Austatud kolleegid, tere hommikust! Teen teile ettepaneku mälestada leinaseisakuga kõiki juuniküüditamise ohvreid. (Leinaseisak.) Tänan!

Tere hommikust, austatud Riigikogu! Juhatuse nimel olen valmis vastu võtma eelnõusid ja arupärimisi. Kõigepealt valitsuse esindaja Ülle Aaskivi.

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Valitsus annab täna Riigikogu menetlusse kuus seaduseelnõu. Esimene neist on lõhkematerjaliseaduse muutmise seaduse eelnõu. Ettekandja on majandusminister Mihkel Pärnoja. Teine üleantav seaduseelnõu on kaubamärgiseaduse eelnõu. Ettekandja on samuti majandusminister Mihkel Pärnoja. Ilmselt on eelnevaga seotud ka riigilõivuseaduse ja kaubamärgiseaduse rakendamisega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu. Ettekandja on majandusminister Mihkel Pärnoja. Valitsus annab Riigikogu menetlusse ka tööstusdisaini kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Ettekandja on taas majandusminister Mihkel Pärnoja. Riigikogu menetlusse antakse riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Ettekandja on rahandusminister Siim Kallas. Viimane täna üleantav seaduseelnõu on mahukas dumpinguvastase seaduse eelnõu. Ettekandja on majandusminister Mihkel Pärnoja.

Liia Hänni, palun!

Härra juhataja! Austatud Riigikogu! Põhiseaduskomisjon annab Riigikogu menetlusse kahe konstitutsioonilise seaduse eelnõu, mis on viimastel tööpäevadel 51 hääle puudumise tõttu jäänud vastu võtmata. Need on Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis on seotud Riigikogus vastuvõetud haldusmenetluse seaduse eelnõuga, ja Riigikontrolli seaduse eelnõu. Ootame, et teisel katsel saaksid need eelnõud seaduseks.

Ivar Tallo, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Tahan kolleegide Enn Tarto, Tiit Käbini ja enda nimel anda Riigikogu menetlusse riigisaladuse seaduse ja julgeolekuasutuste seaduse täiendamise seaduse eelnõu. Sellega peaks saama panna punkti kurvale küsimusele, kas riigisaladust võib kasutada ebaseadusliku tegevuse varjamiseks. 1997. aastal vastuvõetud riigisaladuse seaduses oli sees põhimõte, et nii ei tohi teha. 1999. aasta jaanuaris vastuvõetud seaduses seda põhimõtet enam ei ole, kuigi see tuleneb pigem seaduse struktuurist. On näha, et see põhimõte on siiski vajalik. See ongi seaduseelnõu eesmärk.

Olev Raju, palun!

Lugupeetud Riigikogu! Nelja opositsiooni kuuluva Riigikogu fraktsiooni nimel annan menetlusse Riigikogu otsuse "Lastetoetuse määra suurendamise kohta" eelnõu. Arvan, et kellelegi meie hulgast ei ole saladuseks demograafiline olukord Eestis. Ilmselt on tänaseks ka kõik tuttavad rahva poolt, n-ö kodanikuinitsiatiivi korras tekkinud väga tugeva ja laialdast toetust leidva liikumisega "1000 krooni igale lapsele". Homsest alates anda 1000 krooni igale lapsele on muidugi rahaliselt väga raske, kui mitte öelda võimatu ülesanne. Seetõttu näeb see eelnõu ette lastetoetuse järkjärgulise suurendamise 1000 kroonini. Kui vaadata kas või esmaspäevast Äripäeva, siis on näha, et see summa ei tule suurem kui mõnede valitsusliikmete tuulde lastud raha. Järelikult on ka katteallikas olemas.

Suur tänu! Kalle Jürgenson, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Suured asjad hakkavad tihtipeale pihta väikestest ja tihtipeale võivad suurte asjade läbikukkumist põhjustada väikesed asjad. Eespool üleantud eelnõu nägi ette suurendada lastetoetust. Lastetoetuse suurendamine on suur asi. Eripensionide ja meie pensionide tulumaksustamine on väike, aga indikatiivne asi. Üks põhjus, miks eile Riigikogu protseduuride järgi katkestati kogumispensionide seaduse eelnõu menetlemine, oli Riigikogu kuluaarides levinud mentaliteet, kahjuks. Koalitsioonifraktsioonide toetus sellele on põhimõtteliselt olemas. Rahanduskomisjoni esimehena tahaksin saada ükskord vastust, ausat, ühest, lihtsat vastust, kas me seda teeme või me seda ei tee. See välistaks olukorra rahanduskomisjonis, kuhu me oleme tihtipeale sattunud, küllaltki rumala olukorra, et suured küsimused jäävad sellise pisikese väiklase asja taha. Kui härra Raju viitab lastetoetusele, mis peaks olema 1000 krooni, siis meie pensioniraha, millest me loobuda ei taha, on suurusjärgus 2000-3000 krooni. Mõni inimene, lugupeetud opositsionäärid, elab sellisest rahast. Sellepärast annab Isamaaliidu fraktsioon põhimõtteliselt kõigi koalitsioonierakondade toetust omava eelnõuna üle tulumaksuseaduse § 19 muutmise seaduse, et edaspidi maksustada tulumaksuga eripensionid ja meie oma ka. Ka see võib olla üks lastetoetuse suurendamise katteallikas.

Kolleeg Ignar Fjuk.

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! On olemas väiksed asjad ja suured asjad. Väikeste asjadega oleme me harjunud tõsiselt tööd tegema, suurte asjade puhul tundub vahel, et mõõduvõtmine on jäänud napiks. Esitan koos kolleegiga kodufraktsioonist, Reformierakonna fraktsioonist, Neinar Seliga, isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle seadusmuudatuse eesmärk on tunnistada kehtetuks isikutunnistuste kohustuslikkuse nõue, mis rakenduks 1. jaanuarist 2002.

Meelis Atonen, palun!

Head kolleegid! Soovin üle anda tulumaksuseaduse § 36 muutmise seaduse eelnõu, mis käsitleb füüsilisest isikust ettevõtjatele investeeringute kogumiseks avatud eriarve kasutamist.

Tänan! Rohkem eelnõusid ja arupärimisi ei ole. Kui esitatud eelnõud vastavad kodukorras sätestatud nõuetele, siis määrab Riigikogu juhatus hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kõigile neile juhtivkomisjoni. Austatud kolleegid, teeme kohaloleku kontrolli. Kohalolijaks registreeris ennast 86 Riigikogu liiget.

Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud. Esiteks, 41 Riigikogu liikme 2001. aasta 13. juunil algatatud Riigikogu otsuse "Umbusalduse avaldamine majandusminister Mihkel Pärnojale" eelnõu. Teiseks, Vabariigi Valitsuse 2001. aasta 13. juunil algatatud Riigikogu otsuse "Eesti teadus- ja arendustegevuse strateegia 2001-2006 "Teadmistepõhine Eesti" heakskiitmine" eelnõu, mille juhtivkomisjoniks on kultuurikomisjon. Kolmandaks, Vabariigi Valitsuse 2001. aasta 13. juunil algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, valla- ja linnaeelarve seaduse ja Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon. Menetlusse on võetud ka Vabariigi Valitsuse 2001. aasta 13. juunil algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon. Menetlusse on võetud Vabariigi Valitsuse 2001. aasta 13. juunil algatatud ehitusseaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on majanduskomisjon. Menetlusse on võetud Vabariigi Valitsuse 2001. aasta 13. juunil algatatud haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on majanduskomisjon. Menetlusse on võetud Riigikogu liikmete Elmar Truu, Mai Treiali ja Enn Tarto 2001. aasta 13. juunil algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 9 muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon. Samuti on menetlusse võetud Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni 2001. aasta 13. juunil algatatud Riigikogu otsuse "Pensionäride olukorra parandamiseks kuni aastani 2008 ja pikemas perspektiivis" eelnõu, mille juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon.

Austatud kolleegid! Järgnevalt täpsustame päevakorda. Valitsus on palunud sobival ajal, kuid algusega mitte hiljem kui kell 11.30 võtta tänasesse päevakorda majandusminister Mihkel Pärnojale esitatud umbusaldusavalduse arutamise. Teen ettepaneku lähtuda sellest päevakorrast. Tänases päevakorras on meil kahe eelnõu teine lugemine ja lisaks umbusaldusavalduse menetlemine.

Austatud kolleegid! Asume esimese päevakorrapunkti juurde. Hakkame käsitlema Riigikogu liikmete Rein Järvelille, Kalle Jürgensoni ja Jürgen Ligi algatatud haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seaduse eelnõu. Algab teine lugemine. Palun ettekandeks kõnepulti Riigikogu liikme Rein Järvelille!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Käesoleva aasta 1. juulil jõustuvad tubakaaktsiisi seaduse muudatused, mille kohaselt trükitakse sigarettide müügipakendile kinnitatavale maksumärgile nende maksimaalne jaehind, millest kõrgema hinnaga on nendega kaubelda keelatud. Kahjuks puudub teatud asjaoludel praeguseni sanktsioon sigarettidega kauplemise eest nende müügipakendile kinnitatud maksumärgile trükitud maksimaalsest jaehinnast kõrgema hinnaga. Seda lünka täidab käesolev eelnõu. Tänan eelnõu algatajate nimel Riigikogu eelnõu kiire menetlemise eest ja loodan, et võtame seaduse täna vastu.

Tänan! Kas kolleegidel on küsimusi? Küsimusi ei ole. Palun kaasettekandeks kõnepulti rahanduskomisjoni liikme Jaak-Hans Kuksi!

Austatud härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Seaduseelnõu 786, haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seaduse eelnõu, oli esimesel lugemisel käesoleva aasta 12. juunil. Esimene lugemine lõpetati. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 13. juunil kell 10. 13. juunil käsitles rahanduskomisjon oma erakorralisel istungil eelnõu teist lugemist, otsustas teha ettepaneku esitada eelnõu teiseks lugemiseks 14. juunil ning panna eelnõu lõpphääletusele. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ühtegi muudatusettepanekut ei laekunud, seega on eelnõu teie ees esialgsel kujul. Sisust ettekandja rääkis, nii et ma pikemalt sellel ei peatu. Tänan!

Tänan! Kolleegidel küsimusi ei ole. Kas kolleegid soovivad osaleda läbirääkimistel? Kõne- ega sõnavõtusoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Kas algatajad soovivad lõppsõna? Kas fraktsioonide esindajad või komisjon soovivad? Lõppsõnasoovi ei ole. Meil seisab ees eelnõu lõpphääletus. Austatud kolleegid, kuna tegemist on 51 häält nõudva seadusega, teeme kohaloleku kontrolli. Kohalolijaks registreeris end 62 Riigikogu liiget. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Riigikogu liikmete Rein Järvelille, Kalle Jürgensoni ja Jürgen Ligi ... Vabandust! Tõnu Kõiv.

Aitäh! Mõõdukate fraktsiooni nimel palun enne hääletust viieminutilist vaheaega!

Vaheaeg kuni kella 10.25-ni. Palun ka kirjalikku avaldust! V a h e a e g

Mõõdukate fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Kas võime alustada lõpphääletust? Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Riigikogu liikmete Rein Järvelille, Kalle Jürgensoni ja Jürgen Ligi algatatud haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seaduse eelnõu nr 786. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt on 61 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, erapooletuid ei ole. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Lugupeetud kolleegid! Hakkame käsitlema Riigikogu liikmete Jüri Adamsi, Vootele Hanseni ja Väino Linde algatatud kriminaalmenetluse koodeksi, Eesti Vabariigi seaduse ""Eesti NSV kriminaalkoodeksi" uue redaktsiooni - kriminaalkoodeksi kehtestamise kohta", kriminaalkoodeksi, haldusõiguserikkumiste seadustiku ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Algab teine lugemine. Palun ettekandeks kõnepulti Riigikogu liikme Väino Linde!

Tere hommikust, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Seaduseelnõu numbriga 797 käsitleb haldusõigusrikkumiste ja kuritöö eest karistamise rahatrahvi arvutamise kuupalga alammäärast lahutamist. Selle eelnõu tehiolusid on tegelikult meile, siin saalis viibijatele päris mitmel korral selgitatud. Arvan, et mina kui ettekandja ei pea täna enam rohkem seda eelnõu normhaaval läbi vaatama, sest selle seaduseelnõu kohta ei esitatud pärast esimest lugemist ühtegi muudatusettepanekut. Mul on ettekandjana hea meel öelda, et ka õiguskomisjonist ei tulnud ühtegi muudatusettepanekut selle eelnõu kohta. Ettekandjana saan öelda, et meie seisukoht on: eelnõu peaks niisugusel kujul, nagu ta oli esimesel lugemisel, olema ka teisel lugemisel ja oleks igati sobilik täna ta seadusena vastu võtta. Juhin tähelepanu sellele, et eelnõu vajab vastuvõtmiseks 51 häält.

Tänan! Kas kolleegidel on küsimusi? Tiit Toomsalu, palun!

Tänan, härra juhataja! Austatud härra ettekandja! Ma esitan küsimuse, mis kostis juba esimesel lugemisel. Kuidas te selle seaduse kontekstis määratlete elatustaset ja kuivõrd õigeks te peate, et elatustaseme määramine võib olla uurija, kohtuniku või prokuröri otsustada? Kas ei peaks andma sellele mõistele kriminaalseadustiku kontekstis siiski mingi väga selge määratluse?

Aitäh! Vastan niiviisi, et me oleme seisukohal, et elatustaseme väljaselgitamine toimub iga konkreetse kriminaalasja puhul erinevalt. Loomulikult tuleb see välja selgitada seaduslike vahenditega, aga täpsemat määratlust ei pidanud me autoritena siin õigeks.

Tänan! Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Palun kaasettekandeks kõnepulti õiguskomisjoni liikme Jaana Padriku!

Suur tänu, härra juhataja! Head kolleegid! Eelnõu algatasid Riigikogu liikmed Jüri Adams, Vootele Hansen ja Väino Linde käesoleva aasta 6. juunil. Valitsuse seisukoht selle eelnõu kohta on toetav. Õiguskomisjon otsustas 7. juuni istungil eelnõu esimesele lugemisele suunata. Siin saalis oli see eelnõu esimesel lugemisel 12. juunil. Muudatusettepanekuid ootas õiguskomisjon 13. juuniks kella 10-ks. Neid ei esitatud. Me arutasime komisjonis seda eelnõu kolmapäeval komisjoni erakorralisel istungil. Komisjonis ei avanud me enam sisulist arutelu. Komisjon jõudis täis veendumust (hääletustulemus: 4 poolt, 0 vastu, 0 erapooletut) seisukohale teha saalile ettepanek eelnõu täna seadusena vastu võtta. Juhin samuti tähelepanu, et eelnõu vajab vastuvõtmiseks 51 poolthäält. Aitäh!

Tänan! Tiit Toomsalu, palun!

Tänan, härra juhataja! Austatud proua kaasettekandja! Ma küsin teilt sedasama, mida algatajatelt. Kas komisjonis arutati küsimust, milline sisu anda mõistele "elatustase" kriminaalprotsessis määratavate trahvide alusena ja selle kontekstis? Miks ma seda küsin? Esimesel lugemisel see probleem tõstatati. Probleem on välja öeldud, vaatamata parandusettepanekute laekumisele või mittelaekumisele.

Suur tänu! Me komisjonis puudutasime seda küll, aga nagu ettekandja ja algataja esindaja Väino Linde juba mainis, ei pidanud me siiski vajalikuks siin rohkem täpsustada. Me jõudsime komisjonis veendumusele, et elustandardi kindlakstegemisega on tegemist erinevate uurimiste puhul. See mehhanism ja lähenemised on uurija, prokuratuuri ja kohtu poolt määratavad. Me ei pidanud vajalikuks seda täpsustada. Lugupeetud härra Toomsalu, kui te oleksite pidanud vajalikuks siin täpsustavat sisu anda, siis teil oli selleks võimalus.

Tänan! Kas protseduuriline küsimus, Tiit Toomsalu?

Ma palun sõna repliigiks, kuna minu nimi kõlas. Tahan rõhutada, et komisjon määras sedavõrd lühikese parandusettepanekute esitamise tähtaja, et ilmselt komisjon ei oodanudki parandusettepanekuid. Ma kujutan ette, et see on küsimus, mis oleks väärinud sõnastamist komisjoni enda poolt.

Kas ma pean sellele protseduurilisele küsimusele vastama?

Ei, ei pea. Suur tänu ettekandjale! Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Kas kolleegid soovivad osaleda läbirääkimistel? Tiit Toomsalu, sõnavõtt kohalt.

Tänan, härra juhataja! Ma jätkan juba alustatud teemat ja tahan rõhutada, et eelnõu ei ole minu kui juristi arvates vastuvõtmiseks küps, sest selles toodud määratlustele pole antud sisu. Veel enam, kriminaalprotsessis, kriminaalmenetluses rakendatavate mõistete määratlemine on jäetud kriminaalprotsessi üksikute subjektide, nagu prokurör, uurija, kohtunik, otsustada ja määratleda. See tähendab, et sellele probleemile on võimalik läheneda äärmiselt erinevalt. Ma leian, et selle eelnõu kallal oleks õige veel töötada.

Tänan! Rohkem kõne- ega sõnavõtusoove ei ole. Läbirääkimised on lõpetatud. Kas eelnõu algataja soovib lõppsõna? Kas lõppsõna soovivad fraktsioonide esindajad või komisjon? Lõppsõnasoovi ei ole. Seega seisab meil ees lõpphääletus. Austatud kolleegid, kuna tegemist on 51 häält nõudva eelnõuga, siis teeme kohaloleku kontrolli. Kohalolijaks registreeris end 60 Riigikogu liiget. Lugupeetud kolleegid, kas võime asuda hääletama? Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Riigikogu liikmete Jüri Adamsi, Vootele Hanseni ja Väino Linde algatatud kriminaalmenetluse koodeksi, Eesti Vabariigi seaduse ""Eesti NSV kriminaalkoodeksi" uue redaktsiooni - kriminaalkoodeksi kehtestamise kohta", kriminaalkoodeksi, haldusõiguserikkumiste seadustiku ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu nr 797. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt on 57 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, erapooletuid ei ole. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Austatud Riigikogu! Hakkame käsitlema 41 Riigikogu liikme esitatud Riigikogu otsuse "Umbusalduse avaldamine majandusminister Mihkel Pärnojale" eelnõu. Palun umbusaldajate poolt ettekandeks kõnepulti Jaanus Männiku!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Tänasel leinapäeval söandan ma rääkida ainult väga vaikselt. Nii et kui teid teema huvitab, siis ma palun teid kuulata. Kuna valitsus valis selle raske otsuse eelnõu arutamiseks rahvusliku leinapäeva, siis olen ma lausa kohustatud alustama laiemalt ja kaugemalt. Eesti rahvas on olnud represseeritud ja kannatanud eeskätt oma võõrandamatu iseseisvustahte, omal maal peremeheks ja omanikuks olemise tõttu. Rahvusliku iseolemise vältimatu eeldus on rahvuslik omand: rahvuslik kultuur, keel, maaomand, mets, maavarad, infrastruktuur, ettevõtted. Kui globaliseeruvas maailmas muutuvad majandus, pangandus, teenindus ja muu säärane vältimatult rahvusvaheliseks, siis väikeriigi olemasolu ja identiteeti on võimalik säilitada rahvusele ainuomaste tunnuste - omandi ja territooriumi kaudu. Kui meilt on juba võetud ja võetakse üle pangandus, kaubandus, suurettevõtlus, siis on mõistlik teha kõik selleks, et meil, see tähendab eestlastel, olgu era- või riigi omandina, säiliksid maaomand, mets ning strateegilise tähtsusega infrastruktuuriettevõtted - majanduse alustoed. Eriti viimati nimetatud, strateegilise tähtsusega kõike ja kõiki mõjutavad ettevõtted on otstarbekas säilitada riigi omandis. Loosungil "Kapitalil pole rahvust" on rahvusriigi ja eriti selle ülemvoliniku, ministri jaoks ainult sedavõrd sisu ja väärtust, kuivõrd see aitab sellel rahvusel teenida kapitali, säilitada ja rohkendada seda. Niisiis pole see loosung ilma temale korrespondeeriva teise pooleta vähemasti väikeriik Eesti seadusandjatele ja valitsusliikmetele mitte ainult poolik, vaid ka sügavalt ekslik, et mitte öelda kuritegelik. Terviklikult tohtinuks ja tohiks see loosung taastatavas Eestis kõlada ehk vaid järgmiselt ... Härra Tarand, kas sa lubad mul rääkida? See loosung võinuks ja tohtinuks kõlada järgmiselt: "Kapitalil pole rahvust, kuid samavõrd pole rahvust ilma kapitalita ehk kapitalil ei pea olema rahvust, kuid rahvust ilma kapitalita ei saa olla." Täpsustan siiski veel, et kapitalina tuleb siinkohal käsitleda mõistagi selle asjastunud poolt: omandit, maad, metsa, raudteid ja maanteid, elektrijaamu, ettevõtteid, aga samuti intellektuaalset omandit, mitte selle vahetusekvivalenti krooni või dollarit. Nii nagu sulasel pole talu, nii ei saa moonakarahval olla riiki. Eestlastest sai rahvus siis ja sedavõrd, kuivõrd neil tekkis omand: oma kultuur, oma maa, oma mets. See Eestile kui väikeriigile, kui rahvusriigile eksistentsiaalselt tähtis aabitsatõde on vaieldamatult selge ning läbi tunnetatud miljonilise rahva valdavale enamusele. Seda on rahvas seni kõige selgemalt väljendanud rahvusriiki taastades, põhiseadust referendumil hääletades ning elektrijaamade ja raudtee erastamise vastu allkirju andes. Seadusandjatena, rahvaesindusena aga peame täna tunnistama, et see väikeriigist rahvusriigile eksistentsiaalselt tähtis aabitsatõde pole siin saalis tänaseni ei seadustesse fikseeritud ega isegi mitte läbi vaieldud ning teadvustatud. Vaatamata sellele, et see on fikseeritud põhiseaduses kui tervikus, eeskätt aga selle §-des 1, 2, 5 ja 32. Teine loosung - erastada tuleb võimalikult kõik ja võimalikult kiiresti, sest riik on halb peremees - on samavõrd poolik ning oma poolikuses ka sisutu, et mitte öelda kuritegelik. Mingil juhul ei saa see olla rahva kui riigi peremehe ülemvoliniku, see on ministri loosung. Küsite: mis on sellel kõigel pistmist majandusminister Pärnoja umbusaldamisega? Umbusaldajate esindajana vastan: on pistmist ja kõige otsesemalt. Ministril, vältimatult aga Eesti majandust haldaval, valitseval ministril peaksid need väikeriigi eksistentsiaalsed aabitsatõed olema teada ja omaks võetud. Majandusminister peab olema hea peremees, hea sulane ei saa majandusminister mitte olla. Mingil juhul ei saa majandusminister olla halb peremees. Ning tahame või ei taha, riik oma valitsemisalas on eeskätt sedavõrd halb või hea peremees, kuivõrd seda on tema volitatud valitsejad. Teemat võiks pikalt arendada. Tuletan siinkohal meelde, et Eesti erastamise ideoloogia oli hea ja efektiivne seni, kuni me jõudsime n-ö eksistentsiaalsete ettevõteteni, strateegilise tähtsusega omandini, rahvusriigi eksistentsi määravate infrastruktuuri ettevõtete rolli ja omandivormi määratlemiseni. Otse öeldes on seadusandjal ja täitevvõimul see tänaseni tegemata. See on justkui antud erastamisseadusega Eesti Erastamisagentuuri ainupädevusse. Veel enam: sisuliselt Eesti Erastamisagentuuri ametnike ainupädevusse. Siinkohal on olnud vaieldamatuks põhitegijaks ja arvamusliidriks, et mitte öelda halliks kardinaliks Mihkel Pärnoja, kes on 1994. aastast Eesti Erastamisagentuuri Nõukogu liige ning on nüüd kaks aastat olnud nõukogu liider. Seadusandja ja täitevvõimu untsuminekud ning tegematajätmised on vaieldamatult pärit kõigil iseseisvusaastatel domineerinud neoliberalismist ja poolikutest loosungitest: kapitalil pole rahvust ja riik on halb peremees. See ideoloogia, mis esiotsa tegi palju head - likvideeris erastamise kaudu totalitaarse majanduse ja totaalse riikliku ehk mitte-kellegi-omandi - osutus kõlbmatuks alates sellest, kui 1994. aastal sõlmiti Euroopa Liiduga assotsieerumisleping ning 1996. ja 1997. aastal venitati Riigikogus riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seadusega nõutava riigile strateegiliselt tähtsate ettevõtete nimekirja kinnitamisega ja kukutati see läbi. Vaid kaks elektrijaama õnnestus 1998. aasta detsembris Riigikogu otsusega nimetada strateegilise tähtsusega ettevõtteks, mida ei tohtinuks ilma Riigikogu heakskiiduta ei täielikult ega osaliselt erastada. Seda otsust valitsus minister Pärnoja eestvõttel teatavasti ignoreeris. 25. märtsil 1999 teatas Mihkel Pärnoja koos teiste valitsusliikmetest kolleegidega pidulikult Riigikogu ees, et ta kannab ministri ametis vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Verivärske majandusminister tõotas pühendada oma jõu Eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele. Algusest peale on aga asjad läinud teisiti. Majandusministri ja Erastamisagentuuri Nõukogu esimehena on Pärnoja tegutsenud arusaamatult, põhjendamatult, asjatundmatult, varjatult. Tema otsesel juhtimisel on astutud terve hulk riigile vaieldamatult kahjulikke samme, loobitud tuulde sadu miljoneid kroone maksu- ja erastamistulusid. Tuletame meelde, et käesolev umbusaldusavaldus minister Pärnojale on juba teine, kusjuures põhjus on endine: destruktiivne, ebakompetentne, enesekindel ning kriitikalaviini mitte millekski pidav toimetamine Eesti majanduse strateegilistes võtmevaldkondades. Kui 2000. aasta augustis me umbusaldasime majandusministrit elektrijaamade erastamise eest vastu rahva tahet, kahjulikel tingimustel ja avalikkuse eest salastatult, siis samasugune varjatud pudukauplemine on pärast seda ligi aasta jooksul toimunud Eesti majanduse ja transiitkaubanduse alustala, Eesti Raudtee enamusaktsiate maksku mis maksab mahaparseldamiseks. Eesti Erastamisagentuuri tegevus Mihkel Pärnoja juhtimisel on olnud ainuüksi ja üksainus skandaal. Mis puutub elektrijaamade erastamise untsuminekusse, siis tänases Postimehes on toodud ära akadeemikute kiri, mis sisuliselt on identne selle tekstiga, mille me esitasime möödunud aasta augustis umbusaldusavalduse puhul ja mida on Riigikogus arutatud riigile oluliselt tähtsa küsimusena. Akadeemikute tekst on sisuliselt identne sellega, mida me tookord arutasime, ainult et tänase teksti arvud on tohutult suuremad, seal räägitakse sajamiljardilisest kahjust. Lähme edasi. 17. aprillil 2000 kuulutas Erastamisagentuur välja AS-i Eesti Raudtee enamusaktsiate müügi kaheetapilise eelläbirääkimistega pakkumisena. Erastamisagentuuri Nõukogu otsustas oma 16. augusti 2000. aasta koosolekul valida AS-i Eesti Raudtee 66% aktsiate erastamisel pakkumise teises etapis osalema kõik esimeses etapis osalenud. Vähegi asjaga kursis olevale inimesele pidi silma torkama asjaolu, et erastamisel ei osalenud ühtegi suurt Lääne raudteefirmat. Arvestades seda, mida valitsus raudtee erastamist põhjendades korduvalt on deklareerinud (muuseas sedasama, mida deklareeriti elektrijaamade puhul), et erastada tuleks ainuüksi suurte rahvusvaheliste kogemustega, kindlate finantstagatiste ja tugeva äriplaaniga strateegilisele investorile, tulnuks konkurss juba esimese etapi järel nurjunuks tunnistada. Eesti Raudtee erastamise pakkumise teiseks etapiks oli Erastamisagentuuri Nõukogu kinnitanud lisatingimused. Esiteks, tehniline finantsplaan, milles oli ära näidatud kasutatav tehnoloogia, investeeringud ja finantseerimisallikas, sealhulgas investeeringud raudtee infrastruktuuri, et suurendada selle läbilaske- ja konkurentsivõimet, teiseks, äriplaan, kolmandaks, tegevuse jätkamise kohustus raudtee infrastruktuuri majandamiseks. 13. detsembril määras Eesti Erastamisagentuuri Nõukogu pretsedenditu poliitilise hääletamise tulemusena Eesti Raudtee 66% aktsiate erastamiseks tehtud pakkumiste hulgast parimaks pakkumiseks Rail Estonia pakkumise. Võitjal puudusid nii reaalne investor kui ka tagatised. Kuid vähe sellest - ka erastaja taust oli ebaselge ja isegi kuritegelik. AS-i Eesti Raudtee erastamist nõustas Briti konsultatsioonifirma GIBB, kelle palkamise otsustas Eesti Erastamisagentuuri Nõukogu ministrite Pärnoja ja Jürgensoni pealekäimisel 30. märtsil 2000. Otsuse kohaselt taotles Erastamisagentuur Riigihangete Ametilt loa nõustaja palkamiseks ilma riigihankekonkursita. Nurjunud erastamiskava eest tasus Erastamisagentuur nõustajale 75 miljonit krooni. Firma PricewaterhouseCoopers nõudnuks erastamiskava eest vaid 12 miljonit krooni. Isegi siis, kui avalikkusele sai teatavaks, et Rail Estonias osalevad USA raudteefirmad ei kavatse Eesti Raudteesse raha paigutada ja kahtluse alla sattus ka Canadian Pacific Railway võimalik investeering, teatas erastamistehingus Erastamisagentuuri nõustanud Väino Sarnet, et agentuuril on seaduse järgi õigus läbirääkimiste aega kuni kahe kuu võrra pikendada. 10. jaanuaril teatas ehk ainult Väino Sarnetile ootamatult Canadian Pacific Railway asepresident Paul Clark, et nad pole hetkel mingilgi määral huvitatud Eesti Raudtee erastamisega seotud temaatikast. Ilmselt peaksid AS-i Eesti Raudtee erastamise ideoloogid veel praegugi läbirääkimisi Rail Estonia üha uute investorite otsimiseks ja leidmiseks, kui Eesti Vabariiki poleks jõudnud informatsioon, et Rail Estonia esindaja Tony Massei on USA-s Antonio Angotti nime all tagaotsitavaks kuulutatud. Tema partneril Giovanni Sposatol pandi käed raudu juba Eesti korrakaitseorganite nõudmisel, sest suurärimees olla tellinud mõned autosüütamised. Ent Eesti Erastamisagentuuri direktsioon jätkas ministrite Pärnoja ja Jürgensoni survel justkui vana legendi kohaselt: 28. veebruaril 2001 otsustati lõpetada AS-i Eesti Raudtee 66% aktsiate erastamise lepingu läbirääkimised Rail Estoniaga seoses kehtestatud tähtaja möödumisega. 12. jaanuaril 2001 esitas erastamiskonkursil kolmandaks jäänud Raudtee Erastamise Rahva AS kohtukaebuse. Esimesel sisulisel arutelul Tallinna Halduskohtus tunnistas Erastamisagentuuri Nõukogu esindav vandeadvokaat Andres Suik, et Rail Estonia pakkumise eelistamise puhul oli tegemist valitsuse poliitilise tahteavaldusega, mida nõukogu püüdis järgida. Küllap oli see üks põhjusi, miks Rail Estonia esitas Tallinna Ringkonnakohtule veel erikaebuse, milles paluti tühistada halduskohtu määrus konkursil teiseks jäänud Baltic Rail Services'i erastamiskõnelustele lubamise kohta. 12. märtsil 2001 lükkas ringkonnakohus taotluse tagasi. 16. aprillil 2001 tegi Tallinna Halduskohus nimetatud haldusasjas otsuse, mille kohaselt kaebus rahuldati ja tühistati otsuse punkt 1 Rail Estonia parimaks pakkujaks tunnistamise kohta. Samuti tehti kohtuotsusega Erastamisagentuuri Nõukogule ettekirjutus asja uueks läbivaatamiseks. Halduskohtu otsusele on esitatud apellatsioonkaebus ja otsus jõustunud ei ole. Samal ajal on jätkuvalt jõus halduskohtu 17. jaanuari 2001. aasta määrus kogu otsuse täitmise peatamise kohta. Minister Pärnoja, selle asemel, et kutsuda kokku Erastamisagentuuri Nõukogu ja teha otsus edaspidise kohta, lubas Erastamisagentuuri peadirektori kohusetäitjal Jaak Liivikul alustada ilma nõukogu uute volitusteta erastamislepingu väljatöötamist BRS-iga. 30. aprillil sõlmis Erastamisagentuuri peadirektori kohusetäitja Jaak Liivik Eesti Vabariigi nimel BRS-iga AS-i Eesti Raudtee 66% aktsiate erastamise lepingu. Samas ei ole Erastamisagentuuri Nõukogu, hoolimata kohtuotsusega tehtud ettekirjutusest, küsimust uuesti läbi vaadanud, Erastamisagentuuri Nõukogu ei ole arutanud ega otsustanud BRS-iga lepingu sõlmimist ning Erastamisagentuuri peadirektori kohusetäitja Jaak Liivik on Eesti Vabariigi nimel sõlminud lepingu ja võtnud lepinguga Eesti Vabariigile sadadesse miljonitesse kroonidesse ulatuvaid täiendavaid garantiikohustusi. Minister Pärnoja vaikival nõusolekul toimunud Jaak Liiviku tegevuse kohta on Edgar Savisaare arupärimisele 11. juunil andnud esialgse, et mitte öelda põikleva vastuse riigikontrolör Juhan Parts. Andres Varik ja Jaan Pöör on esitanud 17. mail Tallinna Linnakohtule tsiviilhagi AS-i Eesti Raudtee ja OÜ BRS tehingute tühiseks tunnistamise kohta. Andres Varik on 29. mail esitanud Tallinna politseiprefektuurile avalduse kriminaalasja algatamiseks Jaak Liiviku suhtes. Teile esitatud materjalis, see tähendab otsuse eelnõu seletuskirjas, ei ole juttu Eesti avalikkuse vastuseisust raudtee erastamisele üldse ja selle kinnituseks kogutud 163 000 allkirjast ega ka mitte 15. jaanuaril Riigikogus algatatud teede- ja sideminister Toivo Jürgensoni umbusaldamisest, kus samuti juhiti tähelepanu Erastamisagentuuri Nõukogu liikme minister Toivo Jürgensoni erakondlikele-isiklikele poliitilistele eelistustele Eesti riiki ja selle käekäiku puudutavate otsuste tegemisel. Ei ole toodud ka kümneid tsitaate nende Eesti Erastamisagentuuri Nõukogu liikmete intervjuudest, avaldustest ja artiklitest, kes tegutsesid ja hääletasid sellise "erastamismoraali" vastu. Me arvame, et Erastamisagentuuri Nõukogu liikmed täitsid oma kohust ja aitasid kaasa kogu selle erastamisafääri ilmsikstulekule. Küllap tegi ka opositsioon oma igapäevast tööd, üritades seda hullumeelsuseni viinud klaperjahti Eesti riigile kuuluva vara pärast peatada. Seda kõike ei jõua ega nähtavasti pole ka mõtet siin kirjeldada. Täiesti omaette põhjus umbusalduse avaldamiseks on kindlasti Mihkel Pärnoja ja tema juhitava ministeeriumi tegevus ebakvaliteetse ja aktsiisipettusi võimaldava kütuseäri mahitamisel Eesti riigis. Majandusministri 2. juuni 2000. aasta määruses nr 15 "Vedelkütuse kvaliteedinõuded" on tehtud selline näpuviga, mida võiks kuidagi seletada juhul, kui minister oleks elukutselt näitleja või kirjanik, mitte aga nüüd, kui tegemist on kandidaadikraadi omava keemikuga. See näpuviga on aga Eesti riigile läinud maksma sadu miljoneid kroone, seetõttu on tegemist millegi väga tõsisega. Ka selle looga peaksid tegelema uurimisorganid. Me lähtume majandusminister Mihkel Pärnojale umbusalduse algatamisel tema enda antud ametivandest. Isegi juhul, kui advokaadid suudaksid tõestada, et formaaljuriidiliselt on Eesti Erastamisagentuuri Nõukogu esimees eespool kirjeldatud erastamisfarsis süütu ehk vastutust ei kanna, on ta allakirjutanute veendumuse kohaselt vandunud valet ja me umbusaldame teda kui ministrit ja poliitikut. Tänan tähelepanu eest!

Tänan, Jaanus Männik! Kas kolleegidel on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Palun kaasettekandeks kõnepulti majandusminister Mihkel Pärnoja!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Umbusaldajad on otsuse eelnõule lisanud seletuskirja, milles käsitletakse põhiliselt kahte sündmuste rida, ühte, mis on seotud Eesti Raudtee erastamisega, ja teist, mis on seotud kütuse kvaliteedinõuetega ja sellest tulenevate võimalike tagajärgedega. Ma alustan esimesest. Selleks, et teha järeldusi protsessi ja protsessi tulemusena toimunud sündmuse kohta, peab omama informatsiooni selle protsessi alguse ja käigu kohta, analüüsima neid ja selle põhjal tegema järelduse, kas protsessi läbiviimine ise ja tulemused on teiste võimalike variantidega võrreldes edasiviivad või mitte. Eesti Raudtee erastamise algus langeb aastasse 1997, kui siin saalis ja ka valitsuses oli teine koalitsioon. Põhilised otsused selles osas võeti vastu 1998. aastal, kui Eesti Raudtee erastamise viisiks valiti nn kontsessioonilepingu variant. See tekitas tolleaegses Riigikogus tõsiseid vaidlusi. Siis ei vaieldud raudtee erastamise vastu, vaid vaieldi pigem selle üle, kuidas seda läbi viia. Selle vaidluse tulemusena langetas Riigikogu 1999. aasta 25. veebruaril otsuse Eesti Raudtee erastamise kohta. Otsuse põhisisu oli erastada Eesti Raudtee erastamisseaduse alusel. Nii et selle otsuse on langetanud rahvaesindajad siin saalis veidi rohkem kui kaks aastat tagasi. Selle otsuse alusel ja selle täitmiseks asus Vabariigi Valitsus vastavate seaduste alusel järgnevaid otsuseid vastu võtma ja Vabariigi Valitsuse otsuste alusel tegutses ka Erastamisagentuur. See protsess käivitati juba 1999. aasta 5. mail Erastamisagentuuri Nõukogu istungil ja põhitoimingud said alguse 1999. aasta septembris. Erastamisnimekirja kinnitati AS-i Eesti Raudtee aktsiad ja järgnevalt otsustati Vabariigi Valitsuse heakskiidetud erastamisprogrammi alusel erastada 66% Eesti Raudtee aktsiatest. Sellise mahuka protsessi ettevalmistamine nõuab väga tõsist ja kvalifitseeritud tööd. Erastamisagentuuri Nõukogu langetas otsuse, et selleks on vaja kaasata rahvusvahelisel tasemel nõustajad. Oma abi nõustaja kaasamisel pakkus Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank. Läbirääkimiste tulemusena saavutati nende nõusolek nõustaja finantseerimiseks erastamise ettevalmistamise ehk nn esimeses etapis. Selleks, et kindlustada erastamise toimumist, otsustas Erastamisagentuuri Nõukogu korraldada ka erastamise nõustaja riigihankekonkursi. See konkurss ebaõnnestus. Erastamisagentuuri Nõukogu lükkas kõik konkursile saabunud ettepanekud tagasi, sellele otsusele vastuhääli Erastamisagentuuri Nõukogus ei olnud. Alles pärast seda, kui need otsused olid tagasi lükatud, selgus, et esimese etapi nõustajaks EBRD kehtestatud reeglite alusel on valitud GIBB Ltd. 2000. aasta alguses, lähtudes ettevalmistustööst, sellest, millisel moel soovitas nõustaja erastamist läbi viia, kuulutati välja Eesti Raudtee erastamine. Seega oli erastamisprotsess saanud alguse vastavalt erastamisseadusele ja Erastamisagentuur oli saanud kohustuse selle alusel erastamisprotsess läbi viia. Erastamise teise etapi ehk selle protsessi enda läbiviimine nõuab väga tõsist dokumentatsiooni läbitöötamist, erastamisobjekti ja pärast pakkumise laekumist ka erastamisel osalejate kohta informatsiooni kogumist ja selle informatsiooni põhjal otsuste tegemiseks soovituste andmist Erastamisagentuurile ja Erastamisagentuuri kaudu ka Erastamisagentuuri Nõukogule. Selleks otsustati ka teises etapis kaasata nõustaja. Kuna erastamisseadusest tulenevad protseduurireeglid näevad ette kindlalt üksteisele järgnevaid toiminguid ja ka nende toimingute tegemise ajagraafiku, siis otsustas Erastamisagentuuri Nõukogu jätkata nõustamisteenuse ostmist esimese etapi nõustajalt GIBB Ltd.-lt. Vaidlusalune küsimus selle otsuse puhul oli ainult GIBB Ltd.-le makstava tasu suurus. Ka see otsus, mis puudutab erastamise teise etapi nõustamist, võeti Erastamisagentuuri Nõukogus vastu nii, et vastuhääli ei olnud. Vastuhääled olid ainult siis, kui otsustati lõplikult GIBB Ltd. teenuste kasutamine kogu teise etapi jooksul ja, nagu ma juba ütlesin, vastuhääled olid tingitud eelkõige nõustajale makstava tasu suurusest. Selle juurde ma tulen hiljem tagasi, võrreldes siis ka teisi selle erastamisprotsessi käigus pakkumise esitanud nõustajate nõutud teenustasusid. Nõustaja töö, mida on vaja teha erastamisprotsessi ettevalmistamisel, enne seda, kui nõukogu hakkab otsuseid langetama, on üsna mahukas. Ka nende tööde loetelu võin ma teile anda, kui selleks tekib küsimustele vastamise ajal võimalus. Eesti Raudtee erastamise põhiline eesmärk on parandada Eesti Raudtee konkurentsivõimet, arvestades seda, et selles regioonis on Eesti Raudteele konkurentideks nii Soome raudtee kui ka läbi Läti kulgev raudtee, mingil määral ka läbi Leedu kulgev raudtee, eelkõige silmas pidades vedelkütuse transiidivoogusid, aga samuti puistekaupade ja konteinerite transiidivoogusid, mis liiguvad ida-lääne suunal. Eesti Raudtee pakutavate teenuste kvaliteet on võimaldanud Eestil olla selles konkurentsis üsna soodsal positsioonil. Kuid hädavajalik oli ja on ka praegu suurendada Eesti Raudtee läbilaskevõimet, toimimise ladusust ja loomulikult tariifide konkurentsivõimet. Selleks on vaja oluliselt investeerida. Varasem praktika, kui Eesti Raudtee ei ole olnud võimeline ise oma tagatistega piisavalt laene võtma, tähendab seda, et Eesti Raudtee enda puhul, kui selle omanikuks jääks riik, oleksid vajalikud lisagarantiid riigilt. Riik paneks nende garantiide alla teatud kohustused kinni ja sellega vähendaks võimalusi võtta laenu või anda laenugarantiisid teiste väga oluliste projektide jaoks, mis on suures osas Riigikogule praegu teada. Eesti Raudtee erastamise ettevalmistusprotsessis ei toimunud sündmusi, mis oleksid jäänud väljapoole erastamisseadusega ettenähtud protseduuri. Selle tulemusena langetas Erastamisagentuuri Nõukogu 13. detsembril aastal 2000 otsuse erastamises osalenud pakkujate pakkumiste kvalifitseerimise kohta. Otsustati määrata parimaks pakkujaks Rail Estonia. Selleks, et maandada riske juhuks, kui parim pakkuja oma kohustusi ei täida, otsustati määrata paremuselt teiseks pakkujaks Baltic Rail Services OÜ. See otsus ja pärastised sündmused näitasid, et see risk ...

Kas härra minister vajab lisaaega?

Aitäh! Ma soovin lisaaega. Kui palju seda võib saada?

Kuni viis minutit.

Aitäh! Ma soovin viis minutit lisaaega. Järgnevad sündmused näitasid, et selline otsus, kus määrati ka paremuselt teine pakkuja, oli riskide maandamise seisukohast õigustatud. Kuna Rail Estonia ei suutnud oma pakkumist ettenähtud tähtajaks jõus hoida, asus Erastamisagentuur Erastamisagentuuri Nõukogu otsuse alusel pidama läbirääkimisi Baltic Rail Services OÜ-ga, samuti neile selleks etteantud tähtaja piires. Läbirääkimiste tulemusena selgus, et Baltic Rail Services on võimeline oma pakkumist jõus hoidma. Seetõttu sõlmiti käesoleva aasta 30. aprillil ka erastamisleping. Seega võib öelda, et praeguse seisuga on kogu erastamisprotsess saavutanud oma tulemuse ja erastamisprotsessi saatus sõltub sellest, kas Baltic Rail Services suudab lepingutingimusi tähtajaks täita. Selle protsessi jooksul, nagu ma juba rõhutasin, ei ole Erastamisagentuur tegutsenud iseseisvalt, arvestamata Erastamisagentuuri Nõukogu otsuseid ja neid otsuseid, mille alusel Erastamisagentuuri Nõukogu oma otsused langetas. Teine küsimus, mille juurde ma nüüd lähen, puudutab kütuse kvaliteedinõudeid ja sellega kaasneda võivaid sündmusi. Majandusministeeriumi ettevalmistatud ministri määrus kütuse kvaliteedi kohta sätestab kvaliteedinõuded kütusele, lähtudes kütuse kasutamise sihtotstarbest. Aktsiisipettuste vastu võitlemine tugineb teistele õigusaktidele, eelkõige kütuseaktsiisi seadusele ja vedelkütuse erimärgistamise seadusele, mis näevad ette ka meetmed selleks, et kütuseettevõtjad ei tegeleks kütuse võltsimisega ja seega ka aktsiisipettustega. See parameeter, mille puhul umbusaldajad on väitnud, et on loodud võimalus aktsiisipettusteks, on diislikütuse happesus. Selle parameetri puhul oli tabelis tegemist inimliku eksitusega, mis tekkis n-ö tehnilisel andmete ümbertõstmisel. Selleks, et kontrollida, kas selline tehniline viga tekitas lisavõimalusi aktsiisipettuseks, tellis Majandusministeerium eksperdihinnangu. Selle hinnangu tulemus on, et see ei avanud põhimõtteliselt uusi ega avardanud olemasolevaid võimalusi. Põhjus on kütusega seonduvate protsesside n-ö keemias. Kütusele, kergele kütteõlile lisatakse värvaine ja furfurool. Värvaine, mida kasutatakse, kaubandusliku nimetusega Automate RED NR, on keerulise koostisega aromaatne keemiline ühend ja sisaldab kromofoore, mis annavadki kütusele värvi. Seda värvainet kütusest võltsimise eesmärgil eraldada on võimalik väga mitmel moel, kaasa arvatud kontsentreeritud väävelhapet kütusele lisades, mis lagundab värvaine ja värvaine sadeneb koos väävelhappega eraldi teise faasi. Väävelhappe eraldamine on võimalik ümbervalamise teel. Samuti on võimalik diislikütusest väävelhappe jääke eraldada läbi lubjakivi filtreerides. Seega ei muutu protsess oluliselt keerulisemaks, olenemata sellest, millise happesuse normiga on tegemist. On olemas veel teisi võimalusi, mida ma arvatavasti ei pea siin kirjeldama, sest Riigikogu puldist väljaöelduna võivad nad anda informatsiooni, mida pahatahtlikud kütuseettevõtjad võivad kasutada. Kuna minule antud aeg on läbi, siis ma tänan Riigikogu võimaluse eest anda teile lisaselgitusi. Aitäh!

Tänan, lugupeetud ettekandja! Riigikogu liikmetel on teile küsimusi. Andres Varik, palun!

Tänan, härra juhataja! Härra majandusminister! Ma saan aru, et te olete raskes seisus ja teil ei ole oma tegutsemist ministri ja Erastamisagentuuri Nõukogu juhina mitte kuidagi võimalik üldsusele arusaadavaks teha. Ma tulen sõlmitud erastamislepingu juurde. Ma loodan, et te olete läbi lugenud selle lepingu, millele Jaak Liivik ilma seda läbi lugemata alla kirjutas. Praegu on sellele esialgse hinnangu andnud Riigikontroll. Selles märgitakse, et selle lepinguga on riik endale võtnud kuni miljardikroonised kohustused. Ma küsingi: kui suur teie arvates on see summa, mille riik on endale ühe allkirjaga kohustuseks võtnud?

Aitäh! Kohustused tähendavad seda, et neid tuleb täita ja just nimelt sellisel moel, nagu nad on võetud. Selles mõttes riik lepingu sõlmimisel endale kohustusi võtnud ei ole. Riik müüjana on andnud teatud kinnitused, mis tulenevad sellest, et ostjale ja mitte ainult sellele, kellega sõlmiti leping, vaid kõigile potentsiaalsetele ostjatele ei tehtud Eesti Raudtee poolt kättesaadavaks kogu pakkumise kujundamiseks vajalik informatsioon. Lepinguläbirääkimiste käigus hindasid mõlemad pooled selle lepinguga kaasnevaid riske. Seda tegid nii Baltic Rail Services OÜ kui ka müüja esindajana Erastamisagentuur koos oma nõustajatega. Selle tulemusena jõuti järeldusele, et ostjal on õigus saada teatud riigipoolseid lepingulisi kinnitusi. Ma veel kord rõhutan: need on lepingulised kinnitused, mitte otsesed kohustused. Need on seotud kutsehaigustest ja tööõnnetustest tulenevate nõuetega, mille kohta ostjal varem informatsioon puudus. Nende kohta anti kinnitus, et müüja on nõus neid kompenseerima, kui nende maht ületab ühe miljoni krooni aastas. Selle riski realiseerumise tõenäosus on väike. Samuti puudutab see nõudeid, mida võivad esitada äriühingu juhatuse või nõukogu liikmed. Pean veel kord rõhutama: need on nõuded, millest ostja ei olnud varem teadlik. Samuti kuulub siia võimalik kinnitus selle kohta, et kohtuprotsessidega kaasnevad kahjud kompenseeritakse äriühingule, ja ka see, mis on seotud erastamisprotsessi käigus tehtud tehingutega vedurite ostmiseks. Erastamisagentuuri Nõukogu liikmena võin ma selle kohta öelda, et tavaliselt ei ole selliste mahukate tehingute tegemine erastamisprotsessi käigus mõistlik, sest see muudab oluliselt erastamisobjekti. Nende kinnituste kogusumma ei ulatu mingil juhul tasemele, mida te nimetasite. Tegeliku taseme nimetamine praegu siin Riigikogu saalis tähendaks müüja positsioonide nõrgendamist. Igal juhul on kõigi nende võimalike riskide realiseerumise tõenäosus müüja hinnangul suhteliselt madal, tõenäosus, et nad realiseeruvad, on väga väike.

Tänan! Toivo Tootsen, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Täna ei umbusalda teid mitte ainult need rohkem kui 40 opositsiooni kuuluvat Riigikogu liiget, täna umbusaldavad teid ka ligi 40 Eesti akadeemikut. Need on inimesed, kes tunnevad läbi ja lõhki Eesti majandust, energeetikat ja transporti. Ma arvan, et teil on kaunis raske tõestada, et akadeemikud, Eesti vaimueliit käib vale jalga, aga minister Pärnoja käib õiget jalga. Ma küsingi: millega te lükkate ümber akadeemikute süüdistused?

Aitäh! Akadeemikute avalik pöördumine on värske ja ma olen seda ainult korra lugenud. Olles tuttav selle protsessi keerukusega, mis on seotud Narva Elektrijaamade tehnoloogilise taseme tõstmise ja keskkonnanõuete täitmisega ning selleks vajalike sammudega, on mul võimalus siit Riigikogu puldist öelda, et akadeemikud tegelevad äärmiselt olulise küsimusega. See on suur ja keeruline küsimus, mis käsitleb varustuskindlust, mis on Eesti energiaturul, elektriturul kõigile Eesti elanikele, kõigile ettevõtjatele väga oluline. Valikuruum, mis Eestil on, on suhteliselt väike. Meil on ainult üks praegu rakendatav või kasutatav energiaallikas, mida me saame kasutada elektri tootmisel. See on põlevkivi. 95% Eesti siseturul kasutatavast elektrist toodetakse Narva Elektrijaamades. Nende elektrijaamade tänapäevastamine, vastavusse viimine tänapäevaste tehnoloogianõuetega ja eelkõige keskkonnanõuetega on hädavajalik. Sellest on alates 1995. aastast lähtunud kõik Vabariigi Valitsused, kui nad on tegelnud põlevkivienergeetika restruktureerimisega. See nõuab oluliselt vahendeid. Nende vahendite kogusumma ulatub kuue miljardi Eesti kroonini. Selleks, et finantseerida sellist olulise mahuga projekti ainult omavahenditest, ei jätku jõudu ei Eesti Energial ega Eesti riigil. Millise investori kaasamine annaks meile positiivse tulemuse, see on omaette küsimus. Seni ei ole lõplikku otsust veel langetatud. Toimuvad lepinguläbirääkimised, finantseerijad langetavad oma otsused ja alles seejärel selgub, kas see projekt lõpptulemusena realiseerub või mitte. Eesti akadeemikud ja ka teised teadlased on osalenud selle tehnoloogia väljatöötamisel, mida kavatsetakse rakendada Narva Elektrijaamades. Ma olen kohtunud Teaduste Akadeemia energeetikanõukoguga. Me oleme neid probleeme arutanud ja energeetikanõukogu ei ole seadnud kahtluse alla, et Narva Elektrijaamades on vaja renoveerida kaks energiaplokki, et kindlustada Eesti varustamine elektrienergiaga. Seetõttu võin ma teie küsimusele vastates praegu öelda, et ka akadeemikute kiri väärib väga tõsist tähelepanu ja põhjalikku analüüsi võimalike alternatiivsete variantide valguses. Seejärel saab langetada otsuse Eesti energeetika tuleviku kohta kaugemas perspektiivis.

Tänan! Laine Tarvis, palun!

Suur tänu! Minu küsimus puudutab ka akadeemikute kirja. Seal on ikkagi väga hirmsad järeldused. Akadeemikud väidavad, et lõppkokkuvõttes on paratamatu, et enne 25. augustit 2001 toimuda võiv müügitehing on Eesti Vabariigile äärmiselt kahjulik, kusjuures Eesti põhilise maavara ärakinkimisega rikub see põhiseadust, Riigikogu otsuste ignoreerimisega valitsuse töökorda jne. Samuti ütlevad akadeemikud, et investor NRG ei investeeri Eestisse tegelikult mitte midagi. Kui me loeme akadeemikute kirja algust, siis näeme sealt, et elektrijaamade müügitehingule oli vaja eelnevalt saada Riigikogu nõusolek, aga Majandusministeerium eiras seda. Miks Majandusministeerium eiras Riigikogu nõusoleku saamist?

Aitäh! Vastavalt põhiseadusele kuulub Eesti maavara riigile. AS Eesti Põlevkivi ei ole Eesti maapõues asuva põlevkivi omanik. Seetõttu ei ole võimalik ka AS-i Eesti Põlevkivi aktsiate üleandmisega saada põlevkivi omanikuks. AS-il Eesti Põlevkivi on kaevandamisluba ja riigil on vastavalt meie seadustele võimalus langetada ka selle maavara ekspluateerimisega seotud otsuseid, mis kaitsevad riigi omandit. NRG või mõni teine selles valdkonnas rahvusvaheliselt tunnustatud investor, kes on finantseerijatele usaldusväärne, on selle projekti realiseerimisel oluline eelkõige selleks, et saada piisavalt vahendeid ja saada neid mitte väga kalli hinna eest. Teine aspekt, mida ma juba mainisin, on see, et riik ei peaks võtma selle projektiga seoses endale mingeid kohustusi. Praegu lepingute käik ka selline on. Riigile ei tulene sellest mingeid kohustusi. Need kohustused on Narva Elektrijaamadel, kellel on pärast seda, kui leping realiseerub, kaks omanikku: AS Eesti Energia ja NRG. Küsimus, miks majandusminister eiras Riigikogu otsust, ei ole päris asjakohane, sest Riigikogu otsusest ei tulene otsest keeldu kaasata AS-i Narva Elektrijaamad erastamisel strateegilist investorit. Majandusminister tegutseb, lähtudes nii Eesti Vabariigi seadustest kui ka Vabariigi Valitsuse otsustest ja sellest, mis on Eesti põlevkivienergeetika arengu jaoks oluline. Õiguslik vaidlus ja selle vaidluse kohta otsuse langetamine ei kuulu majandusministri pädevusse. Erinevate juriidiliste arvamuste põhjal võib öelda, et otsest vastuolu Riigikogus vastuvõetud otsusega protsessi edasises käigus ei olnud.

Tänan! Jaanus Männik, palun!

Aitäh! Härra Pärnoja! Teie seisukohti on imelik kuulata. Teie olete AS-i Narva Elektrijaamad puhul olnud sisuliselt üldkoosolek. Minister seda on, ta on rahva volinik. Aga teiselt poolt olete te olnud Erastamisagentuuri Nõukogu esimees. Kujutame ette niisugust olukorda, et te olete näiteks Tallinna Kaubamaja suuraktsionär ja aktsionäride nõukogu esimees ka. Mingil põhjusel olete te otsustanud Tallinna Kaubamaja maha müüa näiteks 700 miljoni krooni eest. Nõukogu on seda otsustanud ja teie kui esimees olete seda otsustanud. Mingisuguse teise võimaliku variandi olete ka leidnud, see võiks olla näiteks müük 500 miljoni eest. Siis aga selgub, et 700 miljoniga ei õnnestu müüa, sest ostja on osutunud suliks. Kas te kujutate ette, et tegevjuht teeb siis kõik järgmised toimetused ilma teie osavõtuta ja isegi teie teadmata ära? Ta teebki 500-miljonilise müügilepingu, kusjuures võtab sellele tehingule ka kohustusi 500 miljoni eest. Mida te niisuguse tegevjuhiga järgmisel päeval teeksite, kui te sellest tehingust kuuleksite? Ma ei tea, kas te laseksite ennast maha või laseksite tegevjuhi maha. Ma küsin: mida te teeksite, kui tegevjuht oleks nii toiminud? Miks te toimite samamoodi Eesti Raudtee puhul?

