Tere, austatud kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 18. töönädala esmaspäevast istungit. Juhatuse nimel olen valmis vastu võtma eelnõusid ja arupärimisi. Esimesena palun valitsuse esindaja lugupeetud Ülle Aaskivi!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Valitsus annab täna Riigikogu menetlusse kaks eelnõu. Esimene nendest on haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seaduse eelnõu, kus ettekandja on rahandusminister Siim Kallas. Teine täna üleantav pealtnäha mahukas dokument on Ülemaailmse Postiliidu kongresside lõppaktide ratifitseerimise seaduse eelnõu, kus ettekandja on teede- ja sideminister Toivo Jürgenson.

Jaanus Männik, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud kolleegid! Kuue Riigikogu liikme poolt, kelleks on Jaan Pöör, Mai Treial, Andres Varik, Tiit Toomsalu, Jaanus Marrandi ja siinkõneleja, annan üle arupärimise riigikontrolörile. Teemaks on segadused ja seadusetus liikluskindlustuses ja Liikluskindlustuse Fondis. Meil on küsimusi hästi palju, arvuliselt kaheksa. Ootame neile vastust.

Siiri Oviir, palun!

Lugupeetud kolleegid! Algatajatena - need on Viive Rosenberg, Erika Salumäe, Laine Tarvis ja mina - võtame Riigikogu menetlusest tagasi seaduseelnõu nr 721, millega soovisime muuta kaubamärgiseadust, ja sama teemaga seotud seaduseelnõu 722, millega oleks muudetud haldusõiguserikkumiste seadustikku. Miks me need tagasi võtame? Neljapäeval võtsime siin saalis vastu valitsuse algatatud intellektuaalset omandit rikkuva kauba sisse- ja väljaveo tõkestamise seaduse eelnõu ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu, ja kui valitsus meie, opositsiooniliikmete poolt esitatud kahte eelnimetatud seaduseelnõu ei toetanud, siis oh imet, toetas ta samade põhimõtetega esitatud muudatusettepanekuid. Ja muudatusettepanekuid just kaubamärgiseaduse ja haldusõiguserikkumiste seadustiku kohta, aga nüüd juba teises seaduses. Miks minna otse, kui ringi saab, tundub sellel puhul olevat valitsuse eesmärk.

Rohkem eelnõusid ega arupärimisi ei ole. Austatud kolleegid, teeme kohaloleku kontrolli. Kohalolijaks registreerus 75 Riigikogu liiget. Esitatud eelnõude ja arupärimisega käitub juhatus vastavalt kodukorrale. Järgnevalt on põhiseaduskomisjon palunud pikendada 496 SE, 562 SE, 575 SE ja 633 SE esimese ja teise lugemise vahelist tähtaega. Austatud kolleegid, panen hääletamisele Vabariigi Valitsuse algatatud korruptsioonivastase seaduse § 12 muutmise seaduse eelnõu (496 SE) esimese ja teise lugemise vahelise tähtaja pikendamise Riigikogu täiskogu VI istungjärgu 12. töönädala lõpuni. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 64 Riigikogu liiget, vastu 1, erapooletuid 8. Ettepanek leidis toetust. Austatud kolleegid, panen järgnevalt hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seaduse eelnõu (562 SE) esimese ja teise lugemise vahelise tähtaja pikendamise Riigikogu täiskogu VI istungjärgu 12. töönädala lõpuni. Palun hääletada.Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 57 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 9. Ettepanek leidis toetust. Järgnevalt panen hääletusele Riigikogu liikmete Vootele Hanseni, Liis Klaari ja Enn Tarto algatatud süümevande seaduse eelnõu (575 SE) esimese ja teise lugemise vahelise tähtaja pikendamise Riigikogu täiskogu VI istungjärgu 12. töönädala lõpuni. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 51 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 12. Ettepanek leidis toetust. Järgnevalt panen hääletusele Isamaaliidu fraktsiooni algatatud ametivande seaduse eelnõu (633 SE) esimese ja teise lugemise vahelise tähtaja pikendamise Riigikogu täiskogu VI istungjärgu 12. töönädala lõpuni. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 51 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 16. Seega leidis ettepanek toetust.

Lugupeetud kolleegid, järgnevalt seisab meil ees päevakorra kinnitamine. Esmaspäeval on meil kuus arupärimisele vastamist. Seoses teisipäevase päevakorraga on tulnud esimese punkti, 786 SE kohta rahanduskomisjoni ettepanek: juhul kui esimene lugemine teisipäeval lõpetatakse, viia neljapäeval läbi teine lugemine. Austatud kolleegid, kas kellelgi on sellele vastuväiteid? Tiit Toomsalu, palun!

Tiit Toomsalu palub seda ettepanekut hääletada. Selline kiirustamine ei ole mitte millegagi põhjendatud. Aitäh!

Austatud Tiit Toomsalu, kas te kordaksite täpselt oma ettepanekut.

Tänan, härra juhataja! Ma olen vastu selle eelnõu teise lugemise korraldamisele käesoleval nädalal. See on väga põhimõtteline eelnõu, mistõttu kiirustamine sellega on põhjendamatu.

Austatud kolleegid, me saame panna hääletamisele ettepaneku, et juhul kui seaduseelnõu 786 esimene lugemine teisipäeval lõpetatakse, siis toimub teine lugemine neljapäeval. Toomas Varek, palun!

Aitäh, härra juhataja! Kas komisjon on määranud ka muudatusettepanekute esitamise tähtaja? Mis ajaks muudatusettepanekud esitatakse, juhul kui teine lugemine tuleb?

Aitäh! Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg öeldakse välja siis, kui on esimene lugemine. Austatud kolleegid, juhataja vaheaeg viis minutit. V a h e a e g

Lõpetan juhataja vaheaja. Me võime päevakorra kinnitamist jätkata. Segadus tekkis sellest, et härra Toomsalu esitas väite negatiivses plaanis, mina rääkisin positiivsest plaanist. Härra Toomsalu, palun!

Tänan, härra juhataja! Oma esinemise protseduurilises taotluses ma palusin panna hääletamisele ettepaneku korraldada teine lugemine neljapäeval. Kui te mulle uuesti sõna andsite, ma kordasin motivatsiooni. Palun veel kord panna hääletamisele ettepanek korraldada teine lugemine neljapäeval!

Nii, nüüd saame mõlemad asjast ühtemoodi aru. Hääletamisele pannakse ettepanek: juhul kui seaduseelnõu 786 esimene lugemine teisipäeval lõpetatakse, siis toimub teine lugemine neljapäeval. Kes on selle poolt? Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt oli 36 Riigikogu liiget, vastu 34. Ettepanek leidis toetust. Sama ettepanek on tekkinud seoses teise päevakorrapunktiga, kus õiguskomisjon teeb ettepaneku: juhul kui eelnõu esimene lugemine teisipäeval lõpetatakse, viia läbi teine lugemine neljapäeval. Kes on selle ettepaneku poolt? Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 37 Riigikogu liiget, vastu 31, erapooletuid 0. Seega leidis ettepanek toetust. Kolmapäeva kohta on sotsiaalkomisjoni ettepanek arvata menetlusest välja punkt nr 24, 769 SE. Juhatus on nõus. Rein Voog, palun!

Tänan, härra juhataja! Ma arvan, et stenogrammi huvides oleks vaja teha üks täpsustus. Niipalju kui ma aru sain, ei tehtud mitte ettepanekut menetlusest välja arvata, vaid päevakorrast välja arvata.

Palun vabandust, nii ongi. Samuti on ettepanek arvata päevakorrast välja kolmapäevane teine punkt, see on 437 SE. Ettepanek on tulnud juhtivkomisjonilt. Juhatus on nõus. Rohkem juhatajal täpsustusi ei ole. Tõnu Kauba, palun!

Aitäh, härra juhataja! Head kolleegid, ma teen ettepaneku viia teisipäeva viimase päevakorrapunkti, see on 33 Riigikogu liikme algatatud Riigikogu avalduse arutelu üle neljapäeva peale ...

Palun vabandust, mina isiklikult ei kuule mitte midagi!

Head kolleegid! Ma teen ettepaneku viia teisipäevase päevakorra viimase punktina märgitud avalduse eelnõu 784 üle neljapäevale, 14. kuupäevale. Esiteks sellel põhjusel, et see päev, 14. kuupäev sobib selle avalduse vastuvõtmiseks rohkem. Teiseks, mis on võib-olla isegi olulisem, selgus täna põhiseaduskomisjonis, et selle avaldusega seoses on laekunud hulganisti ettepanekuid, kuid kahjuks ei pidanud Riigikogu põhiseaduskomisjon võimalikuks neid ettepanekuid õigeaegselt läbi vaadata. Ja selleks, et valijate saadetud ettepanekud saaksid läbi vaadatud, oleks põhjust asja neljapäeval arutada. Aitäh!

Kas kellelgi on Tõnu Kaubale vastuväiteid? Liia Hänni, palun!

Põhiseaduskomisjoni ettepanek on lülitada avalduse eelnõu teisipäeval päevakorda ja Tõnu Kauba väited selle kohta, et mingid parandusettepanekud on läbi vaatamata, ei ole asjakohased. Kodanike kirjad, mis avalduse kohta on põhiseaduskomisjonile laekunud, on kõigile liikmetele kättesaadavad ja tsiteerimiseks. Juhul kui seda soovitakse teha, on see võimalik Riigikogu istungil. Aitäh!

Tänan! Tõnu Kauba, palun!

Aitäh, härra juhataja! Eelkõneleja esitas ebatäpset informatsiooni. Kirjad, millest juttu on, esitati põhiseaduskomisjonile pärast kõnesoleva eelnõu arutelu, olukorras, kus eelnõu arutelu oli lõppenud. Nii et pean kahetsusega märkima, et proua Hänni edastas suurele saalile desinformatsiooni. Ma jään oma ettepaneku juurde.

Tänan! Ma ei avaks siin vaidlusi. Meil seisab ees hääletus. Kas härra Voogil on protseduuriline küsimus?

Täpselt nii. Ma tänan, härra juhataja! Ma tahtsin teha ettepaneku panna härra Tõnu Kauba ettepanek hääletusele.

Kas Liia Hännil on protseduurilisi küsimusi?

Kuna kõlas minu nimi, siis ma ikkagi protesteerin Tõnu Kauba käsitluse vastu. Tõnu Kauba ei ole ise pidanud vajalikuks neid kirju lugeda ja väidab seda, mida need kirjad ei sisalda. Kirjades soovitakse, et me selle avalduse vastu võtaksime. Tänan!

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele Tõnu Kauba ettepaneku viia teisipäevas päevakorras oleva 13. punkti, 33 Riigikogu liikme algatatud Riigikogu avalduse "Kommunistliku režiimi kuritegudest Eestis" eelnõu (784 AE) menetlemine neljapäevale. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Tõnu Kauba ettepaneku poolt on 34 Riigikogu liiget, vastu 44, erapooletuid 0. Seega ei leidnud ettepanek toetust. Sotsiaalkomisjonilt on laekunud ettepanek jätta päevakorrast välja kolmapäevane 25. päevakorrapunkt, see on Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa ajutise sotsiaalkindlustusskeemide lepingu, mis hõlmab vanadus-, invaliidsus- ja toitjakaotushüvitiste skeemi, ja selle protokolli ratifitseerimise eelnõu nr 770. Juhatus nõustub. Kas kolleegidel on veel ettepanekuid seoses päevakorraga? Kas võin panna hääletamisele muudetud päevakorra kinnitamise? Austatud kolleegid, panen hääletusele Riigikogu täiskogu V istungjärgu 18. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Päevakorra kinnitamise poolt on 55 Riigikogu liiget, vastu 19, erapooletuid 6. Seega on päevakord kinnitatud.

Järgnevalt veel mõningad teated. Kõigepealt fraktsioonide andmed Riigikogu liikmete istungitest osavõtu kohta. Eestimaa Rahvaliidu liige Villu Reiljan puudub 12. juunil ja osaleb kohtumisel valijatega. Mõõdukate fraktsiooni liige Jüri Tamm puudub 13.-14. juunini, osaledes Euroopa Olümpiakomitee istungil Roomas. Urmas Laht Keskerakonna fraktsioonist puudub 11. juunil, on Matsalus Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu koosolekul. Georg Pelisaar Keskerakonna fraktsioonist puudub samuti 11. juunil, viibides Meremäel valitsuse asjatundjate komisjonis. Sama fraktsiooni liige Anti Liiv puudub 12. juunil, osaledes puuetega inimeste aastakonverentsil. Anti Liiv puudub ka 14. juunil, osaledes Ravimiameti konverentsil. Riigikogu otsuse alusel puudub Jüri Adams Isamaaliidu fraktsioonist 11. ja 12. juunil, osaledes Stockholmis Rootsi valitsuse ja parlamendi korraldataval Euroopa Liidu õigusalasel konverentsil. Oma andmeid ei ole teatanud Ühinenud Rahvapartei fraktsioon ja Isamaaliidu fraktsioon. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse Riigikogu liikmete Jüri Adamsi, Vootele Hanseni ja Väino Linde 2001. aasta 7. juunil algatatud kriminaalmenetluse koodeksi, Eesti Vabariigi seaduse ""ENSV kriminaalkoodeksi" uue redaktsiooni - kriminaalkoodeksi kehtestamise kohta", kriminaalkoodeksi, haldusõiguserikkumiste seadustiku ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Juhtivkomisjon on õiguskomisjon. Viimane teade. Kolmapäeval, 13. juunil osalevad Riigikogu infotunnis järgmised valitsuse liikmed: peaminister Mart Laar, keskkonnaminister Heiki Kranich ja rahandusminister Siim Kallas.

Austatud kolleegid, asume menetlema tänaseid päevakorrapunkte. Kõigepealt võtame käsitlemisele Riigikogu liikme Tõnu Kauba 2001. aasta 2. mail esitatud arupärimise reisirongiliikluse probleemide kohta, millele vastab peaminister Mart Laar. Tõnu Kauba, palun kõnepulti!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra peaminister! Lugupeetud kolleegid! Käesolev arupärimine kordab mõnevõrra teemat, mille kohta ma esitasin arupärimise 8. jaanuaril. Kahjuks aga ei olnud vastuses, mis me saime, paljudele küsimustele sisuliselt vastatud. Samuti ei ole need lootused ja lubadused, mis veebruaris-märtsis inimestele anti, praeguseks sugugi täitunud. Seetõttu oli mul põhjust esitada uus arupärimine. Samuti on vahepeal olnud ka mitmesuguseid muid tegevusi. Muu hulgas tahaksin ära nimetada seda, et Edelaraudtee Tartu depoo töötajad on alustanud allkirjade kogumist selle teemaga seotud nõudmistele. Põhiline nõudmiste sisu on olnud taastada normaalne reisirongiliiklus. Nõudmiste hulgas oli ka mitmesuguseid teisi, praegusel momendil mitte nii tähtsaid küsimusi. Valitsusele on antud üle ligemale 4700 allkirja, mis neid nõudmisi kajastavad. Ja kui rääkida veel kord reisirongiliikluse taastamise teemast ja selle sisust, siis senimaani ei ole valitsus andnud hinnanguid sellele, kuidas Lõuna-Eesti mitmes piirkonnas lumised teed kaeti kruusaga. Väide, et Maanteeamet olevat selle heaks kiitnud, ei vasta tõele. Tegemist on pehmelt öeldes ebatäpse informatsiooniga, mida on siit puldist varem edastatud. Samuti soovime teada, kuidas toimub lisaeelarve menetlemine ja kui palju valitsus tegelikult planeerib eraldada raha selle küsimuse lahendamiseks. Me loodame, et peaminister arupärimisele vastajana ei edasta seda väär- ja valeinformatsiooni, mida tõenäoliselt tema erakonnakaaslased, eeskätt Jõgevamaalt, on avalikkusele edastanud. Aitäh!

Suur tänu! Palun arupärimisele vastamiseks kõnepulti peaminister Mart Laari!

Lugupeetud härra juhataja! Lugupeetud arupärija! Kõigepealt tahan tänada teid selle arupärimise eest, mis võimaldab just õigel ajal, enne seda, kui see küsimus ka Riigikogus arutusele tuleb, tutvustada Riigikogule Vabariigi Valitsuse seisukohti. Ma arvan, et selles suhtes on tegemist arupärimisega, mis on õigel ajal esitatud. Ja ma läheksingi teie küsimuste juurde. Esimene küsimus. "Milline on valitsuse seisukoht reisirongiliikluse taastamise ja/või asendamise kohta Eesti Vabariigis, eeskätt Lõuna-Eestis? Mis osas see on muutunud pärast 1. märtsi 2001?" Võin teile kinnitada, et Vabariigi Valitsus toetab reisirongiliikluse tihendamist, kaasa arvatud AS-i Eesti Raudtee infrastruktuuril. See hõlmab eeskätt just Lõuna-Eestit. Vabariigi Valitsuse 5. juuni 2001. aasta istungil võeti selles suhtes selge seisukoht: toetada Riigikogu otsuse "Vabariigi Valitsusele volituste andmine Edelaraudtee AS infrastruktuuril reisijateveo doteerimiseks aastatel 2000-2009" muutmist, kui see võetakse menetlemisse kujul, mis vastab Teede- ja Sideministeeriumi ettepanekutele lisadotatsioonide suhtes. Loomulikult on otsustus siin Riigikogu käes. Riigikogu saab selle otsuse eelnõu menetlemisel ütelda oma seisukoha, kuidas selles küsimuses edasi minna, ja usun, et ka härra Kauba hääletab, kui see küsimus siia saali jõuab, vastavalt nendele ettepanekutele, mida ta on esitanud. Teine küsimus. "Millises osas raudteed asendama pidavad teed ei ole piisavalt läbitavad aastaringselt vastavalt teeseaduse §-le 10, st tee seisund peab võimaldama ohutult liigelda ning olema keskkonnakaitsenõuete ja tee klassi kohta kehtestatud tehniliste nõuete kohane?" Teed, millel kulgevad täiendavad bussiliinid - mis säilivad muuseas ka siis, kui Riigikogu teeb otsuse dotatsioonide suurendamise kohta -, on kõik aastaringselt läbitavad. Teede lagunemise ajal ja mõnedel muudel põhjustel on teeseaduse kohaselt teeomanikul õigus seada liikluspiiranguid ning vajaduse korral seda ka tehakse. Kuid põhimõtteliselt, nagu ma ütlesin, on tegemist aastaringselt läbitavate teedega. Kolmas küsimus. "Milliseid ja millist klassi teid (teeseaduse § 9 alusel), mida mööda raudteeliiklust asendav bussiliiklus peaks toimuma, on viimase poole aasta jooksul remonditud?" Rongiliikluse vähenemise tõttu on lisandunud bussiliiklusega teid 203,1 kilomeetrit. Nendel teedel on tehtud remonti 96,2 kilomeetril, teistel lisandunud bussiliiklusega teedel 106,9 kilomeetril. On tehtud hooldetöid sõidetavuse parandamiseks. Lisandunud bussiliiklusega teedest on viienda klassi nõuetele vastavaid teid 15,7 kilomeetrit. Ülejäänud 187,4 kilomeetrit ei vasta mitmesugustel põhjustel, näiteks kurvilisus, tõusud, langused, sellega seotud nähtavus, teede laius, viienda klassi nõuetele. Samas ei ole mõtet ega ole ka otstarbekas viia kõiki neid viienda klassi nõuetele vastavaks. Vajalik on igal juhul tagada nende teede sõidetavus ja liiklusohutus, mida ka tehakse. Nende teede remondiks, kuhu on lisandunud bussiliinid, on kulutatud 2001. aastal 6,8 miljonit krooni, sellest Põlvamaal 1,1 miljonit krooni, Tartumaal 0,2 miljonit krooni, Valgamaal 3,9 miljonit krooni ja Võrumaal 1,6 miljonit krooni. 2001. aastal on kavandatud remontida ja hooldada täiendavate bussiliinide teid kokku 19,9 miljoni krooni eest. Neljas küsimus. "Kas teehoiu rahastamiseks on kavas kasutada lisaeelarvet, ja kui jah, siis millises ulatuses?" Lisaeelarvet ei ole kavas teha. Teehoiu rahastamise parandamiseks ja linnade ning maakondade reisijateveo toetamiseks seoses bussiliinide lisandumisega on vaja riigieelarvest Teede- ja Sideministeeriumile eraldatud raha piires teha teatavaid sisemisi muudatusi. Sellekohase ettepaneku on Vabariigi Valitsus riigieelarve muutmise seaduse eelnõus ka esitanud ja see on juba läbinud Riigikogus esimese lugemise. Viies küsimus. "Kui palju on suurenenud tööpuudus Tartu-Orava, Tartu-Jõgeva, Tartu-Valga ja Valga-Piusa liinide piirkondades ja Ida- ning Lääne-Virumaa maakondades?" Mulle tundub, et see küsimus on seotud otseselt küsimusega, kas tööpuudus on suurenenud seoses reisirongiliikluse hõrenemisega. Ei saa ütelda, kas just see on üks faktor, mis on tööturu arenguid mõjutanud. Kui huvitab aga täpne tööhõivestatistika maakondade kaupa, siis Ida-Virumaal oli aprillis 12 924 registreeritud tööotsijat ehk 2,5% rohkem kui veebruaris, mis oli viimane kuu, kui Edelaraudtee vedas reisijaid n-ö täiskoormusega. Jõgevamaal on need arvud vastavalt 2611 ja 9,5%, Lääne-Virumaal 2565 ja 13%, Tartumaal 3488 ehk ligikaudu sama palju kui veebruaris. Põlvamaal aga näiteks oli aprillis registreeritud tööotsijaid 1486 ehk hoopis 5% vähem kui veebruaris, Valgamaal 1989 ehk 2% vähem kui veebruaris ja Võrumaal 1969 ehk samuti 2% vähem kui veebruaris. Kuues küsimus. "Milliseid varem antud lubadusi seoses raudtee erastamisega ja reisirongiliikluse olulise vähendamisega on valitsus pidanud muutma, miks ja millal?" Valitsus ei ole pidanud muutma oma seisukohta seoses raudtee erastamisega ja reisirongiliikluse ümberkorraldamisega. Aitäh!

Suur tänu, härra peaminister! Tõnu Kauba, palun!

Tänan, härra juhataja! Aitäh, härra peaminister, esitatud vastuste eest! Kui ma õigesti mäletan (seda saab stenogrammist üle vaadata), siis eelmine kord analoogilistele küsimustele vastates te rääkisite lisaeelarve kasutamise võimalusest või vajadusest, täna ei teinud te seda mitte. Seetõttu on teie vastus viimasele küsimusele, kas midagi on muutunud või midagi on pidanud teistmoodi käsitlema kui varem, ebatäpne. Aga ma tuleksin esimese küsimuse juurde, mida ma võin teile esitada. Ma pean tunnistama, et mul ei ole päris selged praegu reisirongiliiklust korraldavate firmade omandisuhted. Kas te oleksite nii kena ja selgitaksite, et kui Riigikogu hakkab neid rahaeraldisi ümber tõstma, st me peame tegema mingisuguseid otsuseid, et raha läheb teistmoodi, kui alguses oli planeeritud, kuhu siis ikkagi tegelikult need summad lähevad? Kes ja mille alusel missuguseid kohustusi kannab? Niisiis veel kord: kellele ja missuguste ülesannete täitmiseks läheb raha, mida Riigikogu eraldab?

Aitäh! Minuni ei ole jõudnud mingit informatsiooni Edelaraudtee AS-i omandisuhete muutumisest või selle firma omandisuhetes toimunud muudatustest, kes Edelaraudtee erastas. Ilmselt olid need küsimused üleval siis, kui Riigikogu neid esimesel korral arutas. Minu teada ei ole siin mingeid muudatusi toimunud.

Tänan! Andres Varik, palun!

Tänan, härra juhataja! Härra peaminister! Ma olen üllatanud, et te tunnistate enda tehtud viga, et sulgesite Lõuna-Eestis reisiliikluse. Nüüd te tahate seda taastada ja siit tuleneb minu küsimus. Mind teeb asi mõnes mõttes ettevaatlikuks, te tõite Riigikogule otsustamiseks seaduseelnõu ja võtame kas või selle ümberjagamise. Kas te võite kinnitada, et Pärnu-Viljandi suunal jääb olukord rahaliselt endiseks ja lihtsalt Orava ning Tartu poole hakkab rohkem ronge liikuma? Millisena see mehhanism teil tegelikult ikkagi plaanitud on?

Riigikogu otsuses ei ole otseselt ette nähtud selle dotatsiooni jagamise küsimusi. Minu arusaamine on, et põhimõtteliselt on need summad ette nähtud ikkagi täiendavate liinide tegemiseks. Milline on liiklustihedus ja optimaalne liiklus Tallinna-Viljandi, Tallinna-Pärnu liinidel, seda otsustab ja vaatab läbi Edelaraudtee. Kui me oleksime võtnud vastu eelmise otsuse ehk Edelaraudtee infrastruktuurile tehtava dotatsiooni vaid ümber jaganud, siis oleks see kindlasti tähendanud üsna olulist vähendamist nimetatud liinidel. Ma ei pea seda õigeks ega vajalikuks.

Tänan! Tiit Toomsalu, palun!

Tänan, härra juhataja! Austatud härra peaminister! Mind ajab segadusse teie vastus Tõnu Kauba küsimusele, kus te väidate, et mingeid muudatusi Edelaraudtee AS-i omandisuhetes ei ole aset leidnud. Just eile kinnitati Riigikogu kõnetoolist meile kõigile, 100-le Riigikogu liikmele, et Eesti riik on endiselt Edelaraudtee AS-i 100% aktsiate omanik. Kui see on nii, siis ma küsin, miks Eesti riik ja teie peaministrina ei ole senini korraldanud reisirongiliikluse taastamist kõigil marsruutidel endises mahus, sest 2001. aasta riigieelarves on dotatsiooniks kõigile neile liinidele kokku ette nähtud 10 miljonit krooni rohkem kui 2000. aastal, nimelt 150 miljonit eelmise aasta 140 miljoni asemel. Nii et, härra peaminister, miks ei ole Vabariigi Valitsus omanikuna taastanud reisirongiliiklust, kuigi raha selleks on olemas?

Aitäh! Härra Toomsalul kui Riigikogu liikmel peaks olema teada, et Vabariigi Valitsus saab tegutseda ainult nende summade piires, mis Riigikogu on talle eraldanud. Nende summade piires ei õnnestunud korraldada ühtegi konkurssi, et reisirongiliiklus soovitud ulatuses taastada. Seetõttu ongi Vabariigi Valitsus oma seisukohaga tagasi Riigikogu ees, paludes seda küsimust arutada ning otsustada. Riigikogul on nüüd otsustusvõimalus käes. Vabariigi Valitsus, esitades omal ajal reisirongiliikluse doteerimise eelnõu, oli samuti seisukohal, et seda tuleb teha. Meie oleme jätkuvalt samal seisukohal, aga millises ulatuses, seda saab otsustada Riigikogu ja Vabariigi Valitsusel tuleb sellest otsustusest lähtuda ning tagada inimestele võimalus liikuda.

Tänan! Tõnu Kauba, palun teine küsimus!

Aitäh! Lugupeetud härra peaminister! Oma teise küsimusega täpsustan tööpuuduse teemat, see oli arupärimise viies küsimus. Kahjuks ma ei pannud tähele, millise kuu statistikaandmeid te meile esitasite võrrelduna veebruari andmetega. Ma teen oletuse, et see võis olla maikuu, aga see võis olla ka aprillikuu. Sellega seoses ma küsin niimoodi: kuidas te saate väita, kui te ei ole teinud vastavaid uurimusi, et reisirongiliikluse oluline vähenemine või mõnes piirkonnas õigupoolest lakkamine ei ole üldse mõjutanud tööpuudust küsimuses nimetatud regioonides? Kuidas te saate seda väita, kui tegelikult ei ole seda asja uuritud?

Aitäh! Sama raske on väita ka vastupidist, et see on mõjutanud tööpuudust. Ma kinnitasin teile, et see küsimus vajab kindlasti uurimist. Kui me vaatame statistikat ja piirkondi, mis ühel või teisel kombel olid nendest otsustest rohkem või vähem puudutatud, siis huvitaval kombel just seal, kus sõltuvus nendest otsustest oleks võinud olla kõige suurem, tööpuudus mitte ei kasvanud, vaid vähenes. Samal ajal mõnes teises piirkonnas kasvas see jätkuvalt. Siin on põhjust analüüsiks.

Tänan! Laine Tarvis, palun!

Suur tänu! Lugupeetud peaminister! Kuidas õnnestus, st millise kvaliteediga õnnestus teha seda Teede- ja Sideministeeriumi algatatud teeremonti, mida tehti teetööde jaoks küllalt erakordsetes looduslikes tingimustes?

Kindlasti ei ole kõik need tingimused just kõige paremad, aga selleks, et bussid üldse liikuda saaksid, kui oli näha, et dotatsiooni ei tule ja lepinguid ei õnnestu sõlmida, tehti ilmselt parim, mis selles olukorras tundus võimalik olevat. See ei tähenda, et kõik õigesti ja hästi. Samal ajal bussid sõidavad ja kõiki neid probleeme teades on üritatud selles olukorras teha parim, et inimesed saaksid oma liikumisvajadusi rahuldada. Aga veel kord - see ei tähenda, et kõik oleks olnud ideaalne ja korras.

Tänan! Andres Varik, palun teine küsimus!

Tänan, härra juhataja! Härra peaminister! Rongireisijate vedu on olnud aastaid aktuaalne ja, nagu ma enne ütlesin, on valitsevad seisukohad olnud väga heitlikud. Minu küsimus: kas valitsuses on lisaks ajutisele lahendusele ka perspektiivne nägemus või lahendus, mis kogu Eesti rongiliikluses, reisijateveol hakkab saama või kujunema? Palun, ehk te ütlete, kas need on lõplikud seisukohad või ajutised seisukohad.

Aitäh! See ettepanek, mida Vabariigi Valitsus üsna üksmeelselt - oli vaid üks erapooletu - toetas ja mida Riigikogu kohe arutama hakkab, ongi pikemaajalise lahenduse poole suunamine. Selleks, et meil ei oleks ajutisi, iga-aastasi lahendusi, vaid oleks üks, pikemaaegsem ning selgem dotatsioonipoliitika. Ma loodan, et Riigikogu toetab seda otsust, siis on võimalik need küsimused pikema aja peale lahendada ning mitte igal Riigikogu eelarve arutuse ajal, igal talvel nende tagasi pöörduda.

Tänan! Tiit Toomsalu, palun teine küsimus!

Tänan, härra juhataja! Austatud härra peaminister! Ma tahan kõigepealt tänada teid kinnituse eest, et Edelaraudtee AS-i 100% aktsiate omanik on endiselt Eesti riik, mitte aga mingi välismaa, Inglismaa või mõne muu riigi firma. Te noogutasite selle küsimuse peale, võtan noogutust kinnitusena. Aga selles kontekstis ma avaldan imestust, et te ei näe hoobasid, millega taastada riigiomandis oleval raudteel 10 miljoni krooni võrra suurema dotatsioonisummaga raudteeliiklust, reisijatevedu endises mahus. Kuna lisaeelarve, millest te rääkisite, näeb ette hoopis 27 miljoni krooni võrra raudteeliikluse dotatsiooni vähendamist, siis ma tahaksin küsida, kuidas te siis dotatsiooni vähendamise oludes saate hakkama raudteeliikluse taastamisega endises mahus? Kas ei oleks aeg parem omaniku volitusi, omaniku õigusi kasutada, selle aktsiaseltsi nõukogu tagasi kutsuda, uus määrata ja panna juhatus tegema seda, mida omanik tahab?

Aitäh! Ma ei hakkaks praegu teiega lahkama Edelaraudtee AS-i väga keerulisi omandisuhteid. Kuid mis puudutab lisaeelarve vajadust või seda, kuidas tagada rahaliselt juba sellel aastal reisirongiliikluse tihendamine, siis see on Vabariigi Valitsuse ettepanekutes, mis võimaldab teha seda ka ilma lisaeelarvet koostamata.

Tänan! Jaanus Männik, palun!

Aitäh, härra juhataja! Härra peaminister! Milles ikkagi on asi, et olemasolevatest summadest, see on siis 97 miljonit reisijateveoks Edelaraudtee infrastruktuuril ja 60 miljonit Eesti Raudtee infrastruktuuril, on vähe, aga üheksa miljoni võrra vähendatud summaga, nii nagu te olete teinud ettepaneku oma nn muutmise otsuses, on võimalik taastada Eesti Raudtee infrastruktuuril reisijatevedu? Kümme miljonit suurema summaga, mis nagunii on olemas, ei ole see aga võimalik. Milles asi tegelikult on?

Aitäh! Seda, kuidas asi on, õnnestus meil kõigil ja ka valitsusel väga keeruliste tagajärgede kaudu katsetada. Kõik need avalikud konkursid, mis tehti vastava teenuse saamiseks Eesti Raudtee infrastruktuuril selle summa eest, ei andnud tulemusi - vedajat lihtsalt ei leitud. Samal ajal on needsamad firmad esitanud väga selge arusaamise, et see oleks võimalik, kui tegemist on pikaajalise dotatsiooniga, mis võimaldab ettevõtetel investeerida nii uude veeremisse kui teha ka muid investeeringuid ehk nende investeeringute tulevik on teatavas ajavahemikus selge ja garanteeritud. Julgeksin kinnitada, et üksikute lühiajaliste otsuste tegemine võib minna riigile tunduvalt kallimaks, sellisel juhtumil peaksime iga aasta kirjutama riigieelarvesse tegelikult suuremaid summasid, kui me tahaksime reisirongiliiklust senises mahus doteerida, kui siis, kui me teeksime seda pikaajalise dotatsiooni kaudu. Seal ongi see vahe.

Tänan! Elmar Truu, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud peaminister! Homme arutame Vabariigi Valitsuse esitatud otsuse eelnõu ja arutame ka Vabariigi Valitsusele volituste andmist avalikul raudteel Edelaraudtee AS-i korraldatava avaliku liiniveo taastamiseks. Kas valitsus on koos Edelaraudteega ka arutanud, et pikkade rongide asemele ostetaks bussronge või ma ei oska öelda, kuidas neid nimetada? Neid ei lähekski väga palju vaja, minu arvates paar tükki, mis võiksid Tartu-Valga, Valga-Piusa, Piusa-Tartu liinil kureerida ja reisijateveod ära teha. Me saime kirja nii Veriora kui ka Orava vallast, kus kinnitatakse, et reisijaid ikka on. Küsimus ongi selle bussrongi kohta.

Aitäh! Ma ei pea ennast reisirongiliikluse ega Edelaraudtee spetsialistiks, kuid olen tutvunud Edelaraudtee äriplaanidega, kus bussrongid on selgelt sisse kirjutatud, ja ma arvan, et see on mõistlik. See on ökonoomne, see võimaldab inimesi paremini teenindada ja see on ka see põhjus, miks dotatsioon hakkab aastate kaupa langema. Just sellised efektiivsed vahendid, mis ühtepidi teevad inimeste elu kergemaks, teevad teistpidi asja ka majanduslikult odavamaks ja mõttekamaks. Ma olen üsna veendunud, et kui see otsus toetust leiab ja pikaajaline dotatsioonisüsteem rakendub, siis tähendab see ka selle projekti rakendumist.

Tänan! Jaanus Männik, palun teine küsimus!

Aitäh, härra juhataja! Härra peaminister! Tänane Äripäev kirjutab kahel leheküljel sellest, et üks valitsusaasta maksab miljard krooni. Ja kui seda lugeda, siis midagi ei ole öelda, kõik numbrid vastavad tõele, kui vähegi loogiliselt mõelda. Jürgensoni kohta on öeldud, et Jürgenson mängib rongidega, teede- ja sideminister Toivo Jürgensoni mäng reisirongidega läheb maksma ligi 50 miljonit krooni. Kokku on minister hinnanguliselt oma ametisoleku ajal kahju tekitanud 520 miljonit krooni. Need on koledad arvud. Edasi - selle kohta tuleb mu küsimus - on räägitud, et 19,9 miljonit krooni kulus Kagu-Eestis talviseks teeremondiks. Valitsus on juba harjunud viimase kahe aasta jooksul seadusi rikkuma. Ma küsin nii: millega põhjendada seda seadusrikkumist, et 2001. aasta riigieelarve seadusele vaatamata on avansina lumme kallatud 19,9 miljoni krooni eest kruusa? Nüüd tuleb valitsus siis tagantjärele seda raha seadusandjalt nõudma ehk seadusrikkumist n-ö õigeks käänama. Millega on seletatav, et valitsus on nii süstemaatiliselt harjunud seadust rikkuma?

Aitäh! Ma saan aru, et küsijale meeldiks tunduvalt rohkem, kui lisaks reisirongiliiklusele oleks lakanud ka bussiliiklus või täiendavaid bussiliine poleks avatud. Kui see nii on, siis Vabariigi Valitsus oli teisel seisukohal ja tegi kõik endast sõltuva, et inimesed natukenegi liigelda saaksid.

Suur tänu, härra peaminister! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Arupärijal on võimalus esineda kuni viieminutise kõnega. Ei soovi. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad osaleda läbirääkimistel või soovivad Riigikogu liikmed kõnelda kohalt? Tiit Toomsalu, palun kõne kohalt!

Tänan, härra juhataja! Ma sooviksin lisada oma kommentaarid väga austatud härra peaministri kõige viimasele vastusele, et juhul kui Vabariigi Valitsus ei oleks käesoleva aasta talvekuudel raputanud energiliselt kruusa Lõuna-Eesti jääteede peale, siis oleks võinud juhtuda, et poleks olnud ei reisirongiliiklust raudteel ega bussiliiklust maanteel. Mulle jääb sügavalt arusaamatuks valitsuse loogika, kes, olles endiselt Edelaraudtee AS-i 100% aktsiate omanik, laiutab käsi, et ta oli sunnitud lubama lõpetada reisijatevedu Edelaraudtee AS-i liinidel, mis ei kuulunud selle aktsiaseltsi infrastruktuuri alla seoses sellega, et kõige selle asja jaoks on raha liiga palju eraldatud, ja püüab põhjendada valikuid riigiettevõtte juhtkonna omapäise tegevusega, millele valitsus ei suuda päitseid pähe panna. Lubage avaldada oma sügavat arusaama, et valitsus tervikuna peaministriga eesotsas, aga ka Teede- ja Sideministeerium teede- ja sideministriga eesotsas pole ilmselt täitnud riigi kui omaniku vara haldamise, valdamise ja käsutamise ning ühtlasi Eesti elanikkonnale transporditeenuste tagamise ülesandeid. Aitäh!

Tänan! Kuna sõnavõtusoove rohkem ei ole, siis lõpetan läbirääkimised. Kas härra peaminister soovib lõppsõna? Ei soovi. Kas arupärija soovib lõppsõna? Palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra peaminister! Mõnele momendile tahaksin siiski veel kord tähelepanu juhtida. Kolleeg Toomsalu rõhutas kõige olulisemat momenti - nimelt omaniku kohustust - ja viitas sellele, et valitsus ei ole tahtnud või suutnud omaniku kohustust täita. Sellega seoses kerkib mitu küsimust. Milleks on meil vaja nn parempoolset valitsust, kelle põhiline tegevus on olnud seniste struktuuride lammutamine ja reisijatelt liiklemisvõimaluse võtmine? Milleks on üldse sellist valitsust vaja? See küsimus kerkis väga palju kordi eespool nimetatud allkirjade korjamisel, eeskätt Lõuna-Eestis, aga ka mujal ja inimesed olid tõesti tõsiselt rahutud. Inimesed näevad, mis Eestimaal toimub, ilmselt saavad aru, et ühelt poolt kiidab valitsus ennast parimaks, samal ajal aga teeb, mis vähegi võimalik, et inimeste elu läheks halvemaks. Siit tulenevalt kõlas üleskutseid kukutada selline valitsus. Olles edastanud seda informatsiooni siit kõnepuldist korduvalt, tahan ma väljendada arusaamatust, kuidas peaminister saab ühel hetkel öelda, et seisukohtades ei ole midagi muutunud, aga samal ajal arupärimisele vastamise käigus esitada hoopis teisi seisukohti, kui on sama teemaga seoses varem esitatud. Me näeme seda eeskätt seoses ebakvaliteetse teeremondiga, mis on toimunud ja mille suhtes ilmselt kellelgi ei ole kahtlust, et kiitmise põhjusest on asi väga kaugel. Tõsi on muidugi see, et propagandamasin on töötanud ja töötab ilmselt veel tänasel päeval suure jõuga ning ajalehtedes ilmuvad anonüümsed valitsust kiitvad seisukohad. Need inimesed, kes reisirongiliiklusest on kõige rohkem häiritud, tõenäoliselt ajalehti ei loe. Nii et seetõttu ei saa ei valitsuse enesekiitmist ega neid anonüümseid kirju loomulikult tõsiselt arvestada ja muidugi nad ei loe ega arvesta neid. Mis ma veel tahan öelda? Üks uus moment, mis täna ilmsiks tuli, on see, et valitsus ei ole absoluutselt tegelnud olukorra analüüsiga. Väide, et tööpuuduse muutus, ei suurenemine ega vähenemine, ei ole seotud reisirongiliikluse praktilise likvideerimisega mõningates piirkondades, tekitab sellise mulje, et valitsust üldse ei huvita, mis Eestimaal toimub. Seetõttu teen ma siinkohal ettepaneku tellida, küll hilinemisega, aga siiski tellida süvaanalüüs, et meil oleks selge, mida reisirongiliikluse muutumine on kaasa toonud.

Austatud esineja, teie aeg on täis.

Lõpetuseks tahaksin viimase lausena öelda, et Eestis ei ole valitsuse poolt tekitatud mitte ainult ühe miljardi suurune kahju, vaid ilmselt on tekitatud palju suurem kahju, aga seda ei ole paraku püütud tänaseni analüüsida. Aitäh!

Tänan! Sellega on esimese arupärimise menetlemine lõpetatud. Võtame käsitlemisele Riigikogu liikmete Koit Pikaro ja Liina Tõnissoni 2001. aasta 3. mail esitatud arupärimise valitsuskabineti poliitilise vastutuse kohta. Koit Pikaro arupärijate nimel, palun!

Härra istungi juhataja! Austatud Riigikogu! Härra peaminister! Hea kolleegi Liina Tõnissoni ja minu arupärimine tulenes valitsuskoalitsiooni väljakuulutatud ja suurte sõnadega lubatud kahest põhimõttest. Esimene oli nulltolerants ja teine suur poliitiline vastutus, õigemini, tees selle enda peale võtmisest. Meie arupärimine tahab tuua selgust või vähemalt mõningates küsimustes selgust, kuidas need lubadused ja väited on meie riigi igapäevases elus ka toiminud. Poliitilisest vastutusest on saanud sõnakõlks, mida iga poliitik tõlgendab omamoodi. Ühed lükkavad igasugust vastutust edasi ja loodavad, et paremal juhul realiseerub see neil nelja aasta möödudes valimistel. Teiste arvates saabub poliitiline vastutus alles siis, kui keegi on kriminaalkorras süüdi mõistetud, kusjuures rõhutan, mitte võetud kriminaalvastutusele, vaid mõistetud süüdi jõustunud kohtuotsuse alusel. Samal ajal on tänases ajalehes Äripäev suurepäraselt nimetatud poliitilist vastutust kusagile kaduvaks suitsuks. See on umbes nii, kui Mart Laar ja tema kaaslased tulistasid paar aastat tagasi Nursipalu harjutusväljakul pumppüssist ja nende arvates läks see toiming iseenesest õhku nii nagu poliitiline vastutus. Tahan teha arupärimise sissejuhatavas osas ühe täpsustuse ja teil, härra peaminister, palun see meelde jätta. Nimelt viimati, 4. juunil k.a Riigikogus esinedes esitasite väärtõlgenduse, et meie peame ebaseaduslikuks, omaalgatuslikuks või siis mitteametlikuks kogu laskeharjutust 13. mail 1999 Kaitseväe Lahingukooli harjutusväljakul. Kordan, patrull-laskmine, granaadiheite demonstratsioon ja tiirulaskmine olid ette valmistatud ning kooskõlastatud harjutused. Nende vajalikkuse, ettevalmistuse ning läbiviimise kohta pole isegi formaal-juriidilisi küsimusi ega etteheiteid. Samal ajal peame vajalikuks märkida, et teie jaoks eetiline, moraalne ja loodame väga, et tulevikus ka juriidiline probleem tekkis just nimelt alates 13. mai 1999 hilisõhtust, kui teie nõunik Tross soovis tulistada isiklikust püstolist ja seejärel vähemalt neli kanget meest tulistasid pumppüssist opositsioonipoliitik Edgar Savisaare pildi pihta. Kahjuks näitavad nii sellele sündmusele järgnenud kui ka viimase aasta sündmused, samuti näiteks valitsusjuhi vastused 11. mail k.a Riigikogus umbusalduse arutamisel, et valitsuskabinet on häälestanud ennast rohkem probleemide valjuhäälsele eiramisele või siis paremal juhul lihtsalt probleemide ilusamaks seletamisele. Kuna meie arupärimises esitatud küsimused on arusaadavad ja loetavad, siis loodame saada neile põhjalikke ja ammendavaid vastuseid. Aitäh!

