Tere päevast, lugupeetud kolleegid! Alustame täna eelnõude vastuvõtmist Vabariigi Valitsusest ja ma palun kõnetooli proua Ülle Aaskivi.

Austatud esimees, lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus esitab täna Riigikogu menetlusse Hüvitusfondi Nõukogu nimetamise seaduse osalise muutmise seaduse eelnõu. Istungil teeb eelnõu kohta ettekande rahandusminister Heiki Kranich.

Juhtivkomisjon on majanduskomisjon. Kolleeg Valve Kirsipuu.

Lähtuvalt Riigikogu 13. jaanuari otsusest ja õiguskantsleri 6. jaanuari ettepanekust esitab eelarve- ja maksukomisjon Riigikogule Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu.

Autorid võtavad enda peale ka juhtivkomisjoni kohustused.  

Austatud kolleegid! Nagu ikka kolmapäeviti me arutame Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõusid ega lõpeta enne, kui me oleme kõik päevakorras olevad eelnõud läbi arutanud. Kuid seekord on mul teile palve nõustuda mõnevõrra teistsuguse algusega. Nimelt proua Lauristin ei saa objektiivsetel põhjustel kohe Riigikogusse tulla. Kuidas te suhtute sellesse, kui me erandkorras võtaksime täna arutusele mõne eelnõu, mis on algatatud Riigikogus? Loomulikult võtame arutusele ka kõik valitsuse ettevalmistatud eelnõud. Kas olete nõus? Ma tänan, kolleegid! Sellisel juhul ma tutvustan teile võimalikku töökava. Me alustaksime 12. päevakorrapunktist, seejärel võtaksime arutusele 13. päevakorrapunkti. Siis 16. päevakorrapunkti, see on kuningriiklaste algatatud Eesti Vabariigi seaduse "Eesti Rahvusraamatukogu kohta" uue redaktsiooni kehtestamise seaduse eelnõu. Edasi võtaksime arutusele 5. päevakorrapunkti, siis 6., 7., pärast seda peame nõu. Kui te heidate pilgu päevakorrale, näete, et siis on ka valitsuse algatatud eelnõud läbi arutatud. Alustame, kolleegid.  

Võtame arutusele kolleeg Kalle Jürgensoni algatatud 1994. aasta riigieelarve muutmise seaduse eelnõu. Alustame teist lugemist ja palun autori ettekandeks kõnetooli.

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Teisele lugemisele esitatud 1994. aasta riigieelarve muutmise seaduse eelnõu on mõningate parandustega, mis on tingitud maksuvabastuste kompenseerimiseks vajamineva summa täpsemast arvutamisest. Esialgses eelnõus esitatud 300 miljonit on tõenäoliselt natuke suur summa, 275 miljonist, nagu on praeguses eelnõus, peaks tõenäoliselt vastavateks vajadusteks piisama. Vastavalt on suurendatud valla- ja linnaeelarvete toetusfondi moodustamise summat 70 miljonilt kroonilt 85 miljonile kroonile ja summat eelarvete tulude ühtlustamiseks vastavalt valla- ja linnaeelarve ning riigieelarve vahekorra seadusele. Seda eelarve- ja maksukomisjon aktsepteeris. Rohkem mul lisada ei ole. Aitäh!

Suur tänu! Ootame viivu, võib-olla on küsijaid. Ei ole, tänan! Kaasettekande juhtivkomisjoni nimel teeb komisjoni esimees proua Valve Kirsipuu.

Austatud spiiker, lugupeetud kolleegid! Me oleme 1994. aasta riigieelarve muutmise seaduse eelnõuga teisel lugemisel ja nagu kolleeg Kalle Jürgenson nimetas, vaatasime oma komisjoni istungil väga täpselt üle, mida teha 180 miljoni krooniga, mis vabanes tänu sellele, et pensionärid on tulumaksuvabad. Kaaludes võimalusi kõige otstarbekamaks valla- ja linnaeelarvete korrastamiseks, leidsime, et Kalle Jürgensoni ettepanek on tõesti kõige otstarbekam. Kuigi me teame, et ka sel puhul mitte kõik vallad, s.t. kohalikud omavalitsused ei saa nii palju tulusid, kui nad vajaksid, kuid tõenäoliselt aasta jooksul peame veel leidma teises pooles lisavahendeid, selleks et anda juurde nendele valdadele ja linnadele, kes ei tule oma laekumistega toime. Tahaksin siinjuures juhtida tähelepanu ühele kummalisele protsessile, mis Eestis on käivitunud. Nimelt eelarve- ja maksukomisjon on saanud kohalikelt omavalitsustelt õige arvukalt kirju, milles nad avaldavad pahameelt selle üle, et maksuvabastuste kompensatsioonidest on ära võetud 180 miljonit. Eelarve- ja maksukomisjon on seda küsimust arutanud, me ei mõista, kas kohalikud omavalitsused soovivad, et kõik pensionärid maksustataks tulumaksuga, s.t. pensionid maksustataks tulumaksuga, sest sellisel juhul me saaksime rääkida pensionäride maksuvabastuste kompenseerimise säilimisest kohalikes omavalitsustes. Või arvavad nad, et vaatamata sellele, et pensionid on praegu tulumaksuvabad, peaks riik andma igale pensionärile, kes elab teatud linnas või vallas, 300 krooni juurde? Ma ei tea, kui palju siin saalis ja rõdul on kohalike omavalitsuste esindajaid, aga need Riigikogu liikmed, kes lähevad oma valimisringkondadesse, võiksid seal rääkida, et praegu ei ole Eesti riik nii rikas, et ta saaks eelarvest anda kohalike omavalitsuste eelarvetele iga pensionäri jaoks 300 krooni juurde. Kui me selle käigu teeksime, küsitaks, miks ei anta juurde õppijatele, kelle sotsiaalstipendiumid on väikesed ja kellel ei ole võimalik võtta õppelaenu, või miks ei anta juurde näiteks lapsevanematele, ja tekib terve rida muid probleeme. Eelarve- ja maksukomisjon on püüdnud oma töös juhinduda seadustest. Komisjonile on ette heidetud, et ta tegi ettepaneku korrigeerida riigieelarve ja kohalike eelarvete vahekorra seadust ja lõpetada maksuvabastuste kompenseerimine pensionäridele. Meil lihtsalt ei ole teist väljapääsu, sest kui tulumaksuseaduse vastuvõtmisel me otsustasime pensione mitte maksustada, siis on ju otse loomulik, et pensionäridel ei ole ka maksuvaba tulu, mille eest peaks riik juurde maksma. Niipalju üldiseks teadmiseks. Mul oleks heameel, kui kohalikud omavalitsused siiski saaksid aru, missuguses situatsioonis Eesti riik praegu on ja missuguses situatsioonis on nad ise. Nüüd, tulles tagasi nende kahe arvu juurde, mis on arutatavas eelnõus, siis nagu kolleeg Kalle Jürgenson ütles, tema poolt enne esitatud 300 miljonit oli pisut suurevõitu summa ja seetõttu me vähendasime selle 275 miljonini. Summad jagasime ära kahe kulukirje vahel, üks nendest on "Kohalike eelarvete tulude ühtlustamiseks" ja teine on "Toetusfondi moodustamiseks". Tahaksin rõhutada, et tegemist ei ole vahendite tsentraliseerimisega. 137,6 miljonit krooni, mis on ette nähtud eelarvetulude ühtlustamiseks, läheb vastavalt seadusele, arvesse võttes varem väljatöötatud ühtlustamiskordajaid, kõigile kohalikele omavalitsustele, kusjuures võetakse arvesse ka elanike arvu kohalikes omavalitsustes. Mõni sõna 85 miljonist kroonist, mis läheb toetusfondi moodustamiseks. Toetusfondi moodustamine ja toetusfondi jagamine sõltub loomulikult sellest, missuguse seisukoha selle summa jagamisel võtab valitsus. Kuivõrd aga seda tehakse reeglina kooskõlastatult kohalike omavalitsustega, siis jääb mul üle loota, et leitakse kompromiss, mille kohaselt 85 miljonit krooni läheks nendele linnadele ja valdadele, kes on praegu miinustes. Ma tuletaksin teile meelde, et praegu on miinustes 232 valda. Kui võetakse vastu see muudatus, mille esitas Kalle Jürgenson, jääks miinustesse peaaegu 200 valda, aga märkimisväärselt väiksemasse miinusesse kui enne. Kui enne vastava muudatuse tegemist oli valdade miinuste summa kokku 199,4 miljonit krooni, siis tänaseks, arvestades muudatusi, mida me praegu arutame, jääb see vahe 115 miljoni krooni suuruseks. Vähenemine on umbes 40%. Mul on ettepanek kuulata ära ka Rahandusministeeriumi esindaja arvamus, sest nagu on öeldud riigieelarve ja kohalike eelarvete vahekorra seaduses, otsustab toetusfondi kasutamise Vabariigi Valitsus koos maavalitsustega. Loodan, et rahandusminister räägib meile, mismoodi neid rahasid hakatakse jagama. Mul on ettepanek lõpetada täna teine lugemine. Kuivõrd on tegemist riigieelarve seadusega, läheb see ka kolmandale lugemisele. Aga enne peame veel vaatama ka muudatusettepanekute tabelit. Aitäh!

Suur tänu! Ootame viivu. Ei ole küsijaid. Vabariigi Valitsuse seisukoha teeb meile teatavaks härra rahandusminister Heiki Kranich.

Lugupeetud Riigikogu! Selle eelnõu esitamise motiivid on igati selged, samas toob selle eelnõu seaduseks vormistamine endaga kaasa teatavaid probleeme. Loomulikult väheneb absoluutarvus arvestuslike kulude miinus, kuid samas tuleb tunnistada, et sellel on ka teine pool: kui täna nende arvestuste järgi saab 23 valda ja linna rohkem tulusid, kui neile nende arvestuste kohaselt vaja oleks, peaaegu 185 miljonit krooni rohkem, siis pärast selle eelnõu vastuvõtmist on selliseid valdu ja linnu 42, kogusummas 214 miljonit krooni. Raha hulk, mida ümber jagatakse, sellest ei muutu ja seetõttu mõnigi vald, mis on praegu raskes seisus, võib sattuda veelgi raskemasse seisu. See puudutab eeskätt neid valdasid, kus on suhteliselt vähe inimesi. Eelnõu vastuvõtmise järel suureneks just suuremate valdade ja linnade pluss, näiteks pärast eelnõu vastuvõtmist oleks Tallinna pluss 140, Tartul 10,5, Narval 10,8, Pärnul 10,8 ja Kohtla-Järvel 12 miljonit krooni. Samas näiteks sellistes maakondades nagu Jõgeva, Läänemaa, Põlva, Pärnu ja Valga oleks ainult üks vald plussis, Võru maakonnas ja Järvamaal ei oleks mitte ükski plussis. Ma saan aru, et selline arvestuslike kulude meetod ei tarvitse olla kõige efektiivsem. Selle kallal, kuidas neid rahasid jagada, kas kasutada selleks arvestuslike kulude printsiipi või mõnda teist meetodit, Rahandusministeeriumis praegu töötatakse. On täiesti selge, et 1995. aasta eelarve koostamisel peetakse väga tõsiselt nõu kohalike omavalitsustega, ja ma arvan, et kohalikel omavalitsustel peab olema võimalus öelda selle raha jagamise printsiibi kohta otsustav sõna. Ma loodan, et järgmise aasta eelarves sellega enam probleeme ei teki. Selle eelnõu rakendamine toob endaga kaasa raha jaotamise printsiibi muutmise poole eelarveaasta pealt. Ma ei arva, et see oleks väga hea, aga midagi otseselt selle vastu öelda on ka väga raske, kuna eelarve kuulub vaieldamatult Riigikogu kompetentsi ja valitsuse arvamus peab tulenema Riigikogu arvamusest. Kui see eelnõu vastu võetakse, halveneb tunduvalt aasta teisel poolel väiksema elanike arvuga ja vaesemate valdade olukord ja siis tuleb juba lisaeelarves näha ette võimalused nende valdade toetamiseks. Lihtsamalt öeldes, selle eelnõu eesmärk on saada kohalikele omavalitsustele raha juurde. Eesmärk on muidugi õilis, kuid ma arvan, et tänavune aasta ei kujune selliseks nagu möödunud aasta, mil aasta jooksul võeti vastu mitu lisaeelarvet. Ma usun, et tänavu on neid tunduvalt vähem, kuna prognoos aasta kohta on olnud täpsem. Varem on olnud prognoosida mõnevõrra raskem, Eesti ühiskonnas on protsessid stabiliseerunud ja ootamatuid lisatulusid loota ei ole eriti mõtet. Ma ei oska öelda muud kui seda, et otsus selles küsimuses on Riigikogu teha ja Rahandusministeeriumi poolt võin ma anda veksli, et 1995. aasta eelarve kohalike omavalitsuste summade üle konsulteeritakse väga olulisel määral kohaliku omavalitsusega. Aitäh!

Suur tänu! Võib-olla on küsijaid. On. Kolleeg Olav Anton.

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Te ütlesite oma ettekandes, et 1995. aasta eelarve koostamisel peate vajalikuks omavalitsustega läbi rääkida. Seda lubasid ka 1994. aasta eelarve koostamise eel teie kolleegid, kellega ma ühes komisjonis olin. Hea mees, kes lubabki. Ma küsiksin, millise meetodiga te üritate seda teha või kuidas te kujutate läbirääkimiste toimumist ette? Millise kava kohaselt? Millise struktuuriga need on? Kuidas te organiseerite omavalitsuste arvamuste teadasaamist?

Ma arvan, et struktuur ja meetod kujuneb läbirääkimiste käigus. Ma ei oska täna öelda, kus ruumis ja mis kell ja kelle vahel läbirääkimised toimuma hakkavad. Kindlasti sõltub see kohalikest omavalitsustest, keda nad näevad oma esindajatena ja missugusena näevad nemad seda arutelu.

Suur tänu! Kolleeg Jaanus Betlem.

Austatud ettekandja! Vastasseis Rahandusministeeriumi ja, ütleme niiviisi, Riigikogus kohaliku omavalitsuse poliitikat kujundavate poliitikute vahel on kestnud juba üpris pikka aega. Ma ei tea selle vastasseisu täpseid põhjusi, küll aga küsiksin, kas seda on võimalik mingil teel ületada, kas üldse on võimalik riigieelarvest kohalikele omavalitsustele raha mingil moel juurde leida ja kui on, siis milline see tee oleks, milline see parem tee oleks?

Kõige lihtsam oleks seda kelleltki teiselt ära võtta, paraku oleme eelarvet vastu võttes tunnistanud, et jaotus on olnud enam-vähem optimaalne. Arutatav eelnõu tegeleb raha ümberjagamisega kohalike omavalitsuste vahel. Nagu ma ütlesin, satub selle ümberjagamise tulemusena osa valdasid tõenäoliselt sügavamatesse raskustesse, kui nad on täna, ja poole aasta pärast tuleb neile midagi juurde maksta. Samas ma arvan, et juurdemaksmiseks raha leida on enam kui kahtlane, sest prognoosid selle aasta kohta on paratamatult olnud täpsemad kui eelmiste aastate kohta. Ma ei arva, et vastuolud kohalike omavalitsuste ja Rahandusministeeriumi vahel oleksid ületamatud. Ma usun, et 1995. aasta eelarve koostamisel jõuame niikaugele, et kohalike omavalitsuste arvamus raha jaotamise metoodika kohta on Rahandusministeeriumi töö aluseks.

Suur tänu! Kolleeg Kalju Põldvere.

Tänan, härra esimees! Härra minister! Kuuldes nüüd juba päris autoriteetsest suust, et osa valdasid satub veelgi raskemasse olukorda, ja teades, et Omavalitsuste Liidult on üsna kurjad ähvardused, tekib küsimus, kas me selle seaduse vastuvõtmisega ei lähe riskantsele teele? Kui me ei suuda raskustesse sattunud valdasid aidata, kas omavalitsused siiski ei satu, nagu öeldakse, vihma käest räästa alla? Tänan väga!

Ma ei suuda siin kategoorilises vormis vastust anda, kindlasti paljude omavalitsuste olukord selle tulemusena paraneb, aga oht, et osa omavalitsusi satub otsesesse sõltuvusse lisaeelarve võimalustest, on küllalt suur. Ma ei tahaks siin mingisugust omapoolset ettekirjutust teha, riigieelarve on vaieldamatult Riigikogu otsustus, valitsus saab käituda ja eelarvesummasid jagada vastavalt sellele, missuguseks see kujuneb.

Suur tänu! Rohkem küsimusi ei esitata. Avan läbirääkimised. Kolleeg Kalle Jürgenson.

Aitäh! Lugupeetud Riigikogu liikmed, ma saan aru, et omavalitsuste problemaatika eriti suurt poleemikat ei tekita. Ma olen seda tajunud ka suhtlemisel ajakirjanikega, samuti paljude Riigikogu liikmetega. Ilmselt on tegemist valdkonnaga, mis puudutab paljusid, kuid milles kaasarääkimiseks napib teinekord informatsiooni ja võib-olla ka arusaamist. Ma tahaksin kommenteerida lugupeetud rahandusministri väidet, et selle eelnõu eesmärk on raha omavalitsustele juurde saada, mis on kahtlemata õilis eesmärk, nagu ka härra Kranich mainis. Just seda see eelnõu ei taotle. Esiteks. See ei saa seda taotleda, sest kogu summa, 497 640 000 krooni jääb samaks ja seda summat eelnõu vastuvõtmine ei suurenda. Õnneks ta seda ka ei vähenda. Küsimus on milleski muus. Küsimus on selles, kuidas vastavast summast eraldatavaid vahendeid ümber jagatakse. Nagu härra rahandusminister oma ettekandes mainis, lähenevad Rahandusministeeriumi ametnikud küsimusele kulunormatiivide seisukohalt. Teisest küljest on vähemalt antud eelnõu esitamisel seisukoht, et rahade jagamisel, antud juhul kohalike eelarvete toetamisel riigieelarvest tuleb välistada mingisuguse ametniku või ametnikkonna suva ja teostada seda objektiivsetest parameetritest lähtudes seaduses ettenähtud korras. Ma tooksin ainult mõne markantse näite kulunormatiivide kohta, mida Rahandusministeerium kasutab nende miinuste hindamisel, millest siin juttu oli. Sotsiaalkuludeks on Rahandusministeeriumi kulunormatiivide järgi ette nähtud 10 krooni inimese kohta aastas. Lihtne arvutus näitab, et üle Eesti annab see omavalitsuse eelarvetes kulunormi järgi 15 miljonit krooni, samal ajal on Sotsiaalministeeriumi eelarves toetusi kokku 56,5 miljonit krooni, s.o. neli korda rohkem. Meenutan teile, et ühekordsed toetused vähekindlustatud peredele Sotsiaalministeeriumi eelarves on 30 miljonit krooni. Ma tegin eelarve lugemisel ettepaneku viia see summa kohalikesse eelarvetesse, kuid Riigikogu hääletas selle vastu. Samal ajal ainuüksi sotsiaalhooldusasutuste muud kulud, mida Riigikogus eelarve arutamisel isegi mitte lahti ei kirjutatud, on ligi 70 miljonit krooni. Sellele lisaks ma meenutaksin, et kohalike eelarvete norm üle Eesti oli 15 miljonit. Mis see on? Kas see on tsentralism või detsentralism või kas sellisel normil ja normatiivil on üldse mingit käibeväärtust? Minu vastus oleks, et see on sotsiaaltoetuse ja sotsiaalsüsteemi piisav tsentraliseerimine. Sellise kulunormatiivi võiks kohalikus eelarves üldse ära kaotada ja kaoks ka see miinus. Eelnõu eesmärk on selles, et kohalike eelarvete toetamiseks ettenähtud summad jaguneksid seaduses ettenähtud korras, mitte ametnike suvast lähtudes siiamaani käibinud n.-ö. raha väljalöömise põhimõttel – tuli kuhugi sõita, kellelegi midagi selgeks teha, kuskil uksi kulutada ja tõestada, et raha kulub täna rohkem kui eile ja homme kulub rohkem kui täna. Sellest tuleb lahti saada. Eelnõu eesmärk lähtub objektiivsetest näitajatest, nii nagu need valla-ja linnaeelarve ning riigieelarve vahekorra seaduses sees on. Praegu on põhinäitaja tulude hulk ühe elaniku kohta omavalitsusüksuses. Tõsi, kohalike eelarvete toetamise fond vajab veel oma dokumente, selleks et sätestada fondi raha kasutamist. Siin on kaks võimalust: kas kirjutada mingid põhimõtted ette ja anda fondi rahade kasutamise võimalus maavalitsustele või näha need printsiibid ette juba valitsuses ja saata raha adressaatidele maavalitsuste kaudu juba konkreetsete sihitustega. See küsimus vajab veel lahendamist. Ma loodan, et valitsus selle probleemi lahendab. Aitäh!

Suur tänu! Kolleeg Kalju Põldvere, teine arvamusavaldus.

Härra esimees, kolleegid! Minule teeb see eelnõu natukene muret ja ma ei oska temasse suhtuda. Me juba kuulsime, et see toob osale valdadele raskusi. Ja lisaks kuulsime, et ka kahe tähtsa mehe vahel, ühelt poolt härra Jürgensoni ja teiselt poolt härra rahandusministri vahel ei ole selgust, mida selle seadusega taotletakse. Mul on ettepanek kuulata praegu ära kõik arvamusavaldused ja katkestada selle seaduseelnõu arutelu, et ennekõike eelarve- ja maksukomisjon saaks omavalitsustega või nende liiduga astuda vähemalt informatsioonilistesse läbirääkimistesse, seejärel jätkaksime asja arutamist, kuni jõuame selguseni. Ning ei ole sugugi halb, kui meie ei tekita omavalitsustega konfrontatsiooni. Tänan väga! Ma annan teile selle ettepaneku.

Ainuke võimalus mingil moel enne protseduurilise ettepaneku hääletusele panekut reageerida on paluda vaheaega, teist nõu ma teile anda ei saa. Ei, katkestamisettepanek pannakse kohe hääletusele. Autoritel ja juhtivkomisjonil on õigus ettepanekut tehes arvestada sellega, et see ei kuulu Riigikogu poolt läbivaatamisele. Tihtilugu autor ja juhtivkomisjon vihjab ettekandes sellele, et ta teeb ettepaneku katkestada näiteks pärast seda või pärast toda. Katkestatakse siis, kui nende soov on saabunud. Kui aga ettepanek tuleb saalist ja rahvasaadik esitab selle kirjalikult, siis tuleb see kohe hääletusele panna. Läbirääkimised jätkuvad. Kolleeg Valve Kirsipuu.

Lugupeetud spiiker, austatud kolleegid! Ma pean ütlema, et me oleme siin Riigikogu saalis näinud õige palju asju, mis on ebaloogilised. Ma ütleksin, et härra Põldvere ettepanek katkestada kahest või kolmest arvust koosneva riigieelarve muutmise seaduse eelnõu lugemine, samal ajal teades, et kolmas lugemine on veel ees, kuulub sellessesamasse valdkonda. Et Riigikogu liikmed saaksid asjast aru, soovitan lugeda seadusi, mille alusel koostatakse konkreetsetest arvudest koosnevat riigieelarvet. Ei ole ju võimalik, et mõni saja ühest Riigikogu liikmest, kes ei ole saanud aru ühest või teisest seadusest, peatab riigis tegevuse. Te ju teate, et kohalikud omavalitsused teevad praegu eelarveid, mis peavad valmis olema 1. aprilliks. Niikaua, kuni siin mõned Riigikogu liikmed teevad endale selgeks, milles tegelikult asi on, saavad need eelarved valmis ja vajalikud miljonid, sajad miljonid jäävad lihtsalt saamata. Ma tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et väitlus, mis tekkis rahandusministri ja eelarve esitaja Kalle Jürgensoni vahel, ei olegi nii oluline, kui see sõnavõttudes tundus. Nagu te panite tähele, väitis Kalle Jürgenson, et eelarvete koostamisel ei tohi lähtuda kulunormatiividest. Selle kohta ei ole midagi halba öelda. Tõesti, arvestamine kulunormatiivide järgi on olnud viimase 20 aasta jooksul Eesti mall, nagu ka kogu sotsialistliku ühiskonna mall, ja on tõsi, et me ei saa edasi eelarveid teha kulunormatiivide järgi. Ei ole õigus, et kasutatakse ainult kulunormatiive. Me ei jõua kunagi niikaugele, et kulunormatiive üldse vaja ei ole, sest kokku võttes on kulunormatiiv näiteks ka 90-kroonine laste abiraha. Kui me ei võta aluseks seda konkreetset summat, mida me korrutame laste arvuga, et saada summat, mida vajame laste abirahadeks, siis võime jõuda niisuguse olukorrani, et paneme siia ühe summa, sinna teise summa parema äranägemise järgi, oletades, kui palju mingil kohalikul omavalitsusel vaja on. Pean avaldama kahetsust, et selle 15 kuu jooksul, mil me oleme tegelnud kohalike eelarvete küsimusega, ei ole leidnud üksmeelt ei Rahandusministeerium ega kohalike omavalitsuste osakond, mis 1. novembril muutus ametiks. Kõik need küsimused on ju olnud arutusel meie komisjonis, neid vaidlusi, diskussioone, mis ei vii mitte kuskile ja lõpevad samamoodi kui täna siin, on olnud piisavalt palju. Mul on põhjust arvata, et rahade jagamises jõutakse siiski ühele meelele, samuti selles, et osaliselt on vajalikud nii kulunormatiivid kui ka põhimõte, et iga kohalik omavalitsus peab oma tuludega ära elama. Seepärast on mul Riigikogule ettepanek teine lugemine siiski täna lõpetada, ma kordan, eelnõu läheb veel kolmandale lugemisele. Vahepeal võidakse, kui on vaja, teha mingisuguseid muudatusi. Küsimus on konkreetses arvus, küsimus on selles, kas 180 miljonit krooni, mis meil vabanes tänu sellele, et tulumaksuseaduses ei ole pensionide maksustamist sees, jagada ühtpidi või teistpidi. Uskuge mind, me võime praegu panna kõik ühele reale või teisele, sellest kohaliku omavalitsuse olukord 1994. aastal ei parane. Meil ei ole midagi teha, see aasta on meil õppimise aasta, see on esimene tee, mida praegu käivad läbi 250 kohalikku omavalitsust, selleks et elada oma elu iseseisvalt. Ja me ei tohi takistada neid elamast, vaid me peame maksimaalselt kaasa aitama, et nad omadega välja tuleksid. Tänan!

Suur tänu! Kolleeg Ants Erm.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Ka mina olen selle eelnõu arutelust osa võtnud ja pean ütlema, et mulle tundus see mõistlik, aga kui Eesti Omavalitsusliitude Ühendus on pöördunud meie poole, viidates, et selle seaduse § 4 3. lõige või et see seadus ei ole vastavalt seadusele omavalitsustega kooskõlastatud, siis minu meelest ei jää meil muud üle kui praegu siiski lugemine katkestada, võtta ühendus omavalitsustega ja viia see eelnõu kooskõlla, et selliseid proteste ei tuleks. Kui on ikkagi Omavalitsusliitude Ühenduse ettepanek ja protest, siis tuleb seda arvestada. Aitäh!

Suur tänu! Kolleeg Epp Haabsaar.

Tänan, härra juhataja! Ma tahaksin õige lühidalt avaldada toetust proua Valve Kirsipuule. Arvestades tegelikku olukorda ja seda, et meil on selle küsimuse lahendamisega kiire, tuleks tema seisukohti siiski arvestada. Aitäh!

Aitäh! Kolleeg Kalle Jürgenson, teine arvamusavaldus.

Ma tahaksin õiendada härra Ermi väidet. Esiteks, nimetatud pöördumine ei käi selle eelnõu kohta. Teiseks, selles protesteeritakse just subjektiivsuse vastu, mille vastu omakorda on suunatud praegune eelnõu. Ma palun selle pöördumise siiski mõttega, ma kordan veel kord, mõttega läbi lugeda. Aitäh!

Suur tänu! Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised käsiloleva päevakorrapunkti üle? Selle ettepaneku poolt on 49 Riigikogu liiget, 1 on vastu, 1 jäi erapooletuks. Läbirääkimised on lõpetatud. Kolleegid, ma panen hääletusele Kalju Põldvere protseduurilise ettepaneku. Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et arutelu katkestada? Selle ettepaneku poolt on 5 Riigikogu liiget, vastu on 40, 8 jäid erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust. Ma palun kõnetooli proua Valve Kirsipuu, võib-olla on vaja kommenteerida. Lugupeetud Riigikogu, võtke, palun, ette parandusettepanekute tabel. Parandusettepaneku on esitanud autor, juhtivkomisjon on seda arvestanud.

Jah, parandus-, täpsemalt muudatusettepanek kujunes meil vastastikuse diskussiooni tulemusel. Algul oli paaris miljonis väike vahe, aga siis me leidsime ühise meele ja aktsepteerisime sajaprotsendiliselt Kalle Jürgensoni muudatusettepanekut.

Tundub, et kõik on meiega nõus. Kas me lõpetame nüüd teise lugemise?

Jaa, me lõpetaksime teise lugemise ja mul on ettepanek esitada muudatusettepanekud enne kolmandat lugemist kuni 31. jaanuarini kella 18-ni meie komisjoni.

Suur tänu! Lugupeetud kolleegid, kas me lõpetame teise lugemise? Fraktsioonid on nõus. Teine lugemine on lõpetatud.  

Lugupeetud Riigikogu, võtame arutusele riigiõiguskomisjoni algatatud otsuse "Vabariigi Valitsusele seaduseelnõu algatamise ettepaneku tegemine" eelnõu. Autorite poolt palun ettekandeks kõnetooli kolleeg Eiki Nestori.

Austatud härra esimees, austatud härra asejuhataja, lugupeetud Riigikogu! Möödunud aasta 5. oktoobril tegi õiguskantsler Riigikogule ettepaneku muuta kohaliku omavalitsuse korralduse seadust ja avada selles koormise mõiste. Nagu te teate, sätestab põhiseaduse § 157, et kohalikul omavalitsusel on seaduse alusel õigus kehtestada ja koguda maksu ning panna peale koormisi. Põhiseadus teatavasti neid mõisteid ei samasta. Endine maaelu ja regionaalpoliitika komisjon esitas 17. novembril menetlusse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis on teil sahtlites 343 SE nime all. Selle eelnõu arutelu juhtivkomisjoniks määrati riigiõiguskomisjon. Oleme seda küsimust arutanud komisjonis päris mitmel korral ja jõudnud järeldusele, et koormise mõiste defineerimine ei ole lihtne ning seda järgmistel põhjustel. Kõigepealt peaks arutlema selle üle, kas koormise mõiste all saab kehtestada ka kohustusliku töötegemise, kui põhiseaduse § 29 ütleb, et kedagi ei saa sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu. Teiseks ei ole selge, kas töid ja toiminguid ehk koormisi saab kehtestada ainult alalistele elanikele ehk füüsilistele isikutele või võib seda teha ka juriidilistele isikutele, kes on antud omavalitsuse territooriumil, või tuleks hoopis lähtuda sellest, kas seal omatakse kinnisvara või mitte. Samuti tekitas arutelu küsimus, kas võib pealepandud koormist asendada maksega, näiteks tasuda koormist rahas. Selgitamist vajab küsimus, millised on sanktsioonid, kui koormist ei täideta, kuidas need kehtestatakse, sest ilmselt ei saa neid sätestada valla või linna põhimääruses. Teatavasti peab kohalikud maksud seadusega sätestama Riigikogu. Riigiõiguskomisjonile oli tähtis ka see, et asjaõigusseadusest lähtuvalt oleks selge, mis vahe on reaalkoormatisel ja koormisel. Kindlasti vajab koormise mõiste tõsisemat defineerimist, samuti tuleb sätestada, kuidas seda rakendatakse, mis juhtudel, tähtajad, kontrollivahendid, millised tagajärjed on täitmata jätmisel, vaidlustamine jne. Selle arutelu tulemusena jõudiski riigiõiguskomisjon järeldusele, et oleks loogiline, kui selle eelnõu valmistaks ette selle tõsise eeltöö alusel Vabariigi Valitsus. Meie ettepanek on, et see eelnõu võiks käsitleda ka kohalikke makse, ning me teemegi Riigikogule ettepaneku võtta vastu otsus teha vastavalt põhiseaduse § 103 2. lõikele Vabariigi Valitsusele ettepanek algatada 1994. aasta 1. maiks kohalike maksude ja koormiste seaduse eelnõu. Aitäh!

Suur tänu! Tundub, et küsimusi ei esitata. Kaasettekande eelarve- ja maksukomisjoni poolt teeb esimees proua Valve Kirsipuu.

Lugupeetud juhatus! Austatud kolleegid! Põhiseaduse § 113 sätestab, et riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. Jõudumööda on Riigikogu oma eksisteerimise jooksul võtnud vastu õige mitu maksuseadust, me oleme vastu võtnud sundkindlustuse seaduse (ma pean silmas liikluskindlustuse seaduse täpsustust), menetluses on praegu riigilõivude seadus, kuid koormistega me ei ole tõesti tegelnud. Seoses kohalike omavalitsuste iseseisvumisega ja seoses sellega, et kohalikel omavalitsustel, nagu täna on juba juttu olnud, napib raha, on kohalike omavalitsuste huvi koormiste ja kohalike maksude vastu tõusnud. Eelarve- ja maksukomisjoni soov sätestada kohalikud maksud maksukorralduse seaduses ei täitunud ning vastavalt Riigikohtu otsusele võeti need maksukorralduse seaduse parandatud variandist välja. On selge, et kohalikud omavalitsused on huvitatud oma tulude suurendamisest kohalike maksude ning koormiste kaudu ja nad on seda püüdnud ka juba teha. Sellest on tekkinud vastuolud ja sellest on tingitud ka õiguskantsleri pöördumine Riigikogu poole. Praegu kohalikud omavalitsused ei saa sätestada ei kohalikke makse ega ka koormisi, kuna puudub vastav seadus. Eelarve- ja maksukomisjon ei pidanud vajalikuks teha Riigikogu kaudu valitsusele ettepanekut töötada välja vastav eelnõu. Me ei teinud seda ettepanekut sellepärast, et eelarve- ja maksukomisjonil on teada, et valitsus, täpsemalt Rahandusministeerium, sellega juba tegeleb. Möödunud nädalal Rahandusministeeriumis käies selgus, et esimene etapp kohalike maksude ja koormiste seaduse koostamisel on möödas. Valitsus loodab, et kohalike maksude ja koormiste seaduse eelnõu jõuab Riigikokku nii, et selle saaks vastu võtta 1. aprilliks, mitte aga 1. maiks, nagu välja pakutakse. Tõenäoliselt juba veebruari lõpus või märtsi alguses tuleb Riigikogu lauale kohalike maksude ja koormiste seaduse eelnõu. Lisaksin, et tegelikult algab kohalike eelarvete aasta 1. aprillist ja nendel on oluline teada, missuguseid makse nad saavad kasutada oma 1994. aasta eelarve koostamisel. Seda arvesse võttes teeb eelarve- ja maksukomisjon Riigikogule ettepaneku võtta otsus vastu esitatud kujul. Aitäh!

Suur tänu! Ootame viivu. Ei ole küsijaid. Lugupeetud Riigikogu, vastavalt kodukorraseadusele peaks valitsus avaldama arvamust, ütlema seisukoha selle eelnõu kohta. Meil oli kavas ära kuulata härra rahandusminister, kuid ta saatis arvamuse kirjalikult. Selles öeldakse, et Vabariigi Valitsus arutas Riigikogus algatatud seaduse eelnõu (silmas on peetud otsuse eelnõu "Vabariigi Valitsusele seaduseelnõu algatamise ettepaneku tegemine") ega oma antud eelnõu suhtes vastuväiteid. Seetõttu valitsus loobub arvamuse avaldamisest Riigikogus. Avan läbirääkimised. Lugupeetud Riigikogu, kas me loeme läbirääkimised peetuks ja lõppenuks? Ma tänan! Läbirääkimised on lõppenud. Kolleeg Valve Kirsipuu, kas ma panen otsuse eelnõu hääletusele? Kolleeg Eiki Nestor.

Palun viieminutilist vaheaega!

Vaheaeg 5 minutit. V a h e a e g  

Lugupeetud kolleegid, vaheaeg on läbi. Ma juhin teie tähelepanu sellele, et vastavalt põhiseadusele saab see otsuse eelnõu otsuseks siis, kui seda toetab vähemasti 51 rahvasaadikut. Ma panen otsuse eelnõu hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et võtta vastu Riigikogu otsus "Vabariigi Valitsusele seaduseelnõu algatamise ettepaneku tegemine"? Selle ettepaneku poolt on 60 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, 1 jäi erapooletuks. Otsus on vastu võetud.  

Austatud kolleegid! Võtame arutusele "Kuningriiklaste" fraktsiooni algatatud Eesti Vabariigi seaduse "Eesti Rahvusraamatukogu kohta" uue redaktsiooni kehtestamise seaduse eelnõu. Alustame esimest lugemist ja ma palun autorite poolt kõnetooli kolleeg Priit Aimla.

Austatud juhataja, lugupeetud Riigikogu! "Kuningriiklaste" fraktsiooni esitatud Eesti Vabariigi seaduse "Eesti Rahvusraamatukogu kohta" uue redaktsiooni kehtestamise seaduse eelnõu ei muuda 1990. aasta 15. novembril vastuvõetud seaduse põhimõtteid ja lähtub UNESCO ja IFLA, s.t. Rahvusvahelise Raamatukoguühingute Assotsiatsiooni standarditest. Eelnõu teenib sama eesmärki, mis 9. detsembril kultuurikomisjoni poolt esitatud ja üldkogu poolt III istungjärgu 11. töönädalal menetlusest välja hääletatud Rahvusraamatukogu seaduse eelnõu: määrata kindlaks selle uhke Tõnismäe maja tegevusvaldkond ja põhiolemus ning anda talle ka n.-ö. seadusandlikud seinad ja katus. Tänu eelmise aasta lõpul analüüsitud seaduseelnõule nr. 374 oskame nüüd loodetavasti asjalikumalt suhtuda seaduseelnõusse nr. 398 ning meie au, uhkuse ja, mis peaasi, vaimuvaraallika ka väärilise seadusega ümbritseda. Ma tahaksin hoiduda pikemast ümberjutustusest, sest autorite grupp on eelnõule lisanud, nagu näete, küllalt põhjaliku seletuskirja ja allakirjutanud töögrupi esimehe kompetentsust oleks mul raske ületada nii sõnaosavuses kui ka juriidilises usaldusväärsuses. On meeldiv tõdeda, et töögrupi juht on meie hiljutine kolleeg ja kuulub samuti valitsuskoalitsiooni nagu ka eelmise eelnõu autorkond. Meie fraktsioon tahaks teatada, et meie poolt menetlusse antud Eesti Rahvusraamatukogu kui parlamendi- ja rahvusraamatukogu käsitlust on nimetatud küpseks ja täiuslikuks ning me loodame ka teie soodsat suhtumist. Tänan!

Suur tänu! Kas meil on küsimusi? On. Kolleeg Sulev Alajõe.

Lugupeetud ettekandja! Seaduseelnõu § 10 5. lõikes sätestatakse need institutsioonid, kellele Rahvusraamatukogu teenused on tasuta. Kas te võiksite öelda, miks nii väikses riigis nagu Eesti peaks keskraamatukogu teenindama eelisolukorras ainult parlamendiliikmeid, sellest loetelust on välja jäetud Vabariigi President, õiguskantsler, justiitsminister, Riigikohtu liikmed, põhiseaduslikud riigiorganid?

Miks president on loetelust välja jäetud? Sellele jään ma praegu vastuse võlgu, aga miks on kirjas Riigikogu liikmed, Riigikogu juhatus, Riigikogu Kantselei ja nõnda edasi, see seletub muidugi selle lihtsa asjaoluga, et ta on ju parlamendiraamatukogu funktsioonis.

Suur tänu! Kolleeg Eiki Nestor.

Aitäh, härra esimees! Austatud ettekandja! Minu küsimus on puhtriigiõiguslik. Kas me ei loo antud seaduse vastuvõtmisega pretsedenti, kui me loome peale teiste otseselt Riigikogu poolt moodustatavate asutuste (näiteks Eesti Pank, mille seadus on mulle täiesti mõistetav) mingi uue struktuuri Rahvusraamatukogu näol? See, kas seda peab tegema just Riigikogu, on riigiõiguslik aspekt. Aitäh!

Ma ei näe siin küll absoluutselt mingit ohtu. Kui oht peaks seisnema selles, et tal on kõrgemad funktsioonid kui tavalisel rahvaraamatukogul, siis lõppude lõpuks on isegi seletuskirjas üsna täpselt määratletud, et kuna tegemist on nii Eesti raamatute arhiivi kui ka parlamendiraamatukogu funktsioone täitva institutsiooniga, on Rahvusraamatukogu nõukogu liikmeist 2/3 Riigikogu liikmed, mida ma pean absoluutselt ainuõigeks.

Suur tänu! Kolleeg Mart Nutt.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud härra Aimla! Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele täidab Riigikogu seadustandvat ja valitsus täidesaatvat funktsiooni. Käesoleva seaduse vastuvõtmisega sellisel kujul muutub Rahvusraamatukogu täidesaatvat funktsiooni kandvaks asutuseks ja Rahvusraamatukogu direktriss peaministriga hierarhias võrdväärseks isikuks. See on ilmselgelt põhiseadusega vastuolus. Kuidas seda vastuolu kõrvaldada? Aitäh!

Meie fraktsioon on seda küsimust arutanud ja ei ole leidnud, et Rahvusraamatukogu direktriss võrdsustuks peaministriga, seda on siit võimatu välja lugeda. Esiteks on tema palk võrdsustatud rektorite palgaga ja oma asendilt on ta võrdsustatud just ja ainult Rahvusraamatukogu kui parlamendiraamatukogu direktoriga, nii et ta ei ole võrreldav küll ühegi teie poolt kahtlustatud objektiga.

Suur tänu! Kolleeg Ilmar Pärtelpoeg.

Tänan, härra esimees! Härra ettekandja, kas te olete seisukohal, et me ka edaspidi läheme seda teed, et igasugused maksusoodustused ja maksustamistingimused sätestatakse eraldi seadustes, teatud üksikobjekte puudutavates seadustes, või peaksid need kõik kuuluma ühtsetesse maksukorralduse seadustesse ja spetsiaalsete maksude seadusse? Aitäh!

Aitäh! Ma olen, jah, tõesti sellel seisukohal, et kui võrrelda metalli või mingisugust toidukaupa vaimuvaraga, millel püsib kogu meie rahvuslik uhkus, kõik meie saavutused ja kogu meie tulevik, siis loomulikult tuleks eelistada meie vaimse potentsiaali kasvamiseks vajalikku väärtust. Kui me välismaalt saame, nagu senigi oleme saanud, suurel hulgal raamatukogule ja kogu meie rahvale niivõrd vajalikke teavikuid, raamatuid ja muid väärtusi, siis oleks lausa kummaline, kui me hakkaksime omaenda oksa saagima. Järelikult see, mis on kogu eestlaskonna huvides, peaks olema ka sellesama Eesti riigi poolt soodustatult kättesaadav ja kohalejõudev. Ma ei näe selles erandis mitte mingisugust kurja. Aitäh!

Suur tänu! Kolleeg Vootele Hansen.

Aitäh, härra esimees! Austatud ettekandja! Kas te võite öelda, kas eelnõust on kogemata välja jäänud majanduslik kontroll raamatukogu tegevuse üle või ei peeta seda oluliseks? Tänan!

Ma pean ütlema, et mul see nii helgelt silme ees ei ole, et ma võiksin seda kinnitada. Kui see on välja jäänud, järelikult peetakse loomulikuks, et ka seda asutust kontrollib Riigikontroll.

Suur tänu! Kolleeg Andres Heinapuu.

Aitäh! Ma küsiksin ühe küsimuse seletuskirja kohta, kui tohib. Seletuskirjas on esimese lausena kirjas, et Rahvusraamatukogu kui parlamendiraamatukogu sündis koos Eesti Vabariigiga 1918. aastal. Mina olen siiamaani teadnud, et 1918. aastal moodustas selle raamatukogu, mis on praeguse Rahvusraamatukogu eelkäija, Ajutine Valitsus ja et see oli hiljem Riigikantselei kaudu valitsuse alluvuses kogu sõjaeelse aja. Ma tahaksin teada, kust need uued ja huvitavad andmed pärinevad?

Armas härra Heinapuu, mina ei lasku praegu teiega ajalooalastesse vaidlustesse. Ma soovitan seda küsimust korrata hiljem, kui ma olen ennast täiendanud, konsulteerides seletuskirja autoritega.

Suur tänu! Kolleeg Jaanus Betlem.

Austatud härra esimees, austatud ettekandja! Riigieelarve seadus sätestab need institutsioonid, mida riigieelarve kulude poole peal eraldi nimetatakse. Nende hulgas Rahvusraamatukogu pole. Riigieelarve seaduse kohaselt on ta Kultuuri- ja Haridusministeeriumi valitsemisalas. Kuidas lahendada see vastuolu antud seaduse ja eelarveseaduse vahel?

Rahvusraamatukogu on ju eelarves ometigi sees ja seepärast ma ei näe siin küll mingisugust vastuolu. Või sain ma küsimusest valesti aru?

Täpsustame. Jaanus Betlem.

Ma siis täpsustan küsimust. Tõepoolest, kõik need asutused ja institutsioonid, mida finantseeritakse riigieelarvest, peavad olema riigieelarves sees. Antud juhul on ta Kultuuri- ja Haridusministeeriumi valitsusalas. Nüüd tahetakse see tuua riigieelarves eraldi reale, mis on vastuolus riigieelarve seadusega.

See ei ole vastuolus, kuna on päris loomulik, et niisugune institutsioon nagu parlamendiraamatukogu ei saa kuuluda Kultuuri- ja Haridusministeeriumi alla, vaid peab olema suurema autonoomsusega üksus. Aitäh!

Suur tänu! Kolleeg Andrus Villem.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra Aimla! Kas ei oleks otstarbekam võtta vastu raamatukoguseadus, mis käsitleks kogu raamatukogundust ja milles võiks olla fikseeritud Rahvusraamatukogu?

Minu arvates on asi küll niimoodi, et nii nagu me ei saa Teaduste Akadeemiat vaadelda ühena instituutidest, nii me ei saa ka Rahvusraamatukogu vaadelda võrdses reas tavalise külaraamatukoguga.

Suur tänu! Kolleeg Heiki Raudla.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Kas praegune seaduseelnõu ei loo pretsedenti, mille järel hakkavad oma seadust ja erilist staatust taotlema rahvusülikool, rahvusmuuseum, rahvusooper, rahvustelevisioon, rahvusraadio, rahvusarhiiv jne.

Vastan: elame – näeme, ei oska öelda.

Suur tänu! Kolleeg Aivar Kala.

Tänan, härra esimees! Austatud ettekandja! Riigivapi seadus ütleb, et riigivapi kujutisega pitsateid võib omada riigivõimu teostav asutus. Kas Rahvusraamatukogu teostab riigivõimu, et see eelnõu annab talle õiguse omada riigivapiga pitsatit? Tänan!

Aitäh! Laskumata pikemasse arutellu küsimuses, mida ma väga hästi ei valda, teen ma teile ettepaneku panna pitsati muutmise alane märkus parandusettepanekutesse.

Suur tänu! Kolleeg Vardo Rumessen.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Mul on lugupeetud ettekandjale härra Aimlale niisugune küsimus. Kas teie arvates on ühe demokraatliku riigi parlamendil vaja oma raamatukogu või ei ole? Praegu ta on ühendatud Rahvusraamatukoguga ja teie oponendid püüavad seda vaidlustada. Kas te oskate vastata küsimusele, kust sellisel juhul võtta rahasumma parlamendiraamatukogu loomiseks, kui ta ei saa olla koos Rahvusraamatukoguga? Aitäh!

Vastan: meie praegune rahanduslik olukord seda vist küll kuidagipidi ei võimaldaks.

Suur tänu! Kolleeg Kalle Jürgenson.

Suur tänu, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mu küsimus haakub väga kenasti härra Rumesseni küsimusega. Kui me räägime parlamendiraamatukogust, siis minu arusaamise järgi on see üks raamatukogu, mis on parlamendi juures olevates struktuurides. Antud juhul oleks see raamatukogu, mis kuulub Riigikogu Kantselei juurde ja mille tegevust koordineerib härra Propst. Antud eelnõu järgi on Rahvusraamatukogu igasugune suhe valitsusega välistatud. Kuidas te seletaksite täitevvõimu ja seadusandliku võimu lahususe põhimõtet, mis on sisse kirjutatud meie põhiseadusse ja mida ühelt poolt teostab Riigikogu ja teiselt poolt valitsus? Juhin tähelepanu, et selle seaduse järgi otse parlamendile allutatud Rahvusraamatukogu täidab suures osas ka korralduslikke funktsioone, näiteks raamatute sundeksemplaride saatmine jne. Kuidas te seda vastuolu ületate või ületada kavatsete ja kas te ei arva, et see võib saada pretsedendiks või, ütleme, aluseks küsimuse arutamisel Riigikohtus? Aitäh!

Ma olen kindel, et see küsimus Riigikohtusse ei lähe, sest kui te arvate, et olukord sisaldab niisugust teravikku, peaks ju valitsus olema see kohtusse andja. Aga ma ei saa küll kuskilt aimu, et valitsusel oleks midagi raamatukogu säärase sätestatuse vastu. Tänan!

Suur tänu! Kolleeg Enn Tarto.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kuidas te arvate, kui nüüd Rahvusraamatukogu vastased võidavad ja ta muudetakse tavaliseks raamatukoguks, kuidas see mõjuks Eesti Vabariigi rahvusvahelisele prestiižile, raamatukogu rahvusvahelistele kontaktidele ja sealt tulevale majanduslikule abile? Aitäh!

See oleneb muidugi suhtumisest, mida kõige tähtsamaks pidada. Ma arvan, et veel valusam löök kui meie rahvusvahelise prestiiži langus oleks meie vaimse kaose ettevalmistamine, sest praeguses inforikkas ühiskonnas ilma tiheda raamatute ja muude teavikute vahetuseta me lihtsalt hääbume ja lakkame olemast vaimuriik. Mis puutub meie praegusesse seisu, siis meie raamatukogunduse prestiiž on rahvusvaheliselt isegi nii kõrgel, et seda võiks kadestada mõnigi suurem riik, ja me oleksime õigel teel, kui see nii jääks ja me n.-ö. ei saboteeriks praegust õnnelikku olukorda.

Suur tänu! Kolleeg Kuno Raude.

Suur tänu, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Eelnõust selgub, et Rahvusraamatukogu finantseeritakse Riigikogu Kantselei eelarvest ja töö juhtimine on pandud Rahvusraamatukogu nõukogule, mille tööst võtab osa neli Riigikogu liiget. Ei saa välistada võimalust, et üks nendest osutub valituks nõukogu esimehe või aseesimehe kohale, kusjuures selle nõukogu esimehe ja aseesimehe tasu arvutatakse vastavalt Riigikogu alatise komisjoni esimehe ja aseesimehe palgast lähtudes. Kas te võiksite neid sätteid pikemalt kommenteerida?

Ei võiks. Jään vastuse võlgu.

Suur tänu! Kolleeg Kalju Põldvere.

Tänan väga, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Kas sa võiksid meid informeerida sellest, mida sellest seadusest arvab raamatukogu juhtkond ise, ka Eesti kultuuriringkonnad?

Võib-olla ma tähtsustan üle mõningate elualade tippusid, aga inimene, kes on mõnel korral kandideerinud peaaegu et Nobeli kirjanduspreemiale, meie kõigi endine kolleeg Jaan Kross selle töögrupi juhina sisendab minusse selleks liiga suurt austust, et hakata kahtlema selle eelnõu prestiižikuses. Kuid sellest hoolimata olen ma sel teemal vestelnud umbes kümmekonna kirjanikuga ja nemad ei ole selle kohta peale heade sõnade osanud muud midagi öelda. Mis puutub aga raamatukogu juhtkonda, siis olen ma nende arvamusega kursis, nemad suhtuvad sellesse üldiselt pooldavalt.

Suur tänu! Kolleeg Vootele Hansen, teine küsimus.

Aitäh, härra esimees! Austatud ettekandja, mul oleks küsimus eelnõu § 11 kohta, milles on öeldud, mis moodustab Riigikogu arhiivi. Mis põhjusel on välja jäetud Riigikogu fraktsioonide arhiividokumendid mis tahes teavikuil? Aitäh!

Ma olen kindel, et kui fraktsioon peab vajalikuks mingit teavikut arhiivis hoida, siis ei ole ka Riigikantseleil selle vastu midagi. Mis puutub konkreetselt meie fraktsiooni, siis ma olen veendunud, et meie arhiiv on veel nii õhuke, et ta on meil päris käegakatsutavalt töölaudadel. Ja võimalik, et me ei peagi vajalikuks seda igavesele säilitamisele suunata. Arvatavasti sõltub see fraktsiooni enda tahtest ja käitumisest, loodetavasti ei tehta mingeid piiranguid ka arhiivis.

Suur tänu! Kolleeg Jaanus Betlem, teine küsimus.

Austatud härra esimees, austatud ettekandja! Ma tahaksin avaldada arvamust, et ilmselt ei jagune siin küsijad kahte lehte: Rahvusraamatukogu toetajateks ja vastasteks. Küsimus on selles, ja selle küsimuse ma esitan teile ka praegu, miks tahetakse teha üks raamatukogu monopoolseks? Kas teised raamatukogud, kes võrdväärselt Tallinnas asuva Rahvusraamatukoguga võiksid täita neid rolle, mis rahvusraamatukogule on ette nähtud, on siis vähem väärtuslikud või alaväärtustatud seisundis? Ja kas teised raamatukogud ei olegi rahvusraamatukogud? Mis rahvuse omad on meie ülejäänud raamatukogud koos nendes sisalduva kultuuriväärtusega?

Ma olen koos teiega, härra Betlem, kurb, et mõnda asja jätkub Eestimaale tükki üks ja nõnda on ka kõige suurema raamatukoguga, parlamendi- ja rahvusraamatukoguga. Vist on paratamatu, et kui Eestisse saabub mingisugune teos näiteks Ameerika Ühendriikidest või Brasiiliast ühes eksemplaris, ei lähe see siiski Paide raamatukokku, vaid tuleb siia, kus ta on kõigile tutvumiseks kättesaadav. Küsimus ongi vist lihtsalt selles, et esiteks ei ole kõigis väiksemates raamatukogudes nii palju ruumi, ja teiseks selles, et kõike, mis meile raamatukogudesse tuleb, on siiski piiratud hulk ja lihtsalt kõigi jaoks ei jätku. Kui me jaotaksime nii, et üks Põlvasse, teine Rakverre ja kolmas Võrru, siis oleks terviklikku ülevaadet väga raske saada. Kui teie, härra Betlem, läheksite näiteks tutvuma mingisuguse riigi olukorraga X sajandil ja Viljandis selgub, et selle lätte juurde jõuate alles Rakkes, siis see võtab teil liiga palju aega. Muud ma ei oska põhjuseks nimetada. Kas need on rahvusraamatukogud või mitte? See on päris selge, et on, aga nimede probleem on hoopis iseasi ja ma ei hakka sellele siin aega raiskama.

Suur tänu! Kolleeg Andres Heinapuu, teine küsimus.

Suur tänu! Ma olen ise sellessamas Rahvusraamatukogus üle kümne aasta töötanud. Ma tean väga täpselt, mis asi on raamatukogu töö. Ma olen kasutanud ka arhiive ja ma tean, et see on hoopis teine asi. Kui Rahvusraamatukogus saan ma absoluutselt kõigega ise hakkama, leian kõik üles, mis tarvis, siis arhiivis olen ma ilma kõrvalise abita täiesti abitu. Tahaksin teada, mis mõte on anda Riigikogu arhiiv Rahvusraamatukogule, asutusele, kellel sellel alal ei ole mitte mingisuguseid töökogemusi. Ja teiseks ma tahaksin teada, mida arvab sellest meie Arhiiviamet.

Aitäh, Andres! Ma pean tõesti, häbi silmis, tunnistama, et mul ei ole täit ülevaadet meie Rahvusraamatukogu töötajatest ja tööalade nimetustest. Ma oletan, et nad saavad ka arhiivitööga hakkama. Aga samas teeme jõupingutusi, et teada saada ka arhiivispetsialistide arvamust. Aitäh!

Suur tänu! Kolleeg Lauri Vahtre.

Tänan! Austatud ettekandja! Ma arvan, et ma tean kahte asja. Esiteks seda, et ma olen Lauri Vahtre, ja teiseks seda, et teisi Lauri Vahtreid Eestis ei ole. Sel põhjusel kuulutan ennast homme hommikul Eesti rahvus-Lauri-Vahtreks ja esitan parlamendile sellekohase seaduse eelnõu. Kas te ka seda toetaksite?

Kui meil on parasjagu igav või liiga palju aega, siis me võime ju vestelda ka näiteks niisugustel teemadel, kas mitte nimetada see raamatukogu ümber Suureks Hooneks Igavese Tule Endisel Platsil või selle juures. Paremini ei oska vastata, palun vabandust.

Suur tänu! Kolleeg Mihkel Pärnoja.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Me arutame Rahvusraamatukogu seadust siin saalis teist korda. Ka eelmise Rahvusraamatukogu seaduse arutelul oli üsna palju küsimusi ja see lõppes sellega, et see eelnõu hääletati menetlusest välja. Mina tõlgendan seda kui Riigikogu soovi, millel võib olla kaks eesmärki: mitte reguleerida Rahvusraamatukogu staatust eraldi seadusega või mitte reguleerida seda sellise seadusega, nagu eelmine kord menetluses oli. Kas ei ole võimalik reguleerida raamatukogundust raamatukoguseadusega, milles oleks, ilma praeguses eelnõus Rahvusraamatukogu staatust põhimõtteliselt muutmata, eraldi peatükk Rahvusraamatukogu kohta? Raamatukoguseadus sätestaks Rahvusraamatukogu koha raamatukogusüsteemis ja kindlustaks selle, mis on tegelikult eesmärk: igas Eesti punktis asuv inimene peab saama kätte kogu info, mis Eestis on olemas, ilma et ta peaks selleks ilmtingimata Tallinna sõitma.

Meie fraktsioon on oma poolteiseaastase koosolu jooksul suutnud arutada päris paljusid küsimusi, kuid ei ole sedavõrd eraldanud aega raamatukogude probleemile, et hakata ise mõnda säärast seadust tegema. Oli õnnelik kokkusattumus, et autorite kollektiivi eelnõu sobis hästi meie mõttelaadiga, ja just seepärast esitasime selle eelnõu, mitte mõne teistsuguse. Aitäh!

Suur tänu! Kolleeg Eiki Nestor.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Ka selles eelnõus paistab välja soov, iga raamatukogu normaalne soov pakkuda oma lugejatele võimalikult palju häid teenuseid. Eestis on ka teisi suuri raamatukogusid, mis soovivad seda teha. Kas eelnõu autoritel oli ka kontakte teiste suuremate Eesti raamatukogudega, kas või näiteks Tartu Ülikooli raamatukoguga? Kuidas nemad suhtuvad sellesse, et Rahvusraamatukogu kohta on eraldi seadus? Aitäh!

Siin peab tõesti meie viga tunnistama, me ei ole teiste linnade raamatukogude inimeste arvamust küsinud. Kahetsen.

Suur tänu! Kolleeg Kalle Jürgenson, teine küsimus.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra Aimla! Ma tahaksin küsida teilt natuke intrigeeriva küsimuse. Informatsioon on tänapäeva ühiskonnas jõud. Tihti on Riigikogu süüdistatud taotlustes allutada otseselt endale mitmeid massiteabevahendeid, näiteks on olnud juttu televisioonist ja raadiost, räägitud on kirjutavast pressist ja nii edasi. Kas te võite mulle öelda, millest on tingitud taotlus allutada otseselt Riigikogu kontrollile võimas informatsioonitsenter, millele nüüd tahetakse liita ka arhiivimaterjalid? Kas see ei ole seotud mingisuguste taotlustega sellessamas valdkonnas, milles meid on varemgi süüdistatud? Aitäh!

Ma arvan, et siin ei ole niisugusteks süüdistusteks alust, ja loen lihtsalt ühe rea töögrupijuhi seletuskirjast: "Rahvus- ja parlamendiraamatukogu tüübi ühitamine on optimaalne neis riikides, mille ajalooline areng ei ole tinginud möödapääsmatult teistsuguseid lahendusi. Mõlemad nimetatud tüübid on unikaalsed riiklikud institutsioonid, mida infoühiskonnas käsitletakse kui riigi ja rahva identiteeti tagavaid ja demokraatlikku riigikorraldust kindlustavaid parlamendiinstitutsioone." Vabandust, et ma toetusin jällegi teistele autoritele, aga ma arvan, et see tsitaat sisaldab endas suuremat tõde kui minu pikem vastus.

Suur tänu! Kolleeg Tõnu Juul.

Lugupeetud ettekandja! Kas te nõustute, et Rahvusraamatukogu on ligikaudu 95% ulatuses üldkasutatav raamatukogu ja 5% ulatuses parlamendiraamatukogu?

Kui see on arvutustega kindlaks tehtud, miks ma ei peaks seda uskuma? Niisamuti olen nõus uskuma, et siin ruumis olev inimhulk ehk parlament on protsentuaalselt üsna väike osa kogu Eesti elanikkonnast.

Suur tänu! Kolleeg Andrus Villem, teine küsimus.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja, härra Pärnoja küsis sedasama mida minagi: kas ikkagi ei peaks olema raamatukoguseadus, mis fikseerib kogu süsteemi, sest praeguses seaduses, mis on küll kellegi väga lugupeetud kollektiivi poolt koostatud, ei ole ühtegi sätet, mis fikseeriks Rahvusraamatukogu suhte maakonna raamatukogudega, et tagada ühtne laenutussüsteem.

Ma olen teiega täiesti ühel nõul, härra. Aga mis takistab meil edaspidi lahendamast ka selle eelnõu probleeme, mille nimi on lihtsalt raamatukoguseadus? Palun väga! Ma ei arva, et see välistaks praeguse eelnõu arutamist.

Suur tänu! Kolleeg Vardo Rumessen.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Mul on lugupeetud ettekandjale niisugune küsimus. Küsimustes kõlas kartus, et seaduse vastuvõtmine sellisel kujul loob ohtliku pretsedendi paljudele teistele analoogilistele institutsioonidele, nagu rahvusraadio, rahvustelevisioon, rahvusooper. Millist reaalset ohtu teie näete Eesti riigile selles, kui meil tekib niisugune hulk rahvuskultuuri institutsioone? Aitäh!

Ma näen õudset ohtu selles, et siis Põlvas ja Paides vaadatakse, misjaoks neil ei ole rahvusooperit. Aga samas ei ole neil õnneks mingit takistust rahad kokku panna ja sinna midagi niisugust teha. Mida rohkem vaimu- ja kultuuriasutusi meil on, seda uhkemalt me elame.

Suur tänu! Kolleeg Sulev Alajõe, teine küsimus.

Lugupeetud ettekandja, mitmes küsimuses on kõlanud soov saada teada kultuuriringkondade või teiste raamatukogude esindajate seisukohti. Täna sain ma kolme lugupeetud teadusraamatukogu kirjaliku seisukoha, võtaksin selle kokku ühe lausega ühest kirjast: Rahvusraamatukogu seadus vajaks kooskõlastamist ettevalmistamisel oleva üldise raamatukoguseadusega, mis käsitleks Eesti raamatukogusüsteemi kui tervikut. Oleme alustanud omapoolsete ettepanekute väljatöötamist, teeme ettepaneku Eesti Rahvusraamatukogu seaduse eelnõu sellisel kujul menetlusse mitte võtta. See on Teaduste Akadeemia raamatukogu, Tartu Ülikooli raamatukogu ja Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu seisukoht. Ma tean ka, et riigisekretäri juhtimisel valmistatakse praegu Riigikantseleis ette arhiiviseaduse eelnõu, mille mitmete sätetega ei ole teie kaitstav eelnõu kooskõlas. Kas te ei leia, et sellises olukorras oleks mõttekas seda eelnõu praegu mitte arutada, vaid arutada kogu seda süsteemi, mis puudutab rahvusliku mälu kahte valdkonda – arhiivindust ja raamatukogundust –, siiski hiljem tervikuna, kui ka teiste raamatukogude esindajad on sellesse arutelusse kaasatud?

Minu arvates mitte ühegi tulevikus saabuva helge ja täiusliku seaduseelnõu saabumine ei välista meil praegu vastu võtmast natukene nigelamaid, natukene kehvemaid seadusi, milleta me ei saa elada.

Suur tänu! Kolleeg Jaanus Raidal.

Väga austatud ettekandja! Mul on heameel, et kuningriiklased on sellise seaduseelnõu parlamendile esitanud. Mis te arvate, kui tugevalt paraneb Riigikogu kompetents, kui tal on käepikendus Rahvusraamatukogu näol?

Palun vabandust, et ma ei räägi kõike, mis ma sellest teemast arvan, aga ma arvan, et tark inimene on alati etem kui loll.

Suur tänu! Kolleeg Ants Erm.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Siin kõlasid niisugused väited, et parlamendiraamatukogu peaks asuma siin parlamendis ja alluma Riigikogu Kantselei direktorile. Kas teil on andmeid, kui võrrelda teiste parlamentide raamatukogudega, kas need neli tuba, mis meil siin üleval nurgas on, annavad parlamendiraamatukogu mõõdud välja?

Ega ta siia arvatavasti ära ei mahuks, ehkki ma ei ole üle mõõtnud. Päris selge on see, et suures majas on rohkem ruumi kui väikses.

Suur tänu, kolleeg Priit Aimla! Rahvasaadikud rohkem küsimusi ei esita. Kaasettekande teeb juhtivkomisjoni, kultuurikomisjoni nimel aseesimees kolleeg Rein Veidemann.

Härra esimees, austatud kolleegid! Riigikogu kultuurikomisjon arutas Rahvusraamatukogu seaduse eelnõu oma 18. jaanuari istungil. Arutelus osalesid kõik komisjoniliikmed peale Mart Nikluse. Rahvusraamatukogu poole pealt osalesid istungil peadirektori asetäitja, tehnoloogiadirektor Mihkel Reial, osakonnajuhataja Andres Ottenson ja Kultuuri- ja Haridusministeeriumi raamatukogunõunik Tiiu Valm. Komisjoni istungil tõusetusid põhimõtteliselt needsamad küsimused, millele siin on juba väga palju aega kulutatud. Ja need olid tõepoolest põhimõttelised küsimused, millel kokkuvõtlikult lubatagu veel peatuda. Üks põhiküsimus, mille ümber arutelu keskendus, oli see, kas seaduse tegemine asutuse jaoks on õigustatud või peaks kõigepealt seadustama kogu valdkonna, võtma vastu ühte valdkonda käsitleva seaduse, mille allosas sätestataks Rahvusraamatukogu tegevus. See küsimus tõusetus siin mitmel korral ja selle küsimuse üle vaieldi ka komisjonis. Üks pool leidis, et kõigepealt tuleb sätestada kogu valdkond ja võtta siis selle valdkonna raames vastu ühte institutsiooni sätestav seadus või sätestada see institutsioon seaduse allosas või jätta selle tegevuse sätestamine teiste seadusandlike aktide või valitsuse määruste hooleks. Vaidluse käigus leiti, et valdkondade järgi seadustamine ei pruugi olla alati otstarbekohane, see võib viia selleni, et valdkonna seadus muutub üleüldiseks kirjelduseks, ja kuna teistele üksikaktidele jäetakse rohkem ruumi, kaasa arvatud valitsuse määrustele, võib see viia administreerimise suunas. Märgiti sedagi, et me peame silmas pidama, et on valdkondi, mille kohta võib tõesti võtta vastu seadusi, kuid samal ajal me ei tohiks heita kõrvale mõtet, et meil tõepoolest tuleks seadustada ka üksikute institutsioonide asend meie ühiskonnas. Osutati ka sellele, et valdkonnad ise võivad olla hierarhias. Tegelikult võidakse ka raamatukoguseadus kõrvale lükata ja võtta vastu üks üleüldine infoseadus, mis hõlmaks nii raamatukoguseaduse kui ka näiteks televisiooni-, raadio- ja ajakirjandusseaduse. Teine vaidluste keskpunkt või kontsenter seisnes küsimuses, kas on õigustatud sätestada või näha Rahvusraamatukogus n.-ö. põhiseaduslikku institutsiooni. Vaieldi vastu, et seda ei ole õigust teha. Toodi näiteks Eesti Raadiot, Eesti Televisiooni, mida püütakse praegu sätestada ringhäälinguseaduse all. Samal ajal leidis teine vaidlusosaline pool, et põhiseadus ei takista Riigikogul seadustamast oma tööorganeid, ja nägi Rahvusraamatukogus kui parlamendiraamatukogus Riigikogu tööorganit. Eelnõu arutamise vajalikkust motiveeriti ka sellega, et pole mõtet hakata lõhkuma institutsiooni, mis juba toimib sellisena ja saab just nimelt parlamendiraamatukoguna olulist välisabi. Leiti, et ei Rahvusraamatukogu ega parlamendiraamatukogu pole võimalik lahutada, et ta tegutseb kui üldkasutatav teadusraamatukogu. Selles seisneb tema kui rahvusraamatukogu funktsioon. Rahvusraamatukogul on hetkel 40 000 lugejat. Ta võtab osa 17-st rahvusvahelisest programmist, koordineerib teiste raamatukogude tööd, mis on ka seaduses sätestatud. Samuti arutati küsimust, miks 1990. aasta 15. novembril vastuvõetud rahvusraamatukogu seadus enam ei sobi. Nenditi, et rahvusraamatukogu funktsioonid on jäänud küll samaks, aga mitmed rahvusraamatukogu juhtimise funktsioonid olid ENSV-s pandud Ülemnõukogu Presiidiumile, organile, mida nüüd enam ei ole, kaasa arvatud ka Rahvusraamatukogu nõukogu moodustamine. Nüüd aga see nõukogu puudub, sest pole ka Ülemnõukogu Presiidiumi, samal ajal aga vajab Rahvusraamatukogu kibekiiresti nõukogu mitmete põhimõtteliste otsuste tegemiseks. Eelmises nõukogus olid parlamendiliikmed, see ideoloogia jätkub selleski eelnõus. Ka nüüd arvestatakse parlamendiliikmete osavõtuga, neid määravad komisjonid, mitte fraktsioonid, et nad ei oleks vahetult seotud poliitiliste erakondadega. Juba seaduseelnõu esimesel leheküljel on rõhutatud, et Rahvusraamatukogu tahab seista väljaspool poliitikat. Mitme komisjoniliikme arvates oleks soovitav, kui me saaksime sellele probleemile läheneda ka n.-ö. erakondadeväliselt. Komisjonis tõusetus küsimus, kas soovitada kuningriiklaste esitatud Rahvusraamatukogu seaduse eelnõu esimesele lugemisele. Häältega kuus poolt, kaks vastu ja üks erapooletu otsustati, et Rahvusraamatukogu seaduse eelnõu tuleb suunata esimesele lugemisele. Loodetavasti jõuab see sealt edasi ka teisele lugemisele, et Rahvusraamatukogu seaduse eelnõu arutelusse saaks sekkuda sõnavõttude, arvamusavalduste ja parandusettepanekutega võimalikult suur hulk Riigikogu liikmeid, et me ei jääks siin pidama üksnes küsimuste tasemele. Tänan teid!

Suur tänu! Kolleeg Kalju Põldvere, teine küsimus.

Tänan väga, härra esimees! Juhul kui me nimetame kõnealust raamatukogu edasi Rahvusraamatukoguks, kuidas siis satuvad ebasoodsasse olukorda need teised raamatukogud, Tartu Ülikooli, Tehnikaülikooli ja Teaduste Akadeemia raamatukogu? Ma lisaksin, et kui kuulutataks välja rahvus-Vahtre, siis mina ei tunneks, et minu staatus sellest halvemaks läheks. Tänan väga!

Tänan, härra Põldvere! Ma saan siin kõnepuldis väljendada praegu ainult oma isiklikku seisukohta, sest ma olen siin komisjoni esimehe asetäitjana ja informeerin komisjoni koosolekust, aga muidugi ma vastan teie küsimusele. Minu isikliku veendumuse kohaselt ei kannata Rahvusraamatukogu seaduse vastuvõtmisel, juhul kui see sinnani jõuab, teiste raamatukogude seisund, isegi kui sellele järgneb raamatukogunduse seaduse või raamatukoguseaduse eelnõu esitamine, niisugune mõte siin juba lasti lendu. See eelnõu fikseerib Rahvusraamatukogu asendi ega tee seda sugugi teiste raamatukogude arvel, mina seda küll siit eelnõust välja ei lugenud. Tänan teid!

Suur tänu! Kolleeg Ilmar Pärtelpoeg, teine küsimus.

Tänan, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Täna pandi meie laudadele Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu. Teatavasti juhtis õiguskantsler tähelepanu Eesti Panga seaduses sätestatud punktidele, mis käsitlesid Eesti Panga alluvust Eesti Vabariigi seadustele ja põhiseadusele. Rahvusraamatukogu seaduse eelnõu § 3 1. lõige ütleb küll, et Rahvusraamatukogu juhindub ka Eesti õigusaktidest, kuid 2. lõige ütleb samas, et oma tegevuse korraldamisel on Rahvusraamatukogu iseseisev, kuivõrd käesolev seadus seda ei piira. Kui seda seaduseelnõu lehitseda, siis me näeme, et siin on eiratud kümmekonda praegu kehtivat seadust. Kuidas komisjon sellisesse olukorda suhtub? Aitäh!

Tänan, härra Pärtelpoeg! Komisjonis olid ääripidi ka need küsimused arutusel, aga toimus ainult üks istung ja selle ühe istungi raames ei suudetud kogu seda aspekti nii põhjalikult esitada, ma ütlen, et arvamused olid vastakad. Nii ühelt kui teiselt poolt leiti, et need ei lähe kuidagiviisi vastuollu, niisamuti oli seisukohti, et need võivad vastuollu minna. Ma ei saa teile vastata, sest ma olen praegu komisjoni esindaja rollis ja ma ei saa oma seisukohta praeguses seisundis peale suruda. Küll aga, kui te lubate, teen ma seoses teie küsimusega ühe kõrvalmärkuse. Mind paneb natuke imestama see ettevaatlikkus, mis on tekkinud väga paljude parlamendiliikmete seas – äkitselt on see eelnõu põhiseadusega vastuolus! Ma juhin teie tähelepanu sellele, et meil on siin täiesti rahumeelselt vastu võetud seadusi, mis hiljem on osutunud põhiseadusega vastuolus olevaks. Siin on võideldud ja raiutud nagu rauda, et eelnõu ei ole vastuolus, kuid pärast selgunud, et on siiski. Nüüd äkitselt suhtutakse nii ettevaatlikult. Mina tahaksin oma kolleegidele soovitada Rahvusraamatukogu seaduse puhul rohkem meelekindlust kui mõne teise seaduse puhul, mille suhtes on olnud kohe algusest peale selge, et see läheb otseselt põhiseadusega vastuollu. Tänan teid!

Suur tänu! Kolleeg Rein Helme.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja, kui praegu kehtiva Rahvusraamatukogu seaduse järgi allus Rahvusraamatukogu Ülemnõukogu Presiidiumile, kas siis sellest loogikast tulenevalt ei peaks ta praegu alluma Vabariigi Presidendile?

Ei. Meil on olukord ikkagi kardinaalselt muutunud. Muidugi, Ülemnõukogu Presiidiumi käsitleti toonases kontekstis kollektiivse presidendina, ma saan sellest küsimusest selles mõttes aru. Aga siin on ta ikkagi parlamendiraamatukogu, nii nagu mina sellest seaduseelnõust olen aru saanud, on ta aruandekohustuslik parlamendi tööorgan ja selles mõttes allub ta parlamendile.

Suur tänu! Kolleeg Lauri Einer, teine küsimus.

Aitäh, härra juhataja! Ma ei ole veel midagi küsinud. Lugupeetud Rein Veidemann, ka praeguses diskussioonis tuli muu hulgas välja, et see raamatukogu, millest me täna räägime, ei ole kaugeltki niisama lihtne, nagu on üks keskmine avalik raamatukogu või näiteks Tehnikaülikooli raamatukogu, vaid see on vähemalt kolme, kui mitte enama eraldi organisatsiooni ühendus. Üks on riigikeskne teadusraamatukogu, teine, nagu kuuldavasti räägitakse, on parlamendiraamatukogu, kolmas on riigi tuntuim ja võib-olla suurim avalik raamatukogu. Enne siin vaieldi, et see võib olla ka veel parlamendi arhiivi hoidja. Nüüd on mul nimetatud juba neli organisatsiooni. Kas kultuurikomisjon seda seaduseelnõu ja üldse raamatukogude probleeme arutades on näiteks arutanud teadusraamatukogude kontseptsiooni või üldkäsitlust, kuidas neid Eestis vaadata omavahelistes suhetes?

Aitäh, härra Einer! Kui ma julgeksin olla enesekriitiline, kultuurikomisjoni suhtes mul seda volitust muidugi ei ole, siis ma pean küll tunnistama, et eesti rahvuskultuuri kontseptuaalseid küsimusi ei ole kultuurikomisjon saanud käsitleda tõenäoliselt seetõttu, et me oleme väga pikka aega olnud seotud haridust ja koolikorraldust puudutavate eelnõudega. Mitmel korral on kultuurikomisjoni istungil tõusetunud küsimus või lausa nõue, et me peaksime tegelema ka kontseptuaalsete küsimustega, mille alla kuuluks arvatavasti see problemaatika, millele teie praegu tähelepanu osutasite. Mis aga puutub teie küsimusse, mis oli tegelikult natukene sõnavõtu moodi, et rahvusraamatukogu on üsna keeruline struktuur, ta hõlmab tõepoolest neli tasandit, siis paraku me seisame fakti ees, mis on juba ajaloost pärit. Ma tahaksin kolleegidele meelde tuletada, et rahvusraamatukogu loodi parlamendiraamatukoguna detsembris 1918 ja 1935. aastal tunnistas IFLA, Rahvusvaheline Raamatukoguühingute Föderatsioon, parlamendiraamatukogud omaette raamatukogude grupiks. See on üks põhjendusi, mis on jäänud arutluse ja küsimuste varju, mida ma aga julgeksin nüüd, natuke väljudes oma rollist, rõhutada, näitamaks, et me tegeleme väga olulise problemaatikaga. Tänan!

Suur tänu! Minu vabandused Lauri Einerile. Ma lugesin kiirustades, ühe küsimuse esitas Lauri Vahtre. Kolleeg Jüri Põld.

Tänan, härra esimees! Austatud ettekandja!

Kaasettekandja.

Vabandust, kaasettekandja! Härra Veidemann! Öelge, palun, kas Eesti Vabariigil on parlament? Juhul, kui Eesti Vabariigil on parlament, kas tal võiks olla ka parlamendiraamatukogu?

Ma vabandan oma kolleegide ees kultuurikomisjonis, kaasettekandjana olen kohustatud esitama kultuurikomisjoni üldist seisukohta, veel kord vabandan kolleegide ees. Minu sügavaima veendumuse kohaselt on vaja. Aga nüüd ma ületasin oma volitused.

Suur tänu! Seekord Lauri Eineri teine küsimus.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud kaasettekandja! Tõepoolest ma provotseerisin oma küsimusega ajaloolise tausta tutvustamist. Probleem ongi rohkem muus, see on funktsioonide täpsustamises ja selle raamatukogu riiklikus administreerimises. Selle finantseerimine ei pea minu arvates olema tingimata näiteks väljaspool Kultuuriministeeriumi eelarvet. Asi läheb siin tehnoloogiliseks, nii et nähtavasti me peame seda tööd jätkama.

Härra Einer, küsimust ei olnud.

Küsimust ei olnud.

Ma ütlen julgustuseks kolleegidele, et Rahvusraamatukogu seaduse eelnõus, nagu komisjoni istungil selgus, on mitmeid diskuteeritavaid momente. Komisjoniliikmed, nagu mina neist aru sain, olid huvitatud sellest, et need diskussioonid tekiksid teise lugemise raames, et me saaksime vaidlusalused momendid sätestada võimalikult täpselt. Aga selleks on meil vaja diskussioon avada, selleks on meil vaja jõuda teise lugemiseni.

Suur tänu! Kolleeg Jüri Põld, teine küsimus.

Tänan, härra president! Austatud kaasettekandja! Kõigepealt tänan teid siiralt vastuse eest. Aga samas ma tahaksin esitada veel teise küsimuse. Kas Eesti Vabariigi parlamendil on ka kultuurikomisjon? Ma tänan vastuse eest!

Ma arvan, et me tahame olla kultuurikomisjon. See on hinnangu küsimus. Aga ma olen oma kolleegidest saanud aru nii, et kultuurikomisjon tahab olla kultuurikomisjon. Mul on ka kirjalikke küsimusi. "Austatud kaasettekandja, juba teist korda kuulen, et Rahvusraamatukogu on asutatud parlamendi-, mitte Ajutise Valitsuse raamatukoguna. Millistel allikatel see väide põhineb?" Ma pean härra Heinapuule vastama, et mul viidet allikale ei ole. Mul on lihtsalt kirjas fakt, et ta on loodud 1918. aasta detsembris parlamendiraamatukoguna. Kui teie seda allikat ei tea, eks te siis vaidlustage see oma sõnavõtus ja öelge, et see on bluff, et seda ei ole olnud. Aga selleks te peate sõna võtma. Mul on lihtsalt see üldine annotatsioon. Tänan teid!

Suur tänu! Rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole. Veel on kirjalikke küsimusi.

Härra esimees andis mulle võimaluse või õigupoolest lubas ette lugeda ka Kultuuri- ja Haridusministeeriumi seisukoha nimetatud eelnõu esitamise kohta esimesele lugemisele, nii nagu meie kodukorraseadus seda nõuab. See on adresseeritud härra Sulev Alajõele, Riigikogu kultuurikomisjoni esimehele. "Käesolevaga annan edasi valitsuse arvamuse kuningriiklaste poolt Riigikogule esitatud Rahvusraamatukogu seaduse eelnõu kohta. Valitsus, arutanud nimetatud eelnõu oma istungil 18. skp., toetab eelnõu võtmist Riigikogu menetlusse, aga täpsema seisukoha võimalike vaidlusküsimuste suhtes kujundab valitsus pärast tutvumist Riigikogus esimese lugemise järel tehtavate muudatusettepanekutega." Komisjoni nimel julgen teha ettepaneku lugeda esimene lugemine lõppenuks.

Suur tänu! Rohkem küsimusi ei esitata. Lugupeetud kolleegid! Juhtivkomisjon teeb ettepaneku esimene lugemine lõpetada, "Isamaa" fraktsioon teeb ettepaneku see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. See ettepanek pannakse hääletusele. Keskfraktsioon palub vaheaega. Vaheaeg 10 minutit. V a h e a e g  

Ma panen hääletusele "Isamaa" fraktsiooni protseduurilise ettepaneku. Lugupeetud Riigikogu! Kes on selle poolt, et lükata arutluse all olev eelnõu esimesel lugemisel tagasi? Selle ettepaneku poolt on 17 Riigikogu liiget, vastu on 46, 1 jäi erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust. Kolleeg Rein Veidemann, palun!

Riigikogu kultuurikomisjon palub tuua parandusettepanekud Rahvusraamatukogu seaduse eelnõu kohta 9. veebruariks kella kuueks õhtul.  

Suur tänu! Austatud kolleegid! Me leppisime valitsusega kokku, ma usun, et ka teie olete nõus, et võtame arutusele valitsuse algatatud Prokuratuuri seaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu. Alustame teist lugemist ja palun ettekandeks kõnetooli justiitsministri härra Kaido Kama.

Austatud härra juhataja, lugupeetud Riigikogu! Prokuratuuri seaduse muutmise ja täiendamise seadus on jõudnud teisele lugemisele. See on hästi lühikene ja lihtne seaduse muudatus. Väikseks meeldetuletuseks: kui Riigikogu selle seaduseelnõu heaks kiidab, võivad ajutiselt kuni 1. juulini 1997 prokuröri ametikohal töötada ka isikud, kellel veel ei ole juriidilist kõrgharidust, kuid kes seda parasjagu omandavad. Esimese ja teise lugemise vahel on komisjon teinud eelnõus väikese redaktsioonilise muudatuse. Ma aktsepteerin seda muudatust ja teen Riigikogule ettepaneku seadus täna teisel lugemisel vastu võtta. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Mõned küsimused. Kolleeg Ants Erm.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud minister, nagu ma olen aru saanud, tuleneb selle seaduse vajalikkus sellest, et meil ei jätku praegu kvalifitseeritud prokuratuuritöötajaid. Prokurörid on kurtnud kohtute kaasistujatele, et neil on seal ilma tööta häbi istuda. Nad kurdavad, et palk on neil väike, aga nad kurdavad ka seda, et neil ei ole tööd. Kas te oskate öelda, kuidas selline olukord ja see seaduseelnõu kokku lähevad?

Ma kuulen väga suure üllatusega, et prokurörid kurdavad, et neil pole tööd. Ma julgen arvata, et see informatsioon on ilmselt liiga kaudne, selleks et seda uskuda.

Suur tänu! Rohkem küsimusi ei esitata. Kaasettekande juhtivkomisjoni nimel esitab komisjoni aseesimees kolleeg Daimar Liiv.

Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Täna on mul mingil määral ajalooline võimalus seletada seda, mida õiguskaitsekomisjon tegi, just sellest aspektist, et võib-olla kunagi, kui kohtus tekib vaidlus selle sõnastuse üle, mida see tähendab, on kohtul võimalus vaadata Riigikogu protokollidest järele, mida mõeldi, kui see parandus sõnastati just nimelt niimoodi. See väike parandus seisneb selles, et sõnad "kuni l. juulini 1997" on nüüd pärast sõna "ametikohale". Sellega väljendas õiguskaitsekomisjon oma arvamust, et need inimesed, kes sellele ametikohale nimetatakse, nimetatakse just nimelt kuni selle ajani. Kui see aeg saab läbi, tuleb nad vabastada, kui nad ei vasta prokurörile esitatavatele nõuetele. Õiguskaitsekomisjon leidis, et eelnõu on küllalt küps, et see teisel lugemisel seadusena vastu võtta.

Suur tänu! Küsimused rahvasaadikutelt. Kolleeg Jaak Roosaare.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minus tekitab siiski võrdlemisi suurt muret see, et inimesed, kellel ei ole veel juriidilist haridust, saavad täie õigusega prokuröri koha. Kas ei ole kaalutud niisugust varianti, et kaasata õigusteaduse tudengeid abiprokuröridena või mõnes teises järgus või astmes, ilma et neil oleks täisvastutus? Mulle tundub, et anda üliõpilastele tõsistel kohtuprotsessidel täisvastutus ei ole mõistlik.

Me kaalusime neid variante. Põhjus, miks me jäime just selle sõnastuse juurde, oli see, et ainult sellisel juhul on tagatud nende inimeste protsessuaalsed õigused. Mis puutub nende inimeste osavõttu keerulistest kohtuprotsessidest, siis ma arvan, et me peaksime lähtuma sellest, et riigiasutustes töötavad targad ja intelligentsed inimesed ja nad suudavad eristada taset, millistes protsessides võivad need prokuröri ametikohale ajutiselt nimetatud isikud osaleda täisprotsessiosalise õigusega, prokuröri õigusega, ja millistes mitte, see otsus tehakse ikkagi vastavas prokuratuuri osakonnas.

Suur tänu! Kolleeg Kuno Raude.

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kui me täna selle seaduseparanduse vastu võtame, kas me ei loo sellega pretsedenti? Ülejärgmisel nädalal me võtame näiteks vastu seaduseparanduse, mille kohaselt teise, kolmanda kursuse meditsiinitudeng lubatakse operatsioonisaali väga keerulisele operatsioonile opereerima, kuigi ta oskab võib-olla ainult haava steriliseerida ja muid abitöid teha. Aitäh!

Aitäh selle küsimuse eest, loen selle poliitilise retoorika valdkonda kuuluvaks. Annaksin sellele küsimusele täpselt sama vastuse mis eelmiselegi küsimusele.

Kolleeg Eino Tamm.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Millest siiski selle asja praktiline vajadus tuleneb, kas sellest, et nõukogude perioodil õppinud juriste ei saa usaldada?

Ei, põhjus on ju mitmel korral, ka esimesel lugemisel välja öeldud. Lihtsalt ei jätku neid inimesi, kellel oleks piisav juriidiline haridus. Küsimus on selles, et nõukogude perioodil oli juristide ettevalmistamine rangelt limiteeritud ja ka vajadus nende järele oli ühiskonnas tunduvalt väiksem kui praegu.

Suur tänu! Kolleeg Kalju Põldvere.

Tänan väga, härra esimees! Siin oli juttu arstiteaduse üliõpilastest. Ma võin ütelda, et arstiteaduse üliõpilased võivad praktikantidena teha mõndagi arsti või õppejõu kontrolli all ja õppejõu või juhendaja vastutusel. Kas ei võiks ka neid puuduliku haridusega juriste käsitleda praktikantidena, kas see oleks võimalik, kusjuures vastutus nende tegevuse eest oleks kvalifitseeritud juristidel?

Ma tuletan siinkohal meelde, et hetkel, kui prokurör astub protsessi, vastutab ta täielikult oma tegevuse eest, siin ei saa olla erinevat staatust praktikandil ja, ütleme, prokuröril, kes selle praktikandi tegevuse eest vastutab. Küsimus on ikkagi selles, et praegu ei jätku neid inimesi, kes esindaksid riiklikku süüdistust. Ainuke võimalus tagada riigihuvide kaitse on nende inimeste arvu suurendamine, kes ka vastutavad oma tegevuse eest. Ma rõhutan veel kord, et prokuratuur on süsteem, kus töötavad targad ja intelligentsed inimesed, ja ma usun, et need protsessid, mis on tõesti rasked ja keerulised, satuvad siiski nende prokuröride kätte, kellel on nende läbiviimiseks piisav haridus ja kogemus.

Suur tänu! Kolleeg Jaak Roosaare, teine arvamusavaldus.

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu muret ei ole siiski leevendatud. Kas seda eelnõu ei oleks võimalik täiendada sätetega selle kohta, mis tingimustel, kuidas, mis olukordades, kelle järelevalve all jne. need tudengid neid kohustusi täidavad? Teha seda nii lihtsalt ja lühidalt, ma arvan, ei ole mõistlik. Ma olen juba juhatajale andnud kirjaliku ettepaneku katkestada selle eelnõu lugemine, aga ma ootaksin, kuni kõik soovijad on saanud oma arvamust avaldada ja küsimust küsida, enne kui see ettepanek hääletusele panna.

Niikauaks võta tagasi. Siis tood uuesti, kui on õige aeg. Seadus nõuab, et ma pean kohe hääletusele panema. Aga siis enam verbaalselt arvamust avaldada ei saa, ainult kirjalikult. Kolleeg Andra Veidemann.

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul ei ole tegelikult sisulist küsimust, sest ma olen ise sellesama komisjoni liige, aga kuivõrd kõik peab olema esitatud küsimuse vormis, siis ma esitan retoorilise küsimuse. Kas ei olnud põhjus tegelikult ka selles, et kui on tegemist nn. asetäitjatega, prokuröri asetäitjatega, siis kasutavad seda ära advokaadid, kes kaitsevad ühte või teist kurjategijat, ja seetõttu võivad need protsessid lõppeda riigi ja rahva seisukohalt negatiivse tulemusega? Aitäh!

Ma juhin tähelepanu, et mitte ainult prokurör ja advokaat ei ole kohtuprotsessi osalised, vaid riigi ja rahva huvides töötab ka kohus. Resultaat sõltub nende kõigi koostööst.

Suur tänu! Rohkem küsimusi ei esitata. Lugupeetud Riigikogu! Ma panen hääletusele kolleeg Jaak Roosaare protseduurilise ettepaneku arutelu katkestada. Lugupeetud Riigikogu! Kes on selle poolt, et arutelu katkestada? Selle ettepaneku poolt on 5 Riigikogu liiget, vastu on 36, 4 jäid erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust. Ma avan läbirääkimised. Kas me loeme läbirääkimised peetuks ja lõppenuks? Läbirääkimised on lõpetatud. Kolleeg Daimar Liiv, arutame läbi parandusettepanekud. Võtke, palun, ette parandusettepanekute tabel. Esimene parandusettepanek on tõepoolest redaktsiooniline ja selle juures meil ei ole põhjust pikemalt peatuda. Mulle tundub, et teine parandusettepanek ei ole ainult redaktsiooniline, see on ka sisuline. Komisjon ei olnud nõus. Mis saab? Toomas Alatalu ei ole saalis, aga seaduse praegune versioon ei nõua hääletusele panekut, kui parandusettepaneku esitaja ei ole saalis. Kas keegi kolmas nõuab? Ei nõua. Mis me teeme, Daimar Liiv?

Komisjon arvab, et eelnõu tuleks teisel lugemisel vastu võtta.

Panen hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et võtta vastu Prokuratuuri seaduse muutmise ja täiendamise seadus? Selle ettepaneku poolt on 36 Riigikogu liiget, vastu on 8, 3 jäid erapooletuks. Seadus on vastu võetud.  

Austatud Riigikogu, võtame arutusele valitsuse algatatud palgaseaduse eelnõu. Jätkame teist lugemist ja ma palun ettekandeks kõnetooli sotsiaalministri proua Marju Lauristini.

Lugupeetud Riigikogu, ma tahaksin avaldada lootust, et tänase päeva seisuga on kõik põhilised vaidlusküsimused juba läbi vaieldud ja et me oleme jõudnud selle seaduse vastuvõtmise lähedale. Teile esitatud eelnõus, mis on sotsiaalkomisjonis läbi töötatud, on lahendatud need olulisemad vaidluspunktid, millest siin saalis oli eelmisel korral juttu. Kõigepealt ma nimetaksin § 2 7. lõiget, milles on nüüd nende seisukohad, kes pidasid vajalikuks kõnelda ainult n.-ö. tunnipalga normeerimisest või standardiseerimisest, ühendatud ajaühiku alammäära kehtestamisega, olgu see siis tund, päev, nädal või kuu, ning palga alammäär, mille määrab valitsus, on ikkagi see lähtesuurus, tegelikud palga alammäärad, sisuliselt ka eriharude kaupa, kujunevad tööandjate-töövõtjate läbirääkimistel. Kuid alammäärast allapoole kokku leppida ei ole lubatud. Samuti on leitud § 9 2. lõikes lahendus eelmisel korral väga tõsist diskussiooni tekitanud probleemile, kuidas kaitsta palka inflatsiooni eest. Põhirõhk on pandud läbirääkimistele, on sätestatud, et kui poolaastas tarbijahinnaindeks tõuseb rohkem kui 5%, algavad läbirääkimised ja otsustatakse, millisel määral palkade maksmisel inflatsiooni korvatakse. Seadusesse on lisatud paragrahvid, mis viivad selle seaduse kooskõlla täiskasvanute koolitust reguleerivate aktidega (§ 28). Täpsustatud on selle sätte sõnastust, mis puudutab tasustamist praagi korral. Saadikud on teinud veel mitmeid ettepanekuid ja ma usun, et komisjoni esindaja räägib oma kaasettekandes neist lähemalt. Ma tahaksin siiski öelda, et põhimõtteline küsimus, millest siin ka eelmine kord räägiti – kas Eesti Vabariigis on üldse vaja kehtestada seadusega palga suhtes kindlaid mängureegleid, mis teatud määral piiravad tööandjate, töövõtjate suhteid –, vajab siiski positiivset lahendust, kui me tahame jõuda niisuguse demokraatliku õigusriigi tasemele, mis on Euroopas üldine. Ma tuletan meelde, et antud seadus vastab nendele põhimõtetele, mis on paika pandud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonides, mille liige me oleme. Need põhimõtted on kooskõlas ka Euroopa Sotsiaalharta põhimõtetega. Me oleme võtnud endale sihi kirjutada alla sellelegi hartale, kui me oleme astunud Euroopa Nõukogu liikmeks. Ma usun, et selle seaduse vastuvõtmisega on sotsiaalse partnerluse suhted Eesti ühiskonnas saanud järjekordse toe, sest nagu ma nimetasin, jääb ka selle seaduse vastuvõtmise järel põhimehhanismiks läbirääkimised tööandja ja töövõtja vahel. Aitäh!

Suur tänu! Ootame viivu, võib-olla on küsijaid. Ei ole. Juhtivkomisjoni nimel esitab kaasettekande kolleeg Tiit Sinissaar.

Härra esimees, lugupeetavad kolleegid! Palgaseaduse eelnõu käsitles Riigikogu siin suures saalis viimati eelmise aasta 10. novembril, nagu näete, üsna kaua aega tagasi. See, et me alles nüüd jõuame teise lugemise jätkamisele, on põhjustatud muu hulgas ka sellest, et mõned asjad, mis kuuluvad siia, on sätestatud puhkuseseaduses ja me pidime enne selle seaduse vastu võtma. Nüüdseks on see vastu võetud. Ma tänan komisjoni nimel kõiki neid kolleege, kes esitasid arvukalt muudatusettepanekuid. Nagu te näete, on neid tabelis päris rohkesti, tervelt 113. Komisjon lähtus kõiki muudatusettepanekuid kaaludes ennekõike sellest, et eelnõu jääks tasakaalu, ja sotsiaalkomisjon lähtub loomulikult sellest, et töövõtja on siiski nõrgem pool, keda seadus peab rohkem kaitsma. Komisjoni seisukoht on praegu niisugune, et kui te suures osas aktsepteerite meie tehtud valikuid parandusettepanekute suhtes, siis me võiksime selle seaduse täna vastu võtta. Seadus ise defineerib selle valdkonna olulised mõisted ja on maksimaalselt orienteeritud sellele, et andes minimaalsed garantiid, tööandjad ja töövõtjad saaksid kõigis nüanssides omavahel kokku leppida. Samast põhimõttest või vaimust olid kantud ka teised seda valdkonda reguleerivad seaduseelnõud, mis meie ühiste jõupingutuste tulemusel on nüüd seaduseks saanud, nagu näiteks kollektiivse töötüli lahendamise seadus, kollektiivlepingu seadus. Kui parandusettepanekuid lühidalt iseloomustada, siis pisut karikeeritult võiks öelda, et osa neist olid suunatud sellele, et seadus oleks väga lühike, umbes kahelauseline, et palk on see, mida tööandja maksab töövõtjale, ja kõiges muus lepitakse omavahel kokku. Komisjon ei saanud minna nii kardinaalse lühendamise ja lihtsustamise teed nendel põhjustel, mida ma eespool mainisin. Veel kord aitäh kõigile, kes aitasid oma parandusettepanekutega seda seadust viimistleda. Sisulise osa rääkis sotsiaalminister siin juba ära. Ma kordan komisjoni ettepanekut: kui paranduste hääletamine ei vii seaduseelnõu tasakaalust välja, teeb komisjon ettepaneku see täna vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu! Ei ole küsijaid. Avan läbirääkimised. Kolleeg Kalev Kukk.

Suur aitäh! Austatud kolleegid! Tunnistan ausalt, et selle kahe kuuga, mis lahutab meid eelmisest lugemisest, pole minu hinnang sellele seaduseelnõule mitte põrmugi paranenud, pigem vastupidi. Nimelt ei mahu minu arusaamadesse Eesti majandusest mitte kuidagi palkade seadustatud inflatsiooniline indekseerimine ning mis tahes palkade seadustatud alammäärad. Pärast nende kahe asja võtmist sellesse seaduseelnõusse on kõigel muul minu jaoks vaid kümnendajärguline tähtsus. Selliste asjade nagu palkade indekseerimine ja miinimumpalk koht on kollektiivlepingutes. Eesti riik ei pea asuma ametiühingute rolli, ka mitte siis, kui meie ametiühingud on nii hädised, nagu nad täna on. Tõsi, maailmas on küllalt neid riike, kus palku on indekseeritud või indekseeritakse, ja veelgi rohkem on neid riike, kus on seadustatud miinimumpalk, ja mis siis, ega need riigid sellepärast õnnelikud ei ole. Aga kõige halvem, mida me võime selle seadusega teha, on see, et anname palga alammäära kehtestamise õiguse valitsusele. Iseenda jaoks, nagu ta äsja oma uute palgaskaaladega tõestas, pole tal neid vaja. Küll aga saab valitsus miinimumpalkade kehtestamisega endale vaheda populistliku relva, pealegi relva, mida Eestis on juba kord edukalt kasutatud. Meenutan teile, 1992. aastal, vahetult enne Riigikogu valimisi, tõstis tollane valitsus miinimumpalka 50% võrra. Muide, tollane Tööministeerium, tänase Sotsiaalministeeriumi eelkäija, väljendas tol korral avalikult oma mittenõustumist niisuguse otsusega. Midagi muud peale puhtpropagandistliku efekti, mida heal juhul andis mõõta "Kindla Kodu" täiendavate mandaatidega, tollane valitsuse otsus ei andnud. Muidugi aitas see käik minna Tiit Vähi valitsusel ajalukku hea valitsusena, viimase hea valitsusena vähemalt sel sajandil. Pole vaja olla mingi selgeltnägija, et väita, et pärast menetluses oleva seaduse vastuvõtmist sellisel kujul, nagu see praegu on, tõstetakse palga alammäära vahetult enne Riigikogu järgmise koosseisu valimisi, valimisvõitluse haripunktil. Ainult et sedakorda on asi veidi keerulisem. Kes lõikab sel juhul loorbereid, kas sotsiaaldemokraadid, EMKE, "Isamaa", liberaalid või ERSP? See on täna teadmata. Ma aktsepteeriksin hääletamisel erapooletuks jäämisega alammäära seadustamist juhul, kui selle kehtestaks Riigikogu, mitte aga valitsus, kuigi ka sel juhul ei mahuks selline otsus minu arusaamadesse majandusest. Kui me anname palga alammäära kehtestamise õiguse valitsusele, siis oleme pannud kitse kärneriks. Et veenda teid selles, et ma ei ole sessinases maailmas ainus, kes on miinimumpalkade seadustamise vastu, siis tsiteeriksin teile Milton Friedmani. Mõni on siit puldist lugenud piiblit, mina loeksin Milton Friedmani. "Teine valitsusmeetmete kogum, mis aitab palgataset peale sundida, on minimaalpalga seadused. Neid seadusi põhjendatakse võimalusena abistada madala sissetulekuga inimesi. Tegelikult need solvavad madalapalgalisi. Kust nende seaduste taotlemine tegelikult lähtub, selgub inimestest, kes kõrgema minimaalpalga põhjendamiseks Kongressi ees tunnistusi annavad. Need ei ole üldsegi mitte vaeste esindajad, enamasti esindavad nad organiseerunud tööjõudu, ALF-i, CIO-d ja teisi ametiühinguid. Ükski nende liige ei tööta palga eest, mis oleks ligilähedane seaduslikule miinimumile. Hoolimata sellest vaeste abistamise ilukõnest pooldavad nad üha kõrgemat minimaalpalka üksnes sellepärast, et see aitab kaitsta nende liikmeid konkurentsi eest. Minimaalpalga seadus nõuab, et tööandjad diskrimineeriksid kvalifitseerimata tööjõudu. Keegi ei ütle seda välja, kuid tegelikult on see tõsiasi. Võtkem napi koolituse ja väheste oskustega nooruk, kelle teenused on väärt ainult 2 dollarit tunnis. Ta võib olla valmis töötama selle palga eest, et omandada paremaid oskusi, mis võimaldavad parema töökoha. Seadus ütleb, et säärast isikut võib palgata vaid juhul, kui tööandja on nõus maksma talle 2,9 dollarit tunnis. (1979. aastal.) Kui tööandja ei ole nõus heategevuse korras lisama 90 senti sellele kahele dollarile, mida isiku teenused on väärt, jääb nooruk palkamata. Meile on alati olnud saladus, miks on parem jätta noor inimene ilma tööst, mille eest talle makstaks 2,9 dollarit tunnis, selle asemel et lasta tal töötada, makstes talle 2 dollarit tunnis." Ma olen põhimõtteliselt selle seaduse vastu, kui niisugused asjad sisse võetakse, ja kutsun ka saali selle seaduse vastu hääletama. Aitäh!

Suur tänu! Kolleeg Eiki Nestor.

Härra esimees, austatud Riigikogu liikmed! Ka mina olen juhtumisi Milton Friedmani lugenud, aga ma ei pea teda nii heaks autoriks, et teda siit kõlbaks tsiteerida. Tahan teile öelda, et töösuhteid reguleerivate seaduste muutmise juures ei tohi unustada ühte lihtsat asja, see on meie ajalugu. Ajast aega on sisuliselt kõike reguleeritud seadustega. Üleminek seadustelt kokkulepetele peab olema sujuv. Meie siin võime koos väga lihtsalt jõuda ilusatele, selgetele, liberaalsetele lahendustele, kuid tegelikus elus on vaja tegelda hoopis teiste küsimustega. Mulle meenub üks juhtum, millest ma hiljuti kuulsin. Ühistu juhtkond keeldub kahele orvule maksmast toitjakaotuspensioni sellepärast, et nende isa hukkus siis, kui kehtis rubla. Nüüd kehtib Eesti kroon, seetõttu ei saa toitjakaotuspensioni maksta. Ka Siim Kallaselt ja teistelt rahareformi komitee liikmetelt ei saa seda nõuda. Niisugune tase iseloomustab olukorda. Seetõttu ma arvan, et komisjon ja ka Riigikogu on leidnud selle seaduse puhul tasakaalustatud variandi, mis ühtepidi, nii nagu Tiit Sinissaar väga täpselt ütles, annab minimaalsed garantiid, aga samal ajal annab ka võimaluse kokkulepeteks. See ongi see üleminekuvariant, mis toob meid lähemale tegelikule turumajanduslikule tööturumudelile. Ma pean vaidlema veel Kalev Kukega, nimelt ma leian siiski, et üleriigiliselt kehtestatud miinimumpalk on ikkagi vajalik. Kutsun teid üles hääletama eelnõu poolt. Aitäh!

Suur tänu! Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised käsiloleva päevakorrapunkti üle? Selle ettepaneku poolt on 35 Riigikogu liiget, vastu on 1, erapooletuid ei ole. Läbirääkimised on lõpetatud. Kas proua Lauristin soovib lõppsõna? Härra Sinissaar? Ei soovi. Siis ma palun Tiit Sinissaart endale appi ja asume langetama otsuseid laekunud parandusettepanekute kohta. Esimene parandusettepanek on kolleeg Uno Merestelt, seda on arvestatud. Teine parandusettepanek on kolleeg Tiit Madelt, seda on osaliselt arvestatud. Kolmas parandusettepanek on kolleeg Tiit Madelt, seda ei ole arvestatud. Keegi kolmas ei protesti? Neljas parandusettepanek on kolleeg Ilmar Pärtelpojalt, seda pole arvestatud. Ei nõuta hääletamist. Viies parandusettepanek on kolleeg Uno Merestelt, seda on arvestatud. Kuues, kolleeg Pärtelpoja ettepanek, mitte arvestatud. Ei nõuta hääletamist. Seitsmes, Tiit Made parandusettepanek, mitte arvestatud. Kaheksas, Endel Eero parandusettepanek. Ei nõua hääletamist? Aitäh! 9., 10. ja 11. on Tiit Made parandusettepanekud, neid pole arvestatud. 12., Uno Mereste parandusettepanek, arvestatud. 13. ja 14., Tiit Made parandusettepanekud, mitte arvestatud. 15., Liina Tõnissoni parandusettepanek, mitte arvestatud. 16., Tiit Made parandusettepanek, mitte arvestatud. 17., Uno Mereste parandusettepanek, arvestatud. 18., Tiit Made parandusettepanek, mitte arvestatud. 19., Liina Tõnissoni parandusettepanek, mitte arvestatud. 20., Tiit Made parandusettepanek, mitte arvestatud. 21., sotsiaalkomisjoni ettepanek, arvestatud. 22., kolleegide Pärtelpoja, Kuke, Tõnissoni ettepanek, mitte arvestatud. 23., kolleeg Uno Mereste parandusettepanek, mitte arvestatud. Protest? Mille kohta? 22? Paneme hääletusele.

Ega siin midagi muud kommentaariks öelda ei ole kui seda, mida ma juba ütlesin: komisjon ei läinud seda teed, et ta oleks ühe paragrahvi teise järel seadusest välja jätnud, et see lõpuks oleks kaheparagrahviline.

Tahad kommenteerida? Kalev Kukk.

Suur aitäh! Lugupeetud kolleegid! Kui te loete § 7, siis te näete, et selles on kaks äärmiselt rumalat momenti sees. Esiteks tööpuuduse või majanduskriisi korral antakse Eesti Vabariigi Valitsusele õigus peatada palgatingimuste muutmine. Ma ei tea, mida see tööpuudus või majanduskriis tähendab. Kas meil Eestis täna ei ole tööpuudust või millal saabub tööpuudus või millal saabub majanduskriis? Ja teine, millele ma tahaksin tähelepanu juhtida, on see, et Vabariigi Valitsusel on õigus peatada palgatingimuste muutmine kas kõigis ettevõtetes, asutustes või muudes organisatsioonides või ainult osas nendest. Sisuliselt on see samaväärne sellega, kui ühel päeval valitsus teatab, et leiva hind kuulub riiklikule kontrollile. Sellise paragrahviga pöördume majandusseadusandluses umbes kolm aastat tagasi. Soovitan selle peale mõelda, kas me seda tahame või mitte.

Panen hääletusele. Lugupeetud Riigikogu! Kes on 22. parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 18 Riigikogu liiget, vastu on 6, 9 jäid erapooletuks. See ettepanek leidis toetust. 23., Uno Mereste parandusettepanek, ei ole arvestatud. 24., kolleeg Pärtelpoja parandusettepanek, sisuliselt arvestatud. Parasjagu. 25., kolleegide Kuke ja Tõnissoni parandusettepanek, mitte arvestatud. 26., kolleeg Pärtelpoja parandusettepanek, mitte arvestatud. 27., kolleeg Eero parandusettepanek, mitte arvestatud, ei nõua hääletamist. 28., kolleeg Made parandusettepanek, mitte arvestatud. 29., kolleeg Tõnissoni parandusettepanek, mitte arvestatud. 30., kolleeg Pärtelpoja parandusettepanek, arvestatud. 31., kolleeg Eero parandusettepanek, mitte arvestatud. Ei nõua hääletamist. 32., kolleeg Made parandusettepanek, mitte arvestatud. 33. ja 34., kolleeg Tõnissoni parandusettepanekud, mitte arvestatud. 35., kolleeg Oviiri parandusettepanek, arvestatud. Kalle Jürgenson.

Aitäh, ma palun 35. parandusettepanekut hääletada.

Paneme hääletusele.

See hääletusele tulev põhimõte oli diskussiooniobjekt ka eelmine kord, siis oli see pisut teises sõnastuses. See sõnastus sai komisjonis hääletamisel häälteenamuse ja seda on täna ka kommenteeritud, ma ei oska rohkem midagi lisada.

Ma arvan, et Eiki Nestor tahab vaheaega. Kui palju? Vaheaeg 5 minutit, "Mõõdukad" soovivad. V a h e a e g  

Austatud kolleegid, vaheaeg on läbi. Panen hääletusele 35. parandusettepaneku. Lugupeetud Riigikogu, kes on 35. parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 14 Riigikogu liiget, vastu on 22, 2 jäid erapooletuks, see ettepanek ei leidnud toetust. 36., Ilmar Pärtelpoja parandusettepanek, ei ole arvestatud. Ei nõuta hääletamist. 37., Endel Eero parandusettepanek, ei ole arvestatud. Ei nõua hääletamist. 38., Eiki Nestori parandusettepanek, ei ole arvestatud. Ei nõua hääletamist. 39., Ardo Ojasalu parandusettepanek, ei ole arvestatud. Nõuad hääletamist? Kas sa ka kommenteerid?

See parandusettepanek käsitleb täpselt sedasama, mida me äsja hääletasime. Komisjon valis nendest võimalikest variantidest selle, mida me äsja hääletasime, nii et mul ei ole komisjoni poolt midagi öelda. Meie valisime erinevatest variantidest selle, mis praegu jäi välja.

Panen hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on 39. parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 14 Riigikogu liiget, vastu on 22, 4 jäid erapooletuks, see ettepanek ei leidnud toetust. 40., Kalev Kuke parandusettepanek, mitte arvestatud. Ole hea, Kalev Kukk.

Suur aitäh! Ma nõuan selle ettepaneku hääletusele panekut. Juhin siiski Riigikogu tähelepanu sellele, et kui lõpuks otsustame palga alammäära kehtestamise, siis ärgu tehku seda mitte valitsus, vaid Riigikogu. Aitäh!

Tiit Sinissaar.

Paragrahvist 9 ei olegi praeguseks hetkeks rohkem järele jäänud, kui see 1. lõik – Vabariigi Valitsus kehtestab palga alammäära, mis on kohustuslik igale tööandjale, nii et me hääletame praegu siin seda ühte lauset. Kuivõrd kaks sõnavõtjat, Kalev Kukk ja Eiki Nestor, rääkisid väga täpselt, miks üks on ühe ja teine teise poolt, siis mul ei ole rohkem lisada kui seda, et komisjon on pidanud vajalikuks anda see siiski valitsuse kätte.

Lugupeetud Riigikogu, kes on 40. parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 20 Riigikogu liiget, vastu 15, 6 jäid erapooletuks. See ettepanek leidis toetust. 41., Tiit Made parandusettepanek, ei ole arvestatud. 42., Liina Tõnissoni parandusettepanek, arvestatud. 43., Tiit Made parandusettepanek, arvestatud. 44., Ilmar Pärtelpoja parandusettepanek, ei ole arvestatud. Ei nõuta hääletamist. 45., Kalev Kuke parandusettepanek, arvestatud. 46., Liina Tõnissoni parandusettepanek, ei ole arvestatud. 47. ja 48., Tiit Made parandusettepanekud, ei ole arvestatud. 49., Liina Tõnissoni parandusettepanek, ei ole arvestatud. 50., kolleegide Kuke ja Made parandusettepanek, ei ole arvestatud. Ei nõuta hääletamist. 51., Tiit Made parandusettepanek, ei ole arvestatud. 52., Tiit Made parandusettepanek, ei ole arvestatud. 53. ja 54., Liina Tõnissoni parandusettepanekud, ei ole arvestatud. 55., Eiki Nestori parandusettepanek, ei ole arvestatud. Ei nõuta hääletamist. 56., Tiit Made parandusettepanek, ei ole arvestatud. 57., Liina Tõnissoni parandusettepanek, ei ole arvestatud. 58. parandusettepanek, Tiit Made, ei ole arvestatud. 59., Uno Mereste parandusettepanek, ei ole arvestatud. 60., Liina Tõnissoni parandusettepanek, ei ole arvestatud. 61., 62. ja 63., Tiit Made parandusettepanekud, ei ole arvestatud. 64., Kalev Kuke parandusettepanek, ei ole arvestatud. Ei nõuta hääletamist? Ei nõuta. 65., Ilmar Pärtelpoja parandusettepanek, ei ole arvestatud. Ei nõua hääletamist? 66., Kalev Kuke parandusettepanek, arvestatud. 67., Tiit Made parandusettepanek, sisuliselt arvestatud. 68., Tiit Made parandusettepanek, ei ole arvestatud. 69., Liina Tõnissoni parandusettepanek, ei ole arvestatud. 70. ja 71., Tiit Made parandusettepanekud, ei ole arvestatud. 72., Liina Tõnissoni parandusettepanek, ei ole arvestatud. 73., Ilmar Pärtelpoja parandusettepanek, arvestatud. 74., Kalev Kuke parandusettepanek, mitte arvestatud. Paneme hääletusele 74. parandusettepaneku. Paragrahv 21.

Paragrahv 21 käsitleb tasustamist praagi korral. Kui me vaatame järgnevaid parandusettepanekuid ja seda teksti, mis oli enne, siis on näha, et me oleme teinud piisavalt palju selliseid muudatusi, mis mõjutavad ühtviisi nii tööandjat kui ka töövõtjat praaki mitte tegema. Komisjon leidis, et see võiks ikkagi sees olla.

Paneme hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on 74. parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 9 Riigikogu liiget, vastu on 24, 5 jäid erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust. 75., Liina Tõnissoni parandusettepanek, ei ole arvestatud. 76., Tiit Made parandusettepanek, ei ole arvestatud. 77., Ilmar Pärtelpoja parandusettepanek, ei ole arvestatud. Nõuad hääletamist? Ilmar Pärtelpoeg.

Tänan, härra esimees! Küsimus on selles, et meil puudub igasugune alus sundida näiteks eraettevõtjat maksma praagitegijale või mitte kohal käivale või puudulike oskustega inimesele veel kuu aega sama palka töö eest, millega ta ei ole võimeline toime tulema. Sellepärast ei ole selline tekst tänapäeval enam õigustatud. Aitäh!

Suur tänu! Mis sa ütled?

Kui tööandja on niisugune äpu, et ta ei suuda praagitegijast teistviisi lahti saada, siis las kannab seda kahju, et maksab talle veel kuu aega palka.

Lugupeetud Riigikogu, kes on 77. parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 18 Riigikogu liiget, vastu on ka 18, erapooletuid on 3. See ettepanek ei leidnud toetust. 78., Tiit Made parandusettepanek, mitte arvestatud. 79., Liina Tõnissoni parandusettepanek, mitte arvestatud. 80., Tiit Made parandusettepanek, mitte arvestatud. 81., Ilmar Pärtelpoja parandusettepanek, arvestatud täiendustega. Sobib? 82. ja 83., Tiit Made parandusettepanekud, mitte arvestatud. 84., Kalev Kuke parandusettepanek, arvestatud muudetud kujul. Sobib? Sobib. 85., Tiit Made parandusettepanek, mitte arvestatud. 86., sotsiaalkomisjoni ettepanek, arvestatud. 87. ja 88., Tiit Made parandusettepanekud, ei ole arvestatud. 89., Kalev Kuke parandusettepanek, ei ole arvestatud. Ei nõua hääletamist? 90., Pärtelpoja ja Tõnissoni parandusettepanek, mitte arvestatud. Ei nõuta hääletamist. 91., Tiit Made parandusettepanek, mitte arvestatud. 92., Ilmar Pärtelpoja parandusettepanek, mitte arvestatud. 93., Tiit Made parandusettepanek, mitte arvestatud. 94., Liina Tõnissoni parandusettepanek, osaliselt arvestatud. 95., Kalev Kuke parandusettepanek, mitte arvestatud. Ei nõua hääletamist. 96., Tiit Made parandusettepanek, osaliselt arvestatud. 97., Liina Tõnissoni parandusettepanek, arvestatud. 98., Liina Tõnissoni parandusettepanek, osaliselt arvestatud, sisuliselt. 99., Tiit Made parandusettepanek, ei ole arvestatud. 100., sotsiaalkomisjoni parandusettepanek, arvestatud. 101., Ilmar Pärtelpoja parandusettepanek, arvestatud teatud tingimustel. 102., Tiit Made parandusettepanek, ei ole arvestatud. 103., Ilmar Pärtelpoja parandusettepanek, arvestatud. 104., Tiit Made parandusettepanek, ei ole arvestatud. 105. ja 106., Liina Tõnissoni parandusettepanekud, ei ole arvestatud. 107., Tiit Made parandusettepanek, ei ole arvestatud. 108., Kalev Kuke parandusettepanek, ei ole arvestatud. Kalev Kukk.

Suur aitäh! Ma nõuan selle parandusettepaneku hääletusele panekut, ja pisike kommentaar asja juurde. Ausalt öeldes on mul veidike piinlik seda paragrahvi kommenteerida, aga ma arvan, et te saate aru, et praegu on meil tegemist valikuga kahe halva asja vahel: kas me nõustume sellega, et näiteks tänastes n.-ö. pankroti serval olevates riiklikes ettevõtetes või riiklikul omandil põhinevates ettevõtetes makstakse palk välja, ütleme, kuuajalise hilinemisega või lastakse neil kohe pankrotistuda. Kui see paragrahv jääb sisse, siis oleme valinud pankroti ja oleme loobunud võimalusest leida mingisugune kokkuleppeline töötajatepoolne ettevõtte krediteerimise võimalus. Aitäh!

Kommentaariks niipalju, et kokkulepet on alati võimalik saavutada. Kui töötajad on sellest huvitatud, et mitte nõuda viivist nende ettevõtte allesjätmise hinnaga, siis ilmselt võivad nad seda teha ja see ettevõte visiseb edasi. Aga minu meelest on ka Kalev Kukk ise siit kõnetoolist öelnud, et teinekord on kiire pankrot palju parem kui pikaajaline vindumine.

Lugupeetud Riigikogu, kes on 108. parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 8 Riigikogu liiget, vastu on 33, 1 jäi erapooletuks, see ettepanek ei leidnud toetust. 109., kolleegide Pärtelpoja ja Kuke parandusettepanek, mitte arvestatud. Ei nõuta hääletamist. 110., Tiit Made parandusettepanek, arvestatud teatud tingimustel. 111. ja 112., Tiit Made parandusettepanekud, ei ole arvestatud. 113., Ilmar Pärtelpoja parandusettepanek, ei ole arvestatud. Ei nõuta hääletamist. Ma tänan! Mis me teeme, kolleeg Tiit Sinissaar?

Komisjon jääb oma esialgse ettepaneku juurde: vaatamata teatud kosmeetilise ravi vajalikkusele soovitame ikkagi seadus vastu võtta.

Panen hääletusele. Lugupeetud Riigikogu! Kes on selle poolt, et võtta vastu palgaseadus? Selle ettepaneku poolt on 42 Riigikogu liiget, vastu on 4, 4 jäid erapooletuks. Seadus on vastu võetud.  

Lugupeetud kolleegid! Võtame arutusele valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu, alustame teist lugemist. Ma palun ettekandeks kõnetooli kaitseministri härra Indrek Kanniku!

Lugupeetud härra esimees, lugupeetud Riigikogu liikmed! Järgnevas sõnavõtus püüan keskenduda põhiliselt esimese ja teise lugemise vahel esitatud parandusettepanekutele ning seaduseelnõus tehtud muudatustele. Seetõttu ma praegu ei puuduta neid probleeme, mis leidsid kajastamist minu eelkäija, praeguse välisministri härra Jüri Luige ettekandes käesoleva seaduseelnõu esimese lugemise ajal. Tahaksin omalt poolt tänada kõigepealt Riigikogu liikmeid, kes tegid kokku 147 parandusettepanekut, ning loomulikult ka riigikaitsekomisjoni, kelle suure töö tulemusena on eelnõu praeguseks jõudnud igati aktsepteeritavasse vormi. Kui vaadata kahe lugemise vahel tehtud muudatusi, siis peatuksin lähemalt kolmel teemal. Esiteks. Uues variandis võetakse kutsealustena arvele meeskodanikud sel aastal, mil nad saavad 18-aastaseks, ajateenistusse kutsutakse aga alates 19. eluaastast. Esimesel lugemisel olnud variandis oli teatavasti kutsealuste arvelevõtmise vanus 17 aastat ja ajateenistusse kutsuti kodanikke alates 18. eluaastast. Põhilistest argumentidest, miks see muudatus tehti, võiks nimetada soovi anda gümnaasiumiõpilastele aega haridustee lõpetamiseks, aga samuti soovi jätta noormeestele paremad võimalused kõrgkoolidesse astumiseks. Valitsus toetab nimetatud muudatusi. Teise teemana tuleb käsitleda teenistusaja kestust kaitseväes. Teatavasti nähti esialgses eelnõus ühtseks teenistusajaks ette 12 kuud. Esimese ja teise lugemise vahel saabus mitmeid parandusettepanekuid. Aap Neljas liberaalide fraktsioonist tegi ettepaneku määrata teenistusaja kestuseks 12 kuud, aga võimaldada seda sooritada erandkorras ka osade kaupa. Enn Tarto soovis näha teenistusaja kestusena kuni 18 kuud, põhimõtteliselt samal seisukohal oli ka Viktor Niitsoo. Jüri Põld tegi ettepaneku määrata teenistusaja kestuseks kuni 15 kuud. Riigikaitsekomisjon leidis nende ettepanekute vahel minu arvates sobiva kompromissi, otsustades, et teenistusaeg ei ole lühem kui 12 kuud ega pikem kui 18 kuud. Teenistusaja kestuse määrab valitsus, lähtudes väljaõppe iseloomust ja väeosale või allüksusele pandud ülesannetest. Valitsus peab sellist lahendust otstarbekaks. Samas pean lisama, et praegu on §-s 23 ka lause, mille kohaselt ettepaneku teenistusaja kestuse kohta esitab valitsusele kaitseväe juhataja kooskõlastatult Riigikogu riigikaitsekomisjoniga. Olles sügavalt veendunud, et riigikaitsekomisjoni seisukoht antud küsimuses on äärmiselt oluline, olen ma siiski arvamusel, et kooskõlastust kaitseväe juhatajale kohustuslikuks teha ei saa. See oleks minu hinnangul ka vastuolus võimude lahususe printsiibiga. Kuna aga seaduse teine lugemine komisjoni poolt katkestatakse, siis loodan, et antud küsimus enne teise lugemise jätkamist lahendatakse. Kolmandaks. Kahjuks ei saa valitsus nii puhtpraktilistel kui ka õiguslikel kaalutlustel toetada parandusettepanekut nr. 137, millega eksiilvalitsuse juhitud kaitseväeline tegevus arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka. Esiteks ei ole võimalik dokumentaalselt tõestada eksiilvalitsuse juhitud kaitseväelist tegevust, teiseks ei ole ükski riik tunnustanud eksiilvalitsust Eesti õigusliku järjepidevuse kandjana. Oma ettekandes käsitlesin mõnda kaitseväeteenistuse seadusega seotud probleeme. Kohtu poolt karistatute osalemist kaitseväes, süümevandega seotud küsimusi, naiste osalemist kaitseväeteenistuses, kaitseväelastele kompensatsiooni maksmist ja veel mitut probleemi puudutab oma kaasettekandes Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika osakonna juhataja härra Enn Tupp, kes on antud seaduseelnõu ettevalmistamisega olnud seotud algusest peale. Tänan!

Suur tänu! Ootame viivu, võib-olla on küsijaid. Ei ole. Tänan! Valitsusepoolseks kaasettekandeks kutsun kõnetooli härra Enn Tupi.

Härra juhataja, lugupeetud saadikud! On hea meel ja ühtlasi veidi kärsitu tunne esitada teile kaasettekanne seaduseelnõu kohta, mille kohta võiks eestipärase huumoriga öelda, et kaua tehtud, kaunikene. Ma ei ole muude ülesannete kõrvalt saanud selle seaduseelnõu tegemisel osaleda mitte niipalju, kui härra minister märkis. Mul tuli pikemat aega ära olla, kuid siiski viimase kahe nädala jooksul olen püüdnud sellesse süveneda niipalju, kui mul on võimalust olnud. Tegemist on äärmiselt mahuka eelnõuga, selles on 133 paragrahvi, mis peaksid seaduslikult normeerima valdkonda, mida seni normeeris vaid 27-st paragrahvist koosnev Eesti Vabariigi kaitseteenistuse seadus. Härra minister juba puudutas oma ettekandes eelnõu üldisemaid ja mitmeid konkreetsemaidki aspekte. Tahaksin teie tähelepanu juhtida mõnele minu arvates olulisele ettepanekule või muudatusele, mille suhtes on tihedas koostöös riigikaitsekomisjoniga leitud ühised seisukohad. Esiteks härra Põllu ettepanek sõnastada § 3 järgmiselt: kaitseväeteenistus on kohustuslik kõigile Eesti Vabariigi kodanikele. Iga kodanik on kohustatud täitma seda käesoleva seaduse alusel ja korras. Ettepanek eeldab, et peaksime totaalkaitse põhimõttest lähtudes tegema naistele kaitseväeteenistuse kohustuslikuks. Ettepanek laiendada riigikaitsekohustust või vähemalt -võimalust oli minu mälu järgi arutusel juba Põhiseaduse Assamblees. Sellega siiski ei soostutud. Põhiseadus jätab edasise tõlgendamise võimaluse. Paljudes riikides on naistel võimalus riigikaitses osaleda. Näiteks Rootsis, Norras, Taanis ei ole võimalik ainult hävituslenduriks õppida, muidu osalevad naised võrdväärselt meestega mis tahes väeliikides. Naiste sõjaväekohustus on näiteks Iisraelis. Me ei toetanud härra Põllu ettepanekut, sest § 47 annab naistele võimaluse astuda lepingulisse tegevteenistusse. Kui lähtuda totaalkaitse seisukohast, siis selleks on olemas ka kodanikukaitse seadus, mis võeti vastu juba Ülemnõukogu ajal, mis võimaldab naistel oma osa täita totaalkaitse põhimõtete järgi. Võib-olla teeks see härra Põllu parandus meie seaduse liiga militaarseks. Me peame suutma oma riigikaitset arendades luua niisuguse olukorra, et kodanik järgib peale seaduseparagrahvi ka vabatahtlikkuse printsiipi, toimib oma südametunnistuse ja tavade järgi. Näitena võiks tuua Rootsi Sinise Risti organisatsiooni. See on naiste organisatsioon, millel on märgatav osa Rootsi totaalkaitse süsteemis. Parandusettepanekud nr. 22, 23, 24 ja 25 on esitanud härrad Alajõe, Tarto, Neljas ja Niitsoo. Nende mõte puudutab suhtumist kohtu poolt karistatud kutsealustesse, see tingis § 13 väljajätmise ja härra Viktor Niitsoo parandusettepaneku (nr. 25) sisulise arvestamise § 34 3. punktina. Teatud problemaatika oli ka härra Viktor Niitsoo 26. parandusettepaneku arvestamisel, mille sisu on lähedane süümevande tekstile ja käsitleb ka nn. punaste polkovnikute probleemi. Julgen väita, et kontrollimehhanism selle paragrahvi üle on endiselt puudulik. Loodan siiski, et see aja jooksul tõhustub ja sõjakomissariaatide töötajatele saab läheneda endiselt individuaalse valiku alusel. Eelnõust jäi välja V peatükk "Teenistus kaitseväeorkestri õpilasena". Nagu selgub, on eesti rahvas piisavalt musikaalne ja orkestrite koosseise on võimalik koostada seadustamata, praktika alusel. Ka asendusteenistuse pikkuse kohta oli eriarvamus. Põhjus on lihtne. Valitsus ei soostunud riigikaitsekomisjoni ettepanekuga, ma põhjendaksin seda lühidalt. Esiteks. Relvateenistus on siiski raskem ja et neid võrdsustada, peaks asendusteenistus olema natukene pikem. Ja teiseks. Võib-olla vähendaks see ka ebatõsiseid keeldumispõhjusi ja võimalikke probleeme nende tõsiseks tunnistamisel. Parandusettepanek nr. 142, see on § 118 2. lõike kohta. Toetame alternatiivi puhtpraktilisel põhjusel. Kaitseväes on hetkel 4500 ajateenijat ja poole kuu keskmise palga maksmine on kaetud praegu riigikaitse osakondade vastavate summadega, mida on kokku 2 250 000 krooni. Juhul kui me maksaksime kuutöötasu, siis see summa peaks olema kahekordne. Me ei ole vähemalt sellel aastal ja ilmselt ka tulevikus võimelised seda maksma. Edasi. Kõigis paragrahvides, milles sätestatakse palkade kompenseerimine, oleme võtnud aluseks Eesti keskmise palga. Muidugi on problemaatiline, mis on Eesti keskmine palk. Ma vaatasin läbi valitsuse istungite protokollid, 2. veebruaril on arutatud keskmise palga arvestamist. Praegu arvestatakse Eesti keskmist palka, lugupeetud saadikud, ilmselt ainult teie palkade puhul. Keskmise palga arvestamine võimaldab ka juhul, kui me kutsume kordusõppustele reservväelasi, täpselt planeerida, kui suured on kulutused. Üks Võru kutsealune tõestas, et tema palk on 180 000 krooni kuus. Seda tõestas Maksuamet. Kui me peaksime selle kompenseerima, siis see pankrotistaks kogu riigikaitse osakonna eelarve. Niisuguseid näiteid tuleb meie praeguses Eestis ette, palgad on niivõrd erinevad. Arvutasin välja, et professionaalse armee puhul läheks ainult palkadeks samapalju, kui suur on hetkel Tallinna linna soojavõlg, see on 100 miljonit krooni. Ja kui me kümne aasta jooksul tahaksime arendada oma riigikaitset, siis relvastusele saaksime kulutada miljard krooni. Nii et rääkida praegu professionaalsest sõjaväest ei ole päris otstarbekohane. Minu poolt on kõik. Ma tänan teid tähelepanu eest!

Suur tänu! Kolleeg Jüri Põld.

Tänan, härra esimees! Austatud kaasettekandja! Mul on küsimus teile kui kaasettekande koostajale. Kunas moodustatakse Toompeale Toompea lipkond? Tänan!

Kas on mõeldud Kaitseliidu malevkonda? Tänan, härra Põld, sellise küsimuse eest! Kuna saadikuid on praegu saalis küllalt palju, siis ma ütlen, et Toompea malevkond on moodustamisel. Kaitseliidu Toompea malevkond oli ka Eesti Vabariigi ajal. Ta ei kuulu Tallinna maleva koosseisu, vaid allub otse Kaitseliidu ülemale. Mul on praegu vähe aega, et neid eesmärke selgitada. Lugupeetud saadikud saavad võtta ühendust Kaitseministeeriumiga, kus me sellega tegeleme. Meile on juba laekunud umbes 25 avaldust Kaitseliitu astumise kohta ja ka teil kõigil on see võimalus. Ma palun teid seda võimalust kasutada, sest me võime küll Kaitseliitu siunata, aga tegelikult on Kaitseliit meie oma laps ja me peame ise selles osalema, et seda parandada. Ma soovitan teilgi osaleda. Avalduse blankette on võimalik saada, ma toon neid homme siia. Tänan!

Suur tänu! Kolleeg Mart-Olav Niklus.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kaasettekandja! Kaitseväeteenistuse seaduse eelnõus on paljudes kohtades juttu kodanike individuaalsetest iseärasustest, küll vanusest, tervislikust seisundist. Kas te võiksite öelda, kas selles seaduseelnõus on kajastamist leidnud ka rahvuslikud iseärasused?

Ei ole, sellepärast et meie seadus käsitleb Eesti kodanikke ja ainult Eesti kodanikke.

Suur tänu! Kolleeg Olav Anton.

Aitäh, härra esimees! Austatud kaasettekandja! Siiamaani olen olnud arusaamisel, et kaitsevägi on ilma poliitikata, tähendab, kaitseväes ei tehta poliitikat, kaasa arvatud kaitseväega seotud Kaitseliidus. Nii on mitmel tasandil kokku lepitud, ma mõtlen maakonna tasandit. Kui nüüd tekib Kaitseliidu Toompea malev, kas siis koos järgmiste valimistega lahkub koos "Isamaaga" Toompealt poliitika või on mingisugune eriline struktuur Kaitseliidu ühe maleva jaoks, milles on sõna otseses mõttes poliitikud, sest poliitikud kaitsejõududes ja poliitikud Kaitseliidus pole kuigi levinud nähtus ja meie kaitsevägede ülemjuhataja on selles suhtes kindlal seisukohal. Mina jagan tema seisukohta. Kumba varianti selle Kaitseliidu malevaga arendatakse?

Jaa, ma saan sellest küsimusest aru. Tõesti, kui on tegemist riigiasutuse töötajaga, on küsimus vähe teistsugune, kui on seda saadiku puhul. Aga ma siiski arvan, et saadikutel peaks olema võimalus osaleda Toompea malevkonna koosseisus, sest malevkonna koosseisus poliitikat ei tehta. Seal tehakse seda, mida näevad ette malevkonna kodukord ja Kaitseliidu põhikiri. Poliitikat teete te siin saalis ja kõikjal mujal, kus selleks on teile võimalused ette nähtud. Aga jah, küsimus jääb. Ma ei oska sellele hetkel vastata, sest Eesti Vabariigi ajal käsitles see siiski põhiliselt riigiasutuse töötajaid. Aga me oleme nüüd natukene laiendanud. Tänan!

Suur tänu! Kolleeg Mart-Olav Niklus, teine küsimus.

Veel kord aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra kaasettekandja! Te vastasite enne, et rahvuslike iseärasuste kohta ei ole midagi öeldud, kuna tegemist on Eesti Vabariigi kodanikega. Aga teatavasti võib Eesti Vabariigi kodanik olla ka mitte eesti rahvusest. Kui tekib probleeme näiteks keele pinnal, kuidas neid siis ikkagi lahendatakse, kui seaduses ei ole mitte sõnagi selle kohta öeldud?

Ma tean rääkida kahest näitest. Esimene näide. Eesti kodanik, kes oli saanud ühe vanema järgi Eesti kodakondsuse, kuid eesti keelt ei osanud, tegi läbi teenistuse sisekaitserügemendis, õppis aastaga ära eesti keele ja läks edasi politseikooli. Kui ta selle lõpetab, on ta politseinik, kes oskab mõlemat keelt. Samasugune juhus oli ka vahipataljonis. Minu enda vennapoeg oli laeva peal ja töötas Murmanskis. Kodus ta ei olnud suutnud korralikult eesti keelt ära õppida, vahipataljonis õppis ta eesti keele ära. Nii et siin on täiesti soodne võimalus õppida ära eesti keel ja saada tõeliseks Eesti kodanikuks. Ma ei oska öelda, kuidas see lojaalsust mõjutab, aga vähemalt keeleõppimist küll. Tänan!

Suur tänu! Kolleeg Olav Anton, teine küsimus.

Austatud kaasettekandja, ma täpsustaksin oma esimest küsimust kahes aspektis. Esiteks, igal saadikul on kodu ja ta saab kuuluda kodus Kaitseliitu. Mina kuulusin kodus Kaitseliitu, aga kuna ei olnud soovitav vähimgi side Kaitseliidu ja poliitika vahel, siis ma pidin Kodukaitsesse üle kolima. Kodukaitse ja Kaitseliidu heades suhetes on võimalik oma kodu kaitsta ja riigikaitseaktsioonidest osa võtta, kuid mitte kuuluda Kaitseliidu reakoosseisu. Ja teine aspekt selle juures: Kaitseliidu juhtkonnas, alates malevast, ei tohi poliitikat üldse olla, see on väga täpselt sätestatud. Mismoodi saab juhtida siis seda Kaitseliidu malevat, mis koosneb ainult poliitikutest?

Küsimus on selles, et riigiasutuse töötaja ei ole poliitik. Tema viib küll ellu riigi poliitikat, nii nagu see on talle selles kanalis ette määratud. Aga ma usun, et ka paljud saadikud on praegu Kaitseliidu liikmed oma kodukohtade järgi. See küsimus ei ole ilmselt hetkel kusagil sätestatud, ehkki näiteks endises kaitseteenistuse seaduses oli selgelt öeldud, et kaitseteenistus ja poliitika peavad olema lahus. Ma jään teile täpse vastuse võlgu. Selle üle tuleb lihtsalt mõelda. Tänan!

Suur tänu! Rohkem küsimusi ei esitata. Juhtivkomisjoni nimel teeb kaasettekande komisjoni esimees kolleeg Rein Helme.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Pärast kahte eelkõnelejat ei olegi palju lisada. Komisjon arutas põhjalikult kõiki laekunud ettepanekuid ja loomulikult ka seaduse kui terviku filosoofiat. Me leidsime, et see on töötamiseks sobiv dokument ning pärast seda, kui me oleme täna kõik 147 parandusettepanekut üle vaadanud, teeb komisjon ettepaneku katkestada teine lugemine ja jätkata juba veebruarikuus. Kõiki neid põhiprobleeme, mille ümber tekkis vaidlusi või mis pakuvad inimestele kõige rohkem huvi (me saame ju pidevalt informatsiooni, mida sellest asjast mõtlevad näiteks üliõpilased ja kõik need, kes potentsiaalselt puutuvad kokku selles seaduseelnõus käsitletava militaarprobleemistikuga), kaaluti igakülgselt ja ma usun, et meil õnnestub parandusettepanekute hääletamise kaudu saavutada tulemus, mis ei vii seadust kuidagiviisi tasakaalust välja, vastab meie ühiskonna vajadustele ja võtab arvesse ka meie riigi ja rahva võimalusi. Minu poolt on kõik.

Suur tänu! Tundub, et küsimusi ei esitata. Avan läbirääkimised. Kolleeg Peeter Lorents.

Lugupeetud eesistuja, auväärsed kolleegid! Auväärne minister! Ja ma loodan, et ka auväärne Kaitsejõudude Peastaabi esindaja, keda ma oma nürinenud silmanägemisega saalis küll ei märka. Ma tahaksin juhtida teie tähelepanu paarile asjaolule, mis on tänase päevateemaga seotud küll kaudselt, kuid tunduvad siiski olulised, selleks et antud seaduseelnõu käsitlus oleks järgmises lugemisvoorus viljakam, kui see muidu oleks. Tahtmata kedagi solvata, võtaksin endale julguse võrrelda antud tööd hoone ülemiste korruste väljaehitamisega olukorras, kus mitte kõik alumise korruse konstruktsioonid pole paika pandud ja vundamentki pole täielikult välja ehitatud. Miks ma nii julgen arvata? Sellepärast, et tänase päevani puudub riigikaitse aluseid fikseeriv seadus või mis tahes kujul dokument, milles oleksid sätestatud riigi julgeoleku aspektist olulised, elutähtsad valdkonnad, mis nõuaksid militaarset kaitset, millised on meie riigis need geograafilised paigad, strateegiliselt olulised kõrgendikud või mingisugused muud geograafilised kategooriad, millised on need rajatised, tehnoloogilised ehitised või siis muud tootmis- või transpordisõlmed, mis nõuaksid militaarset kaitset, ja arvulised hinnangud selle kohta, millised peaksid olema meie militaarsed struktuurid isikkoosseisu dislokatsiooni, relvastuse iseloomu ja muu säärase osas. Miks on see oluline? Aga sellepärast, et kui need arvud on meie riigi eelarve ja prognoositavate sissetulekute juures piisavalt väikesed, siis me saaksime kõnelda professionaalsest sõjaväest, kus inimesed käivad meie riigi kaitsel nagu mis tahes muus riigiteenistuses olevad inimesed, ja meil on veendumus, et suudame seda majanduslikult kanda. Kui vastavad arvud osutuvad aga niisugusest rajajoonest suuremaks, siis on ilmselge, et meil ei ole teist alternatiivi kui sundteenistus, mille kohustus on põlistatud ka meie konstitutsioonis. Ma arvan, et ilma konkreetsete arvudeta teeme endale ka lähitulevikus peavalu, sest ma usun, et paljud inimesed pöörduvad Riigikogu saadikute poole palvega arvestada üht või teist faktorit, aga selle arvestamine või arvestamata jätmine tugineb sellises olukorras intuitsioonile, igatahes mitte eriti argumenteeritud alustele. Ma usun, et Kaitseministeeriumis või Kaitsejõudude Peastaabis võiksid siiski mingisugused provisoorsed hinnangud olla. Ma ei nõua ei ühelt ega teiselt, et nad esitaksid lähema nädala jooksul riigikaitse alused, ei, sugugi mitte, aga ma nõuan just neid hinnanguid, mis tuginevad eelnimetatud loenditele: mida me peame kaitsma, kui palju meil selleks on vaja elavjõudu, kui palju sellest peaks olema faktiliselt riigikaitses, kui palju koolituses, kui palju reservis jne. Ma usun, kolleegid, et te mõistate, need on niisugused asised ja asjalikud nõuded. Võib-olla see on liiga karm sõna, aga ma arvan, et need nõuded peaksid olema rahuldatud, selleks et viljakamalt diskuteerida juba kas või selliste kategooriate üle, nagu näiteks kaitseväekohustus ja muu säärane. Ma loodan ühtlasi, et selle nädala jooksul on Kaitseministeeriumil võimalik meile need andmed edastada, et me vähemalt riigikaitsekomisjonis saaksime nendega tutvunult edasist tööd mõningal määral argumenteeritumalt teha. Seejuures ma kordan veel, kolleegid, et minu sõnavõtt ei ole mõeldud selle ehitusliku osa ülakorruse projektdokumentatsiooni halvustamisena või tehtud töö tarbetuks tunnistamisena. Sugugi mitte. Ma usun, et see, mis on tehtud, on tehtud parimate kavatsustega ja sugugi mitte halvasti, aga see meenutab, kordan veel kord, ehituse ülakorrust olukorras, kus alumised, kaasa arvatud vundament, ei ole veel täielikult välja ehitatud. Tänan teid heatahtliku kuulamise eest!

Suur tänu! Kolleeg Jüri Põld, teine arvamusavaldus.

Kaasettekandja rääkis oma sõnavõtus ka nendest ettepanekutest, mida mina esitasin. Loodan, et mul on võimalus kõik oma parandusettepanekud hääletusele panna. Usun, et kolleegid neid parandusettepanekuid toetavad, vähemasti loodan seda. Härra kaitseministri tähelepanu tahaksin aga juhtida ühele, esmapilgul võib-olla tühisele asjale. Mäletan seda aega, kui seesama parlament siin võttis vastu ühe isiku, see oli Heinrich Mark. Mäletan ka seda, et me austasime teda püstitõusmisega, me kohtlesime teda kui Eesti Vabariigi järjepidevuse kandjat, peaministrit presidendi ülesannetes. Mul on muidugi väga kahju, et need 70 või 80 eksiilvalitsuse ohvitseri aukraadi väljateeninud meest ei leidnud väikest toetust Eesti Vabariigi Valitsuselt. See on minu probleem, sest ka mina olen eksiilvalitsuse major, aga ma ei taha rääkida mitte enda nimel, vaid nende Eesti Vabariigi kodanike nimel, kes siiski püüdsid Eesti Vabariigi kaitsejõude taaselustada. Niipalju repliigiks härra ministrile. Oma olemuselt on kaitseväeteenistuse seadus – "kaua tehtud, kaunikene" – nõrk. Püüan põhjendada. Liberaaldemokraatliku partei juhatus ja parlamendifraktsioon arutasid seaduseelnõu. Liberaalid toetavad kaitseväe ülesehitusel, kaitsejõudude taasloomisel vaba lähenemist, see tähendab, et iga Eesti Vabariigi kodanik võib astuda kaitseväe tegevteenistusse vabatahtlikult. Samas aga kannavad kõik ülejäänud põhiseaduse järgi kohustust kaitsta Eesti riiki. Ajateenistus ei saa olla pikem, kui see on mujal tsiviliseeritud riikides: 8–12 kuud. Sellest ajast piisab nii kaitseväelaste kui ka allohvitseride väljaõpetamiseks. Teha valik, kes sobib kaitsejõududesse, kes mitte. Tahaksin loota, et ka meie valitsus, demokraatliku parlamendi poolt kinnitatud valitsus, saab niisugusest lähenemisviisist aru. Seaduseelnõu ettevalmistajad on lähtunud oma paremast arusaamisest ja neid tuleb selle eest kiita, kuid kahjuks ei ole nad saanud tutvuda kogu asjakohase materjaliga. Näitena võiks tuua vaid ühte väikest riiki, Šveitsi Konföderatsiooni, kus kogu kaitse tugineb kodanike vabatahtlikule kaitsekohustusele või kaitsealgatusele, nimetagem seda kuidas tahes. Asi on korraldatud väga lihtsalt. On professionaalsed väeosad ja kogu haldusterritooriumi katavad territoriaalsed väeosad, mis on tõepoolest väga korralikult relvastatud. Kuid iga šveitslane kannab oma kohustust auga ja nagu ütles mulle üks parlamendi asepresident: "Meil ei ole armeed, me oleme ise armee." Härra president, härra kaitseminister, austatud kolleegid, mu daamid ja härrad! Sellega ma lõpetan. Tänan!

Suur tänu, härra spiiker! Lugupeetavad kolleegid, minu improviseeritud sõnavõtt on ajendatud asjaolust, et me töötame välja kaitsealaseid seadusi, ilma et meil oleks ettekujutust riigikaitsest või riiklikust julgeolekust tervikuna. Ma tahaksin ühineda oma kolleegi Peeter Lorentsiga, kes sellele tähelepanu juhtis, kuid ma tahaksin panna teie südamele sootuks teist asja. Praegu arutatava eelnõu esimeses redaktsioonis oli selline mõiste nagu kaitsealane kasvatus. 1920. aastal saavutas Eesti riik vabaduse muu hulgas ka tänu aatelistele Eesti koolipoistele. Tänane olukord ei ole võrreldav iseseisvuse algaastatega. Võib-olla on üheks põhjuseks nõukogude lõpuperioodi aegne patsifism, mis minu meelest on kujunenud probleemiks meie noorte seas ka praegu. Toon teile vaid ühe näite. Hiljuti olin koos Viru Vennaskonna rahvaga. Me kohtusime Väike-Maarja vallavalitsuse esindajatega. Kohtumisel räägiti, et möödunud aasta 24. veebruaril palus vallavalitsus ühel Väike-Maarja valla koolil viia pärg Vabadussõjas langenute hauale, mille peale direktor arvas, et tema poliitikaga ei tegele. Head kolleegid! Meie noorte kasvatus saab alguse koolist, ja mitte ainult sealt. Kodumaa kaitsja vaimne ja moraalne ettevalmistamine saab alguse igaühe kodus, saab alguse sellest, kuidas sellele teele juhivad teda isa ja ema. Ma ei tahaks pikalt rääkida, tahtsin vaid märku anda, et enne teise lugemise jätkamist tuleks kaitsealase kasvatuse käsitlemisele, erinevalt praegusest redaktsioonist, uuesti tähelepanu pöörata. Probleem on minu arvates olemas ja ma palun kõiki kolleege selle üle mõelda ning esitada oma ettepanekud kolmandaks lugemiseks antud tähtaja jooksul. Suur tänu teile!

Kas on teada, et tuleb kolmas lugemine? Lugupeetud Riigikogu! Kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised pärast Enn Tarto kõnet? Selle ettepaneku poolt on 24 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, 2 jäid erapooletuks. Läbirääkimised lõpetatakse pärast Enn Tarto kõnet. Kolleeg Priit Aimla.

Austatud Riigikogu juhataja, lugupeetud kolleegid! Eile tegi üks armas kolleeg märkuse, üsna tigeda märkuse selle kohta, et siin saalis tehakse liiga palju nalja. Ma ei räägi paljude nimel, aga vähemalt enda nimel kinnitan, et siin saalis ma ei ole kavatsenud ega kavatse ka järgmise aasta jooksul naljatleda püüdagi. Aga kuna nalja põhialuseks on ootamatud seosed, siis see, mis ma teile nüüd ühe minuti jooksul ütlen, kõlab küll ootamatult, aga mitte mingil juhul ei ole ette nähtud naljana võtmiseks. Meie fraktsiooni kaheksa inimest pooldavad täielikult kolleeg Raude suhtumist kolleeg Lorentsisse, kes kinnitas, et meil puudub täielikult kaitsekontseptsioon, ja kui see olemas oleks, huvitaks meid ennekõike see rida, kus oleks öeldud, kelle vastu me ennast kaitseme. Meil on viimasel ajal ja ka ligematel aastakümnetel üksainus reaalne vaenlane, see on Venemaa, kelle vastu me ei saaks ka siis, kui absoluutselt iga poiss ja tüdruk, vanaema ja vanaisa oleksid püssi all ja rivisammu hästi selgeks õppinud. Lühidalt öeldes, meie arvates Eesti ei vaja sõjaväge kui niisugust, mis ei tähenda muidugi, et me tõstame käpad püsti ja alistume esimesele militaarselt meelestatud lätlasele või soomlasele. Kokkuhoitud raha eest, mida me kulutame nii Iisraeli relvadele kui ka eestlaste väljaõppele, me saaksime tõsta politseinike arvu neljakordseks, tõsta nende palga kolmekordseks, suurendada piirivalve väeosasid. Arvestades ka abipolitseinike hulka, kellekohane seaduseelnõu ligemal ajal siia saali jõuab, me saame siiski apelleerida niisugusele relvakäsitsemisoskusega ja vastupanuvõimega inimhulgale, mis on võimeline lämmatama ka nende inimeste väljaastumiste või riigivastaste tegude laviini, mida näiteks on oodata umbes 10 000-lt n.-ö. reservi arvatud nõukogude sõjaväelaselt, kes võib-olla praegu, püss padja all, parajat hetke ootavad. Meie arvamus, mis muidugi on mitte ainult hilinenud, vaid määratud ka vastu seina põrkuma, kuna üldsus arvab teisiti, kõlab niimoodi: Eestimaa ei vaja mitte regulaarsõjaväge, vaid kaitset politsei ja piirivalve abil. Tänan teid tähelepanu ja ärakuulamise eest!

Suur tänu! Kolleeg Aap Neljas.

Tere õhtust, head kolleegid! Mul on rõõm tõdeda, et selle seaduse arutamisel on riigikaitsekomisjon teinud ära suure töö ja mõnes küsimuses jõudnud äärmiselt meeldivatele lahendustele. Näiteks on peetud võimalikuks asendusteenistuse pikkust siiski lühendada ja jätta välja problemaatiline paragrahv selle kohta, et kurjategijad teevad läbi asendusteenistuse koos mingil põhjusel relvateenistusest keeldunutega. Samuti on lahendatud probleem kaitseväeorkestriga, seda käsitlevast paragrahvist võis jääda mulje, et see on Eesti armee kõige tähtsam väeliik. Mis puutub teenistusaja pikkusse ja teenimisse osade kaupa, siis, nagu ütles eespool härra Jüri Põld, on liberaalide juhatus asunud seisukohale, et teenistusaeg ei peaks olema pikem kui 12 kuud. Mis puutub aga minu parandusettepaneku teise ossa, siis ma pean märkima, et komisjonil on ilmselt jäänud kahe silma vahele see asjaolu, et §-s 42 antakse tegelikult võimalus teenistuse katkestamiseks. Kui teenistus on katkestatud ligi kuueks kuuks, mille muuga on siis tegemist, kui mitte teenimisega osade kaupa? Probleem on veel see, keda siiski tuleks ajateenistusse kutsumisest üldse vabastada. Komisjon on küll leidnud võimaluse vabastada need inimesed, kes on saanud 29-aastaseks, kuid minu arvates peaks sellele probleemile lähenema natuke teistmoodi. Meil on ju inimesi, keda Nõukogude Liidu ajal vabastati sõjaväeteenistusest tervislikel või mingitel muudel põhjustel, näiteks seepärast, et nad olid näiteks oma vanemate ainsad hooldajad, või ka Eesti Vabariigi seaduste alusel, paljud neist inimestest ei ole veel saanud ei 29- ega 30-aastaseks. Kas on õige hakata neid nüüd tagantjärele sõjaväkke kutsuma, kui nad on juba 5–7 aastat elanud selles teadmises, et nad ei pea sõjaväeteenistust kandma? Võib-olla on nad oma elu hoopis teistmoodi planeerinud. Minu arvates on see siiski seadusele tagasiulatuva jõu andmine ja inimestele tagasiulatuvalt kohustuste peale panemine. Ma tahaksin loota, et riigikaitsekomisjon siiski kaalub seda probleemi ja mõtleb mõne lahenduse peale. Ka mina mõtlen ja võib-olla esitan veel mõne parandusettepaneku. Aitäh, kallid kolleegid!

Suur tänu! Kolleeg Jaak Roosaare.

Austatud härra esimees, lugupeetud kolleegid! Especially the honorable Jüri Põld. Kahjuks ma ei saa jätta õiendamata väidet, et härra Heinrich Mark oli Eesti järjepidevuse kandja. See, et me ta siin viisakalt vastu võtsime, oli muidugi väga õige, kuigi seda ei saa öelda, et tal oli mingit juriidilist tegemist Eesti Vabariigiga. Nagu mainis minister härra Kannik, ei olnud sellel tõesti mingit juriidilist sisu ja seda ei tunnustanud mitte keegi ega mitte ükski riik. Eesti Vabariigi järjepidevuse kandjaks oli praegune ÜRO suursaadik, väga austatud härra Ernst Jaakson. Mis puutub parandusettepanekusse nr. 137, siis ma toetan minister Kanniku seisukohta panna see hääletusele ja välja hääletada, sellepärast et selles on juriidilisi ja ka teisi küsimusi, millega see Riigikogu ja see seadus ei tohiks ennast siduda. Ma tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Kolleeg Enn Tarto.

Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Ma õhtusel tunnil väga pikalt ei räägi, kuid siiski juhiksin tähelepanu mõnele asjaolule, kui tuleb arutusele minu esimene parandusettepanek. Eelnõu esimeses variandis ütles § 13, et neid isikuid, keda on kohtulikult karistatud, ei saa kaitseteenistusse võtta. Ma loodan, et see esialgne variant mingil juhul eelnõusse tagasi ei tule, see tähendaks seda, et kõik endised poliitvangid ei saaks ka Kaitseliidus mis tahes kohal töötada. Seepärast ma palun, et hääletataks minu parandusettepanekut. Seda on küll osaliselt arvestatud, aga on arvestatud ainult ajateenistusse kutsumise momenti. Teine asi, mis on ka täiesti põhimõtteline küsimus, on selles, kas kriminaalkurjategijad vabastada kaitseteenistusest või mitte. Selles küsimuses ma väga kategooriline ei ole. Kui Riigikogu arvab, et nad tuleb kaitseteenistusest vabastada, noh, eks me siis nad vabastame. See põhjendus, et nad peaksid teenima koos nendega, kes on teenistusest keeldunud usulistel või muudel põhjustel, see ei ole üleüldse mingi põhjendus. Omal ajal olid tööpatid, kuhu kõik suruti kokku. Muide, see, et teatud poliitilise meelsusega isikud pandi kokku kriminaalvangidega, oli n.-ö. tagakiusamise vorm. Nüüd on meil Eesti Vabariik ja me saame teha täiesti erinevad struktuurid. Aga kui lugupeetud kolleegid arvavad, et seda ei ole vaja, siis mul pole ka selle vastu midagi. Siin on tekkinud vaidlus selle üle, kas need, kes on eksiilvalitsuse kaudu saanud ohvitseriaukraadi, on teeninud Eesti riiki või mitte. See on väga sügav, eelkõige poliitiline probleem. Nimelt, 17. veebruaril 1990 taasloodi Eesti Kaitseliit. Selleks et Eesti Kaitseliitu taasluua, andis eksiilvalitsus ohvitseriaukraade, neid anti järk-järgult umbes 70 inimesele. Tookord oli Eestis veel Nõukogude okupatsioon ja inimesed, kes taaslõid Kaitseliitu, läksid küllalt suure riski peale välja. 1991. aasta 4. septembril tunnistati Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi otsusega õigustühiseks NSV Liidu relvajõudude väejuhatuse survel 27. juunil 1940 Vabariigi Presidendi poolt vastuvõetud kaitsejõudude likvideerimise seadlus. Taastati Kaitseliidu õigused juriidilise isikuna. Ja alles 28. aprillil arvati Eesti Kaitseliit riikliku riigikaitse organisatsioonina Eesti kaitsejõudude koosseisu. Möödunud aasta juulis võttis Vabariigi President ohvitseriaukraadid nendelt, kes taaslõid Eesti kaitsejõudusid, see tähendab, et neid aukraade Eesti kaitsejõududes ei tunnustata. Nüüd tahetakse neilt võtta ka õigus pensionile, see tähendab siis, et lollid olite, et võitlesite Eesti iseseisvuse eest, et taastasite Kaitseliidu, riskeerisite, me ei anna teile isegi pensioni. Paljud inimesed, ma tean neid Kaitseliidu taastajaid, panid sinna oma vara. Siit edasi on veel sammukene selleni, et Kaitseliidu taastajad kuulutatakse kurjategijateks. Meid ei kaitse otseselt relvad, meil on vaja mingi arv relvi, aga kas relvakandjaid on 10 000 või 11 000, see ei olegi nii oluline. Meid kaitseb vabaduse vaim, see on rahva tahe ennast kaitsta, aga kui mõnitatakse neid, kes raskel hetkel on otsustanud Eestit kaitsta – nende ohvitseriaukraade ei tunnustata, nüüd ei arvestata nende tegevust pensioniaastate hulka –, siis ma arvan, et see on riigikaitse seisukohalt vale. Siis saavad õiguse need, kes on ütelnud, et mis te, lollid, selle suure Vene riigiga maadlesite, meie teenisime Vene riiki, ajasime vara kokku, me saame pensioni, saime siis suured soodustused, teie ei saa midagi. Ma ütlen, et kui nüüd nendel inimestel, kes taaslõid Kaitseliidu ja olid seal tegevad ajavahemikus 1990–1992, ka veel pension ära võtta, on see löök meie riigikaitsele. Ja selline tendents on väga ohtlik. Aitäh!

Suur tänu! Läbirääkimised on lõppenud. Kas härra minister Kannik soovib lõppsõna? Ei soovi. Kolleeg Rein Helme? Ei soovi. Asume siis koos parandusettepanekuid läbi arutama. Kolleegid, palun võtke ette parandusettepanekute tabel, muudatusettepanekute tabel. Kolleeg Sulev Alajõe teatab, et tema ei palu enda ettepanekute hääletamist. Esimene ja teine parandusettepanek on Sulev Alajõelt, komisjon ei ole neid arvesse võtnud. Kolmas, Viktor Niitsoo ettepanek, on arvestatud. Neljas, kolleeg Jüri Põllu ettepanek, ei ole arvestatud. Viies, Sulev Alajõe ettepanek, ei ole arvestatud. Kuues, Jüri Põllu ettepanek, ei ole arvestatud. Seitsmes, juhtivkomisjoni ettepanek, autor, valitsus on nõus. Kaheksas, Sulev Alajõe ettepanek, on osaliselt arvestatud. Üheksas, juhtivkomisjoni ettepanek, autor toetab. 10., Sulev Alajõe ettepanek, ei ole arvestatud. 11., juhtivkomisjoni ettepanek, probleeme ei ole. 12., kolleeg Kalle Jürgensoni ettepanek, ei ole arvesse võetud. Ei ole probleeme? 13., juhtivkomisjoni ettepanek, autor ei vaidle vastu. 14., Sulev Alajõe ettepanek, on osaliselt arvestatud. 15., juhtivkomisjoni ettepanek, probleeme ei ole. 16., Sulev Alajõe ettepanek, on arvestatud. 17., 18., 19. ja 20. on Sulev Alajõe ettepanekud, neid ei ole arvestatud. Tundub, et probleeme ei ole. 21., juhtivkomisjoni ettepanek, probleeme ei ole. 22., Sulev Alajõe ettepanek, ei ole arvesse võetud. 23., Enn Tarto ettepanek.

Ma peaksin kommenteerima, kuna 21. muudatusettepanekus tegi riigikaitsekomisjon ettepaneku § 13 eelnõust välja jätta ja siis arvestas komisjon Enn Tarto ettepanekut osaliselt § 34 punktis 3. Nii et selleks, et järge pidada ja aru saada, milles on kahe variandi erinevus, paluks sealt vaadata. Aga nagu ma saan aru, nõuab Enn Tarto hääletamist. Eks ole?

Paneme hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on 23. parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 11 Riigikogu liiget, vastu on ka 11, 2 jäid erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust. 23., Aap Neljase ettepanek, on osaliselt arvestatud. Parasjagu? Tundub, et parasjagu. 25., Viktor Niitsoo ettepanek, sisuliselt arvestatud. 26., sisuliselt arvestatud. 27., Sulev Alajõe ettepanek, on arvestatud. 28., Viktor Niitsoo ettepanek, arvestatud. 29., Kalle Jürgensoni ettepanek, sisuliselt arvestatud. 30., Kalle Jürgensoni ettepanek, arvestatud. 31., Sulev Alajõe ettepanek, arvestatud. 32., Sulev Alajõe ettepanek, ei ole arvestatud. 33., juhtivkomisjoni ettepanek, probleeme ei ole. 34., Sulev Alajõe ettepanek, arvestatud osaliselt. Tundub, et parasjagu. 35., Kalle Jürgensoni ettepanek, osaliselt arvestatud. Samad sõnad. 36., juhtivkomisjoni ettepanek, probleeme ei ole. 37., Sulev Alajõe ettepanek, ei ole arvestatud. 38. parandusettepanekut on osaliselt arvestatud. 39., Kalle Jürgensoni ettepanek, on arvestatud. 40., Sulev Alajõe ettepanek, on arvestatud. 41., Enn Tarto ettepanek, on arvestatud. 42., Jüri Põllu ettepanek, on arvestatud. 43., Aap Neljase ettepanek, ei ole arvestatud. Ei nõua? Nõuab. Aap Neljas.

Ma palun oma ettepaneku hääletusele panna. Aitäh!

Kas Rein Helme ka kommenteerib?

Komisjon oli seisukohal, et me ei saa tõlgendada seda nii, nagu Aap Neljas seda siit puldist tegi, et teenistuse katkemine teatud põhjustel on juba niikuinii teenistuse läbimine osade kaupa. Milleks me selle vastu oleme? Üks asi on see, kui katkeb teatud kindlaksmääratud asjaoludel, teine asi on see, kui me põhimõtteliselt seadustame, et etendus võib toimuda mitmes vaatuses. Kuna tegemist ei ole etendusega, vaid riigikaitselise kohustusega, põhiseaduse kohustuse täitmisega, siis selle jagamist vaatusteks ja piltideks komisjon ei poolda.

Lugupeetud Riigikogu, kes on 43. parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 7 Riigikogu liiget, vastu on 26, 3 jäid erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust. 44., Enn Tarto ettepanek, osaliselt arvestatud. 45., Viktor Niitsoo ettepanek, osaliselt arvestatud. 45., Jüri Põllu ettepanek, osaliselt arvestatud. 47., juhtivkomisjoni ettepanek, probleemi ei ole. 48., Sulev Alajõe ettepanek, arvestatud. 49., Sulev Alajõe ettepanek, ei ole arvestatud. 50., Kalle Jürgensoni ettepanek, arvestatud. 51., Sulev Alajõe ettepanek, sisuliselt arvestatud. 52., Sulev Alajõe ettepanek, ei ole arvestatud. 53., Viktor Niitsoo ettepanek, arvestatud. 54., Sulev Alajõe ettepanek, arvestatud. 55., Enn Tarto ettepanek, arvestatud. 56., Viktor Niitsoo ettepanek, ei ole arvestatud. 57., Sulev Alajõe ettepanek, ei ole arvestatud. 58., Kalle Jürgensoni ettepanek, arvestatud. 59., Viktor Niitsoo ettepanek, ei ole arvestatud. 60., Sulev Alajõe ettepanek, osaliselt arvestatud. 61., ei ole arvestatud. 62., probleeme ei ole. 63, ja 64., juhtivkomisjoni ettepanekud, ei ole probleeme. 65., Sulev Alajõe ettepanek, ei ole arvestatud. 66., Kalle Jürgensoni ettepanek, ei ole arvestatud. 67., 68. ja 69., Sulev Alajõe ettepanekud, ei ole arvestatud. 70., Kalle Jürgensoni ettepanek, ei ole arvestatud. 71., juhtivkomisjoni ettepanek, probleeme ei ole. 72., Sulev Alajõe ettepanek, ei ole arvestatud. 73., Kalle Jürgensoni ettepanek, ei ole arvestatud. 74., Sulev Alajõe ettepanek, ei ole arvestatud. 75., juhtivkomisjoni ettepanek, ei ole probleeme. 76., Sulev Alajõe ettepanek, ei ole arvestatud. 77., Viktor Niitsoo ettepanek, on arvestatud. 78., Kalle Jürgensoni ettepanek, ei ole arvestatud. 79., juhtivkomisjoni ettepanek, probleeme ei ole. 80., Kalle Jürgensoni ettepanek, ei ole arvestatud. 81., Kalle Jürgensoni ettepanek, on arvestatud. 82., Sulev Alajõe ettepanek, ei ole arvestatud. 83., Kalle Jürgensoni ettepanek, ei ole arvestatud. 84., Sulev Alajõe ettepanek, on arvestatud. 85., Sulev Alajõe ettepanek, ei ole arvestatud. 86., juhtivkomisjoni ettepanek, probleeme ei ole. 87., Sulev Alajõe ettepanek, ei ole arvestatud. 88., Sulev Alajõe ettepanek, osaliselt arvestatud. 89., juhtivkomisjoni ettepanek, probleeme ei ole. 90., Sulev Alajõe ettepanek, osaliselt arvestatud. 91., riigikaitsekomisjoni ettepanek, ei ole probleeme, samuti ei ole probleeme 92. parandusettepanekuga. 93. parandusettepanek on nagu vahelt ära jäänud?

No nii suurte arvude puhul tuleb ...

Jah. 94., Sulev Alajõe ettepanek, on arvestatud. 95., juhtivkomisjoni ettepanek, ei ole probleeme. 96., Kalle Jürgensoni ettepanek, on arvestatud. 97., Kalle Jürgensoni ettepanek, sisuliselt arvestatud. 98., Kalle Jürgensoni ettepanek, päriselt arvestatud. 99., Sulev Alajõe ettepanek, ei ole arvestatud. 100., Kalle Jürgensoni ettepanek, on sisuliselt arvestatud. 101., Kalle Jürgensoni ettepanek, arvestatud. 102. ja 103. on Sulev Alajõe ettepanekud, neid ei ole arvestatud. 104., Kalle Jürgensoni ettepanek, ei ole arvestatud. 105., Kalle Jürgensoni ettepanek, on arvestatud. 106., Kalle Jürgensoni ettepanek, ei ole arvestatud. 107., juhtivkomisjoni ettepanek, kõik on korras. 108., Kalle Jürgensoni ettepanek, sisuliselt arvestatud. 109., Kalle Jürgensoni ettepanek, ei ole arvestatud. 110., Sulev Alajõe ettepanek, ei ole arvestatud. 111., Kalle Jürgensoni ettepanek, sisuliselt arvestatud. 112., juhtivkomisjoni ettepanek, probleeme ei ole. 113., Viktor Niitsoo ettepanek, sisuliselt arvestatud. 114., Kalle Jürgensoni ettepanek, sisuliselt arvestatud. 115. ja 116. on juhtivkomisjoni ettepanekud, kõik on korras. 117., Viktor Niitsoo ettepanek, on arvestatud. 118., Aap Neljase ettepanek, sisuliselt arvestatud. 119., Kalle Jürgensoni ettepanek, ei ole arvestatud. 120., Kalle Jürgensoni ettepanek, arvestatud. 121., Kalle Jürgensoni ettepanek, ei ole arvestatud. 122., Sulev Alajõe ettepanek, ei ole arvestatud. 123., Kalle Jürgensoni ettepanek, arvestatud. 124., Sulev Alajõe ettepanek, on arvestatud. 125., Kalle Jürgensoni ettepanek, sisuliselt arvestatud. 126. ja 127. on juhtivkomisjoni ettepanekud, probleeme ei ole. 128., Kalle Jürgensoni ettepanek, arvestatud. 129., juhtivkomisjoni ettepanek, probleeme ei ole. 130., Sulev Alajõe ettepanek, sisuliselt arvestatud. 131., juhtivkomisjoni ettepanek, probleeme ei ole. 132., Kalle Jürgensoni ettepanek, arvestatud. 133., Sulev Alajõe ettepanek, ei ole arvestatud. 134., Viktor Niitsoo ettepanek, arvestatud. 135., Viktor Niitsoo ettepanek, arvestatud. 136., Viktor Niitsoo ettepanek, arvestatud. 137., riigikaitsekomisjoni ettepanek, probleeme ei ole. Ei, autor ei toeta. Kalle Jürgenson.

Aitäh, härra esimees! Palun see palju probleeme tekitanud 137. parandusettepanek läbi hääletada. Aitäh!

Tänan! Jaak Roosaarel on sama soov. Jah, kommenteeri.

Komisjon arutas seda küllaltki kokkusulanud koosseisus ja häältega 3 : 2, üks ei hääletanud, arvestas seda ettepanekut. Samal ajal olen isiklikult seisukohal, et see on tõepoolest, nagu kolleeg Enn Tarto ütles, äärmiselt sügav poliitiline küsimus, kuid põhimõtteliselt tuleb poliitilised küsimused ja sõjalised küsimused lahus hoida. Kuna need auastmed anti tõesti pigem poliitilise tegevuse kui sõjalise tegevuse eest, siis on see tekitanud siin palju vaidlusi. Mina isiklikult niisugust sõnastust ei toeta.

Lugupeetud Riigikogu, kes on 137. parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 9 Riigikogu liiget, vastu 23, 1 jäi erapooletuks, see ettepanek ei leidnud toetust. 138., juhtivkomisjoni ettepanek, ei ole probleeme. 139., Sulev Alajõe ettepanek, sisuliselt arvestatud. 140., Kalle Jürgensoni ettepanek, ei ole arvestatud. 141., juhtivkomisjoni ettepanek, ei ole probleeme. 142., juhtivkomisjoni ettepanek, ei ole probleeme. Kellel on probleeme? Kalle Jürgenson?

Aitäh, härra esimees! Selles parandusettepanekus on esitatud alternatiiv, siin tuleb meil ilmselt mingi seisukoht kujundada. Küsimus on selles, et kui meil töötatakse välja mehhanism, kuidas arvestada keskmist palka, siis saab sellele asjale läheneda. Teine asi on see, et riigikaitse osakonnal ei ole ka nii palju raha, et välja maksta keskmise palga ulatuses, see tekitaks meil rahaliselt suuri segadusi ja suure augu riigikaitse osakondade eelarves. Kahe nädala keskmise palga maksmine on Eesti riigikaitse osakondadele siiski jõukohane ja seepärast me toetame just seda alternatiivi.

Mõnevõrra on see vormistus mittestandardne, aga me saame asjast jagu. Ma panen hääletusele niimoodi: kes on alternatiivi poolt 142. parandusettepanekus. Kõik said aru? Lugupeetud Riigikogu, kes on alternatiivi poolt 142. parandusettepanekus? Selle poolt on 23 Riigikogu liiget, vastu on 12, 2 jäid erapooletuks, see ettepanek leidis toetust, teksti läheb alternatiiv. 143., Kalle Jürgensoni ettepanek, ei toetata. 144., Sulev Alajõe ettepanek, ei ole arvestatud. 145., Kalle Jürgensoni ettepanek, ei ole arvestatud. 146., Kalle Jürgensoni ettepanek, on arvestatud. 147., juhtivkomisjoni ettepanek, tundub, et probleeme ei ole. Kas ma saan õigesti aru, et te tahate katkestada?

Jaa, komisjon on kindlal seisukohal, et teine lugemine tuleb katkestada, komisjon teeb ettepaneku esitada muudatusettepanekud 7. veebruariks kella 9-ks ja me planeerime teise lugemise jätkamise 16. veebruariks. Aitäh!

Suur tänu!

Niisugune oli komisjoni otsus, mul ei ole volitust seda muuta.

Lugupeetud kolleegid, tänaseks ettevalmistatud päevakorrapunktid on meil läbi arutatud. Ma tänan teid, kolleegid! Saame homme kokku selles saalis kell 10. Tänaseks head nägemist!