Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

Eelnõu ja arupärimise üleandmine

Esimees

Austatud Riigikogu! Olen erakorralise istungjärgu kokku kutsunud vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 68 ja Riigikogu kodukorra seaduse § 43 lõikele 1 44 Riigikogu liikme ettepanekul. Kui kolleegidel on üle anda seaduseelnõusid või arupärimisi, palun registreeruda. Vabariigi Valitsus täna seaduseelnõusid üle ei anna. Esimesena kolleeg Eldur Parder, palun!

E. Parder

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Enne kui ma annan Riigikogu juhatusele üle ühe dokumendi, tutvustan seda mõne sõnaga, ma ei loe seda ette. Me räägime iga päev Eesti julgeolekust. Veel ei ole läinud meil meelest juulilepped. Eluks ajaks jääb mulle meelde minu kõne siitsamast kõnetoolist. Me oleme kõik lehest lugenud, mida räägitakse meie lugupeetud presidendi kohta. Kuid Kadriorg vaikib -- ei ühtegi vastust. Me kutsusime lugupeetud presidenti ka juulilepete ratifitseerimise eel siia meie ette, et rääkida südamest südamesse ära kõik need probleemid. Ei tuldud. Me anname täna veel kord võimaluse: kuus kolleegi erinevatest fraktsioonidest esitavad Riigikogu juhatusele avaliku pöördumise lugupeetud president Lennart Meri poole ja samas pöördumise ka nende erakondade poole, kes avalikult toetasid tema kandideerimist uueks presidendiks. Aitäh teile!

Esimees

Kolleegid, pean tegema järgmise avalduse: see küll Riigikogu juhatusele ei kuulu. Avalik pöördumine on avalikkusele, see ei ole Riigikogu juhatusele. Aitäh!

E. Parder

Kuidas te soovite, Riigikogu liikmed ja ajakirjandus võivad selle saada siit kõrvalt laudade pealt. Aitäh!

Esimees

Aitäh teile! Järgmisena kolleeg Jürgen Ligi.

J. Ligi

Austatud juhatus! Lugupeetud kolleegid! Annan enda ja Heiki Kranichi poolt Riigikogu menetlusse eelnõu nimega "Käibemaksuseaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seadus". Esiteks panevad autorid ette kaotada ära käibemaksustatavast käibest piiratud asjaõiguse seadmine. Praegu on nii, et üks osa kinnisvaratehinguid on käibemaksustatavad, teine osa, tavaline kinnisvara müük, aga mitte. Teiseks panevad autorid ette kaotada 50 000-kroonine piir tehingutele, mille puhul võimaldatakse ettevõtjal käibemaksu mahaarvamine. Põhjus on selles, et selline säte on vastuolus rahaseaduse mõttega, mille kohaselt raha on võrdne, sõltumata tema esinemise vormist, ja teiseks põhjustab see praktikas suuri raskusi, eriti maaettevõtjatele, kellel selliseid sularahatehinguid on palju hõlpsam teha kui mõningatel juhtudel pangaasutusi külastada. Kolmandaks panevad autorid ette kaotada ära käibemaksuseadusest see säte, mis võimaldab käibemaksu tagasimaksmist ainult juhtudel, kui tegu on ekspordiga. Põhjus on selles, et selline säte kahjustab eriti selliseid investoreid, kelle projektide tasuvuse aeg on pikk, eriti põhivarasse investeeringute puhul on see ausaid ettevõtjaid diskrimineeriv. Neljandaks pannakse ette kaotada säte, mille puhul ekspordi ja impordi toimumise tõendamiseks peab ettevõtja hankima ise välismaiseid tollidokumente. Aitäh!

Esimees

Kolleegide Heiki Kranichi ja Jürgen Ligi esitatud seaduseelnõu kuulub rahanduskomisjoni kompetentsi. Tänan! Kolleeg Eiki Nestor.

E. Nestor

Austatud juhatus, austatud Riigikogu! Esitan enda ja kolleeg Mihkel Pärnoja poolt arupärimise rahandusminister Mart Opmannile, kus soovime teada teatud asjaolusid. Nimelt on Maksuametil õnnestunud hankida soodsa hinnaga sõidukeid ja meieni on jõudnud sellised uudised, et seesama Maksuamet on samadele omanikele teinud hulgaliselt ettekirjutusi maksmata riigimaksude osas. Soovime teada, kas härra minister ei näe siin teatud huvide konflikti?

Esimees

Kolleegide Eiki Nestori ja Mihkel Pärnoja arupärimine härra rahandusministrile edastatakse seadusega ettenähtud korras. Austatud kolleegid, rohkem sooviavaldusi ei ole. Järgmisena, palun, kohaloleku kontroll. Kohal on 72 Riigikogu liiget, puudub 29. Meie erakorraline istungjärk on otsustusvõimeline.


1. Tööajagraafiku kinnitamine

Esimees

Lugupeetud kolleegid, järgnevalt tuleb meil kinnitada erakorralise istungjärgu töö ajagraafik. Juhatuse ettepanek on töötada päevakorra ammendumiseni ilma vaheaegadeta. Kas kolleegidel on teisi ettepanekuid? Tundub, et ei ole. Kas võin nimetatud ettepaneku panna hääletusele? Austatud Riigikogu, panen hääletusele erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku kinnitamise. Palun hääletada! Nimetatud tööajagraafiku kinnitamise poolt on 66 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletuid ei ole. Tööajagraafik on kinnitatud ning me töötame päevakorra ammendumiseni ilma vaheaegadeta.


2. Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelise lepingu "Merepiiri kehtestamisest Liivi lahes, Kura kurgus ja Läänemeres" ratifitseerimise seaduse eelnõu teine lugemine

Esimees

Austatud Riigikogu, võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelise lepingu "Merepiiri kehtestamisest Liivi lahes, Kura kurgus ja Läänemeres" ratifitseerimise seaduse eelnõu ning alustame selle teist lugemist. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti välisminister Siim Kallase.

