Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

Eelnõude üleandmine ja eelnõu menetlusest väljaarvamise ettepaneku tagasilükkamine

Esimees

Lugupeetud kolleegid, juhatuse nimel olen valmis vastu võtma teiepoolseid eelnõude ja arupärimiste ettepanekuid. Vabariigi Valitsuse esindaja proua Ülle Aaskivi, palun!

Ü. Aaskivi

Austatud esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Valitsus annab täna Riigikogu menetlusse kaks seaduseelnõu. Neist esimene on inimgeeni uuringute seaduse eelnõu, ettekandja on sotsiaalminister Eiki Nestor. Teiseks antakse täna Riigikogu menetlusse rahvusvahelise lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu, ettekandja on justiitsminister Märt Rask.

Esimees

Tänan! Valitsuse kahele seaduseelnõule määrab juhatus juhtivkomisjoni kolme tööpäeva jooksul. Kas kolleegidel on üle anda eelnõusid või arupärimisi? Jaan Pöör, palun! Ma üritan teile sõna anda käetõstmise järjekorras.

J. Pöör

Austatud esimees! Lugupeetud kolleegid! Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon annab Riigikogu menetlusse Vabariigi Presidendi seaduse eelnõu. Samateemalise seadusega on tegelnud ka VII ja VIII Riigikogu, kuid siiamaani pole suudetud vastu võtta seadust, mida ka president oleks heaks kiitnud. Me oleme jätkuvalt seda meelt, et Eesti riik vajab presidendi seadust, sest vastavalt põhiseaduse §-le 3 teostatakse riigivõimu Eestis ainult põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste järgi. President on praegu ainukene põhiseaduslik institutsioon, kellel puudub seadus. Ka praegune presidendi tegevus on näidanud selle seaduse vajalikkust, sest ta tegeleb ülesandega, mis ei kuulu otseselt tema kompetentsi. Samas on ta jätnud tema kompetentsi kuuluvaid ülesandeid täitmata, näiteks ei ole meil siiamaani ametis õiguskantslerit, sest Vabariigi President pole meile teda esitanud. Aitäh!

Esimees

Järgmisena kolleeg Anti Liiv.

A. Liiv

Austatud esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Teen ettepaneku arvata Riigikogu menetlusest välja tervishoiukorralduse seaduse eelnõu (nr 447), mille valitsus on Riigikogule üle andnud 16. juunil. Miks välja arvata? Põhjus on aastaid koostatud seaduseelnõu sisuline ebaküpsus ja kontseptuaalne eklektilisus, mis ilmneb juba esmasel tutvumisel. Kõigepealt, kuigi tervishoiukorralduse põhilüli on paaril viimasel aastal olnud perearstid, on paljud perearstindusega seotud probleemid selles seaduseelnõus täielikult lahendamata. Näiteks, kui kaua peab perearst töötama, kuidas läheb tema kui füüsilisest isikust ettevõtja pärand - aparaadid, maja, dokumentatsioon - üle tema pärijale, kes üldse ei ole arst jne. Teiseks, sisuliselt võtab see seaduseelnõu kohalikult omavalitsuselt ära huvitatuse edendada tervishoiukorraldust oma piirkonnas. Kolmandaks, ei ole defineeritud erinevate tasandite vastutust. Ja mis kõige halvem, eelnev sisuline arutelu arstide ja spetsialistide vahel on puudunud. Seetõttu oleks praegusel kujul teda võimalik küll menetleda, kuid ümbertegemine on liiga valuline protseduur ja raiskab asjatult aega, mistõttu teen ettepaneku ta menetlusest välja arvata ning arutleda sel teemal natuke laiemalt mõnel konverentsil või üleriikliku arutelu käigus.

Esimees

Ettepanek seaduseelnõu 447 väljaarvamise kohta meie täiskogu menetlusest on tehtud fraktsiooni nimel, alla on kirjutanud fraktsiooni esimees Toomas Varek. Austatud kolleegid! Kuna meil seisab ees hääletusprotseduur ja see protseduur on selgitamata, siis ma palun häältelugemiskomisjoni esimehe kolleeg Liia Hänni kõnepulti, selleks et selgitada, kuidas me viime läbi kohaloleku kontrolli. Palun!

L. Hänni

Härra esimees! Austatud kolleegid! Täna seisab ees tõsine katsumus tulla toime elektroonika abita. Õnneks näeb kodukorraseadus sellist võimalust ette. Selleks et hääletamist täna korraldada, ongi moodustatud häältelugemiskomisjon kõigi fraktsioonide esindajatest. See komisjon oli koos täna hommikul koos Riigikogu juhatusega. Me fikseerisime teatud tööjaotuse, mida Riigikogu juhataja osaliselt juba teile tutvustas. Komisjoni sekretär on Mai Treial, kelle õlul on tulemuste kirjalik vormistamine. Komisjoni ülejäänud liikmete vahel on tööjaotus selline. Arvestades, et Riigikogus on kuus pingirida, panime iga pingirea hääletustulemuste selgitamise eest vastutama ühe isiku. Kadri Jäätma vastutab selle rea eest, kus istub põhiliselt Isamaaliidu fraktsioon. Kristiina Ojuland selle rea eest, kus istub Reformierakonna fraktsioon. Mõõdukate fraktsiooni hääli loeb kokku Jaan Pöör. Keskerakonna pingirea hääli loeb kokku kolleeg Jaanus Marrandi. Järgmist pingirida kureerib kolleeg Valentina Võssotskaja. Komisjoni esimehele jäi kõige vähem tööd, viimane, kuues pingirida. Kohaloleku kontrolliks saate te oma häältelugejalt registreerimislehe, mis liigub mööda pingirida. Palun kõigil fikseerida oma kohalolek allkirjaga. Kohaloleku fikseerimiseks on maksimaalselt aega kolm minutit sellest hetkest, kui Riigikogu juhataja kohaloleku kontrolli välja kuulutab. Kui saame toime varem, siis selgub tulemus varem. Tulemus protokollitakse, protokollile kirjutavad alla komisjoni sekretär ja komisjoni esimees, tulemus tehakse teile teatavaks pärast seda, kui protokoll on alla kirjutatud. Ma tutvustan kohe ka hääletamiskorda. Vastavalt meie kodukorraseadusele toimub hääletamine käe tõstmisega. Kui Riigikogu juhataja küsib, kes on poolt, siis need Riigikogu liikmed, kes on poolt, tõstavad käe. Pingirea tulemuse fikseerib saali skeemil selle pingirea eest vastutav komisjoniliige. Nii et teil ei ole muud ülesannet, kui õigel ajal käsi tõsta: kas poolt, vastu või erapooletu. Tulemused summeeritakse ja komisjoni sekretär vormistab selle kohta protokolli, mille allkirjastab esimees. Tulemuse teatab Riigikogu juhataja. Selline on meie töökorraldus hääletamisel ja kohaloleku kontrollil. Loodame, et see kõik laabub normaalselt. Aitäh!

Esimees

Aitäh, Liia Hänni! Me alustame kohaloleku kontrolli, kuna meil seisab ees hääletusprotseduur. Ma palun kõikidel häältelugemiskomisjoni liikmetel tulla oma ridade ette koos vastava lehega, kuhu Riigikogu liikmed, selleks et ennast kohale registreerida, peaksid kirjutama oma nime. Nime kirjutamine tähendab seda, et te olete tahtnud ennast kohalolijaks registreerida. Niisiis, kolleegid, kas te olete kõik valmis selleks, et läbi viia ilma hääletuspultideta kohaloleku kontrolli? Kõik vastutavad häältelugemiskomisjoni liikmed on oma kohtadel ja minu märguande peale üritame kolme minuti jooksul läbi viia kohaloleku kontrolli. Austatud Riigikogu, palun kohaloleku kontroll! Suur tänu, kolleegid! Häältelugemiskomisjon on oma töö teinud. Liia Hänni ja Mai Treiali allkirjaga on juhatajale laekunud paber. Erakorralisel istungjärgul registreeris ennast kohale 94 Riigikogu liiget: Isamaaliidust 15, Reformierakonnast 18, Mõõdukatest 16, Keskerakonna esimesest reast 20, teisest, segareast 19 ja aknaalusest reast 6. Rahvaliit, loomulikult, teiste hulgas. Kokku 94 Riigikogu liiget. Seega on erakorraline istungjärk otsustusvõimeline. Tänan! Dokumendid on siin, kui keegi soovib neid näha. Meie järgmine ülesanne on hääletusprotseduur. Eesti Keskerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku arvata täiskogu menetlusest välja seaduseelnõu 447, tervishoiukorralduse seaduse eelnõu, mille algataja on Vabariigi Valitsus. Kas Vabariigi Valitsuse esindaja soovib sõna selgituseks? Ei. Juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon. Kas komisjoni esindaja soovib sõna? Toomas Vilosius, komisjoni esimees, palun!

T. Vilosius

Austatud kolleegid! On üsna ilmselge, et ideaalseid seadusi, eriti seaduseelnõusid ilmub Riigikokku üsna vähe. Kindlasti on ka tervishoiukorralduse seaduse eelnõul omad puudused. Kuid ma kutsuksin üles ilmutama rahulikku ja pikka meelt. Sotsiaalkomisjon ei ole kordagi oma istungil seda seaduseelnõu veel arutanud. Ja tullakse välja ühe saadiku arvamusega, võimalik, et see on ka Keskerakonna fraktsiooni arvamus, võib-olla Keskerakonna fraktsioon on arutanud seda seaduseelnõu oma koosolekul. Sotsiaalkomisjon seda teinud ei ole. Ma arvan, et väga mõistlik oleks sotsiaalkomisjonil koguneda - see võiks toimuda isegi veel selle kuu jooksul - ja seaduseelnõu arutada, vaagida neid momente, mida hea kolleeg Anti Liiv välja tõi, ja jõuda otsuseni, kas seaduseelnõu väärib menetlemist või mitte. Ma küll kujutan ette, et väga paljud head kolleegid ei ole sellele seaduseelnõule veel pilku heitnud. Niimoodi otsustada on teil vist üsna keerukas. Nii et ma kutsun üles mõistlikkusele. Seaduseelnõu tuleks jätta menetlusse ja lasta komisjonil sellega tegelema hakata. Aitäh!

Esimees

Tänan, Toomas Vilosius! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad sõna selgituseks? Keegi käega märku ei anna. Järelikult me asume hääletusprotseduuri juurde. Ma palun häältelugemiskomisjoni liikmetel kohad sisse võtta oma hoolealuste ridade ees. Kas kõik on valmis? Austatud Riigikogu! Panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku arvata täiskogu menetlusest välja Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiukorralduse seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Kes on selle ettepaneku poolt? Austatud kolleegid! Kes on Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku vastu? Jaan Pöör, sa pead poolt- ja vastuhääled lugema. Kui rea vastutavad kolleegid on oma tulemuse fikseerinud, palun andke mulle sellest käega märku. Tänan! Järgmine küsimus: kes on ettepaneku suhtes erapooletud? Lugupeetud kolleegid, nüüd jääme ootama tulemust. Lugupeetud kolleegid! Minu käes on häältelugemiskomisjoni protokoll. Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku arvata Riigikogu menetlusest välja tervishoiukorralduse seaduse eelnõu poolt oli 45 Riigikogu liiget, vastu oli 47, 1 oli erapooletu. Seega jääb seaduseelnõu täiskogu menetlusse. Kas kolleegidel, komisjonidel, fraktsioonidel on veel seaduseelnõude või arupärimiste ettepanekuid? Palun, Urmas Laht!

U. Laht

Lugupeetud kolleegid! Kindlasti olete oma suvepuhkuse ajal saanud informatsiooni vanametalli kokkuostust. Tõsisem olukord on tekkinud Ida-Virumaal, kus ilma elektrita on jäänud mitmed majandusharud, kes lühemaks, kes pikemaks perioodiks. Samuti on asi tõsine liiklusmärkidega, mis on tekitanud Ida-Virumaal ebameeldivusi nii autojuhtidele kui teistele. Seoses sellega annan kolleegide Arvo Jaaksoni, Mihhail Stalnuhhini, Toomas Vareki ja enda nimel üle jäätmeseaduse ja kriminaalkoodeksi muutmise seaduse eelnõu.

Esimees

Tänan! Peeter Kreitzbergil oli käsi püsti. Palun!

P. Kreitzberg

Lugupeetud härra esimees! Austatud kolleegid! 45 Riigikogu liikme poolt esitan Riigikogu otsuse "Umbusalduse avaldamine majandusminister Mihkel Pärnojale" eelnõu. Mõningad väljavõtted umbusalduse põhjendusest. Minu meelest võttis olukorra päris kenasti kokku 10. augusti SL Õhtuleht, kes avaldab kurva tõdemuse, et NRG tehingu läbisurumisel on kolmikliit muutnud riigivalitsemise farsiks. Ütlematagi on selge, et liidrirollis on antud juhul majandusminister Mihkel Pärnoja. Sellist kõiki eestimaalasi puudutavat äri pole viimase kümmekonna aasta jooksul Eestis nii salaja aetud. Loodud on pretsedent, mis võib lõpetada igasuguse demokraatia, avalikustamise, seaduslikkuse ja poliitikute vastutuse oma tegude eest. Riigikogust on mööda mindud, Energiaturu Inspektsioonist on mööda mindud, rahvast on mööda mindud. "Demokraatia nurgakiviks on erinevate vaatekohtade avatud debatt. Mis demokraatiast saab juttu olla, kui kõige tähtsamad otsuste tagamaad salastatakse nende eest, kes nende otsuste tagajärgi hiljem kandma hakkavad. Majandusminister Pärnoja korraldusega salastati NRG tehingu tingimused, mis ometi puudutavad kõigi Eesti ettevõtete ja inimeste majanduslikku käekäiku mitmekümne aasta jooksul. Samuti puudutavad need meie elukeskkonna säilimist, meie majanduslikku ja poliitilist sõltumatust. Minister Pärnoja sõlmis ainuisikuliselt ja küünilisevõitu saatekommentaaridega NRG esindajatega sedavõrd salajase kokkuleppe, et seda ei vormistatud isegi kirjalikult ... Võib-olla on umbusaldajad millestki valesti aru saanud. Ainukene võimalus selgusele jõuda on dialoog. Lugupeetud majandusminister Mihkel Pärnoja, palume teid tungivalt tulla umbusalduse menetlemiseks Riigikogu ette, et hajutada Teie tegevusest tulenevad kahtlused seoses Narva Elektrijaamade aktsiate võõrandamisega. Umbusalduse avaldajad on valmis oma seisukohti muutma ja ka ise umbusalduse vastu hääletama ..." Juhul kui teie argumendid seda võimaldavad. Aitäh!

Esimees

Tänan! Kas keegi annab veel käega märku? Tundub, et ei. Lugupeetud kolleegid, Rahvaliidu fraktsiooni üleantud seaduseelnõu ja nelja Riigikogu liikme üleantud seaduseelnõu juhtivkomisjoni otsustab Riigikogu juhatus kolme tööpäeva jooksul ning äsja üleantud umbusalduse avaldamise eelnõuga toimib Riigikogu juhatus vastavalt kodukorraseadusele.


1. Teated

Esimees

Austatud kolleegid, kohaloleku kontroll on tehtud. Kui te lubate, loeksin ette Riigikogu juhatuse teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud. Vabariigi Valitsuse käesoleva aasta 7. augustil algatatud politseiteenistuse seaduse, politseiseaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjoniks on määratud õiguskomisjon. Samal kuupäeval valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjoniks on määratud rahanduskomisjon. Vabariigi Valitsuse poolt samal kuupäeval algatatud Hüvitusfondi seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjoniks on määratud majanduskomisjon. Valitsuse algatatud tollitariifiseaduse muutmise seaduse eelnõu juhtivkomisjoniks on määratud samuti majanduskomisjon. Samal kuupäeval valitsuse algatatud riigivastutuse seaduse eelnõu juhtivkomisjoniks on määratud õiguskomisjon. Samal kuupäeval Vabariigi Valitsuse algatatud halduskohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu juhtivkomisjoniks on määratud õiguskomisjon. Samal kuupäeval valitsuse algatatud raskeveokimaksu seaduse eelnõu juhtivkomisjoniks on määratud rahanduskomisjon. Valitsuse poolt samal kuupäeval algatatud haldusõiguserikkumiste seadustiku ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu juhtivkomisjoniks on määratud rahanduskomisjon. Samal kuupäeval valitsuse algatatud piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni õhusaasteainete kauglevi seire ja hindamise Euroopa koostööprogrammi (EMEP) pikaajalise finantseerimise protokolliga ühinemise seaduse eelnõu juhtivkomisjoniks on määratud keskkonnakomisjon. Vabariigi Valitsuse poolt samal kuupäeval algatatud kohtuotsuste rahvusvahelise kehtivuse Euroopa konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu juhtivkomisjon on õiguskomisjon. Valitsuse poolt samal kuupäeval algatatud isikut tõendatavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu juhtivkomisjoniks on määratud põhiseaduskomisjon. Riigikogu juhatus on Riigikogu liikmete Janno Reiljani ja Villu Reiljani 7. augustil esitatud arupärimised edastanud härra peaministrile ja härra justiitsministrile ning Riigikogu liikme Peeter Kreitzbergi samal kuupäeval esitatud arupärimise härra haridusministrile.


2. Tööajagraafiku kinnitamine

Esimees

Austatud kolleegid! Meil tuleb kinnitada meie erakorralise istungjärgu töö ajagraafik. Ma palun korraks tähelepanu! Juhatuse ettepanek on töötada päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 20-ni. Lõunavaheaeg oleks kell 14-15. Iga kolmetunnise tööjärgu järel teha vaheaeg 15 minutit. Kas võin sellise ettepaneku tööajagraafiku kohta panna hääletusele kinnitamiseks? Saan aru, et jah. Ma palun jällegi häältelugemiskomisjoni liikmetel võtta kohad sisse, varustada end vastavate dokumentidega. Villu Reiljan, palun! Mikrofoni ei ole.

V. Reiljan

Kolleeg Meelis Atonen jagab siin mingeid materjale, mis sarnanevad väga makulatuuriga. Kas see on juhatusega kooskõlastatud ja juhatuses läbi arutatud või peab ta need uuesti kokku korjama?

Esimees

Kui juhatus ei ole teadlik nende materjalide jagamisest, siis ei ole juhatusega kokkulepet saavutatud. Nii et see on tõenäoliselt nende sõbralik akt. Kas Villu Reiljan sai vastuse? Meie siit ei näe, mida nad jagavad. Villu Reiljan, palun!

V. Reiljan

Aitäh! Kas siis nüüd teeme meie ka ühe sõbraliku akti ja toome makulatuuri koalitsioonile laua peale?

Esimees

Villu Reiljan, ma arvan, et te ei saa mult oodata teist vastust kui see, mille ma teile andsin. Kolleeg Tõnu Kauba. Mikrofon Tõnu Kaubale.

T. Kauba

Aitäh, härra esimees! Mul on tagasihoidlik palve esitada meile hääletustulemused ridade kaupa, nii nagu te alguses kohaloleku kontrolli puhul tegite. Sel juhul jäävad meil ära küsimused ja kahtlused, millisest reast hääli on üle või puudu.

Esimees

Aitäh! Juhataja on selle ettepanekuga täiesti nõus. Tagantjärele ma palun pöörduda häältelugemiskomisjoni sekretäri poole, kelle käes need tulemused on. Aga järgmise hääletuse tulemused ma loen ette. Kas võime alustada? Tiit Toomsalu, protseduuriline küsimus.

T. Toomsalu

Suur tänu! Enne kui asuda hääletamisele, tahaks protseduurilise küsimusega saada austatud juhataja käest veel täpsustust. Kas me täna arutame küsimust ilma otsuse eelnõu menetlemiseta või on oodata ka mingi otsuse tulekut?

Esimees

Aitäh, Tiit Toomsalu! Kõige esimesena esineb tänases päevakorras majanduskomisjoni esimees Andres Lipstok, kes annab sellele ammendava vastuse. Tõnu Kauba, kella ei ole vaja helistada, juhataja näeb väga hästi, te peaks püsti tõusma ja käega märku andma, et te tahate esitada protseduurilist küsimust. Palun!

T. Kauba

Aitäh, härra esimees! Minu küsimus puudutab tänase istungi lõppemist. Kas istung ammendub, kui kõik Riigikogu liikmed on saanud esitada oma küsimused, või on mingisugune muu tärmin, mille järgi te teete otsuse, et istung on lõppenud? Ehk teisiti öeldes, kuna me ei saa jälgida, kui palju isikuid on juba küsimusi esitanud ja kui palju käsi on üleval, siis meil puudub ülevaade sellest, kui kaugel me istungiga oleme.

Esimees

Aitäh, Tõnu Kauba! Me oleme praegu juhataja ettepanekul tööajagraafiku kinnitamise juures ja kui me oleme oma tööajagraafiku kinnitanud, siis me käitume täpselt nii, nagu see tööajagraafik ette näeb. Kas võin nüüd panna hääletusele juhatuse ettepaneku meie erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku kinnitamise kohta? Kas kõik häältelugemiskomisjoni liikmed on selleks valmis? Austatud Riigikogu! Panen hääletusele erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku kinnitamise. Kes on tööajagraafiku kinnitamise poolt? Häältelugemiskomisjoni liikmetel palun käega märku anda, kui poolthäälte kokkulugemine on lõpetatud. Häältelugemiskomisjoni liikmed, kas ma võin järgmise küsimuse esitada? Häältelugemiskomisjoni liikmed, ma palun hakata lugema vastuhääli. Palun võtta uuesti kohad sisse. Austatud kolleegid, kes on tööajagraafiku kinnitamise vastu, palun käega märku anda! Vastu ei ole keegi, keegi märku ei anna. Kes on erapooletud, palun käega märku anda! Austatud kolleegid! Loen teile ette häältelugemiskomisjoni fikseeritud tulemused meie erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku kinnitamise kohta. Juhatuse ettepanek on hääletusel olnud, selle poolt on 82 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, erapooletuid on 3. Seega on meie tööajagraafik kinnitatud. Tõnu Kaubale vastuseks: kui sa soovid näha ridade kaupa, siis häältelugemiskomisjoni sekretär on väga meeleldi valmis sulle neid andmeid tutvustama. Ja vastus ka sellele küsimusele, mille sa esitasid. Kui tänase erakorralise istungjärgu päevakorra arutelu jääb pooleli, siis jätkub see Riigikogu täiskogu korralisel istungil. Nüüd on püsti tõusmas kallis Anti Liiv, palun!

A. Liiv

Protseduuriline küsimus. Praegu me defineerisime, et tänane istung kestab kuni kella 20 või päevakorra ammendumiseni. Esimene kriteerium on selgelt defineeritud. Aga mida tähendab ammendumine? Kas see tähendab a) kirjaliku otsuse vastuvõtmist, b) kõikide äraväsimist, c) midagi muud? Kuidas selgitada, mida tähendab selles kontekstis päevakorra ammendumine?

Esimees

Kallis Anti Liiv, ma palun, et sa kuulaksid juhatajat tähelepanelikumalt. Juhatuse ettepanek oli järgmine: töötada päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 20-ni. Nüüd vist enam küsimusi ei ole. Kui kellelgi tekib veel küsimusi, siis kodukorraseaduse § 135 käsitleb täpselt seda, kuidas töötada. Palun, Anti Liiv!

A. Liiv

Ma palun vabandust, aga küsimus ei olnud pahatahtlik. Ma küsisin sisuliselt, mis defineerib ära, et päevakord oleks ammendunud? Ma ei saa sellest aru - aja kriteerium on selge -, millal me tunnetame hetke, et päevakord on ammendunud. See oli esimene küsimus.

Esimees

Aitäh! Küsimus on ju väga lihtne: kui kõik protseduurilised käigud, mida näeb ette kodukorraseaduse § 135 "Olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu", on ammendunud, siis on ka istungjärk lõppenud. Juhul kui ei ammendu, siis lõpeb kell 20. Kas nüüd on selge? Niisiis oleme oma tööajagraafiku kinnitanud. Me töötame kuni kella 14, siis on meil kõigi nõusolekul tund aega lõunavaheaega. Edasi töötame kolmetunniste tööjärkudega, tehes iga kolme tunni järel vaheaja 15 minutit.


3. Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "NRG Energy Inc. 100-protsendilise tütaräriühingu NR Generating Holdings B. V. poolt AS-s Narva Elektrijaamad 49-protsendilise osaluse omandamise lepingu tingimused" arutelu

Esimees

Tänases päevakorras on olulise tähtsusega riikliku küsimuse "NRG Energy Inc. 100-protsendilise tütaräriühingu NR Generating Holdings B. V. poolt AS-s Narva Elektrijaamad 49-protsendilise osaluse omandamise lepingu tingimused" arutelu. Selle arutelu ettekandeks on sõna majanduskomisjoni esimehel Andres Lipstokil ning kaasettekanneteks on sõna peaminister Mart Laaril ja majandusminister Mihkel Pärnojal. Lugupeetud kolleegid, me alustame. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnepulti majanduskomisjoni esimehe Andres Lipstoki!

A. Lipstok

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Majanduskomisjon oli koos 7. augustil ja arutati, kas, kuidas ja millal oluliselt tähtsat riiklikku küsimust tuua suurde saali. Tookord võeti vastu otsus, et majanduskomisjon teeb ettepaneku arutada Riigikogu istungil olulise tähtsusega riikliku küsimusena täpselt seda, mis teil tänase päevakorra projektis, nüüd juba päris päevakorras kirjas on. Kuupäev oli siis 7. august kell 12. Tõsi, seda ei määranud majanduskomisjon, vaid meie ettepaneku alusel kutsus Riigikogu erakorralise koosoleku kokku 21 Riigikogu liiget tänaseks kuupäevaks. Majanduskomisjon tegi otsuse riigile oluliselt tähtis küsimus Riigikogu ette tuua pea üksmeelselt: 2 majanduskomisjoni liiget olid vastu ja 9 olid poolt. Majanduskomisjoni kaasettekandja määrati majanduskomisjoni järgmisel istungil, mis oli ka erakorraline. Ja seal olid kõik majanduskomisjoni liikmed seda meelt, et ettekandja võiks olla komisjoni esimees. Nüüd küsimus, miks majanduskomisjon üldse selle küsimuse riiklikult tähtsa küsimusena tõstatas ja Riigikogu juhatusele ettepaneku tegi, et seda võiks arutada Riigikogu täiskogu istungil. Põhjus on arvatavasti kõigile selge. Informatsiooni puudus NRG ja Eesti Energia ning Majandusministeeriumi moodustatud delegatsiooni vahel toimuvate läbirääkimiste kohta oli ilmne. Spekulatsioone kõikvõimalike järeldustega, mis selle informatsiooni puuduse pealt tehti, oli liiga palju. Me arvasime, et kõige mõistlikum oleks seda informatsiooni jagada just siinsamas Riigikogu saalis. Siit arvatavasti jõuab ta nii televaatajate, raadiokuulajate kui ka lehelugejateni ehk teisisõnu, valijateni. Ja miks just praegu, augusti lõpus? Majanduskomisjoni esimehena, kes on koalitsioonierakonna liige, konsulteerisin ma loomulikult eelnevalt majandusministriga, mis hetkel võiks läbirääkimiste delegatsioon olla sealmaal, et saaks meile midagi põhimõttelisemat või vähemalt uuemat öelda. Ja me jõudsime ühisele järeldusele, et selline augustikuu päev nagu täna võiks see aeg olla, kus mõlemad osapooled on mingisugused järeldused läbirääkimiste käigust teinud. Ja selle järelduse põhjal võiks neid läbirääkimiste tingimusi avalikustada Riigikogu saali kaudu. Ma tahaksin ära mainida veel seda, et majanduskomisjoni jaoks ei ole Narva jaamade erastamine muidugi mitte esimest korda päevakorras. Siin kõnepuldis olin mina 14. juunil, kui me arutasime Riigikogu otsuse "AS Narva Elektrijaamad erastamiskavast" eelnõu, mille olid esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, Eesti Keskerakonna fraktsioon, Eesti Koonderakonna fraktsioon, Eestimaa Ühendatud Rahvapartei fraktsioon. Kui te mäletate, siis esinesid härra Janno Reiljan ja härra Pärnoja. Tookord lõppes asi sellega, et arutamine katkestati ja määrati parandusettepanekute tähtaeg. Parandusettepanekute tähtaeg on täna, 14. august kell 12. Majanduskomisjoni esimehena pean paraku ütlema, et mitte ühtegi parandusettepanekut selle eelnõu kohta majanduskomisjoni ei laekunud. Nüüd veel nendest dokumentidest, mis on majanduskomisjoni käsutusse tulnud, selleks et tänast arutelu läbi viia. Ütlen kohe ära, et ka majanduskomisjon oli seda meelt, et tänane arutelu on eelkõige nende tingimuste tutvustamine ja informatsiooni andmine. Informatsiooni saavad anda need, kes läbi räägivad, need, kes seda informatsiooni omavad. Majanduspoliitilist külge silmas pidades pöördusime Vabariigi Valitsuse ja härra peaministri poole, et ta võiks olla üks ettekandjatest, ja majanduse ehk läbirääkimistulemuste poole pealt pöördusin majandusministri poole, et tema võiks olla samuti üks ettekandja. Majanduskomisjon arvas ka, et keegi Eesti Energia juhtidest võiks olla kaasettekandja. Sellise läkituse saatsime edasi juhatusse. Kuivõrd erakorralise istungi on täna kokku kutsunud 21 Riigikogu liiget, siis oli määratud ettekandjaks majanduskomisjoni esindaja - nagu ma enne ütlesin, majanduskomisjon oma koosolekul määras selleks mind - ja kaasettekandjateks härra Laar ja härra Pärnoja. Selles ettepanekus, millele 21 Riigikogu liiget alla kirjutasid, ei olnud juttu ei härra Okist ega kellestki teisest Eesti Energia esindajast. See on ka põhjendatud, kui asja natuke sisuliselt vaatama hakata. Ja vahest me saame täna sellele vastuse, miks just nii on. Materjalide kohta niipalju, et majanduskomisjon pöördus kirjalikult materjalide saamiseks Majandusministeeriumisse. Ja tahaks veel kord toonitada, et see pöördumine oli just informatiivse materjali saamiseks, et tänast istungit läbi viia, mitte mingi otsuse eelnõu väljatöötamiseks. Osa sellest materjalist jõudis majanduskomisjoni reedel. Riigikogu Kantselei teenistus paljundas selle ja see jagati teile välja. Teine osa sellest materjalist, mis arvatavasti on vajalik ning mida on võimalik praegu avalikustada ja Riigikogu liikmetele välja jagada, jõudis majanduskomisjoni täna hommikul ning ka see paljundati ja jagati teile välja. Nüüd veel sellest otsuse eelnõust, mida ei ole, ja miks majanduskomisjon seda välja ei töötanud. Kodukorraseaduse § 135 lõige 2 ütleb, et Riigikogu komisjoni ettepanekul võib Riigikogu arutada olulise tähtsusega riiklikku küsimust ilma sellekohase eelnõuta. Sellestsamast lõikest majanduskomisjon lähtus. Majanduskomisjonis toimus ka hääletus, häältega 6 : 5 jäi peale seisukoht, et majanduskomisjon omapoolse eelnõuga täna välja ei tule. Ja arvatavasti ei olegi majanduskomisjonil võimalik oma eelnõu esitada, kuivõrd läbirääkija ei ole majanduskomisjon. Läbirääkija on ühelt poolt valitsus, tegelikult muidugi delegatsioon, ja teiselt poolt Energy esindajad. Eesti riigi seaduste alusel paraku keegi teine midagi ette kirjutada ei saa. Läbirääkimised toimuvad äriseadustiku alusel. Kui kaks poolt räägivad läbi, siis kolmandal poolel ei ole võimalik midagi imperatiivselt nendele ette kirjutada, kui need kaks seda ei vaja või ei küsi. Sama kehtib ka informatsiooni jagamise kohta. Kui läbirääkimised käivad kahe äriühingu vahel ja aluseks on Eesti riigi äriseadustik, siis informatsioon, mida neist läbirääkimistest avalikustada võib, peab eelkõige tulenema kahe poole lepetest. Mõlemad peavad olema nõus, et see on see osa, mis läheb avalikuks, ja see osa ei lähe avalikuks. Sellest lähtuvalt majanduskomisjon ka käitus ja selle tulemusena on teil täna laua peal informatiivne materjal, aga mitte ühtegi otsuse eelnõu. Ma olen päris mitu korda toonitanud ka seda, et majanduskomisjon oma istungil ei saanud arutada lepingu tingimusi, kuivõrd neid tol hetkel meile esitatud ei olnud. Oma arust üritasin ära seletada, et neid ei olegi võimalik käsitleda kolmandal osapoolel, kui lähtutakse äriseadustikust. Ja selle tulemusena ma arvan, et mul ei ole täna võimalik midagi rohkem sisulist ette kanda majanduskomisjoni otsustest. Need olid just need, millest ma praegu rääkisin. Ja ma loodan väga, et kogu see informatsioon, mille saamiseks me täna siia erakorralisele istungile 21 Riigikogu liikme initsiatiivil ja majanduskomisjoni poolt riiklikult tähtsa küsimuse tõstatamise korras kogunesime, jõuab meieni järgnevate kaasettekandjate suu läbi ja natukene ka nende materjalide alusel, mis teil laua peal on. Pärast selle informatsiooni ärakuulamist on loomulikult kõigil võimalik vastavalt kodukorrale sõna võtta, esitada küsimusi ühelt poolt äärest, teiselt poolt äärest. Loomulikult on igal Riigikogu liikmel võimalik omapoolse seadusandliku initsiatiiviga järgnevatel nädalatel, kuudel, millal iganes, võtta ette järgmisi samme. Aga praegu ma lõpetaksin ja tänan tähelepanu eest!

Esimees

Suur tänu, Andres Lipstok! Kas Riigikogu liikmetel on ettekandjale küsimusi? Esimene küsimus, palun, Sven Mikser!

S. Mikser

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma küsiksin selle kohta, mida te juba kaudselt ka oma ettekandes puudutasite, aga tänasest Eesti Päevalehest ma loen teile omistatavat tsitaati, mis kõlab nii: "Kahjuks ei kuulu Lipstok nende hulka, kes on sellest lepingust informeeritud." Kindlasti on Riigikogu liikmed tulnud siia olulist informatsiooni saama ja selle informatsiooni hulka ilmselt ei kuulu see, mida majanduskomisjon oma suures informeerimatuses arutas erinevate augustikuu päevade kohta. Kindlasti puudutab see informatsioon aga aktsiate müügilepingut. Nii et ma küsiksingi otse: kas teie kui päevakorrapunkti peaettekandja olete saanud tänaseks selle lepinguga tutvuda või olete endiselt niisama informeerimatu? Viimasel juhul ilmselt ei ole mõtet esitada teile mingeid sisulisi küsimusi.

A. Lipstok

Aitäh, härra Mikser! Ma arvan, et teie viidatud Päevalehe tsitaat ei ole päris täpne. Loomulikult on mul informatsiooni NRG Energy'ga peetavate läbirääkimiste kohta, aga ma ei oma informatsiooni läbirääkimiste tulemusena fikseeritud erastamistingimuste kohta. Need tingimused on need, miks me täna siia kokku tulime, mille kohta me tahame informatsiooni saada. Selle kohta ma ei saa informatsiooni omada, kuivõrd Lipstok ei ole Eesti-poolse läbirääkimisdelegatsiooni liige. Ja arvatavasti ei saa Eesti riigi äriseadustiku hea tava järgi toimides läbirääkijad seda informatsiooni kolmandatele jagada. Selles situatsioonis on Lipstok kolmas.

Esimees

Tänan! Peeter Kreitzberg, palun!

P. Kreitzberg

Aitäh, härra esimees! Härra Lipstok, kui teie ei tea lepingu tingimusi ja samal ajal äriseadustik teie jutu järgi ei võimaldagi neid teatavaks teha, kas formuleeritakse, miks me täna siia üldse kokku oleme tulnud?

A. Lipstok

Aitäh, härra Kreitzberg! Ma üritasin seda formuleerida oma kõnes. Ja üritasin anda teile seletust, miks majanduskomisjon tegi ettepaneku riiklikult tähtsat küsimust siin saalis arutada. Arvatavasti informeerimatus läbirääkimiste käigust ja spekulatsioonid, mis läbirääkimiste tulemuste kohta on lendu lastud, on piisav põhjus selleks, et üritada anda täiendavat informatsiooni nii Riigikogu liikmetele kui ka rahvale, ja selleks tegi majanduskomisjon ettepaneku arutada riiklikult tähtsat küsimust siin saalis, et seda informatsiooni saada. Ma tänan 21 Riigikogu liiget, kes meie ettepaneku alusel kutsusid kokku erakorralise Riigikogu istungi. Ja ma loodan väga, et me saame selle istungi käigus informatsiooni tingimuste kohta nendelt inimestelt, kes on pädevad ja kompetentsed seda informatsiooni jagama. Kui majanduskomisjon arutas riiklikult tähtsa küsimuse siia saali toomist, ei omanud ta paraku seda informatsiooni, ja nagu ma üritasin seletada, isegi ei saanud omada, sellepärast et see ei ole meie kui kolmanda isiku pädevuses.

Esimees

Tänan! Järgmine küsija on kolleeg Jaanus Männik. Palun valmistuda Tiit Toomsalul.

J. Männik

Aitäh, härra juhataja! Austatud härra Lipstok! Tänane päevakord kõlab: olulise tähtsusega riikliku küsimuse "NRG Energy Inc. 100-protsendilise tütaräriühingu NR Generating Holdings poolt AS-s Narva Elektrijaamad 49-protsendilise osaluse omandamise lepingu tingimused" arutelu. Põhiettekandja on kodukorraseaduse järgi Riigikogu majanduskomisjoni esindaja, kelleks oled sina, Andres Lipstok. Kuidas seletada selle arutelu seost kodukorraseadusega, mille järgi sina oled määratud põhiettekandjaks, ja sa sisuliselt ignoreerid oma kohustust ning ütled, et sa pole seda lepingut lugenudki, sa ei tea sellest midagi ja kaasettekandjad täidavad sinu ülesande? Me oleme praegu silmitsi otsese kodukorraseaduse rikkumisega. Kuidas ikkagi edasi toimida? Milles on asi? Miks päevakorda on esitatud sõnastus, mille kohta sa ei esita meile põhiettekannet, veel enam - sa ei ole isegi lugenud seda lepingut?

A. Lipstok

Aitäh! Ma arvan, et see tõlgendus on Jaanus Männikule omane tõlgendus, see ei ole kodukorraseadusest tulenev tõlgendus. Ma kujutan ette, et kodukorraseadus ei ütle seda, mida peab põhiettekandja siin saalis ette kandma ja millise osa sellest informatsioonist, mida on vajalik Riigikogu liikmetele edastada, annab edasi kaasettekandja või kaasettekandjad. Seda ei reguleeri kodukorraseadus päris kindlasti mitte. Ma veel kord toonitan, et selle küsimuse saali toomise eesmärk oli eelkõige informatsiooni saamine lepingu tingimuste kohta. Ja mina oma põhiettekandega üritasin juhatada sisse selle, et me saaksime lepingu tingimuste kohta vajalikku informatsiooni nende inimeste käest, kelle ametikohustus ja -õigus on omada seda informatsiooni.

Esimees

Tänan! Järgmisena kolleeg Tiit Toomsalu, valmistuda Jaan Pööril.

T. Toomsalu

Suur tänu, härra juhataja! Austatud härra ettekandja! Te olete mitmel korral rõhutanud seda, et seoses äriseaduse piirangutega ei ole võimalik esitada ei Riigikogule ega selle komisjonile täit informatsiooni lepingu tingimuste kohta. Minu küsimus oleks järgmine. Miks komisjon nii kramplikult hoiab kinni äriseadustikust tulnud reglemendist, kui ometi on olemas ka teine kehtiv seadus, nimelt riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seadus, mis annab õiguse nõuda kogu vajalikku informatsiooni?

A. Lipstok

Aitäh, härra Toomsalu! Majanduskomisjon lähtub sellest seadusest, mille alusel läbirääkimised käivad. Me ei saa võtta kolmandat, neljandat või viiendat seadust, mis räägib ka näiteks erastamisest või riigivaraga mingite tehingute tegemisest. Läbirääkimised käivad praegu konkreetselt äriseadustiku alusel.

Esimees

Tänan! Kolleeg Jaan Pöör.

J. Pöör

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud Lipstok! Sa ütlesid, et sa ei tea lepingu tingimusi sellepärast, et ei kuulu läbirääkimisdelegatsiooni koosseisu. Kas sa võiksid öelda, kas peaminister Mart Laar ja majandusminister Mihkel Pärnoja kuuluvad sinna delegatsiooni koosseisu? Või antakse seda informatsiooni valikuliselt ja Riigikogu majanduskomisjoni esimees on sellest lihtsalt kõrvale jäetud?

A. Lipstok

Aitäh! Ma ei ole kursis, kuidas peaminister Mart Laar saab informatsiooni, mida ta täna teile ette kandma hakkab. Aga majandusminister Mihkel Pärnoja on küll see mees, kes läbirääkimiste delegatsiooni moodustamise juures on olnud väga tihedalt, samuti on tema AS Eesti Energia jaoks üldkoosoleku õigustes. Üldkoosoleku õigustes töötavale juriidilisele isikule on kogu informatsioon vaba.

Esimees

Tänan, Andres Lipstok! Kas Andres Lipstokile on veel küsimusi? Ei ole. Kaasettekandeks palun Riigikogu kõnepulti peaministri härra Mart Laari.

M. Laar

Lugupeetud Riigikogu esimees, lugupeetud Riigikogu liikmed! 21 Riigikogu liiget on kutsunud kokku Riigikogu erakorralise istungjärgu, arutamaks olulise tähtsusega riiklikku küsimust "NRG Energy Inc. 100-protsendilise tütaräriühingu NR Generating Holdings B.V. poolt AS-s Narva Elektrijaamad 49-protsendilise osaluse omandamise lepingu tingimused". Vabariigi Valitsus tervitab seda ettepanekut ning on volitanud mind ja majandusminister Mihkel Pärnoja tutvustama Riigikogule eelmainitud tehingu tingimusi ning tausta. See poleks olnud võimalik veel mõni aeg tagasi, sest siis olid läbirääkimised pooleli ning polnud teada NRG vastus läbirääkimistel tehtud ettepanekutele. Selleks et - Eesti kirjandusklassikat kasutades - kõik ausalt ära rääkida, tuleb teatavasti alustada iga loo algusest. Teeme seda meiegi. NRG tehingu lugu algab 1995. aasta suvel, mil võimul oli Koonderakonna, Maarahva Ühenduse ja Keskerakonna valitsus Tiit Vähiga eesotsas. Kohtudes USA-s NRG esindajatega, tekkis pooltel idee asuda arendama vastastikust koostööd eesmärgiga tuua Eestisse esimene suurem investeering Ühendriikidest. 1995. aasta sügisel toimusid USA-s NRG ja Eesti valitsuse esindajate esimesed ametlikud kohtumised Narva Elektrijaamade baasil ühisettevõtte moodustamise küsimuses, põhimõttel 50% - 50%. 1996. aasta märtsis kirjutati Washingtonis USA riigisekretäri asetäitja Strobe Talbotti juuresolekul alla Eesti Energia, Vabariigi Valitsuse ja NRG vahelisele kavatsuste protokollile. Sama aasta detsembris kirjutasid NRG, Vabariigi Valitsus ja Eesti Energia alla koostöö arengu lepingule, et kolmepoolselt koostada äriplaan Narva Elektrijaamade baasil ühisettevõtte moodustamiseks. Loomulikult võib praegu arutleda, kas oli ikka õige alustada energiasüsteemi erastamise läbirääkimisi vaid ühe partneriga. Kuid tagantjärele tarkus ei vii meid paraku edasi, sest kahjuks või õnneks ei muutnud seda otsust ka valitsuse tegevuse vastu tollal korduvalt huvi tundnud Riigikogu, kes 1997. aasta 30. juunil otsustas, et strateegilistes energiatootmisüksustes jääb Eesti riigile vähemalt 51% suurune osalus. Läbirääkimised Narva Elektrijaamade erastamiseks muutusid sellega läbirääkimisteks strateegilise investori leidmiseks ja kaasamiseks. Samal päeval andis NRG valitsusele üle oma esimese äriplaani 49% osaluse hankimiseks Narva Elektrijaamades, mis sisaldas investeeringuid kokku rohkem kui 1 miljard Eesti krooni. Vabariigi Valitsus ei võtnud äriplaani vastu, küll aga pidas vajalikuks läbirääkimisi jätkata, esitades selleks NRG-le omapoolselt uusi ettepanekuid. Nimetatud ettepanekute põhjal koostas NRG järgmise äriplaani, esitades selle 1998. aasta mais valitsusele. Sama aasta suvel moodustas nüüd juba Mart Siimanni juhitud Koonderakonna ja Maarahva Ühenduse valitsus teede- ja sideminister Raivo Vare juhitud komisjoni, mis sai ülesandeks analüüsida NRG esitatud teist äriplaani. Nimetatud komisjon esitas oma seisukohad valitsusele 9. septembril 1998. aastal, millele tuginedes otsustas valitsus NRG esitatud äriplaani sellisel kujul mitte rakendada, kuid samal ajal ka mitte lõpetada läbirääkimisi NRG-ga, vaid otse vastupidi, neid jätkata. 1999. aasta 30. jaanuaril alustas Mart Siimanni valitsus - ma ei pea vist selle koosseisu nimeliselt üles lugema - ametlikult Eesti Vabariigi ja NRG vahelisi läbirääkimisi Narva Elektrijaamade baasil ühisettevõtte moodustamiseks. Sama aasta 18. märtsil allkirjastati valitsuse, Eesti Energia ja NRG poolt kavatsus ja kokkulepe läbirääkimiste pidamiseks, et jõuda kokkuleppele kõigis olulistes küsimustes seoses AS-i Narva Elektrijaamad asutamise ja tegevusega. Veidi pärast seda toimus valitsuste vahetus ning ametisse astus praegune valitsus, kes arutas loomulikult üsna kiiresti tekkinud olukorda, kuid langetas Eesti Vabariigi tegevuse järjepidevust arvestades loogilise otsuse jätkata läbirääkimisi sealt, kus eelmine valitsus need pooleli jättis. 12. mail 1999 määrati läbirääkimiste eest vastutavaks majandusminister Mihkel Pärnoja, kes kinnitas sama aasta juuli lõpus riigi esindajaks läbirääkimistel Raivo Vare. Järgnes küllaltki intensiivne läbirääkimiste periood, valitsus tegi mitmed vaheotsused. See kestis kuni käesoleva aasta juunini, mil läbirääkimiste delegatsioonid esitasid valitsusele erinevad Narva Elektrijaamadega seotud põlevkivienergeetika ühtse väärtusketi arengumudelid. Põhjaliku kaalumise järel jõudis Vabariigi Valitsus 27. juunil otsusele kiita heaks NRG tehingu põhitingimused ning kohustas Mihkel Pärnoja tagama nende detailiseerimine vastavates lepingutes. Järgnesid uued kohtumised, kus erinevad nõustajad kontrollisid üle kokkuleppe finantsmudeli. 24. juulil edastas Eesti delegatsioon NRG-le lepingu omapoolsed täpsustused ning täiendavad tingimused tulenevalt valitsuse 27. juuni otsusest. 1. augustil k.a nõustus NRG Eesti poole tingimustega. Majandusminister ja NRG fikseerisid lepingute põhitingimused, millega loodi võimalus nende allkirjastamiseks. Täna toimuval Eesti Energia nõukogu koosolekul langetab nõukogu oma otsuse lepingute sõlmimiseks ning minu teada hetkel veel määramata kuupäeval kirjutatakse põhitingimused alla, millele järgneb omakorda ilmselt kuudepikkune töö nendele põhitingimustele tuginevate üksikute lepingute ettevalmistamiseks ning allakirjutamiseks. Lugupeetud Riigikogu liikmed! Nagu eeltoodud ülevaatest näha, on tegemist läbirääkimistega, mis on kestnud viis aastat. Läbirääkimisi NRG-ga on pidanud kolm peaministrit - Tiit Vähi, Mart Siimann ja Mart Laar - ning viis valitsust, milles on erinevate koalitsioonide kaudu osalenud kõik siin saalis istunud suuremad erakonnad. Nüüd on läbirääkimised lõppenud. Vabariigi Valitsuse 27. juuni otsuses tuuakse välja olulisemad tingimused, mille täitmisel on valitsus valmis toetama Eesti Energia ja NRG vahel lepingute sõlmimist. Esiteks, Eesti Vabariik ei taga tehingut mingil kombel. Tehingu sõlmijateks on Eesti Energia ja NRG. Teiseks, Eesti Vabariik ei kanna vastutust eelnevalt tekkinud keskkonnakahjude eest ning lepinguga tagatakse vajalikud investeeringud keskkonnakahjude vältimiseks ning keskkonna olukorra parandamiseks. Kolmandaks, sõlmitavad lepingud tagavad teatud tasemel tööhõive, sõltumata tootmise mahust. Neljandaks on lepingu lahutamatuks osaks sotsiaalfondi moodustamine Ida-Viru sotsiaalprobleemide lahendamisele kaasaaitamiseks. Viiendaks, võimaliku uue suurtarbija (näiteks Suncor) juurdetulekul tagatakse vajalik põlevkivi kaevandamine nõutavas koguses. Kuuendaks peavad strateegilised otsused AS Narva Elektrijaamad kontsernis kuuluma äriühingu nõukogu pädevusse, kus enamus on Eesti poole esindajatel. Ja seitsmendaks peavad lepingu kõik sätted olema täielikus vastavuses Euroopa Liidu õigusaktidega ja Eestile Euroopa Liiduga liitumisest tulenevate kohustustega. Viimastel nädalatel on palju kõneainet tekitanud NRG-ga sõlmitavate lepingute detailsete tingimuste avalikustamine. On arusaadav, et kuni lepingut pole, pole ka midagi avalikustada. Lepingute projektide valmimise järel muutusid nad vastavalt rahvusvahelistele tavadele ärisaladuseks, mille avalikustamine saab toimuda vaid osapoolte ehk Eesti Energia ja NRG ühise otsuse alusel. Vabariigi Valitsus on nii majandusminister Pärnoja kui minu isikus soovitanud Eesti Energia juhtkonnal toetada lepingute avalikustamist. Mul on rõõm, et täna hommikul toimunud Eesti Energia ning NRG esindajate kohtumisel esimene ots nendest lepingutest vastavalt poolte kokkuleppele ka avalikuks tehti. Ja jätkuvad läbirääkimised selle üle, mida täiendavalt avalikustatakse. Samal ajal, rõhutan, on lepingu põhitingimused toodud valitsuse 27. juuni otsuses, millele täna avalikustatud osad annavad ühes või teises punktis konkreetsemat täiendust. Tihti on küsitud, mis olid need põhjused, mis sundisid valitsust langetama just sellist otsust, nagu ta langetas. Kindlasti polnud nende seas lootus omakasule või mingitele isiklikele hüvedele. Ning on meeldiv, et ka lepingute kritiseerijad pole valitsust milleski sellises kahtlustanud. Küll mõjutasid valitsuse positiivset otsust mitmed Eesti tulevikku suunatud kaalutlused. Esiteks kindlustab Eesti Energia ja NRG vahel sõlmitav leping 15 aastaks põlevkivile tuginevale energiatootmisele kindla ja selge tuleviku, tagades ühtlasi nii tööhõive Ida-Virumaal kui ka Eesti Energia poliitilise sõltumatuse. Võib lõputult arutada, kas lepingu sõlmimata jätmisel võiksid mitmed arengud minna Eestile vahest veel positiivsemas suunas. Ei saa öelda, et see oleks võimatu. Sama reaalne on aga näha arenguid sootuks vastupidises, halvemas suunas, mida kokkulepe NRG-ga aitab vältida. Otsust langetades oli valitsus igal juhul seisukohal, et me ei saa isegi riskida võimalusega olla viie-kuue aasta pärast sõltuvad Venemaalt imporditud elektrist. Teiseks oluliseks faktoriks oli keskkonnakaitse. Vastamaks mitte Euroopa Liidu kõrgetele keskkonnanõuetele, vaid eeskätt järgides siiski omaenda tervet mõistust, on möödapääsmatu teha Narva Elektrijaamadesse tootmise jätkumisel suuri investeeringuid. Leping NRG-ga tagab seda, võttes samal ajal Eesti Vabariigilt investeeringute tegemise koormuse ning võimaldades meil oma rahasid kasutada teistes suundades ja teistel otstarvetel.

Esimees

Härra peaminister, kas te palute lisaaega?

M. Laar

Jah. Kolmandaks tõdes valitsus, et tehing NRG-ga on muutunud - eriti vaadates 1998. aastal esitatud äriplaani - Eestile tunduvalt soodsamaks. Ning neljandaks, paljuräägitud julgeolekuaspekt. Kindlasti ei taga lepingu allakirjutamine NRG-ga Eestile pääsu NATO-sse. NRG lepinguga pole seotud mingeid salalepinguid ega salaklausleid. NATO-sse viib meie endi visa töö ja NATO valmisolek meid vastu võtta. Küll aga tuleb tõdeda, et leping NRG-ga aitab meil selgelt nende eesmärkide poole liikuda. Pole mingi saladus, et nimetatud lepingul on Ühendriikide administratsiooni ja Kongressi paljude liikmete tugev toetus. Otsus on loomulikult meie käes ning ainult me ise suudame ja saame otsustada, kas me soovime ajaloost midagi õppida või isoleerime end taas võimalikest liitlastest, jätkates oma teed, nii nagu seda ka korra teinud oleme, üksi ja püstipäi. Vabariigi Valitsus on veendumusel, et suletus ei tule Eestile kasuks. Praegune valitsuskoalitsioon on võtnud selge suuna muuta Eesti pöördumine Läände pöördumatuks. See on meie selge eesmärk ja sellest ei kavatse me taganeda. Viimastel nädalatel on lepingu kiire sõlmimise kasuks lisandunud veel mitmed argumendid. Nende täpsemaks väljendamiseks tuleks vaadelda seda debatti, mis on lepingu ümber Eesti ühiskonnas toimunud. Olen veendunud, et demokraatlikus ühiskonnas kuulub iga otsuse juurde õigus seda kritiseerida. Avalik debatt aitab kõrvaldada kitsaskohti ning muuta asju paremaks. Siinjuures tahakski kasutada võimalust tänada kõiki, kes on viimastel nädalatel aktiivselt NRG lepingu tingimuste arutamisel kaasa löönud. Eesti ettevõtjate mitmed ettepanekud on aidanud valitsusel oma seisukohti paremini kaitsta. Kahjuks on selle asjaliku arutelu kõrval esinenud ka teistsuguseid sõnavõtte. Strateegilise investori kaasamise tingimuste arutamise asemel on algatatud kampaania Eestimaa müümise vastu välismaalastele. Asi on läinud nii kaugele, et kaks opositsioonierakonda on kinnitanud kogu maailmale, et kavatsevad võimule saades asuda natsionaliseerima välismaalaste omandit Eestis. Sellised avaldused ja aktsioonid lähevad Eestile kalliks maksma, sest kahjuks pole põhjust arvata, et maailmas neid tähele ei panda. Järjest rohkem küsitakse, kas Eesti kavatseb jätkata talle edu toonud avatust või muutuda maaks, kus õhutatakse viha muu maailma vastu, sulgutakse ning loobutakse välisinvesteeringutest. Vastus sellele küsimusele huvitab väga paljusid välisinvesteerijaid, kellele NRG tehingu ümber toimuv on muutunud lakmuspaberiks Eesti kui partneri usaldusväärsusest. Selle hoidmine on vähemalt praeguse valitsuse meelest üheks olulisemaks tagatiseks Eesti riigi püsimisele. Sooviksin lisaks sellele pöörata tähelepanu veel mõningatele valitsuse otsuse punktidele. Nimelt sisaldas see volituste andmise kõrval ka mitut teist ülesannet. Majandusministrit kohustati ette valmistama ning esitama valitsusele 2000. aasta septembri lõpuks ettepanekud Eesti energiaturu avamise ning Eesti energiasüsteemi Euroopa energiasüsteemiga ühendamise tegevuskava kohta. See on praeguse valitsuse jaoks prioriteetne ülesanne. Eesti Energia hinnangutel on tehniline lahendus selle jaoks olemas. See läheb maksma ca 6 miljardit krooni ning võtab aega vähemalt kuus aastat. Kui me seda tahame, tuleb selle projekti teostamist alustada viivitamatult. Eeltoodud eesmärgid on kooskõlas ka Eesti orienteeritusega avatusele ja turgude liberaliseerimisele, kuid peavad silmas ka laiemaid protsesse, milles leiavad aset energeetika valdkonnas toimuvad innovatsioonid. Viimastel aastatel toimunud muutused majandusmudelites väärtustavad üha enam teadmiste ja oskuste osakaalu, loodusressursside senisest efektiivsemat ja läbimõeldumat kasutamist. Energeetika ei ole globaalsest majandusest väljaspool asetsev suletud süsteem. Lähikümnenditel toimuvaid muutusi tuleb võrrelda infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni valdkonnas toimuvatega. Ja nii ei jää meil muud üle, kui tõdeda, et taastuvate energiaallikate suurem kasutamine on juba hetke realiteet ja Eesti jaoks olulise tähtsusega protsess, milles osalemiseks me peame senisest tõsisemalt suhtuma ka alternatiivenergeetika rakendamisse. Eesti senine edu on paljuski seotud kiire kohanemisega maailmas toimuvate arenguprotsessidega ja nende kasutamisega Eesti arengu huvides. Täpselt samuti peame haakuma alternatiivenergeetika kasvulainega. Kohustus majandusministrile paneb ka kogu valitsusele ülesande ja eesmärgi Eesti Vabariigis seda ala tunduvalt tõhusamalt edendada. Mida öelda kokkuvõtteks? Iga otsustamine on raske.

Esimees

Härra peaminister, teie aeg on läbi, ma palun teha lühike kokkuvõte.

M. Laar

Valitsejad on seatud ametisse just selleks, et nad söandaksid ja suudaksid otsustada. Kindlasti oleks valitsuse hetkereitingule kasulik loobuda "häbistavast tehingust" ning astuda otsustavalt välja Eesti müümise vastu ameerika imperialistidele.

Esimees

Härra peaminister, teie aeg on läbi.

M. Laar

Uhke oleks seista Ühendriikide saatkonna ees ühisel piketil ning kinnitada, et elektrit ära ei anna. Õnneks peavad valitsused aga vastutama ja mõtlema mitte oma hetkereitingule, vaid Eesti tulevikule. Sellest oleme oma tegevuses ka lähtunud. Aitäh!

Esimees

Tänan, härra peaminister! Riigikogu liikmetel on küsimusi. Liina Tõnisson, palun!

L. Tõnisson

Tänan! Mul ei ole küsimus, mul on protest härra peaministri sõnavõtu peale. Ajaloolasena lugupeetud härra Mart Laar vassib ajalugu. Nimelt ei osalenud Keskerakond 1995. aastal valitsuses olles mingilgi määral Energy tehingus. Mina majandusministrina kinnitan seda. Ühtegi valitsuse protokolli ei ole selle kohta olemas. Esimene delegatsioon siirdus Washingtoni majandusminister Lipstoki ajal, seega täna võimul oleva koalitsiooni poolt. Palun jätke meid oma tehingutest välja!

Esimees

Tänan, Liina Tõnisson! See on faktilise märkusena registreeritud ka stenogrammis. Kolleeg Marju Lauristin.

M. Lauristin

Aitäh! Härra peaminister! Teil on teatavasti olnud kõnelusi Eesti ettevõtjatega. Te nimetasite ise ka, et need on aidanud läbirääkimistel kaasa teatud tingimuste täpsustamisel. Kas te võiksite natuke lähemalt valgustada Eesti ettevõtjate ja valitsuse seisukohtade vahekorda praegu? Kas Eesti ettevõtjad pakkusid välja ka mingisuguse omapoolse alternatiivse lahenduse?

M. Laar

Aitäh selle väga hea küsimuse eest! Ma kõigepealt faktilise märkusena tõden, et kui Koonderakonna ja Maarahva Ühenduse ning Keskerakonna valitsuses ei kooskõlastatud omavahel isegi sedavõrd olulist küsimust, nagu seda on kokkulepped ja esimesed läbirääkimised NRG-ga, on mul seda väga kurb ja raske kuulda. Ju see siis nii ei olnud. Aga nüüd küsimuse juurde, mille esitas proua Marju Lauristin. Need ettepanekud esitati paraku läbirääkimiste viimasel etapil. Eesti Energia juhtkond oli läbirääkimisküsimuste arutamisel õige aktiivne mitmete ettepanekutega, mis mõjutasid kindlasti ka läbirääkimiste lõpptulemust. Kui me jõudsime otsustuse hetkeni, siis päris selget alternatiivi, kuidas võiks teisiti toimida või milline võiks olla teistsuguste otsuste mõju, Vabariigi Valitsus - vaatamata sellele, et me seda ka valitsuse istungil küsisime - kahjuks ei saanud. Vähemalt valitsuse istungitel jäi see alternatiiv segaseks. Järgnevas tingimuste täpsustamises esitasid Eesti ettevõtjad mitmeid ettepanekuid, millest osa leidsid kajastamist ka ühiselt koostatud kirjas, mis läks NRG poole teele. Eriti puudutab see mitmeid lahendusi elektrienergia hinnas ja investeerimisplaanis. Ja neid on tegelikult ka arvestatud, mille tõttu on praegused läbirääkimiste tulemused paremad kui need, mis vahepeal oli kokku lepitud. Ma arvan, et see on hea näide konstruktiivsest koostööst. Milline on aga Eesti ettevõtjate lõplik hinnang sellele tehingule, on minul väga raske öelda. Seda tuleb küsida nende käest.

Esimees

Tänan! Tiit Toomsalu, teine küsimus. Valmistuda Janno Reiljanil ja Edgar Savisaarel.

T. Toomsalu

Tänan, härra juhataja! Austatud härra peaminister! Meile kõigile siin saalis jagati välja Vabariigi Valitsuse 27. juuni 2000 istungi protokolli päevakorrapunkt 28, mille esimene punkt näeb ette kiita heaks AS-i Narva Elektrijaamad edasise tegevusega seotud lepingute põhitingimused. Kuna aga riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seaduse § 5 lõige 3 näeb ette, et valitsus võib mingeid otsustusi teha neis küsimustes vaid Riigikogu eelneval nõusolekul, tahaksin ma küsida härra peaministrilt, kas härra peaminister on väga selgelt ületanud oma põhiseaduslikku pädevust ja kompetentsi või ei ole Vabariigi Valitsus teinud mingisugust otsust riigi osaluse loovutamiseks Narva Elektrijaamades, kiites heaks ainult põhitingimused teatud läbirääkimisteks?

M. Laar

Aitäh! Ma arvan, et ei Vabariigi Valitsus ega ka peaminister ole oma volitusi kuidagi ületanud. Ka tuletaksin meelde, et see leping sõlmitakse Eesti Energia ja NRG vahel. Kindlasti võime laskuda siin pikemasse juriidilisse debatti. Kui Riigikogu omaaegse otsuse kohta tulevad täiendavad küsimused, olen hea meelega valmis vastama.

Esimees

Tänan! Janno Reiljan, palun, esimene küsimus! Valmistuda kolleeg Edgar Savisaarel.

J. Reiljan

Aitäh, härra esimees! Härra peaminister! Ajaloo võltsimises ja valetamises olete tõesti võrreldamatu meister. Kuid ma ei hakka ajalooga tegelema, tegeleme sisuga. 2000. aasta 27. juuni istungi protokolli esimesest punktist loeme, et Eesti Vabariik ei taga NRG tehingut mingil viisil. Neljandast punktist loeme aga, et ta tagab selle tehingu turuga, kindla hinna ja turumahuga 15 aastaks. Niisiis esimene ja neljas punkt on otseses antagonistlikus vastuolus. Ei ole kuidagi võimalik sõlmida lepingut, mis korraga rahuldaks esimest punkti ja neljandat punkti. Minu küsimus teile, härra peaminister, on selline: kuidas teil õnnestus see põhimõtteline otsene vastuolu lepingus ületada, nimelt, mitte võtta kohustusi ja samal ajal võtta need kohustused?

M. Laar

Aitäh väga hea küsimuse eest! Ma arvan, et seda on võimalik peagi näha, kuidas väidetav vastuolu ületatakse. Küsimus on ju väga lihtne. Eesti riik, täpselt nii nagu ma enne rõhutasin, endale kohustusi ei võta. Lepingu ja vastavad kohustused võtab endale Eesti Energia, kes sellele lepingule ka alla kirjutab.

Esimees

Tänan! Järgmine küsimus on Edgar Savisaarelt, valmistuda Jaan Pööril.

E. Savisaar

Aitäh! Ma tahaksin öelda seda, et Keskerakond ei jaga Laari hinnangut, nagu oleks ameeriklaste näol tegu imperialistidega. Ma arvan, et see Laari hinnang ei olnud kohane, peaminister läks liiale ja tõi sellega korvamatut kahju Eesti Vabariigi välispoliitikale.

Esimees

Kas küsimus ka järgneb? Oli.

M. Laar

Aitäh! Mulle tundub, et Isamaaliit ei ole korraldanud meeleavaldust, kus seisab keegi seltsimees - ma ei oska teda muud moodi nimetada - loosungiga "USA, imperija zla", ma pean tõlke ka andma, muidu ma eksin kodukorra vastu, see on: USA, kurjuse impeerium.

Esimees

Tänan! Kolleeg Jaan Pöör. Valmistuda Tõnu Kaubal.

J. Pöör

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud peaminister, kas ma kuulsin õigesti, et te oma sõnavõtus mainisite, et leping tuleb avalikustamisele ja täna hommikul on see nõusolek saadud? Kuna ka komisjoni esimees ei ole sellega veel tutvunud, kas te ei peaks otstarbekaks praegu see istung katkestada, et kõik Riigikogu liikmed võiksid selle lepinguga tutvuda? Siis meil oleks, mille üle arutleda, sest praegu te esitasite ainult valitsuse istungi protokolli. Kas te peate õigeks praegu katkestada? Me võiksime uuesti kokku tulla, kui kõik on seda lepingut lugenud, siis me oskame ka normaalseid küsimusi teile esitada.

M. Laar

Aitäh küsimuse eest! See informatsiooni avalikustamise kokkulepe peaks olema juba mõnda aega BNS-i leheküljel nähtav ja loetav. Mul on see kaasas. (Naer ja vile saalis.) Ma ei oska sellele vilele küll kuidagiviisi reageerida. Ma usun, et teil või teie nõunikel on võimalus vaadata, kas on või ei ole. Ma arvan, et kui on huvi, siis härra majandusminister võib veel põhjalikumalt kõiki neid punkte täpsustada. Mul ei ole ilmselt mõtet hakata neid praegu uuesti ette lugema. Ma rõhutaksin veel kord, et lepingu põhitingimused, mis moodustavad poliitilise arutelu objekti, on tegelikult enamikus kirjas juba valitsuse 27. juuni otsuses. Ja nendest tingimustest lähtudes peab valitsus just vajalikuks seda lepingut sõlmida ja vastavalt nendele punktidele on antud ka majandusministrile volitused. Ma teeksin ettepaneku, et me tõesti lähtuksime nendest põhitingimustest, mis on Eesti riigi tuleviku koha pealt olulised. Informatsiooni avalikustamise kokkuleppes on mitmeid täiendusi ja ma usun, et härra majandusminister neid hea meelega veel kommenteerib.

Esimees

Tänan! Järgmine küsimus on Tõnu Kaubalt. Valmistuda Elmar Truul, Laine Tarvisel, Urmas Lahel, Viktor Andrejevil ja Tiit Tammsaarel.

T. Kauba

Aitäh, härra esimees! Härra peaminister, minu küsimus puudutab strateegilist investorit ja tema valikut. Te ei ole oma ettekandes ümber lükanud seda seisukohta, et välisomanikud on huvitatud strateegilise investorina Eesti energiasüsteemi äraostmisest, selleks et see ajapikku asendada omal maal (näiteks Norras) toodetud elektrienergiaga. Seda seisukohta toetab eeskätt välisomanduses oleva ajalehe Postimees suhtumine NRG ja Eesti läbirääkimiste kritiseerijatesse, nagu me kõik teame, selleks et rahvast lollitades kenasti maha müüa strateegiline objekt, s.o elektrijaamad. Minu küsimus on selline: millised riigid või riikide firmad on veel otsest huvi ilmutanud arutelu all oleva tehingu vastu peale USA?

M. Laar

Aitäh! Sellele küsimusele on mul raske vastata, ilmselt tuleks paluda kõnetooli veel palju teisi esinejaid, sest need läbirääkimised, nagu ma ütlesin, on viis aastat kestnud. Ma viitaksin ühele otsustajale, kes on olnud ka tehingu algataja, ja püüaksin tema Riigikogus esinemisele tuginedes ka vastata. Nimelt, see on härra peaminister Tiit Vähi, kes on maininud kahe firma huvi, Rootsi firma Vattenfall ja Imatran Voimaa Soomest. Minu teada on kaudselt olnud tunda ka Soome firma Fortum huvi Eesti elektrienergiaturu vastu, kuid kuna langetati otsus pidada läbirääkimisi ühe partneriga - seda otsust langetati tõesti korduvalt -, siis ei ole reaalselt läbirääkimisi ühegi teise võimaliku strateegilise partneriga avatud.

Esimees

Tänan! Järgmine küsimus on kolleeg Elmar Truult, valmistuda Laine Tarvisel.

E. Truu

Aitäh, härra juhataja! Härra peaminister, ma ei jaga teie arvamust selle kohta, et välismaal arvatakse, et Eestimaal on midagi hullusti, kui rahvas tahab tõde teada saada. See on ometi demokraatia. Kui te seda ei tunnista, siis on küll pahasti. Väitsite, et praegused aktsioonid, sealhulgas allkirjade kogumine selle vastu, et elektrijaamu erastatakse, on midagi sellist, mis ei kuulu demokraatliku riigi juurde. Teie sõnavõtust võib seda järeldada. Ja välismaal olevat sellega seoses väga palju Eestimaa kohta halvasti mainitud. Mida ja kus on kirjutatud selle kohta, et Eesti rahvas ja Riigikogu tahavad tõde teada saada Eesti rahvale ja riigile tähtsa maavara, põlevkivi äraandmise kohta või elektrijaamade müümise kohta tingimustel, mida me ei tea? Mainige, kus on mainitud seda, et Eestimaal on demokraatiaga halvasti lood.

M. Laar

Ma kindlasti ei ole väitnud - jälgisin oma sõnakasutust väga hoolega -, et opositsiooni sellised aktsioonid nagu allkirjade kogumine oleks kuidagi vastuolus demokraatia põhimõtetega. Julgen veel kord välja ütelda, kõik sellised aktsioonid, ka allkirjade kogumine, on kindlasti osa Eesti demokraatiast ja kas see meeldib istuvale valitsusele või mitte, sunnib see meid paremini tegutsema, oma otsuseid läbi mõtlema, põhjendama nii hästi, kui me suudame. Aga teatud aktsioonides on olemas piirid. Sellest teisest poolest ma oma sõnavõtus rääkisin. Ma arvan, et mis puutub üldisesse Eesti demokraatiasse, siis kindlasti on ta saanud hea õppetunni kogu sellest protsessist. Ma arvan, et demokraatia sellest ainult võidab. Teatud aktsioonide aeg hakkab ilmselt mööda saama.

Esimees

Tänan! Küsimus kolleeg Laine Tarviselt, valmistuda Urmas Lahel.

L. Tarvis

Suur tänu! Lugupeetud peaminister! Majandusminister on oma esinemistes väitnud, et leping annab Eesti osapoolele piisavalt tugeva garantii selleks puhuks, kui NRG Energy peaks mingil põhjusel oma lubadustest taganema. Millised on need garantiid?

M. Laar

Kui NRG oma lubadustest taganeb - eeskätt finants- ja muudest kohustustest -, siis jääb leping sõlmimata. See on väga lihtne. Sest et needsamad kokkulepped on lepingu lahutamatuks osaks. See on esimene vastus. Teiseks, kui peaks toimuma mingisugune suurem taganemine pärast seda, kui leping on juba sõlmitud, kõik kokkulepped allkirjastatud. Sellepärast me olemegi jätnud strateegiliste otsustuste langetamise just vastavalt Vabariigi Valitsuse otsusele ettevõtte nõukogu kätte, kus Eesti poolel on enamus.

Esimees

Tänan! Küsimus kolleeg Urmas Lahelt, valmistuda Viktor Andrejevil.

U. Laht

Suur tänu, härra juhataja! Lugupeetud peaminister! Jaan Pöörile vastates ütlesite, et praeguseks peaks olema kättesaadav BNS-i uudis, kus see osa lepingust on avalikustatud, mida te täna hommikul otsustasite avalikustada. Ja ütlesite ka kaaluka argumendi, et järgmised osalepingud avalikustatakse niipea, kui see on võimalik. Kas te oskate meile öelda, millal see ülejäänud osa ja kui suures mahus - on see 100% lepingumahust või mingi osa lepingumahust - avalikustatakse, et Riigikogu liikmed ja ka üldsus saaksid sellega tutvuda?

M. Laar

Aitäh! Ma kontrollisin enne, kui ma kõnetooli tulin, minister Pärnoja käest üle, et see kokkulepe informatsiooni avalikustamiseks on antud üle BNS-le. Ma loodan, et BNS, kes on väga agaralt olnud tegev kogu nimetatud temaatikaga, on selle ka avaldanud. Kui ei ole, siis võib teha enne majandusministri ettekannet koopia. See dokument ei ole väga pikk ja seda on lihtsa vaevaga võimalik kopeerida. Mis puudutab edasist lepingut, selle täielikku avalikustamist, siis leppisid pooled täna kokku - kuna see avalikustamine sõltub tõesti kahe poole, s.o AS Eesti Energia ja NRG vahelisest otsusest - jätkata täiendavaid kõnelusi informatsiooni avalikustamisest seoses lepingutega. Mina saan öelda ainult seda, mida ma olen ise öelnud härra Okile ja mida ma olen kuulnud ka härra majandusministrit härra Okile kinnitamas, et Eesti Vabariigi arvates võiksid olla need lepingud täielikult avalikud. Meie ei näe siin probleemi. Vaadake, seda, millal Eesti Energia ja NRG selles kokkuleppele jõuavad, ei oska mina, vabandage, tõesti öelda. Meie oleme oma suhtumise Eesti Energiale väga selgelt öelnud.

Esimees

Tänan! Kolleeg Viktor Andrejev, valmistuda härra Tammsaarel.

V. Andrejev

Lugupeetud härra juhataja! Lugupeetav härra peaminister! Pressikonverentsil, mis oli seotud NRG tehinguga, te väitsite, et rahvas peab usaldama valitsust. Mis normatiivaktidest tuleneb see kohustus? Ja kui õigusalast baasi sellel kohustusel ei ole, siis millised valitsuse teod peaks teie arvates tagama selle usalduse?

M. Laar

Aitäh! Ma olen äärmiselt tänulik selle küsimuse eest! Ma pean küll tunnistama, et ma pole tükil ajal ühtegi pressiteadet lugenud suurema hämmastusega kui pressiteadet nimetatud pressikonverentsi kohta. Esiteks, ma pean teile kinnitama, ma ei arva, et Vabariigi Valitsust tuleks pimesi usaldada. Ma kohe päris kindlasti ei arva seda. Teiseks, ütlen kohe ära, ei arva ma ka seda, et selle lepingu avalikustamine täies ulatuses oleks kuidagiviisi Eestile kahjulik. Ma ei arva seda. Vastupidi, ma leian, et seda tuleb teha, nii nagu ma enne ka ütlesin. Meil tekkis ajakirjanikuga ilmselt väikene arusaamatus selles küsimuses, kas selle lepingu täies ulatuses - 110 lehekülge praegu ja hiljem veel kuus umbes sama paksu lepingut - avalikustamine pakub avalikkusele sellist huvi ja meid edasi viib. See on natukene teine küsimus. Kuid igal juhul peab igaühel olema võimalus - vähemalt minu arvates - selle lepinguga tutvuda. Ma loodan, et Eesti Energia ja NRG selles küsimuses ka kokkuleppele jõuavad.

Esimees

Kolleeg Tiit Tammsaar, valmistuda Jaanus Marrandil.

T. Tammsaar

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud peaminister! Te rääkisite veidi aega tagasi väga pateetiliselt NRG tehingu julgeolekuaspektist. Balti riike külastanud USA kongresmen ütles eelmisel nädalal, et NATO-sse võetakse kolm Balti riiki korraga, kui üldse võetakse. Ma arvan, et see on 99%-lise tõenäosusega väide. Nüüd minu küsimus. Eesti annab teatavasti oma julgeoleku tagamiseks ära elektrijaamad ja põlevkivi. Kas peaministril on ka mingeid andmeid, mida annavad ära lätlased ja leedulased oma julgeoleku tagamiseks? Äkki läheb meie, see tähendab eestlaste investeering luhta? Kui Eesti elektrijaamad ja põlevkivi on ainsad julgeolekugarantiid, siis tuleks lätlaste ja leedulastega kohe alustada läbirääkimisi, mis nad meile selle eest vastu annavad?

M. Laar

Ma ei arva, et me anname ära elektrijaamu või põlevkivi, see ei ole minu väide. Teiseks. Mis puutub Balti koostöösse tervikuna, siis ma arvan, et kõik kolm Balti riiki on oma praktilises tegevuses näidanud, et nad on eluliselt huvitatud suurtest, just Ameerika Ühendriikidest tulevatest investeeringutest. Debatid ei ole teatavasti analoogilised, ilmselt on Leedu poliitilist ajalugu viimasel aastal saatnud tunduvalt raskemad tehingud. Kui vaadata neid põhjendusi, miks selle lepingu üpris keerukad tingimused heaks kiideti, siis peab tõdema, et neile on iseloomulik julgeoleku aspekt. Tulemus oli väga lihtne. Kui te mäletate, oli Leedu pikka aega ainus Baltikumi kandidaatriik NATO-sse astumisel. Ma ei kutsu üles võtma ühe kongresmeni avaldusi USA administratsiooni seisukohana. See, et me räägime juba kolmest NATO kandidaatriigist, on meie puhul samm edasi. Kuid kindlasti ei taga NRG tehing meile NATO-sse astumiseks midagi automaatselt. Sinna pääseme oma teiste otsuste ja tegude jõul ja loomulikult siis, kui see organisatsioon on valmis meid vastu võtma. Nagu ma juba enne ütlesin, on endale liitlaste ja sõprade otsimine selle eesmärgi saavutamiseks Eesti riigile oluline ja vajalik.

Esimees

Tänan! Küsimus Jaanus Marrandilt, valmistuda Peeter Kreitzbergil.

J. Marrandi

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud härra peaminister! Ajaloolasena meeldib teile asju üle dramatiseerida ja kasutada retoorikat aastast 1988 või veelgi varasemast ajast, mil igasuguseid pöördumisi lääne poole ilma igasuguse kriitikata äärmise positiivsuse märgiks peeti. Aga noh, see oli tollele ajastule omane must-valge nägemine. Seetõttu on arusaadav teie tekst, kus te seate opositsioonile põhjendamatult eesmärgi võidelda imperialistliku kapitalismi vastu. Paraku on aeg, poliitiline mõttelaad ja ka majandus edasi liikunud ja sellist juttu ei saa kuigi tõsiselt võtta. Aga tulgem tagasi teie ettekande alguse juurde. Kas teie arvates Eesti 1995. aasta majanduslik olukord erineb oluliselt 2000. aasta omast ja kas 2000. aastal tehtud otsusel on primaarne majandusanalüüs või on see poliitiline otsus?

M. Laar

Teie küsimuses on mitu üsna keerulist küsimust. Üpris raske on kõrvutada ja põhjalikult analüüsida 1995. ja 2000. aasta olukorda. Kindlasti on see praegu üldjoontes parem, see on teistsugune. Samal ajal on ka meie julgeolekupoliitiline ümbrus ja julgeolekupoliitiline olukord teistsugune. Valitsusel ei jää muud üle, kui kõiki neid asju koos vaadata, kõiki erinevaid protsesse koos juhtida. Kindlasti ei ole otsus, mis puudutab elektrijaamadele strateegilise investori saamist, ainult majanduslik. Ma tsiteeriksin jälle oma eelkäijaid. On selge, et elektrijaamade müüki ei saa võrrelda kohvipoe või tehase müügiga. Lisaks majanduslikule äriideele on tarvis kaaluda ka müügitehingu sobilikkust nii poliitilises mõttes kui riiklikus tähenduses ja vastavalt sellele ongi praegu tegutsetud.

Esimees

Tänan! Küsimus Peeter Kreitzbergilt, valmistuda Sven Mikseril.

P. Kreitzberg

Aitäh! Lugupeetud härra peaminister! Teatavasti on üks põhiargument 49% aktsiate võõrandamiseks NRG-le see, et saada investeeringuid. Aga samal ajal on härra Jüri Käo korduvalt väitnud, et Eesti Energia on ise võimeline investeeringuid teostama. Teiseks. Mida te väidaksite härra presidendile vastu, kes soovitab julgeolekugarantiisid selle lepingu puhul mitte ülehinnata?

M. Laar

Ilmselt on mul on selles küsimuses presidendiga teatud lahkarvamusi. Alati peame täpsustama, mida tähendab ülehindamine või alahindamine. Kindlasti on ka Vabariigi President arusaamisel, et Ameerika olulise investeeringu tulek Eestisse on Eestile kasulik. Mis puudutab seda, kuidas julgeolekuriski hinnata, millel on suurem, millel väiksem kaal, siis siin jäävad ilmselt teatud eriarvamused püsima, nagu teie eriarvamused investeerimisvõimaluste ja investeerimisplaanide suhtes. Ma olen näinud väga autoriteetsete ja maailmas tunnustatud finantsanalüütikute täiesti erinevaid, üksteisele risti vastukäivaid hinnanguid nimetatud küsimusele. Ma olen harjunud tõdema, et tõde jääb kusagile vahepeale. Kindlasti on olemas väga häid võimalusi. Aga ma kardan, et on olemas veel süngemaid perspektiive ja valitsus on otsuseid langetades üritanud sellest kahe vahele jäävast tõest lähtuda.

Esimees

Tänan! Küsimus Sven Mikserilt, valmistuda Mai Treialil.

S. Mikser

Aitäh! Austatud härra peaminister! Enne kui lähen küsimuse juurde, ma meenutan, et 25. juulil samas küsimuses kokkukutsutud erakorraliselt istungjärgult puudunud koalitsioonisaadikud said selle puudutud tööpäeva eest lisapuhkusepäeva juulikuu viimasel päeval. Peaettekandja härra Lipstok tõdes, et ta ei tea lepingu tingimustest midagi ja ei saagi teada ning keegi koalitsioonist ei tea samuti rohkem, sest nad ei ole selle lepingu kolmas osapool. Tegelikult on nad kolmas osapool, kellele ei anta informatsiooni. Praegu ei esita nad teile ühtki küsimust, sest nad ei tahagi informatsiooni. Ilmselt on neile käitumisjuhendi kätte andnud koalitsiooninõukogu, kellele härra spiiker eelmisel ärajäänud istungil väga tabavalt vihjas. Minu küsimus tuleb samast valdkonnast, millest oli juttu härra Kreitzbergi ja samuti härra Tammsaare küsimuses, see tähendab, millised on lepingu julgeolekupoliitilised aspektid? Me teame, et te peate konfidentsiaalset kirjavahetust USA välisministriga, me ei tea küll seda, mida te vastastikku kirjutate. Me teame, et erakordselt tihti käib Eestis külas meile sõbraliku suurriigi asevälisminister. Ma ütlen sõna "sõbralik" ilma igasuguse irooniata. Ma olen ise ka suur Ameerika sõber. Te ise kirjutate sellel teemal sageli ajakirjanduses, sidudes NRG lepingu Eesti julgeolekuga. Kas te vastaksite päris selgelt ja konkreetselt, nii et seda saaks tulevikus viitena teile kasutada, kas keegi USA kõrge poliitik, kellega te olete vestelnud kas suuliselt või kirja teel, on otseselt sidunud NRG tehingut mõne julgeolekugarantiiga? Jah või ei? Kui keegi ei ole seda otseselt teinud, kas on mõni kaudselt sidunud NRG tehingut Eestile antavate USA-poolsete julgeolekugarantiidega või ei ole ükski USA poliitik, kellega te olete vestelnud, kunagi sellist seost teile arusaadavas vormis teinud? Sellisel juhul on seos julgeolekugarantiide ja NRG tehingu vahel ilmselt fiktsioon ja teie oma mõttekujutluse sünnitis.

M. Laar

Aitäh, härra Mikser! Mul on rõõm näha, kuidas te olete Riigikogus omandanud meeldiva traditsiooni kasvatada oma küsimus sõnavõtuks. See annab tunnistust Riigikogu liikme oskuste heast tasemest. Nüüd vastuse juurde. Oma kõnes ma juba ütlesin, et keegi ei ole Eestile seoses NRG-ga ametlikult andnud mingisuguseid garantiisid. See tehing ei garanteeri meile pääsu NATO-sse ega anna muid garantiisid. Ma juba ütlesin, et need ei ole lepingu osa. Kuid ma pean tunnistama, et loomulikult me peame pikalt käsitlema mõistet, mida tähendab otsene garantii või kaudne garantii. Ilmselt tuleb meil väga pikalt vestelda, et jõuda ühisele arvamusele, mida me mõiste "kaudne garantii" all mõistame. Ma pean tunnistama, et mitmed vestlused suhteliselt kõrgete Ameerika poliitikutega võivad viidata teatud tõlgenduses Eesti riigi suhtes kaudsele kasule, mitte garantiile. Ma tsiteeriksin meeleldi eespool mainitud kirja, kuid kahjuks ei saa ma seda vastavalt diplomaatilise kirjavahetuse normidele teha, nagu Välisministeerium on seda mulle selgitanud. Ma siiski usun, et väljendid, et "see samm tagab pikaajalise Ameerika kohaloleku regioonis" on Ameerika välisministri kirjas üsna selge sõnum. Ma arvan, et selline kohalolek on Eestile positiivne ja vajalik. Sellest lähtuvalt oleme oma otsuseid teinud. Ma ei hakka siin pikemalt rääkima küsimusest, mis puudutab NRG mõju USA Kongressile. Ka selles on - mis seal salata - esitatud üsna palju spekulatsioone, mida mul kahjuks ei ole kuidagiviisi võimalik kommenteerida ei poolt ega vastu.

Esimees

Tänan! Küsimus Mai Treialilt, valmistuda kolleeg Elmar Truul.

M. Treial

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud peaminister! Te juhtisite Riigikogu liikmete tähelepanu sellele, et kogu vajalik materjal, mida me vist nüüd selle tehingu kohta hakkame kätte saama, tuleb meile Interneti kaudu. Minu küsimus on järgmine. Öelge palun, kes teile kui valitsusjuhile on andnud nõusoleku erastada Eesti Elektrijaam ja Balti Elektrijaam?

M. Laar

Lugupeetud Mai Treial! Kui me räägime erastamisest, siis on teatavasti Riigikogu juba tükk aega tagasi vastu võtnud otsuse, mille kohaselt 51% nimetatud äriühingutest peab jääma Eesti Vabariigi omandisse. Valitsus on vastavalt sellele ka tegutsenud. Me räägime strateegilise investori kaasamisest. 51% sellest varast jääb Eesti kätte ja vastavalt sellele, nagu ma juba enne ütlesin, on otsustamise õigus strateegilisi otsuseid tegeval nõukogul.

Esimees

Tänan! Kolleeg Elmar Truu. Valmistuda Urmas Lahel.

E. Truu

Aitäh, härra juhataja! Härra peaminister! Teie vastus minu esimesele küsimusele näitas seda, et te mõtlesite selle välja. Ei ole Soome, Rootsi ega ka teiste riikide ajakirjanduses kirjutatud, kuidas Eesti parlamendi opositsioon käitub. Minul on olnud kohtumisi Soome Eduskunna, Rootsi Rikstagi liikmetega, Läti kolleegiga, Kanada eestlase ja teistega. Nad on toonitanud: teete õigesti, et seisate oma riigi ja rahva vara eest. Ja nüüd minu küsimus. Võib-olla suudate sellele vastata. Valitsuse 27. juuni otsuse punkt 5 puudutab sotsiaalseid garantiisid. Selles on öeldud, et NRG maksab 5 miljonit USA dollarit ehk igal aastal miljon USA dollarit, mis läheb Narva Elektrijaamade töötajate sotsiaalprogrammi ja piirkonna sotsiaalprogrammi rahastamiseks. Selle pika protsessi tulemusena jäävad 3000 inimest tööta, osa Narva Elektrijaamadest, osa Eesti Põlevkivist. 3000 inimesel on perekonnad. See tähendab seda, et vähemalt 10 000 inimest peavad hakkama elama allpool vaesuspiiri. Kuidas kavatsete seda 5 miljonit dollarit kasutada? Kas on välja töötatud tööhõive programm, töötute ümberõppe programm, kas on planeeritud toimetuleku raha jne? Milline on teie toetuste programm?

M. Laar

Selle programmi koostamist on juba pikka aega edendatud, seda on tutvustatud ka ametiühingutele. Selle programmi peamised osad ja raha on tõesti suunatud tööhõive suurendamisele ja inimeste väljaõppele. Seda tehakse loomulikult kooskõlastatult kohalike võimuorganitega. Vastava programmi alusel koostatud sotsiaalfondi loomise idee on kohalikud võimuorganid heaks kiitnud ning igati õigeks ja õigustatuks pidanud. Ma ei arva, et ainult see sotsiaalfond suudab lahendada kõiki Ida-Virumaa probleeme. See ei ole ühene lahendus, millele toetudes saaks valitsus istuda käed rüpes ja ütelda, et nüüd ei pea me enam midagi tegema. Otse vastupidi. Valitsusel on väljatöötamisel ka riiklik tööhõive arengukava Ida-Virumaal, kuid tuleb tunnistada, et need projektid, mis on seotud Narva Elektrijaamade erastamisega, on sellele toeks. Selge tõdemus on see, et ka Narva ettevõtete ametiühingud toetavad seda tehingut, nähes selles just neid garantiisid, mida nad siiani ei ole saanud.

Esimees

Head kolleegid! Austatud peaminister! Me oleme töötanud lõunavaheajani. Me jätkame kell kolm. Esimese küsimuse esitab kolleeg Urmas Laht. Lõunavaheaeg. V a h e a e g

Esimees

Austatud Riigikogu! Härra peaminister! Meie lõunavaheaeg on lõppenud. Ma palun härra peaministri tagasi Riigikogu kõnepulti! Palun ulatada mikrofon kolleeg Urmas Lahele, kes esitab teise küsimuse. Palun, Urmas Laht, valmistuda kolleeg Kalev Kallol.

U. Laht

Suur tänu, lugupeetud esimees! Lugupeetud peaminister! Vahepealne lõunatund andis meile võimaluse tutvuda uue suhtlemisvormiga, mida te proovite nüüd Riigikogus juurutada, et me hakkame BNS-i kaudu informatsiooni saama, mida valitsus otsustab ja milliseid punkte kavatseb tulevikus täita ja missuguseid suundi arendada. Minu küsimus on järgmine. Te väitsite minu eelmisele küsimusele vastates, et ei saa avalikustada lepingu tingimusi, selleks olevat volitatud Eesti Energia. Pressi vahendusel on meile teada, et majandusminister Pärnoja on keelanud Eesti Energial lepingu sisu avalikustada. Kas teil on härra Pärnojaga selles küsimuses arusaamatusi? Kas härra Pärnoja ei täida teie korraldusi või on siin tegemist kommunikatsioonimüraga? Olge hea, selgitage seda meile!

M. Laar

Vastus teie küsimustele on eitav. Härra Pärnoja, pöördudes Eesti Energia AS nõukogu liikmete poole, juhtis nende tähelepanu sellele, et lepingu punktide ühepoolne avalikustamine ei ole kuidagi võimalik. Selleks on vajalik Eesti Energia ja NRG vaheline kokkulepe, millises ulatuses informatsiooni avalikustatakse. Küsimus pole seejuures mitte ainult NRG-s, vaid ka Eesti Energias, millises ulatuses nemad soovivad kõiki selle lepingu detaile avalikustada. Ma võin kinnitada, et härra Pärnoja on Eesti Energia juhtkonnale soovitanud jõuda ulatuslikule kokkuleppele informatsiooni avalikustamiseks.

Esimees

Tänan! Kolleeg Kalev Kallo, valmistuda Janno Reiljanil.

K. Kallo

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Mina peatuksin samuti 27. juuni 2000. aasta valitsuse istungi protokolli väljavõttel, mis meile on välja jagatud. Pärast vastamist härra Janno Reiljani küsimusele selle protokolli kohta tekkis mul järgmine küsimus. Punktis 1 on kirjas, et Eesti Vabariik ei taga tehingut mingil moel ja punktis 4 öeldakse, et Narva Elektrijaamade müügi lepingu sõlmib Eesti Energia. Ma ei saa aru, miks majandusminister siin üldse on väidelnud, kui selle lepingu sõlmib Eesti Energia ja valitsus ei taga midagi? Eesti Energia võib ju sõlmida ükskõik millise lepingu ja valitsus ütleb pärast, et mul ei ole sellega mingit pistmist, sest lepingu sõlmis Eesti Energia. Kuidas te seda nüüd selgitate, sest te vastasite, et valitsus ei taga midagi: lepingu sõlmib Eesti Energia ja valitsusse see ei puutu?

M. Laar

Valitsusel on oma huvi, sest meie paneme paika Eesti Energia nõukogu, me oleme huvitatud, et nõukogu langetaks meie energeetika tulevikku silmas pidades tasakaalukad ja head otsused. Samal ajal, nagu ma ütlesin, ei taga ega garanteeri Eesti riik midagi ning vastavalt sellele puuduvad ka Eesti riigil kohustused, kui selle lepingu alusel peaksid toimuma arengud, mis on teistsugused, kui on oodatud. See oli valitsuse väga selge lähtearusaam nendel läbirääkimistel. Kui Eesti riigil oleksid olnud teistsugused arusaamad ning ta oleks hakanud ühel või teisel kombel seda lepingut garanteerima, oleksid paljud selle lepingu tingimused olnud teistsugused. Lepingu ülesehitus lähtub väga selgest eeldusest, et Eesti riik on selle lepingu suhtes väljaspool seisev jõud.

Esimees

Tänan! Kolleeg Janno Reiljan, valmistuda Endel Paabil.

J. Reiljan

Aitäh! Härra esimees! Kõigepealt ma paluksin virgatsil saata peaministrile minu kirjalikud küsimused. Härra peaminister! Mulle paistab, et te ei tea majandusasjadest midagi. See, et valitsus kohustab Eesti Energiat kindla turu ja hinnaga sõlmima lepinguid, ongi valitsuse tagatis. See on kõige jäigem tagatise vorm, mis üldse ühe lepingu puhul on ette nähtud. Kuid ma lähen nüüd teise vassingu juurde. Põhitingimuste punktis 14 nõutakse, et lepingu kõik sätted peavad vastama täielikult Euroopa Liidu õigusaktidele ja Eesti kohustusi Euroopa Liiduga ühinemisel peab kinnitama Välisministeerium. Meile on esitatud ka välisministri kiri, milles teatatakse, et Välisministeeriumil ei ole praegu informatsiooni hinnangu andmiseks. Teiseks teatatakse, et hinnangu andmine nõuaks pool aastat väga tõhusat ja mahukat tööd. Kolmandaks on märkused, et valitsusel on kohustused teatud asju analüüsida ja sellele vastavalt lepingut korrigeerida. Nüüd minu küsimus teile, härra peaminister! Te olete kahe nädalaga ära teinud gigantse poole aasta töö, mida välisminister nõuab. Kus on Välisministeeriumi kinnitus, et selle lepingu kõik sätted vastavad täielikult, nagu teie põhitingimustes on fikseeritud, Euroopa Liidu tingimustele? Välisministeeriumi kiri lõpeb lihtsalt arvamusega, et see leping ei takista ühinemist Euroopa Liiduga ja edaspidiste eriarvamuste puhul tuleb läbirääkimisi jätkata. See on ju hoopis midagi muud ...

Esimees

Kaks minutit on täis.

J. Reiljan

... kui täielik vastavus.

M. Laar

Mul on samuti see kiri olemas. Välisminister ja Välisministeerium käsitlevad seda kirja nende tingimuste täitmisena, mis on nõutud Vabariigi Valitsuse 27. juuni otsuses. Nii et välisministri diplomaatilises kõnepruugis võib see olla piisav. See on Välisministeeriumi tagatis selleks, et see tingimus, mille me 27. juunil seadsime, on täielikult täidetud.

Esimees

Tänan! Kolleeg Endel Paap. Valmistuda Laine Tarvisel, teine küsimus.

E. Paap

Aitäh! Kordan uuesti, et Isamaaliidu valimiseelses programmis oli valijatele lubatud, et Isamaaliit ei karda teha rahvale ebapopulaarseid, see tähendab vaenulikke otsuseid? Kas see tehing kuulub ka ebapopulaarsete otsuste hulka? Ja kui pikk selliste otsuste rida võiks veel tulevikus olla?

M. Laar

Valimisprogrammis on väga selgelt kirjas, et Isamaaliit ei karda teha vajaduse korral ebapopulaarseid, kuid Eesti riigi tulevikule vajalikke otsuseid. Ma ei hakka praegu teiega kaaluma seda, kas see otsus on ebapopulaarne või populaarne ja millised tagajärjed võivad sellel otsusel olla ühe või teise erakonna, ühe või teise poliitiku reitingule ja tulevikule. Juba selle kaalumine näitab seda, et Vabariigi Valitsus täidab oma tööülesandeid halvasti. Meid on pandud sellesse ametisse langetama neid otsuseid, mis on Eesti riigi tuleviku seisukohalt õiged ja vajalikud.

Esimees

Tänan! Kolleeg Laine Tarvis, valmistuda Jaanus Männikul ja Andres Varikul.

L. Tarvis

Suur tänu! Lugupeetud peaminister! Eesti Energia on aastaid teinud head tehnilist koostööd Läti Energiaga ja majanduskoostöö peaks olema sellele loomulik jätk. 16. mail volitas Vabariigi Valitsus majandusministrit alla kirjutama kavatsuste protokollile Läti Vabariigi majandusministriga Eesti Energia ja Läti Energia koostöö tihendamise ja võimaliku ühendamise kohta. Te märkisite, et 18. mail jätkusid läbirääkimised NRG-ga. Kas te võite mulle öelda, mis saab edasi Läti Energia ja Eesti Energia koostöö kavatsustest?

M. Laar

Praegusel hetkel on koostöö tulevik selgusetu. Läti pool peab jõudma otsusele oma energiasüsteemi kohta. Teatavasti on praeguseks hetkeks olukord põhjalikult muutunud, võrreldes selle ajaga, kui me eelmise Läti peaministriga läbirääkimisi alustasime. Lätis on langetatud poliitilisel tasandil teistsugused otsused, mis ka Läti poliitikute hinnangul ei välista täielikult nende eelmiste otsuste täitmist, kuid nõuavad vähemalt Läti valitsuselt aega, et uues olukorras orienteeruda. Me käsitlesime läbirääkimistel, kus osalesid ka Eesti Energia juhid, meie võimalikku seotust või mitteseotust NRG tehinguga. Läti poole seisukoht oli niisugune, et NRG võimalik tehing ehk Narva Elektrijaamade erastamisel strateegilise investori kaasamine pigem tugevdab kui nõrgestab kogu tehingu tausta.

Esimees

Tänan! Kolleeg Jaanus Männik, valmistuda Andres Varikul.

J. Männik

Aitäh, härra juhataja! Härra peaminister! Kui te väidate, et riigil on seni nii AS-s Eesti Energia kui ka AS-s Narva Elektrijaamad 100% osalus, siis on riik täisomanik ja valitsus on täisomaniku täisvolinik. Te räägite, et riigil ei ole õigust sekkuda äriühingu tegevusse, et seal on mingisugused saladused, mida riik ja selle valitsus ning Riigikogu ei tohi teada. Kuid riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seaduse § 5 lõike 3 viimane lause ütleb, et riigile strateegiliselt tähtsate äriühingute nimekirja kinnitab ja teeb selles muudatusi Riigikogu. Selle alusel on Riigikogu 16. detsembril 1998 otsustanud kanda riigile strateegiliselt tähtsate äriühingute nimekirja mõlemad elektrijaamad ning sellest tulenevalt saab Vabariigi Valitsus äriühingute aktsiakapitali kohta nende ühingute üldkoosolekul teha otsuseid ainult Riigikogu nõusolekul. Ma küsin nii. Millal tuleb valitsus otsuse eelnõuga Riigikogu ette, et Narva Elektrijaamade asi vastavalt seadusele ära otsustada? Täna toimub meil ...

Esimees

Jaanus Männik, kaks minutit on täis.

J. Männik

... sellel teemal ainult arutelu. Millal te tulete vastavalt seadusele nende asjade otsustamiseks Riigikogu ette?

M. Laar

Lugupeetud härra Männik! See küsimus oli väga pikk erinevate juriidiliste aspektide selgitamiseks. Mulle tundub, et mõningad teie väited ei ole päris täpsed, igal juhul on võimalik neid teisel kombel tõlgendada. Mis puutub sellesse, kas arutada seda küsimust Riigikogus, siis ma vastaksin jälle, tuginedes ühele oma eelkäijale, et Riigikogu on juba heaks kiitnud kütuse- ja energiamajanduse pikaajalise riikliku arengukava. Samuti on Riigikogu heaks kiitnud energiaseaduse. Nende kahe dokumendi käsitlemisel ja ka nende sisus on kajastatud strateegilise investori kaasamine Narva elektrijaamade moderniseerimisse Eesti energeetika efektiivsuse ja rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamiseks. Strateegilise investori kaasamine on seega sisuliselt kajastatud ka Riigikogu otsustes. Ma arvan, et Riigikogul ei ole otstarbekas taas kord sekkuda käsilolevasse erasektori tehingu struktureerimisse. Olgu öeldud, et ma olen siin teie ees ja toetan seda arutelu selleks, et Riigikogul oleks võimalik seda küsimust arutada ning saada informatsiooni tehingutaustade ja sisu kohta.

Esimees

Kolleeg Andres Varik. Valmistuda Toivo Tootsenil.

A. Varik

Tänan, härra esimees! Härra peaminister! Te olete ajaloolane, teile on meeldinud ajalugu kirjutada ja ka ajalugu teha. Te ütlesite, et see, kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta. Tuletagem koos meelde lähiminevikku. Kui Eesti Panga president härra Vensel äkki tagasi astus, siis olid selle põhjustest teadlikud ainult kolm meest, üks neist olite teie. Rahvas ei saanudki teada, miks ta tagasi astus, olgugi et teadjaid oli mitu. Minu küsimus on järgmine. Kas nende erastamistingimustega on kursis ka kaitsepolitsei? Kas Jüri Luik teab neid tingimusi?

M. Laar

Ma pean teile pettumuse valmistama. Mis puudutab härra Venseli küsimust, mis tänasesse päevakorda ei puutu, siis pean ma jälle kinnitama, et peaminister ei ole kunagi ega kellelegi väitnud, et tal on teada kolm inimest, kes ainuüksi härra Venseli tagasiastumise põhjusi teavad. Ma arvan, et see oleks härra peaministri positsiooni ületähtsustamine. Sellist tsitaati ei leia te kusagilt. Paraku kuulub see kauni ajakirjandusliku väljamõeldise hulka, millega Eesti Vabariigis tuleb aeg-ajalt kokku puutuda.

Esimees

Tänan! Küsimus kolleeg Toivo Tootsenilt, valmistuda Koit Pikarol.

T. Tootsen

Selle lepingu heakskiitmise puhul oli üks suuremaid plusspunkte julgeolekuaspekt. Vastustest kolleegide küsimustele sain ma aru, et mingeid otseseid julgeolekugarantiisid see leping ei anna. Te nimetasite, et kaudne garantii on see, et kui Eestisse paigutatakse mõnikümmend miljonit USA dollarit, siis on USA meile parem sõber kui seni ja on tõenäoline, et ta kaitseb või avaldab suuremat valmisolekut kaitsta meie julgeolekut. Ilmselt olete lasknud teha ka analüüse. Ma tahaksingi teada, kui suured on USA firmade, fondide ja pankade investeeringud või laenud meie naaberriikides - Vene Föderatsioonis, Soomes ja Lätis? Kas need on seal suuremad või väiksemad kui Eestis?

M. Laar

Arvestades Venemaa ja Eesti suurust, on investeeringud Venemaale suuremad. Vaadates aga proportsioone, on investeeringud Eestisse nii Ameerika Ühendriikidest kui ka mujalt olnud märkimisväärsed. Mis puutub Ameerika investeeringusse, siis olete oma hinnangus väga tagasihoidlik, rääkides paarikümnest miljonist dollarist. Uskuge mind, see investeering on tunduvalt suuremas suurusjärgus, see võib teed lahti lükata järgmistele USA investoritele. See ei ole maailmas erakordne, et ühe suure investeeringu tulek ühelt riigilt loob hea põhja ka järgnevatele investeeringutele. See on põhjus, miks Ameerika Ühendriigid, kes on siiralt huvitatud Eesti heast käekäigust, seda investeeringut on nii tugevalt toetanud.

Esimees

Tänan! Järgmine küsimus tuleb Koit Pikarolt, valmistuda Siiri Oviiril.

K. Pikaro

Tänan, härra esimees! Härra peaminister! Pean tunnustust avaldama teie kaasettekandele, mis koosnes tegelikult ajaloolisest ülevaatest ja vihjest sellele, et lugege BNS-ist või Internetist uudist avalikustatud tingimuste kohta. Ma avaldan teile kaastunnet, sest oleks olnud lausa õnnetus, kui BNS ei oleks nii operatiivselt osa tingimusi avalikustanud. Aga ma tahan teile veel kord tunnustust avaldada selle eest, et kasutasite oma ettekandes Eesti poliitilises elus täiesti uut terminit, et tingimustest on avalikustatud esimene ots. Minu küsimus on järgmine. Kust tuleneb selline termin? Kas see on rahvusvahelises tavas või meil kehtivas äriseadustikus ja kui suur on see esimene ots seni veel avalikustamata tingimustest?

M. Laar

See esimene ots katab täpselt neid tingimusi, mis on vastavalt täna sõlmitud kokkuleppele informatsiooni avalikustamiseks avaldatud. On kokku lepitud, millal pooled, see tähendab Eesti Energia ja NRG jätkavad täiendavaid kõnelusi informatsiooni avalikustamiseks. Pean veel kord rõhutama seda, mida mina kui ka härra Pärnoja oleme soovitanud härra Gunnar Okile, kes on selle kokkuleppe allakirjutamisel üks pool, et me oleme soovitanud maksimaalset avalikustamist.

Esimees

Tänan! Küsimus kolleeg Siiri Oviirilt, valmistuda Liia Hännil ja Viive Rosenbergil.

S. Oviir

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud peaminister! Mul on väga hea meel, et te olete valmis absoluutseks avalikustamiseks. Minu küsimus on järgmine. 27. juunil kiitsite heaks lepingu põhitingimused. Lepingu punkt 7 kõlab järgmiselt: tehing on tingimuslik ja jõustub siis, kui lepinguosaliste finantskohustused on täidetud. Kuid lisaks teie otsusele kehtib Eesti Vabariigi seadus, riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seadus, mis on vastu võetud 12. juunil 1996. Selle seaduse § 5 lõige 3 näeb ette järgmist: kui nimetatud otsuse tegemisega kaasneb riigil olemasoleva enamusotsustusõiguse, otsustusõiguse või vähemusotsustusõiguse kaotus riigile strateegiliselt tähtsas äriühingus, võib Vabariigi Valitsus teha otsuse ainult Riigikogu eelneval nõusolekul. Riigile strateegiliselt tähtsate äriühingute nimekirja kinnitab ja teeb selles muudatusi Riigikogu. See nimekiri on kinnitatud 16. detsembril 1998. Siit tuleneb ka minu küsimus. Millal valitsus kavatseb tulla Riigikogu ette vastava otsuse eelnõuga, et saada Riigikogult lahend selle tehingu tegemiseks vastavalt eespool nimetatud seaduse nõudele?

M. Laar

Lugupeetud küsija! Siin on tegemist väga keerukate juriidiliste probleemidega. Sellele vastamiseks pean ma liikuma ajas natuke tagasi ning tsiteerima vastust, mis anti Riigikogus siis, kui arutati riigile strateegiliselt tähtsate äriühingute nimekirja. See vastus kõlas ka tollase Koonderakonna ja Maarahva Ühenduse valitsuse seisukohana. Meenutan Mati Meose sõnavõttu: "Tuletan teile meelde komisjonile esitatud valitsuse seisukohta. Valitsus ei toeta käsitletavat eelnõu ja toob põhjenduseks, et Eesti Elektrijaama ja Balti Elektrijaama baasil asutatavaid äriühinguid ei ole olemasolevate seaduste alusel võimalik kanda riigile strateegiliselt tähtsate äriühingute nimekirja. Riigikogul on võimalik kanda strateegiliselt tähtsate äriühingute nimekirja üksnes riigile kuuluvaid äriühinguid. See tähendab seda, et Riigikogul puudub õigus kanda nimekirja Eesti Energia AS-i vara, sest Eesti ja Balti Elektrijaam on Eesti Energia AS-i ettevõtted." Paraku on järgnev analüüs näidanud, et selles küsimuses tuleb täielikult nõustuda eelmise valitsuse arvamusega. Praeguse valitsuse juriidiline analüüs näitab täpselt sedasama. Seetõttu me olemegi keerulises olukorras ja ei ole suutelised seda mainitud otsust täitma, isegi kui seda peetakse väga mõistlikuks.

Esimees

Tänan! Järgmine küsimus tuleb kolleeg Liia Hännilt, valmistuda Viive Rosenbergil ja Kalev Kallol.

L. Hänni

Aitäh, härra juhataja! Austatud peaminister! Minu küsimus sobib tõesti jätkuks sellele, millest äsja juttu oli. Kas Narva Elektrijaamad on riigi äriühing ja võib kuuluda strateegiliste ettevõtete nimekirja? Juba eelmise valitsuskoalitsiooni ajal on vastatud, et ta ei ole selles nimekirjas. Tegemist on hoopis Eesti Energia äriühinguga. Elektrijaamad on tõepoolest niimoodi äriregistrisse kantud. Aktsiate omanik ei ole mitte riik, vaid AS Eesti Energia. Kui vaadata selle loo ajalugu, siis valitsuse korraldusega 1997. aastast on otsustatud, et elektrijaamade aktsiate omanik peaks olema riik. Lugupeetud peaminister! Kas te olete süvenenud asjaoludesse, kuidas elektrijaamadest sai eraõiguslikule juriidilisele isikule kuuluv äriühing ehk kuidas toimus elektrijaamade erastamine?

M. Laar

Me oleme püüdnud sellest väga keerukate ja vastuoluliste dokumentide hulgast läbi närida. Ma arvan, et põhjalikuma vastuse annab teile minister Pärnoja. Ma kinnitan teile, et sellele, millal üks või teine tehing toimus, on äärmiselt keerukas vastata. Mul on olnud võimalik tsiteerida neid dokumente, mis on olnud seotud esinemisega Riigikogus. Mul on siin veel terve hulk muid dokumente. Töö algallikate kallal, millal üks või teine otsus täpselt langetati, jätkub.

Esimees

Tänan! Kolleeg Viive Rosenberg, valmistuda Kalev Kallol ja Ants Ruusmannil.

V. Rosenberg

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Hiljuti räägiti ajakirjanduses sellest, et kui see tehing siiski toimub, siis võib NRG juba viie aasta pärast oma aktsiad maha müüa. Kui Eesti Energia ei ole võimeline neid ära ostma, siis müüakse aktsiad ükskõik kellele. Me loodame sellest lepingust julgeolekugarantiid. Kuidas suhtuda sellesse, kui need aktsiad ostab ära see riik, kes võib meie julgeolekut ohustada?

M. Laar

NRG näol ei ole tegemist Eesti riigile või riiklusele vaenuliku struktuuriga. Meie julgeoleku tagab Ameerika Ühendriikide valitsuse äärmiselt aktiivne osalemine selles tehingus. Lepingusse on kirjutatud piisavalt punkte, mis väldivad Eesti riigile ebasoodsaid arenguid. Ma arvan, et selliste stsenaariumide teke on äärmiselt ebatõenäoline. Ma juba ütlesin, et Eesti riik on endale lepingus säilitanud täieliku tegevusvabaduse.

Esimees

Tänan! Kolleeg Kalev Kallo, teine küsimus, valmistuda Ants Ruusmannil ja Georg Pelisaarel.

K. Kallo

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Minu küsimus on tegelikult samast vallast ja haakub eelmise küsimusega. Mind ajendas seda küsima teie vastus ühele eelmisele küsimusele, kus te küllalt võidurõõmsalt nentisite, et see leping tagab Ameerika Ühendriikide pikaajalise kohaloleku. Tõesti, ka mina olen juhtumisi lugenud, et üks tingimus on, et vähemalt viis aastat ei tohiks edasi müüa. Kas teie kui ajaloolase arvates on viis aastat ühe riigi ajaloos tõesti pikk aeg ja kas te ei arva, et kui osalus müüakse edasi Venemaale, siis tuleb tõesti pikk aeg? Kuigi te rääkisite siin, et on igasuguseid tingimusi, aga me kahjuks ei tea, kuivõrd need võivad seda takistada. Kokkuvõtteks ka selle küsimuse kolmas pool: kas te ise olete täiesti veendunud, et see on üks hea leping Eesti riigile?

M. Laar

Ma arvan, et kindlasti kogu see tingimuste kompleks takistab, nagu ma ütlesin, kõikvõimalikke sellesuunalisi negatiivseid arenguid, et Narva Elektrijaamade kas või 49-protsendiline osalus satuks kapitali kätte, kes on Eesti riigile vastuvõetamatu. Mis puudutab minu enda seisukohta, siis pean tunnistama, et ma ei ole kuulunud NRG tehingu vaimustatud toetajate hulka. Mulle on algusest peale olnud vastuvõetamatu see viis, kuidas neid läbirääkimisi alustati, ja läbirääkimised ühe partneriga sedavõrd olulises küsimuses on tõesti üks asi, mida ma ei soovitaks edaspidi enam ette võtta. Samal ajal on kogu selle materjaliga, kogu selle asjaga tutvumine viinud mind seisukohale, mida ma siin teie ees ausalt ja avameelselt esindan: jah, ma pooldan selle tehingu sõlmimist ja ma pooldan seda just selle pärast, mida ma ka enne ütlesin, et kindlasti paljud meist suudavad endale ette kujutada väga kauneid uhkeid ja palju paremaid arenguid, kui pakub see NRG tehing, aga kahjuks suudan ma peaministrina sinna kõrvale täpselt samasuguse tõenäosusega projekteerida arenguid, mis on tunduvalt negatiivsemad ja võrreldamatult raskemate tagajärgedega kui kõik see, mis on siin tehingus olemas ja paika pandud. Eesti Vabariigi peaministrina pean ma lähtuma sellest, et tagada sellele riigile ja rahvale turvaline ja stabiilne areng, mis tihtipeale asub nende erinevate äärmuste keskel. Sellest lähtuvalt olen mina oma seisukohal ja sellest lähtub ilmselt väga paljude teiste valitsusliikmete seisukoht, sest ma julgen küll tunnistada, et ühtegi teist küsimust pole selle valitsuse ega valitsuskoalitsiooni ajal valitsuses sedavõrd palju arutatud kui mainitud tehingut.

Esimees

Tänan! Palun küsimus Ants Ruusmannilt, valmistuda Georg Pelisaarel ja Liina Tõnissonil!

A. Ruusmann

Härra juhataja! Lugupeetud peaminister! Teie suurepärasest kõnest sain mina aru, et teie targal juhtimisel on NRG asunud paranemise teele, et Siimanni valitsusele pakkus ta omal ajal väga halbu tingimusi elektrijaamade suhtes ja teie valitsusele pakub otse suurepäraseid tingimusi. Kas te oleksite konkreetne ja tooksite kas või kolm-neli näidet, kus Siimanni valitsusele pakutud väga halvad tingimused on nüüd teie puhul muutunud briljantseteks tingimusteks?

M. Laar

Aitäh küsimuse eest! Vastust alustades ütleksin võib-olla veel seda, et kindlasti ei saa siin rääkida peaministri kui ainuisiku targast juhtimisest selles mõttes, nagu oleksin mina selle otsuse langetanud või nagu oleksin mina see ainukene tarkpea. Täpselt samuti ei saa seda rääkida ka majandusministri kohta. See on valitsuse täiesti üksmeelne seisukoht ja otsus, et me oleme just sellised otsused langetanud, ja me seisame üsna selgelt ja ühiselt selle eest. Mis puudutab aga seda, otsekui oleks Mart Siimanni valitsus pidanud neid läbirääkimisi halvasti ja meie kuidagi eriti hästi, siis ka seda ei tahaks ma kuidagiviisi väita. Läbirääkimiste protsess on tegelikult olnud vägagi järjepidev ja ma tuletaksin meelde, et just Mart Siimanni valitsus lükkas ka selle eelmise äriplaani tagasi ning püstitas samal ajal need alused või need tingimused, millest on edasi läbirääkimisi peetud. Tegelikult mingeid tohutuid hüppeid positsioonides ei olegi ju toimunud, vaid kogu see protsess on olnud küllaltki järjepidev. Toon ainult mõned näited, mul on siin need tingimuste võrdlused ja äriplaanid ees. Hakkame pihta. 1998. aasta mai äriplaan - garantiid tööhõive osas puuduvad, praeguses äriplaanis on need antud. Teiseks, mis on minu jaoks eriti oluline, on elektri hinna tõus. 1998. aasta mai äriplaani kohaselt tõusis reaalne tariif, mis oli siis 36,5 senti, esimesest aastast lepingu sõlmimisest, seitsme aasta jooksul 54,8 sendini. Vaadates praegust hinnataset (see on ka teile välja jagatud), on need hoopis teised numbrid ja väga selgelt väiksemad. Ja kolmas asi on seesama, mis puudutab Eesti poole osalust. Teatavasti ei olnud eelmises lepingus toodud ei võimsuse ega energia väljapoole müügi puhul võimalust ka Eesti Energial sellest kasumist osa saada. Praegusel hetkel on need punktid kõik sisse toodud. Need on kolm minu jaoks olulisemat punkti. Ma võiksin loomulikult veel pikemalt, kui on huvi, nendele küsimustele vastata.

Esimees

Tänan! Palun küsimus Georg Pelisaarelt, valmistuda Liina Tõnissonil ja Andres Varikul.

G. Pelisaar

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud peaminister! Oli üsna meeldiv teie suust kuulda, et te olete igati kõikvõimalike lepingu tingimuste avalikustamise poolt. Samas me teame, et ka see saali pool, kes on teid usaldanud valitsusse, ei ole mitte pälvinud teie usaldust ja ei ole siiamaani lepingu tingimustega põhjalikult tutvunud. Nii on täna öeldud. Väga meeldiv oli teilt kuulda ka seda, et te ise ei ole eriti selle lepingu tuline pooldaja. Samas tundub, et te olete täiesti selgelt valinud kursi selle lepingu sõlmimisele. Teiselt poolt te väitsite ennist, et valitsus ei ole veel langetanud mingisugust Eesti Energia osaluse müümise otsust ja et seda otsust valitsus ka ei tee, vaid see otsus sünnib tegelikult Eesti Energia ja NRG nõukogu vahel, leping sõlmitakse nende vahel. Minu küsimus on, mis saab siis, kui need kaks firmat, nende firmade nõukogud, ei sõlmi lepingut.

M. Laar

Kui nende kahe firma nõukogud ei sõlmi lepingut, siis jääb leping järelikult sõlmimata. Siin ei olegi midagi arutada, vastus on väga lihtne. Aga mis puutub minu kõhklustesse, siis ma pean tunnistama, et minu kõhklused tulenevad küll temaatikast, mida Riigikogu eriti, ma pean tunnistama, täna arutanud ei olegi. Need puudutavad võib-olla neid punkte, mille pärast minister härra Pärnojale pandi täiendavad kohustused septembri lõpul Vabariigi Valitsuse ette ilmuda. Ehk see on: milline on üldse meie energeetika pikemaajaline tulevik ning millised on Eesti Vabariigi valitsuse võimalused nüüdisaegses maailmas selle tuleviku kindlustamiseks samme astuda. Kohtumisel Vabariigi Presidendi juures, kus ka seda teemat käsitleti, tõdesid kõik osapooled, nii Vabariigi Valitsuse esindajad kui ka Eesti Energia juhtkond, et sõlmitav NRG tehing seda ei kahjusta, ja see on aluseks ka minu selgetele otsustele ja minu seisukohale, et see leping tuleb lõpule viia ja need läbirääkimised lõpetada.

Esimees

Tänan! Järgmine küsimus kolleeg Liina Tõnissonilt, valmistuda Andres Varikul ja Tiit Tammsaarel.

L. Tõnisson

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud härra peaminister! Pöördume nüüd lähiajalukku tagasi. Veel käesoleva aasta kevadisel istungjärgul ütlesite te siinsamas saalis sealsamas puldis meie ees seistes, et NRG tehingu sõlmimine ei ole veel selge, sest tehing sõlmitakse ainult sel juhul, kui lepingu tingimused Eesti poolt rahuldavad, ja mitte mingisugusel muul juhul, et Eesti riigile me kahju tekitama ei hakka, sel juhul jääb leping sõlmimata. Nüüd, kui valitsus põhimõtteliselt näitas läbirääkijatele n-ö rohelist tuld lepingu sõlmimiseks, avaldas Postimees peatselt pärast seda teie artikli, mille kohta on küll arvatud, et see ei ole teie artikkel või vähemalt ei ole teie kirjutatud, aga teie allkiri oli all, ja seal te ütlete, et me peame olema õnnelikud - see on nüüd minu väljend - üleüldse, et see leping niigi hea sai, sest sõlmida tuleb ta ükskõik missugustel tingimustel, kuna tegemist on meie riigi kaitseproblemaatikaga. Need on kaks täiesti erinevat avaldust. Ma küsin otse, nagu mul kombeks on: lugupeetud härra peaminister, millisel juhul te valetasite, kas ajakirjanduses või siin saali ees?

M. Laar

Aitäh! Ma vastan kohe, et ma ei valetanud kummalgi juhul. Mis puutub sellesse, et Eesti kauples endale häid tingimusi ja igal tingimusel me tõesti ei oleks lepingut sõlminud, siis see vastab tõele. Me saime endale paremaid tingimusi ja see oli lepingu sõlmimise alus. Mis puutub teise poolde - see polnud päris see leht, aga võin kinnitada, et see oli kindlasti minu enda kirjutatud lugu -, siis see olukord, mis on praeguseks välja kujunenud lepingu ümber, nagu ma oma kõnes ka ütlesin, paneb Eesti riigi läbirääkimistel NRG-ga väga raskesse olukorda, sest on natukene juba tõusnud küsimus Eesti riigi rahvusvahelisest usaldusväärsusest ja see on asi, millega Vabariigi Valitsus ei taha ega kavatse ega tohigi riskida.

Esimees

Tänan! Küsimus Andres Varikult, valmistuda Tiit Tammsaarel ja Arnold Rüütlil.

A. Varik

Tänan, härra juhataja! Härra peaminister! Ma tänan teid selle eest, et te minu esimesele küsimusele ei vastanud. Vastasite, mida ma üldse ei küsinud. Aga see selleks. Nüüd teame, et peaminister Laar mitte kunagi ei valeta, ainult aeg-ajalt ei räägi tõtt, aga see ka selleks. Nüüd minu küsimus. Ma loodan, et vähemalt teie, peaminister, teate ja kaitsepolitsei teab neid erastamistingimusi. Kui paljud veel teavad neid tingimusi? See võiks olla avalik.

M. Laar

Aitäh! Mis puudutab erastamistingimusi, nii nagu ma neid olen ka ette kandnud, siis need tuginevad sellelesamale valitsuse 27. juuni otsusele, mis on täiesti avalik. Selle tõttu on need küllalt hästi teada. Mis puutub sellesse esimesse kokkuleppesse, mis Eesti Energia ja NRG vahel sõlmitakse ja mis ei ole väga mahukas, aga suhteliselt mahukas, siis sellele tuginevad juba teised kokkulepped ja nagu ma ütlesin, need kokkulepped on sellised, mille avalikustamine ja tutvustamine kuuluvad Eesti Energia ja NRG pädevusse. Kui keegi soovib kõikide nende dokumentidega üksikasjalikult tutvuda, siis ta on kohustatud andma allkirja, et ta seda ühepoolselt ei avalikusta. See on normaalne tava. Samal ajal, nagu ma ütlesin, loodan ma, et vastavalt nendele ettepanekutele, mida ma olen teinud ka Eesti Energia juhtkonnale, Eesti Energia omalt poolt esindab läbirääkimistel NRG-ga seda seisukohta, et lepingud tuleksid võimalikult suures osas ehk minu pärast täielikult avalikustada. Siis on kõigil huvilistel, kellel on soovi need läbi vaadata, seda ka võimalik teha. Millised on börsireeglid ja NRG suhtumine, seda ei oska mina teile praegu ütelda. Kuid minu arvates oleks see kindlasti hea.

Esimees

Tänan! Palun küsimus Tiit Tammsaarelt, valmistuda Arnold Rüütlil ja Toomas Varekil.

T. Tammsaar

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud peaminister! Mis puudutab Eesti riigi usaldusväärsust või selle kahtluse alla panekut, siis paljud välisriikide diplomaadid on vestluses minuga avaldanud imestust pigem selle üle, kuidas meil kaitseväe juhatajaid vahetatakse, aga mitte selle üle, kuidas meil NRG tehingut sõlmitakse või ei sõlmita. Seda ma võin küll väita. Aga mul tekkis üks küsimus või mõte seoses sellega. Ausalt öeldes tekib selline tunne, et meie väikese riigi väikesel valitsusel on peal mania grandiosa ehk suurushullustus. Te väidate nimelt, et need 65 miljonit dollarit on mingisugune julgeolekuraha. Tuletame meelde: enne Venemaa presidendi valimisi kustutati Venemaal 16 miljardi dollari eest laene. Viimastel aastatel on Balkanil, kuidas öelda, maetud nagu musta auku 17 miljardit dollarit. Need on summad, mille puhul Euroopas praegu räägitakse julgeolekust. Kas teil ei teki sellist tunnet või kahtlust, et 65 miljonit on julgeoleku mõttes praegu Euroopas peenraha?

M. Laar

Aitäh küsimuse eest! Küsimus pole kindlasti 65 miljonis, vaid USA pool on huvitatud sellest, et säiliks Eesti sõltumatus elektrienergia tootmise alal. Ja kindlasti ollakse huvitatud ka sellest, et Eestis oleks võimalik stabiilne areng, n-ö rahumeelne sotsiaalne areng teatud piirkondades. See on kõik terviklik nähtus, mida nimetatakse julgeolekuks ja millel on väga erinevaid külgi. Ma rõhutan veel kord, ma ei leia, et tegemist on mingisuguste lepingutega, mis tagaksid meie julgeoleku otseselt või mis viiksid meid garanteeritud või vähemgaranteeritud kombel NATO-sse. Küll aga olen ma veendunud, ja selle veendumuse aluseks on nii Välisministeeriumi ja Eesti diplomaatide kui ka meie välissaatkondade üsna üksmeelne arvamus, et selle lepingu sõlmimine aitab meie lääneintegratsioonile oluliselt kaasa, ja selle lepingu mittesõlmimine, selle lepingu tingimuste tagasilükkamine eemaldaks meid sellest integratsioonist. See on nende seisukoht, kes on juba pikka aega kõiki NRG-ga seotud protsesse jälginud. Loomulikult ei saa öelda, et Eesti riik peaks selleks sõlmima endale täielikult kahjulikke tehinguid. Ja ma kinnitan teile, et me pole seda ka teinud.

Esimees

Tänan! Palun küsimus Arnold Rüütlilt, valmistuda Toomas Varekil ja Värner Lootsmannil!

A. Rüütel

Austatud esimees! Lugupeetud peaminister! Te ütlesite oma ettekandes, et leping tuleb sõlmida ja sellisel juhul on Eesti garanteeritud elektrienergiaga. Samas aga ütlesite, et järgnevalt on vaja välja arendada alternatiivse elektrienergia tootmise süsteem. Ma arvan, et te esitasite endale märkamatult just nimelt Eesti Energia arengumudeli, ainult selle vahega, et alustada ei tuleks mitte selle esimesest punktist, vaid teisest -arendada alternatiivseid energiatootmise võimalusi ja seda hajutatult üle Eesti territooriumi ning samas võib-olla rekonstrueerida, taastada üks elektrijaam. Sellega me säilitaksime põlevkivi, ei kaevaks lihtsalt Eestimaad üles ega müüks oma üldrahvalikku vara kellelegi. Mis te arvate, kas seda mudelit võiks edasi arendada täiesti reaalselt?

M. Laar

Aitäh, härra Arnold Rüütel, väga hea küsimuse eest! See on tõesti väga sisuline küsimus. Ma oleksin väga lootnud, et Riigikogu oleks just tänasel istungil nendele küsimustele keskendunud. Praeguses maailmas on probleem selles, et ühelt poolt näeme juba praegu maailma arengutendentse Eestis, mis suunduvad järjest rohkem taastuvate energiaallikate kasutamise juurde ning mis muudavad seda majanduslikult järjest mõttekamaks. Samal ajal näeme me kahjuks ka seda, et see on tendents, aga mitte veel täielik reaalsus. Eriti vaadates just konkreetselt Eestit, kus me oleme mitme sellise programmiga alles lapsekingades. Loomulikult on võimalik loobuda põlevkivienergeetikast lühemas perspektiivis, mis tähendaks loobumist ka põlevkivienergeetikasse tehtavatest investeeringutest, ning lasta väiksemate investeeringute toel ühel põlevkivikatlal nii-öelda edasi tiksuda ja samal ajal koondada kogu raha alternatiivenergeetikasse ning loota, et kahe-kolme aasta jooksul suudame me sellel alal nii kõvasti edasi liikuda, et saame katta kinni selle augu, mis põlevkivienergeetika vaiksel, aga möödapääsmatul hääbumisel tekib. Nii ilus kui see plaan ka ei tundu, näib mulle, et tegemist on antud olukorras siiski teostumatu unistusega, mis juhul, kui ta ei teostu, seab Eesti ühel hetkel väga suurde sõltuvusse väljastpoolt ostetavast elektrienergiast. Sellele lisandub veel see, et me pole ennast selleks aastaks, mida ka realistlikud numbrid näitavad, suutnud ühendada Lääne-Euroopa elektrisüsteemidega, ja siis see elekter tuleks Venemaalt. See on areng, mida praegune valitsus ei saa isegi teoreetiliselt kuidagi ühe võimalusena lubada.

Esimees

Tänan! Palun küsimus Toomas Varekilt, valmistuda Värner Lootsmannil ja Harri Õunapuul.

T. Varek

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud peaminister! On siiralt kahju, et täna olulise tähtsusega riiklikku küsimust arutades te ühele küsimusele vastates ei aktsepteeri, et AS Narva Elektrijaamad on Eesti riigile strateegiliselt tähtis äriühing. Ja muidugi on siiralt kahju, et täna hommikul, kui me oma istungit alustasime, ei olnud meil laual lepingu põhitingimusi, vaid et need hakkavad nüüd jupikaupa Interneti kaudu tulema. Kuid nüüd minu küsimus. Juhul kui vaatamata rahva ja presidendi vastuseisule, vaatamata osa Eesti Energia nõukogu liikmete vastuseisule ning eirates Riigikogu 1998. aasta 16. septembri otsust, kirjutatakse alla lepingule, millega erastatakse 49% AS-i Narva Elektrijaamad aktsiatest, siis kas selles lepingus on piiratud peale 49% AS-i Narva Elektrijaamad erastamist täiendava osaluse erastamine kellelegi teisele või samale NRG Energy'le? Kui jah, siis kui pikaks ajaks? Või on täiendav AS-i Narva Elektrijaamad aktsiate müük külmutatud lepingus? Kui jah, siis kui pikaks ajaks?

M. Laar

Aitäh küsimuse eest! Kuid ma pean tunnistama, et see läks nii paljudesse teoreetilistesse detailidesse, et ühel hetkel kaotasin järje teid kuulates. Kui ma õigesti aru sain, siis te tundsite huvi selle vastu, kas Eesti riik kavatseb oma osalust müüa. Ei, ei kavatse ja seda pole ka kavatsetud. Selleks on olemas ka Riigikogu otsus. Enne kui seda teha, peaks Riigikogu olema oma senist seisukohta muutnud. Ma ei ole küll kuulnud, et Riigikogus kavatseks keegi seda tegema hakata.

Esimees

Tänan! Palun küsimus Värner Lootsmannilt, valmistuda Harri Õunapuul ja Edgar Savisaarel.

V. Lootsmann

Aitäh, härra esimees! Härra peaminister! Kuidas ja kelle poolt tagatakse ning millega on garanteeritud tööhõiveprobleemide lahendamine, ütleme kas või 15 aasta jooksul, kui juba viie aasta möödudes on võimalik tänase võimaliku investori elektrijaamade 49% osaluse edasimüük?

M. Laar

Ma arvan, et nagu me oleme edasimüügi küsimustest juba korduvalt rääkinud, on olemas üsna selged mehhanismid, mis võimaldavad Eestile mittesobilikke arenguid vältida, ja samal ajal ei suuda keegi kindlasti välistada, et on olemas ka Eestile sobilikke arenguid. Kuid ma usun, et siin saab juba majandusminister üksikasjaliselt selgitada ühtesid või teisi antud garantiisid puudutavaid küsimusi.

Esimees

Tänan! Palun küsimus Harri Õunapuult, valmistuda Edgar Savisaarel ja Villu Reiljanil.

H. Õunapuu

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud peaminister! Mind teeb murelikuks hoopis selle energiaturu 15 aastaks äramüümine. Te olete täna paar korda väitnud, et olete teinud minister Pärnojale ülesandeks uurida Lääne-Euroopa elektrisüsteemidega ühinemist. Võib selguda, et umbes viie aasta pärast me oleme selleks valmis ja sealpool on elektrienergia hind hoopis odavam. Samasuguse probleemi ees on praegu Ungari, kes selle pärast on ka sellised pikaajalised läbirääkimised peatanud. Kuidas te seda asja kommenteerite?

M. Laar

Vastavalt Euroopa Liidu tingimustele peab Eesti oma elektriturgu igal juhul juba realiseerima ehk avama. Meie ülesanne ongi leida neid lahendusi, mis tehniliselt võimaldavad seda liberaliseerimise põhimõtet ellu viia ehk teostada. See ei ole nii lihtne. Üks osa on alternatiivenergia, mille tähendus järgnevate aastakümnete jooksul muutub nii kogu maailmas kui ka Eestis järjest olulisemaks, ja meie kohus on praegu ja kohe sellele alale investeerima hakata, et me tulevikus suudaksime seda arvestatavalt kasutada. Teine küsimus on odava elektri ost kuskilt mujalt. Ma olen saanud ka meie välissaatkondadelt õige põhjaliku analüüsi, mis puudutab elektri ostu, võimalikku elektri ostu Soomest või siis Soome kaudu teistest Põhjamaadest. Vaadates elektritootmise perspektiive, ei ole olukord sellel alal tegelikult võib-olla nii roosiline, kui seda aeg-ajalt soovitakse kujutada. Meie kõige suurem risk on loomulikult kaabel. Ma ütlesin, nagu kinnitasin ka Eesti Energia esitatud äriplaanide kohaselt, mida siiamaani on tõesti üritatud teostada ühel või teisel kombel, kuid mis ei ole ühel või teisel põhjusel teostamist leidnud, et kogu investeeringute hulga maksumus on kuus miljardit krooni ja teostamise aeg minimaalselt kuus aastat, kusjuures, nagu me oleme näinud kas või sellesama Narva Elektrijaamade erastamisprotsessi puhul, võtavad kõik küsimused rohkem aega, kui seda eeldatakse. Kui mitmeid kordi oli mul võimalus nendest protokollidest ja sõnavõttudest lugeda välja seisukohti, et kohe-kohe saavad need läbirääkimised otsa ja kohe-kohe langetatakse lõplik otsus. Selles suhtes ma pigem kardan, et need protsessid võivad võtta veel rohkem aega, ja mitme analüütiku arvates nad seda teevad. Pean tunnistama, et Eesti Energia hinnang selle protsessi maksumusele, kogu lõpuleviidud protsessi maksumusele on optimistlikum kui õige mitmetel teistel sama projekti maksumust hinnanud finantsinstitutsioonidel.

Esimees

Tänan! Palun küsimus Edgar Savisaarelt, valmistuda Villu Reiljanil ja Ülo Tärnol!

E. Savisaar

Aitäh, härra esimees! Härra peaminister, te kurtsite, et Riigikogu ei esita teile sisulisi küsimusi. Mul on üks kindlasti sisuline küsimus. Nimelt, milline on tegelik äriplaani järgne kapitali tasuvusmäär? Kas seda on pärast 27. juunit muudetud ja kes selles asjas ikkagi vassib, kuna Eesti Energia ja NRG on esitanud erinevaid andmeid? Kui Eesti Energia juhid annavad väärandmeid, siis miks ei ole neid korrale kutsutud? Ja nüüd sama küsimuse teine pool. Milliseks kujuneb elanikest väiketarbijate tariif ühe ploki rekonstrueerimise korral, kahe ploki rekonstrueerimise korral, energiaturu liberaliseerimise korral ja siis, kui energiaturgu üldse ei liberaliseerita?

M. Laar

Aitäh! Siin oli nüüd neli-viis küsimust korraga, härra Savisaar. Vastavalt sõlmitud tingimustele ja täiendavatele kokkulepetele on kapitalitootlus kuni 12%. Nii et siin on härra majandusminister ja ka rahvusvahelised nõustajad, kes juba tükk aega tagasi välja valiti, väga selgelt selle nõude vastavust lepingule ja valitsuse nõuetele kinnitanud. Kui on soovi väga põhjalikku vastust saada, siis on härra majandusminister siin minust parem spetsialist.

Esimees

Tänan! Palun küsimus Villu Reiljanilt, valmistuda Ülo Tärnol ja Arnold Rüütlil.

V. Reiljan

Aitäh, härra juhataja! Härra peaminister! Tänaseks on 150 000 eestimaalast andnud oma allkirja selle tehingu vastu. Nad mäletavad ilmselt väga selgesti teie vassimisi rublatehingu ja Iisraeli relvatehingu ajal, kui te ka teatasite, et julgeoleku kaalutlustel sünnivad need Eesti riigile väga kahjulikud tehingud. Täna olete te selle julgeoleku kaalutluse uuesti välja toonud, ju teil midagi uut pähe ei tule. Kuid ma küsiksin niimoodi. Loomulikult on teadlased selle tehingu vastu ja majandusmehed on selle vastu, kuigi te siin proovisite asja segada. Nad on väga selgelt öelnud, et see on kahjulik tehing. Minu küsimus on väga konkreetne. Finantsnõustajale - see on seesama finantsnõustaja, kes nõustas ka Ungari tehingut, kus kohus praegu käib - on ette nähtud preemia 5,4 miljonit USA dollarit. Öelge see asutus, kes selle maksab?

M. Laar

Aitäh! Mis puutub sellesse viimasesse kokkuleppesse, siis mul puudub igasugune au selles osaline olla. See sõlmiti Eesti Energia poolt, kuid see sõlmiti juba 1998. aastal. Siis oli peaminister Mart Siimann ja kui ma mitte ei eksi, olite teie ka sel ajal juba minister.

Esimees

Tänan! Palun küsimus kolleeg Ülo Tärnolt, valmistuda Arnold Rüütlil ja Vladimir Velmanil.

Ü. Tärno

Suur tänu, härra esimees! Lugupeetud härra peaminister! Kes on teie kabineti majandusminister Mihkel Pärnoja? Kord on ta Eesti Energia ainuisikuline üldkoosolek, kord sõltub ta ise Eesti Energia nõukogu ja juhatuse otsustest. Kord kutsub minister nõukogu kohvile, kord avaldab lootust, et tema õilsad avalikustamise soovid nõukogu poolt täidetakse. Kes siis ja kuidas tegelikult manipuleerib AS-i Eesti Energia aktsiatega?

M. Laar

Aitäh! Minu kabineti majandusminister on Mihkel Pärnoja.

Esimees

Tänan! Palun küsimus kolleeg Arnold Rüütlilt, valmistuda Vladimir Velmanil ja Villu Reiljanil.

A. Rüütel

Austatud esimees! Lugupeetud peaminister! Mind kutsuti Soome majandus- ja kultuuriringkondade poolt hiljuti Soome ja kõikjal, kus ma seal liikusin, nägin selliseid loosungeid, et leib ja elekter on oma, see tähendab Soomes toodetud. Kuna ettekandes märgiti, et Eesti rahvas kompromiteerib ennast praegu seoses selle energia küsimusega, sest ta ei usalda välisinvestorit, siis ma tahaksin öelda seda, et Soome on 1939. aastast läbinud väga keerulise poliitilise tee rahvusvaheliselt, ja ma ei tea, et Soome oleks praegu rahvusvahelises isolatsioonis, ning ma ei usu, et Eesti selle küsimuse sellisel kujul arutamise tõttu langeb isolatsiooni. Aga see selleks. Ma tahaksin küsida, et kui me müüme praegu kõik oma aktiivsed põlevkivivarud, mille väärtus on ümmarguselt 50-60 miljardit Eesti krooni, kui me anname need sisuliselt tasuta ära, kas see pretsedent on aluseks, et järgnevalt näiteks anname ära tasuta või mõne väikese summa eest fosforiidi ja veel mitmed teised Eesti maavarad?

M. Laar

Aitäh küsimuse eest! Ma julgen teile kinnitada, lugupeetud küsija, et Eesti põlevkivivarud ei saa olla ega ole mitte mingitel asjaoludel mainitud tehingu objekt. Teatavasti ei ole see ka võimalik, kuna nende kohta kehtivad natuke teised seadused ja natuke teised otsused, ning ma ei arva, et selliseid otsuseid siin saalis langetama hakatakse. Nii et selles suhtes on see hirm selgelt asjatu. Kui aga tulla tagasi teie esimese väite juurde, siis ei, ma ei arva, ja ma olen seda täna vist ka korduvalt rõhutanud, et näiteks selline arutelu siin Riigikogu saalis kuidagiviisi Eesti mainet kahjustaks. Otse vastupidi, ma arvan, et kõik sellised arutelud, kus küsimusi samasuguses toonis ja samasugusel viisil, nagu seda tehtud on, arutatakse, on Eesti mainele ainult kasuks. Ma ei arva ka, et pikett, kus hüütakse jaa Eesti elektrijaamadele, oleks kuidagiviisi Eesti riigile kahjulik. Otse vastupidi, ma ütlen ka jaa Eesti elektrijaamadele, ja selle tõttu me valitsusega selliseid otsuseid langetamegi. Ma arvan, et siin on tegemist väikese vahega, millega ma tahtsin tähelepanu juhtida sellele, et samal ajal iga tegevus, mis muutub avalikuks, eriti sedavõrd lugupeetud opositsioonipoliitikute ja opositsioonierakondade poolt, kellega meil tegemist on, muutub jällegi natukene teistsugust mõju omavaks. Ma ei arva, et rõhuv osa sellest, mida opositsioon on seoses tehinguga teinud, oleks seda, ja selles suhtes on see loomulik demokraatia, nii nagu on seda näidanud ka tänane arutelu siin Riigikogus, mille eest ma tahaksin loomulikult kogu lugupeetud opositsiooni tänada.

Esimees

Tänan! Palun küsimus, Vladimir Velman! Valmistuda Villu Reiljanil ja Ülo Tärnol.

V. Velman

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud peaminister! Mõni tund tagasi te ütlesite, et praeguse valitsuse eesmärk on teha Eesti liikumine läände pöördumatuks. See, kes on natukenegi geograafiat õppinud, teab hästi, et maa on kera, ja mida pöördumatumalt me liigume läände, seda kiiremini me jõuame itta. Aga see selleks, minu küsimus on hoopis teine. Milles seisneb ameeriklaste reaalne huvi meie väikese riigi energeetika vastu? On teada, et kaks suurt Ameerika firmat kavatsevad ehitada Leningradi oblastis suure tehase. Samas Leningradi oblastis kavatsetakse sulgeda Sosnovõi Bori aatomielektrijaam ja veel üks elektrijaam. Kuna NRG on ühe nende suure firmaga ühes kontsernis ja see kontsern oli omal ajal Clintoni toetaja eelmistel valimistel, kas ei tähenda see seda, et Strobe Talbott, kes on väga aktiivne selle idee läbilükkaja, lihtsalt maksab meie riigi abiga oma valimiseelseid lubadusi?

M. Laar

Aitäh küsimuse eest! Ma pean tunnistama, et ka see kombinatsioon oli niivõrd keeruline, et tavalises reaalses maailmas nii keerulisi kombinatsioone, isegi kui kellelgi soovi on, tavaliselt teostada ei õnnestu. Ma julgeksin kinnitada, et sõltumata sellest, millised on mingid investeeringud meie naaberriiki, milline on Sosnovõi Bori jaama tulevik - kuigi see kindlasti on Eestile energeetikapoliitiliselt küllaltki huvitav ja oluline küsimus -, on need otsused, mida me langetame Narva Elektrijaamades, nagu ma enne ütlesin, strateegilised otsused, ettevõtte nõukogus Eesti poole enamuse käes. Ja need, mis on võib-olla kellegi teise soovid ja plaanid, need, mis jäävad praegu väljaöeldud plaanidest kaugemale või kuskile peidetuks, need järelikult siis ka plaanideks jäävad, kui nad on Eesti poolele vastuvõetamatud. Me oleme kinnitanud, et Eesti poolele saab ka tulevikus olema vastuvõetamatu iga samm, mis Eesti julgeolekut nõrgestab.

Esimees

Tänan! Palun teine küsimus, Villu Reiljan, valmistuda Ülo Tärnol.

V. Reiljan

Aitäh! Härra Laar, te olete nagu väike laps, kes põhiliselt tahab ...

Esimees

Ei kuule, Villu Reiljan!

V. Reiljan

Härra Laar, te olete nagu väike poiss, kes tahab pidevalt veeretada süü küll Siimanni peale, küll Vähi peale, et nemad tegid. Aga ma tahan teile selle valitsuskomisjoni liikmena tõepoolest meelde tuletada, et see komisjon lükkas selle halva plaani kindlalt tagasi, sest Energy oli tingimused täitmata jätnud. Tegemist oli riskivaba kasumi omastamise plaaniga, millega on ka praegu tegelikult tegemist, ja ma tahan teile öelda mõned tingimused, miks see plaan on halvem, kui oli eelmine plaan. Ta on halvem. Ja nimelt, kui eelmises plaanis sai 70 miljoni eest 49% Narva Elektrijaamade aktsiaid, siis nüüd käib selle juurde veel ka 25% Eesti Põlevkivist, see tähendab, et kaupa on palju rohkem. Investeeringud on see-eest palju väiksemad. Kui eelmises plaanis oli kapitalitootlus 12%, mis läks viie aasta pärast 8-le, siis nüüd on see 12 ja kipub vägisi veel üle minema. Aga mu küsimus on selline. Kas toimub Narva Elektrijaamade aktsiate müük või aktsiakapitali laiendus?

M. Laar

Aitäh! Sellele viimasele küsimusele oskab nüüd küll härra majandusminister palju täpsemalt vastata, sest see on juba väga juriidiline tekst. Ta tuleb kohe teie ette ja ma ei hakkaks võtma endale vastutust minna alale, kus kellegi teise kompetents on paratamatult kõrgem. Aga ma tuleksin teie väidete juurde. 1998. aasta äriplaanis on kirjas, et NRG saab 12-protsendilise reaalse maksujärgse tulu 15 aasta jooksul. See on seal äriplaanis olnud ja põhimõtteliselt samamoodi on ta ka praegu. Mis puutub investeeringute suurusesse, siis jah, Eesti pool on neid alla kaubelnud. Ja alla kaubelnud just seetõttu, et väga paljude ekspertide meelest ja just eriti meie äriringkondade meelest on selle plaani üks puudusi algusest peale olnud liigsuured ja liigkõrged investeeringud, mis on andnud oma osa selleks, et elektri hind on olnud varasemates äriplaanides tunduvalt kõrgem kui praegu kokkulepitud plaanis. Nii et seda viimast punkti ma ausalt öeldes ei peaks küll kuidagiviisi puuduseks.

Esimees

Tänan! Kas Villu Reiljan tõuseb siis ka püsti, kui on protseduuriline küsimus või faktiline märkus? Palun!

V. Reiljan

Aitäh! Kuna meie peaminister on tõepoolest hästi vähe kuulnud, siis ilmselt on tal vaja aega, et ennast asjadega kurssi viia. Ma palun kohaloleku kontrolli!

Esimees

Villu Reiljan, me oleme kohaloleku kontrolli sooritanud alati teatud etapi lõppedes või teise alates. Nii on olnud alati. Praegu on peaministrile esitatud küsimustele vastamise aeg. Kui see lõpeb, siis kohe sooritame kohaloleku kontrolli.

M. Laar

Mul ei ole vaja aega. Ma võin teile, kui te kangesti soovite, ka vastata. Nii et ega see mulle eriline probleem ei ole.

Esimees

Aitäh! Ülo Tärno, palun, küsimus!

Ü. Tärno

Suur tänu, härra esimees! Lugupeetud härra peaminister! Mul on tõsiselt kahju, et te ei suuda enam küsimustele sisuliselt vastata. Ma olen harjunud oma igapäevases töös küsimusi kordama, kuni nad jõuavad üliõpilaseni. Kui majandusminister üldkoosolekuna annab nõukogule korraldusi ja samal ajal küsib nõukogult nõusolekut lepingu avaldamiseks, siis kes ja kuidas tegelikult manipuleerib AS-i Eesti Energia aktsiatega?

M. Laar

Aitäh! See, kes langetab otsuse, on Eesti Energia nõukogu, kes annab vastavad volitused siis Eesti Energia juhatusele. Mis aga puutub vastamisse, siis, lugupeetud küsija, ma üritasin teile vastata inimlikul kombel. Kui aga soovitakse, et ma hakkan teile kõiki vastuseid siit ilusasti ette lugema, siis ma võin seda teha, mulle ei valmista see mingisugust vaeva ja ma jätkan vastamist sellises stiilis. Samuti ma vastaksin ka teie eespool esitatud küsimusele, härra Reiljan, nimelt et AS-i Narva Elektrijaamad aktsiate märkimislepingu põhitingimuste punkti 2 kohaselt maksab NRG AS-i Narva Elektrijaamad 49% aktsiate eest kokku 70,5 miljonit USA dollarit, millest rahalise sissemaksena 65,5 miljonit USA dollarit finantseerimislepingute sõlmimisel.

Esimees

Tänan! Palun küsimus kolleeg Liina Tõnissonilt!

L. Tõnisson

Aitäh! Lugupeetud härra peaminister! Nii-öelda esimene ots sellest tehingust, nagu te ütlesite, on saanud avalikuks ja saab võib-olla ... Kui te saate aega, siis ma jätkan.

Esimees

Härra peaminister, Liina Tõnisson palub teid silmsidet hoida.

M. Laar

Ma palun vabandust!

L. Tõnisson

Ei, silmsidet ma ei vaja, aga ei ole mõtet rääkida, kui teil ei ole aega mind kuulata. Nii. Ma alustan uuesti. Kuna - teie terminoloogiat kasutades - esimene ots on avalikustamiskõlblik, siis esimesed teated või informatsioonid on BNS-i kaudu hakanud liikuma. Muidugi oleks õige, kui see istung katkestataks ja meie laudadele pandaks see avalikustatud ots, et me millestki ka aru saaksime, sest vastasel juhul me räägime teiega asjast, millest keegi mitte midagi ei tea. Aga sellest avalikustatud informatsioonist lähtudes öelge palun järgmist. Toetun BNS-i teatele, et elektrienergia tariif saab olema 41,24 - jutt on ju tootjahinnast, eks ole -, kui elektrienergia kasutus on 6,2 teravatt-tundi. Nii lepiti kokku siis NRG-ga. Nüüd, asjade edasise käigu ajal on reaalne tootjahind jõudnud 41,35-ni. Rõhutan - hind on tõusnud. Eesti Energia väidab, et sisuline elektrienergia ostumaht 5,7 teravatt-tundi, mis on vähem, toob vastavalt lepingule kaasa 46,85-sendise tootjahinna. Samal ajal kui praegust hinnatõusu arvestades on tootjahind Eesti Energias alla 40 sendi. Olge kena ja seletage ära, kus on Eesti riigi ja eestimaalaste kasu selles tehingus? Aga ma palun tõesti vastust, mitte nii, nagu te vastasite härra Savisaarele, et Pärnoja teab. Olge kena, vastake siiski ise.

M. Laar

Aitäh! Härra Savisaar küsis minult korraga nii palju küsimusi, et kokkuleppel temaga siin ees vastasin ma tõesti ainult ühele küsimusele. Ma vastan heameelega natukene põhjalikumalt nendele küsimustele, mis puudutavad elektritariife ja eriti neid elektritariife, mis puudutavad eratarbijat, ja mille vastu tunti huvi. Kõigepealt pean ma tunnistama, et on küllaltki keeruline vastata küsimusele, milliseks kujuneb see tariif tarbijale, sest need otsused tehakse sõltuvalt teistest otsustest, mida Eesti Energia langetab, ja selle tõttu on täpseid summasid üsna raske määrata. Härra Savisaar küsis ka seda, milliseks võiks kujuneda elektrienergia hind juhul, kui neid investeeringuid ei tehta või kui see tehing ära jääb. Ma toetun jälle autoriteetidele ehk siinsamas Riigikogus eelmise valitsuse antud autoriteetsele hinnangule, mis tutvustas Riigikogule vastava komisjoni tööd. Lugupeetud Riigikogu liikmed, mul oleks tohutu rõõm proua Tõnissonile vastata, kui mul oleks võimalik seda siin teha! Aitäh! Tuvastati, et erinevad pikaajalised elektrienergia elektrijaamadest väljamüügi hinna prognoosid annavad tulemusena aastaks 2020 keskmiseks väljamüügihinnaks 60 senti kWh eest, mis tähendaks siis kodutarbijale lõpphinda 1998. aasta hindades põhitariifina pluss käibemaks 1,7 krooni kWh eest. See on nüüd see, millest me omal ajal neid läbirääkimisi alustasime. Kui te mäletate 1998. aasta äriplaani, siis seal olid need hinnad natukene allpool, üle 50 sendi, vahepeal kõikusid need läbirääkimistel tõesti 45-46 sendi juures ja nüüd, praeguste läbirääkimise käigus, on nad langenud 41,35-le. Milliseks kujuneb kodutarbija hinnaskaala, on tõesti võimatu ütelda, sest hinnatõusu täieliku mahu ja jaotuse näiteks kodutarbija ja tööstustarbija vahel peab otsustama Eesti Energia, loomulikult koostöös meie vastavate riiklike struktuuridega.

Esimees

Tänan! Liina Tõnisson, palun, protseduuriline küsimus!

L. Tõnisson

Tänan, härra eesistuja! Ma juhin vastaja tähelepanu asjaolule, et mina ei ole Edgar Savisaar, te ei vasta Edgar Savisaarele, vaid Liina Tõnissonile. Nii et palun vastake mulle ja minu küsimus puudutas tootjahinda. Ma väga loodan, et härra peaminister teeb vahet kodutarbijahinna ja tootjahinna vahel. Mina küsisin tootjahinna kohta, aga teie räägite tarbijahinnast. Sellised diskussioonid on ju mõttetud.

M. Laar

Lugupeetud proua Tõnisson, kuna lugupeetud erakonnakaaslane minuga enne pahandas, et ma tema küsimuse teisele poolele ei vastanud, siis ma tegin ka seda. Kas tohib, ma vastan? Nagu ma ütlesin, oli tegemist tootjahinnaga, mille prognoos aastaks 2020, juhul kui midagi ei juhtu, on 60 senti kWh eest. 1998. aasta äriplaanis oli arvestatud kasvuks seitsme aasta jooksul 54,8 senti, praeguste kokkulepete kohaselt eeldatava tootmismahu juures 41,35 senti. Ma usun, et leping on liikunud selgelt paremuse suunas.

Esimees

Tänan! Tõnu Kauba, palun, protseduuriline küsimus!

T. Kauba

Aitäh, härra esimees! Kuna meil ei ole tablood silmade ees, siis me ei tea, kui palju küsimusi on registreeritud. Samuti me ei tea praegu, kui palju on härra peaministrile küsimusi kirjalikult edastatud. Ma palun teid anda meile selle kohta infot ja vajaduse korral küsida peaministri käest täpsustavalt, kui palju temale on laekunud praegu kirjalikke küsimusi?

Esimees

Aitäh! See on mulle märkus selle kohta, et ma ei jõudnud öelda, et Arvo Jaakson on veel ennast küsimuse esitamiseks registreerinud. Aga kui palju on peaministrile kirjalikke küsimusi, seda mina ei tea. Palun küsimus Arvo Jaaksonilt ja ma vaatan, kas on veel võimalus küsida Mai Treialil. On küll.

A. Jaakson

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud peaminister! Ma ei tea, millises mahus ja millises ulatuses lepingu tekst minuni jõuab ja mida ma sealt välja lugeda saan. Mul on küsimus. Teatavasti osaleb Eesti Energia hinnainspektsioonis ka tarbijakaitse. Kui nüüd toimub elektrijaamade müümine, kas siis tulevases hinnainspektsioonis esindab tarbijakaitse jätkuvalt tarbija huvisid?

M. Laar

Aitäh! See on üsna etteruttav küsimus. Ma ei näe põhimõtteliselt põhjusi, miks ei peaks tarbijakaitsega konsulteerima, kui me hakkame elektri hinda määrama.

Esimees

Tänan! Mai Treial, palun, küsimus! Praegu suulisteks küsimusteks kedagi rohkem registreerunud ei ole.

M. Treial

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud peaminister! Te vastasite ühe minu kolleegi küsimusele, et jah, valitsuse ministrina töötab majandusminister Mihkel Pärnoja. Kui vaadata nüüd 27. juunil käesoleval aastal valitsuses kinnitatud AS-iga Narva Elektrijaamad seotud lepingute põhitingimusi, siis nende punkt 1, mida te olete siin ka mitmel korral rõhutanud, ütleb, et Eesti Vabariik ei taga tehingut mingil moel. Aga BNS-i teate kaudu ma loen, et majandusminister Mihkel Pärnoja võttis vastutuse Narva Elektrijaamade erastamise tehingu eest enda peale. Samas siin järgneb, et suulise lubadusega tulla vastu Eesti esitatud tingimustele. Kuidas te seda kommenteerite? Kas majandusminister on käitunud kuidagi isepäiselt või ei ole see, mis on 27. juunil valitsuses otsustatud, sellega üksühene?

M. Laar

Aitäh! Majandusminister ei ole käitunud isepäiselt, vaid kogu valitsuskabineti toetusel. Ma juba ütlesin, et me arutasime neid asju ühiselt ning jõudsime ka üksmeelsele arvamusele ja majandusministrit volitati tegema tööd, selleks et tagada valitsuse paikapandud tingimuste ning ettevalmistatavate üldlepingute kokkulangevus. Seda on majandusminister teinud ning selles on olnud tema vastutus.

Esimees

Tänan! Härra peaminister, kuna on laekunud kirjalikke küsimusi, siis palun küsimus ette lugeda ja öelda ka, kellelt on küsimus.

M. Laar

Ma pean tunnistama, et küsimusi on üsna palju ja mitmed neist on koos kommentaaridega. Kuid ma üritan otsast pihta hakata. Kõigepealt on siin 25 küsimust Janno Reiljanilt ja ma hakkan nendega pihta. "Härra peaminister, Teie koos majandusminister Pärnojaga olete pidevalt levitanud äärmiselt vastuolulist ja eksitavat informatsiooni Narva Elektrijaamade 49-protsendilise osaluse erastamistehingu kohta. Ma palun Teid seekord anda täpsed ja ammendavad vastused järgmistele küsimustele. Kõigepealt teeme selgeks mõisted. Erastamiseks nimetatakse mingi riigi omanduses oleva objekti, materiaalse vara, omandiõiguse, aktsia, mingi muu õiguse, operaatorteenuse võõrandamist eraomandusse. Koalitsiooninõukogu esimehe Andres Tarandi väitel ei olevat AS-i Narva Elektrijaamad 49-protsendilise aktsiapaki üleandmise puhul NRG Energy 100-protsendilisele tütarfirmale tegemist erastamisega. Küsimus 1: kas Te nõustute Andres Tarandi seisukohaga, see tähendab, kas Teie andmeil on NRG Energy näol tegemist mingile riigile kuuluva ettevõttega?" Pean tunnistama, härra Reiljan, et ma ei saa aru teie küsimusest, kas NRG Energy näol on tegemist mingile riigile kuuluva ettevõttega. Ma ei arva, et NRG Energy näol on tegemist mingile riigile kuuluva ettevõttega. Teiseks. "Te tulite võimule avalikustamise läbipaistvuse loosungiga vehkides. Ajaleht Postimees edastas aga möödunud nädalal Teie arvamuse, et AS-i Narva Elektrijaamad 49-protsendilise erastamise tingimusi ei olevat otstarbekas avalikustada? Küsimus 2: miks ei tohi Eesti rahvas teada iga inimese ja ettevõtte majanduslikku käekäiku oluliselt mõjutava lepingu tingimusi?" Sellele ma olen vist juba korduvalt vastanud. Ma arvan, et rahval peaks see võimalus olema ja olen ka sellel seisukohal.

Esimees

Härra peaminister, palun küsimused selgemalt ette lugeda, me ei kuule.

M. Laar

"Mis põhjusel olete Te avalikustamise ja läbipaistvuse vastastel seisukohtadel?" Ma ei ole avalikustamise, läbipaistvuse vastastel seisukohtadel. "AS-i Narva Elektrijaamad 49-protsendilise aktsiapaki erastamise tingimuste avalikustamine peaks Teie ja Pärnoja sõnade kohaselt olenema NRG Energy nõusolekust, sest Eesti Energia nõusolek on olemas. Küsimus 4: miks ei tulnud ei Teil, härra peaminister, läbirääkimisi pidanud valitsuse esindajal, eeskätt aga läbirääkimiste eest vastutanud majandusminister Pärnojal pähe taotleda NRG Energy nõusolekut lepingu tingimuste avalikustamiseks juba varem ja lisada see lepingu põhitingimuste hulka?" Küsimus on selles, et sel alal eksisteerivad ka teatavad rahvusvahelised tavad, mis eeldavad mõlema poole täielikku kokkulepet, sest tegemist on börsiühingutega NRG Energy näol ja seetõttu on ka selle praegu sõlmitud kokkuleppe taga, nagu te näete, sellised teatud täiendused. "Kas Te peate Eesti iseseisvuse seisukohalt normaalseks olukorda, kus välismaise riiulifirma otsustada on jäetud, mida Eesti ettevõtted ja inimesed oma majandamistingimuste kohta teada saavad?" NRG Energy näol ei ole kahtlemata tegemist välismaise riiulifirmaga. Seetõttu ma ei saa teda selleks pidada ja seetõttu ei saa ka teie küsimusele otseselt vastata. Ma arvan, et praegusel hetkel, nii nagu tavad ette näevad, on see küsimus Eesti Energia ja NRG Energy otsustada. "Kas Te andsite AS-i Narva Elektrijaamad osaluse erastamise salastatud lepinguvariandi eelmisel nädalal president Merile üle NRG Energy loal või ilma sellekohase loata?" Pean tunnistama, et mina ei ole president Merile lepingut üle andnud. "Kellelt, millal ja mis vormis saite Te loa AS-i Narva Elektrijaamad osaluse erastamise salastatud lepinguvariandi edastamiseks president Merile?" Sõltuvalt eelmisest vastusest tuleb ilmselt vastata niimoodi, et ma ei saa sellele küsimusele eriti hästi vastata. "Kas Te peate normaalseks, et Riigikogu arutab AS-i Narva Elektrijaamad erastamise tingimusi ilma sisulise ja adekvaatse informatsioonita nende tingimuste kohta?" Ma arvan, et kui me räägime sisulisest arutelust, siis needsamad punktid, mis sisalduvad valitsuse otsuses, eriti veel täna avalikustatud informatsioonis, on tegelikult ju selle lepingu põhisisu ehk põhipunktid. Ja ma olekski lootnud näha rohkem sellist arutelu, mis paistis välja härra Arnold Rüütli küsimustest ning oleks olnud tegelikult nende uute strateegiliste valikute kohta, mida me seoses selle tehinguga peame Eestis tegema. Nii et selles suhtes ma arvan, et tänane arutelu on olnud igal juhul kasulik ja asjalik. Ma loodan, et pärast mind esinev majandusminister Pärnoja suudab veel paljudele teile huvi pakkuvatele küsimustele vastata. "Miks ei leppinud riigipoolsed läbirääkijad NRG Energy'ga kokku lepingu tingimuste avalikustamises Riigikogule?" Ma juba olen erineval kombel sellele vastanud. On olemas teatud kindlad tavad, kuidas börsiühingutega läbirääkimisi peetakse, ja siin ei ole midagi parata. "27. juunil 2000 kiitis Eesti Vabariigi valitsus heaks AS-i Narva Elektrijaamad 49-protsendilise aktsiapaki erastamise ja AS-i Narva Elektrijaamad edasise tegevusega seotud lepingute põhitingimused. Minister Pärnoja vormistas lepingud salastatult, viies teise lepingupoolega saavutatud suulise kokkuleppe alusel sisse omapoolsed muudatused. Lepingud esitati valmis kujul Eesti Energia nõukogule. Lepingud kohustab Eesti Vabariigi valitsus ministrite Siim Kallase ja minister Pärnoja juhistel ilma tingimuste muutmise õiguseta sõlmima AS Eesti Energia juhtkonna, kellele ei antud ei sisulist võimalust - üks eksemplar kohapeal tutvumiseks -, ega aega - üks nädal põhjalikku ekspertiisi vajava lepingu puhul on äärmiselt vähe lepingu tingimustega tutvumiseks. Küsimus. Kas lepingust tulenevate kahjude eest kannavad äriseadustikust tulenevat materiaalset vastutust lepingu põhitingimused heakskiitnud valitsusliikmed, lepingut ettevalmistanud minister Pärnoja, lepingu allakirjutamiseks kohustusliku juhise andnud ministrid Siim Kallas ja Mihkel Pärnoja või ministrite käsule allunud Eesti Energia nõukogu ja juhatuse liikmed?" Julgeksin kinnitada, tuginedes ka vestlusele härra Okiga, Eesti Energia juhatuse esimehega, et aeg lepingu tingimustega tutvumiseks on olnud piisav. Eesti Energia nõukogu liikmetel on olnud võimalus esitada ka oma ettepanekud nende punktide kohta, mida nad peavad vajalikuks nendes lepingutes muuta või täpsustada või täiendada. Täna hommikuks ei olnud ühtegi parandusettepanekut laekunud, aga ma võin eksida ja praeguseks hetkeks on olukord muutunud. Selles suhtes ma arvan, et võimalus otsus langetada on Eesti Energia nõukogul täielikult olemas. "Kes andis minister Pärnojale volitused ainuisikulisteks läbirääkimisteks ja suulisteks kokkulepeteks NRG Energy esindajatega? Kes vastutab materiaalselt minister Pärnoja suuliselt antud lubaduste majanduslike tagajärgede eest?" Minister Pärnoja on pidanud läbirääkimisi nende volituste piirides, nendest lähtuvalt, mis 27. juunil k.a minister Pärnojale anti, ja ma ei näe, et oleks põhjust kuidagiviisi eeldada või arvata, et ta oleks neid volitusi ületanud. Eesti Vabariigi valitsuse 27. juuni istungi päevakorrapunkti 28 protokolli punktidest 1 ja 2 ilmneb, et Eesti Vabariigi valitsus kiitis heaks AS-i Narva Elektrijaamad 49-protsendilise osaluse erastamise tingimused. Riigikogu otsus 16. detsembrist 1998 nõuab, et AS-i Narva Elektrijaamad erastamise tingimused peab läbi arutama ja heaks kiitma Riigikogu. Seda otsust pole keegi senini vaidlustanud ega tühistanud. Paraku pean tunnistama, nii nagu enne rääkisin ja teile ette lugesin, et selle otsuse vaidlustas juba enne selle tegemist tollane Eesti Vabariigi valitsus ja paraku on selle otsuse juriidiline analüüs tollase valitsuse seisukohti ainult kinnitama pidanud. "Miks rikub Eesti Vabariigi valitsus Riigikogu 1998. aasta otsust ja sunnib Riigikogu otsuse vastaselt toimima Eesti Energia juhtkonda?" Nagu ma juba ütlesin, on meil selle otsuse täitmine ääretult keeruline, seda ühtepidi juriidiliselt, aga teiselt poolt ei saa me tulla selleks ettenähtud tähtajaks kuidagiviisi Riigikogu ette, sest see tähtaeg oli juba ammu aega möödunud selleks ajaks, kui praegune valitsus võimule astus, ja selle tõttu on meil selle otsuse täitmine paraku võimatu, sest keegi meist ei suuda aega tagasi keerata. "Riigikogu otsust rikkuv leping on õigustühine selle sõlmimise momendist alates ja kuulub tühistamisele niipea, kui Eestis saab võimule Eesti Vabariigi põhiseadust ja teisi seadusi austav valitsus. Küsimus 13: kas lepingute tühistamisest tulenevate kahjude eest kannavad äriseadustikust tulenevat materiaalset vastutust lepingu põhitingimused heakskiitnud valitsusliikmed, lepingut ettevalmistanud minister Pärnoja, lepingute allakirjutamiseks kohustusliku juhise andnud ministrid Siim Kallas ja minister Pärnoja või ministrite käsule allunud Eesti Energia nõukogu ja juhatuse liikmed?" Ma just äsja vastasin, milline on olukord seoses Riigikogu otsusega, seetõttu ei ole siin võimalik seda küsimust sellisest vaatepunktist kuidagiviisi käsitleda. "Eelmine valitsus kehtestas NRG tehingule kuus tingimust, millest üks seadis erastaja poolt aktsiakapitali tehtud investeeringu tootluse piirmääraks 12%. NRG äriplaani tagasilükkamisel endise valitsuse poolt oli üheks põhjuseks asjaolu, et NRG soovis õigustamatult asendada aktsiakapitali tehtud investeeringu tootluse investeeringute sisemise tasuvuse määraga. See moonutas otseselt valitsuse seatud piirangu olemust, sest sisemise tasuvuse määr arvutatakse kõigi ettevõttesse tehtud investeeringute suhtes, st krediitide ja amortisatsioonieraldiste arvel tehtud investeeringute suhtes. Sel juhul tõuseks aktsiakapitali tehtud investeeringu tootlus energiasektoris ennenägematule tasemele, 25-30% aastas. Küsimus 14: miks muutis Teie valitsus Eesti tarbijale niigi rasked erastamistingimused veelgi raskemaks ja nõustus suurendama välisinvesteeringu kasumlikkust algtingimustega võrreldes enam kui kahekordselt, esitades põhitingimuste 8. punktis 12-protsendilise piirangu aktsiakapitali tehtud investeeringu tootluse asemel investeeringute sisemise tasuvuse määrana?" Minister Pärnoja ja Eesti Vabariiki selles küsimuses nõustanud finantsnõustajate hinnangud ei lange teie omadega kokku ja seetõttu ei ole mul kuidagi võimalik vastata, mispärast nad on midagi muutnud, sest valitsuse 27. juuni otsusest lähtuvalt mainitud leping sõlmitakse. "Miks muutis Teie valitsus Eesti tarbijale niigi rasked erastamistingimused veelgi raskemaks ja nõustus suurendama välisinvesteeringu kasumlikkust algtingimustega võrreldes veel 26% võrra ja stimuleerides kasumi kiiret väljavedu, esitas põhitingimuste 8. punktis 12-protsendilise piirangu maksueelse tootluse asemel maksujärgsele tootlusele?" Siin on jälle küsimus lepingu ühe või teise punkti üsna erinevast tõlgendamisest, mis, ma tean, on tõesti tekitanud vaidlusi. Minister Pärnoja ja meie finantsnõustajate hinnangul vastavad praegu kokkulepitud tingimused täielikult valitsuse 27. juuni otsusele. "Avalikkuse ette on jõudnud informatsioon, et AS-i Narva Elektrijaamad erastamise välisnõustajatega on sõlmitud lepingud, mille kohaselt nõustavatele firmadele makstakse nõustamisteenuste eest üle 90 miljoni krooni. Majandusminister Mihkel Pärnoja väitis telesaates avalikult, et tal puudub informatsioon nõustamislepingu kohta. Selline hooletu suhtumine rahva raha kulutamisse viitab korralagedusele ja vastutustundetusele Teie poolt juhitud valitsuses. Küsimus 16: kes ja millal sõlmis lepingu AS-i Narva Elektrijaamad 49-protsendilise osaluse erastamise nõustamiseks?" Mul ei ole olemas küll täpset kuupäeva, kuid minu teada sõlmiti need lepingud Eesti Energia poolt 1998. aasta juulis. Nii et seda peaks lugupeetud küsija või vähemalt mõni tema lähedane inimene paremini teadma. "Millised konkreetsed ülesanded lepingus nõustajatele püstitati ja millises vormis peaks nõustaja esitama tehtud töö tulemused?" Tehtud töö tulemused esitati mitmete nende ettepanekute ja analüüside näol, mis Vabariigi Valitsusele ka esitati ja mis olid tehtud otsuse aluseks. Ka on finantsnõustajad analüüsinud põhjalikult praeguse lepinguteksti vastavust valitsuse 27. juuni otsusega. "Kui suur on lepingus fikseeritud nõustamisteenuse üldmaksumus ja kuidas teenustasu jaotus erinevate ülesannete täitmise lõikes?" Seda viimast küsimust pole ilmselt nii täpselt paika pandud, vaid küsimus sõltub kogu lepingu sõlmimise tasemest. "Kes, millal ja millises vormis kontrollib nõustamislepingus fikseeritud ülesannete täitmise taset, põhjendatust, põhjalikkust, alginformatsiooni adekvaatsust, analüüsitud kvaliteeti ja tulemuste vastavust kokkulepitud tingimustele?" Seda taset, kõike etteloetut on kontrollitud eri komisjonide ja töörühmade poolt, kellega finantsnõustajatel on alates lepingu sõlmimise ajast väga tihe koostöö olnud. Nii et siin on praktiliselt enamik riigiasutusi paralleelselt seda tööd teinud ja selles suhtes ei ole siiamaani etteheiteid finantsnõustajatele esitatud. "Kus saavad Riigikogu liikmed, Riigikontroll ja muud asjahuvilised tutvuda sõlmitud nõustamislepingutega ja kõigi lepingute täitmise tulemusena nõustajate poolt esitatud materjalidega?" Ma ei oska ütelda. Kuna tegemist on Eesti Energia lepinguga, siis ma arvan, et me saame paluda avalikustada need tingimused, mida nad on sõlminud 1998. aastal, ja siis saame sellele küsimusele täpselt vastata. "Kas olete isiklikult kontrollinud ja hinnanud erastamise nõustamiseks sõlmitud lepingute vastavust Eesti riigi ja rahva huvidele?" Peab tunnistama, et ma kindlasti isiklikult ei ole neid lepinguid kontrollinud, kuna ma olen usaldanud endist valitsust. "Kas Te peate otstarbekaks erastamise nõustamislepingute ja nende tulemuste andmist Riigikontrolli kätte seisukoha võtmiseks?" Kui seda kangesti soovitakse, siis miks mitte. "Eesti Vabariigi valitsuse 27. juuni 2000 istungi protokollis märgitakse päevakorrapunkti nr 28 all otsuse punktis 3, et majandusministril valmistada ette ja esitada 2000. aasta septembri lõpuks valitsusele ettepanekud Eesti energiaturu avamise kohta. Küsimus 23: mis ettepanekud saab Eesti energiaturu avamise kohta teha septembris, kui augustis soovitakse alla kirjutada Eesti energiaturu 15 aastaks sulgevale lepingule?" Kindlasti julgen kinnitada, et mainitud leping ei sulge Eesti energiaturgu. Selle mittesulgumine on ka tegelikult lepingus ju väga selgelt kirjas. Eesti ühineb kõigi Euroopa Liidu direktiividega, mis võimaldavad eriti suurtarbijatel oma elektrit otse ja vabalt osta. Selles suhtes ei toimu siin mingit taganemist Euroopa Liidu positsioonidelt ja selles suhtes ei näe ma ka mingisugust vastuolu ning ma arvan, et tuleb ära oodata 2000. aasta september, selleks et näha, millised need ettepanekud on, ja ma olen veendunud, et need on olemas. "Kas Teilegi ei tundu loogiline, et enne arutatakse läbi Eesti energiaturu arengu, sealhulgas avamisega seotud probleemid, koostatakse Eesti energiamajanduse arengukava ja siis alles sõlmitakse lepingud, mille tingimused vastavad arengule?" Ma tsiteerisin siin juba varem korduvalt neid vastuseid, mis on umbes samasugustele ettepanekutele antud ning kus minu eelkäijad rõhutavad, et töö nende üldiste suuniste paikapanekul on tegelikult suures ulatuses tehtud. Mul ei olnud ega ole põhjust nende seisukohti kahtluse alla seada. Ja lõpetuseks. "NRG tehinguga seotud probleeme ja küsitavusi on veel tohutul hulgal. Salatsemine pole võimaldanud neid õigel ajal arutada ja lahendusteid otsida. Praegune arutelu ilma sisulise ja adekvaatse informatsioonita kujutab endast Riigikogu töö vastutustundetut raiskamist. Küsimus 25: millega on Eesti-poolsed läbirääkijad ja nõustajad mitu aastat tegelnud, et peamiselt AS-i Narva Elektrijaamad 49-protsendilise osaluse erastamise probleemid on senini sisulise lahenduseta ja erastamisläbirääkimiste tulemus kujunes nii mõistusvastaselt viletsaks?" Ei julge teiega selles viimases küsimuses kohe kuidagi ühineda. Ma arvan, et see tagajärg ei kujunenud, nagu siin on öeldud, nii mõistusvastaselt viletsaks, ja seetõttu oleme me selles küsimuses selgelt eriarvamusel. Aitäh! Jätkame nüüd siis küsimustega. "Austatud härra Laar! AS-iga Narva Elektrijaamad seonduvad põhitingimused, valitsuse otsuse viies põhitingimus: sõlmitavad lepingud tagavad tööhõive sõltumata töömahust ning arvestamata lepingulisi töötajaid AS-is Narva Elektrijaamad vähemalt 1700 töötajale aastal 2000 ja edasi mitte alla 500 töötajale alates 2005 ..."

Esimees

Härra peaminister, kes küsib?

M. Laar

Küsimus on Mai Treialilt. Ma loen nüüd kogu küsimuse ette: "Palun tutvustage tööhõive äriplaani. Mida sisaldab endas Narva Elektrijaamade töötajate sotsiaalprogramm ja mida sisaldab endas piirkonna sotsiaalprogramm? Siinkohal ma ei ole nõus, kui Te piirdute sellega, et ametiühingud pidid midagi tegema. Kes vastutab regionaalse arengu tasakaalustamise eest riigis? Mida Eesti Vabariigi valitsus on ette võtnud, et AS-i Narva Elektrijaamad tehingud ei süvendaks varanduslikku kihistumist veelgi ja seetõttu ei kaasneks veelgi niigi vaese rahva vaesus ca 53%. Lugupidamisega Mai Treial." Mainitud tööhõive äriplaan on tõesti koostatud koos nii kohalike omavalitsuste kui ka ametiühingutega. See jaguneb Eesti Energia ja Eesti Põlevkivi vahel ja näeb ette mitmeid tööhõiveprogramme vastavalt nendele ettepanekutele, mis on Maailmapanga poolt selles piirkonnas välja töötatud ning mis on esitatud kohalike ettevõtjate, ametiühingute ja omavalitsuste koostatud kohalikus sotsiaalplaanis. Nagu ma ütlesin, me ei arva, et see raha, see üks miljon dollarit aastas oleks lõplik summa ja Eesti Vabariik võiks pärast seda oma käed puhtaks pesta. Ma arvan, et Eesti riigil on veel kohustus kogu selles piirkonnas tööd teha ja see piirkonna sotsiaalprogramm ei olegi ju mitte niivõrd sotsiaalprogramm, mis on kavandatud, vaid on riiklik tööhõivekava Ida-Virumaa jaoks, mis oleks sellisel kujul esimene. Piirkonnas on olemas teatavasti kohalikul tasemel kokkulepitud tööhõivekava. Kuid seda on loetud ebapiisavaks ja peetud vajalikuks just laiemat dokumenti. Kindlasti ei ole selle koostamine mitte ainult ametiühingute peal, vaid selle koostamine on siiski eeskätt valitsuse peal ja ametiühingud ning ka tööandjad on meile selles heaks partneriks. Mis puudutab seda, mida sotsiaalprogramm konkreetselt sisaldab, siis, nagu ma ütlesin, peamine rõhk tööhõive juures pannakse väljaõppele ja selles suhtes on tegemist aktiivse tööhõivepoliitika osaga, millele, ma julgen kinnitada, ka järgmisel aastal riigieelarvest raha juurde antakse. Mis puudutab vastutust regionaalse arengu tasakaalustamise eest riigis, siis selle eest vastutab kahtlematult valitsus tervikuna, kuigi on olemas ka regionaalminister, kelle ülesannete hulka see kõige rohkem kuulub. Kuid on väga raske leida otsuseid Eesti riigis, mis ei mõjutaks regionaalpoliitikat. Nad mõjutavad praktiliselt kõik seda ja selle tõttu on oluline, et valitsus püüaks iga otsusega just regionaalpoliitilisi aspekte silmas pidada. Ja mis seal salata, positiivse otsuse langetamise üheks taustaks mainitud küsimuses olid need seisukohad, mida me saime Ida-Virumaalt, kus teatavasti nii kohalikud ametiühingud kui kohalikud omavalitsused seda tehingut toetavad. Tuletaksin meelde, et minister Pärnoja on valitsuses poliitiliselt vastutav minister mainitud ala arenguprobleemide lahendamise eest, ja me leiame, et sellise suure investeeringu tulek sellesse piirkonda ei ole oluline mitte ainult selles mõttes, et ta tagab sellele alale kindlama tuleviku, vaid ta toob enda järel loodetavasti ka muid investeeringuid Ida-Virumaale. "Lugupeetud peaminister Mart Laar! Äsja Te nimetasite, et elektrijaamade müügi küsimuses on Riigikogu oma otsuse teinud juba veebruaris 1998. Kas härra peaminister julgeb veel kord kinnitada, et nimetatud Riigikogu otsus sisaldab loa elektrijaamade müügiks? Lugupidamisega Tiit Toomsalu." Ei, ta ei sisalda, ma lugesin lihtsalt ette oma kolleegi Mart Siimanni sõnavõtu selles küsimuses. Nii et see oli tsitaat sealt. Aga härra Siimann seda ei väitnud, et see seal otseselt sisaldub. "Lugupeetud härra peaminister! ..."

Esimees

Härra peaminister, kellelt oli eelmine küsimus?

M. Laar

Palun vabandust! Eelmine küsimus oli härra Toomsalult. Toomsalul on palju küsimusi, ma loen nad kõik ette. "Riigikogu liikmetele on välja jagatud Vabariigi Valitsuse põhiseisukohad energiasektori restruktureerimisel 27. oktoobrist 1998 (Siin on küll 88, aga ilmselt on härra Toomsalu eksinud. - M. L.), mille teksti ja mõtte kohaselt on eesmärgiks suurendada AS Eesti Energia aktsiakapitali, mitte aga müüa temale kuuluvate ettevõtete aktsiaid (See peaks olema aktsiaemissioon, aga ma ei ole päris kindel, kas on aktsiaemissioon, mitte aga erastamine. Ma loen nii, nagu härra Toomsalu on selle kirja pannud. - M. L.). Miks on Teie valitsus asunud põhimõtteliselt uut skeemi rakendama? Lugupidamisega härra Toomsalu." Kõik need otsused on tehtud, tuginedes nendele läbirääkimistele, mis on vastavalt 27. juuni otsusele peetud veel erastamistingimuste täpsustamiseks NRG Energy'ga ja milleks majandusministrile on täielikud volitused antud. "Lugupeetud härra peaminister! Te väitsite äsja, et mida piiratumad on Eesti majandussidemed Venemaaga, seda kindlam on Eesti julgeolek? Kas see on Teie või valitsuskoalitsiooni seisukoht?" Ma ei väitnud, et me oleksime täielikult majandussidemete piiramise poolt, et majandussidemed Venemaaga sisuliselt katkestada. Kuid jah, vaadates seda, millistesse piirkondadesse me sooviksime Eesti majandust pöörata, siis on valitsuse selge seisukoht, et me pööraksime seda pigem läände kui itta, nii nagu me poliitiliselt kogu Eestit tahaksime pöörata. Läheme edasi. Järgmine küsimus: "Lugupeetud härra peaminister! Valitsuse poolt heakskiidetud tingimuste järgi on investori oodatud reaalne investeeringu tootlus mitte kuni 12%, vaid mitte suurem kui 12%. Riigigarantiiga võiks saada rahvusvaheliselt laenu intressiga kuni 6%. Kas ei võiks jätta jaamad riigile ja võtta rekonstrueerimiseks laenu, hoiaksime kokku 6%, mis teeb kuus miljoneid kroone iga miljardi kohta? Härra Kalev Kallo." Küsimus ongi paljus selles olnud, et kui me räägime riigigarantiist, siis me võime tõesti minna seda garantiid kasutama Narva Elektrijaamade rekonstrueerimise finantseerimiseks. See on kindlasti üks võimalus, kuidas seda teha. Teatavasti ei ole aga garantiid. On ka selliseid laene, mida tuleb kuskil või mingil tasemel ikkagi tasuda, ja ka nende võtmine ei ole ühelgi riigil piiramatu. Võttes garantii sellel alal, ei suuda me seda võtta teistel aladel. Selles suhtes on Eesti riigil väga selge taotlus eelistada võib-olla mõningaid teisi projekte, mõningaid teisi alasid. Selle tõttu Eesti riik, nagu ma juba korduvalt olen öelnud, sellest tehingust distantseerub. "Lugupeetud peaminister! Mulle vastates väitsite, et Narva Elektrijaamade osaluse müümine ei vaja Riigikogu otsust, kuna tegemist ei ole riigile kuuluva äriühinguga. Oma väitele kaalu andmiseks tsiteerisite Mati Meose antud vastuseid. Eksriigikogulane Mati Meos ei ole ei mulle ega ka paljudele teistele autoriteet juriidilistes küsimustes. Küsimusele, kas AS-i Narva Elektrijaamad vara on käsitletav riigivarana ja aktsiaselts riigi äriühinguna, saab seadustele toetuvalt vastata, et riigivarasid valdav AS-i Eesti Energia tütarettevõte AS Narva Elektrijaamad on samuti riigivaral töötav äriühing. Teisiti pole antud juhul lihtsalt võimalik. Kui Teie väidate midagi muud, siis küsin, kellele kuulub lõppkokkuvõttes AS-i Narva Elektrijaamad vara? Siiri Oviir." See seisukoht, mida härra Mati Meos esitas, lugupeetud proua Siiri Oviir, ei olnud mitte Mati Meose seisukoht, vaid see oli esiteks majanduskomisjoni seisukoht või majanduskomisjoni enamuse seisukoht ja teiseks oli see tollase valitsuse seisukoht. Selles suhtes ei olnud tegemist mitte isikliku arvamusega ja ma ei tahaks küll eelmise valitsusega selles küsimuses vaidlema hakata. "Lugupeetud härra peaminister! (Kalev Kallo. - M. L.) Kuna Ameerika Ühendriigid on investeerinud Venemaale vaieldamatult suuremaid summasid, kui on investeerinud Narva Elektrijaamadesse, siis kas Teile ei tundu, et Ameerika Ühendriikide huvides on ühel päeval, et need investeeringud oleksid ühel heal päeval ühe katuse all ja loomulikult suurema katuse all?" Tõepoolest, kindlasti on meil kõigil alati soov samastada kahte suurt ja vägevat riiki maailmas ehk Ameerika Ühendriike ja Venemaad ning eeldada, et küll need kaks riiki kokku lepivad ning meid väikseid maha müüvad. Ma arvan, et kui nad seda otsustavad teha, siis nad tõesti seda ka teevad. Samal ajal on minu kogemus, vaadates maailmapoliitikat, siiski näidanud, et kui Eesti on valinud oma orientatsiooni demokraatlikele lääneriikidele, siis tuleb sellest orientatsioonist kinni pidada ja seda jätkata. Selles suhtes ei usu ma Ameerika Ühendriikide pahatahtlikkust Eesti riigi suhtes. Vastupidi, ma usun, et Ameerika Ühendriikide näol on tegemist Eesti Vabariigile hea ja kasuliku liitlasega. Selles suhtes on siin lihtsalt ilmselt erinevad orientatsiooniküsimused ja erinevad eeldused. Loomulikult võib umbusaldada kõiki pooli ja eks umbusk on Eesti loomuses tugevalt olemas. Me oleme seda ajaloos teinud ning üritanud päris üksi minna, umbusaldades kõiki, kes meie ümber on, ja tagajärjed ei olnud meile just eriti hiilgavad. "Lugupeetud härra peaminister! Kas Te olete võimeline nimetama vähemalt kolm tingimust lepingus, mis garanteerivad, et aktsiaid ei müüda edasi Eestile mittesõbralikesse kätesse?" Esiteks on seesama tingimus, mis puudutab viieaastast müügikeeldu investeeringute teostamisel, ja teiseks täpsustused, mida see täpselt tähendab, ning mis peamine, kõik need tingimused, mis puudutavad ühist osalemist ka ettevõtte nõukogus, kus Eestile kuulub teatavasti enamus.

Esimees

Kas need olid kõik kirjalikud küsimused?

M. Laar

Kui keegi ütleb, et talle on vastamata, siis ma vabandan, ma olen küsimuse kuhugi paberite vahele ära pannud. Kas see küsimus on minu käes?

Esimees

Siiri Oviir, te saate selle küsimuse esitada suuliselt, teil on üks küsimuse esitamise võimalus. Aga mikrofoni kaudu, et teised ka kuuleks.

M. Laar

Ma vastasin teie küsimusele, kui see siin oli.

Esimees

Kas nüüd on kõik? Tänan, härra peaminister! Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole. Kolleeg Villu Reiljan, kas teie ettepanek kohaloleku kontrolli sooritamiseks on jõus? Tänan! Sellisel juhul ma palun häältelugemiskomisjoni esimehel kutsuda oma komisjoni liikmed ridade ette ja me asume sooritame kohaloleku kontrolli. Palun komisjoni esimehel ette valmistada kõikide komisjoni liikmete kohalolek. Komisjoni esimees, palun siis märku anda, kui te olete valmis läbi viima kohaloleku kontrolli. Häältelugemiskomisjoni esimees ütleb, et kõik komisjoni liikmed on valmis. Austatud Riigikogu, palun kohaloleku kontroll! Lugupeetud kolleegid, ma palun tähelepanu! Kohaloleku kontroll on sooritatud. Kohale registreeris ennast 40 Riigikogu liiget. Loen, nagu Tõnu Kauba palus, ka ridade kaupa. Isamaaliit 15, Reformierakond 13, Jaanus Marrandi loetud, Keskerakonna esimene rida - null, Jaan Pöör - see on Mõõdukad - 12, Valentina Võssotskaja - null ja Liina Hänni - null. Seega on erakorraline istungjärk otsustusvõimetu, arutelu jääb pooleli ning me jätkame seda arutelu järgmisel Riigikogu korralisel istungil. Tõnu Kõiv, palun!

T. Kõiv

Aitäh! Mul on protseduuriline küsimus. Kas te, austatud esimees, võite täpsustada, kas häältelugemiskomisjonis osalenud inimesed kõik registreerisid ennast kohale või nad osalesid selles ainult n-ö mittefüüsilisel kujul?

Esimees

Aitäh! See on küsimus häältelugemiskomisjoni esimehele. Palun! Kõik, kes soovisid, said ennast kohale registreerida. Tänan! Niisiis on 21 Riigikogu liikme kokkukutsutud erakorraline istungjärk lõppenud. Lugupeetud kolleegid! Palun järgnevalt tähelepanu. Minuni on jõudnud härra peaminister Mart Laari kiri: "Lugupeetud Riigikogu esimees! Vabariigi Valitsus teeb põhiseaduse § 68 ja Riigikogu kodukorra seaduse § 43 alusel ettepaneku kutsuda kokku Riigikogu erakorraline istungjärk 14. augustil, see on täna, kohe pärast 14. augustil kell 12 kokkukutsutud erakorralise istungjärgu lõppemist järgmise päevakorraga: 45 Riigikogu liikme poolt algatatud otsuse "Umbusalduse avaldamine majandusminister Mihkel Pärnojale", eelnõu nr 487 arutelu, juhindudes Riigikogu kodukorra seaduse § 61 punktist 3. Valitsus ei taotle küsimuse arutamisel omapoolset kaasettekannet. Mart Laar, Eesti Vabariigi peaminister." Sellest lähtuvalt kutsun vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 68 ja Riigikogu kodukorra seaduse § 43 lõikele 1 Vabariigi Valitsuse ettepanekul kokku Toompea lossi istungisaali Riigikogu erakorralise istungjärgu 2000. aasta 14. augustil kohe pärast 14. augustil kell 12 kokkukutsutud erakorralise istungjärgu lõppemist. Siin on ka minu allkiri olemas. Niisiis, lugupeetud kolleegid, me peaksime jätkama, aga loomulikult ainult sel juhul, kui erakorraline istungjärk on otsustusvõimeline. Päevakord on ette loetud. Vabariigi Valitsus on teinud ettepaneku see istungjärk kokku kutsuda. Materjalid paljundatakse teile kohe ja usun, et te olete minuga nõus, kui ma palun nüüd juhatajana viis minutit vaheaega. Pärast seda palun häältelugemiskomisjonil koguneda siia komisjoni laua juurde. Lauri Vahtrel on käsi püsti. Palun!

L. Vahtre

Härra esimees! Mul on palve teha kõigepealt kindlaks, et need inimesed, keda te häältelugemiskomisjonina näete, tõesti ka kohal viibivad. Kas tuleb selleks kasutada vee- või tuleproovi, seda ma ei tea, aga tõsi on see, et kohalolijaid ei saa üle lugeda inimene, kes ametlikult siin ei viibi. Ma tänan!

Esimees

See on iga Riigikogu liikme vaba õigus, kas registreerida ennast kohale või mitte. Sven Mikser, kästi püsti. Palun! Häältelugemiskomisjoni liikmed, palun koguneda oma esimehe juurde! Sven Mikser, palun!

S. Mikser

Austatud esimees, mul on protseduuriline küsimus. Kas meie uus erakorraline istung on alanud? Eelmine istung lõppes. Kui uus ei ole alanud, siis tõenäoliselt ei saa te võtta vaheaega.

Esimees

Ma võtsin pärast eelmist, juhataja võib vaheaja võtta alati temale vajalikul hetkel ja järgmine erakorraline istungjärk hakkab ... Hästi, ma ei kasuta siis oma õigust, kui te tahate kohe jätkata. Palun häältelugemiskomisjoni liikmetel kohale tulla! Jaan Pöör, käsi püsti. Palun, protseduuriline küsimus!

J. Pöör

Aitäh, härra esimees! Meie kodukorraseaduse § 43 lõige 2 ütleb, et erakorralise istungjärgu kokkukutsumisest teatab Riigikogu esimees Riigikogu liikmetele massiteabevahendite kaudu. Kuna paljusid meist ei ole siin, kas seda on tehtud või ei ole?

Esimees

Minu arust ma kasutasin massiteabevahendina mikrofoni ja see hääl kostab üle kogu lossi. Häältelugemiskomisjoni liikmed, palun ilmuda oma esimehe juurde, kui te olete nõus. Kui te ei ole nõus, siis on teine situatsioon. Jaanus Männik, käsi püsti. Palun!

J. Männik

Aitäh, härra esimees! Minu küsimus on selles, et mis te arvate, kui laiadele massidele saab läbi teie mikrofoni praegu teate anda? Härra Pööri küsimus seisis selles, kas siin saalis mitteviibivad Riigikogu liikmed saavad praegu laiemate massiteabevahendite kaudu teada, et kohe algab uus Riigikogu istungjärk.

Esimees

Aitäh, Jaanus Männik! Riigikogu pressiosakond edastas selle teate ka veel laiemale massimikrofonile, kui on minu ees olev mikrofon. Tõnu Kõiv, palun!

T. Kõiv

Aitäh! Mul oleks teile seoses uue erakorralise istungjärgu rakendamisega selline küsimus, et kas me nüüd uut istungit rakendades peaksime ka häältelugemiskomisjoni uuesti kinnitama?

Esimees

Jah, see on nüüd tõesti hea küsimus. Kui kõik eelmised häältelugemiskomisjoni liikmed on vabatahtlikult nõus jätkama ja kui fraktsioonid selle heaks kiidavad, siis me võiksime sellessamas koosseisus jätkata, kui kellelgi selle vastu loomulikult midagi ei ole. Ma näen, et kõik liikmed on oma esimehe ümber ja on nõus jätkama. Kas ka Valentina Võssotskaja? Palun!

V. Võssotskaja

Ma ei taha osa võtta.

Esimees

Te ei taha osa võtta? Kas siis Ühendatud Rahvapartei fraktsioon määrab uue esindaja? Ühendatud Rahvapartei fraktsiooni liikmena viibib saalis ainult Valentina Võssotskaja. Kuidas te siis otsustate? Kas komisjoni esimehel on mingi ettepanek? Häältelugemiskomisjoni esimees väidab, et nad on nõus võtma selle ühe rea kõikide liikmete vahel jagada. Valentina Võssotskaja on ümber otsustanud, ta tuleb ikkagi komisjoni tööle. Tervitame seda aplausiga. (Aplaus.) Ma palun nüüd häältelugemiskomisjonil ette valmistada vastavad dokumendid, selleks et uue erakorralise istungjärgu puhul korraldada kohaloleku kontroll. Istungi lõpp kell 17.03.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee