Tere päevast, lugupeetud kolleegid! Enne kui ma tutvustan tänast päevakorda ja enne kui me võtame vastu uusi eelnõusid, on meil üks pidulik tseremoonia. Nimelt on Vabariigi President 14. detsembril alla kirjutanud otsusele nr. 232 Heiki Arikese nimetamise kohta Eesti Vabariigi Valitsuse liikmeks, siseministriks. Ma palun uue siseministri pidulikuks ametivande andmiseks siia pulti.

Asudes täitma Vabariigi Valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti Vabariigi ja südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu Eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele. (Aplaus.)

Asume vastu võtma eelnõusid kolleegidelt. Kolleeg Rein Helme.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Seoses üha enam end tunda andva olukorraga Venemaal on mul au anda üle arupärimine Eesti Vabariigi peaministrile, nimelt küsimuses, miks Vabariigi Valitsus on Eesti kaitseväe jaoks ostnud liiga vähe relvi.

Arupärimine edastatakse peaministrile ettenähtud korras. Kolleeg Valve Kirsipuu.

Lugupeetud juhatus, lugupeetud Riigikogu! Seoses tulumaksuseaduse vastuvõtmisega esitab eelarve- ja maksukomisjon valla- ja linnaeelarve ning riigieelarve vahekorra seaduse muutmise seaduse eelnõu.

Esitajad võtavad endale ühtlasi juhtivkomisjoni kohustused. Juhtivkomisjon on eelarve- ja maksukomisjon. Kolleeg Eino Tamm.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Väliskomisjoni nimel ma palun määrata Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu parandusettepanekute esitamise tähtajaks 15. detsembri, s.o. täna kell 18. Küsimuse arutelul 24. novembril, kui teine lugemine katkestati tõlkevigade tõttu, määrati tõlke parandamise tähtajaks küll 10. jaanuar, kuid seaduseelnõu enda parandusettepanekute esitamise tähtaeg jäi tookord määramata. Tänan!

Juhatajana ma aktsepteerin selle väliskomisjoni ettepaneku. Juhin tähelepanu sellele, et küsimuse arutamine täna on mõeldav sel juhul, kui parandusettepanekuid ei laeku. Kolleeg Enn Tarto.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud Riigikogu! Lubage mul Riigikogu ajutise komisjoni poolt, mis on moodustatud NSV Liidu ja teiste riikide julgeoleku- ning luureorganite tegevuse uurimiseks Eestis, anda üle Eestis tegutsenud NSV Liidu ja teiste riikide julgeoleku- ning luureorganite materjalide kogumise, arvelevõtmise, säilitamise ja kasutamise korra seaduse eelnõu. Aitäh!

Juhtivkomisjon on eespool nimetatud ajutine komisjon koostöös õiguskaitsekomisjoniga. Kolleeg Mart Nutt.

Lugupeetud härra juhataja, lugupeetud Riigikogu liikmed! Lubage mul riigiõiguskomisjoni poolt esitada Riigikogu töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu. Teatavasti viitas õiguskantsler ühele paragrahvile, mis olevat vastuolus põhiseadusega. Aitäh!

Seisukoht on praegu selline, et tuleks täpsustada mõningaid asjaolusid. Otsustame juhtivkomisjoni homsel juhatuse koosolekul. Kolleeg Siiri Oviir.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud Riigikogu! Mul on üle anda sotsiaalkomisjoni poolt maamaksuseaduse § 11 muutmise seaduse eelnõu. Arvestades vanuritele ja invaliididele makstava elatusraha suurust, millest vaevalt jätkub elamiseks, pidas komisjon vajalikuks tulla teie ette muudatusettepanekuga pensionäridel ajutiselt mitte arvestada riiklikku maamaksu täies ulatuses.

Juhtivkomisjon on eelarve- ja maksukomisjon. Kolleeg Eiki Nestor.

Härra juhataja, austatud Riigikogu! Riigiõiguskomisjonis Riigikogu töökorra seaduse arutelul oli ka üks teine variant, mis saavutas komisjonis teise koha, aga komisjon leidis, et on õige arutada sedagi suures saalis, seetõttu esitan Riigikogu töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu fraktsiooni "Mõõdukad" nimel. Aitäh!

Ka selle eelnõu juhtivkomisjoni otsustab juhatus oma homsel istungil. Kolleeg Ants Erm.

Austatud juhataja, austatud kolleegid! Mul on au anda üle riigivara ning NLKP, EKP ja ELKNÜ varaga sooritatud tehingute seaduslikkuse kontrollimise ajutise komisjoni tööaruanne. Komisjoni moodustamise otsuses oli ette nähtud esitada see aruanne selle istungjärgu lõpul. Ma lisan veel niipalju, et seda aruannet peaks vaatama koos meie esitatud eelnõuga komisjoni volituste pikendamise kohta. Teiseks on mul järelepärimine Eesti Vabariigi välisministrile härra Trivimi Vellistele, selle sisu on järgmine. Viimase aja ajalehtedest selgub, et Venemaa saatkond Eestis levitab teavet, et Eestis elab 40 250 Venemaa kodanikku. Kas Eesti Vabariigi Valitsus on niisugustele avaldustele reageerinud ja kas ta on avaldanud Venemaale protesti selle üle, et ta rahvusvahelise õiguse vastaselt jätab valdava osa oma Eestis elavatest kodanikest kodakondsusest ilma, või on valitsus nõus Venemaa saatkonna ülaltoodud väitega? Teiseks, kas valitsus on loobunud Eesti dekoloniseerimise nõudest?

Edastame arupärimise välisministrile vastavalt ettenähtud korrale. Aruande võtab juhatus teadmiseks. Kolleeg Ivar Raig.

Austatud juhataja, austatud kolleegid! Tänases päevakorras peaks olema ka tarbijakaitseseaduse eelnõu kolmas lugemine. Seaduseelnõu kohta esitatud parandusettepanekuid arutati osaliselt veel komisjoni eilsel istungil. Kell 18 jõudis saali eelnõu variant, millesse oli sattunud üks tehniline viga. Kui viga avastati, võeti eelnõu eile õhtul korraks saalist tagasi, see juhtus enne seitset. Uus, parandatud tekst jaotati teile saali täna hommikul. Vastavalt meie kodukorraseadusele peaks selle seaduseelnõu lugemine toimuma homme, kuid selgus, et seaduseelnõu ettekandja härra Kama ei saa homme tulla. Seetõttu on Riigikogule ettepanek jätta see siiski tänasesse päevakorda, arutada täna tarbijakaitseseaduse eelnõu. Kas keegi protesteerib selle vastu, et lugeda seda seaduseelnõu täna?

Selgituseks niipalju, et protseduur ei ole olnud täiesti korrektne, sellele vastu vaielda ei saa. Komisjon lähtub sellest, et täna on tegelikult viimane võimalus viia kolmas lugemine lõpule sellel istungjärgul. Me saame arutada antud päevakorrapunkti täna juhul, kui ükski fraktsioon selle vastu ei protesti, kui kõik kolleegid on nõus. Meil on kolmas lugemine, sõna on fraktsioonidel. Kas ollakse nõus Ivar Raigi ettepanekuga? Proteste ei ole. Ma tänan! Kas Toomas Alatalul on eelnõu esitada? On? Siis kuulame ära kõigepealt valitsuse esindaja, proua Ülle Aaskivi.

Lugupeetud juhataja, austatud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus esitab Riigikogu menetlusse ettevõtte seaduse eelnõu. Ettekande eelnõu kohta teeb majandusminister Toomas Sildmäe.

Juhtivkomisjon on majanduskomisjon.

Valitsus esitab ka otsuse eelnõu kohtunike ametist vabastamise kohta. Selles küsimuses teeb ettekande justiitsminister Kaido Kama.

Juhtivkomisjon on õiguskaitsekomisjon. Kolleeg Toomas Alatalu, protseduuriline küsimus.

Lugupeetud asespiiker, lugupeetud kolleegid! Kõigepealt ma tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et ajaloolastel on kombeks võõraid sõnu kasutades siiski ka tsiteerida, tähendab, osutada allikale. Aga tegelikult ma tahaksin küsida, kas ei ole võimalik, kuna on ette näha, et tulevad uued ministrid, Riigikogu osa ametisse astumise tseremoonial on minimaalne, et meil oleksid ees vähemalt nende isikute elulood, et me teaksime, kes ametisse astub. Näiteks härra Arikese elulugu on ajakirjanduses esitatud väga ümmarguselt. Samal ajal Riigikohtu liikmekandidaadid pidid oma elulood esitama väga korrektselt. Kas niisugune asi on mõeldav ja võimalik? Aitäh!

Seda ei ole kusagil sätestatud. See võiks olla kena või otstarbekas. Asi on selles, et kandidaate tutvustatakse sageli ka fraktsioonides, kus neid on võimalik põhjalikult üle kuulata. Loomulikult antud juhul ma mõistan olukorda. Seni me seda teinud ei ole, aga võime kaaluda. Ma tänan! Ma tutvustan tänast päevakorda. See algaks 9. päevakorrapunktist ja jätkuks 25. punktini teile esitatud järjekorras. Võib ennustada, et me jõuame kesköö piirile või ületame selle.

Kolleegid, võtame arutusele valitsuse esitatud Eesti Vabariigi valitsuse ja firma TAAS – Israel Industries Ltd. vahel sõlmitud relvahankelepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu. Meil on täna teine lugemine. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku vastavalt kodukorraseaduse §-le 24 kuulutada käesoleva päevakorrapunkti arutamine kinniseks, nõnda nagu me talitasime ka esimesel lugemisel. Panen selle ettepaneku hääletusele. Kolleegid, panen hääletusele protseduurilise küsimuse antud päevakorrapunkti arutelu kinniseks kuulutamise kohta. Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et kuulutada Iisraeli firmaga sõlmitud relvahankelepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu teine lugemine kinniseks? Selle ettepaneku poolt on 48 saadikut, vastu on 9, 10 jäid erapooletuks. Antud päevakorrapunkti arutelu on kinnine. Vastavalt meie protseduurile kuulutame välja 15-minutilise vaheaja. Mul on palve saadikutele, kes eelmisel kinnisel päevakorrapunkti arutelul ei viibinud, tulla siia, et anda vajalik allkiri. V a h e a e g Algas kinnine istung (stenogrammi ei avaldata).

Jätkame oma istungit, see on nüüd lahtine. Meie seis on praegu niisugune, et esimene päevakorrapunkt on juba läbi ja kell on pisut üle viie, meil on ees 16 päevakorrapunkti, kuid keskööni on peaaegu seitse tundi.

Jätkame 1994. aasta riigieelarve eelnõu kolmanda lugemisega. Ettekandeks on sõna rahandusministril härra Madis Üürikesel.

Lugupeetud Riigikogu juhatus, lugupeetud Riigikogu liikmed! 1994. aasta riigieelarve eelnõu arutelu Riigikogus ja selle komisjonides on kestnud juba üle kahe kuu. Hulgaliselt on laekunud ja läbi arutatud muudatusettepanekuid, suur osa neist on teie toetust leidnud ning vastavad korrektiivid riigieelarve eelnõus on ka tehtud. Kahtlemata võib veel palju diskuteerida ühe või teise kuluartikli vajalikkuse ning suuruse põhjendatuse üle. Samas tuleb tõdeda, et meie rahalised võimalused on väga piiratud ja kõiki häid ja vajalikke kavasid me kohe ellu viia ei suuda. Paratamatult tuleb teha valik ning püüda lahendada kõige pakilisemad probleemid. 1994. aasta riigieelarve eelnõu koostati, lähtudes uuest, käesoleva aasta 16. juunil Riigikogus vastuvõetud riigieelarve seadusest. Riigieelarve eelnõu koostamise ning veel arutamise käiguski lisandus uusi seadusi või seaduste muudatusi, mis tingisid täpsustusi ka riigieelarve eelnõus. Vahest kõige rohkem probleeme ja vaidlusi on tekitanud 10. augustil vastuvõetud valla- ja linnaeelarve ning riigieelarve vahekorra seaduse rakendamine. Nimetatud seaduses sätestatust tulenevate arvutuste tegemine kõigi 250 valla ja linna näitajatega on keerukas ning töö- ja ajamahukas, kusjuures lõpptulemus paljusid asjaosalisi hoopiski ei rahulda. Meie vallad ja linnad on sotsiaalmajanduslikult ning ka tulude tasemelt väga erinevad. Seadus loob üksikutele valdadele ja linnadele eeldused soodsamate rahanduslike tingimuste kujunemiseks. Samal ajal satuvad paljud vallad ja linnad väga raskesse rahalisse olukorda. Puuduvad ka võimalused toetada väheste omatuludega valdu riigieelarvest, kuna rahaline ressurss tervikuna on piiratud. Petlikuks osutus mõte muuta üksikisiku tulumaksu laekumise vahekorda rohkem kohaliku omavalitsuse kasuks. Tulemus oli see, et suurte tuludega linnade ja valdade käsutusse jäi veelgi rohkem raha. Samal ajal võimalused eraldada raha toetuste vajajatele hoopiski vähenesid. Otsustavalt ei muuda olukorda ka valla- ja linnaeelarve ning riigieelarve vahekorra seaduse muutmise seadusega sätestatud tulude ühtlustamise piirmäära alandamine 110%-le. Et jaotada napid vahendid nii, et oleks tagatud kohalike omavalitsuste kõigi arvestuslike kulude finantseerimine, tuleks vastu võtta otsus jätta ära elatusrahade osas valla- ja linnaeelarve ning riigieelarve vahekorra seadusega ettenähtud maksuvabastuse kompenseerimine. Seda näitavad arvestused. Raskused paljude valdade ning linnade eelarvete tulude ja kulude tasakaalustamisel võivad tekitada soovimatuid pingeid kohalike omavalitsuste ning riigivõimuorganite vahel. Usun, et edaspidi, omades esimest iseseisvate kohalike omavalitsuste eelarvete koostamise kogemust ning õppides eksimustest, suudame üheskoos jõuda senisest otstarbekama jaotusmehhanismini. Tulenevalt nädal tagasi vastuvõetud tulumaksuseadusest on korrigeeritud ka riigieelarve tulude poolt. Et on muutunud tulumaksumäärad ja maksustatavast tulust lubatud mahaarvamised, näeme ette ettevõtete tulumaksu suurenemist 156 miljoni võrra, samuti seda, et eraldised riigiettevõtete kasumist suurenevad 35 miljoni krooni võrra. Näeme ette, et seoses tulumaksumäära ja tulumaksuvabastuste muutumisega ning riigieelarvesse laekuva osa vähendamisega laekub üksikisiku tulumaksu riigieelarvesse 20 miljoni krooni võrra vähem. Eelarveaasta tõotab tulla väga pingeline, rida probleeme tuleb püüda lahendada ilmselt eelarve täitmise käigus. Lubage soovida teile jätkuvat üksteisemõistmist, häid saabuvaid pühi ja meeldivat aastavahetust. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Mulle näib, et küsimusi ei ole. Kaasettekandeks on sõna eelarve- ja maksukomisjoni esimehel kolleeg Valve Kirsipuul.

Austatud spiiker, lugupeetud Riigikogu liikmed! Riigikogu arutab täna viiendat korda 1994. aasta riigieelarvet. Riigikogu liikmed, komisjonid ja fraktsioonid on arutelude käigus teinud eelarve projekti kohta kokku 247 muudatusettepanekut, neist viimased 30 tulid teise ja kolmanda lugemise vahel. Teise ja kolmanda lugemise vahel võeti vastu ka tulumaksuseadus ning seetõttu saame täna tulla juba lõpliku eelarveprojektiga. Muutunud on kõigepealt eelarve maht. Kui valitsus 30. septembril esitas Riigikogule eelarve mahuga 5,692 miljardit krooni, siis praegu teile esitatud eelarve maht on 5,793 miljardit krooni. Vahe ei ole suur, 101 miljonit krooni. Tulude poole muudatused olid järgmistes kirjetes: tulumaksu summa, tubakaaktsiis, metsatulu ja eraldised riigiettevõtete kasumist. Tubakaaktsiisist ja metsatulust oleme varem siin juba rääkinud. Tulumaksu muutuse kohta ütleksin niipalju, et kui esialgselt oli selle suuruseks ette nähtud 913,5 miljonit krooni, siis praegu on see summa eelarves 892,8 miljonit krooni. Vähenes 20,7 miljoni krooni võrra tulumaksuseaduse alusel. Mis puutub ettevõtte tulumaksu, siis esialgselt oli ettevõtte tulumaksu summa 1,170 miljardit krooni, praegu on eelarves selle summa suuruseks 1,326 miljardit krooni, andes riigieelarvesse juurde 156 miljonit krooni. Muide, me muutsime omanikutulu suurust, võttes arvesse, et investeeringute vaba kasumi jääk võeti tulumaksuseadusest ära, eeldame, et omanikutulu, see tähendab puhaskasum läheb suuremaks. Selle võrra läheb siis suuremaks ka nende tulumaks ja sealt me saame 35 miljonit krooni juurde. Niisugune on tulude poole ülevaade. Kui võtta arvesse lisatulusid ning eelarvekulude kärpimist eelmiste lugemiste jooksul, oleme saanud õige paljudele riigitöötajatele anda palkade tõstmiseks lisasummasid. Ma nimetaksin nendest tähtsamad. Riigivalitsemisasutuste palkadeks on antud 55,3 miljonit krooni, kõrgkoolide õppejõudude töötasuks on antud 22 miljonit krooni, Teadusfondile on lisatud töötasuks 10 miljonit krooni, kultuuritöötajatele on antud 5,9 miljonit krooni, Maksuameti töötasu on suurendatud 6,7 miljoni krooni võrra. Siseministeeriumile, täpsemalt Politseiametile ja kaitsepolitseile on kokku antud 44 miljonit krooni. Haridusministeeriumi õppekulusid on suurendatud 8 miljoni krooni võrra, kinnipidamisametite töötasu on suurendatud 10 miljoni krooni võrra ja arstide palku on tõstetud 15 miljoni krooni võrra. Tänu sellele, et tulumaksuseadusest võeti välja 100 krooni suurune tulumaksuvaba miinimum ühe lapse kohta kuus, on eelarves lastetoetusteks täiendavalt 100 miljonit krooni. Ja veel on Sotsiaalministeeriumile antud hüvitusi 9 miljonit krooni seoses likvideeritud ettevõtetelt seaduse või valitsuse määruse alusel riiklikule sotsiaalkindlustusele ületulnud kohustustega. Nagu te näete, on summad, mis on tulnud riigieelarve kulude poolele juurde, piisavalt suured. Nüüd mõni sõna muudatusettepanekute tabelist, milles on kokku 30 muudatusettepanekut. Pooled neist puudutavad Kultuuri- ja Haridusministeeriumi haldusala ja enamik hariduskulusid. See on seotud asjaoluga. et me oleme vahepeal vastu võtnud seadusi, mis näitavad, millisest eelarvest tuleb hariduskulusid maksta. Kõige olulisem on muudatusettepanekute tabelis olev 14. ettepanek, milles soovitatakse lisada Kooliametile 30,5 miljonit krooni koolijuhtide ja nende asetäitjate töötasudeks. See ettepanek vastab põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele ning see summa tuleb võtta kohalike omavalitsuste toetuste arvelt. Kuna ettepanek vastab kehtivale seadusele, tuleb sellega nõustuda ning kahjuks vähendada nimetatud summa võrra eraldisi kohalikele omavalitsustele. Juba eespool nimetatud kultuuritöötajate palgatõusu käsitlevad 6. ja 7. muudatusettepanek. See on kahes erinevas ettepanekus seetõttu, et summa allikad on erinevad. Pean kahetsusega nentima, et 21. muudatusettepanekus on tekkinud arvutiviga. Variandis 21b peab olema esikohal "linnabussiliinide doteerimine" ning teisel real "maabussiliinide doteerimine". Eelarve tekstilisse ossa on võetud paragrahvid, mis reguleerivad valdade ja linnade üleminekut eelarveaastale alates 1. aprillist, nagu meil on sätestatud sellekohases seaduses. Komisjon avaldab sügavat kahetsust, et 1994. aasta eelarves polnud võimalik leida vahendeid pensionide suurendamiseks, ning avaldab lootust, et järgmisel aastal me leiame võimalusi hakata elatusrahasid või, veel parem, pensione tõstma ja seda juba uue pensioniseaduse vastuvõtmisega. Täna aga soovitab komisjon muudatusettepanekute tabeli läbi hääletada ning riigieelarve vastu võtta. Tänan!

Suur tänu! Kas on küsimusi? Kolleeg Arvo Sirendi.

Lugupeetud ettekandja! Leheküljel 10 on sõna "Kaitseministeerium" trükitud nii väikeselt, nagu oleks see Justiitsministeeriumi valitsemisalas. Kas see on kogemata nii läinud?

Jaa, see on kindlasti kogemata. Ma tahaksin kinnitada seda, mida ma ütlesin eelmise lugemise aegu: meil on töö pingeline, kasutame oma arvuteid, vahepeal lähevad need rikki. Te saate aru, kus see sõna peab olema. Me peame enne trükkimist selle eelnõu muidugi üle vaatama ja korralikumatel arvutitel välja trükkima.

Suur tänu! Näib, et küsimusi rohkem ei ole. Avan läbirääkimised. Kolmandal lugemisel on sõna fraktsioonide ja alatiste komisjonide volitatud esindajatel. Kolleeg Endel Eero, "Koonderakonna Ühendus".

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! "Koonderakonna Ühendus", veel kord analüüsinud meetmeid, millega valitsuskoalitsioon püüab tasakaalustada 1994. aasta eelarvet, ei saa kuidagi nende meetmetega nõustuda. Kõige teravamalt tuleb see esile sotsiaalkindlustuse eelarves, milles riiklike toetuste osakaalu on kärbitud käesoleva aasta 34%-lt 17%-ni järgmisel aastal. Võrreldes k.a. aprillikuuga, mil hakkas kehtima riiklike elatusrahade seadus, suureneb palgatõusu tulemusena sotsiaalmaksu laekumine kuust kuusse. Kui aprillis moodustas sotsiaalmaks arvestuslikult 128 miljonit krooni, siis tuleva aasta lõpul suureneb see ca 190–195 miljoni kroonini kuus, s.t. poolteist korda. Pensionide suurendamiseks, võrreldes k.a. aprillikuu tasemega, ei nähta 1994. aasta riigieelarve kavas ette ühtegi krooni. Kogu tuluinflatsioonist saadav tulem tulude nominaali juurdekasvu näol, ca 350–400 miljonit krooni, on võetud riigieelarve muude kulude tasakaalustamiseks. "Koonderakonna Ühendus" ei saa sellega kuidagi nõustuda, kuna pensionäride väljaminekud tarbijahinna tõusu tagajärjel kasvavad mitte vähem kui poolteist korda, vaid rohkem. Hinnad tõusevad. Teiseks põllumajandusest. Subsiidiumide real on esialgu kirjas 12 miljonit krooni. Vaidleme mis me vaidleme, kuid lisa sellele tuleb järgmisel aastal leida. Kolmandaks. Ei saa nõustuda bussiliinide ja linnatranspordi dotatsioonide vähendamisega 300 miljonilt kroonilt 100 miljoni kroonini. Bussidega sõidavad vaesed. 50 000 kõige rikkamat perekonda, kelle maksumäära vähendati 33%-lt 26%-ni, võidavad 230 miljonit krooni. Nemad ei sõida bussiga, nemad sõidavad autodega. Neljandaks. Meelevaldselt on vähendatud eluaseme toetust, meie hinnangul jääb puudu umbes 60–70 miljonit krooni. Kui siia lisada vajadus tõsta palka haridus-, kultuuriasutustes, samuti politseis ja muudes eluvaldkondades, jääb meil ka siin puudu minimaalselt umbes 200–300 miljonit krooni, vaatamata eelarve- ja maksukomisjoni väga tänuväärsele tööle viimasel etapil, kui leiti vahendeid palkade tõstmiseks. Seega on "Koonderakonna Ühenduse" hinnangul 1994. aasta riigieelarve minimaalselt miljardi krooni ulatuses tasakaalustamata ja see ei luba meil selle vastuvõtmise poolt hääletada. Võib-olla saab käesolevas eelarves ettenähtud kulude arvel midagi kokku hoida ja ettevõtjate olukorda parandada. Võimalusi üldiselt on. Kui te võtate kätte tänase "Rahva Hääle", siis näete esiküljel Agnes Jürgensi lugu "Naljahamba asemel mürgihammas". Ma ei hakka seda üle rääkima, sealt te leiate vastuse, millises suunas tuleks valitsusel tegutseda ja kokku hoida. Lõpuks ei selgu eelarvekavast ka seda, kuidas valitsus kavatseb kätte saada maksud varimajanduse tuludelt. Vastupidi, eelarve- ja maksukomisjon soovib hoopis varimajanduse tegevuse rahule jätta. Parandusettepanekuga nr. 7 kärbitakse maksuhaldurite kulutusi 2,9 miljoni krooni võrra, selle asemel et leida 50–100 miljonit krooni selleks, et varimajandusest see miljard kätte saada. Ilma Maksuameti töö kardinaalseks ümberkorraldamiseks lisakulutusi tegemata seda ei juhtu. Tänan!

Suur tänu! Kolleeg Rein Veidemann esindab Keskfraktsiooni. Praegu on fraktsioonid ja alatiste komisjonide volitatud esindajad. Kes esindab Keskfraktsiooni? Kolleeg Rein Veidemann.

Härra eesistuja, lugupeetud kolleegid! Keskfraktsiooni nimel on mul öelda seda, et see eelarve on järjekordselt kulueelarve, ja sellisel kujul, nagu see meil nüüd arutusel on, on see meile mõnevõrra problemaatiline. Hääletamine on küll fraktsiooni liikmetele vaba, kuid ilmselt on väga palju neid, kes ei saa vastutust eelarve täitmise ja kinnitamise eest enda peale võtta. Viimasel hetkel on tulnud eelarvesse minu meelest jahmatav parandusettepanek ja ma usun, et Keskfraktsiooni liikmedki on nõus, et see jätab meist küll väga sünge mulje. Nimelt eelarve- ja maksukomisjon on otsustanud viimasel hetkel tõmmata loomingulistele liitudele määratud eraldised veel poole võrra vähemaks. Seda sammu on väga raske kuidagiviisi õigustada. Kas see ongi siis nüüd põhimõte "Plats puhtaks!"? Me oleme kogu aeg olnud seda meelt, et loomingulised liidud, kes tegelikult algatasid Eestis kogu selle protsessi, mille üheks tulemuseks oleme ka meie siin saalis, peavad ümber orienteeruma vastavalt kujunenud olukorrale. Kuid, kallid kolleegid, seda saab teha siiski kultuurkapitali seaduse alusel, mille ettevalmistus on kahetsusväärselt pikale veninud. Ma loodan, et kevade jooksul võetakse see vastu. Kannatagem siis niikaua ja ärgem võtkem seda viimast võimalust säilitada loominguliste liitude infrastruktuuri, kas või selleks, et neid käigus hoida, et nad saaksid oma ülesandeid täita ka täna. 5000 krooniga kuus ei ole küll kuidagiviisi võimalik seda teha ja seetõttu, kui see hääletamisele tuleb, siis ma muidugi nõuan selle hääletamist, aga nüüd ma palun tungivalt: ärgem vastandagem nende rahade ümbertõstmisega loomeliitusid Eesti Rahva Muuseumile. Miks me peame praegu vastandama ühtesid vaimuinimesi teistele? See ei ole ilus. Tänan!

Suur tänu! Kas Siiri Oviir esindab sotsiaalkomisjoni?

Lugupeetud juhataja, lugupeetud liikmed! Ma tahaksin väljendada sotsiaalkomisjoni arusaamatust toimuva üle. Nimelt üle kuu aja tagasi rahuldas saal meie parandusettepaneku, et sotsiaalkindlustuse eelarved, sealhulgas ka ravikindlustuse eelarve esitatakse meile detailsemalt. Täna on siis midagi laua peal. Kui võrrelda seda esialgu esitatuga, on praegune eelarve veel segasemaks läinud. Tähendab, ridu on veel vähemaks jäänud, veel rohkem on kokku kirjutatud. Siit ei loe mitte midagi välja. Miks on halduskulud eelmise aastaga võrreldes 10-kordselt suurenenud? Kas see on siis eelarve? Möödunud aastal rääkisime samal teemal. Kas meid peetakse lihtsalt rumalaks ja me oleme sellega vaikides nõus, kinnitame seitsme reaga ligi neljamiljardilise eelarve, mis hõlmab ligi 50% inimesi? Ma mõtlen siin pensionäre ja lapsi. Ravikindlustus hõlmab tervet Eesti elanikkonda ja meie oleme rahul, et on kinnitatud ja et oleme asjaga tegelnud. Sotsiaalkomisjon tahaks väga teada, mispärast 101 saadiku taotlust ei ole korralikult arvestatud. Tänan!

Suur tänu! Kolleeg Sulev Alajõe kultuurikomisjoni nimel.

Härra juhataja, lugupeetud kolleegid! Lubage eelarve vastuvõtmise ajal esinevate loomulike kriitiliste nootide vahel edastada kultuurikomisjoni poolt ka mõned rahulolevad seisukohad. Nimelt on kultuurikomisjon riigieelarve arutamise ajal Riigikogus saanud kultuuri- ja haridusvaldkonnale juurde ligikaudu 93 miljonit. Me ei arva, et sellest rahast jätkuks kõikideks vajadusteks, kuid me oleme seisukohal, et see on äärmiselt vajalik lisa ja see on läinud sinna, kust king kõige rohkem pigistab. Me oleme saanud kõrgkoolide õppejõudude töötasudeks, juhul kui eelarve- ja maksukomisjoni viimased otsused Riigikogus heaks kiidetakse, juurde 26,7 miljonit. Kultuurikulud on suurenenud 4,95 miljonit. Investeeringuteks ehk uute objektide loomiseks oleme lisaks 10 miljonile saanud 5,9 miljonit. Teadus- ja kõrgharidusasutuste vahelise andmesidevõrgu loomiseks on juurde leitud 1,03 miljonit. Meie raskes seisus olevale teadusele on juurde tulnud 10 miljonit. Eelarve viidi vastavusse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega ja sellega saavad koolid riigieelarves juurde 38,96 miljonit. Kuna muinsuskaitsele ettenähtud summad olid eelarveprojekti Riigikogule esitamise ajal segi paisatud nii Keskkonnaministeeriumi kui ka Kultuuri- ja Haridusministeeriumi all, aga mitte Muinsuskaitseameti käsutada, siis me muutsime ka selle struktuuri nii, nagu see peab Muinsuskaitseameti tegutsema hakkamisel olema. Muinsuskaitseamet on saanud need vajalikud summad, millega päästa Jaani kirik katastroofiolukorrast. Tänu härra Kaplinskile on võimalik jätkata oma tööd ka Eesti Instituudil, kes on saanud 120 000 krooni. Tänu Riigikogu kahele naisliikmele, Olli Toomikule ja Merle Krigulile, on regionaalpoliitilisest aspektist olulised Narva ja Narva-Jõesuu seltsid saanud 200 000 krooni. Seetõttu on kultuurikomisjon riigieelarve aruteluga kindlasti pigem rahul kui rahulolematu. Muret tekitab meile vahest see, kuidas endised maakonna kultuuri- ja haridusasutused haldusreformi käigus toime tulevad. Riigil ei ole nende jaoks piisavalt raha ja omavalitsused pole valmis neid üle võtma. Muret tekitab ka asjaolu, kas me suudame juubelilaulupidu tähistada nii, nagu me oleme kavatsenud. Loodame aga siinjuures valitsusele ja valitsuse reservfondile, et valitsus operatiivselt tegutsedes laulupeo igal juhul korralikult ette valmistaks. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Kolleegid, kas ma võin teha ettepaneku lõpetada läbirääkimised? Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised antud päevakorrapunktis? Läbirääkimiste lõpetamise poolt on 43 saadikut, vastu pole keegi, 2 jäid erapooletuks. Läbirääkimised on lõpetatud. Kas härra rahandusminister soovib lõppsõna? Ei soovi. Proua Valve Kirsipuu? Palun, lõppsõna!

Aitäh, härra spiiker! Lugupeetud Riigikogu! Ma ei kavatsenud lõppsõnaga esineda, aga ma pean siiski vastama kahele esinejale, nimelt härra Veidemannile ja proua Oviirile. Soovin, et härra Veidemann vaataks muudatusettepanekute tabelist muudatusettepanekut nr. 4. Millegipärast ta seda vaadanud ei ole, sest vastasel juhul ta oleks näinud fraktsiooni "Isamaa" ettepanekut, mis näitab, et loomingulistel liitudel tuleb tõepoolest plats puhtaks teha. Kuna eelarve- ja maksukomisjon ei saanud sellega nõus olla, siis tuli ta välja kontraettepanekuga säilitada Teatriliidule täielikult 100 000 krooni ja jätta teistele loomingulistele liitudele vähemalt pool sellest summast, mis oli nendele varem antud. Seepärast tõime oma komisjoni ettepaneku ettepoole, et see enne sisse hääletada ja pärast mitte uuesti parandusi teha. Ma pean ütlema, et tõenäoliselt tuleb niikuinii järk-järgult loobuda toetustest loomingulistele liitudele. Praeguses rahaliselt väga kitsas olukorras, kus me oleme paljudel kulusid kärpinud, ei olegi võib-olla väga halb, et ka loominguliste liitude kulusid on pisut vähemaks võetud. Mis puutub Siiri Oviiri sõnavõttu sotsiaalkindlustuse eelarve kohta, siis lisaksin, et sotsiaalkindlustuse eelarve on kogu aeg olnud eelarveväline eelarve. Ka proua Oviir ise on seisukohal, et see peab olema eelarveväline eelarve, küll aga vastavalt Siiri Oviiri ettepanekule võtsime riigieelarvesse lisadena kaks eelarvet, sotsiaalkindlustuse eelarve ja ravikindlustuse eelarve. Ma pean kahetsusega ütlema, et praegune sotsiaalkindlustuse eelarve on lisades väga lühike. See on tingitud sellest, et Sotsiaalministeerium esitas kolm nädalat tagasi komisjonile sotsiaalkindlustuse eelarve niisugusel kujul, nagu see praegu on riigieelarve lisas, ja selle juurde kuueleheküljelise seletuse, milles oli iga üksik arv lahti mõtestatud. Komisjon on ette valmistanud ka teise variandi, mille üks eksemplar on praeguseks ka Siiri Oviiri käes. Selles on kokku 53 rida, iga kuluartikkel – pensionid, lastetoetused, toetuskapital ja halduskulud – on lahti kirjutatud kümnetel ridadel, näidates, mis on tegelikult iga arvu taga. Kui Riigikogu soovib, siis paneme selle laiendatud eelarve sotsiaalkindlustuse eelarveks. Selles mingisuguseid erilisi muudatusi ei ole. Aitäh!

Suur tänu! Asume siis parandusettepanekute juurde. Proua Kirsipuu kommenteerib. Esimene ettepanek on keskkonnakomisjonilt, seda pole arvestatud, kuid komisjoni esimees kolleeg Järlik esitas kirjaliku teate, et komisjon ei nõua selle hääletamist. Nr. 2 on arvestatud, kas kõik on nõus? Rein Veidemann.

Me nõuame selle ettepaneku hääletamist. Tähendab, me tahame mõlema ettepaneku, nii nr. 2 kui ka "Isamaa" ettepaneku hääletamist. Parem siis olgu juba üks minek, plats puhas. Niisugusel vegeteerimisel pole ka enam mõtet. Kui "Isamaa" seda tahab, siis ta saab selle.

Kolleeg Veidemann nõuab Keskfraktsiooni nimel teise ettepaneku hääletamist. Lugupeetud Riigikogu, kes on teise muudatusettepaneku poolt, esitaja on eelarve- ja maksukomisjon? Selle poolt on 39 saadikut, vastu on 20, 1 jäi erapooletuks. Ettepanek on aktsepteeritud. Kolmandat muudatusettepanekut, samuti eelarve- ja maksukomisjonilt, on arvestatud. Märkusi ei ole. Neljandat, "Isamaa" ettepanekut, on arvestatud osaliselt.

Kolmanda ettepaneku poolt hääletamisega jäi alles sellest, mis oli ette nähtud, 200 000 krooni. Neljas parandusettepanek nägi ette võtta ära 480 000 krooni. Seepärast on seda arvestatud osaliselt.

Rein Veidemann "Keskfraktsiooni" nimel.

Palun hääletada.

Kolleeg Valve Kirsipuu kommenteerib.

Enne kui me hakkame hääletama neljandat parandusettepanekut, ma juhin tähelepanu sellele, et praegu me oleme sisse hääletanud selle, et Heliloojate Liidule, Kirjanike Liidule, Kinoliidule ja Kunstnike Liidule jääb igaühele 50 000 krooni. Kui me hääletame neljanda muudatusettepaneku vastu, mida on arvestatud osaliselt, jääb püsima eelarve- ja maksukomisjoni ettepanek. Kui me hääletame selle poolt, siis läheb kõik maha, kaasa arvatud "Teatriliit 100 000". Seda tuleks hääletamisel arvesse võtta.

Kalle Jürgenson "Isamaa" nimel.

Aitäh! "Isamaa" fraktsiooni nimel võtan neljanda parandusettepaneku tagasi, kuna arvestati eelarve- ja maksukomisjoni parandusettepanekut. Aitäh!

Suur tänu! Ettepanek on tagasi võetud. Ettepanek nr. 5 on ERSP-lt.

ERSP palub seda hääletada.

Kas on kommentaare komisjoni poolt?

See ettepanek on meil muudatusettepanekute tabelis teist korda. Me lähtusime mitte sellest, et "Eesti Kontserdil" ei oleks vaja 960 000 krooni, vaid sellest, et Metsaametilt on niigi palju raha ära võetud. Metsaametil on praegu kulutusteks informaatikale järele jäänud 1 miljon. Sellisel juhul jääb 40 000 krooni. See oli üks põhjusi, miks me jätsime arvestamata.

Suur tänu! Kolleeg Viktor Niitsoo ERSP nimel.

Palun see punkt hääletusele panna, seda enam, et seda toetas ka kultuurikomisjon.

Suur tänu! Lugupeetud Riigikogu, kes on viienda parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 51 saadikut, vastu on 2, 5 jäid erapooletuks. Ettepanek leidis toetust. Kuues ettepanek on kultuurikomisjonilt ja seda on arvestatud.

Kuuenda ja seitsmenda ettepanekuga läheb kokku 5,9 miljonit kultuuritöötajate töötasu tõstmiseks.

Kaheksas ettepanek on Keskfraktsioonilt, seda on põhimõtteliselt arvestatud.

Põhimõtteline arvestamine tähendab seda, et nad pakkusid välja 156 620 000 krooni, aga see summa on tegelikult suurem, sest vahepeal on tehtud muudatusi, kõrgkoolidele on antud raha. Nii et see nomenklatuur on sees.

Kas Keskfraktsioon on nõus? Suur tänu! Üheksas, kultuurikomisjoni ettepanek on jaotada hariduskulud kolme ossa. Seda on osaliselt arvestatud. Kultuurikomisjon on nõus. 10. ettepanekut on arvestatud. 11. ettepanekut on arvestatud, see on eelarve- ja maksukomisjoni ettepanek. Kas on kommentaare?

Võttes arvesse ettepanekut nr. 12 viia erakoolide toetus rakenduskõrgkoolide reale, viisime ka summa, mis sinna veel jäi, 220 000 krooni, samuti eraldi rakenduskõrgkoolide reale. Need on meil omavahel seotud.

Suur tänu! Kolleeg Kalle Jürgenson "Isamaa" poolt.

"Isamaa" palub 11. ja ka 12. parandusettepaneku hääletamist. Aitäh!

Suur tänu! Lugupeetud Riigikogu! Kes on 11. parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 12 saadikut, vastu on 40, 2 jäid erapooletuks. Ettepanek ei leidnud toetust. Panen hääletusele 12. parandusettepaneku. Lugupeetud Riigikogu, kes on 12. parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 15 saadikut, vastu on 43, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 13. parandusettepanek on samuti kultuurikomisjoni esitatud ja seda pole arvestatud. Kolleeg Sulev Alajõe teatas kultuurikomisjoni nimel, et nad ei nõua nende ettepanekute hääletamist. 14. parandusettepanekut on arvestatud. Märkusi ei ole. 15. parandusettepanekut on samuti arvestatud. 16. parandusettepanek on liberaalidelt. Kas komisjonil on kommentaare?

Ei, komisjon on seda arvestanud.

Kolleeg Tiit Sinissaar "Isamaa" poolt.

"Isamaa" palub seda hääletada, aga enne seda võtame kümneminutilise vaheaja.

Paneme hääletusele, aga enne on vaheaeg 10 minutit. V a h e a e g

Jäime 16. parandusettepaneku juurde. Komisjon on selle aktsepteerinud, aga "Isamaa" palub hääletada. Lugupeetud Riigikogu, kes on 16. parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 21 saadikut, vastu on 34, 2 jäid erapooletuks. Ettepanek on tagasi lükatud. 17. parandusettepanek on Keskfraktsioonilt, see on jäetud arvestamata.

Kommentaariks ütleksin niipalju, et selles on räägitud Balti Assamblee preemiatest, mida praegu veel ei ole, aga mida hakatakse andma järgmisel aastal. Seepärast ei saanud seda arvestada kui olemasolevat preemiat. Niisugust preemiat on plaanis hakata andma.

Missugune on Keskfraktsiooni seisukoht? Ei nõua hääletamist? Ei nõua. Suur tänu! 18. parandusettepanek on "Mõõdukatelt", seda ei ole arvestatud. Kolleeg Toivo Jullinen.

"Mõõdukad" paluvad seda hääletada.

"Mõõdukad" paluvad 18. parandusettepaneku hääletamist. Lugupeetud Riigikogu, kes on 18. parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 39 saadikut, vastu on 7, 5 jäid erapooletuks. Ettepanek on aktsepteeritud. 19. ettepanek on Keskfraktsioonilt, komisjon ei ole seda arvestanud.

Ma ütleksin niipalju selgituseks juurde, et selles ettepanekus palutakse kirjutada lahti Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas olevad kulud "Eraldised lastetoetuste ja pensionide maksmiseks". See on summa, mille riigieelarve eraldab Sotsiaalfondi, ja see on 1994. aasta lastetoetuste ja pensionide maksmiseks vajamineva summa ja tegeliku laekumise vahe. Nii et siin ei ole midagi lahti kirjutada, see on riigi poolt juurdeantud summa, milleta Sotsiaalfond ise toime ei tule.

Suur tänu! Keskfraktsioon ei nõua hääletamist. 20. ettepanek on "Mõõdukatelt", komisjon on seda arvestanud.

See on see 5 miljonit perioodikaväljaannete kojukandeks, mis möödunud nädalal tekitas suurt kõmu. Seda me arvestasime jah.

Kõik on nõus? Suur tänu! 21. ettepanek koosneb õieti kolmest ettepanekust.

Komisjon jättis need ettepanekud arvestamata, sest komisjon oli seisukohal, et esiteks variant 21a ei tule üldse kõne alla, sest selles on segatud ära praamiliiklus ja bussiliinide doteerimine. Ma tuletan meelde, mida ma juba oma ettekandes ütlesin: 21b esimene rida peab olema "linnade bussiliinide doteerimine" ja teine rida "maakondade bussiliinide doteerimine". Arutades neid küsimusi, leidis komisjon, et me peaksime jätma selle küsimuse Teede- ja Sideministeeriumi lahendada.

Suur tänu! Kolleeg Kalle Jürgenson "Isamaa" poolt.

Aitäh! "Isamaa" fraktsioon palub 21. parandusettepanekust hääletada ettepanekut 21b.

Suur tänu! Kolleeg Mihkel Pärnoja "Mõõdukate" poolt.

Aitäh! Ma palun täpsustada. Kas see tähendab, et need numbrid lähevad vahetusse, mitte seda, et read vahetatakse ära? Kas nii tuleb aru saada?

Ma saan aru nii, et tulemus on üks ja seesama.

Linnade bussiliinide doteerimiseks on ette nähtud 40 miljonit ja maakondade bussiliinide doteerimiseks 60,7 miljonit. Niimoodi tuleb sellest aru saada.

Asi on selge. Maaliinide doteerimiseks 60,7 miljonit, linnaliinide jaoks 40 miljonit. Lugupeetud Riigikogu, kes on parandusettepaneku 21b poolt? Selle ettepaneku poolt on 52 saadikut, vastu on 5, 7 jäid erapooletuks. Ettepanek on aktsepteeritud. Nr. 22 komisjon on arvestanud.

Arvestasime ettepanekut suurendada Presidendi Kantselei kulusid 600 000 krooni võrra, sest komisjonile on laekunud arvukalt kirju ja telefonikõnesid selle kohta, kui suurtes raskustes on Presidendi Kantselei pärast seda, kui ta sai raha taotletust vähem. Et presidendilossi küttesüsteem vajab korrastamist, otsustati see 600 000 krooni anda presidendilossi küttesüsteemi korrastamiseks.

Suur tänu! Kuid mul on siin liberaalide fraktsiooni nimel ettepanek panna ettepanek nr. 22 hääletusele. Lugupeetud Riigikogu! Kes on parandusettepaneku nr. 22 poolt? Selle ettepaneku poolt on 7 saadikut, vastu on 45, 7 jäid erapooletuks. Ettepanek ei leidnud toetust. Nr. 23–26 on arvestatud, kooskõlastatud autori ja komisjoni vahel. 27. parandusettepanek, seisukohad on kooskõlastatud. Kõik on nõus. 28. parandusettepanek, autor ja juhtivkomisjon on samal seisukohal. 29. parandusettepanekuga on sama lugu. Proteste ei ole. 30. parandusettepanek, autor ja juhtivkomisjon on seisukohad kooskõlastanud. Kas kõik on nõus? Kolleegid, seega oleme parandusettepanekute tabeli läbi vaadanud. Mis on juhtivkomisjoni ettepanek?

Juhtivkomisjoni ettepanek on 1994. aasta riigieelarve vastu võtta.

Suur tänu! Kas me võime asuda lõpphääletusele? Keegi vaheaega ei soovi? Kolleegid, asume lõpphääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et võtta vastu 1994. aasta riigieelarve seadus? Selle poolt on 56 saadikut, vastu on 12, 1 jäi erapooletuks. 1994. aasta eelarve on vastu võetud. (Aplaus.)

Kolleegid, jätkame tarbijakaitseseaduse eelnõuga, mille seisu esitas meile täna kolleeg Ivar Raig. Me aktsepteerisime, et me asume seda käsitlema. Tegemist on kolmanda lugemisega. Ettekandeks on sõna justiitsminister härra Kaido Kamal.

Austatud härra juhataja, lugupeetud Riigikogu! Tarbijakaitseseadus, mis on tänaseks jõudnud kolmandale lugemisele, on kahe viimase lugemise vahel teinud läbi veel mõningaid muutusi. Enamikus punktides on eri seisukohtade vahel saavutatud kompromiss ja seadus peaks olema täna, kolmandal lugemisel, vastuvõtmiseks küps. Täpsemalt vahepeal toimunud muutustest räägib kaasettekandes proua Oagu. Tahan oma ettekandes rääkida ainult ühest probleemist, see puudutab seaduse § 14 3. lõiget, mis on eelnõusse lisandunud kahe lugemise vahel. See lõige sätestab, et tarbijakaitsega tegeleva ameti otsuse vaidlustamine kohtus toimub riigilõivuvabalt. Kõigepealt tahan öelda, et selle sätestamise koht ei ole selles seaduses, vaid see koht on riigilõivuseaduses. Uus riigilõivuseadus on praegu parlamendi menetluses, kui parlament tõesti sellise otsuse teeb, siis ta peab selle sätestama riigilõivuseaduses. Küll aga julgen ma olla sisuliselt sellise ettepaneku vastu, nimelt nii praegu kehtiva korra järgi kui ka uue riigilõivuseaduse projekti järgi vastav riigilõiv, kui on tegemist haldusvaidlusega ja ametiisiku tegevuse peale kaebamisega, on 10 krooni. Ma julgen arvata, et ükski niisugune kohtuasi ei jää algatamata sellepärast, et mõnel pole maksta 10 krooni, tuleb aga rõhutada, et kohus on väga kallis riiklik instrument ja riigilõivud ongi ette nähtud selleks, et kohut ei koormataks liialt tühiste asjadega. Kohtul on praegu tõsiste asjadega piisavalt tegemist ja ka nende lahendamisega on tegemist küll ja küll. Seetõttu on mul ettepanek jätta § 14 3. lõige seaduseelnõust välja. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Näib, et küsimusi ei ole. Autoripoolseks kaasettekandeks on sõna Konkurentsiameti direktoril proua Aini Oagul. Palun!

Tere õhtust! Ma pean parandama, ma olen alles direktori asetäitja. Austatud daamid ja härrad! Ma tänan vahepeal laekunud parandusettepanekute eest, sellepärast et on esitatud sisukaid parandusi ja ka komisjon on teinud koos meie ja tarbijakaitsjatega nende kallal kannatlikku ja tublit tööd. Esimeses parandusettepanekus on rõhutatud tehniliselt keerukate kaupade ja potentsiaalset ohtu kätkevate kaupade juhendite eestikeelsuse nõuet. Et eestikeelsete kaubapakenditega on väga raske olukord, siis on selle nõudmise arvestamine põhjendatud. §-s 8 on reklaamikeelud. Seda on tehtud mitu varianti, viimane tekst, mis on välja pakutud, keelustab reklaami. Seaduse viimane paragrahv sätestab, et piirang hakkab kehtima 1. aprillist. Kas 1. aprilliks jõutakse vastu võtta eraldi seadus, mida on 2. lõikes nimetatud, seda päris täpselt ei tea. Parandusettepanek nr. 5. On tehtud redaktsiooniline muudatus, see on uus lõige, mis sätestab, et kui Vabariigi Valitsus lubab tootja poolt märgitud realiseerimistähtaega ületanud kaupa realiseerida, peab hind olema alandatud. Sõna "müügi" asemel peaks olema "müüki", ta lubab müüki. See on uus ettepanek. Ka kuues parandusettepanek käsitleb sedasama sõnastust. Seitsmes parandusettepanek on rohkem redaktsiooniline, et mitte koormata käesolevat seadust ühe paragrahvinumbriga, piisab ainult viitest seadusele. Kaheksandat täiendusettepanekut on tõesti hea võtta sisse sõna-sõnalt: võimaldada tarbijaühingu esindaja osavõttu tarbijakaitsealaste küsimuste lahendamisest, ja see on ka ametikohustus. Vastav täiendus on tehtud. Härra minister tegi ettepaneku mitte arvestada parandusettepanekut, mille kohaselt tarbijaühing võib riikliku tarbijakaitsega tegeleva ameti otsuse vaidlustada kohtus lõivuvabalt. 10. ettepanek on jätta välja § 15. See puudutas tarbijakaitsekomisjoni kui täiesti eraldiseisva komisjoni moodustamist. 10. parandusettepanek on välja jäetud eeldusel, et kaheksas ettepanek võetakse sisse. Trahvide maksmisest oli siin eelmine kord juba juttu. Nüüd on pakutud välja uus tekst: kohalikule omavalitsusele, mille territooriumil seadust rikutakse, jääb 60% trahvisummadest. 40% läheb riigieelarvesse, kuna trahvib riiklik amet ja selle taga on ka analüüsidega seotud kulutused. Keelenõuete jõustumise tähtaeg 1. juuli võib tekitada poleemikat, aga me ei saa nõuda, et kõik kaubad oleksid 1. jaanuarist markeeritud. Me muidugi võime nõuda, et 1. jaanuarist oleksid eestikeelsed sildid juurde kleebitud, aga me kahtleme, kas sel juhul on kauplused 1. jaanuaril lahti. Seepärast on see tähtaeg viidud 1. juulile. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Mulle näib, et küsimusi ei ole. Ma tänan, proua Oagu! Majanduskomisjonipoolseks kaasettekandeks on sõna kolleeg Tiina Bennol.

Suur tänu, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Tarbijakaitseseadusega, mille valitsus on andnud Riigikogu menetlusse, on majanduskomisjonis tehtud põhjalikku tööd. Pärast proua Oagu nii põhjalikku kaasettekannet ei ole mul öelda rohkem muud midagi kui seda, et tahaksime näha seda seadust täna vastuvõetuna. Täna on kolmas lugemine. Parandusettepanekuid on esitanud majanduskomisjon, Keskfraktsioon Koonderakonnaga ühenduses ning fraktsioon "Mõõdukad". Leiame, et ükskõik mis kujul see seadus vastu võetakse, kas neid täiendavaid ettepanekuid arvestades või arvestamata jättes, on see seadus ilmselt sellises seisukorras, et selle võib vastu võtta. Kindlasti tuleb rõhutada, et me soovime Riigikogu kinnitust (alustame tagantpoolt) viimasele parandusettepanekule, mis näeb ette selle seaduse rakendamist 1. jaanuarist, samuti sellele, et säte, mis kehtestab toodete markeerimise eestikeelsuse nõude, hakkaks kehtima alates 1. juulist, ning teiseks, et alkoholi ja tubakatoodete reklaami keelustamise säte hakkaks kehtima alates 1. aprillist 1994. Kummagi sätte puhul on selleks tõsine põhjus. Esiteks, et juba hangitud või lepinguga hankimisel olevaid eestikeelsete siltidega markeerimata tooteid saaks siiski Eestis realiseerida ilma suuremate takistusteta ning et alkoholi ja tubakatooteid, mille reklaamimise kohta on juba lepingud sõlmitud, saaks reklaamida kuni 1. aprillini. Kui Riigikogu jääb nõusse majanduskomisjoni esitatud variandiga, mille kohaselt keelatakse massiteabevahendites ja avalikes kohtades alkoholi ja tubakatoodete reklaam, saaksid ettevõtjad selle õigeaegselt teadmiseks võtta ja uusi reklaamilepinguid enam mitte sõlmida. Suur tänu!

Suur tänu! Näib, et küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sõna on fraktsioonide ja alatiste komisjonide volitatud esindajail. Kas me võime kokku leppida, et läbirääkimised on peetud? Kui keegi ei protesti, loeme läbirääkimised peetuks ja lõpetatuks. Kas härra justiitsminister soovib esineda lõppsõnaga? Paistab, et ei soovi. Kolleeg Tiina Benno, lõppsõna. Siis teeme nii, et hakkame koos kolleeg Tiina Bennoga parandusettepanekuid läbi vaatama. Neid on siin tabelis 12 ja põhiliselt on neid arvestatud. Nr. 1 on esitanud majanduskomisjon, nr. 2 samuti. See on autoriga kooskõlastatud. Kolleeg Tiit Sinissaar.

Aitäh, härra juhataja! "Isamaa" fraktsioon palub selle hääletusele panna, aga enne hääletust palume viieminutilist vaheaega.

Ettepanek nr. 2?

Just nimelt ettepanek nr. 2.

Ettepaneku nr. 2 paneme hääletusele. Vaheaeg viis minutit. V a h e a e g

Kolleegid, vaheaeg on lõppenud. Kolleeg Mart Nutt.

Aitäh, härra juhataja! Kuna nimetatud majanduskomisjoni ettepanek on tühistanud minu eelmise ettepaneku, mille Riigikogu sisse hääletas, siis ma palun luba paarisõnaliseks kommentaariks. Tubakatoodete, alkohoolsete jookide, relvade ja laskemoona, narkootikumide, uimastavate ainete reklaami küsimus tuleb märgatavalt paremini läbi mõelda ja reguleerida eraldi seadusega, kas või liita see hiljem tarbijakaitseseadusega. Kui me lihtsalt deklareerime, et me selle keelustame, siis tulemus on see, et me anname rohelise tee varjatud reklaamile. Seetõttu ma palun väga hääletada selle ettepaneku vastu. Aitäh!

Suur tänu! Kas majanduskomisjonil on kommentaare?

Ma tänan! Majanduskomisjoni poolt ei ole mul kommentaariks midagi lisada, kuid kui enda nimel rääkida, siis minule on siiski arusaamatu väljend "avalik koht". Mis see on? Kas me nimetame tänavanurka avalikuks kohaks ka siis, kui üks firma on selle ära ostnud, kui ta paneb sinna, oma omanduses olevale maale posteri? Teiseks, me keelustame küll tubakatoodete ja alkohoolsete jookide kui kaupade reklaami, kuid me ei keelusta nende firmamärkide ja nende kujunduselementide reklaami. Ka pärast selle sätte heakskiitmist lubame tegelikult läbi Tallinna linna liikuda trammidel, mille peal on "Viru Valge" silt pasunat puhuvate rahvariietes meestega. Nii et selle sätte sissejätmine oleks enesepettus. Kui me tahame seda reklaami korralikult ära keelata, tuleb seda teha eraldi seadusega.

Nii, suur tänu! Paneme hääletusele. Asume hääletama teist parandusettepanekut. Hääletamist nõuab "Isamaa" fraktsioon. Lugupeetud Riigikogu, kes on teise parandusettepaneku poolt? Selle poolt on 13 saadikut, vastu on 32, 2 jäid erapooletuks. Ettepanek ei leidnud toetust. Järgmised kaks ettepanekut on esitanud Keskfraktsioon ja Koonderakonna Ühendus koos, nr. 3 on põhimõtteliselt arvestatud. Kuidas on autorite poolt? Sobib.

Jah, ma kommenteerin nüüd majanduskomisjoni poolt. See tekst, mis jäi pärast eelmise parandusettepaneku väljahääletamist, on enam-vähem niisuguse sõnastusega, et keelud ja piirangud nimetatud kaubaartiklite reklaami kohta kehtestatakse teiste seadustega. Aga see on ka teie parandusettepanekute sisu ja neid on sisuliselt arvestatud. Kas meil oleks vaja neid hääletada?

Kolleeg Tiit Käbin.

Tänan! Liberaalide fraktsiooni poolt teen ettepaneku hääletada kolmandat, viiendat ja üheksandat parandusettepanekut. Tänan!

Siin on vaja komisjonil natuke täpsustada, ka mina märkan, et neljandat punkti siin ei ole, kuigi kolmanda parandusettepaneku taga on kaks märkust, "põhimõtteliselt arvestatud" ja "sisuliselt arvestatud". Kas neljandat ettepanekut on sisuliselt arvestatud?

Jah.

Nii. Hääletame nüüd kolmandat parandusettepanekut, seda on nõudnud nii autorid kui ka kolleeg Tiit Käbin. Lugupeetud Riigikogu, kes on kolmanda parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 18 saadikut, vastu on 29, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Neljas parandusettepanek. Kuidas on autorite poolt? Ei nõua. Kolleeg Tiit Käbin.

Tänan! Kuna nüüd ilmus siia neljas, mis on ilmselt kolmanda parandusettepaneku lõpp, siis ma nõuaksin ka selle hääletamist.

Paneme hääletusele. Kolleegid, hääletame seda parandusettepanekut, mis on kolmanda parandusettepaneku all, sulgudes nr. 3, ja mille lõpus on "arvestatud sisuliselt". Lugupeetud Riigikogu, kes on neljanda parandusettepaneku poolt? Selle poolt on 22 saadikut, vastu on 23, erapooletuid ei ole, ettepanek ei leidnud toetust. Viiendat ettepanekut on arvestatud. Kolleeg Tiit Käbin juba nõudis hääletamist, kui ei ole autorit, saavad kommenteerida autorid ja komisjon.

Selle ettepaneku autor on komisjon ja see ettepanek on tulnud tegelikult järgmise, kuuenda parandusettepaneku alusel, mille on esitanud fraktsioon "Mõõdukad". Komisjoni ettepanek puudutab realiseerimistähtaega ületanud kaupade realiseerimist, mis tegelikult seaduse § 8 järgi on keelatud, kuid realiseerimistähtaja ületanud kaubad, mida on säilitatud normaalsetes tingimustes, võivad olla veel tarbitavad. See võiks olla reguleeritud valitsuse eeskirjadega, seda mõtet sisaldab majanduskomisjoni ettepanek. Kuid fraktsiooni "Mõõdukad" ettepanek nr. 6 (ma pean neid käsitlema koos) oleks tähendanud seda, et kogu vastutus realiseerimistähtaja ületanud kaupade soetamise eest oleks pandud tarbijale, mis võib-olla oleks viinud kogu olemasoleva sanitaarkontrolli lammutamiseni, sest kõigil neil sanitaarlaboratooriumidel, mitmeastmelisel kontrollil ei oleks siis olnud enam mingisugust alust tegutseda, siis ei oleks tarbijakaitseseadus kaitsnud tarbijat riknenud toiduainete eest. Küll aga ei juhtu selles vallas midagi kurja, kui seaduses sätestatakse majanduskomisjoni ettepanek. Siis me saame anda valitsusele õiguse määrata kaubanduseeskirjadega, kuidas realiseeritakse alandatud hindadega realiseerimistähtaega ületanud kaupa.

Suur tänu! Komisjoni seisukoht on esitatud, see on autoriga kooskõlastatud, paneme hääletusele. Lugupeetud Riigikogu! Kes on viienda parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 7 saadikut, vastu on 32, 2 jäid erapooletuks. Ettepanek ei leidnud toetust. Kuuendat parandusettepanekut, mille on esitanud fraktsioon "Mõõdukad", on osaliselt arvestatud. Kolleeg Ülo Laanoja.

Aitäh, härra juhataja! Kuna üldiselt on näha totaalset rünnakut selle elanikkonnakihi vastu, kellel võib-olla mõnikord oleks vaja osta ka kuivanud leiba ja mõningaid selliseid aineid, mille kohta ta täpselt teab, et ta just nimelt neid ostab, siis "Mõõdukad" selle ettepaneku hääletamist enam ei nõua, sest eelmise punkti hääletamine näitas tulemuse selgelt kätte. Ma tänan kõiki!

Suur tänu! Kolleeg Ilmar Mändmets.

Ma tänan teid! See on täpselt analoogne viienda punktiga. Niipalju kommentaariks, et teistest maadest aegunud toiduainete sisseveo legaliseerimine on täiesti mõistusevastane. Kes tegelikult hakkab ütlema, millal hapu silk on tõesti hapu ja seda enam süüa ei saa? Siin ei ole teist teed, kui tuleb võidelda kvaliteetse toidu eest, samuti selle eest, et ka oma maa toit oleks kvaliteetne.

Kas Ilmar Mändmets nõuab hääletamist?

Loomulikult.

Kas sa esindad oma fraktsiooni?

... praegu.

Siis ei saa, praegu on kolmas lugemine. Kolleeg Arvo Haug.

Ma arvan, et mitte valitsus ei või muuta või anda uusi realiseerimistähtaegu vanaksläinud kaubale, vaid ainult tootja, kes vastutab selle eest, sest leib on ...

Küsimus on nüüd niisugune. Ettepaneku on esitanud fraktsioon "Mõõdukad". Neil on õigus kommenteerida. Teistel fraktsioonidel on õigus nõuda hääletamist. Kas Arvo Haug nõuab hääletamist? "Mõõdukad" ei nõua. Kas Keskfraktsioon nõuab Arvo Haugi kaudu hääletamist?

Jah.

Jah, nõuab. Lugupeetud Riigikogu, kes on kuuenda parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt ei ole keegi, vastu on 36, 1 jäi erapooletuks. Ettepanek on tagasi lükatud. Seitsmendat parandusettepanekut on arvestatud. Kõik järgnevad ettepanekud on esitanud komisjon ja need on autoriga kooskõlastatud. Kaheksas ettepanek. Üheksas ettepanek, liberaalid soovivad hääletamist. Kas komisjonil on kommentaare?

Kommentaariks niipalju, et härra justiitsminister Kama esitas siin oma pretensioone selle sätestamise vastu käesolevas seaduses.

Suur tänu! Lugupeetud Riigikogu, kes on üheksanda parandusettepaneku poolt? Selle poolt on 4 saadikut, vastu on 32, 2 jäid erapooletuks. See ettepanek on tagasi lükatud. 10. parandusettepanek, komisjon ja autor on kokku leppinud. 11. parandusettepanek. Ei ole pretensioone? 12. parandusettepanek, komisjon ja autor on seisukohad kooskõlastanud. Kõik on nõus? Seega oleme parandusettepanekute tabeli läbi vaadanud. Kolleeg Ivar Raig, kas on küsimus?

Jah. Kes jälgis hääletamise käiku, see võis tähele panna, et nüüd peaks muutuma 12. parandusettepaneku sisu, mis puudutab selle seaduse jõustumist. §-s 23 peaks taastama esialgse teksti, et see seadus jõustub 1. jaanuarist, sest need sätted, mis puudutasid alkoholi jne. reklaami keelustamist ja mille jõustumine oli ette nähtud 1. aprillist, need jäid kõik välja. Seetõttu oleks vaja hääletada ka 12. parandusettepanekut ja taastada ka selles endine tekst. Ühesõnaga, peab vaatama, kas siin kõik klapib. Keelenõuded võivad jõustuda, aga mitte enam kõik paragrahvid. Võib-olla ma teeksin majanduskomisjoni nimel ettepaneku teha vaheaeg, et vaadata, kas § 23 vajab nende paranduste tõttu muutmist või mitte. Kui nõustutakse, et viimase paragrahvi viimine hääletustulemustega kooskõlla on redaktsiooniline muutus, siis on võimalik asuda praegu lõpphääletusele.

Kolleeg Ivar Raig, ma saan aru nii, et sa soovid 12. parandusettepaneku hääletamist ja enne seda vaheaega. Ole hea, ütle see siis välja.

Tänan, ma tõepoolest mõtlen, et majanduskomisjon peaks viimaste hääletustulemuste tõttu tulema kokku ja vaatama viimase paragrahvi läbi viie minuti jooksul.

Seda vaheaega peaks nüüd nõudma "Mõõdukate" fraktsioon. Kas ta volitab Ivar Raigi "Mõõdukaid" esindama? Volitab. Ei, veerand tundi ei saa. Palun "Mõõdukate" esimeest või asetäitjat esitada vaheaja ettepanek. V a h e a e g

Kolleeg Ivar Raig.

Austatud juhataja, austatud kolleegid! Võttes arvesse neid parandusettepanekuid, mida me äsja hääletasime ja mis said toetuse, on ettepanek sõnastada § 23 alljärgnevalt: "Käesolev seadus jõustub 1994. aasta 1. jaanuarist, välja arvatud § 6 2. ja 3. lõike sätted, mis jõustuvad alates 1994. aasta 1. juulist." See osa, mis käsitleb § 18 lõikeid, jääks seaduseelnõust välja, kuna parandus keeldude kohta alkoholi ja tubaka reklaamimisel hääletati seaduseelnõust välja.

Ma saan aru, et Ivar Raig esitas komisjoni esimehena juhtivkomisjoni seisukoha. Tegemist on siis redaktsioonilise parandusega. Eelnevate paranduste tõttu jääks 12. parandusettepanekust välja kaks viimast rida ning altpoolt kolmandast reast sõna "ning". On nii? Kas on aktsepteeritav? Keegi ei protesti? Kas kolleeg Rein Järlikul on protseduuriline küsimus? Palun!

Ma palun mind vabandada täpsustava küsimuse pärast. Kas §-s 8 jääb nüüd see tekst, mis oli pärast teist lugemist, millega lõppes teine lugemine?

Täiesti õige. Nii see on.

Tänan!

Suur tänu! Kas me võime panna eelnõu lõpphääletusele?

Jah.

Suur tänu! Kolleegid, asume lõpphääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et võtta vastu tarbijakaitseseadus? Selle seaduse vastuvõtmise poolt on 55 saadikut, vastu on 5, erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud.

Võtame arutusele valitsuse esitatud Eesti Vabariigi hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu. Alustame teist lugemist ja ma palun ettekandeks kõnetooli rahandusministri härra Madis Üürikese.

Lugupeetud Riigikogu juhatus, lugupeetud Riigikogu liikmed! Rahandusministeerium nõustub Riigikogu eelarve- ja maksukomisjoni tehtud muudatustega varem esitatud seaduseelnõus. Muudatused puudutavad sisuliselt maksumäära ja maksu laekumist. Vastavalt 1. jaanuaril 1994 jõustuvale käibemaksuseadusele on hasartmängude korraldamisel tekkiv käive käibemaksuvaba. Sellest tulenevalt on ettepanek tõsta hasartmängumaksu määr 10%-lt 30%-le. On tehtud ettepanek, et hasartmängumaks laekuks riigieelarvesse ning et laekuvast hasartmängumaksust 30% kantaks üle Eesti Rahvuskultuuri Fondi, 5% Punasele Ristile ja 65% Sotsiaalministeeriumi eelarvesse sihtotstarbeliselt vastavate projektide finantseerimiseks. Praegu laekub hasartmängumaksust umbes 530 000 krooni kuus ja laekumine suureneb pidevalt. Prognoositav laekumine 1994. aastal 30%-lise maksumäära puhul on 530 000 x 12 x 30%, see on 19 080 000 krooni. Toetame seaduse vastuvõtmist. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Millised on küsimused härra ministrile? Tundub, et küsimusi ei esitata. Kaasettekandega juhtivkomisjoni nimel esineb kolleeg Tiit Arge.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Eelarve- ja maksukomisjon toetab samuti hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse vastuvõtmist veel sel aastal, kuna järgmisel aastal, nagu siin ka öeldi, on hasartmäng käibemaksuvaba ja hasartmängumaksu on vaja tõsta. Aga kuna siin on tekkinud arutelu hasartmängumaksu jaotamise üle, siis eelarve- ja maksukomisjon, tulles vastu sotsiaalkomisjonile, teeb ettepaneku täna lugemine katkestada ja jätkata homme pärast parandusettepanekute hääletamist. Kahjuks me ei saa täna jätkata ja pole mõtet jätkata ka pärast keskööd, kuna vastavalt kodukorraseadusele peavad muudatusettepanekud olema laual eelmisel tööpäeval. Ma teen juhatajale ettepaneku, et vaatame need muudatusettepanekud läbi, fikseerime, et oleme muudatusettepanekud läbi hääletanud, katkestame ja ütleme, et parandusettepanekud esitada poole kaheksaks täna õhtul. Komisjon tuleb veel käigupealt kokku.

Selge, suur tänu! Meil on mõned küsimused. Kolleeg Mihkel Pärnoja.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Mul on küsimus brutotulu kohta. Kuidas seda mõista, kas § 3 2. lõike alapunktid 1, 2 ja 3 summeeritakse brutotulu saamiseks või leitakse brutotulu kuidagi teisiti? Mulle tundub, et punkt 3 eeldab summeerimist. Palun teie kommentaar.

Ma mainisin siin eelmine kord, et brutotulu käesoleva seaduse mõistes on panused miinus võidud, see on õieti brutokäive. Brutokulu, jaa, ma usun, et see peaks olema kõik kolm kokku. Seda peab küsima mõne hasartmängija käest, aga kui kõik need kolm on olemas, siis tuleb muidugi need summeerida.

Kas on meil veel küsimusi? Kolleeg Arvo Sirendi.

Lugupeetud ettekandja, kas see on siis tulu või kulu, kui kokku liita?

Tulu.

Tulu? Aga meil on kirjutatud "kulu".

Ma pean vabandama. See on trükiviga.

Nii et tegelikult on tulu. Kas meil on veel küsimusi? Ei ole. Suur tänu! Avan läbirääkimised. Kas me loeme läbirääkimised peetuks ja lõppenuks? Läbirääkimised on lõpetatud. Ma oletan, et autor ei soovi lõppsõnaga esineda. Juhtivkomisjon, kas on soovi lõppsõnaga esineda?

Ma kordan veel kord, et parandusettepanekud poole kaheksaks ja me jätkame homme hommikul. Aitäh!

Aga enne hääletame läbi olemasolevad parandusettepanekud? Jah. Kolleegid, palun võtke ette parandusettepanekute tabel. Esimene parandusettepanek on juhtivkomisjonilt. On arvesse võetud. Samamoodi teine. Kolmas parandusettepanek on kolleeg Arvo Valtonilt. Arvestatud on osaliselt. Arvo Valton, kas parasjagu? Arvo Valton.

Kuna tuleb uus parandus, siis ma ei nõua selle hääletamist.

Ei nõua hääletamist. Suur tänu! Arutelu katkestatakse ja jätkatakse homme, parandusettepanekuid oodatakse täna veerandtunni jooksul.

Kolleegid, võtame käsitlusele notariaadiseaduse osalise muutmise seaduse eelnõu. Alustame teist lugemist ja palun ettekandeks kõnetooli justiitsministri härra Kaido Kama.

Austatud härra juhataja, lugupeetud Riigikogu! Notariaadiseaduse osalise muutmise seaduse eelnõu, mis on jõudnud teisele lugemisele, on läinud kahe lugemise vahel lühemaks. Esimese lugemise tekstis oli veel teine parandus, mis sätestas notarite tööle hakkamise notariaadireformi elluviimise perioodil. Praeguseks on notariaadireform juba käivitunud ja notarid on uue seaduse järgi tööle hakanud, nii et vajadust selle teise punkti järele praegu enam ei ole. See oli aktuaalne veel siis, kui seaduseelnõu ette valmistati. Meeldetuletuseks: kui senises seaduse tekstis oli sätestatud, et notarite tasu määramine on justiitsministri pädevuses, kes pidi saavutama kokkuleppe Notarite Kojaga, siis esimese paranduse või allesjäänud paranduse kohaselt on ära jäetud kokkuleppe nõue, on jäänud vaid nõue kuulata ära Notarite Koja arvamus. Sisu on lihtsalt selles, et tasumääradest huvitatud osapoolele, s.t. notaritele, ei anta nende tasumäärade kehtestamisel seadusega vetoõigust. Ma teen ettepaneku täna seadus teisel lugemisel vastu võtta. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! On meil ka küsimusi ministrile? Ei ole. Aitäh! Juhtivkomisjoni nimel esitab kaasettekande kolleeg Ardo Ojasalu.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud Riigikogu liikmed! Õiguskaitsekomisjon arutas notariaadiseaduse muutmist nii enne esimest kui ka enne teist lugemist, kusjuures enne esimest lugemist, te mäletate, oli eelnõus kaks punkti. Esimest punkti, mis käsitles tasu määramist, ja teist punkti vaadeldi eraldi. Valitsus ja õiguskaitsekomisjon jõudsid teises punktis omavahel kokkuleppele ja see punkt jäi välja. Praegu on eelnõu esitatud ainult ühepunktilisena, see punkt käsitleb notari tasu määrade kehtestamist. Selles küsimuses ei jõutud komisjonis ühele selgele arvamusele, hääled jagunesid pooleks, neli poolt ja neli vastu. Seetõttu jäi komisjonil vastu võtmata otsus selle eelnõu vastuvõtmise kohta, hääled langesid jälle pooleks, neli poolt, neli vastu. Seetõttu ei ole mul võimalik teha komisjoni poolt ühtegi konkreetset ettepanekut. Aitäh!

Suur tänu! Tundub, et küsimusi ei esitata. Kolleegid, kas keegi soovib pidada kõnet või võtta sõna? Kolleeg Jüri Adams.

Lugupeetud kolleegid! See, mis juhtus õiguskaitsekomisjonis, näitab teatud defekti meie kodukorras. Meie kodukorra kohaselt peab komisjon võtma vastu otsuse häälteenamusega ja seetõttu komisjon ei pruugigi tulemuseni jõuda. Kui häälteenamust ei ole, siis järelikult otsust vastu ei võeta. Küllalt palju oleneb komisjoni esimehest ja sellest, kuidas ta paneb küsimuse hääletusele. Nii võib saada peaaegu et soovitud tulemuse. Komisjoni esimehena panin ma vastava küsimuse hääletusele mõlematpidi. Kuna mõlema hääletuse tulemus oli sama, siis tõepoolest, meie ees seisab põhimõtteline valik: kas võtta seadus äärmiselt lühikesel kujul vastu või lükata see teisel lugemisel tagasi. Rohkem valikuid meil ei ole. Mida see sisuliselt tähendaks? Kui me lükkame seaduse praegusel kujul tagasi, siis tähendab see seda, et meie uus Notariaat sisuliselt ei käivitu, sest puuduvad tasumäärad, kuna ei suudeta praeguse teksti alusel kokku leppida, millised peaksid olema notari teenuse tasud. Teisest küljest, kui me võtame seaduse vastu, siis on justiitsministril võimalik vastavad tasud kehtestada. Varem või hiljem tuleb neid tasumäärasid muuta, aga selle küsimuse juurde saaks siis juba tuleval aastal tagasi pöörduda. Tänan teid!

Suur tänu! Ma usun, et kolleeg Jüri Adams lubab mul oma sõnavõttu natuke täiendada. Ta tahtis öelda, et juhtivkomisjon oleks võinud teisel lugemisel teha ettepaneku vastu hääletada, eks ole? Sest tagasi saab lükata esimesel lugemisel. Kas me lõpetame läbirääkimised? Lugupeetud Riigikogu! Kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised käsiloleva päevakorrapunkti üle? Selle ettepaneku poolt on 25 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, 2 jäid erapooletuks. Läbirääkimised on lõpetatud. Kas härra justiitsminister soovib lõppsõna? Ei soovi. Kas kolleeg Ardo Ojasalu soovib? Ei soovi. Sellisel juhul võtame arutusele ja otsustamisele parandusettepaneku. Nagu ettekannetest kuulsite, on meil tegemist üheainsa parandusettepanekuga. Asjaosalistel omavahel probleeme ei ole. Kas on kellelgi saalist? Ei ole. Ardo Ojasalu, paneme hääletusele?

Parandusettepanekut ei ole mõtet hääletusele panna, kuid eelnõu tuleb panna hääletusele vastavalt kodukorraseadusele.

Ole meheks, ma nii mõtlesingi. Lugupeetud Riigikogu! Kes on selle poolt, et võtta vastu notariaadiseaduse osalise muutmise seadus? Selle ettepaneku poolt on 38 Riigikogu liiget, vastu on 7, erapooletuid ei ole, seadus on vastu võetud. Lugupeetud kolleegid, ma kaldun hetkeks päevakorrapunktide arutelult kõrvale ja informeerin teid ühest juhatuse värskest otsusest. Juhatus otsustab arvata Riigikogu liikmed Ignar Fjuk, Mati Hint ja Olli Toomik isikliku sooviavalduse alusel välja Riigikogu Keskfraktsiooni koosseisust. (Aplaus.)

Lugupeetud Riigikogu, võtame arutusele apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu. Alustame teist lugemist ja ma palun ettekandeks kõnetooli justiitsministri härra Kaido Kama.

Austatud härra juhataja, lugupeetud Riigikogu! Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku muutmise ja täiendamise seadus peaks täitma ühe tühiku, mis on praegu meie kohtupidamissüsteemis, nimelt kriminaalasjades ei ole praegu võimalik jõustunud kohtulahendeid testida ega ka teostada järelevalvet kohtu vigade parandamise teel. Kahe lugemise vahel tehtud muudatused on rohkem redaktsioonilist laadi, ma loodan, et täpsemalt räägib nendest oma kaasettekandes Riigikohtu liige härra Ilvest. Vabariigi Valitsuse ettepanek on seadus täna teisel lugemisel vastu võtta. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Ootame viivu. Tundub, et küsimusi ei esitata, ma tänan. Valitsusepoolseks kaasettekandeks palun kõnetooli härra Jüri Ilvesti, riigikohtuniku. Palun!

Lugupeetud Riigikogu! Teile esitatud seaduseelnõu on sisuliselt kogu kriminaalkohtumenetluse seadustiku paketi üks osa. Kuna kriminaalkohtumenetluse seadustiku väljatöötamine on teistes õigusharudes väljatöötatud menetlusseadustikest veidi maha jäänud, siis momendil kasutame suures osas ikkagi veel ENSV kriminaalprotsessi koodeksit. Nii tsiviilõiguses kui ka haldusõiguses on meil olemas täielikult uued Eesti Vabariigi menetlusseadustikud ja nagu põhiettekandja ütles, likvideerib käesolev seaduseelnõu veel ühe augu seadustes ja lubab kohtusüsteemil ka kriminaalõiguse vallas kõiki küsimusi täielikumalt lahendada. Teile esitatud seaduseelnõus on esimese ja teise lugemise vahel tehtud sisuliselt kaks muudatust. Üks neist puudutab § 77³, millest on väljajäetud punkt 4, kuna süü ülestunnistamisele ilmumist esineb tegelikkuses väga harva ja seda ei ole mõtet eraldi punktina välja tuua. Oma mõttelt läheks see sama paragrahvi punktis 1 oleva üldmõiste alla ja kuna sellele punktile on sisuliselt viidatud § 77¹ 4. lõikes, siis on välja jäetud ka selle paragrahvi 4. lõige. Sisuliselt sellega midagi ei muutu. Seaduseelnõu on kiireloomuline, kuna see puudutab eelkõige rehabiliteerimisavalduste läbivaatamist, sest Riigikogu ja ka Ülemnõukogu poolt vastuvõetud seadustes on määratletud varem tehtud kohtuotsuste puhul isikute rehabiliteerimise materiaalõiguslikud alused, kuid käesoleval ajal puudub Riigikohtul protsessuaalne kord, kuidas selliseid avaldusi läbi vaadata. Eelkõige see teeb selle eelnõu vastuvõtmise kiireloomuliseks. Kui lugupeetud Riigikogu liikmetel on küsimusi eelnõu juriidiliste nüansside kohta, siis ma olen valmis neile vastama, kui ei, siis ma omalt poolt palun Riigikogu võtta esitatud eelnõu seadusena vastu ja kehtestada see alates 1994. aasta 1. jaanuarist.

Suur tänu! Ootame viivu, võib-olla on meil küsijaid. Tundub, et ei ole. Juhtivkomisjoni nimel esineb kaasettekandega komisjoni esimees kolleeg Jüri Adams.

Lugupeetud kolleegid, mul ei ole mitte midagi sisulist eelnevatele ettepanekutele lisada. Õiguskaitsekomisjoni üksmeelne arvamus on see seadus täna vastu võtta.

Suur tänu! Ja tundub, et keegi küsimusi ei esita. Kolleegid, ma avan läbirääkimised. Kas loeme läbirääkimised peetuks ja lõppenuks? Läbirääkimised on lõpetatud. Kas valitsus soovib lõppsõna? Ma tänan! Juhtivkomisjon ilmselt ka mitte. Vaatame, milline on meie parandusettepanekute tabel, võib-olla koos kolleeg Jüri Adamsiga paneme selle täiskogu ette arutusele. Lugupeetud Riigikogu, esimene parandusettepanek on võetud eelnõusse komisjoni ettepanekul ja tundub, et probleeme ei ole. Samasugused on lood ka teise, kolmanda, neljanda, viienda, kuuenda, seitsmenda ja kaheksanda parandusettepanekuga. Saal ei protesteerinud, järelikult asjaosaliste seisukohti aktsepteeritakse.

Kui tohib, siis üks väike kommentaar kaheksanda parandusettepaneku kohta. Kolm aastat erikorda, mille alusel võib nõuda kõigi nõukogudeaegsete kohtuotsuste teistimist. Algab 1. jaanuarist. Meil oli väike diskussioon selle üle, kas antud seadus jõuab 1. jaanuarist üldse jõustuda, see oleneb sellest, kui kiiresti president seaduse välja kuulutab, ja meie põhiseaduse paragrahvist, mis ütleb, et täitmiseks on avaldatud seadused. Kuid me arvasime, et on siiski mugavam, kui on fikseeritud kuupäev 1. jaanuar, mitte näiteks 2. või 3. või 4. jaanuar.

Suur tänu! Kas paneme lõpphääletusele, Jüri Adams?

Jah, palun!

Kolleeg Jüri Adams, minu meelest nõuab selle seaduse vastuvõtmine absoluutset häälteenamust. Lugupeetud kolleegid! Ma palun, saatke oma emissarid sööklasse ja komisjoni ruumidesse. Kolleeg Viktor Niitsoo.

ERSP fraktsioon palub viieminutilist vaheaega.

Vaheaeg 5 minutit, palun ka kiri. V a h e a e g

Vaheaeg on läbi, asuge töökohtadele. Ma panen seaduseelnõu lõpphääletusele. Lugupeetud Riigikogu! Kes on selle poolt, et võtta vastu appellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku muutmise ja täiendamise seadus? 51 häält on vaja. Selle ettepaneku poolt on 67 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid rahvasaadikuid ei ole. Seadus on vastu võetud.

Austatud Riigikogu! Võtame arutusele Eesti Vabariigi seaduse "Eesti Advokatuuri kohta" muutmise seaduse eelnõu. Alustame teist lugemist ja ma palun jälle kõnetooli justiitsministri härra Kaido Kama.

Austatud härra juhataja, lugupeetud Riigikogu! Nädal tagasi esimese lugemise ajal me rääkisime tõsisest probleemist, mis on seotud Advokatuuri poolt nn. määratud kaitse osutamisega kriminaalasjades, milles kaitsealune ise ei ole suuteline õigusabi eest tasuma. Seaduseelnõu läbis nädal tagasi esimese lugemise. Vahepeal, kahe lugemise vahel esitas Advokatuur omalt poolt alternatiivse seaduseelnõu. Osalt on Advokatuuri esitatud seaduseelnõu teisele lugemisele esitatud tekstis arvestatud, osalt mitte. Kui vaadata muudatusi, mis on eelnõus tehtud kahe lugemise vahel, siis kõigepealt § 8 1. ja 2. lõike muutmisel ongi lähtutud just nimelt Advokatuuri tehtud ettepanekutest. Kui enne oli "... kuid õigusemõistmise huvid nõuavad advokaadi osalemist", siis nüüd on "... kuid seadus või õigusemõistmise huvid nõuavad advokaadi osalemist", ja on täpsustatud, et tasuta õigusabi osutamine toimub uurija või kohtu määramisel. Samuti on täpsustatud seda põhiseaduslikku teksti – rahvusele, rassile, nahavärvile ja muudele asjadele on lisatud kodakondsus, mis ilmselt on tähtis ja oluline. Nii et § 8 muutmise kohta eriarvamusi ei ole ja neid muudatusi aktsepteeris ka komisjon. Kõige teravam koht selles eelnõus on tasumäärade kehtestamise mehhanism. Kui esimese lugemise tekstis oli pakutud, et need kehtestab justiitsminister, ära kuulanud Advokatuuri juhatuse seisukoha, siis advokaatide ettepanek oli, et kehtestaks valitsus kokkuleppel Advokatuuriga. Selles küsimuses kokkuleppele ei jõutud. Komisjon jäi küllalt üksmeelselt selle juurde, et kehtestab justiitsminister, küll aga jagunesid hääled pooleks küsimuses, kas Advokatuuri juhatuse seisukoht tuleb lihtsalt ära kuulata, nagu on öeldud alternatiivis 1, või tuleb jõuda Advokatuuriga kokkuleppele. Kuna komisjon selles küsimuses üksmeelt ei saavutanud, siis ongi need variandid seaduseelnõu teise lugemise tekstis esitatud parlamendile alternatiividena. Valitsuse poolt kutsun parlamenti toetama esimest alternatiivi, s.t. et justiitsminister võib need kehtestada, olles ära kuulanud Advokatuuri juhatuse seisukoha, kuid ei ole kokkuleppele jõudmise kohustust. Probleem on täpselt analoogiline notaritele tasumäärade kehtestamisega. Pool tundi tagasi otsustas parlament notarite puhul läheneda asjale nii, nagu on kirjas alternatiivis 1. Muud parandused, mis on seaduseelnõus, on jälle suures osas tehtud advokaatide ettepanekul. Nende ettepanek oli § 14 3. lõikes täpselt sätestada, et kui üksikisikul puuduvad vahendid õigusabi eest tasumiseks, siis tasub riik. 5. lõikes on väga vajalik parandus, mis on tulnud advokaatidelt: kui üksikisikule osutatud õigusabi eest tasub riik ja isik ei ole selle abi eest tasumisest vabastatud, siis mõistab kohus riigi poolt kantud kulud sellelt isikult välja. Need kulud nõutakse välja vastavalt täitevmenetluse seadusele. Praegu väljamõistmise kohustust nii üheselt ja selgelt fikseeritud ei ole. Me tegime Tallinna Linnakohtus väikest inventuuri ning selgus, et vist viiekümnest määratud kaitsega kriminaalasjast mõistis kohus advokaadi taotlusel ainult kahel juhul süüdimõistetult need kulud välja. Nii et sellise sätte lisamine peaks ka ühe praktilise probleemi lahendama. Lõpuks kommenteerin 4. lõiget. Kui § 14 2. lõikes sätestatakse tasumäärade kehtestamise mehhanism, s.t. kui palju maksab üks advokaadi tund, siis 4. lõikes täpsustatakse ka seda, kuidas see n.-ö. tunniarvestus kehtestatakse, tunniarvestuse korra kehtestamine antakse seadusega justiitsministri pädevusse. Selles küsimuses eriarvamusi ei olnud. Valitsuse ettepanek on täna alternatiivid läbi hääletada ja seadus teisel lugemisel vastu võtta. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Küsimused, kolleeg Olav Anton.

Aitäh, härra esimees! Austatud minister! Kas ma saan õigesti aru, et nende tasumäärade kehtestamine on täielikult n.-ö. riigi monopol ja siin ei ole midagi pistmist ei parempoolsusega ega ka liberalismiga?

Sellist korda, nagu on praegu Eestis, kus advokaat esitab riigile arveid ja riigil pole mingit võimalust kontrollida, mida tähendavad need numbrid, mis on arve peale kirjutatud, ei ole kuskil mujal maailmas. Parempoolse valitsusega Saksamaal reguleerib riik kõiki advokaaditeenuseid ja nende hindu, kaasa arvatud neid, mille puhul ei ole tegemist määratud kaitsega, vaid otsese lepingulise vahekorraga, mille puhul advokaat töötab n.-ö. kokkuleppel.

Suur tänu! Tundub, et rohkem küsimusi ei esitata. Juhtivkomisjoni nimel esitab kaasettekande kolleeg Andres Heinapuu.

Austatud juhataja, lugupeetavad kolleegid! Õigupoolest ei ole mul suurt midagi justiitsministri jutule lisada, sest komisjonis toimunust andis ta üpris hea ülevaate. Täienduseks vahest niipalju, et esmaspäevaseks istungiks ei olnud Riigikogu liikmetelt laekunud ühtegi parandusettepanekut. Kõik parandusettepanekud on eelnõusse võetud komisjoni ettepanekul. Esimese alternatiivi poolt hääletas kolm komisjoniliiget, teise alternatiivi poolt ka kolm komisjoniliiget. Need, kes pooldasid, et tasumäärad kehtestab justiitsminister, leidsid, et põhimõtteliselt ei ole võimalik, et monopoolses seisundis olev eraettevõtja määraks ise oma produktsioonile hinna või osaleks selle hinna määramisel. Need, kes pooldasid kokkulepet, lähtusid printsiibist, et kokkulepe kui niisugune on üks ilus ja hea asi. Komisjon otsustas üksmeelselt pärast alternatiivide hääletamist teha ettepanek Advokatuuri seaduse muutmise seadus teisel lugemisel vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu! Ootame viivu, kas on küsijaid. Minu küsimus on protseduurilist laadi, ma täpsustan asjaolusid. Kas ma mõistan õigesti, et meil on tegemist kahe alternatiivi ja põhitekstiga? Ma ei oska praegu seda 3. lõiget millegi juurde pista. Ma pean seda praegu põhitekstiks, või on see omaette iseseisev lõige? Kohe me täpsustame ministriga.

Kolmas lõige on iseseisev lõige, mida ei ole praegu vaidlustatud. On kaks alternatiivi.

On kaks alternatiivi. Sellisel juhul ma küsin Andres Heinapuu käest kas juhtivkomisjon soovitab võtta ühte alternatiivi kui parandusettepanekut ja teist kui põhiteksti? Või soovib ta konkurssi kahe alternatiivi vahel? Teeme konkursi. Rohkem, paistab, küsimusi ei esitata. Aitäh! Ma avan läbirääkimised. Kolleeg Jüri Adams.

Head kolleegid! Meie praegu väga kiirelt arenevas ja muutuvas ühiskonnas ja riigis kasvab plahvatuslikult mitmesuguste õigusteenuste hulk, kasvab ka vajadus nende inimeste järele, kes suudaksid anda õigusabi. Samal ajal toimub nende hulgas, kes sellega praegu tegelevad, keda üldjuhul nimetatakse advokaatideks, väga valulisi protsesse, sellepärast et meie seadusandlus muutub nii kiiresti, et nende hulgas jäävad püsima ainult need inimesed, kes suudavad muutustega kohaneda ja ümber õppida. Selle taustal ei ole ime, et me peame Ülemnõukogus vastuvõetud seaduse Eesti Advokatuuri kohta lähemal ajal tõsiselt läbi vaatama ilmselt ka sellest aspektist, et kui meie ideaaliks on vabadus, kas saab meie ühiskonnas olla üks väga suletud tsunftilaadne organisatsioon, mis piirab konkurentsi, piirab vastava ala teenuse levikut. Tänan teid!

Suur tänu! Kas me lõpetame läbirääkimised? Lugupeetud Riigikogu! Kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised käsiloleva päevakorrapunkti üle? Selle ettepaneku poolt on 40 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, 3 jäid erapooletuks, läbirääkimised on lõpetatud. Kas härra minister soovib lõppsõna? Ei soovi. Kas kolleeg Andres Heinapuu soovib lõppsõna? Ei soovi. Lugupeetud kolleegid, palun võtke ette parandusettepanekute tabel. Kui te olete selle läbi lugenud, siis te näete, et ainult ühe parandusettepanekuga on komisjonil probleeme, sest kõikide parandusettepanekute autor on juhtivkomisjon. Kas keegi kolleegidest saalis nõuab mõne parandusettepaneku hääletamist või soovib juhtivkomisjon öelda oma kommentaari 3. parandusettepaneku kohta? Võib-olla oleks kasulik. Andres Heinapuu, tule kõnetooli ja anna oma kommentaar!

Nagu juba öeldud, kolmas parandusettepanek, mis on siin esitatud kahe alternatiivina, sätestab, kuidas määratakse advokaatide tasumäärad. Esimeses alternatiivis on see õigus antud justiitsministrile, kes on kuulanud ära Advokatuuri juhatuse seisukoha. See tähendab, lõplik otsustusõigus on ikkagi justiitsministril. Teise alternatiivi järgi peab justiitsminister saavutama kokkuleppe Eesti Advokatuuriga.

Suur tänu! Oleme siis kokku leppinud, et me kuulutame välja konkursi mõlema alternatiivi vahel. Arvesse lähevad ainult poolthääled, kumb alternatiiv saab rohkem poolthääli, see on võitnud ja see läheb siis ka seaduseelnõu teksti. Kes on esimese alternatiivi poolt? Selle poolt on 44 häält. Kes on teise alternatiivi poolt? 8 poolthäält. Seaduseelnõu lõppteksti läheb esimene alternatiiv. Andres Heinapuu, kas panen lõpphääletusele? Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi seaduse "Eesti Advokatuuri kohta" muutmise seadus? Selle poolt on 57 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, 1 jäi erapooletuks. Seadus on vastu võetud.

Kolleegid, me võtame arutusele töö- ja puhkeaja seaduse eelnõu. Me jätkame teist lugemist ja ma palun ettekandeks kõnetooli sotsiaalministri proua Marju Lauristini.

Lugupeetud Riigikogu, kui katkestati töö- ja puhkeaja seaduse eelnõu teine lugemine, olid lahendamata veel mõned sisuliselt redaktsioonilised küsimused. Need puudutasid § 18 ja § 25, millele oli viidatud §-s 8, nendes tekkis teatud redaktsiooniline vastuolu. Samuti oli küsimusi seoses §-ga 21, mille 3. lõikes oli juttu sellest, kes kehtestab tööaja riigi valitsemisasutustes. Tänaseks on need probleemid lahendatud, on leitud niisugune redaktsioon, mis välistab vastuolud §-des 8, 18 ja 25 ning §-st 21 on see vaieldav lõige välja jäetud. Seega on töö- ja puhkeaja seadus vastuvõtmiseks küps. Aitäh!

Suur tänu! Millised on küsimused? Kolleeg Tiit Made.

Austatud eesistuja, lugupeetud proua minister! Kas te selgitaksite, mis põhimõtetest lähtudes saaks Eesti Vabariigis tööaega jagada vajalikuks tööajaks ja lisatööajaks? Aitäh!

Kas härra Made täpsustaks, millises paragrahvis ta on sellise jaotuse leidnud?

Ei, ma küsisin põhimõtte kohta. Mis põhimõttest lähtudes võiks tööaega jagada vajalikuks tööajaks ja lisatööajaks? Ilma paragrahvidesse uppumata.

Ma arvan, et kui sellist jaotust on vaja, siis teeb seda tööandja.

Suur tänu! Kolleeg Tiit Käbin.

Tänan, härra esimees! Mul on ministrile küsimus § 2 kohta, mis ütleb: töö- ja puhkeaja seadus laieneb kõigile töölepingu alusel töötavatele isikutele, välja arvatud erandjuhud, mil töötajate puhkeaega reguleeritakse muude seadustega ja Vabariigi Valitsuse määrustega. Sellest tulenevalt võib Vabariigi Valitsus määrustega reguleerida ükskõik missuguste töölepingu alusel töötajate töö- ja puhkeaega. Kas on vaja niisugust seadust, mis lubab valitsusel teha töö- ja puhkeajaga, mida ta heaks arvab?

Need erandjuhud on määratud ka töölepinguseadusega, siin on tegemist erandolukordadega, erandjuhtudega, mitte ükskõik missuguste juhtudega.

Suur tänu! Rohkem küsimusi ei esitata. Juhtivkomisjoni nimel esitab kaasettekande kolleeg Epp Haabsaar.

Lugupeetud kolleegid! Ma olen kaks korda rääkinud sellest seadusest küllalt põhjalikult, mistõttu peatuksin praegu ainult parandusettepanekutel, mis tuleks siin saalis läbi vaadata. Nimelt oleme komisjoni arvates seaduse terminoloogiliselt põhjalikult läbi vaadanud, oleme terminid viinud kooskõlla nende mõistetega, mis olid seaduse esimestes paragrahvides. Oleme selgitanud täpsemalt, millised soodustused on emadel, kes kasvatavad alla 14 aasta vanuseid lapsi või lapsinvaliidi. Oleme võrdsustanud emaga ka muu isiku, kes lapsi kasvatab. Seda võib elus ette tulla ja on igati loogiline, et tema siis neid õigusi kasutab. Täpsustasime ka § 10, mis käsitleb kollektiivlepinguga tööaja lühendamist. Nimelt võib see toimuda ainult siis, kui see ei too kaasa palgatingimuste halvenemist. See on lühidalt kõik. Tegu on vajaliku seadusega. See kuulub ühte paketti teiste tööõigust reguleerivate seadustega, mis on tulnud meie saali küllalt tihti. Seda oli rõõm lugeda ja ma loodan, et teil ka vastu võtta. Seadus on minu arvates vastuvõtmiseks küps. Aitäh!

Suur tänu! Ootame viivu. Meil on ka küsijaid. Kolleeg Mihkel Pärnoja.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Kasutatud on riikliku tööajanormi mõistet. §-s 4 on öeldud, et see määratakse seaduse või seaduse täitmiseks antud haldusaktiga. §-s 9 on öeldud, et see ei või ületada 40 tundi nädalas. Mis asi on riiklik tööajanorm, kui sellele on antud ülemine piir, ja milliste haldusaktidega ja kuidas seda võiks siis määrata, lähtudes käesolevast seadusest?

Tänan, härra Pärnoja! Ma kohe selgitan teile. Kui me loeme seda seadust põhjalikult, siis me näeme, et näiteks § 10 2. lõikes on kirjas, et töötajatel, kes töötavad allmaatöödel, tervist kahjustavatel ja eriiseloomuga töödel, on lühendatud tööaja kestus kuni 35 tundi nädalas. Tähendab, sellesama haldusaktiga võib määrata veel erigrupeeringud, näiteks määrata lasteaiakasvatajatele, kes kasvatavad kuni 3-aastaseid lapsi, nii- ja niisuguse tundidearvuga töönädala. Need täpsustavad haldusaktid panevad selle asja paika. Ega tööajanorm ei ole ainult töötundide arv nädalas või kuus. See on ka näiteks töötundide arv päevas. Riiklik norm tähendab kindlaksmääratud tundide arvu mingis ajaühikus, mis näitlikult on toodud. Kui seadus annab otsustamisõiguse allapoole, siis haldusaktiga pannakse konkreetselt paika, et niisugune ja niisugune norm kehtib sellele ja sellele grupile. Siin on paar paragrahvi, mis seda võimaldavad. Täpsuse huvides on antud õigus niisuguseid asju haldusaktiga kehtestada.

Suur tänu! Kolleeg Ülo Vooglaid.

Eelnõus on töö, siin on räägitud tööajast, puhkeajast, mitmest ajast, aga mida mõeldakse selles kontekstis töö all? Mis puhul võime öelda, et inimene tööajal tegelikult teeb tööd?

Siin on tööaja definitsioon olemas. Üks sekund, ma otsin selle üles, ma loen teile ette. Puhkeaja mõiste, § 6: puhkeaeg on aeg, mille kestel töötaja on vaba töökohustuste täitmisest ja võib seda kasutada oma äranägemisel. Tööaja mõiste: tööaeg on seaduse, haldusakti, kollektiivlepingu, töölepingu või poolte kokkuleppega määratud aeg, mille kestel töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile. Kui seda lahti seletada, siis see ongi aeg, mil ta on kohustatud esiteks täitma neid tööülesandeid, mis talle antakse, ja alluma juhtimisele ning loomulikult ka kontrollile. See on minu meelest siin nii selgelt öeldud, et nagu ei oskagi täiendada. Aga kui teil on mõni parem definitsioon, siis oleks seda muidugi oodanud.

Suur tänu! Kolleeg Rein Järlik.

Austatud juhataja, lugupeetud ettekandja! § 10 2. lõikes räägitakse tervist kahjustavatest töödest ja § 10 4. lõikes tervist kahjustavate näidustustega töödest. Kas need on üks ja seesama või tuleb välja lugeda niimoodi, et on olemas tervist kahjustavad tööd ja tervist kahjustavate näidustustega tööd, kusjuures viimaste loetelu, mille puhul rakendatakse lühendatud tööaega, ning selle tööaja kestuse kehtestab Vabariigi Valitsus, aga tervist kahjustavate tööde kohta ta seda ei tee? Aitäh!

Tänan küsimuse eest! Ma loen kohe läbi. Esimene loetelu määrab ära tundide arvu nädalas, see on kuni 35 tundi, aga teine annab valitsusele õiguse kehtestada niisuguste tööde loetelu, mille puhul rakendatakse lühendatud tööaega.

Suur tänu! Kolleeg Ants Erm.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma palun vabandust, kui küsimus tundub sotsiaaldemokraatlik, aga sisu on selles, et see seadus, nagu ma näen, fikseerib selle tööaja, mille kestel teatud kategooriaga inimesed võivad tööd teha, rohkem nad nagu ei või. Kas on ette nähtud ka mingisugune rahaline kompensatsioon, kui näiteks invaliidi vanem või lastekasvataja töötab, kas ta saab mingil määral võrdset tasu või saab ta tasu ainult nende tehtud tundide eest, mis tal on lubatud teha?

See on rohkem küll palgaseaduse küsimus, see ei ole töö- ega puhkeaja küsimus. Palgaseaduses on õige need asjad lahendada.

Suur tänu! Kolleeg Ülo Vooglaid, teine küsimus.

Tänan, härra esimees! Esimese küsimuse vastus ei käinud selle kohta, mida ma küsisin, ma küsisin mitte tööaja kohta, vaid töö kohta. Aga nüüd teine küsimus. § 10 5. lõikes peaks olema lühendatud tööaeg, aga siin on ametikohtade loetelu, kus rakendatakse õpetajatele, kasvatajatele ja teistele pedagoogikaspetsialistidele lühendatud tööaega. Mulle on täiesti ebaselge, mis puutub siia ametikohtade loetelu? Ma ei saanud sellest aru, palun selgitust.

Jah, ma kohe selgitan. Ma vastan ka teie esimesele küsimusele. Meil on praegu töö- ja puhkeaja seadus, seepärast on loogiline, et selles seaduses on töö- ja puhkeaja definitsioonid. Minu arvates töö definitsioon siia otseselt ei kuulu, sest see seadus sätestab töö- ja puhkeaja. Miks siin on ametikohtade loetelu? Sellepärast et seadus ei saa minu arvates nii täpselt sätestada. On otstarbekas, et ametikohtade loetelu, mille puhul rakendatakse lühendatud tööaega, kehtestaks Vabariigi Valitsus. Seadus saab reguleerida küsimusi ikkagi üldiselt, aga ilmselt oleks niisugust täpset loetelu vaja. Õige ja otstarbekas oleks anda selle kehtestamine valitsusele.

Suur tänu! Kolleeg Arvo Sirendi.

Lugupeetud ettekandja! Kas eratöö ja oma töö ja kõik muud sellised tööliigid on selle määrangu järgi puhkeaeg?

See seadus laieneb kõigile töölepingu alusel töötavatele isikutele. Selles ei ole tehtud eraldi eeskirju riiklikele ja eraldi erakapitalil põhinevatele ettevõtetele. Kõik, kus rakendatakse töölepingut, jäävad siia alla, vahet ei ole meil tehtud. Pean seda õigeks, niisugust vahet ei saa teha töötaja kaitse huvides, ei ole võimalik teha.

Suur tänu! Kolleeg Rein Järlik, teine küsimus.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Mulle tundub, et te ei saanud minust aru ja loomulikult mina teist ka mitte. Palun vaadake leheküljel 2 § 10 2. lõiget, see ütleb: töötajatel, kes töötavad allmaatöödel, tervist kahjustavatel ja eriiseloomuga töödel. Ja nüüd vaadake leheküljel 3 sama paragrahvi 4. lõiget. Selles räägitakse mitte tervist kahjustavatest töödest, vaid tervist kahjustavatest näidustustest. Ja mul on küsimus: kas tervist kahjustavad tööd ja tervist kahjustavate näidustustega tööd on üks ja seesama või räägitakse 4. lõikes hoopis, et tervist kahjustavate näidustuste loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus? Või kehtestab ta tervist kahjustavate tööde loetelu? Kui ta teeb viimast, miks on siis tekst selles mõttes võrdlemisi segane? Aitäh!

Ma väga vabandan, nüüd ma sain teie küsimusest tõesti aru. See on üks ja seesama.

Suur tänu! Kolleeg Kalle Kulbok.

Aitäh! Lugupeetud ettekandja, kui töötaja täidab tööülesandeid puhkeajal, kas on tegemist töö- või puhkeajaga? Ja kui töötaja tööajal puhkab tööandja juhtimise ja kontrolli all, kas on tegemist töö- või puhkeajaga?

Niisugused segased situatsioonid on reguleeritud valveaega käsitleva paragrahviga.

Suur tänu! Kolleeg Valve Kirsipuu.

Aitäh, härra spiiker! Lugupeetud proua Haabsaar, § 12 pealkiri on "Igapäevase tööaja norm". Mulle tundub, et tegelikult peaks selle pealkiri olema "Päevanorm". Aga see selleks. Öelge, palun, kas igapäevase tööaja norm on identne sellega, millest räägib § 13 1. lõige – tööaja normiga? Kas need on identsed mõisted?

Jah.

Suur tänu! Kolleeg Jaanus Betlem.

Austatud härra esimees, austatud ettekandja! Mul on lihtsalt täpsustav küsimus allmaatöödel töötajate kohta. Me teame, mitmesse kesklinna tunnelisse on rajatud kauplusi ja kioskeid. Kas nendes töötajad kuuluvad allmaatöödel töötajate hulka, kelle tööaja kestus ei tohi ületada 35 tundi nädalas?

Ei kuulu.

Suur tänu! Rohkem küsimusi ei esitata. Lugupeetud kolleegid! Läbirääkimised jätkuvad. Kas me loeme läbirääkimised lõppenuks? Läbirääkimised on lõpetatud. Ma oletan, et proua minister ei soovi esineda. Soovib. Palun, proua Lauristin.

Ma tahaksin lõppsõnaõigust kasutades vastata härra Betlemile ja ühtlasi ka mitmele teisele küsijale näidustuste ja tööde loetelu kohta. Just nimelt näidustus ongi see, kas töö toimub, mis tingimustes. Töö ise on loetelus sel juhul, kui töö tervikuna on teatud tervistkahjustava iseloomuga. Nii et ka allmaatingimustes töötav müüja võib olla loetelus, aga kaevur on loetelus igal juhul, sest kogu tema töö on maa all tervist kahjustavates tingimustes. Aitäh!

Suur tänu! Kas ka juhtivkomisjon soovib lõppsõna, Epp Haabsaar? Ei soovi. Austatud kolleegid, võtke, palun, ette parandusettepanekute tabel. Kõik parandusettepanekud on esitanud juhtivkomisjon ja kõikide ettepanekutega valitsus nõustub. Kas kellelgi teist on eriarvamus? Me aktsepteerime juhtivkomisjoni parandusi. Kolleeg Heiki Kranich.

Aitäh! Ma sooviksin panna hääletusele teise parandusettepaneku, mis puudutab tööaja üldist riiklikku normi. Ma arvan, et sellega kaasneb ka neljanda ja viienda parandusettepaneku hääletamine. Ning panna hääletusele ka kolmas parandusettepanek.

Teine, kolmas ja loogika põhjal võib-olla neljas ja viies? Kas valitsus soovib kommenteerida? Ei soovi. Juhtivkomisjon, ütle meile midagi.

Mina küll soovin kommenteerida. Ma teen ikkagi ettepaneku toetada komisjoni seisukohta, sellepärast et oleks mõistlik selles seaduses antud terminitest niipalju kinni pidada kui vähegi võimalik. Me oleme termineid arutanud väga põhjalikult ja "tööaja norm" oleks ikkagi õige.

Suur tänu! Paneme hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on teise parandusettepaneku poolt? Selle poolt on 14 Riigikogu liiget, vastu on 29, erapooletuid ei ole, see ettepanek ei leidnud toetust. Panen hääletusele kolmanda parandusettepaneku. Lugupeetud Riigikogu, kes on kolmanda parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 15 Riigikogu liiget, vastu on 31, erapooletuid on 3, see ettepanek ei leidnud toetust. Mis me teeme, Epp Haabsaar? Nüüd vist tuleb tõesti panna neljas ja viies parandusettepanek hääletusele.

Ma võtaksin kaks minutit vaheaega kui võimalik. Ma saan aru, et nüüd on normi mõiste aia taha läinud, aga siiski kaks minutit me peaksime komisjoniga nõu, kui te lubate.

On võimalik võtta.

Kaks minutit on nii lühike aeg, et selle te kindlasti kannatate välja.

Kes õieti selle ettepaneku nüüd teeb? Kas Eiki Nestor? Palun, Eiki Nestor.

Jaa, härra esimees, teil on õigus. Aitäh!

Kui palju?

Võtame 5 minutit.

Vaheaeg 5 minutit. Paluksin kirja. V a h e a e g

Vaheaeg on läbi. Kolleeg Epp Haabsaar, tule, palun, kõnetooli.

Komisjon võtab neljanda ja viienda ettepaneku tagasi, sellepärast et see ei ole nii põhimõtteline küsimus. Normiks me nimetasime seda sellepärast, et eelmine kord needsamad protesteerijad seda peaaegu et nõudsid.

Suur tänu! Kas ma panen nüüd lõpphääletusele, Epp Haabsaar? Lõpphääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et võtta vastu töö- ja puhkeaja seadus? Selle ettepaneku poolt on 27 Riigikogu liiget, vastu on 20, 6 jäid erapooletuks. Seadus on vastu võetud.

Lugupeetud kolleegid, me võtame arutusele teenetemärkide seaduse eelnõu. Jätkame teist lugemist ja palun ettekandeks kõnetooli ministri proua Liia Hänni.

Austatud spiiker, lugupeetud Riigikogu! Minu ettekanne on väga lühikene. Ma olen volitatud teile teatama, et Vabariigi Valitsus on nõus riigiõiguskomisjoni poolt teiseks lugemiseks ettevalmistatud teenetemärkide seaduse eelnõuga ja me soovime selle vastuvõtmist. Aitäh!

Suur tänu! Ootame viivu, võib-olla on küsijaid. Ei ole. Kaasettekande juhtivkomisjoni nimel esitab kolleeg Kalle Kulbok.

Austatud juhatus, austatud kolleegid! Komisjon tegi selles eelnõus mitmeid täiendusi. Juhul, kui Riigikogu liikmete hulgas ei ole suuri diskussioone, oleme selle seaduse vastuvõtmiseks valmis.

Suur tänu! Kas on küsijaid? Kolleeg Ralf Parve.

Viimases, 14. parandusettepanekus tehakse ettepanek lisada uus paragrahv, § 63. See on Alatalu ettepanek. Aga seaduses endas on tunduvalt vähem paragrahve. Kas vahepeal on paragrahvid välja läinud? § 50 on seaduses viimane, aga Alatalu teeb ettepaneku lisada § 63.

Komisjon ei arvestanud Alatalu ettepanekut, me ei kommenteerinud, kas tema ettepanek kuulub meditsiiniliste ettepanekute valdkonda või mitte.

Suur tänu! Tundub, et rohkem küsimusi ei esitata. Kolleegid, läbirääkimised jätkuvad. Kas me loeme läbirääkimised lõppenuks? Läbirääkimised on lõpetatud. Ma oletan, et proua minister ei soovi lõppsõna. Ei soovi. Kolleeg Kalle Kulbok, kas soovid lõppsõna või võtame kohe parandusettepanekute tabeli? Võtame ette parandusettepanekute tabeli, kolleegid. Enamik parandusettepanekuid on esitanud juhtivkomisjon ja enamikuga valitsus ka nõustub. Näiteks esimesega, teisega, kolmandaga, neljandaga, viiendaga, kuuendaga, seitsmendaga, kaheksandaga, üheksandaga, kümnendaga, üheteistkümnendaga. 12. parandusettepanek on kolleeg Alatalu ettepanek ja sellega komisjon ei nõustu. Kolleeg Alatalu saalis ei ole. Soovid sa kommenteerida?

Siin ei ole midagi erilist kommenteerida.

Paneme hääletusele. Lugupeetud Riigikogu! Kes on 12. parandusettepaneku poolt, autor on Toomas Alatalu? Selle ettepaneku poolt ei ole keegi, vastu on 33 rahvasaadikut, 1 jäi erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust. 13. parandusettepanek on juhtivkomisjonilt ja valitsus on nõus. 14. parandusettepanek on kolleeg Toomas Alatalult, komisjon ei ole nõus.

Selle kommentaar juba eelnes.

Paneme siis hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on 14. parandusettepaneku poolt? Autor on kolleeg Toomas Alatalu. Toomas Alatalu ettepaneku poolt ei ole keegi, vastu on 36 Riigikogu liiget, 2 jäid erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust. Mis me teeme, kolleeg Kalle Kulbok? Paneme lõpphääletusele? Austatud Riigikogu, kes on selle poolt, et võtta vastu teenetemärkide seadus? Selle ettepaneku poolt on 47 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, 4 jäid erapooletuks. Seadus on vastu võetud.

Lugupeetud kolleegid! Võtame arutusele Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu. Jätkame teist lugemist ja ma palun ettekandeks kõnetooli välisministri härra Trivimi Velliste.

Austatud härra esimees, lugupeetud Riigikogu! Eesti, Läti ja Leedu vahelisele vabakaubanduslepingule kirjutasid mäletatavasti alla kolme Balti riigi peaministrid tänavu 13. septembril. Ma tuletan meelde, et leping käsitleb Eesti, Läti ja Leedu vahelist kaubandusre˛iimi, mis pärast jõustumist kehtestab lepinguobjektiks olevate tööstuskaupade (klassifitseerimise ja kodeerimise harmoniseeritud süsteemi §-d 25–97) vabakaubanduse. Kolm lepinguosalist kaotavad ära kõik kvalitatiivsed piirangud (tollimaksud) ja kvantitatiivsed piirangud (tollikvoodid) vastastikusele kaupade sisseveole, peale üksikute erandite kehtib see ka kaupade väljaveo kohta. Läti ja Leedu säilitasid mõningate kaupade väljaveole tollimaksud, Eesti seevastu tollikvoodid. Need aga ei ole lepinguosaliste majanduslikule arengule määrava tähtsusega. Teine tähtis aspekt, mis kõnesoleva lepinguga luuakse, on nn. Balti kumulatiivsus kaupade päritolule väljaveol EFTA riikidesse. Nii lepingu vorm kui ka sisu on analoogilised teiste vabakaubanduslepingutega, mis Eesti on sõlminud, ja läbirääkimistel lähtuti Eesti-Šveitsi vabakaubanduslepingust kui mudelist. Ma tahaksin rõhutada, et Läti Vabariigi Seim on juba ratifitseerinud Balti vabakaubanduslepingu, see toimus nimelt 25. novembril, samal päeval ratifitseeriti Lätis ka Eesti ja Läti vaheline topeltmaksustamise vältimise leping. Leedu saatkonna andmeil arutab ka Leedu Seim sedasama lepingut käesoleval aastal ja võimalik, et see ratifitseeritakse veel tänavu. Lõpetuseks. Balti vabakaubanduslepingu lisad on lepingu originaalis inglise keeles, nende lisade tõlkes on tehtud nüüd kõik nõutavad parandused koostöös Tolliameti, Riikliku Arvutuskeskuse ja samuti Registrikeskuse ekspertidega, arvestades Riigikogus eelmisel lugemisel tehtud märkusi ja ettepanekuid. Ma loodan väga, et tõlge on nüüd nõutaval tasemel ja et sellega enam uusi probleeme ei teki. Ma tänan, härra esimees!

Suur tänu! Kolleeg Ants Käärma.

Tänan, härra esimees! Lugupeetud härra minister! Küsimus on artikkel 18 lõike a kohta, milles räägitakse, et tõsise kahju tekitamisel võib asjaosaline lepingupool võtta tarvitusele vastumeetmed. Kuidas määratakse, kas see kahju on tõsine või on see lihtsalt kahju? Ma vabandan, võib-olla seda on käsitletud artiklis 22, kuid minu käes olevas tekstis see artikkel lihtsalt puudub.

Ma arvan, et otsus langetatakse ekspertide hinnanguga ja ka lepingus on olemas sätted selle kohta, kuidas vaidlusi lahendatakse, kui poolte vahel tekivad vaidlused. Mõiste "tõsine kahju" on üldlevinud, üldkäibiv ja seda ei ole tavaliselt rahvusvaheliselt vaidlustatud.

Suur tänu! Kolleeg Olav Anton.

Aitäh, härra esimees! Austatud minister! Minu küsimus on rubriigi 90.19 kohta. Selles on nimetatud patsientide psühholoogilise seisundi kontrolli aparaate. Psühholoogia on teadusharu, mismoodi on patsientidel selline teadusharuline seisund? Ma ei saa hästi aru. Me just rääkisime, et tõlketööd peaksid olema korrektsed. Siin on vist mõeldud psüühilist seisundit. Nähtavasti ei ole Välisministeerium teinud järeldusi nendest etteheidetest, mida Riigikogu esimesel lugemisel esitas.

Ma arvan, et niisugust tõlget, mida ei saaks veel paremaks teha, ei ole maailmas olemas, aga ma arvan, et kui on tegemist tõlkega, milles mõisted on arusaadavad ja sisu on mõistetav, saame rääkida rahuldavast tõlkest. Midagi rohkemat ma ei oska selle kohta öelda.

Suur tänu! Kolleeg Jaak Roosaare.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud minister Velliste! Palun täpsustada, mis keeles on lepingu originaal, mis keelne leping on aluseks? Kas see on oluline probleem, et eestikeelne tõlge ei ole perfektne, või ei ole see oluline?

Ma rõhutan veel kord, et aluseks ja ametlikult kehtivaks on ingliskeelne tõlge. Eestikeelne tõlge on vajalik ainult selleks, et Riigikogu liikmed saaksid aru, millest jutt käib.

Suur tänu! Ütleme niimoodi, et aluseks on ingliskeelne tekst, mitte ingliskeelne tõlge.

Jah, ingliskeelne tekst. See oli keelevääratus.

Suur tänu, härra minister! Rohkem küsimusi ei esitata. Juhtivkomisjoni nimel esitab kaasettekande kolleeg Tiit Made.

Austatud eesistuja, kallid kolleegid! Tuleb avaldada tunnustust, et väliskomisjoni teatud võitlus Välisministeeriumiga on seekord lõppenud väliskomisjoni võiduga, nimelt oleme saanud korrektse teksti. Eeldades, et kõik meie piirivalvurid, kes kontrollivad kaupade vedu üle piiri Lätimaale, perfektselt inglise keelt ei oska, on nende jaoks nüüd piisavalt korralik lisa. Nad saavad aru, mis kaup parasjagu läheb või tuleb. Ühtlasi teeb minule isiklikult nii nagu kogu väliskomisjonilegi rõõmu, et edaspidi ei pea me Lätist nööpauke ostma pintsakutest eraldi, vaid me võime need osta koos, nii, et pintsakutel on ka nööpaugud sees. Mis puutub nendesse psüühilise või psühholoogilise taseme mõõtmise aparaatidesse, siis see on kolleeg Antonilt hea küsimus. Ma arvan, et nende aparaatide üheks esimeseks ostjaks on nii Välisministeerium ise kui ka Riigikogu juhatus. Need masinad on täiesti vajalikud ja ajakohased. Väliskomisjonile on avaldatud survet, et me oma kodukorda mõneti muudaksime. Me oleme ühte silma kinni pigistades teie ees tunnistanud, et parandusettepanekute tegemise aeg, mis oli määratud 10. jaanuariks, oli hoopiski lisas olevate vigade paranduseks, aga mitte teiepoolsete parandusettepanekute esitamiseks. Meie kõrged juhid on lubanud, et me ratifitseerime selle lepingu sel aastal, ja miks siis mitte manööverdada ja töötajate soovile vastu tulla? Seetõttu mul on teile, kallid kolleegid, ettepanek täna see leping ratifitseerida. Anname Välisministeeriumile andeks, et neil eesti keele õppimine võttis nii kaua aega, aga nad ei ole oma võimeid veel minetanud. Viimase õppimise tegid nad välkkiirelt oma kahe-kolme nädalaga ja see annab lootust. Ma loodan, et väikene manööverdamine selle lepingu ümber tõstab Riigikogu saadikute autoriteeti. Selles mõttes, et meid ei tulda enam rohkem labidaga lööma, vaid arvestades, et me oleme ükskeelne Riigikogu ja muid keeli peale eesti keele ei oska, antakse edaspidi meile korrektsed tõlked. Ma tänan teid ja palun teid toetada väliskomisjoni ettepanekut see leping täna ratifitseerida.

Suur tänu! Kolleeg Ants Käärma, teine küsimus.

Tänan, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Artiklis 5 on öeldud, et pärast lepingu jõustumist ühtegi uut tollimaksu või sarnase toimega maksu ei tohi enam kehtestada. Kas te võite öelda, kas seni olid tolli- ja impordimaksud Läti, Leedu ja Eesti riigil sarnased või erinevad? Kui olid erinevad, kui suured need erinevused on?

Me ei ole seda küll komisjonis arutanud, aga on teada, et need on erinevad. Kuid ma võiksin n.-ö. ilmestamiseks rääkida kuluaarikontaktidest meie tuntud töösturitega, kes püüdsid mõjutada väliskomisjoni liikmeid, et nad selle lepingu ilmtingimata täna ratifitseerimisele paneksid. Nende üks argument oli see, et siis me pääseme 1. jaanuarist manööverdamistest ja slikerdamisest. Võib siis arvata, et need asjad olid kaunis kummist.

Suur tänu! Rohkem küsimusi ei esitata. Austatud kolleegid, kas keegi tahab arvamust avaldada? On soovi kõnet pidada või sõna võtta? Ma tänan teid! Loeme läbirääkimised peetuks ja lõppenuks. Ma oletan, et härra minister ei soovi lõppsõna? Ka kolleeg Tiit Made ei soovi lõppsõna? Mina enda raamatupidamises ei leia parandusettepanekute tabelit, s.t. et seaduseelnõu tekst jääb muutusteta. Võin ma panna lõpphääletusele? Paneme. Kolleegid, see seaduseelnõu ei vaja vastuvõtmiseks 51 häält, aga oleks kena, kui me võtaksime selle vastu vähemasti 51 häälega. Ma palun kõiki saadikuid saali. Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu ratifitseerimise seadus? Selle ettepaneku poolt on 60 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid rahvasaadikuid ei ole. Seadus on vastu võetud. (Aplaus.)

Lugupeetud kolleegid, läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, see on valitsuse esitatud loodusvarade kasutamise tasu seaduse eelnõu, ka siin on tegemist teise lugemisega. Ettekandeks on sõna keskkonnaministril härra Andres Tarandil.

Lugupeetud Riigikogu juhataja, lugupeetud Riigikogu liikmed! Mul oli palju minuteid teie seltsis väga huvitav ja väga kena olla, aga minu ülesanne ei ole lihtsalt selles, et seda konstateerida, vaid minu ülesanne on esitada teile teiseks lugemiseks loodusvarade tasu seaduse eelnõu. Küsimus on takerdunud terminoloogiasse ja seda võiks vaadelda isegi kui põhimõtte ja põhiseaduse teatud vastuolu. Me ei taha seda sinnamaani teravdada. Põhimõte on selles, et kui inimene või inimkond või üks rahvas kasutab mingeid loodusvarasid, siis see ei saa olla päris tasuta. See viib selleni, millesse hukkus üks meile väga hästi tuntud impeerium, kus oli tohutult loodusvarasid, aga hoolimata sellest õnnestus need 70 aastaga tegelikult ammendada, raisata ja hajutada maailmaruumi. Eesti seda teed käia ei saa, esiteks sellepärast, et meil ei ole loodusvarasid nii palju, ja teiseks sellepärast, et see ei ole see tee, mis tänapäeva inimkonna ees oleks võimalik. Milleks siin põhiseadus? Põhiseadus määrab nimelt ära maksud, need sätestab meile Riigikogu ehk parlament, mis on jumalaõige. Meie raskus oli saada loodusvarade tasulise kasutamise põhimõte põhiseadusega kooskõlla. Ja praegusel meile küllalt keerulisel ajal on asi nii, et näiteks Eesti energeetikast, nagu te teate, 90 ja enam protsenti elektrienergiast tuleb põlevkivist. Põlevkivil ei ole isegi maailmaturuhinda, samal ajal põlevkivitoodang väheneb, Ida-Virus tekib tohutuid raskusi sotsiaalses ja ka poliitilises plaanis. Selleks et neid protsesse veel mõni aasta kiiresti reguleerida, oleks vaja küllalt paindlikku mehhanismi. Kui me jätame selle tavaliseks maksuks, siis võib juhtuda, et me ei jõua lihtsalt asju reguleerida. Paari aasta pärast, ma usun, on loodusvarade maks täiesti raudselt seadustatud ja see võib minna meie maksuseaduse alla ja üldisse maksusüsteemi, aga praegu, mil me vajame paindlikkust, on parem, kui me saame neid asju reguleerida kiiresti ja operatiivselt. Nüüd tekkis terve rituaal selle asja ümber, et kooskõlastada printsiipi, mis on õige, põhiseadusega, mis on õige väljaspool kahtlust. Tähendab, me pidime terminoloogiliselt asjast välja tulema. Parandusettepanekud, mida te hakkate kohe arutama, püüavad sellest probleemist kuidagi üle saada. Kui võtta täiesti kristalselt ja selgelt ja sirgjooneliselt, siis muidugi võib öelda, et see on üks keerutamine. Aga näiteks põlevkiviga ongi niisugune seis, et põlevkivi võlgnevus suureneb. Me peame midagi kiiresti ette võtma, me ei jõua läbida kõiki parlamentaarse vabariigi rituaale või korda, et muuta eelarvet, maksuseadust ja nii edasi. Antud juhul peab jätma teatud paindlikkuse, et valitsus saaks reguleerida loodusvara maksu. See on tõesti nii, me ei püüa põlevkivi kaevandamist kui niisugust välja süüa, vaid me peame tegema kompromissi looduskasutuse ja meie vajaduste vahel. Ja selles ongi kogu küsimus, miks see terminoloogiline otsing on nüüd jõudnud niisugusesse staadiumisse. Ma usun, et järgmisel aastal me oleme sunnitud sedasama seadust taas parandama, aga ma ei näe ka muud võimalust. Aitäh!

Suur tänu! Üks küsimus on. Kolleeg Arvo Sirendi.

Lugupeetud minister! Kas kasutusõiguse alla ja samal ajal ka kasutamise alla kuulub see osa põlevkivist, mis maa alt välja tuuakse, või see osa, mis sisuliselt jääb seal kasutamata? Igas piirkonnas jääb enamus kasutamata.

Asja sisuline külg ongi just täpselt selles, et tegelikult me peame liikuma selle poole, et kasutataks ära ka see osa, mis kasutamata jääb. Selle mõttega ongi see loodusvara maks sätitud. Kui me oleksime niisuguses ideaalis või tühjas ruumis, siis me muidugi esitaksime sellise seaduseelnõu, mille järgi põlevkivi kaevandajad peaksid maksma ka selle eest, mida nad ei oska kasutada. Siis oleks maavara efektiivne kasutamine tagatud. Praegu aga, kuna me ühelt poolt vajame elektrit, teiselt poolt aga ei tohi loodust saastada, peame leidma mingisuguse kobava kesktee. Kobava selles mõttes, et me keegi ei tea täpselt, kus see on. Selles on praegu selle seaduse mõte. Loomulikult me peame liikuma selle poole, et iga, liiga uhke on vist öelda, iga gramm põlevkivi oleks ära kasutatud, nii kaugele me ei jõua kunagi, aga 50%, mis praegu ära kasutatakse, on liiga madal. See maks püüab stimuleerida, et kasutataks rohkem, aga arvestades meie mitte väga lahedat majanduslikku olukorda, ei taha me seda kruvi liiga pingule keerata, püüame seda reguleerida aastas mitu korda.

Suur tänu! Rohkem küsimusi ei ole. Ettekandja informeeris mind, et ta loobub tehnilistel põhjustel valitsusepoolsest kaasettekandjast. Juhtivkomisjoni poolt on kaasettekandeks sõna kolleeg Rein Arjukesel.

Lugupeetud esimees, lugupeetud Riigikogu! Mul ei ole eelmisele sõnavõtule eriti palju lisada. Võib-olla niipalju, et kui te võrdlete esimesel ja teisel lugemisel olnud teksti praeguse tekstiga, siis te näete, et peaaegu kogu tekst on alla joonitud, see tähendab, et on muutunud esialgne kontseptsioon. See tuleneb sellest, et see on viidud kooskõlla ühest küljest põhiseadusega ja teisest küljest asjaõigusseadusega, et me ei läheks loodusvara kasutusõiguse seadusega eraomandi ja kinnisomandi kallale, et omaniku õigused jääksid nii, nagu need on sätestatud asjaõigusseaduses. Praegu ei ole saalis neid inimesi, kes nõudsid nende loodusvarade nimekirja laiendamist, mida kasutatakse loa alusel ja maksu eest. See loetelu on § 3 1. lõikes. Praegu Eestis teisi maavarasid ei kasutata. Ootame ära maapõueseaduse või mäeseaduse, mis sätestab maavarade kasutamise kompleksselt Aga see on praegu niisugune seadus, mis ei jätaks auku, kuna uus maksukorraldusseadus, mida me ilmselt hakkame vastu võtma, välistab loodusvara kasutamise maksu, mis kehtib kuni tänase päevani. Kui me seda seadust sellisena vastu ei võta, nagu see praegu teil ees on, siis see tähendab seda, et maavarade kasutamine on jälle täiesti tasuta. Selle seaduse vastuvõtmine on praegu mingis mõttes hädalahendus. Sellega ma praegu, poolöisel ajal piirduksin.

Suur tänu! Kolleeg Ants Erm.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud Rein Arjukese, sa ütlesid, et siin on loetletud kõik, mida praegu Eestis kasutatakse, aga ma ei leia siit kuskilt fosforiiti.

Fosforiiti praegu Eestis ei kaevandata ega kasutata.

Aga mingisugune tegevus ikkagi Maardus ja Maardu ümber toimub. Suured masinad liiguvad ja minu meelest ka ekskavaatorid töötavad, või tõesti ei tööta?

Minu teada ei tööta nad üldse. Igatahes ei tea ma sellest mitte midagi, et seal praegu kaevandataks. Pead muidugi ei anna.

Aitäh! Paistab, et rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Kolleeg Vootele Hansen.

Austatud juhataja, head kolleegid! Tahaks keskkonnakomisjonile avaldada tunnustust. Seadus on minu arvates märksa paremaks saanud, kui see alguses oli. § 3 näitab, kui hädasti on meil vaja täiendavat seadust, olgu see siis maavarade või maapõue või mäe või mis tahes nime kandev seadus. Nimelt § 3 2. lõige ütleb, et loetlemata loodusvarade kasutusõiguse ja hinna määramise sätestab seadus. Ja tõepoolest, asjaõigusseaduse § 130 ütleb, et kinnisomand ei ulatu nendele maavaradele, mille loetelu sätestatakse seaduses. Seadus peab siis sätestama kinnisasja omaniku eelisõiguse nende tarvitamisele. Praegu on sõnaselgelt öeldud, et põhjavesi ei kuulu kinnisasja juurde või ta on riigi omand, aga tinglikult võib öelda, et ka pinnavesi ei kuulu, kuna asjaõigusseaduse § 163 räägib valguvast veest, selle kvaliteeti ei tohi muuta, samuti seda oluliselt vähendada näiteks allpool asuva kinnisasja omaniku huvide kahjuks. Nii et võib öelda, et voolav vesi ei ole kellegi omand, see on siis ilmselt riigi omand. Täpselt sama probleemiga puutume kokku sama paragrahvi 3. lõikes. Täiesti ilmselge on, et kui see seadus tuleb, on vaja loodusvara kasutusõiguse seadust parandada, on vaja parandada lihtsalt sellepärast, et me alles õpime seda tasu võtma. Kuigi on ette arvata, et see seadus nõuab pidevat parandamist, on ilmselt õige see täna vastu võtta, kuna varsti algab uus aasta ja neid õigeid printsiipe, mida siin loeti, tuleb rakendada arvatavasti ka uuel aastal. Aitäh!

Suur tänu! Kolleeg Arvo Sirendi, teine arvamusavaldus.

Lugupeetud kolleegid! Ma ei pea õigeks, et loodusvarade loetelus puudub muld ja selle asemel on maa-aines, mis kõlaks sama hästi turba, liiva, kruusa, savi ja mõne muu asja kohta, sest meil puudub mullakaitseseadus. Ma arvan, et muld peaks kuuluma loodusvarade hulka. Tänan!

Suur tänu! Kas me võime läbirääkimised lõpetada? Lugupeetud Riigikogu! Kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised antud päevakorrapunktis? Selle poolt on 24 saadikut, vastu on 2, viis jäid erapooletuks. Läbirääkimised on lõpetatud. Kas härra minister soovib lõppsõna? Palun!

Lugupeetud Riigikogu juhataja, lugupeetud Riigikogu liikmed! Väike märkus härra Sirendi mullamure kohta. Ma saan aru, mullast me oleme võetud ja mullaks me peame saama. Aga maavarana mulda käsitleda on selles mõttes natukene keeruline, et muld on samal ajal orgaanik, nagu me mõlemad hästi teame. Mulla kasutamist reguleerib mingil määral maamaksuseadus või vähemalt peaks hakkama reguleerima. Kui me hakkame mullaga äri tegema, mis on iseenesest äärmiselt ebasoovitav, kui me võtame loodusliku mulla kuskilt ära, kui me hakkame tegema kunstmulda, siis on okei, aga siiski jääb mulda ehituste alla ja sel juhul me maksustame ka mulla, aga see on eraldi seaduse ülesanne. Sellisel juhul me mulda maavarana üldiselt ei käsitle, sest see on selline elu algus ja elu lõpp, nagu ma püüdsin öelda, ja see ei kuulu hiilgavate, kõvade ja igasuguste muude maavarade hulka, mida inimesed hirmsasti ihaldavad, ta on midagi pehmemat, midagi olulisemat. Võib-olla ma ei osanud seda vahet väga hästi selgeks teha, ma lihtsalt püüdsin öelda, et selles mõttes muld ei ole maavara.

Ma tänan! Kas juhtivkomisjon soovib lõppsõna? Ei soovi. Sellisel juhul, kolleeg Rein Arjukese, palun tulla siia, vaatame läbi parandusettepanekud. Parandusettepanekuid paistab olevat 12. Esimene on keskkonnakomisjonilt, ettepanek on autoriga kooskõlastatud. Teine parandusettepanek on kolleeg Kalev Kukelt, see on jäänud arvestamata.

Ma võin ainult kommenteerida, et kogu kontseptsioon muutus ja seda Kalev Kuke parandusettepanekut ei ole meil praeguses tekstis õieti enam kuskil kasutada.

Kolleeg Kalev Kukke ei ole siin, me peame panema parandusettepaneku hääletusele, see puudutab küll ainult pealkirja. Lugupeetud Riigikogu, kes on parandusettepaneku nr. 2 poolt, autor on Kalev Kukk, komisjon ei poolda? Selle poolt on 1 saadik, vastu on 27, 1 jäi erapooletuks. See ettepanek on tagasi lükatud. Kolmas ettepanek on keskkonnakomisjonilt, autoriga on kooskõlastatud. Neljas on kolleeg Arvo Vallikivilt, see on jäetud arvestamata. Arvo Vallikivi jättis siia teate, et ta ei nõua hääletamist. Ka keegi teine ei nõua. Viies ettepanek on keskkonnakomisjonilt ja see on autoriga kooskõlastatud. Kolleeg Arvo Vallikivilt on ka kuues ja seitsmes ettepanek. Neid on arvestatud osaliselt.

Ma kommenteeriksin. Ma juba enne ütlesin, et täielikku Eestis olevate maavarade loetelu saab ikkagi anda ainult maapõueseadus või mingi analoogne seadus. Aga praegu on küsimus selles, et see seadus kehtestab ainult nende maavarade nimekirja, mida praegu kasutatakse ja mille kasutamise eest võetakse maksu. Seepärast me ei ole seda nimekirja laiendanud, sest seda võiks jätkata veel üsna pikalt.

Suur tänu! Seitsmenda ettepaneku kohta märkusi ei ole. Kaheksas ettepanek on keskkonnakomisjonilt, autoriga on kooskõlastatud. Üheksas ettepanek kolleeg Arvo Vallikivilt, seda on osaliselt arvestatud.

Sisuliselt on seda arvestatud § 4 3. lõikes.

Aitäh! Arvo Vallikivi ei nõua hääletamist. 10. parandusettepanek on keskkonnakomisjonilt, autoriga on kooskõlastatud, 11. parandusettepanek samuti. 12. parandusettepanek on keskkonnakomisjoni ettepanek ja osapooled on nõus. See on nüüd kõik. Missugune on juhtivkomisjoni ettepanek?

Juhtivkomisjoni ettepanek on võtta seadus teisel lugemisel vastu.

Suur tänu! Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et võtta vastu loodusvara kasutusõiguse seadus? Selle seaduse vastuvõtmise poolt on 36 saadikut, vastu on 1, erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud.

Meie järgmine päevakorrapunkt on valitsuse esitatud saastekoormise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks ma palun kõnetooli keskkonnaministri härra Andres Tarandi.

Lugupeetud Riigikogu juhataja, lugupeetud Riigikogu liikmed! Tegelikult on esimesele lugemisele äärmiselt vähe lisada, aga mul on edasi anda üks oluline teade. Eelmise seaduseelnõu lugemise algul oli mul vaja konstateerida, et põhiettekandjat ei ole. Nüüd on ta siin. See on meie asekantsler Eeva Kraav, ta istub saalis ja kui teil on veel hilisel õhtutunnil uudishimu asjadest tõeliselt teada saada, siis see võimalus on avatud. Saastekoormise seaduse eelnõus ei ole muutunud tegelikult mitte midagi, välja arvatud jälle seesama, ma ei hakka kordama, millest ma enne rääkisin. Pealkiri on nüüd "Saastekahju hüvitise seadus". Tegemist on jälle teatud määral paratamatusega, praktilise vajadusega ja me aktsepteerime keskkonnakomisjoni püüdlusi leida see kompromiss, kuidas asi võiks sobida meie tänapäeva. Tegelikult on tegemist ikka ühe ja sama asjaga, see on rahvusvaheline põhimõte, et kes saastab, see maksab. Nii see asi ju peabki olema, sellepärast et ei ole mõtet võtta maksu süütutelt kannatajatelt. Maksu tuleb võtta sellelt, kes saasta tekitab. Ka praegu on Eesti Vabariigis sissenõutud saastehüvitised suhteliselt tööstussõbralikud, sest me ei ole võimelised esitama sama karme nõudmisi, nagu seda tehakse Läänes kõrgtehnoloogia ja kõikide muude kõrgete näitajate puhul. Aga tegelikult on see äärmiselt ajutine, sellepärast et kogu meie poliitika peab olema suunatud sellele, et me suudaksime kõiki tekkivaid ettevõtteid algusest peale sundida nendesse raamidesse, et see meile hiljem väga palju maksma ei läheks. See süsteem töötab meil juba mitu aastat ja ma usun, et vaevalt saab teil olla midagi sellise mõõduka lähenemise vastu. Nii et tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Kolleeg Arvo Sirendi.

Lugupeetud ettekandja! §-s 2 on öeldud, et saastekahju hüvitust ei tule tasuda, kui saasteainete looduskeskkonda viimine toimub vääramatu jõu toimel. Kas näiteks tuul Kundas ja maakera külgetõmbejõud on need vääramatud jõud, mille tõttu tehas ei ole süüdi?

See on nüüd muidugi gradatsiooni ehk selle astme asetamise küsimus. Kui midagi on asetatud virna ja see siis lihtsalt alla vajub, ei ole tegemist vääramatu jõuga, vaid lohakusega. Vääramatu jõu all peetakse silmas siiski sellises astmes ja tugevuses loodusjõudusid, mis lihtsalt paiskavad mingi saastehoidla üle kallaste, keeravad mingi saastamäe ümber. Need on üldiselt haruldased, vähetõenäolised sündmused. Võib-olla peaks seda täpsemalt defineerima, füüsikaliste mõõtühikutega ei saa selle asjale läheneda, sest ˇirinovski on üks vääramata jõud, maavärisemine teine, orkaan kolmas. Me ei oska neid kõiki ühte definitsiooni suruda.

Paistab, et rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan, härra minister! Autoripoolseks kaasettekandeks on sõna asekantsleril proua Eeva Kraavil.

Austatud eesistuja, austatud Riigikogu liikmed! Ma põhjendaksin, miks seda on nimetatud saastekahju hüvitiseks. See on vastavalt põhiseaduse §-le 53, milles on öeldud, et kes loodusele teeb kahju, see peab selle kahju hüvitama. Tegemist on nn. valurahaga. Me nimetasime selle mitte hüvituseks, vaid hüvitiseks, sellist nimetust toetas Rahandusministeerium. Sõna "hüvitamine" ei ole kasutatud sellepärast, et hüvitamine tähendaks saastekahju täpset ja täielikku kompenseerimist, aga praegu on olukord kogu maailmas niisugune, et enamasti ei ole keegi võimeline saastekahju täielikult määrama ja seda ka täielikult majanduslikult hindama. Sõna "hüvitis" lubab seda interpreteerida natuke vabamalt, sisuliselt on tegu ikkagi valurahaga. Praktiliselt jätkub selle seaduse alusel kolm aastat kestnud saastemaksu võtmise traditsioon ja sellega ei kasva maksukoormus mitte kellelgi. Selle seaduseelnõuga on samuti keskkonnakomisjoni abil tehtud väga palju tööd ja selle tulemusena on seadus muutunud täpsemaks ja konkreetsemaks, aga kõik põhimõtted on jäänud samaks. Tahaksin märkida, et selles eelnõus on nüüd täpsemalt defineeritud, mida tähendab saastekahju hüvitis, millal seda tuleb maksta ja millal mitte. Öeldud on ka seda, et selle hüvitise tasumine ei vabasta saastajat kolmandale isikule tekitatud kahju kompenseerimisest. Täpsustatud on veel saastekahju hüvitiste määrade kehtestamise korda valitsuse poolt. See ongi põhiliselt kõik. Ülejäänud allakriipsutused on seotud enamasti uue nimetusega või sõnade järjekorra muutmise või sõnastuse parandamisega. Aitäh!

Suur tänu! Kolleeg Arvo Sirendi, teine küsimus.

Lugupeetud ettekandja! Kas soojussaastamine, müra ja muud sellised asjad ei kuulu selle seaduse alla?

Edaspidi kuuluvad kindlasti. Sisuliselt peaks ka selle hüvitise määrade kindlaksmääramine ja korra kehtestamine olema valitsuse kompetentsis. Me hakkame neid kehtestama siis, kui me oleme võimelised neid asju mõõtma ja kui meil on olemas täpsemad metoodikad, kuidas neid asju hinnata. Praegu me ei ole piisavalt targad.

Suur tänu, proua Eeva Kraav! Küsimusi rohkem ei ole. Juhtivkomisjonipoolseks kaasettekandeks on sõna keskkonnakomisjoni esimehel härra Rein Järlikul.

Austatud juhatus, ja ühte kuulsat kolleegi parafraseerides tuleks vist öelda, et lugupeetud olukorrast saalis huvitatud vähemus ja lugupeetud olukorrast väljaspool saali huvitatud enamus! Võib näida, et saastekahju hüvitise seaduse eelnõus, mida me täna teisel lugemisel arutame, on muutunud peaaegu kõik. Nagu Eeva Kraav juba ütles, ei ole ülesehitus palju muutunud. Need muutused tulenevad arutatava objekti mõiste uuest sõnastusest. Nimelt on eelnõu pealkiri "Saastekahju hüvitise seadus", mitte "Saastekoormise seadus". §-s 1 on lisandunud või õieti on asendatud üks mõte. Esimesele lugemisele esitatud tekstis räägiti keskkonna saastamise vähendamisest majanduslike abinõude kaudu. Me asendasime selle täpsema sõnastusega ja räägime jäätmete ja saasteainete looduskeskkonda sattumise piiramisest, sest ka nende majanduslike abinõudega ei pruugi me absoluutarvudes vähendada saasteainete ja jäätmete sattumist looduskeskkonda, küll aga piirata nende sinna viimist. §-s 1 on lisatud saastekahjustuste kompenseerimine, mis on äärmiselt oluline, eriti sotsiaalsest aspektist, kuna saastekahjustused võivad esineda nii otseste kui ka kaudsetena, näiteks elutingimuste halvenemine võib põhjustada tööjõu äravoolu ja selle tööjõu tagasisaamiseks tuleb see kõrgemalt kinni maksta, kui makstakse mujal, vähem saastatud piirkonnas. §-s 2 me räägime, mis juhul ei tule saastekahju hüvitist tasuda. Üks oluline punkt on see, et seda ei tule tasuda, kui saasteainete ja jäätmete viimine looduskeskkonda toimub kogustes ja viisil, mille puhul ei nõuta saasteluba. Seda esimesele lugemisele esitatud variandis ei olnud. Proua Kraav juba rääkis § 2 3. lõike uuest sättest. §-s 3 me oleme täpselt defineerinud, mis on saasteluba, esialgses variandis seda ei olnud. Komisjon loeb praeguse redaktsiooni teisel lugemisel vastuvõtmiseks küpseks. Aitäh!

Suur tänu! Küsimus kolleeg Mihkel Pärnojalt.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Te peatusite saasteloal, siin on selline sõnastus: "... millega kehtestatakse nõuded saasteainete ja jäätmete looduskeskkonda viimisele." Kas see sõnastus ei ole selles mõttes natukene imelik, et see nagu kohustab viima. Ma saan aru küll, mida siin on mõeldud. Kas mingit muud sõnastust ei kaalutud?

Ma olen teiega nõus, et ilmselt on muud variandid olemas. Aga komisjon, nagu te isegi näete, on paberile pannud niisuguse sõnastuse, järelikult sellel hetkel ta ei leidnud paremat. Meie arvates on sellega piisavalt täpselt öeldud, et see on dokument, millega kehtestatakse nõuded viimisele, mitte nõuded viimiseks.

Suur tänu! Rohkem küsimusi ei esitata. Kolleegid, ma avan läbirääkimised. Kas me loeme läbirääkimised peetuks ja lõppenuks? Läbirääkimised on lõpetatud. Ega härra minister ei soovi lõppsõna? Proua Kraav? Ei soovi. Kolleeg Rein Järlik? Võtame siis koos kolleeg Rein Järlikuga käsile parandusettepanekute tabeli.

Esimene ettepanek on keskkonnakomisjonilt. Autor on nõus, meie poolt probleeme ei ole. Kas keegi nõuab hääletamist?

Las ma võtan selle järje oma kätte. Nad on minuga võib-olla rohkem harjunud, aga võib-olla vastupidi. Teine parandusettepanek on kolleeg Rein Järlikult. Tundub, et probleeme ei ole. Kolmas parandusettepanek on keskkonnakomisjonilt, samad sõnad. Ka neljas, viies ja kuues. Seitsmes on kolleeg Ants Käärma ettepanek, ollakse nõus. Kaheksas on juhtivkomisjoni oma, ei ole probleeme. Üheksas parandusettepanek on kolleeg Lauri Eineri esitatud, ollakse nõus, samamoodi ka kümnendaga. 11. on kolleeg Lauri Vahtre parandusettepanek, probleeme ei ole. 12. on juhtivkomisjoni parandusettepanek, samad sõnad. 13. ja 14. on Ants Käärma parandusettepanekud, ollakse nõus. 15. on juhtivkomisjoni parandusettepanek, kõik on nõus. 16. on Ants Käärma parandusettepanek, samad sõnad. 17. on juhtivkomisjoni parandusettepanek, probleeme ei ole, ka 18. ja 19. parandusettepanekuga. 20. parandusettepanekuga on lood vist nii, et see tuleb hääletusele panna, kuna kolleeg Kalev Kukke ei ole kohal.

Jah, ilmselt küll. Komisjoni poolt ma ütlen, et inflatsiooni arvestamine selles seaduses on hoopis välja jäänud ja seetõttu pole lihtsalt mingit mõtet seda parandusettepanekut arvestada.

Paneme hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on 20. parandusettepaneku poolt, mille autor on kolleeg Kalev Kukk? Selle ettepaneku poolt ei ole keegi, 20 rahvasaadikut on vastu, erapooletuid ei ole. See ettepanek ei leidnud toetust. 21. parandusettepanek on juhtivkomisjonilt. Kõik asjaosalised on nõus. Ka saalist ei andnud keegi märku, et oleks probleeme. Mis me teeme, Rein Järlik?

Teen ettepaneku hääletada teisel lugemisel seaduse vastuvõtmise poolt.

Panen lõpphääletusele. Lugupeetud Riigikogu! Kes on selle poolt, et võtta vastu saastekahju hüvitise seadus? Selle ettepaneku poolt on 37 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid rahvasaadikuid ei ole. Seadus on vastu võetud.

Lugupeetud kolleegid! Võtame arutusele Keskkonnafondi seaduse eelnõu. Alustame teist lugemist ja palun ettekandeks kõnetooli keskkonnaministri härra Andres Tarandi.

Lugupeetud Riigikogu juhataja, lugupeetud Riigikogu liikmed! Saastemaks ja loodusressursside maks laekuvad, kui te selle seaduse vastu võtate, Keskkonnafondi. Tegemist ei ole niisuguse Nõukogude Liidu lõpuaastatel levinud fondiga, nagu neid vahepeal oli tohutult palju ka Eestis, mille muidu reglementeeritud rahasummasid kanditi ümber palgafondiks. Tegemist on mittetootva sfääriga, nagu looduskaitse ja keskkonnakaitse on. Otseselt ta ei tooda, küll aga hiljem me kõik maksame selle eest sellise mehhanismiga, mis võimaldaks parandada neid haavu, mida me tootmistegevusega teeme. Oluline on siinjuures vahest see, et tegemist on suhteliselt demokraatliku ümberjaotamise mehhanismiga. Nimelt jagab Keskkonnafondi nõukogu fondi laekuvad summad 50 : 50, s.t. protsenti, siis nii, et sõnaõigus on kõikide regioonide esindajatel ja sõnaõigus on ka riigi keskvalitsusel, aga mitte mingil juhul ministril. See istub seal kuskil kõrval ja võib oma häid soove ainult esitada. Ma usun, et üldiselt on valitsuses sellise mehhanismiga lepitud. Praegu näikse olevat küsimus selle fondi täiustamise katsetes, kuidas see sobib turumajandusliku rahapoliitika, väärtpaberipoliitikaga ja kuidas seda võib täiustada. Aga sellest ma kahjuks praegu eriti palju ei tea, seepärast annan sõna kompetentsematele inimestele. Aitäh!

Suur tänu! Kas keegi tahab otse härra ministrile küsimusi esitada? Ei taha. Ma palun kaasettekandeks kõnetooli proua Eeva Kraavi.

Austatud Riigikogu esimees, austatud Riigikogu liikmed! Kõigepealt ma palun § 5 3. lõikes asendada sõna "saastekoormis" sõnadega "saastekahju hüvitis". See on meil kogemata sisse jäänud. Keskkonnafondi seaduse eelnõu on praegu võib-olla kõige vähem muudetud. Üks olulisemaid muutusi on see, et on lisatud päris ilus paragrahv, milles sõnastatakse täpselt selle seaduse ülesanne: "Seadus sätestab riigi ja omavalitsuste eelarvetest tehtavate looduskeskkonna ja -varade kaitse sihtotstarbeliste eraldiste, saastekahju hüvitise ja muudest allikatest saadavate vahendite ühendamise ja akumuleerimise ning nimetatud vahendeid kasutava sihtasutuse, Keskkonnafondi tegevuse õiguslikud alused." See on vahest kõige suurem märkus. Täpsustatud on fondi juhtimist ja raha kasutamist sätestavaid seaduse paragrahve, samuti fondist raha taotlemise korda ja ka fondi eelarve kinnitamise protseduuri. Aitäh!

Suur tänu! Mõned küsimused siiski on. Kolleeg Mihkel Pärnoja.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja, mul on küsimus § 2 kohta. 2. lõike 1. alapunktis on nende loetelu, kes saaksid toetusi taotleda. Kas eraalgatuslike projektide puhul võib Keskkonnafond toetust anda või mitte?

Võib anda laenu, mitte toetust, kui need projektid on otseselt seotud keskkonna parandamise või mingisuguse seadme tegemisega või millegi muu taolisega.

Suur tänu! Mihkel Pärnoja esitab teise küsimuse.

Aitäh! Teine küsimus puudutab § 6 3. lõiget. Selles on üsna kategooriliselt öeldud, et keskkonnakaitse projektide finantseerimiseks peab taotleja saama valla- või linnavalitsuse nõusoleku. Kui on tegemist laiemaulatusliku projektiga, kuidas siis seda lõiget või seda sätet rakendatakse? Kuidas seda praktikas saab realiseerida, kui on tegemist näiteks üleriigilise või maakonna või mingi muu projektiga?

Võib-olla tuleb seda punkti natuke korrigeerida. Üldiselt on niimoodi, et kõik projektid, mis Eestis ellu viiakse, viiakse ellu ju ikkagi valla või linna territooriumil. Selge see, et nende nõusolek peab olema. Jah, teil on õigus.

Suur tänu! Kolleeg Jüri Põld.

Tänan teid, härra esimees! Austatud proua Kraav! Ärge andke alla! Aitäh!

See oli peaaegu nagu küsimus. Aga rohkem me küsimusi ei esita. Ma tänan! Siiski, siiski, proua Kraav, kolleeg Avo Kiir esitab küsimuse.

Aitäh, juhataja! Ma vabandan, et poolelt teelt tagasi kutsusin. Kas te oskaksite mulle lahti mõtestada seaduseelnõu § 2 päris viimast lõiku? Sõnastatud on see nii: Keskkonnafond moodustab reservi riikliku kaitse alla võetud liikide poolt tekitatud kahju hüvitamiseks.

Jah. Praegusel ajal on need liigid, mis tekitavad loodusele või omanikele kahju, valgepõsk-lagled ja hülged. Et praegu riik mingisugust kompensatsiooni ei anna, siis need lihtsalt lüüakse maha. Me peame midagi ette nägema. Teisest küljest me peame selle ka seaduses fikseerima, selleks et fondi nõukogud aktsepteeriksid selle.

Suur tänu! Rohkem küsimusi ei esitata. Juhtivkomisjonipoolse kaasettekande esitab kolleeg Lauri Einer.

Lugupeetud kolleegid, lugupeetud esimees! Ma ütlen kohe alguses, et ei keskkonnakomisjon juhtivkomisjonina ega eelnõu autorid ei kavatse täna õhtul hat trick’i ehk mütsinõksu teha ja kolme seadust ühes jorus vastuvõtuks ette panna. Nagu proua Kraavi vastustest kuulsite, me ilmselt käsitleme seda eelnõu veel. Ma räägiksin väga lühidalt sellest, miks komisjon koos autoriga sellise otsuse tegi. Kui te võrdlete esimese ja teise lugemise teksti, siis tõepoolest, nagu proua Kraav ütles, selle asja sisu ja vaim on alles, kuid eelnõu on siiski mõneti avardunud. Avardanud on seda nii ettepanekute tegijad kui ka autor ise, et anda fondile suuremaid tegutsemisvõimalusi ja veel kord hoolikalt läbi mõtelda mitte ainult see, millele tugineti, kui eelnõu tehti. Siis tugineti sellele, et Keskkonnafond kui niisugune on juba olemas ja et tal on teatud kogemus. Me püüdsime ette näha ka tema tegevuse raamistiku ja võimalused lähemas tulevikus. Parandusettepanekud ja tekstitäiendused teenivad lisaks teksti täpsustamise vajadusele osaliselt ka seda eesmärki, et asjast huvitatud süveneksid vaheajal teksti ja esitaksid veel ettepanekuid. Komisjonil koos autoritega on mõned mõtted, mis tekkisid liiga hilja, need ei ole parandusettepanekutena vormistatud. Andke andeks, ma ei tahaks neid lihtsalt paljasõnaliselt käisest välja tuua. Ei ole midagi katki, kui me täna teise lugemise katkestame. Ma teen ettepaneku vaadata üle parandusettepanekud, milles peale kolleegide Käärma ja Hanseni on mängus eeskätt komisjoniliikmete käsi. Komisjon ja autor on need heaks kiitnud. Mõne ettepaneku hääletamine tuleb kõne alla siis, kui keegi saalisviibijatest seda nõuab. Minu poolt on kõik. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Kas meil on küsimusi? Ei ole. Austatud kolleegid, kas me soovime arvamusi avaldada? Kas keegi soovib kõnet pidada või esineda sõnavõtuga? Kas me loeme läbirääkimised peetuks ja lõppenuks? Läbirääkimised on lõpetatud. Kas härra minister soovib lõppsõna? Kas proua Kraav soovib lõppsõna? Ma tänan, kolleeg Lauri Einer. Kas sa soovid lõppsõna või võtame ette parandusettepanekute tabeli? Võtame tabeli ette. Kolleegid, tõepoolest, parandusettepanekuid on esitanud enamasti juhtivkomisjon ja komisjoni liige kolleeg Lauri Einer, kes on teie ees. Minu meelest ainuke parandusettepanek, mille üle võiks olla vaidlusi, on seitsmes, kolleeg Vootele Hanseni parandusettepanek, mida on arvestatud osaliselt. Kas parasjagu? Austatud kolleegid! Kas kellelgi teist on pretensioone nende parandusettepanekute kohta? Valitsus ja juhtivkomisjon on omavahel kokku leppinud, nendel probleeme ei ole. Ei ole kellelgi. Ma tänan teid! Kolleeg Lauri Einer ütleb veel selgelt välja, et me katkestame, ja nimetab uue parandusettepanekute esitamise tähtaja.

Aitäh! Selleks et me saaksime loodetavasti järgmise istungjärgu esimesel töönädalal jätkata, palun parandusettepanekuid 10. jaanuaril kella 13-ks, siis on lootust, et me saame võtta eelnõu päevakorda samal nädalal. Kui miskipärast ei õnnestu, no siis nädal hiljem. Arutelu katkestatakse.

Austatud kolleegid, me võtame arutusele õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seaduse § 15 täiendamise seaduse eelnõu. Me alustame esimest lugemist ja ma palun ettekandeks kõnetooli ministri proua Liia Hänni.

Austatud spiiker, lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus on teile esitanud õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seaduse § 15 täiendamise seaduse eelnõu. Omandireformi aluste seaduses on sätestatud võimalus, et ka need Eesti Vabariigi kodanikud, kelle õigusvastaselt võõrandatud vara asub territooriumil, mis praegu ei allu Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile, on õigustatud oma vara eest kompensatsiooni saama. Praegune vara kompenseerimise kord näeb ette, et kohalikud omavalitsused peavad kinnitama kompensatsiooni suuruse. Nendel territooriumidel, millele ma viitasin, ei ole Eesti Vabariigi kohalikke omavalitsusi ja seetõttu ei ole saadud alustada ka nende isikute vara kompenseerimist. Seaduseelnõu eesmärk on määrata kindlaks, kes arvutab välja ja määrab kompensatsiooni Petserimaal ja Narva-tagustel maadel asunud õigusvastaselt võõrandatud varade eest. Ettepanek on anda see kohustus Petserimaa puhul õigusvastaselt võõrandatud varade tagastamise ja kompenseerimise Võru maakonnakomisjonile ning Narva-taguste maade puhul õigusvastaselt võõrandatud varade tagastamise ja kompenseerimise Ida-Viru maakonnakomisjonile. Majanduskomisjoni koosolekul, kus arutati valitsuse esitatud eelnõu, küsiti, kui palju on neid isikuid, kelle huve see seaduseelnõu puudutab. Praeguseks on Petserimaal õigusvastaselt võõrandatud varade kompenseerimise kohta laekunud avaldusi 5700 ja avatud on 2300 toimikut. See tähendab, et tegemist on 2300 varaga. Ja Narva-tagustel maadel on õigusvastaselt võõrandatud varade kompenseerimise kohta laekunud 1240 avaldust ja nende põhjal on avatud 1030 toimikut. Seega on tegemist seaduseelnõuga, mis puudutab üsna paljude inimeste huvisid, ja eesmärk on anda ka nendele inimestele võrdselt teiste Eesti Vabariigi kodanikega võimalus saada omandireformi kaudu kompensatsiooni oma õigusvastaselt võõrandatud varade eest. Aitäh!

Suur tänu! Ootame hetke, kas meil on küsijaid. On. Kolleeg Jaak Herodes.

Aitäh, härra juhataja! Nagu ma saan aru omandireformi aluste seadusest ja ka käesolevast seadusest, ei ole Eesti kodanikele, kelle omand on Petserimaal, siiski selle seaduse järgi antud võimalust osaleda omandireformis võrdselt teiste Eesti kodanikega. Nimelt ei ole neil mingit võimalust oma vara tagasi saada. Kas toimuvad mingisugusedki läbirääkimised Vene poolega selle omandi küsimuses, mis asub Petseri maakonnas? Tänan teid!

Omandireformi aluste seadus ei kohusta neid inimesi, kelle õigusvastaselt võõrandatud vara oli sellel territooriumil, mida praegu Eesti Vabariik ei valitse. Ta annab ainult selle võimaluse, jättes ka võimaluse nõuda vara tagasi, ainult et mõistetavatel põhjustel me tagastamise nõuet praegu rahuldada ei saa. Sellele, kas läbirääkimistel on püstitatud õigusvastaselt võõrandatud omandi küsimus, oleks kompetentne vastama muidugi minister härra Luik, kes juhib läbirääkimiste delegatsiooni. Ma võin öelda vahest ainult niipalju, et Eesti pool on tõstatanud praktiliselt kõik küsimused, mis meie inimesi huvitavad, ainult et vastused nendele küsimustele on väga visad tulema.

Suur tänu! Kolleeg Jaak Herodes, teine küsimus.

Aitäh! Ma vaidlustaksin selle vastuse, sellepärast et omandireformi aluste seaduses on otseselt öeldud, et isegi neile inimestele, kes on kirjutanud avalduse tagastamise kohta, kui läbirääkimised kulgevad soodsalt, seda vara enam ei tagastata. Tähendab, nad saavad igal juhul kompensatsiooni. Samal ajal Võru piirkonnas tagastamise avaldusi vastu ei võetud, võeti ainult kompenseerimise avaldusi. Oli pandud tähtaeg ja seetõttu ei olnud neil üldse muud võimalust kui loobuda varast kompensatsiooni kasuks, aga see selleks. Mul on teine küsimus. Kas te ei arva, et arvestades III seto kongressi otsuseid, mis kindlasti on jõudnud ka valitsuseni, oleks otstarbekam hoopiski taastada Petseri maakond ja anda omandiküsimused lahendada selle maakonna osaorganitele või siis moodustada Petseri maakonna kodakondsusega tegeleva ametkonna juures, mul ei tule praegu selle nimetus meelde, varade tagastamise komisjon, anda nende kätte varade kompenseerimise küsimuse lahendamine, mitte aga mingi kõrvalise maakonna kätte? Tänan!

Kas jääda ootama, kuni on otsustatud, kas Petseri maakond tuleb või ei tule? Ma arvan, et sellele küsimusele, millele meie siin eelnõus püüame vastata, on vaja vastata kiiremini. See töö peab peale hakkama. Me panime ette kasutada olemasolevaid komisjone just sel põhjusel, et ka õigusvastaselt võõrandatud varade tagastamise, kompenseerimise taotluste lahendamine nõuab teatud juriidilist kvalifikatsiooni. Praeguseks on need komisjonid õppinud seda tööd tegema ja ilmselt läheb avalduste läbivaatamine juba olemasolevates komisjonides kiiremini, kui panna tööle täiesti uued inimesed, kes seda ametit peavad alles õppima hakkama. See lahendus, mis praegu on välja pakutud, tundub olevat praktilisem.

Suur tänu! Rohkem küsimusi ei esitata. Juhtivkomisjoni, majanduskomisjoni nimel esineb kaasettekandega esimees kolleeg Ivar Raig.

Austatud juhataja, austatud kolleegid, niipalju kui meid on siiajäänud! Kahtlemata ei oma antud eelnõu ainult majanduslikku sisu, vaid teist otsa pidi on see seotud meie välispoliitikaga. Komisjon tõstatas ka niisuguse küsimuse, et kui me kompenseerime, kas see ei tähenda siis seda, et me jätamegi need maad, mis praegu de facto on Vene Föderatsiooni territooriumil ja de jure on Eestis, Vene Föderatsiooni kätte. Seepärast ma tahaksin ette lugeda ühe lause seto kongressi vanematekogu kirjast Riigikogule, mille teine punkt kõlab niimoodi: vara kompenseerimine ei tohi kaasa tuua Eesti Vabariigile kuuluva territooriumi tükiviisilist loovutamist Vene Föderatsioonile. Ja ma arvangi, et selles seaduseelnõus on vaja teha mõningaid parandusi või viiteid sellele, et nii ei juhtuks. Seetõttu teen komisjoni nimel, kes toetas selle eelnõu esimesele lugemisele esitamist ning ka esimese lugemise lõpetamist üksmeelselt, ettepaneku antud eelnõu teist lugemist teha mitte enne, kui sellele eelnõule pole andnud hinnangu ka Riigikogu väliskomisjon. See on kõik. Tänan!

Suur tänu! Millised on küsimused? Ma küsin kindluse mõttes üle: kas väliskomisjon annab hinnangu teisel lugemisel?

Jaa, ma arvan, et me võiksime väliskomisjoni arvamuse ära kuulata enne teist lugemist või kui nad soovivad, siis pakuksin teise lugemise teiseks kaasettekandjaks väliskomisjoni.

Suur tänu! Kolleeg Vardo Rumessen.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Mul on lugupeetud ettekandjale niisugune küsimus. Kas siin ei teki vastuolu, kui me võtame nendelt inimestelt valikuvõimaluse? Tegelikult peaks neile jääma võimalus valida, kas saada tagasi võõrandatud vara või võtta kompensatsiooni. Kui me sellise seaduse vastu võtame, kas me sellega ei võta neilt valikuvõimaluse? Aitäh!

Ma arvan, et suur osa inimesi on juba valiku teinud, nad on teinud avalduse selle kohta, et nad soovivad just nimelt kompensatsiooni. Praegu nendel ei ole võimalust kompensatsiooni saada. See seaduseelnõu ongi esitatud selleks, et see võimalus avada. Inimesed saavad järjest vanemaks ja kui see küsimus, mis ei ole kergete killast, lähemate aastate jooksul lahendustel leia, siis need inimesed on teiste Eesti Vabariigi territooriumil elavate inimestega võrreldes ebasoodsamas situatsioonis. Loomulikult on nendel võimalus valida, kas taotleda kompensatsiooni või oma maad tagasi, kuid selle teostumine lükkub järjest kaugemale.

Suur tänu! Tundub, et rohkem küsimusi ei esitata. Nimetame veel kord parandusettepanekute esitamise tähtaja. Parandusettepanekute esitamise tähtaeg võiks olla 10. jaanuar kell 12. Lugupeetud kolleegid, kas me lõpetame esimese lugemise? Esimene lugemine on lõppenud.

Austatud kolleegid! Võtame arutusele Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1992. aasta 27. augusti otsuse "Eesti Vabariigi ühistuseaduse rakendamise kohta" muutmise seaduse eelnõu. Alustame teist lugemist ja palun ettekandeks kõnetooli ministri proua Liia Hänni.

Austatud spiiker, austatud Riigikogu liikmed! Valitsuse esitatud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1992. aasta 27. augusti otsuse "Eesti Vabariigi ühistuseaduse rakendamise kohta" muutmise seaduse eelnõu kohta on tehtud kaks parandusettepanekut. Komisjonis oli üsna pingeline diskussioon proua Liina Tõnissoni ettepaneku üle, mille eesmärk oli täpsustada ühistu ja kooperatiivi mõiste kasutamist. Praegu on ühistuseaduse rakendamine tekitanud omajagu segadust, sest mitmel juhul on nõutud kooperatiivi põhikirja ümbertegemist ainuüksi sellepärast, et asendada sõna "kooperatiiv" sõnaga "ühistu". Ühistuseaduse rakendusotsus, mille Ülemnõukogu vastu võttis, täpsustas, et ühistu ja kooperatiiv on sünonüümid, kuid rakendusotsust alati ei loeta. Seetõttu komisjon aktsepteeris igati proua Liina Tõnissoni taotlust selles selgust tuua, ainult et sellise formuleeringuga, nagu proua Tõnisson välja pakkus, me ei oleks soovitud tulemust saavutanud. Komisjon formuleeris oma parandusettepaneku, see täpsustab, et kasutusel võib olla nii sõna "kooperatiiv" kui ka "ühistu", et see tähendab sellist organisatsiooni, mis tegutseb ühistuseaduse alusel. Sellisel kujul lisandus valitsuse esitatud seaduseelnõusse üks uus punkt, ühistuseaduse rakendusotsuse punkti 1 parandus. Eelnõu valitsusepoolse esindajana nõustun niisuguse redaktsiooniga, ettepanek on eelnõu teisel lugemisel vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu! Kas meil on küsimusi proua ministrile? Ei ole. Juhtivkomisjonipoolse kaasettekande esitab meie kolleeg Liina Tõnisson.

Lugupeetud härra eesistuja, lugupeetud rahvasaadikud! Mul on võrdlemisi vähe lisada, sest proua minister tegi minu eest töö ära ja seletas, millega komisjon tegeles ja missuguste tulemusteni me jõudsime. Seega jääb mul üle korrata, et komisjon on seisukohal, et mida kiiremini me selle seaduse vastu võtame, seda kasulikum on see Eesti elanikele, sest segadus selles küsimuses on juba küllaldane ja inimeste vintsutamist ei ole mõtet enam pikendada Komisjon peab vajalikuks võtta see seadus vastu teisel lugemisel. Komisjoni täiendusettepanek on teie ees, see võeti vastu häälteenamusega. Minu poolt on kõik.

Suur tänu! On meil küsimusi? Ei ole. Kolleegid, kes soovib oma arvamust avaldada? Kas me loeme läbirääkimised peetuks ja lõppenuks? Läbirääkimised on lõpetatud. Kas proua minister soovib lõppsõna? Ei soovi. Kolleeg Liina Tõnisson? Ei soovi. Austatud kolleegid, võtke, palun, ette parandusettepanekute tabel. Esitatud on kaks parandusettepanekut, põgusalt oli sellest juttu. Juhtivkomisjoni ettepanekut on võetud arvesse ja kolleeg Liina Tõnissoni ettepanekut on arvestatud sisuliselt. On parasjagu? Ei nõua hääletamist. Ma tänan! Proua Liina Tõnisson, kas ma panen hääletusele? Aitäh! Hääletusele ma panen seaduseelnõu. Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1992. aasta 27. augusti otsuse "Eesti Vabariigi ühistuseaduse rakendamise kohta" muutmise seadus? Selle ettepaneku poolt on 22 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletuid rahvasaadikuid ei ole. Seadus on vastu võetud.

Lugupeetud Riigikogu, me võtame arutusele NSV Liidu sõjaväebaaside jaoks sundvõõrandatud maa tagastamise, kompenseerimise ja asendamise seaduse eelnõu. Alustame teist lugemist ja ma palun ettekandeks kõnetooli ministri proua Liia Hänni.

Austatud eesistujad, lugupeetud Riigikogu! Eelnõusse on kahe lugemise vahel tehtud väikene, aga oluline täpsustus, mis seisneb selles, et § 3 on lisatud kaks sõna. Ma selgitan, kui olulised on need kaks sõna. Nimelt käsitleb seadus sundvõõrandatud maa tagastamist, asendamist ja kompenseerimist. § 3 esialgsest redaktsioonist võis jääda mulje, et antud seaduse alusel toimub ka baaside jaoks maa sundvõõrandamisel sundvõõrandatud hoonete kompenseerimine. Antud seaduseelnõu seda ei käsitle, see käsitleb ainult maad. Ja selleks, et asi oleks täiesti selge, ongi vaja lisada need kaks sõna. Hoonete tagastamist käsitleb seaduseelnõu niivõrd, kuivõrd seda on väljendatud § 1 2. lõikes, see tähendab, maa tagastamisel tagastatakse ka hooned, juhul kui need on säilinud. Ka antud juhul rakendatakse omandireformi aluste seadust, see tähendab, et kui need hooned näiteks on läinud teise inimese heausksesse omandisse, rakendatakse omandireformi aluste seadust ja neid hooneid ei tagastata. Sellise täpsustusega võib eelnõu teisel lugemisel vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu! Keegi ei esita küsimusi. Juhtivkomisjonipoolse kaasettekande esitab komisjoni esimees kolleeg Ivar Raig.

Aitäh, härra esimees! Minul ei ole midagi olulist lisada. Riigikogu majanduskomisjonile ei laekunud selle eelnõu kohta ühtegi parandusettepanekut. Majanduskomisjon vaatas seda teksti tähelepanelikult mitu korda ja leidiski üles selle koha, kus peaks parandusi tegema. Komisjon soovitas lisada need kaks olulist sõna, millel peatus Liia Hänni. Sellega valitsusepoolne esindaja ka nõustus ning nii see seaduseelnõu ongi teie ees vastuvõtmiseks valmis. Vastuvõtmise suhtes komisjoniliikmed ei olnud väga üksmeelsed, kuid siiski häälteenamusega soovitati see seaduseelnõu teisel lugemisel vastu võtta. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Kas meil on küsimusi? Ei ole, tänan. Kolleegid, ma avan läbirääkimised. Kas loeme läbirääkimised peetuks ja lõppenuks? Läbirääkimised on lõpetatud. Ma oletan, et proua Hänni ei soovi lõppsõna, kolleeg Ivar Raig samuti mitte. Võtke, palun, ette parandusettepanekute tabel, kommentaarid on kuuldud. Juhtivkomisjon on oma parandusettepaneku esitanud ja sellega probleeme ei ole. Kas ma panen, Ivar Raig, eelnõu lõpphääletusele? Panen. Austatud Riigikogu! Kes on selle poolt, et võtta vastu NSV Liidu sõjaväebaaside jaoks sundvõõrandatud maa tagastamise, kompenseerimise ja asendamise seadus? Selle ettepaneku poolt on 30 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, 2 jäid erapooletuks. Seadus on vastu võetud.

Austatud Riigikogu! Viimase päevakorrapunktina võtame arutusele maa hindamise seaduse eelnõu. Alustame esimest lugemist ja palun ettekandeks kõnetooli ministri proua Liia Hänni.

Austatud spiiker, lugupeetud Riigikogu! Kõigepealt tahaksin teid tänada selle eest, et päris mitu seaduseelnõu said seaduseks. Ma usun, et nii teie langetatud otsus baaside maa kohta kui ka eelmised seadused on päris korralikuks jõulurõõmuks paljudele inimestele. Kuid praegu me alustame väga olulise seaduse eelnõu esimest lugemist, see on maa hindamise seaduse eelnõu. Eelnõu esitaja on valitsus ja selle eelnõuga me loodame katki raiuda maareformi senise Gordioni sõlme, s.t. maa hinnaga seonduva. Möödunud aasta 9. juulil võttis Ülemnõukogu vastu maa hinna seaduse, millega maareformi ajaks taaskehtestati 1940. aastal kehtinud maa hind. Selle seaduse kohaselt pidi iga õigusvastaselt võõrandatud kinnistu saama kaks hinda 1940. aasta hinna alusel. Kõigepealt dokumentaalselt tõendatud hinna 1940. aastal käibinud ja praegu käibivates Eesti kroonides, kusjuures ümberarvutus toimus suhtega üks 1940. aasta kroon võrdub 40 praeguse Eesti krooniga. Veel tuli igale kinnistule kehtestada 1940. aasta korrigeeritud hind, mis arvestab maa füüsikalistes omadustes (mulla struktuur, kivisus, kallakus, ehitusgeoloogilised omadused, viljakus jms.) toimunud muutusi rohkem kui poole sajandi vältel. Lisaks nähti selles seaduses ette kogu maa kaasaegne hindamine maksustamishinna määramise eesmärgil. See on ka seaduse säte, mis on rakendunud, sest tänaseks on läbi viidud esimene Eesti maa hindamine pärast Teist maailmasõda. Seadus nägi ette, et õigusvastaselt võõrandatud maa kompenseerimisel ja asendamisel on aluseks 1940. aasta maa hind, mis on aluseks asendusmaa suuruse arvutamisel. Nähti ette kasutada õigusvastaselt võõrandatud kinnistu tagastamisel, asendamisel ja ostueesõigusega erastamisel, samuti munitsipaliseerimisel ja maa riigi omandusse jätmisel 1940. aasta maa hinna alusel kindlaksmääratud korrigeeritud maa hinda ehk nn. omandamishinda. 1940. aastal oli Eestis üle 200 000 kinnistu. Kõigile neile tuleks kehtiva maa hinna seaduse järgi määrata kaks hinda. Kui hinnata seda töömahtu, siis me saame tohutu suure numbri. Töö Eesti maa hindamisel kestaks kindlasti sajandivahetuseni ja kauemgi veel. Nii kallis ja aeglane maareform on mõeldamatu ning seepärast tuleb maa hindamisele ja maa hinnale leida teistsugune lahend. Käesoleva seaduseelnõu eesmärk ongi lihtsustada õigusvastaselt võõrandatud maa hindamist selle maa kompenseerimiseks ja asendamiseks. Seaduseelnõu lähtub sellest, et nii kompenseerimisel kui ka maade asendamisel võetakse aluseks tänapäevane hinnaskaala, mis on maa maksustamishind. Olenevalt maa hindamise eesmärgist rakendatakse hindamisel erinevaid täpsustusastmeid. Nii ongi seaduseelnõus jagatud maa hindamine korraliseks hindamiseks, erakorraliseks hindamiseks ja õigusvastaselt võõrandatud maa hindamiseks. Korraline hindamine viiakse läbi maa maksustamishinna määramise eesmärgil. See toimub perioodiliselt, kusjuures maksustamishinna määramise täpsema korra kehtestab valitsus. 1993. aasta maa hindamine on juba tehtud, maksustamishinna määramisel kasutati puhastulu meetodit. Asjaolu, et Eesti maa on praegu hinnatud, võimaldaski meil uue kontseptsiooni alusel esitada seaduseelnõu. Maa erakorraline hindamine viiakse läbi sel juhul, kui maa kasutuse sihtotstarve muutub või ka muudel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud juhtudel, näiteks kui on tegemist tehingutega riigimaaga. Õigusvastaselt võõrandatud maa hindamise puhul on lähtutud vajadusest oluliselt lihtsustada maade hindamist, et inimesed ei peaks otsima arhiividest täielikke dokumente, milles oleks kirjas nende maade väärtus. Tihtipeale neid dokumente enam ei olegi. Ettepanek on võtta õigusvastaselt võõrandatud kinnistute hindamisel aluseks võõrandamisaegne kinnistu pindala ja kasutada kinnistute väärtuse määramiseks antud piirkonna keskmist tänapäevast maksustamishinda. See kiirendab oluliselt vajalikke töid, sest andmed on palju lihtsamini kättesaadavad ja enamasti on need arhiivides säilinud. Maal asunud õigusvastaselt võõrandatud kinnistute, s.o. talumaade kompensatsiooni suuruse määramisel on aluseks talumaa pindala ja kaalutud keskmine maksustamishind antud omavalitsuse territooriumil. Kaalutud keskmise maksustamishinna määramisel võetakse kaaluks antud sihtotstarbelise kasutusega maa suhteline pindala valla üldpindalast. Näitena võib tuua keskmise, 22,7 ha suuruse õigusvastaselt võõrandatud talu kompensatsiooni suuruse määramise. Valdade keskmine maksustamishind on praeguste andmete kohaselt 3933 krooni, maa suuruse, maa pindala ja selle maksustamishinna keskmise väärtuse korrutamisel saame tulemuseks 89 300 krooni. Võrreldes seni kehtiva maa hinna seadusega tuleb talumaa kompensatsioon 5500 krooni võrra suurem. Linnades määrataks maa kompensatsiooni suurus antud hinnatsoonis kehtestatud elamukrundi ruutmeetri keskmise maksustamishinna alusel. Näiteks Nõmmel on maksustamishind 75 kr/m². Keskmise, 600-ruutmeetrise krundi puhul on kompensatsioon 45 000 krooni. Keskmisel Eesti talul oli metsamaad ligikaudu 1,4 ha. Väga raske on praegu tagantjärele teha kindlaks metsa tegelikku väärtust, sest see nõuaks puude üleslugemist, samuti oleks vaja teada, kui palju oli ühel või teisel talul metsa ja millise kvaliteediga see oli. Neid andmeid tagantjärele saada on peaaegu võimatu. Seepärast näeb seaduseelnõu ette metsa maksumuse kompenseerimiseks liita talumaa kompensatsioonile veel 30% asendamisele või kompenseerimisele kuuluva maa maksumusest. Seadus näeb ette ka kompensatsiooni määramise korra. See on samasugune kui muu õigusvastaselt võõrandatud vara puhul, s.t. kompensatsiooni määramisega tegelevad kohalikud omavalitsused. Nähakse ette, et maa asendamine toimub sundvõõrandatud maa väärtuse alusel, kusjuures asendusmaaks antav maa hinnatakse vastavalt uue kinnistu maa kasutamise sihtotstarbele. Samuti nähakse ette, et maa hindamise seaduse kehtima hakkamisel kaotab kehtivuse senine maa hinna seadus ja sellega muutuvad kehtetuks ka piirangud, mis maa hinna seaduses on sätestatud maa tsiviilkäibele. Nimelt näeb kehtiv seadus ette, et maa võõrandamisel ei kuulu maakapitali kasvik mitte maaomanikule, vaid kuulub ümberjaotamised omavalitsuse, riigi ja Eesti Panga vahel. Selline maa tsiviilkäibe piiramine ei ole praegu mõttekas, sest meie eesmärk on lasta maa tsiviilkäibesse ja just tsiviilkäibe kaudu leida Eestis kõige otstarbekam maakasutus. Teie ees on väga põhimõtteline ja küllap ka keeruline eelnõu. Ma soovin väga, et Riigikogu töö selle eelnõu kallal oleks igati sisukas, kiire ja tulemusrikas.

Suur tänu! Mõned küsimused rahvasaadikutelt. Kolleeg Ants Erm.

Lugupeetud proua Hänni! Minu küsimus puudutab § 9 4. ja 5. lõiget, "arvestamata maa maksustamishinda vähendavaid soodustusi". Ma ei saa aru, mida selle all mõeldakse.

Maamaksuseadusega on kohalikele omavalitsustele antud teatud õigus teha erisusi maa maksustamishinna määramisel. Loomulikult ei tohiks kompenseerimisel sellised tänapäevased asjaolud arvesse tulla, vaid tuleks kasutada ühtset maa maksustamishinna määramise skaalat.

Suur tänu! Kolleeg Ants Käärma.

Tänan, härra esimees! Lugupeetud proua minister! Minu küsimus on § 6 3. lõike kohta, mis tugineb asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-le 21. See § 21 räägib ostueesõiguse teostamise erisustest ja ostueesõigust ennast sätestab tollesama asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 20, selles on ka tähtajad. Võib-olla on siin trükiviga, sest tähtajaks on siin märgitud ainult üks kuu, kuni 1. jaanuarini 1994. Kui aga see ostueesõigus muutub kehtetuks, kas see tähendab, et siis ka § 6 3. lõige enam ei toimi, või saan ma valesti aru? Aitäh!

§ 6 3. lõike eesmärk on tagada, et Riigi Maa-ametile laekuksid andmed maa müügihindade kohta. Kuna tõepoolest asjaõigusseaduse rakendamise seadusega on sätestatud, et andmed tuleb esitada kohalikule omavalitsusele, siis riigile on andmete saamise kohaks ka kohalik omavalitsus. Tõepoolest on küsimus selles, et kui 1999. aastal, nii vist peaks õige olema, ostueesõigus lõpeb, tekib probleem, kas kohalikud omavalitsused on andmete võtmiseks see õige koht. Selle probleemi üle tuleb muidugi mõelda, aga vähemalt lähemal viiel aastal selline süsteem, nagu seaduses on välja pakutud, peaks andmete laekumise tagama. See küsimus vajab analüüsi, ma pean asjaõigusseaduse rakendamise seadust täpsemalt uurima.

Suur tänu! Kolleeg Ilmar Mändmets.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetav proua Hänni! Minu küsimus ei ole paragrahvide kohta. vaid see on ühelt vanalt põllumehelt. Ta kirjutas mulle, et enne sõda, Eesti Vabariigi ajal kulus põllumehel ühe hektari maa väljaostuks 250 kg rukist või 20 kg võid. Praeguse seaduseprojekti järgi peab aga põllumees ühe hektari maa ostmiseks müüma 5400 kg rukist, kui on metsamaa, siis hoopiski 7000 kg rukist. See ületab 25-kordselt ennesõjaaegse maa hinna, kui võrrelda naturaalnäitajaid. See tähendab, et 22,7-hektarilise talu väljaostmine osutub peaaegu võimatuks. Ja milleks on vaja kasvatada 140 tonni rukist, kui samal ajal on põldu 10–11 hektarit? Vana põllumees härra Märt Kinnas Karksi-Nuialt küsib, kust peab tulema tänasele põllumehele, kes tõeliselt tahab põldu pidada, see raha, et ta üldse suudaks endale põldu osta? Tänan!

Küsimus taandub sellele, kas praegu kehtestatud maa hinnad, juhul kui me hakkame maad müüma maksustamishinna alusel, on liiga kõrged. Tõepoolest, Eesti Vabariigis oli enne sõda maa väga odav. Praegu on meil vaja panna paika selline maa hinna skaala, mis oleks otstarbekas. Praeguse maa hinna aluseks on võetud maa potentsiaalne tulukus ja on arvestatud ka seda, millised on maa hinnad meie naabermaades. Võrreldes Soomega on Eesti maa maksustamishind mitu korda madalam. Võib arvata, et hiljem, kui me hakkame maksustamishinda arvutama maa turuväärtuse alusel, kehtestatud maa hind, maksustamishind siiski tõuseb. Kui me kehtestaksime praegu väga madala maksustamishinna, siis see aeg, mil maksustamishind jõuab tegeliku turuhinna lähedale, oleks pikem ja seega maasuhted oleksid turusuhetest kaugemal. Tõenäoliselt on sellel vanal talumehel kunagi õigusvastaselt võõrandatud maa, seda saab tagasi taotleda või kui tahetakse asendusmaad teises kohas, siis on tähtis, et hinnaskaalad õigusvastaselt võõrandatud maa väärtuse arvutamiseks ja asendusmaa väärtuse arvutamiseks oleks samasugused, samal alusel, ja selle nõude antud seadus tagab. Inimene, kelle maa võõrandati õigusvastaselt, saab samas väärtuses asendusmaa teises kohas. Aga selle hinnataseme üle võib alati vaielda, praegu on arvestatud oodatavat tulukust ja mõnel puhul, eriti Tallinnas, ka inimeste tegelikku maksuvõimet.

Suur tänu! Kolleeg Rein Veidemann.

Härra esimees, proua Hänni! Kõigepealt ma pean ütlema, et ma suhtun soodsalt käesolevasse maa hindamise seadusesse, mis meil arutlusel on, minu küsimus on aga üldisem ja ausalt öeldes liitub meie kunagise kolleegliku suhtega. Nimelt, kas te olete valmis tunnistama, et käesolev maa hindamise seadus tähistab ühe väga ebaõnnestunud eksperimendi lõppu, mille lootusetust nägid mitmed Ülemnõukogu liikmed ette juba siis, kui arutusel oli maa hinna seadus. Nähti ette just nimelt seda, et maa hinna seadus takistab maa minemist tsiviilkäibesse, nüüd te rõhutasite, et see seadus seda soodustab. Kas te olete valmis tunnistama, et see eksperiment, see kalliks läinud eksperiment on lõppenud või lõppemas?

Härra Veidemann tahab Riigikogu kõnepulti muuta pihitooliks, aga ma olen nõus seda tunnistama, et maa hinna seadus, nagu Ülemnõukogu selle vastu võttis, oli liiga keeruline, et seda rakendada. Kuigi maa hinna seadusega taotleti õiglust ja õigust, on neid eesmärke tihti väga keeruline saavutada. Selleks et reformidega kiiremini edasi minna, me peame tegema teatud lihtsustusi, antud juhul on tegemist väga olulise põhimõttelise muudatusega. Valitsuse istungil, kui me seda seaduseelnõu arutasime, võrreldi seda kurikuulsa lehma hinna seadusega. Siis oli ka vaja lihtsustada ja sõlmida teatud kompromiss. Me loodame, et selle uue alusega on võimalik maareformi tunduvalt kiirendada, aga kiirendada seda reformi vaja on, sest praegu on alanud ainult maade tagastamine. Väga paljud inimesed aga tahavad oma maad asendada, asendamise umbsõlme me selle vana kehtiva seaduse alusel ei suutnud lahti harutada.

Suur tänu! Kolleeg Ants Erm, teine küsimus.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud proua Hänni! Minu küsimus on just vastupidine härra Veidemanni kommentaarile. Võib-olla ma olen praegu väsinud, aga ma ei saa aru selle seaduse eelisest selle seaduse ees, mis meil siiani kehtis. Konkreetselt võiks juhtida tähelepanu näiteks § 10 punktile 1, milles räägitakse kuni 30% asendamisest, kui selle maa peal oli kunagi mets. Niipalju kui ma tean, on vanad andmed talude kohta siiski olemas ja on olemas ka talude maksustamishinnad, mis võtsid arvesse seda, milline oli maa ja milline mets selle peal kasvas. Miks me nüüd peame minema lihtsustamise teed?

Tõepoolest, üsna paljude talude maa väärtuse ja tihtipeale ka talu kui kinnisvara väärtuse kohta on olemas mingid hinded, kuid mitte kõigi kohta. Väga vähe on andmeid linnakruntide kohta, sest tihtipeale omandati need krundid juba sajandi algul ja 1940. aasta hindu meil teada ei ole. Kuid ka selleks, et teha kindlaks puhaskasu rublades, talu hinnad, tuleb teha väga suur arhiivitöö. Raskused tekivad siis, kui me hakkame 1940. aasta hinna alusel maid asendama, sest me võime võtta aluseks kinnistu väärtuse 1940. aastal, kuid millise hinna alusel me arvutame asendusmaa suuruse? Maa hinna seadus lähtub sellest, et maa tuleb hinnata 1940. aasta hinnasüsteemis, hinda korrigeeritakse vastavalt maaga toimunud muutustele. Aga näiteks teha kindlaks, kui palju on poole sajandi jooksul muutunud maa viljakus kas või ühel krundil, on teaduslik uurimistöö, mis nõuab väga palju vahendeid. See oli selline alus maade asendamiseks, mida me praktikas kasutada ei saaks. See tooks kaasa ebaõiglust sel juhul, kui me kompenseeriksime ühe hinnaskaala alusel ja asendama hakkaksime näiteks tänapäeva hinnaskaala alusel. Siis on üksühest vastavust tagada väga raske, kui mitte võimatu. Seega inimesed ei peaks selle kontseptsiooniga kaotama, see peaks väga palju tööd vähemaks jätma, sest kaob vajadus nõutada arhiividest lisaandmeid. Metsa kompensatsiooni kohta võib öelda ju niipalju, et 30% lisatakse maa väärtuseks arvutatud kompensatsioonisummale, mitte ei kompenseerita ainult 1/3 ulatuses.

Suur tänu! Kolleeg Vootele Hansen.

Aitäh, härra esimees! Austatud proua minister, mul oleks teile küsimus § 6 3. lõike kohta. Kas ei oleks otstarbekas valla- ja linnavalitsused asendada kinnistusametiga, kuna kinnistusametisse laekub nii kande aluseks vajalik asjaõigusleping kui ka selle tehing, millega kinnisasi omandati, seega on seal olemas kõik ostu-müügihinnad? Tänan!

Loomulikult on see üks võimalus, kuidas informatsiooni kätte saada. Ma arvan, et seaduseelnõu menetluse ajal on kõik ettepanekud teretulnud.

Suur tänu! Kolleeg Liina Tõnisson.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud proua minister, mul on südamest hea meel kuulda teie käest, et lõpuks on loobutud puude lugemisest, mis kasvasid 1940. aastal, ja et te tõdete, et see tee meid sihile ei vii. Loodetavasti viib meid sihile lähemale praegu loetav seaduseelnõu ja siit ka minu küsimus. Kui see seaduseelnõu vastu võetakse, kui kaua võtab aega, kuni me teeme selgeks kõik asendamist või kompenseerimist vajavate kruntide hinnad? Aitäh!

Ma arvan, et selle numbri kindlakstegemine ei võta just palju aega, sest tegemist on ühe korrutustehtega. Tabelid valdade, linnade keskmiste hindade kohta kinnitab valitsus ja praegu on need tabelid juba olemas. On olemas ka vajalikud arhiiviandmed kinnistute suuruse kohta, nii et töö peaks minema palju kiiremini. Maade asendamisel ei ole põhiraskus mitte õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuse kindlakstegemises, vaid selles, et uues kohas tuleb uuesti kinnistu välja mõõta ja määrata selle praegune maksumus.

Suur tänu! Kolleeg Mihkel Pärnoja.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Seaduse pealkirjast on selge, et see käib maa hindamise kui toimingu kohta, aga siin on kasutatud terve rida mõisteid, mille kohta otsest definitsiooni ei ole: maa hind, maa maksustamishind, harilik väärtus jne. Kasutatud on maa maksumuse mõistet. Kas need on erinevad mõisted või on nad üks ja seesama, kuidas seda mõista?

Küsimus oli, kas maa maksumus ja maa hind on ühe ja sama tähendusega. Jah, selle seaduse tähenduses küll.

Suur tänu! Kolleeg Ilmar Mändmets, teine küsimus.

Tänan, härra esimees! Lugupeetav proua minister! See talumees kirjutab mitte oma maa pärast, ta kirjutab külaelu ja eesti rahva nimel, ta on mures, sest maal elab ligikaudu 72% eestlastest. Ma olen teiega nõus, et maal peab olema hind. Maa on tõeline väärtus, kuid me elame nendes oludes, kus me praegu tegelikult oleme, me ei ole ei Soomes ega Rootsis. Meil on illusioon, et me suudame harida maad. See on ainult illusioon. Praeguseks on jäänud vene tehnika, endine saksa tehnika. Nende hindadega, mis me praegu põllumajanduses saame, me ei suuda osta lähitulevikus uusi masinaid, rääkimata maa ostmisest. Kas võiks olla mingisugust muud alternatiivi neile, kes tõeliselt tahavad maad pidada, sest 22,7 ha suurune talu maksab selle arvestuse järgi ikkagi 100 000 krooni? Tänan!

Selleks et saada maa omanikuks, et pea ju inimene seda summat korraga välja panema. Maareformi seadus annab teatavasti õiguse osta maa 50-aastase järelmaksuga. Sellistel tingimustel peaks siis tõepoolest olema väga paljudel inimestel, kellel varem maad ei olnud, võimalus saada maa omanikuks. Aga maa hinna või maksustamishinna alandamist ma ei pea soovitavaks. Kui me hindame Eesti maa liiga odavaks, siis see aeg, mil me jõuame tõelise turuhinnani, maa tegeliku väärtuseni, on selle võrra pikem.

Suur tänu! Kolleeg Ignar Fjuk.

Härra esimees, lugupeetud ettekandja! §-s 12 on kirjas, et maa asendamine õigustatud subjektidele toimub väljaantud hüvitusväärtpaberi alusel. Kas te oskate ennustada, milline valitsus hakkab välja andma neid hüvitusväärtpabereid, kui lugeda seda valitsust esimeseks valitsuseks?

Härra Fjuk, ma ei oska ennustada valitsuste eluigasid, see ei ole tänuväärne ülesanne. Valitsus on kehtestanud hüvituse määramise korra. Selle tööga on osa kohalikke omavalitsusi ka algust teinud. Hüvitusväärtpaber tuleb mitte paberkandjal väärtpaberina, vaid eriarvena pangaasutuses. Eile võttis valitsus vastu määruse, millega ta asutas erastamisväärtpaberite keskregistri. Ka hüvitusväärtpaber on erastamisväärtpaber. Selle määrusega on Rahandusministeeriumile tehtud ülesandeks avada erastamisarved ja rakendada keskregister tööle 1994. aasta 1. märtsiks. Ma loodan, et see valitsus veel näeb seda hetke.

Suur tänu! Kolleeg Olav Anton.

Aitäh, härra esimees! Austatud minister! Minul on teile üks küsimus, mille on mulle andnud Märjamaa mehed. See küsimus on oluline sellepärast, et ma loodan teie vastuse stenogrammist välja võtta ja neile edastada. Praegu korrigeeritakse maa- ja omandireformi umbes nii nagu kosmosesüstikul parandatakse orbiiti: Maa pealt ei saa eriti aru, mis orbiidil see parajasti asub, ja läheb natukene aega, enne kui see teadvusse jõuab. Mul on väga konkreetne küsimus. Märjamaal ostis üks talumees 1939. aasta lõpus teise talumehe käest talu. Ostja maksis ära 5% talu maksumusest, ülejäänud summa jäi võlgu. Siis tulid need halvad ajad. Nüüd ajab see ostja, kes maksis ainult 5%, rinna kummi ja ajab asju. See, kes tegelikult müüs, aga kellel on kõik see võlg saamata, see on nüüd mitte keegi. Ja minu küsimus nii selle seaduse kui ka teiste seaduste valguses on selline: kes on antud juhul subjekt maa tagastamise, kompenseerimise ja asendamise nõudmistes?

Alles hiljuti arutas Riigikogu asjaõigusseadust ja kinnistusraamatu seadust. Üks väga oluline põhimõte, mis nendes seadustes sätestati, oli see, et maaomandi garanteerib see, kui maa on registreeritud kinnistusraamatus, sel juhul on inimese õigused riigi poolt kaitstud. Ka praegu lähtub maareform sellest, et õigustatud subjektiks, maa tagasitaotlejaks tunnistatakse see inimene, kes suudab oma õigusi tõendada. Põhiline dokument, mille alusel inimene loetakse maaomanikuks või omaniku õigusjärglaseks, on väljavõte kinnistusraamatust. Minu vastus on selline. See inimene, kelle nimele on sissekanne kinnistusraamatus, on õigustatud maad tagasi taotlema. Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on iga inimene, kes tunneb, et tema huve on kahjustatud, õigustatud pöörduma kohtu poole. Ma ei imestaks sugugi selle üle, kui mõni kohus elustab vaidluse, mis jäi pooleli rohkem kui pool sajandit tagasi.

Suur tänu! Ma tänan, proua Hänni, rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoni nimel esitab kaasettekande komisjoni esimees kolleeg Ivar Raig.

Austatud juhataja, austatud kolleegid! Heameel on tõdeda, et vaatamata hilisele kellaajale on sellise olulise küsimuse arutamise tõttu, nagu maa hindamine, Riigikogu aktiivsus jälle tõusnud. Majanduskomisjon on antud seaduseelnõu arutanud üks kord. Me ei saa öelda, et me oleksime seda väga põhjalikult arutanud, kuid me leidsime, et seaduseelnõu on vaatamata selles esinevatele puudustele valmis esimeseks lugemiseks. Tõenäoliselt toob selle seaduse vastuvõtmine kaasa positiivset, kuid ma räägiksin ka mõningatest kahtlustest. Kahtlemata on õige väide, et käesoleva seaduseelnõu peamine eesmärk on oluliselt lihtsustada õigusvastaselt võõrandatud maa hindamist. Maa hindamisel võetakse aluseks ühtne tänapäevane skaala. Eeskujuks on võetud Soome maa hindamise kogemused ja ka maa maksustamishinna proportsioonide kujundamisel on võetud aluseks Soomes kehtivad proportsioonid, välja arvatud Tallinna äärelinna kruntide maksustamise puhul. Kui siin jääksid samad proportsioonid mis Helsingi linnas, siis võib juhtuda, et Tallinna äärelinnas läheks krundimaks juba üle fikseeritud minimaalpalga määra. Härra Veidemann küsis, kas proua Liia Hänni on nõus väitega, et nüüd me ütleme lahti minevikku pöördumise kontseptsioonist ja nüüd oleme suunatud tulevikku. Ma võiksin öelda vastuseks, et meil on tegemist siiski poliitilise protsessiga. Olgu nimetatud, et maa hindamise seaduse eelnõu põhiautor on ka maa hinna seaduse põhiautor, see on härra Valter Aasmäe. Samamoodi võiks härra Veidemanni käest küsida, kas ta on nõus kõigi oma seisukohtadega, mida ta pani kirja kaks aastat tagasi. Tänaseks on ta nii mõnestki seisukohast loobunud ja ma arvan, et Veidemann vastab samuti, et ta on loobunud mõnest oma kaks aastat tagasi väljaöeldud seisukohast. Nüüd sisuliste kahtluste juurde. Nüüd fikseeritakse hinnad valdades katastri piirkondade kaupa. See tähendab seda, et nii väga hea maa kui ka väga kehv, savine, kivine maa on samas hinnas, Eestimaa on väga liigendatud, ühes katastri piirkonnas võivad olla diametraalselt erineva väärtusega maad, kuid nüüd hinnatakse nad ühe hinnaga. See võib tekitada proteste nende maaomanike hulgas, kelle maa on või oli kõrgema väärtusega. Teine kahtlus seisneb selles, milline metoodika võetakse aluseks maa maksustamishinna määramisel. Öeldud on, et siin on kaks meetodit. Hariliku väärtusega on lihtne, kuid me ei tea päris täpselt, mida tähendab maa maksustamishinna määramisel puhastulu meetod, kes selle kinnitab. Võikski öelda, et see seaduseelnõu on paljuski raamseadus, valitsusel jääb teha võrdlemisi palju ja väga palju sõltub maa hindajatest. Nende käed on võrdlemisi vabad. Kuid nagu öeldud juba varem, on praegu äärmiselt vajalik alustada maa maksustamishinna määramist põhimõtteliselt uutel, kaasaegsetel alustel ja edaspidise töö käigus on Riigikogul võimalik sekkuda selle seaduseelnõu täiendamise kaudu maa hindamisse. Ja veel üks märkus, mis tuli välja härra Pärnoja küsimusest. Käesoleva seaduseelnõu puhul on vaja täpsemalt piiritleda termineid, on vaja ühtlustada terminoloogiat. Tõepoolest, maa maksumus ja maa hind ei ole sünonüümid ning siin on vaja teha samuti parandusi, kuid see on rohkem tehniline kui sisuline töö. Lõpetuseks ma ütlen teile veel kord majanduskomisjoni arvamuse: antud seaduseelnõu esimese lugemise võiks täna lõpetada ning parandusettepanekuid ootab komisjon 10. jaanuaril kella 12-ks päeval. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Kolleeg Liina Tõnisson, teine küsimus.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud härra Raig! Tõsi, ma ei mäleta, et komisjonis oleks maa puhastulu järgi hindamise süsteem probleemi tekitanud, kuid te ütlesite, et teil on selle süsteemi rakendatavuse ja valitsuse võimaluste juures kahtlusi. Kas te ei seletaks seda veidi laiemalt, mida te silmas pidasite?

See-eest mina ja loodetavasti ka teised mäletavad, sest ma just küsisin seaduseelnõu ühe põhiautori, Valter Aasmäe käest, kuidas seda puhastulu meetodit kasutatakse ja mis on n.-ö. maa hindamise, selle puhastulu meetodi alghind. Siis ta ütles, et alghind kujuneb puhastulu hinna prognoosi põhjal, mitte tegeliku puhastulu järgi. Puhastulu määratakse selle järgi, kui viljakandev põllumajandusmaa on, võrreldakse selle maa viie aasta keskmist saagikust teiste maadega ja nii kujuneb puhastulu hind. Kuid meil ei ole praegu selle kohta kaasaegset andmebaasi. Põllumajandusmaa prognoositav tulu on paremini määratletav, kuid linna maa puhastulu on raskem prognoosida. Seetõttu võiks seda puhastulu meetodit, mille järgi määratakse maa maksustamishind, arutada kunagi Riigikogus või vähemalt tema majanduskomisjonis, et meil oleks suurem kindlus, et määratakse õiglane maksustamishind, sest võib tekkida suuri erinevusi, kui näiteks Võru maakonnale määratakse sama suur prognoositav tulu kui mõnele Kesk-Eesti piirkonnale, siis on see selgelt ebaõiglane Võru maakonna jaoks või vastupidi. See on maa maksustamishinna määramisel äärmiselt tähtis. Kahjuks me praegu ei tea, milline see metoodika on. Tänan!

Suur tänu! Kolleeg Olav Anton, teine küsimus.

Aitäh, härra esimees! Kallis Ivar, ma tahaksin küsida sama küsimuse, mida ma küsisin austatud ministri käest. Milline on valitsuskoalitsiooni ja EMKE seisukoht selles küsimuses, kes on õigustatud subjekt nii selle seaduse kui teiste kehtivate seaduste järgi, kui üks talumees on müünud teisele talu maha ja ostja on peaaegu täielikult võlgu jäänud, kusjuures kinnistus on nüüd see esimene talumees omanik ja teine enam omanik ei ole, aga neid võlgu ühegi asjaga arvestatud ei ole. Milline on sinu seisukoht, kes on sel juhul subjekt tagastamisel, kompenseerimisel ja asendamisel?

Ma ütleksin, armas Olav, et valimiskampaania pole veel alanud ja see küsimus ei ole päevakorras. Tänan!

Suur tänu! Kolleeg Mihkel Pärnoja, teine küsimus.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja, § 14 4. lõikes on öeldud, et maareformi seaduse § 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: kui maad ei tagastata ega asendata, siis kompenseeritakse see maa hindamise seadusega sätestatud korras. Aga §-s 12 on sätestatud kord ainult Petserimaa ja Narva-taguste maade osas. Kas ma ei leia korda ülejäänud Eestimaa kohta või on siin midagi puudu?

Mul on väga raske sellele küsimusele vastata, sest maareformi seaduse vastuvõtmisest on palju aega mööda läinud ja komisjoni istungitel seda küsimust ei käsitletud. Kui küsija peab silmas tänasel istungil päevakorras olnud küsimust praegu de facto vabariigi piirest väljasolevate maade kompenseerimise kohta, siis võib tal õigus olla. Kahtlemata oleks võimalik seda küsimust parandusettepanekutega täpsustada, kuid mul on siiski tunne, et maareformi seaduses on piisavalt täpselt fikseeritud, kuidas toimub maade kompenseerimine, tagastamine ning asendamine.

Suur tänu, kolleeg Ivar Raig! Kas me ütleme ka parandusettepanekute esitamise tähtaja?

Jaa, heameelega teen seda ka teist korda. See oli 10. jaanuar kell 12 päeval.

Suur tänu! Kolleegid, kas me lõpetame esimese lugemise? Esimene lugemine on lõpetatud. Ma tänan teid, head kolleegid! Täna oli viljakas tööpäev, homme jätkame teiega kell 10. Head ööd!