Austatud spiiker, lugupeetud kolleegid! Kui härra rahandusminister alustas oma sõnavõttu eelarve teisel lugemisel sõnadega, et muudatusettepanekuid laekus vähe, siis praegu, viimase poolteise tunni jooksul toimunud diskussiooni põhjal võib järjekordselt tõdeda, et oluline ei ole mitte kvantiteet, vaid kvaliteet. Küsimus ei ole mitte niivõrd selles, kui palju muudatusettepanekuid on esitatud, vaid selles, kui olulised ja sisukad need on, et see eelarve annaks tõhusamat tulemust kogu Eesti majandusele. Ma tahaksin omalt poolt ja ka komisjoni nimel öelda, et see, et meil on olnud tõesti suhteliselt vähe muudatusettepanekuid, ei peaks laskma tekkida arvamusel, et me oleme meile esitatud eelarveprojektiga jäägitult rahul. Vastupidi. Viimase kuu jooksul eelarve- ja maksukomisjonis toimunud arutelude käigus on üles tõusnud vägagi olulised küsimused, mis puudutavad nii eelarve tulude poole, kulude poole kui ka struktuuri muutmist. Kuivõrd aga kõik need diskussioonilised küsimused nõuavad lisainformatsiooni, siis komisjon leidis, et me täna, teisel lugemisel, vaatame läbi esitatud ettepanekud, püüame lahendada neid diskussioonilisi probleeme, millest praegu juttu oli, ja katkestame teise lugemise, et järgmisel korral minna juba põhjapanevate küsimuste juurde. Komisjoni arvates ei ole eelarve praegu piisavalt detailne. Me oleme nõus, et 1994. aasta eelarvet lugedes saab kiiremini ja selgema ülevaate sellest, kes kui palju ja mis otstarbeks raha saab, kui praegu tehtud eelarvet lugedes. Tõsi, võib olla, et me kõik oleme pisut harjumuse ohvrid ja seetõttu me oleme harjunud teistmoodi lugema. Praegune kujundus on natukene uus, pisut palju on sõnu ka selles seaduse osas ja seetõttu tuleb ka neid küsimusi arutada. Ma peatuksin väga põgusalt probleemidel, mis tulid esile eriti härra rahandusministri esinemises ja talle esitatud küsimustes. Need pakuvad huvi ka eelarve- ja maksukomisjonile. Nimelt, riigi ja maakondade vahekord, riigi ja kohalike omavalitsuste vahekord. See puudutab õige mitmeid valdkondi. Komisjon on püüdnud kontakti võtta kohalike omavalitsustega ja ka maakondadega, et teada saada, missugune on tegelik olukord, sest riigieelarvest lähevad sinna siiski märkimisväärsed summad. Tulemus on niisugune, et näiteks maakondades kurdetakse nende funktsioonide ebaselguse üle, avaldatakse arvamust, et kui maakonnad peaksid tegelema põhiliselt regionaalpoliitikaga, siis praegu tegelevad nad umbes 75–80% ulatuses riigi juhtimisega. Me võime teha sellest niisuguse järelduse, et õige paljud ministeeriumid, õige mitmed ametkonnad leiavad, et kergem on delegeerida oma ülesandeid maakondadele ja maakonnad omakorda kas lahendavad neid ise või delegeerivad need edasi valdadele ja linnadele. Kas niisugune riigi juhtimise moodus on õige? Kas mitte selle taga ei ole suur riigivalitsemise kulude kasv 1995. aastal? Seda arvu on täna siin nimetatud: riigivalitsemise kuludeks on 8,8% kogu riigieelarvest. Seda tuleb arutada ja tuleb leida koos ühine otsus. Ja seda mitte ainult selleks, et hoida kokku riigivalitsemise kulusid, vaid ka selleks, et me ei tekitaks teadlikult kahte kohaliku omavalitsuse tasandit. Me oleme ju oma kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega kehtestanud ühetasandilise kohaliku omavalitsuse süsteemi. Praegu aga kipub kujunema nii, et tegemist on siiski kui mitte kahega, siis poolteise tasandiga. Need küsimused, ma loodan, leiavad mingisuguse lahenduse enne, kui me eelarve lõplikult vastu võtame. Ma ütleksin ka fraktsioonidele, et me põhimõtteliselt oleme oma komisjoniga kokku leppinud, et 29. novembril, see on meie istungitest vabal nädalal, kohtume kell 12 siin majas maavanematega, kui mitte kõigiga, siis osaga nendest. Me oleme väga huvitatud, et fraktsioonid võtaksid sellest põhimõttelisest arutelust osa. Siin oli juttu, et komisjon ei ole ettepanekuid arvestanud. Pärast esimest lugemist esitati komisjonile 50 muudatusettepanekut. Eelarve struktuuri korrastamiseks ja mõnede ettepanekute täpsustamiseks tegi komisjon ise seitse muudatusettepanekut, nii et kokku on teie ees olevas tabelis 57 muudatusettepanekut. Ma ei saa jätta siinjuures märkimata, et kultuurikomisjoni esimees Sulev Alajõe tegi kokku 35 muudatusettepanekut. Võiks arvata, et enamik tema ettepanekuid puudutab Kultuuri- ja Haridusministeeriumi haldusala, kuid ta ei ole tähelepanu alt välja jätnud ei Presidendi Kantseleid ega õiguskantslerit, ei Riigikantseleid ega Justiitsministeeriumi, ei Siseministeeriumi, Põllumajandusministeeriumi ega Sotsiaalministeeriumi, rääkimata valitsuse reservfondist. Niisugune lai haare muidugi kaunistab Riigikogu liiget. Samas ma tahaksin teha ühe täpsustuse just nimelt Sulev Alajõe ettepaneku kohta. Nimelt ettepanek nr. 8: viia Keeleamet Riigikantselei alt Kultuuri- ja Haridusministeeriumi valitsemisalasse. Me oleme sellega täiesti nõus, ja on teada, muide, et valitsus on juba viinud Keeleameti Riigikantselei haldusalast ära. See on nii 1. novembrist. Samas aga on jäänud märkimata, et me sellega nõus oleme, on öeldud, et jätta arvestamata. Ma ei tea, kuidas Riigikogu kohalolevad liikmed praegu arvavad, kas nad soovivad seda hääletada, aga tegelikult on komisjon sellega nõus. Küsimus oli lihtsalt selles, et me ei olnud näinud valitsuse määrust. Ma arvan, et oleks otstarbekas peatuda mõningatel nendel muudatusettepanekutel, mille kohta komisjon ei saanud öelda "jah", ja põhjendan seda. 57 muudatusettepanekust 22 juhul andis komisjon positiivse vastuse. Alustan muudatusettepanekust nr. 1. Kas see on tõsi, et see ei ole mitte Siiri Oviiri, vaid sotsiaalkomisjoni ettepanek? Kolleegid, kes ettepanekuid trükkisid, vaatasid allkirja, mitte niivõrd seda, et kuskil kõrgemal oli öeldud sotsiaalkomisjon, nii et see tõesti on õige. Ma peatuksin õige pisut sellel vaidlusel, mis oli härra Vilosiusega esimese muudatusettepaneku üle. Ma leian, et sotsiaalkomisjoni ettepanek on pisut vastuoluline. Vastuolu on selles, et komisjon soovib käsitleda sotsiaalkindlustuse ja ravikindlustuse eelarveid riigieelarvest lahus. Samas aga see sotsiaalmaksu seaduse paragrahv, millele viidatakse, § 7 Kolmas, Sulev Alajõe muudatusettepanek, taotleb Presidendi Kantselei töötasu vähendamist 10 ametikoha võrra. Meile jäi pisut arusaamatuks, miks just nimelt 10 ametikoha, aga mitte näiteks 13 või 15 ametikoha võrra. Et siin ei ole nimetatud konkreetset rahasummat, siis me loomulikult ei saanud seda ettepanekut arvestada. Mis puutub ettepanekusse nr. 4, vähendada Õiguskantsleri Kantselei töötasu konsultatsioonide ja ekspertiisi ärajätmise võrra, siis kahjuks me oleme seotud õiguskantsleri töökorralduse seadusega, mille me ise oleme vastu võtnud. Selles on öeldud, et õiguskantsler võib kaasata rahvusvahelise ekspertiisi tegemiseks eksperte kuni 20% ulatuses. Me ei saa minna vastuollu seadustega, nendesamade seadustega, millest täna siin juttu on olnud, mille kohta on rahandusministrile esitatud päris karuseid küsimusi: kas te lähtute eelarve tegemisel seadustest või oma paremast äratundmisest. Hoidkem siis ka siin seadusest kinni. Järgmine Sulev Alajõe ettepanek palub viia kuluartikli "Riigi osalus Eesti Õigustõlke Keskuse tegevuse kuludes" Riigikantselei alt Justiitsministeeriumi alla. Tuleb kahjuks öelda, et antud juhul ei ole tegemist õigusküsimustega, millega tegeleb Justiitsministeerium, vaid tegemist on seaduste tekstide töötlemisega, sealhulgas Riigi Teataja õigekeelsusega, sest Riigi Teataja annab välja materjale, mis on tulnud Riigikogust. Teatavasti Riigi Teatajat antakse välja Riigikantselei juures ja Õigustõlke Keskus võiks olla ka edasi Riigikantselei juures. Seetõttu on jäänud kuues, Sulev Alajõe ettepanek, arvestamata. Seitsmes, Sulev Alajõe ettepanek, puudutab Arhiiviametit ja riiklikke arhiive. See on põhimõtteliselt õige, kuid me teame, et Arhiiviamet likvideeritakse tõenäoliselt sel aastal ja luuakse Riigiarhiiv, kes võtab üle kõik Arhiiviametiga seonduvad küsimused. Ootame ära, kuni see on moodustatud, ja teeme siis vastavad muudatused. Kaheksanda, Sulev Alajõe ettepaneku kohta ma juba nimetasin, et tegelikult me oleme sellega nõus. See on analoogiline ettepanek tema teise ettepanekuga vahetada eelarves Vabariigi Presidendi ja Riigikogu kohad. Tal on tõesti õigus, sest põhiseaduslike institutsioonide tähtsusest lähtudes peab Riigikogu olema kahtlemata enne Vabariigi Presidenti ja seda me oleme arvesse võtnud. Ka siin on ta lähtunud sellest, et kui Keeleamet on viidud teise haldusalasse, tuleb teha vastav muudatus. Loomulikult oleme sellega nõus ja me teeme selle ära. Kahjuks ei saa me nõus olla Rein Veidemanni ettepanekuga, see on nr. 9, mis palub Ringhäälingu Nõukogu kulude katteks anda täiendavalt 168 000 krooni. Küsimus on väga lihtne. Me andsime 1994. aasta teisest lisaeelarvest sellesama nõukogu jaoks 60 000 krooni. Kui on tegemist juba regulaarselt töötava nõukoguga, siis lisaraha ei anta, vaid see tuleb nii Eesti Televisiooni kui ka Eesti Raadio halduskuludest, antud juhul toetussummadest, mida riik on nendele andnud. Ükski riigiasutus, ükski institutsioon ei ole saanud selleks riigieelarvest täiendavalt raha, et seal eksisteerib nõukogu või halduskogu. Järgmine Rein Veidemanni ettepanek puudutab Kultuuri- ja Haridusministeeriumi investeeringute muudatust, kokku 7,5 miljoni krooni osas. Me oleme selle esimese osa arvesse võtnud. Edasisest tekstist selgub, et Rein Veidemann leiab, et maavalitsuste koosseisu võiks vähendada 40% võrra. Tema ettepanekud nr. 11, 12 ja 13 lähtuvad sellest, et 10. ettepanekut on arvesse võetud. Eelarve- ja maksukomisjon ei saanud seda praegu arvesse võtta. Me peame enne arutama, saama lisainformatsiooni, kui saame otsustada, kas maavalitsuste koosseisu vähendada 40%, 20% võrra, üldse mitte vähendada või vähendada veelgi rohkem. Seepärast, s.t. katteallikate puudumise tõttu ei ole me saanud 11., 12. ja 13. ettepanekut arvesse võtta. Number 15 on Sulev Alajõe ettepanek, ta palub Kultuuri- ja Haridusministeeriumi kuluartiklid jagada kahte ossa. Me leiame, et see on valitsuse otsustada ja me ei hakanud sellesse sekkuma. Samuti soovib Sulev Alajõe vähendada 5 miljoni krooni võrra Kultuuri- ja Haridusministeeriumi 10. artiklit ja suunata see summa Siseministeeriumi valitsemisalasse, kohalike omavalitsuste regionaaltoetuste hulka. Komisjon leidis, et teoreetiliselt on võimalik niisugust asja teha, kuid meil ei ole põhjust ühepoolse ettepaneku alusel otsustada küllalt olulise rahasumma, 5 miljoni üle. Liiatigi kohalike omavalitsuste regionaalse toetuste summa on 5-6 miljonit. Me leidsime, et meie ei ole pädevad niisugust otsust tegema, ja ei saa ka ette kirjutada, et selle summa võiks ära võtta Kultuuri- ja Haridusministeeriumi alt. Sulev Alajõe ettepanek nr. 19. Ta palub vähendada muuseumide töötasu. Ma saan aru, et praegusel puhul on tegemist küsimusega, miks mõned muuseumid on veel riigieelarvelised, kui kõik muuseumid peaksid olema kohaliku omavalitsuse haldusalas. Me siiski leidsime, et me peame arvestama ministri õigust anda mõnele muuseumile raha töötasude ja sotsiaalmaksu maksmiseks. Me teame, et meil on väga palju muuseume, ja me ei saa tõmmata paralleeli teiste riikidega, kus riigieelarvelisi muuseume on märkimisväärselt vähem, kui neid üldse on. Aga kas on otstarbekas teha väga järske pööranguid ja sulgeda muuseumid lihtsalt sellepärast, et nad on riigi eelarvel? Me lähtusime sellest, et me peame vastavalt valitsuse korralduse seadusele arvestama ministrite õigusi. Komisjon hääletas, mitte keegi ei olnud selle ettepaneku poolt, vastu oli 6 inimest. 20. on Sulev Alajõe ettepanek, ta palub Kultuuri- ja Haridusministeeriumi haldusalas asendada kuluartikkel "Muud kultuurikulud" kuluartikliga "Muud kunstikulud". Meil jäi selle ettepaneku sisu arusaamatuks, sest Rahandusministeerium, kes eelarve koostas, käsitleb kuluartiklit nii, et kultuur on laiem kui kunst ja see raha on ette nähtud mitte ainult kunstile, vaid see on ette nähtud kultuurile. Ja me ei saanud selle ettepanekuga nõus olla. Järgmine Sulev Alajõe muudatusettepanek, nr. 21, toob sisse eelarve jaoks väga huvitava mõiste, tippkunstitegelaste töötasu. Ka tema järgnevad ettepanekud puudutavad tippkunstitegelastele vahendite leidmist. Eelarve- ja maksukomisjon ei osanud määratleda, kes on tippkunstitegelane, mis on tema funktsioon, miks on ta tipp. Me leidsime, et see küsimus on rohkem Rahvuskultuuri Fondi arutada. Me ei ole nõus, et eelarvesse tuuakse sisse mingi ühe isikugrupi staatus nendele tasu maksmiseks. Ja kuna järgmine, 22. muudatusettepanek käsitleb raha korjamist nendele tippkunstitegelastele, siis komisjon ei saanud sellega nõus olla. Oma muudatusettepanekus nr. 23 soovib Sulev Alajõe viia riiklike põhikoolide ja gümnaasiumide all kokku erikoolid, täiskasvanute gümnaasiumid, sanatoorsed ja hälviklaste koolid. Ta ütleb põhjenduseks, et tegelikult on need kõik riigikoolid. Me ei vaidle absoluutselt vastu, need on tõepoolest riigikoolid, aga tegemist on spetsiifiliste riigikoolidega. Me teame, et ka praegu on erikoolide kohta erinevad normatiivid. Erinevad normatiivid on näiteks täiskasvanute gümnaasiumide kohta, sanatoorsete koolide kohta, rääkimata hälviklaste koolidest. Me ei saa olla nõus, et need kõik pannakse ühtekokku ja hakatakse ühtemoodi finantseerima, kusjuures need, kes on halvemas olukorras, niisuguse kokkupanemisega kahtlemata kaotavad. Liiatigi me arvestasime, et selle struktuuri on esitanud Kooliamet ja meil ei ole põhjust kahelda Kooliameti pädevuses koolide struktuuri määramisel. 28., Sulev Alajõe muudatusettepanek, soovitab viia Spordiameti toetustest 5,3 miljonit krooni Kultuuri- ja Haridusministeeriumi investeeringute reale olümpiaettevalmistuskeskusele "Tehvandi". Selle ettepaneku arvestamisel muutuks tervisespordi finantseerimine riigieelarvest nulliks. Me ei arva, et me tohiksime seda teha. Me leiame, et ettepanek on õigesti esitatud, kui oleks vahendeid, me võiksime seda arvestada, kuid allikas ei sobi. Osaliselt sama puudutab Alajõe ettepanekut nr. 29, kus soovitatakse Sotsiaalministeeriumi muudest sotsiaalhoolduse kuludest toetus Invaspordi Liidule, 400 000 krooni, viia Spordiameti toetuste hulka. Meie kokkupuutumistel Invaspordi Liiduga ja kirjades, mis komisjonile on tulnud, on väidetud, et kui see summa viiakse Spordiameti alla, siis jäävad invasportlased kõrvale. Me leiame, et antud juhul on niisugune alajaotus õigem. Niisugust jaotust, nagu Sulev Alajõe pakub parandusettepanekus nr. 30, me oleme põhimõtteliselt arvesse võtnud. Järgmine Sulev Alajõe ettepanek, nr. 31. Ta soovitab viia laste spordikoolide realt 6,6 miljonit kohalike omavalitsuste regionaaltoetusteks, jättes spordikoolidele suhteliselt vähe raha. Komisjon leidis, et see ei ole lihtsalt majanduslik otsus, see ei ole ühe komisjoni või ühe Riigikogu liikme suva, vaid see on poliitiline otsus, mis kõigepealt eeldaks regionaalsete toetuste jagamise printsiipi, mida praegu Eestis ei ole, nagu eelarve- ja maksukomisjon on teada saanud. Sellega ei ole tegeldud. Kui me ei tea, kuidas neid rahasid hakatakse jagama, siis praegusel juhul me seda summat nende toetuste hulka ei kanna. See on oluline küsimus, ma loodan, et me jõuame selle lahendada selle eelarve arutelu käigus. Järgmine Sulev Alajõe ettepanek on viia põllumajandustehnikumide realt töötasust 2,6 miljonit ja sotsiaalmaksust 868 400 krooni uuele reale "Tartu Ülikooli peahoone avariiremont". Antud juhul on tegemist 13 põllumajandustehnikumiga või põllumajanduskooliga, mis on Põllumajandusministeeriumi haldusalas, ja on teada, et neid koole hakatakse koondama, nii palju neid enam vaja ei ole. Muide, neid on juba koondatud. 1995. aastaks on kavandatud neid kulusid ja koole keskeltläbi 20% vähem, kui seda tehti 1994. aastal. Teiseks, me leidsime, et Tartu Ülikoolile on antud kapitaalremondiks 3 miljonit krooni. Selle ettepaneku hääletamise tulemus oli niisugune: ettepaneku poolt oli 1, 2 olid vastu ja 2 olid erapooletud. Me ei saanud sellega nõus olla. Järgmine, millel ma peatuksin, on Vardo Rumesseni ettepanek numbri all 38, milles palutakse Eesti Muusikaakadeemia hoone ehituse jätkamiseks 10 miljonit krooni, võttes selle raha Kaitseministeeriumi haldusalast. Härra Rumessen esitas täna kaks korda küsimuse Muusikaakadeemia kohta. Ma arvan, et siin öeldi ka küllalt selgelt välja, et me peame siiski reastama need kultuuriobjektid, mis vajavad vahendeid kas riigieelarvest, RIP i kaudu või kuidagi teisiti, teisi mooduseid praktiliselt ei olegi. Praegusel juhul ei ole Kultuuriministeerium selle raha eraldamist palunud. Ma lisaksin niipalju, et kui me räägime kultuuriobjektidest, siis suuri summasid nõuavad peale Muusikaakadeemia veel Kunstimuuseum, Vabaõhumuuseum, sinna kuulub kahtlemata Eesti Rahva Muuseum. Neid objekte on veelgi, tuleb vastu võtta otsus, milliseid hakatakse finantseerima ja milliseid mitte. Ma olen püüdnud viia ennast kurssi, missugused võiksid olla prioriteedid. Mitte selleks, et ise hakata neid prioriteete määrama või et meie komisjon peaks seda tegema – ma leian, et see on poliitiline otsus –, aga et pisutki saada ülevaadet, missuguses olukorras üks või teine kultuuriobjekt on, selleks, et raha taotleda. Ma pean kahjuks ütlema, et Muusikaakadeemia projekt, mis on tehtud 15 aastat tagasi, mille järgi püüti hakata ehitama 10 aastat tagasi, on tänaseks kahtlemata aegunud. Muusikaakadeemia juhtkond teab ise suurepäraselt, et niisuguses ulatuses, nagu tol ajal projekt tehti, ei ole võimalik seda enam ellu viia. Ei ole aga täpselt teada, mis siis ikka ellu viiakse, missuguse summa ulatuses. Muide, mulle on öeldud erinevatest allikatest, kui ma seda küsida olen saanud, 70 miljonit, 60 miljonit, 100 miljonit. Ma arvan, et niikaua, kui Muusikaakadeemia ei ole seda selgelt öelnud ükskõik missugusele komisjonile, ükskõik missugusele kogule, kes hakkab investeeringute määramiseks prioriteete määrama, niikaua ei ole nendel tõenäoliselt põhjust ka arvata, et keegi nendele eraldisi annab. Niisugune oli komisjoni seisukoht, kui ta jättis selle ettepaneku arvestamata. Liiatigi tundus meile, et allikas ei ole võib-olla päris õige. Sulev Alajõe ettepanek, mis kannab numbrit 39, leiab, et täiskasvanute koolituse seaduse täitmiseks ei ole piisavalt vahendeid ja palub juurde ülimalt täpse summa, 3 016 500 krooni. Meil ei ole teada, mille järgi see on arvutatud, kust on võetud lähteandmed, mis summa see on, kas on tegemist vabahariduskoolitusega. Selle ettepaneku poolt ei olnud komisjoniliikmetest keegi, 4 olid vastu, 2 olid erapooletud. Me ei saanud sellega nõus olla. Härra Rumessen palub oma ettepanekus, mis on nr. 44, "Estonia" teatri töötajatele töötasuks täiendavalt 3,6 miljonit krooni. Kuna ministeerium ei ole raha juurde küsinud, siis hääletamise tulemus oli 1 poolt, 3 vastu, 2 erapooletut. Jäi välja. Järgmine on härra Jüri Adamsi ja proua Epp Haabsaare ettepanek anda lisaraha kolmanda telesaatejaama muretsemiseks, jutt on Valgjärve telemastist. Me mõistame hästi Kagu-Eesti ja Lõuna-Eesti inimeste muret, kes ei saa praegu televiisorit vaadata. Komisjon on aga seisukohal, et sisuliselt on see investeering kommertsstruktuuri, me oleme seisukohal, et Riigikogu ei saa kommertsstruktuuri finantseerida. Hääletamisel ei olnud ettepaneku poolt keegi, 3 olid vastu, 3 olid erapooletud. Sulev Alajõe ettepanek viia Majandusministeeriumi Väikeettevõtluse Krediteerimise Fondist 10 miljonit krooni Siseministeeriumi kohalike omavalitsuste regionaalpoliitiliste toetuste hulka tekitas meis hämmeldust, sest Sulev Alajõe toonitab alati, et me peame lähtuma seadustest. Mitte väga ammu võtsime Riigikogus vastu ettevõtluse toetamise seaduse, selles räägitakse Väikeettevõtluse Krediteerimise Fondist, ja senimaani me ei ole saanud sinna raha anda, õigemini nad said mõned summad teisest lisaeelarvest. Aga me leiame, et ei ole õige seda raha ära võtta. Vähe sellest, Väikeettevõtluse Krediteerimise Fond annab raha mitte ainult linnadele, vaid ta annab ükskõik missugusele regionaalpunktile Eestis, loodagu see ettevõte Misso vallas või Kõpu tuletorni juures. Meile ei tundunud päris õigena tõsta raha lihtsalt selleks ümber, et see läheks kindlasti regionaalpoliitiliste toetuste hulka. 49., Sulev Alajõe ettepanek, on viia Põllumajandusministeeriumi talumajanduse arendamise ja talumajanduse ühistegevuse toetusest 3 miljonit krooni Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimise Fondi. Et 1995. aasta eelarves on sellesse fondi antud 88 miljonit krooni, siis me leiame, et praegu me peame toetama ühistegevust. Eesti rahvas on alati elanud ühistegevusele tuginedes ja me ei pea õigeks sealt rahasid ära võtta. 51., Sulev Alajõe ettepanek. Selles palutakse Siseministeeriumi toetused kohalikele omavalitsustele, mis on kahes kuluartiklis, kirjutada lahti maakonniti. Ta nimetab kriteeriumid, millest võiks omavalitsustele mõeldud toetus lähtuda: 50% summast jagatakse elanike arvust lähtudes, 45% jagatakse territooriumist lähtudes, 5% jagatakse maakonnakeskuse kaugusest lähtudes. Me ootame selle kohta kohalike omavalitsuste arvamusi ja ootame ka seda arvamust, kas neid rahasid, mis on praegu Siseministeeriumi haldusalas, on ikka vaja jagada maavalitsuste kaudu. Äkki tuleks need saata siiski otse kohalikele omavalitsustele, ma pean silmas valda või linna. Siin jällegi võimendub maavalitsuse roll, võimendub tema õigus raha jagada. Meil ei ole praegu objektiivseid aluseid nende rahade jagamiseks. See on asi, mida tuleb arvesse võtta. Aga me toetame väga Sulev Alajõe seisukohta, et viimase poolteise aasta jooksul, täpsemalt aasta jooksul on maavalitsustele antud raha konkreetset olukorda arvesse võtmata. Selle üle on palju vaieldud siinsamas Riigikogu puldis, püütakse teha nii, et kõik 15 maakonda saavad võrdselt. Me peame seda ebaõigeks. Seda tuleb vaadata, aga me ootame kohalike omavalitsuste otsust ja ka ettepanekuid. Riigikaitsekomisjoni ettepanek on suurendada Päästeametile eraldatavaid summasid 41,18 miljoni krooni võrra, selle katteallikas on väga huvitav, see on 1995. aasta ülelaekumine. Me võiksime küsida, kas tõesti peab Päästeamet ootama nende rahade saamisega kuni 1995. aasta lõpuni, kuni on selge, kas on ülelaekumist või mitte? Ja teine asi on, et kui tõesti arvatakse, et me peaksime tõstma aktsiise, ükskõik missugust aktsiisi, siis tuleks enne esitada seaduse parandus aktsiiside suurendamise kohta. Seda ei ole esitatud, aga niikaua, kui seda ei ole, ei ole meil võimalik ka katteallikat ja seega kogu ettepanekut arvestada. Sulev Alajõe palub 53. ettepanekus asendada Siseministeeriumi artikkel "Saarte ja mandri vaheline lennuühendus" konkreetsemaga, nimelt artikliga "Ühendus saartega", ning näidata täpselt, kui palju läheb hädalendudeks Hiiumaale ja Saaremaale ja kui palju läheb ühenduseks Kihnuga. Me leiame, et see Sulev Alajõe ettepanek võib raha seisma panna, sest kes on see, kes julgeb öelda, et 1995. aastal on hädalendudeks vaja just täpselt 1 321 000 krooni? Võib-olla ei ole hädalende üldse vaja, see sõltub sellest, missuguseks kujuneb talv, missugused on ilmad. Siin on arvestatud umbes kuue kuuga. Me ei arva, et ilmastik oleks nii halb, et hädalendudeks tuleks nii palju anda. Selle ettepanekuga soovitakse ka päris palju raha juurde, see pole see summa, mis on praegu Siseministeeriumi vastava artikli real ette nähtud, ja me ei saanud seda ettepanekut arvestada. 54., Sulev Alajõe ettepanek on asendada Sotsiaalministeeriumi investeeringutes Haapsalu Taastusravi Haigla Pärnu Taastusravikeskusega. Me hindame väga, et Sulev Alajõe kaitseb kohta, mida ta Riigikogus esindab, aga selleks, et teada, kas Haapsalu muda on niisugune nagu Ermistu järves, nõuaksime eksperdihinnanguid. Me leiame, et Riigikogu asi ei ole tegelda niisuguste küsimustega ja meie selle üle ei otsusta. Ants Käärma on teinud väga armsa ettepaneku, nimelt ta leiab, et 8,7 miljonit krooni tuleb anda ühele väiksele teelõigule, mis on Tartu–Jõgeva–Aravete–Aegviidu–Kõpu maanteel, täpsemalt on see Jalalõpe ja Seliküla vaheline teelõik. Meil on väga kahju, et härra Käärma ei nimetanud, kui pikk see on, vist 11,4 km. See tekitas meie komisjonis elevust, me tegelesime sellega palju ja mõtlesime, kuidas seda saaks teha. Me leiame, et see on valdkond, mille jaoks võiks raha saada tõenäoliselt regionaalpoliitilistest toetustest. Meile tundus kummaline panna nüüd äkki riigieelarvesse Jalalõpe–Seliküla vaheline teelõik, nagu tippkunsti tegelaste palkadegi puhul. Võttes arvesse ebaproportsionaalsust teiste kulukirjetega, komisjon hääletas, 3 olid selle ettepaneku poolt, 4 olid vastu ja 1 jäi erapooletuks, ja me ei saanud seda arvestada. Kalle Jürgensoni ettepanek, see on nr. 57, on jäänud lahtiseks. Meil on ka öeldud, et juhtivkomisjon esitab selle kohta oma seisukoha järgmiseks lugemiseks. Küsimus oli selles, et praegu on antud eelarves valla- ja linnaeelarvetele 666 miljonit. Kalle Jürgenson palus täiesti õigustatult, et see summa oleks lahti kirjutatud, võttes aluseks valla- ja linnaeelarve ning riigieelarve vahekorra seaduse. Ta näitas ära ka, missuguste punktide kaupa. Esialgu meile tundus, et Rahandusministeerium ei suuda meile neid arve öelda. Meil oli sellega nii palju tegemist, et eile lõunal, kui see anti trükki, neid summasid veel ei olnud. Need esitati eile pärast lõunat ja saime need kirja panna, aga kahjuks jäi kirjutamata, et sellega ollakse nõus. Me oleme seda arvestanud kui nõusolekut. Ma kordaksin veel kord, et komisjoni ettepanek on muudatusettepanekute tabel läbi vaadata ning seejärel teine lugemine katkestada, sest me ei arva, et eelarve oleks niikaugel, et me võiksime üle minna kolmandale lugemisele. Me ootame muudatusettepanekuid 14. novembriks kella 18 ks, et jätkata teist lugemist ülejärgmisel nädalal. Tänan tähelepanu eest!