Lugupeetud kolleegid, alustame oma VI istungjärgu 12. töönädala neljapäevast istungit, mis on selle istungjärgu viimane istung. Juhatus võtab vastu uusi eelnõusid ja arupärimisi. Kõigepealt palun valitsuse esindaja proua Ülle Aaskivi.

Austatud istungi juhataja, lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus annab täna Riigikogu menetlusse erakooliseaduse eelnõu. Ettekande nimetatud küsimuses teeb haridusminister Mait Klaassen.

Üleantud eelnõu juhtivkomisjon on kultuurikomisjon.

Teiseks annab Vabariigi Valitsus Riigikogu menetlusse alkoholiaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu. Siin teeb ettekande rahandusminister Mart Opmann.

Eelnõu juhtivkomisjon on rahanduskomisjon. Tänan! Kolleeg Enn Tarto.

Lugupeetud istungi juhataja, lugupeetud kolleegid! Mul on enda ja kolleeg Eldur Parderi nimel üle anda arupärimine peaminister Mart Siimannile. Arupärimine käsitleb hiljuti Valitsuse poolt Riigikogule üleantud kodakondsuse seaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu. Seoses sellega küsime: “Kas Teie arvates vastab kodakondsuse seaduse liberaliseerimine Eesti riigi huvidele? Kas vastab tõele, et seaduseelnõu on valmistatud ette Max van der Stoeli nõudmisel ja näpunäidete järgi? Kuidas Te kommenteerite vastuolu valitsuse lubaduste vahel kodakondsuspoliitika põhimõtteid mitte muuta praktikaga Eesti riigi alustugesid järk-järgult lammutades? Kas mõni välisriik on avaldanud Eesti valitsusele survet, revideerimaks kodakondsuspoliitikat?”

Kolleeg Enn Tarto arupärimine peaministrile edastatakse seadusega ettenähtud korras. Kolleeg Tiit Käbin.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud Riigikogu liikmed! Põhiseaduskomisjonil on kolm ettepanekut seaduseelnõude lugemiste vaheliste tähtaegade pikendamiseks. Nimelt, tuginedes kodukorraseaduse § 41 lõikele 2, palub põhiseaduskomisjon pikendada Riigikogu liikmete Jüri Adamsi, Mart Nuti ja Vootele Hanseni algatatud Vabariigi Presidendi töökorra seaduse eelnõu 367 ja Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Presidendi seaduse eelnõu 560 -- nende menetlemine hakkab toimuma koos -- esimese ja teise lugemise vahelist tähtaega kuni Riigikogu VII istungjärgu esimese töönädalani. Teiseks, juhindudes kodukorraseaduse § 166 lõikest 1, palub komisjon pikendada Riigikogu kodukorra seaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu 536 teise ja kolmanda lugemise vahelist tähtaega kuni Riigikogu VII istungjärgu kolmanda töönädalani. Ning juhindudes kodukorraseaduse § 141 lõikest 2, palume pikendada Maaliidu fraktsiooni algatatud Riigikogu töökorra seaduse täiendamise seaduse eelnõu 617 esimese ja teise lugemise vahelist tähtaega kuni Riigikogu VII istungjärgu üheksanda töönädalani.

Põhiseaduskomisjon on teinud ettepaneku pikendada kahe eelnõu esimese ja teise lugemise vahelist tähtaega ja ühe eelnõu teise ja kolmanda lugemise vahelist tähtaega vastavalt kodukorraseaduse §-le 141. Ma panen need ettepanekud hääletusele. Sooritame, palun, enne kohaoleku kontrolli! Kohal on 74 Riigikogu liiget. Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele põhiseaduskomisjoni ettepaneku pikendada Riigikogu liikmete Jüri Adamsi, Mart Nuti ja Vootele Hanseni algatatud Vabariigi Presidendi töökorra seaduse eelnõu 367 ja Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Presidendi seaduse eelnõu 560 esimese ja teise lugemise vahelist tähtaega kuni Riigikogu VII istungjärgu esimese töönädalani. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Selle ettepaneku poolt on 72 häält, vastu pole keegi, 1 on erapooletu. Eelnõude 367 ja 560 esimese ja teise lugemise vahelist tähtaega on vastavalt pikendatud. Teiseks panen hääletusele põhiseaduskomisjoni ettepaneku pikendada Riigikogu kodukorra seaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu 536 teise ja kolmanda lugemise vahelist tähtaega kuni Riigikogu VII istungjärgu kolmanda töönädalani. Panen hääletusele põhiseaduskomisjoni ettepaneku eelnõu 536 teise ja kolmanda lugemise vahelise tähtaja pikendamise kohta. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Selle ettepaneku poolt on 67 häält, vastu 1, 2 on erapooletud. Eelnõu 536 teise ja kolmanda lugemise vahelist tähtaega on pikendatud. Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele põhiseaduskomisjoni ettepaneku pikendada Maaliidu fraktsiooni algatatud Riigikogu töökorra seaduse täiendamise seaduse eelnõu 617 esimese ja teise lugemise vahelist tähtaega kuni Riigikogu VII istungjärgu üheksanda töönädalani. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Selle ettepaneku poolt on 62 häält, vastu 2, 1 on erapooletu. Eelnõu 617 esimese ja teise lugemise vahelist tähtaega on pikendatud kuni Riigikogu VII istungjärgu üheksanda töönädalani. Kolleeg Sergei Ivanov.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Ma annan enda ja kolleegide Sergei Issakovi, Viktor Andrejevi ja Igor Sedaševi poolt Riigikogu menetlusse kodakondsuse seaduse muutmise ja täiendamise seaduse. Selle seaduseelnõu me valmistasime ette juba ammu, aga juhtus niimoodi, et valitsus jõudis meist ette. Aitäh!

Kolleeg Sergei Ivanov, ma palun korraks siia. Äsja üleantud eelnõu juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon. Kolleeg Vambo Kaal.

Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Kõigepealt me võtame tagasi Eiki Nestoriga esitatud arupärimise Jaak Leimannile ja täname teda kirjaliku vastuse eest. Suuname sama sisuga arupärimise, mis puudutab kütuseaktsiise ja kartellikokkuleppeid, rahandusminister Mart Opmannile.

Kolleegide Vambo Kaalu ja Eiki Nestori arupärimine majandusminister Jaak Leimannile on autorite poolt tagasi võetud. Kolleeg Vootele Hansen.

Austatud juhataja, auväärt Riigikogu! Koos Liia Hänniga esitan arupärimise peaminister Mart Siimannile. Teemaks on järgmised küsimused: “Praegu on Eestis ligi 700 000 erastamisväärtpaberi omanikku, kelle EVP arvetel on üle 6 miljardi EVP krooni, millele võib veel lisanduda kuni poolteist miljardit krooni õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimiseks. Omandireformi käigus peab riik andma inimestele võimaluse leida oma EVP-dele rakendus. Jälgides Teie juhitud valitsuse erastamispoliitikat, ei teki veendumust selles, et riik suudab endale võetud kohustused täita. Järjest rohkem riigivara müüakse raha eest ning ettevõtete erastamisel ei kavandata EVP-de kasutamist. Rahandusminister on Riigikogu ja avalikkust rahustanud sellega, et suur osa erastamisväärtpabereid neeldub maa erastamisel. Viimasel ajal on aga keskkonnaministri ettepanekul ja valitsuse nõusolekul alustatud maa müüki riigivaraseaduse alusel, mis ei anna võimalust EVP-de kasutamiseks. Selline olukord sunnib küsima: 1. Kas teie peaministrina peate end vastutavaks selle eest, et seni veel kasutamata EVP-del oleks piisav varaline kate? 2. Kui palju ja millist riigivara kavatseb valitsus 1998. aastal erastamisele panna EVP-de eest?”

Kolleegide Liia Hänni ja Vootele Hanseni arupärimine peaministrile edastatakse seadusega ettenähtud korras. Kolleeg Liia Hänni.

Härra esimees, lugupeetud kolleegid! Koos kolleeg Vootele Hanseniga esitame keskkonnaministrile arupärimise, mis jätkab eelmise arupärimise teemat. Nimelt soovime täpselt teada saada, kui palju erastamisväärtpabereid kavatseb valitsus kustutada maa erastamise kaudu, ja sellepärast palume keskkonnaministril vastata tervele reale küsimustele, mis puudutavad maa erastamist ostueesõigusega ja enampakkumisel, maa munitsipaliseerimist, riigi omandisse jätmist ja ka seda, kui palju maa ostueesõigusega erastamise avaldusi laekub 1. jaanuariks (arupärimisele vastamine tuleb järgmise aasta algul). Me tahame ka teada, kui palju keskkonnaministri hinnangul neeldub maa erastamisel erastamisväärtpabereid. Aitäh!

Kolleegide Vootele Hanseni ja Liia Hänni arupärimine keskkonnaministrile edastatakse seadusega ettenähtud korras. Kolleeg Indrek Kannik.

Austatud härra esimees, lugupeetud Riigikogu liikmed! Esitan keskkonnaminister Villu Reiljanile arupärimise, mis puudutab tema nõusolekut vähendada ehituskeeluvööndi ulatust. Aitäh!

Kolleeg Indrek Kanniku arupärimine keskkonnaministrile edastatakse seadusega ettenähtud korras. Suur tänu!

Meie tänase istungi päevakorras on neli punkti. See ei välista, et võiks lisanduda päevakorraväliseid punkte, aga ma usun, et kui me nende nelja punktiga oleme toime tulnud, siis arutame tekkinud olukorda. Me alustame kõigepealt kahe ametisse määramisega ja ma informeeriksin kõigepealt kolleege veel kord eelnõude 739 ja 740 menetlemise korrast. Antud juhul teeb ettekande algataja, st Riigikogu juhatuse esindaja. Me kuulame ära juhtivkomisjoni kaasettekande ja iga Riigikogu liige võib ettekandjale ja kaasettekandjale esitada kuni kaks suulist küsimust. Nende eelnõude arutamisel kirjalikke küsimusi ei esitata. Vabariigi Presidendi esitatud ametiisikukandidaadil on õigus 10-minutiliseks ettekandeks ja pärast selle ettekande ärakuulamist võivad Riigikogu liikmed kandidaadile esitada 20 minuti jooksul kuni kaks suulist küsimust. Ka siin ei esitata kirjalikke küsimusi. Pärast küsimusteaja lõppemist avatakse läbirääkimised vastavalt kodukorraseaduse § 107 lõikele 4. Muudatusettepanekuid ametiisiku ametisse nimetamise otsuse eelnõu kohta esitada ei ole võimalik. Kui läbirääkimised on lõpetatud, on eelnõu algatajal, juhtivkomisjoni esindajal ja fraktsioonide volitatud esindajail lõppsõnaõigus. Pärast lõppsõnade ärakuulamist toimub lõpphääletus. Otsuse vastuvõtmiseks on nõutav lihtne poolthäälte enamus.

Me alustame otsuse eelnõuga 739, see on Riigikogu juhatuse algatatud Riigikogu otsuse “Ants Leemetsa riigikontrolöri ametisse nimetamine” eelnõu. Ma palun ettekandeks kõnepulti Riigikogu esimehe kolleeg Toomas Savi.

Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Lubage mul lühidalt üle korrata see, mida ma juba juhatuse poolt ütlesin eelnõu üleandmisel. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 65 punktile 7 ja §-le 134 ning Riigikontrolli seaduse § 9 lõikele 1 nimetab riigikontrolöri ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. Seoses riigikontrolör Hindrek Meri volituste lõppemisega tähtaja möödumise tõttu tegigi Vabariigi President põhiseaduse § 78 punkti 11 alusel käesoleva aasta 10. detsembril Riigikogule ettepaneku nimetada riigikontrolöriks härra Ants Leemets. Härra president on kohtunud ka Riigikogu fraktsioonide esindajatega. Riigikogu kodukorra seaduse § 50 kohaselt Vabariigi Presidendi ettepanekul ametiisiku ametisse nimetamise Riigikogu otsuse eelnõu esitamisel Riigikogu juhatuse poolt lisaksin veel niipalju, et hääletamisprotseduur on salajane ja põhiseaduse §-st 73 lähtuvalt võetakse Riigikogu aktid vastu poolthäälte enamusega. See oleks minu poolt kõik.

Tänan! Kas on küsimusi ettekandjale? Kolleeg Toomas Alatalu.

Härra ettekandja, lugupeetud Riigikogu! Mul on niisugune küsimus: kas teil on informatsiooni, miks Vabariigi President viivitas selle kandidaadi esitamisega, sest eelmise ametiisiku tähtaeg sai täis juba mõni kuu tagasi?

Lugupeetud kolleeg Toomas Alatalu! Kõnepuldis ei ole Vabariigi President, vaid juhatuse liige. Minul ei ole sellist informatsiooni.

Tänan! Toomas Alatalu, teine küsimus.

Lugupeetud ettekandja, Riigikogu juhatuse liige! Kas ma võin esitada niisuguse küsimuse, et järgmisel korral, kui teatud tähtajad lähevad üle, kas siis on Riigikogu liikmetel õigus oodata ka teatud põhjendust, mida võiks vahendada Riigikogu juhatus?

Ma tänan selle küsimuse eest! Isegi kui küsimus puudutab Ladina-Ameerikat, on teil kahtlemata alati õigus küsimusi esitada.

Tänan! Kolleeg Anti Liiv.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kõneleja! Toomas Alatalust inspiratsiooni saanuna küsiksin ma veel lihtsama küsimuse: kui nüüd juhtub, et mingi ametikoht jääb täitmata, kes vastutab siis sellise segaduse eest riigis?

Kui Anti Liiv suvatseks võtta oma kätte ühe väikese raamatu, mille pealkirjaks on “Eesti Vabariigi põhiseadus”, siis see vastus on seal.

Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan, kolleeg Toomas Savi! Kaasettekandeks on sõna põhiseaduskomisjoni aseesimehel kolleeg Jaan Pööril. Palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud Riigikogu! Põhiseaduskomisjon arutas seda otsuse eelnõu oma 15. detsembri istungil, kohale oli kutsutud ka härra Ants Leemets. Vastavalt Riigikontrolli seaduse § 9 lõikele 3 saab riigikontrolöriks nimetada Eesti kodanikku, kelle vanus ei ületa 60 aastat ning kes tunneb riigi halduse ja majanduse juhtimise põhiküsimusi. Rohkem tingimusi riigikontrolörile see seaduseelnõu ei sea. Vastavalt härra Leemetsa ettekandele ja komisjoni liikmete esitatud küsimustele komisjon veendus, et härra Leemets vastab nendele tingimustele, ja ka põhiseaduskomisjon otsustas toetada härra Ants Leemetsa kandidatuuri riigikontrolöri kohale ja teha ettepanek see otsuse eelnõu täna otsusena vastu võtta. Selle poolt oli 4 komisjoni liiget, vastu 0 ja erapooletuid 2.

Suur tänu! Küsimused. Kolleeg Maido Pajo.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mulle tundub, et te ei informeerinud praegu saali päris õigesti. Kui vaadata Riigikontrolli seaduse § 18, siis selles on öeldud niimoodi, et riigikontrolöril peab olema akadeemiline haridus. On olemas mitmesugust haridust, on olemas kõrgharidus ja akadeemiline haridus. Kõrgharidus on mulle selge, aga kas akadeemiline tähendab seda, et peab olema ka konkreetne akadeemiline kraad? Kas härra Leemets vastab sellele või ei vasta?

Aitäh! See paragrahv käib peakontrolöri kohta, mitte riigikontrolöri kohta. Need on kaks eri isikut.

Tänan! Kolleeg Olav Anton.

Aitäh, härra juhataja! Austatud kolleeg! Äkki tead sina, miks presidendil nii kaua aega kulus ja miks põhiseaduskomisjon siis nii kiiresti tegi, kui president oli kõik ajad juba üle lasknud?

Aitäh! Põhiseaduskomisjon ei ole informeeritud, miks president viivitas riigikontrolöri nimetamisega. Kuid vastavalt riigikontrolöri seadusele on lahendus antud, kui president õigeks ajaks ei esita kandidaati.

Küsimusi rohkem ei ole. Suur tänu, Jaan Pöör! Nüüd ma annaksin sõna kandidaadile riigikontrolöri ametisse. Härra Ants Leemets, palun! Nagu öeldud, aega on 10 minutit, see lõpeb 10.37.

Lugupeetud Riigikogu juhataja, lugupeetud Riigikogu liikmed! Esimest korda moodustati Riigikontroll Eesti Vabadussõja ajal 1918. aastal 27. detsembril ning riigikontrolöri ja ka kontrollnõukogu liikmed -- viimased olid ühtlasi Riigikontrolli osakonnajuhatajad -- valis Riigikogu. 20. septembril 1990 nimetati Ülemnõukogu poolt ametisse riigikontrolör Hindrek Meri ja 1. novembril 1990 taasalustas Riigikontroll oma tööd. Täna on teil võimalus esimest korda Riigikoguna nimetada ametisse riigikontrolör, kuid see on teie otsustada. Riigikontroll on Eesti põhiseaduslik institutsioon ja temale on põhiseaduses pühendatud eraldi peatükk. Viimane seadus, mis reguleerib Riigikontrolli, võeti vastu 1995. aastal. Ma tahan sellega öelda, et Riigikontrolli tegevus on määratud seadustega ja küllaltki täpselt piiritletud. Tänapäeval on minu hinnangul Riigikontroll saavutanud koha Eesti ühiskonnas ja ta on aktsepteeritud põhiseaduslik institutsioon. Lisaks sellele on tänane Eesti Riigikontroll suutnud leida koha ka teiste riikide seas, sest Eesti Riigikontroll kuulub nii INTOSAI kui EUROSAI liikmete hulka. Minu arvates on Eesti jaoks suureks auks ka see, et 1996. aastast kuulub Eesti riigikontrolör EUROSIE juhatuse koosseisu. Kui rääkida paar sõna sellest, mis võiks olla Riigikontrolli tulevik, siis ma usun, et eesmärk peaks olema vastavalt seadustele tegutsedes puuduste väljatoomine avalikus sektoris, ning eriline hool peaks olema suunatud sellele, et puudused kõrvaldada. Tulevikus võiks minu nägemist mööda olla hea tava, et kontrollitav organisatsioon ei kulutaks puuduste ilmnemisel niivõrd aega vastuvaidlemisele või põhjuste otsimisele, miks midagi on teistmoodi läinud, vaid hakkaks kohe puudusi kõrvaldama. Ma usun, et eesmärk peaks olema puudused välja tuua ja nad kõrvaldada, mitte ainult teatud segadusi tekitada. Ma leian, et Riigikontroll peab olema oma tegevuses efektiivne, ja reserve siin veel on. Ma peaksin vastama ka mõningatele küsimustele, mis on tekkinud nende arutelude käigus, kui mul on olnud kohtumisi. Üks küsimus on olnud selle kohta, kas Riigikontroll peaks minu nägemist mööda laienema. Ma väidan, et ükski riigiamet ei peaks Eesti riigis ilma erilise põhjuseta laienema. Sel juhul peaks talle pandama peale erilisi täiendavaid ülesandeid. On küsitud ka seda, kas omavalitsused peaksid olema Riigikontrolli kontrollitav objekt. Siin peaks küll ütlema, et hea oleks, kui seadus lahendaks üheselt, et omavalitsust kontrollib kas maavalitsus või Riigikontroll. Minu enda ettepanek on, et see oleks maavalitsus. Riigikontroll kontrollib omavalitsusi sedavõrd, kuivõrd sinna läheb riigi raha ja kuivõrd nende käsutusse on antud riigivara. Tahaksin öelda ka mõningad punktid iseenda kohta. Olen lugenud ajakirjanduses süüdistusi selle kohta, et mul on erakondlik kuuluvus. Ma tahaksin teha sellekohase avalduse, et erakondlik kuuluvus ei saa olla kellegi süüküsimus, ja minu arvates on päris normaalne, et ühiskonnas inimesed erakonnastuvad. Küsimus võib ainult taanduda sellele, et kas tegutsedes Riigikontrollis on võimalik käituda erakondlikult. Vastus saab siin olla loomulikult ei. Ja juhul, kui mind nimetatakse riigikontrolöriks, pean ma loomulikuks, et ma ei saa kuuluda Koonderakonna ridadesse. On väidetud ka mitmeid selliseid asju, et ma vahetavat liiga sagedasti töökohti. Ma julgen öelda, et minu kõige pikemaajalised töökohad on olnud seitse aastat ja viis aastat ning kõige lühemaajaliselt töötasin ma Vabariigi Valitsuses ministrina, kus ma lahkumisavaldust ei esitanud mitte omal soovil. Ma arvan nii, et ma teen kõik, mis on minu võimuses, et Riigikontroll töötaks erapooletult ja järgiks seda joont, mille ta on praegu võtnud, ning muutuks veelgi efektiivsemaks. Aitäh, lugupeetud Riigikogu! Ma olen valmis vastama küsimustele.

Suur tänu, härra Leemets! Igal Riigikogu liikmel on nüüd õigus esitada kaks suulist küsimust. Kolleeg Enn Tarto.

Aitäh, härra juhataja! Austatud Ants Leemets! Meile on välja jagatud teie elulugu ja natuke te ka valgustasite seda. Kuna see ametikoht, kuhu te kandideerite, nõuab väga suurt erapooletust, siis mul on küsimus. Kas te okupatsiooni ajal komparteisse ka kuulusite, ning kui jah, siis kui kaua te seal olite ja millistel kohtadel?

Aitäh! Ma kuulusin NLKP-sse. Need andmed, millal ma sinna kuulusin, on avalikustatud ja minu ankeetides olemas, aga ma ei suuda praegu küll täpselt meenutada. Ma arvan, et see oli 1981--1989.

Tänan! Kolleeg Feliks Undusk.

Aitäh! Härra Leemets! Endine riigikontrolör härra Meri kurtis Riigikogu liikmetele samast puldist korduvalt, et kuigi ta osaleb Vabariigi Valitsuse istungitel, ei allu ministrid ja neile alluvad ministeeriumid Riigikontrolli tehtud otsustele ja sealt tulenevatele järeldustele. Kuidas teie loodate seda olukorda muuta ja kas see on teie arvates üldse tarvilik?

Ma olen vestelnud ka härra Hindrek Meriga ja Hindrek Meri tõepoolest väitis, et üks tema töö kõige suuremaid probleeme oli see, et kui on akt esitatud, siis need, kes peaksid puudusi kõrvaldama ja võtma tarvitusele abinõud, sageli kõigepealt vaidlustavad selle. Ma usun, et sellega on ka tulevikus probleeme, kuid ma loodan just nimelt koostööle ja mõistmisele, sest eesmärk peaks olema kõigil üks. Kui üks asi sõltub valitsusest, siis on täiesti loogiline, et valitsus peab reageerima väljatoodud puuduste kõrvaldamisele õiglaselt. Ma usun, et siin saab midagi ära teha ühest küljest koostööga ja teisest küljest loomulikult ka asjade avalikustamisega, sest ma ei arva, et avaliku sektori kontrollimise tulemused, kui kontroll on juba lõplikult tehtud, peaksid olema salajased, kui nad ei ole iseloomult salajased. Järelikult on võimalik kasutada siin ka avalikkuse abi. Täna hommikul ma vaatasin veel üle, kui palju on sellel aastal avaldatud Riigikontrolli kohta materjali -- nimelt on Riigikontrolli interneti kodulehekülg võrdlemisi hea --, ja seal oli üle 200 artikli, mis käsitlesid Riigikontrolli tegevust sellel aastal. Nii et ka see on ikkagi üks vorm, kuidas tulemusi paremini saavutada. Kahtlemata on üks tähtsamaid eesmärke see, et puudused tuleb kõrvaldada.

Suur tänu! Kolleeg Daimar Liiv.

Lugupeetud Ants Leemets! 1992. aasta Riigikogu valimistel te kandideerisite Isamaa nimekirjas, 1994. aasta lõpus olid teil väga pikad läbirääkimised härra Tiit Vähiga isiklikult, teie läheduses olnud inimesed on väitnud, et te väga kaua ei langetanud otsust minna Koonderakonna nimekirja. Küsimus oleks selline: millised olid need lubadused ja millised olid need tingimused, mille tõttu te vahetasite oma poliitilist erakonda? Mida Tiit Vähi teile lubas, kui te otsustasite kandideerida Koonderakonna nimekirjas?

Aitäh, härra Liiv! Ma ei ole kunagi kandideerinud Isamaa nimekirjas ja üldse olen ma kandideerinud Riigikogu valimistel üks kord. Ma ei ole kandideerinud ka kohalikel valimistel. Ma usun, et siin viibivad Isamaa liikmed teavad, et ma ei ole sinna kunagi kuulunud. Küll aga võib öelda, et Isamaa valitsuse peaminister Mart Laar nimetas mind maavanemana ametisse. Selline võiks olla otsene side Isamaaga, aga ma ei kuulunud sinna. Teine pool küsimusest: mida Tiit Vähi lubas mulle? Ma ei oska sellele küsimusele vastata selles mõttes, et kui ma kandideerisin KMÜ-s Riigikokku, siis ei olnud ma Koonderakonna liige. Koonderakonna liikmeks astusin ma 1995. aasta aprillis, pärast seda, kui ma olin juba valitsuse liige. Ma leian ka praegu, et valitsuse liikmed ei saa olla individualistid, mitte kuuluda erakonda, võtmata üldsegi vastutust valitsuse kui sellise tegevuse eest. Ma leidsin, see on normaalne, et olles juba valitsuse liige, pean ma kuuluma sinna erakonda, siis oleksid minu vaated ka selgemad. Ma kordan veel kord: ma ei pea erakonda kuulumist mingil juhul süüküsimuseks.

Tänan! Kolleeg Valve Raudnask.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra Leemets! Iga kord, kui riigikontrolör on Riigikogu ees aru andnud, on ta alustanud oma juttu umbes nii, et sõjaeelse Eesti Vabariigi ajal oli sendipealt teada, kui rikas Eesti riik on, aga nüüd kahjuks ta seda öelda ei suuda. Kuidas te arvate, kas praeguses Eesti Vabariigis tuleb kunagi ka see päev, kui Eesti Vabariik teab, mis on Eesti riigi vara?

Ma arvan, et need protsessid võtavad tublisti rohkem aega, kui me arvame. Kõige suurem riigi vara on maa, ja kui me vaatame praegu, kui kaugel me oleme maareformi korrastamisel, siis võime öelda, et meil läheb veel aega, enne kui kogu riigi vara saab korralikult arvele võetud. Ma julgen arvata, et protsessid on kulgemas sinnapoole, et riigi vara hakatakse paremini arvestama, aga praegu ma küll ei arva, et asjad oleksid meil väga heas seisus. Nii et siin on teha veel palju.

Tänan! Kolleeg Ülo Peets.

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud Ants Leemets! Kui te saate volitused täna, siis need volitused kehtivad, kui midagi vahele ei tule, vastavalt seadustele viis aastat. Teie amet on riigis selline, mis sisuliselt kõige kõrgemal tasandil kontrollib riigi vara ja toob sellesse selgust, nagu eelmine küsimus oli. Kahtlemata kohtab sellisel ametikohal psühholoogilist survet ja minu küsimus oleks selle kohta. Ma tahtsin küsida ka erakondlikkuse kohta, aga te ütlesite, et loobute erakonda kuulumisest, jääte erapoolikuks, ja teisiti see tõesti olla ei saagi. Küllalt paljud kirjutavad aga Riigikontrollile anonüümseid avaldusi. Ma palun teie seisukohta nende avalduste läbivaatamise suhtes.

Minu isiklik seisukoht on, et anonüümsed avaldused tuleb küll läbi lugeda, informatsioon teadmiseks võtta, aga neid ei ole võimalik menetleda. Loomulikult tuleb sellist avaldust võtta sisult kui märgukirja, mille alusel võib ju asju kontrollida, kuid ametlikult seda menetleda ei saa ja andku Jumal, et asi ei taanduks anonüümkirjadele ja anonüümkaebustele. Oleks ikkagi hea, kui see ei oleks see hea tava, kuidas tänapäeval asju ajada, mille alusel algatada kontrollimisi. Nii et need kuuluvad kindlasti lugemisele ja säilitamisele, aga mitte ametlikult menetlemisele.

Tänan! Kolleeg Liina Tõnisson.

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud härra Leemets! Nagu me äsja kuulsime siin tehtud ettekannetest, on riigikontrolöri persoonil sisuliselt üks piirang, see on vanus. Kuid ma ei tahaks rääkida piirangust, ma küsiksin orienteerituse või mõtteloogika kohta. Nimelt, kui te saate täna volitused riigikontrolöri ametikohale astumiseks, milline on teie seisukoht: kas riigikontrolöril võib olla majanduslikke huvisid ehk teisisõnu, kas ta võib osaleda mingisuguste firmade tegevuses kas või ainult aktsionärina? Siit edasi ma küsiksin, millised on täna teie viisakalt öeldes majanduslikud huvid või milliste firmadega te olete seotud, kui olete?

Ma vastan sellele küsimusele meelsasti. Millised on minu majanduslikud huvid? Ma olen need deklareerinud ja olen valmis vastama ka siin. Arvasin, et selline küsimus tuleb. Kõigepealt tahan öelda, et aktsiatest on mul 1650 Ühispanga aktsiat, mis ma omandasin Rakvere päevil. Siis oli veel tegemist Nordpangaga, see oli see aeg. Peale selle kuulun ma mitme organisatsiooni nõukogusse, mis ma teile nüüd ka ette loen: Tallinna Vee nõukogu esimees, Eesti Flexa nõukogu liige, Tallinna Linnasadama nõukogu liige, Eesti Maapanga nõukogu liige, Eesti Erastamisagentuuri nõukogu aseesimees, Nõmme Lastekodu hoolekogu liige, Tallinna Eluasemefondi nõukogu liige, Tallinna Korrakaitsefondi nõukogu liige. Ma ei arva, et saaksin jätkata tegevust nendes loetletud asjades. Esiteks sellepärast, et kõigis Tallinnaga seotud asjades, on see siis Tallinna Vesi või miski muu, on olemas volikogu vastuvõetud akt selle kohta, et kui linnaametnik lahkub ametist, siis ta automaatselt astub tagasi ka nendest ametitest. See on esimene punkt. Teiseks, Eesti Flexas lõpetan oma tegevuse 1. jaanuari seisuga n-ö plaaniliselt. Kindlasti tahaksin edasi jääda Nõmme Lastekodu hoolekogusse. Ma ei usu, et tegemist on sellise asjaga, mis peaks häirima. Küsimus oli ka aktsiate omamise kohta. Isiklikult leian, et selles ei oleks midagi halba, kui omatakse mitteolulist osa või väikest osa, sest see oleks minu arvates pea liiva alla peitmine, kui oma aktsiad kiiresti ära saata advokaadi hoole alla. Ma arvan, et kuna minul on nii vähe aktsiaid, siis lihtsalt ei ole sellist pea liiva alla peitmise vajadust.

Tänan! Kolleeg Jaanus Männik.

Aitäh, härra juhataja! Austatud härra Leemets! Ma arvan, et senine riigikontrolör oli tunnustatud, jõuline, kompetentne, autoriteetne ja, mis peamine, sõltumatu isiksus. Mis sa arvad, kas sa suudad jätkata sama väärikalt või veel väärikamalt?

Küsimus on rohkem tulevikku suunatud ja ma võin tõesti avaldada ainult oma arvamust. Ma tahaksin loota, et ma suudan. Mis puutub sõltumatusse, siis mina arvan, et sõltumatus ei tähenda seda, et enam kellegagi ei suhtle ja kellegagi midagi ei aruta. Vastupidi, ma tahaksin teha koostööd väga paljudega ja mitte lugeda välja sellest sõltuvust, vaid märksõna “koostöö”. Riigikontrolör ei saa kellestki sõltuv olla, kui asi puudutab tema tööd.

Tänan! Kolleeg Edgar Savisaar.

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleeg linnavalitsusest (praegu veel)! Tänases Eesti Ekspressis ilmus Tallinna Vee direktori Enno Pere mõnevõrra jahmatama panev intervjuu, kus ta räägib sellest, et on üks selline firma Cresco, kes olevat lausa nagu sõbrafirma ja kes on väga soodsas olukorras Tallinna Vee aktsiate müügil ja emiteerimisel jne. Pead sa seda intervjuud või seal väljendatud seisukohti objektiivseks?

Ma ei ole seda intervjuud lugenud, aga mis puutub Crescosse, siis ma tahan kohe öelda, et pretendente, kes võiksid emiteerida juhul, kui Tallinna Linnavolikogu otsustab Tallinna Vee aktsiate müügi, on vähemalt seitse. Sellisel juhul tuleb organiseerida nende vahel avalik konkurss ja Cresco võib ju võita, kui ta esitab kõige soodsamad ja paremad tingimused. Aga ma julgen öelda, et ülejäänud kuus, keda me praegu teame, on ka väga tugevad konkurendid ja Eestis tuntud tegijad. Ma ei oska kommenteerida konkreetset artiklit, aga härra Pere on siis selle küll välja mõelnud, sest seda ei kinnita ei Tallinna Vee nõukogu, linnavalitsus ega ka volikogu.

Tänan! Kolleeg Andres Tarand.

Aitäh! Lugupeetud Ants Leemets! Vastus ühele küsimusele oli väga kaunis selles mõttes, et kui juba valitsuses minister olla tuleb, tuleb ka ennast erakondlikult määratleda ja poliitiline vastutus võtta. Kahju, et paljud praeguse valitsuse liikmed seda mõttekäiku ei ole järginud. Kujutame korraks ette, et Ants Leemets istuks näiteks siinsamas pingis, kust ma praegu räägin, ja puldis seisaks mõni värvikas parteitegelane, minu poolest näiteks Toomepuu, ja on teisigi erakondlikult värvikaid tegelasi Eestis. Kas siis n-ö põhimõtteliselt Ants Leemets arvaks, et riigikontrolör on hea, kui ta on hea parteiline tegelane, olgu küll, et mängitakse kaasa see maskeraad, et ma teatan, et ma ei ole enam jne -- see on ju kõik niisugune veidi lapsik asi. Milline Ants Leemetsa seisukoht siis oleks?

Küsimus on jällegi filosoofiline, kas ma suudan ennast teie koha peale panna ja mõelda, et siin on keegi teine. Ma arvan, et küsimus on rohkem usalduses, kas seda usutakse või mitte, et ta võib olla erapoolik. Seetõttu, kui ma oleks teie koha peal, siis sõltub sellest, milline persoon konkreetselt siin seisab. Üldiselt ma kordan veel kord: mul ei ole veendumust, et erakonda kuulumine on selline asi, mis välistab tulevikus kõik sõltumatud ametikohad.

Tänan! Tuletan kolleegidele meelde, et küsimuste esitamiseks on aega veel neli minutit, aeg lõpeb 10.52. Kolleeg Liia Hänni.

Aitäh! Austatud härra Leemets! Eelmise koonderakondliku Tallinna Linnavalitsuse ajal toimus seal teatavasti mitmeid ebaseaduslikke korteritehinguid. Kas see, mis Tallinnas toimus, riivab teie õiglustunnet?

Kõik see, mis on ebaseaduslik tehing, riivab loomulikult minu õiglustunnet. Ma olen hariduselt jurist ja mind on õpetanud päris head juristid, nii et kõik ebaseaduslik ei saa jätta riivamata minu õiglustunnet. Mis puutub konkreetsesse asja, kui te tahate seda teada, siis konkreetsed korteriasjad on uurimisel ja ma loodan, et uurimine tuvastab, kes on süüdi. Ma ei saa selle kohta otseselt hinnangut anda. Aga riivab muidugi, kui keegi teeb midagi ebaseaduslikku.

Tänan! Kolleeg Arvo Haug.

Härra juhataja! Härra pretendent! Kuidas te reageeriksite, kui Eesti Pank taas vaidlustaks Riigikontrolli õiguse ja oskuse kontrollida Eesti Panka?

Ma tahaksin väita seda, et niivõrd, kuivõrd seadus lubab kontrollida Eesti Panka, ei ole Eesti Pangal siin midagi vaidlustada. Küsimus lahendatakse seaduse pinnal.

Tänan! Kolleeg Olav Anton, teine küsimus.

Aitäh, härra juhataja! Austatud riigikontrolöri kandidaat! Põhiseaduses on sätestatud, et Riigikogu on poliitiline, valitsus on poliitiline. Presidendi suhtes on eeldatud, et ta võib tulla poliitilisest seltskonnast ja ta peatab oma erakondliku kuuluvuse vastavalt §-le 84. Riigikontroll tervikuna on sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan. Ei ole ühtegi sõna erakondliku kuuluvuse peatamise kohta. Öelge, kuidas te viite kokku põhiseaduse vaimu teiepoolse teesiga, et ei ole mingit probleemi, kui Riigikontrolli eesotsas on erakonna ja liidererakonna, tugeva erakonna juhatuse liige?

Aitäh! Esiteks ma pean teatama, et viimasel kahel aastal ei ole ma kuulunud Koonderakonna juhatusse, ja see fakt, mida levitatakse, ei vasta selles mõttes tõele. Ülejäänu osas ma jään ikkagi oma seisukohtade juurde, et riigikontrolör ei saa tõepoolest olla erakonna liige, ja juhul, kui mina osutun riigikontrolöriks nimetatuks, siis ma loomulikult astun erakonnast välja, st ma ei saa osa võtta erakondlikust tegevusest.

Tänan! Kolleeg Daimar Liiv, teine küsimus.

Aitäh! Lugupeetud Ants Leemets! Te väitsite mõned minutid tagasi siit puldist, et saite oma Rakvere-aastatel tööülesannete täitmise eest tasuks Ühispanga aktsiad, ja nimetasite ka arvu. Küsimus teile: milliseid tööülesandeid te maavanemana täitsite, et teile tasuti Ühispanga aktsiatena?

Härra Liiv, aitäh, aga mina ei ole siit puldist niimoodi väitnud, järelikult ma ei saa sellele küsimusele ka vastata. Ma väitsin seda, et ma olen omandanud sellel perioodil, kui ma töötasin Rakveres, aktsiaid. Teie küsimus tuli sellest, et ma olen saanud neid kuskilt tasuks. See ei ole päris nii.

Tänan! Ja nüüd on viimane küsimus. Paul-Eerik Rummo, palun! Ma pean vabandama ülejäänud kolleegide ees, aga aega on veel üheks küsimuseks.

Aitäh! Härra riigikontrolöri kandidaat! Eestis valitseb mõnesugune ebakindlus selles küsimuses, kas Riigikontroll peaks kontrollima ainult sõna otseses mõttes riigisektorit või avalikku sektorit laiemalt, st nii riiki, omavalitsusi kui ka avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid. Milline on teie põhimõtteline seisukoht ja kuidas te peate võimalikuks ületada õiguslikke takistusi, mis praegu selliseks laiemaks tegevuseks arvatavasti on?

Aitäh! Ma arvan, et asi tuleb lahendada esiteks seaduste pinnal ja praegune seadus määrab ära selle piiri, kus saab kontrollida. Kuid põhimõtteliselt Riigikontroll ei pea olema avaliku sektori ainuke kontrollorgan, sest siis võetakse kontrollimisfunktsioonid ära väga paljudelt. Teatavasti teostavad riigis kontrolli mitmed organid, kelle ülesannetest see tuleneb. Kuid ma julgen öelda, et avaliku sektori organisatsioonide kontroll peaks suurel määral olema Riigikontrolli käes, välja arvatud see, et minu seisukoha järgi tuleks omavalitsuste kontroll panna maavalitsustele, sest omavalitsuste kontrolli panek Riigikontrolli peale tähendaks nende koostöö suurendamist. Maavalitsus oleks selleks siiski paremini kohandunud.

Suur tänu, härra Ants Leemets, ettekande ja vastuste eest! Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu liikmetel avaldada arvamust! Kolleeg Toomas Alatalu, kõne puldist.

Lugupeetud Riigikogu! Ma tahtsin kõnepulti tulla mitte niivõrd ühenduses riigikontrolöri kandidaadiga, kuivõrd selle probleemiga, mida me puudutasime algul. Võib siiski julgelt öelda, et meie põhiseadus vajab muutmist. Sest see on ikkagi jama, kui tähtis ametikoht riigis on mitu kuud täitmata ja sisuliselt tuleb ju välja, et puudub mehhanism, kuidas selle täitmist mõjutada. Minu raudne veendumus on, et riigi tähtsuselt teine ametimees on ikkagi valitud ka selleks, et tuletada esimesele mehele meelde, kui midagi on tegemata. Ja kui tuleb välja, et see ei ole seaduste järgi võimalik, siis tuleb vastav seaduseparandus teha ja välja pakkuda.

Tänan! Tõepoolest, suur tänu! Kas võib teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele ettepaneku läbirääkimised lõpetada. Palun võtta seisukoht! Selle ettepaneku poolt on 60 häält, vastu 5, 2 on erapooletud. Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Eelnõu algataja? Ei soovi. Juhtivkomisjon, kolleeg Jaan Pöör? Ei soovi. Fraktsioonide volitatud esindajad? Ei ole sõnavõtusoovi. Suur tänu! Seega on meil ees lõpphääletus ja, nagu juba öeldud, on see hääletus vastavalt kodukorraseaduse § 66 punktidele 4 ja 6 salajane. Kolleeg Eiki Nestor.

Aitäh, härra juhataja! Palun teha enne hääletust kohaloleku kontroll.

Tänan! Palun sooritame kohaloleku kontrolli! Kohal on 88 Riigikogu liiget. Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Riigikogu otsuse eelnõu 739 Ants Leemetsa riigikontrolöri ametisse nimetamise kohta. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Selle poolt on 27 häält, vastu 54, 4 jäid erapooletuks. Otsuse eelnõu 739 jäi vastu võtmata.

Lugupeetud Riigikogu! Meie järgmine päevakorrapunkt on analoogiline, see on Riigikogu juhatuse algatatud otsuse eelnõu 740 Raimund Hagelbergi Eesti Panga Nõukogu esimehe ametisse nimetamise kohta. Ettekandeks on sõna Riigikogu esimehel kolleeg Toomas Savil. Palun!

Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 65 punktile 7 ning Eesti Panga seaduse § 7 lõikele 1 nimetab Eesti Panga Nõukogu esimehe ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. Seoses Eesti Panga Nõukogu esimehe Uno Mereste volituste lõppemisega tähtaja möödumise tõttu tegi Vabariigi President põhiseaduse § 78 alusel käesoleva aasta 10. detsembril Riigikogule ettepaneku nimetada Eesti Panga Nõukogu esimeheks Raimund Hagelberg. See oleks minu poolt kõik.

Suur tänu! Küsimused. Kolleeg Daimar Liiv.

Lugupeetud Riigikogu juhataja ja antud hetkel ettekandja! Öelge, palun, kas see tuleneb sellest, et ma ei suutnud üles leida, või ei ole härra Hagelbergi elulugu tõesti meile laudadele laiali jaotatud?

Ma tunnen teatud määral süükoormat selles mõttes, et tõenäoliselt see nii on. Ma usun, et see küsimus on õigem suunata juhtivkomisjonile, ja ma tahaks ka ise teada, miks juhtivkomisjon ei ole taganud, et meil see laudadel oleks. Aitäh!

Rohkem küsimusi ei paista olevat. Tänan, Toomas Savi! Kaasettekandeks on sõna rahanduskomisjoni esimehel Olev Rajul. Palun!

Lugupeetud Riigikogu! Rahanduskomisjon arutas otsuse eelnõu 740 16. detsembril ja otsustas konsensusega tuua seaduseelnõu teie ette ning panna lõpphääletusele. Tänan!

Tänan! Küsimused. Kolleeg Ülo Peets.

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja, rahanduskomisjoni esimees! Ma küsin ka, kas selle otsuse eelnõu juures peaks kodukorraseaduse järgi olema elulookirjeldus või ei pea?

Kodukorraseadusest mina küll niisugust punkti ei tea, et peaks olema. Komisjonis see küsimus üles ei kerkinud.

Tänan! Kolleeg Jaanus Betlem.

Aitäh! Austatud rahanduskomisjoni esimees! Ma ei pea seda väga arukaks lähenemiseks, mida te esindate. Me ei saa otsustada inimese elulugu tundmata. Hoolimata härra Hagelbergi teatud ja mitte väga väikesest tuntusest, ei pruugi mitte kõik kursis olla, kellega on tegemist. Antud juhul sarnaneb see protseduur siiski isiku tagaselja valimisega. Seetõttu on mul teile palve küsimuse vormis: kas te võiksite meile ette lugeda härra Hagelbergi eluloo?

Jah, ma võin seda teha, kuigi mul on tunne, et härra Betlemi küsimusest kumab praegu läbi nõukogudeaegne ankeedi järgi otsustamise mentaliteet. Raimund Hagelberg, sündinud 7. veebruaril 1927 Tallinnas. 1950 lõpetanud Polütehnilise Instituudi, olnud seejärel 1950--1953 seal aspirant. Vabandust, ma ei hakka võib-olla lugema koole, algkoole jne. Töötanud: 1953--1954 Eesti Teaduste Akadeemia nooremteadur; 1954--1989 Tartu Ülikooli õppejõud rahanduse ja krediidi alal, pikemat aega oli seejuures kateedri juhataja; 1982--1989 Eesti Teaduste Akadeemia teaduslik peasekretär; 1989--1992 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimehe nõunik. Alates jaanuarist 1990 Eesti Panga Nõukogu liige. Majanduskandidaadi kraadi aastat siin ei ole, majandusdoktori aasta on 1967, professor aastast 1968, akadeemik aastast 1981.

Tänan! Jaanus Betlem, teine küsimus.

Aitäh! Austatud härra Raju! Palun, kas te võiksite korrata sama teile väidetavalt omases mittenõukogulikus vormis?

Kahjuks jääb mul selle küsimuse mõistmiseks mõistusest puudu.

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Ma tänan, kolleeg Olev Raju! Daimar Liiv.

Lugupeetud istungi juhataja! Mul on palve, et me saaks selle eluloo lauale ka kirjalikus vormis. Minimaalset austust Riigikogu liikmete vastu tuleb siiski üles näidata.

Tänan, kolleeg Daimar Liiv! Juhatajana olen põhimõtteliselt nõus, et Riigikogu liikmetel peaks selliste valimiste puhul olema vajalik informatsioon. Põhiseaduskomisjon selle ka andis ja ma usun, et siit see kontrast tuleb. Samas kodukorraseadus meile seda ette ei kirjuta. Ma loodan, et järgmiste selliste juhtumite puhuks komisjonid valmistavad kandidaatide kohta materjalid paremini ette. Meil on praegu võimalus kuulata ära härra Hagelbergi kui kandidaadi ettekanne ning saada temalt vastused küsimustele. See peaks korvama eluloo puudujäämist. Ma palun, härra Raimund Hagelberg!

Lugupeetav juhataja! Lugupeetavad Riigikogu liikmed! Ma ei seisa teie ees seoses Eesti Panga Nõukoguga mitte esmakordselt, kuid ma tunnen seda vastutust, mis mul on praegusel hetkel. Ma palun kõigepealt teie tähelepanu suunata sellele, miks ma niisuguses eas, nagu ma olen, siiski andsin Vabariigi Presidendile nõusoleku kandideerida sellele väga vastutusrikkale ametipostile. Nagu siin juba selgus, olen Eesti Pangaga olnud nõukogu liikmena seotud 1990. aastast peale, ühesõnaga, Eesti Panga taasasutamise hetkest. Kuid seos algas juba tunduvalt varem, siis, kui me alustasime Eesti raha ja sellega seoses ka Eesti Panga taasrajamist IME programmi raames ja kogu edaspidises protsessis. Selle tulemusena on mul kujunenud niisugune arusaamine, et Eesti Panga Nõukogu esimees peaks tulema Eesti Panga Nõukogu senisest koosseisust, sest protsessid, mida seal tuleb lahendada, on küllalt komplitseeritud ja keerulised ning nõuavad seetõttu järjepidevust. Järelikult, siit tekib niisugune mõte, et järgmise esimehe valikul, millal see siis ka ei peaks toimuma, või uue kandidaadi esitamisel minu asemele tuleks vähemalt väga soovitavalt seda momenti silmas pidada. Teine moment, mis mind sundis niisugust nõusolekut andma, on selles, et pangandusmaailm on väga keeruline maailm ja ta muutub iga päevaga keerulisemaks. Sealjuures need protsessid, mis on seotud rahapoliitikaga, pangandusega, ei sõlmu mitte ainult kitsalt panganduse ega rahapoliitika tasandil. Need globaliseeruvad iga päevaga rohkem ja nõuavad makromajanduslikku lähenemist, probleemide makromajanduslikku mõistmist. Ja selleks peaks olema n-ö teatud hariduslik ettevalmistus selles valdkonnas. Kolmas motiiv on selles, et on parem, kui panga nõukogu esimees ja panga nõukogu koosseis oleks võimalikult rohkem neutraalne, mitte seotud konkreetsete erakondadega. See ei tähenda seda, et praeguses panga nõukogu koosseisus oleksid olnud mingil kujul määravad erakondlikud huvid. Seda ei ole olnud panga nõukogu esimehe kindlast juhtimisstiilist tingituna ning ükski panga nõukogu liige, kes on ka erakondlikult seotud, ei ole püüdnud seal väljendada oma erakondlikke huvisid. Nii et see erakondlikkuse välistamise motiiv ei ole absoluutne, kuid võimalike etteheidete tegemise vältimiseks oleks ta küllalt soovitav. Mida ma võiksin öelda edaspidise kohta? Ma ei arva, et Eesti Panga töös peaks midagi väga olulist hetkel muutuma, sest Eesti Panga Nõukogu on kollektiivne organ ja ta on teie kui kõige kõrgema otsustava kollektiivse organi esindaja. Nõukogu on siiamaale suutnud järgida neid seadusi, mis pandi paika Eesti raha taasrajamisega. Eesti Panga Nõukogu tegevuse ajal on võetud vastu krediidiasutuste seadus, uue redaktsiooni kallal praegu töötatakse, see on üsna lõppjärgus. Selle tulemusena on õnnestunud päris hästi meie pangandusmaailma korrastada, meie pangandus ei ole elanud läbi süsteemikriisi. Kõike seda kajastavad ka kas või need hinnangud, mis on antud riigireitingute näol käesoleval aastal väga tunnustatud reitinguorganisatsioonide poolt Eesti Pangale ja Eesti riigile tervikuna. See on kahtlemata meie edasimineku üks olulisi tegureid. Me peame jätkama oma senist ranget rahapoliitikat, valuutakomitee põhimõtet, fikseeritud kurssi ja kaitsma oma krooni senikaua, kuni meil on võimalik Euroopa Liidu või Euroopa Rahaliidu tingimusel leida uus edasiminek. Edasi meil on vaja kindlustada oma valuutareservi. Ehkki see valuutareserv on n-ö Eesti Panga valuutareserv, on ta tegelikult riigi valuutareserv, mis kaitseb riiki igasuguste võimalike juhuslikkuste vastu. Ja neid ründekatseid, mida Eesti valuutareservile on tehtud, ei ole olnud mitte väga vähe. Alles hiljutised sammud selles valdkonnas on näidanud, et selles asjas peab olema väga nõudlik ja väga ettevaatlik. Eriti on see oluline meiesugusele väikeriigile, kes ise ei saa maailma mastaabis teha suurt raha- ega valuutapoliitikat, ja kelle manööverdamisvõime on selle tõttu piiratud. Kuid see ei tähenda, et me peaksime jääma panga nõukogus samale tasemele, sest elu läheb edasi, tekivad uued nõuded. Euroopa Liiduga ühinemisel tekivad uued nõuded, teatud tingimustes on vaja võtta karmistavaid abinõusid, et pangamaastikku paremini korrastada. Selleks, ma loodan, et järgmise aasta esimeste kuude jooksul peaks teie lauale ilmuma krediidiasutuste seaduse uus redaktsioon, sealjuures ka eraldi seadus hoiulaenuühistute kohta. Väga olulist tähelepanu on vaja pöörata finantsjärelevalvele, mis seoses börsiprobleemidega on eriti esile tõusnud ja mida samuti on ette näha rahvusvaheliste nõuete taustal. Esialgu, nagu te teate, tuleb alustada konsolideeritud järelevalvega. See on väga mahukas töö. Sest kui me loeksime ette kõik Eesti pankade juures olevad konsolideerimisrühmadesse kuuluvad ettevõtmised küll vastavate investeerimisfondide või liisinguasutuste või muude näol, siis ma saaksin üldnimekirjas üle 100 ühiku. Kõik nad ei ole küll sugugi mitte sellise suunaga. Osa nendest on ainult teenindavad, kuid igal juhul järelevalve ring laieneb tunduvalt. Peale selle, järgmine ülesanne, mis tuleb lahendada etapiviisiliselt, on juba integreeritud finantsjärelevalve, mis hõlmab mitte ainult pangandust ja nende konsolideeritud gruppi, vaid haarab kogu järelevalvet laiemalt. Kuid see ei saa olla ainult Eesti Panga funktsioon ja see vajab väga põhjalikku ettevalmistamist. Samuti peab Eesti Panga sisemuses üht-teist ümber korraldama. Eesti Pangale on tehtud tõsiseid etteheiteid seoses Riigikontrolliga. See Riigikontrolli materjal on kõigile Eesti Panga poolt avalikustatud, see peaks olema kõigile soovijatele kättesaadav. Just tänu härra Mereste initsiatiivile on Eesti Pangas jõudsalt arenenud sisekontroll. Me tahame seda suunda jätkata ja ma arvan, et selle tulemusel saab edaspidi teha ka vähem etteheiteid. Ma lõpetaksin sellega, et töö edu aluseks on vastastikune mõistev koostöö. Kui te mind sellele ametipostile usaldate, siis kuna mina ei ole Riigikogu liige, võib koostöö jääda natuke nõrgemaks. Kuid mul on siiski arvamus, et seda on võimalik parandada, sest ma olen paljude inimestega varem koos töötanud ja paljusid probleeme ühiselt lahendanud. Nii et see ei tohiks olla takistuseks. Ka on järjekindlalt tihenenud töö Vabariigi Valitsusega ja ma arvan, et Eesti Panga ning Vabariigi Valitsuse koostöö peaks arenema samuti positiivses suunas. Samuti Eesti Panga enda sisemine koostöö, mida annab ka paremuse poole viia. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Ja nüüd on aeg kolleegidel esitada küsimusi. Nagu öeldud, on küsimuste esitamiseks aega 20 minutit, see lõpeb 11.37. Nüüd on igaühel uuesti võimalus kaks küsimust esitada, ettekandjale ja kaasettekandjale esitatud küsimused ei loe. Kolleeg Liina Tõnisson.

Tänan, härra eesistuja! Lugupeetud härra Hagelberg! Te ütlesite oma ettekande alguses, et põhimõtteliselt te väga suuri muudatusi ette ei näe ega pea vajalikuks Eesti Pangas teha, hiljem te ütlesite, et muidugi, mingisugused sisekorralduse muudatused peaksid toimuma. Ma tahakski nüüd küsida, mida te täpsemalt selle all silmas pidasite. Kui me teile täna need volitused anname, missuguseid muudatusi te siis Eesti Panga siseselt ette näeksite?

Eesti Panga siseselt ma näeksin ühe olulisema momendina seda, et kuna Eesti Pank tegeleb paljude valdkondadega, siis on võimalik tunduvalt süvendada struktuuriüksustevahelist koostööd. Ma pean siin silmas statistikaosakonda, kus on maksebilanss, ma pean silmas keskpanga poliitikaosakonda, kes peab kõiki asju sünteesima, ma pean silmas pangastatistika ja analüüsiosakonda, kust tulevad analüütilised andmed meie pangandusmaailma kohta. Siin on integreerimise baasil kas makromajanduse või ka teistel alustel võimalik protsesse süvendada. Mina olen oma praeguses tegevuses püüdnud seda seost arendada ja ma arvan, et panga nõukogu võimaliku esimehena ma jätkan seda tugevamini.

Suur tänu! Kolleeg Maido Pajo.

