Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

VIII Riigikogu, VIII Istungjärk, täiskogu korraline istung
Kolmapäev, 21.10.1998, 14:00

Toimetatud

Eelnõude ja arupärimiste üleandmine

Aseesimees

Palun registreeruda kolleegidel, kes soovivad üle anda seaduseelnõusid või arupärimisi. Esimesena palun Vabariigi Valitsuse esindaja proua Ülle Aaskivi.

Ü. Aaskivi

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus annab täna Riigikogu menetlusse karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu. Ettekande eelnõu kohta teeb siseminister Olari Taal.

Aseesimees

Valitsuse esitatud karistusregistri seaduse eelnõu juhtivkomisjon on õiguskomisjon.

Ü. Aaskivi

Järgnevalt anname Riigikogu menetlusse õiguskantsleri seaduse eelnõu. Siin on ettekandjaks justiitsminister Paul Varul.

Aseesimees

Õiguskantsleri seaduse eelnõu juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon.

Ü. Aaskivi

Riigikogu menetlusse esitatakse keeleseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Ettekande teeb haridusminister Mait Klaassen.

Aseesimees

Keeleseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu juhtivkomisjon on kultuurikomisjon.

Ü. Aaskivi

Viimasena antakse täna Riigikogu menetlusse seaduse "1998. aasta riigieelarve" muutmise seaduse eelnõu. Siin on ettekandjaks rahandusminister Mart Opmann.

Aseesimees

Seaduse "1998. aasta riigieelarve" muutmise seaduse eelnõu kuulub rahanduskomisjoni kompetentsi. Ja nüüd Riigikogu liikmed. Kolleeg Ülo Peets.

Ü. Peets

Austatud juhataja! Lugupeetav Riigikogu! Kõigepealt palun teilt vabandust eilse väikse segaduse pärast. Andsin Isamaaliidu nimel üle eelnõu nr 1026, mis ei olnud normitehniliselt õige, ei vastanud kodukorraseadusele. Täna esitan koos Isamaaliiduga uuesti seaduseelnõu, mis on tunduvalt parem kui KMÜ oma. Järgmiseks on mul arupärimine õiguskantslerile. Põlvamaalt Laheda vallast on minu poole pöördunud kodanik Uno Kase, kellel on väga palju isiklikke probleeme. Lisan siia ka mõned materjalid. Kuna need probleemid ei puuduta laiemat üldsust, siis olen nõus kirjaliku vastusega, ja kui õiguskantsler leiab, et võib otse sellele inimesele vastata, siis olen sellega päri.

Aseesimees

Isamaaliidu fraktsiooni ja Riigikogu liikme Ülo Peetsi esitatud otsuse eelnõu kuulub maaelukomisjoni kompetentsi. Kolleeg Ülo Peetsi arupärimine õiguskantslerile edastatakse seadusega ettenähtud korras. Kolleeg Vambo Kaal.

V. Kaal

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Eile arutasime ilmastikutingimustest tuleneva kahju hüvitamist ja eile jõudis meile lauale valitsuse otsuse eelnõu, millega ka ei reguleerita mitte midagi. Seetõttu teeme koos Liia Hänniga vastavalt põhiseaduse §-le 103 Vabariigi Valitsusele ettepaneku töötada nendes küsimustes välja korrektne seaduseelnõu ja tulla sellega 15. novembriks parlamenti. Selle eelnõu vastuvõtmine tähendaks siis, et otsustatakse mitte ainult lubadusi anda, vaid asi läheb konkreetseks ja selgeks. Niikaua kui me tahame saata Riigikogust ainult sõnumeid, mida vaene maamees peaks leiva peale panema, ei ole asjal küll sügavat mõtet.

Aseesimees

Kolleegide Vambo Kaalu ja Liia Hänni algatatud otsuse eelnõu kuulub samuti maaelukomisjoni kompetentsi. Kolleeg Tiit Tammsaar.

T. Tammsaar

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Eesti Maarahva Erakonna fraktsioon ja Maaliidu fraktsioon annavad menetlusse tollitariifiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Kuna Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas 1998. aasta 23. märtsil tollitariifiseaduse § 125 lõiked 3 ja 5 põhiseadusega vastuolevaks, siis pakume uue redaktsiooni, mis on ehk kohtunikuhärradele ja ka õiguskantslerile meelepärasem.

Aseesimees

EME fraktsiooni ja Maaliidu fraktsiooni esitatud tollitariifiseaduse muutmise seaduse eelnõu kuulub majanduskomisjoni kompetentsi. Kolleeg Eiki Nestor.

E. Nestor

Austatud juhataja, austatud Riigikogu! Esitan koos kolleeg Mihkel Pärnojaga peaminister härra Mart Siimannile arupärimise, mille sisuks on meile esitatud majanduskasvu ja riigitulude prognoos. Soovime peaministri seisukohta selles osas, kas Vabariigi Valitsus on jätkuvalt samal arvamusel, mis meile on esitatud, või on ta oma seisukohta muutnud. Peame vajalikuks kaasata ka peaministri riigieelarve diskussiooni.

Aseesimees

Kolleegide Eiki Nestori ja Mihkel Pärnoja arupärimine peaministrile edastatakse seadusega ettenähtud korras. Kolleeg Enn Tarto.

E. Tarto

Austatud istungi juhataja, lugupeetud kolleegid! Mul on arupärimine härra Mart Siimannile, vabariigi peaministrile. Kui te selle arupärimise kätte saate ja vaatate, siis mõtlete võib-olla, miks härra Tarto ei esitanud seda Statistikaametile. Aga nii see siiski ei ole, sest siin on kolmas punkt: kui palju on arvuliselt ja protsentuaalselt Eesti Vabariigis eesti rahvusest ja kui palju mitte-eesti rahvusest Eesti Vabariigi kodanikke koos lastega? Tuleb välja, et seda arvu, ametliku riiklikku arvu, mis on meile ülitähtis nii sise- kui välispoliitiliselt, on peaaegu võimatu saada. Riigikogu vastav komisjon pöördus järelepärimisega siseministri poole, kuid sealt meile seda arvu ei teatatud. Meie prouad helistasid kahe nädala jooksul Migratsiooniametisse, Statistikaametisse ja lõpuks oli kõige pädevam üks härra Opmanni halduses olev aktsiaselts. Alles arvutamise teel saime umbkaudse arvu, kusjuures see on liiga umbkaudne, kõigub 150 000 ja 200 000 vahel. Sellepärast ma soovin teada saada täpset arvu.

Aseesimees

Kolleeg Enn Tarto arupärimine peaministrile edastatakse seadusega ettenähtud korras. Sellega on kõik seaduseelnõud ja arupärimised vastu võetud. Tänan teid! Järgnevalt palun kohaloleku kontroll! Hetkel on kohal 63 Riigikogu liiget. Lugupeetud kolleegid, täpsustame tänase istungi päevakorda. Päevakorras on kokku 20 päevakorrapunkti. Päevakorrapunktide järjestuses muudatusi ei ole, küll on aga Vabariigi Valitsus mitme punkti juures palunud anda sõna omapoolsele kaasettekandjale. Nendest teatab juhataja enne konkreetse päevakorrapunkti arutelu.


1. Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse eelnõu (900 SE) teise lugemise jätkamine

Aseesimees

Lugupeetud kolleegid, alustame ja võtame arutusele esimese päevakorrapunkti, Vabariigi Valitsuse algatatud raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse eelnõu. Jätkame teist lugemist ning ettekandeks on sõna sotsiaalministril proua Tiiu Arol.

T. Aro

Tere päevast! Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Jätkame raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse eelnõu teist lugemist. Õiguskomisjonis toimus 19. oktoobril tõsine ja sisukas arutelu, vaadati läbi hulgaliselt ettepanekuid ja tulenevalt riiklikust tervishoiukorraldusest, lugemisel oleva seaduseelnõu eesmärgist, delikaatsete isikuandmetega andmekogude pidamise vajadusest ning selle vastavusest kehtiva õigusega eelnõu algataja toetab neist enamikku. Nagu varemgi siin saalis kõneks on olnud, toetub see eelnõu Maailma Tervishoiuorganisatsiooni Euroopa Kontori 1994. aasta 25. mai patsiendi õiguste deklaratsioonile nr 121, Euroopa inimõiguste ja biomeditsiini konventsioonile, Rootsi ja Soome samasisulistele seadustele ning Eesti senisele praktikale. Sotsiaalministeerium kannab vastutust seadusest tulenevate ja Vabariigi Valitsuse kehtestatud õigusaktide alusel antud ülesannete täitmise eest. Tervishoiukorralduse seadusest tulenevalt on ministeeriumi tervishoiualasteks ülesanneteks riikliku tervishoiupoliitika väljatöötamine ja korraldamine, tervishoiualase teabe levitamine, tervisekasvatuse ja tervisliku eluviisi edendamine, riigi tervishoiu olukorra analüüs, tervishoiustatistika korraldamine, tervishoiualaste rakendusuuringute algatamine ja läbiviimine, tervishoiualase perepoliitika väljatöötamine, nakkushaiguste, sealhulgas aidsi ja suguhaiguste levikut tõkestava tegevuse korraldamine ning tervishoiuregistrite pidamine. Eelnimetatud ülesannete täitmiseks on vajalik teatud delikaatsete isikuandmetega andmekogude pidamine, antud juhul vaidlusobjektiks oleva abordiregistri (kavandatavas eelnõus muudatusettepaneku järgi raseduskatkestuse andmekogu) pidamine. Sotsiaalministeerium vastutava töötlejana on teadlik oma kohustustest ja vastutusest andmekogude pidamisel. Kõne all olevas eelnõus on ettepanek teha vajalikud muudatused §-desse 15-20 ning reguleerida küsimust vastavuses andmekogude seaduse ja isikuandmete kaitse seadusega, samuti teiste seadustega ning nende alusel kehtestatud õigusaktidega. Selgitamaks delikaatsete isikuandmetega andmekogude pidamise olulisust tervishoiukorralduse vaatevinklist, on väga oluline märkida, et riiklik tervishoiukorraldus peab tagama iga patsiendi põhiõiguste kaitse, sealhulgas õiguse saada adekvaatset ravi ja võimaluse kasutada talle põhiseadusega garanteeritud õigust pöörduda vajaduse korral järelevalvet ning kaitset tagavate institutsioonide poole. Raseduse katkestamine on naise tervise üks riskifaktoreid, samas on see tervist ja terviseseisundit kajastav konkreetne patsiendiga seotud ja arstile (tervishoiuasutusele) hädavajalik delikaatne informatsioon, mille kogumise ja säilitamise eesmärk on patsiendi õiguste kaitse. Võrreldes Eestis ja teistes Euroopa riikides tuhande sünnitamiseas naise kohta tehtud abortide arvu, näeme, et Eesti kuulub suure abortide arvuga riikide gruppi. Et välja töötada riiklikku tervishoiupoliitikat raseduse katkestamise juhtude arvu vähendamiseks ja naise reproduktiivse tervise kaitsmiseks, vajab Sotsiaalministeerium andmeid raseduse katkestanud naiste vanuse, elukoha, hariduse ja tegevusala, rahvuse, perekonnaseisu, varasemate sünnituste ja abortide jne kohta, samuti abordi tagajärjel tekkinud tüsistuste kohta. Eelnõu kohaselt kogub ja töötleb Sotsiaalministeerium raseduse katkestamist puudutavaid andmeid riikliku sotsiaalpoliitika väljatöötamiseks, pereplaneerimise, sündimuse tõstmise, abortide arvu vähendamise, samuti tervishoiuteenuse kvaliteedi tagamise ja teenuse osutaja üle järelevalve teostamise eesmärgil. Raseduse katkestamist puudutavate andmete töötlemine toimub kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning Sotsiaalministeerium on raseduse katkestamise ehk raseduskatkestuse andmekogu vastutav töötleja. Raseduse katkestamise kohta peetavas andmekogus kogutava ja töödeldava informatsiooni olulisuse hindamiseks võib välja tuua järgmise aspektid: võimalus hinnata naise ühe olulisima reproduktiivse tervise näitaja, abortide hulka Eestis, abortide hulka Eesti eri piirkondades, korduvabortide hulka, spontaansete (iseeneslike abortide) ja meditsiiniliste abortide (see tähendab aborti, mis on tehtud naise tervisliku seisundi tõttu) osa ning seda ka vanuserühmade kaupa. Vajalikkus seisneb tervishoiukorralduse, sealhulgas tervise edendamise planeerimises ning tulemuste hindamises. On võimalik hinnata tüsistuste esinemise sagedust nii tervishoiuasutuste kui ka piirkondade kaupa ning tüsistuste esinemist raseduse suuruse järgi. Vajalikkus seisneb tervishoiuteenuse kvaliteedi hindamises ja sellekohase järelevalve teostamises. On võimalik hinnata õigusaktide täitmist raseduse katkestamise kui ühe tervishoiuteenuse osutamise lubatavuse kriteeriumi silmas pidades. Vajalikkus seisneb patsiendi õiguste kaitse tagamises, st talle osutatud tervishoiuteenuse dokumentaalses fikseerimises ja nõuetekohases avaldamises. Kokkuvõttes on tervishoiupoliitika väljatöötamiseks ja korraldamiseks vaja koguda, töödelda ja analüüsida mitmeid spetsiifilisi meditsiinilisi andmeid. Eestis käesoleval ajal toimiva abordiregistriga (eelnõu sõnastuse kohaselt rasedusekatkestuse andmekoguga) analoogseid registreid on alates 1970. aastast loodud mitmes Euroopa maas. Näiteks on Taanis 1973. aastal koos raseduse katkestamist reguleeriva seadustikuga loodud ka abordiregister. Samasugused registrid on loodud Rootsis, Soomes ja Norras. Mitmed inimõigustega ja naiste tervise küsimustega tegelevad rahvusvahelised organisatsioonid, nagu Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Maailma Tervishoiuorganisatsioon, Rahvusvaheline Pereplaneerimise Föderatsioon ja Alan Guttmacheri Instituut on rõhutanud abortide vältimise ja vastavasisulise usaldusväärse statistika olemasolu tähtsust. Abordiregistri vajalikkust usaldusväärse ja tõepärase abordistatistika tagamiseks riigis rõhutati ka eelmise aasta novembri lõpus Tallinnas toimunud Euroopa Nõukogu liikmesriikide ja teiste Euroopa maade informatsioonifoorumil "Vaba valiku tagamine reproduktiivse tervise ja elulaadi osas Euroopas. Suunad ja areng". Riikliku statistika seaduse § 3 lõike 2 järgi kinnitab Vabariigi Valitsus igaks aastaks riiklike statistiliste vaatluste loetelu. Andmed abortide kohta on võetud 1998. aasta riiklike statistiliste vaatluste loetellu. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees

Suur tänu, proua minister! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Kolleeg Daimar Liiv.

D. Liiv

Aitäh! Lugupeetud sotsiaalminister! Kas teil on selge arusaam, milline vahe on isikuandmeid, isikut identifitseeritavaid andmeid sisaldaval registril ja statistilisel aruandlusel? Küsimuse sisu on selles, et praegusel hetkel ei ole abordiregistri puhul tegemist mitte mingisuguse statistilise andmekoguga, vaid see on väga selgelt suunatud isikuandmete kasutamisele koos teiste meditsiiniliste registritega, mis andmekogude seaduse järgi on ilma vastava loata keelatud. Jutt on ristkasutusest.

T. Aro

Aitäh küsimuse eest! Loomulikult ma saan aru, mis vahe on lihtsalt statistilistel ülevaadetel ja statistikal ning registritel. Tervishoius paraku on nende registrite puhul, mis on olemas - ja neid ei ole üks, neid on ligi kümme -, tegemist ikkagi identifitseerimist vajavate andmetega. Toon näiteks Eesti kõige pikema staažiga registri, vähiregistri, kus andmed ühe konkreetse isiku kohta peavad kokku jooksma. Ei ole mõtet rääkida vähijuhtudest kui sellistest üldse ja vähihaigete ravist. Me peame teadma, missugune vähi liik on ühel konkreetsel patsiendil. Samas ei huvita registri pidajaid, tema töötlejaid ega tema põhjal andmeid analüüsivaid inimesi, kas tegemist on konkreetselt inimesega, kelle isikukood on antud juhul see. See peab aga olema garanteeritud, et ühe inimese andmed jookseksid kokku. See ongi tervishoiuregistrite ja tervist puudutavate registrite kõige suurem iseärasus. Eestis on abordiregister, rõhutan veel kord, asutatud 1994. aastal ja see on Riigikantselei poolt, tol ajal töötanud isikuandmete nõukogu poolt heakskiidu saanud. Register on toiminud 1994. aastast ja täna ongi meil võimalus seadustada see konkreetselt kõnealust valdkonda käsitlevas seaduses. Senini on olnud registripidamise ülesanded teistes tervishoidu reguleerivates seadustes. On ülesanded ja on ka konkreetsed viited, kuidas ja mis tingimustel, kaasa arvatud patsiendi nõusolek, võib delikaatseid isikuandmeid töödelda. Kõiki need tingimused on selle neli aastat eksisteerinud registri puhul täidetud.

Aseesimees

Tänan! Kolleeg Liina Tõnisson.

L. Tõnisson

Suur tänu! Lugupeetud proua minister! Mulle tundub küll nii, et selle seadusega me püüame lihtsalt 1994. aastal loodud ebaseaduslikku registrit seaduslikuks muuta. Aga see on minu isiklik arvamus. Küsimus on natuke laiemapinnalisem. Te ütlesite, et meil on olemas vähiregister. Selle olemasolu vajalikkusest ma saan aru, sest see õnnetu haigus võib siirduda ühest organist teise ja anda siirdeid. Aga seda ma küll ei ole kuulnud, et rasedus siirduks ühest organist teise. Siit tekibki küsimus. Meil on hulgaliselt halbu haigusi, nagu näiteks suguhaigused, nagu kiirelt levima hakanud tiisikus, rääkimata igasugustest lastehaigustest. Miks meil nende kohta registreid ei ole, aga samal ajal peab ilmtingimata olema abordiregister koos isikuandmetega?

T. Aro

Kõigepealt vastuseks esimesele küsimusele. Ka rasedus siirdub, rasedus võib ka pahaloomulistuda. On olemas mitmesuguseid diagnoose. Väärastunud rasedus, ma ei hakka ladinakeelseid termineid ütlema. Rohkem ja tuntud on koorionepitelioom, millel võivad olla väga tõsised tagajärjed, see võib analoogselt vähiga lõppeda surmaga. See on ainult raseduse pinnal tekkiv pahaloomuline haigus. Nii et rasedus siirdub küll. Me võime ka emakavälist rasedust tinglikult nimetada siirdunud raseduseks, emakakaela rasedust võib nimetada siirdunud raseduseks. See on väga spetsiifiline meditsiiniline jutt. Mis puudutab teisi registreid peale vähiregistri, siis oleme ausad, tuberkuloosiregister on Eestis eksisteerinud aastaid (esimesed kirjed 1922). On olemas tuberkuloosiregister oma põhimäärusega.

Aseesimees

Tänan! Kolleeg Aleksander Stern.

A. Stern

Aitäh, juhataja! Lugupeetud sotsiaalminister ja kõnealuses valdkonnas igati kompetentne inimene! Kas te annaksite oma seisukoha 17. muudatusettepaneku suhtes, mis käsitleb  § 14 lõiget 2. Ma olen selles teinud ettepaneku, et kahe nädala jooksul pärast raseduse katkestamist oleks naistel õigus pöörduda oma arsti poole vältimatu abi tingimustel. See annaks deklareeritule reaalse jõu ja ma leian, et see on aktuaalne ning mitte eriti kulukas žest naistele raskes situatsioonis.

T. Aro

Tänan väga! Ma olen ka seda meelt, et seda parandusettepanekut on võimalik toetada. Ma palun vabandust, et ma ei saanud viibida kohal kogu õiguskomisjoni esmaspäevase koosoleku ajal. Ravikindlustusseaduses on rasedusega seotud juhtumitel analoogsed garantiid, olenemata kindlustatusest. Aga kui siin on topelt ülekirjutatud, et naisel on selline õigus, siis ma ei ole vastu, see võib olla.

Aseesimees

Tänan! Kolleeg Daimar Liiv.

D. Liiv

Lugupeetud sotsiaalminister! Küsimus on järgmine: millised Sotsiaalministeeriumi ülesanded jäävad täitmata juhul, kui nimetatud register kaotatakse, ja mida ei ole sellisel juhul võimalik statistiliste andmetega kokku koguda?

T. Aro

Tervishoiukorralduse seaduses ei ole tõepoolest üheselt kirjutatud, et pidada arvestust raseduse katkemise ja katkestamise üle. Samal ajal on kogu pereplaneerimisalane töö meditsiinis väga oluline. Ta on osa riikliku tervishoiupoliitika väljatöötamisest, nii tervishoiu üldisest juhtimisest kui ka järelevalvest tervishoiuasutuste üle, tervisekasvatusest. See on oluline tervisliku eluviisi väljaselgitamisel, tervishoiualase olukorra analüüsimisel jne. Ta vastab väga mitmetele nõudmistele.

Aseesimees

Suur tänu! Kolleeg Liia Hänni.

L. Hänni

Aitäh! Austatud minister! Kuidas teie suhtute sellesse, et päris noored tüdrukud, kes rasedaks jäävad, lähevad rasedust katkestama ja teevad selle otsuse ilma vanemate teadmata? Kas see on teie arvates õige, et päris lapseeas inimene otsustab nii tähtsaid asju, ilma et ta vanemad sellest üldse teadlikud oleksid?

T. Aro

Ma tänan! Kuna mul on pikk naistearsti praktika seljataga, siis võin öelda, et see on loomulikult väga häbiväärne ja halb variant, kui ta peab seda tegema ilma vanemate teadmata. Paraku sunnib elu niisugust võimalust või sätet siia sisse kirjutama, sest väga paljudel juhtudel on tegemist lastega perekondadest, kus vanematega ei ole võimalik saada mitte mingisugust kontakti, kus tekivad väga tõsised konfliktid. Laps pöördub näiteks hoopiski oma vanaema, tädi või sõbranna ema poole. Naistearstil on alati võimalus lapsevanemaid informeerida ja nendega kontakti võtta, aga samal ajal on tal nüüd ka võimalus teha seda protseduuri lapse elulistest huvidest tulenevalt ilma vanemate teadmata.

Aseesimees

Tänan! Kolleeg Liia Hännil on ka teine küsimus.

L. Hänni

Aitäh! See on eelmise küsimuse jätkuks. Teie vastuse järgi ei saa ma aru, miks ei ole arvestatud ja miks valitsus ei ole toetanud minu parandusettepanekut nr 14, kus on just nimelt öeldud, et selle otsuse tegemisse tuleb vajaduse korral kaasata alaealise vanem. Mitte ilmtingimata kaasata, vaid kaasata siis, kui arst leiab, et seda otsust ei saa teha teisiti kui vanemat informeerides. Siis oleks see võimalus olemas. Praegu jääb asi täiesti reguleerimata.

T. Aro

Tänan! See oli väga tõsiselt arutusel ka valitsuse istungil. Meie ministeeriumi töögrupi esitatud tekstis olid sõnad "vajadusel vanema". Valitsuse istungil said need sealt välja võetud, et anda võimalikult suur vabadus lapse õigusi kaitsta. Nii et see on ka n-ö tehnika küsimus. See võib olla, aga ei pea seaduses sees olema.

Aseesimees

Tänan! Kolleeg Siiri Oviir.

S. Oviir

Tänan, härra juhataja! Mina küsin ka registrite kohta. Milline Sotsiaalministeeriumi ülesanne jääb täitmata, kui ei ole andmekogu? On ju olemas Haigekassa ja seal on statistika abortide kohta olemas. Miks me peame looma just abortide kohta andmekogu? Miks Sotsiaalministeerium ei ole loonud andmekogu näiteks lastehaiguste kohta, lapsed on ju meie tulevik? Lapsepõlves põetud haigus võib anda tüsistusi hilisemas eas. Suguhaiguste või mille iganes kohta ei ole registrit, aga abortide kohta on meil tingimata vaja teavet andmekoguna.

T. Aro

Aitäh küsimuse eest! Kui me ei pea väga korrektset statistilist andmekogu, st kui meil ei ole väga konkreetset, adekvaatset informatsiooni abortide kohta, siis on väga võimalik, et abordiga seonduvate tagajärgede tõttu ei ole meil lasteregistrit varsti enam vaja, sest viljatuse põhjustest on väga suur osa just nimelt halvasti tehtud, halbades tingimustes tehtud abortidel. Mis ülesanne meil jääb täitmata? Haigekassade dokumentidel ei ole kirjas olulist informatsiooni, ei protseduuri, ei raseduse nädalate kohta, selle kohta, mis raseduse järgus abort on tehtud, ei valutustamise meetodi kohta, ei protseduuri tüsistuste kohta. Haigekassas on olemas ainult diagnoos kui selline ja patsiendi nimi koos isikukoodiga.

Aseesimees

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, proua minister! Riigikogu-poolseks kaasettekandeks on sõna õiguskomisjoni liikmel Siiri Oviiril.

S. Oviir

Lugupeetud kolleegid! Õiguskomisjon on seda seaduseelnõu arutanud kokku kuuel korral, pärast teise lugemise katkestamist viiel korral. Tähtsamad muudatused ja täiendused, mis õiguskomisjon tegi, on järgmised. Raseduse eritingimustel katkestamise vanusepiiri tõstetakse seniselt 40-lt 45-le. Raseduse katkestamise koha muutmine, mis võimaldab teatud juhtudel teha aborti ka mujal kui haiglas. On toodud sisse mõiste "tervishoiuasutus", mis hõlmab haiglat. Muudetud on steriliseerimise tingimusi, vanuse ülempiir on tõstetud 35 aastale, laste arv kahelt kolmele. Muudatusi on tehtud raseduse katkestamist puudutavate dokumentide ja neist andmekogude moodustamise osas. Andmekogude osa käsitlevad peatükid olid väga tõsise vaidluse all. Ühel komisjoni istungil otsustati mitte pooldada andmekogude moodustamist. Toetuti sellele, et haigekassades on olemas andmed, kui palju on meie riigis raseduse katkestamise juhtusid. On olemas ka andmed tüsistuste kohta jms. Teatud huvipakkuvatel juhtudel - näiteks, millist vahendit on raseduse vältimiseks kasutatud - saab teha valikuuringuid. Õiguskomisjon arvas, et tervishoiupoliitika kujundamise seisukohalt ei ole see kõige olulisem, seda enam, et nüüd on juba üle nelja aasta seda registrit, õigemini, andmekogu peetud. Registri pidamine kulutab iga aasta pool miljonit eelarve raha, nii et kokku on kulunud üle kahe miljoni. Tervishoiupoliitika suunamisel ei ole nimetatud andmekogu seni kasutatud. Neli aastat on lihtsalt kulutatud raha, kuid tulemusi ei ole üldse. Veel muudatustest. Otsustati, et teovõimetu isiku steriliseerimiseks on vaja kohtuotsust. Steriliseerimine on pöördumatu protsess, ja kuna teovõimetuse üle otsustab kohus, siis oleks ka teovõimetu isiku steriliseerimiseks vaja kohtuotsust. Ühtlasti otsustati, et steriliseerimist puudutavatest andmetest on keelatud andmekogusid moodustada. See on kõik põhiliste, komisjonis enam vaidlusi tekitanud muudatusettepanekute kohta. Need on need, mis on muudatustena teie ees laudadel. Ma tänan!

Aseesimees

Tänan! Kas kolleegidel on küsimusi? Juhatajal on kaks küsimust. Esiteks muudatusettepanekute tabeli kohta. Kas juhtivkomisjon on nõus, et 23. ja 24. muudatusettepaneku vahel olev eraldi ettepanek alternatiivi nimetuse all nimetada ettepanekuks 23a?

S. Oviir

Jaa, on küll.

Aseesimees

Teiseks, milline on komisjoni seisukoht edasise menetluse suhtes, kas panna eelnõu täna lõpphääletusele, arutelu katkestada või midagi muud teha?

S. Oviir

Komisjoni seisukoht on: kui hääletamisega ei kujune olukorda, et seadus muutub vastuoluliseks, siis eelnõu seadusena vastu võtta.

Aseesimees

Tänan! Kolleegidel on ka küsimusi. Proua Liina Tõnisson, palun!

L. Tõnisson

Tänan, härra eesistuja! Lugupeetud proua Oviir! Kuna probleem selle seaduse ümber on vähemalt siin saalis täna taandunud küsimusele, kas aborditegijate kohta tuleb sisse seada register või mitte - nagu on selgunud, suguhaiguste puhul seda ei ole ega peeta ka vajalikuks -, siis on mul palve, et te loeksite ette andmed, mis abordikaardile tuleb identifitseeritud isiku kohta kirjutada.

S. Oviir

Ma ei loe ette kõiki, see võtaks liiga palju aega. Ma ei peatu abordi tegemise meetodil. Ma kujutan ette, mis võib huvitada seadusandjat. Abordikaardil on isikukood, rahvus, elukoht, on ka tegevusala. Tegevusala järgi on see naisterahvas - kuna tegemist on abordikaardiga, siis saab tegu olla ainult naisisikuga - minu juristimõtlemise järgi täiesti mõttetult, totralt ära lahterdatud. Ma palun vabandust, et ma nii ütlen. Näiteks, tegevusala - pensionär. Kui sellele vaieldakse vastu, et siin mõeldakse invaliidsuspensionäri, kes võib ju olla fertiilses eas, siis ma väidan sellele vastu, sest järgmises punktis on "töövõimetu". Invaliidsuspensionär ongi töövõimetu. Kas aborti lastakse teha näiteks gripihaigena - üldriiklikult ei ole sellel mingit tähtsust. Seletust, miks on selline mõttetu lahterdamine, ei ole saanud. Edasi. Tegevusala märkimisel on "ajateenija" (tahaks näha neid naisi, sõdureid), on "kinnipeetav". Kommenteeriksin nüüd isiklikult. Inimlikult võib ju olla väga huvitav teada, kuidas need 86 naisvangi, kellest ainult väike osa on fertiilses eas, ikkagi rasestuvad. Kas see on riiklikult tähtis ja oluline, selles ma kahtlen. Siis on loetelu, milliseid rasedusvastaseid vahendeid on kasutatud jne. Nii et tegemist on ääretult delikaatsete andmetega, mida ükski naine ei taha üldsusele teatavaks teha. Eesti rahva kultuuritraditsioon on, et nendest küsimustest ei räägita avalikkuse ees. Mind isiklikult ei ole veennud ükski vastus, miks seda registrit on vaja. Ka neid mitte, kes hääletasid komisjonis registri vastu. Küsimusele, miks seda vaja on, mina vastata ei oska. Hääletustulemus komisjonis (istungist võttis osa seitse komisjoni liiget, st kolmandikku ei olnud kohal): 4 toetas andmekogude moodustamist, 2 oli vastu ja 1 jäi erapooletuks.

Aseesimees

Tänan! Proua Valve Kirsipuu, palun!

V. Kirsipuu

Aitäh, härra juhataja! Mul on kaks küsimust, esitan need korraga. Esimese küsimusega tahaksin natuke analüüsida komisjoni tegevust muudatusettepanekute läbivaatamisel. Meil on tabelis 33 muudatusettepanekut. Ma panen tähele, et 13 puhul on öeldud ei, need on kahe inimese, Aleksander Sterni ja Liia Hänni ettepanekud. Millegipärast on aga õiguskomisjon teinud 11 muudatusettepanekut, mis kõik on arvesse läinud. Minu esimene küsimus: kas sotsiaalkomisjon pöördus õiguskomisjoni poole palvega teha need muudatusettepanekud, et nad oleksid juriidilised korrektsed, või millest on selline asi tingitud, et eelnõu, mille juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon, saab nii palju muudatusettepanekuid õiguskomisjonilt?

S. Oviir

Juhtivkomisjon on õiguskomisjon. Ma olen selles koosseisus õiguskomisjonis.

V. Kirsipuu

Andestage. Natuke võiks analüüsida neid 33 muudatusettepanekut. Minu teine küsimus puudutab § 15, kus on juttu dokumentidest, millest täna on korduvalt juttu olnud. Ma saan aru, et see on põhiline küsimus, miks te olete viis korda koos käinud ja seda küsimust arutanud. Kas praegu ei peeta üldse mingisugust arvestust, mitte mingisugust registrit raseduse katkestamise kohta? Ma kujutan ette, et haiglates, kus aborti tehakse, on mingisugune dokumentatsioon. Miks see ei rahulda, miks on vaja seda muuta?

S. Oviir

Ma alustan teisest küsimusest ja lähen siis esimese juurde. 1994. aastast peetakse abordiregistrit, mille vastu on protesteerinud ka Siseministeeriumi vastutav töötaja, kelle haldusalas on järelevalve. Registri pidamine on ebaseaduslik. Mis sinna kaardile kantakse, seda ma just proua Tõnissoni küsimusele vastates ütlesin. Teiseks, statistilised andmed on kõik haigekassades olemas, nii nagu kõigi teistegi haiguste ja operatsioonide kohta. Kõik raseduskatkestused, mis on tehtud tervishoiuasutuses, kellega haigekassal on leping - ja üldjuhul seda laadi protseduuride puhul on tal kõigiga leping -, on haigekassades fikseeritud. Võib-olla tõesti ei ole haigekassas olemas andmeid, kas seda tehti valuvaigistiga või mitte, kuid ma arvan, et riigi tervishoiupoliitika seisukohalt ei ole see nii tähtis küsimus, et selleks tuleb hakata pidama andmebaasi. Nii et võimalus saada teada sünnituste ja abortide suhet on olemas. Miks meil on raseduse katkestamisi nii palju? Eks siin on põhjuseks ka majanduslik olukord ja naiste turvatunde puudumine meie ühiskonnas. See on vahest kõige olulisem põhjus. Nüüd muudatusettepanekute arutelust. Esimene ja teine muudatusettepanek käsitlesid raseduse katkestamise lubatavat aega. Enne seda seadust oli lubatud katkestada 12-nädalast rasedust. Nüüd on seaduseelnõu ettevalmistajad pakkunud ja komisjon on toetanud 11 nädalat. Seda tähendab, et alla 12-nädalane rasedus. Sisuliselt on tegemist 11 nädala pluss kuue päevaga. Nii on soovitanud ka Maailma Tervishoiuorganisatsioon ja nii on see Euroopa maades. See oli põhjus, miks me ei näinud vajadust seda aega pikendada, st lasta katkestada rasedust, mis on nädal aega kauem kestnud, ühesõnaga, laps on suurem. Üks ettepanekute plokk puudutas sõna "haigla" muutmist "tervishoiuasutuseks". Leidsime, et laiendamine on patsiendi kaitse seisukohalt otstarbekas, ja sellega nõustus ka valitsuse esindaja. Mis puudutab proua Hänni ettepanekut, et teatud juhtudel peab kaasama vanemaid, siis me leidsime, et see ei ole otstarbekas. Kui perekonnas on lapsel ja vanemal usalduslik vahekord, siis on vanem niikuinii kaasatud. Ja kui laps vanemat ei kaasa, siis järelikult on perekonnas konflikt, ja see võib viia selleni, mida ka naistearstid on rääkinud, et laps visatakse lihtsalt kodunt välja. Kuid me lisasime sotsiaaltöötaja arvamuse, kui see on vajalik. Sotsiaaltöötaja saab temale omaste meetodite kaudu ka teatud informatsiooni ja võib anda adekvaatse arvamuse. Õiguskomisjoni nime all esitatud muudatusettepanekud, mis algavad 21. ettepanekust ja puudutavad andmekogusid, on tulnud sisuliselt Sotsiaalministeeriumist, sest õiguskomisjoni viimasel istungil muudeti varasemat lähenemist - st ei andmekogudele - ja leiti, et andmekogud on siiski vajalikud. See otsustati valitsuskoalitsiooni kuuluvate komisjoniliikmete häältega, kes olid seekord kõik kohal, ja sellest tulid ka need parandused, sest muidu oleks seadus jäänud auklikuks. Kas mu vastus rahuldas teid?

Aseesimees

Tänan! Kolleeg Feliks Undusk.

F. Undusk

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kaasettekandja! Siin on olnud juttu registri sisulisest otstarbekusest, aga kui lähtuda majanduslikust küljest, kas siis on teada, kui palju sellise registri pidamine võib aastas maksma minna?

S. Oviir

Jah, seda me küsisime. Registri pidamiseks läheb keskeltläbi pool miljonit iga aasta. Registri töötlemiseks ei olevat praegu jõudu, selleks tuleb võtta töötajaid juurde ja see tähendab veel teist poolt miljonit.

Aseesimees

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, proua Oviir! Lugupeetud kolleegid, avan läbirääkimised. Kolleeg Daimar Liiv.

D. Liiv

Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! On kurb, et ma pean sellest seadusest taas leidma, et raseduse katkestamise kohta koostatakse Eestis register, mida peab riigiasutus ja kuhu kantakse ka isikuandmed. Nii et praktiliselt võib teada saada iga aborti teinud naise isikukoodi, võib selle identifitseerida, vaadata, mitu aborti see naine on teinud, pärast seda isikukoodi alusel teha kindlaks ka isiku ja nii edasi, kuni ajakirjanduses avalikustamiseni. Ma ei hakka rääkima, mis toimuks selliste asjade väljaimbumisel poliitilises elus. Kui näiteks poliitikasse tulevad naised, kellest mõni on teinud aborti, ja need andmed avalikustatakse. Ma ei oska öelda, kuidas avalikkus sellesse naisesse suhtuks. Küsimus ei ole aga praegu selles. Küsimus ei ole ka selles, et lugupeetud sotsiaalminister ei suutnud vastata või ei tahtnud vastata küsimusele, mis juhtuks siis, kui seda registrit ei oleks. Või õigemini, kas kõike seda, millest juttu oli - st riigil peab olema ülevaade, kuidas aborte tehakse, mis on põhjused, millise vanusegrupi naised aborti teevad -, ei saaks teha tavalise statistika kaudu, tellida lihtsalt statistiline vaatlus Statistikaametilt? Kõike seda on võimalik teha ja valdav enamik maailma riike abortide puhul täpselt niimoodi teebki. Kuid ka see ei ole praegusel hetkel küsimus. Küsimus on milleski muus. Me puudutame Eesti riigile antud hetkel väga, väga valusat teemat - isikuandmeid, nende kaitset, riigi andmekogusid. Kui me hakkasime juba peaaegu kolm aastat tagasi õiguskomisjonis andmekogude seadusega tegelema, siis oli pilt, mis Eesti riigis andmete kogumise, kaitsmise ja nende vajaduse valdkonnas vastu vaatas, täiesti masendav. Õiguskomisjon on teatavasti andmekaitse järelevalveasutuse töö üle kontrolli teostav komisjon. Me oleme andmekaitse järelevalveasutuse käest nõudnud välja ka andmed selle kohta, mis Eesti riigis andmekogudega toimub, ja need andmed on täiesti masendavad. Tegelikult ei ole Eesti riigis praegu mitte mingisuguseid andmekaitsemeetmeid standardiseeritud kujul kehtestatud. Ei ole olemas mitte mingisugust garantiid, kõige elementaarsemat õiguslikku garantiid, et andmekaitse seadusega kaitstavad andmed teatavaks ei saaks. Need ei ole praegusel hetkel veel kaetud ei tehniliste normidega ega üldse mitte millegagi. Andmekaitse seadus ja andmekogude seadus jõustuvad täies ulatuses alles järgmise aasta märtsikuus. Rääkida sellises olukorras mingite andmekogude turvalisusest ka teoreetilises plaanis on minu arvates kuritegu nende inimeste vastu, kelle andmeid seal hoitakse. Mitte kellelegi ei ole saladus, et turul on müüa superandmebaase, kus on peaaegu kõigi Eesti isikukoodiga inimeste andmed olemas, neid on võimalik töödelda. Kui kas või ühel inimesel õnnestub kopeerida abordiregister, siis on sellel inimesel kohe käes teatud elanikegrupi šantažeerimise võimalus. Sellist võimalust ei pea riik looma ega tohi luua. Aborditegemine on iga inimese isiklik asi ja selles suhtes tuleb siin Riigikogu saalis väga selge otsus teha. Mina ei peaks rääkima naiste eest. Ausalt öelda, ma kujutan ette, kui see küsimus oleks arutelul kolme või nelja aasta pärast ja inimestel oleks registritest natuke rohkem ülevaadet, siis põhjustaks sellise seaduse arutelu põllumajandustöötajate demonstratsioonidest kolm korda suuremad meeleavaldused siinsamas Toompea platsil. Ma soovitan kõigil meestel, kes siin on, mõelda täna päris tõsiselt. Ja kui te ei ole veel valmis otsustama, kui teile ei ole selge, mida see tegelikult tähendab, siis küsige oma naiste, sõbrannade, minu pärast armukeste käest järele, kas neile meeldib, kui riik korjab nende kohta niisuguseid andmeid, kas neile meeldib, kui on olemas võimalus, et mingi registri töötaja võib vallandamise järel hakata neid andmeid kellegi kohta levitama. Ma arvan, et mitte ühelegi naisele see variant ei meeldi. Ja rääkida siin mingitest tervishoiukaalutlustest on jama, ütlen kõige otsesemalt välja, see on jama. Tervishoiukaalutluste üle ei otsusta ja tervishoiuküsimusi ei lahenda mitte Sotsiaalministeerium, vaid lahendab arst, kes vaatab haige meditsiinilist kaarti, kus peavad olema peal vajalikud andmed. Selleks ei ole riigil vaja mitte mingisugust registrit, piisab täiesti korrapärase statistika kogumisest, millest siin ka juttu oli ja mida Riigikogus esindatud naised on juba väitnud. Seetõttu ma palun asja väga tõsiselt kaaluda kõigil, eriti just meestel, kes siin saalis praegu hääletavad, ning mõelda, kas mitte toetada 20. muudatusettepanekut, mille on esitanud Siiri Oviir, Valve Kirsipuu, Liina Tõnisson ja Aino Runge. Oma kõne lõpetuseks tahaksin öelda ühte asja. Ajakirjanduses on üritatud abordiregistrit võrdsustada tuberkuloosi- või vähiregistriga. Need on absoluutselt erinevad asjad. Abordiregister ei näita mitte mingisugust pärilikkust ja tema tegelik sisu ei anna peale mõningate üksikute asjade, mida on täiesti võimalik statistilisel kujul korjata, riigile mitte midagi. Küll aga on tähtis, et abordi tegemise kohta oleksid andmed meditsiinikaardil. Need on praegu sellisel kujul olemas ja kõik need probleemid, et on vaja kaitsta inimese tervist, on sellega lahendatud. Nii et ma veel kord palun teid: 20. muudatusettepanek on see, mis vähemalt minu arvates vajab toetust. Ja ma luban, et kui see saal otsustab täna niimoodi, et abordiregister jääb, siis ma teen kõik endast oleneva, et järgmine valitsus, kus loodetavasti need jõud, kes sellist lähenemist toetavad, enam ei ole võimul, selle registri keelustaks ja likvideeriks. Aitäh!

Aseesimees

Suur tänu, Daimar Liiv! Järgmisena palun Viktor Niitsoo, sõnavõtt kohalt.

V. Niitsoo

Härra juhataja! Austatud kolleegid! Toetan täielikult Daimar Liivi seisukohti. Kuid tahaksin tähelepanu juhtida ühele möödalaskmisele kaasettekandja Siiri Oviiri sõnavõtus. Nimelt, kui ta tutvustas Liina Tõnissoni küsimusele vastates raseduse katkestamise registriks kasutatavat ankeeti, siis mainis ta muu hulgas pensionäre, töövõimetuid ja vange ning avaldas imestust, kuidas vangid võivad rasestuda. Tegelikult on see siiski võimalik, sest vangidele on ette nähtud pikaajaline kokkusaamine, kus nad viibivad oma abikaasaga näiteks kuni kolm päeva täielikus eraldatuses. Nii et sel juhul on see tehniliselt ja legaalselt täiesti võimalik.

Aseesimees

Suur tänu, kolleeg Viktor Niitsoo! Jaanus Männik, sõnavõtt kohalt.

J. Männik

Aitäh, härra juhataja! See oli vist ajakirja Luup üle-eelmises numbris, kus sel teemal küsitleti minu arusaamise järgi maailma meditsiinikorüfeesid, ja nende vastustest selgub, et selle andmekogu vajalikkuse kahtluse alla panijad on sõna otseses mõttes süüdimatud. Mina lugesin küll neist vastustest niimoodi välja. Mul on kurb meel, et õiguskomisjoni esimees, selle asemel et tegelda isikuandmete kaitsmise tõhustamisega ja variantide väljatöötamisega nende andmete piisavaks kaitsmiseks, teeb ettepaneku andmeid mitte koguda. See on hämmastav ja täiesti arusaamatu. Tänan!

Aseesimees

Suur tänu, Jaanus Männik! Kolleeg Siiri Oviir, kõne puldist.

S. Oviir

Lugupeetud kolleegid! Ma teen paar faktilist täpsustust. Ajakirjas Luup räägitakse vähiregistrist. Me ei ole vähiregistri olemasolu kahtluse alla seadnudki. Nii et need on kaks eri asja. Mis puutub kinnipidamiskohtadesse, siis 96% on seal vallalised naisvangid. Pikaajaline kokkusaamine on võimalik seadusliku abikaasaga. Ja nüüd räägiksin loomulikult registri teemal. See, et mõnede Sotsiaalministeeriumi arstist ametnike arvates on neil vaja üleriigilist ja kõikehõlmavat andmekogu abortide kohta, on eeltoodud põhjenduste alusel vastutustundetu. Ravivale arstile ei ole üleriigiline andmekogu vajalik. Seadusest kumab läbi arsti vaatekoht. Kuid me ei tee seadust ainult arsti jaoks, me teeme seadust ka patsienti arvestades ja patisendi õiguste kaitse on meil kõikides seadustes, mis puudutavad meditsiini, jäetud tagaplaanile. Praegu ei ole olemas andmekaitse garantiisid. Mäletate, alles oli skandaal, kui Siseministeeriumist läksid välja terved massiivid. Siseministeerium on siiski teatud erirežiimil, tugevdatud kaitsega töötav ministeerium, võrreldes Sotsiaalministeeriumiga. Missugune on Sotsiaalministeeriumis mitmesuguste andmete kaitse olukord - uskuge, ma tean seda. Ma olen kaks korda olnud sotsiaalminister. See, mida me siin tahame seadustada, ei ole, lugupeetud Riigikogu liikmed, ainult naiste küsimus. See on ka meeste küsimus. Sest nendel naistel on mehed. See on ka laste küsimus. Ja kujutage ette, kui meie üha vohavamas kollases kirjanduses ilmuvad mingid seda laadi väga intiimsed andmed, lahtikiskuvad kirjatükid. See ei ole katastroof ainult naisele, mõelge ka tema lastele. Missugune trauma on see neile! Arutleme siiski nüüd koos, kas meil on vaja seda kõikehõlmavat registrit. Nii et ka mina kutsun teid hääletama selle parandusettepaneku poolt, mille tegime meie, neli siin saalis olevat naist. Ärgem seadustagem neid registreid! Teavet, mida on meditsiinile vaja, saab haigekassade kaudu. Aitäh!

