Austatud Riigikogu! Kui kolleegidel on soovi üle anda seaduseelnõusid või arupärimisi, palun registreeruda! Vabariigi Valitsuse esindaja proua Ülle Aaskivi, palun!

Austatud esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus annab täna Riigikogu menetlusse kõigepealt Eesti Vabariigi ravikindlustusseaduse, Eesti Vabariigi töölepingu seaduse, avaliku teenistuse seaduse, riigilõivuseaduse ja liikluskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Ettekande teeb sotsiaalminister Tiiu Aro.

Vabariigi Valitsuse üleantud pika nimega seaduseelnõu juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon.

Järgnevalt annab valitsus Riigikogu menetlusse Vabariigi Valitsuse seaduse ja avaliku teenistuse seaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu. Ettekandja on justiitsminister Paul Varul.

Äsja üleantud Vabariigi Valitsuse seaduse ja avaliku teenistuse seaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu kuulub põhiseaduskomisjoni kompetentsi.

Järgnevalt antakse üle kuriteo ohvritele riikliku hüvitise maksmise seaduse eelnõu. Ettekandja on justiitsminister Paul Varul.

Valitsuse üleantud kuriteo ohvritele riikliku hüvitise maksmise seaduse eelnõu kuulub õiguskomisjoni kompetentsi.

Riigikogu menetlusse antakse kriminaalmenetluse koodeksi täiendamise seaduse eelnõu. Ettekande teeb justiitsminister Paul Varul.

Ka kriminaalmenetluse koodeksi täiendamise seaduse eelnõu kuulub õiguskomisjoni kompetentsi.

Järgnevalt annab Vabariigi Valitsus üle kolm seaduseelnõu, mis on seotud 1999. aasta riigieelarve seadusega. Kõigepealt riigilõivuseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu. Ettekandja on rahandusminister Mart Opmann. Siis antakse üle mootorsõidukiaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu. Ettekande teeb rahandusminister Mart Opmann. Kolmas eelarvega seotud eelnõu on kohtuniku staatuse seaduse ja prokuratuuri seaduse muutmise seaduse eelnõu. Ka selle kohta teeb ettekande rahandusminister Mart Opmann.

Valitsuse üleantud mootorsõidukiaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu ja riigilõivuseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu juhtivkomisjon on rahanduskomisjon ning kohtuniku staatuse seaduse ja prokuratuuri seaduse muutmise seaduse eelnõu juhtivkomisjon on õiguskomisjon.

Valitsus annab Riigikogu menetlusse seaduse "1999. aasta riigieelarve" eelnõu koos seletuskirja, riiklike investeeringute programmi ja prognoosiga. Ettekande teeb rahandusminister Mart Opmann.

Austatud Riigikogu! Vabariigi Valitsuse üleantud seaduse "1999. aasta riigieelarve" eelnõu juhtivkomisjon on rahanduskomisjon. Järgmisena palun kolleegid! Esimesena Arvo Sirendi.

Lugupeetud juhatus ja Riigikogu! Koonderakonna, Eesti Maaliidu, Eesti Maarahva Erakonna ning Perede ja Pensionäride Erakonna fraktsioonid annavad üle Riigikogu otsuse "Ikaldusest tulenevate kahjude osaline hüvitamine ja põllumajandussaaduste turu korraldamine" eelnõu.

Lugupeetud kolleegid! Vähemalt esialgu on juhataja seda meelt, et Riigikogu otsuse "Ikaldusest tulenevate kahjude osaline hüvitamine ja põllumajandussaaduste turu korraldamine" eelnõu juhtivkomisjon võiks olla maaelukomisjon.

Maaliidu fraktsioon võtab tagasi meie poolt esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu erikomisjoni moodustamine Maapanga pankroti põhjustanud asjaosaliste ja asjaolude väljaselgitamiseks ning pankroti menetluse jälgimiseks" eelnõu, kuna opositsioonierakondade poolt sisseantud eelnõu rahuldab meid põhilises osas. Tänan!

Austades algataja soovi on nimetatud otsuse eelnõu nr 978 Riigikogu menetlusest tagasi võetud. Kolleeg Aap Neljas.

Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Reformierakonna fraktsiooni meelest toimus meil eile üks väike tööõnnetus Riigikogu valimise seadusega, mis jäi vaatamata 45 Riigikogu liikme poolthäälele vastu võtmata, kusjuures vastuhääli ei olnud hoopiski nii palju. Ja seetõttu, et mitte seda pikalt tehtud tööd raisku lasta, esitab Reformierakonna fraktsioon uuesti menetlusse Riigikogu valimise seaduse sel kujul, nagu see oli eile enne lõpphääletust, see tähendab pärast valimisliitude väljahääletamist.

Reformierakonna fraktsiooni üleantud Riigikogu valimise seaduse eelnõu juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon. Kolleeg Vootele Hansen.

Austatud esimees! Auväärt Riigikogu! Jõhvi Linnavalitsus ja Rakvere linna elanikud on veidi ärevil sellepärast, et tehes oma arengukavasid ja planeeringuid, ei ole nad sugugi kindlad, kuidas korraldab AS Eesti Raudtee piletimüügi ja rongide peatumise nimetatud jaamades, ning leiavad, et väga raske on niimoodi oma edasisi kavasid teha. Seoses sellega esitan teede- ja sideministrile härra Varele arupärimise, millised on Eesti Raudtee kavatsused nimetatud jaamades rongide peatumise või piletimüügi korraldamise suhtes.

Kolleeg Vootele Hanseni arupärimine teede- ja sideministrile edastatakse adressaadile kooskõlas seadusega. Kolleeg Olav Anton.

Aitäh, härra juhataja! Austatud kolleegid! Käesolevaga võtan tagasi Keskfraktsiooni esitatud eelnõu, mis kannab numbrit 984, ja samas annan menetlusse rahvahääletuse seaduse § 13 täiendamise seaduse eelnõu. See on põhimõtteliselt täpselt sama seadus, mille ma tagasi võtan. Me asendame ühe teksti teisega põhjusel, et pealkirja sai natuke konkretiseeritud ja õigussuhte regulatsioon on nüüd palju täpsem ja see väike trükiviga, mis oli teksti sattunud, on ka kõrvaldatud.

Niisiis on algataja ettepanekul tagasi võetud seaduseelnõu 984. Äsja üleantud, Keskfraktsiooni algatatud rahvahääletuse seaduse § 13 täiendamise seaduse eelnõu juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon. Tänan! Sellega on kõik teiepoolsed ettepanekud vastu võetud. Palun kohaloleku kontroll! Hetkel on kohal 67 Riigikogu liiget.

Lugupeetud kolleegid, täpsustame tänast, kolmapäevase istungi päevakorda. Juhatuse ettepanekul võiksime päevakorda võtta eile ettekandja puudumise tõttu arutamata jäänud Vabariigi Valitsuse algatatud kaabellevi seaduse eelnõu. Valitsuse ettepanek on anda kaasettekandeks sõna Teede- ja Sideministeeriumi sideosakonna juhataja asetäitjale Marju Laurile. Seejärel liigume edasi meie kolmapäevase päevakorraga ja meie tänane teine päevakorrapunkt on seaduseelnõu 856 teine lugemine. Kaasettekandeks on palutud siin sõna anda Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna juhatajale Jaak Tambetile. Sellele järgneb seaduseelnõu 890 teine lugemine, siin muudatusi ei ole. Edasi seaduseelnõu 901 teine lugemine. Kaasettekandeks on palutud sõna anda Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni osakonnajuhatajale Toivo Sepale. Järgneb seaduseelnõu 939 esimene lugemine, kaasettekandeks on palutud sõna anda Standardiameti peadirektori asetäitjale Viktor Krutovile. Siis seaduseelnõu 961 esimene lugemine, ilma muutusteta. Seejärel seaduseelnõu 954 esimene lugemine. Kaasettekandeks on palutud sõna anda Välisministeeriumi juriidilise osakonna rahvusvahelise õiguse õigusloome büroo direktorile Triin Partsile ning sama ministeeriumi inimõiguste büroo direktorile Martin Kokale. Edasi seaduseelnõu 980 esimene lugemine. Ettekande teeb kaitseminister Andrus Öövel ning kaasettekande Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna referent Paavo Paal. Järgneb seaduseelnõu 897 esimene lugemine. Kaasettekande teeb Rahandusministeeriumi juriidilise osakonna peaspetsialist Marge Aasa ning Audiitortegevuse Nõukogu tegevdirektor Urve Kipper. Järgneb seaduseelnõu 958 esimene lugemine, kaasettekande teeb Rahandusministeeriumi juriidilise osakonna peaspetsialist Marge Aasa. Ja edasi seaduseelnõude 965, 970 ning 973 esimesed lugemised, kus muutusi ei ole.

Austatud kolleegid, võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud kaabellevi seaduse eelnõu ja jätkame selle teist lugemist. Palun ettekandeks Riigikogu kõnepulti teede- ja sideminister Raivo Vare. Lugupeetud härra minister, kas tohin teilt paluda selgitust Riigikogule teie mitteilmumise kohta eilsele täiskogu istungile?

Tänan, härra juhataja! Ka ilma meeldetuletuseta oleksin ma seda teinud. Alustuseks võlgnen ma vabanduse Riigikogule ning konkreetselt majanduskomisjonile. See on seotud kahetsusväärse asjaoluga, et ma ei jõudnud eile õigeks ajaks kohale, ja Riigikogu pidi istungi lõpetama, sest puudus ettekandja minu näol. Õigustusi ei hakkagi ma otsima, sest need on juba ka pressist läbi jooksnud. Ma ei hakka neid kordama. Aga ma palun veel kord vabandust ja loodan, et selline kahetsusväärne vahejuhtum ei sega meie konstruktiivset koostööd. Nüüd kaabellevi seaduse eelnõu juurde. Arvestades seda, et on tehtud tõsist tööd ja et eelnõu on korduvalt ka siin saalis arutatud, ning hoides kokku võimaluse piires seda aega, mille ma olen eelnevalt juba tegelikult ära raisanud, siis ma teeksin lühidalt ja iseloomustaksin seda, mis on vahepeal toimunud. Probleemi on arutatud majanduskomisjonis kaks korda ja selle arutelu tulemusena on teie ette laudadele jõudnud ettepanekute loetelu. Nendest 44 ettepanekust on ainult üks ettepanek, mille suhtes eelnõu algataja jäi eriarvamusele ja mida ta ei toetanud, kõikide teiste puhul on ta seda teinud. On leitud konsensuslik sõnastus, mis rahuldab nii Riigikogu majanduskomisjoni kui ka eelnõu algatajat, ja see ainukene erisus on tegelikult härra Viktor Andrejevi esitatud parandusettepanek nr 38, milles nõuti n-ö esitatavate dokumentide loetelu täiendamist veel enne käesoleva seaduse jõustumist kaabeltelevisioonivõrkude valdajate nimekirja kliendilepingute arvuga. Eelnõu koostaja ei pea vajalikuks sellise andmestiku esitamist ja kahtleb, kas see on ka kooskõlas kõikide teiste seaduste mängureeglitega. See langeb ka sellise üldise konstruktsiooni poolest kontekstist välja, mistõttu me seda ei toetanud. Kõikide ülejäänud ettepanekute puhul on toetatud neid lähenemisi, millised on teile siin ka esitatud. Mul oleks palve võimaluse korral aktsepteerida kõiki neid parandusi ja täiendusi, mis suuremalt jaolt on tulnud igati kasuks, ma arvan, et ka eelnõu struktuuri ja nii-öelda hõlmavuse mõttes, regulatsiooni mõttes. Selline peatükk nagu "Järelevalve ja vastutus" eraldi välja tooduna, nii nagu majanduskomisjon välja pakkus, on igati omal kohal ja me oleme sellest isegi möödaminnes, olgu märgitud, õppust võtnud ja ühes teises teie laudadele tulevas eelnõus läinud sama teed, ehk teisiti öeldes toonud sellise struktuuri sisse. See on igati otstarbekas. Majanduskomisjonis arutati ka, kuidas edasi minna, ja majanduskomisjoni arvates tuleks seaduseelnõu arutelu veel kord katkestada. Selles suhtes oli koostaja arvamusel, et seda ei pruugi teha, kuid seda võib teha, nii et see oleneb teie seisukohast, kuidas te täna otsustate. Tänan tähelepanu eest!

Tänan, härra minister! Riigikogu liikmetel on teile küsimusi. Tõnu Kauba, palun esimesena!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus puudutab nii teist kui neljandat peatükki laias laastus, kus on juttu järelevalvest, vastutusest jne. Kui see eelnõu seadusena vastu võetakse, kas siis teie arvates likvideeritakse olukord, kus mõnes kaabelvõrgus, näiteks konkreetsel juhul Tartus, on pidevalt kättesaadavad pornograafilise sisuga teosed? Kas see kaabellevi seadus saab oma järelevalve ja vastutuse osas selle probleemi lahendada?

Ta annab teatud mehhanismi selle probleemi lahendamiseks. Aga probleemi olemus on väljaspool selle seaduse regulatsiooni objekti. See on pigem pornograafiavastase võitluse küsimus. Meil on tegemist tegevusloaga, mis ilmselt ei hõlma Eesti Vabariigis eales pornograafilist toodangut ja selle esitamist.

Tänan! Kolleeg Aap Neljas.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kui me vaatame seaduse muutunud teksti, siis on läinud veelgi täpsemaks see osa, mis sätestab seda, et telekommunikatsiooni põhiteenust osutav ettevõtja ei tohi konkureerida kaabellevi alal. Kas teie arvates ei oleks üks võimalik kompromissvariant selline, et see paragrahv läheb tõesti tugevamaks, aga regionaalne monopol, mis on praegu seaduses sees, kaob ära?

Ma arvan, et selle paragrahvi sisu on tõepoolest, nii nagu te kirjeldasite, igati kasulik ja mõistlik. Mis puudutab regionaalset monopoli, siis ma arvan, et jään oma seisukoha juurde, mis on siin saalis ka teile välja öeldud. Põhimõtteliselt tuleks selleks, et seda reaalset konkurentsi telekommunikatsiooni valdkonnas käivitada, ette näha mingisugunegi algperiood selle jaoks, et see reaalselt tekiks. Eesti tingimustes on see võimalik ainult nii, nagu on seaduseelnõu algataja poolt välja pakutud. Olen valmis arutlema, millised on reaalsed tähtajad, sest võib-olla tuleks siin teatud paindlikkust ilmutada. Aga põhimõtteliselt on reaalse konkurentsi tekitamiseks vaja anda stardikiirendus, mis tuleks just nimelt sellest konstruktsioonist.

Tänan! Kolleeg Olav Anton.

Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Ma loodan, et sisulistes küsimustes te ei hakka Riigikogule edastama valeinformatsiooni, nagu te väitsite oma mittetuleku põhjuste kohta. Kogu Tallinn teab, et te eelistasite uusehituse avamist Riigikogu kõnetoolile ja see pressiteade, mis rääkis liiklusummikust, oli lihtsalt desinformatsioon. Kuid nüüd konkreetne küsimus kaabellevi seaduse kohta. Kuidas kavatsetakse reguleerida Internetist saadavad nii-öelda häkerdamiskoodid ja nendega avatud programmide levitamist kaabelvõrgus?

Võib-olla ma eksin, aga see küsimus on samast valdkonnast nagu eelmine, pornograafia kohta käinud küsimus. Järelevalve teostamise nii-öelda mehaanika mõttes võib seda seaduse kontekstis käsitleda, aga järelevalve sisu mõttes küll mitte. Seda ei teosta ju Sideamet. Selle üle ei hakka järelevalvet teostama autoriõiguse kaitse järelevalve, seda teostavad Eestis vastavalt seadusele teised ametkonnad. Antud juhul on küsimuse püstitus, nagu ma saan aru, selles plaanis, et sellisel juhul peaks tegevusloa ära võtma. Juhul kui protsess algatatakse näiteks autoriõiguse seaduse alusel. Aga mitte Sideamet ei tee seda, Sideamet ei tegele selle sisuga.

Tänan! Olav Antonil on ka teine küsimus.

Aitäh! Ja jätkuküsimus ongi, et asi on natuke laiem, see ei ole ainult autorikaitse poole pealt, vaid on ka selle poole pealt, et inimeste põhiõiguste hulka kuulub informatsiooni vaba saamise õigus, ja kui riigis ei ole ametlikult võimalik seda informatsiooni saada, kuidas siis riik reguleerib seda tahku, et vaba informatsiooni saamise õigus inimesele on kindlustatud. Ja kui seda üldse kusagile seadusesse peaks hakatama paigutama, siis kaabellevi seadus on üks esimesi, kuhu see tuleks paigutada.

Paragrahv 28 (uue numeratsiooni järgi) näeb ette kaabeltelevisioonivõrgu opereerimise kohustuslikud tingimused, mille hulka on arvatud ka need nõuded, mis on seotud programmipaketiga, mis peab olema garanteeritud, ehk teisisõnu, on mindud minimaalse nõude alusel välja. Tähendab, ei ole ammendavalt kirjeldatud programmipaketti ja ei tahetagi seda teha. Kui lisaks sellele paketile tegeldakse selliste asjadega, nagu te praegu äsja kirjeldasite, siis loomulikult tuleb midagi ette võtta, aga see ettevõtmine toimub teise seaduse alusel. See koosseis tekib paraku hoopis teisest valdkonnast, see ei teki kaabellevi tehnilisest teostusest, vaid see tekib programmi sisust, mis ei ole kaabellevi seaduse regulatsiooni objekt. Ma olen nõus, et seda on vaja teha, aga ma ei ole nõus väitega, et see peab olema siin. Ma väidan, et see mehhanism peab olema programmeeritud sisuliste küsimustega tegeleva regulatsiooni alla. Selleks on meil näiteks autoriõiguse kaitse.

Tänan! Kolleeg Vootele Hansen.

Aitäh! Minu küsimus on § 12 kohta, mille lõige 1 ütleb, et omavalitsus peab kaabeltelevisioonivõrgu piirkonna piiritlemisel lähtuma eesmärgist tagada kaabellevi kõigis asustusüksustes. Mida siin täpselt mõeldakse asustusüksuse all? Kas see peaks olema ideaalne eesmärk tuleviku jaoks, et kõikide majapidamisteni, ükskõik kui kaugel nad mingist keskusest asuvad, jõuaks kaabellevivõrk, või on see kuidagi piiritletum?

Ideaal oleks tõepoolest selline, nagu te kirjeldasite. Tõenäoline on, et selle teostus ei ole täna veel sajaprotsendiliselt realistlik ja asustusüksuse termini ei pakkunud välja sugugi mitte Teede- ja Sideministeeriumi spetsialistid, vaid see pakuti välja seaduseelnõu kooskõlastusringil. Ma jään teile täpse vastuse võlgu, kes just selle välja pakkus, aga keegi n-ö regionaalpoole spetsialistidest. Selle all on ilmselt silmas peetud mitte üksikmajapidamisi, vaid pigem siis asumit, kus on mitmeid majapidamisi.

Tänan! Kolleeg Endel Lippmaa.

Paluksin hinnangut järgmisele probleemile. Praegu ei ole ju väikese parabooliga satelliitvastuvõtja palju kallim kaabliühendusest. Kui nüüd teha hästi palju piiranguid kaabellevile, kas siis selle ainsaks tulemuseks ei või järsku olla see, et väikesed taldrikud levivad nagu seenekesed igale poole?

See seente kasvamine plokkmajade seintele on suhteliselt kontrollitav protsess. Eelkõige just linnalistes asulates ja suuremates linnades on kaabel tegelikult majanduslikult igati odavam ka edaspidi. Nii et seesama asustusüksuste ideoloogia tähendabki seda, et vähemalt suuremates asustusüksustes, kus elanike kontsentratsioon on suurem, seda konkurentsi tõenäoliselt siiski veel ei teki. Seda esiteks. Teiseks on kogu selle seaduse ideoloogiline põhi reaalselt toimiva telekommunikatsioonialase konkurentsi pakkumine, ka konkurentsi võimaluste pakkumine, programmeerimine sealhulgas. Siis on sellel kaablil alles õige minek. Kui me räägime täna ainult telesignaali edastamisest, siis see on üks jutt. Aga tegelikult me räägime hoopis muust, me räägime tulevikust, mis on seotud just nimelt multimeedia teenuste osutamisega. See on tunduvalt laiem teenuste skaala ja hoopis teine mängureeglistik, mida tänane satelliiditehnoloogia ei kompenseeri, nagu lugupeetud Riigikogu saadik minust paremini teab. Õigemini, see on isegi tehniliselt võimalik, aga lihtsalt palju kallim. Täna on see tegelikult põhiline argument, mille tõttu ma ei näe põhjust muretsemiseks. Muretseda tuleb selle eest, et konkurents kindlasti toimiks.

Kolleeg Aap Neljas, teine küsimus.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma ei ole päris nõus sellega, et kaabel praegu ei lähe televisioonisignaali edastamiseks, vastupidi, meil on sellel alal väga elav konkurents näiteks Tallinnas. Kuna te olete veendunud, et telekommunikatsiooni põhiteenuse väljaarendamiseks oleks vaja monopoli, kas siis ei oleks äkki targem anda välja eraldi litsents selle jaoks ühele firmale, kes võiks osutada kaabeltelevisiooni teenuseid, jättes samal ajal vabaks ainult ühesuunalise telesignaali edastamisega tegelevate kaabeltelevisioonifirmade äritegevuse?

