Austatud kolleegid, kui on soovi üle anda seaduseelnõusid või arupärimisi, siis palun registreeruda! Seaduseelnõusid annab täna üle ka Vabariigi Valitsus. Proua Ülle Aaskivi, palun!

Austatud esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus annab täna Riigikogu menetlusse õigusabi taotluste edastamise Euroopa kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu. Ettekandja on siin justiitsminister Paul Varul.

Valitsuse poolt üleantud õigusabi taotluste edastamise Euroopa kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu juhtivkomisjon on õiguskomisjon.

Teiseks antakse täna Riigikogu menetlusse metsaseaduse eelnõu. Siin teeb ettekande keskkonnaminister Villu Reiljan.

Teisena üleantud metsaseaduse eelnõu juhtivkomisjon on keskkonnakomisjon. Tänan! Kolleegid, palun! Esimesena kolleeg Aino Runge.

Lugupeetud esimees! Lugupeetud kolleegid! Nagu te mäletate, sünnipäeva puhul ei saanud härra peaminister meie küsimustele vastata. Ma võtsin arupärimise tagasi, kuid annan selle nüüd uuesti sisse. See puudutab Narva elektrijaamade erastamist. Kuna vahepeal on vett merre voolanud ja midagi on muutunud, siis ma tegin arupärimise veidi ajakohasemaks ja palun peaministrit sellele siiski vastata. Aitäh!

Kolleeg Aino Runge arupärimine härra peaministrile saadetakse kooskõlas seadusega adressaadile. Kolleeg Olev Raju.

Lugupeetud Riigikogu! Rahanduskomisjon teeb ettepaneku pikendada Riigikogu liikme Olav Antoni algatatud mootorikütuseaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu nr 597 teise lugemise tähtaega Riigikogu käesoleva istungjärgu 10. töönädalani. Komisjon on seda asja vahepeal kaks korda arutanud ja on sunnitud konstateerima fakti, et kuna see on seotud nn ahjukütuse värvimisega ja kogu see süsteem on Riigikogu otsusele vaatamata praegu Eestis segi nagu pudru ja kapsad, siis me ei suuda teha kompetentset otsust enne, kui asi natukenegi klaarub. Me saatsime vastavatele instantsidele kirjad ja tuleme selle juurde tagasi umbes kuu aja pärast. Enne me ei ole selleks kahjuks võimelised.

Austatud Riigikogu, kuna meil seisab ees hääletusprotseduur, siis palun kohaloleku kontroll! Kohal on 58 Riigikogu liiget. Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele rahanduskomisjoni ettepaneku pikendada Riigikogu liikme Olav Antoni algatatud mootorikütuseaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 597 teise lugemise tähtaega täiskogu käesoleva istungjärgu 10. töönädalani. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Nimetatud ettepaneku poolt on 47 Riigikogu liiget, vastu on 8, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust ning seaduseelnõu 597 teise lugemise tähtaega on pikendatud täiskogu käesoleva istungjärgu 10. töönädalani. Kolleeg Rein Järlik.

Austatud härra esimees! Austatud kolleegid! Korrastamaks kalapüügiõiguse eest tasu võtmist, algatab keskkonnakomisjon kalapüügiseaduse § 15 muutmise seaduse eelnõu. Annan selle koos seletuskirja ja disketiga juhatusele üle. Aitäh!

Tänan! Üleantud eelnõu juhtivkomisjoniks jääb keskkonnakomisjon. Ma juhin tähelepanu, et esimest korda on eelnõu üle antud ka disketil. Kolleeg Siiri Oviir.

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mina ja kolleeg Ando Leps anname siseministrile härra Olari Taalile üle arupärimise, mis puudutab alaealiste kurjategijatega tehtavat tööd, alaealistega tehtavat ennetustööd kuritegevusvaldkonnas. Nimelt likvideeris Tallinna Politseiprefektuur noorsoopolitseistruktuuri Tallinnas. Samas me teame, et Tallinna kuritegevus on 52% vabariigi kuritegevusest ja Tallinnas avastatakse ainult 6% kuritegudest. Kurjategijad noorenevad kogu aeg, kuritegevus muutub jõhkramaks. Kuid sellele vaatamata on Tallinna Politseiprefektuur pidanud võimalikuks noorsoopolitsei likvideerida, viies noorsoopolitseis seni töötanud eriväljaõppe saanud inimesed üle kordnikeks või siis kõrgeid ametnikke saatvateks isikuteks. See on viinud selleni, et paljud on politsei lõputule reorganiseerimisele käega löönud ja politseitööst lahkunud. Sellest tulenevalt on meil siseministrile küsimused, millele ootame vastust. Aitäh!

Kolleegide Siiri Oviiri ja Ando Lepsi arupärimine härra siseministrile edastatakse adressaadile samuti kooskõlas seadusega. Rohkem sooviavaldusi ei näi olevat. Kohaloleku kontroll on meil sooritatud.

Järgnevalt, lugupeetud kolleegid, täpsustame tänast päevakorda. Me alustame oma tänast täiskogu istungit eile tööaja lõppemise tõttu poolelijäänud otsuse eelnõu 931 arutelu jätkamisega, kusjuures ma palun kõnepulti kolleeg Jüri Adamsi. Teine päevakorrapunkt on keskkonnakomisjoni algatatud Riigikogu otsuse "Metsakapitali Nõukogu liikme nimetamine" eelnõu arutelu. Edasi tuleb seaduseelnõu 950 esimene lugemine ning siis veel viimane eilsest tööpäevast jäänud päevakorrapunkt, Mõõdukate fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse § 13 täiendamise seaduse eelnõu teine lugemine. Seejärel jätkame nende eelnõudega, mis on töönädala päevakorras planeeritud kolmapäevasele päevale. Seaduseelnõu 889 esimene lugemine. Edasi, seaduseelnõu 904 esimene lugemine, kus kaasettekandeks on palutud anda sõna Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna peaspetsialistile Heidi Vesselile. Edasi, seaduseelnõu 938 esimene lugemine ning me lõpetame seaduseelnõu 942 esimese lugemisega, kus kaasettekandeks on palutud sõna anda Välisministeeriumi välismajanduspoliitika osakonna peadirektorile Tiit Naberile. Need on juhatajapoolsed täpsustused.

Austatud Riigikogu! Me jätkame otsuse eelnõu 931 arutelu ning ma palun küsimustele ettekandjana vastama kolleeg Jüri Adamsi. Kas on küsimusi Jüri Adamsile ettekandjana? Vootele Hansen, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Minu küsimus ei puuduta otseselt teie eelnõu, sest teie eelnõu käib riigiametnike kohta, aga riigiasutuste tööga on see mõneti seotud küll. Kas oskate öelda, milline Eesti Maapanga juhatus ja nõukogu olid kantud äriregistrisse? Kas seal on ka muudatusi toimunud?

Tänan, härra Hansen! Ma ei oska sellele küsimusele vastata. Neid küsimusi, millele mina ja paljud teised ei oska vastata, on tohutult ja see ongi põhiline mõte, milleks meie arvates komisjon tuleb moodustada.

Tänan! Rohkem küsimusi ole. Kaasettekandeks palun kõnepulti põhiseaduskomisjoni liikme Nikolai Maspanovi.

Austatud esimees! Lugupeetud kolleegid! Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas oma istungil 14. septembril k.a Riigikogu otsuse "Riigikogu erikomisjoni moodustamine riigi ja omavalitsuste raha Maapanka suunamise asjaolude väljaselgitamiseks" eelnõu. Arutamise käigus tehti ettepanek viia otsuse eelnõu teksti muudatused. Komisjon toetas ettepanekut, et otsuse eelnõu esitatakse täiskogusse muutmata kujul. Poolt oli 4 komisjoni liiget, vastu 3, erapooletuid ei olnud. Komisjon otsustas teha Riigikogu täiskogule ettepaneku otsuse eelnõu 931 arutelu täna peale läbirääkimisi katkestada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 28. september kell 10. Tänan tähelepanu eest!

Tänan! Kas kaasettekandjale on küsimusi? Arvo Sirendi, palun!

Lugupeetud komisjoni esindaja! Kas teil ei tulnud kõne alla vajadus kaitsta eraomanike omandit, mis oli panga kätte antud? See on põhiseaduskomisjoni peamine ülesanne ja kajastub üsna selgelt ka põhiseaduses.

Tänan küsimuse eest! Ma arvan, et komisjoni liikmed said sellest aru, aga see on juba tegelikult küsimus erikomisjonile, kes hakkab seda lahendama. Komisjonis ei olnud võimalust neid asju nii põhjalikult arutada.

Tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Austatud Riigikogu, avan päevakorraküsimuses läbirääkimised. Palun avaldada arvamust! Esimesena palun Olav Anton, kõne puldist!

Aitäh, härra juhataja! Austatud kolleegid! Põhiseaduskomisjoni liikmena leian, et natuke oleks vaja valgustada vaidlust, mis komisjonis tekkis. Vaidlus tekkis selle üle, et saalile võiks esitada muudetud teksti. Mina olin selle ettepaneku tegija ja ma pakkusin lisada nii pealkirja kui ka punkti 1 ja 2 sõnad "Maapanga pankroti põhjuste analüüsi". On täiesti arusaadav, et opositsioon tahab leida süüdlast, ja seetõttu on otsus, kus vaetakse omavalitsuste ja riigiametite käitumist, täiesti loogiline. Ettepanek, et parlamendikomisjon võiks samuti üle vaadata Eesti Panga järelevalvet või siis uurida tema tegevust kõnealusel ajal ja Maapanga intsidendis, muidugi ei sobi opositsioonile. Kummaline oli ka see, et komisjonis olnud Koonderakonna esindaja ja EME esindaja olid sellega nõus, aga ma loen seda selliseks eksituseks, mida tegijail ikka juhtub. Härra Sirendi küsis, kas eraomanike probleem oli üleval. Ma tõstatasin ka selle probleemi ja selle peale ütles härra Adams eelnõu esitajate poolt niimoodi, et vaadake, eraomanikke ei tohi parlamendikomisjon uurida. See tundus mulle kummaline, sest kurjategijad on samuti eraomanikud või eraõiguslikud juriidilised isikud, nagu me komisjonis seda teemat käsitledes väljendusime. Ja selle tõttu parlamendikomisjon mitte ei tohi, vaid vastupidi, peab. Aga ma näen ka teatud põhjendust, miks seda ei tahetud teha. Vaadake, eraomanikud härra Arge ja veel paljud likvidaatorid likvideerisid siis veel nädal aega Maapanka, kui kõigile oli selge, et pank on ammu pankrotis, aga Eesti Panga järelevalve nägi ette, et seda tuleb ikkagi veel mõnda aega likvideerida. Pärast seda on rahandusminister siin öelnud, et mitmed hooned on kadunud, teiste sõnadega, nad on panditud. Pandilepingud on vormistatud, kõik klapib, ainult et tol ajal, kui likvideerima asuti, ei teatud neist mitte midagi. Nii et kõik nagu klapib. Tekib küsimus, mis eesmärk sellel asjal on. Protsess ju alles algab ja parlamendivalimised on 7. märtsil, ning kui tulevad erakorralised valimised, siis tulevad nad varem, aga mitte hiljem. Kui nüüd tahetakse tõsiselt, et komisjon oma töö tulemusena midagi saavutab, kas siis seaduste parandamise osas või mõne järelevalvetoimingu osas, siis mulle tundub, et see jääb saavutamata. Ja ega seda tegelikult ei tahetagi, tahetakse vaid tekitada müra. Riigikogus on piisavalt olnud ajutisi komisjone, mida kasutatakse müra tegemiseks, ja valimiste eel on igasugune müra igal juhul asjale kasuks. Seetõttu ma näen lahendust selles, et eelnõu tuleks ühitada Maaliidu esitatud eelnõuga või siis võiks vähemalt need osad, mis eelnõus puuduvad ja Maaliidu eelnõus olemas on, siia üle kanda. Kuid ka see ei anna täit garantiid, et parlamendikomisjon üldse midagi saavutab selle vähem kui poole aasta jooksul, mis on valimisteni jäänud. Seetõttu võiks kaaluda parlamendivälise komisjoni tegemist, teiste sõnadega, autoriteetse komisjoni tegemist, kes tõepoolest tahab asjas selgusele jõuda. Kui siin saalis on rohkem neid inimesi, kes tahavad selgust, ja need jäävad vähemusse, kes tahavad kindlasti seda asja peita ja varjata, siis ma usun, et selguse tahtjad tulevad minuga kaasa ja me leiame lahenduse. Sellise komisjoni moodustamiseks on olemas ka pretsedent. 1995. aastal moodustati põhiseaduskomisjoni initsiatiivil - ma olin tookord selle esimees ja tean täpselt neid asjaolusid ja läbirääkimisi - valitsuse juurde n-ö parlamendiväline komisjon, kes töötas intensiivselt ja kelle töö tulemusena on praegu komisjoni kasutada põhiseaduse korralik analüüs. Analoogilist komisjoni oleks vaja ka Maapanga asjus. Aitäh!

Tänan, Olav Anton! Kolleeg Ando Leps, kõne puldist.

Lugupeetud härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Täna arutame siin üht väga tähtsat probleemi meie skandaalide pikas ja traditsioonidega reas, mis kahtlemata lisab au ja kuulsust Eesti riigi mainele. Ja nagu ülemaailmne statistika näitab, sammub Eesti Vabariik maailmariikide seas julgelt allamäge. Kui isamaalaste, mõõdukate ja reformistide Riigikogu otsuse eelnõu kohaselt moodustatakse erikomisjon riigi ja omavalitsuste raha Maapanka suunamise asjaolude väljaselgitamiseks, siis eile Maaliidu esitatud eelnõu järgse analoogilise komisjoni eesmärk on Maapanga pankroti põhjustanud asjaosaliste ja asjaolude väljaselgitamine ning pankrotimenetluse jälgimine. Järelikult on nende kahe komisjoni tööpõld täiesti erinev. Kui isamaalaste, mõõdukate ja reformistide otsuse eelnõu lõhnab väga tugevasti populismi järgi, siis maameestel on tõsi taga, sest nendel jäi Maapanka kinni 1,6 miljonit krooni erakonna raha ja seda nad juba ei taha koondmeestest Maapanga tänastele ja eilsetele funktsionääridele kinkida. Kuid asjal ei puudu ka oma tragikoomika. Nimelt peab 20. septembril Koonderakonna peasekretäriks valitud Tallinna abilinnapea Ants Leemets - oh sa poiss, see mees on Rakverest pärit nagu minagi -, kes oli kahtlemata Maapanga üks tähtsamaid tegelasi ja otsustajaid, nüüd tegema uue KMÜ valimisliidu 1999. aasta Riigikogu valimiste võidu heaks. Selles valimisliidus on üks osaline Maaliit, kellelt koondmehed 1,6 miljonit krooni ära võtsid. Muidugi, kui nii otse tohib öelda. Aga mulle vähemalt näib asi nii näib olevat. 20. septembril koondmeeste esimehe esimeseks asetäitjaks valitud härra Ülo Nugis on väitnud, et Koonderakonda on vaja tugevasti puhastada, sest vargaid ja sulisid olevat seal omajagu. Ülo Nugise ülestunnistus on väga õige ja äratab usaldust. Kuid mul tekib kohe küsimus ja väga keeruline küsimus, kuidas lugupeetud Nugis seda enda nõutud õiglust realiseerib, sest siis tuleks erakonnast välja heita ka uue KMÜ valimisnimekirja esimene number, peaminister härra Mart Siimann, kes kahtlemata on Eesti rahvale valetanud oma korterisobingute kohta. Seejuures ei taha ma siiski uskuda, et nendes sobingutes midagi kriminaalset oleks. Välja tuleks heita koondmeeste valimisnimekirjas viiendal kohal olev Tallinna linnapea proua Ivi Eenmaa - sa sinder, jälle Rakverest pärit -, kuna ta on halvasti ümber käinud tema käsutusse usaldatud Rahvusraamatukogu rahadega. Välja tuleks heita veel valimisnimekirjas üheksandal kohal olev ekspeaminister Tiit Vähi, kes samuti on olnud tugevasti seotud korteriskandaaliga. Peale selle tuleks esikümnest välja arvata härra Andres Varik ja härra Villu Reiljan, kellest esimene on saanud tuntuks raha haihtumisega Laagna kauplusest ja teine riigi raha omavolilise pööramisega börsil - mis siis, et need on Eesti Maarahva Erakonna mehed. Härra Nugise õiglase seisukoha järgi jääksid KMÜ nimekirja esikümnesse ainult härrad Rüütel, Käärma ja Sirendi ning proua Treial. Samal ajal tahab Ants Leemets ise trügida valimisnimekirja esikümnesse. Aus mees härra Nugis on aga valimisnimekirja esikümnest üldse välja jäetud. Lugupeetud Riigikogu liikmed, näete nüüd siis, millised on meie ühe järjekordse suurskandaali, nimelt Maapanga krahhi kaugeleulatuvad tagajärjed. Tänan teid!

Tänan! Kolleeg Aino Runge.

Lugupeetud esimees ja lugupeetud kolleegid! Ma ei läheneks asjale nii pateetiliselt, kui seda tegi minu eelkõneleja härra Leps. Ma lähtun Maapanga pankroti asjus lihtsalt oma elukogemusest. Härra Sirendi esitas küsimuse, kas praeguses situatsioonis kaitstakse Maapanga pankrotti mineku puhul majaomanike huve. Ma ütleksin, et kaitstakse küll, sest Maapangast on omanikud mitmel juhul laenu võtnud ja pole seda laenu teatud ajaks tasunud. Nüüd on pankrotihaldurid hakanud siis neid laene inventeerima ja selgub, et väga palju on halbu laene. Konkreetselt puudutab see ka maja, kus elan mina, ja muidugi mitte ainult seda, kus mina elan. Pankrotihaldurid on andnud selle case'i edasi maaklerfirmadele, et nõuda raha sisse. Järelikult käib siin majaomanike huvide kaitsmine. Majaomanikul ei ole muud järele jäänud kui võib-olla üks kirjutuslaud tuppa, tal ei ole mingit varandust, millega katta pangalaenu, mis on võetud viis aastat tagasi. Pank kasutab oma õigust. Kinnisvaramaakler tuleb majja ja ütleb, et lugupeetud üürnikud, pank realiseerib teie maja ja see maksab 5,5 miljonit. Majas on üheksa korterit, me jagame selle teie peale ära ja teie maksate selle pangale välja, sest teie maja on panditud. Nii et, härra Sirendi, siin käib väga tihedalt just omanike huvide kaitsmine, kusjuures need on olnud halvad omanikud. Nad on kadunud kuskile uttu. Ja praegu on küsimus selles, kes kaitseb nüüd inimeste huve, kes on sattunud nendesse majadesse, mis on panditud. Pankrotihaldurid annavad asja maaklerite kätte, et nõuda raha sisse majaelanike käest korterite müügi kaudu. Müüakse selles ulatuses, selle hinnaga, kui palju majaomanikul on pangale võlgu. Kas majaelanikud peavad siis need võlad kinni maksma? Kas siin ei ole mingisugune suur ülekohus? See on meie poolt jäänud lahendamata. Kui me omandireformi küsimusi lahendasime, siis me ei näinud ette, et ka niisugused asjad võivad tulla. Kuid kahjuks on need nüüd olemas ja nende käes vaevleb terve hulk inimesi, kes ei ole milleski süüdi, kuid kaotavad oma kodud. Aitäh!

Tänan! Kolleeg Jaanus Betlem.

Austatud kolleegid! Kahju, et Olav Anton murdis sisse lahtisest uksest, ta oleks võinud sisse astuda, mitte tulla parinal koos piitadega. Isamaaliidul ei ole jumala eest selle vastu mitte midagi, et ausalt ja avalikult selgitataks välja Maapanga krahhi põhjustajad. Selleks võib täiendada ka otsuse eelnõu. Ma saan aru, et Maaliit on teinud omapoolse parandusettepaneku, et komisjoni volitusi laiendada. Miks mitte, kui selleks soovi on. Isamaaliit ei ole selle vastu, sõltumata sellest, kes on Maapanga krahhis süüdlased, on need koondmehed, keskmehed või isamehed. Mis puudutab valitsuse rolli, siis ka sellega peab komisjon tegelema ja eelkõige peab sellega tegelema Riigikogu, sest valitsus on ikkagi meie poolt volitatud peaministri moodustatud ja valitsuse tegevus peab olema meie kontrolli all. See, et kaduma on läinud miljard krooni, nagu väidetakse, sealhulgas 700 miljonit krooni riigi ja omavalitsuste raha, ei ole naljaasi. Ja kui sellest pangast tõesti juba pikka aega kärsahaisu tõusis, siis muidugi tekib küsimus, kus olid Eesti Panga järelevalveorganite silmad. Ka see küsimus vajab vastamist. Eesti Pank loomulikult ei olnud oma ülesannete kõrgusel, nagu me näeme. Aga seda ei olnud ka valitsus, sumades sellisesse panka järjest ja järjest raha sisse. Nii et kõik põhjused tuleb välja selgitada, ka valitsuse ja Eesti Panga roll. Aitäh!

Tänan, Jaanus Betlem! Kolleeg Arvo Sirendi.

Suur tänu! Austatud kolleegid! Maapanga pankrot ei olnud finants-majanduslik, vaid poliitiline pankrot. Maapanga pankrot oli ette valmistatud valitsuse kukutamiseks pärast neid varasemaid abinõusid, millest te kõik olete üsna hästi teadlikud, mille rakendamine aga ei õnnestunud. Maapanga pankrot, mis õnnestus, ei viinud samuti valitsuse kukutamiseni, kuigi tekitas terve hulga probleeme valitsuse jätkamisel ja valitsus on praegu süüdi mitmes asjas, mis puudutavad nii maksumaksja raha kasutamist kui ka pankroti tekkimist. Küsimus vajab ainult lähemat selgitamist. Kas me saame süüdistada valitsust selles, et ta võttis liiga palju raha Maapangast välja või et ta on sinna liiga palju raha pannud? Kes suvatseb vaadata valitsuse raha jääki Maapangas, leiab, et pigem tuleks valitsust süüdistada selles, et ta võttis Maapangast raha välja ja ei saanud kokkuleppele Eesti Pangaga, et Maapanga probleem lahendada vastavalt normaalses riigis kehtivale korrale ja õigusele, mille järgi eraomanike huvid on kaitstud. Arvan, et kõik järgnev, mis toimus, vajab ka väljaselgitamist. Esialgsel hinnangul on võimalik teha Maapangas toimunu kohta vaid üldisi järeldusi, mis ei puuduta isikuid ega summasid. Esimene oht Maapangale tekkis siis, kui neli panka ühendati ja pärandusena saadi kaasa terve rida probleeme, mille ulatus võib olla 100 või 150 miljonit krooni. Eriti puudutab see Keila panka, mille kohta olid väga head andmed nii audiitorilt kui sisekontrollilt. Kuid ühendamisel selgus, et Keila pangal ei ole raha, Keila pangas on tohutu puudujääk. Mõnevõrra parem oli olukord muidugi Virumaa pangas. Ka Maapangal ja Põlvas oleval rahvapangal oli teatud määral puudujääke, kuid nende puudujäägid olid enam-vähem teada. Edasi lisas Maapangale kahjumit see, et Maapank hoidis elus hulgaliselt kontoreid, mille kulud olid suuremad kui tulud. Tähendab, Maapank töötas pidevalt kahjumiga ja kahjum muudkui kasvas. Kolmas põhjus tuleneb sellest, et Maapank mängis korduvalt börsil, esialgu kaotas vähem ja pärast järjest rohkem, andis suhteliselt palju halbu laene, mis on asjatundmatuse ja ebaõnnestumise või liigse riski tagajärg. Ja lõpuks, kui Maapangast oli juba kärsahaisu tunda, tungisid sinna sisse uued elemendid, kes on seotud teatud erakondadega, ja siis algas Maapanga paljaksvarastamine, mis viis Maapanga kiire pankrotini. Kuidas see protsess toimus kalendaarselt, kes on selle taga, kelle stsenaariumi järgi see toimus ja miks Eesti Panga Nõukogu kuulutas välja pankroti sellel hetkel, kui Maapanga keskusesse oli kogutud 75 miljonit harukontorite raha? Kas selleks, et ka seda raha ei oleks võimalik klientidele välja maksta? Nii et siin on küllaltki palju küsimusi, mis nõuavad päris põhjalikku analüüsi ja selgitamist, et oleks võimalik suure tõenäosusega öelda, kes on süüdlased, ja vähemalt protsesside kronoloogiat kindlaks teha. Härra Leps kasutas siin seda võimalust, et Riigikogu kõnepuldist võib mis tahes juttu rääkida, ilma et peaks selle eest vastutama. See on tema põhiseaduslik õigus ja ta kasutas seda isegi pisut rohkem, kui seda tavaliselt on tehtud. Suur tänu talle! Ma nõustun ainult selle osaga, kus ta meid kiitis. Ülejäänu kohta ei ütle ma mitte kui midagi. Aga ma tahaksin veel lisada, et härra Leps eksib alati, kui selleks on võimalus, ja kui ei ole võimalust, siis ta teeb sedasama. Ta on selles mõttes fenomenaalne. Ma usun, et ta püüab vähemalt koos meiega lahendada seda keerulist probleemi, mis puudutab üsna suurt osa Eesti rahvast, ja eriti just Eesti maarahvast. Tänan teid!

Tänan, Arvo Sirendi! Kolleeg Kalev Kukk.

Suur aitäh! Head kolleegid ja iseäranis eriti hea kolleeg Tiit Tammsaar, kelle eilne küsimus Jüri Adamsile ajendas mind siia pukki tulema! Nimelt ma ei tea, kas see küsimus, mille mu hea sõber Tiit Tammsaar esitas, ja sellele küsimusele eelnenud kommentaar olid esitatud puhtalt kiuslikkusest, st riigikogulikust kiuslikkusest, mis kuulub igati asja juurde, või siis lihtsalt rumalusest. Loomulikult on olemas ka kolmas võimalus - see on pahatahtlikkus. Aga Tiit Tammsaart, vaadates tema siirastesse silmadesse, ei söanda ma küll mitte mingil juhul pahatahtlikkuses kahtlustada. Nüüd siis vahest neli lühemat või pikemat repliiki. Tiit Tammsaar väitis Reformierakonnas olevat hulgaliselt Eesti Panga Nõukogu liikmeid. Ma täpsustan. Reformierakonnas on kaks Eesti Panga Nõukogu liiget, mina ja Heiki Kranich. See tähendab, et need märkused, mis siin eile esitati, puudutavad kas mind või Heiki Kranichit või meid mõlemat. Ehk teisiti öeldes, kaks võimalust kolmest puudutavad mind isiklikult ja otseselt. Võib-olla siin üks kõrvalepõige. Paljud loodusrahvad arvutavad niisuguse loogika järgi: üks, kaks ja palju. Ma ei tea, kas Eestimaal, olgu see siis Kärus, Kolus või Kaius, on äkki üle mindud kahendsüsteemile: üks ja palju. Aga see ei puutu praegu asjasse. Teiseks, Reformierakonnal ja ammugi mitte Reformierakonnast pärit kahel Eesti Panga Nõukogu liikmel pole mingit põhjust ja hoopiski mitte huvi takistada Maapangaga seonduvate probleemide uurimist. Seetõttu pole Reformierakonnal ka mitte midagi Maaliidu eelnõu vastu. Iseküsimus on aga see, kas Riigikogu peab tegelema selgelt kriminaalvaldkonda kuuluvate probleemidega, või kuuluvad kriminaalprobleemid ühe teise või mõnede teiste institutsioonide valdkonda. Kriminaalprobleemistikule viitas ka Olav Anton kas või selles kontekstis, kui ta rääkis laenude pantimisest. Päris kindlasti olen ma Eesti Panga Nõukogu liikmena äärmiselt huvitatud Maapanga pankroti asjade selgitamisest. Objektiivselt igal juhul rohkem kui paljud Tiit Tammsaare lähikonda kuuluvad isikud. Minu kui Eesti Panga Nõukogu liikme jaoks ei taandu probleem mitte niivõrd avaliku sektori rahade kontekstile, mis on tõepoolest Riigikogu probleem, kui just otseselt kriminaalsele kontekstile. Sellega tegelemiseks, nagu ma ütlesin, on Eestis olemas teatavad instantsid. Kolmas repliik ei puuduta otseselt käesolevat eelnõu. Nimelt pole maailma mitte ühegi riigi pangajärelevalve kutsutud tegelema kriminaalprobleemidega. Ja neljandaks - see on juba märgatavalt üldisem repliik. Unistada kogu pangasüsteemi muutmisest mingite seaduste või järelevalve toel absoluutselt riskivabaks on majanduslikult veelgi ohtlikum kui pankade jätmine totaalselt turu meelevalda. Ma lõpetaksin oma kõne, kasutades siinkohal eelkõneleja vihjeid kas või selles mõttes, et Riigikogu kõnepukist võib välja öelda mida tahes, ilma selle eest vastutust kandmata. Tõepoolest, Arvo Sirendi ütles Riigikogu kõnepukist seda, mida võiks klassifitseerida luulude hulka, ja loomulikult ta ei pea selle eest vastutama. Aitäh!

Tänan, Kalev Kukk! Kolleeg Toomas Alatalu, sõnavõtt kohalt.

Lugupeetud Riigikogu! Kuna ma kuulun istungite ajal härra Tiit Tammsaare lähikonda, siis pean oma kohustuseks juhtida härra Kuke tähelepanu sellele, et Riigikogu eelmise koosseisu ajal oli tema tõepoolest ainuke opositsiooni esindaja Eesti Panga Nõukogus, ülejäänud kolm olid kõik ühe mütsi all, valitsuskoalitsiooni esindajad. Seetõttu ma arvan, et uues koosseisus ei muutu asjad enne, kui saab kehtestatud täpselt sama vahekord: kolm inimest paneb KMÜ ja neljas on Kalev Kukk. Aitäh!

Tänan! Kolleeg Tiit Tammsaar, sõnavõtt kohalt.

Tänan, härra juhataja! Ma tänan kõigepealt head kolleegi ja sõpra Kalev Kukke nii suure austusavalduse eest mulle. Teiseks tahan öelda, et kahendsüsteem on minu meelest infosüsteemide üks põhialuseid. Milles ma eksisin? Eksisin ainult selles, et ütlesin mitte ainult tänased, vaid ka eilsed panga nõukogu liikmed, teatavasti meie lugupeetud professor Uno Mereste oli nõukogu esimees. Nii et sel ajal, kui pauk käis, sellel ajal, kui pank oli juba otsa saamas, juhtis kogu seda protsessi panga nõukogu esimehena Uno Mereste. Ma arvan, et on tõesti viimane aeg lõpetada need jagelused, kähku komisjon moodustada ja asjaga tegelema hakata. Tänan tähelepanu eest!

Tänan, Tiit Tammsaar! Lugupeetud kolleegid, kas ma võin enne, kui ma palun kõnepulti Uno Mereste, teha ettepaneku lõpetada läbirääkimised erikomisjoni moodustamise küsimuses peale Uno Mereste kõnet? Tänan! Austatud Riigikogu, panen eelmainitud tingimustel ettepaneku hääletusele. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Läbirääkimiste lõpetamise poolt eeltoodud tingimustel on 38 Riigikogu liiget, vastu on 3, erapooletuid on 2. Läbirääkimised lõpetatakse peale Uno Mereste kõnet. Palun, Uno Mereste!

Lugupeetud esimees! Kallid kolleegid! Siin on ühenduses suhteliselt tehnilise küsimusega ja õieti selle otsuse pealkirjaga ühenduses osatud teha niisugust sõnavahtu ja väga peeni kallaletunge väga mitmele isikule, alates Ülo Nugisest jne. Ma annan kindla sõna, et ma midagi niisugust ei harrasta. Minu arvates on Riigikogu aeg ülepea liiga kallis selleks, et liiga pikalt liiga tühistest asjadest rääkida. Küsimus seisneb praegu selles, et Maapank on läinud pankrotti. Ja kuigi Maapank haaras Eesti pangandusturust, nagu te teate, väga vähe, vähem kui 3% (2,5% või 2,6%, selle üle võib vaielda), siis on see siiski äärmiselt ebasoovitav nähtus ning kuna seal läks kaotsi suur hulk riigi ja eraisikute raha, siis tuleb seda asjalikult uurida. Seetõttu, kuigi ma toetan kõigiti seda otsuse eelnõu, tundub mulle, et pealkiri on ebaõnnestunud. Kui me täna katkestame selle arutelu, siis ilma et ma oleks esitajatega aru pidanud, on minu isiklik ettepanek sõnastada see lihtsalt ja väga neutraalselt: Riigikogu otsus Riigikogu erikomisjoni moodustamisest Maapanga pankroti asjaolude selgitamiseks. Sinna alla mahub eranditult kõik. Mahub see, miks raha sinna pandi, miks seda panka taheti kangesti elus hoida, kuigi ta oli hinge vaakumas. Ajakirjandusest on väga hästi teada, et Maapank on olnud pidevalt või, õigemini, korduvalt raskustes. Ja nii - selle pealkirja all - me võiksimegi selle otsuse vastu võtta, ilma üksteist kangesti solvata tahtmata. Tänan tähelepanu eest!

Tänan, Uno Mereste! Läbirääkimised on lõppenud. Lõppsõnavõimalus. Jüri Adams kui ettekandja, palun!

Aitäh! Ma resümeeriksin paari lausega eelnõu algatajate poliitilist seisukohta eelnõu edasise menetlemise suhtes. Eelnõu tekst valmis rohkem kui kolm kuud tagasi ja seetõttu ei saa sisaldada mingeid andmeid või aluseid, mis on selgunud hiljem, kolme kuu jooksul. Selle edasise menetlemise suhtes tahaksid algatajad olla väga paindlikud ja vastutulelikud, toetada kõikvõimalikke mõistlikke ettepanekuid selle teksti suhtes ja olla vastu ainult sellistele ettepanekutele, mille ilmne siht on viivitada sellesisulise komisjoni moodustamisega. Nendele tahaks vastu olla täiesti sõltumata sellest, kas ettepanekute esitajad on pärit Rakverest või kusagilt mujalt. Aitäh!

Tänan! Rohkem lõppsõnasoove ei ole. Seega on otsuse eelnõu 931 arutelu katkestatud. Kordan üle muudatusettepanekute esitamise tähtaja, milleks on 28. september kell 10.

Austatud Riigikogu, võtame järgnevalt arutusele keskkonnakomisjoni algatatud Riigikogu otsuse "Metsakapitali Nõukogu liikme nimetamine" eelnõu. Ma palun nii ettekandeks kui ka kaasettekandeks kõnepulti keskkonnakomisjoni esimehe Rein Järliku.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Me hakkame arutama otsuse eelnõu, mis vastavalt meie kodukorrale käis arvamuse saamiseks ära ka valitsuses ja sai sealt 7. juulil käesoleval aastal toetava seisukoha. Tegemist on Metsakapitali Nõukogu liikme nimetamisega. Vastavalt Metsakapitali seadusele nimetab Riigikogu kaks Metsakapitali Nõukogu liiget. Riigikogu on nimetanud Metsakapitali Nõukogu liikmeteks Arvo Sirendi ja Krista Kilveti. Krista Kilveti volitused Metsakapitali Nõukogu liikmena kestavad kauem, kui kestavad käesoleva Riigikogu koosseisu volitused, täpsemalt öeldes, nad lõpevad koos Riigikogu koosseisu volitustega. Arvo Sirendi volitused Metsakapitali Nõukogu liikmena lõpevad 12. novembril käesoleval aastal. Seega, kuna seaduse järgi peab Metsakapitali Nõukogus olema kaks Riigikogu liiget, tuleb nimetada Riigikogu liige, kes hakkab Metsakapitali Nõukogu liikme volitusi kandma 12. novembrist kuni Riigikogu käesoleva koosseisu volituste lõpuni. Keskkonnakomisjon arutas küsimust ja enne eelnõu esitamist kevadel jõudis otsusele, et kuna Metsakapitali Nõukogu nimetatava liikme volitused kestavad vähem kui neli kuud ja meil ei ole põhjust Arvo Sirendit Metsakapitali Nõukogust tagasi kutsuda, siis võiks ta neid volitusi uuesti täitma hakata ja täita neid kuni Riigikogu praeguse koosseisu volituste lõpuni. Selle otsuse poolt oli keskkonnakomisjonis 5 komisjoni liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Aga loomulikult on see komisjoni otsus. Metsakapitali Nõukogu liiget ei nimeta keskkonnakomisjon, vaid nimetab Riigikogu. Keskkonnakomisjon teeb ettepaneku täna pärast läbirääkimisi eelnõu lugemine katkestada, ootab muudatusettepanekuid 29. septembri kella 12-ni ja peab võimalikuks jätkata eelnõu lugemist VIII istungjärgu 5. töönädala teisipäeval, mis kalendris on 20. oktoober. See on minu poolt eelnõu tutvustamiseks kõik.

Tänan, Rein Järlik! Kolleegidel on küsimusi. Liina Tõnisson, palun!

Tänan, härra eesistuja! Lugupeetud härra Järlik! Minu küsimus ei ole mingil määral suunatud härra Sirendi vastu. Küll aga tahaksin ma küsida, et kui Metsakapitali Nõukogusse peab kuuluma kaks Riigikogu liiget, kas siis komisjon ei arutlenud teemal, et demokraatiaprintsiipidest lähtuvalt on üsna veider, et mõlemad nõukogu liikmed personaalselt kuuluvad valitsuskoalitsiooni. Hea traditsiooni kohaselt peaks sinna kuuluma ka opositsiooni esindajaid. Kuidas te seda seisukohta kommenteerite?

Ma nimetasin põhjuse, miks me jäime Arvo Sirendi kandidatuuri juurde, kuid nagu ma ütlesin, Riigikogul on õigus pakkuda oma kandidaat ja selle poolt hääletada. Ei, me ei arutanud sellest seisukohast, sest kui ma päris aus olen, siis ma ei oska Krista Kilvetit arvata ka päriselt valitsuskoalitsiooni koosseisu.

See vastus tekitab küsimusi. Ando Leps, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud härra Järlik! Mul on väga lihtne küsimus: kas proua Krista Kilvet teab ka midagi metsaasjadest?

Metsakapitali Nõukogust ei ole tulnud ühtegi signaali, milles oleks keskkonnakomisjonile või Riigikogule teatatud, et me kutsuksime Krista Kilveti sealt tagasi, kuna ta metsaasjadest midagi ei tea.

Tänan! Kolleeg Liina Tõnisson, teine küsimus.

Suur tänu! Teie vastus tekitas minus väikest hämmingut. Ma tean küll, et peaminister on aeg-ajalt avaldanud informatsiooni, et ta soovib võib-olla proua Veidemannist vabaneda. Kas teil on siis informatsiooni selle kohta, et proua Veidemann on valitsusest välja astunud, sest te ütlesite, et Arengupartei ei kuulu koalitsiooni?

Ma ütlesin päris täpselt nii, et minu teada ei ole Krista Kilvet päriselt valitsuskoalitsiooni liige. Ma võin loomulikult eksida nagu igaüks siin puldis, aga ma pidasin silmas teile vastates ka seda, et Krista Kilvet hääletati Metsakapitali Nõukogu liikmeks opositsiooni kuuluva Riigikogu liikmena.

Tänan! Kolleeg Ando Leps, teine küsimus.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud härra Järlik! Sa tõlgendasid minu küsimust natuke liiga laialt, ma ei rääkinud midagi proua Krista Kilveti tagasikutsumisest.

Mina tõlgendasin täpselt nii, nagu küsiti, aga aimates sinu küsimuse tagamaad, kallis sõber Leps, võin ma öelda seda, et Arvo Sirendi ei ole minu teada pärit Rakverest.

Tänan! Kolleeg Siiri Oviir.

Tänan, härra juhataja! Kui juba läheb küsimiseks nii, et koalitsioon ja opositsioon, siis ma küsiksin ka. Me oleme moodustanud mitmesuguseid komisjone tasakaalukuse põhimõttel, et oleks esindatud nii opositsioon kui koalitsioon. Koalitsioonid ja opositsioonid muutuvad ja täna on nad ka muutunud olukorras. Miks siis hoitakse nii jäärapäiselt kinni sellest põhimõttest, et Metsakapitali Nõukogusse saavad kuuluda ainult koalitsiooni esindajad? Kui tegemist on proua Krista Kilvetiga, kes justkui on koalitsioonis ja justkui ei ole koalitsioonis, siis tema puhul ei teki mingit kahtlust vastates küsimusele, kas ta on justkui opositsioonis või ei ole. Kõigil on kindel teadmine, et opositsioonis ta ei ole. Seetõttu peaks Metsakapitali Nõukogus ühe liikmena, olgu ta siis kes ta on - mina sellele kohale ei pretendeeri, sest ma ei tunne metsatemaatikat -, olema kõrvuti koalitsiooni esindajaga esindaja opositsioonierakonnast. Mitte nii, et üks kapital on esindatud ainult ühe poole jõududega, olgu need siis opositsioonist või koalitsioonist. Nagu meile näitab praegu Eesti Panga, Maapanga, Keskkonnakaitsefondi jne ümber kujunenud olukord, on asja huvides vajalik, et esindatud oleksid mõlemad pooled. Tänan!

Austatud proua Oviir! Kui ma oleksin tulnud selle eelnõuga siia saali ja komisjoni nimel teinud ettepaneku see täna otsusena vastu võtta, siis oleks teil olnud alust süüdistada keskkonnakomisjoni, et me hoiame jäärapäiselt kinni sellest, et on kaks valitsuskoalitsiooni kuuluvat Riigikogu liiget. Ma tulin siia ilma vähimagi soovita seda otsust täna vastu võtta, tulin selleks, et meie pakume oma kandidaadi ning anname Riigikogule õiguse ja võimaluse, nagu tal seaduse järgi on, pakkuda oma kandidaat. Kuna tegemist on volitustega väga lühikeseks ajaks, siis me ei arutanud tõesti küsimust tasakaalu seisukohast. Selleks me oleksime pidanud alustama fraktsioonidega läbirääkimisi ja siis me oleksime võinud minna juba täna seaduse või otsuse vastuvõtmiseni. Riigikogul on võimalus 29. septembrini pakkuda oma kandidaat. Meil ei ole mingit poliitilise surve avaldamise tahet, et Arvo Sirendi läbi suruda. Ei ole. Pakkuge oma kandidaat. Ja kui keskkonnakomisjon teie muudatusettepanekut tutvustades ütleb oma seisukoha, mis on muude kandidaatide suhtes eitav, siis võiks tõsta üles küsimuse, kas me ignoreerime teisi kandidaate ja tunnistame ainult valitsuskoalitsiooni kuulujaid või neid, kes on sellele lähedased. Mis puutub opositsiooni, siis ma ei oska isegi selle kohta öelda. Ma tean, et on olemas Ühinenud Opositsioon, kes ka vahel hääletab koalitsiooni eelnõude poolt, aga Ühinenud Opositsiooni ei kuulu näiteks Keskerakond. Nii et selline määratlemine siia või sinna, eriti antud juhul, kui Krista Kilvet nimetati minu mäletamist mööda nõukogusse küll Keskerakonda kuuluva inimesena... Või ei olnud see nii? Eksin sügavalt? Sellisel juhul ma palun vabandust!

Kas ma võin järgmisele küsijale sõna anda? Daimar Liiv, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Teie jutt oli päris loogiline, ainult et asjatundmatule inimesele, mis puudutab Riigikogule ettepaneku tegemist ja eelnõu arutelu katkestamist. Nimelt juhul, kui pärast muudatusettepanekute läbihääletamist ja eelnõu arutelu katkestamist muudatusettepanekutes väljapakutud isikud ei ole leidnud Riigikogu toetust, jääb sõltumata sellest, kas me härra Sirendit toetame või mitte, eelnõu teksti härra Sirendi nimi. Aga nüüd on mul siia juurde ka küsimus või täpsustus kõigele eelnenule. Te viitasite sellele, et te ei saa aru, kas Keskerakond on opositsioonis, ja et Arengupartei olukord on ebaselge. Üpris sageli avaldavad koalitsiooni või vähemalt Koonderakonna omadest erinevaid seisukohti ka maaerakonnad. Küsin nüüd päris üheselt: kas härra Arvo Sirendi kuulub teie arusaamise järgi koalitsiooni või mitte?

Nagu kuuluks.

Tänan! Kolleeg Siiri Oviir, teine küsimus.

Tänan, härra juhataja! Andke mulle andeks, et ma pean seda vaidlust jätkama. Öeldakse, et poliitikute mälu on lühikene, kuid poliitikute mälu on pikem kui rahva mälu ja nii ma tahaksin teile meelde tuletada, et Ühinenud Opositsioon on teatud fraktsioonide nimetus. 1996. aasta jaanuaris kuulutas Keskfraktsioon ennast konstruktiivses opositsioonis olevaks ja sellepärast me hääletamegi nii, nagu me leiame, et on parim meie valijale. Teinekord tuleb ettepanek meie vasakult poolt, teinekord paremalt poolt ja me ühineme sellega. Nii peabki arukas poliitiline jõud käituma. See selleks. Kuid küsimus on selles, milleks on meil vaja komisjone, kui nad ei arutle üleval oleva teema üle, ei arutle poliitiliselt, vaid ütlevad, et keegi pole teinud ettepanekut. Siin tuuakse täiesti põhjendamatuid nägemusi, oodates, et suur saal teeb ära keskkonnakomisjoni töö. Me võiksime selle komisjoni siis ju likvideerida.

Aitäh küsimuse eest! Ma leian siiski, et saalil on õigus otsustada, kelle poolt ta hääletab, ja tal on õigus pakkuda ka oma kandidaat või pakkuda mitu kandidaati. Selle tõttu, et keskkonnakomisjon ei ole pakkunud välja seda kandidaati, keda tahaks näha saal või keda tahaks näha üks või teine erakond, ei saa keskkonnakomisjoni vahest küll tegevusetuses süüdistada. Sel koosolekul, kui me arutasime võimalikku kandidatuuri, kellele anda Metsakapitali Nõukogu liikme volitused, meil lihtsalt ei kerkinud üles teisi kandidaate ja Arvo Sirendi poolt oli sellel koosolekul viibinutest viis keskkonnakomisjoni liiget. Võimalik, et mingi teise koosseisu puhul oleks tulemus olnud teine, võimalik, et oleks olnud teine kandidaat, ja võimalik, et tema nimi oleks olnud ka siin eelnõus. Ma ei eita seda. Ma ütlen veel kord, proua Oviir: me ei tulnud siia saali eelnõu vastu võtma, vaid tõime ta lugemisele ja tegime ettepaneku arutelu katkestada, et Riigikogu saaks oma kandidaadi pakkuda.

Tänan! Kolleeg Olav Anton.

Aitäh! Austatud ettekandja! On kurb tõdeda, et poliitilisest situatsioonist arusaamine teile raskusi valmistab. Teil on piisav kogemus mitmest parlamendikoosseisust, ja ma kuulsin siin, et härra Sirendi pidi nagu kuuluma valitsusse. Samas te nimetasite veel sellist mõistet nagu valitsusele lähedal seisvad poliitilised jõud. Kes need on, kes ei kuulu valitsusse, aga seisavad valitsusele lähedal?

Ma julgen arvata, härra juhataja, et see küsimus ei puuduta otseselt arutatavat eelnõu.

Nii see on. Kas ettekandjale on veel küsimusi? Lembit Arro, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu arvates käib siin jama. Meil on loodud päris mitmeid komisjone, mõnes on ülekaalus opositsioon, mõnes kohas jälle koalitsioon. Kas tasub sellepärast nii suurt poleemikat teha, võib-olla oleks kõige õigem, et Keskerakond, kes ei kuulu ei koalitsiooni ega opositsiooni, võtaks mõlemad Metsakapitali Nõukogu liikme kohad omale?

Kui Riigikogu saal nii arvab, siis võib see loomulikult ka niimoodi olla. Aga mis puutub sinu hinnangusse, et siin käib jama, siis ma ei saa sellega kahjuks nõustuda. Riigikogu liikmed kasutavad oma seadusega antud õigust.

Tänan! Kolleeg Olav Anton, teine küsimus.

Aitäh, härra juhataja! Selge on ka see, et vastamata jäetud küsimus on vastus. Seetõttu ma saan aru, et ei ole olemas valitsuse lähedal seisvat jõudu, isegi Ilves on valitsuses, samuti Arengupartei. Nüüd küsimus. Kas teie vastusest kõrvalepõiklemine ja selle n-ö menetlusreeglitega äralükkamine tähendab seda, et Metsakapitali puhul ei peaks üldse arutama poliitilise tasakaalustatuse küsimust?

Ma ei ole seda kinnitanud, et ei peaks.

Tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Austatud Riigikogu, avan päevakorraküsimuses läbirääkimised. Palun avaldada arvamust! Esimesena kolleeg Ignar Fjuk, kõne puldist.

Austatud juhataja, lugupeetud Riigikogu liikmed! Ükski seadus ei ole piisavalt täiuslik, et seal oleks kirjas kõik vajalik ühiskonnas toimuva reguleerimiseks. Ja seda enam on seadustes üsna puudulikult, kui nii võib öelda, kirjas kõik see, mis peaks olema teada ja antud emapiimaga demokraatia kohta poliitikutele ja ka rahvale. Et meie oleme oma poliitika ja demokraatia arendamisel alles üsna algfaasis, siis näib, et meil peaksid demokraatia põhitõed olema seadusesse sisse kirjutatud. Poliitiline tasakaalustatus opositsiooni ja valitsuskoalitsiooni vahel on selline rusikareegel, mida ei peaks iga kord meelde tuletama ja veel vähem seda jamaks nimetama, kui keegi selle nimel sõna võtab. Kuid olgu. Et tänane seis Riigikogus on niisugune, nagu ta on, ehk valitsuskoalitsioon on oma poliitiliste jõudude, lähedalseisvate ja seesseisvatega väikses ülekaalus, siis tuleks ühte teist tõde kasutada, kuidas seadusi tõlgendada ja lugeda. See on maailmapraktikas tavaline asi, et kui seadus ei kirjelda kõike, siis võetakse abiks eelnõu menetlemise ajal parlamendis väljaöeldud põhitõed ja seisukohad. Tuletan meelde, et esialgselt oli Metsakapitali Nõukogus ainult üks Riigikogu liige, ja siis ma algatasin seaduseelnõu, et Metsakapitali Nõukogusse peaks kuuluma kaks Riigikogu liiget, tagamaks tasakaalu opositsiooni ja valitsuskoalitsiooni vahel. Tookord Riigikogu aktsepteeris seda, kõik, nii opositsiooni- kui valitsuskoalitsioonipoolsed poliitilised jõud toetasid seda hääletamisel ja ka sõnavõttudes. Krista Kilvet esitati opositsiooni kandidaadina nõukogu liikmeks peale seda, kui oli võetud vastu vastav seadusemuudatus ehk jõustunud põhimõte, et nõukogus on kaks Riigikogu liiget. Krista Kilvet ei olnud valitsuskoalitsioonis, Andra Veidemann ei olnud minister, Arengupartei oli veel, nagu öeldakse, hõljuvas olekus. Seetõttu ma arvan, et täna ei ole mingit põhjust seda printsiipi hüljata, ja kutsun üles opositsiooni konstruktiivselt kooskõlastama ja leidma kandidaati, keda me nüüd valitsuskoalitsiooni esindaja Krista Kilveti kõrval võiksime järgmine kord teise liikmena Metsakapitali Nõukokku hääletada. Aitäh!

Tänan, Ignar Fjuk! Olav Anton, palun, kõne!

Aitäh, härra juhataja! Hästi lühidalt, kolleegid. Härra Fjuk, emapiimaga sissesaadud demokraatia on mõnede puhul väga kummaline, sest tol ajal, kui Krista Kilvet esitati opositsiooni kandidaadina, oli Andra Veidemann valitsuse minister. Niipalju emapiimast. Nüüd keskkonnakomisjoni otsusest. On huvitav, et valimiste ajal pakuvad erakonnad erinevaid ühiskonna arengu programme, annavad lubadusi ja tulevad valijate tahte kohaselt Riigikokku neid esindama. Riigikogus - teistes riikides ja teistes parlamentides ei ole sellist imelikku kogemust - toimub ümberreastumine ja osa inimesi ei olegi valijamandaati saanud selle programmi ja selle erakonna jaoks, mille raames nad siin tegutsevad. Kui keskkonnakomisjon ütleb, et ega fraktsioonidega ei pea ju läbi rääkima, siis tekib küsimus, millise mandaadi alusel keskkonnakomisjon otsused teeb. Aitäh!

Tänan! Kolleeg Arvo Sirendi, kõne.

Suur tänu! Lugupeetud Riigikogu! Kindlasti sobib mul sellel teemal sõna võtta. Ma juhin kõigepealt tähelepanu sellele, et kui poliitikud räägivad demokraatiast, siis ei räägi nad demokraatiast, vaid oma ettekujutusest sellest. Nendel on oma huvid ja oma eesmärgid ning neil ei ole peaaegu kunagi olnud pistmist demokraatiaga, niipalju kui mina olen pika aja jooksul saanud jälgida nii Riigikogus kui ka esimeses Eesti vabade valimiste järgi valitud Ülemnõukogus toimuvat. Mis puutub sellesse, kas keskkonnakomisjonil on õigus oma ettepanekuga välja tulla või peaks ta enne käima veel emapiima imemas, et saada uut informatsiooni ja teadmisi, siis härra Fjuk on meid komisjonis emapiimaga valgustatuna üsna pikka aega kaunistanud ja tema demokraatlikest ettekujutustest me oleme päris hästi teadlikud. Probleemid lähtuvad erakondlikest huvidest, aga et keskkond on meile ühine ja ühtmoodi, siis ei ole erakondlikkusest praktiliselt mitte mingisuguseid vastuolusid tekkinud. Kas on vaja kolmeks kuuks valida Metsakapitali Nõukogusse uus liige või tuleks endise liikme volitusi pikendada? See on Riigikogu enda asi. Minule valmistab ainult rõõmu see, et mul on küllalt korralikud vastased. Nad esinevad siin selliste sõnavõttude ja ettepanekutega, millest ma järeldan, et kui minu vastased ei ole minuga rahul, siis ma olen õigel teel ja jätkan sedasama liini, mida ma seni olen pidanud. Mõningal määral on see nähtavasti ka hädavajalik, sest eelkõige ei ole tähtis mitte see, kuidas sinu vastased sind toetavad, tähtis on see, et sa säilitad oma näo, sõltumata sellest, mida maailm sinust arvab. Tänan teid!

Tänan! Kolleeg Ando Leps.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Mul on väga meeldiv esineda pärast härra Sirendit ja ma teen seda rõõmuga. Tahan härra Sirendile ütelda, et võtku kodutööks niisugune väike asi: tehku endale selgeks, mis tähendab termin "demokraatia". Härra Sirendi mõtleb demokraatia all vist hoopis midagi muud, kui mõtlevad filosoofid ja õigusteadlased. Aga olgu sellega kuidas on. Täna on valitsuskoalitsiooni ja mittevalitsuskoalitsiooni ning opositsiooni ja mitteopositsiooni mõiste väga hägustunud, mis tekitab mulle küsimusi. Ma ei saa isegi aru, kas peaminister härra Mart Siimann kuulub valitsuskoalitsiooni või ei kuulu, täna on asi nii kaugele läinud. Ja mul ei olegi sellele küsimusele täpset vastust, ma ei saa seda anda. Tahaksin ainult ühte ütelda: kui härra Fjuk tegi tõesti ühe nõukogu liikme koha juurde ja ei teinud mitte kahte, siis peaks üks liige olema ikkagi vist n-ö valitsuskoalitsioonile lähemal ja teine nn valitsuskoalitsioonist natuke kaugemal. Aitäh!

Tänan! Austatud kolleegid, kas võin teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Austatud Riigikogu! Panen hääletusele läbirääkimiste lõpetamise.Hääletustulemused Läbirääkimiste lõpetamise poolt on 31 Riigikogu liiget, vastu on 1, erapooletuid ei ole. Läbirääkimised on lõppenud. Härra Järlik ei soovi kasutada lõppsõnavõimalust. Juhtivkomisjoni ettepanekul on otsuse eelnõu arutelu katkestatud. Kordan üle muudatusettepanekute tähtaja, milleks on 29. september kell 12.

Austatud Riigikogu, võtame arutusele Riigikogu liikme Aino Runge algatatud Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse muutmise seaduse eelnõu. Alustame selle esimest lugemist ning ettekandeks palun kõnepulti autori.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma arvan, et omandireformi aluste seaduse muudatuste arutelu on vist muutunud juba kõigile tüütavaks ja me ei ole selles asjas mõnes küsimuses üldsegi edasi jõudnud. Tänane eelnõu 950, mis teie ees on, puudutab oma õiguste kaitsmiseks kohtule esildise tegemist, selle aega. Praeguses omandireformi seaduses on selleks ajaks ette nähtud üks kuu, kui te mäletate. Mingil ajal, paar aastat tagasi me vaidlesime põhjalikult, kas see on piisav või ei ole. Kuid elu on nüüd näidanud, et see siiski ei ole piisav ja selle üle tuleb jällegi mõelda. Nimelt ei avaldanud Omandireformiamet aastatel 1993-1994 neid dokumente, millega varasid tagastati. Järelikult polnud ka kellelgi võimalust, olgu ta siis omanik või üürnik, oma õigusi kaitsta ega kohtusse kaevata. Viimasel ajal, kui see asi on osutunud võimalikuks, on kohtule esitatud palju dokumente, mis ütlevad, et mingi vara on tagastatud ebaõigesti. Kohtud saadavad need tagasi põhjusel, et tähtaeg - üks kuu - on ammu mööda läinud. Ja siis nad püüavad tõestada asja üürnike seisukohalt nii, et palun esitage kohtule üürikviitung, mille te saite esimene kord uuelt omanikult. Selle järgi otsustatakse siis, et te saite uue üürikviitungi, järelikult olite teadlikud, et teie majal on uus peremees. Üürnikud said teada küll, aga sellega ei rikutud üürniku õigusi. Majade omanikud vahetuvad, sellega ei ole üürnike õigust rikutud. Õiguserikkumisest sai üürnik teada, kui ta sai tutvuda toimikuga ja komisjoni otsusega, millega maja otsustati tagasi anda. Seetõttu ongi vaja nüüd seda küsimust lahendada ja tuua see elule lähemale. Ma püüdsin asja paika panna nii, et jätta tekstist, mis käsitleb seda tähtaega, mõned sõnad välja. Nagu siit lugeda võib, ütleb see väga napp rida, et sai teada või pidi teada saama. Ma püüdsin välistada selle "pidi teada saama" ja jätta ainult "sai teada", et olla konkreetsem. Kuid see ei olnud piisav, et asja käima panna. Majanduskomisjonis arutelul leiti, et niimoodi ei ole see siiski normitehniliselt õige. Minu järelkõneleja ütleb, et majanduskomisjon otsustas tänast lugemist mitte lõpetada. Aga kuna on olemas valitsuse otsus seda eelnõu põhimõtteliselt toetada, siis järelikult niisugune võimalus on ja ma olen seda võimalust juba n-ö ette kasutanud, et muuta eelnõu juriidiliseks dokumendiks, milleks ma olen kaasanud ka härra Silveti Justiitsministeeriumist. Olen seda asja arutanud ka oma maja juristide pealiku härra Tammega. Meil on juba uus tekst olemas, mida Riigikogu võiks arutada. Sellepärast ma palun Riigikogu seda eelnõu menetlusest mitte välja arvata, vaid anda võimalus esitada muudatused. Uus tekst on olemas ja see on palju parem kui see, mis praegu on esitatud. Ma pean paluma vabandust komisjoni ees! Ma lihtsalt ei osanud eelnõu sellisel kujul, nagu see nüüd ümbertehtult on, kirja panna. See asi on eluliselt väga vajalik, valitsus toetab seda, nii et palun andke võimalus tekst parandatud kujul uuesti saali tuua. Aitäh!

Tänan, Aino Runge! Kolleegidel on küsimusi. Mihkel Pärnoja, palun!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Kas te oleks nii kena ja tutvustaks Riigikogule selle uue, täiesti kõlbliku teksti põhiseisukohti?

Aitäh, härra Pärnoja! Ma arvan, et kuna praegu on seaduseelnõu saatus siin saalis veel lahtine, siis ma teen seda siis, kui ma saan uue teksti siia tuua.

Suur tänu! Mihkel Pärnojal on ka teine küsimus.

Aitäh! Te panete Riigikogu kahetsusväärselt sellisesse olukorda, kus ta ei tea, mille üle ta otsustama peab. Te väidate, et on olemas uus, täiesti kõlblik tekst, aga Riigikogule seda ei tutvusta. Majanduskomisjonis selgus, et muudatusettepanek, nii nagu teie ette panete, võib tekitada terve hulga õiguslikke probleeme. Küsimus, kellel on õigus ennistada oma kohtusse pöördumise tähtaeg, sellest tulenevad võimalikud tsiviilvaidlused ja mitmed muud küsimused jäid teie esialgses eelnõus lahtiseks. Seetõttu oleks kena, kui te annaksite Riigikogule teada, et uues eelnõuvariandis on need lahenduse leidnud. Sellisel juhul saab Riigikogu langetada otsuse ainult selle kohta, kas majanduskomisjoni ettepanekut toetada või mitte. Võib-olla te siiski olete nii kena ja ütlete uue teksti põhilised seisukohad, mis kahtluse n-ö rakendatavuse koha pealt maha võtavad.

Aitäh, härra Pärnoja! Ma arvan, et võib-olla Riigikogu siiski usaldab selliseid juriste, nagu on härra Silvet Justiitsministeeriumist ja härra Tamm meie juriidilisest osakonnast, kes mind eelnõu parandamisel abistasid. Ma võin ainult seda öelda, et lõplikku teksti trükituna ei ole mul siin momendil käes. Ma arvan, et Riigikogu võib sellisel tasemel juriste usaldada. Kui Runge ei oska teile niisuguseid häid eelnõusid teha, siis nemad vahest ikka oskavad.

Aitäh! Kolleeg Siiri Oviir.

Ma tänan, härra juhataja! Lugupeetud proua Runge! Meile tuleb komisjonidest mitmesuguseid seaduseelnõusid, mida teinekord komisjoni hea tahte olemasolu korral väga tõsiselt muudetakse, kui Riigikogule ja komisjonile on arusaadav, et idee, mis seaduseelnõus kätkeb, on vajalik. Minu meelest ei ole siin saalis mitte kellelegi teadmata, et edasikaebetähtaja probleem on. Kui te kaitsesite oma eelnõu - ma ei räägi normitehnilisest küljest, aga sain aru, et ideed komisjon toetas -, kas siis majanduskomisjon, mis töötab härra Made suurel ideelisel juhtimisel ja härra Pärnoja tugeval toetusel, püüdis ka oma poolt midagi esitada, parandada ja välja pakkuda, et me ei venitaks selle asjaga? See ei ole ju esimene kord, kui te sellest teemast räägite, siin on varsti aastaid selle lahendamisega tegeldud. Või oli komisjonil ainult see siht, et lükkame välja, sest esitajad ei ole meie ise?

Aitäh, proua Oviir! Ma arvan, et tänane küsija andis oma küsimustega juba vastuse, milline asjasse suhtumine oli. Ma ei ütleks, et kogu komisjon oleks selliselt suhtunud.

Tänan! Rohkem küsimusi Aino Rungele ei ole. Kaasettekandeks palun kõnepulti majanduskomisjoni liikme Liina Tõnissoni.

Lugupeetud härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Majanduskomisjon arutas seda küsimust 15. septembril oma istungil ja leidis, et probleem on ühiskonnas kindlasti olemas, sest on selgunud mitmeid väärtagastamise juhtumeid, kuid kohtud üldnormina tagastavad need materjalid kohtust õigel põhjendusel, et vaidlustamisaeg on möödas. Nii et probleem ühiskonnas eksisteerib. Samal ajal tõdes komisjon, et seaduseelnõu sellisel kujul, nagu ta meile on esitatud, ei lahenda küsimust ja võib tekitada probleeme juurde. Sellest tulenevalt tehti komisjonis kaks ettepanekut. Üks neist oli teha täiskogule ettepanek arvata eelnõu menetlusest välja. Selle ettepaneku poolt oli 4 ja vastu 4 komisjoni liiget ning 1 jäi erapooletuks. Seega ettepanek ei leidnud heakskiitmist. Siis pandi hääletusele teine ettepanek, mis formuleeriti nii, et saata eelnõu täiskogule esimeseks lugemiseks ja teha ettepanek esimest lugemist mitte lõpetada. Selle formuleeringu poolt hääletas 5 komisjoni liiget, vastu oli 1 ja erapooletuid 2. Komisjoni otsus oli saata eelnõu esimesele lugemisele, kuid esimest lugemist mitte lõpetada. Juhul kui täiskogu siiski otsustab esimese lugemise lõpetada, siis on muudatusettepanekute tähtaeg 29. september kell 12. Aitäh!

Suur tänu, Liina Tõnisson! Kolleegidel on küsimusi. Siiri Oviir, teine küsimus.

Tänan, härra juhataja! Ma küsin analoogselt, nagu ma küsisin proua Runge käest: kas komisjon adus, et omandireformi osas on see probleem olemas, mida proua Runge oma eelnõuga püüdis lahendada, ja adus ka seda, mis tähendab, kui eelnõu nii kergekäeliselt menetlusest välja arvatakse, ilma et antaks võimalust parandada? Seda saab ju esitada uuesti veidi teisel kujul, sest probleem on olemas. Muidu me raiskame ainult aega, sest tuleb ka teisi seadusi ja valimiste-eelne aeg on üldse pingelisem. Kas komisjon adus, et probleem on olemas, või arvatakse, et see on pseudoprobleem?

Komisjon adus täielikult, et probleem on olemas, aga komisjon leidis - see on nüüd minu tõlgendus -, et Runge probleem, eks Runge lahendab.

Tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Austatud Riigikogu, seaduseelnõu esimese lugemise puhul on juhtivkomisjon, s.o majanduskomisjon teinud tagasilükkamise ettepaneku. Vastavalt kodukorraseadusele avan päevakorraküsimuses läbirääkimised. Palun avaldada arvamust! Kolleeg Liina Tõnisson, kõne puldist.

Lugupeetud härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Kahtlemata on selle eelnõu vormistuslik külg praegu selline, mis ei võimalda teksti seaduseparanduseks muuta, sest see ei lahenda probleemi täies ulatuses, vaid vastupidi, võib tekitada probleeme juurde. Meil ei ole täna mitte midagi lihtsamat kui nõustuda komisjoni ettepanekuga seaduseelnõu menetlusest välja arvata. Samal ajal me kõik aga adume ja saame suurepäraselt aru, et probleem eksisteerib. Eriti teravaks on see muutunud Tallinna linnas, kus on selgunud, et ligi sadakonna maja või kinnistu tagastamise otsuste õiguslikkus on kaheldav. Kui me täna selle eelnõu välja arvame, siis homme hommikul esitab proua Runge uue seaduseelnõu, mis sätestab seaduseparanduse, me asume seda menetlema ja loodetavasti peab see vastu kõik juriidilised ekspertiisid, aga me oleme kaotanud aega. Tuletan teile meelde, et ka valitsus oli eelnõu põhimõttelise toetamise poolt, andes endale aru, et juriidilised probleemid tuleb lahendada menetluse käigus. Seega kutsun teid üles tegelema sisu, mitte vormiga. Sisu on aga Eestimaa ees seisev probleem, mille me oleme endale seoses omandireformiga tekitanud, ja inimesed ootavad, et meie aitaks seda lahendada. Nii et ärgem otsigem formaalsusi, püüdkem süveneda sisusse! Aitäh!

Suur tänu, Liina Tõnisson! Kas keegi soovib veel arvamust avaldada? Ekraan on tühi. Lugupeetud kolleegid, kas võin teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Austatud Riigikogu! Panen hääletusele läbirääkimiste lõpetamise.Hääletustulemused Läbirääkimiste lõpetamise poolt on 37 Riigikogu liiget, vastu on 1, erapooletuid on 2. Läbirääkimised on lõpetatud. Riigikogu juhatusele on saabunud Keskfraktsiooni ettepanek lõpetada seaduseelnõu 950 esimene lugemine, mille ma nüüd hääletusele panen. Austatud Riigikogu, panen hääletusele Keskfraktsiooni ettepaneku lõpetada seaduseelnõu 950 esimene lugemine. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Keskfraktsiooni ettepaneku poolt on 17 Riigikogu liiget, vastu on 13, erapooletuid ei ole. Keskfraktsiooni ettepanek leidis toetust ja nii on täiskogu otsustanud, et seaduseelnõu 950 jääb Riigikogu täiskogu menetlusse. Ma kordan veel kord üle muudatusettepanekute tähtaja: 29. september kell 12.

Austatud Riigikogu, võtame järgnevalt arutusele Mõõdukate fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse § 13 täiendamise seaduse eelnõu. Alustame selle teist lugemist ning ma palun ettekandeks täiskogu kõnepulti Mõõdukate fraktsiooni liikme Mihkel Pärnoja.

Lugupeetud härra esimees! Lugupeetud Riigikogu! Teie ees on käibemaksuseaduse §-de 2 ja 13 muutmise seaduse tekst, nii nagu see oli esimesel lugemisel. See tekst valmis Mõõdukate esitatud eelnõu alusel koostöös rahanduskomisjoniga, ja selle järgi, et ei ole tehtud mingeid muudatusettepanekuid, võib järeldada, et koostöö oli piisavalt hea. Mõõdukad on eelnõu algatajana sellise tekstiga nõus ja nõus ka rahanduskomisjoni ettepanekuga panna eelnõu täna lõpphääletusele. Aitäh!

Tänan, Mihkel Pärnoja! Kas kolleegidel on ettekandjale küsimusi? Lauri Vahtre, palun!

Tänan! Palun vabandust, kui küsimus on asjatundmatu! Nimelt lisab parandus Eestis registreeritud kirjastuste väljaantud raamatud. Praegu on meil nullkäibemaksuga maksustatud ka õpikud. Kuidas jääb seaduse täpne tekst, ühes kohas nimetatakse õpikuid ja siis pärast eraldi Eestis väljaantud raamatuid, justkui need oleksid sügavalt erinevad õpikutest?

Aitäh! Eelnõu algatajad ei ole küsimust sellest aspektist käsitlenud. Aga nagu mulle on teada, oli rahanduskomisjon hädas mitte ainult raamatu defineerimise, vaid ka õpiku ja töövihiku eristamisega raamatute hulgast. Komisjon tuleb selle küsimuse juurde tagasi siis, kui ta saab õiguslikult kindlama aluse. Nii või naa tuleb lähiajal teha käibemaksuseaduses Euroopa Liidu direktiividest lähtuvad muudatused, kuid Eestil on nende muudatuste sisseviimiseks veel aega ja selle töö käigus ilmselt pöördutakse ka õpikute ja töövihikute küsimuse juurde tagasi. Ma usun, et Olev Raju on valmis seda küsimust täpsemalt kommenteerima.

Tänan! Mihkel Pärnojale rohkem küsimusi ei ole. Kaasettekandeks palun täiskogu kõnepulti rahanduskomisjoni esimehe Olev Raju.

Lugupeetud Riigikogu! Seaduseelnõu 842 kohta ei ole muudatusettepanekuid esitatud. Kuna esimesel lugemisel tuli komisjon välja muudetud tekstiga (autori nõusolekul), siis ei pidanud ka komisjon enam vajalikuks enda poolt muudatusettepanekuid teha. Komisjoni ettepanek - hääletustulemus oli poolt 6, vastu 1, 2 erapooletut - oli teine lugemine lõpetada ja panna eelnõu lõpphääletusele. Tänan! Kui on küsimusi eelnõu olemuse kohta, siis ma olen muidugi nõus vastama.

Tänan! Kolleeg Lauri Vahtre, teine küsimus.

Tänan! Ma küsin oma küsimuse üle: juhul kui seda nimestikku, mis puudutab nullkäibemaksualuseid kaupu, täiendatakse raamatutega, kas siis ei tuleks õpikud kuskilt eestpoolt välja võtta?

Mul on väga kahju, aga me räägime milleski teineteisest mööda. Ma ei saa kahjuks küsimusest aru. Mingi fakt on nüüd teisel teistmoodi teada. Teisiti ma ei oska seda küsimust lihtsalt seletada. Arvan, et me peame seda nelja silma all klaarima, et mitte kõigi aega kulutada.

Rohkem küsimusi ei ole. Austatud Riigikogu, avan päevakorraküsimuses läbirääkimised. Palun avaldada arvamust! Arvamusavalduse soovi ei näi kellelgi olevat. Kas võime lugeda läbirääkimised peetuks ja lõpetatuks? Tänan, läbirääkimised päevakorraküsimuses on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Keegi ei soovi lõppsõna. Sellisel juhul alustame lõpphääletust. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Mõõdukate fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse § 13 täiendamise seaduse vastuvõtmise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Nimetatud seaduse vastuvõtmise poolt on 41 Riigikogu liiget, vastu on 1, erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud.

Austatud Riigikogu! Me oleme jõudnud tänase, kolmapäevase päevakorrani. Võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud kohtute seaduse eelnõu. Alustame selle esimest lugemist. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti justiitsminister Paul Varuli.

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Praegu tegutsevad kohtud kahe seaduse alusel, mis reguleerivad kohtukorraldust ja kohtuteenistust. Need on kohtute seadus ja kohtuniku staatuse seadus, mis on jõus alates 1. jaanuarist 1992. Siia võib lisada veel põhiseaduse kohtuid puudutava osa. Nimetatud kaks seadust ja põhiseaduse vastav peatükk olid aluseks kohtureformile, mis põhiliselt viidi läbi 1992. aastal. Kui praegu on valminud uue kohtute seaduse eelnõu, siis selle eesmärk ei ole alustada mingit järjekordset kohtureformi. Eesmärk on täpsustada olemasolevat regulatsiooni. Niisiis ei ole tegemist reformiseaduse eelnõuga, vaid me tahame luua seaduse, mis asendaks nii praegust kohtute seadust kui kohtuniku staatuse seadust. See puudutab kohtukorraldust ja kohtuteenistust ning kuulub ühte plokki nende seadustega, mille eesmärk on justiitsinstitutsioonide tegevuse korrastamine. Nimetada võiks siin hiljuti vastuvõetud prokuratuuriseadust, teie menetluses olevat advokatuuriseadust, kevadel parandatud notariaadiseadust ja uut politseiteenistuse seadust. Tähendab, oleme jõudnud perioodi, kus käsil on nende seaduste korrastamine, mis 1990. aastate alguses kiirustades ja üsna auklikult vastu võeti. Ühtlasi korrastame ja tugevdame sellega justiitsinstitutsioonide tegevust. Ma ei hakka kordama seda, mis seletuskirjas on öeldud eelnõu sisu iseloomustamiseks. Tahan vaid juhtida tähelepanu mõnele olulisemale eelnõu uudsust näitavale momendile. Kui küsida, mis on kohtukorralduse ja kohtuteenistuse ning üldse kohtupidamise seisukohast kõige teravam või valusam probleem, siis tuleb vastata, et see on kohtunike ebapiisav kvalifikatsioon. Üks põhjus on muidugi selles, et vastavalt põhiseadusele nimetatakse kohtunikud ametisse eluaegsetena. Samal ajal on kohtureformi käigus nimetatud palju uusi kohtunikke. Praegu on kohtunike hulgas üle 60% neid, kellel enne ei ole olnud kohtunikuna töötamise kogemust. Ja üks kõige suuremaid vajakajäämisi on see, et nõrgalt on korraldatud ettevalmistusteenistus. Riikides, kus kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena - pean seda põhimõtet õigeks -, läbivad nad tiheda sõela ning pika ja põhjaliku ettevalmistusperioodi. Kui inimene eluks ajaks ametisse pannakse, siis ei tohiks olla juhuslikke nimetamisi. Peaks olema tagatud, et kohtunikuks saab ainult kõrge kvalifikatsiooniga inimene. Meil kahjuks nii ei ole olnud. Suures osas muidugi objektiivsetel põhjustel, sest 1992. ja järgnevatel aastatel tõepoolest oli kiire. Kohtuasjad kuhjusid, ruttu oli vaja uusi kohtunikke. Kuigi kehtivas seaduses on ettevalmistusteenistust käsitlevad sätted olemas, ei ole neid korralikult rakendatud. Eksamid ei ole olnud piisavalt ranged. Nii olemegi nüüd olukorra ees, kus tuleb tunnistada, et võrreldes näiteks notarite, advokaatide või isegi kohtunikuabidega on kohtunike puhul sõel olnud kõige hõredam. Kuigi peaks olema vastupidi. Siit tulenevalt on eelnõu üks oluline eesmärk tagada kohtunike ettevalmistuses märksa parem tase. Ettevalmistusteenistus ja eksami läbiviimise kord on selles sätestatud tunduvalt täpsemalt kui kehtivas seaduses. Kohtunikud on kohustatud osa võtma täiendusõppest. Järgmine keskne küsimus, mille üle on mitmeid aastaid vaieldud, on kohtute haldamine. Kuidas see peaks toimuma? Selles osas ei ole eelnõus mudel muutunud. Kohtud on iseseisvad õigusemõistmises. See põhimõte on demokraatlikus riigis iseenesestmõistetav ja tuleneb meie põhiseadusest. Kuid samal ajal toimub esimese ja teise astme kohtute haldamine Justiitsministeeriumi valitsemisalas. Loomulikult on igasugust haldamist võimalik paremini korraldada. Ei saa öelda, et praegu kõik väga hästi oleks, kuid ei ole ka mingit põhjust praegust haldamisskeemi muuta. Küll aga on olulise uuendusena sisse toodud osalusdemokraatia. See tähendab, et kohtunike kogudele antakse võimalus osaleda otsuste vastuvõtmises. Kõikides kohtutes moodustatakse üldkogud, kuhu kuuluvad kõik vastava kohtu kohtunikud. Samuti on sätestatud täiskogu, mis on kõigi Eesti kohtunike kvoorum, ja esinduskogu, mille valib täiskogu ja millel on seaduskohane pädevus. Nii et kuigi eelnõus on säilitatud meie õigussüsteemile iseloomulik kohtute haldamise mudel, näeme selles siiski olulise uuendusena sissetoodud osalusdemokraatia põhimõtteid. Järgnevalt peatun veel mõnel uuendusel kohtukorralduses. Vastavalt põhiseadusele, nagu ütlesin, on kohtunikud ametisse nimetatud eluaegsetena. Põhiseaduses ei ole juttu kohtute esimeestest, välja arvatud Riigikohtu esimees. Seal ei ole ka Riigikohtu esimehe ametiaeg sätestatud eluaegsena. Praegu on nii esimese astme kohtute kui ringkonnakohtute esimehed (Riigikohtu esimees nüüd enam mitte) ametisse nimetatud ilma ametiaega määratlemata. Eelnõus on need ametiajad määratletud. Esimese astme kohtutes, st maa- ja linnakohtutes ning halduskohtutes, on kohtu esimehe ametiaeg viis aastas, ringkonnakohtutes seitse aastat, Riigikohtus üheksa aastat. Kohtuniku ja kohtu esimehe oluline vahe on järgmises. Kohtu esimees, olles ka kohtunik, võiks olla nimetatud ametisse eluaegsena, aga ta täidab ka administratiivset rolli, mistõttu ei ole mingisugust põhjust kohaldada määramatuse põhimõtet, rääkimata eluaegsuse põhimõttest. Praegune kohtute struktuur on meil välja kujunenud viimaste aastate jooksul. See struktuur peaks pikemaks ajaks jääma, lähemal ajal ei tuleks seda enam muuta. Keskne küsimus on selles, milliseid funktsioone kohus lisaks õigusemõistmisele peaks täitma. Kohtute koosseisus on kinnistusosakonnad, registriosakonnad, täitevosakonnad ja kriminaalhooldusosakonnad. Eelnõu annab sellest süsteemist korrastatud pildi. Kõik need osakonnad on loodud kehtivate seaduste alusel ja siin mingisuguseid uuendusi ei tule. Olulised on eelnõus tööjaotuse põhimõtted. Peamine on siin objektiivsuse nõue. Peab olema välistatud see, et kohtu esimees annab ühe või teise asja mingil põhjusel konkreetsele kohtunikule. Eelnõus on nimetatud kõik kohtud. Seni seda tehtud ei olnud. Sisulisi muudatusi on ette nähtud ainult kaks: kaoks Sillamäe Linnakohus ja Tartu Maakohtust halduskohtuniku koht. Tartu Halduskohus hõlmaks nii Tartu maakonna kui Tartu linna. Meil on ju üldse ainult kaks halduskohut - Tallinna Halduskohus ja Tartu Halduskohus. Muudel puhkudel küll räägitakse halduskohtust, aga tegelikult tuleb selle all mõista üht või mitut halduskohtunikku maa- või linnakohtu koosseisus. Nagu ma juba märkisin, on olulisemaid uuendusi ettevalmistusteenistuse ja täiendusõppe täpsem reguleerimine. Kuid on muidki silma hakkavaid muudatusi. Näiteks on ühtlustatud puhkused. Mitte millegagi ei ole põhjendatud, et praegu on kohtuniku puhkus esimese astme kohtus 42, teise astme kohtus 49 ja Riigikohtus 56 päeva. Eelnõu kohaselt on kõigi kohtunike puhkus 45 päeva. Täpsustatud on distsiplinaarvastutuse osa. Sisse on toodud uus termin "kaaskohtunik", mille all tuleb mõista endist kohtukaasistujat. Miks on vaja nii teha? Võtame näiteks ringkonnakohtu, mille koosseisus on kohtunikud, eesistujad ja kaasistujad. Eesistuja kõrval, kes on kohtunik, on kaasistujad, kes on samuti kohtunikud. Et siiski eristada kohtunikku, kellel on kohtuniku staatus ja inimesi, kes võtavad osa kohtupidamisest, on eelnõu autorid otsustanud viimaseid nimetada kaaskohtunikeks. On päris palju muidki muudatusi, millel, nagu ma algul märkisin, on eelkõige täpsustav, mitte reformiloov iseloom. Neist enamik on seletuskirjas käsitlemist leidnud. Seetõttu lõpetaksin ma siinkohal oma ettekande.

Tänan, härra minister! Riigikogu liikmetel on küsimusi. Ando Leps, palun!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud minister! Minu arvates on kohtute seadus muidugi samm edasi kohtureformis, ehkki sa ütlesid, et reformiga siin tegemist ei ole. Aga see ei olegi nii tähtis. On väga meeldiv, et 11. peatükk räägib kohtunike ametipalkadest ja sotsiaaltagatistest, mida kahjuks Siseministeerium härra Taali eestvedamisel politseiteenistuse seadusse kirjutada ei osanud või ei tahtnud. Kuid mul on ka paar küsimust. Esimene küsimus oleks selline. Paragrahv 54 räägib kohtuniku teenistusvanusest, mille alammäär on 25 ja ülemmäär 67 aastat. Miks on ülemmääraks 67 aastat? Millest või kust see tuletatud on?

See on sama põhimõte, mis lähtub pensionieast pluss viis aastat. Nii et reegel kehtib edasi. Kohtuniku elukutse on selline, kus äärmiselt olulisel kohal on kogemused. Eelnõu kohaselt võimaldatakse tal pensioniea saabumisel töötada veel viis aastat. Nii on ka kehtiva seaduse järgi. Edaspidi, kui pensioniiga tõstetakse, ei saa need viis aastat enam seadusse jääda.

Tänan! Kolleeg Toomas Alatalu.

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Minu üldine arvamus Eesti kohtusüsteemist on säärane, et ta funktsioneerib liiga aeglaselt ja soosib liiga palju kurjategijaid. Niisugune on minu isiklik arvamus. Probleem on siiski selles, et kohus ei saa eksisteerida omaette. Ta on seotud terve hulga teiste institutsioonidega. Seletuskirjas on viidatud ainult Eesti Kohtunike Ühingu juhatuse arvamusele. Aga on ju olemas ka näiteks Riigiprokuratuur, kriminaalpolitsei jne, kellel on ilmselt oma erisoovid ja huvid. Oma kirjas, mis seletuskirjale on lisatud, ütleb härra Maruste, et ta ei pea õigeks prokuröri vabastamist ettevalmistusteenistusest. Siit minu küsimus. Kas eelnõu kohta ei tuleks küsida arvamust ka nendelt, kes on otseselt seotud kohtute tegevusega?

Seletuskirjas on osutatud nendele, kes eelnõu väljatöötamisest osa võtsid. Arvamusi on küsitud kõigilt, kes kohtutega vähegi seotud on. Oma arvamused on esitanud Siseministeerium ja tema politseistruktuurid, kohtud, prokuratuurid, praktiliselt kõik justiitsinstitutsioonid. Kooskõlastusring on olnud väga lai. Kõige suuremad erimeelsused olid meil Riigikohtu endise esimehega eelkõige kohtute haldamise küsimuses. Materjalidele on lisatud nii tema kui Eesti Kohtunike Ühingu arvamus. Paljud arvamusavaldused on arvesse võetud. Eesti Kohtunike Ühinguga me jõudsime kokkuleppele enamikus küsimustes. Muide, see ühing soovitas luua Kohtute Ameti. Iseenesest ei saa seda mõtet laita. Aga kui arvestada põhimõtteid, millest me oleme lähtunud teiste ministeeriumide struktuuri kujundamisel, siis ei saa me endagi suhtes hakata erandeid tegema. Riiki juhitakse ministeeriumide, mitte ametite kaudu. Ametid on loodud erandjuhtudel. Kuid käesoleval juhul ei ole põhjust erandit teha. Siin läksid meie arvamused Eesti Kohtunike Ühinguga teatud mõttes lahku.

Tänan! Kolleeg Viktor Niitsoo.

Aitäh, härra juhataja! Austatud härra minister! Minu küsimus puudutab kohtunike ametist vabastamist nende sobimatuse tõttu. Eelnõu § 116 kohaselt saab kohtuniku sobimatuse tõttu ametist vabastada üksnes kolme aasta jooksul pärast ametisse nimetamist, kui distsiplinaarsenat on teinud otsuse, millega on tunnistanud ta kohtunikuametisse sobimatuks. Eelnõu eeldab, et kohtunikud on pidevalt hõivatud koolitusega ja sooritavad pidevalt eksameid. Kas teie arvates võib juhtuda, et mõni kohtunik ei suuda mingil põhjusel eksameid sooritada ja samal ajal teda sobimatuse tõttu ametist vabastada ei saa, sest tal ei ole muid süütegusid, mis tingiksid vabastamise? Kuidas seda olukorda lahendada? Inimene, kes ei ole suuteline kohtunikueksamit sooritama, ilmselt ei sobi kohtunikuna töötama.

Küsimus on õigesti püstitatud. Praegu on see üks valusamaid probleeme. Tuleb tunnistada ilmset möödalaskmist. Kui meil kohtunikud vastavalt põhiseadusele tuleb ametisse nimetada eluaegsetena, siis oleks targem ja põhjendatum nimetada nad kõigepealt viieks aastaks ja siis otsustada, keda nimetada eluajaks ja keda mitte. Paljudes riikides on niimoodi tehtud. Meil mindi teist teed ja otsustati kohe eluajaks nimetamisega alustada. Üks võimalus siiski jäeti. Kui kolmeaastase töötamise järel on näha, et inimene ei ole kohtunikutööga toime tulnud, siis võib tema ametist vabastada. Praktiliselt ei ole see veel õnnestunud. Kuigi mõnikord on näha, et kohtunik ei vasta professionaalsuse nõuetele, jäetakse ta siiski vabastamata, sest midagi lausa halba pole ta teinud. Selget seaduslikku alust vabastamiseks nagu pole. Praegu ei ole kohtunikul ka kohustust mainitud kolme aasta sees eksam teha. Eelnõus on see kohustus sees. See annab selgema kriteeriumi. Kui kohtunik täiendusõppes ei osale, kui tema otsuseid tühistatakse ja kui ta ei ole suuteline eksamit tegema, siis see peaks olema piisav põhjus tema ametist vabastamiseks. Täienduskoolituse nõude sissetoomine peaks olukorda leevendama.

Tänan! Kolleeg Aap Neljas.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Ma jätkaksin sealt, kus te oma vastusega eelmisele küsimusele lõpetasite. Eelnõus, nagu te ütlesite, on sees kohtuniku kohustus ennast täiendada. Aga ma ei leidnud seda sätet. Mis juhtub siis, kui näiteks mõni kohtunik ei taha või ei ole suuteline ennast täiendama ja kurssi viima tänapäeva seadustega? Kui kohtunik on mitu korda eksamitel läbi kukkunud, kas ta siis vabastatakse teenistusest? Ta on ju ametisse nimetatud eluaegsena.

Jälle õige küsimus. Loogiline oleks, et kui on sätestatud täiendusõppe kohustus, aga seda ei täideta või eksami sooritamisega toime ei tulda, peaks järgnema mingi sanktsioon. Ometi on nii, et kohtuniku saab tagandada ikkagi ainult kohtuotsuse alusel. Põhiseadus annab talle küllaltki olulise eluaegsuse garantii. Siin on lähtutud sellest, et kui on seadusest tulenev kohustus, siis kohtunikud vähemalt on niisugused inimesed, kes täidavad seda nii- või naamoodi, ilma et oleks vaja rakendada sanktsioone. Kohtunikuks saanu puhul on teatud valik juba toimunud. Hea tahtmise juures on ta võimeline oma kohustusi täitma. Kui siiski selgub, et tegelikult ei ole võimeline, siis tuleb lähtuda tema enda teadlikkusest: ta loobub ise ametist.

Tänan! Kolleeg Viktor Andrejev.

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Paragrahv 166 sätestab Sillamäe Linnakohtu likvideerimise. Millega te saate motiveerida seda Justiitsministeeriumi ettepanekut ja mida see tähendab Sillamäe elanikele?

Lihtsalt seda, et tuleb käia 15 kilomeetrit eemal teises kohtus. Oleme läinud ju seda teed, et mitte teha juurde ja säilitada väikseid kohtuid. Tänapäeva liiklemisvõimaluste juures ei saa lubada, et igas väiksemas kohas on oma kohus ühe või kahe kohtunikuga. Neil on väga raske spetsialiseeruda tänapäeva tingimustes, kus kohtuasjad on väga keerulised. Optimaalne oleks see, et kohtu koosseisus on vähemalt viis, kuus või - mis veelgi parem - kümme kohtunikku. Siis saaksid nad spetsialiseeruda. Sillamäel on küll väga tubli kohtunik, kes energiliselt lahendab kohtuasju. Aga ikkagi ei ole ühe kohtunikuga kohus otstarbekas. Sillamäe elanikele ei tohiks sealse kohtu likvideerimine mingisugune eriline probleem olla.

Tänan! Kolleeg Rein Järlik.

Aitäh, härra juhataja! Austatud härra minister! Ma ei julge öelda, kui suur on see kohtunike hulk, kes Eesti Vabariigis oma tööd enam jätkata ei saanud, kuna Eesti NSV-s olid nad mõistnud inimesi süüdi kriminaalprotsessides, mis tegelikult olid poliitilised protsessid. Taasiseseisvumise järel alustasid kohtunikuna tegevust inimesed, kes Eesti NSV-s ei töötanud kohtunikena, olid kas advokaadid, lihtsalt juristid kusagil või töötasid kohtuaparaadis. Kas need inimesed, kaasa arvatud Eesti NSV aegsed kohtunikud, kellel tööstaaži kohtunikuna ei tule nüüd isegi mitte 10 aastat, ei saaks kohtunikega samadel alustel pensionile minna?

Kriteerium on eelnõus samasugune nagu kehtivas seaduses. Kohtunikupensioni saavad võrdsetel alustel need, kes olid kohtunikud uue kohtuniku staatuse seaduse jõustumise hetkel, s.o 31. detsembril 1991. Isegi siis, kui nad näiteks 1992. aasta jooksul olid kohtunikud, aga neid ei nimetatud ümber kohtureformi käigus, ja nende kohtunikustaaž on 15 aastat, teatud juhtudel ka 10 pluss 5, saavad nad kohtunikupensioni. Piir läheb kohtuniku staatuse seaduse jõustumisest. Kes 1991. aasta 31. detsembri seisuga enam kohtunik ei olnud, langeb pensioni saajate hulgast välja. Eelnõus sellekohane regulatsioon ei muutu.

Aitäh! Kolleeg Ando Leps, teine küsimus.

Aitäh! Lugupeetud juhataja! Lugupeetud härra justiitsminister! Kuna mind 1969. aastal, mil ma kohtunikuks tahtsin saada, komsomoli ja parteisse mittekuulumise ning viletsa päritolu pärast sellesse ametisse ei võetud, siis võib-olla võin natuke rohkem küsida. Mis puutub kohtute seaduse pealkirja, siis põhiseaduse § 104 punkt 14 räägib kohtukorralduse seadusest ja kohtumenetluse seadustest. Ma ei oska öelda, kas kohtute seadus läheb selle paragrahvi alla või ei lähe, aga minu küsimus tegelikult ei ole üldse sellest. Minu küsimus puudutab midagi muud, nimelt seda, et kohtuid valitseb, kui nii tohib öelda, parteiline minister. Ministrid on meil parteilised ja sinna pole midagi parata. Kuid võib juhtuda niisugune asi, et tegutseb näiteks advokaadifirma Varul ja justiitsminister Varul teatab ühele kohtule: palun see või see tsiviilasi lahendada sellel või sellel kuupäeval. Kohtust vastatakse: jah, härra minister, seda me teeme.

Võib ju tuua väga erinevaid näiteid õiguserikkumistest. Sõltub inimesest, kas ta läheb õiguserikkumisele või mitte. Selleks on ühiskondliku kontrolli mehhanismid, et rikkumist avastada ja vastavalt reageerida. Justiitsministril ei ole mingisugust õigust ega võimalust anda õigusemõistmiseks korraldusi. Vaatamata sellele, et kohtud on Justiitsministeeriumi valitsemisalas, on nad õigusemõistmisel igal juhul sõltumatud. Nagu mis tahes muu isik, ei või õigusemõistmisse sekkuda ka justiitsminister. Võimu- või mingi muu positsioon ei loe siin midagi.

Tänan! Kolleeg Daimar Liiv.

Lugupeetud minister! Kõigepealt väike märkus. Kõik kohtunikud käesoleva eelnõuga nõus ei ole. Rait Maruste ei ole sugugi mitte ainuke, kes selle kohta on väga teravat kriitikat teinud. Kõigil kohtumistel kohtunikega on eelnõust rääkides öeldud: jah, põhimõtteliselt ta olukorda natuke parandab, aga ei lahenda neid küsimusi, mis on olulised. Suureneb ministeeriumi ja ministri diktaat kohtusüsteemi üle. Te olete eelnõu ettevalmistamisse kaasanud kohtunikke ja advokaate. Palun öelge täpselt, kes kohtunikest ja advokaatidest olid eelnõu ettevalmistamisse kaasatud niimoodi, et said selle eest tasu lepingu alusel nagu Justiitsministeeriumi ametnikud.

Kõige suurema panuse eelnõu töötlemisse ja korrastamisse just lõppstaadiumis on andnud Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi esimees Malle Seppik ja üks tunnustatumaid vandeadvokaate Aleksander Glikman. Neil on meie õigusloomes, eriti eraõigust puudutavas osas, hindamatuid teeneid. Nad on ühed kogenenumad õigusloomes osalejad üldse.

Tänan! Kolleeg Mai Treial.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus puudutab eelnõu § 161, mis käsitleb kohtuniku korteri erastamist. Kahjuks ma ei tea, kui palju on neid kohtunikke, kes elavad tööandja eluruumis. Eeldan, et neid on praegu ja ka tulevikus. Kui palju oleks mainitud paragrahvi jõustamise korral vaja lisaraha, et erastatute asemele ehitada uusi tööandja eluruume, mida kohtunikud edaspidi vajavad? Kas see on teada?

Tõepoolest, senise korra kohaselt on kohtunikel olnud õigus saada ametikorter. Viimasel neljal aastal on riigieelarvest kohtunikele ametikorterite ostmiseks eraldatud stabiilne summa, umbes 2 miljonit krooni. Loomulikult on korterite arv aastate lõikes olnud erinev sõltuvalt sellest, kui palju nad on maksnud. Eelnõu kohaselt ametikortereid kohtunikele enam ei osteta. Küll aga on ette nähtud nende toetamine sellega, et osaliselt makstakse kinni eluasemelaenu intressid. Põhimõtteliselt on õige ka kõikides muudes valdkondades, kus seni on ametikortereid, minna just seda teed. Nüüd tekib küsimus: kui me ametikortereid enam juurde ei tee, mis saab siis praegustest kohtunike ametikorteritest? Reegel on niisugune: kui inimene on riigiteenistuses olnud vähemalt 10 aastat, siis lahkumisel ametikohalt, millega seoses ta korteri on saanud, temalt korterit ära võtta ei saa. Selle kompenseerimiseks, et kohtunikud ametikortereid enam juurde ei saa, on eelnõus välja pakutud seniste ametikorterite erastamise võimalus. Niisugune kord ei pea puudutama ainult kohtunikke. Sellest võidakse eeskuju võtta ka muudes sfäärides.

Tänan! Kolleeg Jaanus Männik.

Aitäh, härra juhataja! Austatud härra minister! Mul on küsimus kohtunike palkade ja sotsiaaltagatiste kohta. Kas kehtivate tagatiste ja pangasüsteemiga võrreldes on siin midagi täiendavat? Teiseks. Teades ühiskonna suhtumist näiteks Riigikogu liikmete sotsiaaltagatistesse ja seda, et Riigikogu menetluses on nende tagatiste läbivaatamist käsitlev eelnõu, kuidas te Eesti Vabariigi arengu üldisel taustal suhtute kohtunike peaaegu kuninglikesse garantiidesse?

Üldine põhimõte kõikides riikides on see, et kohtuvõim kui iseseisev võim peab olema korralikult garanteeritud. Ühiskonnale tuleb odavam tagada selle kaudu aus kohtupidamine. Enne kui rääkida kuninglikest garantiidest, soovitan võrrelda näiteks kohtunikke ja Riigikogu liikmeid. Kindlasti on võrdlus kohtunike kahjuks. Mis saab edasi? Kohtute seadus kohtunikele palka juurde ei tekita. Kohtunike palgad on praegu seotud riigiteenistuja 35. astme palgaga, kuid valitsus on heaks kiitnud eelnõu, mille kohaselt need sellest astmest lahti seotakse. Algühikuks ei ole edaspidi mitte see 35. palgaastme määr, vaid kohtuniku esimese astme palk, mis oleks tollest määrast 10% kõrgem. Kui praegu on kohtuniku esimese astme palk 12 075 krooni, siis järgmiseks aastaks on kavandatud 10%-line palgatõus ja see summa oleks 13 283 krooni. Kohtusüsteemis tervikuna saaksid kõik kohtunikud palgale 10% juurde. Ja see oleks ka kõik. Oluline muudatus aga on nende kohtuteenistujate palgakorralduses, kes on seotud õigusemõistmisega. Tulenevalt eelnõu 18. peatükist on nende palgad seotud kohtunike palkadega vastavate koefitsientide kaudu. Plaanis on tõsta kohtuteenistujate kui edukat kohtupidamist tagavate inimeste palka. Nende ja kohtunike palga vahe on läinud liiga suureks.

Tänan! Kolleeg Daimar Liiv, teine küsimus.

Aitäh! Lugupeetud härra justiitsminister! Ma saan muidugi aru, et te ei oska öelda, kui palju keegi eelnõu ettevalmistamise eest raha on saanud. Ma loodan, et järgmiseks aruteluks komisjonis on need arvud meil olemas. Aga see selleks. Minu küsimus on hoopis teisest valdkonnast. Eelmises vastuses te puudutasite kohtusüsteemi palgakorraldust. See on järjekordne näide, kuidas üks süsteem tuuakse kogu riigi palgakorraldusest välja, pannakse omal alusel tööle ning pärast ei ole enam võimalik seda olulisel määral sisuliselt reguleerida ja teiste süsteemidega kooskõlastada. Justiitssüsteem on niigi saanud riigilt tugevaid eelistusi. Kas see ei hakka riigi üldise korraldusega vastuollu minema, kui kõik kohtuteenistujad peale koristajate ja majahoidjate muudest riigiteenistujate kategooriatest välja viiakse?

Äärmiselt huvitav on kuulda õiguskomisjoni esimehe suust sellist loogikat. Seda, kes on saanud raha eelnõu töötlemise eest, pole keegi minu käest küsinud. Oskaksin sellele vastata küll. Mis puudutab palgakorraldust, siis on selge, et õigusemõistmine ongi see süsteem, mis peaks eeldama üldise riikliku palgakorraldusega proportsioonis olevat oma palgakorraldust. Kui me seome kohtuniku esimese astme palga lahti tollest 35. astmest ja ütleme, et see esimene aste on ühik, mida tuleb võrrelda riigiteenistujate palgaastmete ja muude kriteeriumidega, siis on tegemist palju paindlikuma süsteemiga kui seotuse säilitamise puhul. Ega siis ühtne palgakorraldus tähenda jäika palgakorraldust. Kui praegu sisse viia lähtealus, et kohtuniku esimese astme palk on algkriteerium, siis on see minu arust oluline samm palgakorralduse korrastamise suunas. Loomulikult peab proportsiooni järgimise huvides silmas pidama riigis makstavaid palkasid üldse. Kui vaadata teiste riikide absoluutsummasid, siis ei saa sugugi öelda, et meie kohtuvõim oleks kuidagi üle makstud. Proportsioonis kindlasti mitte.

Tänan! Kolleeg Mai Treial, teine küsimus.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Viimasel ajal Riigikogus seaduseelnõusid arutades on ikka ja jälle tehtud ettepanekuid kehtestada teatud tingimustel sooduspensionid. Ma ei arva sugugi, et sooduspensione ei peaks olema. Kuid muret tekitab minus küsimus, kas me oleme sooduspensione kehtestades talitanud küllaltki süsteemselt. Ma küsin: kas sooduspensionid ikka peavad käesolevas seaduses kirjas olema või võiks nende kohta teha eraldi seaduse, kus oleks sätestatud kõikvõimalikud soodustused kõikvõimalikele gruppidele?

Viimasele küsimusele tuleks vastata jaatavalt. Miks ka mitte, see oleks väga hea. Aga me ei saa nendes valdkondades, kus soodustustega pensionikorraldus tegelikult on juba sätestatud, hakata sooduspensione tühistama ja üldist seadust ootama. Mingil hetkel oleks siiski otstarbekas võtta kõnealused soodustused kusagil kokku ja luua terviklik pilt. Mis puudutab pensionikorraldust, siis ei sätesta käesolev eelnõu mingisuguseid uusi reegleid. Siin ei anta kohtunikele midagi juurde ega võeta midagi ära sellest, mis kehtivas seaduses on sätestatud.

Tänan! Kolleeg Toomas Alatalu, teine küsimus.

Aitäh! Lugupeetud minister! Kuulates juristide omavahelist sõnelust selle üle, kas ja kui palju maksti, hakkab ausalt öeldes natuke kõhe. Jääb mulje, et ka paljud kohtuotsused tehakse raha pärast. Aga ma tahan tulla tagasi oma eelmises küsimuses käsitletu juurde. Juhin teie tähelepanu sellele, et eelnõu kohta ei ole küsitud arvamust Eesti Kohtunike Ühingult, vaid ainult ühingu juhatuselt. Edasi. Ma ei näe seletuskirjas ühtegi paralleelitõmbamist Euroopa Liidu õigusaktidega, kuigi lõpus on öeldud, et siseriiklikku kohtukorraldust ei reguleeri Euroopa Liidu õigus. Ainsad viited Euroopa Nõukogu soovitustele puudutavad kohtunikuabi rolli määratlemist. Kui tulla tagasi härra Maruste kirja juurde, siis selle esimesel leheküljel on konstateering, et eelnõu tervikuna ei ole kooskõlas kohtusüsteemi organisatsioonilise juhtimise arengusuundadega kaasaegses Euroopas. See ikkagi avaldab muljet, kuigi härra Maruste praegu ei ole enam Riigikohtu esimees. Kirja on need sõnad pandud siis, kui ta sellel ametipostil oli. Ja siit ka minu küsimus: kas siiski ei tuleks küsida eksperdiarvamust selle eelnõu kohta, sest siin pannakse ju terve võimuharu lõplikult paika? Või te saate öelda, et see eelnõu langeb suures osas kokku mõne teise riigi seadusega? Küsimuse teine pool oleks järgmine. Ma tean, et juristid tulevad kokku ja peavad nõu igal aastal. Kas kohtunikud ei võiks kõnealust teemat arutada näiteks ühel suurel esinduslikul seminaril? Siis võiksime olla kindlad, et eelnõus leiaks kajastamist enamiku kohtunike, mitte ainult nende ühingu juhatuse arvamus.

Tõsi, asi on vormistatud Eesti Kohtunike Ühingu juhatuse arvamusena, kuid eelnõu on arutatud selle ühingu kahel aastakoosolekul. Seda on arutatud korduvalt mitmesugustel kohtunike foorumitel. Härra Maruste väite kohta, mis puudutab kaasaegsust, võin öelda, et kui ta peab kaasaegseks suunaks Ungaris tehtud ümberkorraldusi, siis nendega käesolev eelnõu tõesti kokku ei lange. Siin sätestatu vastab enamikus Euroopa riikides kehtivale mudelile. Me oleme osalenud kahel Euroopa justiitsministrite nõupidamisel, kus on arutatud põhimõtteliselt samu küsimusi. Olen seal öelnud, et meil vaieldakse kohtukorralduse üle. Tuleb tunnistada, et Euroopa riikides ei ole see küsimus aktuaalne. Kellelegi ei tule tõsiselt pähe panna niisugust kohtukorraldust, nagu meil kehtib, kahtluse alla. Probleemid on hoopis mujal. Muidugi ei ole ükski kohtukorraldus nii hea, et mitte midagi ei tuleks teha. Kuid kõige olulisem on tagada, et kiiremini tuleksid õiglased kohtuotsused. Peamised probleemid on kohtumenetluse normides, kohtunike kvaliteedis ja muudes asjades, mille seisukohalt ei ole kohtukorralduse muutmine oluline. Nende lahendamisel ei ole tähtis, kas me teeme Kohtute Ameti või mitte või kas Riigikohus tegeleb ka kohtute haldamisega või mitte. Viimasel juhul me eraldaksime ühe sfääri täielikult riigist. Seda võiks ju teha, aga ma julgen väita, et see on kõrvalise tähtsusega asi. Probleem ei ole selles, kui silmas pidada põhilist eesmärki - kiiret ja õiglast kohtupidamist.

Tänan! Kolleeg Tiit Tammsaar.

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud justiitsminister! Ma loomulikult saan aru, et sa pead võitlema nagu lõvi oma eriala ja kolleegide eest. Esitan küsimuse üldfilosoofilises plaanis. Võtame kaks inimeste rühma - kohtunikud ja õpetajad. Kohtunikud tegelevad nendega, kes on patustanud ühiskonna vastu, õpetajad õpetavad kõiki meie ühiskonna noori liikmeid. Kui me räägime preventiivsetest abinõudest, siis võib-olla oleks õige alustada õpetajatele sotsiaalsete garantiide ja soodustuste andmisest ning seejärel jõuda ka kohtunikeni. Või kuidas?

Ilmselt ei saa asjale läheneda nii, et ühe töö on tähtsam või pingelisem kui teise oma. Näiteks olen ma kahe käega selle poolt, et kõige tähtsam on inimest opereeriva kirurgi töö, kui me räägime inimelust kui suurimast väärtusest ühiskonnas. Kui tulla kohtunike palgakorralduse juurde, siis ei ole küsimus selles, kas nende töö on tähtsam või vähem tähtis õpetajate või arstide omast. Küsimus on selles, et ühiskonnale tuleb odavam maksta kohtunikele head palka. Kui kohtud ei tööta ja kohtunikud on ebaausad, siis läheb see ühiskonnale ja nendele inimestele, kes kohtus õigust ei saa, palju rohkem maksma. Me peame tunnistama, et ühiskonnas, eriti demokraatlikus turumajandusega ühiskonnas, tekivad pidevalt huvide konfliktid ja kohtuotsused on lõplikud otsused. Kohtul on selles mõttes absoluutne võim, kuid mõistagi mitte suvaline, vaid seaduste rakendamisest tulenev võim. Ma olen täielikult nõus sellega, et 12 075 krooni on väga suur palk. Samal ajal tuleb tunnistada sedagi, et näiteks Tallinnas, kus kuritegevuse tõkestamise ja kohtuasjade lahenditega on kõige keerulisemad probleemid, on linnakohus feminiseerunud. Häid meessoost juriste praeguse palgaga Tallinna Linnakohtusse kohtunikuks ei saa. Tähendab, paratamatu järeldus on, et kohtunikele tuleb maksta korralikku palka. Mitte seepärast, et tema töö oleks tähtsam, kui kellegi teise, näiteks õpetaja oma, vaid seepärast, et talle vähem maksmise korral on ühiskonna kulutused suuremad.

Tänan! Kolleeg Jaanus Männik, teine küsimus.

Aitäh, härra juhataja! Austatud härra minister! Kas ma sain õigesti aru, et te peate naisi vähem väärtuslikeks kohtunikeks kui mehi? Aga see ei ole peamine, mida ma tahtsin küsida. Minu küsimus lähtub sellest, mida pidada ühiskonnale odavamaks või kallimaks. Teie enda näite põhjal, mille te kirurgide kohta tõite, oleks ju inimelude säilimise seisukohalt ühiskonnale kõige kasulikum ja odavam see, kui maksaksime kirurgidele kohtunike tasemel palka. Nii et teie loogika ei ole piisavalt vettpidav.

Ega ma tahagi öelda, et kirurgid peavad saama vähem palka kui kohtunikud. Tõepoolest, nad peaksid saama rohkem. Kohtuniku palga kõrget taset põhjendades ei taha ma öelda, et keegi teine peaks vähem saama. Ma olen täiesti veendunud selles, et kirurg ei peaks saama vähem palka kui kohtunik. Mis puutub naiskohtunikesse, siis loomulikult on nad väga tublid kohtunikud. Mitte kuidagi ei saa öelda, et kohtunik on kehv seetõttu, et ta on naine. Aga samal ajal ei ole päris normaalne see, et riigi kõige suuremas kohtus on enamik kohtunikke naised. Kõigepealt juba seepärast, et kohtunikutöö on psühholoogiliselt väga kurnav. Oleks siiski hea, kui kohtunike hulgas oleks rohkem tugevama sugupoole esindajaid.

Tänan! Kolleeg Uno Mereste.

Teistegi elukutsete puhul on palga tõstmise põhjendamisel palju räägitud aususest. See on muidugi väär käsitlus. Inimene kas on aus või ei ole. Tema palgast see ei sõltu. Rahvusvahelised sotsioloogilised uuringud on näidanud, et kõrgemapalgaliste hulgas on tihtipeale pätte rohkem kui madalapalgaliste hulgas. Kuid see selleks. Väga huvitav on eelnõu § 97 "Soodustused eluruumi soetamiseks". Huvitav selles mõttes, et riik võib täielikult või osaliselt tasuda kohtuniku eluasemelaenu intressid. Kui me vaatame, kes see riik on, siis selgub, see riik on meil justiitsminister. Seda on öeldud sama paragrahvi lõikes 2. Prantsusmaal oli kuningas riik. ("Riik - see olen mina.") Meil on justiitsminister. Küsimus on niisugune. Kas te võite nimetada ka teisi elukutseid, mille omandanutele võidakse ministri äranägemist mööda riigi arvel eluasemelaenu intressid kinni maksta? Missuguste teiste elukutsete puhul on Eesti riigis sellist moodust rakendatud? Või on kohtunikud midagi täiesti erilist?

Kohtunikud ei ole erilised ja eluasemelaenu intresside tasumise kohta tõepoolest teisi näiteid ei ole. Ma loodan väga, et see saab heaks eeskujuks. Juba kolm-neli aastat järjest on 2 miljonit krooni läinud ametikorterite ostmiseks, mis ei ole sugugi normaalne nähtus. Intresside tasumise loogikat võiks näiteks rakendada põllumajandustootjate toetamisel. Neile ei tuleks anda lihtsalt toetust, vaid intressitoetust. Sellel, kas soodustuste andmise korra ja tingimused määrab justiitsminister või keegi teine, ei ole erilist tähtsust. Niikuinii antakse soodustusi kooskõlastatult rahandusministriga valitsuse kehtestatud korras. Eelarvesummade käsutamine on ju paratamatult täitevvõimu pärusmaa. Kui küsimus on selles, et justiitsministri asemel peab olema mingisugune teine otsustuskogu, siis võib ju nii olla. Asi ei ole otsustajas, vaid ikkagi põhimõtte aktsepteerimises. Ma arvan, et kõnealune säte võiks tõesti olla eeskujuks teistele valdkondadele, kus on ametikortereid. Loomulikult tuleb tunnistada, et kahjuks ei ole meil üldregulatsiooni. Kohtunike jaoks ei pea olema eraldi regulatsiooni, kuid praegu peame nii toimima häda sunnil, kuna üldnorme ei ole kuskilt võtta.

Tänan! Kolleeg Uno Mereste, teine küsimus.

Nagu ma teie vastusest aru sain, ei ole Eestis ühtegi teist elukutset, mille harrastajate eluasemelaenu intressid riik täielikult või osaliselt kinni maksaks. Mida te arvate ütlemisest, et audiitorid on väga tähtsad? Advokatuuriseaduse eelnõu eeskujul on audiitorite seaduse eelnõu juba Riigikogusse jõudnud. Arstid on väga tähtsad, kooliõpetajad on väga tähtsad jne. Kas te valitsuse liikmena toetaksite seda, kui me loeksime üles 30 väga tähtsat elukutset ja otsustaksime hakata tasuma õpetajate, arstide, audiitorite, piirivalvurite, politseinike jne eluasemelaenu intresse? Olete te sellega päri või arvate, et toetust võivad saada ainult kohtunikud?

Härra Mereste! Te ei taha aru saada sellest, mida ma just praegu selgitasin. Tegemist ei ole kohtunike, vaid ametikorterite probleemiga. Ma olen selle poolt, et näiteks ka ohvitseridele ja politseinikele anda intressitoetust sama raha ulatuses, mis läheb nendele ametikorterite ostmiseks. Kuna kohtunikud on ametikorterite saajate hulgas, aga selle kohta üldist regulatsiooni ei ole, siis on hädapärane võtta kõnealune säte kohtute seadusse. Põhimõte ei puuduta ju ainult kohtunikke. Kui küsimus on selles, kas ametikorter või intressitoetus, siis mina olen viimase poolt. Muidugi on võimalik toetus maha hääletada ja säilitada ametikorterid sellistena, nagu nad on. Omaette küsimus niisugusel juhul on see, kellele riik peaks ametikortereid andma. Tuleks teha nende nimekiri, kellel on õigus ametikortereid saada. Praegusest väitlusest jääb mulje, et neid, kellele pakutakse intressitoetust, peetakse ametikorteri saajate suhtes eelistatumas olukorras olijaiks. Pigem on asi vastupidine. Ega kohtunikele see vorm väga meeldigi, sest 12-tuhandelise palga juures niisama naljalt korterit ei osta. Selles on probleem. On vägagi küsitav, kas kohtunike olukord ikka läheb paremaks, kui neil õigus ametikortereid saada kaob.

Tänan, härra minister! Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole. Riigikogu-poolseks kaasettekandeks palun kõnepulti õiguskomisjoni esimehe Daimar Liivi.

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Eestis on vanasõna: "Kaua tehtud, kaunikene." Kahjuks kohtute seaduse eelnõu kohta nii öelda ei saa. Seda on tõesti kaua tehtud, aga isegi Justiitsministeerium ei ole iga asjaga rahul. Härra justiitsminister ju ütles, et tehtud on liiga palju kompromisse. Teiselt poolt on eelnõusse üsna kriitiliselt suhtunud kohtunikud. Kriitiliselt on meelestatud ka õiguskomisjon, keda eelnõu ettevalmistamisse mitte mingil moel ei kaasatud, kui mitte arvestada üht kahe aasta tagust arutelule kutsumist. See oli ka põhjus, miks õiguskomisjon oli sunnitud eelnõu enne esimest lugemist paragrahvihaaval koos enne üleskerkinud küsimustega läbi arutama. Nüüd on mul au ja võimalus arutatu teieni tuua. Loomulikult ei saa ma teile edastada kõike, mida me kolmel päeval suhteliselt pikalt arutasime. Valiku tegemisel eelistasin kohtunike tõstatatud ja põhimõttelisi sisulisi küsimusi. Alustada tahaksin natuke lihtsamast asjast. Nimelt leiab Justiitsministeerium eelnõule lisatud seletuskirjas, et ei peaks kasutama sõnu "kohtukorralduse seadus". Paraku on Riigikogu praktikas enamikul juhtudel järgitud põhiseaduses toodud põhiseaduslike seaduste nimesid. Tõenäoliselt vastav ettepanek eelnõu menetlemise käigus tehakse. Teine probleem, millest samuti on juba juttu olnud. Nimelt tuuakse esile üks kategooria riigiteenistujaid. Eelnõu näeb ette määrata nendele teiste riigiteenistujatega võrreldes oluliselt kõrgemad palgad. Loomulikult voolab kõrgepalgalistele ametikohtadele kvalifitseeritud kaader. Loomulikult saab vastav minister rääkida, et tema haldusalas on kõik korras. See, mida teised teevad, pole tema asi. Me nägime, mis juhtus uurimisasutustega pärast prokuratuuritöötajate palkade tõstmist. Selle tagajärjel oli politsei aasta hiljem sunnitud oma palgasüsteemid suure hädakisaga Riigikokku tooma, et mitte ilma jääda kaadrist. Probleem ei ole selles, et asjad süsteemisiseselt sootuks paigast ära oleksid. Üldiselt on kohtukorraldus enam-vähem paigas. Võiks vaielda, kas haldusdirektor ikka peab olema kvalifitseeritum ja saama kõrgemat palka kui kohtu nõunik, kes nõustab kohtunikku kohtuotsuse tegemisel. Samuti võiks vaielda selle üle, kas 20-25 töötajaga Hiiumaa kohtu haldusdirektori palk on võrreldav tema ametivenna palgaga Tallinna kohtus, kus töötab üle 100 inimese (täpse arvu saab komisjon teada järgmiseks lugemiseks). Kas haldusdirektorid ikka peavad palka saama ühe skaala järgi? Nii et siin on probleem, millega komisjon edaspidi kindlasti tegeleb. Nüüd mõned mõtted suletud kohtusüsteemi loomise teemal. Eelnõu näeb ette, et ei ringkonnakohtusse ega Riigikohtusse saa inimesi tuua väljastpoolt kohtusüsteemi. Kandideerija peab enne olema töötanud alamastme kohtus vähemalt kolm aastat. Niikaua kui Riigikohus on põhiseaduslikkuse järelevalve kohus, peavad vähemalt kohtunikud sellist korda Riigikohtu suhtes täiesti ebaõnnestunuks. Mis puudutab ringkonnakohut, siis siin on erinevaid arvamusi. Teoreetiline mudel peaks ikkagi olema see, et otsustav on kohtunikueksam, millega kontrollitakse tegelikku kvalifikatsiooni ja mille tulemuste järgi võetakse inimene tööle. Mõistagi kontrollitakse mitte ainult kvalifikatsiooni, vaid ka sobivust kohtunikuametisse. Niisiis langetatakse töölevõtmise otsus eksami tulemuste järgi, mitte selle järgi, et kandidaat on eelnevalt kohtunikuna töötanud. Ma tuletan meelde, et meil on kõrgelt haritud juriste mitte ainult kohtusüsteemis, vaid ka õppejõudude hulgas, prokuratuuri- ja advokatuurisüsteemis. Kui nende kõrgelt tasustatud juristide ainsaks teeks kõrgema astme kohtutesse jääb tee läbi esimese astme kohtu, siis see on minu arvates Eesti ressursside raiskamine. Teravalt räägiti komisjonis koolitusest. Koolitusküsimuste selline käsitlemine, nagu eelnõus näeme, ei sobi kohtunike arvates kokku vähemalt Euroopa õigussüsteemiga. Komisjon päris üheselt kohtunike arvamusega nõus ei olnud. Koolitust on kohtunikele vaja. Küll aga tuleb tõstatada küsimus, kes määrab koolituskavad. Eelnõu kohaselt määrab need justiitsminister ja kooskõlastab Kohtunike Esinduskoguga. Minu arvates peaks loogika olema teistpidine: selle, kuidas ja mida koolitada, määrab Kohtunike Esinduskogu ja justiitsminister korraldab asja selle kogu soovi kohaselt. Kohtunike arvust. Seletuskirjas on öeldud, et kohtunike arvu kindlaksmääramine ühes või teises kohtus peaks olema sätestatud mõnes muus seaduses, mida on lihtsam muuta ja mille vastuvõtmiseks ei ole vaja 51 häält. Tegemist on poliitilise küsimusega. Kohtunike arvu muutmisega ühes või teises kohtus tegelikult manipuleeritakse kohtusüsteemiga. Nii on võimalik vabastada üht või teist suunda esindavatele poliitikutele vastumeelseid ja tööle võtta meelepäraseid kohtunikke. See küsimus ei peaks olema reguleeritud nii, nagu Justiitsministeerium seletuskirjas välja on pakkunud. Edasi. Mulle kui Riigikogu liikmele teeb päris kõvasti muret see, et Riigikogu senist kompetentsi on eelnõu mõne sättega tublisti piiratud. Ausalt öeldes ei näe ma mingit põhjust, et näiteks ringkonnakohtu esimehe nimetamise puhul peaks Riigikogu kompetentsi piirama. Siiani on nimetamine toimunud täiesti normaalselt. Ringkonnakohtu esimehe ametisse nimetamise viimine justiitsministri pädevusse on mõnevõrra problemaatiline. Kohtu esimehe tööst sõltub ju paljus ka see, kuidas kohus Justiitsministeeriumist sõltumatuid funktsioone täidab. Nii et see muudatus annab lisavõimaluse kohtunikega manipuleerida. Riigikogu puhul on asjad siiski avalikud. Kohtunike ametisse nimetamise arutamisel tekkis komisjonis küsimus, kas ühe kohtunikukandidaadi esitamine presidendile on õigustatud. Teatavasti on praegu võimalik esitada kolm kandidaati, kelle hulgast president teeb valiku. See ilmselt on tulevase vaidluse teema. Kohtunikud nimetatakse ju ametisse eluaegsetena. Kui nad on sooritanud kohtunikueksami ja saanud heakskiidu, siis peaks olema mingisugune võimalus nende vahel valida, vältimaks süsteemi sisemist korrumpeerumist. Üks probleem, millele eelnõu mingit erilist lahendust ei paku, on põhiseaduslikkuse järelevalve. Riigikogu peaks mõtlema, mida siin ette võtta. Kui tekib võimalus - ilmselt on see põhjendatud -, et inimesed saavad põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse alusel minna vastavasse kohtusse, siis tõenäoliselt on mõistlik muuta senise põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi liikmete määramise korda. Põhiseaduse raamidesse jäädes on seda võimalik teha järgmisel moel: kohtute seaduses või kohtukorralduse seaduses tuleks näha ette, et kõnealuse kolleegiumi liikmed nimetab Riigikogu otse. Ebaselgeks jääb eelnõus kohtuteenistujatele soodustuste võimaldamise ja palga maksmise ning muude sotsiaalsete küsimuste lahendamise seos avaliku teenistuse seadusega. Kui neid asju käsitleda kohtute seaduses, siis minu arvates ei peaks kohtunike ja kohtuteenistujate suhtes avaliku teenistuse seadust enam rakendama. Vaja oleks kõik neid puudutavad normid tuua kohtute seadusse.

Kas kaasettekandja palub lisaaega?

Ma palun veel paar minutit!

Palun!

Üks oluline küsimus, mis, nagu komisjonis ilmnes, kohtunikke väga valusalt puudutab, on kohtuniku sobimatus oma ametisse. Seda võib märgata siis, kui ta jätab otsused tegemata või teeb otsuseid, mis pole vettpidavad. Eelnõust on sobimatuse kriteeriumid siiski välja jäänud. Tõenäoliselt aga peaksid nad seal selgelt sõnastatuna olema, et oleks võimalik inimese kohtunikutööks sobivuse kohta otsuseid langetada. Veel tegi komisjoni natuke murelikuks see, et kõikvõimalike eelnõus sätestatud kogude ja komisjonide moodustamise aeg on venitatud kuuele kuule. Prokuratuuri puhul me saime hakkama ühe kuuga. Kui me tahame rääkida kohtukorralduse parandamisest, tuleb mainitud tähtaegu lühendada. Ja viimasena tahaksin märkida, et komisjonile jäi natuke arusaamatuks, miks palgasüsteem piirkondliku kohtukorralduse puhul on suhteliselt jäigaks tehtud. Teatavasti andsime politseiteenistuse seaduses sellise üldnormi, et teatud piirkondades, kui valitsus leiab otstarbeka olevat, on võimalik palka tõsta kuni 25%. Paindlikum lahendus on vaja leida ka kohtute seaduses. Komisjon otsustas häältega 4 poolt ja 2 erapooletut saata eelnõu esimesele lugemisele ja teha täiskogule ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Kui seda ettepanekut aktsepteeritakse, siis palume muudatusettepanekud tuua õiguskomisjoni 14. oktoobriks kella 12-ks.

Tänan! Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Austatud Riigikogu, õiguskomisjon kui juhtivkomisjon on teinud ettepaneku seaduseelnõu 889 esimene lugemine lõpetada. Teisi ettepanekuid ei ole laekunud. Niisiis on eelnõu suunatud teisele lugemisele. Muudatusettepanekute asjus teeb juhatus oma otsuse teatavaks pärast homset korralist koosolekut.

Lugupeetud kolleegid! Võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholiaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu. Alustame selle esimest lugemist. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnepulti rahandusminister Mart Opmanni.

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Arutusel olev alkoholiaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu muudab õlle ja kange alkoholi aktsiisimäärasid ja õlle aastase tootmismahu diferentsi. Kange alkoholi aktsiis tõuseb 15 sendi võrra ehk 13%. Rohkem kui 7%-lise alkoholisisaldusega õlle aktsiis tõuseb 2,5 krooni võrra ehk 100%. 50 sendi võrra vähendatakse lahja, kuni 4,7%-lise alkoholisisaldusega õlle aktsiisi. Õlut, mille alkoholisisaldus on alla 2,5% mahust, ei maksustata aktsiisiga. Madalamat aktsiisimäära rakendatakse õlle suhtes, mille tootmismaht aastas on kuni 5 miljonit liitrit. Eelnõu algatamine oli tingitud vajadusest korrigeerida kangema ja lahja alkoholi hinnaproportsioone, soodustades lahjema alkoholi tarbimist, ning saada riigieelarvesse täiendavat tulu vastuvõetud seaduste täitmisega seotud kulude katteks. Kangeks alkoholiks loetakse piiritust, konjakit, viina, rummi, likööri, džinni ja muid sääraseid jooke. Eestis on üha enam leidnud populaarsust kangema õlle (rahvakeeli noor vein) tarbimine ja sellest tulenevalt ka tootmise kasv. See aga mõjub inimese tervisele tugevamini ja soodustab kiiremat alkoholisõltuvuse väljakujunemist. Õlle tootmismahu diferentsi muutmise on tinginud olukord, kus üks Eestis tegutsev õlletootja on maksustatud kõrgema määraga kui ülejäänud. Eelnõu välistab senise lähenemise. Kange alkoholi aktsiisi tõstmise tulemusena peaks 1999. aastal riigieelarvesse laekuma ligikaudu 841 miljonit krooni ehk 144 miljonit krooni rohkem, kui on planeeritud käesolevaks aastaks. Käesoleva aasta riigieelarve tuludeks õlleaktsiisi arvelt on planeeritud 177,5 miljonit krooni. Võttes aluseks eelmisel aastal Eestis toodetud õllekoguse, võiks 1999. aastal õlleaktsiisi muutmise tulemusena riigieelarvesse laekuda ligikaudu 181 miljonit krooni ehk 3,5 miljonit krooni rohkem. Kui võtta aluseks eelmisel aastal imporditud õllekogus, peaks järgmise aasta riigieelarvesse laekuma ligikaudu 26 miljonit krooni importõllelt. Poole liitri 40%-lise alkoholisisaldusega viina jaehind tõuseb ligikaudu 4,5 krooni võrra, kui arvestada ka käibemaksu. Sama koguse kangema õlle jaehind tõuseb natuke üle ühe krooni, kusjuures samuti on arvestatud käibemaksu. Aitüma!

Tänan, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Daimar Liiv, palun!

Lugupeetud minister! Eelnõu seletuskirjas on lause, mille kohaselt muudatus mõjutab aktsiaseltside Viru Õlu ja Tartu Õlletehas tegevust. Palun kirjeldage, kuidas see mõjutamine toimub.

Aitäh küsimast! Lugesin paralleelselt teiega seletuskirja teksti ja võin öelda, et teie tsiteeritud lause sõnastus ei ole eriti õnnestunud. Mõju ilmneb seeläbi, et nende tehaste tootmismahus on kangematel, üle 7%-lise alkoholisisaldusega õlledel küllaltki suur osatähtsus. Kui eeldada, et kangemate õllede aktsiisimäär tõuseb 2,5 krooni ehk 100%, siis see võib mõnevõrra mõjutada nende tehaste toodangu turgu ja ilmselt vähenemise suunas.

Tänan! Kolleeg Jaanus Männik.

Aitäh, härra juhataja! Austatud härra minister! Praegu kehtib n-ö kolm vahemikku õlletootjate aktsiisiga maksustamisel: kuni 500 000 dekaliitrit, 500 000 kuni 2 miljonit dekaliitrit ja üle 2 miljoni dekaliitri. Selle 500 000 ja 2 miljoni vahele mahuvad väiksemad tootjad. Rohkem kui 2 miljoni puhul on jutt Sakust ja Tartust koos Kuressaarega, kuna nad moodustavad ühe omaniku ettevõtte, ning impordist. Kas on ikka põhjendatud, et me paneme väiksemad ettevõtted päris suurte haide ja impordiga ühele pulgale? Nähes endale tõsist ohtu, on nad rahanduskomisjonile saatnud palve- ja nutukirju. Suuremad ettevõtted ei kaota aktsiisi tõstmisega midagi, väiksemad aga võivad hingusele minna.

Kui lähtuda diferentsist (alla või üle 5 miljoni liitri), siis ei muutu väiksematel tootjatel peaaegu mitte midagi. Kõik väiksemad, sealhulgas Saaremaa ja Viru-Nigula, jäävad alla 5 miljoni liitriste klassi. Tartu ja Viru lähevad 5 miljoni liitriste klassi. Küsimus on selles, et me kaotasime 20 miljoni liitri diferentsi. Üle selle tootis ainult Saku. Nii et väikesed (toodavad alla 5 miljoni liitri) jäävad väikesteks ja suured on ka praegu suured. Vastus on niisugune, kuigi ma ei saanud küsimuse mõttest päris hästi aru.

Tänan! Kolleeg Kalev Kukk.

Aitäh! Härra minister! Selle eelnõuga lahterdatakse õlu alkoholisisalduse järgi. Mis sa arvad, kas ei peaks ka muude alkoholiliikide puhul sama põhimõtet järgima ja maksustama kanged alkohoolsed joogid progresseeruvalt, nagu Keskerakond tulumaksustamise välja pakub? Teisisõnu, kangete jookide suhtes võiks rakendada kõrgemat aktsiisimäära.

Põhimõtteliselt on see võimalik. Ma küll ei saanud hästi aru, kas küsija mõtles nii, et kangeks tuleb pidada üle 40%-lise alkoholisisaldusega jooki. Praegu on kõik ühes klassis, sõltumata sellest, kas tegemist on 38-kraadise eesti viina või 43-kraadise viskiga.

Tänan, härra minister! Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole.

Aitüma! Valitsus kaasettekannet ei tee.

Tänan! Riigikogu-poolseks kaasettekandeks palun kõnepulti rahanduskomisjoni aseesimehe Jürgen Ligi.

Austatud härra esimees! Austatud Riigikogu! Rahanduskomisjon on jõudnud käesolevat eelnõu arutada kolmel korral. 4. juunil arutelu katkes, sest teema kohta sooviti saada täpsemat informatsiooni. Häältega 4 poolt, 6 vastu ja 1 erapooletu jäeti eelnõu tol korral täiskogusse saatmata. 11. juunil otsustati eelnõu siiski täiskogusse saata, kuid asi jäi selle taha, et meie kevadise istungjärgu päevakord oli üle koormatud. Nüüd siis oleme teema uuesti üles võtnud. Oleme jõudnud sinna, kuhu alkoholiaktsiisi puhul varemgi on jõutud: ühelt poolt on küll esitatud eelnõu, kuid teiselt poolt on vaidlustatud eelkõige õlle maksustamine. Üldiselt ollakse komisjonis arvamusel, et aktsiisimäärad tuleb seada sõltuvusse jookide kangusest. Eelnõus ongi sellest lähtutud. Mõnevõrra tahetakse tõsta kangete jookide aktsiisi ja alandada lahjade oma. Teine küsimus on muidugi see, kui järsk peaks olema aktsiisi tõus. Kas 7%-line õlu on nii kange jook, et tema aktsiisimäär peaks järsult tõusma? Iseenesest tuleneb vajadus käesoleva eelnõu järele sellest, et praegu tehakse vahet õlletootjate vahel. Tootmismahtude muutudes saab üks või teine tootja kannatada. Eelnõu püüab kõlvatust konkurentsist vabastada Saku, kelle suhtes ainsana rakendatakse kõrgemat aktsiisimäära. 14. septembril langetas komisjon ühehäälse otsuse saata eelnõu esimesele lugemisele ja teha täiskogule ettepanek esimene lugemine ka lõpetada. Muudatusettepanekuid ootame 30. septembriks kella 12-ks. Tänan!

Suur tänu, Jürgen Ligi! Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Ei ole. Austatud Riigikogu, rahanduskomisjon kui juhtivkomisjon on teinud ettepaneku seaduseelnõu 904 esimene lugemine lõpetada. Teisi ettepanekuid juhatajale laekunud ei ole. Niisiis on eelnõu suunatud teisele lugemisele. Muudatusettepanekute rahanduskomisjonile esitamise tähtaeg on 30. september kell 12.

Lugupeetud kolleegid! Võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse eelnõu. Alustame selle esimest lugemist. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnepulti kultuuriminister Jaak Alliku.

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Eesti Vabariigis antakse riiklikke kultuuri- ja teaduspreemiaid välja alates 1991. aastast Vabariigi Valitsuse määruste alusel. Seoses sellega, et teaduspreemiate väljaandmine on nüüd paika pandud teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusega, mille te võtsite vastu 1997. aastal, juhtis õiguskantsler Vabariigi Valitsuse tähelepanu sellele, et õiguslikult oleks korrektne sätestada ka kultuuripreemiate määramine seadusega, kuna Vabariigi Valitsus võib anda määrusi vaid seaduste alusel. Samuti tuletan meelde, et riiklike spordipreemiate väljaandmist on võimalik sätestada spordiseadusega. Kuna aga puudub üldine kultuuri valdkonda reguleeriv seadus, milles oleks ühe reaga võimalik sätestada kultuuripreemiate väljaandmine, siis on Riigikogul vaja vastu võtta spetsiaalne seadus, mille eelnõu Vabariigi Valitsus teile nüüd on esitanud. Sisuliselt ei muuda teile esitatud eelnõu praegust korda ja praktikat, mis kehtestati 1996. aastal Vabariigi Valitsuse määrusega ja milles pöörduti tagasi aastatel 1991-1994 kehtinud põhimõtete juurde. See tähendab, et riiklikud kultuuripreemiad on n-ö absoluutsed selles mõttes, et nad pole seotud kindla alaga. Me ei räägi kirjanduspreemiast või muusikapreemiast, vaid viiest kultuuripreemiast. See on juba komisjoni otsustada, mis valdkonnas ja kellele nad määratakse. Viimasel kahel aastal on olnud preemia suuruseks 100 000 krooni. Eelnõu ei sätestata konkreetseid preemiasummasid, vaid näeb ette, et preemia suurus määratakse iga-aastase riigieelarve seadusega. See välistab vajaduse tulla igal aastal Riigikogu ette seaduse muutmise taotlusega. Preemiate määramise ettepaneku teeb Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud esinduslik komisjon, kelle pädevus kehtib kolm aastat. Komisjoni praegune koosseis on juba kaks aastat preemiaid määranud. Kui Riigikogu peaks selle seaduse vastu võtma, siis ilmselt teeb Vabariigi Valitsus otsuse, et see komisjon määrab preemiad ka kolmas kord, nagu määruseski on ette nähtud. Juba pärast valimisi moodustab uus Vabariigi Valitsus uue preemiate komisjoni. Tuletan meelde praeguse komisjoni koosseisu. Seal on nii erialaspetsialiste kui kultuuri laialt tundvaid inimesi eri eluvaldkondadest. Preemiakomisjoni kuuluvad proua Helle Meri, riigikogulane Andres Tarand, pedagoogide esindajatena Peeter Tulviste ja Lauri Leesi, ärimeeste ja ettevõtjate esindajana Andres Koger, maavanem Jaan Õunapuu, Humanitaarinstituudi rektor Rein Raud ning konkreetsete kunstialade esindajatena Ülev Aaloe (teater), Enn Soosaar (kirjandus), Mart Kalm (kunst), Krista Kodres (arhitektuur), Lauri Kärk (kino), Eri Klas (interpretatsioonikunst) ja Eino Tamberg (helilooming). Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele juhib komisjoni kultuuriminister. Tuletan meelde, et teaduspreemiate komisjoni juhib ametikoha järgi Teaduste Akadeemia president. Riiklikud kultuuristipendiumid määrab nii praeguse korra kui eelnõus sätestatu kohaselt kultuuriminister loomeliitude, kohalike omavalitsuste ning juriidiliste isikute ja asutuste taotluse alusel, kelle põhikirjaline tegevus on kultuuri- ja haridusalane. Neid stipendiume on praegu 20 ja nad on 24 000-kroonised. Ka nende suurus peaks määratama iga-aastase riigieelarvega. Enamasti on need stipendiumid viimastel aastatel määratud selleks, et toetada meie noorte erialaseid õpinguid välismaa kõrgkoolides. Stipendiumide määramise kord arutati 1996. aastal enne selle kehtestamist väga põhjalikult läbi loomeliitudes ning leidis seal üksmeelse heakskiidu. Ka senine praktika ei ole tekitanud vastuväiteid. Loomulikult võib välja mõelda väga erinevaid preemiate määramise süsteeme. Sellega võib tegelda lõpmatuseni. Vabariigi Valitsus palub Riigikogu aktsepteerida praegust süsteemi kui praktikas järeleproovitut, lisades uue sättena elutööpreemia ka kultuuri valdkonnas, nagu see on sätestatud teaduspreemiate puhul. Järgmiseks aastaks on kultuurialane elutööpreemia kavandatud 200 000 krooni suuruses summas. Suur aitäh tähelepanu eest!

Tänan, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Ei ole. Riigikogu-poolseks kaasettekandeks palun kõnepulti kultuurikomisjoni liikme Kaljo Kiisa.

Lugupeetud esimees! Lugupeetud kolleegid! Härra kultuuriminister andis lühikese, kuid väga ammendava ja argumenteeritud põhjenduse, miks riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadust vaja on. Pean ütlema, et olen eelnõu ettevalmistamisega kaudselt kursis olnud, kuna komisjoni liikmed on minu head tuttavad. Nii et olen teadlik aruteludest ja nendel üleskerkinud probleemidest. Alates 1992. aastast, mil komisjon hakkas esimest korda tegelema sellise asjaga nagu kultuuripreemia - siiamaani ei olnud meie kultuuriüldsus ja kultuuritegelased seda kogenud -, on komisjoni töö olnud üllatavalt tulemuslik tänu just loomeliitude, kunstiasutuste, kunstiõppeasutuste ning kunstiteoreetikute tõsisele ja lugupidavale suhtumisele kultuuripreemiate ja -stipendiumide kandidaatidesse. 1996. aastal arutati loomeliitudega väga põhjalikult preemiate väljaandmise põhimõtteid ja suurusi ning jõuti praegu kehtiva mudelini. Kuid pean ütlema, et suurt vaeva nähti preemia suuruse määramisega. 1994. aastal näiteks oli peapreemia, mis määrati Jaan Krossile, 25 000 krooni, elutööpreemia 15 000 ja tavalised kultuuripreemiad 5000 krooni. 1995. aastal, mil peapreemia sai Veljo Tormis, olid need summad samasugused. Pean ütlema, et inimesed, kes peapreemia on saanud, on teenekad ja lugupidamist väärivad inimesed. Toon laureaatide kohta veel näiteid: teatri alal Ain Lutsepp, muusika alal Hugo Lepnurm, rahvakultuuri alal Kalju Ruven, kirjanduse alal Ain Kaalep, filmi alal Janno Põldmäe. Mul on materjale rohkesti, kuid ma ei hakka teid nendega tüütama. Ütlen vaid, et just 1996. aastal põhjalikult läbi arutatud preemiate väljaandmise põhimõtted kehtivad praegugi ja toimivad väga hästi. Vähemalt kultuuriinimesed on eelnõuga väga rahul. Öeldu kehtib ka kultuuristipendiumide kohta. Need on kultuuriinimeste hulgas väga populaarsed. 1997. aastal said stipendiumi Anno Liivak-Kuldna, Toomas Lõhmuste, Rein Ruutsoo, Võro Keele ja Kultuuri Fondi aabitsanõukogu, Kalju Komissarov. Põhiliselt kasutatakse stipendiume õpinguteks ja enesetäiendamiseks. Näiteks Aleksander Ivaskevitš õpib praegu USA-s suure eduga niisugust meile suhteliselt kauget tantsuvormi nagu steppimine ja tahab tuua selle Eestisse. Anna Romanjuk õpib Moskvas kirjandusinstituudis vene kirjandust. Rauno Taagel täiendab ennast Kopenhaagenis ja Londonis multifilmi erialal. Väga tänuväärne ettevõtmine! Tänu kultuuristipendiumile lõpetab Hando Runnel raamatut Konstantin Pätsist, mis kuulub sarja "Poliitikute elulood". Kultuurikomisjonis oli meie üksmeelne otsus minna riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide eelnõuga täiskogusse esimesele lugemisele ning teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Teie ettepanekuid ja tähelepanekuid ootame esmaspäevaks, 28. septembriks kella 12-ks.

Suur tänu, Kaljo Kiisk! Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Ei ole. Austatud Riigikogu! Kultuurikomisjon kui juhtivkomisjon on teinud ettepaneku seaduseelnõu 938 esimene lugemine lõpetada. Teisi ettepanekuid juhatajale laekunud ei ole. Niisiis on eelnõu suunatud teisele lugemisele. Kordan üle muudatusettepanekute kultuurikomisjonile esitamise tähtaja, milleks on 28. september kell 12.

Lugupeetud kolleegid! Võtame tänase päevakorra viimase punktina arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ning Taani valitsuse ja Fääri saarte kohaliku omavalitsuse vahelise vabakaubanduslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu. Alustame selle esimest lugemist. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnepulti välisminister Toomas Hendrik Ilvese.

Austatav Riigikogu esimees! Austatavad Riigikogu liikmed! Fääri saared on Taani Kuningriigi koosseisu kuuluv autonoomsete õigustega territoorium. Taani keskvalitsus on Fääri saarte omavalitsusele andnud äärmiselt laialdased õigused, mille alusel nad on erinevalt Taani Kuningriigist otsustanud Euroopa Liitu mitte astuda. Seetõttu ei reguleeri Eesti ja Euroopa Liidu vaheline vabakaubandusleping kaubandussuhteid Eesti ja Fääri saarte vahel. Seda asjaolu arvestades tegi Fääri saarte omavalitsus Eestile ettepaneku sõlmida Eesti Vabariigi ja Fääri saarte vahel vabakaubandusleping. Kõnealuse lepingu ülesehitus ja sisu sarnanevad Eesti poolt seni sõlmitud vabakaubanduslepingutega, vastavad Eesti põhiseadusele ning on kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu põhimõtetega. Preambulas on viidatud kalandusele kui mõlemale lepinguosalisele elulise tähtsusega majandusharule ning kalale ja kalatoodetele kui Fääri saarte peamisele ekspordiartiklile. Artiklis 1 on öeldud, et lepingu eesmärk on luua Eestit ja Fääri saari hõlmav vabakaubanduspiirkond. 1. peatüki artiklis 2 on määratletud lepingu ulatus. Leping kehtib toodete suhtes, mis pärinevad Eestist või Fääri saartelt ning kuuluvad kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoniseeritud süsteemi gruppidesse 01 kuni 97. Toodete päritolureeglid ja nendega seotud administratiivkoostöö meetodid on esitatud lepingu juurde kuuluvas protokollis 2. 2. peatüki artiklites 9 kuni 25 on sätestatud lepingupoolte vastastikused õigused ja kohustused, mis puudutavad siseriiklikku maksustamist, riiklikke monopole, ettevõtlusega seotud konkurentsi reegleid, intellektuaalse omandi kaitset, avalikke hankeid, dumpingut, reeksporti ja tõsise puudujäägi tekkimist, maksebilansi raskusi ja riiklikku abi. Samas on fikseeritud erandid, millal lepingupooled võivad rakendada kaupade eksporti või importi piiravaid abinõusid, ning nende abinõude rakendamise kord. 3. peatüki artiklites 26 kuni 31 on sätestatud lepingu rakendamist jälgiva ühiskomitee loomise ja tegevuse põhimõtted ning töömeetodid, samuti lepingu jõustumine, kehtivus ja tühistamine. Lepingule kirjutas Vabariigi Valitsuse nimel alla peaminister Mart Siimann 1997. aasta 27. novembril. Tänan tähelepanu eest!

Tänan, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on ettekandjale küsimusi? Ants Käärma, palun!

Suur tänu, härra esimees! Lugupeetud härra minister! Küsimus on protokolli 1 punkti 3 kohta. Seal on öeldud, et Eesti võib teatud olukordades kehtestada piiratud arvule Fääri saartelt pärinevate toodetele tollimaksud. Kui suur on piiratud arv?

Lugupeetav härra esimees! Kas ma tohiksin kutsuda siia Välisministeeriumi välismajanduspoliitika osakonna peadirektori Tiit Naberi, kes on selle lepingu sõlmimisega otseselt seotud?

Tänan! Nagu me oleme kokku leppinud, kutsun mina. Palun küsimusele vastamiseks kõnepulti Välisministeeriumi välismajanduspoliitika osakonna peadirektori Tiit Naberi!

Neid tooteid ei määratleta arvuliselt, vaid tuuakse välja, kui ekspordi- ja impordibilansis on põhjendatud puudujäägid. Kõne alla võivad tulla kõik gruppidesse 01 kuni 97 kuuluvad tooted.

Tänan! Kolleeg Andres Taimla.

Aitäh! Mul on uudishimust ajendatud küsimus. Vahetult enne peaministri käiku Fääri saartele oli seal Riigikogu delegatsioon. Me kohtusime valitsusega. Tunti huvi, kas ja kui palju me vajame kala, kas me oleme nõus vabakaubanduslepingu sõlmimisega. Meile pakuti püügikvooti Fääri saarte vetes. Kas on olnud mingeid uusi kontakte Fääri saartega?

Käesolev leping loob baasi selleks, et me saaksime uuesti läbi rääkida kalanduslepingu üle, mis annab võimaluse kvootide suurendamiseks.

Aitäh! Kolleeg Ants Käärma, teine küsimus.

Ma tuleksin ikkagi selle asja juurde tagasi. Kui piiratud arv on maksimumarv, miks siis sõnastus peab olema niisugune? Lepingus võiks sätestada, et tollimaksu võib kehtestada mis tahes kaubaartiklile vastavalt vajadusele.

Eesti Vabariik järgib lepinguid sõlmides rahvusvahelist praktikat. Me teeme täpselt nii, nagu vabakaubanduslepingute puhul mujal tehakse.

Tänan, härra välisminister ja härra Naber! Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole. Riigikogu-poolseks kaasettekandeks palun kõnepulti majanduskomisjoni esimehe Tiit Made.

Austatud härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Käesolev vabakaubandusleping on meie praktikas juba üheksas, mis ratifitseerimiseks on esitatud. Tegemist on teatud rutiinse ettevõtmisega. Ratifitseerimisseaduse eelnõu arutamisel majanduskomisjonis ei kerkinud üles mingeid probleeme. Kaheksa poolthäälega, ilma et keegi oleks olnud vastu või erapooletu, otsustas majanduskomisjon teha täiskogule ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekud palume esitada 30. septembriks kella 12-ks. Aitäh!

Suur tänu! Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Ei ole. Austatud Riigikogu, majanduskomisjon kui juhtivkomisjon on teinud ettepaneku seaduseelnõu 942 esimene lugemine lõpetada. Teisi ettepanekuid juhatajale laekunud ei ole. Niisiis on eelnõu suunatud teisele lugemisele. Kordan üle muudatusettepanekute majanduskomisjonile esitamise tähtaja, milleks on 30. september kell 12. Meie tänane päevakord ammendunud. Kohtume homme kell 10. Homset täiskogu istungit juhatab esimene aseesimees Ants Käärma. Istungi lõpp kell 17.32.