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Nagu me teame, on Eesti Panga tegevjuhtkond olnud seotud mitme pehmelt öeldes kahtlase afääri või tehinguga, räägime siis Eesti kullamüügist või 10 miljoni dollari kadumisest või härra Genini hagist Eesti Panga, isiklikult härra Krafti vastu. Mulle tundub, et selles seisus Eesti Panga Nõukogu oma rolli täitnud ei ole ega ole suutnud ohjata Eesti Panga juhtkonna tegevust. Mu küsimus on aga teises plaanis. Praegu on teada ka see, et Eesti Panga tegevjuhtkond on asunud pangandusmaastiku ümber kujundama, üritab ära kaotada Maapanka ja liita teisi panku kokku. Milline on teie kui tulevase panga nõukogu esimehe strateegia Eesti pangandusmaastiku kujundamisel? Kas te peate õigeks, et Eestis kujunevad välja üksikud suurpangad, või peate vajalikuks normaalse konkurentsi säilitamist Eesti pangandusmaastikul?

Kui te lubate, siis ma küsimuse esimese poole juurde, mille te andsite kommentaarina, ei pöördu, muidu läheks vastamine pikale. Küsimuse teise poole kohta ma ütleksin, et Eesti pangamaastikule peavad kindlasti jääma mitmekesised pangad, mitte et see jaguneks kolme n-ö gigandi vahel, maailma mastaabis nad muidugi gigandid ei ole, vaid on keskmised ja ka väiksemad pangad. Mis konkreetselt puutub Maapanka, siis ausalt öelda ei saa ma headest pangandustavadest lähtudes minna andmestike juurde, mis selles osas on. Mis puudutab Maapanga ärakaotamist ja paar päeva tagasi ilmunud Postimehe artiklit, et EBRD, Euroopa Rekonstrueerimis- ja Arengupank püüab Eesti pangamaastikul midagi enda kätte haarata, siis seal on kuskil mingi ebatäpsus. Kui EBRD 1990. aastal moodustati Euroopa Liidu või õigemini Euroopa Ühenduse pangana, oli tema eesmärk kommunismiikkest vabanenud riikide majanduslik toetamine vastuvõetavate laenutingimuste alusel antavate laenudega. Ja ta on teinud seda ka Eestis. Ta on praegu Investeerimispangas sees ja just selle tõttu, et krediteerida keskmise suurusega või ka väiksemat eraettevõtlust soodsate laenudega. Ta läks kriitilisel hetkel sisse Hoiupanka ja on ka läinud Maapanka, sest Maapank vajas tugevdamist. Kui seal on teatud persoonide tasandil mingisugused probleemid tekkinud, mis on minu arvates väljaspool häid pangandustavasid ja eetikat, on ajakirjandus siin ilmselt midagi võimendanud, mis ei ole tegelikkusega kooskõlas.

Suur tänu! Kolleeg Olav Anton.

Aitäh, härra juhataja! Austatud akadeemik! Te rääkisite panga nõukogude järjepidevusest, aga mulle tundub, et järjepidevus on eelkõige selle 10 miljoni afääri kalevi alla matmises. Ma ei otsi süüdlasi, sest süüdlasi otsib kohus. Aga öelge, millal teie saite teada 10 miljoni afäärist, ja kas tänase päeva seisuga on teil pilt selge, mis üldse toimus, kes toimetas ja kelle volitustel? Kas te võite ka seda kommenteerida?

Panga nõukogu ei pea olema iga panga tegevjuhtkonna poolt sooritatava operatsiooni juures ega ka selle heakskiitja. See 10 miljonit torkas küll silma, kui täpsemalt vaadata Eesti Panga, ütleme, detailiseeritud bilansse. Kuid teatavasti toimus tollel perioodil panganduse reorganiseerimine. Ühesõnaga, praktiliselt ära kaduvate, jõuetute pankade reorganiseerimine. Ma nimetan siis Põhja-Eesti Aktsiapanka ja Balti Ühispanka, kelle dollarihoiused külmutati NSV Liidu Välismajanduspanga poolt, kes vajas toetust. Ja see toetus, mis selle summaga sinna läks, oli nähtav. Kuid ta tuli tagasi, ta tuli tagasi üsna lühikese aja jooksul ja läks selle tõttu Eesti Panga orbiidist välja. Ma ei saa rohkem selle kohta midagi öelda. Ma olen andnud oma tunnistused ka Keskuurimisbüroole ja n-ö juurdlejana või uurijana mul siin mingisuguseid volitusi ei ole. Kui see probleem oleks tõusetunud siis otseselt mingisuguse afäärina, siis oleks panga nõukogu kindlasti võtnud selle probleemi tähelepanu objektiks.

Suur tänu! Kolleeg Daimar Liiv.

Aitäh! Lugupeetud Raimund Hagelberg! Minu küsimus on järgmine. Selle suure börsikrahhi või börsi languse puhul ilmnes Eesti panganduses, et küllaltki suured osad pankade kasumitest olid teenitud aktsiatega hangeldamise teel. Ühes ajakirjanduses avaldatud artiklis käis ajakirjanik ühe riigiametniku idee najal välja ettepaneku, et võiks arutada võimalust keelata pankadel aktsiatega hangeldamine, mitte ainult pankadel endil, vaid ka nende poolt moodustatud tütarfirmadel. Kuidas te suhtute sellesse ideesse?

Ma pean minema siin ühe sammu kaugemale. Kui me vaatame, kuidas kujuneb börsiindeks TALSE, milline on siin registris olevate asutuste ja pankade kaal, siis panganduse osa TALSE mõjutamisel on 80%. Sealjuures on kolme suurima panga osakaal 70%. Nii et võib arvata, et TALSE-mäng toimus suures osas pankade tegevuse tulemusena. Selles ei ole mingit kahtlust. Me kõik oleme lugenud tolle perioodi ajalehtedest, kuidas pangad tegid oma kasumi prognoose ja esitasid oma kasumi aruandeid. Võib-olla ma juhin teie tähelepanu ühele momendile, nimelt sellele, milline koht on pankade bilanssides väärtpaberitel. Väärtpaberite klassifikatsiooni me võime jagada kaheks, ühelt poolt on seal võlakirjad, teiselt poolt on aktsiad. Eri pankades on need erineva kaaluga. Meie suuremates pankades on väärtpaberite summa muidugi suurem kui väikestes pankades, kuid osatähtsus on küllaltki väike. Kuid on ka olnud panku -- ma ei saa hakata nimesid nimetama, sest iga minu sõna siin võidakse tõlgendada niiviisi, et see Eesti panganduse arengule kasuks ei tule --, kellel on olnud tõsisemaid raskusi, mida te võite näha avaldatud kahjumiandmetes. Viimaseid kahjumiandmeid ei ole mul kahjuks rohkem, kui ajakirjandus eile kahe panga kohta avaldas, aga teised jõuavad ilmselt ka üsna varsti päevavalgele. Ja tänu sellele, et aktsiad -- mitte panga enda aktsiad, need ei tohi tema kauplemise objektiks üldsegi mitte olla -- kajastuvad panga bilansis nende turuväärtuses, kajastub see muidugi panga bilansi mahu kaudu ka panga kasumis. Kui turuväärtus järsult langeb, siis väheneb panga bilansi maht ja väheneb ka panga kasum. Aga kui see pankadel ära keelata, siis me võtaksime ette ilmselt niisuguse radikaalse sammu, mida mujal maailmas ei ole tehtud, ja ma ei arva, et see tooks Eesti mainele ja Eesti pangandusele kasu. Küll peaksid need valusad õppetunnid meie pangandust tervikuna informeerima sellest, et ehk ei ole põhjust püüda normaalse käigu asemel ratsa rikkaks saada.

Suur tänu! Kolleeg Arvo Haug.

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kandidaat! Samast kõnetoolist olete eitanud Riigikontrolli õigust ja oskust kontrollida Eesti Panka. Kas te täna olete samal põhiseadusvastasel seisukohal?

Eitanud ei ole ma seda kunagi. Ma seisin teie ees möödunud aasta juunikuus siinsamas puldis peaaegu kaks tundi ja vastasin teie küsimustele. Ma ei eitanud seda, kuid ma väljendasin niisugust arvamust, et see ei ole otstarbekohane. Ja ütlesin, et see ei ole otstarbekohane mitmel põhjusel. Ei ole otstarbekohane esiteks sellepärast, et niisugune kontroll nii ootamatult Riigikogu poolt väljakäiduna, ilma täpsemalt motiivi andmata võiks näidata keskpanga mainet rahvusvahelisel tasandil mitte kõige paremas valguses. Jumal tänatud, et ma siin olen eksinud, sest riigireitingud ja pangareitingud, mis on antud, on selles küsimuses siiski teised. Teiseks juhtisin tähelepanu sellele, et Eesti Pank on rahvusvahelise audiitori kaudu küllalt olulise tähelepanu objektiks. Kolmas motiiv, mis peaks järelduma nendest materjalidest, mis on kõigile kättesaadavad Riigi Teataja kaudu, räägib sellest, et midagi niisugust, mis oleks Eesti Panga tegevuses nii eriliselt pidanud Riigikontrolli kaudu välja tulema ja mille pärast oleks olnud põhjust Eesti Pangaga suuresti pahandada, nendes materjalides ei ole. Riigikontroll oleks võinud selle ajaga -- meil töötas neli inimest praktiliselt aasta vältel -- saada mujal suuremaid ja kasulikumaid tulemusi. Ma ei eita seda kontrolli, ja kui Riigikontroll ise või Riigikogu seda vajalikuks peab, siis on see muidugi täiesti loomulik.

Suur tänu! Kolleeg Enn Tarto.

Aitäh, härra istungi juhataja! Austatud kandidaat akadeemik Hagelberg! Kas te kuulusite okupatsiooni ajal komparteisse ja kas te olite, juhul kui kuulusite, lihtliige või oli teil kompartei liinis ka karjääriga tegemist?

Kuulusin kommunistlikusse parteisse 1957. aastast peale olude sunnil. Ma võin selle motiivi ka teie ees praegu avada. Kuna ma olin ainukene rahandusspetsialist Eestimaal ja Tartu Ülikoolis taastati 1954. aastal majandusteaduskond ning alustati päris nullist rahanduse ja krediidi eriala õpetamist, mis Tallinna Polütehnilises Instituudis oli ära kaotatud, siis olin praktiliselt selle taasrajaja. Tekkis küsimus, et on vaja moodustada rahanduse ja krediidi kateeder. Kõik need asjad olid nomenklatuuris ja mitte ainult Eesti nomenklatuuris, vaid kateedrid ja eriti teatud nimetustega kateedrid kinnitas tol ajal Moskva Kõrghariduse Ministeerium. Minul oleks olnud võimalik parteitu õppejõuna oma tööd jätkata, kuid sellega seoses oleks olnud muud probleemid. Mulle tehti ülikooli tippjuhi tasandil selgeks, et kui mina seda ametit vastu ei võta ja parteisse ei astu, siis tuleb kateedri juhataja tuua kas Leningradist või mujalt. Eestimaalt seda juhatajat siis ei tule. Kui siin eelmisel korral küsiti, et kas ma olen nõus Eesti Panga ambrasuurile heitma, siis ma pean ütlema, ma tol ajal tegin ma seda selle eriharu nimel. Sealjuures olin ma ise vägagi raskel ja kõhkleval positsioonil, sest ma pean ütlema teie ees ilmselt välja ühe fakti, mida minu eluloos kuni 1991. aastani kirjas ei olnud. Ma olin 1944. aasta veebruarist kuni oktoobrini vabatahtlikuna Saksa sõjaväes. Parteis ma karjääri ei ole teinud, olin lihtne parteiliige.

Suur tänu! Kolleeg Ülo Peets.

Tänan, härra juhataja! Austatud akadeemik härra Hagelberg! Ühele oma küsimusele sain vastuse juba üle-eelmises vastuses. Te olite 1989--1992 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimehe nõunik. Palun öelge mulle, millised ülesanded teil olid esimehe nõunikuna?

Mina andsin härra Rüütlile nõu majandusküsimustes ja põhiline, millega ma seal seotud olin, olid rahareformi ettevalmistamise küsimused. See oli üks minu põhiline töölõik. Ja sealjuures tuli tegelda ka Eesti Panga taasasutamisega. Peale selle tuli üsna palju energiat kulutada nende pakkumiste tagasilükkamistele, mida tollel ajal härra Rüütlile tuli massiliselt väljastpoolt, küll pakuti üht, küll pakuti teist. Siia sooviti sisse tulla panganduse valdkonnas ja siia püüti tulla teiste majanduslike investeeringutega. Neid tuli kontrollida ja enamikul juhtumitel tuli nendele ära öelda, sest niisugusel kriitilisel momendil otsivad aferistid ja spekulandid kohti, kus saaks tõmmata midagi enda poole, mitte aga meid abistada. Need on põhilised momendid. Muidugi tuli mul tol ajal tegelda ka Eesti kriisiprogrammiga, sest mul oli võimalik selle ametiposti kaudu valitsuse tööst vajaduse korral osa võtta.

Suur tänu! Nüüd veel viimane küsimus ja vastus. Ma palun, et need oleksid võimaluse korral hästi lühikesed. Juhan Aare, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud akadeemik Hagelberg! Loodetavasti jälgib Eesti Panga Nõukogu väga tähelepanelikult rahvusvahelistel rahaturgudel toimuvat, eeskätt Euroopa Liidu liikumist ühtse rahaliidu suunas. See omakorda tähendab, et juba lähemas tulevikus lakkab arvatavasti olemast Saksa mark, selle asemele tuleb euro. Millist rahapoliitikat peab Eesti Pank sellise variandi puhul võimalikuks Eesti krooni suhtes? Kas Eesti kroon tuleks liita euroga või lasta Eesti krooni kurss vabaks? Missugune on Eesti Panga Nõukogu ja teie nägemus sellise arengu suhtes?

Panga nõukogu seda sellisest aspektist arutanud ei ole, ehkki me nende probleemide üle oleme mõttevahetust arendanud. Ma võin praegu öelda selle tõttu teile ainult enda arvamuse ja selle arvamuse, mida ma tean Eesti keskpanga poliitikaosakonna toimimise ja tema uurimuste põhjal. On ilmne, et Eesti kroon tuleb siduda sealtpeale euroga, ja siis muidugi muutub see liikumise ampluaa, mis on praegu Saksa margaga seotud, mõnevõrra teistsuguseks. Senikaua tuleb kindlasti jälgida fikseeritud kurssi ja, ütleksime, ka meie valuutakomitee printsiipi. Minu isiklik arusaamine on, et kui Eesti jõuab Euroopa Liitu, siis ta peaks astuma ka võimalikult pea Euroopa Rahaliitu, sest sellega me suudame tagasi tõrjuda need rünnakud, kus ühel või teisel juhul mängitakse ükskõik mil viisil Eesti krooni devalveerimise peale.

Suur tänu, härra Hagelberg, ettekande ja vastuste eest! Ma vabandan ülejäänud kolleegide ees, kodukorra järgi ettenähtud aeg on läbi. Avan läbirääkimised. Palun avaldada arvamust selle eelnõu teemadel! Kolleeg Olav Anton, kõne puldist.

Aitäh, härra juhataja! Austatud kolleegid! Mul oli heameel kuulda, et 10 miljonit dollarit on tagasi tulnud. Ma tahtsin küsida, kes selle vastu võttis ja kas kasutaja ka protsendid maksis, aga küsimuste limiit sai enne läbi. Nüüd aga protseduurist. Minu meelest on Vabariigi President teinud enda poolt kõik, et teha nende küsimuste ja ka eelmise küsimuse arutamine võimalikult raskeks. Kui kodukorras on säte, et 20 minuti jooksul esitatakse küsimusi, siis on eeldatud, et kandidaadid on käinud kohtumas fraktsioonides ja neile on saadud esitada küsimusi. On ju mitu aastat ette teada, et teatud riiklikud protseduurid tuleb läbi viia, kuid kellatundmisele lisaks peaks ka kalendritundmine vaieldamatult Eesti riigi praktikasse kuuluma. Aitäh!

Suur tänu! Kolleeg Juhan Telgmaa, kõne puldist.

Tänan, härra eesistuja! Head kolleegid! Ma räägin praegu kui maaliitlane. Meil on mõningad mured. Me mööname, et Eesti Pank on läbinud päris suure ja ilusa arengutee. Algas peale nullist ja nüüd on jõudnud riigi soliidse keskpanga seisusesse. Kuid sellel arenguteel on üht-teist, mida me võib-olla poleks näha tahtnud, ja hetkel on tekkinud uusi aspekte, mis ka nagu sunnivad muutustele. Uue aspektina on kõigile teada meie muutunud seis Euroopa Liitu pürgimisel, õigemini, selle seisundi konkretiseerimine. Eesti riigil on ees dünaamiline läbirääkimiste periood, kus ka Eesti Pank ei saa enam jääda täpselt selleks, mis ta oli. Euroopa Liitu minnes ei saa enam jääda oma rahasüsteemi alustalade juurde. Valuutakomiteega pole Euroopa Liidus midagi pihta hakata ja järelikult on vaja dünaamilist ning uuendusmeelset isikut, kes tahaks aktiivselt suhelda oma kolleegidega Euroopa Liidu riikidest. Nüüd asjadest, mille üle ei saa rahulolu väljendada. Eesti Pank on korduvalt väljendanud, et Eesti maamajandus peabki jääma kõlvatu konkurentsi valda, et kodumaist toiduturgu ei tohi mitte kuidagi kaitsta. Pidevalt on tõrjutud maamajandusele adekvaatsete krediidivõimaluste loomist, ma mõtlen siin pikalaenupanka, kust oleks võimalik võtta krediiti ka 50 aastaks ja sellise intressiga, mis oleks vastavuses sellele majandusharule olemusliku kasuminormiga. On tõrjutud hoiulaenuühistute loomist, nii et need pole saanud õieti tekkida. Eesti Panga tippjuhtkonnas on suuremate erapankade suuromanikke ja meie arvamus on, et Eesti Pank ja tema nõukogu on toetanud siin erapanganduses levinud seisukohta: maamajandust ei ole Eestile tarvis, see on riskantne ega kindlusta kiiret kasumit. Meie hinnangul tähendab see korporatiivsete huvide esiplaanile tõstmist rahvuslike huvide ees. Millest siin juba juttu on olnud, on see, et Eesti Pank ei teinud mitte midagi börsimulli tekkimise ärahoidmiseks, ometi valvab Eesti Pank erapankade tegevuse järele. Teame, et selle mulli sisu koosnes peamiselt erapankade tegelaste omavahelistest sobingutest, aga mulli lõhkemise kinnimaksjad olid muidugi teised. Jah, me väidame, et Eesti Pank on tõesti hästi täitnud oma peaülesannet hoida Eesti raha, kuid meie arvates on Eesti Pank oma ülesannet mõistnud liiga kitsalt. Eesti Pank ei pea olema ainult Eesti raha teenistuses, Eesti Pank ja tema nõukogu peavad olema Eesti riigi ja ennekõike eesti rahva teenistuses. Eespool öeldu kokkuvõtteks teen järelduse, et praegusel juhul ei ole kõige parem minna loomulikku rada, st kasvatada uus Eesti Panga Nõukogu esimees välja praegusest Eesti Panga Nõukogust. Me näeme, et sellist järjepidevust on liiga palju, mis ei tohiks jätkuda ega peaks jätkuma. Siinjuures on härra Hagelbergi isiksus meile ääretult sümpaatne, tema kompetentsus asjatundjana ja poliitiline neutraalsus on väljaspool igasugust kahtlust. Niisiis on meie seisukoht põhimõtteline ega tulene mingilgi määral konkreetsest isikust. Kuigi hääletamine on salajane, ei ole maaliitlastel kombeks oma põhimõttelisi seisukohti varjata. Seetõttu võingi teile teatada, et selle fraktsiooni liikmed ülaltoodud põhjustel oma poolthäält anda ei saa, ja lõpetuseks avaldada kahetsust, sest Kadrioru elevandiluutornist, kust mõttelend ulatub pea lõputusse kaugusse nii mineviku kui tuleviku suunas, oleksime oodanud natukene selgemat detailide eristamist ka lähiümbruses. Tänan!

Suur tänu! Kolleeg Eiki Nestor, kõne puldist.

Austatud juhataja, austatud Riigikogu! Mind ajendas sõna võtma Juhan Telgmaa. Midagi on segamini. Meile ei ole esitatud eelnõu Eesti Panga likvideerimise kohta, meile on esitatud eelnõu nõukogu esimehe määramise kohta. Aitäh!

Suur tänu! Kolleeg Daimar Liiv, sõnavõtt kohalt.

Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Mul on ainult üks märkus härra Telgmaa sõnavõtu kohta. Nimelt ei tooda tõusvatele organisatsioonidele mitte kunagi juhte väljastpoolt, vastupidi, kriisiolukordades tuuakse juhid väljastpoolt sisse, et kriisi lahendada. Praegusel hetkel on Eesti Vabariik ja ka Eesti Pank tõusuteel, selles mõttes ta on arenev ja seda arengut on tunnustanud ka väga tuntud rahvusvahelised organisatsioonid. Aitäh!

Suur tänu! Kas võib teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele ettepaneku läbirääkimiste lõpetamise kohta. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Ettepaneku poolt on 68 häält, vastu 5, 3 on erapooletud. Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Ettekandja Toomas Savi? Ei soovi. Juhtivkomisjon, Olev Raju? Ei soovi lõppsõna. Fraktsioonide esindajad? Ei soovi. Suur tänu! Seega võime minna nüüd eelnõu 740 lõpphääletusele. Kolleeg Eiki Nestor.

Aitäh, juhataja! Palun teha kohaloleku kontroll.

Tänan! Palun kohaloleku kontroll! Kohal on 90 Riigikogu liiget. Tuletan meelde, et ka siin on hääletamine salajane. Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Riigikogu juhatuse algatatud otsuse eelnõu Raimund Hagelbergi Eesti Panga Nõukogu esimehe ametisse nimetamise kohta. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Selle otsuse eelnõu poolt on 40 häält, vastu 47, erapooletuid on 2. Otsuse eelnõu 740 jääb vastu võtmata.

Lugupeetud Riigikogu, meie järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutamata jäetud keeleseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise ja täiendamise seadus. Küsimuse all on uuesti arutamine. Ettekandeks on sõna põhiseaduskomisjoni poolt kolleeg Mart Nutil. Tuletan meelde protseduuri. Käesolev arutelu algab põhiseaduskomisjoni ja asjaomase juhtivkomisjoni, praegu siis kultuurikomisjoni esindajate ettekannetega. Riigikogu liikmed võivad esitada kaks suulist küsimust ja kirjalikke küsimusi. Pärast ettekandeid avab juhataja läbirääkimised, mis puudutavad ainult keeleseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise ja täiendamise seaduse väljakuulutamata jätmise motiive. Pärast läbirääkimiste lõpetamist toimub hääletus, kas võtta seadus muutmata kujul uuesti vastu või mitte. Mart Nutt, palun!

Aitäh! Lugupeetud härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Meeldetuletuseks, et põhiseaduskomisjonil on menetluse praeguses faasis kaks ülesannet. Esiteks, langetada otsus, kas nimetatud seadus on vastuolus põhiseadusega, nii nagu on väitnud seda küll võrdlemisi ebamäärases formuleeringus härra president, ja teiseks, mida nimetatud seadusega edasi teha. Põhiseaduskomisjon arutas nimetatud küsimust 15. detsembri k.a koosolekul ja jõudis järeldusele, et nimetatud seadus ei ole põhiseadusega vastuolus. Vabariigi President viitab selle seaduse väljakuulutamata jätmise otsuses asjaoludele, mis kehtisid nimetatud keeleseaduses ka enne käesoleva seaduse vastuvõtmist. Seega väide, et delegatsioon on liiga avar, läheb vastuollu presidendi varasema käitumisega, kuna teatavasti on Vabariigi President kuulutanud välja varem, juba 1995. aastal keeleseaduse, kus see delegatsioon on täpselt samasugune. Sellegipoolest leidis põhiseaduskomisjon hääletustulemusega poolt 3, vastu 1 ja erapooletuid 0, et ilmselt oleks otstarbekas nimetatud seadust muuta. Kordan veel kord üle: mitte põhjusel, et seadus oleks vastuolus põhiseadusega, vaid lähtudes otstarbekusest. Aitäh!

Tänan! Kas on küsimusi ettekandjale? Paul-Eerik Rummo, palun!

Aitäh! Härra põhiseaduskomisjoni esindaja! Mulle jäi veidi segaseks, mida õieti tähendas komisjoni motivatsioon, et on vaja muuta?

Aitäh! Komisjon annab selles küsimuses soovituse ja otsuse võtab vastu Riigikogu. Komisjoni esindajana on minu pädevuses rõhutada, et komisjon ei näe nimetatud seaduse vastuolu põhiseadusega, mis tähendab, et argument, nagu oleks seadus vastuolus põhiseadusega, ei peaks olema aluseks, et seda seadust muutmata kujul mitte vastu võtta. Komisjon, nagu ma juba mainisin, lähtus otstarbest, et nimetatud seaduse jõustumise seisukohalt on ilmselt kasulik seadust parandada.

Tänan! Kolleeg Aap Neljas.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kui puudub vastuolu põhiseadusega, siis ma saan aru, et komisjon lähtus sellest, et on võimalik leida otstarbekam lahendus. Kas komisjoni liikmed leidsid ka, mis võiks olla otstarbekam lahendus kui see, mis praegu keeleseadusse on kirja pandud?

Aitäh, härra Neljas! Komisjoni pädevuses ei olnud sellist diskussiooni hetkel algatada. Komisjoni pädevuses oli teha Riigikogule ettepanek kas seadus muutmata kujul vastu võtta või seadust muuta. Kui seadust otsustatakse muuta ja kui juhtivkomisjoniks peaks määratama põhiseaduskomisjon, siis selline diskussioon kahtlemata tuleb. Tuletan ainult meelde, et nimetatud seadust menetles varem kultuurikomisjon ja seetõttu põhiseaduskomisjon ei ole selle seadusega varem kokku puutunud.

Suur tänu! Tundub, et küsimusi rohkem ei ole. Ettekandeks kultuurikomisjoni poolt, kes eelnõu menetles, on sõna esimehel kolleeg Talvi Märjal. Palun!

Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Pärast seda kui Vabariigi President jättis oma otsusega nr 238 4. detsembrist 1997 välja kuulutamata keeleseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise ja täiendamise seaduse, on kultuurikomisjon probleemi arutanud kahel korral, 8. ja 15. detsembril. Esimesel arutelul viibisid ka Keeleinspektsiooni peadirektor härra Ilmar Tomusk ja tema asetäitja härra Urmas Veikat. 15. detsembri istungil võttis kultuurikomisjon hääletustulemusega 6 poolt, 1 vastu, 0 erapooletut vastu otsuse uuesti arutusel olev seadus muutmata kujul hääletusele panna. Otsuse aluseks oli komisjoni liikmete veendumus, et nimetatud seadus ei ole vastuolus põhiseadusega. Lubage mul teile ette lugeda ka selle põhjendus. Esimene presidendi vastulause puudutab keeleseaduse § 5 lõiget 1. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 87 punkti 6 ja § 94 alusel annab Vabariigi Valitsus seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi. Õigusteooria tunneb sellist volitusnormi generaaldelegatsiooni nimetuse all. See on põhiseaduses sisalduv valitsuse üldine pädevus määruste andmiseks. Kuna põhiseadus sätestab, et määruste andmine toimub seaduse alusel, siis eeldab see spetsiaaldelegatsiooni, see on ühekordset volitust määruse andmiseks, mis sisaldubki konkreetses seaduses. Meie põhiseaduse mõttes annab Vabariigi Valitsus määrusi, mis annavad volituse rakendada kehtivat seadust ning konkretiseerida seaduse norme. Selliste määrustega ei saa täiendada või muuta seaduses sätestamata või sätestatud legaaldefinitsioone ega kehtestada uut materiaalõiguslikku normi. Antud keeleseaduses sisalduv delegatsioon on mõeldud seaduse normi konkretiseerimiseks ning vastab eeltoodud nõuetele. Kas volitus on ebaproportsionaalselt lai täitevvõimule, on vaieldav. Küsitavaks jääb ka, mille suhtes proportsionaalsust tuleks mõõta. Lisaks sellele kehtib hetkel 16. mail 1996. aastal keeleseadusesse tehtud muudatus, mis sätestab sama laia ulatusega volituse valitsusele. See kõlab järgmiselt: “Riigikogus ja kohaliku omavalitsuse volikogus töötamiseks on vajalik eesti keele suuline ja kirjalik oskus. Keeleoskustaseme kirjeldus antakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.” Väide, et kehtestav muudatus võimaldab hinnata täitevvõimul juba valitud Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikmete keeleoskuse taset, on ekslik. Seadust tuleb vaadelda koostoimes teiste kehtivate seadustega. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 26 lõike 12 punkt 1 ning Riigikogu valimise seaduse § 3 lõige 3 sätestavad, et nii Riigikogu liikme kui ka volikogu liikme puhul hinnatakse nende keeleoskuse taset juba liikmeks kandideerijana. See tähendab -- selleks, et üldse kandideerida vastava organi liikmeks, tuleb anda allkiri keeleoskuse piisavuse kohta. Taseme kirjeldus on antud Vabariigi Valitsuse määruses. Niisiis välistavad ülaltoodud sätted võimaluse, et täitevvõim võiks kontrollida ja hinnata juba valitud liikmete keeleoskust. Teine vastulause käib keeleseaduse § 5 lõike 2 kohta. Ka selle lõike puhul peab märkima, et hetkel kehtib 21. veebruaril 1995. aastal vastuvõetud keeleseaduse redaktsioon, millega võrreldes praegune muudatus ei suurenda Vabariigi Valitsuse volitusi. Kehtiv redaktsioon kõlab järgmiselt: “Eesti keele valdamise ja kasutamise nõuded isikutega tööalaselt suhtlevatele riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse ning asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide töötajatele kehtestab Vabariigi Valitsus.” Muudatuse puhul oli tegemist vaid kehtivas sättes terminite vastavusse viimisega hiljem vastuvõetud äriseadustikus kasutatud terminitega. Presidendi otsus viitab põhiseaduse §-le 11, mis sätestab, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Antud juhul on tegemist põhiseadusest tuleneva õigusega anda Vabariigi Valitsusele volitus vastava määruse kehtestamiseks. Põhiseadus sätestab ka teatud õigussuhte reguleerimise vaid seadusega. Nendel juhtudel ei oleks õigust volitada Vabariigi Valitsust seda suhet oma määrusega reguleerima. Keeleseaduse muudatusega reguleeritava õigussuhte kohta sellist piirangut põhiseaduses ei sisaldu. Seega ei ole keeleseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise ja täiendamise seadus vastuolus põhiseadusega. Head kolleegid! Lubage mul veel kord üle korrata kultuurikomisjoni otsus: võtta uuesti arutusel olev seadus vastu muutmata kujul. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Kas on küsimusi? Sergei Issakov, palun!

Aitäh! Proua Märja, nagu on öeldud keeleseaduse muutmise teksti § 5 lõikes 5, on igal eesti keele eksamile soovijal õigus saada tasuta eksamieelseid konsultatsioone. Seletuskirjas oli märgitud, et nende konsultatsioonide korraldamine eeldab eelarve suurendamist 200 000 krooni võrra. Kas eelarves, mille meie eile vastu võtsime, on seda summat arvestatud?

Aitäh, härra Issakov! Ma pean teile kurbusega ütlema, et kuna antud keeleseaduse muutmise seadust vastu ei võetud, siis jäi ka eelarvest välja see osa, mis käis riigilõivu suurendamise kohta. See summa ei olnud 200 000, vaid riigilõivuna oleks laekunud 2,2 miljonit. Poolteist miljonit sellest oli ette nähtud nendesamade keeleeksamite heaks korraldamiseks ning tunnistuste väljaandmiseks. 750 000 krooni oli ette nähtud tasuta konsultatsioonideks. Aga siiski võin teile öelda, et ka praeguses variandis on eelarves sees 500 000 krooni tasuta keelekonsultatsioonideks. Aitäh!

Suur tänu! Sergei Issakov, teine küsimus.

Aitäh! Proua Märja! Meil puudub üldine keelestrateegia kontseptsioon, samuti puudub integratsioonikontseptsioon, üldse muulaste kontseptsioon. Kas ei oleks ikkagi otstarbekam need kontseptsioonid enne välja töötada, neid arutada, kinnitada Riigikogus ja siis juba teha parandusi keeleseaduses, kodakondsuse seaduses, kohalike võimuorganite valimiste seaduses jne. Need muudatused keeleseaduses, mis teie kavatsete vastu võtta, on võib-olla vastuolus tulevaste kontseptsioonidega?

Aitäh, härra Issakov! Need ei saa olla vastuolus tulevaste kontseptsioonidega, sest kontseptsioon sai olla aluseks siis, kui võeti vastu keeleseadus. Ja ma tahaks teile öelda siit, et need nõuded, mis esitatakse keeleseaduse muutmise kaudu, mis on tegelikult ka praegu sees, on niivõrd madalad, et ma isiklikult tahaksin teilt küsida -- küsisin seda juba ka komisjonis, aga küsin siin veel kord üle --, ma ei saa põhimõtteliselt aru, miks te selle vastu püüate võidelda, sest tegelikult annaks see muudatus just nimelt nendele inimestele, kes ei valda täna piisavalt keelt, palju suurema vabaduse siin töötada, elada, suhelda ja tunda ennast normaalselt selles riigis elava inimesena. Sest kui te soovite, võin teile siit puldist praegu ette öelda selle, mida siis nüüd tahetakse kehtestada. Näiteks peavad teenindus- ja kaubandustöötajad selle seaduse järgselt väljaantava määruse järgi oskama eesti keelt algtasemel. Ja lubage tsiteerida: “Algtase tähendab -- eesti keele piiratud suuline ja elementaarne kirjalik oskus. Isik saab aru aeglasest ja selgest kõnest, tuleb toime tuttavates suhtlussituatsioonides, mõistab üldjoontes lihtsama teksti sisu ja suudab täita blankette ning kirjutada lühikesi tarbetekste.” Kas tõesti see on liigne, kui me arvame, et üks taksojuht, arst või muu teenindaja suudaks seda teha? Aitäh!

Suur tänu! Kolleeg Igor Sedašev.

Aitäh! Lugupeetud proua Talvi Märja! Ma jätkaks võib-olla veidi laiemalt Sergei Issakovi küsimust. Kas meie riik on loonud tingimusi eesti keele õppimiseks, et keeleoskus oleks sellel tasemel, nagu praegu keeleseadus nõuab? Meil ei ole ju loodud selliseid tingimusi, meil ei piisa eesti keele õpetajaid. Selleks me andsime raha juurde, et tõsta emakeele õpetajate taset. Meil ei ole selliseid tingimusi, et saaks olla eesti keele õpetamisega rahul.

Aitäh! Ma vastaksin sellele nii. Ma usun, et täna, ja see oli ka eile, on loodud piisavalt tingimusi kõigile, kes tahavad õppida eesti keelt. Neid, kes ei taha, ei saa loomulikult mingil väel sundida seda tegema. Aga loomulikult on kõiki asju võimalik teha paremini. Ilmselt on võimalik paremini ära kasutada neid küllaltki suuri rahasid, mis on olemas selleks, et õpetada muud keelt kõnelevale elanikkonnale eesti keelt. Need rahad seisavad osaliselt kasutamata. Nii et ma loodan, et samaaegselt me käivitame selle seadusega ka võimaluse, et need inimesed, kes on õppinud, võiksid minna eksamile. Täna paljudes kohtades see võimalus puudub. Näiteks Kohtla-Järvel pöörduti minu poole sõnadega: kaua te seal veel ootate, meie inimesed tahaksid juba ammu tulla eksamit tegema, aga ikka ei ole võimalust, sest pole eksamikomisjone. Aitäh!

Suur tänu! Kolleeg Jaanus Betlem.

Aitäh, härra juhataja! Austatud kultuurikomisjoni esindaja! Mul on pisut vastukarva see vabandav toon, et kas te tõesti ei suuda siis pisut-pisut ära õppida ja osata. Ma tahaksin küsida, miks me selle lati siis nii alla laseme, et me peame ennast madaldama sellega, et küsime, kas te nii pisku-piskut ei suuda?

Aitäh! Mina tsiteerisin algtaset, aga vastavalt määrusele, mis välja antakse, on tegemist kolme tasemega: algtase, kesktase ja kõrgtase. Ja kutsealad on jaotatud kolmeks vastavalt sellele, millist keeletaset neilt nõutakse. Kuna jutt oli sellest, miks füüsilisest isikust ettevõtja peaks oskama eesti keelt, siis ma lihtsalt tõin selle näite, kui vähe see inimene peaks oskama. Loomulikult on väga oluline ka see. Ja neid on siin kirjas üpris palju, kes peavad keelt valdama kõrgtasemel. Aitäh!

Suur tänu! Kolleeg Nikolai Maspanov.

Tänan, härra esimees! Lugupeetud proua Märja! Te ütlesite, et teatavad summad seisavad ja neid ei saa kasutada selleks, et riigikeelt õppida. Näiteks ma tean, Tallinnas integreerimiskeskuses õpib praegu 40 gruppi, see on umbes 400 inimest, ja järjekorras on veel 400 inimest, nad tahavad õppida. Riigil ei ole praegu üldse riigikeele õpetamise süsteemi, see, mis on, ei vasta tänapäeva tasemele. Me teame, et välisabina on selle jaoks umbes 21 miljonit krooni, mis ootab praktiliselt juba aasta ja mida ei saa kasutada just sellepärast, et tingimus on selline, et need rahad peavad saama need, kes õpivad. Aga need tohutud summad, mida viimaste aastate jooksul on kasutatud, ei ole jõudnud nendeni, kes tahtsid riigikeelt õppida. Seadus rakendab normid ega tee mitte midagi rohkem riigikeele õpetamise heaks. Võib-olla võtta riigikeele normide asemel vastu seadus riigikeele õppimise arendamise kohta?

Aitäh selle küsimuse eest! Paraku pean selle koha pealt teile pettumuse valmistama, sest Riigikogu ei saa muud teha kui võtta vastu seadusi. Aga teatud mõttes ma olen teiega päri, et selles valdkonnas on veel üpris palju korraldamatust ja selles valdkonnas töötavate inimeste vahel on ka üpris palju vastuolusid. Nii et mina isiklikult arvan -- see on minu isiklik, mitte komisjoni mõte --, et see seadus, mille me täna peaksime vastu võtma, peaks aitama luua korda, parandama ja kiirendama seda protsessi, millele te praegu tähelepanu juhtisite. Aitäh!

Suur tänu! Tundub, et küsimusi rohkem ei ole. Presidendi Kantselei direktor on teatanud, et Vabariigi President ja tema esindaja ei võta osa keeleseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise ja täiendamise seaduse uuesti arutamisest Riigikogus. Lugupeetud kolleegid, avan läbirääkimised. Ja nagu öeldud, läbirääkimised võivad puudutada ainult antud seaduse väljakuulutamata jätmise motiive. Palun avaldada arvamust! Kolleeg Lauri Vahtre, kõne puldist.

Tänan! Lubage mul siis avaldada arvamust, kui seda paluti. Igal riigil on olemas kaks olemise viisi, üks on tema vorm ja teine on tema sisu. Vorm on riigiaparaat ja sellega me tegelesime kahe eelmise päevakorrapunkti juures. Tundub, et see pakub Riigikogule pisut rohkem huvi kui küsimus, mis on praegu arutuse all ja mis puudutab seda teist olemise viisi, see on riigi sisu. Ja Eesti riigi sisu ja mõte on siiski see, et eesti rahvas jääks oma maal peremeheks, heaks peremeheks, et säiliks meie rahvas ja kultuur. Arutluse all olev küsimus näitab, et keegi kuskil on sellest taganemas. Miks? Ma olen kõnelnud pugemisest Brüsseli ees ja seda on valesti mõistetud, justkui ma hirmutaks eesti rahvast Brüsseliga, kes meilt igasuguseid ilmvõimatuid asju nõuab ja veel nõudma hakkab. See on täiesti vale arusaam. Ma ei kõnele mingitest Brüsseli nõudmistest. Brüssel ei nõua meie käest keeleseaduse muutmist ega ka mitte kodakondsuse seaduse muutmist ja äralörtsimist, nagu see nüüd selgelt kavva on võetud. Ma kõnelen vabatahtlikust -- ma ei tea, kuidas öelda -- enesehävitamistungist võib-olla. Tundub nii, et vähemalt mõned meie riigi kutsutud ja seatud on asumas euronõudmisi täitma samasuguse üliagarusega, nagu mõned teised kah-eestlased üritasid nõukogude ajal vene korda ellu viia saksa täpsusega. Need kaks sätet, millest me praegu kõneleme, on ju praeguses seaduses olemas. Tõenäoliselt Presidendi Kantselei seda ei märganud, enne kui oma eitava hinnangu andis. Veel läinud aastal need kaks sätet ei olnud inimõiguste vastased ega põhiseadusvastased, nüüd korraga on. Mida see siis tähendab? See on taganemine. Ida-Virumaal on tõesti näha, kuidas vene keel uuesti peale tungib. Ja nagu ma mainisin, tulemas on kodakondsuse seaduse muutmise küsimus. Kui need lihtsad, iseenesestmõistetavad ja normaalsed nõudmised, mis praegu kõne all on, rikuvad kellegi inimõigusi, siis jääb üle ainult oodata, millal rikub kellegi inimõigusi see, et Eesti riigis on eesti keel ainsaks riigikeeleks. Edasi jääb üle oodata, millal eesti keele olemasolu planeedil Maa kellegi inimõigusi rikub. Ja lõpuks eesti rahva olemasolu. Ei tahaks jõuda selle seisuni, milles me olime veel umbes 12 aastat tagasi, kui Eesti oli kena paigake, ainult tal oli üks viga, seal oli liiga palju eestlasi. Ma tänan!

Tänan! Kas võib teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Lugupeetud Riigikogu! Panen hääletusele läbirääkimiste lõpetamise. Palun võtta seisukoht! Selle ettepaneku poolt on 47 Riigikogu liiget, vastu on 1, 3 on erapooletud. Läbirääkimised on lõpetatud. Kolleegid, vastavalt kodukorraseaduse §-le 111 panen pärast läbirääkimiste lõpetamist hääletusele Riigikogu poolt vastuvõetud seaduse muutmata kujul vastuvõtmise. Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele Riigikogus 19. novembril 1997 vastuvõetud keeleseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise ja täiendamise seaduse muutmata kujul vastuvõtmise ettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Selle poolt on 36 Riigikogu liiget, vastu on 18, 1 on erapooletu. Seadus on muutmata kujul uuesti vastu võetud.

Lugupeetud kolleegid, meie järgmine päevakorrapunkt on Keskfraktsiooni algatatud otsuse “Seaduse eelnõu algatamise ettepanek Vabariigi Valitsusele” eelnõu (595). Tegemist on arutelu jätkamisega ja ma palun Keskfraktsiooni poolt ettekandeks siia kolleeg Aino Runge.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud Riigikogu liikmed! Ma olen teie ees 1997. aastal viimasena arutusele tuleva eelnõuga. Oleme jõudnud tagasi otsuse eelnõu 595 juurde, millega tahetakse jõuda üüriseaduse koostamiseni, mis korrastaks suhteid üürnike ja üürileandjate vahel. Nimetatud eelnõu Riigikokku jõudmise järel esitas valitsus kiiresti üürisuhete reguleerimiseks elamuseaduse neljanda osa muutmise seaduse eelnõu. Samas väideti, et kohe on Riigikokku tulemas võlaõigusseaduse eelnõu, kus käsitletakse üürilepinguga seonduvaid küsimusi. Tegelikkuses on arengud olnud üsna teistsugused esialgselt lubatust, mis puudutab võlaõigusseadust. Elamuseaduse neljanda osa menetlemisel ollakse jõudnud juba lõppjärku. Menetlemiskäigus on positiivne see, et muudatusettepanekuid on arutatud ka omanike ja üürnike organisatsioonide ühiskoosolekutel. Pingsalt on oodatud kaualubatud võlaõigusseaduse eelnõu, et jõuda selgusele, mil moel võiks elamuseadust veel täiendada ning et jõuaks sätestada tervikliku paketi eluaseme üürimise ja kasutamisega seonduvaid õigusakte. Võlaõigusseadust Riigikogus senini pole. Küll on ta jõudnud kooskõlastamisringile ametkondadesse. Esimeses peatükis käsitletakse ka üüriküsimusi. Võlaõigusseaduses käsitletakse üüriprobleemi teistsugusest vaatenurgast ja tasandilt, mille tõttu jõutakse ka teistsuguste lahendusteni. Tekst on juriidilisi eelteadmisi mitteomavale isikule raskepärane ja vajab asja mõistmiseks sageli juristi abi. Selline on ka üldine võlaõigusseaduse stiil ja etteheiteid autoritele selles osas ei tohiks olla. Loomulik oleks, et selline laia auditooriumi huvitav probleem nagu üürisuhted oleks sätestatud nii, et seda mõistaksid ka mittejuristid. Selleks dokumendiks võib olla ainult üüriseadus ja nii on lähtutud elamuseaduse üüriosa menetlemisel. Seega on praegu käibel kaks dokumenti, mis kumbki ei rahulda üüriseadusele esitatavaid nõudeid. Võlaõigusseaduse jõudmisel Riigikokku tuleb asuda arutama jälle samu probleeme, mis on juba läbi arutatud ja mille suhtes on ühistele otsustele jõutud. Justiitsministeeriumist saadud informatsiooni kohaselt kavatsetakse pärast seda, kui võlaõigusseadus 1999. aastal kehtestatakse, elamuseadus kaotada, ühesõnaga, liita kokku võlaõigusseadusega. Kuid tegelikkuses nad lihtsalt ei sobi kokku, ülesehitus on kummalgi täiesti erinev. Seega lähevad kaotsi ka need sätted, mis oli võimalik elamuseaduses üüri osas sätestada. Pärast tutvumist võlaõigusseaduse eelnõuga olen kindlalt veendunud, et Eesti Vabariigis on hädavajalik välja töötada üüriseadus, sel puhul võiks ka elamuseadusest loobuda. Meie üürileandjad ja üürnikud ei tohiks neid puudutavate õigusaktide osas jääda halvemasse olukorda, kui ollakse enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides. Ma palun eelnõu esitajate nimel täna arutelu katkestada, kuna eelnõu jõudmine siia saali viibis ja seetõttu ei ole seal sätestatud tähtaeg õige. Aitäh!

Tänan, Aino Runge! Juhatajal on küsimus, millisel arutelu etapil katkestada, kas kohe peale ettekannet?

Jah.

Tänan! Lugupeetud kolleegid, kas on küsimusi ettekandjale? Tundub, et ei ole. Ma palun juhtivkomisjoni esindajal tulla korraks kõnepulti ja öelda muudatusettepanekute esitamise tähtaeg. Eldur Parder, palun!

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud kolleegid! Natuke keeruliseks läks olukord selle väga tähtsa seadusega. 8. detsembril oli komisjoni koosolek, kus osales ka proua Runge ja kus kuulati ära kõik need poolt ja vastu asjad. Komisjoni otsus oli saata täiskogule arutamiseks 18. detsembril, s.o täna, panna otsuse eelnõu lõpphääletusele...

Kallis kolleeg, palun ainult muudatusettepanekute esitamise tähtaeg, arutelu on katkestatud.

Minu poole pöördus majanduskomisjoni esimees, et majanduskomisjon tuleks momendiks kokku.

Kas juhataja peab iseendaga nõu üsna lühikest aega?

Majanduskomisjon oma lühikesel välkkoosolekul otsustas, et parandusettepanekud tuleb esitada 18. juuniks 1998 kella 12-ks.

Tänan! Lugupeetud kolleegid, ma pean vajalikuks üle korrata muudatusettepanekute esitamise tähtaja. Otsuse eelnõu 595 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 18. juuni 1998 kell 12. Olav Anton, palun!

Aitäh, härra juhataja! Mul on protseduuriline küsimus ja protest. Te nägite, kui majanduskomisjon pidas nõu. Komisjonis on liikmeid minu meelest 12, üle poole peab olema 7 või 6. Neid oli 5.

Aitäh, Olav Anton! Ma palun majanduskomisjoni esimehel siinkohal protestile vastata. Tiit Made, palun!

Härra eesistuja! Majanduskomisjonis on 12 liiget ja selleks, et komisjoni istungit läbi viia, on vaja 4 liikme kohalolekut.

Tiit Made, nüüd tuleb hakata koolitükke tegema. Kodukorraseaduse järgi erakorralise istungi kokkukutsumiseks on vaja...

Õigus, palun vabandust! Härra esimees, sellisel juhul peab juhatus pidama ei tea kui kaua nõu, kui me saame kvoorumi kokku, et seda asja otsustada.

Kui täiskogu sellega nõus on ja kui te saate tänasel päeval kokku vajaliku arvu majanduskomisjoni liikmeid, palun teatada muudatusettepanekute esitamise tähtaeg hiljem. Kas oleme sellega kõik nõus? Tänan!

Austatud Riigikogu! Meie VI täiskogu istungjärk on jõudnud oma lõpule ja nii nagu see on alati olnud, läheme Riigikogu täiskoguga jõuluvaheajale. Juhatuse nimel tahan tänada teid kõiki tehtu eest, kuigi alati saab ka paremini, oleme ometi jõudnud siiamaale. Meil on olnud heaks tavaks ka see, et jõuluvaheajale minnes on Riigikogu täiskogu külastanud Jõuluvana. Kui te mäletate, aasta tagasi ütles Jõuluvana meile, et järgmine aasta ma tulen teie juurde, kuid interneti vahendusel. Ja kas ta nüüd ongi seal? Ei ole. Tuli. Sellega ongi asjad nagu ühel pool. Aga arvestades, et me oleme selline põhjamaine rahvas ja me oleme selline alalhoidlik rahvas, kas me äkki ei tahaks uskuda seda, et tõesti Jõuluvana internetis on meile just see, keda me ootame, või äkki, kui läheks uks lahti ja me plaksutaks, mis saab siis? (Aplaus.)

Lugupeetud härra esimees! Lugupeetud rahvaesindajad! Daamid ja härrad! Ma üritan teha üsna lühidalt ja selleks on mitu põhjust. Esiteks tahan kiiresti jõuda teile kingid kätte anda, enne kui miski jälle muutub. Nimelt pääsesin praegu oma kotiga läbi tollivabalt, aga mine tea, mis tuuled tunni aja pärast puhuvad. Teiseks tahan jõuda Kadaka turule, kus Keskkonnaministeerium pidi kuuldavasti kibekiiresti möödunudaastast lund müüma, sest järgmisel aastal kuulub see tulu juba riigile ja siis on karta, et lund enam ei ole ega tulegi. Kolmandaks tahan enda majapidamisse osta või palgata ühes teatud ministeeriumis kinnisvarana arvel oleva nõuniku, sest põdrad mul on, aga eeslit veel ei ole. Nojaa, on muudki tegemist enne Euroopa Liidu piiresse, Lapimaale taandumist. Ja ega teilgi kerge olla pole, sest täna on ju neljapäev, millest ei järeldu, et homme on reede, vaid hoopis see, et eile oli kolmapäev. Ja kolmapäeva õhtupoolikuti kuuldavasti olete te enamuses... nojaa, ka vähemus enamuses... nojaa. Igatahes tegite te selle eelarve eile klaariks, nii et kui üleeile võis veel ütelda rahvalaulu sõnadega “Mardi küüned külmetavad, varba’ad valu teevad, käepäkad pekselevad, sõrmeotsad sõitelevad...”, siis täna kõlbab juba teine salm: “Mart tänab tänase päeva, homse hommiku järele.” Ega praegu polegi mardipäev, on jõuluaeg. Aga midagi pole parata. Martidel on peaministritoolil edu sees. Kaks juba välja valitud, kolmas teie rüpes varitsemas, kui aga nutti jätkuks. Rahvatraditsiooni ja ka naisõigusluse järgi peaks järgmisena laulma: “Laske kadrid tuppa tulla, kadri tuleb, kadri tuisub, kadri läheb, kadri läigib.” Aga üksainus teil siin ongi ja temagi pole kuigi kuraasikas ning niigi kardetakse teil kuuldavasti mõnede meeste puhul naisi-niiditõmbajaid. Nii et võrdõiguslikkuseni ilmselt niipea ei jõua. Aga lohutuge, daamid, igal oinal oma mihklipäev, olgu siis hotelli nimi mis tahes. Pööraselt paradoksaalne on aga see, et valijail pole mingit võimu teie üle sellest hetkest, kui te valituks osutusite. Ja nii te siin olete. Osa teeb tööd ja kõvasti, osa haigutab niisama. Osa sõidab ringi vägagi asja eest, osa ilmselt asjatult. Õigemini, asjale oleks kasulikum, kui ei sõidaks. Eesti asjale nimelt. Kui paljud teist on vahepeal valijatele näkku vaadanud, neid kuulanud, nendega rääkinud? Kõrgeima riigivõimu kandja Eesti Vabariigis on... Nojah, natuke vitsa ka, see on jõulumehe kohus, ega asi nii hull ka pole. No juhtus väike segadus endise vabadusvõitleja vangist vabastamise otsusega, mis siis, lahti sai ikkagi õige mees ja seda sõna otseses mõttes. Hea küll, et riigieelarve osutus lõõtspilliks, mida andis mehiselt venitada, ega teie selle muusika järgi tantsima pea, mis ta tuleval aastal kuuldavale toob. Muidu klubi, kus võimalik ka tantsu lüüa, nagu paarkümmend aastat tagasi kombeks oli, mundrikandjad omavahel, te juba 15. detsembril asutasite, mis on tubli samm, kui ainult riigi kuidagi püsti ja püsima saaks, mida kaitsta. Näe, Venemaa lubas loodepiiril relvastust vähendada, meil ka Jõelähtmes vähendati. Nii et küll ta edeneb, küll ta läheb. Avaldan teile siinkohal kiitust hästi tehtu eest ja seda polegi nii vähe. Soovin rõõmu ja rahu teie südametesse, teie kaudu teie peredesse, nagu kõigisse Eestimaa kodudesse, soovin kena aastalõppu ja enneolematult energilist eesti asja edasiviivat uut aastat, sest Eesti riigi, oma riigi peame me enne valmis saama, kui Euroopa Liitu läheme, seda ootavad nemad seal ja meie ise, kogu rahvas, kogu maa. Talu õue... Vaikne talvehommiku, värsket lund on sadand, kõik veel vagune. Õunapuu peal aias hüppab varblane, tasakesi helbed talle järele... Vaikne talveõhtu. Eha punab veel; töö on lõpetatud lauba-õhtu eel. Hämariku jumi kaob koomale, korstnast suits tõuseb otse ülesse; tõuseb mustas tombus, seisab õhu sees, vaikus ümberringi kõigis taludes. Oi, pagan, nüüd peaks küll kuulutama: paus 10 minutit. Ja väheke kohvi jooma. Ma ei saa tõepoolest hästi aru, kuidas te suvel tookord nii kehvad näitlejad olite, et seda reklaamiklippi nii arutult kaua kordama pidite, et te seda ühe, kahe korraga linti ei saanud. 26 tundi tühja asja peale. Ja mis firma teile selle eest maksis, sest tekst oli ju ka vale. Õige on: paus 15 minutit. Tänan! Rõõmsaid jõulupühi! (Aplaus.)

Aitäh, Jõuluvana! Riigikogu kodukorra seaduses on üks pügal, mis ütleb, et kui ettekandes mainiti kellegi Riigikogu liikme nime, siis nad saaksid nagu õiguse faktiliseks õienduseks. Ma kodukorraseadust täites küsin, kas Mart või Kadri tahavad nüüd asja õiendada?

Võib tulla, mul ei ole sel aastal poksikindaid.

Aitäh! Ma saan aru, et me oleme kõik seda meelt, et Jõuluvana ei valetanud meile ja ütles, et tal on kingid kaasas. Eks siis seda teed ehk sinna, kus me eelmine aastagi olime ja kõik koos. Aitäh! (Aplaus.)Istungi lõpp kell 12.43.