Palun kolleegidel registreeruda eelnõude ja arupärimiste üleandmiseks! Esimesena palun kõnepulti Vabariigi Valitsuse esindaja proua Ülle Aaskivi.

Austatud esimees, lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus annab täna Riigikogu menetlusse politseiteenistuse seaduse eelnõu. Ettekande eelnõu kohta teeb siseminister Robert Lepikson.

Politseiteenistuse seaduse eelnõu kuulub õiguskomisjoni kompetentsi. Kolleeg Nikolai Maspanov.

Lugupeetud Riigikogu esimees, lugupeetud kolleegid! Mul on arupärimine siseministrile härra Lepiksonile. Udmurdi assotsiatsiooni Udmurt Keneš president härra Tubõlov pöördus Eesti Vabariigi presidendi Lennart Meri ja Riigikogu poole seoses 1992. aastal toimunud püstolitepartii konfiskeerimisega Eesti Tolliameti poolt. Partiis oli 15 000 õppepüstolit IZ-70 omahinnaga 100 USA dollarit. Selle relvapartii saatus on tänaseni teadmata. Seoses sellega ma küsin. Milline on selle relvapartii saatus? Kas need relvad sattusid müüki relvakaupluste kaudu ja mis hinnaga? Kui palju sai Eesti Vabariik nende müügist tulu? Milline osa sellest relvapartiist jäi Eestisse? Millistesse riikidesse saadeti ülejäänud relvad? Kas on andmeid, et need võiksid sattuda Tšetšeeniasse või Põhja-Iirimaale? Kas neid relvatehinguid võib nimetada relvaafääriks?

Kolleeg Nikolai Maspanovi arupärimine härra siseministrile edastatakse kooskõlas seadusega. Kolleeg Mati Meos.

Tänan, härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Koonderakonna fraktsioon annab menetlusse riigivaraseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu.

Koonderakonna fraktsiooni poolt üleantud riigivaraseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu kuulub majanduskomisjoni kompetentsi. Kolleeg Anti Liiv.

Austatud juhataja, lugupeetud Riigikogu liikmed! Rooma senatis oli üks mees, kes lõpetas kõik oma kõned fraasiga: “Aga Kartaago tuleb hävitada!” Ma olen sunnitud järjekordselt pöörduma narkootikumide pärast arupärimisega peaministri poole. Ma küsin, milline olukord valitseb Eesti narkootikumiturul? 18. novembril oli Eesti Televisioonis saade “Avatud toimik”, kus kirjeldati narkootikumidega äritsemist Tallinna kesklinnas laste ja noorukite hulgas. Täna hommikul sain teada, et Eestis hakkab riik finantseerima alkoholismi ja narkomaania vältimise programmi. Nüüd on selgunud, et valitsus ei toeta seda programmi. Sellest tulenevalt edastangi härra peaministrile arupärimise, kas valitsusel oleva informatsiooni kohaselt on uimastite tarbimine Tallinna kesklinnas noorukite ja laste hulgas juba nii laialdane, nagu seda näidati telesaates? Kui ei, siis milline on tegelik olukord? Ühtlasi küsin, kas valitsus tõepoolest kaalub sõidukijuhtide joobeekspertiisi eeskirju muuta selles suunas, et lubada sõidukeid juhtima isikuid, kes on eelnevalt tarvitanud alkoholi ja narkootikume? Kas valitsus on tõepoolest kaalunud narkootikumide dekriminaliseerimist ja legaliseerimist Eestis, mistõttu ollakse vastu narkomaania leviku riikliku programmi finantseerimisele?

Kolleeg Anti Liivi arupärimine edastatakse härra peaministrile kooskõlas seadusega. Kolleeg Tiit Sinissaar.

Härra esimees, lugupeetud kolleegid! Ma esitasin 23. oktoobril arupärimise sotsiaalminister Tiiu Arole. Et tööturu probleemid on infotunnis juba käsitlemist leidnud, siis ma palun ainult kirjalikku vastust.

Talitame nii, nagu kolleeg Tiit Sinissaar seda soovib. Kolleeg Andres Lipstok.

Aitäh! Austatud härra esimees, lugupeetud kolleegid! Reformierakonna fraktsiooni nimel annan üle alkoholiaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu eesmärk on lõpetada õlletootjate maksustamine sõltuvalt tootmismahtudest. Ma arvan, et seda ei ole vaja pikemalt kommenteerida. Te kindlasti mäletate meie debatte mõni kuu tagasi. Täna on praktiline elu tõestanud, et selline diferents ei ole mõistlik.

Reformierakonna fraktsiooni poolt üleantud alkoholiaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu kuulub rahanduskomisjoni kompetentsi. Kohaloleku kontroll. Kohal on 52 Riigikogu liiget.

Lugupeetud kolleegid! Täpsustame tänast päevakorda. Esimese päevakorrapunktina jätkame eile tööaja lõppemise tõttu poolelijäänud seaduseelnõude 619 ja 667 teist lugemist. Tuletan meelde, et küsimuse esitas Vootele Hansen. Kõnepuldis annab sellele vastuse haridusminister Mait Klaassen. Edasi jätkame tänase päevakorra alusel. Ma loen ette mõned täpsustused. Vabariigi Valitsuse algatatud karistusregistri seaduse eelnõu puhul on Vabariigi Valitsus palunud kaasettekandeks sõna anda Justiitsministeeriumi karistusõiguse osakonna spetsialistile Einike Urile. Seaduseelnõu 677 teise lugemise puhul on Vabariigi Valitsus palunud kaasettekandeks sõna anda Justiitsministeeriumi karistusõiguse osakonna spetsialistile Monika Laatsitile. Kolmapäevase päevakorra kolmas punkt käsitleb 1998. aasta riigieelarve eelnõu. Vabariigi Valitsus on palunud siin kaasettekandeks sõna anda Rahandusministeeriumi eelarveosakonna juhatajale härra Ants Liiverile. Seaduseelnõu 628 teise lugemise jätkamisel on palutud kaasettekandeks sõna anda Majandusministeeriumi elamuosakonna juhatajale härra Volli Kalamile. Viienda päevakorrapunkti arutamisel muudatusi ei ole. Seaduseelnõu 691 esimesel lugemisel on palutud kaasettekandeks sõna anda Tõuaretusinspektsiooni peadirektorile härra Ago Kööbile. Seaduseelnõu 697 esimesel lugemisel teeb ettekande majandusminister Jaak Leimann ja kaasettekande Välisministeeriumi poliitikaosakonna rahvusvaheliste organisatsioonide büroo teine sekretär härra Reimo Pettai. Seaduseelnõu 698 esimesel lugemisel teeb ettekande majandusminister Jaak Leimann ning kaasettekandeks on palutud sõna anda Välisministeeriumi poliitikaosakonna rahvusvaheliste organisatsioonide büroo teisele sekretärile Reimo Pettaile. Seaduseelnõu 699 esimesel lugemisel on Vabariigi Valitsus palunud kaasettekandeks sõna anda Välisministeeriumi konsulaarosakonna peadirektorile härra Sulev Roostarile. Niisugused on tänase päevakorra täpsustused.

Lugupeetud kolleegid! Jätkame eile tööaja lõppemise tõttu poolelijäänud keeleseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu teist lugemist. Ma palun Riigikogu kõnepulti haridusminister Mait Klaasseni, kes vastab kolleeg Vootele Hanseni küsimusele.

Austatud esimees, lugupeetud Riigikogu liikmed! Eile jäi meie arutelu pooleli Vootele Hanseni küsimuse juures, mis käib keeleseaduse § 5 ja eelnõu § 1 punkti 1 lõike 2 kohta, kus sedastatakse, et välisekspertide ja spetsialistide keeleoskuse nõuete eritingimuste kehtestamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Küsimuse esitaja tahab teada, mida eritingimuste ja keeleoskuse all õieti silmas peetakse? Kui on eritingimused, siis on järelikult ka üldtingimused. Mille poolest need erinevad? Vastuseks sellele küsimusele pean mainima, et eritingimused valmistab ette Haridusministeerium ja need kinnitab Vabariigi Valitsus. Nende eritingimuste osas nähakse ette võimalus, et eksperdid, eelkõige väliseksperdid, kes palutakse tööle teatud kindlatele töökohtadele meie vabariigis, võivad sisemise asjaajamise keelena kasutada neile sobivat keelt, mis on omavahel kokku lepitud. Kuid suhtlus ja asjaajamiskeel, mis jääb väljapoole konkreetset töövaldkonda, peab vastama kõigile keeleseaduse nõuetele. Kogu dokumentatsioon, mis läheb välja, peab olema vastavuses keeleseadusega.

Tänan! Kolleeg Aap Neljas.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra ettekandja! Mul on küsimus § 5 esimese lõike kohta. Kodakondsuse taotlemiseks vajalikud keelenõuded on üldjuhul sätestatud kodakondsusseaduses. Kas ei oleks õigem, et valitavatel ametikohtadel töötavatele isikutele kehtestatavad keelenõuded oleksid kirjas vastavates valimisseadustes ja et neid ei kehtestataks valitsuse määrusega?

Eile ma vastasin kahele analoogilisele küsimustele. Küsimus seisab Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikmete keeleoskuses, õigemini nende keeleoskuse tasemes. Kahjuks ei saa me nende keeleoskust, kes valitakse kas kohaliku omavalitsuse volikogusse või Riigikogusse, algselt kontrollida. Nad peavad oma keeleoskust tõendama allkirjaga. Kahtluse tekkimise korral lahendab küsimuse kohus.

Tänan! Kolleeg Toomas Alatalu.

Lugupeetud härra minister! Mul on küsimus sama paragrahvi kohta. See, mis te praegu ütlesite, kõlab tõesti väga kenasti. Eelmisel aastal valitud kohalike omavalitsuste volikogude volituste aeg hakkab lõppema, aga kohtuprotsessid keeleoskuse üle alles käivad. Ma tuletan meelde, et see probleem sai alguse OSCE topeltpoliitikast Baltikumis. OSCE kiitis heaks Läti valimisseaduse ja Eestilt nõuti analoogiliste sätete muutmist. Tulemuseks on kohtuprotsesside jada. Eelnõus on öeldud, et keeleoskuse taseme kirjelduse kehtestab Vabariigi Valitsus. Kas sellega seoses kohtuprotsesside arv väheneb või suureneb?

Teksti rangust ei saa me päris üheselt võtta, me peame seda vaatama koos teiste protsessidega, mis vabariigis toimuvad. Eelkõige puudutab see täiskasvanute koolitust eesti keele osas, mis meil loodetavasti järgmisel aastal üsna suures ulatuses laieneb. Keskkoolides ja gümnaasiumides paraneb eesti keele õpetamise tase. Nii et me ei saa täna üheselt väita, et uue taseme kirjelduse kehtestamine kas suurendab või vähendab protsesside arvu. See allub mitmele mõjurile. Me loodame, et niisuguste kohtuprotsesside arv väheneb.

Tänan! Kolleeg Aap Neljas, teine küsimus.

Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Mina küll ei näe, kuidas teksti kirjelduse sisu on seotud sellega, kas keeleoskust kontrollitakse enne või pärast valimisi. Kas ma sain teie jutust õigesti aru, et valitsuse määruse tekst võib mõne aja pärast muutuda?

Jah, te saite asjast õigesti aru.

Tänan! Kolleeg Nikolai Maspanov.

Lugupeetud Riigikogu esimees, lugupeetud minister! Iga seaduse koostamine või selle parandamine nõuab suure hulga maksumaksjate raha. Peale selle tuleb korraldada vastavaid kursusi, valmistada ette hulk õpetajaid jne. Ka see nõuab palju raha, kuid järgmise aasta riigieelarves ma niisugust rida ei näe. See tähendab seda, et me teeme praegu viljatut tööd, mis lähematel aastatel ei anna mingeid tulemusi. Kas te arvate, et see seadus koos täiendusega hakkab toimima või jääb see tühjaks tööks?

Vabariigi valitsusasutused ongi loodud selleks, et vastavaid õigusakte ette valmistada. Seejuures ei saa me eelarves iga üksiku akti kohta ette näha eraldi rida. Keelekursuste arv loomulikult suureneb. Vabariigi Valitsus on eelarves ette näinud rahalise katte nende kursuste korraldamiseks. Peale selle on meil eksamite läbiviimisest laekunud raha, mida me saame kasutada kursuste finantseerimiseks. Kursuste läbiviimiseks oleme saanud ja saame edaspidigi välisabi. Selle kuu lõpuks saame jälle 1,4 miljonit eküüd. Praegu ei ole vaja eelarves kulutusi suurendada. Meil on kursuste korraldamiseks vajalik kate olemas.

Tänan! Kolleeg Sergei Ivanov.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud härra minister! Kõik kõlab väga kenasti. Me anname valitsusele võimaluse kehtestada keeleoskuse nõudeid. Me ei tea, millised nõuded valitsus kehtestab. Palun selgitage, kuidas te saate aru sättest: eesti keele oskuse nõudeid ei kehtestata neile abiteenistujatele ja töötajatele, kes ei pea tööülesannete täitmisel isikutega suhtlema. Kuidas seda mõista, kes ei pea suhtlema?

Sellest on võimalik väga lihtsalt aru saada. Igas asutuses ja igas firmas on oma töö- ja sisekorra eeskirjad, mis sätestavad üsna täpselt, kuidas kliente vastu võtta, kes üldse suhtleb firma pädevuse piires kodanikega. See lause tähendabki seda, et need inimesed, kes peavad suhtlema kodanikega, peavad vajalikul määral keelt oskama. Teistele keeleoskuse nõudeid ei kehtestata.

Tänan! Kolleeg Nikolai Maspanov, teine küsimus.

Lugupeetud Riigikogu esimees, lugupeetud minister! Ma väidan, et Eestis toimub praegu kolm assimileerimisprotsessi. Sise-Eestis on see tegelikult lõppenud. Tallinnas ja teistes kohtades liigub see protsess eesti keele valdamise suunas. Ida-Virumaal on vastupidine protsess. Kui näiteks põllumees Ida-Virumaalt tuleb Tallinna Keskturule kartuleid müüma, siis kellena ta peab ennast registreerima? Välisnõunik peab suhtlema administratsiooniga. Ma näen, et selles ettepanekus, mis on tehtud keeleseaduse muutmiseks, on suured lahendamata vead sees.

Teie küsimus oli natuke keeruliselt üles ehitatud, ma paluksin seda täpsustada!

Kas Nikolai Maspanov saab küsimuse nii esitada, et temast oleks võimalik aru saada?

Hästi, saan küll. Küsimus on järgmine. See seaduseelnõu puudutab nii kodanikke kui ka teiste riikide kodanikke ja välismaalasi. Nende hulgas võib olla eestlasi, venelasi ja teisi. Ma tean, et Ida-Virumaal toimub assimileerimisprotsess, aga sealne assimileerimine puudutab eestlasi. Kui sealne eestlane tuleb Tallinna ükskõik kellena, siis teie seaduse järgi on ta füüsilisest isikust ettevõtja, talumees. Ta peab suhtlema näiteks Tallinna Keskturu administratsiooniga, kui ta tuli siia midagi müüma. Kellena ta end registreerib? Kas välisnõunikuna, sest Ida-Virumaal ei saa ta eesti keelt õppida? Seal ei ole praegu selliseid võimalusi. Selles on küsimus.

Ma ei näe siin suurt probleemi. Seda tõestab nii Keskturu kui Kadaka turu kogemus, kus nii eestlastest kui venelastest füüsilised isikud saavad suhtlemisel väga hästi hakkama.

Tänan! Kolleeg Enn Tarto.

Aitäh, härra istungi juhataja! Lugupeetud minister! Meil kasutatakse sageli sõnu “assimileeruma, assimileerima”. Kuidas teie neid sõnu mõistate? Kui isik õpib suuremal või vähemal määral ära teise keele, kas see tähendab siis assimileerimist või assimileerumist?

Päris kindlasti ei tähenda teise keele oskus assimileerumist.

Tänan! Kolleeg Lauri Vahtre.

Tänan, härra esimees! Austatud haridusminister! Kas kogu see loba, mida me siin juba pikemat aega oleme kuulanud, et umbkeelne vene kelner või taksojuht ei peagi eesti keelt oskama, tuleb nõukogude-aegsest laiskusest ja valitseja ülbusest või on sellel ka mõni arukas põhjus?

Ma ei saa otseselt teie küsimusele vastata. Ma võin selgitada, et Vabariigi Valitsus arvestab kõiki viimase aja protsesse, mis on seotud riigikeele strateegia valmimisega. Seejuures võetakse arvesse muudatusi põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, muukeelse kooli arengukava ja keelestrateegia keskuse soovitusi. Meie omalt poolt teeme kõik, et muulastel oleks võimalik omandada eesti keel. Ma loodan, et ka vastaspool tuleb pakutuga kaasa, sest keele õppimine ja keele omandamine on alati kahepoolne protsess.

Kas Riigikogu liikmetel on härra ministrile veel küsimusi? Ei ole. Tänan, härra minister! Kas valitsus loobub kaasettekandest? Kas kolleegidel on küsimusi Keeleameti peadirektorile Ilmar Tomuskile? Toomas Alatalu! Kas teil on küsimus Ilmar Tomuskile? Ma palun härra Ilmar Tomuski Riigikogu kõnepulti. Toomas Alatalu, teine küsimus.

Lugupeetud härra kaasettekandja! Eelmisel aastal toimunud keeleseaduse muutmine tõi kaasa hulga kohtuprotsesse. Kas Keeleamet on pöördunud seadusesätte muutmise puhul OSCE ja tema missiooni poole?

Lugupeetud Riigikogu saadik! Me oleme pidevas koostöös OSCE Eesti missiooniga. Tegemist on esimeste juhtumitega, kus Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikmetelt on nõutud teatud tasemel eesti keele oskust, kuigi selle üle ei ole mingisugust kontrollisüsteemi. Ma ei tea praegu, milline on OSCE missiooni seisukoht kohtuprotsesside suhtes, kuid ma loodan, et sääraseid kohtuprotsesse enam ei tule. Ma usun, et antud säte kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses vaadatakse üle.

Tänan, härra Tomusk! Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole. Ma palun Riigikogu kõnepulti kultuurikomisjoni esimehe kolleeg Talvi Märja nii ettekandeks kui kaasettekandeks.

Austatud härra esimees, lugupeetud kolleegid! Kultuurikomisjon arutas keeleseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse kahte eelnõu 20. oktoobril 1997. Komisjon otsustas kaks eelnõu ühendada ning esitada teiseks lugemiseks uue teksti. Aluseks võeti valitsuse esitatud eelnõu. Selle poolt oli 9 komisjoni liiget. Samal istungil arutati ka muudatusettepanekuid, mis olid esitatud mõlema eelnõu juurde. Neid oli kokku viis. Ühendatud eelnõu arutas komisjon 3. novembril ning otsustas häältega 5 poolt, 0 vastu, 1 erapooletu esitada eelnõu lõpphääletusele. Nagu te näete, head kolleegid, on teiseks lugemiseks lisatud eelnõule ka seletuskiri. See aitab teil paremini orienteeruda, millised osad ühises eelnõus pärinevad seaduseelnõust 619 ja millised seaduseelnõust 667. Mõni sõna muudatusettepanekutest. Muudatusettepanek nr 1 koosneb tegelikult kahest osast. Komisjon hääletas neid eraldi. Esimest poolt, mis käib äriühingute kohta, komisjonis ei toetatud. Selle poolt ei olnud keegi, 9 oli vastu, erapooletuid ei olnud. Teist poolt, mis käib abiteenistujate ja lihttööliste kohta, toetati üksmeelselt. Muudatusettepanekut nr 2 komisjon ei toetanud, sest nii Riigikogu kui kohaliku omavalitsuse volikogu liikmete keeleoskuse nõuded on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses nr 188 16. juulist 1996. Selle ettepaneku teine pool viitab keeleseaduse §-dele 10 kuni 14, see käsitleb vähemusrahvuste keelenõudeid ega ole selle eelnõu aine. Hääletusel ei olnud selle poolt keegi, 8 oli vastu ja 1 erapooletu. Muudatusettepanekut nr 3 on täiskogu istungil mitu korda kommenteeritud. Kordan veel kord, et § 5 lõike 2 alusel viiakse keeleseadus vastavusse äriseadustikuga, kusjuures ei esitata kitsendavaid nõudeid. Komisjon seda muudatusettepanekut ei toetanud. Muudatusettepanek nr 4 on juhtivkomisjonilt. Muudatusettepanek nr 5 näeb ette vabastada pensionärid riigilõivu maksmisest. Et tegemist on tööalase keeleeksamiga ning selle sooritavad ainult töötavad pensionärid, siis ei pidanud komisjon vajalikuks seda muudatusettepanekut toetada. Muudatusettepanek nr 6 taotleb vähendada riigilõivu määra. Komisjon jäi eitavale seisukohale, sest tööandjatel on õigus tasuda riigilõiv oma töötajate keeleeksami eest. Eesti keele eksami ja keeleoskuse tunnistuse väljastamisega seotud riigilõiv läheb keeleeksami vastuvõtmise komisjonide tegevuse paremaks korraldamiseks, tunnistuste väljaandmiseks ning tasuta keelekonsultatsioonide korraldamiseks. Hääled jagunesid järgmiselt: 1 poolt, 7 vastu, 1 erapooletu. Olgu vahemärkusena öeldud, et keeleeksam kodakondsuse taotlemiseks maksab 20% minimaalpalgast. Täna on see summa 169 krooni. Muudatusettepanekud nr 7 ja nr 8 on esitanud komisjon ning need on vajalikud uue riigilõivuseaduse vastuvõtmiseks. Komisjon teeb ettepaneku panna seaduseelnõu lõpphääletusele ning see seadusena vastu võtta. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, Talvi Märja! Kas kolleegidel on küsimusi? Sergei Ivanov, teine küsimus.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud komisjoni esimees! Millal ja kes hakkab umbkeelsetele Riigikogu ja kohalike omavalitsuste volikogude liikmetele ja nende kandidaatidele määrama keeleeksamit? Kes otsustab, et näiteks Sergei Ivanov peab sooritama keeleeksami? Kas seda teeb mõni Riigikogu liige või mõni Keeleameti töötaja? Kas seda võib otsustada eraisik või ametiisik? Kes langetab otsuse, et rahvasaadikul tuleb sooritada keeleeksam?

Pean teile ütlema, et keeleseaduse muutmise seadusega antakse see volitus Vabariigi Valitsusele ja meie kõik, kaasa arvatud ka teie, peate selle küsimuse lahendamisel usaldama Vabariigi Valitsust.

Tänan! Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Austatud Riigikogu! Avan läbirääkimised. Esimesena kõneleb Sergei Issakov. Kõne kõnepuldist.

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Selle seaduse muutmise seaduse eelnõu esimesele lugemisele lisatud seletuskirjas rõhutati ja seda muide rõhutas täna oma ettekandes ka Talvi Märja, et uue sõnastuse koostamisel on järgitud nõuet mitte laiendada ega ahendada kõnesoleva § 5 reguleerimisala ja -ulatust. Kahjuks ei ole see nii. Selle seaduse muutmisega püüab Keeleamet sisse viia ühe sätte, mille Vabariigi President ja Riigikogu on juba kord tagasi lükanud. Ma pean silmas eesti keele eksamit Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikmetele. Möödunud aastal arutas Riigikogu kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse eelnõu. Seaduse algvariandis oli ette nähtud eesti keele eksam Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks kandideerijatele. See nõue kutsus esile hulgaliselt proteste rahvusvaheliste organisatsioonide poolt ning härra president jättis just selle punkti pärast seaduse välja kuulutamata. Tõepoolest oleks kummaline, kui Riigikogu ja kohalike omavalitsuste liikmete valimine toimuks mitte valijate häältega, vaid eksamikomisjoni otsusega. Ma ei tea ühtegi Euroopa Liidu riiki, kus oleks taoline eksam, aga uues keeleseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõus on jälle sisse toodud eesti keele eksam Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse liikmetele. Teisiti ei saa interpreteerida eelnõu § 5 lõigete 1 ja 3 sõnastust, mille järgi Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikmelt nõutakse eesti keele oskust ja et eesti keele oskuse vastavust kehtestatud nõuetele kontrollivad ja hindavad eksamil riiklikud eksamikomisjonid. Eesti keele eksamist on vabastatud ainult need isikud, kes on eesti keeles omandanud põhi-, kesk- või kõrghariduse. Kõik on selge. Proua Tiiu Aro, kes tegi ettekande selle eelnõu esimesel lugemisel, vastas Igor Sedaševi küsimusele, et isegi praeguse Riigikogu ja kohalike omavalitsuste liikmed peavad hankima keeleeksami tõendi. Härra Mait Klaassen kahtles eile selle sätte tõlgendamise õigsuses. Aga seda formuleeringut on tõepoolest raske teisiti interpreteerida, õigemini ei saagi teisiti interpreteerida. Sellega ongi seotud härrade Viktor Andrejevi ja Sergei Ivanovi parandusettepanek nr 2. Kahjuks ei ole kultuurikomisjon puhtformaalsetel põhjustel seda muudatusettepanekut toetanud. Nüüd teistest parandusest. Muudatusettepaneku nr 3 puhul olen ma juba rääkinud kultuurikomisjonis ja arvan ka praegu, et ei ole õige nõuda eesti keele oskust äriühingute töötajatelt või füüsilisest isikust ettevõtjalt. See ei tule kasuks Eesti majandusele. Ma olen täielikult nõus Majandusministeeriumi arvamusega, kes tunneb muret, et niisugune säte võib negatiivselt mõjuda Eesti majanduse ja kaubanduse arengule. On ebareaalne, et ´i taanlasest juht ja Eesti Merelaevanduse norralasest juht eesti keele ära õpivad. Milleks me hakkame vastu võtma seadust, mida praktilises elus ei saa realiseerida ja mis võib negatiivselt mõjuda Eesti tulevikule. Ma ei tea ühtegi riiki Euroopa Liidus, kus ametlikult oleks kehtestatud riigikeele oskuse nõuded eraettevõtjatele, see on nende isiklik asi. Pööran teie tähelepanu ka asjaolule, et ei ole mingit selgust küsimuses, kes peab ja kes ei pea tööülesannete täitmisel isikutega suhtlema või dokumente koostama. Need on kategooriad, mida ei saa juriidiliselt täpselt määratleda.

Kas kõneleja palub lisaaega?

Palun juurde 20 sekundit! Siit minu küsimus: kas on mõtet tuua seadusse põhimõisteid, mida me ei saa täpselt määratleda. Härrade Viktor Andrejevi ja Sergei Ivanovi parandus püüab mingil määral vähendada seaduse selle punkti negatiivseid tulemusi.

Tänan teid, Sergei Issakov! Kolleeg Lauri Vahtre, kõne kõnepuldist.

Tänan, härra esimees! Austatud Riigikogu! Ma arvan, et meie otsus kõnealuses küsimuses kujuneb üksmeelseks, ma vähemalt loodan seda. Seetõttu ei tulnud ma kõnepulti kedagi agiteerima, sest ma arvan, et enamus on ühel meelel, ja neid, kes on teisel arvamusel, ei veena nagunii mingi väega ümber. Ma tulin siia tegelikult ütlema seda, et vaadake, kõik eelkuuldu on hoiatuseks ja õpetuseks vanadele ja noortele. Mis meiega juhtub, kui kaob meie habras iseseisvus? Me kuulsime siin päris pikka aega vana suurriiklikku mõistmatust ja võib-olla isegi viha. Kogu jutt sellest, kuidas nõue, et taksojuht ja juuksur peaks oskama eesti keelt, on kahjulik Eesti majandusele ja see nõue teeb liiga vaestele norralastele ja taanlastele, on niisugune loba, et selle kuulamise eest, ma arvan, peabki meie palk nii kõrge olema. Ei ole kerge niisugust juttu kuulata. Ma ei ole tähele pannud, et ükski norralane või taanlane oleks härra Issakovi oma suuvoodriks palunud ja pole neist ka ükski protesteerinud meie keelepoliitika vastu. Jutt Eesti majandusest on silmakirjatsemine. See on lihtsalt tahtmatus mõista, et see siin on Eesti riik. Ja muide, ka teadmatus. Meie kolleegid vene saadikud ei ole mitte iial seda terrorit kogenud, mida tähendab umbkeelsed teenindajad ja kuidas meid on aastakümneid selle kaudu alandatud ja mõnitatud. Aga midagi ei ole teha. Pane tähele, eesti rahvas! Kõik ei ole nii kindel, kui me oleme siin arvama hakanud. Ma tänan!

Tänan, Lauri Vahtre! Kolleeg Sergei Ivanov, kõne puldist.

Austatud härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Mulle ja mu kolleegidele endisest vene fraktsioonist teeb see seaduseelnõu tõsist muret. Muret teevad need parandused ka paljudele vene keelt kõnelevatele inimestele. Intrite aeg on lõppenud ja rahvusradikaalide erakond on ka välja suremas, aga nende vaprad järelkäijad korrastavad keelenõudmisi oma äranägemise järgi edasi. Vaadates tagasi meie kuue aasta pikkuse enamusdemokraatia praktikale, on meil alus niimoodi mõtelda ja ütelda. Me ei saa seaduseelnõust absoluutselt aru, millal, kes, kus ja millised komisjonid hakkavad venekeelseid Riigikogu, kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeid ja kandidaate selekteerima. Pöördugem meie põhiseaduse poole. Eesti keele eksami sooritamise nõue Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikmetele ja kandidaatidele on vastuolus meie põhiseaduse §-ga 12, kus on sätestatud: “Kõik on seaduse ees võrdsed, kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele jne asjaolude tõttu.” Seaduseelnõu on samuti vastuolus rahvusvaheliste aktidega. Inimõiguste ülddeklaratsiooni § 2 räägib sama mis meie põhiseadus. Inimõiguste deklaratsiooni § 21 sätestab, et igaühel on õigus osaleda oma maa valitsemises otse või vabalt valitud esindajate kaudu ja valimised peavad olema võrdsed. Sellest räägib ka rahvusvaheline pakt kodanike poliitiliste õiguste kohta. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni lisaprotokoll nr 1 räägib vabadest valimistest seadusandlikesse võimuorganitesse. Meie seaduseelnõu on vastuolus Euroopa kohaliku omavalitsuse harta §-ga 6, Euroopa vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni artikli 4 lõikega 1, samuti rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise rahvusvahelise konventsiooniga. Kellel on aega ja huvi, palun tutvuge nende dokumentidega. Need ei ole lihtsalt deklaratsioonid. Eesti keele eksam Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikmetele on kitsendava iseloomuga, sest see piirab Eesti Vabariigi kodanike ja alaliselt Eestis elavate välismaalaste vabadusi valida oma esindajad võimuorganitesse. See diskrimineerib kodanikke keele alusel ja piirab nende passiivset valimisõigust, samuti piirab see vähemusrahvuste õigusi vabalt valida oma esindajaid kohalikesse omavalitsustesse, piirab nende võimalusi omada kohalikes omavalitsustes kõrgtasemega rahvamajanduse spetsialiste, eriti tööstuse, transpordi ja energeetika asjatundjaid, mis mõjub halvasti omavalitsuste kompetentsusele. Tuletan meelde, et Vabariigi President ei kirjutanud alla kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele, kus tehti katse lülitada seadusesse samasugused keelekitsendused. Seaduse täiendusi ja muudatusi võib mitmeti tõlgendada ja ka praktikas rakendada. Need jätavad suure vabaduse ideoloogilistele ja bürokraatlikele kampaaniatele. Lugupeetud Riigikogu liikmed! Meie keeledemokraatia ei ole veel esindus- ja osalusdemokraatia. Igasugused kitsendused on samm tagasi. Ma saan aru, et paljusid lugupeetud kolleege ei huvita minu ja minu kolleegi Sergei Issakovi arvamus. Eriti ei huvita nende arvamus Lauri Vahtret. Seda seadust tehakse venekeelsele elanikkonnale ja see on päris kurb. Ma soovin, et me koos mõtleksime selle eelnõu sisulistele ebakohtadele. Aitäh!

Tänan! Kolleeg Arvo Sirendi, kõne puldist.

Austatud Riigikogu! Ma ei oleks mitte mingil juhul tulnud kõnepulti, kui ma ei oleks kuulanud härra Lauri Vahtret. Mulle tundub, et see ei ole üldse selline küsimus, mille pärast peaks inimesele veres rohkem sappi tekkima ja mille pärast peaks saali vihaseid hüüdeid saatma. See on puhtpraktiline küsimus ja seda saab lahendada läbirääkimiste kaudu. Sellega ei peaks kedagi solvama, kellelegi väga halvasti ütlema või kätte maksma nende alanduste eest, mida keegi olevat talunud mõnikümmend aastat tagasi, kui tal oli vajadus suhelda mõne umbkeelse juuksuri või kingsepaga. Need ajad on nüüd möödas. Mina isiklikult ei tunne ennast solvatuna, kui keegi ei oska minu keelt. Ma arvan, et ka need inimesed, kellega ma ei saa seepärast suhelda, et mina ei oska nende keelt, ei peaks ennast tundma solvatuna. Me oleme juba harjunud Euroopas suhtlema mitmes keeles ja seejuures üsna viletsas keeles. Minu arust ei tekita see seaduseelnõu probleeme mitte venelastele, kes peaksid oskama kahte keelt, vaid tatarlastele, kes peavad nagunii oskama oma emakeelt, vene keelt ja eesti keelt. Sisuliselt tähendab see kolme keele valdamist. Kui nad kolme keelt vabalt räägiksid, siis tuleb neil selleks, et maailmas normaalselt suhelda, veel ära õppida neljas ja viies keel. Nii et me nõuame praegu teatud rahvustelt seda, et nad oleksid polüglotid. Kuid see on tavainimesele raske, kui mitte võimatu. Selleks peab olema annet. Ma arvan, et me peaksime seda seaduseelnõu arutama puhtpraktilistest kaalutlustest lähtudes ja mitte püüdma kedagi solvata ühe või teise aastakümneid tagasi toimunud vahejuhtumi pärast. Tänan teid!

Tänan! Kolleeg Enn Tarto, kõne puldist.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mul ei olnud samuti kavas sõna võtta, kuid näib, et probleemid vajavad selgitamist. Tartlasena olen alati imestanud seda, kui üks osa tallinlasi väidab, et Tallinnast pidi Tartusse palju rohkem maad olema kui Tartust Tallinna. Tartlasel Tallinnas käia pole mingi probleem, aga tallinlastel Tartusse sõita on väga raske. Sama probleem on ka keeltega. Paljud eestlased on vene keele ära õppinud. Noorem põlvkond õpib nüüd inglise keelt, aga venelastele tundub, et eesti keele õppimine on raske. Aga midagi ei ole teha, kehtiv Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab, et Eesti riik peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade, samuti sätestab meie põhiseaduse § 6, et Eesti riigikeel on eesti keel. Ma ei saa kuidagi nõus olla sellega, nagu oleks taastatud Eesti riik keelepoliitikas liiga kannatamatu või räige. Ei ole. Oleme püüdnud järk-järgult süvendada eesti keele kasutusala, seda on püütud õpetada. On püstitatud nõue, et Riigikogu ja kohalike omavalitsuste liikmed oskaksid eesti keelt. Ma arvan, et seda ei ole palju nõutud. Tekiks väga suur segadus, kui 101 Riigikogu saadikut ei oska enam omavahel suhelda. Teenindav personal, kes suhtleb teiste inimestega, peaks oskama eesti keelt. Ainuke, mida eestlased omalt poolt saavad teha, on leebe suhtumine sellesse, kui muulane ei räägi eesti keelt nii korralikult nagu eestlased ise. Siin ei ole midagi teha ja see ei ole 20 aasta vanune probleem. Mina liigun põhiliselt Tartu ja Tallinna vahet, kuid ma kohtan pidevalt inimesi, kes ei oska eesti keeles kõnelda, enamasti nad ei tahagi seda. Ma leian, et see eelnõu on vajalik ja juhtivkomisjoni ettepanekud on asjalikud. Aitäh!

Tänan, Enn Tarto! Lugupeetud kolleegid, kas võin teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Austatud Riigikogu! Panen hääletusele läbirääkimiste lõpetamise ettepaneku. Läbirääkimiste lõpetamise poolt on 37 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletu ei ole keegi. Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra minister? Ei soovi. Kaasettekandjad? Ei soovi. Austatud kolleegid! Alustame muudatusettepanekute läbivaatamist ning ma palun kõnepulti tagasi kolleeg Talvi Märja.

Muudatusettepanek nr 1 on Sergei Ivanovilt. Juhtivkomisjon on arvestanud seda osaliselt. Probleeme ei ole. Muudatusettepanek nr 2 autorid on Viktor Andrejev ja Sergei Ivanov. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata.

Sergei Ivanov, palun!

Aitäh! Ma palun seda hääletada.

Tänan! Kas komisjon kommenteerib?

Jah. Oma ettekandes ma juba peatusin sellel, lubage öeldut korrata. Muudatusettepanek nr 2 koosneb tegelikult kahest osast. Ärevust on tekitanud see, et Riigikogu liikmed peavad sooritama keeleeksami. Pean kinnitama, et Riigikogu liikmed ei pea eksamit sooritama. Teiste seadustega on sätestatud, et Riigikogu liige annab allkirja, millega ta tunnistab, et ta valdab eesti keelt vajalikul tasemel. Teiseks on selles muudatusettepanekus viidatud käesoleva seaduseelnõu §-dele 10 kuni 14. Kuid antud eelnõus neid paragrahve ei ole. Me arvasime, et see muudatusettepanek käib keeleseaduse §-de 10 kuni 14 kohta. Antud eelnõus on juttu vähemusrahvuste keelte kasutamise õigusest omavalitsusüksustes. Kuid üheski paragrahvis ei ole öeldud, et seal peaks domineerima ainult mingi muu keel. Eesti keele kõrval võib teatud kohtades kasutada ka muid keeli ja inimesed võivad oma küsimusele saada vastuse peale eesti keele ka mõnes muus keeles. Komisjon ei saanud seda ettepanekut toetada.

Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2. Selle poolt on 6 Riigikogu liiget, vastu on 26, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Muudatusettepanek nr 3 on samuti Viktor Andrejevilt ja Sergei Ivanovilt. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Sergei Ivanov, palun!

Aitäh! Palun seda hääletada.

Milline on komisjoni seisukoht?

Seda on korduvalt kommenteeritud. Hääled jagunesid komisjonis nii: 1 poolt, 7 vastu, erapooletuid ei olnud.

Austatud Riigikogu! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3. Selle ettepaneku poolt on 8 Riigikogu liiget, vastu on 26, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Muudatusettepanek nr 4 on juhtivkomisjonilt. Muudatusettepaneku nr 5 autor on Sergei Ivanov. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Probleeme ei ole. Muudatusettepaneku nr 6 autor on sama. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Sergei Ivanov, palun!

Aitäh! Ma palun seda hääletada. Me ei saa aru, miks riigilõiv on nii kõrge.

Komisjoni seisukoht?

Riigilõiv on selline mitmel põhjusel, ma rääkisin sellest ka oma ettekandes. Üks põhjustest seisneb selles, et seda raha on vaja keeleeksamite komisjoni töö paremaks korraldamiseks. Selle raha eest on võimalik anda tasuta konsultatsioone nendele, kes soovivad sooritada keeleeksamit. Juhin tähelepanu sellele, et keeleeksam kodakondsuse saamiseks on hulga kallim – 169 krooni. Komisjon ei toetanud seda ettepanekut. Selle poolt oli 1, 7 oli vastu ja 1 erapooletu.

Austatud Riigikogu! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 6. Selle poolt on 10 Riigikogu liiget, vastu on 22, erapooletuid on 1. Ettepanek ei leidnud toetust. Muudatusettepanekud nr 7 ja nr 8 on juhtivkomisjonilt. Sellega on kõik muudatusettepanekud läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni otsus on suunata nimetatud seaduseelnõu lõpphääletusele. Austatud Riigikogu! Panen lõpphääletusele keeleseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu. Nimetatud seaduse vastuvõtmise poolt on 45 Riigikogu liiget, vastu on 6, erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud.

Lugupeetud kolleegid! Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud karistusregistri seaduse eelnõu kolmandat lugemist. Palun ettekandeks kõnepulti justiitsminister Paul Varuli.

Härra esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Peatun ainult muudatusettepanekutel. Valitsus kui eelnõu algataja ja juhtivkomisjon on täielikult ühel meelel. Probleemid on seotud asjaoluga, kuidas karistusregistri seadust on võimalik kõige otstarbekamalt rakendada. Pärast seda kui valitsus oli eelnõu esitanud, tehti ettepanek luua see register kohe elektroonilisena. Probleem seisneb selles, et ei ole võimalik saavutada 1. jaanuariks 1998 niisugust tehnilist valmisolekut, et võiks kohe hakata registrisse elektrooniliselt nii andmeid sisestama, et need oleksid ka kättesaadavad ja tekiks vastastikune infovahetus. Seepärast on otstarbekas anda üks aasta aega süsteemi rakendamiseks. Kui kõik tehnoloogilised ettevalmistused on laitmatult tehtud, siis võiks alates 1. jaanuarist 1999 hakata andmeid kõigi karistuste kohta registrisse kandma. Andmete väljastamine registrist elektroonilisest hakkab toimuma selle seaduse alusel alates 1999. aasta aprillist. Edasi. Põhimõtteliselt tuleb seniste andmete sisestamine -- ja see on kõige mahukam töö -- lõpetada 1. jaanuariks 2000. See tempo vastab ajaliselt karistusreformi lõpetamise tähtajale. Me loodame, et uus karistusseadustik võetakse vastu 1. jaanuariks 1999 ja et nii uus karistusseadustik kui ka menetlusseadustik hakkaksid täies mahus kehtima hiljemalt 1. jaanuarist 2000. Selles mõttes on need rakendussätete muudatused, mis on suunatud seaduse kohaldamisele, otstarbekad ja ma teen ettepaneku neid toetada.

Tänan, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Riigikogu-poolseks kaasettekandeks palun kõnepulti õiguskomisjoni esimehe Daimar Liivi.

Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Eelmisel nädalal suunasime selle seaduseelnõu kolmandale lugemisele sel põhjusel, et me tahtsime veel kord üle vaadata seaduse rakendusnormid. Nüüd on need muudatusettepanekute tabelis teie ees. Me kuulasime ära lisaks Justiitsministeeriumi esindajatele ka Siseministeeriumi esindajad, kes hakkavad otseselt registri rakendamisega tegelema. Tabelis on ilmselt arvutivea tõttu tekkinud väike tühik, nimelt on muudatusettepaneku nr 2 juures välja jäänud juhtivkomisjoni seisukoht. Me arutasime komisjonis väga pikalt, kuidas seadust rakendada. Me leppisime kokku, et seadus peab jõustuma 1998. aasta 1. jaanuaril, siis on valitsusel võimalik hakata välja töötama seaduse rakendamiseks vajalikke normatiivakte ja Siseministeerium saab hakata tehniliselt registrit ette valmistama. Teine küsimus puudutab § 33 lõiget 2, mis täpsustab, millal hakatakse registrisse kandma kriminaal- ja haldusõiguserikkumiste asjus tehtud otsuseid ja määrusi. Vastavalt Siseministeeriumi ekspertide soovile hakkab see toimima alates 1999. aasta 1. jaanuarist. Alates sellest päevast hakkavad kinnitatud korra kohaselt registrisse tulema sellekohased teated. Paragrahvi 12 lõike 2 kohaselt on tegemist on elektroonilise registriga. Me näeme ette, et tulevikus võetakse kasutusele elektroonilised andmekaardid. Loodetavasti on kõik asutused selleks ajaks võimelised elektroonilisi andmekaarte täitma ja edastama. Loodetavasti suudetakse elektroonilise andmevahetuse käigus tagada ka selle andmevahetuse ohutus, et need andmed ei imbuks välja pressi või turule, nagu meil juhtus pangakaartidega. Edasi. Kui 1999. aasta 1. jaanuaril hakatakse andmeid registrisse kandma, siis tähendab see seda, et sellest hetkest peale võiks ka andmeid väljastada. Kuna andmete sisestamine võtab hulga aega, siis me pidasime õigemaks, et andmeid hakatakse väljastama kolm kuud hiljem, kui on tekkinud korralik andmebaas. Täielikult jõustub karistusregistri seadus 2000. aasta 1. jaanuaril. Selleks ajaks peavad kõik kriminaalkartoteegi andmed olema kantud karistusregistrisse. Vastava korra kehtestab siseminister oma määrusega. Paragrahvi 34 lõige 2 näeb ette, et vahepealsel ajal antakse andmeid siiski välja nii, nagu praegu tehakse, kuid antakse viide andmebaasile, millisest andmebaasist teavet väljastatakse. Paragrahvi 34 lõige 3 käsitleb seda, et Siseministeerium hakkab alates seaduse jõustumisest korraldama karistusregistri loomiseks vajalikke riigihankeid ning tarkvara väljatöötamist. Komisjon leidis üksmeelselt, et seaduseelnõu on küps vastuvõtmiseks. Lõpetuseks pean märkima järgmist: karistusregistri andmebaas tuleb projekteerida nii, et sinna oleks tulevikus võimalik lülitada ka täiendavaid andmeid.

Tänan, Daimar Liiv! Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Juhataja ei saanud komisjoni otsusest aru, kas seaduseelnõu on vastuvõtmiseks küps või ei ole?

Komisjon otsustas panna eelnõu lõpphääletusele.

Austatud Riigikogu! Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Fraktsioonide esindajad ei soovi kõnelda. Kas võime läbirääkimised lugeda peetuks ja lõpetatuks? Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra minister ja kaasettekandja ei soovi lõppsõna. Ma palun kolleeg Daimar Liivi tagasi kõnepulti, et vaadata läbi muudatusettepanekud. Muudatusettepanekud nr 1 ja nr 2 on juhtivkomisjonilt ning need on täielikult arvestatud. Juhatajal on üks küsimus. Kas nimetatud seaduseelnõu vastuvõtmine nõuab Riigikogu koosseisu häälteenamust? Ma saan aru, et nõuab. Kohaloleku kontroll. Kohal on 60 Riigikogu liiget. Austatud Riigikogu! Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud karistusregistri seaduse eelnõu. Nimetatud seaduse vastuvõtmise poolt on 62 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletu ei ole keegi. Karistusregistri seadus on vastu võetud.

Lugupeetud kolleegid! Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalkoodeksi, kriminaalmenetluse koodeksi, halduskohtumenetluse seadustiku ja Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu teist lugemist. Ettekandeks palun kõnepulti justiitsminister Paul Varuli.

Austatud härra esimees, lugupeetud Riigikogu liikmed! Need muudatused tulenevad selle aasta alguses jõustunud seadusest meie ühinemise kohta Euroopa mitmete kriminaalkonventsioonidega, mis puudutavad riikidevahelist koostööd nii süüdimõistetud isikute vahetamise kui ka eeluurimistoimingute läbiviimise ja isikute vahetamise kohta. Need muudatused tulenevad nendest konventsioonidest ja ei kujuta endast mingisuguseid radikaalseid muutusi meie kriminaalõiguses. Nüüd muudatusettepanekutest. Muudatusettepanekud nr 1 ja nr 2 on redaktsioonilist laadi. Muudatusettepanek nr 3 on täpsustava iseloomuga. See tuleneb nn vangide vahetamise põhimõttest ja 1983. aasta Euroopa konventsioonist ning puudutab Eesti pädevust välismaal süüdimõistetud ja Eestile üleantud süüdimõistetute suhtes. Konventsiooni sätted kehtivad meil nagunii, aga korrektsuse mõttes on oluline viia need ka meie kriminaalmenetluse koodeksisse, sest siis saab neid rakendada juhtudel, kui tegemist on niisuguse riigiga, kes ei ole nimetatud konventsiooniga ühinenud. Juhtivkomisjon ja eelnõu algataja on ühel meelel, et see eelnõu on küps seadusena vastuvõtmiseks.

Tänan, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on ettekandjale küsimusi. Küsimusi ei ole. Vabariigi Valitsus loobub kaasettekandest. Riigikogu-poolseks kaasettekandeks palun kõnepulti õiguskomisjoni liikme kolleeg Viktor Niitsoo.

Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Õiguskomisjon arutas nimetatud eelnõu 17. ja 18. novembril. 17. novembril osales komisjoni koosolekul ka Justiitsministeeriumi esindaja Monika Laatsit. Riigikogu liikmetelt ühtegi muudatusettepanekut ei laekunud. Õiguskomisjon esitas kolm muudatusettepanekut, millest rääkis ka härra justiitsminister. Valitsus kiitis need ettepanekud heaks. Muudatusettepanekul nr 3 on rakenduslik iseloom, sest see puudutab konkreetselt nelja Eesti narkoärikat, kes on praegu Tai Kuningriigis vangistuses. Kui nad antakse Eestile üle, siis uue kriminaalmenetluse koodeksi § 408 alusel saab jätkata nende isikute karistuse täideviimist Eesti Vabariigis. Komisjon leidis, et see eelnõu on küps seadusena vastuvõtmiseks. Juhin tähelepanu asjaolule, et ka selle eelnõu vastuvõtmiseks on vaja vähemalt 51 poolthäält. Tänan!

Tänan, Viktor Niitsoo! Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Kas ma saan õigesti aru, et kõnesoove ei ole? Kas võin lugeda läbirääkimised peetuks ja lõpetatuks? Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Keegi ei soovi lõppsõna. Palun Viktor Niitsoo tagasi kõnepulti, et vaadata läbi kolm muudatusettepanekut. Kõik kolm muudatusettepanekut on juhtivkomisjonilt ja need on arvestatud. Juhtivkomisjoni ettepanekul panen nimetatud seaduseeelnõu lõpphääletusele. Kohaloleku kontroll. Kohal on 62 Riigikogu liiget. Austatud Riigikogu! Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalkoodeksi, kriminaalmenetluse koodeksi, halduskohtumenetluse seadustiku ja Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu. Nimetatud seaduse vastuvõtmise poolt on 62 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletu ei ole keegi. Seadus on vastu võetud.

Lugupeetud kolleegid! Jätkame Vabariigi Valitsuse algatatud seaduse “1998. aasta riigieelarve” eelnõu teist lugemist. Palun ettekandeks Riigikogu kõnepulti rahandusminister Mart Opmanni.

Lugupeetud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Peatselt saab kaks kuud päevast, kui valitsus esitas teile 1998. aasta riigieelarve eelnõu, ja täna on see kolmandat korda arutusel. Muudatusettepanekuid on esitatud ligi pool tuhat. Riigieelarve eelnõu sisaldas umbes 2000 arvnäitajat ja et iga muudatusettepanek sisaldab vähemalt kaks arvnäitajat, siis on ettepanekuid umbes 1000 arvnäitaja muutmiseks. Järgmise aasta riigieelarve eelnõu arutelu on kulgenud tormiliselt mitte ainult Riigikogu saalis, vaid ka ajakirjanduse veergudel. Pärast järgmise aasta riigieelarve eelnõu esimest lugemist laekus rahanduskomisjonile 323 muudatusettepanekut, pärast teise lugemise katkestamist 249 muudatusettepanekut. Tänaseks on välja kujunemas muudatusettepanekute rubriigid. Esiteks munitsipaalkoolide remont. Esimeses muudatuste voorus laekus selle kohta 34 ettepanekut ja teises 36. Mitu neist puudutasid samu koole. Mulle jääb arusaamatuks, kas on põhjendatud koolide remondirahade jagamine Riigikogu kaudu, sest need ei ole isegi maavalitsuste prioriteetide nimekirjas esikohal. Ilmselt valab õli tulle tõsiasi, et valitsuse poolt on järgmise aasta riigieelarve eelnõus valla- ja linnaeelarvete toetuseks kavandatud 200 miljonit krooni, see on 80 miljonit krooni rohkem kui käesoleval aastal. 200 miljonist kroonist kuulub 135 miljonit krooni jaotamisele Omavalitsusliitude Ühenduse ja maavalitsuste vahelise kokkuleppe alusel ning 65 miljonit krooni valitsusprogrammi alusel hariduse, kultuuri, spordi ja sotsiaalhoolekande valdkonnas. Kerkib küsimus, mida investeeringuteks ettenähtud 135 miljoni krooniga teha? Kohalike omavalitsuste alluvuses on põhiliselt haridus-, kultuuri- ja sotsiaalobjektid, mille rahastamiseks ettepanekud on esitatud. Ma rääkisin pärast eelnõu esimest lugemist regionaalminister Peep Aruga, et saada vähemalt igast maavalitsusest kas või üks objekt, mida võiks 135 miljoni krooni arvel rahastada. Ma sain mingisugune paberi ettepanekutega, aga täna on sellest veel vara rääkida. Muidugi võiks midagi jääda kohalike omavalitsuste otsustada, sest põhiseaduse § 154 ütleb, et kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused. Praegu võib tekkida niisugune situatsioon, et erakondade strateegilised plaanid viiakse RIP-i koostamise loogika vastaselt eelarvesse ja 135 miljonit krooni kujuneb täiendavaks kommirahaks kohalikele omavalitsustele. Teine rubriik. Eraldi tahaksin peatuda Olav Antoni ettepanekul koolilõunate programmi kohta. Kui Riigikogu nii otsustab, siis ei ole mul sellise programmi vastu midagi, kuid õpilaste toitlustamist on seni finantseeritud kohalike omavalitsuste eelarvest. Nii on kohaliku omavalitsuse hariduskuludeks, mis puudutab nii koole kui koolieelseid asutusi, selle aasta eelarves ette nähtud kokku 116,6 miljonit krooni. Riigieelarvest täiendavate vahendite eraldamine õpilaste toitlustamiseks tekitab pingeid ja probleeme nende summade jaotamisel kohalike omavalitsuste vahel, sest osa omavalitsusi kehtiva seadusandluse kohaselt riigieelarvest toetusi ei saa. Nii et ideena on see väärt asi, aga alati peab seadusi arvestama. Pealegi suurenevad järgmisel aastal lastetoetused 235 miljoni krooni võrra. Kolmas rubriik. Ma ei taha kuidagi nõustuda Isamaaliidu fraktsiooni ettepanekuga vähendada mootorikütuseaktsiisi laekumisi 140 miljoni krooni võrra ja suurendada sama summa võrra laekumisi asutuste omatuludelt. Võimalikud tulud varadelt, see tähendab renditulud, on 65 miljonit krooni. Oleme selle summa sajaprotsendiliselt eelarvesse lülitanud. Ligi 140 miljonit krooni, mis on Isamaa ettepanekus, puudutab tegelikult avalik-õiguslike juriidiliste isikute -- ülikoolid, raadio, televisioon jt -- omatulusid, mis vastavalt nende tegevust korraldavatele seadustele peavadki nende käsutusse jääma. Selle summa hulka kuuluvad ka teatrite, kontserdiorganisatsioonide ja muuseumide piletitulud. Need summad kajastuvad ka nende juriidiliste isikute aruandluses. Neljas rubriik. Teede- ja sideminister härra Raivo Vare tutvustas kaks nädalat tagasi põhjalikult ülelennu navigatsioonitasude võtmise rahvusvahelisi põhimõtteid ning Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsi moodustamist. Sellekohase otsuse on teinud ka Vabariigi Valitsus. Härra Eiki Nestori muudatusettepanek taastaks seni kehtinud korra, mille muutmisega on tegelnud vähemalt neli viimast valitsust. Viies rubriik. Härra Andres Taimla esitatud kolm muudatusettepanekut on osaliselt vastuolus Vabariigi Valitsuse seadusega. Osaliselt seepärast, et üks seaduseelnõu on Riigikogu menetluses ja see puudutab Taimekarantiini Inspektsiooni moodustamist, kuid Vabariigi Valitsuse poolt läbiviidav haldusreform ei näe ette sellist asutust Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas. Kuues rubriik. Palju poleemikat on tekitatud seoses majanduse stabiliseerimise reserviga. Keegi ei ole eitanud sellise reservi loomise vajalikkust, kuid probleem seisneb täna selles, kuidas seda korrektselt käsitleda kooskõlas kehtivate seadustega. Ilmselt vajab see paragrahv pärast tänase lugemise katkestamist veel täiustamist, et saavutada konsensus. Loodan teie mõistvale suhtumisele 1998. aasta riigieelarve eelnõu edasisel käsitlemisel. Soovin üksmeelt otsuste langetamisel! Aitäh!

Tänan, härra minister! Lugupeetud kolleegid, kas on küsimusi ettekandjale? Kolleeg Toomas Alatalu.

Lugupeetud härra minister! Minu küsimus puudutab Välisministeeriumi ja parandusettepanekut nr 233. Selles on märgitud, et ühenduses Euroopa Liiduga on vaja avada saatkonnad Euroopa Liidu riikides, eeskätt Madridis, Lissabonis ja ka Pekingis. Kas teile ei tundu naljakas, et Euroopasse minekuks on vaja avada saatkond Pekingis?

Otsus Pekingi saatkonna avamise kohta on minu andmetel tehtud juba 1995. aastal.

Tänan, härra minister! Rohkem härra ministrile küsimusi ei ole.

Ma tänan teid, head Riigikogu liikmed! Valitsus loobub kaasettekandest.

Kaasettekandeks palun kõnepulti rahanduskomisjoni esimehe Olev Raju.

Lugupeetud Riigikogu! Kõigepealt ma palun ära parandada trükivea! Muudatusettepaneku nr 69 taha on märgitud, et seda ei ole arvestatud. Sinna tuleb kirjutada: arvestatud osaliselt.

Kas see puudutas muudatusettepanekut nr 69?

Jaa. See on osaliselt arvestatud. Lugupeetud Riigikogu! Kahjuks ei kooskõlastanud ma härra Opmanniga oma kõne teksti ja ta oskas selle, millel ma tahtsin pikemalt peatuda, ilusti ära rääkida. Lubage mul välja tuua mõned seaduspärasused, mis komisjonis muudatusettepanekute arutelul sõelale jäid. Kokku laekus 249 muudatusettepanekut. Täiesti uusi ettepanekuid on umbes 30. Mõnes muudatusettepanekus on tehtud väikesi täpsustusi ja vahetatud katteallikaid. Paljud Riigikogu liikmed on edastanud oma valimisringkonna valijate konkreetseid soove. Muudatusettepanekutes tahetakse suurendada riigieelarve mahtu ümmarguselt 2 miljardi krooni võrra, täpsemalt on see summa 1,971 miljardit krooni. On selge, et see on võimatu. Komisjon suurendas hääletamiste käigus riigieelarve mahtu 158 miljoni krooni võrra. Sisuliselt näitab see seda, et kõikvõimalikud katteallikad on ammendunud. Lisaks tulude suurendamisele jaotas komisjon ära ka osa biomeedikumi raha, mis tänavu jääb kasutamata. Kulude kokkuhoiu ettepanekud ei leidnud üldist toetust. Komisjon teeb ettepaneku eelnõu teine lugemine täna katkestada. Muudatusettepanekud palun esitada 25. novembriks kella 10-ks. Tänan!

Suur tänu, Olev Raju! Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Kolleeg Valve Raudnask, kõne puldist.

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud saadikud! Mõni sõna regionaalpoliitikast ja selle erakordsest tähtsusest. Ma ei saa sel puhul tarvitada ülekoormatud sõna “prioriteet”. Niisiis regionaalpoliitikast on tänavu palju räägitud, ent ma ootasin riigieelarve projektist midagi hoopis täpsemat. Selles on ainult üks rida “Regionaalprogrammid”. Asusime riigieelarve arutamise käigus asja parandama. Kahjuks ei ole parandusettepanekuid, mis soovisid regionaalprogramme vähegi täpsustada, üldse arvesse võetud. Ja nõnda ei selgugi, kuidas rahastatakse Ida-Virumaa, saarte, ääremaade, piirialade, monoasulate probleeme ja külaliikumist. Kas neid üldse jätkatakse? Seda tahaksid Virumaa ja Võrumaa inimesed teada. Kuuldavasti tuleb juurde uus programm: Kagu-Eesti regionaalse arengu programm. Tahaksime teada, milline on selle suhe piirialade ja ääremaade programmiga, Kagu-Eesti on samal ajal nii ääremaa kui piiriala. Kagu-Eesti regionaalse arengu programm on lühendatult esitähtede järgi KERA. Olen sellega põgusalt tutvunud ja võin öelda, et paraku on programm ka sisu poolest kera. Seal nähakse ette näiteks selliseid asju nagu arengukonverentside korraldamine, piirkonna maine tõstmine, kohalike traditsioonide arendamine jne. Riigieelarve arutamise käigus on tekkinud küsimus, et võib-olla on regionaalprogrammid sellisel ähmasel moel ennast ammendanud. Kui see nii on, siis on aeg tõesti palju täpsemalt regionaalprogrammidele raha jagada. Kui kogu raha hakkab ringlema Regionaalarengu Fondi kaudu, kas siis ongi enam vaja regiooni eelistada. Võib-olla on otstarbekam välja valida mõni vald, küla või monoasula. Aga nõnda see minu meelest jääda ei saa. Riigieelarve projekti sissejuhatuses on lause, et regionaalarengule eraldatakse keskmisest enam vahendeid, kuid ühel tagumisel leheküljel on selle kohta ainult üks rida: regionaalprogrammid. Seepärast on jutt, et vahendeid on tunduvalt rohkem, küsitava väärtusega. Tänavu oli regionaalprogrammide rahastamiseks ette nähtud 60 miljonit krooni. Tulevaks aastaks tahetakse eraldada üle 100 miljoni krooni, aga sellest 30 miljonit krooni läheb sihtotstarbeliselt vanade programmide rahastamiseks. Nõnda siis tuleb sisuliselt juurde ainult 10 miljonit krooni. Minu arvates vajab regionaalprogrammideks eraldatav raha siiski täpsustamist, sest muidu ei lähene ka 1998. aastal elu kvaliteet Võrumaal ja Virumaal sugugi Tallinna omale. Aitäh!

Suur tänu, Valve Raudnask! Kolleeg Toivo Jürgenson, kõne puldist.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud Riigikogu! Viimase kolme-nelja aasta jooksul on riigieelarve maht 4,5 korda suurenenud. Kui vaadata eri kuluartikleid, alates kooliõpetajate palkadest ja lõpetades kulutustega teede ehitamiseks, siis öeldakse alati nii, et need kulud on suurenenud proportsionaalselt. Aga kui me vaatame iga kuluartiklit eraldi, siis ei ole eelarve mahu tõusuga suurenenud kulutused haridusele, regionaalpoliitikale ja ka põllumajanduse ning teede ehitamise toetamiseks. Klassikaline näide on kulutused teede ehitusele. 1993. aastal kulutati riigiteede korrastamiseks umbes 200 miljonit krooni, tänavu on see summa 500 miljonit krooni, kuid eelarve maht on vahepeal suurenenud 4,5 korda. Kui me vaatame toetusi maaelu ja põllumajanduse arendamiseks, siis Maaelu Krediteerimise Fondi suunati 1993. aastal 124 miljonit krooni, kuid järgmiseks aastaks planeeritakse 97 miljonit krooni. Proportsionaalse kasvu korral tuleks järgmisel aastal suunata sellesse fondi üle 500 miljoni krooni. Tekib küsimus, kuhu see raha on kadunud? Raha ometi kaob. See kaob tühiste ja valede otsuste rahastamiseks, mis ajapikku on hakanud kuhjuma. Isamaaliit on oma parandusettepanekutes pakkunud konstruktiivseid lahendusi, on näidanud võimalusi, kust oleks võimalik raha kokku hoida ja peatada riigi bürokraatia vähkkasvajat. On väga kummaline, et valitsuskoalitsioon ei soovi konstruktiivselt nendele küsimustele läheneda. Eile võttis valitsus taas vastu otsuse mitte toetada Isamaaliidu ettepanekut, mis ei soovita tõsta kütuseaktsiisi nii järsult. Kokkuhoiuallikaid on võimalik leida riigieelarvest. Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt vähendaks Isamaaliidu ettepaneku toetamine eelarve laekumisi 140 miljoni krooni võrra, aga see summa on hea tahtmise korral võimalik leida. 1. detsember läheneb ja järjest rohkem hakatakse aru saama, et see toob kaasa bensiinihinna tõusu peaaegu krooni võrra. See on reaalsus ja kolmandat korda järjest tehtav viga. See viga kuulub nende hulka, millele ma olen viidanud. Lõpetuseks tahaksin juhtida tähelepanu ühele probleemile. Asi seisneb selles, et riigi tasemel poliitika ja erakondade koostöö võiks paremat vilja kanda. Üks meie parandusettepanek seisneb selles, et suunata Paldiski Peterburi suuna raudtee Tallinna südalinnast mööda. See teema kerkis üles vaidluses nn Bekkeri sadama ja Tallinna südalinnas asuva kaubajaama tuleviku üle. Seda lahendust on Tallinna Linnavolikogus toetanud peaaegu kõik erakonnad. On väga kummaline, et Riigikogus ei püütagi sellele probleemile lahendust leida, mis on Tallinna volikogu tasandil üles kerkinud ja mida me hea tahtmise korral võiksime koos lahendada, sest transiidi arendamisest võidab nii Tallinn kui Paldiski. Sellega ma lõpetan. Tänan!

Tänan, Toivo Jürgenson! Kolleeg Paul-Eerik Rummo, kõne puldist.

Lugupeetud härra esimees, lugupeetud kolleegid! Riigikogu liikmed Liia Hänni, Mihkel Pärnoja ja Paul-Eerik Rummo pöördusid 5. novembril õiguskantsleri poole palvega anda kirjalik vastus mõnele küsimustele, mis tekkisid 1998. aasta riigieelarve eelnõu menetlemisel. Me oleme juba vastuse härra õiguskantslerilt saanud. Ma tutvustaksin lühidalt mõnda seisukohta, millele õiguskantsler on asunud. Küsimuste esitajad soovisid teada, kas riigieelarve seaduse § 5 alusel on nõutav riigieelarve tulude ja kulude liigendamine asutuste ja organisatsioonide järgi, kuna 1998. aasta eelarve menetlemisel on korduvalt selle kohta küsimusi esitatud. Seda teemat kommenteerides jõuab õiguskantsler järeldusele, et ministeeriumi valitsemisala kulud liigendatakse, tähendab tuleks liigendada valitsemisalasse kuuluvate ametite ja muude asutuste ning organisatsioonide lõikes ning otstarbe järgi, millest võib järeldada, et praegu menetlusel olev eelnõu ei vasta päriselt riigieelarve seaduse §-le 5. Meie teine küsimus puudutas probleemi, kas rahandusministril on õigus eelarve liigenduse ulatust piirata või muuta? Õiguskantsleri järeldus kõlab nii, et rahandusministril on tõepoolest erivolitus, mis hõlmab ka tema õigust liigenduse ulatust piirata. Kuid Liia Hännile, Mihkel Pärnojale ja minule jäi konkreetsel juhul siiski arusaamatuks see, et antud eelnõus mõne ministeeriumi puhul erivolitust ei kasutata. Meile tundub, et eri ministeeriumidesse on suhtutud erinevalt, mis tekitas meis küsimuse, kas üldse on olemas rahandusministri poolt väljaantud õigusakti, mis põhjalikult sätestab, millisel viisil liigenduse ulatust piiratakse ja miks ja kuidas piiratakse seda eri ministeeriumide puhul erinevalt. Nii et ka selles suhtes jääb meil kahtlus 1998. aasta eelarve eelnõu vastavuse kohta riigieelarve seaduse §-le 5. Kolmandaks me küsisime, kas riigieelarve seaduse § 3 või mõni teine seadus annab piisava aluse majanduse stabiliseerimise reservi loomiseks. Õiguskantsler on teinud järelduse, et lisaks kõigi tulude ja kulude eelarves fikseerimisele tuleks majanduse stabiliseerimise reservi kasutamise ja käsutamisega seotud küsimused reguleerida eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korda sätestavas seaduses. Kuid seda ei ole tehtud. Meie viimane küsimus härra õiguskantslerile käsitles probleemi, kas on seaduslik alus praktikal, mille kohaselt seadusega määratud kulude või tulude ümbervaatamiseks eelarves tehakse vastav muudatus teistes seadustes konkreetse aasta eelarvet käsitleva seaduse eelnõu abil. Härra õiguskantsler vastab, et kui riigieelarvesse võetavate summade suurusi tahetakse muuta, siis peavad olema vastavad seaduste muutmise seadused juba vastu võetud. Ma tsiteerin õiguskantslerit: “Seega seadusega määratud kulude või tulude ümbervaatamiseks eelarves vastavate muudatuste tegemine teistes seadustes üksnes konkreetse aasta eelarvet käsitleva seaduse eelnõu abil ei ole kooskõlas riigieelarve seaduse §-des 14 ja 16 sätestatuga.” Nii et kolmes meie poolt puudutatud episoodis võib asi jääda veel kahtluse alla, kuid viimane episood on täiesti selge. Härra õiguskantsleri seisukoha järgi ei ole antud eelnõu kooskõlas riigieelarve seaduses sätestatuga, mis vähemalt teoreetiliselt võttes annab aluse see eelnõu tagasi lükata. Aitäh!

Tänan, Paul-Eerik Rummo! Kolleeg Ülo Peets, kõne puldist.

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tahan täna oma kõnes pöörata tähelepanu muudatusettepanekutele nr 84 ja 171. Esimene puudutab Misso Keskkooli ja teine Setumaad, see tähendab Põlvamaa ja Võrumaa ühte osa. Tõepoolest on Eestis palju põhikoole ja keskkoole, mis vajavad remonti. Pärast eelmist lugemist on remonti vajavate koolide nimekirja juurde tulnud Roosna-Alliku Põhikool, Võhma Gümnaasium, Albu Põhikool, Kildu Põhikool, Mustjõe Keskkool, Orissaare Sanatoorne Kool, Lüganuse Keskkool, Kaiu Põhikool ja Torma Põhikool. Kagu-Eestist ei ole lisatud ühtegi kooli. Lugupeetud Riigikogu liikmed! Kui läheb muudatusettepanekute läbivaatamiseks, siis ma palun toetada Misso Keskkooli remonti ja juurdeehitust. Misso on piiriäärne ala ja seal on väga palju teravaid probleeme. Ma palun toetada ka muudatusettepanekuid nr 171 ja nr 172. Meil on olemas regionaalprogrammid, ääremaade programm, saarte programm, külaliikumise programm, monofunktsionaalsete asulate programm, piirialade programm, Ida-Virumaa programm, Kagu-Eesti programm, perede ja pensionäride, lastetoetuste programm ja Setumaa programm. Aga kui hakata tõsiselt mõtlema, siis ei ole programmide liigitus õige. Muudatusettepaneku nr 172 on esitanud Kagu-Eestist valitud saadikud. Me tuleme selle ettepanekuga teist korda täiskogu ette. Oleme veendunud, et seda raha on võimalik leida. Eelmisel korral suurendasime käibemaksu, seekord palume tõsta hasartmängumaksu. Setumaa erineb mitmeti Ida-Virumaast ja Kesk-Eestist. Regionaalprogramme tuleks toetada pidevalt, mitte ühekordselt. Tänavu oli selleks eraldatud 10 miljonit krooni. Programmid on käivitunud, aga on kurb, et Valga, Võru ja Põlva maakonnas ei tea keegi, kes nende programmidega tegelevad. On antud lubadusi, aga ei ole mingit garantiid, kas alustatud töid saab jätkata. Seepärast, lugupeetud Riigikogu liikmed, ma palun teid toetada kahte eespool nimetatud muudatusettepanekut! Tänan!

Tänan, kolleeg Peets! Kolleeg Enn Tarto.

Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Parempoolsed on teinud mitu muudatusettepanekut ja ma arvan, et neid peaks toetama. Ma tahaksin lühidalt rääkida muudatusettepanekust nr 105. See puudutab Kaitseliidu noorteorganisatsioonide Kodutütred ja Noored Kotkad ürituste rahastamist kokku 1 500 000 krooniga. Riigieelarve seaduse eelnõus ei ole Kaitseliidu noorteorganisatsioone eraldi mainitud. Eelnõu seletuskirjas on öeldud, et noorteorganisatsioonide suvelaagrite korraldamiseks võib võtta raha Kaitseliidu eelarvest, aga seda ei ole eraldi reana välja toodud. Ja raha, mis seal on ette nähtud, on ebapiisav selleks, et saaksime suvel läbi viia kodutütarde ja noorkotkaste suvelaagreid. Selleks on vaja aastaringselt instruktoreid, kes tegeleksid noorte isamaalise kasvatamisega jne. Nii et tööd on palju ja probleeme on palju. Ma kutsun austatud Riigikogu liikmeid toetama Kaitseliidu noorteorganisatsioonidele raha eraldamist. Aitäh!

Tänan, härra Tarto! Kolleeg Eiki Nestor.

Austatud juhataja, austatud Riigikogu! Meie eesmärk on alati olnud, et riigieelarve oleks selge nii Riigikogu liikmetele kui ka Riigikogu valijatele. Selles suhtes peab ütlema, et eelarve on vahepeal muutunud paremaks ja rahanduskomisjon on suhtunud muudatusettepanekutesse mõistvamalt. Kuid me katkestame mitmel põhjusel eelnõu teise lugemise. Põhilised põhjused tõi välja Paul-Eerik Rummo. Palun vaadata eelnõu § 11, see ei sobi sinna, vaid on vaja vastu võtta omaette seadus. Enne kui me 1998. aasta riigieelarve seaduse vastu võtame, tuleb muuta praegu kehtivat riigieelarve seadust sellisel moel, et stabilisatsioonireservi moodustamine oleks sätestatud seaduses, et ei tekiks küsimusi, kuhu see raha läheb. Hiljem ei ole 101 Riigikogu liiget suutelised jälgima selle raha liikumise keerdkäike. Ma tuletan teile meelde, et vastavalt seadusele saab seda teha valitsus või valitsuse ettepanekul Riigikogu. Ma kutsun Riigikogu liikmeid toetama neid häid otsuseid, mis komisjonis vastu võeti, siis jõuame ka mingil õndsal ajal riigieelarve eelnõu lugemise lõpetada.

Tänan, härra Nestor! Kolleeg Anti Liiv.

Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Täna seisab meil ilmselt ees pikem hääletusprotseduur ja me reastame Eesti riigi prioriteedid järgmiseks eelarveaastaks. Ma sooviksin teid praegu mõjutada selles suunas, et me prioriteetide järjestamisel ei unustaks ohverdada osa rahast eesti rahva tervise heaks. Ilmselt nägite eile õhtul televiisoris “Avatud toimiku” saadet. Mõned aastad tagasi naersid paljud isiklikult minu üle, kui ma rääkisin, et meil tõuseb plahvatuslikult narkootikumide tarbimine. Paraku on see julm aeg nüüd kätte jõudnud. Seda, kuidas käib narkootikumidega äritsemine Tallinna kesklinnas, ei uskunud viis-kuus aastat tagasi enamik meie ametnikke ja suur osa Eesti elanikke. Seepärast uskuge järgmist ennustust: kui me praegu midagi ette ei võta, siis kulutame mõne aasta pärast väga palju raha narkomaania ja tiisikuse tõrjumiseks ja raviks. Seetõttu kutsun teid üles toetama parandusettepanekut nr 180, mis on sõnastatud umbes nii: on vaja natuke raha eesti rahva tervise hoidmiseks ning et hoida eesti lapsi eemale alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest. Mõelge sellele, kui te hakkate hääletama parandusettepanekut nr 180. See on investeering tulevikku selle nimel, et me jääksime püsima rahvusena oma kultuuriga. Aitäh!

Suur tänu, härra Liiv! Kolleeg Siim Kallas.

Härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Eelarveprotsess on jõudnud vahepealsesse staadiumi. On tehtud palju tööd, kuid palju tööd on veel ees. Praegu võiks öelda, et eelarve on peaaegu vastuvõetav. See protsess algas mõneti konfrontatsiooniliselt, kuid praegu toimub töö normaalselt. Me oleme sellega rahul. Me oleme rahul ka sellega, et tänane teine lugemine veel kord katkestatakse. Ei ole põhjust forsseerida eelarve tegemist mingite kuupäevade nimel. Tähtis on dokument ja selle kvaliteet. Eelarveseadus on mõneti vastuoluline dokument. Ta on tehnoloogiliselt üpris keerukas ja on seotud suurte rahadega, mis peavad bilansiliselt klappima. See seadus on poliitiliselt väga tähtis dokument, kus kajastuvad kõik riigi majanduspoliitilised valikud. Seetõttu on mõistetav, et kõik poliitilised jõud üritavad oma eesmärke eelarves kajastada. Reformierakonna fraktsioon on esitanud eelarvesse hulga muudatusettepanekuid. Osa nendest on rahanduskomisjonis heaks kiidetud. Me toetame kõiki neid parandusettepanekuid, mis on suunatud haridussfääri tugevdamisele ja toetamisele. Me toetame ettepanekut suurendada assigneeringuid teadusele; me toetame ka neid ettepanekuid, mis puudutavad infrastruktuuri arendamist. Arvame endiselt, et kommunikatsioonide areng on kõige tähtsam regionaalpoliitiline ettevõtmine, sest head kommunikatsioonid suudavad ületada regioonidevahelisi erinevusi ja anda inimestele võrdseid võimalusi. Me tegime ka ettepaneku investeerida teatud summa raudteeümbersõidu projekteerimisse, mis tulevikus peaks võimaldama toimetada veoseid ümber Tallinna Paldiski sadamasse. Meie eksperdid on arvamusel, et praegune olukord, kus transiit kulgeb läbi Tallinna, on asetanud Tallinna sadamad monopoolsesse seisundisse, pealegi on pealinna sadamad üle koormatud. Reformierakonna fraktsioon esitas kaks muudatusettepanekut, mis käsitlevad majanduse stabiliseerimise reservi loomist. Ma loodan, et täiskogu kiidab need heaks. Me oleme valmis nende formuleeringuid täpsustama, et saavutada kõiki rahuldav kompromiss. Me loodame, et täiskogu ei hakka tagasi hääletama neid ettepanekuid, mis komisjon on juba heaks kiitnud. Komisjon on töötanud konstruktiivselt ja saavutanud edu eelarve formeerimisel. Tänan!

Suur tänu, härra Kallas! Kolleeg Sergei Ivanov.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Eelmisel lugemisel ei toetatud minu ja härrade Issakovi, Andrejevi ja Sedaševi poolt esitatud muudatusettepanekuid. Komisjon palus meid muuta katteallikat. Me oleme seda teinud. Me loodame, et riik toetab keeleõppe rahastamist. Eriti pöördun ma valitsuskoalitsiooni poole, et ta toetaks raha eraldamist keeleõppeks. Aitäh!

Suur tänu, härra Ivanov! Lugupeetud kolleegid, kas võin teha ettepaneku lõpetada läbirääkimised? Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele läbirääkimiste lõpetamise käesolevas päevakorrapunktis. Palun hääletada! Ettepaneku poolt on 52 Riigikogu liiget, vastu 4, erapooletuid 3. Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra minister? Palun, kuni kolm minutit.

Lugupeetud juhataja! Mind ajendas sõna võtma Paul-Eerik Rummo ja ma tahaksin õige pisut selgitada õiguskantsleri vastust. Võib-olla on juriidilist teksti mittejuristina raske lugeda, seetõttu ma ise majanduspragmaatikuna püüaksin selgitada. Riigikogu poolt 16. juunil 1993 vastuvõetud riigieelarve seaduse § 5 lõige 1 ütleb (ma rõhutan siinkohal), et riigieelarves esitatakse tulud maksude ja muude üheliigiliste tulude lõikes liigendatuna riigiasutuste järgi, kelle tegevusalast tulu laekub. Paragrahvi 5 lõige 3 ütleb, et ministeeriumi valitsemisala kulud liigendatakse valitsemisalasse kuuluvate ametite ja muude asutuste ning organisatsioonide lõikes. Ülalmärgitu käsitleb riigieelarvet, mitte riigieelarve eelnõu. Vastavalt klassifikaatorile, mis on 12 lehekülge pealkirju sisuliselt kulude ja tulude lõikes, jaotatakse ministeeriumide poolt eelarvete summad asutuste lõikes ehk siis moodustatakse alaeelarved. Riigieelarve eelnõu esitamist käsitleb sama seaduse § 5 lõige 6, ma rõhutan siinkohal -- riigieelarve eelnõu. Riigieelarve tulude ja kulude liigendatuse, tulu- ja kulukirjete loetelu detailiseerituse ulatuse riigieelarve eelnõus määrab rahandusminister. See on antud täna kehtiva riigieelarve baasseadusega rahandusministrile. Kuivõrd Riigikogu peab otstarbekaks ja vajalikuks eelnõus esitatud detailset lahtikirjutust muuta riigieelarves, sest riigieelarve eelnõu koosneb kahest osast, eelnõust ja selle juurde kuuluvast seletuskirjast, see oleneb juba Riigikogust. Nii et siinkohal juristid igal juhul ei näe vastuolu õiguskantsleri arvamuse ja täna kehtiva seaduse puhul. Mis puudutab küsimust majanduse stabiliseerimise reservi moodustamisest, siis siin ma tunnistan, et see märkus, mille õiguskantsler on teinud, on korrektne ja ilmselt ka täna teie ees olev tekst vajab tõepoolest korrigeerimist olemasoleva seadusega täpselt ja korrektselt kokkuviimiseks. Üks variant on näiteks teha seda kehtiva eelarveseaduse § 6 alusel kassatagavara koosseisus, aga ma usun, et kui meil on head tahtmist, siis leiame ka teisi võimalusi. Nii et ka siin on võimalik leida lahendused. Igal juhul ei ole see ületamatu probleem. Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Kas juhtivkomisjon soovib lõppsõna? Ei soovi. Fraktsioonide esindajad ka ei soovi. Sel juhul, lugupeetud kolleegid, võtame ette muudatusettepanekute tabeli. Palun kõnepulti juhtivkomisjoni esimehe kolleeg Raju. Esimene muudatusettepanek on Keskfraktsioonilt ja see on jäetud arvestamata. Siiri Oviir, palun!

Ma paluksin seda ettepanekut hääletada, kuna me leiame, et tulusid saab füüsilise isiku tulumaksu näol poole protsendi võrra tõsta. See on reaalne, see kumas läbi ka rahandusministri esinemistest, kui ta eelarvet tutvustas.

Tänan! Kas juhtivkomisjon soovib kommenteerida?

Ma ütleksin seekord siis veidi pikema kommentaari. See käib kõigi mingil määral analoogsete muudatusettepanekute kohta. Nagu ma sõnavõtus ütlesin, oli tulude suurendamise ettepanekuid tehtud kahe miljardi ulatuses. Komisjon lõpptulemusena 249 muudatusettepanekuga aktsepteeris sellest, kui võtta lennujuhtimine maha, 33 miljonit. Me ei julgenud neid suurendada. Esimese muudatusettepaneku kohta lisaksin siis veel ainult hääled. Poolt 1, vastu 5, 5 erapooletut.

Tänan! Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele esimese muudatusettepaneku. Palun hääletada! Ettepaneku poolt on 7 Riigikogu liiget, vastu 47, erapooletuid 2. Ettepanek ei leidnud toetust. Teine muudatusettepanek, autor Eesti Maarahva Erakonna fraktsioon, jäetud arvestamata. Eiki Nestor, palun!

Aitäh, härra juhataja! Palun seda seadusvastast ettepanekut hääletada.

Tänan! Kas autorid soovivad kommenteerida? Tiit Tammsaar, palun!

Tänan! Eesti Maarahva Erakonna fraktsioon võtab selle momendil tagasi.

Tänan! Autorid võtsid ettepaneku tagasi. Kolmas muudatusettepanek on Eesti Maarahva Erakonna fraktsioonilt, see on jäetud arvestamata. Ei ole probleeme. Neljas muudatusettepanek, autor sama, jäetud arvestamata. Ei ole probleeme. Viies muudatusettepanek on Keskfraktsioonilt, see on jäetud arvestamata. Ignar Fjuk, palun!

Härra juhataja, mul on tagasihoidlik protest seoses teise muudatusettepanekuga. Eiki Nestor tegi ettepaneku see hääletusele panna, pärast seda ei saa ühtegi muudatusettepanekut enam tagasi võtta.

Kolleeg Fjuk, kahjuks pean ütlema, et te eksite, saab küll tagasi võtta. Jätkame muudatusettepanekute läbivaatamist. Viies muudatusettepanek on Keskfraktsioonilt ja see on jäetud arvestamata. Probleeme ei ole. Kuues muudatusettepanek on Isamaaliidu fraktsioonilt, arvestatud täielikult. Mati Meos, palun!

Tänan! Palun hääletada.

Tänan! Kas autorid soovivad kommenteerida? Toivo Jürgenson, palun!

Aitäh, härra esimees! Ma palun Riigikogu saali toetada rahanduskomisjoni seisukohta, mis vähendaks maksukoormust ja hoiaks ära neid vigu, mida valitsus on teinud juba kaks aastat järjest. Suur tänu!

Tänan! Juhtivkomisjon, palun!

Sisuliselt on seda täna siin kommenteeritud, ma lisaksin ehk häälte arvu: poolt 6, vastu 5, 0 erapooletut.

Tänan! Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele kuuenda muudatusettepaneku. Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 38 Riigikogu liiget, vastu on 38, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Kolleeg Mart Laar.

Austatud härra esimees, kuna tundub, et see tõlgendus, mida täpselt hääletati, jäi natuke segaseks, siis kas me ei võiks seda küsimust uuesti hääletada, et pilt oleks selge? (Sumin saalis.)

Kodukorraseadus reguleerib üsna täpselt, millal toimub kordushääletus, praegu see juhus kahjuks ei ole. Lugupeetud kolleegid, kas võime jätkata? Seitsmes muudatusettepanek on Keskfraktsioonilt, see on jäetud arvestamata. Siiri Oviir, palun!

Ma paluksin seda ettepanekut hääletada järgmisel põhjusel. Riigieelarve seadust ja muid riigilõive käsitlevaid seadusi oleme pidevalt muutnud ja ka siin eelmisel eelarve arutusel öeldi sõnaselgelt, et riigieelarve laekumisi tuleb rohkem kui eelarve projekt ette näeb. Nii et me palume seda ettepanekut toetada.

Tänan! Juhtivkomisjon, palun!

Me oleme siin riigilõivule juba ka menetlemisega päris hulgaliselt otsa kirjutanud. 20 täiendavat miljonit ei pidanud komisjon võimalikuks. Hääled jagunesid järgmiselt: poolt 3, vastu 4, 5 erapooletut.

Tänan! Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele seitsmenda muudatusettepaneku. Palun hääletada! Ettepaneku poolt on 31 Riigikogu liiget, vastu on 41, erapooletuid 2. Ettepanek ei leidnud toetust. Kaheksas muudatusettepanek on Vootele Hansenilt ja see on jäetud arvestamata. Ei ole probleeme. Üheksas muudatusettepanek on Mõõdukate fraktsioonilt ja seda on arvestatud täielikult, kuid kuulub hääletamisele Riigikogus vastavalt kodukorraseadusele. Palun autorite kommentaarid. Mõõdukate fraktsioon? Ei soovi. Juhtivkomisjon?

Seda on sisuliselt mitu korda kommenteeritud, nimetan ehk ainult hääled: poolt 5, vastu 4, 3 erapooletut.

Tänan! Lugupeetud kolleegid! Panen hääletusele üheksanda muudatusettepaneku. Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 27 Riigikogu liiget, vastu 40, erapooletuid 3. Ettepanek ei leidnud toetust. Kümnes muudatusettepanek on Eiki Nestorilt, arvestatud täielikult. Mati Meos, palun!

Tänan! Palun hääletada.

Tänan! Kas autor soovib kommenteerida? Eiki Nestor, palun!

Aitäh, härra juhataja! Soovin küll. Meil juhtus eelmine kord nii, et osa ministeeriume tuli selle vara võõrandamise kirjega sisse ja osa mitte. Oleme ikka kristlased ja kirjutame nad kõik üles.

Tänan! Juhtivkomisjon, palun!

Hääled: poolt 7, vastu 4, 1 erapooletu. Sisuliselt on see otsustamise küsimus. Ma ei saa aru, kas selle poolt või vastu hääletamine teeks mu kristlaseks, aga komisjoni lõpphääletus on selline: 7, 4, 1.

Tänan! Lugupeetud kolleegid! Panen hääletusele 10. Muudatusettepaneku. Palun hääletada! Ettepaneku poolt on 38 Riigikogu liiget, vastu on 38, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 11. muudatusettepanek on Mõõdukate fraktsioonilt, see on jäetud arvestamata. Mihkel Pärnoja, palun!

Aitäh! Ma palun hääletada. Me oleme jätkuvalt sellel seisukohal, et riigi tulude kasutamise üle otsustamise õigus on Riigikogul ja seega tuleb riigieelarves näidata ka nn eelarveaasta jäägi kasutamine. Seda enam, kui see jääk on täiesti kindlalt olemas ja ei ole prognoositav. Antud juhul puudutab see ettepanek just nimelt sellist eelarvejääki.

Tänan! Juhtivkomisjon, palun!

Komisjon ei julgenud riigieelarve mahtu 400 miljoni võrra suurendada. Hääled: poolt 2, vastu 6, 3 erapooletut.

Tänan! Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele 11. muudatusettepaneku. Palun hääletada! Ettepaneku poolt on 27 Riigikogu liiget, vastu 38, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 12. muudatusettepanek, autor Eiki Nestor, on jäetud arvestamata. Ei ole probleeme. 13. muudatusettepanek, Mõõdukate fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. Mihkel Pärnoja, palun!

Aitäh! Palume hääletada. Põhjendus on siin Riigikogu saalis mitu korda antud. Kui rahandusminister annab selgelt, üheselt tõlgendatava normatiivakti selle kohta, mis alustel ühes ministeeriumis toimub liigendamine ühtemoodi, teises ministeeriumis teistmoodi, siis võib selle küsimuse juurde tagasi tulla. Aga praegu on õiguslik alus selline, mis nõuab seda liigendamist.

Tänan! Juhtivkomisjon, palun!

See tähendaks eraldi lahti kirjutada kõik koolid kõikide kuluartiklitega. See tähendaks tuhandeid lehekülgi. Komisjon ei toetanud. Poolt 3, vastu 6, 2 erapooletut.

Tänan! Mihkel Pärnoja, palun!

Aitäh! Faktilise märkusena ütlen, et meie ettepaneku tõlgendus rahanduskomisjoni esimehe poolt on täiesti tendentslik ja väär. Kui tekst läbi lugeda, siis see, mida praegu puldist öeldi, ei pea üldse paika.

Tänan! Lugupeetud kolleegid, kas võime asuda hääletuse juurde? Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele 13. muudatusettepaneku. Palun hääletada. Selle poolt on 32 Riigikogu liiget, vastu on 39, erapooletuid 1. Ettepanek ei leidnud toetust. 14. muudatusettepanek on Maido Pajolt, see on jäetud arvestamata. Ei ole probleeme. 15. muudatusettepanek on kolleegidelt Ivanovilt, Sedaševilt ja Andrejevilt. See on jäetud arvestamata. Kolleeg Ivanov, palun!

Ma palun hääletada.

Tänan! Juhtivkomisjon, palun!

Juhtivkomisjon proovis kokku liita, kui palju kõigist eriallikatest, kaasa arvatud PHARE rahad ja mujalt, siia raha tuleb ja leidis, et summa on küllaltki suur, ning häältega 1 poolt, 6 vastu, 3 erapooletut ei toetanud seda muudatusettepanekut.

Tänan! Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele 15. muudatusettepaneku. Palun hääletada! Selle poolt on 11 Riigikogu liiget, vastu 35, erapooletuid 3. Ettepanek ei leidnud toetust. 16. muudatusettepanek on kolleegidelt Ivanovilt, Andrejevilt ja Issakovilt. See on jäetud arvestamata. Sergei Ivanov, palun!

Ma palun hääletada seda ettepanekut. See on kõige väiksem summa, mis me praegu palume, 6 miljonit. Eelmises ettepanekus oli 8 miljonit, järgmises on 10 miljonit. See on seesama küsimus, millest me täna juba mitu korda rääkisime. Ma palun seda toetada.

Tänan! Juhtivkomisjon, palun!

Sisuline kommentaar sama. Hääled: poolt 0, vastu 8, 2 erapooletut.

Tänan! Lugupeetud kolleegid! Panen hääletusele 16. muudatusettepaneku. Palun hääletada! Ettepaneku poolt on 42 Riigikogu liiget, vastu on 38, erapooletuid 1. Ettepanek leidis toetust. 17. muudatusettepanek. Autorid kolleegid Ivanov, Sedašev, Andrejev ja Issakov. On jäetud arvestamata. Ei ole probleeme. 18. muudatusettepanek on Eiki Nestorilt. See on jäetud arvestamata. Ei ole probleeme. 19. muudatusettepanek on Vambo Kaalult. See on jäetud arvestamata. Vambo Kaal, palun!

Aitäh! Ma palun seda ettepanekut hääletada. Praegu on riigieelarves olukord, et meil on kahte sorti huvialakoolid. Õigemini kolme sorti. Ühed on nii-öelda Tallinnas paiknevad, mis saavad toetust. Ülejäänud jagunevad kaheks -- spordikoolid ja muud koolid. Spordikoolid saavad toetust, need, kus ajudega rohkem tegeldakse, ei saa. Ma arvan, et Riigikogu peaks lastel ka ajusid, mitte üksnes muskleid arendama.

Tänan! Juhtivkomisjon, palun!

Juhtivkomisjon ei olnud nõus riigieelarve mahtu 20 miljoni krooni võrra suurendama. Hääled: poolt 2, vastu 6, 3 erapooletut.

Tänan! Lugupeetud kolleegid! Panen hääletusele 19. muudatusettepaneku. Palun hääletada! Ettepaneku poolt on 29 Riigikogu liiget, vastu 37, erapooletuid 1. Ettepanek ei leidnud toetust. 20. muudatusettepanek on Eiki Nestorilt, see on jäetud arvestamata. 21. muudatusettepanek on Eiki Nestorilt, samuti arvestamata. 22. muudatusettepanek on Eiki Nestorilt, samuti arvestamata. Eiki Nestor, palun!

Aitäh, härra juhataja! Palun seda ettepanekut hääletada. Peaks olema kindel, et me määrame avalik-õiguslikele ülikoolidele riigieelarves kindlad toetussummad, mitte ei tee seda mingi ühe reaga.

Tänan! Juhtivkomisjon, palun!

Komisjon arutas seda asja. Raske on öelda, mis hääletamisel otsustavaks sai, ilmselt ülikooli rektorite soov näha seda ühe reaga. Hääled: poolt 3, vastu 5, 1 erapooletu.

Tänan! Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele 22. muudatusettepaneku. Palun hääletada! Ettepaneku poolt on 38 Riigikogu liiget, vastu 39, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 23. muudatusettepanek on Keskfraktsioonilt, arvestatud täielikult. Mati Meos, palun!

Tänan! Palun hääletada.

Tänan! Kas autorid soovivad kommenteerida? Kolleeg Anti Liiv.

Palun saalisolijatel arvestada arstiteaduskonna palvet, kas või sellepärast, et kui arstid ükskord lõpetavad, olete teie nende patsiendid. Ja see ei tähenda lisaraha, kuna see on siis ainult eraldi välja toodud täiendava kirjega. Aitäh!

Tänan! Juhtivkomisjon, palun!

Komisjoni hääled: 6 poolt, 5 vastu.

Tänan! Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele 23. muudatusettepaneku. Palun hääletada! Ettepaneku poolt on 34 Riigikogu liiget, vastu 36, erapooletuid 1. Ettepanek ei leidnud toetust. 24. muudatusettepanek on Isamaaliidu fraktsioonilt, jäetud arvestamata. Toivo Jürgenson, palun!

Ma palun seda hääletada.

Tänan! Juhtivkomisjon, palun!

Juhtivkomisjon vaidles kõige rohkem selle üle, kas Riigikantseleilt saab viit miljonit ära võtta. Lõpptulemusena ühist seisukohta ei kujunenud, hääled 5 poolt, 5 vastu, 1 erapooletu.

Tänan! Lugupeetud kolleegid! Panen hääletusele 24. Muudatusettepaneku. Palun hääletada. Ettepaneku poolt on 40 Riigikogu liiget, vastu 39, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. 25. muudatusettepanek on Isamaaliidu fraktsioonilt, jäetud arvestamata. Toivo Jürgenson, palun!

Suur tänu! Ma palun seda hääletada.

Tänan! Juhtivkomisjon, palun!

Juhtivkomisjon pidas 40 miljoni täiendavat juurdekirjutamist ebareaalseks. Poolt 3, vastu 6, 2 erapooletut.

Tänan! Lugupeetud kolleegid! Panen hääletusele 25. muudatusettepaneku. Palun hääletada! Ettepaneku poolt on 32 Riigikogu liiget, vastu 37, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 26. muudatusettepanek, kultuurikomisjonilt, arvestatud täielikult. 27., Eiki Nestorilt, jäetud arvestamata. 28. muudatusettepanek, Mõõdukate fraktsioonilt, arvestatud täielikult. 29. muudatusettepanek, Isamaaliidu fraktsioonilt, jäetud arvestamata. Toivo Jürgenson, palun!

Aitäh! Ma palun seda hääletada.

Tänan! Juhtivkomisjon, palun!

Ütleks ehk ainult hääled: poolt 3, vastu 6, 2 erapooletut.

Tänan! Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele 29. muudatusettepaneku. Palun hääletada! Ettepaneku poolt on 39 Riigikogu liiget, vastu 38, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. 30. muudatusettepanek, Olav Antonilt, jäetud arvestamata. Olav Anton, palun!

Aitäh, härra juhataja! Ma palun hääletada ja ma sooviksin protseduurilise märkuse teha ning pärast seda kommenteerida. Protseduuriline märkus on järgmine. Ma tegin kaks parandusettepanekut, mille n-ö mittemõistmise tõttu on rahanduskomisjon vormistanud need neljaks parandusettepanekuks ehk teiste sõnadega, katteallikas on ühes parandusettepanekus ja kuluallikas on teises parandusettepanekus. Sellepärast on mul protseduuriliselt selline ettepanek, et parandusettepanekut nr 30 hääletataks koos parandusettepanekuga nr 100, see on üks ja seesama parandusettepanek, ja parandusettepanekut nr 31 hääletataks koos parandusettepanekuga nr 104, see on ka üks parandusettepanek. Nüüd kommentaar parandusettepaneku nr 30 kohta. Ettepanek on eraldada 2,2 miljonit sõjaväeatašeede arvelt koolilõunatele. Tuletan meelde, et eelmisel aastal oli sõjaväeatašeesid planeeritud 10, ei määratud ühtegi. Sel aastal on planeeritud 6, raskusi on isegi ühe koha komplekteerimisega, ja ettepanek on nendele määratud summast eraldada koolilõunatele 2,2 miljonit.

Tänan! Palun juhtivkomisjoni kommentaari, kaasa arvatud protseduurilise märkuse kohta.

Protseduurilise märkuse kohta niipalju, et siin see muudatusettepanek on ja komisjon ei suuda kõige parema tahtmise juures siit välja lugeda, et neid on kaks, mitte neli. Kuna härra Anton juba enne oli seda protestinud, siis oli see leht ka komisjoni koosolekul laua peal ja komisjon leidis üksmeelselt, et neid ei saa lugeda üheks muudatusettepanekuks. Kuna komisjonil puudub õigus muudatusettepanekuid ümber teha, siis me esitasime nad täpselt nii, nagu nad härra Antoni allkirjaga meile on esitatud. Mis sisuliselt asjasse puutub, siis ma lisaksin veel häälte arvu: poolt 2, vastu 8, 1 erapooletu.

Juhatajal on küsimus. Kas ma sain õigesti aru, et muudatusettepanek nr 30 tuleb hääletusele nii, nagu ta on tabelis?

Jah, teist võimalust, lähtudes sellest, kuidas muudatusettepanekud on esitatud, ei ole.

Tänan! Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele 30. muudatusettepaneku. Palun hääletada! Selle poolt on 39 Riigikogu liiget, vastu 38, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. 31. muudatusettepanek, autor Olav Anton, jäetud arvestamata. Ei ole probleeme. 32. muudatusettepanek on Isamaaliidu fraktsioonilt, jäetud arvestamata. 33. muudatusettepanek on kolleegidelt Ivanovilt, Sedaševilt, Andrejevilt ja Issakovilt, jäetud arvestamata. Sergei Ivanov, palun!

Ma palun hääletada ja toetada seda, kolleegid. Aitäh!

Tänan! Juhtivkomisjon, palun!

Juhtivkomisjon, nagu ma ütlesin, suhtus väga ettevaatlikult kõikvõimalikesse tulude suurendamisse. Hääled antud juhul: poolt 1, vastu 6, 4 erapooletut.

Tänan! Lugupeetud kolleegid! Panen hääletusele 33. muudatusettepaneku. Palun hääletada! Ettepaneku poolt on 41 Riigikogu liiget, vastu 39, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. 34. muudatusettepanek, autorid kolleegid Ivanov, Sedašev, Andrejev, Issakov, on jäetud arvestamata. Sergei Ivanov, palun!

Ma palun hääletada seda küsimust. Probleem oli möödunud korral katteallikas. Me muutsime seda. Aitäh!

Tänan! Juhtivkomisjon, palun!

Kommentaar täpselt sama mis eelmise puhul. Häälte arvud: 1 poolt, 5 vastu, 4 erapooletut.

Tänan! Lugupeetud kolleegid! Panen hääletusele 34. muudatusettepaneku. Palun hääletada! Ettepaneku poolt on 39 Riigikogu liiget, vastu 38, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. 35. muudatusettepanek, Isamaaliidu fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. Toivo Jürgenson, palun!

Aitäh! Seda ettepanekut ma palun hääletada ja selle ettepaneku arvestamine täidaks vähemalt pooles ulatuses selle lubaduse, mille KMÜ on õpetajatele andnud.

Tänan! Juhtivkomisjon, palun!

Komisjon ei osanud ka kõige parema tahtmise juures aru saada, kust siin need 200 miljonit krooni võiksid täiendavalt tulla, ja ei toetanud seda. Poolt 3, vastu 5, 3 erapooletut.

Tänan! Mati Meos, palun!

Koonderakonna fraktsioon palub viis minutit vaheaega enne selle ettepaneku hääletusele panemist.

Tänan! Palun ka kirjalikult. Vaheaeg viis minutit, vaheaeg lõpeb kell 17. V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid, vaheaeg on lõppenud. Jätkame istungit. Me vaatame läbi muudatusettepanekut nr 35, mis kuulub hääletamisele vastavalt autorite soovile. Kommentaarid on antud. Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele 35. muudatusettepaneku. Palun hääletada! Ettepaneku poolt on 38 Riigikogu liiget, vastu 37, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. 36. muudatusettepanek on Keskfraktsioonilt, jäetud arvestamata. Siiri Oviir, palun!

Muudatusettepanek on plokist haridus ja õpetajate palgad, mida me kõik siin saalis oleme lubanud toetada, et haridus välja ei sureks. Palun panna see ettepanek hääletusele.

Tänan! Juhtivkomisjon, palun!

Komisjon ei usu, et sada miljonit tohiks veel eelarvele otsa kirjutada. Hääled: 2 poolt, 5 vastu, 4 erapooletut.

Tänan! Lugupeetud kolleegid! Panen hääletusele 36. muudatusettepaneku. Palun hääletada! Ettepaneku poolt on 22 Riigikogu liiget, vastu 39, erapooletuid 3. Ettepanek ei leidnud toetust. 37. muudatusettepanek on Mõõdukate fraktsioonilt, see on jäetud arvestamata. 38. muudatusettepanek on Vambo Kaalult, arvestatud täielikult. 39. muudatusettepanek on Vambo Kaalult, arvestatud täielikult. Mati Meos, palun!

Palun 38. juurde tagasi tulla. Ma lülitasin 38. juures sisse.

Head kolleegid, me oleme hea tava järgi seda ka teinud, kui kolleeg hiljaks jääb. Tuleme 38. juurde tagasi. Vambo Kaal, kas on soovi kommenteerida? Vambo Kaal, palun!

Aitäh! Ma kommenteerin seda nii, et kooskõlastatult Haridusministeeriumiga ja Siseministeeriumi regionaalosakonnaga on leitud, et väikekoolid tuleks viia eraldi rea peale. Praegu muutuvad pearahakoefitsiendid naeruväärseks, kui me hakkame neid kasutama. Seetõttu kaks järgmist ettepanekut on seotud sellega, et nende koolide finantseerimine muutuks läbinähtavaks ja normaalseks. Nii et palun toetada. Põhiline on ainult väikesaarte koolid.

Tänan! Mul on küsimus Mati Meosele. Kas ma sain õigesti aru, et ta soovis 38. hääletamist? Mati Meos, palun!

Tänan! Tõepoolest, ma palusin mõttes 38. hääletamist ja enne seda 10 minutit vaheaega.

Palun vaheaja taotlus kirjalikult. Vaheaeg lõpeb kell 17.15.

Ma palun rahanduskomisjoni akna alla koguneda. V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid! Vaheaeg on lõppenud, palun koguneda istungite saali. Lugupeetud kolleegid, me arutame 38. muudatusettepanekut, mis paluti panna hääletusele. Autor on kommentaari andnud, juhtivkomisjon ei ole andnud. Palun juhtivkomisjoni kommentaar.

Juhtivkomisjon toetas seda ettepanekut häältega 6 poolt, 4 vastu, 1 erapooletu. Aga kuna mul juba sõna on, siis lisaksin veel ühe asja juurde. Komisjon kogunes praegu erakorralisele nõupidamisele ja komisjoni otsus on katkestada eelnõu arutamine pärast seda hääletamist, mis on välja kuulutatud.

Juhtivkomisjon tegi teatavaks oma otsuse katkestada eelnõu lugemine pärast 38. muudatusettepaneku läbihääletamist. Komisjonil on see õigus kodukorraseaduse § 90 lõike 4 alusel. Lugupeetud kolleegid! Panen hääletusele 38. muudatusettepaneku. Palun hääletada! Ettepaneku poolt on 2 Riigikogu liiget, vastu 62, erapooletuid 2. Ettepanek ei leidnud toetust. Lugupeetud kolleegid! Vastavalt juhtivkomisjoni otsusele katkeb siinkohal eelnõu nr 674 teine lugemine. Paul-Eerik Rummo, palun!

Aitäh! Kas tohib protseduurilist uudishimu ilmutada? Milline oli häältesuhe komisjonis katkestamise ettepaneku suhtes?

Jah, palun! Kohal oli hääletamise momendil 6 komisjoni liiget. Häältesuhe oli 6:0. Muudatusettepanekute tähtajaks, nagu komisjon ütles, jääb 25. november kell 10.

Muudatusettepanekute tähtaeg on 25. november kell 10 rahanduskomisjoni. Eelnõu lugemine on katkestatud. Olav Anton, palun!

Aitäh, härra juhataja! Mul on küsimus. Millisesse teksti tehakse muudatusettepanekud? Komisjon on sellise pretsedendiga esimest korda välja tulnud ja nüüd tuleks jagada välja tekst, kus hääletustulemused on juba arvestatud, sest muudatusi saab teha sellesse teksti, mille Riigikogu saal on heaks kiitnud kuni muudatusettepanekuni nr 38 kaasa arvatud. Millal saavad Riigikogu liikmed muutunud teksti, kaasa arvatud parandusettepanek nr 38.

Sellist katkestamist on Riigikogu töös ka varem olnud ja millisele tekstile tehakse parandusettepanekud, ütleb juhtivkomisjon. Palun, kolleeg Raju!

Muudatusettepanekud tehakse tekstile, milles on arvestatud tänased 38 muudatusettepanekut, mis läbi hääletati.

Tänan! Arvo Sirendi, palun!

Tänan! Ma palun vabandust eksituse pärast! Ma võtsin kaardi välja, aga kõne tekkis selle tulemusena.

Tänan! Mart Laar, palun!

Austatud härra esimees! Ka mul oleks küsimus nende muudatusettepanekute kohta, mida ei hääletatud läbi. Kas need tuleb nende esitajatel kõik uuesti esitada või on komisjon need läbi vaadanud ja need lihtsalt lähevad automaatselt järgmiseks korraks kirja?

Läbivaatamata muudatusettepanekud peavad olema järgmisel korral muudatusettepanekute tabelis. Kolleeg Olav Anton.

Aitäh, härra juhataja! Komisjoni esimees härra Raju vastas täiesti õigesti, et parandusettepanekud tuleb teha sellele tekstile, mis arvestab juba sissehääletatud muudatusi. Millal Riigikogu liikmed saavad selle teksti, et hakata muudatusettepanekuid vormistama?

Juhtivkomisjon, palun vastata!

Siiani ei ole kordagi seda nõutud ja kodakorraseadus seda ei täpsusta.

Juhatajal on ettepanek, et rahanduskomisjon vormistaks läbihääletatud parandusettepanekuid arvestades teksti ja pakuks välja ühe aja, millal Riigikogu liikmed võiksid selle oma kätte saada. Ma teen sellise ettepaneku rahanduskomisjonile. Kolleeg Ignar Fjuk.

Härra juhataja, ma arvan, et seda ei ole vaja teha, sest meie praktikas on varem ka katkestatud ja igaüks peab ise jälgima, millised on hääletustulemused ning mida muuta ja mida mitte. Minu küsimus oleks ainult protseduurilist laadi. Kas me võime parandusettepanekuid teha ka sellesse teksti osasse, mida me ei jõudnud täna veel käsitleda, ja kui vastus on nii- või naasugune, siis millise kodukorrapunkti järgi võiks öelda, et me ei tohi teha kogu teksti ulatuses parandusettepanekuid, sest kogu teksti lugemine katkestati, mitte ainult osa teksti lugemine?

Muudatusettepanekuid võib teha kogu teksti ulatuses. Kõik on reguleeritud kodukorraseadusega. Lugupeetud kolleegid, kas võime jätkata? Seoses eelmise päevakorrapunkti ootamatu katkestamisega on meil mõnevõrra raskusi ettekandjate saamisega siia Riigikogu saali, seetõttu, kui keegi selle vastu ei ole, alustaksime 5. päevakorrapunkti arutamist.

Lugupeetud kolleegid! Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud Metsakapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist ja ettekandeks on sõna rahandusminister Mart Opmannil.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud Riigikogu liikmed! Vastavalt Riigikogu 14. juunil 1995 vastuvõetud Metsakapitali seaduse §-le 2 tasub Metsakapital 18% kasvava metsa müügist saadud tuludest riigieelarvesse. Samal ajal on Riigikogu 11. juuni k.a otsusega “Eesti metsapoliitika heakskiitmine” võimaldanud riigi metskondadel tegelda tööstusliku tootmisega, see tähendab metsa varumisega, saematerjali valmistamisega jne, ning see kajastub ka Metsakapitali eelarves. Kuna metskonnad võtavad üha rohkem üle metsavarumise töid, jäävad riigi tulud kasvava metsa müügist üha vähemaks. Arvestades ülaltoodut ja esitatud eelnõu esimesel lugemisel tehtud märkusi, toetas Vabariigi Valitsus eelnõu koos esitatud muudatusettepanekutega. See on siis kõigepealt Metsakapitali seaduse § 2 teksti osas järgmises sõnastuses: “Riigieelarve tuludesse kantakse 16% metsatulust, välja arvatud õppeasutuste õppe- ja katsemetsa kasutamisest laekuv metsatulu.” Teiseks. Paragrahvi 6 lõike 1 punkt 2 tunnistada kehtivuse kaotanuks. Kolmandaks. Paragrahvi 7 täiendada punktiga 7 järgmises sõnastuses: “Laekumised riigimetsast saadud metsamaterjali ja muude metsasaaduste müügist.” Aitäh!

Tänan! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Kolleeg Vootele Hansen.

Aitäh! Austatud rahandusminister, minu küsimus on õppeasutuste ja katsemetsa kohta. Niipalju kui ma olen aru saanud, on katsemetsad ka Metsakapitali kulude poolel, aga õppeasutused on enamasti riigieelarvelised asutused ja saavad riigieelarvest raha. Milline on siis põhjendus, miks õppeasutused ei pea õppemetsa kasutamisest saadavat tulu kandma üle vastavalt seadusele, nagu ülejäänud metsatulu puhul? Kas siin on mingi ratsionaalne põhjendus või ei ole?

Aitäh! Üldiselt on mitmel maal küllaltki levinud, et nendel, kes riigieelarvest saavad tulu, ma pean siin silmas õppeasutusi, on kasvava metsa müügist või siis ka metsamaterjali müügist saadav tulu maksuvaba. See on analoogne sellega, kui näiteks koolidele või mõnedele õppeasutustele on antud võimalus teenida lisatulu teatud teenuste osutamisest. Nii et meie lähtusime siin praegu eelkõige Haridusministeeriumi ettepanekust, mis tulenes analoogiatest Skandinaaviamaadega.

Tänan! Kolleeg Andres Tarand.

Aitäh! Te ütlesite, et mitmel maal on nii. Ma sain aru, et need on naabermaad, Rootsi, Soome võib-olla. Aga selliseid koole on Eestis kolm. Kas nüüd on loota sellise minu arvates feodaalse süsteemi levikut ka kõikidele teistele ametikoolidele? Näiteks põlevkivitehnoloogia koolid võivad võtta põlevkivimaast nii palju kui kulub jne.

Vähemalt valitsus ei ole seda küsimust arutanud. Nii et selles osas ma rohkem vastata ei saa.

Tänan! Kolleeg Vootele Hansen, teine küsimus.

Aitäh! Austatud rahandusminister! Mul on heameel kuulda, et Haridusministeerium hoolitseb ka nende koolide eest, mis on Põllumajandusministeeriumi haldusalas, tehes selliseid ettepanekuid. See selleks. Minu järgmine küsimus on selle kohta, et nagu te ütlesite, seoses sellega, et metskonnad on ise alustanud ka metsatöid, on riigi tulud kasvava metsa müügist vähenenud. Ja nüüd on ettepanek, nagu ma siit tekstist aru saan, nägemata kõrval Metsakapitali seaduse teksti, et 16% metsatulust langeks riigieelarvesse mitte kasvava metsa müügi tulust. Siis võib arvata, et ümarpuidu müük on kallim. Kas seda võimalikku ülelaekumist on arvestatud ka järgmise aasta eelarve eelnõus?

Ei ole. Küsimus on nimelt selles, et metskonnad täna ei maksa tulumaksu ja on vabastatud ka kännurahast. Mitmel eelneval aastal me kompenseerisime selle osa nii-öelda lõppraie müügist või ka sanitaarraiest või hooldusraiest, mida tegid metskonnad, omanikutuluna ehk riigieelarvesse laekus raha kahe tuluartikli poolt. Üks oli kännuraha 18% nii-öelda langimüügist ja teine oli lõppraiest omanikutuluna. Kuid kuna pärast metsapoliitika heakskiitmist Riigikogu poolt ja tegelikult juba vaadates viimase kahe aasta trendi, on järjest kasvanud lõppraie osa ja vähenenud kasvava metsa müük avaliku enampakkumise teel, siis ka Riigikontroll on juhtinud tähelepanu kahele sellisele maksustamisviisile ja sellele, et see ei ole korrektne. Eriti kui arvestada eelmisel aastal vastuvõetud riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seaduse § 9, mis annab Vabariigi Valitsusele õiguse kinnitada eelarveaasta jooksul ja kohaldada erinevaid dividendimäärasid riigi äriühingutele, siis mõistet “omanikutulu” sellisel kujul enam ei eksisteeri. Aga riik täna rohkem sellelt ei teeni ehk tegelikult, kui ma pärast esimest lugemist vastasin umbes analoogsele küsimusele, siis ma ütlesin, et 16% on siin pigem tagasiarvestus loodetavalt järgmise aasta kogu metsamüügi tulult sellele summale, mis oleks laekunud riigieelarvesse kahe tuluartikli pealt, mis olid senini, see on siis omanikutulu pealt ja kännuraha pealt.

Tänan! Kolleeg Rein Järlik.

Aitäh, härra juhataja! Härra minister, kas te siiski praegu ei eksi? Minu mäletamist mööda läks tulu metsamaterjali müügist realt “tulu vara kasutamiselt”, mitte “omanikutulult”, varemgi, ka möödunud aastal.

Tulu vara kasutamiselt ongi omanikutulu. See on kajastamise küsimus. Omanikutulu selle aasta eelarves on 16 miljonit krooni vara kasutamisest saadava tulu silti kasutades.

Tänan! Kolleeg Paul-Eerik Rummo.

Aitäh! Kas ma sain õigesti aru ja olen õigesti informeeritud, et nende õppeasutuste õppe- ja katsemets ei ole ikkagi mitte nende omandis, vaid on ministeeriumi omandis, riigi omandis, on see nii?

Riigiomandis jah.

Tänan! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Riigikogu-poolseks kaasettekandeks on sõna keskkonnakomisjoni aseesimehel Ülo Peetsil.

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Metsakapitali seaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu nr 671  on täna päevakorral ja kordaksin veel kord üle, mis on selle seaduseelnõu, nagu härra minister ütles, põhilised momendid. Metsakapitali seaduse § 2 järgi kanti kasvava metsa müügist riigituludesse 18%. Aga muu metsamaterjali müügist riigituludesse kindlat protsenti ei olnud ette nähtud. Sellele seaduseelnõule on keskkonnakomisjon teinud kolm põhimõttelist muudatusettepanekut, kusjuures algataja toetab neid. Mõni sõna nendest. Kõigepealt pealkirjast. Metsakapitali seadust mitte ainult ei muudeta, vaid ka täiendatakse ja seepärast toob muudatusettepanek nr 1 sisse mõiste “täiendamine”. Muudatusettepanek nr 2. Nüüd kantakse riigieelarve tuludesse 16% metsatulust, see on siis nii kasvav mets kui metsamaterjali müük, ja sealt on välja arvatud õppeasutused, mis tegelevad õppe- ja katsemetsa kasutamisest laekuva tuluga. Seoses sellega tuleb Metsakapitali seaduses muuta ära § 6 lõike 1 punkt 2, kuna seda ei saa enam kasutada ja meil ei ole ka olemas, nagu öeldakse, omanikutulu Vabariigi Valitsuse määratud suuruses. Selle punkti 2 asemel on tehtud kolmas muudatusettepanek, mis on käib § 7, metsatulu kohta, ja see on sõnastatud nii: laekumised riigimetsast saadud metsamaterjali ja muude metsasaaduste müügist. Ja see on metsamaterjalide tulu kokku. Komisjon on seda seaduseelnõu arutanud väga mitmel korral. Põhimõte on selles, miks valitsus selle esitas. Rahandusministeeriumi esindaja esitas meile keskkonnakomisjonis arvnäitajad. 1996. aastal oli näiteks tulu kasvava metsa müügist 304 miljonit ja tulu materjali või puidu müügist 116 miljonit. 1997. aastal kasvava metsa müügist 268 miljonit ja puidu või materjali müügist 177 miljonit. 1998. aastal planeeritakse kasvava metsa müügist 258 miljonit ja puidu müügist 250 miljonit. Ühesõnaga, tulu kasvava metsa müügist pidevalt väheneb, aga tulu materjali müügist, puidu müügist riigimetsast pidevalt kasvab. Eesmärk on sisuliselt maksustada kogu tulu. Teiseks põhimõtteliseks küsimuseks on see, et 1998. aasta riigieelarves on arvestatud Metsakapitali seaduse muutmise ja täiendamise seadust ja on planeeritud sellest riigi tuludesse 81,1 miljonit. Põhimõtteliselt keskkonnakomisjon on seda arutanud mitmel korral, et see oleks nagu vaheetapp ja kui tuleb uus metsaseadus, siis need küsimused lahendatakse seal kõik ühe käiguga ära. Komisjoni istung, mis toimus 17. novembril, otsustas teha Riigikogu täiskogule ettepaneku panna eelnõu pärast muudatusettepanekute läbivaatamist lõpphääletusele ja seadusena vastu võtta. Lisaks veel niipalju, et see eelnõu on tavaline Riigikogu menetluses ja ei vaja Riigikogu koosseisu häälte enamust, nii et tavaline häälte arv. Tänan!

Tänan! Kolleegidel on küsimusi. Paul-Eerik Rummo, palun!

Aitäh, härra kaasettekandja! Kuidas sellega on, kas te loete päris õigus- või õigluspäraseks seda, et õppeasutusele õppe- ja katsemetsa kasutamisest laekuv tulu jääb sellele asutusele endale, vaatamata sellele, et see mets on ainult tema kasutuses ja tegelikult on riigiomand? Kas te samal ajal ühtlasi ei ütleks, mitme ja millise õppeasutusega on Eestis antud juhul tegemist?

Tänan küsimuse eest! Seda me arutasime ka komisjonis. Põhimõtteliselt see võiks nii olla, kuna see raha läheb metsale ja metsaga seotud õppimise täiustamiseks. Aga seda võib ka teisiti võtta. See on poliitiline otsus ja praegu on ta niimoodi esitatud. Kui nüüd küsida konkreetselt, siis võib-olla on neid veel rohkem, aga komisjoni teada on olemas kolm kohta, kus see raha jääks antud kooli kasutada. Need oleksid Järvselja ehk Eesti Põllumajandusülikool, Tihemetsa ja Luua. Võib-olla mõni veel, aga meile ei olnud rohkem teada. Suurusjärk on väga väike, see puudutab sisuliselt kolme kooli.

Tänan! Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Lugupeetud kolleegid! Avan käesolevas päevakorrapunktis läbirääkimised. Kolleeg Paul-Eerik Rummo, sõnavõtt kohalt.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Mulle tundub küll, et riigiomandis oleva vara kasutamisest laekuv tulu peaks põhimõtteliselt ja loogiliselt laekuma riigituludesse, riigieelarvesse, olenemata sellest, kes on see, kelle kasutuses antud tulutoov vara antud hetkel on. See vastaks üldisele printsiibile, et kõikvõimalikud tulud kuuluvad arvelevõtmisele nimelt riigieelarves. Kui on vajalik, ja loomulikult on vajalik, toetada õppeasutusi, kus üht või teist Eesti riigile ja rahvale vajalikku õppesuunda edendatakse, antud juhul metsanduse õpet, siis riigieelarve kaudu on põhimõtteliselt võimalik samas või vajaduse korral kas või suuremas mahus, kui need tulud on olnud, suunata vastav toetus nendele koolidele. Sellepärast ma antud eelnõu § 1 punkti 1 küll kuidagimoodi pooldada ei saa. Leian, et siin on tugevalt eksitud meie üldiste tulunduse ja riigieelarve koostamise printsiipide vastu. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Rummo! Järgmisena palun Vootele Hansen, kõne kõnepuldist.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Kui mõnel riigiasutusel on oma tegevuse tõttu tulusid, siis need tulud on riigi tulud. Rahandusminister võib ju sätestada korra, et see raha jääb konkreetselt selle asutuse kätte, ta annab sellest aru Rahandusministeeriumile või teda haldavale ministeeriumile ja selle võrra vähendatakse tal järgmisel kuul riigieelarve eraldisi. Kõik see on mõeldav. Aga kui me hakkame ütlema, et mõne asutuse omatulud -- seda ka siis, kui on tegemist nende kolme kooliga, kes tegelevad metsanduse õpetamisega ja kellel on õppetegevuse jaoks oma metsad -- ei ole riigi tulud, siis me hakkame üles ehitama mingeid osastisvürstiriike ja ma ei tea enam, kas see on see riik, mida meie põhiseadus deklareerib. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Hansen! Lugupeetud kolleegid, kas võib teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele läbirääkimiste lõpetamise käesolevas päevakorrapunktis. Palun hääletada! Ettepaneku poolt on 40 Riigikogu liiget, vastu 5, erapooletuid 3. Ettepanek leidis toetust, läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra minister? Ei soovi. Kaasettekandja ka ei soovi. Lugupeetud kolleegid, võtame ette muudatusettepanekute tabeli. Palun kõnepulti tagasi kolleeg Peetsi. Tabelis on kokku kolm muudatusettepanekut, kõik keskkonnakomisjonilt. Esimene muudatusettepanek on arvestatud täielikult. Teine muudatusettepanek on samuti arvestatud täielikult. Vootele Hansen, palun!

Ma soovin teise muudatusettepaneku hääletamist.

Tänan! Kolleeg Rein Järlik.

Ma kommenteeriksin komisjoni nimel seda ettepanekut. On tõsi jah, et võib-olla printsiip, mille järgi seda praegu tehakse, et kooli õppe-katsemetskonnast saadav tulu ei lähe 16%-ga eelarvesse, ei ole mitte päris korrektne. Aga samas on selge ka see, et kui koolil on mets, siis selle metsa majandamine ja säilitamine nõuab kulutusi, aga riigi poolt neid kulutusi praegu ei tehta. Las siis jääb talle see 16%, see ei ole kes teab mis suur raha, aga selle 16% arvel saaks ta metsa hooldada ja säilitada. Aitäh!

Tänan! Juhtivkomisjon, palun!

Lisaksin siia niipalju, et komisjonis me seda muudatusettepanekut hääletasime, 6 oli poolt, 0 vastu ja 0 erapooletut. Tänan!

Tänan! Lugupeetud kolleegid! Panen hääletusele teise muudatusettepaneku. Palun hääletada! Selle poolt on 31 Riigikogu liiget, vastu 29, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. Kolmas muudatusettepanek keskkonnakomisjonilt on arvestatud täielikult. Ei ole probleeme. Sellega on kõik muudatusettepanekud läbi vaadatud. Palun juhtivkomisjonil üle korrata komisjoni seisukoht.

Juhtivkomisjoni keskkonnakomisjoni ettepanek on panna seaduseelnõu lõpphääletusele ja seadusena vastu võtta. Komisjonis oli selle poolt 6 Riigikogu liiget, vastu või erapooletu ei olnud keegi. Tänan!

Tänan! Lugupeetud kolleegid, juhtivkomisjon teeb ettepaneku panna eelnõu lõpphääletusele, mille juurde ka kohe asume. Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Metsakapitali seaduse muutmise ja täiendamise seaduse vastuvõtmise. Palun hääletada! Seaduse vastuvõtmise poolt on 33 Riigikogu liiget, vastu 28, erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud.

Lugupeetud kolleegid, järgmisena võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud põllumajandusloomade tõuaretuse seaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu. Alustame esimest lugemist. Ettekandeks on sõna põllumajandusminister Andres Varikul.

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu! Kehtiv põllumajandusloomade tõuaretuse seadus võeti vastu 21. mail 1995. Seoses tõuaretusalase seadusandluse harmoniseerimisega Euroopa Liidu tõuaretusalaste õigusaktidega on vajalik sisse viia muudatused kehtivasse põllumajandusloomade tõuaretuse seadusse. Põllumajandusloomade tõuaretuse seadusega reguleeritakse õiguslikult veiste, sigade, lammaste, kitsede, hobuste, karusloomade, põllumajanduslindude ja mesilaste aretust. Kõnesoleva eelnõu puhul on tegemist, nagu ma enne ütlesin, 21. mail 1995. aastal vastuvõetud ja seni kehtivas põllumajandusloomade tõuaretuse seaduses tehtavate muudatustega, mis tulenevad eurointegratsioonist. Euroopa Liidu poliitika tõuaretuse alal väljendub loomade genofondi säilitamises, nende jõudlusvõime parandamises ja aretusväärtuse suurendamises. Poliitika eesmärgiks on tagada loomakasvatuse ratsionaalne areng ja majanduslik tasuvus. Euroopa Liidu tõuaretusalased direktiivid määratlevad aretusorganisatsioonide ametliku tunnustamise ja nende üle teostatava järelevalve korra, tõuraamatute koostamise ja nendesse loomade sissekandmise tingimused. Samuti käsitletakse aretuseks kasutatavate loomade valiku jõudlusandmete kogumise ja aretusväärtuse määramise aluseid. Euroopa Liidus tõuaretust reguleerivad õigusnormid on sätestatud 34 õigusaktis. Võttes vastu kõnesolevas eelnõus sätestatud muudatused, võime öelda, et põllumajandusloomade tõuaretuse seadus hakkab sisaldama kõiki olulisemaid tõuaretuse üldkohustusliku iseloomuga õigusnorme ning on samas rakendusaktide kehtestamise aluseks. Põllumajandusloomade tõuaretuse seaduse muutmise seaduse eelnõu koostamisel konsulteeriti Saksamaa Schleswig-Holsteini Liidumaa põllumajandus- ja metsamajandusministeeriumi spetsialistidega. Koos põllumajandusloomade tõuaretuse seadusega soovime muuta ka haldusõiguserikkumiste seadustikku, mis võimaldab rakendada sanktsioone tõuaretusalaste õigusaktide rikkumise või mittenõuetekohase täitmise korral. Esitatud eelnõust tulenevate muudatuste rakendamine ei too riigile kaasa täiendavaid kulutusi ega õiguslik-majanduslikke ning sotsiaalseid tagajärgi. Olulisena tuleb märkida seaduseelnõus sisalduvat klauslit, et pärast muudatuste jõustamist korraldab Vabariigi Valitsus ühe kuu jooksul seaduse tervikteksti avaldamise. Selline lahendus võimaldab seaduses sätestatud õigusnorme paremini inimestele teadvustada ning muudab lihtsamaks esialgses tekstis tehtavate muudatuste kohaldamise. Aitäh!

Tänan! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Tundub, et küsimusi ei ole. Kas valitsus loobub sel juhul kaasettekandest?

Valitsus loobub kaasettekandest.

Tänan! Riigikogu-poolseks kaasettekandeks on sõna maaelukomisjoni aseesimehel kolleeg Vambo Kaalul.

Aitäh, härra juhataja! Austatud kolleegid! Pikalt ma enam sisul peatuma ei hakka, kuna sellel peatus ka minister. Niipalju täpsustaksin, et kui te eelnõu vaatate, siis Riigikogu menetlusse üleantud tekstil ja praegu komisjoni poolt koos algatajaga esitatud uuel tekstil on küllalt palju erinevusi. Struktuur on muutunud tunduvalt selgemaks ja maaelukomisjon on seaduseelnõu viinud esimesel lugemisel sellisesse staadiumisse, et ta ei tohiks enam erilisi probleeme Riigikogus menetlemisel tekitada. Komisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekud esitada 1. detsembriks kella 12-ks.

Tänan! Kas kolleegidel on küsimusi kaasettekandjale? On. Kolleeg Vootele Hansen.

Aitäh! Minul on küsimus mõiste “embrüojaam” kohta. Kui on öeldud, et embrüojaam käesoleva seaduse mõistes on isik, siis, nagu ma aru saan, te mõtlete selle all nii füüsilist kui ka eraõiguslikku juriidilist isikut. Kas ma saan õigesti aru?

Aitäh! Me mõtleme selle all tõesti isegi veel laiemat ringi, siin võivad olla kõik isikud, nii füüsilised kui juriidilised isikud kui äriühingud. Ja on veel teatavad võimalused, need võivad olla ka muud Eestis registreeritud isikud. Täiesti vaba ring.

Tänan! Tundub, et kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Lugupeetud kolleegid, juhtivkomisjon teeb ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Teisi ettepanekuid laekunud ei ole, eelnõu nr 691 esimene lugemine on lõpetatud, eelnõu on suunatud teisele lugemisele. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 1. detsember kell 12 maaelukomisjoni.

Lugupeetud kolleegid, järgmisena võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi elamuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Jätkame teist lugemist, ettekandeks on sõna majandusminister Jaak Leimannil.

Austatud juhataja, lugupeetud Riigikogu liikmed! Pärast teise lugemise katkestamist on eelnõu täiendamiseks ja parandamiseks esitatud rida ettepanekuid nii eelnõu algataja kui ka Riigikogu liikmete poolt. Enamiku esitatud ettepanekute osas on eelnõu algataja ja majanduskomisjon ühisel seisukohal. Me arutasime need läbi ja kiitsime heaks. Kommenteeriksin alljärgnevalt ainult ühte parandusettepanekut, mis käsitleb elamuvaidluse kohtueelset lahendamist. Nimetatud küsimuses on variandid või õieti küsimuse lahendamiseks on variandid ja ühe neist on esitanud Riigikogu saadik härra Tõnu Kauba, kelle ettepaneku kohaselt tuleks elamuvaidluste kohtueelseks lahendamiseks moodustada elamuvaidluskomisjon Riigi Tarbijakaitseameti piirkondlike allasutuste juurde. Me arutasime seda ettepanekut ja tahan öelda, et olen seisukohal, et riigi valitsemine tuleks püüda muuta senisest mitte kallimaks, vaid pigem odavamaks ja tuleks püüda mitte luua uusi organeid või kui seda teha, siis äärmise vajaduse korral. Ka maavalitsuste rolli tuleks vähendada ning kompenseerimiseks arendada nn kolmanda sektori osa. Kohtueelseid vaidlusi peaksid lahendama vastavad organisatsioonid, kuhu kuuluksid eeskätt tuntud inimesed, ka poliitikud, ja kaasa lööksid riigi esindajad. Meie kui eelnõu algatajate ettepaneku kohaselt ei ole elamuvaidluskomisjoni moodustamine kohustuslik, vaid vabatahtlik. Kus vaja on, seal tuleb see kindlasti moodustada, ning selle komisjoni moodustab kohalik omavalitsus. Komisjoni töös osaleksid nii üürnike kui omanike esindaja või esindajad ning ka Tarbijakaitseameti esindaja. Nii lahendaksime ära selle kindlasti vajaliku organisatsiooni loomise ja annaksime võimaluse kohtueelselt arutada tõsiseid küsimusi. Ma tänan!

Tänan! Riigikogu liikmetel on küsimusi. Kolleeg Tõnu Kauba.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja härra minister! Ma ei hakka praegu diskuteerima selle üle, et kohalik omavalitsus moodustaks vaidluskomisjoni siis, kui on vaja. See tekitab mitutpidi arusaamisi. Küll aga olen ma mures selliste juhtumite pärast, kui kohalik omavalitsus on peamine või pea ainus korterite omanik ja selles piirkonnas tekib üürnikel pretensioone ning nad lähevad selle omaniku vastu või omaniku suhtes nõu küsima, abi küsima elamuvaidluskomisjoni, kui see kohalik omavalitsus selle üldse moodustab, kui ta on sellega nõus. Seesama kohalik omavalitsus on sellessamas komisjonis esindatud nii omaniku poole pealt kui ka vaidluse, ütleme, tasakaalustaja, lahendaja poole pealt komisjoni esimehe rollis. Kas ei ole siiski siin probleem, et sellisel puhul need komisjonid ei ole tasakaalus?

Tänan! Ega me ei ole ju veel detailselt läbi arutanud, kuidas see organ välja näeks. Ma arvan, et selle peaks moodustama volikogu, mitte omavalitsuse täitevorgan. Volikogu kindlasti leiab oma territooriumilt, nagu ma ütlesin, erapooletu inimese, kes võiks seda juhtida. Kui seal on üürnike ja omanike esindajad ja kui seal on ka tarbijakaitse esindaja, siis põhimõtteliselt see organ võiks lahendada omavalitsuse, ütleme, täitevorgani ja taotleja või pretensiooni esitaja vahelisi probleeme kohtueelse vaidluse korras. Ma ei arva, et volikogu või volikogu poolt moodustatud organ ja üks erapooletu inimene seal eesotsas on täitevorgani n-ö käepikendus.

Tänan! Kolleeg Aino Runge.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister, ma küsiksin natukene teist laadi küsimuse, ma ilmselt sain teist valesti aru. Te mainisite, et see kolmas sammas, mida nüüd igal pool maailmas kasutatakse ja millest tõenäoliselt ka meie hakkame lugu pidama, ei tohiks anda mingeid kulutusi juurde, ei omavalitsusele ega mitte kellelegi. Aga ometigi peab see kolmas sammas kuskil katuse all olema, peab kuskil saama kokku tulla ja vajab natukene, nagu öeldakse, kellegi toetust. Kus siis näiteks ka see elamuvaidluskomisjon, kui ta on moodustatud, peaks teie arvates saama n-ö ulualuse, kus tulema kokku ja kes kannab need väikesed majanduskulud, mis paratamatult tekivad?

Tänan! Me ei ole seda detaili veel n-ö üheselt selgeks vaielnud. Ma näen siin alternatiive. Üks on selline, et kohaliku omavalitsuse volikogul on olemas teatud kulutused ja eelarves neid suurendatakse, nähes ette sellise organi teenindamise. Ma arvan, et see oleks kõige otstarbekam. Ma olen selle poolt, et omavalitsuse eelarved võiksid üldse olla suuremad riigieelarve vähendamise arvel, ma räägin tulevikust, ja see oleks kõige tõenäolisem. Nüüd, kui silmas pidada tulevat aastat, kus praeguses eelarves ei ole see ette nähtud, siis me peaksime lihtsalt leidma ühe vahelahenduse. Missugune see täpselt on, sellele küsimusele ma ei ole valmis praegu vastama. Mul ei ole ka pilti nendest tõenäolistest kuludest, sest olgem ausad, need tulevad kõige suuremad Tallinna linnas. Nii et see ei ole n-ö üldine küsimus, see on küllalt konkreetne küsimus.

Tänan! Kolleeg Endel Lippmaa.

Mul on küsimus järgmiste paragrahvide kohta. Kui me võtame § 16, mis võimaldab välja arvutada üüri suuruse, siis me saame summa, mis reeglina tuleb umbes 10 korda suurem § 17 järgi lubatud üüri piirmäärast, mida omavalitsused praegu kehtestavad. Järelikult kui nüüd seda seadust vaadata, siis ei ole see tegelikult isegi mitte seadus üürnike kaitseks, vaid omanikust üürnike teenri tegemise seadus, mida eriti veel rõhutab § 15, mis näitab, et üürnik ei pea lahkuma isegi siis, kui ta on kohtu poolt välja tõstetud, kui talle ei anta samaväärset elamispinda vastu. Samal ajal ei ole seaduses mitte mingit klauslit näiteks mingisuguse piirsumma kohta, mille maksmise korral üürnikule viimane on kohustatud siiski lahkuma, näiteks 1000 krooni tema praeguse elamispinna ruutmeetri eest või midagi sellist. Miks ma seda räägin? Ma olen Nõmme halduskogu liige ja puutun kogu aeg niisuguste asjadega kokku. Ma väidan, et see viib tõelise sotsiaalse konfliktini, sest majaomanikud on muutunud mingisuguseks tõeliselt, kuidas seda öelda, lootusetus seisus olevaks seltskonnaks, kellel ei ole mingeid õigusi, kuid on palju kohustusi, ja majade omamine muutub lihtsalt finantsiliselt äärmiselt kahjulikuks. Mida selle kohta arvata?

Kui teie arvutused on õiged, siis ma arvan nagu teie. Me oleme selles seaduseelnõus otsinud teatud, ma ütleksin, situatiivset optimumi. Ei ole meil mingisugust alust luua üürniku maailma ega ka mingisugust alust luua täna omaniku maailma selles valdkonnas, mida me käsitleme. See on, ma veel kord rõhutan, vaja balansseerida selliseks, et tegelikult kumbki pool ei jää päris rahule, aga kummalegi poolele oleks see nii-öelda hädapäraselt vastuvõetav. Midagi ei ole teha, me oleme küllalt reaalses ja proosalises situatsioonis, aga ma nii ruttu ei suuda sellist rehkendust teha, et seda kas kinnitada või ümber lükata. Ma olen valmis neid kohti veel seaduseelnõu algataja nimel pärast tänast lugemist arutama.

Tänan! Kolleeg Ülo Peets.

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud minister härra Leimann! Ma küsiksin käesoleva seaduseelnõu § 10 kohta, kus tehakse muudatus §-s 13. Küsimus on pisut laiem. Kui lubate, siis ma natuke selgitan, mida ma tahan küsida. On tulnud välja palju momente, kus korteriühistus ei pea olema kõik korteriomanikud või võib-olla nad peavad, aga nad ei ole, sest korteriühistu saab moodustada ka teatud arvu juures. Nüüd on selline küsimus. Põhiseaduse järgi on igaühel õigus oma omandit vabalt hallata, kasutada ja käsutada. Ka raha on inimese omand. Korteriühistu või see, kes valdab maja, ei tee ettenägematuid kulutusi mitte avariiremondiks, vaid plaanib midagi teha, ja kõikide korteriomanikega, kes ei ole ka ühistu liikmed, läbi ei räägi. Esitab lihtsalt arve, näiteks 1000 või 2000 selle töö eest. Kas kusagil on sätestatud nende inimeste kaitse, kui korteriühistu ei suvatse üldse esitada kalkulatsiooni, ütleb ainult, et see töö on tehtud, niipalju tuleb maksta?

Niipalju kui mina sellest probleemist aru saan, on ühistu moodustatud ju vabatahtlikkuse alusel. Seal on oma organid, seal on oma protseduurid, kuidas otsuseid ette valmistatakse, kuidas neid vastu võetakse. Kui neid rikutakse, siis on olemas protseduurid, kuidas neid korrigeerida. Ühistu on siiski selline organ, kes peab arvestama enamuse tahtega. Kui inimene astub ühistusse, siis ta peab sellega arvestama. Kui ta ei lepi sellega, siis ta peab nähtavasti korterit vahetama või täpsemalt öeldes sealt ühistust lahkuma ja leidma endale teise elamiskoha. Ma olen isiklikult tegelnud ka ühe ühistu asutamisega ja ühistu algpäevadel nende küsimustega kokku puutunud. Probleem on tüüpiliselt selline, eks ole? Ma ei arva, et see peab selles seaduses olema väga täpselt reguleeritud, see on pigem ikkagi ühistu põhikirjast lähtuv problemaatika. Tänan!

Tänan! Kolleeg Ülo Peets, teine küsimus.

Ma tänan, härra minister, vastuse eest! Ma natuke täpsustaksin. Minu küsimus oli selle kohta, kui korteriühistusse ei kuulu kõik korteriomanikud. Kuidas korteriomanik on kohustatud täitma ühistu nõudeid, mida ei ole võimalik näiteks sellel korteriomanikul täita, talle esitatakse lihtsalt arve. See on elus tekkinud probleem. Ma ei räägi ühistu liikmest, kellega arutatakse kõik läbi.

Ma ikkagi arvan, et see on tõenäoliselt üks tüüpiline situatsioon. Oletame, et mingisuguses 70-korterilises majas organiseeritakse ühistu ja kõik ei hakka liikmeks. Aga ometi on vaja katust parandada. Viiendal korrusel elavad inimesed on kõik sellest huvitatud, aga mõni kolmandal, kes pole ühistu liige, arvab, et minuni veel ei jookse ja ma ei maksa. Mida nüüd teha? Ma ikkagi arvan nii, et ühistu peaks kõigepealt rääkima, rääkima ja veel kord rääkima. Ega riigil või omavalitsusel või ka seadusandjal ei ole nii väga võimalik neid inimesi, kuidas nüüd öelda, paika panna. See on ikkagi hariduse, kultuuri küsimus, see on elementaarne ühiselu küsimus. Ma arvan, et ühistud peaksid tegelikult märksa rohkem kui täna suhtlema kõigi inimestega. Me peame sellest ka kirjutama, nii-öelda kooselamise kultuuri tõstma. Ma näen siin lahendusi. Ma ei usu, et kui me paneme mingid algoritmid kirja ükskõik mis laadi seadusesse, siia või kuskile mujale, et see on põhilahendus. Lihtsalt tuleb aru saada. Või kui ma rumalalt peaksin vastama: tuleks viiendalt korruselt kolmandale tekitada üks katusest läbijooksmise juga, kui soovite, kui jutt ei aita.

Tänan! Kolleeg Tõnu Kauba, teine küsimus.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma tänan selle vastuse eest, mille ma sain esimesele küsimusele elamuvaidluskomisjonide kohta, mis on uued struktuurid meie jaoks. Küsimusele vastates te ütlesite, et seaduse senine väljakirjutatud variant või eelnõuvariant ei ole loomulikult lõplik. See vast ongi üks lähtepunkte, et me teeme seda seadust ilmselt veel pikka aega, kuni me jõuame läbi vaielda, selgeks vaielda mitmed küsimused. Kas minu seisukoht võiks olla aktsepteeritav, kui ma ütlen, et ilmselt paljud omanike mured saaksid rohkem lahendatud, kui riik leiaks võimalusi omanikke mitmesuguste fondide või mõnede muude mehhanismide kaudu aidata nii, et omanik ei arvaks, et ta ainult üürnike taskust peab otse selle raha võtma olukorras, kus inimeste sissetulekud on ülimadalad ja ei võimalda katta tegelikult vajaminevaid kulusid nendel üüripindadel?

Tänan! Minu arvates on see väga hea küsimus selles mõttes, et kui me võtame kõik üürnikud, siis me ei saa neid käsitleda ühtse massina. Üürnikke on väga erinevaid, ma olen siin sellest ka rääkinud, on jõukaid üürnikke, on üürnikke, kes on miljonärid, kes on valmis maksma turu üüri. Neid on päris palju. Ja on teine äärmuslik rühm, kellel tõepoolest ka toimetulekutoetuse korral ei ole võimalik maksta üüri või kui on, siis ainult nälgimise arvel. See teine rühm peab ikkagi toetust saama, midagi ei ole teha, ühes põhjamaises tsiviliseeritud riigis sotsiaaltoetuste süsteemi kaudu. Nimetagem seda kuidas tahate, mina olen seisukohal, et kuna eluasemekulutused on pere eelarves nimetamisväärsed ja ühed suuremad, siis võiks ausalt öelda mitte toimetulekutoetus, vaid just eluasemetoetus, ja see eluasemetoetus aitab neil üüri maksta ka siis, kui nad on tõesti üürnikud. Siis oleks selge lugu. Me vajame ainult paremat ülevaadet ja sellega me praegu tegeleme. Me vajame tõesti pilti tegelikust olukorrast. Väikestes omavalitsusüksustes omavalitsuse juhid valdavad olukorda, teavad, kuidas asi täpselt on. Erand on muidugi Tallinn ja teised suuremad linnad, kus me ei tea, milline on olukord tegelikult. Nii et vastus on jah, see süsteem peaks olema ja selle süsteemi kaudu, tajudes ja tabades, kuidas keskklass kasvab või kuidas pere eelarvest üürimaksmise võime kasvab, me vabastame astme-astmelt üüri ja see on ka vastus härra Lippmaa küsimusele. Ma sain siin väga hea rehkenduse, kuidas olukord on. Ma olen nõus sellega, et selline see olukord on või umbes selline. Siin on veel tagasihoidlikud hinnad, ma ütleksin. Sajaruutmeetrine maja maksab 600 000 Eesti krooni, mõnel juhul ka miljon, oleneb majast, selle miinimumintress on 10% aastas ehk 60 000 Eesti krooni ehk 5000 Eesti krooni kuus, seega 50 Eesti krooni ruutmeetri eest kuus, mis on kümme korda kõrgem tavalisest piirmäärast. Muide, turuhind on seal lähedal, eks ole? Kus on siin omaniku õigused, tema kapitalikasum tuleks ju vähem kui 1% aastas? Väga õige küsimus. Ainus asi, et sellist maja omanik muidugi praktikas ei üüri välja piirhinda silmas pidades. Mida ikkagi teha? Üks võimalus on üle elada see niinimetatud üleminekuperiood. Ma usun, et elamumajanduses on see üleminekuperiood kahjuks pikem kui majanduses tervikuna. Me alustasime seda reformi praktiliselt hiljem. Kuid siin ei saa seda lõputult pikendada. Ma olen härra Lippmaaga nõus, nagu ma ütlesin eile, ütlen ka täna, et meie vastu töötavad füüsikaseadused. Maja lihtsalt laguneb ära, enne kui me üldse hakkame seda parandama. Tähendab, lõputult seda pikendada ei saa, me peame sellest lähtudes minema ikkagi võimalikult kiiresti üüride vabastamisele. Kuid kahjuks me ei saa seda teha täna ja võib-olla ei saa teha nii kiiresti, kui tahaksime, sest alternatiiv oleks ju, et meil oleks kuskil vahendeid. Ma esitasin siin ühe rehkenduse, see on umbes 10 miljardit teoreetiliselt, siis me võiksime selle probleemi lahendada -- see on maksimumsumma -- ja kaotada üldse üürnike ja omanike konflikti tagastatud majades. Meil sellist summat ei ole.

Tänan! Kolleeg Ignar Fjuk.

Härra juhataja, austatud ettekandja! Ma võib-olla küsiksingi nüüd kõigepealt selle viimase jutu jätkuks. Ma ei küsi, kas peaks sellesse eelnõusse sisse kirjutama tähtaja, millal see nn üleminekuperiood lõpeb. Kuid ma küsiksin, kas nüüd, kui me selle seaduse arutamise käigus näeme, et see probleem ei ole mitte ainult õiguslikult keeruline, vaid hakkab ka sotsiaalselt pingeliseks muutuma, ei ole õige kavandada kogu reform üheaegselt nii vajalike, võimalike assigneeringutega tulevastest eelarvetest kui ka tähtaegadega, kuidas see reform ikkagi kulgeb ja millal üürnike ja omanike suhted mingisugusesse tasakaalu jõuavad? Kas ei tundu, et me selle eelnõu arutamisega, kui meil pole need tuleviku majakad paika pandud, teeme, võiks öelda, natuke tühja tööd, sest me ei esita endale kõiki küsimusi ja vastused on üsna ebamäärased või sellised emotsionaalsed ainult? Korra on omanikud peal, korra üürnikud peal. See pole kunagi olnud ju eesmärk omaette.

Tänan! Ma siiski nii pessimistlik ei oleks. Ma arvan, et liigume samm-sammult edasi ja meil on enam-vähem ka selge, kuhu me liigume ja kuidas me need probleemid lahendame. Kindlasti teeme me selle seaduseparandusega selle eelnõu ja selle seaduse lõppkokkuvõttes paremaks ja see on ainult üks samm. Nüüd edasi. Nagu te teate, arutas valitsus läbi ja võttis oma järgneva tegevuse aluseks nn elamureformi analüüsi ja selle täiustamise, sellise teksti, mille me koostasime koostöös selle ala asjatundjatega, üürnike ja omanikega, ja seal on fikseeritud valitsuse otsus, et tuleva aasta esimesel poolaastal me tuleme veel kord Riigikogu ette ühe sellise kompleksse eelnõuga tingliku pealkirjaga “Elamureformi käsitlevate seaduste täiendamise seadus”, mis peaks olema nagu järgmine etapp. Peale selle oleme tõepoolest seisukohal, et kui me hakkame ette valmistama 1999. aasta eelarvet, peaksime me senisest suuremad summad või täpsemalt öeldes esmakordselt eraldi real nägema ette teatud summad eeskätt tagastatud majade üürnike ja omanike probleemide lahendamiseks. Kuidas see täpselt välja näeb, ei ole veel päris selge, selle asjaga praegu tegeldakse. Ma usun siiski, et meil on teatud visioon olemas selle reformi edasiviimiseks, aga ega see lõpp ei ole päris selge. Täna ma kohtusin ülemaailmse üürnike organisatsiooni esindajaga, kes siiski väitis, huvitav küll, et maailmas polegi riiki, kus üür pole reguleeritud. Ta tõi näite, et ka New Yorgis, ühes vaba maailma tuntud linnas, on üür reguleeritud. Ma ei valda selliseid andmeid, seda väitis täna kell 3 minuga kohtumisel ülemaailmse üürnike ühenduse esindaja. Ma palusin tal saata mulle materjalid, õnneks või kahjuks ma praegu rohkem ei tea, kuid minu vastus oli selline, et kindlasti Eesti ei korda täpselt arenenud maade ajaloolisi lahendusi ja tänaseid lahendusi, me otsime oma teed ja meil ei ole võimalik, isegi kui see nii on, igal juhul seda selgeks aluseks võtta. Ma tahan öelda, et selle probleemi lõpplahenduseks me peame veel asja edasi arutama. Tänan!

Tänan! Ignar Fjukil on ka teine küsimus. Palun!

Härra juhataja, austatud ettekandja! Niipalju eelmisest, et tõesti on see ka New Yorgis reguleeritud, aga meil see ei ole reguleeritud, meil on see lihtsalt kunagi sätestatud täiesti kontekstiväline üür. Aga minu küsimus puudutab selle eelnõu § 21, mis käsitleb algseaduse § 42 “Eluruumi hooldus ja remont” muudatust. Probleem on laiem kui see muudatus. Nimelt käsitletakse siin võimalust, et üürileandjal on vaja alustada eluruumis mingit remonti ja põhjus selleks võib olla nii tõsine, et maja võib lausa kokku kukkuda. Siit ei selgu, mismoodi siis ikkagi see üürniku ja üürileandja vahekord edasi läheb. Kui maja vajab tõesti remonti, kas siis eraomanikust üürileandja peab tõstma üürniku mõnele teisele pinnale? Siin seda kirjas ei ole. On öeldud, et kuu aega peab ette teatama. Või peab üürnik lihtsalt õhtul hiljem koju tulema? Kui on vaja tõesti eluruumi kapitaalselt remontida teatud põhjustel, kuidas siis peaks üürileandja ja üürniku suhe olema reguleeritud?

Ma ei ole päris kindel, kas me ikkagi jälle nii detailseks peame minema. Siin on hea põhimõte esitatud, et kuu aega peab ette ütlema. See on minu arvates selline arukas, parasjagu pikk ja parasjagu lühike periood. Reeglina, ütleme 99 juhul sajast, on need remondid sellised, et saab kolida näiteks ühte tuppa kahest või midagi taolist või ka kolm päeva elada sugulaste või sõprade juures. Kui üks juhtum sajast nõuab tõepoolest väljakolimist ja pikemaaegset äraolekut, kui on tõeline avarii, siis see on mõlemale poolele, mõlemale arukale inimesele ju selge seis. Ja siin võib olla mitmeid lahendusi. Kas me ikkagi siin Toompea saalis peame selle ette kirjutama küllaltki tsiviliseeritud eesti rahvale?

Tänan! Kolleeg Aino Runge, teine küsimus.

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Siin oli küsimus sellest, et üürid on reguleeritud nii rikastes kui ka vaesemates turumajanduslikes riikides. Kas siin ei ole põhjus see, et ka teatud Põhjamaades, nagu me teame, ja mujalgi riik toetab vaesemaid elanikke nii-öelda eluasemetoetusega, kui me võime seda nii nimetada? Mitte ainult meil ei vajata seda, ka mujal vajatakse seda. Selle tõttu riik määrab piirmäära, et ta ei peaks niipalju toetama inimesi, sest see toetus läheb praktiliselt selle majaomaniku üüri sisse. Ühesõnaga, makstakse majaomanikule ja selle tõttu riik hoiab oma vahendeid kokku eluasemetoetuseks. Niimoodi oleme meie sellest aru saanud. Kas on see õige?

Tänan! See oleks nagu seminari teema ja ma ei oska öelda, kas see on õige või mitte. Igal juhul nii see on jah või umbes nii see on. Olles seisukohal, et me esialgu siiski vabastame üüri samm-sammult, ei ole mulle päris selge, kuidas me elame siis, kui üürid on täiesti vabad. Seal on terve rida küsimusi. Kas meie turg on piisavalt suur, et üürivabadus reguleerib turu kaudu hinna ja saavutab pakkumise ja nõudluse tasemel sellise hea tulemuse. Me peame seda veel analüüsima, me ei lahenda täna seda küsimust.

Tänan! Kolleeg Anti Liiv.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister, üks küsimus selle seaduse mõtte kohta. Nimelt kui kaubamajja läheks ühe suure maja esindaja selleks, et osta korraga kogu maja elanikele sokke, siis oleks see kaunis veider, sest sokke müüakse individuaalselt. Samal ajal aga korteriühistute puhul ja üldse suuremate majade puhul nõutakse vee ostmist kogu majale, samal ajal kui meie tehnika tase võimaldab juba individuaalset teenuste ostmist. Kas te olete sellega päri, et kõikide teenuste puhul, mida elamutele osutatakse, tuleks edaspidi minna individualiseerimise suunas, et kokku võiksid leppida korteriomanik ja teenindav firma, mitte aga kollektiiv ja teenindav firma?

Põhimõtteliselt nõus, aga vaadake, enamik siin istujatest on pärit tollest ühiskonnast, kus me kõik teiega koos tahes või tahtmatult arendasime välja sellise väga viletsa veevärgisüsteemi. Kõik me istume või enamik meist istub nende torude otsas, mingit alternatiivset toru meie majja ei tule. Torude väljavahetamine tuleb kinni maksta, aga missuguse algoritmiga me selle kinni maksame? Missugune on parim algoritm? Kinni tuleb see maksta, eks ole? Siin on osaline vastus. Võimalik, et on paremaid lahendusi kui see tänane. Tõenäoliselt on paremaid lahendusi, aga kui ka igaüks paneb endale mõõtja, siis sellega probleem tegelikult likvideeritud ei ole.

Tänan! Kolleeg Mihkel Pärnoja.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Praeguses eelnõu redaktsioonis on § 34 esitatud ettepanek nr 20 sellises sõnastuses, nii nagu see majanduskomisjonis sõnastati. See on elamuvaidluste lahendamise kohta ja suur osa sellest puudutab kohtueelset lahendamist kohaliku omavalitsuse poolt moodustatud elamuvaidluskomisjonis. Idee iseenesest on mõistetav, et kohtuid mitte üle koormata seda laadi vaidlustega. Aga see praegune sõnastus ja ka alternatiivsed sõnastused tekitavad terve rea küsimusi. Näiteks, miks asutakse vaidluse lahendamisele ainult ühe poole avalduse põhjal, kas avaldus peab kinnitama või mingi muu fakt peab kinnitama, et on toimunud õiguserikkumine, ja miks avaldus vaadatakse läbi siis, kui üks pooltest ei ilmu mõjuvatel põhjustel komisjoni istungile, ja terve rida muid tekstist tulenevaid küsimusi, millele praegu ilmselt ei saa päris täpselt vastata. Aga kuna siin antakse ühelt poolt kohalikule omavalitsusele õigus otsustada elamuvaidluskomisjoni moodustamise üle ja teiselt poolt seadusandja tahte alusel võib talle avaldada ka survet, et ta selle ilmtingimata moodustaks, siis tervel real omavalitsustel võib tekkida küsimus, kuidas ikkagi tagada, et nad saaksid oma ülesannet, mille seadusandja on neile pannud, täita. Kas Majandusministeerium on pöördunud omavalitsuste poole nende arvamuse teadasaamiseks selles küsimuses ja kuivõrd omavalitsused üldse sellist lahendusviisi võimalikuks peavad?

Tänan! Jah, oleme pöördunud ja vastuseid on mitmekesiseid. Kuid lühidalt, kokkuvõtlikult öeldes omavalitsused muidugi kardavad lisatöökoormust ja lisakulutusi. Aga ma arvan siiski, et omavalitsused volikogude mõttes ja volikogude näol on just see rahva esindusorgan, kes on sellele problemaatikale kõige lähemal. Mina olen arvamusel, et pigem seaduses kirjutada vähem detailselt see asi ette ja anda omavalitsusele spetsiifikast tulenevalt võimalus nii või teisiti või kolmandat pidi see kohtueelne, ma ütleksin siiski ühiskondlik, protsess kavandada ja läbi viia. Ma kardan, et me ei saa siin jällegi piisavalt head kõigile sobivat teksti kokku, pigem andkem ikkagi printsiip ja raamistik ja jätkem arukatele inimestele kohapeal võimalused see loominguliselt lahendada.

Tänan! Kolleeg Anti Liiv, teine küsimus.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister, eelmisele küsimusele oli vastus ammendav küsimuse ühe külje kohta. Kuid meil on ka teine külg selles küsimuses, nimelt kas teenuse ost-müük peab olema ametnikukeskne või tarbijakeskne. Näiteks ei nõuta meilt maja- või elamuploki elektri maksmist korraga, ei nõuta telefoniteenuste maksmist majaploki või maja kaupa korraga. Aga vee müügi puhul, kui majal on üks üldine peaveemõõtja ja kõigil korteritel eraldi, ei aktsepteerita taolisi mõõtjaid. Idee vastu minna kogu selles seadusandluses seoses tehnilise progressiga individuaalse mõõtmise poole, mis võimaldab ka ressursside kokkuhoidu, on mõningad ametnikukesksed ideed. Selle kohta ootaks kommentaare teiselt poolt.

Ma olen teiega nõus ja minu suhtumine on kindlasti tarbijakeskne. Kui te vaatate ka täna kõmu tekitanud palkade taset, siis te leiate, et elektri-, vee- ja gaasiala tegelased on, vabandust väljenduse eest, kõrgepalgalised. Ma kutsun üles seda debatti jätkama mitte niivõrd Riigikogu saalis, kuivõrd volikogude saali tasemel, eriti Tallinna volikogus, sest siin on kaks probleemi: kuidas ümber korraldada Eesti veefirmad, sealhulgas Tallinna veefirma, ja kuidas ikkagi korraldada torustike väljavahetamine -- veepuhastusjaamas oleme edu saavutanud. Ma tõstataksin teravalt ka teise probleemi -- kvaliteet on kohati väga vilets. Aga ma ütleksin veel, et paras koht parim lahendus leida on Tallinna Linnavolikogus. Tänan!

Tänan! Kolleeg Vootele Hansen.

Aitäh! Austatud majandusminister! Minu küsimus käib § 63 kohta ja siin ma toetuksin kõigepealt põhitekstile, mis oli valitsuse oma ja on praegu välja jäänud. Lõige 7 ütleb, et komisjoni otsus on pärast jõustumist asjaosalistele täitmiseks kohustuslik. Täpselt sama mõte on komisjonipoolses ettepanekus. Kui tegemist on komisjoniga, mis ehk toetub oma autoriteedile ja loodame, et see autoriteet saab tal olema küllaldane, siis kas tal on ainult autoriteediga võimalik nõuda otsuste täitmist või eeldaks see ka mingisugust kohtupoolset, täitevosakondade tegevust või midagi muud?

Tänan! Mulle siiski tundub, et kuna tegemist on kohtueelse lahendiga -- ja kui te mind tähelepanelikult kuulasite päris algul, ma rõhutasin eriti kolmanda sektori tõhusat rolli kaasaja ühiskonnas, nii Eesti tüüpi ühiskonnas kui ka küpses ühiskonnas, ütleme turumajanduse ühiskonnas, ja seda, et see ühiskond koosneb ausatest ja lugupeetud inimestest --, siis ma ikkagi mängiksin mitte niivõrd juura peale, kuivõrd moraali, eetika, ühiskondliku hukkamõistu ja, kuidas soovite, naabrite informeerimise peale. Saagem, palun, aru, Eesti ühiskond areneb edasi kultuuri arengu kaudu kõige laiemas mõttes, eetika, moraali arengu kaudu. Seaduste džunglil on oma piirid, karistamisel on oma piirid, tähendab, need ei toimi, kui meil ei ole teisi komponente, teiste komponentide arengut. Teie töö on seadusi teha, kuid tegelikku maailmaelu ei juhi mitte ainult seadused. Ma väidan, et enamik eestlasi, vabandage mu primitiivsust, pole lugenud elus ühtegi seadust, isegi mitte ühtegi paragrahvi ja on elanud oma elu ära korrektselt, konfliktideta.

Tänan! Härra minister, kui teile on laekunud kirjalikke küsimusi, siis palun vastata nendele.

Ei ole. Härra Lippmaaga me juba klaarisime ära.

Sel juhul Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Riigikogu-poolseks kaasettekandeks on sõna majanduskomisjoni liikmel Juhan Telgmaal.

Austatud eesistuja! Austusväärsed kolleegid! Kuulates seda küsimuste ja vastuste raundi, tahaksin hakatuseks märkida, et tegemist on elamuseaduse muutmise ja täiendamise seadusega. Mõned neist küsimustest, nagu näiteks härra Fjuki küsimus, mismoodi toimuvad asjad siis, kui käib remont, on praegu lahendatud elamuseaduse §-s 44. Iseasi muidugi, kas nad on hästi või halvasti lahendatud, aga valitsuse poolt esitatud seadus kannab pealkirja “Eesti Vabariigi elamuseaduse muutmise ja täiendamise seadus”. Nii et kui tundub, et asjad ei ole hästi tehtud, siis on võimalik parandada mis tahes lõiku selles elamuseaduses. See ei ole piiritletud mingite paragrahvidega. Nii et seda tasub silmas pidada, kui seda eelnõu vaadata. Aga nüüd asja juurde. Mäletatavasti olen ma juba sellest rääkinud, et asja lihtsustamiseks on majanduskomisjon siin oma arust targasti toiminud ja palunud appi omanike ja üürnike organisatsioonide esindajad. Pärast eelmist lugemist ja enne tänast lugemist on üks selline omanike-üürnike voor toimunud. On ka saabunud mõned kirjad, oleme püüdnud neist õpetust võtta ja suuremas osas asjades on omanikud-üürnikud konsensuse saavutanud. Ei eelnõu autor ega komisjon ole selle konsensuse ümberlükkamisele läinud. Selle, milles ühisarvamusele ei jõutud, olime vastavalt meie asjaajamise reeglitele sunnitud ise otsustama. Need komisjoni otsused on parandusettepanekute näol ka siia täna pakutud. Loomulikult siis nendes asjades, milles omanikud ja üürnikud konsensusele ei jõudnud, jääb vastutus lahenduse leidmise eest paratamatult meie täiskogule. Nii see protseduur käis ja ka eelnõu algatajad esitasid päris tublisti täpsustavaid muudatusi, kuid probleeme jätkub veelgi ja seetõttu teeb majanduskomisjon ettepaneku teine lugemine katkestada. Võin veel öelda, et komisjoni otsused nii menetluse käigu kui ka muudatusettepanekute suhtes olid päris üksmeelsed, ju siis jõuti diskuteerides tõele lähedale. See, millised nimelt need probleemid olid, tuleb päris loogiliselt välja parandusettepanekute käsitlemise käigus, seetõttu ei ole neid ehk mõtet siin eelnevalt käsitlema hakatagi. Aga nagu siin juba keegi küsides märkis ja täiesti õigesti märkis, on tegemist õiguslikult päris keerulise asjaga ja ka sotsiaalselt pingelise asjaga, nii et siin me peame jätkama ikka põhimõtet rutata aeglaselt. Ja ruttamegi siis aeglaselt edasi. Tänan!

Tänan! Kas kolleegidel on küsimusi? Mihkel Pärnoja, teine küsimus, palun!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja, ma puudutan sama paragrahvi, see on § 34, millega muudetakse elamuseaduse § 63, see on elamuvaidluste lahendamine. Millised on sisulised vastuväited või kahtlused, mida on avaldanud kohalikud omavalitsused neile sellise funktsiooni andmisel? Mitte see, et nad täiendavat tööd kardavad ja leiavad, et kulutused on vaja täiendavalt katta, vaid eelkõige sisulised, sest antud redaktsioon, mis praegu eelnõus on, näeb ette võimaluse, et ükskõik kumb osapooltest võib taotluse esitada, ja see lahendatakse elamuvaidluskomisjonis, kui ta on üldse selles omavalitsuses moodustatud. On teinegi võimalus -- kasutada näiteks arbitraažikohtu põhimõtet, kus osapooled soovivad kokku leppida ja arbitraažikohtus see kokkulepe siis vastavate asjatundjate juuresolekul saavutataksegi. Küsimus on selles, millised võiksid olla kohalike omavalitsuste sisulised vastuväited ja kahtlused?

Ma usun, et ma sain küsimusest aru, aga lugedes neid vastuseid, mis kohalikud omavalitsused olid läkitanud Majandusministeeriumile selle küsimuse peale, ei leidnud ma tõtt-öelda sisulisi vastuväiteid. Põhiasi oli ikkagi see, et kui midagi tahate, andke raha. Eelmine kord me arutasime komisjonis nende asjade üle päris pikalt, kuna need ettepanekud ise on ka pikad. Kui me nende juurde jõuame, siis ma räägin täpsemalt. Mis otseselt küsimuse vastusesse puutub, siis minu arust seal ei olnud sisulisi vastuväiteid. Kõik olid nõus, et tuleks kuidagi lahendada kohtueelselt.

Tänan! Tundub, et kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Lugupeetud kolleegid! Avan käesolevas päevakorrapunktis läbirääkimised ja esimesena palun kõnepulti kolleeg Endel Lippmaa.

Kallid kolleegid! Vaja on leida mingi talutav kompromiss. Ma olen Nõmme halduskogu liige ja ma näen katastroofi tulemas, vähemalt Nõmmel. Praegu hakkab olukord kujunema selliseks, et parim, mis saaks majaomanikule juhtuda, on see, kui maja totaalselt hävib. Praegu on omanikust tehtud üürnike subsideerija ja teener. Milles on asi? See eelmine arvutus, mille ma esitasin ja mille lugupeetud kolleeg minister ette luges, näitas ju väga lihtsalt, et kui ma paneksin sama raha aktsiatesse, võlakirjadesse või millessegi sellisesse, siis ma teeniksin raha. Kui see on paigutatud majasse, siis ma kaotan raha, sest praegune olukord on selline, et § 16 järgi arvutatud üür koos kasumiga tuleb umbes 10 korda suurem sellest, mida § 17 järgi saab piirmäärana kehtestada. Järelikult kasumist pole juttugi, see kasum on täielik illusioon ja pettus. Vastupidi, ka kulude katmist ei ole võimalik sel moel saavutada. Asi on veelgi hullem. Ütleme näiteks, et omanik soovib talle kuuluvat maja, kus on üürilised sees ja mille ta on õigusjärgse omanikuna tagasi saanud, kasutada selleks, et ta ise seal elada saaks. Ta ei saa seda teha. Paragrahv 15 õpetab, et isegi siis, kui üüriline on kohtuga välja tõstetud, ei saa ta sinna elama asuda, kui üüriline ei saa kellegi poolt vastu niisugust eluruumi, mis talle meeldib. Ma rõhutan, et see on supersotsialistlik programm, millel pole midagi tegemist turumajandusega. Isegi sügaval nõukogude ajal sai omanik oma majja elama asuda, kui tal ei olnud mujal elamispinda. Ma toon konkreetse näite, et mitte olla paljasõnaline. Kui Siberist tuli tagasi Georg Meri koos oma lastega, praeguse presidendi ja riigikontrolöriga, siis said nad väga lihtsalt oma endisesse majja elama, sinna vahepeal elama asunu lükati lihtsalt märksa koomale, teise kohta, ja kogu lugu. Praegu mingit sellist võimalust omanikule ette nähtud ei ole. Isegi mitte neid omanike õigusi, mis Stalini ajal olid olemas, ei ole. See on ikkagi supersotsialism, kui me juba Jossif Vissarionovitši hakkame ületama selles asjas. Paragrahv 15 ei anna tõepoolest omanikele üldse mingeid õigusi. Selle tõttu ma leian, et tuleks kehtestada mingisugune minimaalne väljakolimistasu või maksimum, mille maksmise korral üürnik on kohustatud omaniku heaks pinna vabastama ja maja vabastama. Näiteks 500 või 1000 krooni ruutmeetri kohta, kusjuures selle maksmise korral peab üürnik lahkuma. See on täpselt samavõrdne ja peegelpilt üüri ülemmäärale, mille tõttu see oleks aus mäng, kusjuures, kui üüri ülemmäär on umbes 1/10 tegeliku vabaturu üürist, siis see kahjutasu, mis väljakolivale üürnikule makstakse, võiks ka olla 1/10 tegelikust korteri maksumusest. Tõenäoliselt see oleks liiga äärmuslik pilt paljudele inimestele. Hea küll, teeme siis sellise kompromissi, et üüri ülemmäär katab näiteks vähemasti poole tegelikest kulutustest, mis majaomanik peab maja peale tegema. Ja sel juhul väljaostu raha moodustaks ka, ütleme, poole väljaostu hinnast. See oleks aus mäng, sest siis oleksid need protsendid võrdsed. Aga ei saa olla ainult üürnike kaitse seadus, see viib tõelise sotsiaalse konfliktini. Ma puutun nende majaomanikega küllaltki palju Nõmme halduskogus kokku ja ma pean ütlema, et olukord on seal täiesti katastroofiline. Ei saa ainult ühte poolt kaitsta, vähemalt Riigikogu ei tohi seda teha, siin peab olema tasakaalustatud lähenemine, kus võrdsel määral kaitstakse mõlemaid. Praegu see seaduseelnõu kaitseb üürilisi, kuid ei kaitse omanikku mitte mingis asjas, ei selles, et ta saaks ilma kahju kandmata maja majandada (praegu ta kannab ainult puhtalt kahju), ega selles, et ta saaks oma maja ise kasutada. Vaja on, et oleks mingi mehhanism, mis võimaldaks üürnikku sealt lahkuma panna.

Kas lugupeetud kõneleja soovib lisaaega?

Ei, ma arvan, et ma olen kõik öelnud, see on väga selge. Tänan!

Suur tänu, kolleeg Lippmaa! Järgmisena kolleeg Aino Runge.

Aitäh lugupeetud juhatajale! Ma tänan härra Lippmaad, ma olen iga teie sõnaga nõus, sellel asjal on kahjuks kaks külge, see on üks külg, millest teie siin rääkisite, ja meil ei ole põhjust üksteise peale pahased olla. Võib-olla ma pisut valgustan olukorda ka üürnike poole pealt. Esiteks tahaksin ma toonitada meie üürnike küllalt viletsat majanduslikku olukorda. Te teate, kui palju teenib haridustöötaja, kui palju teenivad veel mõnedki teised teenistujad, tähendab, üks külg paneb otsekohe piiri. Sellist üüri maksta ei saa, mis omanikku rahuldaks. Me saame aru, et omanik peaks saama kätte omale vajaliku, sest majad tõesti lagunevad. Selle kaheksa krooniga, mis praegu on maksimummäär, ei tee mitte midagi. Kahjuks on juhtunud nii, et selle kaheksa krooni eest ei panda ka lukku majauksele ega koridoriaknale klaasi ette ja koridoriuksed, keldriuksed kõik lagunevad. Järelikult mingisugune lahendus tuleb leida. Siin on ka midagi niisugust, mis omanikke huvitab. Meie töötame koostöös omanikega, õigusjärgsete omanike ühendusega. Seal on väga autoriteetsed ja toredad härrasmehed, kellega me pidevalt oleme lahendanud probleeme. Nüüd ma tahaksin natuke rääkida Nõmmest. Ma olen juba nii vana inimene, ma mäletan, et Nõmmel olid omal ajal peamiselt kerged majakesed, need olid rohkem suvemajad. Tol ajal olid hoopis teised tingimused. Mida ütleb nüüd see üürnik, kes sai selle maja endale eluasemeks? Tol ajal me ei teadnud, mis 50 aasta jooksul juhtub ja mis tuleb, et me oleme jälle uuesti Eesti Vabariigis ja sini-must-valge lipp lehvib. Inimene püüdis selles majas luua võimalikult hea keskkonna. Ehitati keskküte, tehti vanniruumid, pandi vesi sisse. See oli nende inimeste investeering sellesse majja. Kui me siin rääkisime tänasest külalisest, üürnike ühenduse ülemaailmse assotsiatsiooni sekretärist, siis ta tõi meile näiteid nendest süsteemidest, kuidas kuskil Euroopas tagastamine toimus. Isegi niisugune asi leiti olevat küllalt normaalne, et kui 50 aastat inimene hooldas oma korterit või näiteks seda Nõmme maja, järelikult ta mahutas omavahendeid sinna umbes samapalju kui see omanik omal ajal ehitusse, sest need majad on olnud püsti 50 aastat. Nüüd viie aastaga, kui me oleme nad tagastanud, lagunevad ära. See on üks asja külg. Nüüd ma ütleksin teile ühe niisuguse üüriküsimusega seotud asja. Üüri võiksime jagada kahte ossa. Härra Lippmaa, kas ma tohin teie tähelepanu natuke paluda? Te ütlesite, et see üür ei kata praegu üht või teist kulu absoluutselt mitte. Üüri piirmäära sisse arvestaksime jooksva ülalpidamise kulud. Me ei tea, kas Tallinna linn teeb seda nii või mõni teine omavalitsus. Ja seal oleks ka omanikutulu, me arvestasime siin umbes 20% jne. Kui omanik soovib maja juures teha suuremaid kapitalimahutusi, investeeringuid, siis ta võtab pangast laenu. Püstirikkaid majaomanikke, väliseestlastega võrreldes, meil lihtsalt ei ole. Ja siis ta peaks üürnikuga kokku leppima, kui palju hakkab üürnik talle iga kuu maksma selle laenu tasumiseks pangale. Härra Lippmaa, ma räägin teile, kujutage ette, kui ühel aastal võetakse 2 miljonit laenu ja see püütakse üüri kaudu kätte saada, ütleme kaheksakorterilisest elamust, siis need üürnikud lihtsalt ei suuda seda maksta kõige parema tahtmise juures. Te ju mõistate, teil on rehkendus nii hästi selge. Minul on ka rehkendused olemas. Nii et seda ei suuda ükski üürnik välja maksta. Järelikult kompromiss oleks selline, et investeeringud jääksid nagu kokkuleppe korras väljamaksmisele ja me suudaksime mõlemaid pooli natukene aidata.

Kas lugupeetud kõneleja soovib lisaaega?

Aitäh! Ma ei soovi enam, kuid ma arvan, et ma natukene suutsin teid ennast mõistma panna. Härra Lippmaa muidugi vangutab pead, aga aitäh, et te mind kuulasite. Kui oleks aega, võiksime kunagi selle probleemi üle diskuteerida. Aitäh!

Suur tänu, proua Runge! Järgmisena kolleeg Anti Liiv.

Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Üürnike-omanike vastuolus on tegemist generatsioonidevahelise vastuolu probleemiga. Mina isiklikult olen oma hallid juuksed saanud ja kasvanud juba okupeeritud Eestis. Selle tõttu võib-olla vaatan mineviku poole väiksemate illusioonidega kui need, kes on elanud ilusal Nõmmel ja näinud kuldrannakest kaugel tänavas. Olen saatuse tahtel samuti üürnik. Selle on põhjustanud asjaolu, et legaalselt saadud noore spetsialisti korteri vahetasin lihtsameelselt majja, kust nüüd tuleb lahkuda. Aga tõstataksin probleemi natuke teise kandi pealt. Omandireform ise on süüdlane, et me praegu sellises olukorras oleme. Kes selle põhjustas? Selle põhjustas võõrvõim, kes senise vahekorra nihutas. Nüüd peaks meie riik, kes 1940. aastal oma kodanikke kaitsta ei suutnud -- olgu sellega siis, kuidas oli, aga see on tõde --, mulle pakkuma valuraha ja tegema kniksu ja andma auto ette, et vaata, me pakume sinule sellise uue ilusa korteri. Koli nüüd vaid uude, riigi poolt pakutavasse korterisse. Seda aga meie riik teha ei jaksa. Meil pole jõudu ega võimu minna võtma kompensatsiooniks valuraha süüdlaselt -- Kremli Relvapalati aaretelaekast. Nii me seisame vastakuti ja ei suuda ära lahendada küsimust, kes on süüdi. Kas üürnik on süüdi? Või endine ehk uus omanik? Tegelikult nii üks kui teine pool on ohvrid! Peaksime seda mõistma. Ainult nüüd tuleks leida paindlik kompensatsioonimehhanism, kuidas järk-järgult probleeme lahendada, ja mitte kütta siin parlamendis kõikvõimalikke korruptsioonikahtlusi ja muid süüdistusi. Ilmselt hakkab see probleem juba lähema viie aasta jooksul iseenesest lahenema. Möödunud viis aastat on juba näidanud, et elujõulisemad üürnikud leiavad ise kuidagi võimaluse. Tõsi, Tallinnas on see isevool jällegi probleeme tekitanud. Nende jaoks aga, kes viis aastat hiljem jäävad ikkagi taolisse hädasse, peaks riik leidma sotsiaalse abiprogrammi. Aitäh!

Suur tänu, härra Liiv! Kolleeg Tõnu Kauba, sõnavõtt kohalt.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Ma peatuksin ainult mõnel võtmesõnal, mis on siin kõlanud ja mille kohta oleks ilmselt kommentaari vaja. Minus tekitab vahetevahel hämmastust, kui keegi alles nüüd, käesoleval aastal, aastal 1997 teeb silmad lahti ja ütleb, et katastroof on tekkinud. Ilmselt ei ole siis jälgitud seda, mis on Eestimaal varem toimunud ja kuidas varasemad seadused on Eesti elu mõjutanud. Samuti teeb mulle muret see, kui aetakse segamini mõisted “anarhia” ja “vabaturumajandus”. Kui räägitakse vabaturumajandusest, siis see ei tähenda, et igaüks võib teha absoluutselt kõike, mis talle pähe tuleb. Kui riik midagi natukene reguleerib või kedagi kellegi võimaliku omavoli eest kaitseb, siis seda ei saa nimetada mitte sotsialismiks, vaid seda nimetatakse lihtsalt normaalseks riigi funktsioneerimiseks. Nii et ei tasu segamini ajada mõisteid “vaba turg”, “vabaturumajandus” ja “anarhia”. Tänan!

Suur tänu, kolleeg Tõnu Kauba! Lugupeetud kolleegid, kas võib teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele läbirääkimiste lõpetamise antud päevakorrapunktis. Palun hääletada! Ettepaneku poolt on 23 Riigikogu liiget, vastu 1, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust, läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra minister? Ei soovi. Juhtivkomisjon? Soovib. Lõppsõna kuni kolm minutit.

Tänan! Ma kasutan lõppsõnavõimalust, et asja natuke seletada. Mul on hea meel, et ometi härra Lippmaa tõstis probleemi üles, sest sellelesamale probleemile, mis sisaldub eelnõu §-s 15, juhtisin ma tähelepanu eelnõu esimesel lugemisel. Teist korda juhtisin sellele tähelepanu siis, kui me teist lugemist esimest korda tegime. Sellele mingit reaktsiooni ei järgnenud, ainult üks kiri tuli, kus tehti üks ettepanek selle paragrahvi kohta, aga selle jätsid nii eelnõu autorid kui majanduskomisjon üksmeelselt arvestamata. Ma lihtsalt tahan natuke seletada, et olukord on natuke pehmem, kui härra Lippmaa siin ette kandis, sest see ei ole sugugi absoluutne, et omanik üürnikust lahti ei saa. Siin on toodud välja kaks juhtumit, millal ei saa üürnikust lahti eluruumi vastu andmata. Üks on see, kui eluruum on omanikule endale tarvilik või siis see eluruum on välja arvatud eluruumide hulgast seoses ümberehitamisega mitteeluruumiks või füüsilise kulumise tõttu või kui see remondi käigus ei jäänud alles jne. Aga niisugusel juhul, kui üürnik on jätnud täitmata oma lepingujärgsed kohustused või üürileping ei olnud sõlmitud kauemaks kui üheks aastaks koos kohustusega vabastada eluruum pärast tähtaja möödumist või kui üürnikul puudub kehtiv elamisluba, ei ole omanikul ega kellelgi vaja mitte mingisugust eluruumi vastu anda, üürnik on kohustatud ära minema. Tänan!

Tänan! Fraktsioonide esindajad ei soovi sõna. Sel juhul, lugupeetud kolleegid, võtame ette muudatusettepanekute tabeli, milles on kokku 24 muudatusettepanekut. Palun kõnepulti tagasi kolleeg Juhan Telgmaa. Esimene muudatusettepanek on Aino Rungelt, see on arvestatud täielikult, kuid kooskõlas kodukorraseaduse § 88 lõikega 3 kuulub see hääletamisele. Kas autor kolleeg Aino Runge soovib kommenteerida? Ei soovi. Juhtivkomisjon samuti mitte. Lugupeetud kolleegid! Panen hääletusele esimese muudatusettepaneku. Palun hääletada! Ettepaneku poolt on 28 Riigikogu liiget, vastu 2, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. Teine muudatusettepanek on majanduskomisjonilt, arvestatud täielikult. Kolmas muudatusettepanek, autor sama, arvestatud täielikult. Neljas ettepanek. Viies muudatusettepanek on Tõnu Kaubalt, arvestatud täielikult. Kuues muudatusettepanek on majanduskomisjonilt, arvestatud täielikult. Seitsmes, kaheksas, üheksas. 10. muudatusettepanek on Tõnu Kaubalt, arvestatud sisuliselt. Tõnu Kauba, palun!

Aitäh! Kõigepealt ma palun seda hääletada. Ma kommenteerin. Kuigi on üks väiksem periood, see on üks kuu, nõutud, et üürnikku teavitatakse ette, juhin ma siiski tähelepanu sellele, et selleks, et üüri tõusmise puhul otsida endale uus elamispind ja teostada kõik kolimisega vajalikud protseduurid, on see aeg ülilühike. Teiseks, lihtsalt teiste maade kogemus on selline, et vähemalt kolm kuud teatatakse üüritõusust ette.

Tänan! Juhtivkomisjon, palun!

Siin on küsimus, kas üks kuu või kolm kuud. Juhtivkomisjon jäi siin nõusse eelnõu algatajatega, et kolm kuud ei ole võimalik omanikul ette teada nende kulutuste muutumisest, millest üür koos seisab. Näiteks ei ole võimalik teada kolm kuud ette, et elektrihind tõuseb. Sellepärast komisjon leidis, et siin tuleb nõustuda autoritega.

Tänan! Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele 10. muudatusettepaneku. Palun hääletada! Ettepaneku poolt on 14 Riigikogu liiget, vastu 20, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 11. muudatusettepanek, majanduskomisjonilt, arvestatud täielikult. 12., 13., 14. muudatusettepanek, majanduskomisjonilt, arvestatud täielikult, kuid viimane kuulub hääletamisele. Kas juhtivkomisjon soovib kommenteerida?

Niipalju ainult, et küsimus puudutab seda, keda lugeda alatiselt lahkunuks. Siin eelnõu esitaja leidis ja tegi ka majanduskomisjonile selgeks nii, et komisjon uskuma jäi, et valitsusel ei ole võimalik seda korda kehtestada. Tal esiteks ei ole selleks alust ja teiseks on selline juhtum, kus inimene on kuhugi ära läinud, niivõrd raskesti reeglistatav, et selle koha peal aeti, ühesõnaga, käed püsti ja leiti, et kohus on ainuke instants, kes on suuteline tuvastama, kas inimene on alatiselt lahkunud või ei ole.

Tänan! Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele 14. muudatusettepaneku. Palun hääletada! Ettepaneku poolt on 32 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, erapooletuid on 2. Ettepanek leidis toetust. 15. muudatusettepanek on Aino Rungelt, arvestatud täielikult. 16., Aino Rungelt, arvestatud täielikult. 17. muudatusettepanek, Aino Rungelt, on jäetud arvestamata. Aino Runge, palun!

Aitäh, härra juhataja! Ma ütleksin niipalju, et mul on siin kasutatud väljendit “korteri vahetamine”, mis tänapäeval ei ole nagu õige, siin peaks olema öeldud: lepingu katkestamine ühe omanikuga ja lepingu uus sõlmimine teise omanikuga. Seetõttu ei ole ettepanek õigesti vormistatud ja ma ei palu seda hääletada, ma loodan, et teistkordsel esitamisel läheb see ettepanek läbi.

Tänan! See märkus on nüüd küll võib-olla vales kohas tehtud, seda oleks pidanud tegema läbirääkimiste ajal. 18. muudatusettepanek, majanduskomisjonilt, arvestatud täielikult. 19. ja 20. muudatusettepanek koos põhitekstiga kuuluvad konkureerivale hääletamisele. Autoritel on võimalus kommenteerida. 19. muudatusettepanek on Tõnu Kaubalt. Tõnu Kauba, palun!

Aitäh! Ma juhin tähelepanu sellele, et nendes ettepanekutes ei ole eriti palju erinevusi. Loomulikult on sõnastuses erinevused. Ma palun toetada 19. ettepanekut eeskätt sel põhjusel, et sellega me ei paneks omavalitsustele rasket kohustust enda vastu välja astuda või tekitada olukorda, kus üks ametnik on üheaegselt omaniku ja teisel positsioonil vahekohtuniku rollis, kuna Tarbijakaitseameti juurdetoomine annaks võimaluse kasutada nn sõltumatut arbiitrit ja see oleks oluline, et komisjoni otsused oleksid tasakaalus.

Tänan! Juhtivkomisjon, palun!

Komisjon oli siin ka mõningates raskustes, sest härra Kauba argumentatsioon on kaunis veenev. Aga sisuline vahe või põhiline vahe on vähenemises. Härra Kauba leiab, et tarbijakaitse võiks olla siin tõsisemas seisus. Ta ütles, et kohalik omavalitsus võib olla erapoolik, samas leidsid eelnõu autorid, et see komisjon võiks ikkagi olla kohaliku omavalitsusüksuse juures, kuid ta peaks hõlmama ka tarbijakaitse esindaja. Tarbijakaitse esindaja oli komisjoni istungil kohal ja resultaat oli selline, et leiti, et kumbki tekst eeldatavaid vaidlusi eriti hästi lahendama ei hakka. Küsimus oli selles, kumba teksti oleks kergem parandada. Eelnõu autorid eelistasid loomulikult oma teksti ja veensid ka komisjoni selles. Komisjoni hääled jagunesid nii, et mitte arvestada härra Kauba ettepanekut. Selle poolt oli 1, vastu 3. Autorite redaktsiooni poolt oli 6, vastu ei olnud keegi, erapooletuid oli 2.

Tänan! Lugupeetud kolleegid! Viime läbi konkureeriva hääletamise muudatusettepanekute number 19 ja 20 ning põhiteksti vahel. Alustame esimese vooruga, loevad poolthääled. Esimeses voorus panen hääletusele muudatusettepaneku number 19. Palun hääletada! Ettepanek number 19 kogus 12 poolthäält. Lugupeetud kolleegid, esimeses voorus panen hääletusele 20. muudatusettepaneku. Palun hääletada! See ettepanek kogus 20 poolthäält. Lugupeetud kolleegid, panen konkureerivale hääletusele põhiteksti. Palun hääletada! Põhitekst kogus 7 poolthäält. Seega langes esimeses voorus välja põhitekst. Lugupeetud kolleegid, asume konkureeriva hääletuse teise vooru juurde. Panen teises voorus hääletusele muudatusettepaneku nr 19. Palun hääletada! 19. muudatusettepanek kogus 11 poolthäält. Lugupeetud kolleegid, panen teises voorus konkureerivale hääletusele 20. muudatusettepaneku, palun hääletada. 20. muudatusettepanek kogus 22 poolthäält. Sellega võitis konkureeriva hääletuse 20. muudatusettepanek, mille panen hääletamisele, saamaks teada poolt- ja vastuhääled ning erapooletuks jääjad. Lugupeetud kolleegid! Panen hääletusele 20. muudatusettepaneku. Palun hääletada! Ettepaneku poolt on 27 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, erapooletuid on 5. Ettepanek leidis toetust. 21. muudatusettepanek on Tõnu Kaubalt. See on jäetud arvestamata. Kolleeg Tõnu Kauba.

Tänan! Palun seda hääletada.

Tänan! Juhtivkomisjon, palun!

Siin tuleb vist tõesti natuke olukorda kommenteerida, sest tegemist on väikese protseduurilise sõlmekesega. Tõnu Kauba versioon sellest elamuvaidluste lahendamise organist oli pakutud ühte teise paragrahvi. See paragrahv, mida tema tahab praegu kehtetuks tunnistada, ongi seesama, mida me just teksti sisse hääletasime. Nii et kui me nüüd Tõnu Kauba ettepaneku nr 21 poolt hääletame, siis me oleme oma jala murdnud protseduurilises rägastikus.

Tänan! Lugupeetud kolleegid! Panen hääletusele 21 muudatusettepaneku. Palun hääletada! Ettepaneku poolt on 3 Riigikogu liiget, vastu 24, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 22. muudatusettepanek, majanduskomisjonilt, arvestatud täielikult. Mihkel Pärnoja, palun!

Aitäh! Palun hääletada.

Tänan! Juhtivkomisjon, palun!

Siin ma kutsuksin üles poolt hääletama ja juhin tähelepanu sellele tekstile. Siin on küll mitu numbrit 37, aga esimeses reas on “eelnõu § 37” -- see on see eelnõu, mida me praegu teeme -- ja teises reas on “seaduse § 37”, nii et see võib segadust tekitada, kui sellele tähelepanu ei osuta. Nii et siin tuleks kindlasti poolt hääletada.

Tänan! Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele 22. muudatusettepaneku. Palun hääletada! Ettepaneku poolt on 29 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, erapooletuid on 1. Ettepanek leidis toetust. 23. muudatusettepanek, majanduskomisjonilt, arvestatud täielikult, kuid kuulub samuti hääletamisele. Kas juhtivkomisjon soovib kommenteerida? Ei soovi. Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele 23. muudatusettepaneku. Palun hääletada! Ettepaneku poolt on 30 Riigikogu liiget, vastu 1, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. 24. muudatusettepanek, majanduskomisjonilt, arvestatud täielikult. Lugupeetud kolleegid! Sellega on meil muudatusettepanekute tabel läbi vaadatud. Juhtivkomisjon teeb ettepaneku eelnõu lugemine katkestada. Palun nimetada ka muudatusettepanekute esitamise tähtaeg.

Tänades sellise hea kaastöö eest, ootab majanduskomisjon muudatusettepanekuid 26. novembri keskpäevaks. Tänan!

Tänan! Eelnõu teine lugemine on katkestatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 26. november kell 12 majanduskomisjoni.

Lugupeetud kolleegid! Võtame arutusele järgmise päevakorrapunkti, Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Itaalia Vabariigi valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu. Alustame esimest lugemist, ettekandeks palun kõnepulti majandusminister Jaak Leimanni.

Austatud juhataja, lugupeetud Riigikogu liikmed! Käesoleva lepingu tekst on valminud ja kooskõlastatud Eesti Vabariigi ja Itaalia Vabariigi välisministeeriumide vaheliste läbirääkimiste käigus. Leping kirjutati alla välisministri poolt tema visiidi ajal Roomas käesoleva aasta kevadel. Oma olemuselt ja sisult on tegemist standardlepinguga, millega osapooled reguleerivad teise osapoole investeerijatele antavaid investeeringualaseid soodustusi ja garantiisid. Lugupeetud Riigikogul on suured kogemused taoliste lepingute ratifitseerimiseks. Valitsuse nimel palun ratifitseerida ka käesolev leping. Tänan!

Tänan! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Tundub, et küsimusi ei ole. Kas valitsus loobub kaasettekandest sel juhul? Tänan! Riigikogu-poolseks kaasettekandeks on sõna majanduskomisjoni liikmel kolleeg Eldur Parderil.

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Majanduskomisjon arutas seda lepingut 18. novembril. Arutelust võtsid osa ka Välisministeeriumi asekantsler Priit Kolbre ja Välisministeeriumi juriidilise osakonna lepingute büroo direktori kohusetäitja Sven Tölp. Valitsus on andnud sellele lepingule positiivse hinnangu ja toob näiteks, et selliseid lepinguid on sõlmitud varem Tšehhi Vabariigiga, Austria Vabariigiga, Leedu Vabariigiga jne. Komisjon, kuulanud ära selgitused, tegi ettepaneku esimene lugemine täna lõpetada. Poolt oli 10, vastu ei olnud keegi, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanekute tähtajaks otsustati määrata käesoleva aasta 26. november kell 12. Minu poolt kõik. Aitäh!

Tänan! Kas kolleegidel on küsimusi kaasettekandjale? Tundub, et küsimusi ei ole. Lugupeetud kolleegid! Juhtivkomisjon majanduskomisjon teeb ettepaneku esimene lugemine lõpetada, teistsuguseid ettepanekuid laekunud ei ole. Sellega on eelnõu nr 697 esimene lugemine lõpetatud. Eelnõu on suunatud teisele lugemisele. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 26. november kell 12 majanduskomisjoni.

Lugupeetud kolleegid! Võtame arutusele järgmise päevakorrapunkti. See on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Türgi Vabariigi vahelise investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu. Alustame esimest lugemist. Ettekandeks palun kõnepulti majandusminister Jaak Leimanni.

Austatud juhataja, lugupeetud Riigikogu liikmed! Ka selle lepingu tekst on valminud ja kooskõlastatud Eesti Vabariigi ja Türgi Vabariigi välisministeeriumide vaheliste läbirääkimiste käigus. Leping kirjutati alla käesoleva aasta 3. juunil Tallinnas majandusministri poolt ja olemuselt ning sisult on samuti tegemist standardlepinguga. Meil on suured kogemused taoliste lepingute ratifitseerimisel. Valitsuse nimel palun seda teha ka selle lepingu puhul. Tänan!

Tänan! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Küsimusi ei ole. Valitsus loobub nähtavasti kaasettekandest. Riigikogu-poolseks kaasettekandeks on sõna majanduskomisjoni liikmel kolleeg Eldur Parderil.

Aitäh! Austatud kolleegid, leping on samasugune nagu eelminegi ja selle arutamisest võtsid osa samad inimesed Välisministeeriumist. See toimus 18. novembril käesoleval aastal ja otsustati teha täiskogule ettepanek esimene lugemine lõpetada. 10 oli poolt, vastu ega erapooletu ei olnud keegi. Muudatusettepanekute tähtajaks otsustati määrata samuti 26. november 1997 kell 12. Aitäh!

Tänan! Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Lugupeetud kolleegid, juhtivkomisjon majanduskomisjon, teeb ettepaneku eelnõu nr 698 esimene lugemine lõpetada. Teistsuguseid ettepanekuid laekunud ei ole. Esimene lugemine on lõpetatud. Eelnõu on suunatud teisele lugemisele. Muudatusettepanekute tähtaeg on 26. november kell 12 majanduskomisjoni.

Lugupeetud kolleegid, võtame arutusele tänase viimase päevakorrapunkti. See on Vabariigi Valitsuse algatatud kokkuleppe Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Rootsi Kuningriigi valitsuse vahel merealapiiride kokkupuutepunktist Läänemeres ratifitseerimise seaduse eelnõu. Alustame esimest lugemist ja ettekandeks on sõna majandusminister Jaak Leimannil.

Austatud juhataja, lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus esitab teile esimeseks lugemiseks Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi valitsuste vahelise kokkuleppe merealapiiride kokkupuutepunktist Läänemeres ratifitseerimise seaduse eelnõu. Nimetatud kokkuleppega määratletakse üks oluline punkt Eesti merealade välispiiril, kus lõpeb Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vaheline majandusvööndite piir ning algab meie majandusvööndi piir Rootsi Kuningriigiga. Ka piirialaste lepingute alal on lugupeetud Riigikogul ratifitseerimise kogemus. Ma ei avaks seda lepingut esimese lugemise puhul detailsemalt, ma palun see ratifitseerida. Tänan!

Tänan! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Kolleeg Vootele Hansen.

Austatud ettekandja! Minu küsimus käib artikli 2 kohta, kus on öeldud, et käesolev kokkulepe jõustub 30 päeva pärast arvates kuupäevast, mil kõik lepingupooled on üksteisele kirjalikult teatanud kokkuleppe jõustumiseks vajalike põhiseaduslike protseduuride täitmisest. Nagu ma aru saan, on see, mida meie praegu teeme, üks protseduur. Kas teie oskate kirjeldada ka Rootsi ja Läti riigi poolseid põhiseaduslikke protseduure?

Ma jään vastuse võlgu, palun sel juhul appi Välisministeeriumi esindaja Sulev Roostari.

Palun kõnepulti valitsusepoolse kaasettekandja, Välisministeeriumi konsulaarosakonna peadirektori Sulev Roostari.

Konkreetne vastus küsimusele on: Rootsi poolt ei vaja see leping ratifitseerimist, Läti peab selle lepingu samuti ratifitseerima. Praegu ma ei oska täpselt öelda, kas Läti Vabariik on selle lepingu ratifitseerinud või mitte.

Tänan! Kolleeg Vootele Hansen, teine küsimus.

Aitäh! Teine küsimus, austatud ettekandja, on mul selle kohta, kas te oskate öelda, kes on selle lepingu Eesti Vabariigi valitsuse nimel alla kirjutanud?

Selle lepingu on Eesti Vabariigi valitsuse nimel alla kirjutanud meie suursaadik Rootsi Kuningriigis härra Andres Unga 30. aprillil k.a.

Tänan! Tundub, et Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Suur tänu, härra kaasettekandja! Riigikogu-poolseks kaasettekandeks on sõna väliskomisjoni esimehel kolleeg Eino Tammel.

Austatud härra juhataja! Austatud Riigikogu! Väliskomisjon, arutades käsitletavat seaduseelnõu, kahtles algul, kas see vajab meil ratifitseerimist -- just sama küsimus, mille kolleeg Vootele Hansen esitas. Kuid tulenevalt majandusvööndi seaduse §-st 3 see siiski vajab. Majandusvööndi seaduse § 3 ütleb, et majandusvööndi välispiir määratakse kindlaks Eesti ranniku vastas asuvate või sellega külgnevate riikide ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud lepingutega, mis kuuluvad ratifitseerimisele Riigikogus. Ja kuna see punkt asub Eesti majandusvööndi välispiiril, siis Eesti peab läbima selle parlamentaarse protseduuri. Väliskomisjon pidas vajalikuks esimene lugemine lõpetada ja kui on parandusettepanekuid, siis palume need esitada juba homme kella kaheks, st 20. novembriks kella 14-ks väliskomisjoni. Aitäh!

Tänan! Kolleegidel on küsimusi. Jaanus Männik, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud kaasettekandja, ma jätkan siin enne esitatud küsimust. Kas väliskomisjon on kursis, mis järgus on vastava lepingu ratifitseerimine lätlastel ja kas meil ei oleks seda kasulik n-ö sünkroonis teha?

Ei tea, et lätlased oleksid ratifitseerinud. Julgen arvata, et veel ei ole, ja arvan, et ei ole vajalik seda sünkroonis teha, kuna see punkt tuleneb üsna üheselt Eesti ja Läti vahelisest merepiirilepingust ning Rootsi piiri ei ole ka võimalik muuta. Nii et ta lihtsalt on see kolmikpunkt, mis jookseb kokku kolme riigi varasematest kokkulepetest. Ainult et nüüd on ta fikseeritud uues rahvusvahelises geodeetilises süsteemis ja selles mõttes see koordinaadistik on teine, kui oli omal ajal Nõukogude Liidu ja Rootsi vahel. Nii et sellepärast on vaja seda lepingut igal juhul, et ta korrastaks kogu meie välislepingute arsenali. Aitäh!

Tänan! Tundub, et kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Lugupeetud kolleegid, juhtivkomisjon väliskomisjon teeb ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Teistsuguseid ettepanekuid laekunud ei ole. Esimene lugemine on lõpetatud ja eelnõu nr 699 on suunatud teisele lugemisele. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 20. november kell 14 väliskomisjoni. Lugupeetud kolleegid, sellega on meie tänase istungi päevakord ammendunud. Tänan teid, istung on lõppenud. Kohtume homme!Istungi lõpp kell 19.35.