetud reaalsete numbritega. Küsimuse esimeses pooles viitasite sellele, et bussiliiklust tihendati seoses rongiliinide vähendamisega ning siis jälle vähendati. See ei vasta tõele. Need bussiliinid, mis avati pärast reisirongiliikluse vähendamist, töötavad, neid ei ole keegi vähendanud. Vahepeal on tõesti tihendatud reisirongiliiklust umbes kolmandiku võrra, võrreldes sellega, mis enne oli, aga keegi ei ole hakanud bussiliiklust vähendama. Ka järgmise aasta eelarve projektis on arvestatud kümmet miljonit krooni, mis eraldati lisaliinide avamiseks.

Tänan! Arupärija Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Oma vastustes tunnistasite te ikkagi, et koondamised tulevad, kusjuures mainisite vähemalt 700 kontoritöötajat. Te ütlesite, et riigi abiga kindlustatakse koondatavate tulevik, kuid nende 700 kohta kõlas teilt selline lause, et küll nad leiavad endale töö, kontoritöötajatel sellega probleeme ei teki. Oletame, et see kontoritöötaja on keskmine raamatupidaja. Kust ilmuvad välja need vähemalt 700 väikeettevõtet, kes võtavad tööle 700 raamatupidajat või muud kontoritöötajat? Kas te kujutate endale üldse ette olukorda Virumaal?

Suur tänu! Kõigepealt, ma viitasin üldistele numbritele, mis iseloomustavad Eesti Raudtee töötajaskonda, seda, kui suur see oli kuus-seitse aastat tagasi, ligi 10 000, ma mainisin, et see on pidev protsess, mis ei toimu ühe hoobiga. Nüüd on tekkinud meil ühine mure ja on tekkinud ka niisugune arvamus, et Tapal võib toimuda kontsentreeritum töökohtade vähenemine, seda just vedureid remontivate ja rekonstrueerivate töömeeste hulgas, spetsialistide hulgas, keda kokku on 187. Aga oma sõnavõtus ma viitasin, et nende töötajate hulgas on suhteliselt suur hulk inimesi, põhiliselt kontoritöötajad, kes töötavad piirkondades, kus niisugust tüüpi tööjõu järele on tavaliselt suur vajadus. Veel, kui me vaatame, et see koondamine on hajutatud pikema aja peale, siis näeme, et majanduses toimub normaalne protsess: osas ettevõtetes töötajaskond väheneb, teistes jälle suureneb, luuakse uusi töökohti. Kui Ida-Virumaal või kuskil mujal arvatakse, et mõne ettevõttega tekib analoogseid probleeme (näiteks, ma saan emotsionaalselt täiesti aru, et see küsimus kerkis üles Tapal, sest kuigi Tapa pole mitte päris monofunktsionaalne, saavad väga paljud Tapa inimesed tööd Eesti Raudteelt), siis tuleb nende küsimustega tegelda ja Eesti seadused ning kehtivad lepingud annavad kindlustunde, et sellega tegeldakse, sellest probleemist ei vaadata mööda.

Tänan! Arupärija Urmas Laht, palun!

Suur tänu, härra juhataja! Lugupeetud minister! Te lugesite ette mõningad täpsustatud arvud, mis puudutasid Tapa vagunidepood, ja väitsite, et seal töötab 500-600 inimest. Mulle jäi küll arusaamatuks see, et algul te ütlesite, et otseselt vagunidepoos on tööl 187 inimest, ja pärast väitsite, et 183. Ütleme, et ca 200 inimest ilmselt jääksid tööle, sest on olemas omaette programm, vedureid tuuakse mujalt ja neid remonditakse seal. Küsimus on nendes ülejäänud 300-400 inimeses. Kas need kindlustatakse samamoodi tööga? Kas nad leiavad tööd sealsamas Tapal või kavatsete te neid tuua ka teistesse regioonidesse, näiteks Tamsallu, Rakverre, Tallinna või kuhu tahes?

Suur tänu! Ma pidasin silmas kõiki Tapa raudteesõlmes hõivatud inimesi või töötajaid, kes saavad tööd Eesti Raudteelt. Üks osa raudteesõlmest on Tapa vagunidepoo, teine osa on vedurite remonditöökoda, lisaks on veel raudteejaam, kaubajaam ja kõik sinna juurde kuuluv. Kõik need ülejäänud inimesed on seotud Tapa raudteesõlmega, Tapa raudteejaamaga, ja nad ei tööta küll nendes struktuuriüksustes, aga nad saavad tööd Eesti Raudteelt. Nende kontsentreeritud ja massilist koondamist ei ole praegu päevakorrale kerkinud. Jutt on praegu sellest, et Eesti Raudtee äriplaanis on kirjas, et Eesti Raudtee kavandab vedurite jooksva remondi viia Tapalt Tallinnasse. Siis tekkis mulje, et nüüd kaob Tapal üldse igasugune raudteega seotud asjaajamine ära, ja kuna Tapal on ikkagi väga paljud inimesed raudteega seotud, siis tekitab see suuri sotsiaalseid probleeme. Neid numbreid esile tuues tahtsin ma iseloomustada nende probleemide suurust. Kui ka 187 inimest jääb Tapal ilma tööta, siis Tapa suurust arvestades on see suur probleem ja sellepärast tegeldakse selle asjaga niimoodi, nagu ma kirjeldasin, ning vajaduse korral kulutatakse vastavaid ressursse.

Tänan! Kolleeg Tiit Toomsalu.

Tänan, härra juhataja! Härra minister! Oma sõnavõtus te nimetasite, et koondamine oleks Eesti Raudteel ja Tapal nagunii aset leidnud, vaatamata sellele, kas raudtee erastati või oleks raudtee jäänud riigi omandisse. Sellega te rõhutasite veel kord majanduspoliitilist käsitlust, mille kohaselt ei ole vahet riigiettevõtte, riigiaktsiaseltsi ega muu omandivormiga aktsiaseltsi vahel. Kasum, kasum ja veel kord kasum peab olema. Seda seisukohta ei jaga paljud-paljud Lääne-Euroopa ja Euroopa Liidu arenenud maad, kus ka nii mõneski riigis kuulub raudtee riigile ja kus leitakse, et riigiettevõtlusel on hoopis teised funktsioonid, selleks pole mitte ainult kasumi tagaajamine, vaid ka teatud protsesside reguleerimine, näiteks tööturu reguleerimine. Kuna rahvas täna meid kuulab, tahan ma esitada poliitilis-filosoofilise küsimuse Isamaaliidu ministrile, kes esindab kolmikliitu. Kas tõesti kolmikliidu valitsus jagab senini seisukohta, et riigiettevõte peab samuti ainult kasumit teenima, mitte aga tasakaalustama turgu, kaasa arvatud tööjõuturgu, ja tagama selle kaudu sotsiaalset turvalisust?

Suur tänu! Eestis peavad ka riigi omandis olevad ettevõtted, kui nad tegutsevad aktsiaseltsidena (välja arvatud need juhtumid, kus ühele või teisele ettevõttele makstakse riigieelarvest sihtotstarbelist toetust mingi teenuse saamiseks, näiteks reisijaveoks raudteel), töötama efektiivselt ja kasumlikult, nad ei tohi minna pankrotti. Rahvas on nende kätte usaldanud vara, nad ei tohi seda vara kasutada nii, et see vara ära kaoks. Kui me vaatame teie viidatud sotsiaalset aspekti, siis ka siin peab see suhe olema väga selge. Näiteks reisijaveo üle me siin Riigikogus diskuteerisime, Riigikogu kiitis heaks otsuse eelnõu, millega fikseeriti, kui palju riik doteerib reisijavedu raudteel. Siin on olemas väga tugev sotsiaalne aspekt. Kui me võtame ainult ärilisest seisukohast, siis reisijavedu raudteel Eesti tingimustes ei toimuks, sest piletihind oleks lihtsalt niivõrd kõrge. Väga paljusid aspekte arvesse võttes, millest me oleme siin ka väga palju rääkinud (sealhulgas on nii transpordipoliitilised, regionaalpoliitilised kui ka tööhõivepoliitilised aspektid), otsustas Riigikogu teatud raha eraldada. Ma vaidlen teile selles mõttes vastu, et neile asjadele ei saa niimoodi ühe mõõdupuuga läheneda, vaid tuleb selgelt vaadata, mis ülesanded on ühele või teisele ettevõttele pandud, ja need ülesanded tuleb ka väga selgelt esitada. Kui on tegemist aktsiaseltsiga, mille aktsiad kuuluvad 100% riigile ja sealjuures ei ole mingisugust riigi tellimust ega ka toetust riigieelarvest, siis on selle aktsiaseltsi kohustus töötada efektiivselt, nii et ta pankrotti ei lähe.

Tänan! Kolleeg Jaanus Männik.

Aitäh, härra juhataja! Härra Jürgenson! Ma olen alati imetlenud teie külma närvi niisuguste mastaapsete n-ö lörriminekute taustal. Nüüd te räägite meile siin samasuguse rahuga nagu kogu aeg, et meie koos teiega. Meie oleme teile vähemalt kaks korda püüdnud umbusaldust avaldada ja püüdnud igatepidi neid hirmsaid tagajärgi, mis praegu on juhtunud, ära hoida, aga see pole mitte kuidagi mõjunud. Tapa poisina on mulle täpselt teada, kuidas need asjad seal käivad, mis seal nüüd tulema hakkab ja juba tulemas on. Kahtlemata on Eesti Raudtee erastamise lörriminek umbes niisama mastaapne, kui oli kunagise tootmiskoondise Ookean ära varastada laskmine Eesti riigilt ja nagu on elektrijaamade erastamise lörriminek. Teie kolleeg minister Pärnoja vähemalt lõpuks taipas ja asus n-ö vähe rahulikuma ameti peale. Kui kaua teil selleks aega võib minna?

Ma ei saanud küsimusest aru.

Kas Jaanus Männik on nõus kordama?

Aitäh! Ma täpsustan. Kas teie arvates ei ole mitte midagi lahti ja kõik need sammud on ikkagi kõigele vaatamata põhjendatud ja teil tagasiastumiskavatsust ei mõlgu üldse peas?

Ei mõlgu. Kui me vaatame nüüd neid tehtud samme ja jääme Tapa depoo juurde, siis näeme, et need probleemid, mis võivad tekkida, vajavad väga suurt tähelepanu ja seda juba nüüd, aga mitte siis, kui on hilja. Sellepärast on riik võtnud läbirääkimistel ametiühingute ja Eesti Raudtee vahel väga aktiivse positsiooni. Me tunneme muret selle pärast, ega seal ei toimu mingisuguseid järske tagasilööke ka tööhõivevaldkonnas.

Tänan! Toomas Varek jõuab veel küsida.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Tööhõiveprogrammi jaoks on kõigepealt vaja raha. Kas see raha tuleb otse riigieelarvest, eraldi realt, või tuleb ta Sotsiaalministeeriumi kaudu või Teede- ja Sideministeeriumi kaudu? Kuidas on see praegu menetluses olevasse riigieelarvesse sisse pandud?

Suur tänu! Vastavalt erastamisest laekuva raha kasutamise seadusele kantakse erastamisest saadavast rahast 25% Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele ning sealtkaudu finantseeritakse programme, mis on seotud töökohtade loomisega, 15% kantakse eelarvevälisesse omandireformi reservfondi ja ülejäänud 60% kantakse riigi stabiliseerimisreservi. Nüüd nendest programmidest, millest me täna räägime. Juhul kui mingisugused vajadused tekivad, siis on võimalik neid finantseerida sellest 15% erastamisrahast, mis laekub omandireformi reservfondi, seda on alati ka tehtud, kui seda tüüpi küsimused on tekkinud. Jooksva aasta eelarve eelnõus see raha ei kajastu. Eraldi seadusega on loodud fond, kuhu erastamisest laekuvat raha kogutakse.

Suur tänu, härra minister! Küsimuste esitamiseks ettenähtud 20 minutit on läbi saanud. Kes arupärijatest kasutab ära õiguse viieminutiliseks kõneks puldist? Toomas Varek, palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud teede- ja sideminister! Eesti Raudtee kava sulgeda Tapa veduridepoo tähendab linnale suurt sotsiaalset katastroofi, kuigi depoo sulgemise tagajärgi on praegu väga raske hinnata. Võhma ja Oru kogemused on riigil ja omavalitsustel olemas, kuid peamisteks kannatajateks jäid ka siis ikkagi koondatud töötajad. Tapal elab umbes 7000 elanikku, kellest 2500 käib tööl ning umbes 40-50% on otseselt või kaudselt seotud raudteega. Raudteega on seotud ka suur hulk Tapa tuluallikatest. Koos Narva, Tartu ja Valga filiaalidega annab Tapa vagunidepoo tööd 750 inimesele. Kurvaks teeb ka see, et näiteks üks ettevõtja, kes oli planeerinud Tapale investeerida, loobus oma plaanist, sest Tapal kaubandusega tegelevad firmad peavad arvestama, et tulevikus võib tarbijate hulk väheneda. Investori meelemuutuse põhjuseks võib pidada just Tapa veduridepoo ähmast saatust. Praegu töötab AS-is Eesti Raudtee 4300 inimest. BRS kavandab viie aasta jooksul vähendada Eesti Raudtee töötajaskonda 1800 inimese võrra. Kuigi koondamine on kavandatud viiele aastale, kavandab BRS 2002. aastal koondada ligi 1000 inimest. Seoses Tapa vagunidepoo sulgemisega suletakse ka Narvas, Tartus ja Valgas asuvad filiaalid ning edaspidi remonditakse vedureid Tallinnas. Kas see on regionaalne tööhõivepoliitika, kui kogu ettevõtlus ja tööhõive läheb suurlinna ja pealegi veel pealinna? Vabariigi Valitsus, samuti Erastamisagentuur, kes nõustus raudtee erastamise tingimustega ilma lahenditeta sotsiaalsetele tööhõiveprobleemidele, st uute töökohtade loomiseta, ei ole võtnud ega suvatse võtta arutusele ega arvestada Raudteelaste Ametiühingu ja Vedurimeeste Ametiühinguliidu protestidega. Samuti ei informeerita kohalikku omavalitsust Tapa linna Tapa vagunidepoo sulgemisest. Eesti Raudtee uue juhatuse kavandatud koondamiste hirmus elav Tapa vagunidepoo on pannud Tapa omavalitsuse mõtlema uute töökohtade rajamise peale, milleks võib riigil kuluda sadu miljoneid kroone. See, kui inimesed saavad ainult väljaõppe ning kopsakad lahkumishüvitised, ei ole probleemi lahendus. Lahendus oleks see, kui koondatud inimesed saaksid endale uue töökoha. Ka ametiühingud soovivad, et Eesti Raudteest vabatahtlikult lahkujad saaksid kindlas ulatuses lahkumishüvitisi, ning et ettevõte tagaks neile teatud ulatuses õppekulude katmise, ja nendele töötajatele, kes mõne aasta pärast pensionile jäävad, säilitaks raudteefirma koondamise puhul kuni pensionieani vähemalt poole igakuisest sissetulekust. Miks me räägime täna Tapast? Virumaal on tööhõivega väga palju probleeme. Tapale tahavad arupärijad sellepärast tähelepanu juhtida, et lähitulevikus, selle aasta lõpuks on kavandatud Ida-Virumaal Ahtme kaevanduse sulgemine, kus kerkivad üles täpselt samasugused probleemid. Kui tööhõiveprobleemidele lähenetakse selliselt, nagu härra minister praegu välja tõi, et valitsuse poole pealt on kõik ilus, siis seda me lihtsalt uskuda ei saa. Väga tõsiselt tuleb võtta arutusele tööhõiveprobleemid terves Eestis, aga eelkõige just Virumaal. Suur aitäh!

Suur tänu, Toomas Varek! Austatud Riigikogu! Kas on vaja avada läbirääkimisi? On. Tiit Toomsalu, sõnavõtt kohalt, palun!

Tänan, härra juhataja! Ma soovin avaldada oma mõtet ja seda jätkuna härra ministri kommentaarile minu küsimusele selle kohta, kas riiklik, riigile kuuluv ettevõtlus, tuginegu ta aktsiapõhimõtetele või mingitele muudele põhimõtetele, peaks ilmtingimata ainult kasumit taga ajama. See puudutab ka Eesti Raudteed. Ma tahan avaldada sügavat nördimust, et selline eestimaalaslikult kolklik arusaam riigiettevõtluse, riigikapitali funktsioneerimisest on senini kolmikliidu ja isamaalasest ministri seisukoht. Mina leian, et riigi ülesanded ettevõtluse kaudu on palju laiemad, nad peavad reguleerima tööjõuturgu, reguleerima kaubaturgu, reguleerima kapitaliturgu, mitte aga kasumit taga ajama. Riigiettevõte võib ja tohib olla ka kahjumis, kui seda on vaja muul eesmärgil. Aitäh!

Suur tänu! Jaanus Männik, palun, sõnavõtt kohalt!

Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Austatud kolleegid! Ei ole mingit kahtlust, et suurettevõtete, strateegilise tähtsusega ettevõtete, nii elektrijaamade, Narva Elektrijaamade kui ka raudtee erastamise puhul on just nende lepingute näol, nende tingimuste näol, selle läbimõtlematuse näol ja nende tagajärgede näol tegemist ühega kahest - kas riikliku rumaluse või kuritegevusega. Ma olen siiski seisukohal, et tegemist on mõlemaga. Kumba on rohkem, kumba vähem, seda on raske öelda. Kuid nii ta nähtavasti on. Minu arvates on ainuke võimalus, et kõik asjaosalised peaksid saama selle eest teenitud palga. Aitäh!

Suur tänu! Ekraan on tühi. Kas võime läbirääkimised lõpetada? Läbirääkimised on lõpetatud. On lõppsõnavõimalus. Härra minister ei soovi sõna, arupärijad samuti mitte. Esimese arupärimise käsitlemine on lõpetatud. Järgnevalt tuleb vastamisele Riigikogu liikmete Mihhail Stalnuhhini, Edgar Savisaare, Toomas Vareki, Urmas Lahe, Arvo Jaaksoni ja Endel Paabi käesoleva aasta 12. septembril esitatud arupärimine olukorra kohta, mis on tekkimas Tapal pärast raudtee erastamist. Arupärimine on esitatud rahandusministrile. Ma palun arupärijate nimel kõnepulti Urmas Lahe, et ta tutvustaks arupärimise sisu ka kolleegidele!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Lugupeetud minister! Tahtsin öelda "ministrid", aga tuleb öelda "minister". Edgar Savisaar, Arvo Jaakson, Endel Paap, Mihhail Stalnuhhin, Toomas Varek ja mina esitame arupärimise, mis on tingitud suurest murest selle pärast, mis toimub praegu üle Eesti seoses Eesti Raudtee erastamise ja sellest tulenevate probleemidega. Nii mind kui minu kolleege teeb ärevaks see, mis toimub Eesti Raudtee erastamisel, ja eelkõige see, mis hakkab toimuma Tapal. Eelmisele arupärimisele vastates süstis härra teede- ja sideminister saali optimismi, öeldes, et mingit katastroofi ei toimu, kuid ärevus kohalike elanike, eelkõige ettevõtjate seas on küllaltki tunnetatav. Kohtusin hiljuti Tapa Soojuse juhtidega, eesmärgiga uurida, kuidas ettevõte suudab kütteperioodil oma probleeme lahendada. Neil olid küsimused: mis saab Tapa vagunidepoo töötajatest, kuidas suudetakse tagada neile töökohad, kuidas suudavad nad tasuda kütte eest, kuidas on võimalik kütta maju, kui on teada, et nendele elamutele ei ole paigaldatud veel eraldi soojusmõõtureid ja kütta tuleb maju tervenisti ehk tervet linna korraga? Lääne-Virumaa on senini olnud maakond, kus suuri sotsiaalseid katastroofe pole olnud, neid ei ole olnud ka monofunktsionaalsetes asulates, pean silmas Tapat, Tamsalut ja veel mõnda väiksemat. Tõsiseid probleeme ei ole olnud. Kohalike omavalitsuste ja ettevõtjate ladusa koostöö abil on suudetud kõik sellised olukorrad ära hoida. Praegu teeb mitmele Riigikogu liikmele muret just olukord Tapal ning Eesti Erastamisagentuuri ja Eesti Raudtee nõukogu vahel sõlmitud leping. Tõsi küll, Riigikogu liige ja selle kandi mees Tõnu Kõiv oli Eesti Raudtee nõukogu esimees ja jättis kahe silma vahele kõik sotsiaalsete probleemidega seotud küsimused. Pole kahtlust, et selline töökohtade kaotus on Tapa-suurusele linnale täielik katastroof, lüües segi omavalitsuse eelarve, mis omakorda hakkab mõjutama kogu linna ja selle elukeskkonna kvaliteeti paljudeks aastateks. Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse §-le 65 kuuluvad Rahandusministeeriumi valitsemisalasse valitsuse finants- ja ressursihalduspoliitika ning riigi eelarvepoliitika kavandamise koordineerimine ja elluviimine, maksu- ja tollipoliitika kavandamine ja elluviimine, majandusanalüüs ja -prognoos, konkurentsijärelevalve, riiklik statistika jne. Lähtuvalt eeltoodust ja Eesti Raudtee uue omaniku soovist koondada ca 400 inimest Tapal ja üle riigi peaaegu 2000, on meil härra rahandusministrile kuus küsimust. Kas infrastruktuuriettevõtte erastamine on tema hinnangul toimunud tavapraktikat järgides, kui lepingust on kõrvale jäetud tööhõivekohustused jmt sotsiaalseid garantiisid puudutavad kohustused? Samamoodi tunneme me huvi, milliseid finantsallikaid ta rahandusministrina Tapa linnavõimule soovitab, kas ta on neile valmis lubama abi, toetust riigieelarvest, et üle elada see kriitiline periood, mis on pärast koondamisi tulemas. Meil on veel mitmeid küsimusi, millele ootame härra ministrilt vastust. Aitäh!

Suur tänu, Urmas Laht! Härra rahandusminister Siim Kallas, palun sind Riigikogu kõnepulti arupärimises toodud küsimustele vastama!

Härra esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Kas ma pean küsimused ka ette lugema?

Stenogrammi huvides peaks kindlasti lugema.

Selge. Siis ma loen. Esimene küsimus, mis mulle esitati, oli järgmine: "Riigikontrolör on korduvalt juhtinud ministrite tähelepanu sellele, et nn poliitilisi otsuseid ei viida ellu eesmärgistatult ega hinnata hiljem ka nende tulemuslikkust. Kuidas hindate Teie asjaosalisena Eesti Raudtee erastamise tulemust, kus üks pool, riik, on lepinguga saanud endale vaid kohustused, uus omanik BRS aga õigused?" AS-i Eesti Raudtee erastamise tulemuste kohta leian, et need ei olnud ideaalsed, kuid tervikuna võib neid lugeda Eesti riigile rahuldavaks. Kindlasti oleme me kahe-kolme aasta pärast tunduvalt targemad ning näeme, kuidas areneb transiidimajandus ja Eesti Raudtee äriplaani täitmine, ning kas ja mis ulatuses tuleb riigil veel oma erastamislepingust tulenevaid kohustusi täita. Juba praegu võime aga kindlalt öelda, et väide, nagu oleks AS-i Eesti Raudtee erastamise tagajärjel riik saanud endale vaid kohustused ja uus omanik Baltic Rail Services OÜ vaid õigused, ei vasta tegelikkusele. Baltic Rail Services ja AS Eesti Raudtee on erastamislepingu alusel omandanud suurel hulgal kohustusi. Samas on Eesti riigil vastavalt erastamislepingule laiaulatuslikud õigused, sealhulgas äriplaani ning investeerimiskohustuse täitmise kontrollimisel, kõigis olulisemates küsimustes vetoõiguse kasutamisel, AS-i Eesti Raudtee aktsiate edasise müügi piiramisel jne. Vastavalt AS-i Eesti Raudtee erastamislepingu lahutamatuks lisaks oleva AS-i Eesti Raudtee aktsionäride lepingu punktile 8.1 ei ole riigil mis tahes asjaoludel kohustust paigutada AS-i Eesti Raudtee mis tahes rahalisi või muid vahendeid. Samuti ei ole riigil mis tahes asjaoludel kohustust eraldada rahalisi vahendeid investorile või kohustust tasuda AS-ile Eesti Raudtee või investorile mis tahes kompensatsioone või kulusid. Riigi vastutus on võimalik üksnes lepingu rikkumise korral, sealhulgas lepinguga antud kinnituste ja tagatiste rikkumise korral. Kokkuvõttes olen seisukohal, et AS-i Eesti Raudtee erastamislepingu puhul on riigi ja erastaja poolt võetud õigused ja kohustused tasakaalus. Lõpuks ei tohi unustada, et AS-i Eesti Raudtee erastamisest laekus Eesti riigile miljard krooni, millest fondidesse kanti üle 872 miljoni krooni, sellest 60% stabiliseerimisreservi, 25% Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele ja 15% Vabariigi Valitsuse eelarvevälisesse omandireformi reservfondi. "2. Kas erastades infrastruktuuriettevõtet on Teie hinnangul toimitud tavapraktikat järgides, kui lepingust on kõrvale jäetud tööhõivekohustust ja muid sotsiaalseid garantiisid puudutavad kohustused, ja millega te seda põhjendate?" AS-i Eesti Raudtee erastamine toimus vastavalt erastamisseadusele, mistõttu kinnitada erastamise lisatingimusi, mis näevad ette sotsiaalseid tagatisi, võis üksnes vastavalt Erastamisagentuuri Nõukogu otsusele. AS-i Eesti Raudtee erastamise algusest kuni lõpuni oli Erastamisagentuuri Nõukogu liikmete seas saavutatud konsensus, et tööhõive tagamise ja uute töökohtade loomisega seotud küsimusi lisatingimustena ei kehtestata. Ma võin teile üles lugeda need otsustamise hetked kuupäevade kaupa, kui ilma ühegi vastuhääleta kinnitati AS-i Eesti Raudtee erastamise esimese etapi lisatingimuseks üksnes äriplaan ja 13. detsembril 2000 toimunud Erastamisagentuuri Nõukogu istungil ühtegi küsimust seoses tööhõive tagamise ja uute töökohtade loomisega ei esitatud. Tavapraktika järgimise suhtes ei ole võimalik teie küsimusele vastata, sest AS-i Eesti Raudtee erastamine kui Mandri-Euroopa esimene riigiraudtee erastamine ei saanud toimuda olematu tavapraktika alusel. "3. Kui suureks hindate Tapa linna täiendavat rahavajadust, kes peab ilmselt juba 2002. aastal hakkama lahendama suurkoondamise tagajärjel tekkivaid sotsiaalprobleeme ning looma uusi töökohti? (Ma vastan kahele küsimusele korraga. - S. K.) 4. Milliseid finantsallikaid Te rahandusministrina Tapa linnavõimudele soovitate ning kas Te olete valmis neile lubama, et nende rahataotlus riigieelarvest ka rahuldatakse?" 25% Eesti Raudtee erastamisest laekunud rahast, s.o 218 miljonit krooni, laekus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele, kuhu laekunud raha kasutatakse ettevõtluse arendamiseks ja regionaalprogrammideks. See on üks võimalusi, kust kohalik omavalitsus saab raha taotleda. Vajaduse korral on võimalik raha taotleda ka Vabariigi Valitsuse eelarvevälisest omandireformi reservfondist, mille kaudu saab eraldada raha omandireformi käigus või selle tagajärjel tekkivate tööhõivega seotud probleemide ärahoidmise ja lahendamisega seotud kulude katteks ning riiklike tööhõiveprogrammide rahastamiseks. Omandireformi reservfondi laekus Eesti Raudtee erastamisest 130,8 miljonit krooni. Tööhõiveprobleemide lahendamisega tegeleb Sotsiaalministeeriumi haldusalasse kuuluv Tööturuamet. Tööhõiveküsimused on teravad kõikides piirkondades. Ettevõtlust toetatakse igakülgselt, aastal 2002 kavatsetakse selleks kulutada kokku 238,7 miljonit krooni. Nüüd ütlen ära ka selle, et praegu meile antud andmete kohaselt koondamist esialgu plaanis ei ole. Järelikult ei ole võimalik ka öelda, missugused võiksid olla kulud. Momendil ei ole koondamisi planeeritud. "5. Rahandusministeeriumi valitsemisalas on konkurentsijärelevalve küsimused. Kas see, et näiteks elektrijaamade erastajal oli sotsiaalprogrammi väljatöötamise ja finantseerimise kohustus, kuid raudtee erastajal seda polnud, on kooskõlas ettevõtjate võrdse kohtlemise ja õiglase konkurentsipoliitika põhimõtetega?" Konkurentsiseadust rakendatakse kaubaturul osalevate ja osaleda soovivate isikute vahelise konkurentsivabaduse kaitseks. Seejuures on kaubaturuks hinna, kvaliteedi ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel asendatavate kaupade käibimise ala kogu Eesti territooriumil või selle osal. Kuna elektrijaamad ega raudtee ei ole kaubad, mis oleksid ostja seisukohalt omavahel asendatavad, siis nende ostjad ei konkureeri või ei osale samal kaubaturul, samuti ei ole samal kaubaturul hiljem nende pakutavad teenused. Seega ei saa erinevate ostutingimuste kohaldamisel rääkida konkurentsivabaduse kahjustamisest või ebavõrdsest kohtlemisest. "6. Kas Teie Erastamisagentuuri Nõukogu liikmena tundsite erastamislepingu ettevalmistamisel huvi selle vastu, et see sisaldaks ka lisatingimusi sotsiaalprogrammi täitmiseks uue omaniku poolt, ning mida te selleks konkreetselt tegite?" Erastamislepingu ettevalmistamisel ei olnud võimalik jälgida sotsiaalprogrammiküsimust, sest sellist lisatingimust ei olnud Erastamisagentuuri Nõukogu kõikide nõukogu liikmete heakskiidul kunagi kehtestanud. Isiklikult ei pea ma ka õigeks ettevõtte tegevuse ühe aspekti kontekstivälist esitamist ja vastandamist ettevõtte tegevuse teistele aspektidele. Erastamisagentuuri Nõukogu ühe liikmena püüdsin tagada, et AS-i Eesti Raudtee erastamine vastaks tervikuna ja eri aspekte arvestades parimal viisil Eesti Vabariigi huvidele. Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Arupärijatel on küsimusi. Palun, Mihhail Stalnuhhin!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud härra minister! Neljandale küsimusele vastates te rääkisite, et kohalik omavalitsus saab taotleda omandireformi reservfondist lisavahendeid. Kas saate anda ülevaate, kui tihti on niiviisi raha taotletud, kui palju on raha antud ja mitu töökohta on selle raha abil loodud?

Tööhõivega seotud probleemide lahendamiseks on alates 1999. aastast kuni käesoleva hetkeni antud sellest fondist 40 395 838 krooni. Töökohtade arvu pole nii konkreetselt öeldud, kuid on igasuguseid programme, mille kohta on teile võimalik loomulikult anda täpsem ülevaade. Ida-Viru maakonna tööhõiveprobleemide lahendamisega seotud programmideks on riiklik programm "Ettevõtluse arendamine ja täiendavate töökohtade loomine Ida-Virumaal", projekt "Sotsiaalse tõrjutuse ennetamine" jne. Seda raha on sellest fondist eraldatud.

Tänan! Arupärija Toomas Varek, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Mind paneb natuke imestama see, et kui vahetult enne teid vastas arupärimisele teede- ja sideminister härra Jürgenson, siis ta küll ei vastanud meile, et Tapa vagunidepoos koondamisi ei olegi ette nähtud. Ta nimetas miinimumarvu, see oli 183. Kas härra teede- ja sideminister ei valitse oma ala või ei ole ta veel kätte saanud seda informatsiooni, et koondamisi ei toimu? Kust te võtsite selle, et Tapa vagunidepoos koondamisi ei toimu, et vagunidepood ei likvideerita ega suleta?

Informatsiooni andis täna minu kolleegidele, kes mulle arupärimisele vastamiseks materjalid ette valmistasid, AS-i Eesti Raudtee personalidirektor. Hetkel ei ole koondamisi planeeritud, see on tema seisukoht. Need 183 inimest on seotud otseselt remondiga, ülejäänud inimesed on seotud muu valdkonnaga. Siin on antud ka täpsem ülevaade. Koondamine, millest juttu on, puudutab veduriremondijaoskonda. Seda kaalutakse 2002. aasta teisel poolel, kui tuuakse uued vedurid, mida tuleb hakata teistmoodi remontima. Nii et küsimus on praegu lahtine. Ettevõte kinnitab ka, et nad jätkavad koostööd ametiühingutega, töötamaks välja mõistlikku ja sobilikku programmi, kui selline asi kõne alla tuleb. Momendil koondamisi planeeritud ei ole, nii on meile öeldud.

Tänan! Kolleeg Tiit Toomsalu.

Tänan, härra juhataja! Väga austatud härra minister! Ma küsisin teie kolleegilt minister Jürgensonilt, kas ta on kindlalt veendunud, et riikliku ettevõtluse ülesanne peab olema ainult kasumit teenida, mitte aga stabiliseerida ühiskonda ja turge muul viisil. Ma tean, härra minister, Reformierakonna seisukohti, ja seda küsimust ma uuesti esitama ei hakka. Ma küsin arupärimise kontekstis hoopis laiemalt, ka filosoofiliselt. Nimelt, Eestis on rääkima hakatud kahest Eestist, esimesest ja teisest. Ka härra minister on sel teemal hiljuti Postimehes sõna võtnud, kirjutades esimese Eesti saatusest. Esimene Eesti on ärimehed, kes erastavad, müüvad ja ostavad, ja teine Eesti on need raudteelased, kes ilma tööta jäävad. See teine Eesti tahaks ikka kangesti, et see vara jääks riigile, ja esimene Eesti tahaks selle eest head raha saada. Härra minister kirjutab oma artiklis, mis on selle esimese Eesti ehk ärimeeste vastus sellele, kui neil takistatakse äri teha: nad lasevad Eestist koos oma kapitaliga jalga ja Eestis pole enam midagi investeerida. Nüüd küsin ma härra ministrilt järgmist. Kui tõesti on lugu selles, et kasumis olnud Eesti Raudtee mahamüümine erainvestoritele on riigi põhieesmärk, ja kui me nüüd neile teed ei silluta, tähendab, koondamist ei takista, siis nad lahkuvad Eestist, siis miks, härra minister, oli vaja Eesti Raudteed erakapitalile müüa?

Eesti Raudtee müümise otsus võeti vastu juba väga ammu. See kuulus nende objektide hulka, mis (ma ei oska öelda, mitu aastat tagasi) siinsamas saalis pandi erastamisele minevate objektide nimekirja. Eelmise Riigikogu koosseisu ajal võeti vastu otsus, et raudtee tuleb erastada, mitte mingil muul viisil eraomandile üle minna, sest küsimuse all oli sellesama tehingu tegemine kontsessioonilepingu sõlmimise kaudu. Nii et see otsus on tehtud juba väga ammu ja neid põhjendusi on ilmselt esitatud ka võrdlemisi ammu. Mina ütleksin, et Eesti Raudtee kasumeid ei saa nimetamisväärseks pidada. Pealegi tekib kogu aeg küsimus, mis saab Eesti Raudteest edasi: kas see on riigile tingimata tarvilik objekt, mis saab tulevikus investeeringutest sellesse sfääri? Üldiselt on erasektor ja erainvestorid niisuguste probleemide lahendamisel efektiivsemad. Ma arvan, et see on üldine kontseptuaalne käsitlus, mida pole õieti kunagi kahtluse alla pandud.

Tänan! Kolleeg Jaanus Männik.

Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Ma ikkagi tõe huvides täpsustan, et see saal siin pole mitte kunagi otsustanud Eesti Raudteed erastada. Küll aga on see saal teie häältega ja teie eestvõttel 1998. aastal läbi kukutanud Eesti Raudtee riigile strateegiliselt tähtsate ettevõtete nimekirja kandmise, mis puhul oleks seda saanud erastada ainult Riigikogu loal. See oli tõe huvides. See, kas seda ettevõtet otsustati kohelda erastamisseaduse või riigivaraseaduse alusel, on teine asi. Kuid minu küsimus on teistsugune. Erastamisagentuuri Nõukogu liikmetest olete teie Liina Tõnissoniga ainukesed erialalt majandusinimesed, nii et ma arvan, et teil on kõige suurem vastutus. Härra Jürgensoni süüdimatu jutu põhjal ei saa asja kohta midagi head öelda. Aga ma küsin nii: kui erastamiskonkursi tingimustes nõutud äriplaan ei sisaldanud tööhõivekohustust, mida paganat see siis sisaldas, ja kui te majandusinimesena seda sealt välja ei lugenud, siis mida te sealt välja lugesite?

Äriplaan võib sisaldada väga erinevaid asju. See konkreetne äriplaan, nii nagu väga suur hulk erastamise käigus läbi vaadatud ja heaks kiidetud äriplaane, ei sisaldanud tööhõivega seotud kohustusi. Seda küsimust ei tekkinud kordagi. Tööhõivega seotud küsimused on nendes äriplaanides tavaliselt harvemini esinenud.

Tänan! Arupärija Urmas Laht, palun!

Suur tänu, härra juhataja! Lugupeetud minister! Ma saan aru, et teil on ebamugav meie küsimustele vastata, sest, olles rahandusminister, kes enne valitsema asumist lubas luua riigis uusi töökohti jne, jätsite te nüüd Erastamisagentuuri Nõukogu ühe juhtiva liikmena kahe silma vahele tööhõivepoliitika ja samas teadsite väga hästi, et riigis on kogutud päris hulgaliselt allkirju, et see protsess peatataks, ja et sellel on omad tagajärjed. Kuid ma tahan teie käest saada veel kord kinnitust, sest järsku ma kuulsin valesti. Te väitsite meile, et Tapa vagunidepoos koondamisi ei tule. Kas ma sain õigesti aru?

Ma väitsin, toetudes Eesti Raudtee personalidirektori käest saadud informatsioonile, et momendil koondamisi ei kavandata.

Tänan! Tiit Toomsalu, teine küsimus, palun!

Tänan, härra juhataja! Väga austatud härra minister! Esiteks soovin ma teid tänada väga põhjaliku vastuse eest küsimusele, kas Eesti Raudtee erastamisele oleks olnud alternatiive. Te väljendusite umbkaudu nii, et teisi efektiivseid vahendeid nagu ei olekski olnud, et ikka oleks pidanud selle maha müüma. Selles kontekstis tahan ma juhtida tähelepanu (kuna ma täna siin juba ajalehti tsiteerin) tänases Postimehes ilmunud Rein Veidemanni artiklile "Õppigem taas marksismi". Seal on öeldud: "Minu asi on - ja ma arvan, et meist paljude asjaks peaks olema - kaitsta Marxi majandus- ja ühiskonnateooriat." Lõpuks ütleb ta: "... meie tänase olemise mõistmise võti on ajaloos. (Kaasa arvatud väga kriitiliste majandusküsimuste lahendamisel. - T. T.)" Kuna ma tahan teada saada teie üldfilosoofilist nägemust Eesti Raudtee erastamise ja Tapa problemaatika kontseptsiooni kohta, küsin, kas härra minister peab oma reformierakondlikule kuuluvusele vaatamata vajalikuks ka Karl Marxi ja tema "Kapitalis" sätestatud kogemuse arvestamist Eesti pehmelt väljaviimisel siirdeühiskonnast?

Kas härra Toomsalu on Marxi kaks köidet läbi lugenud? See on hea. Mina ka olen. Ei maksa arvata, et ma seda lugenud ei ole. Aga kuna härra Toomsalu soovib arutelu viia väga põhimõttelisele teemale, siis soovitan ma tal lugeda üht hiljaaegu ilmunud raamatut, mis on küll paraku inglise keeles, aga ehk tõlgitakse see ka eesti keelde, selles suunas on huvi ilmutatud. See on Richard Pipesi raamat "Eraomand ja vabadus", "Property and Freedom". Seal on väga paljudele küsimustele, mille üle härra Toomsalu soovib minuga diskuteerida, antud vastused ja selgitused. Kui te olete selle raamatu läbi lugenud, siis ma meeleldi arutlen Marxi ja eraomandi teemal. See on kindlasti väga huvitav arutelu. Ma üldse ei ütleks, et see on teema, mille üle ei tasu arutleda.

Tänan! Arupärija Urmas Laht, teine küsimus, palun!

Suur tänu, härra juhataja! Lugupeetud minister! Kui ma päris konkreetselt teie käest küsisin koondamise kohta, siis olite te oma vastuses küllaltki ebalev. Tuletan teile meelde, et 10. septembril alustati Jaak Liiviku suhtes kriminaalmenetlust, kuid vaatamata sellele kirjutas Liivik 12. septembril ikkagi alla Eesti Raudtee erastamislepingule. Ega paari nädala pärast ei või selguda, et personalidirektor, kes teile vastas või andis teile informatsiooni, et koondamisi ei tule, sai lihtsalt teie küsimusest valesti aru ja jutt käis hoopis millestki muust, mitte Tapa vagunidepoo inimeste koondamisest? On see ikka nii? Kas see koondamine tuleb sellel aastal, järgmisel aastal, ülejärgmisel aastal? Missuguse vastuse personalidirektor teile andis, millal on oodata pingete teravnemist Tapal?

Vastasin täpselt nii, nagu ma selle informatsiooni põhjal vastata sain. Lisasin sinna juurde, et ettevõte kinnitab, et nad teevad jätkuvalt koostööd ametiühingutega, töötamaks välja sobilikku ja mõistlikku programmi, kui võimalik koondamine kõne alla tuleb. Nii et täpsemat informatsiooni saab ilmselt AS-ist Eesti Raudtee, mitte Rahandusministeeriumist.

Tänan! Jaanus Männik, teine küsimus, palun!

Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Tõe huvides söandan ma korrigeerida teie väidet, et tööhõivekohustuse asjus ei protestinud keegi. Meile kõigile on teada, et sellise n-ö vastutustundetu erastamise vastu tervikuna on protestinud kolleegid Liina Tõnisson, Tiit Tammsaar ja ka teie oma erakonnakaaslane Ignar Fjuk. Nii et olgem siiski täpsed. Kuid teilt kui majandusinimeselt küsin ma nüüd sedapidi. Uued omanikud väitsid ju täiesti kindlalt, et 1800 töökohta koondatakse. Kui palju Tapa tingimustes üks normaalne uus töökoht investeeringuid vajaks ja maksma läheks, arvestades seda, et seal tekib vähemasti 400 n-ö tühja töökohta, rääkimata sellest, et infrastruktuur, kellel ei ole enam tarbijaid, kaob sealt ära? Tõenäoliselt on katastroof seal linnas täiesti totaalne, kui asi nii edasi läheb. Kuidas te rehkendate, kui palju seal uued töökohad maksma läheksid? Kas sellest saadud miljardist jätkuks midagi või tuleb veel palju suuremat raha otsida?

See küsimus on ulatuslik. Esiteks, ma ei saa mingil juhul jagada teie arvamust 400 inimese koondamisest, sest kui vedurite remont tuuakse üle Tallinnasse, käib jutt 183 inimesest, mida on mulle öeldud ja mida ka eelkõneleja mainis. Nii et 400 ei ole kindlasti jutuks. Teiseks, tavaliselt on erainvesteeringud see, millele niisugustel puhkudel loodetakse. Erainvesteerijad tunnevad ka tõenäoliselt huvi vaba tööjõu vastu Eestis. Möödunud nädalal kohtusin ma Ida-Virumaalt ja ka mujalt pärit vene keelt rääkivate ettevõtjatega, kelle üks peamisi muresid oli tööjõupuudus. Nii et esiteks võib selle küsimuse asetada ka sedapidi, et kui asjatundlikku tööjõudu jääb üle, siis talle rakendust selles piirkonnas leidub. Teine küsimus on see, kui palju see maksta võib. Siin oleneb väga palju sellest, mida tegema kavatsetakse hakata. Kui näiteks Kohtla-Järvele kavatseti ehitada metanoolitehas plastmassitööstuse tarbeks, siis selle tehase maksumus oli 200 miljonit krooni ja seal pidi tööd saama umbes sada inimest. Kõik sõltub sellest, missugune on põhivahendite ja palgatööjõu suhe. Kui väikeettevõtlusest rääkida, siis Majandusministeerium kasutas kunagi sellist numbrit, et ühe töökoha loomiseks läheb 170 000 krooni. See sõltub väga palju sellest, missugune on äriplaan tööjõu rakendamiseks. Alati sõltub see konkreetsest projektist. Kui on olemas hea idee, siis selle finantseerimine ei ole probleem.

Tänan! Georg Pelisaar, palun!

Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Kuulasin teie vastuseid. Paraku räägite te pidevalt ümbernurga, aga mitte otse asjast. Seetõttu tekkis minulgi küsimus just seoses tööpuudusega ja teiselt poolt seoses tööjõupuudusega. Teame, et mitmed ettevõtted on erastatud nõnda, et erastamisel koondatud inimesed on saanud ka ümberõpet ja seda erastava firma kulul. Erastamisagentuuri Nõukogu liikmena ja ühtlasti Reformierakonna liikmena, kes on lubanud 9000 uut töökohta, oleksite te pidanud ilmselt huvi tundma, kas nendele inimestele, kes koondatakse AS-ist Eesti Raudtee, vähemasti tagatakse ümberõpe, et nad saaksid jätkata mõnel teisel töökohal, just seal, kus tööjõudu vajatakse.

Aitäh! Mul puuduvad andmed selle kohta, kuidas on konkreetselt organiseeritud Tapa tööjõu oletatav ümberkorraldamine, sest seda nähtust veel täpselt kirjeldatud ei ole. Kuid ma võin öelda, et tööjõu ümberõppeks on võimalik leida mitmesugust raha. Seda on eraldatud sellestsamast omandireformi reservfondist, aga kui te vaatate ka riigieelarve eelnõu ja käesoleva aasta riigieelarvet, siis näete, et selleks on Tööturuameti osas ette nähtud summad, mida kasutatakse minu hinnangul üpris asjalikult.

Tänan! Mihhail Stalnuhhin, teine küsimus, palun!

Aitäh, härra esimees! Härra minister, tahan täpsustada. Jaanuaris rääkisime me samal teemal peaministriga. Täna te ütlesite, et kohtusite ettevõtjatega, kellel on puudu tööjõudu. Tegelikult räägivad nad sellest, et neil on kvalifitseeritud tööjõudu puudu sellel põhjusel, et neil ei ole võimalik maksta kvalifitseeritud töötajale nii palju, kui ta saab teenida Tallinnas. Probleem on selles, et hea keevitaja saab Tallinnas 8000 - 12 000 krooni ja samas on Virumaal talle võimalik maksta 3000-4000 krooni. Kas oli juttu sellest, et tööjõudu ei ole, või sellest, et ettevõtted on sellises olukorras, kus nad ei saa töötajatele normaalset konkurentsivõimelist tasu maksta?

Üks aktiivsemaid sel teemal sõnavõtjaid on Narva ühe suurema ettevõtte juht härra Nazarenko, kelle seisukohtadega te, ma arvan, olete ka kursis. Tema jutust võib küll aru saada, et eelkõige on puudu töötahtelistest inimestest, sealhulgas noortest. Küsimus ei ole selles, missugust palka neile makstakse. Paljud ettevõtted, kes tegelevad teenindusega, kus on tarvis suhteliselt vähem kvalifitseeritud tööjõudu, kurdavad sellesama üle. Näiteks üle Eesti kurdetakse töökäte nappuse üle turismimajanduses. Seal ei ole tarvis nii väga kvalifitseeritud tööjõudu. Arvan, et see on üsna struktuurne nähtus.

Suur tänu, härra minister! Küsimuste esitamiseks ettenähtud 20 minutit on läbi. Kes arupärijatest soovib ära kasutada võimalust esineda viieminutilise kõnega puldist? Urmas Laht, palun!

Härra juhataja! Lugupeetud minister! Lugupeetud kolleegid! Probleem, mille me oleme tõstatanud, on küllaltki terav, ja vastused, mis me kuulsime ministri suust, olid vastukäivad. Kui me eelmise ministri suust kuulsime, et inimesi hakatakse koondama ja küsimus on selles, millal ametiühingud ja Eesti Raudtee sõlmivad lepingu, siis härra Kallas veenis meid, et koondamisi niipea ei tule, nii olevat öelnud talle personalidirektor. Ma ei tea, milline pädevus on personalidirektoril, otsustamaks firma tööjõupoliitika üle, kui suured volitused on talle antud läbirääkimisteks. Mulle tundub, et sellel persoonil (kui ma eksin, siis ma palun vabandust) ei ole võib-olla niivõrd palju otsustusvõimet, kui seda on otsustajatel, omanikel, kellel on tehtud kindel plaan, kellel on välja töötatud äriplaan just selles kontekstis, kuidas toota kasumit. Härra minister vastas, et ta ei pidanud oluliseks tööhõivepoliitika tingimusena sissetoomist Eesti Erastamisagentuuri ja Eesti Raudtee vahel sõlmitavasse lepingusse. Ma ei oska selle kohta isegi väljendit leida. Ma arvan, et kui seda juttu oleks räägitud kuskil lasteaias, siis oleks see arusaadav, aga meile, kes me tegeleme eelkõige majandusküsimustega, on see täielik absurd. Me ei saanud härra ministri käest konstruktiivset vastust, mida me ootasime, küsimusele, kuidas on võimalik Tapal edasi elada pärast seda hetke, kui on toimunud koondamised. Me kuulsime härra ministri suust ebamääraseid vastuseid selle kohta, mis puudutab tööhõivepoliitikat. Minule isiklikult jäi arusaamine, et Ida-Virumaa inimesed on kõik laisad ja rumalad, ei tahagi tööd teha ja selles on nad kõik ise süüdi, sest, vaadake, keegi ettevõtja käis ministri juures ja kurtis, et tal pole tööjõudu võtta. Kas ei ole siin tegu tegelikult ikkagi riigi väära poliitikaga, väära poliitikaga selles mõttes, et me ei koolita välja neid töötajaid, neid inimesi, me ei valmista tööjõuturule ette neid inimesi, keda ühiskond tegelikult vajab? Ma olen päris hästi kursis sellega, mis toimub Ida-Virumaal, eelkõige Narva-poolses osas, kus mitmed noored, kes lõpetavad keskkooli või gümnaasiumi, ei leia pärast tööd, ei tea, mis edasi teha, nad on suure probleemi ees. Täpselt sama saatus ootab praegu Tapat. Ühest lahendust valitsusel praegu sellele piirkonnale välja pakkuda ei ole. Rahandusministri suust me kuulsime ainult seda, et on olemas fondid, kust on võimalik raha taotleda. Kas rahataotlemine on ka efektiivne, kas see muudab selle piirkonna tugevaks või jätab ta kiratsema samamoodi nagu Võhma? Teatavasti on Võhma peaaegu viis aastat olnud tugeva turmtule all ja alles nüüd on näha esimesi märke, et elu on seal natuke liikuma hakanud, kuigi tööhõiveprobleemid pole seal ka praeguseks lahendatud. Nii et mina arupärijana ei saanud härra ministri käest selliseid vastuseid, et võiksin öelda oma valijatele: need olukorrad ei ole niivõrd teravad, need pinged on maha võetud, ka Tapa piirkonna ettevõtjatel on olemas kindlus, et nad võivad jätkata investeerimist sinna, et nad võivad jätkata raha paigutamist sinna. Sellist kindlust mina härra ministri vastusest välja ei lugenud. Ma loodan, et härra minister tõstab selle küsimuse üles valitsuskabineti istungil, et arutatakse tõsiselt läbi ja antakse Riigikogu liikmetele ja ka üldsusele teada, kuidas lahendatakse need probleemid, mis on tekkimas Tapa vagunidepoo ümber, mis on tekkimas Eesti Raudtee ja kõige sellega seonduva ümber. Soovin selleks härra ministrile jõudu!

Tänan, Urmas Laht! Austatud Riigikogu! Kas on vaja avada läbirääkimisi? Tiit Toomsalu, palun, sõnavõtt kohalt!

Tänan, härra juhataja! Austatud kolleegid! Sedavõrd olulise arupärimise käsitlusel on möödapääsmatu püüda haakida selle probleemiasetuse juurde ka meie ühiskonna vaimueliidi seisukohti. Üks selliseid, mida ilmtingimata tuleb siin vaadelda, on austatud Rein Veidemanni artikkel tänases Postimehes "Õppigem taas marksismi". Ta kirjutab selles artiklis: "Taasvabanenud Eesti esimesed aastad langesid 1980-ndatel võidutsenud uusliberalismi järellainesse. 32-aastaselt Eesti peaministri toolile istunud Mart Laar kuulutas end avalikult Margaret Thatcheri õpilaseks. Eesti raudteevõrgu erastamine on selle õpetuse üheks krooniks." Siin ongi seos tänase teemaga. Nädala eest kirjutas sealsamas professor Rein Ruutsoo: "Ammu peaks olema selge, et "sotsiaalsuse" ja sotsiaaldemokraatiaga seotud diskursuste eiramine maksab kord valusalt kätte." Ja edasi juba Veidemanni sõnadega: "Pean niisiis silmas Karl Marxi, ühiskonnateoreetikut ja moralisti, kelle tsiteeritavus ja õpetuse refereeritavus Lääne teadusilmas on endiselt üks kõrgemaid. [- - -] Üks peamisi süüdistusi, mida Marxi-järgsed teooriad ja ideoloogid Marxile esitasid, oli ja on tänagi see, et Marx on mässuõhutaja ja destruktivist. [- - -] Ühesõnaga - Marx on pärispatu allikas." Ja austatud härra Veidemann lõpetab sõnadega, et see on sama naeruväärne ja absurdne nagu paljud teisedki uusliberalismi teooriad ja asjakohane oleks ehk naasta marksismi juurde, sest meie tänase olemise mõistmise võti on ikkagi ajaloos. Tänan tähelepanu eest!

Tänan, Tiit Toomsalu! Rohkem sooviavaldusi ei ole. Teen ettepaneku läbirääkimised lõpetada. On lõppsõnavõimalus. Härra minister ei soovi sõna, keegi arupärijatest samuti mitte. Ka teise arupärimise käsitlemine on lõpetatud.

Avan vaba mikrofoni. Kõigil, kes soovivad sõna, palun registreeruda pärast haamrilööki! Enn Tarto, palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Mind ajendas täna sõna võtma mure eesti rahva tuleviku pärast ja seda seoses seaduseelnõuga 880, mille esitasid Riigikogule kolm parlamendi liiget. See eelnõu kaotaks valimisseadustest eesti keele oskuse nõude, nii et ka eesti keelt mitteoskavad kodanikud saaksid kandideerida parlamenti ja kohalike omavalitsuste volikogudesse. Selline seadusmuudatus oleks kindlasti vastuolus põhiseaduse vaimuga. Aga miks siis ikkagi Eesti viimase 10-12 aasta areng on liikunud selles suunas, et Eesti riigikeeleks olgu eesti keel? Eestlastele on lihtsalt selgeks saanud tõsiasi, et ilma eesti keeleta pole ka eesti rahvast. Eestlased on samuti inimesed nagu kõik teised inimesed emakesel Maal ja eestlaste ühine inimõigus on kindlustada ja arendada riiki, mis peaks tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. Meie soov on saada Euroopa Liidu ja NATO liikmeks. Milleks? Ikkagi selleks, et ellu jääda. Ellujäämiseks peab meil olema võimalus vähemalt Eestis kasutada eesti keelt. Seda tõsiasja peame raugematult selgitama nii oma sõpradele Läänes kui ka mitte-eestlastele Eestis. Kolme Riigikogu liikme esitatud eelnõu seadusena vastuvõtmise korral vallanduks ahelreaktsioon, mis muudaks osa volikogusid täiesti venekeelseks ja seda juba seaduslikult, Riigikogu aga muutuks aja jooksul kakskeelseks. Jutud sellest, et kõnesolev eelnõu jääb seaduse jõustumisel eraldiseisvaks õigusaktiks, mis ei too kaasa uusi ja uusi seadusmuudatusi, on lapsik. See on sama kui väita, et laseme aga terroristid pommidega reisilennukite pardale ja hiljem me lihtsalt ei luba ega võimalda neil lennukis midagi ette võtta. Eesti jaoks on kahe või nüüd võib-olla isegi kolme riigikeele sisseviimine mõttetus ja eesti rahva püsimajäämisele ohtlik. Aitäh!

Tänan, Enn Tarto! Palun, Tiit Toomsalu!

Tänan, härra juhataja! Austatud kolleegid! Kui minu hea kolleeg Enn Tarto väljendas muret eesti rahva ja rahvusluse tuleviku pärast, siis mina tahan täna avaldada sügavat muret kogu maailma tuleviku pärast. Juba kuu on möödunud nendest hirmsatest sündmustest, mis leidsid aset Ameerika Ühendriikides, kui terroristid ründasid Maailma Kaubanduskeskust, ja tänaseks on maailmapoliitika ahelreaktsioonina jõudnud teatud mõttes ohutsooni, sest alanud on juba vahetud konfliktid Afganistanis, maismaasõda, mis võib areneda pikaajaliseks ja kaugeleulatuvaks. Juba on ka kogu maailma ja Euroopa progressiivne üldsus hoiatanud kogu maailma selliste arengute ohtlikkuse eest. Ma juhin tähelepanu europarlamendi suuruselt neljanda, vasakrohelise fraktsiooni avaldusele, mis tehti 27. septembril 2001. 9. oktoobrist on mu ees Itaalia parlamendi opositsiooni ühisresolutsioon. Tahan juhtida tähelepanu ka värskelt minu kätte jõudnud Prantsuse valitsuskoalitsioonipartei Prantsusmaa Kommunistliku Partei seisukohtadele neis küsimustes, mis kõik hoiatavad sõjategevuse eskaleerimise eest. Ka Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei keskjuhatus tegi käesoleva aasta 15. septembril avalduse terrorirünnakutest Ameerika Ühendriikides. Selles on öeldud: "Tunneme sügavat kahetsust barbaarse ja kohutava terrorirünnaku pärast Ameerika Ühendriikides, mis põhjustas tuhandete süütute inimeste hukkumise ning mõõtmatud purustused. Avaldame sügavat kaastunnet kogu Ameerika rahvale. See on kogu maailma tragöödia ja korvamatu löök üldtunnustatud humanistlikele väärtustele. Oleme mures tagajärgede pärast, mida need rünnakud võivad avaldada rahule ja julgeolekule kogu maailmas. Päevakorda on tõusnud tõsine sõjaoht. Oleme seisukohal, et terroristlike aktide korraldaja tuleb viia kohtu ette. Samas on lubamatu juhtunut laiendada vägivallale, maailma uuele võidurelvastumisele, demokraatia kitsendamisele ning uut tüüpi külma sõja tekkele. Ei tohi suurendada süütute inimeste kannatusi. Nimetatud põhjusel oleme vastu NATO nõukogu otsusele NATO artikli nr 5 kasutamise kohta, mis loob eeldused ja õigused sõjalistele kättemaksuaktsioonidele kogu maailmas. Kutsume Euroopa Liitu, kõiki tema liikmeid, kõiki Euroopa riike andma oma panuse kriisi edasise laienemise vältimiseks ning hoidmaks ära USA valitsuse ühepoolsete jõuaktsioonide kontrollimatut elluviimist. Kogu rahvusvaheline üldsus on pööranud oma pilgu uutele väljakutsetele riikide ja rahvaste rahumeelses kooseksisteerimises. Vasakerakonnad on valmis aktiivselt osalema aruteludes rahvusvahelise julgeoleku üle ja selle koostöömehhanismides. Rahu, demokraatia ja terve mõistus peavad olema ülemad rahvusvaheliste probleemide jõuga lahendamisest. Me tunnetame oma vastutust nii poliitiliste kui ka sotsiaalsete probleemide lahendamise eest, nõuame vägivalla ja terrori väljatõrjumist. Rahu, demokraatia ja terve mõistus peavad aitama eemal hoida õigusetust ja ebavõrdsust, mille toitepinnas on konfliktid ja fataalne fanaatilisus. Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei deklareerib oma selget hukkamõistu terrorismile selle kõigis vormides, sealhulgas riiklikul tasemel. Samas hoiatame Ameerika Ühendriike võimalike kättemaksuaktsioonide ülekande eest riikidevahelisele tasemele, mis võib kaasa tuua terrorismi plahvatusliku ahelreaktsiooni. Leiame, et 21. sajandi väljakutseks on arusaam, mille kohaselt maailm peab arvestama multikultuursetest erinevustest tulenevaid väljakutseid ja mõistma, et ei ole ühte tõde. Inimkonnal tuleb arvestada rahuliku kooseksistentsi vajadusega erinevate tõekspidamiste ja kultuuride vahel. Rikka põhja ja vaese lõuna vahelistest suhetest genereeritud sotsiaalne viletsus võib saada katalüsaatoriks terrorismi hoogustumisele. Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei, pidades silmas eelseisvat juba kavandatavat Euroopa Liidu liikmes- ja kandidaatriikide ühistegevust Ameerika Ühendriikide ja NATO sõjategevuse toetuseks terrorismis süüdistatavate riikide vastu, kutsub Eesti Vabariigi valitsust ja poliitilist avalikkust kaaluma suurima ohutundega Eesti Vabariigi võimalikku ühinemist nimetatud aktsioonidega." Tänan tähelepanu eest!

Tänan, Tiit Toomsalu! Ekraan on tühi, Arvo Sirendi sõna ei soovi. Ma kuulutan vaba mikrofoni lõppenuks. Tänan teid, härrased! Nägemiseni! Kohtume homme kell 10. Istungi lõpp kell 16.52.