Aitäh, härra Männik! Kõigepealt, ma ei ole Eesti Raudtee üldkoosoleku ülesannetes. Erastamisagentuuri Nõukogu otsused on Erastamisagentuurile täitmiseks kohustuslikud. Erastamisagentuuri Nõukogu langetas erastamisseadusest lähtudes otsuse Eesti Raudtee erastamise kohta, pakkujate paremusjärjestuse kindlaksmääramise kohta, hinnates pakkujaid, hinnates pakkumise mahtu, äriplaani. Need otsused olid: Rail Estonia on paremuselt esimene (üsna suures osas, aga mitte ainult, osutus seal määravaks hinnapakkumine) ja Baltic Rail Services OÜ on paremuselt teine. See oli Erastamisagentuuri Nõukogu otsus ja see on Erastamisagentuuri Nõukogu esimehele, aga eelkõige Erastamisagentuuri peadirektorile täitmiseks kohustuslik.

Tänan! Toomas Varek, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud majandusminister! Te olete oma tegevusega tekitanud riigile ligi miljard krooni kahju. Te olete valitsuse liige, te olete minister, te olete ka poliitik. Kas teil on arusaam sellest, millise poliitilise või majandusliku eksisammu peab tegema Eesti Vabariigi minister, et ta tagasi astuks?

Aitäh! Teie väide, et ma olen tekitanud Eesti riigile kahju, on alusetu. See tuleneb minule täiesti teadmata andmete ja teadmata metoodika alusel tehtud arvutustest. Mis puudutab kütuse kvaliteedinõuetega tehtud viga, siis ma juba ütlesin, et see ei anna võimalusi täiendavateks aktsiisipettusteks. Tahan rõhutada, et kui keegi tegeleb aktsiisipettusega, siis on need eraõiguslikud juriidilised isikud, kütuseettevõtjad või keegi muu. Selle tõkestamine on ülesanne, mille täitmiseks Vabariigi Valitsus on võtnud vastu otsuseid ja ta jätkab selliste otsuste ja meetmete vastuvõtmist, mis viiksid selle võimaluse miinimumini. Teie küsimusele, milliste sammude puhul peaks Vabariigi Valitsuse liige tagasi astuma, saab vastata ainult nii: selliste sammude puhul, mis toovad endaga kaasa selgelt kahjulikke tagajärgi.

Tänan! Harri Õunapuu, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra Pärnoja! Kahe aasta jooksul, mil te olete juhtinud ministeeriumi ja Erastamisagentuuri, on jäänud avalikkusele mulje, et need ettevõtmised, kuhu te olete käe külge pannud, on, pehmelt öeldes, kiiva kiskunud. Te olete üks kõige madalama reitinguga minister valitsuses. Mina ei taha seekord küsida mitte kütuse kohta ega mitte selle kohta, mida paha te teinud olete. Ma tahan pakkuda teile võimaluse, et te ütleksite kaks-kolm suuremat probleemi, mida te kahe aasta jooksul olete lahendanud nii, et avalikkus on teid positiivselt mõistnud.

Arvan, et kõige olulisem tegu, mis on praegu veel pooleli, on ettevõtluse tugisüsteemi ümberkujundamine, eelkõige sel moel, et luua hea alus Eesti arenguvõime, ma pean silmas eelkõige majanduse poolt, jätkuvaks kasvuks. See puudutab seda osa tugisüsteemist, mis on vajalik selleks, et saavutada tehnoloogilise innovatsiooni kiirem areng. Senitehtud töö realiseerumise tagajärjed olenevad suures osas sellest, millisel määral riik on valmis sellesse rahaliselt panustama. See ei puuduta muidugi mitte ainult tehnoloogilist arengut, vaid ka regionaalset arengut. Regionaalse arengu tugisüsteemi selline ümberkujundamine, mis annaks võimaluse ressursse paremini kasutada, on üks tegevussuund. Teine tegevussuund, mis puudutab tururegulatsiooni parandamist, ei ole eraldi suure sündmusena väljatoodav, aga see hõlmab kõiki õigusakte, mis käsitlevad turuosaliste tegevuse regulatsiooni. Kolmas valdkond, mis on Eesti majanduse tuleviku jaoks eriti oluline, on võimalus kindlamalt kaubelda välisturgudel. See puudutab nii kvaliteedinõuete kui ka standardiseerimise valdkonda. Siin on tehtud üsna palju. Avalikkuse jaoks võib-olla kõige rohkem tähelepanu äratanud ja alguses ka suhteliselt kriitilist suhtumist pälvinud sündmusena märgin ma noorte perede eluasemelaenu, mis on üsna hästi käivitunud ja on andnud võimaluse paljudele noortele, eelkõige suuremates linnades, aga ka väljaspool, rajada endale uus kodu. Seda võimalust kasutavad noored üsna aktiivselt.

Tänan! Kalev Kallo, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Minister Mihkel Pärnoja! Seda, et te olete riigile suurt kahju tekitanud ja et oleks põhjust tagasiastumiseks, te ühele eelmisele küsijale vastates muidugi tunnistada ei tahtnud. Küll aga on ju ajakirjanduses olnud must valgel kirjas (isegi teie kirja koopia on ära toodud), et väidetavalt olete te lausa valetanud Riigihangete Ametile. Ikka kõik selleks, et ilmtingimata saaks hästi kalli raha eest nõustajaks võtta GIBB Ltd., aga mitte mingil juhul mitu korda odavamat firmat. Mis puudutab akadeemikute pöördumist, "Avalikku kirja Eesti elektrist", siis mina olen küll kindel ja nii arvavad kindlasti paljud, et Eesti teadlaste ja akadeemikute hulgas on suur hulk inimesi, kes ka raudtee erastamise puhul oleksid saanud anda täiesti kompetentset nõu. Kindlasti ei liigu Eesti akadeemikud sellises seltskonnas, nagu teie väljavalitud nõustaja, kes pakkus erastajaks ülemaailmselt tagaotsitavat kriminaalkurjategijat ja rahastajaks tavalist tänavahuligaani, kes autosid süütab. Kindlasti oleks neil olnud pakkuda soliidsem seltskond. Miks ei tulnud mõttessegi, et selles küsimuses võiks pöörduda oma riigi teadlaskonna ja spetsialistide poole? Kindlasti oleks ...

Austatud küsija, teie aeg on läbi.

Kindlasti oleks see tulnud kümme korda odavam.

Aitäh! Nagu ma oma ettekandes ütlesin, langetas töörühm 1999. aasta septembris otsuse nõustamisteenuse leidmiseks, kasutades EBRD abi, ja samal ajal langetas otsuse kuulutada välja riigihankekonkurss. Meie seadused näevad seda laadi protsesside puhul, kui teenust ostab riigiasutus, riik või riigile kuuluv ettevõte, ette riigihankekonkurssi. Sellesse töörühma, kes sellise ettepaneku Erastamisagentuuri Nõukogule tegi, kuulusid nii Eesti Raudtee, Teede- ja Sideministeeriumi, Erastamisagentuuri kui ka Eesti ettevõtjate esindajad. Riigihankekonkurss kuulutati ka välja. Riigihankekonkursil on õigus osaleda ükskõik kellel ja riigihankekonkursil osalejad võivad kaasata eksperte, nii kodumaiseid kui ka välismaiseid. Erastamisagentuur ei saa langetada suvalist otsust ühe või teise isiku kasuks, Erastamisagentuuri Nõukogu esimees seda enam. Otsused langetatakse konkursi alusel. Konkursi alusel langetatigi otsus riigihankekonkursile esitatud pakkumised tagasi lükata. Järelikult ei olnud selleks ajaks tulnud ei Eestist ega ka väljastpoolt sobivaid pakkumisi, mis oleksid vastanud erastamise esimese etapi nõustajale esitatud tingimustele, eelkõige oli see seotud Eesti Raudteega, kes oleks pidanud võtma endale teatavad kohustused selle nõustamisteenuse finantseerimisel.

Tänan! Viive Rosenberg, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud majandusminister! Me kuuleme meediast sageli, et ühes või teises riigis astub minister või kogu valitsus tagasi. Sageli tekib siis, kui minister tagasi astub, mõte, et kuidas tema siis nii otseselt selle asjaga seotud oli. Näiteks Lätis astus siseminister tagasi, kui tuletõrje demonstratsioonikorv alla kukkus, ja hiljuti astus Portugalis tagasi teedeminister, kui üleujutuse tõttu vajus kokku 130-aastane sild. Kui mina kuulsin (muidugi kõigepealt ajakirjandusest), milline skandaalne lugu on meie raudtee erastamisega, et rahvusvahelised kurjategijad on meil teretulnud investorid, siis oli minu esimene reaktsioon küll selline, et mis veel peaks olema see põhjus, et kas või kogu valitsus tagasi astuks. Nüüd te vastasite Toomas Varekile, et te ei ole kahju teinud, ja tõite ühele järgnevale küsijale vastates ära terve hulga positiivseid töötulemusi. Aga öelge, palun: mis te arvate, miks teie reiting on nii madal? Kas see ei ole juba küllaldane põhjus, et te peaksite tagasi astuma? Või ei ole need, kes nii teie kohta arvavad, üldse midagi väärt? Mis te ise arvate, olete te mõelnud sellele, miks teie reiting nii madal on?

Aitäh! Need tagasiastumise juhud, mida te mainisite, on toimunud konkreetselt asetleidnud sündmuste järel. Nende sündmuste toimumise või mittetoimumise üle ei olnud võimalik vaielda. Need süüdistused, mis on praegu mulle esitatud, on aga tõendamata, need on oletuslikud. Ma ütlesin ka kahju tekitamise kohta, et minu arvates ei olegi seda võimalik tõendada. Seda ei tõenda ka aktsiisilaekumiste uuringud. Pigem vastupidi, need näitavad, et aktsiisilaekumine on paranenud. Miks on ühe ministri reiting madalam kui teise oma? Põhjusi võib olla mitmeid. Eelkõige on põhjus see, et ministrid peavad tegutsema ja langetama otsuseid eri valdkondades. Nad peavad langetama avalikkusele rohkem või vähem lähedasi otsuseid, mis sageli ei pruugi olla populaarsed ega pruugi olla ka arusaadavad, sest otsuste tagamaa on oma olemuselt keeruline. Ma arvan, et see on põhjus, miks minu reiting on madal. Mitte ainult minu, vaid ka mõne teise ministri reiting on madal sellepärast, et me oleme kohustatud langetama otsuseid, mis ei ole eriti populaarsed, mis on oma sisult ja tagamaalt keerulised, seetõttu ei ole nad sageli mitte eriti hästi arusaadavad.

Tänan! Janno Reiljan, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Härra Pärnoja! Teil on kummaline loogika. Te teatate, et elektrijaamade erastamise protsess on niivõrd keeruline, et akadeemikud ei saa sellest aru ja selleks on tarvis mingeid ametnikke, kes sellest väga hästi aru saavad. Akadeemikutel ei jätku kvalifikatsiooni. See on tõepoolest hinnang, mis väärib tähelepanu, ja me arutame seda edasi. Ma kuulasin tähelepanelikult teie vastuseid. Nii nagu varem, võin ka nüüd öelda, et te esitate siin ennekuulmatuid majanduslikke nõmedusi erastamistehingute põhjusena. Väide, et Eesti Raudtee riigiettevõttena ei saa renoveerimiseks vajalikke laene, on absoluutne vale. See, et elektrijaamad ei saa krediiti, on absoluutne vale. Absoluutne vale on see, et Eesti riik ei oleks võimeline neid garanteerima. Praegu on Eesti riigi krediidivõime ühe aasta jooksul vähemalt 50 miljardit krooni, kusjuures täidetakse kõiki Euroopa majandus- ja rahaliidu nõudmisi. Aga meil ei ole vaja korraga 50 miljardit. Kõigi nende tehingute puhul kokku on riigi garantiisid vaja võib-olla kõige rohkem viis kuni kaheksa miljardit. Me oleme igatepidi võimelised seda tegema ja garanteerima oma rahvale kõik need teenused, mida siin vaja on. Ebastabiilsetes majanduslikes tingimustes ei ole võimalik põhivara müüa õige hinnaga. Väga lihtsal põhjusel: niikaua, kuni me ei ole Euroopa Liidus ja oleme Venemaa mõjusfääris, mõjutab see kogu meie infrastruktuuri hinda paratamatult. Tähendab, see ei olegi sellistes tingimustes võimalik. Ma kutsusin teid üles, et teeme kohtumise, kus ühel pool on teie majandusnõunikud, kes teile selliseid nõmedusi on majandusest rääkinud, ja teisel pool istun mina. Ma kutsun mõne akadeemiku sinna juurde ...

Palun küsimus, aeg on läbi!

... ja arutame seda majandus- ja rahanduskomisjoni ees. Mul on teile küsimus. Millal te organiseerite kohtumise näiteks majandus- ja rahanduskomisjoni ees, kus mina koos majandust tundvate spetsialistidega kohtume teie nn spetsialistidega, kellele te viitate, aga kellest ma mitte kunagi midagi kuulnud ei ole?

Aitäh, härra Reiljan! Te olete kõik need asjad natuke pahupidi pööranud. Mitte teie ei teinud mulle ettepanekut, vaid mina tegin teile kaks korda Riigikogu puldist selle ettepaneku ja jäin ootama teie soovi kohtumise aja kohta. Kui te selle mulle esitate, siis ma korraldan esimesel võimalusel kohtumise, kuhu saavad tulla nii Riigikogu liikmed, kes soovivad osaleda, kui ka need nõunikud, keda on selles töös kasutatud, kui ka Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu liikmed ja teised Teaduste Akadeemia akadeemikud. Nii et ma ootan siiamaani tulutult teie soovi. Seda esiteks. Mis puudutab riigi krediidivõimet või garantiivõimet, siis ma soovitan teil diskuteerida vastava ala asjatundjatega. Nende arvude kohta, mida teie nimetasite, ei saa ma kahjuks midagi öelda, sest Eesti riigi krediidivõime hindamisel ei ole nii suurte arvudeni jõutud. Ma olen nõus, et Eesti riik saab anda garantiid ja võib võtta laenu. Kuid küsimus on selles, mis otstarbeks on riigil mõistlik laenu võtta, kas ühe ettevõtte arengu huvides või muude riigi seisukohalt märksa olulisemate probleemide lahendamiseks. Nende probleemidega tegelete te siin saalis, te puutute nendega iga päev kokku. Nende lahendamiseks on vaja täpselt samuti võtta laenu ja anda tagatisi. Kui me kasutame oma krediidiressursi ja garantiiressursi ära ühe ettevõtte huvides ja võtame sellega endalt võimaluse anda krediiti, võtta laenu või anda tagatisi teiste, olulisemate funktsioonide täitmiseks, siis, ma arvan, käitume me väga lühinägelikult.

Tänan! Andres Varik, palun!

Tänan, härra eesistuja! Härra Pärnoja! Teie enesehinnang on kõrge, hoolimata sellest, et akadeemikud arvavad teistmoodi kui teie, meie arvame teistmoodi, ka rahvas arvas teistmoodi, kui ta andis allkirju kogu selle erastamisprotsessi vastu. Loomulikult, erastamisega on seotud väga suured huvid ja tohutu raha. Näiteks see 75 miljonit. Te ei tunnistanud riigikontrolöri seisukohta, et raudtee erastamisel on võetud kohustusi kuni miljard krooni jne. Minul on küll kahtlus, et igal juhul ei ole te oma tegevuses lähtunud avalikest huvidest, vaid mingitest teistest huvidest. Ma küsingi: kelle huvidest olete te oma tegevuses lähtunud? Ma ise tunnen ja üldsus tunneb, et praegune erastamine on üks tumedamaid, hämaramaid ja ebaselgemaid case'e üldse.

Aitäh! Ma olen siin puldis korduvalt rõhutanud, et ma tegutsen Eesti seaduste alusel ja kõnesoleval juhul, mis puudutab Eesti Raudtee erastamist, ka Riigikogu otsuse alusel. See on see, mille alusel majandusminister saabki tegutseda. Seadused ja otsused, mida langetab Riigikogu, ja otsused, mida langetab Vabariigi Valitsus, võetakse vastu avalikest huvidest lähtudes. Seega ei ole ministril teist tegutsemisruumi kui tegutsemine nende otsuste raamides avalikes huvides. Avalik huvi Eesti jaoks on ka see, et Eesti olulisel ettevõtjal, ükskõik, kes ta on, suurem või väiksem, oleks olemas arenguvõimalus, et ta oleks konkurentsivõimeline. Need protsessid, mis on käivitatud ja on oma lõpufaasis, annavad senise hinnangu alusel, väga erinevate inimeste hinnangu alusel selle võimaluse.

Tänan! Koit Pikaro, palun!

Tänan, härra istungi juhataja! Härra Pärnoja! Üldjuhul suhtun ma Eesti kohtuvõimu suure lugupidamisega ja aktsepteerin kohtuotsuseid. Kui kellegi kohta on kohtuotsuses öelnud, et ta on süütu või et ta on õige inimene, siis ma pean seda õigeks. Aga teie suhtes ei ole sellist pretsedenti. Minu hea kolleeg Harri Õunapuu ja mina viisime fraktsiooni nimel avalduse Riigiprokuratuuri teie tegevuse kontrollimiseks ja seal üks ametnik võttis ainuisikuliselt vastu otsuse, et te olete õige mees. Samal ajal ajakirjandus, avalikkus teab, et te olete tekitanud kahju. Mõne aja eest ütlesite te siin kiitlevalt, et kahju ei ole võimalik tõestada. Ma ütleksin, et suure naiivsuse või narruse näitena viisite te ise enda kohta kaitsepolitseisse avalduse. See on umbes midagi sellist, kui inimene läheb vales kohas üle tee, see fikseeritakse, ajalehed kirjutavad sellest, ainult politsei ei tea sellest, aga inimene läheb ise politseisse ja ütleb, et tehku politsei kindlaks, kas ta läks vales kohas üle tee või ei. Kaitsepolitsei pressiesindaja on kommenteerinud, et teie avaldus koosnes kolmest reast. Minu küsimus on väga lihtne. Mis eesmärgil te viisite sellise lapsiku avalduse kaitsepolitseisse ja millise vastuse te saite oma tegevuse kohta?

Aitäh! Seda avaldust ei viidud kaitsepolitseisse selleks, et uurida minu tegevust, vaid selleks, et uurida Eesti Raudtee erastamisega seotud tegevust ja esitatud süüdistusi, mis on esitatud eelkõige Erastamisagentuuri aadressil. Minul on seadusest ja Erastamisagentuuri põhimäärusest lähtuvalt kohustus pidada nõukogu esimehena järelevalvet Erastamisagentuuri tegevuse üle. Nõukogu on järelevalveorgan ja nõukogu esimehena pean ma kindlustama, et see järelevalve toimuks. Kui ühe riigiasutuse kohta esitatakse olulisi süüdistusi, siis on vaja neid asjaolusid kontrollida. Eestis on selleks olemas asjaomased organid, sealhulgas kaitsepolitsei. Ainult kaitsepolitsei oleks saanud neid süüdistusi kontrollida, et teha vajalikke protseduure. Minu teada ei ole need siiamaani veel lõpptulemuseni jõudnud, kaitsepolitsei ei ole oma otsust langetanud. Kui see otsus langetatakse, siis selle alusel tegutsetakse vastavalt seadustele edasi. Ajakirjanduses selle kohta ilmunud informatsioon oli mõnevõrra ühekülgne.

Tänan! Liina Tõnisson, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Te äsja ütlesite, et te tegutsete Eesti seaduste alusel. Minu küsimus on natuke emotsionaalne. Öelge, palun: mispärast teie tegutsemine seaduste alusel siin Eesti riigis nii hirmsal kombel ebaõnnestub, et 160 000 inimest kogub sisuliselt teie tegevuse vastu allkirju ja teie tegevust kritiseerib 35 akadeemikut? Usun, et te aktsepteerite, et tegemist on Eesti ajueliidiga, kui nii tohib öelda. Ajakirjandusest ei tahagi ma rääkida. Te olete neid juba hinnanud: nad lihtsalt ei saa teie tegemistest aru. Ka Riigikogu opositsioon ei saa aru, mis te teete. Meile tundub, et te teete Eesti riigile kahju. Mis te arvate, milles on viga? Kas teil on kehv avalike suhete teenistus või on kogu Eesti riik vale jalga käimas? Miks on siis nii, et teie teete ainult kasulikke käike Eesti riigi hüvanguks, aga eestlased ei saa aru ja on ikka pahased? Nad ütlevad, et elektrijaamade müügiga te teete riigile ja selle tulevastele kodanikele liiga. Milles on asi, härra Pärnoja? Miks teil kõik ebaõnnestub?

Seda, kas midagi õnnestub või ei, saab hinnata tulemuste põhjal, tehes teatud aja möödudes, kui tulemused on olemas, võrdleva analüüsi. Praegu on tegemist suures osas oletustega, ka selles osas, mis puudutab erastamisprotsesse. Kumbki erastamisprotsess nendest kahest, millest täna on juttu, ei ole jõudnud veel selge ja ühemõttelise lõpptulemuseni. Kui lõpptulemus on käes ja me näeme, mismoodi toimub nende ettevõtete areng tulevikus, kas see tulemus, mida taheti saavutada, on realiseeritud ja millises osas on realiseeritud, alles siis saab selle üle otsustada. Seetõttu ei oska mina ega tõenäoliselt ka keegi teine praegu täpselt öelda, mis osas on need protsessid õnnestunud või ebaõnnestunud ja konkreetselt millise negatiivse tulemuse on üks või teine protsess endaga kaasa toonud. Loomulikult ei tegutse majandusminister selles valdkonnas üksinda. Siin on terve hulk huvirühmasid ja ka nende huvirühmade ettepanekute põhjal on langetatud otsuseid, kaasa arvatud akadeemikute, kes on erastamistehinguid puudutavas valdkonnas asjatundjad, varem tehtud ettepanekute alusel.

Tänan! Tõnu Kauba, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Ma jätkan peaaegu sama teemat, mida käsitles eelmine küsimus. Eelmise aasta suvel, kui ma ei eksi, siis vist juulikuus, täitsite te ajutiselt, vähemalt nädal aega või ka kauem peaministri kohuseid. Samast ajast pärineb teade, et te olete pidanud võimalikuks sulgeda Balti Elektrijaama. Samuti loeme me "Avalikust kirjast Eesti elektrist", et kommertstingimused, need ja teised, ei kuulu avalikule ja edasisele arutlusele jne. Meid huvitab, milliseid otsuseid te veel tegite sel perioodil, kui te olite peaministri kohustes, mida te seoses elektrijaamadega veel otsustasite, mida te ei ole tänaseks meile ette kandnud. Kas on midagi sellist, mida te tahaksite täna meile hingelt puhtsüdamlikult ära öelda?

Aitäh! Ei peaminister ega ka majandusminister ainuisikuliselt otsuseid ei langeta. Selleks, mismoodi otsused ette valmistatakse, formuleeritakse ja allkirjastatakse, on Vabariigi Valitsuse seaduses ette nähtud vastav pädevus. Peaministri funktsiooni täitmine mõne teise ministri poolt piirdub eelkõige juba varem langetatud otsuste allkirjastamisega ja vajaduse korral ka Vabariigi Valitsuse kokkukutsumisega selleks, et langetada otsuseid, kui selle järele on selge vajadus. Ka majandusministrina ei langetanud ma sel perioodil mingeid ainuisikulisi otsuseid erastamisprotsessi kohta, vaid lähtusin sellest, et läbirääkimised ei olnud selles faasis veel andnud oma lõpptulemust, kuid oli vaja täita Vabariigi Valitsuse varem langetatud otsuseid ja nende otsuste täitmiseks oli vaja saavutada teatud kokkuleppeid nendes raamides, mida Vabariigi Valitsuse protokolliline otsus käsitles. Need olid kõik need sammud, mida ma astusin möödunud aasta suvel, perioodil, kui toimusid läbirääkimised.

Tänan! Sven Mikser, palun!

Aitäh, härra juhataja! Härra Pärnoja! Poliitikat ja poliitilist võimu on nimetatud n-ö ebakompetentide kontrolliks spetsialistide üle. Kui anda otsuste tegemise õigus spetsialistide kätte, siis nemad tunnevad oma valdkonda nii süvitsi, et suudavad väga veenvalt ära põhjendada, miks selle valdkonna arendamiseks tuleks ära kasutada mitte ainult eelarve, vaid kogu SKP ja ikka tuleks puudu. Seega teevad poliitikud oma pealiskaudsuse tasemel teatavaid otsuseid nende valikute vahel. See ilmselt on niimoodi. See on nähtavasti ka põhjus, miks teadlased üldjuhul poliitikasse väga ei sekku. Nemad on nii haritud, nii süviti minevad inimesed, et nad ei taha poliitika pealiskaudsuses kaasa teha, ja õigesti teevad. Omal ajal, kui oli kuulus fosforiidisõda, tõstatasid Eesti teadlased jõuliselt väga valusaid probleeme ja aitasid tegelikult nende probleemide mõistmisele ühiskonnas ja kogu iseseisvusliikumisele tõhusalt kaasa. Hiljem, kuni kõige viimase ajani, on olnud nii, et suur osa kultuuritegelasi, suur osa teadlasi on läinud ikkagi oma liistude juurde tagasi. Paari viimase kuu jooksul on olnud kaks väga tõsist avaldust, avalikku kirja. Üks oli sotsiaalteadlastelt, kus tunti muret üldse eesti rahva eksistentsi pärast, teine on tänane akadeemikute kiri, kus öeldakse, et ei tohi lasta 25. augustil kujuneda 1939. aasta majanduslikuks analoogiks. Mis te arvate, miks teadlased äkki selliseid asju teevad? Kas teaduses on nüüd kõik korras ja nad on hakanud uusi väljakutseid otsima või on nad lihtsalt nutunaiste kari või on Eesti riigis tõesti midagi nii viltu, et teadlased peavad üksteise järel nii tõsiseid avaldusi tegema?

Fosforiidisõja ajal tulid üsna paljud teadlased poliitikasse. Nad ei näinud fosforiidikaevandamise probleemi taga mitte ainult majandus- ja keskkonnaprobleeme, vaid ka sotsiaalseid probleeme. Seetõttu oli nende sekkumine hädavajalik. Täpselt samuti on ka teiste oluliste protsesside puhul, kui nähakse probleeme tervikuna, mitte ainult kitsalt erialaseid probleeme, vaid ka selliseid probleeme, mis võivad esile tulla teistes eluvaldkondades. Ma olen korduvalt öelnud, et põlevkivienergeetika on valdkond, mis seondub nii majandusprobleemidega, keskkonnaprobleemidega kui ka sotsiaalsete probleemidega. Seda mitte ainult Ida-Virumaal. Seetõttu väärib ka see teadlaste kiri, avalik pöördumine, mis on täna jõudnud ajakirjandusse, analüüsimist. See väärib, et teadlastega analüüsida eri aspekte ja jõuda ka teiste võimalike lahendusteni, mis annaksid sama kindlustunde, nagu praegu Vabariigi Valitsuse ja selle protsessi läbiviijate poolt annab Narva Elektrijaamade kahe energiaploki renoveerimine selle projekti raames. Kui on mingeid alternatiivseid variante, siis tekib võimalus ka valikut teha. Poliitikute ülesanne ongi teha valikuid, arvestades kõiki sündmusi, mis võivad järgneda sellele või kaasneda sellega, mille kohta praegu konkreetselt otsust langetatakse.

Tänan! Värner Lootsmann, palun!

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud majandusminister! Toomas Varekile vastates te ütlesite, et minister peab tagasi astuma, kui ta on teinud samme, mis toovad kahju Eesti riigile. Jumal tänatud, vähemalt te eelmises vastuses ütlesite, et lugupeetud akadeemikute arvamus on teie analüüsi väärt. Ma tahan teile öelda, et akadeemikud on jõudnud oma seisukohtadele järkjärgulise analüüsi tulemusena. Nende seisukoht on, et NRG tehing on Eestile äärmiselt kahjulik. Kuidas teisiti, sest maavarade ärakinkimine peaks kindlasti kahjulik olema. Kas teie majandusministrina olete sama meelt, et kui NRG tehing saab teoks, siis sellega koos kingitakse ära maavarad, ja kas see on kahjulik samm Eesti riigi suhtes?

Aitäh! Maavarade ärakinkimist ei saa Eesti seaduste alusel, ka põhiseaduse alusel toimuda, olenemata sellest, kes on investor. Eesti riik on maavarade omanik, Eesti riik annab õiguse neid maavarasid kaevandada ja tal on võimalus ka see õigus ära võtta, kui see isik, kellele ta on õiguse andnud, ei täida seadusest tulenevaid nõudeid.

Tänan! Mai Treial, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Täna on üsna palju räägitud sellest, et seadusi tuleb täita. Teiegi väidate, et täidate seadusi, kuid mulle tundub, et te pigem tõlgendate ja väänutate seadust väga vabakäeliselt, nii nagu teile sobib. Teie juhitavas Majandusministeeriumis on viimasel ajal valminud üsna koomilisi, inimliku näota seaduseelnõusid, näiteks ehitusseaduse eelnõu, kus sooviti, et meie põlisrahvas, eakad memmed ja taadid peaksid jälle tulema taotlema nn kasutusluba oma kätega ehitatud majale. Õnneks õnnestus see segadus suurema ühiskondliku sekkumise abil kõrvaldada. Kuid sellele järgnes uus seaduseelnõu, mis tahtis klassifitseerida toitlustusettevõtteid. Selle on teie koalitsioonikaaslane justiitsminister lausa naeruväärseks tunnistanud. Minu küsimus teile, härra minister, on järgmine. Kas see tähendab, et Majandusministeeriumil ei ole midagi tõsist teha olukorras, kus reisirongiliikluse seiskamise tõttu on paljud Kagu-Eesti, Lõuna-Eesti, sealhulgas Jõgevamaa ja Tartumaa inimesed kaotanud töökoha ja kus elektrijaamade ja raudtee erastamise tõttu ning nn kütusenäpuka tõttu on tuhandetele inimestele tekitatud varalist kahju? Öelge, palun: kas see tähendab, et Majandusministeeriumil ei ole probleeme, mida lahendada?

Aitäh! Majandusministeerium on seaduseelnõude ja muude õigusaktide ettevalmistamisega üks enim koormatud ministeeriume. Lühike kommentaar teie esitatud väitele ehitusseaduse eelnõu kohta on järgmine. Kasutusluba, kui on tegemist elamuga või elamiseks kasutatava hoonega, on vajalik igal juhul. Kasutusloa vajalikkus tuleneb ohutusnõuetest. Inimesed, kes elavad mingis hoones, peavad olema kindlad, et ei nemad ega nende pere liikmed ei saaks ehitusvigade tõttu kannatada. Ilmselt pidasite te silmas oma tarbeks iseehitamise õigust. See on praegu eelnõus sees. Eelnõu on Riigikogule üle antud. Mis puudutab kaubandustegevuse seaduse eelnõu, siis Majandusministeerium pöördus Justiitsministeeriumi poole ettepanekuga algatada eelnõu, teisisõnu, alles selleks, et hakata eelnõu välja töötama. Sellisel juhul antakse taotlusega kaasa eelnõu ideekavand, mis kirjeldab regulatsiooniga seotud võimalikke valikuid, mida võiks seaduseelnõuga ette näha. Kaubandustegevus on seotud otseselt tarbija huvide kaitsega. Seoses sellega, et võlaõigusseadus, mis, ma loodan, Riigikogus lähiajal vastu võetakse (see on Eesti riigi arengu seisukohalt äärmiselt oluline), toob sisse täiesti uued põhimõtted lepinguõigusesse, on võlaõigusseadusest lähtudes vaja muuta tarbijakaitseseadust. Üks võimalus on reguleerida kaubandustegevust kaubandustegevuse seaduse eelnõu kaudu. Meil jätkub Justiitsministeeriumiga arutelu teemal, mida selles seaduseelnõus kajastada. See, et Justiitsministeerium viis selle debati sellisel moel avalikkuse ette, on kahjuks avalikkust eksitav. Ei ole tegemist ühegi valminud eelnõuga, vaid on tegemist ettevalmistusperioodiga. Majandusministeeriumi tööde mahtu kirjeldada on väga keeruline, sest sageli on mõne valdkonna eelnõud, näiteks tööstusomandi, kvaliteedi, standardiseerimise, metroloogia valdkonnas, oma sisult keerulised, väga erialased, keerulise tekstiga. Nende eelnõude ettevalmistamiseks on vaja kaasata väga paljusid asjatundjaid, see on mahukas töö ja võtab kahetsusväärselt palju aega, sest Eestis on krooniline vastava haridusega inimeste puudus. See on probleem Majandusministeeriumi jaoks ja ma arvan, et ka teiste ministeeriumide jaoks.

Tänan! Tiit Tammsaar, palun!

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud härra Pärnoja! Ajaloolise tõe huvides tahan ikkagi märkida, et Erastamisagentuuri Nõukogu otsused, mis puudutavad Eesti Raudtee 66% aktsiate erastamist ja erastamisnõustajate valimist, on tehtud Erastamisagentuuri Nõukogu enamuse ehk valitsuskoalitsiooni häältega. Nõukogus on ka opositsioon: Liina Tõnisson, Ignar Fjuk, Tiit Tammsaar, osaliselt ka härra Luman, kes on nendele lollustele püüdnud vastu seista niipalju, kui on suutnud. Kahjuks on meie hääl seal vähemuses. Aga nüüd minu küsimus. Tuleme 13. detsembril 2000 toimunud Erastamisagentuuri Nõukogu ajaloolise koosoleku juurde, kus kõigepealt tehti Liina Tõnissoni ettepanekul viimane katse see lollus peatada ja pandi hääletusele ettepanek raudteed mitte erastada. Selle poolt hääletas kaks inimest: Liina Tõnisson ja Tiit Tammsaar. Enamus oli ikkagi selle poolt, et otsus vastu võtta ja erastamine lõpetada. Olukorras, kus teie olite nõukogu esimees, olukorras, kus Eesti Raudtee nõukogu esimeheks oli teie erakonnakaaslane Ardo Ojasalu, olukorras, kus julgeolekuliselt turvas Eesti Raudtee erastamist luurekoordinaator Eerik-Niiles Kross, ja olukorras, kus oli ammu teada, et Rail Estonia blufitud kaardimaja on kokku langenud Angotti ja Sposato raskuse all, tegite te ikkagi selle otsuse ja hääletasite Rail Estonia poolt ning agiteerisite ka teisi, võttes enne lõpliku otsuse tegemist vaheaja. Ma küsin: mis kaalutlustel te tegite 13. detsembril sellise otsuse ja hääletasite selle blufiseltskonna, Rail Estonia poolt?

Aitäh! Ei teil, härra Tiit Tammsaar, ega minul ei ole ajamasinat. 13. detsember aastal 2000 oli varem kui veebruari lõpp aastal 2001, kui selgusid need asjaolud, mida te mainisite nagu ammu teadaolevaid. Kellelgi ei ole võimalik ajas edasi ega tagasi liikuda, et teada saada, mis võib hakata tulevikus juhtuma. Ei ole mõtet oma küsimusega kuulajaid eksitada. Vaheaega ei võtnud mitte mina, vaid vaheaja palus võtta Ants Leemets. Mina sellel vaheajanõupidamisel ei osalenud. Ma väidan (ma olen seda siiamaani teinud), et Erastamisagentuuri Nõukogu langetab oma otsused pakkumisi hinnates. Pakkumised koosnevad erinevatest komponentidest. Loomulikult on Erastamisagentuuri Nõukogu liikmetel oma subjektiivne arvamus, mille nad kujundavad selle informatsiooni alusel, mis on neile kättesaadavaks tehtud, õigemini küll selle informatsiooni alusel, millega nad ise tutvuvad ja mida nad küsivad. Selle informatsiooni alusel langetati ka otsus. Ma ütlesin juba oma ettekandes, et Erastamisagentuuri Nõukogu otsus oli selline, et kindlustati ennast ka nende riskide vastu, mis ühe pakkuja osas hiljem selgusid. Ma rõhutan: hiljem.

Tänan! Siiri Oviir, palun!

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud minister! Viive Rosenberg tõi teile näiteid Euroopa demokraatlikest riikidest, kus ministrid on tagasi astunud, kui nad on teinud otsuseid, mis ei ole ministrile kohased, mis on riigile kahjulikud või muidu ebapädevad. Ta tõi paralleeli, küsides, et mida on vaja Eesti ministril selleks, et tagasi astuda. Te ütlesite, et seal oli kõik tõendatud, teie puhul aga ei ole tõendatud. Möödunud aastal andsite te välja vigase vedelkütuse kvaliteeti määrava määruse. Mõni kuu pärast määruse allakirjutamist tõi ajakirjandus selle vead esile ja teid on süüdistatud 500 kuni 800 miljoni krooni laekumata jäämises riigieelarve tuludesse. Kuidas seda tõendada? Sisekontroll on ministeeriumis väidetavalt läbi viinud kontrollimise. Mõni nimetab seda sisekontrolliks, teine ekspertiisiks. Need on siiski kaks eri asja. Ajakirjandus on pöördunud ministeeriumi poole, et saada tutvuda sisekontrolli aktiga. Eile ja mõni nädal tagasi pöördusid Riigikogu liikmed ükshaaval ja mitmekesi ministeeriumisse ning küsisid seda akti näha. Neile vastati: "See on salastatud." Kuidas on võimalik midagi tõendada, kui te salastate oma ministeeriumis uurimiste, analüüside, sisekontrolli tulemusi? Teine küsimus: missuguse õigusakti alusel salastab üks ministeerium materjale, mis ei puuduta riigisaladust? See on seadusega vastuolus.

Aitäh! Informatsioon, mis puudutab Majandusministeeriumis toimunud kontrolli, ei ole salastatud. Vastus, mis anti, oli see, et ei toimunud teenistuslikku järelevalvet, mida oleks dokumenteeritud, ja nende dokumentide põhjal ei langetatud ka mingeid otsuseid kas ministeeriumi kantsleri või ministri tasemel. Seetõttu dokumente, mida oleks saanud tutvumiseks anda, lihtsalt ei olnud. Sisekontroll tuvastas isiku, kes tegi määrust ette valmistades vea, ja selle isiku suhtes kohaldatakse ka neid karistusmeetmeid, mis on selle teo eest kohased. Majandusministeeriumis on olemas ekspertiis selle vea võimalike tagajärgede kohta. Ekspertiisi avaldamine võib kõne alla tulla siis, kui ekspert ise on valmis avalikustama ekspertiisi, mille ta Majandusministeeriumile üle andis. Selle ekspertiisi sisu on otseselt seotud nende protsesside, nende meetodite, nende tehnoloogiate kirjeldamisega, mida saab rakendada kütuse võltsimiseks. Ma usun, et teile on arusaadav, et dokument, kus ministeerium annab avalikkusele teada, kuidas kütust võltsida, ei saa olla avalik. Riigikogu liikmetele on seda laadi dokumentidele juurdepääs vastavalt seadustele olemas. Kui nad neid nõudeid täidavad, siis on võimalik nende dokumentidega ka tutvuda.

Tänan! Laine Tarvis, teine küsimus, palun!

Suur tänu! Minu teine küsimus puudutab jätkuvalt Riigikogu eiramist Majandusministeeriumi poolt. Kui akadeemikute kirjas oli sellest juttu elektrijaamade erastamise puhul, siis mina soovin küsida turismivaldkonna kohta. Säästva arengu seadus, mis võeti vastu juba 1995. aastal, samuti eelmisel aastal vastuvõetud turismiseadus näevad ette, et turismi riiklik arengukava tuleb esitada kinnitamiseks Riigikogule. Millegipärast ei ole seda siiamaani toimunud. Millal esitatakse turismi riiklik arengukava Riigikogule kinnitamiseks?

Aitäh! Majandusministeeriumile on antud ülesanne turismi arengukava, mille kiitis heaks Vabariigi Valitsus, töötada ümber nii, et ta oleks Riigikogule esitamiseks kõlblik. Vabariigi Valitsuse tase ja Riigikogu tase on erinevad, seetõttu on vaja arengukava ümber töötada. See on praegu pooleli. Ma arvan, et me lõpetame selle ümbertöötamise nii, et saame arengukava uuesti esitada Vabariigi Valitsusele septembris-oktoobris, ja pärast seda, kui Vabariigi Valitsus on ta Riigikogule esitamiseks heaks kiitnud, esitame ta Riigikogule.

Tänan! Arnold Rüütel, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud minister! Eesti maa, mets ja varad on läbi aegade kuulunud väga erinevatele omanikele, teistele riikidele ja rahvastele. Meie, eestlased, oleme olnud põhilise osa oma eksistentsist orjad. Kui pöörduda päris sajandeid tagasi, siis olid meie maa ja varad mõisnike, eelkõige Saksa mõisnike omand. Relvaga käes, võitsime me oma maa ja varad uuesti enda kätte. Nõukogude ajal oli meie tööstusettevõtetest ümmarguselt 90% ning maa ja mets täielikult Nõukogude Liidu omand, olgugi et me siiski olime peremehed või tegutsesime ise sellel maal. Nüüd taastasime me oma iseseisvuse ja oleme uuesti peremehe seisuses. Kui hakata praegu analüüsima ja vaatama, siis, kui majandusharude viisi võtta, on meie põhilised varad juba läinud võõromandisse. Sealjuures anonüümse kapitali omandisse, me ei tea, kellele see kuulub. Võib tuua terve hulga näiteid kas või päris viimasest ajast. Näiteks seal, kus tahetakse rajada Saaremaal süvasadamat, on keegi soomlane ostnud aastaid tagasi selle maa ära tühise raha eest. Praegu nõuab ta aga selle eest mitmekordset hinda. Nii et me ei ole oma maal enam peremehed. Siit ka minu küsimus. Oli juttu sinu kui kaasettekandja seisukohtadest Eesti Energia müümise või erastamise kohta, et kõik oli juba ette valmistatud. Praegune arutelu on siiski näidanud, et ...

Aeg on läbi. Palun küsimust!

Kohe lõpetan. ... on võimalik väga palju teha. Mul on otseselt isiklik küsimus. Milline on sinu põhimõtteline seisukoht, kas erastada lõpuni, müüa kõik maha või siiski kuskil see protsess peatada?

Aitäh! Jutt ei ole muidugi Eesti Energia erastamisest, vaid Narva Elektrijaamade 49% aktsiate müügist, täpsemalt strateegilise investori kaasamisest. Protsess on praegu sellises järgus, et toimub strateegilise investori kaasamine aktsiakapitali täiendava sissemaksena, kui lepingud jõuavad lõppjärku ja kõik allkirjastatakse. Ma olen nende kahe juhtumi puhul, millest täna siin on räägitud, selgitanud, et eelkõige ei ole lähtutud mitte sellest, nagu oleks mahamüümine ja müügi kaudu mingi lisatulu saamine eesmärk omaette, vaid eesmärk ja loodetav tulemus on, et saavutada nendesse ettevõtetesse (praegusel juhul Narva Elektrijaamadesse ja Eesti Raudteesse) tehtavate lisainvesteeringutega, mis väljenduvad nii rahas kui ka juhtimiskogemuse kaasamises, nende konkurentsivõime tõus. Otsus, kas seda võib teha riik kui omanik ise ja kas riigil on selleks ressursse või on ettevõtjal endal selleks ressursse või on oluline kaasata strateegiline investor, peab tuginema põhjalikule analüüsile. Seni tehtud analüüsid valitsuse poolt vaadates peavad otstarbekaks strateegilise investori kaasamist. Sellega ei lahku Eesti territooriumilt iseenesest ei Narva Elektrijaamad ega Eesti Raudtee. Nad jäävad siia edasi toimima. Oluline Eesti rahva jaoks on see, et nende toimimine annaks Eesti rahvale arengu seisukohalt paremaid võimalusi kui seni. Eesti Raudtee puhul võib öelda, et viimasel ajal, praeguse juhtkonna juhtimise all ei ole Eesti Raudtee majanduslikud tulemused paranenud. Arvan, et selline asjade käik peaks juba iseenesest viitama vajadusele oluliselt parandada vastavate äriühingute tegevust. Mis puudutab maa müüki, siis Eesti riik, kohalik omavalitsus või eraisik, kes on maaomanik, on selle maa peremees igas mõttes. Eesti seaduste alusel on tal õigus otsustada, kas ta müüb seda kellelegi teisele või mitte ja mis otstarbel ta müüb. Selleks on terve hulk seadusi. Arvan, et nende seaduste regulatsioon ja nende reguleerimisvõime tõstmine on tähtis selleks, et kõik omanikud Eestis tegutseksid Eesti riigi üldistes huvides.

Tänan! Viive Rosenberg, teine küsimus, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister härra Pärnoja! Ma tulen veel tagasi oma küsimuse juurde, kus ma tõin paar näidet, millal on minister Euroopa riikides tagasi astunud. Ma tulen Portugali juhtumi juurde, kus 130-aastane sild tulvavee tõttu kokku varises ja teedeminister tagasi astus. Muidugi ei tea me tausta, me ei tea, kas ta oli kunagi otsustanud seda silda mitte õigel ajal renoveerida või ei, aga teada on, et ta tunnetas vastutust oma valitsemisvaldkonna asjade pärast. Te väitsite, et need olid konkreetsed juhtumid. Nüüd küsin ma teie käest: kas tõesti see, kui sai avalikuks Rail Estonia ebaaus taust (muidugi mitte teie kaudu, vaid ajakirjandus nuhkis selle välja, ma ei mäleta, et teie oleksite tulnud ja avalikkuse ees öelnud, et näete, me leidsime, et see asi on niimoodi), ei ole selline juhtum ja kas teie Eesti Erastamisagentuuri Nõukogu esimehena ja Eesti Vabariigi majandusministrina ei vastuta selle eest või ei olnud vastutav selle firma ebaausa tausta eest?

Aitäh! Isikud, keda siin on mainitud ja keda teie silmas pidasite, ei kuulunud ei pakkujafirma omanike hulka ega kaugeltki mitte potentsiaalsete investorite hulka. Need isikud on Rail Estonia pakkumisega seotud ainult suhteliselt nõrgalt, töölepingulise suhte kaudu. Loomulikult vastutab sellisel juhul pakkuja ise, kes ei uurinud piisavalt nende isikute tausta, keda ta palkas Eestis oma huve esindama. Rail Estonia selle eest ka vastutas, ta langes pakkumiskonkursist välja. Põhjusi oli mitu. Eelkõige oli põhjus maine kaotus ja mitte ainult Eestis, vaid ka väljaspool Eestit ning ka nende strateegiliste investorite silmis, kes kuulusid Rail Estonia aktsionäride hulka. Siin on vastutus ja tulemused otseselt seotud isikutega, kes ühel või teisel moel on nende kahetsusväärsete sündmustega seotud.

Koit Pikaro, teine küsimus, palun!

Tänan, härra juhataja! Härra Pärnoja! Oma küsimust pean ma alustama kahe tänuavaldusega. Esiteks kolleeg Viive Rosenbergile, kes oma eelmise küsimusega juhatas sisse minu küsimuse, ja teiseks pean ma tänama teid, sest vastuses minu esimesele küsimusele andsite te mulle vihje, et Kaitsepolitseiamet rikub seadust. Nimelt pöördusite te 21. märtsil nende poole taotlusega kontrollida Erastamisagentuuri ja isikute tausta, kuid siiamaani ei ole te isegi vastust saanud. See on minu arust väga jäme seadusrikkumine, mis eeldab vähemalt arupärimist siseminister Loodusele. Aga küsimus on mul veel lihtsam. Kas, kui tihti ja millistes tingimustes olete te Eesti Raudtee erastamisprotsessi vältel kohtunud nendesamade nimetatud isikutega, keda Viive Rosenberg silmas pidas: Masseiga, kes on ühtlasi Angotti, Sposatoga ja ilmselt ka oma ametikohta kuritarvitanud Eerik-Niiles Krossiga?

Aitäh! Kaitsepolitsei on mulle muidugi teatanud, et uurimine on alanud, aga uurimisprotsess ei ole veel lõpule jõudnud. Ma ei ole asjatundja ega oska öelda, mis osas võiks ta olla seadust rikkunud. Te võite seda analüüsida. Ma olen kohtunud Rail Estonia esindaja John Orrisoniga, kellega koos oli kohtumisel ka mees, kes tol ajal kandis nime Tony Massei, kes kohtumisel ei öelnud ühtegi sõna ja minule teadaolevalt oli ta Eestis Rail Estonia pressiesindaja või avalike suhete esindaja. Ma ei tea täpselt neid funktsioone, ma ei ole selle vastu ka huvi tundnud. Sposatoga olen ma kohtunud ühe korra Välisinvesteeringute Agentuuri algatusel, kes soovis seda kohtumist, et ma tutvustaksin Sposato juhitavale investeerimisfondile võimalusi Eestisse investeerida. See oli üldise lähenemisega kohtumine ega puudutanud otseselt Eesti Raudtee erastamist.

Tänan! Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh! Härra minister! Kasutan juhust ja teatan teile, et nädala pärast, järgmisel neljapäeval toimub Riigikogus ümarlaud teemal "Töötus Ida-Virumaal. Lahendused". Selle on kokku kutsunud Keskerakonna fraktsioon mitme Ida-Viru ametiühinguorganisatsiooni initsiatiivil, energeetikute, kaevurite, raudteelaste initsiatiivil. Siit lähen ma oma küsimuse juurde. Mul tekkis soov seda küsida pärast teie vastust Liina Tõnissoni esimesele küsimusele. Nimelt ütlesite te, et strateegilise investori kaasamine on väga pikaajaline protsess, mida ei ole võimalik kiiresti ja kohe praegu hinnata, selleks on vaja aega. Vaatame nüüd Narva Elektrijaamu. Aasta tagasi, esimeses kvartalis töötas seal, kui mälu mind ei peta, 2270 inimest. Niipalju oli inimesi kokku kõikides struktuurides ja üksustes. Mõni neist on nüüd sealt välja viidud. Aga selle aasta esimese kvartali kokkuvõte näitas, et kõigis struktuurides, sealhulgas neis, mis oli sealt välja viidud, oli kokku 1835 inimest. Praegu räägitakse ametiühingutes tulevastest remontide ja renoveerimiste plaanidest (ja mitte ainult ei räägita, inimesed on neid ka näinud). Seal on kirjas, et spetsialistide väitel on vaja 500-600 töölist koondada, et ülejäänud saaksid normaalselt töötada. Kas tõesti on vaja mingit pikemat aega, selleks et hinnata seda protsessi: 300 inimest ühe aastaga, järgmise aasta jooksul 500-600? Mitu aastat on vaja, et seda protsessi hinnata?

Aitäh! Need arvud, mida te praegu tõite, puudutavad Eesti Energia ja Narva Elektrijaamade praegust tegevust. Eesti Energia on 100% riigile kuuluv äriühing, Narva Elektrijaamad on 100% Eesti Energiale kuuluv äriühing ja nende tegevuse eesmärk on vähendada kulude struktuuris üldkulusid, mida on vaja selleks, et hoida elektri hinda sotsiaalselt ja majanduslikus mõttes talutaval tasemel, muidu tekib kulude tõttu elektri hinnale tuntav surve. Mis puudutab kapitaalremontide ja muude protsesside tsüklilist toimumist, siis seda otsustavad samuti Narva Elektrijaamad. Kui remondid lõpetatakse, siis ei saa Narva Elektrijaamad ilmselt esitada tellimusi lihtsalt selleks, et Alstom Power saaks oma inimesi tööl hoida. Need on konkreetsetest asjaoludest tingitud sammud, mida astutakse praegu, enne seda, kui Narva Elektrijaamadele strateegilise investori kaasamise leping on üldse jõustunud. Need on puhtalt majanduslikel põhjustel ette nähtud. Samal ajal, strateegilise investori kaasamise lepingu jõustumisel, alustatakse Narva Elektrijaamades kahe ploki renoveerimist, milleks vajatakse lisaks kuni 1000 töökohta. Seega, need inimesed, kes praegu vabanevad, kes on asjatundjad selles valdkonnas, vastaval alal kõrgelt haritud ja kvalifitseeritud spetsialistid, leiavad kindlasti rakenduse järgneva nelja aasta jooksul, mil neid plokke renoveeritakse. Seda aega saab kasutada ka selleks, et leida inimestele Ida-Virumaal uusi töökohti. See on pikaajaline kava, mille Vabariigi Valitsus on praegu heaks kiitnud. Selle rahastamisest oleneb, kui intensiivselt saab seda tegevust Ida-Virumaal arendada. Teie kui Riigikogu liikme ja ka teiste Riigikogu liikmete ülesanne on avaldada selle kava kohta oma kriitilist arvamust, teha oma ettepanekuid, aga seista hea ka selle eest, et kui Riigikogu arutab järgmise aasta eelarvet, siis ta eraldaks nende kavade realiseerimiseks piisavalt raha nii Haridusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile kui ka Majandusministeeriumile, kes eelkõige peaksid seda kava realiseerima.

Tänan! Janno Reiljan, teine küsimus, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Härra Pärnoja! Te olete nimetanud kõiki akadeemikuid võhikuteks, kes ei saa aru elektrijaamade erastamise keerulisest protsessist. Aga ma küsin ainult ühe konkreetse fakti kohta, mida ma tunnen 1998. aastast, kui mul oli võimalik eksperdina kaks nädalat väga põhjalikult töötada sellesama NRG Energy äriplaaniga. Nimelt väidavad akadeemikud, et ameeriklased nõuavad 12% dividende ja mitte ainult oma sissemakselt, vaid kogu investeeringult, kuigi mingit muud kapitali ameeriklastelt ei tule. See tähendab, et nad nõuavad dividende kogu investeeringult, mis tehakse laenukapitali arvel, mis tehakse selle ettevõtte varade ja turu tagatisel. Ma küsin: kas akadeemikud eksisid, kui nad seda väitsid, või ei?

Aitäh! Narva Elektrijaamadele strateegilise investori kaasamise protsessis on langetatud terve hulk otsuseid, mis puudutavad tehingu parameetreid. Parameeter, mis arvuliselt vastab 12-le, on investeeringute tootlus. Investeeringute tootluse tase on seotud projekti riskitasemega ja vajadusega teha investeeringuteks saadud laenude tagasimakseid. Need ei ole dividendid, härra Reiljan.

Tänan! Jaan Pöör, palun!

Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Demokraatlikes riikides toimib demokraatia poliitilise vastutuse kaudu. Rahva usalduse kaotanud ministrid kas astuvad ise tagasi või neid kutsuvad tagasi nende erakonnad, et säilitada oma renomee. Eestis poliitiline vastutus ei kehti või ei toimi. Kaks kõige vähem usaldatavat ministrit, teie ja härra Jürgenson, kellele on tükk aega märku antud, ei ole suvatsenud ei ise tagasi astuda ega ole ka erakonnad neid tagasi kutsunud, vaid pigem toetanud, võttes vastutuse tegevuse eest enda peale. Kui madalale peab Eestis ministri usaldus langema, et minister tagasi astuks? Küsimus ei ole ainult teis või teie erakonnas, küsimus on selles, kas Eesti riigis toimib demokraatia või mitte.

Aitäh! Ma ei oska öelda mingit arvulist piiri. Ma olen öelnud, et tagasiastumine toimub siis, kui minister on oma pädevuse piires langetanud otsuseid, mis on toonud kaasa kahjulikke tagajärgi. Kui ministrit põhjendamata süüdistatakse selliste otsuste tegemise eest, mille oletuslikud tagajärjed saabuvad kunagi tulevikus, ja kui minister tagasi astuks, siis see tähendaks, et ta võtab süüdistused omaks. Kas teie, härra Pöör, peate demokraatlikuks, et põhjendamatute süüdistuste alusel langeb ministrile vari, mis on kvalifitseeritav laimuna? Kas te peate seda õigeks?

Tänan! Villu Reiljan, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Härra Pärnoja! Minagi tahan rääkida natukene demokraatiast, sest majandusest pole väga suurt mõtet teiega kõnelda, kuna teie arusaamad sellest on, pehmelt öeldes, kummalised. Kuidas te käsitlete 163 000 Eesti elaniku, kodaniku väga selget signaali selle kohta, et nad tahavad, et Eesti elektrijaamad neile jääksid? Küsitlused näitavad, et selle poolt on 67% inimesi, erastamist toetab vaid 8%. Kas teie arvates on kõrgeima võimu kandja ainult valimispäeval kõrgeima võimu kandja või on ta seda protsessis? Milline selle signaali väärtus teie jaoks üldse on või kas tal üldse mingit väärtust on? Kuidas te sellest aru saate? Mina ütlen oma arusaama. See on kõrgeima võimu kandja direktiiv valitsusele, et kõrgeima võimu kandja ei luba teha seda äri, mis on tõepoolest väga kahjulik. Kuidas teie sellest aru saate?

Aitäh! Ma arvan, et korralikult ettevalmistatud rahvaküsitlus või ka seadustes ettenähtud referendum on loomulikult nii Riigikogule kui ka Vabariigi Valitsusele otsustamise aluseks. See tähendab, et rahvale, inimestele peab andma võimaluse teha teadlik valik. Sel juhul tuleb seda pikaajaliselt ette valmistada, tuleb informeerida võimalikest positiivsetest ja negatiivsetest tagajärgedest, peavad toimuma avalikud arutelud. See protsess on praegu käivitunud mitme olulise otsuse puhul, eelkõige pean ma silmas seda, mis on seotud Eesti astumisega Euroopa Liitu. Selle ettevalmistamine ei ole niisama lihtne, et me mõtleme välja ühe küsimuse ja esitame selle ning vastuste alusel teeme järgnevad otsused. Niimoodi võime me esiteks ise eksitatud saada ja teiseks võivad eksitatud saada ka inimesed, kelle käest me küsime.

Tänan! Arnold Rüütel, teine küsimus, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud minister! Ma tahan oma eelmise küsimuse jätkuks küsida järgmist. Sa ütlesid, et analüüs siiski näitas, et on õige erastada nii energiasüsteem kui ka raudtee ja ilmselt paljud teisedki objektid. Kui tutvuda Põhjamaade, aga samuti paljude teiste Euroopa arenenud riikide kogemusega, siis selgub, et need riigid ei ole küll sellisele järeldusele tulnud. Sealt me näeme, et ainult ümmarguselt veerand või kolmandik põhilistest tootmisvahenditest on võõrkapitali käes. Seda esiteks. Sealjuures on energeetika üks keskne haru maa majanduse arendamisel ja riik püüab seda valdkonda vähemalt tõsiselt kontrollida. Milline on sinu arvamus, arvestades nende maade kogemust?

Aitäh küsimuse eest! See oleneb riigi investeerimisvõimest tervikuna, sealhulgas erasektori investeerimisvõimest. Eestis on see madal, sisemaine sääst on selleks, et teha olulisi investeeringuid, väike. Seetõttu on praegu välisinvesteeringud Eesti arengu seisukohalt hädavajalikud. Välisinvesteeringute suhteliselt kõrge tase Eesti ühe elaniku kohta on see oluline tegur, mis on Eesti majanduse arengule kaasa aidanud ja mille tõttu senine majanduse areng on olnud suhteliselt edukas. Kui sisemaine sääst kasvab, siis on võimalik majanduses omandistruktuuri ümber kujundada nii, nagu teie kirjeldasite. Need riigid, kellega me ennast praegu saame võrrelda ja peaksime võrdlema, on oma majanduse välja kujundanud aastakümnete jooksul, mõned isegi rohkem kui sajandi jooksul. Eesti riigil on praegu, olukorras, kus me tuleme käsumajandusest ja peame majanduse ümber kujundama konkurentsipõhiseks, turureeglitele vastavaks, olnud liialt vähe aega, et omada ise seda võimet, mida on vaja majanduse tõhusaks edendamiseks.

Tänan! Mai Treial, teine küsimus, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja, härra minister! Te väidate, et kõik, mis umbusaldusavalduses on märgitud, on põhjendamatud süüdistused, teie arvates on meil on tark valitsus ja rahvas, kes ei saa aru, mis talle hea on. Mina arvan küll vastupidi: umbusaldusavalduses esitatud süüdistuste põhjus on väga selgelt meile kõigile näha. Kui riigil õnnestub näiteks raudtee suurte pealemaksetega maha müüa (me teame, et ainuüksi nõustavale firmale GIBB-ile on makstud 75 miljonit krooni ja lisaks veel seitse miljonit krooni muudeks kuludeks), siis ma küsin: kas Eesti riigil on võimalik väärnõu eest GIBB-ile makstud raha tagasi saada ja milleks on mõeldud see muudeks kuludeks ettenähtud seitse miljonit krooni, milleks seda on kasutatud?

Aitäh! Nõustajaga GIBB Ltd. sõlmiti nõustamisleping, mille realiseerimise ulatusest olenes ka teenustasu, mida GIBB Ltd.-le erastamisest laekuvast rahast makstakse. Selle lepingu realiseerimine GIBB Ltd. poolt oli Erastamisagentuuri hinnata ja see hinnang ei andnud täies mahus välja head hinnet. Teatud osades leidis Erastamisagentuur, et GIBB Ltd. on töötanud puudujääkidega. Seetõttu ei makstud GIBB Ltd.-le välja lepingutasu selles ulatuses, mida leping oleks võimaldanud. Kõik kulutused, mida GIBB Ltd. tegi, on dokumentaalselt tõendatud ja nende alusel on tehtud väljamaksed. Lisaks sellele on veel lisamaksed, mis on seotud lepingu tulemuslikkusega või, õigemini, nõustamisteenuse tulemuslikkusega. Nagu ma juba ütlesin, on tulemuseks see, et Eesti Raudtee erastamisel on sõlmitud erastamisleping Baltic Rail Services OÜ-ga, mille realiseerumisel saab Eesti riik Eesti Raudtee erastamisest esiteks 66% aktsiate eest ostuhinnana miljard krooni ja lisainvesteeringute tõttu, mida tehakse Eesti Raudteel, suureneb oluliselt Eesti Raudtee konkurentsivõime.

Tänan! Mihhail Stalnuhhin, teine küsimus, palun!

Aitäh! Härra minister! Formaalselt on õige, et praegu koondab inimesi Eesti Energia, aga sisult on see ju muinasjutt. Täiskasvanud inimesed saavad suurepäraselt aru, et kaadri väljavahetamine elektrijaamas ja koondamised toimuvad sellepärast, et palju kergem on kedagi vaikselt premeerida ja pärast tulla juba vabastatud kohale, kus ei ole neid, keda on vaja koondada ja kellele on vaja teatud, võib-olla üsna suuri väljamakseid teha. Nii et see jutt, et koondamised ei ole seotud strateegilise investoriga, ei pea minu arvates vett. Aga küsimus on teine. Te rääkisite siin sellest suurest osast, mida oma regiooni elus mängivad Riigikogu liikmed. Nagu me ei teaks, kes teeb otsuseid siin saalis ja kui suur osa otsuste tegemisel on opositsioonil. Nüüd on mul küsimus. Minu mälu järgi olen ma vähemalt kümme korda esitanud teile arupärimisi ja ka kirjalikke küsimusi. Härra minister! Kui mitte arvestada faktilisi või formaalseid vastuseid, siis kui mitu korda oleme me teiega rääkinud piirkonna vajadustest, neist probleemidest, mis seal tekivad seoses investori või privatiseerimisega?

Mitu korda.

Jah. Lükake ümber see suur tähendus, mida te olete siin andnud Riigikogu liikmetele.

Me oleme sel teemal, küll mitte väga pika arutelu käigus, rääkinud mitu korda. Suhtlemine kirja teel on ka üks suhtlemisviis. Ma olen valmis sel teemal rääkima veel mitu korda. Eelkõige nende meetmete võimalikust võtmisest Ida-Virumaal, arvestades Ida-Virumaa olusid, mis on seotud seal loodud tugisüsteemi elementidega, nii regionaalse bürooga Jõhvis, ettevõtluskeskustega kui ka kutseõppekeskustega, mis on loodud Narvas ning mis ei kuulu otseselt Majandusministeeriumi pädevusse, aga mis on ikkagi need olulised instrumendid, mis võimaldavad inimestel ümber õppida ja tegelikult võimaldavad ka Ida-Virumaal uusi töökohti luua. Ma olen oma valmisolekut korduvalt väljendanud väljaspool Riigikogu saali, aga ka Riigikogu saalis. Loomulikult lähtub see võimalus, et sellest märksa põhjalikumalt rääkida, Riigikogu liikmete enda soovist. Seda võib teha ka Majandusministeeriumis spetsiaalselt selleks korraldatud kohtumistel. Minu poole on Riigikogu liikmed pöördunud, kõik nende taotlused sellisteks kohtumisteks olen ma vastu võtnud ja olen leidnud aja, et rääkida nendel teemadel nii palju, kui iganes soovitakse.

Tänan! Arvo Sirendi, palun!

Suur tänu! Me oleme täna üsna palju edasi jõudnud. Me teame, et akadeemikud on oma võhikliku arvamuse esitanud ja ka rahvas ei tea, mis ta teeb. Üldiselt meeldiks mulle ka kuuluda nende hulka, kes ei tea. Siin ongi täna väga kannatlikult ja viisakalt selgitatud, et küsijad ei tea ka midagi. Ma esitan ka omalt poolt ühe küsimuse, mis on üsnagi lihtne. Kas need kaks usaldusväärset kompanjoni ja auväärset partnerit Sposato ja Massei on üks ja seesama isik kahe erineva passiga või on nad kaks isikut, kes on ühe ja sama eesmärgiga Eestis?

Aitäh! Minu teada on nad kaks isikut. Nendega tegeldakse eraldi.

Tänan! Jaan Pöör, teine küsimus, palun!

Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Meil on saanud juba käibefraasiks väide, mida ministrid kasutavad enda õigustuseks, et kuna ennast süüdi ei tunnistata, siis tagasi ei astuta, muidu tunnistataks ennast süüdi. Härra minister! Mis te arvate, miks teie reiting nii madal on? Kas seetõttu, et teie ei saa rahvast aru, või sellepärast, et rahvas ei saa teist aru?

Aitäh! Ma ei arva, et see asi nii lihtne on. Tegemist on, ma ütlesin, keeruliste protsessidega, mis muidugi nõuavad põhjalikku käsitlemist. Tegemist on väga vastandlikke huve ja ka huvide konflikti esile kutsuvate protsessidega. Siin esitatakse väga erinevaid arvamusi. Kõige selle kohta, mis on toimunud, on esitatud nii negatiivset kui ka positiivset arvamust. Kõlama on jäänud negatiivne arvamus ja ilmselt seetõttu on ka minu reiting madal.

Tänan! Villu Reiljan, teine küsimus, palun!

Aitäh! Teie arusaama demokraatiast sain ma teada. Mul on teile konkreetsem küsimus. Te olete siin pidevalt rääkinud, et riik ei saa elektrijaamadega mitte midagi teha, sest tal läheb seda laenu igale poole mujale vaja, ja samal ajal ei saa jälle hakkama selle ühe tühise miljardita, millega aktsiakapitali laiendatakse. Aga ma küsin teie käest: kumb siis valetab, kas teie või Eesti Energia, kes on väitnud, et tegelikult ei ole seda investorit sinna vajagi, sest nad saavad oma laenukesed kätte, mida praegu, kui nad suure sündikaatlaenu said, ka praktika tõestab. Nad saavadki ise hakkama. Tegelikult on teie, ütleme, toimetamine hoopis teisesuunaline ega olegi loogiliselt põhjendatav, sest kallitel Energy tegelastel ei ole mingit reaalset raha. 15-aastane energia ostu-müügileping on see, mille peale see suur laen tegelikult võetakse ja sellega saaks muuseas edukalt hakkama ka Eesti Energia ise. Teie väidate, et ei saa hakkama. Kes valetab?

Eesti Energia 742 miljoni kroonine sündikaatlaen on kasutatav elektrivõrkude tänapäevastamiseks. Elektrivõrgud nõuavad selle laenuga kaasatud vahenditest tunduvalt rohkem. Narva Elektrijaamade investeeringuvajadus on viis kuni kuus miljardit Eesti krooni. Need arvud on omavahel võrreldavad ja ka aritmeetilise tehte abil on kindlaks määratav, kumb ja kui mitu korda on suurem. Eesti Energia ei ole isik, kes midagi väidab. Seda väidavad Eesti Energia juhtkonnas olevad isikud. Eesti Energia juhataja on korduvalt nii nõukogus kui ka väljaspool öelnud, et selle projekti finantseerimine käiks Eesti Energiale üle jõu. On olemas ka vastavad Eesti Energia nõukogu protokollid, millega te võite tutvuda, kui pöördute nõukogu esimehe poole, kes arvatavasti lubab nendega tutvuda.

Tänan! Tiit Toomsalu, palun!

Tänan, härra juhataja! Austatud härra minister! Ma tahan esitada teile küsimuse teie ministeeriumi hallatava põlevkivitootmise kohta. Ma pean silmas Eesti Põlevkivi kavandatavat kaevanduste sulgemist, uputamist, tuhandete tonnide juba ettevalmistatud põlevkivi vee alla jätmist ning siit tulenevalt loomulikult ka väga suure hulga kaevurite tööta jäämist. Kaevurite sotsiaalsete tagatiste üle on peetud läbirääkimisi valitsuse esindajate ja kaevurite ametiühingute vahel, kuid senini ei ole nagu kord ja kohus käsitletud riigi kui maavarade, kui põlevkivi omaniku seisukohta, miks lubatakse uputada juba kaevandatud suurt hulka põlevkivi ning miks lubatakse üleüldse kaevandusi uputada. Nende taastamine ja taasavamine läheb kindlasti kallimaks kui nende sulgemine.

Aitäh! Kui kaevanduses on maavaravarud, mis on kättesaadavad ja kaevandatavad, aga kaevanduse tegevus lõpetatakse ja pärast seda ei ole need varud kättesaadavad, siis loetakse need kaevandamiskadudeks ja vastavalt sellele tuleb ettevõtjal nende eest ka maksta. Praegu käib arutelu, kas suletavate kaevanduste puhul on maa alla jäävad varud hiljem kasutatavad või mitte. Eesti Põlevkivi on arvamusel, et on. Vabandust, ma unustasin küsimuse teise poole ära! Kui juhataja lubab küsimust korrata, siis ma vastan ka sellele.

Palun, kas võiks küsimust korrata?

Tänan! Ma palun täpsustada, kas härra majandusminister peab õigeks kaevanduste uputamist, nende sulgemist oludes, kus nende taasavamine läheb võrratult kallimaks kui praegune sulgemine.

Aitäh! Mis puudutab kaevandusi, kust jäävad välja võtmata teatud varud, siis Eesti Põlevkivi on seisukohal, et teatud osas saab neid varusid välja võtta teiste kaevanduste kaudu. Teisisõnu: nad ei lähe kaotsi. Mis puudutab kaevandusi, kus varud on ammendunud, siis nende hoidmine tegevuses nõuab lisakulusid, mis teeb kallimaks põlevkivi ja selle kaudu ka põhilise toote, mida põlevkivi baasil toodetakse - elektri. Ma arvan, et nii majanduslikel kui ka sealt tulenevatel sotsiaalsetel põhjustel ei ole otstarbekas peatada nende kaevanduste tegevus niimoodi, et see nõuaks lisakulusid.

Tänan! Arvo Sirendi, teine küsimus, palun!

Suur tänu! Ma lugesin ajalehest, et te olete härra Hamburgi lahti lasknud. Kas talle sai saatuslikuks see, et ta teadis liiga palju, või see, et teie arvates teab ta liiga vähe ja sellepärast ei saa valitsuse poliitikast aru?

Aitäh! Arvi Hamburg lahkus Majandusministeeriumist omal soovil.

Tänan! Vladimir Velman, palun!

Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Mul on küsimus, mis nõuab lühikest vastust. Te mainisite, et Narva Elektrijaamadest koondatud töötajad, ligi 1000 inimest, hakkavad tööle teise energiaploki renoveerimisel. Kohalik omavalitsus oleks teile väga tänulik, kui te veel kord kinnitaksite seda väidet ja annaksite ministri ausõna, et just nii see lähebki.

Vabandust, mitut töötajat te nimetasite?

Ligi 1000.

Ma ütlesin tegelikult, et Narva Elektrijaamade kahe energiaploki renoveerimistöödeks luuakse järgmise nelja aasta jooksul 1000 lisatöökohta, mis on väga erineva iseloomuga ja nõuavad väga erinevaid spetsialiste, kaasa arvatud neid, kes praegu töötavad nii Narva Elektrijaamades kui ka Narva Elektrijaamadele teenuseid osutavates ettevõtetes, ja väga võimalik, et ka neid, kes praegu on hõivatud Eesti Põlevkivis. Loomulikult leiab valdav osa töötajaid tööd just nimelt energiaplokkide renoveerimisel. Siin ei ole vaja minu lubadust. See on otsene vajadus, millega peab arvestama igaüks, kes seda tööd alustab. Kui kaasatakse kõrge tasemega spetsialiste välismaalt, siis nende arv on väga väike.

Tänan! Tõnu Kõiv, palun!

Aitäh, austatud koosoleku juhataja! Kui minister lubab, siis kõigepealt pöördun ma opositsiooni poole ja tahan opositsiooni tänada, sest üle pika aja on umbusalduse avaldamise protsess möödunud asjalikus õhkkonnas. Ma ei ole kuulnud ühtegi küsijat alustamas oma sõnavõttu lausega, et ta ei saanud ministrilt vastust. Selle eest opositsioonile vaieldamatult suur tänu! Natuke kurvaks teeb see, et akadeemikuid kippusid kolleegid opositsioonist mitmes küsimuses nimetama ...

Vabandust! Kas teil on küsimus või tahate te osaleda läbirääkimistel?

Läbirääkimistel mul ei ole võimalik osaleda, aga kahe minuti jooksul küsimust esitada küll. Mul on kahju, et kolleegid opositsioonist nimetasid akadeemikuid võhikuteks, mida minister kordagi ei teinud. Ma loodan, et ministri asjalikud vastused suudavad hajutada opositsiooni kahtlusi, mis neil olid umbusaldusavalduse üleandmisel. Minu kartus, et siin kujuneb täna välja nõiajaht, ei osutunud tõeks. Seetõttu on mul küsimus. Kui te ei oleks pidanud olema siin saalis, mida oleks teie päevakava siis ette näinud?

Aitäh! Mul oli täna ette nähtud kohtumine Jõhvis Eesti Põlevkivi ametiühingu esindajatega, selleks et jõuda edasi võimalike tööhõiveprobleemide lahendamisel Eesti Põlevkivi jaoks. Seejärel oli mul ette nähtud kohtumine Narva Elektrijaamades Narva Elektrijaamade peadirektori Ants Paulsi ja ametiühingute esindaja Vladislav Ponjatovskiga, samuti Narva Elektrijaamadele teenuseid osutava Alstom Poweri Eesti esindajatega, et otsida lahendusi probleemidele, mis on Narva Elektrijaamades tekkinud ja tõenäoliselt võivad edasi areneda. Aga ma arvan, et need kohtumised ära ei jää, need toimuvad esimesel võimalusel.

Tänan! Siiri Oviir, teine küsimus, palun!

Tänan, härra juhataja! Tegelikult on tegemist faktilise õiendusega. Kõiki meie küsimusi, mis põhinesid akadeemikute väljaütlemisel, alustasime me sellega, et tegemist on Eesti vaimueliidiga, oma ala vaieldamatute spetsialistidega nii Eestis kui ka maailmas. Võib-olla härra minister ütleb, kas see olite teie või olin see äkki mina, kes ütles, et akadeemikud on võhikud, sest ma ei ole seda siin saalis kuulnud, kuigi teie parteikaaslane härra Kõiv püüab meile neid sõnu suhu panna.

Aitäh! Ega ma mälu järgi täpselt ei oskagi öelda kõiki, kes seda mainisid. Seda tegid Andres Varik, Villu Reiljan, härra Sirendi ja võib-olla veel mõni. Aga mina ei võta seda väga isiklikult, sest ma olen öelnud, et akadeemikute pöördumise puhul on tegemist avaldusega, mis vajab nii sotsiaalsete küsimuste kui ka mõne teise küsimuse osas väga tõsist ja natukene laiemat analüüsi, kui see pöördumine praegu endas sisaldab.

Tänan! Kas Andres Varikul on protseduuriline küsimus?

Mainiti minu nime. Ma mäletan täpselt, et mina oma küsimustes ei võtnud akadeemiku sõnagi suhu ja hinnangut ma selles suhtes ei andnud. Seetõttu tahan ma stenogrammi huvides seda täpsustada.

Siis ma palun vabandust!

Tänan! Kas Riigikogu liikmetel on veel küsimusi? Georg Pelisaar, palun!

Aitäh, härra juhataja! Vedelkütuse kvaliteedinõuete määrus tekitas riigile, nagu me kõik teame, üksjagu kahju. Algne variant, mida on palju kritiseeritud, kehtis tervelt pool aastat. Seda, et määrus oli ebapädev, näitas kas või see, et te ise olite ka üsna kergelt nõus seda muutma. Aga kui hakata mõtlema, siis kuna te olete keemiakandidaat, ei saanud see määrus nii väga ebapädev olla. Kui te sellele määrusele alla kirjutasite, siis jääb üle niisugune mõte, et ta oli sihilikult nii halb tehtud ja see tõi kellelegi kahju kütuseaktsiisi laekumata jäämise tõttu. Järelikult oli see korruptiivsetel eesmärkidel tehtud määrus. Minu küsimus on järgmine. Kui te olite ebapädev, miks te siis ei astunud tagasi, või oli otsus anda selline määrus korruptiivne? Teisiti öeldes: kumb te olete, kas keemiakandidaadina ebakompetentne minister või lihtsalt korruptant, et te olete sellise määruse andnud?

Aitäh! Ma heameelega ei vastaks sellistele põhjendamatutele süüdistustele.

Tänan! Juhatajana esitan ma ühe protseduurilise selgituse. Kodukorraseaduse § 102 lõikes 6, mis käsitleb umbusalduse avaldamist, öeldakse, et otsuse eelnõu hääletatakse samal istungil, millel arutelu alustati, vajaduse korral pikendab istungi juhataja istungit kuni hääletustulemuse selgumiseni. Seda ma praegu teen. Palun, kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Suur tänu, härra minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sõna võivad võtta fraktsioonide volitatud isikud. Kas on sõnavõtusoovi? Marju Lauristin, kõne puldist.

Austatud Riigikogu! Ma tahan kõigepealt avaldada Mõõdukate fraktsiooni nimel rahulolu sellega, et täna toimus siin saalis tõepoolest väga põhjalik informatsioonivahetus. Minister Pärnojale anti võimalus selgitada küsimusi, mida võib-olla meedias ei olnud nii põhjalikult avatud. Ma loodan, et kõikidel nendel, kes kuulasid neid selgitusi eelarvamusteta, said väga paljud probleemid selgemaks. Nagu öeldi, on majandusvaldkond tõepoolest kõige keerulisem valdkond. Siin, nagu ka mitmes teises valitsemisalas, on vaja sagedasti teha keerukaid ja ebapopulaarseid otsuseid. Mõõdukate fraktsioon kahtlemata jälgib oma ministreid. Me oleme ka minister Pärnoja probleeme pidevalt fraktsioonis arutanud. Me oleme käsitlenud kõiki avalikkuses tekkinud küsimusi, ka ülekohtuseid süüdistusi. Me oleme saanud informatsiooni ja meil on hea meel, et seda informatsiooni said täna ka kõik teised fraktsioonid. Ilmselt tuleb põhjalikum ministrite tegevuse arutelu, mitte ainult infotunnis, vaid isegi siis, kui see protseduuriliselt kannab umbusaldusavalduse iseloomu, lõppkokkuvõttes kõikidele kasuks. Võin Mõõdukate fraktsiooni nimel öelda, et meie arutelud, meie diskussioonid fraktsioonis, mis on sagedasti väga kriitilised, ei ole meile kunagi jätnud mingisugust võimalust kahelda minister Pärnoja aususes. Härra Pelisaare väga, ma ütleksin, provokatiivselt pahatahtlik küsimus oli selles mõttes muidugi ebakorrektne. Meil ei ole mingisugust põhjust kahelda selles, et minister Pärnoja on täinud oma ülesandeid ausalt ja avalikes huvides. Tänane arutelu näitas ka seda, et erastamisküsimus on Eesti ühiskonnas, nii nagu ta on ka Inglise ja kõikides teistes ühiskondades, põhimõttelise lahkarvamuse objekt. On selge, et erakondadel on selle kohta erinevad seisukohad. On selge, et praeguse valitsuskoalitsiooni erastamispoliitika on ilmselt põhimõtteliselt teistsugune, kui oleks see poliitika, mida ajaks praegune opositsioon võimule tulles. See oli tänase arutelu tegelik sisu. Niisiis jääb meil üle ainult oodata järgmisi valimisi ja vaadata, mida need toovad ja kas siis, kui meil on majandusministriks näiteks professor Reiljan, on kõik otsused teistsugused ja härra Reiljani reiting väga kõrge. Mis puutub reitingutesse, siis ma rõhutan, et avaliku arvamuse küsitluste alusel ministrite mahavõtmine viiks meid olukorda, et just raskete valdkondade ministritel ei oleks võimalik üldse tegutseda, sest Albikera Antsu põhimõte on teatavasti väga mõjus. Seda me näeme ka erakondade reitingust. Meil ei ole mingit põhjust kahelda, et Rahvaliit on väga, võiks öelda, suure potentsiaaliga erakond, kuigi kahjuks reitingud seda praegu ei näita, aga me ei otsusta teie potentsiaali üle reitingute järgi. Niisiis, ma tänan Mõõdukate fraktsiooni nimel ja avaldan veendumust, et me võime minister Pärnoja usaldada.

Tänan! Janno Reiljan, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni nimel.

Aitäh, härra eesistuja! Kolleegid! Kahjuks ei saa mitte üheski aspektis nõustuda eelkõneleja seisukohtadega. Tänane arutelu oli sisutühi, me ei saanud mitte mingisugust informatsiooni, me ei saanud teada mitte midagi sisulist. Me saime teada ainult ühte asja, et on kindel kavatsus Eesti riigi vara minema kantida, ära kinkida. Kõik, mida siin majanduse kohta välja öeldi, on selline ennasttäis võhiklus, mida saab endale lubada inimene, kes ei ole selle ala spetsialist, sest muidu, kui ta selliste avaldustega esineks, arvataks ta spetsialistide hulgast välja. Kõik jutud sellest, et erastamistehingud võimaldavad konkurentsivõimet suurendada, on otsene vale. See on jõhker vale. Mis puudutab akadeemikute kirja, mis siin meie ees oli, siis kõigele sellele on Rahvaliit juhtinud tähelepanu selle protsessi algusest peale. 1998. aastal oli mul võimalik tutvuda NRG äriplaaniga. Kõik see, mis akadeemikud välja tõid, on selle äriplaani realiseerimise otsene tulemus. See äriplaan kujutas endast otsest Eesti rahva röövimist. Ma sain tutvuda raudtee erastamise nn nõustaja koostatud dokumentidega. See oli selline majanduslikus mõttes kõnts, mida esitades ka kolmanda kursuse tudeng peaks silmad peast häbenema. Sellel, mida nimetati äriplaaniks, ei ole mitte midagi tegemist ei äriplaani ega majandusliku analüüsiga. Ma ei hakka siin rääkima teistest erastamistehingutest, mis härra Pärnoja juhtimisel on otseselt tuksi keeratud. On eksitus väita, et on olemas mingisugused ebapopulaarsed otsused, mida tuleb nagunii teha ja, no näed, nad on ebapopulaarsed. See on vale. See on samasugune vale, kui rääkida, et riik on halb peremees. Riik ei ole halb peremees, kui eesotsas on targad inimesed. Küll on riik halb peremees siis, kui eesotsas on lollid ja kaabakad. See on erinevus. Ei ole ebapopulaarseid otsuseid, on otsused, mida tehakse varjatult, salaja, selgitamata nende majanduslikke tulemusi. Aga miks ei selgitata nende majanduslikke tulemusi? Sellepärast, et need on Eesti rahvale katastroofilised. Erastaja sellisel viisil kaasamine Narva Elektrijaamadesse ei tähenda mitte midagi muud, kui et me jääme ilma oma rahvuslikust rikkusest ja maksame sellele kohustuslike lepingute vormis veel 15 aastat peale. Kuid jätame selle jutu, sest härra Pärnoja ei ole tõepoolest võimeline sellest aru saama ja arvatavasti on siin veel teisigi, kellel majanduslikud mõisted käivad kõrgelt üle pea. Mul on hea meel, et me härra Lipstokiga juba rääkisime. Ma loodan, et Lipstok jõudis rääkida ka härra Jürgensoniga. Augusti alguses, kui algab jälle parlamendi töö, tulgu siis Pärnoja oma majandusspetsialistidega, kellelt pärinevad tema väited maksevõime, krediidivõime, investeeringute kaasamise võime kohta, kõigi nende asjade kohta. Tulgu need spetsialistid siia. Rahandus- ja majanduskomisjon on küllalt autoriteetsed instantsid, et kutsuda kohale akadeemikuid, näiteks Lippmaa, kes on elektrijaamadega tegelnud väga pikka aega, ka Raukase, keda usaldatakse, kes majandusest ja kogu energeetikast ja transpordist palju teavad. Tuleme majandus- ja rahanduskomisjonis kokku nende spetsialistidega, kes on majandusinimesed, ja vaatame, võrdleme, uurime, kus kohas ja mis siin on see, mis peab tekitama selliseid lahkarvamusi. Tegelikult oli tänane arutelu farss. Mitte ühtegi sisulist vastust mitte ühelegi küsimusele me ei saanud. Olid tühipaljad väited, millel ei ole mitte mingisugust majanduslikku mõtet, mitte mingisugust informatsioonilist katet. Eestimaa Rahvaliit on seisukohal, et selline minister on häbiks Eestimaale. Kui kunagi tulevikus ajaloolased, neid on siin paremal pool ka terve hulk, koostavad Eesti riigi suurimate majanduskurjategijate nimekirja, siis olen ma kindel, et selles nimekirjas, vähemalt esimese kolme seas, aga ma isegi arvan, et tipus, on kindlalt Mihkel Pärnoja. Tänan tähelepanu eest!

Tänan! Järgmisena saab Isamaaliidu fraktsiooni nimel sõna Lauri Vahtre.

Tänan, lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu! Kui võtta ette käesolevale umbusaldusavaldusele allakirjutanute nimekiri, siis tuleb nentida, et põhiosas (mitte täielikult, aga põhiosas) on tegu samade inimestega, kes eile, hambad ristis, sõdisid vastu KGB-sse ja hävituspataljonidesse kuulunute, mõrtsukate ja küüditajate kurjategijaks kuulutamisele. Umbusaldusavaldusele allakirjutanud on ühtlasi inimesed, kes istusid hommikul kella neljani siin, et jällegi, hambad ristis, hoida ära või vähemalt lükata edasi kogumispensionide seaduse vastuvõtmist, sest selle seadusega oleks hakatud maksustama nende isiklikke suurpensione. Kui see oht oli seks korraks kõrvaldatud, võis irvitades koju magama minna, nagu küüditajad pärast oma töö lõpetamist, tundmata mingit huvi ülejäänud üheksa seaduseelnõu vastu. Nüüd teevad need inimesed targa näo pähe, kõnelevad rahvuslikust rikkusest, rahva huvidest ja esitavad mürgiseid ning põhjendamata süüdistusi. Kohati võis eelnenud küsimuste-vastuste voor isegi asjaliku mulje jätta, ent see on petlik. Minister Pärnoja vastused küsijaid tegelikult ei huvitanud. Otsus on juba langetatud ja argumente kuulda ei võeta. Seda kinnitas otsesõnu ja küllaltki labases sõimavas toonis üks Riigikogu liige, keda minu keel kuidagi ei paindu professoriks nimetama. Kõike eelnevat kokku võttes tuleb nentida, et käesolev umbusaldusavaldus on järjekordne häbistav kometimäng, millega ausal inimesel ei ole võimalik kaasa minna. Ma tänan!

Tänan! Kas Tõnu Kaubal on protseduuriline küsimus?

Aitäh! Härra juhataja võiks esineja korrale kutsuda, kui kasutatakse selliseid häbematuid väljendeid, nagu me järjekordselt härra Vahtre suust kuulsime. Meid küüditajateks nimetada on häbematuse tipp.

Tänan! Usun, et kõik kõnelejad näevad vaeva, et edaspidi viisakalt kõnelda. Toomas Varek, Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Me arutame Riigikogu otsust majandusministrile umbusalduse avaldamise kohta, mitte ei tee siin kokkuvõtteid ega analüüsi sellest, mida me eile arutasime, kuigi härra Lauri Vahtre, minu eelkõneleja, sellest oma sõnavõtus rääkis. Riigikogu Keskerakonna fraktsioonil on Mihkel Pärnojale esitatud umbusaldusavaldusele lisada oma arusaamad tema töödest ja tegemistest ning nende tegemiste toimest Eesti riigile ja rahvale. Rahalises hinnangus on majandusminister Mihkel Pärnoja tegevus tekitanud kahju üle 900 miljoni krooni, millest enamik, riigile laekumata jäänud 850 miljonit krooni kütuseaktsiisi, tekkis seetõttu, et kutselise keemiku Pärnoja allkirjaga vedelkütuse kvaliteeti käsitlevas määruses oli diislikütuse happesuse norm tavalisest 84 korda suuremaks märgitud. Naeruväärselt kõlavad ministri ja tema ametnike õigustused, et tegemist oli komaveaga. Selliseid õigustusi esitavad tavapäraselt üksnes algklasside õpilased oma õpetajatele. Ülejäänud osa Pärnoja tehtud kahjudest seondub raudtee erastamist nõustanud GIBB-i lepingutasuga - 75 miljonit krooni. Nii Keskerakonna fraktsioon, riigi üldsus kui ka ajakirjandus leiavad, et samasugust ja isegi tunduvalt paremat nõu oleks andnud 12 miljoni krooni eest PricewaterhouseCoopers. Tänaseks kõneaineks on ajakirjanduses avaldatud 36 Eesti Teaduste Akadeemia akadeemiku avalik kiri, milles hinnatakse veel jõustumata NRG tehingut Eestile äärmiselt kahjulikuks ning põhiseadusega vastuoluks olevaks. Eespool nimetatud miljonitele saab akadeemikute prognooside kohaselt tulevikus lisada veel pool miljardit krooni, mille välisinvestor Eestist välja viib. Akadeemikute hinnangul ei vasta ka Mihkel Pärnoja juhtimisel sõlmitud NRG-le tagatavad toote-, tooraine- ja turugarantiid Riigikogus ratifitseeritud Euroopa lepingule. Tühise summa eest omandab NRG ka AS-i Narva Elektrijaamad ja Eesti Põlevkivi enamusosaluse. Põlevkiviettevõtte väärtuseks hindavad teadlased aga koos põlevkiviga ligi 100 miljardit krooni. Vaevalt et need tunnustatud akadeemikute argumendid minister Pärnojale ja valitsusele üldse midagi loevad. Ei suvatsenud ju umbusaldatav minister ega valitsus arvestada 163 000 eestimaalase vastuseisu elektrijaamade erastamisele. Veel ühest Mihkel Pärnoja juhitud Majandusministeeriumi ettevõtmisest. Nimelt, kaubandustegevuse seaduse eelnõu oma naeruväärsete definitsioonidega ning tavatult lapsearuliste ideedega. Justiitsministeeriumi hinnangul on see eelnõu oma absurdsuses kohati jahmatamapanev ning seda pidi Pärnoja kolleeg valitsuses, justiitsminister Rask Eesti Päevalehes lausa pilkama. Majandusminister Mihkel Pärnoja küündimatute ja kahjulike otsuste rida on pikk. Ma tõin esile vaid mõned. Justiitsminister Märt Rask ütles eelmisel nädalal toimunud riigivastutuse foorumil, et poliitikute puhul toimib poliitiline vastutus. Riigikogu Keskerakonna fraktsioon on seisukohal, et nüüd on majandusminister Mihkel Pärnojale jõudnud kätte aeg hakata lõpuks kandma poliitilist vastutust. Seepärast toetabki Keskerakonna fraktsioon ministrile umbusalduse avaldamist. Aitäh!

Tänan! Järgnevalt saab Eesti Koonderakonna fraktsiooni nimel sõna Mai Treial.

Aitäh! Ma tahan kolleeg Lauri Vahtrele meelde tuletada, et eile tegi kogumispensionide seaduse eelnõu menetlemise katkestamise ettepaneku sotsiaalminister härra Nestor. Kuigi opositsioonierakonnad olid esitanud Riigikogu juhatusele ettepaneku, tähendas see hoopiski seda, et tegelikult oleme me vastu sellele, et kogumispensionide seadust soovitakse rakendada selle arvel, et praegused pensionärid hakkavad tulevikus saama väikest pensioni ja madalapalgalised töötajad hakkavad maksma dotatsioone kõrgemat palka saavate inimeste tulevikupensioni jaoks. Tahan juhtida teie tähelepanu veel sellele, et Rahvaliit esitas möödunud aasta 12. detsembril Riigikogu menetlusse maksukorralduse seaduse, tulumaksuseaduse, maamaksuseaduse ja kohalike maksude seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega soovitakse eripensionid maksustada.

Palun rääkida käsitletavast eelnõust! Te käsitlete praegu teist küsimust.

Nii et on alusetu väita, et selliseid ettepanekuid on esitanud opositsioon. Igal juhul oleme me täna menetletava umbusaldusavalduse puhul veendunud, et kõik põhjendused, mis seletuskirjas on toodud, on õiged, ja me oleme umbusaldusavalduse rahuldamise poolt. Aitäh!

Tänan! Vootele Hansen, protseduuriline küsimus.

Aitäh! Mul on tõesti protseduuriline küsimus. Ma olen veidi segaduses. Millise menetlustoiminguga on praegu tegemist? Kas praegu kõlas Koonderakonna fraktsiooni volitatud isiku sõnavõtt käesoleva eelnõu teemal või oli see midagi muud?

Mõeldud oli täpselt seda, mida te ütlesite. Olen teiega nõus, et sõnavõtu esimene osa oli selle eelnõuga seotud väga kaudselt. Tiit Toomsalu, palun!

Tänan, härra juhataja! Lubage mul Eestimaa Ühendatud Rahvapartei fraktsiooni nimel olla solidaarne Marju Lauristiniga. Tõepoolest, härra minister rääkis meile väga palju ja põhjalikult oma tegudest. Aga samas leiab Ühendatud Rahvapartei fraktsioon, et härra ministri selgitused kinnitasid veel kord, et sellise pika rea nn ebapopulaarsete ning Eesti rahvale ja riiklusele kahjulike otsuste tegemise järel tuleb tal kanda poliitilist vastutust. Aitäh!

Tänan! Liina Tõnisson, protseduuriline küsimus.

Suur tänu! Mul on muidugi kahju, et härra Hansen ei juhtunud kuulma, kuidas härra Vahtre tegeles, palun väga vabandust, labase sõimuga opositsiooni aadressil ega rääkinud sugugi teemast. Nii et mul on ka tagantjärele protest Lauri Vahtre esinemise stiili, sõnavara ja käitumise vastu. Aitäh!

Tänan! Rohkem soove läbirääkimistel osaleda ei ole. Läbirääkimised on lõpetatud. Kas ettekandja soovib lõppsõna?

Aitäh, härra juhataja! Austatud kolleegid! Tänase leinapäeva tõttu väga raske diskussioon on hakanud lõpule jõudma. Lõppsõnades on öeldud hinnanguid. Proua Lauristin esines optimistliku pehmusega diskussiooni kohta, mida koalitsioon ignoreeris ega kuulanud, seetõttu ei saanud ka see hinnang kindlasti adekvaatne olla. Härra Vahtre esines Isamaaliidu nimel temale omase ebaadekvaatsusega teemal, mida ta ise ei olnud kuulanud. See teeb kurvaks. Saalis oli niisiis dialoog ainult härra Pärnoja ja opositsiooni vahel ning, nii nagu professor Reiljan ütles, ei olnud see kindlasti väga viljakas ega kummutanud vähimalgi määral arvamusi, mis opositsioonil umbusaldusavaldust esitades olid. Pigem see süvendas neid arvamusi. Niisiis, tark minister Pärnoja oli ühel pool, teisel pool aga pahasoovlik ja ebakompetentne opositsioon, aga ka rumal ja informeerimata rahvas, informeerimata ning ennatlikke hinnanguid andvad akadeemikud. Umbusaldushääletus peaks näitama, kummal pool on Pärnoja koalitsioonikaaslased. Aga need tohutult rasked ja edasilükkamatult lahendust vajavad küsimused jäävad õhku, kui me täna ei tee õiget ja põhjendatud otsust.

Tänan! Kas minister Pärnoja soovib lõppsõna? Palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Ma tänan teid võimaluse eest anda minule küll raske protseduuri käigus lisaselgitusi nende protsesside kohta, mis on olulised ja mille jooksul tuleb langetada väga olulisi otsuseid. Samas võtan ma vastu Janno Reiljani selgelt esitatud ettepaneku korraldada esimesel võimalusel majanduskomisjoni ja rahanduskomisjoni eestvõttel kohtumine kõigi asjast huvitatud inimeste vahel. Hiljutises siin saalis toimunud vestluses majanduskomisjoni esimehega olen ka võimaliku aja augusti esimeses pooles juba põhimõtteliselt kokku leppinud. Ma hoolitsen selle eest, et selles arutelus osaleksid kõik isikud, kes on andnud nõu, kuidas neid protsesse oleks otstarbekas läbi viia. Aitäh!

Tänan! Ees seisab eelnõu lõpphääletus. Austatud kolleegid, teeme kõigepealt kohaloleku kontrolli. Kohalolijaks registreeris end 85 Riigikogu liiget. Austatud Riigikogu, panen hääletusele 41 Riigikogu liikme esitatud Riigikogu otsuse "Umbusalduse avaldamine majandusminister Mihkel Pärnojale" eelnõu. Vastuvõtmiseks on vaja koosseisu häälteenamust. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt on 42 Riigikogu liiget, vastu on 42, erapooletuid ei ole. Eelnõu ei leidnud toetust. Soovin teile kaunist suve! Istungi lõpp kell 13.25.