Ega see seadus ei ole sellega kuidagipidi vastuolus, sest tegelikult on telekommunikatsioonialane tegevusluba nagunii teise seaduse reguleerida. Seda esiteks. Teiseks räägime me praegu infrastruktuurist, mitte opereerimisest. Tegelikult on selles arutelus kogu aeg pidevalt pandud kokku võrk kui infrastruktuur ja selles võrgus opereerimine teenuse osutamise näol. Need on täiesti ise asjad. Antud juhul me räägime just nimelt võrgust selles kontekstis, et tegu on piiratud monopoolsusega. Ja kui me räägime opereerimisest, siis me ei räägi monopoolsusest mitte mingis kontekstis. Ka seadus ei tee seda.

Tänan! Kolleeg Endel Lippmaa, teine küsimus.

Täpsustan oma küsimust ja juhin veel kord tähelepanu sellele, et piirangutega tuleb olla ettevaatlik. On ju teatavasti olemas suunatoimega lameantennid, mida eemalt on täiesti võimatu eraldada aknaruudust. Seda esiteks. Teiseks, Howard Hughes'i satelliitsüsteem on just multimeediakanalite süsteem, mis annab edasi kõik Interneti laiaribalised kanalid ja mis kõik veel. Pealegi on veel play on demand ka. Nii et need asjad on olemas. Kui neid ei ole praegu Eestis, siis see ei tähenda, et neid aasta pärast ei ole.

Õige märkus. Ega ma ei eitanud tehnoloogiate olemasolu. Tehnoloogiad on olemas. Küsimus on nende tehnoloogiate teostuses ja hinnas. Selles suhtes ma avaldasin kahtlust, kas need tehnoloogiad on Eesti tingimusi arvestades lähemal ajal konkurentsivõimelised, sest samal ajal jõuab juba kohale hoopis teine ajastu, kus kogu see universaalteenuse problemaatika nii-öelda lõpeb ja algab uus etapp. See on eksklusiivõiguste lõpp 2001. aastast alates ja ma ei ole sugugi veendunud, et selleks ajaks on kõik need satelliiditehnoloogiad Eestis puhtmajanduslikel põhjustel massiivselt võimalikud. Ja kui on, siis sellisel juhul on ikkagi seesama probleem selle edastamisega igasse kodusse, mille puhul Eesti tingimustes on esimeses etapis ikkagi tõenäoliselt tegu kollektiivsete süsteemidega.

Tänan! Kolleeg Rein Järlik.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud härra minister! Mulle jäi kõrva, et üleeelmisele küsimusele vastates te ütlesite, et paraboolide paigaldamist paneelmajade seintele on suhteliselt kerge kontrollida. Kas te peate silmas, et nende paigaldamist võib tõesti ära keelata, kui selle parabooli paigaldamisega piiratakse naaberkorterite vaatevälja?

Ma arvan, et see on küsimus munitsipaaltasandile ja seda otsustab munitsipaaltasand, kas talle meeldivad kinniehitatud rõdud ja paraboolid, mis varjavad või ei varja vaadet. See ei ole küsimus ei mulle ega üldse riigi küsimus kui selline. Ma lihtsalt vihjasin sellele, et paraboolide seinte peale paigutamisel on teatud ressursilimiit.

Suur tänu, härra minister! Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole.

Tänan! Kaasettekannet või selle õigust me ei kasutaks, kui tohib?

Sain aru. Riigikogu-poolseks kaasettekandeks palun kõnepulti majanduskomisjoni liikme Kalev Kuke.

Aitäh! Head kolleegid! Majanduskomisjon otsustas oma 21. septembri istungil suunata kaabellevi seaduse eelnõu täiskogule teise lugemise jätkamiseks täna. Need pea neli kuud, mis lahutavad tänast päeva kaabellevi seaduse eelnõu eelmisest lugemisest, on küll kütnud üles kirgi seaduse ümber, kuid n-ö konstruktiivne suhtumine eelnõusse, seda siis muudatusettepanekute mõttes, on olnud enam kui passiivne. Tõsi, muudatusettepanekute tegemiseks andis majanduskomisjon tol korral tagasihoidlikult vaid nädala. Ilmselt jäi seda väheks, sest Riigikogu liikmetelt laekus üksnes kaks tagasihoidlikku muudatusettepanekut. Needki ei puudutanud eelnõu kontseptuaalseid põhimõtteid ja eeskätt just seetõttu ei käsitlenud ka majanduskomisjon omalt poolt eelnõu kontseptuaalset külge. Kordan siinkohal vahest veel kord üle need kaks kontseptuaalset põhimomenti, mis on kõige enam tähelepanu, st nii poolt- kui vastuargumente pälvinud. Esiteks puudutab see §-s 8 sätestatud vastuseisu n-ö horisontaalsetele telekommunikatsioonimonopolidele, mille teatavaks õiguslikuks analoogiks võiksid vahest olla ajaloost tuntud ameeriklaste trustidevastane seadus või siis nendesamade ameeriklaste, sedakorda suure depressiooni ajast tuntud Glass-Steagalli seadus, millega lahutati väga pikaks ajaks kommerts- ja investeerimispangandus. Teine ja seejuures veelgi enam tähelepanu on pälvinud põhimõte, mis § 12 lõikes 2 fikseerituna seadustab kaabeltelevisioonivõrgu loomulikuks monopoliks. Küsimus ongi selles, kas täna ja veelgi enam homme on õigustatud kaabeltelevisioonivõrkude käsitlemine loomuliku monopolina ja kas kaabeltelevisiooni näol on ikkagi tegemist avaliku teenusega, mille kättesaadavuse peab riik igal juhul tagama. Meenutan, et kaabellevi seaduse eelnõu teise lugemise esimesel ringil püüdsid vene fraktsiooni liikmed seda vaidlustada, kuid tol korral ei pälvinud see Riigikogu toetust. Muide, majanduskomisjoni menetluses on lisaks kaabellevi seaduse eelnõule täna veel kolm eelnõu, milles taotletakse nii-öelda monopoolse seisundi seadustamist erinevates valdkondades. Need eelnõud on kõik selle nädala päevakorras ja ma kordan ka nende nimed. Need on surve- ja tõsteseadme ohutuse seadus, lootsiteenistuse seadus ja audiitorite seadus. Kokku on majanduskomisjon esitanud Riigikogu suurele saalile 44 muudatusettepanekut, millest kahe autoriks on Viktor Andrejev, ülejäänud pärinevad majanduskomisjonilt endalt. Nende muudatusettepanekute näol on tegemist valdavalt tehnilis-redaktsioonilist laadi täpsustustega. Sisulise poole peale võiks sedakorda vahest kanda kolm muudatusettepanekut. Esiteks ei pea majanduskomisjon vajalikuks satelliittelevisioonivõrkude käsitlemist spetsiifilise kaabellevivõrguna, vaid soovitab neid käsitleda tavapärase ühisantennisüsteemina. Teiseks on mindud oletatavate abonementide arvu defineerimisele eluruumide arvuga kaabeltelevisioonivõrgu piirkonnas - seda siis varem sisuliselt laest võetud näitaja asemele. Kolmandaks on kõikvõimalikud riiklikud tasud kaabeltelevisioonivõrkudega seonduvalt viidud riigilõivude alla. Nagu juba öeldud, ei puuduta need muudatusettepanekud valitsuse poolt esitatud eelnõu kontseptsiooni. Nagu juba öeldud, on vähemalt seni Riigikogu liikmed, v.a vene fraktsiooni liikmed, eelnõu eelmistel lugemistel nõustunud sellega, et ühes kaabeltelevisioonivõrgu piirkonnas antakse välja ainult üks kaabeltelevisioonivõrgu luba. Majanduskomisjoni esindajana pean ma aga siinkohal viitama mõneti vastuolulisele §-le 29. Osundan: "Kaabeltelevisioonivõrgu omanik on kohustatud andma kaabeltelevisioonivõrgu vaba mahu, mis ei ole hõivatud või mille hõivamist ei ole ette nähtud lähema kolme aasta jooksul ja milleks ei ole koostatud vastavat projekti või sõlmitud lepingut, kokkuleppelise tasu eest opereerimiseks selleks soovi avaldanud teisele isikule." Ehk teisiti öeldes, kui kaabel on täis, siis kellelgi teisel pole käesoleva eelnõu kohaselt võimalust uut, s.o turuvajadust rahuldavat võrku ehitada. Majanduskomisjoni seisukoht on katkestada kaabellevi seaduse teine lugemine pärast muudatusettepanekute läbihääletamist. Muudatusettepanekute tähtajaks pakub majanduskomisjon sedakorda, kui Riigikogu juhatus on sellega nõus, 27. oktoobri ja kella kukkumise ajana 12. Aitäh!

Suur tänu! Küsimused ettekandjale. Küsimusi ei paista olevat. Komisjoni ettepanek on teine lugemine katkestada pärast muudatusettepanekute läbihääletamist. Enne aga avame läbirääkimised. Olav Anton, kõne puldist, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud kolleegid! On kummaline, et valitsus ning Teede- ja Sideministeerium üritavad reguleerida neid protsesse, mida võib-olla ei peakski reguleerima. Seaduse olemasolev tekst ja ministri vastused küsimustele ei ole kuidagi kokkupandavad. Minister väitis küsimustele vastamisel, et kaabelvõrku võib vaadata kolmes tasandis: kui infrastruktuuri, kui infrastruktuuri operaatorit ja kui infrastruktuuri kaudu teenuste osutajat. Selle eelnõu teise lugemise variandi ja ka eelmiste variantide esimene lehekülg on nende kolme kontseptsiooni või kolme tasandi täielik puder ja kapsad. Kui seaduse § 1 väidab, et tarbijat tuleb kaitsta ebakvaliteetsete kaabelleviteenuste eest, siis küsimus, milline on kvaliteetne või ebakvaliteetne teenus, jääb vastamata. Samas väidab § 2, et seadus tegeleb ainult operaatoriga, ja mõnest teisest paragrahvist võib aru saada, et tegeldakse hoopis teenuste osutamisega. Huvitav on ka see, et § 5 on sisulises vastuolus § 12 lõikega 2. Paragrahvi 12 lõige 2 väidab, et Sideamet annab kaabeltelevisioonivõrgu piirkonnas avaliku konkursi alusel välja ainult ühe kaabeltelevisioonivõrgu loa. Aga kui näiteks majaelanikud on moodustanud ühistu ja loonud juriidilise isiku, kes oma tarbeks võtab individuaalsüsteemi kaudu vastu programme ja edastab neid oma tarbeks oma ühistu liikmetele, siis ühelt poolt vaadates oleks nagu tegemist kaabeltelevisioonivõrguga, teiselt poolt nagu ei ole. Praegune analüüs näitab, kui rääkida sellest satelliidisõjast ja kaablite läbilõikamisest, mis mitmel pool Tallinna magamistubades toimus, et nüüd on valitsus üritanud minna sõtta ja on pakkunud välja ühe sellise marssali, see on Sideameti, kes käsib, poob ja laseb, ning tegelikult tekitab järjekordse korruptsioonipumba kõikvõimalike konkursside korraldamisega ja otsustamisega. Milline on näiteks ministeeriumis olukord konkurssidega? Me oleme näinud, kuidas kuulutati välja raudtee rahvusvahelise reisijateveo konkurss, kuidas see toimus ja kuidas see salaja tõi investori, kes on ainult paberi peal ja keda keegi ei tea. Ees on mitmed teised konkursid elektrijaamade mahamüümisel, Eesti Raudtee kaubavedude mahamüümisel ja nüüd tahetakse tekitada veel ühte korruptsioonipumpa ja üritatakse reguleerida seda, mida ei peaks reguleerima, sest inimesed, kes tehnikaga kokku puutuvad, näevad selliseid tehnilisi lahendusi juba praktikasse juurdumas ja ka hinna poolest vastuvõetavaks muutumas. Kogu see seadus ei kujuta endast isegi ajaloolaste jaoks erilist väärtust. Selles suhtes on majanduskomisjon piisavalt ettenägelikult eelnõu menetlenud ja tõepoolest, Riigikogu ei peaks tegelema ajaloolist väärtust omavate uitmõtetega, millega ministeeriumis soovitakse läinudaastase satelliidi- või kaablisõja lahendamisel nüüd sõna sekka öelda. Aitäh!

Tänan! Ma ei näe sõnavõtusoove. Kas võib teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele ettepaneku läbirääkimiste lõpetamise kohta. Palun võtta seisukoht!Hääletustulemused Ettepaneku poolt anti 35 häält, vastu olid 2, 1 jäi erapooletuks. Läbirääkimised on lõpetatud. On võimalus lõppsõnaks. Härra minister, palun, kolm minutit!

Tänan selle jutumärkides väga konstruktiivse kriitika eest, mis eriti viimases sõnavõtus kõlas, ja loodan, et pigem on otsustamise aluseks siiski see majanduskomisjoni kaalutletud ettekanne, mis siin esitati, kui muud, eelkõige emotsionaalset laadi kaalutlused, nagu need märtsikünnisel eelkõige kipuvad olema. Sellega seoses tahaksin paluda siiski kaalutletud suhtumist regulatsiooni kui sellisesse. Palun mitte püüda seda emotsionaalselt üle võimendada! Tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et jätkuvalt on kõikides repliikides ja sõnavõttudes, välja arvatud majanduskomisjoni kaasettekanne, tihtipeale segi aetud mitmed faasilised mõisted: infrastruktuur ja sellel opereerimine viiakse ühe mütsi alla, opereerimist käsitletakse kitsendatud või vastupidi, väga laiendatud tähenduses, tuues selle alla ka nii-öelda sisulised programmiküsimused, mis ei ole regulatsiooni objektiks. Kui see kõik kõrvale heita ja rääkida regulatsiooni objektist sellisel kujul, nagu see on pakutud, siis ma usun, et me oleme võimelised leidma optimaalse lahenduse ja selle järelejäänud aja jooksul, arvestades neid ettepanekuid, välja töötama ka lõppteksti hääletamiseks. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Kas majanduskomisjoni esindaja soovib lõppsõna? Ma palun Kalev Kuke siia, vaatame läbi muudatusettepanekud. Loetelus on 44 ettepanekut, nagu juba öeldi, ja kõik on juhtivkomisjonilt. Esimene ettepanek on majanduskomisjonilt, algataja toetab, probleeme ei ole. Teine ettepanek on samuti majanduskomisjonilt. Kolmas, neljas ja viies ettepanek on majanduskomisjonilt, samuti kuues, seitsmes, kaheksas ja üheksas ettepanek. 10. ettepanek, 11. ettepanek, 12. ettepanek, 13. ettepanek, 14. ettepanek, 15. ettepanek, 16. ettepanek, 17. ettepanek, 18. ettepanek, 19. ettepanek, 20. ettepanek, 21. ettepanek, 22. ettepanek, 23. ettepanek, 24. ettepanek, 25. ettepanek, 26. ettepanek, 27. ettepanek, 28. ettepanek, 29. ettepanek, 30. ettepanek, 31. ettepanek, 32. ettepanek, 33. ettepanek, 34. ettepanek, 35. ettepanek ja 36. ettepanek on majanduskomisjonilt, algataja on neid täielikult arvestanud. 37. ettepanek on kolleeg Viktor Andrejevilt. Komisjon on seda arvestanud. 38. ettepanek on Viktor Andrejevilt. Komisjon ei ole seda arvestanud. Probleeme ei ole. 39. ettepanek on majanduskomisjonilt, algataja toetab. Samuti 40., 41., 42., 43. ja 44. Tundub, et kellelgi proteste ei ole. Seega võime lugeda muudatusettepanekute loetelu läbivaadatuks ja aktsepteerituks. Kalev Kukk, võib-olla sa kordad veel kord uute muudatusettepanekute tähtaja.

Jah, ma kordan. Majanduskomisjon teeb ettepaneku sätestada muudatusettepanekute tähtajaks 27. oktoober käesoleval aastal kell 12. Aitäh!

Juhatus soovib selle kohta neljapäevaks komisjoni kirjalikku avaldust juhatusele, et see tõesti niimoodi jääks.

Lugupeetud kolleegid! Läheme meie tänase päevakorra juurde ja võtame arutusele eelnõu 856. See on Vabariigi Valitsuse algatatud geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse eelnõu. Algab teine lugemine. Ettekandeks on sõna keskkonnaminister Villu Reiljanil. Palun!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Eelnõu reguleerib geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimist ja keskkonda viimiseks kavandatud geneetiliselt muundatud organisme sisaldavate või nendest koosnevate toodete turustamist. Seaduseelnõu eesmärk on kaitsta inimese tervist ning keskkonda geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise tagajärgede eest, tagada geenitehnika turvaline kasutamine ja arendada seda eetiliselt vastuvõetaval moel. Vajadus geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse järele tuleneb põhiliselt kahest asjaolust. Esiteks on viimaste aastate jooksul maailmas ja ka Eestis kiiresti arenenud tehnoloogiad organismide geneetiliseks muundamiseks ja on levimas selliste organismide kasutamine. Siit tuleneb oht, et geneetiliselt muundatud organismid võivad kontrollimatult keskkonda pääseda, mis omakorda võib põhjustada ohtu inimestele ja viia tasakaalust välja looduslikud ökoloogilised süsteemid. Teiselt poolt tuleb Eestil kui Euroopa Liidu kandidaatriigil lähendada oma siseriiklikud õigusaktid Euroopa Liidus kehtivatele ning lähtuda sealjuures valge raamatuga antud lähenemiskavast, mis nõuab esimeses etapis geneetiliselt muundatud organismide kasutamist reguleerivate direktiivide ja otsuste harmoniseerimist. Geneetiliselt muundatud organismide kasutamise reguleerimist nõuab ka ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, mille Eesti on ratifitseerinud. Nüüd eelnõu sisust. Seaduseelnõu koosneb ülesehituselt üldsätetest, geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise peatükist, geneetiliselt muundatud organisme sisaldavate toodete turustamise peatükist ning rakendussätetest. Võib öelda, et keskne töö tuleb teha Geenitehnoloogia Komisjonil. Tegemist on väga spetsiifilise, väga sügavalt teadusliku tööga, seetõttu on sinna komisjoni planeeritud põhiliselt teadlased nii Tartu Ülikoolist kui ka Teaduste Akadeemiast. Seaduse kehtestamisega kaasnevad õiguslikud, majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed. Seaduse vastuvõtmisega korrastatakse geneetiliselt muundatud organismide võimalikke kahjulikke mõjusid inimesele ja keskkonnale. Tegemist on seni reguleerimata valdkonnaga, millel võib olla tegelikke negatiivseid tagajärgi inimese tervisele ja keskkonnale. Olulisi majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi ei järgne. GMO-de keskkonda viimine muutub kulukamaks, kuna eelnõu kohaselt tasub taotluse läbivaatamisega kaasnevad, komisjoni poolt taotluse läbivaatamisel tehtavate katsete ja vaatluste kulud taotluse esitaja. GMO-de keskkonda viimise protsess venib loa andmise protseduuri tõttu ajaliselt pikemaks. Eelnõust lähtuvad alamad õigusaktid. Vabariigi Valitsus peab andma määrused Geenitehnoloogia Komisjoni moodustamise ja põhimääruse kinnitamise kohta ning ka geneetiliselt muundatud organismide registri asutamise ja selle põhimääruse kinnitamise kohta. Keskkonnaminister peab andma geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise ning turustamise loa vormi ja veel esitatavate andmete täpsustatud loetelu ja taotluse vormi. Aitäh!

Suur tänu! Kas on küsimusi ettekandjale? Kolleeg Mihkel Pärnoja.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Öelge, palun, kas seaduseelnõu algataja näeb ette ka mingi vastutuse ja kas vastutuse määr sõltub sellest, millist kahju on tekitatud selle seaduse nõuete rikkumisega?

Kahtlemata. Keskkonnajärelevalve üldiste sätete kaudu tehakse kindlaks ka vastutus, mis võib johtuda geneetiliselt muundatud organismide keskkonda pääsemisest ja nendest tingimustest. On võimalik, et ebaseaduslikult keskkonda viidud organismide põhjustatud kahju selles ulatuses, mis kulub nende kõrvaldamiseks, tuleb heastada vastaval isikul ja see võib olla just selle kahjuga seotud suuruses. Nii et kõik on otseselt seotud selle kurjaga, mida tehakse, mis võib juhtuda.

Tänan! Mihkel Pärnoja, teine küsimus, palun!

Aitäh! Teine küsimus puudutab sama teemat. Seda on käesolevas eelnõus käsitletud §-s 23, kuid siit ei tulene otsest õiguslikku regulatsiooni. Vähemalt ei reguleerita selle seaduse raames nende varaliste nõuete esitamise korda, õigustatud isikuid, seda, millisel puhul ja mismoodi on võimalik asja vaidlustada. Kas te ei ütleks, milliste seaduste alusel see regulatsioon toimub, kui käesolevas seaduses regulatsioon puudub?

Selle jaoks on keskkonnajärelevalve seadus, mis jälgib ka seda. Nende juurdlustoimingute kaudu selgitatakse süüdlane ja võetakse ta vastutusele kas kriminaal- või halduskorras, olenevalt süüst, mis kindlaks tehakse. Siin seaduses seda ei ole ega peagi olema.

Tänan! Olev Toomet, palun!

Tänan, härra juhataja! Lugupeetav ettekandja! Seaduse § 1 lõike 3 punktis 1 on öeldud, et käesolevat seadust ei rakendata geneetiliselt muundatud organismide veol raudtee, maantee, siseveetee, mere või õhu kaudu. Kas te selgitaksite, milleks see vajalik on?

Seda ei rakendata sellepärast, et need probleemid on lahendatud teiste seadustega. Siin ei tegelda tõepoolest mitte laboratooriumidega ega mingisuguse kinnise konteinerveoga, vaid tegeldakse ainult ühe asjaga - nende loodusse pääsemise ja turustamise reguleerimisega. See, kuidas nad ühest laboratooriumist teise jõuavad, kuulub teiste seaduste alla. Selle jaoks on meil veel hulk muid ministeeriume peale Keskkonnaministeeriumi - tervishoiuküsimusi arvestades Sotsiaalministeerium ning ka Teede- ja Sideministeerium tegeleb nende asjadega. Nii ongi see mõeldud.

Tänan! Eiki Nestor, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Mul on küsimus § 4 lõike 3 kohta. Ma ei tea, kas see sõnastus on natuke liiga keeruline, kuna seadus on mittepühendatutele suhteliselt raske lugeda, aga mulle jääb lõige 3 praegusel kujul selgusetuks. Ehk oleksite nii hea ja kommenteeriksite seda.

Aitäh! Minu meelest ei ole siin kommenteerida rohkemat, kui et on üritatud anda kõikehõlmav käsitlus. Ma olen teiega teatud mõttes nõus, et see üks lause on kaunis pikk ja lohisev. Aga ma pean ütlema, et keskkonnakomisjon on kaunis hea keeletundja ja ta on seda järjest paremaks teinud.

Tänan! Eiki Nestor, teine küsimus, palun!

Aitäh! Minu teine küsimus on sellesama lõike kohta. Siin on turustamine seotud pakkumise või kättesaadavaks tegemisega, kui pärast järgneb sellele keskkonda viimine. Aga mis on siis pakkumine ja kättesaadavaks tegemine juhul, kui nende keskkonda viimist ei järgne? Kas see ei olegi siis turustamine või äri?

Ma usun, et kahtlemata on just see viimane kõige ohtlikum. See, et ta pääseb keskkonda ja teda turustatakse ja ta võib kättesaadavaks osutuda just sel põhjusel, et kellelgi on siiski plaan temaga midagi toimetama hakata. Selle tõttu on see viimane osa - neid sisaldavate või nendest koosnevate toodete keskkonda viimine - siia sisse toodud. Aga ma usun, et seda annab veel redigeerida. Ma olen seda meelt küll.

Suur tänu, härra minister! Kas valitsus soovib omapoolset kaasettekannet või mitte? Ei soovi. Juhtivkomisjoni keskkonnakomisjoni poolt teeb kaasettekande kolleeg Andres Tarand.

Lugupeetud esimees ja kohalviibivad kolleegid! Esimesel lugemisel oli juttu sellest, et tegemist on kõikide ühiskondade või riikide jaoks maa peal üpris uue reguleeritava alaga. Mis puutub teadlastesse ja eriti ulmekirjanikesse, siis on asi küll juba vähemalt 50 aastat vana ja kõiki neid võimalusi on meile kirjeldatud. Aga muidugi on kirjanikud olnud huvitatud eeskätt inimese moondamisest ja sellest, mis siis edasi saab. Selles mõttes ei ole see meie tänane jututeema. Kui võtta mingisugune analoogia, mis ei ole küll päris õige, siis ilmselt üks asi, mis on inimkonda mõnevõrra ettevaatlikuks teinud, on liikide introdutseerimine ehk sisseviimine saartele, teistele mandritele. Ka sellega on tegeldud. See ei ole geenitase, vaid ökosüsteemi uue liigi sisseviimine. Inimkond on saanud määratut kasu sellest tegevusest. Paljud tähtsad kultuurid ei ole mitte oma kodumaal tähtsad, vaid hoopis teistes maades. Aga üks üldtuntud näide, millest ka koolis räägitakse, on rott, keda viidi laevadega igale poole ja kes on palju paha teinud. Me teame isegi, mida ta meile teeb. Võib-olla kõige tuntum näide on küülikud Austraalias, kellest aastakümneid ei saadud jagu, ja ma ei tea, kas praegugi on päriselt saadud. Praegu on tegemist sellise asjaga, et teha võib, teha tuleb laborites, aga riskide vältimiseks üritatakse seda igal juhul reguleerida, sest mine tea, mida nad omapead tegema hakkavad oma lähedaste sugulastega, kellelt geenid pärit on. Niisuguseid kogemusi veel ei ole. Seis on selline, et ka Euroopa Liit, meie suur õpetaja ja unistuste maa, tegeleb selle asjaga, on välja andnud alles paar direktiivi ja nende ekspertide käes on seadus ka praegu veel ekspertiisis. See tuleb sealt tagasi 1. novembriks, nii on lepingus kokku lepitud. Kuigi me komisjonis usume, et midagi põhimõttelist ei ole sealt tulemas, kuna niikuinii on maailma paremad ja värsked eeskujud aluseks võetud, jõudis komisjon siiski igaks juhuks seisukohale, et ei ole ka halb, kui me veel kord teise lugemise katkestame pärast parandusettepanekute läbivaatamist. Parandusettepanekud on absoluutselt kõik keskkonnakomisjoni poolt ja absoluutselt kõik redaktsioonilist laadi. See tähendab peaasjalikult sõnastuse muutmist ja liigendamist, nii et seadus tervikuna oleks loetavam. Aga muidugi on meil kõigil, kes me siin istume, alati õigus tekitada küsimusi ja mitte nõustuda, kas see on ikka korrektuur. Kuigi, nagu korduvalt on väidetud, sisu on meie jaoks mõnevõrra keerukas, et seda asja põhjani mõista, mida nende geenidega õieti manipuleeritakse. Keskkonnakomisjoni seisukoht on teine lugemine katkestada ja parandusettepanekud palume esitada 14. oktoobriks. Ilmselt on traditsioon praegu esitada need kella 12-ks. Seaduse lõpphääletus on kavandatud 11. novembriks. Aitäh!

Suur tänu! Kas on küsimusi Andres Tarandile? Endel Lippmaa, palun!

Mul on üks küsimus. Kuidas on see asi mõeldud, kas seadus lihtsalt vastu võtta, et oleks üks ilus asi olemas, või seda ka tegelikult ellu viia? Miks ma seda küsin? Ma käisin mõni aeg tagasi ühes suures Euroopa õllefirmas. Kui ma olin selle läbi kõndinud, siis ma esitasin mõned selgelt formuleeritud küsimused, mis tekitasid algul kõhklusi ja lõpuks nad tunnistasid üles, et tõepoolest, et kogu kasutatav pärm on geneetilise engineering'u produkt ja täiesti kunstlik, millel pole looduslikuga suurt midagi tegemist. Isegi oder oli geneetiliselt muundatud, selleks et filtrid ei ummistuks ja et oder sisaldaks vähe limaaineid. Ja humal kah. Ühesõnaga, seal ei olnud mitte ühtegi loomulikku lähteainet. Milline on kõrge komisjoni arvamus? Kas me peame niisugused produktid Eesti turult ära korjama, et me ei nakatuks hirmsate asjadega või kuidas?

Aitäh! Sisuline otsustamine, nagu seaduses on öeldud, on asjatundjate komisjoni käes - ma ei mäleta täpselt selle nime -, kus on selle ala teadlased, kes suudavad anda seisukoha. Kui Eestis ei suudeta, tuleb kasutada jälle välismaa eksperte, et otsustada, mis mingil juhul on ohtlik ja mis ei ole. Aga me oleme juba üldjoontes, oma töö piires hakanud menetlema juriidilise isiku vastutust, millest siin seoses härra Pärnoja küsimustega oli juttu, ja ka üksikisiku vastutust. See asi, et seadus võimaldaks jälgida ohtlikke nähtusi, saab korda veel selle aastanumbri sees. Aga ma usun, et sisuliselt tuleb siin küllaltki palju raskusi tänapäeva maailmas, kus tehislikku on nii palju. Üksikjuhtumeid ma ei oska käsitleda.

Tänan! Olev Toomet, teine küsimus.

Tänan, härra juhataja! Lugupeetav ettekandja! Geenitehnika, nagu teie juba ütlesite, pole tõesti ammu enam fantastika ja teil on õigus ka selles, et see on vajalik, aga samas ohtlikki. Kas te ütleksite, missugustes riikides on sellekohased seadused vastu võetud, kust need eeskujud on meil võetud ja kas need eeskujud on ka hästi ära kasutatud?

Parem oleks, kui igaks juhuks saalis viibiv kaasettekandja seaduse algataja, valitsuse poolt seda ütleks, sest temal on need kontaktid seaduse ettevalmistamisel olemas. Mina sain oma käsutusse loendi Euroopa Liidu direktiividest. Kui ma ei eksi, on neid kaks ja kolmas tulekul. Need on üle Euroopa Liidu kokku lepitud. Võib arvata, et Ameerika Ühendriikides, Kanadas, arenenud riikides, kus geenitehnoloogiaga tegeldakse, on regulatsioon kindlasti olemas. Aga see on kõik minu poolt oletuslik, täpsemalt võiks, kui see on protseduurides lubatud, võib-olla Jaak Tambets vastata.

Tänan! Ma kardan, et see protseduurides lubatud ei ole, aga ma loodan, et juhtivkomisjon ja valitsuse kaasettekandja astuvad omavahel kontakti ja samuti küsija. Paistab, et küsimusi rohkem ei ole. Suur tänu! Avan läbirääkimised. On võimalik avaldada arvamust selle eelnõu teemadel. Ma ei näe sõnavõtusoove. Kas me võime läbirääkimised peetuks lugeda? Tänan! Läbirääkimised on peetud ja lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra minister või võib ka kaasettekandja valitsuse poolt? Palun, valitsuspoolne lõppsõna, härra Jaak Tambets, kolm minutit.

Austatud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu liikmed! Viimane küsimus oli, milliste riikide seadustest me oleme eeskuju võtnud. Me oleme eeskätt järginud ikkagi Euroopa Liidu vastavat direktiivi ja vastava direktiivi alusel on ka igal Euroopa Liidu liikmesriigil oma seadus vastu võetud. Aga eraldi oleme tõlkinud eesti keelde ja kasutanud Inglismaa ja Soome seadusi. Need on mõnevõrra erinevad, sest Inglismaal on vastav temaatika juba pikka aega reguleeritud, aga Soome võttis üsna üheselt üle Euroliidu direktiivi nõuded. Nii et me oleme neid mõlemaid kasutanud ja oleme üritanud sealt sellise parima sünteesi leida. Aitäh!

Suur tänu! Vaatame nüüd läbi muudatusettepanekute loetelu, mille komisjon on esitanud. Andres Tarand, palun veel kord siia tulla! Nagu juba nimetatud, on kõik ettepanekud juhtivkomisjonilt. Ettepanek nr 1, algataja toetab. Ettepanek nr 2, nr 3, nr 4, nr 5, nr 6, nr 7, nr 8, nr 9, nr 10, nr 11, nr 12, nr 13, nr 14, nr 15, nr 16, nr 17, nr 18, nr 19, nr 20, nr 21, nr 22. Ettepanek nr 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30. Ettepanek 31 on keskkonnakomisjonilt, algataja toetab. Ettepanek nr 32, 33, 34, 35. Tundub, et kellelgi ei ole proteste. Loeme selle loetelu aktsepteerituks ja komisjoni ettepanekul eelnõu 856 teine lugemine katkestatakse. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 14. oktoober, kui ma õigesti mäletan, kell 12.

Lugupeetud Riigikogu, võtame käsile järgmise päevakorrapunkti, eelnõu 890, Vabariigi Valitsuse algatatud ülikooliseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu. Algab teine lugemine. Ettekandeks on sõna haridusministril. Härra Klaassen, palun!

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Täna on teile lugemiseks antud ülikooliseaduse, haridusseaduse, kutseõppeasutuse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu. Seda seadust oleme menetlenud küllalt pikalt ja ma tutvustan praegu ainult neid põhimomente, mida on käsitletud kahe lugemise vahel ja mis toovad endaga kaasa kõige suuremaid täpsustusi või kõige suuremaid muutusi antud seaduseelnõus. Siinjuures lubage mul märkida, et on saabunud 40 parandusettepanekut, millest paljud on ka arvesse võetud. Toonitaksin siin eriliselt vaid kuut arvessevõetud parandusettepanekut. Esimene neist puudutab seaduseelnõu § 1 lõiget 2, kuhu on sisse toodud üks uus mõiste, nimelt "õppekoha baasmaksumus". Tänu selle uue mõiste sissetoomisele täpsustub nimetatud termin tunduvalt ja selgineb tema saamislugu. Teiseks on § 13¹ toodud sisse lõige 5, mis täpsustab ja selgitab probleemi lahendust, kui üliõpilane riiklikult tellimuskohalt mingil põhjusel lahkub või ära kaob, ning seda, kuidas ja kas tekib võimalus asendada see teistel tingimustel õppima asunud üliõpilasega. Täpsustatud on ka õppekulude hüvitamist, see on nüüd § 13³. Neljas probleem, mida kahe lugemise vahel käsitleti, puudutab õppekavade pikkust ja siin on üks probleemi teravik, mis kahe lugemise vahel ei leidnudki päris lõplikku lahendust eelkõige seetõttu, et arhitektide ja ehitusinseneride õppekava pikkuse nominaalkestuse suhtes ei leitud täiesti ühtset seisukohta. Viiendaks tuleks toonitada, et on toodud sisse täiesti uus lähenemine ja uus lõige, mis puudutab üliõpilaskonda ja üliõpilasesindust. See on § 43. Selle paragrahvi kommentaari juures tuleb mainida, et terve küsimuste komplekt, mis puudutab üliõpilaskondi, üliõpilasomavalitsusi jne tuleb meil tõenäoliselt veel arutluse alla koos üliõpilasesindustega, et me saaksime pärast seaduse vastuvõtmist tõesti hea juriidilise baasiga lahendi, et üliõpilaskonnad saaksid pikemat aega tegutseda selle alusel, et ei oleks sellist olukorda, nagu on praegu, kus üliõpilaskonnad ei ole juriidiliselt väga täpselt determineeritud. Kuuendaks ma selgitaksin seda, miks on sisuliselt muutunud seaduseelnõu pealkiri. Põhjus väga lihtne: seoses vajadusega muuta ka teisi seadusi on need seaduseelnõusse sisse toodud ja sellest lähtuvalt on muutunud ka seaduseelnõu pealkiri. Sellega ma lõpetan lühitutvustuse ja vastan heameelega Riigikogu liikmete küsimustele. Aitäh!

Tänan! Küsimused. Kolleeg Mihkel Pärnoja.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud haridusminister! Te käsitlesite muudatusettepanekut nr 7, mis on nüüd tekstis § 13¹ lõikena 5, ja pidasite seda vajalikuks. Aga seoses sellega ja eriti tulenevalt sellest sõnastusest, mis on sellele muudatusettepanekule antud, on mul üks küsimus. (Vahemärkus: ma ei tea, kes on ettepaneku algataja, kas Haridusministeerium või kultuurikomisjon, aga Haridusministeerium on igal juhul olnud nõus selle ettepanekuga.) Küsimus on järgmine: kas Haridusministeeriumil on välja kujunenud arvamus, et Haridusministeerium finantseerib ülikooli ja ülikoolide õppekohti? Kehtivate seaduste alusel, sealhulgas ka ülikooliseaduse alusel, on ülikool avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle üheks tegevuse finantseerimise allikaks on toetus riigieelarvest, mis riigieelarves asub ühel real ja mille riigieelarve vastuvõtmisel otsustab Riigikogu. Kuidas on Haridusministeeriumil sellises õiguslikus olukorras võimalik lõpetada ühe õppekoha finantseerimine? Ma palun seda selgitada.

Aitäh! Lugupeetud Mihkel Pärnoja, siin on tegemist kahe eraldi probleemiga. Üks probleem tuleneb sellest, et ülikoolile kui avalik-õiguslikule juriidilisele isikule eraldatakse riigieelarvest teatud summa avalik-õigusliku ülesande täitmiseks ühtse reana. Samal ajal on aga ka teine protsess ja teine termin - see on riiklik tellimus teatud erialaga inimeste ette kokkulepitud mahus ettevalmistamisele. Seoses selle sätte sisseviimisega taheti ära märkida ja luua seadusandlik võimalus, et juhul kui ülikool ei täida riiklikku tellimust, mis on kokku lepitud teatud kindlate reeglite alusel, oleks võimalik teda ka finantsiliselt mõjutada. Täna on meil aga olukord selline, et teatud valdkondades, vaatamata sellele, et on olemas toetus ja on olemas riiklik tellimus teatud arvu kindlate spetsialistide ja kindla haridustasemega inimeste ettevalmistamiseks, ülikoolid seda ülesannet põhimõtteliselt ei täida. Puudub mehhanism selleks, et ülikoole mõjutada. Teiselt poolt aga puudub ka ülikoolidel endil sisemine legaalne mehhanism, kuidas asendada vabaks jäänud kohti juhul, kui on olemas üliõpilased, kes samal või külgneval erialal õpivad enese või kolmandate isikute poolt avatud õppekohtadel. Selle sätte sisseviimise eesmärk oli nimetatud probleemile lahendi leidmine.

Tänan! Jaanus Männik, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud härra minister! Muudatusettepanekut nr 3 on eelnõu algataja toetanud. Võib-olla on mu küsimus mõnevõrra võhiklik, aga ma küsin siiski. Õppekoha baasmaksumuse mõisteks on pakutud igal aastal Vabariigi Valitsuse kinnitatud õppekoha keskmine maksumus. Kas siin on mõeldud, et see on kõigi kõrgkoolide keskmine või diferentseeritakse see erialade järgi - näiteks eraldi füüsika, muusika, zootehnika või maalimise puhul? Võib-olla on seda vaja diferentseerida ka ühe kooli siseselt nii-öelda väga laias diapasoonis?

Aitäh! Lugupeetud Jaanus Männik! Käsitledes selle eelnõu paragrahvi, see on § 1 alalõiget 2, juhiksin ma tähelepanu ka alalõikele 1, mis sätestab selle, missugune on õppekoha arvestuslik maksumus, ja viitab just sellele, mida te siin äsja mainisite, et erinevate erialade ettevalmistus on erineva hinnaga või erineva maksumusega. Õppekoha baasmaksumus sai just sellepärast siia sisse toodud, et saada see ühtne alus, millest lähtuvalt me üldse arvestame. Üle maailma enamikus maades on sellise arvestuse aluseks võetud ühe usuteaduse üliõpilase ettevalmistuseks minevad kulud aastas. Usuteaduse üliõpilane on aluseks, see on koefitsiendiga 1,0.

Tänan! Kadri Ottis, palun!

Austatud juhataja! Austatud minister! Minu küsimus puudutab § 5, uues sõnastuses on see § 13³ all "Õppekulude hüvitamine". Seadusse on sisse toodud täiesti uus lähenemine, et üliõpilased hakkavad pärast nominaalaja lõppemist maksma õppemaksu. Kuid üleminek on minu meelest natuke liiga järsk, sest kui me räägime praegustest üliõpilastest, siis neile on antud vastavalt nende õppekavadele õigus bakalaureuseõpe lõpetada nelja kuni viie aastaga. Praegu peaksid siis üliõpilased juba maksma hakkama, sest siin on öeldud, et esimese õppeaasta eest pärast nominaalse õppeaja lõppemist 50% õppemaksust. Ma leian, et see üleminek on liiga järsk, sest ülikool ei tähenda teatavasti ainult õppekava läbimist, vaid seal on üliõpilastel võimalus, eriti nüüd, käia kuulamas ka teistes teaduskondades erinevaid loenguid. See tooks tegelikult haridusele palju rohkem kasu kui see, kui üleminek järsult maksustada. Mis teie arvate?

Aitäh! Lugupeetud küsimuse esitaja! Sellele probleemile me pöörasime tähelepanu ja siin on rakendussätetes ehk parandusseaduse eelnõu V osas ka viide sellele - § 2, mis ütleb, et käesoleva seaduse I osa § 5 ei kuulu rakendamisele üliõpilaste suhtes, kes on ülikooli vastu võetud enne 1999/2000. õppeaastat. Lisaksin siia juurde ühe teise sätte, sellesama § 13³ lõike 4, mis ütleb, et rektor võib üliõpilase vabastada õppekulude hüvitamisest vastavalt ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustele. Väga paljud ülikoolid, kus selliste üliõpilaste arv, kes õpivad üle nominaalaja, ei ületa marginaali ehk rahalises mõttes ülikool sellest tuntavat kasu ei saa, tõenäoliselt ka seda võimalust ei rakenda. Aga teatud juhtudel, kui tekib oht, et riiklik tellimus jääb täitmata, ülikoolid seda paragrahvi tulevikus rakendavad. Küll on aga meil praegu ette näha siin viiteaeg.

Tänan! Kolleeg Ando Leps.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud haridusminister! Minu küsimus on lihtne. Mis keeles me kirjutame seaduste tekste? Kui me võtame siin praegu ette § 29¹, siis ma loen siit välja: arstiteaduse, loomaarstiteaduse, farmaatsia, hambaarsti ja arhitektuuri õppekavad jne.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu liige Ando Leps! Ma olen teiega ja teie murega täiesti nõus. Küsimus on nimelt selles, et see eesti keel, mille eest me teiega kõik võitleme, ei ole alati mitte teps seesama eesti keel, mida kasutatakse juriidikas. Tõenäoliselt te viitasite siin ebaühtlusele nimetustes. Teie konkreetsele küsimusele võin vastata nõnda, et arstiteaduse suhtes on kokkulepe ühtne, termin "loomaarstiteadus" aga võeti taas kasutusele eelmisel aastal vastava kutseliidu nõudmisel. Varem oli see veterinaaria, mis oleks ülemaailmselt paremini arusaadav kui rahvusvaheline termin. Mis puudutab farmaatsiat, siis siin ma peaksin kontrollima selle termini täpsust ja konkreetselt siin kasutamise tekkelugu. Ka minule tundub see ebakorrektne.

Tänan! Mihkel Pärnoja, teine küsimus, palun!

Aitäh! Jätkuks eelmisele võib ju muidugi öelda, et ega hambaarstil ei saa küll mingit õppekava olla. Aga see selleks. Paragrahvi 13¹ lõige 7, mis on ka muutmise käigus tekkinud, on sõnastatud järgmiselt: riikliku koolitustellimuse alusel on igal isikul õigus omandada vaid üks kõrgharidus. Nii nagu mitme teisegi sätte puhul, mis siia nüüd on tekkinud, on algatajate ja kultuurikomisjoni hea tahe muidugi mõistetav. Aga minul on selle ettepaneku kohta küll üks küsimus. Enam-vähem selge on asi siis, kui üliõpilane asub õppima riikliku koolitustellimuse alusel finantseeritaval õppekohal ja lõpetab selle nominaalse õppeajaga. Siis ta on saanud oma hariduse riikliku koolitustellimuse alusel finantseeritud õppekohal. Kui ta ei lõpeta nominaalse õppeajaga, vaid ületab selle, siis ta maksab osaliselt ise. Osaliselt on nagu riigi poolt finantseeritud, osaliselt nagu enda poolt finantseeritud või mõne juriidilise isiku poolt finantseeritud. Selge on asi ka siis, kui on täielikult oma finantseerimisega tegemist. See on ülikooli poolt loodud õppekoht, mis finantseeritakse õppija enda poolt või mõne juriidilise isiku poolt. Aga on veel üks võimalus, kus õppekoha avab ülikool, finantseerides seda mingite muude allikate arvelt ja see on talle kasulik. Neid erinevaid võimalikke kombinatsioone on veel. Millist andmebaasi ja milliseid andmeid peab siis riik, antud juhul Haridusministeerium koguma, et teha kindlaks, kas üliõpilasel on õigus riikliku koolitustellimuse alusel veel õppima asuda või ei ole? See on minu arust täiesti võimatu ettevõtmine. Esiteks on minu meelest võimatu neid andmeid saada ja teiseks tekib küsimus, kas nii-öelda isikuandmete kogumise alusel on lubatav selliseid andmeid koguda?

Aitäh, lugupeetud Mihkel Pärnoja! Siinjuures ma jagan teie kahtlusi teatud osas. Ja mõnes osas on mu kahtlused veelgi suuremad, sest enne kui me pole vabariigis rahvaloendust läbi viinud, ei tea me päris täpselt isegi seda, kui palju meil elanikke on. Küll aga võin teie küsimusele vastates öelda, et meil on koostöös ülikoolidega koostamisel just nimelt seesama üliõpilaste register, mille kaudu on näha, kes millisele erialale riikliku tellimuse ulatuses avatud kohtadele on astunud. Ja see lõige käsitlebki seda kontingenti, kelle arvestust peetakse just nimelt ülikooli juures. Ülikool edastab selle andmebaasi ka Haridusministeeriumile, sest kui me lähemas või kaugemas tulevikus seda andmebaasi korda ei saa, siis jõuame olukorrani, kus meil ei ole võimalik esitada mitte mingisugust adekvaatselt hinnatavat riiklikku tulemust, ükskõik mis eriala või ükskõik mis valdkonda see siis ka ei puudutaks. See on obligatoorselt vajalik tulevikus selle tõttu, et meil on vaja saada üldpilt kõikidest, nii avalik-õiguslikest kui ka eraõiguslikest ülikoolidest. Vastasel korral me ei saa hinnata ka oma haridusmaastikku, kaasa arvatud kõrghariduse osas. Küll aga tuleb siinjuures tähelepanu pöörata sellele punktile, mida te mainisite oma küsimuses, nimelt isikuandmete kaitse seadusele.

Tänan! Kolleeg Liina Tõnisson.

Tänan, härra eesistuja! Lugupeetud härra haridusminister! Minu küsimus puudutab uut § 13², mis on meie eelnõus § 4 all. Siin on öeldud, nüüd juba täiendatult, et koolitustellimuse alusel moodustatud õppekoha täitmine toimub vastavalt õppekava järgi õppida soovijate sisseastumistulemuste paremusjärjestusele. Mul tekkis küsimus seoses sellega, et § 13¹ lõike 5 järgi võidakse need kohad koolitustellimuse alusel ka n-ö taastäita, kui keegi, vabandage väljendit, ära kukub. Poolel õppimisajal koolitustellimuse alusel vabanenud koha täitmise puhul näiteks kolmandal aastal võetakse siis ikkagi arvesse sisseastumistulemuste paremusjärjestust. Kas see on õige või on autorid arvanud, et § 13² peab puudutama üleüldse sisseastumist ja seal on aktsepteeritav sisseastumistulemuste paremusjärjestus? Aga kuidas siis näiteks kolmandal õppeaastal valitakse see vabanenud koha täitja koolitustellimuse alusel ehk tasuta õppimisvõimaluse saaja?

Aitäh! Lugupeetud Liina Tõnisson! Siin on tõesti silmas peetud sisseastumist. Sellest probleemist, mis võib keset õpinguid koha kõrvalt täitmisega esile kerkida, lugesime me siin mõni nädal tagasi mitmetest keskajalehtedest ja võib-olla suuresti on selle regulatsiooni sissetoomine siia tingitud ka mõttest, et tulevikus peaks see olema teatud mõttes legaliseeritud või seadustatud või ka reguleeritud, kuidas iganes me tahaksime seda väljendada. Aga konkreetne paragrahv just nimelt reguleerib sisseastumist ja selle juures toimuvat.

Tänan! Toomas Alatalu, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Minu küsimus puudutab üliõpilaskonna probleeme. Siin on võib-olla kaks poolt. Kõigepealt § 43 (eelnõu § 14), mille lõige 7 ütleb, et esimese üliõpilasesinduse valimised korraldab rektor ülikooli põhikirjas sätestatud demokraatlikest printsiipidest lähtudes. Minu teada võeti see seadus vastu siis, kui kõikides ülikoolides olid vastavad otsused langetatud ja võib-olla te kommenteeriksite, miks üldse niisugune lause siin sees on. Aga sellega seotud küsimuse teine pool puudutab neid kõikvõimalikke üliõpilaskorporatsioone, mis meil on olemas. Kas te oskate öelda, millise punkti alla mahub nende tegevus? Ma pean silmas seda, kuidas on tagatud nende korporatsioonide sisedemokraatia. Näiteks poolteist aastat tagasi oli ajakirjanduses juttu sellest, kuidas üks Eesti eelmistest välisministritest püüdis ühte oma ametnikku karistada ja sattus momentaanselt vastuollu korporatsiooni põhikirjaga. Tuleb meelde ka teine lugu, kuidas Kaitseliit pani 1993. aastal ühe mehe keldrisse, sest 1938. aasta põhimäärus lubas seda teha. Tähendab, kas on tagatud, et üliõpilaskorporatsioonid on kuskil, nagu öeldakse, arvel ja kas nende sisedemokraatia reeglid on piisavalt demokraatlikud?

Aitäh, lugupeetud Toomas Alatalu! Kõigepealt sellest, miks on siin esimene esindus ära mainitud, vaatamata sellele, et ülikooliseadus kehtib 1995. aastast. Siin on loodud seadusega võimalus, juhul kui ei ole antud seaduse - pärast selle vastuvõtmist muidugi - raamidesse mahtuvat üliõpilasorganisatsiooni täna olemas või kui meil tekib uus ülikool, mis iseenesest tegutseb selle seaduse alusel. Siis on vaja luua ka legaalne alus üliõpilasorganisatsiooni seaduslikule tekkimisele. Selleks on see punkt siia sisse toodud. Mis puudutab korporatsioone, siis ma väga vabandan, kuid ma väljendan siin oma seisukohta, et korporatsioonid ei kuulu selle seaduse regulatsiooni valdkonda. Need on eraalgatuslikul alusel tekkinud, tegutsevad läbi aastakümnete - muuseas ka nõukogude ajal tegutsesid meie korporatsioonid paguluses -, aga need on ülikoolist eraldiseisvad organisatsioonid ning see seadus ei näe ette nende reguleerimist siin. Mis puudutab teie näidet Kaitseliidu kohta, siis ma tuletan siinjuures meelde, et ka minul on oma kogemus Kaitseliiduga ühest teatud aastast, kui ka käituti tolle teie poolt mainitud seaduse alusel.

Tänan! Ma soovitan püsida ülikooliseaduse raamides. Ülo Peets, palun!

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus on § 14 ehk siis § 43 kohta, mis räägib üliõpilaskonnast ja üliõpilasesindusest. See muudatusettepanek tuli kultuurikomisjonilt ja eelnõu algataja toetab seda. Paragrahv 43 on jagatud 7 lõikeks, kusjuures lõige 2 ütleb üldsõnaliselt ära, mida üliõpilaskond teeb, ja lõike lõpus on mainitud õigusi ja kohustusi. Lõikes 3 on loetletud üliõpilaskonna õigused. Lõikes 4 on mainitud, et üliõpilaskonna esindusel on teatud õigused ja kohustused ning lõige 5 räägib sellest, kuidas põhikiri vastu võetakse. Võib-olla ma näen asja liiga ühekülgselt, et õigused on üliõpilaskonnal olemas, aga kohustusi selles paragrahvis ei ole. Ainult üliõpilaskonna esindusel on kohustused, üliõpilaskonnal endal on õigused, aga kohustusi ei ole. Kuidas seda seletada või kommenteerida?

Aitäh, lugupeetud Ülo Peets! Meil on tänase seisuga olemas kokkulepe Üliõpilaskondade Liiduga, et pärast teise lugemise läbimist või katkestamist, mis tõenäoliselt täna juhtub, me vaatame need õigused ja kohustused veel kord läbi koos üliõpilaskondade esindusega ja siis me jõuame lõpuks lõpliku täpse teksti juurde. Täna ma pean kahetsusega möönma, et kahe lugemise vahel me ei ole jõudnud täiesti tasakaalustatud tekstini just nimelt selles osas. Möönan, et teil on täiesti õigus, kohustused on nõrgalt väljendatud.

Tänan! Aleksander Stern, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus puudutab I osa § 10, see on ülikooliseaduse § 29¹ lõiget 3 ja 4. Siin on väga ilusasti sätestatud, kuidas hakkab arstiõppe internatuuri ja residentuuri finantseerimine toimuma. See on väga kena ja positiivne asi. Redaktsiooniliselt võib siin muidugi mõelda, kas tervishoiuasutuses või -asutustes. Vaevalt et üks asutus seda kõike suudab. Aga mulle jääb arusaamatuks - see võib muidugi minu viga olla -, mis ajast see nii hakkab olema? Kas juhul, kui see toimub järgmisest aastast, on Sotsiaalministeeriumi eelarves arvestatud nende summadega? Meil ei ole veel eelarvet käes.

Aitäh! Lugupeetud küsimuse esitaja! Siin saalis on tõenäoliselt küllalt palju inimesi, kes on seotud meditsiiniga nii kutse kui ka kogemuste poolest. Need, kes on sügavamalt kursis, teavad, et arstide ettevalmistusel on interni- ja residendiõpet ka tänaseni teatud osas kaetud Sotsiaalministeeriumi eelarvest. Küll aga puudus täpne sätestatus selle kohta. Seaduse puudulikust regulatsioonist on paljuski tingitud ka olukord, kus Tartu Ülikooli eelarves on mõningas mõttes auk. Sel aastal on see umbes 5,5 miljonit. Järgmisel aastal võib see tõenäoliselt osutuda suuremaks, oleneb sellest, kuidas ja millise loogika järgi avalik-õiguslik juriidiline isik eelarve sisemisel jagamisel käitub. Praegu on see punkt siia sisse toodud üheselt ja selgelt selle tõttu, et pärast seaduse kehtima hakkamist kaetakse tõesti need residentuuri ja internatuuri kulud Sotsiaalministeeriumi eelarvest ning selleks on ka täiesti legaalne alus. Mis aga puudutab mitmuse kasutamist, mille kohta te tegite märkuse, siis ma olen teiega täiesti ühte meelt, et siin peab see sõna olema mitmuses. Ei saa kasutada selleks ainult ühte haiglat või sihtasutust.

Tänan! Vootele Hansen, palun!

Aitäh! Austatud minister! Oma vastuses küsimusele õppekoha arvestusliku maksumuse ja baasmaksumuse kohta te ütlesite, et on koefitsientide süsteem, nagu ka § 1 kinnitab. Te ütlesite, et teoloogia üliõpilase õppekava ja õppevormi koefitsient oleks 1, nagu ma aru sain. Kas ühest väiksemaid koefitsiente ka on ja kui on, siis kui väike oleks kõige väiksem ja millised oleksid maksimaalsed kavandatavad koefitsiendid ja millistel õppekavadel?

Aitäh! Lugupeetud Vootele Hansen, kui ma ütlesin, et õppekava koefitsient on 1,0 ja et selle arvestuse aluseks on enamikus maades, kus koefitsientide süsteem kehtib, usuteaduse üliõpilase ühe aasta õppekulude maksumus, siis ma pidasin silmas just seda, et koefitsienti alla 1,0 ei kasutata kusagil ülikooli süsteemis. Küll aga rakendatakse rakenduskõrgkoolide süsteemis või kui ülikoolis on rakenduskõrgkooli õppekava sees, koefitsienti 0,8. Madalamat koefitsienti kasutuses ei ole. Kõik teised erialad on üle 1,0, need, mida viiakse ülikoolis bakalaureuse tasemel läbi. Näiteks võiks siin tuua, et arstide puhul on koefitsient eri maades 3,5-4. Kõige kallim eriala on hambaarsti eriala. See on peaaegu kõikides maailma maades nõnda.

Suur tänu, härra minister! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Kaasettekandeks kultuurikomisjoni nimel on sõna esimehel kolleeg Talvi Märjal. Palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Ülikooliseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu 890 oli esimesel lugemisel Riigikogu saalis enne suvepuhkusele minekut. See oli ka üks põhjustest, miks kultuurikomisjon pidas vajalikuks enne teist lugemist seaduseelnõuga põhjalikult tegelda. Komisjon arutas nimetatud eelnõu koos autoritega oma istungitel 15., 21. ja 28. septembril k.a. Viimasel istungil osalesid ka Tehnikaülikooli rektor akadeemik Olav Aarna ning ehitusteaduskonna dekaan professor Karl Õiger. Etteantud tähtajaks, seega 17. juuniks laekus komisjonile Riigikogu poolt 9 muudatusettepanekut, kõik kolleeg proua Siiri Oviirilt. Ometi polnud need ainukesed ettepanekud, millega komisjon tegeles. Kirjalikud ettepanekud mitmete muudatuste sisseviimiseks saabusid kultuurikomisjonile Tartu Ülikoolilt, Tallina Pedagoogikaülikoolilt ja Tallinna Tehnikaülikoolilt. Viimasest laekus peale ülikooli nõukogu ettepanekute eraldi ettepanekuid ka infotehnika teaduskonna ja ehitusteaduskonna nõukogudelt. Viimasele oli lisatud ka Eesti Ehitusinseneride Liidu kiri. Suulisi arvamusi esitasid kahe akrediteeritud eraülikooli, Concordia Rahvusvahelise Ülikooli ja Eesti Kõrgema Ärikooli rektorid ning koostöö nendega eelnõu edasisel menetlemisel kindlasti jätkub. Mitmed täpsustused laekusid eelnõu autoritelt endilt. Head kolleegid, haridusminister härra Mait Klaassen tutvustas teile põhilisi sisulisi muudatusi, mis esimese ja teise lugemise vahel eelnõusse on tehtud. Teie lahkel loal ma ei hakka neid üle kordama. Lubage vaid teatavaks teha komisjoni otsus. Kuna mitmed olulised küsimused ei leidnud komisjonis ühest lahendust, mõnes osas isegi mitte ühest sõnastust, tahaks kultuurikomisjon seaduseelnõuga nr 890 veel tööd teha ning teeb seepärast täiskogule ettepaneku teine lugemine katkestada. Selle otsuse poolt oli 8 komisjoni liiget, vastu või erapooletu ei olnud keegi. Muudatusettepanekud palume esitada 14. oktoobriks kella 12-ks kultuurikomisjonile. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Kas on küsimusi kaasettekandjale? Jaanus Männik, teine küsimus, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud kaasettekandja! Muudatusettepanek 28 kultuurikomisjoni enda poolt teeb väikese muudatuse ja kui eelnõu algteksti vaadata, siis see on seotud sõnaga "oma" - vähemasti on see sõna alla kriipsutatud. Kas see "oma" on siin sõnade "põhikirja alusel" ees vajalik? Igal pool on tõesti öeldud, et vastav ühing tegutseb põhikirja alusel, aga kuskil pole kahtluse alla seatud seda, et ta ei tööta mitte oma, vaid kellegi teise põhikirja alusel. Nii et seda pole vajalikuks peetud sinna lisada, aga teie olete pidanud seda vajalikuks. Võib-olla selgitate?

Aitäh küsimuse eest! Meil on mitmeid kogemusi, et üks sõnastus seaduseelnõus võib leida teise tõlgenduse nende poolt, kes seda seadust rakendavad. Me oleme oma seaduseelnõudega püüdnud seda teed käia, et võimalikud täpsustused sisse kirjutada ja, andke andeks, mõnel juhul isegi n-ö puust ette teha. Me leiame, et see ei ole üleliigne ja minu nägemusel ei ole siin ainult see üks muudatus sõna "oma" näol, vaid on ka teine sõna juurde pandud ja öeldud, et "...tegutseb käesoleva seaduse ja oma põhikirja alusel", et kõik oleks üksüheselt selge.

Suur tänu! Näib, et küsimusi rohkem ei ole. Tänan kaasettekande eest! Avan läbirääkimised. Kolleeg Eiki Nestor, kõne puldist.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Midagi nii ilusat, kui on selle eelnõu §-s 7 öeldu, annab otsida. Ma loen teile selle ette: "Kuratoorium on nõuandev kogu, mis seob ülikooli ja ühiskonda." See on selline leid, et tõesti annab otsida. Ühesõnaga, on ühiskond ja on ülikoolid kuskil väljapool seda ja vahepeal on nabanöörikene, mille nimi on kuratoorium. Võib mõistatada, kuidas me selleni oleme jõudnud. Ma parafraseerin seda paragrahvi ja ütlen nii, et kõrgkoolide rektorid on olnud need mehed, kes on sidunud rea aastate vältel Eesti avalik-õiguslikke ülikoole ja täidesaatvat võimu. Kõigi eelduste kohaselt on see olnud jäme viga, sest kogu see seadus, mis peaks olema suunatud ette, räägib ainult ühest murest, sellest, kuidas finantseerida kõrgharidust. Aga see on hoopis kolmas või neljas küsimus, kõigepealt peaks vastama küsimusele, millist kõrgharidust me tahame. Siit loeb välja, et me ei tahagi, et nad õpivad. Kõigepealt needsamad baasmaksumused ja see, kes kui kaua maksab. Loomulikult ei taha ükski ühiskond igavesi üliõpilasi, aga nüüd jääb õppimata ka nendel noortel, kellel ei ole võib-olla nii lihtne koolis käia, kes peavad lisa teenima. Ehk meie austatud vaprad Riigikogu naisliikmed võtaksid ette teema "Noor tütarlaps ja kõrgkool" ja uuriksid, kas ta on üleüldse huvitatud lapsi saama juhul, kui ta pärast peab ise neid õppekulusid maksma. Veel jubedam on minu meelest see, et riikliku koolitustellimuse alusel on igal isikul õigus omandada vaid üks kõrgharidus. See on Eesti arengule niivõrd vaenulik punkt, et seda peaks lausa kapo uurima, kes selle peale on tulnud. Mõned targad on välja arvutanud, et infosajandil peab inimene õppima elu jooksul 12 ametit, meie oleme nüüd nõus ühe talle andma, muud ärgu millegipärast mingu õppima. Nii et kui kuratoorium on nõuandev kogu, mis seob ülikooli ja ühiskonda, siis Issand Jumal temaga, mina olen kindel, et kuratoorium ei seo ühiskonda ülikooliga mitte mingil juhul.

Tänan! Ma ei näe rohkem arvamusavalduse soove. Kas me võime läbirääkimised lõpetada? Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele ettepaneku läbirääkimiste lõpetamise kohta. Palun võtta seisukoht!Hääletustulemused Ettepaneku poolt anti 29 häält, vastu on 2, 1 jäi erapooletuks. Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Kas härra minister soovib esineda lõppsõnaga? Ma ei näe teda. Kolleeg Talvi Märja? Ei soovi. Ma palun siis Talvi Märja siia kõnepulti, vaatame läbi muudatusettepanekud. Esimene ettepanek on kultuurikomisjonilt, algataja toetab. Samuti teine ettepanek. Kolmas ettepanek on kultuurikomisjonilt, algataja toetab. Neljas ettepanek on Siiri Oviirilt, juhtivkomisjon on osaliselt arvestanud. Paistab, et probleeme ei ole. Viies ettepanek on juhtivkomisjonilt, algataja toetab. Samuti kuues, seitsmes ja kaheksas ettepanek. Üheksas on ka kultuurikomisjoni ettepanek. Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Palun seda ettepanekut hääletada.

Jutt on üheksandast ettepanekust. Kas juhtivkomisjon soovib kommenteerida?

Aitäh! Ma kommenteeriksin. Ma võin kolleegidele öelda, et seda küsimust arutati päris mitmel korral või õigemini kõikidel kordadel, kui me selle seaduseelnõuga komisjonis tegelesime. Me arutasime, kuidas seda sõnastada, ja võib-olla see variant, mis täna on sisse kirjutatud, ei ole viimane ja lõplik, millega me nõustuksime. Aga ometi nõustusid kõik komisjoni liikmed - häältega 8 poolt, 0 vastu, 1 erapooletu -, et see oleks vaja seaduseelnõusse sisse tuua. See käib selle kohta, et kui riik esitab riikliku tellimuse, siis üks inimene võiks üks kord seda soodustust kasutada, mitte nii, et riiklikule tellimusele konkureerib üks inimene kaks, kolm või rohkem kordi. See oli kultuurikomisjoni arvamus ja ma ütlen veel kord, et hääled olid 8 poolt, 0 vastu, 1 erapooletu. Mõte on selles, mida me toetame. Kui on parem sõnastus, olge head, esitage teine sõnastus.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu! Panen hääletusele üheksanda muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht!Hääletustulemused Ettepaneku poolt anti 25 häält, vastu oli 7, 2 olid erapooletud. Üheksas ettepanek on aktsepteeritud. 10. ettepanek on kultuurikomisjonilt, algataja toetab. 11. ettepanek on Siiri Oviirilt, komisjon pole arvestanud, probleeme ei ole. 12. ettepanek on kultuurikomisjonilt, algataja toetab. 13. ja 14. ettepanek on kultuurikomisjonilt. 15. ettepanek, Siiri Oviirilt, komisjon ei ole arvestanud. Siiri Oviir, palun!

Ma palun seda ettepanekut hääletada. Küsimus on sellessamas, millest ka härra Nestor rääkis. Mõni õpilane jätab aasta vahele, sest peres on laps. Tal ei ole majanduslikel põhjustel võimalik koolis käia, sest lapsehoidjat ei ole võimalik võtta. Võivad tekkida ka muud majanduslikud põhjused. Igal konkreetsel juhul otsustatakse, kas põhjus on tõene või mittetõene, nii et sellise võimaluse peaks väikeriigis andma.

Tänan! Kas võib paluda komisjoni kommentaari?

Aitäh! Kõigepealt ma ütlen komisjoni hääletamise tulemused. Need olid: poolt 1, vastu 4, erapooletuid 2. Miks komisjon jättis arvestamata? Kui te vaataksite muudatusettepanekut nr 14, siis seal lõige 4 ütleb, et rektor võib üliõpilase õppekulude hüvitamisest vabastada vastavalt ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustele. Päris kindlasti on majanduslikud põhjused üks asi, mida võetakse arvesse selle punkti rakendamisel. Kindlasti on ka õppeedukus see, mida arvesse võetakse. Nii et komisjon ei leidnud vajadust seda eraldi punktina sisse tuua.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele 15. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht!Hääletustulemused Ettepaneku poolt anti 11 häält, vastu oli 28, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 16. ettepanek, Siiri Oviirilt, komisjon on arvestanud. 17. ettepanek on kultuurikomisjonilt, samuti 18. ettepanek. Eiki Nestor, palun!

Aitäh, härra esimees! Palun seda ettepanekut hääletada. Mul on tõsine huvi selle vastu, mida Riigikogu liikmed kuratooriumi funktsioonist arvavad.

Tänan! Kas komisjon kommenteerib?

Aitäh! Kommenteeriks küll. Kui lugupeetud kolleeg härra Nestor võtaks kätte praegu kehtiva ülikooliseaduse ja vaataks § 20, mille pealkiri on "Kuratoorium", siis ta leiaks sealt täpselt sellesama mõtte, ainult sõnade järjestus on natuke muutunud ja lause teine osa on praeguses versioonis välja jäetud. Aga et te kõik kuuleksite, lubage see ette lugeda: "Kuratoorium on ülikooli ja ühiskonda sidustav ning nõuandev kogu." Kui me seda menetlesime saalis, siis ei tundunud see kellelegi absurdne ega naeruväärne. Nii et ma arvan, et need, kes toetasid seda tol korral, leiavad selle vajaliku olevat ka täna.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu! Palun võtta seisukoht 18. muudatusettepaneku suhtes.Hääletustulemused Ettepaneku poolt anti 18 häält, vastu oli 11, 8 jäid erapooletuks. Ettepanek on aktsepteeritud. 19. muudatusettepanek on kultuurikomisjonilt. Algataja toetab. 20., 21. ja 22. ettepanek on samuti kultuurikomisjonilt. 23. ettepanek on Siiri Oviirilt, komisjon ei ole arvestanud. Hääletamist ei nõuta. 24. ettepanek on Siiri Oviirilt, komisjon ei ole arvestanud. Hääletamist ei nõuta. 25. ettepanek on Siiri Oviirilt, komisjon pole arvestanud. Siiri Oviir, palun!

Ma palun seda ettepanekut hääletada. Oleks otstarbekas, kui see on seaduses sees, sest me ju kõik soosime seda, et üliõpilasesindused töötavad, nad hoiavad üliõpilaskonda koos ja viivad edasi ning on teinekord ka õpetajaskonnale abiks. Nii et kui seaduses on sees, et oma tegevuseks saavad nad vajalikku abi ja teavet, siis on seda ka võimalik saada. Muidu on nad kõrvale jäetud ja kui nad on eriti aktiivsed, siis ei anna neile keegi abi ega teavet.

Tänan! Komisjoni kommentaar.

Aitäh! Komisjoni hääled jagunesid selle muudatusettepaneku hääletamisel järgmiselt: poolt 0, vastu 4, erapooletuid 1. Põhjendus komisjonis oli see, et keegi seda tõesti ei keela, kuigi proua Siiri Oviir praegu mainis, et kui ei ole sees, siis seda toetust ka ei tule. Aga ma juhiksin tähelepanu sellele, et üliõpilasomavalitsust kui sellist ei ole seaduseelnõus sees, vaid on üliõpilaskond ja üliõpilaste esindused. Nagu te härra ministri ettekandest kuulsite, on meil enne järgmist lugemist kavas kohtuda üliõpilasesindajatega ja seda probleemi nendega natukene arutada. Komisjonis arutasime seda väga põhjalikult siis, kui meil oli tegemist rakenduskõrgkoolide seadusega, ja praegusel juhul me võtsime sõnastuse sealt üle. Me ei ole ise ka sellega hästi nõus, aga probleem on selles, et omavalitsus on õigus, mitte organ, ja õigust toetada ei saa. Nii et antud juhul komisjon seda ei toetanud.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu, palun võtta seisukoht 25. muudatusettepaneku suhtes. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt anti 8 häält, vastu oli 21, 5 jäid erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust. 26. ettepanek on Siiri Oviirilt, komisjoni väitel arvestatud sisuliselt. Kas sobib? Tänan! Samuti on 27. ettepanek Siiri Oviirilt, arvestatud sisuliselt. Probleeme ei ole. 28. ettepanek, juhtivkomisjonilt, algataja toetab. 29. ettepanek, samuti juhtivkomisjonilt. 30., 31., 32., 33., 34., 35. ja 36. ettepanek on kultuurikomisjonilt. Seega oleme muudatusettepanekute loetelu läbi vaadanud. Riigikogu on selle aktsepteerinud ja palun nüüd kultuurikomisjonil veel kord öelda komisjoni seisukoht.

Komisjoni seisukoht häältega 8 poolt, 0 vastu, 0 erapooletut on teine lugemine katkestada ja muudatusettepanekud palume esitada 14. oktoobriks, kella 12-ks kultuurikomisjonile. Aitäh!

Suur tänu! Eelnõu 890 teine lugemine on katkestatud juhtivkomisjoni ettepanekul.

Meie järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud surve- ja tõsteseadme ohutuse seaduse eelnõu. Ka siin algab teine lugemine. Ettekandeks on sõna majandusministril. Härra Jaak Leimann, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Pärast esimest lugemist on käesolevas eelnõus tehtud hulk parandusi, täpsemalt 10. Enamik neist on täpsustavat ja redigeerivat laadi. Eelnõu algataja on nendega nõus ja nad on majanduskomisjonis läbi arutatud. Selles mõttes võiks öelda, et seadus on küps. Ainuke paragrahv, mille üle käib vaidlus, on § 19, mille järgi me anname tehnilise kontrolli teostajale monopoolse seisundi ja määrame selleks riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seaduse alusel asutatud riigi äriühingu. Nii selle kohta, kas teha nii, nagu eelnõu praegu pakub, kui ka selle kohta, et luua juba 1. jaanuarist, kui seadus jõustub, vaba turg, on mul on hulk poolt- ja vastuargumente. Mulle tundub, et me peame aja maha võtma, mõlema variandi plussid ja miinused ühel lehel kirja panema, veel kord selle lehe taga istuma, arutama ja vaidlema ning leidma parima lahenduse. Tänan!

Suur tänu! Küsimused. Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Austatud härra minister! Küsimus sama § 19 kohta. Kui Eesti riik peab oluliseks, et tema teeb seda tehnilist kontrolli, miks siis üldse äriühingut vaja on?

See on Euroopa Liidu nõue, et tuleb minna üle eraõiguslikele struktuuridele ja vabale turule. Euroopa Liitu astudes tuleb vaba turg nagunii, kusjuures selle turu pärast konkureerivad kõik Euroopa Liidu liikmesriikides registreeritud või tegutsevad vastavad firmad. Meie variant näeb ette kehtestada teatud üleminekuperiood. Ma rõhutan veel kord, et nii selle poolt kui ka vastu on terve hulk argumente. Et majanduskomisjoni otsus on eelnõu teine lugemine täna katkestada, siis ma ei arva, et ma pean nüüd siin saalis hakkama ühekaupa kõiki neid poolt- ja vastuargumente ette lugema. Mulle tundub, et parem meetod on, kui need on ühel-kahel lehel kirjas. Need on kaks stsenaariumi. Lõpptulemus on sama. Pärast arutamist otsustame, kumb variant on parem.

Tänan! Kolleeg Jaanus Betlem.

Aitäh! Eelnõu § 2 lõige 2 ütleb, et tõsteseade käesoleva seaduse mõistes on kraana, lift, eskalaator, ehitustõstuk või muu seade inimeste või asjade tõstmiseks või tõstmise teel ümberpaigutamiseks. Sellist sõnastust on toetanud ka Vabariigi Valitsus. Kas see eelnõu puudutab ka seadmeid, mis on mõeldud loomade tõstmiseks või tõstmise teel ümberpaigutamiseks, näiteks lifte lihakombinaatides, või puudutab see eelnõu ainult neid seadmeid, mis on mõeldud inimeste või asjade tõstmiseks? Näiteks eskalaator, mis tõstab vilja. Kas vili ei kuulu inimeste ja asjade hulka? On veel muid selliseid asju. Kas see on teadlik valik või on siin väike sõnastusviga?

Tänan! See eelnõu puudutab ka asju. Teie toodud näited kuuluvad selle seaduse reguleerimisalasse.

Tänan! Eiki Nestor, teine küsimus, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Ma palun vabandust, et ma kasutan niisugust parlamentaarset vigurit. Ma saan aru, et Majandusministeeriumil on mingi dokument selle kohta, et tehnilise kontrolli teostajal peab olema äriühing olemas. Kas te olete nõus Riigikogu liikmetele seda andma?

Tänan! Minu andmetel ei saa praegune olukord, kus meil on tehniline kontroll riigiasutusena ja kus ta on ühendatud ühte inspektsiooni, enam edasi kesta. Me peame riikliku järelevalve igal juhul lahutama. See on Euroopa Liidu nõue. Äriühing on selle jaoks enimlevinud viis Euroopas. Ka need riigid, kellel see on kuidagi teisiti lahendatud, töötavad äriühingu loomise suunas. Sellest lähtudes oleme ka meie võtnud sellise suuna.

Tänan! Kolleeg Aino Runge.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma võtaksin ühest teie sõnast kinni. Te ütlesite, et kas äriühing või riiklik ettevõte, lõppresultaat on üks. Ma saan niimoodi aru, et kõik töötavad täpselt ja korrektselt, keegi ei tee kontrollides vigu, ka mitte tahtlikke vigu. Aga me ei tohi unustada, et me oleme üks väga väike riik ja meil võiks olla siiski selline asi nagu riiklik kontroll. Me ju teame, et meil kipub ka kõlvatut konkurentsi olema. Ka selles valdkonnas, mida me praegu arutame, võib sellist asja juhtuda. Miks me siiski püüame kõik äriühingutesse ära mahutada ja riigile enam absoluutselt mingisugust kontrolli ei jäta?

Tänan! Tegemist on tüüpilise teenindusfirmaga ja teenindusfirma parim vorm on äriühing. Muidugi, teenindusfirmade vahel on ja jääb konkurents. See on Euroopa turu avanemise üks printsiip. Samal ajal on see turg Eestis nii tühiselt väike, et võimaldab tööd vaid paarikümnele inimesele ja selle käive on mõni miljon aastas. Tulevik on selles mõttes üks. Äriühingu asutamine on vabaturu üks ilminguid. Sellel turul võivad osaleda kõik Euroopa riikide sel alal tegutsevad firmad. Lõpptulemus on aga üks. Me räägime praegu ühest teenindusvaldkonnast.

Tänan! Jaanus Betlem, teine küsimus, palun!

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Oma eelmises vastuses vilja kohta tabasite te täkkesse: asjaõigusseaduse alusel võib vilja tõepoolest käsitleda asjana. Kuid asjaõigusseadus ütleb meile, et loom ei ole asi. Kas loomade tõstukid jäävad selle seaduse raamest välja?

Tänan! Sel juhul palun esitage parandusettepanek, kuidas loomad siia seadusesse sisse arvata. Igal juhul peab loomi tõstma tehnilise järelevalve ja kontrolli all olevate liftidega.

Tänan! Vootele Hansen, palun!

Aitäh! Teada on, et mõned Euroopa direktiivid tekitasid konflikti Saksamaal, kus on levinud pidevalt liikuvad ilma usteta liftid, mida sakslased ilmselt esimesest ehmatusest nimetavad pater noster'iteks. Kas käesolev seadus keelab seda tüüpi liftid ka meil ära?

Meil vist neid ei ole ja loodetavasti ka ei saa olema. Ka Saksamaal on nad moest välja minemas.

Tänan! Kolleeg Jaanus Männik.

Aitäh, härra juhataja! Austatud härra minister! Ma küsin ka selle tehnilise kontrolli teostaja kohta. Te ütlesite, et tegemist võiks olla 10-20 inimesega. Miks nad ei võiks olla Majandusministeeriumi juures asuva Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni koosseisulised töötajad? Tulu, mis nende tegevusest võib tekkida, laekuks riigieelarvesse. Nad oleksid riigi palgal ja riik kontrolliks, et nad ei võtaks altkäemaksu ega teeks muud säärast. Väikest arvu töötajaid on alati võimalik kontrollida ja see küsimus on võimalik lihtsalt lahendada. Eesti on ju nii väike. Miks me peame mõtlema välja keerukaid struktuure, kui me saame olulise riiklikult tähtsa asja lihtsalt ära korraldada ja kontrolli all hoida?

Tänan! Praegu on Tehnilise Järelevalve Inspektsioonis ligikaudu 60 töötajat, neist pooled (30) on just need, kellest te räägite: riiklikud tehnilise järelevalve inspektorid ja vastav aparaat, ning pooled (30) on teenindajad, kes tegelevad teenindustööna liftide ja katelde järelevalvega. Selleks on vastavad tariifid. Me ei saa seda olukorda lõputult kestma jätta, sest maailmas ja Euroopas ei ole nii. Need kaks asja on mujal lahutatud. Probleemi esimesest poolest rääkisime me mõni aeg tagasi, kui me kaitsesime tehnilise järelevalve seadust. Teist poolt - teenindusvaldkonda - kajastab täna arutatav seadus. Ma ei arva, et olukorras, kus me oleme Eestis kogu teenindusvaldkonna erastanud, peaks teenindusvaldkond sellel alal olema jätkuvalt riiklik ja et see tagaks hea tulemuse. Siin ei ole alternatiivi.

Tänan! Jaanus Männik, teine küsimus, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud härra minister! Muidugi tahaksin ma polemiseerida, kas riiklik kontroll on teenindus või on ta riiklik kontroll. Minu arvates on need kaks ise asja. Ma saan aru, kui 80 miljoni elanikuga Saksamaal läheb see süsteem niivõrd suureks, et kasvab üle pea. Seal on otstarbekas seda asja nii korraldada. Kuid meie 630 000 töövõtjaga riigikeses oleks seda võimalik ju väga lihtsalt operatiivse kontrolli all hoida. Või ei ole Majandusministeeriumis meest, kes oleks suuteline niisuguseid asju ohjama?

Ma veel kord kordan, et tehnilise järelevalve seadus, mille me võtsime vastu kevadel, näeb ette tehnilise järelevalve põhifunktsioonid. Need on: seadmete tehniline ja ohutusalane riiklik järelevalve, seadmete ohutuse järelevalve turul, kvaliteedijärelevalve tehnilise kontrolli teostaja tegevuse üle. Järelevalve selle seltskonna tegevuse üle, kellest me täna räägime, on kirjas teises seaduses. Me ei saa väga originaalset maailma üles ehitada. Euroopa Liit arvab, et see, mis meil praegu on, ei saa enam nii jätkuda. Me peame, härra Jaanus Männik, kahte seadust võrdlema, seda, mis me vastu võtsime juunis, ja seda eelnõu, mis on praegu käsil, siis saab aru, kuidas see on mõeldud.

Suur tänu! Tundub, et küsimusi rohkem ei ole. Tänan, härra minister!

Me loobume kaasettekandest.

Valitsus loobub kaasettekandest. Kaasettekandeks juhtivkomisjoni poolt on sõna majanduskomisjoni aseesimehel. Rein Kask, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Surve- ja tõsteseadme ohutuse seaduse eelnõu arutasime me esimest korda 17. juunil. Tegelikult oli see küll juba 18. juuni varahommik, umbes kell kolm või pool neli hommikul. Ka siis arutati sama küsimust, mis puudutab eelnõu § 19: kas moodustada riigi äriühing või anda tehniline kontroll vabaturu põhimõtete, seaduste ja reeglite kätte? Majanduskomisjon arutas nimetatud seaduseelnõu oma 22. septembri koosolekul. Ka siis olid peamisteks probleemideks tehnilise kontrolli ülesehitamine ja organisatsioonilised küsimused. Meile anti komisjonis küllaltki põhjalikke selgitusi selle kohta, miks üks või teine variant on hea või halb. Tuleb aga öelda, et päris ühest seisukohta ka Euroopas selle kohta ei ole. Euroopa riigid võib jagada kolmeks. Esimesse gruppi kuluvad riigid, kus tehniline kontroll on monopoolses seisundis ja riigivõimust veel lahutamata. Teise gruppi kuuluvad riigid, kus seadus võimaldab tehnilise kontrolli vabaturgu, kuid praktikas ei ole seda veel rakendatud. Kolmandasse gruppi kuuluvad riigid, kus tehniline kontroll tegutseb juba vabaturu põhimõtetel. Ma ei hakka üles lugema neid poolt- ja vastuargumente, millest oli juttu majanduskomisjonis ja mida väga põgusalt mainis ka majandusminister. Ilmselt tuleb nendel teemadel veel eraldi peatuda. Majanduskomisjoni otsus on täna teine lugemine siiski katkestada. Ilmselt tuleb läbi mõelda, millised variandid oleksid Eesti jaoks kõige paremad. Üks kompromissvariant, millest on põgusalt juttu olnud, mida me kindlasti veel arutame ja mida võiks ka muudatusettepanekute esitamisel arvestada, oleks teatud üleminekuaja kehtestamine riigi poolt seatud tehniliselt kontrollilt vabaturu reeglitel põhinevale tehnilisele kontrollile. Võib-olla anda selleks üleminekuajaks kaks-kolm aastat ja sätestada see seaduses vastava rakendussättega. Ma soovitan, head kolleegid, mõelda, kas sellest kompromissist oleks abi. Nagu ma ütlesin, arutas majanduskomisjon seda eelnõu 22. septembril. Komisjonil oli kaks ettepanekut. Üks ettepanek oli teine lugemine lõpetada ja panna eelnõu lõpphääletusele. Teine ettepanek oli eelnõu lugemine katkestada. Hääletamisel jagunesid hääled võrdselt ja seetõttu jäi sellel päeval lõplik otsus vastu võtmata. 28. septembril tuli majanduskomisjon selle küsimuse juurde tagasi ja langetas häältega 5 : 4 otsuse teine lugemine täna pärast muudatusettepanekute läbihääletamist katkestada. Muudatusettepanekud palume esitada majanduskomisjonile 14. oktoobriks kella 12-ks! Aitäh!

Tänan väga! Kas on kaasettekandjale küsimusi? Ei ole. Tänan, Rein Kask! Avan läbirääkimised. On võimalus avaldada arvamust eelnõu 901 kohta. Jaanus Männik, sõnavõtt kohalt, palun!

Aitäh, härra juhataja! Ma teen saalile ettepaneku hoolikalt kaaluda variante, kes võiks või peaks meie väikeses riigis olema tehnilise kontrolli teostaja. Seda enam, et nagu härra Kask ütles, maailmas on kasutusel kolm varianti, kusjuures see variant, mida me püüame praegu juurutada, on veel kõige vähem levinud, ma saan nii aru. Siin on siiski ohte, millest tuleks püüda hoiduda. Meie n-ö lapsekingades eetika tõttu osutub kohe probleemiks see, et äriühingud võivad kuritarvitada oma seisundit ja hakata lisaks majandusministri määrusega kehtestatud piirhindadele välja mõtlema mitmesuguseid lisakulutusi ja -teenuseid. Olles n-ö surveorgani rollis, võivad nad hakata, eesti keeles öeldes, ebaseaduslikult raha välja pressima. Minu arust võiks selle probleemi esialgu siiski lahendada väikesearvulise ametnikkonna abil, kes oleks kogu aeg riigi kontrolli ja järelevalve all. Siis oleneb tulemus muidugi sellest, kuivõrd suudab ministeerium oma ülesannete kõrgusel olla. Siis pole kedagi teist vaja süüdistada. Aitäh!

Tänan! Kas võime läbirääkimised lõpetada? Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele ettepaneku läbirääkimiste lõpetamisest. Palun võtta seisukoht!Hääletustulemused Ettepaneku poolt anti 30 häält, vastu oli 1, 2 jäid erapooletuks. Läbirääkimised on lõpetatud. Kas härra minister soovib lõppsõna? Ei soovi. Vaatame siis Rein Kase juhtimisel ja kommenteerimisel läbi muudatusettepanekud. Neid on loetelus 10. Esimene ettepanek on majanduskomisjonilt, algataja toetab. Probleeme ei ole. Teine ettepanek, majanduskomisjonilt; kolmas ettepanek, majanduskomisjonilt; neljas ettepanek, majanduskomisjonilt; viies ettepanek, majanduskomisjonilt; kuues ettepanek, majanduskomisjonilt; seitsmes ettepanek, majanduskomisjonilt; kaheksas ettepanek, majanduskomisjonilt; üheksas ettepanek, majanduskomisjonilt; kümnes ettepanek, majanduskomisjonilt. Algataja toetab neid kõiki. Tundub, et kellelgi probleeme ei ole, seega on muudatusettepanekute loetelu aktsepteeritud. Eelnõu 901 teine lugemine katkestatakse juhtivkomisjoni ettepanekul.

Lugupeetud Riigikogu, järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud mõõteseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu. Algab esimene lugemine. Ettekandeks on sõna majandusministril.

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! 1995. aasta 1. jaanuarist kehtiv mõõteseadus lõi õigusliku aluse taasiseseisvunud riigi mõõdundusele, kajastades Eesti metroloogiapoliitika kontseptuaalset suundumust nüüdisaja tasemele. Kõige olulisem seaduse jõustumisega kaasnenud muudatus oli üleminek riigi ainuvastutuselt mõõtmiste usaldatavuse eest mõõtevahendi kasutaja vastutuse suurenemisele. Võib öelda, et käesolevaks ajaks on mõõteseaduse ellurakendamise esimene etapp läbi, seadus on ellu rakendatud, kuid aeg on edasi läinud ja nüüd on vaja seda seadust muuta ja täiendada. Selleks on vähemalt kaks põhjust. Esiteks, seoses tulevase liitumisega Euroopa Liiduga on meil vaja muuta hulk seadussätteid ja eeskätt viia Eesti akrediteerimissüsteem vastavusse Euroopa Liidu nõuetega. Teiseks, mõõteseaduse rakendamise senine kogemus on toonud välja mitmeid puudusi kehtivas seaduses. Näiteks on vaja tugevdada ja mitmekesistada järelevalvet. Eelnõu kohaselt sätestatakse sellel eesmärgil erakorraline taatlus ja kinnispakkide riiklik järelevalve. Et tegu on küllaltki spetsiifilise seadusega, on seaduse mõtte üldarusaadavuse huvides oluline lahti kirjutada terminid, seetõttu avatakse eelnõus mõõtmise jälgitavuse (varem "seostatuse") ja eri etaloniliikide definitsioonid jne. Ma arvan, et eelnõu on hoolikalt ette valmistatud, on konsulteeritud asjatundjatega teistest riikidest ja tutvutud teiste riikide vastavate seadustega. Ma soovin Riigikogule selle eelnõu edukat arutamist. Tänan!

Suur tänu! Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Valitsus loobub kaasettekandest. Majanduskomisjoni nimel palun kõnepulti komisjoni aseesimehe Rein Kase!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Mõõteseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu arutati majanduskomisjoni koosolekul 22. septembril. Majanduskomisjoni liikmetele olid selgitusi andmas ja küsimustele vastamas majandusminister härra Jaak Leimann ja Standardiameti peadirektori asetäitja härra Viktor Krutob. Majanduskomisjoni oli laekunud ka Riigikogu Kantselei juriidilise osakonna arvamus selle eelnõu kohta. Seetõttu on teie laudadel täna eelnõu muudetud variant. Esialgset eelnõu on parandatud normitehniliselt, natuke on täpsustatud terminoloogiat ja sõnastust. Majanduskomisjoni arutelul otsustati eelnõu saata Riigikogule esimeseks lugemiseks ning esimene lugemine täna lõpetada. Majanduskomisjon palub võimalikud muudatusettepanekud esitada 7. oktoobriks kella 12-ks. Selle poolt oli 6 majanduskomisjoni liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Aitäh!

Suur tänu! Kas on kaasettekandjale küsimusi? Küsimusi ei paista olevat. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 939 esimene lugemine lõpetada. Ükski alatine komisjon ega fraktsioon ei ole teistsugust ettepanekut teinud. Loeme esimese lugemise lõpetatuks.

Lugupeetud Riigikogu! Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud "Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahelise protokolli Balti Pataljoni staapide ja Balti Pataljoni isikkoosseisu staatuse kohta" ratifitseerimise seaduse eelnõu. Algab selle esimene lugemine. Ettekandeks on sõna kaitseministril. Härra Andrus Öövel, palun! Teatan veel, et juhatus on aktsepteerinud vajaduse korral kaasettekandjana algataja poolt Kaitseministeeriumi Balti koostöö ja rahuvalve büroo juhataja härra Henrik Praksi. Palun, härra Öövel!

Austatud juhataja, lugupeetud Riigikogu liikmed! 10. septembril 1997 kirjutati Tallinnas alla Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vaheline leping Balti Pataljoni kohta. See leping nägi ette koostada ja allkirjastada lisaprotokoll, mis määraks Balti Pataljoni isikkoosseisu ja tema staapide staatuse. Lisaprotokoll valmis kolme ministeeriumi koostöös ja kirjutati alla 16. aprillil 1998 Riias. Rahvusvahelise õiguse tava näeb ette, et riigid lepivad kokku üksteise territooriumil viibiva sõjaväekontingendi juriidilist staatust ning kontingendi õigusi ja kohustusi käsitlevates sätetes. Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahelise lepingu Balti Pataljoni kohta artikli 1 punkti 4 järgi rakendatakse sellise õigusliku staatuse kindlaksmääramiseks PfP-SOFA-t ehk rahupartnerlusprogrammiga ühinenud riikide vägede staatuse lepingut, mis reguleerib väekontingentide juriidilisi õigusi ja kohustusi PfP-programmiga ühinenud maade vahel. PfP-SOFA omakorda oma esimeses artiklis sätestab, et kõik programmis "Partnerlus rahu nimel" osalevad riigid rakendavad oma väekontingentide olemasolul teise riigi territooriumil 1952. aastal vastuvõetud NATO liikmesriikide vägede staatust reguleerivat lepingut. Seega on kõik PfP-s osalevad riigid oma vägede staatuselt võrdsustatud NATO liikmesriikide vägede staatusega. Sellest tulenevalt on ka meie koostatud lisaprotokolli aluseks nii programmis "Partnerlus rahu nimel" osalevate riikide vägede staatust reguleeriv leping kui ka NATO liikmesriikide vägede staatust reguleeriv leping. Samuti on kasutatud Taanis paikneva ÜRO rahuvalvejõudude kiirreageerimisbrigaadi alalise elemendi suhtes rakendatavaid õiguslikke printsiipe. Ma ei hakka lepingut ümber jutustama, sest kindlasti olete te selle tähelepanelikult läbi lugenud. Teen ainult neli märkust, mis aitavad lepingu sisu mõista. Esiteks, rakendamise kohta. Leping rakendub nootide vahetamise teel ning leping raamlepinguna sätestab maksimaalsete õiguste mahu. Nootide vahetamise käigus on võimalik kokku leppida raamlepingus antud õigustest kitsamaid õigusi. Täismaht aga on teie ette toodud lisaprotokollis fikseeritud. Teiseks. Pärast lepingu ratifitseerimist Eesti, Läti ja Leedu kõrgemas seadusandlikus kogus on võimalik, tulenevalt Läti Vabariigi seadustest, anda Balti Pataljoni staabile juriidilise isiku staatus, mis võimaldab staabil majandusalaste lepingute sõlmimiseks, eelarve kasutamiseks ja teiste õiguslike toimingute tegemiseks eksisteerida Läti Vabariigi territooriumil. Piiratud on asukohamaa õiguskaitseorganite ühepoolsed sammud pataljoni immuniteedi rikkumiseks ning on sätestatud Balti Pataljoni staapidesse vaba juurdepääsu õigus kõikidele lepingus osalevate riikide sõjaväelastele. Need on põhimomendid, millel ma tahtsin peatuda. Ma palun Riigikogul ratifitseerida Eesti, Läti ja Leedu Vabariigi vaheline protokoll Balti Pataljoni staapide ja isikkoosseisu staatuse kohta! Aitäh!

Suur tänu! Küsimused. Toomas Alatalu, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Minu küsimus puudutab seda vana teemat, et Leedu ja Läti seadusandlus on pannud piiri nende vägede viibimisele teatud riikide territooriumil. Leedu luges nende riikide hulka, kui ma ei eksi, kõik endise Nõukogude Liidu piirkonnad, kaasa arvatud näiteks Ukraina. Kas selle seaduse ratifitseerimise käigus Leedu seadusi on muudetud või mitte?

Aitäh! Leedu seadused sätestavad küll selle, et Leedu väekontingent ei tohi viibida endiste NSVL liiduvabariikide territooriumil, kuid teeb erandi nende riikide suhtes, kes olid vägivaldselt inkorporeeritud Nõukogude Liidu koosseisu. Seega ei ole see säte kunagi kehtinud ei Eesti ega Läti kohta. Leping reguleerib Eesti, Läti ja Leedu vahelisi suhteid ning Ukraina ja Venemaa või näiteks Kasahstani probleemi ta ei käsitle.

Tänan! Ülo Peets, palun!

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud minister! Seletuskirjas, kus on juttu Balti Pataljoni staabist, on kirjas ka mõiste "Balti toetusgrupp". Seletuskirja alusel ei saa aga hästi aru, kas seda toetusgruppi võivad hakata juhtima ka teiste maade kodanikud või mitte. Kui annaks üldise selgituse Balti toetusgrupi mõistele seletuskirja põhjal?

Selle lisaprotokolli kontekstis ei saa me käsitleda Balti Pataljoni staapi ühese määratlusena. Tõepoolest, nimetatud lisaprotokollis käsitletakse Balti Pataljoni staabina kahte struktuuriüksust. Nendest üks on Adažis paiknev Balti Pataljoni staap ja teine Riias paiknev Balti toetusgrupp. Tegemist ei ole Balti Pataljoni toetavate kodanike ühendusega, vaid Balti Pataljoni logistika väljaarendamiseks moodustatud üksusega, kus osalevad kõik riigid, kes Balti Pataljoni projekti toetavad. Balti toetusgrupi ülesanne on välja arendada mitmerahvuselised logistikaüksused.

Tänan! Toomas Alatalu, teine küsimus, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister, minu teine küsimus puudutab artiklit 16, mis käsitleb valuuta omamist ja pangaarvete avamist. Küsimus on järgmine. Kas see artikkel on kolme Balti riigi omalooming või oli teil kasutada ka mingi konkreetne eeskuju? See on probleem näiteks ka Balti Assamblee jaoks. Kas see on omalooming või oli teil mingi konkreetne eeskuju olemas?

Aitäh! Nagu ma juba ütlesin, on nii lepingu kui ka selle lisaprotokolli eeskujuks eelkõige programmis "Partnerlus rahu nimel" osalevate riikide vaheline, nende vägede staatust puudutav protokoll ja NATO liikmesriikide vägede üksteise territooriumil viibimise õigusliku staatuse reguleerimise protokoll ning samuti Taanis paikneva ÜRO rahuvalvejõudude kiirreageerimisbrigaadi alalise elemendi suhtes rakendatav protokoll. See säte on just nimelt nendest aktidest sellesse dokumenti võetud.

Tänan! Jaanus Betlem, palun!

Aitäh! Ma küsin veel Balti toetusgrupi kohta. Balti toetusgruppi kuuluvad ka välisriikide kodanikud, inimesed, kes ei ole Eesti, Läti ega Leedu kodanikud. Kas selleks, et nad saaksid juhtida Balti Pataljoni logistikatööd, peavad nad sõlmima teenistuslepingu Eesti, Läti või Leedu kaitseväega? Kuidas tagatakse välisriikide kodanikele õigus juhtida Balti Pataljoni tööd?

Aitäh! Teatavasti on Balti Pataljoni projekt meie esimene rahvusvaheline projekt, milles aktiivselt osaleb 8 riiki ja kaasa lööb 11 riiki. Täpselt samamoodi nagu välisriikide instruktorid juhendavad pataljoni väljaõpet nii Eestis, Lätis kui ka Leedus, täpselt samuti juhendavad nad ka Balti toetusgrupi tegevust. Sealjuures ei kuulu nad ei Balti Pataljoni ega ka toetusgrupi koosseisu. Nende ülesanne on väljaõppe ja logistilise abi tagamine välisriikide poolt.

Tänan! Jaanus Betlem, teine küsimus.

Aitäh! Selles probleem ju ongi. Üks asi on juhendamine, instruktoriks olemine, toetamine. Teine asi on, kui toetusgrupile antakse Balti Pataljoni staabi staatus. See tähendab väeüksuse juhtimise staatust. Kuidas, millise lepinguga antakse välisriikide kodanikele õigus juhtida Balti Pataljoni?

Aitäh! Ma veel kord püüan seletada. Balti toetusgrupi näol ei ole tegemist ei instruktorite, juhendajate, õpetajate ega kodanikega, kes aitavad meie logistikaalast tööd Balti Pataljonis arendada. Tegemist on üksusega, mida juhivad kolme Balti riigi sõjaväelased. Võib-olla ajab natuke segadusse nimetus - toetusgrupp. Tegemist on logistikat tagava kompaniiga. Me ei ole määratlenud teda meelega ei kompaniiks, rühmaks või mõneks teiseks sõjaväeliseks üksuseks sellepärast, et ta on loomisjärgus ja me ei saa talle anda väga konkreetset kuju. Tema põhieesmärk on tagada Balti Pataljoni logistikatöö. Nagu ütlesin, ta koosneb Eesti, Läti ja Leedu sõjaväelastest, aga nii nagu kogu Balti Pataljoni projekti kontrollivad ja koordineerivad meie partnerriigid, nii ka toetusgrupi tegevust koordineerivad partnerriigid. Kordan veel kord: ta koosneb sõjaväelastest, kes alluvad Eesti, Läti ja Leedu kaitseväe juhatajatele.

Suur tänu, härra minister! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Kaasettekandeks riigikaitsekomisjoni nimel on sõna kolleeg Jaanus Betlemil.

Aitäh! Austatud Riigikogu liikmed! Teie ees oleva lepingu ratifitseerimise vajadus tuleneb tegelikult ühest eelnevast seadusest, nimelt Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahelise lepingu Balti Pataljoni kohta ratifitseerimise seadusest. Selles lepingus on öeldud, et eraldi lepinguga määratakse täpsemalt Balti Pataljoni staatus. Käesolev seadus ratifitseerib selle protokolli, mis käib Balti Pataljoni staapide ja isikkoosseisu staatuse kohta. Riigikaitsekomisjon on seisukohal, et selle seaduse esimene lugemine tuleks lõpetada ja palume parandusettepanekud esitada 12. oktoobriks kella 10-ks riigikaitsekomisjonile. Aitäh!

Tänan! Näib, et küsimusi ei ole. Suur tänu, Jaanus Betlem! Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 961 esimene lugemine lõpetada. Teisi ettepanekuid ei ole. Esimene lugemine on lõpetatud.

Lugupeetud Riigikogu, meie järgmine päevakorrapunkt on eelnõu 954, Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Nõukogu privileegide ja immuniteetide üldkokkuleppe kuuenda protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu. Algab esimene lugemine. Ettekandeks on sõna välisministril. Härra Toomas Hendrik Ilves, palun!

Lugupeetavad Riigikogu liikmed! Eesti Vabariik ühines 1995. aastal Euroopa Nõukogu privileegide ja immuniteetide üldkokkuleppega. Seda kokkulepet täiendati 5. märtsil 1996. aastal kuuenda protokolliga, mis jõustub käesoleva aasta 1. novembril ja milles täpsustatakse alalise Euroopa Inimõiguste Kohtu, kohtunike ja sekretariaadi, aga ka nende ametliku kirjavahetuse ja dokumentide suhtes tagatavad privileegid ja immuniteedid. 1. septembri 1998. aasta seisuga on protokolli poolteks 13 Euroopa Nõukogu liikmesriiki: Albaania, Austria, Horvaatia, Tšehhi, Taani, Soome, Ungari, Itaalia, Läti, Luksemburg, Holland, Rootsi ja Šveits. Peale eelnimetatute on enamik Euroopa Nõukogu liikmesriike protokollile alla kirjutanud. Neis riikides on ratifitseerimisprotsess lõpusirgel, sest eesmärk on lõpetada see protsess protokolli jõustumise ajaks, 1. novembriks. Eesti Vabariigi nimel kirjutas Eesti Vabariigi alaline esindaja Euroopa Nõukogu juures, suursaadik Karin Jaani kuuendale protokollile alla 29. mail 1998. aastal Vabariigi Valitsuse käesoleva aasta 5. mai korralduse nr 383-k alusel. Nüüd seisab ees ratifitseerimine. Kuuenda protokolli koostamise põhjuseks oli praeguste Euroopa Inimõiguste Komisjoni ja Euroopa Inimõiguste Kohtu asemel alalise Euroopa Inimõiguste Kohtu loomine. Alaline kohus luuakse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 11 alusel. Eesti Vabariik on selle protokolliga ühinenud ja ka see jõustub käesoleva aasta 1. novembril. Alaline kohus luuakse selleks, et tõhustada inimõiguste ja põhivabaduste kaitset olukorras, kus kohtule esitatavate avalduste arv kasvab ja Euroopa Nõukogu liikmeskond suureneb. Seega on kuues protokoll sisuliselt ja vormiliselt seotud nii Euroopa Nõukogu immuniteetide ja privileegide üldkokkuleppe kui ka inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni täiendava 11. protokolliga. Vaatamata sellele, et Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunikele on ametikohustuste täitmise ajal tagatud privileegid ja immuniteedid vastavalt Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklile 51, Euroopa Nõukogu statuudi artiklile 40 ja selle alusel koostatud kokkulepetele, on kuues protokoll oluline, sest selles täpsustatakse kohtule, kohtunikele ja sekretariaadile tagatavad privileegid ja immuniteedid. Protokollis sätestatakse, et Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunikele, nende abikaasadele ja alaealistele lastele tagatakse samad privileegid ja immuniteedid mis diplomaatilistele esindajatele. Artikkel 3 näeb ette, et Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunikele tuleb nende töökohustuste täitmisel täieliku sõnavabaduse ja sõltumatuse kindlustamiseks tagada kohtulik immuniteet kohtuniku ülesannetes öeldu, kirjutatu ja sooritatu suhtes ka siis, kui asjaomased isikud ei ole enam selliste kohustuste täitmisega seotud. Artiklis 4 on määratletud, et üksnes kohtu täiskogu on pädev loobuma immuniteedist kohtuniku suhtes. Artikli 5 kohaselt laienevad immuniteedid ja privileegid ka kohtu sekretärile ja asesekretärile. Artiklis 6 sätestatakse kohtutööga seotud dokumentide puutumatus. Eeltoodust nähtub, et tegemist on suhteliselt väikesemahulise, kuid olulise välislepinguga. Protokollis nähakse ette sellega ühinemise viisid. Protokolliga saab ühineda ratifitseerimisdokumendi deponeerimisega Euroopa Nõukogu peasekretäri juurde. Seda moodust kasutab enamik riike ja seda on siiamaani eelistanud ka Eesti. Juhindudes eeltoodust peab Välisministeerium kuuenda protokolli ratifitseerimist vajalikuks. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Härra minister, tundub, et Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Kaasettekandeks väliskomisjoni nimel on sõna kolleeg Aap Neljasel.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Väliskomisjon arutas seda eelnõu oma koosolekul ja leidis, et see on igati kooskõlas nii meie seaduste kui ka rahvusvahelise õigusega ja tuleneb sellest, et me oleme ühinenud Euroopa inimõiguste konventsiooniga. Järelikult on ka loogiline, et me tagame meie poolt kohtusse nimetatavatele inimestele teoreetilise kaitse juhuks, kui keegi võiks neid meie maal hakata süüdistama nende otsuste pärast, mida nad on teinud selle kohtu liikmetena. Eesti poolt on ainuke võimalik selle protokolli subjekt kohtunik Rait Maruste. Et tegemist on juba allakirjutatud rahvusvahelise lepinguga, siis ei ole Riigikogul võimalik muuta protokolli teksti. Parandusettepanekuid on võimalik esitada ainult ratifitseerimisseaduse eelnõu tekstile. Kuna me ei usu, et neid eriti palju laekuks, siis oleme me pakkunud parandusettepanekute tähtajaks 5. oktoobri kell 12. Aitäh!

Tänan! Ka kaasettekandjale ei ole küsimusi. Ma täpsustan: kas juhtivkomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada?

Juhtivkomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada ja me määrame parandusettepanekute tähtajaks 5. oktoobri kell 12.

Tänan! Teisi ettepanekuid ei ole. Eelnõu 954 esimene lugemine on lõpetatud.

Lugupeetud Riigikogu, järgmine päevakorrapunkt on eelnõu 980, Vabariigi Valitsuse algatatud õigusabi taotluste edastamise Euroopa kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu. Algab esimene lugemine. Ettekandeks on sõna kaitseministril. Härra Andrus Öövel, palun!

Lugupeetud härra juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Ma pean teilt vabandust paluma, et justiitsministril ei olnud võimalik täna selle päevakorrapunktiga teie ees esineda ja te peate rahulduma kaitseministri kindlasti mitte piisavalt kompetentse informatsiooniga selle päevakorrapunkti kohta. Aga ma püüan olla valitsuse esindaja tasemel. Õigusabi taotluste edastamise Euroopa kokkulepe sõlmiti 27. jaanuaril 1977. aastal Strasbourg'is. Eesti Vabariik kirjutas sellele alla 25. veebruaril 1998. Õigusabi taotluste edastamise Euroopa kokkulepe reguleerib õigusabi taotluste edastamist ühest lepinguosalisest riigist teise asjaomaste riigiorganite poolt. Kokkuleppe eesmärk on võimaldada eelkõige vähekindlustatud inimestel, kes ise elavad ühes lepinguosalises riigis, taotleda õigusabi teise lepinguosalise riigi territooriumil. Eelkõige kehtib see tsiviil-, kaubandus- ning haldusasjade kohta. Õigusabi all mõistetakse selles lepingus riiklikku õigusabi õigusteenuse seaduse eelnõu tähenduses. See tähendab, et kokkulepe ei pane Eesti Vabariigile kohustust kellelegi õigusabi osutada, vaid sätestab, et õigusabi osutamise tingimused jäetakse siseriikliku õiguse reguleerida. Kokkuleppega ühinemisel võtab lepinguosaline riik endale kohustuse nimetada taotlusi vastuvõttev organ ja taotlusi edastav organ, kelle ülesandeks jäävad teiste lepinguosaliste riikide poolt edastatavate taotluste vastuvõtmine ja nende siseriiklik edasisaatmine organitele, kes on pädevad õigusabi andmise üle otsustama. Eestis on otsustatud, et nii vastuvõtmist kui ka edasitoimetamist korraldav organ on Justiitsministeerium. Kokkulepe näeb ette, et Justiitsministeerium abistab taotluse koostajat ning annab talle ka juriidilist nõu, kuidas edastada taotlus lepinguosalisele poolele, kelle suhtes nõudmine on esitatud. Kokkuleppega liitumine ei too kaasa märkimisväärseid lisakulutusi. On kavandatud, et nii edasitoimetamise kui ka vastuvõtmisega seotud kulud kaetakse Justiitsministeeriumi eelarvest ilma selle koosseisu suurendamata. Kokkuvõtteks võib öelda, et kokkuleppe ratifitseerimisega astub Eesti veel ühe sammu Euroopale lähemale ning et Euroopa tuuakse lähemale nendele inimestele, kellel endal napib majanduslikke vahendeid selleks, et välisriikides oma seaduslikke õigusi kaitsta. Aitäh teile!

Tänan! Näib, et küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Kaasettekandeks õiguskomisjoni nimel on sõna kolleeg Siiri Oviiril. Palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Õiguskomisjon, arutades nimetatud eelnõu, otsustas ta tuua teie ette esimesele lugemisele. Lisaks härra Öövli poolt nimetatule täiendan mõne lausega seda, mida selle õigusabilepinguga liitumine kaasa toob, millist kergendust ta annab Eesti elanikele. Nii nagu härra Öövel ütles, on taotlusi edastav ja vastuvõttev organ Justiitsministeerium, kes peab ka taotlused tõlkega kindlustama. Reservatsioon tehakse prantsuse keele suhtes, st et Justiitsministeerium ei ole kohustatud vastu võtma dokumente, mis on koostatud prantsuse keeles või esitatakse tõlgituna prantsuse keelde, kui puudub tõlge mõnesse muusse kokkuleppega ettenähtud keelde. Praegusel juhul siis eesti või inglise keelde. Põhjus on väga pragmaatiline. Meie asutustes ei ole küllaldaselt prantsuse keele valdajaid. Seetõttu on see reservatsioon tehtud. Vastuvõttev keskasutus informeerib vastava taotluse edastanud organit ka taotluse läbiviimisel ilmnenud raskustest ja otsustest, mis taotluse läbivaatamisel on vastu võetud. Euroopa Nõukogu liikmesriikide praktika kohaselt võib ette tulla juhtumeid, kus võimaldatakse õigusabi ka riigi mittekodanikele ja isikutele, kes ei ela alaliselt selle riigi territooriumil, kus õigusabi taotletakse. Menetluses oleva õigusteenuse seaduse eelnõus nähakse ette need juhud, millal õigusabi võimaldatakse isikutele, kes ei ole meie riigi kodanikud ega ela alaliselt Eesti territooriumil. Nagu ettekandja ütles, ei too ratifitseerimine Eestile kaasa rahalisi kulutusi. Justiitsministeerium, kaitstes eelnõu komisjonis, väitis, et aastas võib tulla ette paarkümmend sellise taotluse juhtu ja et nende eelarvest piisab. Seega ei vaja see menetlus lisafinantseeringut. Teadmiseks ütlen, et selle kokkuleppe on tänaseks ratifitseerinud 21 riiki. Ma ei loe ehk neid kõiki ette. Alustan Leedust, kes on selle lepingu ratifitseerinud. Ta tegi seda juba 1994. aastal, õigemini, siis kirjutas alla ja 1996. aastal ratifitseeris. Ratifitseerinud on selle lepingu Soome, Prantsusmaa, Inglismaa, Austria, Kreeka, Luksemburg, Poola, Portugal jt. Kokku on neid riike 21. See oleks kõik. Ootan teie küsimusi, kui teil neid on. Kui küsimusi ei ole, siis teeb õiguskomisjon ettepaneku esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekuid ootame 12. oktoobri kella 12-ni. Tänan!

Tänan! Küsin veel kord: kas küsimusi on? Näib, et ei ole. Suur tänu, Siiri Oviir! Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 980 esimene lugemine lõpetada. Tundub, et teisi ettepanekuid ei ole. Esimene lugemine on lõpetatud.

Lugupeetud Riigikogu! Meie järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud audiitorite seaduse eelnõu. Ka siin algab esimene lugemine. Ettekandeks on sõna rahandusministril. Härra Mart Opmann, palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Praegu reguleerib Eesti Vabariigis audiitorite tegevust Eesti NSV valitsuse 19. veebruari 1990. aasta määrus nr 33 "Eesti NSV-s audiitortegevuse korraldamise esmaste abinõude kohta", millega kinnitati Eesti NSV audiitortegevuse ajutine põhimäärus ja kohustati Eesti NSV Rahandusministeeriumi kinnitama audiitortegevuse nõukogu ajutine põhimäärus ja koosseis. Rahandusministri 16. märtsi 1990. aasta käskkirjaga nr 9 kinnitati audiitortegevuse ajutine põhimäärus ja nõukogu esimene koosseis. Maailma majanduskeskkond on viimase paarikümne aasta jooksul märgatavalt muutunud. Seda tõendavad nii tõsised finantskriisid, kontsernide moodustumine, äriühingute rahastamise keerukad mudelid jm, mis on kaasa toonud vajaduse ühtlustada ja tunnustada majandusarvestuse printsiipe, auditeerimise põhimõtteid. Need on fikseeritud Rahvusvahelise Raamatupidamise Standardite Komitee ja Rahvusvahelise Audiitorite Föderatsiooni standardites ning Euroopa Ühenduse Nõukogu kaheksandas direktiivis. Käesoleva audiitorite seaduse eelnõu väljatöötamisel on lähtutud heast audiitortegevuse tavast, mis põhineb eespool loetletud rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse, aruandluse ja auditeerimise standarditel ja Euroopa Ühenduse direktiividel. Töö käigus on uuritud eri riikide audiitorite tegevust reguleerivaid õigusakte. Mitmes riigis, näiteks Suurbritannias ja Prantsusmaal, puudub vastavat valdkonda reguleeriv seadus. Audiitorid tegutsevad seal lähtudes heast tavast ja eri seadustes olevate üksikute sätete alusel. Samas meie naaberriigid Rootsi ja Soome on Euroopa Liidu liikmesriigiks pürgimise käigus leidnud vajaliku olevat korrastada ja sätestada auditeerimise head tava vastava seaduse abil. Audiitorite seaduse väljatöötamisega tegelevad praegu meie andmetel peaaegu kõik Kesk- ja Ida-Euroopa maad. Audiitori kutsetegevus on suureneva avaliku tähelepanu all. Et Eestis ei ole veel juurdunud traditsioon tegutseda hea tava järgi, on eelnõu koostamisel seatud eesmärgiks reguleerida ja sätestada audiitori kutsetegevusega seotud küsimused. Seaduse rakendamisega korrastatakse ja reguleeritakse audiitorite kutsetegevusega seonduv vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetele. Aitäh!

Suur tänu! Kas kolleegidel on küsimusi? Näib, et küsimusi ei ole.

Valitsus kaasettekannet ei tee.

Tänan! Kaasettekandeks majanduskomisjoni nimel on sõna kolleeg Liina Tõnissonil.

Lugupeetud härra eesistuja, lugupeetud vähesed saali jäänud kolleegid! Majanduskomisjon arutas seda seaduseelnõu üsna põhjalikult oma kahel istungil ja leidis, et eelnõu tekstil on küllaldaselt arenguruumi. Kuid eelnõu on meie majanduse korrastamiseks üsna oluline ja seetõttu peab komisjon otstarbekaks täna esimene lugemine lõpetada ning ootab parandusettepanekuid 7. oktoobri kella 12-ni. Aitäh!

Suur tänu! Kas on kaasettekandjale küsimusi? Ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 897 esimene lugemine täna lõpetada. Teisi ettepanekuid ei ole. Eelnõu 897 esimene lugemine on lõpetatud.

Lugupeetud kolleegid! Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud rahapesu tõkestamise seaduse eelnõu. Ka siin palume ettekandeks kõnepulti rahandusminister Mart Opmanni! Algab esimene lugemine.

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Rahapesu tõkestamise seaduse eelnõu eesmärk on vältida kuritegelikul teel omandatud raha või muu vara paigutamist finantssüsteemi. Valge raamatu kohaselt kuulub Euroopa Liidu Nõukogu rahapesu tõkestamist puudutav direktiiv õigusaktide lähendamise esimese etapi meetmete hulka. Seega tuleks Eestil nii kiiresti kui võimalik kehtestada sobivad rahapesuvastased standardid, vältimaks meie rahandussüsteemi kasutamist kuritegude toimepanemiseks. 14. novembril 1996 kirjutasid kolme Balti riigi peaministrid Riias alla deklaratsioonile, mis käsitleb jõupingutuste ühendamist rahapesuvastases võitluses ning vastavate õigusaktide väljatöötamist. Eesti seadused on täna rahapesu tõkestamise alal puudulikud. Praegu käsitleb seda teemat krediidiasutuste seadus, kus selle kohta on viis paragrahvi. See ei ole piisav. Rahapesu tegevusena ei ole praegu otseselt karistatav. Käesoleval eelnõul on kaks põhimõttelist osa: finantspool, mis sätestab meetmed rahapesu ennetamiseks ja tõkestamiseks, ning kriminaalpool, mis sätestab karistused rahapesu eest. Finantsosas kohustatakse krediidi- ja finantseerimisasutusi rakendama ettevaatusabinõusid ning võtma meetmeid rahapesu tõkestamiseks. Et rahapesu ei toimu ainult krediidi- ja finantseerimisasutuste kaudu, vaid ka muu äritegevuse kaudu, võetakse rahapesu tõkestamise meetmeid kas osaliselt või tervikuna nende ettevõtjate suhtes, kelle tegevust võidakse kõige tõenäolisemalt kasutada rahapesu eesmärkidel. Loetelu on toodud eelnõu viiendas paragrahvis. Eelnõus luuakse rahapesu kahtlusest teatamise süsteem (krediidi- ja finantseerimisasutus või ettevõtja teatab rahapesu andmebüroole). Rahapesu andmebüroo tegevusel on kaks eesmärki. Ta peab tõkestama finantssüsteemi kasutamist rahapesuks ning võitlema rahapesu enda vastu. Selle institutsiooni kätte tulevad väga delikaatsed ja tundlikud andmed. Nende andmete kaitsmiseks sisaldab eelnõu mitmeid sätteid, mille ülesandeks on tagada, et neid andmeid ei kasutataks muudel eesmärkidel kui ainult selleks, milleks nad mõeldud on. Arvestatud on isikuandmete kaitse seaduses ning andmekogude seaduses toodud andmete töötlemise nõudeid. Rahapesu andmebüroo (eelnõu 6. peatükk) peaks toimima filtrina krediidi- ja finantseerimisasutuste ning politsei teiste struktuuriüksuste ja kohtuorganite vahel. Büroo ülesanne on teha valik ja edastada eeluurimisasutustele ainult need andmed, mis võiksid olla olulised rahapesu ja sellega seotud kuritegude vältimiseks, tuvastamiseks, uurimiseks või kohtupidamiseks. Filter toimib ka vastupidi, st andmebüroo edastab andmeid politsei teistele struktuuriüksustele, kuid seda ainult taotluse alusel. Peale selle puudub teistel politseiametnikel vaba ligipääs andmebüroos leiduvatele andmetele. Päris pikka aega vaieldi, millise institutsiooni juurde peaks andmebüroo kuuluma. Ka seaduseelnõu seletuskirjas on toodud mitmeid näiteid eri Euroopa Liidu liikmesmaade praktika kohta. Vabariigi Valitsuse ettepanek on, et rahapesu andmebüroo oleks Siseministeeriumi valitsemisalas Politseiameti koosseisus. Eelnõu teine osa, mis puudutab kriminaalpoolt, sisaldab haldusõiguserikkumiste seadustiku ja kriminaalkoodeksi muutmist. Neis on nüüd kirjas vastavad õiguserikkumiste või kuriteo koosseisud ja karistused. Sellest tuleb nii aru saada, et mustal teel saadud raha puhtakspesemine on kuritegu ja see on karistatav. Lisaks klassikalisele rahapesule on eelnõus ette nähtud karistused näiteks veel krediidi- või finantseerimisasutuse töötajale, kui ta rikub sisemisi turvameetmeid, kui ta rikub konfidentsiaalsuse kohustust, kui ta ei identifitseeri kliente jne. Aitäh!

Suur tänu! Küsimused Riigikogu liikmetelt. Kolleeg Anti Liiv.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Rahapesu küsimus riivab osaliselt seda kõige tulusamat ala, narkokaubandust. ÜRO 1988. aasta konventsioon on riivamisi ka sama problemaatikaga seotud. Kas selle seaduseelnõu ettevalmistamise käigus juhuslikult ka seda ÜRO konventsiooni ja muid seonduvaid dokumente vaadati? Tundub, et nüüd oleks võimalik ratifitseerida kogunisti ÜRO 1988. aasta konventsioon, mis sisuliselt kajastab samu probleeme.

Aitäh! Eelnõu autorid teie küsimuse esitamise ajal juba noogutasid intensiivselt. Nii et võin ilmselt vastata, et jah.

Tänan! Kolleeg Ando Leps.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud rahandusminister! Mul on ka mõni küsimus. Ütlen kohe, et ma tunnen seda probleemi. Ma olen sellest kirjutanud ülemaailmsetes ajakirjades ja mitmel rahvusvahelisel konverentsil sel teemal esinenud. Tekib kohe üks küsimus. Miks on selle asjaga nii kaua venitatud? Me loeme siit, et see seadus hakkab kehtima alles 1. jaanuaril 2000. aastal. See on esimene küsimus. Teine küsimus on see, et me teame ju väga hästi, et hollandlased tegid seaduse maketi ette ja seal oli võib-olla vaja ainult paar sõna vahetada. Mille taga see asi nii kaua on olnud? Kas tõesti on Koonderakonna valitsusringkonnad püüdnud seda igati takistada? Teisiti ei saa seda asja mõista.

Mina tunnistan ausalt, et ei loe ennast selles valdkonnas eriti pädevaks. Kuid olles osalenud selle seaduseelnõu väljatöötamises, võin öelda, et seda valdkonda tervikuna reguleerivad seadused on mitte ainult Euroopas, vaid terves maailmas suhteliselt hiljuti vastu võetud. Esimene selline seadus võeti vastu USA-s vist 1983. Ma võin viimase aastaga eksida, ma olen nõus seda järgmine kord parandama. Aga see seadus ei ole vanem kui 15 aastat, pigem uuem. Rootsis, näiteks, võeti see seadus vastu 1993, Soomes minu teada veel aasta-kaks hiljem. Küll on erinevad meetmed sätestatud eri õigusaktides. Ka Eestis on need sätted tegelikult eri seadustes siiski olemas, aga nende alusel on väga raske konkreetsele juhtumile kompleksselt läheneda ja kedagi süüdi mõista. Kesk- ja Ida-Euroopa maadest rääkides usun ma, et me ei ole kindlasti viimased, kes selle seaduse vastu võtavad. Läti võttis selle seaduse vastu eelmise aasta sügisel ja seadus jõustus selle aasta 1. juunist. Küsimus on tegelikult selles, et seaduse reaalne rakendamine nõuab mitte ainult institutsiooni, andmebüroo moodustamist, vaid nõuab veel terve hulga õigusaktide vastuvõtmist. Ma julgen öelda, et kui lätlastel läks seaduse vastuvõtmisest selle rakendamiseni üheksa kuud, siis meie, tulles praegu välja ettepanekuga üks aasta, eeldasime, et selle seaduse menetlemine, arvestades paljusid sellega seotud tundlikke momente, võtab paar-kolm kuud aega. Hea tahtmise juures, ma kujutan ette, võiks seda proovida rakendada järgmise aasta 1. juulist. Praegusel juhul ei ole minu andmetel tegemist ühegi erakonna sooviga, pigem on tegemist probleemi komplitseeritusega. See ettepanek ei ole erakondade ettepanek, vaid see on spetsialistide ettepanek.

Tänan! Anti Liiv, teine küsimus, palun!

Aitäh, härra juhataja! Teine küsimus on mul n-ö rahapesu kinnipüüdmise võrgusilma suuruse kohta. Üks versioon termini "rahapesu" algupära kohta on, et mingis Chicago pesumajas pesti kilo pesu, aga panka viidi raha, nagu oleks pestud 25 tonni. Võib-olla on Eestis selliseid putkasid või kauplusi, kus päeva jooksul keegi ei käi, aga õhtul viiakse kümneid tuhandeid panka, makstakse maksu ja see raha on täiesti puhas. Mida ütleb teie sisetunne, kas see seadus püüab selliste teoreetiliselt eksisteerivate asjade olemasolu tõkestada?

Seaduseelnõu tekstis on kirjas, et sularahatehingute puhul peaksid krediidiasutused identifitseerima tehingu sooritava isiku alates 100 000 kroonisest tehingust, sularahata tehingute puhul alates 200 000 kroonisest tehingust. Loomulikult, kui krediidi- või finantseerimisasutus tunneb klienti, siis ei pruugi ta seda kohustust rakendada. Ma olen selles mõttes teiega nõus, et see seadus üksinda probleemi ei lahenda. Ma olen täiesti veendunud, et sellised kauplused, kus päeva jooksul müüakse võib-olla ainult kümme tassi kohvi ja 20 võileiba, aga panka viiakse 10 000 või 20 000 krooni, on täna Eestis olemas. Aga see on politsei probleem. See seadus annab lisavõimalusi selliste kauplustega tegelda ehk seda sukasilma, mida te mainisite, koomale tõmmata.

Tänan! Ando Leps, teine küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud rahandusminister härra Opmann! Seoses sellega, et meil puudub rahapesu tõkestamise seadus, oleme me sattunud väga halba nimekirja. Kui maailma tippjuristid on koos, siis on sageli väidetud, et läbi Eesti liiguvad suured musta raha vood. Mul on olnud väga ebameeldivaid juhuseid, kui suurtel konverentsidel või seminaridel on jagatud hommikulauas välja mingi materjal ja seal on kirjas, et mingisugune raha läheb Eestist Singapuri ja kuhugi nii ja naa. Millal peaks hakkama see seadus kehtima? Ma tahaksin vastust täpsemalt kuulata. Mina arvan, et ta peaks ilmtingimata hakkama kehtima võimalikult vara, mitte mingil juhul alles 1. jaanuaril 2000. aastal.

Küsimuse esimesele osale saan ma vastuseks anda ainult kommentaari. Ma olen ka olnud mõnel rahvusvahelisel foorumil, kus sellel teemal, tõsi küll, mitte sügavuti, aga põgusalt on juttu olnud. Mina olen küll siiamaani kuulnud, et kui räägitakse rahapesust pankade või finantseerimisasutuste kaudu, siis endise NSV Liidu maadest on mainitud Lätit või Läti pangandust, narkootikumidest rääkides on mainitud Moldovat. Eestit ma tavaliselt ei ole kuulnud mainitavat või olen kuulnud ainult siis, kui on juttu sellest kõige klassikalisemast ehk maksupettustest. See on kõikidele maadele kõige igiomasem probleem, pidev maksumaksja ja maksuhalduri vaheline küsimus, kes peale jääb. Aga küsimuse teisele poolele võin ma vastata, et see on teie kui seadusandja otsustada. Need, kes on eelnõu ette valmistanud ja teie ette toonud, on arvamusel, et tõenäoliselt oleks tarvis vähemalt pool aastat aega, et seaduse vastuvõtmise järel luua vajalikud institutsioonid ja infokanalid, õpetada välja spetsialistid jne. Kõik, mis selle seadusega kaasneb, tuleb teha toimivaks, et seda oleks võimalik juba esimesest päevast alates rakendada. Tegelikult tekitavad ju isikusamasuse tuvastamise nõue teatud tehingute puhul ja andmete edastamise nõue finantseerimisasutustele küllalt palju tööd, niipea kui seadus jõustub. Mul oli võimalus rääkida oma Läti kolleegiga. Tema ei olnud küll kindel, kui efektiivselt seadus rakendub. Pärast vestlust oma Läti kolleegiga küsisin ma meie spetsialistidelt, kas nad on kindlad, et me oleme võimelised poole aasta jooksul tegelikult käivitama selliste infomassiivide kaitstuse nende läbitöötamisel ja andmete edastamisel, lisaks veel praktiline tegevus. Et ma ei saanud vastust, siis valitsuses oli sellest küsimusest juttu. Sealt tuli ettepanek, et võtame realistliku aja. Kui seadusandja otsustab, et see aeg peab olema lühem, siis loomulikult tuleb hakkama saada lühema ajaga.

Suur tänu! Tänan, härra minister! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole.

Aitäh! Valitsus kaasettekannet ei tee.

Tänan! Kaasettekandeks rahanduskomisjoni nimel on sõna komisjoni esimehel. Olev Raju, palun!

Lugupeetud Riigikogu! Eelnõu olemusest rääkis härra minister küllaltki põhjalikult ja ma loodan, et ministri vastustest saite te ka lisainformatsiooni. Komisjonis tekkisid samad küsimused mis siin saalis: juurutamise tähtaeg, nn sõela tihedus ja Eesti imago maailmas selle probleemiga seoses. Komisjoni seisukoht on esimene lugemine lõpetada. Otsus võeti vastu ühegi vastuhääleta. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on 12. oktoober kell 10. Tänan!

Tänan! Kas on kaasettekandjale küsimusi? Ei ole. Rahanduskomisjoni seisukoht on eelnõu 958 esimene lugemine lõpetada. Teisi arvamusi ei ole. Loeme esimese lugemise lõpetatuks.

Kolleegid, meie järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Euroopa Investeerimispanga vahelise raamlepingu Euroopa Investeerimispanga tegevusest Eestis ratifitseerimise seaduse eelnõu. Ka siin alustame esimest lugemist. Ettekandeks on sõna rahandusministril.

Austatud Riigikogu! Eesti Vabariigi ja Euroopa Investeerimispanga vaheline raamleping Euroopa Investeerimispanga tegevusest Eestis on alla kirjutatud 20. septembril 1997. Euroopa Investeerimispank (EIB) on loodud Euroopa Liidu liikmesriikide poolt eelkõige nende endi projektide rahastamiseks. Pank on laiendanud oma tegevust ka EFTA maadesse ja Euroopa Liiduga assotsieerunud maadesse. 13. juulil 1993 andis Euroopa Investeerimispanga juhatus panga administratsioonile neljaks aastaks mandaadi laenutegevuseks Balti riikides. 13. oktoobril 1993 kirjutasid Eesti Vabariigi ja Euroopa Investeerimispanga esindajad alla esimesele raamlepingule, mille alusel on pank andnud järgmised laenud: 1) Eesti Investeerimispangale kaks viie miljoni eküü suurust krediidiliini (riigigarantiita); 2) keskküttesüsteemi (Pärnu ja Tallinn) taastamisprojekti finantseerimisleping seitsme miljoni eküü suuruses summas; 3) lennujuhtimissüsteemide arenduslaen 20 miljoni eküü suuruses summas; 4) laen Tallinna-Narva raudteeliini rekonstrueerimiseks 16 miljoni eküü suuruses summas. 9. juunil 1997 uuendas EIB juhatus panga mandaati laenutegevuseks Eesti Vabariigis. Seoses sellega sõlmiti eelmise aasta 20. septembril Hongkongis Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi aastakoosoleku ajal uus raamleping. Raamleping annab Euroopa Investeerimispangale õiguse arendada Eesti territooriumil vabalt tema põhikirjaga ettenähtud tegevust, annab talle juriidilise isiku õigusvõime, garanteerib talle õiguse vahetada Eesti rahvusliku valuuta summasid vabalt konventeeritavateks valuutadeks ning neid vabalt üle kanda. Need on täpselt samad õigused, mis Eestis on Maailmapangal, Euroopa Rekonstrueerimis- ja Arengupangal (EBRD-l) seoses Eesti liikmeksolekuga ja Põhjamaade Investeerimispangal. Euroopa Investeerimispank erineb teistest rahvusvahelistest pankadest ennekõike protseduuride kiiruse ja paindlikkuse poolest. Eestile pakutavad laenud on pikaajalised (15-18 aastat) ja madalaintressilised (praegu umbes 6%). Euroopa Investeerimispanga suunitlus rahastada ennekõike infrastruktuuri projekte on kooskõlas Eesti välislaenustrateegiaga. Käesolevaks ajaks on Euroopa Investeerimispangaga alla kirjutatud Tallinna lennujaama reisijateterminaali rekonstrueerimisprojekti finantseerimisleping, mida finantseeritakse uue raamlepingu kohaselt. Raamlepingu ratifitseerimine ei too endaga kaasa mingeid otseseid rahalisi kohustusi. Samas on see Eestile järgmiseks astmeks integreerumisel teiste oluliste Euroopa Liidu krediidiasutustega. Arvestades Eesti vajadust soodsate pikaajaliste investeerimislaenude järele, palun ja loodan teie heakskiitu selle raamlepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu käsitlemisel. Aitäh!

Tänan! Küsimused Riigikogu liikmetelt. Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Härra minister, mis võrreldes praegusega muutub?

Tänasega võrreldes ei muutu peaaegu midagi. Eelmine, 1993. aasta raamleping sätestas kõik Euroopa Investeerimispanga poolt ettenähtud limiidid. Need limiidid olid ammendunud. Kokku oli neid 50 miljonit eküüd ja neid tuli uuendada. Mõnevõrra läheb tegevus ehk liberaalsemaks.

Tänan! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole.

Aitäh! Valitsus kaasettekannet ei tee.

Tänan! Kaasettekandeks rahanduskomisjoni nimel on sõna Olev Rajul.

Rahanduskomisjon arutas eelnõu 965 21. septembril ja häältega 9 poolt, 0 vastu, 0 erapooletut teeb Riigikogule ettepaneku esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 7. oktoober kell 12. Tänan!

Tänan! Kas on küsimusi kaasettekandjale? Ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 965 esimene lugemine lõpetada. Teisi ettepanekuid ma ei näe. Esimene lugemine on lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Ameerika Ühendriikide vahelise tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu. Algab esimene lugemine. Ettekandeks on sõna rahandusministril.

Austatud juhataja, lugupeetud Riigikogu liikmed! Ma ei mäleta enam täpselt, mitmenda topeltmaksustamise vältimise lepinguga ma teie ees olen. Kuid iga kord on mul olnud meeldiv tõdeda, et me oleme jõudnud sammu lähemale meie põhilistele kaubanduspartneritele. Täna arutatav eelnõu on märkimisväärne ning käsitleb Eesti Vabariigi ja Ameerika Ühendriikide vahelist tulumaksuga topeltmaksustamise vältimist. Topeltmaksustamise vältimise lepingu olemasolu kahe riigi vahel annab investorile esmase informatsiooni tema tulu maksustamise põhimõtete kohta riigis, kuhu ta planeerib investeerida. Leping soodustab ka kapitali ja inimeste takistusteta liikumist. Topeltmaksustamise vältimise lepingu ülesandeks on piirata ka tulumaksu, mida riik teise riigi residentide suhtes võib kehtestada. Tekkida võivad vastuolud siseriiklike maksuseaduste ja topeltmaksustamise vältimise lepingute vahel likvideerib põhiseaduse säte, mille kohaselt vastuolu korral Eesti seaduste ja ratifitseeritud välislepingu sätete vahel kohaldatakse välislepingu sätteid. Valitsus loodab, et Eesti Vabariigi ja Ameerika Ühendriikide vaheline tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping leiab teie heakskiidu. See leping, nagu ma ütlesin, oleks täienduseks seni meie poolt ratifitseeritud lepingutele. Aitäh!

Suur tänu! Mihkel Pärnoja, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud rahandusminister! Te alustasite oma ettekannet viitega sellele, et te ei mäleta, mitmenda topeltmaksustamise vältimise seaduse eelnõuga te Riigikogu ees seisate. Kui neid on olnud nii palju, et te ei suuda täpset arvu meenutada, siis võib-olla te suudate mõne sellise lepingu näite põhjal Riigikogule öelda, kuidas rahavood liiguvad, kui topeltmaksustamise vältimine on kahe riigi vahel sätestatud ja lepingud ratifitseeritud. Mida see endaga praktikas kaasa toob?

Praktikas, kui väga lihtsalt püüda seletada, toob see kaasa selle, et kui Eestisse investeerib näiteks USA päritoluga Eesti jaoks mitteresident kopsaka summa raha ja Eesti pool maksustab teda meie seaduste järgi, siis nendest sätetest tulenevalt Ameerika pool teda üldjuhul rohkem ei maksusta, kui tal see õigus tekib. Ehk kui USA mingi tululiigi maksumäärad on kõrgemad, näiteks meil 26% ja USA-s 30%, siis lisatakse veel 4%. Aga mitte nii, et meil tuleks maksta 26% ja USA-s 30%. See oli küll väga lihtne näide, aga selline on üldpõhimõte. Pluss muidugi see, et osa riike kasutab krediidimeetodit, osa n-ö tagasiarvestuse meetodit. See on meetodite küsimus. Põhiline on vältida topeltmaksustamist, mis tuleneb ühe või teise riigi seadustest. See seadus, mis on ratifitseeritud, muutub ülimuslikuks.

Tänan! Mihkel Pärnoja, teine küsimus.

Aitäh! Kas praktikas on ette tulnud ka tagasimakseid?

On küll. Taotlusi on esitanud näiteks Saksamaalt Aktiengesellschaft Dynamit Nobel. Paraku ei ole me saanud küsimust lahendada, sest Eesti on lepingu ratifitseerinud, kuid Saksamaal ei ole see seadus tänase päevani jõustunud, kuigi ta jõustudes hakkab tagasiulatuvalt kehtima 1993. aastast. Nii et on tehtud tagasimakseid, kuigi rohkem kasutatakse riikidevahelist tasaarveldust. Aga investorile tähendab see eelkõige tagasirehkendust.

Tänan! Näib, et küsimusi rohkem ei ole.

Aitäh! Valitsusel ei ole kaasettekannet.

Kaasettekandeks majanduskomisjoni nimel on sõna komisjoni esimehel. Tiit Made, palun!

Austatud eesistuja! Lugupeetud 13 kolleegi! Majanduskomisjon arutas nimetatud seaduseelnõu 28. septembril. Kuna majanduskomisjon nii nagu ka valitsus ja tema Rahandusministeerium on selles küsimuses kogenud, siis meil mingeid probleeme ei tekkinud, küsimusi ei esitatud. Majanduskomisjon teeb ettepaneku esimene lugemine lõpetada ja palub võimalikud muudatusettepanekud esitada majanduskomisjoni 7. oktoobriks kella 12-ks. Aitäh!

Tänan! Kas on küsimusi Tiit Madele? Anti Liiv, palun!

Kas on täpne öelda, et 13 kolleegi? Kas on õige, et saalis on nii vähe inimesi? See on fakti õiendamine. Siin tundub natuke rohkem inimesi olevat.

No nüüd tuli neljateistkümnes, aga üldiselt on 13 ju suur arv.

Rohkem küsimusi ei ole. Võib öelda, et on ruumi optimismiks. Majanduskomisjoni ettepanek on eelnõu 970 esimene lugemine lõpetada. Teisi arvamusi ei ole. Esimene lugemine on lõpetatud.

Lugupeetud Riigikogu, meie viimane päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Euroopa Investeerimispanga vahel sõlmitud garantiilepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu. Algab esimene lugemine. Ettekandeks on sõna rahandusministril.

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu! Eesti Vabariigi ja Euroopa Investeerimispanga vahel 17. juunil k.a allakirjutatud garantiilepingu ratifitseerimine näeb ette, et AS-ile Tallinna Lennujaam antakse 10 miljoni eküü suurune laen Tallinna lennujaama reisijateterminaali rekonstrueerimiseks. Terminaali pindala suureneb 12 470 ruutmeetrist 14 690 ruutmeetrini. Pärast rekonstrueerimist on terminaal võimeline teenindama kuni 1,4 miljonit reisijat aastas. Kooskõlas rahvusvahelise lennunduse nõuetega eraldatakse lahkuvate ja saabuvate reisijate teenindamine. Ette on nähtud veel palju häid asju. Projekti kogumaksumus on 330 miljonit krooni. Projekti kaasfinantseerib EBRD 14,81 miljoni Saksa margaga. Osa projektist on kaetud Prantsuse Vabariigilt saadava abiga, summas 10 miljonit krooni. 45 miljonit krooni peaks tulema AS-i Tallinna Lennujaam omavahenditest. Laen on soodne. Selle tähtaeg on 15 aastat. Esimesed viis aastat, nagu enamasti selliste pikaajaliste laenude puhul, tasume me ainult intresse. Kokku on laenu väljamaksmiseks ette nähtud kaheksa osamakset, igaüks keskeltläbi 1-3 miljonit eküüd. Intressi tasutakse kaks korda aastas ja see võrdub Euroopa Investeerimispanga poolt sama tähtajaga samas valuutas laenudele kohaldatava intressimääraga (praegu kokku ligemale 7%). Et tegemist on projektlaenuga, siis seda raha muuks otstarbeks kasutada ei ole võimalik. Eesti-poolsed rahastajad, ma pean silmas Teede- ja Sideministeeriumi ja ka teisi, kes AS-ile Tallinna Lennujaam on laenu andnud, näiteks Hansapank, aga ka Euroopa Investeerimispank, on teinud projekti tasuvusuuringud ja on arvamusel, et Eesti lennujaamad on võimelised laenu tagasi maksma selle tähtaja piirides. Laen on kooskõlas Eesti Vabariigile välislaenude võtmise ja välislaenulepingutele riigigarantiide andmise seadusega, mille kohaselt me võime aastas võtta laene 15% jooksva aasta eelarve mahust. See tähendaks käesoleval aastal 2,3 miljardit krooni. Senini on Riigikogu käesoleval aastal ratifitseerinud ühe riigigarantii summas 10,5 miljonit Saksa marka ehk 84 miljonit Eesti krooni. Laene käesoleval aastal riigile võetud ei ole. Tegemist on infrastruktuuri projektile antava soodsatel tingimustel laenuga. Infrastruktuur on Vabariigi Valitsuse üks eelistatumaid valdkondi. Mis seal salata, Tallinna lennujaam on paljudele meile tuttav ka õhuväravana, mis täna Eestit eriti ei kaunista. Nii et kõigest eelöeldust, aga eelkõige majanduslikest alustest tulenevalt palun Riigikogu liikmetel seaduse esimene lugemine täna lõpetada! Aitäh!

Tänan! Mihkel Pärnoja, palun!

Aitäh, härra juhataja! Loodetavasti kõik need head asjad, mis on ette nähtud, hakkavad tõesti Eesti õhuväravaid kaunistama. Aga majanduspoole kohta oleks selline küsimus. Kas see prognoos, millele nüüd on tuginetud, et lennujaamad on võimelised tagasimakseid tegema, arvestab võimalustega või reaalse teenustekäibe kasvuga? Milline võiks olla reaalne teenustekäibe kasv, kui see investeering on tehtud? Kas hakkab rohkem reisijaid läbi nende kaunite õhuväravate minema või on lihtsalt väravast läbiminemise tasu suurem? Kuidas on see kalkuleeritud?

Me teame vist mõlemad, et praegu saab rehkendada ikkagi reisijate arvu kasvuga, mitte väravamaksu tõstmisega. Väravamaksu tõstmine võiks olla täiendav taskuvariant, kui reisijatekäibest puudust tuleb. Minu andmetel on praegu rehkendatud ainult reisijate arvu kasvuga aastani 2002. On arvestatud, et reisijate arv võiks suureneda 1,4 miljoni teenindatava reisijani aastas.

Tänan! Näib, et rohkem küsimusi ei ole.

Aitäh! Valitsus kaasettekannet ei tee.

Kaasettekandeks majanduskomisjoni nimel on sõna kolleeg Tiit Madel.

Austatud eesistuja! Lugupeetud 14 kolleegi! Majanduskomisjon arutas ka seda seaduseelnõu 28. septembril. Me oleme Riigikogus 21. jaanuaril k.a otsustanud, et riik võib anda garantii AS-i Tallinna Lennujaam jaoks võetavale laenule. Nüüd on aeg see garantiileping ratifitseerida. Seetõttu teeb majanduskomisjon ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Selle poolt oli 8 majanduskomisjoni liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Majanduskomisjon palub teilt muudatusettepanekuid 7. oktoobriks kella 12-ks. Aitäh!

Suur tänu! Küsimusi Tiit Madele ei ole. Majanduskomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada. Teisi ettepanekuid ei ole. Eelnõu 973 esimene lugemine on lõpetatud. Üks teade: seoses õiguskantsleri haigestumisega jääb ära homne esimene päevakorrapunkt, õiguskantsleri ülevaade. Suur tänu kõigile ja head õhtut! Istungi lõpp kell 18.01.