Täna annavad eelnõusid üle rahvasaadikud, valitsus ei ole avaldanud soovi eelnõusid üle anda. Alustame keskkonnakomisjonist. Rein Järlik.

Austatud juhatus, lugupeetud kolleegid! Keskkonnakomisjon annab üle Riigikogu otsuse "Kemikaaliseaduse eelnõu algatamise ettepanek Vabariigi Valitsusele" eelnõu. Tuginedes põhiseaduse § 103 2. lõikele, teha Vabariigi Valitsusele ettepanek algatada kemikaaliseaduse eelnõu 1. detsembriks 1993 .aastaks. Tegemist on seadusega, mida on väga vaja, mis reguleeriks keemiliste ainete ja ühendite valmistamise, kasutamise, impordi, ekspordi, müügi, hoidmise, kontrolli, järelevalve ja sanktsioonid, samuti valitsusorganite ja kohaliku omavalitsuse ülesanded. Meil on otsuse eelnõule lisatud Keskkonnaministeeriumi pooldav seisukoht, eelnõu võimaliku ülesehituse kava ja selle eelnõu ettevalmistamisel osaleda võivate asutuste ja institutsioonide loetelu. Aitäh!

Autorid võtavad endale ka juhtivkomisjoni õigused ja kohustused. Kolleeg Sulev Alajõe.

Austatud esimees, lugupeetud kolleegid! Kultuurikomisjon arutas oma eilsel istungil Toomas Alatalu poolt esitatud otsuse eelnõu Riigikogu ajutise komisjoni moodustamisest EKP Keskkomitee töötajate tegevuse tagajärgede ületamiseks Eesti Vabariigi teabelevis. Me leidsime: 1. Riigikogu tööaeg on pingeline ja ajutise komisjoni moodustamine antud küsimuses pole kõrgemale kogule sobiv. 2. Probleem on laiem, mistõttu pöördume kultuurikomisjoniga Arhiiviameti poole. 3. Mustasid nimekirjasid on raske kehtetuks tunnistada, kuna nende olemasolu tänase päeva seisuga on üheselt tõestamatu. 4. Tervitatav on kõikide üksikisikute, sealhulgas ka parlamendiliikmete erainitsiatiiv nimekirjade leidmisel. Sellega seoses teeb kultuurikomisjon ettepaneku arvata nimetatud otsuse eelnõu menetlusest välja.

Kolleegid, panen kohe hääletusele. Nüüd tekib kuidagi reguleerimata seis, sest ega me läbirääkimisi sellel teemal ei pea. Ma oletan, et mulle võib olla protseduuriline küsimus, mitte rohkem. Toomas Alatalu.

Kuna ma tahan rohkem öelda, siis ma olen vait.

Aitäh! Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et vastavalt §-le 30 arvata menetlusest välja 22. aprillil 1993 esitatud otsuse eelnõu Riigikogu ajutise komisjoni moodustamisest EKP Keskkomitee töötajate tegevuse tagajärgede ületamiseks Eesti Vabariigi teabelevis, autor Toomas Alatalu? Selle ettepaneku poolt on 33 Riigikogu liiget, vastu on 10, 6 jäid erapooletuks. Ettepanek leidis toetust, arvatakse menetlusest välja. Kolleeg Kuno Raude.

Austatud Riigikogu juhatus, lugupeetavad kolleegid! Üle kuu aja tagasi andis peaminister härra Mart Laar välja mitmed lubadused olukorra parandamiseks Paldiski linnas. Tänaseks on olukord Paldiski linnas tunduvalt halvenenud, võrreldes sellega, mida ma nägin umbes paar kuud tagasi. Seoses sellega lubage mul Harju Maavolikogu ja Harju Maavalitsuse palvel korrata oma arupärimist Vabariigi Valitsusele. Suur tänu!

Suuname adressaadile kodukorraseaduses ettenähtud korras. Kolleegid, ma oletan, et te rohkem ei anna täna üle oma eelnõusid. Tänan!

Tutvustan teile töökava tänaseks istungiks. Me alustaksime 2. päevakorrapunktist. Järgneksid 3. ja 4. päevakorrapunkt. Siis viiksime läbi Euroopa Nõukogu statuudiga ühinemise seaduse eelnõu teise lugemise. Juhtivkomisjon on taotluse esitanud, juhatus nõustub sellega, et täna toimuks teine lugemine. Seejärel viiksime läbi alkoholiaktsiisi seaduse eelnõu esimese lugemise ja jätkaksime maaelu ja põllumajanduse riiklike prioriteetide eelnõu arutelu. Kui veel aega jätkub, siis võtaksime põllumajanduse tuluseaduse eelnõu ja võib-olla veel ka riigivara ühistutele ja keskühistutele üleandmise seaduse eelnõu. Selline on võimalik töökava tänaseks istungiks. Alustame, kolleegid.

Riigikogu juhatuse poolt esitatud seaduseelnõu Jüri Põllu nimetamise kohta Riigikohtu liikmeks. Tegemist on seaduseelnõu arutamise erijuhtumiga ja see seaduseelnõu võetakse vastu ühe lugemisega. Juhatuse nimel teeb ettekande kolleeg Edgar Savisaar.

Lugupeetud kolleegid, austatud esimees! Riigikogu juhatus esitab seaduseelnõu Tartu Ülikooli professori Jüri Põllu nimetamiseks Riigikohtu liikme ametisse. Selle kandidatuuri on läbi vaadanud Riigikogu poolt Riigikohtusse kandideerimisavalduste läbivaatamiseks moodustatud komisjon ja on otsustanud teda soovitada sellesse ametisse. Riigikogu juhatusele tegi vastava ettepaneku ettenähtud korras Riigikohtu esimees härra Maruste. Jüri Põld on sündinud 1956. aastal Kuressaare linnas. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduse erialal kiitusega. Seejärel olnud sealsamas aspirantuuris, kaitsnud 1987. aastal kandidaadiväitekirja. Järgnevalt on ta olnud riigi- ja haldusõiguse kateedri dotsent. 1992. aasta juunis valis Tartu Ülikooli nõukogu ta riigi- ja haldusõiguse korraliseks professoriks. Ta on tegelnud paljude seaduseelnõude väljatöötamisega ise või esitanud arvamusi teiste poolt väljatöötatud seaduseelnõude kohta. Selles osas on tema töö olnud tõesti mahukas. Eriti tähtsatest seaduseelnõudest, mille koostamisel ta on osalenud, nimetaksin põhiseaduse, töölepingu seaduse, rahvahääletuse seaduse eelnõu. Poliitilis-juriidilises tegevuses nimetaksin olulisena seda, et 1989. aastal ta osales Eesti poole eksperdina Molotovi-Ribbentropi pakti käsitlevatel Eesti ja Nõukogude Liidu läbirääkimistel. Esitan Riigikogu juhatuse poolt tema kandidaadi Riigikohtu liikme ametisse. Tänan teid!

Suur tänu! Kas meil on küsimusi Edgar Savisaarele? On. Lembit Arro.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Kas on kõigil selge, mitu kohtunikku valitakse, kas üks või kolm? Aitäh!

Need on kolm erinevat seadust. Nad esitatakse ükshaaval kõigi kolme kohtunikukandidaadi kohta. Päevakorras esimene on professor Jüri Põld. Mitte ei ole konkurss nende kolme vahel.

Suur tänu! Enn Tarto.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra Savisaar, kas te meenutaksite ka härra Jüri Põllu osa Rahvarinde algaastatelt.

Niipalju kui mina suudan praegu meenutada, on Jüri Põllu osa Rahvarinde algaastatel olnud kahjuks minimaalne ja piirdunud mõningate dokumentide eksperdina osalemisega. Ma arvan, et see osa oleks kahtlemata võinud olla suurem, härra Tarto.

Tundub, et rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu! Ma teen ettepaneku esimese kaasettekandena ära kuulata Riigikohtu esimehe härra Rait Maruste kaasettekanne.

Austatud juhatus, lugupeetud Riigikogu liikmed! Kohtute seaduse järgi peaks Eesti Vabariigis olema 17 riigikohtunikku. Riigikohtu komplekteerimise esimeses ringis õnnestus meil kokku saada 11 riigikohtunikku. See tähendab, et praeguse seisuga on puudu 6 riigikohtunikku. Puuduolevate kandidaatide leidmiseks kuulutati Riigi Teataja Lisas 17. märtsil välja uus konkurss. Sellele konkursile laekus kokku 8 avaldust ja teie poolt valitud komisjon oma 26. aprilli istungil valis välja 3 inimest, nende hulgas professor Jüri Põllu. Olgu remargina vahepeal öeldud, et nende kolme hulka jäi ka üks valikukomisjoni liige härra Rätsep, kes korrektsuse ja ausa mängu huvides ennast enne taandas valikukomisjonist, nii et härra Rätsep ei ole valikukomisjoni töös osalenud. Nii palju selgituseks. Konkreetse kandidatuuri kohta tahan öelda, et professor Põld on silmapaistev spetsialist, kes tunneb väga hästi tööõigust, sotsiaalhoolekande õigust ja on tunnustatud asjatundja ka riigiõiguse vallas. Selle viimase kõige paremaks kinnituseks on see, et härra Põld on osalenud aktiivselt Põhiseaduse Assamblee töös ja suures osas tema poolt on koostatud põhiseaduse teine peatükk, mis käsitleb kodanikuõigusi ja -vabadusi. Professor Põld on olnud väga viljakas seadusloomes. Ta on olnud ka väga efektiivne ja tõhus retsensent väga paljude eelnõude teaduslikul analüüsimisel ja hindamisel. Professor Põld on viimasel ajal aktiivselt osalenud Eesti-Vene läbirääkimistel ja seal realiseerinud oma juristikvalifikatsiooni ja riigiõiguslikke teadmisi. Professor Põld on olnud aktiivne kirjutaja, ta on paljude teadusartiklite autor. Kokku võttes tahan öelda, et professor Põld on hea analüütik, kelle teadmised kuluksid väga ära Riigikohtu halduskolleegiumis, kuhu professor Põld oma soovi kohaselt tahab kuuluda, ja võimalik ka, et Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumis. Nendel kaalutlustel kutsun ma teid üles hääletama professor Põllu kandidatuuri poolt. Tänan!

Suur tänu! Mõned küsimused rahvasaadikutelt. Arvo Sirendi.

Lugupeetud riigikohtunik, mul on üks niisugune küsimus. Võib-olla see pole päris asjatundlik küsimus, aga siin on väga lühidalt kirjutatud: "Nimetada Riigikohtu liikmeks Jüri Põld." Aga mina tean üht teist Jüri Põldu ka. Kuidas nende vahel vahet teha ja kas näiteks teine Jüri Põld võib ütelda, et teda on nimetatud riigikohtunikuks? Mis viisil see kehtib?

Võimalik, et Eestis on veel kolmas, neljas ja viies Jüri Põld. Me ei tea seda. Me ei kasuta eesti keeles isanime ja sünniaastat, aga lisatud elulookirjeldus, mis peaks ka teie laudadel olema, võimaldab selle isiku siiski identifitseerida.

Suur tänu! Härra Maruste, tundub, et rohkem küsimusi rahvasaadikutel ei ole. Tänan! Juhtivkomisjoni, õiguskaitsekomisjoni nimel esineb kolleeg Priit Aimla.

Lugupeetud juhatus, austatud kolleegid! Neljapäeval, 6. aprillil oma õhtupoolikusel istungil otsustas õiguskaitsekomisjon üksmeelselt kiita heaks kõik need kandidaadid, kellega meil täna siin tegemist on. Kaks ja pool kuud tagasi, 23. veebruaril usaldas seesamane saalitäis meie otsust 10/11 võrra, tahaks loota, et täna on see usaldus veel suurem. Me teeme ettepaneku kinnitada riigikohtunikuks Jüri Põld, kelle elulugu ja teaduslikud andmed on siin juba eelkõnelejate poolt antud. Aitäh!

Suur tänu! Kas meil on küsimusi Priit Aimlale? Tundub, et ei ole. Aitäh! Lugupeetud kolleegid, vastavalt meie protseduurile me palume nüüd kõnetooli lugupeetud professor Jüri Põllu. Veerandtunni jooksul me võime temale esitada küsimusi ja härra Jüri Põld võib esineda programmilise lausega, kui ta soovib.

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Olen teie käsutuses selleks, et vastata küsimustele.

Katrin Linde.

Tänan, härra esimees! Lugupeetud härra Jüri Põld! Nii nagu me oleme esitanud kõikidele samad küsimused – palun, teie suhted komparteiga ja kas olete olnud seotud mingite poliitiliste protsessidega?

Vahetult enne ülikooli lõpetamist tehti mulle ettepanek astuda tööõiguse erialal aspirantuuri, olin ülikooli ajal pidevalt esitanud võistlustöid ja muid taolisi, aga aspirantuuri saamise kategooriline tingimus oli NLKP liikmeks astumine. Ega selle liikmeks olekuta oleks saanud ka väitekirja kaitsta, Eestis kaitsmisnõukogud puudusid, kaitsesin Leningradi ülikoolis. Selle partei liikmeks olin kuni 1990. aasta veebruari lõpuni või märtsi alguseni. Pärast seda erakondadesse kuulunud ei ole ja arvan, et erakondadesse kuulumine ei käiks kokku ei teadlase tööga, vähemalt juristist teadlase tööga, ega kohtuniku ametiga. Asi on selles, et objektiivsus võib hakata kannatama, ehkki erakondadesse kuulumine keelatud ei ole kummagi ameti puhul, väga paljudes Euroopa riikides ei ole ka kohtunikel keelatud kuuluda erakondadesse. Mis puutub poliitilistesse protsessidesse, siis mul ei ole ühegi poliitilise protsessiga mitte mingisugust kokkupuudet olnud, ka mitte tunnistajana.

Suur tänu! Daimar Liiv.

Aitäh! Härra Jüri Põld, mul oleks teile üks selline küsimus. Meil õiguskaitsekomisjonis on juba olnud diskussioon teemal, milles seisneb kohtute iseseisvus. Võibolla te natukene selgitaksite omalt poolt, mis teie arvates on kohtute iseseisvus ja milliseid samme tuleks astuda seaduseandjal, et seda tagada?

Kohtu iseseisvus seisneb selles, et kohus õigust mõistes lähtub seadusest ja ei allu mitte mingisugusele kõrvalisele mõjutusele, ei valitsuse, parlamendi, erakondade ega tänavalt tulevatele mõjutustele.

Suur tänu! Kalju Põldvere.

Tänan väga, härra esimees! Lugupeetud professor, teie oma juriidiliste analüüsidega olete jõudnud otsusele, mille kohaselt meil on tegemist nn. kolmanda Eesti Vabariigiga. Kas teie ka praegu tõlgendate meie Eesti riigi staatust kui kolmandat vabariiki? Tänan väga!

Nii nagu ma aru sain, on siin tegu kahe küsimusega. Esimene küsimus, millisel seisukohal ma olen praegu, ja teine küsimus, mis põhjustel või kaalutlustel ma 1989. aasta sügisel nii kujutlesin. Tollal oli see, jah, üks võimalik Eesti arengutee. See tee heideti kõrvale hiljemalt 30. märtsil 1990, kui Ülemnõukogu võttis vastu otsuse taastada Eesti riik. Praegu selle konstruktsiooniga ei ole juba enam puhtjuriidiliselt võimalik üldse opereerida ja kui jurist ma ei saa sellele enam kuidagi tugineda. Kuidas see konstruktsioon tekkis? 16. novembril 1988 võttis Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, ka konstitutsiooniparandused. Mul oli vaja, vähemalt minu arvates, esialgu endale selgeks teha, mida see otsus endast juriidiliselt võib tähendada. Töötasin läbi üsna korraliku erialakirjanduse hulga. Osa nimesid võib mainida: Fenwick, Oppenheim, Lauterpacht, Brownlie, Akehurst. Konventsioonidest – tõsi, mitte meie areaalis rakendatavatest – Montevideo konventsioon. Eesti juristidest võib mainida Piipu, Uluotsa. Järeldus oli selline, et tegemist on tüüpilise riigi väljakuulutamise aktiga deklaratsiooni mõttes, sest proklameeriti kõrgemat võimu. Tõsi, siis ei saanud veel öelda seda, kas see võim on efektiivseks võimuks muutunud. Tegin, kui asja tähelepanelikult lugeda, küllalt ettevaatliku järelduse. See kõlas umbes nii: näib, et praegu toimub kolmanda vabariigi loomine. Mis sündis asjaga ajalehe toimetuses? Minu artiklis oli periood 1940 kuni 1988 lõpp. Seda oli nimetatud teiseks vabariigiks, aga mitte teiseks Eesti Vabariigiks. Ajalehetoimetus redigeeris sealt välja ühe lause, võib-olla sellepärast, et artikkel oli väga pikk. Selle lause mõte oli selline, et Eesti NSV-d kuni 16. novembrini 1988 saaks käsitada riigina vahest riigiõiguse mõttes või NSV Liidu siseriikliku õiguskorra mõttes, ma olin veendunud, et rahvusvahelisel areenil seda riigina käsitada oli tol ajal üpris küsitav. Küsimus on lihtsalt selles, kas liitriigi osa või liitriigi poolt allutatud territoorium, kus kehtivad või toimivad liitriigi võimuorganid, on vaadeldav rahvusvahelise õiguse subjektina. Üldiselt seda maailmapraktikas eitatakse. Tõsi, on ka teistsuguseid lähenemisi liitriikide osade suhtes.

Suur tänu! Kalle Kulbok.

Aitäh! Lugupeetud Jüri Põld! Lähtudes Riigikogus esitatavate küsimuste üldisest tonaalsusest, lubage mul esitada järgmine küsimus. Miks te ei osalenud Korea sõjas ja kui te oleks osalenud, kummal pool te oleks seda teinud?

Mul oleks olnud äärmiselt raske selles osaleda, kas või juba sel põhjusel, et minu vanemad ei olnud veel tol ajal abiellunud ja minu sünnini oli veel üsna mitu aastat. Kummal pool ma oleksin osalenud? Ma arvan, et ma ei oleks tahtnud selles sõjas küll mitte kummalgi poolel osaleda.

Suur tänu! Jaan Kross.

Lugupeetud esimees, lugupeetud härra professor! Teie olete oma praktiliselt interdistsiplinaarse mitmekesisuse juures tahes-tahtmata ka tugeval määral õigusteoreetik. Ütelge meile, missugusesse õigusteoreetilisse koolkonda teie end tänapäeval loete, ja muuseas, milline on olnud ja on teie suhe nn. Viini koolkonnaga?

Viini koolkond seondub Kelseniga. Ausalt öeldes, mulle Kelseni normativistlik koolkond väga imponeerib. Väga võimalik, et sellepärast, et pärastsõjaaegsed juristid – eks ennesõjaaegsed ka – said siiski hariduse, mis lähtus normativistlikust koolkonnast, vähemalt põhiainete osas. Jätame selle ideoloogilise ballasti välja, mis seal oli, aga selle hariduse ratsionaalne iva oli tegelikult täitsa tugev.

Suur tänu! Kalle Jürgenson.

Härra Põld, mul oleks teile selline küsimus. Riigikohtu poole on teel üks presidendi poolt tagasisaadetud seadus, ilmselt läheb neid sinna veel mõni. Mind huvitab teie hinnang. Oletades, et te olete tuttav probleemiga, mis puudutas korterite erastamise seadust ja selles presidendi poolt vaidlustatud küsimusi, kas te võiksite anda hinnangu – loomulikult ainult oma hinnangu, mitte midagi enamat – nendele vaidlustatud punktidele. Aitäh!

See seadus ei ole praegu Riigikohtu poole teel, sest Riigikogu kõrvaldas vaidlusaluse punkti. Ma olen tutvunud selle seadusega selles redaktsioonis, kus see punkt või paragrahv oli veel sees. Olen tutvunud ka presidendi avaldusega, mis oli selles küsimuses ajakirjanduses. Presidendi avalduses oli ühe etteheitena selle sätte kohta väide, et see säte on vastuolus põhiseaduse selle paragrahviga, mis näeb ette, et inimese suhtes tohib kohaldada ainult niisugust karistust, mis kehtis õiguserikkumise toimepanemise ajal. Minu arvates ei saa selle väitega seda paragrahvi vaidlustada, sest nende isikute suhtes, kellest seaduse paragrahvis juttu oli, ei ole see vaadeldav karistusena. Asi on selles, et karistus on õiguses siiski üpris kindlakskujunenud tähendusega mõiste ja sellest hüvest ilmajätmine antud kontekstis karistusena vaadeldav ei ole. Hüvest ilmajätmine on puhtjuriidiliselt vaadeldav karistusena sel juhul, kui teo toimepanemise ajal oli ette nähtud karistusena teo eest ühest või teisest hüvest ilmajätmine, kusjuures nende hüvede ring, millest võiks ilma jätta, oli teo toimepanemise ajal juba piiritletud. Kõige klassikalisem näide sellisest karistusest on premeerimismäärustikega ettenähtud deprimeerimine sel juhtumil, kui pannakse toime mingisugune distsiplinaarüleastumine. Omal ajal oli tööluusuritel puhkuse vähendamine luusipäevade arvu võrra selline karistus, mis seisnes hüvest ilmajätmises. Aga üldiselt maailmas taolisi karistusi, mis seisnevad hüvest ilmajätmises, ei praktiseerita.

Ma tänan teid, lugupeetud professor Jüri Põld! Meile pühendatud aeg on ammendatud, me rohkem teile küsimusi ei esita. Tänan! Kolleegid, ma avan läbirääkimised. Kolleegid, kas me fikseerime seisundi, et läbirääkimised on peetud ja lõpetatud? Läbirääkimised on lõpetatud. Härra Maruste, kas te soovite esineda lõppsõnaga? Ei soovi. Kolleeg Priit Aimla, kas on soovi esineda lõppsõnaga? Ei ole. Suur tänu! Lugupeetud kolleegid, hääletamine on salajane. Seadus võetakse vastu lihthäälteenamusega. Kas ma võin panna seaduseelnõu hääletusele? Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et võtta vastu Jüri Põllu Riigikohtu liikme ametisse nimetamise seadus? Selle ettepaneku poolt on 66 Riigikogu liiget, vastu on 9, 3 jäid erapooletuks. Seadus on vastu võetud. Härra Jüri Põld on Riigikohtu liige. (Aplaus.)

Järgmine päevakorrapunkt käsitleb Jüri Rätsepa nimetamist Riigikohtu liikmeks ja ma paluksin juhatuse nimel kõnetooli härra Edgar Savisaare.

Austatud kolleegid, lugupeetud esimees! Riigikogu juhatus esitab seaduseelnõu Riigikogu liikme Jüri Rätsepa nimetamiseks Riigikohtu liikme ametisse. Kandidatuuri on läbi vaadanud Riigikohtusse kandideerimise avalduste läbivaatamiseks moodustatud komisjon ja komisjon on otsustanud soovitada Jüri Rätsepat riigikohtuniku ametisse. Sellel seisukohal on ka Riigikohtu esimees. Tema esitas kandidatuuri Riigikogu juhatusele ja meie esitame Riigikogu täiskogule. Jüri Rätsep on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, seejärel töötanud mõned aastad Viljandi Prokuratuuris, pärast seda läinud Advokaatide Kolleegiumi ja olnud pikka aega tegev Viljandi Õigusnõuandlas. Tõstaksin esile selle, et tema oli Johannes Hindi kaitsja omaaegsel protsessil. Ta oli kaitsja olukorras, kus see nõudis isiklikku julgust ja vastuseisu toonasele võimule. Pole saladus, et mitmed juristid keeldusid, kuna protsessi saatus näis olevat ette otsustatud. Jüri Rätsep tuli poliitikasse Eesti iseseisvumisprotsessis ja Rahvarinde tekke aegadel. Ta on olnud Rahvarinde tegelane ja seejärel Keskerakonna juhatuse liige, aga sel kevadel on ta lõpetanud erakondliku tegevuse, et täielikult pühenduda õigusemõistmise küsimustele. See amet eeldab meie arvates tõepoolest päevapoliitikast üleolemist ja seetõttu on see samm kõigiti mõistetav. Minul isiklikult on väga kahju, et Jüri Rätsep vahetab rahvaesindaja rolli kohtuniku töö vastu, aga teiselt poolt kahtlemata ka see võim vajab tugevdamist. Nii komisjoni kui ka juhatuse arvates Jüri Rätsep tõepoolest sobib sellesse ametisse. Tänan teid!

Suur tänu! Millised on küsimused Edgar Savisaarele? Tundub, et ei ole küsijaid. Suur tänu! Ma teeksin ettepaneku esimeseks kaasettekandeks Riigikohtu esimehele härra Rait Marustele.

Lugupeetud juhatus, lugupeetud Riigikogu liikmed! Teile esitatud eelnõu härra Jüri Rätsepa nimetamisest Riigikohtu liikmeks ei vajaks Riigikohtu esimehe seisukohalt erilist kommenteerimist, sest teie kolleeg Rätsep peaks olema teile piisavalt hästi tuntud ja Riigikohtu esimehena on mul ainult hea meel, et sellise sotsiaalse reputatsiooniga inimene on otsustanud pühendada oma edaspidise tegevuse õigusemõistmisele Riigikohtus. Härra Jüri Rätsep on lisaks oma sotsiaalsele ja poliitilisele tuntusele väga tunnustatud ja kõrgelt respekteeritud jurist nii advokaatide hulgas kui advokaatide vastaspoole – prokuröride – ja ka kohtutöötajate hulgas. Selle reputatsiooni on härra Rätsep omandanud oma tasakaaluka, kvalifitseeritud tööga kohtuasjade ajamisel. Ma tahaksin siinjuures juhtida tähelepanu sellele, et härra Rätsep on esimene advokaat, kes kandideerib Riigikohtusse, ja kui meil varemalt oli teatud väikene võistlus või pinge advokatuuri ja muude õigusemõistjate vahel, siis härra Rätsepa samm näitab seda, et on tekkinud advokatuuripoolne respekt kohtuvõimu ja Riigikohtu suhtes. Ma tahaksin teile meelde tuletada ka seda, et härra Rätsepal on väga suuri teeneid selles, et Johannes Hint on õigeks mõistetud ja rehabiliteeritud. Härra Rätsepal on olnud vaieldamatult suuri teeneid Põhiseaduse Assamblee töös. Tahaks juhtida tähelepanu veel sellele, et härra Rätsep on esimene kandidaat, kellel puudub siin probleemiks olnud NLKP-line minevik. Ta on olnud parteitu. Ma tahaksin omalt poolt lõpetuseks rõhutada seda, et mulle väga sümpatiseerivad härra Rätsepa isikuomadused. Ta on tasakaalukas, kogenud, leebe inimene, kelle rahulik, tasakaalukas maailmavaade ja hoiakud võimaldavad teha ka Riigikohtul tasakaalukaid, läbimõeldud otsuseid, sest kohtunik ei saa olla hetkemõjude meelevallas. Ma usun, et härra Rätsepa mõistlikkusest, tasakaalukusest ja leebusest ning väga kõrgetest juristikvalifikatsiooni omadustest on kindlasti kasu Riigikohtu töös. Sellel põhjusel ma kutsun teid üles hääletama härra Rätsepa poolt. Aitäh!

Suur tänu! Millised on küsimused härra Marustele? Toomas Alatalu.

Lugupeetud eestseisus, lugupeetud härra Maruste! Ma tahaks teid juba ette õnnitleda, te olete tõesti suurepärased kandidaadid leidnud. Mul on natukene kõrvaline küsimus, aga ma siiski küsiksin. Nüüd on arv 12 täis. Eelmine kord lubasite, et võiks selle probleemi juurde kunagi tagasi tulla. Kas tuleb nüüd kõne alla see 2/3 taastamine, olete te valmis seda seisukohta tulevikus esitama või mitte? Aitäh!

Ma arvan tõepoolest, et mitmed küsimused kohtu sõltumatuse ning kohtuvõimu ja täitevvõimu vahekorrast ei ole veel selged ja vajavad edaspidi selgitamist. Aga praegu ei ole aeg, et neid küsimusi kohe päevakorda võtta, sellepärast et tuleb astuda edasilükkamatuid samme selleks, et meie kohtusüsteem kokku ei variseks. Ja ma arvan hetkel, et tulla nüüdsama kohe jälle selle juurde tagasi, et asendada see 11 12-ga ehk 2/3-ga, ei oleks hetkeolukorras lihtsalt otstarbekas.

Suur tänu! Kas meil on veel küsimusi härra Marustele? Tundub, et ei ole. Tänan! Juhtivkomisjonipoolse kaasettekandega esineb kolleeg Priit Aimla.

Lugupeetud härra juhataja, austatud saal! Kui komisjon koosseisus Maruste, Kama, Adams, Kukk, Mägi, Kutsar ja Seppik valis ma ei tea mitme inimese hulgast välja 3 kandidaati, siis härra Rätsepa nime nägemine seal tekitas kahesuguseid tundeid. Vöib-olla ei ole päris tüüpiline, kui ei osata rõõmustada oma esimehest lahtisaamise puhul, aga meie komisjonis oli ta, ausalt öelda, ainuke kohtupraktikaga inimene ja sellepärast kardetavasti õiguskaitsekomisjon ei saa täiel rinnal rõõmustada. Ometigi, õiglusele au andes me teame, et säärane kõrge koht, kuhu me teda praegu hääletame, on teda väga ja väga väärt. Kõige parema tahtmise juures ei õnnestunud tema eluloost välja otsida mitte midagi kompromiteerivat, mistõttu soovitan soojalt kogu komisjoni poolt hääletada Jüri Rätsep riigikohtunikuks. Aitäh!

Suur tänu! Tundub, et küsijaid ei olnud. Kolleegid, palume kõnetooli härra Jüri Rätsepa. Palun, kui on programmiline lause, esineme.

Austatud kolleegid, lugupeetud juhatus! Ma pihiks teie ees seda, mille pärast ma enese niisuguse löögi alla panin. Tegelikult tekkis see mõte just nimelt kohtunike valiku komisjonis. Seal minu osavõtul läbivaadatud kandidaatide puhul hakkas silma teatav ühekülgsus. Asi on nimelt selles, et inimese isiksuseomadused kohanevad kuigipalju ametiga, mida ta pika aja jooksul peab, ja mul hakkas tulevasest Riigikohtust natuke kahju selles mõttes, et kandidaatide hulgas tõepoolest ei olnud advokaadi mõtlemismudeliga isikut. Just nimelt seal, pärast esimese pika koosoleku lõppu ma teatasingi Riigikohtu esimehele ja ka justiitsministrile, et olen võimalik kandidaat Riigikohtu liikmete hulka. Advokaadi kandideerimine Riigikohtusse on teatavas mõttes ka traditsiooni jätkamine ja tuletab meelde Eesti Vabariigi algusaega. Sellepärast ei olnud selles midagi mõistusevastast. Otsustamise tegi kergemaks see, et advokaadipraktikasse tagasilülitumine minu vanuses, pärast juba üle kolme aastat kestnud vaheaega ja pärast kolme keerulist aastat õigusbaasi muutumise mõttes, ei ole enam lihtne. Sellepärast ongi ehk pisut lihtsam kandideerida Riigikohtu liikme kohale, kus tegevusala on teatavas mõttes kitsamapiirilisem. Tänan teid!

Suur tänu! Me fikseerime nüüd kellaaja uuesti, kell on 10.55. Küsimused. Edgar Spriit.

Ma tänan, härra esimees! Härra Rätsep, ma vabandan ette, küsimus võib olla väga delikaatne. Teie ei kuulu ühegi haldusnõukogu koosseisu, ei esimehena ega liikmena. Siit küsimus teile kui juristile. Kuidas teie suhtute sellesse, et Riigikogu liikmed kui seadusandva kogu liikmed samal ajal osalevad riigiettevõtete haldusnõukogude töös, s.t. täitevvõimu töös, ja kas siin ei kätke oht korruptsiooniks? Tänan!

Kuivõrd ma ise niisuguste organite vahetu tegevusega tuttav ei ole, vastan ma täiesti kuivalt juristina. Minu teada niisugune osavõtt ei ole seadusega vastuolus ja seetõttu puhta juura seisukohalt kehtib põhimõte: mis ei ole keelatud, see on lubatud. Niisugune on demokraatia ja õiguse tõlgendamise aspekt. Ma arvan seejuures, et korruptsiooniohud olenevad ikkagi inimestest enestest, mitte nende ametist. Riigikogu liige eeldatavasti võib olla ja üldjuhul ongi aus inimene.

Suur tänu! Katrin Linde.

Tänan, härra esimees! Lugupeetud härra Jüri Rätsep, mul on südamest hea meel näha teid taotlemas seda töökohta, mida te taotlete, ja ma ütlen, et ma toetan teid tõesti siiralt sellele kohale asumisel, aga ma palun, et te praegu ütleksite meie "isamaalistele" kõrgetel kohtadel olevatele noortele meestele – nad on teist võib-olla 15–20 aastat või ma ei tea kui palju nooremad –, kes on juba jõudnud komparteist välja astuda, kes on oma karjääri teinud komsorgidena, mismoodi teil õnnestus ennast harida ja täiendada, olemata komparteis?

Mul on sellele küsimusele vastata üsna lihtne, sest mu isiklik kogemus pani mind valiku ette, kas astuda kommunistlikku parteisse ja jätkata riigiametit või mitte astuda sinna ja valida enesele suhteliselt vabam tegevusala. See ala advokaaditöö näol oli tol korral siiski mingil määral olemas ja mulle see avanes. Asi oli konkreetne just selles mõttes, et tolleaegne vabariigi prokurör pani mind kuupäevaliselt seda küsimust lahendama ja ma lubasin kuupäevaks ära lahendada. Lahendasin niimoodi, et palusin ennast enne seda kuupäeva vabastada prokuratuuri teenistusest. Ma olin vist tol ajal üks kahest parteitust vabariigi prokuratuuri süsteemis. See oli 1966. aastal. Hiljem ei ole mulle ühtegi tõsist ettepanekut kommunistlikku parteisse astumiseks tehtud.

Suur tänu! Enn Tarto.

Aitäh, härra juhataja, lugupeetud härra Rätsep! Mul on tõesti hea meel, et te olete otsustanud kandideerida riigikohtunikuks. Mul on üks küsimus. Kas sellises olukorras, kus väga palju kohtunikke nii Riigikohtus kui ka tõenäoliselt alama astme kohtutes on endised kommunistid, ei või tekkida psühholoogiline moment, et olles vahepeal pidanud selle pärast häbi ja hirmu tundma, siis saades uuesti väga suure võimu juurde, nad hakkavad mittekommunistidele kätte maksma? Kas selline oht on teie arvates olemas või ei?

Minu arvates sellist ohtu ei ole, sest juba meie vahetult eelnenud arutlus näitas, et kommunistlikus parteis olemine minu arvates nii sügav isiksuse tunnus ei ole, et see peaks isiksusse nii olulised jäljed jätma. Olulisem on see, et Riigikohus hakkaks mõistma poliitika ja õiguse vahel vahetegemise vajadust, et õigusemõistmist ei hakataks politiseerima. Ja niipalju julgust loodan ma siit läbi käinud kandidaatidel olevat. Ma arvan, et nendel jätkub mehisust ja meelekindlust hoida õigusemõistmine poliitikast võimalikult kaugel. Sel juhul ei tekiks ei põhjendamatult palju poliitilisi protsesse ega politiseeritud protsesse, mis on samuti ohtlik nähtus mineviku kohtupraktikast.

Suur tänu! Daimar Liiv.

Lugupeetud veel kolleeg! Mul on erinevalt paljudest või mõnest eelkõnelejast kahju, et te lahkute siit Riigikogust, juhul kui teid nimetatakse riigikohtunikuks. Sellepärast ma ikkagi tahaks teilt küsida ühte sellist küsimust, mida ilmselt siin ei ole veel küsitud ühegi kohtuniku käest. Kuidas teie lahendate kohtunikuametis vastuolu, mis võib tekkida teie sisemise õiglustunde ja seadusest tuleneva normi vahel?

Ma loodan, et niisuguste vastuolude lahendamise võimalused tekivad toimuva kohtureformi järel. Väga oluline on see, et kohtunik rumala või vigase seaduse puhul ei jääks selle seaduse külmaks rakendajaks, vaid leiaks võimalusi seaduse korrigeerimiseks. Neid teid on meie poolt loodud õigusbaasi näol juba praegu olemas ja selliste konfliktide puhul see kindlasti lohutaks.

Suur tänu! Ignar Fjuk.

Härra esimees, lugupeetud kandidaat! On tõenäoline, et ükskord tulevad päevakorda ka organisatsioonide, isikute küsimused, keda võiks süüdistada genotsiidis eesti rahva vastu, Küsimus olekski, kas lugupeetud kandidaat võiks prognoosida, kui suur osa tema tegevusest saab olema sisustatud elavatega seotud küsimustega ja kui suur osa surnutega seotud küsimustega, s.o. postuumselt?

Postuumse õigusemõistmise alal on nõukogude õigusemõistmisel väga pikaajalised traditsioonid. Ma arvan, et me saame sealt positiivse osa üle võtta. Üks väga tuntud Moskva jurist, Liidu Ülemkohtu esimehe referent Tjomuškin rääkis 1989. aasta aprillis anekdoodi, mis kõlas umbes niimoodi, et nõukogude ühiskonnas on postuumselt rehabiliteerimist nii palju, et õigus postuumsele rehabiliteerimisele peaks olema konstitutsioonilise printsiibina sätestatud.

Suur tänu! Jaak Roosaare.

Aitäh, härra spiiker! Lugupeetud kolleeg härra Rätsep, oletades, et teid valitakse Riigikohtusse, paistab mulle, et teil tuleb aidata otsuseid langetada ka nendes küsimustes ja seadustes, millega te olete ise tegelnud viimastel nädalatel ja kuudel. Kuidas teie lahendate oma osavõttu Riigikohtus, kui need küsimused tulevad päevakorda?

Suures osas olen ma selle võimaliku konflikti juba lahendanud. Kui te olete jälginud tähelepanelikult minu hääletamist viimastel päevadel nende seaduste osas, mis sisaldavad põhiseaduslikku või konstitutsioonilist konflikti, siis ma ei ole nendest hääletamistest siin osa võtnud eeldusel, et võib-olla tuleb Riigikohtus hakata neid konflikte lahendama. Ma olen püüdnud juba praegu orienteeruda sellele võimalikule vajadusele, natuke küll ennatlikult.

Suur tänu! Kalle Jürgenson.

Aitäh! Lugupeetud Jüri Rätsep, mul on hea võimalus samuti ka teilt, kes te osalesite Põhiseaduse Assamblees põhiseaduse väljatöötamisel, küsida sama küsimust mis härra Põllult. Teie isiklik arvamus selle vaidlustatud küsimuse osas, mis sisaldus eluruumide erastamise seaduses ja mistõttu seadus presidendi poolt tagasi saadeti? Aitäh!

Lugupeetud kolleeg Kalle Jürgenson, ka see on praegu isiklikult minu jaoks niisuguses seisus, et ma ei hääletanud selles küsimuses ja ma langetan oma otsuse pärast kõigi aspektide läbikaalumist, pärast arupidamist Riigikohtu liikmetega, pärast kõigi materjalidega tutvumist nii nagu kohtumõistmise puhul ikka. Ma ei pea ühegi kohtuniku puhul õigeks avaldada oma isiklikke, ennatlikke seisukohti. Eriti kui seda tehakse puudulike või ühepoolsete andmete põhjal.

Suur tänu! Seni veel hea kolleeg Jüri Rätsep, tundub, et rohkem küsimusi ei esitata. Tänan!

Suur tänu!

Avan läbirääkimised. Kas fikseerime seisundi, et läbirääkimised on peetud? Ei. Katrin Linde.

Tänan! Lugupeetud juhatus, kallid kolleegid! Ma tahaks nüüd tagantjärele parastada, et näete, on küll võimalik ausaks jääda, on võimalik ennast harida, elada küllaltki hästi selles neetud Nõukogude okupatsiooni all vaevlevas ja virelevas ühiskonnas. Ma usun, et ükskord ometi on võimalik ka vahet teha tõesti Eesti aatemeeste ja tõesti tõusikute vahel. Ja ma usun, et meie läheme positiivse programmi teed, me toetame neid inimesi, kes on oma aatele truuks jäänud, kes on osanud oma elu ausalt elada. Laiendades positiivset välja, viime Eesti elu edasi. Ma kutsun teid hääletama härra Jüri Rätsepa poolt.

Suur tänu! Kas lõpetame läbirääkimised? Kalle Kulbok.

Aitäh! Väga raske on vajutada rohelisele nupule, kui meie hulgast lahkub hea kolleeg. Ent teades, et tema asemele tuleb Arvo Haug, kes võib-olla sobib ka hästi siia Riigikogu saali, teen ma seda julge südamega.

Suur tänu! Kolleegid, kas keegi avaldab veel oma arvamust? Kas lõpetame läbirääkimised? Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised käsiloleva päevakorrapunkti üle? Selle ettepaneku poolt on 74 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletu ei ole keegi. Läbirääkimised on lõpetatud. Kas härra Maruste soovib lõppsõna pidada? Ei soovi. Priit Aimla? Ei soovi. Kas paneme seaduseelnõu hääletusele? Hääletamine on salajane. Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et võtta vastu Jüri Rätsepa Riigikohtu liikme ametisse nimetamise seadus? Selle ettepaneku poolt on 68 Riigikogu liiget, vastu on 4, 3 jäid erapooletuks. Seadus on vastu võetud, Jüri Rätsep on Riigikohtu liige. (Aplaus.)

Järgmine päevakorrapunkt käsitleb Maie Krami nimetamist Riigikohtu liikmeks. Ma palun juhatusepoolseks ettekandeks kõnetooli härra Edgar Savisaare.

Austatud kolleegid, lugupeetud esimees! Riigikogu juhatus esitab seaduseelnõu nimetada Riigikohtu liikme ametisse praegune Ülemkohtu liige proua Maie Kram. Tema kandidatuuri on läbi vaadanud Riigikogu poolt Riigikohtusse kandideerimise avalduste läbivaatamiseks moodustatud komisjon ja komisjon on otsustanud soovitada teda riigikohtuniku ametisse. Samuti on Riigikogu juhatusele esitanud tema kandidatuuri Riigikohtu esimees härra Maruste. Seoses sellega esitan Riigikogu juhatuse nimel teile vastava eelnõu. Proua Maie Kram on pärit Saaremaalt. Seal on ta sündinud. Ta on lõpetanud Tartu Ülikoolis õigusteaduskonna 1963. aastal, seejärel töötanud prokuratuuris Saaremaal ja Pärnus, hiljem ka uurijana, lõpuks kohtus, kõigepealt kohtu esimehena Haapsalus aastatel 1987–1990 ja Ülemkohtu liikmena alates 1990. aastast. Ta on Eesti Juristide Liidu ja Kohtunike Ühingu liige. Tänan teid!

Suur tänu! Kas on küsimusi Edgar Savisaarele? Tundub, et ei ole. Suur tänu! Kaasettekandeks palun ma kõnetooli Riigikohtu esimehe härra Rait Maruste.

Lugupeetud juhatus, austatud Riigikogu liikmed! Kolmanda Riigikohtu kandidaadina on teile esitatud proua Maie Krami kandidatuur. Proua Maie Kram on praeguse Ülemkohtu liige ja töötab Ülemkohtu kriminaalkohtu kolleegiumi liikmena. Maie Kram on kriminaalala jurist. See tähendab seda, et oma professionaalses karjääris on ta töötanud varemalt uurimises, seejärel prokurörina Haapsalus aastatel 1978–1987, nagu teile öeldi, on töötanud ka Haapsalu kohtu esimehena aastatel 1987–1990 ning Ülemkohtu liikmena 1990. aastast alates. Minul olevatel andmetel soovib proua Kram ka Riigikohtus jätkata oma tööd kriminaalkohtupidamise vallas, nii et ta oleks Riigikohtus kriminaalkohtu kolleegiumi liikmeks. Mis öelda kandidaadi iseloomustamiseks? Kui te vaatate juba Riigikohtusse nimetatud kandidaate, siis te näete, et meil on sellesse kogusse nimetatud seni ainult kaks naiskohtunikku ja nii-öelda soolise struktuuri huvides oleks väga oluline, et meil naise tasakaalukust, empaatiat, kaasatundmist oleks ka Riigikohtus vastavalt ühiskonna sotsiaalsele koosseisule, et need pinged ja vaevad, mis ühiskonnast jõuavad kohtulaua ette, oleksid lahendatud erinevaid aspekte arvestades. Maie Kram on just see inimene, kelles peitub inimlikku südamlikkust. Ühises kohtutöös kokku puutudes olen kogenud, et proua Maie Kram on inimesena püüdnud kohtualustes, olgu nad ka kõige hullemaid tegusid korda saatnud, leida seda, miks nad niimoodi on toiminud, kas on võimalik neid mõjustada heaga. Ta on olnud mõistlikkuse ja leebuse esindaja, mitte kuiv normijärgija ja käristaja. Ma pean seda proua Maie Kraini omadust äärmiselt oluliseks. Kui me tahame, et meie kohus oleks mõistev, inimest arvestav, inimesekeskne, siis selliseid inimesi meie Riigikohtusse on vaja. Et Maie Kram on sellise häälestusega inimene, tõendab ka see, et ta on olnud läbi oma elu aktiivne ametiühinguliikumises osaleja ja kuulub praegugi Riigitöötajate Ametiühingu Keskliitu, s.t. ta on püüdnud inimeste huvide eest seista. Minu andmetel on ta seisnud laste õiguste eest lastekaitse seaduse väljatöötamisel ja ka hiljem noorte õiguserikkujate kohtlemist ja mõjustamist reguleerivate normatiivaktide vastuvõtmisel. Võib-olla veel üks moment, mida ma tahaksin rõhutada, mida Eesti avalikkus ei tea, aga mis iseloomustab hindamisele tuleva kandidaadi tegelikke omadusi, tema sisu, on see, et kui toimus Moskva augustiputš, siis kogunesid tolleaegsesse Ülemkohtusse kokku inimesed, et võtta seisukoht, kuidas talitada selles situatsioonis. Ma tahan teile öelda, et see kokkutulemine ja joone vaheletõmbamine, kuidas suhtuda sellesse aktsiooni, sai alguse proua Maie Krami initsiatiivist. Tolleaegses Ülemkohtus olid mitmed inimesed, kes olid valmis kaasa minema tagurlike jõududega ja olid valmis üle võtma ka Ülemkohtu juhtimist. See meeleolu sai tol ajal selge vastulöögi ja selles, et see niimoodi toimus, on selge osa ka proua Maie Kramil. Tolle aja Ülemkohtu situatsiooni arvestades oli see selge kodanikujulguse ilming ja sellel põhjusel ma pean proua Maie Krami kodanikuna ausaks ja vastutustundeliseks inimeseks, kelle professionaalne kvalifikatsioon asjade lahendamisel, aga ka isikuomadused on sellised, mis võimaldaksid tema tõhusat tööd Riigikohtu liikmena. Nendel kaalutlustel esitan ma proua Maie Krami kandidatuuri teie ette ja kutsun üles hääletama tema poolt. Tänan!

Suur tänu! Millised on küsimused Rait Marustele? Jüri Toomepuu.

Austatud juhataja, härra kohtunik! Te nimetasite, et te olete kokku puutunud proua Maie Kramiga tööalaselt. Proua Maie Kram on kohtus süüdistanud inimesi nende poliitiliste vaadete pärast, selle pärast, et nad ei tunnustanud okupatsioonivõimude õigusi lipuheiskamise jms. asjus. Ma usun, et need, keda seal süüdistati, leidsid, et neid represseeriti. Kas te ei arva, et kui proua Maie Kram annab süümevande, peaksid nemad seda võltsimiseks?

Härra Toomepuu, kui ma nimetasin kokkupuudet õigusemõistmisel, siis ma pidasin silmas meie ühistööd praegu veel toimiva Ülemkohtu presiidiumis, kus me oleme läbi vaadanud mitmesuguseid proteste varasematele kohtulahenditele, sealhulgas ka repressioonidele. Nendes hinnangutes on olnud Maie Kram inimeste poolt, kui ma võin niimoodi väljenduda. On olnud õigluse poolt. Mis puutub teie küsimusse varasemast tegevusest või kontekstist, siis me leppisime proua Maie Kramiga kokku – ma tean, et see küsimus on kergitatud –, et ta annab neid selgitusi ise, kui ta teie ette tuleb.

Suur tänu! Kas meil on veel küsimusi Riigikohtu esimehele? Ei ole. Suur tänu! Juhtivkomisjoni nimel esineb meie ees kolleeg Priit Aimla.

Lugupeetud härra juhataja, austatud saal! Arvatavasti me ei saa süüdistada ühtegi õppejõudu selles, et nad omal ajal on õpetanud nõukogude üliõpilasi, ega tungi kallale ka arstidele sellepärast, et nad on ravinud nõukogude inimesi. Niisamuti ei arva õiguskaitsekomisjon ka proua Maie Krami süüks seda, et nii nagu härra Jüri Põllu kohal, hõljub ka tema eluloo kohal tume vari, ta on sündinud ja üles kasvanud tollal Viktor Kingissepa nime kandnud rajoonis. Ma palun hääletada proua Maie Krami kandidatuuri poolt riigikohtuniku kõrgele toolile.

Suur tänu! Tundub, et küsijaid ei olnud. Ma paluksin nüüd kõnetooli proua Maie Krami. Ma panen kella koos mikrofoniga tööle peale programmilist lauset.

Austatud Riigikogu liikmed! Ma teadsin täna hommikul, et valitsuskoalitsioon ei toeta mu kandidatuuri, ja mul oli valida, tulla teie ette või mitte. Kui ma ei oleks sündinud Saaremaal ja Amburi tähtkujus, ma praegu nutaksin kellegi rinna najal, kiruksin parteid ja valitsust. Mul ei ole see kombeks. Ma tulin teie ette sellepärast, et enne kui saada kohtunikuks ja kohtumõistjaks teiste üle, pean ma olema süüpingis teie ees ja teile on see õigus seadusega antud minu üle kohut mõista. Ma olin ERSP fraktsiooni koosolekul ja ma tean, mis teeb muret sinna fraktsiooni kuuluvatele inimestele ja mida tõenäoliselt siis ka koalitsioonis räägiti. Oli 80-ndate aastate algus, ma olin läinud tööle Haapsalu rajooni prokurörina. See oli oktoobrikuus tollase konstitutsioonipäeva hilisõhtul, kui kogunes grupp noori poisse, enamasti alla 18 aastat vanad. Nad olid alkoholi tarvitanud ja tegid siis sellise teo. Kes teab Haapsalut, seal on Ernst Enno ausammas mere ääres. Nad alustasid sellest, et ronisid ausamba otsa, sülitasid sellele, Võib-olla selgituseks. Nende hulgas olid paljud Palivere eriinternaatkooli õpilased, see on meil vaimsete puuetega laste kool. Edasi liikusid nad mööda mereäärt, kui jäi ette pink, siis viskasid nad selle merre, kui jäi ette latern, siis lõid nad selle puruks, ja kui jäi ette punane lipp, siis tõmbasid nad selle ka maha. Selliselt liikusid nad mööda mereäärt ja nendest jäi järele siis selline pilt, mida ette võib kujutada. See asi tuli ilmsiks ja seal olid konkreetsed kahjusummad taga. Juristi jaoks – härra Maruste ütles, ma olen kriminaalõiguse ala inimene – hakkab tööle kriminaalkoodeksi paragrahv, mis räägib kuriteo koosseisust, selle tunnustest, kas on olemas objektiivne külg – objekt – ja subjektiivne külg – subjekt. Tõesti, kümmekond punalippu oli maha tõmmatud ja see andis kahtlemata värvingu nii otseses kui kaudses mõttes sellele teole, see tõusis päevakajaliseks. Seda käsitleti kuritahtliku huligaansusena. Tõsi, üks hinnang oleks võinud olla ka lipu mahatõmbamine, lipu teotamine. Tollal oli see Ülemkohtu alluvusega paragrahv, nii et veel rohkem kilbile tõstetud ja karistuse mõistmisel arvestatud karistuse võimalikku ärahoidvat toimet, kui oli selleks huligaansus. Jah, kohtu all oli suur grupp, sest paraku mõned selle grupi poistest olid veel osalenud garaa˛idesse sissemurdmisel, see sidus neid kahte gruppi. Nii et see oli kõmuline lugu. Sellal ilmus sellest loost jutt Rootsi eestikeelses päevalehes ja seal oli esitatud neid noori inimesi kui vabadusvõitlejaid, sest see oli samal aastal, kui Tallinna kooliõpilased olid tänavale tulnud. Ma tunnistan teile täiesti ausalt, mul oli natuke valus mõelda, et midagi ei ole teha, me oleme nii alla surutud, et me peame soostuma sellega, et vabadusvõitlejaks võib olla ka sellisel moel, aga samal ajal ma mõtlesin ka, et hea, et sedagi on. Et olgu küll, et mina tean, kuidas ma juristina seda hindan, aga välismaal ikkagi teatatakse, et kuskil ka keegi välja astub. Üks asi on see, aga teine asi on tänapäev, kuidas ja missuguseid hinnanguid me anname toonastele juhtumitele. Mina saatsin selle kriminaalasja kohtusse, minu osa oli süüdistuskokkuvõtte kinnitamisel, milles ma lugesin õigeks, et süüdistus kuritahtlikus huligaansuses on kriminaalkoodeksi vastava paragrahvi järgi kvalifitseeritud ja tuleks sellisena kohtus arutada. Ma ei osalenud selles asjas kohtus süüdistajana. Ma tean neid poisse, nad jäid mulle meelde ja silma. Üks neist, paraku Palivere poiss just, tegi ka pärast tõsisemaid ja teisi tegusid. Ta tuli minu juurde ükskord siis, kui tal oli vaja töökohta, sest keegi neid ju tööle ei võtnud. Tollal pidi prokurör vabadusekaotuse kohast tulnud inimestel aitama tööd leida ja me otsisime talle töökoha. Oli ka neid, kes võtsid neid. See ei olnud vahetult selle asja kohta. Kuna oli Läänemaa, siis muu elu kujunes seal suhteliselt rahulikuks, niisuguseid väljaastumisi seal minu mälu järgi rohkem ei olnud. Muidugi tulid ka kogemused. Näiteks 1986. aastal pandi vabariigi aastapäeva puhul keskuses üles mõned lendlehed, määriti venekeelseid silte. See oli niisugune protestiaktsioon. Aga tollal oli kogemust ja julgust juba rohkem. Need asjad läksid kausta, mille pealkiri oli "salajane" ja millest ma teadsin, et kõrgemalseisev prokuratuur seda ei kontrolli. Lugu piirdus vanematega vestlusega ja nendele poistele muud ei juhtunud. Ajad olid juba muutumas. See on kõik, mis ma tahtsin teile ise öelda. Ma tean, et raske on stereotüüpi murda. 1989. aastal ma sõitsin Läänemaa delegatsiooniga Rootsi, seal oli meie giidiks-tõlgiks Mart Maandi, Helmut Maandi poeg Ta ütles, et kui ta nimekirjas nägi, et tuleb üks kohtunik, Vene kohtunik, siis ta tahtis hirmsasti näha – tema isa oli ju siin Eestis tegevjurist –, et kes see 25+5 on? Ta tunnistas seda mulle meie lõpuõhtul. Aga selleks läks vaja seitse päeva, et ta võis öelda: sa oled täitsa inimese moodi. Ja see oli talle suur üllatus, sest ta arvas, et kõik nad on niisugused.

Suur tänu! Me fikseerime kellaaja 11.33 ja asume küsimusi esitama. Jaanus Betlem.

Austatud härra esimees, austatud Maie Kram! Mul on selline küsimus. Kas teie osalesite ka kohtuprotsessil või selle kohtuprotsessi algatamisel – minu teada olid nende poiste perekonnanimed Lehtsaar ja Reitel –, kes tõmbasid 1980. aastate alguses sinimustvalge lipu Haapsalu lossi torni?

Vabandust, mis aastal?

See oli 1980. või 1981. aastal, ma ei tea tõesti.

See peab olema enne, sellepärast et ma tean kindlasti, et sinimustvalge lipu heiskamist Haapsalus 1978. aastast kuni 1990. aastani ei olnud. See on kontrollitav, sest ma tean, et 1989. aastal nõuti kõiki neid kriminaaltoimikuid välja, sellekohased kirjad tulid kohtusse, meie kohtus ei olnud neid asju. Arhiivist on see kontrollitav.

Suur tänu! Katrin Linde.

Tänan, härra esimees! Lugupeetud Maie Kram! Te ei ole maininud midagi kuuluvusest komparteisse, kuid ma loodan, te parandate selle vea. Minu küsimus puudutab midagi muud. Kas teie võite anda ausõna, et teie ei ole mingil moel mõistnud kohut inimeste üle, kes on püüdnud heisata Eesti Vabariigi sinimustvalget lippu, ja kas te võite anda ka samas ausõna, et need huligaansusteod olid tõepoolest sooritatud nende inimeste poolt, kelle üle teie koostatud materjalide põhjal kohut mõisteti?

Teine küsimus jäi mulle natuke arusaamatuks, aga mis puutub ausõna andmisse, siis on olemas konkreetne kirjalik dokument – süümevanne. Selle tekst on, et poliitiliste, usuliste ja muude veendumuste pärast ei ole ma osalenud represseerimisel. Ma olen sinna oma allkirja andnud ja kui ilmneb dokumentide kontrollimisel, et ma seda teinud olen, siis on teada ka, kuidas süümevande allakirjutajate suhtes käituda, et kohtulikku menetlust nende vastu algatada. Mis puutub komparteisse, siis nii imelik kui see ka ei ole, minu elukäik oli ju seotud prokuratuuriga, s.t. selgelt repressiivorganiga, ja iseenesestmõistetav oleks, kui ma selle tõttu, et seal karjääri teha, oleksin astunud komparteisse. Aga see oli aastal 1969, kui ma seoses abiellumisega vahetasin korraks elukohta, minnes tööle Raplasse, seal oli saada kaadriosakonna juhataja koht – juristi töökoht tollases ketis – ja palk oli võrreldes uurija palgaga, mis oli 120 rubla, seal keskmiselt 300 rubla, mis seoses perekonna loomisega ei olnud sugugi teisejärguline. Ma ei suutnud hoiduda kiusatusest minna tööle ja astuda ühtlasi ka komparteisse. Tõsi, kui jälgida hilisemat liikumist, mind määrati 1974. aastal Harju prokuröri asetäitjaks uurimise alal, siis see ametikoht oleks eeldanud juba kuulumist NLKP-sse. Aga see on nüüd mõttemäng, ma ei tea, mis ma siis oleks mõelnud. Mis teha, see on üks põhjus, miks ma ennast tundsin kohtualusena, kui ma siia pulti tulin.

Suur tänu! Enn Tarto.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud Riigikohtu liikmekandidaat, mul on selline küsimus teie nii-öelda õiglustunde suhtes. Kui need noormehed rebisid maha sihilikult paljusid okupatsioonivõimu sümboleid, lippe ning teie käsitlesite seda kui huligaansust ja isegi praegu leiate, et see oli huligaansus, siis ma tahaksin küsida, kas teie arvates Riigikogu liikmed Jaan Kross, Enn Tarto, Mart Niklus, Viktor Niitsoo on ka siis kurjategijad või? Kuidas teie õiglustunne ütleb?

Ma esitasin selle sündmuse, nii palju kui ma seda mäletan, sellisena, nagu ta oli. Minu jaoks tegi selle huligaansuseks kõrvaltegevus, nii et lippude mahatõmbamine oli muu hulgas. Ma olen täiesti kindel, et need inimesed, keda te praegu nimetasite, tegid punalippu maha tõmmates seda kui protestiaktsiooni, mis on täiesti midagi muud kui huligaansus. Ja selge ka, et kriminaalkoodeksis oli ta teisiti nimetatud. Ta oligi teise paragrahvi järgi. Aga huligaansuseks tegi selle teo see muu lõhkumine, üldine suhtumine, et see purjuspäi toimus, sellisena need poisid seda ka seletasid. Muidugi, siin on mitu võimalust, sest rõhutada tookordse kohtu ees seda, et ma tegin seda protestiks, oleks tähendanud enesetappu. Aga väline külg niisuguse pildi andis. Teistmoodi see ei ole huligaansus, on selge protesti väljendus, ja hoopis teisiti käsitletav.

Suur tänu! Kalle Jürgenson.

Aitäh! Lugupeetud proua Kram, ma küsiks teie käest kolmanda ja viimasena sellesama küsimuse, mida ma küsisin kahe esimese käest, oletades, et lähteandmeid te teate. Kas on põhiseadusega vastuolus see põhimõte, mille president vaidlustas, et teatud kompartei tippfunktsionääridele ja KGB töötajatele ei arvestata tööosakut? Tähendab, seda ei loeta tööks. Kas see on põhiseadusega vastuolus? Teie isiklik arvamus. Aitäh!

See küsimus oli ka fraktsioonis ja kuna professor Põld seda teoreetikuna seletas, siis mina kuulasin tema seletust ennastharivalt. Ma sain kinnitust mõttele, et tegemist ei ole karistusega, ja selles mõttes põhiseadusevastane ta ei ole. Kuid minu jaoks jääb probleemiks, mida tuleks lõpuni mõelda, niisugune grupiviisiline otsustus. Kuivõrd ta läheb kokku meie põhiseaduse mõttega, mis tegelikult põhineb inimõiguste konventsioonil.

Suur tänu! Jüri Toomepuu.

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud kandidaat, ma isiklikult tunnen ühte inimest, keda teie truualamliku teenistuse tagajärjel saadeti vangi. Tema ütleb, et kui teie räägite, et tema oli huligaan või oli purjus või on kunagi Paliveres olnud, siis te valetate. Tema arvab, et te olete teda represseerinud tema poliitiliste vaadete pärast. Kas te saate puhta südamega anda süümevande? Tema arvab, et teie mingil juhul ei saa seda teha.

Ma parandan või täpsustan. Kui te saite aru, et kõik nad olid Palivere kooli poisid, siis see nii ei olnud. Ma ütlesin "nende hulgas oli". Nende hulgas oli purjus inimesi. Ja seetõttu selle grupi tegevust, kes tegutses nii, nagu ta tegutses tookord, kes tegi ühte, teist ja kolmandat, mida ma siin nimetasin, kvalifitseeriti juriidiliselt huligaansusena. Selles grupis osalenutel võib endal olla tõesti teistsugune teadmine ja nad võisid tegutseda teistsugustel motiividel. Võimalik, et mu süü on selles, et ma ei näinud tookord seda küllaldaselt läbi, sest nad jätsid ütlemata, miks nad seda tegid.

Suur tänu! Viktor Niitsoo.

Härra juhataja, austatud Riigikohtu liikmekandidaat! Ka minu küsimus käsitleb nendesamade noormeeste juhtumit, kes 13. mail 1981 Haapsalu kohtus süüdi mõisteti. Nimelt väitsite eelmistele küsijatele vastates, et huligaansuse element siiski domineeris poliitilise elemendi üle. Te põhjendasite seda sellega, et kohaldati § 195 2. lõiget, mitte aga § 194 2. lõiget, mis puudutab riigijuhtide piltide ja Nõukogude riiklike sümbolite teotamist. Meile, kes me natuke ajalugu tunneme, on kõigile enam-vähem teada, kuidas tol ajastul püüti kõiksugu poliitilisi väljaastumisi ümber mängida huligaanseteks ja nendest liikumistest osavõtnud inimesi kuidagi ühiskonnaväärakateks tembeldada. Me ju mäletame kõik sopaartikleid, mida on kirjutatud Mart Nikluse, Lagle Pareki või mõne teise kohta. Minu küsimus on selline: kas te tegutsesite selle kriminaalasja läbiviimisel KGB näpunäidetel või tegutsesite puhtalt omal riisikol? Aitäh!

Tegutsesin puhtalt kui jurist, selles asjas ei olnud KGB näpunäiteid.

Suur tänu! Daimar Liiv.

Oma kõnes te mainisite, et 1989. aastal nõuti välja kõik asjad, mis olid seotud sinimustvalge lipu heiskamisega. Kas te võiksite täpsustada, kes seda nõudis ja mis otstarbel, missugune oli teie vastus sellele nõudele?

Nõudis välja Ülemkohus. Küsimus oli selles, et otsustati esitada järelevalveprotestid süüdimõistmistele nois asjus. Küsimus oli just sinimustvalgete lippude heiskamises. Läks vastus, et meil neid asju ei ole.

Suur tänu! Ma kardan, et viimane küsimus Tiit Madelt.

Austatud eesistuja, lugupeetud Riigikohtu liikmekandidaat! Kas te võite anda ausõna, et te vabatahtlikult ei võtnud osa 1. mai ja 7. novembri demonstratsioonidest ega lugenud vabatahtlikult Bre˛nevi teost "Väike maa"?

Teate, see on nii veider, aga ma tõesti ei käinud mai- ega oktoobridemonstratsioonidel, sest Harju prokuratuur, kus ma pikka aega töötasin, oli maarajoon ja oleks pidanud Keilas käima, aga Haapsalus oli küllaldaselt käijaid. Ma võtsin teie küsimust jumala tõsiselt, nagu ta esitatud oligi. "Väikest maad" ei ole lugenud, väike maa on minu jaoks Saaremaa.

Suur tänu! Enn Tarto, ma vabandan su ees, aeg sai täis. Suur tänu, proua Kram! Rahvasaadikud rohkem küsimusi ei esita. Kolleegid, ma avan läbirääkimised. Katrin Linde.

Tänan, lugupeetud juhatus! Austatud kolleegid, mina pean ennast üheks Eesti vabadusvõitluse sõduriks ja ma tean, et siin saalis on palju neid, kes mõtlevad endast täpselt samamoodi. Kuid ma tahan öelda järjeks siinsetele mitmetele ütlemistele, et see teadmine toob kaasa suure vastutustunde ja seetõttu ei tee ma mitte kunagi mitte ühtegi poliitilist sammu ega aatelist liigutust koos inimesega, kellel on viinalõhnad juures. See tähendab seda, et ma ei ole oma elus mitte kunagi olnud purjus. Ma pean oma suureks häbiks ütlema, et ma tean siin saalis kahte inimest, Riigikogu liiget, kelle kohta minule minu tuttavad on tulnud ütlema: "Katrin, kahju, et mul fotoaparaati kaasas ei olnud, ma nägin seda härrat nii purjus, et ta ei suutnud tänaval püsti seista." Ja ka minul oli kahju, sest ka mina oleks tahtnud neid fotosid näha. Ühest Riigikogu liikmest kirjutati ajalehtedes, et ta on ebakaines olekus vägitükke sooritanud ja lärmanud. Mul on häbi selliste inimeste pärast ja mul on kahju, et sellised inimesed panevad tõelised vabadusvõitlejad äärmiselt piinlikku olukorda. Nad panevad tohutult ebamugavasse ja halba olukorda ka need inimesed, kes peavad nendes segastes oludes kohut mõistma, sest sellised asjad kohtuni ju jõuavad. Antud juhul olen ma selle pika epistli ette lugenud sellepärast, et ma usun, et proua Kram räägib õigust, ja ma tahan teid kutsuda mõtlema järele ja hääletama tema poolt. Kui meil ei jätkunud julgust midagi ette võtta nende joodikute vastu, kes istuvad meie kõrval Riigikogus, jätkugu meil siis julgust hääletada ausa inimese poolt. Ma tänan!

Suur tänu! Enn Tarto.

Lugupeetud juhatus, lugupeetud Riigikogu liikmed! Siin tõsteti joomise probleem teravalt üles, mina enda arvates küll elus kunagi purjus ei ole olnud, kuigi ma olen klaasi tõstnud. Aga ma tahaksin valgustada kõigepealt seda Haapsalu noormeeste lugu just nimelt selle joomise seisukohalt. Me uurisime seda omal ajal, siis, kui kellelgi ei olnud mõttessegi tulnud, et mina olen kunagi Riigikogus, ja prokurör, kes neid noormehi süüdi mõistab, kandideerib Riigikohtusse. Mul ei ole kõiki detaile meeles, aga mul on kindlasti meeles skeem. See skeem on tüüpiline tolle aja kohta. Seal lükati mitu noormeeste punti kokku. Näiteks, kui Tartus demonstreerisid noored, kes olid puhtalt poliitilised noored, siis kohe ilmusid kuskilt välja huligaanid, kes hakkasid puruks peksma, lõhkuma jne. Ja nagu me tookord saime aru, mul ei ole kah kõiki neid nimesid praegu meeles, kogu sellest Haapsalu noortepundist oli vähemalt kaks, kes ei olnud ei eriinternaatkoolist, ei olnud purjus ega olnud ka midagi lõhkunud. Olid ainult lippe maha tõmmanud. Et see tõesti nii oli, see ju kajastub tolleaegsetes põrandaalustes väljaannetes. Nii et sellest lähtudes on proua Kram minu meelest ikkagi segatud repressiooni. Ja mul on väga kahju, et ta unustas ütlemata, kas Riigikogu liikmed Kross, Niklus, Tarto ja Niitsoo, kes ka tookord olid süüdimõistetud, ikka on kurjategijad või ei ole. Vahepeal oli täitsa selge, et me ei ole, aga nüüd kahjuks viimasel ajal leidub jõude, kes tahavad seda arengut tagasi pöörata. Kõike eeltoodut arvesse võttes soovitan ma siiski väga tõsiselt mõelda, kas me saame proua Krami nimetamise poolt hääletada. Kuna hääletamine on salajane, siis igaüks teeb muidugi nii, nagu ta arvab. Mina igatahes ei soovita. Aitäh!

Suur tänu! Kas lõpetame läbirääkimised? Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised käsiloleva päevakorrapunkti üle? Selle ettepaneku poolt on 65 Riigikogu liiget, vastu on 3,3 jäid erapooletuks. Läbirääkimised on lõpetatud. Juhatusepoolse lõppsõnaga esineb kolleeg Edgar Savisaar.

Lugupeetud kolleegid ja austatud esimees! Ma tahaksin ainult mõne sõna rääkida ühest analoogilisest juhtumist, millega ma puutusin kokku 1990. aastate algul ja mis käsitles kümmekond aastat varem toimunut. Ma tahtsin öelda nimelt seda, et tol ajal kasutati huligaansuse paragrahvi mõnikord ka siis, kui liberaalsed kohtunikud või liberaalsed prokurörid tahtsid noori inimesi päästa ja nende saatust kergendada, sellepärast et muidu oleks võinud sellistel juhtudel ju käiku minna hoopis rängem paragrahv, nagu seda oli nn. kodumaa reetmine jne., mille puhul karistusmäärad olid hoopis rangemad. Ja ma tean, et niisugused prokurörid, kes kvalifitseerisid sellised asjad, millest siin jutt oli, huligaansuseks, sugugi nende ülemustele ei pruukinud meeldida. Ma tahaksin juhtida tähelepanu ka sellisele käsitlusele ja kutsun seda kaasust mitte nii ühekülgselt vaatlema.

Suur tänu! Kas härra Maruste soovib esineda lõppsõnaga?

Lugupeetud juhatus, lugupeetud Riigikogu liikmed! Te olete ära kuulanud proua Maie Krami ausad selgitused ja olete ära kuulanud ka sõnavõtjate arvamused. Ma ei tea, milliseks on kujunenud teie siseveene, kuid mulle tundub, et see esitus, mida proua Maie Kram siin teieni tõi, oli aus. Ja kui on olemas selline kohtunik nagu liberaalne kohtunik, kui kohtunik peaks olema lihtsalt objektiivne, siis Maie Kram on olnud liberaalne ja aus kohtunik. Ma kutsun teid üles hääletama ausa inimese poolt.

Suur tänu! Kas kolleeg Aimla esineb lõppsõnaga? Ei esine. Aitäh! Kolleegid, ma panen seaduseelnõu hääletusele. Hääletamine on salajane. Lugupeetud Riigikogu, kes on Maie Krami Riigikohtu liikme ametisse nimetamise seaduse poolt? Selle ettepaneku poolt on 24 Riigikogu liiget, vastu on 43, 8 jäid erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust. Seadus jääb vastu võtmata.

Kolleegid, jätkame vastavalt kinnitatud päevakorrale ja võtame arutusele valitsuse poolt esitatud Euroopa Nõukogu statuudiga ühinemise seaduse eelnõu ning alustame teist lugemist. Palun kõnetooli härra minister Jüri Luige.

Austatud Riigikogu juhatus, austatud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus toob teie ette Euroopa Nõukogu statuudiga ühinemise seaduse eelnõu teiepoolseks ratifitseerimiseks. Statuut on, nagu ma ütlesin ka oma eilsel esinemisel, põhimõtteliselt Euroopa Nõukogu sisemine käitumisreeglistik, mida iga Euroopa Nõukogu täisliige peab täitma ja austama. Meieni on jõudnud informatsioon, et võitlus Euroopa Nõukogus on väga keeruline, seal teeb head tööd Riigikogu aseesimees Tunne Kelam. Toetame siis meie delegatsiooni omapoolse Euroopa Nõukogu statuudiga ühinemise seaduse ratifitseerimisega. Aitäh teile!

Suur tänu! Millised on küsimused härra ministrile? Tundub, et küsimusi ei ole. Tänan! Juhtivkomisjoni nimel esineb meie ees kaasettekandega kolleeg Aap Neljas.

Lugupeetud kolleegid, komisjoni üldise suhtumise sellesse seadusse me ütlesime välja juba eile. Komisjon pidas vajalikuks Euroopa Nõukogu statuudi ratifitseerimise seaduses teha järgmised muudatused. Kõigepealt muutus seaduse pealkiri. Nii et nüüd on see Euroopa Nõukogu statuudi ratifitseerimise seadus. Tekst §-s 1: ratifitseerida juurdelisatud Euroopa Nõukogu statuut, mis on alla kirjutatud 1949. aasta 5. mail Londonis. Teine paragrahv jäi samaks. Teksti muutus ei tähenda loomulikult seda, et meil puuduks kavatsus Euroopa Nõukoguga ühineda, vastupidi, selle statuudi ratifitseerimine näitab meie kavatsust ühineda Euroopa Nõukoguga, mis saab teoks sel hetkel, kui president vastavad kirjad alla kirjutab. Aitäh!

Suur tänu! Kas on küsimusi ettekandjale? Ei ole. Tänan! Avan läbirääkimised. Kolleegid, kas me fikseerime selle seisundi, et läbirääkimised on peetud ja lõpetatud? Läbirääkimised on peetud ja lõpetatud. Ma oletan, et lõppsõnaga esinemise vajadust praegu ei ole, kuna läbirääkimisi ei peetud. Võtame käsile parandusettepanekud. Kolleegid, kas teil on parandusettepanekute tabel käepärast? Aap Neljas, tule ette, teeme selle töö kahe peale ära. Esimene parandusettepanek on juba kommenteeritud. Väliskomisjon esitas, valitsus on nõus. On eriarvamusi? Ei ole. Tänan! Teine parandusettepanek on samuti väliskomisjoni poolt, valitsus on nõus. Ei ole eriarvamusi? Tänan! Kolmas parandusettepanek on samuti esitatud väliskomisjoni poolt, valitsus on nõus. Ei ole probleeme. Aap Neljas, kas paneme seaduse hääletusele?

Jah, see oleks komisjoni ettepanek.

Kas küsimus on mulle? Tema esines lõppsõnaga, temale rohkem küsimusi esitada ei saa. Toomas Alatalu.

Lugupeetud härra juhataja! Ma siiski enne nii tähtsat otsustamist küsiksin, ehk oskate teie öelda, kui palju läheb maksma Eesti Vabariigile astumine Euroopa Nõukogusse. Eilsetes lehtedes oli toodud, palju see läheb maksma Leedu Vabariigile. Kas on võimalik teada saada, palju see Eesti Vabariigile maksma läheb? Aitäh!

Meil oli minister ees ja temale oleks võinud selle küsimuse esitada. Läbirääkimised on lõppenud.

Ehk on teil õigus küsida informatsiooni?

Ma peaks sellisel juhul tulema siia ette, sest see on sisuline küsimus, ma ei tohi sisuliste küsimustega esineda selle koha pealt, kus ma praegu istun. Lepime niimoodi kokku, et võib-olla minister on nii kena inimene, annab töö korras selle informatsiooni Toomas Alatalule. See summa ei olegi nii väga väike.

Ma võin öelda kõva häälega: 1,7 miljonit Prantsuse franki.

Aga seda oleks võinud küsida siis, kui oli küsimuste esitamise aeg. Lugupeetud Riigikogu! Kes on selle poolt, et võtta vastu Euroopa Nõukogu statuudi ratifitseerimise seadus? Selle ettepaneku poolt on 57 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletu ei ole keegi. Seadus on vastu võetud. Kolleeg Aap Neljas, kas sa saad selle eest hoolt kanda, et ma saaksin ingliskeelse variandi täna kätte? Ma võtan selle homme Strasbourg'i kaasa.

Kolleegid, jätkame vastavalt kinnitatud päevakorrale ja võtame arutusele eelarve- ja maksukomisjoni poolt esitatud seaduseelnõu muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi alkoholiaktsiisi seaduses. Alustame esimese lugemisega ja ma palun kõnetooli ettekandeks kolleeg Heiki Kranichi.

Lugupeetud esimees, lugupeetud kolleegid! Eelarve- ja maksukomisjon on esitanud seaduseelnõu, mis puudutab alkoholiaktsiisi seadust. Ma võib-olla lühidalt tutvustaksin neid põhimõtteid, mida see seaduseelnõu endas kannab. Esimene ja kõige silmatorkavam muudatus seaduses on see, et alkoholiaktsiisi seadusega ühendatakse õlleaktsiisi seadus. Õlleaktsiisi seaduse praegune põhimõte seisab selles, et aktsiisi makstakse hinna pealt protsentides ja see on viinud sellise absurdse olukorrani, kus näiteks lahtise õlle pealt makstav aktsiis, konkreetselt Saku Õlletehase ˇiguli õlle pealt on 58 senti liitrilt, aga näiteks sellesama pudelisse villitud ˇiguli õlle pealt on 98 senti liitrilt, see tähendab seda, et aktsiisiga maksustatakse villimisprotsessi ja pudelite transporti ja kõike seda. See olukord on ebanormaalne ja on andnud tõsise eelise lahtise õllega kauplemisele, mis ei ole põhjendatud. Praegu seaduse muudatustega viiakse nii lahtine kui villitud õlu võrdsesse olukorda, kus mõlemate aktsiisimäär on võrdne, ei maksustata mitte hinna järgi, vaid maksustatakse koguse järgi. Samuti on sisse viidud põhimõte, et aktsiis on erinev lahjematel ja kangematel õllemarkidel. Kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoniseeritud süsteem annab võimaluse viia sisse selline murdepunkt 4,7% alkoholisisaldusega õlle juures ja selles eelnõus on juhindutud sellestsamast harmoniseeritud süsteemist. Väiksemad õlletootjad jäävad aktsiisimaksust vabastatuks, väiketootjatel on aktsiis mõnevõrra madalam kui suurematel tootjatel. Suuremate tootjate hulka lähevad esitatud eelnõu kohaselt Saku Õlletehas, Tartu Õlletehas ja Pärnu Õlletehas. Ülejäänud õlletehased jäävad väiksemate tootjate hulka ja maksavad vastavalt väiksemat aktsiisi. Kuna on selge, et selline ümberkorraldamine, mis puudutab kohalike õlletootjate suhteliselt võrdsemasse olukorda asetamist imporditava õlle suhtes, nõuab mõnevõrra aega, siis eelnõu punkt 6 näeb ette seda, et importõllele rakendatavad aktsiisimäärad muutuvad 1. jaanuarist 1994. Komisjon on arutanud seda ja on juttu olnud, et seda tähtaega võidakse mõnevõrra pikendada, sõltuvalt sellest, missugused on Riigikogu liikmete arvamused ja missugused parandusettepanekud laekuvad. Teine põhimõtteline muudatus, mis seaduseelnõus on, puudutab veine. Kui praegu kehtivas alkoholiaktsiisi seaduses loetakse lahjemateks veinideks kuni 13%-lise alkoholikontsentratsiooniga veine, siis selles eelnõus on tõstetud seda protsenti 15-ni. Praegu kehtiva seaduse järgi on mitmed kohalikud veinid, tänu sellele, et veinitootmisprotsess on raskesti kontrollitav ja käärimisprotsessi ei saada pidama, asetatud raskemasse olukorda mitmete veinimarkide suhtes. Eesti naturaalveinide keskmine kangus on umbes 14 kraadi, see annab praegu võimaluse ka nende veinide puhul maksta pisut vähem aktsiisi ja annab Eesti kohalikele veinitootjatele mõnevõrra paremad tingimused. See on lühidalt kõik, mis puudutab põhimõttelisi muudatusi selles seaduseelnõus. Seaduse enda ideoloogia jääb üldiselt kehtima ja mingeid muid suuri muudatusi siin ette ei nähta. Tänan!

Suur tänu! Küsimused rahvasaadikutelt. Raoul Üksvärav.

Lugupeetud esimees, lugupeetud ettekandja! Kas ma võin ühekorraga kaks küsimust esitada? Nende vigade tõttu, mis siin eelmises alkoholiaktsiisi seaduses läbi läksid, tekkis olukord, et alates veebruarikuust kohapealse veini ostmine järsult langes, millega kaasnes kohalike omavalitsuste eelarve tuludepoole vähenemine ja kõik muu. Nüüd ma küsin, kas need lisa 7. ja 8. punktis kehtestatud aktsiisimäärad (5 ja 10 krooni) on läbi arvutatud ja kindlad või on nad lihtsalt pandud mõnevõrra vähemana, ja kas nüüd vein muutuks konkureerimisvõimeliseks ja isegi eelistatumaks, kui võrrelda kangemate alkohoolsete jookidega? Ja teine küsimus. Ma hoiatasin eelmine kord, et kui see seadus läheb läbi, on kahekordne aktsiisimaks piiritusveinide puhul. Kas nüüd on see võimalus välistatud?

Ma vastan kõigepealt teisele küsimusele. Ka praegu jäävad piiritusveinid sisuliselt kahekordselt maksustatuks. See tähendab seda, et makstakse aktsiisi piirituse pealt ja makstakse aktsiisi veini liitri pealt. See on olnud eelmise seadusemuudatuse puhul põhimõtteline lähenemine, kus loodi nagu mingisugune eelis naturaalveinidele, ei võrdsustatud naturaalveine piiritusveinidega. Mis puudutab seda, mis on toimunud tänu eelmise alkoholiaktsiisi seadusele, siis mulle jääb natukene arusaamatuks suhe kohalike eelarvetega. Alkoholiaktsiis laekub riigieelarvesse. Teiseks, aasta algusest saadik laekub ka ettevõtte tulumaks riigieelarvesse. Nii et kui veine tootvad ettevõtted ka said vähem tulu, siis kohalikke eelarveid see ei mõjutanud. Kas vein konkureerib teiste jookidega? Me ei saa veini ja näiteks viina vaadelda ainult puhtalt seeläbi, kas see kangus on mingisuguses otseses sõltuvuses hinnast. Tõenäoliselt vein jääb siiski, kui me lähtume alkoholikraadist, suhteliselt kallimaks, kui seda on viin, seda on ta ka igal pool mujal. Aga eelarvekomisjon vaatab kindlasti kahe lugemise vahel läbi kõik arvutused, mis on veinitootjatelt komisjoni saabunud, ja teeb siis omapoolsed parandused ja annab omapoolsed hinnangud selle aktsiisi numbritele 5 ja 10. Vastavad arvutused on veinitootjad eelarvekomisjonile esitanud.

Suur tänu! Liina Tõnisson.

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud esineja, mul oleks korraga kaks küsimust, kui ma tohin. Esimene küsimus on see, et kuna õlleaktsiis on toodud alkoholiaktsiisi seaduse alla, kas sellega on õlu tunnistatud nüüd alkohoolseks joogiks Eestimaal? See oleks esimene küsimus. Teine küsimus on veidi raskem. Seadus ütleb, et toodangu puhul, mis ületab seaduses nimetatud koguse, hakatakse maksma õlleaktsiisi. Tähendab, madalama toodangu hulga juures õlleaktsiisi ei maksta. Me teame, kui korrumpeerunud ja maksuvabastusi otsiv on meie ühiskond. Siit minu küsimus. Kuidas on võimalik sellise seadusepunkti sätestusega välistada olukorda, kus Saku Õlletehas müüb osa oma toodangust mulle ja mina müün seda siis kaubandusvõrku, mille tulemusena nii Saku Õlletehas kui ka mina oleme vabastatud aktsiisimaksust? Kuidas on ette nähtud, et siiski õlleaktsiis Eestimaal riigieelarvesse laekuks? See on teine küsimus. Aitäh!

Vastan esimesele küsimusele, kas õlu on alkohoolne jook. See seadus ei ütle, kas õlu on alkohoolne jook, ta ütleb ainult, et ka õlu on maksustatav alkoholiaktsiisiga. Ma kardan, et kui me hakkame siin vaidlema selle üle, kas õlu on karastusjook või alkohoolne jook, siis tõenäoliselt satume definitsioonide rägastikku nagu ka eelmises arutelus, sest kindlasti on olemas lahjemaid veine, mida ei tarvitata mitte niivõrd joovastavatel eesmärkidel, kuivõrd karastavatel. Mul ei ole kahjuks praegu kaasas seda selgitavat nimekirja, mis on Saksamaa vastavate definitsioonide kogust, kus pealkirja all "Vein" on selgitus, et veinid on inimlikuks naudinguks mõeldud joogid. Nii et me jõuame siin suhteliselt raskele ummikteele. Ma ei julgeks öelda, et see seadus defineeriks nimelt alkohoolse joogi kui niisuguse, ta ei anna seda hinnangut õllele. Küll aga ütleb see seadus, et õlu on maksustatav alkoholiaktsiisiga. Kui rääkida maksuvabast väiketootmisest, s.o. kuni 5000 dekaliitrit aastas, see oli ka eelmises õlleaktsiisi seaduses, siis sellega probleeme ei tekkinud. Ma ei usu ka, et sellega tekiks probleeme praegu, sellepärast et 5000 dekaliitrit aastas on küllalt väike tootmine, see annab võimaluse aktsiisi mitte maksta inimestel, kes kodus õlut pruulivad, väiksematel restoranidel, kellel on omal mingi väike pruulikoda, kes tõepoolest kohaliku tähtsusega õllemüüki teostavad, kui neil on vastav litsents. See, et suuremad õlletootjad võivad jagada oma tootmist nii, et see aktsiisi alla ei läheks või läheks vähendatud aktsiisi alla, siis sellisel juhul on tegemist täiesti ilmselt seaduserikkumisega ja see on juba õigussüsteemi ülesanne. Ma olen selles suhtes natuke optimistlikum kui proua Liina Tõnisson.

Suur tänu! Kalev Kukk.

Suur aitäh! Minu esimene küsimus puudutab naturaalse veini piiritusekontsentratsiooni nihutamist 13%-lt 15% peale. Minu teada Eestis n.-ö. kääritatavad marja- ja õunaveinid ei käi ka kõige parema tahtmise juures üle 13 kraadi. Küll aga on praegu võimalik seda alkoholikontsentratsiooni ülespoole nihutada, hakata tegema n.-ö. lahjasid peediveine, kusjuures seda mõningast piirituse lisamist kasutatakse tehnoloogilises protsessis, et lõpetada käärimisprotsess enneaegselt. Mis kaalutlustel ikkagi praegu see parandus sisse viidud on, sest tehnoloogilist loomulikku käärimist see ei puuduta?

Loomuliku käärimisega käärivad Eestis toodetavad veinid Põltsamaa Veinitehase andmetele toetudes 14 kraadini. Mul on siin konkreetsed näited ka. "Põltsamaa Kuldne", naturaalne vein, kangus 14 kraadi. Piirituse lisamisega saadud jõhvikavein on juba kangusega 17 kraadi. 15 kraadi on tegelikult see piir, millest ükski naturaalvein üle ei kääri ka kõige ebaõnnestunuma tehnoloogia korral. Piirituse lisamisega saavutatavad veinid ületavad selle. See on praegune informatsioon, mis on eelarve- ja maksukomisjoni jõudnud, ja ma julgen arvata, et see informatsioon on adekvaatne.

Kalev Kuke teine küsimus.

Aitäh! Igasuguste uute maksude sisseviimisel või maksuseaduste muutmisel peaksime huvi tundma selle vastu, mida ta endaga kaasa toob. Kui palju aktsiisiparanduste sisseviimine annab riigieelarvele lisatulu?

Kuna praegu võetav õlleaktsiis on samas suurusjärgus kui pakutav uus, siis praeguse tootmise mahu jätkumise juures mingeid muutusi õlle osas ei tule. Muidugi on võimalik see variant, et õlle läbimüük suureneb, kuna enam ei ole diskrimineerivaid sätteid, mis puudutavad näiteks pudeliõlut. Siis on võimalik, et pudeliõlle müük kaugemates piirkondades suureneb, aga see on suhteliselt raskesti ennustatav. Mis puudutab veini, siis tekib täpselt sama lugu. Praegusel juhul on tänu sellele, et näiteks 14%-listel veinidel oli aktsiisimaks suhteliselt kõrgem ja nad sattusid raskesse olukorda, vähenenud Eesti veinide müük. Samas on suurenenud Läänest sissetoodud veinide müük. Praegu selle muudatuse sisseviimisel arvatavasti jällegi suureneb Eestis toodetud veinide müük. Tõenäoliselt suuri muudatusi selles suhtes ei toimu. Kindlasti ma olen nõus sellega, et teisel lugemisel tuleks ära kuulata Rahandusministeeriumi hinnang sellele olukorrale. Praegused hinnangud on sellised, et laekumised alkoholiaktsiisist ei muutu, ja analüüsi, mis tõestaks vastupidist, eelarve- ja maksukomisjoni käsutuses ei ole.

Suur tänu! Heiki Kranich, sa esindad nii autorit kui juhtivkomisjoni, kas sa ütled ka komisjoni poolt oma soovitused? Kui lõpetame lugemise, millal parandusettepanekud esitada?

Komisjon teeb ettepaneku esimene lugemine lõpetada ja parandusettepanekud esitada esmaspäeval kella kaheks.

Suur tänu! Lugupeetud kolleegid, meie rõdul on Schleswig-Holsteini liidumaa parlamendi delegatsioon eesotsas president proua Erdsiek-Ravega. Tervitame neid! (Aplaus.) Kolleegid, valitsusepoolse seisukoha alkoholiaktsiisi seaduse muudatuse kohta ütleb meile proua Ülle Aaskivi.

Lugupeetud juhatus, austatud allesjäänud Riigikogu liikmed! Ma olen volitatud teile teatama, et valitsus põhimõtteliselt toetab taolise seaduse vastuvõtmist ja arutamist Riigikogus, nagu on praegu käsilolev aktsiisiseadus. Aitäh!

Suur tänu! Kolleegid, kas me lõpetame esimese lugemise? Esimene lugemine on lõpetatud. Parandusettepanekute esitamise aja ütles kolleeg Heiki Kranich.

Lugupeetud kolleegid! Jätkame vastavalt kinnitatud päevakorrale ja võtame arutusele Maaliidu Ühenduse poolt esitatud otsuse eelnõu maaelu ja põllumajanduse riiklikest prioriteetidest. Jätkame arutelu peale katkestamist ja ma palun ettekandeks kõnetooli Maaliidu Ühenduse liikme, kolleeg Ants Käärma.

Lugupeetud härra esimees, lugupeetud kolleegid! Pärast katkestamist on laekunud antud otsuse eelnõu kohta mõned parandusettepanekud. Need on komisjonis läbi arutatud ning neid arvestades on komisjon kokku seadnud pisut muudetud redaktsiooni. Ma ütleksin, milles need muutused seisnevad. Kõigepealt, preambulast on ära jäänud kaks esimest lauset ja seetõttu on ta muutunud kompaktsemaks ja võib-olla vähem lohisevaks. On jäänud ära punkt 1.3, mis rääkis vaimukultuurist ja kõlblusest. Me arvasime, et see peaks niikuinii olema, seda ei pea eraldi seadusega sätestama. Punkti 1.1 on pisut redigeeritud, on ära jäänud kolm sõna. Teises punktis on ka tehtud muudatus, punktist 2.4 on ära võetud neljarealine loetelu, seetõttu on punkt muutunud konkreetsemaks. Punkt 2.5 on uues redaktsioonis, mis on võib-olla pisut leebem, kui oli eelmine. Põhiline muudatus seisneb ehk selles, et kolmas punkt on täies ulatuses ära jäänud. Too esimene redaktsioon pani valitsusele ette koostada põllumajanduse arengukava, kuid sellist kava on raske koostada, pealegi millalgi võib-olla valitsus vahetub ja siis peaks jälle kavasid hakkama koostama. Aga seadused, tuginedes sellele otsusele, võiksid ju põllumajanduspoliitikat edaspidi ikkagi reguleerida, olenemata selliste ilusate kavade olemasolust või mitteolemasolust. Minu arvates on otsuse eelnõu küllalt kompaktne ja selge ning küps vastuvõtmiseks. Tänan!

Suur tänu! Millised on küsimused Ants Käärmale? Tundub, et küsijaid ei ole. Kaasettekandega juhtivkomisjoni, maaelu ja regionaalpoliitika komisjoni nimel esineb kolleeg Heiki Raudla.

Lugupeetud härra juhataja, lugupeetud Riigikogu liikmed! Seda otsust arutas õige mitu korda oma koosolekul maaelu ja regionaalpoliitika komisjon. Leiti, et tehtud parandusettepanekute tulemusena on otsus tõepoolest muutunud ümaramaks. Seetõttu otsustas komisjon seda toetada.

Suur tänu! Kas on küsimusi Heiki Raudlale? Ei ole. Tänan! Avan läbirääkimised. Palun kõnetooli kolleeg Kalju Põldvere.

Lugupeetud kolleegid! Meil on tegemist niisuguse eelnõuga, mille suhtes, ma usun, ei ole kellelgi ühtegi halba sõna öelda, minul muidugi kõige vähem, sest vaatamata sellele, et ma olen isamaalane – isamaalastel arvatakse põllumajanduspoliitika puuduvat –, mind isiklikult vist keegi ei kahtlusta põllumajandusvaenulikkuses. Kõik need mitmesugused põllumajandusprobleemid on esitatud õige mitmes seaduseelnõus, mis meil nüüd järjest tulevad esimesele lugemisele. Need lähtuvad kõik põllumeeste kongressi resolutsioonidest ja nad kõik sihivad ühte eesmärki. Põllumajanduspoliitikaga on meil selline lugu, et vaatamata sellele, et me deklaratiivselt oleme kõik ühel nõul, siis vaated nende eesmärkide konkreetseks realiseerimiseks on mõnevõrra erinevad. Vastavalt sellele oleme ette pannud, et kõikide nende põllumajandusega ja maaeluga seotud ettepanekute kooskõlastamiseks ja lõplikuks esitamiseks saab veel moodustatud ajutine komisjon, kuhu "Isamaa" on ka mind esitanud. Seda silmas pidades ja samal ajal igati seda resolutsiooni, mis meil on, toetades, teen ma praegusel momendil ettepaneku selle asja arutamine katkestada ja nii see eelnõu kui ka kõik need teised eelnõud suunata sellesse loodavasse komisjoni, kust nad siis loodetavasti kõik üheskoos välja tulevad. See on minu ettepanek. Tänan väga!

Suur tänu! Anna ettepanek kohe minu kätte. Kodukorraseadus näeb ette, et kui rahvasaadik teeb ettepaneku katkestamiseks, pannakse see kohe hääletusele. Kolleegid, ma panen hääletusele kolleeg Kalju Põldvere protseduurilise ettepaneku arutelu katkestada. Kui täiskogu aktsepteerib, siis me koos juhtivkomisjoniga teeme teile ettepaneku, millal me jätkame ja mis tähtajani oodatakse uusi parandusettepanekuid. Lugupeetud Riigikogu! Kes on selle poolt, et käsiloleva päevakorrapunkti arutelu katkestada? Selle ettepaneku poolt on 25 Riigikogu liiget, vastu on 17, 2 jäid erapooletuks. Arutelu katkestatakse. Kalju Põldverel on veel sisuline ettepanek, aga seda te arutate komisjonis. See seisneb selles, et edaspidi anda juba kõik probleemid vastloodavale komisjonile, mis hakkab tegelema põllumajandusprobleemidega. Mina bürokraadina lähtun sellest, mis on kirja pandud kodukorraseaduses. Heiki Raudla, millal jätkame, mis ajaks ootame parandusettepanekuid?

Lugupeetud härra juhataja, lugupeetud Riigikogu liikmed! Ma palun parandusettepanekud esitada järgmise nädala esmaspäevaks kella kaheks.

Ja jätkame järgmisel töönädalal?

Jaa.

Meil on veel 20 minutit aega, võtame arutusele põllumajanduse tuluseaduse eelnõu ja alustame esimest lugemist. Ma palun ettekandjaks kõnetooli kolleeg Vambo Kaalu.

Austatud esimees, lugupeetud kolleegid! Eesti Vabariigis ei ole seni vastu võetud ühtegi seadust, mis reguleeriks riigi ja põllumajandustootjate vahelisi suhteid. Põllumajanduse tuluseadus näeb ette Vabariigi Valitsuse ja põllumajandustootjate vahelise kokkuleppe sõlmimise mõlema poole esindajate vaheliste läbirääkimiste tulemusel. Läbirääkimised Vabariigi Valitsuse ja kindlate sotsiaalsete gruppide vahel on juba muutunud tänu kollektiivlepingu seadusele normaalseks protsessiks, kus ametiühingute esindajate kaudu sõlmitakse kokkuleppeid valitsuse ning töövõtjate vahel. Põllumajanduses on tegemist omanikega, kes on samal ajal tootjad. Põllumajandustootmise eripäraks on ka tootmise sesoonsus ja sõltuvus looduslikest tingimustest ning tootmisprotsessi pikaajalisus. Kulub ju lehmast uue lehma saamiseni praktiliselt neli aastat, rääkimata aretustöö aastakümnete pikkusest kindlasuunalisest tegevusest. Põllumajanduse tuluseaduse eesmärgiks ongi riigi regulatiivne sekkumine põllumajandusse, Eesti elanike varustamine omatoodetud, mõõdukate hindadega toiduainetega. Teiseks, tööhõive tagamine maal ja kolmandaks, põllumajandustootjatele kvalifitseeritud tööstustöötajatega võrdse tulutaseme tagamine, mis saavutatakse palkade ning põllumajandustoodete hindade ja turu stabiliseerimisega. Põllumajanduse tulu- ja toetuspoliitika abinõud võib jagada tinglikult kolme ossa. Esimese osa moodustab toiduainete väliskaubanduse reguleerimine siseturu kaitse eesmärgil. Tuleb kohe rõhutada, et siin ei ole taotletud totaalset piiri sulgemist välismaisele kaubale ega impordi pidevat takistamist tollimaksudega, kuid äärmiselt vajalik on, et valitsus saaks väga operatiivselt ja paindlikult kasutada litsentse ning tollimakse, reguleerimaks eksporti-importi. Nende kehtestamine või tühistamine ja muutmine võib olla teinekord nädalate, päevade küsimus. Üldreeglina on GATT-i liikmesriikidel keelatud kasutada kvantitatiivseid kaubavahetuspiiranguid, kuid sellel keelul on erandid, millest neli tähtsamat on: põllumajandus, maksebilanss, majanduslik areng ja rahvuslik julgeolek. Viimasel ajal võib üha enam kuulda probleemi lihtsustatud käsitlemist nii ajakirjanduses kui üldse avalikkuse ees ja selle võiks taandada nn. "Voimixi" loogikale. "Voimix" on odav, järelikult kõik põllumajandussaadused on võimalik sisse tuua odavalt. Tegelik seis on see, et piimarasva baasil toodetavate kaupade näol on tegemist suhteliselt odava imporditud kaubaga, mida on maailmas palju, kuid jäetakse arvestamata, et piimavalkude puhul on probleem hoopis teine. Piimavalkudel baseeruvaid tooteid ei too Eesti riiki sisse ükski tarnija odavamalt, kui on praegused maailmaturu hinnad. Ma ei tea, kui palju on siin saalis või üldse Eestis tarbijaid, kes ostavad hollandi piima (12 krooni liiter) või importjuustu (120 krooni kilo), kuid olen kindel, et neid inimesi on väga vähe. Eestis on olnud siiani kõrge loomse valgu tarbimine. Eks see ole üheks põhjuseks, miks viimastel aastakümnetel on Eestis aktseleratsioon olnud suur. Arvata, et eestlased on juba piisavalt arenenud ning järgnevatel aastatel võime lastele vajaliku piimavalgu osakaalu vähendada ja kasvatada valguvaeseid kääbuseid, oleks eesti rahvuse püsimajäämisele eriti ohtlik ja tekiks küsimus, kellele me seda Eesti riiki üldse taastame. Teise ossa kuuluvad siseriiklikud hindade reguleerimise abinõud ja tootmismahtude mõjutamise vajadus, ületootmise piiramine tootmiskvootide kaudu. Tuleb rõhutada, et välismaa kogemustel ei või toetussummasid ülemäära paisutada, kuna need võivad kujuneda niigi pingsale riigieelarvele koormavaks ja soosida tootmise efektiivsuse langust. Kolmandasse ossa kuuluvad mitmesugused põllumajanduse arengut soodustavad finantseeringud ning vajalike erifondide moodustumine. Sellesse ossa kuulub põllumajanduse struktuuri kujundamise poliitika. Praegu puudub Eestis ka riiklik toetusfond loodusõnnetuste puhuks. Seda ei ole võimalik luua paari aastaga, kuid tuleb tõsiselt mõelda fondi loomise vajalikkusele. Ei ole ilmselt normaalne mõtteviis, et ainult põllumehe enda asi on ellujäämine põua- ja vihma-aastatel. Lõpetuseks pean tunnistama, et tegemist ei ole normitehniliselt väga tugeva seaduseelnõuga, ent loodan kõigi kolleegide asjalikele parandusettepanekutele ja konstruktiivsele kaastööle. Olen arvamusel, et maaelu käsitlemisel on kolmikkõnede ja kaksikartiklite aeg ümber ning nüüd tuleks teha meeldivat koostööd. Kõige ebakonstruktiivsemaks pean ma linnarahva ja maarahva vastandamist ning probleemi käsitlemist kitsalt ainult põllumehi huvitava probleemina. Rõhutan veel kord, et käesoleva seaduse baasiks on põllumajandustootja ja valitsuse vaheliste läbirääkimiste seaduslik sätestamine, mitte privileegide või dotatsioonide kauplemine maale. Aitäh!

Suur tänu! Mõned küsimused rahvasaadikutelt. Rein Hanson.

Aitäh! Mul on niisugune küsimus. § 2 2. lõikes on kirjutatud sõnaselgelt: põllumajandustulu on käesoleva seaduse tähenduses põllumajanduse kogutoodangu maksumuse ja kulutuste, välja arvatud töötasu, vahena saadud tulusumma. Kas siin on mingi keeleline aps või on see printsiip? Töötasu on ju tööandjale nii talus kui ühistus või suurmajandis täiesti konkreetne kulutus, kuidas selle saab välja arvata tulu arvestamisel?

Selle seaduse mõistes on töötasu arvestatud nii-öelda kasumi hulka. Kui palju peaks põllumees kasumit saama, sõltub läbirääkimistest. See ei ole arvestatud kulutuste hulka. Töötasu selgub lõpuks, kui me lepingud sõlmime.

Suur tänu! Eiki Nestor.

Aitäh, härra esimees! Nii peab olema, töötasu selgub kokkuleppest. Aga minu küsimus on Vambo Kaalule. Vaidlustes sellise seaduse vajalikkuse üle tuuakse sageli näiteks, et Põhjamaades olevat see ennast ammendanud ja mittevajalik. Milline on Põhjamaade põllumeeste arvamus põllumajanduse tuluseaduse sellise süsteemi tuleviku kohta, mida arvatakse näiteks Soomes, Rootsis? Kas nad peavad seda vajalikuks või leiavad ka, et see on oma aja ära elanud?

Minu andmetel Põhjamaades keegi ei arva, et taolised seadused on oma aja ära elanud. Küsimus on lihtsalt toetussummade ja subsiidiumide suuruses. Kui vahepeal on Põhjamaades mindud väga kõrgetele subsiidiumidele, siis püütakse seda praegu vähendada, aga see ongi läbirääkimiste teema, see ei tähenda mitte sugugi seda, et üldse ei subsideerita või ei peeta neil teemadel läbirääkimisi.

Suur tänu! Tundub, et rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Juhtivkomisjoni, majandus- ja põllumajanduskomisjoni nimel esineb kaasettekandega kolleeg Ilmar Mändmets.

Lugupeetav juhatus, lugupeetud kolleegid! Majandus- ja põllumajanduskomisjonis tekitas selle seaduseelnõu arutelu peale autorite selgitusi küllaltki ägedat diskussiooni. Samasugune diskussioon jätkus ka veel eile, kui me arutasime komisjonis seda seaduseelnõu koos põllumajandusministri härra Leetsariga. Lõppkokkuvõttes jõudsime selleni, et seadus läheb esimesele lugemisele. Võib-olla mõningaid mõtteid selle kohta, millest tingituna selline terav diskussioon ja arutelu tekkisid. Diskussioon ei olnud õieti niivõrd terav, kuivõrd ta oli paljude probleemidega seotud. Mõningad näited jätkuks sellele, mida härra Kaal siin juba rääkis. Nii nagu te näete, kevad on käes ja kohale on lennanud linnud nii lähedalt kui kaugelt, ja nii huvitav kui see on, ka kanad pakitud kujul Hollandist. Oli üks selline huvitav juhus, et minu ees kaupluses oli noorpaar, kes tahtis kana osta. Seal oli valida Eestis pakitud broileri ja Hollandist toodu vahel. Minu üllatuseks nad arutasid niiviisi. Teinepool (nad oli venelased) ütles: net, beri našu, sovetskuju. Ja nad ostsidki Eesti kana, mille kilo maksis 2 krooni rohkem kui Hollandi oma. Ma ei tea, kui kombekas on rääkida vene keeles siin Riigikogus, aga nii nad rääkisid ja see oli originaalkeel. Praadimine ja pakkimine on haaranud ka meie linnukasvatuse ja munade toomisega tegelevad firmad, nii et endine Tallinna Linnuvabrik on otsustanud vähendada munejate kanade arvu 400 000 kanalt 150 000 kanale. Kanamunad jõuavad meile kohale ei kusagilt mujalt kui meie sõbraliku suure idanaabri käest, kes enne ootas meilt kanamune, nüüd aga pakub ohtralt ja tunduvalt odavama hinnaga. Turumajandus on turumajandus. Piiri taga, kui keegi veel ei tea, on ootamas ešelonid jahuga ja viljaga, et Eesti Vabariik annaks sissesõiduloa, ja just jälle idanaabrilt. Samal ajal kui Põllumajandusministeeriumis oli nõupidamine selle üle, kuidas kaitsta oma turgu, selgus, et jahu, mis tuuakse sisse, on tunduvalt kehvema kvaliteediga kui meie enda möödunudaastane jahu, ja selle paremaks tegemiseks segatakse Eestis toodetud jahu piiri tagant toodud jahuga. Leiva hind mitte ei alane, kuigi jahu on odavama hinnaga, vaid leiva hind püsib endisena. Ei lähe meil enam kaua aega, kui oma karja vähenemine toob kaasa piima- ja lihasaaduste järjest suureneva impordi ning peagi selle laialdase müügi mitte meie oma hindadega, vaid maailmaturu hindadega, ja ei maksa teha illusioone, et maailmaturu hinnad on tunduvalt odavamad, hoopis vastupidi, nad on tunduvalt kõrgemad, ning meie palgad ei küüni kaugeltki nendeni. Kipub vägisi tõeks saama, et tegelikult oleme abistatavast muutunud teiste abistajateks, sest siia tuuakse ikkagi sisse selline kaup, mis teistes maades – nii idas kui läänes, põhjas kui lõunas – on ülejääk. Kas ikkagi on õige, et me ei vaeva oma pead, kuidas ühte meie suuremat tootmispotentsiaali, see on maad, kõige efektiivsemalt kasutada meie riigi ja rahva heaoluks? Suurprivatiseerimise korras püüame maha müüa ettevõtteid. Kes ostab aga meie maa? Soovijaid jätkub, ma ei kahtle selles mitte üks hetk, kuid kuhu me siis läheme, kui oleme müünud ka oma maa? Maaelu ja tootmine maal peab säilima meie endi säilimise nimel. Talumehed arutavad, kuidas peaks ära tasuma see 15%-lise intressiga laen, tegelikult teadmata, mida kasvatada ja mida me suudame üldse sügisel müüa. Oleme teistpidi harjunud, et mida me toodame, kõik meilt ostetakse. Täielikult puuduvad turu-uuringud ja teadmine, mida maailmaturg võiks meilt osta ja mida me peaksime sellest lähtudes kasvatama ja tootma. See on tõsine töö. Ma ei kahtle hetkegi selles – Eestimaa põllumajandustoodangu mahud on niivõrd väikesed maailmaturuga võrreldes –, et me ei suudaks leida toodanguliike, mida teistele müüa ning oma põllumajandust ja maaelu edasi arendada. Möödunudnädalases "Postimehes" oli meeldiv artikkel kolme kolleegi, härrade Jürgensonide ja Betlemi allkirjaga, kus on soe soovitus mitte hakata uuesti leiutama jalgratast. Selle artikli põhjal võin ma väita, et artikli autorid püüavad leiutada päris uut jalgratast, täiesti vastupidi kogu maailma maade praegusele põllumajanduspoliitikale. Meie ei ole ikkagi Uus-Meremaal ja seda me ei tohi ära unustada. Üllatusena aga tuli härra Hallaste ettepanek, mis ta tegi oma sünnipäeval, milles ta soovitas moodustada ajutise põllumajanduskomisjoni. Ma leian, et põllumajandusprobleemide lahendamisel on hädatarvilik koostöö, püüd lahendada kõik vastuolud, siis saame rääkida ka tulust, tuluseadusest, põllumajanduse tulukusest või mittetulukusest. Siis saame rääkida tõsiselt ka nendest probleemidest, kas ikkagi töötatöölisele maksta abiraha, mille kogusumma on suurem sellest rahast, mida me vajame, et säilitada põllumajandustootmist. See on tõsine probleem. Ja ei maksa arvata, et põllumajanduses on olemas mingisugune eriline hüpe ja eriline nupp ja eriline lüliti ja erilised inimesed. Me oleme kõik tükk aega olnud käsumajanduse täitjad ja muutus toimub siis, kui me hakkame mõtlema ja lahendama probleemi, kuidas kasutada meie käes olevaid ressursse. Nendeks ressurssideks on ikkagi maa, on seesama eraomand, ükskõik mis kujul. Sellisel juhul me võime edasi minna ja võidelda ja lahendada neid probleeme. Ma veel kord rõhutan, et meie rahvas, 960 000 inimest, ei tohiks olla lõhestatud ei maa jagamise ega vara jagamisega, ei tohiks olla tähtis mitte see looreha ja selle hind, mis makstakse tagasi, vaid tähtis on, kuidas küla suudab lahendada ära tema ees oleva eksisteerimise probleemi, tema ees olevad nii sotsiaalsed kui tootmisprobleemid. Sellisel juhul jääb Eestimaa püsima. Majandus- ja põllumajanduskomisjon teeb ettepaneku lõpetada esimene lugemine. Parandusettepanekud oleksid vajalikud 31. maiks kella 18-ks. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Kell on 12.58. Meil oleks vaja ära kuulata ka valitsuse seisukoht selles küsimuses. Kohal on härra minister Leetsar. Meil oleks vaja langetada otsus, kas me pikendame tööaega tänasel istungil kuni valitsuse seisukoha ärakuulamiseni ja päevakorraküsimuses otsustuse langetamiseni. Vambo Kaal kui autor.

Aitäh, härra esimees! Ma teeksin ettepaneku pikendada tööaega kuni päevakorrapunkti lõpetamiseni.

Pane see mulle kirja ka, niikaua kui ma hääletusele panen. Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et pikendada tänase istungi tööaega kuni käsilolevas päevakorrapunktis otsustuse langetamiseni? Selle ettepaneku poolt on 34 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, 2 jäid erapooletuks. Tööaega pikendatakse. Aitäh! Ma palun nüüd kõnetooli härra minister Jaan Leetsari.

Austatud Riigikogu esimees ja Riigikogu liikmed! Eelkõnelejad, kes seaduseelnõu esitasid, ütlesid suurema osa probleemist juba ära. Ma lisaksin ainult niipalju, et Eesti riik on sisuliselt läinud riiklikult plaanimajanduselt üle demokraatlikes riikides eksisteerivale plaanimajandusele ja ka majanduskorraldusele ning see eeldab sisuliselt uut lähenemist põllumajanduse riiklikus planeerimises, riiklikus arvestuses ja üldse majandussuhete korraldamises. Muudes riikides, mis meid ümbritsevad, on tõesti põllumajanduse turuseadused need, mille abil ja alusel toimub suhete klaarimine tootjate, ettevõtjate ja riigi vahel. On loogiline, et ka meie selles suunas liiguksime. Siin oli enne küsimus, nagu oleks Põhjamaades see vähemtähtsaks kuulutatud, aga tegelikult on täiesti vastupidi. Mul on andmed hoopis sellised, et terve Saksamaa ja Euroopa Ühendusse kuuluvad riigid lähevad samuti kvoteeritud ja eesmärkhindadega reguleeritud põllumajandussüsteemidele üle. Mida rohkem riik on asunud korraldama ja aitama põllumajandust, seda enam on näha arengut riigi põllumajanduses ja riigi majanduses üldse. Nii et riigi väljalülitamist majandusprotsessist ei peeta enam üheski maailma riigis õigeks ja arvatakse, et just riigi ja tootjate ühisel nõul saab majandus paremini edasi areneda. Kui me arvestame veel seda, et tegelikult mängus on väga palju, millest sõltub maaelu areng üldse – tööhõive, mitte ainult Eesti põllumajanduses ja maaelus, vaid ka linnades ja mujal –, siis kui need küsimused klaaritakse läbi ja omavaheliste kokkulepetega jõutakse ühistele tulemustele, siis vähenevad ilmselt ka survegruppide mõjud. Noh, näiteks Toompeale traktorite tulek või siis tõupullide ajamine. Need asjad on vaja arvestuslikel alustel ja korrektselt ära klaarida, selleks ongi tuluseadusega kord ette nähtud. Lõpetuseks toetaksin ideed luua Riigikogus põllumajanduskomisjon, sest nende probleemide ring, mis sellega seoses vajab lahendamist, tulevikus ka teistes küsimustes, on tõesti väga lai. Ma usun, et Riigikogu liikmed ja üldsus on viimasel ajal hakanud järjest rohkem mõistma, et see tõesti nii on. Tänan!

Suur tänu! Kuna valitsuse seisukoht öeldakse kaasettekande vormis, siis on võimalik ka küsimusi esitada. Indrek Kannik.

Austatud härra esimees, lugupeetud härra minister! Kas Põllumajandusministeeriumis on tehtud ka mingeid arvutusi, kui palju seaduse sellisel kujul vastuvõtmine Eesti riigile maksma läheks? Aitäh!

Meie loeme sellist küsimuse asetust ebakorrektseks. Probleem ei ole, palju see Eesti riigile maksma läheb, vaid võib-olla küsiks teistpidi, palju see Eesti riigile kasu toob. See ei eelda mingisuguste uute totaalsete dotatsioonide ja subsiidiumide eraldamist põllumajandusele. Üldsegi mitte. Siin sees on regulatsioonimehhanismid, kuidas majanduses toime tulla, kuidas asi klaariks saada. Ja loomulikult see, kui palju Eesti riigil on võimalik eraldada põllumajanduse arendamiseks vahendeid, sõltub ikka eelarvete koostamisest ja võimalustest, mitte sellest, kui palju selle seaduse järgi välja tuleb. See seadus on just nimelt kokkulepeteni viiv seadus, kus riik ja tootjad lepivad kokku ka muud mehhanismid, kaasa arvatud välisturud, impordisüsteemid, samuti ekspordiasjad ja kõik muu sellega kaasneva. Nii et selline küsimuse asetus ... Nii võib küsida, kuid see selgub läbirääkimiste käigus ning võimaluste ja vajaduste sobitamisest.

Suur tänu! Ma tänan, härra minister, rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole. Kolleegid, kas me lõpetame esimese lugemise? Esimene lugemine on lõppenud. Parandusettepanekuid oodatakse 31. maiks kuni kella 18-ni. Kolleegid, ma jätan teiega täna hüvasti. Homset ja ülehomset istungit juhatab Riigikogu esimehe asetäitja härra Edgar Savisaar. Homme on täiskogu algus kell 14. Nägemist!