Austatud spiiker, lugupeetud Riigikogu liikmed! Riigikogu arutab täna viiendat korda 1994. aasta riigieelarvet. Riigikogu liikmed, komisjonid ja fraktsioonid on arutelude käigus teinud eelarve projekti kohta kokku 247 muudatusettepanekut, neist viimased 30 tulid teise ja kolmanda lugemise vahel. Teise ja kolmanda lugemise vahel võeti vastu ka tulumaksuseadus ning seetõttu saame täna tulla juba lõpliku eelarveprojektiga. Muutunud on kõigepealt eelarve maht. Kui valitsus 30. septembril esitas Riigikogule eelarve mahuga 5,692 miljardit krooni, siis praegu teile esitatud eelarve maht on 5,793 miljardit krooni. Vahe ei ole suur, 101 miljonit krooni. Tulude poole muudatused olid järgmistes kirjetes: tulumaksu summa, tubakaaktsiis, metsatulu ja eraldised riigiettevõtete kasumist. Tubakaaktsiisist ja metsatulust oleme varem siin juba rääkinud. Tulumaksu muutuse kohta ütleksin niipalju, et kui esialgselt oli selle suuruseks ette nähtud 913,5 miljonit krooni, siis praegu on see summa eelarves 892,8 miljonit krooni. Vähenes 20,7 miljoni krooni võrra tulumaksuseaduse alusel. Mis puutub ettevõtte tulumaksu, siis esialgselt oli ettevõtte tulumaksu summa 1,170 miljardit krooni, praegu on eelarves selle summa suuruseks 1,326 miljardit krooni, andes riigieelarvesse juurde 156 miljonit krooni. Muide, me muutsime omanikutulu suurust, võttes arvesse, et investeeringute vaba kasumi jääk võeti tulumaksuseadusest ära, eeldame, et omanikutulu, see tähendab puhaskasum läheb suuremaks. Selle võrra läheb siis suuremaks ka nende tulumaks ja sealt me saame 35 miljonit krooni juurde. Niisugune on tulude poole ülevaade. Kui võtta arvesse lisatulusid ning eelarvekulude kärpimist eelmiste lugemiste jooksul, oleme saanud õige paljudele riigitöötajatele anda palkade tõstmiseks lisasummasid. Ma nimetaksin nendest tähtsamad. Riigivalitsemisasutuste palkadeks on antud 55,3 miljonit krooni, kõrgkoolide õppejõudude töötasuks on antud 22 miljonit krooni, Teadusfondile on lisatud töötasuks 10 miljonit krooni, kultuuritöötajatele on antud 5,9 miljonit krooni, Maksuameti töötasu on suurendatud 6,7 miljoni krooni võrra. Siseministeeriumile, täpsemalt Politseiametile ja kaitsepolitseile on kokku antud 44 miljonit krooni. Haridusministeeriumi õppekulusid on suurendatud 8 miljoni krooni võrra, kinnipidamisametite töötasu on suurendatud 10 miljoni krooni võrra ja arstide palku on tõstetud 15 miljoni krooni võrra. Tänu sellele, et tulumaksuseadusest võeti välja 100 krooni suurune tulumaksuvaba miinimum ühe lapse kohta kuus, on eelarves lastetoetusteks täiendavalt 100 miljonit krooni. Ja veel on Sotsiaalministeeriumile antud hüvitusi 9 miljonit krooni seoses likvideeritud ettevõtetelt seaduse või valitsuse määruse alusel riiklikule sotsiaalkindlustusele ületulnud kohustustega. Nagu te näete, on summad, mis on tulnud riigieelarve kulude poolele juurde, piisavalt suured. Nüüd mõni sõna muudatusettepanekute tabelist, milles on kokku 30 muudatusettepanekut. Pooled neist puudutavad Kultuuri- ja Haridusministeeriumi haldusala ja enamik hariduskulusid. See on seotud asjaoluga. et me oleme vahepeal vastu võtnud seadusi, mis näitavad, millisest eelarvest tuleb hariduskulusid maksta. Kõige olulisem on muudatusettepanekute tabelis olev 14. ettepanek, milles soovitatakse lisada Kooliametile 30,5 miljonit krooni koolijuhtide ja nende asetäitjate töötasudeks. See ettepanek vastab põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele ning see summa tuleb võtta kohalike omavalitsuste toetuste arvelt. Kuna ettepanek vastab kehtivale seadusele, tuleb sellega nõustuda ning kahjuks vähendada nimetatud summa võrra eraldisi kohalikele omavalitsustele. Juba eespool nimetatud kultuuritöötajate palgatõusu käsitlevad 6. ja 7. muudatusettepanek. See on kahes erinevas ettepanekus seetõttu, et summa allikad on erinevad. Pean kahetsusega nentima, et 21. muudatusettepanekus on tekkinud arvutiviga. Variandis 21b peab olema esikohal "linnabussiliinide doteerimine" ning teisel real "maabussiliinide doteerimine". Eelarve tekstilisse ossa on võetud paragrahvid, mis reguleerivad valdade ja linnade üleminekut eelarveaastale alates 1. aprillist, nagu meil on sätestatud sellekohases seaduses. Komisjon avaldab sügavat kahetsust, et 1994. aasta eelarves polnud võimalik leida vahendeid pensionide suurendamiseks, ning avaldab lootust, et järgmisel aastal me leiame võimalusi hakata elatusrahasid või, veel parem, pensione tõstma ja seda juba uue pensioniseaduse vastuvõtmisega. Täna aga soovitab komisjon muudatusettepanekute tabeli läbi hääletada ning riigieelarve vastu võtta. Tänan!