Tänan! Palun arupärimisele vastamiseks kõnepulti peaminister Mart Laari!

Aitäh! Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed, kes te olete mulle küsimusi esitanud! On jälle võimalus, nii nagu eelmisel nädalalgi, samal teemal siit kõnetoolist jätkata. Ma läheksingi seetõttu pikemat sissejuhatust ära jättes kohe küsimuste juurde. Esimene küsimus. "Kas 1999. aasta kevadsuvel esindasite Te peaministri ametlikul visiidil Lõuna-Eestis Nursipalu laskeharjutuste käigus opositsiooniliidri pilti tulistades Vabariigi Valitsust Vabariigi Valitsuse seaduse § 36 alusel?" Nimetatud paragrahv sätestab ülesanded, mida peaminister valitsusjuhina on kohustatud täitma. Nende hulka kuuluvad: Vabariigi Valitsuse juhina peaminister, esiteks, juhatab Vabariigi Valitsuse istungit, teiseks, kirjutab alla Vabariigi Valitsuse õigusaktidele, kolmandaks, nõuab ministrilt seletusi tema tegevuse kohta, neljandaks, annab korraldusi vastavalt käesoleva seaduse §-le 37, viiendaks, teeb käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel Vabariigi Presidendile ettepaneku muuta Vabariigi Valitsuse koosseisu ja, kuuendaks, esindab Vabariigi Valitsust kohtus või annab volituse Vabariigi Valitsuse esindamiseks kohtus ja täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud põhiseaduse ja seadustega. Samas on peaministril ka mitmeid teisi ülesandeid, mida, nagu te ilmselt teate, seaduses konkreetselt sätestatud ei ole. Nende ülesannete sisu kujuneb praktikas. Võin teile ainult kinnitada, et Nursipalu laskeharjutusel ma ei esindanud Vabariigi Valitsust. Teine küsimus. "Kas vägivallale õhutavate aktsioonide korraldamine poliitiliste oponentide vastu on fikseeritud ka Isamaaliidu-Reformierakonna-Mõõdukate koalitsioonileppes?" Isamaaliidu, Reformierakonna ja Mõõdukate koalitsioonileppes ei sisaldu mitte ühtegi vägivalda õhutavat lauset. Seal on kirjas, et koalitsioon lähtub veendumusest, et rahva hea käekäik, Eesti rahvuslik julgeolek on Eesti riikluse esmane eesmärk. Kolmas küsimus. "Milliste riikide valitsustelt ja miks võtab Vabariigi Valitsus eeskuju Eesti poliitilise kultuuri edendamisel?" Kindlasti ei ole Vabariigi Valitsusel poliitilise kultuuri edendamisel eeskujuks mitte ühegi konkreetse riigi valitsus, küll aga need tavad, mis on välja kujunenud Euroopas ja nendel valitsustel, kellega mul on olnud võimalus oma mitmel ametiajal lähedalt suhelda. Neid maid on õige palju ja üldine poliitiline arusaamine, kuidas toimida, kuidas mitte toimida, on kindlasti Euroopas olemas ning seda esindatakse ka vastastikuses läbikäimises. Samas võib küll ütelda, et kui vaadata meie avatust ja just suhtlemist avalikkusega ning oma rahvaga, siis on mitmed teised riigid ja poliitilised erakonnad pidanud Eesti valitsuse eeskuju igati positiivseks ja tähelepanuväärseks ning olnud huvitatud selle järgimisest. Viimane näide on Saksamaal toimunud tuleviku kongress, kus Eestit just selles suhtes üsna heaks eeskujuks seati. Neljas küsimus. "Milliseid samme olete astunud või astumas Eesti ühiskonna eetilisest kriisist, mis eriti on süvenenud viimase aasta jooksul, väljatoomiseks?" Isamaaliidu, Mõõdukate ja Reformierakonna koalitsioonileppes on olulise ülesandena kirjas lõhe vähendamine riigi ja tema kodanike vahel. Ja sellessamas koalitsioonileppes on kirjas õige palju konkreetseid asju, mida selle lõhe vähendamiseks tuleb teha. Me oleme omalt poolt üritanud täita neid lubadusi nii hästi kui võimalik. Need on ka üsna põhjalikult antud kas või valitsuse teise aasta tegevusülevaates. Meie peamine eesmärk on, et see, mis valitsuses toimub, peab olema avalikkusele kättesaadav. Kui vaadata kas või siinsamas Riigikogus vastuvõetud avaliku teabe seadust, siis on see suhteliselt ainulaadne ja suhteliselt kaugeleulatuv seadus, mis võimaldab riigi kodanikel saada infot, mida peetakse oluliseks, et olla kursis riigis ja Vabariigi Valitsuses toimuvaga. Viies küsimus. "Millise hinnangu annate oma toonasele tegevusele Kaitseliidu seaduse § 4 valguses, mille kohaselt on Kaitseliidu ülesanne suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda?" Minu toonases tegevuses ei ole mingit seost Kaitseliidu seaduses püstitatud Kaitseliidu ülesannetega. Isiklikult olen püüdnud kodaniku, Kaitseliidu vanemate kogu liikme ja peaministrina igati kaasa aidata Kaitseliidu seaduse §-s 4 püstitatud ülesannete täitmisele. Lisan vaid niipalju, et 7. aprillil 2001. aastal valis Kaitseliidu keskkogu mind taas kogu liikmeks. Seda ülesannet täidan ma suurima auga edasi. Kuues küsimus. "Kas Te täitsite Nursipalus reservlipniku välivormi kandes ja opositsiooniliidri pildi pihta tulistades Kaitseliidu, mis on Eesti kaitsejõudude osa, tegevliikme kohustusi?" Ma ei tegutsenud Nursipalus laskerajal kaitseliitlasena, olin seal tsiviilisikuna. Seitsmes küsimus. "Kas ja kuidas oli Teie hinnangul Nursipalus toimunud tulistamisega ja selle hilisema varjamisega täidetud ning tagatud põhiseaduse §-des 10, 17 ja 54 sätestatud põhimõtted?" Eesti kodanikuna ja peaministrina pean oluliseks täita kõiki põhiseaduse sätteid. Arupärija loetletud sätted ei ole siinjuures erandiks. Kaheksas küsimus. "Kas vastab tõele väide, et hommikupoolse ametliku kohtumise lõppedes toonase maavanemaga viitasite tema kabinetis laua peal olevale kutsele sooviga see märklauana õhtuseks laskeharjutuseks kaasa võtta?" See väide ei vasta tõele. Üheksas küsimus. "Kas vastab tõele väide, et kaaskaitseliitlane Eerik-Niiles Kross püüdis Teid pildi pihta tulistamisel takistada, kuid Te ei võtnud teda kuulda?" Ka see väide ei vasta tõele. Kümnes küsimus. "Millega seletate koalitsioonierakondade fraktsioonide käitumist Riigikogus, kes on asunud takistama Teie ja teiste kõrgete riigiametnike osavõtul 13. mail 1999. aastal Kaitseväe Lahingukooli Nursipalu harjutusväljakul toimunud laskeharjutuste asjaolude väljaselgitamist?" Täitevvõimu juhina ei pea ma õigeks seletada Riigikogu fraktsioonide tegevust. Kuid arvan, et nad on pidanud ammendavaks kaitseväe juhataja ettekannet Vabariigi Presidendile Nursipalu laskeharjutuste teenistusliku järelevalve tulemustest. Aitäh!

Tänan! Koit Pikaro, palun!

Tänan, härra juhataja! Tänan teid vastuste eest, härra peaminister! Kui te lubate, on mul siiski mõned lisaküsimused. Ja kui te veel eriti lahke olete ja lubate, siis ma ei nimetaks teid mitte ainult härra peaministriks, vaid nimetaksin teid nii nagu Vabariigi President oma kirjas selle aasta 17. aprillist, kus ta korduvalt kasutas teie kohta aunimetust "julgeolekukomisjoni esimees". Ilmselt vastab see ametinimetus kõige ilmekamalt teie käitumisele ja ka ülesannete täitmisele 1999. aastal Nursipalu harjutusväljakul. Küsimus on aga selline. Te kuulute tõepoolest Kaitseliidu juhtorganitesse ja olete ka Kaitseliidu Toompea malevkonna liige. Samal ajal on mitmed tõsised austust väärivad kaitseliitlased väljendanud arvamust, et teie käitumine Nursipalus ei olnud kooskõlas kaitseliitlasele esitatavate nõuetega. Minu küsimus on: kas teie käitumist on arutatud Toompea malevkonnas või mõnes teises Kaitseliidu struktuuris?

Aitäh! Minuni ei ole jõudnud informatsiooni sellistest aruteludest. Kui need oleksid toimunud, oleks ilmselt ka arutlusobjekt ise kohale kutsutud, mistõttu mul on alust arvata, et neid ei ole toimunud. Või kui ka on, siis on need toimunud omavaheliste vestlustena. Kaitseliidu suhtumise kohta minusse saan veel kord nimetada vaid seda, et Kaitseliidu keskkogu valis mind 7. aprillil taas vanematekogu liikmeks, ja minu teada valimisel mingeid selliseid küsimusi üles ei kerkinud.

Tänan! Ants Ruusmann, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Härra peaminister! Siin oli juttu Eerik-Niiles Krossist, kes oli pildi tulistamisel ka üks osaline. Härra Kross on tuntuks saanud väga mitmesuguste tegudega. Ta on olnud presidendi nõunik, kuid sealt lahkunud. Ka Eesti Raudtee nõukogu koosseisust on ta tagasi kutsutud. Ja kõige rohkem tuleb kurta selle üle, et ta ei ole mitte ainult skandaalidega kuulsaks saanud, vaid on ikkagi seadusi rikkunud, eriti seoses Itaalia päritoluga rahvusvahelise kelmi Eestisse sissetoomise organiseerimisega. Sellega ühenduses küsin teilt, kui eetiliseks te peate, et selline mees ikka veel püüab riigiteenistuses edasi tegutseda.

Ma arvan, et teie esitatud väidetele härra Krossi kohta vastab peagi härra Kõuts. Ilmselt on teil siis võimalik saada selle kohta ka täpsemaid hinnanguid ja vastust küsimustele, mis puudutavad ühte või teist ebakohta. Aitäh!

Tänan! Koit Pikaro, palun teine küsimus!

Tänan, härra juhataja! Härra peaminister ja ühtlasi julgeolekukomisjoni esimees! Minu küsimus on väga lihtne. Olete üks nendest neljast-viiest relvakangelasest, kes Nursipalus tulistasid opositsiooniliidri pildi pihta. Kaitseväe juhataja Tarmo Kõutsi ettekandes Vabariigi Presidendile on mitmete muude puudulikult väljatoodud asjaolude seas veel üks täpsustamata väide pumppüssist tulistamise kohta. Nimelt on seal öeldud, et laskjaid oli neli kuni viis isikut. Minu küsimus teile. Kuna olite seal üks juuresviibijatest ja osavõtjatest, kui palju siis tegelikult oli pumppüssist Edgar Savisaare pildi pihta tulistajaid, kes need nimeliselt olid ja mitu lasku õnnestus igaühel tulistada?

Aitäh! Ma arvan, et härra Kõutsi raport on andnud kogu sellest küsimusest üsna põhjaliku ülevaate ja mul ei ole sellele enam midagi rohkemat lisada.

Tiit Toomsalu, palun!

Tänan, härra juhataja! Austatud härra peaminister! Liina Tõnissoni ja Koit Pikaro allkirjastatud arupärimise esimene lause kõlab väga intrigeerivalt. Siin nimelt küsitakse teie käest, mida te peate silmas poliitilise vastutuse all. Ja selles kontekstis tahaksingi esitada teile küsimuse, sest selliseid skandaale, mis Euroopa Liidu maades on paratamatult toonud kaasa ministrite ja peaministri tagasiastumise, on olnud teie valitsuse ministritega kõigist koalitsiooniparteidest. Härra peaminister, kas te oleksite nii lahke ja püüaksite kirjeldada oma isiklikku visiooni sellest, mida Eesti poliitilise kultuuri oludes tähendab poliitiline vastutus?

Poliitiline vastutus ei ole mõiste, mida kasutatakse ainult Eestis, seda kasutatakse ka mujal Euroopas. Selle all mõistetakse eeskätt vastutust oma valijate ees ehk selle rahva ees, kes on ühe või teise poliitiku või erakonna siia Riigikogusse valinud ja saanud sellelt poliitikult lubadusi täita mõni programm. See on kõige olulisem vastutus. Seejärel on igal poliitikul loomulikult vastutus oma erakonna ees, kokkuleppel teiste erakondadega ka vastutus koalitsiooni ees. Peaministril on vastutus teda ametisse kinnitanud Riigikogu ees. Ja ma arvan, et vastutus just oma programmi täitmise eest on minule kui peaministrile kõige olulisem. Kindlasti ei saa unustada ka poliitilist vastutustundetust, mis tähendab loobumist selle programmi täitmisest. Ma arvan, et igale poliitikule on oluline püstitada endale eesmärgid, mida ta soovib täita, kandideerides esinduskogudesse, saades Eesti Vabariigi peaministriks, ja teha siis täie jõuga tööd, et need eesmärgid saavutada. Aitäh!

Tänan! Arvo Jaakson, palun!

Aitäh, härra esimees! Härra peaminister! Vabariigi President oma kirjas 17. aprillist k.a küsis teilt ülevaadet julgeolekuriskide maandamisest edasises tegevuses ning vastulauses lubasite presidendile tavapärasel lõunal anda lisaselgitusi julgeolekuriskidest ja nende maandamisest. Millal te presidendile neid selgitusi andsite ja kas Eesti riigi kodanikel on õigus olla neist informeeritud? Millised olid teie selgitused presidendile?

Aitäh! Ma vastasin Vabariigi Presidendile nendes raamides, mis seadus mulle peale paneb. Kuna küsimused olid väga põhjalikud, oli ka vastus väga põhjalik. Kas see suutis kogu teema ammendada või mitte, ma ei tea, kuid praeguse hetkeni pole Vabariigi President mult rohkem informatsiooni küsinud. Vastus on juba tükk aega tagasi teele läinud.

Tänan! Sven Mikser, palun!

Aitäh! Austatud härra peaminister! Te olete olnud eri aegadel nii võimul kui opositsioonis ja te kindlasti teate, et tundlikkus poliitilise vastutuse määrade ja kõigi sellega seonduvate lävepakkude suhtes on neis kahes situatsioonis mõneti erinev. Ja kindlasti on see rumalus, mille te kaks aastat tagasi tegite ja mis nüüd hiljuti avalikuks tuli, pannud teid väga põhjalikult mõtlema nende kategooriate üle. Ma tahaksin teilt küsida, kas teie arusaam selliste süütegude suurusest, mille eest peaminister või mis tahes minister peaks poliitiliselt vastutama, on selle seiga ja eeskätt selle ilmsiks tuleku tagajärjel muutunud, avardunud? Ja teine pool samast küsimusest: kas teie teo tähendust, just poliitilise vastutuse mõttes, vähendab see asjaolu, et te olite esimene, kes niisuguse narri tembuga vahele jäi? Kas te peaksite õigeks, et tulevikus astuks mis tahes poliitilist vastutust kandev minister samalaadse süüteo eest tagasi?

Aitäh! Süütegu on süütegu, sõltumata sellest, kas see tuleb avalikuks või mitte. Vähemalt on see minu seisukoht. Ma ei arva, et ma oleksin oma seisukohti nendes küsimustes muutnud. Minu jaoks, nagu ma ütlesin, on poliitiline vastutus eeskätt seotud sellega, kas ma suudan ellu viia programmi, mille täitmist ma olen oma valijatele lubanud.

Tänan! Tiit Toomsalu, palun teine küsimus!

Tänan, härra juhataja! Austatud härra peaminister! Mul on väga hea meel, et jutt on läinud ühest konkreetsest Nursipalu kaasusest üle poliitilise vastutuse problemaatikale. Mul on ka väga hea meel, et härra peaminister defineeris poliitilise vastutuse sellisena, nagu näeb seda tema ja eeldatavasti näevad ka teised valitsuskoalitsiooni kuuluvad erakonnad. Minu küsimus tuleneb aga järgmisest. Nimelt astus Rootsi asepeaminister, proua nimi ei tule praegu meelde, eelmisel aastal tagasi seoses sellega, et ta oli kogemata riikliku krediitkaardiga, ametikohajärgse krediitkaardiga paari sukkpükse ostnud. Ta astus tagasi sellele vaatamata, et temal oli visioon viia asepeaministrina ellu Rootsi Sotsiaaldemokraatliku Partei programmi. Siin on ilmselt tegemist erinevustega poliitilise kultuuri tasanditel. Ma tahaksin kuulda härra peaministri arvamust, millal poliitiline kultuur ą la Rootsi teie arvates jõuab Eesti poliitilisse kultuuri. Ja kas äkki pole probleem hoopiski milleski muus - et valitsuskoalitsioonis on ministri ja peaministri varumeeste pink sedavõrd lühike, et asendajaid pole?

See viimane ei vasta kindlasti tõele. Valitsuskoalitsioonis on väärikaid ja häid poliitikuid kõikide ametikohtade täitmiseks. Ma ei hakka täpsustama teile neid põhjusi, mis tõid kaasa Mona Salini loobumise ühest ametikohast. Teatatavasti täidab ta jätkuvalt Rootsi valitsuses ministri kohta ja on üsna aktiivselt tegev.

Tänan! Andres Varik, palun!

Tänan, härra juhataja! Härra peaminister! Minu küsimus puudutab ka poliitilist vastutust. Me vist kõik lugesime ja mäletame, et ühes riigis astus teede- ja sideminister tagasi, kui sild kokku kukkus, olgugi et ta ei olnud ei seda projekteerinud ega olnud ka silla ehitamise ajal veel minister. Täna loeme Äripäevast, et iga aasta läheb valitsus, kus on selgeid lollusi tehtud, maksumaksjatele maksma üks miljard krooni. Kaks miljardit on juba läinud. Kuidas te nüüd ikkagi seda kommenteerite, kas see ongi siis poliitiline vastutus, et teile on antud õigus maksumaksja rahaga niimoodi ringi käia?

Aitäh! Ma ei hakka siit kõnetoolist seda teie mainitud artiklit pikemalt tsiteerima. Ma saan aru ja usun, et igale opositsiooni erakonnale pakub selline artikkel tohutut meelerõõmu ja huvi. Ma ei pea seda aga artikliks, milles kõik esitatud väited oleksid tõesed. Mulle tundub natuke kahtlasena ka selle artikli filosoofiline alus, sest täpselt sama hästi võin mina siit väita, et kui vaadata näiteks Eesti koguprodukti kasvu, siis toob iga valitsuse kuu - kui see kõik valitsuse teeneks lugeda - iga Eesti inimese taskusse tohutu summa raha. Ma ei arva, et see nii on, ja ma ei arva ka, et see on vastupidi. Paraku on asjad natukene keerulisemad. Samal ajal võin ma opositsiooni õnnitleda. Ma usun, et väidet raisatud kahest miljardist kuuleme veel vähemalt kaks aastat.

Tänan! Sven Mikser, palun teine küsimus!

Aitäh! Härra peaminister! Te olete üht ajalehte korduvalt süüdistanud selles, et ta on opositsiooni vaba ja sõltumatu häälekandja, aga kui ma ei eksi, ei ole see ajaleht mitte Äripäev. Ja olles opositsiooni saadik, ma pean ütlema, et mind see artikkel ei rõõmustanud, vaid _okeeris ja kurvastas. Aga see ei ole minu küsimuse teema. Te ütlesite, et poliitiline vastutus on vastutus selle eest, mis on kirjas platvormis ja programmis, vastutus valijale antud lubaduste täitmise ees. Varem te olete öelnud, et on olemas ka mingisugune süüline vastutus, mida tuvastab kohtulik uurimine, ja kohtuotsus ütleb, kas süü on olemas või mitte. Ma tahaksin teada teie arvamust, kas nende kahe asja vahele jääb mingisugune ruum, mille eest poliitik, sealhulgas minister, sealhulgas peaminister, vastutust kannab. See tähendab, kas on olemas selliseid tegusid, mis ei kajastu platvormis ja selle realiseerimises, mille eest ei ole võimalik ka kohtulikku vastutust määrata, kuid mille ilmsiks tulekul minister siiski peaks tagasi astuma? Kui selline ruum on nende kahe vastutuse vahel olemas, kas te siis kirjeldaksite ühte sellist näotut tegu, mis sinna mahub?

Aitäh! Kindlasti on selline ruum olemas. Ja samal ajal, teistpidi öeldes, seda ruumi jälle ei ole. Kuna lubadus valitseda ilma korruptsioonita on kirjas ka koalitsioonilepingus ja kõikides lubadustes, siis kinnitan, et Eesti Vabariigis ei hoita ametis ministrit, keda on süüdistatud korruptsioonis.

Tänan! Arvo Jaakson, palun teine küsimus!

Aitäh, härra esimees! Peaminister, mul on soov, et te seda poliitilist vastutust siiski natuke paremini lahti räägiksite. Kas vastab tõele väide, et endine luurekoordinaator ja teiega koos pumppüssist opositsioonipoliitiku pildi pihta tulistanud Eerik-Niiles Kross on endiselt valitsuse moodustatud nn asjatundjate komisjoni, välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalastele ja nende perekonnaliikmetele elamislubade andmise komisjoni esimees?

Jah, praegusel hetkel ta on seda. Eerik Kross on esitanud mulle ja ka siseministrile taotluse end sellest ametist vabastada. Aitäh!

Tänan! Arvo Haug, palun!

Lugupeetud peaminister! Kui te jääte analoogsete eksituste eest opositsiooni, kas te kavatsete siis avalikult jääda sama leebeks, kui te praegu olete enese vastu?

Härra Haug, ma pean tunnistama, et ma ei saa teie küsimusest hästi aru. Ma ei arva, et ma oleksin enda vastu leebe, sest küsimus, milline on vastutus programmi täitmise eest, on tihtipeale tunduvalt keerulisem kui kõik muud küsimused. Aitäh!

Tänan! Jaanus Marrandi, palun!

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud härra peaminister! Kolleeg Mikseri küsimus oli väga täpselt paika pandud, st ruum kahe erineva variandi vahel ehk siis ühelt poolt tõesti süülisus ja kohtulik karistus, mille puhul minister peab tagasi astuma, ja teiselt poolt kergem eksimus. Te väitsite, et selline ruum on olemas, aga te ei andnud ju tegelikult vastust, ei kirjeldanud mitte ühtegi niisugust juhtumit. Ma teeksin teile vastamise veelgi kergemaks. Meie ajakirjanduses ja avalikkuses on üsna laia kajastamist ja võrdlusmomenti leidnud nn Mona Salini juhtum, kus sukkpükste eest riigi krediitkaardiga maksmise tõttu astuti teatud positsioonilt tagasi. Kas teie isiklikult oleksite näiteks valmis astuma peaministri kohalt tagasi, tunnetades poliitilist vastutust, kui teie saadaksite korda ühe niisuguse süülise teo?

Me peame ilmselt võtma jälle üles proua Salini teo. Kui tegemist on juhtumiga, nii nagu see proua Salini puhul oli - see lõikas ajutiselt ära ühe tema poliitilise karjääri sammu ning tegu oli korduva ja pideva eksimusega paikapandud reeglite vastu -, siis ma arvan, et see käib selliste kategooriate alla, kus tuleb kanda ka poliitilist vastutust.

Tänan! Ants Ruusmann, palun teine küsimus!

Aitäh, härra esimees! Härra peaminister! Ma tulen ikka jälle Eerik-Niiles Krossi juurde tagasi. Kas Eerik-Niiles Krossil on ka praegu riigisaladustega tegelemise luba?

Ma pean tunnistama, et ma ei kuulu nende ametiisikute hulka, kes neid lubasid jagavad, mistõttu ma ei oska teie küsimusele ei ega jah vastata. Ma ei ole küll kuulnud, et midagi oleks temalt ära võetud. Kuid ma tõesti ei ole praegusel hetkel see ametiisik, kellelt seda küsida. Aitäh!

Suur tänu, härra peaminister! Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole. Arupärijal on võimalik esineda kuni viieminutise kõnega. Koit Pikaro, palun!

Härra istungi juhataja, austatud Riigikogu! Härra peaminister! Kahetsusega pean alustama sellest, et ei arupärimises esitatud küsimused, nn põhiküsimused ega täiendavalt esitatud küsimused ei saanud sisulisi, põhjalikke vastuseid ja midagi uut ei suutnud me nendest ka välja lugeda. Mõningatest ebatäpsustest selles vastuses. Minu üks lisaküsimus tulenes aruandest Vabariigi Presidendile, kus tõepoolest olid laskjateks märgitud neli kuni viis inimest. Üks vahetu osavõtja härra Laar ei suutnud seda kohapeal täpsustada. Ma ei taha võtta aluseks kolleeg ja psühhiaater Tõnu Kauba arvamust siin suures saalis, aga arvan, et kodanikujulgusest ja poliitikujulgusest sellele küsimusele mittevastamisel jäi härra Laaril küll puudu. Teine oluline, julgeksin ütelda, ebatäpsus oli see, et vastates küsimusele, milline oli Vabariigi Presidendile antud vastuse sisu, kui president tundis huvi julgeolekuriskide maandamise vastu, härra Laar seletas meile, et ju see vastus oli pikk ja põhjalik jne. Meil on au omada seda kirja, mille peaminister Vabariigi Presidendile järgmisel päeval saatis, ja see sisaldab ei rohkem ega vähem kui 29 rida teksti, kui kuupäevi ja allkirja mitte lugeda. Ja kui peaminister ei täida seda korraldust, ei täida presidendi soovi, et talle kantaks ette julgeolekuriskide maandamisest, siis millisest poliitilisest kultuurist me saame rääkida. Nüüd täpsustus, mis puudutab ühte kangelast, kelle nimi on Eerik-Niiles Kross. Eerik-Niiles Kross mitte ainult et on siiamaani valitsuse moodustatud asjatundjate komisjoni esimehe ametikohal, vaid tal on tõepoolest ka riigisaladustega tegutsemise luba ja ta plaanib asuda tööle Teabeametisse lepingulisele tööle. Niipalju kriitilisest hinnangust enda vastu ja peaministri lähikondlaste vastu. Nüüd veidi hinnangust selle kohta, mis leidis aset 13. mail 1999 Nursipalu harjutusväljakul. Juristid on enamikus seda meelt, et seal pandi toime seadusrikkumine. Vaieldud on vaid selle teo kvalifikatsiooni üle. Ühed on seisukohal, et tegemist on kuritahtliku huligaansusega, see on kriminaalkoodeksi § 195, võimalik, et koguni sama paragrahvi lõikega 3, see on kuritahtliku huligaansusega tulirelva kasutamisega. Teine veidi erinev seisukoht on, et nn pumppüssikangelaste tegu saab kvalifitseerida kriminaalkoodeksi § 72 järgi, see on rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla või diskrimineerimise õhutamine. Minu isiklik arvamus on hoopis erinev. Arvan, et neid "kangelasi" on võimalik võtta kriminaalvastutusele kriminaalkoodeksi § 132¹ järgi. See paragrahv räägib Vabariigi Presidendi, Riigikogu liikme või kohaliku omavalitsuse volikogu liikme kandidaadi kohta vale või muu teda häbistava väljamõeldise levitamisest või tema au ja väärikuse alandamisest. Arvan, et koosseisulised elemendid on nende "kangelaste" puhul on täiesti olemas. Hoopis problemaatilisem on poliitilise ja eetilise hinnangu andmine sellele teole. Tänaseks on saanud selgeks, et mingit enesekriitilist hinnangut osalistelt ei järgne, kui mitte arvestada Robert Lepiksoni käitumist, mida saab kaudselt pidada kahetsemiseks. Vabariigi Presidendile kaitseväelaste poolt esitatud aruandele järgnes vaid üks emotsionaalne lause - sellega kutsuti kedagi või midagi appi hinnangut andma. Praktilises elus jäi see hüüd vastukajata. Arupärimise esitajad on seisukohal, et ilma Riigikogu erikomisjonita, kuhu kuuluksid valdavas enamikus eri fraktsioonide esindajad, on võimatu 13. mai 1999. aasta nn pumppüssiskandaali vääriliselt ja õiglaselt hinnata. Aitäh!

Suur tänu, Koit Pikaro! Järgnevalt on fraktsioonide volitatud esindajatel võimalik esineda kõnega puldist ja Riigikogu liikmetel sõnavõtuga kohalt. Sven Mikser, kõne puldist.

Aitäh, härra juhataja! Head kolleegid! Vahel on nii, et kui laps teeb pahandust, jääb vahele, siis teda noomitakse, hurjutatakse ja laps mõtleb, et noh, olgu mis on, aja jooksul läheb üle. Niisiis ongi, et onud ja tädid teevad ata-ata, noomivad ja väike patukott seisab niimoodi, suu vett täis, ja kuulab ära. Aeg parandab kõik haavad. Lõpuks noomijad väsivad ära ja elu läheb edasi. Miks ma kasutasin siin seda võrdlust? Sellepärast, et meie peaminister on oma teo justkui vabanduseks toonud ettekäändeks lapsemeelsust, lapsikust. Me teame, et selle käitumise kohta kasutatakse teinekord ka sõna "infantiilsus", mis ju samuti tuleneb sõnast "laps". Aga lapsikuse ja lapsemeelsuse koht ei ole ilmselt peaministri toolil, vähemalt siis, kui lapsikult käiakse ümber nii tõsiste asjadega nagu tulirelvad. Kui tulla selle arupärimise teema juurde, milleks on poliitiline vastutus, siis kuulates härra peaministri vastuseid nii arupärimises esitatud kui ka saalist tulnud küsimustele, tuleb küll tõdeda, et meie peaminister ei saa mitte midagi aru. Ei vastutusest, ei poliitikast, saati siis veel poliitilisest vastutusest. Võib-olla on mõned esitatud küsimused peaministrile arusaamiseks liiga keerulised. Konstruktsioone sellistest olukordadest, mille eest peaminister ja iga minister peaks vastutama, tuuakse sedavõrd läbisegi, et võib-olla härra Laar ei suuda seda tüpoloogiat täielikult haarata. Ma teen asja lihtsamaks ja toon mõned näited süüst, vastutusest, poliitilisest vastutusest ning näiteid elust endast, meie oma Eesti elust. Kindlasti on üks liik poliitilist vastutust see, kui poliitik ei suuda tagada seda, mida ta on lubanud, ei suuda täita lubadusi, mis ta on kirja pannud oma programmis. Näiteks poliitik lubab, et võimule tulnud, tõstab ta palga 9000 kroonini, aga ei tee seda. Ta kannab poliitilist vastutust, kas astub tagasi või jääb tagasi valimata. Teine juhtum on see, kui poliitik kannab isiklikku süüd tehtud kahju eest, on ametiposti kuritarvitanud. Näiteks ministrid, kuuludes Erastamisagentuuri nõukokku, sõlmivad leppe, mille järgi riik peab maksma osutamata jäänud teenuse eest mitukümmend miljonit krooni. Jällegi peaksid poliitikud vastutama, peaksid ametist lahkuma, vabastama oma koha pädevamatele. On veel üks liik poliitilist vastutust. See on see, kui poliitilisel toolil istuv inimene patustab üldiste kõlblusnormide vastu. Näiteks jääb vahele, käies mõnes avalikus majas. Ka sellisel juhul peaks poliitik tunnetama vastutust, astuma tagasi, vabastama koha inimesele, kelle kõlbelised väärtushinnangud on paremini paigas. Tõesti - on olemas ka selline poliitiline vastutus, millest rääkis härra Varik, kus minister, kandes vastutust kogu oma haldusalas toimuva eest, kannab vastutust ka siis, kui tal isiklik süüline koosseis, olgu siis kõlbeline või ametialane, puudub. Näiteks siis, kui sõjamehed katsuvad minna üle mere, jäävad kadunuks, upuvad - ka siis peaks asjaosaline minister tunnetama oma poliitilist vastutust ja ametist lahkuma. Me oleme näinud, et Eestis need poliitilise vastutuse määrangud ei kehti. Nad ei kehti mitte sellepärast, et Eesti oleks mingi iselaadne riik, väga noor riik või väga teistmoodi riik kui kõik teised, vaid sellepärast, et õnnetuseks on meil poliitilist võimu sattunud kandma inimesed, kes on eetiliselt suutmatud kandma selle võimuga kaasnevat vastutust. Ja sellepärast oleks äärmiselt oluline, et need inimesed vabastaksid oma kohad - mida varem, seda parem - ja neid kohti saaksid asuda täitma inimesed, kellele poliitiline vastutus ei seisne üksnes selles, et otsida ettekäändeid sellest vastutusest hoidumiseks. Neid süütegusid, mille eest oleks põhjust poliitiliselt vastutada, on tänaseks päevaks kuhjunud juba väga ja väga palju. Aitäh!

Tänan! Tiit Toomsalu, sõnavõtt kohalt.

Tänan, härra juhataja! Austatud kolleegid! Mul on väga hea meel, et arutelu siin saalis on tänase arupärimise raamest, Nursipalu lahinguplatsi, lahinguväljaku detailidelt väljunud kaugelt laiemale pinnale, poliitilise kultuuri ja poliitilise vastutuse maale. Neis oludes tahaksin meenutada mõningaid elemente, mis seonduvad praegu võimul oleva valitsuskoalitsiooni ministritega. Toon näiteks härra rahandusministri kümne miljoni dollariga seonduva kohtuprotsessi, mis lõppes kujul, mida me teame. Ma tahaksin rääkida härra justiitsministriga seondunud skandaalist, mis oli seotud 1940. aastal Eestist lahkunud baltisakslastele kuulunud vara topeltkompenseerimisega. Ma tahaksin rääkida majandusministri ja Narva Elektrijaamade erastamisega seonduvatest vahendustasudest, st tasudest konsultatsioonifirmadele. Samuti teede- ja sideministriga seotud raudteede erastamisest ning kümnete ja kümnete miljonite kroonide maksmisest konsultatsioonifirmadele või siis sotsiaalministri jälle kümnete miljonite kroonide eest Rootsi ekspertidelt tellitud uuringust, mille lõpptulemuseks oli soovitus panna 70 haiglast ca 60 kinni. Ma tahan teile, austatud kolleegid, kinnitada, et kui Tööpartei moodustab tulevikus valitsuse, siis ükskõik millises nimetatud teos osalev minister, kaasa arvatud peaminister, astub tagasi. Tänan tähelepanu eest!

Tänan! Sellega on nii kõne- kui sõnavõtusoovid ammendatud ja ma lõpetan läbirääkimised. Kas härra peaminister soovib lõppsõna?

Lugupeetud arupärijad! Lugupeetud Riigikogu saadikud! Eestkätt härra hea onu Sven Mikser, kes küll on saalist lahkunud. Ah ei ole lahkunud, väga hea. Ma tahtsin täpsustada ühte punkti, mida härra Pikaro mainis, ja kuna ma olen veendunud, et härra Pikaro näol on tegemist äärmiselt hästi informeeritud inimesega, siis tundub mulle, et ilmselt on tal lihtsalt mälu natukene nõrk. Nimelt peaks härra Pikarole väga hästi teada olema, et ka avalikkuses ja ajakirjanduses avaldatud andmete kohaselt oleme vahetanud härra presidendiga mitmeid kirju. Esimesed kirjad olid lühemad, härra presidendile saadetud vastus julgeolekuriskide kohta ei olnud mitte 29 rida, vaid seitse lehekülge pikk. Niisiis see väike kohendus siia juurde. Ühtlasi tahaksin kasutada juhust, kuna see on enne suvepuhkust sellest kõnetoolist tõesti meie viimane kokkupuutumine lugupeetud opositsiooniga, ja soovida kõigile opositsioonisaadikutele meeldivat suvepuhkust, head puhkamist, vaimukosutust, vaimuteravdamist selleks, et pärast suvepuhkust siitsamast kõnetoolist jälle teiega jätkata, kokku saada, arutada, vaielda ning vahetevahel kindlasti paljudes küsimustes ka üksmeelele jõuda! Aitäh teile ja jõudu!

Suur tänu, härra peaminister! Sellega on meie teise arupärimise käsitlemine lõpetatud. Lugupeetud Riigikogu! Võtame järgnevalt arutusele ja vastamisele Riigikogu liikme Edgar Savisaare käesoleva aasta 14. mail esitatud arupärimise Erastamisagentuuri tegevuse kohta seoses Eesti Raudtee erastamisega. Arupärimine on suunatud härra riigikontrolörile. Palun järgnevalt Edgar Savisaare kõnepulti tutvustama arupärimise sisu ka kolleegidele!

Austatud kolleegid! Täna on ajalooline päev selles mõttes, et täna on tõepoolest näha, et koalitsiooni närvid ei pidanud vastu. Üks pingirida on tühi, teine pingirida on tühi, kolmas on ka tühi. Kõik on saalist kadunud, ja see on ka selge, sest kõike seda, mida räägitakse, on väga ebamugav kuulata. Opositsioonil on asjad selged, koalitsioon ei tahagi enesele asju selgeks saada. See on praegu Eesti parlamendi tegelikkus. Kui minna konkreetselt riigikontrolör Juhan Partsile esitatud arupärimise juurde, siis see tuleneb erastamiskonkursist, mis viidi läbi Eesti Raudtee 66% aktsiate erastamiseks ja mida, ma arvan, tuleviku ajaloolased kirjeldavad kui üht skandaalseimat tegu selle valitsuse ajal. Raudtee erastamise ümber on ju vaieldud palju. Ja kui Mart Laar heitis siin Koit Pikarole ette nõrka mälu, siis leidsin ma seoses raudtee erastamisega nii mitmeid kirjutisi, kus asjaosalised tunnistavad, et nende mälu oli nõrk või nemad ei mäleta, et ma isegi ei imesta, kui riigikontrolör mulle mitmele küsimusele vastates tunnistab, et nad ei ole veel uurimisega lõpule jõudnud. Kui nende meeste mälu, kelle tegevust uuritakse, tõesti nii nõrk ja lühike on, siis muidugi võtab see kõik aega. Aga põhimõtteliselt oli arupärimises seitse küsimust. Need käsitlesid seda, kas 66% aktsiate erastamise lepingu sõlmimine oli seaduslik ja põhjendatud ajal, kui kehtis halduskohtu määrus otsuse täitmise peatamise kohta. Edasi, kas erastamisleping on täies ulatuses kooskõlas erastamise tingimuste ja kõigi kehtivate õigusaktidega, sh erastamisseaduse, raudteeseadusega jne? Edasi, kas Erastamisagentuuri peadirektori kohusetäitja Jaak Liiviku poolt erastamislepingule allakirjutamine ilma nõukogu seisukohta saamata oli ikka kooskõlas Eesti Vabariigi huvidega ja Liiviku kui ametiisiku ülesannetele ja tegevusele esitatavate nõuetega? Kas selle lepinguga võeti Eesti Vabariigile varalisi kohustusi või muid siduvaid kohustusi või loodi olukord, mis tekitaks eelduse selliste kohustuste tekkimiseks tulevikus? Muidugi, väga oluline küsimus on see, kas Jaak Liivikul olid volitused võtta erastamislepinguga vabariigi nimel varalised kohustused ning kas BRS-i investori kohta esitatud andmed, registriväljavõtted ja muud dokumendid, mis võimaldavad tuvastada investori õigusvõimet, ja tema esindajate volikirjad vastasid nõuetele, mis on kehtestatud Eesti Vabariigi õigusaktidega välisriigis väljaantud dokumentidele, sealhulgas dokumentide legaliseerimise nõudele? Ma saan aru, et nende küsimuste läbitöötamine nõuab riigikontrolörilt ja tema aparaadilt suurt tööd. Ma mõistan, et kaugeltki kõigile küsimustele ei saagi praegu lõplikku vastust anda. Aga mulle näib, et riigikontrolör on lähenenud nendele küsimustele konstruktiivselt, ja mul on hea meel ka nende vastuste üle, mida on praegu võimalik anda. Aitäh!

Suur tänu, Edgar Savisaar! Ja nüüd, härra riigikontrolör, palun teid Riigikogu kõnepulti selleks, et vastata arupärimises toodud küsimustele.

Austatud Riigikogu esimees! Austatud arupärija härra Savisaar! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Ma olen saanud AS Eesti Raudtee erastamist puudutava arupärimise, mis sisaldab kokku seitse erastamislepingut ja selle sõlmimisele eelnenud erastamisprotsessi puudutavat küsimust. Nagu arupärija märkis, oleme algatanud kontrollimise, mis puudutab enam-vähem samu küsimusi ja mis on pealkirjastatud "AS Eesti Raudtee erastamislepingu õiguspärasuse hindamine". Praeguse kava kohaselt peaks nimetatud kontrollimist puudutav aruanne, peakontrolöri otsus, valmima juuli alguses, seetõttu ei saa ma hetkel mitmele küsimusele sisulist vastust anda. Ja mitte vabandusena, vaid puhtalt kompetentsusest tulenevalt viitan siin ka rahvusvahelistele auditeerimise standarditele. Niisiis loodan, et need küsimused, kus ma viitan hilisemale vastusele, saavad piisavalt kajastatud loodetavasti juuli alguses avalikustatavas aruandes. Tulen nüüd küsimuste juurde, ma loen ette küsimuse ja annan siis vastuse. "Kas BRS-iga (mõeldud on ettevõtet, kes on sõlminud vastavad lepingud Eesti riigiga - J. P.) AS Eesti Raudtee 66% aktsiate erastamise lepingu sõlmimine oli seaduslik ja põhjendatud ajal, mil kehtis Tallinna Halduskohtu 17. jaanuari 2001. aasta määrus?" See määrus puudutas Erastamisagentuuri Nõukogu 13. detsembri otsust nr 10 täitmise peatamise kohta ning oli tehtud Tallinna Halduskohtu 16. aprilli 2001. aasta otsuse punkti 1 tühistamise kohta. Süvenemata siinkohal kõigisse üksikasjadesse - olen arupärijale ka kirjalikult pikemalt vastanud -, toon küsimuses nimetatud kohtulahendi puhul välja olulisimad asjaolud. Esiteks, lepingu sõlmimise ajal ei olnud jõus kohtu määrust, millega oleks selgesõnaliselt peatatud Erastamisagentuuri Nõukogu 13. detsembri 2000. aasta otsuse punkti 2 täitmine. See punkt nägi ette BRS-i pakkumise paremuselt teiseks tunnistamist. Vastavasisuline keeld tulenes küll halduskohtu 17. jaanuari määrusest, kuid kohus ise tühistas selle 1. märtsil. Teine oluline asjaolu on, et Tallinna Halduskohtu 16. aprillil tehtud otsusest on küll välja loetav seisukoht, et erastamislepingu sõlmimiseks on vältimatult vajalik Erastamisagentuuri Nõukogu uue otsuse tegemine, kuid erastamislepingu sõlmimise hetke silmas pidades tuleb arvestada, et selleks hetkeks ei olnud nimetatud kohtuotsus jõustunud ega otsusest tulenevad õiguslikud tagajärjed seega tekkinud. Kokkuvõttes leiame, et Erastamisagentuur ei ole 30. aprillil 2001. aastal BRS-iga erastamislepingut sõlmides toiminud haldusasjas nr 3-644 tehtud kohtumääruste vastaselt. Küll aga on Erastamisagentuuri poolt lepingu sõlmimine sisulises vastuolus 16. aprilli 2001. aastal tehtud kohtuotsuses väljendatud kohtu seisukohtadega. Kuna aga lepingu sõlmimise ajal ei olnud kõnealune kohtuotsus jõustunud, siis ei ole Erastamisagentuur eiranud jõustunud kohtuotsust. Mis sellest kõigest siis tuleneb? Saame praegu teha vaid ühe järelduse ja see kõlab nii: Erastamisagentuur on seda erastamislepingut sõlmides võtnud suure riski, sest erastamislepingu sõlmimine on vastuolus juba tehtud, kuid veel jõustumata kohtuotsusega. Erastamisagentuuril on oma käitumise õiguspärasuse tõendamiseks võimalus vaid juhul, kui ta saavutab halduskohtu otsuse muutmise edasises kohtumenetluses. Selle järelduse tegemisel tahan rõhutada, et me ei ole oma hinnangu kujundamisel lähtunud halduskohtu tehtud kohtulahenditest ega ole võtnud endale pädevust hinnata sisuliselt kohtumenetluses olevas asjas võetud kohtu seisukohti. Teine küsimus. "Kas 30. aprillil 2001. aastal sõlmitud Eesti Raudtee 66% aktsiate erastamise leping on täies ulatuses kooskõlas erastamise tingimuste, BRS-i poolt esitatud lõplike erastamise pakkumise tingimustega ning kõigi kehtivate õigusaktidega, sh erastamisseaduse, raudteeseaduse ja teistega?" Kuna tõepoolest on tegemist väga komplitseeritud tingimuste kompleksiga, siis ma usun, et arupärija, samuti Riigikogu mõistab, et sedavõrd lühikese ajaga ei ole võimalik lõplikke seisukohti kujundada, mistõttu see on küsimus, millele ma annaksin heameelega sisulise vastuse juba oma lõplikus aruandes. Kolmas küsimus. "Kas Erastamisagentuuri peadirektori kohusetäitja Jaak Liiviku poolt erastamislepingu allakirjutamine lepingu sisu läbi lugemata ning Erastamisagentuuri Nõukogu seisukohta saamata oli kooskõlas Eesti Vabariigi huvidega ning Jaak Liiviku kui ametiisiku ning tema tegevusele esitatavate nõuetega?" Küsimusel on kaks poolt, millest esimene on seotud asjaoluga, kas Erastamisagentuuri peadirektori kohusetäitja kirjutas erastamislepingule alla lepingu sisu läbi lugemata, ja teine sellega, kas enne lepingu sõlmimist pidanuks lepingu suhtes seisukoha võtma Erastamisagentuuri Nõukogu. Küsimuse esimese poolega seoses pöördusime peadirektor Liiviku poole küsimusega, kas ajakirjanduses esinenud väited vastavad tõele, samuti tutvusime Erastamisagentuuri Nõukogu vastava istungi protokolliga. Saame öelda, et nii Erastamisagentuuri Nõukogule antud suulises selgituses kui ka meile esitatud kirjalikus vastuses on härra Liivik lükanud ümber ajakirjanduses justkui tema seisukohana kajastatu, nagu oleks ta kirjutanud erastamislepingule alla seda läbi lugemata. Pean tunnistama, et hetkel ei ole meil alust kahelda Jaak Liiviku selles küsimuses antud seletuste õigsuses. Küsimuse teise poolega, kas enne lepingu sõlmimist pidanuks lepingu suhtes seisukoha võtma Erastamisagentuuri Nõukogu, tegeleme erastamislepingu õiguspärasuse kontrolli käigus. Me ei ole oma lõplikku seisukohta kujundanud ja lõplik seisukoht sõltub kahtlemata sellest, kas me oleme ammendavalt ja õiglaselt kajastanud kõiki lepingust tulenevaid kohustusi. Ütlen vaid etteruttavalt, et juhul kui tegemist oleks tavalise erastamislepinguga, ei oleks Erastamisagentuuri Nõukogu täiendavat seisukohta vaja olnud. Neljas küsimus. "Kas AS Eesti Raudtee 66% aktsiate erastamise lepingu sõlmimisega võeti Eesti Vabariigile varalisi kohustusi või muid siduvaid kohustusi või loodi olukord, eeldused taoliste kohustuste tekkimiseks tulevikus?" Esiteks, iga riigi sõlmitud erastamisleping toob riigile kaasa varalisi kohustusi, sest sisu poolest on erastamisleping eeskätt erastatava vara ostu-müügi leping ja selle alusel tekivad poolte vahel paratamatult vastastikused varalised õigused ja kohustused. Kõigist lepinguga riigile võetud kohustustest ülevaate andmine oleks seega lepingu mahukuse tõttu liialt aeganõudev. Seetõttu annan üksnes ülevaate erastamislepinguga või selle lisaks olevate aktsionäride lepinguga Baltic Rail Services OÜ või AS Eesti Raudtee antud garantiidest, mille realiseerumise korral väheneb riigi poolt erastamise tulemusena saadav tulu. Annan selle loetelu numereeritult. 1. Kui Maksuamet nõuab AS-ilt Eesti Raudtee tulumaksu tasumist enne aktsiate BRS-ile üleminekut vagunite ühise kasutamise lepingute alusel välisriikide raudteeorganisatsioonidele tehtud maksetelt, peab riik maksuna tasutava summa AS-ile Eesti Raudtee hüvitama. 2. Riik kohustub AS-ile Eesti Raudtee hüvitama töötajate kutsehaigustest või tööõnnetustest tingitud nõuded juhul, kui kutsehaigus on alguse saanud või tööõnnetus toimunud enne aktsiate ostjale üleminekut. 3. Riik kohustub hüvitama AS Eesti Raudtee juhatuse või nõukogu liikmete nõuded, mis põhinevad riigile ja erastajale mitte teadaolevatel lepingutel, juhul kui sellised nõuded peaksid ilmnema. Selle garantii maksimumsumma on viis miljonit krooni. 4. Riik annab erastamislepinguga garantii AS Eesti Raudtee sõlmitud viie veduri ostu ja liisinglepingutega seoses tekkida võivate otseste kahjude hüvitamiseks. Selliseks kahjuks võib lepingu kohaselt olla näiteks veduri ostu- ja müügihinna erinevus. Selle garantiiga seoses tuleb riigi pangakontol kuni seitse aastat säilitada 50 miljonit krooni, millest tuleb lihtsustatud korras katta selle garantiiga seotud kahjusid. Kokku on selle garantii maksimumsumma 100 miljonit krooni. 5. Kui AS Eesti Raudtee maksab riigile 2000. aasta majandusaasta eest dividende rohkem kui 7,5% kasumist, peab riik Eesti Raudteele hüvitama nimetatud määrast rohkem makstud summa. 6. Riik on kohustatud hüvitama AS Eesti Raudtee vastu esitatavad nõuded, mis on seotud AS Eesti Raudtee poolt AS Elektriraudtee osaluse omamise ja AS Eesti Raudtee varadest osa AS Elektriraudtee asutamiseks eraldamisega. 7. Erastamislepingu lisaks olev aktsionäride leping annab BRS-ile lepingus kindlaksmääratud tingimustel riigipoolse garantii seoses AS Eesti Raudtee keskkonnakohustustega, eeskätt enne aktsiate ostjale üleminekut Eesti Raudtee poolt põhjustatud keskkonnakahjude eest. Lisaks nimetatud seitsmele garantiile, tagatisele, kuidas me seda nimetame, on erastamislepingu kohaselt võimalik anda riigi garantii juhul, kui BRS tuvastab AS Valga Külmvagunite Depooga seotud kohtuasjade ja pankrotimenetlust puudutavate materjalidega tutvumise järel uusi, oluliselt Eesti Raudtee väärtust mõjutavaid riske, mida ei olnud võimalik hinnata erastamislepingu sõlmimise ajal. Küsimus lahendatakse vajaduse korral erastaja ja riigi täiendava kokkuleppega hiljemalt käesoleva aasta 29. juuniks. Viies küsimus. "Kas erastamisprogramm ning muud AS Eesti Raudtee 66% aktsiate erastamist reguleerivad õigusaktid näevad ette võimaluse võtta erastamislepinguga Eesti Vabariigile varalisi või muid kohustusi?" Nagu eespool juba nimetatud, toob erastamisleping paratamatult riigile kaasa varalisi kohustusi. Seega taandub küsimus sellele, kas erastamist reguleerivad õigusaktid ja erastamisprogramm võimaldasid võtta just selliseid kohustusi, nagu lepinguga võeti. Ka sellele küsimusele ei saa ma hetkel vastata, sest küsimust selgitatakse nimetatud kontrollimise käigus. Kuues küsimus. "Kas Erastamisagentuuri peadirektori kohusetäitjal Jaak Liivikul oli 30. aprillil 2001. aastal volitused Eesti Vabariigi nimel Eesti Vabariigi varaliste kohustuste võtmiseks erastamislepinguga?" Jään samuti praegu vastuse arupärijale võlgu. Seitsmes küsimus. "Kas BRS-i investori kohta esitatud andmed, registriväljavõtted ja muud dokumendid, mis võimaldavad tuvastada välismaise investori õigusvõimet, ja tema esindajate volikirjad vastasid nõuetele, mis on kehtestatud Eesti Vabariigi õigusaktidega välisriigis väljaantud dokumentidele, sh dokumentide legaliseerimise nõue?" Oleme asjasse puutuvate dokumentidega tutvunud, oleme palunud ka seletusi ja nende kohaselt tuli Baltic Rail Services OÜ aktsionäride kohta informatsiooni esitamisel lähtuda peadirektori käskkirjaga kinnitatud teise etapi pakkumise kutsedokumentide nõuetest. Erastamisagentuur on ise ja samuti nende õigusnõustaja advokaadibüroo Tark ja Co. on kontrollinud Baltic Rail Services OÜ poolt AS Eesti Raudtee erastamiskonkursi käigus esitatud dokumentide vastavust nendele nõuetele ning nimetatud seletuste kohaselt on nii Erastamisagentuur kui ka Erastamisagentuuri Nõukogu hinnanud pakkumise vastavust ja nende arvamuse kohaselt vastavad Baltic Rail Services'i aktsionäride kohta esitatud dokumendid nõuetele. Me selgitame seda küsimust samuti jätkuvalt ning juhul, kui tuvastatakse kõrvalekalded õigusaktidest, loomulikult avalikustame need. Need olid vastused seitsmele küsimusele. Veel kord loodan, et te mõistate, et mõnele küsimusele ei olnud võimalik anda lõplikke hinnanguid. Kuid luban, et need ei jää meie poolt andmata. Aitäh!

Suur tänu, härra riigikontrolör! Arupärijal ja Riigikogu liikmetel on küsimusi. Edgar Savisaar, palun esimesena!

Suur tänu! Ma tänan härra riigikontrolöri selle ettekande eest ja mul on mõned küsimused. Kõigepealt üks küsimus, mis minu arvates ei nõua täiendavaid uuringuid ja kus on võimalik anda põhimõtteline vastus. Nimelt, kas Erastamisagentuuri tegevjuhtkond saab enda peale võtta riigigarantiide andmist raudtee müügi lepingu allkirjastamisel, ilma et tal oleks Erastamisagentuuri Nõukogu sellekohast otsust?

Küsimus on selles, et sõltuvalt kõigi nende garantiide või tagatiste iseloomust - see terminoloogia ei ole täpne, terminoloogia on varieeruv - võivad olla ka Erastamisagentuuri tegevjuhtkonna volitused erinevad. Põhimõtteliselt täiendavaid garantiisid, mida õigusaktides ei ole ette nähtud, Erastamisagentuuri juhtkond anda ei saa. Kuid ma jätan endale õiguse seda reservatsiooni täpsustada, sest et ma ei soovi, et levib Riigikontrolli seisukoht, et neid n-ö volitusi ei olnud. Me peame väga täpselt vaatama kõigepealt, millised täiendavad kohustused on võetud, ja siis ütlema, mil määral, mismoodi neid volitusi ületati, kui ületati. Ja sellisel juhul saame näidata põhjusi ning saame hinnata tagajärgi. Seetõttu ei ole võimalik seda vastust anda. Aga põhimõtteliselt selliseid garantiisid, mida seadus ei luba, ei saa loomulikult võtta.

Tänan! Kolleeg Andres Varik.

Tänan, härra juhataja! Härra riigikontrolör! Ma küsin umbes sama, mida küsis kolleeg Edgar Savisaar, aga natuke laiemalt. Te ise mainisite, et erastamislepinguga on võetud riigile terve hulk varalisi kohustusi. Te olete märkinud, et see võib olla üks miljard krooni. Kas Riigikontroll leiab, et Erastamisagentuuri peadirektor oli vastavalt põhiseaduse § 65 punktile 10 pädev ilma Riigikogu otsuseta võtma lepinguga riigile selliseid varalisi kohustusi või ületas Erastamisagentuuri peadirektor oma volitusi?

Aitäh! Me saame Erastamisagentuuri juhtkonna tegevust hinnata siiski kompleksis kõigi nende volitustega, mida Riigikogu on õigusaktidega andnud. Nende õigusaktide pakett on võrdlemisi lai, alates erastamisseadusest, riigieelarve seadusest, erastamisest laekuva raha kasutamise seadusest ja ka Riigikogu otsusest, mis näeb ette üleüldse Eesti Raudteed erastada. Andmaks täpset hinnangut, peaksime hindama kõigist nendest õigusaktidest tulenevaid võimalusi, mis Erastamisagentuuril on, kusjuures peame tähelepanu all hoidma, et mitmed volitused on antud erastamisprogrammi kaudu valitsusele, ka neid me peame silmas pidama.

Tänan! Kolleeg Viive Rosenberg.

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud riigikontrolör härra Parts! Te ütlesite, et üsna mitmele küsimusele ei ole veel võimalik vastata. Me mõistame, et teema on tõesti väga keeruline ja küsimused on keerulised. Eelmine küsija küsis enam-vähem sama asja, mida mina soovisin teada, see on just see 6. punkt, kas peadirektori kohusetäitjal Jaak Liivikul olid volitused võtta erastamislepinguga Eesti Vabariigi nimel varalisi kohustusi. Ma sooviksin teada, mis on siis selle asja juures nii keeruline, et sellele küsimusele otsest vastust ei saa anda?

Ma tänan selle küsimuse eest! Kõigepealt, küsimus oli ju formuleeritud nõndaviisi, et kas Erastamisagentuuri peadirektoril on volitusi võtta varalisi kohustusi Eesti riigile. Kahtlemata on. Erastamisagentuuri peadirektoril on volitus müüa, kui riigivara on kantud erastamisnimekirja, mis on kõige mahukamad varaliste kohustuste võtmised. Kuid nagu ma oletan, on küsija soov teada saada just nimelt teatud kohustused, mis on spetsiifilised, kuid mis ei ole ka lõplikud. Me ei saa välistada, et analüüsides neid mahukaid dokumente, mis koosnevad kahest lepingust, mis koosnevad lepingu lisadest, tõusevad esile teatud spetsiifilised kohustused, mida saaks käsitleda ühekaupa ja kogumis. Kahjuks oli aeg piiratud, mistõttu see osutus märksa keerukamaks. Seejuures tahaks ma veel rõhutada, et enne ei saa me võtta seisukohta, kui me ei ole saanud selgeid seletusi ega pidanud selget diskussiooni Erastamisagentuuri ja Erastamisagentuuri Nõukogu endaga.

Tänan! Arupärija Edgar Savisaar, palun teine küsimus!

Austatud riigikontrolör! Üldiselt ma ühinen ajakirjanike arvamusega, et härra Liivik oli antud juhtumil lihtsalt tankist, kes tänaseks on oma ülesande täitnud, ja seetõttu ei tahaks ma tema osa selles juhtumis üle hinnata. Minu küsimus on aga niisugune: kes ja millisel viisil vastutab ebaõnnestunud otsuste eest, kui riigil tuleb tõesti raudtee erastamise juhtumi puhul ostjatele kahjutasu maksta?

Ma saan anda lühikese vastuse, et eks ikka süüdlane. Kui kahjutasu tekib, siis tuleb tuvastada, kes on süüdi ja milline on tema vastutus.

Tänan! Kolleeg Jaanus Männik.

Aitäh, härra juhataja! Härra riigikontrolör! Minul on sama lihtne küsimus, nagu oli kolleeg proua Rosenbergil: milles on asi, kas te ei tohi või ei saa vastata? Igale vähegi majandusega kokku puutunud inimesele peaks olema asi selge. Muidugi on tõsi, et ega teil just palju aega selle vastuse koostamiseks pole olnud, võib-olla seetõttu viibib see põhjendatud vastus. Aga kui püüda asja terve mõistusega analüüsida, proovige ennast sellesse rolli asetada, siis ma küsiksin nii: mis te arvate, miks ei saanud härra Liivik, keda kolleeg Savisaar ilmselt põhjendatult tankistiks nimetas, asja nii korraldada, et oleks Erastamisagentuuri Nõukogu isegi enne allakirjutamist kokku kutsunud ja sellelesamale nõukogule seda teksti näidanud? Miks tehti niisugune miljardiline tehing, sisuliselt täiendavate kuni miljardiliste garantiidega, mida te isegi möönate, niisugune kuritegelik tehing nii kergekäeliselt?

Ma saan aru, et põhiküsimus oli, miks Erastamisagentuuri Nõukogu täiendavalt kokku ei tulnud, et mingit seisukohta või otsust kujundada. Aga enne, kui ma arutleksin sellel teemal, veel mõni sõna. Mul jäi kõrvu kõlama lugupeetud küsija ütlus, et härra Liivik oli härra Savisaare väidetel tankist ja et see on põhjendatud seisukoht. Ma ei saa oma ametis lähtuda sellistest formuleeringutest. Minu teada ei ole härra Liivikul tanki ja me lähtume alati eeldusest, et ükskõik milline riigiametnik täidab oma ametikohustusi kõige paremal moel. Ja ma oleksin Riigikogu liikmetele väga tänulik, kui oleks võimalik anda reaalset, konkreetset informatsiooni, mille põhjal te teete järelduse, et Jaak Liivik on see, kelleks te teda nimetasite. Mulle hakkab kõrva, kui võetakse selliseid seisukohti, kusjuures sisuliste argumentide leidmine on väga raske. Mis puudutab küsimust, siis ma arvan, et küsimuse adressaat on siiski valitsus ja valitsuse esindajad Erastamisagentuuri Nõukogus, Erastamisagentuuri Nõukogu esimees ja vastutavad ministrid. Mul ei ole täna selget põhjendust kogu erastamisprotsessi kohta, miks ühte või teist asja tehti. Ka põhjenduste saamine võtab oma normaalse aja, samuti nende analüüsimine, et otsustada, kui palju seal on tõsist, kui palju on lihtsalt ütlemist või põhjendamist. Nii et natuke kannatust, ja niipalju kui meie suudame siin selgust luua, me püüame seda teha. Praegu ma ei oska seda öelda. Küll aga tahaksin rõhutada asja, mis on fakt: fakt on see, et Eesti Raudteed erastatakse Riigikogu otsuse alusel.

Tänan! Kolleeg Andres Varik, teine küsimus.

Tänan, härra esimees! Härra riigikontrolör! Te olete öelnud, et teie poolt protsess selle erastamise kohta kestab, ja paljudele küsimustele me selget vastust ei saanud. Aga kindluse huvides küsin teilt siiski täpselt ja selgelt üle. See küsimus on järgmine: kas Riigikontrollil on kavas teha audit erastamislepinguga riigile võetud kohustuste seaduslikkuse ning otstarbekuse kohta, nagu näiteks tehti AS-i Narva Elektrijaamad strateegilise investori kaasamise küsimustes?

Aitäh! Mis puudutab teie küsimust selle erastamislepingu kohustuste seaduslikkuse ja otstarbekuse kohta - etteruttavalt ütlen, et sõna "otstarbekus" vajaks selgelt lahtimõtestamist -, siis ma arvan, et nende küsimustega meie algatatud kontrollimine tegeleb. Mis puudutab Narva Elektrijaamade erastamist, siis sealsed probleemid või võimalused olid pisut teistsugused, mistõttu mõned strateegilise investori kaasamise aspektid, n-ö fookus-, põhiküsimused olid pisut teistsugused. Me oleme analüüsinud Eesti Raudtee erastamise eesmärkide saavutamist, selle erastamise protsessi. Me ei näe hetkel otsest ajendit auditile oma väheseid ressursse kulutada. Kui see ajend tekib ja ka Riigikogul on selge vajadus, siis saaks seda küsimust kindlasti läbi vaadata ja kaaluda.

Tänan! Jaanus Männik, palun teine küsimus!

Aitäh, härra juhataja! Härra riigikontrolör! Ma usun, et te olete kursis, aga kui te ei ole kursis, siis ma tuletan teile mõningaid asju meelde. Kuna te väitsite teist korda, et Eesti Raudtee on erastatud Riigikogu otsusega, siis ma tuletan teile meelde, et ka praegu on Riigikogu menetluses vähemalt kolm otsuse eelnõu, mis sooviksid seda küsimust arutada. Selles küsimuses korraldati rahvalt allkirjade kogumine, erastamise vastu anti 163 000 allkirja. Nii et see, et rahvas ei ole soovinud raudteed erastada ja et Riigikogus vähemasti opositsioon oma 46 häälega ei ole seda soovinud, on nüüd raudselt kindel ja teada. Te nimetate Riigikogu otsuseks, mis võimaldaks justkui Eesti Raudteed erastada, nähtavasti 1999. aasta veebruarikuu otsust, kus räägitakse ainult raudtee võimalikust erastamisest kas riigivaraseaduse alusel või erastamisseaduse alusel - teatavasti pressiti see otsus läbi ainult mingi 30 või 33 häälega. See otsus ei räägi kindlasti mitte sellest, kas Eesti Raudtee erastada või mitte, vaid räägib ainult sellest, et kui seda teha, siis millise seaduse järgi. Miks te nimetate seda Riigikogu otsuseks, mis võimaldab erastada Eesti Raudtee?

Ma tänan! Ma olen kindlasti kursis nende asjaoludega, mida te nimetasite. Pean silmas siin mitmeid otsuse eelnõusid, samuti rahva allkirjade kogumist. Kuid ma usun, et need on sellised argumendid või sellised tõsiasjad, mis on väga tähelepanuväärsed, kuid kuuluvad siiski n-ö poliitilise tegevuse ja poliitilise otsuse protsessi, millesse Riigikontrollil on väga raske sekkuda, ja Riigikontrollil ei olegi vajadust sellesse sekkuda. Midagi ei ole teha, me saame oma ülesannetes või vastustes lähtuda sellest otsusest, mis on jõus.

Tänan! Kolleeg Anti Liiv.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud riigikontrolör! Paljusid segaseid, sogaseid asju analüüsitakse analoogia põhjal, võrreldes teiste analoogiliste juhtumitega. Ida-Euroopas on viimasel kümnel aastal käinud massiline privatiseerimine. Kas härra riigikontrolöril on olnud aega või ta on mõnel muul põhjusel uurinud, kas Ida-Euroopa teistes riikides on mõne infrastruktuuri erastamisega olnud ka selliseid segadusi parlamendi, rahva ja erastamisstruktuuride vahel, umbes sääraseid nagu Eestis?

See on väga hea küsimus. Kindlasti on üks meie töömeetod see, et me püüame otsida võrdlusmaterjale. Ja kui vastata väga laialt, siis ei ole erastamissegadused omased mitte ainult infrastruktuuriettevõtetele, kuigi Eesti Raudtee omaga sarnanevat erastamise kogemust vähemalt minu teada üheski Kesk- ja Ida-Euroopa riigis ei ole. Küll on aga selliseid segadusi, kas siis head võistlust või võitlust peale infrastruktuuriettevõtete ka väga paljude teiste puhul. Kindlasti on sellist tõsist võitlust ka lääneriikides, mitte ainult idariikides - vähemalt nii on selgunud kolleegide vestlustest -, kus majanduslik võistlus kasutab teinekord selliseid vahendeid, mille tagajärjel ratsionaalne arutelu on pisut pärsitud. Kuid see ei saa mitte mingil juhul õigustada seda, et ei ole lõpphinnanguid Eesti valitsuse tegevusele vara erastamisel.

Härra riigikontrolör, ma tänan teid! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Kas arupärija soovib kasutada oma õigust pidada viieminutine kõne puldist? Edgar Savisaar, palun!

Härra ettekandja! Härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Kui ma lugesin läbi Juhan Partsi vastuse, siis seitsmest esitatud küsimusest viie puhul vastab riigikontrolör, et vastust veel ei ole ja uurimine käib. Enamik küsimusi tegelikult jäigi täna vastamata. Aga ma ei süüdista sugugi riigikontrolöri juhtumi mätsimises või uurimisega venitamises. Meil oli härra Partsiga jutuajamine, et võib-olla lükata vastamine siin parlamendi ees üldse edasi, ja ainult mõnedel protseduurilistel põhjustel ma ei saanud seda teha. Usun, et me tuleme raudtee erastamise juhtumi juurde siin saalis veel korduvalt tagasi. Jah, vastus tänasele arupärimisele oli napisõnaline, aga me liikusime siiski mõningates asjades edasi, saime mõned seisukohad. Saime seisukoha selles suhtes, et Erastamisagentuuri poolt lepingu sõlmimine oli vastuolus samas kohtuasjas tehtud kohtuotsuses väljendatud kohtu seisukohtadega. Et Erastamisagentuur, olles teadlik Tallinna Halduskohtu otsuse sisust, võttis erastamislepingut sõlmides suure riski, mis seisneb asjaolus, et erastamislepingu sõlmimine on vastuolus juba tehtud, kuigi veel jõustumata kohtuotsusega. Ma arvan, et see on oluline seisukoht, millest me saame oma edasises arupidamises lähtuda. Ma pean oluliseks ka vastust viiendale küsimusele, kus riigikontrolör tunnistab, et erastamisleping toob paratamatult riigile kaasa varalisi kohustusi. Kuigi kohustuste konkreetsest sisust veel ei räägita ja lõplikke seisukohti ei ole, aga juba see fakt iseenesest, et tegu on varaliste kohustustega, on minu arvates oluline. Ma arvan niimoodi, et seoses selle lepinguga on piisavalt palju küsimusi nii poliitikutele kui ka ametnikele, asjatundjatele. Mind huvitaks väga, millised on selle lepingu allakirjutamise kriminaalsed järelmid, millised on võimalikud sanktsioonid vastavalt kriminaalseadustikule, kui selgub, et lepingu sõlmimine ei olnud seaduslik, ei olnud põhjendatud, oli vastuolus kehtivate õigusaktidega. Mis saab siis, kui selgub, et Jaak Liivik kui ametiisik ületas oma õigusi ega käitunud vastavalt nendele funktsioonidele, mis tal on. Ma loodan väga, et tegu on ühe niisuguse juhtumiga, kus nii parlament kui ka Riigikontroll lähevad oma uuringutes lõpuni, sest olgem ausad, minu arvates on see kriminaalne lugu. Minu arvates on see Eesti mainet kahjustav lugu nii välis- kui sisemaiselt. See süvendab veelgi võimu võõrandumist rahvast ja ei ajakirjandusel ega poliitikutel pole mingit põhjust selle üle imestada, sest 163 000 allkirja ei antud mitte ainult Narva Elektrijaamade müügi vastu, vaid anti ka Eesti Raudteega sõlmitud tehingute vastu. Mind huvitaks väga, kuidas riigikontrolör kommenteerib näiteks selliseid asjaolusid, et Erastamisagentuuri Nõukogu nendes küsimustes toimunud istungite lindistusi pole olemas või et need on kahjustatud just otsustava koha pealt. Ja ma olen natukene mures sellepärast, et võib-olla paari kuu pärast riigikontrolör peabki meile tunnistama, et ei saagi midagi öelda, sest asjaosalised on vait, lindistusi ei ole, ja meil jääb üle ainult käsi laiutada. Ma tahaksin väga loota, et nii riigikontrolör kui ka opositsioon ja koalitsioon härra Tarto isikus aitavad kaasa, et selle küsimuse selgitamisega ikkagi lõpuni mindaks, et see ei jääks varjatuks nagu paljud muud skandaalid, millest siin on samuti räägitud. Aitäh!

Tänan, Edgar Savisaar! Austatud Riigikogu, päevakorraküsimuses on võimalik avada läbirääkimised. Andres Varik Rahvaliidu fraktsiooni volitatud esindajana, kõne puldist.

Tänan, härra esimees! Austatud kolleegid! Härra riigikontrolör! Mul on ka heameel, et kolleeg härra Edgar Savisaar on tõstatanud selle küsimuse Riigikontrolli tasandil. Pean märkima, et meie Jaan Pööriga läksime sammu kaugemale ja esitasime 18. mail Tallinna Linnakohtusse avalduse Eesti Vabariigi ja Baltic Rail Services OÜ vahel sõlmitud 66% Eesti Raudtee aktsiate erastamislepingu tühistamiseks. Samuti olen 29. mail palunud algatada kriminaalasja Erastamisagentuuri peadirektori kohusetäitja Jaak Liiviku suhtes seoses ametialase lohakusega. See tähendab seda, et Postimehes ütles Jaak Liivik, et ta polnudki lepingut läbi lugenud. Samalaadse küsimuse esitas härra Savisaar riigikontrolörile. Täna sain vastuse, et riigikontrolör peab seda suhtumist õigeks, et on olnud mingi eksitus. Huvitav, et Liivik ei ole Postimeest, kus see eksitus ilmsiks tuli, kohtusse kaevanud ja üldsuse ees ei ole see ümber lükatud. Ma ei kuulnud täna ka riigikontrolöri suust veenvaid argumente, et Liivik seda tõesti teinud ei ole. Riigikogu liikmetena oleme Jaan Pööriga veendunud või meie fraktsioon on veendunud, et erastamislepinguga on riik võtnud endale eriti suures ulatuses põhjendamatuid varalisi kohustusi. Põhiseaduse § 65 punkti 10 kohaselt on aga selliste rahaliste kohustuste võtmine ainult Riigikogu pädevuses. Siin selgub ka, et ikkagi veel uuritakse, äkki põhiseadus ei olegi ülimuslik, äkki on veel teisi seadusi, mis annavad võimaluse riigile miljardilisi kohustusi võtta. Mulle jääb see arusaamatuks. On veel üks nüanss, mida riigikontrolör puudutas. Vähe sellest, et vastavalt lepingule võib BRS esitada rahalisi nõudeid Eesti riigi vastu, lisaks sellele on periood, nagu riigikontrolör märkis, millal võib esitada nõudeid riigi vastu, tervelt seitse aastat. Nii suuri summasid on riigil raske ette näha ja eelarves planeerida. Teisisõnu, riik on seatud pikaajalisse teadmatusse. Võib arvata, et tegelikult on riik varjatult sõlminud lepingu kõige väiksema rahalise pakkumisega. BRS tegi hinnapakkumise üks miljard krooni, ja kui riik võttis endale üks miljard krooni varalisi kohustusi, nagu riigikontrolör ütles, siis tegelikult võib arvata, et tegemist on jälle kinkimisega. Mulle on selline riigipoolne käitumine täiesti arusaamatu ja tekitab pehmelt öeldes vastakaid arvamusi väärtushinnangute kujundamise kohta üldse. Üks huvitav asi on veel. Eesti Vabariigi riigikeeleks on kuulutatud eesti keel, mis on ka asjaajamiskeeleks. Ometi on aktsiate erastamise leping koostatud inglise keeles. Pole siis ime, et riigi nimel lepingule alla kirjutanud Erastamisagentuuri peadirektori kt ei lugenud lepingut isegi läbi või ta ei saanud sellest aru. Tegemist on spetsiifilise tekstiga, mille üheselt mõistmiseks peab olema väga hea inglise keele valdaja. Lepingust võivad tõusetuda olulised tõlgendamise vaidlused. Sellele on aga lahendus olemas, sest kaks Eesti juriidilist isikut, Eesti Vabariik ja BRS OÜ on otsustanud kohtuvaidlused allutada Stockholmi kaubanduskoja juures asuvale vandekohtule. Sinnagi võib Eesti riik pöörduda alles pärast seda, kui ta on BRS-i esitatud nõuded tasunud, kuid ei pea seda tasumist õigeks. Kogu selle erastamisprotsessi algus oli nagu see oli, Mõis lendas Inglismaale, Kross lasi kellegi sisse, algul oli võitja üks, pärast teine. Raudtee on aga ikkagi rahva oma ja avalikest huvidest lähtudes on selles protsessis tõesti tarvis selgust saada. Ka mina loodan, et seda ei vaikita maha. Usun, et tõstatatud probleemid leiavad õiglase lahenduse. Aitäh!

Suur tänu! Kas keegi soovib veel avaldada oma arvamust? Ekraan on tühi. Kas võime läbirääkimised lõpetada? Läbirääkimised on lõpetatud. On lõppsõnavõimalus. Härra riigikontrolör ei soovi, arupärija Edgar Savisaar samuti mitte. Sellega on kolmanda arupärimise käsitlemine lõpetatud. Lugupeetud kolleegid, võtame järgnevalt vastamisele Riigikogu liikmete Koit Pikaro ja Arvo Jaaksoni k.a 30. aprillil esitatud arupärimise kaitseväeteenistuse seaduse § 79 lõike 2 punkti 1 ning §-de 82, 84 jt täitmise kohta kaitsejõududes. Loomulikult on arupärimine esitatud härra kaitseväe juhatajale, kontradmiral Tarmo Kõutsile. Nüüd aga palun Koit Pikaro kõnepulti tutvustama kolleegidele arupärimise sisu.

Härra Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu! Härra kontradmiral Tarmo Kõuts! Mul on meeldiv ja ühtlasi vastutusrikas kohustus tutvustada teile arupärimise esitamise põhjusi, põhiküsimusi ja probleeme. Sissejuhatuseks tahan tänada härra Kõutsi mõistva suhtumise eest arupärimises olnud trükiveasse. Arupärimise põhisisu on tüüpilise rahvuskangelase oreooliga pärjatud endise luurekoordinaatori ja presidendi endise nõuniku Eerik-Niiles Krossi osavõtt pumppüssist tulistamisest 13. märtsil 1999 ning küsimus on, kas tal oli sellel ajal kehtiv tegevteenistuse leping. Arupärijad juhivad tähelepanu asjaolule, et Vabariigi Presidendile 12. märtsil k.a kaitseväe poolt esitatud ettekandes pole sellest faktist silpigi. Probleemi tõstis seejärel ajalehes Äripäev üles meie Keskerakonna fraktsiooni nõunik Evelin Sepp, kuid kahjuks jäi vastukaja selle olulise fakti veelkordsele avalikustamisele suhteliselt tagasihoidlikuks. Selle mahavaikimine kaitseväe esitatud aruandes nn pumppüssiskandaali kohta on aga mitmeid tõlgendusi pakkuv. Vaid peastaabi pressiesindaja kinnitas teadeteagentuuride kaudu, et sõlmitud tegevteenistuse leping polnud 1999. aastal õiguspärane. Sealjuures tegi ta viite vaid avaliku teenistuse seaduse sätetele. Samuti olevat leping lõpetatud 1999. aasta lõpus, kuna see oli õigustühine. Ülevaate saamiseks küsisime kaitseväe juhatajalt tutvumiseks selle kurikuulsa tegevteenistuse lepingu ärakirja ja siinjuures tahan mulle saadetud dokumentide koopiate eest täna teistkordselt tänada härra Kõutsi. Lepingust nähtuvad nii selle sõlmimise kuupäev, osapooled kui ka esialgne kehtivuse tähtaeg - see oli kuni 23. veebruar 2002. Seega sõlmiti leping kolmeks aastaks. Samal ajal pean vajalikuks täpsustada, et lepingu ärakirja juurde oli lisatud vajalik dokument, millel küll puudus selle koostamise kuupäev ja nimetus. Selle lisa pealkiri oli "Tegevteenistuse lepingu nr 81/99 lõpetamine". Sellele on ühelt poolt alla kirjutanud kaitseväe esindaja kapten Peep Tambets ja teiselt poolt kaitseväelane Eerik-Niiles Kross. Selle dokumendi kohaselt, mida saab tinglikult nimetada lepingu lõpetamise aktiks, on kaitseväelase, s.o Krossi tegevteenistuse viimane päev 31. detsember 1999. Et ära hoida võimalikke üldsõnalisi vaidlusi, pean vajalikuks märkida kahte minu ja ka kolleeg Arvo Jaaksoni meelest olulist asjaolu. Esiteks olen kahel korral isiklikult olnud tunnistajaks, kuidas Eerik-Niiles Kross on kinnitanud tegevteenistuse lepingu pikendamise taotluse esitamist. Teiseks, 1999. aasta lõpul lõpetati see tegevteenistuse leping mitte õigustühisuse põhjustel, vaid tolleaegse kaitseväe juhataja, õigemini, kohusetäitja eitava seisukoha tõttu. Ja nüüd kinnitan, et arupärimise esitajad teavad ning on täielikult kursis, et arupärimises esitatud viited kaitseväeteenistuse seaduse § 79 lõike 1 punktile 2 ja §-dele 82, 84 ja 87 kuuluvad kaitseväeteenistuse seaduse juurde, mis võeti Riigikogus vastu möödunud aastal ja hakkas kehtima 2000. aasta kevadel. Teame, et tegevteenistuse lepingu sõlmimisel Eerik-Niiles Krossiga 1999. aastal kehtis tolleaegses redaktsioonis kaitseväeteenistuse seadus, mis oli Riigikogus vastu võetud 9. märtsil 1994. Kuna varasemas kaitseväeteenistuse seaduses ei olnud vastavaid peatükke ja neid paragrahve ei olnud nii lahti kirjutatud, siis olid meie arupärimises viited kehtivale kaitseväeteenistuse seadusele. Loodan härra Kõutsilt saada sisulisi, põhjalikke ja õigeid vastuseid. Aitäh!

Suur tänu, Koit Pikaro! Härra kontradmiral, palun teid vastamiseks kõnepulti!

Austatud härra esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Tänan arupärimise esitajaid küsimuste eest! Riigikogu liikmed Koit Pikaro ja Arvo Jaakson on esitanud arupärimise, selgitamaks kaitseväeteenistuse seaduse mõningate sätete rakendamist kaitsejõududes. Esimene küsimus. "Millal ja kelle poolt sõlmiti kaitseväe tegevteenistuse leping Eerik-Niiles Krossiga? Kas lepingu sõlminud isik vastas kaitseväeteenistuse seaduse § 84 nõuetele? Kelle korraldusel leping sõlmiti?" Eerik-Niiles Krossiga sõlmis tegevteenistuse lepingu kaitseväe volitatud esindaja, Kaitsejõudude Peastaabi personaliosakonna ülem kapten Peep Tambets 23. veebruaril 1999. aastal. Lepingu sõlmimise aluseks oli härra Krossi taotlus ning sellekohane kaitseväe juhataja resolutsioon. Tegevteenistusse võtmise ja ametikohale määramise kohta oleks pidanud kaitseväe juhataja andma ka käskkirja, mis on rahuaja riigikaitse seaduse kohaselt kaitseväe juhataja õigusakt. Teenistusega seotud küsimusi korraldatakse käskkirjaga. Härra Krossi teenistusse võtmist ei vormistatud kaitseväe juhataja käskkirjaga, teda ei määratud ametikohale, talle ei antud teenistuskohustusi ega määratud ka teenistustasu. Ja kuna arupärija härra Pikaro juba selgitas oma eksimust, viidet valele seadusele, siis ma jätaksin selle osa oma vastusest välja. Kuid ma tahan ütelda, et kuna iga seadus kehtib ajas, ruumis ja isikute suhtes, siis pole mul võimalik hinnata 1999. aastal sõlmitud lepingute vastavust seadusele, mida sel hetkel polnud. See on küsimuse sisu kohta. Küll aga võin öelda, et kõnealune tegevteenistuse leping ei vastanud ka sel hetkel kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse sätetele. Teine küsimus. "Kaitseväeteenistuse seaduse § 79 lõike 1 punkti 2 kohaselt võib teenistusse võtta isiku, kes omab nõutavat kvalifikatsiooni, haridust ja sõjaväelist väljaõpet. Milline oli Eerik-Niiles Krossi kvalifikatsioon, haridus ja sõjaväeline väljaõpe temaga tegevteenistuse lepingu sõlmimise ajal?" Olen sunnitud jälle möönma, et tol ajal oli kehtiv teine leping või teine seadus. 1999. aastal kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse § 40 lõike 2 kohaselt, mida võib samastada praegu kehtiva kaitseväeteenistuse seadusega, võisid lepingulisse tegevteenistusse astuda ajateenistuse läbinud või riigikaitselise õppeasutuse või kursuse lõpetanud, samuti asendusteenistuse läbinud kodanikud. Eerik-Niiles Kross läbis 1997. aastal reservohvitseride täienduskursuse Kaitseväe Lahingukoolis ning talle anti Vabariigi Presidendi 18. juuni 1997. aasta käskkirjaga nr 18 lipniku auaste. Kolmas küsimus. "Millised olid lepingu muud olulised tingimused (tähtaeg, ametikoht, Eerik-Niiles Krossi poolt täidetavad funktsioonid)?" Leping oli sõlmitud määratud tähtajaks lõppkuupäevaga 23. veebruar 2002. Lepingu kohaselt pidi härra Kross asuma ohvitseri ametikohale, kuid määratlemata oli ametikoha nimetus, teenistuskohustused ning teenistustasu. Neljas küsimus. "Kas Eerik-Niiles Kross taotles lepingu pikendamist või muutmist? Millal ja kelle poolt ning millistel alustel kõnealune leping lõpetati? Kas lõpetamise formaalseks aluseks oli ametniku alakoormus, nagu ajakirjanduses väidetud, või lepingu õigustühisus, nagu on väitnud peastaabi pressiesindaja?" Eerik-Niiles Kross ei taotlenud omal algatusel lepingu pikendamist ega muutmist. Kaitsejõudude Peastaap edastas härra Krossile 7. detsembril 1999 kirjaliku teate, mille kohaselt leping kuulus lõpetamisele 31. detsembrist 1999, sest leping oli sõlmitud tegevusteenistusse võtmise eeskirja rikkudes ning oli seega õigustühine. Kahjuks ei või ma siinkohal kommenteerida teisi lepingu lõpetamise asjaolusid või eeldusi. Ma võin vaid lähtuda juriidilistest dokumentidest. Nimetatud kirjale vastas härra Kross 14. detsembril, milles teatas, et juhul, kui on tegu eeskirjade rikkumisega, tuleb temaga sõlmitud leping kohe lõpetada. Lepingu lõpetamise põhjuseks oli lepingu tühisus selle sõlmimise hetkest. Viies küsimus. "Miks ei pööranud ei Teie oma 12. märtsi 2001. aasta ettekandes Vabariigi Presidendile ega peainspektor Einar Laigna mingit tähelepanu asjaolule, et Eerik-Niiles Kross oli 13. mail 1999. aastal lepingu alusel kaadrisõjaväelase staatuses?" Härra Krossiga sõlmitud tegevteenistuse leping ei olnud kooskõlas seadustega kehtestatud korra ega tingimustega järgnevas. 1. Eerik-Niiles Kross oli 1999. aasta mais Riigikantselei koordinatsioonibüroo direktori ametikohal. Avaliku teenistuse seaduse kohaselt on avalik teenistus töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses, seega oli härra Kross vaadeldaval ajahetkel avalikus teenistuses vastavalt avaliku teenistuse seadusest tulenevate õiguste, kohustuste ning teenistuslike piirangutega. Avaliku teenistuse seaduse kohaselt vabastatakse ametist ametnik, kes on nimetatud riigiteenistuses teisele ametikohale. Antud juhul kirjutas härra Kross avalduse tegevteenistuse lepingu sõlmimiseks koordinatsioonibüroo direktori ametikohal oleku ajaks. Seega oleks härra Kross tulnud koordinatsioonibüroo direktori ametikohalt vabastada. Eerik-Niiles Krossiga on sõlmitud tegevteenistuse leping nimetatud piirangut arvestamata ning tegevteenistuse leping sõlmiti tema kui avaliku teenistujaga. 2. Härra Krossi ei nimetatud ametikohale ega määratud talle teenistuskohustusi. Samas kehtestas 1999. aastal kehtinud kaitseväeteenistuse seadus põhimõtte, mille kohaselt ohvitseride ametikohad täidetakse lepingu alusel. Järelikult oleks pidanud tegevteenistuse lepingu sõlmimisega kaasnema konkreetse struktuuriüksuse ametikohale nimetamine koos teenistustasu ja teenistusülesande määramisega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaselt on seadusega vastuolus olev tehing tühine, välja arvatud juhtum, kui seadust ei ole oluliselt rikutud. Antud juhul on tegu mitme olulise seadusrikkumisega, kuna nii avaliku teenistuse kui kaitseväeteenistuse seadus sätestavad konkreetse teenistussuhte korraldamise alused ja tingimused ning nende sätete eiramine on olulise kaaluga. 3. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 121 ütleb, et tegevteenistuses olev isik ei tohi olla muus valitavas ega nimetatavas ametis. Avaliku teenistuse seaduse § 6 lõike 1 kohaselt on ametnik ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Seega oli Eerik-Niiles Krossi tegevteenistuse lepingu sõlmimisega eiratud ka põhiseadust. 4. Puudus kaitseväe juhataja käskkiri ametikohale määramise kohta. Kui tegevteenistuse leping sätestas isiku nimetamise ohvitseri ametikohale, siis kaitseväe juhataja käskkiri oleks pidanud sisaldama täpset ametikoha nimetust, palgaastet ja teenistuskohustusi. Seega ei kajastunud ka Kaitsejõudude Peastaabi asjaajamises fakt Eerik-Niiles Krossiga tegevteenistussuhte tekkimise kohta. Tühine leping, tühine tehing on tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaselt kehtetu algusest peale ning tühist tehingut ei pea täitma. Eerik-Niiles Krossiga sõlmitud tegevteenistuse leping oli tühine algusest peale. Samuti ei astunud kumbki lepingupool samme lepingu täitmiseks. Seaduse kohaselt peavad pooled tagastama tühise tehingu järgi saadu, selle võimatuse korral aga hüvitama saadu rahas. Kuna härra Krossile ei määratud teenistustasu ega antud teenistuskohustusi, siis riigile selle lepinguga varalist kahju ei tekitatud. Nimetatud põhjustel ei käsitlenud ma 12. märtsil käesoleval aastal esitatud vastustes Riigikogu liikmete arupärimisele härra Krossi kaadrikaitseväelasena, sest selleks puudus seaduslik alus. Kuues küsimus. "Teie ettekandes Vabariigi Presidendile puuduvad viited õigusaktidele, mille alusel teenistusliku järelevalve menetlus läbi viidi. Millised need on?" Teenistuslik järelevalve viidi läbi järgmiste õigusaktide alusel. Esiteks, vastavalt rahuaja riigikaitse seaduse § 20 lõike 2 punktile 12, mille alusel on Kaitseväe juhatajal kohustus valvata õigusaktide ja antud korralduste täitmise üle alluvate poolt. Teiseks, Vabariigi Valitsuse seadus, mis sätestab teenistusliku järelevalve korraldamise asutuste ja nende ametiisikute tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse tagamiseks. Seitsmes küsimus. "Seoses asjaoluga, et ettekande järelduste punkt 3 on osutunud ebatõeseks, tekib kahtlusi ettekande objektiivsuses ja adekvaatsuses. Kas Teile või Teie alluvatele on ettekande esitamisega seoses avaldatud survet või tehtud ettekirjutusi?" Tsiteerin Vabariigi Presidendile käesoleva aasta 12. märtsil esitatud ettekannet: "Teenistuslik järelevalve tuvastas järgmist. Punkt 2. Samal õhtupoolikul pärast lahinguga laskeharjutuste lõppu ajavahemikus 21.00-21.30 toimus Nursipalu õppeväljakul lasketiirus laskmine pumppüssist, mis ei kuulu kaitseväe relvastuse hulka. Tegemist oli omaalgatusliku laskeharjutusega." Tekst jätkub. "Punkt 3. Punktis 2 nimetatud laskmises ei osalenud ükski kaitseväelane. Kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt on kaitseväelasteks ajateenijad, kaadrikaitseväelased ja õppekogunemistest osavõtvad reservväelased." Austatud Riigikogu liikmed! Kinnitasin teile 12. märtsil ning kinnitan ka täna, et laskmises ei osalenud ükski kaitseväelane, sest tegevteenistuse lepingu tühisuse tõttu ei olnud Eerik-Niiles Kross käsitletav kaitseväelasena. Samuti kinnitan, et ei mulle ega minu alluvatele pole selles küsimuses avaldatud mingil moel survet ega tehtud ettekirjutusi. Kaheksas küsimus. "Kas peate võimalikuks anda juhtunule õiguslik hinnang, kui huligaanse intsidendi peaosalistelt (Mart Laar, Eerik-Niiles Kross, Robert Lepikson ja Jaan Tross) on teenistusliku järelevalve menetleja jätnud seletused võtmata?" Tulen veel kord tagasi arupärimise juurde, millele vastasin 12. märtsil. Tsiteerin oma vastust ühele arupärimises esitatud küsimusele: "Pean lubamatuks anda kaitseväelase hinnangut peaministri käitumisele või võtta seisukohta tema karistamise suhtes." Juhin arupärimise esitaja tähelepanu asjaolule, et nii rahuaja riigikaitse seadus kui Vabariigi Valitsuse seadus kohustab valvama oma alluvate tegevuse järele. Teenistusliku järelevalve käigus on välja selgitatud kaitseväe osa 12. mail 1999 toimunud peaministri visiidi läbiviimisel ning tahan seejuures eriti rõhutada, et mul pole alust kahelda kaitseväe ohvitseride aususes. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, härra kontradmiral! Riigikogu liikmetel on küsimusi. Arupärija Koit Pikaro, palun esimesena!

Tänan, härra esimees! Lugupeetud härra Kõuts! Mul on hea meel, et me oleme jõudnud ühisele järeldusele, et praegu reguleerib kaitseväeteenistust üks seadus ja 1999. aastal reguleeris teine seadus. Minu küsimus on väga lihtne. Te esitasite väite, et 23. veebruaril 1999 sõlmitud tegevteenistuse leping ei vastanud ka tollal kehtinud kaitseväeteenistuse seadusele. See on mul siin ees - nimetasin juba varem selle vastuvõtmise aja, see oli 9. märts 1994 - ja seal reguleerivad lepingulist tegevteenistust neli paragrahvi. Millistele sätetele ei vastanud ka formaalsest küljest kapten Tambetsi ja Eerik-Niiles Krossi vahel 23. veebruaril 1999 sõlmitud leping?

Tänan küsimuse eest! Ma olen sellele küsimusele juba kord vastanud oma vastuses arupärimisele.

Tänan! Arvo Jaakson, palun järgmisena!

Aitäh, härra esimees! Austatud ettekandja! Ma loen seletuskirja, teenistusliku järelevalve aruandest, mis on esitatud 12. märtsil k.a, ja siin tekib mul küsimusi. Seletusi ei ole võetud asjaosalistelt endilt. Ütlen seda, et kui major Laignal ei olnud võimalust teha seletuse andmist pumppüssi tulistamisest isikutele kohustuslikuks, siis seletusi küsida ei olnud tal keelatud. Minu küsimus teile on selline. Selles aruandest oleks tahtnud rohkemat välja lugeda. Kuna asjaosaliste kohta ei ole midagi välja lugeda, kas siis ei oleks ikkagi vaja moodustada Riigikogu uurimiskomisjon, et 1999. aasta 13. mail toime pandud häbiväärne käitumine Nursipalu harjutusväljakul saaks täiuslikuma, põhjalikuma selgituse. Üks asjaosaline - peaminister - ütleb, et ta ei mäleta, samas kinnitas ta tänagi siin, et ta mäletab kindlasti, et keegi pole temale midagi öelnud, et keegi ei takistanud teda seal pumppüssist tulistamast. Kas peate vajalikuks sellise komisjoni moodustamist ja asja uurimist?

Tänan küsimuse eest! Kui tagasi tulla kaitseväe läbiviidud teenistusliku järelevalve ülesannete juurde, siis meie peamine ülesanne oli teha kindlaks, kas kaitseväelased osalesid juhtunus ning kas kaitseväelased nende harjutuste käigus järgisid vastavaid instruktsioone ja määrusi. Ja me leidsime oma küsimustele meie hinnangul küllaldased vastused. Mis puudutab teisi küsimusi, mis lugupeetud Riigikogu liikmetel võisid ja võivad tekkida, siis see on tõepoolest juba Riigikogu otsustada, kas te soovite seda uurimust uuesti alustada või piisab sellest, mida meie suutsime välja selgitada.

Tänan! Koit Pikaro, palun teine küsimus!

Tänan, härra esimees! Härra Kõuts! Mul on sügavalt piinlik, kui pean teile neljandat korda avaldama tänu, et me teineteist mõistame ja mitmetest asjadest ühtemoodi aru saame. Ja tahan teid tänada, et te saatsite mulle ka ärakirjad kaitseväelaste seletustest selle teenistusalase kontrolli käigus. Neid oli tõepoolest huvitav lugeda. Ainult et nende materjalide hulgas oli üks kuupäevata ja allkirjata õiend, millest nähtus, et Kaitseliidu ülem Leesik kinnitas, et üks Kaitseliidu liige võib oma isiklikku relva piiramatult edasi anda teistele Kaitseliidu liikmetele. Kas teie jagate selle, julgeksin väita, anonüümse õiendi seisukohti? Ja kui jagate, siis millisest seadusandlikust aktist lähtudes?

Tänan küsimuse eest! Hetkel on sellele raske vastata, kui mul pole ees Kaitseliidu kodukorda. Ma arvan, et selle vastuse leiab Kaitseliidu kodukorrast. Ja kui te esitate küsimuse kapten Leesikule, siis te saate ka adekvaatse vastuse.

Tänan! Kolleeg Värner Lootsmann.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud kaitseväe juhataja! Te väitsite õigesti, et kaitseväe juhataja peab jälgima oma alluvate tegevust ja neid õigesti suunama. Teenistusliku järelevalve korras tehtud kontrolli käigus on mitmed kaitseväe ohvitserid kinnitanud, et Nursipalu harjutusväljakul tarvitati tollel mälestusväärsel päeval ka alkoholi. Vastavalt kaitseväe juhataja käskkirjale on alkoholi tarvitamine kaitseväe objektidel keelatud. Kas te saate öelda, kuidas käitusid teile alluvad või kaitseväe juhatajale alluvad ohvitserid tollal? Kas nad oleksid saanud nendele tegelastele kuidagi selgitada ja pidanud selgitama, mida võib ja mida ei või teha kaitseväe objektil, ja kas nad tegid seda?

Tänan küsimuse eest! Mais 1999 oli Nursipalu objekt riigikaitse maa ja tol ajal oli Kaitseministeeriumi poolt vormistamata volitusakt, millega see oleks antud kaitseväe koosseisu. Nii et juriidiliselt ei olnud kaitseväel tol hetkel sellel maal juriidilist võimutäiust.

Tänan! Arupärija Arvo Jaakson, palun teine küsimus!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud arupärimisele vastaja härra Kõuts! 13. mail andis kaitseväe ohvitser kapten Raivo Tamm oma isikliku püssi, pumppüssi, mis oli jällegi arvel Kaitseliidu Tallinna maleva relvaregistris, üle eraisikutele, kellest ainult üks kandis vormiriietust, see oli peaminister. Öelge, kas see ei ole vastuolus Kaitseliidu kodukorra eeskirjadega? Oli ju ilmselt selge, milline teguviis järgneb selle relva kasutamisel.

Tänan küsimuse eest! Jälgides tolle sündmuse tehiolusid, võib tõepoolest iga eelnenud käitumist või suhtumist või otsustust käsitleda kui sellele viivat. Kuid ma ütlen jällegi, et hetkel ei ole mul Kaitseliidu kodukorda käes ja ma ei saa ka sellele viidata. Nii et pigem peaksime otsima vastuseid Kaitseliidu kodukorrast.

Härra kontradmiral, suur tänu! Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole. Kas arupärijate esindaja soovib kasutada oma õigust pidada kõne puldist? Ei soovi. Järgnevalt on võimalus avada läbirääkimised. Kas keegi soovib avaldada oma arvamust. Koit Pikaro, palun Keskerakonna fraktsiooni volitatud esindajana kõne puldist!

Härra Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu! Härra kaitseväe juhataja! Sooviksin Keskerakonna fraktsiooni volitatud esindajana analüüsida kaitseväes koostatud ettekannet Vabariigi Presidendile. Seda seetõttu, et nimetatud ettekanne oli üks käesoleva arupärimise esitamise põhjus. Selles aruandes esinevad olulised puudujäägid, kahtlused ja mitmed vaieldavad seisukohad kutsuvad esile veel suuremaid kahtlusi ning eriti suureks puuduseks loeme, et hinnangud õigupoolest puuduvad. Omaette teema on muidugi see, miks sellist ühele küsimusele vastuse saamisele suunatud ettekannet üldse vajati. Kõige lihtsam seletus oleks, et sellega püüti kogu moraalset ja õiguslikku probleemi summutada. Nüüd siis olulisematest vastuoludest ja ebatäpsustest selles ettekandes. Alustame lõpust. Aruandes on neli punkti või lihtsamalt öeldes, kokkuvõttelist järeldust. Esimene räägib Nursipalu harjutusväljakul ettevalmistatud ja toimunud laskeharjutustest. Järeldus on muidugi õige, et need toimusid määruste ja eeskirjade kohaselt. Tegemist on aga mõttetu ja mittevajaliku järeldusega, sest keegi pole väitnudki, et Edgar Savisaare pildi pihta tulistati ametlike laskeharjutuste käigus. Teises punktis on välja toodud laskjate nimed, neid kangelasi on neli. Siin on aga vastuolu eelnenud tekstiga, kus on nimetatud, et laskjaid oli neli kuni viis isikut. Selles punktis on esitatud uus ja ideeliselt täiesti uus mõiste "omaalgatuslik laskmine pumppüssist". Puudub aga igasugune hinnang toimunule. Kui hinnata terminit "omaalgatuslik", siis võib sellist tegevust turumajanduse tingimustes pidada isegi seaduslikuks või kiiduväärseks. Edasi, lausvale on selles aruande teises punktis esitatud väide, et lasti kaitseväe relvastuse hulka mittekuuluvast pumppüssist. Kordan juba teadaolevat: tulistati kaitseväe ohvitseri isiklikust relvast, mis oli arvel Kaitseliidu Tallinna malevas. Nimetame ainult kahte asjaolu. Esiteks, Kaitseliidu relvaregistrid kuuluvad kaitseväe relvaregistrite hulka. Teiseks, kui kaitseväe ohvitser ei oleks oma pumppüssi peaministrile ja selle saatjaskonnale andnud, ei oleks tulistamist üldse toimunud. Enam kui tagasihoidlikuks saab selles aruandes pidada lauset "Tulistati Edgar Savisaare pildiga kutse suunas". Sellisest sõnastusest võib välja lugeda, et neli tulistajat ei suutnud isegi pildile pihta saada. Kolmas väide on jällegi vale. Me oleme täiesti veendunud, et vähemalt Eerik-Niiles Kross oli sellel ajal vahetult seotud tegevteenistuse lepinguga. Kaitseväe ohvitser kapten Tamm andis oma püssi laskmiseks, ja kui uskuda seletust, siis osales selles ebaseaduslikus laskmises organiseerijana või kihutajana. Kui jällegi uskuda Kaitseliidu ülema väidet, siis Kaitseliidu liige võib oma relvi vabalt, kontrollimatult edasi anda teistele Kaitseliidu liikmetele. Seega osalesid kaitseväe relvaregistris arvel olevast pumppüssist laskmises neli kaitseliitlast. Vaikides on selles ettekandes mööda mindud mitmest olulisest momendist. Aja kokkuhoiu mõttes nimetan neist vaid mõned. Nii näiteks ei ole ettekandes juttu ebaseaduslikku laskeharjutust alustanud peaministri nõunikust Jaan Trossist. Juhin tähelepanu, et just nimelt tema alustas kohapeal, julgeksin väita, ebaseaduslikku tulistamist. Kes kaitseväelastest ja mis põhjusel lubas enne meie kangelaste - ma mõtlen neid nelja või viit isikut, kes tulistasid poliitiku pildi suunas - harjutuste lõppemist lahkuda julgestustoimkonnal? Ja see on juba otseselt kaitseväe määrustiku rikkumine. Ettekandes puudub samuti hinnang, kas kindralmajor Laaneots käitus erakorralisest vahejuhtumist ettekandeid saades ja seda maha vaikides seaduspäraselt. Tänan!

Suur tänu, Koit Pikaro! Kas keegi soovib veel oma arvamust avaldada? Ekraan on tühi. Kas võin teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Tänan, läbirääkimised on lõpetatud. On lõppsõnavõimalus. Kontradmiral Tarmo Kõuts ei soovi. Arupärija Koit Pikaro, palun!

Härra Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu! Väga lugupeetud härra kontradmiral Kõuts! Teil ei olnud tõepoolest Kaitseliidu kodukorda kaasas ja te lihtsalt ebamääraselt viitasite sellele, kuid mina tahan teile tutvustada selle kodukorra kahte, minu jaoks väga olulist sätet. Esimene on § 37, mille kohaselt on kaitseliitlasel keelatud relva ilma oma pealiku korralduseta teisele kaitseliitlasele edasi anda. Kui lähtuda eeldusest, et need "meie aja kangelased" - Laar, Tross, Kross, Lepikson - olid kõik kaitseliitlased, siis palun vabandust, mingit pealikut kapten Tammel ei olnud, kes oleks andnud talle relva edasiandmiseks loa või korralduse. Samuti on Kaitseliidu kodukorra § 134 kohaselt kategooriliselt keelatud - see on jämedas kirjas öeldud nii minu tekstis kui Kaitseliidu kodukorras - relva edasiandmine juhuslikuks paugutamiseks. Palun vabandust väljenduse eest, kuid mis siis toimus Nursipalus harjutusväljakul enne viinavõtmist, kui see ei olnud juhuslik paugutamine? Sellega on jällegi jämedalt rikutud Kaitseliidu kodukorda. Ja nüüd tahan rääkida ühest väiksest, kuid kahjuks iseloomulikust seigast major Laigna ettekande ettevalmistamisel. See seik paneb veel enam kahtluse alla nii ettekandes esitatud seisukohad kui ka selle koostamise mehhanismi. Täpsemalt, 20. veebruaril k.a kinnitasite teie, härra Kõuts, Riigikogu riigikaitsekomisjonis, et kapten Tamm viibib Soomes täiendusõppel ning temalt pole seni saadud kirjalikke seletusi. Tegelikult koostas kapten Tamm esimese seletuskirja juba 14. veebruaril. Tõepoolest, praegu ma kuritarvitan teie heatahtlikkust, et te väljastasite mulle nende seletuskirjade koopiad, ja sealt on see kuupäev selgelt näha. Ka meil - ma mõtlen arupärimise esitajaid - olid varem olemas andmed selle kohta, et kapten Tamm oli enne nimetatud riigikaitsekomisjoni istungit viibinud Tallinnas. Nüüd on see meie jaoks ka dokumentaalselt tõestatud. Ja nüüd viimane küsimus: miks te, härra kaitseväe juhataja, olete riigikaitsekomisjonis tahtlikult eksinud? Kas olete võtnud eeskuju peaminister Laarilt? Aitäh!

Tänan, Koit Pikaro! Sellega on meie neljanda arupärimise käsitlemine lõpetatud. Lugupeetud Riigikogu, võtame järgnevalt vastamisele Riigikogu liikmete Liina Tõnissoni, Mihhail Stalnuhhini, Edgar Savisaare, Georg Pelisaare, Arvo Jaaksoni ja Toomas Vareki k.a 3. mail esitatud arupärimise halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lõike 1 punkti 1 täitmise kohta Eesti Erastamisagentuuri poolt. Nimetatud arupärimine on suunatud majandusminister Mihkel Pärnojale. Ma palun Mihhail Stalnuhhini kõnepulti tutvustama kolleegidele arupärimise sisu.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Härra minister! 16. aprillil 2001. aastal tegi Tallinna Halduskohus otsuse Raudtee Erastamise Rahva AS-i kaebuse alusel Eesti Erastamisagentuuri Nõukogu 13. detsembri 2000. aasta koosoleku protokollilise otsuse nr 10 päevakorrapunkti nr 1 punkti 1 tühistamise nõudes. Kohus tühistas eelnimetatud protokollilise otsuse, millega Erastamisagentuur oli määranud AS Eesti Raudtee erastamise parimaks pakkumiseks Rail Estonia pakkumise ning tegi Eesti Erastamisagentuuri Nõukogule ettekirjutuse asi uuesti läbi vaadata. Kohtuotsuse motiivide kohaselt oli nõukogu otsus ebaseaduslik ja põhjendamata. Edasi tulevad arupärimises viited erastamisseadusele, Vabariigi Valitsuse seadusele, halduskohtumenetluse seadustikule, mida ma siin ette lugema ei hakka. Selle asemel, et oodata ära lõplik kohtulahend või asuda kohtuotsust täitma, sõlmis Eesti Erastamisagentuur 13. aprillil 2001. aastal ilma agentuuri nõukogu kokku kutsumata 66% AS Eesti Raudtee aktsiate ostu-müügilepingu Baltic Rail Services'iga. Siit küsimused. Kas ja kuidas kavatseb majandusminister täita halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lõike 1 punkti 1 nõudeid Tallinna Halduskohtu 16. aprilli 2001. aasta otsuse täitmisel, millega tehti Eesti Erastamisagentuuri Nõukogule ettekirjutus raudtee erastamisel tehtud otsus uuesti läbi vaadata? Arupärijatel on kolm faktilist küsimust, mis vastaja, nagu kogemus näitab, nagunii ette loeb. Veel on selline küsimus: jättes kõrvale legaalsusprintsiibi, kas peate õigeks ja eetiliseks, et riigi täidesaatev võim jätab kohtuotsuse täitmata ning käitub kohtu ettekirjutusele risti vastupidi? Arupärimise on esitanud Riigikogu liikmed Liina Tõnisson, Mihhail Stalnuhhin, Edgar Savisaar, Georg Pelisaar, Arvo Jaakson ja Toomas Varek. Aitäh!

Suur tänu, Mihhail Stalnuhhin! Härra majandusminister, palun teid Riigikogu kõnepulti vastama arupärimises esitatud küsimustele!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Austatud arupärijad! Arupärimisega koos või enne seda oli esitatud täpselt samade küsimustega ka kirjalik küsimus. Seetõttu langevad kirjaliku küsimuse vastused ja praegu siin arupärimisele antavad vastused kokku ja on arupärimise esitajatele ka teada. Vastused küsimustele on järgmised. Esimene küsimus, mis ka ette loeti. Tallinna Halduskohtu 16. aprilli 2001. aasta otsust saab täita selle jõustumise korral. Käesolevaks hetkeks on nimetatud Tallinna Halduskohtu otsuse peale tervikuna esitanud apellatsioonkaebuse Erastamisagentuuri Nõukogu esindaja ja apellatsioonkaebuse on esitanud tähtaegselt ka Baltic Rail Services OÜ. Tallinna Halduskohtu 16. aprilli k.a otsus võib jõustuda vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 96 lõikele 5 alles siis, kui ringkonnakohtu otsusega jäetakse Tallinna Halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu otsust on kõikidel protsessiosalistel võimalik vaidlustada Riigikohtus. Erastamisagentuuri Nõukogu ja majandusminister Erastamisagentuuri Nõukogu liikmena saavad ja kavatsevad täita jõustunud kohtuotsuseid, mitte jõustumata kohtuotsuseid. Nüüd järgmised küsimused, mis ma loen ka ette. Teine küsimus. "Kas Teie majandusministrina olete tutvunud halduskohtumenetluse seadustiku § 97 lõikega 1, mille kohaselt jõustunud kohtulahend on täitmiseks kohustuslik protsessiosalistele, ning § 98 lõikega 1, mis sätestab, et kohtulahend täidetakse pärast jõustumist, samuti § 98 lõikega 3, mille järgi võib kohus kohtuotsuse ettekirjutuse täitmata jätmise eest määrata süüdiolevale protsessiosalisele rahatrahvi kuni 100 000 krooni? Kas Te ei leia, et mõistlikum ja otstarbekam oleks olnud lõpliku kohtulahendi äraootamine või kohtuotsuse vabatahtlikule täitmisele asumine, selle asemel et võtta teadmata tagajärgedega lisariske, mis tulenevad kohtulahendi jõustumisest?" Olen tutvunud teie viidatud halduskohtumenetluse seadustiku paragrahvidega, mis käsitlevad jõustunud kohtuotsuse täitmist. Olen ka teadlik, et jõustunud kohtulahend on täitmiseks kohustuslik, kuid tänaseni ei ole Raudtee Erastamise Rahva AS-i kaebuse asjas jõustunud kohtulahendit. Tegevuse peatamine lõpliku kohtulahendi äraootamiseni oleks vastuolus Vabariigi Valitsuse 8. juuli 1998. aasta määrusega kinnitatud "Eesti Erastamisagentuuri põhimääruse" punktiga 26, mille kohaselt Erastamisagentuuri Nõukogu otsused jõustuvad ning kuuluvad seega täitmisele nende vastuvõtmise hetkest. Erastamisagentuuri peadirektori ülesanne on vastavalt Erastamisagentuuri põhimääruse punktile 29.2 tagada nõukogu otsuste täitmine. Vastavalt Erastamisagentuuri põhimäärusele ei olnud Erastamisagentuuri peadirektoril alust keelduda Erastamisagentuuri Nõukogu 13. detsembri 2000. aasta jõustunud otsuse täitmisest ja erastamislepingu sõlmimisest. Tallinna Halduskohtu 16. aprilli 2001. aasta otsuse vabatahtlikule täitmisele asumist ei saa pidada põhjendatuks olukorras, kus Erastamisagentuuri Nõukogu peab oma 13. detsembri 2000. aasta otsust seaduslikuks ja on eelnimetatud kohtuotsuse tervikuna vaidlustanud. Erastamisagentuuri Nõukogu esimehena ei pea ma õigeks ühelt poolt väita, et kohtuotsus oli ebaõige, ning teiselt poolt asuda ebaõigeks peetud ja jõustumata kohtuotsuse ennetähtaegsele täitmisele. Kolmas küsimus. "Kui 30. aprillil k.a Eesti Erastamisagentuuri ja Baltic Rail Services'i vahel sõlmitud 66% AS Eesti Raudtee aktsiate ostu-müügileping osutub kohtuotsuse jõustumisel seadusvastaseks, siis kes kannab kulud? Milline regulatsioon on ostu-müügilepingus selleks puhuks ette nähtud?" Erastamisagentuuri ja Baltic Rail Services OÜ vahelise erastamislepingu sisu on rangelt konfidentsiaalne vastavalt Erastamisagentuuri põhimääruse punktile 40 ning nimetatud konfidentsiaalsuskohustus laieneb ka majandusministrile kui Erastamisagentuuri Nõukogu liikmele. Väide Erastamisagentuuri ja Baltic Rail Services OÜ vahelise erastamislepingu seadusvastasusest on täielikult spekulatiivne ja põhjendamatu. Tsiviilõigusliku lepingu võimaliku seadusvastasuse üle saaks otsustada üksnes tsiviilkohus või arbitraaž. Samavõrd spekulatiivne ja põhjendamatu on jutt võimalikest kuludest, mille maksmist pole keegi nõudnud. Neljas, viimane küsimus, mis loeti küll ette, aga ma kordan selle üle. "Jättes kõrvale legaalsusprintsiibi, kas peate õigeks ja eetiliseks, et riigi täidesaatev võim jätab kohtuotsuse täitmata ning käitub kohtu ettekirjutusele risti vastupidi?" Täidesaatev võim ei ole seoses AS Eesti Raudtee erastamisprotsessiga kunagi jätnud täitmata ühtegi jõustunud kohtuotsust. Kinnitan, et täidesaatev võim respekteerib Eesti Vabariigi jõustunud kohtuotsuseid. Lõpetuseks. Kogu selles protsessis ja teistes analoogilistes protsessides tuleb silmas pidada, et igal osalejal on õigus kaitsta oma huve vastavalt kehtivatele seadustele. Selles protsessis on osalisi rohkem kui kaks, kõik pakkujad ja lisaks Erastamisagentuur riigi esindajana. Kõik saavad oma õigusi kaitsta, lähtudes meil kehtivatest seadustest, pöördudes selleks kohtusse. Seda on kasutanud kõik osalised. Ja ei saa väita, et ühel neist on kindlasti õigus ja teistel mitte mingil juhul. Aitäh!

Härra minister, tänan! Ekraan on tühi, kas arupärijatel küsimusi ei ole? Paistab, et ei.

Aitäh!

Kas arupärijad soovivad kasutada oma õigust esineda kõnega puldist? Ekraanilt ei näe. Austatud kolleegid, kas on vaja avada arupärimise teemadel läbirääkimised? Näib, et ei. On lõppsõnavõimalus. Keegi seda kasutada ei soovi. Sellega on viienda arupärimise käsitlemine lõpetatud. Lugupeetud kolleegid, võtame järgnevalt ja viimasena vastamiseks meie kuuenda arupärimise, milleks on Riigikogu liikmete Koit Pikaro ja Arvo Jaaksoni käesoleva aasta 30. aprillil esitatud arupärimine Nursipalu püssiskandaali kohta. Ma palun Koit Pikaro kõnepulti tutvustama arupärimise sisu ka kolleegidele!

Härra Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu! Härra kaitseminister Jüri Luik! Arupärimise esitajatena on Arvo Jaakson ja Koit Pikaro seisukohal, et 13. mail 1999 Võru maakonnas Nursipalu harjutusväljakul toimunud ebaseaduslikule laskeharjutusele poliitilise, eetilise ja juriidilise hinnangu andmiseta ei saa lõpetada selle juhtumi käsitlemist. See on selge nii objektiivse sisetundega poliitikutele kui ka ajakirjanikele ja avalikkusele. Ja see on üks proovikivi nii Eesti poliitilisele võimule kui ka mitmele riiklikule struktuurile. Arupärimise sissejuhatavas osas nimetatud ebaseadusliku laskeharjutuse all peame silmas Meegomäe lahingukooli harjutusväljakul toimunud ametlikele harjutustele järgnenud ebaseaduslikku pumppüssist tulistamist. See ääremärkus on vajalik, sest isegi meie lugupeetud peaminister ei suutnud viimati siin Riigikogus, 4. juunil k.a vahet teha, millises ulatuses oli tema osavõtul toimunud laskeharjutus seaduslik ja põhjendatud ning milline osa sellest oli omavoliline ja ebaseaduslik. Palju lisaküsimusi ja lisaprobleeme on tekitanud kaitseväe aruanne Vabariigi Presidendile ning samal päeval, 12. märtsil s.a lisaks teksti avalikustamisele järgnenud kontradmiral Tarmo Kõutsi vastused arupärimistele Riigikogus ei ole andnud üheseid ja kõigile ühtemoodi arusaadavaid vastuseid. Meie mure aluseks on samuti see, et Kaitseministeerium ei ole relvaintsidendile ega järgnenud sündmustele kuidagi reageerinud. Samal ajal on tegemist selle ministeeriumi haldusalas toimunuga ning meie hinnangu alusel osalesid ebaseaduslikus tulistamises kaitseväelased. Vastavalt seadustele kuuluvad Kaitseliidu malevad ja üksikliikmed kaitsejõudude koosseisu. Seega oleks kas lugupeetud minister või ministeerium pidanud väljendama oma seisukohti praeguseks juba korduvalt. Kõigepealt selle alusetu tulistamise järel sõjakooli harjutusväljakul, seda muidugi tingimusel, kui informatsioon poliitiku pildi tulistamisest nendeni üldse jõudis. Järgnev tõsine reageering oleks pidanud saabuma skandaali avalikustamise järel, sest peaminister Mart Laar nimetas ennast oma esimestes valedes reservohvitseriks, seostades sellega enda, kaitseväe ja Nursipalu tulistamise täiesti üheselt. Lähtudes eeltoodust on meil lugupeetud kaitseministrile seitse küsimus. Aitäh teile!

Suur tänu, Koit Pikaro! Härra kaitseminister, palun teid Riigikogu kõnepulti vastama arupärimises esitatud küsimustele!

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Austatud küsijad! Vastan neile küsimustele, mida olete mulle esitanud seoses Nursipalu intsidendiga. Esimene küsimus. "Kas ja kuidas olid Nursipalu püssiskandaali varjamisega täidetud ning tagatud põhiseaduse §-des 10, 17 ja 54 sätestatud põhimõtted?" Nagu selgub kaitseväe juhataja ettekandest Vabariigi Presidendile, kanti sündmustest mööda käsuliini ette tollasele kaitseväe juhataja kohusetäitjale kindralmajor Ants Laaneotsale. Ettekande tegi kapten Tamm kapten Hopele, edasi kindralmajor Laaneotsale. Mis puutub konkreetsetesse põhiseaduse paragrahvidesse, siis minu hinnangul ei ole need paragrahvid otseselt relevantsed seoses selle sündmusega. Aga loomulikult on meie kõigi kohus täita Eesti põhiseadust ja kehtivaid seadusi. Teine küsimus. "Kas Kaitseliit kui Eesti kaitsejõudude osa ning kaitseliitlaste Laari, Trossi, Lepiksoni ja Krossi tegevus eelkirjeldatud sündmuses 1999. aastal Nursipalu laskeväljal täitis riigikaitse põhiülesannet - säilitada põhiseaduslik kord?" Esiteks, nimetatud isikuid ei saa sündmuse toimumise ajal käsitleda kaitseliitlastena. Kaitseliidu seaduse § 23 sätestab: "Ülesande täitmist, mis Kaitseliidu tegevliikmele antakse käsu korras vastavalt kaitseväe määrustikele ja Kaitseliidu kodukorrale, loetakse teenistuskohustuste täitmiseks. .. Kaitseliidu tegevliige loetakse teenistuskohustuste täitmisel olevaks hetkest, mil ta on asunud täitma pealiku käsku." Ja sama seaduse § 24 sätestab: "Väljaspool teenistuskohustuste täitmist loetakse Kaitseliidu liige kaitseliitlaseks juhul, kui ta kannab vormiriietust ja tunnuseid või erariietel Kaitseliidu eraldusmärki. .. Vastasel juhul loetakse ta tsiviilisikuks." Vastavalt Kaitseliidu seadusele olid kõnealused isikud tsiviilisikud. Samuti, ma kordan veel kord, ei näe ma siin mingit seost põhiseadusliku korra säilitamise või mittesäilitamisega. Kolmas küsimus. "Kuidas hindate kaitseväe juhataja ja ülemjuhataja rolli pumppüssiskandaali uurimise sõltumatuse tagamisel?" Olen absoluutselt kindel, et kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts tagas uurimise sõltumatuse. Mis puutub ülemjuhatajasse, siis ülemjuhataja on kaitseväel ainult sõja ajal. Neljas küsimus. "Kas major Einar Laignat on mõjutatud Nursipalu püssiskandaali üksikasju uuriva raporti koostamisel, arvestades asjaolu, et sündmuses osalesid kaitseväe tegevteenistuses olnud luurekoordinaator ning mitmed kõrged riigiametnikud, kellest peaminister osaleb veel tänagi mitme kõrge kaitseväge puudutava kogu töös?" Usaldan selles küsimuses täiesti kaitseväe juhatajat. Olen kindel, et ta tagas uurimise sõltumatuse, ja teenistuslik järelevalve viidi läbi vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Nii et minu vastus: ei ole mõjutatud. Viies küsimus. "Kas 23. veebruaril sõlmiti Eerik-Niiles Krossiga tegevteenistuse leping? Mis oli selle leppe sõlmimise aluseks ja kes on lepingu pooled?" Tõepoolest, sellise lepingu sõlmis kaitseväe volitatud esindaja Peep Tambets 23. veebruaril 1999. aastal. Selle lepingu sõlmimise alus oli Riigikogu poolt 10. märtsil 1994. aastal vastuvõetud kaitseväeteenistuse seadus. See tähendab, mitte seadus, mis kehtib praegu, vaid eelmine seadus. Kuues küsimus. "Kas ja kuidas on Kaitseministeerium vastavalt rahuaja riigikaitse seaduse § 16 lõike 2 punktile 21 asunud korraldama Nursipalus toimunud õppuse tagajärjel tekitatud kahju hüvitamist?" Igasugune kahju hüvitamine toimub kahju saanud isiku nõudel. Kaitseministeeriumil pole andmeid, et Nursipalus toimunud õppuse käigus oleks tekitatud mingisugust kahju, keegi pole vastavat taotlust meile esitanud. Seitsmes küsimus. "Kuidas on nimetatud sündmuse valguses hajutatud tegevuse-tegevusetusega seonduva julgeoleku riskid (põhiseadusliku korra kaitse) tulevikus?" Kaitseministeerium püüab võimalikult täpselt sätestada kõikvõimalikke protseduure, mida kaitseväes läbi viiakse, nii seadustes kui ka vastavates määrustes. Näiteks eelmisest aastast kehtib kaitseministri 21. märtsil 2000 vastuvõetud määrus "Kaitsejõudude lasketiirudele ja laskepaikadele esitatavad nõuded ja nende kasutamise kord", mis on, ma usun, oluline määrus, et reguleerida kaitsejõudude lasketiirude protseduure. Kaitseministeeriumi tegevus on jätkuvalt suunatud kaitseväe tegevuse õigusliku reguleerimise täiendamisele. Aitäh!

Härra kaitseminister, suur tänu! Arupärijatel on küsimusi. Koit Pikaro, palun esimesena!

Tänan, härra esimees! Härra kaitseminister, ma tänan teid sisukate vastuste eest! Kaitseväe juhataja on varem kinnitanud, et Nursipalu harjutusväljak oli juba 1999. aastal kaitseväe territoorium ja seal relvaseadus ei kehtinud. Täna kinnitas ta vastupidist, et see ei olnud kaitseväeline objekt. Teie vastusest sain ma aru, et neli "meie aja kangelast" - Lepikson, Tross, Kross ja Laar - olid kõik tsiviilisikud. Kas nendest kahest väitest, härra Kõutsi väitest ja teie väitest, saan ma teha ühese järelduse, et tegemist oli tsiviilisikutega, kes ilmselt rikkusid kui mitte muud, siis vähemalt relvaseaduse sätteid?

Aitäh! Ma pean tunnistama, et olemata õigusspetsialist, ei oska ma asja niimoodi kokku viia. Minu arvates ei ole relvaseaduse sätteid rikutud.

Tänan! Kolleeg Arvo Jaakson.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud minister! Ma tulen tagasi teenistusliku järelevalve aruande juurde esitatud kujul. Ettekandes on kasutatud ainult kaitseväelaste seletusi ning nendelt saadud materjali, ilma et oleks püütudki igakülgset uurimist läbi viia. Ma mõtlen seda, et asjaosalisi endid pole küsitletud, kui on selgunud ka see asjaolu, et Eerik-Niiles Kross oli tulistamise ajal kaitseväe tegevteenistuses. Seega ei ole ettekande nii-öelda resolutiivosa faktidega kooskõlas. Minul on küsimus teile kui poliitikule. Kas peate õigeks saada asjalikku aruannet selle kohta, mis toimus 13. mail 1999. aastal Nursipalu harjutusväljakul? Kas on vaja moodustada Riigikogu erikomisjon, et saaks tõesema aruande tolleaegse sündmuse kohta?

Aitäh! Selle otsuse, kas moodustada Riigikogu erikomisjon või mitte, peab loomulikult langetama Riigikogu. Ma ei tahaks sellesse küsimusse sekkuda. Mis puutub toimunu asjaoludesse, siis ma usun, et see on üks neist laskeharjutustest, mis on tänaseks nii põhjalikult läbi uuritud, et mingeid ootamatuid fakte siin minu arvates välja tulla ei saa, ma küll ei usu seda. Ma olen kindel, et kaitseväe juhataja uuring on objektiivne ja annab meile kätte kõik faktid, mis meil on vaja, et saada teada, mis Nursipalus toimus. Mis puutub asja hindamise n-ö eetilisse külge, siis sellele on ka peaminister ise kui üks asjaosaline väga selge ja eetilise hinnangu andnud. Mis puutub asja poliitilisse külge, siis poliitiliste hinnangute andmine sõltub loomulikult poliitikutest ja ma arvan, et selleks ei ole mingit erikomisjoni vaja.

Tänan! Arupärija Koit Pikaro, palun teine küsimus!

Tänan, härra esimees! Härra kaitseminister! Tsiteerisin kontradmiral Kõutsile Kaitseliidu kodukorra kahte paragrahvi, § 134 ja 137, mis keelab sisuliselt isiklikku relva teisele kaitseliitlasele üle anda ilma pealiku korralduseta. Relvaseadus, kui seda üldsõnaliselt refereerida, keelab samuti isikliku relva üleandmise teisele isikule ükskõik millisel eesmärgil. Nursipalus, mis ei olnud kaitseväeline objekt, andis kaitseväe ohvitser kapten Tamm oma isikliku relva Trossile, Krossile ja teistele. Kas te olete minuga nõus, et see vajab siiski juriidilist ja õiguslikku hinnangut, miks üks kaitseväe ohvitser andis isikutele, kes ei olnud kaitseliitlased, vaid tsiviilisikud, oma relva üle?

Aitäh! Ma pean jällegi ütlema, et ma ei ole jurist. Kuna see küsimuseasetus ei sisaldunud ka teie küsimuses, mille te enne esitasite, siis mul on tõesti väga raske sellele vastata. Arvestades asjaolusid, kus see anti üle üheks konkreetseks märkilaskmiseks kapten Tamme juuresolekul, ei oska mina näha selles seadusrikkumist.

Tänan! Kolleeg Värner Lootsmann.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud kaitseminister! Mul on väga lühike küsimus. Palun öelge, kes peaks korda pidama sellisel objektil, mis ei ole kaitsejõudude objekt, kuid mida kaitsejõud siiski kasutavad harjutusväljakuna ja kus samal ajal korraldavad oma laskeharjutusi ka veel tsiviilisikud?

Aitäh! Mis puutub konkreetsetesse objektidesse, siis on terve rida ka lasketiire, mis ei ole otsese valve all, pideva igapäevase 24-tunnise valve all. Tegu oli riigikaitse maaga ja kuna vastavad määrused ei olnud valitsuse poolt veel vastu võetud, siis kehtisid Nursipalus kaitseväe juhataja poolt ette valmistatud ja kinnitatud ohutustehnika nõuded, mis kehtivad iga sarnase lasketiiru ja laskeharjutusväljaku puhul, kui kaitsevägi seal harjutusi läbi viib.

Arupärija Arvo Jaakson, palun!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud minister! Mulle ei anna mitte kuidagi rahu see aruanne, mida ma loen. Loen seda eestpoolt tahapoole ja tagantpoolt ettepoole, vahet ei ole. Miks ei ole aruandes ega kusagil dokumentides küsitud seletusi peaminister Mart Laarilt, Eerik-Niiles Krossilt, Jaan Trossilt ja Robert Lepiksonilt. Kui seda ei saanud läbi viia see moodustatud komisjon, major Laigna, siis palun öelge, kuidas oleks nimetatud isikutelt võimalik saada seletusi nende sündmuste kohta? Mina ei ole neilt kirjalikku seletust saanud.

Aitäh! Minu jaoks on vastus väga lihtne: peaministrilt on võimalik seletust saada siitsamast parlamendi kõnepuldist. Minu mulje järgi toimus täna päris põhjalik peaministri grillimine just nimelt sellel teemal. Ja kuna ülejäänute puhul oli tegemist peaministri kantselei töötajatega, siis peaminister võib kindlasti ka nende tegevuse kohta aru anda. Võib-olla on väike erand endine Võru maavanem Robert Lepikson, kes aga on oma muljeid ajakirjanduse vahendusel põhjalikult meiega juba jaganud.

Härra minister, tänan! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Kas arupärijad soovivad ära kasutada oma õigust esineda kõnega puldist? Ei. Kas avame arupärimise teemal läbirääkimised? Ei. Lõppsõnavõimalus. Härra minister? Ei soovi. Arupärijad? Koit Pikaro, palun!

Härra Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu neljas isikus ja härra kaitseminister! Tunnen ennast rahvavalgustajana. Kujutan ette, nagu oleksin minister Loodus, maskeerunud Carl Robert Jakobsoniks, ja tahan härra kaitseministrit veidi valgustada. Relvaseadust rikuti Nursipalu harjutusväljakul kui mitte muuga, siis sellega, et neli tsiviilisikut tulistasid seadusliku aluseta võõrast relvast. Teiseks rikkus relvaseadust nõunik Tross, kes alustas kohapeal tulistamist oma isiklikust relvast. Ja nüüd julgen väita, et rikutud on ka kaitseväeteenistust puudutavat seaduslikku akti. On olemas 2. detsembril 1997 määrusega nr 12 kinnitatud "Kaitseministeeriumi valitsemisalas relvade, laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise kord" ja selle korra § 57 lõige 2 ütleb üheselt, et relvakandmise õigust omaval töötajal on keelatud anda relva kõrvalise isiku kätte. Julgen väita, et Kross, Tross, Laar ja Lepikson olid Nursipalus pärast ametlikke laskeharjutusi juhuslikud tsiviilisikud. Tahan tänada härra kaitseministrit vastuste eest! Oleme täna esitanud kolm osaliselt kattuvat arupärimist. Osaliselt on kattunud seda probleemi puudutavad küsimused. Vastused kahjuks ei ole olnud erinevad. Ja kui härra kaitseminister nimetab peaministrile küsimuste esitamist grillimiseks, siis ma ütlen, see grilliobjekt - ma ei tea, mida seal grilliti - jäi küll pooltooreks. Sellepärast, et härra peaminister ei suutnud meile isegi vastata, mitu korda tema tulistas ja mitu tulistajat üldse oli, rääkimata sellistest üksikasjadest, kuidas ta lasketabavus oli. Keskerakonna fraktsioon ja arupärimise esitajad on seisukohal, et sellisele vahejuhtumile - ma pean kahjuks täna ennast järjekordselt kordama - saab hinnangu anda ainult parlamendi erikomisjon, ja me jääme oma ettepanekute juurde. Aitäh!

Suur tänu, Koit Pikaro! Sellega on vastuse saanud ka tänane viimane arupärimine. Lugupeetud kolleegid, järgnevalt on võimalus avada vaba mikrofon. Kõigil, kes soovivad sõna, palun pärast haamrilööki registreeruda. Sõnasoovijaid ei ole. Tänan teid osa võtmast! Nägemiseni! Kohtume homme. Istungi lõpp kell 18.41.