Tere päevast, kolleegid! Istungjärgu töö jätkub. Kas meil antakse täna üle ka eelnõusid või arupärimisi? Kolleeg Rein Veidemann.

Härra esimees, lugupeetud kolleegid! Mul on üle anda järelepärimine kultuuriminister Paul-Eerik Rummole ja see puudutab nimelt küsimust, kas Euroopa Nõukogu juures asuvas meediakomitees, mis valmistab ette dokumente 1994. aastal Prahas Euroopa Nõukogu ministrite tasandil toimuvale foorumile, esindab Eesti Vabariiki aktsiaseltsi "Trio" juhatuse liige Rein Lang. Kas ta kasutab seal ministeeriumi volitusi ja kui, siis missuguse põhjendusega on antud need volitused eraaktsiaseltsi esindajale? Tänan!

Suuname arupärimise härra ministrile.

Kolleeg Mart Nutt.

Lugupeetud Riigikogu juhatus, lugupeetud Riigikogu liikmed! Tulenevalt riigiõiguskomisjoni 22. novembri koosoleku otsusest teeb komisjon Riigikogule ettepaneku katkestada Vabariigi Valitsuse 10. mail 1993 esitatud Vabariigi Presidendi töökorra seaduse eelnõu teine lugemine kuni Riigikogu IV istungjärgu 2. töönädalani. Kehtestada uueks muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 16. detsember kell 18. Põhjuseks on see, et vastav seaduseelnõu vajab täiendamist. Aitäh!

Kolleegid, riigiõiguskomisjoni otsus puudutab selle töönädala päevakorra 15. päevakorrapunkti. Seda tuleb tõlgendada nii, et katkestamine on pikendatud, see on umbes sellest vallast nagu lõpmatuse pikendus. Kolleeg Mart Nutt.

Lugupeetud Riigikogu juhatus, lugupeetud Riigikogu liikmed! Et asi oleks protseduuriliselt korrektne, võtan ma praegu esitatud ettepaneku tagasi ja pöördun uuesti selle juurde peale ettekannet. Aitäh!

Lugupeetud Riigikogu, õiguskaitsekomisjon palub täiendada selle töönädala päevakorda ühe päevakorrapunktiga valitsuse palvel. Kõne all oleks apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu läbiarutamine. Õiguskaitsekomisjon palub seda päevakorrapunkti käsitleda täna. Juhatus on nõus ja see tuleb 23. päevakorrapunktina, sealt edasi numeratsioon muutub. Millised on protestid? Proteste ei ole. Ma tänan! Lugupeetud Riigikogu, ma tutvustan teile võimalikku töökava tänaseks istungiks. Me alustaksime 11. päevakorrapunktist. 10. päevakorrapunkt jäi meil eile läbi arutamata ja võimaluse piires katsume selle juurde tulla neljapäeva hommikul. Täna me alustaksime 11. ja lõpetaksime 26. päevakorrapunktiga. Nagu ma ennist teatasin, on numeratsioon niipalju muutunud, et 26. päevakorrapunkt on valitsuse esitatud ühiskondliku politseitöötaja seaduse eelnõu.

Lugupeetud kolleegid, alustame juhatuse esitatud seaduseelnõust Jaak Luige Riigikohtu liikme ametisse nimetamise kohta. Ma paluksin juhatuse nimel kõnetooli ettekandeks Riigikogu aseesimehe Tunne Kelami.

Lugupeetud esimees, lugupeetud kolleegid! Vastavalt kodukorraseadusele ja põhiseaduse § 65 punktile 8 lasub Riigikogu juhatusel kohustus esitada eelnõud Riigikohtu liikmete ametisse nimetamise kohta lähtuvalt Riigikohtu esimehe vastavast ettepanekust. Riigikohtu esimehe härra Maruste ettepanekuga 16. novembrist on esitatud Riigikohtu liikme kandidaadiks härra Jaak Luik. Tema andmed ja muu vajalik on teile lisatud dokumentatsioonis. Suur tänu!

Suur tänu! Kas meil on küsimusi kolleeg Tunne Kelamile? Ei ole. Ma tänan! Me pidasime nõu ja arvame, et õigem oleks järgmisena ära kuulata õiguskaitsekomisjoni kaasettekanne, ja ma paluksin kõnetooli komisjoni esimehe, kolleeg Jüri Adamsi.

Härra juhataja, lugupeetud kolleegid! Õiguskaitsekomisjon arutas Jaak Luige kandidatuuri küsimust oma koosolekul 25. novembril. Me kohtusime härra Luigega ja esitasime talle hulgaliselt küsimusi, mis puudutasid tema elukäiku, haridust, kompetentsi, senist ametialast karjääri. Küsisime näiteks ka seda, kui palju tema kohtulahendeid on kõrgemate kohtuorganite poolt tühistatud jne. Me saime kõikidele küsimustele rahuldavad vastused ja õiguskaitsekomisjon teeb täies koosseisus täiesti ühel häälel teile ettepaneku kinnitada härra Luik Riigikohtu liikmeks. Aitäh!

Suur tänu! Kas on küsijaid? Ei ole. Suur tänu! Me teeme ettepaneku anda järgmisena võimalus esineda kohtunikukandidaadil ja peale seda kuulame ära ka veel Riigikohtu esimehe kaasettekande. Ma paluksingi härra Jaak Luige kõnetooli! 15 minuti jooksul on võimalik pidada programmiline kõne ja selle aja sisse peavad mahtuma ka Riigikogu liikmete esitatud küsimused. Palun!

Austatud esimees, lugupeetud Riigikogu liikmed! Kasutades võimalust kõnelda Riigikogu kõnetoolist, tahan esitada mõned valikulised mõtted ja seisukohad kohtureformi senise käigu, selle tulemuste ja tulevikuväljavaadete kohta. Kohtureformi on kaua oodatud ja lõppev aasta on andnud suhteliselt eduka alguse. On loodud kõige olulisem osa kohtute tegevuseks vajalikust seadusandlikust baasist. Kohtute materiaal-tehnilised tingimused ja võimalused on paranenud. Tänaseks päevaks on kohtunike ametikohtadest täidetud valdav enamik. Praegu on koostamisel ka kohtunike koolituse ja täiendusõppe programm. Kohtunikkonna formeerimise, kriminaalseaduse või nuhtlusseadustiku ja kriminaalkohtupidamise seadustiku vastuvõtmise ja jõustumise järel võiksime lugeda uue kohtusüsteemi looduks. Kahtlemata on kolmanda võimu, kohtuvõimu tekkimine märkimisväärne saavutus omariikluse taastamisel. Edasiarengu põhiküsimuseks oleks minu arvates see, kas Eesti ühiskond, riik ja kohtunikkond suudavad luua efektiivselt funktsioneeriva erapooletu ja sõltumatu kohtu. Nimetatud eesmärgi saavutamine oleneb suuresti sellest, kuidas ja millise hinnaga, kui kiiresti suudame ületada reformi teel seisvad takistused. Põhjalikku analüüsi ei ole suutnud teha, kuid üldist laadi üldriiklikuks ülesandeks peaksin seaduste tingimusteta täitmise tagamist, olenemata mis tahes asjaoludest. Küsimus ei ole enam selles, et seadusi on vähe või neid ei jätku. Seadusi tuleb järjest juurde, kuid ei suudeta kontrollida seaduste täitmist. Teiseks on vaja ohjeldada kuritegevust, eriti organiseeritud kuritegevust ja korruptsiooni. Vahetult kohtuga seotud probleemidest tahaksin lühidalt käsitleda kahte küsimust. Austatud saadikud! Teil seisab ees eelarveprojekti arutelu ja vastuvõtmine. Kuuldavasti, isiklikult ma seda näinud ei ole, on eelarves kavandatud raha kohtusüsteemi arvutivõrgu väljaarendamiseks. Ma olen kaugel sellest, et teid veenda või mõjutada, kuid siiski ütlen välja oma arvamuse, et need kulutused peaksid olema eelarves ette nähtud, sest arvutite rakendamine võimaldab kiirendada kohtuasjade lahendamist ja parandada kohtuasjade kvaliteeti ning tagab ka operatiivse infovahetuse korraldamise kohtute vahel. Samuti kiirendab see kohtupraktika üldistamist. Teine mõte, mille ma nüüd otsustasin välja öelda, puudutab meie kohtusüsteemi. Rakendunud kolmeastmelist kohtusüsteemi võib pidada struktuurilt lihtsustatuks. See ei ole iseenesest halb, sest lihtsamalt keerulisema poole minna on alati kergem. Ja esimese astme kohtus kuuluvad lahendamisele kõik kohtuasjad. Niisiis, kriminaal- ja tsiviilasjad, haldusasjad. Kuid võib tekkida raskusi, ka kohtunike poole pealt, sest kohtunikud on enamuses noored, just teatud liiki kuriteo asjade arutamisel. Ma mõtlen siin tõsiseid majanduskuritegusid, samuti kõrgemate riigiametnike ja sõjaväelaste ametialaste kuritegude arutamist. See probleem võib üles kerkida ja sellepärast võiks mõelda, kas on võimalik luua näiteks ringkonnakohtu juures eraldi kolleegium või lahendada see küsimus teisel viisil. Kohtute seaduse § 1 3. lõige annab sellise võimaluse just seadusandjale moodustada erikohtud mõnd liiki kohtuasjade jaoks. Lühidalt ka sellest, miks ma siin seisan, miks ma otsustasin kandideerida Riigikohtu liikme ametikohale. Soov tegelda tsiviilõiguse probleemidega on võib-olla juba ülikooliajast pärit ja pealegi on häirinud ja takistanud tööd paremini tegemast ka see valdkond, kus kohtunik peab kompetentne ja pädev olema. Eriti praegu, kui meil on tegemist uue kohtusüsteemi ja õigussüsteemi loomise ja kujundamisega. Ei suuda ükski inimene olla ühteviisi hea ja kodus kõigis õigusharudes ja nende normides. Ka tunnen teatud tüdimust ja väsimust, kui pidevalt peab tegelema nende asjadega, mis on seotud elu pahupoolega. Loodan saada ka paremad, soodsamad tingimused enesetäiendamiseks ja õppimiseks. Neljandaks võiks nimetada isiklikke, perekondlikke kaalutlusi, aga nendel ma ei peatuks. Sellega ma lõpetan.

Suur tänu! Meil on jäänud küsimuste esitamiseks veel mõned minutid. Kolleeg Ülo Laanoja.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra Luik, minu küsimus on tingitud sellest, et te olete ennast täiendanud nii Austrias kui ka Saksamaal. Teatavasti on mõlema riigi põhiseaduslikes aktides sees säte, et kedagi ei tohi diskrimineerida soo alusel. Küsimuses, kas naistel on õigus minna varem pensionile kui meestel, langetasid põhiseaduslikud kohtud Austrias ja Saksamaal erineva otsuse. Ühel juhul leiti, et see on meeste diskrimineerimine ja seetõttu põhiseadusega vastuolus. Teisel juhul mitte. Kuidas te seda lahendit kommenteerite? Kui Eesti Riigikohtus kerkib üles seesama küsimus, mille poolt teie siis hääletate? Aitäh!

Kahtlemata on see hea ja tõsine küsimus. Lähtuksin sellest, et naiste keskmine eluiga on pikem ja oleksin selle seisukoha poolt, et mehed ja naised saaksid pensionile ühevanuselt. Aitäh!

Suur tänu! Kolleeg Katrin Linde,

Tänan, härra esimees! Lugupeetud kandidaat, öelge, palun, millised olid Nõukogude okupatsiooni perioodil teie sidemed komparteiga ja poliitiliste kohtuprotsessidega? Tänan!

Kommunistliku partei liige olin ma 1981. või 1980. aastast 1989. aastani. Sellistel kohtuprotsessidel, kus kedagi mõisteti süüdi poliitiliste või usuliste veendumuste pärast, ma eesistujaks olnud ei ole. Teenisin Nõukogude relvajõududes aastail 1972–1974.

Suur tänu! Kolleeg Eiki Nestor.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud kandidaat! Me elame tõesti sellisel ajal, kus paljud seadused muutuvad ja ma tänan teid selle eest, et te positiivselt hindasite neid seadusi, mida me siin ka kohtureformi jaoks oleme vastu võtnud. Minu küsimus põhineb eelmisel tsiviilkohtupidamise menetlusel, kus teatavasti kohtul oli õigus hakata asja arutama, aga ka seda natukene edasi lükata. Ütleme, et keegi pöördus kohtusse väidetava õiguserikkumise asjus, aga samal ajal on parlament võtnud sellessamas küsimuses vastu uue seaduse, mis hakkab kehtima 3 kuu pärast. Kas teie arvates on see küllaldane põhjus asja arutamise edasilükkamiseks kohtus? Ma tean, milline oli teie arvamus Järvamaa maakohtunikuna, aga mida te ütlete nüüd, kui te kandideerite Riigikohtu liikmeks? Aitäh!

Kui ma teist õigesti aru sain, siis on küsimus selles, kas jätta asi seisma ja oodata seaduse vastuvõtmist, mis võib teatud konkreetsel juhtumil vaidlust reguleerida teisiti. Järvamaa Maakohtus on sel põhjusel päris mitu kohtuasja lahendamist oodanud ja ma julgen öelda, et ma käituksin täpselt selliselt. Näiteks arutasime üht kriminaalasja mõned päevad enne Eesti NSV kriminaalkoodeksi uue redaktsiooni kehtima hakkamist ja see tõi kaasa kohtuotsuse muutmise, karistuse kergendamise ja mul ei olnud midagi teha. Nii et sellepärast on võib-olla kasulikum mõnikord oodata. Tähtis on see, et asi saaks õiglaselt lahendatud.

Suur tänu! Meil on jäänud veel kaks minutit. Kolleeg Mart-Olav Niklus.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud Riigikohtu kandidaat! Te siin vastasite kolleeg Katrin Linde küsimusele oma suhetest komparteiga. Kas te võiksite täpsustada, mis kaalutlustel te astusite komparteisse 1981. aastal, kui ma ei eksi, ning miks te alles 1989. aastal otsustasite sealt välja astuda?

Komparteisse astumine oli seotud minu valikuga saada kohtunikuks. Teine võimalus oli asuda tööle uurijana või prokuratuuris. Tegin valiku kohtu kasuks ja tol ajal käis sellega kaasas kuulumine parteisse. Komparteist astusin välja esimesel võimalusel, mitte sellepärast, et kiiresti minema joosta, vaid just sellepärast, et olin kohtunik. Tookord, 1989. aastal, oli see teravalt päevakorral, miks kohtunikud kuuluvad komparteisse. Aga komparteisse kuulumine ei ole takistanud mul oma seisukohti väljendamast. Ma jäin oma veendumuste juurde ka siis ja olen neid kirjalikult avaldanud.

Suur tänu! Me vabandame kolleegide Alatalu ja Mõtsküla ees, sest kokkulepitud 15 minutit on läbi. Tänan, härra Luik! Nüüd palume kaasettekandeks kõnetooli Riigikohtu esimehe härra Rait Maruste.

Lugupeetud juhatus, väga austatud Riigikogu liikmed! Seaduse kohaselt peab Riigikohtus olema 17 riigikohtunikku. Praegu on Riigikohtus ametis 13 riigikohtunikku. Seega on meil täitmata 4 riigikohtuniku kohta ja nende täitmiseks oli "Riigi Teataja" kaudu avatud konkurss 3. oktoobrist 3. novembrini. Konkursile esitati kokku 3 avaldust, neist üks tingimusega, et see vaadataks läbi edaspidi, kevade poole. Juhindudes põhiseaduse § 150 2. lõikest, mille kohaselt Riigikohtu liikmed nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul, olen teinud Riigikogule ettepaneku nimetada Riigikohtu liikmeks härra Jaak Luik. Teile on laiali jagatud härra Jaak Luike tutvustav andmestik ja omalt poolt tahan lisada veel seda, et härra Jaak Luik on kavandatud Riigikohtusse tsiviilkohtukolleegiumi liikmeks. Riigikohtu arvates sobiks härra Jaak Luik tsiviilkohtukolleegiumi liikmeks, sest ta on oma praktikaaja jooksul süvendatult selles valdkonnas töötanud ja kohtu arvates on tal häid eeldusi selleks, et saada riigikohtunikuna tsiviilkohtukolleegiumis hakkama. Tsiviilkohtukolleegium vajab akuutselt, edasilükkamatult täiendust sel põhjusel, et praeguse Riigikohtu tsiviilkohtukolleegiumi 3 liiget on nii-öelda üle tulnud Ülemkohtust ja Riigikohus on silmitsi probleemiga, et seal tuleb läbi vaadata mõned asjad, mis jäid Ülemkohtus läbi vaatamata, aga olid osaliselt Ülemkohtu kolleegiumis läbi vaadatud nendesamade kohtunike poolt, kes praegu on riigikohtunikud. See tähendab, et riigikohtunikud on varasema läbivaatamisega seotud ja Riigikohtus nad sama asja uuesti menetleda ei saa. Sellest võib tekkida tõsine tõrge, asjad jäävad seisma, kuni Riigikohtu koosseis täieneb. Sel põhjusel, aga lähtudes ka asjaolust, et härra Jaak Luik on näidanud ennast kvalifitseeritud juristina ja prestii˛ika kohtunikuna ning arvestades vajadust täiendada Riigikohtu koosseisu, teen teile veel kord ettepaneku nimetada härra Jaak Luik Riigikohtu liikmeks. Tänan teid!

Suur tänu! Ootame viivu, võib-olla on küsijaid. Ei ole. Suur tänu! Kolleegid, ma avan läbirääkimised. Lugupeetud Riigikogu, kas me loeme läbirääkimised peetuks ja lõppenuks? Läbirääkimised on lõppenud. Austatud Riigikogu, enne lõpphääletust paluvad "Isamaa" fraktsioon ja "Mõõdukate" fraktsioon vaheaega. Vaheaeg 10 minutit. V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid, vaheaeg on läbi. Kolleegid, palun asuge töökohtadele! Ma panen seaduseelnõu hääletusele. Kõik te märkasite, et tegemist on seaduseelnõude lugemise erijuhtumiga, see seadus võetakse vastu ühe lugemisega, kui võetakse. Hääletamine on salajane. Lugupeetud Riigikogu! Kes on selle poolt, et võtta vastu Jaak Luige Riigikohtu liikme ametisse nimetamise seadus? Hääletamine on salajane, vajalik on lihthäälteenamus. Käib hääletamine. Selle ettepaneku poolt on 47 Riigikogu liiget, vastu on 15, 15 jäid erapooletuks. Seadus on vastu võetud. Jaak Luik on Riigikohtu liige.

Lugupeetud kolleegid! Võtame arutusele juhatuse esitatud seaduseelnõu Jüri Ginteri Riigikohtu liikme ametisse nimetamise kohta. Ma palun ettekandeks kõnetooli aseesimehe Tunne Kelami.

Lugupeetud härra esimees, lugupeetud kolleegid! Vastavalt põhiseaduse § 65 punktile 8 on Riigikohtu esimees esitanud Riigikohtu liikme kandidaadiks härra Jüri Ginteri. Minul juhatuse esindajana on ülesanne esitada teile vastav seaduseelnõu, vajalikud andmed kandidaadi kohta on teile lisatud eelnõus. Suur tänu!

Suur tänu! Küsimusi ei esitata. Tänan! Seegi kord on õige ära kuulata õiguskaitsekomisjoni kaasettekanne ja palun kõnetooli komisjoni esimehe kolleeg Jüri Adamsi.

Härra juhataja, lugupeetud kolleegid! Õiguskaitsekomisjon tutvus Jüri Ginteriga oma koosolekul 25. novembril. Me esitasime talle hulga küsimusi ja saime nendele kõigile vastuse. Kahjuks ma ei saa ütelda, et kõik tema vastused oleksid komisjoni rahuldanud või et iga tema vastus oleks rahuldanud kõiki komisjoni liikmeid. Me tuvastasime järgmist. Härra Ginter on hariduselt jurist. Juristi kvalifikatsiooni tingimata nõudval ametikohal on ta töötanud kahe aasta jooksul peale ülikooli lõpetamist aastail 1976–1978. Hiljem on ta töötanud mitmetel muudel ametikohtadel. Ta ei ole töötanud kordagi kohtunikuna. Peale selle me tuvastasime, et tema teadmised haldusprotsessi alal, haldusõiguse alal, kehtivate õigusaktide alal on ebapiisavad. Peale selle me tuvastasime ka, et härra Ginter ei ole läbinud praegu Riigikohtu juures töötavat kohtunike kvalifikatsiooni komisjoni. Mind isiklikult kurvastas kõige rohkem avameelne eitav vastus küsimusele, kas ta näeks oma tulevikku mõnes teises madalama kohtuniku ametis Eesti Vabariigis, juhul kui ta ei saa riigikohtunikuks. Komisjoni otsus on mitte toetada härra Ginterit. Ma pean küll ütlema, et see otsus oma häälte arvult ei ole väga veenev. Meie kehtiva kodukorra järgi oleks otsuseks vaja komisjoni poolthäälte enamust. Poolthäälte enamust härra Ginter ei saanud, häälte vahekord oli 4 poolt, 4 vastu ja 1 erapooletu. Aitäh!

Suur tänu! Ootame viivu, kas on küsijaid. Kolleeg Jaanus Betlem.

Austatud härra esimees, austatud ettekandja! Te ütlesite, et härra Ginter ei ole läbinud Riigikohtu juures olevat atestatsioonikomisjoni. Milline tähtsus on sellel faktil ja kuidas on see seotud kandideerimisega Riigikohtu liikmeks?

Milline tähtsus on sel faktil, seda ma ei oska teile ütelda. Kui me varem tegelesime riigikohtunike ametisse määramisega, siis sellist komisjoni veel üldse olla ei saanudki, see komisjon tekkis alles pärast seda, kui Riigikohus hakkas tööle. Ma loodan, et härra Maruste suudab vastata küsimusele, kas tulevikus peaksid riigikohtunikukandidaadid, kes varem ei ole kohtunikuna töötanud, läbima selle komisjoni või mitte. Ma juhtisin sellele lihtsalt tähelepanu kui ühele asjaolule, mis selgus meie komisjoni kuulamise käigus.

Suur tänu! Kolleeg Siiri Oviir.

Tänan, härra juhataja! Ma ütleksin härra Adamsile eelmise küsimuse jätkuks, et atestatsioonikomisjoni Riigikohtu liikmed ei läbi. On Riigikohtu üldkogu, kelle ette nad lähevad ja kes oma arvamuse välja ütleb. Nüüd minu küsimus. Kas te hindate neid 14 Eesti Vabariigi juristi, kelle me oleme valinud riigikohtunikuks, piisava tasemega juristideks?

Ma hindan neid piisava tasemega juristideks ja just sellepärast ma tegin selle märkuse, sest tundes nende juriidilist taset, ma imestan väga, et selline küsimus on jäänud täpsustamata.

Suur tänu! Kolleeg Toomas Alatalu.

Lugupeetud spiiker, lugupeetud härra Adams! Ma võib-olla ei saanud aru ja võib-olla ma ei saagi aru, aga te ütlesite, et komisjoni hinnang oli eitav ja samas nimetasite, et 4 oli poolt, 4 vastu ja 1 erapooletu. Kas ma sain teist õigesti aru?

Te saite minust täiesti õigesti aru. Meie kehtiva kodukorraseaduse kohaselt langetab komisjon otsuseid poolthäälte enamusega. Komisjonis pandi hääletusele küsimus selle kohta, kas komisjon toetab härra Ginteri saamist riigikohtunikuks. Ja see küsimus ei saanud positiivset vastust.

Suur tänu! Rohkem küsimusi ei esitata. Suur tänu! Ja nüüd me palume kõnetooli härra Jüri Ginteri. Fikseerime kellaaja. Kell on 15.04. 15 minuti jooksul kuulame ära härra Ginteri programmilise lause või laused ja esitame talle küsimusi.

Lugupeetud Riigikogu esimees, lugupeetud Riigikogu liikmed! Eelnevast jutust tuleneb, et ma pean ikkagi ennast natukene tutvustama. Siin juba öeldi, et ma olen lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 1977. aastal. Lõpetasin kiitusega ja töötasin mõnda aega prokuratuuris. Kuid ma tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et juba ülikoolis ma spetsialiseerusin kitsalt haldusküsimustele, õppisin haldustsüklis. Minu kursuse- ja diplomitööd käsitlesid haldusküsimusi kohalikul tasandil. Siin mainiti, et ma töötasin juristi kvalifikatsiooni nõudval ametikohal vahetult peale lõpetamist. Teile väljajagatud materjalides on aga fikseeritud ka see, et ma töötasin hiljem Võru rajooni täitevkomitees organiseerimis-juriidilise osakonna juhatajana ja selle ameti juurde kuulus ka esmatasandi, sel ajal külanõukogude juriidilise tegevuse juhendamine. Samal ajal ma vastutasin juriidilise tegevuse eest ka täitevkomitee aparaadis. Peale aspirantuuri lõpetamist töötasin Juhtimise Kõrgemas Koolis, nüüd nimetatakse seda Maaelu Arengu Instituudiks, kus juba neli aastat on minu põhitegevuseks kursuste korraldamine kohaliku omavalitsuse töötajatele. Seal on jällegi just minu vastutada juriidiline pool. Lisaks, ütleme, otseselt haldusküsimustele, kohaliku omavalitsuse korralduse küsimustele, olen ma ka palju tegelnud tööõiguse küsimustega. Lisaks tööle õppejõuna olen osalenud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse eelnõu väljatöötamisel ja, mõnevõrra vähem küll, mitme omandireformi ja haridust, nii täienduskoolitust kui kõrgkooli, käsitleva kui ka muude seaduseelnõude väljatöötamisel. Olin Tartu Linnavolikogu eelmise koosseisu liige ja aseesimees. Kõigest eeltoodust võib järeldada, et ainuke valdkond, kuhu ma saan Riigikohtus spetsialiseeruda, on halduskohtukolleegium. Nii on see ka kavas. Loodan, et minu kogemused kohaliku omavalitsuse küsimustes tulevad kasuks selles kolleegiumis ja oma põhiülesannet näengi just seaduslikkuse tagamisel kohaliku omavalitsuse tegevuses ja lisaks õigusemõistmisele on selleks vaja kohtupraktikat üldistada ja tutvustada. Usun, et selleks saan kasutada oma kogemusi õppejõuna ja konsultandina ja on juba juttu olnud, et Riigikohtu juures tuleb hakata sellist koolitust korraldama. Kommenteeriksin mõnda seisukohta, mis siin välja öeldi. Esiteks, miks ma ei ole varem kohtunikuna töötanud. Ma juba rõhutasin, et olen spetsialiseerunud haldusküsimustele ja haldusasjade kohtu kaudu lahendamine on üldse uus asi kogu õigussüsteemis. Te olete sellega sama hästi kursis kui mina. Teine küsimus, mis puudutab võimalikku kohtunikuna töötamist teiste tasandite kohtutes, vajab pikemat kaalumist, kuid põhiline argument on jällegi see, et ma olen küllalt kitsalt spetsialiseerunud, aga kui on võimalik sellise kitsa spetsialiseerumisega töötada ka teistel tasanditel, siis tuleb võib-olla see kõne alla. Mida ma nüüd veel tahaksin öelda? Võib-olla erinevus ongi Riigikohtu töös, see on ikkagi kollegiaalne ja ma üldiselt eelistan kollegiaalset tegevust ja hindan neid kolleege, kes juba on Riigikohtu liikmed. Nende kõigiga on juba ka ühise töötamise kogemusi enne nende Riigikohtus olemist ja seetõttu loodan, et meie ühine koostöö saab olema viljakas. Minu poolt kõik. Olen valmis vastama teie küsimustele.

Suur tänu! Meil on jäänud 8 minutit. Kolleeg Kalle Kulbok.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetav Riigikohtu liikme kandidaat! Riigikohtu liikmel tuleb olla kursis seadustega ja ilmselt on kõik informeeritud sellest, et meie põhiseaduse kohaselt on Ülemnõukogu kehtestanud süümevande andmise korra, nähes ette täpse süümevande teksti. Ja kui üks Riigikohtu liikme kandidaat unustab süümevannet andes ära olulised sõnad: "Annan vande, et ma ei ole olnud ...", kas ta võib siis seista siin meie ees ja paluda nimetada ennast Riigikohtu liikmeks?

See on nüüd muidugi väga halvasti välja kukkunud, kui selline juhus tõesti oli. Ma loodan, et see ei puuduta mind, kuigi, kui ma iseendast räägin, siis ma kirjutasin küll selle teksti mitte peast, vaid põhiseadusest maha. Kahju, kui sellele varem tähelepanu ei juhitud.

Suur tänu! Kolleeg Mart Nutt.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud härra Ginter! Enamik Riigikogu liikmeid tunneb teid teie avalike esinemiste kaudu põhiliselt ajakirjanduses. Kas te oskaksite täpsustada, kas teie ajakirjanduses esinemised lähtuvad pigem teie juriidilisest pädevusest või teie poliitilisest maailmavaatest? Aitäh!

Ma julgeksin öelda, et eelkõige lähtuvad nad sellest, mida me oleme arutanud oma kursuslastega. Nad kajastavad seisukohti, mis on kursustel rühmatöö käigus välja tulnud.

Suur tänu! Kolleeg Katrin Linde.

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud kohtunikukandidaat, öelge, palun, millised olid teie suhted Nõukogude Liidu komparteiga.

Ma olin Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei liige 1980. aastast ja seda kommenteerides ütleksin, et sinna astumise motiiv oli see, et ma lootsin, et seestpoolt on võimalik seda ühiskonda natukene muuta. Kuivõrd see mul õnnestus, ei ole minu otsustada.

Suur tänu! Kolleeg Toomas Alatalu.

Lugupeetud eestseisus, lugupeetud kohtunikukandidaat! Ma esitaksin teile liberaaldemokraatlikult libeda küsimuse. Kuna te tõepoolest väga palju suhtlete kursuslastega ja nii edasi, kas teie arvates on mõeldav praegu prostitutsiooni legaliseerimine Eestis? Aitäh!

Ma kardan, et see on liiga komplitseeritud küsimus, et sellele siin ühe hooga vastata, kuid ma olen seda meelt, et me oleme liikumas ühiskonnakorralduse poole, kus riigis on ikka kõik põhilised valdkonnad seadusega reguleeritud. Ja ma toetan eelkõnelejat, juba vastset kohtu liiget ja tema arvamust, et tõepoolest nüüd on võib-olla järgmine etapp see, et peaks hakkama juba nõudma, et neid seadusi, mis meil on, hakataks täitma. Nii et ma lähtuksin sellest, et kogu riigis toimuv peaks olema seaduse raamides.

Suur tänu! Kolleeg Mart-Olav Niklus.

Aitäh, härra esimees! Ma juba sain vastuse mind huvitavale küsimusele. Selle esitas Katrin Linde.

Suur tänu! Kolleeg Paul-Olev Mõtsküla.

Tänan, härra esimees! Lugupeetud kohtunikukandidaat! Kui teie ei kandideeriks praegu riigikohtuniku kohale, kuidas te siis vastaksite küsimusele, millist erakonda või millist poliitilist liikumist te peate Eestis kõige jõulisemaks ja millisesse erakonda te astuksite, kui te peaksite kuhugi astuma? Tänan!

See on jällegi vaga raske küsimus vastata. Ma ei kuulu ühtegi erakonda ja ei ole viimastel aastatel ka kuulunud. Ma ütleksin niiviisi, et minu kogemused on seni näidanud, et kõigis poliitilistes parteides ja erakondades on palju inimesi, kellega tõepoolest oleks huvitav ja viljakas koostööd teha, kuid kahjuks on enamuses erakondades ka üksikuid inimesi, kellega koostöö ilmselt oleks raske, nii et ma ei julgeks ühtegi praegu eelistada.

Suur tänu! Kolleeg Kalle Jürgenson.

Aitäh, härra esimees! Härra Ginter! Ma tahaksin esitada teile natukene filosoofilisema küsimuse. Kuidas te mõtestate enda jaoks lahti võimude lahususe printsiibi just kohtuvõimu seisukohalt? Viimasel ajal on meil tekkinud probleeme selles küsimuses, eriti selle küsimuse majandusliku poole pealt. Aga kuidas teie kogu selle probleemistiku enda jaoks lahti mõtestate? Aitäh!

Ka see küsimus nõuab pikemat vastust, aga ühe konkreetse näite võib tuua. Praegu on käsil kohtute reform ja üldse küsimus, kes linna- ja maakohtutega peaks tegelema, kas Justiitsministeerium või Riigikohus. Võib tõesti väita, et praeguses olukorras, kui sellega tegeleb Justiitsministeerium, võib-olla ei ole täielikult kinni peetud võimude lahususest, sest siin on konkreetsed kohtuasjad päevakorras. Näiteks Tallinnas tuleb lahendada hagisid Justiitsministeeriumi vastu, täpselt samuti tuleb lahendada kohtuasju valitsuse ja Eesti Panga vahel. Kui kohtunikud, nende preemiad, nende materiaalne varustatus sõltub Justiitsministeeriumist, võib tekkida probleeme. Aga mis puudutab üldse võimude lahusust, siis ma kujutan ette, et kohtud peaksid eelkõige jälgima, et täidetaks seadusi, mida Riigikogu vastu võtab, hoiduma nende kommenteerimisest ja kui kohtu praktika annab alust mingite seaduste muutmiseks, siis võib-olla selliselt tegutseda. Tähendab, seaduste vastuvõtmine ja muutmine ning nende kommenteerimine on eelkõige siiski Riigikogu ülesanne.

Suur tänu! Kolleeg Jaanus Betlemi ees ma vabandan, sest aeg on läbi. Ma tänan, härra Ginter! Nüüd me kuulame ära Riigikohtu esimehe, härra Rait Maruste kaasettekande.

Lugupeetud juhatus, väga austatud Riigikogu liikmed! Põhiseaduse § 150 2. lõike kohaselt olen teinud Riigikogule ettepaneku nimetada Riigikohtu liikmeks härra Jüri Ginteri. Härra Jüri Ginteri eluloolised andmed on laiali jagatud, teil on olnud võimalus nendega tutvuda ja ma ei tahaks hakata neid kommenteerima. Tahan mõne sõnaga selgitada, mispärast selline kandidatuur on teile esitatud. Härra Ginter on oma töise tegevuse ajal olnud tugevalt seotud uurimistööga, analüütilise tööga omaaegses Juhtimise Kõrgemas Koolis, praeguses Maaelu Arengu Instituudis, ja kui arvestada seda, et Riigikohus on analüütiline keskus kohtusüsteemis, siis ma leian, et tema teadmised ja kogemused analüütiliseks tööks omavalitsuse alal ja riigi haldamisküsimustes tulevad kaheldamatult kasuks sellele tööle, mis tuleb teha Riigikohtus. Mis puutub küsimusse, kas härra Ginteril on piisavalt kohtunikutöö kogemusi, siis palun lugupeetud Riigikogu liikmetel silmas pidada seda, et meil Eestis ei ole ühtegi halduskohtunikku, kellel oleks kohtunikutöö kogemus. Halduskohtusüsteemi me alles loome. Mõned kuud, võib-olla isegi vähem, on alles ametis olnud esimesed halduskohtunikud. Seetõttu kogu halduskohtu menetluse osa, halduskohtu mõistmine on Eesti õigussüsteemis uus asi ja kellelgi ei ole siin kogemusi ja kohtupraktikat. Seetõttu ma ei peaks seda küll puuduseks, pigem võib-olla tuleb haldusala uurimine varasemas tegevuses kasuks halduskohtusüsteemi ülesehitamisel. Ma tahan juhtida teie tähelepanu ka sellele, et härra Ginter on tegelnud teadusliku uurimistööga. Ta on rakendussotsioloogia alal kaitsnud väitekirja ja seda metoodilist pagasit, mis üks teadustöö on inimeselt nõudnud, saab ta ka oma töös rakendada. Peale selle seisab ees väga tõsine töö selleks, et halduskohtumõistmine üldse käivitada. Esimene asi, mis Riigikohtu ees seisab, on ka see, et need uuesti ametisse nimetatud kohtunikud või värskelt ametisse nimetatud kohtunikud tuleb koolitada, halduskohtumenetluse valdkonda kuuluv normatiivne baas läbi analüüsida, et inimesi tööks ette valmistada, ja siin kuluksid ära nii härra Ginteri erialased teadmised kui ka kogemus koolitusprogrammide läbiviimisel. Me oleme väike riik ja meie spetsialistide valik on kitsas. Tartus, kus me oleme, hakkab mõjuma ka see asjaolu, et mitte kõik inimesed, kes võiksid võib-olla Riigikohtus töötada, ei ole mitmetel elukondlikel põhjustel nõus Tartusse tulema. Sellepärast ei ole valik sugugi mitte lõpmata rikas ja me peame valima kõige parema, mis meil kohapeal kasutada on. Nende argumentide alusel ma palun teid toetada härra Jüri Ginteri kandidatuuri Riigikohtu liikmeks. Tänan teid!

Suur tänu! Kas küsimusi on? Kolleeg Ignar Fjuk.

Härra esimees, lugupeetud ettekandja! Teie viimastest repliikidest ma sain aru, et Riigikohtu esimees on sunnitud tegema või eelistab teha valiku ainult Tartus resideerivate juristide seas. Kas see on nii?

Ei, mitte päris nii. Ma olen rääkinud väga paljude inimestega ka Tallinnas ja mujal väljaspool Tartut, kuid nagu ma ütlesin, inimesed elavad praktilises maailmas, nendel on pered, lastel koolid, abikaasadel töökohad jne. Ja mitmetel põhjustel pole need läbirääkimised, mida ma olen pidanud väljaspool Tartut, tulemusi andnud. Eesmärk ei ole sugugi mitte piirduda ainult Tartu baasiga, kuigi ma ütlen, et ma olen püüdnud Tartust leida maksimaalselt häid kandidaate. Praegu on Riigikohtus siiski kolm ülikooliprofessorit ja konsultantidena veel teisigi akadeemilisi inimesi, nii et see akadeemilise poole ja praktika süntees peaks edaspidi andma hea väljundi.

Suur tänu! Ootame veel viivu. Tundub, et rohkem küsimusi ei esitata. Tänan! Lugupeetud kolleegid! Ma avan läbirääkimised. Kas me loeme läbirääkimised peetuks ja lõppenuks? Läbirääkimised on lõppenud. Lugupeetud kolleegid, protseduurilisi ettepanekuid rohkem tehtud ei ole, aga võib-olla veel tehakse. Kolleeg Krista Kilvet.

Ma tänan, härra juhataja! Keskfraktsiooni nimel palun 5 minutit vaheaega enne lõpphääletust!

Vaheaeg 5 minutit. Palun esitada ettepanek ka kirjalikult! V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid, vaheaeg on läbi! Kolleegid, asugem töökohtadele, ma panen seaduseelnõu hääletusele. Hääletamine on salajane. Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et võtta vastu Jüri Ginteri Riigikohtu liikme ametisse nimetamise seadus? Selle ettepaneku poolt on 26 Riigikogu liiget, vastu on 48, 8 jäid erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust. Seadus jääb vastu võtmata.

Lugupeetud Riigikogu, võtame arutusele 13. päevakorrapunkti. Öelge, kolleegid, kas teil kõigil on käepärast need juhatuse otsused, mis reguleerivad vajadusel tööd kinnise istungi organiseerimisel ja konkreetselt selle päevakorrapunktiga seonduvalt? Ma informeerin, kolleegid, teid sellest, et vastavalt juhatuse eilsele otsusele pidi valitsus andma selgituse, mis nendes lepingutes konkreetselt sisaldab riigisaladust ja mis kommertssaladust. Ma loen teile ette valitsuse kirja, millele on alla kirjutanud peaminister. "Vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse ja Iisraeli firma TAAS – Israel Industries Ltd. (endine IMI) vahel sõlmitud relvahankelepingu number ESIL 001 J 93 punktile 14 "Saladuste hoidmine" on lepingu mõlemad osapooled garanteerinud, et kõik selle lepinguga seotud andmed ja informatsioon hoitakse konfidentsiaalsena. Samuti, arvestades nimetatud lepingu riigikaitselist iseloomu, on Vabariigi Valitsus seisukohal, et Eesti Vabariigi valitsuse ja eespool nimetatud firma vahel sõlmitud relvahankelepingu ning tema lisade sisu on Eesti Vabariigi riigisaladus." Kas on ettepanekuid? Kolleeg Kalle Kulbok.

Lugupeetud juhataja! Kuivõrd Vabariigi Valitsus on tunnistanud kogu lepingu riigisaladust kandvaks, kaasa arvatud see, kelle vahel leping on sõlmitud, millises summas jne., aga ometi on juba korduvalt avaldanud selle lepingu sisu, teen ma ettepaneku võtta Vabariigi Valitsus vastutusele riigisaladuse reetmise eest.

Suur tänu! See on teine päevakorrapunkt, mille kohta tuleb üle anda eelnõu. Kas on ettepanekuid ka selle päevakorrapunkti kohta? Kolleeg Tiit Sinissaar.

Aitäh, härra esimees! "Isamaa" fraktsiooni nimel teen ettepaneku kuulutada käesoleva päevakorrapunkti arutamine kinniseks.

Suur tänu! Palun esitada mulle ettepanek kirjalikult. Katkestamisega on nii, nagu kodukorraseadus ütleb. Katkestamise ettepanek võidakse teha kohe. Kui selle teevad autorid või juhtivkomisjon, siis pole vaja hääletada. Kui ettepaneku teeb keegi teine, siis läheb see hääletamisele. Kolleeg Peeter Lorents.

Austatud juhataja! Fraktsiooni "Koonderakonna Ühendus" poolt tuleb katkestusettepanek ja põhjus on selles, et Riigikogu liikmetele tutvumiseks esitatud lepingu eestikeelne tekst erineb ingliskeelsest tekstist. Eestikeelses tekstis puudub punkt 7.1, nii et vormiliselt ei ole meil täna midagi arutada.

Panen protseduurilised ettepanekud esitamise järjekorras hääletusele. Lugupeetud kolleegid! Ma värskendan teie mälu ja informeerin teid sellest, et Riigikogu istungi saab kinniseks kuulutada Riigikogu kohalolevate saadikute kvalifitseeritud häälteenamusega või ütleme täpsemalt, hääletusest osavõtvate saadikute häälteenamusega tingimusel, et poolt peab olema kaks korda rohkem kui vastu. Mitte koosseisu, vaid hääletusest osavõtvate saadikute häälteenamusega. Ma panen kõigepealt hääletusele "Isamaa" fraktsiooni ettepaneku. Lugupeetud Riigikogu! Kes on selle poolt, et arutada käsilolevat päevakorrapunkti kinnisel istungil? Selle ettepaneku poolt on 68 Riigikogu liiget, vastu on 9, 5 on erapooletud. Ettepanek leidis toetust, istung tuleb kinnine. Kolleegid, kas on vaja värskendada teie mälu, kuidas me toimime siis, kui istung on kinnine? Järgmine protseduuriline ettepanek pannakse hääletusele kinnisel istungil. Sest nüüd kehtib juba juhatuse otsus istung kinniseks kuulutada. Kas on vaja ette lugeda? Ma loen teile ette. Esimene punkt käsitleb seda, kes tohivad saalis viibida ja see langeb praktiliselt kokku § ga 24. Aga ma loen teile ette: "Riigikogu kinnise istungi ajal tohivad istungisaalis viibida Riigikogu liikmed, Vabariigi President, Vabariigi Valitsuse liikmed, õiguskantsler, kinnise istungi päevakorrapunktide arutamisele kutsutud isikud." Ma teen siin kohe pausi ja juhin teie tähelepanu sellele, et valitsuse poolt on kutsutud kolonel Laaneots kaasettekandjaks, ning kutsutud on järgmised Riigikogu Kantselei töötajad: direktor, direktori asetäitja, direktori asetäitja pressisekretär, Riigikogu juhatuse nõunik, saalisekretär, arvutiinsener. Teiseks. Pärast Riigikogu täiskogu poolt otsuse langetamist Riigikogu kinnise istungi korraldamise kohta kuulutab Riigikogu juhatus välja 15 minutilise vaheaja, mille jooksul Riigikogu Kantselei kõrvaldab Politseiameti julgestusteenistuse kaasabil Riigikogu istungite saalist kõrvalised isikud. Riigikogu kinnise istungi toimumise ajaks suletakse Riigikogu istungite saali uksed. Uste avamiseks annab loa Riigikogu juhatus. Riigikogu kinnise istungi toimumise ajaks lülitatakse välja täiskogu istungite heliülekandesüsteem. Riigikogu kinnise istungi kohta koostatakse stenogramm. Sellega on võimalik tutvuda Riigikogu juhatuse loal. Riigikogu kinnisel istungil toimunust annab Riigikogu juhatus Riigikogu Kantselei pressiteenistuse kaudu informatsioonilise ülevaate. Vaheaeg 15 minutit. V a h e a e g Kinnine istung (stenogrammi ei avaldata).

Jätkame vastavalt kinnitatud päevakorrale ja võtame käsitlusele valitsuse poolt esitatud töö- ja puhkeaja seaduse eelnõu. Me alustame teist lugemist ja ma palun ettekandeks kõnetooli sotsiaalministri proua Marju Lauristini.

Lugupeetud Riigikogu! Peale nii kaasakiskuvat poliitilist päevakorrapunkti on muidugi üsna suureks kontrastiks tegelda sellise igapäevase, praktilise probleemiga nagu töö- ja puhkeaeg, kuid ometigi ma söandan astuda teie ette ettekandega töö- ja puhkeaja seaduse eelnõu teiseks lugemiseks. Selle seaduseelnõu üldpõhimõtteid tutvustati juba esimesel lugemisel. Tegemist on seadusega, mis kuulub töösuhteid, see tähendab tööandja ja töövõtja suhteid reguleerivate seaduste paketti ning sätestab riiklikud normatiivid selle kohta, mismoodi on lubatud inimeste töölerakendamine ajalises mõttes, missugune on Eestis lubatud tööaja pikkus, missugused on kohustused puhkeaja tagamiseks, missugused on tööaja suhtes kehtestatud erandid sõltuvalt töötajate east, perekondlikust või tervislikust seisundist ning millistel tingimustel on lubatud ületundide rakendamine, missugused eritingimused on tööks õhtusel ja ööajal jne. Kahe lugemise vahepeal on seaduseelnõu teksti lihvitud, on toodud sisse mõningad parandused, mis puudutavad alaealiste töötamist, on lühendatud nende tööaega. Samuti on toodud sisse teatud täpsustused tööaja normide rakendamisel ja täiendavad soodustused lapsinvaliidide vanematele. Samas on kahjuks mõned momendid jäänud veel sõnastuslikult vaieldavaks ja nendele ma tahaksingi juhtida teie tähelepanu. § s 8 on toodud soodustuste laiendamise tingimused isikutele, kes kasvatavad lapsinvaliidi, ning samuti ka eestkostjatele ja hooldajatele. Nimelt olid seaduseelnõu esimesele lugemisele esitatud tekstis soodustused ette nähtud põhiliselt lapse emale, nüüd on õigesti leitud, et need soodustused tuleb laiendada ka last üksi kasvatavale isale ja samuti hooldajale. Aga siiski, kui vaadata lähemalt § 8 sõnastust ja selle paragrahvi 1. lõigus viidatud § de 18 ja 25 sõnastust, on näha teatud vastuolu ja selle vastuolu lahendust rahuldaval viisil ei ole komisjon praeguses tekstis veel leidnud. Ka autori esindajana ma nõustun, et siin tuleb veel lahendusi edasi otsida Riigikogu abil. Samuti on, võiks öelda, teatud vaidlusi tekitanud seaduseelnõusse selle sätte sissetoomine, millega lapsinvaliidi vanemal on õigus saada üks lisapuhkepäev kuus ja selle eest tasutakse sotsiaalkindlustuse eelarvest. Antud teksti on see säte üle toodud endisest puhkuseseadusest, kuid seni ei ole veel päriselt lahendatud selle täienduse finantseerimine, kuigi teatud variandina on praegu võimalik need rahad nii-öelda näpistada sotsiaalkindlustuse eelarvest pensioniraha ja muu toetusraha reservi arvelt. Ma lihtsalt juhin tähelepanu sellele, et see on vaieldav punkt, mille suhtes valitsuses on oldud ka seisukohal, et selline soodustus ei ole võib-olla praegu jõukohane. Samuti on § 21 3. lõikes, kus räägitakse tööaja re˛iimi kehtestamisest, tekitanud vaidlusi see, kas Vabariigi Valitsus, kellele siin antakse õigus sätestada tööaja algus ja lõpp riigivalitsemisasutustes, saab teha sedasama näiteks kohtute või selliste asutuste suhtes, nagu seda on Riigikogu Kantselei. Tähendab, kes määrab tööaja riigiasutustes, mida ei saa sõna otseses mõttes pidada riigivalitsemisasutusteks. Siin on võimalikud kaks või isegi kolm erinevat lahendust. Valitsus pooldaks sellist lahendust, et sätestada tööaja alguse ja lõpu kehtestamise õigus Vabariigi Valitsusele kõigis riigiasutustes, mitte ainult riigivalitsemisasutustes. Kuid on olemas ka teisi võimalusi. Näiteks anda eraldi neljanda lõiguga konkreetne õigus sätestada tööaja re˛iim nendes teistes, mitte riigivalitsemisasutustes, mõnedele teistele organitele. Paragrahvis 10, kus on räägitud tööaja lühendamisest ja on sätestatud soodsamad tingimused alaealistele ja samuti teatud töötingimustest sõltuvalt lühendatud tööajaga töötavatele isikutele, võiks meie arvates – see oli ka komisjonis põhimõtteliselt arutusel – olla sätestatud, et see lühendatud tööaeg ei ole mitte osaline tööaeg. See tähendab, et sellise lühendatud tööaja puhul rakendatakse täispalka, kuigi tegelikult on selle lahenduse koht võib-olla töö- ja palgaseaduses. Ma tahan rõhutada, et selle seaduse vastuvõtmine loodetavasti lähema aja jooksul, veel enne selle aasta lõppu, loodetavasti järgmisel nädalal, võimaldaks ka palgaseaduses jõuda lõpplahendusteni just nende eritingimuste puhul töötasustamise osas, mis puudutavad lühendatud tööajaga töötamist, õhtusel ja öisel ajal töötamist, ületunde jne. Omaette probleemiks, mida see seadus ei saa lahendada, on küsimus töötamisest riigipühadel just selles mõttes, mida lugeda riigipühadeks. Kuna selle üle on samuti olnud vaidlusi ja Riigikogu liikmeil on selles suhtes eriarvamusi, siis me leiame, et on õige, kui töötamine riigipühadel oleks siin sätestatud n. ö. üldreeglina, viidates sellele, et riigipühade täpne loend antakse eraldi seadusega. Lugupeetud saadikud, lähtudes sellest, et nimetatud probleemid, mis ei ole põhimõttelist laadi, vaid pigem redaktsioonilist laadi, on meil koostöös komisjoniga jäänud veel lõplikult lahendamata, ühinen ma seisukohaga, mille esitab ilmselt ka komisjon, et täna tuleks need probleemid läbi arutada ja lõplikud lahendused esitada järgmiseks nädalaks, see tähendab täna teine lugemine katkestada. Aitäh!

Suur tänu! Kolleeg Kalle Jürgenson.

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Te olete selles seaduseelnõus jäänud termini "töötaja" juurde. Kuidas te suhtute terminite "tööandja" ja "töövõtja" kasutuselevõtmisse? Aitäh!

Lugupeetud härra Jürgenson, ma tänan väga selle küsimuse eest. Me oleme esitanud sellesama küsimuse, sama ettepaneku korduvalt ja tungivalt Justiitsministeeriumile. Sotsiaalministeerium pooldab ja on alati pooldanud terminipaari "tööandja" ja "töövõtja". Meie oma nii-öelda kõnepruugis kasutame ainult neid termineid, kuid meil on olnud pikk ja seni tulutu vaidlus juristide ja ekspertidega nii Tartu Ülikoolist kui ka Justiitsministeeriumist, kes on nõudnud termini "töötaja" juurde jäämist.

Suur tänu! Tundub, et küsimusi rohkem ei ole. Ma tänan! Kaasettekandeks on sõna sotsiaalkomisjoni esindajal kolleeg Epp Haabsaarel.

Lugupeetud kolleegid! Kõigepealt muudatustest, mis tehti eelnõus parandusettepanekute tulemusel. Nimelt tänu meie komisjoni arstide ettepanekutele on tehtud mõningaid muudatusi, millega parandatakse alaealiste töötingimusi. Kui enne oli lühendatud tööaeg 13–15-aastastele alaealistele 25 tundi nädalas ja 16–17-aastastele 35 tundi nädalas, siis nüüd on see 13–14-aastastele 20 tundi, 15–16-aastastele 25 tundi ja 17 aastastele kuni 30 tundi nädalas. Suurendatud on ka emade garantiisid, sest seadus näeb ette mõningaid lisagarantiisid emadele, kes kasvatavad alaealisi, ja kui need garantiid olid eelmise variandi järgi ette nähtud nendele, kellel on alla 12 aasta vanuseid lapsi, siis nüüd neile, kellel on alla 14 aasta vanuseid lapsi, nii nagu see on puhkuseseaduseski. Seega on need kaks seadust nüüd omavahel kooskõlas. Ette on nähtud lubada töölt ära neid, kes on doonorid, arvestades seda, kui raske olukord on meil praegu üldse vabariigis doonorlusega. Enne uut aastat ja jõulusid on ette nähtud kolme tunni võrra lühendatud tööpäev. Mis puutub küsimusse, mis küll esitati proua Marju Lauristinile ja puudutas terminipaari "tööandja" ja "töövõtja", siis arvestades härra Truuvälja seisukohta, mida ta saalis meile tutvustas ja mille järgi tema arvates tuleks kõne alla terminite muutmine, arvan ma, et komisjon on nõus seda küsimust veel kord kaaluma, seda enam, et see küsimus tuleb saalist ikka ja jälle tagasi komisjoni. Ma tahaksin hääletada läbi parandusettepanekud ja arutelu katkestada. On mõningaid kaalumisväärseid probleeme, on ka terminoloogilisi täpsustusi. Parandusettepanekud palun esitada järgmiseks teisipäevaks, s.o. siis 13. detsembriks kella 13 ks. Olen valmis vastama küsimustele.

Tänan väga! Kas on küsimusi kaasettekandjale? Kolleeg Tiit Käbin.

Tänan! Tõenäoliselt ma oleksin pidanud seda vist põhiettekandjalt küsima, aga ma siiski esitan oma küsimuse. Paragrahv 4 ütleb tööajanormi kohta nii, et riiklik tööajanorm määratakse seadusega või seaduse täitmiseks antud haldusaktiga. Aga sama seaduse § 12 määrab juba ära riikliku tööajanormi. Milleks on vaja siin viidet veel mingile haldusaktile? Tänan!

Et täpsustada vajaduse korral. Aga me võtame teie probleemi komisjonis kaalumisele. Ilmselt on see põhjendatud.

Ma tänan! Mulle näib, et rohkem küsimusi ei ole. Tänan, kolleeg Epp Haabsaar! Avan läbirääkimised. Kas me võime kokku leppida, et läbirääkimised on lõppenud? Kui keegi ei protesti, loeme läbirääkimised lõppenuks. Kas proua minister soovib lõppsõna? Ei soovi. Sellisel juhul ma palun juhtivkomisjoni esindaja kolleeg Epp Haabsaare siia ja vaatame läbi parandusettepanekud. Talitame siis nii nagu tavaliselt. Meil on teiseks lugemiseks 26 parandusettepanekut. Kas on nii?

Jah.

Need kõik on aktsepteeritud autori ja komisjoni poolt kas täielikult või osaliselt. Erandiks on 10. ettepanek kolleeg Nestorilt. Kolleeg Nestor teatas, et ta ei nõua selle hääletamisele panekut, kuna asi läheb katkestamisele. Vaatame need igaks juhuks läbi. Esimene ja teine on sotsiaalkomisjoni ettepanekud. Nr. 3 on kolleeg Olli Toomiku ettepanek ja seda on osaliselt arvestatud. Nr. 4 on sotsiaalkomisjoni ettepanek ja seda on arvestatud. Nr. 5 on samuti sotsiaalkomisjonilt. Nr. 6 ja 7 on ka sotsiaalkomisjoni ettepanekud ja need on kooskõlastatud. Ma siiski eksisin, ettepanekut nr. 8, mille esitas Olli Toomik, ei ole arvestatud. Kas juhtivkomisjon kommenteerib?

Ei ole arvestatud sellepärast, et sätte rakendamiseks oli vaja tööinspektori nõusolekut. Komisjon oli seisukohal, et taolisest garantiist piisab, ning ei pidanud vajalikuks Olli Toomiku ettepanekut arvestada.

Kolleeg Olli Toomikut ei ole siin.

Küsimus on öise vahetuse kestuses, kas seda võib pikendada või ei või. Põhitekst ütleb, et on vaja tööinspektori nõusolekut, ja komisjon oli seisukohal, et see on küllaldane garantii.

Kolleeg Olli Toomikut ei ole siin, me peame panema hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on kolleeg Olli Toomiku parandusettepaneku poolt, mida komisjon ei ole arvestanud? See on tabelis number 8 all. Selle ettepaneku poolt on 8 saadikut, vastu on 11, 4 jäid erapooletuks. Ettepanek ei leidnud toetust. Nr. 9., kolleegide Olli Toomiku ja Eiki Nestori ettepanekut, on arvestatud. Nr. 10., kolleeg Eiki Nestori ettepanekut, ei ole arvestatud. Kolleeg Nestor teatas, et ta ei nõua hääletamist seoses katkestamisega. Nr. 11. ja 12., sotsiaalkomisjoni ettepanekuid, on arvestatud. Nr. 13., kolleeg Olli Toomiku ettepanekut, on sisuliselt arvestatud. Nr. 14., sotsiaalkomisjoni ettepanekut, on arvestatud. Nr. 15., kolleeg Eiki Nestori ettepanekut, on osaliselt arvestatud. Kas on korras? Aitäh! Nr. 16., sotsiaalkomisjoni ettepanekut, on arvestatud. Nr. 17., kolleeg Eiki Nestori ettepanekut, on osaliselt arvestatud. Kas on korras? Nr. 18 on kooskõlastatud autori ja komisjoni vahel. Nr. 19., Eiki Nestori ettepanekut, on arvestatud. Nr. 20 on arvestatud või kooskõlastatud. Nr. 21 on komisjoni ja autori vahel kooskõlastatud. Nr. 22 samuti. Nr. 23., kolleeg Epp Haabsaare ettepanekut, on sisuliselt arvestatud. Kuidas on, kas sobib? Aitäh! 24. ettepaneku suhtes on komisjon ja autor kokku leppinud. 25. ja 26. suhtes samuti. Sellega oleme parandusettepanekud läbi vaadanud. Komisjoni ettepanek on teine lugemine katkestada ja parandusettepanekud esitada teisipäeval, 13. detsembril. Esmaspäeval? Ja millal me jätkame teist lugemist?

Ma arvan niimoodi, et kui parandusettepanekud laekuvad esmaspäevaks, siis jätkame samal nädalal.

Nii et jätkame järgmisel töönädalal.

Kolleegid, päevakorra järgi tuleb meil nüüd arutusele Vabariigi Presidendi töökorra seaduse eelnõu. Kas kolleeg Mart Nutt tahab meile selle kohta midagi öelda? Kolleeg Mart Nutt.

Lugupeetud härra juhataja, teeme selle protseduuri vastavalt seaduse menetlemise käigule. Nii et kõigepealt teeb ettekande härra justiitsminister, siis teen mina. Vaatame läbi muudatusettepanekud ja siis ma annan oma katkestusettepaneku üle. Aitäh!

Nii, suur tänu! Alustame siis tavalise protseduuriga. Ma palun ettekandeks siia justiitsministri härra Kaido Kama.

Austatud härra esimees, lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Presidendi töökorra seaduse eelnõu, mis on praeguseks jõudnud teisele lugemisele, on menetluses olnud väga pikka aega ja on üles kütnud mitmeidki poliitilisi kirgi. Natukene selle seaduseelnõu saamisloost. Tegelikult hakati seda ette valmistama kohe, kui Eesti riik sai uue parlamendi, uue valitsuse ja presidendi, sest oli selge, et ka presidendi töökord tuleb seadusega täpsemalt sätestada. Suur osa presidendi toimingutest sätestatakse eriseadustes. Nii nagu näiteks rahuaja ja sõjaaja riigikaitse seadused peavad määrama täpselt kindlaks presidendi rolli Eesti riigikaitse kõrgema juhina. Lisaks nendele funktsioonidele, mis sätestatakse eriseadustes, jääb veel terve rida üksikuid probleeme, mis tuleb ka seaduse tasemel lahendada. Nendele probleemidele ongi püütud anda lahendus presidendi töökorra seaduses. See käsitleb presidendi poolt väljaantavaid õigusakte ja presidendi asendamise korda ning täpsustab ka presidendi mõningaid põhiseaduslikke ülesandeid, nagu näiteks armuandmine ja muu taoline. Ma annaksin, kui te lubate, teile ülevaate 3. detsembril Presidendi Kantselei poolt väljasaadetud protestist ja käsitleksingi seda eelnõu protesti punktide kaupa. Kõigepealt protestib Presidendi Kantselei § 2 1. lõike, mille kohaselt president võib seadlusi anda ainult erakorralise või sõjaseisukorra ajal. Presidendi Kantselei väidab, et see on presidendi põhiseaduslike õiguste kitsendamine. Vastuväide on see, et juhul kui pole tegemist erakorralise või sõjaseisukorraga, on alati võimalik parlament kokku kutsuda erakorralisele istungile ja selle initsiatiivi õigus on ka presidendil, kes vastavalt põhiseadusele teeb siis parlamendi esimehele ettepaneku kutsuda parlament erakorraliselt kokku. Muudel juhtudel, kui Eestis ei ole mingit erakorralist ja sõjaseisukorda, ei näe me vajadust selle järele, et president peaks andma välja seadlusi. Paragrahvis 4 ei meeldi Presidendi Kantseleile see, et ka presidendi ettepanekutel on otsuse vorm. Seal on öeldud ära, et kõik muud presidendi poolt väljaantud aktid, mis ei ole käskkirjad ja seadlused, on otsused. Me arvame, et ühe dokumendi nimi, ka ettepanekute puhul, ei peaks olema ettepanek, vaid kui president teeb näiteks Riigikogule ettepaneku nimetada ametisse mõni ametiisik, siis peaks see ka toimuma otsuse kujul. Kolmandat kantselei ettepanekut valitsus toetab. Valitsus arutas seda oma istungil. Ettepanek puudutab kahe lugemise vahel eelnõus toimunud muudatust § 11 2. lõikes, kus on praegu teiseks lugemiseks esitatud tekstis ette nähtud, et Presidendi Kantseleid juhib Vabariigi Valitsuse poolt ametisse nimetatud direktor, see tähendab, et valitsus peaks hakkama ametisse nimetama Presidendi Kantselei tippjuhti ja seega kontrolliks siis Presidendi Kantseleid. Me arvame, et see ei ole õige, vastasel juhul peaks valitsus hakkama nimetama ametisse ka näiteks Riigikogu Kantselei juhti, õiguskantslerit, aparaaditöötajaid jne. Ilmselt see niimoodi mõeldav ei ole. Kantselei protesteerib ka erinevate mõistete "õigusaktid" ja "õigustloovad aktid" vastu. Nende erinevate mõistete kasutamine on teadlik. Kõik õigusaktid ei ole õigustloovad aktid. Näiteks presidendi käskkiri, millega ta omistab konkreetse auastme mõnele Eesti Vabariigi ohvitserile, ei ole õigustloov akt, küll aga on ta õigusakt. Nii et siin on just nimelt tegemist terminoloogilise järjekindlusega. Veel ei meeldi Presidendi Kantseleile mõiste "viivitamata" ja viidatakse põhiseaduse § le 105, mis näeb ette, et president kuulutab viivitamatult välja rahvahääletusel vastuvõetud seaduse. Ollakse seisukohal, et kuna see on seal kohas põhiseaduses nimetatud, siis kuskil mujal enam "viivitamatult" öelda ei tohiks. Me ei ole sellega nõus. Ka põhiseadus kasutab mõistet "viivitamata" mitmes kohas ja me oleme kindlad, et see ei tähenda, et kuskil mujal enam seda sõna tarvitada ei tohiks. Mõiste "viivitamata" on riigiõiguslikult kogu maailmas aktsepteeritud mõiste. Ja viimane pretensioon kantselei poolt on see, et presidendi põhiseaduslikke õigusi ja kohustusi hõlmab antud eelnõu selektiivselt, et ta ei hõlma kõiki neid presidendi funktsioone, mis talle põhiseaduses on pandud. Me leiame, et see ei ole probleem. Kuna meil on teada, millised presidendi funktsioonid sätestatakse tulevikus ja milliste seadustega seda tehakse, siis peab see eelnõu ju eelkõige hõlmama ikkagi neid presidendi funktsioone ja tema tegevust puudutavaid probleeme, mida eraldi seadustes ei sätestata. Eriküsimus on muidugi see, et ilmselt ka osa asju, mis on praegu eelnõus sees, vajavad tulevikus täpsemat sätestamist eraldi seadusega, nii nagu näiteks armuandmine, mis tõenäoliselt nõuab tulevikus meil eraldi armuandmisseadust. Ja ei ole ka välistatud, et me peame tulevikus veel täpsemalt reglementeerima presidendi asendamise korra eraldi seadusega, nii nagu see oli Eesti Vabariigis enne 1940. aastat. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Kas on küsimusi ettekandjale? Näib, et ei ole. Ma tänan, härra minister! Kaasettekande teeb meile riigiõiguskomisjoni esimees härra Mart Nutt.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud Riigikogu liikmed! Riigiõiguskomisjon arutas käesolevat seaduseelnõu viimast korda 22. novembri koosolekul käesoleval aastal. Ma ise kahjuks sellel koosolekul ei viibinud. Sellest hoolimata tehti mulle ülesandeks kaasettekanne teha, nii et ma palun vabandada, kui ma olen mõnevõrra lakoonilisem. Sisulistes küsimustes andis härra justiitsminister minu arvates piisava ülevaate. Lähtuvalt sellest, et Justiitsministeeriumi arvates oleks vaja nimetatud seaduseelnõu veel täiendada ja täpsustada, on riigiõiguskomisjon seisukohal, et peale esitatud muudatusettepanekute läbihääletamist ja seisukohavõtmist nende suhtes tuleb käesoleva eelnõu arutelu katkestada ja jätkata seda 4. istungjärgu teisel töönädalal. Kui muudatusettepanekud on läbi hääletatud, siis ma teatan ka uute muudatusettepanekute esitamise tähtaja. Aitäh!

Ma tänan! Paistab, et küsimusi ei ole. Ma tänan, kolleeg Mart Nutt! Avan läbirääkimised. Kolleegid, kas ollakse nõus sellega, et läbirääkimised on peetud? Kui keegi ei protesti, loeme läbirääkimised peetuks ja lõpetatuks. Kas härra justiitsminister soovib lõppsõna? Ei soovi. Sellisel juhul, kolleeg Mart Nutt, vaatame läbi parandusettepanekud.

Lugupeetud juhatus, lugupeetud Riigikogu liikmed! Esimene muudatusettepanek on esitatud autorite poolt, komisjon ja eelnõu esitaja on sellega nõus.

Kõik on nõus. Teine ettepanek on samuti kooskõlastatud ja seda on arvestatud. Kolmas on autorite ettepanek, komisjon on nõus. Neljas ettepanek on kooskõlastatud. Kas kõik on nõus? Viies ettepanek on kolleeg Jaak Roosaarelt, seda pole arvestatud. Kas komisjon kommenteerib?

Komisjoni kommentaar on, et see on vastuolus põhiseadusega. Aga kuna ma ise kahjuks komisjoni koosolekul ei viibinud, on mul seda natukene raske põhjendada. Aitäh!

Suur tänu! Ootame viivu, kas kolleeg Roosaare ilmub saali. Kui teda ei ole näha, peame tema ettepaneku hääletusele panema. Kolleegid, selgituseks ütlen, et me vaatame praegu läbi presidendi töökorra seaduse eelnõu parandusettepanekuid ja jäime peatuma parandusettepanekule nr. 5, mille autoriks on kolleeg Jaak Roosaare. Komisjon ei ole seda arvestanud. Milline on Jaak Roosaare seisukoht? Jaak Roosaare.

Aitäh, härra juhataja! Minu meelest ei ole see parandusettepanek põhiseadusega vastuolus. Seda küsimust on ka varem tõstatatud. Ma jään oma seisukoha juurde. Mina olen ka jurist, muidugi enamus otsustab. Õiguskantsler, Riigikohus võivad mind kunagi ümber lükata, aga ma siiski nõuan hääletamist.

Jaak Roosaare nõuab viienda parandusettepaneku hääletusele panemist. Lugupeetud Riigikogu, kes on kolleeg Jaak Roosaare parandusettepaneku poolt? Komisjon pole seda arvestanud. Selle ettepaneku poolt on 3 saadikut, vastu on 39, 4 jäid erapooletuks, ettepanek on tagasi lükatud. Nr. 6, ettepaneku osapooled on nõus. Kellelgi vastuväiteid ei ole? Nr. 7 on samuti kolleeg Roosaarelt. Ka seda pole arvestatud. Milline on komisjoni kommentaar?

Komisjoni vastuväide oli, et mõiste " viivitamatult" on lahti kirjutatud. Mida see antud juhul tähendab? Sellisel juhul on otstarbekas ja ka loogiline määrata kindlaks tähtaeg. Komisjoni vastuväide käib termini "viivitamatult" kohta. Aitäh!

Suur tänu! Kas kolleeg Roosaare soovib kommenteerida? Jaak Roosaare, kuidas on, kas hääletame või oled nõus komisjoniga? Ei soovi hääletamist. Ma tänan! Ettepanekutega nr. 8, 9, 10 ja 11 on komisjon ja autor nõus. 12. on Jaak Roosaare ettepanek. Vahepeal on aga algtekst muutunud ja härra Roosaare esitatud küsimus ei haaku enam sellega. Ka 13. on Jaak Roosaare ettepanek, seda pole arvestatud.

Võib-olla härra Roosaare kommenteerib?

Ei soovi kommenteerida. Ei pane hääletusele. Nr. 14 puhul on osapooltevaheline kokkulepe saavutatud. Nr. 15 puhul samuti. Kes soovib hääletamist? Paneme hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on 15. parandusettepaneku poolt? Selle poolt on 4 saadikut, vastu on 29, 4 jäid erapooletuks. Ettepanek on tagasi lükatud. Number 16.

16. ettepanekuga on nõustutud.

Ettepanekutega nr. 17, 18 ja 19 on komisjon ja eelnõu esitaja nõustunud. Me oleme nüüd ettepanekud läbi vaadanud ja kuulame veel kord ära juhtivkomisjoni seisukoha.

Lugupeetud juhataja! Juhtivkomisjoni ettepanek on tulenevalt 22. novembri koosoleku otsusest katkestada Vabariigi Valitsuse 10. mail esitatud Vabariigi Presidendi töökorra seaduse eelnõu teine lugemine kuni Riigikogu 4. istungjärgu 2. töönädalani ning uueks muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kehtestada 16. detsember kell 18. Aitäh!

Suur tänu! Juhtivkomisjon on kasutanud oma õigust katkestada eelnõu arutelu. Seda jätkatakse 4. istungjärgu 2. töönädalal, parandusettepanekud esitada 16. detsembriks.

Kolleegid, meie järgmine päevakorrapunkt on tarbijakaitseseaduse eelnõu teise lugemise jätkamine. Ettekandeks palun kõnetooli justiitsministri härra Kaido Kama.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud Riigikogu! Tarbijakaitseseadus on teist korda teisel lugemisel ja ma loodan, et sellest, kuidas seaduseelnõu kahe lugemise vahel on muutunud, räägib oma kaasettekandes täpsemalt proua Oagu. Aga ise ma peatuksin ainult mõnel probleemil, mille puhul meie seisukoht erineb komisjoni poolt väljapakutust. Üks ja kõige tõsisem probleem on tõenäoliselt § 8 2. lõikes kehtestatud totaalne alkohoolsete jookide, narkootiliste ja uimastavate ainete ning tubakatoodete reklaami keeld. Eelmises variandis oli valitsusele antud õigus reguleerida nimetatud toodete reklaami. Praeguse variandiga keelatakse see täiesti. Ma lihtsalt tahan öelda, et kui taolise keelu peale nüüd tõesti minnakse, siis tuleb vastata ka väga mitmetele täiendavatele küsimustele, millele vastata pole üldse lihtne. Näiteks küsimus, kas Eestis tuleb keelustada ka need väljamaised ajakirjad, kus reklaamitakse alkoholi- ja tubakatooteid. Kui neid ei keelustata, siis muidugi sattuvad Eesti tubaka- ja alkoholitootjad ebavõrdsesse seisu, võrreldes oma väljamaiste kolleegidega. Või mis veel tõenäolisem, hakkavad oma reklaame trükkima väljamaistes ajakirjades, mida seejärel Eestisse tuuakse. Nii et enne, kui selline otsus teha, peab olema kindlasti lõplikult selge, kuidas taoline keeld toimima hakkab. Järgmine probleem puudutab § 15 – turu- ja tarbijakaitse komisjoni. Seal on ette nähtud, et turu- ja tarbijakaitse komisjoni moodustavad tarbijakaitseühingute esindajad kohtuvälise ja nõuandva organina müüja ja tarbija vaheliste vaidluste lahendamiseks. Kui taoline komisjon luuakse, siis tuleb seaduses väga täpselt sätestada selle õigused ja pädevus, milliseid vaidlusi komisjon lahendab, milline õiguslik jõud on tema otsustel jne. Praegu on üsna raske aru saada, mida see komisjon ikkagi tegema hakkab, ja meie ettepanek oleks § 15 praegu sellisel kujul välja jätta. Tarbijakaitseühingute seaduslikke õigusi reguleerib see seadus ka muudes paragrahvides. Näiteks § s 9 ja § s 14 on seadusega sätestatud mitmed tarbijakaitseühenduste õigused, see, kuidas nad võivad tarbijat kohtus esindada ja kõike muud teha. Veel paar probleemi. § 16 2. lõikes on lisaks tarbijakaitsega tegeleva ameti ametnikele laiendatud selle seaduse järelevalve funktsiooni teatud liiki kaupade osas ka politsei, tervisekaitse ja keskkonnakaitse ametiisikutele. Siin on probleem selles, et tegelikult sätestab sama asja ka § 22, mis määrab kuni riikliku tarbijakaitseameti moodustamiseni kindlaks need ametiisikud, kes teostavad tarbijakaitse järelevalvet. Praegu väljapakutud § s 16 on nende ametiisikute loetelu kitsam ja ka järelevalveõigus on kitsendatud teatud liiki kaupade müügi puhul. Nii et võib-olla see lõige ise võiks jääda, aga tema redaktsioon tuleks viia kooskõlla § ga 22. Ja viimane probleem, mida ma nimetasin ka eelmise lugemise ajal, aga mis on jäänud seaduse tekstis kahjuks muutmata ja esineb seal ikka samal kujul, on trahvide laekumine. Praegune seaduse tekst ütleb, et kõik tarbijakaitsealase seadusandluse rikkumisest laekuvad trahvid laekuvad kohaliku omavalitsuse eelarvesse. See asi tuleks viia kooskõlla teiste kehtivate seadustega. Meil laekuvad praegu kriminaalasjades väljamõistetud trahvid kõik riigieelarvesse, haldusasjades väljamõistetud trahvid aga laekuvad haldusõiguserikkumiste seadustiku järgi 60% ulatuses kohalikku eelarvesse ja 40% ulatuses riigieelarvesse. Haldusõiguserikkumiste seadustikus on reguleerimata juriidiliste isikute poolt makstavate trahvide laekumine. Nii et võimalikud ettepanekud § 20 kohta võiksid olla järgmised. See peaks sätestama ainult juriidiliste isikute trahvide maksmise. Kui seda tahetakse laiemalt teha, siis tuleb vastavalt muuta ka kriminaalseadustikku ja haldusõiguserikkumiste seadustikku. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Kas on küsimusi? Ivar Raig.

Härra minister! Me vaidlesime selles trahvide maksmise küsimuses juba eelmine kord ja siis ma mainisin, et kuivõrd tarbijakaitse on alles noor, siis oleks selle kujunemise stimuleerimiseks kohalikes omavalitsustes vaja, et need trahvid laekuksid kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Ma nimetasin ka, et me oleme valmis tegema parandusi teistesse seadustesse selle seaduse alusel, et viia see nendega kooskõlla. Nüüd ma küsin teie käest: milline on teie prioriteet? Kas te peate tarbijakaitseseadust nii tähtsaks, et selles seaduses sätestatud paragrahvid võiksid olla aluseks, et teha parandusettepanekuid teiste seaduste kohta, või te peate neid teie poolt nimetatud teisi seadusi tähtsamaks tarbijakaitseseadusest?

Korrektne oleks, kui jäetakse kehtima § 20 sellisel kujul, nagu ta praegu on, ja muudetakse sellesama seaduse rakendussätetes teisi õigusakte. Niimoodi me oleme tavaliselt teinud, et meil ei oleks korraga jõus seadused, mis on omavahel vastuolus. Isiklikult ma pooldan tarbijakaitsealase seadusandluse rikkumisest laekuvate trahvide laekumist riigieelarvesse, kuna tarbijakaitseamet on riigiamet ja kohalik omavalitsus siin väga palju initsiatiivi näidata ei saa.

Suur tänu! Ma tänan, härra minister, rohkem küsimusi ei ole! Juhtivkomisjoni, majanduskomisjoni poolt teeb kaasettekande kolleeg Tiina Benno.

Suur tänu, härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu kolleegid! Pärast teise lugemise katkestamist saabus komisjoni 19 parandusettepanekut. Neile on lisatud eelnõu eelmise käsitluse ajal Riigikogus komisjoni otsusel välja jäänud 9 parandusettepanekut, mis olid komisjoni saabunud esimese lugemise järel ning mille lisamise suhtes seaduse tekstile või mittearvestamise suhtes polnud eelnõu teise lugemise esimeseks etteasteks ühelt poolt komisjon ning teisalt komisjon ja autorid oma koostöös veel jõudnud ühtsele mõtestatud seisukohale. Need on tänases parandusettepanekute tabelis kirjas esimestena. Komisjon on jäänud seaduses käsiteldavas mõistete § s 3 valitsuse esialgses tekstis kasutatud mõistete juurde, seega ei eristata tarbijakaitseseaduses mõisteid "müüja" ja "teenindaja", nii nagu seda oleks tulnud teha Eero, Haugi ja Üksvärava ühise parandusettepaneku kohaselt. Nende ettepanekul ehk laiendati mõistet "garantii" lisakulude osas. ERSP detailseid ettepanekuid, mis vastavate sätetena sobivad kaubanduseeskirjade, ostu-müüki korraldava määruse ning tulevase kaubandusseaduse teksti, ei ole selles tarbijakaitseseaduse eelnõus arvestatud. Komisjon rõhutab veel kord, et praegu ei ole tegemist kaubandustegevuse kõikvõimalikke olukordi kirjeldava ja nende lahendamise detaile reguleeriva seadusandliku aktiga. Oma iseäralise sihitlusega tarbijakaitseseadusena peame silmas lihtsat ladusat teksti, mida lugedes inimene saab selgust eelkõige selles, mida ja kuidas saab jaekaubandus temale pakkuda ning milliste tarbijakaitse legaalsete ametite või volitatud esindajate poole ta saab pöörduda probleemidega, millele ta kaubanduses on põrkunud. Eelnõu tänases variandis on eelmisega võrreldes leida oluline parandus § s 8 "Keelud ja piirangud" 2. lõike kujul, mis on tehtud kolleegide Eero, Haugi, Üksvärava ja Oviiri parandusettepaneku alusel. Siin olevas tekstis on alkohoolsete jookide ja tubakatoodete reklaam väga järsult keelatud, võimalik, et nimetatud kaubaartiklite reklaami küsimused täpsustatakse edaspidi sellessamas seaduses. Täna esitame pärast parandusettepanekute läbihääletamist ettepaneku lõpetada seaduse teine lugemine. Parandusettepanekud kolmandaks lugemiseks esitada majanduskomisjonile esmaspäeval, 13. detsembril kella 12 ks.

Suur tänu! Kas on küsimusi juhtivkomisjoni esindajale? Kolleeg Ants Erm.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja, mul on selline küsimus. Kui ma vaatasin seda eelnõu, siis siin on väga põhjalikult kirjeldatud tarbijakaitseameti õigusi. Ma olen võib-olla vastupidiselt härra Kamale seisukohal, et tarbijakaitse peaks olema suures osas nii-öelda kohaliku omavalitsuse vaateväljas. Samal ajal on kohaliku omavalitsuse õigusi tarbijakaitsega tegelemiseks küllaltki vähe kirjeldatud. Kas seda küsimust on ka komisjonis arutatud? Kas ei peaks kohalikul omavalitsusel olema siiski rohkem võimalusi sekkuda sellesse probleemi?

Suur tänu selle küsimuse eest! Praegu on tõepoolest pandud kohustus tarbijakaitseseaduse olemasolu ehk tarbijakaitseseaduse täitmise eest meie valitsuse peale, kes korraldab tarbijakaitseameti, kellel peab olema piisav ametiisikute võrk üle vabariigi, selleks et inimestel oleks, kelle poole pöörduda oma probleemide lahendamiseks. Kuid seadus annab võimaluse, et kohalikud inimesed võiksid ühiskondliku aktiivsuse korras olla tarbijakaitseametnikena tegevad kohalike omavalitsuste juures. Meie ei saa olla kindlad, kas selliseid aktiivseid inimesi ka kõigis Eestimaa paikades on, aga me näeme, et taolisi inimesi peab kohapeal tingimata olema. Kõige olulisemaks peame riikliku tarbijakaitseametnike osa tarbijakaitseseaduse rakendamisel.

Suur tänu! Kolleeg Ants Erm, teine küsimus.

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja, ma vabandan, et ma teid nii kaua kinni pean, aga mul on väga konkreetne küsimus. Kas on tegemist trükiveaga? Paragrahvis 10 on öeldud, et volikogu tarbijakaitsega tegeleval ametiisikul on õigus teha suulisi hoiatusi või käesoleva seaduse § s 15 sätestatud ettekirjutusi. § 15 ei sätesta ettekirjutusi, küll aga sätestab need § 16.

Aitäh! Siin on tõesti redaktsioonilised ebakõlad.

Suur tänu nii küsijale kui vastajale. Küsimusi kolleeg Tiina Bennole rohkem ei paista olevat. Autori poolt kuulaksime ära veel Konkurentsiameti peadirektori asetäitja proua Aini Oagu.

Austatud daamid ja härrad! Ma pean tänama juhtivkomisjoni, kes on koos meiega aktiivselt neid asju läbi vaadanud ja ettepanekud on olnud ka väärtuslikud. Põhimõtteliselt on autoripoolsetes seisukohavõttudes lähtutud tingimusest, et tsiviilseadusandluses põhiliselt palju laiemalt ja täpsemalt lahtikirjutatud küsimusi selle seaduse tekstis ei puudutata. Siia nende paranduste alla tuleb terve rida mittearvestatud parandusi, mis puudutavad lepingute täitmist või ülesütlemist ja puudustega kauba tagastamist. Need on praeguses tsiviilkoodeksis sees ja kuna tsiviilseadusandlust tehakse ringi, siis ei ole ilmselt siin see koht, kus need küsimused sisse panna. Teine põhimõte, millest eelkõneleja juba rääkis, on seotud kaubanduseeskirjadega. Meil tehakse ka kaubandusseadust. Seniks aga on praegu siin seaduseelnõus ette nähtud selline kord, et valitsus kehtestab kaubanduseeskirjad. See puudutab kõike, nii tavalist kaubandust kui ka postimüüki ja komisjonikaubandust jne. Seepärast ei peeta vajalikuks neid küsimusi lahti kirjutada. Samuti on küsimus tekkinud kvaliteedi kontrollimise ja kvaliteedi tingimuste osas. Käesoleval ajal käib see kõik valitsuse poolt kehtestatava korra alusel ja tehakse ka vastavaid eriseadusi. Kui need vastu võetakse, siis hakkavad nad paralleelselt funktsioneerima. Konkreetsetest küsimustest on siin esimeses täiendusettepanekus mainitust juba eelmine kord mõiste "garantii" kohta käivasse teksti sisse hääletatud sõnad "tekkinud lisakulud". Siin on märgitud, et ei ole arvestatud, aga see on juba arvestatud. Paragrahvi 8 2. lõige on antud uues redaktsioonis, sellega on sisse võetud kõik need täiendused. Täiendusettepanekus nr. 7 pakutud § 8 3. lõige on eelnõus antud 5. lõikena. Paragrahv 15 on eelnõus praegu uues redaktsioonis. 21. parandusettepanekus tõstatatud hinnakujunduse küsimus on juba reguleeritud hinnaseadusega. 22. ettepanekut arvestati praktiliselt eelmisel korral hääletades, kui riiklikust tarbijakaitseametist sai riikliku tarbijakaitsega tegelev amet, et ta oleks selline üldnimetus. Mis puutub 23. ettepanekusse, siis kõik need üldised tingimused, kuidas kaebust lahendatakse, on olemas teistes seadustes – millal loetakse põhjendatuks mittekohaleilmumist ja mis siis edasi tehakse. Nii otseselt ei saa kaebuses toodud asjaolusid tõeseks lugeda, kui vastavad osapooled ei tule kaebuse lahendamisel kohale. Sellist automaatset otsust ei saa siin teha. Mis puudutab reklaami, siis sellest on juttu olnud ja põhiseadus näeb ette, et kui me üldse reklaamikeelu kehtestame, siis see peab seaduses sees olema. Selle üle tuleb hästi hoolega mõelda. Kui seda teha, siis ainult seadusega, aga valitsuse poolt kehtestatava korra puhul ei saa reklaamikeeldu sisse panna. 27. täiendusettepanek puudutas rahatrahvi. Sellega oldi sisuliselt nõus, aga tehti korrektiiv, et 6000 kroonini ühte trahvi selles tekstis ei paisutata, sest teised trahvid on kõik 100–3000 krooni ja ainult tervisele ohtlikel juhtudel on need üle 3000. Nii et see 1000 kroonine trahv on siia vahele jäänud kindla määrana. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Mulle näib, et küsimusi ei ole. Ma tänan, proua Oagu! Avan läbirääkimised. Kuna kõnesoove pole, kas me võime siis kokku leppida, et läbirääkimised on peetud? Keegi ei protesti. Loeme läbirääkimised peetuks ja lõpetatuks. Kas härra justiitsminister soovib lõppsõna? Ei soovi. Sellisel juhul, kolleeg Tiina Benno, hakkame läbi vaatama parandusettepanekuid.

Alustame tarbijakaitseseaduse eelnõu kohta tehtud parandusettepanekute läbivaatamist.

Esimene ettepanek on kolleegidelt Eerolt, Haugilt ja Üksväravalt ja seda ei ole arvestatud.

Kommentaariks. Ettekandes oli juba juttu sellest, et meie ei eristanud mõisteid "müüja" ja "teenindaja", nagu ettepanekus soovitati. Mõistele "garantii" on aga tekstis lisatud nende ettepanekus pakutud täiendusena sõnad "tekkinud lisakulud". Tekkinud lisakulude hüvitus tuleb mõiste "garantii" juurde.

Suur tänu! Milline on ettepaneku autorite seisukoht? Kas olete rahul? Ma tänan! Kas see kehtib ka ettepaneku nr. 2 kohta?

See on seotud sellesama mõistete lahutamisega. Me oleme komisjonis leidnud, et tarbijakaitseseaduses, nii nagu ta praegu on, me jätame asja nii, et mõiste "teenindaja" sisaldub mõistes "müüja".

Suur tänu! Kas sobib? Aitäh! Kolmanda ettepaneku puhul ma ei saa aru komisjoni seisukohast.

See on redaktsiooniline.

Nii et probleeme ei ole. Ettepanekut nr. 4 ei ole arvestatud.

Kommentaariks ütlen, et selles ettepanekus on taas puudutatud mõisteid "müüja", "teenindamine", "kaup". Me oleme jäänud valitsuse poolt etteantud teksti ja valitsuse poolt lahtimõtestatud mõistete juurde.

Kas ERSP l on probleeme? Paistab, et ei ole. Ettepanek nr. 5.

ERSP ettepanekutes on tegemist kas kaubanduseeskirjadele või mingitele postimüüki korraldavatele määrustele või siis kaubandusseaduse tulevastele punktidele vastava tekstiga. Parandusettepanekus nr. 5 on palju punkte, kuid paketina nad on meil arvestamata. Selles seaduses me ei korralda asju nii detailselt. Paljud olukorrad, mis siin on lahendatud ühes või teises redaktsioonis, sisalduvad Eesti tsiviilseadustiku § s 251, 248, 250. Üht kui teist, mis puudutab kaupade üleandmist tarbijale ja sellekohast vastutust, on olemas Eesti kehtivas seadusandluses.

Suur tänu! Ei nõuta hääletamist. Nr. 6 on keskkonnakomisjonilt ja seda on sisuliselt arvestatud. Sobib, aitäh! Nr. 7 on arvestatud sisuliselt uues redaktsioonis. Kolleegid Eero, Haug ja Üksvärav teatasid, et nende ettepanekutega probleeme ei ole, see kehtib nr. 8 kohta. Nr. 9 on keskkonnakomisjoni ettepanek. Kas otsus rahuldab? Aitäh! Nr. 10 on juba nimetatud kolleegidelt pluss Siiri Oviir. Seda pole arvestatud, aga paistab, et hääletamist ei nõuta. Sama käib nr. 11 kohta. Nr. 12 on kolleeg Ülo Laanojalt, seda ei ole arvestatud. Ülo Laanoja ei nõua hääletamist. Aitäh! Nr. 13 ja 14 on kolleegidelt Eero, Haug, Üksvärav ja Oviir, hääletamist ei nõuta. Sama käib nr. 15 kohta. Nr. 16 on kolleeg Mart Nutilt. Seda on sisuliselt arvestatud. On korras? Aitäh! Nr. 17 on kolleeg Ülo Laanojalt. Ülo Laanoja.

Aitäh, härra juhataja! Ettepaneku nr. 17 hääletamist ma ei nõua, kuid ma paluksin panna kindlasti hääletusele nr. 18 ja ma ütleksin paar sõna kommentaariks selle kohta.

Palun!

Meil on praegu siiski mõnevõrra raske majanduslik seis ja ma leian, et mõningate kodumaiste toodete kohta võiks Vabariigi Valitsus kehtestada sellise korra, et neid saab müüa sel juhul märgatavalt odavamalt, kui nende tarbimistähtaeg või realiseerimistähtaeg on ületatud. Kuid see peab olema ostjale absoluutselt üheselt selge, et ta teadlikult ostab sellist kaupa, mille realiseerimistähtaeg on läbi, ja selles parandusettepanekus sätestatakse, et valitsus võib sellise korra kehtestada, aga ta ei ole kohustatud seda tegema.

Suur tänu! Kuulame ära komisjoni kommentaari.

Komisjoni kommentaar on sellele küll täiesti vastupidine, sest realiseerimistähtaja ületanud kaubad saavad olla ainult toidukaubad, mille puhul võib tekkida mingisuguseid probleeme. Realiseerimistähtaeg on meie mõistes tarbimisele lubatud äärmine piirtähtaeg. Muidugi ei saa keegi keelata kellelgi osta kivikõvaks kuivanud saia, juhul kui see ei ole tervisele ohtlik, see tähendab, kui see ei ole hallitanud ja temas ei ole mingisuguseid mürke. Kuid tarbimiseks üldse mittesobiv kaup, mida ei tohi realiseerida, on realiseerimisaja ületanud kaup. Ning mitte kuidagi ei saa lubada seda tähtaega ignoreerida. See on tarbija tervisele kahjulik ja seda tuleb arvestada, hoolimata sellest, et tarbijale see võib-olla korda ei lähe.

Ma tänan! Kolleegid, me vaatame praegu läbi tarbijakaitseseaduse eelnõu parandusettepanekuid. Me oleme 18. parandusettepaneku juures, mille on esitanud kolleeg Ülo Laanoja, kes nõuab selle hääletusele panemist. Ettepanek puudutab muu hulgas § le 8 uue, 3. lõike lisamist. Komisjon on vastupidisel seisukohal ja ei ole seda arvestanud. Lugupeetud Riigikogu, kes on 18. parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 12 saadikut, vastu on 36, 4 jäid erapooletuks, ettepanekut ei arvestata. Ettepanekut nr. 19, mille esitas kolleeg Mart Nutt, on sisuliselt arvestatud. Mart Nutt.

Lugupeetud härra juhataja, tegelikult seda ettepanekut sisuliselt arvestatud ei ole, vaid on formuleeritud praegu seaduseelnõu tekstis täpselt vastupidisena. Seaduseelnõu teksti on kirjutatud sisse keeld alkoholi ja tubaka reklaami kohta, kusjuures on jäetud täiesti katmata sellega seonduvad asjaolud, mis näiteks tõkestaksid varjatud reklaami. Minu ettepaneku sisu on keelata alkoholi ja tubaka reklaam. Selleks peab olema kompleksne seadus ja sellest lähtuvalt ma nõuan oma ettepaneku hääletamist. Aitäh!

Suur tänu! Mida on komisjonil kommentaariks öelda?

Komisjonil pole ka mingeid vastuväiteid selle ettepaneku hääletamisele, sest nii, nagu me kommenteerisime, tuleb meil just nimelt alkoholi ja tubakatoodete reklaami sätestava lõigu osas edasi töötada. Kui Riigikogu nüüd otsustab lahendada selle asja sellisel kujul, et me nende reklaami korraldamegi eraldi seadusega, siis see saab ka nii olema.

Tänan väga! Lugupeetud Riigikogu, kes on 19. parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 46 saadikut, vastu on 2, 1 jäi erapooletuks. Ettepanek on aktsepteeritud. Ettepanekud nr. 20–26 on esitanud kolleegid Eero, Haug, Üksvärav ja Oviir. Kolleeg Mart Nutt.

Lugupeetud juhataja, 20. ettepanek käib täpselt sellesama asja kohta mis 19. ettepanek ja on sisuliselt sellega vastuolus. Kuna me praegu otsustasime 19. ettepanekut toetada, siis 20. ettepaneku toetamine tähendab selle asja ümberhääletamist. Aitäh!

Komisjoni kommentaariks ütlen, et § 8 2. lõige kirjutati seaduseelnõu praegusesse teksti sisse just nimelt selle parandusettepaneku alusel. Kuna me Mart Nuti parandusettepaneku vastu võtsime, jääb § 8 2. lõige välja. Nii et seda ei ole vaja hääletada. See on redaktsiooniline. Komisjon ei nõua selle hääletamist, et olukord loogiliselt lahendada. See on praegu selge.

21., 22. ja 23. ettepanekut ei ole arvestatud, aga autorite poolt ei ole vastuväiteid. 24. ettepanekut on arvestatud. 25. ettepanekuga pole probleeme. 26. ettepanekut ei ole arvestatud, aga autorid ei nõua hääletamist. 27. ettepanek on kolleeg Haabsaarelt. Komisjon väidab, et seda on sisuliselt arvestatud. Epp Haabsaar.

Tänan! Komisjon oleks muidugi võinud minu ettepanekut rohkem arvestada, aga kuna ma kergemeelselt lubasin, et ma ei pane seda hääletusele, siis ma ka ei pane.

Suur tänu! 28., Epp Haabsaare ettepanek, on arvestatud. Kas on korras? Ma tänan! Kas sellega on kõik ettepanekud läbi vaadatud?

Sellega on kõik ettepanekud üheskoos läbi vaadatud. Kuna me saime sellise tulemuse, et me ootame menetluse seadust, mis määrab ära alkoholi, tubakatoodete ja muude taoliste kaupade reklaami Eestis, ootame parandusettepanekuid seaduse kolmandale lugemisele esmaspäevaks, 13. detsembriks kella 12 ks. Komisjoni istung algab kell kaks ja siis me saame ilmselt selle seaduse teksti korda, et jätkata kolmanda lugemisega tuleval kolmapäeval.

Suur tänu! Juhtivkomisjoni ettepanek on suunata eelnõu kolmandale lugemisele, see on juhtivkomisjoni õigus ja parandusettepanekud soovitatakse esitada esmaspäevaks.

Lugupeetud kolleegid! Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde ja jätkame tulumaksuseaduse eelnõu teist lugemist. Ettekandeks on sõna rahandusministril härra Madis Üürikesel. Palun!

Lugupeetud Riigikogu juhatus, lugupeetud Riigikogu liikmed! Tänasel Riigikogu istungil jätkub tulumaksuseaduse eelnõu teine lugemine. Peale teise lugemise teistkordset katkestamist on eelarve- ja maksukomisjonile laekunud ligikaudu sada parandusettepanekut. Suuremad muudatused, mida Riigikogu on valitsuse esitatud eelnõusse teinud, on järgmised. Esiteks ühtse, 26 protsendilise maksumäära kehtestamine nii üksikisiku tuludele kui ka ettevõtlusest saadud tuludele ja teiseks praegu kehtiva tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 290 kroonilt 300 kroonile. Võrreldes eelmiseks lugemiseks esitatud eelnõuga, kus ühtseks maksumääraks oli kehtestatud 25%, võib käesoleva eelnõu ühtse, 26 protsendilise tulumaksumäära puhul arvestada täiendavate riigieelarve tuludega. Üksikisiku tulumaksu puhul 82 miljonit krooni, lähtudes 10,7 miljardi krooni suurusest tulevaks aastaks prognoositavast üksikisiku tulust ja arvestades 680 000 üksikisikust palgasaajaga. Ettevõtte tulumaksumäära tõstmine ühe protsendi võrra suurendab eelarve tulusid ettevõtte tulumaksu arvel umbes 50 miljoni võrra. Võrreldes eelmiseks lugemiseks esitatud eelnõuga, on ümber sõnastatud mittetulunduslikke organisatsioone puudutav säte. Samuti on ettevõtluse mõistet täpsustatud, selle alla kuulub ka rentimistegevus, loominguline ja teaduslik tegevus. Täpsustatud on täis- ja usaldusühingute maksustamise reegleid. Parandatud on sõnastust § s 9 "Residendi tulu", kus on lisatud tulu näidisloetelu ja selle kõige lõplik loetelu, mis käesoleva seaduse mõistes ei ole tulu. Mittemaksustatava tulu loetelule on lisatud füüsilistele isikutele teiste füüsiliste isikute poolt tehtavad kingitused, seadusega ettenähtud esinduskulud ning mitteriiklikud stipendiumid ja stipendiumid valitsuse poolt kehtestatud korras. Ettevõtetele on antud täiendav soodustus vähendada maksustatavat tulu otseselt ettevõtlusega mitte seotud kulude võrra, kuid mitte rohkem kui 2%. Muudatusi on tehtud § s 26 "Tulumaksu kinnipidamine": välja on jäetud kohustus pidada kohe kinni tulumaks auhindadelt ja loteriivõitudelt. Rahandusministeerium loodab, et tulumaksuseaduse eelnõu võetakse vastu tänasel lugemisel, sest sellest oleneb 1994. aasta riigieelarve vastuvõtmine. Peale selle vajab Maksuamet aega tulumaksuseaduse juhendi ettevalmistamiseks, töö ümberkorraldamiseks ja maksumaksjate informeerimiseks. Ma tänan!

Suur tänu! On mõned küsimused. Kolleeg Rein Veidemann.

Härra juhataja, lugupeetud minister! Küsimus puudutab § 9 2. lõike punkti 13, kus on mainitud riiklike loteriide võite. Mida härra rahandusminister peab silmas riiklike loteriide all? Kas loteriid, mille korraldamiseks riik annab litsentsi või riikliku AS Eesti Loto võite?

Riiklik loterii on pigem see, mida te nimetasite teisena, see, mille viib läbi riik või riiklik aktsiaselts või riiklik ettevõte.

Suur tänu! Kolleeg Krista Kilvet.

Ma väga vabandan, ma tahan just täpselt sedasama veel kord täpsustada. Eestis läbiviidavad loteriid on põhiliselt heategevusloteriid ja siin ma tunnen eetilist kriisi, kui riigi AS Eesti Loto võidud on tulumaksuvabad ja heategevusloteriid, mis on sihtotstarbelised loteriid kellegi toetuseks, on tulumaksustatud. Kuidas suhtute teie sellesse probleemi?

Mina ütleksin nii, et väga paljudes teistes riikides ei maksustata loteriivõite mitte tulumaksuseaduse alusel, vaid on olemas loteriimaksu seadus, mille kaudu neid maksustatakse. Neid maksustatakse ka siis, kui on tegemist heategevusega, nii et mina leian küll, et neid tuleks maksustada nii, nagu siin on ette nähtud. Meil Rahandusministeeriumis arutatakse praegu seda, et tuua eelnõusse sisse, kuidas loteriid maksustada.

Suur tänu! Kolleeg Ignar Fjuk.

Härra esimees, lugupeetud ettekandja! Praeguse eelnõu järgi kuuluvad maksustamisele ka dividendid, mis ettevõttes jaotusele lähevad. Miks ei ole autor pidanud vajalikuks neid maksuvabana käsitleda?

Dividende maksustatakse üks kord. Mitte nii, nagu mõnes teises riigis, et esiteks maksustatakse need tulumaksu ja siis ettevõtte tulumaksuga. Ettevõte maksab maksu, seejärel maksab välja dividendi ja siis maksustatakse see veel kord. Meil tehakse seda ainult üks kord. Siin me oleme ette näinud, et maksustatakse see, kes võtab vastu dividendi. Nii et toimub ühekordne maksustamine.

Tänan! Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Aitäh, härra rahandusminister! Kaasettekandeks on sõna härra Heiki Kranichil.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Eelarve- ja maksukomisjon on arutanud läbi kõik need parandusettepanekud, mis on laekunud, ja on jõudnud järeldusele, et seadus on jõudnud arvestatavasse seisu. Nii et pärast tänaste parandusettepanekute läbihääletamist võime me rääkida seaduse vastuvõtmisest. Põhilised muudatused, mis on toimunud, on tõepoolest seotud sellega, et kasu ja kahju on hakatud käsitlema laiemalt. Kui esialgses versioonis käsitleti mõisteid "kasu" ja "kahju" ainult § 21 tähenduses, siis nüüd on § s 21 käsitletud mõisteid "kasu" ja "kahju" kui kasu ja kahju seoses teatud kindla varaga, see tähendab sellise mitteamortiseeritava varaga, nagu näiteks maa või väärtpaberid, mille müügi tehinguid tuleb vaadelda muu vara müügi tehingutest erinevalt. Muutunud on suhtumine ka täisühingutesse. Osanike tasemel maksustatakse selles eelnõus ainult need täisühingud, millel on kuni 10 liiget ja mille liikmeteks on ainult füüsilistest isikutest residendid. Kui liikmeks on mõni mitteresident või mõni juriidiline isik, siis sellisel juhul maksustatakse täisühinguid ja usaldusühinguid ettevõtetena. Palju vaidlusi ja palju parandusettepanekuid tekitas mittetulundusühingutesse ja  liitudesse puutuv. Komisjon leidis, et selles seaduses on piisav, kui me vaid nimetame ära mittetulundusühingud ja  liidud ning muud mittetulundusorganisatsioonid ning nende täpsema lahtiseletamise jätame vastava seaduse ülesandeks. Uuenduseks on ka maksumäär 26%, vanas eelnõus oli 25%, ja see, et füüsilistele isikutele makstavaid intresse maksustatakse 10 protsendiliselt. Paragrahvi 9 "Residendi tulu" on täiendatud, sellele on lisatud 1. lõige, kus on kirjas ka see, mis on tulu. See loetelu ei ole loomulikult lõplik, see on avatud loetelu. Kuid komisjon pidas vajalikuks see esitada. Praeguses sõnastuses on muutunud ka ettevõtlusega otseselt mitte seotud kulutuste arvestamise kord. Kui eelmises eelnõus või eelnõu eelmises redaktsioonis oli ette nähtud, et selliseid kulutusi on võimalik tuludest maha arvata 5% ulatuses, siis viimasel komisjoni istungil leiti, et see on liiga suur number ja vähendati seda kahele protsendile. Uus sõnastus on ka § del 23–25, seal on mitut lõiget täpsustatud ja muudetud üheselt mõistetavamaks. Muus osas on seadus jäänud põhiliselt endisele sõnastuslikule tasemele. Nagu ma juba ütlesin, eelarve- ja maksukomisjon arvab, et peale parandusettepanekute läbihääletamist võiks selle seaduse vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu! Palun, millised on küsimused härra Kranichile? Tõnu Tepandi, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja Heiki Kranich, ma olen kimbatuses. Ma leidsin siin nüüd ühe asja, mis puudutab § 7 4. lõiget. Seal on kirjutatud, et tulumaksumäär intressidelt on 10%, aga see puudutas füüsilistele isikutele makstavaid intresse. Nüüd on see aga teisiti kirjas. Milles on asi?

Aitäh! Ma palun väga vabandust, siin on tõenäoliselt asjaajamise käigus tekkinud väike tehniline viperus. Tegelikult peaks siin tõepoolest olema öeldud, et see on tulumaksumäär füüsilistele isikutele makstavatelt intressidelt. Palun kõigil teha seal parandus, et ei tekiks vääritimõistmist.

Saalist palutakse korrata.

Paragrahvi 7 4. lõige peab olema sõnastatud: "Tulumaksumäär füüsilistele isikutele makstavatelt intressidelt on 10%." Lisada vahele kolm sõna "füüsilistele isikutele makstavatelt".

Järgmine küsimus. Kalev Kukk, palun!

Suur aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kas juba kord ära makstud sotsiaalmaks on ettevõtte kulu või ettevõtte tulu? See tähendab, kas sotsiaalmaksu pealt tuleb maksta veel kord tulumaksu või mitte? Otsustades selle järgi, et eelarvekomisjon lükkas tagasi või otsustas jätta arvestamata Ilmar Pärtelpoja esitatud 56. parandusettepaneku, teen ma järelduse, et selle seaduse jaoks on tööandja poolt juba kord ära makstud sotsiaalmaks ikkagi tema tulu, mida nüüd maksustatakse sisuliselt teistkordselt. Kuidas seda seletada ja kas ma sain õigesti aru?

Ma seletan seda § 12 abil. Paragrahvi 12 1. lõige ütleb, et maksumaksja tulust arvatakse rahandusministri poolt kehtestatud korras maha tema poolt maksustamisperioodil tehtud tema ettevõtlusega seotud dokumentaalselt tõestatud kulutused. Sotsiaalmaks kaasneb otseselt tööjõu palkamisega ja on käsitletav nendesamade rahandusministri poolt vastuvõetavate normatiivaktide alusel kui kulu. Sotsiaalmaks on ettevõtja kulu ja kuulub mahaarvamisele tulust.

Tänan! Liina Tõnisson, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud härra Kranich! Kas ma sain õigesti aru, et härra Kukele vastates te väitsite, et rahandusministri õigustesse ja kompetentsi kuulub ühe maksu määratlus? Sel juhul võib ju rahandusminister otsustada, et näiteks lõhnaõlile võiks aktsiisi juurde panna, sest see on otseselt seotud nende naiste töötasuga, kes nii palju teenivad. Kas seda tuleb nii mõista?

Kui Riigikogu otsustab vastu võtta lõhnaõliaktsiisi, siis tõenäoliselt nii ka juhtub. Ma loodan, et sellist seadust vastu ei võeta, aga nagu ma juba ütlesin, on sotsiaalmaks otseselt ettevõtlusega seotud kulutus ettevõtja jaoks, kuna see seondub otseselt tööjõu palkamisega, ja see, et sotsiaalmaks on kulu, on selge nendesamade normatiivaktide alusel. Me ei saa siin hakata üles lugema kõiki ettevõtlusega otseselt seotud kulutusi, paratamatult ei oleks see loetelu täielik ja muudaks seaduse asjatult kohmakaks. On hulgaliselt teisi kulutusi, sealhulgas kulutused materjalide soetamisele ja needsamad kulutused tööjõu palkamisele, ning komisjon ei pidanud otstarbekaks selliste loetelude esitamist seaduses. Piisas viitest "ettevõtlusega otseselt seotud". Selle täpsem määratlus kirjutatakse lahti seaduse juhendis.

Proua Siiri Oviir, palun!

Tänan, härra juhataja! Mul oleks küsimus § 9 punkti 14 kohta, mille kohaselt on maksuvabad riiklikud pensionid ja stipendiumid. Täna on pensionidega lood nii, nagu nad on, ja seetõttu on tööandjad ette valmistamas tööandja pensionide korda, millega nad hoiavad kinni oma häid töötajaid ja vastava ea saabudes maksavad viletsale pensionile lisa. Kas te olete seda kaalunud, et me sellega, mida riik praegu teha ei suuda ja ettevõtlik ettevõtja teeb, nullime ära nende initsiatiivi? Teine küsimus haakub sellesamaga. Meil on mitmeid heategevusfonde, ma mõtlen näiteks Avatud Eesti Fondi, mille on siin loonud härra Soros, kes annab meie noortele väga tõhusaid stipendiume välismaal õppimiseks. Kui need stipendiumid nüüd maksustatakse riigimaksuga, mis läheb riigieelarvesse, siis – ma tean, sellest on olnud juttu – hakkab härra Soros väga kahtlema, kas toetada stipendiumidega meie abivajavaid noori. Kas te olete seda teemat ka sellest aspektist käsitlenud?

Aitäh! Jah, me oleme seda teemat sellest aspektist käsitlenud, § 9 2. lõike punkt 14 on just mõeldud selliste juhtumite lahendamiseks ja jätab antud juhul selliste erinevate stipendiume andvate fondide ja arenguprogrammide ning vajaduse korral ka pensionide maksust vabastamise Vabariigi Valitsuse pädevusse. Kahjuks ei ole praegu võimalik seaduses seda küllalt selgelt lahti kirjutada ja komisjon leidis, et sellise täiendava otsuse võib teha valitsus.

Suur tänu! Palun, kas härra Kranichile on veel küsimusi? Ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised.

Kolleeg Edgar Savisaar.

Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! On ikkagi mitmeid asju, mis sunnivad mind olema selle seaduseelnõu suhtes kriitiliselt meelestatud. Kõigepealt ma kahtlemata eelistaksin progressiivset tulumaksu proportsionaalsele tulumaksule. Praeguse tulumaksuseaduse puhul kaotavad minu arvates vaesed inimesed, kelle tulumaks suureneb, ja võidavad rikkad, kes endise 33% asemel peavad nüüd 26% tulumaksu maksma. Tuleb nii välja, et ikkagi vaesed justkui peavad rikkaid üleval ja minu arust mõõdukas progressiivsus tuleks tulumaksule ainult kasuks. Aga teiselt poolt ei ole see seadus kahjuks kohane ka ettevõtjatele. Ei ole ju loogiline, et ettevõtte tulumaks selle seaduse järgi on kõrgem kui üksikisiku tulumaks, sellepärast et üksikisikutele on kehtestatud maksuvaba miinimum. Ma näen selles seaduses varjatud maksustamist ja näen ka, et selle seaduse rakendamine nii täitmise poole pealt kui ka kontrolli poole pealt on üles ehitatud üsna kohmakana. Lubage mul tuua mõned näited. Paragrahv 8 näeb ette, et ettevõtja tagab tulumaksu laekumise nii riigieelarvesse kui ka töövõtja elukohajärgse omavalitsuse eelarvesse. Kui inimene, ütleme, elab Harku vallas ja töötab Tallinnas, siis peab ettevõtja ajama asja nii ühe kui ka teisega. Kas poleks siiski õigem, kui ettevõtja maksaks oma maksud ühte kohta siin Tallinnas, kui ta on siin registreeritud, ja siis erinevad omavalitsused, kellel midagi on saada, arveldavad omavahel? Me arvestasime välja, et praegu kehtestatav kord sunnib ettevõtjaid välja andma vähemalt neli erinevat õiendit selle kohta. kuhu ja missugune maks läks seoses selle seadusega. Paragrahvi 10 punkt 3 näeb ette Eestis asuva vara rendile andmisest saadava tulu maksustamise. Jah, see kehtib küll mitteresidentide kohta, aga rendile antakse vara tavaliselt ikka meie oma kodumaistele ettevõtjatele, kuna omavaralisust on ju vähe, ja kui me selle seaduse niisugusel kujul vastu võtame, siis renditasu ettevõtjatelt paratamatult suureneb. Ma ei pea üldse loogiliseks selle küsimuse reguleerimist tulumaksuseaduses. Antud juhul ei ole tegu ju tulumaksuga majandustegevuselt, vaid pigem ühe konkreetse tehingu maksustamisega. Minu arvates on väär ka § 13 punkt 8, mis näeb ette, et see, mida ettevõtjad on maksnud kohalike maksudena, arvestatakse seejärel ümber tuludesse ja maksustatakse veel kord tulumaksuga. Sisuliselt on see kahekordne maksustamine. Seaduste koostamisel peaksime me seadma eesmärgiks, et nad oleksid täpsed, et keegi ei saaks neid pärast enam tõlgendada. Ometigi praegusel kujul on tulumaksuseaduses mitmeid erinevaid tõlgendamisvõimalusi. Näiteks § 9 punkt 12 – hüvitised isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise eest rahandusministri kehtestatud piirmäärades jne. Mida see siis tähendab? Kas hakkame jälle sõidulehti pidama ja vaidlema, millal on ametisõit ja millal ei ole? Või § 33 punkt 3 – laenu andmine keskmisest intressist madalama intressiga. Kelle keskmisest siin jutt on? Või § 33 punkt 4 – müük soodustushinnaga. Mis on soodustushind antud juhul? Või § 13 punkt 6 – kahju, mis tekib vara müügist maksumaksjaga otseselt seotud juriidilistele või füüsilistele isikutele. Ka see on mitmeti tõlgendatav, millal on isik otseselt ja millal ta on kaudselt seotud jne. Ettevõtjate huvidega on vastuolus ka § 31 "Avansilised maksed", kus maksustamisperioodiks on kehtestatud kalendriaasta. Sisuliselt see tähendab, et ettevõtja peab krediteerima riiki poolteise aasta jooksul kumulatiivselt. Ja seda ajal, mil ettevõtted on niigi käibevahendite puuduses. Nii me vähendame käibevahendeid veelgi ja tekitame olukorra, kus peab juurde võtma laenu. Sellest tõuseb omahind, see viib inflatsioonini. Minu arvates oleks õigem säilitada avansiliste maksete juures praegune kord, kus maksustamisperiood pole aasta, vaid kvartal. Korrigeerimist vajavad ka § 9 13. ja 14. lõige. Rääkida tuleks loteriidest üldse, mitte ainult riiklikest loteriidest. Ning ka pensionide puhul ma ei piirduks ainult riiklike pensionidega. Ma tõstatan sellesama küsimuse, mille tõstatas siin juba proua Siiri Oviir. Miks me ikkagi oleme selle vastu, kui ettevõtjad tahavad moodustada tööandja pensionifondi või kindlustada ise oma töötajaid ja sellega ühiskonnas pingeid maha võtta? Miks me neid selle eest maksustame ja sellega karistame? See, et me lükkame selle asja valitsuse kaela, ei ole minu arvates õige. See asi tuleks seaduses ära lahendada. Kokku võttes ma tahaksin öelda, et maksustamissüsteem peab olema ikkagi nii selge, et temast on võimalik lihtsalt aru saada ja teda ka lihtsalt täita. Praegu pakutaval kujul on ta minu arvates kohmakas, suurendab bürokraatiat ja ei ole ettevõtjatele soodne. Minu arvates on rida küsimusi, mis selles praeguses tulumaksuseaduse projektis tuleks ikkagi lahendada. Ma kutsuksin üles saatma see eelnõu kolmandale lugemisele ja viima sinna sisse vajalikud parandused. Tänan teid!

Suur tänu! Kolleeg Endel Eero.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Lapsi me ähvardame tondiga, maksumaksjaid viimasel ajal ilmselt minu isikuga, kes nõuab maksude tõstmist, mis viivat ettevõtluse väljasuremisele ja kiirele inflatsioonile. Kuid teha ei ole midagi. Esmaspäevases "Rahva Hääles" lahkab kolleeg Ülo Vooglaid põhjalikult eesmärkide ja vahendite segiajamise probleeme. Lugu maksudega ongi üks konkreetne näide sellest valdkonnast. Meil on püütud ja püütakse teha maksudest omaette poliitikavaldkonda, kuid meenutame siiski, et maksud on ja jäävad erakondade majanduspoliitiliste taotluste realiseerimise vahendiks. Seepärast juhiksin, lugupeetud kolleegid, teie tähelepanu mõistetele "liberaalne turumajandus" ja "liberaalne majanduspoliitika", nende tegelikule sisule meie tänases majanduskeskkonnas ja nende mõistete sotsiaalsele aspektile. Vaatamata sõna "liberaalne" meeldivale kõlale vaese mehe kõrvus, peitub selle taga rikastumissoov, mis puhtmajanduslikus mõttes on küll elu ääretult edasiviivaks jõuks, kuid häda on selles, et õilsatel eesmärkidel on teinekord tõesti omadus oma antipoodiks muutuda. Nii ka antud juhul. Pean siin silmas rikastumissoovi õilsa maksude alandamise eesmärgi kaudu. Mõiste "liberaalne" on omandamas, ütleksin, päris julma värvingut ja seda tänu sellele, et ühiskonnas puudub hetkel korralik institutsionaalne mehhanism, mis võimaldaks erinevate sotsiaalsete kihtide huve kompromisside kaudu nii-öelda tasakaalustada. Probleemi lahendamisel kasutatakse, nagu siin näha on, ikkagi jõuvõtteid. Märgid näitavad, et ka meie lapsekingades sotsiaaldemokraadid, ärge pahandage, palun, on selles valdkonnas kaotamas oma nägu. Olen hetkel erakondade poliitikas, kuidas öelda, nii-öelda amatööri või vabakutselise seisuses, kuid minu sümpaatia kuulub siiski Koonderakonna poolt aetavale majanduspoliitikale, millel on selgelt tuntav sotsiaalne suunitlus. Eelmise laupäeva "Pühapäevaleht" teatas meile, et liberaalse rikastumissoovi tulemuslikkuse rekord kuulub hetkel Brasiiliale, kus ühiskonna jõukaim viiendik teenib 26 korda rohkem kui vaeseim viiendik. Meie tuleva aasta prognoos näitab, et esialgu oleme tagasihoidlikult üheksa ühele või kümme ühele positsioonil. Kuid paljukiidetud "metsik" majanduse areng võib tuleval aastal ka siin korrektiive teha. Põhimõtteliselt on seadusandjal täna võimalus veidigi leevendada selle metsiku protsessiga kaasnevat valu ja vaeva. Olen täielikult nõus kolleeg Heiki Kranichi seisukohavõtuga, et Robin Hoodi meetodid selleks ei kõlba. Tsiviliseeritud demokraatlikus riigis ei saa röövli kombel kelleltki midagi ära võtta ja vaestele välja jagada. Tsiviliseeritud kombed nõuavad, et suppi tuleb enne väljajagamist vee lisamisega lahjendada ja viia vajalikku konditsiooni, selleks et lisandunud vesi koos kuivainega satuks solidaarselt kõikide tarbijate kätte, nii vaeste, rikaste, investeerijate kui ka riigi valitsemise kuludesse. 500 kroonine maksuvaba tulu osa jätaks 300 kroonisega võrreldes Eestimaa vaesema poole perede kätte täiendavalt 85–90 miljonit krooni. Kui see ei ole vastuvõetav, siis isegi 400 kroonine maksuvaba tulu jätaks nende perede kätte täiendavalt 55–60 miljonit krooni. Viimasel juhul kataks tekkiva puudujäägi eelarves, umbes 140–150 miljonit krooni, üle 2000 krooni ulatuva tulu osa maksustamine 35% ga ja see võimaldaks loobuda ka käibemaksu tõstmisest. Kui Riigikogu realiikme palgalt peeti näiteks novembrikuus tulumaksuna kinni 1404 krooni, siis 26 protsendilise maksumäära juures koos 35 protsendilise progressiiviga kujuneb 500 kroonise maksuvaba tulu osa juures tulumaksumääraks ikkagi ainult 1281 krooni. Nii et ka meie, kallid kolleegid, võidaksime 123 krooni sel juhul, kui jääks 35 protsendiline maksumäär. Ja veel üks probleem. Kõige esimeses variandis oli sees inflatsioonikordaja mõiste. Kui vaadata praegu numbreid, siis jaanuaris oli maksuvaba tulu 210 krooni, nüüd on see 290 krooni, tõus 1,38 kordne. Täna me tahame kehtestada selleks 300 krooni. Inflatsioon on praegu 30%, üks kuu tuleb juurde, see on siis 32% sel aastal ja te loodate, et järgmisel aastal on see väiksem. Siis peaks võrreldav maksuvaba tulu tuleva aasta detsembris olema 410 krooni, aga me võtsime ära võimaluse seda asja üldse reguleerida.

Suur tänu! Palun, Rein Veidemann!

Härra juhataja, lugupeetud kolleegid! Minu sõnavõtt on lühike ja puudutab § 9 13. lõiget, mille kohta ma juba esitasin küsimuse rahandusministrile. Küsimus puudutas seda, mida kujutab endast riiklik loterii. Rahandusminister viitas siin, et see puudutab ilmselt riikliku AS Eesti Loto loteriide võite. Paraku pean ma tunnistama, et see oli rahandusministri enda tõlgendus, sellepärast et Eesti Vabariigi seadusandluses ei ole seaduseandja poolt üldse avatud mõistete "riiklik loterii" ja "mitteriiklik loterii" sisu. Seda sisu ei ole avatud ka Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi 2. juuli 1993. a. määruses nr. 99 riiklike tegevuslitsentside väljaandmisest loteriide ja ennustusvõistluste korraldamiseks. Kuna loterii korraldamine eeldab vastavat riiklikku tegevuslitsentsi, see tähendab riigi luba ettevõtluse selle vormiga tegelemiseks, on riik sellest tulenevalt andnud oma tunnustuse konkreetsele loteriiga tegelevale juriidilisele isikule, olgu see juriidiline isik siis mõni heategevuslik organisatsioon või siin mainitud ja kõne all olnud riiklik AS Eesti Loto. Praeguses redaktsioonis seatakse aga riiklik AS Eesti Loto väljapoole konkurentsi ja sellega minnakse vastuollu konkurentsiseaduse § ga 4, mis keelab konkurentsivabaduse ahistamise kõlvatu konkurentsiga, ja samuti sama paragrahvi 2. lõikega. Riikliku AS Eesti Loto kõrval korraldatakse Eesti Vabariigis hulgaliselt ka teisi loteriisid ja suur osa nendest heategevuslikel eesmärkidel, mis – nagu me kõik teame – on mõeldud tegelikult ju riigi nii-öelda kaudseks toetamiseks nendes lõikudes, kus riik ise ei suuda kaasa rääkida või kaasa aidata, ja mulle tundub küll, et riigi poolt on üsna ebaeetiline võtta nendelt loteriivõitudelt tulumaksu ja jätta samal ajal riiklik AS Eesti Loto selle lõike alusel väljapoole maksustamist. Seetõttu tahaksin teha ettepaneku kõigepealt see seaduseelnõu kolmandale lugemisele läkitada, et seal saaks § 9 punkti 13 sõnastada kas või kompromissina nii: "mittetulunduslike organisatsioonide poolt korraldatud loteriide võidud". Sel juhul me vähemasti halastame nendele ja seame riikliku AS Eesti Loto teiste loteriikorraldajatega ühele pulgale, kuid eristame mittetulunduslikke organisatsioone ja nende poolt organiseeritud loteriisid. Tänan!

Suur tänu! Palun, Kalev Kukk!

Suur aitäh! Austatud kolleegid! Me võime menetluses oleva tulumaksuseaduse vastu võtta või jätta vastu võtmata, sellest ei juhtu mitte midagi, vähemalt majanduse jaoks. Laekuvate maksude struktuuris ei muutu 1994. aastal mitte midagi. Samuti ei muutu ka tööandjast maksumaksja käitumismotiivid. Selles seaduses on täna veel piisavalt palju auke sees. Need augud jäävad tõenäoliselt pikaks ajaks. Ükskõik, millal me selle seaduse ka vastu võtame, peame hakkama üpris varsti sellesse muudatusi sisse viima. See selleks. Palju rohkem häirib mind aga see, et ettevõtte 26 protsendiline tulumaks on Eesti tänaseid majandusolusid arvestades liiga kõrge. Veelgi hullem on see, et ettevõtte tulumaks on kõrgem kui üksikisiku tulumaks. Võrdsed on üksnes ettevõtte tulumaksumäär ja üksikisikute suhtes rakendatav kõrgeim tulumaksumäär. 1994. aasta keskmiseks üksikisiku tulumaksumääraks kujuneb 19%. See tähendab seda, et ettevõtte tulumaks on tervelt 7 protsendipunkti võrra kõrgem kui üksikisiku tulumaks. See on Eesti tänastes oludes äärmiselt ebanormaalne. Mul isiklikult on tõsiselt kahju, et selle tulumaksuseadusega ei jõudnud Eesti veel proportsionaalsete maksudeni. Mul on tõsiselt kahju, et selle tulumaksuseadusega ei suuna me oma ettevõtteid legaalsele teele, vaid sunnime neid endist viisi tekkima põranda all ja minema põranda alla. Aitäh!

Suur tänu! Proua Liina Tõnisson, palun!

Lugupeetud härra eesistuja, lugupeetud rahvasaadikud! Ma tahaksin peatuda ainult ühel probleemil selles pooleliolevas seaduses. See on riiklike pensionide ja stipendiumide probleem. Kaks punkti § 9 2. lõikes puudutavad seda küsimust. Kui 14. punkt ütleb, et ainult riiklikud pensionid ja riiklikud stipendiumid on tulumaksuvabad, siis järgmine punkt püüab seda pehmendada ja ütleb, et tulu hulka ei kuulu ka kõik eespool nimetamata pensionid ja stipendiumid valitsuse poolt kehtestatud tingimustel ja korras, ehk teisisõnu, kui mina maksan pensioni oma tädile ja minu sõbranna maksab oma sõbrannale, siis ka need pensionid võivad valitsuse poolt kehtestatud tingimustel ja korras olla tulumaksuvabad. Ja nüüd ma tahaksingi rääkida sellest punktist 14 , mis tõenäoliselt tuleks veel tõsiselt üle vaadata, sest on täiesti õige, et kõrvuti riiklike pensionidega peame me hakkama tegelema tööandja pensionidega ja kindlasti on meil olemas stipendiumid, mis peaksid olema tulumaksuvabad. Eelkõige on need mittetulunduslike organisatsioonide stipendiumid. Me kõik teame, et endastmõistetavalt peavad olema tulumaksuvabad heategevate organisatsioonide stipendiumid, olgu siis tegemist Avatud Eesti Fondiga või mõne muu, kas või puuetega laste fondiga, kes saadab oma liikme stipendiumi abil kuskile õppima. Kuid ei saa olla tulumaksuvabad lihtsalt stipendiumid, sest sel juhul hakkame me üksteisele vastastikku maksma raha ja nimetama seda stipendiumiks ning sõitma selle eest kas Kanaari saartele või ümbermaailmareisile. See on maailmas üsna tuntud moodus, kuidas ettevõtjad või eraisikud, kellel puudub maksumaksmiskultuur, raha kõrvale kandivad. Siit tulenevalt palun ma väga, et see punkt 14 saaks täpsema sõnastuse, milles oleks öeldud, et tegemist on tööandja pensioniga ja selle maksmise tingimused ja korra kehtestab tõepoolest valitsus. Ka stipendiumide kohta peaksime selgelt ütlema, et need on mittetulunduslike organisatsioonide stipendiumid, mille maksmise tingimused ja korra võiks tõesti valitsus kehtestada. Praegusel juhul on see lihtsalt õnnetu formuleering. Aitäh!

Suur tänu! Proua Epp Haabsaar, palun!

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma ei hakka pikalt sõna võtma, aga kõigile on selge, et tulumaksuseadus ei garanteeri ülalpeetavatele elatustaseme langusest tulenevat raha. Sellel asjal saab olla ainult üks tagajärg. Me peame minema sotsiaalmaksu tõstmisele, sest pensione ja lastetoetusi ei saa samale tasemele jätta. Selle piskuga inimesed enam välja ei tule. Aitäh!

Suur tänu! Härra Mati Hint, palun!

Väga austatud Riigikogu juhatus, lugupeetud kolleegid! Ma olen sellest puldist püüdnud korduvalt kaitsta Eesti loovinimeste, kirjanike, klaverimängijate ja teadlaste tulumaksu soodustusi sel määral, kui neil selleks on õigust, mõistes asja nii, et loovinimesed on Eestile sama väärtuslikud kui ettevõtjad või ärimehed. Ma märkan mõningase rahuldusega, et mu tegevusel on olnud tagajärgi. Nimelt on tulumaksuseaduse täna käsitletava variandi § 2 esimesse määratlusse "ettevõtlus" juurde tulnud üks sõna ja see on "teaduslik". Niisiis, ka teaduslik tegevus on arvatud ettevõtluseks ja sellega võidakse ka teaduslikuks tegevuseks tehtud kulutusi võtta tulumaksustamisel arvesse maksusoodustustena. Kuid see minu arvates ei lahenda probleemi, sest selles praeguses mõistete loendis ei tule välja isegi see, kas kirjanik või klaverimängija on ettevõte või füüsiline isik, ja seetõttu jääksin ma siiski selle juurde, et elukutse harrastamine võiks olla selles mõistete loendis defineeritud nii, nagu ma olen ette pannud. Teiseks on mulle põhimõtteliselt vastuvõetamatu see, et isiku eneserealisatsiooni nähakse üksnes puhttulunduslikust seisukohast. Siiski on võimalik, et inimese realiseerimine isiksusena, kirjanikuna, klaverimängijana või teadlasena ei taotle otseselt tulu, ja sellisena oleks elukutse harrastamine defineeritav ja sellega ei läheks tulumaksuseaduses midagi segasemaks ega läheks midagi katki, kõik jääks oma kohale, kuid paljugi oleks selgem. Ja kui ma tuleksin kõigi nende probleemide juurde, mis on seotud loovinimestega, siis § s 9, kus loetletakse neid tululiike, mis tulumaksustatava tulu hulka ei kuulu, jäävad päevarahad, majutuskulud, hüvitised isikliku sõiduauto kasutamise eest, mida härra Savisaar juba mainis, ikkagi täielikult õhku rippuma ja võivad saada rahandusministri või valitsuse poolt määratletud segastes ja Tulumaksuametis meelevaldselt tõlgendatavates eeskirjades, mis ei ole probleemi lahendus. Tänan teid!

Suur tänu! Ignar Fjuk, palun!

Härra esimees, lugupeetud kolleegid! Ma tahan ainult kahel punktil põgusalt peatuda. Esimene oleks see, millega ma ei saa päris nõus olla. Ühelt poolt me oleme nagu pidanud vajalikuks, et maksuvaba miinimum peaks olema rakendatav, ja oleme seadnud siin alternatiiviks, et kui me rakendame proportsionaalset süsteemi üksikisiku suhtes, siis sel juhul peaks maksuvaba tulu seda kompenseerima. Ma olen põhimõtteliselt nõus, et maksuvaba miinimumi printsiibi rakendamine teebki selle nõndanimetatud mõõdukalt progressiivseks. Kuid ma arvan, et 300 on liiga vähe, arvestades neid temposid, millega liiguvad meie keskmine palk, meie sissetulekud, rahamass. Oleme juba täna tegelikult jõudnud ju 300 piirini. Ja kui me seaduse rakendame 1. jaanuarist, siis ma küll julgen arvata, et juba mais-juunis on see 300 kõike muud kui rahuldav. Seetõttu peaks siin seaduses olema kas mingi mehhanism, mis vastavalt tarbijahinnaindeksi kasvule kasvatab ka maksuvaba miinimumi, või ei peaks seda üldse rakendama sellise konkreetse 300 kroonise fikseeringuga. Teiselt poolt ma tahan toonitada, et meie Maksuamet ja meie eelarve ei ole nii rikkad, et me võiksime progressiivset süsteemi rakendada astmelisena, kuivõrd meie eelarvest läheb väga vähe Maksuametile ja progressiivse süsteemi rakendamine eeldab kohe, et praktiliselt kõik, kes saavad mitme töövõtja juures palka, peavad esitama deklaratsiooni. Tuleb deklaratsioonide täiendav töötlemine, tagasimaksed, juhul kui on maksuvaba miinimum. Proportsionaalse süsteemi puhul on võimalik seda vältida, nii et enamus töövõtjatest ei peagi siis tegelikult deklaratsiooni täitma. Teine asi, millest tahaksin rääkida, on seotud väitega, et kui ettevõtetele rakendatav tulumaks teha võrdseks üksikisikutele rakendatud tulumaksuga, siis antud juhul saavad ettevõtted lüüa, kuivõrd üksikisikutel on lisaks sellele ju veel maksuvaba miinimum. Ma ei ole sellega päris nõus, sest on ju teada, et ettevõtte puhul on võimalikud käibemaksu tagasiarveldused, kulude mahaarveldamised, mistõttu ettevõtete ja üksikisikute kulutused ei ole tulumaksu kehtestamisel üldse võrreldavad. Nii et see võrdlus ei olnud küll päris korrektne. Aitäh!

Suur tänu! Palun, kas saadikutel on veel kõne- või sõnavõtusoove? Lugupeetud kolleegid, kas ma võin teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Lugupeetud kolleegid, palun hääletada, kes on läbirääkimiste lõpetamise poolt? Läbirääkimiste lõpetamise poolt on 45 saadikut, erapooletuid on 2, vastu ei ole keegi. Läbirääkimised selles päevakorrapunktis lõpetatakse. Lugupeetud kolleegid, kas fraktsioonide esindajad või ettekandjad soovivad lõppsõna? Härra Kranich? Ei soovi. Härra minister ei soovi. Fraktsioonid ka mitte. Sellisel juhul asume läbi hääletama parandusettepanekuid. Ma palun siia juhtivkomisjoni esindaja.

Parandusettepanek nr. 1 on Ilmar Pärtelpoja ettepanek, komisjon ei arvestanud seda.

Kas Ilmar Pärtelpoeg soovib hääletamist'? Palun!

Tänan, härra juhataja, selle ettepaneku puhul ei soovi. Minu ettepanekutest ma palun panna hääletusele ettepanek nr. 13, teiste hääletamist ma ei nõua.

Aitäh!

Teine parandusettepanek on Endel Eero poolt, komisjon seda ei arvestanud.

Palun, Endel Eero!

Ei soovi hääletamist. Lähme edasi.

Kolmas on eelarve- ja maksukomisjoni ettepanek, seda on arvestatud.

On arvestatud, keegi ei protesti.

Neljas on Mati Hindi ettepanek. Seda ei arvestanud komisjon sellepärast, et ei peetud õnnestunuks formuleeringut "elukutse harrastamine". Kuna maksuseaduse eesmärk on käsitleda kõiki inimese tegevusalasid, olgu nende eesmärgid ja ajendid ükskõik millised, ikkagi ainult maksustamise seisukohast lähtudes, siis leiti, et seda on võimalik formuleerida seaduses võib-olla mõnevõrra kuivemas laadis, aga seaduse mõistes täiesti piisavalt.

Suur tänu! Mati Hint palub hääletada. Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele parandusettepaneku nr. 4. Selle ettepaneku poolt on 17 saadikut, vastu on 37, 5 erapooletut, ettepanek ei leidnud toetust.

Parandusettepanek nr. 5 on Liina Tõnissoni ettepanek. Komisjon pidas vajalikuks kasutada terminit "mittetulundusühingud" võimalikult laia formuleeringuna ja sõnastusse jäi "mittetulundusühinguid ja -liite ning muid mittetulundusorganisatsioone". Esitatud kujul jäi Liina Tõnissoni ettepanek arvestamata.

Kas Liina Tõnisson nõuab läbihääletamist? Ei nõua. Keegi teine ka mitte. Lähme edasi.

Kuues ja seitsmes ettepanek on eelarve- ja maksukomisjonilt ning neid on arvestatud. Kaheksas, Ilmar Pärtelpoja ettepanek, jäeti arvestamata.

Ei nõua hääletamist. Lähme edasi.

Üheksas, Endel Eero ettepanek, on arvestatud osaliselt, sõna "kogu" jäeti välja.

Ei nõua hääletamist. Lähme edasi.

10., eelarve- ja maksukomisjoni ettepanek, on arvestatud.

Kalev Kukk nõuab 10. ettepaneku läbihääletamist. Lugupeetud kolleegid! Panen hääletusele parandusettepaneku nr. 10. Parandusettepaneku poolt on 48 Riigikogu liiget, vastu on 9, erapooletuid 3. See parandusettepanek leidis toetust.

11., eelarve- ja maksukomisjoni ettepanek, on arvestatud. 12., Liina Tõnissoni ettepanek, jäeti arvestamata.

Liina Tõnisson ei nõua hääletamist.

13., Ilmar Pärtelpoja ettepanek, jäeti arvestamata.

Ilmar Pärtelpoeg nõudis selle ettepaneku läbihääletamist. Lugupeetud kolleegid! Panen hääletusele parandusettepaneku nr. 13. Poolt 56, vastu 2 ja erapooletuid 4. See ettepanek leidis samuti toetust.

Parandusettepanek nr. 14 Ilmar Pärtelpojalt. Sõnastus on muutunud ja kogu loetelu jäi välja.

Ei nõua hääletamist.

15., Eiki Nestori parandusettepanek, on sisuliselt arvestatud.

Eiki Nestor ei nõua hääletamist.

16., Arvo Sirendi ettepanek, on jäänud arvestamata.

Arvo Sirendi on jätnud maha kirja, kus ta teatab, et ta ei palu neid läbi hääletada, kui seda ei nõua keegi teine kolleeg. Kas keegi ei nõua? Aitäh!

17., Endel Eero parandusettepanek, on jäänud arvestamata, aga seda on sisuliselt arvestatud seoses Ilmar Pärtelpoja ettepaneku arvestamisega.

Ei nõuta hääletamist. Lähme edasi.

18. on eelarve- ja maksukomisjoni ettepanek. Siin on väike redaktsiooniline viga, see on arvestatud ettepanek.

Saalist ei nõuta hääletamist.

19. on eelarve- ja maksukomisjoni parandusettepanek, seda on arvestatud.

Lähme edasi.

20., Ilmar Pärtelpoja ettepanek, on jäänud arvestamata.

Ei nõuta hääletamist.

21., Endel Eero ettepanek, on jäänud arvestamata.

Endel Eero, palun! Palute hääletada, jah? Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele parandusettepaneku nr. 21. Parandusettepaneku poolt on 12 saadikut, vastu 42 ja 4 jäid erapooletuks. See ei leidnud toetust.

22., Arvo Sirendi parandusettepanek, on arvestamata.

Ei nõuta hääletamist.

23. ja 24., eelarve- ja maksukomisjoni ettepanekud, neid on arvestatud.

Tõnu-Reid Kukk nõuab 24. parandusettepaneku hääletamist. Iga saadik võib nõuda hääletamist. Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele 24. parandusettepaneku. Poolt 45, vastu 7, 3 erapooletut. Ettepanek leidis toetust.

25., Endel Eero ettepanek, on jäänud arvestamata.

Ei nõua hääletamist.

Eelarve- ja maksukomisjoni ettepanekuid nr. 26, 27 ja 28 on arvestatud. 29., Ilmar Pärtelpoja ettepanek, on arvestatud. 30., eelarve- ja maksukomisjoni ettepanek, on arvestatud. 31., Tiit Käbini ettepanek, on osaliselt arvestatud.

Tiit Käbin on jätnud maha kirja, kus on nimetatud need parandusettepanekud, mida ta palub hääletada, ja 31. nende hulka ei kuulu. Kui keegi teine ei nõua hääletamist, siis läheme edasi.

32., Mati Hindi ettepanek, on arvestatud osaliselt.

Mati Hint, palun! Mati Hint palub panna hääletusele. Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele 32. parandusettepaneku. Poolt 21. vastu 37 saadikut. Ettepanek ei leidnud toetust. Lähme edasi, palun.

33., Mati Hindi parandusettepanek, on arvestamata.

Mati Hint, palun! Ei nõua hääletamist. Lähme edasi.

34., Tiit Käbini ettepanek, jäeti arvestamata.

Tiit Käbin ei taotle selle läbihääletamist. Kas keegi teine taotleb?

35., eelarve- ja maksukomisjoni ettepanek, on arvestatud. 36., Arvo Sirendi ettepanek, on jäetud arvestamata.

Ei nõua selle hääletamist.

37., Eiki Nestori parandusettepanek, on jäetud arvestamata.

Eiki Nestor ei nõua hääletamist.

38. ja 39., eelarve- ja maksukomisjoni ettepanekud, on arvestatud.

Liina Tõnisson nõuab 39. ettepaneku hääletamist.

Kommentaariks niipalju, et kui see lõige jääb välja, siis kaob Vabariigi Valitsusel võimalus vabastada tulumaksust mitmesuguseid pensione ja stipendiume, kaasa arvatud Avatud Eesti Fondi poolt antavat stipendiumi. See lõige annab selleks võimaluse.

Liina Tõnisson, palun!

Ma väga vabandan, ma juba korra seletasin. Selle lõike sellisel kujul sissejätmine annab võimaluse ka teil mulle pensioni ja mul härradele eesistujatele stipendiumi maksta. Ma ei usu, et see on õige. Ja sel juhul need on tulumaksuvabad.

Juhul, kui Vabariigi Valitsus selle sätestab, et Liina Tõnissoni poolt mulle makstav stipendium on tulumaksuvaba.

See on täiesti võimalik. Kui pöörduda selle seadusega õiguskantsleri poole, siis ta ütleb, et kahjuks seaduses on kirjas, et kõik pensionid ja kõik stipendiumid on maksuvabad.

Suur tänu! Ma tänan selle diskussiooni eest! Mõlemad pooled on saanud oma sõna öelda. Panen 39. parandusettepaneku hääletusele. Poolt 50 Riigikogu liiget, vastu 6 ja 3 jäid erapooletuks. Ettepanek leidis toetust. Lähme edasi.

40., Mihkel Kraavi parandusettepanek, on sellessamas punktis 14.1 sisuliselt arvestatud. 41., Tiit Käbini ettepanek, on jäetud arvestamata, kuna sõnastus on selles osas muutunud.

Tiit Käbin ei taotle selle läbihääletamist. Kas teistest keegi soovib? Ei soovi. Lähme edasi.

42., Mati Hindi parandusettepanek, seda on arvestatud osaliselt.

Mati Hint ei taotle hääletamist. Lähme edasi.

43., Jüri Põllu ettepanek, seda on arvestatud osaliselt.

Jüri Põld, palun! Ei soovi hääletamist.

44., Lauri Vahtre parandusettepanek, on arvestatud. 45., Arvo Sirendi ettepanek, on jäetud arvestamata.

Arvo Sirendi oma kirjas ei nõua hääletamist.

46. ja 47., eelarve- ja maksukomisjoni ettepanekud, neid on arvestatud. 48. ja 49., Arvo Sirendi ettepanekud, on jäetud arvestamata.

Ei nõua hääletamist. Keegi teine ka ei nõua.

50. ja 51., eelarve- ja maksukomisjoni parandusettepanekud, neid on arvestatud.

Kalev Kukk nõuab 51. parandusettepaneku läbihääletamist. Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele 51. parandusettepaneku. Poolt 42 saadikut, vastu 8, erapooletuid ei ole. Ettepanekut toetati. Lähme edasi.

52., eelarve- ja maksukomisjoni parandusettepanek, on arvestatud. 53., Endel Eero parandusettepanek, on jäänud arvestamata.

Endel Eero palub 53. parandusettepanekut hääletada. Lugupeetud kolleegid! Panen 53. parandusettepaneku hääletusele. Ettepaneku poolt on 14 Riigikogu liiget, vastu 34 ja 5 jäid erapooletuks. Ettepanek ei leidnud enamiku toetust.

54., Arvo Sirendi parandusettepanek, on jäänud arvestamata.

Ei taotleta hääletamist.

55. ja 56., Ilmar Pärtelpoja parandusettepanekud, on jäänud arvestamata.

Kalev Kukk palub panna 56. ettepaneku hääletusele. Lugupeetud kolleegid! Panen hääletusele 56. parandusettepaneku. Ilmar Pärtelpoeg, palun! Katkestan hääletamise.

Härra juhataja, ma võtan oma ettepaneku tagasi. Aitäh!

Autor võtab ettepaneku tagasi, seda on tal õigus teha. Tänan teid!

57., eelarve- ja maksukomisjoni parandusettepanek, seda on arvestatud. 58. ja 59., Mati Hindi ettepanekud, on jäänud arvestamata.

Mati Hint ei nõua hääletamist.

60. ja 61., eelarve- ja maksukomisjoni ettepanekud, neid on arvestatud. 62., Sulev Alajõe ettepanek, on jäänud arvestamata.

Sulev Alajõe ei nõua hääletamist.

63., Mati Hindi ettepanek, on jäetud arvestamata.

Lähme edasi.

64. ja 65., eelarve- ja maksukomisjoni ettepanekud, neid on arvestatud. 66., Mati Hindi ettepanek, on jäetud arvestamata, kuna sõnastus selles osas on muutunud. 67. ja 68., Mati Hindi ettepanekud, on jäetud arvestamata.

Palun, Mati Hint! Mati Hint palub 67. parandusettepanekut hääletada. Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele 67. parandusettepaneku. Selle ettepaneku poolt on 21 saadikut, vastu on 34, 3 jäid erapooletuks. Ettepanek ei leidnud toetust. Palun lähme edasi.

69., Arvo Sirendi ettepanek, on jäetud arvestamata.

Tema kirjas ei nõuta hääletamist.

70., Endel Eero ettepanek, on jäetud arvestamata.

Ta palub hääletada. Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele Endel Eero parandusettepaneku, mis on teie tabelis nr. 70 all. Poolt on 11, vastu 48 saadikut. Ettepanek ei leidnud toetust.

71., Ilmar Pärtelpoja ettepanek, on jäetud arvestamata.

Ei nõuta hääletamist.

72., Arvo Sirendi ettepanek, on jäetud arvestamata. 73. Ilmar Pärtelpoja ettepanek, on jäetud arvestamata. 74., Arvo Sirendi ettepanek, on arvestatud. 75., Arvo Sirendi ettepanek, on jäetud arvestamata. 76., 77. ja 78., eelarve- ja maksukomisjoni ettepanekud, on arvestatud. 79., Arvo Sirendi ettepanek, on jäetud arvestamata. 80., Endel Eero ettepanek, on jäetud arvestamata.

Endel Eero palub, et parandusettepanek pandaks hääletusele. Panen 80. parandusettepaneku hääletusele. Poolt on 10 saadikut, vastu 41, erapooletuid 3. See ettepanek ei leidnud toetust. Palun lähme edasi.

81., Ilmar Pärtelpoja ettepanek, on jäetud arvestamata. 82. ja 83., eelarve- ja maksukomisjoni ettepanekud, on arvestatud. 84., Arvo Sirendi ettepanek, on arvestamata jäänud, kuna sõnastus on selles osas muutunud. 85.–93., eelarve- ja maksukomisjoni ettepanekud, on arvestatud. 94., Ilmar Pärtelpoja ettepanek, on jäetud arvestamata.

Ei nõuta hääletamist.

95., Ilmar Pärtelpoja ettepanek, on osaliselt arvestatud.

Ei nõuta hääletamist.

96., Ilmar Pärtelpoja ettepanek, on osaliselt arvestatud. 97., Arvo Sirendi ettepanek, on jäetud arvestamata.

Ei nõuta hääletamist.

98. ja 99., Ilmar Pärtelpoja ettepanekud, on jäetud arvestamata. 100., eelarve- ja maksukomisjoni ettepanek, on arvestatud. 101., Ilmar Pärtelpoja ettepanek, on jäetud arvestamata. 102. ja 103., eelarve- ja maksukomisjoni ettepanekud, on arvestatud. 104., Endel Eero ettepanek, on jäetud arvestamata.

Endel Eero nõuab 104. parandusettepaneku läbihääletamist. Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele 104. parandusettepaneku. Poolt on 9, vastu 41, erapooletuid 2. Ettepanek ei leidnud toetust.

105. ja 106., eelarve- ja maksukomisjoni ettepanekud, on arvestatud. 107., Arvo Sirendi ettepanek, ja 108., Tiit Käbini ettepanek, käsitlevad ühte ja sedasama valdkonda ning on jäetud arvestamata.

Tiit Käbin on maha jätnud kirja, kus ta ütleb, et palub kindlasti hääletusele panna tema ettepaneku nr. 108. Lugupeetud kolleegid! Panen hääletusele Tiit Käbini parandusettepaneku, mis teie tabelis on nr. 108 all. Tühistan hääletamise. Jaanus Betlem, palun!

Austatud härra esimees! Ma juhin tähelepanu ühele kahetsusväärsele veale härra Kranichi sõnavõtus. Nimelt, mõlemad parandusettepanekud ei ole samaväärsed. Parandusettepanek nr. 107 on sõnastatud § 33 1. lõike kohta, aga selle § 33 1. lõikes punkti 5 üldse ei olegi. Siin on mingi eksitus juhtunud Arvo Sirendi ettepanekuga. Küll aga on arusaadav Tiit Käbini ettepanek.

Ma tänan härra Betlemit, aga Arvo Sirendi ettepanekut me ei pannud antud juhul hääletusele, nii et see ei olnud päris asjakohane märkus. Hääletamisele läheb Tiit Käbini ettepanek.

Ma vabandan, et sidusin need kaks ettepanekut omavahel. Tõepoolest on Arvo Sirendi ettepaneku trükkimisel juhtunud eksitav viga, küll aga on see probleem, mida Arvo Sirendi silmas pidas, lahendatud, juhul kui me hääletame sisse Tiit Käbini ettepaneku.

Aitäh! Panen hääletusele Tiit Käbini ettepaneku, mis on teie tabelis nr. 108 all. Poolt on 57 saadikut, vastu on 5, 1 jäi erapooletuks. See ettepanek leidis toetust. Lähme edasi, palun!

109., eelarve- ja maksukomisjoni ettepanek, on arvestatud. 110., Ilmar Pärtelpoja ettepanek, on jäetud arvestamata.

Ilmar Pärtelpoeg ei nõua hääletamist. Aitäh!

111., Arvo Sirendi ettepanek, on jäetud arvestamata. 112., Tiit Käbini ettepanek, on arvestatud osaliselt. 113. ja 114., Tiit Käbini ettepanekud, on jäetud arvestamata. 115., eelarve- ja maksukomisjoni ettepanek, on arvestatud. 116., Tiit Käbini ettepanek, on jäetud arvestamata.

Kas keegi ei nõua selle hääletamist?

117., eelarve- ja maksukomisjoni ettepanek, on arvestatud. 118., Tiit Käbini ettepanek, on jäetud arvestamata. 119., 120. ja 121., eelarve- ja maksukomisjoni ettepanekud, on arvestatud.

Tänan! Sellega on meil parandusettepanekud läbi hääletatud.

Ja sellest tulenevalt teeb eelarve- ja maksukomisjon ettepaneku seadus vastu võtta.

Aitäh! Krista Kilvet, palun!

Ma tänan, härra juhataja! Ma viisin juhatuse lauale kirjaliku palve, aga praegu on sobiv aeg seda ka läbi mikrofoni öelda, et Keskfraktsioon teeb ettepaneku saata seaduseelnõu kolmandale lugemisele.

Tänan! Mida juhtivkomisjon sellest arvab? Komisjon teeb ettepaneku vastu võtta. Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele Keskfraktsiooni ettepaneku suunata tulumaksuseaduse eelnõu kolmandale lugemisele. Kes on selle poolt, et suunata tulumaksuseaduse eelnõu kolmandale lugemisele? Ettepanekut toetavad 17 saadikut, vastu on 44, erapooletuid on 4. Ettepanek ei leidnud toetust. Riigikogu liikmelt Ignar Fjukilt on tulnud ettepanek katkestada teine lugemine ja esitada parandusettepanekud neljapäeval, 9. detsembril kella 13 ks. Andra Veidemann, palun!

Tänan! Keskfraktsioon palub vaheaega. Aitäh!

Palun esitada see soov ka kirjalikult! Vaheaeg 5 minutit. V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid, palun koguneme oma kohtadele, vaheaeg hakkab lõppema! Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele Ignar Fjuki ettepaneku katkestada teine lugemine ja esitada parandusettepanekud neljapäevaks, 9. detsembriks. Palun hääletada! Poolt 18 Riigikogu liiget, vastu 46, erapooletuid ei ole. See ettepanek ei leidnud toetust. Lugupeetud kolleegid, nüüd on kõik ettepanekud läbi hääletatud ja on aeg panna tulumaksuseaduse eelnõu lõpphääletusele, nii nagu juhtivkomisjon selle välja pakkus. Lugupeetud kolleegid, panen tulumaksuseaduse eelnõu hääletusele. Palun hääletada. Poolt 51 saadikut, vastu 12, erapooletuid 4. Seadus on vastu võetud.

Lugupeetud kolleegid, jätkame vastavalt kinnitatud päevakorrale ja võtame arutusele riigieelarve seaduse eelnõu. Jätkame teist lugemist ja ma palun ettekandeks kõnetooli rahandusministri härra Madis Üürikese.

Lugupeetud Riigikogu juhatus, lugupeetud Riigikogu liikmed! Tuleb tõdeda, et aktiivne muudatuste ja parandusettepanekute esitamine 1994. aasta riigieelarve seaduse eelnõu kohta on jätkunud. Alates eelnõu esimesest lugemisest on eelarve- ja maksukomisjoni poolt selles küsimuses aktsepteeritud kokku juba üle 200 muudatusettepaneku. Sealhulgas laekus pärast 24. novembrit toimunud teise lugemise katkestamist veel 64 muudatusettepanekut. Rahandusministeeriumi esindajate osavõtul on muudatusettepanekud eelarve- ja maksukomisjonis läbi arutatud, seisukohad fikseeritud ning esitatud nüüd teile otsuse langetamiseks. Mõningaid ülestõstetud probleeme tahaks veel omalt poolt veidi kommenteerida. Oleme seisukohal, et härra Kalev Kuke ettepanekuid, mis puudutavad sotsiaalmaksu ja otseselt Keskkonnafondi laekuvate vahendite lülitamist riigieelarve tuludesse ning nende kulude konkreetset lahtikirjutamist riigieelarve kulude osas, ei ole 1. jaanuarist 1994 praktiliselt võimalik rakendada, kuna see eeldaks mitmete kehtivate seaduste muutmist ja põhjalikku ettevalmistustööd praeguse süsteemi muutmiseks. Reaalne oleks esitatud ettepanekute rakendamine, kui seda otstarbekaks peetakse, näiteks alates 1. juulist 1994. aastal. Kaaluda soovitan ka härra Kalle Jürgensoni ettepanekut, see on 55., mis puudutab eelarve eelnõus Põllumajandusministeeriumile asunduspiirkondade taastamiseks kavandatud summa, 15 miljoni krooni viimist Siseministeeriumi haldusalas loodud Kohaliku Omavalitsuse ja Regionaalse Arengu Ameti eelarvesse. Asunduspiirkondade taastamiseks kavandatud programmide finantseerimisega tegeles senini Põllumajandusministeeriumi juurde valitsuse 1991. aasta 2. aprilli määruse nr. 66 alusel moodustatud Asundusnõukogu. Neid vahendeid kasutati mahajäänud külade taaselustamise eesmärgil seal elavate inimeste sotsiaal- ja olmetingimuste parandamiseks ning põllumajandusliku tootmise arendamiseks. Nende vahendite arvel on tehtud maaparandustöid, ehitatud elektri- ja sideliine, remonditud teid ja koolimaju. Me oleme arvamusel, et nende vahendite üleandmine teise, praktiliselt veel loodava ametkonna käsutusse eeldab teatud ettevalmistustöid ja praegu kehtiva korra muutmist. Seoses ülalmärgituga peame otstarbekamaks jätta see küsimus valitsuse otsustada. Tahaks ära märkida Riigikogu liikmete tööd riigieelarve eelnõule lisatud seletuskirjas toodud summade põhjalikul analüüsimisel ning ettepanekuid selgitada täpsemalt mõningate summade põhjendatust. Näiteks soovis härra Toomas Alatalu teada, mida kujutavad endast seletuskirja 14. leheküljel mainitud Presidendi Kantselei kulud autasustamiseks, keda autasustatakse ja millega, kas näiteks peaminister ka autasustab kedagi. Selgituseks võib öelda, et seletuskirjas kasutatud väljend "autasustamised" ei vasta päris täpselt selle kulu sisule. Presidendi Kantseleile kavandatud muud kulud summas 715 300 krooni sisaldavad endas kulusid külaliste vastuvõtuks ja majutamiseks 339 000 krooni ulatuses, välisdelegatsioonide vastuvõtuks 232 300 krooni, presidendi käsunduskuludeks 75 000 krooni ning nn. autasustamiseks 69 000 krooni ulatuses. Autasustamiskuludesse on kavandatud presidendi poolt antavate au- ja tänukirjade valmistamine. Samuti vastuvõttudel üleantavate kingituste, meenete ja lillede ostmisega seotud kulud. Kahtlemata tuleb ka peaministril teha analoogilisi kulutusi, need on kavandatud Riigikantselei muude kulude hulgas ning seletuskirjas pole neid eraldi ära märgitud. Täpsemat analüüsi soovis härra Toomas Alatalu ka artikli "Kulud informaatikale" osas. Eelmisel lugemisel teatavasti ei olnud seos Riigikantselei infosüsteemide osakonna juhataja härra Arvo Oti väliskomandeeringuga selles küsimuses võimalik asjatundlikku selgitust anda. Täna peaks härra Ott kohal olema ja ta on valmis esitama kaasettekande informaatikakulude teemal. Omalt poolt soovin teile jõudu võimalikult õiglaste otsuste langetamiseks. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Millised on küsimused härra ministrile? Küsimusi ei ole. Tänan! Kui härra Ott on kohal, siis palun. Mitte väga pikalt, eks ole.

Austatud Riigikogu juhatus, austatud Riigikogu! Püüan lühidalt selgitada neid ümberkorraldusi, mis võeti ette 1994. aasta riigieelarve projektis riigi haldusinfosüsteeme kajastava osa suhtes. Ajakirjandusele on nimetatud muutused ammu silma hakanud ning sel teemal on juba piisavalt ka väideldud. Väitluse käigus on näiteks võrreldud kulusid 1993. ja 1994. aastal või siis informaatikakulutuste muutumist põllumajanduskulutuste muutuste taustal. Üks põhjus, miks selline ümberkorraldus ette võeti, oli asjaolu, et keegi meist ei osanud 1993. aastal eelarvest välja lugeda informaatikat ja infosüsteeme puudutavaid kulusid. 1993. aasta eelarve planeerimise resultaati võis selgelt näha ka valitsuse istungite päevakordades, kus korduvalt küsiti lisaraha riist- ja tarkvara soetamiseks ning registritega seonduvate tööde korraldamiseks. Teiseks ümberkorralduste põhjuseks oli asjaolu, et eelarve koostamise protsessis on võimalik saada teavet planeeritavatest infosüsteemide projektidest ja see on ka vältimatu eeldus selles valdkonnas koordineeritud tegevuse korraldamisel. Nüüd lühidalt eelarve koostamise põhimõtetest. Peale mitmekordseid arutelusid Informaatikanõukogus, Informaatikafondis ja erinevates ekspertide gruppides tegime küllaltki julge otsuse ja esitasime 1994. aasta keskseid infosüsteeme puudutava eelarve projekti võimalikult ilmutatud kujul, mitte peidetuna halduskuludesse, kapitaalehituse rahasse ja mujale. Teadsime samuti, et see põhjustab kohe väitlust summade suuruse üle ja annab muidugi ka võimaluse neid summasid nullida. Siiski arvame, et on parem teada tõde kui tegelda enesepettusega. Seda enam, et see tõde vast ei olegi nii valus. Infosüsteemidega seotud kulud riigieelarvest on 0,8% ja vastav protsent arenenud maades on 3–4. Nii et see on võrdlusmoment. Infosüsteemide eelarve koostamisel võime tinglikult eristada kolme osa. Esiteks. Kokkuleppel Rahandusministeeriumiga palusime ministeeriumidel ja ametitel koos Rahandusministeeriumile esitatavate eelarvetaotlustega edastada infosüsteemide projektid Riigikantselei infosüsteemide osakonnale. Tänaseks oleme enam-vähem saanud ülevaate 1994. aastaks planeeritavatest infosüsteemide projektidest. Analüüsides saadud projekte, esitasime Rahandusministeeriumile ekspertide arvamuse. Antud ekspertiisi kasutati ka eelarve tasakaalustamise protsessis, mis toimus valitsuses. Teiseks. Vastavalt 1993. aasta jaanuaris Eesti Informaatikanõukogu ja riigisekretäri poolt heakskiidetud riigi haldusinfosüsteemide arendamise kontseptsioonile on põhiliste riiklike registrite ja strateegiliste infosüsteemide finantseerimine koondatud Informaatikafondi. See annab võimaluse tagada nende süsteemide sihipärast ja koordineeritud arengut ühtsetel põhimõtetel ning kulutuste tsentraliseeritud kontrolli. Finantsvahendite vahetu jaotamine toimub Informaatikanõukogu poolt koordineeritavate sihtprogrammide raames. Üksikuid programme ja projekte koordineerivad vastavad töögrupid. Riiklike registrite puhul planeerisime eraldi investeeringud, arendustööd ja pidamistööd. Eraldi oleme välja toonud kulud registrite kesk- ja regionaalsele tasandile. Keskendatud on ka kulud riigi strateegiliste infosüsteemide arendamiseks, need on siis riigi turvainfosüsteem, eelarveinfosüsteem ja kinnisvarainfosüsteem, ning kulutused, mille kasutamist suunavad töögrupid. Me oleme rääkinud kolmest töögrupist: piirkondliku informaatika, arvutivõrkude ja geoinfosüsteemide töögrupp. Ma sooviksin väita, et eelarve keskne osa on harmoniseeritud ning see on tõesti see minimaalne, mis võimaldab riigi keskseid ressursse kirjeldavate infosüsteemide hädavajaliku arengu. Kolmas osa puudutab maakondi. Selleks et tagada haldusinfosüsteemide areng ka maakondades, planeerisime teatud summad maakondade eelarvesse. Teatavasti kulges tänavu eelarve koostamise protsess paralleelselt maakonna reformidega, nii et loodetavasti on need kulud säilinud maakondade eelarves. Kõik need eespool nimetatud muudatused riigi haldusinfosüsteemide finantseerimisel on teostatud ühel põhieesmärgil: tagada Eesti haldusinfosüsteemide hädavajalik areng, hoides samas maksimaalselt kokku maksumaksja raha. Selle põhieesmärgi saavutamiseks on muu hulgas 1993. aasta suvest käivitunud ka infotehnoloogia vahendite riigihangete sooritamise kord, mis näeb ette avatud hankekonkursside korraldamise, ja samuti püüame järjekindlalt ellu viia neid põhimõtteid infosüsteemide projekteerimisel. 1994. aasta infosüsteemide arendamisel juhindume kahest postulaadist, mida jõudumööda, kuid järjekindlalt püüame rakendada. Esiteks, kasutada ökonoomselt maksumaksja raha. Selleks on olemas kõik võimalused, näiteks ka riigihangete kord. Teiseks, infosüsteemid ei ole omaette eesmärk, vaid kindlasti vahend eesmärkide saavutamiseks. Seepärast püüame eelkõige arendada selliseid suundi, kus töö resultaatidel on selge tellimus, kus klient, kelleks võib olla kas üksikisik, organisatsioon või riik, ütleb ja määrab, millised teenused ja millisel kujul talle tarvilikud on. Lõpetuseks avaldaksin lootust, et informaatikute potentsiaal, mis suures osas juba täna paikneb erasektoris, ei lahkuks lõplikult riigitöölt. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Ootame viivu, võib-olla on härra Otile küsimusi. Kolleeg Valve Kirsipuu.

Aitäh, härra spiiker! Lugupeetud härra Ott! Te nimetasite, et riigieelarves on praegu suhteliselt väike summa, 0,8% kogu eelarvest informaatikale suunatud. Kõik see on tõsi, aga kui võtta arvesse, et 1993. aastal oli ainult 5,1 miljonit, see tähendab 0,1%, siis tõus on peaaegu üheksakordne. Mind huvitab, milline peaks teie arvates olema informaatika osakaal 1995. aasta eelarves, et me saaksime kõik oma soovid rahuldatud. Kas te arvate, et me millalgi saame informaatikasüsteemi nii korda, et ta jääb püsima? Missugune peaks olema selle osatähtsus eelarves? Aitäh!

Esiteks, ma ei julge võrrelda 1993. ja 1994. aasta informaatikaeelarveid, sest me ei leidnud sealt, kui palju tegelikult 1993. aastal kulutati. Seda enam, et valitsuse reservrahast eraldati selleks korduvalt raha. Aga ma arvan, et loomulikult ei tohiks 1995. aastal see summa siiski oluliselt väiksem olla, eriti kui võrrelda naabermaadega.

Suur tänu! Rohkem küsimusi ei esitata. Juhtivkomisjoni nimel esitab kaasettekande eelarve- ja maksukomisjoni esimees proua Valve Kirsipuu.

Austatud spiiker, lugupeetud kolleegid! Kõigepealt tahaksin avaldada heameelt, et me võtsime vastu tulumaksuseaduse. Mitte et ma arvaksin, et üks ideaalseadus on valmis saanud, vaid sellepärast, et see eelarve, mida me praegu arutame, ei saa lõplikult valmis enne, kui me teame, missugused on tulud. Et me tulumaksuseaduse täna vastu võtsime, annab kindluse hakata opereerima juba 1994. aasta riigieelarve tulude poolega selle täismahus. Praegu saan ma teile öelda, et peale teise lugemise teist katkestamist, mil komisjonile laekus 64 muudatusettepanekut, on jällegi üksainukene muudatusettepanek, mis puudutab tulude poolt. See on ettepanek suurendada tubakaaktsiisi 2,5 miljoni krooni võrra. See ettepanek on seotud meie menetluses oleva seaduseelnõuga maksumärkide kohta, mis annab võimaluse paremini kontrollida, kuidas on aktsiisi makstud tubakatoodetelt ja sigarettidelt. Komisjon aktsepteeris selle lootuses, et tõepoolest laekub kaks ja pool miljonit rohkem, kui praeguseks on ette nähtud. Üks küsimus, millest me oleme rääkinud viimasel kahel lugemisel, on riigimetsa tulu. Eelmisel korral ma lubasin, et kooskõlastatult keskkonnakomisjoni ja Keskkonnaministeeriumiga me tuleme Riigikogu ette oma seisukohaga meie ühe põhilise loodusressursi kasutamise suhtes. Tuletan teile meelde, et vastavalt valitsuse poolt esitatud eelarvekavale oli riigimetsa tulu väiksem kui kulu nelja ja poole miljoni krooni võrra. Praeguseks on tehtud järgmine muudatusettepanek: Metsaamet, kus kuludeks oli ette nähtud 143,3 miljonit, on praeguseks viidud 6 miljoni peale, mis tähendab, et me oleme siit kokku hoidnud 134,2 miljonit. Samal ajal, minnes üle eksperimendile, mille käigus Vabariigi Valitsus koostab riigimetsade majandamise eelarve ning kinnitab metsatulude riigieelarvesse kandmise korra, näeme tulude poole peal ette 30 miljonit metsatulu. Kokku on eelarve võitnud selle operatsiooniga 28,2 miljonit krooni, kusjuures kordan, et Metsaametile jäi praegu 6,1 miljonit krooni. Muide, kõige suurem osa sellest, 3,6 miljonit krooni, on metsakorralduse kulud ja seda raha ei saa me Metsaametilt ära võtta, sest vastavalt kuu aega tagasi vastuvõetud metsaseadusele peavad metsakorralduse kulud tulema riigieelarvest. See summa jäi praegu ka Metsaametile. Peatuksin pisut pikemalt Kalev Kuke ettepanekutel. Need on muudatusettepanekute tabelis nr. 8 ja 9 all ning käsitlevad sotsiaalmaksu ja Keskkonnafondi toomist eelarvesse iseseisvate eelarvesubjektidena. Kalev Kukk võttis ka eelmisel riigieelarve lugemisel sõna ja ütles, et teda teeb murelikuks 3,2 miljardi suuruse summa eelarveväline laekumine. Põhimõtteliselt leidis komisjon seda probleemi arutades, et küsimus on õigesti tõstatatud, kuid sellega seoses tuleks muuta õige mitmeid seadusi ja sellest tulekski alustada. Sellepärast me otsustasime praegu mitte aktsepteerida Kalev Kuke ettepanekut, küll aga arutada seda 1994. aasta alguses ja kui võimalik, otsustada küsimus 1. juuliks. Nimelt, kas tuua Sotsiaalfond ja Keskkonnafond eelarvesse sisse. Diskuteeriti selle üle, kuidas näidata eelarves ülikoole. Tuletan teile meelde, et praegu on eelarveseaduses ülikoolid esitatud Kultuuri- ja Haridusministeeriumi hariduskulude sees ilma neid eraldi näitamata. Muudatusettepanekutes on tehtud ettepanek tuua ülikoolid välja riigieelarve subjektidena vastava valitsusala koosseisus. Komisjon kiitis selle heaks, sest praegu on meil viis suuremat ülikooli välja toodud ainult seletuskirjas ja see annab Kultuuri- ja Haridusministeeriumile võimaluse kasutada teatud ülikoolidele esialgselt eraldatud summasid oma voli järgi. Me leiame, et ülikoolid on siiski meie hariduse kandjad, on kohad, kus meie noored saavad hariduse ja elukutse ning nendel peab olema mingisugune kindlustunne oma summade käsutamisel. Seetõttu me aktsepteerime seda ettepanekut ja toome ülikoolid eraldi ridadena välja seaduses. Aktsepteerisime ettepanekut tuua Riigikaitse Akadeemia välja eraldi reale riigieelarves ning ta on tabelis sees. Tegelikult on küsimus selles, et Eesti Riigikaitse Akadeemia ei ole ülikool, vaid rakenduslik kõrgkool. Rakenduslikke kõrgkoole on Eestis peale Riigikaitse Akadeemia veel 7–8 ja neid kõiki ei ole tõenäoliselt otstarbekas tuua eelarves välja iseseisvate riigieelarve subjektidena. Peatuksin mõne sõnaga õige palju kumu tekitanud Turismiametil, õigemini Turismiameti püsimajäämisel. Nimelt eelmine kord eelarvet lugedes hääletati Riigikogu saalis Turismiamet tervikuna eelarvest välja, kuigi tol ajal komisjon tegi ettepaneku, et Turismiametile võiks 1,2 miljonist alles jääda 131 500 krooni, selleks et nad saaksid maksta kompensatsiooni inimestele, kes 1994. aastal enam Turismiametis ei tööta. Hädakarjed, mis pärast seda pressist läbi käisid, ulatusid loomulikult ka Riigikogu liikmeteni ning nagu te võite muudatusettepanekute tabelist näha, leidsid Tiit Sinissaar ja Kalle Jürgenson, et Turismiamet tuleb Majandusministeeriumi valitsemisalas täies mahus taastada. Samas on eelarve- ja maksukomisjon ning ka rida Riigikogu liikmeid saanud kirju, kus muu hulgas on väidetud järgmist. Tsiteerin: "Turismiameti vajalikkust oskavad suurepäraselt põhjendada Turismifirmade Liidu prominendid ja Tallinna Linnavalitsus. Eriti demagoogiliselt on seda teinud härra Urva, kes kahel korral televisioonisaates ei ole häbenenud võrdlemast, et Soomes on turismiametile riigieelarves 800 korda rohkem raha eraldatud kui meil. Härra Urva võiks seda võrrelda ka USA või Jaapaniga – saanuks tuhandeid kordi suurema summa ja ka suurema efekti. Seejuures unustab härra Urva, et Rootsis kaotati turismiamet kui ennast mitteõigustanud riiklik struktuuriüksus." Ma arvan, et see on mõtlemapanev fakt. Ma lugesin ainult ühe lõigu sellest kirjast. Komisjon otsustas eraldada praegu Turismiametile 1 miljon krooni ning koguda täiendavat infot selle asutuse vajalikkuse kohta, et 1994. aasta lisaeelarvete puhul teha vajaduse korral korrektiive Turismiameti finantseerimisse. Eraldi peatuksin muudatusettepanekutel nr. 58 ja 59, mis puudutavad Endel Eero poolt tõstatatud sotsiaalmaksu määra suurendamist 41% ni. Härra Eero, kes tulumaksuseaduse arutelu ajal rääkis siitsamast puldist nii kirglikult liberaalsest majanduspoliitikast, leiab tõenäoliselt, et 41% sotsiaalmaksu on eriti liberaalne maksupoliitika. Komisjon avaldab lugupidamist härra Eerole pika põhjenduse eest, kuid tuletab ühtlasi meelde, et eelarve tehakse olemasolevate seaduste järgi. Muidugi on võimalik teha muudatusi olemasolevates seadustes ja näiteks muuta praegune sotsiaalmaksu määr 33% 41% ks. Kuid komisjon ei poolda käesoleval hetkel kõigi kaupade hinna tõusu. See on aga paratamatu, sest sotsiaalmaks on iga toote omahinna üks komponent, mille suurendamine 8% võrra toob tahes-tahtmata kaasa hinnatõusu. Komisjoni ettepanek on kanda Siseministeeriumi arvelt Riigikantselei arvele 1,5 miljonit krooni, mis on seotud Kohaliku Omavalitsuse ja Regionaalse Arengu Ameti üleviimisega ühe ministeeriumi haldusalast teise ministeeriumi haldusalasse. Küsimus on selles, et eelmisel korral eelarve lugemisel tegi Kalle Jürgenson ettepaneku viia peaaegu 2 miljonit üle Siseministeeriumi haldusalasse. Ettepanek oli tehtud kooskõlastatult reorganiseeritava osakonnaga, kuid kohe peale muudatuse tegemist sai komisjon Riigikantselei kirja riigisekretär Ülo Kaevatsi allkirjaga, milles palutakse kanda 1,5 miljonit tagasi Riigikantseleile, kuivõrd osakond on teinud ebatäpse arvestuse ja kasutanud raha ülekandmisel suuresti ära Riigikantselei teiste osakondade raha. Nimetatud muudatus on komisjoni ettepanekul ka tehtud. Lõpetuseks mõni sõna eelarveseaduse teise lugemise jätkamiseks. Tänu parandustele ja muudatustele on esialgne 18 leheküljeline seaduseelnõu kasvanud praeguseks juba 41 leheküljeliseks. Ma pean ütlema, et meie komisjon, eriti meie komisjoni koosseisulised töötajad, on töötanud suure pingega üle 10 tunni päevas, kaasa arvatud nädalalõpud, ja on pidevas füüsilise aja puuduses, mistõttu võib olla ebatäpsusi arvudes. Ma pean silmas eelarve arve, mitte muudatusettepanekute tabelit. Tõsi, ma olen senini leidnud vaid kaks ebatäpsust, võib-olla on neid rohkem, ja ma palun sellesse mõistvalt suhtuda, sest enne kolmandale lugemisele minekut me jõuame kõik hoolikalt üle vaadata ja kontrollida ning teha vajalikud muudatusettepanekud. Austatud Riigikogu, komisjoni nimel teen ma ettepaneku teile esitatud 1994. aasta riigieelarve muudatusettepanekud läbi vaadata ning lõpetada täna eelarve teine lugemine. Ühtlasi annaksin edasi eelarve- ja maksukomisjonile tulnud Sulev Alajõe ettepaneku võtta tagasi 1994. aasta riigieelarve seaduse eelnõu kohta tehtud 29., 38., 41., 42., 43. ja 47. muudatusettepanek. Tänan!

Suur tänu! Mõned küsimused. Kolleeg Jüri Põld.

Tänan, härra esimees! Austatud proua Kirsipuu! Te rääkisite kolleeg Endel Eero ettepanekust tõsta sotsiaalmaksu 33% lt 41% le ja ütlesite, et see tähendab tõusu 8% võrra, aga ma arvan, et see on vähemasti 35- või 40 protsendiline tõus. Kas ma eksin?

Teate, üldiselt sellel arvul on väga suur tagamaa ja siin me võime näidata, kui palju ta mõjub omahinnas, sest see 41%, mida härra Eero pakub, ei ole tegelikult mitte kõigilt kulutustelt, vaid ainult palgafondilt. Siin võib olla nõus selle 35% ga ja võib näidata, et tegelikult omahinnale on see tõus kahtlemata väiksem kui 35%. Nii et oleneb, mis seisukohast teie vaatate, ja ma arvan, et ka seda on võimalik tõestada.

Suur tänu! Tundub, et rohkem küsimusi ei esitata. Ma tänan! Kolleegid, ma avan läbirääkimised. Kolleeg Endel Eero.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Kui te avate selle kollase raamatu leheküljelt 181, kus on kirjas sotsiaalkindlustuse eelarve, siis sealt selgub, et 1992. aastal moodustasid riiklikud toetused sotsiaalkindlustuse eelarvele 271,6 miljonit krooni ehk 26,3%. Käesoleval aastal moodustab see summa 647,7 miljonit krooni ehk 34,3%. Ilma selleta me sel aastal 1. aprillil kehtima hakanud pensioniseadusega toime ei tule. Tulevaks aastaks on aga riiklike toetuste osakaalu kärbitud 16,8% ni ehk 400 miljoni krooni võrra. Selle aktiga on sisuliselt ära lõigatud senine võimalus tarbijahinna tõusu kompenseerimiseks tuluinflatsiooni arvel. See on kadunud. Pensionäride elujärje parandamine ei tule üldse kõne alla. Raha ei ole. Kui oktoobris-novembris 1992. aastal moodustas 260 krooni ligemale 40% tolleaegsest keskmisest palgast ja ka käesoleva aasta aprillis me taastasime selle suhte, siis aasta teise poole sissetulekuid ja tuleva aasta inflatsioonikordajat arvestades moodustab pension tuleva aasta teisel poolel 25% keskmisest palgast. Ja sellise eelarvega, lugupeetud kolleegid, tuleb meil siis valitsuse arvates leppida. Kuid kas pensionärid lepivad sellega? Ma arvan, et mitte. Minu hea kolleeg Heido Vitsur tõi ükspäev näite Türgi kohta, kus üldine maksukoormus piirdub 24–25% ga meie 37% asemel. Ja probleeme pensionidega ei olevat. Nii muidugi võib ja saab väita, kuid me elame siiski Eestis, kus puudub, ma ütleksin, moslemipere traditsioon. Ka 1930. aastatega võrreldes on meie elukorraldus kardinaalselt muutunud. Kui tol ajal kolmveerandi elanikkonna pensioni ja sotsiaalkindlustuse probleemid lahendas taluperemees, siis sellise võimutäiusega institutsiooni meil täna enam ei ole. Ja olemegi fakti ees, kus majanduselu korraldus võtab omaks aina turumajanduse tavasid, sünnivad vastavad institutsioonid, kuid sotsiaalkindlustus on endine. Sotsiaalkindlustuse turumajanduslike institutsioonide puudumisele ja selle majanduslikele tagajärgedele viitab ilmekalt diagramm, mille ma palusin saalis laiali jagada. See diagramm näitab, et meie jutud kõrgetest maksudest, vabandage väga, on ülepaisutatud. Ma panin sinna kõrvale Soome. Soome mudel iseloomustab ligikaudu Euroopa keskmist mudelit. Ja te näete, et kui meil isik, kas siis füüsiline või juriidiline, käsutab 63 osa või protsenti sisemajanduse kogutoodangust, siis soomlastel see on arv 45, ja näiteks rootslastel 34. Me ei saa rääkida täna Eesti Vabariigis kõrgetest maksudest. Teiste sõnadega, meil puudub täna valitsusväline sotsiaalkindlustussüsteem. Töölepingu sõlmimisel ei sunni meid miski endale teadvustama, et pension tuleb kindlustada, et tervis tuleb kindlustada, et töötuks jäämise puhuks tuleb end kindlustada ja veel palju muud nõuab kindlustamist. Oleme harjunud, et sellega on seni tegelnud anonüümne riik, kes, nagu selgub, ei suuda sellega kuidagi toime tulla. Siit ka meie, ma ütleksin, meie noorema põlvkonna, nihilism pensioni ja muudes sotsiaalkindlustuse küsimustes. Sotsiaalne surve, nagu te näete, ja ülerõhk on olemas. Kui te võtate kätte minu diagrammi, kus on märgitud riiklikud maksud 36% ja kohalikud maksud 1% sisemajanduse kogutoodangust, siis see näitab, et pinge on siin olemas. 400 miljonit krooni on pensione puudu, riigieelarvel seda raha ei ole. Ma lisaksin, et surve tuleb ka põllumeeste poolt, kes tahavad 750 miljonit saada. Midagi tuleb põllumeestele anda. Kui me vaatame eluasemetoetusi, mida on 211 miljonit, siis sellest ei jätku. Seal tuleb heal juhul 50–100 miljonit puudu. On aktiviseerunud ka lugupeetud Kalle Jürgensoni tegevus ja täiesti õigustatult. Peremehed kohalike omavalitsuste näol me sünnitasime, kuid esialgu on nad vaesed popsid oma rahakotita ja loodavad samuti osa saada riigieelarvest, sellestsamast 36% st. Nad on sunnitud seda tegema, kuna meie siin jätsime elegantse liigutusega maksukorralduse seadusest välja argliku katse paika panna kohalikud maksud ja luua neile seadusandlik alus. Kohalikul omavalitsusel tuleb peremehena leida, nagu te teate, sadu miljoneid kroone selleks, et lappida suurtootmisest pärandiks saadud infrastruktuuri ja kas või minimaalsel määral korraldada näiteks kohalikku bussiliiklust. Ma ütleksin, et ka tohtrid sirutavad sotsiaalkomisjoni abiga käe riigi tulude järele. Proovisin oma ettepanekuga seaduseelnõu korrigeerida, et mitte küsida raha eelarvetest.

Kolleeg Endel Eero, aeg on läbi.

Palun veel ühe minuti. Ühesõnaga, mul oleks ettepanek kolleeg Tõnu Juulile. Mul on kontakt proua Lauristiniga ja ametiühinguga, initsiatiiv on olemas, tuleb maha istuda ja hakata tegema sotsiaalkindlustusseadusi, et võtta surve maha riigimaksude katlalt. Kahjuks järgmiseks aastaks 400 miljonit pensionäride jaoks sealt ei leia. Aga need peab leidma, elu kallineb. November oli 4%, lootsime siin paari protsendiga toime tulla, aga ei tule.

Suur tänu! Kolleeg Jüri Põld, teine arvamusavaldus.

Lugupeetud härra esimees, austatud kolleegid! Mind ajendas sõna võtma kolleeg Endel Eero põhjalik analüüs. Tõepoolest, sotsiaalmaksu tõstmine 33% lt 41% le võiks lahendada paljud pensionäride probleemid. Kuid ma kardan, et see ei lahenda neid probleeme, mis on Eesti ühiskonnas tervikuna. Ilmselt vajame kõik rohkem turvatunnet ja ma ei suuda kuidagi sellest parandusettepanekust välja lugeda võimalust tõsta näiteks politseiteenistujate ja -töötajate palku, mis on ka naeruväärselt väikesed, võrreldes näiteks Soomega. Tuues meile eeskujuks Soomet, meie põhjanaabrit, me just nagu unustame ära möödunud 50 või pisut enama aasta õudused. Meie ei saa astuda ei ühe ega kahe aastaga sellesse arengusängi, milles katkes Eesti omariikluse areng 1940. aastal. Seepärast ilmselt ei maksa oma seaduste loomisel päris täpselt järgida ei Rootsi ega Soome eeskuju, vaid pigem püüame analüüsida seda kogemust, mis on nendel riikidel, kes on meiega sarnastes oludes ja vaevlevad täpselt samade hädade käes. Tänan!

Suur tänu! Kolleeg Kalev Kukk.

Suur aitäh! Lugupeetud kolleegid! Juba meie eelkäija, kuulsusrikas Ülemnõukogu suutis 1992. aasta esimesel poolaastal hiilgavalt tõestada, et eelarve teda ei huvita. Tol korral jõuti niikaugele, et eelarve vastu ei tundnud Ülemnõukogu üldse huvi, ja ega siis Riigikogu ei saa ka praegu eriti palju parem olla. Seda näitab meie saali pilt ja minu ainus lootus on see, et meil on puhvetis korralik võimendus. Nagu te kuulsite, lükkasid eelarvekomisjon ja ka valitsus tagasi minu ettepaneku lülitada sotsiaalmaksust laekuv raha riigieelarvesse. Eelarve eelmisel lugemisel püüdsin ma oma ettepanekut juba ette põhjendada, tuleb aga välja, et tulutult. Kuigi vist mitte päris tulutult. Tulevikuks lootusi on. Siiski tahaksin ma sel teemal täna veel kord peatuda. Seda enam, et reedese "Postimehe" järgi olevat proua Valve Kirsipuu minu ettepanekut samastanud Mihkel Pärnoja ettepanekuga, mille järgi Eesti Panga eelarve oleks tulnud liita riigieelarvele. Et minu ja proua Valve Kirsipuu arusaamad majandusest on küllaltki sarnased, siis ma ei saa reedese "Postimehe" väidet päris tõsiselt võtta ja usun, et proua Valve Kirsipuu ja "Postimees" klaarivad oma asjad ise ära. Probleem sotsiaalmaksu ja Sotsiaalfondiga aga jääb, mis sest, et alles kaks päeva tagasi tõestas meie lugupeetud sotsiaalminister proua Marju Lauristin, et Sotsiaalfondi ei ole üldse olemas. Kuigi meie kollase raamatu 181. lehekülje järgi on Sotsiaalfond olemas, aga see on rohkem terminoloogia küsimus ja sellel ma rohkem ei peatuks. Asi pole mitte nimes, vaid ikkagi selles, kuhu laekub sotsiaalmaks, kes seda sotsiaalmaksu käsutab ja kes selle kasutamist kontrollib. Andke andeks, tänane sotsiaalmaks on täpselt samasugune tööandjale kehtestatud otsene maks nagu tulumakski, seetõttu ei mahu mitte kuidagi minu pähe see, et Riigikogu jaoks sotsiaalmaksu absoluutselt ei eksisteeri. Kolm aastat tagasi püüdis Eesti väljaspool eelarvet oleva sotsiaalmaksuga naiivselt petta Moskvat, täna petame me sellega iseennast ja sugugi mitte enam naiivselt. Ma tuletan veel kord meelde, et jättes sotsiaalmaksu nii-öelda eelarve ukse taha, loobume me kontrollist 3,2 miljardi maksumaksjakrooni saatuse üle ehk 36% üle tegelikust riigieelarvest. Need rahad on antud ühe ametkonna käsutusse, kelle tegevusest pole Riigikogul mingit aimu. Tuleb välja, et Eesti saab endale nii-öelda vähemalt kaks riigieelarvet: esiteks suure ja legaalse eelarve, kuhu kuulub 5,7 miljardit krooni, mida käsutab peaminister meie kontrolli all, ja väikese riigieelarve suurusega 3,2 miljardit krooni, mida käsutab paremal juhul sotsiaalminister Marju Lauristin, halvemal juhul mõni tema ametnikest ja seda juba kontrollimatult. Kui me hiljuti kiitsime heaks 1992. aasta riigieelarve täitmise – tõsi, seda riigieelarvet polnud 1992. aastal tegelikult ollagi –, siis sotsiaalmaksust, Sotsiaalfondist ja selle rahast me ei rääkinud. Ja nii ei tea me siiamaani, mitu "Mercedest" ja mitu kohviserviisi osteti eelmisel aastal sotsiaalmaksust laekunud raha arvel ja kui palju on seda tehtud sel aastal. Me ei tea seda, kui palju sotsiaalmaksust laekunud raha jõudis tõesti pensionärideni, kui palju lasteni. Me ei tea ka seda, mismoodi kulutati ära nn. ravikindlustusraha. Muide, viimases "Kaubalehes" väidab Riigikontroll, et alles tänavu, uurides ravikindlustusraha kasutamist Sotsiaalministeeriumis, Tallinna Haigekassas ja mitmes raviasutuses, võib väita, et maksumaksja raha kasutamist ei analüüsita, et ministeeriumis puudub ka vastav aruandlus. Loomulikult pole Sotsiaalministeerium huvitatud Riigikogu-poolsest kontrollist. Teatava mööndusega võiksin ma siin siiski veel välja tulla. Sotsiaaldemokraatia jaoks pole nii-öelda tööandjalt võetav maks päris tõeline maks. Armsad kolleegid, me oleme naiivsed inimesed, kui arvame, et Riigikogust eelarve osas midagi sõltub. Juba eespool viidatud 3. detsembri "Postimehe" väitel olevat eelarvekomisjon ja Sotsiaalministeerium leidnud, et sotsiaalmaksu ei saa anda riigieelarvesse seetõttu, et riigieelarves on palju auke, et valitsuse käsi läheb tahtmatult selle raha kallale. Egas midagi, sellisel juhul jääb mul üle teha järgmised järeldused. Esiteks, valitsuskoalitsioon ei usalda valitsust. Teiseks, sotsiaalminister ei usalda valitsust. Kolmandaks, sotsiaalminister ei usalda valitsuskoalitsiooni. Võib-olla kuuluks siia neljas järeldus, et valitsus ei usalda valitsuskoalitsiooni, aga see oleks muu teema. Ja lõpuks, mind ei huvita valitsuskoalitsiooni ja valitsuse vahelised vastuolud, aga minusse puutub see, kuidas kasutatakse sotsiaalmaksust laekuvat raha. Aitäh!

Suur tänu! Kolleeg Eiki Nestor.

Härra esimees, austatud kolleegid! Ma tahaksin sõna võtta eelarve arutelu ajal kahe kolleegi tehtud ettepanekute kohta. Üks nendest on Mihkel Pärnoja ja teine Endel Eero ettepanek. Minu meelest see, mis juhtus Eesti riigieelarve arutelul kolleeg Pärnoja ettepanekuga, jääb selle aasta poliitiliste pärlite hulka. Ma julgen seda öelda seetõttu, et ma ise olen selles küsimuses kogu aeg vajutanud kollast nuppu, sest minu meelest asja sisulist arutelu meil ei olegi toimunud. Nimelt Mihkel Pärnoja ütles "puu", selle peale ütles Eesti pangandus "õunapuu" ja selle peale kiruti rahvusvahelisel tasemel, et need õunad on mädad. Ja selles suhtes jäägu see vaidlus meil tulevikku, kus me püüame selles osas selgust leida. Teiseks ma toetan igati seda mõtet, mida avaldas siin kolleeg Eero. Nimelt on juba tõesti teatud aja jooksul käinud läbirääkimised mitmete täiendavate sotsiaalkindlustuste sisseviimiseks, mis ei põhineks anonüümsel kindlustusel, vaid konkreetse isiku kindlustuskokkuleppel. Ma julgen väita, et need seaduseelnõud peaksid lähema paari kuu jooksul jõudma ka Riigikogusse ja jääb loota teie vastutulekule, sest ühtepidi me peame vabanema sellest anonüümsest kindlustatusest ja teistpidi peame leidma võimaluse suurendada nende inimeste sissetulekuid, kes vajavad tõesti raskel ajal abi. Aitäh!

Suur tänu! Minister Lauristin palub võimalust pidada kõnet. Palun kõnetooli.

Ma tahaksin ainult faktiliseks märkuseks sõna. Ma ei kavatse härra Kukega polemiseerida selle üle, mitu "Mercedest" on ostnud Riigikogu liikmed oma kõrge palga eest jne., sest ma arvan, et see ei ole poliitikule, majandusteadlasele, ka inimesele üldse vääriline väitlemise viis, mida me kuulsime. Mis puutub aga riigieelarve ja sotsiaalkindlustuse eelarve vahekordadesse ja sellesse, et puudub informatsioon, kui palju, milleks, mida on kasutatud, siis härra Kukk komisjoniliikmena peaks teadma, et me oleme esitanud ravikindlustuse ja sotsiaalkindlustuse eelarved Riigikogu eelarve- ja maksukomisjonile. Me oleme täiesti valmis nende arutamiseks mis tahes hetkel ja see sõltub ainult Riigikogust. Teiseks, me esitasime Riigikogu sotsiaalkomisjonile, mida juhatab proua Oviir, ravikindlustusseaduse parandused juba mitu kuud tagasi. Need nägid ette paranduste tegemise senises ravikindlustusseaduses just selleks, et ministeerium saaks võimaluse kontrollida haigekassade tegevust, kuid sotsiaalkomisjon ja Riigikogu lükkasid need parandused menetlusest välja. Tekib küsimus, kes siis ei taha kontrolli haigekassade üle.

Suur tänu! Lugupeetud Riigikogu, kas me lõpetame läbirääkimised? Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised käsiloleva päevakorrapunkti üle? Selle ettepaneku poolt on 37 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, 4 jäid erapooletuks. Läbirääkimised on lõpetatud. Kas härra rahandusminister soovib lõppsõna? Härra Ott? Ei soovi. Kas proua Valve Kirsipuu soovib lõppsõna? Ei soovi. Aitäh! Kolleegid, palun võtke ette parandusettepanekute tabel. Võib-olla Valve Kirsipuu tuleb mulle appi. Langetame otsused parandusettepanekute kohta. Esimene parandusettepanek on arvestatud. On probleeme? Ei ole. Teine, Kalle Jürgensoni ettepanek, on arvestatud. Ei ole probleeme. Kolmas, Ardo Ojasalu ja Eiki Nestori ettepanek, on võetud teadmiseks. Eiki Nestor.

Aitäh, härra esimees! Me arutasime seda kolleeg Ojasaluga ja usume komisjoni. Me ei nõua hääletamist.

Aitäh!

Ma ütleksin niipalju juurde, et see on võetud teadmiseks, sest ettepanek on niisugune, mida me saame hakata ellu viima siis, kui järgmisel aastal maksud tõesti ei laeku. Aga praegu me ei tea, kuidas nad laekuvad. Teiseks, me oleme optimistid ja loodame, et maksukorralduse seadus võetakse siiski sel aastal vastu.

Aitäh! Neljas, viies, kuues ja seitsmes, keskkonnakomisjoni ettepanekud, on arvestatud. Kaheksas ja üheksas, kolleeg Kalev Kuke ettepanekud, on jäetud arvestamata. Mis saab, Kalev Kukk? Ei nõua hääletamist. Aitäh! 10. parandusettepanek on Toomas Alatalu poolt maha võetud. 11., Toomas Alatalu parandusettepanek, on jäetud arvestamata. Mis saab, Toomas Alatalu? Paneme hääletusele.

Komisjon ütleb niipalju juurde, et eelmine kord me juba hääletasime seda ja kuivõrd välislähetuskulude kasutamise otsustab Riigikogu juhatus, siis komisjon soovitab härra Alatalul pöörduda Riigikogu juhatuse poole selles küsimuses.

Paneme hääletusele. Lugupeetud kolleegid, kes te olete komisjonides või muudes ruumides, palun tulge saali! Lugupeetud Riigikogu, kes on kolleeg Toomas Alatalu parandusettepaneku poolt? Tabelis on see nr. 11 all. Selle ettepaneku poolt on 7 Riigikogu liiget, vastu 40, 5 jäid erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust. 12., Toomas Alatalu parandusettepanek, on jäetud arvestamata. Mis saab, Toomas Alatalu?

Kommentaar on niisugune, et repressiivpoliitika uurimise riiklik komisjon on praegu saanud 35 000 krooni, küll aga esitasid nad meile täiendavalt taotluse 476 000 krooni peale. Sellest asjaolust tingituna vestlesin ma härra Jaan Krossiga ja selle komisjoni tegevdirektori härra Varjusega, kes väitsid, et nüüd hakkab komisjon tööle. Me otsustasime siiski piirduda selle rahaga, mis esialgselt oli ette nähtud 1994. aasta eelarves, ja mitte täita nende täiendavaid soove. Kui tulevad lisaeelarvete lugemised, siis vaatame, kas see komisjon on tööle hakanud või töötab ta samamoodi kui viimase poolteise aasta jooksul, ja teeme oma otsuse.

Suur tänu! Kas paneme hääletusele? Ei ole vaja, suur tänu. 13., kolleeg Edgar Savisaare parandusettepanek, on jäetud arvestamata. Mis saab? Paneme hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on kolleeg Edgar Savisaare parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 10 Riigikogu liiget, vastu on 41, 1 jäi erapooletuks, see ettepanek ei leidnud toetust. Kolleeg Kalle Jürgensoni ettepanek, nr. 14, on arvestatud, eelarve- ja maksukomisjoni 2 ettepanekut, nr. 15 ja 16, on arvestatud. 17. ja 18., Vootele Hanseni ettepanekud, on arvestatud. 19., Mart Nuti ettepanek, on arvestatud. 20., Mart Nuti ettepanek, on jäetud arvestamata. Mis saab, Mart Nutt? Hääletada. Lugupeetud Riigikogu, kes on tabelis nr. 20 all oleva Mart Nuti ettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 38 Riigikogu liiget, vastu on 16, 3 jäid erapooletuks, see ettepanek leidis toetust. 21., Vardo Rumesseni, Arvo Valtoni ja Andra Veidemanni parandusettepanek, on jäetud arvestamata. Valton nõuab hääletusele panemist.

Ma ütleksin niipalju juurde seletuseks, et komisjon leidis, et kui on tegemist kirikumuusikakooliga ja me oleme Kirikute Nõukogule andnud 1,3 miljonit, siis võiks kirikumuusikakool selle raha, mis tal vaja on, saada selleltsamalt Kirikute Nõukogult.

Aitäh! Lugupeetud Riigikogu, kes on 21. parandusettepaneku poolt, mille autorid on Vardo Rumessen, Arvo Valton, Andra Veidemann? Selle poolt on 11 Riigikogu liiget, vastu on 36, 7 jäid erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust. 22., kolleeg Tõnu Kõrda parandusettepanek, on jäetud arvestamata. See tuleb hääletusele panna. Lugupeetud Riigikogu! Kes on 22. parandusettepaneku poolt, mille autor on Tõnu Kõrda? Selle ettepaneku poolt on 17 Riigikogu liiget, vastu on 33, 2 jäid erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust. Kolleeg Ants Erm, kas 23. ettepanekut on parasjagu arvestatud? Ei ole. Paneme hääletusele. Lugupeetud Riigikogu! Kes on 23. parandusettepaneku poolt, mille autor on kolleeg Ants Erm? Selle ettepaneku poolt on 15 Riigikogu liiget, vastu on 33, 4 jäid erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust. 24., kolleeg Sulev Alajõe ettepanek, on arvestatud. Kolleeg Toomas Alatalu võtab 25. parandusettepaneku maha. Kolleegid Eiki Nestor ja Mihkel Pärnoja, kas 26. parandusettepanekut on parasjagu arvestatud? On. Aitäh! 27., kolleeg Vardo Rumesseni parandusettepanek, on jäetud arvestamata. Mis saab, Vardo Rumessen?

Aitäh, lugupeetud juhataja! Ma ei nõua selle parandusettepaneku läbihääletamist ja nendin ainult seda, et kahjuks Kultuuriministeerium ei ole suutnud kogu selle problemaatikaga efektiivselt tegelda ja see küsimus on praegu ette valmistamata. Nii et selle tõttu ma ei nõua hääletamist.

Aitäh! Kuidas on lood 28. ettepanekuga? Suur tänu! 29. parandusettepaneku võtsid autorid tagasi. 30., kolleegide Arvo Valtoni, Ralf Parve, Vardo Rumesseni ja Rein Veidemanni parandusettepanek, on jäänud arvestamata. Mis saab? Ei nõua hääletamist. Aitäh! Ei nõuta ka 31. parandusettepaneku hääletamist. 32., Merle Kriguli ja Olli Toomiku ettepanek, on arvestatud. 33., eelarve- ja maksukomisjoni ettepanek, on arvestatud. 34., Kalev Kuke ettepanek, on põhimõtteliselt arvestatud. Kas põhimõtted langevad kokku?

Suur aitäh! Ausalt öeldes, ega me sellest eelarve eelnõu tekstist ei näe, kus see arvestatud on, aga ma tulen selle parandusettepanekuga järgmisel hääletamisel, järgmises lugemisringis välja, kui seda ei ole piisavalt arvestatud. Aitäh!

Ütlen kohe seletuseks niipalju, et me ei saanud seda arvestada, sest Kultuuri- ja Haridusministeerium ei suutnud meile nädala aja jooksul anda erinevate koolide summasid. Kusjuures me oleme teatanud, et kui nad ei suuda neid meile anda esmaspäevaks, siis komisjon teeb ise selle töö ära ja väikesed apsud võivad sisse tulla. Nii et me igal juhul järgmine kord lülitame need sisse. Muu hulgas ma tahaksin öelda neile, kes kuulasid lugupeetud Marju Lauristini sõnavõttu, et Kalev Kukk kahjuks ei ole eelarve- ja maksukomisjonis, vaid ta on majanduskomisjoni liige, aga muidugi põhimõtteliselt on ta väga hästi kursis sellega, mis eelarve- ja maksukomisjonis toimub.

Aitäh, kolleeg Valve, ütle mulle suure saladuskatte all, kas sa kavatsed teise lugemise katkestada. Lõpetada? Aga millises ringis Kalev Kukk tahab veel tulla välja? Fraktsiooni poolt. Selge. Suur tänu! 35. parandusettepanekuga on samasugused lood. Aitäh! 36. ettepanek.

Ma palun 36. muudatusettepaneku puhul võimalust selgitada asja ja arutada seda koos Riigikogu juhatusega. Nimelt, ma ütlesin ka oma sõnavõtus, et Riigikaitse Akadeemia ei ole ülikool, vaid rakenduslik kõrgkool. Tähendab, ta ei lähe sellesama rea alla, mida käsitleb Kalev Kuke 34. muudatusettepanek 5 ülikooli kohta ja 35. ettepanek Põllumajandusülikooli kohta. Selles mõttes teeb komisjon ettepaneku hääletada sisse esialgne tekst, valitsuse poolt pakutud tekst, mis tähendab seda, et Eesti Riigikaitse Akadeemia jääb seletuskirjas eelarvega lahtinäidatuks, aga seaduses endas on ta Kultuuri- ja Haridusministeeriumi valitsemiskulude hulgas.

Oota, Valve, aga kuidas me nüüd selle sisse hääletame? Kas sa teed ettepaneku see ettepanek läbi hääletada?

Ei, ma teen ettepaneku esialgne tekst hääletusele panna.

Kuidas me selle esialgse teksti saame nüüd sisse hääletada?

Mul oleks ettepanek Kalev Kukele, et ta selle ettepaneku tagasi võtaks.

Kolleeg Kalev Kukk.

Suur aitäh! Ega ma päris hästi ei tahaks seda tagasi võtta, sest ma üldiselt tahaksin näha, et ta jääks ikkagi omaette reana sellesse väga imelikku Haridus- ja Kultuuriministeeriumi konglomeraati. Aga ma arvan, et ma lepin proua Valve Kirsipuuga kokku.

Võtad tagasi?

Teine kord teeb ta mulle tasa.

Nii et praegu võtad tagasi?

Jah.

Aitäh! Kuidas on lood 37. ettepanekuga?

Ma hakkan kohe tasa tegema Kalev Kuke ettepanekut. Nimelt, praegu on Eesti Teadusfond näidatud kolme reaga. Põhimõtteliselt on Kalev Kuke ettepanek õige. Kui ma küsisin tema käest, mismoodi tema soovib näha Teadusfondi lahtikirjutatult, siis väitis ta, et ta soovib teada saada, kui palju Teadusfondi rahast läheb baasfinantseerimiseks ja kui palju sellest läheb teadustööde finantseerimiseks. Me võime seletuskirjast lugeda, et baasfinantseerimiseks läheb praegu 75% ja sihtfinantseerimiseks 25%. See vahekord ei ole õige ja selles suhtes tuleb Kalev Kukega nõus olla. Ma olen, muide, sellest rääkinud nii Teadusnõukogule kui Teadusfondi Nõukogule palvega, et nad järgmisel aastal vaataksid läbi oma baasfinantseerimise. Nad ei ole põhimõtteliselt selle vastu, et näidata juba järgmises eelarves konkreetselt, missugune osa läheb baasfinantseerimisele, s.t. nendele instituutidele, mis on juba läbi aegade eksisteerinud, ja missugune osa läheb siis teistele. Nii et ma loodan, et see lahtikirjutamine kolme reaga praegu rahuldab, sest me ei saa seda muud moodi rohkem lahti kirjutada.

Suur tänu! 38. ettepaneku võtab autor tagasi. 39. on osaliselt arvestatud. Sulev Alajõe, kas on parasjagu arvestatud? Aitäh! 40. ettepanek läheb hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on 40. parandusettepaneku poolt? Autor on Sulev Alajõe. Selle ettepaneku poolt on 40 Riigikogu liiget, vastu on 4, 7 jäid erapooletuks. See ettepanek leidis toetust. 41., 42. ja 43. ettepaneku võtab autor tagasi. 44., juhtivkomisjoni ettepanek, on arvestatud. 45. ja 46., Sulev Alajõe ettepanekud, on arvestatud. 47. ettepaneku võtab autor tagasi. 48. on kolleeg Liina Tõnissoni ettepanek. Mis saab? Ei nõua hääletamist. Aitäh! 49. ettepanekut on arvestatud. 50., juhtivkomisjoni ettepanek, on arvestatud. 51., kolleeg Tiit Sinissaare ettepanek, on osaliselt arvestatud. Kas parasjagu? Panna 50. ettepanek hääletusele? Lugupeetud Riigikogu, kes on 50., eelarve- ja maksukomisjoni parandusettepaneku poolt? Selle poolt on 39 Riigikogu liiget, vastu on 14, 3 jäid erapooletuks, see ettepanek leidis toetust. Mis saab Tiit Sinissaare ettepanekust? Ei nõua hääletamist. Aitäh! 52., kolleeg Kalle Jürgensoni ettepanek, on arvestatud osaliselt. Hääletamist ei nõuta. 53., kolleeg Viktor Niitsoo ettepanek, on arvestatud. Kolleeg Kalle Jürgensoni ettepanek, nr. 54, on arvestatud ja nr. 55 kohta puudub ühtne seisukoht. 54. ettepaneku paneme hääletusele. Kas Kalle Jürgenson soovib kommenteerida?

Aitäh! Ma lihtsalt tahan öelda, et võtan 55. parandusettepaneku tagasi.

Selge. 54. ettepaneku kohta sa ei ütle midagi. Läheb hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on 54. parandusettepaneku poolt? Selle poolt on 41 Riigikogu liiget, vastu on 15, 3 jäid erapooletuks, see ettepanek leidis toetust. 55. on tagasi võetud, 56., kolleeg Siiri Oviiri ettepanek, jäeti arvestamata. Mis saab, Siiri Oviir? Paneme hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on Siiri Oviiri parandusettepaneku poolt? Selle poolt on 7 Riigikogu liiget, vastu on 37, 7 jäid erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust. 57., Tõnu Juuli, Raoul Üksvärava, Ilmar Mändmetsa ja Heiki Raudla ettepanek, jäeti arvestamata. Mis saab, kolleegid? Ei nõuta hääletamist. Suur tänu! 58., kolleeg Endel Eero ettepanek, on jäetud arvestamata. Mis saab? Paneme hääletusele.

See on see kuulus 41%.

Lugupeetud Riigikogu, kes on 58. parandusettepaneku poolt, mille autor on kolleeg Endel Eero? Selle poolt on 7 Riigikogu liiget, vastu on 44, 4 jäid erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust. 59., Endel Eero ettepanek, on jäetud arvestamata. Ei nõua hääletamist. Suur tänu! 60., 61., 62., 63. ja 64., juhtivkomisjoni ettepanekud, on arvesse võetud. Mis saab, Valve Kirsipuu?

Ma teen ettepaneku lugeda eelarve teine lugemine lõppenuks ning esitada fraktsioonide ja komisjonide muudatusettepanekud neljapäevaks, 9. detsembriks kella 6 ks õhtul komisjonile.

Suur tänu! Kolleegid, kas loeme teise lugemise lõppenuks? Avo Kiir. Mis number see oli? 62?

Kohe seletan, milles on asi. Nimelt, me võtsime siin Riigikogus eelmisel töönädalal vastu kuus topeltmaksustamise seadust. Need, kes olid saalis, kuulsid, et ma küsisin ka härra välisministri käest, mida toovad topeltmaksustamise seadused 6 riigiga Eestile kaasa, kui palju nad kasu toovad, sest selleks ajaks oli eelarvekomisjonile juba esitatud taotlus eraldada nende seaduste kontrollimiseks 400 000 krooni. Ühesõnaga, selgub, et kuivõrd me need seadused vastu võtsime, siis on vaja anda ka raha nende toimimise kontrolliks. Härra Velliste vastas tookord, et praegu ei too need mitte midagi sisse, aga aastate pärast võivad tuua miljoneid.

Paneme hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on 62. parandusettepaneku poolt, mille autor on eelarve- ja maksukomisjon? Selle poolt on 49 Riigikogu liiget, vastu on 3, erapooletuid ei ole. See ettepanek leidis toetust. Kolleegid, kas lõpetame teise lugemise? Teine lugemine on lõppenud. Kolleeg Alajõe.

Lugupeetud esimees, ma vabandan hilinemise pärast, aga mul on väga suur palve eelarve- ja maksukomisjonile, õigemini proua Kirsipuule. Ta ütles, et parandusettepanekute esitamise tähtaeg on homme kell 6 õhtul, aga kui me töötame samamoodi nagu viimasel neljapäeval, siis me võime täiskogu istungit pikendada ja kui komisjoni töö algab näiteks alles kell 16.30, siis me võib-olla ei jõua kella 18 ks lõpetada. Mul on eelarve- ja maksukomisjonile küsimus, kas parandusettepanekute tähtaeg võiks olla reede hommikul kell 9 või 10.

Valve Kirsipuu on nõus.

Jätkame riigilõivuseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõuga. Ma palun kõnepulti rahandusminister Madis Üürikese.

Lugupeetud Riigikogu juhatus, lugupeetud Riigikogu liikmed! Riigikogu eelarve- ja maksukomisjoni poolt on teiseks lugemiseks esitatud riigilõivuseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu. Eelnõu esitamise tingis vajadus viia kehtiv Eesti Vabariigi riigilõivuseadus vastavusse riigieelarve seaduse, notariaadiseaduse, konkurentsiseaduse ja kinnistusraamatuseadusega. Seoses notariaadireformiga, samuti seoses vajadusega kehtestada uued riigilõivumäärad kinnistamistoimingutelt ja seoses muude õigusaktide vastuvõtmisega on Rahandusministeeriumi poolt välja töötatud uued riigilõivumäärad. Vastavalt seni kehtinud korrale kehtestas riigilõivumäärad Vabariigi Valitsus. Need on antud valitsuse määrusega nr. 282 30. septembrist 1992. aastal. Õiguskantsleri ettepanekul otsustas Riigikogu eelarve- ja maksukomisjon anda riigilõivumäärade kehtestamine Riigikogu pädevusse, mis kõrvaldaks määruse põhiseadusega vastuollu sattumise. Uute määrade tabelisse on lisatud välisesindustes teostatavatelt toimingutelt võetav riigilõiv. Samuti kinnistamistoimingutelt võetav riigilõiv, mis on diferentseeritud vastavalt tehingu väärtusele. Lisatud on ka täiendavad Kodakondsusameti ja Patendiameti poolt teostatavad riigilõivuga maksustatavad toimingud. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Kas on ministrile küsimusi? Ei ole. Aitäh! Ma palun kõnepulti kaasettekandjana härra Ülo Laanoja.

Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Rahandusminister rääkis põhilise osa ära. Mina tahaksin rõhutada veel kord seda, et tõepoolest Riigikogu eelarve- ja maksukomisjonile laekus lisaks Vootele Hanseni põhimõttelisele ettepanekule kehtestada riigilõivumäärad seadusega hästi informeeritud õiguskantsleri kantselei ametnikelt informatsioon, et see seadus võidakse vaidlustada Riigikohtus kui põhiseadusega vastuolus olev juhul, kui me ei too riigilõivumäärasid seadusesse sisse. Seoses sellega on seaduseelnõule lisatud kaks mahukat lisa, mis iseenesest on märgatavalt pikemad kui seaduseelnõu ise. Me palume neid lisasid käsitleda kui äärmiselt toorest varianti seaduse lisana kehtestamiseks, sest siin on mõningaid terminoloogilisi küsimusi ja mõningaid põhimõttelist otsustamist vajavaid küsimusi. Oli ette nähtud, et need lisad kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Need olid valitsuse määruse eelnõust võetud. Kui te neid lisasid vaatate, siis seal on küsimusi, mis tekitasid maksukomisjonis mõningat hämmingut, kuid me ei jõudnud nende alles äsja lõpetatud eelnõude tõttu lisasid piisavalt põhjalikult ette valmistada. Kui te vaatate esimese lisa punkti 2, siis seal on palju riigilõivumäärasid, mille puhul välismaal maksmise summad on sätestatud Ameerika dollarites. Me ei jõudnud sisulise kokkuleppeni, kas me peaksime seaduses märkima need kroonides või säilitama dollarites. Mulle tundub, et valitsuse määruses on jäänud kehtima lihtsalt mingi pikemat aega kehtiv rutiin ja neid ei ole tahetud ümber arvutada. Mõningate terminite osas ei ole me saanud veel selget vastust nende tõlgendamise küsimuses ja me loodame, et Rahandusministeerium ja vastavad ametkonnad hoolitsevad selle eest, et Riigikogu liikmetele võiks selgelt aru anda, mis on liikurlaevad ja mis on teisaldatavad laevad, mis on mingi dokumendi väljastamise ja dokumendi edastamise vahe ja mõningad teised taolised terminoloogilised küsimused. Sellele vaatamata on see valitsuse määruse eelnõu piisavalt põhjalik, et käsitleda seda kui lähtematerjali ja esitada selle kohta parandusettepanekud. Natuke tuleks öelda ka lisa 1 punkti 7 kohta, kus on kinnistamistoimingutelt võetava riigilõivu määrad. Kiiresti toimetades ei jõudnud me siit maha tõmmata mõningaid ridu, millel on protsendiks märgitud 0. Osa nendest on parandusettepanekus nr. 5 juba seaduseelnõu teksti sisse toodud ja me hoolitseme selle eest, et need ehk kõik jõuaksid sisse. Nii et selles osas ei oleks saadikutel vaja parandusettepanekuid esitada. See olekski antud momendil võib-olla kõik, mida selle lühikese seaduseelnõu kohta öelda. Eelarve- ja maksukomisjon on seisukohal, et täna võiks teise lugemise katkestada peale parandusettepanekute läbihääletamist ja sel juhul jääks parandusettepanekute esitamise tähtajaks vastavalt töökorraseadusele järgmise nädala viimane tööpäev kell 18. Aitäh!

Tänan! Kas rahvasaadikutel on küsimusi? Ei ole. Suur tänu! Avan läbirääkimised. Vootele Hansen, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud kolleegid! Eesti Vabariigi riigilõivuseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu kohta sooviksin öelda järgmist. Kõigepealt on mul väga hea meel, et vähemalt seaduse lisadesse on toodud sisse riigilõivumäärad. Me küll teame, et elu muutub kiiresti, seaduse muutmine on aeglane, aga sellegipoolest peaksid eriarvamuste vältimiseks kõik maksud, ka riigilõivud, olema seadusega kehtestatud. Eriti sellepärast, et tihtilugu võib nende kaudu ka inimeste põhiseaduslike õiguste täitmise muuta väga raskeks, kuna see riigilõiv võib olla liiga suur. Üks redaktsiooniline parandus oleks lisa nr. 1 punkti 8 kohta, kus räägitakse Eesti Vabariigi kodaniku passist. Minu teada Eesti kodakondsusseadus räägib Eesti kodanikust, mitte Eesti Vabariigi kodanikust, nii et ma väga loodan, et komisjon parandab selle vea ära. Kõige rohkem tahaksin rääkida oma parandusettepanekust, mis on tabelis nr. 2 all: "Täiendada eelnõu sättega riigilõivuseaduse § 2 punkt 6 sätestatud sissekirjutamiselt võetava lõivu kehtetuks tunnistamise kohta." See säte riigilõivuseaduses räägib kodaniku sissekirjutamisest. Ma tahaksin öelda, et minu arvates ei ole meil moraalset õigust võtta kodanikult sissekirjutamise eest riigilõivu ja mittekodaniku ehk kodakondsuseta isiku ja välismaalase käest mitte. Ma saan küll aru, et eelnõus on mõeldud kodaniku all isikut, aga siis tuleks parandus teha. Pealegi tahaksin öelda, et riigilõivuseadusega sissekirjutuse sätestamine on minu arvates üldse vale. Selle kohta peaks olema omaette seadus või veel õigem oleks sissekirjutamist mitte maksustada, kuna on võimalik jällegi kehtestada nii kõrge maks, et inimene ei saagi end sisse kirjutada. Tema õigust vabalt elukohta valida on sellega rikutud. Pealegi põhjustab sissekirjutus meil niigi probleeme. Kui inimesed, kel on näiteks rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaart, ei ole kuhugi sisse kirjutatud, siis nad ei saagi täidetud kaarte praegu kuhugi ära anda. Seega ma kutsun Riigikogu liikmeid üles hääletama minu parandusettepaneku nr. 2 poolt. Tänan!

Suur tänu! Palun, kas Riigikogu liikmetest soovib veel keegi sõna? Kas sellest võib aru saada nii, et me võime panna hääletusele sõnavõttude lõpetamise? Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele läbirääkimiste lõpetamise. Selle poolt on 14 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, erapooletuid on üks. Läbirääkimised on sellega lõpetatud. Kas soovib keegi asjaosalistest lõppsõna? Härra minister? Kaasettekandja? Fraktsioonid? Ei soovi. Aitäh! Juhtivkomisjon, palun asume parandusettepanekuid läbi hääletama.

Enne kui päris hääletamise juurde minna, ma ütleksin kolleeg Hansenile lihtsalt niipalju, et see, mis on sätestatud seaduse lisades, omab seaduse jõudu täpselt samuti, kui see oleks kirjas seaduse tekstis. Nii et siin ei ole probleeme, nagu sa enne vihjasid. Parandusettepanekust endast räägin konkreetselt siis, kui selleni jõuame. Parandusettepaneku nr. 1 esitas sellisel kujul, nagu see siia kirja sai pandud, Vootele Hansen. Komisjon ei toetanud seda, kuid lahendas küsimuse omakoostatud parandusettepanekuga nr. 4 ja juurdetoodud lisadega. Nii et meie arvestasime seda sisuliselt.

Kas Vootele Hansen nõuab hääletamist? Ei nõua. Teine parandusettepanek. Vootele Hansen nõuab selle hääletamist.

Komisjoni poolt lisaksin ma niipalju, et sissekirjutus on omaette probleem ja mõningates küsimustes me Vootele Hanseni lähenemist aktsepteeriksime, kuid me põhimõtteliselt ei pea õigeks senikaua, kuni sissekirjutus kui selline eksisteerib, hakata seda kaotama riigilõivuseaduse abil. Kui ta eksisteerib, siis peaks ka riigilõiv sellelt säilima. Küsimus on selles, millisel määral.

Tänan! Vootele Hansen, palun!

Aitäh! Ma tahaksin kommenteerida, et esimesel pilgul ma lisadest ei leidnud sellist lõivu. Tõsi, see võis jääda ka kahe silma vahele. Aga kui auväärt Riigikogu otsustab säilitada riigilõivu sissekirjutuselt, tuleks asendada sõna "kodanik" sõnaga "isik", kuna ei ole mingit mõtet diskrimineerida Eesti kodanikke sissekirjutuselt võetava lõivuga, kui välismaalastelt ja kodakondsuseta isikutelt seda ei võeta. Tänan!

Ma arvan, et selle ettepaneku võib komisjon aktsepteerida.

Tänan! Panen hääletusele Vootele Hanseni parandusettepaneku, see on teie tabelis nr. 2 all. Palun hääletada! Poolt on 36 Riigikogu liiget, vastu 1 ja erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. Kolmas parandusettepanek, palun.

Kolmas parandusettepanek on Heiki Raudlalt ja see on jäänud arvestamata põhjusel, et meil tekiks siis vastuolusid mitte väga ammu vastuvõetud notariaadiseadusega ja me leidsime, et ka testamentide koostamist ei saa siiski anda vallasekretäri pädevusse.

Kas Heiki Raudla nõuab hääletamist? Kui teda ennast ei ole, siis paneme hääletusele. Keegi ei nõua? Lähme edasi.

Neljas on eelarve- ja maksukomisjoni ettepanek ja selle alusel muudetakse § 3. See võtab Vabariigi Valitsuselt riigilõivumäärade kehtestamise õiguse, sätestades riigilõivu võtmise käesoleva seaduse lisades toodud määrade järgi. Samal ajal sätestatakse Vabariigi Valitsusele õigus neid määrasid diferentseeritult muuta kuni 50% ulatuses lisades fikseeritud määradest. Komisjoni ettepanekut on arvestatud.

Kas keegi ei nõua hääletamist?

Parandusettepanek nr. 5 puudutab Kinnistusametis teostatavaid toiminguid, sealhulgas riigilõivuvabu toiminguid. See on eelarve- ja maksukomisjoni ettepanekuna vormistatud ja Justiitsministeeriumi ettepanekul tehtud.

Keegi ei nõua hääletamist.

Seega ootab eelarve- ja maksukomisjon järgmise nädala viimase tööpäeva lõpuks parandusettepanekuid selle seaduseelnõu kohta.

Suur tänu! Teine lugemine on katkestatud, parandusettepanekud esitada järgmise nädala viimase tööpäeva kella 6 ks õhtul. Aitäh!

Lähme järgmise päevakorrapunkti juurde. See on hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun kõnetooli rahandusminister Üürikese.

Lugupeetud Riigikogu juhatus, lugupeetud Riigikogu liikmed! Eesti Vabariigi hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõuga tehakse Eesti Vabariigi hasartmängumaksu seadusesse kolm põhimõttelist muudatust. Esiteks muudetakse hasartmängumaksu objekti määratlust. Maksuperioodina kehtestatakse üks kalendrikuu, kuna tegelikul maksustamisel senini kehtinud ööpäevast maksuperioodi ei kasutatud. Samuti ei lubata maksuperioodi kahjumit maha arvata järgmise maksuperioodi brutotulust. Teiseks, seoses sellega, et vastavalt 1994. aasta 1. jaanuarist jõustuvale käibemaksuseadusele on hasartmängude korraldamisel tekkiv brutotulu käibemaksust vaba, muudetakse hasartmängumaksu määra 10% lt 40% le. Praegu kehtiva 10% lise hasartmängumaksu juures laekub hasartmängumaksust umbes 530 000 krooni kuus. Laekumine suureneb pidevalt. 1. novembrist 1992. a. kuni 1. novembrini 1993. a. on hasartmängumaksust laekunud 4 miljonit krooni. Prognoositav laekumine 1994. aastaks on 40% lise maksumäära juures 25 440 000 krooni, s.t. kui tase jääb 530 000 kroonile kuus. Kolmandaks on hasartmängumaksu seaduses muudetud maksude laekumise kohta. Seni on 13% hasartmängumaksust laekunud Eesti Punasele Ristile, 10% Eesti Rahvuskultuuri Fondile ja 77% sihtotstarbelisena Eesti Sotsiaalfondile lastepolikliinikute, haiglate ja lasteosakondade majandusliku olukorra parandamiseks ning seadmete ostmiseks ja finantseerimiseks. Seoses sellega on tekkinud probleem, et laekumine pole õiglane, kuna mitmed organisatsioonid ja valdkonnad on rahast ilma jäänud, nagu näiteks puuetega inimeste ühingud ja sotsiaalhooldusasutused. Kuna üldiselt valitseb arusaam, et hasartmängumaksust saadavat raha kasutatakse sotsiaalselt oluliste projektide finantseerimiseks, teeb Vabariigi Valitsus ettepaneku, et hasartmängumaks laekuks läbi riigieelarve 1/3 ulatuses Rahvuskultuuri Fondi ja 2/3 ulatuses Sotsiaalministeeriumi eelarvesse vastavate projektide finantseerimiseks. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Millised on küsimused härra ministrile? Arvo Vallikivi, palun!

Tänan, härra esimees! Palun öelge, kelle initsiatiivil ja miks on praegu välja jäetud laekumised Punasele Ristile.

See ettepanek, mille valitsus on siin Riigikogule teinud, ei tähenda, et automaatselt jäävad välja laekumised Punasele Ristile. Esiteks on ju see summa, mis nüüd laekub riigile hasartmängumaksuna, mitmekordistunud, ja teiseks on ette nähtud, et vastav summa laekub Sotsiaalministeeriumi eelarvesse, ning sealt võib teatud osa sellest minna Punasele Ristile. Nii et see ei eelda, et Punane Rist ei saa hasartmängumaksu laekumisest mingit summat, aga tõsi on, et nii, nagu varem seaduses oli, ei ole Punast Risti nimeliselt mainitud.

Tänan! Riigikogu liikmetel ei ole rohkem küsimusi. Tänan, härra minister! Kaasettekandeks on sõna eelarve- ja maksukomisjoni liikmel Tiit Argel.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Eelarve- ja maksukomisjon arutas oma istungil hasartmängumaksu seaduse muutmise seadust ja toetas selle esimesele lugemisele saatmist. Lisaks härra ministri öeldule kommenteeriksin paari sõnaga seda seaduseelnõu. Eesti oludes peab hasartmängumaks olema vahend, mis likvideeriks mängundusega tegelevate ettevõtete ülikasumi, kuid jätaks neile ka võimaluse legaalselt tegutseda ja areneda. Hetkel on Eestis erinevatel hinnangutel umbes 1000 mänguautomaati ja 80 mängulauda. Praegu, nagu ka härra minister mainis, on laekumine 10% lise maksumäära juures umbes 530 000 krooni kuus. Lisaks on praegu hasartmängud maksustatud 18% lise käibemaksuga. Mõlemad maksud arvestatakse brutokäibelt, mille arvutamiseks hasartmängunduses lahutatakse panustest võidud. Peale selle tasuvad hasartmängundusega tegelevad firmad kõiki tavalisi makse. On ka analüüsitud mõnede suuremate hasartmängundusega tegelevate firmade maksukoormust. On selge, et käesoleval ajal ettevõtte käsutusse jääv tuluosa on piisavalt stimuleeriv tegevuse arendamiseks. Kehtiva maksusüsteemi puuduseks on see, et puudub tegelikult ülevaade automaatide ja mängulaudade arvust ning paiknemisest, mis teeb väga keeruliseks firmade poolt esitatud andmete kontrollimise. Eelarve- ja maksukomisjon arutas oma koosolekul hasartmängumaksu seaduse muutmise seadust ning leidis, et valitsuse pakutud 40% on liiga kõrge nendele firmadele, kes tegelevad praegu hasartmängundusega ja tasuvad makse. Olen ka ise natukene analüüsinud loodetavat tulu ja võin väita, et sellist tulu ei tule, kui maks on 40%, kuna tegelikult ettevõtted lähevad kahjumisse, kui nad peavad seda maksu maksma. Seega ma ütlen juba kohe ette, et eelarve- ja maksukomisjoni poolt tuleb ettepanek kehtestada hasartmängumaksuks 30%. Selle taga on ka konkreetsed arvutused ning majanduslik põhjendus. Kommentaariks veel niipalju, et parandada on tegelikult vaja kogu maksusüsteemi ja minu andmetel on ka Rahandusministeeriumis moodustamisel hasartmängundusega tegelev komisjon. On välja pakutud idee, et üks võimalus hasartmängundust korrastada oleks selle litsentseerimine. Tuleks fikseerida kasutatavate automaatide ja mängulaudade arv. Siin on tehtud ettepanekuid, milliseid nõudeid tuleks esitada hasartmängundusega tegelevatele firmadele. Näiteks peaks hasartmängundus olema sellega tegeleva firma põhitegevusala, mitte kõrvaltegevusala nagu praegu paljudel restoranidel, kusjuures on küllalt raske kontrollida hasartmängundusest otseselt saadavat tulu. Peaks kehtima põhikapitali nõue, et oleks tagatud võimalike võitude väljamaksmine, stabiilne tegevus ja kohuste täitmine riigi ees. On tehtud ettepanek lõpetada raha kasutamine mänguautomaatides, kuna see ei võimalda kehtestada efektiivselt vanusepiirangut. Ma usun, et Riigikogu toetab ettepanekut kehtestada hasartmängija vanusepiirang 18 eluaastat. Soovitatakse kehtestada litsentsimaks. See oleks sissejuhatuseks kõik. Parandusettepanekuid ootab komisjon homme kella kaheks, et me saaksime need üle vaadata. Eelnõu on ju tegelikult väike, muutmisele tulevad ainult kolm punkti ja põhivaidlus hakkab ilmselt käima selle protsendi ja rahajagamise üle. See on kõik.

Aitäh! Palun, millised on küsimused härra Tiit Argele? Mihkel Pärnoja, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas see teie märkus, et 40% on liiast ja 30% on paras, põhineb arvutustel, mis tuginevad kodumaise hasartmänguettevõtluse praktikale, või on nende aluseks mingi välismaine analoog?

Need tuginevad kodumaise hasartmängu praktikale, nende firmade maksukoormuse analüüsile, kes omavad tegelikult suuremat turuosa Eestis. Eestis on hasartmängudeks registreerinud 100 firmat. Tegelikult maksavad lõviosa maksudest firma "Talfon", kel on 160 mänguautomaati, teeninduskombinaat "Ekspress", kel on 22 mänguautomaati, ja "SwedEst", kel on 16 mänguautomaati. Need ongi tegelikult praegused hasartmängumaksu maksjad, kuna ülejäänud hasartmängudega tegelevad firmad oskavad oma tulud suhteliselt hästi ära peita. Ja need firmad läheksid 40% juures pankrotti, meie arvutused näitavad seda kahjuks.

Aitäh! Liina Tõnisson, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud härra Arge! Kas te seletaksite, kuidas teil on õnnestunud välja selgitada nende nimetatud hasartmänguaparaatidega tegelevate firmade käive? See on kogu maailmas üks raskemaid probleeme ja isegi nendes riikides, kus automaatidele on peale pandud mõõturid, ei õnnestu käivet välja selgitada. Kui see teil on õnnestunud, olge kena, seletage meile seda.

See on väga lihtne. Ma läksin Rahandusministeeriumisse ja sain sealt need andmed, siin ei ole mingit saladust. Tähendab, võib-olla saladus on see, et "Talfon" on väikeettevõte, Tallinna Linnavalitsuse väikeettevõte, mitte erafirma. Peaaegu nagu riik. Ma mõistan teie kahtlusi ja kõhklusi ja sellest tulenes minu jutu teine osa. Tegelikult tuleks kehtestada litsentsimaks mänguautomaatidele. See peaks olema igakuine ja küllalt suur selleks, et mänguautomaat ei seisaks niisama, kes seda kasutada ei oska, langeb kahjumisse või lõpetab oma tegevuse. Need andmed on saadud konkreetselt Rahandusministeeriumist.

Tänan! Rohkem küsimusi Riigikogu liikmetel ei ole. Aitäh! Juhtivkomisjonil on ettepanek kuulutada esimene lugemine lõppenuks ja esitada parandusettepanekud homme, neljapäeval kella 14 ks. Kuulutan esimese lugemise lõppenuks.

Järgmise küsimusena arutame mittetulundusühingute ja -liitude seaduse eelnõu. Tegemist on esimese lugemisega. Palun kõnetooli härra Kama.

Lugupeetud härra juhataja, lugupeetud Riigikogu! Mittetulundusühingute ja -liitude seaduse eelnõu väljatöötamise vajadus tuleneb põhiseaduse § st 48, kus on sätestatud igaühe õigus koonduda mittetulundusühingutesse ja -liitudesse. Samal ajal asendaks teile esitatud seaduseelnõu 1989. aastal vastuvõetud kodanike ühenduste seaduse, mis on praeguseks selgelt vananenud. Eelnõu koostamise aluseks on ka Ülemnõukogu otsus 1992. aasta suvest, kus nähti ette terve rea põhiseadusest tulenevate eelnõude väljatöötamine. Üks nendest oli ka mittetulundusühingute ja -liitude seaduse eelnõu. Eelnõu koostamisel on võetud aluseks 1938. aastal presidendi dekreediga kehtestatud ühingute ja nende liitude seadus ning ka mitmete teiste riikide seadusandlus. Seadus sätestab praegusel kujul üldnormid mittetulundusühingute kohta. On terve rida erinevaid mittetulundusühinguid, mille tegevuse õiguslik reguleerimine nõuab eriseadusi: nagu näiteks poliitilised erakonnad, mille kohta on parlamendile juba esitatud seaduseelnõu; nagu näiteks sõjaväeliselt korraldatud ja sõjalisi harjutusi harrastavad ühingud, mis nõuavad eraldi seadusega sätestamist; nagu näiteks ametiühingud, töötajate ja tööandjate ühingud ja liidud, mis nõuavad eraldi sätestamist. Rõhutan veel kord, et praegune seaduseelnõu annab ainult üldnormid, mis kehtivad juhul, kui antud mittetulundusühingu kohta ei ole kehtestatud erinorme. Üks peamisi reguleerimisobjekte seaduses on registri pidamine mittetulundusühingute kohta. Teile esitatud seaduseelnõu näeb ette ühes kindlas haldusüksuses, kindlas maakonnas tegutseva ühingu registreerimise maakonnavalitsuses. Ühingu, kelle tegevus on laiem ja hõlmab mitut maakonda, peab registreerima Siseministeerium. Juhul, kui on tegemist spetsiifilise ühinguga, näiteks mingi haridusliidu või kultuuriliiduga, peab Siseministeerium selle registreerimise kooskõlastama vastava ministeeriumiga. Selle eelnõu kohta on esitanud oma arvamusavalduse ka ekspertide grupp professor Rebase juhtimisel. Enamikku ekspertide grupi ettepanekutest on arvestatud. Arvestamata jäeti tegelikult üks ettepanek. See oli ettepanek lähtuda ka antud seaduseelnõu puhul 1989. aasta kodanike ühenduste seaduse klassifikatsioonist. Sellega ei olnud Justiitsministeerium ja valitsus nõus. Põhimõte, mille üle vaieldi, on selles, et 1989. aasta seadus nägi ette nii-öelda poliitiliste liikumiste võimaluse, tähendab, kodanike ühendused fikseerimata liikmeskonnaga. Me arvame praegu, et kõik mittetulundusühingud peaksid olema fikseeritud liikmeskonnaga, kindlalt, täpselt sätestatud liikmeskonnaga, olgu neid liikmeid kas või ainult kolm, nagu praegune seaduseelnõu alammäärana ette näeb. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Palun esitada küsimused. Eino Tamm, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud härra minister, mis on siiski see peamine tunnusjoon, mis aitab eristada mittetulundusühingut mittetulundusühistust?

Mittetulundusühingu eesmärk ei ole kasusaamine. See puudutab väga delikaatset teemat ühingu majandustegevuses, mille sätestamine on küllaltki raske. Ühelt poolt on kindlasti raske keelata näiteks Teatriliidul teatripiletite müüki mingile konkreetsele etendusele või teatrikava müüki 50 sendi eest. Seda on üsna raske lugeda nii-öelda kasumit taotlevaks tegevuseks. Samal ajal, kui me läheme siin liiga lõdvaks ja anname järele majandustegevuse laiendamise õiguse nõudele, tekib kohe olukord, kus mittetulundusühingute tegevuse varjus hakatakse tegelema ettevõtlusega ja saavutatakse sellega mitmesugused maksusoodustused, mis on praegu seaduses ette nähtud, ja kõike muud taolist. Mis puudutab konkreetselt ühistute liite, siis nende kohta käiv on sätestatud Eesti Vabariigi ühistuseaduses ja selle seaduse muutmist antud eelnõu ette ei näe. Ühistute liidud ja nende mittetulundustegevus jääb kehtima senises korras, nii nagu praegu.

Tänan! Proua Liina Tõnisson, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud härra Kama, kas ma saan õigesti aru, et mittetulundusühingute ja -liitude seadus reguleerib niivõrd, kui ta seda suudab, kõikide mittetulunduslike organisatsioonide tegevust?

Ta annab üldised alused kõikide mittetulundusühingute organisatsioonide jaoks, kuid siinjuures jääb veel terve rida spetsiifilisi mittetulundusorganisatsioone, keda ma ka nimetasin, kelle tegevus tuleb reguleerida eriseadustega. Kui ei ole tegemist mittetulundusühinguga, mis kuulub reguleerimisele eriseadusega, siis seda ühingut reguleerib ammendavalt praegune seadus. Näiteks oli meil väga suur probleem ametiühingutega, kelle kohta käiv seadus kuskilt aastast 1889 on ilmselt aegunud, vastuolus praeguse põhiseadusega ja kõike muud taolist. Kuna me ei suutnud praegu korraga välja pakkuda ka uut ametiühinguseaduse eelnõu, siis on selle seaduse eelnõusse sisse viidud põhimõte, et senine ametiühinguseadus kehtib niivõrd, kuivõrd ta ei ole vastuolus põhiseadusega, teiste seadustega ega ka ILO konventsioonidega, millega Eesti on praeguseks ühinenud.

Aitäh! Liina Tõnisson, teine küsimus.

Ma väga vabandan, ilmselt ma ei osanud oma küsimust õigesti formuleerida. Ma ei pidanud silmas mitte neid mittetulundusühinguid, mida on vaja reguleerida eriseadustega, ą la ametiühing, sõjaväestatud või relvastatud ühingud. Ma pidasin silmas igat liiki mittetulunduslikke organisatsioone, nagu näiteks fondid. Ehk teisisõnu, kui me ühte liiki mittetulunduslikud organisatsioonid viime selle seaduse alla ja teised jätame õhku rippuma, siis mulle on natuke arusaamatu, kuidas me seda majandusregulatsiooni siin korraldame. Mis saab fondidest? Need siia alla ei mahu.

Fondide kohta on olemas eraldi rakendussätete paragrahv, mis ütleb, et seni, kuni me pole vastu võtnud uut fondide seadust, toimub nende asutamine ja registreerimine senises korras, s.t. Vabariigi Valitsuse poolt. Kindlasti ei sätesta see eelnõu ammendavalt fonde, see räägib praegu füüsiliste isikute ühendusest. Fondid on reeglina juriidiliste isikute ühendused mingiks kindlaks otstarbeks. Fondide seaduse eelnõu on praegu ettevalmistamisel Kultuuri- ja Haridusministeeriumis ning ma loodan, et lähikuudel jõuab see parlamenti.

Tänan! Mihkel Pärnoja, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja, kas § 19 alapunktis 4 märgitud seadusega lubatud tulu, mis on vajalik ühingu põhikirjalise tegevuse arendamiseks, tähendab kõiki Eestis lubatud tuluallikaid, ainult selle kitsendava tingimusega, et saadud tulu peab kasutama põhikirjaliseks tegevuseks? Kas seda tuleb niimoodi mõista?

Need on need delikaatsed küsimused, mille puhul võib väga pikalt vaielda selle üle, milline majandustegevus ühele ühingule lubatud on ja milline mitte. Praegu ma vastan härra Pärnoja küsimusele jaatavalt. Me ei jõua ammendavalt anda nende tulude loetelu, mida üks ühing võiks saada ja mis jääb n. ö. mittetulundusühingu raamidesse. Põhimõte on selles, et tulu peab olema kattuv ühingu põhikirjaliste eesmärkidega.

Ma tänan! Rohkem küsimusi rahvasaadikutel ei ole. Aitäh! Kaasettekandeks palun kõnetooli härra Lõhmuse.

Lugupeetud härra juhataja! Head kolleegid! Riigiõiguskomisjon arutas oma 23. novembri istungil mittetulundusühingute ja -liitude seaduse eelnõu ja ma pean ütlema, et meilgi tekkis komisjonis terve rida probleeme, millel härra Kama siin küllaltki põhjalikus ettekandes peatus ja mille kohta ka teie põhiliselt küsimusi esitasite. Tõepoolest, ka meile tekitas üsna palju probleeme see, et eelnõust ei ole võimalik välja lugeda, kus lõpeb ühingu mittetulunduslik tegevus ja millal algab tulunduslik tegevus. Probleeme on siin ka mitme muu küsimusega eelkõige nende sätete puhul, mis käsitlevad ühingute registreerimist. Samuti märkisime ära, et eelnõu on väga raske ülesehitusega, kusjuures paljud paragrahvid on ilmselt vaja ümber paigutada, sest praeguses esituses on meil enne nii-öelda tagajärg fikseeritud kui selle põhjus. See teeb seaduse käsitamise küllaltki raskepäraseks ja ilmselt tuleb siin teha olulisi muudatusi. Me pidasime vajalikuks, et mittetulundusühingute ja -liitude seadus tuleks üheaegselt erakondade seadusega ja siin juba kõne all olnud fondide seadusega, sest nad on omavahel väga tihedalt seotud. Kuigi eelnõus on olulisi puudusi, pidas komisjon võimalikuks kõrvaldada need kahe lugemise vahel parandusettepanekute käigus ja me teeme Riigikogule ettepaneku lõpetada esimene lugemine. Me tegime ka ettepaneku määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 16. detsember, kuid samas rõhutasime veel kord, et selle seaduse vastuvõtmisega ei tahaks komisjon mitte mingil määral kiirustada ja seepärast on mul täna, kui Riigikogu aktsepteerib esimese lugemise lõpetamise, kohe ettepanek pikendada esimese ja teise lugemise vahelist tähtaega kuni 1. märtsini 1994. aastal. See oleks minu poolt kõik. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Lähme küsimuste juurde. Ivar Raig, palun!

Härra Lõhmus, me arutasime seda seaduseelnõu teiega koos ka majanduskomisjoni liikmetega ning siis jäi samuti domineerima seisukoht, mida te väljendasite, et eelnõu on seotud erakondade seaduse ja fondide seadusega. Kas te peate võimalikuks, et kõnesolevat seadust ei võeta vastu enne, kui esimese lugemise on läbinud näiteks ka erakondade ning fondide seadus?

Ma arvan küll, et see on täiesti võimalik, sest laekunud informatsiooni põhjal on fondide seadus lähemal ajal Riigikogule üleandmiseks küps ja teatavasti on erakondade seadus meil juba menetluses, nii et ma usun, et neid on võimalik üheaegselt menetluses hoida ja koos läbi vaadata.

Suur tänu! Rein Järlik, palun!

Austatud juhataja, austatud härra Lõhmus! Kui Riigikogu aktsepteerib teie ettepaneku pikendada esimese ja teise lugemise vahelist tähtaega 1. märtsini, kas sellisel juhul te jätate paika parandusettepanekute esitamise tähtaja 16. detsembri?

Jah, ma arvan, et me jätaksime esimeseks parandusettepanekute tähtajaks tõepoolest 16. detsembri, aga nagu juba pikendamise ettepanekust nähtub, me ilmselt katkestame teise lugemise ja läheme kolmandale ringile, nagu öeldakse.

Tänan! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu!

Parandusettepanekud esitada 16. detsembril kella 13 ks.

Aitäh! Juhtivkomisjon teeb ettepaneku lõpetada esimene lugemine ja parandusettepanekud esitada 16. detsembril kella 13 ks. Kuulutan esimese lugemise lõppenuks. Ühtlasi panen hääletusele riigiõiguskomisjoni ettepaneku pikendada mittetulundusühingute ja  liitude seaduse eelnõu esimese ja teise lugemise vahelist tähtaega kuni 1. märtsini 1994. aastal, seega siis Riigikogu 4. istungjärgu 7. töönädalani. Selle ettepaneku poolt on 22 Riigikogu liiget, erapooletuid on 2, vastu ei ole keegi. Esimese ja teise lugemise vahelist tähtaega on pikendatud 1. märtsini.

Lugupeetud Riigikogu liikmed, lähme järgmise küsimuse juurde meie päevakorras, see on Eesti Vabariigi seaduse "Eesti Advokatuuri kohta" muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine ja ma palun uuesti kõnetooli justiitsminister Kaido Kama.

Austatud juhataja, lugupeetud Riigikogu! Advokatuuri seaduse muutmise seaduse eelnõu on teile valitsuse poolt esitatud, lahendamaks praegu Eesti ühiskonnas eksisteerivat teravat probleemi seoses õigusabi osutamisega. Probleemi algus ulatub tagasi Ülemnõukogu aegadesse, kui võeti vastu seadus Eesti Advokatuuri kohta. Tol korral valmistati seaduseelnõu ette advokaatide endi poolt ning esitati parlamendi menetlusse parlamendisaadikute kaudu nii, et tolleaegsel valitsusel ja tolleaegsel Justiitsministeeriumil ei olnud võimalik öelda oma seisukohta selle seaduseelnõu kohta. Kui põhimõtteliselt mindi selle seaduseelnõuga õiges suunas, s.t. senised riiklikud õigusabibürood, õigusnõuandlad asendati iseseisva advokatuuriga, siis tehti üks üsna levinud ja tavaline viga, et kui ühte süsteemi reformitakse, siis minnakse ühest äärmusest teise. Niimoodi juhtus ka Eesti Advokatuuriga, kes tema lahtiriigistamise käigus, kui niimoodi tohib öelda, viidi teise äärmusse, s.t. riigil kadus ära igasugune kontroll advokatuuri tegevuse üle. Samal ajal oli advokatuurile delegeeritud ka mitmeid riiklikke funktsioone, avalik-õiguslikke funktsioone. Üks nendest on määratud kaitse kriminaalasjades. Riik on võtnud endale kohustuse tagada igale inimesele, kas ta on maksujõuline või mitte, kaitse kriminaalasjades. Seda kaitse kohustust täidab advokatuur, selle eest peab maksma riik. Selle maksmisega on olnud probleeme kogu viimase aasta jooksul, riik ei ole lihtsalt olnud võimeline maksma neid summasid, mida advokatuur on nõudnud, ja see konflikt paisus septembris-oktoobris selleni, et advokaadid kuulutasid välja streigi ja kohtutes kaitse tegevus peatus. Mitmed kinnipeetavad istuvad siiamaani Patareis, kuna advokaadid lihtsalt ei tulnud kohtuistungile kohale. Senine seadus ütleb, et advokaadile makstakse määratud kaitse eest tasu tema keskmise tunnitariifi järgi. Keskmisi tunnitariife keegi praegu ei kontrolli, ei Justiitsministeerium ega Rahandusministeerium, samuti ei kontrolli keegi tundide arvu. Pakutud seaduseelnõu näeb ette, et keskmise tunnitariifi määratud kaitse eest kehtestaks advokaadile justiitsminister, kuulanud ära advokatuuri seisukoha. Koos selle seaduseelnõuga tuleb lahendada ka küsimus, kuidas kontrollida riiklikult advokaadi poolt tehtavaid töötunde. Kõige tõenäolisem lahendus on, et advokaadi töötundide üle hakkab otsustama kohus. Tänan tähelepanu eest!

Tänan! Palun, millised on rahvasaadikute küsimused? Mihkel Pärnoja, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas advokatuur on oma protesti toetuseks esitanud ka mingisuguseid arvandmeid selle tunnitasu kohta, mida nad on reaalselt välja maksnud, ja kuhu see enam kui viis miljonit riigi raha on siis sel aastal kulunud? Kas eelnõu lugemise jätkamisel, teisel lugemisel, on võimalik selle kohta ka midagi kuulda?

Advokatuur on esitanud mitmeid proteste ja mitmeid rahanõudmisi kogu viimase aasta jooksul. Samal ajal konkreetseid tunnitasumäärasid ja nende põhjendusi ei ole esitatud. Otse vastupidi. Kui meie ministeerium on proovinud teada saada, milline ikkagi on see tunnitasumäär, mida riik advokaatidele maksab, siis on selgunud, et meil on üsna võimatu seda teada saada. Kuna advokatuur ütleb, et nad pole kohustatud seda meile teatama, siis oleme sunnitud minema kaudseid teid mööda, see tähendab kohtupraktika järgi süüdimõistetutelt väljanõutud summade kaudu ise proovima neid summasid leida ja välja arvutada. Nii et mingeid põhjendatud arvandmeid advokatuurilt tulnud ei ole peale üldiste loosungite, et nad peavad maksma sotsiaal- ja ravikindlustusmaksu ja muud seesugust.

Aitäh! Uno Mereste, palun!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud ettekandja! Kas teile ei tundu, et advokatuuri seaduse kehtimapaneku näol kehtestati meil süsteem, mida võiks teisiti nimetada advokaaditeenuste monopoliks?

Kahtlemata mulle tundub niimoodi. Ma jätsin põhiettekandes ütlemata ja praegu täpsustan, et see seaduse muudatus, mis on praegu parlamendile välja pakutud, on esimene osa selle probleemi lahendamisel. Ettevalmistamisel on kompleksne õigusabi seadus, mis peaks lõhkuma selle monopoli, millest härra Mereste praegu rääkis.

Tänan! Rohkem küsimusi praegu ei ole, härra minister. Aitäh! Palun kaasettekandjana kõnetooli härra Heinapuu.

Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Õiguskaitsekomisjon arutas kõnesolevat eelnõu 23. novembri istungil ning jõudis pärast Justiitsministeeriumi esindaja ja advokatuuri esimehe härra Jaak Oja arvamuste ärakuulamist järeldusele, et seadus Eesti Advokatuuri kohta vajab tõepoolest muutmist, ning ühehäälselt otsustati, et esimene lugemine tuleks täna lõpetada ning esitada parandusettepanekute tähtajaks 10. detsember kell 12. Aitäh!

Suur tänu! Lähme küsimuste juurde. Härra Pärnoja, teine arvamusavaldus.

Aitäh, härra juhataja! Ma kordan oma küsimust nüüd natukene teises vormis. Kas õiguskaitsekomisjon kavatseb nõuda, et Riigikogule tehtaks teatavaks tunnitasumäärad, mida advokatuur on sel aastal välja maksnud riigieelarve summadest, et me saaksime otsustada nende avalikkusele esitatud protestide õigustatuse ja tagamaade üle?

Mainitud koosolekul 23. novembril meil sellest juttu ei olnud ja niisugust kavatsust küll ei olnud, aga põhimõtteliselt võiks seda muidugi kaaluda.

Tänan! Härra Eiki Nestor, palun!

Aitäh, härra juhataja! Eelnõu on tihedalt seotud ka notariaadiseadusega. Teatavasti riik teatud määral hindab töötasu, mida ta maksab riigi poolt palgatud juristidele, riigieelarvest palka saajate palgaskaala abil. Selles skaalas on ka ministeeriumide tippjuristid. Kas õiguskaitsekomisjonis on arutatud, et need määrad, mille järgi riik maksab ministeeriumides töötavatele juristidele, võiksid kehtida ka notaritele ja advokaatidele tasu maksmisel? Aitäh!

Põhimõtteliselt, nagu sellest eelnõust nähtub ja nagu on kirjas ka notariaadiseaduse muutmise seaduse eelnõus, määrab tasumäärad justiitsminister ja seetõttu ei ole õiguskaitsekomisjon pidanud vajalikuks nende konkreetsete tasumääradega ise tegelda.

Tänan! Rohkem rahvasaadikutel praegu küsimusi ei ole. Aitäh! Juhtivkomisjonil on ettepanek kuulutada esimene lugemine lõppenuks ja nad ootavad parandusettepanekuid õiguskaitsekomisjonile 10. detsembril kella 12 ks. Kuulutan esimese lugemise lõppenuks.

Järgmise küsimusena vaataksime läbi apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu ja ma palun härra Kaido Kama kõnetooli.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud Riigikogu! Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku muutmise ja täiendamise seadus, mille valitsus on parlamendile esitanud ja mis on praegu jõudnud esimesele lugemisele, on teatud mõttes vigade parandus. Kui koos kohtureformi käivitamisega said Eestis kehtestatud ka uued kohtupidamise seadustikud, siis me ei olnud suutelised korraga vastu võtma ja kehtestama uut kriminaalprotsessi koodeksit. Küll aga seoses muutunud kohtusüsteemiga, üleminekuga kahetasandiliselt kolmetasandilisele kohtumõistmisele oli vaja vastu võtta seadus apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse kohta. Selles seaduses, mis praegu kehtib, on üks oluline puudus. Kui kohtulahendite teistmise ja kohtuvigade parandamise kord on meil sätestatud nii tsiviilkohtupidamise seadustikus kui halduskohtupidamise seadustikus, siis kriminaalmenetluses see kord meil praegu puudub. Praeguseks on Riigikohtusse kuhjunud juba sadu avaldusi, kus nõutakse seniste kohtuotsuste ümbervaatamist, ükskõik kas siis teistmise või kohtuvigade parandamise korras. Käesolev eelnõu on ette valmistatud n. ö. kiirendatud korras selleks, et probleemi kiiresti lahendada. On täiesti võimalik, et kahe lugemise vahel tuleb siin teha üsna tõsist redaktsioonilist tööd. Eelnõu on ette valmistatud koostöös Riigikohtuga, Riigikohtu liikme härra Kergandbergi eestvedamisel, kes on ka uue kriminaalkohtupidamise seadustiku autor. Täpsustuseks veel niipalju teistmise ja kohtuvigade parandamise kohta, et teistmist võib taotleda siis, kui pärast kohtulahendi jõustumist on ilmnenud uued asjaolud, mida kohtulahendi tegemise ajal polnud teada: kas tekivad uued tunnistajad või muudavad tunnistajad oma ütlusi. Teine asi on kohtuvigade parandamine, mis lähtub sellest, et kohus on kas kriminaalkoodeksi norme valesti kohaldanud või on toimunud protsessiseaduse normide oluline rikkumine. Sellel seaduseelnõul on ka tõsine poliitiline või sotsiaalne taust, ükskõik, kuidas me seda nimetame. Nimelt annab § 77 2. lõige isikutele, kelle suhtes tehtud kohtuotsus jõustus enne kohtureformi haripäeva, s.t. enne 15. septembrit 1993, võimaluse nõuda kohtu vea parandamist kolme aasta jooksul, alates seadustiku jõustumisest. See tähendab, et on võimalik nõuda kohtuvigade parandamist kõigi nõukogude ajal tehtud kohtuotsuste suhtes kolme aasta jooksul alates selle seaduse jõustumisest. Tänan tähelepanu eest!

Tänan! Millised on küsimused? Ei ole. Aitäh! Kaasettekandjaks ma palun härra Jüri Adamsi.

Härra juhataja, lugupeetud kolleegid! Minister Kama väga täpsele ettekandele on mul sisuliselt äärmiselt vähe lisada. Tõepoolest, tegemist on, ma ütleksin, hooletusvea parandamisega. Võib-olla mõni sõna selle taustast. Meie äärmiselt kiiresti ja edukalt toiminud kohtureform, kus nõukogudeaegselt kohtusüsteemilt mindi mõne kuuga üle kolmeastmelisele kohtusüsteemile, nõudis kiirendatud korras kõigi protsessuaalkoodeksite ümbertegemist. See on läinud edukalt. Vastava seaduse võtsime siin vastu just enne suvevaheajale minekut, see oli 21. juunil. See on ajutine, sest Eesti parimad juristid töötavad praegu uue kriminaalprotsessi koodeksi kallal. Ma loodan, et see jõuab meie ette võib-olla veel kevadisel istungjärgul. Ma ei paneks pahaks, et üks oluline teemalõik seoses kolmanda kohtuastmega, Riigikoguga, jäi kiirustamisest kõrvale. Õiguskaitsekomisjon vaatas antud eelnõu läbi oma 6. detsembri istungil. Täiesti üksmeelselt palume täna esimene lugemine lõpetada. Me palume parandusettepanekuid esmaspäevaks, s.o. 13. detsembriks kella 12 ks ja me tahaksime väga loota, et täpselt nädala pärast, tuleval kolmapäeval, õnnestub see vajalik seadus vastu võtta. Ta jõustuks 1. jaanuarist ja Riigikohus saaks tööd alustada selles lõigus, mis on takerdunud just selle seaduseosa puudumise tõttu. Tänan!

Suur tänu! Palun, millised on küsimused Jüri Adamsile? Ma saan aru, et rahvasaadikutel ei ole küsimusi. Ei ole? Aitäh! Lugupeetud kolleegid, juhtivkomisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada ja parandusettepanekud õiguskaitsekomisjonile esitada 13. detsembril, esmaspäeval kella 12 ks. Kuulutan esimese lugemise lõppenuks.

Võtame järgmise küsimusena kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu esimese lugemise. Palun, härra Jüri Luik!

Austatud Riigikogu juhatus, austatud Riigikogu liikmed! Olen täna teie ees teist korda kaitseväeteemaliste küsimustega. Seekord on tegu kaitseväeteenistuse seaduse eelnõuga. Seadust on pikka aega tehtud ja see on esimene suuremast paketist kaitseväeteenistuse seadustest, mis lähemal ajal peaksid ka parlamenti jõudma. Meil on olemas 1992. aasta jaanuarist töötav kaitseteenistuse seadus, kuid see seadus ei olnud piisavalt süsteemne, seal ei käsitletud piisava põhjalikkusega selliseid küsimusi nagu mobilisatsioon, riigi ja üksikisikute õigused ja kohustused mobilisatsiooni ajal, aga samuti teenistus reservis. Praegu tegeleme Eesti Vabariigi kaitsejõudude reservi loomisega, reservõppuste korraldamisega. See kõik vajab seadusandlikku baasi. Antud seadus tuleb kindlasti põhjalikule arutusele riigikaitsekomisjonis. Juba praegu on teada, et fraktsioonid on esitanud terve hulga parandusi ja täpsustusi eriti neis punktides, mis pakuvad laia poliitilist huvi, ja valitsus on siin heameelega nõus ära kuulama kõik ettepanekud ja kõiki variante arutama. Valitsusepoolses variandis on teenistusaja pikkuseks ajateenijatel 12 kuud. Teine variant, mida on ka välja pakutud, on sätestada teenistusaeg pikemana ja anda Vabariigi Valitsusele õigus määrata kindlaks täpne teenistusaeg. Üks teema, mis selle seadusega kindlasti üles kerkib, on üliõpilaste teenimine ajateenistuses. Antud seadus pakub valitsuse poolt välja kompromissvariandi, kus üliõpilastel on võimalik läbi teha ka vabatahtlik reservohvitseri teenistus, mis oleks siis nii-öelda ajateenistuse aseaine. Austatud Riigikogu liikmed, sellega ma lõpetan oma lühikese sissejuhatuse. Aitäh!

Suur tänu! Lähme küsimuste juurde. Härra Põld, palun!

Tänan! Austatud härra minister! Öelge palun, kas te olete tutvunud ka seaduseelnõu autorite, ekspertide grupi arvamusega eelnõu kohta. Tänan!

Aitäh! Sellele küsimusele on õieti keerukas vastata, sest seaduseelnõu kohta on nii seaduseelnõu tegijate enda ekspertarvamus kui ka juriidiline ekspertiis. Mis puutub juriidilisse ekspertiisi, siis see oli positiivne, normitehniliselt on see seadus täiesti korralik. Tegijad, kes on põhiliselt Peastaabi ohvitserid, esitasid oma selge ja kindla seisukoha selle kohta, kuidas kaitseväeteenistus Eestis peaks olema organiseeritud. Kaitseministeeriumi ettepanekul võeti selle väga tähtsa seaduse loomisel vaatluse alla mitte ainult Peastaabi, vaid laiemalt ka Kaitseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Kultuuri- ja Haridusministeeriumi, Majandusministeeriumi ja muude ministeeriumide seisukohad, kuid mul on väga hea meel, et härra Paas, kes oli seaduseelnõu algse projekti autor, esitas oma seisukohad riigikaitsekomisjonile kirjalikult ja riigikaitsekomisjon saab nendega loomulikult tutvuda ja neid oma arutelude käigus arutada. Aitäh!

Suur tänu! Aap Neljas, palun!

Lugupeetud härra minister! Selle seaduseelnõu järgi võiks sõjaväeteenistusse kutsuda inimesi 18–30 aasta vanuses, sealhulgas inimesi, kes varasemate seaduste järgi, kas siis NSV Liidu või Eesti Vabariigi kaitseteenistuse seaduse järgi, on olnud vabastatud. Kas Kaitseministeeriumil on ka konkreetsed kavad selliste inimeste sõjaväeteenistusse kutsumiseks? Aitäh!

Aitäh! Ma arvan, et selle küsimuse peab samuti lõplikult lahendama riigikaitsekomisjon. Palusin härra Truuväljalt ekspertarvamust. See ei olnud ametlik ekspertarvamus, vaid tema hinnang ja selle kohaselt ei ole seadus niikuinii nii-öelda a priori tagasiulatuva jõuga ning sellepärast ei pea sinna panema eraldi paragrahvi, mis seda sätestaks. Ainult juhul, kui me tahame, et see oleks tagasiulatuva jõuga, peab selle eraldi ära sätestama. Kuid siis on võimalus, et ta satub vastuollu Eesti Vabariigi põhiseadusega. Nii et see on härra Truuvälja arvamus ja ma jagan seda. Aitäh!

Tänan! Liina Tõnisson, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud kaitseminister! Ma siiski küsin uuesti sellesama probleemi kohta, mida puudutas härra Aap Neljas. Te väitsite, toetudes õiguskantsleri arvamusele, et seadusel ei saa olla tagasiulatuvat jõudu ja järelikult on asi igaühele selge. Aga mulle ei ole see siiski päris selge. Noormeest, kes on täna 25 aastane, võidakse seaduse järgi sõjaväkke kutsuda kuni 30. eluaastani. Kas siis see ei ole tagasiulatuv jõud? Ta võib 27 aastaselt, omades doktorikraadi, minna sõjaväkke, aga mingit tagasiulatuvat jõudu ei olevat. Kas ma sain midagi valesti aru?

Härra Truuvälja hinnang – ma refereerin tema nii-öelda mitteametlikku hinnangut ja sellepärast ma vabandan, kui ma mingis detailis eksin – oli selline, et kui see noormees oli vabastatud vastavalt 1992. aasta seadusele, siis juba põhiseaduse järgi on välistatud see, et uus seadus võiks nii-öelda kitsendada tema õigusi, kuigi sõjaväelased kindlasti ei nõustuks sellise formuleeringuga, et sõjaväkke minek kitsendab kellegi õigusi, aga põhimõtteliselt me võime nii öelda. Aga ma tean, et nii liberaalide fraktsioonil kui ka mitmetel ekspertidel riigikaitsekomisjonist on plaan, et see kirjutataks spetsiaalselt sisse, et see oleks selge ja ühemõtteline. Kui selline vajadus on, siis ei ole meil loomulikult midagi selle vastu. Aitäh!

Tänan! Jüri Põld, palun teine arvamusavaldus.

Tänan, härra juhataja! Austatud härra minister! Oma eelmise küsimuse täpsustamiseks esitasin ma teile vahetult enne riigikaitsekomisjoni istungi algust töögrupi ekspertarvamuse. Kas te olete seda paberit näinud ja mis te sellest paberist ise arvate?

Aitäh! Mul on täpselt samasugune, sinu poolt antud paberiga identne paber, nii et mul on olnud võimalus sellega tutvuda ja õieti kajastab see neid vaidlusi, mida selle seaduse väljatöötamise juures on pidevalt peetud. Ma toon ühe näite. Küsimus puudutab seda, kuidas määratleda teenistusaja pikkust. Meie olime, toetudes ka õiguskantsleri hinnangule, selle vastu, et see jääks valitsuse kompetentsi, sest kui inimene pannakse sõjaväeteenistusse, siis ta peab ikkagi teadma, et seaduse järgi peab ta teenima nii ja nii kaua, ja ei saa olla nii, et valitsus igal aastal seda muudab. Teisalt on olemas tehnilised probleemid. Näiteks Peastaap kinnitab, et nad ei oska öelda, kui kaua hakkab kestma mereväe väljaõpe, teenistus mereväes. Nad ei suuda seda aega täpselt paika panna ja seetõttu pooldavad professionaalsed sõjaväelased 18 kuu pikkust teenistusaega. Lõpliku otsuse teeb Vabariigi Valitsus. Millise variandi peale me lõpuks pidama jääme, selgub minu arvates parlamendis, kuid minu isiklik seisukoht oli seaduse tegemise ajal selline, et kuna praegu on tegu teenistusega jalaväes ja teenistusaeg kestab 12 kuud, siis kirjutame niimoodi seadusesse sisse, ja kui tekib vajadus pikema teenistusaja järele, siis lisame selle seadusesse. Aga loomulikult on võimalik ka teine variant, millest ma just äsja rääkisin. Aitäh!

Tänan! Proua Krista Kilvet, palun!

Ma tänan! Mul on küsimus kaitseväeteenistuse kohustuse täitmisest kõrvalehoidmise kohta. Me teame, et see on meil probleem ja selles seaduses on või õigemini kõlab ilusasti, et nende isikute tagaotsimine ja vastutusele võtmise kohustus on pandud politseile. Vastava riigikaitseosakonna ülesandeks on jäänud ainult sellest informeerimine. Kas teie arvates on see reaalselt teostatav, nii et sellest ka tulu on? Kas politsei tuleb selle ülesandega ka toime? Neid poisse on ilmselt üsna palju, keda on vaja taga otsida ja vastutusele võtta.

Aitäh! Selge on see, et Eesti riigis ei saa riigikaitseosakondade töötajad, s.o. tegevväe ohvitserid, poisse nii-öelda tsiviilelus või tsiviilmajadest taga otsida. Me läheksime väga kaugele tagasi, kui me seda teeksime, ja see ei ole ilmselt ka otstarbekas. Aga loomulikult, ega see politseihirm midagi ei aita, me saame oma arvu täis siis, kui sõjaväge täielikult usaldatakse ja sinna tahetakse minna nii, nagu näiteks Soomes, kus maa kaitsmise soov on tõesti äärmiselt kõrge. Aitäh!

Tänan! Ignar Fjuk, palun!

Härra esimees, lugupeetud ettekandja! Kas autor on kaalunud ka võimalust, et teenistusaeg 12 kuud, aga eriti asendusteenistus 20 kuud, oleks jaotatud kaheks või kolmeks osaks? See oleks esimene küsimus ja ma küsin kohe ka teise küsimuse ära. Kas eelnõus on piisavalt täpselt fikseeritud nn. kaitseliitlaste kohustus olla teenistuses ja asendusteenistuses? Elu näitab, et selles osas esineb vasturääkivusi.

Aitäh! Kui alustada küsimuse teisest otsast, siis mina isiklikult ei näe põhjust, et inimest, kes on kaitseliitlane, peaks vabastama kaitseväeteenistusest. Asjade loogiline käik on ilmselt just selline, et kaitseväeteenistuses tekib mingisugune huvi nende asjade vastu ja minnakse edasi Kaitseliitu. Mis puutub teenistusaja jaotamisse, siis seda on kaalutud, aga meie praeguste võimaluste juures on seda tehniliselt või, ütleme, korralduslikult üsna raske teha, nii et hetkel eelnõu autorid seda välja ei paku. Aitäh!

Tänan! Härra minister, ma pean teid katkestama. Me peame läbi viima ühe protseduuri, sest kesköö on kohe saabumas. Lugupeetud kolleegid! Me peame otsustama küsimuse seoses sellega, et meil on veel kaks küsimust arutada. Need on 15. ja 16. päevakorrapunkt. Ma palun hääletada, kes on selle poolt, et muuta neljapäeval ametlikku ajagraafikut selliselt, et me nendes punktides jõuaksime otsustuseni. Palun hääletada. 18 on poolt, 2 vastu, 1 erapooletu. Otsus töögraafiku ümberkujundamise kohta on vastu võetud. Jätkame, palun. Järgmisena on küsimuseks sõna härra Nestoril.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Mul tekkis eelnõu kiirel läbilugemisel tunne, et § de 12 ja 90 vahel, kus on juttu asendusteenistusest, on vastuolu. Nimelt, § 12 järgi ei võeta kaitseväeteenistusse kodanikke, kes sellest usulistel või kõlbelistel põhjustel keelduvad, kusjuures nad on kohustatud läbi tegema asendusteenistuse. § 90 räägib sellest, et nad peavad esitama avalduse riigikaitseosakonna ülemale selleks, et nad asendusteenistusse määrataks. Aga otsuse asendusteenistusse määramise kohta teeb kaitseväeteenistuse komisjon. Seega, kui kodanik keeldub usulistel põhjustel kaitseväeteenistusse minemast, siis § 12 järgi teda ei tohi sinna võtta, aga § 90 järgi tuleb kokku komisjon, kes peab tegema otsuse. Mis saab siis, kui komisjon leiab, et ta tuleb võtta kaitseväeteenistusse? Siin on nende kahe vahel vastuolu.

Ma olen nõus, et siin on teatud ebatäpsus ja peab olema mõnevõrra selgemini väljendatud see, et tegu on kodaniku otsusega. Aitäh!

Vootele Hansen, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Mul oleks küsimus § 1 kohta. Siit võib lugeda, et Eesti kodaniku kohus on kaitsta Eesti iseseisvust. Ma tahaksin küsida, kas see võiks olla ka Eesti kodaniku õigus kaitsta Eesti iseseisvust.

Aitäh! Ma usun küll, et § 1 kõlaks võib-olla täpsemini nii, et see on õigus ja kohus.

Tänan! Eiki Nestor, teine arvamusavaldus, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Ma vabandan ette, küsimus on natuke kiuslik. Nimelt § 30 punkt 2 räägib sellest, et perekondlikel põhjustel antakse ajapikendust siis, kui on vähemalt kaks last. Ma arvan, et see tuleb tuttav ette väga paljudele selles saalis olijatele, kes ühest armeest püüdsid kõikvõimalikel põhjustel ära hiilida. Seepärast ma küsin, kust see arv on võetud. Kas see on üle maailma tunnustatud või on see tulnud meile kuskilt minevikust? Aitäh!

Ma usun, et see number 2 on leitud tunnetuslikult ja lähtutud oletustest, et kaks või enam last ei võimalda perel mingit toimetulemist ka selle kaitseväeteenistuseks ettenähtud lühikese aja jooksul. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem küsimusi rahvasaadikutel ei ole. Täname härra ministrit ja kaasettekandjana ma palun kõnetooli Rein Helme.

Lugupeetud juhatus, lugupeetud Riigikogu liikmed! Ma arvan, et ma väljendan kõikide riigikaitsekomisjoni liikmete seisukohta, kui ma ütlen, et see kuulub nende seaduseelnõude hulka, mida me esimesel lugemisel veerime, teisel loeme soravalt ja võib-olla kolmandal juba ilmekalt. Küsimusi on selle ümber tekkinud palju. Riigikaitsekomisjon arutas oma koosolekul mõni päev tagasi seda eelnõu, me kohtusime autoritega ja meile on laekunud mitmed ekspertarvamused. Ma arvan, et täna ei ole aeg arutada kõiki neid mõtteid, mis suunas me tahame muuta seda eelnõu. Me ootaksime pigem ka veel Riigikogu fraktsioonide, komisjonide ja liikmete arvamusi. Tundub, et praeguses eelnõus on mõnigi lõik üsna toores. Selles ei ole vast süüdi autorid, võib-olla on oluline ka see, et meie kontseptuaalne mõtlemine Eesti riigi ja riigikaitse osas on siiski olnud ühekülgne või lausa puudulik. Aga komisjon nendib, et selle eelnõu vastu on tuntud suurt huvi, mistõttu me ootame kõikidelt Riigikogu liikmetelt tõesti viljakat ja konstruktiivset koostööd. Mul on komisjoni nimel ettepanek lõpetada esimene lugemine. Komisjon teeb ettepaneku, et muudatusettepanekud laekuksid komisjonile esmaspäevaks, see on 13. detsembriks kella 12 ks päeval. Tänan!

Suur tänu! Rahvasaadikutel on küsimusi. Härra Pärnoja, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja, milline tähendus selles seaduses võiks olla sõnapaaril "kõlbelistel põhjustel"?

Üldiselt on autorid mõelnud ja ka komisjon on sellel arvamusel, et siin on mõeldud tavaliselt maailmas säärastel puhkudel ettetulevaid mitmesuguseid religioosseid ettekäändeid. Jätan selle küsimuse vastamata. Arutame seda teisel lugemisel. Ilmselt autorid selgitavad paremini, kui nad on usulised ja kõlbelised põhjused eraldi esitanud. Ma ei tea, võib-olla inspireerisid neid usulistest põhjustest kõlbelisi eraldama president Clintoni viimased initsiatiivid kaitseväe komplekteerimisel. Ma ei tea, see oli minu isiklik arvamus.

Tänan! Rohkem ei ole rahvasaadikutel soovi midagi küsida. Tänan härra Helmet lühikese ja konstruktiivse ettekande eest! Riigikaitsekomisjonil on ettepanek esimene lugemine lõpetada ja parandused esitada esmaspäeval 13. detsembril kella 12 ks. Kuulutan esimese lugemise lõppenuks.

Lähme järgmise päevakorrapunkti juurde. See on 1992. aasta 27. augusti otsuse "Eesti Vabariigi ühistuseaduse rakendamise kohta" muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun kõnetooli minister Liia Hänni.

Austatud Riigikogu juhatus, austatud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on esitanud teile seaduseelnõu Ülemnõukogu poolt vastuvõetud ühistuseaduse rakendamise otsuse muutmiseks. Meie seadusandliku algatuse eesmärk on jätta sellest otsusest välja sanktsioonid kooperatiividele alias ühistutele, kes ei ole käesoleva aasta 1. detsembriks viinud oma põhikirja vastavusse ühistuseadusega. See on Riigikogu jaoks juba teistkordne ühistuseaduse rakendusotsuse muutmise menetlus. Esimese algatuse tegi mäletatavasti Riigikogu liige härra Ilmar Mändmets pool aastat tagasi. Härra Mändmetsa ettepanekul pikendas Riigikogu Ülemnõukogu poolt kehtestatud tähtaega enne ühistuseaduse jõustumist asutatud kooperatiivide põhikirjade kooskõlla viimiseks ühistuseadusega. Uueks tähtajaks kehtestati 1. detsember käesoleval aastal. Ka sellest kuupäevast on saanud minevik. Tänaseks on selge, et mitmed kooperatiivsed ühendused ei ole oma põhikirju korrigeerinud. Põhjusi on mitmeid, kuid olulisim neist on vast see, et põhikirjade muutmiseks on puudunud eluline vajadus. Tõsi küll, nii Ülemnõukogu kui ka Riigikogu püüdsid selle vajaduse luua, kehtestades sanktsioonid sõnakuulmatutele. Ülemnõukogu tunnistas selliste kooperatiivide põhikirjad kehtetuks ja keelustas nende tegevuse. Riigikogu oli leebem. Kehtetuks tunnistati ainult vanamoeliste kooperatiivide poolt pärast 1. detsembrit 1993 sooritatud tehingud ja lubati sulgeda nende pangaarved. Praeguseks peaks Eestimaa massimeedia olema täidetud kooperatiivide hädakisaga. Aga midagi sellist me ei kuule. Ilmselt loevad Eesti pangad rohkem kroone kui Riigi Teatajat. Aga siiski külvab elu ja arvatavasti ka põhiseadusega vastuolus olev ühistuseaduse rakendusotsus oma ähvardustega palju segadust. Seaduskuulekad elamukooperatiivid on teadmatuses, milleks ja kuidas muunduda. Ühistuseadus kui raamseadus ühistegevuseks ei anna selleks täpsemaid juhtnööre. Pealegi vajab ühistuseadus ise kohendamist, et kõrvaldada sealt vastuolud 1. detsembrist jõustunud asjaõigusseadusega omandiliikide käsitlemisel. Austatud Riigikogu liikmed! Teie laudadel olev seaduseelnõu austab Riigikogu poolt juba kehtestatud tähtaega 1. detsember 1993, mil ühistuseadus peab lõplikult jõustuma. Hilinejate jaoks ei näe ta aga ette uusi sanktsioone, kui mitte lugeda sanktsiooniks seda, et selliste ühistute, kooperatiivide puhul, kelle põhikirjad ei ole uuendatud, loetakse need kehtivaks niivõrd, kuivõrd nad ei ole vastuolus ühistuseadusega. Igale kooperatiivile endale jääb vastutus saada hakkama osaliselt kehtiva põhikirjaga. Tänan teid tähelepanu eest ja loodan, et toetate valitsuse taotlust viia elu ja seadusetäht omavahel kooskõlla. Aitäh!

Aitäh! Kas on küsimusi, palun? Ei ole. Suur tänu! Palun kaasettekandjana kõnetooli proua Liina Tõnissoni.

Lugupeetud härra eesistuja, lugupeetud saalijäänud kolleegid! Majanduskomisjon arutas nimetatud probleemi, mis seondub elamu-, garaa˛i-, suvila- ja mis tahes muu kooperatiiviga, mille põhikiri muutub kehtetuks 1. detsembril, ja leidis, et pahameel Eestimaal seoses selle seaduse rakendamisega on liiga suur, et mitte mõista inimeste häda. Asi on selles, et näiteks elamukooperatiividel puudub täna reaalne võimalus muutuda korteriühistuteks, sest me teame teiega väga hästi, et küsimused maaga ei ole kaugeltki mitte lahendatud ja elamukooperatiivi muutmine kaasomandis olevaks korteriühistuks, mida ka ühistuseadus põhimõtteliselt võimaldab, ei saa teoks tänu sellele, et asjaõigusseadus sätestab väga täpselt, et iga mõttelise osa juurde kinnisasjas peab kuuluma proportsionaalne osa maad. Järelikult me oleme pannud elamukooperatiivid olukorda, kus nad peavad täitma seadust, mida nad samal ajal täita ei saa. Seetõttu, nagu ma juba ütlesin, toetab majanduskomisjon seda seaduseelnõu ja soovitab esimene lugemine lõpetada. Kuid ühtlasi saame me aru, et probleem on keerulisem, kui see siin selles seaduseelnõus praegu on kirjas, sest seda, et 1. detsembri möödumisel kehtivad varasemad põhikirjad ainult selles osas, milles nad ei ole vastuolus ühistuseadusega, on võimatu realiseerida, ilma et me ei tühistaks ühistuseaduse § 5, mis nõuab, et ühistu nimi peab sisaldama tema liiki väljendavat sõna ning sõna "ühistu" või "ühis". Ehk teisisõnu, me oleme tänasel päeval pannud Eestimaa elamukooperatiivid olukorda, kus nad peavad registreerima ümber oma Nõukogude Liidu kooperatiivide seadusest tulenevad põhikirjad ainult sel põhjusel, et nendes põhikirjades puudub sõna "ühistu". Järelikult me peaksime ühistuseaduse § 5 nii kauaks peatama, kui me suudame selles üleüldises juriidilises segaduses midagi iseendale selgeks teha. Aitäh!

Tänan! Millise tähtaja te pakute parandusettepanekute esitamiseks?

Me arvame, et parandusettepanekud võiks esitada järgmisel esmaspäeval kella kaheks.

Kell 14. Suur tänu! Millised on küsimused, palun? Saadikutel ei ole küsimusi. Aitäh! Lugupeetud saadikud! Juhtivkomisjon pakub välja esimene lugemine lõpetada ja parandusettepanekud esitada järgmisel esmaspäeval kella 14 ks. Kuulutan esimese lugemise lõppenuks.

Järgmise päevakorraküsimusena arutame ühiskondliku politseitöötaja seaduse eelnõu. Tegu on esimese lugemise jätkamisega ja ettekandjana ma palun kõnetooli proua Liia Hänni.

Austatud spiiker, lugupeetud Riigikogu! Peale südaööd on meil võimalik jätkata ühiskondliku politseitöötaja seaduse eelnõu esimest lugemist, mis nii kahetsusväärsel kombel katkes kaks nädalat tagasi. Praegu toimub seaduseelnõu lugemine uutes oludes ja mul tuleb sisse juhatada see üsna keeruline teema, millega ma ei ole eriti tuttav. Kahtlemata proua Parek eelmine kord juba selgitas teile, miks seda seaduseelnõu on vaja. Ma kordaksin väga lühidalt neid põhilisi momente. Nimelt on selle seaduseelnõu jaoks juba reserveeritud koht Eesti seadusloomes, sest mitmed õigusaktid sisaldavad viiteid või avaldavad sätteid, mille kohaselt ühiskondliku politseitöötaja seadus tuleb välja töötada. Peale selle on tegemist sellise tegevusvaldkonnaga, kus täpsed reeglid on hädavajalikud, ja nendele inimestele, kes on nõus praeguses olukorras politseid aitama, on vaja seadusega anda teatud õigused. Täpsemaks küsimustele vastamiseks ja ka seaduseelnõu mõnede tahkude tutvustamiseks annan sõnajärje üle härra Osvald Tammeorule, kes on Siseministeeriumi õigusloome osakonna juhataja. Aitäh!

Suur tänu! Täpsustame kõigepealt, millised on küsimused proua ministrile. Ei ole küsimusi. Tänan! Esimese kaasettekandjana ma palun kõnetooli Siseministeeriumi õigusloome osakonna juhataja härra Osvald Tammeoru.

Lugupeetud eesistuja, lugupeetud Riigikogu liikmed! Nagu Riigikogu päevakorrapunkt kõlab, on tegemist ühiskondliku politseitöötaja seaduse eelnõu esimese lugemise jätkamisega. Seega kordamist ei tohiks olla ning sellest ma lähtungi. Kuna endine siseminister proua Lagle Parek oma ettekandes andis ülevaate ühiskondliku politseitöötaja seaduse eelnõu struktuurist ja põhiseisukohtadest, siis ma peatuksin mõningatel nendel momentidel, mis eelnõus otseselt ei kajastu. Ilmselt huvitab rahvasaadikuid see, kas ühiskondliku politseitöötaja institutsioon on ka mujal maailmas olemas või on see ainult meie, Eesti fenomen. Meie lähima põhjanaabri Soome kohta võib julgelt öelda, et neil ühiskondliku politseitöötaja institutsiooni ei ole. Sellest aga ei tasu kohe teha järeldust, et ülejäänud Euroopale on see asi täiesti võõras või tundmatu. Ühe või teise nimetuse all on neid siiski olemas. Kõige värskemad andmed selles osas on meil sõbraliku Šotimaa kohta, kust äsja saabusid tagasi meie kõrged politseijuhid. Seal nimetatakse politsei vabatahtlikke abimehi erikonstaabliteks. Nende ülesandeks on samuti osalemine avaliku korra kaitsmisel, nii nagu meil on planeeritud ühiskondliku politseitöötaja seaduse eelnõus. Erikonstaablid kannavad politsei vormiriietust, kuid selle vormiriietuse varrukal on embleem kirjaga "erikonstaabel". Tähendab, neid on võimalik eristada ülejäänud politseiametnikest. Neil ei ole relvakandmise õigust, kuid nagu kuulnud olete, on sealkandis politsei poolt relvakandmine mitte reegel, vaid erand. Taani Kuningriigis on politsei abimeheks nn. Holmgard ehk maakeeli kodukaart, midagi meie Kodukaitse sarnast, kes tegutseb politsei, päästeteenistuse ja vanglate liinis. Ka Saksamaal on politseil ühiskondlikud abimehed olemas, kuid täpsemaid andmeid nende tegevuse kohta käepärast ei ole. Nagu näete, pole siin sinise taeva all midagi uut ning me võime Maarjamaale tagasi pöörduda ja vaadata, kas hoopis meil ei ole midagi teistele pakkuda. Lugupeetud rahvasaadikud on kindlasti kõik kuulnud ühiskondlikest autoinspektoritest, kui nad nendega ka kohtunud pole. Nende näol on samuti tegemist sisuliselt ühiskondlike politseitöötajatega. Neid on umbes 1300. Ühiskondlike autoinspektorite käesoleva aasta 9 kuu töötulemused on märkimisväärsed. Nii on nad 9 kuuga kinni pidanud 778 joobnud olekus sõidukijuhti, 440 lubadeta sõitjat, 3588 kiiruse ületajat ja üldse kokku 8115 õiguserikkujat. See on aukartustäratav arv. Seetõttu tuleks vääriliselt hinnata ühiskondlike autoinspektorite panust ja osa meie kõigi liiklusturvalisuse tagamisel. Igatahes leidsid meid külastanud Soome politseitöötajad, et ka neile kuluks marjaks ära meie ühiskondlike autoinspektorite kogemuste rakendamine teisel pool lahte. Eesti Kodukaitses oli 1. novembri seisuga 2597 liiget ning nad on kinni pidanud 5442 korrarikkujat. Samuti osalesid nad avaliku korra kaitsmisel massiüritustel, nagu koolinoorte laulupidu, Rock Summer jne. Nende aktivasse kuulub ka rea ohtlike kurjategijate kinnipidamine. Politsei igapäevatöös on väga oluline, et näiteks politseikonstaablil oleksid käepärast mõned ühiskondlikud politseitöötajad, kes saaksid teda aidata, kui on tegemist avaliku korra tõsisema rikkumisega, kuna korrarikkujad tegutsevad sageli grupis ja relvastatuna ning politseiametnikul, näiteks maapiirkonnas, on üksi raske neid taltsutada. Kui endise siseministri Lagle Pareki ettekandes öeldi, et politsei ootab pikisilmi ühiskondliku politseitöötaja seaduse vastuvõtmist, siis seda ei öeldud suusoojaks. Me ei või ega saa loobuda politsei vabatahtlikest abimeestest. Nende osa pole olnud väike ning loodame, et pärast selle seaduse vastuvõtmist suureneb see veelgi ja seda kõigiti kooskõlas demokraatia ja seadusega. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Palun, millised küsimused on kaasettekandjale? Kalle Kulbok, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja, kõigepealt ma tahaksin väljendada heameelt, et Riigikogu otsust on tõsiselt arvestatud ja minister on ametist vabastatud ja peaminister ametisse määratud. Teatavasti me katkestasime lugemise uue ministri määramiseni. Ma tahtsin küsida, kas seadus ei peaks olema oma ideoloogialt üles ehitatud teisiti, mitte käsitlema ühiskondlikku politseitöötajat üldiselt, vaid ühiskondlikku politseitöötajat ikkagi oma kodu ümbruses. Et ei oleks mitte nii, et ma lähen ja patrullin ükskõik kus, vaid et ma olen kohaliku konstaabli abiliseks siiski oma kodu ümbruses, valvan oma maja ümbruses pargitud autosid, valvan naabrite kortereid ja informeerin just oma kodu ümbrusesse tulevatest illegaalsetest immigrantidest.

Ma tänan küsimuse eest! Antud seaduseelnõu võimaldab täita ülesandeid nii oma kodukohas kui ka väljaspool kodukohta. Seaduseelnõu näeb ette, et ühiskondlikud politseitöötajad reeglina töötavad konkreetse politseiametniku juures, näiteks konstaabli juures, kel võib olla igas külas ja alevikus oma ühiskondlik politseitöötaja. Teiseks annab seaduseelnõu võimaluse koondada ühiskondlikud politseitöötajad suuremasse formeeringusse, näiteks rühma, kes tegeleb avaliku korra kaitsega maakonnakeskuses või liiklusjärelevalvega. Nii et seadus annab võimaluse koondada ühiskondlikud politseitöötajad suuremate ülesannete täitmisele ja lahendada ka lokaalseid ülesandeid nii külas kui alevis.

Aitäh! Ilmar Mändmets, palun!

Tänan, härra juhataja! Lugupeetav esineja, ma olen Kodukaitse liige, ma olen olnud ühiskondlik looduskaitseinspektor ja pidanud muidki ühiskondlikke ameteid. Ma tahaksin teada, kas teie arvates peab see seadus olema just ühiskondliku politseitöötaja seadus. Kas see ei võiks olla Kodukaitse seadus? Nagu te siin nimetasite, on Kodukaitse siiamaani tegutsenud väga asjalikult ja rahval ei ole pretensioone tema vastu. Miks me peaksime jälle hakkama kasutama nimetust "ühiskondlik"? Ma soovitan mõelda selle üle ja küsin teilt, kas see ei võiks ikkagi olla Kodukaitse seadus.

Miks seaduse nimi on ühiskondliku politseitöötaja seadus, sellest oli juttu ettekandes, kus selgelt öeldi, et see nimetus tuleneb politseiseaduse § 2 4. lõikest, kus on kirjas, et politsei tegevuses võivad osaleda ühiskondlikud politseitöötajad, kelle staatuse sätestab seadus. Ühiskondlike politseitöötajate asemel võiks olla ka Kodukaitse, kui see on formeeritud ümber selles plaanis, et Kodukaitse struktuur ja organisatsioon kujundataks ümber n. ö. vastavalt politsei vajadustele. See on põhimõtteliselt võimalik, kuid see nõuaks nende küsimuste täiendavat arutamist nii Kodukaitse endaga kui ka politseiga, et see süsteem paika panna. Ma ei ole volitatud teile sellist lubadust andma.

Aitäh! Kuno Raude, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja, tutvudes esitatud eelnõuga, torkab silma ebaproportsionaalselt suur erinevus ühiskondlikele ja politseitöötajatele esitatavate kohustuste ja neile antud õiguste vahel. Pealegi pole mulle silma hakanud nõuded ühiskondlikele politseitöötajatele esitatavate erialaste ja hariduslike nõuete kohta. Kuidas te isiklikult Siseministeeriumi töötajana arvate, kas seaduses ei oleks otstarbekas sätestada need nõuded nendele inimestele? Aitäh!

Ühiskondlikule politseitöötajale on seaduses sätestatud praktiliselt samad nõuded, mis on kirjas politseiseaduses, ja ilmselt ei oleks sobiv sätestada neile seal veel rangemad nõuded kui politseiametnikele. Tegemist on ikkagi politsei vabatahtlike abistajatega.

Aitäh! Ignar Fjuk, palun!

Härra esimees! Küsimus oleks järgmine. Eelnõust selgub, et ühiskondlik politseitöötaja on oma tegevuse ajal riigivõimu esindaja. § s 7 on öeldud, et tal on õigus saada annetusi põhikirjaliste ülesannete täitmiseks. Kas te võiksite täpsemalt selgitada, kui suured need annetused võivad olla ja kas neid võiks vastu võtta operatsiooni täitmise ajal, nii et kõrval on politseinik, kes ei tohi saada annetusi? Kas see sponsoreerimise süsteem, mis on politseis, tuleb nüüd siis ka ühiskondlikku politseisse? Kas ma saan õigesti aru? See oleks esimene küsimus.

Ühiskondliku politseitöötaja seaduse eelnõus on tõepoolest kirjas punkt, mis näeb ette, et ühiskondlike politseitöötajate formeeringutele võidakse anda juriidilise isiku õigus ja need ühiskondlike politseitöötajate organisatsioonid võivad osutada teatud juhtudel tasulisi teenuseid. Küsimust arutati ja jäädi seisukoha juurde, et seda võimalust me ei saa ära võtta. See oli seotud kas või näiteks ühiskondlike autoinspektorite organisatsiooniga, kes teatas, et juhul, kui neilt võetakse kõik võimalused ära, siis nad on sunnitud laiali minema. Ühesõnaga, nad teenivad raha loengutega, näitagitatsiooniga ja muude liikluse turvalisust tagavate üritustega. Me tõesti ei tahtnud ja ka ei saanud seda võimalust neilt ära võtta, sest me oleksime läinud nendega konflikti. Me peame nende seisukohti arvestama, me ei saa jäigalt suhtuda nendesse küsimustesse. Need võimalused on siin minimaalsed ning seaduseelnõu ei räägi annetustest konkreetsele ühiskondlikule politseitöötajale, vaid ühiskondlike politseitöötajate formeeringule, kellel on juriidilise isiku õigused. Neid annetusi kasutatakse põhikirjajärgselt ning mitte mingi tulusaamise allikana.

Tänan väga! Ilmar Mändmets, teine küsimus, palun.

Tänan, härra juhataja! Lugupeetav ettekandja! § s 3 on öeldud, et ühiskondlik politseitöötaja on politsei tegevuses osalemise ajal riigivõimu esindaja. Kolmandas peatükis on kirjas kõik ühiskondliku politseitöötaja õigused, aga seal ei ole märgitud, et tal on need õigused ainult politseiga ühel ajal tegutsedes. Mida see tähendab? Kas ühiskondlik politseitöötaja ei või üldse tegutseda, kui kõrval ei ole politseinikku? Ma ei saa sellest aru.

Kolmandas peatükis on selgelt loetletud ühiskondliku politseitöötaja õigused ja vist paaris kohas on seal kirjas need juhtumid, mil ühiskondlik politseitöötaja võib oma õigusi teostada ainult koos politseiametnikuga. Muudel juhtudel võib ta tegutseda iseseisvalt. Politsei tegevuses osalemine ei tähenda seda, et ta tegutseb ainult koos politseiga.

Tänan! Ignar Fjuk, teine küsimus.

Härra esimees! Kas ettekandja võiks selgitada, milline on ühiskondliku politseitöötaja sotsiaalne kaitsemehhanism? Näiteks, kui ta on mingisugusel operatsioonil koos politseinikega ja saab vigastada, kas tal on siis selleks puhuks mingi kindlustus või tagatis? Selles seaduseelnõus ei ole kirjas, kuidas hüvitatakse temale selle tegevuse ajal tekitatud kahju.

Kahju, mis on tekitatud ühiskondlikule politseitöötajale seoses nende ülesannete täitmisega, hüvitatakse seadusega ettenähtud korras üldistel alustel. Otseselt siin ei ole öeldud, et ta võrdsustatakse politseitöötajaga nendes küsimustes.

Kuno Raude, palun!

Suur tänu! Härra ettekandja! Minu esimesele küsimusele vastates te väitsite, et erialased ja haridusalased nõudmised on ühised nii politseile, politsei koosseisulisele töötajale kui ka ühiskondlikule politseinikule. Kuid ühel juhul on tegemist politseinikuga, kes on saanud kas või minimaalse erialase ettevalmistuse, näiteks Paikuse koolis, teisel juhul aga selleks tööks täiesti ettevalmistamata inimesega. Ometi on viimasele selle seadusega antud väga laialdased õigused oma teenistuskohustuste täitmisel. Ma ei saanud ikkagi vastust küsimusele, missugustele erialastele nõuetele ja haridusalastele nõuetele peab ühiskondlik politseitöötaja vastama.

Seadus ei sätesta, missugused nõuded hariduse suhtes esitatakse ühiskondlikule politseitöötajale. Need on üldises plaanis antud. Konkreetselt otsustab seda üks või teine politseiasutus, kes sobib ühiskondliku politseitöötaja ülesandeid täitma, kes mitte. Teiseks, politseiasutus peab organiseerima nende ühiskondlike politseitöötajate väljaõppe. Siin on sellest ka räägitud, et nende väljaõppe tagab politseiasutus.

Tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun kõnetooli kaasettekandjana õiguskaitsekomisjoni liikme Priit Aimla.

Austatud juhatus, lugupeetud politseihuvilised parlamentäärid! Komisjon, arutanud novembrikuus kaks korda ühiskondliku politseitöötaja küsimust, ei ole põrmugi selle vastu, kui palgalistele korraloojatele on abiks üks suurem seltskond priitahtlikke korraloojaid. Loomulikult tuli komisjonis ette ka mitu pisikomistust seoses mõne punktiga. Üks neist kattub Ilmar Mändmetsa hiljutise küsimusega selle nimetuse kohta. Loomulikult ei ole "ühiskondlik politseitöötaja" kuigi kaunikõlaline ja komisjon terves koosseisus oleks väga tänulik, kui mingisugune parem nimetus peegelduks juba esimestes parandusettepanekutes. Kahjuks ei ole komisjon seda seni suutnud välja nuputada. Siin on veel paar küsimust, millele osutamine võib ehk teid inspireerida muudatusettepanekute tegemisel. Näiteks § s 8 räägitakse, et politseitöötaja, kes täidab oma teenistuskohustusi põhitööst või õppetööst vabal ajal, võib seda teha vahel ka õpingute ja põhitöö ajal ja sel juhul makstakse talle selle aja eest kompensatsiooni keskmise töötasu ulatuses. Jääb aga täiesti lahtiseks, kes kompenseerib sel juhul põhitöökoha tühikäigu ajal, kui töötajat võetakse ikka töötegijana, mitte lihtsalt palgalolijana. Eriti kui see inimene, ühiskondlik politseitöötaja, juhtub töötama erafirmas, siis peaks kahtlemata selles ka kuidagi kokkuleppele jõudma. Paragrahvi 13 puhul osutan tähelepanu asjaolule, et ühiskondlikku politseitöötajat on lubatud tutvustada dokumentide ja andmetega, mis on vajalikud temale antud ülesannete täitmiseks, ja rõhutan just nimelt, et ei ole sunnitud seda tegema. See asjaolu peaks välistama võimaluse, et mõni ühiskondlik politseitöötaja kogemata või kuritahtlikult ühe firma nimel teist firmat kuidagi õõnestada võiks. Paragrahvis 14 tuleks ilmselt täpsustada kohustusi enda esitlemisel, sest viisakusnõuete taha on meie suhted ka elukutseliste politseinikega tihtipeale pidama jäänud. Kui siin rõhutatakse, et ettenähtud juhtudel tuleb ühiskondlikul politseitöötajal kanda rinnamärki ja käesidet, siis oleks õigem pidada seda ikka reegliks ja erandjuhtudeks ainult neid kordi, kui ta teatud põhjustel neid ei pea kandma. Näiteks, kui ta ei pea olema väga äratuntav, seega siis ei sekku otseselt sündmustesse. Kui tekib küsimus, milletaolist ma siin tähele panin, et kas tal mitte liiga suuri võimalusi või õigusi ei ole, siis § 15 punkt 8 ütleb, et ühiskondlik politseitöötaja võib siseneda elanike valdusse, eluruumidesse ja muudesse ruumidesse koos politseiametnikuga. Küll aga lubab sellesama § 15 punkt 11 kasutada organisatsioonidele ja asutustele kuuluvaid sidevahendeid ning sõidukeid. Siin ei ole oluliseks peetud politseitöötaja juuresolekut, aga selletõttu peaks nähtavasti siia lisama § s 14 sisalduvad esitlemis- ja viisakusnõuded, et transpordivahendite kasutamine ei tunduks päris ärastamisena. Lõpuks juhiksin veel tähelepanu sellele, et ehkki ühiskondlik politseitöötaja töötab tasuta, on § s 7 ette nähtud ka niisugune võimalus, et vajaduse korral palgatakse neid kommertsalustel massiüritustele turvalisuse tagamiseks. Nähtavasti siis juhtudel, kui turvafirmadest ja elukutselistest politseinikest kipub puudus tulema. Komisjon soovitab esimese lugemise lõpetada ja lasta seaduseelnõu teisele lugemisele tingimusel, et 14. detsembriks kella 12 ks esitataks lahkesti muudatusettepanekuid. Aitäh!

Suur tänu! Härra Aimlale tuli kirjalik küsimus ja ta soovib sellele vastata. Olge hea!

Aitäh! Neid on koguni kaks tükki. Ignar Fjuk tunneb huvi, kas ühiskondlike politseitöötajate formeering võib tegutseda iseseisvalt või üksnes politsei juuresolekul. Mina loen sellest seaduseelnõust niimoodi välja, et nad on kinnistatud küll politseiasutuse või teatud politseinike juurde, kui tegemist on üksiku ühiskondliku politseitöötajaga, aga tegutseda võib ta täiesti vabalt ka ilma elukutselise politseiniku kõrval viibimata. Teine küsimus. Kes maksab hüvitust juhul, kui ühiskondlik politseitöötaja saab ülesande täitmisel vigastada? Ma arvan, et hüvitust makstakse täpselt samuti nagu siis, kui mingisugune halb inimene teeb härra Fjukile või Aimlale viga. Sel juhul lahendatakse see asi kohtu korras ära. Kui ta täidab ülesannet koos politseinikuga, olles seaduse järgi riigivõimu esindaja, siis sel juhul saab ta ka loomulikult sellise kompensatsiooni, nagu riigivõimu esindajale on ette nähtud. Aitäh!

Aitäh! Suulisi ja kirjalikke arvamusavaldusi ja küsimusi rohkem ei ole. Nii, ettepanek oli esimene lugemine lõpetada ja parandusettepanekud esitada 14. detsembril kella 12 ks juhtivkomisjonile. Kuulutan esimese lugemise lõppenuks. Lugupeetud kolleegid, sellega on meie tänane töökava ammendatud. Ma tänan kõiki, kes vastu pidasid, ja kohtume jälle juba 9 tunni pärast, et jätkata oma tööd. Aitäh!