S. Kallas

Austatud Riigikogu liikmed! Eesti ja Läti merepiiri lepingu käsitlemisel ei ole esimesest lugemisest möödunud aja jooksul esile toodud põhimõtteliselt uusi lähenemisi ja seetõttu lubage mul piirduda vaid mõne olulisema teemaga. Täna peaks lepingut arutama ka Läti Seim. Selle liikmete poolt on olnud mõningaid kriitilisi seisukohavõtte, samas on viimase informatsiooni kohaselt meie partnerite otsus eeldatavasti positiivne. Läti ametiisikud on kinnitanud, et laevade läbisõiduküsimuses ei tohiks tekkida mingeid raskusi, nad on huvitatud, et Eesti ja Läti vahel ei tekiks selles valdkonnas probleeme. Kummalgi pool lepingus kindlaksmääratud joont peavad pooled tegutsema vastavuses rahvusvahelise õigusega, seda kinnitavad nad artiklis 1. Lätil seisab ees oma merealapiire käsitlevate õigusaktide läbivaatamine. Praegu on neil vastavalt 1994. aasta seadusele Liivi lahel kehtestatud ühine sisemeri. Laevaliikluse vabadus Eesti laevadele on seega kindlustatud kogu Läti kontrolli alla jääval alal. Niisiis pole kuni Läti õigusaktide muutmiseni Eesti laevade läbisõiduga mingeid probleeme oodata. Keskerakonna parandusettepanek on sellises olukorras sisenemine avatud uksest ja valitsus ei pea selle lülitamist seadusesse vajalikuks. Samas on mõistetav Riigikogu liikmete huvi kõigi merepiiriga seotud küsimuste lahendamise vastu. Kalastuskokkuleppe eelnõu on teatavasti kooskõlastatud ja on loomulik, et selle ettevalmistamisel arvestatakse nii palju kui võimalik meie kalurite huve, kelle esindajad on ka läbirääkimistele kaasatud. Edaspidi on oluline, et Eesti ja Läti senisest palju energilisemalt tegeleksid ühiselt kalavarude kaitsega Liivi lahes. See on mõlema poole huvides. Viimastel päevadel on taas õigustatult pööratud tähelepanu merepiirilepinguga kaasnevatele julgeolekupoliitilistele aspektidele. Toonitaksin veel kord, et piirilepingute tegemisel tuleb koos arvestada erinevaid tegureid, leida nende vahel sobiv tasakaal. Pöörduksin lõpetuseks taas Riigikogu poole üleskutsega kiita heaks ratifitseerimise seaduse eelnõu. Eesti ja Läti suhted on praegu tõeliselt head. Ajalugu on andnud meile võimaluse lahendada täna üks selliseid probleeme, mis kauaks hõõguma jäädes võiks meile mõlemale palju kahju tuua. Ma võin veel lisada mõne kommentaari. Üks on see teravnurga küsimus, mis ka esimesel lugemisel üles kerkis. Tõepoolest, see on rahvusvahelises praktikas ebatavaline, et merepiiril määratakse kindlaks teravnurk. Meenutaksin mõningaid detaile, kuidas see sündis ja mis temaga edasi peale hakati. See sündis täpselt nii, nagu ma teile eelmine kord vastasin: nii leppisid peaministrid kokku, kusjuures kokkulepe lähtus kahest loogikast. Ühelt poolt Läti ettepanek, mille kohaselt fikseeriti sirge Heinastest läände, ja teiselt poolt Eesti poole ettepanek saada tingimata Ruhnu ümber 12-miiline tsoon. Nii see ring ja see sirgjoon lõikusid. Selle juurde jäädi, nii lepiti kokku. Eesti delegatsiooni liikmed tegid ettepaneku seda täiendavalt arutada just sellestsamast asjaolust lähtudes, et see teravnurk seal on ebaloogiline, kuid Läti pool ei pidanud vajalikuks ega mõistlikuks enam kokkulepitu juurde tagasi tulla. Aga me olime ühenduses Läti Välisministeeriumiga, kes kinnitas meile, et Läti valitsus ei näe läbisõidu osas mingit probleemi. Lisaks sellele on rahvusvahelise õiguse järgi nagunii see ala igal juhul vähemalt territoriaalmeri, kust läbisõiduõigust ei saa takistada, kuigi praeguse seaduse järgi on nii, et Läti seaduse järgi on Eesti laevadel vaba läbisõit kogu Läti kontrolli all oleva territooriumi ulatuses. See on seesama, mida ma rääkisin esimesel lugemisel, et Läti seaduse järgi on praegu see ühine sisemeri ja nad ei ole seda muutnud. Mõistagi, see on ebaloogiline, kui nad ei tule muutmise juurde, aga siis lähtutakse rahvusvahelisest õigusest -- sisemeri, territoriaalmeri. Terve see ala ei saa jääda sisemereks, kus tekiksid mingid takistused. Ma võin lihtsalt illustratsiooniks lõpetada ühe pisikese nüansiga. Täna hommikul kohtusin ma lahkuva Tai suursaadikuga ja ma rääkisin talle, et meil on praegu väga aktuaalne lepingu ratifitseerimine, mis käsitleb Eesti ja Läti merepiiri. Selle peale rääkis ta pikalt oma riigi kogemustest. Ta ütles, et nad on väga huvitatud sellest, kuidas ja missugustel printsiipidel õnnestus Eestil ja Lätil kokku leppida. Ja ta luges üles need riigid, millega Tail on ühine maismaapiir. Kõikide nende riikidega on väga suuri probleeme. See on lihtsalt illustratsiooniks, et stabiilse ja riikidevahelisi suhteid korrastava piirilepingu saavutamine on tõesti suur saavutus. See oleks sissejuhatuseks kõik. Nii et paluksin seda ratifitseerimise seaduse eelnõu positiivselt käsitleda ja ta ratifitseerida.

Esimees

Suur tänu, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on ettekandjale küsimusi? Ei näi olevat. Kaasettekandeks palun kõnepulti väliskomisjoni esimehe Eino Tamme.

E. Tamm

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Esimese lugemise lõpul sai määratud seaduseelnõu parandusettepanekute tähtajaks 16. august kell 10 ja selleks ajaks laekus väliskomisjonile kui juhtivkomisjonile üks parandusettepanek Keskfraktsioonilt. Parandusettepanek sisaldas endas kahte mõtet. Esimene mõte: täiendada seaduse teksti punktiga, mis teeks ülesandeks Vabariigi Valitsusele sõlmida hiljemalt 1. oktoobriks sel aastal Läti Vabariigi valitsusega leping, mis reguleeriks Liivi lahes Eesti lipu all sõitvate kauba- ja kalalaevade läbisõitu Läti Vabariigi sisemerest. Ja teine ettepanek: viia praegune tekst punktiks 1. 16. augustil toimunud väliskomisjoni istungil oli kohal 6 liiget 12-st ja üksmeelselt (häältega 6 poolt, keegi ei olnud vastu ega erapooletu) ei pidanud me vajalikuks seda ettepanekut arvestada. Põhjenduse ütles juba ka härra minister oma ettekandes, et tegelikult see mere osa ei saa kuidagi olla Läti Vabariigi sisemeri ühegi rahvusvahelise lepingu järgi. Ja kuna pärast käsitletava lepingu ratifitseerimist nii Eesti kui Läti poolelt igal juhul lähtutakse rahvusvahelisest konventsioonist nende merepiiride tõmbamisel, ei saa probleemi isegi teoreetiliselt tekkida. Nii kaua kui ta on praeguse Läti seaduse järgi ühine sisemeri, ei saa olla ka probleemi. Pealegi on väga raske kohustada valitsust sõlmima teise riigiga mingiks kindlaks kuupäevaks leping. See lihtsalt ei pruugi realiseeruda. Nii et ta on selles mõttes võib-olla täidetamatu punkt ja nendel kaalutlustel komisjon ei toetanud seda parandusettepanekut. Seega jäime esitatud teksti juurde, mis oli ka esimesel lugemisel. Komisjon on seda meelt, et peaks ratifitseerima Eesti ja Läti vahelise lepingu merepiiri kehtestamisest Liivi lahes, Kura kurgus ja Läänemeres. Aitäh!

Esimees

Suur tänu! Kolleegidel on küsimusi. Siiri Oviir.

S. Oviir

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja, nii teie kui välisminister viitasite rahvusvahelisele õigusele. Seda lõiku, mida me täna arutame, käsitleb ÜRO 1982. aasta mereõiguse konventsioon. Kuid Eesti ei ole seda konventsiooni ratifitseerinud, ka Läti mitte. Nii et see ei pane kohustust Läti poolele teda täita, nii kaua kui see on ratifitseerimata, mis võib kaasa tuua selle, et meie laevu ei lasta sealt läbi. Ja teiseks on küsimus selles, et kalapüügieeskirjad on meil erinevad. Kas väliskomisjon ei mõtelnud selle peale, et näiteks siduda selle lepingu jõustumine kalapüügieeskirjade ühtlustamisega, sest mille peale kalurid eriti rõhku asetavad, on ju see, et sellel ajal, kui meil on püügikeeld, kaladel on kudemise aeg, on Lätil püügiluba, mis lõhnab nagu röövkalapüügi võimaluste järgi, mis on tegelikult Läti poolel seadustatud. Kas sellist mõtet teil ei tulnud, et me nüüd nii kergekäeliselt ratifitseerime, olles kogenematud selliste ülitähtsate lepingute tegemisel?

E. Tamm

Aitäh! Ma julgeksin arvata, et kuigi Eesti ja Läti ei ole ühinenud ÜRO mereõiguse konventsiooniga, siis juhul kui me oma kahepoolses lepingus seda sõnaselgelt deklareerime ja sõnastame artiklis 1, et me lähtume sellest lepingust, siis kui ka peaks minema juriidiliseks vaidluseks, igal juhul me oleme vähemalt selle konkreetse asja jaoks selle rahvusvahelise mereõiguse konventsiooni enda jaoks teinud juriidiliselt kehtivaks dokumendiks ja me igal juhul oleme kohustatud pärast selle lepingu ratifitseerimist selles küsimuses lähtuma rahvusvahelise õiguse normist. Aga kalapüügiküsimust me tõepoolest ei käsitlenud, sellepärast et me oleme vaadanud väliskomisjonis selle lepingu ratifitseerimist nii-öelda riigipiiri määramisena ja igal juhul eeldame seda, et kõigepealt peab olema paigas riigipiir, kelle jurisdiktsiooni alla üks või teine territoorium kuulub, ja alles siis me saame läbi rääkida kalapüüdmise õiguste üle. Need läbirääkimised on alanud ja käivad. Oleme väliskomisjonis seda meelt olnud, et tõepoolest on ka lätlastel huvi saada meie käest teatud kalapüügikvoote ja -lubasid, meil on, millega kaubelda, et saavutada Eesti jaoks soodne ja õiglane lahendus.

Esimees

Tänan! Kolleeg Ando Leps.

A. Leps

Aitäh, härra juhataja! Härra Tamm! See küsimus võib-olla ei ole otse sinule, võib-olla see on rohkem välisministrile. Küsimus on vormiline, aga tegelikult sisuline. Mina olen näinud dokumenti, s.o merekaarti, kus on kahe naaberriigi peaministrite allkirjad, st härra Vähi ja Škele. Seesamane kaart on ju algdokument, ega me silmaga ei näe, kuidas see piir läheb. Ja nii huvitav kui see ka ei ole, see algdokument on lätikeelne kaart, tavaliselt on ingliskeelsed kaardid maailmas ja eesti keelt vahest ka ikkagi tuntakse Eestimaal. Ma olen näinud seda lätikeelset kaarti, ma ei ole kindel, kas see on ainukene eksemplar. Kas oli ka eestikeelne kaart olemas või oli ingliskeelne kaart olemas? Selline mu küsimus on, sellepärast et see lõhnab jällegi ühe tuntud Moskva lepingu järgi, kui see asi on tõesti nii, et on tegemist allkirjadega ainult lätikeelsel kaardil.

E. Tamm

Kahjuks ei ole ma seda lätikeelset kaarti ja seal tõmmatud jooni näinud, rääkimata sellest, et ma omaksin selle koopiat, kuid teades, kuidas need sündmused samm-sammult arenesid -- tegelikult toimus ikkagi just Eesti initsiatiivil läbimurre, et mereala ühise piirini jõuda --, siis tõepoolest võis see nii olla, et peaministrite kokkuleppe tööpaber selle kohta, milliste volitustega läbirääkimiste delegatsioonid võiksid edasi minna, võis olla loomulikult ka lätikeelse kaardi alusel, millel härra Vähi näitas meie kompromisspiire. Nii et see võib olla, aga ma ei ole seda näinud, ei ole sellega kursis. Kuid ma ei arva, et töödokumendil oleks sellist juriidilist tähendust, et see peaks olema tehtud nii eesti kui läti keeles või veel inglise keeles, sest tal ei ole selles mõttes juriidilist tähendust, ta on rohkem hea tahte väljenduse akt. Aitäh!

Esimees

Tänan! Kolleeg Aino Runge.

A. Runge

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kalapüügieeskirjadest me oleme siin väga vähe rääkinud, kuid ometigi nendest eeskirjadest tulenevad kalapüügi majanduslikud resultaadid, mis on väga oluline. Tundub, et Eesti Vabariik siin midagi kaotaks. Öelge, palun, me oleme nagu mingis eufoorias, et nüüd kinnitame piiri ära ja sellega oleks nagu kõik. Väga vähe oleme pööranud tähelepanu just majandusprobleemide lahendamisele. Öelge, millal hakatakse neid lahendama? Kas siin on mingi kindel tähtaeg ja kuidas see hakkab edaspidi toimuma?

E. Tamm

Aitäh! Ma ei julge kuupäeva öelda, kuid peaministrite töökohtumise ajal lepiti kokku kuupäev, mis ajaks kalapüügileping peaks sõlmitama. Kas see oli 1. oktoober?! Ma usun, et selle tähtajaga saadakse hakkama. Tõepoolest, meie jaoks igal juhul on prioriteet see, et säiliks territoriaalmere baasjoon, nii nagu me oma merealapiiride seaduses selle fikseerisime. Et sellega seoses vähemalt Eesti territooriumil ka merepiiri mõttes ei jääks mingeid majandustsoone. Kõik ülejäänu on tõesti Eesti ja Läti vaheline kalapüügi läbirääkimiste teema. Selles mõttes Eesti Kalurite Liidu veelkordne pöördumine Riigikogu väliskomisjoni poole, kus nad ütlevad, et kuni Läti ei ole määratlenud Liivi lahes oma sise- ning territoriaalmere ja majandusvööndi piire, ei ole võimalik neist isegi viimases asuda kalapüügivõimalusi taotlema, on kahtlemata väga kitsalt nende huvides võetud küsimus. On Läti asi määratleda pärast selle lepingu ratifitseerimist, kus siis tegelikult ikkagi sellesama mereõiguse konventsiooni järgi saab üleüldse teoreetiliselt olla Läti sisemeri, kus saab olla nende territoriaalmeri ja kas jääb sinna veel ka majandusvöönd. Pole vist mõtet meil praegu hakata ootama, et Läti lahendaks oma siseküsimused enne. Väliskomisjon on arvamusel, et leping on piisavalt hea just selle eesmärgi saavutamiseks, et määrata ära Eesti riigi territoorium merel.

Esimees

Tänan! Kolleeg Siiri Oviir, teine küsimus.

S. Oviir

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja, ega see majandusvööndi küsimus ei ole vist ainult Läti küsimus, sest Eesti Vabariigi valitsus on juba 13. septembril 1994 vastu võtnud korralduse nr 675-k, mis käsitleb delegatsiooni tegemist merepiiri ja majandusvööndi lepingu üle läbirääkimiste pidamiseks. Täpselt sama sisu koos majandusvööndi äramärkimisega käsitles ka järgmine valitsus 25. juunil 1996, kuid kui sõlmiti leping, siis on kõik mõtted ja sõnad majandusvööndi kohta ära kadunud. Kas väliskomisjon seda arutas -- ma kahjuks ei küsinud seda härra Kallase käest, see küsimus oleks vahest olnud temale adresseerituna õigem --, miks majandusvööndi küsimus ära langes?

E. Tamm

Majandusvööndi küsimus tegelikult ära langenud ei ole. Ja niipalju kui mina olen spetsialistide käest kuulnud vastuseid oma sellelaadsetele küsimustele, siis Kura kurgus ja Liivi lahes majandusvööndit ei jää, vähemalt Eesti territooriumil. Jääb aga majandusvöönd Läänemeres, see tähendab selles suunas, kus tekib Rootsiga ühine kokkupuutepunkt. Seal tõepoolest jääb ja kuna see leping paneb aluse selle n-ö kolmikpunkti määramiseks, siis lepingu preambulas ja artiklis 1 on omal kohal nimetada ära ka majandusvööndite küsimus, sest nende määramine saab rajanema mereõiguse konventsioonil. Aga Kura kurgus ja Liivi lahes mingisuguseid majandusvööndeid enam olla ei saa, vähemalt Eesti poolelt, kuna me jääme oma territoriaalmere lähtejoone juurde, nii nagu ta oli meie merealapiiride seaduses määratud. Seda ongi spetsialistid üksmeelselt lugenud selle lepingu Eesti-poolseks peaaegu et kõige tugevamaks momendiks. Aitäh!

Esimees

Tänan! Kolleeg Ando Leps, teine küsimus.

A. Leps

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud härra Tamm, sa tavaliselt vastad küsimustele väga ümmarguselt ja see on sinu suur puudus, ära solvu sellepärast. Asi on selles, et õigusteaduskonnas tõesti õpetatakse ümmargust juttu, kuid õpetatakse ka väga konkreetset juttu ja väga konkreetseid vastuseid, kuidas neid tuleb anda. Ja ma küsin su käest nüüd väga konkreetselt. Ma tahan näha ja ma arvan, ka paljud teised Riigikogu liikmed tahavad näha neid dokumente, millele kirjutasid alla ühelt poolt Eesti Vabariigi peaminister ja teiselt poolt Läti Vabariigi peaminister. Ilma neid nägemata ei saa üldse tulla kõne alla selle piirilepingu ratifitseerimine.

E. Tamm

Aitäh! Ma olen sunnitud ikka kuidagi ümmarguselt vastama, et see küsimus ei puuduta käesoleva lepingu ratifitseerimist või mitteratifitseerimist. Loomulikult, kui keegi Riigikogu liige siin täna on põhimõtteliselt seda meelt, et Eesti-poolne läbirääkimiste delegatsioon tekitas Eesti riigile kahju, see leping ei ole meile hea, ja ta on põhimõtteliselt selle vastu, siis võib neid dokumente valitsusest välja nõuda ja võib enda moraali nende uurimisega tugevdada. Kuid meie ülesanne ja ka väliskomisjoni ülesanne on vaadata seda, kas saavutatud resultaat, see leping, mida me praegu käsitleme ja asume loodetavasti ratifitseerima, on parim tänases ajas ja selles olustikus. Väliskomisjonis ei ole kahtlust, et see leping on praeguses situatsioonis Eestile hea ja sellepärast peaks ta ratifitseeritama.

Esimees

Tänan! Kolleeg Aino Runge, teine küsimus.

A. Runge

Aitäh, härra juhataja! Minagi sain natuke ümmarguse vastuse ja sellepärast ma nopin sealt välja ikkagi selle iva, millele ma tahtsin vastust saada. Nimelt kalapüügieeskirjad. Nendest oleneb palju, kuivõrd ja milline on tulukus kalapüügist. See peaks väga huvitama mõlemat poolt, nii Lätit kui Eestit. Aga antud juhul Eesti mingil määral siin kaotab. Öelge, palun, kas on plaanis neid eeskirju ühtlustada, et see tulukuse moment oleks mõlemale riigile ühesugune, või jääb teisel selles prioriteet?

E. Tamm

Jah, kalapüügi läbirääkimiste delegatsiooni liikmed on öelnud, et kalapüügieeskirjad ja kalapüügiaegade ühtlustamine on just nimelt ka üks läbirääkimiste teema. Aitäh!

Esimees

Tänan! Kolleeg Tõnu Kauba.

T. Kauba

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Kuulates teie vastust kolleeg Siiri Oviiri küsimusele ja mitmele teisele küsimusele, jääb mul ikkagi mulje, et väliskomisjon ei ole pidanud vajalikuks arutada kompleksselt, üheaegselt koos nii piirilepingu kui majandusvööndiga seonduvaid asju. Ja kas ma saan õieti aru -- nüüd tuleb minu küsimus --, et te ei ole tõesti algdokumente näinud? Neid asju, millele on alla kirjutatud, ehk teisisõnu, meie siin ja ka teie peate andma oma jah- või ei-sõna olukorras, kus me tegelikult ei tea, millele on alla kirjutatud?

E. Tamm

Me teame, millele on alla kirjutatud, härra Kauba, aga me tõepoolest ei ole pidanud vajalikuks uurida üksikasjalikult läbirääkimiste delegatsiooni töödokumente. Lihtsalt ei ole Riigikogu ülesanne teha ekspertiisi, sest me ei ole sellel alal parimad asjatundjad Eestis ega rahvusvahelises ulatuses ammugi mitte. Me oleme ikkagi Eesti riigi parlamendi liikmed ja meie roll on selles, kas me usaldame meie poolt määratud valitsust, tema poolt tehtud samme. Meil ei tekkinud kahtlusi, et siin oleks Eesti riigile tekitatud kahju. Just nimelt Läti pool on kogu aeg soovinud seda, et kõigepealt pannakse paika kalapüügiasjad ja riigi territooriumi küsimused jääks nagu kuidagi tagaplaanile. Kui Eesti Riigikogu väliskomisjoni delegatsioon oli külas Läti Seimi väliskomisjonil selle aasta mais, siis me põhimõtteliselt jõudsime sellele kokkuleppele ja lätlased ka aktsepteerisid seda, et igal juhul on oluline määrata ära riikide territoorium. Sest peab ju teadma ka kalapüügi puhul -- mis on küll lepitud kokku kahe riigi vahel, kuid kui tekib mingi ekstsess --, kumma riigi seadused ja juriidilised normid seal kehtivad ja kumma riigi jõustruktuurid seda kontrollivad. Eesti riiklikkuse kindlustamine on olulisem ja kalapüük kui sellest tulenev järgneb. Aitäh!

Esimees

Tänan! Kolleeg Anti Liiv.

A. Liiv

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud esineja, minu poole pöördusid paar pahast Saaremaa kalurit ja ütlesid, et teie seal Riigikogus õgvendate Eesti piiri gloobuse järgi. Ja et selline piiri õgvendamine Liivi lahes toob olulise kaotuse Eesti kalandusele. Nad palusid edastada küsimuse, kas väliskomisjon on tuttav kalurite seisukohaga ja kalandusasjatundjate ekspertiisidega, kui palju Eesti kalandus sellise piiri õgvendamisega kaotab?

E. Tamm

Neid numbreid, mitusada ruutkilomeetrit Eesti justkui kaotaks, on ajakirjanduses esile toodud, see on tõepoolest justkui kaotamine. See on kaotamine, kui me eeldame, et meie merealapiiride seaduses ühepoolses korras fikseeritud majandusvöönd tõepoolest oleks saanud Eesti omaks. Aga see on ainult meie läbirääkimiste lähtepositsioon olnud. Tegelik piir saab sündida ikkagi kahe naaberriigi vahelises kokkuleppes. Kuna Eesti ja Läti vahel ei ole olnud varem üldse mingisugust merealapiiride kokkulepet, on see tegelikult esmakordne kokkuleppimine. Nagu on korduvalt öeldud ka siit kõnepuldist ja ajakirjanduses, siis tegelikult enne Teist maailmasõda kehtis Venemaa Ajutise Valitsuse poolt tõmmatud piir, mida tunnistati ja mida nii Eesti kui Läti enne Teist maailmasõda oma kaartidele kandsid. Kuid selle piiriga võrreldes on praeguse lepingu järgi meie piir -- kuidas ma ütleks -- parem. On alasid, mis nüüd lähevad osaliselt Lätile, kuid Eesti saab siin rohkem juurde, eriti Ruhnu saare ümbruses. Ja põhilised kalavarude kohad on just nimelt seal. Nii et kõik oleneb sellest, millega me võrdleme, kas selle ühepoolse, meiepoolse sooviga -- sellest taganemine ongi läbirääkimistel kompromiss -- või siis sellega, mis tegelikult oli enne Teist maailmasõda, sellega võrreldes ma ei näe, et oleks mingisugust kaotust Eestile.

Esimees

Tänan! Kolleeg Tõnu Kauba, teine küsimus.

T. Kauba

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Kui te peate pärast täna siit saalist lahkudes vastama ajakirjanike küsimustele selle kohta, mispärast Eesti oma riigipiiri täna selliselt või teistmoodi muutis, siis mida te ütlete, kas Eesti on täna oma riigipiiri muutnud või mitte?

E. Tamm

Jah, Eesti on oma riigipiiri muutnud, kuid nagu mulle on selgitatud ja nagu ma aru saan, on meres järjestikku, kui kalda poolt võtta: sisemeri, siis territoriaalmere lähtejoon, siis on territoriaalmeri ning kui jääb veel midagi sellest väljapoole, kui on tegemist naaberriikidega ja mõlemad pretendeerivad vastavale veealale, siis kokkulepitud majandustsoon. Tegelikult selle riigipiiri fikseerimisega Läänemerel Eestil majandusvööndit ei jää, sest me jääme sama territoriaalmere lähtejoone määramise metoodika juurde, mis meie merealapiiride seaduses oli juba kord fikseeritud 1993. aastal. Ja selles mõttes Eesti piir saab nüüd paika, sest 1993. aasta akt tegelikult Eesti riigi piiri merel ei määranud.

Esimees

Tänan! Kolleeg Anti Liiv, teine küsimus.

A. Liiv

Aitäh! Ma olen sunnitud ikkagi pöörduma esimese küsimuse juurde tagasi, millele vastust ei olnud. Kalurid väitsid, et neid ei huvita gloobusel joone vedamine, vaid soovisid teada täpselt, kas väliskomisjon on tuttav mingite ekspertiisiandmetega, kui palju Eesti kalurid kaotavad kalapüügivõimalusi. Kas on selliseid olemas või mitte? Neid ei huvita niivõrd ajalooline piiri tõmbamine, vaid kalavarude, ressursside ekspertiishinnang. Kas komisjon on näinud seda või ei? Kas jah või ei ainult.

E. Tamm

Jah, komisjon on saanud Eesti Kalurite Liidult nende ekspertiisidokumente. Kuid oleme kindlalt seda meelt, et kaluritel oli võib-olla kõige parem situatsioon, kui Eesti ja Läti kuulusid Nõukogude Liitu, kus neid kvoote Balti mere basseinis jagati Moskva ametkonna kaudu. Siis oli tõepoolest meie kaluritel võimalik minna hoopis kaugemale. Nüüd, kui Eesti ja Läti on rahvusvahelise õiguse subjektid, peame ka nendena käituma ja mõlemal riigil peab olema selge, kus on tema jurisdiktsioonile alluv territoorium ka merel. Alles pärast seda on võimalik hakata võrdseid väärtusi vahetama. Tõepoolest on see situatsioon, kus teatud kalurite grupihuvi peab olema allutatud Eesti riikluse üldistele huvidele. Aitäh!

Esimees

Tänan! Kolleeg Jaanus Männik.

J. Männik

Aitäh, härra juhataja! Austatud kaasettekandja! Merepiiri olemasolu ja piiritletus on muidugi äärmiselt suure tähtsusega küsimus. Välja arvatud need niisugused teravad nurgad, mis on kahtlemata selle joone juures väga suureks probleemiks, võib öelda, et see piir on suhteliselt mõistlikult määratletud. Kuid olles viibinud Pärnumaal ja saarte kalameeste nõupidamisel ja kuulates neid argumente, millel oli tõsine kaal, ma ikkagi küsiksin, kas väliskomisjon ei pidanud siis üldse vajalikuks seda poolt asjas arutada ja kas väliskomisjonil on ikkagi teada, kui kaugel see kalastuskokkuleppe sõlmimine on ja kas ei oleks mõistlik enne ratifitseerimist siiski oodata ära sellele kalastuskokkuleppele punkti panemine?

E. Tamm

Aitäh! Eesti on nii väike riik, nagu me oleme, ja vaevalt, et me nüüd lätlaste vastu mingisuguseid jõuvõtteid saame teha. Isegi selline jõuvõte, et me venitame selle lepingu ratifitseerimisega nii kaua, kuni paralleelselt saab valmis kalastuskokkulepe, ei ole kindlasti hea tahte akt. Ei ole seda ei Läti poole suhtes ega ka Euroopa Liidu liikmesmaade silmis, kes ootavad meie kahe riigi vaheliste probleemide lahendamist ja kes on heaks kiitnud niisuguse hea tahte, kusjuures juriidiliselt mereõiguse konventsioonist lähtudes ei ole Eestil ka ühepoolselt Rahvusvahelises Kohtus võimalik mingil juhul nõuda paremat piiri, kui on see. Me oleme kokkuleppel Lätiga saanud endale parema piiri kui ükskõik millise rahvusvahelise kohtu kaudu oleks võimalik saada. Päris selge on ka see, et see piiripunkt 4 siin kaardil, mis on teravnurk, ei saa kuidagi olla Läti sisemere piiriks. Ta on igal juhul ükskõik millisest Läti rannikupunktist kaugemal kui 12 meremiili ja igal juhul, kui talle jääb ka territoriaalmere tähendus, siis on Eesti laevadel sealt läbisõit olemas.

Esimees

Suur tänu, kaasettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Austatud Riigikogu, avan käsilolevas päevakorraküsimuses läbirääkimised. Palun avaldada arvamust kas sõnavõtuga kohalt või kõnega Riigikogu kõnepuldist. Esimesena Enn Tarto, kõne.

E. Tarto

Austatud kolleegid! Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakonna volikogu arutas Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelise lepingu "Merepiiri kehtestamisest Liivi lahes, Kura kurgus ja Läänemeres" ratifitseerimise seadust päris põhjalikult Simisalus 11. augustil 1996. Volikogu andis soovitused meile, Riigikogu liikmetele, et me lähtuksime oma paremast arusaamisest ja arvestaksime kõiki asjaolusid selle lepingu ratifitseerimise puhul. Me olime üldiselt seda meelt, et kõnesolev ratifitseerimise seadus ei ole Eestile kasulik. Eesti kalurite pretensioonid on põhjendatud. Territoriaalmere piir ei ole veetud nii, nagu oleks võib-olla mõistlik, nagu oleks olnud Eestile kasulik. Ometi eestlastel on vanasõna, et targem annab järele. Nüüd me teame, et Eesti poolel ei ole tahet, et Eesti, Läti, Leedu astuksid agressorile ühiselt vastu. Viimane nädal veenis meid selles. Välisministri härra Kallase avaldustest sai see selgeks. Mina teadsin isiklikult seda juba varem. Samuti ei ole ühise kaitse kohta kolmepoolset lepet. Eesti, Läti, Leedu koostöö on hädavajalik. Lähtudes eelkõige meie ühistest julgeolekukaalutlustest, ma arvan, et peaksime selle seaduse täna Riigikogus ratifitseerima. Aitäh!

Esimees

Suur tänu, Enn Tarto! Järgmisena kolleeg Ando Leps, kõne.

A. Leps

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Ma tahan veel alguses puudutada natukene härra Tamme ja ütelda talle, et ei saa elus ainult veereda, vahest tuleb püsti ka ikka käia. Ma ütleksin niimoodi, et mulle tundub päris kindlasti, et Läti pool on meid üle mänginud, nii nagu juulilepetega Vene pool mängis meid üle, me oleme järjest kaotajad, me ei oska oma asju ajada. Tuleb välja, et Välisministeerium on väga nõrk, ka Välisministeeriumi juristid ilmselt on nõrgad. Ja ma tahaksin ikkagi teada: esiteks, milliste dokumentide alusel ja millise kaardi alusel see lepe kahe peaministri vahel on sõlmitud? Teiseks, kas Eesti pool annab ära tõesti 500 ruutkilomeetrit merepinda ja meresügavust? Kolmandaks, ma tahan teada, kas tõesti on kalameestele see leping ikkagi kahjulik? Me teame väga hästi, et Läti kalatraalerite laevastik, kuidas seda tuleks ütelda, on palju võimsam, palju paremini varustatud, neil on suuremad laevad, kaks nädalat varem hakkavad traalima -- ei julge küll päris siit puldist välja ütelda, aga natukene paistab ikkagi tegemist olevat röövpüügiga, eestlane on mahedama iseloomuga ja püüab korrektsemalt. Ja veel neljas moment. Kuidas on ikkagi olukord Eesti julgeolekuga seal selles meresopis? Kui need asjad on korrektselt ja täpselt ära selgitatud, esmajoones see, et see leping ei ole kahjulik Eesti riigile ja rahvale, siis olen ma selle ratifitseerimisega nõus. Kui aga seda tõestada ei suudeta, siis ei saa ma mitte kuidagi sellega nõus olla. Aitäh!

Esimees

Tänan! Järgmisena Toomas Alatalu.

T. Alatalu

Lugupeetud Riigikogu! Balti Assamblee liikmena elan ma võib-olla liiga kaasa Eesti ja Läti vahekordadele, aga minu arvates see idee, mis eelmisel nädalal Riias ja Tallinnas küpses, et mõlema riigi parlamendid ratifitseeriksid selle lepingu ära ühe päeva jooksul -- meil siis eelmisel neljapäeval ja lätlased oleks teinud seda esmaspäeval --, oleks ka puhtpropagandistlikult ilmselt mõjunud Euroopale väga hästi näitena sellest, kuidas naabrid tahavad kiires korras oma suhteid normaliseerida. On omamoodi kahju, et see läks siiski teatud "lehmakauplemiseks" olukorras, kus minu arvates oleks võinud seda asja väga rahulikult vältida. Ka praegu on siin korduvalt tuletatud meelde mingisuguse 500 ruutkilomeetri probleemi, aga ma tuletan teile meelde, et see probleem ju tegelikult pandi paika Eesti poolt 1992. ja 1993. aastal. Siis, kui ühel mehel tekkis idee, mis hiljem ka Riigikogus seaduseks vormistati, tõmmata Eesti merepiir Soome lahes tagasi. Ma lihtsalt tuletan teile meelde, et me ju tegelikult Soome lahes andsime ära. Esimese ropsuga olime valmis ära andma ligi 16 000 ruutkilomeetrit ja sellest me eriti ei teinud probleemi -- pärast Riigikogu küll lükkas seda piiri uuesti natukene põhja poole. Nüüd me teeme sellesama käiguga ühenduses tekkinud 500 ruutkilomeetrist probleemi. Natuke tuleks ikka mastaapide peale mõelda. Tõesti jääb niisugune mulje, et me julgeme näidata ennast kõvade meestena ainult ühe naabri suhtes ja muudel juhtudel oleme täiesti vait. See on esimene asi, mida ma tahan öelda. Teine. Ilmselt on meile kasulik tutvuda põhjalikumalt ka Läti parlamendi tööprotseduuridega. Ma ütleksin ainult niipalju, et nende peaminister tuli seda lepingut alla kirjutama märksa suurema informatsiooniga ja suuremate volitustega Läti parlamendi poolt. Ja ka näiteks need probleemid, mida siin täna täiesti põhjendatult tõstatati seoses meie kalurite asjadega, on Läti parlamendi komisjonides varem juba läbi räägitud. Täiesti loomulikult, nii nagu siin, nii oli ka Läti parlamendis vastuhääli. Aga need tulid teatud poliitilistelt jõududelt ja teatud isikutelt, kellel on isiklik probleem kitkuda teise konkreetse isikuga. Ja viimane asi, mida ma tahaks öelda lugupeetud Riigikogule, on see, et kui me ikkagi kujutame endale ette meie minekut Euroopasse, siis saab see toimuda ainult üle Läti, sest neid, kes lähevad lennukiga, neid, kes lähevad laevaga, on ikkagi absoluutne vähemus. Ja seda momenti silmas pidades ma kutsun kõiki üles seda lepingut nii suure enamusega kui võimalik ratifitseerima. Aitäh!

Esimees

Tänan! Järgmisena kolleeg Siiri Oviir, kõne.

S. Oviir

Tänan, härra juhataja! Järjekordselt on meie ees leping, millega Riigikogu on pandud fakti ette, jälle on meil piinlik jätta leping ratifitseerimata. Kõik need küsimused, mis on tõusetunud nii esimesel kui ka teisel arutusel, on jäänud sisuliselt vastuseta. Kuulsime Toomas Alatalu käest, et Läti Seim arutas neid probleeme juba enne, kui andis volituse peaministrile minna ja leping alla kirjutada. Meie kuuleme siin kõik tagantjärele ja seetõttu ei saa ma mitte kuidagi nõustuda sellega, et tookord oleksime olnud valmis ära andma (jutt on aastaist 1992--1993) 16 000 ruutkilomeetrit, ei andnud ära, noh, anname nüüd 500, seda on tunduvalt vähem. Minu meelest puudub Eesti valitsusel õigus midagi Eesti territooriumist ära anda, kui see ei ole olnud laialdaselt arutusel, ka rahva hulgas. Ja parlamendil peaks olema piinlik apse, mis on tehtud, kinnitada. Meie kohustus siin ja ka valitsuse kohustus on mitte teha kahju Eesti huvidele, olgu need siis konkreetselt kalurite huvid, mis sisuliselt ei jää kalurite huvideks, mis taandub Eesti riigi huvidele. Võtame kas või selle, kui kalur peab hakkama oma rikastele kalapüügikohtadele, millega ta on harjunud, sõitma ümber suure territooriumi, see teeb ju kala kallimaks, järelikult on kahjustatud kõigi huve. Räägiti ka sellest, et me ei saa ühepoolselt pöörduda Haagi kohtusse, see on tõesti rahvusvahelise õiguse järgi nii, kuid selleks ongi lepingute sõlmimise protsess, kus kõik vastuolud, kus kõik kaheldavused püütakse likvideerida, püütakse saavutada kompromiss. Täna tundub, et täies ulatuses seda tehtud ei ole ja seetõttu on kahju, kui see leping kergekäeliselt saaks ratifitseeritud. Aitäh!

Esimees

Tänan! Järgmisena kolleeg Lauri Vahtre, kõne.

L. Vahtre

Tänan! Austatud Riigikogu! Oleme korduvalt kuulnud väidet, et vaidlusaluse lepingu kohaselt annab Eesti ära sadu ruutkilomeetreid oma territooriumi. Loomulikult on siis kangesti uhke lepingule vastu hakata, see avaldab kindlasti muljet valijalegi. Mõistagi on ainsaks alternatiiviks lepingu ratifitseerimisele jätta ta ratifitseerimata. See tähendaks, et kõik, kes salajas põlgavad Baltimaade rahvaid ja nende visa soovi olla iseseisvad, jätkavad meie hurjutamist rahvusvahelise avalikkuse ees, tõkestavad lahendamata piiriküsimuse ettekäändel meie taotlusi integreeruda läänemaailma poliitilistesse ja sõjalistesse struktuuridesse ning maalivad meist pilte, mis on parimal juhul naeruväärsed. Me küsime endalt, kas saanuks paremat piiri? Võib-olla. Aga keegi, kes pole pidanud lätlastega läbirääkimisi, ei tea seda. Seda on tõestanud meie praegune peaminister Tiit Vähi, kes võimule saades enesekindlalt teatas, et lepingu sõlmimine Lätiga on sama lihtne kui klaas absinti juua. Vabandust, härra Vähi mõtte edasiandmiseks kasutasin Alexandre Dumas' (vanema) sõnu. Nüüd on härra Vähile selgeks saanud, aga mõnele tema koalitsioonikaaslasele vist mitte, et need läbirääkimised pole mingi lust ega lillepidu, vaid töö, mille eest peaks inimesele õigust öelda tasuta piima antama. Nii et kes nuriseb Eesti elu üle, sellele palun tasuta ekskursioon Valgevenesse, kes nuriseb piiri üle, see läbirääkimisi pidama. Isamaaliidu fraktsioon on seisukohal, et leping on kritiseeritav, eriti mis puudutab seda kuulsat teravnurka, millest jääb tõesti mulje, et selle lähedal on ohtlik seilata, piiri ots võib paadi sisse augu torgata. Aga me pole ka kindlad, et olnuks võimalik saada paremat. Lätlased on ju inimesed nagu meiegi. Ruhnu saar on nende hinge kriipinud juba üle 70 aasta, nüüd siis kriibib meie hinge ja laevapardaid too teravnurk. Isamaaliit ei tervita saavutatud kokkulepet sugugi palavalt ega isegi mitte soojalt. Paraku tundub, et lepingu ratifitseerimata jätmine oleks veel halvem. Niisiis tüüpiline valik väga halva ja lihtsalt halva vahel. Sellises olukorras populistlikku trummi põristada ja kõlavalt "ei" öelda on tegelikult vastutuse eest kõrvalehoidmine. Lõpuks midagi isiklikult minu poolt. Mul on tõesti raske kuulata kurtmisi justkui äraantud merealade pärast nende poliitikute suust, kes 1990. ja 1991. aastal olid nõus majandusautonoomia sildi all ära andma terve Kirde-Eesti. Kust see patriotism siis nüüd äkki tuli? Kas sellest, et interliikumise jõhkardite asemel seisavad nüüd vastaspoolel tsiviliseeritud ja suhteliselt vähesearvulised lõunanaabrid? Mis kasu on sellisest pseudopatriotismist? Ma väga vabandan, proua Oviir, aga ma palun Riigikogu kuulata piirikriitikat ükskõik kelle suust, aga mitte Edgar Savisaare ja tema mõttekaaslaste suust. Ja lõpphääletuse eel palun mõelge peale valijate ka Eesti riigi kui terviku peale. Järeldus ja otsus võib ju olla erinev, aga siis on see tulnud vähemalt õigest lähtepunktist. Ma väga loodan, et me ei lähe Euroopasse üle Läti, nagu soovitas härra Alatalu. Läheme ikka koos Lätiga -- meil läheb teda veel vaja. Ma tänan!

Esimees

Tänan! Järgmisena Andres Tarandi kõne.

A. Tarand

Lugupeetud esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Ma sissejuhatuseks ühinen kriitikute kooriga. Nimelt, kritiseerida saab ja võib ilmselt mitte küll ehk juriidiliselt, aga seda poolt, et piirileping ja kalapüügileping on väga lahus. Asi on nii, et loomulikult vormistamisel ja lepingu sõlmimisel lahku nad jäävad, kokku neid kirjutada ei saa. Aga kõik läbirääkimised ja ilmselt ka need sisaldavad võimalusi n-ö mitteavalikustatud ja kohe protokollitud kokkulepeteks. Kas siin nüüd kõiki võimalusi kasutati, ma usun, et mitte. Nimelt oli kunagi Eestis arutusel variant, et niikuinii Ruhnu juures, nagu kõige terasemad Eesti pojad ja tütred ütlevad, "andsime ära" 500 ruutkilomeetrit merd. Ma sellist vaatepunkti küll ei jaga, sest ta ei olnud kahepoolse leppega veel meie oma. Kuid selle Ruhnu juurest taandumise eest oleks ilmselt olnud võimalik avatud Läänemerel, teisel pool Irbe väina taotleda näiteks vähemalt paremaid tursapüügikvoote. Asi ei ole juriidiline selles mõttes, et seda piirilepingus fikseerida loomulikult ei oleks saanud, aga läbirääkimisi võib juttudes läbirääkimiste ajal siduda ühe ja teisega. Nüüd lohutuseks Eesti kalameeste eest võitlejatele. Asi ei ole nii kurb, kuid muidugi puudutab kahtlemata Ikla ja Häädemeeste rannakalurite teatud gruppi, kes antud juhul on kaotajad. Mingil määral ma seda usun. Ülejäänud kalureid see ei puuduta. Kalapüügikvoodid jagatakse iga aasta Läänemerel nelja kalaliigi suhtes ja Eesti kalurid ei ole räime kvooti ükski aasta täis püüdnud. Püüda on praegu rohkem, selles mõttes on Läänemeri suhteliselt erandlik. Maailm võitleb teatavasti põhiliste liikide n-ö ammendatusega praegu, kalapüüki enam suurendada ei saa. Räim praegu nende alla ei kuulu. Ja selles mõttes on küsimus ainult nende rannakalurite (ma nimetasin Häädemeeste kanti) püügikohale sõitmise kauguses ja see on kindlasti tülikam ja kallim, nii ma usun. Aga et Eesti tervikuna jääks räimest lähemal ajal ilma, ei ole kuskilt ette näha. Muidugi oleks meil toredam olnud ka seda turska saada, mis viimasel ajal elutseb Läti rannas, aga loodetavasti hakkab tursk lähemal ajal ka jälle põhja poole tulema. Nii et teatud sellised miinused loomulikult selle asja juures on, aga ühelgi juhul ei saa ma ühineda nende kriitikutega, kes "äraandmisest" seletavad, sest pidage meeles, et me ikkagi alles loome oma piire. Lätiga on kõik olnud kokku leppimata. Ja on hästi rumal ajada ennast õhku täis ja seletada, nagu me oleksime jõuga võimelised kelleltki midagi võtma. Muidugi pean ütlema, et kriitika hulgas, eriti mis koalitsiooni poolt tuleb, on esitatud ka suhteliselt kummalisi väiteid peale kala küsimuse. Ando Leps tundis huvi kaardikeele vastu. Kaardil on oma keel, need on koordinaadid. Piiri saab kokku leppida täiesti ilma keeleta, peaasi ei ole, mis keel kaardil on, peaasi on, et koordinaadid on õiged. Ja tänapäeval on ka merel, lagedatel veteväljadel võimalik määrata koordinaate poolemeetrise täpsusega. Nii et poi jämedus, mis sinna pannakse, on umbes see täpsus ja ma ei usu, et see üleüldse tänapäeval mingit probleemi tekitaks. Oleks võinud olla Riia linn ja Tallinn sellel kaardil kirjutatud araabia keeles, see ei oleks seganud piiri mahamärkimist. Teine küsimus on, et me ei ole mereõiguse konventsiooniga ühinenud. Mereõiguse konventsiooni sõlmiti ÜRO-s üle kümne aasta. Eesti oli sel ajal okupeeritud, ei saanud ÜRO-s vestlustest osa võtta. Kui meie ja Läti praegu üritaksime hakata neid sätteid muutma, siis see oleks suur läbikukkumine. Lõppude lõpuks peab tunnistama, et see põhimõte, et me ajame rahvusvahelise konventsiooni järgi seda olematut veepiiri, mis on kinnitatud koordinaatidega, mida ei saa väga täpselt tähistada meres pidevalt...

Esimees

Kas kõneleja palub lisaaega?

A. Tarand

Jah, aitäh! Üks minut, ma kohe ümardan ära. Selline piiri märkimatus ei takista loomulikult mereõiguse konventsioonist lähtumist ja see oli Läti peaministri Gailisega ka juba enne Vähi ametisse astumist kokku lepitud. Kuigi Vähi seda, tõsi küll, kritiseeris esialgu, aga pärast luges läbi ja ütles, et kõik oli õige. Lõpuks Alatalule, et lääne propaganda ei tee meist seni välja, ükskõik mis asja me lätlastega positiivselt lahendame. Ainuke värk oleks olnud kalasõda pidada, Riia alla üritada tungida, siis äratame me maailmas tähelepanu. See pisike nagin, mis eelmisel aastal Riia lahel käis või Liivi lahel, ei äratanud maailmas mingit tähelepanu. Me ei ole registreeritud seitsme tähtsama kalasõja hulka. Nii et sellega ma tahan öelda seda, et kriitika on mõnevõrra naeruväärne. Ja nagu varem, kinnitavad Mõõdukad ka siitsamast, et ülem küsimus on Lätiga piiri reguleerimine ja Mõõdukad hääletavad ratifitseerimise poolt. Aitäh!

Esimees

Tänan! Järgmisena Raoul Üksvärav, kõne. Ja siis Tõnu Kauba.

R. Üksvärav

Lugupeetud esimees! Lugupeetud kolleegid! Me peame merepiiri kehtestamist Eesti ja Läti vahel väga oluliseks enne mitmeid järgnevaid samme. Miks? Täna ei ole see millegipärast kõlanud, aga ärgem unustagem seda -- niisuguse piirilepingu fikseerimisega oleme meie Liivi lahe ja sinna sissepääsu sulgenud kolmandatele riikidele, kes võivad hambaid kiristada ja ei tea mida sõnaliselt ette võtta või kuhu pöörduda. Kuid fakt jääb faktiks, me võime tinglikult ütelda, et nüüd on meil Eesti--Läti sisemeri ja edasine on meie omavaheliste kokkulepete asi. Mis puudutab konkreetset piiri, siis nagu me mitmekordselt oleme kuulnud, see on fikseeritud vastavaid metoodikaid kasutades, kusjuures selle põhiseisukohaks on ikkagi 12 miili. Nüüd tehku lätlased, mida nemad tahavad, kuid sellestsamast 12 miilist lähtudes jääb üks suur ala, kus hakkavad kehtima teised reeglid ja see on juba lätlaste probleem. Ja veel kord ütlen, võtku ette, mida nad võtavad, kuid seda tuleb lahendada teistsugustel alustel, kaasa arvatud ka nende teravate nurkade mahalõikamine piiril, mis selle juures on paratamatu, ja mõned muudki soodsad lahendused meile. Edasi kalavarud, kalapüük. See on tõsine küsimus, kuid siin on paratamatu kompromiss, sest piir on kehtestatud teatud reeglite järgi, kuid piiri kehtestamisega oleme meie fikseerinud, nii nagu eelkõnelejad seda on märkinud, omad reeglid, mis kehtivad meie piiri sees. Ma tuletan siin teile meelde, et kevadel Istanbulis toimunud Parlamentidevahelise Ühenduse aastakoosolekul oli üheks põhiteemaks kalapüük ja kalavarud. Ma tegin seal ettekande ja nimetasin, et peaksime üle minema rohkem passiivsele püügiviisile. See oli ka üldine seisukoht ning seda meie oleme omal territooriumil ja oma kalanduses suuresti jälginud. Lätlased aga mitte, hävitades oma traalidega palju kalakudemise kohti jne. Piiri kehtestamisega ei ole neil kuidagiviisi võimalik enam oma traalidega meie poole tulla. Ja kui nad tahavad midagi saada meie poolt, siis palun, tuleb neid reegleid järgida, mida meie kehtestame ja meil on alati kergem nende poole minna, sest me oleme loodussõbralikumad. Kuid teades kalapüügi probleeme veerandsajandi jooksul ja seda, missugune oli, võiks öelda, kurikuulsa Zaprõba seisukoht kalavarude ja kalapüügikvootide jagamisel Läänemeres, ma soovitan ja palun meie tulevast või olemasolevat komisjoni või delegatsiooni, kes peab kalandusläbirääkimisi, olla kindlatel seisukohtadel ja püüda saavutada korralikud lahendused, mis tagavad meie kaluritele korralikud püügid, kalaliikide vahetuse ning üldiselt kalavarude ja kalapüügi edasise säilimise Läänemeres. See on meie rannainimeste teenistus, see on meie elulaad ja meie peame hoolitsema ka selle eest. Aitäh!

Esimees

Tänan! Järgmisena Tõnu Kauba, sõnavõtt kohalt, 2 minutit.

T. Kauba

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Kõigepealt ma väljendan oma eriala, neuroloogia poole pealt sügavat kaastunnet Lauri Vahtrele. Kui tal on mäluga probleeme, siis ma heameelega olen nõus teda aitama või nõustama mõningate asjade suhtes. Tema vihjed, nagu oleks kunagi keegi kas Edgar Savisaare või Rahvarinde või Keskerakonna poolt tahtnud ära anda tükikese Eestimaast või muuta piiri, on muidugi tema väljamõeldis. Jäägu see tema südametunnistusele. Loomulikult me oleme arutanud kaubanduse ja majanduse arendamist teatud Eesti piirkondades väga tõsiselt. Nüüd tulles sisu juurde, ma tahaksin öelda, et tänane arutelu ja aruteluks valmistumine ei ärata üldiselt usaldust ei valitsuse suunas ega ka väliskomisjoni suunas. Kui ma kuulasin härra Tamme vastust minu küsimusele, kas siis tegelikult muudetakse piiri või mitte, siis ühelt poolt ta ütleb, et just nagu piiri muudetakse, samal ajal selgub ikkagi tegelikult, et piiri pole olemaski. Kui piiri pole olemaski, siis ei saa teda muuta. Sellised väiksed probleemid võiks enne läbi mõelda. Ma ei saa aru, kuidasmoodi me peaksime hääletama selle ratifitseerimise lepingu poolt, kui tegelikult on olemas siiski kaardid, mida ei ole ka väliskomisjon vaadanud, millega ei ole väliskomisjon sisuliselt tutvunud. Kui ei ole eelnenud tõsist arutelu laiemas ringis, rahva hulgas või vähemalt laias ekspertide ringis, kuidas me saame riigipiiri muutmise või ka kehtestamise küsimusi nii lihtsalt arutada. Ja lõppkokkuvõttes ma küsiksin retooriliselt: kui palju me veel peame oma piire muutma ükskõik millises suunas, selleks et Euroopa ei saaks meid kritiseerida. See Euroopa, kuhu me väidetavalt nii kiiresti läheme, kuid minu arvates tegelikult juba ammu oleme. Aitäh!

Esimees

Tänan! Toomas Alatalu, te olete kõnega oma arvamusavalduse ära kasutanud, äärmine, mida ma istungi juhatajana saan teile lubada, on üks minut faktiliseks märkuseks.

T. Alatalu

Lugupeetud Riigikogu! Ma tahaks lihtsalt vastuseks härra Tarandi sõnavõtule, kus minu nime mainiti, öelda, et eelmise aasta silgusõda jõudis maailma juhtivate ajalehtede veergudele. Teiseks, härra Tarand oli kahjuks ise üks nendest, kes algatas teise lugemise edasilükkamist. Seetõttu ma oleks oodanud täna Mõõdukate suuremat kohalviibimist, et tõepoolest Eesti--Läti asju edasi ajada. Aitäh!

Esimees

Aitäh! Kas ma saan õieti aru, et sooviavaldusi arvamuste avaldamiseks enam ei ole ja võin teha ettepaneku läbirääkimiste lõpetamiseks? Austatud kolleegid! Kes on selle poolt, et lõpetada päevakorraküsimuses läbirääkimised? Palun hääletada! Läbirääkimiste lõpetamise poolt on 64 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, erapooletuid on 1. Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra välisminister, kestus kuni 3 minutit.

S. Kallas

Austatud Riigikogu, ma kommenteeriksin mõningaid väiteid, mida siin käsitleti. Kõigepealt 1982. aasta rahvusvaheline konventsioon ja meie osalus. See rahvusvaheline konventsioon on mainitud ära lepingu preambulas. Seetõttu on ta võetud nende suhete reguleerimise aluseks. See on esiteks. Teiseks on see mereõiguse konventsioon rahvusvahelise tavaõiguse aluseks, kui lahendatakse vaidlusküsimusi. Nii et kui läheks Haagi kohtusse asi, siis igal juhul see 1982. aasta konventsioon kehtiks. Nüüd küsimus, millele on ikkagi alla kirjutatud ja millistest kaartidest on jutt. Alla on kirjutatud eesti-, läti- ja ingliskeelsele lepingule, sealjuures on kaardid eesti, läti ja inglise keeles. Vähemalt Endel Eerol oli see kaart olemas. Seetõttu on üsna selge, millele on alla kirjutatud. Lepingus on koordinaadid, sellega on fikseeritud piir. Juures on illustratiivsed kaardid, millele alla ei olnud tarvis kirjutada, aga need kaardid on teil ka olemas. Seetõttu seda probleemi ei peaks eksisteerima. Mis puutub parlamendi informeeritusse -- siin öeldi, et parlament ei tea ja asi tuleb kuidagi ootamatult. Eesti ja Läti parlamendisaadikud on juba pikka aega nende probleemide üle omavahel informatsiooni vahetanud, seetõttu vähemalt Eesti ja Läti parlamendigrupid, kes tihedamalt suhtlevad, on probleemiga kursis. Kaks kuud on olnud kõik kaardid ja läbirääkimiste detailid ka ajakirjanduses avaldatud. Nii et seda öelda, et valitsus paneb teid väga ootamatute faktide ette, hästi ei saa. Pealegi on selle lepingu kinnitamise, ratifitseerimise künnis erakordselt kõrge ja sellega on põhimõtteliselt fikseeritud see seisukoht, et leping on oluline ja parlamendisaadikud kui rahva saadikud saavad rahva tahet täielikult selle kaudu kajastada. Mis puutub nüüd kalastuslepingu ja piirilepingu omavahelistesse seostesse, siis me oleme siin ka varem diskuteerinud erinevate lepingute omavahelise sidumise üle ja jõudnud järeldusele, et kahe keerulise lepingu omavahel sidumine ei tee nende lahendamist lihtsamaks. Täpselt sama lugu on piirilepingu ja kalastuslepinguga. Praegu on küsimus ikkagi piirilepingus. Ja Kalurite Liidu esimees on valitsuse otsusega nimetatud ka kalastusläbirääkimiste delegatsiooni koosseisu. Lisaks sellele ootab valitsus loomulikult Eesti kalastajate huvide kaitsmist Kalastusametilt, kes on selleks volitatud ja kelle käest võib siis keskkonnaminister detaile küsida. Veel kord, ka praegu on teoreetiline võimalus, et mingil moel takistatakse läbisõitu sellelt alalt, mille praegune piir on fikseerinud, kuid see on äärmiselt, ma ütleksin, isegi väga kaugelt teoreetiline, praktiliselt seda probleemi ei teki. Kalastuskokkulepe pidi olema valmis 1. septembriks. Kalastuskokkuleppe tekst on kooskõlastatud, nii et selles mõttes on see valmis. Seal on öeldud vastastikused käitumisreeglid. Siin mainiti kvootide küsimust. Kvoodid jagab tegelikult Varssavis asetsev Läänemere vastav komisjon ja selle järel on läbirääkimised kvootide vahetamise üle. Vastates sellele küsimusele, kui palju on arvestatud Eesti kalurite huve ja kui palju mitte, ütleksin: huvigruppide seisukohad on alati maksimalistlikud, Eesti kalurite huvi on võimalus vabalt opereerida kogu Liivi lahe ulatuses, Läti kalurite huvi on täpselt vastupidine või õigemini täpselt sama, nemad soovivad ka opereerida, kuid praktika näitas, et sellest tuleb paksu pahandust ja mõlemad pooled ootavad, et nende riik jõuga kaitseb nende huve, mis mitte mingil juhul ei saa olla Eesti Vabariigi huvides. Ja veel küsimus sellest, kes ikkagi midagi ära andis. Teile on avaldatud neid kaarte, kus on näha ka Läti poole taotlused, niisiis võiks kõnelda sellestki, kui palju on Läti oma esialgsest taotlusest loobunud. Inimestele, kes on õppinud majandust, tuleb kindlasti meelde lugu ammustest aegadest, milles räägiti niisugusest asjast nagu arvestuslik ökonoomia, mis seisnes umbes selles, et kui me täna ei külasta mängupõrgut ja ei mängi ruletil maha tuhandet krooni, siis me oleme saanud arvestuslikku ökonoomiat 1000 krooni, ja kui me ei kuluta miljonit, siis me oleme saanud arvestuslikku ökonoomiat miljon krooni. See on umbes midagi analoogilist. Tähendab, me räägime äraandmisest, võiksime rääkida arvestuslikust reetmisest. Sellepärast et kui vaadata vastastikku, kumb on arvestuslikult rohkem oma huve reetnud, ma arvan, et see on üsna tasakaalus. See leping on üsna hea, siin on palju vähem komplikatsioone kui nii mõneski teises lepingus, mis on olnud parlamendis läbi vaadatud varem ja mis tulevad ka läbivaatamisele, nii et ma paluksin tõsiselt siiski see leping ratifitseerida. Tänan!

Esimees

Suur tänu, härra välisminister! Kas kaasettekandja soovib lõppsõna? Ei. Fraktsioonide esindajad? Samuti mitte. Sellisel juhul, austatud Riigikogu, asume laekunud kahe muudatusettepaneku läbivaatamisele. Ma palun kõnepulti tagasi kolleeg Eino Tamme. Esimene muudatusettepanek, autor Keskfraktsioon, juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Keegi hääletamist ei nõua. Teine muudatusettepanek on samuti Keskfraktsioonilt, juhtivkomisjon ei ole ka seda ettepanekut arvestanud. Probleeme ei näi siin olevat. Tänan! Sellega on laekunud muudatusettepanekud läbi vaadatud. Juhtivkomisjon, palun, milline on teie ettepanek?

E. Tamm

Juhtivkomisjon palub panna seaduseelnõu lõpphääletusele, ratifitseerida käsitletav leping.

Esimees

Teatavasti nõuab nimetatud seaduse vastuvõtmine Riigikogu koosseisu kahekolmandikulist häälte olemasolu. Austatud kolleegid, Keskfraktsiooni poolt on laekunud ettepanek teha 10-minutiline vaheaeg enne lõpphääletust. Vaheaeg lõpeb kell 11.31. Vaheaeg 10 minutit. V a h e a e g

Esimees

Austatud kolleegid, Keskfraktsiooni poolt palutud vaheaeg on lõppenud. Eiki Nestor.

E. Nestor

Aitäh, härra esimees! Palun teha kohaloleku kontroll.

Esimees

Tänan! Austatud Riigikogu, palun, kohaloleku kontroll! Kohal on 84 Riigikogu liiget. Austatud Riigikogu, alustame lõpphääletust. Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelise lepingu "Merepiiri kehtestamisest Liivi lahes, Kura kurgus ja Läänemeres" ratifitseerimise seaduse vastuvõtmise. Palun hääletada! Nimetatud seaduse vastuvõtmise poolt on 80 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletu ei ole keegi. (Aplaus.) Eesti ja Läti merepiiri seadus on vastu võetud. Tänan! Lugupeetud kolleegid, sellega on ammendatud ka meie tänane päevakord. Tänan teid ja kohtumiseni!Istungi lõpp kell 11.33.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee