Tere päevast, austatud kolleegid! Tere päevast, proua minister ja härrased ministrid! Alustame Riigikogu infotundi. Lugupeetud kolleegid, palun teeme kohaloleku kontrolli! Kohal on hetkel 27 Riigikogu liiget. Austatud kolleegid, täna vastavad teie küsimustele kultuuriminister Signe Kivi, haridusminister Tõnis Lukas ja majandusminister Mihkel Pärnoja. Me alustame. Esimene küsimus tuleb kolleeg Mihhail Stalnuhhinilt härra majandusministrile. Palun!

Härra esimees! Lugupeetud härra minister! Lühikeses preambulis lubage mul teile ja Vabariigi Valitsusele Kirde-Eestilt edasi anda mõned tänusõnad. Kaheaastase töö tulemusena valmis teil Ida-Virumaa riiklik tööhõiveprogramm, mille üks osa on näiteks eesti keele õpetamine üldhariduskoolides, mida selle programmita poleks vist tehtudki. Ülimalt efektiivne on muidugi ka kolme nõustaja töökoha loomine 192 000 Ida-Virumaa elaniku kohta. Riigieelarvest heldekäeliselt eraldatud umbes 3,5 miljonit krooni on kindlasti faktor, mis muudab järsult situatsiooni regioonis, kus ametlikult on 22%-line tööpuudus ehk 21 000 töötut. Aga see selleks. Küsimus, millele palun vastata, on selline. Ida-Virumaa riiklikus tööhõiveprogrammis pole õigupoolest ühtegi sätet, mille sisuks oleks põlevkivitööstuses kasvava tööpuuduse likvideerimine.

Mihhail Stalnuhhin, palun lühemalt!

Kuidas sai see võimalikuks olukorras, kus oli ette teada, et tänavu ligi 500 kaevurit jääb tööta? Aitäh!

Härra minister, palun!

Härra juhataja! Lugupeetud küsija! Ida-Virumaa riiklik tööhõiveprogramm on valminud varasema eeltöö tulemusena ja seejärel valitsusele esitatud, kes selle heaks kiitis. Eeltöö algas juba 1999. aastal, mil eelmine valitsus eraldas selleks vahendid. Koostati sotsiaalplaan ja valmistati ette tööturupakt. Seejärel tegi uuringu ja esitas vastavad ettepanekud Maailmapanga missioon. Nendele dokumentidele tuginedes ongi valminud Ida-Virumaa riiklik tööhõiveprogramm, mille põhieesmärk säärasel kujul, nagu Vabariigi Valitsus selle heaks kiitis, oli juba rakendatavate meetmete koordineerimine kolme ministeeriumi -Majandusministeeriumi, Haridusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi - osavõtul. Olukorrast lähtuvalt on koostatud meetmete loetelu. Eesti Põlevkivi tööhõiveprobleemid moodustavad programmis ühe osa sellest, mida me Ida-Virumaal näeme mitte ainult põlevkivienergeetikas, vaid ka mujal, kus suurtööstusel on tellijad kadunud. Sellest tulenevalt on programmi eesmärk käsitleda küsimusi üldisemalt. Samal ajal on põlevkivienergeetikas toimuvate muudatustega kaasnevate tööhõiveprobleemide leevendamiseks välja töötatud mitmesugused sotsiaalsed meetmed nii AS-i Narva Elektrijaamad kui AS-i Eesti Põlevkivi jaoks. Eesti Põlevkivi on ette valmistanud ja esitab käesoleval nädalal oma nõukogule heakskiitmiseks sotsiaalplaani. Ida-Virumaa riiklikul tööhõiveprogrammil on põlevkivikaevurite sotsiaalprobleemide lahendamisel toetav roll. Aitäh!

Tänan! Mihhail Stalnuhhin täpsustab. Palun!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud härra minister! Vaevalt hakkab keegi vaidlustama väidet, et toetusi maksta ning katastroofiliselt suurenevast tööpuudusest tulenevaid sotsiaalseid probleeme, selliseid nagu narkomaania, kuritegevuse ja nakkushaiguste kiire kasv, lahendada on palju raskem, kui loobuda ettevõtete, kõnealusel juhul kaevanduste sulgemisest. Kuidas te kommenteerite ideed kuulutada Ida-Virumaal mõneks aastaks välja ettevõtete sulgemise moratoorium?

Aitäh! Kui silmas peetakse põlevkivienergeetika restruktureerimise ja ettevõtete majanduslikele alustele viimise peatamist, siis minu arvates ei annaks selline tegevus positiivseid tulemusi tööhõive seisukohalt, sest kõik teised ettevõtjad saaksid signaali, et Ida-Virumaal ei ole võimalik ettevõtlust arendada. Pigem takistaks see tööhõiveprobleemide lahendamist. Samal ajal tekitab see täiendava koormuse ettevõtjatele, kes kannavad selle üle tootjahinnale, mis tuleb nii või naa kinni maksta tarbijatel üle Eesti. Seetõttu ei pea ma otstarbekaks säärast lähenemisviisi toetada.

Tänan! Mihhail Stalnuhhin, teine täpsustav küsimus, palun!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud härra minister! Kaevurid palusid küsida teie käest, miks te ei tulnud hiljuti Jõhvis toimunud kaevurite miitingule, kuhu teid kutsuti ning kus teil oleks olnud suurepärane võimalus Ida-Virumaa riikliku tööhõiveprogrammiga inimesi rahustada, seletades neile, kuidas selle programmi elluviimisega tekib neil võimalus oma peresid toita pärast seda, kui kaevandused suletakse.

Aitäh! Ministri ajakava ei võimalda lühiaegse etteteatamise järel oma plaane muuta. Pärast seda miitingut olen ma kohtunud Eesti Põlevkivi juhtkonnaga, täpsemalt öeldes juhatuse esimehe Mati Jostoviga, samuti põlevkivitootjate ametiühinguliidri Maido Aguri ja Ahtme kaevanduse ametiühingujuhiga. Me oleme neid küsimusi arutanud üsna konstruktiivses vaimus. Minu arvates me leiame olukorrale lahenduse lähtuvalt nii Ida-Virumaa riiklikust tööhõiveprogrammist kui ka nendest meetmetest, mida kavatseb rakendada Eesti Põlevkivi. Esialgu on vaja leida lahendusi, mis leevendavad olukorda, ja pärast juba pikemaajaliste meetmete rakendamisega jõuda selleni, et nii kaevurid kui muude elukutsetega inimesed, kelle hulgas Ida-Virumaal on töötuid märksa rohkem, leiavad endale jõukohase töö.

Tänan, härra minister! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Järgmine küsimus on kolleeg Mai Treialilt haridusminister Tõnis Lukasele. Palun!

Härra juhataja! Lugupeetud haridusminister! Päris pikka aega peeti läbirääkimisi Haridusministeeriumi ja ülikoolide vahel koolitustellimuse küsimuses ja alles aprilli keskel, seega kahjuks küll väga hilja, lepingud ülikoolidega sõlmiti. Nende kohaselt pääseb tänavu algaval õppeaastal riigi kulul ülikooli 500 noort vähem, kui pääses eelmisel aastal. 27. aprillil oli Riigikogu teabepäev Palamusel. Gümnaasiumiõpilased tundsid riigikogulastega kohtudes sügavat muret riikliku koolitustellimuse vähenemise pärast. Minu küsimus on: millistest analüüsidest või prognoosidest lähtus Haridusministeerium omapoolse koolitustellimuse esitamisel või oli see lihtsalt poliitiline otsustus, mis analüüsidele ei tuginenudki? Aitäh!

Härra minister, palun!

Lugupeetud juhataja! Hea küsija! Nendest põhimõtetest, mille järgi või põhjal on riiklik koolitustellimus esitatud, on peamine see, et riigi poolt kinnimakstud üliõpilaskohad peavad jääma. See on selge otsustus ja sellest tulenevad ka järgmised otsustused. Kolm aastat on riikliku koolitustellimuse lepingud sõlmitud nii, et riik on ise tellimuse kujundanud. Selleks on kokku kutsutud spetsiaalsed komisjonid ja asi põhjalikult läbi analüüsitud. Kunagi ei ole tellimust alla kirjutatud nii vara kui tänavu. Me oleme ülikoolidega kokku leppinud, et järgmist tellimust katsume tulevaks aastaks kujundada - niipalju kui see ülikoolidel võimalik on - juba käesoleva aasta numbri sees. Nii et aasta lõpuks on Haridusministeerium valmis tellimust esitama ja siis ülikoolid ütlevad, kas see neile sobib või mitte. Sellel aastal on kõrgematesse õppeasutustesse tellitud 5648 diplomi- või bakalaureuseõppe kohta. Kui arvestada, et kokku on ligikaudu 9000 gümnaasiumilõpetajat, siis võib öelda, et 100 gümnaasiumilõpetaja kohta on kõrgkoolides umbes 63 riiklikult finantseeritud õppekohta. Kunagi ei ole neid Eestis olnud nii palju. Lisaks sellele on muidugi vanemate aastakäikude jaoks tellitud ka magistri- ja doktoriprogramme. Aitäh!

Tänan! Mai Treial, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Kuid ikkagi on nii, et kinnimakstud kohtade arv väheneb, ehkki te ütlete, et need kohad peavad jääma. Mina julgen küll väita, et tegelikult siseneb meie hariduspõllule just tasuline haridus. Härra minister, kas te näete tasulises hariduses ohtu meie riigi rikkusele, milleks on meie haritud inimene? See rikkus hakkab jõudsalt vähenema ja töötute read võivad seetõttu veelgi pikeneda. Ei jätku ju raha, et paljudel õppimist võimaldada.

Aitäh, lugupeetud küsija! Ülikooliharidus on tõepoolest meie noorte hulgas prestiižsem kui näiteks rakenduskõrgkoolides ja kutseõppeasutustes omandatav haridus või seal pakutav kutsehariduslik õpe. Akadeemilistes ülikoolides on sel aastal riikliku koolitustellimuse alusel täidetavate üliõpilaskohtade arv tõesti vähenenud. Aga ma ütlen veel kord: kunagi ei ole kõrgharidussüsteemis riiklikel üliõpilaskohtadel õppinud üldkokkuvõttes nii palju üliõpilasi, kui hakkab õppima tänavuse tellimuse alusel. Mõistagi on paljudel noortel mure, mis saab edasi. Loomulikult teeb tänavugi üks osa noortest panuse tasulisele kõrgharidusele. Meie alternatiivpakkumine on nüüd selline, et kõik gümnaasiumilõpetajad ei pea minema akadeemilisse ülikooli. Rõhutan veel kord: riik on sel aastal kõrgemates õppeasutustes avanud kokku 5648 eri tüüpi üliõpilaskohta 9000 gümnaasiumilõpetajale, seega on suhe 63 : 100. Kõik ei pea minema ülikoolidesse. Tegelikult pakume gümnaasiumilõpetajatele tuhandeid õppekohti ka kutsekoolides, mis on samuti tasuta. Aga kui inimesed tahavad oma hariduse eest ise maksta, võivad nad seda teha. See on demokraatlikule ühiskonnale kohane. Riik ei ole sugugi huvitatud sellest, et hakata massiliselt tellimust vähendama. Riik tellib palju üliõpilaskohti.

Tänan! Kohapeal registreeritud küsimus Elmar Truult. Palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! 26. jaanuaril teatavasti toimus kultuurikomisjonis kõrghariduse arengu küsimustes arutelu. Mõttevahetus puudutas küll peamiselt kõrgharidusstandardeid ja kõrgkoolide võrgu korrastamist, kuid palju oli juttu ka riiklikust koolitustellimusest. Tehti ettepanek töötada koos ülikoolidega välja spetsialistide vajaduse prognoos ja ühtsed metoodilised alused ametkondadele, samuti koolitustellimuse alused. Kas Haridusministeeriumis on välja töötatud mingisugused õpetajate vajaduse prognoosimise alused? Õpilaste arv ju teatavasti kahaneb ja seetõttu toimuvad teatud muudatused ka õpetajate arvus. Kuidas sellega on?

Lugupeetud juhataja! Austatud küsija! Jah, loomulikult on Haridusministeeriumis õpetajate vajaduse prognoos olemas. Võin öelda, et koolitustellimuse prognoosi mõttes on see ehk kõige rohkem läbi analüüsitud valdkond, sest Haridusministeerium peab sellega ise tegelema. Haridusministeerium ei saa prognoosida täpselt tööhõivet haridussüsteemist väljapoole jäävates majandusvaldkondades, kui firmadel endil ei ole arengukavasid. Aga õpetajate puhul on meil prognoosi lihtsam teha ja see on olemas. Prognoosi tegemisel on lisaks haridusametnikele kaasa löönud ülikoolide esindajad, sealhulgas Pedagoogikaülikoolist, Tartu Ülikoolist ja õpetajate kutseliitudest.

Aitäh! Kolleegid, mul on ettepanek lõpetada käsitlus Mai Treiali teise täpsustava küsimusega.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Te väitsite minu eelmisele küsimusele vastates, et kes hariduse eest tahab maksta, las maksab. Tõepoolest, ega minul ka selle vastu midagi ole. Kuid me mõlemad teame, et meie ühiskonnas on väga suur varanduslik kihistumine. Mina küll olen seda meelt, et ükski õpihimuline noor ei tohiks haridusest eemale jääda seetõttu, et tal lihtsalt ei ole raha. Kas Vabariigi Valitsus ikka on mõelnud sellele, kuidas reguleerida tasuliste õppekohtade arvu, mille osa on praegu juba küllaltki suur, kuskil 45%, Tartu Ülikoolis isegi suurem, ja seega anda teatud kaalu riigitellimuskohtadele?

Aitäh, lugupeetud küsija! Kordan: mitte kunagi ei ole Eestis riiklikult rahastatavatel üliõpilaskohtadel õppinud nii palju üliõpilasi, kui hakkab õppima uuel õppeaastal. Mida Haridusministeerium hetkel teha saab, on see, et ka rakenduskõrgkoolide ja kõrghariduslike õppekavadega kutseõppekeskuste prestiiži ning taset tõsta, teha selgitustööd, et noored läheksid ka sinna. Lahendus ei ole ju selles, et tunnistada prestiižseteks ainult akadeemilised ülikoolid ja kindlustada seal kohad sajale protsendile gümnaasiumilõpetajatele. Nad kukuvad sealt välja. Akadeemilistes ülikoolides on väljalangevuse protsent väga suur. Massilisest vastuvõtust ei ole olnud nii palju kasu, kui arvatakse. On vaja tugevat rakenduslikku kõrgharidust ja see tuleb üles ehitada, suunata noori rakenduslikesse kõrgkoolidesse ja kutseõppekeskustesse tugevatele erialadele. Seda me saame teha. Kordan: sel aastal avatakse 5648 diplomi- või bakalaureuseõppe kohta. Seda ei ole vähe.

Suur tänu, härra minister! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Järgmine küsimus tuleb kolleeg Urmas Lahelt kultuuriminister Signe Kivile. Palun!

Härra juhataja! Lugupeetud minister! Eelmisel aastal otsustas Vabariigi Valitsus rahva sümboli Palmse mõisa Keskkonnaministeeriumilt üle anda Kultuuriministeeriumile. Loodan, et praeguseks on Kultuuriministeerium Palmse mõisa kohta välja töötanud konkreetse tegevuskava, mis võimaldab mõisakompleksil edasi arendada. Esitasin koos kolleegidega Riigikogust seaduseelnõu, mille kohaselt tulnuks mõisakompleksile eraldada riigieelarvest raha järgmiseks neljaks aastaks. Kultuuriministeerium kui valitsuse esindaja aga lükkas rahastamiseelnõu tagasi. Lugupeetud minister, palun selgitage Riigikogule ja Eesti rahvale, kuidas teie juhitav ministeerium rahastab Palmse mõisat järgnevatel aastatel. Aitäh!

Proua minister, palun!

Härra Riigikogu esimees! Austatud küsija! Lubage teid kõigepealt tänada selle küsimuse eest, mis võimaldab mul tutvustada neid konkreetseid samme, mida Kultuuriministeerium on kavandanud seoses Palmse mõisa ülevõtmisega oma haldusalasse. Jah, me vastasime lugupeetud Riigikogu liikmete arupärimisele, samuti nende ettepanekule mõnes mõttes eitavalt, esitades Vabariigi Valitsusele omapoolse nägemuse. Tegelikult me toetame Riigikogu liikmete huvi Palmse mõisakompleksi vastu ja leiame, et igasuguste lisainvesteerimisvõimaluste otsimine on teretulnud. Kuid Kultuuriministeerium ei saa nõus olla sellega, et need investeeringuid tehakse iga-aastaste kultuuriobjektidele mõeldud investeeringute arvel. Me oleme astumas konkreetseid samme Palmse mõisa ülevõtmiseks. Käsil on sihtasutuse Virumaa Muuseumid alusdokumentatsiooni koostamine koostöös Lääne-Viru Maavalitsusega. Me oleme ühitamas kahele objektile - Palmse mõisale ja Rakvere Muuseumile - suunatud aktiivsust. Need mõlemad vajavad investeeringuid. Sihtasutuse moodustamisega me saame ühelt poolt raha kokku hoida ja teiselt poolt jõulisemalt edasi minna. Aitäh!

Tänan! Urmas Laht täpsustab. Palun!

Suur tänu, härra juhataja! Lugupeetud minister! Lubage teiega mitte nõus olla. Mõisakompleksi renoveerimiseks ja edaspidiseks haldamiseks on vaja küllaltki palju rahalisi vahendeid, mida ei ole ka sihtasutusel Virumaa Muuseumid. Palun öelge, mismoodi ikkagi kavatsetakse Palmse mõisat rahastada. Sihtasutuse tegemine ei tähenda ju veel, et sinna raha peale tuleb. Kuidas kavandab rahastamist Vabariigi Valitsus?

Suur aitäh täpsustava küsimuse eest! Minu esimese vastuse mõte ei olnud selles, et sihtasutus kuidagi vähendaks rahalisi vajadusi, vaid oli selles, et kahe aktiivsuse kokkupanek annab siiski parema terviku. Olgu siis öeldud, nagu teile on kindlasti ka teada, et juba käesoleva aasta eelarves on Palmse mõisale Kultuuriministeeriumi real ette nähtud poolteist miljonit krooni. Samas on Rakvere Muuseumi käesoleva aasta eelarve rohkem kui poolteist miljonit krooni. Me planeerime Palmse mõisa arengut täpselt samamoodi nagu kogu kultuuriala arengut, st vastavalt prioriteetidele, nähes ette iga-aastasi eraldisi vähemalt kahe miljoni krooni ulatuses.

Tänan! Urmas Laht, teine täpsustav küsimus, palun!

Suur tänu, härra juhataja! Lugupeetud minister! Kas te tagantjärele leiate, et valitsuse samm võtta Palmse mõis ära Keskkonnaministeeriumi haldusalast, kus oleks mõisakompleksi haldamiseks olnud võimalik kaasata Euroopa Liidu raha, oli õige? Või on teil praegu kõhklusi ja te kavatsete Kultuuriministeeriumi poolt teha ettepaneku anda mõis tagasi Keskkonnaministeeriumi haldusalasse?

Suur aitäh! Ei, ma võin kindlalt väita, et see samm oli põhimõtteliselt õige. Meile tundus - ütlen seda juba kolmandat korda -, et me saame ühendada mitmed huvid. Tahaksin teile julgustuseks ja kinnituseks veel öelda, et Kultuuriministeerium tõepoolest toetab igati Riigikogu liikmete huvi ja muret Palmse mõisa suhtes. Ühtaegu me arvame, et Riigikogu liikmetel on võimalik eelarve menetlemise käigus ühekordselt suurendada ühe või teise objekti eelarvet.

Tänan! Kohapeal registreeritud küsimus Enn Tartolt. Usun, et teema jätkub.

Aitäh, härra istungi juhataja! Austatud proua minister! Nagu te teate, kuulus arvestatav osa Palmse mõisakompleksist enne Teist maailmasõda Kaitseliidule. Vastavalt praegu kehtivatele seadustele tuleks need varad tagastada. Kaitseliit on omalt poolt valmis väga mõistvalt suhtuma üleriiklikesse huvidesse, kui tõesti see arvestatav osa mõisakompleksist tagastatakse. Kas teie olete oma tulevikuplaanides arvestanud Kaitseliiduga koostöö tegemise võimalust?

Suur aitäh! Kõigepealt pean ütlema, et Lääne-Viru maavanem informeeris mind selles küsimuses meie esimesel Palmse mõisa teemalisel kohtumisel. Meie viimasel kohtumisel vähem kui nädal aega tagasi sain ma kinnituse, et selles mõttes probleemi ei ole, suudetakse leida mõistlik kompromiss. Konkreetselt teie küsimusele vastan nii: Kultuuriministeerium ja kultuuriminister on alati valmis tegema koostööd kõigi osapooltega.

Tänan! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Kolleeg Tõnu Kaubal on küsimus haridusminister Tõnis Lukasele.

Härra esimees! Lugupeetud härra minister! Minu küsimus on riigieksamite korralduse ja selle muutmise kohta. Iga aasta teevad riigieksameid tuhanded noored ja nende eksamite edukust jälgivad mitte ainult nad ise, vaid ka nende perekonnaliikmed, sõbrad jne. Seega kokku puudutab eksamite korraldus või selle muutmine kindlasti vähemalt 100 000 inimest. Mina esitan oma küsimuse, lähtudes murest, et riigieksamite korralduses on varasemate aastatega võrreldes jälle tehtud mõningaid muudatusi. Palun andke meile teada, millised on käesoleval aastal eksamitega seonduvad muudatused, mida on praeguseks otsustatud teha ja milliseid otsuseid tuleb veel lähiajal, s.o kuni eksamiperioodi lõpuni.

Härra minister, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud küsija! Suurematest muudatustest rõhutaksin ma võib-olla seda, et emakeeleeksami hindamine on läinud sajapunktisüsteemi peale. Kui te peate silmas korralduslikke muudatusi, siis puudutavad need mõningal määral apellatsioonide läbivaatamise tempot. Mingisuguseid peadpööritavaid korralduslikke muudatusi, mis puudutaksid eksamisooritajat, ei oska ma hetkel nimetada. Kui te mõne konkreetse muudatuse kohta küsite, siis ma võin öelda, milline on selle mõju. Mis puudutab Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse tööd, siis seal on tõepoolest sisemisi muudatusi. Lähtutud on ikka sellest, et eksamiküsimused oleksid paremini turvatud ja probleeme oleks vähem. Kas te saaksite täpsustada, milliseid muudatusi te silmas peate?

Aitäh! Tõnu, Kauba, palun!

Aitäh! Ma täpsustan ühte tahku, kuigi te mõnele juba viitasite. Üks neist on seotud turvalisusega, aga ma täpsustan hiljutise kirjandieksamiga seonduvaid küsimusi. Noorte inimeste muresid kuulates olen ma asjast aru saanud nii, et kui varem on teemasid käsitletud väga konkreetselt, seonduvalt kirjandusteose autoriga, siis käesoleval aastal on ebaselge, kas näiteks kirjanike tsitaate tuleb käsitada kui kirjanike tsitaate või kui üldisi mõisteid, mida ei pruugi alati kirjaniku teose kaudu iseloomustada? Kas minu küsimus oli mõistetav?

Aitäh! Kui me, härra Kauba, kunagi raamatuid kirjutama hakkame, siis oleme kahtlemata huvitatud, et meid tsiteeritaks. Kui meid tsiteeritakse täpselt, siis peaks olema kirjas ka meie nimi. Sellest lähtub praegune hindamisjuhend ja lähtus seninegi.

Tänan! Tõnu Kauba, teine täpsustav küsimus, palun!

Ma täpsustan oma küsimust. Nähtavasti ei olnud see piisavalt selgelt esitatud. Varasematel aastatel on kirjanike nimedega seonduvad eksamiteemad olnud kindlasti kirjanduslikud. Sellel aastal on mitmetes koolides esitatud seisukohti, et konkreetse kirjaniku nimega seonduva teema puhul ei pea sellest kirjanikust tingimata kirjutama. Siit tuleneb paljude kirjandikirjutajate mure, kuidas nüüd kirjandeid hinnatakse, millest hindajad lähtuvad. Kui ühtedes koolides on räägitud sellest, et tegelikult ei pea mingi kirjaniku teosega seotud teema puhul kirjanikust rääkima, teistes koolides aga seda öeldud ei ole, siis millisele seisukohale lõppkokkuvõttes asutakse?

Aitäh, lugupeetud küsija! Kirjandikirjutamine on loominguline tegevus. Tõepoolest on eri koolide õpetajatel välja kujunenud erinevad trafaretid, kuidas õpilastele asja tehnilist külge avatakse, milliseid soovitusi jagatakse ja kuidas hinnatakse seda, kui hästi on kirjutatud konkreetse autori või konkreetse teose kohta käiv kirjand. Samas võib maksimaalsed pallid saada ka nii, et kuigi teost on vähe käsitletud, on teemat laiemalt, loovalt arendatud. See, mida konkreetselt hinnatakse, on loomelisus, keeleoskus, teema täpne püstitus. Kirjandi puhul ei ole kunagi olnud niimoodi, et hindajal on teemast oma ettekujutus, millest lähtuvalt ta hindamisel seisukoha võtab. Kirjandikirjutaja märgib sissejuhatuses ise ära, kuidas ta teemat käsitleb ja mida õigeks peab. Kui see kirjandis täpselt kajastub, siis on kõik suurepärane. Oma arvamust selle kohta, milline praegu hindamisjuhend konkreetselt on, ei saa ma anda, sest hindamine käib. Tähendab, ma kirjutaksin hindajatele midagi konkreetset ette. Lähtume ikka sellest, et kõik õpetajad on saanud juhendist õigesti aru. Sisulisi muudatusi ei ole selles tehtud. Kui siin segadusi tekibki, siis lahendab need apellatsioonikomisjon.

Tänan! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Kolleeg Harri Õunapuul on küsimus majandusminister Mihkel Pärnojale. Palun!

Härra esimees! Lugupeetud majandusminister! Mõni aeg tagasi võeti valitsuses vastu Ida-Virumaa riiklik tööhõiveprogramm. Kui seda kommenteeriti, siis tundus, et selle järgi leiab Ida-Virumaal lahenduse palju probleeme. Eelmisel nädalal oli minul pressi vahendusel üllatav teada saada, et te nõudsite programmi vastuvõtmise ajaks Eesti Põlevkivi juhatuse esimehelt sotsiaalplaani oma ettevõtte kohta. Praeguseks on valdavas enamikus ettevõtetes ja asutustes kollektiivlepingud töötajatega sõlmitud. Üldjuhul sisaldab see leping alati sotsiaalpoole kohta eraldi plaani. Milline oli teie eesmärk Eesti Põlevkivi juhatuselt sotsiaalplaani nõudes? Aitäh!

Härra minister, palun!

Aitäh! Austatud küsija! Kollektiivleping sõlmitakse tööandja ja töövõtjate esindajate vahel, lähtudes Eestis kehtivatest seadustest. Kui ettevõttes või selle sektoris on teoksil restruktureerimine, siis kollektiivleping ilmselt ei lahenda kõiki sotsiaalseid probleeme, mis restruktureerimisprotsessis ilmnevad. Teatavasti on praegu põlevkivienergeetikas selle efektiivsuse ja konkurentsivõime tõstmiseks käsil ümberkorraldused ja need jätkuvad tulevikuski. See kutsub esile vajaduse tagada töökohtade vähenemise tõttu tööta jäänud inimestele konkurentsivõime tööturul, et nad saaksid konkureerida ka teistes sektorites vabanevatele või tekkivatele töökohtadele. Neile, kes juba on pensionieas, tuleb tagada võimalus soovi korral pensionile minna. Niisugused kaks ülesannet on Eesti Põlevkivil, sest restruktureerimisprotsessis väheneb seal oluliselt töökohtade arv. Eesti Põlevkivi sotsiaalplaan peab sisaldama meetmeid, mida seal kavandatakse rakendada oma vahenditega. Samuti on sotsiaalplaanis vaja ära märkida, mida Eesti Põlevkivi vajab väljastpoolt kas riigipoolse toena või mingite muude projektidena. Eesti Põlevkivi ei ole võimeline kogu sotsiaalküsimuste paketti iseseisvalt lahendama, aga suurt osa sellest küll.

Tänan! Harri Õunapuu, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Kui me vaatame äriseadustikku - see mind küsima ajendaski -, siis näeme, et omaniku esindaja suhtleb ettevõttega nõukogu kaudu. Üldjuhul on nii ja see on Eestiski kujunenud normaalseks, heaks tavaks. Käesoleval juhul läksite te ettevõtte nõukogust mööda ja tegite korralduse otse juhatusele. Kas on mingisugune probleem nõukogu töös, et sellest pidi mööda minema?

Aitäh! Peale äriseadustiku reguleerib riigi omandis või riigi osalusega ettevõtete puhul üldkoosoleku või aktsionäri õigusi ka riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seadus, mille sätted äriseadustiku omadest mõnevõrra erinevad. Ajakirjanduses väidetu, et ma nõudsin ettevõtte juhatuse esimehelt sotsiaalplaani esitamist nõukogule, on, võiks öelda, ajakirjanduslik liialdus. Ma kohtusin juhatuse esimehe Mati Jostoviga möödunud nädala reedel Tallinnas. Me arutasime tekkinud olukorda. Mati Jostov ise ütles, et neil on sotsiaalplaan ettevalmistamisel, ja ma avaldasin soovi, et see esitataks nõukogule heakskiitmiseks selle korralisel koosolekul, mis pidi toimuma sama nädala reedel Jõhvis. Põhjuseks, miks ma pidasin selliselt toimimist soovitavaks, on loomulikult see, et Eesti Põlevkivi sotsiaalprobleemid on muutunud üsna teravaks ja kaevurid ootavad lahendusi. Sotsiaalplaan, kui see nõukogus heaks kiidetakse, annab teatud kindluse ja aluse edasiminekuks, teiste meetmete otsimiseks. Nii et mingit otsekorralduse andmist üle nõukogu pea ei ole toimunud. Eesti Põlevkivi nõukogul on jätkuvalt olemas talle seaduste alusel antud kohustused ja loomulikult ka sellele vastavad õigused.

Tänan! Endel Paap, kohapeal registreeritud küsimus, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Andke andeks, mul on hääl natuke ära. Miks ei nõudnud minister sotsiaalplaani kaks aastat tagasi, kui esitati uus arenguplaan, kus oli näha, et lähemal ajal suletakse peaaegu kõik kaevandused? Miks nüüd äkki oli vaja nõuda sotsiaalplaani?

Aitäh! Kaks aastat tagasi ei olnud olukord Eesti Põlevkivis selline, nagu on praegu. Samuti ei olnud siis selge, milline on Eesti Põlevkivi areng. Põlevkivienergeetika restruktureerimise kava esialgsel kujul, mitte läbikirjutatud kavana, oli valitsus vastu võtnud 1998. aastal ja protsess ei olnud veel selle kava alusel käivitatud. Möödunud aastal, kui kirjutati alla AS-i Narva Elektrijaamad 49% aktsiate võõrandamise lepingute põhitingimuste kokkulepe, oli juba selge, millises suunas ja millisel määral toimuvad arengud Eesti Põlevkivis, ja sellest lähtuvalt oli ka teada, kui palju ja millise aja jooksul töökohti vabaneb. Eesti Põlevkivi asus välja töötama meetmeid probleemide lahendamiseks. Neist üks olulisemaid oli see, et siiamaani oli rakendatud nn firmapensioni. Peale selle valmistati ette kava, mis annab Eesti Põlevkivist töökohtade kadumise tõttu lahkuvatele isikutele võimaluse leida tööd mujal, ehk teisisõnu, otsustati eraldada teatud summasid ümberõppeks. Restruktureerimise käigus moodustati ka uusi ettevõtteid. Nii et töökohtade arvu vähenemine Eesti Põlevkivis ei saa ainsana olla probleemi sügava analüüsi aluseks. Tuleb arvestada ka juurde tekkinud töökohti. Praeguseks on olemas piisav informatsioon, mille põhjal formuleerida konkreetne sotsiaalplaan. Käesoleva nädala lõpus seda tehaksegi.

Tänan, härra minister! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Järgmine küsimus tuleb kolleeg Anti Liivilt haridusminister Tõnis Lukasele. Palun!

Härra juhataja! Lugupeetud härra haridusminister! Ajakirjanduse andmeil on mitmed põhikooliõpilased, kes süstivad endale veresoonde heroiini või muud narkootikumi, juba nakatunud HI-viirusega. On aja küsimus, millal nad surevad aidsi. Ajakirjanduse kaudu teame sedagi, milliseid spetsiifilisi vahendeid kasutatakse selle nakkuse leviku vähendamiseks põhikoolides. Riik hoolitseb tõepoolest selle eest, et põhikooliõpilased saaksid endale paremini heroiini veresoonde süstida, jagades nendele tasuta süstlaid. Kui jätta kõrvale narkomaania ja HI-viiruse tõrje üldine teooria, siis milliseid spetsiifilisi võtteid peale süstalde jagamise on põhikoolides kasutatud, et piirata seal HI-viiruse levikut? Aja kokkuhoiu mõttes võiksite need lihtsalt loetleda.

Aitäh! Härra minister, palun!

Austatud esimees! Lugupeetud küsija! Professionaalina te muidugi oskaksite neid konkreetseid meetmeid paremini loetleda kui mina. Aga ma vastan teile niimoodi. Meetmed on välja töötatud koos aidsi ennetuskeskusega, kellega Haridusministeeriumil on ühine programm ning kellega peetakse veel täiendavaid läbirääkimisi meetmetepaketi üle seoses ühe konkreetse probleemiga Puiatu koolis, millest te ilmselt olete kuulnud. Erikoolides on toimunud kõigi õpilaste ja õpetajate lisainstrueerimised. Eelmise ja käesoleva aasta jooksul on täiendavalt instrueeritud kõiki terviseõpetajaid, kes töötavad eri piirkondades. Nii et spetsialistid instrueerivad inimesi ja taotlevad ka vastavaid vahendeid. Kõiki neid vahendeid Haridusministeeriumi käsutuses ei ole. Aitäh!

Tänan! Anti Liiv täpsustab.

Aitäh selle vastuse eest! 19. ja 20. sajandil tappis paljusid geeniusi kogu maailmas süüfilis, 21. sajandil ilmselt teeb seda aids. Et põhikooliõpilase haigestumine aidsi või süüfilisse on ilmselt sama tähelepanuväärne sündmus kui näiteks Haridusministeeriumi kolimine Tallinnast Tartusse, siis tõenäoliselt kantakse sellest ministrile paugupealt ette. Minu teine küsimus on: kui palju härra ministrile on praegu teada HI-viirusega nakatunud, st aidsi surevaid, ja süüfilisehaigeid põhikooliõpilasi. Kui võimalik, siis palun öelda võrdlevalt, kui palju õpetajaid on süüfilisse haigestunud ja kui palju neist on HIV-positiivsed. Kui vastus on eitav, siis kas on kindel, et neid ei ole?

Aitäh! Nagu ma ütlesin, põhikooliõpilaste hulgas on konkreetseid nakatumisjuhtumeid. Üks konkreetne juhtum on seotud Puiatuga. Kui te küsite minult numbreid, siis te peate mul lubama vastus koostada ja see teile saata. Ega te ometi arva, et mul need numbrid täpselt peas on. Aga me toimime nii. Kui sellised juhtumid ilmsiks tulevad, konsulteerime aidsi ennetuskeskusega ja tegutseme koos temaga. Informatsioon, mis meil on, saadetakse teile kirjalikult.

Tänan! Arstide küsimused jätkuvad. Tõnu Kauba, palun!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Te ilmselt olete kuulnud, et Eestis on aidsiepideemia, mis on kestnud juba üle poole aasta. Ilmselt on tehtud selle tõrjeks mitmesuguseid kulutusi. Praegu räägime põhikoolides vastavate inimeste väljaõpetamisest jne. Kas te võiksite öelda, kui suured need kulutused on? Kuna epideemia endiselt laieneb, siis mis teie arvates on nende kulutuste planeerimisel valesti tehtud?

Aitäh küsimuse eest! Et HI-viirus levib kooli mujalt, siis ei ole need küsimused ainult Haridusministeeriumi pärusmaa. Meie ülesanded on õpetajate täiendav koolitamine ja nende pidev instrueerimine, millega me ka tegeleme. Mis puudutab vahendite muretsemist ja ravi korraldamist, sealhulgas preventiivsete võtete kasutamist ning täiendavat testimist, siis need on tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi ülesanded. Nii et kui me räägime kulutustest, siis need kulutused, mida konkreetselt teeb haridussüsteem, on seotud tervisekaitseõpetajate ja üldse õpetajate koolitamisega, seminaride korraldamisega jne. Haridussüsteemi finantseerida on tervisekaitsetunnid koolides, samuti erikoolides võetavad meetmed. Muud lahendused leitakse Haridusministeeriumi koostöös teiste institutsioonidega.

Tänan! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Kolleeg Koit Pikarol on küsimus majandusminister Mihkel Pärnojale. Palun!

Härra esimees! Härra minister! Eestis müüdava ja kasutatava vedelkütuse kvaliteet on endiselt probleem, kuigi valitsus on mitmel tasemel ja korduvalt lubanud olukorda otsustavalt parandada. Oleme siin kolleegidega esitanud arupärimisi teile, härra peaminister, saatnud kirjalikke küsimusi ja infotunnis esitanud küsimusi, kuid sisuliselt ei ole olukord muutunud. Käesoleva aasta 22. jaanuaril Riigikogu ees esinedes te ütlesite, et Eesti oludes ei ole otstarbekas luua riiklikul tasemel naftasaaduste analüüsimise kesklaboratooriumi, see ülesanne pannakse Keskkonnaministeeriumi haldusalas olevale keskkonnalaboratooriumile. Mul on teile selline küsimus. Millised Vabariigi Valituse otsused teie vahetul osavõtul on vastu võetud või planeeritud keskkonnalaboratooriumi tehnilise baasi tugevdamiseks või edasiarendamiseks? Aitäh!

Härra minister, palun!

Härra esimees! Lugupeetud küsija! Keskkonnalaboratooriumi aparatuuri ja töötajate kasutamine kütuse kvaliteedi kontrolliks ja kütustega seonduvate muude parameetrite määramiseks on üks kontrollitegevuse edendamise võimalusi. Samal ajal pean ütlema, et kui säärane otsus vastu võetakse, mida seni veel valitsuse tasemel tehtud ei ole, siis nõuab see täiendavaid rahalisi vahendeid ja ka aega. Ajavahemik jaanuari lõpust kuni siiamaani on selleks ilmselgelt olnud ebapiisav. Mul ei ole praegu informatsiooni selle kohta, kas keskkonnaminister asjakohase Vabariigi Valitsuse otsuse vastuvõtmiseks ettevalmistusi teeb või ei tee. Samal ajal on laboratooriumi tehnilise baasi tugevdamiseks riigitoe saamise vastu huvi üles näidanud teisedki, sealhulgas Tallinna Tehnikaülikooli Põlevkiviinstituut, kellel teatud osa tehnoloogiast on juba olemas. Praegu on kvaliteedinõuete määramise ja kontrolli probleemid seotud mõne üksiku parameetriga. Ülejäänud parameetritega tegelevad laborid on seni oma tööga hakkama saanud. Nad on osalenud rahvusvahelistes võrdluskatsetes, mille kaudu on leidnud tõendamist asjaolu, et nii nende metoodika kui ka selle rakendamise usaldusväärsus on piisav. Kui selle küsimuse juurde tullakse Vabariigi Valitsuses, siis tõenäoliselt valitakse üks kahest võimalikust variandist: kütuse kvaliteeti hakkab kontrollima kas Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev keskkonnalaboratoorium või mõne teadusasutuse juures tegutsev laboratoorium, kes saaks kasutada vastavat aparatuuri muukski otstarbeks. Aitäh!

Tänan! Koit Pikarol on täpsustav küsimus. Palun!

Tänan, härra esimees! Härra majandusminister! Minu küsimus ei olnud seotud kõigi parameetrite kontrollimise vajalikkusega, vaid pidas silmas konkreetsete kvaliteeditingimuste täitmise puhul tekkivate vaidlusküsimuste lahendamist. Kas ma sain teist õigesti aru, et pärast seda, kui peaminister jaanuari lõpus kõnealuse asja lahendamiseks lubaduse andis, ei ole valitsuses sisuliselt midagi otsustatud ega mingeid eelarvelisi vahendeid eraldatud? Rõhutan veel kord mõtet: olen koos kolleegidega seisukohal, et vedelkütuse kvaliteet on vahetult teie ministeeriumi haldusala küsimus.

Aitäh! Jah, Majandusministeeriumi valitsemisala institutsioonide üks kohustusi on tegelda mootorikütuse nende kvaliteediparameetrite määramise ja kontrolliga, mis on seotud selle kütuse sihtotstarbelise kasutamisega. On terve hulk teisi parameetreid, mis on seotud kütuse võltsimisega ja kuuluvad n-ö aktsiisipettuste valdkonda. Aktsiisiküsimused on Rahandusministeeriumi pädevuses. Aga nüüd tagasi selle juurde, mis on Majandusministeeriumi pädevuses. Lähtudes sellest, mida ma ütlesin oma vastuses esimesele küsimusele, ei ole praegu alust tulla sellisele järeldusele, et Eestis ei ole võimalik objektiivselt määrata kütuse parameetreid ja nende vastavust kvaliteedinõuetele. Kui asutatakse uus riiklik labor, mida finantseerib riik, siis peab see vastama akrediteeritud laboritele esitatavatele nõuetele ja osalema rahvusvahelistes võrdluskatsetes. Alles pärast seda muutub ta üheks kvaliteedi parameetreid määravaks laboriks teiste hulgas. Kas niisuguse labori abil on võimalik lahendada vaidlusküsimusi või mitte - see on omaette küsimus. Alati on võimalik võtta paralleelproove ja lasta neid analüüsida sõltumatutel laboritel väljaspool Eestit. See küll maksab üsna palju, kuid niisuguste pisteliste kontrollanalüüside tegemise võimalus on olemas. Kvaliteedinõuete määramist puudutavad otsused on ettevalmistamisel nii Majandusministeeriumis kui ka valitsuse tasandil. Mul ei ole hetkel käepärast täpsemat informatsiooni, mida ma saaksin teile teatavaks teha. Kui selline informatsioon on identifitseeritav, edastan ma selle kirjalikult.

Tänan! Koit Pikaro jätkab. Palun!

Tänan, härra esimees! Härra Pärnoja! Nüüd mul on palju lihtsam küsimus. Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Leevi Mölder saatis teie kirja peale Majandusministeeriumile eksperdiarvamuse konkreetsete tehniliste parameetrite mõju või mittemõju kohta. Kirja, millele härra professor lihtsalt oma korralikkusest tulenevalt kirjutas peale sõna "konfidentsiaalne", tunnistas Majandusministeerium riigisaladuseks. Minu küsimus on: millise riigisaladuse seaduse paragrahvi järgi on see avalik kiri riigisaladus?

Aitäh! Tegemist ei ole avaliku kirjaga. Seda esiteks. Majandusministeerium tellis eksperdiarvamuse ühes spetsiifilises küsimuses, mis puudutab mitmesuguseid kütuse võltsimisega seotud võimalusi. Konfidentsiaalseks kuulutas ekspert oma arvamuse põhjusel, et selle avalikuks tegemine oleks tähendanud kõigi teavitamist, millisel moel on võimalik kütuseid võltsida. Seda laadi tegevust ei saa mitte kuidagi pidada otstarbekohaseks. Veelgi enam, sellise informatsiooni avalikustamist riigiorgani poolt võib tõlgendada kütuse võltsimise toetamise või isegi soodustamisena. Majandusministeeriumil ei ole õigust kuulutada kõnealust kirja riigisaladuseks ja ta ei olegi seda teinud, vaid on lugenud kirja sisu ametkonnasiseseks informatsiooniks, mida ei avalikustata, sealhulgas ka mitte avaliku teabe seaduse alusel. Seetõttu peaks olema arusaadav, miks kirja ei ole avalikustatud. Samuti peaks olema selge kirja staatust puudutav korrektiiv, mille ma esitasin.

Tänan! Kolleegid, teen ettepaneku kuulata ära veel kohapeal registreeritud küsimus. Harri Õunapuu, palun!

Aitäh, härra esimees! Härra minister! Ligi aasta olen ma väitnud, et valitsuse tegevus kütuse kvaliteedi tagamisel ei ole olnud kuigi tulemuslik. Täna kinnitas seda taas kolleeg Georg Pelisaarega juhtunu. Ta pidi hommikul Põlvast Tallinna sõitma bussiga, sest pärast tankimist auto enam käima ei läinud. Minu küsimus on selline. Mitu protsenti kütuse jaemüügikohtadest te suudate aasta jooksul kontrollida?

Aitäh! 2000. aasta andmed näitavad, et tehti 281 kontrollimist. See arv sisaldab ka korduvkontrollimisi. Et käesolevast aastast on läbi alles kolmandik, siis loomulikult on kontrollimisi vähem olnud. Kuid tänavu on kontrollretkedega aktiivsemalt liitunud Energiaturu Inspektsioon. Üldse on välja antud ligi 500 kütuseturuluba, millest umbes 400 on siseturu müügiload. See annab mingi pildi, millised on tanklates müüdava kütuse kvaliteedi kontrollimise võimalused praeguste eelarveliste eraldiste raames. Korduvkontrollimised eri kütuseettevõtetele kuuluvates tanklates on näidanud, et põhilised probleemid on seotud väiksemate ettevõtjatega. Suuremates tanklakettides ei ole kordagi avastatud kütuse kvaliteedinõuete rikkumist, seal on kütus vastanud kehtestatud parameetritele. Niisiis, kui me räägime Eesti kütuseturust ettevõtjate osatähtsuse järgi ja arvestame, et nõudeid rikuvad väiksemad kütuseettevõtjad, siis haarab pidev kontroll muidugi väiksemat osa turust. Suuremate kütuseettevõtjate puhul tehakse pisteliste kontrollimistega kindlaks, kas nende tanklates on rikkumisi või mitte. Käesoleva aasta eelarve on vastu võetud ja kinnitatud. Järgmise aasta eelarvesse me taotleme kontrollimisteks raha juurde. Kütuseettevõtjad, kes vastutavad kvaliteedi eest, peavad tunda saama täiesti selget ja tugevat kontrolli.

Tänan! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Arvo Sirendilt tuleb küsimus haridusminister Tõnis Lukasele. Palun!

Härra esimees! Lugupeetud minister! Minu küsimus ei seostu riikliku saladuse ilmsiks tulekuga, sest niikuinii on teada, et Eestis on muude kriiside kõrval ka eetiline kriis. Arvestades kõike seda, mis puudutab rektorite vastuseid küsimustele, Toompea haridusseminari ning Tartu Ülikooli kuratooriumi seisukohti, samuti Eesti ajaloolist minevikku, küsin: kas Tartu Ülikoolis taastatakse eetika professuur? Kui jah, siis millal? Tänan!

Härra minister, palun!

Härra esimees! Lugupeetud küsija! Haridusministeerium annab koolituslube, samuti koolitustellimusi vastavalt erialade õppekavadele. Millest programm koos seisab, millised on õppekava osad ja mis aineid õpetatakse - see on ülikooli enda otsustada, nagu ka kõigi professuuride reaalne avamine. Praegu on tõepoolest kutsesobivusega seotud erialadel eetos niisugune mõiste, mida inimestele selgitatakse eriala õppekava sees. Tartu Ülikooli otsustada on, kas ta avab eraldi eetika professuuri või mitte. Aitäh!

Tänan! Arvo Sirendi, palun!

Tänan! Härra minister! Milline eetilise mõtlemise alusmudel on Haridusministeeriumis valitsev? Kas inimene sünnib loomult pahelisena või sellele kalduvana ja kas kasvatus peab seda tõkestama või asja halvemaks mineku võimalused välja rookima? Või sünnib inimene loomult heana ja ühiskond peab teda halva eest kaitsma? Või sünnib ta tabula rasa'na? Või määrab tema elu saatus või pärilikkus? Või on ta ise oma õnne sepp? Milline mudel teil Haridusministeeriumis valitseb, kui te kasvatust ja haridust planeerite?

Härra Sirendi! Teie, mina ja kõik meie kolleegid on sündinud headena.

Tänan! Arvo Sirendi, veel üks täpsustav küsimus, palun!

Tänan! Härra minister! Kui see eetika professuur luuakse, siis kus teie arvates oleks selle õige koht, kas usuteaduskonna, õigusteaduskonna, arstiteaduskonna, filosoofiateaduskonna või mõne muu teaduskonna juures?

Aitäh küsimuse eest! Selle otsustab Tartu Ülikooli nõukogu või mis tahes muu ülikooli nõukogu, kus seda professuuri avama hakatakse.

Meie infotund on lõppenud. Tänan proua ministrit ja härraseid ministreid vastuste ning kolleege küsimuste eest!

Lugupeetud kolleegid! Alustame täiskogu istungit. Juhatuse nimel olen valmis vastu võtma eelnõusid ja arupärimisi. Kolleegidel palun registreeruda! Vabariigi Valitsuse esindaja proua Ülle Aaskivi, palun!

Austatud esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus annab täna Riigikogu menetlusse kaks otsuse eelnõu. Esimene nendest on Riigikogu otsuse "Eesti kaitseväe üksuse kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas" eelnõu. Ettekandjaks on kaitseminister Jüri Luik. Teine on Riigikogu otsuse "Eesti kaitseväe üksuse suurendamine ja selle kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Kosovo rahutagamisjõudude tegevusalas" eelnõu. Ka selle kohta teeb ettekande kaitseminister Jüri Luik.

Tänan! Jätkavad kolleegid. Mai Treial, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Koos kolleeg Elmar Truuga annan Riigikogu menetlusse riikliku pensionikindlustuse seaduse § 18 lõike 3 täiendamise seaduse eelnõu. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 18 lõike 3 punktidega 1, 2 ja 3 on antud õigus arvata sooduskorras pensioniõigusliku staaži hulka rehabiliteeritud isiku õigusvastaselt represseerituna kinnipidamiskohas või asumisel või koonduslaagris oleku aeg. Lapsed, kes koos vanematega represseeriti, ei ole alati kantud represseeritute nimekirja või on nad loetud lihtsalt vanematega koos repressioonides kannatanuteks. Samuti on olnud juhtumeid, kus repressiivorganid formaalselt kustutasid lapsed asumisel olijate nimekirjast. Paljud neist lastest ei saanud Eestisse tagasi tulla, sest vanemate asumisele jäämise tõttu puudus neil selleks reaalne võimalus. Tagasi Eestisse said nad pöörduda koos vanematega. Vaid üksikutel juhtudel, kui neil Eestis oli sugulasi või tuttavaid või teisi eestkostjaid, said nad tagasi tulla varem. Eelnõu eesmärk on sätestada lastele õigusvastaselt represseeritud isikutena sooduskorras pensioniõigusliku staaži arvestamine kuni nende tegeliku vabanemiseni või selle ajani, millal isik sai Eestisse tagasi pöörduda vanema rehabiliteerimist tõendavate dokumentide alusel. Aitäh!

Tänan! Kolleeg Peeter Kreitzberg.

Lugupeetav esimees! Austatud kolleegid! Koos Sven Mikseriga annan menetlusse Eesti Vabariigi haridusseaduse ning ülikooliseaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle sisu on lühidalt selles, et me tahame panna riiklikule koolitustellimusele piiri, millest allapoole see tellimus vastavas vanuserühmas minna ei saa. Me oleme sujuvalt üle minemas tasulisele õppele. Käesoleval õppeaastal on üliõpilaste tasulise õppe maht üle 50%. Järgmisest õppeaastast alates väheneb riikliku tellimuse järgi vastuvõetavate üliõpilaste arv juba absoluutarvudes. Haridusministri sõnul väheneb riiklik tellimus 11% ehk 500 koha võrra. Selline hariduspoliitika muutus on Eestile seda pahaendelisem, et meie naabrid Põhjalas on viimastel aastatel väga kiiresti suurendanud nende noorte arvu, kes omandavad ühel või teisel alal kõrghariduse peaaegu täielikult ilma õppemaksuta. Eelnõu eesmärk, rõhutan veel kord, on avalikes huvides fikseerida iga-aastane riikliku koolitustellimuse väikseim võimalik maht, mis tagaks kõrghariduse laialdase kättesaadavuse ning seega ka Eesti inimeste ja riigi konkurentsivõimelisuse järjest haritumaks muutuvas maailmas.

Tänan, Peeter Kreitzberg! Andres Lipstok, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Majanduskomisjon annab Riigikogu menetlusse kriminaalmenetluse koodeksi ja haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seaduse eelnõu. Selle vajadus tuleneb Riigikogu menetluses olevast konkurentsiseaduse eelnõust, mille rakendussätete kohaselt muudetakse ka kriminaalmenetluse koodeksit ja haldusõiguserikkumiste seadustikku. Et need kaks seadustikku kokku viia tulevase konkurentsiseadusega, tuleks neid muuta. Sel eesmärgil eelnõu üle annamegi. Aitäh!

Tänan! Kolleeg Tõnu Kauba.

Lugupeetud esimees! Head kolleegid! Annan üle arupärimise peaministrile ja 4600 allkirja. Arupärimise teema on samasugune nagu 8. jaanuaril esitatud arupärimisel, millele peaminister juba vastas, nimelt reisirongiliikluse korraldamine. Ometi ei ole probleemid lahendatud. Seda tõdedes alustasid Edelaraudtee Tartu depoo töötajad oma nõudmistele allkirjade kogumist. Nõudmiste põhisisu seondub vajadusega tagada normaalne reisirongiliiklus, aga need puudutavad ka elanikkonna vaesumist, riikliku finantseerimise puudulikkust kõrghariduses ja rahvale mittemõistetavaid erastamistehinguid. Niisiis, 30. aprilliks oli kogutud 4600 allkirja. Need allkirjad väljendavad vaid ühe osa rahva arvamust. Eelmisel aastal teatavasti koguti samateemalistele nõudmistele üle 160 000 allkirja. Rahva kannatus on katkemas, eriti seetõttu, et koalitsioonivalitsus ei arvesta mitte mingil moel tema soovidega. Et demokraatlikud protsessid ei näi Eestis enam toimivat, siis kostab üha rohkem üleskutseid kukutada kolmikliidu valitsus jõumeetoditega. Minu arupärimine loomulikult ei räägi meetoditest, vaid sisaldab küsimusi, mille põhisisu, kordan, seondub teeseaduse ja mitmete muude seaduste täitmisega. Aitäh!

Tänan! Lugupeetud kolleegid! Vabariigi Valitsuse üleantud kahele otsuse eelnõule, samuti Mai Treiali ja Elmar Truu, Sven Mikseri ja Peeter Kreitzbergi ning majanduskomisjoni üleantud seaduseelnõudele määrab juhatus juhtivkomisjonid kolme tööpäeva jooksul. Kui Tõnu Kauba arupärimine peaministrile vastab kodukorraseaduses sätestatud nõuetele, edastatakse see viivitamatult adressaadile, millest teid informeerime. Austatud Riigikogu, palun teeme kohaloleku kontrolli! Kohal on 75 Riigikogu liiget.

Üks teade Riigikogu juhatuselt. Nimelt edastas Riigikogu juhatus Riigikogu liikmete Koit Pikaro ja Arvo Jaaksoni 30. aprillil esitatud arupärimised kaitseministrile ja kaitseväe juhatajale.

Lugupeetud kolleegid! Vaatame üle meie tänase päevakorra, milles on mõningad täpsustused. Seaduseelnõu 476 teisel lugemisel (üheksas päevakorrapunkt) teeb ettekande justiitsminister Märt Rask. Kaasettekandeks on palutud sõna anda Politseiameti nõunikule Heete Viirale. Täpsustus on ka järgmises päevakorrapunktis: seaduseelnõu 697 esimesel lugemisel teeb ettekande justiitsminister Märt Rask. Kaasettekandeks on palutud sõna anda Siseministeeriumi välismaalaste osakonna peaspetsialistile Ruth Annusele. Ja veel üks täpsustus, mis puudutab 12. päevakorrapunkti. Seaduseelnõu 716 esimesel lugemisel on palutud kaasettekandeks sõna anda Eesti Roheliste Liikumise esindajale Maret Merisaarele. Rohkem täpsustusi päevakorras ei ole.

Lugupeetud kolleegid, lubage alustada ning võtta arutusele Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutamata jäetud õiguskantsleri seaduse §-de 6 ja 44 muutmise seadus. Tegemist on seaduse uuesti arutamisega ning seda reguleerib meie kodukorraseadus §-des 109, 110, 111 ja 112. Teatan veel kord, Vabariigi President ei ole avaldanud soovi esineda Riigikogu ees ettekandega. Palun kõnepulti põhiseaduskomisjoni liikme Tiit Toomsalu!

Tänan, härra juhataja! Austatud kolleegid! 3. aprillil k.a kiitis Riigikogu heaks seaduseelnõu 524, õiguskantsleri seaduse §-de 6 ja 44 muutmise seaduse. Samal päeval, 3. aprillil allkirjastas Riigikogu juhataja vastuvõetud seaduse ning saatis Vabariigi Presidendile seisukohavõtuks. 24. aprillil k.a allkirjastas Vabariigi President otsuse õiguskantsleri seaduse §-de 6 ja 44 muutmise seaduse väljakuulutamata jätmise kohta. Selle tekst on järgmine: "Jätan välja kuulutamata Riigikogus 3. aprillil 2001. aastal vastuvõetud õiguskantsleri seaduse §-de 6 ja 44 muutmise seaduse. Riigikogu muutis seaduse § 6 ja sätestas ametisse nimetatavale õiguskantslerile täiendavad nõuded. Seni kehtiva õiguskantsleri seaduse § 6 lõike 1 kohaselt peab õiguskantsler olema kõrgete kõlbeliste omadustega teovõimeline Eesti kodanik, kes valdab vabalt eesti keelt. Seaduse vastava sätte uus redaktsioon kehtestab: "Õiguskantsler peab olema vähemalt 40-aastane kõrgete kõlbeliste omadustega teovõimeline Eesti kodanik, kes valdab vabalt riigikeelt. Õiguskantsler ei tohi olla olnud Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure või vastuluure teenistuses ega agent ega ole osalenud kodanike jälitamisel ja represseerimisel nende poliitiliste veendumuste, ebalojaalsuse, klassikuuluvuse või Eesti Vabariigi riigi- või kaitseteenistuses olemise eest ega ole olnud Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei liige." Seaduse mõtte kohaselt on sättes loetletud isikud, kes oma kuuluvuse tõttu mingisse organisatsiooni ei ole demokraatliku õigusriigi väärtustest ja julgeolekuhuvist lähtuvalt sobivad täitma kõrget ning vastutusrikast õiguskantsleri ametikohta." Härra president jätkab järgmiselt. "Lisaks ülaltoodud piirangutele sätestab aga õiguskantsleri seaduse § 6 uus redaktsioon õiguskantslerile veel vanusepiirangu, haridustaseme- ja staažipiirangu. Nimetatud paragrahvi kohaselt peab õiguskantsler olema vähemalt 40 aastat vana (lõige 1), tal peab olema akadeemiline kõrgharidus ja Eesti doktorikraad või tasemelt sellele vastav mõnes teises riigis omandatud akadeemiline kraad õigusteaduses (lõige 2) ning ta peab olema enne ametisse nimetamist töötanud õiguskantsleri nõunikuna või vanemnõunikuna, kohtunikuna, notarina, vandeadvokaadina või kõrgkooli õppejõuna vähemalt kümme aastat või olnud muus avalikus teenistuses vähemalt kümme aastat (lõige 3). Niisuguseid piiranguid õiguskantslerile põhiseadus ette ei näe. Põhiseaduse proportsionaalsuse põhimõte eeldab, et täiendavad nõuded ametiisikutele, sealhulgas õiguskantslerile, peavad olema kooskõlas soovitud eesmärkidega. Riigikogu 3. aprilli 2001. aasta stenogrammist ilmneb, et seadusandja motiiviks täiendavate nõuete kehtestamisel on tagada tulevikus õiguskantsleri ametisse asuva isiku kõrge kvalifikatsioon ja töökogemus. Samas kitsendavad need õiguskantslerile esitatavad nõuded oluliselt kandidaatide ringi ning sellest tulenevalt Vabariigi Presidendi õigust esitada vastavalt põhiseaduse § 78 punktile 11 Riigikogule sobivaim õiguskantsleri kandidaat. Taoliste piirangute tegemine Vabariigi Presidendile on aga vastuolus põhiseaduse §-s 4 sätestatud võimude lahususe põhimõttest tuleneva riigivõimuharude ja põhiseaduslike institutsioonide autonoomsusega oma pädevuse teostamisel, mida rõhutas oma 14. aprilli 1998. aasta otsuses nr 3-4-3-98 Riigikohus. Pean vajalikuks 3. aprillil 2001. aastal vastuvõetud õiguskantsleri seaduse §-de 6 ja 44 muutmise seadust Riigikogus uuesti arutada ja otsustada." Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas Vabariigi Presidendi otsust mitte välja kuulutada õiguskantsleri seaduse §-de 6 ja 44 muutmise seadust oma 30. aprilli 2001. aasta koosolekul. Ja väga konsensuslikult, üksmeelselt leiti, et Vabariigi Presidendi otsuses kirjeldatud asjaolud on olulised, väärivad tähelepanu. Otsustati teha Riigikogu täiskogule ettepanek õiguskantsleri seaduse §-de 6 ja 44 muutmise seadust muutmata kujul mitte vastu võtta. Selle poolt olid kõik põhiseaduskomisjonis kohal viibinud liikmed. Tehti ka rida protseduurilisi ettepanekuid. Juhul kui põhiseaduskomisjon määratakse seaduseelnõu juhtivkomisjoniks, siis on ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 10. mai k.a kell 13. Tänan tähelepanu eest!

Tänan, Tiit Toomsalu! Kas kolleegidel on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Austatud Riigikogu! Avan läbirääkimised. Tuletan meelde, et läbirääkimised toimuvad ainult Vabariigi Presidendi poolt seaduse välja kuulutamata jätmise motiivide kohta. Enn Tarto, palun, kõne puldist!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi President on oma otsusega nr 1043 (24. aprill 2001) jätnud välja kuulutamata õiguskantsleri seaduse §-de 6 ja 44 muutmise seaduse. Vabariigi Presidendi teeb murelikuks asjaolu, et õiguskantslerile esitatavad täiendavad nõuded kitsendavad oluliselt kandidaatide ringi ja raskendavad Vabariigi Presidendil leida sobivat õiguskantsleri kandidaati Riigikogule esitamiseks. See oleks kindlasti nii, kui me praegu või lähemas tulevikus peaksime leidma uue õiguskantsleri kandidaadi. Kui praegune õiguskantsler saaks rahulikult oma ametiaja lõpuni olla, siis võib-olla see asi nii raske ja keeruline ei oleks. Kui aga austatud kolleegid tõepoolest leiavad, et kõnesolevat seadust tuleb eelnõuna Riigikogus uuesti arutada ja uuesti otsustada, siis ma juhiksin omalt poolt tähelepanu sellele, et piiranguid võib jätta vähemaks. Aga see piirang, mis tuleneb praegu kehtivuse kaotanud süümevande seadusest, ja ka see, mis selles seaduses on esmakordselt ära toodud - õiguskantsler ei tohiks olla olnud Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei liige -, ma arvan, peaks sisse jääma. Me kõik teame, et väga paljud vabadusvõitlejad on ju ütelnud, et meie ei ole sellise Eesti Vabariigi eest võidelnud ja kannatanud, nagu nüüd on välja kukkunud. Ja siin on põhjusi palju, aga kindlasti kaks peamist põhjust on ühe osa elanikkonna vaesus ja see, et kuigi kümme aastat tagasi oli õigusvastaselt represseeritud isikuid umbes sama palju kui eesti rahvusest endisi kommuniste, on tänaseks tulemus see, et nii rikaste hulgas kui ka igat sorti kohalike omavalitsuste või riiklike ametnike hulgas on väga palju endisi kommuniste, represseerituid on väga vähe. Mõned üksikud vabadusvõitlejad on kuhugi ära eksinud, nagu siia Riigikogussegi. Oleks õiglane, kui sellised isikud nagu õiguskantsler ei oleks olnud endine julgeolekumees (KGB-lane) või NLKP liige. Eriti sellisel juhul, kui vanusepiirang õiguskantslerile jääb kehtima. Kui vanusepiirang maha võetakse, siis võib ehk kuidagi kaaluda selle tingimuse mahavõtmist. Aitäh!

Suur tänu, Enn Tarto! Kas keegi soovib veel oma arvamust avaldada? Ekraan on tühi. Teen ettepaneku läbirääkimised lõpetada. Läbirääkimised on lõpetatud. Asume hääletusprotseduuri juurde. Tuletan meelde, et panen hääletusele Vabariigi Presidendi poolt Riigikogule tagasi saadetud õiguskantsleri seaduse §-de 6 ja 44 muutmise seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmise. Poolthäälte enamus otsustab. Andres Herkel, palun!

Aitäh! Isamaaliidu fraktsioon palub enne hääletust viis minutit vaheaega.

Tänan! Viis minutit vaheaega Isamaaliidu fraktsiooni nimel. Palun taotlust ka kirjalikult! Vaheaeg lõpeb 14.26. V a h e a e g

Kas võime alustada? Austatud Riigikogu! Panen hääletusele Vabariigi Presidendi poolt Riigikogule tagasi saadetud õiguskantsleri seaduse §-de 6 ja 44 muutmise seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Nimetatud ettepaneku poolt oli 1 Riigikogu liige, vastu on 66, erapooletuid ei ole. Riigikogu võtab nimetatud seaduse uuesti arutusele. Kordan muudatusettepanekute esitamise tähtaega: 10. mai kell 13.

Austatud Riigikogu! Võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud kohtute seaduse täiendamise seaduse eelnõu. Me jätkame selle seaduseelnõu teist lugemist. Ettekandeks palun kõnepulti justiitsminister Märt Raski.

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Pärast kohtute seaduse täiendamise seaduse eelnõu teise lugemise katkestamist ei ole eelnõu kohta muudatusettepanekuid esitatud. Eelnõu algataja toetab juhtivkomisjoni põhiseaduskomisjoni ettepanekut panna eelnõu täna lõpphääletusele ja see seadusena vastu võtta. Tahaksin juhtida Riigikogu tähelepanu sellele, et selle seaduse vastuvõtmine nõuab Riigikogu koosseisu häälteenamust. Kutsun üles kõiki Riigikogu liikmeid, kes soovivad toetada kohtulahendite laiemat kättesaadavust avalikkusele ja kohtulahendite osatähtsuse tõstmist ühiskonnas, hääletada selle eelnõu vastuvõtmise poolt. Aitäh!

Härra minister, tänan! Kas Riigikogu liikmetel on ettekandjale küsimusi? Ekraan on tühi. Kaasettekandeks palun kõnepulti põhiseaduskomisjoni aseesimehe Tiit Käbini!

Lugupeetud esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Käesolev eelnõu väljendab selgelt eesmärki, milleks ta on esitatud: Riigikohtu ja ringkonnakohtute jõustunud kohtulahendite registri asutamine. Teksti kohta ei ole ühtegi muudatusettepanekut esitatud, seetõttu täna ka uut teksti ei ole. Komisjoni seisukoht on panna seaduseelnõu lõpphääletusele ja seadusena vastu võtta. Nagu justiitsminister ka nimetas, seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. Tänan!

Tänan, Tiit Käbin! Kolleegidel on küsimusi. Vootele Hansen, palun!

Aitäh! Millisel kujul peaks olema Riigikohtu kooskõlastus? Kas see on Riigikohtu esimehe kiri määruse eelnõu peal, et olen nõus, kooskõlastan, kuupäev ja allkiri, või peaks olema Riigikohtu üldkogu või mingi muu Riigikohtu kolleegiumi kooskõlastus, mis tuleb mingi otsuse vormis, et ollakse nõus Justiitsministeeriumi määruse eelnõuga?

Ma arvan, et see küsimus lahendatakse töö korras ja kooskõlas Riigikohtu reglemendiga. Kuivõrd siin ei ole nimetatud kooskõlastust Riigikohtu esimehega, vaid Riigikohtuga, siis nii, nagu kohtu reglement ette näeb.

Tänan! Vootele Hansen, teine küsimus.

Aitäh! 1. juulini on jäänud veel kaks kuud aega, kui seadus peaks jõustuma pärast tema väljakuulutamist. Kui oletame, et Riigikohus oma reglemendist tulenevalt ei ole saanud kooskõlastada määruse eelnõu, kas siis võib teha järelduse, et seadus on küll jõustunud, aga ta ei ole rakendatav 1. juulist kuni selle hetkeni, kui jõustub see justiitsministri määrus?

Ma ei ole nii pessimistlik selles küsimuses, kuivõrd eelnõu on menetluses juba mõnda aega, ettevalmistustööd registri loomiseks on käimas, nii et see ei tohiks minu meelest mingi probleem olla ega mingeid takistusi tekitada.

Tiit Käbin, tänan! Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Austatud Riigikogu, päevakorraküsimuses on võimalik avada läbirääkimised. Keegi oma arvamust avaldada ei soovi, läbirääkimisi ei avata. Muudatusettepanekuid eelnõu kohta laekunud ei ole. On lõppsõnavõimalus. Härra minister? Ei soovi. Kaasettekandjad, fraktsioonide esindajad samuti mitte. Sellisel juhul alustame lõpphääletust. Tuletan meelde, et enne lõpphääletust korraldame ka kohaloleku kontrolli, kuna seaduseelnõu nõuab seaduseks saamiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust. Marju Lauristin, palun!

Lugupeetud esimees, Mõõdukate fraktsioon palub enne lõpphääletust vaheaega seitse minutit.

Vaheaeg seitse minutit Mõõdukate fraktsiooni poolt. Vaheaeg lõpeb 14.41. Palun ka kirjalikku avaldust! V a h e a e g

Austatud Riigikogu! Kell on 14.41. Mõõdukate fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Austatud Riigikogu, palun kohaloleku kontroll! Kohal on 62 Riigikogu liiget. Kas võime alustada lõpphääletust? Austatud Riigikogu! Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kohtute seaduse täiendamise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Seaduse vastuvõtmise poolt on 64 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud.

Lugupeetud kolleegid! Võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud riigivastutuse seaduse eelnõu. Jätkame selle teist lugemist. Ettekandeks on kõnepuldis justiitsminister Märt Rask.

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Pärast eelnõu teise lugemise katkestamist on eelnõu juhtivkomisjon põhiseaduskomisjon teinud eelnõus rida muudatusi. Nendest kolmel sooviksin peatuda mõnevõrra täpsemalt. Esiteks, eelnõus sätestatakse eraldi kahju hüvitamine kolmandatele isikutele. See on eelnõu uue redaktsiooni § 10. Eelnevalt oli vastav säte mittevaralise kahju hüvitamist käsitlevas paragrahvis, mis aga õigusakti ülesehituse seisukohalt ei ole õige lahendus. Teiseks täiendati eelnõu § 12 lõiget 4. Uus sõnastus reguleerib olukorda, kus kahju on tekitanud selline eraõiguslik isik, kes ei täida mingit avalikku ülesannet, kuid on koos avaliku võimu kandjaga osalenud kahju tekitamises. Sätestatakse eraldi, et sellise eraõigusliku isiku käest ei saa nõuda avaliku võimu kandja osa ehk teisisõnu, solidaarvastutuse piirang osavastutuse suunas. Kolmandaks, õigustloovate aktidega tekitatud kahju puhul laiendatakse õigustatud isikute ringi, see on eelnõu § 14 lõige 1. Uue sõnastuse kohaselt võib isik nõuda õigustloova aktiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui õigustloova aktiga rikuti oluliselt tema õigusi ja Riigikohus on tunnistanud vastava sätte kehtetuks või põhiseadusvastaseks. Eelneva sõnastuse kohaselt oleks saanud kahju hüvitamist nõuda ainult see isik, kes ise taotles õiguskantslerilt või kohtult vastava sätte suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist. Senine tekst oleks sattunud vastuollu võrdse kohtlemise printsiibiga ja seetõttu on väljapakutud tekst algataja arvates põhiseadusega kooskõlas. Kuna riigivastutuse seadus on seotud haldusmenetluse ning asendustäitmise ja sunniraha seadusega, mis samuti on Riigikogu menetluses, siis peaksid kõik kolm seadust üheaegselt jõustuma. Eelnõus on märgitud seaduse jõustumise ajaks 1. jaanuar 2002. Eelnõu algataja toetab põhiseaduskomisjoni ettepanekut panna eelnõu lõpphääletusele ja see täna seadusena vastu võtta. Eelnõu kiire vastuvõtmise vajadus on põhjendatav paljuski ka sellega, et viimasel ajal on sagenenud kahjuhüvitusnõuete esitamine riigi ja kohalike omavalitsuste vastu või muude avalik-õiguslike institutsioonide vastu, kuid sobivat ja täpselt reguleeritud hüvitamise korda praegu Eesti õigussüsteemis ei ole olemas. Kahju hüvitamine toimub täna halduskohtus tsiviilkoodeksi lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitamise sätete alusel, mis on igati aegunud ja sobimatu ENSV aegadest pärit normistik. Austatud Riigikogu liikmed, võttes riigivastutuse seaduse täna vastu, tunnistate te kehtetuks suure osa veel seni kehtivast ENSV tsiviilkoodeksist, mis on põhimõtteliselt oluline etapp Eesti eraõiguse arengus. Aitäh!

Tänan, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Ei ole. Kaasettekandeks palun kõnepulti põhiseaduskomisjoni liikme Tiit Toomsalu.

Tänan, härra juhataja! Austatud kolleegid! Täna on teie ette toodud lõpphääletuseks riigivastutuse seadus, mis on unikaalne seadus Eesti õigusruumis, tahaks öelda, isegi mitte viimasel kümnendil, vaid viimase 60 aasta jooksul. Sest erinevatele õigusregulatsioonidele vaatamata ei ole riigivastutus olnud senini sätestatud üheselt ühtse aktiga ja vastavate põhimõtete väljatoomisega. Riigivastutuse seadus esitati Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogu menetlusse juba 7. augustil 2000. Esialgselt menetles seda õiguskomisjon, hiljem anti üle põhiseaduskomisjonile. Teine lugemine leidis aset 14. veebruaril k.a, muudatusettepanekute esitamine nähti ette 22. aprilliks 2001. Muudatusettepanekuid Riigikogu liikmetelt ei tulnud, kuid komisjoni enda töö tulemusena formuleeriti rida parandusettepanekuid, mille eesmärgiks oli eelkõige täpsustada eelnõu redaktsiooni. Täna kaasettekandjana tahaksin rõhutada seda, et selle eelnõu kallal tehti väga tõsist tööd. Selle eelnõuga seoses leidsid aset ka väga põhimõttelised diskussioonid, mille tulemused on leidnud kõigi põhiseaduskomisjonis esindatud fraktsioonide toetuse lõppredaktsioonis. Põhiseaduskomisjoni 19. aprilli koosolekul otsustati võtta eelnõu teise lugemise jätkamine Riigikogu istungi tänasesse päevakorda, st 2. mai istungi päevakorda, ja teha ettepanek eelnõu seadusena vastu võtta. Selle ettepaneku poolt olid kõik põhiseaduskomisjoni liikmed. Tänan tähelepanu eest!

Tänan, Tiit Toomsalu! Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Vootele Hansen, palun!

Aitäh, austatud kaasettekandja! Minu küsimus on § 14 lõike 1 muudatuse kohta. Miks komisjon arvab, et ei peaks hüvitama sellist kahju, kui õigustloova akti vastav säte on tunnistatud kehtetuks kas akti vastuvõtja algatusel või on õiguskantsler juhtinud sellele tähelepanu ja seda on muudetud või tunnistatud kehtetuks? Miks tuleb alati minna Riigikohtusse? Ma ei oska mälu järgi öelda, kas juba muudetud või kehtetuks tunnistatud akti võib vaidlustada põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses tagantjärele.

Ma tänan selle küsimuse eest! Jah, seda probleemi komisjonis ka arutati ja leiti, et see redaktsioon, mis on teie ette toodud, isegi teatud mõttes laiendab neid kaitsemehhanisme, mida saab kasutada nüüd see pool, kes tunneb, et tema võimalusi on piiratud. Põhimõtteliselt on võetud seisukoht, mille kohaselt ei seondu põhiseadusvastaseks tunnistatud akti alusel kahju nõudmise taotlus mitte selle konkreetse kodaniku enda taotlusega tunnistada üks või teine seadussäte põhiseadusega vastuolus olevaks, vaid see laieneb ka juhtudele, kui seda on teinud kolmas, neljas huvitatud isik, st saab kasutada pretsedendiõigust antud juhul.

Tänan! Vootele Hansen, teine küsimus.

Aitäh! Siin peaks kõrval olema ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus. Kui on mingi õigustloova akti säte, mis on tekitanud kellelegi kahju, aga seda on hiljem muudetud või see on tühistatud ja isik algatab nüüd oma õiguste taastamiseks ja kahju hüvitamiseks selle menetluse ja pöördub ka Riigikohtu poole, kas Riigikohus võtab menetlusse juba kehtetu õigustloova akti sätte vastavuse kontrolli?

Tänan küsimuse eest! Riigivastutuse seaduse § 14 lõike 1 teie ette toodud redaktsioon eeldab olukorda, kus iga asjast huvitatud isik võib kasutada, rakendada põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses tehtud otsustusi. Loomulikult on põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumehhanism kehtestatud selliselt, et on fikseeritud väga kitsalt nende isikute ring, kes võib taotleda konkreetse seadussätte põhiseadusele vastavuse või mittevastavuse kontrolli teostamist. Kuid veel kord tahaks rõhutada seda, et kui Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on teinud konkreetse otsuse, seisukoha tolle vastavuse suhtes, siis puudub vajadus konkreetselt asjast huvitatud isikul uuesti seda küsimust tõstatada.

Tiit Toomsalu, tänan! Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Austatud Riigikogu, on võimalik avada läbirääkimised. Keegi oma arvamust avaldada ei soovi, läbirääkimisi ei avata. Tiit Toomsalu, ma palun tulla tagasi kõnepulti, et koos kolleegidega läbi vaadata laekunud muudatusettepanekute tabel. Kõik muudatusettepanekud on juhtivkomisjonilt, eelnõu algataja toetab. Muudatusettepanek nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7 ja viimane, 8. Seega on täiskogu aktsepteerinud kõik juhtivkomisjoni esitatud muudatusettepanekud. Lõppsõnavõimalus. Härra minister? Ei soovi. Kaasettekandja, fraktsioonide esindajad? Samuti mitte. Sellisel juhul alustame lõpphääletust. Kas võime alustada? Austatud Riigikogu! Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud riigivastutuse seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Seaduse vastuvõtmise poolt on 44 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Riigivastutuse seadus on vastu võetud.

Lugupeetud kolleegid! Võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud halduskohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu. Alustame selle teist lugemist. Ettekande teeb justiitsminister Märt Rask.

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Eelnõu reguleerib põhiosas halduskohtumenetluse eelmenetlust, täpsemalt kaebaja õiguste kaitset enne asja sisulist läbivaatamist ehk nn esialgset õiguskaitset. Samas näeb eelnõu ette mõningad muudatused seoses halduskohtusse kaebuse esitamise tähtajaga. Eelnõu on tihedalt seotud Riigikogu menetluses olevate haldusmenetluse seaduse eelnõuga ja täna seaduseks vormitud riigivastutuse seaduse eelnõuga, nüüd juba seadusega. Eelnõu esimese ja teise lugemise vahel on koostöös põhiseaduskomisjoniga eelnõus täiendavalt täpsustatud mõningaid esialgse õiguskaitse sätteid. Olulisemad nendest oleksid järgmised. Uuendatud § 12¹ lõike 2 kohaselt antakse halduskohtule õigus teha esialgse õiguskaitse määrus lisaks juhule, kui kohtuotsuse täitmine muutuks määruse tegemata jätmisel võimatuks, ka juhul, kui kohtuotsuse täitmine oleks raskendatud ilma kaebaja õiguste esialgset kaitset rakendamata. Teiseks, täiendatud § 12¹ lõike 3 punkt 1 annab halduskohtule võimaluse lisaks kohustava haldusakti täitmise peatamisele teha määrus ka õigustava haldusakti (näiteks tegevus- või saasteluba) kehtivuse peatamise kohta. Siin ei saa rääkida täitmise peatamisest, sest loaga antud õiguse kasutamine ei ole ju kohustuslik. Kolmandaks, § 12² lisatav uus lõige 6 näeb halduskohtule ette võimaluse trahvida isikuid, kelle süül esialgse õiguskaitse määrus jäi täitmata, ja kaebuse esitaja saab süüdlaselt omakorda nõuda tekitatud kahju hüvitamist. Ja neljandaks, § 12² uus lõige 7 näeb ette, et kui õiguskaitse määruse tegemise aluseks olnud kaebus jäetakse pärast asja sisulist läbivaatamist täielikult või osaliselt rahuldamata, tuleb esialgse õiguskaitse määruse alusel saadu vastavas osas tagastada. Samas öeldakse selgelt, et kahju hüvitamise nõuet esialgse õiguskaitse taotlejale esitada ei saa, kui ta täitis määruse õiguspäraselt. Pidades silmas vajadust eelnõu tekst enne selle vastuvõtmist veel kord üle vaadata, toetab eelnõu algataja juhtivkomisjoni ettepanekut eelnõu teine lugemine täna katkestada ja pärast muudatusettepanekute läbivaatamist lõplik tekst vormistada, et see seadusena vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu! Kas kolleegidel on küsimusi? Paistab, et ei ole. Palun kõnepulti kaasettekandeks põhiseaduskomisjoni liikme Tiit Toomsalu!

Tänan, härra juhataja! Austatud kolleegid! Teisele lugemisele on toodud halduskohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu. Riigikogu on seda eelnõu väga kaua menetlenud. Vabariigi Valitsus algatas eelnõu 7. augustil 2000. aastal. Esialgu menetles seda õiguskomisjon, hiljem anti ta üle põhiseaduskomisjonile juhtivkomisjoni funktsioonides. Põhiseaduskomisjon arutas eelnõu oma 20. veebruari 2001. aasta istungil. Seejärel tehti ettepanek eelnõu esimese ja teise lugemise vahelist tähtaega pikendada käesoleva istungjärgu 16. töönädala lõpuni. Uuesti arutas komisjon eelnõu 16. aprillil ja sellel arutelul valmistati algatajaga koostöös ette komisjonipoolse initsiatiivina rida muudatusettepanekuid, mis on ka esitatud täna teile läbivaatamiseks ja otsustamiseks. Härra minister peatus juba eelnõuga seonduvate muudatuste olemusel, eelnõu ideoloogial. Tahaksin rõhutada seda, et põhiseaduskomisjoni arutelul leidis rõhuv osa muudatusettepanekuid kohe algusest peale üksmeelse toetuse, kuna nad väga selgelt täpsustasid olemasolevaid ettekirjutusi. Ühes küsimuses leidis aset ka teatud diskussioon, mille tulemused formuleeriti komisjoni poolt konsensuse alusel vastuvõetud redaktsioonis. Austatud kolleegid, arvestades seda, et esialgse redaktsiooniga võrreldes on aset leidnud eelnõu teksti oluline muutus, tegi komisjon mulle ülesandeks teha ettepanek teine lugemine katkestada. Komisjoni nimel teen ettepaneku muudatusettepanekute tähtajaks fikseerida 10. mai käesoleval aastal kell 13. See oli komisjoni üksmeelne otsus. Tänan tähelepanu eest!

Tänan! Kas on küsimusi? Näib, et ei ole. Suur tänu! Kas kolleegidel on soovi osaleda läbirääkimistel? Ei ole. Palun Tiit Toomsalu tagasi kõnepulti, selleks et vaadata läbi muudatusettepanekud. Tegemist on juhtivkomisjoni muudatusettepanekutega, mida eelnõu algataja toetab. Muudatusettepanek nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10 ja 11. Seega on seaduseelnõu lugemine katkestatud ja muudatusettepanekute tähtaeg on 10. mai 13.

Võtame järgnevalt käsitlusele Vabariigi Valitsuse algatatud kohtute seaduse eelnõu. Palun ettekandeks kõnepulti justiitsminister Märt Raski!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Pärast kohtute seaduse eelnõu esimest lugemist tegid eelnõule muudatusettepanekuid Riigikogu liige härra Tiit Toomsalu ja Keskerakonna fraktsioon. Samuti esitati eelnõu kohta mitmeid arvamusi, millest esmajoones tõstaksin esile väga põhjalikku ja analüütilist Riigikohtu üldkogu ettepanekute paketti. Esitatud ettepanekutes ja arvamustes on olulisel kohal kohtute haldamise problemaatika. On pakutud mitmesuguseid variante ning julgen väita, et praeguseks eelnõusse sisseviidud kohtute haldamise mudel, mis sisaldub uutes §-des 45 ja 46, on kompromiss eelnõu senise redaktsiooni ning paljude erinevate arvamuste vahel. Kohtute haldamise nõukoja moodustamine aitab kindlasti oluliselt kaasa kohtunike, samuti põhiseaduslike institutsioonide ning prokuratuuri ja advokatuuri esindajate kaasamisele kohtuhalduse küsimuste lahendamisel. Nõukojas on kohtunikud tugevalt esindatud: koja 11 liikmest kuus ehk enamik on muudatusettepaneku kohaselt kohtunikud. Kuna eelnõu teine lugemine täna katkestatakse, siis on kindlasti võimalik kohtute haldamise nõukoja tegevusega seonduvaid sätteid edasises menetluses veel lihvida ja täpsustada, määratleda nõukoja pädevus ja kindlasti kaardistada kogu nõukoja pädevuskataloog. Eelnõus on mitmeid muudatusettepanekuid, mille puhul eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni seisukohad ei lange kokku. Nimetan siin sellistena muudatusettepanekuid 10, 16, 20, 21, mis lahtiseletatuna tähendavad jätkuvaid vaidlusi, diskussioone ja arutelusid Riigikohtu loakogu üle, jätkuvat diskussiooni kohtunike võimaliku erakonda kuuluvuse üle. Kaheldamatult on edaspidise diskussiooni objektiks ka kohtunike palga sidumine atesteerimise või teadmiste kontrolli tulemusega. Kindlasti on edasises menetluses põhjendatud nende teemade juurde tagasipöördumine ja selleks ma kutsun teid, austatud Riigikogu liikmed, tegema omapoolseid parandus-täiendusettepanekuid, sest kohtute haldus ja paljud probleemid, mis praegu kohtute seaduses on fikseeritud, ei ole pelgalt juristide või kohtunike diskussiooni objektiks. Kui me soovime usaldusväärset, austusväärset kohtuvõimu, siis peaks sellest diskussioonist osa võtma rohkem eri elukutsete esindajaid, kui neid senini on võtnud. Kokkuvõtlikult saan tõdeda, et eelnõu aruteludega on kohtute haldamise otstarbekaima mudeli otsingutel astutud tõsine samm edasi kompromisslahenduse suunas, ning loodetavasti saame järgnevatel aruteludel pöörata senisest suuremat tähelepanu ka teistele sõlmküsimustele, mis selles menetlusetapis veel piisavat tähelepanu ei ole leidnud. Nendest mainiksin eelkõige probleemistikku, mis seondub kohtunike koolitusega, aga ka kohtu esimehe kui asutuse juhi ja haldusdirektori volitustega seonduvaid probleeme. Eelnõu algataja toetab põhiseaduskomisjoni ettepanekut eelnõu teine lugemine täna katkestada. Aitäh!

Tänan! Kas on küsimusi? Kolleeg Tiit Toomsalu.

Tänan, härra juhataja! Austatud härra minister! Mul oleks hea meel, kui te lugupeetud Riigikogule sõnastaksite oma arusaama sellest, miks Eesti Vabariigi Riigikohtu esitatud kohtute halduse skeem, mida on toetanud ka kohtunike ühing ning paljud tunnustatud juristid ja õigusteadlased, ei ole vastuvõetav Vabariigi Valitsuse esindajana eelnõu algatajale, vaatamata sellele, et Eesti Vabariigi põhiseaduse § 4 sätestab väga selgelt kohtuvõimu kui iseseisva võimu, lahususvõimu olemasolu. See peaks andma ka võimaluse reguleerida kohtukorralduse seaduses kohtute tegevust ja korraldust nii, nagu kohtunikud seda kõige õigemaks ja efektiivsemaks peavad.

Aitäh väga põhimõttelise küsimuse eest! Tahaksin rõhutada kõigepealt lähenemisnurkasid. Ma julgen öelda, et kui valitsuse esitatud eelnõu esindab kohtute halduses ühte äärmust, siis Riigikohtu esitatud parandusettepanekud esindasid teist äärmust. Tõde on ilmselt kuskil keskel. Ja see tähendab seda, et Eestile sobiva kohtuhaldusmudeli otsingud peavad jätkuma. Me ei pruugi üle võtta ei Saksa, ei Rootsi või ükspuha, millise teise riigi mudelit, sest Eesti on piisavalt väike, et mitte raisata ressurssi ebaolulistele asjadele. Täiendava struktuuri, olgu siis kohtute ameti või ükspuha millise haldusaparaadi loomise järele puudub Eestis vajadus. Küll aga leian, et see lähenemisnurk, mis kajastub nüüd eelnõu §-des 45 ja 46, kus sisaldub loomisel olev kohtute haldamise nõukoda, annaks Eestile painduva kohtuhalduse mudeli just sisuliste küsimuste lahendamisel. Ei ole tähtis, kes kohtumaja katust lapib, tähtis on see, et õigusemõistmine toimiks efektiivselt, sõltumatult, tuginedes seadustele. Selle efektiivsusega ongi meil probleeme, sest kui me räägime kohtuprotsesside keskmisest kestusest, siis me võime olla tulemusega päris rahul nii kriminaalasjades kui ka tsiviilasjades - keskmisena ei küüni see nelja kuuni. Aga kui me räägime protsessidest, mis on käimas 1992. aastast saadik ja kus me ei suuda asja lahendada, siis see tõmbab maha kogu meie edu selles valdkonnas. Ma leian, et ka kohtute töö, eelkõige õigusemõistmise efektiivsuse eest peab keegi vastutama, ja eelnõusse sisse kirjutatud selgepiiriline Riigikohtu esimehe aruandekohustuslikkus parlamendi ees on see vastutuse rida. Kui keegi arvab, et siin oleval justiitsministril või ka varasematel justiitsministritel on olnud tohutu tahtmine sekkuda õigusemõistmisse, siis ta eksib, pigem küsitakse justiitsministri käest pidevalt, miks see või teine kohus mitte et ei tee õigeid või valesid otsuseid - see on alati hinnatav konkreetsete asjaolude pinnalt -, vaid lihtsalt ei tee otsuseid. Seetõttu ma ei pea õigeks tekitada uut bürokraatiaaparaati, kellel puudub riigiõiguslikult väljund parlamenti ja selle kaudu ka väljund eelarve koostamise rahalise ressursi jagamise juurde.

Tänan! Tiit Toomsalu, palun teine küsimus!

Tänan, härra juhataja! Austatud härra minister! Ma jätkaksin oma küsimusega sealt, kus te lõpetasite vastuse esimesele küsimusele. Te nimetasite, et puudub vajadus luua kohtute haldamisel uus ja uutmoodi struktuur, ja pisut eespool nimetasite, et meil puudub vajadus üle võtta üht või teist või kolmandat välismaist kogemust, olgu see nii hea, kui see on, sest Eesti oma kogemus on ikka kindlasti kõige parem. Ma nõustun ka sellega. Aga minu küsimus on järgmine. Härra minister, teie leiate, et avalik-õiguslik kohtute haldamise nõukogu või kohtute koda või ükskõik, kuidas me seda nimetame, ei ole Eesti õiguspoliitika arusaamade kohaselt kõige efektiivsem, et see ei ole õigusliku mõtte poolt aktsepteeritav. Samas on Vabariigi Valitsuse ja seadusandja senine praktika olnud suunatud sellele, et lausa järgemööda, ridamisi luuakse riigiasutuste haldamiseks avalik-õiguslikke institutsioone. Tuletame meelde Keskhaigekassat, kes haldab 4,5-miljardilist tervisekindlustuse eelarvet, Liikluskindlustuse Fondi, mis on avalik-õiguslik rahandusjärelevalve, või Finantsinspektsiooni, mis on avalik-õiguslik riigiorgan. Minu küsimus on: miks teie arvates kohtute haldamine avalik-õigusliku institutsiooni kaudu ei ole kooskõlas praeguse haldusreformi seadustikuga? Miks see on võimalik muudes valdkondades ja pole kohaldatav kohtuvaldkonnas?

Aitäh! Kõigepealt ma pean täpsustama, et ma ei ole oma tegevuspraktikas, ükspuha, millisel ametikohal ma olen Eesti riigi struktuurides olnud, kunagi pidanud avalik-õiguslikku institutsiooni efektiivseks ja mõistlikuks haldusmudeliks. See, et teie nimetatud eluvaldkondi korraldavad ja juhivad avalik-õiguslikud isikud, on faktide rida, mis ei pruugi mitte igas riigis niimoodi olla ja mis ei pruugi ka ennast Eestis õigustada. See on arengu küsimus. Ja sellest tulenevalt me peame suutma näha natuke ette, mitte kopeerida üht või teist mudelit, vaid näha ette, et võib-olla muutub seesama teie nimetatud avalik-õiguslik haigekassade tööd koordineeriv üksus ühel hetkel ebaefektiivseks. Võimalik, et avalik-õiguslik institutsioon, nii nagu see on loodud Eesti ringhäälinguprobleemide koordineerimiseks, ei ole ka kõige parem variant. Me peame kõiges kahtlema ja seetõttu, et jõuda mingisuguste tõdemusteni, olen mina olnud kogu aeg selle mõttelaadi esindaja, et selge vastutuse rida, kuni väljundini parlamenti, peab olema riigihalduses sisse kirjutatud kõigisse seadustesse. Kohtute haldamine on tegelikult haldusküsimus, õigusemõistmine on kohtute sõltumatuse küsimus.

Tänan! Paistab, et rohkem küsimusi ei ole. Kas härra minister soovib valitsuspoolset kaasettekannet?

Ei, valitsuspoolset kaasettekannet ei ole, küll on aga komisjon otsustanud, et kaasettekande teeb selles päevakorrapunktis Riigikohtu esimees.

Aitäh! Palun kaasettekandeks kõnepulti Riigikohtu esimehe Uno Lõhmuse!

Härra esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Mul on heameel tõdeda, et kohtute seaduse eelnõu arutelu põhiseaduskomisjonis on olnud asjalik. Proua Hänni komisjoni esinaisena on taganud tasakaalustatud arvamustevahetuse. Ometi pole kaks komisjoni istungit olnud piisavad, et kaaluda kõiki kohtute seaduse regulatsioonialasse kuuluvaid küsimusi. Kohtuvõim, mis realiseerub kohtute tegevuse kaudu, on üks kolmest riigivõimu harust. Kohtuvõimu tugevusest sõltub ei rohkem ega ka vähem kui meie sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetel rajaneva põhiseadusliku korra säilimine ning iga ühiskonnaliikme põhiõiguste ja vabaduste kaitse. Ma usun, et kohtute tegevuse tõhustamine ja kindlustamine on meie ühine mure, sõltumata erakondlikust või grupihuvidest. Seepärast ma ühinen täielikult härra Raski üleskutsega süveneda sellesse probleemistikku. Komisjon keskendas põhitähelepanu kohtuhalduse küsimusele ja ka mitmed muudatusettepanekud on seotud kohtuhalduse reguleerimisega. Nii võiski eeldada. Kohtute seaduse eelnõu ja Justiitsministeeriumis koostatud dokumendi "Kohtureformi lähtepõhimõtted aastateks 2000-2003" keel on üsna selge. Kohtuhalduse osas me reforme ei vaja. Esimese ja teise astme kohtud olid Justiitsministeeriumi haldusalas koos sellest tuleneva teenistusjärelevalvega kohtute tegevuse üle ja peaksid sinna jääma. Mis sellega kaasneb? Sellega kaasneb see, et säilib kohtusüsteemi lõhestatus. Riigikohtul kõrgeima kohtuasutusena on endal korraldusõigus, sest ülejäänud kohtud on arvatud täidesaatva riigivõimu asutuste hulka. Endiselt jääb õhku küsimus, kes esindab kohtunikkonda suhetes seadusandliku ja täidesaatva võimuga. Ja nii kummaline kui see ei näi, just nimelt kohtunikud on veendunud reformide vajalikkuses. Sellel seisukohal on olnud üsna üksmeelselt Riigikohus ja ka kohtunike ühing. Põhiseaduskomisjonis ei leidnud häältega 3 : 3 toetust muudatusettepanekud, mis avanuksid tee kohtuhaldusreformile. Pakutud kohtute haldamise nõukoda ei too muudatusi kohtuhalduse mudelisse, üksnes vähendab Riigikohtu osa kohtukorralduse küsimuste otsustamisel. Seetõttu lubatagu mul veel kord tulla tagasi küsimuse juurde, miks kohtuvõim ei saa olla täitevvõimu mõjusfääris. Ma jagan need argumendid kaheks. Esiteks argumendid, mis tulenevad demokraatliku õigusriigi põhimõtetest. Teiseks argumendid, mida võiks nimetada pragmaatilisteks argumentideks. Kuid kõigepealt argumendid, mis tulenevad demokraatliku õigusriigi põhimõtetest. Juba üle 200 aasta tagasi väitsid Ameerika Ühendriikide põhiseaduse vaimsed isad Adams ja Hamilton ning paljud teised, et kohtute sõltumatus on osa märksa laiemast võimude lahususe põhimõttest. Alexander Hamilton, mõtiskledes kohtuvõimu olemusliku nõrkuse üle, jõudis järeldusele, et ainus mõeldav kohtusüsteemi tugevuse allikas on sõltumatus. Tõsi, tema üleskutsed luua tugev ja lugupeetav kohtusüsteem ei leidnud Ühendriikide ajaloo algperioodil toetust ja need olid määratud kurtidele kõrvadele. Kuid 20. sajandi algul jõuti seal veendumusele, et võimude lahususe põhimõttega on kokkusobimatu, kui üks riigivõimu haru on teise juhtimise ja kontrolli all. Tänapäeval on arusaam, et sõltumatus pole kohtunike, vaid kohtusse oma õigusi kaitsma tulnud isikute privileeg, demokraatlikes riikides üldtunnustatud. Sõnaselgelt on see kirja pandud Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklis 6, kus on öeldud järgmist: "Igaühel on oma tsiviilõiguste ja kohustuste või temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamise korras õigus õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus seaduse alusel moodustatud õigusemõistmise volitustega institutsioonis." Põhiseaduse §-s 4 nimetatud riigiorganite isekorraldusõiguse ja autonoomsuse põhimõtet rõhutas Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium oma otsuses 14. aprillist 1998 seoses presidendi taotlusega tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks armuandmise korra seadus, ja valdavalt on see ka realiseerunud. Nii tagab Riigikogu, tema organite ja Riigikogu liikmete teenindamise Riigikogu Kantselei. Isekorraldamisõigus on ka presidendil, Riigikontrollil ja õiguskantsleril. Demokraatlikule valitsemiskorrale omane kohtuvõimu separatsiooni ja autonoomia printsiip ei toimi Eestis üksnes kohtute osas. Demokraatliku õigusriigi vaim sisaldub ka meie põhiseaduse §-s 146, mis kummutab seaduseelnõu seletuskirja väite: kohtu sõltumatus peab olema tagatud vaid üksikkohtuniku tasandil. Kohtute sõltumatusel on eriline tähendus kaebeõiguse avardamise kontekstis. Põhiseadus ei näe põhiõigusena ette mitte üksnes oma õiguste ja vabaduste korral kohtusse pöördumist, vaid ka õiguse nõuda oma kohtuasja läbivaatamisel mis tahes asjasse puutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusvastaseks tunnistamist. Kontrollile on allutatud kõik täitevvõimu, kaasa arvatud justiitsministri õigusaktid ja toimingud. Kuid kas inimene või äriühing saab uskuda, et kohtupidamine on õiglane, kui minister, kelle toimingu või õigusakti peale ta kaebab, teostab teenistusjärelevalvet asja arutava kohtuniku tegevuse üle. Kohtute täitevvõimu valitsemise alla andmise hind on ebakindlus õigusemõistmise toimumises üksnes seaduse alusel. Inimõiguste konventsiooni artikli 6 mõju on Euroopas tuntav ja areng selgelt kohtuhalduse reformi suunas. Leedu konstitutsioonikohus tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks mitmed kohtute seaduse sätted. Nende hulgas sätte, mis nägi ette, et justiitsministri pädevuses on organiseerida kohtute finantsvarustamist, ja sätte, mis andis justiitsministrile õiguse kontrollida kohtute ja kohtunike administratiivset tegevust. Norra parlament langetab otsuse kohtute administratsiooni loomisest nähtavasti veel sellel kevadel. Sealne justiitsministeerium põhjendab kohtuhalduse reformi järgmiste asjaoludega. Esiteks sellega, et valitsus on paljudes kohtuasjades osaline, kuid samaaegselt haldab kohut. Teiseks, uus ja sõltumatum kohtute administratsioon saab tegutseda suurema legitiimsuse ja efektiivsusega. Ja kolmas põhjus osundab rahvusvahelisele suundumusele. Üha enam riike vabastab valitsusasutused kohtute haldamisest. Pragmaatilised argumendid. Esimese ja teise astme kohtute jätmiseks Justiitsministeeriumi valitsemisalasse on esitatud mitmeid väiteid. Kas ma tohin paluda lisaaega?

Jah, palun!

Kohtureformi lähtepõhimõtetes osutatakse vajadusele tagada poliitiline vastutus kohtusüsteemi arengu ja tugevdamise eest. Mõistagi on minister poliitiline figuur, kelle otsustused on seotud valitsuses esindatud erakonna või koalitsiooni poliitikaga, kuid väide poliitilisest vastutusest kohtute tegevuse eest tekitab kõhedust. Õiguslik regulatsioon peab välistama erakonna või koalitsiooni mõju kohtute tegevusele. Demokraatlikud mehhanismid ja regulatsioonid peavad tagama, et kohtusüsteemi toimimine ei sõltu sellest, kes hetkel on justiitsminister ja kui hästi või halvasti ta oma ülesandeid täidab. Ka liigse vastutuskoorma panemine ministrile ei ole end senini õigustanud. Selle näiteks võib tuua üksnes selle, et kohtunike reaalpalk on kahe aastaga vähenenud üle 10%. See ei vasta enam Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitusele, mis ütleb, et kohtunike staatus ja töötasu peab olema vastav nende ametiväärikusele ja vastutuskoormale. Kui arvestada ministeeriumi võimalust maksta tulemuspalka, siis kohtunikud kuuluvad nende väheste riigilt palka saavate isikute hulka, kelle töötasu ei tõuse ka sel aastal. Lugupeetud saadikud! Praegu tuleks eriti pingsalt mõelda demokraatia põhimõtetele ja meie põhiseaduse vaimule. Rahvaküsitlused osutavad usalduse kadumisele riigi institutsioonide ja erakondade vastu, mis peaks panema tõsiselt mõtlema demokraatlikele mehhanismidele. Mõtlemapanev on ka fakt, et riigiasutus ei tunnista kohtuotsust. Kõiges selles peegeldub oht meie põhiseaduslikele väärtustele. Aitäh!

Aitäh! Kolleeg Ivar Tallo, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud härra Riigikohtu esimees! Mul on selline küsimus: kas põhiseaduskomisjonis arutusel olnud ja toetust leidnud kompromissettepanek kohtute haldamise kohta - võtame praegu ainult selle haldamissüsteemi - võiks olla üldise kompromissi kohaks? Mulle jäi meie aruteludest põhiseaduskomisjonis mulje, et teatud tingimustel on see võimalik. Täna olite siin oma esinemises selle suhtes jällegi ülikriitiline. Kas te täpsustaksite, kas see on siiski võimalik kompromissi alus, ning kui jaa, siis missugustel tingimustel?

Aitäh! Mina ei nimetaks seda kompromissettepanekuks, sest see ei too muudatusi kohtute haldamise mudelisse. Selle ainus tulemus on, et ühelt kohtunike kogult võetakse teatud asjades sõna ja ka nõusoleku andmise õigus ja antakse teisele kogule, kus kohtunikud on üksnes ülekaalus. Sisuliselt tähendab kompromissettepanek seda, et need küsimused, mis praegu on Riigikohtu pädevuses, üldkogu pädevuses, antakse nn nõukoja pädevusse, mis ei koosne üksnes kohtunikest. Positiivse momendina võib siin tuua ainult selle, et otsustajate hulk ei sõltu enam Riigikohtu kohtunikest, vaid kaasatud on ka teiste kohtute kohtunikke. Kuid see iseenesest ei puuduta kohtute haldamist. Seetõttu on minu arusaamise järgi demokraatia üsna näiliseks ilminguks ka säte, mis näeb ette, et Riigikohtu esimees esineb lugupeetud rahvasaadikute ees aruandekõnega. Mida on Riigikohtu esimehel öelda teile, kui tal puudub igasugune pädevus ja ka Riigikohtul puudub pädevus kaasa rääkida nii kohtukorralduse küsimustes kui ka konkreetsete kohtuasjade lahendamisel? Ma ei saa ju teile öelda, miks kohus lahendas ühe või teise asja sel viisil, nagu ta lahendas. See oleks sekkumine kohtu sõltumatusse.

Tänan! Kolleeg Laine Tarvis, palun!

Suur tänu! Milline on teie seisukoht kohtunike erakonnaliikmeks oleku kohta? Kas te näete selles probleemi, kui kohtunik on mõne erakonna liige?

Ka see küsimus oli kõne all ja mina isiklikult ei näe selles probleemi. Tõesti, Euroopas on riike, kus kohtunikul on keelatud olla erakonna liige, kuid on ka riike, kus see ei ole keelatud. Mina isiklikult ei näe selles probleemi, kui kohtunik on mõne erakonna liige. Kindlasti ei tohi ta olla aga juhtorganite liige, sest sellisel juhul on ta tugevalt seotud parteilise või erakondliku distsipliiniga.

Tänan! Kalle Jürgenson, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Te meenutasite siin riigi administratsioonide reitingut. Küsin teie käest arvamust mõni aeg varem saadud kohtute reitingu kohta, kui esitati sama küsimus. Millest see võis tingitud olla, et kohtu reiting on teie mainitud institutsioonides veelgi madalam? Tõsi, viimastes uuringutes see ei kajastu, kuid viimane kord, kui seda võrdlevalt tehti, jäi kohtute reiting inimeste silmis teie viidatutele oluliselt alla. Mis võib olla selle põhjus? Kas see on kohtute haldamise tulemus või kohtumõistmise tulemus?

Kahjuks ma pean vastuse võlgu jääma, sest ma ei taha spekuleerida. Ma ei tea, kas on uuritud, miks see oli küsitletavate arvates mittekõrge. See ei olnud sugugi kõige madalam, ka mitte viimaste küsitluste järgi. Nii et ma ei tahaks spekuleerida, kui ma ei tea põhjusi.

Tänan! Kolleeg Ivar Tallo, teine küsimus.

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud härra Riigikohtu esimees! Oletame, et Riigikogu aktsepteerib kohtunike arvamust ja võtab seaduse vastu just sellises formulatsioonis või sellise mehaanikaga, nagu teie olete ette pannud. Kuidas te näeksite sel juhul ette kohtunike vastutust, kui kohtunikud ise hakkavad vastutama kohtute haldamise eest, mis juhtub siis, kui nad ei saa hakkama? Vähemalt teoreetiliselt on ministrit võimalik poliitilise vastutusega ka tagasi kutsuda, aga kohtunikuamet on teatavasti meil eluaegne. Kuidas te sellisel juhul kujutate ette vastutuse mehhanismi?

Aitäh! Kohtunikku ei saa tagasi kutsuda ei praegu ega saaks ka siis, kui kohtute halduse mudel muutuks. Nii et kohtute halduse mudeliga ei muutuks selles osas midagi. Kuid ma ei karda seda, et mingil määral kohtunike vastutus muutuks. Miks? Eelkõige peab ka sellisel juhul olema väga kindel ja korralik regulatsioon, seadusandlik regulatsioon, mis paneb paika kohtute haldamise administratsiooni õigused, kohustused ja seosed nii täitevvõimuga kui ka parlamendiga. Teiselt poolt on kohtuniku vastutus natukene erinev ükskõik missuguse riigiteenistuja vastutusest. Seda kas või selle poolest, et kõik kohtuotsused kuuluvad edasikaebamisele ja vaidlustamisele. Vastutuse puhul ei saa unustada ka seda, et kõik või enamjagu kohtuistungeid on avalikud ja kohtunikud on rahva kontrolli all. Nii et kohtuniku personaalse vastutuse seisukohalt ei toimu ei ühe ega teise mudeli puhul mingisuguseid muudatusi. Selleks on teised mehhanismid.

Tänan! Tõnu Kauba, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud esineja! Minu küsimus püüab täpsustada teie äsja öeldud seisukohta seoses erakondlikkuse ja kohtunikega. Nimelt ei sisalda põhiseaduse § 13 mingisuguseid viiteid kohtunike erakondlikkusele või selle piiramisele. Samal ajal räägib põhiseaduse § 12 põhiõiguste osas, nagu te teate, igasuguse diskrimineerimise keelamisest. Te avaldasite seisukohta, et kohtunikud ei peaks kuuluma erakondade juhatusse, ja ma sain põhjendusest sedamoodi aru, et see seondub erakonnas juhatuse liikmetele esitatavate suuremate nõudmistega, eeskätt distsipliini osas. Kas te oleksite nii kena ja täpsustaksite seda seisukohta.

Tuleb siiski eristada erakonna lihtliikmeid ja neid liikmeid, kes kuuluvad juhtkonda. Võib-olla mõnel tavakodanikul, kes ei kuulu ühtegi erakonda, on samasugused veendumused ja vaated nagu mõnel erakonnal. Sellise isiku pürgimine kohtunikuks ei ole takistatud. Erakonna juhtorganitesse kuuluvad liikmed peavad juba oma sisemise veendumuse järgi käituma nii, nagu juhtorgan otsustab. See on teatud määral sisemine sund, sest kui nad tahavad, et neid uuesti valitaks erakonna juhtorganitesse, siis peavad nad käituma selliselt, nagu erakonna poliitika, praktika ja ideoloogia ette näevad. Siin on minu arusaamise järgi selles mõttes erinevus. Aga ma arvan, et see ei ole põhimõtteline ja printsipiaalne küsimus. Ei juhtu midagi ka siis, kui Riigikogu leiab, et kohtunikud ei peaks olema erakonnaliikmed.

Tänan! Georg Pelisaar, palun!

Aitäh, härra juhataja! Ma olen teiega nõus ja arvan ka, et kõige hullemad on just nimelt parteitud parteilased, ehk teisiti öeldes, olgu siis kohtunikud ka juba määratlenud end oma maailmavaate järgi, kui nad seda soovivad. Aga väga palju on mitmes vestlusringis ja ka ajakirjanduses olnud jutuks see, kas üks või teine kohtuprotsess on mõjutatav ja kas kohtud on mõjutatavad poliitiliselt või äriliselt. Kui vaadata nüüd käesolevat kohtute seaduse eelnõu, siis kas see tagab teie arvates senisest suurema kohtute ja kohtunike sõltumatuse?

Ma palun vabandust, mida te pidasite silmas "selle" all, "kas see tagab"?

Ma täpsustan. Kas see seaduseelnõu tagab kohtute ja kohtunike senisest suurema sõltumatuse nii ärilises kui ka poliitilises mõttes?

Ma ei saa seda öelda, sest see lähtub täpselt samasugusest kohtuhalduse mudelist, nagu see on siiamaani.

Tänan! Kolleeg Arvo Sirendi.

Suur tänu! Ütleme, et kohtunik võiks kuuluda parteisse, aga kas ta võib olla näiteks nudist, feminist, satanist, fa_ist või teab mis "ist" veel, ma arvan, et neid on umbes saja ringis? Kust alates peaks jooksma see piir?

See piirjoon on määratud sellega, missugustele erakondadele või poliitilistele rühmitustele või organisatsioonidele on antud tegevusluba. Loomulikult me kontrollime või, õigemini, kontrollib kaitsepolitsei enne, kui kohtunik ametisse nimetatakse, ka tema senist käitumist ja fakte tema senisest elust. Kui ta on pannud toime tegusid, mis ei ole kooskõlas õiguskorraga, on pannud toime haldusõigusrikkumisi, rääkimata kuritegudest, või on muid fakte, mis äratavad kahtlusi tema moraalses palges, siis vaevalt see isik kohtunikuks saab. Mis puudutab veendumusi, siis igal isikul on õigus oma mingisugustele veendumustele, mida tihtipeale ei ole ka võimalik kontrollida. Need veendumused võivad muutuda ohtlikuks siis, kui sellele järgneb mingisugune käitumine ja kui see käitumine on selline, mis annab alust rääkida kas rassismist, fa_ismist või ükskõik missugusest muust demokraatlikus ühiskonnas mitteaktsepteeritud tegevusest. Selline isik ei saa loomulikult olla kohtunik.

Aitäh! Enn Tarto, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Austatud Riigikohtu esimees härra Lõhmus! Nagu te teate, ei kehti meil käesoleva aasta 1. jaanuarist või, õigemini, eelmise aasta 31. detsembrist enam süümevande seadus. Kuidas teie arvate, kas nüüd on siis endistele KGB-lastele, GRU-lastele, NKVD-lastele ja muule sellisele seltskonnale tee lahti, et saada kohtunikuks?

Aitäh! Nagu ma ütlesin, läbivad kohtunikukandidaadid kapo kontrolli. Selle kontrolliga on võimalik välja tuua kõik - ka kompromiteerivad - andmed, mis on vajalikud, arvud ja faktid. Ja need võimaldavad meil teha siiski piisavalt kaalutletud otsustusi. Ma usun, et me oleme seda teinud.

Aitäh! Kolleeg Liia Hänni.

Aitäh, austatud Riigikohtu esimees! Põhiseaduskomisjon oli oma aruteludes kahtlemata häälestatud selliselt, et leida kompromiss Riigikohtu kohtunike arusaamade ja valitsuse kui eelnõu algataja arusaamade vahel. Sest me ei saa ju seda eelnõu ka ümber teha, ilma et algataja sellega nõus oleks. Tal on iga hetk võimalus see eelnõu tagasi võtta. Täna ma sain aru, et teie hinnang saavutatud kompromissile on kriitiline. Siit küsimus: kas teie arvates on üldse võimalik mingisugune kompromiss Riigikohtu vaatega, mis ei lähtu sellest teie esitatud kohtute iseseisva haldamise põhimõttest? Kas meil tasub seda tööd edasi teha, et otsida kompromisse?

Ma olen iseenesest optimist ja leian, et kompromissi tuleb alati otsida, kuni lõpuni. Ma leian, et nähtavasti on võimalus kompromissiks ka siis, kui kas või sellelesamale nõukojale, mis esialgu oli ju mõeldud üksnes nõuandva organina justiitsministri juures, antakse pädevus, mis puudutab kohtute haldamist.

Aitäh! Anti Liiv, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud Riigikohtu esimees! Minu küsimus tuleneb vastustest härra Sirendi ja härra Tarto küsimusele ning on mõnevõrra kultuurilooline täpsustus. Teie vastustes ei olnud küll otseselt, aga kaudselt oli selles siiski väljendatud mõte, et enne kui kohtunik nimetatakse ametisse, kuulub kontrollimisele ka tema seksuaalne orientatsioon. Kas see on rutiinuuring ja käib kõikide kohta või on see praegu suvaline tuletus?

Kui ma väitsin tõepoolest nii - oma teada ma seksuaalset orientatsiooni ei puudutanud -, siis ma võin kinnitada, et kapo ei ole oma kontrollides süüvinud sellistesse faktidesse, mis on väga intiimsed ja eraellu puutuvad.

Tänan! Tõnu Kauba, palun teine küsimus!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra Riigikohtu esimees Lõhmus! Ma jätkan seda teemat, mida eelkõneleja just puudutas. Kuid enne ma ütlen, et üldiselt olen pigem teie seisukohtade kui eelnõu algatajate omade toetaja. Aga minu küsimus puudutab seda teemat, mis just praegu vallandus. See taandub ikkagi põhiseaduse §-le 12, mis räägib seda, et kõik on seaduse ees võrdsed. Ma püüan modelleerida olukorda, kus kohtunikukandidaat kuulub näiteks mittetulundusühingusse, mille nimes või tegevuses on sees mõiste "sadomasohhism". Selle tõttu võib oletada, et ta on vähemalt ühe selle tegevuse poolega, näiteks sadismiga, ise aktiivselt tegelnud. Kas isiku suhtes, kelle kohta on kas kapo kaudu või kuidagi teistmoodi selgeks saanud, et ta viljeleb sadismi, on võimalik mingisugust tõkendit seada, et temast ei saaks kohtunikku, või ei ole see oluline?

Vaevalt küll sellist ühingut registreeritakse, kes on endale sellise tegevuse eesmärgiks seadnud, kuid kontrollitakse konkreetse isiku tegusid, käitumist, mitte mõtteid ega veendumusi.

Aitäh! Enn Tarto, palun teine küsimus!

Aitäh, härra eesistuja! Austatud Riigikohtu esimees! Ma lähen oma esimese küsimuse juurest edasi. Mis puutub minevikku, siis kohtunik Paap, kes oli kohtunik Tiit Madissoni kohtuasjas, ei olnud kindlasti süümevannet rikkunud, sest kohtuotsus selle kohta ei olnud jõustunud, aga süümevande vaimu oli ta kindlasti rikkunud, sest ta oli KGB ülesandel Mart Niklusele päevi määranud. Nii et Madissoni kohtunikuks oleks võinud siiski kellegi teise määrata. Aga tulen ikkagi selle juurde, et kuna ametlikult süümevande seadus ei kehti, siis ei ole Kaitsepolitseiametil ju mingisugust õiguslikku alust öelda, et inimene, kes teenis GRU-s, KGB-s või nendes teistes organites, on tegelnud negatiivse tegevusega. Nii et nemad ei saa kindlasti hinnangut anda. Minu küsimus oligi selles, et kuna seadus enam ei kehti, kas me võime siis näiteks ühel heal päeval äkki avastada, et kõik need Talurid ja teised on kohtunikud.

Meie saame otsustuse teha nende faktide alusel, mis on meile teada. Kui kapo kontrollib kandidaadi tausta, siis kahtlemata, kui ta teeb põhjaliku kontrolli, annab ta meile teada faktidest, kus isik on töötanud, näiteks KGB-s, ja sellest faktist teeme meie juba omad järeldused. Aga kuna tegemist on praegu abstraktse aruteluga, siis ma võin öelda, et siiamaani ei ole meie praktikas tulnud veel kordagi kaaluda sellist küsimust. On olnud muid põhjusi, mistõttu üks või teine kandidaat ei ole osutunud sobilikuks, ja need on tulnud välja ka sellesama kontrolli käigus. Loomulikult kaalume siis väga tõsiselt selle kandidaadi sobivust.

Tänan! Lugupeetud Kalle Jürgenson, palun teine küsimus!

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Kuna te ütlesite, et kompromiss, mis praegu on eelnõu 5. peatüki §-desse 45 ja 46 sisse kirjutatud, ei vasta teie ootustele, siis ma küsin niipidi: mis teid selles konkreetselt ei rahulda? Kas mõni §-s 45 nimetatud isikutest, kes moodustavad nn nõukoja, on ebausaldusväärne? Kui, siis kes? Kui see nii ei ole, siis jääb üle § 46: milline pädevus ja kus sätestatuna ei ole teile vastuvõetav? Ma arvan, et valikud on peidetud nendesse paragrahvidesse.

Aitäh! Ma kordan ennast. Ma ei näe selles ettepanekus muudatust kohtute halduse mudelis. Kohtud jäävad praeguse eelnõu järgi Justiitsministeeriumi haldusalasse, Justiitsministeerium saab teostada teenistusjärelevalvet kohtunike ja kohtute tegevuse üle ning esimese ja teise astme kohtud on finantsiliselt sõltuvuses Justiitsministeeriumist. Seetõttu see pädevus, mis on antud nõukojale, ei puuduta kohtute sisulist haldamist, vaid üksnes seda, milline pädevus on ka praegu kohtunikel, kuid ühe teise organi, st Riigikohtu üldkogu kaudu. Kui tõepoolest luuakse, nagu seda on paljudes riikides tehtud, omaette organ kohtute haldamiseks, siis on vägagi teretulnud, et otsustajate baas tipptasemel ei piirduks ainult kohtunikega, vaid esindatud oleksid ka parlamendi liikmed, esindatud oleksid täitevvõimuasutused, ka õiguskantsler, advokaadid. Mida laiem on see baas, kes otsustab sedavõrd tähtsaid küsimusi nagu kohtute toimimine ja kohtumõistmine, seda parem. Nagu mulle tundub, on praegu küsimus pigem selles - paraku avaldus see ka põhiseaduskomisjonis -, et parlamendi liikmed ei tahaks sellega tegelda, et see polegi nagu nende asi, et otsustada kohtute korralduslikke küsimusi või osaleda selles otsustamises. Iseenesest oleks väga vajalik, et see baas oleks laiem.

Tänan! Kas Georg Pelisaarel on protseduuriline küsimus? Kaks küsimust on läbi.

Mul oli ainult üks küsimus.

Teine oli täpsustav küsimus. Nii et kaks küsimust on esitatud.

See oli selgitav küsimus, sest vastaja ei saanud hästi aru.

Arvuti ei eksi, kolm on kirjas, nii et ma palun väga vabandust! Kas teistel on küsimusi? Ei näi olevat. Suur tänu, lugupeetud Riigikohtu esimees! Järgnevalt palun komisjoni põhiliseks kaasettekandeks kõnepulti komisjoni aseesimehe Tiit Käbini!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Põhiline kaasettekanne ei tule kuigi pikk, sest nii justiitsminister ettekandjana kui ka esimene kaasettekandja - Riigikohtu esimees - peatusid põhiprobleemidel ammendavalt. Kordan siiski mõne küsimuse üle ja peatun ka mõnel momendil, millest juttu ei olnud. Kohtute haldamise nõukoda - komisjon leidis, et see oleks õige võimalus minna edasi. Ja nagu justiitsminister rõhutas, ei ole nõukoja pädevus lõplikult fikseeritud. Kuna me tegeleme eelnõuga edasi, siis me tegeleme kindlasti ka nõukoja pädevuse täpsustamisega. Mida aga varasemad kõnelejad ei nimetanud, on see, et me oleme nüüd selgelt ja üheselt sõnastanud selle, mille kohta varem kasutasime mõistet "kooskõlastab" ja mida mõistetakse kaheselt. Ühed ütlevad, et kui see, kellelt kooskõlastust küsitakse, ei ole nõus, siis loetakse, et küsimus ei ole kooskõlastatud ja midagi teha ei või. Teised ütlevad, et selle nõusolekul, kellelt kooskõlastust küsitakse, ei olegi tähtsust. Kui talle on saadetud kooskõlastamiseks, siis võib ta kirjutada, et ei nõustu, aga see ei tähenda mitte midagi, vastava õigusakti võib välja anda või vastavat toimingut teha. Kui te vaatate § 46, siis te näete selget eristust. Lõige 1 toob need küsimused, kus nõukoda annab nõusoleku, tähendab, ilma nõusolekuta toimingut teha ei või. Ja ma olen kindel, et kõikidel nendel juhtudel, kus nõukoja nõusolek on vajalik, jõutakse alati selleni, et see nõusolek ka saadakse. Lõige 2 kõneleb küsimustest, kus nõukoda kujundab seisukoha. Nimetaksin siin näiteks kohtute aastaeelarvete koostamise ja muutmise põhimõtete kohta seisukoha kujundamist. Lõikes 3 tuuakse need küsimused, mida nõukoda enne läbi arutab. Üks asi, millega algataja ei olnud nõus, on muudatus, mis tehti eelnõus seoses loakoguga. See on kümnes muudatusettepanek. Loakogu vastavuses põhiseadusele on mõned varemgi kahtlust avaldanud ja me sõnastasime selle paragrahvi praegu järgmiselt: "Menetlusloa andmine. Menetlusloa andmise tsiviil-, kriminaal- ja haldusasjade menetlemiseks Riigikohtus otsustavad vastavad kolleegiumid." Seega loakogu kui niisugust, kui selle seisukoha juurde jäädakse, seaduse vastuvõtmise järel enam ei eksisteeri. Ilmselt ei ole vajadust peatuda kõikidel muudatusettepanekutel, ei neil, mida komisjon arvestas, ega ka neil, mida ei arvestanud. Mis puutub sellesse, et komisjoni seisukoha järgi kohtunik ei tohi olla erakonna liige, siis ilmselt tuleb lähtuda sellest, et erakonna seisukohad ja erakonna distsipliin ei ole kohustuslikud mitte ainult erakonna juhtorgani liikmetele, vaid tegelikult ju kõikidele erakonna liikmetele. Niisiis jäime komisjonis sellise seisukoha juurde. Kuna on veel probleeme, mis vajavad edasist läbitöötamist, siis otsustas komisjon eelnõu teise lugemise katkestada ja määrata muudatusettepanekute esitamise ajaks 17. mai kella 13. Tänan!

Suur tänu! Ignar Fjuk, palun!

Härra juhataja! Austatud ettekandja! See on hea, et loakogu sellisel kujul on asendatud menetlusloa andmisega. Kas ma saan õigesti aru, et senine loakogu praktika lakkab olemast, et see asendub millegi muuga? Ja kui ma saan õigesti aru, mis siis hakkab toimuma? Ja kui oluliselt midagi ei muutu, miks siis ikkagi sellist menetlemist, loakogu taolist asja on üldse vaja? Äkki me võiksime siis juba maa- ja linnakohtus või halduskohtus või ringkonnakohtu eel rakendada mingit menetlusloa varianti, et mida lasta kohtusse ja mida mitte lasta?

Teise astme kohtusse edasikaebamine on kõikidele garanteeritud ja see, et loakogu asemel otsustavad küsimuse, kas menetleda edasi või ei, vastavad kolleegiumid, tuleneb otseselt põhiseadusest. Loakogus tulid inimesed, st kohtunikud, kokku ja arutasid, et sellele anname loa, sellele mitte, nüüd on aga ikkagi vastav kohtukolleegium, kes vaatab kogu protsessi läbi. Resultaat on võib-olla sama, see ei ütle resultaadi kohta mitte midagi, see ütleb vormi kohta.

Tänan! Trivimi Velliste, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud härra ettekandja! Minu küsimus on terminoloogiat täpsustav ja puudutab nimelt kohtute haldamise nõukoda. Kas oli arutusel, miks just tingimata nõukoda, eesti keeles on harilikum ju nõukogu? Miks ei võiks olla kohtute haldamise nõukogu?

Me ei hakanud siin pikalt arutlema. Muidugi, seda nimetust võib muuta. Ma jätsin terminitega seonduvalt nimetamata, et kui eelnõus oli pakutud välja nimetada senised kolleegiumid ümber kodadeks, siis komisjon läks ikkagi vana termini, kolleegiumi juurde tagasi. Aga siin on veelgi termineid, millele tuleb mõelda. Näiteks praegu me jäime termini "rahvakohtunik" juurde, mis asendab kaasistujat, kuigi paljudel meist seondub rahvakohtunik omaaegse rahvakohtuga ja ei ole esmapilgul vastuvõetav. Aga siin me mõtleme edasi ja kõik ettepanekud selles suhtes on teretulnud.

Tänan! Vootele Hansen, palun!

Aitäh! Kui nüüd Riigikogu peaks aktsepteerima ettepaneku, et loakogu kaob Riigikohtust ära, kas siis on oodata, et põhiseaduskomisjon algatab ka kohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse, või jääb see sellesse perioodi, mis jääb selle seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahele?

Kui seadus peaks sellisel kujul vastu võetama, siis tuleb loomulikult kõikides seadustes, kus viidatakse loakogule, teha sellekohased muudatused.

Suur tänu! Rohkem küsimusi ei ole. Enne parandusettepanekute hääletamist on kolleegidel võimalik osaleda läbirääkimistel. Tiit Toomsalu, palun!

Tänan, härra juhataja! Austatud kolleegid! Selle eelnõu olulisust, mida me täna arutame, rõhutab ehk vaid asjaolu, et Eesti Vabariigi põhiseaduses on kohtukorralduslikud küsimused loetletud nende seadusandlike aktide hulgas, mille vastuvõtmiseks on vaja seadusandliku organi koosseisu häälteenamust. See on üks meie riigi haldamise alusdokumente, üks riigivõimu toimimise ja efektiivse tegutsemise tingimusi määratlevaid põhialuseid. Käesolev eelnõu, austatud kolleegid, on tähelepanuväärne selle poolest, et siia on kätketud terve hulk poliitilisi alternatiive. Ütleksin isegi niimoodi: poliitilise valiku probleeme, poliitilisi dilemmasid. Esimesena tahaksin nimetada dilemmat, mis seondub Euroopa Liidu institutsioonide etteheidetega Eesti riigiasutuste võrgu haldussuutlikkusele. Me teame ju, et põhiline mure Eesti liikumisel Euroopa poole on olnud riigiasutuste haldussuutlikkuse probleem. Teisest küljest on aga kohtuvõim Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi üks lahusvõimu element, millel on sisemine iseregulatsioon teatud õiguste mahuga. Sellest tulenevalt pole oluline arvestada ehk mitte niivõrd väljastpoolt tulevaid signaale Eesti haldussuutlikkuse kohta ja siit tulenevalt täitevvõimu mõju tugevdada, vaid eelkõige kohtuvõimu enda seisukohti kohtukorralduslike küsimuste formeerimisel. Teiseks dilemmaks võiks nimetada seda, kas on võimalik ühitada täitevvõimu õigushaldust esindava tippametniku - justiitsministri - ja Eesti kohtuvõimu esindava tippametiisiku - Riigikohtu esimehe -erinevaid nägemusi halduskorraldusest, sest nii ühe kui teise taga on ühest küljest võimas täitevaparaadi nägemus ja teise taga sõltumatu kohtunikkonna nägemus. Edasi võiks dilemma olla see, kas käesolev eelnõu on oma poliitiliselt sisult reformipakett, nagu väidab täitevvõim, või on see tegelikult täitevvõimu mõju tugevdamisele suunatud akt, seda kohtunikkonna ja kohtute toimimise sõltumatuse problemaatika kontekstis. Võiksime nimetada ka veel muid dilemmasid. Siiski, põhiküsimus selle eelnõu puhul ja tema ümber käivates vaidlustes on nii või teisiti see, kuidas korraldada kohtuhaldust. Ja siin, austatud kolleegid, tahaksin ma viidata täna kõlanud väidetele, et nii ühe kui teise omavahel võistleva, positiivses mõttes võistleva poole seisukohad on ehk äärmuslikud ja tuleks otsida keskteed. Selle kesktee leidmiseks tuleb täna siin saalis määrata kindlaks alus, kust minna edasi. Ja see alus põhineb otsustusel, kas kohtusüsteemi peab nüüd ja edaspidi haldama täitevvõim või tuleb minna teed mööda, mis aktsepteerib kohtuvõimu isereguleerivaid aluseid, isereguleerivaid õigusi. Austatud kolleegid, ma leian, et ettepanekutes, mis ma olen käesoleva eelnõu kohta teinud, on järgitud kahte põhimõttelist tõdemust kohtu haldussüsteemi kujundamisel. Esiteks, minu parandusettepanekutesse on kätketud eelkõige kohtunike ühingu ja Riigikohtu seisukoht, neile on antud vaid õiguslik vorm, mida ma nimetaksin avalik-õiguslikuks vormiks. Ma palun lisaaega!

Jah, palun!

Teiselt poolt on minu esitatud ettepanekutesse kätketud ka meie riigi seadusandlik praktika, viimaste aastate seadusandlik praktika, see õiguslik suundumus, kuhu me oleme halduskorralduses läinud. Ma tahan rõhutada, et minu ettepanekutes toodud avalik-õigusliku institutsiooni, kohtute haldusnõukogu loomine selleks, et administreerida kohtusüsteemi tervikuna, tugineb meie praktikal, mida me oleme viimasel ajal õigusaktides kinnistanud. Tuletame meelde: finantskontrolli inspektsiooni sätestamine avalik-õigusliku institutsioonina ja ka avalik-õigusliku raadio ja televisiooni haldamine avalik-õigusliku institutsiooni poolt. Ma lisaksin siia juurde haigekassa seaduse, mis haldab ligi viie miljardi suurust riigi maksudena laekunud rahasummat, ja ma võiksin tuua veel terve hulga näiteid. Meie õiguspraktikas on avalik-õiguslikud institutsioonid riigi toimesfääri reguleerimiseks juba kinnistunud, mistõttu ma ei näe mingit takistust võtta selle eelnõu edasiarendamise aluseks Riigikohtu esimehe ja kohtunikkonna seisukohad. Loomulikult leian, et neid on võimalik edasi arendada, täpsustada, täiendada. Ma palun seda arvestavalt toetada neid minu parandusettepanekuid, mis räägivad kohtuhalduse mudeli tulevikust. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Kas kolleegidel on veel soovi sõna võtta? Ei ole. Seega on läbirääkimised lõpetatud. Ma palun kõnepulti tagasi lugupeetud Tiit Käbini, et läbi vaadata parandusettepanekud! Esimese parandusettepaneku autor on Tiit Toomsalu, eelnõu algataja ei toeta, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Tiit Toomsalu, palun!

Tänan, härra juhataja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada. Ma teen ettepaneku sõnastada käesolev seadus nii, nagu ta on põhiseaduses kirja pandud. Nimelt sõnastada kohtute seadus ümber kohtukorralduse seaduseks. Tegemist on põhiseadusliku redaktsiooniga.

Aitäh!

Komisjoni seisukoht oli, et põhiseaduse § 104 ei kasuta seaduste täpseid pealkirju ja viitab mõnigi kord seaduse sisule. Seetõttu me jäime senise pealkirja "Kohtute seadus" juurde. See on ka üks ettepanekutest, kus hääled langesid pooleks, poolt 3, vastu 3.

Aitäh! Austatud Riigikogu liikmed, panen hääletusele esimese parandusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Poolt on 8 Riigikogu liiget, vastu 30, erapooletuid 1. Seega parandusettepanek ei leidnud toetust. Teine parandusettepanek, autor Tiit Toomsalu. Eelnõu algataja toetab, juhtivkomisjon arvestab täielikult. Rein Voog, palun!

Tänan, härra juhataja! Kuna tegu on nii hea ettepanekuga, siis ma palun seda hääletada.

Panen hääletusele teise parandusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Kas juhtivkomisjon tahab kommenteerida?

Juhtivkomisjon leidis, et seaduse reguleerimisala paragrahvi pealkirjana on vaieldamatult täpsem ja õigem, seaduse ülesanne, nagu oli algtekstis, ei ole korrektne. Seetõttu kiitis komisjon häältega 6 poolt, 1 vastu, 1 erapooletu ettepaneku heaks.

Tänan! Panen hääletamisele teise parandusettepaneku.Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 47 Riigikogu liiget, vastu 1, erapooletuid 1. Seega on teine parandusettepanek vastu võetud. Kolmas parandusettepanek on põhiseaduskomisjonilt, eelnõu algataja toetab, juhtivkomisjon arvestab täielikult. Neljas parandusettepanek. Tiit Toomsalu, palun!

Tänan, härra juhataja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada. Nimelt teen ettepaneku eelnõu § 7 "Kohtuasutus" lõige 1 formuleerida järgmiselt: "Kohus on riigi kohtuvõimu ametiasutus." Miks on see ettepanek tehtud? Käib vaidlus selle üle, kas kohus on hallatav eelkõige Justiitsministeeriumi kui täitevvõimu poolt või on ta iseseisva võimu ametiasutus. Me võime eristada täitevvõimu ametiasutust ja kohtuvõimu ametiasutust, Riigikogu Kantselei on kahtlemata seadusandliku võimu ametiasutus. Seetõttu oleks täpsem, kui me nimetame kohtuid selliselt, nagu on toodud parandusettepanekus. Palun seda toetada!

Aitäh! Jutt on neljandast parandusettepanekust. Palun komisjoni arvamus!

Komisjon ei nõustunud sellega, sest me ei kasuta ju näiteks selliseid mõisteid nagu riigi seadusandlik ametiasutus või ka riigi täitevvõimu ametiasutus. Et jääda sama printsiibi juurde, siis me leidsime, et nii nagu praegune tekst ütleb - kohus on riigi ametiasutus -, on õige.

Tänan! Panen hääletusele neljanda parandusettepaneku.Hääletustulemused Neljanda parandusettepaneku poolt oli 16 Riigikogu liiget, vastu 37, erapooletuid 0. Seega ettepanek jäi vastu võtmata. Viies parandusettepanek, autor Tiit Toomsalu, eelnõu algataja ei toeta, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Tiit Toomsalu, palun!

Tänan, härra juhataja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada. Nimelt on selles muudatusettepanekus toodud kogu seadust läbivalt, kuidas jagada seaduses sätestatud funktsioone justiitsministri ja loodava kohtute haldusnõukogu vahel, seda arvestusega, et kohtuid haldav institutsioon - kohtute haldusnõukogu - võiks täita efektiivselt oma rolli.

Aitäh! Juhtivkomisjon, palun!

Viies muudatusettepanek seondub mõnede järgnevate Tiit Toomsalu muudatusettepanekutega, nagu nr 6, nr 11 ja ka nr 12, mis komisjon tagasi lükkas. Nagu siin juba varem juttu oli, leidis komisjon, et kohtute haldamise mudelis on õigem kohtute haldamise nõukoda, mis ka eelnõus on fikseeritud ja mis leiab kajastamist 13-ndas, komisjoni muudatusettepanekus. Nii et komisjon lükkas Tiit Toomsalu ettepaneku tagasi.

Aitäh! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Panen hääletamisele viienda parandusettepaneku.Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 7 Riigikogu liiget, vastu 36, erapooletuid 0. Parandusettepanek ei leidnud toetust. Kuues parandusettepanek, autor Tiit Toomsalu, eelnõu algataja ei toeta, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Tiit Toomsalu, palun!

Tänan, härra juhataja! Ma palun ka seda muudatusettepanekut hääletada. Siin on formuleeritud kogu seaduseelnõu läbivalt ettepanekud, mida toetavad Riigikohus ja kohtunike üldkogu kohtute haldamisega seonduvate funktsioonide jaotamisel justiitsministri ja kohtute kantselei vahel.

Aitäh! Juhtivkomisjon, palun!

See ettepanek seondub eelmise ettepanekuga, mida me just heaks ei kiitnud.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Panen hääletusele kuuenda parandusettepaneku.Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 11 Riigikogu liiget, vastu 33, erapooletuid 0. Kuues parandusettepanek ei leidnud toetust. Seitsmes parandusettepanek, autor Tiit Toomsalu, eelnõu algataja ei toeta, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Tiit Toomsalu, palun!

Tänan, härra juhataja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada. See ettepanek on rohkem terminoloogilist laadi. Nimelt on tehtud ettepanek asendada termin "rahvakohtunik" nimetusega "vannutatud kohtukaasistuja". Miks on selline ettepanek tehtud? Nimelt näeb see eelnõu ette kohtukaasistujate vannutamist ja peale selle on kohtukaasistuja arusaadavam ning õigusterminoloogias kinnistunum termin. Vannutatud kohtukaasistuja kõlab väga ilusasti. Palun seda toetada!

Tänan! Palun juhtivkomisjoni seisukoht!

Nagu ma enne nimetasin, töötab komisjon selle mõiste kallal edasi, et leida rahvakohtuniku asemele võimalikult sobiv termin. Tiit Toomsalu pakutud vannutatud kohtukaasistujat komisjon kõige õigemaks ei pidanud ega aktsepteerinud seda. Aga nagu ma ütlesin, me töötame selle küsimuse kallal edasi.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Panen hääletusele seitsmenda parandusettepaneku.Hääletustulemused Parandusettepaneku poolt on 8 Riigikogu liiget, vastu 29, erapooletuid 3. Ettepanek ei leidnud toetust. Kaheksas parandusettepanek, autor lugupeetud Tiit Toomsalu, eelnõu algataja ei toeta, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Tiit Toomsalu, palun!

Tänan, lugupeetud Riigikogu juhataja! Ma paluksin ka seda muudatusettepanekut hääletada. Muudatusettepanek tuleneb kohtunikkonna ettepanekust vabastada kohtud neile mitteomastest funktsioonidest, puhtalt haldusfunktsioonidest ja anda need üle Justiitsministeeriumile. Nimelt on tehtud ettepanek välja jätta § 15 lõike 1 teises lauses sõnad "kohtu kinnistusosakond, registriosakond ja kriminaalhooldusosakond", sest need funktsioonid ei kuulu sisuliselt kohtute tegevusvaldkonda, vaid on haldusfunktsioonid.

Aitäh! Palun juhtivkomisjoni kommentaar!

Tõepoolest, nimetatud osakonnad - kinnistusosakond, registriosakond ja kriminaalhooldusosakond - ei tegele õigusemõistmisega. Aga kui need loodi, siis me otsustasime, et nende kõige õigem, kõige kindlam, kõige autoriteetsem koht on kohtute juures. Ilmselt on ajaküsimus, millal me võtame kohtutelt ära need osakonnad, millel tõesti õigusemõistmisega mingit pistmist ei ole, aga see küsimus nõuab natukene pikemat läbimõtlemist ja rohkem aega. Nii et praegu komisjon Tiit Toomsalu ettepanekuga ei nõustunud.

Tänan! Panen hääletusele kaheksanda parandusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 6 Riigikogu liiget, vastu 32, erapooletuid 0. Parandusettepanek ei leidnud toetust. Üheksas parandusettepanek, autor Tiit Toomsalu, eelnõu algataja toetab, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Kalev Kukk, palun!

Suur aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada, sest peab saama selgust, kas lehekülje viimases reas ei ole äkki tegemist kirjaveaga.

Aitäh! Palun komisjoni kommentaar!

Ei, siin ei ole tegemist kirjaveaga. Kui see nii oleks, oleksin ma seda kaasettekandes nimetanud. Komisjon leidis, et termin, mis on kasutusel ka praegu - kohtukolleegium -, on põhjendatum ja õigem.

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Panen hääletusele üheksanda parandusettepaneku.Hääletustulemused Parandusettepaneku poolt on 42 Riigikogu liiget, vastu 2, erapooletuid 1. Parandusettepanek on vastu võetud. Kümnes parandusettepanek, autor Tiit Toomsalu, eelnõu algataja ei toeta, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 11. parandusettepanek, autor Tiit Toomsalu, eelnõu algataja ei toeta, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Tiit Toomsalu, palun!

Tänan, härra juhataja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada. Tahan juhtida austatud kolleegide tähelepanu, et see on kõige olulisem parandusettepanek. Sellega on tehtud ettepanek anda kohtute haldus edaspidi üle avalik-õigusliku institutsioonina loodavale kohtute haldusnõukogule ning seoses sellega konkureerib see härra justiitsministri esitatud väga riigi täitevvõimu keskse kohtute juhtimisskeemiga. Ma sain aru härra Riigikohtu esimehe hinnangutest nii komisjonis kui ka täna siin ja kohtunikkonda esindavate kohtunike ühingu esindajate sõnavõttudest, et põhimõtteliselt on see skeem väga lähedane kohtunike soovitavale. Kui me aktsepteerime selle muudatusettepaneku, siis saame edaspidiste kompromisside otsimiseks luua aluse, mis lähtub kohtunikkonna kõige paremast arusaamisest tuleviku suhtes.

Tänan! Palun juhtivkomisjoni kommentaar!

Põhiseaduskomisjon ei aktsepteerinud seda seisukohta. Nagu ma nimetasin, on komisjoni sõnastatu leidnud kajastamist 13. muudatusettepanekus, kus käsitletakse kohtute haldamise nõukoda. Komisjon lükkas tagasi nii Tiit Toomsalu kõne all oleva, s.o 11. kui ka sellele järgneva, 12. muudatusettepaneku.

Aitäh! Panen hääletusele 11. parandusettepaneku.Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 12 Riigikogu liiget, vastu 30, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 12. parandusettepanek, autor Tiit Toomsalu, eelnõu algataja ei toeta, juhtivkomisjon jätab arvestamata. Tiit Toomsalu, palun!

Tänan, härra juhataja! Ma palun kolleegidel hääletada ka seda parandusettepanekut. Nagu austatud kaasettekandja nimetas, seondub see eelmisega, kuid selles parandusettepanekus on püütud tuua tulevase avalik-õigusliku institutsiooni, kohtute haldusnõukogu õigusvõime ja põhikirjaga seonduv. Lähtutud on selle formulatsiooni andmisel meie poolt heakskiidetud haigekassa ja avalik-õigusliku institutsiooni seaduses toodud reglemendist, mistõttu puhtnormitehniliselt ei tohiks sellele olla mingeid etteheiteid. Ma palun seda toetada!

Tänan! Palun komisjoni kommentaar!

Seondub eelmisega, mille komisjon lükkas tagasi ja mille ka Riigikogu just praegu tagasi lükkas.

Suur tänu! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Panen hääletamisele 12. parandusettepaneku.Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 7 Riigikogu liiget, vastu 30, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 13. parandusettepaneku esitab põhiseaduskomisjon, eelnõu algataja toetab. Tiit Toomsalu, palun!

Tänan, härra juhataja! Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Juhtivkomisjoni kommentaar, palun!

Sellest on siin täna nii palju juttu olnud, et vist ei ole vaja rohkem kommentaare lisada. Lihtsalt komisjon leidis, et see on praegu kõige õigem vorm. Kohtute haldamise nõukoja pädevus ei ole sätestatud veel lõplikult, samuti mitte nõukoja koosseis, nii et nende probleemide kallal on võimalik edasi töötada.

Aitäh! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Panen hääletusele 13. parandusettepaneku.Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 29 Riigikogu liiget, vastu 5, erapooletuid 0. Ettepanek on vastu võetud. 14. parandusettepanek, autor põhiseaduskomisjon, eelnõu algataja toetab. Tiit Toomsalu, palun!

Tänan, härra juhataja! Ma palun seda põhiseaduskomisjoni formuleeritud parandusettepanekut hääletada.

Aitäh! Komisjon, palun!

See seondub eelarvega. Kui eelnõu tekst varem kõneles ainult vähendamisest, siis tuleb ilmselt ette näha ka võimalus, et võib suurendada, st võib muuta. Ja lõpuosa, mis ütleb "lähtudes kohtute haldamise nõukoja kujundatud põhimõtetest", tuleneb eelmisest muudatusettepanekust, mille me heaks kiitsime.

Aitäh! Panen hääletamisele 14. parandusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 38 Riigikogu liiget, vastu 3, erapooletuid 0. Ettepanek on vastu võetud. 15. parandusettepanek, autor Tiit Toomsalu, eelnõu algataja ei toeta, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Tiit Toomsalu, palun!

Tänan, härra juhataja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada. See seondub eelmise muudatusettepanekuga. Nimelt, minu esitatud redaktsiooni kohaselt võetakse kohtute eelarve vastu riigieelarve seaduses sätestatud korras kohtute haldusnõukogu ettepanekul, mitte aga temaga kooskõlastatult. Selle parandusettepaneku mõte seisneb selles, et kohtute haldamiseks vajalike eelarvete kujundamisel oleks otsustav sõna öelda siiski kohtunikkonnal, sest öeldakse ju, et see, kes maksab, tellib muusika.

Aitäh! Palun juhtivkomisjoni seisukoht!

Ka praegune tekst ütleb selgelt, et Riigikohtu eelarve võetakse vastu riigieelarve seaduses sätestatud korras. Puudub ainult see osa, mida Tiit Toomsalu nimetas: kohtute haldusnõukogu ettepanekul. Aga kohtute haldusnõukogu ju praegu siin tekstis ei ole. Nii et komisjon lükkas selle tagasi ja soovitan ka teil seda teha.

Aitäh! Panen hääletamisele 15. parandusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused 15. parandusettepaneku poolt on 5 Riigikogu liiget, vastu 28, erapooletuid 0. Parandusettepanek jäi vastu võtmata. 16. parandusettepanek, algataja Eesti Keskerakonna fraktsioon, eelnõu algataja ei toeta, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 17. parandusettepanek, autor Eesti Keskerakonna fraktsioon, eelnõu algataja ei toeta, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. 18. parandusettepanek, autor Tiit Toomsalu, eelnõu algataja ei toeta, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Tiit Toomsalu, palun!

Tänan, härra juhataja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada. Selle ettepaneku kohaselt jäetakse eelnõu tekstist välja 14. peatükk "Kohtunikuabi" ning veel mõned konkreetsed paragrahvid, mis käsitlevad kohtunikuabiga seonduvat. Nagu juba kaasettekandja härra Käbin mainis, diskussioonis selle üle, kas vabastada kohtusüsteem talle mitteomastest haldusfunktsioonidest (registrid ja kõik sinna juurde kuuluv), jõutakse ühe või teise lahenduseni, see sõltub edasistest arengutest. Kui me täna kiidame heaks kohtunikuabi kui haldusfunktsioone täitva ametniku eelnõust väljajätmise, siis on, ma usun, avatud ka roheline tee küsimuse teise poole lahendamiseks. Palun toetada minu ettepanekut!

Tänan! Juhtivkomisjon, palun!

Me lükkasime enne tagasi kaheksanda muudatusettepaneku ja seega jätsime kohtute juurde edasi kinnistusosakonna, registriosakonna ja kriminaalhooldusosakonna. Nendes aga töötavadki kohtunikuabid. Kui me Tiit Toomsalu selle ettepaneku, s.o 18. ettepaneku heaks kiidaksime, siis oleksid kohtutes need osakonnad, aga meil ei oleks enam ametinimetust nende isikute jaoks, kes seal töötavad. See on ka küsimus, mille me lahendame tulevikus. Komisjon lükkas selle ettepaneku tagasi.

Aitäh! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Panen hääletusele 18. parandusettepaneku.Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 3 Riigikogu liiget, vastu 30, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 19. parandusettepanek, autor Eesti Keskerakonna fraktsioon, eelnõu algataja ei toeta, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. 20. parandusettepanek, autor Eesti Keskerakonna fraktsioon, eelnõu algataja ei toeta, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 21. parandusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, eelnõu algataja ei toeta, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 22. parandusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, eelnõu algataja ei toeta, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Ja viimane, 23. parandusettepanek, autor põhiseaduskomisjon, eelnõu algataja toetab. Seega on parandusettepanekud läbi vaadatud ja eelnõu teine lugemine katkestatakse. Parandusettepanekute esitamise tähtaeg on 17. mai kell 13.

Järgnevalt võtame käsitlusele Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu. Teine lugemine. Ettekandeks palun kõnepulti sotsiaalminister Eiki Nestori!

Austatud juhataja, austatud Riigikogu! Eelnõuga 681, sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadusega on selline lugu, et täna seda kuidagi vastu võtta ei saa, eelnõu lugemine tuleb veel katkestada. Põhjusi selleks on mitmeid. Osa nendest on selles mõttes tüüpilised, et eelnõu saab veel paremini kirjutada, aga osa nendest on ka tööõnnetuse laadi, mis on erinevate muudatusettepanekute kokkuviimisel juhtunud. Kui jälgida muudatusettepanekute tabelit, siis võib aru saada, et kõige paremalgi moel ei ole muudatusettepaneku esitaja taotlused sellelaadilised olnud, aga erinevate muudatuste kokkupanemisel on nii välja tulnud. Esitatud muudatusettepanekute kohta ütleksin eelnõu algataja poolt järgmist. Uue mõiste "vältimatu sotsiaalabi" sissetoomine ainult eelnõu § 2 eraldi mõistena annab kirjutada paremini. Nii et võib-olla tuleks komisjoni tehtud ettepanek nr 2 veel kord läbi vaadata. Ministril ei peaks olema siin mingeid volitusnorme, sest selle toetusliigi puhul oleks kindlasti otstarbekas, et otsuse selle kohta langetavad kohalikud omavalitsused. Muudatusettepanekud viis ja kuus. Viienda kohta, mille on esitanud austatud Riigikogu liikmed Mai Treial ja Elmar Truu, ütleksin niipalju, et eelnõu algataja arvates on praegune eelnõu tekst, mis räägib, et toimetulekupiir kehtestatakse riigieelarvega ja et uus piir ei tohi olla madalam kui vana ja et see vaadatakse läbi üks kord aastas, toimetulekutoetuse saaja seisukohalt igal juhul palju tõhusam abi kui tema indekseerimine tarbijahinnaindeksi järgi. Ma arvan, et kui te natukegi arvutate, siis te saate aru, et see ei anna seda efekti, mida võib anda üks kord aastas läbivaatamine ja eelarvega kinnitamine. Nii et kui me täna oleme ühte meelt muudatuse autoritega, et see number on liiga väike, siis tema kõrgemale viimiseks tarbijahinnaindeksiga korrutamine ei anna efekti. Samal ajal on selle muudatuse sisseviimisega juhtunud niisugune õnnetus, et kaheksas, Riigikogu liikme Ants Ruusmanni ettepanek, mis on leidnud toetust, tekitab sellise segaduse, et kui lugeda eelnõu teksti, siis saab selle järgi toimetulekutoetust ainult üksi elav isik või perekonna esimene liige ja kõik ülejäänud jäävad toimetulekutoetusest ilma. Kui vaadata muudatuse tegija ettepanekuid, siis nii ei ole ta kuidagi mõelnud. Tema muudatusettepaneku sisu oli minu meelest see, et perekonna teine, kolmas ja neljas liige saaksid toimetulekutoetust sama palju kui esimene liige. Aga nüüd tuleb välja, et teine, kolmas ja neljas jäävad üleüldse ilma toimetulekutoetuseta. Selle ma liigitaksin tööõnnetuseks, mida eelnõu sellises staadiumis võib ikka juhtuda. Küll aga tahaksin juhtida Ruusmanni tähelepanu sellele, et olukord, kus esimesele perekonnaliikmele makstav toimetulekutoetus on teistele perekonnaliikmetele makstavast suurem, on põhjendatav asjaoluga, et koos elavatel inimestel on mõned kulud väiksemad kui üksi elaval inimesel. Kui meenutada ajalugu, siis oli meil vist kunagi palju vägevam gradatsioon, kus need protsendid kukkusid igal järgmisel perekonnaliikmel. Praegu on siis nii, et teine ja sealt edasi kõik järgmised saavad 80%. Sellele ettepanekule on eelnõu algataja sisuliselt vastu. Muudatusettepanek nr 13 on olnud töös kahes ministeeriumis ning Majandusministeerium ja Sotsiaalministeerium on jõudnud täiesti selgelt järeldusele, et see probleem, mille Mai Treial siin õigustatult tõstatas, on lahendatav sellel teel, et need täpsustused, mis räägivad pensionäri puhul 50 ruutmeetri arvesse võtmisest, on sisse viidavad ministri määrusega. Määruse eelnõu on välja töötatud ja juba ka kooskõlastatud. Kui see kooskõlastus kirjalikult tuleb, siis ma toon selle ka Mai Treialile, täna on see kooskõlastus aga veel suuline. Nii et eelnõu on, nagu teile sai lubatud, välja töötatud, Majandusministeeriumisse saadetud ja Majandusministeerium toetas seda. Edasi, Riigikogu liikme Tiit Toomsalu ettepanekud, mis on numbrite all 14 ja 15. Austatud Riigikogu liige, ma olen siiski seda meelt, et selline mõttekäik on ekslik ega vasta toimetulekutoetuse seaduse mõttele ega sisule, kui isik, kes saab Eesti keskmist palka suurusjärgus 5000 krooni, jätab pool aastat oma üüri maksmata, siis võtab poole aasta üürit_ekid kokku, maksab ühekorraga ära poole aasta üüri ja seejärel selgub, et tema kulud on sellel kuul nii suured, et tal tekib õigus saada toimetulekutoetust. Sellist võimalust me siiski luua ei tohiks. Muudatusettepanek 16 on sotsiaalkomisjoni tehtud ja vajab keelelist korrektuuri. Põhiline ja sisuline muudatus, mida ka komisjon arutas, on numbri 10 all. See on kõige tähtsam. Esimesel lugemisel küsisid mitmed Riigikogu liikmed, kas ei oleks otstarbekam anda toimetulekutoetused kohalikele omavalitsustele üle mitte sihtotstarbelise kuluna, vaid viia nad juba kohalike omavalitsuste tulubaasi. See mõte on leidnud nüüd arvestamist. Parandusettepanek on lisaks Sotsiaalministeeriumile läbi arutatud ka Rahandusministeeriumis ja tähendab sisuliselt seda, et valem, mille järgi omavalitsused praegu kohalike omavalitsuste toetusfondist toetust saavad, tuleb üle vaadata. Teisisõnu, on loogiline, et toimetulekutoetuse vahendite üleandmine peab tähendama omavalitsustele lisaks kohustustele ka õigusi. Ja üks õigus võiks olla see, et kulud-tulud oleksid selle toetuse määramisel täielikult omavalitsuse vastutusel. Vastasel korral puuduks sellel üleandmisel sügavam sisu. Kui raha jääks sihtotstarbeliseks, siis ei muutu suurt midagi peale ühe riigieelarve rea. Nii et eelnõu lugemine tuleks täna veel katkestada, aga loodetavasti võetakse seadus vastu veel sellel kevadel. Aitäh!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Kolleeg Anti Liiv.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus on eelnõu § 2 kohta, täpsemalt selle lõike 3 kohta. Aeg-ajalt on Tallinnas, mujal vähem, talveperioodil suur probleem see, et tänaval on üks vanainimene, kes külmetab ja kes pole kolm-neli päeva süüa saanud. Siis algab suur segadus, millesse sekkuvad ajakirjandus, politsei, kiirabi jne. Keegi ei tea, kes selle eest vastutab, kes peab süüa andma, kes peab ta puhtaks pesema ja kes talle magamiseks voodiaset pakkuma. Kas nüüd võib üheselt mõista, et § 2 alusel defineeritakse täpselt, kelle kohuste hulka kuuluvad vanainimeste, kodutute, tänavale jäänute toitmine, katmine ja peavarju andmine, et neid ei saadetaks erahaiglatesse väitega, et Hippokratese vanne kohustab sponseerima kõiki puudustkannatavaid inimesi?

Jah, saab küll. Tähtis on ka § 1, see on kehtiva sotsiaalhoolekande seaduse täiendamine uue punktiga vältimatu sotsiaalabi mõiste kohta. Ja tähtsad on veel need muudatused, mis tehakse kehtiva seaduse §-s 9 ja mis selles eelnõus on §-s 7. Pärast neid muudatusi seda küsimust enam olla ei saa.

Aitäh! Tiit Toomsalu, palun!

Tänan, härra juhataja! Austatud härra minister! Tõepoolest, selle eelnõu kõige olulisem osa on toosama uus termin meie sotsiaalpraktikas, vältimatu sotsiaalabi, mida austatud eelküsija juba nimetas. Seetõttu koondub sellele kindlasti kõigi meie tähelepanu ja mina tahaksin jätkata eelmist küsimust järgmiselt. Ma mõistan, et selle eelnõu kohaselt peab kohalik omavalitsus oma vaeseid, nagu öeldakse, kasima, harima, katma jne piires, mida deklareerib Euroopa sotsiaalharta § 13 ja mis siin on fikseeritud vältimatu sotsiaalabina. Aga härra minister, öelge selgelt, kelle ja milliste finantsvahenditega seda tehakse? Kas riik hakkab eraldama kohalikule omavalitsusele vajalikke summasid, et kohalik omavalitsus saaks seda funktsiooni täita? Või on soov lükata kogu see vaesteabi kohaliku omavalitsuse õlgadele?

Ei ole soovi midagi kuskile lükata ega midagi kuskilt tõmmata. Ka kohaliku omavalitsuse eelarve on eelarve ja need kulud kaetakse kohaliku omavalitsuse eelarvest. Tõele au andes võib ka härra Toomsalu tunnistada, et seda tehakse juba praegugi kohalike omavalitsuste eelarvetest.

Tänan! Kolleeg Jaan Pöör.

Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Minu küsimus on seekord toimetulekutoetuste maksmise kohta või selle funktsiooni enda kohta. On ju jutuks olnud, et need tuleks anda kohaliku omavalitsuse tulubaasi. Aga enne, kui me seda teeme ja otsustame, kuidas me seda teeme, peame täpselt teadma, kas toimetulekutoetuste andmine on riiklik ülesanne või funktsioon või kohaliku omavalitsuse funktsioon.

Austades Jaan Pööri kui tuntud omavalitsustegelast, on minu arusaamine kohalikust omavalitsusest mõnevõrra teistsugune. Ma arvan, et kohalikud omavalitsused täidavad neid funktsioone samamoodi kui riik ja on ka üks osa riigist. Varasematel aastatel on siin olnud küsimus selle idee vastavusest põhiseadusele ja sellisel kujul, nagu praegu eelnõus on, ta vastab põhiseadusele. Teisisõnu, kui toimetulekutoetuse taotleja kriteeriumid määratakse ära seaduses, siis kuigi toetused makstakse välja omavalitsuse eelarvest, probleemi põhiseadusega ei ole. Oleks sel juhul, kui kõik oleks kohaliku omavalitsuse otsustada, kaasa arvatud see, millistele kriteeriumidele peab vastama isik, kes toimetulekutoetust saab, siis tekiks küsimus seoses põhiseaduse §-ga 28.

Aitäh! Kolleeg Siiri Oviir.

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud minister! Ma ei tahaks nõustuda teie väitega, et kui pere on suurem, siis kulub vähem ning seetõttu võib teise ja iga järgmise pereliikme toetuse suuruseks olla mitte enam 100% selle absoluutarvust, vaid 80%. Väga suur hulk, enamik sotsiaaltoetuse saajatest on lastega pered. Kas te näete ette, et lastega peredes, kus lapsed kasvavad, jalad kasvavad ja riided jäävad väikseks, kulub vähem? Kas me sunnime neid ülepäeviti koolis käima? Me räägime vaeste suurest hulgast meie ühiskonnas, millele, muide, juhtisid paar päeva tagasi tähelepanu ka lugupeetud sotsiaalteadlased, ja läheme ikka seda rada, et ühest supikatlast on süüa odavam. Inimese elu ei koosne ainult supikatlast.

Aitäh! Kõigepealt ma tahaksin öelda, et on ju ka teist liiki toetusi, toimetulekutoetus ei ole see ainumas, ja mis puudutab lastega peresid, siis saadakse veel peretoetust. Teisest küljest, üksi elava inimese ja mitmekesi koos elavate inimeste kulude struktuuris on minu meelest siiski oma erinevused. Peres on mitmeid kulutusi, mida tehakse koos ja ühiselt, kui on näiteks kolme- või viieliikmeline pere, siis ei ole vaja teha neid kolm või viis korda, vaid piisab ühest kulust, sõltumata sellest, mitu liiget peres on.

Tänan! Kolleeg Elmar Truu.

Aitäh, härra juhataja! Austatud sotsiaalminister! Te rääkisite kohaliku omavalitsuse vastutusest, sest vastavalt sellele seaduseelnõule saavad kohalikud omavalitsused jaotada raha riigieelarvest sihtotstarbeliste eraldistena ettenähtud vahenditest. Millised need vahendid siis on, kas need on need vahendid, mis näiteks 1998. aasta eelarves olid 410 miljonit krooni, või need, mis kolmikliidu valitsuse ajal on 246,7 miljonit? Viimasel juhul ei ole kohalikul omavalitsusel, kuigi talle on antud vastutus, midagi jagada, et kindlustada inimeste toimetulekut.

Ei, nii ei tohi mitte kuidagi minna ja nii ei saa mitte kuidagi minna. Ma juhin Elmar Truu tähelepanule sellele, et te ilmselt loete 681 SE, kus eelnõu numbri kõrval on veel rooma üks. Vahepeal on teie nimetatud paragrahvides toimunud muudatus ja me ei räägi enam sihtotstarbelisest toetusest, vaid viime selle raha kohaliku omavalitsuse toetusfondi alla ehk teisisõnu, selle fondi jagamise kohta käiva valemi alla, mida omavalitsustegelaste kõnepruugis nimetatakse M-valemiks. Järelikult igal aastal, kui Riigikogu kehtestab toimetulekupiiri, peab nendel läbirääkimistel, mida omavalitsused peavad Vabariigi Valitsusega, arvestama mitut asjaolu. Kõigepealt seda, millisena toimetulekupiir järgmiseks eelarveaastaks kehtestatakse, ja teiseks ka seda, et omavalitsustel oleks võimalik oma tulubaasi piires neid vahendeid välja maksta. Miks on otstarbekam viia see toetusfondi alla? See on väga lihtne: juhul kui omavalitsus töötab edukalt, täidab talle pandud kohustusi kohusetundlikult ja toimetulekutoetuse vajajate arv selles omavalitsuses väheneb, siis peab omavalitsusel olema sellest ka mingisugune selgelt tuntav kasu. Vastasel korral suhtub ta sellesse samasuguse leigusega nagu täna. Ma arvan, et see süsteem, mis praegu kehtib, on kõige mõttetum. See on n-ö kahe peremehe põhimõte, mis, nii nagu elu näitab, toimib väga nigelalt ega kõlba kuskile.

Aitäh! Janno Reiljan, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Härra minister! Teie selgitused kohaliku eelarve toetusfondi kohta ei ole piisavad. Senini on kohalikele omavalitsustele pidevalt ülesandeid juurde laotud, kohalik toetusfond aga vastavalt suurenenud ei ole. Minu küsimus on ühene: kas suurendatakse ja kui palju seda toetusfondi suurendatakse, et me põhimõtteliselt üldse võiksime rääkida sellest, et kohalik omavalitsus saab sellise funktsiooni üle võtta? Kui toetusfondi ei suurendata, siis ei ole ju midagi üle võtta, ei ole mingit funktsiooni täita, ei ole finantseeringut. Niisiis, millise mehhanismiga, kuidas arvestatakse kohaliku omavalitsuse toetusfondi suurendamist selliselt, et ka see lisafunktsioon saaks rahastatud? Ja seejärel saab tõesti edasi rääkida juba sellest, et kui omavalitsus midagi kokku hoiab või ei hoia, siis võib tal sellest kasu või kahju olla. Praegu ei ole aga selge, kuidas see raha sinna jõuab, sest toetusfondi formeerumise mehhanism on senini kohaliku omavalitsuse ülesannetest täiesti lahus olnud.

Aitäh! See küsimus väljub arutatava eelnõu raamest ja kuulub kindlasti selle eelnõu raamesse, mis räägib riigieelarve ja kohalike omavalitsuste eelarvete vahekorrast. Kordan siis, et vastavalt eelmisel korral, esimesel lugemisel mulle esitatud küsimustele, mille taga olid ka selged ja tõsised vihjed, et see võiks käia mitte sihtotstarbelise üleandmise, vaid toetusfondi kaudu, on selle lõike sõnastust muudetud. Praegu läbirääkimised käivad, milliseks kujuneb toetusfondi jagamise valem, seda ma soovitan küsida rahandusministrilt, kes on selles küsimuses kindlasti pädevam kui mina. Aga anda seda kohustust omavalitsustele üle nii, et sellega ei käi kaasas rahalised võimalused, keegi ju ei kavatse ja nii seda teha ei saa. Selles on teil õigus.

Aitäh! Tiit Toomsalu, palun teine küsimus!

Tänan, härra juhataja! Härra minister! Te vastasite minu esimesele küsimusele nii intrigeerivalt ja huvitavalt, et ma ei saa jätta seda teemat jätkamata. Vaadake, see vältimatu sotsiaalabi mõiste, mis on nüüd nii uhkelt toodud sotsiaalhoolekande seadusesse, on sisuliselt üks meie eurointegratsiooni järjekordne samm. Sest Euroopa sotsiaalharta näeb tõepoolest ette vältimatut sotsiaalabi, mis peab tagama katuse pea kohale, toidu ja kehakatte. Minu küsimuse peale, kes siis peaks seda finantseerima, kas kohalik omavalitsus või riik, te vastasite nii kenasti, et Toomsalu on elukauge, kohalik omavalitsus teebki seda. Aga mina küsin nüüd härra ministrilt - see on väga põhimõtteline poliitiline rõhuasetus -, kas teie arvates peab Euroopa sotsiaalhartas ettenähtud sotsiaalseid garantiisid ühiskonnaliikmele välja maksma kohalik omavalitsus põhimõttel, et iga vald katku oma sante ja vaeseid, või on see riigi, st kogu ühiskonna kohustus?

Ma arvan, et see on ka riigi kohustus, ja riigi kohustus on täidetud, kui on otsustatud, et seda teevad kohalikud omavalitsused oma tulubaasist. Selles ei ole mingit probleemi ka harta mõtte ja sättega seonduvalt. Hartas on loetletud päris mitmed kindlustusliigid ja kuskil ei ole ju öeldud, kuidas vastav tase tuleb saavutada, milliste kindlustusvõimalustega. Teiseks tahan ma öelda, et väga palju loeb ka asja otstarbekus. Kui mõnes vallas tekib inimesega see probleem, siis ma küsin, kes on see riigivõimu esindaja, kelle poole sellises olukorras on võimalik pöörduda? Teda ei ole ju sealt lähedalt kuskilt võtta. Ja kui vaadata praegusi struktuure, siis minu meelest ei ole ka sellel mingit otstarvet, kui meil igas Eesti omavalitsuses oleks üks riigi esindaja, kes on sinna eraldi selleks paika pandud, et ta võtaks vastu vältimatu sotsiaalabi avaldusi. Kohalik omavalitsus on igati pädev seda tegema, ta on niikuinii selle küsimuse kõige parem otsustaja, kõige sisulisem otsustaja. Kui tegemist on selle valla elanikuga, teab tema kõige paremini, kas tal on seda abi vaja või ei ole.

Tänan! Jaan Pöör, palun teine küsimus!

Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Sa ei vastanud minu eelmisele küsimusele, kelle funktsioon see on, aga sellest sõltub, kas me saame kogu selle summa nn M-valemisse panna või mitte. Teatavasti kogutakse kohalike ülesannete täitmiseks makse ja väiksema tulubaasiga valdade eelarved ühtlustatakse M-valemi järgi ehk riigieelarvest. Ja see on ainult omavalitsuslike ülesannete täitmiseks, mitte riigiülesannete täitmiseks. Kui riik soovib anda oma ülesanded omavalitsusele, siis on vaja teha mingi muu rida eelarvesse ja mõni teine valem, mitte suure M-i, vaid väikse m-i valem. Aga antud ülesande täitmiseks sealt raha võtta ei saa. Kuidas ministeerium peab õigeks, kas säilitada sellisel juhul sihtotstarbeline eraldamine, teha see teine, pisikese m-i valem? Mitte mingil juhul ei saa seda lahendada suure M-i valemiga, sest see ei ole nende ülesannete täitmiseks.

Punkt üks, ma ei pea sihtotstarbelist eraldamist kõige mõistlikumaks. Juhul kui midagi muud üle ei jää, siis võib ju seda nii korraldada. Aga sisuliselt ei ole see õige. Punkt kaks, ma olen sügavalt teist meelt nendega, kes leiavad, et meil on üks vabariik ja siis on veel 240 omavalitsuse vabariiki. See ei ole nii. Kõik on üks riik ja kõik nad asuvad ühes riigis.

Aitäh! Elmar Truu, palun teine küsimus!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Ma ei räägi M-valemist, see on ausalt öelda üsna segane ja ma ei tea, kuidas kohalikud omavalitsused sellega hakkama saavad. Minu küsimus puudutab meie muudatusettepanekut nr 12. Minu arvates on see väga hea ettepanek, seda on toetanud kõik lasteorganisatsioonid ja selle vajadust toonitati meile veel pühapäevalgi, kui oli üks kohtumine Võrumaal. Ettepanek on, et lastetoetust ei tuleks sotsiaaltoetuste määramisel arvata perekonna sissetuleku hulka. Ei saa pidada seda õigeks, et praegu seda arvatakse. Puuetega inimeste seaduse järgi puuetega inimeste toetus näiteks ei lähe selle hulka. See oleks lastega peredele mingisugunegi väike lisatoetus.

Ma arvan, et seda küsimust saab veel arutada. Aga ühe märkuse ma siiski teeksin. Kui me räägime puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seaduse mõttest, mis mõnel juhul ei olegi praktilises elus võib-olla kõige paremini rakendunud, siis puuetega inimeste sotsiaaltoetus on ette nähtud rehabilitatsiooniks, mitte toimetulekuks. Seetõttu on tema iseloom teine. Kui me räägime lastetoetustest, siis need on suunatud riigi abile lapse kasvatamisel. Sellel on siiski teatud toimetulemismoment juures. Nii ei ole lastetoetus mõeldud näiteks ainult kooliõpikute ostmiseks, tal ei ole sellist sihtotstarvet. Ja toimetulekutoetus peaks iseenesest olema selline kui kõik muud kindlustussüsteemid või muud abiliigid, see ei võimalda siiski inimesel, perel toime tulla. See peaks olema täienduseks kõigile teistele. Selles suhtes ei olnud varasematel aastatel toimunud areng võib-olla kõige otstarbekam. Näiteks toimetulekutoetuste summad kasvasid aasta-aastalt ja samal ajal jäi töötu abiraha kogu aeg samasuguseks. Pigem on toimetulekutoetus siiski täienduseks töötu abirahale, mitte vastupidi. Praegu see suurusjärkude järgi nii nagu välja tuleb. Nii et seda küsimust on veel mõtet arutada. Ma ei ole päris kindel, kas kõik peretoetused oma sisult oleksid selle alt väljajäetavad. Aga küsimus väärib arutamist.

Aitäh! Mai Treial, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Me arutasime sotsiaalkomisjonis üsna põhjalikult seda, mis puudutab vältimatu sotsiaalabi küsimust, eriti just seda, et vältimatu sotsiaalabi üldised tingimused ja korra peaks kehtestama sotsiaalminister. Seda sellepärast, et komisjon lähtus sellise muudatusettepaneku tegemisel võrdse kohtlemise printsiibist. Kui kohalikud omavalitsused kehtestavad erinevad tingimused ja korra, siis võib juhtuda niimoodi, et võrdse kohtlemise printsiip saab rikutud, ja sellepärast ka selline ettepanek sotsiaalministrile. Lugupeetud minister, kui te nüüd selle mõtte valguses seda hindate, kas te olete siis sellega päri või te arvate ikkagi, et minister ei peaks seda korraldama?

Kõigepealt ma tahan öelda, et mul ei ole selle printsiibi vastu, mida te mainisite, mitte midagi. Küll olen ma aga selle vastu, millise dokumendiga seda tahetakse teha. Kui seda peaks tegema paremini, kui praegu eelnõu ütleb - kogu sisu on välja toodud § 2 uues punktis 12 -, kui sellest ei piisa, siis tuleb seda teha juba seaduses, aga mitte ministri määruses. Ühesõnaga, võrdse kohtlemise printsiip tuleks sellisel juhul paremini sätestada seaduses endas, aga mitte nii, et me volitame ministrit välja andma sellekohast määrust. See oleks minu meelest õiguslikult korrektne.

Tänan! Janno Reiljan, palun teine küsimus!

Aitäh, härra esimees! Härra minister! Miski on teie vastustes korrast ära, need on omavahel vastuolus. Kui me tahame anda kohalikule omavalitsusele üle mingid ülesanded, antud juhul sotsiaalabi ülesanded, mis on senini olnud riigi ülesanded, siis peab kohaliku omavalitsuse seaduse järgi andma üle ka vastavad summad. Kohaliku omavalitsuse toetusfond on hoopis teistel põhimõtetel rajanev, teisteks ülesanneteks ette nähtud, seal ei saa need summad mitte kuidagiviisi sisalduda. Te rääkisite, et arutatakse toetusfondi jaotamise valemit, aga ma räägin ju kogu aeg seda, et toetusfondi formeerumise mudel peab muutuma, kui me võime öelda, et sellesse on sisse arvestatud ka sotsiaalabi andmise ülesanne, mis läheb kohaliku omavalitsuse kätte. Palun selgitage mulle siiski täpsemalt, kuidas muutub selle toetusfondi formeerumine, nii et need summad ka sinna sisse läheksid. Vastasel korral me võtame vastu seaduse, mis on vastuolus kohaliku omavalitsuse seadusega, ja me ei saa öelda, et võib-olla kunagi tuleb äkki mingi teine seadus, mille juures me äkki võib-olla arutame seda küsimust ja äkki võib-olla koguni arvestame neid summasid seal. See peab olema selge selle seaduse vastuvõtmisel, selle seaduse koostisosa, kui me tahame sellist muutust teha.

Aitäh! Ei pea olema selle seaduse koostisosa. See teema väljub selle seaduse raamidest ja selle seadusega me kindlasti kohaliku omavalitsuse eelarve ja riigieelarve vahekorda ei reguleeri. Seda tehakse teise seadusega ja see on tolle seaduse objekt. Eelnõu esitati Riigikogule sõnastuses, et see on sihtotstarbeline eraldis, mis oleks sisuliselt tähendanud riigieelarve mõistes seda, et need summad, mis praegu on Sotsiaalministeeriumi kulutuste real, oleksid läinud sihtotstarbelise kuluartiklina omavalitsuste kulutuste reale. Riigikogu arutelu siin saalis andis kindlust, et on võimalik ka teistsugune lahendus. Ja nüüd on küsimus selles, kas me peame enne muutma näiteks omavalitsuse ja riigi suhteid klaarivaid seadusi või seda seadust. Minu meelest ei ole debatt selles mõttes otstarbekas. Kui selle seadusega langetatakse poliitiline otsus, siis peab ka riigivõim vastavalt käituma ja need küsimused tuleb selles kontekstis lahendada. Ma olen teiega 100% sama meelt, et ei ole võimalik panna kohustusi, kui omavalitsustel ei kaasne sellega võimalusi.

Tänan! Urmas Laht, palun!

Suur tänu, härra juhataja! Lugupeetud minister! Ma tuleksin sama teema juurde, mille tõstatas kolleeg Oviir. Nimelt pereliikmete arv toimetulekutoetuse määramisel. Konstrueerime teiega konkreetse olukorra. Ühes asulas on perekond, kus mõlemad on töötud. See tähendab, et nende korterikulutused tasutakse vastavalt kehtivatele seadustele, neid neil kanda ei tule. Toimetulekutoetuse piiri hakatakse arvestama nii, et esimesele kodanikule 100%, järgmisele 80%. Milliseid kulusid te pidasite silmas, kui te ütlesite, et ühiselt on neid kergem kanda? Ma ütlen veel kord, korter on tasutud, jäävad riie ja toit. Missugust valdkonda te pidasite silmas, kui te ütlesite, et ühiselt on need kulutused väiksemad?

Need kulutused, mida pereliikmed saavad teha ühiselt. Ja neid tehakse peres ühiselt, sõltumata sellest, kas peres on üks liige, kaks liiget, kaheksa liiget või kolm liiget. Kui liikmeid on rohkem, on kulutused suuremad, see on selge.

Tänan! Kolleeg Urmas Laht, teine küsimus.

Suur tänu, härra juhataja! Lugupeetud minister! Me räägime vist teineteisest mööda. Mis puudutab toasooja ja korteriüüri, siis see tasutakse praegu, kui kumbki vanematest ei tööta, omavalitsuse kulul ehk riigi kulul. Tähendab, ühiselt jääb tasuda toitlustamine ja pereriided. Sinna tuleb veel lisada muid teenuseid, mis on väiksema tähendusega. Kui te ütlete, et esimene liige saab kompensatsiooni 100%, teine aga 80%, kas see tähendab siis, et järgmine pereliige sööb 20% vähem või kannab riideid 20% vähem? Mida te silmas pidasite?

Ei, seda see kindlasti ei tähenda. Ma toon teile siis lihtsa näite, kui te soovite. Kui austatud Urmas Laht elaks üksinda, poissmehena, keedaks ta suppi ühes potis. Kui ta oleks oma austatud pinginaabriga abielus, keedaks ta ikka ühte suppi ühes potis, neil ei ole vaja supi keetmiseks kahte potti. Selline lihtne näide, kui on vaja puust ette teha.

Aitäh! Kolleeg Uno Mereste.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Mulle see eelnõu meeldib ja sisulisi vastuväiteid ei ole. Aga mul tekkis üks loogikaprobleem. Paragrahvis 2 ehk muudetava seaduse §-s 4 on loetletud, kellel on õigus saada sotsiaalabi, täpsemalt, sotsiaalteenuseid, sotsiaaltoetusi ja muud abi. Selle muu abi alla, ma arvan, mahub ka vältimatu abi. Ja siin selgub, et seda on õigus saada Eesti elanikel, seaduslikul alusel elavatel välismaalastel ja pagulastel. Siit tuleb välja, et seda muud, tähendab, sotsiaalteenuseid ja muud abi ei ole õigust saada Eestis ilma seadusliku aluseta viibivatel välismaalastel. Lõikes 3 aga on öeldud, et vältimatut sotsiaalabi on õigus saada igal Eestis viibival isikul. Seega on lõige 1 ja lõige 3 omavahel vastuolus. Küsimus on selles, mida on tahetud lubada ja mida mitte. Ma mõtlen, et ilmselt on siin seda väga piiratud sotsiaal-, vältimatut abi plaanis anda kõigile, ja see tähendab, et lõikes 1 tuleks selle "muu abi" juures ehk midagi muuta. Öelda "muud abi, välja arvatud vältimatu abi" või midagi niisugust. Esitatud kujul on siin vastuolu olemas, see tuleks likvideerida. Mida sa arvad?

Siin on ilmselt küsimus lõike 1 punkti 2 ja lõike 3 võimalikust vastuolust. Lõikes 3 toodud vältimatu sotsiaalabi on kõige humaansem sotsiaalabi üldse. Riigikokku sõites ma kuulsin raadiost uudist, et Kagu-Eestis on keegi ujunud Venemaa poolt siia üle, tal puudub igasugune seaduslik alus siin viibimiseks, aga ka sellele isikule kindlustatakse selline esmane elementaarne peavari ja olemine. Praegu tegeldakse tema isiku kindlakstegemisega, aga see tähendab seda, et me ei unusta ära, et ta on inimene. Seda lõikes 3 sätestatud abi on õigus saada tõesti kõigil isikutel, kes Eestis on, sõltumata sellest, kas see välismaalane on siin alalise elamisloa alusel või on ta siin selle alusel, et kahe riigi vahel on viisavabadus ja ta võib lihtsalt siia tulla ja ringi liikuda. Aga kui temaga juhtub äpardus, siis sellist abi ta saab. Nii et lõikes 3 on mõeldud kõige humaansemat abi üldse, mida antakse alati.

Tänan! Ants Ruusmann, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Härra minister! Ma tulen Urmas Lahe küsimuse juurde tagasi. Jutt oli sellest, kas kahekesi tuleb odavam kui üksinda. Minu elukogemus on näidanud, et kui mul 14 aastat naine oli, siis läks nagu kallimaks kui hilisemal 14 aastal, kus teda ei ole. Vargamäe meestel läks kraavi kaevamine kahekesi ka kallimaks. Aga võib-olla on niisugune naine olemas, kellega tuleb odavam. Missuguste uurimuste põhjal ministeerium nii selgelt ja üheselt järeldab, et kahekesi tuleb odavam kui üksinda?

Eks me võime neid teadlaste soovitusi ja Ants Ruusmanni isiklikke kogemusi siis komisjonis võrrelda, see ei ole ainuke ega esimene kord, kus sellist viisi kasutatakse. Me võime neid uuringuid seal võrrelda teie kogemustega, kui te lubate. Nii et kasutame juhust, et Ants Ruusmanni puhul on tegemist komisjoni liikmega, kes võib oma isiklikke kogemusi teadlaste soovitustega võrrelda.

Tänan! Kolleeg Jaak-Hans Kuks.

Aitäh! Austatud minister! Siin on kaks korda räägitud sotsiaalhoolekande seaduse §-st 4. See juhtis mu tähelepanu sellele, et minu arust ei ole paragrahvi pealkiri ja sisu omavahel kooskõlas. Sotsiaalhoolekande subjekt võiks olla ka teisiti sõnastatud, sotsiaalhoolekande teostaja, aga paragrahvis endas räägitakse sotsiaalabisaajast. Inimest objektiks nimetada on natuke paha, aga võib-olla peaks seal olema siis sotsiaalabisaaja? Subjekt on minu arust millegi teostaja.

Ma pean ütlema, et eelnõu tegemisel - see on ju muutmise seaduse eelnõu - me lähtusime sellest tekstist, mis praegu kehtib. Ka see pealkiri pärineb kehtivast seadusest. Me püüdsime seda võimalikult vähe muuta, kusjuures ma ei eita, et kogu seadus vajaks mitte ainult uuesti läbimõtlemist, vaid kindlasti ka ümberkirjutamist. Ta on mõnes mõttes jäänud ajale jalgu, kaasa arvatud kõnealuses kontekstis.

Härra minister, tänan! Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole. Kaasettekandeks palun kõnepulti sotsiaalkomisjoni liikme Mai Treiali!

Austatud Riigikogu juhataja! Lugupeetud kolleegid! Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu oma istungitel kolmel korral, 3., 9. ja 17. aprillil. Valitsuse esindajana osales ja andis selgitusi komisjonis sotsiaalministri nõunik proua Heljo Pikhof. Lugupeetud sotsiaalminister Eiki Nestor andis täna oma ettekandes ülevaate seaduseelnõu muudatustest ja muudatusettepanekutest, mida on esitanud Riigikogu liikmed ja sotsiaalkomisjon. Samuti selgitas härra minister Riigikogu liikmete küsimustele vastates põhjalikult seaduseelnõu muutmise vajadusi ja valitsuse eesmärke ning seetõttu olen lühendanud oma kaasettekannet niivõrd, et saan siit jätkata juba sotsiaalkomisjonipoolse lõppotsustusega. Ka sotsiaalkomisjon leidis, et seaduseelnõuga on veel vaja tööd teha, ja niisiis ongi sotsiaalkomisjon teinud ettepaneku seaduseelnõu teine lugemine katkestada ning muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata 10. mai kell 12. Aitäh!

Suur tänu, Mai Treial! Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Siiri Oviir, palun teine küsimus!

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud kaasettekandja! Kas komisjonis oli ka juttu, milline on omavalitsusliitude seisukoht selle seaduse puhul? Ma tõstatan selle küsimuse sellepärast, et me anname neile üle teatud raha, kuid puudub ju garantii, kas seda raha on piisavalt, et tõesti kõiki vajajaid abistada. Tähendab, seadusesse ei ole sisse kirjutatud põhimõtteid. Lõppkokkuvõttes, arvestades meie praktikat, võib see üle minna ja raha on ikka vähem ja vähem. Milline oli omavalitsusliitude seisukoht?

Aitäh, lugupeetud küsija! Sellel küsimusel peatus ka sotsiaalkomisjon. Nii nagu meie selgitustest aru saime, on omavalitsuste esindajad Vabariigi Valitsusega selles osas kohtunud ja põhimõtteliselt nad nõustuvad Rahandusministeeriumi ettepanekutega. Aga see on ka üks koht - me kuulsime tänagi siin saalis mitmesugustest huvitava nimetusega valemitest -, kus lõplikud lahendused on siiski nii Rahandusministeeriumi kui ka Sotsiaalministeeriumi poolt punktuaalselt veel kirja panemata. Aga põhimõtteliselt on omavalitsused sellega nõus.

Tänan! Kolleeg Harri Õunapuu.

Aitäh, härra esimees! Minu küsimus puudutab selleteemalisi läbirääkimisi kohalike omavalitsustega. Kuna see teema tekitas juba hommikul huvi, siis ma vestlesin täna kohalike omavalitsuste liikmetega. Seda ei ole valitsuse ja kohalike omavalitsuste vahel sellel aastal kordagi arutatud. Kust see informatsioon tuleb?

Aitäh! See on nüüd selline informatsioon, millega ma täpsustamiseks saan minna sotsiaalkomisjoni. Aga selline selgus jäi minule küll otseselt sotsiaalkomisjoni esimehe vastusest ühel eelmisel komisjoni koosolekul. See vajab täpsustamist ja saab kindlasti ka täpsustatud.

Suur tänu, Mai Treial! Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Austatud Riigikogu, päevakorraküsimuses on võimalik avada läbirääkimised. Tiit Toomsalu, palun kõne puldist!

Tänan, härra juhataja! Austatud kolleegid! Esmaspäeval leidis Valges saalis aset Riigikogu kõikide fraktsioonide esindajate ja sotsiaalteadlaste esindajate kohtumine, mille avas väga lugupeetav härra spiiker. 26 sotsiaalteadlast olid tõstatanud küsimuse, et vaesus Eestis on ületamas taluvuse piire, ning ütleme ausalt, kogu ühiskond ägab selle raske koorma all, kuhu on viidud tuhanded ja tuhanded inimesed nende eksperimentidega, mida Eestimaal on tehtud kümme aastat. Austatud kolleegid! Eestimaa on integreerumas Euroopa Liiduga. Üks elemente sel teel, pikal teel, et saada võrdselt arvestatavaks ja austatavaks Euroopa kui kontinendi riikide seas, on see, et Eesti peaks hakkama täitma ja ammendavalt haldama Euroopa sotsiaalhartas fikseeritud avalikku teenust oma kodanikele sotsiaalse turvalisuse tagamiseks. Käesolev eelnõu on selles mõttes väga progressiivne, et ta toob Eesti sotsiaalhoolekande terminoloogiasse ja praktikasse mõiste "vältimatu sotsiaalabi". See on Euroopa sotsiaalharta §-s 13 fikseeritud nõudmine selle hartaga ühinenud riikidele. See on väga tore ja tervitatav. Mis saab aga edasi? Kui me analüüsime seda eelnõu ja kuuleme härra ministri vastuseid tollesama vältimatu sotsiaalabi osutamise korra ja tingimuste kohta, siis härra minister kiidab kohalikku omavalitsust kui riigisüsteemi ühte osa ja ütleb rahumeeli, et iga vald katku ja toitku oma vaeseid ja sante. Põhimõtteliselt tähendab see seda, et riigi, kogu ühiskonna asi ei ole hea seista nende eest, kes on jäänud elu hammasrataste vahele. Aga jutt käibki tegelikult ju elu hammasrataste vahele jäänud inimesest, sest nii Euroopa sotsiaalharta kui ka käesolev eelnõu formuleerib vältimatut abi piisavate elatusvahenditeta isiku olukorrale vastavate hädavajalike sotsiaalhoolekandeliste abinõudena, mis sisaldavad vähemalt toitu, riietust ja ajutist peavarju. Niisiis, paberi peal saame end väga kenasti Euroopasse integreerida ja kuulutada, et meie kohalik omavalitsus lahendab vältimatu sotsiaalabi küsimusi. Samas, teades suurepäraselt, mismoodi kujunevad kohalikud eelarved, ei anta ühtki garantiid selle kohta, et riigi poolt seaduse alusel kohalikule omavalitsusele pandavad täiendavad kohustused saavad riigilt finantsilise katte, kõik järgnev lükatakse kohalike omavalitsuste kanda põhimõttel: iga vald toitku oma vaesed. Austatud kolleegid, lähtuvalt eeltoodust olen teinud eelnõu kohta parandusettepaneku fikseerida riigi kohustus eraldada kohalikesse eelarvetesse vältimatu sotsiaalabi funktsiooni täitmiseks vajalikud summad. Mul on väga kahju, et härra minister Vabariigi Valitsuse esindajana ei toetanud seda parandusettepanekut ja viis ka täna siin, tahaksin öelda, pisut demagoogiliselt jutu nende ürituste finantseerimiselt sellele, et riik ei saagi igal pool kohal olla, et abivajajate üle arvestust pidada ja pabereid välja kirjutada. Ta ei peagi olema selleks kohapeal, kuid ta peab andma vahendid, rahalised vahendid vältimatu sotsiaalabi osutamiseks. Ma palun austatud kolleege toetada ka veel minu paari muud parandusettepanekut. Nimelt neid, mis puudutavad seda, et juhul kui toimetulekutoetust ei ole arvestatud näiteks vanainimesele, pensionärile, kes on kolm kuud haiglas olnud, võiks ta selle saada tagantjärele. Härra minister tõi näite selle kohta, et rikkuril polegi vaja toimetulekutoetust saada, kui ta mitu kuud tagantjärele korteriarve summa ära maksab. Tõesti pole vaja. Aga kui vanainimene tuleb haiglast, saab kolme kuu pensioni kätte ja maksab korraga tagantjärele ära oma korteriüüri, siis peab tal olema õigus saada vastavat kompensatsiooni, toimetulekutoetust, kehtestatud korras tagantjärele. Tänan tähelepanu eest!

Tänan, Tiit Toomsalu! Järgmisena palun Mai Treial, kõne puldist! Kas ma teen Jaan Pöörile ülekohut. Ei tee, aitäh!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Inimese eksistentsi aegadest alates on ikka nõrgemate eest hoolt kantud, küllap teati juba siis, et süsteem on nii tugev, kui tugev on tema ahela nõrgim lüli. Meil ei ole vaja hakata jalgratast leiutama ega ole ka mõtet loodusseadusi mit_urinlikult vastupidi käima lükata. Muidugi on ju maailmas ka praegu kahjuks riike, kus ürgne nõrgema abistamise põhimõte on unustatud, euroopalikus ühiskonnas ei saa küll sellisel suhtumisel kohta olla. Eesti majandusanalüütikud on prognoosinud, et 2000. aasta teisel poolel alanud inflatsiooni kasvutempo jätkub vähemalt käesoleva aasta suveni. 2001. aasta tarbijahindade kallinemist prognoositakse kiiremana kui 2000. aastal, 4%. Nende hinnangul lööb inflatsiooni kiirenemine ja tõus eriti just pensioniga ja riiklike toetuste skeemidega seotuid. Lastega perede majandusliku olukorra kohta on üsna palju sotsioloogilisi uurimusi. Ajakirjanduse andmetel on teada, et möödunud aastal toimetulekutoetuse vajajate arv vähenes. Minu arvates on õigem öelda, et vähenes toetuse saajate arv. Käesoleva aasta esimeses kvartalis on makstud toetusi 6,2% rohkem kui möödunud aastal, samas on võrreldud, et toetusesaajate hulgas on vähenenud laste, madalapalgaliste, pikaajaliste töötute ning koduste osatähtsus. Kas see tähendab, et nad on hakanud paremini toime tulema? Kui me nii usume, siis oleme küll sinisilmsed. Tegemist on olukorraga, kus abivajajate ees on uksed lukku keeratud, paari viimase aasta jooksul on valitsuskoalitsioon vähendanud toimetulekutoetusteks ettenähtud vahendeid üle 100 miljoni krooni. Statistikaandmed ei peegelda minu arvates sageli tegelikkust, sellest annab tunnistust paljudel valijatega kohtumistel kuuldu ja valijate kirjadest loetu. Lastega peredel on palju majandusmuresid, nii üksikvanematega peredel, ühe ja kahe lapsega peredel, rääkimata paljulapseliste perede probleemidest. Seda olukorras, kus töötute arv aina kasvab, selle aasta märtsis oli kasv eelmise aasta märtsikuuga võrreldes ligi 4%. Töökohtade vähesusest tulenevalt on tööpuudus näiteks Jõgevamaal käesoleva aasta märtsis kasvanud 92,2% (võrreldes möödunud aasta sama perioodiga). Ärevaks tegev on abirahasaajate arv, mis on 5,8% tööealisest elanikkonnast. Kõigil neil on ju pere ja lapsed. Loodetav tulu üksikisiku tulumaksusoodustustest kolme- ja enamalapselistele peredele saabub alles järgmisel aastal, kui toimuvad tagasimaksed, seda muidugi juhul, kui vanematel üldse tööd on ja töö eest ka palka makstakse. Niikaua on pere raha nagu protsendita laen riigi käes. Valitsus soovib hasartmängumaksu seaduse muutmisega lõhkuda ära juba toimiva kodanikualgatuse süsteemi laste- ja pereprobleemide lahendamisel. Hasartmängumaksudest sotsiaalsele pingele leevenduse pakkumine on üldtuntud ja kasutusel paljudes riikides. Asemele ei soovi valitsus aga midagi pakkuda. Enamik riigi elanikke peab perede toimetuleku kindlustamist riigi ülesandeks. Nii selgub möödunud aasta detsembris avaldatud Turu-uuringute AS-i läbiviidud uuringust. Tõsi, laiem sotsiaalne vastutus kindlustab võrdsed võimalused isiklikuks eduks igale eale ning loob turvatunde nendele, kes mitmesugustel põhjustel on hammasrataste vahele jäänud. Nendel inimestel on reaalne vajadus abi järele, et järje peale saada. Käesoleva aasta jüripäeval avaldatud 26 sotsiaalteadlase avalduses seisab, et poliitikud ei arvesta oma tegevuses reaalset olukorda, on käitunud valesti ja viinud Eesti sotsiaalsesse kriisi. Teadlased on kirjeldanud olukorda väga tõsiselt. Nüüd on poliitikute kohustus matta maha vaenukirves ja oma leige suhtumine sotsiaalprobleemide lahendamisse. Ei saa jätkuda olukord, kus opositsiooni eelnõu või ettepaneku, olgugi et hea ettepaneku, tagasilükkamiseks otsitakse põhjendusi vormis, et valitsus pidavat juba tegelema, koalitsioonilepingus ei ole just sellel aastal sellist lahendust ette nähtud jne. Ma loodan, et koalitsioon suudab Riigikogus sellise vastuseisu ületada ja senisest sagedamini painduda opositsiooniga ühise laua taha, nagu see toimus 30. aprillil kohtumisel sotsiaalteadlastega. Austatud kolleegid, meil on võimalus juba täna alustada sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisega, toetades sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse muudatusettepanekut nr 12, mis sätestab võimaluse, et lapsetoetust ei arvata sotsiaaltoetuse määramisel perekonna sissetuleku hulka. Olgugi et sotsiaalkomisjonis muudatusettepanek piisavat toetust ei pälvinud, on minister Nestor pakutud seisukoha õigsust tunnistanud. Kui me ettepanekut toetame, siis oleks see väikegi lisa lastetoetusele ja abi just nendele peredele, kes otseselt abi vajavad. Aitäh!

Suur tänu, Mai Treial! Jaan Pöör, palun sõnavõtt kohalt!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud Riigikogu! Ma pöördun tagasi eelnõu § 12 punkti 4 juurde, mille kohta mul oli ministrile kaks küsimust. Muudatusettepanek, mis on nüüd toetust leidnud, kõlab niimoodi: "Toimetulekutoetust määrab ja maksab valla- või linnavalitsus käesoleva seadusega kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras valla- või linnaeelarvesse riigieelarvest ja riiklikest maksudest laekunud vahenditest." See muudatusettepanek on vastuolus meil praegu kehtiva kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega, sest selle seaduse järgi jääb nimetatud ülesanne ikkagi riiklikuks ülesandeks. Aga riiklikku ülesannet võib omavalitsusele delegeerida, nähes talle ette, millistel tingimustel, korras ja ulatuses neid toetusi makstakse, ja vastavad rahalised vahendid eraldatakse sihtotstarbeliselt. Kui need tahetakse panna omavalitsuse maksudest ja nn M-valemist toetusfondi, siis selle üle, millest formeerub eelarve, on ainuõigus otsustada kohaliku omavalitsuse volikogul. Talle ei saa ette kirjutada, kui palju, mis tingimustel ja mis korras ta peab sealt oma eelarvevahendid eraldama. See on tema ainupädevus. Kui me tahame seda teha, siis järelikult peaksime selle kas või haldusreformi raames viima omavalitsuse funktsiooniks. Ja vastavalt sellele on siis võimalik see talle ülesandeks teha. Sellisel juhul me peame tegema ka muudatuse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses. Arutatava seaduseelnõuga me seda ei tee, vaid läheme seadusega vastuollu. Nii et ma arvan, et sotsiaalkomisjon peaks seda asja veel vaatama ja viima kooskõlla teiste õigusaktidega. Aitäh!

Tänan! Elmar Truu, palun kõne puldist!

Aitäh, härra esimees! Head kolleegid! Jätkan sealt, kus Jaan Pöör pooleli jäi, ehk sellest momendist, mis juhtub kohalike omavalitsustega, kui see raha neile üle antakse. Tegelikult ei ole see mõte ju vale ja me üritasime seda ellu viia, kui ma ei eksi, juba 1995. aastal, kui me sotsiaalhoolekande seadust muutsime, kuid president ei kuulutanud tookord seadust välja. Vastavalt põhiseaduse §-le 28 on Eesti kodanikul õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse või toitja kaotuse korral. Ühesõnaga, sellepärast ei kuulutanud president seadust välja, et toimetulekutoetused on riigi ülesanne. Kuid mul on tunne, et siin on otsitud mingit varianti, kuidas toimetulekutoetuste maksmine on võimalik kohalikele omavalitsustele üle anda ilma põhiseadust rikkumata, ja president kuulutab seaduse välja. Kuid mis mulle muret teeb ja mida ma kuulsin ministri vastustest? See, et sotsiaalkomisjonis ei ole arutatud seda küsimust koos kohalike omavalitsuste esindajatega. Ma tuletan meelde ühte põhimõttelist muudatust, mis tehti möödunud aastal, ehk õpetajate palgaraha üleandmist kohalikele omavalitsustele. Sellele eelnesid väga pikad läbirääkimised valitsuse esindajate, kohalike omavalitsuste esindajate ja õpetajate liitude vahel. Ja lõpuks sõlmiti leping, kirjutati alla leping kohalike omavalitsuste esindajate ja valitsuse esindajate vahel. Nüüd ei ole sotsiaalkomisjonis sellel teemal isegi arutelu toimunud. Seetõttu ma ei imesta, et olukord on selline nagu eelmisel pühapäeval, kui me koos kolleeg Mart Siimanniga olime Võrumaal Antslas ja valdade esindajad ütlesid, et nad ei ole sellisest seaduse muudatusest ega sellest, et see raha kavatsetakse neile niimoodi üle anda, midagi kuulnudki. Selle tõttu ma hoiatasin neid ja palusin seaduseelnõuga tutvuda. Ma esitasin ministrile küsimuse, kas kavatsetakse üle anda see pisikene pisku 247 miljonit krooni, mis 1998. aastaga võrreldes on vähenenud 167 miljonit krooni. Selle kohta ma vastust ei saanud - ma ei saanud selle kohta täna selgitust. Aga see tuleb sotsiaalkomisjonil ja Sotsiaalministeeriumil selgeks teha. Kas me petame tõesti kohalikke omavalitsusi, paneme need vallad, vaesed vallad väga raskesse seisu, surume selle sotsiaalhoolekande seadusega neile kaela toimetulekurahade jagamise häbiväärsel kujul või otsime siiski lahendust, et toimetulekutoetused oleksid inimväärsed, võimaldaksid toime tulla. Kahjuks ei leidnud ma sellest seadusest ka seda tahet, minister juba palus vabandust, et siia ei ole teist ega kolmandat pereliiget sisse toodud. Kuid võtame seaduse § 22 lõike 3, mis muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "Toimetulekutoetust määrab ja maksab valla- ja linnavalitsus käesoleva seadusega kehtestatud ulatuses." Millises ulatuses, tahaks ma küsida? Seaduses ei ole ulatusest juttu. Toimetulekupiiri kehtestab Riigikogu. Riigikogu ei ole viis aastat toimetulekupiiri nihutanud, ta ei ole seda tõstnud, mis olnuks eluliselt vajalik. Selle tõttu ma ei näe ka mehhanismi, mis selle ulatuse määraks, palju see toimetulekupiir võiks tõusta. Selliseid probleeme on siin veelgi mõningaid, sest teatavasti 1999. aastal seisid minister Nestor ja minister Kallas selle eest, et toimetulekurahasid vähendati 59,6 miljonit ehk võeti ära võimalus maksta täiendavat toimetulekutoetust, seda, mis varem oli teatavasti mõeldud ravimitele, prillidele jms. Seetõttu, kui siin on loetletud, et toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsest tarbimiskulust toidule, mis on praegu juba üle toimetulekupiiri, üle 500 krooni - toidule, riietusele, jalanõudele on juba üle 600 krooni -, siis peaksid selle juures olema ka hambaproteesid, prillid jne, kui me tahame tõesti halvasti toime tulevaid, vaeseid abistada. Ühesõnaga, seadusega on veel kõvasti tööd ees. Aitäh!

Tänan, Elmar Truu! Järgmisena palun Marju Lauristin, kõne puldist!

Austatud esimees! Lugupeetud Riigikogu! Kuna ma kahjuks ei kuulu sotsiaalkomisjoni, siis ma pean mõned mõtted, mida ma heameelega ütleksin komisjonis, ütlema siin. Ma tahaksin toetada seda mõttearengu liini, mida härra Pöör esile tõstis. Tegelikult on tegemist väga olulise muutusega omavalitsuste funktsioonides ja see seadus siin on ainult üks osa sellest muutusest. Kui me tahame, et omavalitsused tõesti täidaksid seda rolli, mida me kõik usume, et nad võiksid täita - me armastame ju alati rääkida, et nad on inimesele lähemal, tunnevad olusid paremini jne, mis on mõne omavalitsuse puhul õige, aga mõne puhul nähtavasti pole ka, ma kujutan näiteks ette, et Tallinna linn ei ole mitte see omavalitsus, mis kõige paremini oma elanikke tunneb, aga temalgi on selleks võimalused kindlasti olemas -, siis me peaksime mõtlema tingimata ka sellele, mida on veel vaja peale raha üleandmise. Ja see puudutab tõepoolest juba omavalitsuste seadust ja neid ressursse, mis ei ole alati rahalised, mis on ka inimese ressursid. See puudutab seda, kelle eest omavalitsus peab hoolt kandma. Mulle tundub, et kõik see, mis tuuakse sisuliselt praegu kehtivast korrast üle seadusesse, käsitleb ikkagi minimaalselt, tegelikult ei käsitlegi seda, mida me peame toimetulekuks sõna kvalitatiivses mõttes. Ja seadusega edasi töötades tulekski minu meelest sellest lähtuda, et me vaatame seda kui riigi pandavat n-ö minimaalset raami. Mulle tundub, et see korraldus, mis praegu siin on, on liiga detailne. Ilmselt tuleks lugupeetud sotsiaalkomisjonil leida ka mõningaid selliseid kvalitatiivseid määranguid, mis peaksid ütlema, kes ei tohiks jääda abita, peale selle, et siin on räägitud vältimatust abist. Ühesõnaga, mulle näib, et selles suunas peaksime edasi minema, ühelt poolt see riigi ettenähtud minimaalne raam ja teiselt poolt need sisulised funktsioonid ja ressursid, mis omavalitsusel on vaja, mitte ainult raha mõttes, vaid ka töötajate mõttes. Kui siin on öeldud, et ametnik on see, kes määrab, siis minu meelest peaks selles seaduses olema sotsiaaltöötaja, kes tegelikult tegeleb peredega ja näeb, mis vajadused on. Mulle tundub, et toimetulekupiir on Tallinnas täiesti erinev sellest, mis see on reaalselt kas või Antslas, ja ilmselt teevad omavalitsused juba praegu neid otsuseid natuke erinevalt. Ühesõnaga, praegune versioon on sellisena, nagu ta komisjonist on tulnud, siiski natuke liiga detailne, liiga jäik ühe koha pealt ja liiga õhus teise koha pealt ning omavalitsuse osa tuleks veel läbi mõelda ka omavalitsusi puudutavas seaduses, võib-olla ka rakendussätetesse sisse panna. Mul on hea meel, et seaduse lugemine täna veel katkestatakse ja meil on võimalik sisuliselt edasi mõelda. Aitäh!

Suur tänu, Marju Lauristin! Ekraan on tühi, kas võime läbirääkimised lõpetada? Läbirääkimised on lõpetatud. Mai Treial, palun su tagasi kõnepulti, et koos kolleegidega läbi vaadata muudatusettepanekute tabel. Me alustame. Esimene muudatusettepanek on kolleeg Anti Liivilt, eelnõu algataja ei toeta. Kalev Kotkas, palun!

Tänan, härra esimees! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Tänan! Komisjon, palun!

Komisjonis on seda muudatusettepanekut arvestatud sisuliselt ja selline sisuline arvestamine komisjonis sai 9 poolthäält, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele esimese muudatusettepaneku!Hääletustulemused Selle ettepaneku poolt on 20 Riigikogu liiget, vastu on 28, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Teine muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, eelnõu algataja toetab, nii nagu ka kolmandat. Kalev Kotkas, palun!

Tänan, härra esimees! Ma tahtsin panna teise muudatusettepaneku hääletusele.

Palun vabandust, ma läksin liiga kiirelt edasi. Niisiis, teine muudatusettepanek. Komisjon, palun!

Teist muudatusettepanekut toetati komisjonis 9 poolthäälega, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Komisjon lähtus seda muudatusettepanekut tehes võrdse kohtlemise printsiibist ja selliselt on ta siis ka kirja pandud.

Aitäh! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele teise muudatusettepaneku.Hääletustulemused Selle ettepaneku poolt on 19 Riigikogu liiget, vastu 26, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Kolmas muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, eelnõu algataja toetab. Neljas muudatusettepanek, autorid Mai Treial ja Elmar Truu, arvestatud täielikult. Viies muudatusettepanek, samad autorid. Kalev Kotkas, palun!

Tänan, härra esimees! Ma palun viiendat muudatusettepanekut hääletada.

Tänan! Komisjon, palun!

Aitäh! Komisjonis leidis see muudatusettepanek 8 poolthäälega toetust, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Ettepanek oli arvestada seda sisuliselt ja järgmise muudatusettepanekuga on siis fikseeritud see sisuline muudatus, mis tähendab, et toimetulekupiiri üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega, arvestades tarbijahinna muutust. Toimetulekupiiri uus määr ei või olla väiksem kehtivast määrast.

Aitäh! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele viienda muudatusettepaneku.Hääletustulemused Selle ettepaneku poolt on 21 Riigikogu liiget, vastu on 31, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Kuues muudatusettepanek on sotsiaalkomisjonilt. Kalev Kotkas, palun!

Aitäh, härra esimees! Palun seda ettepanekut hääletada.

Tänan! Komisjon, palun!

Komisjon on selle ettepaneku teinud ja toetanud enda ettepanekut 8 poolthäälega, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.

Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele kuuenda muudatusettepaneku.Hääletustulemused Selle ettepaneku poolt on 20 Riigikogu liiget, vastu on 32, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Seitsmes muudatusettepanek on kolleeg Ants Ruusmannilt, arvestatud sisuliselt. Kalev Kotkas, palun!

Tänan, härra esimees! Palun hääletada.

Kas Ants Ruusmann soovib kommenteerida?

Ma soovin kommenteerida küll. See on see ettepanek, mis teeks toetuse võrdseks kõigile perekonnaliikmetele. Ma väga palun selle poolt hääletada.

Komisjon, palun!

Komisjon on seda muudatusettepanekut arvestanud sisuliselt viie poolthääle ja kolme vastuhäälega, erapooletuid ei olnud. Sisuliselt on seda muudatusettepanekut arvestatud muudatusettepanekuga nr 6, mille järgi toimetulekupiiri kehtestamine üksi elavatele isikutele või perekonna esimesele liikmele on Riigikogu ülesanne ja igaks eelarveaastaks sätestatakse see riigieelarves.

Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele seitsmenda muudatusettepaneku.Hääletustulemused Selle ettepaneku poolt on 19 Riigikogu liiget, vastu on 34, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Kaheksas muudatusettepanek on samuti Ants Ruusmannilt, komisjon on arvestanud täielikult. Kalev Kotkas, palun!

Tänan, härra esimees! Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Tänan! Ants Ruusmann, palun!

Minu soov oli see ettepanek tagasi võtta, sest pärast seitsmenda ettepaneku tagasilükkamist on kaheksas ettepanek sisuliselt nonsensiks muutunud. Kas mul on õigus tagasi võtta?

Ei, Ants Ruusmann, sest komisjon on seda arvestanud. Kui komisjon ei oleks arvestanud, siis oleksite saanud seda teha. Läheme edasi. Komisjon, palun!

Komisjonis on seda arvestatud 5 poolthäälega, vastu oli 3, erapooletuid ei olnud.

Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele kaheksanda muudatusettepaneku.Hääletustulemused Selle ettepaneku poolt on 15 Riigikogu liiget, vastu 34, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Üheksas muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, nii nagu ka kümnes. Jaan Pöör, palun!

Aitäh, härra esimees! Palun hääletada.

Jah, palun!

Muudatusettepaneku poolt oli 11 komisjoni liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud ja sellega on komisjoni ettepanek arvestatud. Selle muudatusettepanekuga on tehtud tööd nii Sotsiaalministeeriumis kui ka Rahandusministeeriumis.

Tänan! Kas Jaan Pöör tahtis ka kommenteerida? Palun!

Aitäh, härra esimees! Oma sõnavõtus ütlesin põhilise ära, tahtsin vaid lisada, et nii lihtsalt ei ole võimalik neid probleeme lahendada, nagu siin on püütud.

Austatud Riigikogu! Panen hääletusele kümnenda muudatusettepaneku.Hääletustulemused Selle ettepaneku poolt on 33 Riigikogu liiget, vastu on 21, erapooletuid on 1. Ettepanek leidis toetust. 11. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. Probleeme ei näi olevat. 12. muudatusettepanek, autorid Mai Treial ja Elmar Truu, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Elmar Truu, palun!

Aitäh, härra juhataja! Ma palun panna see muudatusettepanek hääletusele. Tuletan veel kord meelde: selle muudatusettepaneku sisu on, et lapsetoetust ei tuleks sotsiaaltoetuste määramisel arvata perekonna sissetuleku hulka. Iseäranis tähtis on see muudatusettepanek lasterikastele peredele, üksikvanemaga peredele ja töötute peredele. Tuletan Mõõdukatele meelde, et teie naised leidsid kaks kuud tagasi samuti, et lastetoetust ei tuleks sotsiaaltoetuste määramisel arvata toimetulekutoetuste hulka.

Tänan! Komisjon, palun!

Komisjonis oli 4 toetajat, vastu oli 5, erapooletuid ei olnud.

Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 12. muudatusettepaneku.Hääletustulemused Selle ettepaneku poolt on 34 Riigikogu liiget, vastu on 17, erapooletuid on 2. Ettepanek leidis toetust. 13. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. Kalev Kotkas, palun!

Tänan, härra esimees! Palun seda ettepanekut hääletada.

Tänan! Komisjon, palun!

Komisjonis oli selle ettepaneku toetajaid 11, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.

Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 13. muudatusettepaneku.Hääletustulemused Selle ettepaneku poolt on 25 Riigikogu liiget, vastu on 29, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 14. muudatusettepanek on Tiit Toomsalult, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Tiit Toomsalu, palun!

Tänan! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada. Ettepaneku mõte seisneb selles, et kui isikul, kellel muidu oleks õigus toimetulekutoetust saada, on tekkinud võlgnevus ning ta on maksnud mitme kuu korteriüüri või muid asju korraga välja, siis on tal ka sellistest maksetest tulenevalt õigus tagasiulatuvalt toimetulekutoetust saada.

Tänan! Komisjon, palun!

Komisjonis leidis see ettepanek 2 toetajat, vastu oli 4, erapooletuid 1.

Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 14. muudatusettepaneku.Hääletustulemused Selle ettepaneku poolt on 22 Riigikogu liiget, vastu on 39, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 15. muudatusettepanek on Tiit Toomsalult, komisjon ei ole arvestanud. Tiit Toomsalu, palun!

Tänan, härra juhataja! Palun ka seda muudatusettepanekut hääletada. See on modifikatsioon eelmisest parandusettepanekust selle vahega, et kui eelmise parandusettepaneku puhul võidi arvestada varasemaid võlgnevusi, siis praegu öeldakse olemasolevas tekstis niimoodi, et eelmiste kuude eest toimetulekutoetust tagasiulatuvalt ei määrata. Tahaksin selle ebakõla kõrvaldada, see on poliitilise otsustuse küsimus ja ma tahaks näha, kuidas lugupeetud mõõdukad, reformistid ja isamaalased sellesse suhtuvad.

Tänan! Komisjon, palun!

Poolt ei olnud keegi, vastu 7, erapooletuid 2.

Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 15. muudatusettepaneku.Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 21 Riigikogu liiget, vastu on 37, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 16. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, nii nagu ka 17. ja 18. 19. muudatusettepanek on Tiit Toomsalult, komisjon on jätnud arvestamata. Tiit Toomsalu, palun!

Tänan, härra juhataja! See on tõepoolest väga põhimõtteline parandusettepanek. Selle sisu on, et nn vältimatu sotsiaalabi väljamaksmist kohalike omavalitsuste poolt rahastab riik riigieelarveliste vahendite kaudu kas vahetult või üleantuna kohalikele omavalitsustele. Seda tuleb toetada, et mitte lükata riigi ja kogu ühiskonna kohustusi üksikute valdade kaela, kus tegelikult ei ole tulubaasi.

Tänan! Komisjon, palun!

Komisjonis oli toetajaid 4, vastu 5, erapooletuid 0. Komisjon lähtus seisukohast, et enne sisuliselt juba arvestati lahendust, kus vältimatu sotsiaalabi üldised tingimused ja korra kehtestab sotsiaalminister.

Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 19. muudatusettepaneku.Hääletustulemused Selle ettepaneku poolt on 19 Riigikogu liiget, vastu on 36, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 20., viimane muudatusettepanek on kolleegidelt Mai Treialilt ja Elmar Truult. Kalev Kotkas, palun!

Tänan, härra esimees! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Tänan! Kas keegi soovib kommenteerida? Komisjon, palun!

Komisjonis oli toetajaid 9, vastu oli 1 ja erapooletu 1. Seda ettepanekut arvestati sisuliselt ja sellise arvestusega, et § 22² on täiendatud lõikega 7 järgmises sõnastuses: "Kohaliku omavalitsuse volikogul on õigus kehtestada toimetulekutoetuse arvestamisel eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi erisusi."

Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 20. muudatusettepaneku.Hääletustulemused Selle ettepaneku poolt on 34 Riigikogu liiget, vastu on 19, erapooletuid 1. Ettepanek leidis toetust. Sellega on täiskogu läbi vaadanud kõik juhtivkomisjoni esitatud muudatusettepanekud. Siinkohal eelnõu arutelu katkestatakse. Muudatusettepanekud palun esitada 10. maiks kella 12-ks.

Austatud Riigikogu! Võtame järgnevalt arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud erastamisseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 702. Alustame teist lugemist ning ettekandeks palun kõnepulti rahandusminister Siim Kallase!

Härra esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Erastamisseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu menetlus on jõudnud teise lugemiseni. Pärast esimest lugemist vaadati läbi 12 muudatusettepanekut, mille vastuvõtmist eelnõu algataja ka toetab. Enamik muudatusettepanekuid on tingitud asjaolust, et oleks üheselt ja selgelt sätestatud, et erastamisseadus muudetud redaktsioonis ei ole suunatud mitte üksnes Erastamisagentuuri lõpetamisele, vaid ka kogu riigivara erastamise lõpetamisele. Pärast 1. juunit saab toimuda üksnes alustatud erastamisprotsesside lõpuleviimine. Olulisemad on sellega seoses erastamisseaduse §-des 1, 9 ja 11 tehtud muudatused. Ülejäänud muudatusettepanekud on täpsustava iseloomuga. Sellisel kujul võiks selle eelnõu meie poolest vastu võtta. Aitäh!

Härra minister, tänan! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Ei ole. Kaasettekandeks palun kõnepulti majanduskomisjoni liikme Kalev Kuke!

Suur aitäh, härra esimees! Head kolleegid! Majanduskomisjon on jätkanud koos eelnõu algatajatega pärast esimese lugemise lõpetamist tööd selle eelnõu kallal ja neid muudatusi, mida selle töö käigus soovitakse seaduseelnõu algsesse teksti sisse viia, on kokku 12. Loen ette majanduskomisjoni otsuse: saata Vabariigi Valitsuse esitatud erastamisseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 2. mail, see on täna, Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks ja pärast muudatusettepanekute hääletamist tehakse ettepanek eelnõu seadusena vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu, Kalev Kukk! Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Arvo Sirendi, palun!

Suur tänu! Siin on teatud funktsioonid järjepidevuse ja igasuguste kombinatsioonide teel ära jagatud. Aga kas vastutus senitehtu eest lasub ka uutel organitel või jääb vastutama see, kes otsused vastu võttis?

Aitäh! Ma arvan, et sellele küsimusele leiad sa ise endale sobiva vastuse.

Tänan! Jaanus Männik, palun!

Aitäh! Ma ei saa hästi aru, kuidas saab komisjoni esindaja keelduda sellisele küsimusele vastamast. Nii et ma usun, et sa majandusteadlasena ja komisjoni esindajana siiski vastad sellele küsimusele, sest see on väga põnev küsimus - ma mõtlen Sirendi esitatud küsimust.

Aitäh! Püüan siis vastata. Mis on lõpetatud, see on lõpetatud, mis jätkub, see jätkub.

Rohkem küsimusi ei ole, Kalev Kukk. Tänan! Austatud Riigikogu, on võimalik avada läbirääkimised. Keegi selleks soovi ei avalda, läbirääkimisi ei avata. Kalev Kukk, ma palun su tagasi kõnepulti, et koos kolleegidega läbi vaadata laekunud muudatusettepanekud. Esimene muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, eelnõu algataja toetab, nii nagu ka 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 10., 11. ja viimast, 12. On lõppsõnavõimalus. Härra minister? Ei soovi. Kaasettekandja, fraktsioonide esindajad? Samuti mitte. Sellisel juhul alustame lõpphääletust. Kas võime alustada? Austatud Riigikogu! Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud erastamisseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Seaduse vastuvõtmise poolt on 34 Riigikogu liiget, vastu on 3, erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud.

Lugupeetud kolleegid! Võtame järgnevalt arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse § 11 muutmise seaduse eelnõu 707. Alustame selle teist lugemist ning ettekandeks palun kõnepulti rahandusminister Siim Kallase!

Härra esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Maksukorralduse seaduse § 11 muutmise seaduse eelnõu eesmärk on avalikustada kohalikele omavalitsustele selle füüsilise isiku tulu suurus enne ja pärast tulumaksuseadusega lubatud mahaarvamiste tegemist, samuti tulumaksusumma, kelle tulumaksust kantakse seadusega sätestatud osa vastava omavalitsusüksuse eelarvesse. Kehtiva seaduse järgi avaldatakse ainult selle isiku nimi ja isikukood, aga nüüd antakse omavalitsustele selle parandusega märgatavalt rohkem informatsiooni ning võimaldatakse neil jälgida tulu kujunemist ja selle laekumist nende eelarvesse. Selle seaduseelnõu menetlemisel pärast esimest lugemist parandusettepanekuid ei tehtud ja mul on ettepanek ta sellisel kujul heaks kiita. Aitäh!

Tänan, härra minister! Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Kaasettekandeks palun kõnepulti rahanduskomisjoni liikme Rein Järvelille!

Austatud härra juhataja! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon arutas seda eelnõu oma 17. aprilli istungil. Kuna muudatusettepanekuid polnud tulnud, siis kujunes arutelu suhteliselt lühikeseks ja komisjon teeb ettepaneku - hääletustulemusega 9 poolt, ei ühtegi vastu, 1 erapooletu - panna eelnõu lõpphääletusele. Mina oma poolt soovitaksin selle vastu võtta. Aitäh!

Tänan! Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Ei ole. Austatud Riigikogu, on võimalik avada läbirääkimised. Keegi oma arvamust avaldada ei soovi, läbirääkimisi ei avata. Muudatusettepanekuid laekunud ei ole. On lõppsõnavõimalus. Keegi ei soovi. Alustame lõpphääletust. Kas võime alustada? Austatud Riigikogu! Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse § 11 muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Seaduse vastuvõtmise poolt on 35 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletu ei ole keegi. Seadus on vastu võetud.

Austatud Riigikogu, võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud politseiteenistuse seaduse ja politseiseaduse muutmise seaduse eelnõu 476. Alustame seaduseelnõu teist lugemist ning ettekandeks palun kõnepulti justiitsminister Märt Raski!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsuses heakskiidetud ja Riigikogus esimese lugemise läbinud seaduseelnõu redaktsioon käsitles algselt ka väljateenitud aastate pensioni seaduse muutmisega seonduvaid küsimusi, kuid eelnõu edasise menetlemise käigus Riigikogu õiguskomisjonis jäeti vastavad sätted eelnõust välja. Seoses sellega nimetati politseiametniku väljateenitud aastate pension ümber politseiametniku pensioniks. Väljateenitud aastate pensionide seaduse muutmata jätmisega säilib erinevatel väljateenitud aastate pensioni andvatel kutsealadel ning ametikohtadel töötanud isikutel õigustatud ootus saada väljateenitud aastate pensioni. Näiteks segastaaži juhtumitel, kui tuletõrjujal või vanglaametnikul on varasemast olemas politseiteenistuse staaž, staažid liituksid. Eelnõuga täiendatakse politseiteenistuse seadust §-dega 21¹, 21² ja 21³, mis on eelnõu autorite arvates eelnõu kõige olulisem osa. Praeguses õiguskorras on politseiametnikul, kellel on politseiteenistuse staaži vähemalt 25 aastat, õigus saada väljateenitud aastate pensioni väljateenitud aastate pensionide seaduse alusel, mis ei sätesta pensioni saamiseks vanusega seotud piirangut. Eelnõu kohaselt tekib politseiametnikul õigus politseiniku pensionile 50-aastaselt vähemalt 20-aastase politseiametniku staaži olemasolu korral. Pensioni suuruseks oleks 50% politseiametniku viimasest ametipalgast. Seega on isikul, kes vastab seaduseelnõus nimetatud tingimustele - ma rõhutan: vanus ja nõutav staaž - politseiametnikuna töötamise korral õigus politseiametniku pensionile. Erandina tekiks õigus politseiametniku pensionile politseiametnikul, kes 55-aastaseks saanuna vabastatakse politseiteenistusest vanuse, tervisliku seisundi või koosseisude koondamise tõttu, tingimusel, et politseiametnikul on politseiteenistuse staaži vähemalt 12 aastat ja 6 kuud, mis on pool nõutavast erialastaažist. Pensioni suurendatakse, kui politseiametnikul on nõutust suurem politseiteenistuse staaž, see tähendab üle 20 aasta või siis vastavalt üle 12 aasta ja 6 kuu, iga täiendava teenistusaasta eest 2,5% võrra, kuid pensioni ülemmääraks on siiski 75% politseiniku pensioni arvestamise aluseks olevast ametipalgast. Õiguskomisjoni ettepanekul täiendati seaduseelnõu § 21¹ "Politseiametniku pension" teksti eriregulatsiooniga Kaitsepolitseiameti ja Politseiameti peadirektori kohta, arvestades, et mõlemad ametikohad on karjäärisüsteemis karjääri tipp. Arvestades politseijuhtide pingelist tööd ja kõrgendatud vastutust, on eelnõus sätestatud, et Kaitsepolitseiameti ja Politseiameti juhi pensioni suurus on tema esimese ametiaja lõppemise järgselt 50% tema viimasest ametipalgast ja tema teise ametiaja lõppemise päevast, mis on ka maksimum, 75% tema viimasest ametipalgast. Eelnõu lugemise käigus õiguskomisjonis täpsustati politseiametnikule tehtavaid piiranguid seoses ettevõtlusega ja jäeti alles äriühingu juhtorganitesse, kontroll- või revisjoniorganitesse kuulumise piirang. Eelnõu menetlemise käigus ei ole seaduseelnõu kontseptuaalsed alused muutunud. Enamik parandusi on pigem täpsustavat, redaktsioonilist laadi. Vastavalt eelnõule jõustuksid seaduse need sätted, mis eeldavad eelarveliste vahendite olemasolu, st eelnõu § 5 ja § 12 punkt 2, järgmisest eelarveaastast s.o 1. jaanuarist aastal 2002. Aitäh!

Tänan, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on ettekandjale küsimusi? Jaanus Männik, palun!

Aitäh, härra minister! Politseinike palku tõsteti mõni aeg tagasi suhteliselt oluliselt, kuid õiguskorra asjad lähevad pigem allamäge, politseinike töö nähtavasti sealhulgas. Mis te arvate, kas nüüd see samm aitab midagi paremuse poole pöörata või läheb asi ikka endiselt allamäge, et anname aga hüvesid juurde, aga tolku ei ole? Kuidas te seda perspektiivi hindate?

Aitäh, härra Männik! Kõigepealt ma ei nõustu sellega, et õiguskord koos selle tagamisega allamäge läheb. Suurenev kuritegude arv näitab võib-olla seda, et usaldus politsei vastu on tõusnud ja paljude asjade kohta, mis varem lootusetusetundes lihtsalt registreerimata jäeti, viiakse nüüd vastavad avaldused politseiasutustesse. Kui me vaatame konkreetset statistikat, mis näitab kas või kohtulahendite arvu kriminaalasjas, siis see on järsult tõusnud. Nii et on olemas ka teistsugune lähenemine kui see, mida teie siin praegu esitasite, ja see kajastub konkreetsetes numbrites. Et sellega rahul ei saa olla, see on teine küsimus. Tulenevalt sellest, et politsei on ja jääb Eesti Vabariigis oma ülesehituselt karjäärisüsteemile rajanevaks teenistuseks, tuleb politseiteenistusse võtta ka kõik need maailmas tuntud karjäärisüsteemi elemendid, mida üks eluks ajaks tehtud otsustus nõuab. Politseiametnik ei saa olla juhutööline, mõni aasta politseis lepingu alusel töötav inimene. Politseinik, kui ta asub politseisse tööle, teeb otsustuse eluks ajaks. Selle otsustuse toeks peab olema täpselt fikseeritud teenistuskord ja selle otsustuse toeks on ka selgelt sotsiaalsete garantiide pakk tulevikus, milleks on, kui soovite, väljateenitud aastate pension kui nurgakivi, selles seaduseelnõus politseiniku pension. Ma kaldun arvama, et püsikaadri, hästi õpetatud ja hästi kvalifitseeritud kaadri loomiseks on Eesti Vabariigis senini nii vahendeid kui aega väheseks jäänud. Kui Riigikogu võtab vastu selle eelnõu seadusena, on loodud täiendav garantiipakett, et politseisse saaks valida häid ja veelgi paremaid inimesi. Nii et minu arvates on suund igati õige.

Tänan! Jaanus Männik, palun teine küsimus!

Aitäh, härra juhataja! Ma möönan, et õigem olnuks esitada see küsimus, mille ma praegu esitan, suuremale asjaosalisele ehk siseministrile. Praegu on politseinik maavaldades vaieldamatult kõrgepalgaline isik. Ta on üks kõrgema palgaga isikuid vallavanema ja võib-olla veel paari ametniku järel vallas. Kuid on päris palju, ma ei taha öelda, et lausa massiliselt, selliseid valdu, kus nagu ei saada sugugi jalgu maha. Milles võiks siin asi olla ja miks ei saa, arvestades seda tausta ja kõrget palka sellisel üldisel taustal, seda asja rohkem korda ehk miks ei vahetata selliseid politseinikke maavaldades välja? Toon näiteks ühe konkreetse valla, kus esimeses kvartalis oli üheksa kuritegu ja neist üks on avastatud, kusjuures avastati selline kuritegu, mis toodi politseinikule sõna otseses mõttes kandikul kätte. Asi ei lähe edasi ega tagasi ja sisuliselt on kuritegevus karistamatu. Milles võiks asi olla?

Aitäh! Ma ei tea konkreetset näidet. Küll aga ütlen, et rahuloluks ei ole praegu mitte mingisugust põhjust. Ja selle õigussüsteemi loomine, et valida politseisse politseiteenistuseks sobivaid inimesi, on jäänud kui mitte tähelepanu alt välja, siis väga pikale ajale venima. Rõhutan veel kord, et konkreetne politseinik iseloomustab alati kogu süsteemi ja mundris mees annab pildi ka meie õiguskorrast, olgu ta tänaval või külas. Sellest tulenevalt peame looma eeldused, et oleks võimalik valida ka teie nimetatud konstaabli või politseiametniku asemele parem inimene. Samas ma pean teatud kurbusega hinges märkima, et minu andmetel on Eesti politseis viimase kümne aastaga vahetunud praktiliselt 70-80, võib-olla veelgi rohkem protsenti kaadrist. Ehk teisisõnu, politseiteenistus, kaitseväeteenistus, kõik need eriteenistused saavad olla ainult väga püsiva teenistussuhte alusel ja siis on võimalik ka välja koolitada eri astme spetsialiste. Ma arvan, et põhjust optimismiks on, kui me oleme õige suuna valinud, ja minu arvates väljateenitud aastate pensioni või nii nagu eelnõus on öeldud, politseiametniku pensioni loomine politseiteenistuse seadusesse on igati õigustatud.

Suur tänu, härra minister! Näib, et rohkem küsimusi ei ole. Kas on soovi pidada valitsuspoolne kaasettekanne?

Ma ei näe selleks põhjust.

Tänan! Kaasettekandeks õiguskomisjoni nimel on sõna komisjoni esimehel. Kolleeg Jüri Adams.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Käesoleva eelnõu esimese ja teise lugemise suhteliselt pikk vaheaeg on olnud tingitud sellest, et esialgselt esitatud eelnõus oli lahendamata või mitte välja pakutud terve hulk põhimõttelisi poliitilisi probleeme ja ka seadustehnilisi probleeme. Me oleme õiguskomisjoniga püüdnud jõudumööda pakkuda teile lahendusvariante, kuid ma ütlen kohe, et mitte kõigi kohta ei ole neid lahendusvariante olemas. Kõigepealt, esialgne eelnõu nägi ette, et politseinike eripensionide küsimus tuleks lahendada kolme erineva seaduse koosmõjus, need oleksid üldine riikliku pensionikindlustuse seadus, väljateenitud aastate pensioni seadus ja käesolev seadus, millega täiendatakse politseiteenistuse seadust vastavasisuliste paragrahvidega. See olukord, kus oleks tulnud arvestada ja vastavalt ka vist muuta kõigi kolme seaduse teksti, läks liiga keeruliseks, nii et esimene põhimõtteline otsustuskoht, mida õiguskomisjon teile pakub, on see, et me ei muuda väljateenitud aastate pensioni seadust. Käesoleva seadusega tahetakse kehtestada Eesti Vabariigis kaks uut eripensioni liiki, ühe nimeks on praegu pakutud politseiametniku pension ja teise liigi nimeks politseiametniku töövõimetuspension. Võib-olla ei ole selle teise liigi nimetus kõige parem, sest siin ei mõelda mitte igasugust töövõimetust, mis võiks olla politseiametnikul või kunagi politseiametnikuna töötanud isikul, vaid ainult selliseid töövõimetusjuhtumeid, kui töövõimetus on tekkinud seoses politseitööga. Peale selle on kahte sorti põhimõttelisi ettepanekuid. Esiteks oleks nende pensioniliikide, mis me kehtestame Eesti Vabariigis, üks omapära see, et pensionisummad ei oleks mitte kindlalt fikseeritud summad, vaid muutuksid vastavalt sellele, kuidas kasvavad politseiametnike palgad. Nad oleksid seotud palkadega. Nii et kord määratud pension oleks kasvamise suunas ümbermääratav, kui baaspalgad, millest arvestamine toimub, kasvaksid. See on üks põhimõtteline pakkumine. Teine põhimõte, mida on püütud eelnõus läbi viia, seisneb selles, et kui isikul on võimalus saada eri seaduste alusel mitut pensioni, siis on isiku enda valik, millise pensioni ta valib. Siin on n-ö pensionisaaja enese valiku ja eelistuse põhimõte läbi viidud. Kuid põhilised probleemid, mis eelnõus veel jäävad, tulenevad sellest, et politseiteenistuse seadus võeti vastu natuke vähem kui kolm aastat tagasi siin saalis ja jõustus 1998. aasta juunis. Siit lähtuvalt tekib üks juriidiline probleem. Nimelt, mis asi võiks olla politseiteenistuse staaž üldse Eesti õiguse mõttes. Ilmselt eelnõu algatajad ei ole pidanud silmas seda, et pensioni puhul ei saaks politseiteenistuse staaži hulka kuuluda politseis töötamise aastad, mis on varasemad, kui politseiteenistuse mõiste Eesti õiguses 1998. aastal üldse kehtestati. Praegusel juhtumil väljapakutu ei anna selles küsimuses lahendust. Kui me vaatame näiteks kas või politseiteenistuse seaduse täiendust, § 21¹, kus räägitakse vähemalt 20-aastasest politseiteenistuse staažist, siis tekib küsimus, et kui Eestis üldse saab seda staaži olla praeguseks hetkeks veel alla kolme aasta, siis mispärast me rohkem kui 17 aastat ette teeme seadust. Ilmselt ei ole see eelnõu algatajatel sugugi niimoodi mõeldud, aga siit tuleneb küsimus, et me peame järgmiste lugemiste faasides täpsustama küsimuse, mida loetakse politseiteenistuse staažiks nendest aastatest, kui politseiteenistuse mõistet Eestis veel üldse olemas ei olnud. Juhiksin tähelepanu veel mõnele probleemile ja nimelt sellele, et esialgselt valitsuses väljapakutud eelnõus, ja see on ka praeguses redaktsioonis säilinud, on nagu kaks juhtumit seoses politseiametniku pensioniga, kusjuures üks on antud § 21¹ lõikes 1 lähtuvalt sellest, et inimene läheb vabatahtlikult pensionile, ja lõikes 2 oleks nagu tegemist juhtumiga, kus inimene vabatahtlikult keeldub pensionile minemast ja ta saadetakse pensionile n-ö sunnikorras. Siin on ilmselt mingisugune ebaloogilisus, arvatavasti autorid ei ole ka tahtnud otseselt niimoodi mõelda, aga me peaksime siin andma selge poliitilise lahendi, mida me mõtleme. Sellega seoses oleks võib-olla vaja tulla tagasi küsimuse juurde, mis kolm aastat tagasi politseiteenistuse seaduses sätestati, nimelt absoluutse keelu juurde. Seal on praegu sätestatud absoluutne keeld töötada politseis, kui inimene on saavutanud teatud vanuse. Minu jaoks isiklikult on see natuke arusaamatu. Kui inimene on võimeline töötama ja kui tema kolleegid ja ülemused tahaksid, et ta veel töötaks, mispärast peab siis olema selline keeld, ja kas see keeld tegelikult viib selleni, et leitakse mingisuguseid sellest seadussättest ümberhiilimise teid. Need on nüüd põhiprobleemid selle eelnõu juures. Üks eriline küsimus selle eelnõu puhul on seotud parandusettepanekuga nr 8, siin on küsimus Politseiameti ja Kaitsepolitseiameti juhi eripensioni suuruse kohta. Ma tean, et meie komisjoni liikmel ja politseipraktikul Koit Pikarol oli selles kohas eriarvamus, ja ma oletan, et kas tema või keegi teine paneb need küsimused saalis hääletamisele. Õiguskomisjoni ettepanek teile on hääletada täna muudatusettepanekud läbi, sellisena me saaksime selle eelnõu sisuliselt täiesti uue teksti, millele oodatakse teie kõigi muudatusettepanekuid, ja me palume pärast muudatusettepanekute läbihääletamist katkestada täna teine lugemine ja esitada muudatusettepanekud 9. maiks kella 12-ks õiguskomisjonile.

Suur tänu! Kas on küsimusi kaasettekandjale? Küsimusi ei ole. Kas on soovi avada läbirääkimised? Arvamusavalduse soove ei ole registreeritud, läbirääkimised jäävad avamata. Vaatame läbi muudatusettepanekud, neid on loetelus kokku 19. Ma palun kolleeg Jüri Adamsi veel siia! Esimene ettepanek on juhtivkomisjonilt, algataja toetab seda, samuti teist ja kolmandat ettepanekut. Neljanda ettepaneku autor on kolleeg Harri Õunapuu, komisjon ei ole arvestanud, probleeme ei ole. Viies ettepanek on juhtivkomisjonilt, algataja toetab. Kuues ettepanek, kolleeg Harri Õunapuult, komisjon ei ole arvestanud. Seitsmes ettepanek, juhtivkomisjonilt, algataja toetab, samuti kaheksandat. Kolleeg Koit Pikaro.

Tänan, härra juhataja! Ma palun kaheksandat muudatusettepanekut hääletada!

Tänan! Kas komisjonil on soovi kommenteerida?

Komisjonil ei ole muud öelda, kui et see on poliitilise otsustuse koht ja häälteenamusega pooldati komisjonis selle ettepaneku sissejäämist. Aga meil oli arutusel just see, et see on üks küsimus, mille Riigikogu täiskogu peaks poliitiliselt otsustama.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 8.Hääletustulemused Kaheksanda muudatusettepaneku poolt anti 19 häält, vastu oli 4, 1 jäi erapooletuks. Ettepanek leidis toetust. Üheksas muudatusettepanek, õiguskomisjonilt, algataja toetab seda. Samuti 10., 11. ja 12. 13. ettepanek, autor kolleeg Koit Pikaro, komisjon on arvestanud. 14. ettepanek, juhtivkomisjonilt, algataja toetab. Samuti 15., 16., 17., 18. ja 19. Muudatusettepanekute loetelu on läbi vaadatud ja aktsepteeritud. Siinkohal on juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu 476 teine lugemine katkestada.

Lugupeetud kolleegid, võtame järgnevalt arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmise seaduse eelnõu 697. Alustame esimest lugemist ja ettekandeks on sõna justiitsministril. Härra Märt Rask, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Eelnõu eesmärk on korrastada Eestis ebaseaduslikult viibivatele välismaalastele tehtavate ettekirjutuste süsteemi, muuta see otstarbekamaks ja paindlikumaks nii välismaalastele kui ka riigile ning ühtlasi lihtsustada väljasõidukohustuse sundtäitmise regulatsiooni, mis ongi reguleerimisese. Samuti viiakse eelnõu kohaselt seadus kooskõlla haldusõiguserikkumiste seadustikuga, mille sätted, mis reguleerisid halduskohtuniku pädevust väljasaatmise otsustamisel, tunnistati kehtetuks alates 1. jaanuarist 2001. Kehtiva seaduse kohaselt tehakse kõigile Eestis ebaseaduslikult viibivatele välismaalastele ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Seadus kohustab tegema ettekirjutuse kõigile ebaseaduslikult Eestis viibivatele välismaalastele, samas on isikuid, kellele ettekirjutuse tegemine Eestist lahkumiseks oleks vastuolus põhiseadusega, nendeks on isikud, kes elavad seadusega kaitstavat perekonnaelu, ja eestlased. Samuti tehakse ettekirjutus Eestist lahkumiseks neile välismaalastele, kelle puhul on ilmselge, et nad Eestist ei lahku - need on isikud, kes on elanud Eestis juba pikaajaliselt. Praegune regulatsioon halduspraktikat jälgides ei rahulda. Eelnõu kohaselt kehtestatakse täiendavalt uus ettekirjutuse liik, see on ettekirjutus Eestis viibimise seadustamiseks, mille sisuks on kohustus taotleda elamisluba. Ettekirjutus Eestis viibimise seadustamiseks tehakse isikutele, kellel puudub Eestis viibimise legaalne alus, kuid kellel on erinevatel põhjustel õigus Eestis viibida. Need on isikud, kes elavad seadusega kaitstavat perekonnaelu, eesti rahvusest isikud ja isikud, kes on asunud Eestisse elama enne 1. juulit 1990 ega ole siit lahkunud elama mõnda teise riiki ja kelle jätkuv Eestis viibimine ei kahjusta Eesti riigi huve. Nimetatud isikuteringi määratlemisel on arvestatud, et isikule oleks ka välismaalaste seaduse kohaselt võimalik elamisluba anda. Välismaalastele, kes viibivad Eestis ebaseaduslikult ja nimetatud isikute hulka ei kuulu, tehakse jätkuvalt, nii nagu ka praegu kehtivas seaduses, ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Kehtiva seaduse kohaselt on ettekirjutus tähtajaline. Pikim ettekirjutuse täitmise tähtaeg on üks aasta, mida võidakse pikendada kuni kuue kuu võrra. Kui välismaalane ei ole ettekirjutuse tähtaja jooksul Eestist lahkunud, siis tehakse talle uus ettekirjutus. Eelnõu kohaselt tehakse mõlemad ettekirjutused tähtajatult, ettekirjutuse täitmise tähtaja asemel näeb eelnõu ette ettekirjutust tagavate sunnivahendite kohaldamise tähtajad. Ettekirjutuse Eestis viibimise seadustamiseks (see on see teine ettekirjutuse liik, mis käesolevas eelnõus on esmakordselt fikseeritud) täitmiseks nähakse ette sunniraha ülemmääraga 10 000 krooni. Sunniraha rakendatakse alates asendustäitmise ja sunniraha seaduse jõustumisest. Mainiksin, et nimetatud eelnõu on Riigikogu menetluses, teine lugemine on katkestatud. Ettekirjutuse Eestist lahkumiseks täitmist tagava sunnivahendina nähakse eelnõu kohaselt ette ettekirjutuse sundtäitmine ehk väljasaatmine. Kehtiva seaduse kohaselt otsustab väljasõidukohustuse sundtäitmise kohaldamise halduskohtunik. Samuti otsustab halduskohtunik väljasaadetava kinnipidamise väljasaatmislaagris, kui väljasaatmist ei ole seaduses sätestatud tähtaja jooksul võimalik lõpule viia. Väljasaatmise ja väljasaatmislaagris kinnipidamise otsustamist reguleeris haldusõiguserikkumiste seadustik. Halduskohtumenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 7 lõike 3 punkt 4 tunnistas vastavad sätted kehtetuks alates 1. jaanuarist 2001. Eelnõu kohaselt viiakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus nimetatuga kooskõlla. Eelnõu kohaselt on halduskohtuniku luba vajalik väljasaatmise kohaldamiseks ainult kiireloomuliste väljasaatmiste korral, st väljasaatmisel ilma eelneva lahkumise ettekirjutuseta või enne ettekirjutuse vaidlustamise tähtaja lõppu. Ettekirjutuse Eestist lahkumiseks sundtäitmise ehk väljasaatmise läbiviimise otsustab ettekirjutuse teinud haldusorgan, seega Kodakondsus- ja Migratsiooniamet. Väljasaatmise viib täide Politseiamet. Eelnõus toodud lahendus kiirendab Eestist lahkumise ettekirjutuse täitmise menetlust, tagades isikule seejuures õigusriigi põhimõtetele vastava õiguskaitse ja õiguse vaidlustada tema suhtes tehtud otsustusi. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õiguse ja rahvusvahelise õiguse ning Kontinentaal-Euroopa riikide tunnustatud põhimõtetega. Aitäh!

Suur tänu! Kas on küsimusi ettekandjale? Kolleeg Tiit Toomsalu.

Tänan, härra juhataja! Austatud härra minister! Minu tähelepanu pälvis eelnõu § 9 "Seadustamisettekirjutus", mille mõte ja sisu on, niipalju kui ma aru saan, et isikutele, kellel vajalikud dokumendid Eestis seaduslikuks viibimiseks ei ole korda tehtud, võib kõigepealt selle asja selgeks teha, kohustada neid need asjad korda ajama ja pärast seda siis saab vaadata, kas need kuuluvad ka veel maalt väljasaatmisele või mitte. Minu küsimus on selle kohta, millist Eestis elavate mittekodanike, st välismaalaste kontingenti te silmas peate. Kas te peate silmas ühtlasi ka neid tuhandeid inimesi, kes on langenud nii sügavale ühiskonna põhjakihtidesse, et neil sisuliselt puudub igasugune võimalus enda legaliseerimiseks, ja kas ettekirjutuses ettenähtud 10 000 krooni sunniraha on nende ergutamiseks, et nad oma paberid korda ajaksid?

Aitäh, härra Toomsalu! Kõigepealt, mina ei pea midagi silmas, eelnõu peab silmas. Eelnõu peab silmas lõike 1 punktis 1 isikut, kes elab Eestis seadusega kaitstavat perekonnaelu, lõike 1 punktis 2 eesti rahvusest isikut ja lõike 1 punktis 3 isikut, kes on asunud Eestisse elama enne 1. juulit 1990 ega ole siit lahkunud elama mõnda teise riiki ning kelle jätkuv Eestis viibimine ei kahjusta Eesti riigi huve. Need on kolm kategooriat, see on ammendav loetelu. Kas need kolme kategooria hulka kuuluvad inimesed on sotsialiseerunud inimesed või on nad prügikastikollid, seda ei saa seadusandja ilmselt määratleda. Seadusandja saab nende tunnuste järgi kirja panna isikud, kes Eestis elavad ja ei ole oma Eestis viibimist legaliseerinud. Ja tulenevalt sotsiaalsest taustast, kui te peate silmas seda, et kas 10 000 krooni sunniraha asotsiaalile just selles mõttes midagi tähendab, siis kaheldamatult on eelnõu avatud kõigile headele ettepanekutele. Ma loodan, härra Toomsalu, et te teete väga suure regulatiivse astmega parandusettepaneku nende isikute korralekutsumiseks, kellel sunniraha maksmise võimalust ei ole. Eelnõu praegu sellist universaalregulatsiooni ei sisalda.

Tänan! Tiit Toomsalul on teine küsimus. Palun!

Tänan, härra juhataja! Austatud härra minister! See on väga viljastav dialoog küsimuste-vastuste vormis sellel teemal ja kui te lubate, siis ma jätkan tollesama § 9 lõike 1 punktiga 3, mis räägib isikutest, kes on asunud Eestisse elama enne 1. juulit 1990 ega ole siit lahkunud elama mõnda teise riiki ning kelle jätkuv Eestis viibimine ei kahjusta Eesti riigi huve. Need on väga selgelt need halli passi omanikud ehk kodakondsuseta isikud ja me teame, et töötus ja sotsiaalne viletsus nende hulgas on ääretult kõrgel tasandil, eelkõige Kirde-Eestis. Ma tahan küsida otse, kas siis nüüd nende ettekirjutuste seadustamine selle eelnõuga on suunatud sellele, et hakata nendest inimestest vabanema kas sunniraha sissenõudmise ja võlgnikuks tegemise teel või mingil muul teel? Kas ei oleks mõistlikum ja õigem kehtestada reglement mitte piitsa, vaid prääniku näol ning väga selgelt ja üheselt teatada, et kulutused, mis seonduvad nende legaliseerimisega, võtab riik enda peale?

Härra Toomsalu, ma pean ütlema, et inimgrupp, keda nimetatakse halli passi omanikeks, on Eestis kehtiva kodakondsusseaduse mõttes hulk inimesi, kes ei ole määratlenud enda kodakondsust. See ei tähenda legaalset või ebaseaduslikku viibimist Eestis. Need on kaks täiesti erinevat õiguslikku seisundit. Kui me räägime nendest inimestest, kes ei ole määratlenud oma kodakondsust, kas Vene, Ukraina, Eesti või ükskõik millise riigi kodakondsust, siis järelikult neil puudub ka tihe side selle konkreetse riigiga. Ja siit tuleneb järgmine lähenemisnurk. Kui te ütlete, et sunnitakse oma dokumente korda tegema, siis, kui soovite, ma võin ütelda, et see on Rožoki erisäte. Ehk teisisõnu, meil on olemas inimesi, kes ka siis, kui neil isegi on olemas õiguslik alus oma siinviibimist legaliseerida, seda lihtsalt ei tee - kas protestivaimust või ükspuha millisel muul põhjusel. Nad ei tee seda põhimõtteliselt sellepärast, et nende jaoks ei eksisteeri pärast lagunenud NSVL-i ühtegi riiki, aga samal ajal ei saa me jätta neid inimesi NSVL-i nostalgiast siia edasi elama, kui neil ei ole selleks õiguslikku alust. Seadusandja peab andma regulatsiooni, kuidas ka nende inimestega kultuurselt ja demokraatlikult käituda ning seetõttu võiks sunniraha olla just see sunnimehhanism, mille kaudu pidevalt tuletatakse meelde, et see isik peab oma asjad korda ajama, kuigi ta võib olla täiesti õigustatud Eestis elama.

Suur tänu! Näib, et küsimusi rohkem ei ole. Siin on planeeritud valitsuse kaasettekanne. Kas on soovi seda pidada?

Ma ei näe selleks vajadust.

Tänan! Kaasettekandeks põhiseaduskomisjoni nimel palun kõnepulti kolleeg Mart Nuti!

Lugupeetud härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Eelnõule midagi olulist lisada ei ole. Põhiseaduskomisjon arutas eelnõu esimest lugemist 16. aprilli koosolekul. Külalistena olid selle päevakorrapunkti arutamise juures ka siseminister Tarmo Loodus, Siseministeeriumi õigusosakonna nõunik Erik Peterson ja Siseministeeriumi välismaalaste osakonna spetsialist Ruth Annus. Põhiseaduskomisjon leidis, et eelnõu menetlemine on vajalik, ja sellest tulenevalt tegi ka ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Selle poolt olid kõik komisjoni liikmed, kes kohal viibisid. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 10. mai kell 13. Aitäh!

Suur tänu! Kas on küsimusi kaasettekandjale? Küsimusi ei ole. Põhiseaduskomisjoni ettepanek on eelnõu 697 esimene lugemine lõpetada. Juhatusel teisi ettepanekuid ei ole ja esimene lugemine on lõpetatud.

Lugupeetud kolleegid! Võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse eelnõu 726. Alustame esimest lugemist ja ettekandeks on sõna rahandusministril. Ühtlasi ma informeerin teid, et meie ülejäänud kahe päevakorrapunkti puhul on ettekandja valitsuse palvel muutunud. Nimelt on keskkonnaministri asemel palutud ettekanne pidada rahandusministril. See puudutab kahte viimast päevakorrapunkti, eelnõusid 716 ja 720. Juhatus on selle aktsepteerinud. Palun, härra Kallas!

Austatud härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Teile on esimesele lugemisele esitatud valitsuse algatatud käibemaksuseaduse eelnõu. Siinkohal pean ma küll ütlema, et selliste eelnõude puhul tuleb lähtuda kõikidest loogilistest ja arukatest põhjendustest, aga selle eelnõu ettevalmistamisel on oluliseks prioriteediks ka Eesti seaduste ühtlustamine Euroopa Liidu õigusega, siinkohal siis maksuseaduste ühtlustamine Euroopa Liidu õigusega. Kuna käibemaks kujuneb üheks Euroopa ühiseks tuluallikaks, siis on üsna loogiline, et selle kogumise reeglid peavad olema ühesugused. Kehtiv käibemaksuseadus juba põhineb nn kuuendal direktiivil, seetõttu mingeid suuri ideoloogilisi muutusi käesolev eelnõu kaasa ei too. Siiski ei ole praegune seadus veel kõigis detailides Euroopa Liidu õigusega vastavuses, mistõttu oligi vajalik teile esitatud eelnõu ette valmistada. Eelnõu peamised erinevused praegusest seadusest oleksid väljatooduna järgmised. Teenuse impordi maksustamine. Käibemaksuobjekti alla on arvatud sellised mitteresidentide poolt Eesti maksukohustuslastele osutatavad teenused, mille osutamise kohaks loetakse vastavalt kuuendale direktiivile teenuse ostja asukohariiki. Praegu on teenuse import käibemaksu alt üldse välja jäänud. Imporditavate teenuste maksustatavalt väärtuselt peab käibemaksu arvestama, eelarvest tasuma teenuse ostja. Samas, kui sellised teenused ostetakse ettevõtluse maksustatava käibe tarbeks, saab maksukohustuslane sama käibemaksusumma ka maha arvata. Nii et teenuse impordi maksustamise mõju riigieelarve laekumistele on tegelikult ilmselt küllaltki väike. Kapitalirenditehingute maksustatav väärtus. Põhimõtteliselt on kaks võimalust kapitalirendi maksustatava väärtuse määramiseks. Seda võib maksustada nagu kauba müüki, arvestades maksustatavaks väärtuseks kauba müügi hinna ilma intressita ühekordse aktina. Selliselt maksustatakse Eestis järelmaksuga müüki. Teine võimalus on maksustada kapitalirenti nagu teenust ja lugeda maksustatavaks väärtuseks perioodilised maksed koos intressiga. Selliselt maksustatakse Eestis kasutusrenti ja praegu ka kapitalirenti. Kuna oma majandusliku sisu poolest on kapitalirent tegelikult siiski kauba müük, sest kauba omandiõigus läheb rendiperioodi lõppedes rendilevõtjale üle, siis peab valitsus õigemaks hakata kapitalirenti maksustama sarnaselt järelmaksuga müügile. Teatud maksumäärad on muudetud. Nullmäära alt viiakse teatud asjad välja, teatud tegevused ja teatud käibed viiakse 5% määra alla. Maksuvabastuse alt viiakse 5% määra alla näiteks matusetarbed või -teenused. Ettetellitud perioodilistele väljaannetele, õpikutele, töövihikutele rakendatakse nullmäära kuni Euroopa Liiduga liitumiseni ja pärast seda on nende kaupade käibemaksumäär 5%. Samal ajal on nullmäära rakendamise ala laiendatud avamerenavigatsiooniks kasutatavatele merelaevadele ja rahvusvahelistel lennuliinidel kasutatavatele õhusõidukitele ning nendega koos võõrandatavale varustusele, kuna selliste kaupade käive võrdsustatakse Euroopa Liidus ekspordiga. Maksuvabastused. Lähtudes kuuendast direktiivist on 5% määra alt maksuvabastuse alla viidud inimorganid või -koed, inimveri ja rinnapiim. Muud meditsiinikaubad on endiselt maksustatavad 5% määraga. Lisandunud on mitmeid maksuvabastusi importimisel, kuid kuna tegemist ei ole imporditavate asjade hulgas suurt osatähtsust omavate kaupadega, siis ei ole nende maksuvabastuse mõju eelarvelaekumistele kuigi suur. Mitme juba kehtiva impordivabastuse tingimused on teile esitatud eelnõus täpsemalt sätestatud. On kehtestatud reisijate ja füüsiliste isikute maksuvabad piirnormid nende kaupade osas, mida reisijad üle piiri toovad. See on äratanud hästi palju tähelepanu ja kui seda eelnõu ette valmistati, siis vaadati hoolega, millised selle eelnõu muudatused võiksid äratada laiemat huvi ja kandepinda ning neid analüüsiti. Tundub, et me oleme siin üksteisest pisut valesti aru saanud ja see koht vajab selgitamist ja täpsustamist. Küsimus ei ole mitte selles, et isiklikud asjad, mis üle piiri tuuakse, on piiratud teatud määraga ja üle selle tuleb maksu maksta. Piiratud on selliste esemete toomine, mida võib käsitleda kaubana ja mida võib pärast kaubana realiseerida, sest sellist tegevust esineb ja seda piiratakse kogu maailmas. Sageli omandatakse see kaup ka maksuvabastuse tingimustes ja järelikult pole kodumaiste tootjate seisukohalt õiglane, et müügile ilmuvad kaubad, mille pealt ei ole maksu makstud ja millega saab kodumaiste tootjatega konkureerida. Aga mõistagi võib siinkohal eelnõu täpsustada, nii et kõik saaksid ühtemoodi aru, et tõepoolest, nagu siin ka täna juba kuluaarides juttu oli, kuidas siis lugu on, kui inimene tellib endale näiteks Amazonist ehk Interneti-kaubandusest raamatuid, kas ta peab selle pealt maksu maksma. Loomulikult tuleb siin asja täpsustada nii, et isiklike postisaadetiste ja isiklike asjade koha pealt ei teki mingisuguseid tõrkeid ega valesti arusaamist. See on mõeldud selleks, et tõkestada isiklike asjade sissetoomise varjus riiki, tolliterritooriumile selliste asjade sissetoomist, mida hiljem hakatakse realiseerima kaupadena. Kinnisasjad. Eesti kehtivas käibemaksuseaduses on kinnisasjad ja ehitised kui vallasasjad ning laevakinnistusraamatusse kantud laevad kaupade mõistest välja arvatud, seega nende võõrandamist ei loeta käibeks ega ettevõtluseks. Kuues direktiiv sellist erisust ei tunnista ja see on ka igati loogiline. Euroopa Liidus loetakse ka kinnisasjad kaupadeks, kuid nende käive on reeglina maksuvaba. Samale põhimõttele läheb käesoleva seadusega üle ka Eesti käibemaksuseadus. Kinnisasjad arvatakse kaupade hulka, kuid nende käive on maksuvaba. Maksuvabaks jääb käesoleva eelnõuga ka kinnisasjade rentimine, kasutusvaldusse andmine, mis praegu on maksustatud. Maksuvaba on kehtiva seaduse kohaselt ainult eluruumide üürileandmine. Samas on maksukohustuslastele jäetud õigus Maksuametit enne käibe toimumist sellekohaselt teavitades lisada maksustatavale väärtusele käibemaks ka kinnisasjade võõrandamisel ning üürile-, rendile- ja kasutusvaldusse andmisel, võimaldamaks neil soovi korral vältida ostmisel makstud käibemaksu osalise mahaarvamise vajadust. Käibemaksu mahaarvamine sõiduautodelt. Praegu saab maksukohustuslane käibemaksu maha arvata sõiduauto kasutusrendile võtmisel, kuid sõiduautode soetamisel ja kapitalirendile võtmisel saavad käibemaksu maha arvata ainult automüügi- ja rendiettevõtted. Käibemaksu ideoloogia kohaselt saab maha arvata ainult ettevõtluses kasutatavate asjade soetamisel makstud käibemaksu ja kui mingit kaupa kasutatakse osaliselt ettevõtluses muudel eesmärkidel, saab käibemaksu maha arvata osaliselt vastavalt ettevõtluses kasutamise osatähtsusele. Autode puhul, kui neid kasutatakse ettevõtluses, saab 2/3 käibemaksu maha arvata. Subsiidiumide maksustamine. Kuuenda direktiivi kohaselt tuleb kauba või teenuse maksustatava väärtuse hulka arvata ka kauba või teenuse müüjale selle müügihinna alandamiseks antud rahaline toetus ning see põhimõte on ka käesolevasse eelnõusse sisse kirjutatud ja see on igati loogiline. Impordi ja ekspordi asjus on täpsustusi, piiriüleseid tehinguid puudutavates sätetes on muudatusi tulenevalt nii kuuendast direktiivist kui ka Eestis kehtivatest tollieeskirjadest. Ma ei hakka neid siin põhjalikumalt ette lugema. Mõned nendest on päris olulised ja peavad ära hoidma hinnaga manipuleerimist. Kui näiteks eksport on maksustatud nullmääraga, siis müügihinna kunstlikult madalama näitamise puhul pole sellest kasu. Impordi puhul on kasu aga kunstlikult kõrgemana näitamisest nende ettevõtete puhul, kes teostavad nii maksustatavat kui ka maksuvaba käivet, kuna sel juhul saab ostmisel makstud käibemaksu maha arvata osaliselt vastavast maksustatavast käibest. Seal on teatud võimalused sahkerdamiseks ja seadus üritab seda takistada. Ettevõtluse huvides üleantavad kaubad ja tootenäidised. Kuues direktiiv lubab käibeks mitte lugeda kaupade tasuta üleandmist ettevõtluse huvides, reklaami eesmärgil ja tootenäidistena, kusjuures täpsemad kriteeriumid selle rakendamiseks sätestab iga riik ise. Teile esitatud eelnõu kohaselt ei loeta lisaks tootenäidiste tasuta üleandmisele käibeks sellist asjade reklaami eesmärgil üleandmist, mille väärtus ei ületa 50 krooni. Registreeritud maksukohustuslase õiguste laienemise aeg. Täpsustatakse registreerimisavalduse esitamisega seonduvaid reegleid ja ka käibemaksu tagasimaksuga seonduvaid reegleid. Käibemaksu korrigeerimine põhivara puhul. Põhivara soetamisel makstud mahaarvatud käibemaksu summat korrigeeritakse eelnõu kohaselt põhivara soetamise aastast alates viie kalendriaasta jooksul põhivara tegelikust maksustatava käibe teostamiseks kasutamise osatähtsusest lähtudes. Täpsustused on seotud ka tegevuse lõpetamisel ja registrist kustutamisel tasumisele kuuluva käibemaksu maksmise reeglitega ja on sisse toodud teatud eriskeemid, mis vastavad rahvusvahelistele ettekujutustele. Eelnõus on sätestatud käibemaksuga maksustamise eriskeemid reisikorraldajatele ja reisibüroodele (need sätted jõustuvad Eesti reisikorraldajatele ja reisibüroodele vajalike ettevalmistuste tegemise võimaldamiseks 2004. aasta 1. jaanuaril), kasutatud kaupade, originaalkunstiteoste, kollektsiooniesemete, antiikesemete edasimüügil ja avalikul oksjonil müümisel ning investeeringukulla ja sellega seotud teenuste käibe maksustamise põhimõtted. Praeguses eelnõus neid eriskeeme ei ole. Eelnõu mõju eelarvelaekumistele on suhteliselt väike, sest üksikud muudatused tasakaalustavad üksteist. Kui mõnes lõikes annab maksumäära tõstmine võimaluse justkui täiendavaid laekumisi sisse kasseerida, siis teistpidi on sellega tekkinud võimalus seoses tootmise vajadustega ja maksustatava käibe tekitamisega makstud käibemaksu maha arvata, nii et need tasakaalustavad üksteist ja erilist lisasissetulekut eelarvele me ei planeeri. Need oleksid selle uue seaduse peamised detailid. Detaile on rohkem, aga need oleksid võib-olla peamised punktid, millele ma tahtsin sissejuhatuses teie tähelepanu juhtida. Aitäh!

Suur tänu ettekande eest! Kas on küsimusi ettekandjale? Kolleeg Tiit Toomsalu.

Tänan, härra juhataja! Härra minister! Ma tegin praegu aritmeetikat selle eelnõu seletuskirjale lisatud eurodirektiivide nõuete tabeli kohta. Ja kui nüüd arvude keeles rääkida, siis siin on kenasti lahti kirjutatud ja kirjeldatud 24 eripositsiooni, mis on kajastamist leidnud selle eelnõu eri paragrahvides. Neist 24 eripositsioonist, tähendab euroliidu teatud regulatsioonist, on selle tabeli viimase lahtri järgi kooskõlla viimise tähtajaks Euroopa Liiduga liitumisel märgitud 12 juhul tänane kuupäev, umbes 12 juhul me viime oma maksusüsteemi vastavusse eurodirektiivide nõuetega, umbes 12 juhul me eeldame, et otstarbekas on see hetkel, kui Eesti jõuab Euroopa Liitu. Kogu eelnõu juhtmotiiviks on algusest peale seletuskirja põhjal see, et peame tagama oma käibemaksualaste õigusaktide vastavuse euroregulatsioonidele. Nüüd küsimus, härra minister. Kuidas siis nüüd hinnata, kas me oleme jõudnud regulatsiooniga juba ühele poole? Ja miks me eelistame just neid 12-13 positsiooni, mida me praegu reguleerime, miks me ülejäänud 12 tulevikku lükkame?

Aitäh! Siin on põhimõtteline külg ja praktiline külg. Põhimõtteline külg on see, et kui me oleme pidanud mingeid muudatusi mõistlikeks, ja siin on terve rida asju, mida tuleb igal juhul mõistlikuks pidada nii maksustamise ühtse loogika kui ka maksustamise õigluse seisukohast, siis võib need ju ka varem sisse viia. Mõne muudatuse puhul, mis on tekitanud erinevaid vastukajasid ja mille kohta on arvatud, et on vaja üleminekuaega, nii nagu see turismikorraldusega seotud tähtaeg siin on, oleme pidanud mõistlikuks teatud tähtajad fikseerida ja anda kõikidele sellega seotud ettevõtetele, institutsioonidele võimaluse oma asju kohendada teatud aja jooksul. Need, mis jõustuvad kohe, ei vaja meie arvates mingit erilist üleminekuaega ja on ühel või teisel viisil praktilised ja vajalikud. Aga me võime mõistagi selle üle diskuteerida iga konkreetse positsiooni puhul eraldi.

Tänan! Kolleeg Marju Lauristin.

Aitäh! Kõigepealt tahaksin ma väljendada heameelt selle üle, et nagu ma saan aru, kuulub väga palju juba vaidlusi tekitanud punkte reisija poolt kaasatoodava kauba ja samuti postisaadetiste kohta veel n-ö diskussiooni alla ja läbivaatamisele, sest praegusest sõnastusest võib ju tõesti nii aru saada, et juba ühe kõvakaanelise raamatu tellimine Amazonist on käibemaksukohustuslik. Aga küsimus on §-s 6, importteenuste defineerimises. Siin on räägitud ka elektroonilisel teel informatsiooni edastamisest kui teenusest. Kas on analüüsitud, kuidas mõjub kogu see elektroonilise teenuse osutamise käibemaksustamine meie e-kaubandusele, Interneti kasutusele jne?

Otseselt elektroonilise kaubanduse kohta minul siin analüüsi käepärast ei ole ja ma ei ole nende materjalide juures ka seda märganud. Kuid teenuste impordi maksustamine üleüldse on selline, kus kõik need, kes maksavad seda maksu, saavad maksustatava käibe tekkimisel makstud käibemaksu tagasi. Nii et põhimõtteliselt peab seal tekkima teatud tasakaal. Kas see tasakaal igal konkreetsel juhul on just null, seda on kindlasti võimatu öelda, aga on loogiline loomulikult teenused maksustada käibemaksuga ja täpselt samamoodi kuulub teenustest lisandunud väärtus üldise loogika järgi käibemaksustamise alla. Nii et siinkohal on analüüs tehtud küll, et teenuste maksustamine näiteks eelarvesse olulist lisatulu ei too. Kui te siin loete seda osa sellest seadusest, siis te näete, et ostja maksab selle käibemaksu ja ta saab tagasi nende sisendite pealt makstud käibemaksu, nii et ma ei oska konkreetselt infoteenuse koha pealt öelda, aga probleemi ei peaks justkui olema. Kuigi võin väita, et see seadus on olnud pikalt avalikkusele kättesaadav - ja nii nagu me alles tõdesime, sellest ei ole tingimata abi, sest ka see teema, mis puudutab isiklikke asju ja nende maksustamist, ning selle loogika on kerkinud üles alles viimasel perioodil, siis kui see seadus välja käidi ja avalikkusele kättesaadavaks tehti -, ei pannud seda probleemi õieti nagu keegi tähele. Ma arvangi, et tegelikult probleemi ei ole, küsimus on seletamises ja täpsustamises, et tõesti inimesed isiklike asjade pealt ei pea mingisugust käibemaksu maksma. Aga, jah, teenuste kohta oskan praegu ainult niipalju öelda, et see ei peaks mõjuma. Kui ootamatult ilmub analüüs, mis räägib midagi muud, siis analüüsime neid argumente. Praegusel hetkel selliseid väited justkui ei ole.

Tänan! Tiit Toomsalu, palun teine küsimus!

Tänan, härra juhataja! Härra minister! Ma tuleksin veel kord tagasi selle eelnõu üleüldise ideoloogia juurde. Eelnevalt me juba rääkisime sellest, et me ühtlustame oma käibemaksusüsteemi teatud osas Euroopa Liidus toimivate nõuetega, direktiivides sisalduvate nõuetega. Tegemist on nagu meie käibemaksuseaduse osalise remondiga, mitte aga terviklikult uue süsteemi andmisega ja sellest tulenevalt ma esitangi küsimuse. Seletuskirja 6. osa "Seaduse mõjud" ütleb väga kenasti, et sisuliselt muutub osa kaupade ja teenuste käibemaksumäärasid ning maksustatakse käibemaksuga teenuste import. Miks on praegu üldse vaja terviklikult uut eelnõu, kui me tegelikult ei vii seda protsessi lõpule? Me ei reformi terviklikult oma käibemaksukorraldust, ainult kaks elementi on need, mis põhimõtteliselt muutuvad.

Aitäh! Esiteks on käibemaksuseadus kindlasti üks selline seadus, mis vajab pidevat ümbervaatamist. Elu läheb kogu aeg edasi, tulevad uued detailid, üksikasjad, mis vajavad analüüsimist, hinnangu andmist ja ka maksustamise seisukohalt kohendamist. Nii et paratamatult on tarvis käibemaksuseadusse kohe muudatusi teha ja ma arvan, et ka mina oma lühikese ametisoleku aja jooksul olen juba mitmendat korda teile käibemaksuseadust esitlemas. Mis puudutab käibemaksu ideoloogiat, et kas teha seda korraga või mitte, siis millal on see õige punkt, kui seda tegema peaks? On üsna raske ette kujutada, kas sel hetkel, kui kõik need tähtajad jõuavad korraga kätte, on mõistlik terve selle asja juurde tulla? Üks oluline detail veel. Kui teie küsimuses oli see mõte - ei ole küll hea praktika hakata küsimust vastajana lahti mõtestama -, et kas me ei oleks saanud teha seadusmuudatuse, lihtsalt seaduse muutmise seaduse, siis siin on meil jälle see normitehniline eeskiri ees, mis ütleb, et kui kolmandik seadusest läheb muutmisele, siis tuleb kirjutada uus seadus. Nii et minu arvates eeldas ka see punkt, et tuleks esitada uus seadus. Ma ei oska muidugi öelda, tänapäeva tingimustes on loomulikult võimalik elektrooniliselt väga täpselt kogu aeg ka muudatusi seadustesse sisse viia, aga siiski on võrratult lihtsam ka nendel, kelle jaoks see seadus praktilises sfääris on, omada ühte tervikteksti ja teada, et see on viimane tekst, muidu peab kogu aeg jälgima, kas oli veel mingi muudatus, mis sinna tehti, või ei olnud. Nii et eks see on tehnoloogia küsimus, kuidas seadusi tehakse.

Suur tänu, härra minister! Küsimusi rohkem ei ole. Kaasettekandeks rahanduskomisjoni nimel palun kõnetooli kolleeg Kalle Jürgensoni!

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Riigikogu menetlusse antud käibemaksuseaduse eelnõu oli rahanduskomisjonis arutusel kahel korral. Esimene kord käsitlesime eelnõu 9. aprillil k.a ja siis otsustati põhimõtteliselt, et esimeseks lugemiseks tullakse saali selle eelnõu tekstiga võrreldes juba muudetud redaktsiooniga ja järgneva aja jooksul said sisse viidud mitmed muudatused. Muudatused puudutasid eelnõu 40 paragrahvist ligi pooli, nii et eelnõu muudatuste maht, mida härra minister mainis, kasvas veelgi. See on õigustuseks, et meil on tõepoolest lihtsam käsitleda tervikteksti. Põhilistest küsimustest andis härra minister siin juba ülevaate, mainiksin mõningaid muudatusi, mis me algse tekstiga võrreldes eelnõusse sisse viisime. Näiteks § 5 lõike 2 punktis 5 sai täpsustatud turismiteenuste osutamist, samuti leidis põhjalikumat ümber- või lahtikirjutamist sisendkäibemaksu arvestamine ja osaline mahaarvamine. Uue redaktsiooni leidsid välisesindustele ja diplomaatidele kohaldatavad maksusoodustused, kus varasemate tekstidega võrreldes on mõningad laiendused, võrreldes praeguste regulatsioonidega. Mitmeid muudatusi algse tekstiga võrreldes sai tehtud ka lõppsätetesse. Komisjon jõudis oma teisel koosolekul 17. aprillil selle teksti muutmisel täna teie ees oleva redaktsioonini ja teeb Riigikogule ettepaneku täna esimene lugemine lõpetada. Komisjon ootab parandusettepanekuid 9. maiks kella 12-ks rahanduskomisjoni. Selle ettepaneku poolt oli 7 komisjoni liiget, vastu ei olnud keegi ja 2 jäid erapooletuks. Aitäh!

Suur tänu! Kas on küsimusi kaasettekandjale? Näib, et küsimusi ei ole. Rahanduskomisjoni ettepanek on eelnõu 726 esimene lugemine lõpetada. Juhatusel teisi ettepanekuid ei ole. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute tähtaeg on 9. mai kell 12.

Lugupeetud kolleegid! Võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu 716. Alustame esimest lugemist, ettekandeks on sõna rahandusministril. Palun, härra Kallas!

Härra juhataja! Mul on siiralt hea meel tutvustada teile sellist olulist dokumenti, mida võib tingimata võrrelda ka äsja käsitlusel olnud käibemaksuseadusega, ehk siis keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni ratifitseerimise seadust. See koosneb vaid ühest lausest, millega on öeldud, et tuleks ratifitseerida see konventsioon, millele Eesti Vabariik kirjutas alla 25. juunil 1998. aastal. Kui me loeme seletuskirjast, mis on selle konventsiooni olulised punktid, siis need on kindlasti mõistlikud, vajalikud ja asjalikud punktid. Selle konventsiooni eesmärk on tagada keskkonnainfo üldkättesaadavus - üldsusele peab keskkonnainfo kättesaadav olema, samuti keskkonnaasjade otsustamises osalemine. Konventsioon ütleb, et üldsusel peab olema õigus osaleda keskkonnaasjade otsustamisel, mis on jällegi kindlasti toetatav ja põhjendatud taotlus. Kolmas tähtis punkt on see, et üldsusel peab olema õigus sõltumatule ja erapooletule kohtulikule arutamisele seoses keskkonnatemaatikaga. Kohtuotsustel peab olema siduv mõju avaliku võimu esindajate suhtes, kes tegid otsuse, millega rikuti isiku subjektiivset õigust. Konventsiooni põhinõue on, et riigid rakendaksid meetmeid, mis tagaksid avaliku võimu asutuste tegevuse avalikkuse ja aruandekohustuse. Oluline on siinjuures see, et info andmise kohustus ei lasu üksnes riigil ja kohalikul omavalitsusel, vaid ka teistel juriidilistel ja füüsilistel isikutel, kes täidavad keskkonnaalal avaliku halduse funktsioone või muid sellealaseid avalikke kohustusi või osutavad keskkonnateenuseid. See oleks minu poolt sissejuhatuseks kõik. Aitäh!

Suur tänu! Küsimus kolleeg Tiit Toomsalult. Palun!

Tänan, härra minister! Teie ettekanne oli äärmiselt veenev ja äärmiselt sisukas. Seoses sellega tahaksin ma täpsustada mõnda momenti, mis puudutavad sedasama konventsiooni ja selle vastavust Euroopa Liidu õigusele. Euroopa Liidu temaatika on Toomsalule ja tema erakonnale olnud alati äärmiselt aktuaalne ja ma juhiksin teie tähelepanu seletuskirja leheküljel 4 olevale osale "Konventsiooni vastavus Euroopa Liidu õigusele", kus öeldakse, et konventsioon on tunduvalt radikaalsem kui euroliidu vastav direktiiv. Samas öeldakse, et Euroopa Liit kavatseb hakata Århusi konventsiooni ratifitseerima alles 2003. aasta paiku. Seetõttu on mul küsimus, miks me nii koletumalt kiirustame nüüd, kui tahame Euroopa Liitu minna, selle konventsiooni kui Euroopa Liidu direktiivi suhtes radikaalsema konventsiooni ratifitseerimisega? Kas meil ei teki probleeme Euroopa Liiduga ühinemisel, juhul kui Euroopa Liit näiteks ei kavatse seda ratifitseerida? Miks me ei vali praegu teist teed - Euroopa Liidu vastava direktiivi seadustamist oma õigusaktide kaudu?

Aitäh! Eks mõnigi vastaja oleks minust kindlasti asjatundlikum. Aga olles ka selle koha läbi lugenud ja pannud tähele, et konventsioon on tõepoolest radikaalsem, ei ole minu arvates siinkohal küll põhjust muretseda selle üle, kas me tõttame ette või mitte, sest kõikide nende keskkonnakaitsealaste konventsioonidega, niipalju kui mina olen sellesuunalist mõttevahetust jälginud, on see probleem, et nad kajastavad üldisi häid taotlusi, ja nende ratifitseerimist hoiavad tavaliselt majanduslikel põhjustel tagasi suured tööstusriigid, kellel ei ole võimalik neid konventsiooni nõudeid täita. Kui meie riigil on võimalik neid konventsiooni nõudeid täita ja anda seda informatsiooni, ja ma ei näe mingisugust põhjust, mis peaks takistama Eestis avaliku keskkonnainformatsiooni head kättesaadavust - me oleme palju muid valdkondi teinud avalikkusele kättesaadavaks enne teisi riike, kaasa arvatud näiteks rahandusinformatsiooni -, siis ma arvan, et on ülimalt positiivne, kui meie poliitiline otsus on see, et me oleme võimelised seda konventsiooni ellu viima ja et see on radikaalsem kui Euroopa Liidu vastav direktiiv. Nii et seda tuleks küll ainult positiivsena käsitleda.

Tänan! Tiit Toomsalu, palun teine küsimus!

Tänan, härra juhataja! Austatud härra minister! See vastus oli veel ammendavam kui teie sissejuhatav sõnavõtt, aga ometigi tõstatas minu jaoks teatud küsimusi. Ka eesti rahva vanasõna ütleb, et tulevikku ei mõisteta õigesti, kui ei mäletata minevikku. Ma mäletan ajaloost, et kunagi väga ammu oli Nõukogude Liidus ka teatud loosung, et jõuame Ameerika Ühendriikidest enne õitsvasse ühiskonda. Miks on siiski Eestil vaja praegu Euroopa Liidust ette jõuda ja kas radikaalsemate infoandmise kohustuste võtmine ei too kaasa teatud Euroopa Liidu poolse majandusringkondade huvi pidurdumise tulla Eestisse koos investeeringute ja kõige muuga?

Aitäh! See küsimus on pisut keeruline. Ma arvan, et sellele on väga raske vastata, sest sellisel juhul me peaksime üritama endale ette kujutada, mis on see informatsioon, mille avalikkusele kättesaadavaks muutmine peaks mingi investeerija innu Eestisse tulla maha jahutama. Siis me peaksime ju tunnistama ka seda, et me oleme varjanud mingisugust väga kahjulikku informatsiooni oma rahva eest, mis on palju tõsisem kui investori eest varjamine. Ma ei kujuta ette, et see oleks probleem. Minu arvates on siin positiivne moment ikka see, et me eelkõige teeme oma rahvale keskkonnainfo kättesaadavaks. See on igati toetatav.

Suur tänu, härra minister, ettekande ja vastuste eest! Kaasettekandeks keskkonnakomisjoni nimel on sõna kolleeg Neinar Selil. Palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud Riigikogu! Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu algatas 20. märtsil k.a Vabariigi Valitsus ja Riigikogu juhatus määras samast kuupäevast juhtivkomisjoniks keskkonnakomisjoni. Konventsioon ise on osalisriikide poolt heaks kiidetud juba 25. juunil 1998. aastal Taanis ja Eesti Vabariigi esindaja andis sellele allkirja samal kuupäeval. Konventsiooni eesmärk on hästi sõnastatud selle preambulis ja on järgmine: igal inimesel on õigus elada keskkonnas, mis vastab küllaldaselt tema tervise ja heaolu vajadustele, ning kohustus nii individuaalselt kui ka üheskoos teistega kaitsta ja parandada keskkonda praeguste ja tulevaste põlvkondade hüvanguks. Sellest tulenevalt lähtub konventsioon põhimõttest, et inimõiguste tagamise eelduseks on keskkonna piisav kaitstus. Sellest lähtudes sätestab konventsioon kolm keskkonnainfoga seotud põhiõigust ja need on siis alljärgnevad. Peaettekandes need küll korra kõlasid, aga ma kordaksin need veel üle. Esiteks, keskkonnainfo kättesaadavus, välja arvatud konventsioonis sätestatud erandid. Teiseks, üldsuse osalemine keskkonnasjade otsustamises. Ja kolmandaks, kohtu poole pöördumise õigus. Keskkonnakomisjon on konventsiooni ja selle lisad oma istungitel üksikute artiklite kaupa läbi arutanud ja kohtunud ka Eesti Rohelise Liikumise esindajatega. Samuti on komisjon jäänud seisukohale, et konventsioonis nimetatud kolme põhimõtte ellurakendamine Eestis on reaalne. Keskkonnakomisjon otsustas 2001. aasta 17. aprilli istungil häälte vahekorraga 3 poolt, 0 vastu, 0 erapooletut, esiteks, suunata keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu esimesele lugemisele ja kaasata seaduseelnõu menetlemisele komisjonipoolse kaasettekandjana Eesti Rohelise Liikumise esindaja. Teiseks, lõpetada keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu esimene lugemine ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2001. aasta 10. mai kell 12. See oleks minu poolt kõik. Aitäh!

Suur tänu! Kas on küsimusi kaasettekandjale? Näib, et ei ole. Nüüd palun ma kaasettekandeks kõnepulti Eesti Rohelise Liikumise esindaja proua Maret Merisaare. Ettekande pikkus on kuni 10 minutit.

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Århusi konventsioon on esimene rahvusvaheline lepe, mille ettevalmistamisel osalesid aktiivselt ka valitsusvälised keskkonnakaitseorganisatsioonid. Kõikidel ÜRO majanduskomisjoni organiseeritud läbirääkimiskoosolekutel töötas ka nn ökofoorumi delegatsioon, see on Euroopa keskkonnakaitseorganisatsioonide koalitsiooni valitud esindus. Eesti keskkonnakaitseorganisatsioonid on Århusi konventsiooni koostamise alaseid läbirääkimisi ning selle ratifitseerimise ning ellurakendamise käiku jälginud juba algusest saati ning korraldanud mitmeid ümarlauakohtumisi nii Keskkonnaministeeriumi kui ka teiste konventsiooni kooskõlastusringi ministeeriumide esindajatega. Avaldatud on populaarseid trükiseid ning võrdlevaid uurimusi üldsuse kaasamist reguleerivatest sätetest Eesti keskkonnaseadustes. Koos teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikide rohelistega on käidud Brüsselis ja uuritud, kui kaugel on Århusi konventsiooni ratifitseerimine euroliidu poolt. Kuigi ühiskondlikud organisatsioonid ei arva, et konventsiooni ratifitseerimise järgsel päeval elu ja inimesed Eesti Vabariigis palju rohelisemaks muutuksid, on arutelud ja selgitustöö selle ümber avalikkuse keskkonnateadlikkuse tõstmisel väga olulised. Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon kujutab endast olulist teetähist tsiviilühiskonna ülesehitamisel Euroopas ning on ühtlasi keskkonnakaitse poliitika elluviimise asendamatu tööriist. Konventsioon sätestab, et üldsust kaasatakse keskkonnaasjade otsustamisse juba varases staadiumis, mil kõik otsused on veel lahtised, ning et avalikustada tuleb kogu info, mis on otsuste tegemiseks vajalik. Oluline on seegi, et keskkonda puudutavate otsuste tegijad ja projektide käivitajad ei saa konventsiooni rakendades enam põhjendada omapäi otsustamist sellega, et üldsus oli passiivne ja ei sekkunud diskussiooni, vaid nad peavad ise selgitama välja asjast huvitatud grupid ning ergutama neid arutelus osalema. Lühidalt öeldes peavad ametnikud ja ettevõtjad edaspidi tegema senisest palju rohkem, et keskkonda puudutavaid otsuseid tehtaks üldsusega konsensusele jõudes. Kuigi Århusi konventsioon on sõnastatud keskkonnainfot ja keskkonnaasjade otsustamist puudutavana, toetab see tegelikult ka demokraatliku riigi toimemehhanismi kui niisugust. Keskkonnasektor on info avalikustamise ja üldsuse otsustamisse kaasamise alal lihtsalt muudest valdkondadest paar sammu ees ning keskkonnapõllul on hea läbi mängida tegutsemisstsenaariume, mis on vajalikud kogu ühiskonna elu korraldamisel. Selleks et konventsioon kogu Euroopas jõustuda saaks, on tarvis selle ratifitseerimist vähemalt 16 riigi poolt. Seetõttu on paljude riikide valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid teinud ägedat lobitööd ratifitseerimise kiirendamiseks. Kas ratifitseerimise eel peab muutma olemasolevat keskkonnaseadustikku? On riike, kus on nõutav keskkonnaseaduste ümbertegemine, enne kui konventsiooni tohib ratifitseerida. Eestis saab aga seadusmuudatustega tegelda ka pärast konventsiooni ratifitseerimist. Seepärast teevad rohelised Riigikogule ettepaneku kaaluda pärast Århusi konventsiooni ratifitseerimist järgmise sammuna põhiseaduslikku õigust puhtale elukeskkonnale. Konventsiooni esimene artikkel ütleb, et kõigil täna ja tulevikus elavatel isikutel on õigus elada keskkonnas, mis vastab nende tervise ja heaolu nõuetele. Selline õigus leidub ka paljude maade põhiseaduses. Eesti põhiseaduses sellist õigust praegu ei ole. Küll on aga plaan nimetada seda tulevase keskkonnaseadustiku üldosas. Kolm ülejäänud õigust, Århusi konventsiooni nn kolm sammast - õigus rohelisele teabele, õigus osaleda roheliste otsuste langetamises ja õigus algatada rohelisi kohtuprotsesse - on siiski ainult viisid igaühe põhiõiguse elluviimiseks. Nii kaua kui seda õigust ennast ei lisata meie põhiseadusesse, nagu seda on teinud enamik teisi Ida-Euroopa riike, võivad kõik rohelised kohtuprotsessid ka liiva joosta, sest halduskohtus tuleb tõestada, et on rikutud hageja põhiseaduslikke õigusi. Põhiseaduslikku õigust puhtale elukeskkonnale ei ole nn kandidaatriikidest olemas ainult Eestis ja Rumeenias. Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab küll õiguse teabele, kohustuse keskkonda hoida ning karistused keskkonnarikkumise eest, aga roheliste kogemused näiteks Undva sadama detailplaneeringu vaidlustamisel näitasid, et sellest keskkonnaalaste kohtuprotsesside põhjendamisel veel ei piisanud. Århusi konventsiooni 9. artikli kohaselt ei pea valitsusvälised keskkonnakaitseorganisatsioonid tulevikus halduskohtusse pöördumisel oma avaliku huvi olemasolu tõestama. Pilt aga oleks palju selgem, kui nad saaksid ühtlasi ka väita, et rohelise haldusprotsessi algatamisel on tegemist põhiseadusliku õiguse kaitsmisega. Põhimõtteliselt aga pole kohtuprotsessid üldse rohelise mõtlemisviisiga inimeste ning organisatsioonide meelisharrastus ega tulevikunägemus. Me loodame, et kõik tulevased vaidlusküsimused ikka kohtueelse lahendi leiavad. Ei tahaks ennustada, et Århusi konventsiooni ratifitseerimine toob kaasa äkilise tõusu keskkonnakaitseorganisatsioonide aktiivsuses ja vastavalt siis ka ametiisikute töökoormuses. Praegu napib roheliste ridades veel jõudusid, kes tegutseksid järjekindlalt mõne valdkonna, näiteks Tallinna ja selle ümbruse detailplaneeringute avalikustamise jälgimisega, linnapuude mahavõtmise lubade kontrollimisega või muu sellisega. Paranemas on aga üldsusega konsulteerimise protseduurireeglid, mis on leidnud kajastamist ka õigusaktides, ja tõusujoones on arenemas ametiisikute koolitus selles valdkonnas. Üldsuse keskkonnakaitse poliitikasse kaasamise alase konventsiooni jõustamine Euroopa riikides toob loodetavasti vahepeal vaibunud keskkonnakaitselisele liikumisele ka uut hoogu juurde. Lõpetuseks kordaksin euroliidu keskkonnavoliniku proua Margot Wallströmi sõnu, kes kohtumistel kandidaatriikide keskkonnaaktivistidega on korduvalt öelnud, et Århusi konventsiooni ratifitseerimine on ainult üks osa Euroopa Liidu seadustiku ülevõtmisest ning et Euroopa Liidu uus keskkonnadirektiiv läheb oma nõudmistes juba omakorda Århusi konventsioonist palju kaugemale. Proua Susan Hay Keskkonnadirektoraadi juriidilisest büroost, kes Århusi konventsiooni ratifitseerimise alaseid töid juhatab, on rõhutanud, et Euroopa Liidus on üldsuse kaasamiseks keskkonnaalaste otsuste langetamisel kindel poliitiline tahe olemas. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu kaasettekande eest! Kas on küsimusi? Kalle Jürgenson, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud kaasettekandja! Patt oleks teid sellisel kellaajal siia tulnuna ja asja nii tõsiselt võtnuna jätta ilma küsimusteta Riigikogu poolt. Seepärast ma küsiksin selle teie viite kohta, mis puudutas põhiseaduslikku õigust puhtale elukeskkonnale. Tõepoolest, see on nii kategooriliselt sätestatud. Küsimus on natuke intrigeeriv. Kas te oskaksite öelda, milline on inimese kui bioloogilise liigi jaoks vajalik puhas keskkond? Kas see on mõõdetav või kuidas see on määratav ja kas on maailmas kusagil inimesele kui bioloogilisele liigile vajalikku puhast elukeskkonda sellisena, et seda ei oleks võimalik vaidlustada ja tõestada vastupidist?

Keskkonnaseisundit mõõdetakse pidevalt ka standardite ja indikaatorite abil, millest mõned lähtuvad looduse isepuhastumis- ja taluvusvõimest ja teised inimeste tervishoiunõuetest. Esimesed, näiteks nõuded saasteainete sisalduse kohta ettevõtte heitvees, on Keskkonnaministeeriumi haldusalas, ja teised, näiteks nõuded joogi- ja suplusveele, Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonnas.

Suur tänu, proua Merisaar! Keskkonnakomisjoni ettepanek oli eelnõu 716 esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute tähtajaks oli pakutud 10. mai kell 12. Esimene lugemine on lõpetatud.

Järgmise päevakorrapunktina võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli Baseli konventsiooni osaliste kolmanda konverentsi otsuse III/1 "Baseli konventsiooni muutmine" ratifitseerimise seaduse eelnõu 720. Alustame esimest lugemist, ettekandeks on sõna rahandusministril. Palun!

Austatud härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Teile on esimeseks lugemiseks esitatud ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli Baseli konventsiooni osaliste kolmanda konverentsi otsuse III/1 "Baseli konventsiooni muutmine" ratifitseerimise seadus. Kõnealune konventsioon ise tegeleb ohtlike jäätmete veoga. Baseli konventsiooni eesmärk on tagada kontroll ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende käitlemise üle, kehtestades ohtlike jäätmete riikidevahelistele vedudele konkreetsed protseduurireeglid. Konventsioon kohustab osalejaid vähendama ohtlike jäätmete teket ning korraldama juba tekkinud jäätmete käitlemist võimalikult lähedal nende tekkekohtadele, et kaitsta inimese tervist ja keskkonda jäätmetest ja jäätmete vedudest tulenevate võimalike ohtude eest. Konventsiooniosaliste Genfi konverentsi III istungil 22. septembril 1995 võeti vastu otsus III/1 Baseli konventsiooni muutmise kohta, millega viidi konventsiooni teksti sisse muudatus. Seaduseelnõu teeb ettepaneku ratifitseerida see muudatus, mis käsitleb jäätmete vedu arengumaadesse, ühesõnaga igasugustesse kolmandatesse riikidesse, ning keelab ohtlike jäätmete veo arengumaadesse. See on otsuse III/1 sisu. Aitäh!

Suur tänu! Kas on küsimusi? Tiit Toomsalu, palun!

Tänan, härra minister! Minu küsimus tuleneb seletuskirjas mainitu parema mõistmise soovist. Nimelt on seletuskirja esimesel leheküljel ülalt lugedes viiendas lõikes öeldud, et selle konventsiooni tekst, mida me täna siin arutame, on juba Riigi Teatajas kenasti ära avaldatud. Kuidas võis selline asi juhtuda, et tekst, konventsioon, mille arutamise juurde me jõudnud oleme, on Eesti Vabariigi poolt juba tunnustatud ja üldiseks täitmiseks avaldatud?

Aitäh! Ma ei oska sellele vastata, tegemist on äpardusega, mida kindlasti ei oleks tohtinud juhtuda. Kuidas ja miks see juhtus, selle kohta mul informatsioon puudub.

Tänan! Tiit Toomsalu, palun teine küsimus!

Tänan, härra juhataja! Härra minister! Teine küsimus on sisuline ja see tuleneb teie väga asjalikust ja põhjalikust ülevaatest Baseli konventsiooni kohta ja sellest 1995. aasta 22. septembri otsusest III/1. Te ütlesite, et selle täiendusega konventsiooni juurde välistatakse ohtlike jäätmete vedu arenguriikidesse. Ma tahaksin seoses sellega küsida, kuhu me Eesti klassifitseerime selles mastaabis ja kas ratifitseerimine annab võimaluse välistada, et Eestisse selliseid jäätmeid veetakse?

Ma võib-olla satun mõningatesse raskustesse selle detaili seletamisel, kuid ma saan aru, et Baseli konventsiooni osalisriigid võtsid vastu otsuse, et OECD liikmesriigid, Euroopa Liit ja Liechtenstein keelustavad igasuguse ohtlike jäätmete veo kõikidesse teistesse riikidesse. Eesti jaoks tähendab see, et jäätmeveod on võimalikud nimetatud riikidesse, kuid mitte vastupidi. Mina saan sellest küll aru nii, et see konventsioon ei luba Eestisse jäätmeid vedada ka praegu. Nii et see on konventsiooni sisu, aga võimalik, et oleks praktiline esitada see küsimus kaasettekandjale, kes on ehk minust pisut kompetentsem.

Suur tänu, härra minister, ettekande ja vastuste eest! Kaasettekandeks palun kõnetooli keskkonnakomisjoni esimehe kolleeg Arvo Haugi!

Lugupeetud esimees! Lugupeetud kolleegid Kalev Kukk, Tiit Toomsalu, Uno Mereste, Arvo Sirendi, Kalle Jürgenson ja Laine Tarvis! See on nii-öelda ajaloo jaoks, et näidata, kui palju meil on rohelisi saadikuid. Ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli Baseli konventsiooni osaliste kolmanda konverentsi otsuse III/1 "Baseli konventsiooni muutmine" ratifitseerimise seaduse eelnõu algatas tänavu 21. märtsil Vabariigi Valitsus. Riigikogu juhatus määras juhtivkomisjoniks keskkonnakomisjoni. Baseli konventsioon on koostatud ja alla kirjutatud 22. märtsil 1989. Eesti Vabariik ühines konventsiooniga 14. mail 1992. Konventsiooni muudatused käsitlevad ohtlike jäätmete veo piiranguid. Riigikogule üleantud seaduseelnõuga on tõepoolest mõningaid vormilisi probleeme. Olgu siis nimetatud, mis siin juba kõlas, et Riigi Teatajas märgitud pealkiri ja praegu menetluses oleva eelnõu pealkiri on erinevad. Ma arvan, et sellest ei tasu poliitilist probleemi tekitada. Seaduseelnõu esimese ja teise lugemise vahel komisjon ja ütleme siis nii, et süüdlane valitsuse näol selle vea kõrvaldavad. Keskkonnakomisjon otsustas 17. aprillil häältega 3 poolt, 0 vastu, 0 erapooletut suunata see ratifitseerimise seaduse eelnõu esimesele lugemisele ja soovitab esimese lugemise lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on määratud 10. mai kell 12. Konventsioon ei too meile kaasa mingisuguseid rahalisi kohustusi ja valitsus toetab konventsiooni vastuvõtmist. Tänan!

Suur tänu! Kas on küsimusi? Kalle Jürgenson, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Tänan selle komplimendi eest, et olen roheline! Vastu ka ei vaidle. Kuid minu tähelepanu köitis seletuskirja teisel leheküljel üks lõik, vahetult teise osa lõpus: "Käesoleval ajal nimetatud keeld Eesti jaoks probleeme ei tekita, kuna seni oleme olnud jäätmeid eksportiv riik." Jutt on selle ratifitseerimise eelnõu sisuks oleva konventsiooni keelust vedada jäätmeid väljapoole OECD riike. Kas te oskate öelda või lahti mõtestada, mida see meie jaoks hetkel tähendab, mida me ekspordime, kuhu me seda ekspordime ja kui palju? Kas sellest on mingi ülevaade? See väide tundub minu jaoks natuke uudne olevat, varem ei ole sellega kokku puutunud. Kas see on tõepoolest nii ulatuslik, et on vajalik ja võimalik suisa eraldi ära märkida?

Ma arvan, et see on märgitud selleks, et Eesti võib seaduste järgi praegu olla eksportiv riik. Aga ta ei kasuta seda võimalust. Juhul kui me astume Euroopa Liitu, siis me muutume riigiks, kelle territooriumile võib neid ohtlikke jäätmeid vedada. Olukord on selline, et meil on juba olemas Vaivara ohtlike jäätmete käitlemise tehas ja ka see ei tekita meile siis probleeme.

Tänan! Kolleeg Kalev Kukk.

Suur aitäh! Hea kolleeg Arvo Haug! Sa nimetasid kohalolevaid Riigikogu liikmeid rohelisteks. Kas sa võiksid täpsustada, mida sa selle rohelisuse all silmas pidasid? Kas nende sinu loetletud Riigikogu liikmete n-ö veel rohelisi teadmisi keskkonnavaldkonnast või midagi muud?

Ma mõtlesin seda kõige positiivsemas mõttes. Et nad on edumeelsed, selles mõttes rohelised. Kõnepuldis olles võin ma muidugi olla roheline hoopis teistel põhjustel.

Tänan! Näib, et küsimusi rohkem ei ole. Suur tänu kaasettekande eest! Kuna kaasettekandja, keskkonnakomisjoni esimees nimetas kõigi saalis viibinud Riigikogu liikmete nime, siis protokolli huvides ma pean lisama ka Tiit Sinissaare, kes korraks saali ilmus, aga jälle lahkus. Igal juhul on keskkonnakomisjoni ettepanek eelnõu 720 esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute tähtajaks on fikseeritud 10. mai kell 12. Esimene lugemine on lõppenud. Sellega, lugupeetud kolleegid, on meie tänane istung ammendatud ja soovin kõigile rohelistele meeldivat õhtu jätku! Istungi lõpp kell 19.55.