Aseesimees

Suur tänu, proua Oviir! Kolleeg Liina Tõnisson.

L. Tõnisson

Lugupeetud härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Kõigepealt tahan lugupeetud härra Männikule öelda, et mis viga temal rääkida, teda ei kanta mitte kunagi abordiregistrisse. Naisena ma tahan öelda, et seega ei ole härra Männikul täit õigust selles küsimuses kaasa rääkida. Tema ei pea selles küsimuses kunagi saama tunda seda täit mõnu, kui sa hommikul üles ärkad ja sulle loetletakse kõike seda, mida kunagi edaspidi võib intiimelust välja nuhkida. Aga et see välja nuhitakse, seda on Eesti riigis juba näha. Seetõttu pean ma jällegi naisena ütlema, et mina ja teised minusugused, eeskätt aga noor põlvkond, ei pea olema katsejänesed Sotsiaalministeeriumile, välja uurimaks, kuidas mõjuvad või ei mõju valuvaigistid, mida kasutatakse selle kahtlemata ebameeldiva protseduuri puhul, kusjuures juurde lisatakse patsiendi nimi. Nii et andke andeks, meil, kõigepealt härradel, ei ole õigust otsustada nende naiste küllaltki keerulise elu intiimkülgede avalikustamise üle. Andkem endale ikka aru, et me võtame siis endale siin õiguse otsustada, et meie teame, mis neile hea on. Lugupeetud härra, teie ei saa seda teada! Aitäh!

Aseesimees

Suur tänu, proua Tõnisson! Kolleeg Liia Hänni.

L. Hänni

Härra juhataja! Head kolleegid! Abort on naise elus kahtlemata kurb, traagiline sündmus, mida iga naine tahab unustada. Ja hirmus on mõelda, et need andmed võivad kusagile imbuda, see võib naisele ja tema perele kahekordselt kahju teha. Aga ometi me ei saa aborti võtta kui rangelt isiklikku asja, millega ühiskonnal mitte midagi pistmist ei ole. Seda eriti sellepärast, et Eestis on abort suur probleem. Ta on probleem sellepärast, et aborte tehakse Eestis rohkem, kui lapsi sünnitatakse, ja meie rahva iive peaks tegema muret igaühele. Eelkõige peaksid seda probleemi silmas pidama poliitikud, ükskõik, mis seaduseelnõu me arutame. Nii et antud juhul on tõesti tegemist äärmiselt keerulise probleemiga, kus põimuvad, ühelt poolt isiku huvid, isikuvabadus, isikuõiguste kaitse ja teiselt poolt ühiskonna huvid, ühiskonna vajadus. Olles töötanud varem teaduses, olen mina seisukohal, et iga eluvaldkonda peab saama uurida. Teadmine ei tee mitte kunagi paha ja me ei tohiks laskuda keskaegsesse pimedusse ning öelda, et see valdkond meie elus on midagi sellist, mida me uurima ei peaks. Kui me arutasime abordiseaduse eelnõuga seonduvat Riigikogu Naiste Ühenduses, siis tundus mulle, et me saavutasime üsnagi üksmeelse arusaamise. Ühelt poolt peab statistika olema võimalik, peab olema võimalik selgeks teha, miks naised teevad aborti, kes on need sotsiaalsed grupid, kes selle kurva sündmuse peavad läbi elama. On suur vahe, kas iga eesti naine teeb elus üks kord aborti või on see sotsiaalne rühm naisi, kes on sunnitud aborti tegema, näiteks sunnitud tegema 10 aborti. Me ei tea praegu seda. Et seda teadmist saada, tuleb anda uurijatele võimalus isik kindlaks teha. Aga samal ajal on absoluutselt selge, et need andmed on delikaatsed isikuandmed ja riik peab suutma neid kaitsta. Minu arvates me leppisime Riigikogu Naiste Ühenduse ja sotsiaalministri kohtumisel kokku, et Sotsiaalministeerium püüab omalt poolt sõnastada seaduseelnõu sellise teksti, mis annab naistele siin saalis ja väljaspool Riigikogu kindluse, et mitte kunagi ei saa mitte ükski asjasse puutumatu isik teada neid andmeid. Praeguse seaduseelnõu formuleeringu puhul meil seda kindlust ei ole. Ka mina kaldun sinnapoole, et tuleb toetada parandusettepanekut, mis näeb ette selliste andmekogude tegevuse keelamise. Ma ei tea, milline on seaduseelnõu menetlemise praegune seis, kas lugemine kavatsetakse veel kord katkestada, et selle teema juurde tagasi pöörduda. Igatahes ma nendin, et olukord on väga kurb, sest vajalikku edasiminekut seaduseelnõu tekstiga ei ole toimunud ja samal ajal ei ole naistel mingit kindlust, et abordiregistri pidamine ei lähe edasi nii, nagu see on seni läinud: nime küll ei ole, on moonutatud isikukood, aga sa võid teada saada, kus see inimene elab, mis on tema töökoht, eriala, ja siis pole juba raske selgeks teha, kes see isik on. Need eksisammud, mis praeguseks on astutud, on külvanud inimestesse umbusku, et asi ei parane, vaid võib halveneda, kui me selle seaduse vastu võtame. Minu ettepanek on seaduseelnõu menetlemine veel kord katkestada ja anda naistele see kindlus, et abordiregister on absoluutselt lekkimiskindel register. Aitäh!

Aseesimees

Suur tänu, proua Hänni! Kolleeg Anti Liiv.

A. Liiv

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma ei saa endale tõepoolest kunagi lubada luksust teha aborti. Küll aga olen minevikus oma tööülesandena hoidnud niisuguseid delikaatseid registreid. Esiteks, narkomaanide register. Teiseks, minu kasutada ja luua on olnud narkoärikate register. Kolmandaks olen olnud vaimuhaiguste registri hoidja. Ma tahan öelda, et tegelikult on siin kaks probleemi, mida arutlusel pidevalt segi aetakse. Üks on selliste registrite vajalikkus ühiskonnale otseselt ja patsientidele endile kitsamalt. Ja teine probleem on teadus. Momendil teenib abordiregister ennekõike ikkagi teaduse huve. Teadusel on piisavalt teisi meetodeid, on epidemioloogilise uurimise meetodid, peale selle on olemas terve hulk sotsioloogilise uurimise meetodeid, millega aborditegemise motiive on võimalik vabalt uurida. Teine, veel olulisem küsimus on minu arvates see, et Sotsiaalministeerium ei ole senini olnud võimeline - ega ole veel mitu aastat - juba olemasolevaid statistilisi andmeid analüüsima. Kuna statistika, sotsiaalstatistika on palju aastaid olnud minu hobi, siis ma näen, kuidas üldse meditsiiniala ja sotsiaalala statistika kogumine on kaootiliseks muutunud. Kui arvud on kokku kogutud, siis jäävad need täiesti analüüsimata seisma. Ja enne, kui asjad ei ole läbi analüüsitud sellel tasandil, mis juba olemas on, ei ole mõtet hakata uusi registreid looma. Mis puudutab väidet, et statistilised andmed on ebausaldatavad, sest arstid võltsivad lähteandmeid, siis selliste isikuteandmetega sidumine ei tähenda mitte midagi andmete usaldatavuse tõstmise seisukohalt. Küll aga annavad nad teadlasele võimaluse 10, 15, 20 aastat hiljem need naised üles otsida, nendega vestelda. Analoogilist uurimistööd on korduvalt tehtud psühhiaatrias ja ma tean, kui raske on seda tehniliselt teostada, mistõttu julgen kahelda: tervishoiusüsteem ei ole praegu üleüldse võimeline abordiregistrit uurima. Lõpetuseks ma mõtlen tagasi nendele aegadele, kui rünnati psühhiaatriahaiglas dispanseersel arvel olemist. Ma arvan, te mäletate hullumajas arvel olemise vastaseid rünnakuid. See on samasugune register. Kui me nüüd hakkame ühe protseduuri järgi arvel pidama aborditegijat, leides, et see on kasulik, miks ei pea me siis registrit nende kohta, kes on süütajad, püromaanid? Tuletan meelde Jõgeva maakonna sündmusi. Miks me ei pea registrit ühiskonnaohtlike inimeste kohta, keda on Eestis vähemalt paar tuhat? Samal ajal aga hakkame ühe kitsa, delikaatse protseduuri puhul püstitama nii suurt, nii põhimõttelist probleemi kogu meie seadusandluse jaoks. Seetõttu on mul ettepanek: ärme teeme seda praegu. Analüüsigem enne Sotsiaalministeeriumisse laekuvad statistilised andmed põhjalikult läbi, tehkem nendest järeldused. Üritagem tulemusi ka ellu rakendada. Aga see, et keegi tahab kaitsta doktoritööd ja saada teada põhjusi, miks naine teeb aborti, et siis teha oma doktoritöös 10 järeldust, on liiga kallis hind, kui andmed selle piinliku situatsiooni järel tõesti lekkima hakkavad. Mis puutub andmete lekkimisse, siis ma tean oma kogemusest: kui andmed on enam kui ühe inimese peas, siis nad lekivad. Seda enam, et tänapäeva elektroonikasüsteemid võimaldavad lahti muukida kõikvõimalikud registrid. Olgu nad CD-kettal või kas või seifis. Veel kord: ei saa sellist punkti vastu võtta, mis seadustaks niisuguse registri. Aitäh!

Aseesimees

Suur tänu, kolleeg Anti Liiv! Rein Järlik, sõnavõtt kohalt.

R. Järlik

Aitäh! Mul on ainult väike repliik. Kolleeg Liina Tõnisson rahustas vist natuke liiga tõtakalt Jaanus Männiku maha, et tema sinna registrisse kunagi ei satu. Edaspidi võidakse ju sinna kanda andmeid näiteks ka raseduse põhjustajate kohta ja siis on oht sinna sattuda. Aitäh!

Aseesimees

Tänan! Kolleeg Jaanus Männikul saab olla ainult küsimus protseduuri kohta, sõna oled sa juba võtnud. Repliik esitatakse sel juhul, kui ettekandes või kaasettekandes on nimeliselt nimetatud. Kõnede kohta see ei kehti. Lugupeetud kolleegid, Mõõdukate fraktsioon teeb ettepaneku eelnõu 900 teine lugemine katkestada enne muudatusettepanekute hääletamist. Juhin tähelepanu, et kooskõlas kodukorraseadusega ei ole juhatajal võimalik seda hääletusele panna, ainult komisjon võib seda taotleda. Kui te jääte selle ettepaneku juurde, siis paraku ei saa ma seda hääletusele panna. Kolleeg Mihkel Pärnoja.

M. Pärnoja

Aitäh, lugupeetud juhataja! Me palume lugeda sõna "enne" sõnaks "pärast".

Aseesimees

Juhul, kui niimoodi on kirjutatud, siis ma kahtlemata loen seda sellisena, nagu siia on kirjutatud. Kas võin teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele läbirääkimiste lõpetamise. Palun hääletada!Hääletustulemused Poolt on 40 Riigikogu liiget, vastu 2, erapooletuid 1. Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Proua minister, palun, kuni kolm minutit.

T. Aro

Austatud Riigikogu liikmed! Mul on olnud täna siin saalis esimest korda (peaaegu kahe aasta jooksul) sügavalt häbi. Mul on häbi olnud oma kolleegide pärast, nii ministri mõttes kui meedikute mõttes. Esiteks on sügavalt kurb, et nii olulist tervist puudutavat, teadust puudutavat, ennekõike eesti rahva reproduktiivset tervist puudutavat, võib isegi kaudselt öelda, rahvuse püsimajäämisega ja rahva püsimajäämisega seonduvat teemat on niimoodi üle politiseeritud. On tehtud väga konkreetseid viiteid ja öeldud solvanguid ühe konkreetse ministeeriumi andmebaaside, registritega tegelevate inimeste kohta, mis on absoluutselt lubamatu. Tänaseks ei ole Sotsiaalministeeriumi andmebaasidest lekkinud mitte ühtegi rida. Juhin tähelepanu, et haiglates kogutakse samuti delikaatseid andmeid. Ühe diagnoosiga, ühe operatsiooniprotseduuriga kogutud andmed moodustavad ka juba raviasutuses andmebaasi. Sealt edasi saadetakse nad konkreetsete kaartidega, mille vormistamise sätestab arutatava seaduseelnõu § 16 - ma võin paragrahvi numbriga praegu eksida -, kus on öeldud, millised andmed on need, mis tulevad registrisse. Me oleme võimelised seda ümber tegema (ministri määruse objekt), sest meil on ka juba praeguse, eksisteeriva registri puhul olnud vastuolusid demograafidega. Samal ajal on mul ka kurb, et proua Oviir ei ole teinud oma ministriks oleku ajal nii ebaväärika registri pidamise katkestamise ja töö lõpetamise ettepanekut. No vaevalt see teadmata oli, siis on küll väga kummaline, kui minister ei teagi, mis andmebaasid tema haldusalas on. Samuti Anti Liiv, ma olen sügavas hämmingus, et sa siin praegu niisugust, mina ütleks küll, ebatervet informatsiooni ((kõik?) arstid valetavad ja võltsivad - A. Liiv) jagad. Tahaks rõhutada, et abort ei ole ainult aborditegija asi, abort ei ole kuritegu, abort ei ole sundus, abort on vaba valik. Tegelikult on abort väga kergemeelne suhtumine elusse. See on olnud vaba valik, kui naised valivad (massiliselt) jätkuvalt abordi, raseduse katkestamise, mis on üks äärmuslik perekonna planeerimise võte. See on keeruline meditsiiniline protseduur, abordi mõju tervisele on hoopis midagi muud kui suguhaiguse mõju. Suguhaigust on võimalik ravida piltlikult öeldes kolme päevaga ca nelja tabletiga ning reproduktiivse tervise ja järeltulijatega ei ole nii olulisi probleeme. Täpselt samuti on süüfilis muutunud täiesti ravitavaks. Mul on heameel tõdeda ja ma loodan, et Riigikogu, meie rahva esindajad, teavad väga täpselt, erinevalt Sotsiaalministeeriumist, mis kellelegi, mis eesti rahvale hea on, Sotsiaalministeeriumi ametnikud tahavad ainult eksperimenteerida ja tahavad eesti rahvale, eesti naistele halba, tahavad koguda korruptiivset materjali nende kohta. Ma palun vabandust, mu lõppsõna on piisavalt emotsionaalne. Sellega ma lõpetaksingi ja teen algatajana ettepaneku arutelu katkestada, ning katkestada enne parandusettepanekute läbivaatamist.

Aseesimees

Suur tänu, proua minister! Kaasettekandja lõppsõna. Proua Siiri Oviir, palun!

S. Oviir

Mul ei olnud kavatsust lõppsõnaga esineda, kuid kuulates proua ministri lõppsõna ja rünnakuid inimeste vastu, kellel on teine vaatenurk kui temal, olen ma selleks lausa sunnitud. Kui mõtetest on hoopis teistmoodi aru saadud, siis tuleb asja ka õiendada. Esiteks, keegi ei ole rääkinud korruptiivsusest. Küsimus on selles, et kõik registrid on lekkinud, ka Pentagoni arvutitesse on sisse tungitud. Nii et ärgem ennast ülehinnakem ega arvakem, et meil on kõik kindel. Miks selle registri pidamine sai ka mulle alles siin saalis üllatusena teatavaks, selle põhjuseks on, et ma ei eeldanud, et Sotsiaalministeeriumis peetakse mingeid registreid, mis on seadusvastased. Tõesti, abort on naise vaba valik, arst seda suunata ei saa, seda saab suunata terve sootsium oma mõtestatud tegevusega. On inimesel elu turvalisem, on sissetulek suurem, on mees parem, joob mees vähem, mida iganes veel, siis naine seda teed ei lähe. Mis puudutab väidet, et abordiregister aitab meil parandada iibeolukorda, siis minul on kolm last, kuid ma ei ole aru saanud, et abordiregister on olnud see, mille olemasolu või mitteolemasolu on mind pannud lapsi sünnitama. Tundub absurdsena, et Eesti riigis hakkab tulevikus iivet parandama abordiregister. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees

Suur tänu! Fraktsioonide lõppsõnad. Kolleeg Anti Liiv, Keskfraktsiooni nimel.

A. Liiv

Mitte Keskfraktsiooni nimel, vaid seepärast, et repliigis mainiti mind nimeliselt.

Aseesimees

Kahjuks sel juhul sõna ei saa. Kõnes nimetamise puhul ei saa repliiki. Kulla kolleegid! See asi kehtib ainult ettekandes või kaasettekandes nimetamise korral. Küll aga on teil, Anti Liiv, võimalik saada Keskfraktsiooni nimel lõppsõna. Kolleeg Anti Liiv, Keskfraktsiooni nimel, palun!

A. Liiv

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Tänane, esiti kitsalt mehaaniline küsimus, kuidas koostada registreid ja millised on seaduslikud õigused nende pidamisel, ähvardab üle kasvada tõeliseks filosoofiliseks aruteluks riigi õiguse ja inimese õiguse vahekorra üle. Asju, mis arvatakse olevat riigile kasulikud, püütakse sageli läbi suruda üksikinimese õiguste kitsendamisega. Mulle tundub see väga tuttav. Umbes 18 aastat tagasi oli tervishoiuministril professor Väino Rätsepal repliik, umbes samasugune, nagu äsja lausus tänane sotsiaalminister: jälle te levitate ebaterveid meeleolusid, ebasündsaid arvamusi. Mina, lugupeetud kolleegid, avaldasin arvamust seaduslike volituste alusel, mis mul on Riigikogus. Kas meil on otstarbekas praegusel hetkel kehtestada kord, et kõik ühe meditsiiniprotseduuri läbinud korjatakse kokku registrisse? Isegi sellisel juhul on register kahtlane, kui selline kogum on juba kokku korjatud. Ma protesteerisin selle vastu, et ametkonnad hakkavad rakendama omavoliliselt võetud täiendavaid õigusi, ja siis hiljem püüavad seda legaliseerida, kasutades ära selliseid demagoogilisi vahendeid nagu väide, et vastuväidete esitamine on üleüldse ebaterve ilming. Olen siinkohal valmis avaldama veendumust: abordiregistri olemasolu või mitteolemasolu ei anna maailma teadusele mitte midagi juurde, mida maailmateadus enne juba ei tea. Tarvitseb vaid läbi lugeda mõned paksemad raamatud. See ei tõsta ka meie rahva sündimust. See annab vaid ülevaate, kui palju aborte ja missuguses vanuses tehakse. Aga kui meil on minimaalne oht, et kas või üks inimene, üks naine saab selle läbi kannatada, siis peaksime küsima: kas meil on seda siiski tarvis? Seetõttu on mul, lugupeetud kolleegid, teile ettepanek abordiregistrit praegu mitte vastu võtta, sest tegelikult ei vaja seda ei meie riik, ei meie naised. Seda on vaja vaid ühe kitsa teadussuuna edendamiseks, seal on ta tõepoolest omal kohal. Aitäh!

Aseesimees

Suur tänu! Teiste fraktsioonide esindajad ei soovi lõppsõna. Lugupeetud kolleegid, Mõõdukate fraktsioon teeb ettepaneku katkestada eelnõu lugemine pärast muudatusettepanekute läbihääletamist, kuid valitsuse esindaja proua sotsiaalminister tegi ettepaneku katkestada enne seda. Seda ei saa juhataja paraku teha, kui juhtivkomisjon samasugusele seisukohale ei asu. Ma küsin juhtivkomisjoni arvamust? Proua Siiri Oviir, palun!

S. Oviir

Minu meelest oleks otstarbekas katkestada pärast parandusettepanekute läbihääletamist. Me näeme siis saali suundumusi ja see võimaldab komisjonil pärast kergemini üht või teist küsimust otsustada. Nii et mõttekas on katkestada pärast parandusettepanekute läbivaatamist.

Aseesimees

Tänan! Juhtivkomisjon arvab, et enne muudatusettepanekute läbihääletamist mitte katkestada. Kolleeg Vambo Kaal, protseduuriline küsimus.

V. Kaal

Aitäh! Mul on tõesti protseduuriline küsimus. Minu teada võib algataja katkestada igas eelnõu käsitluse staadiumis.

Aseesimees

Kodukorraseaduse § 90 lõige 4 ütleb: kui eelnõu arutelu katkestatakse rohkem kui üks kord, hääletatakse muudatusettepanekud läbi enne iga katkestamist, kui juhtivkomisjon ei tee teistsugust ettepanekut. Lugupeetud kolleegid, palun kõnepulti kolleeg Siiri Oviir ja võtame ette muudatusettepanekute tabeli, milles on kokku 34 muudatusettepanekut. Asume neid läbi vaatama. Esimene muudatusettepanek on kolleeg Liia Hännilt, jäetud arvestamata. Teine muudatusettepanek on Aleksander Sternilt, jäetud arvestamata. Kolmas muudatusettepanek on Aleksander Sternilt, jäetud arvestamata. Neljas muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, arvestatud täielikult. Viies on Aleksander Sternilt, jäetud arvestamata. Kuues on kolleeg Liia Hännilt, jäetud arvestamata. Seitsmes on kolleeg Aleksander Sternilt, arvestatud sisuliselt. Kaheksas on kolleeg Liia Hännilt, arvestatud sisuliselt. Üheksas on kolleeg Aleksander Sternilt, arvestatud sisuliselt. 10. on õiguskomisjonilt, arvestatud täielikult. 11. on kolleeg Aleksander Sternilt, jäetud arvestamata. 12. on samuti arvestamata. 13. on õiguskomisjonilt, arvestatud täielikult. 14. muudatusettepanek on kolleeg Liia Hännilt, jäetud arvestamata. Kolleeg Liia Hänni.

L. Hänni

Aitäh! 14. parandusettepanekus on püütud lahendada seda probleemi, et juhul, kui aborditegija on alaealine, siis peaks arstil ikkagi olema võimalus teavitada sellest ka vanemat. Sest kujutage ette olukorda, kus 13-aastasele tehakse abort. Laps ei hooli oma tervisest, vanemad ei tea, milline raske operatsioon tal seljataga on, ja inimene võib selle tagajärjel kaotada võime tulevikus lapsi saada. Nii et minu meelest peaks arst otsustama selle üle ja seadus peaks osutama, et ta vajaduse korral teavitatakse olukorrast vanemaid. Palun hääletada.

Aseesimees

Juhataja sai aru, et autor palub ettepaneku hääletamist. Juhtivkomisjon, palun!

S. Oviir

Ma kommenteeriksin. Me toetusime siin naistearstide praktikale ja küsisime nende käest ka seletust, samuti valitsuse esindajalt. Ma rääkisin sellest ka oma ettekandes, miks me ei pidanud vajalikuks teavitada vanemaid. Kui perekonnas on normaalne õhkkond, siis vanemad on niikuinii teadlikud. Kui ei ole normaalset õhkkonda, siis mõjub see vastupidi, lapsele kahjulikult, laps visatakse kodunt välja, põlatakse ära jne. Õiguskomisjon, toetudes Liia Hänni ettepanekule, esitas omapoolse ettepaneku, et otsuse tegemisse kaasatakse sotsiaaltöötaja. Sotsiaaltöötaja peaks tundma seda perekonda, ta leiab vajalikud allikad, et saada teada, milline on perekonnas valitsev õhustik, ja siis võib ta juba ise kaasata vanemad. Sotsiaaltöötaja on see vahefilter, kes teab, millise perekonnaga on tegemist. Nii et lapse huvid on sellega kaitstud. Sotsiaaltöötaja on siin laiem tasand kui vanem.

Aseesimees

Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele 14. muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 8 Riigikogu liiget, vastu 28, erapooletuid 10. Ettepanek ei leidnud toetust. 15. muudatusettepanek on kolleeg Liia Hännilt, jäetud arvestamata. 16. ettepanek on õiguskomisjonilt, arvestatud täielikult. 17. ettepanek on kolleeg Aleksander Sternilt, jäetud arvestamata. Aleksander Stern, palun!

A. Stern

Tänan, juhataja! Ma palun seda hääletada. Sotsiaalminister oma ettekandes kommenteeris minu muudatusettepanekut ja möönis, et seda võiks toetada. Võib-olla natuke jäi selline mulje, et see on tarbetu. Aga ma rõhutan, see ei ole tarbetu, sest kui rasedus on katkestatud, siis ei saa ravikindlustusseaduse mõttes enam rääkida rasedusest. Meil on kavas ravikindlustusseadust üldse muuta ja selgelt öelda, et kindlustatuks loetakse rase alates 12. nädalast. Siin on aga tavaliselt tegemist varasema perioodiga. Nii et palun seda muudatusettepanekut toetada.

Aseesimees

Tänan! Juhtivkomisjon, palun!

S. Oviir

Komisjoni sellel istungil oli ka proua sotsiaalminister, kes toetas komisjoni ettepanekut § 14 lõike 2 kohta. Vältimatu abi tähendab näiteks ka kiirabi jne. Küsimus on selles, et raseduse katkestanud naine saaks arsti juurde kohe, kui tal on vaja. Võib ju olla, et ta ei saa arsti vastuvõtule, sest eelregistreerimise korras on kõik ajad juba kinni pandud. Vastuvõtule saada on aga vaja kohe. Seetõttu me täiendasime juba valitsuse esitatut sõnapaariga "kahe nädala jooksul väljaspool järjekorda". See tähendab, et ta võetakse igal juhul vastu. Ja kui see on seaduses sees, et ta võetakse vastu, siis järelikult langeb ka kindlustusprobleem ära. Kindlustusseadus on meil vastu võetud mitu aastat tagasi.

Aseesimees

Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele 17. muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 43 Riigikogu liiget, vastu 5, erapooletuid 3. Ettepanek leidis toetust. 18. muudatusettepanek on kolleeg Aleksander Sternilt, arvestatud sisuliselt. 19. on kolleeg Anti Liivilt, jäetud arvestamata.

S. Oviir

Põhjus on see, et meil kehtivad isikuandmete seadus ja andmekogude seadus

Aseesimees

Tänan, keegi selle hääletamist ei nõua. 20. muudatusettepanek on kolleegidelt Siiri Oviirilt, Valve Kirsipuult, Liina Tõnissonilt ning Aino Rungelt. Valve Kirsipuu, palun!

V. Kirsipuu

Aitäh, härra juhataja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada, sest see on ettepanek, mille üle me viimased poolteist tundi oleme aru pidanud.

Aseesimees

Tänan! Kas juhtivkomisjon soovib kommenteerida?

S. Oviir

Kuna viimasel komisjoni istungil otsustati, et andmekogusid võib moodustada, siis komisjon arvestas osaliselt esimest kahte lauset ja välja jäi see kõige olulisem, andmekogude moodustamise keeld. Põhjustest, miks see tuleks keelata, on siin juba korduvalt räägitud.

Aseesimees

Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele 20. muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 31 Riigikogu liiget, vastu 4, erapooletuid on 8. Ettepanek leidis toetust. 21. muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, arvestatud täielikult. 22. muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, arvestatud täielikult. 23. muudatusettepanek on kolleeg Liia Hännilt, arvestatud sisuliselt. Muudatusettepanek nr 23a on kolleeg Liia Hännilt, jäetud arvestamata. 24. muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, arvestatud täielikult, samuti 25. muudatusettepanek. 26. muudatusettepanek on kolleeg Aleksander Sternilt, arvestatud täielikult. 27. muudatusettepanek, autor sama, jäetud arvestamata. 28. muudatusettepanek on kolleeg Aleksander Sternilt, arvestatud sisuliselt. 29. muudatusettepanek on Aleksander Sternilt, arvestatud täielikult. 30. muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, arvestatud täielikult, samuti 31. ja 32. ettepanek. 33. muudatusettepanek on kolleeg Jaanus Männikult, jäetud arvestamata, probleeme ei ole. Tänan! Sellega on muudatusettepanekute tabel läbi vaadatud. Palun veel kord juhtivkomisjoni seisukohta.

S. Oviir

Kuna lugemine katkestatakse, siis palun parandusettepanekuid järgmiseks neljapäevaks kella 12-ks. Ma ei saa siit puldist praegu öelda, mis kuupäev see on.

Aseesimees

Eelnõu number 900 teine lugemine on katkestatud. Lugupeetud kolleegid, äsja lugemisel olnud raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse teise lugemise katkestamise järel on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 29. oktoober kell 12.


2. Õigusabi taotluste edastamise Euroopa kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (980 SE) teine lugemine

Aseesimees

Lugupeetud kolleegid, võtame arutusele järgmise päevakorrapunkti, Vabariigi Valitsuse algatatud õigusabi taotluste edastamise Euroopa kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu. Alustame teist lugemist ja ettekandeks on sõna justiitsminister Paul Varulil.

P. Varul

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tegemist on teise lugemisega, mistõttu ma ei viida teie aega selle eelnõu tutvustamisega. Parandusettepanekuid tehtud ei ole. Meeldetuletuse korras märgin vaid, et tegemist on sellise kokkuleppega, mille alusel on võimalik taotleda õigusabi teises riigis ilma sinna kohale sõitmata. Seda saab kõnealuse eelnõu kohaselt teha meie Justiitsministeeriumi kaudu. See on selle eelnõu ja kokkuleppe mõte. Kuna parandusettepanekuid ei ole esitatud, siis ei ole mul ka midagi rohkem kommenteerida.

Aseesimees

Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Kaasettekandeks on sõna õiguskomisjoni liikmel proua Siiri Oviiril.

S. Oviir

Tänan! Lugupeetud kolleegid! Nii nagu härra minister ütles, ei tulnud komisjonile ühtegi parandusettepanekut. Seetõttu otsustas komisjon teha teile ettepaneku teine lugemine lõpetada ja eelnõu seadusena vastu võtta. Üks väike lause täpsustuseks juurde, mida selle lepingu ratifitseerimine annab. See võimaldab tõesti saada õigusabi, kuid mitte igasugust, vaid õigusabi tsiviil-, kaubandus- ja haldusõiguslikes asjades. Kriminaalasju see ei hõlma. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees

Tänan! Kas kolleegidel on küsimusi? Kolleeg Toomas Alatalu.

T. Alatalu

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud proua Oviir! Ma tahaksin ühte asja täpsustada. Siin on öeldud, et lepinguosalised ei nõua tasu teenuste eest, mida kokkuleppe kohaselt osutatakse. Ilmselt peab see nii olema. Kas asi on kuidagi ka ajaliselt määratud? Mõnes riigis võib õigusabi osutamine piltlikult öeldes kesta pool aastat ja teises võib see venida kahele, kolmele aastale. Kas konventsioon sisaldab mingeid tagatisi ajalises mõttes?

S. Oviir

Toimida tuleb asukohariigi seaduste järgi. Kui mõni protsess venib pikemale, kuid see on seaduslik, siis ei saa teine riik takistada. Mis puutub rahalisse külge, siis Justiitsministeerium ei vaja riigieelarvest lisaraha, sest arvatakse, et esiteks ei ole neid taotlusi nii palju ja teiseks saadakse oma jõududega hakkama.

Aseesimees

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, proua Oviir! Lugupeetud kolleegid, avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Kas võib lugeda läbirääkimised peetuks ja lõpetatuks? Tänan! Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra minister? Ei soovi. Kaasettekandja? Samuti mitte. Lugupeetud kolleegid, muudatusettepanekuid selle eelnõu kohta esitatud ei ole. Seetõttu asume kohe juhtivkomisjoni ettepaneku kohaselt lõpphääletuse juurde. Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele õigusabi taotluste edastamise Euroopa kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu. Palun hääletada!Hääletustulemused Poolt on 44 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud.


3. Haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seaduse eelnõu (909 SE) teine lugemine

Aseesimees

Lugupeetud kolleegid! Võtame arutusele järgmise päevakorrapunkti, Vabariigi Valitsuse algatatud haldusõiguserikkumiste seadustiku ning Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Haldusõiguserikkumiste seadustiku rakendamise kohta" muutmise seaduse eelnõu. Siin on valitsus palunud kaasettekandeks anda sõna ka Rahandusministeeriumi eelarveosakonna kohalike eelarvete talituse juhatajale Veiko Tammearule. Ettekandeks on sõna rahandusminister Mart Opmannil.

M. Opmann

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Alates selle aasta algusest laekuvad haldusõiguserikkumiste seadustiku alusel tehtud trahvid riigieelarvesse. Sellega ei ole nõus kohalikud omavalitsused ning lahendus oleks, et kohaliku omavalitsuse määratud trahvid - trahvid heakorraeeskirjade rikkumise eest, parkimistrahvid, trahvid munitsipaalsõidukites piletita sõidu eest jne - peaksid igal juhul laekuma kohalikku eelarvesse, et osaliselt katta tekitatud kahju. Eesti Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide vaheline komisjon ning Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsioon kinnitasid käesoleva aasta kokkuleppes, mis kirjutati alla 8. septembril 1997, et valitsus alustab Omavalitsusliitude Koostöökogu esitatud haldusõiguserikkumiste seadustiku muudatuste menetlemist. Selle kohaselt laekub kohalike omavalitsuste seadusandlike aktidega kehtestatud normide, liikluseeeskirjakohase parkimise korra ning ühissõidukite kasutamise eeskirja rikkumise eest füüsilisele või juriidilisele isikule halduskaristusena määratud rahatrahv rikkumise asukoha järgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Seega hakkaksid käesoleva muudatuse järgi kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuma trahvid, mis on halduskaristusena määratud kohaliku omavalitsuse poolt seaduse alusel kehtestatud õigusakti rikkumise eest või parkimiskorra rikkumise või reisija piletita sõidu eest linna- või vallaliini ühissõidukis. See tähendaks trahve haldusõiguserikkumiste seadustiku § 81, koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumise eest, § 118, taksoteeninduse eeskirjade rikkumise eest, § 133, turul ja tänaval kauplemise eeskirjade rikkumise eest, § 142, avaliku korra eeskirjade rikkumise eest, § 167, heakorra- ja kaevetööde eeskirjade rikkumise ning koormise täitmata jätmise eest. Samuti hõlmab see § 110 lõiget 3, mille järgi parkimiskorra rikkumise eest rakendatakse karistust parkimisseaduses ettenähtud korras, ning § 116 lõiget 3, trahvi reisija piletita sõidu eest trollis, trammis, linna- ja vallaliini bussis. Eeldatav laekumine kohalike omavalitsuste eelarvetesse oleks järgmisel aastal 15 miljonit krooni ja nimetatud ulatuses on järgmise aasta riigieelarve seaduse eelnõus arvestatud riigitulude vähenemist. Aitäh!

Aseesimees

Suur tänu, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Kolleeg Lauri Vahtre.

L. Vahtre

Tänan! Härra minister! Kas selle seaduse vastuvõtmise järel muutub võimatuks see kord, mis praegu on Tallinnas, et linn n-ö läänistab parkimistrahvide korjamise mingile müstilisele firmale, kes kogu trahviraha oma kulude katteks endale võtab, või ei välista seadus seda?

M. Opmann

Ei välista.

Aseesimees

Tänan! Kas on veel küsimusi? Kolleeg Aino Runge.

A. Runge

Aitäh! Lugupeetud minister! Kas selles küsimuses oli teil taotlusi ka kohalikelt omavalitsustelt või tekitas selle mõtte ainult parandusettepanek, mille Keskfraktsioon kunagi eelmisel aastal esitas?

M. Opmann

Eelnõu on sisuliselt üks-ühele kohalike omavalitsuste ettepanek.

Aseesimees

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister!

M. Opmann

Aitäh! Valitsus kaasettekannet ei tee.

Aseesimees

Tänan! Riigikogu-poolseks kaasettekandeks on sõna õiguskomisjoni esimehel kolleeg Daimar Liivil.

D. Liiv

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Õiguskomisjon on seda eelnõu pärast esimese lugemise lõpetamist kahel korral päris pikalt ja põhjalikult arutanud. Meie probleem oli, et eelnõu arutelu esimese katkestamise järel hakkasime põhjalikult tegelema sellega, kuidas halduskaristuste määramise süsteem praegu toimib. Mingi pildi me sellest saime ja selle tulemusena on täpsustatud eelnõu sõnastust. Kui muudatustest rääkida, siis haldusõiguserikkumiste seadustiku § 231 muudatus on tingitud sellest, et senise § 21 ja § 231 vahel oli vastuolu. Nimelt nägi üldosa § 21 ette, et 10 päevapalga suuruse rahatrahvi võib sisse nõuda kohapeal, ja § 231 ei näinud seda varianti niimoodi ette. Et vastuolu lahendada, nägime ette, et see üldnorm kehtib ka § 231 puhul. Eelnõu teise punkti muudatus täpsustab küsimust, mille on tõstatanud väga paljud kodanikud. Probleem oli selles, et haldusõiguserikkumiste trahvide laekumisel oli väga ebaülevaatlik süsteem. Siin me nägime ette, et juhul, kui kohapeal rahatrahvi ei tasuta, siis tasutakse see pangaasutuses ja rahatrahvi määranud ametisiku, halduskohtuniku või kohtu hilisema nõudmise peale tuleb vastavale asutusele esitada tasumist tõendav dokument. Probleem oli selles, et ei olnud korralikku ülevaadet haldustrahvide laekumisest ja nende määramisest. Vahepeal on rahandusminister siiski selle korra kehtestanud ja kuna trahvid laekuvad vastava asutuse arvele, siis on neil ülevaade, millised trahvid on laekunud, ning nad saavad oma nõude esitada. Niisiis ei ole inimest enam vaja kaks korda jooksutada. Paragrahvi 352 muudatus on see, millest härra rahandusminister juba rääkis ja mis tehakse kooskõlas kohalike omavalitsuste taotlustega ning normaalse loogika järgi. Ette on nähtud kolm võimalust, millal rahatrahv laekub kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Esimene võimalus on juhul, kui "halduskaristus määratakse kohaliku omavalitsuse poolt seaduse alusel kehtestatud õigusakti rikkumise eest". Teine juhtum on trahv sõidukite parkimise korra rikkumise või reisija piletita sõidu eest linna- või vallaliini ühissõidukites. Et mitte ära võtta võimalust seda probleemi ka teiste seadustega lahendada, jätsime lõike 13 punkti 3 võimaluse, et teiste seadustega on samuti võimalik määratleda neid juhte, mil teatud haldustrahv võib laekuda kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Ja nagu juba juttu oli, jõustub seadus 1999., tuleva aasta 1. jaanuaril, et ta oleks kooskõlas kõigi eelarveprotseduuridega. Saalis esitati küsimus selle kohta, kuidas ikkagi parkimist korraldavad firmad neid rahatrahve saavad. Asi on ju väga lihtne. Põhimõtteliselt laekuvad rahatrahvid kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja sealt antakse raha vastavalt sellele, kuidas eelarves on ette nähtud, kellele ja kui palju raha läheb. Kui eelarves nähakse ette, et parkimistrahvid lähevad täies ulatuses firmale, siis ei ole midagi teha. Aga lisaks sellele võib ju ka ette kujutada, et vastavalt eelarvele makstakse sellele firmale, kes parkimist korraldab, rohkem, kui trahvidest laekub. Nii et selle koha pealt on kõik kohaliku omavalitsuse esindajate enda käes. Riigikogul ei ole võimalik kohaliku omavalitsuse eelarveprotsessi sekkuda. Komisjon teeb ettepaneku pärast muudatusettepanekute hääletamist eelnõu seadusena vastu võtta ja juhib tähelepanu asjaolule, et vastavalt põhiseadusele nõuab see eelnõu seaduseks saamiseks vähemalt Riigikogu koosseisu poolthäälte enamust. Aitäh!

Aseesimees

Tänan! Kolleegidel on küsimusi. Mihkel Pärnoja, palun!

M. Pärnoja

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas vallaliini ühissõidukiks loetakse sellist sõidukit, mis sõitjate teenindamisel ei välju korrakski valla piiridest?

D. Liiv

Põhimõtteliselt on siin silmas peetud neid, mida me oleme tundnud maakondlike liinidena. Ma saan aru, küsimus võib puudutada ka maaliine, aga põhimõtteliselt on mõeldud küll seda, mis on ühe valla piires.

Aseesimees

Tänan! Kolleeg Mihkel Pärnojal on ka teine küsimus.

M. Pärnoja

Aitäh! Kui on mõeldud nn maakondlikke liine, kuidas jaguneb siis haldustrahv sellisel juhul, kui sõiduk läbib mitut valda?

D. Liiv

Ma vastasin, et tegemist on vallaliinidega.

Aseesimees

Tänan! Kolleeg Liia Hänni.

L. Hänni

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Mul on küsimus eelnõu punkti 3, lõike 13 kohta. Siin on öeldud, et halduskaristusena laekub trahv kohaliku omavalitsuse eelarvesse juhul, kui tegemist on kohaliku omavalitsuse poolt seaduse alusel kehtestatud trahviga. Kui palju võib selliseid valdkondi olla, kus trahv hakkab omavalitsusele laekuma? Kindlasti tegi õiguskomisjon siin mingi inventuuri.

D. Liiv

Aitäh, proua Hänni! Tegelikult härra Opmann just vastas sellele küsimusele ja ma pean tunnistama, et päris peast ei tahaks neid üles lugema hakata, kuigi me arutasime neid. Põhimõtteliselt võib haldusõiguserikkumiste seadustikust need õiguserikkumised kokku lugeda. Näiteks kohaliku omavalitsuse volikogu poolt volitatud ametnike arutatavad asjad on loetletud §-s 188 ja sealt võib hakata järjest vaatama, millised on need asjad, mille eest trahvid omavalitsusele laekuvad. Kahjuks ma täpset loetelu praegu teile anda ei julge.

Aseesimees

Kas kolleegidel on veel küsimusi? Ei ole. Suur tänu, Daimar Liiv! Lugupeetud kolleegid, avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Kas võib lugeda läbirääkimised peetuks ja lõpetatuks? Tänan! Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra minister? Ei soovi. Kaasettekandja? Samuti mitte. Lugupeetud kolleegid, võtame ette muudatusettepanekute tabeli. Palun kõnepulti tagasi kolleeg Daimar Liivi. Tabelis on kokku viis muudatusettepanekut. Esimene ettepanek on õiguskomisjonilt ja on arvestatud täielikult, samuti teine ettepanek. Kolmas muudatusettepanek on kolleeg Priit Aimlalt, arvestatud täielikult. Neljas ja viies on õiguskomisjonilt, arvestatud täielikult. Tänan! Sellega on muudatusettepanekute tabel läbi vaadanud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku panna eelnõu lõpphääletusele. Lugupeetud kolleegid, tuletan teile meelde, et seaduse vastuvõtmiseks on vaja vähemalt 51 Riigikogu liikme toetust. Kolleeg Märt Kubo.

M. Kubo

Koonderakonna fraktsioon palub enne lõpphääletust viis minutit vaheaega.

Aseesimees

Palun ka kirjalikku avaldust. Vaheaeg viis minutit. Vaheaeg lõpeb kell 16.04. V a h e a e g

Aseesimees

Lugupeetud kolleegid! Palun koguneda istungisaali. Koonderakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on lõppenud. Palun kohaloleku kontroll! Hetkel on kohal 61 Riigikogu liiget. Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seaduse eelnõu. Palun hääletada!Hääletustulemused Poolt on 60 Riigikogu liiget, vastu on 1, erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud.


4. Eesti Vabariigi ja Ameerika Ühendriikide vahelise tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (970 SE) teine lugemine

Aseesimees

Lugupeetud kolleegid, võtame arutusele järgmise päevakorrapunkti, Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Ameerika Ühendriikide vahelise tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu. Alustame teist lugemist. Ettekandeks on sõna rahandusminister Mart Opmannil.

M. Opmann

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Teisele lugemisele esitatud Eesti Vabariigi ja Ameerika Ühendriikide vaheline tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping põhineb Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni OECD tüüplepingul. Leping sõlmiti käesoleva aasta 15. jaanuaril Washingtonis ja on põhiosas sarnane meie 19 senini ratifitseeritud topeltmaksustamise vältimise lepinguga. Tuletan lühidalt meelde. Meie topeltmaksustamise vältimise lepingute sõlmimise eesmärk on ühtsel baasil põhinevate lahenduste pakkumine probleemidele, mis kaasnevad rahvusvahelise juriidilise maksustamisega. Ameerika Ühendriikidega sõlmitud topeltmaksustamise vältimise leping kehtib Eesti ja Ühendriikide residentide ning kodanike suhtes ning lepingualuseks maksuks on tulumaks. See leping on täienduseks meie topeltmaksustamise vältimise lepingute võrgule ning näitaks Eesti majanduskeskkonna usaldusväärsust. Eelöeldust lähtudes loodan, et toetate täna Eesti Vabariigi ja Ameerika Ühendriikide vahelise tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu. Aitäh!

Aseesimees

Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Ei ole. Suur tänu, härra minister!

M. Opmann

Aitäh! Valitsusel selles päevakorrapunktis kaasettekannet ei ole.

Aseesimees

Tänan! Riigikogu-poolseks kaasettekandeks on sõna majanduskomisjoni esimehel kolleeg Tiit Madel.

T. Made

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Majanduskomisjon arutas nimetatud seaduseelnõu 19. oktoobril. Muudatusettepanekuid ei olnud ja probleeme ka ei olnud. Majanduskomisjon teeb (hääletustulemus 8 poolt, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud) teile ettepaneku panna pärast arutelu lõpetamist seaduseelnõu lõpphääletusele ja seadusena vastu võtta. Aitäh!

Aseesimees

Suur tänu! Kas kolleegidel on küsimusi? Ei ole. Lugupeetud kolleegid, avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Kas võib lugeda läbirääkimised peetuks ja lõpetatuks? Tänan! Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra minister? Ei soovi. Kaasettekandja? Samuti mitte. Lugupeetud kolleegid, eelnõu kohta muudatusettepanekuid esitatud ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku panna eelnõu lõpphääletusele. Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Eesti Vabariigi ja Ameerika Ühendriikide vahelise tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu. Palun hääletada!Hääletustulemused Poolt on 41 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud.


5. Rahapesu tõkestamise seaduse eelnõu (958 SE) teine lugemine

Aseesimees

Lugupeetud kolleegid, võtame arutusele järgmise päevakorrapunkti, Vabariigi Valitsuse algatatud rahapesu tõkestamise seaduse eelnõu. Alustame teist lugemist. Valitsus on palunud anda kaasettekandeks sõna Siseministeeriumi välissuhtlemisosakonna juhatajale Einike Urile ning Rahandusministeeriumi juriidilise osakonna spetsialistile Merle Kõometsale. Ettekandeks on sõna rahandusminister Mart Opmannil.

M. Opmann

Lugupeetud juhataja, lugupeetud Riigikogu liikmed! Pärast esimest lugemist võin öelda, et eelnõu ülesehitus ja kasutatud mõisted on jäänud samaks. On mitmeid redaktsioonilisi muudatusi. Eelnõus sätestatud rahapesu definitsioon on antud vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu rahapesu tõkestamist käsitlevale direktiivile. Seda siiski mitte sõna-sõnalise tõlkena, sest rakendussätetes toodud kriminaalkoodeksi muudatus sätestab sanktsioonid rahapesu eest. Oluline on rahapesu defineerimine kui kriminaalkorras karistatava teo tagajärjel saadud varaga tehingute tegemine, mille eesmärk või tagajärg on selle vara ebaseadusliku päritolu varjamine. Selline definitsioon väljendab kõige paremini kriminaalkuriteo, s.o rahapesu olemust ja ühtlasi eristab teda selgelt teistest, eelkõige varavastastest kuritegudest. Eelnõu vastuvõtmine aitaks suurendada rahva kindlustunnet rahandussektori suhtes, sest eelnõus sätestatu alusel takistataks rahandussüsteemi kasutamist kuritegude toimepanemiseks. Hetkel kehtiva krediidiasutuste seaduse järgi on krediidiasutused rahapesu tõkestamiseks kohustatud klienti identifitseerima. Krediidiasutuste seaduse mõistes on identifitseerimine tehingut sooritava isiku, tema sünniaja ja aadressi, samuti isikuttõendava dokumendi rekvisiitide kirjalik fikseerimine. Krediidiasutuste seaduses tuuakse ära ka abinõud, mille abil krediidiasutused on kohustatud vältima pangasüsteemi kasutamist rahapesuks. Eesti Pank on kehtestanud krediidiasutustele hoolsus- ja protseduurinõuded rahapesu tõkestamise eeskirjade rakendamisel. Rahapesu tõkestamise eeskirjade mittetäitmise eest karistatakse vastavalt kriminaalkoodeksile krediidiasutuse juhti või töötajat "rahatrahviga koos teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemisõiguse äravõtmise või ilma selleta". Rahapesu tõkestamiseks sellest ainuüksi ei piisa, sest rahapesu kui tegevus ei ole täna karistatav. Üks esitatud eelnõu eesmärke ongi sanktsioonide kehtestamise teel takistada rahapesu kui sellist. Eelnõuga kohustatakse krediidi- ja finantseerimisasutusi rakendama ettevaatusabinõusid ning konkreetseid meetmeid rahapesu tõkestamiseks. Et rahapesu ei toimu ainult krediidi- ja finantseerimisasutuste kaudu, vaid ka muu äritegevuse kaudu, siis soovitatakse rahapesu tõkestamise direktiivi, rahapesu tõkestamise meetmeid rakendada kas siis osaliselt või tervikuna nende ettevõtjate suhtes, kelle tegevust võidakse kõige tõenäolisemalt kasutada rahapesu eesmärkidel. Selleks on eelnõu §-s 5 sätestatud, et krediidi- ja finantseerimisasutuste kohustused, mis on neile rahapesu vältimiseks pandud, eelkõige isikute identifitseerimine, samuti kahtlastest tehingutest teatamise kohustus, laieneb ka kõikidele teistele ettevõtjatele, kes tehingu sooritamisel võtavad vastu sularaha üle 100 000 krooni. Eelnõu kohaselt on krediidi- ja finantseerimisasutustel keelatud avada anonüümseid või fiktiivseid kontosid või avada kontosid isikutele, kes ilmselt kasutavad vale nime. Eelnõu alusel luuakse rahapesukahtlusest teatamise süsteem, mille kohaselt ettevõtjad, kellele seadus laieneb, on rahapesukahtlusest kohustatud teatama eelnõus sätestatud loodavale Politseiameti struktuuriüksusele, rahapesu andmebüroole. Rahapesu andmebüroo ise toimib filtrina ühelt poolt krediidi- ja finantseerimisasutuste ning teiselt poolt politsei muude struktuuriüksuste ja kohtuorganite vahel. Arvestades rahapesu andmebürool oleva informatsiooni laadi, peavad krediidi- ja finantseerimisasutused olema kindlad, et nende poolt büroole edastatud informatsiooni hoitakse rangelt saladuses. Seepärast sisaldab eelnõu rangeid konfidentsiaalsusnõudeid, mille eesmärk on vältida andmete kuritarvitamist või nende kasutamist eesmärgipäratult. Mõni sõna muudatustest. Nagu ma ütlesin, on enamik eelnõus tehtud muudatusi, võrreldes eelnõu esimesel lugemisel olnud variandiga, täpsustavad või redaktsioonilised. Peamine muudatus seisneb selles, et ettevõtjad, kes kauplevad väärismetalli, kunstiteoste või antiikesemetega või kes korraldavad hasartmänge, on seatud teiste ettevõtjatega võrdsesse olukorda. See tähendab, tehingust teatamise ja isiku identifitseerimise kohustus tekib neil samuti siis, kui sularahatehingu summa ületab 100 000 krooni. Välja on jäetud viide eurodirektiivile, mille nõudeid eelnõus on arvestatud. Täpsustatud on isikusamasuse tuvastamise nõude erisusi. Teatamiskohustust on muudetud juhul, kui tehingutegija ei tegutse enda nimel. Täpsustatud on loetelu andmetest, mida krediidiasutus on konto avamisel kohustatud registreerima. Seni ainult krediidi- ja finantseerimisasutustele kehtestatud vastutusest vabastamine juhul, kui nende poolt rahapesu andmebüroole edastatud teated tekitavad kliendile kahju, hõlmab nüüd ka teisi ettevõtjaid, kellele seadus laieneb, st kes tehingut sooritades võtavad kliendilt vastu sularaha üle 100 000 krooni. Samuti on laiendatud rahapesu andmebüroo kohustusi rahvusvahelises infovahetuses. Kui seni ei pidanud andmebüroo välisriigi asjaomasele asutusele edastama informatsiooni, mis Eestis on niigi avalik, näiteks õiguserikkumiste suhtes, milles on jõustunud kohtuotsus või kohtumäärus asja lõpetamise kohta, siis nüüd on sellekohane reservatsioon kaotatud, et kergendada järelevalvet üle riigipiiride ulatuvate rahapesukahtlust tekitavate tehingute üle. Eelnõu ülejäänud osas tehtud muudatused on normitehnilised. Aitäh!

Aseesimees

Suur tänu, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Kolleeg Aap Neljas.

A. Neljas

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Minu küsimus seostub rahvusvahelise infovahetuse punktiga. Paragrahvi 2 järgi on rahapesuga tegu juhul, kui raha on saadud kriminaalkorras karistatava teo otsese tulemusena. Mis juhtub siis, kui see tegu on karistatav kriminaalkorras näiteks Vene Föderatsioonis, kus kriminaalkorras karistatavate tegude nomenklatuur on ulatuslik, ja Eestis ei ole? Mis juhtub sellise vastuolu korral?

M. Opmann

Ma kardan, et see küsimus läheb rahvusvahelise õiguse valdkonda. Kui Eesti kehtestab rahapesu tõkestamise seaduse tulenevalt Euroopa Liidu direktiividest, kooskõlas nende normatiividega, mis kehtivad Euroopa Liidu maades, ja Venemaa ei ole neid vastu võtnud, siis ma näen siin küll teatud õiguslikku vastuolu, aga ma kardan, et meie, nagu öeldakse, üle Vene piiri selles küsimuses minna ei saa.

Aseesimees

Tänan! Kolleeg Paul-Eerik Rummo.

P. -E. Rummo

Aitäh! Härra minister! Kui suurena te umbes kujutlete rahapesu andmebüroo töötajaskonda? Kui palju ametnikke oleks selle jaoks vaja?

M. Opmann

Iseenesest ma ei kujuta seda väga suurena, arvestades meie kommertspankade arvu ja andmeid, mis sealt võiksid tulla. Me peame aga arvestama eelkõige uusi, juurdetulevaid tehinguid, sest kui tähelepanelikult lugeda, siis ega nende klientide kohta, keda pangad tunnevad ja kelle tehingute suhtes neil kahtlusi ei ole, otsest andmete edastamise kohustust ei ole. Ma arvan, et võiks startida viie kuni kümne inimesega.

Aseesimees

Tänan! Proua Valve Kirsipuu, palun!

V. Kirsipuu

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Nagu võib tähele panna nii komisjoni aruteludest kui ka siin saalis räägitust, kardetakse väga politsei võib-olla liiga aktiivset sekkumist küsimustesse, mis ei ole seotud politseiga. Siit minu küsimus. Me teame, et meil on olemas Pangainspektsioon. Tõsi, Pangainspektsioon on praegu Eesti Panga juures ja arutusel on olnud, kas ta ei peaks olema iseseisev. Kas te ei arva, et Pangainspektsioonil on kõik need andmed olemas, et me ei peaks looma uut andmebürood, mis nõuab lisakulutusi, suuremaid koosseise, vaid võiksime kasutada Pangainspektsiooni, kellel on olemas kogu informatsioon? Kui seda informatsiooni vaja on, siis võib ka politsei pöörduda Pangainspektsiooni poole, et saada materjali, mis talle huvi pakub.

M. Opmann

Ma tänan teid, Valve Kirsipuu, selle küsimuse eest, sest kui eelnõu oli valitsuses arutusel, siis oli üks kõige sensitiivsemaid kohti peidus just nimelt selles küsimuses. Olles Eesti paljude andmete keskel ja olles nii kuulnud kui ka näinud mitmeid lekkeid või olnud lekete lähedal, oli valitsusel siin päris mitmel puhul tõsiseid diskussioone. Rahandusministeerium rahandusministri isikus toetas büroo loomist Pangainspektsiooni või Eesti Panga juurde, Eesti Pangale sellekohase funktsiooni andmist. Samas oli Eesti Pank institutsioonina ise sellele vastu, sest tal ei ole juurdlus- ega jälitustegevuse õigust. Ja ilma selleta on ta otsekui käsist-jalust seotud. Ta ei saa niikuinii teha ühtegi sammu ilma politsei kaasabita. Kuigi näiteks pangaliit toetas, et Eesti Pank saaks sellise funktsiooni. Sellest tulenevalt vaatasime mitme Euroopa riigi kogemusi. Ühtedes riikides on niisugune üksus Siseministeeriumi juures, teistes Justiitsministeeriumi juures, eelkõige on silmas peetud prokuratuuri. Näiteks Läti läks ka seda teed, et andis selle funktsiooni prokuratuurile. Soomes on see institutsioon keskpanga juures. Ma ei julge öelda, kas kolmandal või neljandal arutelul otsustas meie valitsus anda selle funktsiooni Siseministeeriumi Politseiametile. Kui Riigikogu peab vajalikuks tulla selle küsimuse juurde tagasi ja võib-olla teatud õigusi laiendada, siis see võiks olla küll üks diskussiooniobjekt.

Aseesimees

Tänan! Kolleeg Enn Tarto.

E. Tarto

Aitäh! Härra rahandusminister Mart Opmann! Siiamaani ei ole kuulda olnud, et eriti oleks midagi rahapesu tõkestamiseks tehtud. Sageli on kuulda hoopis sellist juttu, et rahapesu annab Eesti Vabariigile mõningal määral sissetulekut. Millega selle eelnõu käsitlemine seotud on? Kas oli rahvusvaheline surve või sai aeg küpseks või oli sisemaine surve?

M. Opmann

Ma arvan, et siin on küll ehk rohkem tegemist survega väljastpoolt, survega rahvusvahelises plaanis, et muuta Eesti krediidindust ja finantsmaailma läbipaistvamaks just välisilma suhtes. Valge raamatu kohaselt on Euroopa Liidu Nõukogu rahapesu tõkestamist puudutav direktiiv, mis on otseselt seotud Eesti liikumisega Euroopa Liidu poole, niinimetatud esimese etapi õigusaktide lähendamise meetmete hulgas. Selles soovitatakse Kesk- ja Ida-Euroopa riikidel nii kiiresti kui võimalik kehtestada sobivad rahapesuvastased standardid, et vältida riigi rahandussüsteemi kasutamist kuritegude toimepanemiseks, mis võib ühtlasi vähendada kindlustunnet nende riikide rahandussektorite suhtes. Eesti on täna tegelikult Kesk- ja Ida-Euroopa maadest kui mitte kõige viimane, siis üks viimaseid, kes selle seaduse vastu võtab. Enamik on selle kas vastu võtnud või enam-vähem ligilähedases situatsioonis, st see on parlamendis menetlemisel. Minu teada on Leedu ainuke, kes ei ole seda seadust vastu võtnud, kuid kes on võtnud ühed peatükid kriminaalkaristusi käsitlevatesse õigusaktidesse, teised krediidindust või finantsasutusi või väärtpabereid käsitlevatesse seadustesse. Ehk ütleme, et on sellesama töö ära teinud teiste seaduste kaudu. Nii et meil ei ole võimalik enam esimese kolme-nelja riigi hulka sattuda. Samas oleme täna Euroopa suunal viie väljavalitu hulgas. Nii et meil on väga raske seista siin vastu kas või rahvusvahelisele survele.

Aseesimees

Tänan! Kolleeg Paul-Eerik Rummo.

P.-E. Rummo

Aitäh, härra minister! Teie viimasest vastusest jäi mulje, nagu sooviksite te vastu seista survele rahapesu tõkestada. Küsimus ongi tegelikult sellesama vastuse valguses. Mis takistab seadust jõustamast varem kui ületuleval aastal, nagu eelnõu lõpus seisab?

M. Opmann

Ega muu ei takistagi kui see, et nagu ma eelmisel korral vastasin, on vaja formeerida Politseiameti juurde loodava andmebüroo isikkoosseis ja need inimesed peavad olema küllalt kõrge kvalifikatsiooniga. Me oleme vaadanud teiste riikide kogemusi, kes on sama seaduse viimastel aastatel vastu võtnud, ja keskeltläbi kiiremini kui üheksa kuuga ei ole keegi ettevalmistusperioodi läbinud. Kui eelnõu oli valitsuses vahetult enne heakskiitmist arutelul, siis oli meie ettepanek tegelikult 1. juuli. Ma julgen öelda, et kui Riigikogu võtab eelnõu seadusena vastu veel selle aasta sees, näiteks novembris, siis enne 1. juulit ei ole ilmselt reaalne kõnealuse büroo tööd käivitada, sest ettevalmistava osaga ei jõuta enne valmis. Aga natuke kiiremini on kindlasti võimalik teha, sellega ma olen nõus.

Aseesimees

Tänan! Kolleeg Tiit Tammsaar.

T. Tammsaar

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Seaduseelnõu on loomulikult vajalik ja kogu reeglistik, mis siia kirja on pandud, kehtib nn legaalsete firmade kohta. Kuidas saaks aga ohjata illegaalseid firmasid, nn offshore-firmasid?

M. Opmann

See seadus ei käsitle isikut, kes läheb konkreetselt krediidiasutusse, näiteks ühte panka, ja avab seal konto. Mõlemal juhtumil - on siis tegemist inimesega, kes elab Eestis, on resident või ei ole resident - tema isikuandmed ju identifitseeritakse. Nii et ka siis, kui te tegutsete kellegi teise nimel, olge te kas või advokaadibüroo esindaja, kuuluvad teie isikuandmed ja teatud summast alates teie tehingud identifitseerimisele. Selles mõttes seadus ei tee vahet.

Aseesimees

Tänan! Kolleeg Ando Leps.

A. Leps

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud rahandusminister! Muidugi, selle seaduse vastuvõtmine on samm õigusriigi poole. Kuid nagu me teame maailmapraktikast ja nende riikide praktikast, kus niisugune seadus on ammu olemas, on selle efektiivsus väga mitmesugustel põhjustel madal. Mida arvab lugupeetud rahandusminister, kas siis, kui see seadus vastu võetakse ja ükskord kehtima hakkab, olukord Eestis paraneb? Samal ajal me ei tea väga täpselt, milline olukord Eestis on, kuid välismaalased ja välismaa asjatundjad arvavad, et olukord Eestis ei ole suurem asi.

M. Opmann

Aitäh! Niipalju kui mina olen nende küsimustega pidanud kokku puutuma, on öeldud, et Eestis toimub põhiline rahapesu nn kõige pehmema variandi järgi ehk siis maksupettuste teel. Teiseks on meil legaalne petmise viis ka seotud maksupettustega ehk see toimub offshore-firmade kaudu. See seadus on küll täiendav instrument offshore'ide ohjeldamiseks, kuid ilma tulumaksuseaduse muudatuseta, mis käsitleks väga konkreetselt offshore-firmade probleemistikku, ta siiski seda poolt ära ei lahenda. Küll aga annab see seadus võimaluse tänasest tunduvalt jõulisemalt läheneda maksupettustele ja ka preventiivselt tegelda illegaalse raha käibessetuleku tõkestamisega. Kui palju kogu rahandussüsteem on järgmisel või ülejärgmisel aastal, pärast selle seaduse vastuvõttu puhtam, seda näitab ka see, kui palju me oleme väljaspool usaldatavamad.

Aseesimees

Tänan! Kolleeg Toomas Alatalu.

T. Alatalu

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud härra minister! Ma tunnen siit edasi huvi, milline on teistes Ida-Euroopa riikides olukord nendesamade offshore-firmadega. Kus see on kontrolli all ja kus seda ei ole? Kas sellest on mingit ettekujutust?

M.Opmann

Pean tunnistama, et praegu jään sellele küsimusele vastuse võlgu. Ma arvan, et see ei seondu otseselt selle seaduseelnõuga. Püüan asja uurida ja siis vastata.

Aseesimees

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister!

M. Opmann

Aitäh! Valitsus kaasettekannet ei tee.

Aseesimees

Tänan! Riigikogu-poolseks kaasettekandeks on sõna rahanduskomisjoni esimehel kolleeg Olev Rajul.

O. Raju

Lugupeetud Riigikogu! Nagu härra rahandusminister juba mainis ja nagu te ka muudatusettepanekute loeteluga tutvudes jõudsite ilmselt veenduda, on enamik ettepanekuid rahanduskomisjonilt ja kujutavad endast eelkõige täpsustusi. Komisjoni ettepanek on muudatusettepanekud täna läbi vaadata, soovi korral hääletada ja eelnõu arutelu pärast seda veel kord katkestada. Meil jäid seoses eelnõuga mõningad probleemid, mis tuleb lahendada. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks soovib komisjon määrata 28. oktoobri kell 12. Tänan!

Aseesimees

Tänan! Kas on küsimusi kaasettekandjale? Kolleeg Toomas Alatalu.

T. Alatalu

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud kaasettekandja! Meil on Tartu Ülikooli juristide eestvedamisel vorbitud valmis väga palju seadusi, mille üldine häda on selles, et nad lihtsalt ei toimi, kuidas on vaja. Alati jääb võimalus tõlgendada põhimõisteid nii, nagu osav jurist soovib seda teha. Kui vaadata teie eelnõu ja parandusettepanekuid, siis ma ei näe ühtegi juristide parandust, on rahanduskomisjoni parandused. Me võtame seaduse vastu ja pärast tuleb välja, et juristid tõlgendavad asja jälle nii, nagu nad tahavad. Seetõttu on mul konkreetne küsimus: kas selle seaduseelnõu põhimõistetele on lastud teha juriidiline ekspertiis või vähemalt küsitud juristide arvamust nendes asjades?

O. Raju

Komisjon omalt poolt põhimõistete juriidilist ekspertiisi teinud ei ole. Kuna eelnõu on esitanud valitsus kooskõlastatult Justiitsministeeriumiga, siis vastutab mõistete juriidilise täpsuse eest justiitsminister.

Aseesimees

Tänan! Kolleeg Talvi Märja.

T. Märja

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Nii põhiettekandja kui kaasettekandja rõhutasid, et muudatused, mis selles seaduseelnõus on tehtud, on pigem täpsustavat või redaktsioonilist laadi. Mis siis ikka on need küsimused, mida komisjon ei suutnud lahendada, miks me peame oma väga pingsas töögraafikus veel kord ja veel kord saali tulema, kui me oleksime võinud selle eelnõu võib-olla juba täna seaduseks hääletada?

O. Raju

Komisjonis oli see variant ka arutusel, aga suure häälteenamusega jäi siiski peale arvamus, et me katkestame. Põhipõhjus oli, et me ei olnud veendunud, kas vastutus andmete lekkimise ja seaduse rikkumise eest on korrektselt fikseeritud, täpsemini, kas eelnõu on täiesti kooskõlas selle valdkonna ülejäänud seadustega.

Aseesimees

Kas on veel küsimusi? Ei ole. Suur tänu, Olev Raju! Lugupeetud kolleegid, avan läbirääkimised. Kolleeg Toomas Alatalu, sõnavõtt kohalt. Palun!

T. Alatalu

Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Ma tahan siiski loota, et § 2 saaks juriidilise hinnangu kas siis ajakirjanduses või järgmise lugemise ajal juristidelt. Aitäh!

Aseesimees

Suur tänu, kolleeg Toomas Alatalu! Rohkem kõnesoove ei ole. Kas võin teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele läbirääkimiste lõpetamise. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 30 Riigikogu liiget, vastu on 3, erapooletuid ei ole. Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra minister? Ei soovi. Kaasettekandja? Samuti mitte. Lugupeetud kolleegid, võtame ette muudatusettepanekute tabeli. Palun kõnepulti kolleeg Olev Raju! Tabelis on kokku 21 muudatusettepanekut. Esimene muudatusettepanek on rahanduskomisjonilt, arvestatud täielikult, samuti teine, kolmas, neljas, viies ja kuues ettepanek. Seitsmes muudatusettepanek on kolleeg Eiki Nestorilt, jäetud arvestamata. Kaheksas on kolleeg Eiki Nestorilt, arvestatud täielikult. Üheksas on rahanduskomisjonilt, arvestatud täielikult, samuti 10., 11. ja 12. ettepanek. 13. muudatusettepanek on kolleeg Eiki Nestorilt, arvestatud täielikult. 14. on rahanduskomisjonilt, samuti 15., 16., 17., 18. ja 19. ettepanek. 20. muudatusettepanek on Eiki Nestorilt, arvestatud täielikult. 21. muudatusettepanek on Eiki Nestorilt, jäetud arvestamata. Probleeme ei ole. Tänan! Sellega on muudatusettepanekute tabel läbi vaadatud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku teine lugemine katkestada ning muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 28. oktoober kell 12.


6. Eesti Vabariigi ja Euroopa Investeerimispanga vahelise raamlepingu "Euroopa Investeerimispanga tegevusest Eestis" ratifitseerimise seaduse eelnõu (965 SE) teine lugemine

Aseesimees

Lugupeetud kolleegid! Võtame arutusele järgmise päevakorrapunkti, Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Euroopa Investeerimispanga vahelise raamlepingu "Euroopa Investeerimispanga tegevusest Eestis" ratifitseerimise seaduse eelnõu. Valitsus on palunud anda kaasettekandeks sõna Rahandusministeeriumi välislaenude ja välisabi osakonna juhatajale Agate Daltonile. Ettekandeks on sõna rahandusminister Mart Opmannil.

M. Opmann

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Täna on teisel lugemisel Eesti Vabariigi ja Euroopa Investeerimispanga vahel 20. septembril 1997. aastal allakirjutatud raamlepingu "Euroopa Investeerimispanga tegevusest Eestis" ratifitseerimise seaduse eelnõu. Euroopa Liidu liikmesriigid lõid Euroopa Investeerimispanga ennekõike nende endi projektide rahastamiseks. Samas on pank laiendanud oma tegevust ka EFTA maadesse ja Euroopa Liiduga assotsieerunud maadesse. Tuletan meelde, et 13. juulil 1993 andis Euroopa Investeerimispanga juhatus panga administratsioonile mandaadi laenutegevuseks Balti riikides. 13. oktoobril 1993 kirjutasid Eesti Vabariigi ja Euroopa Investeerimispanga esindajad alla esimesele raamlepingule, mille alusel pank andis järgmised laenud: Eesti Investeerimispangale 10 miljonit eküüd, Pärnu ja Tallinna keskküttesüsteemi taastamiseks seitse miljonit eküüd, lennujuhtimissüsteemide arenduseks 20 miljonit eküüd ja Tallinna-Narva raudteeliini rekonstrueerimiseks 16 miljonit eküüd. 9. juunil 1997 uuendas EIB juhatus panga mandaati laenutegevuseks Eesti Vabariigis ja sellega seoses kirjutati alla teie käes olev raamleping. See annab Euroopa Investeerimispangale õiguse tegutseda Eestis analoogiliselt Maailmapanga, EBRD ning Põhjamaade Investeerimispangaga. Euroopa Investeerimispank erineb teistest rahvusvahelistest pankadest ennekõike protseduuride kiiruse ja paindlikkuse poolest. Eestile pakutavad laenud on eranditult pikaajalised (15 kuni 18 aastat) ja madalaintressilised (ca 6% aastas). Euroopa Investeerimispanga suunitlus rahastada ennekõike infrastruktuuri projekte on ühtlasi kooskõlas Eesti riigi välislaenustrateegiaga. Käesolevaks ajaks on Euroopa Investeerimispangaga alla kirjutatud Tallinna Lennujaama reisijate terminali rekonstrueerimise projekti finantseerimise leping, mida finantseeritakse uue raamlepingu järgi. Euroopa Investeerimispanga sõlmitud raamlepingu ratifitseerimine ei too endaga kaasa otseseid rahalisi kohustusi. Uue raamlepingu sõlmimine oleks Eestile järgmine aste integreerumisel Euroopa Liidu krediidiasutustega. Aitäh!

Aseesimees

Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Ei ole. Suur tänu, härra minister!

M. Opmann

Aitäh! Valitsus loobub kaasettekandest.

Aseesimees

Tänan! Riigikogu-poolseks kaasettekandeks on sõna rahanduskomisjoni esimehel kolleeg Olev Rajul.

O. Raju

Lugupeetud Riigikogu! Eelnõu 965 kohta muudatusettepanekuid ei laekunud, komisjon ei teinud neid ka omalt poolt ja komisjoni ettepanek on eelnõu täna vastu võtta. Komisjoni otsus oli ühehäälne. Tänan!

Aseesimees

Kas kolleegidel on küsimusi? Ei ole. Suur tänu, kolleeg Olev Raju! Lugupeetud kolleegid, avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Kas võib lugeda läbirääkimised peetuks ja lõpetatuks? Tänan! Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra minister ei soovi, kaasettekandja samuti mitte. Lugupeetud kolleegid, muudatusettepanekuid esitatud ei ole ja juhtivkomisjon teeb ettepaneku panna eelnõu lõpphääletusele. Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Eesti Vabariigi ja Euroopa Investeerimispanga vahelise raamlepingu "Euroopa Investeerimispanga tegevusest Eestis" ratifitseerimise seaduse eelnõu. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 47 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud.


7. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu (896 SE) teine lugemine

Aseesimees

Lugupeetud kolleegid, võtame arutusele järgmise päevakorrapunkti, Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu. Alustame teist lugemist. Ettekandeks on sõna haridusminister Mait Klaassenil.

M. Klaassen

Lugupeetud eesistuja! Austatud Riigikogu liikmed! Täna lugemisel olev põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu on kahe lugemise vahel saanud tänu täpsustustele ja parandustele tunduvalt täpsemaks ning valdkonda paremini reguleerivaks. Ma juhin oma väga lühikeses ettekandes tähelepanu ainult mõnele, eelkõige Haridusministeeriumi seisukohalt eriti tähtsale muudatusele. Esiteks on kasutusele võetud termin "üldkeskharidus", mille tulemusena selgineb teise astme hariduse tähendus nii gümnaasiumi kui ka kutseõppeasutuse liinis. Teiseks, § 2 lõige 5 annab volituse kehtestada lihtsustatud õppekava ja toimetuleku õppekava, millega me sisuliselt garanteerime kõigile lastele võimaluse saada võimetekohast haridust. Kolmandaks võiks mainida, et mitmes paragrahvis on peale erivajadustega laste ja nendele ettenähtud õppekavade käsitletud õppekava üldisemalt ja õppekava kehtestamisega seotud probleeme, mis senise redaktsiooni järgi on tekitanud vahel ületamatuid raskusi. Seejuures on pööratud väga suurt tähelepanu ka erivajadustega õppuritele. Neljandaks, muudatuse tegemisega §-s 6 on kõrvaldatud takistus nende inimeste haridustee jätkamiselt, kes mingil põhjusel pole varem põhiharidust saanud. Kehtiva redaktsiooni järgi ei olnud neil tegelikult võimalust oma põhiharidusteed lõpuni käia. Muudatusseaduse vastuvõtmise korral nad saavad selle võimaluse. Viiendaks on seaduses küllalt ulatuslikult ja hästi käsitletud koolidele koolituslubade väljastamise ja äravõtmisega seotud küsimusi, millega riigi järelevalve funktsioon muutub ka tegelikult ellu viidavaks, sest tänaseni ei ole koolijärelevalvet olnud võimalik piisavalt kasutada hariduskvaliteeti tagava vahendina. Kuuendaks võiks märkida, et seaduses on täpsustatud erivajadustega laste õpperühmade moodustamise korda ning probleemistikku, mis on seotud koolikohustuse täitmise alguse edasilükkamisega. Kui ma kõnelen erivajadustega lastest, siis käesolevas redaktsioonis ei ole käsitletud mitte ainult erivajadust meditsiinilises mõistes, vaid mõiste hõlmab ka teisi erivajadusega lapsi. Eelkõige kasvatusraskustega lapsi, mis koolides on kasvamas üha suuremaks probleemiks. Seitsmendaks võiks märkida muudatust, mida pean isiklikult väga tähtsaks ja mis toob seadusse õppeaasta alguse kindla kuupäeva. See on parandusparagrahv nr 15, milles sätestatakse, et Eestis algab õppeaasta 1. septembril. Kaheksandaks võiks märkida, et täiesti uue lähenemise on leidnud probleemistik, mis seondub direktori töölepinguga. Kui tänaseni oli direktori töölevõtmisel küllalt suur probleem, mida teha nendel juhtudel, kui direktor pikemas perspektiivis ei rahulda ei kooli, kooliomanikku ega ka kooli hoolekogu, siis uus redaktsioon annab võimaluse ka selle küsimuse lahendada: direktor võetakse tööle kindla ajavahemiku peale. Võiks lisada veel, et sisse on toodud uus osa, see käsitleb muudatusi teistes seadustes, mida seoses käesoleva seaduse muutmisega tuleb täpsustada. Sellega ma lõpetan oma väga lühikese ettekande ja vastan heameelega lugupeetud Riigikogu liikmete küsimustele. Aitäh!

Aseesimees

Suur tänu, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Kolleeg Eiki Nestor.

E. Nestor

Aitäh, härra juhataja! Austatud härra minister! Mu küsimus on seotud §-ga 44 ja ka nende paragrahvidega, mis räägivad kooli õppekavast, valikainetest, täpsustatud õppeainetest, täiendatud ainekavadest ja kõigest muust. Mind huvitab, mis asi on süvaõpe. Kus see kajastub? Kas see on üldkeskhariduse riikliku õppekavaga kinnitatud? Kuidas süvaõpe õppekavasse jõuab?

M. Klaassen

Aitäh! Lugupeetud Eiki Nestor! Nii nagu Eesti Vabariigi riiklik õppekava ette näeb, on süvaõppevõimalus eelkõige gümnaasiumiosas. See saavutatakse sellega, et umbes 30% õppeaineid on jäetud kooli enda otsustada, st milliseid õppeaineid millises ulatuses või milline arv tunde õpetatakse. Seega, kui kool on võtnud suuna ükskõik millisele valdkonnale - sageli valitakse keelesuund, eelkõige inglise, prantsuse, saksa, rootsi keel jne -, siis kasutades võimalust 30% piires ise otsustada, suurendatakse nimetatud valdkonna tundide arvu ja siit tulebki süvaõpe. Peale selle reguleerib tänane seadusparandus ka seda osa õppetööst, mida võiks nimetada osaliselt süvaõppeks, kuid mis toimub väljaspool riiklikku õppekava täismahtu. See on tasuline õpe, mida organiseeritakse teatud klassile teatud koolis juba lastevanemate kulul. Süvaõpe ise aga kujuneb riikliku õppekava raamides.

Aseesimees

Tänan! Kolleeg Ando Leps.

A. Leps

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud haridusminister! Mul on küsimus § 2 lõike 8 kohta, kus on öeldud, et usuõpetuse õppimine on õpilasele vabatahtlik ja selle õpetamine koolile kohustuslik, kui seda soovivaid õpilasi on kooliastmes vähemalt 10. Kas see ei ole juriidiliselt liiga lõdvalt fikseeritud? Kuidas sellest täpselt aru saada?

M. Klaassen

Aitäh! Lugupeetud Ando Leps! Ma vastan kõigepealt teie küsimuse teisele poolele. Enne alustamist pean mainima, et Haridusministeerium nägi siin ette numbrit 15, mitte 10, kuid kultuurikomisjonis peetud pikkades aruteludes jõudsime sellise tulemuseni, et 10 oleks õige number, millest alates tekib koolil kohustus anda ka usu- või usundiõpetuse tunde. Mõeldud on siin aga seda, et kui ühes kooliastmes - tavamõiste järgi on need siis algkool ehk 1.-6. klass, põhikooli ehk 7.-9. klass ja gümnaasiumi osa ehk 10.-12. klass -, ükskõik missuguse klassinumbriga on tegemist, koguneb selline arv õpilasi, siis on koolil kohustus leida tunniplaanis vaba aeg ja paluda usundiõpetuse õpetaja nendele õpilastele neid tunde andma. Küsimus on võib-olla terminis. Me vaidleme tänaseni selle üle, kas tegemist on usuõpetusega, mis õpetab teatud kindlat konfessiooni, või on tegemist usundiõpetusega või usundite õpetusega mitmuses, mis käsitleb eri konfessioone, tuues usundite kujunemise ajaloo kaudu välja inimkonna üldise arenguloo, mis on usundite arengulooga sageli väga seotud.

Aseesimees

Tänan! Kolleeg Krista Kilvet.

K. Kilvet

Ma tänan, härra juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus on sellesama lõike 8 kohta, mille kohta härra Leps juba küsis. Ma küsiksin veel natuke lisaks. Kas juhul, kui õpilane ei soovi saada eriprogrammi alusel usu- või usundiõpetust või lapsevanem teeb ettepaneku, et tema laps ei osale nendes tundides, saab laps siiski teadmisi usundiõpetusest kui kultuuriloo ühest vormist? Kas usundiõpetus kui kultuurilugu ja, nagu teie ütlesite, inimkonna kujunemise lugu on kaetud teiste ainete õppekavadega?

M. Klaassen

Aitäh! Lugupeetud Krista Kilvet! Inimkonna ajalugu käsitletakse väga mitmes õppeaines ja selle hulgas, riikide ajaloo kaudu käsitletakse ilmtingimata ka teatud usundite kujunemist, sest sageli on riikide kujunemine väga tihedas seoses mõne usundi kujunemisega. Nii et ajaloo seisukohalt on see valdkond igal juhul riiklikus õppekavas kaetud. Kuid ma lisaksin veel, et riiklikus õppekavas on vaba ainena või valikainena juba sisse toodud usundiõpetus koos oma sisuga. Seal on kogu seda valdkonda käsitletud just nimelt usundiõpetusena.

Aseesimees

Tänan! Kolleeg Aap Neljas.

A. Neljas

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra ettekandja! Ka minu küsimus puudutab usundiõpetust või usuõpetust. Praegusel hetkel on tekstis siiski usuõpetus. Kui lapsed, täpsemalt, nende vanemad tahavad - vaevalt lapsed sellest asjast palju teavad - lasta õpetada mõnd väga spetsiifilist religiooni, näiteks hinduismi krišna-varianti, kas ka siis on kool kohustatud sellisele huvitavale nõudmisele vastu tulema?

M. Klaassen

Aitäh! Siin on tegemist erijuhuga, mis riiklikus õppekavas ei sisaldu, ja selle tasuta õpetamist ei ole ette nähtud. Küll aga läbib meie haridusseadustikku üks teine põhimõte, mis puudutab koolimajade kasutamist väljaspool õppetunde, loenguid või praktikume, ükskõik millise kooli tüübi või astmega meil tegemist on. Selle järgi on kooliruumid õpilaste huvitegevuseks kasutatavad tasuta. Siinjuures peaksin ma silmas ka just seda, mida teie nimetasite. Koolil on anda küll ruumid, kuid ei ole kohustust hakata sellist näitena toodud spetsiifilist konfessiooni õpetama. Küll aga saab seda juba kehtivagi seaduse alusel õppida huvihariduse ja huviringide raames.

Aseesimees

Tänan! Kolleeg Ando Leps.

A. Leps

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud haridusminister! Mina olen usuõpetust koolis õppinud. Meil olid klassis põhiliselt luterlased ja meile õpetati seda usundit. Aga meie hulgas oli ka õpilasi, kes olid roomakatoliku ja kreekakatoliku usku, ja nemad pidid käima preestrite juures kodus. Ma muidugi ei tea, kas nad käisid või ei käinud, aga nii see seatud oli. Kuidas see asi nüüd korraldatakse? Kas sellist usku lastel, keda klassis on võib-olla üks-kaks, aga kes soovivad usuõpetust saada, on niisugune võimalus, et nad käivad kusagil mujal oma usundi preestri või pastoriga kokku saamas?

M. Klaassen

Aitäh! Lugupeetud Ando Leps! Võimalus käia oma konfessiooni usumehe juures kas siis kodus või kirikus, kui kirik on olemas, õpetust saamas on ka praegu olemas. Lapsel ei ole aga siin mingil juhul kohustust. Kui näiteks on juhtum, et 30 õpilast klassist soovib usundiõpetust õppida ja kaks soovib väga erilist konfessiooni tunnistada, siis need kaks ei pea mingil juhul käima usundiõpetuse tunnis, vaid nad leiavad oma õppimisvõimaluse.

Aseesimees

Tänan! Kolleeg Jaan Pöör.

J. Pöör

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Mul on küsimus arutatava seaduseelnõu § 22 ehk põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 39 lõike 7 kohta, mis käsitleb munitsipaalkooli direktoriga lepingu sõlmimist. On tehtud ettepanek, et seda lepingut sõlmib valla- või linnavalitsus vallavanema või linnapea ettepanekul. Minu arust peaks lepingud sõlmima füüsiline isik. Kas siin ei peaks olema vastupidi, et lepingu sõlmib vallavanem või linnapea vallavalitsuse või linnavalitsuse otsuse alusel?

M. Klaassen

Aitäh! Lugupeetud Jaan Pöör! Teie ettepanek tundub mulle õigena, edaspidises arutuses võtame seda kindlasti arvesse. Linnavalitsus abstraktse organina ei saa tõesti alla kirjutada, alla kirjutab ikka kas linnapea või linna haridusosakonna juhataja, kellele see õigus on delegeeritud.

Aseesimees

Tänan! Kolleeg Aap Neljas.

A. Neljas

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Nagu selgub teie vastustest eelmistele küsimustele, ei ole võimaliku usuõpetuse puhul kõigisse religioonidesse siiski päris ühtmoodi suhtutud. Seetõttu küsin, miks otsustas ministeerium võimaldada riigi raha eest usuõpetuse tunde saada ainult teatud religioonide esindajatel? Kui praegu on kõigil võrdselt võimalik saada usuõpetust huvihariduse vormis, miks siis praegune kord ei rahulda?

M. Klaassen

Aitäh! Lugupeetud Aap Neljas! Nagu ma enne ühele teisele küsimusele vastates mainisin, näeb riiklik õppekava praegu ette usundiõpetuse võimalikku sisseviimist, mis iseenesest tähendab juba seda, et kõiki konfessioone käsitletakse võrdsetena. Mis puudutab mõne kindla konfessiooni õpetamist, siis see sõna, mida on kasutatud käesolevas parandusseaduse eelnõus, kus on usuõpetus, ei ole otseselt Haridusministeeriumi ettepanek. See ei saagi seda olla, sest riiklik õppekava näeb ette usundiõpetuse.

Aseesimees

Tänan! Kolleeg Liia Hänni.

L. Hänni

Aitäh! Härra haridusminister! Eestis on küllalt palju erivajadustega lapsi, kes seni on saanud õppida individuaalse õppekava alusel. Ma loodan, et see võimalus säilib ka pärast selle seaduseelnõu vastuvõtmist. Ebaselge on aga see, millise staatusega need lapsed kooli lõpetavad. Kas ka nendele on ette nähtud läbida ilmtingimata riiklik õppekava? Minu küsimus on: milline suhe on riiklikul õppekaval ja individuaalsel õppekaval, mida mõned lapsed paratamatult vajavad?

M. Klaassen

Aitäh! Lugupeetud Liia Hänni! Selles seaduses ei ole märgitud ja ei saagi ilmselt märkida kõiki võimalusi, mis meil on erivajadustega laste õpetamiseks. Ma mainin vaid, et meil on praegu 14 õppekava tüüpi, mis arvestavad just laste erinevaid puudeid, et lapsed saaksid läbida õppekava oma võimetele vastavas mahus ja vastava aja jooksul ning saada selle õppekava läbimise kohta ka teatava tunnistuse, kus on märgitud, millist tüüpi õppekava nad on läbinud, kas vähendatud või lihtsustatud õppekava või toimetuleku õppekava jne. Inimeste puuded on väga erinevad ja nende kõigi jaoks on õppekava ette nähtud. Küsimus on ainult väga väikeses kontingendis lastes, keda me ei ole veel suutnud haarata, need on väga suurte, liitpuuetega lapsed. Aga ka nendega tegeldakse.

Aseesimees

Tänan! Kolleeg Toomas Alatalu.

T. Alatalu

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud härra minister! Ma tulen ikkagi tagasi sellesama usuõpetuse juurde, sest te ise mainisite ka, et usundiõpetus alles viiakse sisse või seda on võimalik sisse viia. Kogu sõnastust läbib see, et usuõpetus on vabatahtlik, et kui õpilased soovivad. Minu arvates tuleks määratleda, mis east alates on õpilased n-ö soovimiskõlblikud. Näiteks kodakondsuse puhul on praegune Euroopa norm, et laps võib taotleda endale kodakondsust siis, kui ta on 13-aastane. Eeldatakse, et enne seda langetab otsuse tema vanem. Seetõttu ma küsin: kas pakutud formuleering on teie arvates demokraatlik? Seda enam, et enne sõda lahendati see küsimus Eesti Vabariigis rahvahääletusel, praegu püütakse niisugune täiesti vaieldav asi aga ühe parandusettepanekuga, nagu ma aru saan, ülejäänud teksti hulgas sisse torgata.

M. Klaassen

Aitäh! Lugupeetud Toomas Alatalu! Lubage mul küsimuse sellele osale, mis puudutab demokraatia reeglite täitmist ja rahvahääletuse korraldamist, täpselt mitte vastata, sest ma ei ole selleks piisavalt pädev. See, et me täna tegeleme usuõpetusega väga tõsiselt ja süvendatult, tundub mulle olevat tingitud jõulude lähedusest, mis aga ei tähenda, et probleem ei oleks tähtis. See osa teie küsimusest ja ettepanekust, mis puudutab vanema sissetoomist, ma pean siin silmas eelkõige algklasse, oleks aga tõenäoliselt päris otstarbekas läbi vaadata ja võib-olla muutub seadus selle tõttu paremaks. Ma ei tahaks aga päriselt nõustuda rahvahääletuse korraldamisega selleks, et teada saada, kas teha usuõpetus koolis kohustuslikuks või jätta vabatahtlikuks või kas seda üldse sisse tuua. See on küll nüüd minu isiklik seisukoht, aga minu meelest see ei ole päris rahvahääletuse küsimus.

Aseesimees

Tänan! Kolleeg Lembit Arro.

L. Arro

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Ma tulen tagasi § 22 lõike 7 juurde, mille kohta Jaan Pöör juba küsis. Tegelikult on asi niimoodi, et vallavanem võib peaaegu ainuisikuliselt peatada või muuta töölepingut ka varem. Ma tahaksin astuda välja koolitöötajate, koolidirektorite kaitseks. Need inimesed on tegelikult pooleldi riigitöötajad, nad saavad oma palga riigilt, ja pooleldi munitsipaaltöötajad, osa kooli raha saadakse sealt. Kui tekib vastuolu vallavanemaga, millest ka ajakirjanduses on kirjutatud, nii et asi kipub isegi kohtusse minema, kas direktoril ei peaks siis olema mingisugune tugevam seljatagune? Et vallavanem lõpetab töölepingu näiteks kas või vallavolikogu nõusolekul või et maakonnas oleks haridusosakonna või kellegi teise nõusolek. Praegu on selline olukord, et kui riidu minnakse, siis lastakse kõmm lahti ja ongi kõik. Kas ei peaks mõtlema ka koolidirektori kaitsele, sest probleeme tekib eelarvetega jne?

M. Klaassen

Aitäh! Lugupeetud Lembit Arro! Paljus olen ma teiega nõus, kuid kui me peaksime siia paranduse tegema, siis tõenäoliselt võiks see kaitsev organ olla kas vallavolikogu või kooli hoolekogu. Eelkõige tuleks kõne alla kooli hoolekogu, kes tegelikult on üsna sageli - just suurlinnades ja linnades üldse - tunduvalt enam koolielu küsimustega kursis kui näiteks linna- või vallavolikogu. Ma olen nõus, et tuua eelnõusse sisse just nimelt kooli hoolekogu.

Aseesimees

Tänan! Kolleeg Eiki Nestor.

E. Nestor

Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Palun vabandust, aga mulle ei meeldi udutamine. Sellepärast ma küsin hästi selgelt. Oleme vaesed, aga oleme siis vähemalt ausad. On olemas riiklik õppekava. Minu poolest siis mingis koolis, kus õpetatakse midagi rohkem, ka süvaõppekava. Need kulud kaetakse eelarvest. Punkt. On olemas lapsed ja on olemas nende vanemad. Nemad korraldavad oma lastele mingit õpetust, maksavad selle ise kinni. Punkt. Sellega ma olen nõus, see on klaar. Nüüd ma küsin: mis raha on see, mida koolide hoolekogud ja direktorid anuvad, paluvad, ma ei tea, mis sõnu veel kasutada, mille pärast lapsi häbistatakse koolis? Mis õpe see on, kes selle õppekava kinnitanud on ja miks lapsevanemad selle eest maksavad?

M. Klaassen

Lugupeetud Eiki Nestor! Arvan, et ma siiski ei udutanud oma vastuses teie esimesele küsimusele. Ma ütlesin täiesti üheselt ja selgelt, et on olemas riiklik õppekava, eelkõige gümnaasiumiosas, selle raames saab 30% ulatuses korraldada süvaõpet, mille riik õpetaja palga osas katab. Punkt. Täiesti selge. Edasi. Kui õpe toimub väljaspool riiklikku õppekava, kui lapsevanemad, kooli hoolekogu ja ka lapsed leiavad, et tunnid peaksid toimuma rohkemates rühmades, näiteks kui klass annaks riikliku õppekava tunnijaotusplaani järgi välja kaks rühma, aga otsustatakse teha kolm rühma, siis see kolmas rühm ei kuulu enam riikliku õppekava sees finantseerimisele. See, et lapsevanematelt kogutakse raha riikliku õppekava raames tehtava õppetöö jaoks, on ebaseaduslik.

Aseesimees

Tänan! Kolleeg Liia Hänni.

L. Hänni

Aitäh, austatud minister! Vastuses minu eelmisele küsimusele te viitasite sellele, et individuaalseid õppekavu on palju. Ilmselt see nii peabki olema, sest laste puudeid või erivajadusi võib olla ka väga palju. Aga kui me vaatame riiklikke õppekavasid, mille alusel otsustatakse, kas inimene lõpetab ühe kooli või ei lõpeta, siis § 3 lõikes 5 on kolme tüüpi kavad: põhihariduse õppekava, lihtsustatud riiklik õppekava ja toimetuleku riiklik õppekava. Millisesse rühma läheb laps, kes on õppinud individuaalse õppekava alusel? Kas on garanteeritud, et erivajadustega laps saab igal juhul põhihariduse, mille alusel ta võib jätkata näiteks õpinguid keskhariduse saamiseks?

M. Klaassen

Aitäh! Lihtsustatud õppekava on ette nähtud ainult põhihariduse saamiseks. Kui laps soovib jätkata õpinguid näiteks gümnaasiumis, oletagem, et ta on vahepeal paranenud, siis selleks peab ta igal juhul olema läbinud täismahus põhihariduse õppekava ja saanud seda kinnitava tunnistuse. Need lapsed, kes lõpetavad põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel või mõne selle erivormi alusel, saavad edasi liikuda täiskasvanuhariduse rida pidi, omandades täiskasvanuhariduse kaudu teatud kutse, mis neil aitab elus iseseisvalt hakkama saada. Gümnaasiumisse edasiminekuks on aga igal juhul vaja täismahus põhihariduse saamist kinnitavat lõputunnistust. Meil ei ole praegu kahjuks ühekski seaduses ette nähtud lihtsustatud õppekavaga keskharidust.

Aseesimees

Tänan! Kolleeg Aino Runge.

A. Runge

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma kuulasin hoolega seda, mida te rääkisite proua Hännile, sest minul olid sama laadi küsimused. Üks asi jäi siiski puudu. Ma tunnen inimesi, kellel on nägemis- või kuulmispuudega lapsed. Need läksid eelmisel aastal kõik tavalisse kooli. Kas meil on veel jäänud mõni kool eripuudega lastele?

M. Klaassen

Aitäh! Lugupeetud Aino Runge! Meil on eripuuetega laste jaoks tänaseni veel koolid olemas. Kuulmishäiretega laste koole on kaks, üks on Tartus Hiie tänavas, teine on Porkunis. Ja ka Tallinnas on nüüd avatud sisuliselt uus kool. Nii et kuulmispuude koha pealt on kõik kenasti korras ning Tallinna kooli püütakse veel laiendada ja arendada. Mis puudutab kuulmispuudega lapsi, siis nemad ei pruugi üldse mitte õppida lihtsustatud riikliku õppekava järgi, nad õpivad täiesti normaalse õppekava järgi ja võivad minna edasi gümnaasiumisse, sest nendes koolides on olemas gümnaasiumiosa. Pärast võivad nad väga edukalt minna edasi ülikooli, selleks ei ole mingeid takistusi. Tartus on siiani olemas ka nägemispuuetega laste kool ja keegi ei kavatse seda likvideerida. On olnud küll mõningaid probleeme, mis on tulenenud omandireformist ja mitmetest isiklikest vastuoludest, kuid me loodame need kõik kenasti lahendada ja igal juhul nägemispuuetega laste erikooli säilitada. Selliste puuetega lapsed ei saa tavakooli minna, vähemasti mitte kõikidel juhtudel.

Aseesimees

Tänan! Kolleeg Mart Nutt.

M. Nutt

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud härra minister! Kas selle eelnõu saamisel seaduseks on arvestatud ka kõiki neid eripärasid, mis puudutavad muukeelset kooli? Võib-olla ei teeks paha, kui te tooksite näiteks mõned muukeelse kooliga seotud eripärad.

M. Klaassen

Aitäh! Lugupeetud Mart Nutt! Haridusministeerium vaatab kogu haridusvõrku ja haridussüsteemi ühtse süsteemina, kus on võrdsed partnerid, nii eestikeelsed kui ka muukeelsed koolid. Küll aga on muukeelsete koolide jaoks koostatud oma arengukava, see on ka vastu võetud ja muukeelse kooli arendamine käib selle alusel. Kui me räägime muukeelsest koolist, siis me mõtleme selle all kõiki muukeelseid koole, mitte ainult vene keeles õpetavaid koole, vaid ka näiteks Tallinna juudi kooli, mis on spetsiaalselt loodud, samuti teisi väiksemate rahvakildude koole, mis tegutsevad põhiliselt pühapäevakoolide nime all. Me ei saa aga üles ehitada eestikeelsele koolile ühte ja muukeelsele koolile teist haridussüsteemi, sest lapsed peavad elama sellessamas ühiskonnas, meil ei ole kahte ühiskonda.

Aseesimees

Tänan! Mart Nutil on ka teine küsimus. Palun!

M. Nutt

Aitäh! Hea härra minister! Ma olen täpselt sedasama meelt, ma tahtsin saada sellele lihtsalt kinnitust. Mu teine küsimus on aga hoopis teisest vallast. See on seotud § 18 punktiga 4 ja õpilaspiletiga. Milline õiguslik staatus ja praktiline kasutussfäär õpilaspiletil antud juhul on? Kas õpilaspiletit on võimalik kasutada ka isikut tõendava dokumendina? Kui ei ole, mis otstarve siis õpilaspiletil üldse on?

M. Klaassen

Aitäh! Lugupeetud Mart Nutt! Ma usun, et üks osa õpilaspileti tähendusest on meil kõigil väga hästi meeles oma kooliajast, mil me pidime sageli näitama õpilaspiletit nii mõnele üritusele minnes, liinibussis kui ka mõnes muus kohas. Esiteks selleks, et tõestada oma vanust. Teiseks selleks, et tõestada oma kuuluvust mingisse kooli, ja alles kolmandas järjekorras selleks, et tõestada või tuvastada isikut ning isiku nime. Isikut tõendava dokumendina nii nagu passi, sünnitunnistust või autojuhiluba õpilaspiletit praegu otseselt käsitleda ei saa. Küll on tal oma otstarve just nimelt nendes valdkondades, mida ma enne mainisin.

Aseesimees

Härra minister, Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu! Riigikogu-poolseks kaasettekandeks on sõna kultuurikomisjoni liikmel Raivo Kallasel.

R. Kallas

Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Komisjon arutas pärast esimest lugemist seda eelnõu kahel korral, 1. ja 12. oktoobri istungil. Nagu tänane küsimuste tulv ministrile näitas, on siin veel palju lahendamata asju. Seetõttu ütlen juba ette: komisjon tegi sellise otsuse, et täna veel lõpliku vastuvõtmiseni ei lähe, me katkestame lugemise pärast muudatusettepanekute läbiarutamist. Esimese märkusena tahan öelda, et komisjon palub vabandust ühe väikese vea pärast, mis on muudatusettepanekute tabelis. Nimelt on lõpus kaks korda märgitud muudatusettepanek number 33, viimane peab olema 34, nii et kokku on 34 muudatusettepanekut. Usun, et andestate selle vea. Mitmed küsimused, mida teie täna esile tõstsite, olid komisjonil väga tõsiselt päevakorral. Ütlen ainult, et küsimusi, mis puudutavad usuõpetust, me käsitlesime komisjonis väga tõsiselt. Komisjoni istungil oli külalisena ka piiskop Einar Soone ja tänase sõnastuse aluseks on võetud Kirikute Nõukogu ettepanek. Mitmeid ettepanekuid, mida teie täna siin tegite, saame usutavasti järgmine kord veel arutada. On paar olulist küsimust, millega komisjon tahab edasi tegelda. Üks on nimelt kooli järelevalveorgani ülesannete täpsustamine. Komisjoniliikmetel oli ka ettepanek, et võib-olla peaks arutama andekamate laste teemat, sest praegu oleme seaduses liialt keskendunud mahajääjate ja puuetega laste teemale. Komisjoni lõplik otsus oli, et täna katkestame. Muudatusettepanekud palun esitada 28. oktoobriks kella 12-ks. Aitäh!

Aseesimees

Kas kolleegidel on küsimusi? Ei ole. Suur tänu, Raivo Kallas! Lugupeetud kolleegid, avan läbirääkimised. Kolleeg Eiki Nestor.

E. Nestor

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu, austatud minister! Oma küsimuse sissejuhatusega, et tegemist on udutamisega, ma ei mõelnud konkreetselt härra ministrit. Ma mõtlesin kogu selle asja juures Haridusministeeriumi ja Riigikogu. Seda seadust lugedes meenuvad mulle Riigikogu liikmete sõnavõtud, kui me arutasime hariduskontseptsiooni tema mitmes variandis. Seetõttu kutsun teid üles oma kõnesid stenogrammist uuesti lugema, enne kui te selle seaduseelnõu kallale lähete. Udutamine see praegu mingil määral tõesti on. Ütlen kohe, et mul ei ole midagi selle vastu, kui kellelgi on raha, et osta teatud kindlat haridust. Olgu selle tase kõrgem või olgu mingi süvaõpe parem. Mul ei ole ka midagi selle vastu, kui keegi sellist haridust annab ja korraldab, ning mul ei ole midagi selle vastu, kui riik mingil määral sellist haridust toetab. Küll aga olen ma selle vastu, mis praegu tegelikus elus käib. Tegelikus elus käib niimoodi, et lapsevanemad võetakse kokku ja öeldakse: kui te tahate, et teie lapsed saaksid meie koolis õppida, siis te peate oma kukrut kergendama. Seda tehakse kas lastevanemate koosolekul või teatatakse näiteks hoolekogu kirjaga. Sellest kirjast ei loe eladeski välja, et tegemist on mingi vabatahtliku maksega näiteks kolmanda õpperühma organiseerimiseks, millest oli juttu, st kui kaks õpperühma lähevad õppekava alla ja kolmanda võib oma raha eest saada. Või et raha on vaja mingi lisatunni tegemiseks. Lõppkokkuvõttes kujuneb välja teatud suhtumine ka Jukusse-Mannisse, kelle ema-isa pole vabatahtlikku sissemaksu teinud ja kellele siis klassijuhatajatunnis öeldakse, et ülejäänud papad-mammad peale Juku ja Manni on oma kohustused meie kooli vastu täitnud. Sellele järgneb siis veel muu häbistamine. Lõppkokkuvõttes pole see mitte ainult kooli autoriteet, see on haridusministri autoriteet, see on valitsuse autoriteet, see on Riigikogu autoriteet. Selles mõttes peaksid need piirid, mida mingis muus seaduses ju tõmmata ei saa, olema äärmiselt selged. See on õppekava, seda haridust annab Eesti riik ja maksab selle eest. Ja seda, mida te teete oma vabal tahtel, te teete omal vabal tahtel. Praegu on aga piir õppekava eest antava hariduse ja muu hariduse vahel, mille eest lapsevanemad ise maksavad, nii ebaselge, et lapsevanem ei saa enam aru, kas meil on tegemist tasulise haridusega või tasuta haridusega, kuidas seda antakse ja kus. Ma kutsun teid üles seadust selle koha pealt parandama.

Aseesimees

Tänan, Eiki Nestor! Ekraan on tühi. Kas võin teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Tänan! Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele läbirääkimiste lõpetamise. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 40 Riigikogu liiget, vastu on 3, erapooletuid ei ole. Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra minister? Ei soovi. Kaasettekandja? Samuti mitte. Lugupeetud kolleegid, võtame ette muudatusettepanekute tabeli, milles on kokku 34 muudatusettepanekut. Palun kõnepulti tagasi kolleeg Raivo Kallase. Esimene muudatusettepanek on kultuurikomisjonilt, arvestatud täielikult, samuti teine. Kolleeg Toomas Alatalu.

T. Alatalu

Palun teist ettepanekut hääletada. Ma avaldan veel kord põhimõttelist protesti, et nii oluline asi nagu usuõpetus torgatakse suure ja laia küsimuse raames märkamatult sisse. Seda peaks olema võimalus eraldi hääletada ja eraldi arutada. Nii et lihtsalt põhimõtteline protest.

Aseesimees

Tänan! Kas juhtivkomisjon kommenteerib?

R. Kallas

Juhtivkomisjon on selle ettepaneku viie poolthääle ja mitte ühegi vastuhääleta ega erapooletuta nii vastu võtnud. Siin tekkis väga palju küsimusi, mida kultuurikomisjon lahendas, ja praegu on see niimoodi sisse pandud. Aga ma möönan, et selle küsimusega võib edasi tegelda. Nii et palume järgmiseks korraks muudatusettepanekut.

Aseesimees

Tänan! Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele teise muudatusettepaneku. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 33 Riigikogu liiget, vastu on 2, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. Kolmas muudatusettepanek on kultuurikomisjonilt, arvestatud täielikult, samuti neljas. Viies muudatusettepanek on kolleeg Vootele Hansenilt, jäetud arvestamata. Kuues muudatusettepanek on kolleeg Ülo Peetsilt, arvestatud osaliselt. Seitsmes muudatusettepanek on Ülo Peetsilt, arvestatud osaliselt. Kaheksas muudatusettepanek on kultuurikomisjonilt, arvestatud täielikult. Üheksas on kolleeg Ülo Peetsilt, jäetud arvestamata. 10. muudatusettepanek on kultuurikomisjonilt, arvestatud täielikult, samuti 11. ettepanek. 12. muudatusettepanek on kolleeg Raivo Kallaselt, arvestatud osaliselt. 13. on kultuurikomisjonilt, samuti 14 ettepanek. 15. muudatusettepanek on kolleeg Vootele Hansenilt, arvestatud osaliselt. 16. ettepanek on kultuurikomisjonilt. 17. ettepanek on kolleeg Raivo Kallaselt, arvestatud täielikult. 18. ettepanek on kolleeg Vootele Hansenilt, arvestatud sisuliselt, muutes redaktsiooni. Ettepanekud 19-22 on kultuurikomisjonilt. 23. muudatusettepanek on Eiki Nestorilt, arvestatud täielikult. 24. ja 25. ettepanek on kultuurikomisjonilt, arvestatud täielikult. 26. muudatusettepanek on Eiki Nestorilt, jäetud arvestamata. 27. ja 28. muudatusettepanek on kultuurikomisjonilt, arvestatud täielikult. 29. ettepanek on Ülo Peetsilt, arvestatud sisuliselt, muutes redaktsiooni. Muudatusettepanekud 30-34 on kultuurikomisjonilt. Tänan! Sellega on kõik muudatusettepanekud läbi vaadatud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku siinkohal teine lugemine katkestada ning muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 28. oktoober kell 12.


8. Eesti Vabariigi valitsuse ning Taani valitsuse ja Fääri saarte kohaliku omavalitsuse vahelise vabakaubanduslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (942 SE) teine lugemine

Aseesimees

Lugupeetud kolleegid! Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ning Taani valitsuse ja Fääri saarte kohaliku omavalitsuse vahelise vabakaubanduslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu teist lugemist. Valitsus on palunud kaasettekandeks sõna anda Välisministeeriumi välismajanduspoliitika osakonna teise büroo direktorile Andres Talvikule. Ettekandeks on sõna välisminister Raul Mälgul.

R. Mälk

Lugupeetud aseesimees, lugupeetud Riigikogu liikmed! Teisele lugemisele on jõudnud Eesti Vabariigi valitsuse ning Taani valitsuse ja Fääri saarte kohaliku omavalitsuse vahelise vabakaubanduslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu. 27. novembril 1997. aastal kirjutas peaminister Mart Siimann Vabariigi Valitsuse nimel alla Eesti Vabariigi ja Fääri saarte vahelisele vabakaubanduslepingule. Fääri saared on Taani Kuningriigi koosseisu kuuluv autonoomsete õigustega territoorium. Seal elab 48 000 inimest, nii et elanike arv on suhteliselt väike. Taani keskvalitsus on Fääri saarte omavalitsusele andnud äärmiselt suured õigused, mille alusel on Fääri saared, erinevalt Taani Kuningriigist, otsustanud Euroopa Liitu mitte astuda. Seetõttu ei reguleeri Eesti ja Euroopa Liidu vaheline vabakaubandusleping Eesti ja Fääri saarte kaubandussuhteid, millest tingituna tegi Fääri saarte omavalitsus Eestile ettepaneku sõlmida kõnesolev leping. Lepingu ülesehitus ja sisu sarnanevad Eesti poolt seni sõlmitud vabakaubanduslepingute ülesehituse ja sisuga, leping on vastavuses Eesti Vabariigi põhiseadusega ning kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamise lepingu põhimõtetega. Preambulas on viidatud kalandusele kui elulise tähtsusega majandusharule mõlema lepinguosalise jaoks ja soovile laiendada lepingupoolte majanduslikku koostööd. Esimeses peatükis on sõnastatud lepingu eesmärk, mis on Eestit ja Fääri saari hõlmava vabakaubanduspiirkonna loomine, samas on piiritletud lepingu ulatus. Leping hõlmab tooteid, mis pärinevad Eestist või Fääri saartelt ning kuuluvad kaupade kirjeldamise ja kodeerimise kooskõlastatud süsteemi gruppidesse 01-97. Lepinguga kaasnevad päritolureeglid, samuti nendega seotud administratiivkoostöö meetodid on esitatud lepinguga kaasas olevas protokollis nr 2. Lepingu 2. peatüki artiklites 9-25 on sätestatud lepingupoolte vastastikused õigused ja kohustused riigisisese maksustamise, riiklike monopolide ja ettevõtlusega seotud konkurentsireeglite, intellektuaalse omandi kaitse, avalike hangete, dumpingu, reekspordi ja tõsise puudujäägi, riikliku abi ja maksebilansiraskuste korral. Samas on fikseeritud erandid, millal lepingupooled võivad rakendada kaupade eksporti või importi piiravaid abinõusid ning nende abinõude rakendamise kord. 3. peatükk käsitleb ühiskomiteed, selle tegevuse põhimõtteid ja töömeetodeid. Austatud Riigikogu! Möödunud aastal eksportis Eesti Fääri saartele 1,1 miljoni krooni eest. Eelkõige eksporditi sinna meie puidutööstuse toodangut. Võttes arvesse Eesti vajadust laiendada oma eksporditurgu ja hajutada senisest kontsentreeritusest tulenevaid riske, peab Välisministeerium kõnesolevat lepingut Eestile oluliseks ja palub see ratifitseerida. Tänan!

Aseesimees

Suur tänu, härra välisminister! Riigikogu liikmetel on küsimusi. Kolleeg Aino Runge.

A. Runge

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Kelle poolt tuli initsiatiiv, et see leping sõlmida, kas meie või Fääri saarte poolt?

R. Mälk

Lugupeetud Riigikogu liige, initsiatiiv tuli Fääri saarte poolt.

Aseesimees

Tänan! Kolleeg Jaanus Männik.

J. Männik

Aitäh, härra juhataja! Austatud härra minister! Te ütlesite, kui suur oli Eesti eksport Fääri saartele. Äkki on teil andmeid ka selle kohta, kui palju ja mida oleme sealt importinud.

R. Mälk

Aitäh! 1997. aastal imporditi 350 000 krooni eest. Tegemist oli vasktoodetega.

Aseesimees

Tänan! Kolleeg Jürgen Ligi.

J. Ligi

Aitäh! Austatud härra minister! Kas valitsuses peeti sellel teemal ka väga vihaseid võitlusi? Viimasel ajal ründavad põllumajanduserakonnad igasuguseid vabakaubanduslepinguid. Kas ka Fääri saari peeti Eesti majanduse laastajateks?

R. Mälk

Ma viibisin sel ajal Londonis, kui neid küsimusi valitsuse istungitel arutati. Seetõttu ei ole ma praegu kahjuks võimeline vastama, kuidas selle küsimuse käsitlemine toimus. Kuid ma arvan, et huvi selle lepingu vastu peaks olema üsna suur, sest peale otseste konkreetsete küsimuste lahendamise võimaldab ta meil tihendada Fääri saartega ka muid suhteid, eelkõige kalandussuhteid. Meil on kalandusleping, sellega kaasnevad kõikvõimalikud muud tehingud. Eestil on õigus püüda Fääri saarte vetes kala kaheksa laevaga. Tegemist on küllaltki olulise asjaga meie jaoks. Selle kalapüügiga võivad kaasneda ka muud asjad. Kindlasti on selline väliskaubanduse reguleerimine hea. Oleme realistid, loomulikult ei ole 48 000 elanikku palju, kuid nad vedasid sisse üsna suures koguses Eesti mööblit. Ma hindan siin just meie ekspordivõimalust.

Aseesimees

Tänan! Kas on veel küsimusi? Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Valitsus loobub kaasettekandest. Riigikogu-poolseks kaasettekandeks on sõna majanduskomisjoni esimehel Tiit Madel.

T. Made

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Majanduskomisjon arutas nimetatud seaduseelnõu 19. oktoobril. Sisulisi probleeme seoses selle eelnõu ja lepinguga ei olnud. Kõik need väikesed keelelised parandused, mis oli vaja teha mitteametlikus tekstis, on tehtud. Majanduskomisjon teeb ühehäälselt ehk 8 poolthäälega (keegi ei olnud vastu ega erapooletu) teile ettepaneku panna seaduseelnõu pärast arutelu lõpphääletusele ja võtta seadus vastu. Aitäh!

Aseesimees

Tänan! Kas kolleegidel on küsimusi? Tundub, et ei ole. Suur tänu, kolleeg Tiit Made! Lugupeetud kolleegid, avan läbirääkimised. Kõnesoove ei näi olevat. Kas võib läbirääkimised lugeda peetuks ja lõpetatuks? Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra minister ei soovi sõna, kaasettekandja samuti mitte. Lugupeetud kolleegid, eelnõu kohta muudatusettepanekuid esitatud ei ole ning juhtivkomisjon teeb ettepaneku panna eelnõu lõpphääletusele. Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Eesti Vabariigi valitsuse ning Taani valitsuse ja Fääri saarte kohaliku omavalitsuse vahelise vabakaubanduslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu. Palun hääletada!Hääletustulemused Poolt on 48 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletu ei ole keegi. Seadus on vastu võetud.


9. Mõõteseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu (939 SE) teine lugemine

Aseesimees

Lugupeetud Riigikogu, alustame Vabariigi Valitsuse algatatud mõõteseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu teist lugemist. Valitsus on palunud kaasettekandeks anda sõna Standardiameti peadirektori asetäitjale Viktor Krutobile. Ettekandeks on sõna majandusminister Jaak Leimannil.

J. Leimann

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Nagu juba eelnõu esimesel lugemisel sai öeldud, on käesoleva eelnõu eesmärk viia Eesti mõõtesüsteem kooskõlla Euroopa Liidu nõuetega. Eelnõu esimesel lugemisel kokkulepitud tähtajaks, 7. oktoobriks, Riigikogu liikmetelt muudatusettepanekuid ei laekunud. Kahe lugemise vahelisel ajal redigeeriti eelnõu keeleliselt. Eeltoodust tulenevalt on valitsus seisukohal, et eelnõu on vastuvõtmiseks küps. Majanduskomisjon aga paneb ette teine lugemine katkestada, et aeg maha võtta ja läbi arutada metroloogia- ja akrediteerimisalaste avalik-õiguslike funktsioonide täitmiseks asutatava organisatsiooni sobivaim vorm, milleks võib olla kas riigiasutus, äriühing või sihtasutus. Valitsus nõustub selle ettepanekuga. Arutagem veel kord. Tänan!

Aseesimees

Tänan! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Valitsus loobub kaasettekandest. Riigikogu-poolseks kaasettekandeks on sõna majanduskomisjoni aseesimehel Rein Kasel.

R. Kask

Austatud juhataja! Head kolleegid! Mõõteseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu oli Riigikogu täiskogus esimesel lugemisel käesoleva aasta 30. septembril. Majanduskomisjon esitas selle eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul. Esimese ja teise lugemise vaheajal keegi muudatusettepanekuid ei teinud. Võib-olla oli põhjus just see, et eelnõu esitati esimesele lugemisele muudetud kujul. Majanduskomisjon arutas eelnõu 19. oktoobri koosolekul. Koosolekul esitati kaks seisukohta. Esiteks tehti ettepanek saata eelnõu teisele lugemisele ja panna pärast seisukohtade ärakuulamist lõpphääletusele. Oli ka teine ettepanek: teine lugemine täna katkestada. Esimese ettepaneku poolt oli kolm ja teise ettepaneku poolt viis komisjoni liiget. Seega jäi komisjon seisukohale teine lugemine täna katkestada. Peamine põhjus on eelnõu §­s 17, mis käsitleb riigi mõõteteenistuse ülesehitamist. Tekkis küsimus, kuidas peaks organisatsiooniliselt ja juriidiliselt olema üles ehitatud asutus, kes hakkab täitma Vabariigi Valitsuse poolt talle delegeeritud ülesandeid. Nagu härra majandusminister juba mainis, ei ole valik väga suur: riigiasutus, riigile kuuluv äriühing või sihtasutus. Valitsuse esitatud eelnõus oli pakutud sihtasutust. Kuid komisjoni liikmetel tekkis küsimus, kas sihtasutuse loomine on riigile majanduslikult kasulik, kas see ei tekita riigieelarvele lisakoormust. Et komisjoni koosolekul eelnõu algatajad sellele selget vastust ei andnud, siis eelnõu lugemine katkestatakse. Me loodame saada eelkõige valitsuse esindajatelt kalkulatsioone, miks mõõteteenistust on kõige kasulikum korraldada sihtasutusena. Komisjoni otsus oli järgmine: saata Vabariigi Valitsuse algatatud mõõteseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu teisele lugemisele ja teha ettepanek eelnõu teine lugemine pärast arutelude lõpetamist katkestada. Selle poolt oli 8 majanduskomisjoni liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Majanduskomisjon palub muudatusettepanekud esitada 4. novembriks kella 12­ks. Aitäh!

Aseesimees

Tänan! Kas kolleegidel on küsimusi? Kolleeg Jaanus Männik.

J. Männik

Aitäh, härra juhataja! Austatud kaasettekandja! Komisjon on sõnastust muutes natuke korrigeerinud § 3. Järelikult on seda teemat käsitletud. Kui palju võiks umbes olla kohustuslikke mõõtühikuid, millele siin viidatakse? Siin on öeldud, et kohustuslikud mõõtühikud ja nende kasutusalad kehtestab Vabariigi Valitsus. Eespool on aga öeldud, et kasutusel on rahvusvaheline SI­süsteem. Kui palju neid kohustuslikke mõõtühikuid võiks olla?

R. Kask

Aitäh küsimuse eest! Ma pean tunnistama, et kahjuks majanduskomisjonis seda küsimust ei tekkinud ja ma ei suuda praegu väga kiiresti sellele vastust leida. Usun, et see küsimus oleks olnud õigem esitada eelnõu algatajatele, valitsuse esindajatele. Ma ei oska öelda, kas sellele küsimusele antakse ammendav vastus täna või järgmisel korral.

Aseesimees

Tänan! Kas on veel küsimusi? Ei ole. Suur tänu, kolleeg Rein Kask! Lugupeetud kolleegid, avan läbirääkimised. Kolleeg Kalev Kukk.

K. Kukk

Suur aitäh! Head kolleegid! Mõõteseadus ning selle muutmise ja täiendamise seadus võiksid olla oma teemalt ja sisult midagi sellist, mille kohta poleks kõrvaltvaatajail nagu põhjust sõna sekka öelda. Võib-olla ainult juhul, kui vaidlustataks SI­süsteemi kasutamine Eestis. Sedakorda on aga selles selgelt apoliitilises seaduses midagi, mida ei saa jätta lihtsa poolt- ja vältimatult juhuslikuks jääva vastuhääletamise hooleks. Sellele probleemile vihjasid eespool ka härra minister ja kaasettekandja. See puudutab nimelt eelnõus ettenähtud sihtasutuse moodustamist. Kõnesolev sihtasutus on kutsutud välja vahetama praegust Riigi Metroloogiakeskust, hallatavat riigiasutust majandusministri valitsemisalas. Võib oletada, et see riigiasutus täidab teatavaid riiklikke ülesandeid. Minu arvates pole küsimus selles, kas mõõteseaduses sätestatud rohkemal või vähemal määral riiklikke funktsioone tuleb täita avalik-õiguslikul, st riigiasutusel, või saab seda teha ka lepinguliselt, eraõiguslikul alusel. Küsimus on hoopis selles, kas on õige luua vähemalt osa praeguse Riigi Metroloogiakeskuse funktsioonide täitmiseks sihtasutuse vormis moodustatavat institutsiooni ja kas sellel on üldse mingit loogilist põhjendust? Minu arust on see äärmiselt kaheldav, isegi teatavas mõttes absurdne lahendus. Nimelt poleks minu arvates Riigi Metroloogiakeskusest reorganiseeritaval sihtasutusel mingit pistmist sihtasutuste seaduses esitatud sihtasutuse loogikaga. Tsiteerin sihtasutuse seadusejärgset mõistet: "Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks." Ma olen veendunud, et nii­öelda Eesti kohaliku meetri või penikoorma hoidmist ei saa käsitleda vara valitsemisena. Pealegi on muudetava mõõteseaduse § 13  uue redaktsiooni teises lõikes (eelnõu § 17) loetletud loodava sihtasutuse ülesanded klassikalised riigi kompetentsi kuuluvad funktsioonid. Küsimus pole aga selles. Minu jaoks on sihtasutuse juriidilise vormi kasutamine riigi pädevusse kuuluvate funktsioonide täitmiseks üldjuhul kõige ebasobivam lahendus. Päris kindlasti ei kuuluks praeguse Riigi Metroloogiakeskuse järglane võimalike erijuhtude alla. Kui Riigikogu jätab menetletavasse eelnõusse sisse kõnesoleva sihtasutuse, siis on sellega loodud äärmiselt ohtlik pretsedent. Teisiti öeldes, sellega oleks edaspidi uks valla riigi juhtimisele sihtasutuste kaudu. Muide, järgmise sihtasutusega puutume kokku alkoholi käitlemise seaduses, kus kavandatakse moodustada sihtasutus erikonfiskeeritud salaviina käitlemiseks. Neid kaht kavandatavat sihtasutust ei saa siiski oma funktsioonidelt võrrelda. Muide, Vabariigi Valitsuse seadus ei räägi mitte midagi sihtasutusest kui ühest riigi juhtimise institutsioonist. Mõõteseaduse kontekstis tuleks minu arvates siiski loobuda sihtasutuse ideest ja teha valik kahe traditsioonilise võimaluse vahel: kas säilitada riigiasutus või osta vajalikke teenuseid vähempakkumise eest turult, vahetult Standardiameti kaudu. Selleks pole vaja turule juurde tuua seaduse toel moodustatud eraõiguslikku institutsiooni, millele antakse pealegi monopoolne staatus. Kui aga kellelegi ei meeldi Metroloogiakeskuse nimetus, siis võib selle nimetada Mõõtekojaks, seda analoogselt rahandusministri valitsemisalas oleva Proovikojaga. Pealegi on nende kahe institutsiooni funktsioonid analoogsed. Kui Metroloogiakeskuse sihtasutuseks reorganiseerimise tegelik põhjus on saada suurem vabadus palkade maksmisel, siis see argument päris hästi ei tööta. Nimelt kavandatakse järgmise aasta riigieelarves Metroloogiakeskuse viie töötaja keskmiseks kuupalgaks 5212 krooni, samal ajal kui Standardiametis on keskmine palk 5111 krooni ja rahandusministri valitsemisalas olevas Proovikojas 3708 krooni. Selle reorganiseerimisega riigieelarve vaevalt et midagi võidaks, sest moodustatavat sihtasutust tuleks nii või teisiti riigieelarvest ülal pidada. Lisaks sellele peab moodustatav sihtasutus saama endale vähemalt 3­liikmelise nõukogu. Muide, sihtasutust kui sellist võib asutada ka testamendi alusel. Aitäh!

Aseesimees

Suur tänu, Kalev Kukk! Ekraan on tühi. Kas võin teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele läbirääkimiste lõpetamise. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 29 Riigikogu liiget, vastuolijaid on 1, erapooletuid 2. Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra minister ei soovi, kaasettekandja samuti mitte. Lugupeetud kolleegid! Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku teine lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute tabel puudub. Eelnõu 939 teine lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekud palun esitada 4. novembriks kella 12­ks majanduskomisjonile.


10. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse eelnõu (879 SE) teine lugemine

Aseesimees

Lugupeetud kolleegid! Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse eelnõu teist lugemist. Valitsus on palunud anda kaasettekandeks sõna Kodakondsus­ ja Migratsiooniameti peadirektorile Andres Kollistile ning sama ameti peadirektori asetäitjale Ene Rebasele. Ettekandeks on sõna siseminister Olari Taalil.

O. Taal

Austatud härra esimees! Lugupeetud parlamendi liikmed! Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse eesmärk on reguleerida välismaalase Eestist väljasõidukohustuse ja Eestisse sissesõidukeelu kohaldamise aluseid ja korda kooskõlas õigusriigi põhimõtetega ning arvestades Euroopa Liidus kujunenud praktikat. Väljasõidukohustuse instituut peab tagama välismaalase riigis viibimist reguleerivatest seadusesätetest kinnipidamise ning illegaalselt riigis viibivate välismaalaste Eestist lahkumise. See on oluline instrument riigi migratsioonipoliitika elluviimisel. Sissesõidukeelu kehtestamine teenib eelkõige riigi julgeoleku ja avaliku korra kaitsmise huve, selle eesmärk on riigi julgeoleku huvides välistada riigile ebasoovitavate välismaalaste riiki saabumine ja riigi territooriumil viibimine. Sissesõidukeelu kehtestamine tugineb rahvusvahelise õiguse põhimõttele, mille kohaselt on riigil suveräänne õigus otsustada, kas ta soovib välismaalase viibimist oma territooriumil või mitte. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu kohaldamisega võib kaasneda üksikisiku põhiõiguste ja vabaduste piiramine, mistõttu neid toiminguid on võimalik sätestada üksnes seaduses. Eelnõu kohta on Riigikogu liikmed teinud terve hulga muudatusettepanekuid, mis on läbi arutatud juhtivkomisjonis. Vabariigi Valitsus nõustub juhtivkomisjoni otsustega muudatusettepanekute kohta. Peame otstarbekaks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse võimalikult kiiret vastuvõtmist Riigikogus. Tänan tähelepanu eest!

Esimees

Tänan, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Kolleeg Toomas Alatalu.

T. Alatalu

Aitäh! Lugupeetud minister, mul on täpselt sama probleem mis üle­eelmise eelnõu arutelu puhul, kui pika parandusettepaneku sees üritati langetada põhimõttelisi otsuseid. Paragrahv 29 on nüüd sisuliselt uuesti kirjutatud ja esitatud n­ö tervikuna, nii et sellele on raske vastu vaielda. Kui vaadata tähelepanelikult lõike 1 alapunkti 2, siis siin on kirjas, et sissesõidukeeldu võib kohaldada, kui välismaalase kohta on andmeid (ma alustan nüüd lõpust), et ta kuulub terroristlikku ühendusse, on toime pannud terroristliku akti või on seotud rahapesuga. See on selge. Eespool on aga kirjas: "ta on seotud narkootikumide või psühhotroopsete ainete või isikute ebaseadusliku toimetamisega üle riigipiiri." Tähendab, kui ta jagab neid narkootikume riigisiseselt, siis ei saa teda vastutusele võtta, kui ta röövib inimesi riigisiseselt, ei saa teda vastutusele võtta. Kas ma saan õigesti aru?

O. Taal

Lugupeetud parlamendi liige! Põhimõtteliselt võib seda ka nii tõlgendada, aga § 29 reguleerib siiski sissesõidukeelu kohaldamise aluseid. Kui inimene on riigis olnud, ainult siis on ta olnud võimeline neid kuritegusid toime panema. Ma arvan, et siin on mõeldud seda, et inimene, kelle suhtes kohaldatakse sissesõidukeeldu, ei ole neid kuritegusid meil veel toime pannud.

Esimees

Tänan! Nikolai Maspanov.

N. Maspanov

Austatud Riigikogu juhataja! Lugupeetud ettekandja! Seaduseelnõu §­s 29, kus käsitletakse sissesõidukeelu kohaldamise aluseid, on öeldud, et sissesõidukeelu aluseks võib olla arvamus, et välismaalase viibimine Eestis võib ohustada Eesti Vabariigi avalikku korda, teiste isikute tervist jm. Kas teile ei tundu, et eelnõu autorid pakuvad meile süütuse presumptsiooni printsiibi rikkumist?

O. Taal

Aitäh, lugupeetud Riigikogu liige! Ei, mulle nii ei tundu. Eelnõu § 31 käsitleb sissesõidukeelu kohaldamise otsustamist ja selle esimeses lõikes on kirjas, et sissesõidukeelu kohaldamise otsustab Vabariigi Valitsuse poolt selleks volitatud kollegiaalne organ.

Esimees

Tänan! Austatud härra minister, Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole. Kas Vabariigi Valitsus loobub kaasettekandest?

O. Taal

Loobub.

Esimees

Riigikogu-poolseks kaasettekandeks palun kõnepulti põhiseaduskomisjoni liikme Mart Nuti!

M. Nutt

Lugupeetud härra esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Põhiseaduskomisjon arutas nimetatud eelnõu kaks korda. Esimesel arutelul jõudis põhiseaduskomisjon Vabariigi Valitsuse esindajaga kokkuleppele, et nimetatud seaduseelnõu tuleks enne täiskogule esitamist mõnevõrra täiendada ja täpsustada, mistõttu lõplikud otsused langetas põhiseaduskomisjon oma käesoleva aasta 12. oktoobri korralisel istungil. Selleks kuupäevaks oli Kodakondsus­ ja Migratsiooniamet teinud eeskätt tehnilisi küsimusi puudutavaid täpsustusi, millesse ma põhjalikumalt süvenema ei hakka, sest need ei ole arutelu seisukohalt olulised. Kõige olulisem täpsustus puudutas §­s 29 esitatud loetelu, mille kohta esitati härra ministrile kaks küsimust. Milles on siin probleem? Probleem on selles, et nimetatud paragrahvi täiendati ja täpsustati põhjendatud kartuse valdkonnaga. Miks see on oluline? Eesti on teatavasti ratifitseerinud mitmed rahvusvahelised õigusaktid. Keskne on siin pagulasseisundi konventsioon, mis kehtestab selle konventsiooniga liitunud riikidele tingimused, missugusel juhul riik tohib varjupaika anda ja missugusel juhul ei saa inimest käsitleda kui pagulast, seega ei saa talle ka varjupaika anda. Seal loetletakse lisaks toimepandud tegudele ka põhjendatud kartused teatavate tegude toimepanemise kohta. Kui keegi soovib mälu värskendada, siis võib ta lahti lüüa pagulasseisundi konventsiooni teksti või pagulaste seaduse, need sätted on seal kenasti sees. Põhimõtteliselt samas vaimus on koostatud ka käesoleva seaduseelnõu § 29. Kui neid täpsustusi tehtud ei oleks, siis tekiks olukord, et täna vastuvõtmisele tulev seadus oleks ühes või teises sättes olnud meie rahvusvaheliste kohustustega vastuolus. Praegu seda vastuolu ei teki. See ei ole seotud emotsionaalsete küsimustega, vaid rahvusvahelise õiguse normidega. Teine otsus, mille komisjon 12. kuupäeva istungil tegi, oli see, et täitemenetluse seadustiku muutmise sätted otsustati võtta kõnesolevast eelnõust välja. Komisjon leidis, et neid oleks otstarbekas reguleerida koos haldusõiguserikkumiste seadustikuga. Kui need sätted oleksid jäänud sisse, siis oleks nimetatud seaduse vastuvõtmiseks vaja 51 häält. See oleks aga olnud põhjendamatu, sest kõnesolev eelnõu ei reguleeri küsimusi, mis põhiseaduse järgi peaksid eeldama 51 hääle olemasolu. Seetõttu komisjon nimetatud muudatuse tegigi. Muud olulist mul eelnõu kohta lisada ei ole. Ainult veel seda, et põhiseaduskomisjoni arvates on nimetatud eelnõu vastuvõtmiseks küps. Komisjoni ettepanek on panna seaduseelnõu lõpphääletusele ja seadus vastu võtta. Aitäh!

Esimees

Suur tänu, Mart Nutt! Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Nikolai Maspanov, teine küsimus.

N. Maspanov

Austatud Riigikogu juhataja! Lugupeetud kaasettekandja! Seaduseelnõu ei tee vahet Eestisse pärast 1992. aastat saabunud välismaalaste ja nende vahel, kes said välismaalaseks viimase Ülemnõukogu otsuse tõttu 1992. aastal, mille tagajärjel viibib Eestis praegu üle 70 000 nn illegaali. Kui see seadus jõustub ja 70 000 inimese suhtes tuleb kohaldada väljasõidukohustust, kas siis teie arvates Euroopa Liit saab Eestit nimetada pagulaste transiitriigiks ja kas see võib takistada Eestil Euroopa Liitu astuda?

M. Nutt

Aitäh, härra Maspanov! Ma arvan, et see küsimus on suunatud Euroopa Liidule, mitte mulle. Aga ma annan selle asja kohta kaks selgitust oma pädevuse piires. Esiteks, kui nimetatud eelnõus oleksid sätted, mis diferentseeriksid väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu valdkonna välismaalase Eestisse asumise aja järgi, siis tekiks olukord, et Eesti diskrimineeriks oma seadustega ühte välismaalaste rühma. Seda ei saa me riigisiseselt kuidagi teha. Teiseks, kehtivad rahvusvahelised aktid keelavad massilise deporteerimise, mistõttu olukorda, et Eesti hakkaks 70 000 inimest välja saatma, ei saa kuidagi tekkida.

Esimees

Tänan! Igor Sedašev.

I. Sedašev

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud Mart Nutt! Minu küsimus jätkab härra Maspanovi tõstatatud teemat. Kui 70 000 inimest deporteeritakse, siis kuidas seda tehakse? Missugusel riigil on kohustus neid vastu võtta?

M. Nutt

Aitäh! Ma tegelikult eelmisele küsimusele vastates juba andsin vastuse, et Eesti riik ei hakka mingil juhul 70 000 inimest deporteerima, mistõttu ilmselt ei ole asjakohane mõelda selle peale, mil moel seda teha. Kui seda soovitakse täpsustada, siis on see kindlasti küsimus siseministrile, mitte mulle.

Esimees

Tänan! Hea kolleeg, rohkem küsimusi ei ole. Austatud Riigikogu, avan läbirääkimised. Palun avaldada arvamust! Nikolai Maspanov, kõne puldist.

N. Maspanov

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Ühinenud vene fraktsioon tegi selle seaduseelnõu kohta üheksa parandusettepanekut, neist ühte on arvestatud ja teist on arvestatud sisuliselt. Suurem osa ettepanekutest on seotud põhiseadusest tuleneva põhimõttega, et perekondi tuleb säilitada ja neid ei tohi killustada. Eriti olulised on parandusettepanekud, mis käsitlevad juhtumeid, kui üks perekonnaliige on eesti rahvusest või Eesti kodakondsuse saanud isik. Ma palun teid need parandused läbi vaadata ja meie ettepanekuid toetada! Tänan tähelepanu eest!

Esimees

Suur tänu, Nikolai Maspanov! Kas keegi soovib veel mõtteid avaldada? Saan ma õigesti aru, et võib teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Austatud Riigikogu, panen hääletusele läbirääkimiste lõpetamise.Hääletustulemused Läbirääkimiste lõpetamise poolt on 23 Riigikogu liiget, vastu on 2, erapooletuid ei ole. Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra minister ei soovi. Kaasettekandja ei soovi. Fraktsioonide esindajad ei soovi. Ma palun Mart Nuti tagasi kõnepulti, et koos teiega, lugupeetud kolleegid, läbi vaadata muudatusettepanekute tabelis olevad ettepanekud. Esimene muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. Algataja toetab. Teise muudatusettepaneku autor on Ühinenud vene fraktsioon, komisjon on selle jätnud arvestamata. Nikolai Maspanov.

N. Maspanov

Ma palun seda ettepanekut hääletada, sest see puudutab eesti rahvusest välismaalaste, nende perekonnaliikmete ja Eesti kodaniku perekonnaliikmete kohta tehtud ettekirjutusi.

Esimees

Tänan! Komisjon, palun!

M. Nutt

Komisjon on seisukohal, et tegemist on juriidiliste küsimuste, mitte etniliste küsimustega, mistõttu ei ole põhjendatud, et eesti rahvusest välismaalase abikaasat või mõnda muud perekonnaliiget tuleks kohelda teisiti kui kõiki teisi välismaalasi, kui selle isiku tegutsemine on Eesti riigile ohtlik. Komisjon ei toeta seda ettepanekut.

Esimees

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2.Hääletustulemused Nimetatud muudatusettepaneku poolt on 5 Riigikogu liiget, vastu on 23, erapooletuid ei ole. Ettepanek toetust ei leidnud. Kolmas muudatusettepanek, Ühinenud vene fraktsioonilt, komisjon on seda täielikult arvestanud. Neljas muudatusettepanek, põhiseaduskomisjonilt, algataja toetab. Viies muudatusettepanek on samuti juhtivkomisjonilt. Kuues muudatusettepanek, Ühinenud vene fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Nikolai Maspanov.

N. Maspanov

Ma palun hääletada selle parandusettepaneku poolt, sest me näeme siin süütuse presumptsiooni printsiibi rikkumist.

Esimees

Tänan! Komisjon, palun!

M. Nutt

Aitäh! Komisjon on natuke kimbatuses. Ma arvan, et siin on tegemist väikese tehnilise viperusega. Nimetatud ettepanekut on arvestatud, sellepärast et sõnu "võib tulevikus ohustada" ei ole § 29 lõike 1 tekstis, mille me just heaks kiitsime. Ma ei kujuta ette, mis olukord tekib, kui nimetatud ettepanek sisse hääletatakse.

Esimees

Nüüd on juhataja kimbatuses. Vähemalt ei saanud ma aru. Juhtivkomisjoni esindaja, palun!

M. Nutt

Juhtivkomisjoni esindajana olen ma sunnitud kinnitama, et nimetatud ettepanekut on arvestatud, hoolimata sellest, et tabelist jääb mulje, nagu seda ei oleks arvestatud. Seda ettepanekut on arvestatud, sest ühe teise ettepaneku arvessevõtmisel osutus ka nimetatud ettepanek tahtmatult arvestatuks.

Esimees

Kas võib öelda, et väide, nagu oleks komisjon muudatusettepaneku nr 6 arvestamata jätnud, on vale?

M. Nutt

Selles kontekstis jah, sest arvestatud on ettepanekut nr 5, mis selle küsimuse lahendas.

Esimees

Kas hääletusele panijad nõustuvad selle arusaamaga? Nikolai Maspanov, palun vajuta nupule "Sõna"!

N. Maspanov

Kui seda ettepanekut on sisuliselt arvestatud, siis me oleme nõus.

Esimees

Kas te ikkagi palute hääletust? Ei palu. Seitsmes muudatusettepanek on samuti Ühinenud vene fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Nikolai Maspanov.

N. Maspanov

Ma palun hääletada selle parandusettepaneku poolt. Ma juba rääkisin, et tekib väga rumal olukord - Eestis viibib praegu umbes 100 000 pagulast.

Esimees

Tänan! Komisjon, palun!

M. Nutt

Aitäh! Selle ettepanekuga on seotud kaks probleemi. Üks on see, et nii jaotataks Eestis viibivad välismaalased õiguslikult kahte rühma: ühed, kelle suhtes saab kohaldada rahvusvahelisest õigusest tulenevat praktikat, ja teised, kelle suhtes seda ei saa kohaldada. Teine probleem on seotud sellega, et sissesõidukeeldu tahetakse kohaldada ainult kohtuotsuse alusel. See kuulub eranditult täidesaatva võimu kompetentsi, mitte kohtu kompetentsi.

Esimees

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 7.Hääletustulemused Nimetatud ettepaneku poolt on 5 Riigikogu liiget, vastu on 28, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Kaheksas muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, algataja toetab. Järgmised muudatusettepanekud, üheksas ja kümnes, on juhtivkomisjoni arusaama põhjal üksteist välistavad ja seetõttu palub põhiseaduskomisjon viia läbi konkureeriv hääletus muudatusettepanekute nr 9 ja 10 ning põhiteksti vahel. Üheksas muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, 10. muudatusettepanek on Ühinenud vene fraktsioonilt. Kas soovitakse sõna kommentaariks? Ei soovita. Alustame konkureeriva hääletuse esimest vooru. Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 9.Hääletustulemused Ettepanek kogus 33 poolthäält. Austatud Riigikogu, konkureeriva hääletuse esimeses voorus panen hääletusele muudatusettepaneku nr 10.Hääletustulemused Ettepanek kogus 5 poolthäält. Austatud Riigikogu, panen hääletusele eelnõu põhiteksti.Hääletustulemused Põhitekst kogus 10 poolthäält. Konkureeriva hääletuse esimeses voorus langes välja muudatusettepanek nr 10. Teises voorus jätkavad muudatusettepanek nr 9 ning eelnõu põhitekst. Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 9.Hääletustulemused Ettepanek kogus 30 poolthäält. Austatud Riigikogu, konkureeriva hääletuse teises voorus panen hääletusele eelnõu põhiteksti.Hääletustulemused Eelnõu põhitekst kogus 2 poolthäält. Konkureeriva hääletuse tulemusena langes teises voorus välja eelnõu põhitekst. Järgmisena tuleb meil välja selgitada muudatusettepanekule nr 9 antud poolt­, vastu­ ja erapooletud hääled. Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 9.Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 36 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. Järgmine muudatusettepanek, nr 11, on Ühinenud vene fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. 12. muudatusettepanek, samuti Ühinenud vene fraktsioonilt, komisjon on jätnud selle arvestamata. Nikolai Maspanov, palun!

N. Maspanov

Palun seda ettepanekut hääletada.

Esimees

Tänan! Komisjon, palun!

M. Nutt

Põhiseaduskomisjon leidis, et nimetatud täiendus on põhjendamatu.

Esimees

Kas toimus ka hääletus?

M. Nutt

Hääletustulemused: 1 toetas, 5 olid vastu.

Esimees

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 12. muudatusettepaneku.Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 6 Riigikogu liiget, vastu on 17, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 13. muudatusettepanek on põhiseaduskomisjonilt, eelnõu algataja toetab. 14. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, nii nagu ka 15. ja 16. ettepanek. 17. muudatusettepanek, Ühinenud vene fraktsioonilt, juhtivkomisjon on seda täielikult arvestanud. 18. muudatusettepanek on põhiseaduskomisjonilt. Lugupeetud kolleegid! 19. ja 20. muudatusettepanek, on põhiseaduskomisjoni arusaama kohaselt teineteist välistavad. Seetõttu palub juhtivkomisjon nende kahe muudatusettepaneku ning põhiteksti vahel läbi viia konkureeriv hääletus. 19. muudatusettepanek on Ühinenud vene fraktsioonilt. Kas soovitakse sõna kommentaariks? Ei soovita. Alustame konkureeriva hääletuse esimest vooru. Austatud Riigikogu, panen hääletusele 19. muudatusettepaneku.Hääletustulemused Ettepanek kogus 5 poolthäält. Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 20.Hääletustulemused Ettepanek kogus 32 poolthäält. Austatud Riigikogu, panen hääletusele eelnõu põhiteksti.Hääletustulemused Eelnõu põhitekst kogus 10 poolthäält. Konkureeriva hääletuse esimeses voorus langes välja muudatusettepanek nr 19. Teises voorus jätkavad muudatusettepanek nr 20 ning eelnõu põhitekst. Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 20.Hääletustulemused Ettepanek kogus 31 poolthäält. Austatud Riigikogu, panen hääletusele eelnõu põhiteksti.Hääletustulemused Eelnõu põhitekst kogus 12 poolthäält. Konkureeriva hääletuse võitis muudatusettepanek nr 20. Järgmisena tuleb meil üle lugeda kõik hääled. Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 20.Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 40 Riigikogu liiget, vastu on 2, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. Täiskogu on läbi vaadanud kõik laekunud muudatusettepanekud. Juhtivkomisjon palub panna nimetatud seaduseelnõu lõpphääletusele. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Seaduse vastuvõtmise poolt on 43 Riigikogu liiget, vastu on 5, erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud.


11. Välismaalaste seaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu (955 SE) esimene lugemine

Esimees

Lugupeetud kolleegid, alustame Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu esimest lugemist. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti siseminister Olari Taali!

O. Taal

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Välismaalaste seaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu on algatanud Vabariigi Valitsus. Eelnõu eesmärk on korrastada ja täpsustada välismaalaste seadust. Esiteks tuleb täpsustada ja täiendada isikute kategooriaid, kellele võib anda elamisloa väljaspool sisserände piirarvu. Välismaalaste seaduse kohaselt võib elamisloa väljaspool sisserände piirarvu anda eesti rahvusest välismaalasele ning Euroopa Liidu, Norra, Islandi ja Šveitsi kodanikule. Vabariigi Valitsus teeb ettepaneku laiendada seda välismaalaste ringi ja võimaldada elamisluba väljaspool sisserände piirarvu järgmistele välismaalaste kategooriatele: 1. Eesti kodaniku abikaasale ja alaealisele lapsele ning hooldust vajavale vanemale; 2. Ameerika Ühendriikide kodanikule; 3. Euroopa Liidu liikmesriigi kodaniku abikaasale ja alaealisele lapsele, kui nad saabuvad Eestisse elama koos Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikuga; 4. Eestis elamisloa alusel elavast välismaalasest põlvnevale alla üheaastasele lapsele. Eesti kodaniku abikaasale ja alaealisele lapsele tuleks anda elamisluba väljaspool sisserände piirarvu tagamaks riigipoolset perekonnaelu kaitset ja perekonnaelu puutumatust. Et 1998. aastal oli sisserände piirarvuks 506 isikut aastas, võib tekkida olukord, et riik sekkub põhjendamatult Eesti kodaniku perekonnaellu ega võimalda perekondadel ühineda, sest elamisluba ei ole võimalik sisserände piirarvu täitumise tõttu anda. Selline riigi sekkumine üksikisiku perekonnaellu on vastuolus nii põhiseaduse §-dega 26 ja 27 kui ka inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 9. Selle vastuolu vältimiseks peab seadustes ette nägema võimaluse anda Eesti kodaniku abikaasale abiellumise korral elamisluba väljaspool sisserände piirarvu. Vajadus arvata sisserände piirarvu alt välja Euroopa Liidu liikmesriigi kodaniku abikaasa ja alaealine laps, kui nad saabuvad Eestisse elama koos Euroopa Liidu kodanikuga, tuleneb Eesti õigusaktide harmoneerimisest Euroopa Liidu õigusaktidega. Vastavalt Euroopa Liidu isikute ja tööjõu vaba liikumist käsitlevatele õigusaktidele ei saa piirata nimetatud kategooriasse kuuluvate välismaalaste Eestisse asumist, põhjendades seda sisserände piirarvuga. Seetõttu oleks otstarbekas arvata nimetatud välismaalased juba praegu sisserände piirarvu alt välja. Elamisluba väljaspool sisserände piirarvu tuleks anda ka Eestis elamisloa alusel elavast välismaalasest põlvnevale alla ühe aasta vanusele lapsele, sest sellisel juhul on elamisloa andmine sisserände piirarvu arvestades vastuolus sisserände piirarvu legaaldefinitsiooniga. Arvestades sisserände piirarvu suurust ja aasta jooksul sündivate laste arvu, ei oleks võimalik neile kõigile elamisluba anda, mistõttu muutuks tegelikult võimatuks Eestis sündinud ja siin elamisloa alusel elavatest välismaalastest põlvnevatele lastele elamisluba anda. Vabariigi Valitsus teeb ka ettepaneku mitte kohaldada sisserände piirarvu välismaalaste suhtes, kes asusid Eestisse elama enne 1990. aasta 1. juulit ega ole pärast nimetatud tähtaega läinud elama mõnda teise riiki. Kuni 26. oktoobrini 1997 kehtinud välismaalaste seaduse § 21 lõige 6 sätestas erinormi välismaalaste suhtes, kes asusid Eestisse elama enne 1. juulit 1990 ja taotlesid Eestis elamisluba enne  30. aprilli 1996. Nimetatud välismaalased said elamis- ja tööloa väljaspool sisserände piirarvu. Arvestades, et sisserände piirarvu suurus on kuni 0,05% Eesti alalisest elanikkonnast ehk ligikaudu 500 inimest, on tegelikult välistatud neile välismaalastele elamisloa andmine. Hinnanguliselt viibib praegu Eestis ca 24 000 välismaalast, mitte 70 000, kes on küll Eestisse elama asunud enne 1. juulit 1990, kuid kellel puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus - elamisluba. Lihtne arvutustehe näitab, et kui pooltelegi neist anda elamisluba, kuluks selleks sisserände piirarvu arvestades aastakümneid. Tekkinud on ebanormaalne olukord, kui riigis ebaseaduslikult viibivatele isikutele makstakse sotsiaaltoetusi ja pensione. Maksmise lõpetamine ilma mingit lahendust pakkumata tekitab aga nii sise­ kui ka välispoliitilisi lisapingeid. Samas on problemaatiline, kas Eestis sündinud ja siin kogu elu seaduslikult elanud välismaalast saab elamisloa andmisel lugeda Eestisse sisserännanud välismaalaseks. Selle kohta on oma arvamuse esitanud ka õiguskantsler, kelle arvates ei ole seda küsimust võimalik lahendada seaduse tõlgendamise teel, vaid seadus peab andma üheselt mõistetava regulatsiooni. Küsimuse korrektseks lahendamiseks on vaja välismaalaste seaduse vastavaid sätteid täiendada ja/või muuta. Eelnõus pakutav muudatus annab võimaluse anda sellistele välismaalastele elamisluba sisserände piirarvu arvestamata. See oleks võib-olla ka lahendus härra Maspanovit vaevanud probleemile. Teiseks, valitsus teeb ettepaneku täpsustada elamisloa andmist ja pikendamist, elamisloa andmisest ja pikendamisest keeldumise aluseid, samuti elamis- ja tööloa lõppemist ja tühistamist käsitlevaid sätteid. Välismaalaste seaduse § 12 lõige 4 näeb ette juhud, millal välismaalasele elamisluba ei anta. Samas ei ole ette nähtud alust, millal keeldutakse välismaalase elamisloa pikendamisest, kuigi keeldumine on võimalik. Demokraatliku õigusriigi üks põhiprintsiipe ja Eesti Vabariigi põhiseaduse otsene nõue on, et üksikisiku õiguste ja vabaduste piiramine saab toimuda ainult seaduse alusel, mistõttu seaduse § 12 lõiget 4 tuleks täiendada selliselt, et elamisloa pikendamisest keeldutakse samadel alustel kui elamisloa andmisest. Täpsustada tuleks ka elamisloa andmisest või pikendamisest keeldumise aluseid, need on juhud, kui isik on kuulunud terroristlikesse ühendustesse, osalenud karistusoperatsioonides tsiviilelanikkonna vastu jne. Need alused tuleks ühtlustada väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse eelnõus sätestatud sissesõidukeelu kohaldamise alustega. Kolmandaks, täpsustada tuleks välismaalaste seaduses sisalduvaid tööloa andmist käsitlevaid sätteid. Kehtiv välismaalaste seadus ei reguleeri piisavalt tööloa andmisega seotud küsimusi. Puuduvad tööloa andmise alused, samuti tööloa andmisest keeldumise alused. Seadus ei anna mõiste "töötamine" legaaldefinitsiooni. Samas keelab seadus välismaalasel ilma tööloata töötada. Seetõttu on vaja muuta välismaalaste seaduse § 13 ja seletada mõiste "töötamine". Samuti tuleks kehtestada tööloa andmise ja selle andmisest keeldumise alused ning näha ette juhud, millal välismaalane töötamiseks tööluba ei vaja. Vastavalt tehtud muudatustele täpsustatakse eelnõus välismaalaste seaduse § 12 lõike 1 punkti 1, mis reguleerib elamisloa andmist seoses töötamisega Eestis. Neljandaks. Eelnõus on tehtud ettepanek täpsustada Vabariigi Valitsuse määruse andmise õigust käsitlevaid sätteid. Seadust täiendatakse §­ga 141, mis delegeerib Vabariigi Valitsusele õiguse korraldada elamis- ja töölubade andmist, elamisloa taotlemisel esitatava kutse kinnitamist ja alalise elamisloa saamiseks nõutava legaalse sissetulekumäära kehtestamist. Kehtivas seaduses on vastav delegatsiooninorm ainult elamis­ ja tööloa pikendamise kohta. Vabariigi Valitsusel puudub praegu pädevus kehtestada elamis­ ja töölubade andmise, pikendamise ja tühistamise korda. Ilma nende kehtestamise õigust Vabariigi Valitsusele delegeerimata on võimatu välismaalaste seadust rakendada. Samuti on siseministrile antud õigus kinnitada vastavate taotluste vormid. Viiendaks. Vabariigi Valitsus teeb ettepaneku kehtestada riiklike registritena viisaregister ja välismaalaste register. Vastavalt andmekogude seadusele on eri ministeeriumide seadusjärgsete ülesannete täitmiseks peetav andmekogu riiklik register ehk andmekogu, mille saab luua ainult seaduse alusel Vabariigi Valitsuse määrusega. Lähtudes eeltoodust on seaduses vaja sätestada välismaalaste esitatud viisataotluste ja väljastatud viisade kohta registri pidamise õiguslik alus. See on oluline ka arvestades Eesti Vabariigi prioriteete ühinemisel Euroopa Liiduga. Viisavaba liikumise lepingute sõlmimise Euroopa Liidu riikidega ja Schengeni lepinguga ühinemise eeldus on ühinemine SIS­iga. See eeldab, et Eesti loob ühtse viisaregistri, kuhu koondatakse andmed välisesinduste, Piirivalveameti ning Kodakondsus­ ja Migratsiooniameti väljaantud või pikendatud viisade kohta. Samuti tuleks sätestada välismaalaste registri seadustamine. Seda registrit peetakse kõigi elamis­ ja tööluba taotlenud välismaalaste ja väljastatud elamislubade kohta. Kuni rahvastikuregistri rakendumiseni on nimetatud registri olemasolu vajalik. Hiljem ühendatakse see register rahvastikuregistriga. Eelloetletu moodustab eelnõu põhimõttelise aluse. Ülejäänud muudatused tulenevad eeltoodud alustest. Välismaalaste seaduse muutmine ei too kaasa lisakulutusi riigieelarvest, küll aga muutub välismaalaste seadus regulatiivsemaks ja seda on valitsusasutustel võimalik korrektsemalt rakendada. Tänan tähelepanu eest!

Esimees

Tänan, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on ettekandjale küsimusi? Aap Neljas.

A. Neljas

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Minu küsimus puudutab sisserände piirarvu ja neid riike, kelle kohta piirarv käib. Praegu seaduses kirjas olevatele Euroopa riikidele on valitsus lisaks pakkunud Ameerika Ühendriike. Mul on küsimus: miks mitte siia lisada ka teisi eestlaste emigratsiooni sagedaseks sihtkohaks olnud maid, näiteks Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa? Teiseks, kas võiks Norrale, Islandile ja Šveitsile lisada teised Euroopa väikeriigid, kes ei kuulu Euroopa Liitu, nagu Liechtenstein, San Marino, Vatikan, nii et kogu Lääne-Euroopa moodustaks selles mõttes ühe territooriumi?

O. Taal

Ma arvan, et kui parlament nii otsustab, siis Vabariigi Valitsusel ei ole selle vastu mitte midagi.

Esimees

Tänan! Nikolai Maspanov.

N. Maspanov

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud ettekandja! Esimest korda ma näen, et seaduses on lause (see on kirjas seaduse §­s 6), kus on öeldud, et väljaspool sisserände piirarvu võib elamisloa anda igale eestlasele. Öelge palun, kas Siseministeerium hakkab kindlaks tegema, kes on eestlane? Sellepärast mind see küsimus huvitab.

O. Taal

Aitäh! Lugupeetud parlamendi liige! Enamikus maailma riikides on inimene oma rahvuse määranud. Siin tuleb aluseks võtta inimese enda määrang. Kui tekib kahtlusi selle määrangu õigsuses, siis on võimalik seda uurida. Selle jaoks ongi meil ju olemas mõned riigiametid, sealhulgas Kodakondsus- ja Migratsiooniamet.

Esimees

Tänan! Sergei Ivanov.

S. Ivanov

Lugupeetud esimees, lugupeetud siseminister! Enne kui küsida, tahan meelde tuletada, et sisserände piirarvu vähendati 0,1­st 0,05­ni ainult ühe Riigikogu liikme ettepaneku alusel, nimelt opositsioonis oleva Reformierakonna fraktsiooni liikme ettepaneku alusel. Vastates minu arupärimisele välismaalaste Eestisse sisserände ja perekondade taasühinemise kohta väitsite te, et kui Riigikogu teeb §­s 6 paranduse ja ütleb, et see piirarv on 0,1%, 1% või 10%, siis Siseministeerium seda nõuet ka täidab, ja et riigikogulastel tuleks omavahel klaarida, kui suur see arv peaks olema. Käesolevas eelnõus teete te mitu uut ettepanekut. Miks te ei tee ettepanekut muuta sisserändavate välismaalaste piirarvu? Ka teil on ju võimalik ettepanekut teha. Ei pea olema nii, et Riigikogu liikmed otsustavad ja teie ainult täidate neid otsuseid. Teil on võimalus teha põhjendatud ettepanek piirarvu kohta. Palun selgitage oma seisukohta!

O. Taal

Aitäh! Lugupeetud Riigikogu liige! Mina ei kutsu teid kunagi üles minu tööd tegema, miks teie kutsute mind üles teie tööd tegema?

Esimees

Tänan! Enn Tarto.

E. Tarto

Aitäh, härra istungi juhataja! Austatud siseminister! Minu küsimus puudutab seaduse § 12 lõiget 4, kus on sätestatud, mis juhul elamisluba ei anta ega pikendata. Alapunktis 3 on kirjutatud: "kelle tegevus on olnud või on suunatud Eesti riigi ja tema julgeoleku vastu." Kes ja kuidas selle mõiste lahti mõtestab? Kas okupatsioonivõimu teostanud isikute tegevus, kes kuulusid Nõukogude Liidu Kommunistlikku Parteisse, oli suunatud Eesti riigi vastu? Kas neile ka ei anta enam elamisluba või ei pikendata seda, juhul kui nad ei ole Eesti Vabariigi kodanikud?

O. Taal

Lugupeetud Riigikogu liige, ma arvan, et siin tuleks siiski täpselt jälgida teksti mõtet. Siin on mainitud inimesi, kes töötasid organites, mille tegevus oli suunatud Eesti riigi vastu. Need organid on määratletud. Ma ei usu, et see hõlmab NSV Liidu Kommunistliku Partei endisi liikmeid. Võib-olla ei saanud ma teie küsimusest õigesti aru.

Esimees

Kolleeg Igor Sedašev.

I. Sedašev

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud siseminister! On teretulnud, et valitsus tegi ettepaneku anda väljaspool sisserände piirarvu elamisluba Eesti kodaniku abikaasale ja tema alaealisele lapsele ning hooldust vajavale vanemale. Kuid minu küsimus on järgmine: kas valitsus ei pea õigeks hoolitseda ka mittekodanike eest, kes on Eesti alalised elanikud ning on siin kümneid aastaid elanud, tööd teinud ja olnud riigile lojaalsed? Paljud neist on isegi sündinud Eesti territooriumil. Üks suur probleem ka neil on perede taasühinemine.

O. Taal

Lugupeetud Riigikogu liige, kas võiksite seda küsimust korrata?

Esimees

Palun mikrofon uuesti Igor Sedaševile!

I. Sedašev

Aitäh! Välismaalaste seaduses on arvesse võetud ainult kodanikke. Kas te ei pea õigeks, et tuleks hoolitseda alaliste elanike eest, kes on Eestis elanud mitukümmend aastat ja on siin isegi sündinud? Kas ka sel juhul ei saaks anda elamisluba väljaspool sisserände piirarvu?

O. Taal

Neil, kes elavad praegu legaalselt Eestis, on elamisluba olemas ja ka nende lastel on elamisluba olemas. See on vastus teie küsimusele: neil on elamisluba olemas.

Esimees

Tänan! Kolleeg Aap Neljas, teine küsimus.

A. Neljas

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Minu teine küsimus puudutab elamisloa andmiseks vajalikku legaalset sissetulekut ja selle määra. Kuidas on praegu ette nähtud ja mida kavatseb valitsus tulevikus teha, kas legaalseks sissetulekuks loetakse ka välismaal oleva tööandja käest tellitud töötasu või välismaal toimuvast seaduslikust äritegevusest saadav tulu? Kui suur on see legaalse sissetuleku määr, mida valitsus peab vajalikuks elamisloa saamiseks?

O. Taal

Aitäh! Üsna loomulikult on ka välismaa tööandja legaalselt makstav tasu legaalne sissetulek. Aga küsimuse teisele poolele ei oska ma täpselt vastata. Ma ei oska öelda, et see määr on nii ja nii palju kroone. Arvatavasti tuleb lähtuda nii meie inimeste keskmisest sissetulekust kui ka miinimumtoidukorvi maksumusest. See on üsna keeruline valem, aga meil on selle väljatöötamiseks natuke aega.

Esimees

Tänan! Sergei Ivanov, teine küsimus.

S. Ivanov

Lugupeetud esimees! Lugupeetud siseminister! Kehtiva välismaalaste seaduse § 12 lõige 2 määratleb välismaalased, kellele elamisluba ei anta. Paragrahvis 5 on sätestatud, et käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud välismaalastele võidakse teha erandeid Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Eelnõus, mida me täna arutame, on § 12 lõiget 4 täiendatud punktidega 10, 11 ja 12. Nendes punktides määratletud välismaalastele ei saa valitsus ka erandina elamisluba anda ega seda pikendada. Jutt on välismaalastest, kes töötasid välisluureteenistuses või julgeolekuteenistuses, kes on saanud eriväljaõppe või on osalenud karistusoperatsioonides tsiviilelanikkonna vastu. Aga lõikes 7 on kirjas huvitav säte, et Euroopa Liidu liikmesriigi ja NATO liikmesriigi kodanikele, kes on osalenud karistusoperatsioonides tsiviilelanikkonna vastu, ja nende perekonnaliikmetele on võimalik anda elamisluba. Ma ei räägi sellest, et kõik James Bondid NATO riikidest võivad saada elamisloa. Millest on tingitud selline kummaline lähenemine, et NATO inimkütid on paremad kui Venemaa inimkütid?

O. Taal

Lugupeetud Riigikogu liige, kui te seda nii tõlgendate, siis on see tõesti kummaline. Siin on kaks võimalust, kas te tõlgendate valesti või on siia sattunud tõesti sisse mingi apsakas, mida ma hästi ei usu. Kindlasti selles suhtes, mis puudutab karistusoperatsioone tsiviilelanike vastu, peavad mõlemad pooled olema võrdsed.

Esimees

Tänan! Kolleeg Enn Tarto, teine küsimus.

E. Tarto

Aitäh, härra istungi juhataja! Austatud minister, mul on küsimus seaduse § 6 kohta, mis käsitleb sisserände piirarvu. Selle paragrahvi lõikes 2 on kirjas, et väljaspool sisserände piirarvu võib elamisloa anda Eesti kodaniku abikaasale. Lõikes 4 on kirjas, et võib anda ka Euroopa Liidu liikmesriigi kodaniku abikaasale. Kas ei ole arutatud, et selline võimalus võib kaasa tuua fiktiivsete abielude sõlmimise?

O. Taal

Aitäh, lugupeetud Riigikogu liige! See oht on tõesti olemas, aga et selle seadusega suurendatakse Vabariigi Valitsuse delegatsiooninorme, siis me kindlasti töötame välja korra, millega me selle ohu minimeerime. Loomulik on, et paljudes riikides ei saa kohe pärast abielu registreerimist mingeid soodustusi.

Esimees

Tänan! Härra minister, teile on laekunud ka kirjalikke küsimusi.

O. Taal

Küsimus on järgmine. "Lugupeetud siseminister! Eelnõu võimaldab väljaspool sisserände piirarvu anda elamisloa välismaalasele, kes asus Eestisse elama enne 1990. aasta 1. juulit ja ei ole pärast nimetatud tähtaega lahkunud elama mõnda teise riiki. Aga kuidas te näete nende välismaalaste probleemide lahendust, kes asusid elama pärast 1990. aasta 1. juulit ja ei oma elukohta teistes riikides?" Ma näen siin ainult ühte lahendust. Arvatavasti peate te silmas välismaalasi, kes asusid Eestisse pärast 1990. aasta 1. juulit ega oma elukohta teistes riikides. Kui see inimene ei ole praeguseks ennast legaliseerinud ega elamisluba saanud, siis on ta täna illegaal ja jääb üldkvoodi alla.

Esimees

Tänan, austatud minister! Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole. Vabariigi Valitsus loobub kaasettekannetest. Riigikogu-poolseks kaasettekandeks palun kõnepulti põhiseaduskomisjoni liikme Mart Nuti!

M. Nutt

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Põhiseaduskomisjon arutas välismaalaste seaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu esimesele lugemisele panemist komisjoni korralisel istungil 12. oktoobril. Ma puudutan lühidalt probleeme, mida põhiseaduskomisjonis käsitleti. Komisjonis tõdeti, et seaduseelnõus on olulisi sätteid, mis vajavad reguleerimist. Kõigepealt delegatsiooninormid valitsusele. Eesti õigussüsteem on võrreldes 1993. aastaga, mil välismaalaste seadus vastu võeti, edasi arenenud. Seadused on muutunud täpsemaks ja kahtlemata on vaja täpsustada ka delegatsiooninorme, mis puudutavad välismaalaste seadust. Teiseks, arvepidamine välismaalaste üle on Schengeni lepingust tulenev nõue ja kui Eesti on võtnud kursi Euroopa Liiduga ühinemisele, siis on otstarbekas hakata Schengeni lepingul põhinevaid sätteid nii Eesti viisa­ kui ka elamislubade süsteemi sisse viima. Kolmandaks tõdeti vajadust täpsustada Eesti julgeoleku ohtlikkuse kriteeriume. Need olid sätted, mis puudutasid eeskätt tehnilisi, mitte aga poliitilisi küsimusi. Küsimusi tekitasid ka mõned sätted, mille puhul esitati erinevaid seisukohti ja mis seetõttu, võib kokkuvõtlikult öelda, on vaieldavad. Võib­olla nendes vaieldavates sätetes seisnebki kõnesoleva seaduseelnõu kõige keerulisem probleem. Nimelt on seaduseelnõus ühendatud nii tehnilised kui ka poliitilised küsimused. Ma rõhutan, et vaidlusi ei tekitanud tehnilised küsimused, vaid poliitilised küsimused. Nüüd põgusalt neist. Esiteks taotlus suurendada inimeste rühmi ja selle abil ka inimeste arvu, kes ei läheks Eestisse sisse rännates sisserände piirarvu alla. See on kirjas seaduseelnõu §­s 1. Siin on tegemist poliitiliste küsimustega ja poliitiliste otsustustega, mille puhul on täiesti selge, et Riigikogus esindatud eri poliitilistel jõududel on erinev lähenemine ja erinevad arvamused. Millised on siin seisnevad ohud? Ma annan edasi ka komisjonis toimunud arutelu põhiseisukohad. Ohud on järgmised. Esiteks suurendab nimetatud sätete sisseviimine fiktiivsete abielude arvu. Teiseks suurendab see sisserännet. Riigil tuleb tingimata määrata, kas Eesti riik on huvitatud sisserände suurendamisest või mitte. Kolmandaks nõrgendab see riigi võimalust seista vastu võimalikule majanduspõgenike lainele. Kui aktuaalne on võimalik majanduspõgenike laine praegu, sellele, ma arvan, oskab iga Riigikogu liige ise vastata. Nüüd edasi. Tõepoolest, mõningad soodustused, mis on tehtud näiteks NATO liikmesriikide, USA ja Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike perekonnaliikmetele, on küsitavad selles mõttes, et miks nende jaoks peaks kehtima teistsugune kord kui kõikidele teistele välismaalastele. Euroopa Liidu kodanike suhtes on asi põhjendatud, sest Eesti on deklareerinud oma huvi liituda Euroopa Liiduga ja Euroopa Liidu normid toovad paratamatult kaasa kohustuse mitte lugeda Euroopa Liidu kodanikku välismaalaseks. Teine lugu on Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikmega. Kui Eesti ühineb Schengeni ja Maastrichti lepinguga, siis on Euroopa Liidu ruum tõepoolest isikute vaba liikumise ruum. Kuid Maastrichti leping ei saa Eesti riigi kohta jõustuda enne, kui Eesti on Euroopa Liidu liikmesriik ja on Maastrichti lepingu ratifitseerinud. Sellest tulenevalt, seda on oluline rõhutada, ei kuulu õigusaktide harmoniseerimise alla sätted, et Eesti peaks kehtestama Euroopa Liidu kodanikele soodustused Eesti territooriumil enne Eestist Euroopa Liidu liikmesriigi saamist. See ei ole harmoniseerimise valdkond. Kui me räägime aga NATO liikmesriikide ja USA kodanikest, siis on see minu arvates täiesti põhjendamatu. Aap Neljas esitas härra ministrile täiesti õigustatud küsimuse, et kui soodustusi laiendatakse USA kodanikele, miks seda ei tehta teiste, näiteks Euroopa Liitu mittekuuluvate väikeriikide kodanikele. Küsimus on põhimõtteline. Kas me liigitame Euroopa Liitu mittekuuluvad riigid kaheks või mitte? See tähendab, nendeks, kelle suhtes me soodustuse kehtestame, ja nendeks, kelle suhtes me seda ei kehtesta. Igal juhul on NATO sõjaline organisatsioon, mitte majandus­ ega humanitaarorganisatsioon ja NATO liikmesriikide kodanikele soodustuste tegemine (NATO liikmete hulka kuulub teatavasti ka Türgi) on natukene arusaamatu. Kuid usutavasti tuleb see küsimuste ring uuesti arutelule. Samuti on üsna sensitiivne teema §­s 14 sätestatud elamisloa andmise võimalus de facto Eestis elavatele illegaalidele. Peamiselt puudutab see inimesi, kellel oleks seaduse järgi olnud õigus elamisluba taotleda, kuid kes seda erinevatel põhjustel teinud ei ole. Ma usun, et kuna tegemist on riigi seisukohalt äärmiselt olulise probleemiga ja lisaks veel poliitiliselt hella küsimusega, siis võib see mõningal määral takistada selle seadusega tehniliste küsimuste reguleerimist. Nagu härra minister mainis, on kõnesolevas seaduseelnõus vähemasti praegu lahendamata mõiste "töötamine" sisu. See tuleks tingimata lahendada enne, kui seaduseelnõu läheb vastuvõtmisele, sest see on üks olulisi küsimusi, mis hetkel Eesti arengut pidurdab. Sellega seoses tuleb reguleerida ka täpsustavad asjaolud, missugune tegevus Eestis vajab tööluba ja missugune tegevus ei vaja. Mis puudutab aga töötamist viisa alusel, siis see ei vasta Euroopa Liidus kehtivatele põhimõtetele ja sellise taotluse esitamine seaduseelnõus on vaieldav. Kui sellest seaduseelnõust soovitakse saada vähemasti praeguses raamistikus seadust, siis tuleb arvestada, et siin on lisaks tehnilistele küsimustele reguleeritud ka mõni poliitiline küsimus ehk soovitakse muuta mõningaid poliitilisi rõhuasetusi. Seega on vaja täiendavaid tehnilisi täpsustusi, eriti mis puudutaksid fiktiivsete abielude vältimist ja selgitamist. Kui tulla tagasi nimetatud seaduseelnõu üldistavate küsimuste juurde, siis põhiküsimuseks jääb, kas nimetatud eelnõu mitmed sätted ei loo uusi takistusi liitumisel Euroopa Liidu struktuuridega. Sellele küsimusele püüab komisjon koos eelnõu esitajatega enne teist lugemist ka vastuse saada. Põhiseaduskomisjoni seisukoht on eelnõu esimene lugemine lõpetada ja esitada muudatusettepanekud 29. oktoobriks kella 13­ks. Aitäh!

Esimees

Suur tänu, Mart Nutt! Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Kolleeg Ignar Fjuk.

I. Fjuk

Härra esimees! Austatud ettekandja! Nagu ma aru saan, on selle seaduseelnõu või vähemalt § 1 koostamise põhjuseks olukord, et praegu kehtiv piirarv ei mahuta kõiki soovijaid, kes tahaksid Eestisse sisse rännata. Muidu ei oleks seda vaja siin kirjutada. Küsimus on järgmine: kui paljud ei saa sisse rännata seetõttu, et see piirarv on selline, nagu ta on, ta ei ole kummist? Lisaks palun ma seletust, milline on praeguse sisserände realiseeriva osa struktuur rahvuseti, kodakondsuseti, vanuseti ja sooti. Kes tavaliselt sisse rändavad? Sellest võib siis ka järeldada, kes ei mahu selle piirarvu tõttu praegu Eestisse. Eesti on väike.

M. Nutt

Aitäh! Mis puudutab neid statistilisi üksikasju, siis ma kahjuks ei tea neid. Need andmed on kindlasti olemas Kodakondsus­ ja Migratsiooniametil. Õigupoolest oleks seda tulnud küsida eelnõu esitajatelt, mitte minult kui põhiseaduskomisjonipoolselt kaasettekandjalt. Üldisematele küsimustele oskan ma vastata. On täiesti selge, et sisserände piirarv on kehtestatud selleks, et sisseränne ei ületaks seda piiri, kui suurt hulka sisserändajaid Eesti ühiskond peab võimalikuks nii­öelda endasse integreerida. Sisserände piirarvu ei oleks vaja kahel juhul. Esiteks, kui Eesti ühiskond suudaks integreerida piiramatu arvu isikuid või, teiseks, kui Eestisse lihtsalt ei soovigi nii palju isikuid tulla, et see tekitaks probleeme. Kahtlemata on probleem olemas ja praegu soovitakse nimetatud seaduseelnõu §­ga 1 seda piirarvu suurendada mitte numbriliselt, vaid isikute kategooriate kaudu. See on tõsi. Kui tuletada meelde välismaalaste seaduse ja selles leiduva piirarvu mõtet, siis nende mõte ei olnud sugugi see, et takistada perekondade ühinemist, vaid see, et takistada võõrtööjõu, eeskätt odava tööjõu ülemäärast tulekut Eestisse. Mul ei ole praegu statistilisi andmeid selle kohta, kui palju on isikuid, kes sooviksid tulla Eestisse nendest riikidest, mis praegu lähevad piirarvu alla. Julgen oletada, et see arv ei saa olla üle 500. Kui see on üle 500, siis ilmselt mõne inimese võrra, mitte mitu korda suurem. Küsimus on aktuaalne eeskätt seetõttu, et sisserände piirarv kipub täis saama teiste inimeste rühmadega, alati ei eelistata perekondlikel põhjustel Eestisse saabujaid, kuigi oluline oleks eelistada just neid. Võib­olla tuleks siin edaspidi luua teatud eelistused, mitte aga puht majanduslikest huvidest lähtuvalt täita see piirarv odava tööjõuga ja siis püüda perekondlikke põhjusi selle alt välja viia. Et piirarvu nende kohta püütakse mitte rakendada, siis muidugi on aken fiktiivseteks abieludeks täielikult avatud. Ma leian, et väljapakutud lahendus ei vasta kuidagi riigi huvidele. Üksikasjalikumalt ma kahjuks praegu vastata ei saa.

Esimees

Tänan! Kolleeg Sergei Issakov.

S. Issakov

Aitäh! Härra kaasettekandja! Minu küsimus puudutab samuti esimest parandust, sisserände piirarvu. Eesti rahvastik väheneb iga aastaga, lähitulevikus seoses võimaliku Euroopa Liitu astumisega võib alata massiline sisseränne läänest. Õigemini küll lõunast, Aafrikast, araabia maadest, Türgist. Siin me uksi kinni panna ei suuda, seda te teate väga hästi, härra Nutt. Mis mõtet on sellise tühise kvoodi kehtestamisel või on siin jällegi tegemist ideoloogiliste eelistustega?

M. Nutt

Aitäh! Kui see kvoot on nii tühine ja tähtsusetu, siis ma ei saa aru, miks selle vastu protestitakse. Ilmselt tal mingi funktsioon on, mis kedagi häirib. Mis puudutab võimalikku massilist sisserännet lääne või lõuna poolt, siis seda on väga raske ennustada. Aga Eesti riik peab kahtlemata selleks valmistuma. Ma ei arva, et lähiaastakümnete kõige keerulisemaks probleemiks võib osutuda sisseränne idast, sest idas on iibega teatavasti samasugused probleemid kui Eestis. Selge, et majandusraskused on võib­olla natukene teist klassi, aga iive meie idapoolses naaberriigis on sedavõrd madal, et rahvaarv pidevalt väheneb. See ei kehti aga võib­olla mõni tuhat kilomeetrit Eestist lõunasse jäävate riikide kohta. Nii et mina soovitan kõiki selliseid piiranguid, siia hulka kuulub ka välismaalaste piirarv, käsitleda mitte konkreetselt ühe riigi kohta käivatena, vaid vaadelda asja laiemalt. Ma arvan, et igaüks meist suudab vastata küsimusele, missugused on kõige riskantsemad piirkonnad, kust tulevat sisserännet me võib­olla peame reguleerima hakkama.

Esimees

Tänan! Kolleeg Vootele Hansen.

V. Hansen

Aitäh! Austatud kaasettekandja! Koos kolleeg Enn Tartoga tunnen huvi, on komisjon arutanud ka seda, kas selle seaduse vastuvõtmisel kaovad ära Türgis elavate kurdide probleemid Eestisse pääsemisel.

M. Nutt

Aitäh! Kui NATO liikmesriikide kodanikel on eelised, siis laienevad need ka kurdidele. Paragrahv 1 ei loo soodustusi NATO liikmesriikide kodanikele, seega ei saa türklased ega Türgi kodakondsusesse kuuluvad kurdid selle sätte alusel asuda Eestisse väljaspool sisserände piirarvu, välja arvatud juhul, kui nad on Eesti või mõne Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikuga kas tõeliselt või fiktiivselt abielus, sellisel juhul see piirarv nende kohta ei kehti. Mis puudutab NATO liikmesriikide kodanikke, siis nimetatud seaduseelnõu § 12 lõikes 4 on kirjas juhud, millal välismaalasele elamisluba ei anta ega pikendata. Sama paragrahvi lõige 7 sätestab, et lõike 4 punktid 6, 7 ja 10 ei laiene NATO liikmesriigi kodanikule. Selles suhtes on Türgi kodanikud, näiteks türgi rahvusest sõjaväelased ja Türgi riigi sõjaväelased, eelisolukorras, võrreldes NATO­sse mittekuuluvate sõjaväelastega, näiteks Norra sõjaväelastega. Ma rõhutan veel seda, et ega kurdid soovigi Eestisse asuda, nad soovivad siit edasi minna. Need sätted võib­olla uksi ja aknaid täielikult ei ava, kuid seavad Eesti kolmanda samba mõnevõrra keerulisse olukorda, sest võimalikku fiktiivset sisserännet on vaja reguleerida.

Esimees

Tänan! Kolleeg Ignar Fjuk, teine küsimus.

I. Fjuk

Härra esimees! Austatud ettekandja! Paragrahvi 3 lõikes 1 või 2, kuidas nüüd võtta, on öeldud, et välismaalane taotleb viisat Eesti välisesindusest. Teisisõnu, välismaalane ei saa viisat Eesti piiril. Aga samas on öeldud, et erandkorras viisa taotlemist piiril reguleerib viisaeeskiri. Kui seadus ütleb, et viisat saab ainult välisesindusest ja erandkorras ka piiril, kas siis ei peaks seaduses olema need erandkorra printsiibid sätestatud? Muidu muudame me viisaeeskirja (mille kohta ma ei tea, kes selle kehtestab, igal juhul mitte Riigikogu) võrdväärseks seadusega ja lubame seda, kui vaja, ka kuritarvitada. Ma arvan, et keegi pole seda eesmärgiks seadnud, aga siin tekib vastuolu tasemete vahel.

M. Nutt

Aitäh! Jah, ma nõustun sellega. Vastuolu on olemas. Ma leian, et kuni see vastuolu on olemas, ei saa nimetatud seaduseelnõu lõpphääletusele panna. Nimelt tekib olukord, et seaduse järgi saab välismaalane taotleda viisat välisesinduses, kuid samas delegeerib seadus tegelikult erandkorra määramise kas siis valitsusele või hoopis ametnikule. Ma ei näe rohelisemat teed korruptsiooniks. Olen veendunud, et viisa andmine erandkorras piiril peab olema väga täpselt reguleeritud, mitte ainult selles osas, kes selle korra kehtestab või kes need viisad annab, vaid ka selles osas, kellele viisat võidakse anda ja mis tingimustel.

Esimees

Tänan! Kolleeg Nikolai Maspanov, teine küsimus.

N. Maspanov

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud kaasettekandja! Eelmise seaduse arutamisel ja ka praegu saime kinnitust, et Eesti Vabariigi seaduste, eriti välismaalaste seaduse tõttu võib Eestit nimetada illegaalide transiitmaaks. Võib vaielda, kas illegaale on 20 000 või 70 000, aga protsentuaalselt on see väga suur arv. Kui vaadata selle eelnõu teksti, siis on arusaadav, miks näiteks on pandud eriseisu Norra ja Šveitsi kodanikud. Põhjuseks on see, et Norra ja Šveits ei ole Euroopa Liidu koosseisus. Võib­olla nad astuvad sinna, seadus peaks olema selle jaoks valmis. Aga mind huvitab, miks on erisuhtumine Ameerika Ühendriikide kodanikesse? Võib­olla te ütlete, kui palju Ameerika Ühendriikide kodanikke soovib aastas saada elamisluba väljaspool sisserände piirarvu?

M. Nutt

Aitäh! Te kipute jälle esitama mulle küsimusi, millele vastamine ei kuulu minu, vaid valitsuse kompetentsi. Aastas taotleb Eestis elamisluba maksimaalselt mõnikümmend Ameerika Ühendriikide kodanikku. Nii et kahtlemata ei ole see probleem. Kuid küsimus, miks Ameerika Ühendriikide kodanikele nimetatud soodustusi tehakse, huvitab mind niisama palju kui teid. Minu arvates ei ole see põhjendatud. Seda esiteks. Teiseks võib­olla väike õiendus. Seaduste alusel ei saa ühtegi riiki pidada illegaalide transiitmaaks. Illegaalide transiit on praktika, see ei ole seaduste küsimus. Ma arvan, et Eesti ei ole illegaalide transiitmaa sel lihtsal põhjusel, et Eesti on vähemasti viimastel aastatel suutnud päris efektiivselt takistada illegaalse immigratsiooni liikumist kolmandatest riikidest läbi Eesti Põhjamaadesse. See oli probleem 1990. aastate algupoolel, kuid praegu ei ole see enam oluline. Ma arvan, et selline seisukoht ei ole päris õige.

Esimees

Tänan! Kaasettekandjale on tulnud ka kirjalikke küsimusi.

M. Nutt

Mulle on laekunud kaks kirjalikku küsimust. Üks on Enn Tartolt ja teine Sergei Ivanovilt. Kõigepealt härra Tarto küsimus. "Kas Eesti Vabariigis viibivatele ja Eestisse saabuvatele illegaalidele rakendatakse elamislubade andmisel sisserände aastast piirarvu?" Küsimus jääb mulle natuke segaseks. Illegaalselt saabutakse Eestisse teatavasti kas valedokumentide alusel, ilma dokumentideta või tullakse legaalselt Eestisse ja jäädakse pärast elamisloa või viisa tähtaja lõppemist illegaalselt Eestisse. Vastavalt Eesti seadustele nendele isikutele elamisluba anda ei tohi, mistõttu ei ole aktuaalne küsimus, kas nende puhul sisserände piirarvu rakendatakse või mitte. Mis puudutab Eestis viibivaid illegaale (ma arvan, et siin mõeldakse inimesi, kes on jätnud seadustes nõutavad protseduurid tegemata ja on seetõttu illegaalideks muutunud), siis kehtivate seaduste järgi neile elamisluba väljaspool piirarvu anda ei saa. Aga kõnesoleva seaduseelnõu § 14 sätestab uue normi: sisserände piirarvu mittekohaldamise. Ma loen selle koha ette, et ei oleks mitmetimõistmist: "Väljaspool sisserände piirarvu võib elamisloa anda välismaalasele, kes asus Eestisse elama enne 1990. aasta 1. juulit ja ei ole pärast nimetatud tähtaega lahkunud elama mõnda teise riiki." Siin puudub täpsustus, kas see hõlmab ainult seaduslikult Eestis viibivaid isikuid või ka illegaalselt viibivaid isikuid. Kuna seda täpsustust ei ole, siis saab tõlgendada, et see hõlmab ka illegaalselt Eestis viibivaid isikuid, mistõttu selle sätte sissejätmisel seadusesse tekib võimalus, et illegaalselt Eestis viibivatele isikutele (mitte kõigile, vaid nimetatud kategooriasse kuuluvatele) võib elamisluba anda väljaspool sisserände piirarvu. See oli vastus esimesele kirjalikule küsimusele. Sergei Ivanov on esitanud küsimuse. "Väljaspool Eestisse sisserändavate välismaalaste piirarvu ei ole võimalik anda välismaa kvalifitseeritud spetsialistidele elamisluba töötamiseks töölepingu alusel koos tööloaga. Seda võiks anda välismaalastele konkreetseks tähtajaks. Näiteks Balti Laevaremonditehas ei saa kutsuda tööks vajalikke spetsialiste välismaalt ja ei saa täita suuri tellimusi, mis tooks ka arvestatavaid sissetulekuid meie riigile. Need küsimused on reguleeritud Euroopa riikidel. Seda on võimalik mõistlikult lahendada ka Eestis, täiendades eelnõu paari lausega. Miks selline lähenemine ei ole aktsepteeritud? Selgitage või on selgituseks piisav § 13 lõige 3 punkt 4: tööluba saab viisa alusel vastavalt eeskirjale." Ei, ma arvan, et see lõige ei ole piisav. See on poliitiline küsimus ja poliitilise otsustuse küsimus, kui oluliseks me peame ühe või teise majandusvaldkonna või mõne ettevõtte taotlusi tuua sisse võõrtööjõudu. Tõepoolest, praktika tuua massiliselt sisse tööjõudu, mida mõni nimetab kvalifitseerituks, mõni aga mustatöölisteks (see on vaidlusküsimus ja eks seal ole nii ühte kui teist), oli Euroopas päris laialt kasutusel 1960.-1970. aastatel, näiteks Saksamaal ja Rootsis. Praegu tõmmatakse selliseid võimalusi tunduvalt kokku. Meenutame Saksamaa kogemust. 1950. aastatel, kui Saksamaa hakkas sisse tooma võõrtööjõudu, ei arvanud keegi, et tööjõud tuuakse sisse alaliselt, vaid seda tehti arvestusega, et see tööjõud tuleb konkreetse tööülesande täitmiseks aastaks, kaheks, kolmeks ja läheb siis kodumaale tagasi. Praegu on Saksamaa elanikkonnast 8,5% võõrtööjõud, kes on Saksamaale saabunud põhiliselt 1960.-1970. aastatel. Mida see tähendab? See tähendab, et ajutise tööjõu sissetoomise mudelid ei ole Euroopas siiani üheski riigis töötanud. Me peame endale aru andma, et kui me toome Eestisse hulgaliselt võõrtööjõudu, siis peame leppima ka sellega, et see tööjõud jääb Eestisse. Ühel ilusal hetkel ta seda tööd, mida ühiskonnas võib­olla peetakse mustaks tööks, enam teha ei soovi. See toob kaasa vajaduse uut tööjõudu pidevalt sisse tuua. Ma rõhutan, see on poliitilise otsustuse koht. Ma soovin ainult, et enne, kui need otsused langetatakse, antaks endale selgelt aru, mida see Eesti ühiskonnale kaasa toob.

Esimees

Suur tänu, Mart Nutt! Austatud Riigikogu, juhtivkomisjon põhiseaduskomisjon on teinud ettepaneku seaduseelnõu 955 esimene lugemine lõpetada. Juhatajale teisi ettepanekuid laekunud ei ole. Seaduseelnõu on suunatud teisele lugemisele. Kordan muudatusettepanekute esitamise tähtaja: 29. oktoober kell 13.


12. Tööohutuse ja töötervishoiu seaduse eelnõu (920 SE) esimene lugemine

Esimees

Lugupeetud kolleegid, alustame Vabariigi Valitsuse algatatud tööohutuse ja töötervishoiu seaduse eelnõu esimest lugemist. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti sotsiaalminister Tiiu Aro.

T. Aro

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tööohutuse ja töötervishoiu seaduse eelnõu on Eesti riigile väga vajalik, sest 1992. aastal jõustunud töökaitseseaduse paljud sätted on sisult aegunud, nad ei vasta Euroopa Liidu õigusnormidele ega arenenud riikide tööohutus­ ja töötervishoiunõuetele. Täna arutatava seaduseelnõu koostamise aluseks on olnud Euroopa Nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ nõuded. Tööohutuse ja töötervishoiu seaduse eesmärk on parandada tööohutuse ja töötervishoiu olukorda ettevõtetes ja asutustes, sätestada õiguslikud alused töötajate tervise kaitsmiseks ja töövõime säilitamiseks, ohutu töökeskkonna loomiseks ning tööõnnetuste ja tööga seotud tervisekahjustuste vältimiseks. Seaduseelnõu üks olulisemaid eesmärke on panna alus preventiivse töötervishoiusüsteemi loomisele Eestis. Eelnõu kohustab tööandjat tegema süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli. Eelnõu sätestab, et tööandja tagab temale alluvas ettevõttes või asutuses igas tööolukorras tööohutus­ ja töötervishoiunõuete täitmise. Tööandja peab ohutu töökeskkonna kavandamisel arvestama töötajate ettepanekuid ning kaasama neid kavandatu elluviimisesse. See on üks eespool mainitud Euroopa Nõukogu tööohutuse ja töötervishoiualase direktiivi tähtsamaid põhimõtteid, millest lähtuvad ka kõik sellest direktiivist tulenevad üksikdirektiivid. Seaduseelnõu järgi rahastab ettevõtte või asutuse tööohutus­ ja töötervishoiualast tegevust tööandja. Tööandja tasub töötajatele ettenähtud töötervishoiuteenuste ja töökeskkonna ohutegurite parameetrite mõõtmise eest, kannab töökeskkonnavolinike ja töökeskkonnanõukogu liikmete väljaõppekulud ning näeb ette summad töökeskkonna parandamiseks. Tööohutuse ja töötervishoiu riiklike programmide koostamine, töötervishoiuarstide, töötervishoiuõdede ja teiste töötervishoiuspetsialistide ning tööinspektorite väljaõpe ja täiendusõpe rahastatakse riigieelarvest. Riigieelarvest rahastatakse ka Tööinspektsiooni kui töökeskkonna riikliku järelevalveasutuse tegevust. Tänan!

Esimees

Tänan, proua minister! Kas Riigikogu liikmetel on ettekandjale küsimusi? Valve Raudnask.

V. Raudnask

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud minister, kui praegu Eesti Vabariigis ringi vaadata, siis on näha, et ega sest tööohutusest nii väga lugu ei peeta. Alguse asi, kõik tahavad rikkaks saada. Seepärast ma küsin järgmist (mitte verejanust, vaid selle olukorra tõttu). Paragrahv 28 käsitleb vastutust ja selle alalõigus 2 on kirjas haldusvastutus nõuete rikkumise eest. Kui nõude täitmata jätmine põhjustab surmaga lõppeva õnnetuse või nõue jäetakse korduvalt täitmata, on trahv 250 000 krooni. Kas seda pole natuke vähe inimelu eest? Kuidas mujal sellega on?

T. Aro

Aitäh! Kuidas see mujal on reguleeritud, sellele on minul raske vastata. Ma arvan, et töögrupp on selle kohta informatsiooni kogunud. Arvan, et see regulatsioon on tehtud teiste riikide eeskujul. Kui kaasneb kriminaalvastutus või midagi sellist, siis on see ju lisamenetlus. See on sisuliselt rahatrahv.

Esimees

Tänan, proua minister! Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole. Valitsus loobub kaasettekandest. Riigikogu-poolseks kaasettekandeks palun kõnepulti sotsiaalkomisjoni liikme Ants Järvesaare.

A. Järvesaar

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Täna teie ees olevat tööohutuse ja töötervishoiu seaduse eelnõu arutas sotsiaalkomisjon oma istungil juba 29. septembril, kuid mõne objektiivse põhjuse tõttu jõudis seaduseelnõu esimesele lugemisele alles täna. Komisjonile andis selgitusi Sotsiaalministeeriumi töökeskkonna osakonna töögrupijuht Milvi Jänes. Nii nagu seaduseelnõu esitaja, nii on ka sotsiaalkomisjoni liikmed seisukohal, et kehtiv töökaitseseadus on aegunud ega vasta tänapäeva nõuetele. Täna menetluses olev seaduseelnõu loob kõikidele tegevusaladele ühesugused mängureeglid ja nõuded tööohutuse ja töötervishoiu valdkonnas. Seadus ei reguleeri kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, piirivalve ega päästeteenistuste tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid, sest nende kohta käivad nõuded on sätestatud või sätestamisel eri seadustega. Käesolevas seaduses mõistetakse tööohutuse all töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi, mis peaks tagama töö tegemise ilma töötaja tervist ohtu seadmata. Töötervishoiu all mõistetakse aga tervisekahjustuste vältimiseks tehtavate töökorraldus- ja meditsiiniabinõude kompleksi. Seadus annab üldnõuded töökeskkonna, töökoha ja töövahendite kohta. Väga ohtlike seadmete kohta esitatakse nõuded eriseadustega. Näiteks on praegu Riigikogu menetluses surveseadme ja tõsteseadme ohutuse seadus. Seadus loetleb ohutegureid ja esitab neile üldised piirid. Tööandja ja töötaja kohustuste ja õiguste määratlemisele tööohutuse ja töötervishoiu tagamisel on pühendatud päris mahukas peatükk. Kõige pikem peatükk käsitleb tööohutuse ja töötervishoiu korraldust. Selles peatükis nähakse ette väljaarendatava Töötervishoiu Keskuse ülesannete laiendamine. Eraldi peatükis selgitatakse, mis on tööõnnetus ja kutsehaigestumine, kuidas neid registreeritakse ja kellele tuleb neist teatada ning kuidas toimub tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimine. Riiklikku järelevalvet on kohustatud korraldama Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev Tööinspektsioon. Tööinspektsiooni ametiisik, tööinspektor, teostab riiklikku järelevalvet tööohutust ja töötervishoidu ning töösuhteid reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise üle. Puuduste korral on inspektoril õigus teha tööandjale ja töövõtjale ettekirjutusi ja kehtestada piiranguid. Sotsiaalkomisjoni istungil esitati eelnõu autoritele hulganisti küsimusi, millele saime ka vastuse, aga osale ootame vastuseid enne teist lugemist. Ka ametiühingute liider Raivo Paavo on sotsiaalkomisjoni liige ning suur hulk küsimusi ja arvamusi tuli loomulikult temalt. Komisjoni liikmed jõudsid üksmeelsele seisukohale, et enne teist lugemist tuleb komisjoni kutsuda kolm osapoolt, kelle huvisid seaduses kajastatakse. Me tahame seadust täpsustada ja vajaduse korral parandada, kui töövõtjad, tööandjad ja valitsuse esindajad esitavad argumenteeritud ettepanekuid. Loomulikult ootame ka kõigi teie ettepanekuid. Komisjoni otsus seaduseelnõu kohta oli üksmeelne: seaduseelnõu esimene lugemine täna lõpetada. Muudatusettepanekuid ootame 9. novembrini kella 12-ni sotsiaalkomisjoni. Aitäh!

Esimees

Tänan, Ants Järvesaar! Kolleegidel on küsimusi. Lembit Arro.

L. Arro

Aitäh, lugupeetud juhataja! Ma oleksin võinud küsida otse sinu enda käest, aga ma arvan, et äkki huvitab see ka teisi. Mul on küsimus § 14 kohta. Selle lõike 5 punktis 4 on kirjutatud, et töötajal on õigus saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale. Kas selline kord on olemas või on nii nagu vanasti, et kui juhtus tööõnnetus, siis ettevõtja või ametiühing maksis kulutused kinni? Kas on mingisugune kord olemas või tuleb see kord kehtestada pärast seaduse vastuvõtmist?

A. Järvesaar

See kord kehtib ka praegu. Ma isegi ei oska öelda, kui palju on seda vaja muuta. Tööõnnetuse korral, nii nagu on ette nähtud, saab inimene kätte sada protsenti töötasust, millest haigekassa maksab praegu 60% või 80% ja ülejäänud osa maksab inimesele tööandja.

Esimees

Tänan! Kolleeg Valve Raudnask, teine küsimus.

V. Raudnask

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Sa ütlesid, et komisjonis oli palju küsimisi ja kostmisi. Kas oli kõne all ka järgmine asi? Viimase kümne aasta jooksul on Eestis palju muutunud, ühed tööd on kadunud, teised on juurde tulnud. Kas teile esitati statistikat selle kohta, kus juhtub praegu kõige rohkem tööõnnetusi?

A. Järvesaar

Seda küsimust me otse ei esitanud, järelikult ei saanud sellele ka vastust. Teise lugemise eel me loomulikult üritame ka sellele küsimusele selge vastuse saada.

Esimees

Tänan! Kolleeg Ülo Peets.

Ü. Peets

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Õndsal nõukogude ajal oli ohutustehnika eeskiri, aga see ei täitnud oma ülesannet. Siin eelnõus on kirjas tööandja ja töötaja õigused ning kohustused, samuti on siin kirjas vaidlusküsimused jne. Igasuguseid komisjone saab moodustada. Aga ikkagi, kui töö juures toimub vigastuse või surmaga lõppev õnnetus, siis on tavaliselt väga raske kindlaks teha, kes selles süüdi on. Väga vähe on juhtumeid, kus seda saab üheselt öelda. Ma toon paralleeli: näiteks liiklusõnnetuse puhul jääb süüdi ikka see, kes ei suuda ennast kaitsta. Kas komisjon arutas seda, et seaduses peaks olema üsna selgelt kirjas, et kui on toimunud tööõnnetus, siis tuleks selgeks teha, kelle süü pärast see toimus?

A. Järvesaar

Seadus kohustab juurdlust korraldama tööandjat, kuid loomulikult kontrollib seda tööinspektor. On selge, et kui lahendit ei saada, siis on ühel, teisel või kolmandal poolel õigus pöörduda kohtusse, kus langetatakse juba lõplik otsus.

Esimees

Tänan! Kolleeg Jaan Pöör.

J. Pöör

Aitäh, härra esimees! Austatud kaasettekandja! Selle seadusega tunnistatakse kehtetuks Eesti NSV töökoodeksi 11. peatükk. Kas komisjonis on andmeid, kui palju sellest töökoodeksist veel kehtib, mitu peatükki?

A. Järvesaar

Jään vastuse võlgu.

Esimees

Tänan! Kolleeg Valve Kirsipuu.

V. Kirsipuu

Aitäh, härra juhataja! Mind huvitab § 17, mis kannab pealkirja "Töökeskkonnavolinik". Seal on öeldud, et ettevõttes, kus töötab kuni 10 töötajat, valivad töötajad enda hulgast ühe töökeskkonnavoliniku ja tema asetäitja. Mul on küsimus: mitu töökeskkonnavolinikku peab olema Riigikogus?

A. Järvesaar

Töökeskkonnavolinikku peab võimaldama valida ettevõtte juht. Kes on Riigikogu juht? Tuli õige märkus, Riigikogu ei ole ettevõte ja järelikult Riigikogu kohta need paragrahvid päris üheselt ei käi.

Esimees

Tänan! Juhatajal on samuti küsimus. Sa ütlesid, et muudatusettepanekute tähtaeg on 9. november. See ei ole kooskõlas meie kodukorraseadusega. Palun juhtivkomisjonilt kirjalikku ettepanekut, et juhatus saaks selle küsimuse läbi vaadata neljapäevaseks juhatuse koosolekuks.

A. Järvesaar

Aitäh! Teeme seda kindlasti.

Esimees

Tänan! Austatud Riigikogu, juhtivkomisjon sotsiaalkomisjon on teinud ettepaneku seaduseelnõu 920 esimene lugemine lõpetada. Teisi ettepanekuid laekunud ei ole. Seaduseelnõu on suunatud teisele lugemisele. Muudatusettepanekute tähtaja teatab juhatus pärast oma neljapäevast koosolekut.


13. Mootorsõidukiaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (994 SE) esimene lugemine

Esimees

Austatud Riigikogu, alustame Vabariigi Valitsuse algatatud mootorsõidukiaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti rahandusminister Mart Opmanni.

M. Opmann

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Täna on Vabariigi Valitsus esitanud esimesele lugemisele mootorsõidukiaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu sisu tutvustamiseks tahan kõigepealt öelda, et mootorsõidukiaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu kohaselt muudetakse kehtivaid aktsiisimäärasid olenevalt mootorsõidukite silindrite mahust ning jäetakse ära ühekordne aktsiis, mis on auto vanusest olenemata 1000 krooni. Aktsiisist vabastatakse üle 25 aasta vanused mootorsõidukid. 1995. aastast kehtivas mootorsõidukiaktsiisi seaduses kehtestatud mõisted ning aktsiisi maksmise ja tagasimaksmise tingimused ei muutu. Eelnõu eesmärk on viia aktsiisimäärad sõltuvusse mootorsõidukite maksumusest, minimeerida looduskeskkonna saastamist ja rohkem maksustada luksuslikumaid mootorsõidukeid. Eelnõus esitatud aktsiisimäärade kaudu soodustatakse kaudselt uuemate, energiasäästlikumate ja keskkonnasõbralikumate mootorsõidukite soetamist ning piiratakse vanade ja rohkem keskkonda saastavate mootorsõidukite importi. Mootorsõidukiaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu kohaselt muudetakse aktsiisimäärasid järgmiselt. Esiteks aktsiisimäärad silindrite töömahu järgi. Kuni 1000 cm3 sädesüütega sisepõlemiskolbmootoriga mootorsõidukite aktsiisimäärad jäävad eelnõu kohaselt samaks - 1 kroon kuupsentimeetri kohta. Kuni 1600 cm3 mootoriga mootorsõidukite aktsiisimäär suureneb 3 kroonini kuupsentimeetri kohta. Kuni 2000 cm3 mootoriga mootorsõidukite aktsiisimäär suureneb 4 kroonini kuupsentimeetri kohta. Kui mootorsõiduki silindrite töömaht on üle 2000 cm3 kuni 2500 cm3, suureneb eelnõu järgi aktsiisimäär 7 kroonini kuupsentimeetri kohta ning kui silindrite töömaht on üle 2500 cm3 kuni 3000 cm3, siis 10 kroonini kuupsentimeetri kohta. Enim muutub aktsiisimäär sädesüütega sisepõlemiskolbmootoriga mootorsõidukitel, mille silindrite töömaht on üle 3000 cm3 - 30 kroonini kuupsentimeetri kohta. Muudel kolbmootoriga, võiks öelda ka diiselmootoriga mootorsõidukitel, mille silindrite töömaht on kuni 1500 cm3, suureneb aktsiisimäär 2,5 kroonini kuupsentimeetri kohta. Kui silindrite töömaht on üle 1500 cm3 kuni 3000 cm3, suureneb aktsiisimäär 4 kroonini kuupsentimeetri kohta, ja kui silindrite töömaht on üle 3000 cm3, suureneb aktsiisimäär 20 kroonini kuupsentimeetri kohta. Erisõidukite (golfiautode, lumel sõitmise mootorsõidukite jm) aktsiisimäär on eelnõus 15 krooni kuupsentimeetri kohta. Aktsiisimäärad mootorsõiduki vanuse järgi on eelnõu kohaselt kuni 10­aastasel mootorsõidukil 500 krooni aasta eest ning üle 10­aastasel kasutatud mootorsõidukil 1000 krooni aasta eest. Ära jääb ühekordne aktsiis, 1000 krooni mootorsõiduki kohta, olenemata vanusest, mis on kehtivas seaduses. Veel mõni sõna kehtiva seaduse kohta. Kehtiva mootorsõidukiaktsiisi seaduse kohaselt tuleb uute mootorsõidukite pealt maksta aktsiisi niisama palju kui 10 aasta vanuse mootorsõiduki pealt. Seda ei saa pidada normaalseks, sest uus sõiduk on keskkonnasõbralikum, energiasäästlikum ja tehniliselt rohkem korras. Silindrite töömahu järgi arvestatav aktsiis on ühesugune kõigil mootorsõidukitel, välja arvatud mootorsõidukid, mille silindrite töömaht on üle 3000 cm3. Ka see ei ole normaalne, sest suurema silindrite töömahuga mootorsõidukid saastavad keskkonda rohkem ning säästavad vähem energiat kui väiksema silindrite töömahuga sõidukid. Vajadus järgida mootorsõidukite keskkonnasõbralikkust ja energiasäästlikkust tuleneb 22. veebruaril 1995 vastuvõetud säästva arengu seadusest. See seadus sätestab säästva arengu rahvusliku strateegia alused, mis tuginevad ÜRO keskkonna­ ja arengukonverentsi otsustes 1992. aastal Rio de Janeiros sätestatud põhimõtetele. Seaduse järgi on majandustegevuse põhinõuded looduskeskkonna saastamise minimeerimine ja loodusvarade kasutamine looduslikku tasakaalu säilitavates kogustes. Samu põhimõtteid järgivad paljud arenenud riigid ning sellest lähtuvalt reguleerivad nad ka oma autoturgu. See tähendab, nad püüavad soodustada keskkonnasõbralikumate ja energiasäästlikumate mootorsõidukite tarbimist. Sellest tulenevalt püütakse piirata selliste mootorsõidukite tarbimist, mis ei vasta nendele nõuetele. Seetõttu suunduvad need mootorsõidukid riikidesse, kus ei järgita ÜRO keskkonna­ ja arengukonverentsi otsustes sätestatud põhimõtteid ega soodustata keskkonnasõbralike ja energiasäästlike mootorsõidukite tarbimist. Eelnõu näitab selgelt, et Eesti ei soovi saada riigiks, kuhu suunduvad vanad, keskkonnaohutusnõuetele mittevastavad autod. Mootorsõidukiaktsiisi makstakse imporditud või Eestis toodetud mootorsõidukite pealt. Et Eestis mootorsõidukeid ei toodeta, siis puudutab aktsiisimäärade muutus ainult imporditavaid mootorsõidukeid. Imporditud mootorsõidukid registreeritakse Riiklikus Autoregistrikeskuses. 1997. aastal oli esmaselt registrisse kantud 35 303 sõiduautot. Neist 20% olid uued, mille aktsiis vanuse järgi on kehtiva seaduse alusel 1000 krooni, kuid eelnõu kohaselt 0 krooni. Uute sõiduautode osatähtsus esmaselt registreeritud sõiduautode hulgas on 1998. aastal eelmise aastaga võrreldes suurenenud 6,6%. Uute sõiduautode ostmise prognoosi aluseks võttes võib öelda, et eelnõu kohaselt ei peaks 1999. aastal mootorsõiduki vanuse järgi aktsiisi maksma 4800 uue sõiduauto ostjad. Aktsiisi osatähtsus mootorsõiduki maksumuses oli 1997. aastal tollistatistika järgi keskmiselt 4,7%. Eelnõu kohaselt ei muutuks kuni 2000 cm3 silindrite töömahuga uuemate sõidukite puhul see protsent oluliselt. Nende osatähtsus 1997. aastal esmaselt registreeritud sõiduautode hulgas oli 73%. Suurem oleks aktsiisi osatähtsus kuni 2500 cm3 silindrite töömahuga sõidukite maksumuses ja oluliselt suurem üle 2500 cm3 silindrite töömahuga sõiduautode maksumuses. Viimati nimetatuid oli eelmisel aastal esmaselt registreeritud sõiduautode hulgas 7,8%. Eelnõus esitatud aktsiisimäärasid ei saa teiste riikidega võrreldes kuidagi kõrgeks lugeda, võib öelda, et need on isegi madalad. Ka Lätis ja Leedus on aktsiisimäärad kõrgemad, Lätis täna 10% ja Leedus 15% sõiduki maksumusest. Nagu ma mainisin, olid ligemale 73% esmaselt registreeritud autodest uuemad, kuni 2000 cm3 silindrite töömahuga sõiduautod, seega mootorsõidukiaktsiisi määrade muutmine maksukoormust oluliselt ei suurenda. Määrade muutmine puudutab kõige enam üle 2500 cm3 silindrite töömahuga mootorsõidukite ostjaid. Selliste autode osatähtsus oli 1997. aastal, nagu ma enne ütlesin, 7,8%. Küll on aga selliste sõiduautode maksumus üldjuhul juba ise küllalt suur ning aktsiisimäära muutus ei tarvitse sellise sõiduki soetajate ostuotsust mõjutada. Eelnõus esitatud aktsiisimäärade abil on võimalik reguleerida Eesti autoturgu, järgides säästva arengu rahvusliku strateegia aluseid, ning soodustada keskkonnasõbralikumate ja energiasäästlikumate mootorsõidukite tarbimist. Käesoleva seaduse rakendamisest tulenevaid laekumisi riigieelarvesse on täpselt raske prognoosida, arvesse tuleb võtta üldisi majanduskeskkonna ootusi, samuti turu reaktsiooni ning impordi­ ja ekspordimahu ning konjunktuuri muutumist. Kuid võttes aluseks Tolliameti ja Riikliku Autoregistrikeskuse andmed 1997. aasta kohta ning arvestades, et uute aktsiisimäärade kehtestamisel tõusevad maksukoormus ja hinnad ning seetõttu võib esmaselt registreeritud mootorsõidukite arv väheneda kuni 20%, võib eeldada, et 1999. aastal laekub mootorsõidukiaktsiisist riigieelarvesse ligikaudu 407,4 miljonit krooni. Mootorsõidukiaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu on vahetult seotud järgmise aasta riigieelarve seaduse eelnõuga, milles on arvestatud käesolevas eelnõus toodud aktsiisimääradega. Aitäh!

Esimees

Tänan, härra minister! Riigikogu liikmetel on teile küsimusi. Ignar Fjuk.

I. Fjuk

Härra esimees! Austatud ettekandja! Võib­olla sa väga lühidalt sõnastad selle seaduseelnõu ideoloogilise põhimõtte. Kas mootorsõidukiaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu eraldab sikud lammastest, kehtestab kõrgema aktsiisi luksusautodele ja nii edasi? Kas on võimalik selle seaduseelnõu ideoloogilist eesmärki lühidalt formuleerida ja kui on, siis milline see on?

M. Opmann

Ma oma ettekande paaris lõigus püüdsin küll võimalikult konkreetselt rääkida, aga ma proovin selle veel kord hästi reljeefselt välja öelda. Esiteks, nn rahvaautod. Kohtumistel Kaubandus­Tööstuskoja ja autode importijate esindajatega vaieldi selle üle, kas silindrite töömaht peaks olema 1400, 1600 või 2000 cm3. Jäime 1600 cm3 juurde. Ma rõhutan, et kui näiteks autofirmad reklaamivad müügikataloogis 1600 cm3 autot, siis tegelikult on see masin sageli 1598 või 1597 cm3, ehk kui teha aktsiisimäärast tulenevaid rehkendusi, siis läheb ta n­ö eelmisse maksuklassi. Madalamad aktsiisimäärad on nendel autodel, mida rohkem tarbitakse. Maksumäärad hakkavad selgemalt kasvama alates silindrimahust 2000-2500 cm3 ja kasvavad eriti kiiresti alates silindrimahust 3000 cm3. See käib sädesüütega ehk tavaliste autode kohta. Diiselmootoriga autode puhul on tegelik vahetegemise koht üle 3000 cm3. Kaubikud, kaubabussid, taksod ja muud on enamasti 2000-2500 cm3 vahel, mitte üle 3000 cm3. Autod, mis on vanemad kui 25 aastat, vabastatakse aktsiisist kui uunikumid. Suundumus on autopargi noorenemisele, sest Euroopa Liidu riigid kehtestavad keskkonnaohutuse nõudeid, ning vanemad, üle 10 aastat vanad autod tõrjutakse paratamatult nendelt turgudelt välja ja nad lähevad sinna, kuhu nad vabalt ligi pääsevad. Sellest tulenes teede- ja sideministri selge ettepanek, kuigi mina rahandusministrina esitasin valitsusele pärast Kaubandus­Tööstuskoja esindajatega vestlemist mõnevõrra väiksemad numbrid kasutatud mootorsõidukite aktsiisimäärade kohta, kui on kirjas teie käes olevas eelnõus. Kuid ettepanekus, mida valitsus arutas, oli määraks esimese 10 aasta jooksul ette nähtud 500 krooni, ja kui auto on vanem kui 10 aastat, siis 1000 krooni aasta kohta.

Esimees

Tänan! Kolleeg Tiit Käbin.

T. Käbin

Tänan, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus on seotud eelmise vastuse viimase osaga. Miks kasvavad maksud hüppeliselt? Kuni 10 aasta vanuse auto puhul tuleb aasta eest tasuda 500 krooni, seega 10 aastat vana auto puhul 5000 krooni, kuid kui auto on 11 aastat vana, tuleb tasuda 11 000. Üks aasta ja hüpe on 6000 krooni ehk üle kahe korra. Täpselt sama tendents on ju silindrimahu kasvu põhjal. Mingi piirini jõudes või seda ületades on kasv hüppeline. Ma meenutan, et kehtiv seadus näeb kuni 12 aastat vana auto puhul aasta eest ette 100 krooni aktsiisi. Vanematel autodel on alates 13. vanuseaastast iga aasta kohta 150 krooni, mitte et 13­aastasel autol oleks aktsiis 13 korda 150. Miks on planeeritud selline hüppeline kasv, mis ei ole üldse loogiline?

M. Opmann

Ma püüan veel selgitada. Uute autode puhul taheti rohkem maksustada luksusklassi kuuluvaid autosid, mille silindrite töömaht on üle 3000 cm3, mis vastab ühtlasi ka auto baasvarustuse hinnangule. Nende autode turuhind algab praegu üldjuhul 500 000 või 600 000 Eesti kroonist, aga võib olla ka üle 1 000 000 või 1 200 000 krooni. Taheti maksustada luksust. Mitmed valitsuskabineti liikmed olid sellel seisukohal ja seda aktsepteeriti. Mis puudutab autode vanust, siis tegelikult on siin üle 10 aasta vanused autod selgelt määratletud kui, ma ei taha öelda, et mittesoovitavad, aga ütleme, kõrgemini maksustatavad. Eestis praegu olevaid ja siin edasimüüdavaid üle 10 aasta vanuseid autosid see seadus ei puuduta. See seadus käib sisseveetavate autode kohta, sest tegemist on ühekordse maksuga importimisel ehk hetkel, kui registreeritakse auto importimise fakt. Siin on selgelt öeldud, et Eesti ei soosi üle 10 aasta vanuste autode importimist.

Esimees

Tänan! Kolleeg Ülo Peets.

Ü. Peets

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud minister Opmann! Mootorsõidukiaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu annab tavakodanikule või lihtrahvale märku, et nemad peavad sõitma väikeste autodega, kui nad uue auto üldse kätte saavad. Seletuskirja esimeses lõigus on kirjas, et seaduseelnõu eesmärk on reguleerida olukorda Eesti autoturul. Minu arusaamise järgi on tegelik eesmärk saada järgmise aasta riigieelarvesse raha. Aga küsimuse esitan ma seletuskirja eelviimase lõigu kohta, kus must-valgel tuuakse üpris omapärane küüniline võrdlus Taani, Soome ja Suurbritanniaga. Oleks väga ilus panna siia kõrvale ka nende riikide ja meie riigi keskmine töötasu, siis võiks võrrelda mootorsõidukiaktsiise. Võib-olla siis saaks mingi pildi, millisel kohal me asume.

M. Opmann

Ma ei ole nõus, et see võrdlus on küüniline, seda kindlasti mitte. Nendes riikides, mida te nimetasite, on keskmine aktsiis umbes auto hind ja mõnel juhul isegi natuke rohkem. Vastavas hinnaklassis, kuni 2000 cm3, kui jagada, siis on see 1/15. Ma ei taha olla paljusõnaline, aga kui võrrelda meie sissetulekuid nende riikide sissetulekutega, ma mõtlen netosissetulekuid, mis maksudest järele jääb, siis ma arvan, et see vahe on umbes 4,5-7­kordne, mitte 15­kordne. Ma ei taha öelda, et meil on palju arenguruumi, seda öeldes oleksin ma küüniline. Selle lause ma jätan ütlemata, aga ma ei ole teie väitega nõus.

Esimees

Tänan! Kolleeg Vootele Hansen.

V. Hansen

Aitäh! Austatud rahandusminister! Mina tahan natuke oma autoalaseid teadmisi täiendada. Küsin kaheosalise küsimuse. Esiteks, mis asi on pooldiiselmootor? Teiseks, milliste kuupsentimeetrite hulka, mida maksustatakse 2,5 krooniga, rehkendatakse külgkorvid?

M. Opmann

Pean tunnistama, et ka mina ei ole suurem autospetsialist kui teie, lugupeetud küsija. Küll aga võin öelda, et mootorsõiduki kirjelduse aluseks on Eesti Kaupade Nomenklatuuri rubriik ja Eesti Kaupade Nomenklatuur on üksüheses vastavuses Euroopa Liidus kehtiva nomenklatuuriga. Toon ühe näite. Selles nomenklatuuris on kuupsentimeetrid antud 500 kaupa. Kui me arutasime ettevõtjate esindajatega rahvaauto klassifitseerimist kuupsentimeetrite järgi, jõudsime kompromissile - 1600 cm3 -, kuid kaupade nomenklatuuri rubriigist lähtudes olime sunnitud looma 100 cm3 kaupa kaks liigendust juurde. Aga vastata ma täna teie küsimusele ei suuda. Püüan vastata järgmine kord.

Esimees

Tänan! Kolleeg Mihkel Pärnoja.

M. Pärnoja

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Seletuskirjas on toodud hulk põhjendusi. Seletuskirja teises lõigus on põhjendatud aktsiisimäärasid silindrite töömahu järgi ja seal on kirjas, et suurema töömahuga mootorid on suuremad keskkonnasaastajad. See on põhjenduste seas esimesel kohal. Oletatavasti on ministril olemas vastavad andmed, mis võimaldavad seda seisukohavõttu tõendada. Küsimus on järgmine. Mitu korda rohkem keskkonda saastavaid aineid ühe kulutatud kütuseliitri või läbisõidetud kilomeetri kohta tekib suure silindrimahuga autodel väikese silindrimahuga autodega võrreldes? Näiteks 3000 ja 1000 cm3 silindrimahuga autod. Et teie vastust natukene konkretiseerida, ütlen, et peamised saasteained on süsihappegaas, süsinikoksiid ja lämmastikoksiidid.

M. Opmann

Lugupeetud küsija! Ma ei kahtle üldse teie keemiaalastes teadmistes, aga ka sellele küsimusele ei ole ma täna võimeline vastama. Ma vastan sellele küsimusele järgmine kord.

Esimees

Tänan! Kolleeg Kalev Kukk.

K. Kukk

Suur aitäh! Härra minister! Mul oli meeldiv kuulda, et valitsus on otsustanud selle seadusega maksustada luksust. See, et üle jõu tarbivas ühiskonnas luksust maksustatakse, on igati normaalne ja teretulnud. Kuid ma toon ühe näite, mis puudutab E-klassi Mercedeseid või 500-seeria BMW-sid. Ühe sellise uue auto aktsiis on keskeltläbi 25 000 krooni. Teisiti öeldes, 3-5% auto jaehinnast. Sellel taustal esitan ma küsimuse. Miks valitsus ei ole maksustanud luksust?

M. Opmann

Kui te peate silmas kõrgsurvemootoreid vahemikus 2000 kuni 3000 cm3, siis olen ma teiega nõus. See oli vaidluse koht, kas alustada maksumäärade diferentseerimist nii, nagu praegu eelnõus on, üle 3000 cm3 mootorsõidukite puhul, või teha seda automarkide kaupa. Ma olen korra avalikult tunnistanud, et meil oli paari kuu jooksul töös nn maatrikslähenemine ehk iga automargi eraldi maksustamine. Sellest tulenevalt oleks võinud ka näiteks 1800 või 1900 cm3 Mercedesed lugeda luksusautode hulka või lähtuda baasvarustusest, sellest, milline varustus on luksusautol. Paraku jõudsime me üsna kiiresti ummikteele. Tuleb arvestada, et Riiklikus Autoregistrikeskuses on viimastel aastatel registreeritud üle 1800 eri mudeli. Me jõudsime tagasi tegelikult 1995. aasta seaduse põhisisu juurde, et maksustada ühetaoliselt. Võib öelda, et luksusklassi auto baasvarustus on selline, et tema silindrimaht on siiski üle 3000 cm3. Kuigi ma olen nõus, et meil on praegu mitmeid automudeleid Mercedeste, Audide ja Volkswagenite seas (teiste autode seas võib-olla vähem), kui võiks ka 1200, 1400, 2600 või 2800 cm3 puhul rääkida analoogilisest lähenemisest. Täiustamise ruumi siin veel on.

Esimees

Tänan! Kolleeg Jürgen Ligi.

J. Ligi

Aitäh! Austatud minister, öelge, mis asi on luksus ja miks peaks riik selle vastu võitlema.

M. Opmann

Jumala eest, riik ei võitle selle vastu! Vastupidi, kodanik maksab luksuse eest. See on levinud väga paljudes riikides ja me oleme arvamusel, et Eesti võiks häid tavasid üle võtta.

Esimees

Tänan! Kolleeg Kalev Kukk, teine küsimus.

K. Kukk

Aitäh, härra minister! Sa ilmselt mõistsid mind natuke valesti. Ma ei pidanud silmas eri automarkide maksustamist, kas BMW või Mersu või mistahes muu auto maksustamist. See oli lihtsalt üks näide 2500 cm3 autode kohta. Ma oleksin võinud seda rida jätkata. Asi on selles, et 2500 cm3 auto kuulub nii või teisiti luksusklassi piirimaile. Kui me peame silmas seda 3-4-5% aktsiisi selle auto jaehinnas, siis tegelikult ei väljenda hind selle luksuse või selle silindrimahu puhul luksuse maksustamist.

M. Opmann

Olen nõus. Kui lugupeetud Riigikogu liikmed teevad ettepanekuid, kuidas määrasid rohkem diferentseerida, siis suure tõenäosusega mina neid ettepanekuid toetan.

Esimees

Tänan! Kolleeg Ülo Peets, teine küsimus.

Ü. Peets

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud minister, teine küsimus on keskkonna saastamise kohta. Kui tarbijad hakkavad uue seaduse järgi autosid ostma, siis seletuskirja järgi autode tekitatud keskkonna saastatus väheneb. Inimesed hakkavad ostma uusi autosid, vanu enam ei osteta. Kas on tehtud mingi arvutus või rehkendus, kui suur on praegu Eestis või mõnes linnas, näiteks Tallinnas, autode tekitatud keskkonnasaastatus, mis see maksab ja kui see eelnõu seaduseks saab, kui palju saastatus siis väheneb? Milline osa sellel on ja kas seda sõna "keskkond" tasub siin üldse märkida? Kui neid andmeid ei ole, siis nagu ei tasu märkida.

M. Opmann

Ma tean päris kindlasti, et katsemõõtmisi on tehtud. Sellest on olnud paaril viimasel aastal juttu ka valitsuse istungil, tõsi küll, mõnel üksikul korral ja mitte seoses selle eelnõuga. Fakt on see, et kui me täna lähtume euroopalikest nõuetest, sest saastenormid kui sellised on teada, siis me peaksime ilmselt panema kaks kolmandikku Eesti teedel liikuvatest autodest päevapealt garaaži luku taha ja mitte lubama neid enam tänavale. Siin meil arenguruumi on. See eelnõu, nagu ma ütlesin, näitab selgelt, et me toetame või soosime nende autode importi, mille vanus on alla 10 aasta või kuni 10 aastat, mitte üle 10 aasta. Need autod saastavad keskkonda kahtlemata vähem. Millised andmed meil selle kohta on, seda ma püüan keskkonnaministrilt uurida.

Esimees

Tänan! Kolleeg Ignar Fjuk, teine küsimus.

I. Fjuk

Austatud ettekandja! Esimesele küsimusele vastates sa ütlesid, et eesmärk oli maksustada luksust, ma sain nii aru. Kolleeg Kukk väitis, et see ei ole eelnõus õnnestunud. Mis on ikkagi eelnõu eesmärk, kas täita eelarvet, motiveerida säästlikku arengut, vähem saastata keskkonda, või on eesmärk, et autod ei oleks nii suured ja mahuksid tänavatele ära, sest varsti on oht, et nad ei mahu enam ära tänavatele, parklatest rääkimata? Sellele on võimalik igat moodi vastata ja sellepärast ma seda ei küsigi. Ma küsin niimoodi: kas valitsus oleks nõus suurendama nn luksusaktsiisi ja vähendama tunduvalt väikeautode aktsiisi, nii et vahe 1500 ja 1700 cm3 autode ning luksusautode vahel oleks palju suurem? Ühtedel võiks aktsiisi vähendada, teistel suurendada.

M. Opmann

Arvestades seda, kui palju või, õigem oleks öelda, kui vähe selles hinnaklassis aktsiisimäär või aktsiisisumma tegelikult kasvab, võiks pigem teha ettepaneku diferentseerida luksuslikumate autode maksumäära kõrgemaks. Kehtiv mootorsõidukiaktsiisi seadus ei ole kooskõlas autode müügihinnaga, kõnesolev eelnõu kajastab müügihindade ja aktsiisimäärade proportsionaalsust tunduvalt paremini. Samas peab ütlema, et nn luksusklassi autosid (eelnõus on nendeks loetud üle 3000 cm3 silindrimahuga autod) müüakse aastas umbes paarsada ehk läbimüügist 3,4-4,0%. Nüüd me jõuame kohe tagasi fiskaalse aspekti juurde. Kuni 2000 cm3 uute autode läbimüük oli eelmisel aastal 73% ning kõik autod kokku umbes 85% või midagi selles suurusjärgus. 1997. aastal oli 35 000­st esmaselt registreeritud autost kuni 2000 cm3 silindrimahuga sõiduautosid 26 000. Kui vähem diferentseerida, siis on see eelarves teistpidi selgelt tajutav, samal ajal on määrast tulenevalt 1600-2200 krooni.

Esimees

Tänan! Kolleeg Jürgen Ligi, teine küsimus.

J. Ligi

Aitäh! Austatud minister! Algatuseks palun vastata minu esimesele küsimusele. Ma sõnastan selle pisut ümber: mis asi on luksus ja mis on see ideeline alus, mille järgi peab luksust maksustamisega välja rookima? Minu arvates makstakse luksus käibemaksuga niigi kinni. Kui te sellele olete ära vastanud, siis on mul ka teine küsimus. Miks ei võiks maksustamise aluseks olla arvestus mõju kohta keskkonnale ja teedevõrgule? Mis puutub siia luksus? Minu arust peaks auto maksustamise aluseks olema mõju keskkonnale. Mis sa sellest arvad?

M. Opmann

Mul ei ole kahjuks kaasas luksuse definitsiooni ei Eesti ega teiste maade praktikast. Ma tean, et tavalähenemine sõiduautode puhul on baasvarustus. Siin on oluline, kui palju on mehaanilisi või elektrilisi seadmeid, näiteks klaasitõstjad. Tehakse vahet ka esi­ ja tagauste järgi ja selle põhjal, kui palju on lisaseadmeid autos sees. Kui autol on teatud hulk baasvarustust või kui talle lisaks sellele baasvarustusele paigaldatakse lisaseadmeid, siis loetakse auto luksusklassi kuuluvaks. Praegu ma paremat vastust anda ei oska. Kui hakata maksustamist diferentseerima, lähtudes mõjust keskkonnale, siis ma kardan, et vanemate autode puhul tuleks diferents ilmselt veelgi suurem, kui praegu on pakutud. Samuti tuleks diferents kindlasti tunduvalt suurem diiselmootoritega autode puhul.

Esimees

Tänan! Kolleeg Olav Anton.

O. Anton

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Need õhumürgitajad, mida me iga päev tänavatel näeme, on tekkinud ikkagi rohkem seetõttu, et nad kasutavad kütust, mida teie lahkel loal solgitakse. Aktsiisipettused võimaldavad kasutada sellist kütust, mida mujal maailmas ei kasutata. Seetõttu ei olegi meil midagi hingata, kui satume oma autoga bussi või suure diiselauto taha. Minu küsimus on järgmine. Ühelt poolt maksustatakse vanuse järgi ja teiselt poolt töömahu järgi. Vanuse all on mõeldud auto vanust, aga te räägite kogu aeg mootoritest. Mismoodi on maksustatud vana auto, millel on uus mootor?

M. Opmann

Ma rääkisin mootorsõidukist. Mootorsõiduk tavakäsitluses ongi auto. Eelnõus räägitakse mootorsõidukiaktsiisist mootorsõiduki vanuse järgi: kasutatud mootorsõiduk vanusega kuni 10 aastat, kasutatud mootorsõiduk vanusega üle 10 aasta. Tavakäsitluses võime rääkida sõiduautost.

Esimees

Tänan, härra minister! On aeg asuda kirjalike küsimuste juurde.

M. Opmann

"Härra minister, ütlesite, et maksustada tuleb luksust ja luksus on uste arv, lisaseadmed jne. Kuidas kajastub see idee teie eelnõus?" Uste arv eelnõus ei kajastu. Lisaseadmed kajastuvad nii, nagu ma ütlesin, et üle 3000 cm3 silindrimahuga autodel, mille hinnaklass algab 500 000 -600 000 kroonist, on tavaliselt olemas kõik lisaseadmed, mida autokataloogis on esitatud tavaliselt terve lehekülje jagu. Me räägime praegu aktsiisist, millele lisandub käibemaks.

Esimees

Suur tänu, härra minister! Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole.

M. Opmann

Valitsus kaasettekannet ei tee.

Esimees

Riigikogu-poolseks kaasettekandeks palun kõnepulti rahanduskomisjoni liikme Jaanus Männiku!

J. Männik

Austatud juhataja! Head kolleegid! Pärast pikka eksamineerimist, mis sai osaks härra ministrile, ei ole mul eriti palju rääkida. Rahanduskomisjon juhtivkomisjonina arutas käsitletavat eelnõu 15. oktoobril. Komisjoni liikmetel oli poolt­ ja vastuargumente. Enamik vastuargumente kõlasid ka siin. Näiteks luksuse maksustamine. Nagu me siingi nägime: ühe ja sama erakonna liikmed härra Ligi ja härra Fjuk on diametraalselt erinevatel arvamustel. See probleem oli ka komisjonis. Komisjon oli võrdlemisi üksmeelsel arvamusel, et vanade autode maksustamine toimub liiga järsult. Seda aga saab eelnõu menetledes kahtlemata korrigeerida. Ka härra minister möönis, et nähtavasti võiks see olla koht, kus teha tagasitõmbamisi ja leevendusi. Teiselt poolt rõhutati positiivseid momente, mida selle seaduse rakendamine kaasa toob. Ka neil peatus härra minister pikemalt. Mainin siin ühte, mida ka komisjonis rõhutati, nimelt võib selle seaduse rakendamine muu hulgas mõjuda teatavas mõttes positiivselt ka väliskaubandusbilansile, sest ta reguleerib autode sissevedu. Möödunud aastal veeti autosid sisse umbes 3 miljardi eest, mis on 100% väliskaubanduse defitsiit, kui jämedalt öelda. Kui võtta kasutusele ökonoomsemad autod, siis kahtlemata on vähenenud kütusekulu tõttu võimalik saada võrdlemisi tuntavat kokkuhoidu. Komisjon otsustas häältega 7 poolt ja 5 vastu suunata eelnõu lugemisele, kuid esimest lugemist mitte lõpetada. Samas nägi komisjon ette ka variandi, et juhul, kui saal otsustab teisiti, siis anda muudatusettepanekuteks üks nädal aega. See on 28. oktoobri kella 12-ni. Tänan tähelepanu eest!

Esimees

Tänan, Jaanus Männik! Kolleegidel on küsimusi. Mihkel Pärnoja, teine küsimus.

M. Pärnoja

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kas rahandusminister või rahandusministri esindaja rääkis rahanduskomisjonis midagi sellist, mida ta Riigikogu liikmetele ei öelnud, ja kui, siis mida?

J. Männik

Aitäh! Hea kolleeg, seda on raske öelda. Kindlasti rääkis ta midagi niisugust, mida ta siin ei pidanud vajalikuks rääkida, aga ma arvan, et kõigest olulisest, millest ta siin rääkis, rääkis ta ka seal.

Esimees

Tänan! Kolleeg Olav Anton, teine küsimus.

O. Anton

Aitäh, härra juhataja! Austatud kolleeg! Selge, et see eelnõu on mõeldud eelarve täitmiseks. Siin ei ole haisugi sellest, et soovitakse reguleerida turgu või autode kasutamist või parandada keskkonda või ükskõik mida muud. Selle eelnõuga tahetakse lihtsalt eelarvet täita. Aga mis juhtub siis, kui sellisele, nagu öeldakse, rumalale mõjule tekib sama rumal vastumõju ja autoimportijad hakkavad vedama eraldi sisse autokeresid, komplektkeresid (need ei ole sõiduautod, vaid tagavaraosad), ja eraldi mootoreid (need ei ole ka sõiduautod, vaid tagavaraosad) ning siin monteerivad autod kokku? Kuidas eelnõu seda reguleerib?

J. Männik

Aitäh, hea kolleeg! Härra minister ei varjanudki, et sel eelnõul on ka riigieelarve tuludele teatav mõju. Aga kui rehkendada, et riigieelarve maht on umbes 18 miljardit, siis 400 miljonit ei ole nii suur arv, et rääkida sellest kui riigieelarve määrajast. Aga härra minister nimetas ka seda (ja see on seletuskirjas mainitud), et selle eelnõu rakendamise tagajärjel prognoositakse autode sissevedamise või ostmise vähenemist umbes 20%. Ma küsin vastu, et kas see ongi siis nii halb. Arvestada tuleb, et Eestis on üle poole miljoni sõiduauto ning me oleme sõiduautodega täiesti hästi varustatud. Et see eelnõu ei mõju nendele autodele, mis meil juba olemas on, siis erilist traagikat siin näha ei maksa. Rõhutan muidugi, et seda raha on teedevõrgule vaja.

Esimees

Tänan! Kas on laekunud ka kirjalikke küsimusi? Ei ole. Siis tänan, Jaanus Männik! Austatud Riigikogu, juhtivkomisjon on teinud ettepaneku seaduseelnõu esimest lugemist mitte lõpetada. Seetõttu avan läbirääkimised. Palun avaldada arvamust! Ekraan on tühi. Kas ma saan õigesti aru, et keegi sõna ei soovi ja me võime läbirääkimised lugeda peetuks ja lõpetatuks? Läbirääkimised on lõpetatud. Kas härra minister annab püstiseismisega märku, et ta soovib lõppsõna? Ei. Lugupeetud kolleegid, juhatajale on saabunud Koonderakonna fraktsiooni ettepanek lõpetada seaduseelnõu 994 esimene lugemine. Kooskõlas kodukorraseadusega panen selle ettepaneku hääletusele. Mihkel Pärnoja, palun!

M. Pärnoja

Aitäh, härra esimees! Palume kolm minutit vaheaega.

Esimees

Palun palve esitada ka kirjalikult! Mõõdukate fraktsioon palus kolm minutit vaheaega. Vaheaeg lõpeb kell 20.40. Vaheaeg

Esimees

Austatud Riigikogu! Mõõdukate fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Alustame Koonderakonna ettepaneku hääletamist. Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele Koonderakonna fraktsiooni ettepaneku lõpetada seaduseelnõu 994 esimene lugemine. Igor Sedašev, milles on küsimus?

I. Sedašev

Ma palun kontrollida kohalolekut.

Esimees

Jah, see on võimalik. Austatud Riigikogu, palun teeme kohaloleku kontrolli! Hetkel on kohal 73 Riigikogu liiget. Austatud Riigikogu, panen hääletusele Koonderakonna fraktsiooni ettepaneku lõpetada seaduseelnõu 994 esimene lugemine. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Koonderakonna fraktsiooni ettepaneku poolt on 29 Riigikogu liiget, vastu on 40, erapooletuid ei ole. Ettepanek toetust ei leidnud. Jõusse jääb juhtivkomisjoni otsus, millega seaduseelnõu 994 on Riigikogu menetlusest välja arvatud.


14. Riigilõivuseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu (993 SE) esimene lugemine

Esimees

Austatud Riigikogu! Võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu. Ka siin on tegemist esimese lugemisega ning ettekandeks palun kõnepulti rahandusminister Mart Opmanni.

M. Opmann

Lugupeetud juhataja, Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsuse eelnõu eesmärk on kehtestada kõigile auto- ja traktoriregistri toimingutele riigilõiv, sest alates 1999. aastast on Eesti Riiklik Autoregistrikeskus ja Riigi Traktoriregistrikeskus riigieelarvest finantseeritavad asutused. Samuti on täiendatud kehtivat riigilõivuseadust Patendiameti toimingute osas, mis tuleneb vajadusest rakendada märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokolli. Aitäh!

Esimees

Tänan, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on küsimus. Ei ole.

M. Opmann

Aitäh! Valitsusel kaasettekannet ei ole.

Esimees

Riigikogu-poolseks kaasettekandeks palun kõnepulti rahanduskomisjoni esimehe Olev Raju.

O. Raju

Lugupeetud Riigikogu! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu ning teeb ettepaneku (häältega 9 poolt, vastu 0, erapooletuid 0) eelnõu esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute tähtajaks määrata 28. oktoober kell 12. Põhilised küsimused komisjonis olid: kuipalju on tegemist tehniliste täpsustustega ja kuipalju on muudetud riigilõivumäärasid? Määrasid on mingil määral muudetud, aga mitte eriti. Eelkõige on küsimus ikkagi selles, et korrastada kolme valdkonna riigilõivud, nimelt autoregistri ja traktoriregistri toimingute ning kaubamärkide rahvusvahelise registreerimise riigilõivud. Tänan!

Esimees

Suur tänu, Olev Raju! Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Ei ole. Tänan! Austatud Riigikogu! Juhtivkomisjon rahanduskomisjon on teinud ettepaneku seaduseelnõu 993 esimene lugemine lõpetada. Juhatajale teisi ettepanekuid laekunud ei ole ja nii on seaduseelnõu suunatud teisele lugemisele. Kordan muudatusettepanekute esitamise tähtaega: 28. oktoober kell 12. Tänan!


15. Alkoholi käitlemise seaduse eelnõu (966 SE) esimene lugemine (Alkoholiseadus)

Esimees

Austatud kolleegid, võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi käitlemise seaduse eelnõu. Alustame selle esimest lugemist. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnepulti majandusminister Jaak Leimanni.

J. Leimann

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Alkoholi käitlemise seaduse eesmärk on alkoholi käitlemisega seotud tegevuse korrastamine. Seaduse ülesanne on õigusliku aluse loomine selle tegevuse reguleerimiseks, samuti õigusliku aluse kehtestamine konkreetsete meetmete rakendamiseks võitluseks salaviinaga. Eelnõu väljatöötamisel on arvestatud Euroopa Liidu sellekohaseid õigusakte. Sätestatud on sellised rahvusvahelised kaubanduse regulatiivsed abinõud, mis baseeruvad WTO lepingul tehniliste kaubandustõkete kohta või Euroopa Liidu lepingute süsteemil. Eelnõu koosneb kuuest osast, mis on jaotatud 45 paragrahviks. Alljärgnevalt lühidalt mõned olulised momendid igast osast. Eelnõu esimene osa sätestab seaduse reguleerimisala: alkoholi käitlemise üldised nõuded, riiklik korraldus, järelevalve ja vastutus, samuti alkoholi määratlemise ja kirjeldamise alused, mille sisuks on legaaldefinitsioonid. Eelnõu teine osa käsitleb alkoholi käitlemise riiklikku korraldust. Paragrahv 3 sätestab nõuded, mille kohaselt Eestis on lubatud vaid sellise alkoholi käitlemine, mis on kantud riiklikku alkoholiregistrisse ja mis vastab registris säilitatava sama alkoholi näidisele või selle kirjeldusele. Eelnõu väljatöötamisel on lähtutud põhimõttest, et alkoholi võib soetada vaid kehtivat tegevusluba omavalt ettevõtjalt. Oluline on ka reegel, mille kohaselt Eestis võib käibel olla vaid selline alkohol, mille müügipakendil on tootja tootepartiitähistus. Vastav märge peab sisalduma ka saatedokumendil. Eelnõus on antud konkreetne sisu ka sellistele mõistetele nagu alkoholi saatedokument, alkoholi ettevõttesisene saatedokument, võltsitud alkohol jne. Kolmas osa sätestab alkoholi käitlemise üldised nõuded. Siin on üks selline põhimõte, et jaemüügi piirangute kehtestamine tuleb anda eranditult kohaliku omavalitsuse pädevusse, kes rakendab neid vastavalt kohalikele oludele. Eelnõu neljas osa reguleerib alkoholi käitlemise järelevalve ja vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest. Viies osa näeb ette muudatused ja täiendused teistes seadustes. Riigilõivuseaduse muutmine ja täiendamine on seotud käesoleva seaduseelnõu §-ga 10, mis sätestab tegevuslubade liigid. Muudatused ja täiendused on tehtud ka alkoholiaktsiisi seaduses, samuti tarbijakaitseseaduses. Et kõnealuse seaduse rakendamiseks näeb eelnõu ette kehtestada kümme rakendusakti ning aega võtab ka alkoholiregistri loomine ja erikonfiskeeritud alkoholiga seotud toimingute teostamise korraldus, siis näeb eelnõu § 45 ette seaduse jõustumise 1. juulil 1999. See aga ei tähenda, et valitsus arvab, et me peaksime seda seadust väga pikalt Riigikogus käsitlema. Ma tahaks öelda, et alkoholiseadust on üritatud koostada hulk aastaid ja mul on hea meel, et me oleme nüüd lõpu lähedal. Loodan, et käsitlemine Riigikogus ei võta väga palju aega ja me saame tõepoolest järgmise aasta keskel selle ala reguleeritud vähemalt nii hästi, kui me oskame. Tänan!

Esimees

Tänan, härra minister! Riigikogu liikmetel on teile küsimusi. Anti Liiv, palun!

A. Liiv

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Kõigepealt on meeldiv, et selline seadus lõpuks Riigikokku on jõudnud, kuivõrd see loodetavasti lahendab ühest küljest riigi võistleja, s.o salaviina probleeme, teisest küljest aga ka sotsiaalseid probleeme. Mul on aga mõned küsimused. Nendest esimene oleks § 2 punkti 3 kohta ja see on piirituse definitsioon. Piiritust defineeritakse siin kui põllumajandusliku päritoluga nii ja niisugust pärmi abil tehtud asjandust, igal juhul põllumajandusliku päritoluga, aga on olemas siiski veel teisi viise. Isiklikult mina olen Kaug-Idas Primorje krais pruukinud 32 kraadilist puudest valmistatud läägevõitu vedelikku, mida seal vodka nimel all turustati. Kas selline keemiline saadus, mis läheb käibele, on selle seaduse objekt või ei ole?

J. Leimann

Tänan! Tõtt öeldes me oleme palju vaeva näinud nende alkoholi eri liikide defineerimisega. Tõeliselt raskustes oleme näiteks puskari defineerimisega. Ma mõistan teie küsimust, aga ma ei oska sellele väga hästi vastata. Kui teil on mingi täpsustus või parandus, mis viib selle asja üldisemaks, aga samal ajal ei kao ära mõte, siis ma usun, et käsitlemisel me seda arvestame. Ma ei laskuks praegu vaidlustesse.

Esimees

Tänan! Kolleeg Valve Raudnask.

V. Raudnask

Aitäh! Minu küsimus käsitleb seaduse pealkirja. Teie keeletundlik suu, kui lõpetas ametiteksti lugemise, ütles automaatselt alkoholiseadus. Me oleme siin saalis käsitlenud relvaseadust, praegu on meil laua peal toiduseadus. Miks nüüd on võetud niisugune värdsõna nagu käitlemine, iseasi kui oleks veel alkoholi kätlemine, ma saaksin aru. Miks ei võiks olla eestikeelne alkoholiseadus?

J. Leimann

Tänan! Vastus on selline, et minu teada juba 1994. aastal oli Riigikogus üks alkoholiseadustest ja ta arvati menetlusest välja - nagu mulle on seletatud - põhjusel, et ta käsitles vähe alkoholiga kaasnevaid sotsiaalseid ja muid selliseid probleeme. Siis otsiti alkoholiseaduste paketti ja loodeti, et alkoholikäitlemise seadus on selle paketi üks seadustest. Momendil on küll olukord minu teada niiviisi, et meil on käitlemise seaduse eelnõu ja meil on ka Vabariigi Valitsuse heakskiidetud narkomaania ennetamise ning narkokuritegevuse tõkestamise poliitika põhimõtted aastateks 1997-2001. Teisi eelnõusid ei ole. Kuid see ei tähenda, et mõne aja pärast ei või välja mõelda ja siia tuua mõningaid teisi alkoholiseaduse üldnime alla mahutatavaid täpsemaid seadusi. Nii et selles mõttes me valisime siiski ühe valdkonna alkoholi laiast problemaatikast, eeskätt käitlemise. Ja siin on ka defineeritud, mida me selle all mõtleme. Tänan!

Esimees

Tänan! Anti Liivil on ka teine küsimus. Palun!

A. Liiv

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Väike täpsustus, see ei ole poliitika kontseptsioon, vaid tõenäoliselt oli jutt alkoholismi ja narkomaania tõkestamise valitsusprogrammist. Mu küsimus on § 25 kohta. Siin räägitakse mittelubatud alkoholist, võltsitud alkoholist ja selle valmistamise, töötlemise ning villimise vahenditest. Erikonfiskeerimise käsitlemisel on jutt alkoholi konfiskeerimisest. Aga seal on veel taara ja seda taarat võib olla sadu pudeleid. Kas siis erikonfiskeerimisel jääb õnnetule ohvrile rõõm viia tühi taara vastuvõtupunkti ja saada siiski mõningane kasum sellest loost?

J. Leimann

Tänan! Ma ei ole kahjuks selle alaga tegelnud nii detailselt. Me peame selle läbi mõtlema. Võib-olla on siin tõesti auk sees.

Esimees

Tänan! Kolleeg Olav Anton.

O. Anton

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Te väitsite, et alkoholi müümisel peaks pärast selle seaduse rakendamist hakkama kehtima väga range kord ja müügimärgid peavad olema partiile peale märgitud. Kuidas seda müügimärki paigaldatakse ja partiid märgitakse, kui tehasest viiakse tsisterniga lahtist õlut mingisugusele sündmusele?

J. Leimann

Minu arusaamise järgi see õlu siia ei kuulu. Nii et see probleem langeb ära. Aitäh!

Esimees

Tänan, austatud minister! Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole.

J. Leimann

Siis me loobume kaasettekandest.

Esimees

Tänan! Riigikogu-poolseks kaasettekandeks palun Riigikogu kõnepulti majanduskomisjoni liikme Liina Tõnissoni.

L. Tõnisson

Lugupeetud härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Majanduskomisjon on selle seaduseelnõuga tegelnud juba mitu nädalat. Nagu te teate, on teie laudadele jõudnud eelnõu, mis on suurel määral teisenenud ehk paranenud, sest majanduskomisjonis said kokku Majandusministeeriumi ja korrakaitseorganite esindajad ja on kokku pandud eelnõu variant, kus on arvestatud problemaatikaga, mis seondub nii alkoholi tootmise kui ka tema hulgi- ja jaevõrgus toimiva reeglistiku paikapanemisega. Juurde on lisatud karistusparagrahvid. Neis on ka sätestatud erikonfiskeerimise võimalus. Majanduskomisjon on seisuskohal, et eelnõu on täna sellises seisukorras, et esimene lugemine võib toimuda ja selle saab ka lõpetada. Majanduskomisjon annab endale aru, et tegemist ei ole lõplikult kõikides küsimustes lahendatud probleemidega. Ees seisab veel hulk tööd, kuid seda kõike on võimalik teha. Pika diskussiooni osaliseks sai komisjonis § 2 mõistete osa. Väga elavalt arutleti puskari definitsiooni ja seaduses selle vajalikkuse üle. Meil on kõhklusi § 2 punkti 12 definitsiooni suhtes. Me ei ole veel kindlad, kas tegevuslubade väljaandmine kirjeldatud viisil on siiski parim. Me arutlesime, kuid ei leidnud ühist seisukohta, kuidas suhtuda loodavasse sihtasutusse, mis peab tegelema konfiskeeritud alkoholiga. Sihtasutuse vorm tekitas meis kõhklusi, siin on teisigi probleeme, kuid kordan, komisjon pidas eelnõu igati küpseks, et lõpetada esimest lugemist. Silmas pidades edasitöötamise vajadust, on komisjonil ettepanek esimene lugemine lõpetada ja parandusettepanekud esitada 4. novembriks kella 12-ks. Suur tänu!

Esimees

Tänan, Liina Tõnisson! Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Ei ole. Juhatuselt tuleb üks küsimus. 4. november on natuke liiga pikk tähtaeg, tegemist on esimese lugemisega. Kas komisjon ei esitaks sellisel juhul juhatusele kirjaliku palve see üle vaadata? Tänan! Küsimusi ei ole. Austatud Riigikogu, juhtivkomisjon majanduskomisjon on teinud ettepaneku seaduseelnõu 966 esimene lugemine lõpetada, juhatajale teisi ettepanekuid laekunud ei ole, muudatusettepanekute tähtaja otsustab juhatus oma homsel korralisel koosolekul.


16. Euroopa Nõukogu privileegide ja immuniteetide üldkokkuleppe kolmanda protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (953 SE) esimene lugemine

Esimees

Austatud Riigikogu, võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Nõukogu privileegide ja immuniteetide kokkuleppe kolmanda protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu. Alustame selle esimest lugemist. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnepulti välisminister Raul Mälgu.

R. Mälk

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Euroopa Nõukogu privileegide ja immuniteetide üldkokkuleppe kolmas protokoll, edaspidi lühendatult protokoll, on koostatud Strasbourg'is 1959. aasta 6. märtsil, jõustus 15. märtsil 1963. aastal ning praeguseks on 18 Euroopa Nõukogu liikmesriiki selle osalised. Protokoll on otseselt seotud Euroopa Nõukogu Sotsiaalarengu Fondi kokkuleppega, mille Riigikogu on heaks kiitnud käesoleva aasta 10. märtsil. Protokolli ratifitseerimise eesmärk on tagada fondi omandile, varadele ja tehingutele ning fondi organitele ja personalile samad privileegid ja immuniteedid nagu on muudel Euroopa Nõukogu varadel ja isikutel. Eesti on ühinenud Euroopa Nõukogu privileegide ja immuniteetide üldkokkuleppega, mille sätted suures osas kattuvad kõnealuse protokolli sätetega. Sisuliselt tähendab ratifitseerimine seda, et suureneb vaid isikute ning vara ring, kelle või mille suhtes kohaldatakse immuniteete ja privileege. Protokolli artikli 3 kohaselt peab Eesti Vabariik ratifitseerimisdokumendi deponeerimisel teatama Euroopa Nõukogu peasekretäri kaudu teistele allakirjutanutele, milline ametiasutus on Eesti seaduste kohaselt pädev artikli 2 lõigu 3 kohaselt arbitraažiotsust tunnustama. 1. septembril 1998 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku uue redaktsiooni § 377 kohaselt on sellist formaalsust pädev täitma Eesti Vabariigi kohus, vastavalt kehtivale kohtualluvusele Tallinna Linnakohus. Protokollis sätestatu osas on võimalik teha reservatsioone, mida mitmed protokolliga ühinenud riigid on ka teinud. Ja on ettepanek viia nende hulka ka Eesti. Rahandusministeeriumi algatusel peab valitsus vajalikuks teha Eesti Vabariigi reservatsioon artiklis 7 lõike 4 punktile a järgmiselt: "Eesti Vabariik ei saa tagada Euroopa Nõukogu Sotsiaalarengu Fondi väljaantud võlakirjade intressidest või sõlmitud laenulepingutest tuleneva sissetuleku maksudest vabastamist." Artikli 7 kohta on reservatsioone juba varem teinud Saksamaa, Liechtenstein, Hispaania ja Šveits. Nii et me oleksime viies riik selles reas. Vastavalt artikli 16 lõigule 2 jõustuks protokoll Eesti suhtes ratifitseerimisdokumentide deponeerimisel Euroopa Nõukogu peasekretäri juurde. Protokoll on vastavuses põhiseadusega ja sellest ei tulene Eestile rahalisi kohustusi. Materjalide juures on Euroopa Nõukogu lepingute seeriates avaldatud riikide nimekiri, kust selgub, kelle suhtes ja mil viisil on protokoll siduv, ning riikide tehtud reservatsioonid. Tänan tähelepanu eest!

Esimees

Tänan, härra välisminister! Kas Riigikogu liikmetel on ettekandjale küsimusi? Ei ole. Tänan! Riigikogu-poolseks kaasettekandeks palun kõnepulti väliskomisjoni liikme Raoul Üksvärava.

R. Üksvärav

Lugupeetud esimees! Lugupeetud kolleegid! Välisminister Raul Mälk andis seaduseelnõu kohta ammendava ülevaate. Väliskomisjoni poolt on lisada järgmist. Väliskomisjon arutas seda seaduseelnõu oma koosolekul 20. oktoobril ja leidis, et tegemist on korrektse dokumendiga, mille esimese lugemise võib lõpetada (poolt 9, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud). Samuti leidis komisjon otstarbeka olevat anda muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 22. oktoober kell 12. Niisugune tähtaeg on põhjustatud kahest asjaolust. Esiteks, analoogne seaduseelnõu 954, mille Riigikogu võttis menetlusse 30. septembril. Selle kohta ei ole tänase päevani tulnud ühtegi muudatusettepanekut. Ja lisaks sellele jõustub see protokoll 1. novembril. Seetõttu oleks hea, kui me suudaksime nii eelmise kui ka selle seaduseelnõu teise lugemise järgmisel nädalal ära teha ja nad vastu võtta. See näeks parem välja. Aitäh!

Esimees

Suur tänu, Raul Üksvärav! Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Ei ole. Austatud Riigikogu! Väliskomisjon juhtivkomisjonina on teinud ettepaneku seaduseelnõu 953 esimene lugemine lõpetada. Teisi ettepanekuid laekunud ei ole. Muudatusettepanekud esitada 22. oktoobriks kella 12-ks väliskomisjoni. Tänan!


17. Taani Kuningriigi, Eesti Vabariigi, Soome Vabariigi, Saksa Liitvabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Poola Vabariigi, Vene Föderatsiooni ja Rootsi Kuningriigi vahelise Läänemere Merekeskkonna Kaitse Komisjoni privileegide ja immuniteeetide kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (975 SE) esimene lugemine

Esimees

Austatud Riigikogu! Võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud Taani Kuningriigi, Eesti Vabariigi, Soome Vabariigi, Saksa Liitvabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Poola Vabariigi, Vene Föderatsiooni ja Rootsi Kuningriigi vahelise Läänemere Merekeskkonna Kaitse Komisjoni privileegide ja immuniteetide kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu. Tegemist on esimese lugemisega. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti välisminister Raul Mälgu.

R. Mälk

Härra esimees, lugupeetud Riigikogu liikmed! Lubage teha üks mugandus ja seda pikka nime mitte enam ette lugeda, sest muidu läheb minu ettekanne kaks korda pikemaks. Öelda oleks järgmist. Vabariigi Valitsus on Riigikogule esitanud selle kokkuleppe ratifitseerimiseks. Läänemere Merekeskkonna Kaitse Komisjon, mille lühendnimetus HELCOM on hästi tuntud, loodi 1974. aastal Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooniga ja asub Helsingis. Ta tegutseb ammu ja väga viljakalt. Konventsiooniga on ühinenud kõik Läänemere-äärsed riigid. Eesti suhtes jõustus see 1992. aastal. Komisjoni peamine ülesanne on jälgida selle konventsiooni täitmist. Komisjoni privileegide ja immuniteetide kokkulepe sõlmiti Helsingis 2. veebruaril 1998 ja Eesti kirjutas sellele alla koos teistega. Kokkuleppe eesmärk on komisjoni tegevust toetada. Selles sätestatakse, et komisjon on juriidiline isik ja tal on kõik sellest tulenevad õigused. Samuti antakse komisjonile hulk traditsioonilisi privileege, mis on muudelgi rahvusvahelistel organisatsioonidel. Nii sätestatakse, et komisjoni vara ja vahendeid ei või nende asukohas läbi otsida, sellele kitsendusi seada, rekvireerida, arestida, konfiskeerida, eksproprieerida, sekvestreerida ega võõrandada ei täidesaatva, haldus- ega kohtutoiminguga. Komisjon ja tema töötajad vabastatakse sarnaselt diplomaatiliste esindajatega riiklikest ja kohalikest maksudest. Viimane säte puudutab eelkõige komisjoni ja Soome Vabariigi suhteid. Samuti antakse komisjoni personalile, poolte esindajatele ja ekspertidele kohtulik immuniteet ametiülesannete täitmisel toimepandud tegude suhtes. Hetkel hõlmab kogu see kokkuleppes sätestatu puht inimeste tasemel Eesti poolt ühte isikut, kes seal töötab. Komisjonil on õigus neist privileegidest ja immuniteetidest loobuda. Kokkuleppe ratifitseerimine on kooskõlas põhiseadusega, sellest ei tulene Eesti Vabariigile rahalisi kohustusi ega vajadust muuta või võtta vastu õigusakte. Kokkulepe jõustub 30 päeva möödumisel päevast, mil kolm riiki on oma ratifitseerimisdokumendid deponeerinud. Tänan tähelepanu eest!

Esimees

Tänan, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on ettekandjale küsimusi? Ei ole. Veel kord tänan! Riigikogu-poolseks kaasettekandeks palun kõnepulti keskkonnakomisjoni esimehe Rein Järliku.

R. Järlik

Lugupeetud härra esimees! Austatud kolleegid! Keskkonnakomisjon arutas seda eelnõu oma istungil ja otsustas, et ootab muudatusettepanekuid 29. oktoobriks kella 12-ks ja planeerib teise lugemise 8. töönädalale, 18. novembrile käesoleval aastal. Aitäh!

Esimees

Suur tänu, Rein Järlik! Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Ei ole. Tänan! Austatud Riigikogu! Juhtivkomisjon keskkonnakomisjon on teinud ettepaneku seaduseelnõu 975 esimene lugemine lõpetada, teisi ettepanekuid laekunud ei ole. Seaduseelnõu on suunatud teisele lugemisele. Muudatusettepanekud esitada 29. oktoobriks kella 12-ks keskkonnakomisjoni.


18. Vabariigi Valitsuse seaduse ja avaliku teenistuse seaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu (990 SE) esimene lugemine

Esimees

Austatud kolleegid, võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja avaliku teenistuse seaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu. Alustame selle esimest lugemist. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti kaitseminister Andrus Öövli.

A. Öövel

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu saadikud! Avaliku teenistuse seadus on vastu võetud 25. jaanuaril 1995. aastal ja jõustunud 1. jaanuaril 1996. aastal. Selles seaduses nähakse ette ametnike atesteerimine alates jaanuarist 1999. Miks on tahetud atesteerimiskorralduses teha muudatusi enne atesteerimise tegelikku algatamist? Eelkõige see, et ajavahemikul jaanuarist 1995 kuni tänase päevani oleme oluliselt rohkem tundma õppinud meie partnerriikide analoogilisi õigusakte, arutlenud ja mõtestanud protsessi sügavuti ning leidnud need kitsaskohad, mis ei anna võimalust atesteerimist maksimaalse efektiivsusega korraldada. Tänase avaliku teenistuse seaduse puudustena me võime välja tuua kuus erinevat ainevaldkonda. Esiteks on atesteerimise mõiste määratletud kui ametniku kutseoskuste, võimete ja isikuomaduste vastavuse hindamine ametikohal esitatavatele nõuetele. Seega on atesteerimine orienteeritud pigem teoreetiliste teadmiste taseme hindamisele kui tegeliku töösoorituse taseme selgitamisele ning seetõttu ei võimalda anda hinnangut ametniku ametialasele tegevusele ja edukusele tervikuna. Selle sätte (praegu reglementeeritud avaliku teenistuse seaduse §-ga 90) parandamiseks oleme § 2 lõikes 6 toonud mõiste uue määratluse. Teiseks, tulenevalt atesteerimise ebapiisavast seostatusest ergutamis-, edutamis- ja koolitusvajaduse selgitamisega ning komisjoni pädevuse piiramisest (tunnistab vaid ametikohale vastavaks või mittevastavaks) on atesteerimise motiveeriv toime liialt nõrk ja tugineb pigem kartusel sanktsiooni ees kui individuaalse ametialase arengu vajadusel. Need printsiibid on sätestatud praeguse seaduse §-s 99, kuid oleme seda täiendanud parandusseaduse § 2 lõikega 14 ning eelkõige peab just see teenima koolituse tähtsuse tõhustamist. Kolmandaks on alust arvata, et 1. jaanuarist 1996 ilma nõudeid esitamata ametnikuna teenistusse vormistatud isikud ei vasta täiel määral ametikohal esitatavatele nõuetele. Ning kehtiva atesteerimiskorra kohaselt tuleb konkursi- ja atesteerimiskomisjonil tunnistada nad ametikohale mittevastavateks, millele järgneks siis teenistusest vabastamine. Samas on aga ilmne, et ametikohale vastavuse aste on erinevatel ametnikel erinev ning täielik vastavus nii nagu ka täielik mittevastavus on pigem erandlikud kui tüüpilised nähtused. Ning sellest tulenevalt ei ole enamasti otstarbekas ametniku teenistusest vabastamine, vaid, vastupidi, nõuetele vastav koolitamine ja arendamine. See mõte on sisse viidud parandusseaduse § 2 lõikesse 14. Neljandaks probleemiks on, et kogu ametkonna atesteerimine konkursi- ja atesteerimiskomisjonide tasandil kujuneb äärmiselt töömahukaks ja kulukaks. Kõrvalmärkusena ütleksin, et 1997. aasta 1. juuli andmetel on Eestis üle 19 000 riigiametniku ning kuni 5000 kohaliku omavalitsuse ametnikku. Niisiis kogu selle ametnikkonna atesteerimine konkursi- ja atesteerimiskomisjonide poolt kujuneb väga töömahukaks ja kulukaks ettevõtmiseks. Samas on atesteerimisprotsessist praktiliselt kõrvale jäänud ametnike töötulemusi kõige paremini tundev vahetu ülemus. Selle puuduse kõrvaldamiseks on parandusseaduse § 2 lõikes 13 sätestatud põhimõte, et vähemalt kord aastas leiab aset atesteeritava ja vahetu ülemuse vabas vormis vestlus, mis annaks võimaluse hinnata otseselt tööga toimetulekut. Viiendaks puuduseks loeme, et kohalike omavalitsuse ametnike atesteerimine üleriigiliste omavalitsusliitude moodustatud konkursi- ja atesteerimiskomisjonide kaudu on õiguslikult vastuoluline ja rakenduslikult komplitseeritud. Praktikas tõendab seda tõsiasi, et ükski kohaliku omavalitsuse ametnikke atesteeriv komisjon ei ole kahe ja poole aasta jooksul tööle hakanud. Ning selle probleemi kõrvaldamiseks oleme teinud ettepaneku § 2 lõikesse 9. Ning viimaseks probleemiks, mida tahame esile tõsta, on asjaolu, et seaduslikult on määratlemata jäetud ametnike atesteerimist korraldav institutsioon. Vabariigi Valitsuse seaduses on sellekohane parandus tehtud § 77 lõike 1 punktis 10 ning selleks korraldavaks ja koordineerivaks institutsiooniks on Riigikantselei. Lugupeetud Riigikogu liikmed! Loetletud puuduste kõrvaldamiseks on Vabariigi Valitsus teile esitanud seaduseelnõu avaliku teenistuse seaduses ja Vabariigi Valitsuse seaduses täienduste ja paranduste tegemiseks. Tänan teid!

Esimees

Suur tänu, härra minister! Riigikogu liikmetel on mõned küsimused. Talvi Märja, palun!

T. Märja

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Mul on au kuuluda kõrgemate riigiametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjoni. Kuigi me ei ole atesteerimist veel alustanud, oleme hulgaliselt korraldanud konkursse ja ka seal püüdnud selgitada, kas konkureeriv isik vastab sellele ametikohale või mitte, kuhu ta konkureerib. Me oleme siiani pearõhu pannud tema ametialastele oskustele ja teadmistele ning juhtimisalastele teadmistele. Meil oli au kuulda teie definitsiooni atesteerimise kohta, mille te meile ette lugesite. Siin oli rõhuasetus sellel, et juurde on tulnud isiku töötulemused, ja ma usun, et see on täiesti õigustatud muudatus. Kuid siin on kirjas kutseoskuste, võimete ja isiksuseomaduste hindamine. Kuhu on jäänud erialased ja ametialased oskused? Aitäh!

A. Öövel

Aitäh! Küsimus on professionaali esitatud ja professionaalne. Saan vastata ainult enda sügava veendumuse järgi, sest kuulun nii nagu teiegi, lugupeetud parlamendiliige, professor Ülo Vooglaiu õpilaste hulka ja püüan igati õpetaja poolt etteseatud kutse-, ameti- ja erialaste nõudmiste kontrolliprintsiibist kui võrdsete omaduste kontrolliprintsiibist kinni pidada. Olen sügavalt seda meelt, et ilmselt on avaliku teenistuse seaduse tänases redaktsioonis käsitletud eelkõige just kutseoskusi ja uues redaktsioonis on lisaks kutseoskustele toodud juurde ka printsiip, et tuleks eelkõige hinnata konkreetse tööga toimetulekut. Aga usun, et on täiesti teretulnud just nimelt see ettepanek, et lisaks kutseoskuste hindamisele antakse hinnang ka erialastele ja ametialastele oskustele. Nii et parlamendis seadusparanduste menetlemisel on need täiendused igati teretulnud ja usun, et ka juhtivkomisjoni poolt aktsepteeritavad. Aitäh!

Esimees

Tänan! Kolleeg Olav Anton.

O. Anton

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister, milline on omavalitsusliitude ja nende spetsialistide roll atesteerimistes ja omavalitsusametnike kutseoskuste hindamisel?

A. Öövel

Suur tänu! Nii nagu ma oma sissejuhatavas sõnavõtus viitasin, on kohalike omavalitsuste ametnike atesteerimine üleriigiliste omavalitsusliitude moodustatud konkursi- ja atesteerimiskomisjoni kaudu õiguslikult vastuoluline ja rakenduslikult komplitseeritud. Tõin ka näite, et viimase kahe ja poole aasta jooksul ei ole praktiliselt tööle hakanud ükski atesteerimiskomisjon. Ilmselt on otstarbekas asendada keerukas ja elus mitte rakendust leidnud mudel oluliselt efektiivsemaga ja inimestele lähemalseisvaga. Sellepärast ei ole otstarbekas, et üleriigilised omavalitsusliidud selliseid komisjone moodustaks.

Esimees

Tänan! Olav Antonil on ka teine küsimus. Palun!

O. Anton

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Ma saan aru, et veel vähem on valitsuse arvates mõtet neid komisjone moodustada maakonnaliitude juurde. Kas ma võin teha sellest järelduse, et valitsus soovib, et omavalitsusliidud üldse ei osaleks omavalitsustöötajate atesteerimises?

A. Öövel

Aitäh hea küsimuse eest! Ma selgitaksin seda mõtet eelkõige parandusettepaneku § 2 lõigete 9 ja 10 kaudu, mis täpsustavad atesteerimiskomisjonide pädevust, sealhulgas kohaliku omavalitsuse ametnikke atesteerivate komisjonide pädevust ja tegevusvaldkonda. Kõigepealt terviku seisukohalt algusest. Eelnõu kohaselt on tehtud muudatused konkursi- ja atesteerimiskomisjonide pädevuses. Esiteks, Riigikantselei juures tegutsevate kõrgemate riigiametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjoni pädevuse laiendamine on tingitud arhiiviseaduse vastuvõtmisest. Teiseks, kohaliku omavalitsuse ametnike atesteerimise korraldus on avaliku teenistuse kehtivas redaktsioonis reguleeritud puudulikult ning vastuoluliselt. Arvestades, et avaliku teenistuse seaduse § 11 annab kohaliku omavalitsusüksuse volikogule õiguse kinnitada ametiasutuse struktuur, teenistujate koosseis ja palgamäärad ning avalikku teenistusse võtmise õigus on omavalitsusüksuse volikogul või täitevvõimu juhil - vallavanemal või linnapeal -, ei ole põhjendatud kõikide omavalitsusametnike atesteerimine üleriigiliste omavalitsusliitude moodustatud konkursi- ja atesteerimiskomisjonide poolt. Et suurendada omavalitsusüksuste volikogu ning valla- ja linnavalitsuse vastutust kohaliku omavalitsuse teenistuse tulemuslikkuse eest ja allutada kohaliku omavalitsuse teenistus enam avaliku teenistuse seaduse terviklikule loogikale, tehakse ettepanek määrata omavalitsusametnikke atesteerivate komisjonide pädevus kindlaks analoogiliselt riigiametnikke atesteerivate komisjonide pädevusega. Eelnõu kohaselt kuuluvad kohaliku omavalitsuse noorem- ja vanemametnikud atesteerimisele vastava omavalitsusüksuse konkursi- ja atesteerimiskomisjoni poolt, kohaliku omavalitsuse juhid, nõunikud (välja arvatud volikogu poolt valitavad ja nimetatavad ametnikud) ja maakondlike omavalitsusliitude büroode ametnikud (välja arvatud büroode juhid) maakondlike omavalitsusliitude juurde moodustatud konkursi- ja atesteerimiskomisjonide poolt ning kohalike omavalitsuste üleriigiliste liitude büroode ametnikud ja maakondlike liitude büroode juhid üleriigilise omavalitsusliidu juurde moodustatud konkursi- ja atesteerimiskomisjoni poolt. Omavalitsusüksuse konkursi- ja atesteerimiskomisjoni moodustab ning määrab esimehe ja liikmed vastava omavalitsusüksuse volikogu. Maakonna- ja üleriigilise komisjoni moodustab ning määrab esimehe ja liikmed vastava omavalitsusliidu esindusorgan. Aitäh!

Esimees

Tänan! Austatud minister! Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole.

A. Öövel

Suur tänu! Valitsus loobub kaasettekandest.

Esimees

Tänan! Riigikogu-poolseks kaasettekandeks palun kõnepulti põhiseaduskomisjoni aseesimehe Jaan Pööri.

J. Pöör

Austatud esimees! Lugupeetud Riigikogu! Põhiseaduskomisjon arutas seda seaduseelnõu 15. oktoobri istungil. Kohale oli kutsutud ka Riigikantselei õigusloomeosakonna juhataja härra Heinla, Riigikantselei avaliku teenistuse ja personaliosakonna juhataja proua Rannasoo ja ka Riigikontrolli nõunik härra Vaher. Kuna ettekandja peatus väga põhjalikult seaduseelnõul ja väga korralikult on tehtud ka selle seaduseelnõu seletuskiri, siis jääb mul ainult teatavaks teha komisjoni otsus eelnõu kohta. Komisjon otsustas teha Riigikogule ettepaneku täna esimene lugemine lõpetada. Selle poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Ja muudatusettepanekud esitada 29. oktoobriks kella 13-ks põhiseaduskomisjoni. Aitäh!

Esimees

Suur tänu, Jaan Pöör! Kas kolleegidel on küsimusi? Ei ole. Tänan! Austatud Riigikogu, juhtivkomisjon põhiseaduskomisjon on teinud ettepaneku seaduseelnõu 990 esimene lugemine lõpetada. Teisi ettepanekuid laekunud ei ole. Muudatusettepanekud esitada 29. oktoobriks kella 13-ks põhiseaduskomisjonile. Tänan!


19. Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahelise lepingu "Balti Mereväedivisjoni loomise kohta" ratifitseerimise seaduse eelnõu (983 SE) esimene lugemine

Esimees

Austatud Riigikogu, võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud "Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahelise lepingu Balti Mereväedivisjoni loomise kohta" ratifitseerimise seaduse eelnõu. Tegemist on selle esimese lugemisega. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnepulti kaitseminister Andrus Öövli.

A. Öövel

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Selles päevakorrapunktis ma julgen ennast natukene professionaalsemaks pidada kui eelmises. Usun, et kui me iseloomustame viimase kolme ja poole aasta tegemisi riigikaitse vallas, siis ei saa mitte kuidagi mööda minna Balti ühisprojektidest. Tänaseks päevaks on Balti riikide koostöö jõudnud niisugusele tasandile, et me võime rääkida ühise jalaväe algrakukesest ehk Balti rahuvalvepataljonist. Me võime rääkida ühise õhukontrolli- ja õhuseiresüsteemi loomisest. Me oleme loonud projekti, et ühiselt koordineerida välisabi Balti riigikaitsele. 1. septembrist 1999 alustab Tartus tööd esimene Balti riikide ühine õppeasutus ohvitserikoolituse tagamiseks. Täna on teie ette toodud viies ühine projekt ja see on Balti ühise mereväe loomise alus BALTRON. Käesoleva aasta 16. aprillil Eesti, Läti ja Leedu kaitseministrite allakirjutatud Balti riikide vaheline leping käsitleb kolme riigi ühise laevastikuüksuse - Balti Mereväedivisjoni - loomist. Üksuse rahvusvahelise lühendina on kasutusele võetud nimetus BALTRON, mis tuleneb ingliskeelsetest sõnadest Baltic Squadron. Tuleb rõhutada selle ühisprojekti tähtsust, sest kõigi kolme Balti mereväe osa riikliku julgeoleku tagamisel on tähelepanuväärne eelkõige meie pikka merepiiri silmas pidades. Tihe koostöö Balti riikide merevägede vahel on toimunud alates 1995. aastast ning see on eelkõige seisnenud meie ühistes õppustes, merevägede esindajate regulaarsetes kohtumistes ning pidevas infovahetuses. 1997. aasta esimesel poolel algasid ühised ettevalmistused mereväeüksuse BALTRON loomiseks ning meil on heameel tõdeda, et käesolevaks aastaks on sellest ühisest ideest ja kavast saanud tegelik üksus. Selle üksuse asutamistseremoonia toimus 28. augustil Tallinna Miinisadamas ning käesolevaks hetkeks on Eesti, Läti ja Leedu mereväe BALTRON-i koosseisu nimetatud laevad osalenud juba ühistel õppustel Open Spirit 98 ja Amber Sea 98. BALTRON-i ülesanneteks on eelkõige osalemine miinitõrjeoperatsioonides, ühine väljaõpe ning osalemine rahvusvahelistes vetes toimuvatel laevastikuõppustel. BALTRON-i kaudu suudame suurendada Balti riikide merevägede koostöövõimet nii isekeskis kui ka suhtlemisel meie NATO partneritega. Laevastikuüksus koosneb kolme riigi merevägede laevadest ning Eestit esindavad selles üksuses miinitraalerid Kalev ja Olev. Samuti koosneb BALTRON-i projekt lisaks laevadele ka laevade ühistegevust koordineerivast kuueliikmelisest staabist ning just nimelt see staap paikneb Eestis, Tallinna Miinisadamas. Kolme riigi kaitseministrid on kokku leppinud, et meie ühise jalaväepataljoni võõrustajarahvuseks on lätlased ja sellest tulenevalt kannavad ka lätlased põhiraskust Balti pataljoni tegevuse õigusliku, administratiivse ja finantsilise tagamise eest. Leedu on võõrustajarahvuseks meie ühise õhukontrolli- ja õhuseiresüsteemi loomisel. Eesti peab kandma raskust kahe projekti läbiviimisel. Need on meie ühine miinitõrjeeskaader ja Balti staabiohvitseride koolitamiseks mõeldud kolledž. BALTRON-i loomisele ja tegevusele on toetust avaldanud paljud välisriigid ning mereväedivisjoni loomise rahvusvahelist abistamist koordineerib Saksa Liitvabariik. Abistajate hulka kuuluvad ka Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Norra, Prantsusmaa, Rootsi, Soome, Suurbritannia ja Taani. Kõikide nende riikide kaitseministrid on alla kirjutanud vastastikuse mõistmise memorandumile, mis tagab BALTRON-ile lääneriikide toetuse. Ja viimase faktina on mul heameel tõdeda, et järgmisel neljapäeval ehk siis juba homme kirjutavad Taani, Inglismaa, Leedu, Läti ja Eesti esindajad alla järjekordsele vastastikuse mõistmise memorandumile, mis reguleerib meie järjekordset ühisõppust Eesti vetes, kus meie kolme riigi laevad annavad oma panuse meie tsiviilkäibes olevate laevateede korrashoiuks ja miinidest vabastamiseks. Aitäh!

Esimees

Suur tänu, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on ettekandjale küsimusi? Jaanus Betlem, palun esimesena!

J. Betlem

Aitäh, härra esimees! Austatud härra minister! Selles Balti riikide ühises võidukas mereväeüksuses on tervelt viis alust, kusjuures miinitõrjelaevad - kui neid niiviisi võib nimetada - on Kaitseministeeriumi esindaja ütluse kohaselt moraalselt vananenud. BALTRON-i toetajate riikide nimekiri oli aukartustäratavalt pikk. Palun öelge, kuidas on planeeritud BALTRON-i arendamine lähiajal, tema varustamine uute laevadega, uue tehnikaga?

A. Öövel

Mis puutub laevade kvaliteeti, mis on eraldatud Balti ühise miinitõrjeeskaadri tarbeks, siis ma küll Kaitseministeeriumi juhina tahaksin sarjata väga tõsiselt seda Kaitseministeeriumi ametnikku, kes on öelnud, et tegemist on moraalselt vananenud laevadega, seda nad kindlasti ei ole. Nii Olev kui Kalev on 1997. aastal Saksa Liitvabariigi poolt Eesti Vabariigile just nimelt selle ühise eskaadri loomiseks üle antud. Mõlemal laeval on ellu viidud renoveerimisprojekt, mis on maksnud 8 miljonit Saksa marka, mis on tulnud Saksa maksumaksja, mitte Eesti maksumaksja taskust. Sellest tulenevalt julgen öelda, et küll 1950. aastatel Balti mere tingimustes ehitatud, aga nii, nagu ütlesin, 1996. ja 1997. aastal 40 miljoni Eesti krooni eest renoveeritud laevad on täiesti asjakohased ja meie meremeeste hinnangul väga head alused, selleks et miinitõrjeoperatsioone korraldada. Ma arvan, et lähiajal ei ole kõne all laevade ümbervahetamine ega ka laevade rohkendamine eskaadris. Sellise projekti elluviimine sõltuks eelkõige Riigikogu otsusest, kes peaks sellisel juhul oluliselt suurendama riigikaitse eelarvet ja nägema ette vahendeid uute ja kaasaegsete laevade muretsemiseks. Küll aga on meie toetajariikidega kokku lepitud parandada Balti ühise mereväekaadri varustatust miinitõrjeoperatsioonide korraldamise puhul. Konkreetsed koostöölepingud on eelkõige Rootsi ja Saksa merejõududega. Laevade täiendamise programmi oleme ellu viimas eelkõige Ameerika Ühendriikide kaasabil. Eesti mereväe aluste täiendamiseks on 1999. aastal planeeritud nii piirivalve kui mereväe ühiskasutusse võtta viis Ameerika Ühendriikide rahvuskaardi poolt üleantavat kiirkaatrit. Need aga ei tule BALTRON-i koosseisu, vaid Eesti mereväe koosseisu. Aitäh!

Esimees

Tänan! Kolleeg Olav Anton.

O. Anton

Aitäh, härra juhataja! Austatud kaitseminister! Oli meeldiv kuulata, et see alus, mis sõjalaevana kai äärde ära uppus vähem kui aasta tagasi, ei ole õnneks n-ö kusagil olulises kohas arvele võetud. Aga minu küsimus on väga konkreetne. Mis see asi maksab, kui Riigikogu tema ratifitseerib?

A. Öövel

Aitäh! Kõigepealt remargi korras, et Miinisadamas kai ääres uppunud laev ei olnud sõjalaev, vaid oli abilaev. Mis puutub eelarvesse, siis kõik eelarvelised kulutused on ette nähtud Eesti, Läti ja Leedu riigieelarvetes. Ühisõppusi finantseerivad riigid proportsionaalselt. Kuna iga riik on eraldanud BALTRON-i käsutusse kaks laeva, siis jagunevad ka kulutused nende vahel võrdselt. Kulutused ei ole riigieelarves eraldi välja toodud, vaid on ette nähtud nii mereväe alaeelarves kui ka Balti ühisprojektide alajaotuses.

Esimees

Tänan! Kolleeg Jaanus Betlem, teine küsimus.

J. Betlem

Aitäh! Austatud härra minister! Ma tõesti palun väga, et te esimese hooga kohe seda vaest ametnikku ei läheks nuhtlema, sellepärast et eks me riigikaitsekomisjonis küsisime tema käest küllaltki teravalt, mis korras need laevad on, mis on pool sajandit vanad. Väidetavasti puuduvad neil miinide avastamiseks kajaloodid. Neil laevadel lihtsalt puudub kaasaegne miiniotsimistehnika, mis on lääneriikides kasutusel. Kas see info vastab tõele?

A. Öövel

Aitäh! Nüüd oleme jõudnud laevade juurest varustuseni. Tõepoolest tuleb tunnistada, et laevade renoveerimiseks on kulutatud 40 miljonit krooni eelkõige selleks, et tagada laevade navigatsioonikõlblikkus kõikvõimalikes Balti mere ilmastikutingimustes. Mis puutub aga tõepoolest tänapäevastesse miiniotsimis- ja miinitõrjevahenditesse, siis nii, nagu ka eelnevalt nimetasin, on nende vahendite hankimiseks kaks teed. Üsna normaalne ja austusväärne iga riigi jaoks on see, et need vahendid soetatakse riigieelarvest. Selle tarvis riigikaitsekomisjon ja Kaitseministeerium ka ühiselt pingutavad, et tõepoolest konkreetsete arvutuste ja loogiliste arengukavade ning põhjenduste varal selgitada lugupeetud parlamendile ja igale maksumaksjale, et 2%-line osa riigi kogutoodangust on see piir, mille puhul riik suudab iseseisva riigikaitse arenguga toime tulla. Senikaua kui Eesti riigikaitse eelarve on toimetulekupiirist poole väiksem, tuleb meil väga tihedalt arendada rahvusvahelisi suhteid meie partnerriikidega ning miini avastamise ja kahjutukstegemise seadmed saavad laevadel kaasajastatud vastavalt sellele, kuidas meie partnerriigid on valmis varustust meile üle andma. Konkreetse varustuse üle on tõepoolest nii Rootsi kui Saksa merelaevastikuga läbirääkimised käimas. Usun, et 1999. aastaks on meie laevade varustatus oluliselt parem, kui see oli 1997. aastal, sest 1998. aastal on ta vähemasti poole parem, kui oli möödunud aastal. Nii et me saame toetuda ainult kas iseenda jõule või oma partnerite pakutavale abile. Küll aga ei sea ma hetkekski kahtluse alla seda, et Balti ühisesse miinitõrjeeskaadrisse kuuluvad laevad on võimelised oma ülesandeid miinitõrjeoperatsioonides täitma ja nende laevade tehniline varustus vastab sellele, missugused on meie riigi tänased võimalused. Tänan!

Esimees

Tänan! Kolleeg Ando Leps.

A. Leps

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud kaitseminister! Minu küsimus ei ole sisuline, ma ei ole mereväelane ja ma olen vist üldse juba sõjaväekohustuse alt väljas. Ma sain su jutust aru niimoodi, et laevad põhja ei tohi minna, abilaev võib põhja minna, aga kai ääres. Ja sellepärast ma ei saa sisulist küsimust esitada. Aga võtame selle lepingu kõige viimase lehekülje ja viimased kaks lauset (olen tahtnud seda juba varem küsida, see on tehniline küsimus): "Koostatud 16. aprillil 1998 kolmes eksemplaris eesti, läti, leedu ja inglise keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed." Ja nüüd teine lause: "Lahkarvamuste korral tõlgendamisel prevaleerib ingliskeelne tekst." Kas see tähendab, et see on siis võrdsematest võrdsem?

A. Öövel

Aitäh! Tõepoolest, niimoodi see on. Kolmes eksemplaris tähendabki seda, et nii Eestil, Lätil kui Leedul on lepingutekst eesti, läti, leedu ja inglise keeles ehk igas riigis on neli lepingut. Ja meie koostöö tagamise keel on inglise keel, mis kehtib meie kõikides ühisprojektides kui meievahelise suhtlemise keel. Kõik Balti ühised projektid - meie jalaväepataljon, meie ühine õhuseire- ja õhukontrollisüsteem, meie merevägi, meie ühine koolitusskeem - toimivad ainult meie ühises keeles ja see on inglise keel. Sellepärast on ka kokku lepitud, et iga konkreetse lahkarvamuse puhul kehtib see tekst, millest kõik pooled võrdselt hästi aru saavad. Aitäh!

Esimees

Tänan! Kolleeg Olav Anton, teine küsimus.

O. Anton

Aitäh, härra juhataja! Austatud kaitseminister! Mereväelipu all põhjaminev alus on mereväealus ja igasugune abilaev põhjendusena on umbes samasugune põhjendus, nagu Nõukogude Liit viis 1979. aastal Afganistani abijõude ja jättis need sinna 10 aastaks. Aga minu küsimus on jälle eelarve kohta. Kui te väitsite, et teie huvi on, et asi oleks maksumaksjale selge ja veel selgem parlamendiliikmetele, siis ma ei saa aru, miks on kõik need kulud nii hoolikalt ära peidetud, et kollases raamatus ei ole võimalik välja tuua neid kulusid, mida antud lepingu ratifitseerimine ja BALTRON-i tegevus endaga paratamatult kaasa toob. Kui on vaene aeg, on loomulikult väiksed kulud, aga milleks on vaja neid peita? Ma küsin nüüd teist korda: kas te võiksite öelda selle summa - hea oleks ka, kui te ütleks, millest ta koosneb -, kui palju kulub BALTRON-i Eesti-poolsele kindlustamisele?

A. Öövel

Aitäh! Lugupeetud härra Anton! Kui te võtate selle kollase raamatu lahti ja võtate lahti 132. osa ehk Kaitseministeeriumi osa ning lähete üle Kaitseministeeriumi allasutuse Kaitsejõudude Peastaabi kaitseväeosade juurde, siis kaitseväeosade all te näete mereväe eelarvet. Ja kui te lähete veel edasi, siis te näete nelja Balti ühisprojekti - Balti jalaväepataljon, Balti ühine mereväeeskaader, Balti ühine õhuseiresüsteem ja Balti ühine kaitsekolledž - kulutusi, mis on üheselt ja selgelt just nimelt nende projektide all välja toodud. Lepime kokku, et me koos vaatame selle raamatu üle.

Esimees

Tänan! Kolleeg Ando Leps, teine küsimus.

A. Leps

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud kaitseminister! Ma üldse ei nori selle küsimuse kallal, aga ikkagi tekib paar küsimust. Esiteks, kas eesti-, läti- ja leedukeelset teksti on üldse vaja? Meil on ka praegu eestikeelne tekst ees. Ütleme, et selle lepingu jaoks käib küll, pärast selgub, et ingliskeelne tekst ütleb natuke teistmoodi ja kogu meie arutelu on siin tühine.

A. Öövel

Aitäh teile! Ma ei tea, kas protseduur näeb seda ette, aga ma pöörduksin Riigikogu juhtkonna poole ja paluksin lugupeetud parlamendiliikmetele paljundada ka Riigikogule esitatud ingliskeelne tekst, aga võib-olla samamoodi ka leedu- ja lätikeelne tekst, mis on tõepoolest esitatud Riigikogule menetlemiseks. Usun, et ainult mõistlikkuse printsiibist lähtudes - paberite kuhi teie laudadel on vist piisavalt kõrge - ei ole seda teile kõigis neljas keeles paljundatud. Aga tekst on olemas ja ta on ka esitatud neljas keeles.

Esimees

Teksti võib leida tõenäoliselt kas juhtivkomisjonist või dokumendiosakonnast. Aitäh! Härra minister, rohkem küsimusi teile ei ole. Riigikogu-poolseks kaasettekandeks palun kõnepulti riigikaitsekomisjoni liikme Jaanus Betlemi.

J. Betlem

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! See leping on vajalik leping, sest Balti riikide kaitsealane koostöö kahtlemata suurendab meie kõigi julgeolekut. Konkreetselt Balti Mereväedivisjon annab võimaluse kolme riigi mereväelastel saada mingisugustki väljaõpet vähemalt sellel tasemel, nagu on nendel laevadel ja laevadel paiknevatel seadmetel. Tõepoolest, võib ju küsida, kas selle lepingu artikli 1 üldsätte punkt 2 on täidetav. See tähendab, kas BALTRON on suuteline kiirelt läbi viima mereväeoperatsioone kriisisituatsioonides ning kas ta suudab teha miinitõrjeoperatsioone nende seadmetega, mis tal on? See küsimus jääb paraku õhku rippuma. Kuid nagu kaitseminister ütles, ei sõltu nende laevade varustus kaitseministri ainuisikulisest tahtest, vaid meie kõigi valmisolekust eraldada riigikaitseks sellised summad, et laevad ei läheks kai ääres põhja ja et neil oleks tõepoolest need seadmed, mis võimaldaks teha operatsioone tänapäeva tasemel. Sest vastasel korral on nende laevade peale kulutatud raha raisatud raha. Igasugune rahakulutus peab andma loomulikult ka adekvaatse tulemuse. Ando Lepsi küsimus ei olnud päris ilmaasjata, sest me oleme tõepoolest varasematel aegadel kokku puutunud sellega, et tõlked on teinekord olnud küsitava väärtusega, ebakorrektsed. Seetõttu oleks muidugi parem, kui see prevalveeriv tekst, ingliskeelne tekst, oleks siin kõrval. Nii et üle pika aja tabas Ando Leps seekord märki. Riigikaitsekomisjon on seisukohal, et selle ratifitseerimise seaduse esimene lugemine tuleks täna lõpetada ja me palume parandusettepanekud esitada komisjonile esmaspäevaks, 26. oktoobriks kella 10-ks. Tänan!

Esimees

Suur tänu, Jaanus Betlem! Kolleegidel on küsimusi. Arvo Sirendi, palun!

A. Sirendi

Suur tänu! Mul on niisugune küsimus. Me lasksime täna 307 miljonit eelarve tuludest maha arvata - kokku 407 miljonit, 100 miljonit jääb ju alles eelmisest seadusest, mis jäi kehtima. Kui palju on võimalik Balti pataljonist maha võtta, et seda kaotust osaliselt korvata ja riigieelarve ikka tasakaalus hoida, mida nõuavad meilt meie teised seadused?

J. Betlem

Ma arvan, härra Sirendi, et selle küsimuse te peaksite esitama iseendale ja oma koalitsioonikaaslastele ja teie poolt ametishoitavale valitsusele. Ma arvan, et riigieelarve koostamine on selline töö, mida on võimalik teha edukalt siis, kui seda valdkonda tuntakse. Riigieelarve tuleb jaotada ära nende tulude ulatuses, mida riik on suuteline koguma, ja nendest tuludest siis tuleb anda oma vääriline panus ka riigikaitse arendamiseks. Aitäh!

Esimees

Tänan! Arvo Sirendil on ka teine küsimus. Palun!

A. Sirendi

Tänan väga! Mu teine küsimus on: mida koalitsioon peaks tegema, kui opositsioon on mõistuselt ära läinud ega tule mõistusele tagasi, nagu omal ajal ütles teie suur juht ja õpetaja Mart Laar opositsiooni kohta?

J. Betlem

Ma arvan, et valitsuskoalitsioon peaks sellisel korral võimult taanduma.

Esimees

Tänan, Jaanus Betlem! Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Austatud Riigikogu! Juhtivkomisjon riigikaitsekomisjon on teinud ettepaneku seaduseelnõu 983 esimene lugemine lõpetada. Teisi ettepanekuid laekunud ei ole. Ma kordan üle muudatusettepanekute esitamise tähtaja: 26. oktoober kell 10. Tänan!


20. Metsaseaduse eelnõu (981 SE) esimene lugemine

Esimees

Austatud Riigikogu, võtame arutusele meie tänase päevakorra viimase punkti, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud metsaseaduse eelnõu. Alustame selle esimest lugemist. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnepulti keskkonnaminister Villu Reiljani.

V. Reiljan

Väga austatud juhataja! Väga austatud Riigikogu liikmed! Metsaseaduse koostamise aluseks on Riigikogu 1997. aasta 11. juuli otsus "Eesti metsapoliitika heakskiitmine". Seaduse eesmärk on sätestada viimastel aastatel metsanduse arengus toimunud muutused, sealhulgas Eesti metsapoliitika põhimõtted õigusnormides, ning koostada tänapäeva ja Euroopa Liidu nõuetele vastav uus metsaseadus. Metsaseaduse reguleerimisala on metsa majandamine taastuva loodusvarana tagamaks inimesi rahuldav elukeskkond ja majandustegevuseks vajalikud ressursid looduskeskkonda põhjendamatult kahjustamata. Kui tekib küsimus põhjendamata kahjustamise pärast, siis see tuleneb Eesti keskkonnastrateegia põhitõest: iga kasutamine kahjustab, kuid mõistlik kasutamine tagab loodusvara säilimise. Kehtiv metsaseadus võeti vastu 1993. aasta sügisel. Tänaseks on olukord tunduvalt muutunud. Kui 1993. aastal oli eraomanduses mõni tuhat hektarit metsa, siis tänaseks on katastrisse kantud ligi 300 000 hektarit erametsa ja metsaomanike arv läheneb 30 000-le. Eesti integreerimine Euroopasse toob kaasa vajaduse sarnaste väärtushinnangute kehtestamise järele. Järjest rohkem räägitakse metsa mittepuidulistest väärtustest. Kui metsa kasutamine ei ole õigusaktiga piiratud, peab metsa kasutamine üheselt tagama ökoloogiliste, majanduslike, kultuuriliste ja sotsiaalsete vajaduste rahuldamist. Metsaseaduse eesmärk: ta reguleerib metsa majandamist, sätestab metsa korraldamise ja majandamise õiguslikud alused, kehtestab metsamajanduse suunamise ning majandamise korraldamise. Metsana käsitletakse puittaimestiku kasvukohta, mille pindala on vähemalt 0,5 hektarit, puude kõrgus vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitus vähemalt 30%. Seda majandatakse metsasaaduste või muude metsast saadavate hüvede saamiseks. Seaduses on kirjutatud, et riigimetsa peaks olema vähemalt 20% Eesti maismaast. Erastamisele ei kuulu 1940. aasta 23. juulini riigile kuulunud metsaga ala. Riigimets on stabiilse keskkonnaseisundi tagaja, mitmekülgse metsamajanduse tagaja, puiduturu stabiliseerija. On sätestatud metsakorraldus ja tema eesmärgid, metsa korraldamise toimingud. Metsa uuendamise kohustus, uuendusraie, lageraie, turberaie, metsa kasvatamise võtted, hooldusraie, valikraie. Metsakaitse ja see, mida sätestatakse metsakaitse eeskirjas. Metsateatis, mis jääb erametsaomaniku täita. Metsaomaniku õigused ja kohustused. Metsaomanikul on õigus peatada või keelata oma metsa ja selles paiknevate rajatiste kasutamine, kui see tegevus ilmastikust tingitult metsa või rajatisi kahjustaks või ohustaks. Omaniku kohustused: omanik peab tagama metsa uuenemise, metsa hea seisundi, metsa säästliku majandamise, esitama statistilised aruanded ja metsateatise. Metsa kasutamise eesmärgid: loodusobjektide hoidmine, keskkonnaseisundi kaitsmine, majandusliku tulu saamine. Sellest tuleb ka põhiseisukoht: riigimets - kus on just meie põhilised loodusobjektid ja millega seonduvad keskkonnaseisundi kaitsmise funktsioonid, lisaks tööandja funktsioon, kultuurilised ja mütoloogilised vajadused - ei saa olla lihtne eraõiguslik äriühing. Juttu on võtmebiotoopidest, metsakasutusõiguse kitsendustest. Metsanduse suunamisest, riigi ülesannetest metsanduses, et tagada metsa hea seisund. Kasutusõigusest. Võib-olla mõne lausega ka riigimetsade valitsemise keskusest, mis on planeeritud riigitulundusasutusena. Tuletan veel kord meelde seda, et riigimetsa majandamine ei ole seotud ainult tulu saamisega, suur osa tegevusest on seotud avaliku huviga, mis seisneb keskkonnaseisundi tagamises, looduse mitmekesisuse säilitamises, rahvale puhkevõimaluste loomises, tööhõive tagamises, kultuuriliste vajaduste rahuldamises ja puiduturu stabiliseerimises. Otsuste langetamisel ei ole riigimetsa majandaja vaba ega saa lähtuda ainult tulukusest. Seaduseelnõu arutledes kaaluti ka teisi ettevõtluse vorme, kuid lõpuks leiti, et riigimetsa majandamine eraõiguslike struktuuride kaudu ei lange kokku metsapoliitikas pakutud arengustrateegiaga ning on vastuolus riigi huvidega. Riigimetsade valitsemise keskuse kõrgemaks juhtorganiks on planeeritud 9-liikmeline nõukogu, mille pädevus on toodud. Nõukogusse on oodatud - kui seadus vastu võetakse - ka Riigikogu liikmeid, sest riigimetsa asi on meie rahva asi. Seega loobutakse senisest finantseerimisest Metsakapitali kaudu, keskuse tulud ja kulud võetakse vastu koos riigieelarvega. Riiklikku järelevalvet metsa majandamise seaduslikkuse üle teostavad keskkonnajärelevalve asutused. Metsaamet, Metsaameti kohalik asutus ja Keskkonnainspektsioon on volitatud esitama tsiviilhagi metsaseaduse ja sellest tulenevate õigusaktide rikkumisega riigile ja keskkonnale tekitatud kahju hüvitamiseks ning esindama riiki hagimenetluses kohtus. Ja loomulikult tuleb metsaseaduse alusel anda välja mitmeid õigusakte ja Vabariigi Valitsuse määrusi, ka keskkonnaministri määrusi ja korraldusi. Aitäh!

Esimees

Tänan, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on ettekandjale küsimusi? Kolleeg Kalev Kukk.

K. Kukk

Aitäh! Härra minister! Uue metsaseaduse üks uudsusmomente on avaldatud § 4 lõikes 1, kus on öeldud, et vähemalt 20% Eesti Vabariigi maismaa pindalast peab moodustama mets. Minu küsimus: mis loogika alusel on siia toodud 20%, mis minu arvates on kaks korda vähem kui tegelikult peaks olema minimaalne? Ja teiseks, kuidas tagatakse selle vähemalt 20%-line metsaga kaetus?

V. Reiljan

Aitäh, härra Kukk! Te ei vaadanud seda päris täpselt, jutt on riigile kuuluvast metsast. See tähendab, et seda saab olla umbes 860 000 ha, see on põline riigimets. See on siia sisse kirjutatud väga selge põhimõttega, et see avalike huvide teenistuses olev rahva rikkus, taastuv loodusvara oleks seadusega kaitstud igasuguste suurte erastamisideede ja muu eest. Riik on väga hea metsaperemees, seda on näidanud kõik riigid, kes on kultuurmetsanduse riigid. Ja maakondade kaupa määratakse, kui palju seal riigimetsa peab olema. Minu meelest on see üks väga hea punkt, mis baseerub metsapoliitikas kokkulepitule. Nimelt lepiti metsapoliitikas kokku, et põliseid riigimetsi ei erastata. Nii et kõik sobib suurepäraselt, 20% maismaa pinnast riigimetsi ja metsasus on praegu 48%, see tähendab, et erametsade osa on planeeritud umbes pool, see tähendab, et see on miinimum, neid võib alati rohkem olla. Aitäh!

Esimees

Tänan! Kolleeg Olav Anton.

O. Anton

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Te vist natuke eksisite, kui ütlesite, et sellel majandusorganisatsioonil on väga suured ja üllad eesmärgid, kultuuri eesmärgid ja mis iganes, ja ta ei saa olla õiguslik.

V. Reiljan

Eraõiguslik.

O. Anton

Ma leidsin, et selle vaste on legaalne, järelikult on illegaalne. Aga eraõiguslik ta ei ole, siis ta on avalik-õiguslik. Ma saime ühe küsimuse n-ö hooga vastatud. Nüüd ma küsin, kui ta on avalik-õiguslik, siis kuidas teda reguleeritakse selles avalik-õiguslikus süsteemis, mida ka riigiõigusena tunneme?

V. Reiljan

Aitäh! Ta on riigi tulundusasutus, sellesama seadusega pannakse tema pädevus paika ja tal on väga suured avalik-õiguslikud funktsioonid täita. See on kogu maailma kogemus ja sinnapoole läheme ka meie. Ettepanek on selline.

Esimees

Tänan! Kolleeg Kalev Kukk, teine küsimus.

K. Kukk

Suur aitäh, härra minister! Sinu eelmisest vastusest sain ma teada, et Eestit ootab ees päris tõsine metsa erastamise aktsioon. See selleks. Ma olen seoses kõikvõimalike metsaseadust puudutavate vaidluste ja väitlustega alati esitanud sulle küsimuse, miks Eesti oma metsadega ja metsakultuuriga ei taha kuuluda Põhjamaade hulka, mille juurde kuulub teatavasti ka see nn ühe öö õigus. Et erametsades seda praktiliselt võimalik rakendada ei ole, selle on pannud paika meie asjaõigusseadus. Kui ma vaatan § 31 lõike 1 punkti 2, siis võin tõdeda, et uue metsaseaduse järgi on Eesti lõplikult lahkumas või eemaldumas Põhjamaade metsakultuurist selle sõna kõige laiemas mõttes ehk sellele nn ühe öö õigusele on tõmmatud lõplikult rist peale. Miks?

V. Reiljan

Ma arvan, et see ei ole nii. Avalik-õigusliku isiku omandis olevas metsas ja piiramata või tähistamata erametsas kehtivad võõra metsa kasutajale järgmised kitsendused. Te peate seda silmas? See, et avalik-õiguslikus omandis olevas metsas (linnametsad, vallametsad) võib telkida, lõket teha üksnes selleks ettevalmistatud kohtades või metsaomaniku või riigimetsa majandaja loal, näitab tegelikult seda, et asjasse suhtutakse tõsiselt. Ei rohkemat ega vähemat. Neid kohti on, nad on märgistatud ja selles suhtes on asi kaunikesti klaar. Ma ei arva, et meie metsakultuur Põhjamaade metsakultuurist väga palju erineb, kuid ma möönan, et härra Kukk teab, et saksa metsakultuuri mõju meile on tüki maad suurem kui põhjala oma. Aga see metsaseaduse eelnõu, ma usun, ei ole põhjalalik, vaid lausa euroopalik. Aitäh!

Esimees

Tänan! Kolleeg Andres Tarand.

A. Tarand

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma tean, et Eesti on niisuguses faasis, et tuleb muudkui teha uusi seadusi, sest et kõik vananeb kole kiiresti, samal ajal seaduste efektiivsuse kontroll ei tööta päris samas taktis. Ka eelmise metsaseaduse täidepanekul on terve rida n-ö rakendamata asjaolusid, ei ole jõutud isegi kordasid välja töötada. Teiselt poolt on tõusnud ärevus, et seoses administratiivse metsareformiga, kus kaotati terve kari metsavahte ja mehed käivad 80 kilomeetri tagant metsa vaatamas, on metsavargused vähemalt ajalehtede andmetel kõvasti kasvanud. Kas taktika ei peaks siiski olema selline, et tõhustada tegelikku seaduse järgi toimivat kontrolli, aga mitte pidevalt visata uusi printsiipe välja, millest nii väga paljud uued ei olegi? Kogu aeg käib n-ö selle pealispinna uuendamine ja tegelik elu kisub kuhugi kiiva. Või millised on teie muljed pärast seda suurepärast metsavahtide hävitamist?

V. Reiljan

Aitäh! Metsavahtide hävitamisega seoses võib öelda, et see on selline kergelt politiseeritav küll, aga asja sisu on jumala selge, teadlik rahvas valvab oma rikkust kõikides riikides ise ja metsavaht ei saa seal väga palju tegelikult aidata. See on üks väga tubli Tsaari-Venemaa ametnik, kahtlemata omal ajal vajalik. Siis tehti ta enam-vähem raietööliseks ja lõppude lõpuks ei saanud ühte ega teist. Metsavahtide kaotamine muidugi ei ole riigimetsas olukorda metsavalve osas halvendanud, vargused riigimetsas ei ole suurenenud. Eelmine aasta näiteks viidi riigimetsast ära ca 10 000 tihumeetrit puid ja erametsadest 16 000 tihumeetrit puid. Ja tõsi see on, et kui hakata mõtlema, siis on need küllalt suured kogused, kokku umbes tuhat autokoormat. Kui me võtame protsendi välja, siis see on umbes poole protsendi osa. Me võime siiski oletada, et kõiki me ei tea, kuigi metsavarguse avastamine ei ole väga keeruline asi. See ei ole kala veest välja võtmine, et vesi ainult lainetab natukene ja siis jääb rahulikuks. Seal jääb känd ja lage plats ja seetõttu on seda lihtne avastada. Tõsi, enam-vähem saadakse nad kõik kätte. Aga isegi sel juhul on see kenasti alla 1%. Me teame, et elektrit kaob umbes 10%, mõnel juhul 15%, sellest ei räägi eriti keegi. Ma arvan, et tegelikult on õige, et metsavargusest räägitakse, aga see ei ole metsavahiametiga seotud. Seda on praktika juba praegu näidanud. Võib vaielda selle üle, et võib-olla oli üleminek liiga järsk, aga tuleb ka ütelda, et juba kolm aastat järjest on kõik riigimetsa majandus-, halduskulud samal tasemel. Põhiküsimus ei ole siiski mitte valvamine, vaid see, mida seal tehakse, ja majandamine kogu kompleksis. Võiks ütelda, et kui terve meie majandusmehhanism ja maamajandus paremini oleks tasakaalustatud, milles on kõigil teil oma osa, siis oleks ka surve metsale tüki maad väiksem. Aitäh!

Esimees

Tänan! Kolleeg Olav Anton, teine küsimus.

O. Anton

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Ma sain aru, et see metsamajand, millest te ettekandes rääkisite, on seaduse teksti järgi keskus ja ta on tõesti riigitulundusasutus, teiste sõnadega täielik eraõiguslik subjekt. Ja nüüd ongi minu küsimus. Paistab, et seda eelnõu ei ole üldse püütudki kooskõlastada äriseadustikuga ega paljude muude seadustikega. Nii et metsas on oma kultuur ja kui metsavahid viiakse üle elektrivahtideks, siis on ka see, nagu öeldakse, metsakultuuri üks osa. Aga minu küsimus ongi selles: kas tõesti kehtivad metsas teised seadused kui metsast väljas?

V. Reiljan

Paraku tuleb küll ütelda, et metsaasjad võetakse eriseadustega vastu, see on kogu maailmas niimoodi. Selle jaoks ei kõlba aktsiaseltsi vorm, ei kõlba ka avalik-õigusliku juriidilise isiku vorm teatud põhjustel, mis on kõik läbi analüüsitud. Lõppude lõpuks on jõutud selle variandini, et tulusaamise kõrval pannakse üldistes huvides hulga kohustusi riigimetsade majandamise keskusele. See kõik maksab ja seda tuleb niimoodi teha. Ja et ta äriseadustikuga kõige paremini ei istu, see on ka tõsi ja me teame seda. See on nii paljudes teisteski riikides. Aga tegemist on tõepoolest erilise objektiga, väga mitmekihilise ja väga suurte huvigruppide kokkupõrkeobjektiga. Nii ta on, härra Anton, teil on õigus selles asjas. Aitäh!

Esimees

Tänan! Kolleeg Andres Tarand, teine küsimus.

A. Tarand

Ma tüütan veel natuke. Asi nimelt niisugune, et sinu jutu lõpp sellest, et kõik me oleme süüdi, kuidas maal asjad käivad, on niisugune tuntud liturgia sellest, kuidas kõik - eesotsas Mart Laariga - hävitavad maaelu. Seesama metsavahtide koondamine tekitas niisuguseid asju, et elujõulised ja noored perekonnad nagu orjastati feodaalselt, öeldi, et kui sa tahad veel metsas töötada, siis saed oma saega ja hangid oma kütuse. Ühesõnaga, tekitati proletariaat, kellel ei ole kuhugi pääsu, kui ta tahab oma elukohas elada. Kui selle metsareformi juures oleks domineerinud regionaalpoliitiline aspekt, siis ilmselt oleks arvestatud, et need suhteliselt elujõulised perekonnad peaksid kas või pisukese pealemaksmise hinnaga maal edasi elama. Kas niisugused asjad välgatasid ministeeriumipoolsete ja teiste korraldajate peas või ei tulnud kohe meeldegi maaelu eest võideldes?

V. Reiljan

Huvitav, härra Tarand, et teile nüüd maaelu südamesse on läinud ja pealemaksmisest räägite. Muidu räägitakse tavaliselt, et maale ei tohi jumala eest ühtegi senti anda, et see läheb valesse kohta. Asja on arutatud mitmekülgselt, ma kinnitan teile seda. Ja regionaalpoliitilist aspekti on väga hoolega silmas peetud, seda ma võin teile ka kinnitada. Vahtimise kõrval on metsas hakatud tööd tegema väga palju rohkem. Kontraht või leping tehaksegi niimoodi, et mees tuleb oma saega, mida tema hoiab nagu silmatera, ja oma bensiiniga, et ta ei peaks seda kokkuhoitud metskonna ehk riigi bensiini teise kanistriga veel koju viima. See ongi tegelikult väga elementaarne majandusmehhanism ja asi on kõik sügavalt läbi mõeldud. Meie metsandusreformi vaatasid hiljuti kõrvaltvaataja pilguga asjatundjad Põhjamaadest ja Euroopast ning nad ütlesid, et asi on läinud täkkesse. Tööd on kõvasti juurde tulnud, töötegijad on tööd saanud, spetsialistid on palka juurde saanud, kvalifikatsiooni on hinnatud, metsamehed on maal konkurentsivõimelise palga saajad ja asi läheb edasi. Võiks öelda, et esimesed positiivsed viljakesed on tänaseks olemas ja olukord on rahunenud. Mis puutub pealemaksmisse, siis selle maksmise viga on see, et metsakapitali maht on piiratud. Kogu reformi ideoloogia oligi see, et hoida halduskulud stabiilsed, mitte lasta neil kasvada ja suunata vahendid tegelikule metsakasvatamisele, majandamisele, kaitsele. Nii on see ka läinud.

Esimees

Tänan! Härra minister, kas on ka kirjalikke küsimusi?

V. Reiljan

Aitäh! Härra Kukk tegeleb sellesama §-ga 45 ja see on ikka seesama riigimetsa majandamise keskus riigitulundusasutusena. "Mida mõistetakse antud juhul riigitulundusasutuse all ja millise õigusaktiga on määratud sellise juriidilise isiku institutsionaalne staatus?" Muuseas, Vabariigi Valitsuse seaduses on riigitulundusasutus sees. Me arutasime seda justiitsministriga ja õiguskantsleriga põhjalikult ning leidsime, et see ongi riigitulundusasutus, mis nüüd selle seadusega paika saab. Tegelikult oleks võib-olla ühte seadust vaja, kunagi ka arutati ühte riigitulundusasutuse eelnõu. Praegu hakkab see aeg, mil kõik rääkisid, et riik halb ja eraperemees hea, otsa saama. Metsandusest ma võin teile selle kohta näiteid tuua umbes kuus tundi järjest, aga ma usun, te tüdinete, ma austan teid ja ma seda mingil juhul ei tee. Tegelikult ongi nii. Selle seaduse alusel see riigitulundusasutus, riigimetsa majandamise keskus saab paika. Eelarve lisas võetakse vastu nii tulud kui kulud. Aitäh!

Esimees

Aitäh meiegi poolt. Rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Riigikogu-poolseks kaasettekandeks palun kõnepulti keskkonnakomisjoni esimehe Rein Järliku.

R. Järlik

Härra esimees! Austatud kolleegid! 20. oktoobril viis aastat tagasi, s.o eile viis aastat tagasi, olin ma selles kõnetoolis, et teha Riigikogule, tookord VII koosseisule, ettepanek metsaseaduse eelnõu seadusena vastu võtta. Täna olen ma teie ees uue metsaseaduse eelnõu esimese lugemisega. Kui nüüd tagasi vaadata, siis võiks meenutada, et tookord me püüdsime prognoosida ka tulevikku. Ja üks asi, mida me arvasime teadvat, oli see, et erametsade osatähtsus kasvab kiiresti. Teine asi, mida me arvasime ka teadvat, oli see, et tänu erametsade kiirele kasvule tekib tugev erametsaomanike organisatsioon. Nagu härra minister siin juba ütles, esimene prognoos täitus, erametsade osatähtsus on viie aasta taguse perioodiga võrreldes kasvanud vist enam kui kümnekordseks. Erametsaomanike arv ületab 30 000 või on kusagil selle ringis, samal ajal tugevat erametsaomanike organisatsiooni millegipärast tekkinud ei ole. Isiklikult näen ma selles üht väga suurt probleemi meie metsanduses. Miks see nii on, ei oska praegu vastata. Tookord eelnõu seaduseks vastuvõtmisel küsiti, kas metsaseadus hakkab metsa kaitsma varaste, rüüstajate ja lagastajate eest. Vastasin siis, et metsaseadust ei võetagi selleks vastu, metsaseadus võetakse vastu selleks, et mets saaks omaniku. See oli viis aastat tagasi. Ka tookord olid kriminaalkoodeksis ja haldusõiguserikkumiste seadustikus nagu tänagi paragrahvid selleks, et määrata karistus metsavargale, lagastajale ja rüüstajale. Täna esitatakse sama küsimus: kas uus metsaseadus kaitseb metsa paremini? Raske öelda, kriminaalkoodeks ja haldusõiguserikkumiste seadustik kehtivad ka täna, sinna lisatakse uusi paragrahve, samal ajal on arutatav metsaseaduse eelnõu ühena olulistest punktidest sätestanud selle, et metsaomanik ise vastutab selle eest, et tema metsas ei oleks rüüstamist, lagastamist ega vargust. Võib ju vaielda selle üle, kas see § 23, mis ütleb, et metsaomanik on kohustatud tagama, et tema metsas ei tehta käesoleva seaduse §-des 13-14 ja 16-19 nimetamata raieid, s.o seaduses sätestatud raieliikide osas, on natuke raskelt öeldud. Metsas on raskem kui oma korteris tagada, et seal keegi puskarit ei aja või laipa ei tükelda, kuid selge on see, et omanik on kohustatud vastutama oma metsa seisundi ja käekäigu eest. Uus seadus, mille me loodetavasti suudame veel Riigikogu selle koosseisuga vastu võtta, peaks olema vaba võimalikest etteheidetest, mida tehti eelmisele juba vastuvõtmise eel ja ka vastuvõtmise järel, öeldes, et see kitsendab omaniku põhiseaduslikke õigusi, kusjuures ei tee seda seadusega, nagu põhiseadus ette näeb. Loodetavasti see, mis on kirjutatud arutatavasse eelnõusse, ei luba selliseid pretensioone esitada. Eelmise seadusega oli tõesti nii, et teatud alus selleks oli, sest metsamajandamiskava, mis oli metsaseadusega mõnes osas tehtud metsaomanikele kohustuslikuks dokumendiks, ei olnud seadus. Komisjon vaatas seda eelnõu korduvalt läbi nii üksikute peatükkide kui ka paragrahvide osas ja vaatas selle pilguga, kas me saame teha Riigikogule ettepaneku esimene lugemine lõpetada ja kas me saame eelnõu tuua saali esimesele lugemisele valitsuse algatatud kujul. Me saime mõlemale küsimusele jaatava vastuse. Me ei näinud vajadust muuta eelnõu enne esimest lugemist, mis oleks tinginud valitsuselt nõusoleku saamise, et eelnõu muudetud kujul saali tuleb. Me leidsime, et kui ka keskkonnakomisjonil on vaja eelnõus muudatusi teha, siis on seda võimalik teha pärast esimese lugemise lõpetamist. Keskkonnakomisjon otsustas teha Riigikogule ettepaneku täna eelnõu esimene lugemine lõpetada, esitada muudatusettepanekud järgmise nädala kolmapäevaks 28. oktoobriks kella 12-ks ja planeerida eelnõu menetlemise jätkamine teise lugemisega VIII istungjärgu 8. töönädalal, s.o kolmapäeval, 18. novembril. See oleks minu poolt kõik.

Esimees

Tänan, Rein Järlik! Kolleegidel on küsimusi. Ando Leps, palun!

A. Leps

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra Järlik! Mulle meeldis väga sinu esinemislaad, mis oli julge ja selgesõnaline. Härra minister esines kuidagi tagasihoidlikumalt, nagu oleks söögilauas olnud. Sellepärast on mul küsimus just sinule. Me teame väga hästi, et metsavargused on väga moes, ja see tekitab kogu ühiskonnale suurt muret. Kuid kui metsavaras ütleb, et metsaomanik ei valva oma metsa nii, nagu ta peaks seda tegema, kas siis võib metsa varastada?

R. Järlik

Aitäh! Ma hindan väga sinu kiitvaid sõnu. Nähtavasti pean mina sellepärast rääkima kõvema häälega, et mina veel ei ole minister. Aga sinu küsimus on juristi küsimus ja ma arvan, et juristina peaksid sa ise sellele leidma vastuse, kas võib varastada.

Esimees

Tänan! Ma saan aru, et rohkem küsimusi ei tule. Tänan, Rein Järlik! Austatud Riigikogu, keskkonnakomisjon on teinud ettepaneku metsaseaduse eelnõu esimene lugemine lõpetada. Teisi ettepanekuid juhatajale laekunud ei ole ja nii on seaduseelnõu suunatud teisele lugemisele. Muudatusettepanekud palun esitada 28. oktoobriks kella 12-ks keskkonnakomisjonile. Lugupeetud kolleegid, sellega on meie tänane päevakord ammendunud. Tänan teid kõiki! Kohtume homme kell 10. Nägemiseni! Istungi lõpp kell 22.34.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee