Lugupeetud kolleegid! Istungjärk jätkub. Täna on 14. juuni, leinapäev. Kolleegid, mälestagem kõiki hukkunuid leinaseisakuga. Ma tänan teid!  

Võtame täna kõigepealt vastu Riigikogus algatatud eelnõud ja arupärimised. Kolleeg Ralf Parve.

Väga lugupeetud härra esimees ja Riigikogu liikmed! "Kuningriiklaste" fraktsioon palub võtta menetlusest välja seaduseelnõu medali "Eestimaa vabastamise eest" asutamise kohta. Leiame, et Vene sõjaväelaste ja nende aktiivsete perekonnaliikmete peale pole mõtet medalite valmistamiseks tina raisata.

Autorite tahe on meile püha, eelnõu on menetlusest välja arvatud. Kolleeg Rein Helme.

Austatud juhatus, lugupeetud kolleegid! Vastavalt riigikaitsekomisjoni 1994. aasta 13. juuni otsusele teeme ettepaneku arvata Riigikogu menetlusest välja "Kuningriiklaste" fraktsiooni poolt 1994. aasta 17. mail esitatud Riigikogu otsuse eelnõu Vene vägede mittesoovitavusest. Vabariigi Valitsus loobub arvamuse esitamisest antud eelnõu kohta. Komisjon leidis, et otsuse eelnõu on ühepoolne ja rohkem deklareeriv kui normi loov õigusakt, mida Venemaa vaevalt kohe täitma hakkab. Seega võib eeldada, et me võtame vastu õigusakti, mis ei hakka toimima. Samuti ei saa me nõus olla eelnõus esitatud põhjendustega 1939. aasta 28. septembril Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel sõlmitud vastastikuse abistamise pakti interpreteerimise kohta. Me leiame, et on lubamatu eelnõu 3. punktis legaliseerida Vene vägede kontingendi kohalolek Eesti Vabariigis.

Viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohal on 73 Riigikogu liiget, puudub 28. Ma panen hääletusele riigikaitsekomisjoni protseduurilise ettepaneku. Lugupeetud Riigikogu! Kes on riigikaitsekomisjoni ettepaneku poolt arvata menetlusest välja "Kuningriiklaste" poolt esitatud otsuse eelnõu Vene vägede mittesoovitavusest? Selle ettepaneku poolt on 46 Riigikogu liiget, vastu on 3, 9 jäid erapooletuks. See ettepanek leidis toetust. Otsuse eelnõu on menetlusest välja arvatud. Kolleeg Ülo Vooglaid.

Esitan arupärimise energeetikaministrile seoses ebanormaalse olukorraga, mis on tekkinud tarbijatasu kehtestamisel.

Suuname arupärimise härra energeetikaministrile seadusega ettenähtud korras. Kolleeg Epp Haabsaar.

Härra juhataja, lugupeetud Riigikogu liikmed! Palun võtta Ida-Petserimaal ja Narva jõe tagusel Virumaal õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise nõudeõiguse püsimise seaduse eelnõu homse, see tähendab 15. juuni päevakorda! Aitäh!

Kolleegid, selle töönädala päevakorra täiendamise küsimused otsustatakse mõnevõrra hiljem. Eelnevalt on vaja ettekandjatega kõik need probleemid läbi rääkida, juhtivkomisjonide seisukohad peavad meil täpselt teada olema. Homme kell 2 langetab juhatus otsuse kõigi seni tehtud ettepanekute kohta, mis näevad ette täiendada selle töönädala päevakorda. Ettepanekute tegijad peavad reaalselt arvestama, et nende ettepanekud aktsepteeritakse. Kõige tähtsam on see, et ettekandjad oleksid valmis. Kolleeg Toomas Alatalu.

Lugupeetud spiiker, lugupeetud Riigikogu! Mul on au esitada arupärimine siseministrile, milles ma küsin, kelle allkiri see ikkagi oli, mida ta näitas kogu eesti rahvale, öeldes, et see ei ole tema allkiri. Ma tõstatan ka küsimuse, kas meil on vaja allkirjaseadust, et oleks selge, milline allkiri peab dokumendil olema, et loetaks kehtivaks?

Aitäh! Suuname arupärimise härra siseministrile seadusega ettenähtud korras. Kolleeg Ants Käärma.

Härra esimees, lugupeetud kolleegid! Võtan tagasi minu poolt Riigikogu menetlusse esitatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu ja maakonna valitsemise korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Aitäh!

Austame autorite tahet. Need eelnõud on menetlusest välja arvatud. Kolleeg Kalle Kulbok.

Austatud esimees! Kallid kolleegid! Annan menetlusse Riigikogu otsuse eelnõu Vene vägede mittesoovitavusest. Selle radikaalne erinevus väljahääletatud eelnõust seisneb ühes kuupäevas. Eelmises eelnõus oli kuupäev 23. august, nüüdses eelnõus on 22. august. Erinevalt riigikaitsekomisjoni esimehe seisukohast arvan ma, et meil ei ole üheselt selge nn. baaside lepingu de jure kehtivus või mittekehtivus. Kõnealune probleem valmistas vaidlusi ka riigikaitsekomisjonis. Ma ei nõustu kategooriliselt sellega, et otsuse eelnõu 3. punktis on sätestatud järgmist... Lubage, ma tsiteerin: "Juhul, kui esineb takistusi käesoleva otsuse tähtaegseks täitmiseks, tuleb teha Vabariigi Valitsusele ettepanek ka teiste sõbralike naaberriikide piiratud väekontingendi Eesti territooriumil dislotseerimise korraldamiseks ning Venemaa sõjaväeosade asupaikade piiride tähistamiseks kuni Vene vägede täieliku lahkumiseni." Ma protesteerin kategooriliselt, et seda on kuidagimoodi võimalik ka piiratud mõistuse korral tõlgendada Vene vägede kohaloleku seadustamisena.

Juhtivkomisjon on riigikaitsekomisjon. Kolleeg Ants Erm.

Austatud juhatus! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Me oleme viimasel ajal palju lugenud ja palju kuulnud skandaalidest Siseministeeriumis, mis puudutavad relvaostu ja relvamüügi litsentside väljaandmist. Ma arvan, et niisugused skandaalid ei tee au siseministrile. Sellega seoses on mul au 27 Riigikogu liikme nimel üle anda seaduseelnõu umbusalduse avaldamise kohta Eesti Vabariigi siseministrile.

Lugupeetud kolleegid! Umbusalduseavalduse küsimus Eesti Vabariigi siseministrile on selle töönädala neljapäevase päeva esimene punkt. Kolleegid, täna Vabariigi Valitsus eelnõusid üle ei anna. Ma tutvustan teile tänase istungi võimalikku töökava. Meil on ette valmistatud päevakorrapunktid teisest üheksandani. Kui me viljakalt töötame, siis ei ole välistatud, et me suudame läbi arutada kõik planeeritud päevakorrapunktid. Alustame teisest päevakorrapunktist.  

Ma palun eelnõu autorite nimel kõnetooli juhtivkomisjoni aseesimehe kolleeg Ants-Enno Lõhmuse.

Lugupeetud esimees, head kolleegid! Riigiõiguskomisjonile saabus õiguskantslerilt ettepanek võtta menetlusse otsuse "Aare Reenumägi õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametisse nimetamine" eelnõu. Vastavalt õiguskantsleri tegevuse korralduse seaduse §-le 29 tehakse ühele nõunikule ülesandeks asendada õiguskantslerit sellel ajal, kui viimane ei saa ajutiselt oma ametiülesandeid täita. Kuna nõunik-asetäitja on pädev sooritama kõiki toiminguid, mis kuuluvad õiguskantsleri pädevusse, siis on vajalik, et asetäitja-nõuniku nimetab ametisse Riigikogu ning võtab asetäitja-nõunikult vastu ametivande. Riigiõiguskomisjon on ette valmistanud vastava eelnõu. Komisjon teeb ettepaneku nimetada õiguskantsleri asetäitja-nõunikuks härra Aare Reenumägi. Härra Reenumägi on praegu istungisaalis, teil on võimalik talle küsimusi esitada ja kuulata tema ettekannet. Sellega ongi minul kõik öeldud. Aitäh tähelepanu eest!

Suur tänu! Küsimused. Kolleeg Toivo Jullinen.

Aitäh! Härra Lõhmus! Kas te ei oleks nii kena ja värskendaks mu mälu. Kui pikaks ajaks me nimetame õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametisse ja kuidas see on seadusega reguleeritud?

Vastavalt seadusele nimetatakse õiguskantsler ametisse seitsmeks aastaks.

Suur tänu! Kolleeg Toivo Jullinen, teine küsimus.

Aitäh! Seda ma mäletan. Aga ma küsisin asetäitja volituste aja kohta. Kui pikk on tema tööperiood? Kas see kattub õiguskantsleri omaga või on see pikem?

Seaduses ei ole seda otseselt sätestatud. Kuid on üpris loogiline, et õiguskantsleril on ka õigus vahetada oma nõunik-asetäitjat.

Suur tänu! Kolleeg Jaak Roosaare.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud härra Lõhmus! Kas ei oleks mõistlik kõigepealt see asi seadusega paika panna ja alles siis nimetada vastav isik kohale?

Ma ei leia, et see oleks vajalik. Seaduses ei ole seda sätestatud. Vastupidi, ma uurisin seadust ja selles on sätestatud kogu see protsess.

Suur tänu! Kolleeg Jaak Roosaare teine küsimus.

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Te siiski ei vastanud minu ja ka kolleeg Jullineni küsimusele. Iga asi võib olla loogiline. Aga kui see ei ole seaduses täpselt sätestatud, kuidas me saame niisugust asja ette võtta, sest me ei tea selle tagajärgi?

Kui te peate silmas ainult asetäitja-nõuniku volituste kehtimise aega, siis tõepoolest ei ole seaduses öeldud, mitmeks aastaks asetäitja-nõunik ametisse määratakse. Kuid minu arvates tuleneb see tõepoolest seaduse loogikast.

Suur tänu! Kolleeg Kalle Kulbok.

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kuidas on seaduse loogika kooskõlas põhiseaduse loogikaga? Nimelt on põhiseaduses ette nähtud Vabariigi Presidendi, peaministri ja Riigikogu esimehe asendamine. Samal ajal ei ole ette nähtud õiguskantsleri, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe ja kaitseväe juhataja asendamist. Kas niisuguseid asendamisi ei peaks seaduses sätestama ja kas see norm peaks kehtima ka õiguskantsleri põhiseaduslike funktsioonide täitmisel? Kas õiguskantsler saab näiteks algatada kriminaalasja Vabariigi Presidendi suhtes?

Ma vastan loogiliselt: see küsimus on reguleeritud õiguskantsleri tegevuse korralduse seadusega, mis on jõustunud ja mida ei ole vaidlustatud ega Riigikohtu poolt tühistatud. Antud juhtumil lähtume ikkagi õiguskantsleri tegevuse korralduse seadusest. Meil ei ole mingit alust pidada seda mittekehtivaks. Vastavalt sellele seadusele on õiguskantsleri asetäitja-nõuniku nimetamine vajalik ja seaduspärane.

Suur tänu, kolleeg Ants-Enno Lõhmus! Rahvasaadikud rohkem küsimusi ei esita. Kaasettekande teeb õiguskantsler Eerik-Juhan Truuväli.

Lugupeetavad Riigikogu liikmed, daamid ja härrad! Õiguskantsleri tegevuse korralduse seaduse, mille Riigikogu on vastu võtnud 1993. aasta 5. mail, § 29 sätestab õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametisse nimetamise ja astumise korra ja ka tema poolt õiguskantsleri ülesannete täitmise juhud. Siin on olulised järgmised momendid. Esiteks. Põhiseaduse § 139 asetab õiguskantslerile kui ainuisikulisele institutsioonile kindlad ülesanded. Tema funktsioonide delegeerimise teistele institutsioonidele või ametiisikutele sätestab põhiseaduse § 94 3. lõige, mis näeb näiteks ette ühe ministri äraolekul tema ülesannete panemise teisele ministrile. Kuid samas nõutakse põhiseaduse §-s 139 nimetatud kolme funktsioonide rühma pidevat ja katkematut täitmist, sealhulgas võimalust õiguskantsleri kaudu pöörduda Riigikohtu põhiseadusliku järelevalve kohtukolleegiumi poole. Teatavasti on nende subjektide ring, kellel on õigus pöörduda põhiseadusliku järelevalve kohtukolleegiumi poole, väga piiratud. Sellest tulenevalt on väga vajalik, et kui õiguskantsler ei saa oma ülesandeid täita, peab olema ametiisik, kelle kaudu on võimalik seda teha, sest see on üks olulisi põhiseaduslikke garantiisid kodanike õiguste ja vabaduste kaitsel. Õiguskantsleri tegevuse korralduse seadus, mis on kooskõlas põhiseaduse §-ga 144, fikseerib õiguskantsleri staatuse. Aga staatus ei ole ainult õigused, vaid on ka tema tegevuse realiseerimise viisid, vormid ja asendamise võimalused. Sellest tulenevalt on õiguskantsleri asendamise küsimus lahendatud selliselt, et seadus annab võimaluse panna õiguskantsleri ülesanded ühele oma nõunikest. Tuletan meelde, et õiguskantslerile on antud seadusega õigus ise nimetada ja vabastada oma nõunikke, kuid järgmiste piirangutega. See tähendab: ainult Riigikogu poolt personaalse nimetamise ning teiseks, ametivande andmise kaudu. Seadus sätestab, et õiguskantsleri ülesandeid täidab asetäitja-nõunik ajutiselt, see tähendab ainult siis, kui õiguskantsler on oma ülesannete täitmisel takistatud või kui tema volitused on lõppenud õiguskantsleri tegevuse korralduse seaduse § 10 1. lõike punktide 3 ja 5 alusel. Seega täidab asetäitja-nõunik õiguskantsleri tööl olles nõuniku, mitte asetäitja ülesandeid traditsioonilises mõttes. Järelikult ei ole siis ka vastavat juhtimisalast tööjaotust. Sellele viitab täiendavalt palgakorralduse normistik. Asetäitja-nõuniku palk ei moodustu teatud protsendi võrra madalamast palgast, nagu näevad ette asetäitjate palgamäärad Vabariigi Valitsuse vastava määruse järgi. Olgu märgitud, et näiteks Soome Vabariigi õiguskantslerile näeb seadus samuti ette ainult ühe alalise asetäitja, kellega ta võib ise kindlaks määrata üldise tööjaotuse, ka haldusliku tööjaotuse. Ning sellele lisaks nähakse ette veel üks varuasetäitja, kui nii kantsler kui ka asekantsler on takistatud oma ülesannete täitmisel. Nüüd konkreetsest asetäitja-nõuniku kandidatuurist. Praktika on näidanud, et õiguskantsler ei suuda üksinda piisavalt kursis olla Riigikoguja valitsuse tööga. Et akadeemilise kraadiga härra Reenumägi on töötanud Justiitsministeeriumis seadusloome alal ning olnud pidevas tööalases kontaktis Riigikoguga, on ta minu arvates sobiv isik seadusloome alal, see tähendab Riigikogu põhitöö alal. Kuna seadus on parlamentaarse riigikorra alus ja garantii, siis on loogiline, et nõunik, kelle ülesandeks on seadusloome jälgimine, on kõige pädevam olema õiguskantsleri asetäitja-nõunik. Palun teid, lugupeetavad Riigikogu liikmed, toetada härra Aare Reenumäe nimetamist õiguskantsleri asetäitjaks-nõunikuks! Tänan!

Suur tänu! Kolleeg Kalle Kulboki teine küsimus.

Aitäh! Lugupeetud õiguskantsler! Ma olen alati imetlenud, kui järjekindlalt on õiguskantsler jälginud põhiseaduse täitmist. Mulle on meeldinud see, et õiguskantsler on korduvalt rõhutanud, et näiteks Riigikogu ei saa delegeerida valitsusele seda, mis põhiseadusega on pandud Riigikogule. Põhiseaduse § 139 paneb õiguskantslerile kindlad funktsioonid, näiteks algatada kriminaalasi või menetlus või teha ettepanek teatavate ametiisikute kriminaalvastutusele võtmiseks. Ma arvan, et õiguskantsler nõustub ka sellega, et alamalseisva aktiga ei saa kedagi delegeerida asetäitja-nõuniku ametikohale. Kuivõrd see seadus, mis käsitleb õiguskantsleri tööd, on põhiseadusega vastuolus, siis ma ei kahtle hetkekski, et õiguskantsler teeb ettepaneku viia see seadus põhiseadusega kooskõlla. Sellest tulenevalt on mul küsimus. Kas on otstarbekas otsus enne vastu võtta, kui seadus on põhiseadusega kooskõlla viidud?

Ma tänan! Lugupeetud Riigikogu liige Kalle Kulbok! Võimalik on nii üks kui teine variant. Seejuures ma kordan: ma ei näe, et õiguskantsleri tegevuse korralduse seadus, mille Riigikogu on vastu võtnud, oleks vastuolus kehtiva põhiseadusega, eriti põhiseaduse §-ga 144. Vaadake, põhiseaduse § 144 sätestab, ma tsiteerin: "Õiguskantsleri õigusliku seisundi ja tema kantselei töökorralduse sätestab seadus." Mida see norm tähendab? See tähendab seda, et põhiseadus delegeerib Riigikogule õiguse kindlaks määrata vastav küsimuste ring. Aga õiguskantsleri staatus ei ole ainult õiguslik seisund, vaid ka tema ülesanded ning nende lahendamise seadustatud teed ja vahendid. On päris loomulik, et kui põhiseaduse § 139 3. lõige paneb õiguskantslerile ülesande niinimetatud privilegeeritud isikute kriminaalvastutusele võtmise algatuse, siis ei saa ükski asi jääda käiku andmata isegi siis, kui õiguskantsler on reanimatsioonis. Sellest tulenevalt ma ütlen veel kord: võimalikud on mõlemad teed. Kuid mina ei leia, et siin oleks tegemist vastuoluga põhiseadusega, sest põhiseadus, ma rõhutan veel kord, delegeerib selle õiguse Riigikogule.

Suur tänu! Kolleeg Toomas Alatalu.

Lugupeetud spiiker, lugupeetud õiguskantsler! Te rääkisite siin tööjaotusest. Kas sellest võib nii aru saada, et teie pädevusse jäävad põhiliselt kohalike omavalitsuste õigusaktid? Kas niisugune jaotus peegeldab ka teatud prioriteete teie tegevuses? Aitäh!

Aitäh, härra Alatalu! Arvestades härra Kulboki märkust või õigemini komplimenti, et ma järgin põhiseadust, püüan ma seda ka siin teha ja ütlen kõigepealt: härra Alatalu, kehtiv põhiseadus räägib Riigikogu esimehest, mitte spiikerist. Teiseks. Mitte kuidagi ei saa minu öeldud sõnadest teha järeldust, et õiguskantsleri ülesandeks jäävad kohalike omavalitsuste õigusaktid. Ma ütlesin ainult seda, et tööjõu jaotamine valitsuse, kohalike omavalitsuste ja parlamendi vahel on ühe mehe jaoks liiga ränk koorem. Kuna põhiseadus lubab sõnaõigusega osa võtta parlamendi ja valitsuse istungitest ainult õiguskantsleril või tema asetäitjal, kui kantsler on ära, siis on asetäitja olemasolu äärmiselt vajalik. Ma arvestan härra Reenumäe kogemusi, ta valmistab ette paljud materjalid, sest ta on pidevalt kursis Riigikogu tööga. Nii on mul võimalik esineda Riigikogus ka seadusloome protsessi kohta, mida ma siiani ei ole teinud ja füüsiliselt teha suutnud. Küsimus on ainult selles, mitte milleski muus.

Suur tänu! Kolleeg Ants Erm.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud härra õiguskantsler! Nagu te ütlesite, asendab õiguskantsleri asetäitja õiguskantslerit siis, kui õiguskantsler ei saa oma ülesandeid täita. Te väitsite, et asetäitja töö tasustamise kohta ei kehti vabariigi määrus, vaid asetäitja tööd tasustatakse teisiti. Minu küsimus käsitlebki seda, millistest vahenditest ja millises ulatuses tasustatakse õiguskantsleri asetäitja tööd?

Tänan, härra Erm! Õiguskantsleri asetäitja-nõuniku tööd tasustatakse loomulikult riigieelarvest. Kui valitsuse määrus näeb ette, et asetäitjate palk võib olla 5–10% või 15% madalam juhi palgast, siis seda loogikat õiguskantsleri asetäitja-nõuniku puhul järgitud ei ole. Tema palk on seaduse järgi võrdne ministeeriumi kantsleri palgaga.

Suur tänu, härra õiguskantsler! Rohkem rahvasaadikud küsimusi ei esita. Ma palun nüüd kõnetooli härra Aare Reenumäe. Meil on 15 minuti jooksul heameel kuulata härra Reenumäe programmilist kõnet. Me soovime, et selle sisse mahuks ka küsimustele vastamise aeg.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Mõne sõnaga tutvustan oma elukäigust neid olulisi momente, mis puudutavad minu haridusteed Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. See haarab mõnevõrra pikemat ajavahemikku. Õppisin ülikoolis mittestatsionaarselt aastail 1976–1984 ning omandasin juristi kvalifikatsiooni. Tundsin, et mul jääb juriidilistest teadmistest vajaka ja tahtsin ennast täiendada. Minu soov sai teoks 1989. aastal, mil mul õnnestus astuda sihtaspirantuuri. Sõitsin Moskvasse, kus lootsin kaitsta ka teaduskraadi. Minu teadustöö teema oli "Eesti Vabariigi kohalikud omavalitsused". Kaitsesin selle 1992. aastal. Minu õppimise ja teadustöö koostamise aeg ei olnud tollal kuigi meeldiv. Poliitiline situatsioon oli üpris terav, pealegi õppisin ma Moskvas praktiliselt üksinda, teisi eestlasi seal enam ei olnud. 1992. aasta novembris tunnistas tollane Venemaa Juhtimise Akadeemia kõrgem atestatsioonikomisjon minu töö teaduskraadi vääriliseks ja mulle anti diplom õigusdoktori kraadi omistamise kohta. See on ingliskeelse tekstiga. Pärast kodumaale naasmist töötasin Justiitsministeeriumis spetsialistina, peaspetsialistina ja seaduseelnõude osakonna juhataja asetäitjana. Sellest ajast on pärit minu esimesed kokkupuuted Riigikoguga, Riigikogu töökomisjonidega. Kõige tihedamad sidemed on mul olnud loomulikult maaelu ja regionaalpoliitika või regionaalse (arengu komisjoniga. Tänaseks on selle komisjoni nimetus mõnevõrra muutunud. Tihenenud on mu sidemed riigiõiguskomisjoniga. Mõnede seaduseelnõude arutamise ajal olen ma ka teie ees esinenud ja küsimustele vastanud. Praegu ei ole ma ühegi poliitilise partei või rühmitise liige. Olen kahtlemata kuulunud NLKP-sse nii nagu väga paljud meist. Olen abielus ja peres kasvab kaks tütart, vanem tütar lõpetab käesoleval aastal Tartu Ülikooli bioloogiateaduskonna, noorem õpib keskkoolis. Abikaasa töötab korrespondendina. Ta on lõpetanud 1984. aastal Tartu Ülikooli vene filoloogia erialal. Käesoleval ajal olen õiguskantsleri nõunik. See on lühidalt kõik. Püüdsin jätta aega küsimustele vastamiseks.

Suur tänu, härra Reenumägi! Küsimused. Kolleeg Mart-Olav Niklus.

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud härra Reenumägi! Te ütlesite natuke aega tagasi, et olete kahtlemata kuulunud NLKP-sse. Kas te täpsustaksite, mis kaalutlustel te sinna ikkagi astusite ja mitu aastat te olite Kommunistliku Partei liige?

Tänan! Sõna "kahtlemata" oli minu lühikeses kõnes kahtlemata liigne. Aga Nõukogude Eestis oli tollane olukord tõesti niisugune, et oli rida ametikohti, kus inimene lausa pidi olema Kommunistliku Partei liige. Ma olin NLKP liige aastatel 1978–1991. Nüüd sellest, millistel kaalutlustel ma sinna astusin. Vastav ettepanek tehti mulle 1978. aastal, kui läksin tööle ühingu "Teadus" Tartu linnaorganisatsiooni juhatusse. Et olla sellisel vastutaval ametikohal vastutava sekretärina, nägi tollane kord ette, et nimetatud ametikohal olev ametnik pidi kuuluma NLKP-sse. Ma ei saa teie küsimusele teisiti vastata.

Suur tänu! Kolleeg Ants Ermi teine küsimus.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud härra Reenumägi! Ma küsin tegelikult sedasama, mida härra Niklus. Mis oleks teiega juhtunud, kui te ei oleks ettepanekut – astuda Kommunistlikku Parteisse – vastu võtnud? Kas te oleksite jäänud ilma võimalusest tõusta ühingu "Teadus" karjääriredelil nii kõrgele kohale või oleksite veel millestki ilma jäänud?

Mul on tegelikult sellele küsimusele täiesti üheselt väga raske vastata. Teadsin, et kui ma ei oleks 1978. aastal astunud NLKP ridadesse, siis ei oleks võidud mind tollal valida ühingu "Teadus" Tartu linnaorganisatsiooni vastutava sekretäri ametikohale. Ma arvan, et oma käitumise ja tol ajal veel mitte eriti suure teadmistepagasiga oleksin ühingu juhatusele andnud mingi aluse minu kandidatuuri toetamiseks.

Suur tänu! Kolleeg Mart-Olav Nikluse teine küsimus.

Härra juhataja! Lugupeetud härra Reenumägi! Te mainisite oma 13?aastast NLKP liikmeks olekut ja kuulumist nomenklatuuri. Kas ei oleks võinud tol ajal valida mõnda teist töökohta, kus ei oleks pidanud Kommunistlikku Parteisse astuma? Aitäh!

Jah, ma olen nõus, et oleksin võinud mõne teise koha valida. Kõike seda, mis elus on läbi käidud ja tehtud, oleks võinud ka teisiti teha.

Suur tänu! Kolleeg Toomas Alatalu teine küsimus.

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Lugupeetud õiguskantsleri asetäitja-nõuniku kandidaat! Te olete loomulikult selle asutusega tuttav, kuhu te praegu kavatsete tööle minna. Millisele ametikohale te pretendeerite? Võib-olla te oskate formuleerida ja öelda Riigikogule, mis teie arvates kujuneb lähemas tulevikus teie töös peamiseks? Tähendab, mida oleks seal võimalik ära teha? Aitäh!

Aitäh! Nägu õiguskantsler juba ütles, on minu ametikoht nõuniku ametikoht, nii et põhimõtteliselt täidan ma ikkagi eelkõige õiguskantslerilt saadud igapäevaseid tööülesandeid. Õiguskantsler nimetas mõnevõrra olulisema töölõiguna seaduseelnõude uurimist, seega tahate teada, mida oleks kohe võimalik selles töölõigus ette võtta? Riigikogu töötab sellel nädalal veel 2 päeva, ma kaalun kõiki võimalikke asjaolusid, mida meie institutsioon peaks seaduseelnõude korrektsemaks vormistamiseks koostöös Riigikoguga ette võtma. See on väga tähtis töölõik.

Suur tänu! Kolleeg Enn Tarto.

Aitäh, härra juhataja! Austatud härra Aare Reenumägi! Mul on selline küsimus. Kui te nüüd oma ametikohal tööle hakkate, kas siis peab õiguskantsler mõnikord ka personali, see tähendab isikute suhtes otsustusi langetama? Kuidas arvate, kas te suudate olla erapooletu, kas teil ei teki viha rahvuslaste ja demokraatide vastu, kõigi nende vastu, kes ei ole kuulunud Kommunistlikku Parteisse? Võib tekkida niisugune ohtlik olukord, et teiesuguseid koguneb igale poole väga palju. Kas te ihkate siis kätte maksta kas või minule ja Niklusele, et me praegu teile küsimusi esitame? Aitäh!

Aitäh! Selle kohta pean ma täiesti veendunult ja sõnaselgelt ütlema, et ma ei pea mitte kellegi vastu viha. Ma ei ihka mitte kunagi kättemaksu. Mul ei ole mingit alust selleks, et kedagi vihata. See on minu veendumus ja ka nimetatud ametikoht nõuab minult täiesti erapooletut otsustust.

Suur tänu! Kolleeg Vootele Hansen. See on ka meie tööaega arvestades viimane küsimus.

Aitäh, härra esimees! Austatud ettekandja! Mul on teile selline küsimus. Kas õiguskantsleri kantselei kontrollib praegu või peaks kontrollima ka Tallinna linnaosade valitsuste ja halduskogude poolt vastuvõetud akte? Aitäh!

Aitäh! Praegu on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi õigustloovate aktide vastuvõtmise õigus üksnes Tallinna Linnavolikogul ja Tallinna Linnavalitsusel. Selle õigustloova akti nimetuseks on määrus. Seadus ei näe ette, et volikogu poolt moodustatud linnaosa valitsus võiks vastu võtta õigustloovaid akte. Seega on linnaosade haldusnõukogude poolt vastuvõetud õigusaktid vastuolus kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega. Kahtlemata vajab antud küsimus täpsemat uurimist konkreetses õigusliku reguleerimise mehhanismis.

Suur tänu, härra Reenumägi! 15 minutit on mööda saanud. Ma vabandan kolleeg Andra Veidemanni ees. Rohkem, härra Reenumägi, rahvasaadikud küsimusi ei esita. Avan läbirääkimised. Kalle Kulbok, kolmas arvamusavaldus.

Härra esimees! Kallid kolleegid! Mul on heameel, et lugupeetud õiguskantsler on avanud meile põhiseaduse § 144 sisu. Nimelt väitis õiguskantsler hetk tagasi, et § 144, mis sätestab, et õiguskantsleri õigusliku seisundi ja tema kantselei töökorralduse sätestab seadus, delegeerib Riigikogule õiguse teataval määral laiendada põhiseaduslikke funktsioone. Ma avaldan imestust selle üle, miks õiguskantsler, vaieldes asjaolu üle, et me oleme delegeerinud Vabariigi Valitsusele teatavaid funktsioone, mis põhiseadusega peaks kuuluma Riigikogule, ei ole tähele pannud, et põhiseaduse § 87 9. punkt sätestab, et Vabariigi Valitsus täidab muid ülesandeid, mis põhiseaduse ja seadustega on antud Vabariigi Valitsuse otsustada. See tähendab seda, põhiseadus võimaldab Riigikogul seadustega delegeerida Vabariigi Valitsusele muid ülesandeid. Mul on heameel, et õiguskantsler tunnistas õiguskantsleri töökorralduse seaduse põhiseadusega kooskõlas olevaks. Ent ma olen sügavalt veendunud, et ka Riigikontrolli seadus peaks ette nägema, et riigikontrolöril on asetäitja-nõunik, kes asendab riigikontrolöri tema äraolekul. Kindlasti tuleks määrata ka Riigikohtu esimehele asetäitja-nõunik, sest Riigikohtu esimehe ettepanekul nimetab Riigikogu ametisse Riigikohtu liikmed. Aga kui Riigikohtu esimees on haige? Loomulikult peaks siis kohal olema Riigikohtu esimehe asetäitja-nõunik, kelle ettepanekul Riigikogu nimetab ametisse Riigikohtu liikmed. Selleks, et paremini analüüsida põhiseaduse eri paragrahve, oleks otstarbekas selle otsuse eelnõu arutamine praegu katkestada ja võimaldada õiguskantsleril riigiõiguskomisjonis täielikult avada põhiseaduse loogika ja selgitada, et selle seaduse loogika on põhiseaduse loogikaga igati kooskõlas. Et see formaalselt võimalik oleks, teen ma parandusettepaneku. Selle sisu on järgmine: asendada eelnõu tekstis sõnad "Aare Reenumägi" sõnadega "Aivar Kala". Ettepaneku tegemisel lähtun ma asjaolust, et kolleeg Aivar Kala on juba tegelikus elus asunud täitma õiguskantsleri funktsioone.

Suur tänu! Kolleeg Jaak Roosaare kolmas arvamusavaldus.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Ma ei tahtnud tegelikult tulla kõnepulti kõnet pidama. Ma tahtsin esitada suusõnalise küsimuse, mis oleks võtnud märksa vähem aega. Ma oleksin tahtnud austatud härra Reenumäelt küsida järgmist. Kui EKP ja NLKP on kuritegelikud organisatsioonid, kas ta siis sellisel juhul suudab olla erapooletu? Mina olen mitmel korral olnud riigiõiguskomisjoni koosolekul, kus härra Reenumägi on seaduseelnõusid arutanud. Ta on mulle sümpaatse mulje jätnud. Ilmselt oleks ta minu küsimusele vastanud, et ta suudab olla erapooletu. Ma ütlen veel kord, et härra Reenumägi on jätnud mulle tõesti väga sümpaatse ja professionaalselt kompetentse inimese mulje. Nii et ma toetan igal juhul tema kandidatuuri. Kuid ma olen mures, et selle seaduseelnõu koostamises ja menetlemise protseduuris on tõsiseid küsimusi, mis puudutavad seadusandlust ja ka põhiseadust. Nendele küsimustele ei ole minu meelest piisava selgusega vastatud. Me peaksime tõepoolest aja maha võtma ja arutelu katkestama. Ma ei paku omalt poolt parandusettepanekuid, sest üks parandusettepanek on juba formaalselt esitatud ja rohkem neid vaja ei ole. Nendes küsimustes ei maksa liigselt kiirustada. Me näeme puudusi ka kodukorraseaduses, see peaks olema natuke paindlikum. Kui meil on tegemist isikute nimetamisega tähtsatele ametikohtadele, siis ei piisa 15 minutist ettekande tegemiseks, küsimuste esitamiseks ja neile vastamiseks. Me peame endale aru andma, et need on väga olulised küsimused. Nende arutamine võib võtta aega mõne tunni või mõne päeva, me peame selle aja leidma, et seda tööd korralikult teha. Kuigi ma isiklikult igati toetan härra Reenumäge, ei saa ma seda protseduuri kuidagi toetada. Seepärast toetan ma arutelu katkestamist. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Lugupeetud Riigikogu! Kes on selle poolt, et läbirääkimised lõpetada? Selle ettepaneku poolt on 43 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, 2 jäid erapooletuks. Läbirääkimised on lõpetatud. Ma palun lõppsõnaks kõnetooli riigiõiguskomisjoni aseesimehe kolleeg Ants-Enno Lõhmuse.

Härra esimees, lugupeetud Riigikogu liikmed! Laekunud on ainult üks parandusettepanek, võtkem seda tõsiselt või huumoriga. Ometi on see vormistatud nõuetekohaselt ja seetõttu on riigiõiguskomisjon vastavalt kodukorraseadusele sunnitud arutelu täna katkestama. Me teeme ettepaneku esitada parandusettepanekud kella 13-ks. Täna õhtul on saalis otsuse eelnõu uus tekst. Ettepanek on jätkata arutelu homme esimese päevakorrapunktina.

Suur tänu! Härra õiguskantsleril on õigus lõppsõnaks kuni 3 minutit.

Härra esimees, lugupeetavad Riigikogu liikmed! Ma ei saa absoluutselt vaidlustada teie õigust katkestada selle küsimuse käivitamist. Ma tahan juhtida teie tähelepanu sellele, et 17. juunil saab aasta täis, millal õiguskantsleri institutsioon on töötanud ja ta on töötanud ilma asetäitja-nõunikuta, ilma ühe nõunikuta. Minu meelest oleks väga hea, kui me suudaksime selle küsimuse lahendada veel käesoleva istungjärgu ajal. Ma ütlen, et alates 1989. aastast ei ole ma saanud ühtegi päeva puhata. Nüüd põhiküsimuse juurde. See, mida härra Kulbok rääkis, järgib tõepoolest mingit loogikat. Loogikaid on väga erinevaid, alustades naiste loogikast, formaalloogikast, dialektilisest loogikast ja lõpetades Caesari loogikaga. Teine küsimus, mille pärast ma siia õigupoolest tulin, on see, et täiesti põhjendamatult, vanade hirmude tõttu esitati küsimusi, mida ma käsitaksin mitte kui juriidilisi, vaid kui moraali ja kõlbluse küsimusi. On täiesti õige igaühe käest küsida, mida me tegime varem, kuidas me suhtume sellesse täna ja kuidas me käitume homme. Ma aktsepteerin neid kahtlusi. Kuid ma ütlen: õiguskantsleri ametkonnas mulle antud õiguse alusel on mul õigus võtta tööle vajalik ametnik. Ja ka vabastada töölt. Ma kinnitan teile: meie ametkonnas ei saa ühtegi päeva töötada inimene, kes elab kättemaksust, kes jätkab kommunistlikku ideoloogiat. Olgu minevikuga, kuidas on, kõiki neid mehi ja naisi saab jälgida – vabandage, ma kasutan halba väljendit –, aga ma ütlen: kõik tänapäeva seaduserikkujad, riigivargad ja Eesti Vabariigi häbistajad tuleb meie ühiskonnast juurtega välja kiskuda. Tänan!

Suur tänu! Lugupeetud kolleegid, arutelu katkestatakse ja seda jätkatakse homme esimese päevakorrapunktina.  

Lugupeetud kolleegid! Me võtame arutusele kolleegide Siiri Oviiri ja Arvo Haugi algatatud riiklike elatusrahade seaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu. Alustame teist lugemist. Ma palun ettekandeks kõnetooli kolleeg Siiri Oviiri.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Kui midagi on halvasti või hoopis tegemata jäänud, siis öeldakse tavaliselt, et aeg on selline, et aeg on väga raske. Ometi kujundavad iga ajahetke konkreetsed inimesed, vaatamata sellele, kas nad täidavad oma kohustusi hästi või halvasti. Kellelegi meist ei ole antud võimet ette näha oma edaspidist elukäiku. Ühel päeval võib tänane noor, rikas ja edukas ärimees vajada kellegi abistavat kätt. Teda ei lohuta sellel hetkel teadmine, et aeg on raske ja võimalusi ei ole. Omajagu näitab ühiskonna arengutaset seegi, kas ja kuidas hoolitsetakse eakate inimeste eest Kust otsast asjale ka ei vaata, ikka tekib veendumus, et pensioni küsimuses kõneleb kaasa meisse kõigisse viimase 50 aasta jooksul raiutud käsusõna – kes ei tee tööd, ei pea ka sööma. Meie elatusraha seadusesse on jäädvustatud üpris alandav ja häbiväärne suhtumine vanuritesse ja nende elutöösse. Täna on arutluse all kaks kontseptsiooni. Esimene neist kõlab nii: kas lahutada miinimumpalk elatusrahadest või mitte? Teiseks. Kas võtta ära viimane näitaja, millel on mingisugune sisu? Seejuures viidatakse Maailmapanga soovitusele, kuid ei räägita, millal see soovitus esitati ja mille kohta see soovitus käis. Maailmapank esitas oma soovituse 1992. aasta kevad-talvel, kui meil oli veel käibel rubla. Tollal esitas Maailmapank oma soovituse sotsiaalabitoetuste kohta. Elatusraha, mille alaliigiks on ka pensionid, ei saa kuidagi käsitleda sotsiaalabirahana. Sotsiaalabiraha on näiteks matusetoetus, kuid mitte raha, mida makstakse välja eakatele inimestele sotsiaalkindlustusvahenditest. See on kindlustustoetus, see on pension, mitte sotsiaalabiraha. Nüüd on sotsiaaltöötajad valmis lahkelt kätt sirutama. Paljudel tuleb ette võtta teekond elamuvalitsuse ukse tagant, näpu vahel eluasemetoetuse dokumendid, Sotsiaalameti ukse taha, et nõutada toimetulekutoetust. Sel kombel on võimalik saada 280 krooni, või kui on tegemist abielupaariga, siis saab teine abikaasa üle 80 krooni vähem. See on siis raha, millega kaks vanainimest peavad toime tulema, sest meie riik ei ole rohkem raha leidnud. Raha lugema õppinud pensionär teab, et see vaevaga kokku korjatud 280 krooni võrdub stagnaaja 14 rublaga, sest toiduaineturul vastab ühele rublale praegu 20 krooni. Üüri puhul on krooni väärtus veelgi madalam. Näiteks maksti väikese korteri eest stagnaajal 11 rubla, nüüd tuleb sama suure korteri eest maksta 315 krooni. Tundub, et kõige raskem on aidata neid inimesi, kellel on arenenud eneseväärikustunne. Meie eakad inimesed ei tulnud Eesti Vabariiki paljaste kätega, vaid pärandasid noorele riigile suure riigiomandi. Peaaegu kõik, mis nende inimeste tööaastail on Eestimaa pinnale kerkinud, välja arvatud eramajad, on loodud nende inimeste tööga. Heaperemehelik ümberkäimine selle pärandiga peaks ju ometi võimaldama pärandajale inimväärse vanaduspuhkuse. Igatahes arvan, et meil tuleks lõpetada selliste seaduste koostamine, mis Riigikogus ühel häälel vastu võetakse, kuid millesse on programmeeritud inimeste alandamine ning mis söövad rahva eneseväärikust nagu rooste rauda. Meie esivanemad olid ju ka vaesed, kuid kerjamine jäi nende hingele võõraks. Ega asjata ole meil levinud rahvatarkus: sandikepp on kõige raskem, kerjatud leib põleb kõhus. Püüdkem siis meiegi sinnapoole, et kerjamine meie tänavail ja kerjakotipoliitika lõpeks. Ekslik oleks eelnevast teha järeldust, et vastutus vanainimeste olukorra eest lasub ainult Sotsiaalministeeriumi õlgadel. On selge, et selles oleme ühel või teisel määral süüdi meie kõik, kes niisuguste seaduste poolt ühel või teisel viisil hääletavad. Seetõttu teen teile ettepaneku toetada täna minu ja Arvo Haugi esitatud seaduseelnõu, mis käivitaks mehhanismi, et inflatsiooniga käiks kaasas ka pensionide ümbervaatamine. Me teame, et sügisel, kui me siia taas tööle tuleme, tuleb elektrihinna tõus, mis paratamatult toob kaasa kõigi kaupade hinnatõusu. Keegi meist ei soovi, et sügisel võtavad meid jälle vastu pensionäride piketid, sest selle raha eest, mis nad täna saavad, ei ole sügisel enam võimalik elada. Me oskame ju ette mõtelda. Kasutagem siis ära seadusega antud võimalused ja lülitagem elatusrahadesse inflatsiooni koefitsient. Täna ei tohiks elatusrahasid lahutada miinimumpalgast, sest elatusraha seadusele ei ole tõenäoliselt antud pikka eluiga. 1995. aasta jaanuarist peaks lõpuks kehtima hakkama pensioniseadus. Ma kutsun teid hääletama oma ja ka sotsiaalkomisjoni ettepanekute poolt, mis on seadust täiendanud ja parandanud. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Küsimused. Kolleeg Tiit Made.

Austatud eesistuja, lugupeetud Siiri Oviir! Ettekanne oli muidugi natuke kurb, aga elulähedane. Kui vaadata parandusettepanekuid, mis on tehtud, siis jääb paratamatult niisugune mulje, et ametiühingud ja sotsiaaldemokraadid seisavad sellele seaduseelnõule vastu. Miks?

Hakkame sellest peale, kelle huve ametiühing esindab. Ametiühing esindab töötaja huve, temal on ükskõik, mis toimub elatusrahadega, sest see kategooria inimesi enam ei tööta. Väide, et lahutades pensionid miinimumpalgast, on võimalik töötajale midagi eraldada, on absoluutselt vale. Kui me administratiivsel teel tõstame miinimumpalka – selles on ametiühingud jõudmas sotsiaaldemokraatidega kokkuleppele –, siis arvatakse, et miinimumpalga tase küünib 450 kroonini. Nüüd küsigem, mida see inimesele annab? Riigieelarvelistes asutustes on juba kõige madalam palgaaste 360 krooni. Kuid tegelikult keegi nii madalat palka ei saa. Need inimesed, kes kuuluvad abipersonali hulka – koristajad, valvurid ja teised abitöölised – saavad juba 600–700 krooni kuus. Seepärast ei ole väide, et riigieelarveliste asutuste 150 000 töötajal tuleb kohe palka tõsta, sugugi vettpidav. Meil ei ole üheski õigusaktis sätestatud, et osakonnajuhataja palk peab olema näiteks seitsmekordne koristaja palk. Heal järjel olevad firmad, eriti erafirmad, maksavad juba ammu abipersonalile viiekordset miinimumpalka. Kolmanda kategooria moodustavad need töötajad, kes on tegevad põllumajanduses. Seal ei maksta täna kellelegi üle 300 krooni kuus, sest ühistutel lihtsalt ei ole raha, et inimestele rohkem maksta. Kas ametiühing saavutab oma eesmärgi tõsta miinimumpalka? Võib-olla saavutab, kuid see ei anna kellelegi mitte midagi. Ma ei mõista ametiühingut hukka selle pärast, et ta võitleb miinimumpalga tõstmise eest, sest see on praegu nende esmane töö ja kohustus. Kuid ametiühing, kordan seda veel kord, ei ole üldse huvitatud pensionäridest. Nad võitlevad hoopis teiste sotsiaalsete gruppide ellujäämise eest.

Suur tänu! Kolleeg Rein Järlik.

Aitäh, härra spiiker! Lugupeetud proua Oviir! Selle seaduseelnõu § 1 5. punkt ütleb, et § 42 täiendatakse teise lõikega järgmises sõnastuses: "Tarbijahinna tõusu korral poolaastas üle 10%..." Palun öelge, mis on tarbijahind ja kas siin ei ole silmas peetud siiski tarbijahinnaindeksit? Kas on tegemist trükiveaga? Mõlemal terminil on põhimõtteline vahe. Aitäh!

Mul ei ole mustandit kaasas. Siin on mõeldud seda indeksit, mida Statistikaamet meile kogu aeg edastab. Mais oli see 1,1, aga märtsis 8,9. Me oleme võtnud hinnaindeksi tõusu aluseks 10% lähtuvalt lastetoetusseadusest, kus on sama põhimõte. Sotsiaalpoliitilistes seadustes peab olema ühtne loogika. Teistes riikides ei ole hinnaindeksi tõus nii kõrge, see tähendab 10%, tavaliselt on see 5%. Kuid 5% me ilmselt välja ei kannata. Tänane pensionide väljamaksmise süsteem võimaldab seda teha väga lühikese ajaga. Arvutisse pruugib sisestada ainult üks näitaja ja pensionisumma korrutatakse sellega läbi. Pensionär saab kohe oma raha kätte. Ei ole mõtet pidada pikki debatte, kas võtta arvestuse aluseks koefitsent 1,2 või 1,3. Parandus on võimalik arvutisse sisestada hinnaindeksi kaudu. Ma vaatan praegu oma eelnõu esialgset varianti, kas selles oli "hinnaindeks" või mõni teine termin. Jah, ma ei saa seda praegu kontrollida. Võib-olla on siin tegemist trükiveaga, aga võib-olla mitte. See on loomulik mehhanism, mis peaks rakenduma. Kui tõuseb keskmine palk, siis suureneb selle võrra ka sotsiaalmaks. Keskmine palk näitab peaaegu igal kuul tõusutendentsi. See raha koguneb sotsiaalfondi. Me ei pruugi siia pidevalt kokku tulla, et määrata pensionidele paarkümmend krooni juurde. Seda on võimalik teha lihtsamalt hinnaindeksi kaudu. Kas mu vastus oli ammendav ja arusaadav?

Suur tänu! Kolleeg Rein Järliku teine küsimus.

Aitäh! Austatud proua Oviir! See selgitus oli ausalt öeldes ülearune, sest ma saan sellest täpselt niimoodi aru. Aga ma pean silmas eelnõu praegust sõnastust. Eelnõus on kirjutatud "tarbijahinna tõusu korral". Seal peaks siis olema tingimata kirjutatud "tarbijahinnaindeksi muutumise korral". Mis on tarbijahind, mida me peame tarbijahinnaks? Niisugune termin võib muuta seaduse täiesti kasutuks või mõttetuks. Nii et tegemist ei ole redaktsioonilise parandusega, vaid põhimõttelise vea või trükiveaga, kuidas me seda võtame...

Mulle tundub, et meil on teiega ühed põhimõtted, siin on trükiviga.

Selge. Aitäh teile!

Suur tänu! Kolleeg Mihkel Pärnoja.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Teie vastusest Tiit Made küsimusele tekkis mul omakorda küsimus. Kas on teil või poliitilisel erakonnal, keda te esindate, lähemal ajal plaanis eraldada palgast sotsiaalmaksu see osa, kust laekub raha pensioni sihtkapitali? Teie arvates ei tunne ametiühingud üldse mingit huvi elatusraha vastu, vaid võitlevad ainult palgasaajate huvide eest. Mina olen siiani asjast aru saanud nii: kui suureneb palk, siis suureneb ka laekumine pensioni sihtkapitali. Ma palun seda asja selgitada!

Härra Pärnoja! Ma arvan, et me arutame praegu elatusrahade seaduse eelnõu. Mitte ükski poliitiline jõud ei võta üksinda vastu ühtegi seadust ja ei muuda seadust. Kui erakond, kuhu mina kuulun, otsustab sotsiaalmaksuseaduses teha muudatusi, siis tuleme vastava eelnõuga Riigikogu saali. Seadus võetakse vastu ainult siis, kui ka teie seda aktsepteerite.

Suur tänu! Kolleeg Eiki Nestor.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Elu on teatavasti muutlik, see tõde käib ka poliitikute elu kohta. Vastavalt Riigikogus vastuvõetud seadustele toimuvad praegu kolmepoolsed läbirääkimised. Eelduste kohaselt jätkuvad need ka tulevikus. Kui järgmises valitsuses täidab sotsiaalministri kohuseid Keskerakonna esindaja, kas siis võiks Tiit Made esitatud süüdistused edastada Keskerakonnale ja ametiühingutele? Aitäh!

Millegipoolest kipume teie initsiatiivil kolmepoolsetesse läbirääkimistesse ja otseselt ametiühingute töömaale. Kolmepoolsete läbirääkimiste eesmärk on töötajate huvide kaitsmine. Aga täna arutame nende inimeste huve, kes enam ei tööta. Need on kaks eri asja, mis tuleb lahus hoida. Miinimumpalk võib ju kunagi kaduda. See võiks toimuda siis, kui me mõne kuu pärast asendame elatusrahade seaduse tööpensionide seadusega. Täna ei saa me teha kardinaalseid pöördeid, sest need pöörded on meie pensionäride suhtes äärmiselt vaenulikud. Minu südametunnistus ei luba seda teha.

Suur tänu, kolleeg Siiri Oviir! Kolleegid rohkem küsimusi ei esita. Juhtivkomisjoni nimel teeb kaasettekande komisjoni aseesimees kolleeg Jaak Herodes.

Austatud härra spiiker, lugupeetud Riigikogu liikmed! Sotsiaalkomisjon arutas parandusettepanekuid, lähtudes eelnõu autorite seisukohtadest ja ideoloogiast. Menetluses on veel kaks erineval ideoloogial põhinevat eelnõu. Esimene neist on härra Toomepuu eelnõu, mis on uuesti menetlusse võetud, ja see seob pensioni keskmise palgaga. Teine on valitsuse eelnõu, mis seob pensionid Riigikogu otsusega. Komisjon leidis, et ükski eelnõu ei vii meid lähemale pensionikindlustuse ideele põhinevale ideoloogiale. Oluline on praegu asjaolu, et ideoloogia muutmine läheb igal juhul rohkem maksma, kui meie rahalised vahendid võimaldavad. Eeldatavasti võib loota, et valitsus esitab juba käesoleval aastal kindlustusprintsiipidel põhineva pensioniseaduse eelnõu. Siis on õige aeg arutada pidepunkte, millele saab toetuda, et pensionid vastaksid riigi praegustele võimalustele. Sotsiaalkomisjon ei toetanud härrade Nestori ja Pärnoja ettepanekut, et Riigikogu kehtestaks igaks eelarveaastaks elatusraha alammäära. Loomulikult on elatusraha alammäära kehtestamine ebapopulaarne samm, mis ei suurenda rahva hulgas Riigikogu mainet. Kahjuks jääb ebaselgeks protseduur, mille alusel igal aastal sätestatakse elatusraha alammäär. Täna tehakse seda seaduse alusel. Kas järgmisel aastal on vaja uut seadust või sätestatakse elatusraha alammäär eelarveseaduses või läheb selleks vaja Riigikogu eraldi otsust? Komisjonile jäi ebaselgeks, millist pensioni sihtkapitali peetakse silmas parandusettepanekus nr. 2, sest siiani ei ole moodustatud mitte mingisugust pensioni sihtkapitali. Seaduses peaks kõik olema täpselt fikseeritud ja määratletud. Komisjon ei leidnud adekvaatset põhjendust uue ebakindluse tekitamisele, mida parandusettepanek nr. 2 ilmselgelt eeldab. Ülaltoodust lähtudes ei toetanud sotsiaalkomisjon eespool nimetatud autorite redaktsioonilisi ettepanekuid nr. 3, 7, 8 ja 13. Komisjon ei toetanud ka parandusettepanekut nr. 10, sest komisjon pidas õiglaseks arvestada pensionide korrigeerimisel tarbijahinnaindeksi tõusu. Eelnõusse on lisandunud sotsiaalkomisjoni parandusettepanekud nr. 4 ja 6, mis käsitlevad invaliidsus- ja toitjakaotuspensioni paralleelset tõstmist, kusjuures sisuliselt aktsepteeriti proua Epp Haabsaare parandusettepanekut suurendada toetusmäärasid vähemalt 10% ulatuses. Kulutused selle ettepaneku realiseerimisel moodustavad invaliidsuspensioni puhul 1,3 miljonit ja toitjakaotuspensionide puhul 0,7 miljonit krooni kuus. See teeb kuus kokku 2 miljonit krooni. Komisjon ei aktsepteerinud härra Vallikivi parandusettepanekut töötavatele pensionäridele täispansionide väljamaksmise kohta. On selge, et pensionide minimaalpalgast sõltuvuse lõpetamine viib minimaalpalga tõstmisele. Tõsi, pensionide probleemi ei saa vaadelda lahus muudest riigi probleemidest. Ma tsiteerin siin ühte meie prominenti. Ta ütles: "Sotsiaalministeeriumile teeb muret minimaalpalga tõstmine hoopis teisest kandist. See tähendab kiiret tööpuuduse kasvu, sest väikesepalgalised töökohad kaovad. Praegu makstakse paljudele inimestele väikest palka sisuliselt nende tööl hoidmise pärast." Läbirääkimistel tuleb sedagi arvestada, millist mõju avaldab tööpuudus eelarvele. Rahandusministeerium tegi alles hiljuti ettepaneku kärpida töötute abiraha, sest tööpuuduse tõus on olnud sel aastal prognoositust väiksem. Kui kolmepoolsete läbirääkimiste tulemusena toimub oluline muudatus palgasfääris, siis hakkab tööpuudus kindlasti kiiresti kasvama. Edasi. Kui minimaalpalka tõstetakse, tuleb riigieelarve tulude osa ümber vaadata. See võib tähendada ka maksude suurendamist. Millisel viisil seda tehakse, jääb valitsuse arutada ja otsustada. Minu isikliku arvamuse kohaselt peaks ka meil rakendama progresseeruva tulumaksu süsteemi. See mõte on pärit sotsiaalministri, lugupeetud Marju Lauristini sõnavõtust, mida ma täielikult toetan. Tõepoolest võib pensionide minimaalpalgast sõltuvuse likvideerimine tähendada väga suurte protsesside algust, tulumaksude ja muude maksude suurendamist ja muid protsesse, mida praegu on äärmiselt raske prognoosida. Seetõttu arvab sotsiaalkomisjon, et see hädavajalik muudatus võiks toimuda koos uue pensioniseaduse kehtestamisega, mis tugineb kindlustusprintsiipidele. Tänan!

Suur tänu! Tundub, et rohkem küsimusi ei esitata. Avan läbirääkimised. Kolleeg Ants Erm.

Austatud esimees, lugupeetud Riigikogu liikmed! Võtan sõna selleks, et toetada parandusettepanekut nr. 11, mille on esitanud härra Arvo Vallikivi. Probleem on siin selles, kui palju on neid pensionäre, kes tegelikult kusagil töötavad ja tulu saavad, kui suure summa nad oma tuluna deklareerivad. Inimesed ei taha ju näidata kogu oma tulu, sest siis tuleb pool pensioni ära anda ainuüksi seetõttu, et inimene käib tööl. See on asja juriidiline külg ja väga halb külg. Me sunnime praeguse süsteemiga inimesi oma tulusid varjama, sest tulude aus deklareerimine muutub inimesele väga kulukaks. See on asja inimlik pool. Mina igatahes toetan Arvo Vallikivi parandusettepanekut. Põhimõte seisneb selles, et kui pensionär on oma pensioni välja teeninud ja teeb tööd, siis on tõepoolest ebainimlik karistada teda selle eest, et ta veel tööd teeb. Seejuures võetakse temalt ära pool pensioni. Riigi niisugusel käitumisel on negatiivne psühholoogiline tagasiside. Pensionär, kes teeb tööd, ei ole enam täisjõus nagu keskeas inimene. Tema töövõime on väiksem, tema palk on väiksem, ta ei saagi töötada sama intensiivselt ja sama kõrge palgaga kui nooremad inimesed. Ja meie karistame teda sellega, et võtame temalt töötegemise pärast ära pool pensioni. Kutsun teid üles toetama parandusettepanekut nr. 1, mille eesmärk on muuta § 46, lisades sellele, et vanadus- ja invaliidsuspensioni makstakse pensionäri töötamise korral edasi, sõltumata tema palgast või muust sissetulekust. Toitjakaotuspensioni ja rahvapensioni töötavale pensionärile ei maksta. Kui osutub vajalikuks diferentseerida maksupoliitikat, siis olen nõus seda kaaluma. Ma olen valmis toetama ettepanekut, et sellisel juhul läheb kogu tulu koos pensioni ja töötasuga tulumaksu alla. See on täiesti loogiline ja mõttekas. Aga pensioni äravõtmine on ebaloogiline. Aitäh!

Suur tänu! Kolleeg Endel Eero.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Ma tervitan põhimõtteliselt kolleegide Siiri Oviiri ja Arvo Haugi initsiatiivi. Ma kontrollisin täna hommikul veel kord Sotsiaalkindlustusameti pearaamatupidaja kaudu kõiki lähteandmeid. Põhimõtteliselt on 300 krooni suurune baasnäitaja vahenditega kaetud. Erinevus valitsuse variandist seisneb selles, et valitsus tegi ettepaneku rakendada seda moodust 1. septembrist, kolleegid soovitavad seda rakendada 1. juulist. Esimesest aprillist hakkasid kehtima muudatused elatusrahade seaduses. Arvestuste järgi pidi pensionisumma kuus suurenema 18,1%. Esimeses kvartalis oli see 135 miljonit krooni, kuid see summa oleks pidanud tõusma 160 miljoni kroonini kuus. Ma palusin hommikul proua Kuristit maakonnad läbi helistada. Esialgsete andmete kohaselt tuleb siiski nii välja, et väljamakstud summa osutub suuremaks ja see võib küündida kuni 180 miljoni kroonini. Nii et meie prognoos ei pea ilmselt paika. Tegelikud väljamaksed on suuremad. Nüüd 45 kroonist, mis pensionile keskmiselt juurde tuleb. Kokku teeb see 16–17 miljonit krooni. Kui me 160 miljonile kroonile liidame 20 miljonit krooni, saame 180 miljonit krooni. Kui kogusumma osutub 15–16 miljoni krooni võrra suuremaks, mis teeb kokku umbes 190–195 miljonit krooni, siis ei käi selle summa väljamaksmine riigikassale sugugi üle jõu. Aprilli brutopalga prognoos oli ligi miljard krooni, mais oli see tunduvalt üle miljardi krooni ja juunis jõuab vastav summa umbes 1,1–1,15 miljardi kroonini. See tähendab seda, et arvestuslik sotsiaalmaks küünib üle 200 miljoni krooni. Kui posti- ja muud kulud maha võtta, siis peaks sotsiaalmaksust reaalselt laekuma ikkagi 190–195 miljonit krooni. Seepärast ma toetan täielikult kolleegide parandusettepanekut jõustada seaduse parandus 1. juulist. Pealegi on loota riigikassasse raha ülelaekumist, seega on meil teatud reserv garanteeritud ja täiendavate väljaminekute puhul rahaline kate olemas. Kahjuks eksisteerib veel üks probleem, mis ettekannetes ja küsimustele vastamisel taandus rohkem emotsioonide, mitte matemaatika pinnale. Tulen oma jutuga ajas natuke tagasi. Kolm ja pool aastat tagasi – 1991. aasta veebruaris – töötas Suurupis nädal aega valitsuse töögrupp, kes alanud hüperinflatsiooni tingimustes valmistas ette mehhanismi, kuidas käituda sissetulekute indekseerimisega. Majandus- ja Rahandusministeerium koostasid vastava algoritmi ja see pidi peaaegu käivituma. Kuid järsku helistas mulle rahandusminister Rein Miller ja ütles: "Me jäime hiljaks, tööminister härra Kudu läks härra Savisaare juurde ja härra Savisaar kirjutas määrusele alla. Meil ei ole enam midagi teha!"

Kolleeg Eero! Ma vabandan! Lugupeetud kolleegid! Saalis on väga suur sumin, mis ei lase ettekandjat kuulata. Palun, säilitage vaikust!

Siis käivituski Nõukogude Liidust laenatud mehhanism – see kurikuulus miinimumpalk. Oleme nüüd kolm aastat üle elanud. Oleme endiselt veendunud, et see normatiivne meetod ei kõlba. Kuid see on jäänud, miinimumpalga mõiste püsib pensioniseaduses tänaseni. On aeg see mõiste pensioniseadusest välja visata. Omal ajal me mõtlesime, et normatiivne miinimumpalk käivitab pensioni normaalsel tasemel, kuid kahjuks see moodus ei käivitunud. Käivitus hoopiski meie poolt prognoositud tulunormatiiv. 1991. aasta 1. jaanuarist kehtib 20%-line sotsiaalmaksu normatiiv ja see kehtib tänaseni. See on aluste alus, millest tuleb lähtuda. Vastava baassumma tuletamine on matemaatiline ülesanne, kus x tähistab võrrandis minimaalpalka. Seadusandja poolt on ette nähtud normatiiv – 20% – ja seadusandja käsutuses on ka riigieelarvest saadav lisasumma. Kui konkretiseeritakse riigieelarvest saadava lisa suurus, siis on võrrandis üks näitaja juures. Teised näitajad on võrrandis elatusrahade seadusega paika pandud. Algoritm on teada, jääb üle leida x-i baassumma, mis aluseks võtta. Mina arvan, et x-i leidmise peab seadusandja delegeerima sotsiaalministrile, mitte valitsusele, sest sotsiaalminister on valitsuses üksi 14 vastu. Kui seadusandja delegeerib x-i leidmise sotsiaalministrile, võib igas kuus pensioni suurust muuta. Seejuures tuleb leida ainult tulu saamise allikas, kust sotsiaalmaksu võiks kätte saada. Sotsiaalmaksule tuleb liita riigieelarvest antav lisa. Kui need küsimused on lahendatud, siis on x-i leidmine sekundite küsimus. Paned lähteandmed arvutisse ja x ongi käes. Kogu lugu. Aitäh!

Suur tänu! Ma kordan veel kord, kolleegid, olge lugupidavad nende kolleegide suhtes, kes on kõnetoolis! Epp Haabsaar.

Tänan, härra juhataja! Ma tahtsin teha ainult kaks märkust praeguse eelnõu kohta. Kõigepealt parandusettepanekust, mis lubab töötavale pensionärile anda täispensioni. Oleks väga õige tegu eelnõu vastu võtta. Kui see eelnõu oleks praegu arutusel Tallinna Linnavolikogus, siis võetaks see tingimata vastu. Teatavasti ei ole Tallinnas tööhõivega probleeme. Aga Eestimaa nendes piirkondades, kus tööhõivega on täiesti tõsiseid probleeme, tuleks seda küsimust ikkagi vaadata kompleksselt, kuidas töökohti juurde teha. Teiseks. Need eelnõud, mida me praegu arutame, lahendavad küsimuse siiski ajutiselt. Pensionide küsimuse saab täielikult lahendada ainult uus pensioniseadus, mis tuleb eeldatavasti sügisel Riigikogusse. Nii et praegused eelnõud on ikkagi ajutised variandid. Ükskõik, missugune variant nendest täna läbi läheb, ei lahenda see küsimust ammendavalt. Aitäh!

Suur tänu! Kolleeg Eiki Nestor.

Austatud juhatus, austatud Riigikogu liikmed! Sellele eelnõule, mille autorid on Siiri Oviir ja Arvo Haug, on Mihkel Pärnoja ja Eiki Nestor esitanud hulga parandusettepanekuid, mis kahjuks ei ole leidnud komisjoni toetust. Alustuseks tahan ma lugupeetud Siiri Oviirile öelda, et ametiühinguinimesena saan ma väga hästi aru, et need inimesed, kes täna tööd teevad, pakuvad mulle tõepoolest rohkem huvi. Ma pean ütlema ka seda, et nad pakuvad mulle huvi veel seepärast, et homme nad võib-olla enam ei tööta, sest nad hakkavad pensioni saama. Kuid ma ei saa siiski öelda, et pensionäride probleemid ametiühinguid ei huvita, et ametiühingud on pensionärid unustanud. Kolleeg Pärnoja ja enda nimel ütlen ma juhtivkomisjoni esindanud härra Herodesele, et meie kasutatud väljend "pensioni sihtkapital" on kirjas eelnõu 6. punktis. Ma arvan, et meile ei saa pahaks panna, et me kasutasime samu sõnu, mida komisjon juba oli heaks kiitnud. Miks seoti miinimumpalk ja elatusraha? Seoti seepärast, et meil kehtis rubla, et meil oli hüperinflatsioon. Niisugustes tingimustes leiti, et kui inflatsioon sunnib valitsust nagunii miinimumpalka tõstma, siis suurenevad automaatselt ka pensionid. Võib-olla oli see hüperinflatsiooni tingimustes õige, võib-olla mitte, kuid sisuliselt veeretati kogu pensioni- ja palgapoliitikale ette suur kivi. See nõudis kõigi küsimuste üheaegset lahendamist, nii palga, pensioni kui ka töötu abiraha küsimuse lahendamist, mis on ka praegu seotud miinimumpalgaga. Seetõttu ongi nende probleemide sisuline lahendamine jäänud mitmeks aastaks toppama. Praegu oleme muutnud seadusandlust nii, et palga alammäär on kokkuleppe küsimus, kusjuures selle kinnitab valitsus. Kokkulepe saavutatakse kolmepoolsetel läbirääkimistel. Oleme jõudnud sinnamaani, et sotsiaalmaksust laekuv 20% läheb kindla suunitlusega fondi. Kui tõusevad palgad, siis laekub vastavasse fondi ka rohkem raha ja nii saab elatusraha paindlikumalt ja rohkem maksta. Absoluutselt ebatäpne oli kolleeg Oviiri vastus Tiit Made küsimusele kokkuleppe kohta ametiühingute ja sotsiaaldemokraatide vahel. Lubage mul meenutada ajalugu 1993. aasta augustist. Tollal saavutati kolmepoolsetel läbirääkimistel kokkulepe elatusrahade ja miinimumpalga lahutamise kohta. Nendel läbirääkimistel osales Vabariigi Valitsuse, Eesti Ametiühingute Keskliidu delegatsioon ning tootjaid ja tööandjaid esindavad härrasmehed, keda mul on au siin ette lugeda. Need olid härrad Luuman, Sarri, Eesma, Varik, Vilba ja Eesti väikeettevõtete poolt härra Zavjalov. Sellel nõupidamisel saavutatigi kokkulepe miinimumpalga ja elatusraha allikate eraldamise kohta. Aga miks me ei taha praegu seda kivi ära veeretada? Näiteks oleks täiesti loogiline lahendada küsimus palga alammäära kohta. Võiks kehtestada tunnipalga alammäära, see lahendaks paljud segadused, mis praegu tekivad seoses sellega, et inimesed ei saa oma normtöötunde täis töötada. Kolmepoolsel nõupidamisel leiti, et see on ainuke võimalus uute pensionikindlustuse ja sotsiaalkindlustuse süsteemide loomiseks. On õige, et ka praegu saaksime elatusraha seaduse alusel suurendada laekumisi pensioni sihtkapitali ja me oleme ka seda teinud. Alammäär ehk baas on jäänud samaks, kuid me oleme muutnud koefitsiente. Tänu sellele oleme loonud olukorra, et ühed saavad pensioni kaks korda rohkem kui teised. Aga mida teha siis, kui keskmised palgad tõusevad veelgi kiiremini? Me võime näiteks rahvapensioni tõsta 1,1 miinimumpalgani. See tähendab seda, et me maksame siis inimesele, kes pole päevagi tööd teinud, rohkem pensioni kui inimesele, kes on kogu elu rüganud tööd teha. Ma imestan, miks sotsiaalkomisjon võitleb nii energiliselt selle vastu, et Eestis saaks miinimumpalka tõsta. Kes siis praegu Eestis maksavad inimesele kuus 300 krooni palka? Seda makstakse paberite järgi. 300 kroonile paberil lisatakse ümbrikus 3000 krooni. Kui miinimumpalk viia näiteks 450–500 kroonini, siis ma arvan, et paberil maksjad hakkavad töölisele kuus maksma 500 krooni. Siin ei ole tegemist ainult tulumaksuga, vaid ka sotsiaalmaksuga, millest üsna suur osa laekub pensioni sihtkapitali fondi. Siis maksavad rohkem ka need, kes on tõepoolest võimelised töötajale rohkem maksma, kelle töötajad ei oska enda eest seista ja kes täidavad Eesti riigi seadusi. Siin räägitakse, et meil olevat ka neid ettevõtjaid, kes ei jaksa niisugust palka maksta. Ma olen sügavalt veendunud, et need ettevõtjad või talupidajad peaksid oma poe kinni panema ja mitte määrima ettevõtja või taluniku head nime, kes täna ei suuda maksta töömehele 450–500 krooni palka kuus. IMF on andnud meile miinimumpalga ja pensionide küsimuses omad soovitused. Olgu öeldud, et täpselt samal seisukohal on ka rahvusvaheline tööorganisatsioon ILO, mille Ida-Euroopa Instituut, kes jälgib sotsiaalprobleeme Ida-Euroopas, on kindlalt veendunud, et neid asju ühendada ei tohi. ILO-l ei ole loomulikult selle kohta mingit kirjalikku soovitust või dokumenti, sest ta ei saagi niisugust normdokumenti Ida-Euroopa jaoks vastu võtta. Ma arvan, et me võiksime pensioniküsimuse lahendamisel vähem tegelda ilukõnedega. Sõnadega ei saa pensionäride heaks midagi konkreetset ja kasulikku ära teha, mis võimaldaks neil paremini elama hakata. Seetõttu kutsun kõiki üles hääletama Mihkel Pärnoja ja minu parandusettepanekute poolt ja võtma eelnõu täna seadusena vastu.

Suur tänu! Kolleeg Jüri Adams.

Härra juhataja, lugupeetud kolleegid! Seoses arutatava eelnõuga tahan ERSP fraktsiooni nimel avaldada rõõmu ja tunnustust nende parandusettepanekute suhtes, mida on esitanud kolleegid Nestor ja Pärnoja. ERSP fraktsiooni seisukohalt ei ole need veel ideaalsed, kuid nad on samm õiges suunas. Meie fraktsiooni liikmed on alati taotlenud, et elatusrahad ja kõik muud analoogilised väljamaksed ei oleks seotud mingisuguse fikseeritud summaga, eriti veel siis, kui seda raha nimetatakse miinimumpalgaks. Me oleme inimesed, kes teevad seadust. Me püüame kirjutada seadusi ja nimetada asju võimalikult selgelt. Eesti keeles ei ole võimalik konstrueerida loogilist mõistet "miinimumpalk", ei saa konstrueerida ka mõistet "miinimumtöö". "Miinimumtöö" tuleks ehk veel kuidagi kõne alla, kui meil on tegemist ajatööga. Sellele vihjas ka eelkõneleja, kes ütles, et võib-olla on ajatööle võimalik kehtestada mingisugune miinimumtunnitasu. Me oleme juba näinud, et selline sotsialismist pärit "termin" on viinud poliitilisele demagoogiale, poliitilise ja majandusliku võitluse väga veidratele vormidele. Kui me ei lahuta neid mõisteid, siis tõenäoliselt mõjutavad need väga tõsiselt ka meie järgmisi valikuid. Mõiste "elatusraha alammäär" on minu arvates hea. Meie arust peab see olema liikuv suurus, sest raha ostujõud muutub pidevalt. Muutub elukallidus ja ka riigi käsutuses olevate rahaliste vahendite hulk, samuti elatusraha vajajate hulk. Konservatiivne poliitiline filosoofia kinnitab, et ühiskonna arengule ei mõju midagi halvemini kui hüppelised tõusud, hüppeliselt tõusvad palgad ja hinnad. Me oleme selle nähtuse viimastel aastatel üle elanud, mingil moel on see siiani jätkunud. Samal ajal kinnitab konservatiivne poliitiline filosoofia, et majanduse tõelisest reguleerimisest ei saa juttugi olla, kui hinnad ei ole õiged. Järelikult ei tohi hindu kunstlikult fikseerida. ERSP fraktsiooni nimel kutsun teid üles hääletama kolleegide Nestori ja Pärnoja parandusettepanekute poolt, võtkem seadus vastu esitatud parandustega. Aitäh!

Suur tänu! Kolleeg Tiit Made.

Pensionäride elatusrahade küsimus on täna siin saalis võtmeküsimus, kas valitsuskoalitsioon jääb püsima või ei jää. Nimetagem asju otse ja õigete nimedega. Jutt elatusrahade ja pensionide tõstmise kohta – kas korraga või jupikaupa – on teisejärguline. Probleem on hoopiski proosalisem. Sotsiaaldemokraadist minister on seadnud ühe või teise ettepaneku poolt- või vastuhääletamisel tingimuse, kas ta jääb valitsusse või ei jää. Me oleme valiku ees. Riigikogu on andnud oma toetuse praeguse valitsuskoalitsiooni sisemiseks puhastumiseks. Meil on Margaret Thatcheri valitsus, meil on tätšerism ja sotsiaaldemokraadid sinna muidugi ei sobi. Ka siis ei sobi nad sinna, kui nad ennast parempoolseks valitsuseks peavad. Nad ei sobi ka siis sinna, kui härra Eero nii kenasti taotleb sotsiaaldemokraadist ministrile ainuisikulist otsustamisõigust elatusrahade ja pensionide üle, sest härra Eero informeerib regulaarselt meie pensionäre elust Eesti Vabariigis ja kuidas nemad peavad aru saama, mis meie vabariigis parasjagu toimub. Ma saan asjast aru nii, et valitsuskoalitsioon tahab selles koosseisus jätkata. Seda järeldan ma lugupeetud härra Adamsi sõnavõtust, kes soovitab härra Nestori ettepanekute poolt hääletada. See tähendab seda, et minister jääb kohale. Nüüd oleme teiega valiku ees. Kas me tahame puhast tätšerlikku valitsust või mingisugust rosoljet, kus on koos nii valged kui ka punased. Mina tahan valget. Mina rosoljet ei taha, mina tahan kartulisalatit. Seetõttu kutsun ma teid üles tegema oma poliitiline valik ja andma sotsiaalministrile võimaluse kaheksa kuud enne valimisi meeskond ümber grupeerida, nii nagu ta talitas härra Savisaare valitsusest õigeaegselt eemaldudes. Ma tänan!

Suur tänu! Kas lõpetame läbirääkimised? Lugupeetud Riigikogu, kes on läbirääkimiste lõpetamise poolt? Läbirääkimiste lõpetamise poolt on 42 Riigikogu liiget, vastu on 1, 1 jäi erapooletuks. Läbirääkimised on lõpetatud. Kas proua Siiri Oviir soovib lõppsõna? Palun! Aega on kuni 3 minutit.

Tänan, lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma tahaksin esineda väikeste õiendustega. Mõelgem, millal valitsus või õigemini Sotsiaalministeerium esitas selle täiesti uudse ideoloogia. See toimus veidi rohkem kui kaks nädalat tagasi, umbes kolm nädalat tagasi. Vahetult enne seda arutasime ja täiendasime siin saalis elatusraha seadust. Mul tekib küsimus, miks valitsus juba siis ei tulnud välja mõttega lahutada elatusraha miinimumpalgast. Vastan sellele ise: just nimelt seepärast, et sellel ajavahemikul toimusid kolmepoolsed läbirääkimised, kus seda lubati teha. Seda ütles ka härra Nestor. Ta kinnitas, et on antud vastav lubadus ja me peame seda täitma. Lugupeetud Riigikogu liikmed! Meie otsustame siin selle asja ikkagi ise, mitte lugupeetud kolmepoolsetest läbirääkimistest osavõtjate näpunäidete järgi ja nende ähvarduste saatel. Mis puutub väitesse, et sotsiaalkomisjon võitleb miinimumpalga tõstmise vastu, siis ma vannun teile – ei võitle. Antud seaduseelnõu puhul võitleme eakate inimeste eluolu parandamise eest. ILO olevat väitnud, et pensionid tuleb lahutada miinimumpalgast. Ma kinnitan, et see väide ei ole vettpidav. Ma olen kohtunud ILO komisjonide liikmetega, paari aasta vältel oli mul ILO esindajatega pidev kontakt. Ma ütlen teile, et meil ei ole ühtegi kirjalikku instruktsiooni, kuigi härra Nestor väidab vastupidist. Kordan veel kord, et meil ei ole mingit kirjalikku dokumenti. Miinimumpalga lahutamine käib sotsiaalabitoetuste kohta. Tänaseks on kõik sotsiaalabi toetused ILO ja IMF-i soovitustel lahutatud miinimumpalgast Nüüd sellest, et mõni pensionär saab suuremat pensioni, kui on riigis antud hetkel kehtiv miinimumpalk. Jah, igas riigis saavad pensionärid miinimumpalgast suuremat pensioni. Kahjuks oleme praegu tõesti unikaalses olukorras, sest me maksame täna oma professorile, oma lugupeetud teadlasele või kultuuritegelasele, kes on kogu elu õppinud ja ennast täiendanud ning endast parima andnud, sama suurt pensioni kui sukasilma ülesvõtjale. See on lubamatu. Kuidas saab ette heita, et keegi saab miinimumpalgast suuremat pensioni? See on absurdne. Tänan tähelepanu eest! Ma kutsun teid veel kord toetama meie ettepanekuid!

Suur tänu! Kas kolleeg Jaak Herodes soovib lõppsõna? Ei soovi. Ma informeerin teid sellest, lugupeetud kolleegid, et meie hea kolleeg Endel Eero teeb ettepaneku katkestada antud seaduseelnõu arutelu pärast parandusettepanekute läbihääletamist. Ta teeb juhtivkomisjonile ettepaneku, et uued parandusettepanekud võiks esitada täna kella kaheks ja uue teksti võiks rahvasaadikutele esitada kella 15-ks. Arutelu võiks jätkata kell 16. Nii et Jaak Herodes võiks asja üle järele mõelda. Võib-olla oleks õige esitada praegu oma kommentaar lõppsõna vormis. Kui juhtivkomisjon seda ettepanekut ei toeta, siis läheb küsimus hääletusele.

Ma arvan, et ma ei pea ütlema komisjoni otsust enne, kui parandusettepanekud on hääletatud.

Lugupeetud kolleegid! Võtke, palun, ette parandusettepanekute tabel! Esimene parandusettepanek on saabunud kolleegidelt Eiki Nestorilt ja Mihkel Pärnojalt. Komisjon ei ole seda arvestanud. Eiki Nestor.

Aitäh, härra esimees! Seoses kolleeg Mihkel Pärnoja parandusettepanekuga sooviksime kõiki meie poolt tehtud ettepanekuid, mida ei ole arvestatud, läbi hääletada.

Suur tänu! Kas te soovite veel kord iga hääletuse eel parandusettepanekut kommenteerida või läheme edasi nii-öelda konveiermeetodil? Lugupeetud Riigikogu, kes on esimese parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 32 Riigikogu liiget, vastu on 16, erapooletuid ei ole. See ettepanek leidis toetust. Lugupeetud Riigikogu! Kes on teise parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 32 Riigikogu liiget, vastu on 13, 1 jäi erapooletuks. See ettepanek leidis toetust. Lugupeetud Riigikogu! Kes on kolmanda parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 29 Riigikogu liiget, vastu on 20, 1 jäi erapooletuks. See ettepanek leidis toetust. Neljas parandusettepanek on juhtivkomisjonilt. Autorid ei vaidle vastu. Kolleeg Ülo Laanoja.

Aitäh, härra esimees! Ma palun see parandusettepanek hääletusele panna.

Panen hääletusele. Lugupeetud Riigikogu! Kes on neljanda parandusettepaneku poolt? Selle parandusettepaneku poolt on 24 Riigikogu liiget, vastu on 22, erapooletuid ei ole. See parandusettepanek leidis toetust. Viienda parandusettepaneku on esitanud kolleeg Epp Haabsaar. Seda on sisuliselt arvestatud. Keegi ei vaidle vastu. Kuues parandusettepanek on laekunud juhtivkomisjonilt. Autorid on nõus. Kolleeg Ülo Laanoja.

Aitäh! Ma palun ka seda parandusettepanekut hääletada.

Lugupeetud Riigikogu! Kes on kuuenda parandusettepaneku poolt? Selle parandusettepaneku poolt on 24 Riigikogu liiget, vastu on 25, erapooletuid ei ole. See ettepanek ei leidnud toetust. Seitsmenda parandusettepaneku on esitanud kolleegid Nestor ja Pärnoja. See läheb hääletusele. Lugupeetud Riigikogu! Kes on seitsmenda parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 30 Riigikogu liiget, vastu on 17, 2 jäid erapooletuks. See ettepanek leidis toetust. Kaheksanda parandusettepaneku on esitanud kolleegid Nestor ja Pärnoja. See läheb hääletusele. Lugupeetud Riigikogu! Kes on kaheksanda parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 35 Riigikogu liiget, vastu on 13, 3 jäid erapooletuks. See ettepanek leidis toetust. Üheksas parandusettepanek on juhtivkomisjonilt. Autorid on nõus. Kolleeg Ülo Laanoja.

Aitäh! Palun see hääletusele panna.

Panen hääletusele. Lugupeetud Riigikogu! Kes on üheksanda parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 25 Riigikogu liiget, vastu on 28, erapooletuid rahvasaadikuid ei ole. See ettepanek ei leidnud toetust. Kümnes parandusettepanek on jällegi kolleegidelt Nestorilt ja Pärnojalt. See läheb samuti hääletusele. Lugupeetud Riigikogu! Kes on kümnenda parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 30 Riigikogu liiget, vastu on 22, 1 jäi erapooletuks. See ettepanek leidis toetust. Parandusettepanek nr. 11 on kolleeg Arvo Valtonilt. Seda ei ole arvestatud. Arvo Valton.

Tänan, härra esimees! Ma palun see parandusettepanek hääletusele panna. Luban endale väikese kommentaari. Härra Ants Erm rääkis asjast sisuliselt, ma lisan ainult niipalju, et tegemist on ju meie ideoloogiaga. Igaüks peab ennast aitama. Epp Haabsaar kardab, et pensionäride arvel ei saa noored töövõimelised inimesed tööd. See ei ole õige. Lõppude lõpuks on tegemist konkurentsiga tööturul, seda peaks meie ideoloogia toetama. Tuletan meelde, et töötavaid pensionäre on 50 000, nendest elab suurem osa Tallinnas, kus tööpuudust ei ole. Nende palgad on valdavalt väga väikesed. Tuletan meelde, et selle seaduse eluiga on suhteliselt lühike, sest see kehtib ajutiselt kuni tööpensionide seaduse vastuvõtmiseni. Tänan!

Suur tänu! Panen selle parandusettepaneku hääletusele. Lugupeetud Riigikogu! Kes on parandusettepaneku nr. 11 poolt? Selle ettepaneku poolt on 43 Riigikogu liiget, vastu on 1, 10 jäid erapooletuks. See ettepanek leidis toetust. Parandusettepanek nr. 12 on juhtivkomisjonilt. Autorid on nõus. Tundub, et probleeme ei ole. Parandusettepanek nr. 13 on tulnud kolleegidelt Nestorilt ja Pärnojalt. See parandusettepanek läheb hääletusele. Lugupeetud Riigikogu! Kes on parandusettepaneku nr. 13 poolt? Selle ettepaneku poolt on 35 Riigikogu liiget, vastu on 15, 2 jäid erapooletuks. See ettepanek leidis toetust. Parandusettepaneku nr. 14 on esitanud juhtivkomisjon. Autorid on nõus. Parandusettepaneku nr. 15 on esitanud kolleegid Nestor ja Pärnoja. See läheb hääletusele. Lugupeetud Riigikogu! Kes on parandusettepaneku nr. 15 poolt? Selle ettepaneku poolt on 16 Riigikogu liiget, vastu on 30, erapooletuid ei ole. See ettepanek ei leidnud toetust. Mida ütleb juhtivkomisjon?

Komisjon peab oma otsustustes kahtlemata lähtuma sellest, milliseid parandusettepanekuid Riigikogu liikmed hääletamisel aktsepteerisid. Me peame tegema järeldused selle kohta, kas Riigikogu tõesti leiab, et invaliidide toetust on vaja suurendada, aga orbude ja leskede toetus peab jääma endisele tasemele. Riigikogu on nii otsustanud. Ma tõesti ei tea, kuidas me täna saame jõuda õige ja õiglase otsuseni. See on väga keerukas probleem. Samuti peame jõudma seisukohale, millised käesoleva seaduse sätted tegelikult jõustuvad. Kas need, mis olid lülitatud parandusettepanekusse nr. 14, või need, mis on sätestatud parandusettepanekus nr. 15. Need hääletati ju kokku. Küsitavusi tekkis ka teistes paragrahvides. Ma arvan, et sotsiaalkomisjon peab täna tegema vastavad järeldused ja seetõttu on arutelu katkestamine vältimatu. Mul jääb üle ainult ütelda, et me oleme nõus härra Eeroga, sest uute parandusettepanekute esitamise tähtaega ei saa me tänaselt päevalt edasi lükata. Ma ei saa praegu mingil juhul ütelda, millal on võimalik parandusettepanekuid esitada. Komisjoni arvamuse kohaselt peaksid parandusettepanekud laekuma kella üheks. Ma pean aktsepteerima komisjoni seisukohta. Ometi on mul kiusatus aktsepteerida härra Eero ettepanekut. Aga kui kella üheks, siis kella üheks. Ma ei saa kuidagi kinnitada, et komisjon jõuab uue teksti esitada homseks, sest siis saaks selle küsimuse võtta ülehomsesse päevakorda. See probleemidepundar, mis äsja Riigikogus tekkis, asetas sotsiaalkomisjoni väga keerukasse olukorda. Me ei suuda neid keerukaid probleeme ühe ropsuga läbi arutada ja ära lahendada.

Suur tänu! Sellest informatsioonist on küllalt. Härra Eero, me peame olukorra hinnanguga nõustuma, sest see on juhtivkomisjoni õigus. Arutelu katkestatakse.  

Lugupeetud kolleegid! Võtame arutusele neljanda päevakorrapunkti. Kolleegid Siiri Oviir ja Arvo Haug on algatanud soodustingimustel vanaduspensione ja väljateenitud aastate pensione käsitlevate õigusaktide osalise muutmise seaduse eelnõu. Alustame teist lugemist ja ma palun kõnetooli proua Siiri Oviiri.

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Soodustingimustel vanaduspensionide ja väljateenitud aastate pensionide seaduse muutmine tuleneb otseselt vanaduspensionide suuruse muutmisest. Siin kehtib sama põhimõte. Me tahame vanaduspensioni suuruse tõsta miinimumpalga tasemele ning jätta see seotuks miinimumpalgaga. Seetõttu ei ole siin midagi pikemalt rääkida. Kõik, mida öelda, on juba eelmise päevakorrapunkti arutamise ajal ära öeldud. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Kas meil on küsimusi? Tundub, et küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoni nimel palun ma jällegi kõnetooli komisjoni aseesimehe kolleeg Jaak Herodese.

Aitäh! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tegemist on eelmise hääletuse järel uues situatsioonis oleva eelnõuga. Ma ei oskagi ütelda, kui otstarbekas on siin parandusettepanekuid hääletama hakata, sest komisjon ei ole praegu saanud kokku tulla, et katkestusettepanekut teha. Kui keegi teeks katkestusettepaneku, siis läheks see läbi ilma hääletuseta. Juhtivkomisjon peab need küsimused nagunii uuesti läbi vaatama.

Komisjon võib ju kohe oma otsuse langetada.

Jah, komisjon pooldab üldiselt eelnõu lugemise katkestamist.

Katkestada? Kas kohe praegu? Ütle parandusettepanekute esitamise tähtaeg. Kuid enne hääletame läbi seni laekunud parandusettepanekud. Kolleegid, kas keegi soovib sellel teemal läbirääkimisi pidada? Ei soovi. Läbirääkimised on sellega peetud. Võtke, palun, ette parandusettepanekute tabel. Esimese parandusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Autorid nõustuvad. Teine parandusettepanek on tulnud kolleegidelt Nestorilt ja Pärnojalt. Seda parandusettepanekut ei ole arvestatud. Eiki Nestor.

Aitäh, härra esimees! Palun Nestori-Pärnoja parandused läbi hääletada.

Kas ka need, mida on arvestatud?

Kõik, mida ei ole arvestatud. Aitäh!

Selge. Kas nõutakse vaheaega? Kolleeg Kalle Jürgenson.

Palun "Isamaa" fraktsiooni nimel 5 minutit vaheaega.

Vaheaeg 5 minutit. Palun, esitage see mulle kirjalikult. V a h e a e g  

Lugupeetud kolleegid! Vaheaeg on läbi. Me asume läbi vaatama parandusettepanekute tabelit. Praegu on meil ees teine parandusettepanek, mille on esitanud kolleegid Nestor ja Pärnoja. Nad paluvad seda hääletada. Lugupeetud Riigikogu! Kes on teise parandusettepaneku poolt? Autorid kolleegid Nestor ja Pärnoja? Selle parandusettepaneku poolt on 22 häält, vastu on 21, 1 jäi erapooletuks. Ettepanek on aktsepteeritud. Ka kolmanda parandusettepaneku autorid on kolleegid Nestor ja Pärnoja, samuti soovitakse hääletamist. Lugupeetud Riigikogu! Kes on kolmanda parandusettepaneku poolt? Selle poolt on 27 häält, vastu on 16, erapooletuid ei ole. Ettepanek on aktsepteeritud. Kolleegide Nestori ja Pärnoja neljandat parandusettepanekut on arvestatud, kuid viies parandusettepanek on jäetud arvestamata. Ma panen selle hääletusele. Lugupeetud Riigikogu! Kes on viienda parandusettepaneku poolt? Autorid kolleegid Nestor ja Pärnoja. Selle poolt on 28 häält, vastu on 14, erapooletuid ei ole. Ettepanek on aktsepteeritud. Kuues parandusettepanek on sotsiaalkomisjonilt, eelnõu autorid on sellega nõus. Seitsmes parandusettepanek, vabandust... Kolleeg Eiki Nestor.

Aitäh, härra juhataja! Ma ei soovi seda parandusettepanekut hääletada, sest eelmise eelnõu hääletamisel jäi kuupäev lahtiseks.

See puudutab seitsmendat parandusettepanekut. Selge. Ma tänan! Sellega on parandusettepanekud läbi vaadatud. Kordame üle komisjoni ettepaneku.

Komisjoni ettepanek on eelnõu lugemine katkestada. Uued parandusettepanekud palun esitada täna kella 13-ks. Millal jätkame, seda ei saa praegu ütelda. Palun sotsiaalkomisjoni liikmetel koguneda korraks ukse taha. Peame korraldama väikese välknõupidamise. Tänan!

Suur tänu! Parandusettepanekute esitamise aeg on täpsustatud. See peab toimuma 24 minuti jooksul. Arutelu katkestatakse.  

Me võtame käsile järgmise päevakorrapunkti. Tegemist on riigiõiguskomisjoni otsuse eelnõuga Riigikogu liikmete 1994. aasta puhkuse kohta. Ettekandeks palun kõnetooli riigiõiguskomisjoni aseesimehe kolleeg Ants-Enno Lõhmuse.

Lugupeetud härra juhataja, Riigikogu liikmed! Riigiõiguskomisjon esitab teile läbivaatamiseks ja vastuvõtmiseks otsuse eelnõu Riigikogu liikmete 1994. aasta puhkuse kohta. Minul ei ole siia midagi juurde lisada. Eelnõu on teile välja jagatud ja kõik jääb teie otsustada.

Ma tänan! Tundub, et ettekandjale küsimusi ei ole. Autor ja juhtivkomisjon on praegu ühes isikus. Ma avan läbirääkimised. Kas keegi kolleegidest soovib nimetatud teemal arvamust avaldada? Arvamuste avaldamise soove ei paista olevat. Kas me võime kokku leppida, et läbirääkimised on peetud? Vastuväiteid ei ole. Läbirääkimised on peetud ja lõpetatud. Kas kolleeg Ants-Enno Lõhmus soovib lõppsõna? Kolleegid, ma panen selle otsuse eelnõu lõpphääletusele. Ma ei tea, kolleegid, kas siin on soovitav 51 poolthäält või mitte? Seaduslikult mitte, aga kui paljud kolleegid ei võta hääletusest osa, siis võib mõni pärast protestida. Lugupeetud Riigikogu! Kes on selle poolt, et võtta vastu Riigikogu otsus "Riigikogu liikmete puhkus 1994. aastal"? Selle poolt on 32 häält, vastu on 5, 7 jäid erapooletuks. Otsuse eelnõu on vastu võetud.  

Järgmisena hakkame käsitlema kolleeg Kalev Kuke algatatud seaduseelnõu õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seaduse osalise tühistamise kohta. Tegemist on esimese lugemisega. Ettekande teeb kolleeg Kalev Kukk.

Suur aitäh! Armsad kolleegid! Hakatuseks pean ma teid tänama selle eest, et minu hiljutine eelnõu, mis taotles lülitada omandireformi aluste seaduse muutmisega kompenseerimisele kuuluvate objektide seast välja 1940. aastal õigusvastaselt võõrandatud aktsiad ja osatähed, elegantselt läbi kukkus. Õigupoolest saan ma tänada üksnes neid, kes minu sisuliselt mõtteka eelnõu menetlusest välja hääletasid. Põhjus, miks ma teid tänan, on ülimalt lihtne ja selge. Ka mina olen oma vanaisa kui represseeritud aktsionäri n.-ö. õigusjärglane. Seda sain ma teada siis, kui hakkasin puhtsportlikust huvist aktsiate natsionaliseerimise tagamaid arhiivides uurima. Meie lugupeetud reformiminister võib nüüd väita, et kompenseerimistaotluste esitamise aeg on möödas. Ma küsin: mis siis? Õiguse õilsamaks muutmise eesmärgil annab igasuguseid tähtaegu ennistada ja pealegi on Eestil ka selles suhtes juba hiilgav ja rikkalik kogemus. Aga olgu pealegi. Endast kui punavõimu poolt 1940. aastal represseeritud aktsionäri õigusjärglasest ma rohkem ei räägi. Nüüd asja juurde. Kui ma praegu arutusel oleva eelnõu menetlusse esitasin, siis ma ei teadnud, et mõned tunnid hiljem minu taotlus – lülitada aktsiad kompenseeritavate objektide seast välja – läbi põrub. Nii et loogiliselt peaksin ma oma tänase eelnõu tagasi võtma, sest see käsitleb õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seaduse muutmist ses mõttes, et seadusest lülitataks välja kõik aktsiate kompenseerimisega seonduv. Aga ma ei tee seda põhjusel, et kui Riigikogu on ikka raudkindlalt otsustanud kunagiste aktsionäride õigusjärglasi lollitada, vabandust, kunagi õigusvastaselt võõrandatud aktsiad kompenseerida, siis tuleb seda teha korrektselt ja veelgi õiglasema õigluse nimel. Ma ei taha siin hakata täpsustama seda, kuidas kompenseerida näiteks panditud aktsiaid. See on küll teoreetiliselt äärmiselt huvitav teema, kuid selle teema käsitlemiseks on rong õnnetuseks juba läinud. Omandireformi aluste seadus väidab, et oma aktsiad pantinu võidab kahekordselt. Esiteks kompenseeritakse talle aktsiad, mis talle võõrandamise hetkel sisuliselt ei kuulunud. Teiseks kompenseeritakse talle näiteks ka panditud aktsiate toel võlgu ostetud kinnisvara, see tähendab vara, mille omanik ta veel ei olnud. Et kunagiste aktsiate kompenseerimine saaks korrektselt ja õiglasemalt kulgeda, tuleb meil ära teha väga suur töö. Minu eelnõu jääb ootama arvukaid parandusettepanekuid, mis aitaksid olemasolevat seadust tehnoloogiliselt täpsustada. Ma pean silmas vajadust täpsustada aktsiate ja osatähtede võõrandamise olemust. Küsimus on nimelt selles, kas ka need aktsiad – ma pean silmas juba varem hingusele läinud aktsiaseltside juhuslikult ripakile jäänud aktsiaid, mida uue võimu lollitamiseks 1940. aastal Majandusministeeriumi tassiti – kuuluvad samuti kompenseerimisele? Kindlasti tuleb täpsustada ka kompenseerimise objekti. On see siis natsionaliseeritud aktsiate vastu väljaantud Majandusministeeriumi kviitung või hoopis naturaalne aktsia. Päris kindlasti peame me määrama oma suhtumise kollektsionääridesse, kes taotlevad oma kogudesse kogutud aktsiate kompenseerimist. Tõsine probleem on see, kuidas kompenseerida tsaarirublade nominaaliga aktsiaid. Ma arvan, et Eesti kultuuriloo seisukohalt oleks oluline, et meie lugupeetud Aino Kalda õigusjärglastele kompenseeritaks Majandusministeeriumi kviitungi nr. 175 vastu natsionaliseeritud osaühingu "Noor-Eesti Kirjastus" 100-rublane aktsia. Niisuguseid muretsema panevaid lünki on aktsiate kompenseerimisega väga palju ja üpris tõenäoliselt õnnestub meil osa neist meie reformiministri kaasabil ära siluda. Nendest probleemidest, mis seoses aktsiate kompenseerimisega üles kerkisid, olen ma samast kõnepuldist põhjalikumalt rääkinud ja selle kohta ilmus mul ka ajalehes "Eesti Sõnumid" artikkel. Lõpetuseks tahan ma avaldada sügavat kaastunnet Eesti Vabariigi järgmisele valitsusele, kes peab lõpuks hakkama Eesti rahva auks ja uhkuseks olevat omandireformi aluste seadust ja teisi selle seaduse külge seotud seadusi ellu viima. Seni on tegeldud ainult katteta lubaduste emiteerimisega. Mida see endaga kaasa toob, peaks olema selge raha liigemissiooni näite varal. Aitäh!

Küsimusi ei esitata. Tänan, kolleeg Kalev Kukk! Juhtivkomisjoni nimel teeb kaasettekande kolleeg Liina Tõnisson.

Lugupeetud härra esimees, lugupeetud kolleegid! Vaidlused selle seaduseelnõu üle olid majanduskomisjonis üsna tulised. Komisjon otsustas häälteenamusega suunata eelnõu esimesele lugemisele. Sellega ma oma kaasettekandes piirduksingi. Komisjoni otsus oli positiivne, vaatamata valitsuse negatiivsele hinnangule sellele seaduseelnõule. Aitäh!

Suur tänu! Tundub, et rahvasaadikud küsimusi ei esita. Kolleegid, ma informeerin teid sellest või olete juba kursis, et "Isamaa" fraktsioon teeb ettepaneku see seaduseelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ma näen saalis proua ministrit. Kas valitsus soovib enne hääletamist öelda ka oma seisukoha ministri suu kaudu või panen fraktsiooni ettepaneku hääletusele? Ma panen "Isamaa" fraktsiooni ettepaneku hääletusele. Austatud Riigikogu! Kes on "Isamaa" fraktsiooni ettepaneku poolt lükata käsitletav seaduseelnõu esimesel lugemisel tagasi? Selle ettepaneku poolt on 30 Riigikogu liiget, vastu on 18, 1 jäi erapooletuks. See ettepanek leidis toetust. Seaduseelnõu on esimesel lugemisel tagasi lükatud.  

Kolleegid! Võtame arutusele Uno Mereste ja Ilmar Pärtelpoja algatatud krediidiasutuste seaduse eelnõu. Alustame esimest lugemist. Ma palun autorite nimel ettekandeks kõnetooli kolleeg Uno Mereste.

Lugupeetud Riigikogu juhatus! Lugupeetud kolleegid! Teile esitatud krediidiasutuste seadus on üks neist, millega on pikka aega väga intensiivselt töötatud. Umbes aasta tagasi oli eelnõu juba niisuguses seisundis, et selle oleks võinud peaaegu et Riigikogule esitada. Pärast 1993. aasta maid on eelnõu tutvustatud kõigile Eesti pankadele ja nad on esitanud meile oma seisukohad. Kaks korda on seda eelnõu arutatud Pankade Liidus, kes on lasknud selle kohta teha põhjaliku juriidilise ekspertiisi. Ekspertide arvamuste maht on ületanud kaks korda seaduse mahu. 1993. aasta detsembrist oli seaduseelnõu Justiitsministeeriumi ekspertide käes. Võin julgesti ütelda, et see seaduseelnõu on sõna tõsises mõttes läbi käinud tulest ja veest. Kahjuks on eelnõu seetõttu ka mingisugusel määral kannatanud. Praegusel kujul on seaduseelnõu minu arvates niisuguses konditsioonis, et see võiks olla meile töö aluseks. Täpsustuseks seletuskirjale ma lisan, et eelnõus on üks selline lause, millest võib jääda mulje, nagu ei oleks tuginetud Eesti Vabariigi varajasemale krediidiasutuste seadusele. See ei ole nii. Selle eelnõu lähtealuseks on 1927. aasta krediidiasutuste seadus. Õige on see, et möödunud aja jooksul on maailmas väga palju muutunud. Varajasema krediidiasutuste seaduse põhiseisukohti on püütud antud seaduseelnõus maksimaalselt ära kasutada. Seletuskirjas on märgitud, milliseid Euroopa Liidu pangandusalaseid direktiive on eelnõus arvestatud. Täiesti uus on selles seaduseelnõus korruptsioonivastane element. Eelnõus on eraldi peatükk rahapesuvastaste abinõude kohta. Sellega ma lõpetaksin. Saalis on ka Eesti Panga järelevalve või inspektsiooni asejuhataja härra Andres Sutt. Kui Riigikogu liikmetel on detailsemaid küsimusi, siis võib tema nendele vastata, sest tema on selle komisjoni tegelik juht, kes seaduseelnõu viimase redaktsiooni välja töötas. Tänan!

Suur tänu! Ootame viivu. Tundub, et ettekandjale küsimusi ei ole. Kaasettekande juhtivkomisjoni nimel teeb kolleeg Ignar Fjuk.

Austatud härra juhataja, daamid ja härrad! Mul on heameel siit puldist avaldada eelarve- ja maksukomisjoni nimel toetust sellele eelnõule. Omalt poolt tahaksin rõhutada järgmist. Eelnõule on tunnuslik just see, et on püütud krambivabalt praegust panganduse olukorda hinnata. Asju on püütud reguleerida arukalt, laskmata end kammitseda praegusest pankrotiseadusest või mõnest muust kehtivast normatiivaktist, mis võiks juhtida meid tagasi eelmistesse aegadesse. Selle tunnistuseks on väga põnevas vormis esitatud Justiitsministeeriumi seisukoht. On huvitav märkida, et arvamusavaldusi on rohkem kui seaduseelnõus paragrahve. Üldiselt on need väga kriitilised ja eelnõu suhtes hukkamõistva tooniga. Tutvunud Justiitsministeeriumi arvamusega, näib mulle, et eelnõu lugemine on neile kasuks tulnud, sest nüüd on nad vähemalt väikese rahandusalase kursuse läbi teinud. Ma kutsun teid komisjoni nimel üles mitte arvestama Justiitsministeeriumi esitatud arvamusavaldust. Püüdkem seaduseelnõu käsitleda süvenemisega meie tänasesse rahandus- ja majandusruumi. Tõsi, selles eelnõus on ka mõningaid puudujääke, mis avalduvad eelkõige selles, et see on liiga üldsõnaline. Paljud osad on põhjalikult avamata. Nimetamisväärne puudujääk on see, et krediidiasutuse omanike suhtes ei ole sätestatud piisavaid nõudeid, neid ei ole piisava konkreetsusega piiritletud. Puudulikult on fikseeritud olulise osaluse mõiste ja selle tagamise mehhanism. Üsna üldsõnaline on eelnõus lõik, mis käsitleb seda, kas pank võib osaleda ettevõtluses. Minu meelest on pangale antud liiga vabad käed. Ohtlikult lahtiseks on jäetud laenude andmise võimalused, mis võivad krediidiasutuse väga kiiresti krahhini viia. Kuid need on küsimused, mida Riigikogu liikmed võivad parandusettepanekute kaudu korrigeerida, tõstes sel teel ka seaduseelnõu kvaliteeti. Parandusettepanekud palun esitada 22. juuni kella 16-ks. Tänan!

Suur tänu! Küsimus kolleeg Sulev Alajõelt.

Lugupeetud ettekandja! Kas komisjonil on teada ka Rahandusministeeriumi seisukoht? Kui jah, siis milline see on?

Komisjon on saatnud selle seaduseelnõu võimalikult paljudele institutsioonidele, loomulikult ka Rahandusministeeriumile, pankadele ja suuremate ettevõtete juhtkondadele. Me palusime nende seisukohti eelnõu kohta. Seni ei ole Rahandusministeerium meie palvele reageerinud.

Suur tänu! Komisjoni ettepanek parandusettepanekute esitamise aja kohta on meile teada.

Ma kordan veel. Komisjon palub esitada parandusettepanekud 22. juuni kella 16-ks.

Ma tänan! Juhtivkomisjon pooldab esimese lugemise lõpetamist. Kui ükski fraktsioon ei protesti, siis loen ma esimese lugemise lõppenuks. Suur tänu, kolleegid! Meie tänase istungi tööaeg on läbi, tööaja pikendamise ettepanekuid ei ole tulnud. Me jätkame homme kell kaks pärast lõunat.