Kui kolleegidel on üle anda eelnõusid või arupärimisi, palun registreeruda! Vabariigi Valitsus täna eelnõusid üle ei anna. Olev Raju, palun!

Lugupeetud Riigikogu! Rahanduskomisjon teeb ettepaneku arvata Riigikogu menetlusest välja Riigikogu liikme Maido Pajo algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 1035. Analoogilise eelnõu on sama autor esitanud ka varem. Komisjon on väljaarvamisotsuse juba teinud. Jutt on tulumaksumäära seostamisest laste arvuga, mitte soodustuse andmisest. Komisjon ei muutnud oma eelmisel korral tehtud otsust, tuues põhjuseks selle, et eelnõu lööb praeguse tulumaksuseaduse kardinaalselt segi.

Juhtivkomisjoni ettepanek on ära kuulatud. Kas eelnõu algataja Maido Pajo soovib sõna selgituseks? Palun, kõne puldist!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetavad kolleegid! Ma olen jätkuvalt siiski seisukohal, et lastega peredele tulumaksusoodustuse võimaldamise küsimus väärib arutamist Riigikogus ja seda kolmel põhjusel. Esiteks, maksusüsteem peab olema õiglane. Kui näiteks viielapselises peres saavad vanemad sama palju palka kui lasteta peres, siis Eesti keskmise palga järgi oleks esimesel juhul sissetulek ühe pereliikme kohta 2,5 korda väiksem. Ja ei saa õigeks pidada, et lastega vanematelt võetakse tulumaksu sama palju kui nendelt peredelt, kus lapsi ei ole. Teiseks, lastetoetuste süsteem on segane, bürokraatlik. Seaduses on sätestatud üheksa lastetoetuse liiki. Selline süsteem on ebaotstarbekas ja maksumaksjale liiga kulukas. Kolmandaks, lastetoetus hoiab inimest sõltuvuses riigist. See tekitab ülalpeetava mentaliteeti ja passiivsust, samuti käegalöömist. Tulumaksusoodustus aktiviseerib inimest, kuna soodustuse suurus ja võimalus seda saada sõltub temast enesest. Seetõttu on minu kindel veendumus, et nii riigi kui ka üksikisiku seisukohalt on oluline kehtestada lastega peredele soodustused.

Tänan, Maido Pajo! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele rahanduskomisjoni ettepaneku arvata Riigikogu menetlusest välja kolleeg Maido Pajo algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 1035. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Rahanduskomisjoni ettepaneku poolt on 36 Riigikogu liiget, vastu on 16 ja erapooletuid 1. Komisjoni ettepanek leidis toetust. Seaduseelnõu 1035 on menetlusest välja arvatud.

Lugupeetud Riigikogu! Tänase istungi päevakorras on üheksa punkti. Võtame arutusele Riigikogu liikmete Toomas Savi ja Ants Käärma algatatud Riigikogu töökorra seaduse ja sellega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu. Jätkame selle teist lugemist. Ettekandeks palun kõnepulti kolleeg Ants Käärma.

Härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Eelnõu 847 on teie ees kolmandat korda. Et teise lugemise esimesel etapil tehtud ettekandes puudutasin kavandatavaid muudatusi üsna põgusalt, siis annaksin seekord nendest veidi pikema ülevaate. Eelnõus täpsustatakse, esiteks, Riigikogu liikme volituste alguse, peatumise ja lõppemisega seonduvat. Paragrahvis 1 sätestatakse, kuidas ja millal toimub Riigikogu liikmeks valitud isiku varasema töö- või teenistussuhte lõpetamine. Näiteks kui Riigikogusse osutub valituks riigiametnik, vabastatakse ta teenistusest avaliku teenistuse seaduse alusel, mille §-s 126 on kirjas, et Riigikogu liikmeks valitud ametnik vabastatakse ametist valimistulemuste väljakuulutamise päevast. Eelnõu § 3 mõte on kõrvaldada vastuolu põhiseadusega. Nimelt sätestatakse põhiseaduse § 64 lõikes 3, et kui Riigikogu liikme volitused peatuvad, astub tema asemele asendusliige. Seega ei nähta põhiseadusega ette võimalust, et asendusliige ei asu Riigikogu liikmeks juhul, kui Riigikogu esimees asendab Vabariigi Presidenti vähem kui 40 päeva. Eelnõu §-ga 4 täiendatakse Riigikogu liikme volituste lõppemise aluste loetelu juhtudega, mis tulenevad põhiseadusest. Lisaks töökorraseaduse § 6 lõikes 1 loetletud juhtudele lõpevad Riigikogu liikme volitused siis, kui ta kaotab Eesti kodakondsuse, mistõttu ei vasta enam põhiseaduse nõudele, või kui ta astub mõnda tasustatavasse ametisse, kust tasu saamine on seadusega keelatud. Peale selle nähakse ette, et Riigikohus võib Vabariigi Valimiskomisjoni või Riigikogu juhatuse taotlusel otsustada Riigikogu liikme volituste lõpetamise, kui ta ei vasta põhiseaduse või Riigikogu valimise seaduse nõuetele, näiteks ei valda riigikeelt või keeldub ametivande andmisest. Eelnõu § 6 täpsustab, mida mõista põhiseaduse §-des 63 ja 64 fikseeritud termini "riigiamet" all ja millised piirangud kehtivad Riigikogu liikme suhtes muu töötulu saamisel vastavalt põhiseaduse §-le 75. Lähtekoht on siin see, et Riigikogu liikme põhitegevus on rahvaesindaja amet, muude asjadega tegeleb ta niivõrd, kuivõrd see ei sega tema tegevust parlamendis ega lähe vastuollu võimude lahususe põhimõttega. Riigikogu liige ei või olla üheski muus riigiametis. Riigiametiteks on kindlasti sellised ametikohad, kus töötav isik täidab teiste võimuharude funktsioone, olles näiteks Vabariigi President või Riigikogu nimetatav ametnik (riigikontrolör, õiguskantsler), Vabariigi Presidendi nimetatav ametnik (Eesti Panga president, Vabariigi Presidendi Kantselei direktor), Vabariigi Valitsuse nimetatav ametnik (maavanem), peaministri nimetatav ametnik (riigisekretär) või mõne valitsusasutuse juhi, ministri, ameti või inspektsiooni peadirektori või muu riigiasutuse juhi nimetatav ametnik. Loetelu võib jätkata. Riigiametis olemiseks tuleb pidada Eesti Panga Nõukogu esimeheks olemist, sest muidu tekiks olukord, kus aru tuleks anda iseendale. Riigiametis olemiseks tuleb pidada avalik-õigusliku juriidilise isiku organi liikmeks või äriühinguorganis riigiesindajaks olemist nimetatuna Vabariigi Valitsuse või selle liikme poolt, sest sellisel juhul täidaks Riigikogu liige täidesaatva võimu ülesandeid, alludes samal ajal täitevvõimu organite korraldustele. See aga läheks vastuollu rahvaesindaja staatusega. Nende piirangutega aga ei ole hõlmatud juhud, kui Riigikogu ise seaduse alusel nimetab oma esindaja mõne nõukogu, näiteks Eesti Panga Nõukogu või Metsakapitali Nõukogu liikmeks. Põhiseaduses nähakse ette, et seadusega tuleb sätestada Riigikogu liikme töötulupiirangud. See on vajalik Riigikogu liikme sõltumatuse tagamiseks. Siin on lähtekohaks, et Riigikogu liikme töötamist teatavates ametites ei saa keelata, kuid saab keelata töötulu saamist. Töötuluks ilmselt tuleb lugeda nii palka kui ka muid mingis ametis töötamisega kaasnevaid hüvesid. Piirangute kohaselt ei võiks Riigikogu liige saada töötulu kohaliku omavalitsuse ametis (linnapea, vallasekretär, volikogu esimees), kui tema tööd tasustatakse alaliselt, tulundusühingu juhatuse nõukogu liikme ülesannete täitmise eest, samuti muudes tasustatavates ametites (audiitor, advokaat, notar). Tulu on lubatud saada teadusliku või pedagoogilise tegevuse eest. Juhiksin tähelepanu sellele, et kehtestatavad piirangud ei keela Riigikogu liikmel saada tulu näiteks osanikuna või aktsionärina. Eelnõu §-s 8 nähakse ette seni sätestamata kord, kuidas taotletakse Riigikogu liikme tunnistamist kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma ning kuidas tehakse sellekohane otsus. Eelnõu §-s 12 on kavandatud oluline muudatus asendusliikme Riigikogu liikmeks asumise korras. Kui seni on asendusliikmel vastava õiguse tekkimisel olnud võimalus valida, kas asuda Riigikogu liikmeks või mitte, siis eelnõu seadusena vastuvõtmise järel vormistab Riigikogu juhatus igal juhul Riigikogu liikmeks esimese asendusliikmete nimekirjas oleva isiku. Kui see isik ei soovi Riigikogu liikmena töötada, astub ta tagasi seaduses sätestatud korras ning langeb sellega ühtlasi välja asendusliikmete nimekirjast. Siin on lähtutud põhimõttest, et kui isik on andnud nõusoleku kandideerida Riigikogu liikmeks ja saanud rahvaesindaja mandaadi, siis tuleks a priori eeldada ka tema valmisolekut asuda Riigikogu liikmeks kas pärast valimistulemuste väljakuulutamist või valitud Riigikogu koosseisu volituste kestel mis tahes ajal. Eelnõu §-s 21 nähakse ette muudatus Eesti Vabariigi seaduses "Riigikogu liikmete ametipalga, pensioni ja muude sotsiaalsete garantiide kohta". Nimelt oleks selle seaduse § 11 uue redaktsiooni kohaselt nii, et Riigikogu liikmete poolt sõidukite Eesti territooriumil kasutamise kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab Riigikogu juhatus. Paragrahvi praeguse redaktsiooni kohaselt on nimetatud küsimus Vabariigi Valitsuse otsustada. Analoogiline muudatus tehakse väljaspool Tallinna elavatele Riigikogu liikmetele eluasemekulude hüvitamise ja päevaraha maksmise korras. Jääb veel lisada, et käesoleva eelnõu alusel vastuvõetav seadus jõustub Riigikogu IX koosseisu volituste alguse päeval. Seda loomulikult siis, kui te vastuvõtmise poolt hääletate. Tänan!

Tänan, Ants Käärma! Kas kolleegidel on ettekandjale küsimusi? Tõnu Kauba, palun!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus tuleb § 6 kohta, kus on loetletud töötulu saamise piirangud. Kas võib niimoodi aru saada, et Riigikogu liikme tulundusühingu juhatusse kuulumine või nõukogu liikmeks olemine on ikkagi aktsepteeritav? Jutt saab olla ainult sellest, et ta ei saa sealt tulu. Näiteks kui praegu mõni Riigikogu liige on Vabariigi Valitsuse poolt suunatuna äriühingus, siis kas ta võib seal rahulikult edasi olla?

Jah, nii ongi mõeldud, et ta võib seal olla, kuid ei tohi selle eest tulu saada.

Tänan! Kolleeg Raivo Kallas.

Aitäh! Mul on samuti küsimus töötulu kohta. Kas näiteks omavalitsuse volikogu saadik, kes praegu saab mingis ametis olles kompensatsiooni või kuidagi varjatult mingit tulu, ei tohi seda edaspidi enam saada?

Mis puudutab kohalikku omavalitsust, siis selle volikogu liige ei tohi olla alaliselt tasustatavas ametis või saada alalist tulu. Alaliselt saadav tulu on näiteks volikogu esimehele määratud hüvitis või tasu, mis mitmes omavalitsuses ilmselt on erinev. Siia alla ei peaks käima saadiku kompensatsioon, mida ta saab siis, kui ta on kohal. Kui ta kohal ei ole, siis ta seda ei saa.

Tänan! Kolleeg Tiit Sinissaar.

Aitäh, härra esimees! Austatud ettekandja! Minu küsimus puudutab eelnõu § 21, täpsemalt öeldes selle viimast lauset, mis käsitleb väljaspool Tallinna elavatele Riigikogu liikmetele eluasemekulude hüvitamist. Kodukorraseaduse kohaselt teatavasti on Riigikogu liikmed kohustatud istungitevabal ajal tegelema oma valimisringkonnas mitmesuguste probleemide lahendamisega ja valijate teenindamisega. Kuidas eelnõu autorid näevad selle ülesande täitmisega seotud kulutuste hüvitamist?

Ma arvan, et eelnõu autorid näevad seda nii, nagu see on olnud siiani. Kui Riigikogu liige käib riigisiseses komandeeringus, siis makstakse talle selle eest päevaraha. Hüvitatakse ka sõidu- ning majutuskulud, kui kõik toimub praegu kehtiva korra järgi. Kui juhatus otsustab mingi teise korra kehtestada, siis nähtavasti toimub see asi teise korra järgi.

Tänan! Kolleeg Lembit Arro.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas käesoleva seaduse alla ei saaks kuuluda näiteks niisugune probleem, et kui asendusliige on Riigikogus kuu aega, aga saab aasta jooksul palka edasi? Või kuulub see probleem lahendamisele mõne teise seadusega?

Mulle tundub, et see kuulub lahendamisele mõne teise seaduse sätetega.

Tänan! Kolleeg Jürgen Ligi.

Aitäh! Austatud härra ettekandja! Mul on üks pisike protseduuriküsimus sellesama kulude kompenseerimise lae kohta. Milline Riigikogu juhatus peaks selle korra või limiidi kinnitama? Ma kujutan ette, et uue Riigikogu juhatus jääb asjaga natuke hiljaks, sest üürilepinguid tuleb ju hakata sõlmima enne, kui ta selle teema juures peatuda jõuab.

Ma arvan, et see jääb ikkagi uue Riigikogu juhatuse pädevusse, sest praeguse Riigikogu juhatusel ei ole teada, mitu Riigikogu liiget taotlevad eluasemekulude hüvitamist. Selle kohta meil andmed puuduvad.

Tänan! Tiit Sinissaar, teine küsimus, palun!

Aitäh, härra esimees! Austatud härra Käärma! Lähtudes teie vastusest, esitan väga lihtsa küsimuse. Kas Riigikogu liige, olles sõltumatu, nagu ta on, saab ennast ise komandeeringusse saata juhatuse nõusolekul?

Ei, ma arvan, et ise ta ikkagi ei saa. Praegune kord näeb ette, et see käib komisjonitöö raames. Komisjon suunab ta vabariigisisesesse komandeeringusse.

Tänan! Kolleeg Tõnu Kauba, teine küsimus.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Härra Sinissaare esimese küsimuse jätkuks puudutab minu küsimus komandeeringusse minekut või sõitmist nn saalivabal nädalal. Kas te võiksite selgitada, kuidas praegune praktika muutub? Kas väljastpoolt Tallinna valitud riigikogulased saavad saalivabal nädalal komandeeringuid selleks, et olla oma kodukülas, koduvallas, kodulinnas tööl?

Praegune praktika on niisugune, et kui komisjoni tööplaanis on saadiku viibimine ühes, teises või kolmandas kohas, siis kinnitab tema taotluse komisjoni esimees. Siiani ei ole sellist praktikat olnud, et iga saadik sõidab oma valimisringkonda Riigikogu komandeerituna.

Tänan! Kolleeg Ando Leps.

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud ettekandja! Asi on minu arvates siiski piisavalt reguleerimata. Tallinnas elavad, kuid väljastpoolt Tallinna valitud saadikud on võrratult halvemas olukorras kui need, kes on tulnud perifeeriast Tallinna, saanud siin eluaseme ja käivad komandeeringus. Tallinnas alaliselt elavad saadikud peavad sõitma saadikutega kohtuma ilma komandeeringuta, oma rahakoti peal. Kas ma saan õigesti aru?

Mulle tundub, et mitte päris õigesti. Saadikud, kelle alaline elukoht ei ole Tallinnas, ei saa siia sõitmiseks komandeeringut. Küll aga kompenseeritakse neile eluasemekulud, st antakse hotellis või erakorteris eluruum. Mis puutub sõitudesse kohapeale, siis mulle tundub, et siin tuleks meelde tuletada põhiseaduse sätet: Riigikogu liige ei ole seotud mandaadi ega valimisringkonnaga.

Tänan! Kolleeg Elmar Truu.

Aitäh! See küsimus on ikkagi ebaselge. Kui mina olen tallinlane ja olen valitud esindama Viljandi maakonda või mis tahes muud valimisringkonda, siis minul ei ole ei päevaraha ega ööbimiskulude katmiseks hüvitise saamise võimalust. Neil, kes on maalt valitud ja elavad Tallinnas, on selline võimalus olemas. Miks kehtib säärane ebavõrdsus?

Mulle tundub, et siiani ei ole see probleeme tekitanud, sest ühtegi muudatusettepanekut ei ole esitatud. Teiseks, lähetusasjad on reguleeritud teiste seadustega, mitte käesolevaga.

Tänan! Kolleeg Ando Leps, teine küsimus.

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud härra Käärma! Küsimus on ikkagi väga segane. See, et asi on reguleeritud teiste seadustega, ei ole mingisugune põhjendus. Minu arvates tuleks säärane pehmelt öeldes lollus lõpetada. Saadikud on ju võrdõiguslikud ja seda ütleb ka põhiseadus. Ma tahaksin teilt väga täpset vastust selle kohta, mida teised saadikud on sel teemal teie käest pärinud.

Härra Leps, § 21 ütleb, et eluasemekulud hüvitatakse ja päevaraha makstakse Riigikogu juhatuse kehtestatud korras. Kui te soovite, et juhatus kehtestaks teistsuguse, teile meelepärase korra, olge kena, tehke sellekohane ettepanek. Seadus ei kehtesta päevaraha maksmist ega selle suurust.

Tänan! Kolleeg Uno Mereste.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Paragrahvis 6 figureerib mõiste "töötulu". Päriselt ei ole siiski selge, mis see töötulu on. Kas te võiksite nimetada õigusakti, kus on öeldud, mis on töötulu ja mis selle hulka kuulub? Kas näiteks ajalehe kolumnisti honorarid kuuluvad sinna hulka? Mainitud paragrahvist tuleb välja nii, et iga tulu, mis saadakse, on töötulu. Punkti 3 kohaselt on Riigikogu liikmele tabu igasugune tasustatav amet või kutse, välja arvatud teaduslik ja pedagoogiline töö. Kaljo Kiisk mängib tuntud seriaalis Johannest. Kas tema võib selle eest honorari saada või ei või?

Oma ettekandes ma nimetasin selliseid ameteid nagu notar ja advokaat, mis nõuavad Riigikogu liikmelt täit pühendumist ja segaksid tema tööd rahvaesindajana. Kas Kaljo Kiisk võib saada tulu mängimise eest seriaalis? Seda peab päris mõtlema. Mulle tundub, et siin on mitmeid võimalusi. Kui seriaali tehakse puhkepäevadel, siis ta ehk võib honorari saada. Aga väga kindlat seisukohta selles suhtes ei ole.

Tänan! Kolleeg Kalev Kukk.

Suur aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kas Riigikogu liige võib töötada füüsilisest isikust ettevõtjana ja kas ta üldse võib end registreerida füüsilisest isikust ettevõtjaks?

Võib küll.

Tänan! Kolleeg Uno Mereste, teine küsimus.

Aitäh! Palun vabandust, ma ei saanud oma küsimusele vastust. Minu küsimuse mõte oli see, et "töötulu" on meie tööõiguses uus mõiste. Seda ei ole minu teada kusagil defineeritud, sellel ei ole legaaldefinitsiooni. Võimalik, et ma eksin. Küsimus aga oli selline. Kas te võite öelda, millises õigusaktis on öeldud, mis see töötulu on, et edaspidi ei tekiks sekeldusi?

Teate, siit puldist ei saa ma seda akti öelda.

Tänan! Kolleeg Kalev Kukk, teine küsimus.

Suur aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma täpsustan oma esimest küsimust. Sa ütlesid, et Riigikogu liige võib töötada füüsilisest isikust ettevõtjana. Kas sa võiksid nüüd lisada, kas Riigikogu liige võib saada tulu füüsilisest isikust ettevõtjana?

Jah võib, arvestades piiranguid, mis eelnõus kirjas on.

Tänan! Kolleeg Vambo Kaal.

Aitäh, härra esimees! Ma puudutan sama teemat. Teatavasti on ka talunikud füüsilisest isikust ettevõtjad. Kas talunik võib saada talust tulu või tekib olukord, kus ühtegi talunikku ei saa Riigikokku valida?

Ei teki. Talunikud võivad edaspidigi Riigikogus olla.

Tänan! Teema on huvitav, aga ma palun kuulata üksteist. Kolleeg Feliks Undusk.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Olen alati kummardanud loogikat, aga kuulates üle-eelmist vastust, leidsin, et juttu tekkis väike jonks sisse. Vaatame uuesti järele. Tähendab, füüsilisest isikust ettevõtja võib olla Riigikogu liige. Samas näeb eelnõu ette, et töötulu ei tohi ta saada. Härra Käärma, te vastasite, et Riigikogu liige võib olla füüsilisest isikust ettevõtja ja saada töötulu eelnõus ettenähtud piires. Kuidas seda loogilist ringi kokku tõmmata?

Mitte eelnõu sätetes ettenähtud piires, vaid arvestades neid piiranguid, mis selles on loetletud. Piirangud on kirjas kolmes punktis.

Tänan, Ants Käärma! Kolleegidel esialgu rohkem küsimusi ei ole. Kaasettekandeks palun kõnepulti põhiseaduskomisjoni esimehe Tiit Käbini.

Lugupeetud esimees, lugupeetud Riigikogu liikmed! Eelnõu algataja käsitles küllaltki põhjalikult, mida töökorraseaduses oleks vaja täpsustada ja muuta. Võrreldes eelmise lugemise aegse tekstiga, on komisjon teinud mõningaid täpsustusi §-s 1, mis käsitleb Riigikogu liikmeks valitud isiku varasema töölepingu, töö- või teenistussuhte lõpetamist, et asi oleks täiesti selgelt ja üheselt määratletud. Eelnõu § 6 kohta, mis käsitleb muudatusi töökorraseaduse §-s 7, oli siin küllaltki palju küsimusi. Komisjon jäi varasema teksti juurde, olles põhjalikult arutanud muudatusettepanekuid nr 4-7, mis seonduvad sellesama paragrahviga. Ilmselt on teil siin õige väljendada oma arvamust sellega, et hääletate ühe või teise muudatusettepaneku poolt või vastu, kui hääletamist nõutakse. Komisjoni ettepanek on panna eelnõu lõpphääletusele. Tänan!

Tänan, Tiit Käbin! Kolleegidel on küsimusi. Eiki Nestor, palun!

Aitäh, härra esimees! Austatud Tiit Käbin! Minule on küll § 1 veel selgusetu. Kuidas aru saada redaktsioonist, mille komisjon on esitanud? Kas inimesega, kes valitakse Riigikogu liikmeks, tuleb tööleping igal juhul lõpetada või mitte? Mida see praegune sõnastus tähendab? Riigiameti puhul on asi selge: selles ei tohi olla. Mida öelda töölepingu kohta?

Töölepingut sätestava seaduse alusel on siin öeldud - vähemalt meie saime nii aru -, et kui Riigikogusse valitud isik töötab pedagoogilisel või teadustööl, siis leping lõpetamisele ei kuulu. Sel juhul on inimese enda voli otsustada, kas ta jätkab teadus- või pedagoogilist tööd või mitte. Kuid ülejäänud juhtudel kuulub leping lõpetamisele. Komisjon sai asjast niimoodi aru.

Tänan! Kolleeg Feliks Undusk, teine küsimus.

Aitäh! Lugupeetud kaasettekandja! Kas selle eelnõu mõistes on ka kompensatsioon ja hüvitis töötulu?

Komisjoni meelest ei ole kompensatsioon töötulu. Nagu praktika on näidanud, saab näiteks volikogu esimees või halduskogu liige kompensatsiooni nendel juhtudel, kui ta töös osaleb. Kui ta töös ei osale, siis ta kompensatsiooni ei saa. Ta ei ole ametis kohalikus omavalitsuses ja kõnealust kompensatsiooni või hüvitist ei tule komisjoni arvates töötuluks lugeda.

Tänan! Kolleeg Ülo Peets.

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud kaasettekandja! Minu küsimus on samuti töötulu kohta. Kas töötulu hulka võib arvata tulumaksuvaba tulu? Kas te seda komisjonis arutasite või on teil endal mingi arvamus?

Loomulikult võib arvata töötulu hulka ka selle tulu, mis on tulumaksuvaba. Summa on muidugi väike. Eks ole? Aga küsimus on selles, nagu Ants Käärma ütles, et eelnõus on toodud piirangud, mis juhtudel ei või töötulu saada.

Tänan! Eiki Nestor, teine küsimus, palun!

Aitäh! Minu teine küsimus on esimese küsimuse jätk. Millega põhjendada, et pedagoogidest ja teadlastest Riigikogu liikmed on teistsuguste õigustega kui näiteks autoinsenerid?

See on põhimõte, mis kehtib nii valitud isikute kui ka valitsuse liikmete ning näiteks õiguskantsleri ja riigikontrolöri suhtes. Komisjon ei näe mingit põhjust seda printsiipi muuta. See ei ole mitte ainult Eestis nii. Paljudes teisteski riikides kehtib kord, et valitud isik võib teha teadustööd ja tegutseda õppejõuna.

Tänan! Kolleeg Elmar Truu, teine küsimus.

Aitäh, härra juhataja! Austatud põhiseaduskomisjoni esimees! Kuidas käib teie arvates põhiseadusega ühte jalga säte, mille kohaselt näiteks Võrust valitud Riigikogu liikmele makstakse Tallinnas päevaraha ja hüvitatakse ööbimiskulud, aga Riigikogu liige, kes esindab sedasama 10. valimisringkonda ja elab Tallinnas, Võrumaale komandeeringusse minnes päevaraha ega majutuskulude hüvitist ei saa?

Kui ta läheb komandeeringusse, makstakse talle kinni majutuskulud ja ta saab ka päevaraha. Kui ta läheb sinna ilma komandeeringuta, siis ei maksta. Nagu ennist juba öeldi, sätestab eelnõu, et eluasemekulud hüvitatakse ja päevaraha makstakse Riigikogu juhatuse kehtestatud korras. Maksta saab niivõrd, kuivõrd Riigikogul on raha. Nii et katsuge seda silmas pidada riigieelarve kinnitamisel.

Tänan! Kolleeg Jaanus Betlem.

Aitäh, härra esimees! Austatud härra Käbin! Kas §-s 6 toodud kolme lisapunkti, eelkõige punkti 3 alla läheb kuidagi ka talupidamine, mille kohta siin küsiti? Või võib talupidamisest saada vabalt töötulu, ilma et eelnõus sätestatud piirangud selle kohta käiksid?

Talupidamise keeldu ma siit küll kuidagi välja ei loe, sest siin on selgelt märgitud, et Riigikogu liige ei või oma volituste ajal saada töötulu kohaliku omavalitsuse alaliselt tasustatavas ametis olles, tulundusühingu juhatuse või nõukogu liikmena ning muud tasustatavat ametit pidades või kutsetööd tehes, välja arvatud teaduslik või pedagoogiline töö. Kui keegi peab talu, las peab.

Tänan! Kolleeg Ilmar Mändmets.

Ma tänan, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Põhiseaduse § 63 ütleb selgesõnaliselt, et Riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis. Minu küsimus on selline. Kas me ei lähe eelnõus ettepandud parandustega põhiseaduse vastu? Kas me ei taha hakata tõlgendama põhiseadust vääral moel? Põhiseadus keelab ainult riigiametis olemise, aga ei keela majandustegevust.

Põhiseaduse § 75 ütleb, et Riigikogu liikme tasu ning piirangud muu töötulu saamisel sätestab seadus.

Tänan! Kolleeg Andres Tarand.

Aitäh! Mul on tulnud kokku puutuda teatud pahatahtlikkusega, millest räägitakse §-s 21. Mida mõiste "väljaspool Tallinna elav" õieti tähendab? Praeguses olukorras võib seda mõista igatpidi. Kas see tähendab, et inimene on Tallinna sisse registreeritud, või seda, et ta on seal elanud kaks kolmandikku oma senisest elust, või midagi muud? Mis mõiste see on n-ö juriidilises mõttes?

Sissekirjutus on teatavasti ammu tühistatud. Kuid igal isikul on niisugune põhiline elukoht, nagu ta ise teatab. Igaühel on ju teatud maksu- ja muud kohustused. Muide, elukohta mainitakse ka kehtivas seaduses. Eelnõu sõnastus on täpsustuseks kehtivale korrale, mille kohaselt nii sõidukite kasutamise eest tasu maksmine kui eluasemekulude hüvitamine toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Kuid neid kordi ei ole kehtestatud. Nüüd antakse need asjad Riigikogu juhatuse otsustada.

Tänan! Kolleeg Ilmar Mändmets, teine küsimus.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Ma loen põhiseaduse § 75 sealt edasi, kus te pidama jäite: "...sätestab seadus, mida tohib muuta Riigikogu järgmise koosseisu kohta." Nii. Ja nüüd ma küsin: kas me peame ümber tegema korruptsioonivastase seaduse, milles on sätestatud, mida võib ja mida ei tohi?

Kahjuks ei ole mul korruptsioonivastast seadust siin ees. Aga tundub, et ümbertegemist too seadus küll ei vaja. Seda enam, et eelnõu § 6 lõpus öeldakse, et korruptsioonivastase seaduse §-s 13 sätestatud ametiisikute töökohapiirangud Riigikogu liikmetele ei laiene. Ma arvan, et siin peaks olema kõik korras.

Tänan, Tiit Käbin! Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Austatud Riigikogu, avan läbirääkimised. Jüri Adams, kõne puldist, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Tundub, et ei ole mingit vahet, kas inimene on Riigikogu liige või ei ole Riigikogu liige. Kui juttu tuleb tema enda rahaasjadest, siis on diskussioon tunduvalt elavam ja isikupärasem kui teiste inimeste rahast ja sissetulekutest rääkimisel. Võib-olla oleks õigem loobuda üldse igasugusest vahetegemisest Riigikogu liikmele eri puhkudel makstava raha vahel. Võib-olla oleks kõige lihtsam maksta Riigikogu liikmele piisavalt suurt palka. Siis ei oleks mingit peamurdmist selle üle, kuidas ta endale eluaseme muretseb ja oma sõidud korraldab. See oleks tema enda asi. Nii oleks kõige lihtsam. Paraku praegusel hetkel see nii ei ole. Käesolevas eelnõus pakutud kord on mõningane edasiminek. Ma tahaksin juhtida tähelepanu kahele asjaolule. Arvan, et oleks hea, kui me eluasemekulude suhtes jõuaksime kunagi niisuguse normaalse mõisteni nagu "korteriraha". Korteriraha võiks olla diferentseeritud - aga mitte tingimata - selle järgi, millisest Eesti osast inimene pärit on. Muide, nii oli enne sõda. Katsetati nii ja katsetati naa. Tegelikult on see vaidluskoht. Mis puutub hüvitamisse, siis selles asjas on midagi väga naljakat. Kellelegi justkui oleks kahju tehtud, aga paraku nii ei ole. Lähetuste andmisel püütakse meid Riigikogu Kantseleis ja Riigikogu juhatuses käsitada mingisuguse kolhoosi või asutuse töötajatena. Riigikogu esimees saadab nagu direktor oma alluvaid komandeeringusse ja tasub siis komandeeringukulud. See on üldmõttes jama, sest ringireisimine kuulub Riigikogu liikme poliitikatöösse lahutamatu osana. Sisemaiselt on väga harva neid juhtumeid, kui Riigikogu liikmel tuleb minna esindama parlamenti kui tervikut, kui institutsiooni. Ma arvan, et enamik siin saalis viibijatest pole nelja aasta jooksul sellises rollis olnudki. Põhiliselt saavad sellega hakkama meie kolm juhatuse liiget. Nii et see komandeeringutest rääkimine on natuke naljakas. Tulles tagasi ameti- ja töökohapiirangute juurde, tahaksin öelda, et meil on hakanud laiutama keelamise, kadeduse ja võõrasse kaukasse piilumise ideoloogia. Komisjonis ja väljaspool seda on kuuldud väga tõsiseid juriidilisi argumente umbes selles laadis, et ei tohiks lubada seda või teist asja, sest ega Riigikogu liige niikuinii jõua midagi muud teha ja pealegi on tal niikuinii suur palk. Järelikult kui ta midagi teha tahab, tehku ilma palgata. Minu arvates on seda sorti otsingud välja pakutud §-s 7. Need on küllaltki absurdsed. Vastust ei tuleks otsida töökohtade ja palgamäärade loetelust, vaid otsida tuleks sisulist vastust küsimusele, millistel juhtudel on inimesel kutsealane, poliitiline või lojaalsuskonflikt oma tööga Riigikogus. Ilmselt on võimalik leida mõningaid ameteid, mille puhul selline konflikt on: ühteaegu ollakse midagi teostavas ametis ja samal ajal kontrollivas ametis. Need asjad ei sobi omavahel kokku. Mis puutub töötamisse äriühingutes, riigiäriühingute organites või isegi kohalikes omavalitsustes, siis siin ei ole ühest vastust. Kui siin konflikt ongi, siis see ei ole üldine, vaid tuleb esile üksikjuhtudel. Põhiliselt võib mingis ametis oleval Riigikogu liikmel olla konflikt mõne üksiku seaduseelnõu hääletamise puhul, mil saadikukohustus kisub teda ühte suunda, aga lojaalsus töökohale teise suunda...

Kas kõneleja soovib lisaaega?

Aitäh! Ühe minuti palun juurde. ...Selles mõttes on niisugused lauskeelamised või lauslubamised minu meelest ühevõrra rumalad. Riigikogu praeguse koosseisu aeg hakkab lõppema. Vaevalt et me väga head seadust jõuame teha. Eesti on väike, enamik andekaid ja töökaid inimesi peavad olema rakendatud mitmes ametis korraga. Seepärast teen ettepaneku: keelakem vähem!

Aitäh, Jüri Adams! Tõnu Kauba, sõnavõtt kohalt, palun!

Härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Ma peatuksin samuti § 6 juures. Mitte küll terminitesse puutuvalt, mis võivad vaidlusi tekitada ja tõenäoliselt tekitavadki. Räägiksin ühest põhimõttest, millega tahan nõus olla. Minu arusaamise järgi muudavad §-s 6 väljapakutud kolm punkti töökorraseaduse § 7 oluliselt. Nende kaudu väheneb tendents, mis 1992. aasta Riigikogu valimiste järel hakkas vohama ja mida loomulikult praegugi näha on. Nimelt saab koalitsioon koalitsioonis olemise eest veel boonust mitmesuguste ametikohtade omavahel ärajagamise kaudu. Seetõttu on tekkinud olukordi, kus aktsiaseltside ja nendes olevate isikute huvid lähevad täiesti ühemõtteliselt vastuollu kõrgemate ehk riigi huvidega. Seetõttu peab isik, kes on Riigikogus ja samal ajal mitmes tulundusühingus juhtivatel, määravatel, otsustavatel kohtadel, tegema valiku. Ta ei pruugi seda valikut teha riigi kasuks. Nii et selles mõttes ma eelnõu § 6 mõtet kindlasti toetan.

Tänan, Tõnu Kauba! Tiit Sinissaar, kõne puldist, palun!

Härra esimees! Lugupeetavad kolleegid! Ma tulin siia veel kord kõnelema teemal, millel esitasin küsimusi. See teema puudutab eelnõu § 21 ehk meie komandeeringuid, eluasemekulusid ja muid asju. Probleem on alguse saanud sellest, et 1992. aastal veel Ülemnõukogu poolt vastuvõetud seadus "Riigikogu liikmete ametipalga, pensioni ja muude sotsiaalsete garantiide kohta" on pärit omast ajast ja kantud omaaegsest mõtteviisist. Selle § 11, mida mainitud § 21 näeb ette muuta, koosneb kahest lausest. Esimene lause ütleb, et Ülemnõukogu liikmele hüvitatakse riigi territooriumil ühissõidukeis, välja arvatud takso, sõitmise kulud Eesti Vabariigi valitsuse kehtestatud korras. Ausalt öeldes on eelnõu algatajad härrad juhatuse liikmed meie kantselei eestvõttel pannud ette, et taksod jäetakse nüüdki välja ja valitsuse kehtestatud kord asendatakse Riigikogu juhatuse kehtestatud korraga ühel lihtsal põhjusel: mitte ükski valitsus, mis selle aja jooksul võimul on olnud, ei ole niisugust korda kehtestanud. Teine lause, mis puudutab väljaspool Tallinna elavatele Riigikogu liikmetele eluasemekulude hüvitamist ja päevaraha maksmist, oli 1992. aastal täpselt samas sõnastuses, nagu seda praegu välja pakutakse. Häda selles ongi, et minnes muutma ühte detaili, ei lahendata probleemi tervikuna. 1992. aastal valitsenud olukorda ja mõtteviisi on aeg muutnud, kuid paraku on jäetud see eelnõus kajastamata. Selge on see, et 1992. aastal, Ülemnõukogu ajal, kui saadikud tulid pealinna kaks korda aastas kaheks-kolmeks päevaks kokku, ei makstudki nendele muud kui eluaseme- ja päevaraha. Tolleks ajaks, mil Ülemnõukogu oma tegevuse lõpetas, ei olnud arusaam muutunud ajast loomulikult veel nii kaugele jõudnud, et seadusse oleks kirjutatud teistmoodi. Mul on heameel tõdeda, et see teema on tõusetunud. Ilmselgelt on igasuguste arusaamadega vastuolus see, et täites seadusest tulenevaid kohustusi, sõidab Riigikogu liige oma valimisringkonnas ringi ja kohtub valijatega täielikult oma kulul. Jüri Adams peatus sellel, mismoodi oleks võimalik seda probleemi lahendada. Tõenäoliselt tuleks eeskuju võtta Euroopa praktikast ja asju tõesti veidi teistmoodi ajada. Käesoleva eelnõu raames pole meil enam mõtet selle probleemiga tegelda. Ma tulingi siia pulti rohkem selleks, et juhtida teie tähelepanu, kallid kolleegid, järgmisele asjaolule. Meie 10 naiskolleegi algatusel tegeleb sotsiaalkomisjon praegu Riigikogu liikmete ametipalga, pensioni ja muude sotsiaalsete garantiide seaduse muutmisega. Eelnõus 876 on probleemi lahendamiseks välja pakutud teine sõnastus: "Sõidu-, lähetus- ja eluasemekulud ning päevaraha, samuti muud Riigikogu liikme kohustuste täitmisega seotud kulutused hüvitatakse Riigikogu liikmele Riigikogu juhatuse kehtestatud korras, võttes arvesse Riigikogu liikme tegelikku elukohta ja valimisringkonda, kust Riigikogu liige on valitud." Kui te tahate täpsustada ja parandada seda teksti, siis olge head, otsige seaduseelnõu 876 oma sahtlitest üles ja pöörduge sotsiaalkomisjoni või tema liikmete poole. Kuigi teiseks lugemiseks parandusettepanekute esitamise aeg on juba ümber, tegeleb komisjon selle probleemiga jätkuvalt. Tänu täna tõusnud elevusele on loota, et me siiski saame siin midagi teha. Kui me võtame vastu Riigikogu liikmete ametipalga, pensioni ja muude sotsiaalsete garantiide seaduse muutmise seaduse, siis saame selle asja lahendada natuke teistmoodi, tühistades täna vastuvõetava seaduse vastavad sätted. Aitäh!

Tänan, Tiit Sinissaar! Andres Lipstok, kõne puldist, palun!

Austatud esimees! Lugupeetavad kolleegid! Ma räägiksin sellest eelnõust enda tehtud parandusettepanekute valguses. Need puudutavad § 6 ehk teisisõnu, keeldusid, mis siia täiendavalt sisse on kirjutatud. Juhiksin oma parandusettepaneku taustal tähelepanu asjaolule, et kui me seaduse pakutaval kujul vastu võtaksime, siis Riigikogu liige ei või kuuluda avalik-õigusliku juriidilise isiku juhtorganisse, st nõukokku, ega olla äriühingus riigi esindajaks. Nii näiteks ei või ta olla riigile kuuluvas aktsiaseltsis riigi poolt määratav nõukogu liige. On üks klausel: ta võib olla nendes organites siis, kui Riigikogu ise ta sinna määrab. Selliseid äriühinguid on praegu mõni üksik, näiteks Hüvitusfond ja Eesti Pank, kelle nõukogud me siin kinnitame. Aga kui äriühingu nõukogu kinnitab valitsus või valitsuse liige, siis Riigikogu liige sinna kuuluda ei tohiks. Ma arvan, et selline keeld on kohatu. Et olen päris pikka aega olnud ministriametis, siis julgen täna siit päris selgelt öelda, et ühes riigile kuuluva äriühingu nõukogus on Riigikogu liige palju tõhusam riigi esindaja kui näiteks ametnik või - mis veel hullem - esindaja väljastpoolt avalik-õiguslikku teenistust. Seetõttu ma paluksin toetada minu ettepanekut, mis kannab muudatusettepanekute tabelis numbrit 4. Sellega me jätaksime Vabariigi Valitsusele või valitsuse liikmetele võimaluse määrata Riigikogu liikmeid Rahvusraamatukogu nõukogusse, Maaelu Krediteerimise Sihtasutuse nõukogusse, Väikeettevõtluse Krediteerimise Sihtasutuse nõukogusse jne. Teine parandusettepanek kannab numbrit 5 ja räägib tasustamisest. Põhimõtteliselt võiksin ju olla nõus sellega, et Riigikogu liige ei või saada töötulu kohaliku omavalitsuse alaliselt tasustatavast ametist, kui me seda ühiselt mõistame nii, et alaliselt tasustatav amet on näiteks täiskohaga volikogu esimeheks või mõneks muuks ametimeheks olemine kohalikus omavalitsuses. Arvatavasti nõuab täiskohaga töötamine kaheksatunnist tööpäeva. Alaliselt tasustatavast ametist töötulu saamise keeld võiks ju sees olla ja seda ma oma parandusettepanekus ei vaidlustanudki. Kuid ilmselt ei ole kuigi otstarbekas keelata Riigikogu liikmel saada tasu nõukogu liikmeks olemise eest või - mis veel hullem - muid tasusid, mis eelnõu §-s 6 on loetletud. Need tuleks välja võtta, sest nende muude tasude taga on päris selgelt toosama füüsilisest isikust ettevõtja, kellest siin juttu oli. Loomulikult võib iga Riigikogu liige olla füüsilisest isikust ettevõtja, aga selle paragrahvi alusel ta tasu saada ei tohi, sest igal juhul on see, mis füüsilisest isikust ettevõtja saab, töötulu ja läheb muu tulu alla. Näiteks meie lugupeetud hea kolleeg Kaljo Kiisk ei tohiks mängida ei teatrietendustes, teleteatris ega muudes etendustes, sest ta saab töötulu "muust tasustatavast ametist". Kaljo Kiisaga on sõlmitud leping, et ta mängiks meile üle kahe nädala Johannest. Seaduse jõustumise korral ta selle eest raha saada ei tohi. Mängida võib, aga raha saada ei tohi. Öeldust tulenevalt palun ma teilt toetust parandusettepanekutele nr 4 ja 5. Saagem üle pea liiva alla peitmise mentaliteedist ja lubagem Riigikogu liikmetel osaleda riigile kuuluvate äriühingute juhtimises ja selle eest ka tasu saada ning teiseks, tegelda sellega, millega nad väljaspool Riigikogu tööaega tegelda tahavad, ja sellegi eest tasu saada. Aitäh!

Tänan, Andres Lipstok! Eiki Nestor, kõne puldist, palun!

Austatud esimees! Austatud Riigikogu! Käesolev eelnõu kuulub kindlasti nende hulka, mis on suurendatud tähelepanu all. Kas või seetõttu, et kõik Riigikogu liikmed saavad aru, millest siin juttu on. Jumala õnn, et me saame sätestada järgmise Riigikogu töökorda. Selles mõttes peaks minu meelest nende sätete juures põhiliseks teemaks olema avalikkus. Riigikogu liige on avaliku elu tegelane ja tema tulud peavad olema avalikud. Ma toetan täielikult kolleeg Lipstoki seisukohti. Vaadake, mis juhtus neli aastat tagasi selle õnnetu Riigikohtu lahendiga, mille vormistamisel minu meelest päris õigesti ei saadud aru, mis asi on äriõigus. Pärast seda kui Riigikogu liikmed riiklike äriühingute nõukogudest Riigikohtu lahendi alusel ära tulid, kadus avalikkusel igasugune huvi nende äriühingute tegevuse vastu. Teisisõnu, niikaua kuni seal olid poliitikud, kellest nii mõnigi ennast ära kõrvetas, olid riiklikud äriühingud avalikkuse tähelepanu all. Poliitikute äratulekul avalikkuse tähelepanu kadus. Mida need ametnikud seal teinud on, seda ei teata. Eelnõu teine puudus seisneb selles, et selle järgi ei saa üldse aru, mis asi on töölepingu seadus. Üldjuhul nende tulevaste Riigikogu liikmetega, kes praegu töölepingu seaduse alusel töötavad, lõpetatakse töösuhe selle seaduse vastava sätte kohaselt. Võib aga juhtuda, et kellelgi on huvi kasutada kas või mingilgi määral selle inimese tööjõudu tulevikus. Praegu me tegeleme enesepettusega selles mõttes, et eelnõu kohaselt tuleks tööleping lõpetada, kuid tulevane Riigikogu liige võib teha endast üksikisikust ettevõtja ja alustada tegevust sellessamas äriühingus tsiviilõigusliku suhte alusel. Praegu kehtiva korra alusel näitab see inimene oma deklaratsioonis, mis korruptsioonikomisjoni läheb, et ta on saanud sellest või teisest äriühingust mingit tasu, avalikustades sellega ka oma töökoha. Tulevikus aga näitab ta tasu üksikisikust ettevõtjana ja keegi ei saa teada, kust see tasu tegelikult tuleb. Sellise populistliku sätte sisseviimine hoopis soodustab korruptsiooni. Lõpetuseks küsin: mis asi ikkagi on "muu tasustatav amet või kutse, välja arvatud teaduslik või pedagoogiline töö"? Johannest ja Kaljo Kiiska ma enam ei piinaks. Meil on selline värvikas Riigikogu liige nagu Tiit Tammsaar. Kujutame ette, et ta kirjutab "Noore põrsakasvataja käsiraamatu". Eelnõu kohaselt ei tohiks ta honorari saada. Või tohiks saada ainult juhul, kui see on mõeldud noorele põrsakasvatajale kui pedagoogiline ja teaduslik abimaterjal. Milleks sellist lolli keeldu vaja on? Kui Tiit Tammsaar raamatu kirjutab, peab ta saama ka honorari ja näitama seda oma deklaratsioonis. Avalikkusele oleks kõik selge. Vastasel korral me tegeleme rumalusega. Aitäh!

Tänan, Eiki Nestor! Olav Anton, kõne puldist, palun!

Härra juhataja! Austatud kolleegid! Kuigi härra Nestor ütles, et kõik saavad eelnõust ühtemoodi aru, kuulsime ometi härra Lipstoki väidet, et Riigikogu liige ei tohi mujal töötada. Tohib küll, kuid ta ei tohi tasu saada. Härra Nestori sõnul ei või Riigikogu liige raamatut kirjastada ja selle eest honorari saada. Võib küll, aga ta ei või saada töötulu. Ta võib saada ettevõtjatulu. Kui ta ettevõtjana raamatu kirjastab, siis kõik tulu, mis ettevõtjana on võimalik tekitada, tuleb deklareerida. Minu meelest on eelnõul tõesti mõned vead, aga need on tingitud sellest, et alustatud on poole pealt. Asja tahetakse reguleerida, ilma et enne põhimõtetes oleks kokku lepitud. Härra Lipstok ütles, et talle meeldiks väga panna kohaliku omavalitsuse tasustatav amet keelu alla. Ma usun, et mõne aja pärast, kui Reformierakond jälle omad Riigikogu mehed Haapsalu juhtima paneb, ei meeldiks see keeld härra Lipstokile mitte sugugi. Minu meelest tuleks alustada hoopis selle koha pealt, et selgeks vaielda, kas riigiõiguslikult on mõttekas võimaldada kandideerimist nii kohalikku omavalitsusse kui Riigikogusse. Kui me vaatame teiste riikide praktikat, siis näeme mitmesuguseid variante. Mõnes riigis on kahte kohta kandideerimine keelatud, mõnes riigis lubatud ja mõnes riigis soovitatav. Näiteks Prantsusmaal on viimane variant väga levinud. Isegi president on kohaliku omavalitsuse volikogu liige. Nii et tegemist on riigiõigusliku probleemiga, mis tuleks eelnevalt lahendada. Pärast seda saaks lahendada teisese probleemi: kuidas kompenseerida tööd väljaspool Riigikogu? Töö mujal ja selle eest tasu saamine on tegelikult seotud ühe teise probleemiga: kui palju Riigikogu liige peab tööd tegema Riigikogus? Ei ole mingi saladus, et 20% inimesi teeb ära 80% tööd ja seda kõikides valitavates kogudes. Ülejäänud ajavad oma asju, teevad äri, peavad loenguid Ameerika Ühendriikides, omamata isegi võimalust alati õigel ajal Riigikogu saali tulla. Tõepoolest, kõnealune piirang on ebamugav, aga niikaua, kui asja ei reguleeri tavad, tuleb seda millegagi reguleerida. Kunagi oli töökorraseaduse eelnõus sees väga huvitav regulatsioon: Riigikogu liige ei tohi samal ajal olla Eesti Panga Nõukogu esimees. See võeti Mõõdukate initsiatiivil välja, sest härra Mereste oli vaja kahe koha peale panna. Mõõdukate pink oli ju lühike. Nüüd on härra Mereste Reformierakonnas. Selle partei pink on pikem, mistõttu eelmainitud probleemi ei teki. Kuid milles siiski on probleem? Selles, et võib tekkida rumal olukord, kus Riigikogu liikmest Eesti Panga Nõukogu esimees esitab arupärimise iseendale. Ise küsin, ise vastan - see ei olegi nii võõras ajakirjanduslik võte. Kui rääkida ühest tulisest vaidluspunktist - kuidas peaksid Riigikogu liikmed olema komandeeritud ning nende päeva- ja sõiduraha arvestatud -, siis minu meelest on siin kaks tõsist puudujääki. Esiteks. Aetakse taga sente siin Eesti Vabariigis ja kulutatakse tuhandeid või miljoneid kroone mööda maailma ringi tuustides. Näiteks Aafrikas aidsi uurimas käimise rahaga saaks terve Riigikogu Eestile kaks ringi peale teha. Teiseks. Kokku leppimata on Riigikogu liikme seotus mandaadiga. Sellega käiakse ümber nii, nagu parajasti vaja on. Valimistele lähevad erakonnad. Nad jõuavad teatud tulemusteni ja nende liikmed kandideerivad teatud ringkondades. Nii erakonnal kui igal selle liikmest kandideerijal on oma valijad. Ja nüüd algab huvitav kombinatsioon. Kui Riigikogusse...

Kas kõneleja palub lisaaega?

Sooviksin minuti juurde. Kui Riigikogusse jõutakse, ei ole erakondade ega Riigikogu liikme seosest mandaadiga enam midagi järele jäänud. Tegelik põhjus on minu meelest selles, et meie valimised ei ole ühetaolised, vaid on kallutatud Tallinna ja Tartu suunas. Teisisõnu, esindatus on kallutatud. Selle vältimiseks võiksime jagada mandaadid ringkonniti, nagu ka härra Käbin on ette pannud. Lõpetuseks väidan, et alles siis, kui me need teisesed probleemid oleme eelnevalt lahendanud, saame asuda n-ö asja juurde. Vastasel korral põrkame põhiprobleemiga uuesti kokku. Minu meelest on väga kahtlane, kas see eelnõu 51 häält kogub. Aitäh!

Tänan, Olav Anton! Ando Leps, kõne puldist, palun!

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Tulin siia, et öelda paar sõna eenõu §-de 6 ja 21 kohta. Tundub, et need on kõige tähtsamad paragrahvid ja puudutavad kõige otsesemalt Riigikogu liikmeid. Paragrahv 21 puudutab Riigikogu liikmete võrdsuse alust, mis on löönud kõikuma. Elamis- ja liikumisvabadus on ikkagi Riigikogu liikmete võrdsuse näitaja ja seda ütleb otseselt ka põhiseaduse § 62: "Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites." Siin on näha see võrdsuse alus. Aga eelnõu § 21 piirab väga selgesti Riigikogu liikmete võrdsust ja see on väga halb. Säärasel kujul seda seadust vastu võtta ei saa. See on minu arvamus. Nüüd vaatame § 6, mis, nagu ma aru saan, on tekitanud nurinat eelkõige äritegelaste hulgas. Seda ei ole põhjustanud Riigikogu liikmete võrdsuse, vaid isikliku kasu motiiv. Aga kas isiklik kasu on halb? Ma arvan, et isiklik kasu ei ole halb, kuid ma saan aru, et põhiseadus siiski eeldab seda, et Riigikogu liikmed ei topiks oma nina kõikidesse eluvaldkondadesse ja probleemidesse. Põhiseaduse § 63 ütleb, et Riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis. Võib-olla on sõna "muu" isegi halb. Eelnõu § 6 räägib ka "teisest riigiametist". Vahest on see siiski parem. Nagu näete, kätkevad §-d 6 ja 21 tõsiseid probleeme. Lõpetuseks ütleksin teile, lugupeetud kolleegid: kas me ei peaks eelnõu lugemise katkestama ja natuke rohkem süüvima sellesse, kuidas tagada Riigikogu liikmete vähemalt formaalnegi võrdsus? Aitäh!

Tänan, Ando Leps! Lugupeetud kolleegid, kas võin teha ettepaneku lõpetada läbirääkimised pärast Jaanus Männiku sõnavõttu kohalt? Vastu ei olda. Austatud Riigikogu! Panen hääletusele läbirääkimiste lõpetamise eespool nimetatud tingimusel. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Läbirääkimiste lõpetamise poolt on 44 Riigikogu liiget, vastu on 1 ja erapooletuid 4. Läbirääkimised lõpetatakse pärast Jaanus Männiku sõnavõttu kohalt. Jaanus Betlem, sõnavõtt kohalt, palun!

Kuna kolleeg Anton lasi oma keelel üpris väledalt lipata, siis ei saa jätta tegemata ühte märkust. Sa puudutasid härra Lipstokki ja teisi, aga nähtavasti liigsest tagasihoidlikkusest unustasid märkimata ühe inimese, kes ilmselgelt istub kahe koha peal korraga, nimelt oma erakonna esimehe härra Edgar Savisaare. Aitäh!

Tänan! Kolleeg Feliks Undusk, kõne puldist.

Lugupeetud esimees! Lugupeetud kolleegid! Ma tahaksin peatuda natuke lähemalt ühel aspektil, millest siin veidi on juttu juba olnud. Riigikogu liikmete osalemine kohalike omavalitsuste volikogudes on nüüd välistatud. Mul on olnud võimalus olla kolmes iseseisvuse taastamise järgses volikogus Tallinna linnas. Võin öelda, et kaks esimest koosseisu töötasid just nii, nagu nad töötasid. Tähendab, koalitsioon tegi, mida tahtis. Muu hulgas saadeti korda üsna palju korruptiivseid tegusid, millest läbi aegade on väga pikalt ja põhjalikult räägitud ja paljugi on veel selgumisel. Ühte osa, kes tegusid tegi, premeeriti korteritega, teist osa ametitega, kolmas aga ei saanud üldse aru, mis toimus, ja mõned üksikud võitlesid selle vastu. Alates praeguse koosseisu tööleasumisest on see asi peaaegu lõppenud. Mispärast? Ainult seepärast, et nüüd kuulub volikogu koosseisu suur hulk Riigikogu liikmeid. Just tänu sellele ei lase opositsioon koalitsioonil teha seda, mida too tahaks ja mida tegi eelmises kahes koosseisus. Kuigi demokraatlikest põhimõtetest lähtudes toetan minagi põhimõtet, et isik peaks üldjuhul olema ainult ühes valitavas võimuorganis, pole meie ühiskond paraku nii küps, nii demokraatlik, et võiksime päevapealt seda reeglit järgima hakata. Seetõttu ma arvan, et järgmisessegi kohaliku omavalitsuse koosseisu, mis valitakse tuleva aasta sügisel, peaks olema võimalik kandideerida Riigikogu liikmetel. Me kindlustaksime oma demokraatiat, oma tavasid, mis on juba ammu omaks võetud mujal, tõeliselt demokraatlikes ühiskondades. Alles siis - võib-olla ülejärgmisest koosseisust alates - võiksime sisse seada kõnealuse piirangu, mis on enam-vähem aktsepteeritud enamikus demokraatlikes riikides. Julgen arvata, et minu hea kolleeg Tiit Käbin kaasettekandjana eksis, kui ta minu küsimusele vastates ütles kompensatsiooni ja hüvituse olevat töötulu. Me võtame kõigilt Riigikogu liikmetelt õiguse kuuluda oma volitusi jätkavatesse kohalike omavalitsuste organitesse pärast seda, kui on tööle asunud Riigikogu uus koosseis. Nii et tasub veel mõelda, mida me ikkagi teeme. Aitäh!

Tänan, Feliks Undusk! Jaanus Männik, sõnavõtt kohalt, palun!

Härra juhataja! Austatud kolleegid! Ütleksin minagi mõne lause kõige suurema diskussiooni esile kutsunud §-de 6 ja 21 kohta. Probleeme nähtavasti on. Kui püüda siin järjekindel olla, siis võib-olla tuleks loetelusse lisada, kus Riigikogu liige ei või olla, näiteks kohaliku omavalitsuse volikogu esimehe kohal ja loomulikult ka teistel palgalistel ametikohtadel. Mis puutub selle sätestamisse, millistes ametites Riigikogu liige ei või saada töötulu, siis tundub mulle, et väljapakutud loetelu on vajalik ja piisav. Ega seda asja palju paremini annagi lahendada. Paragrahvi 21 kohta ütleksin niipalju. Oletame niisugust puhtteoreetilist võimalust, et Riigikogu ei asu alaliselt Tallinnas, vaid näiteks Tartus või koguni Rakveres. Vaevalt et siis Ando Lepsil oleks tallinlasena midagi selle vastu, kui tema elamiskulud Tartus või Rakveres kompenseeritaks. Nii et see on säärane kahe otsaga küsimus. Ma arvan, et praeguses sõnastuses pakutav lahendus on optimaalne. Aitäh!

Tänan, Jaanus Männik! Lugupeetud kolleegid, läbirääkimised on lõppenud. Lõppsõnavõimalus. Ettekandja? Ei soovi. Kaasettekandja? Tiit Käbin, palun!

Lugupeetud esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tõepoolest, §-d 6 ja 21 on need, mille üle peamiselt on vaieldud. Tundub, et ülejäänud osaga ollakse põhimõtteliselt nõus. Paragrahvi 6 üle arutledes käsitleti komisjonis mõlemat äärmust. Nagu Jüri Adams ütles, on Eesti väike, mistõttu on vaja, et võimekaid inimesi maksimaalselt rakendataks. Meil on võimekaid inimesi rohkesti. Vaadake oma erakondade nimekirju. Silma hakkab küllalt palju võimekaid inimesi, kes ei leia rakendust, sest ühed ja samad inimesed on mitmetel kohtadel ees, takistades sellega teiste aktiivselt kaasamist. Aga valik otsuse tegemisel on teil. Andres Lipstoki ettepanekud, nagu komisjon leidis, väärivad arutamist. Kuigi komisjon neid ei toetanud, ei leidnud need ka täielikku vastuseisu. Mis puutub § 21, siis ärge unustage, et tegemist on kehtiva normi muutmisega. Kehtiv norm näeb ette, et taksosõitu hüvitada ei tohi, kuigi mõnel juhul võib taksoga sõitmine olla odavam, kui kasutada autobaasi teenust. Samuti näeb kehtiv norm ette, et Vabariigi Valitsus kehtestab korra, mis alusel hüvitamine käib. Kui me nüüd anname selle korra kehtestamise Riigikogu juhatusele, kes kindlasti arvestab ka fraktsioonide seisukohti, siis minu arvates teeme üsna õigesti. Ja veel. Palun ärge unustage seda, et Riigikogu liige saab maksuvabalt esinduskulude katteks 20% oma töötasust. See ei ole palk. Esindustasu ongi mõeldud selleks, et katta kulud, mis tekivad, kui Riigikogu liige suhtleb, saadab kirju, kõneleb telefoniga, käib mõne väliskülalisega söömas, st täidab oma ülesandeid Riigikogu liikmena. Tänan!

Tänan, Tiit Käbin! Rohkem lõppsõnasoove ei ole. Lugupeetud kolleegid, asume läbi vaatama meile põhiseaduskomisjonist toodud muudatusettepanekute loetelu. Ma palun Tiit Käbini tagasi kõnepulti. Esimene muudatusettepanek, autor Eiki Nestor, komisjon on arvestanud sisuliselt. Eiki Nestor, palun!

Aitäh, härra esimees! Mina sellegipoolest tahaksin, et seda ettepanekut hääletataks. Probleem on tõsine. Tabelis on kirjas, nagu oleks minu ettepanekut arvestatud sisuliselt. Tegelikult on ettepaneku mõte selles, et nendega, kes on riigiametis, lõpetatakse töösuhe, nagu põhiseadus ette näeb. Muudel juhtudel käib see teiste seaduste järgi. Palun esimest ettepanekut hääletada.

Tänan! Komisjon, palun!

Komisjon, teinud mõned täpsustused, leidis oma seisukoha õigema olevat. Eiki Nestori ettepanek on sisulist arvestamist leidnud. Tema ettepaneku täielik heakskiitmine tekitaks natuke segadust. Komisjon eelistab siiski jääda oma seisukoha juurde: toetada muudatusettepanekut nr 2 ja Eiki Nestori oma mitte. Hääled jagunesid nii: teise ettepaneku poolt ehk Eiki Nestori ettepaneku vastu 7, vastu ehk Eiki Nestori ettepaneku poolt mitte keegi ja erapooletuid 1.

Tänan! Ma usun, et komisjoni selgitus oli piisavalt arusaadav. Austatud Riigikogu! Panen hääletusele esimese muudatusettepaneku.Hääletustulemused Eiki Nestori ettepaneku poolt on 25 Riigikogu liiget, vastu on 32 ja erapooletuid 1. Ettepanek ei leidnud toetust. Teine muudatusettepanek, juhtivkomisjonilt, algatajad toetavad. Kolmas muudatusettepanek, Reformierakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Probleeme ei ole. Neljas muudatusettepanek, autor Andres Lipstok, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Andres Lipstok, palun!

Aitäh! Palun panna neljas ettepanek hääletusele. Kordan: kui lugupeetud täiskogu seda ettepanekut toetab, siis võib Riigikogu liige olla ka valitsuse ja valitsusliikme poolt nimetatava avalik-õigusliku juriidilise isiku või äriühingu nõukogu liige.

Tänan! Komisjon, palun!

Komisjon lähtus sellest, et kui seaduse alusel on ette nähtud Riigikogu liikme kuulumine ühte või teise organisse ja Riigikogu sellekohase otsuse teeb, siis on asi korrektne. Aga seda, et täitevvõim Riigikogu liikme kuhugi kuulumise kohta otsuse teeks, toetada ei saa. Ilmselt oleks sel juhul vaja nõukogusid või mis tahes muid kõne alla tulevaid organeid puudutavates seadustes teha täiendused, mille kohaselt nimetamine toimuks Riigikogu enda, mitte täitevvõimu poolt. Nendel kaalutlustel komisjon neljandat ettepanekut ei arvestanud.

Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4.Hääletustulemused Selle poolt on 49 Riigikogu liiget, vastu on 6 ja erapooletuid samuti 6. Neljas muudatusettepanek leidis toetust. Viies muudatusettepanek, autor Andres Lipstok, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Andres Lipstok, palun!

Aitäh, härra esimees! Ma palun ka viiendat ettepanekut hääletada. Ärgem pangem Riigikogu liikmete töötasustamist arutades pead liiva alla, öelgem, et ta võib saada tasu töö eest, mida ta teeb väljaspool Riigikogu saali.

Tänan! Komisjon, palun!

See üleskutse võib tekitada teatud segadust või arusaamatust. Häältega 2 poolt ja 3 vastu ei toetanud komisjon seda ettepanekut.

Austatud Riigikogu! Panen hääletusele viienda muudatusettepaneku.Hääletustulemused Selle poolt on 51 Riigikogu liiget, vastu on 6 ja erapooletuid 5. Ettepanek leidis toetust. Kuues muudatusettepanek, autor Eiki Nestor, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Probleeme ei ole. Ja viimane, seitsmes muudatusettepanek, autor Eiki Nestor, komisjon on jätnud arvestamata. Probleeme ei ole. Sellega on läbi vaadatud kõik laekunud muudatusettepanekud. Täiskogu on oma otsused teinud. Võime alustada lõpphääletust. Enne palun teeme kohaloleku kontrolli. Kohal on 76 Riigikogu liiget. Austatud Riigikogu! Panen lõpphääletusele Riigikogu liikmete Toomas Savi ja Ants Käärma algatatud Riigikogu töökorra seaduse ja sellega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Seaduse vastuvõtmise poolt on 67 Riigikogu liiget, vastu hääletanuid ega erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud.

Lugupeetud Riigikogu! Võtame arutusele Isamaaliidu fraktsiooni algatatud Riigikogu valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja keeleseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu. Alustame selle teist lugemist. Ettekandeks on sõna Isamaaliidu fraktsiooni liikmel Lauri Vahtrel.

Austatud kolleegid! See päevakorrapunkt puudutab jälle keelenõudeid. Keelenõuetest kõnelesime eile ja tuleb välja, et kõneleme ka täna. Täna on jutuks keelenõuded Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikmetele. On väidetud, et sellised nõuded on ebanormaalsed. Minu kindel seisukoht on: ei, need nõuded pole ebanormaalsed. Küll aga on ebanormaalne meie riigis valitsev olukord. Üheski normaalses riigis ei ela häälekat umbkeelset vähemust. Paraku nõuab ebanormaalne olukord mitte küll ebanormaalseid, aga siiski ebatavalisi lahendusi. Ühte lahendust näete enda ees seaduseelnõuna 1019. Vastuolu põhiseadusega selles pole, vajadus niisuguse seaduse järele on ilmne. Julgen kindlalt nii väita seepärast, et keelenõuete kohta on olemas Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus, kus selgelt öeldakse: nõuete kehtestamine on vajalik, kuid need tuleb kehtestada valimisseaduses; nende täpsemat sätestamist ei tohi delegeerida valitsusele, vaid seda tuleb teha otse seaduses. Mulle on teada, et käesoleva eelnõu on vaidlustanud justiitsminister Paul Varul argumentidega, mida te loodetavasti peagi kuulete Tiit Käbinilt. Need argumendid on pehmelt öeldes koomilised. Loen seda justiitsministri sügavalt isiklikuks probleemiks, et mitte öelda õnnetuseks, ja tunnen talle kaasa. Nüüd konkreetselt sõnastusest. Riigikogu valimise seadusse lisatav § 2¹ ütleb, et Riigikogu liikme eesti keele suuline ja kirjalik oskus peab võimaldama tal osa võtta Riigikogu tööst (järgnevad täpsustavad punktid). Paragrahvi sõnastust on kritiseeritud, sest seda on mõistetud valesti. Seda on mõistetud nii, nagu peaks keeleoskus tagama inimesele võime mõista õigusakti või kohustama teda sõna võtma. Tegelikult on jutt just võimaldamisest. Seaduse tekst tähendab sisuliselt seda, et puudulik keeleoskus ei tohi olla takistuseks. Takistused võivad olla mujal. Näiteks kui rahvasaadik, vabandage väga, juhtub olema loll. Ei ole saladus, et teatav osa inimkonnast ja järelikult ka teatav osa valijaskonnast koosneb lollidest. Kui see osa valijaskonnast tahab valida enda esindajaks lolli, siis ei saa talle seda keelata. Mõistusele paraku ei saa nõudeid esitada. Aga nõudeid keeleoskusele saame esitada ja peame esitama. Austatud kolleegid! Kas tõesti on kellelgi midagi selle vastu, et me kirjutame seadusse sõnad "keeleoskuse puudumine ei tohi olla takistuseks Riigikogu või kohaliku omavalitsuse töös"? Äsja ütles mulle Mati Meos, et KMÜ on selle vastu. Kui see tõele vastab, on tegemist täieliku kapitulatsiooni ja kõlbelise pankrotiga ning edaspidi kavatsen ma kõnelda Eesti vabatahtlikest venestajatest. Aga las hääletus näitab. Ma tänan!

Tänan! Kas kolleegidel on küsimus? Olav Anton, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Eesti riik on piisavalt vana, et käituda põhiseaduse ja seaduste järgi. Justiitsministeeriumi arvamus on ühene: teie pakutud lahendus on põhiseadusega vastuolus. Teie aga väidate, et mingit vastuolu ei ole. Ma sooviksin, et te mõtestaksite lahti Justiitsministeeriumi argumendi: põhiseaduse § 62 ja teie pakutud lahendus on vastuolus. Palun lükake ümber Justiitsministeeriumi seisukoht.

Kooskõla või vastuolu põhiseadusega on küsimus, mille lahendamise viimaseks instantsiks on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium. Käesoleva aasta veebruaris langetas Riigikohus otsuse ühe varasema seaduse kohta, mille järgi needsamad keelenõuded, mis on praegu teie ees, tulnuks kirjutada keeleseadusse. Loen sellest otsusest ette mõned vajalikud laused: "Seega on eesti keele kasutust tagavate sammude astumine põhiseaduslikult õigustatud.", "Seega on esindusdemokraatias ja riiklikus asjaajamises eesti keele kasutamise nõude esitamine Eestis kooskõlas üldiste huvidega ja ajalooliselt kujunenud olustikus õigustatud.", "Ainult Riigikogu valimise seadus saab kehtestada, millisel tasemel peab Riigikogu liige valdama eesti keelt." (Kontekstis: ainult see seadus, mitte valitsuse määrus.) Edasi: "Ka kohaliku omavalitsuse volikogu liikme eesti keele oskuse taseme nõuded peavad olema sätestatud seaduse tasemel õigusaktiga." Kas on veel küsimusi, härra Anton?

Tänan! Kolleeg Sergei Ivanov.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea kolleeg, te solvasite meid eile, nimetades meie küsimust šovinistlikuks, ja täna te ütlesite: häälekas umbkeelne vähemus. Kas ma sain õigesti aru? Miks te eesti keele eest võideldes ja seda kaitstes, mis on normaalne nähtus, nii sallimatult suhtute häälekasse umbkeelsesse vähemusse? Kas see on umbrohi?

Ma ei mõelnud teid ega vene fraktsiooni, vaid häälekat umbkeelset vähemust Eesti ühiskonnas, mis on olemas ja mille olemasolu nentimine ei peaks teid solvama. Ma ei näe põhjust, miks selle üle tuleks solvuda. Umbrohuks ei ole ma seda osa Eesti elanikest nimetanud. Seda tegite teie. Ma arvan, et üldse on asjatu rääkida siin solvumisest. Jutt läheks liiga pikale. Mind näiteks solvab see, et ma normaalseid nõudeid pean põhjendama. Need nõuded võiksid olla vastu võetud üksmeelselt, 101 häälega.

Tänan! Kolleeg Arvo Haug.

Lugupeetud ettekandja! Mulle jäi arusaamatuks kõnetoolis kasutatud termin "loll sisu". Kas te mõtestaksite selle lahti, mis mõttes te seda ütlesite? Minu teada sellist juriidilist ega meditsiinilist terminit ei ole.

Kas ma tõesti kasutasin sõnu "loll sisu"? Kui jah, siis oli see keelevääratus. Ma kõnelesin sellest, et eelnõu teksti kohaselt peab keeleoskus võimaldama Riigikogu liikmel mõista õigusakti sisu. Tahtsin seda niimoodi lahti seletada, et peale keeleoskuse on mõistmiseks vaja ka palju muid asju, eelkõige mõistust. Ja mõistuseta inimest nimetatakse tavakeelepruugis lolliks. Nii et see võib samuti õigusakti mõistmisel takistuseks olla. Aga lollust me kuidagi ära keelata ei saa.

Tänan! Kolleeg Olav Anton.

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Te küll argumenteerisite, miks ei tohi keelenõuete seadmist valitsusele delegeerida ja miks on võimalik neid asju reguleerida valimisseaduses, kuid te ei argumenteerinud, miks on eelnõus just selline tekst. Kui see vastu võetakse, siis tõenäoliselt jõuab see uuesti Riigikohtusse, sest mitmed juristid peavad seda põhiseadusega vastuolus olevaks. Ühed juristid on oma arvamuse kirja pannud ja see on valitsuse seisukohana teile edastatud. Kui me lähtume teie loogikast, siis peab üks pool lolliks jääma. Kas teie või Justiitsministeeriumi juristid? Kas te nõustute sellega?

Kui te soovite just nii arvata, et vaidluses peab üks pool tingimata lolliks jääma, siis laske käia. Ma arvan, et ei pea tingimata lolliks jääma. Aga võib ka juhtuda, et üks pool jääb lolliks. Tavaliselt ei lahendata lolluse probleemi hääletamise teel. Selle probleemi lahendab aeg ja tegelikkus. Teiseks ei vaidle mitte mina ja grupp juriste, vaid Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium ja see grupp juriste.

Tänan! Ando Leps, palun!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud Lauri Vahtre! Mu ema oli õpetaja ja kui ta mõnikord ägestunud oli, siis kasutas ta sõna "rumal", mitte kunagi sõna "loll". Ma saan aru nii, et nendel mõistetel on väike erinevus. "Loll" on natuke tugevam sõna. Kuid küsimus ei ole üldse selles. Et te niisuguse väljendi kasutamisega andsite mõista, et osa Riigikogu liikmeid on lollid, siis huvitaks mind kohe päris tõsiselt, kui suur see protsent on. Võib-olla saate seda täpselt öelda? Ma arvan, et peale minu oleksid sellest huvitatud teisedki Riigikogu liikmed. Nimeliselt pole vaja öelda. Võib-olla järgmine kord läheme nimede juurde. Seekord võiksime rääkida üldiselt, protsentuaalselt.

Ma tänan! Olgem täpsed. Ma ei väitnud, et osa Riigikogu liikmeid on lollid. Ma ütlesin, et paratamatult on osa inimkonnast selle, vabandage väga, natuke üleannetu väljenduse väärilised. Nentisin, et kuna tegemist on täieõiguslike kodanikega, siis peab neil säilima õigus valida oma esindaja Riigikokku. Kas nad seda õigust kasutavad või mitte, see on nende otsustada.

Tänan! Jaanus Männik, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Võib-olla sain ka mina valesti aru, aga mulle tundus, et oma ettekandes te pehmelt öeldes nahutasite läbi meid kõiki, säästmata kedagi, ja kasutasite seejuures võrdlemisi ränki sõnu. Minu küsimus puudutab eelnõu § 1 lõiget 2 ja § 2 lõiget 2, st keelenõudeid. Põhimõtteliselt olen ma nõus, et keeleoskus peab olema, aga kas mainitud paragrahvides sätestatud tase siiski võimaldab langetada otsuseid? On öeldud, et Riigikogu liige peab mõistma õigusaktide ja teiste tekstide sisu, olema võimeline tegema ettekandeid jne. Kuidas see on täpselt fikseeritav, määratletav ja kontrollitav? Kas näiteks praegustest Riigikogu liikmetest mõni ei vasta nendele kriteeriumidele või vastavad kõik? Kui tekiks probleeme, kuidas neid lahendada?

Tänan! Mis puutub ränkadesse sõnadesse, siis mina kasutasin neid paar korda. Küsijad märksa rohkem. Päris siiralt öeldes ei mõelnud ma kedagi kohalviibijatest, vaid üritasin probleemi abstraheerida. Miks see nii elavat tähelepanu köitis, jääb mulle pisut arusaamatuks. Aga probleemi oli tarvis abstraheerida just sellesama küsimuse pärast, mille te praegu esitasite: kas sätestatud keeleoskus võimaldab langetada otsuseid? Just sellest ma üritasin rääkida. Keeleoskus ei ole kunagi see, mis tagab võime langetada otsuseid. Niisuguse võime tagavad paljud asjad. Üks neist on keeleoskus, teine mõistus ja küllap on neid veel. Tahtsin öelda, et käesolev eelnõu käsitleb ainult ühte aspekti, keeleoskust. Asja sisu peitub sõnas "võimaldama", mis teisiti öeldes on "mitte takistuseks olema". Keele poolest ei tohi olla takistust õige otsuse langetamisel. Kui on muid takistusi, siis pole midagi teha. Eelnõu väidab seda. Saate aru, keeleoskus peab võimaldama, mitte tagama otsuste, ammugi veel õigete otsuste langetamist.

Tänan! Kolleeg Sergei Ivanov.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Kas olete nõus sellise väitega, et valija on demokraatlikus riigis kuningas? Tähendab, tal on õigus valida oma soovi kohaselt kaaskodanike seast esindajaid parlamenti. Miks te mõtlete, et riigil on õigus piirata valija õigusi? Keelenõuded on ju Eesti oludes tõsine piirang.

Jah, ma olen nõus sellega, et valija on kuningas. Muidugi mitte sõna otseses, vaid ülekantud tähenduses. Aga samas olen ma täielikult nõus palju tsiteeritud Riigikohtu otsusega. Tsiteerin seda uuesti: eesti keele oskuse nõude esitamine on kooskõlas üldiste huvidega ja ajalooliselt kujunenud olustikus õigustatud. Sellest ma alustasingi. Ma tahan väga, et ükskord tuleks päev, mil selliseid nõudeid ei ole vaja seadusse kirjutada. Aga praegu on vaja.

Tänan! Jaanus Männik, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud härra ettekandja! Mulle tundub, et ma ei formuleerinud oma küsimust päris arusaadavalt või ei saanud sina sellest aru. Püüan täpsustada. Minu küsimus ei seisnenud selles, kas Riigikogu liige ise oma keeleoskuse olemasolust või puudumisest tulenevalt on suuteline tegema adekvaatseid otsuseid. Küsimuse mõte oli selles: kas selliselt sätestatud keelenõuete täitmise kontrollimiseks on objektiivselt võimalused olemas. Kes ütleb, kas üks või teine riigikogulane on võimeline piisaval tasemel suhtlema või ei ole?

Keeleoskuse vaidlustamise korral saab otsuse teha ainult kohus.

Tänan! Kolleeg Tõnu Kauba.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja härra Vahtre! Ma küsin eelnõu § 1 lõikes 2 toodud loetelu punkti 2 kohta, mille kohaselt Riigikogu liikme eesti keele oskus peab võimaldama tal teha ettekandeid päevakorraküsimustes ning avaldada oma arvamust kõne ja sõnavõtu vormis. Kas siin on mõeldud, et Riigikogu liige peab suutma ettekandeid ise teha või on talle jäetud ka võimalus kasutada vahendajat, tõlkijat ehk teisisõnu, kas ei peaks sõna "tal" asemel olema sõnad "tal endal"?

Ei ole mõeldud nii, et ta ettekandeid tingimata ise peab tegema. Kujutame ette teoreetilist olukorda, kus meie kolleegiks on kurttumm. Tema peab kasutama vahendajat. Kurttumm saab kõnet pidada, aga läbi vahendaja. See on puue, mis ei sõltu inimesest. See ei tohi laieneda keelt mittevaldava inimese õiguseks kasutada tõlki. Riigikogu asjaajamise inimlikustamise huvides peab olema keeleoskus kõigil neil, kes seda omandada suudavad. Aga kurttumm ei omanda teatavatel juhtudel kunagi avaliku kõnelemise võimet.

Tänan! Igor Sedašev, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma tahaksin jätkata Sergei Ivanovi küsimust. Teie sõnul, kui leebemalt öelda, on rumalatel põhiseadusega antud õigus valida oma esindaja Riigikogusse. Aga umbkeelsetel see võimalus pärast käesoleva seaduse vastuvõtmist kaob. Mida te sellest arvate?

Ma vist ei saa küsimusest päris hästi aru. Kui see umbkeelne on Eesti riigi kodanik, siis ei võta temalt keegi õigust valida. Kui jutt on valitavast - teda te ilmselt mõtletegi -, siis tema suhtes kehtib eelnõu kohaselt kitsendus, mis praegusel hetkel on tarvilik. Nagu ma ütlesin, ootan ma väga seda päeva, mil säärast probleemi enam ei ole. Mõelge nüüd natuke järele, mida te soovite. Kas teil võib tulla mõttesse nõuda õigust olla valitud näiteks Rootsi Riksdagi ilma rootsi keelt valdamata või Prantsuse parlamenti ilma prantsuse keelt valdamata? Sellise nõude esitamine ilmselt oleks häbematus teie enda ja vastava rahva arvates, aga meile millegipärast tohib sellist nõuet esitada.

Tänan! Kolleeg Tõnu Kauba.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma absoluutselt ei vaidlusta nõuet, et Riigikogu liige peaks eesti keelt oskama. Minu küsimus ei puuduta seda vaidlust, vaid puudutab sõnastust. Kui ma vaatan juba jutuks olnud § 2¹, mis eelnõu kohaselt Riigikogu valimise seadusse lisatakse, siis ma väidan, et paragrahvi neljas punktis loetletu ei ole see, mida te keelenõuetena tahate sõnastada. Inimene võib mõista õigusaktide ja teiste tekstide sisu ka ilma keelt valdamata. Ei ole öeldud, et ta peab seda sisu eesti keeles, st meie riigikeeles mõistma. Ma ütleksin nii, et kõnealuse paragrahvi sõnastus vajab tugevat korrigeerimist. Kas te olete sellega nõus?

Ei, ma ei ole sellega nõus. Ma olen pikemat aega siit puldist selgitanud, kuidas tuleb seda sõnastust mõista. Nimelt peab keeleoskus võimaldama mõista õigusaktide sisu. See tähendab, et keeleoskuse puudumine ei tohi olla takistuseks eestikeelse teksti mõistmisel. See on kõik.

Tänan! Ignar Fjuk, palun!

Härra juhataja, austatud ettekandja! Mul on tagamõttega küsimus. Kas eelnõu algatajal on olnud mingisuguseid kohtumisi ja arutelusid Riigikogu vene fraktsiooni esindajatega, et leida küsimusele parim lahendus? Lähtun eeldusest, et kõikides poliitilistes küsimustes oleks vaja leida parim kompromisslahendus. Minu soov on, et siis, kui läbirääkimised tulevad, esitaksid vene fraktsiooni esindajad oma nägemuse sellest probleemist. Milline peaks olema Riigikogus töökorraldus eesti keelega seonduvalt? Ei oleks vaja esile kutsuda süüdistusi ja ütlemisi, et see on selles mõttes halb või too teises mõttes halb.

Tänan! On räägitud küll. Keelenõuded olid meil kõigepealt menetluses kultuurikomisjonis, mille liige on härra Issakov. See oli tol hallil ajal, kui üritasime neid nõudeid Riigikogu ja omavalitsuse volikogu liikmetele sätestada keeleseaduses. Asja arutati üsna pikalt ja põhjalikult ning vaieldi. Ma ei mäleta, et härra Issakov oleks enda või vene fraktsiooni nimel esitanud terviklikku nägemust, milline peaks olema töökorraldus keeleoskusega seonduvalt. Ma palun vabandust, kui ma eksin, aga minule on jäänud mulje, et üleüldse seistakse vastu keelenõuete sätestamisele. See peaks olema selge nii tänastest kui eilsetest küsimustest. Kui on juba vaidlus selle üle, kas sätestada või mitte, siis kahjuks ei ole võimalik ka kompromissi leida. See on nagu minu lemmiknäites parem- ja vasakpoolse liikluse kohta. On küsimusi, mis tuleb lahendada nii või teisiti, neid ei saa lahendada kompromissi kaudu, et igaüks sõidab sealpool teed, kus talle sobivam on.

Tänan! Igor Sedašev, palun!

Aitäh! Lugupeetud Lauri Vahtre! Te võib-olla ei saanud minust täielikult aru. Ma tahtsin teid toetada selle suhtes, et oleks hea, kui inimesed oskaksid hästi riigikeelt ja saaksid paremini töötada Riigikogus. Ma tahan öelda, et valijatelt võetakse õigus valida seda inimest, keda nad tahavad. Nad peavad valima nõude järgi. See on küsimuse üks pool. Teine pool on niisugune. Kas teie nimetatud riikide (Prantsusmaa ja Rootsi) valimisseadustes on keelenõue sees?

Alustan tagumisest otsast. Ega mul nende seadusi käepärast ole. Võib-olla ei olegi neil seaduses ega põhiseaduses keelenõuet kirjas, sest nende ajalooline tee on olnud hoopis teistsugune. Võib-olla ei ole neil siiamaani olnud põhjust seda sätestada. Aga te võite olla päris kindel, et kui see probleem tekiks, siis kõnealune nõue seadusse paugupealt ilmuks. Teiseks. Mida tähendavad sõnad "võetakse õigus"? Inimene, kes kavatseb kandideerida või kandideeribki Riigikokku või kohalikku volikokku, on vastutusvõimeline olend. Keegi ei võta inimeselt õigust hääletada kandidaadi poolt, kui ta vastab n-ö kvalifikatsiooninõuetele. Me ei saa valida endale arstiks inimest, kes meile küll meeldib, kuid kes ei tea meditsiinist midagi. Meil osutub võimalikuks olla tema patsiendid juhul, kui ta on omandanud vastava hariduse. Saadikukandidaadi puhul on sama asi. Inimese õigus hääletada talle meelepärase kandidaadi poolt on täiesti olemas. See kandidaat peab ära õppima eesti keele. Ma ei arva, et selles nõudes oleks midagi ebainimlikku, repressiivset. See on vägagi loomulik nõue. Teie ise, austatud vene saadikud, olete selle parimaks näiteks, parimaks tõendiks, et eesti keelt vallata on täiesti võimalik ja jõukohane. Nii et selle koha pealt võtke vastu minu komplimendid.

Suur tänu! Rohkem küsimusi ei ole. Kaasettekandeks on sõna põhiseaduskomisjoni esimehel Tiit Käbinil.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud Riigikogu liikmed! Üsnagi põhjalikult on arutletud selle üle, kas Riigikogu liikme keeleoskusnõuded peavad olema fikseeritud või mitte. Minagi tsiteeriksin ühte kohta Riigikohtu lahendist. Jutt on tsensustest. Märgitakse, et need võivad olla, kuid tsensuse kehtestamisel tuleb vastavad nõuded ja tingimused sätestada valimisseaduses kui konstitutsioonilises seaduses. Keeletsensuse kooskõla põhiseadusega tuleneb põhiseaduse preambulast, mille kohaselt Eesti Vabariigi üks eesmärke on eesti rahvuse ja kultuuri säilimise tagamine läbi aegade. Kuna eesti keel on eesti rahvuse ja kultuuri olemuslik komponent, ilma milleta pole eesti rahvuse ja kultuuri säilimine võimalik, siis on eesti keele kasutust tagava valimistsensuse sätestamine valimisseaduses põhiseaduslikult õigustatud. Vabariigi Valitsuse seisukoht on eelnõu mitte toetada, kuigi varasemate delegatsiooninormide alusel valitsus ise kehtestas keeleoskusnõuded. Ja näib, et see oli sama valitsus, sest need nõuded kehtestati 1996. aastal. Justiitsministri allkirjastatud kirjas öeldakse sõnaselgelt järgmist: "Vastavalt põhiseaduse § 52 lõikele 1 on riigiasutuste, sealhulgas Riigikogu asjaajamiskeel eesti keel. Riigikogu liige ei ole vastavalt põhiseaduse §-le 62 mandaadiga seotud. Seetõttu ei ole ta Riigikogus viibides kohustatud kõnelema, kirjutama, lugema ega muul viisil suhtlema, sealhulgas keelemärkide abil, kui ta seda ei soovi." Nii. Edasi on valitsuse kirjas öeldud, et nimetatud oskused võivad olla piiratud ka isiku füüsiliste ja vaimsete puuetega, kuid teovõime olemasolu korral ei saa tema suhtes piiranguid kehtestada. (Sellel Lauri Vahtre lähemalt peatus.) Eelnõu mõte ei ole seada piiranguid neile, kes füüsiliselt ei ole võimelised Riigikogu või kohaliku volikogu liikme kohustusi täitma, vaid neile, kes selleks on võimelised, kuid ei ole eesti keelt selgeks õppinud. Seega ei ole eelnõus keelenõuetena esitatud nõuete täitmise kontroll vaba mandaadi põhimõttega vastuollu minemata võimalik. Järgneb soovitus: antud küsimust on võimalik paremini lahendada seadusemuudatusega, mis sätestab kohustuse teostada asjaajamist Riigikogus ja selle allorganeis, sealhulgas komisjonides ja fraktsioonides, eesti keeles ning kehtestada vastavate normide järgimiseks sanktsioone, piiramata seejuures Riigikogu liikme identiteeti (põhiseaduse § 62). Eelnõus esitatud säte oleks soovitav asendada sättega näiteks järgmises sõnastuses: "Riigikogu liikme eesti keele oskus peab tal võimaldama osa võtta Riigikogu tööst." Ja veel üks ilus soovitus: kehtestada seadusega Riigikogus asjaajamiskeeleks eesti keel. Nii teha ei ole mingit vajadust, sest põhiseadus ütleb selle põhimõtte ära. Seetõttu me olemegi nüüd hakanud keeleseadust täiendama, et keelenõuded oleksid selgelt kirja pandud. Kui mõni Riigikogu liige leiab, et oleks tulnud natuke täpsemalt kirjutada, on ta hiljaks jäänud. Meil oleks olnud väga hea meel, kui ta oleks oma muudatusettepanekud õigel ajal kirjalikult esitanud. Et mitte ühtegi ettepanekut ei tulnud, siis jäi komisjon oma seisukoha juurde. Komisjoni ettepanek on panna eelnõu lõpphääletusele.

Tänan! Kolleegidel on küsimusi. Jaanus Betlem, palun!

Austatud härra Käbin! Kas Justiitsministeeriumi-poolsest hiilgavast hinnangust võib aru saada ka nii, et näiteks Riigikogu liikme ametivande andmisel ei pea Riigikogu liige aru saama sellest, millisele vandele ta alla kirjutab, mida ta üldse vannub ja kuhu ta sattunud on, sest kirjas on öeldud, et ta ei pea suhtlema, kommunikeeruma, mitte midagi rääkima, mitte midagi kirjutama, mitte midagi mõtlema. Kas selline Riigikogu liige saaks ametivannet anda?

Ametivande loeb teatavasti ette Riigikogu vanim liige ja kõik kirjutavad tekstile alla. Justiitsministri arvates ei ole Riigikogu liige kohustatud alla kirjutama, aga ametivande andmine on siiski selline pidulik ja kohustav toiming, millest rahva valitud Riigikogu liige ei tohiks kõrvale jääda. Samas tuleb muidugi eeldada, et allakirjutaja saab tekstist aru. Tähendab, ta peab teadma, mida ta Riigikogu liikmena vannub.

Tänan! Kolleeg Mihkel Pärnoja.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kaasettekandja! Seaduses mingi regulatsiooni sätestamisel on mõtet siis, kui nendel isikutel, kelle kohta sätestatu käib, on võimalik seda täita ja nendel isikutel, kes peavad täitmist jälgima, on võimalik sundida inimesi sätestatut täitma. Kui vaadata Riigikogu valimise seadusse lisatava § 2¹ sõnastust kontekstis seaduse ülejäänud osa ja teiste seadustega, kas siis põhiseaduskomisjon julgeb väita, et § 2¹ on võimalik täita piisava täpsusega? Teiselt poolt: kui isikud ei soovi seda täita, kas siis on võimalik neid sundida seda tegema?

Kindlasti on võimalik seda täita. Sundi täitmiseks muidugi ei ole, aga kui isik kandideerib, siis ta ju kinnitab oma allkirjaga, et ta vastab valimisseaduses ettenähtud nõuetele, sealhulgas keeleoskuse nõuetele. Kui hiljem ilmneb, et ta keelt Riigikogu töös osalemiseks vajalikul määral ei valda, tuleb tõesti midagi ette võtta. Riigikogu praktikas ei ole seda juhtunud ja tahaks loota, et ei juhtu. Nagu Lauri Vahtre ootan minagi seda aega, kus keelenõudeid ei ole üldse vaja seadusse kirjutada. Kuid kohaliku omavalitsuse volikogu liikmete halva keeleoskuse tõttu on juba mõned kohtuprotsessid olnud. Tähendab, on võimalik rakendada sanktsioone, kui inimene kandideerimisel teadlikult esitab valeandmeid, ja temalt mandaat ära võtta.

Tänan! Kolleeg Arvo Haug.

Aitäh! Ettekandjale esitasin ma küsimuse rahva seas levinud, aga juriidiliselt ja meditsiiniliselt määratlemata termini kohta, kaasettekandjale on mul küsimus väga täpse termini "arupärimine" kohta. Miks kohaliku omavalitsuse volikogu liikme eesti keele suulisel ja kirjalikul oskusel ei ole tähtsust arupärimiste esitamisel? Riigikogu liikmel peab olema niisugune keeleoskus, mis võimaldab tal arupärimisi esitada. See, muide, on ainus erinevus Riigikogu ja omavalitsuse volikogu liikmetele esitatavate nõuete tekstis. Võrrelge Riigikogu valimise seadusse lisatavat § 2¹ ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusse lisatava § 3¹ punkti 3. Viimases sõna "arupärimisi" puudub.

Riigikogu liikme puhul on arupärimised märgitud seepärast, et põhiseadus sätestab Riigikogu liikme arupärimisõiguse. Aga sisulist erinevust siin ilmselt ei ole. Pealegi on sageli raske vahet teha küsimuse ja arupärimise vahel.

Tänan! Ülo Peets, palun!

Tänan! Lugupeetud kaasettekandja! Minu küsimus tuleneb ettekandjale esitatud küsimustest. Kui me kõik teame, et Riigikokku saab kandideerida Eesti Vabariigi kodanik - teist võimalust ei ole -, ja kui seesama kodanik või tema eestvõitlejad seisavad tuliselt keeleoskuse vastu, siis tuleb ju seaduses kuidagi sätestada, et ta peab valdama eesti keelt, olemaks võimeline osalema Riigikogu töös. Minu küsimus, lugupeetud põhiseaduskomisjoni esimees, on järgmine. Kuidas te kommenteeriksite juhtumit, et Riigikogu liikmeks kandideeriv riigi kodanik ei soovi ära õppida riigikeelt?

Seda on raske kommenteerida. Kui sellised isikud on olemas, võiksid nad ise sellele küsimusele vastata. Aga riigikeele omandamine näitab ju teatud suhtumist riiki, kus inimene elab. Ja parlamenti kandideerida võivad ainult Eesti kodanikud. Kodakondsuse üks põhitunnus on püsiv suhe. Mis tahes suhe aga saab olla ainult kahepoolne. Riigi ja kodaniku suhe saab püsiv olla tõesti ainult siis, kui kodanik valdab selle riigi keelt.

Tänan! Toomas Alatalu, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud härra Käbin! Ühele küsimusele vastates te tuletasite meelde kohaliku volikogu liikmete eesti keele oskusega seotud kohtuprotsesse. Minu mälu järgi on need kohtuprotsessid andnud kahesuguseid tulemusi. Siit ka minu küsimus. Kas sellisel kujul, nagu käesolev eelnõu eeldab, vastuvõetav seadus juhul, kui asi peaks minema kohtuni, ikkagi tagab, et suudetakse täpselt määratleda, kas inimene on võimeline kohaliku volikogu töös osalema või mitte? Milles häda on? Kas kohtunikud on viletsad või on seadus viletsalt kirjutatud?

Ma arvan, et tagab. Üks probleem ongi ju selles, et vahepealsed keeleoskusnõuded oli delegatsiooninormi alusel kehtestanud Vabariigi Valitsus. Riigikohus on seisukohal, et selline kehtestamine ei ole kooskõlas põhiseadusega. Keelenõuete kehtestamise ainuõige koht on valimisseadus. Praegu püüamegi selleni jõuda, et oleks seaduslik alus nende küsimuste edasiseks lahendamiseks.

Tänan! Rohkem küsimusi ei ole.

Tõnu Kaubalt on tulnud üks kirjalik küsimus: "Kas teie poolt tsiteeritud arvamus sisaldas mõtet, et fraktsioonide sees peab suhtlemine toimuma ainult riigikeeles?" Ma tsiteerisin justiitsminister Paul Varuli allkirjastatud kirja. Loen sellest ette veel ühe koha: "Antud küsimust on võimalik paremini lahendada seadusemuudatusega, kus sätestatakse kohustus teostada asjaajamist Riigikogus ja selle allorganeis, sealhulgas komisjonides ja fraktsioonides, eesti keeles, ning kehtestada vastavate normide järgimiseks sanktsioone." Niisiis on justiitsminister arvamusel, et kui me seadusega kehtestame Riigikogu ja tema allorganeid puudutava eestikeelse asjaajamise nõude, siis peaks ka fraktsioonides toimuma asjaajamine eesti keeles. Täpse vastuse annab ta muidugi ise.

Tänan! Lugupeetud kolleegid, avan läbirääkimised. Kolleeg Jüri Adams, kõne puldist.

Härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Selle seaduseelnõuga on täna siin palju lolli mängitud. Tuleb siiski selgelt välja öelda, milliste poliitiliste valikute ees me oleme. Üks väga ammu väljatöötatud, lihvitud meetod, kuidas poliitilist otsust mitte vastu võtta ja eelnõu põhja lasta, on öelda: me toetame eelnõu kogu hingest, aga see vajab veel lihvimist, vajab lihvimist, vajab lihvimist... Nii on rääkinud siin härra Kauba ja mitmed teised. Minu arvates tuleb seadus vastu võtta täna. Vastasel korral jääb ta vastu võtmata selles mõttes, et järgmisel neljal aastal Eesti parlamendi ja omavalitsuste suhtes keelenõudeid üldse ei ole. On ainult kaks võimalust: seadus kas jõustub enne Riigikogu valimiste väljakuulutamist või tal ei ole sisuliselt enam mingisugust tähtsust. Kui nüüd juhtub nii, et eelnõu tõesti tagasi lükatakse, siis on Eesti rahvusriigi areng vähemalt neljaks aastaks peatunud. Vastuväiteid esitades on nõutud täpsust. Seda sorti regulatsioonid ei saa kunagi olla raamatupidamislikult täpsed. Antakse ainult üldpõhimõtted, mida on vaja selleks, et vastavatel riigiasutustel ja kohtutel oleks vaidluste puhul asja arutamiseks alus. Kui Eesti seadustes kõnealused põhimõtted puuduvad, siis järelikult ei ole võimalik midagi kohtus vaidlustada. Kuidas käituvad fraktsioonid? Vene fraktsioon jätkab nõukogudeaegsete privileegide taganutmise poliitikat. Ilmselt arvavad selle liikmed, et nende valijatele on see hirmus meelepärane, kuigi selle fraktsiooni peaaegu nelja-aastane tööpraktika räägib sellele vastu. Minu meelest on nad ise väga hea tõend selle kohta, et keelenõudeid on vaja. Ja üldiselt nad vastavad keelenõuetele. Nii et loogilisem oleks öelda oma tulevastele kolleegidele Riigikogu järgmises koosseisus: osake eesti keelt vähemalt sama hästi kui meie. Aga millegipärast ütlevad nad praegu vastupidist. Keskfraktsioon ilmselt kavatseb täita neid salakokkuleppeid, mis sõlmiti valimisliitude keelamise hääletamisel, ja toetada vene fraktsiooni püüdlusi. Seda me hääletamisel varsti näeme. Suurim üllatus selles küsimuses on väidetavalt taassündiv KMÜ, kes kuuldavasti - ma ei tahaks uskuda, et tervikuna - asub eelnõuvastasele seisukohale. Mis on selle põhjuseks, seda on mul väga raske arvata. Üldiselt tundub mulle, et käivitub mingisugune aastakümnete jooksul sisseharjutatud Kremlile pugemise mehhanism: poisid, teeme igaks juhuks niimoodi, et me Jumala pärast Kremlis istuvaid võimumehi ei ärritaks! Sellega, lugupeetud KMÜ - ma mõtlen eriti maaerakondi -, panete te oma valijate lojaalsuse ja võib-olla ka kannatuse proovile. Minu hinnangul tahaks praegu enamik maavalijaid näha sirget ja selget rahvuspoliitilist seisukohta. Aitäh!

Suur tänu, Jüri Adams! Sergei Ivanov, palun!

Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Eile me arutasime keeleseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Seletuskirjas olid viited Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitustele. Lõppude lõpuks edastati mulle see dokument. Selles pole kriipsugi keeleoskusnõuete kehtestamisest avalikele teenistujatele ja tööalaselt isikutega suhtlevatele töötajatele. Juttu on hoopis sellest, kuidas Euroopa riikide valitsused peavad tõhustama ja korraldama keeleõpet. Eriti rõhutatakse inglise keele õpetamise vajadust. Räägitakse keele õpetamisest koolides, emigrantidele ja nende perekondadele, õpetajate koolitamisest ja sellealasest rahvusvahelisest kooperatsioonist Euroopas. Tundub, et Haridusministeeriumis ja Riigikogu kultuurikomisjonis ei ole inimesi, kes oskaksid lugeda ingliskeelsest teksti. Kas sellised keeleoskamatud ametnikud ja meie kolleegid võivad aru saada, mida soovib Euroopa ja milline on Euroopa demokraatlik vaim? Kurb lugu. Ma küsin: miks meid eile lihtsalt peteti? Miks keegi mängib lolli? Ma tahaksin teada, milline Euroopa institutsioon on soovitanud toppida igasse seadusse, kuhu vähegi võimalik, keelenõuded ja tasemeeksami nõuded? Kas see üldse on omane demokraatlikule riigile? Head kolleegid! Selle asemel et tõesti tõhustada eesti keele õpet, tegeldakse hoopis sellega, et kontrollida, piirata, keelustada. Kurvaks näiteks on eesti keele strateegia väljatöötamine või õigemini öeldes mitteväljatöötamine. Täisväärtuslikku dokumenti tegelikult ei ole siiamaani. Meie põhiseadus ütleb sõnaselgelt, et eesti keel on riigikeel. Mõistagi on eesti keelt valdamata Riigikogus raske töötada. Mõistagi peab Riigikogu liikme eesti keele oskus võimaldama tal osa võtta Riigikogu tööst. Aga demokraatlikus ühiskonnas, osalusdemokraatia tingimustes otsustavad kodanikud ise, kes neid esindab kõrgemas võimuorganis. Valijad - palun vabandust väljenduse pärast! - ei ole lollid. Ilmselt on asi hoopis selles, et tahetakse piirata venekeelse elanikkonna võimalusi valida väärikaid esindajaid võimuorganitesse. Aga see ei ole kooskõlas demokraatlike põhimõtetega. Aitäh!

Suur tänu, Sergei Ivanov! Olav Anton, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud kolleegid! Mul on väga kahju, et härra Adams lahkus saalist pärast nii sütitavat sõnavõttu, sest ma nõustun temaga. Tõesti, selle eelnõu esitamisega mängiti lolli ja mängitakse lolli edasi. Härra Adams on väitnud, et tema ei pea õigeks paar kuud enne valimisi valimisseadust muuta, aga see seisukoht oli tal ainult valimisliitudest loobumise arutamise ajal. Ta oleks võinud otse, ilma lolli mängimata öelda, et talle ei meeldi valimisliidud. Aga ei, ta ütles, et talle ei meeldi see, kui valimisseadust muudetakse. Nüüd paistab, et jälle meeldib. Oleks selline käitumine esimest korda, siis võiks andeks anda. Süümevanne kujutab endast praegu teksti, mis on esile kutsunud selle, et meile maailmas natuke kaasa tuntakse. See tekst ei reguleeri midagi, ta on n-ö ajalooline rudiment. Välja paistab ilmne lollimängimine. Küündimatult püütakse sõnastada seda, mida tegelikult ei ole võimalik hästi sõnastada. On veel näiteid. Riigikogu menetluses on Isamaaliidu esitatud Tartu rahulepingu küsimuse referendumile paneku eelnõu. Siiamaani. Seegi on üks lollimängimise näide. Ja nüüd on meie ees eelnõu, kus püütakse midagi sätestada sellises vormis, mis põhiseadusega hästi kokku ei taha minna. Kui järgida põhiseaduse loogikat, siis tegelikult tuleks valimistsensused kehtestada põhiseadusega. Kui eelnõus pakutavat nimetatakse selgeks rahvuspoliitikaks, siis on see Põhja-Iirimaa äärmuslaste või Palestiina islamiliikumise Hamas poliitika analoog. Minu meelest on praegu tekkinud olukord, kus Isamaaliit ei otsi lahendust, vaid otsib vastuolusid, sest nendest on tal võimalik poliitilist profiiti lõigata. Üks vastuolu sütitab alati teist. Selles mõttes on Adams ja Mišin ühe nähtuse kaks poolust. Aitäh!

Suur tänu, Olav Anton! Ando Leps, palun!

Austatud juhataja, austatud kolleegid! Täna me peaksime vastu võtma väga olulise õigusakti, s.o Riigikogu valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja keeleseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu. Kahjuks pean ütlema, et härra Adams, kes solvas nii vasakul kui paremal olevaid Riigikogu liikmeid, rääkis üht, kuid tahab teist. Ta rääkis, kui halvad on Riigikogu liikmed, kes siin saalis istuvad. Ja samal ajal, nagu ma aru sain, ta ise ei taha, et seadus vastu võetakse. Muidu ei oleks ju mõtet olnud Riigikogu liikmeid solvata. Ma kardan, et pärast härra Adamsi sõnavõttu jääbki see seadus kahjuks vastu võtmata. Olgugi et tegemist on nii kena ja vajaliku seadusega. Ei maksa ikka, lugupeetud Riigikogu liikmed, nii kaugele minna. Kas hävitavast kaotusest, valimisliitude keelustamisest tekkinud pohmelus tõesti nii kaua kestab? Võiks sellest juba üle saada. Olgu täna meie ees olev eelnõu nii oluline kui tahes, jääb ta nüüd lugupeetud härra Adamsi ägeduse tõttu seadusena vastu võtmata. Aitäh, lugupeetud Riigikogu liikmed!

Suur tänu! Lugupeetud kolleegid, kas ma võin teha ettepaneku lõpetada läbirääkimised pärast Andres Tarandi sõnavõttu kohalt ja Talvi Märja kõnet? Ollakse päri. Lugupeetud kolleegid! Panen hääletusele läbirääkimiste lõpetamise pärast Andres Tarandi sõnavõttu kohalt ja Talvi Märja kõnet. Palun hääletada!Hääletustulemused Poolt on 34 Riigikogu liiget, vastu 4 ja erapooletuid 3. Ettepanek leidis toetust. Läbirääkimised lõpevad pärast Andres Tarandi sõnavõttu kohalt ja Talvi Märja kõnet. Jaanus Männik, sõnavõtt kohalt, palun!

Härra juhataja! Austatud kolleegid! Ei juhtu just tihti, et ma oleksin kolleeg Lepsiga ühte meelt, kuid täna on see peaaegu juhtunud. Mul on ka niisugune tunne, et härrad Vahtre ja Adams on täna teinud kõik selleks, et ajada eelnõu 1019 seaduseks saamine untsu. Ei mäletagi, et siin Riigikogu saalis oleks ühekorraga kostnud nii palju solvanguid ja pahatahtlikke järske ütlemisi. Muidugi tuleb selles näha lähenevate valimiste märki, kuid ma kutsun kõiki üles jääma alati kultuursuse piiridesse, milles me siiamaani oleme olnud, ning tegema täna eelnõust seaduse. Aitäh!

Suur tänu, Jaanus Männik! Jaanus Betlem, kõne puldist, palun!

Mind kui keevaverelist inimest ärgitas siia kõnepulti tulema kolleeg Antoni sõnavõtt. Tahan teda kõigepealt kiita arusaamisele jõudmise eest selles, et Juri Mišin ja Jüri Adams on tõepoolest ühe ja sama nähtuse kaks täiesti erinevat otsa. Ja ma usun, et sa saad sama hästi aru, et sina ja Juri Mišin olete ühe ja sama nähtuse üks ja seesama ots. Kui sa räägid Tartu rahust nii, et see on mõttetu, kui sa räägid süümevandest, et see on mõttetu, ja kui sa räägid keeleoskusest, et see on mõttetu, siis ei saa teistsugust järeldust mitte kuidagi teha. Kõik need ettekäänded, et keegi solvub kohutavalt ja keegi tunneb, et tema poole on seistud vale küljega - ta jääb kuskile paremale või vasakule jne -, on muidugi kaunid ja lüürilised. Kuid sellistel tundepuhangutel, mis siit puldist või kohapealt kostavad, ei ole kahjuks käesoleva eelnõuga põrmugi pistmist. Eelnõu ütleb üht: Riigikogu liikme keeleoskus peab tal võimaldama osaleda Riigikogu töös. Riigikogu liige peab oskama niipalju eesti keelt, et saaks töötada Riigikogus. Hääletus on väga lihtne: kas te toetate seda põhimõtet või ei toeta, kas te arvate, et Riigikogu liige peab oskama eesti keelt, või arvate, et ei pea? Lähtuge hääletamisel sellest, mitte emotsioonidest. Aitäh!

Suur tänu! Eldur Parder, kõne puldist, palun!

Austatud juhataja, kallid kolleegid! Teie arvatavasti tunnete mind niipalju, et ma olen selle eelnõu poolt, iga tema lause poolt. Aga ma tahan pöörduda oma noore kolleegi Lauri Vahtre poole ja teen seda põhjusel, et olen üks vanemaid Riigikogu liikmeid. Kui eelnõu algatajad tahavad, et see seadusena vastu võetakse, siis peavad nad olema ka diplomaadid. Meie saal, olgu ta nii väike kui tahes, on väga eripalgeline. Ja ma ütlen: eesti keeles on sõnu, mida saab kasutada mitte kedagi solvamata. Aga Lauri Vahtre sai täna solvamisega hakkama. Kui see juhtus mõtlematult, siis ma võtan endale õiguse temalt vabandust paluda, sest ma tean, et ka temal on põhimõtteline soov eelnõu seaduseks muuta. Aga see, mida ta väljendas oma ettekande alguses, ei olnud sobilik selleks, et eelnõust seadus saaks. Aitäh!

Suur tänu! Kolleeg Andres Tarand, sõnavõtt kohalt.

Aitäh! Lugupeetud - või ehk tuleks öelda väga armsad - kolleegid, solvatud ja solvamatud, kõik, kes te siin praegu istute! Keeleküsimus ei ole siiski nii lihtne, et taandada see asjaolule: keegi on kasutanud vängemaid sõnu ja öelnud kellegi kohta loll. Teatavasti on eesti keel siiski niisugune Eesti identiteedi tunnus, mida võib pidada juhtivaks ja põhiliseks. Ja võitlus selle ümber on käinud kaugelt üle ühe sajandi. Taandada nüüd kõik pahakspanemisele ja unustada Eesti põhiväärtused on vahest kergemeelne. Ma ei kaitse ega kiida kedagi, kes siin on. Aga viia kõik sellesama eesti keele pruugi peale on siiski natuke kergemeelne ja konjunktuurne, võib-olla isegi poliitiliselt konjunktuurne ja ettekäändelik. Me teame, et maailmas on suurrahvaidki, kes tikuvad oma suurt keelt kaitsma. Näiteks kaks aastat tagasi oli Ameerika Ühendriikides äge diskussioon selle üle, mida teha pealetungiva hispaania keelega. Asi ei ole jõudnud Kongressi otsuseni, aga seal seda arutati. Prantslased kaitsevad ennast väga vintskelt inglise keele vastu. Ometi on need suurrahvad terve hulga väikesi keeli rivist välja löönud ja sellega maailma vaesemaks teinud. Eestlased on sellest pidevalt teadlikud olnud. Sammuke suurrahvaste imperialismi vastu on ka käesolev eelnõu, sest nood ei taha kuidagi mõista, et mida rohkem on keeli, seda rikkam on maailm. Selles, muide, on suur analoogia looduskaitsega. Meie eest seda keegi teine ei tee. Nii et unustage oma solvumised, tehke peldikus poksi või kukepoksi. (See oli ka inetu sõna. Eks?) Pöördudes vene fraktsiooni poole, ütlen: niipea kui üks suurrahvas hakkab taipama, et väikest keelt peab märksa rohkem kaitsma kui suurt, kaob vajadus selliste seaduste järele. Seni ei näe ma niisugust taipamist suurrahvaste seas ei siin- ega sealpool Atlandi ookeani. Kutsun teid siiski üles üle saama sellisest tundelisest olukorrast, mis siin teatud põhjustel on välja kujunenud. Muidu peab järeldama, et silmas peetakse tõepoolest valimisi ja üht-teist veel, millel ei peaks olema pistmist keeleküsimusega. Aitäh!

Suur tänu! Kolleeg Talvi Märja, kõne puldist.

Härra juhataja! Head kolleegid! On tõesti kummaline, kuidas iga kord löövad kired lõkkele, kui Riigikogu saalis on arutelu all eesti keel ja vajadus viia seadusse mõned sätted, mis tagaksid, et Eestimaal ikka eesti keelt räägitakse. Aga tulin siia Riigikogu kõnepulti härra Ivanovi sõnavõtu peale. Istusin parajasti oma kabinetis ja lugesin komisjoni selle koosoleku protokolli, kus arutati keeleseaduse muudatust, kui tema sõnu kuulsin. Härra Ivanovi väide käis komisjoni au pihta. Ta lehvitas siin ühte ingliskeelset dokumenti ja väitis, et kultuurikomisjonis ilmselt ei valda mitte keegi inglise keelt ja seepärast ei saada aru, mis tuuakse aluseks ühe või teise muudatuse sisseviimisel. Julgen väita, et see ei pea paika. Eelmainitud komisjoni koosolekul ei olnud üldse juttu sellest, nagu paneks Euroopa Nõukogu või Euroopa Liit meile kohustuse seadusega sätestada eesti keele nõuded. Küll aga räägiti sellest, millised ettepanekud Euroopa Komisjon Eestile tegi. Need käisid just keeleeksami, selle taseme sätestamise ja muude sääraste tehniliste üksikasjade kohta. Nii et pigem võiksin teha järelduse: sellest, mis me seal eesti keeles rääkisime, said mõned natuke teistmoodi aru, kui oli räägitu tegelik mõte. Olen suhelnud päris palju teisest rahvusest inimestega ka väljaspool Riigikogu. Ma ei ole kohanud nende hulgas negativismi meie maa ega meie keele suhtes. Usun, et kõigil oleks kasulik väljaspool oma igapäevast töökohta kogeda, mida inimesed tegelikult arvavad. Aitäh teile!

Suur tänu! Läbirääkimised on lõppenud. Lõppsõnavõimalus. Härra Vahtre? Ei soovi. Härra Käbin? Samuti mitte. Fraktsioonide esindajad? Arvo Sirendi, Maaliidu fraktsiooni nimel, kõne puldist, palun!

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma tahan öelda, et KMÜ ei ole härra Adamsit oma liikmeks palunud ega ka volitanud teda enda nimel esinema. Mind paneb imestama, miks ta asus sellisele väga omapärasele seisukohale. Samas pean ütlema, et ega me härradelt Vahtrelt ja Adamsilt ole oodanudki midagi muud kui sellist käitumist. Mul on tekkinud kahtlus, kas nad ise kõnealuse § 2¹ nõuetele vastavad? Kas nad mõistavad õigusaktide sisu? Arvatavasti küll. Aga kas ka muude tekstide sisu? Nad räägivad, et keegi mängib lolli. Seejuures aga tuli välja, et ei teatagi, mida sõna "loll" eesti keeles tähendab. Adamsi definitsiooni järgi igatahes on KMÜ selline moodustis, mis koosneb lollidest. Loomulikult suudab paremini lolli mängida see, kellel on niisuguseks mänguks kaasasündinud eeldused. Ta ei pea seda õppima. Selles mõttes on tal teistega võrreldes teatud eelised. Peale selle arvab ta, et venelased on lollid, et neil on kalduvus ja soov valida Riigikogusse inimesi, kes keelt ei mõista ja kes aru ei saa, mis siin toimub. Võib-olla on see tõepoolest nii, kui ta oma põhjaliku venelaste uurimise alusel seda kinnitab. Ma arvan, et käesoleva seaduse võib vabalt vastu võtta. Eelnõus ei ole kellegi kohta öeldud midagi solvavat. Tekib ainult küsimus, kas tal suurt mõtet on. Aga kui keegi soovib, et seadus vastu võetakse, siis meie hääletame kindlasti selle poolt. Kuigi nüüd juba kahjuks näib, et me hääletame niiviisi Adamsi ähvarduse pärast. Kui ta siia pulti tuleb, siis ütleb ta just täpselt nii, et me lõime vedelaks ja hääletasime tema nõuannete järgi. Aga seaduse vastuvõtmise poolt hääletame niikuinii. Tänan!

Suur tänu! Jüri Adams, Isamaaliidu fraktsiooni nimel, palun!

Härra juhataja! Ma tahan tänada härra Sirendit, et ühe arusaamatuse kohta on selgitus antud. Härra Mati Meose deklaratsioon on nüüd härra Sirendi deklaratsiooniga ümber lükatud. Mina kui isamaaliitlane ei oska selgitada, milles võib selle põhjus olla, et ühe ja sama valimisjõu kaks olulist esindajat annavad erinevat informatsiooni. Aitäh!

Suur tänu! Lõppsõnad on lausutud. Lugupeetud kolleegid, juhtivkomisjon on teinud ettepaneku panna eelnõu lõpphääletusele. Võime sellega kohe alustada, sest muudatusettepanekuid ei ole esitatud. Juhin teie tähelepanu asjaolule, et seaduse vastuvõtmiseks on nõutav Riigikogu koosseisu häälteenamus. Lugupeetud kolleegid, palun teeme kohaloleku kontrolli. Kohal on 58 Riigikogu liiget. Lugupeetud Riigikogu! Panen lõpphääletusele Riigikogu valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja keeleseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu. Palun hääletada!Hääletustulemused Poolt on 48 Riigikogu liiget, vastu on 6, erapooletuid ei ole. Seadus jääb vastu võtmata.

Lugupeetud kolleegid! Võtame arutusele Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutamata jäetud ringhäälinguseaduse muutmise seaduse, mis on teistkordsel menetlemisel. Alustame teist lugemist. Ettekandeks ja kaasettekandeks on sõna põhiseaduskomisjoni esimehel Tiit Käbinil.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud Riigikogu liikmed! Teatavasti jättis Vabariigi President välja kuulutamata ringhäälinguseaduse muutmise seaduse. Riigikogu otsustas mitte võtta väljakuulutamata seadust muutmata kujul uuesti vastu ehk teisisõnu, hakata seda edasi menetlema. Põhiprobleem oli selles, et ringhäälinguseadusega lahendati valimispropagandat puudutavad küsimused, mille õige koht pidanuks olema Riigikogu valimise seaduses. Sellest lähtuvalt põhiseaduskomisjon tegutseski, muutes muu hulgas seaduse pealkirja, milleks nüüd on "Riigikogu valimise seaduse ja ringhäälinguseaduse muutmise seadus". Riigikogu liikmetelt ühtegi ettepanekut ei tulnud. Me võtsime aluseks väljakuulutamata seaduse ja fikseerisime üldise põhimõtte - valimisagitatsiooni keelu valimispäeval. Püüdsime defineerida valimispropagandat, mida oli üheselt ja sajaprotsendiliselt mõistetavalt küllalt keerukas teha. Aga me üritasime raskustest üle saada sel moel, et fikseerisime põhimõtte: ringhäälingus on valimispropagandaga tegemist siis, kui eetrisse lähevad kandideerivaid isikuid kui kandidaate puudutavad saated või saatelõigud. Tähendab, kui kandideeriv valitsusliige tutvustab oma ministeeriumi tööd - ilmselt peab ta seda tegema ka valimiseelsel perioodil -, siis see ei ole valimispropaganda. Küll aga on valimispropagandaga tegemist siis, kui teda tutvustatakse või propageeritakse kui kandidaati. Rõhutasime üldpõhimõtet, et valimispropaganda edastamisel peavad erakondadel ja kandidaatidel olema võrdsed võimalused. See üldpõhimõte leiab konkretiseerimist ringhäälinguseaduses, mida täiendatakse §-ga 10¹. Viitega Riigikogu valimise seadusele fikseerime selles paragrahvis ringhäälingujaama valdajate (avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide puhul Ringhäälingu Nõukogu) kohustuse kehtestada valimispropaganda edastamise eeskirjad, mis peavad olema kõigile kättesaadavad. Need eeskirjad peavad täpselt kajastama võrdsuse põhimõtet. Ringhäälingu Nõukogu pädevust käsitlevas paragrahvis täpsustasime punkti, mille kohaselt kuulub tema ülesannetesse valimispropaganda edastamise eeskirjade kinnitamine. Millist perioodi loetakse valimispropaganda edastamise ajaks? Komisjonis me leidsime, et õige oleks selle alguseks pidada kandidaatide registreerimisele järgnevat päeva. Sellisel juhul kataks see n-ö õige aja ka erakorraliste valimiste puhul, kus tähtajad on lühemad. Samas me jätsime võimaluse sätestada, et kõnealune periood algab 70 päeva enne valimisi, nagu oli kultuurikomisjoni ettepanekul täiskogus sisse hääletatud seadusse, mida Vabariigi President välja ei kuulutanud. Samuti jäime selle printsiibi juurde, mida president pidas ebaproportsionaalsuseks. Komisjon leidis, et see on põhjendatud. Jutt on sellest, et valimispropaganda edastamise perioodil ei tohi Riigikogu liikme kandidaat olla saatejuhiks ega kommentaatoriks väljaspool valimispropagandat. Tõsi küll, teatud mööndusega: kandidaat võib esineda saates väljaspool valimispropagandat, kui see on saate teema käsitlemiseks möödapääsmatu, kusjuures tuleb vältida valimisagitatsiooni. Selle põhimõtte vastu olid argumendid, et kui inimene on ametis töölepinguga - näiteks peab ta iga nädal juhtima teatud saadet -, siis ei saa raadio ega televisioon teda töölt kõrvaldada, sest tööleping kohustab inimest iga nädal teatud ülesandeid täitma. Pooltargumendina leiti komisjonis, et tegelikult ei ole see ju tööandjale pandud keeld kasutada üht või teist isikut kommentaatori või saatejuhina, vaid see on Riigikogu liikme kandidaadi kohustus mitte tegutseda propaganda edastamise perioodil raadios või televisioonis saatejuhi või kommentaatorina. Kui ta on otsustanud kandideerida, siis peab ta alluma asjakohastele kitsendustele. Kui ta jätkaks oma tööd ja kas või korra või kaks-kolm korda nädalas esineks raadios või televisioonis, rääkimata igapäevasest eetrisse tulekust, siis oleksid tal teiste kandidaatidega võrreldes tohutud eelised. See oleks kandidaatide võrdsuse põhimõttega vastuolus. Sellega ma piirduksin. Komisjoni ettepanek on seadus vastu võtta, milleks on vaja vähemalt 51 häält.

Tänan! Kolleegidel on küsimusi. Mihkel Pärnoja, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus puudutab Riigikogu valimise seaduse § 8² lõiget 4, mis käsitleb kandidaadi tegutsemist saatejuhi või kommentaatorina väljaspool valimispropagandat. Esiteks, ma sain teie kommentaarist selle lõike kohta aru niimoodi, et kui tegemist on saatesarjaga, kus isik on töölepingu või mingi muu lepingu alusel tegutsenud saatejuhi või kommentaatorina pikemat aega ja peab tegutsema edaspidigi, siis niisugune juhtum langeb erandi alla, st mainitud isik võib esineda saates väljaspool valimispropagandat. Kui see oli natuke teistmoodi mõeldud, siis vajab asi täpsustamist. Aga teisest küljest on küsimus järgmises. Kui isik on otsustanud kandideerida Riigikogu valimistel ja samal ajal on niisugusel tööl, mis annab talle põhilise osa tema sissetulekust ja millest ta on sunnitud loobuma isegi juhul, kui ta saatejuhi või kommentaatorina enda kui Riigikogu liikme kandidaadi propageerimisega ei tegele, siis võib kõnealune keeld sattuda vastuollu inimese õigusega valida endale vabalt töökohta ja mõnede muude sätetega, millele on ka viidatud dokumentides, mille alusel seadus meile tagasi saadeti. Kuidas te seda kommenteerite?

Tehtud on mööndus, et kandidaat võib esineda saates väljaspool valimispropagandat, kui see on saate teema käsitlemiseks möödapääsmatu, kusjuures tuleb vältida valimisagitatsiooni. Nähtavasti peaks see olema iga üksiku konkreetse juhu puhul eraldi lahendatav küsimus. Tõepoolest, kui tegemist on inimese ainsa sissetulekuallikaga ja tema tegevus kõige väiksemalgi määral ei seondu valimispropagandaga, siis tõenäoliselt lubatakse tal saatejuhi või kommentaatorina edasi töötada. Viitan veel kord ühele ringhäälinguseadusse kavandatavale muudatusele. Nimelt kuulub valimispropaganda edastamise eeskirjade kinnitamine Ringhäälingu Nõukogu pädevusse. Ilmselt tuleb nendes eeskirjades ka mõned võimalikud lahendusvariandid lahti kirjutada täpsemalt, kui me seda seaduses teeme. Kuigi me oleme püstitanud ülla eesmärgi, et valimispropaganda tegemisel peavad kõik kandidaadid olema võrdsetes tingimustes, on praktikas peaaegu võimatu seda võrdsust saavutada. Aga me peame püüdlema n-ö maksimaalse võrdsuse poole.

Tänan! Kolleeg Mihkel Pärnojal on ka teine küsimus.

Aitäh! Teine küsimus on samast valdkonnast, aga nüüd juba rakendusliku poole pealt. Kes annab isikule kindluse, et kui ta jätkab lepingu alusel esinemist raadio- või telesaadetes, siis ta ei riku § 8² lõike 4 tingimusi ja mingil hetkel tema osalemine valimistel või hiljem tema mandaat ei satu kahtluse alla ning tema suhtes ei rakendata tööalaseid sanktsioone? Kes selle kindluse annab? Kes on see, kellelt võib küsida, kas seda või teist võib või ei tohi teha?

Lugupeetud kolleegid, kahjuks pean ma sekkuma. Meie tööaeg on lõppenud. Sellele küsimusele annab Tiit Käbin vastuse homsel istungil. Siinkohal päevakorrapunkti arutelu katkeb. Jätkame homsel istungil. Tänan teid! Istung on lõppenud. Istungi lõpp kell 13.00.