Head kolleegid, enne kui me läheme päevakorra juurde, on meil veel täita teinegi meeldiv kohustus. Valimiskomisjon otsustas, et Riigikogust lahkunud kolleegi Riivo Sinijärve asemele on määratud asendusliikmeks Eino Tamm, keda ma paluksin nüüd kõnetooli, ja me võtaksime vastu Riigikogu asendusliikme ametivande.

Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale.

Nüüd võtame vastu rahvasaadikute poolt esitatavad seadusandlike aktide eelnõud. Jaak Roosaare.

Lugupeetud juhataja, asejuhataja, lugupeetud kolleegid! Mul on au täna üle anda Riigikogu otsuse eelnõu Parlamentidevahelise Liidu Eesti grupi moodustamise kohta.

Aitäh! Juhtivkomisjon on väliskomisjon. Rein Järlik.

Austatud juhatus, lugupeetud kolleegid! Keskkonnakomisjoni nimel annan ma juhatusele üle kaks arupärimist. Esimene arupärimine puudutab taimekaitsevahendite kasutamist Adaveres, mis oli üheks põhjuseks Adavere riigimajandite nimekirjast väljahääletamisel Ülemnõukogus möödunud kevadel. On selge, et taimekaitsevahendeid tuleb katsetada ja kasutada, kuid meid huvitab, kas seda poleks võimalik teha looduslikult enamkaitstud piirkondades, mitte Adaveres, kus põhjavesi on väga halvasti kaitstud või on üldse kaitsmata. Teiseks tahaksime teada saada, kas nende firmade toodang, mida meil katsetatakse, on nende firmade asukohamaal üldse kasutamiseks lubatud. Me ootame sellele arupärimisele vastust kirjalikult. Teine keskkonnakomisjoni arupärimine Vabariigi Valitsusele puudutab avariid naftatankeriga "Kihnu". Nii selle põhjusi, tagajärgi kui ka seda, kuivõrd kaitstud me selliste avariide vastu oleme edaspidi. Aitäh!

Suuname asjaosalistele kodukorraseaduses ettenähtud korras. Heido Vitsur.

Lugupeetud esimees, lugupeetud kolleegid! Eelarve- ja maksukomisjon taotleb Vabariigi Valitsuse esitatud seaduse "Muudatuste ja täienduste tegemise kohta Eesti Vabariigi käibemaksuseaduses" eelnõu teise lugemise tähtaja pikendamist. Esimene lugemine toimus 27. jaanuaril. Parandusettepanekud esitati 9. veebruariks. Vaadanud läbi esitatud ettepanekud, jõudis komisjon otsusele, et Riigikogule tuleb esitada täiesti uus tekst. Selle teksti koostamine ja kooskõlla viimine Euroopas levinud käibemaksustamise stiiliga nõuab rohkem aega ja seetõttu me palume pikendada teise lugemise tähtaega kuu võrra. Seaduse algataja on nimetatud ettepanekuga nõus.

Kolleegid, jätkame vastavalt kinnitatud päevakorrale ja oleme parasjagu selle koha peal, kus me eilsel istungil lõpetasime. Kolleeg Edgar Spriit esitas protseduurilise ettepaneku katkestada arutelu ja kui täiskogu seda aktsepteerib, siis me kooskõlastame asjaosalistega jätkamise tähtaja. Kas ma võin panna hääletusele? Kõik on juba rolli sisse elanud? Toivo Jürgenson, võib panna? Toivo Jürgenson, kas lõpetame läbirääkimised? Kui veel keegi soovib sõna võtta või kõnet pidada, siis registreerugu, seejärel me teeme ettepaneku läbirääkimiste lõpetamiseks.

Lugupeetud juhatus, austatud kolleegid! Majandus- ja põllumajanduskomisjon on eluruumide erastamise seaduse parandamise eelnõu arutanud juba mõnda aega. Ja minu silmis küllaltki edukalt. See viitab kompromissiotsinguile majandusliku ja õigluslik-idealistliku mõttelaadi vahel. Seetõttu oleksin ma tõsiselt huvitatud, et sellel saalil jätkuks ka edaspidise hääletusprotseduuri käigus kainust mitte hääletada seadusesse sisse majanduslikult naivistlikke ja Eesti riigile selgelt üle jõu käivaid asju. Minu märkus puudutab ühelt poolt riigi liigheldust, teiselt poolt aga tööaastale rahalise väärtuse kehtestamist. Selle viimase juures tahaksin ma teie tähelepanu juhtida mõningatele momentidele. Seitsmendaks. Pole mingit vahet vägisi omanikuks tehtud inimese ja vabakslastud orja vahel. Vabakslastud ori oskab elada ainult orjana. Omanikuks tehtud inimene jääb igaveseks üürnikuks. Kaheksandaks. Ma tahaksin teada, millal hakkab Eestimaa lõpuks aru saama, et majandus tunnistab ainult üht mõõdupuud. Ja see mõõdupuu on raha. Õiglus ei maksa majanduses nagu poliitikaski mitte punast krossigi. Kolleeg Kalju Põldverele tahaksin lisada, et ma räägin õiglusest, mitte õigusest. Nii nagu ka eelmine kord. Selle kaheksanda punkti pärast pälvisin ma mullu kevadel nii ERSP kui ka "Isamaa" hukkamõistu, aga mis parata.

Suur tänu! Lembit Arro.

Suur tänu! Ants Erm.

Peale selle on ikkagi väga problemaatiline, kas me saame arvata igasugust õppimist Nõukogude Liidu ja Venemaa kõrgkoolides selliseks tööks, mille eest võib jagada Eesti Vabariigi vara. Kui inimene läks vabatahtlikult teenima okupatsiooniarmeesse ohvitserina, kui ta ei tundnud mingisuguseid süümepiinu selle sammu astumisel, siis tekib kahtlusi, milline taust ja millised eesmärgid sellel inimesel olid. Me teame ka, et väga paljud nendest koolidest tegelikult valmistasid ette luuretöötajaid, valmistasid ette kaadrit repressiivorganitele, sealhulgas komparteile. Ma arvan, et sellist õppimist ei saa käsitleda Eesti Vabariigi heaks tehtud tööna. Kutsun teid üles hääletama ERSP ettepanekute poolt ja usun, et see oleks esimene samm selles suunas, et peale suurte sõnade teinekord otsustatakse ka midagi tõsiselt tegema hakata. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Liina Tõnisson.

Rääkimata juba sellest kolmesajast kroonist, mis on tõesti Eesti majandusele hukatuslik, on ta teistpidi tekitanud veel olukorra, kus kohalikud omavalitsused, riik ja teised kohustatud subjektid ei saagi muu raha eest müüa neid üle rahvakapitali obligatsiooni ostetavaid elamispinna ruutmeetreid kui ikka 300 krooni eest. Samal ajal me teame, et turuhinnad on hoopis midagi muud. Tähendab, me teadlikult ja põhimõtteliselt takistame Eestis turumajanduse teket ja seda spetsiaalselt korteriturul. Täiesti arusaamatu lähenemine.

Suur tänu! Läbirääkimised on lõppenud. Kas proua Liia Hänni soovib lõppsõna?

Austatud Riigikogu juhatus, lugupeetud Riigikogu liikmed! Nagu võiski arvata, tekitab eluruumide erastamise seaduse eelnõu kui sotsiaalselt väga kaalukas eelnõu vastakaid arvamusi. Kuulates sõnavõtte, oli mul kohati tõesti selline tunne nagu vanasti televiisorist parteikoosolekuid jälgides, kus jutt käis rohkem ideoloogiast kui asja sisust. Kohati seati ideoloogia tähtsamaks kui inimlikkus ja õiglus. Omandireform on tõepoolest tervik ja ka korterite erastamine kui üks omandireformi suund peab haakuma ülejäänud omandireformiga. Eestis ei ole läinud asjad libedalt ja seda just seetõttu, et me ei ole suutnud tervikut näha. Sellepärast oleme praegu olukorras, kus ühismajandid ei tea, kas oma korterites elavatele õpetajatele korter müüa, kui suure raha eest müüa, kas need inimesed saavad oma korteri välja osta rahvakapitali obligatsioonide eest. Kõigile nendele küsimustele oleks tulnud vastus anda juba mitu aastat tagasi. Ka praegu on meil üsna kriitiline olukord selles mõttes, et meil tuleb tõepoolest lõpuks otsustada, millist ideoloogiat me siis silmas peame, kui parafraseerida Liina Tõnissoni. Kas me lähtume sellest, et riik on kõikvõimas ja omab õigust otsustada ükskõik kuidas selle omandi üle, mis tema käes praegu on, või tuleb meil lähtuda sellest, et Eesti Vabariigi kodanikel on teatud õigused selle omandi suhtes. Milline on tööaasta konkreetne rahaline väärtus? Selleks et hinnata tööaasta rahalist väärtust, tuleb meil koostada riigivarade bilanss ja kokku arvutada nõudlused, mis tulenevad inimestele väljaantud rahvakapitali obligatsioonidest ja ka nendest väärtpaberitest, mis riik on kohustatud välja andma õigusvastaselt võõrandatud vara hüvitamiseks. Loomulikult on riigivarade hindamine väljaspool turusuhteid väga keeruline, kuid need arvutused, mida me oleme praegu püüdnud teha, lähtuvad sellest, et praegu kehtivad bilansilised väärtused on see minimaalne hind, mille riik igal juhul oma varade eest saab. Sel juhul on tööaasta väärtuseks väljapakutud 300 Eesti krooni tagatud riigi varadega. Loomulikult on olemas teatud risk ja see risk võib olla eelkõige selles, et need varad, mida me praegu loeme riigi omanduseks, on tegelikult juba suures osas laiali tassitud. Nendel on juba peal sellised kohustused, mis ei võimalda riigil neid varasid enam erastada. See on kurb tõsiasi ja selle tagajärg, et me kaks või kolm aastat oleme omandireformist rohkem rääkinud kui sellega tegelnud. Sellepärast on minu ettepanek teile, lugupeetud rahvasaadikud, täna esitada endale kaks küsimust. Kas me tahame kiiret erastamist? Kui me seda tahame, tuleb rahvale välja jagada täiendavad maksevahendid. Kas me tahame, et Eesti rahvas saaks osaleda erastamises? Kui me seda tahame, siis tuleb täiendavad maksevahendid välja anda ja tööaastale väärtus kehtestada. Ma usun, et te täna suudate teha valiku, mis aitab meil omandireformi läbi viia ja lõpuks sellest ummikust, kuhu me oleme sattunud, välja tulla. Aitäh!

Suur tänu! Toivo Jürgenson, hakkame parandusettepanekuid kohe läbi hääletama.

Niisiis võtame ette esimese parandusettepanekute tabeli, millele ma viitasin, selle nurga peal on 2/10 ja kellaaeg 14.52. Selles tabelis on 98 parandusettepanekut.

Kolleegid, te võtsite ette selle parandusettepanekute tabeli, mis on nii märgistatud, nagu Toivo Jürgenson ütles. Kas kõik leidsid?

See on nende parandusettepanekute tabel, mis tehti teie poolt peale esimest lugemist.

Anname saadikutele aega teha oma raamatupidamises revisjon, siis me saame edasi minna. Liina Tõnisson, kas sa leidsid? See oli sinu esimene ettepanek. Oled sa nõus? (Hääl saalist.) Aitäh! Keegi ei nõua hääletusele panekut? Järgmine on Kalle Jürgensoni parandusettepanek.

Ta on nõus.

Ülo Laanoja, ei ole probleeme? Lähme edasi.

Ei ole probleeme. Aitäh!

Riigikogu liige Uno Mereste, parandusettepanek nr. 10.

Ei ole probleeme.

Ei ole probleeme? Me küsime kõik läbi, sest me ei ole seda veel täiskogu ees teinud.

Eiki Nestor, nr. 12.

Ei ole probleeme.

Heiki Raudla, nr. 13, osaliselt arvestatud.

Ei ole probleeme? Aitäh!

Heiki Raudla parandusettepanek, nr. 18, osaliselt arvestatud.

Ei ole probleeme? Aitäh!

Samuti Raudla ettepanek, nr. 19.

Ei ole probleeme? Aitäh!

Ei ole probleeme? Aitäh!

Ei ole probleeme? Aitäh!

Ei ole probleeme? Aitäh!

Ei ole probleeme? Tänan!

Eiki Nestor, ei ole probleeme? Ei ole. Tänan!

Ei ole probleeme? Tänan!

Ei ole probleeme? Tänan!

Ülo Laanoja, ei ole probleeme? Täname!

Järgmine on Riigikogu liige Eiki Nestor: 52, 53, 54, 55.

Ei ole probleeme? Tänan!

Ants Erm, ei ole probleeme? Tänan!

Keegi ei nõua? Aitäh, ei nõua.

Heiki Raudla, kas on probleeme? Ei ole, tänan!

Ei ole probleeme? Tänan!

Ei ole kellelgi probleeme.

Keegi ei taha hääletusele panna? Tänan!

Ei ole ka probleeme.

Selge, keegi ei nõua.

Ei ole probleeme.

Keegi ei nõua.

Liina Tõnisson, kas ei nõua? Ei.

Ei nõua.

Kas keegi nõuab? Ei nõua, tänan!

Kas parasjagu? Paneme hääletusele? Ei pane. Aitäh!

Ei ole probleeme. Aitäh!

Sobib sedamoodi? Sobib. Tänan!

Lepid? Aitäh!

Ei ole probleeme.

Seda komisjon ei aktsepteerinud.

Jääb nii? Aitäh!

Uno Mereste, kas parasjagu? Aitäh!

"Mõõdukate" fraktsiooni poolt esitatud parandused. Üldjärjestuses nr. 86, on arvestatud.

Keegi ei nõua? Tänan!

Keegi ei nõua?

Nr. 89 ei ole arvestatud.

Ei nõua.

Keegi ei nõua. Aitäh!

Aitäh!

Ei ole probleeme. Aitäh!

Selle tabeliga on nüüd kõik.

Suur tänu! Nüüd võtame teise tabeli.

Teine parandusettepanekute tabel asub selle seaduse teksti lõpus.

Algab "Mõõdukatest".

Kas keegi nõuab hääletusele panekut? Ei nõua. Täname!

Keegi ei nõua? Täname!

Keegi ei nõua? Täname!

Kalev Kukk, kas parasjagu? Ei pane hääletusele. Aitäh!

Keegi ei nõua hääletusele panekut. Tänan!

Ei ole probleeme? Tänan!

Ei ole probleeme? Tänan!

Ei pane hääletusele? Tänan!

Fraktsiooni "Mõõdukad" ettepanek, nr. 10, arvestatud.

Kellelgi ei ole probleeme? Tänan!

"Mõõdukate" ettepanek, üldjärjestuses nr. 12, arvestatud.

Ei ole probleeme. Tänan!

Ettepanek nr. 13, osaliselt arvestatud.

Ei nõua? Aitäh!

Nr. 14, arvestatud.

Ei ole probleeme.

Ei ole probleeme.

Nr. 16, arvestatud.

Ei ole probleeme. Tänan!

Nr. 17, arvestatud põhimõtteliselt. Sõnastus muudetud.

On sobivalt arvestatud? Aitäh!

Riigikogu liikme Rein Arjukese ettepanek, üldjärjestuses nr. 18, ei ole arvestatud.

Läheb hääletusele? Paneme hääletusele. Rein Arjukese ettepanek. Lugupeetud Riigikogu! Kes on Rein Arjukese parandusettepaneku poolt, järjekorranumber 18? Selle ettepaneku poolt on 19 Riigikogu liiget, vastu on 34, 5 jäid erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust.

Probleeme ei ole.

"Mõõdukate" ettepanek, nr. 21, ei ole arvestatud.

"Mõõdukate" ettepanek, üldjärjestuses nr. 22, on arvestatud.

Ei ole probleeme. Aitäh!

Samuti on arvestatud nr. 23.

Ei ole probleeme. Tänan!

Riigikogu liige Kalev Kukk, parandusettepanek üldjärjestuses nr. 24, on esitatud alternatiivina tekstis.

Oled nõus? Jaa.

Komisjoni ettepanek on hääletada alternatiive.

Kalev Kukk, hästi lühidalt.

Aitäh! Nagu minister Liia Hänni ütles, selle hinna kehtestamine tähendaks sisuliselt täiendavate maksevahendite väljaandmist. See on tegelikult täpselt seesama ideoloogia, mida jutlustab Eesti Tööstuse Keskliit. Aitäh!

Kas nõuad hääletusele panekut?

Komisjon otsustas selle hääletusele panna alternatiivina.

Kas sobib, et läheb hääletamisele alternatiivina? Aitäh! Sobib, ta on nõus. Läheme edasi. Alternatiivid hääletame siis, kui lõpptekst tuleb.

Selge. Riigikogu liige Enn Tarto.

Ei, Laanoja enne.

Parandusettepanek nr. 25, Ülo Laanoja parandusettepanek on alternatiivina tekstis.

Oled nõus? Aitäh!

Samuti Kalev Kuke parandusettepaneku teine osa on tekstis alternatiivina.

Ta oli nõus sellega.

Kui te vaatate parandusettepanekut nr. 24, siis seal on kaks alternatiivi.

Sa oled nõus, eks ole? Kalev Kukk.

Need lähevad nagunii hääletamisele, aga nad lähevad hääletamisele eraldi.

Nad lähevad eraldi hääletusele.

Kolm hääletust tuleb?

Jah. Kui me oleme saanud lõppteksti kätte, kõik parandusettepanekud on hääletatud läbi, siis tulevad hääletamisele alternatiivid.

26. parandusettepanek on esitatud Enn Tarto poolt, sisuliselt arvestatud "Mõõdukate" ettepanekutes.

Ei ole probleemi, Enn Tarto? Aitäh!

ERSP fraktsiooni muudatusettepanek, nr. 27, ei ole arvestatud.

Vaheaeg 5 minutit.

Järgmine on sama § 10 lõige 4 punkt 6, mida komisjon ei arvestanud.

Tiit Made nõuab, paneme hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on ERSP parandusettepaneku poolt, nr. 27 punkt 6? Selle ettepaneku poolt on 12 Riigikogu liiget, vastu on 44, erapooletuid on 6. See ettepanek ei leidnud toetust.

ERSP parandusettepanek, punkti 12 kohta, komisjon ei arvestanud.

Paneme hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on ERSP parandusettepaneku poolt, tabelis nr. 27 punkt 12? Selle ettepaneku poolt on 22 Riigikogu liiget, vastu on 32, 2 jäid erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust

Punkti 13 ei ole komisjon arvestanud.

Paneme hääletusele? Lugupeetud Riigikogu, kes on ERSP parandusettepaneku poolt, nr. 27 punkt 13? Selle ettepaneku poolt on 46 Riigikogu liiget, vastu on 9, 3 jäid erapooletuks. See ettepanek leidis toetust.

ERSP parandusettepanek sama lõike punkti 14 kohta, komisjon on seda arvestanud.

Ei ole probleeme? Ei ole. Aitäh!

Sama lõike punkt 15, komisjon ei arvestanud.

Paneme hääletusele. ERSP parandusettepanek, nr. 27 punkt 15. Selle ettepaneku poolt on 40 Riigikogu liiget, vastu on 14, 4 jäid erapooletuks. See ettepanek leidis toetust.

Punkt 16, komisjon ei arvestanud.

Üks hetk. Härra Uustalu oli kõnet soovinud, selgitame, mis kõne see on. Härra Uustalu, ma seletan kõigepealt asjaolusid. Kui protest on, siis on käsi tõstetud ja see tähendab seda, et ei saanud aru, mida pandi hääletusele. Kas meeldib või ei meeldi, selle kohta mitte ühtegi sõna. Kas oli protest? Ei olnud, aitäh!

ERSP parandusettepanek, punkt 17 leheküljel 8, komisjon ei arvestanud.

Paneme hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on ERSP parandusettepaneku poolt, tabelis nr. 27 punkt 17? Selle ettepaneku poolt on 19 Riigikogu liiget, vastu on 24, erapooletuid on 13, see ettepanek ei leidnud toetust.

ERSP parandusettepanek, punkt 18, komisjon ei arvestanud.

Paneme hääletusele. Kes on ERSP parandusettepaneku poolt, tabelis nr. 27 punkt 18? Selle ettepaneku poolt on 36, vastu on 6, 14 jäid erapooletuks. See ettepanek leidis toetust.

ERSP parandusettepanek, punkt 19, komisjon ei arvestanud.

Lugupeetud Riigikogu, kes on ERSP parandusettepaneku poolt, tabelis nr. 27 punkt 19? Selle ettepaneku poolt on 41 Riigikogu liiget, vastu on 6, 5 jäid erapooletuks. See ettepanek leidis toetust.

ERSP parandusettepanek, punkt 20, komisjon ei arvestanud.

Lugupeetud Riigikogu, kes on ERSP parandusettepaneku poolt, tabelis nr. 27 punkt 20? Selle ettepaneku poolt on 30 Riigikogu liiget, vastu on 18, 5 jäid erapooletuks. See ettepanek leidis toetust.

Riigikogu liikme Vambo Kaalu ettepanek, üldjärjestuses nr. 28, komisjon ei arvestanud.

Vambo Kaal, ei ole probleeme? Aitäh!

Riigikogu liikme Liina Tõnissoni parandusettepanek, nr. 29. Arvestatud.

Nr. 30 ja 31 on arvestatud. (Hääl saalist.) Vambo Kaalu ettepanek hääletusele? Paneme hääletusele. Kas Liina Tõnissoniga ei ole meil probleeme? Aitäh!

Liina Tõnissoni parandusettepanek, nr. 32, ei ole arvestatud.

Ei ole probleeme? Ei ole. 33 ja 34 ka? Aitäh!

Kalev Kuke parandusettepanek, nr. 35, ei ole arvestatud.

Mis saab, Kalev Kukk? Paneme hääletusele.

Fraktsiooni "Mõõdukad" ettepanek, üldjärjestuses nr. 36, on arvestatud.

Ei ole probleeme? Hääletusele? Mihkel Pärnoja.

Sellega on ju arvestatud.

On muudetud kuupäeva, selle tõttu ma palun.

Selge. Saan aru. Panen hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on "Mõõdukate" parandusettepaneku poolt, tabelis nr. 36, lõige 4? Selle ettepaneku poolt on 47 Riigikogu liiget, vastu on 10, 3 jäid erapooletuks. See ettepanek leidis toetust.

"Mõõdukate" ettepanekud, tabelis nr. 37, 38, 39, on arvestatud.

Ei ole probleeme? Aitäh!

Samuti on ka nr. 40 arvestatud. Nr. 41 ei ole arvestatud.

Ei nõua. Aitäh!

Kalev Kuke parandusettepanek, nr. 42, arvestatud.

Ei ole probleeme. Tänan!

Aitäh!

Ei ole probleeme? Tänan!

Liina Tõnissoni ettepanek, nr. 48, ei ole arvestatud.

Korras? Aitäh!

Ei ole probleeme? Tänan!

"Mõõdukate" parandusettepanek, nr. 50, samuti nr. 51, 52 ja 53 on arvestatud.

Ei ole probleeme. Tänan!

"Mõõdukate" parandusettepanek, nr. 54, ei ole arvestatud.

Paneme hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on "Mõõdukate" parandusettepaneku poolt, tabelis nr. 54, et lisada uus paragrahv? Selle ettepaneku poolt on 39 Riigikogu liiget, vastu on 18, 2 jäid erapooletuks. See ettepanek leidis toetust.

"Mõõdukate" parandusettepanek, nr. 56, komisjon arvestab teise lugemise jätkamisel.

Ollakse nõus? Aitäh!

Ei ole probleeme? Keegi ei nõua hääletusele panekut.

Mart Nuti ettepanekut, mis on tabelis nr. 59, komisjon arvestas.

Keegi ei nõua hääletusele panekut. Tänan! Kas on kõik, Toivo Jürgenson?

Jah.

Kumb, kas valitsus või komisjon nõudis katkestamist peale parandusettepanekute läbihääletamist?

Komisjon.

Kas katkestame?

Jah.

Tahad sa alternatiivid praegu läbi hääletada? Hääletame läbi.

Komisjon volitas mind tegema ettepaneku alternatiivid läbi hääletada. Põhitekst on olemas, seal on alternatiivid kirjas.

See nõue on muidugi õige. Saadikutel on õigus nõuda põhiteksti.

"Mõõdukate" parandusettepanekuid nr. 56 ja 57 pidas komisjon vajalikuks arvestada teise lugemise jätkamisel. Fraktsioon "Mõõdukad" nõuab nende kahe punkti läbihääletamist.

Panen hääletusele. Lugupeetud Riigikogu! Mis juhtus, Mihkel Pärnoja? Selgitus, kommentaar? Palun, hästi lühidalt.

Aitäh, härra esimees! Selgitus siia juurde on selline. Komisjonis oli arutusel, et kuna on tegemist väga mahukate muudatustega, siis oleks otstarbekas esitada seadus tervikuna uues redaktsioonis Riigikogule arutluseks. Ilma neid parandusettepanekuid läbi hääletamata või õigemini nende poolt hääletamata ei ole komisjonil vastavaid volitusi. Seetõttu ma palun hääletada nende parandusettepanekute poolt, see parandab nii komisjoni kui Riigikogu enda töövõimalusi.

See on tõsi.

See probleem oli arutusel ka komisjonis ja nii komisjon seda tookord tõepoolest mõistis.

Komisjon omapead seda teha ei tohi. Panen hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on "Mõõdukate" parandusettepaneku poolt, tabelis nr. 56? Selle ettepaneku poolt on 45 Riigikogu liiget, vastu on 3, 2 jäid erapooletuks. See ettepanek leidis toetust.

Ettepanek on jätkata pärast istungivaba nädalat.

See on õige, parandatud teksti kohta tuleb anda teavet. Kohe me kuuleme. Juhtivkomisjoni esimees on kantslis, ta ütleb kohe.

Ma ei ole kahjuks esimees.

Esindaja.

Meil on praegu komisjoni nõunikega kokkulepe koostada saadikutele see tekst neljapäevaks.

Kas homseks või?

Neljapäevaks.

See on 25. veebruar.

Järgmine selle nädala tööpäev on neljapäev.

Jah. 25. veebruaril on tekst laua peal ja parandusettepanekud 1. märtsiks selleks kellaks, mis ta nimetas.

Kell 16.00.

Nüüd peaks klaar olema. Tänan!

Kolleegid, jätkame vastavalt kinnitatud päevakorrale. Riigikogu liikmete Illar Hallaste, Arvo Junti, Mihkel Pärnoja ja Ants Ermi poolt esitatud otsuse eelnõu ajutise komisjoni moodustamisest Riigikogu kodukorra küsimustes. Ettekandeks paluksin kõnetooli Mihkel Pärnoja.

Suur tänu! Kas on küsimusi ettekandjale? Ei ole. Suur tänu! Juhtivkomisjoni nimel paluksin ma kõnetooli kolleeg Ants-Enno Lõhmuse.

Suur tänu! Mul ei ole midagi lisada. See otsus on lõplik.

Kolleegid, jätkame vastavalt kinnitatud päevakorrale. Valitsuse poolt esitatud Eesti Vabariigi seaduse "Kooperatiivsete, riiklik-kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide vara taasriigistamise ja erastamise kohta" muutmise seaduse eelnõu. Me alustame teise lugemisega. Ettekandeks paluksin kõnetooli proua minister Liia Hänni.

Austatud Riigikogu, Vabariigi Valitsus esitas teile kooperatiivsete, riiklik-kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide vara taasriigistamise ja erastamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu on läbinud esimese lugemise. Riigikogu liikmed pidid nagu ikka esitama oma parandusettepanekud eelnõu kohta. Ettepanekuid ei laekunud, küll aga tegi majandus- ja põllumajanduskomisjon minimaalseid redaktsioonilisi täpsustusi seaduse tekstis. Sel kujul on ta teil nüüd olemas. Kuna parandusettepanekuid ei olnud ja meid sunnib tagant taasriigistamise tähtaeg 4. märts, siis oleks igati soovitav, et me täna selle seaduse vastu võtaksime. Nii et ma kutsun teid üles toetama valitsuse poolt esitatud seaduseelnõu. Aitäh!

Suur tänu! Kolleeg Ilmar Mändmets, kuulame ära ka juhtivkomisjoni seisukoha.

Lugupeetav esimees, lugupeetavad kolleegid! Majandus- ja põllumajanduskomisjon arutas seda seaduseelnõu. Kuna teie poolt parandusi tõesti ei tulnud, siis majandus- ja põllumajanduskomisjon teeb ettepaneku see seaduseelnõu vormistada seaduseks. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Tundub, et küsimusi ei ole. Kas keegi soovib arvamust avaldada? Kas me fikseerime, et läbirääkimised on lõppenud? Läbirääkimised on lõppenud. Parandusettepanekuid laekunud ei ole. Tekst muutunud ei ole. Ilmselt ei ole ka tarvidust ära kuulata lõppsõnu, need langevad kokku ettekannetega. Kas ma võin panna seaduseelnõu hääletusele, et teisel lugemisel vastu võtta?

Kolleegid, meil on probleeme valitsuse liikmetest ettekandjatega, ka muid muresid on palju. On ettepanek, et me võtaksime praegu arutusele valitsuse poolt esitatud pensioniseaduse eelnõu ja alustaksime esimese lugemisega. Ma paluksin kõnetooli proua minister Marju Lauristini.

Lugupeetud Riigikogu liikmed, küsimus pensionidest on olnud Eesti ühiskonna tähelepanu keskpunktis juba mitu viimast kuud. Me oleme täna jõudnud selle hetkeni, mida on väga pingeliselt oodanud rohkem kui 300 000 Eesti pensionäri. Valitsus on esitanud esimeseks lugemiseks pensioniseaduse eelnõu. See eelnõu on läbinud väga mitmesuguseid arutelusid. Seda on arutanud pensionärid, valitsusasutused, ametiühingud, samuti on olnud mitmed ja väga põhjalikud arutelud Riigikogu sotsiaalkomisjonis. Tegemist on eelnõuga, mis elulisest seisukohast valmistab palju kurvastust ja pettumusi neile inimestele, kes õigustatult ootavad, et riik neile nende vanaduspõlve kindlustab. Lähtudes paratamatult Eesti riigi majanduslikust olukorrast, ei võimalda see eelnõu kaugeltki täita riigi kohustust vanade inimeste ees. Miks see nii on, on kõikidele selge. Riigikogu on läbinud pika ja põhjaliku eelarvearutelu ning selle käigus ka kõige suuremad optimistid, kes enne seda lootsid, et on võimalik imeväel leida sadu miljoneid ja jagada need inimeste vahel, siiski lõpptulemusena seda teha ei saanud, sest me oleme just niisuguses majanduslikus seisus, meie maksumaksjad maksavad eelarvesse just täpselt nii palju, kui nad maksavad. Just sellest lähtudes ongi teile esitatud eelnõu, mis on ülemineku eelnõu ühelt palkade ja pensionide paradigmalt, mis oli meile kõikidele tuttav nõukogude ajal, teisele, veel mitte eksisteerivale paradigmale, mida tunneb ülejäänud maailm, s.o. pensionikindlustuse paradigmale, mis lähtub sellest, et inimesed oma tööaja jooksul teevad sissemakseid pensionifondi, kindlustades sellega ise oma vanaduspõlve, kusjuures nad ise või tööandja on see, kes selle kindlustuse kannab. Enamikus riikides tehakse seda mõlemapoolselt. Nõukogude süsteemis ei olnud tegemist kindlustusfondidega, pensioni maksti teatavasti välja sõltumata sellest, kui palju ja mismoodi makse laekus, seda jagati suurest katlast kõikidele, lähtudes küllaltki voluntaristlikest arusaamadest. Kui me jõudsime Nõukogude Liidu süsteemist iseseisvasse Eesti Vabariiki, pidime hakkama ise oma rahasid lugema. Selgus, et nimelt neid rahasid ei ole kogutud Ja selles mõttes on meil vaja just nagu nullist alata. Selle nullist algamise tähiseks oli elatusrahade kehtestamine, mis tõesti ongi nulltase, see on tase, kus üldse ei arvestata inimese elupanust, ei tööpanust, ei muid inimese poolt ühiskonna rikkuse tõstmiseks tehtud pingutusi. Me teame, et Ülemnõukogu võttis vastu pensioniseaduse, mis oli n.-ö. teoreetiline seadus. Seadus, kus püüti parandada nõukogude paradigma silmanähtavaid vajakajäämisi, kuid mis põhimõtteliselt siiski püsis samas paradigmas, s.t. ei olnud rajatud kindlustusprintsiibile. See pensioniseadus, mida Ülemnõukogu arutas väga põhjalikult ja hoolega, ma ütleksin, andumusega ja sooviga teha võimalikult hea seadus, ei jõustunud, ei käivitunud just seetõttu, et kui me jõudsime oma riigi ja oma rahakotini, siis selgus, et selles rahakotis selle pensioniseaduse käivitamiseks raha ei jätku. Nii me olemegi praegu olukorras, kus 1991. aasta pensioniseadus on viinud küllalt kõrgele pensionäride ootused ja nendel lootustel on ka väga selge hind. See hind on 2,1 miljardit krooni. Just nii palju ümardatult maksaks selle pensioniseaduse käivitamine kujul, nagu ta vastu võeti, arvestades kõiki vahepeal toimunud muutusi palgatasemetes, korrutades väga paljude koefitsientidega jne. Kuna nendele ootustele ei ole võimalik vastata, siis on tehtud mitmesuguseid mugandusi, mõeldud mitmesuguseid teisi variante. Meie tegime oma valikud selliselt, et me leidsime, et ei ole õige säilitada Eesti Vabariigis Eesti krooni ajal nõukogudeaegset palgasüsteemi pensionide näol ja ei ole õige võtta jõukamat vähemust selleks etalongrupiks, kelle järgi tehakse otsustused. Selles valikus on vaieldavusi nagu kõikides valikutes. Need valikud tuleb uuesti läbi mõelda ja teil siin saalis on muidugi õigus neid valikuid kaaluda. Samuti on tekitanud palju probleeme ja vaidlusi invaliidsuspension, kuna esitatud eelnõuvariandis ei ole võimalust, mis oli 1991. aasta seaduses: invaliidsuspension vanaduspensioni mahus inimestele, kes ei ole pensioniealised, on invaliidid, kuid omavad tööstaa˛i. Ka ekspert juhib tähelepanu, et selline võimalus peaks siiski säilima. Me oleme valmis seda parandust arutama ja aktsepteerima. Teiselt poolt on aga avaldatud arvamusi, ja mitte vähe, et mitte ainult pensionäride ja töötegijate suhe, vaid ka tööpuudus on tegur, mida tuleks arvesse võtta, et just tööpuudusest lähtudes ei tuleks kiiresti või suure sammuga pensioniiga tõsta või kas üldse tuleks, sest iga töötav pensionär on samal ajal töökoha hoidja, mida võiks saada noorem töötu inimene. Viimane argument siiski ei ole nii üheselt mõistetav, nii lihtne, sest tegelik analüüs näitab, et pensionäre töötab kõige rohkem eelarvelistes asutustes, väikese palgaga kohtadel, mida just eriti ei ihka noored ja kiiret jõukust lootvad inimesed. Ei ole üldiselt üksühene see töökohtade struktuur töötute või tööotsijate soovide ja pensionäride hõivatuse seisukohalt. Sellega on muidugi seotud veel üks probleem, mida me praegu ei ole lahendanud ja mida ma palun kaaluda saadikutel. Lähtudes oma valijaskonnast ja oma elutundmisest, peavad saadikud ütlema oma kaaluka sõna. See on ootepensioni küsimus, mis on päevakorral juba praegu, eriti nende puhul, kes on jäänud tööta. Lähtudes sellest, et eelnõus ei ole mingisugust järsku pensioniea tõusu ette nähtud, isegi libisev graafik ei ole siia veel sisse kirjutatud, ei ole me praegu ette näinud ootepensioni. Samal ajal on väga paljudes kirjades, väga paljudel kohtumistel öeldud, et kuna pensionieelikud on töötute hulgas küllaltki suure erikaaluga, kas ei peaks siis töötutele pensionieelikutele juba praegu rakendama ootepensioni. See aga on muidugi lisakulutuste küsimus. Nii et see asi on praegu õhus, siin eelnõus seda ei ole, aga kahe lugemise vahel võiks seda arutada ja ma ootan teie ettepanekuid selles suhtes. Muidugi on kõikide variantide puhul üks väga tõsine probleem, mida ma tahaksin oma ettekande lõpus puudutada. See on meid alati ja igal pool painav rahaküsimus. Te võtsite pärast pikki arutlusi vastu eelarve, kus ei olnud ette nähtud sotsiaalmaksu tõusu ega muid lisaallikaid sotsiaalfondile, mis oleksid andnud garantii pensioniseaduse rakendamiseks mis tahes variandis. Nagu ma ütlesin, ka need, kes enne eelarve arutamist väga optimistlikult pakkusid välja elatusrahade suurt suurendamist, pensioniseaduse mitmesuguseid variante maksimaalsete pensionidega, eelarve arutamise käigus selliste ettepanekute realiseerimiseni ei jõudnud. Isegi ei olnud väga aktiivset katset neid asju realiseerida. Just see näitabki, et meie olukord on tõesti nii pingeline rahaliselt, nagu ta on, ning pensioniseaduse käivitamiseks on valitsusel vaja leida lisatuluallikaid. Õiendis, mille me oleme esitanud vastavalt põhiseadusele pärast eelarve vastuvõtmist sotsiaalkomisjonile ja eelarve-maksukomisjonile, on valitsuse poolt katteallikatena välja pakutud esiteks see, et me vähemasti kuni lisaeelarve vastuvõtmiseni ei realiseeriks praeguses eelnõus väljapakutud täispensioni töötavatele pensionäridele, vaid jätkaksime töötavatele pensionäridele 100-kroonise lisaraha maksmist. See tähendaks 9,5 miljonit krooni kokkuhoidu kuus. Vahemärkusena ma ütlen, et töötavatele pensionäridele pensionimaksmise küsimus kutsub samuti esile väga suuri vaidlusi. Komisjonis me arutasime seda ja isegi hääletasime, kuid on teada, et hääled ühiskonnas jagunevad täiesti diametraalselt vastakateks. Senine pensioniseadus nägi ette, et neile, kes töötavad, ei maksta täispensioni. See on kutsunud esile palju proteste. Teie käes olev eelnõu näeb ette, et neile makstakse täispensioni, mis kutsus jälle esile proteste. Nii et ka see on nähtavasti probleem, mida tuleb veel siin saalis lõplikult lahendada ja hääletada. Kuid igal juhul me leiame, et kuni lisaeelarveni võiks praegust 100-kroonist lisaraha töötavatele pensionäridele pidada õigeks. Lõpuks küsimus selle seaduse rakendamise tehnilistest külgedest. Eelnõu on oodanud oma järge juba nädalaid ja karta on, et ka Riigikogus läheb nädalaid, kuid me võime omalt poolt öelda, et Sotsiaalministeerium koos kohalike sotsiaalametitega on stardivalmis. Andmebaas, mis on kogutud ja arvutites, ei vaja muutust, sest seal on kõik vajalikud andmed sees, programmid on olemas. Ja niipea, kui härra Nugis lööb viimast korda haamriga, kuulutades selle seaduse pärast kõiki lugemisi ja parandusi vastuvõetuks, oleme valmis käivitama arvutused. Tehnilisest küljest võtab seaduse rakendamine meie arvestuste järgi aega umbes kolm nädalat, alates vastuvõtmise hetkest, kuni uue süsteemi järgi väljaarvutatavad rahad on n.-ö. maksmiseks valmis. Aga kuna meil on siin veel ka eraldi eelnõudena pensionilisad ja rakendamine, siis selle probleemi juurde võime tulla veel tagasi. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Küsimused ettekandjale. Raoul Üksvärav.

Küsimus, mis saab edasi, jäi mulle ausalt öeldes natukene ebaselgeks. Kui see puudutab seda, mida pensionär oma rahaga teeb, kui ta selle kätte saab, siis see on juba tema isiklik asi. Kui on mõeldud seda, kas see sihtkapital on midagi, mis on püsiva suurusega kuskil kapitalina olemas, siis ma arvan, et härra Üksvärav teab, et sotsiaalmaks laekub meil pidevalt, me jälgime seda kuu esimesest päevast viimaseni ning maksame välja täpselt just selle järgi, kuidas tema laekub. Siin on muidugi väga suured probleemid, mis on seotud pankadevaheliste arveldustega, postiga jne., kuid te olete näinud, et me oleme püüdnud neid probleeme siiski lahendada.

Suur tänu! Lembit Arro.

Härra Arro, mul ei olnud kahjuks võimalik jälgida Riigikogu sisukat tööd viimase ajavahemiku jooksul. Pensioniseaduse eelnõu on teile esitatud sellisena, nagu ta on esitatud, ja seda laadi parandusi ei ole mulle saabunud.

Suur tänu! Olav Anton.

Nagu ma ütlesin, me oleme komisjonis arutanud ja arutame ka edasi defineerimise küsimust. Üks võimalus on defineerida rahvapensionina. On ka teisi võimalusi. Nii et ma usun, et me leiame rahuldava definitsiooni. See on tõesti vahepealne variant, üleminek elatusrahalt täielikule pensionikindlustusele. Elatusrahast erineb ta selle poolest, et ta võtab arvesse inimeste erinevat panust elu jooksul. Pensionikindlustusest erineb ta selles mõttes, et ta ei põhine kindlustusfondil.

Suur tänu! Edgar Spriit.

Suur tänu! Epp Haabsaar.

Mis kaalutlustel lisand, mida makstakse pensionäridele, kelle ülalpidamisel on alaealised, on siin projektis nii piiratud? Minu mälu järgi me komisjonis saime natukene parema kokkuleppe. Praegu makstakse seda lastetoetust ju kõigile ühetaoliselt. Invaliid, kelle peres on lapsi, on ikkagi väga raskes olukorras.

Jaa, me jõudsime komisjonis tõesti ühisele seisukohale, et tuleks neid rohkem arvestada, aga me arutarne praegu pensioniseaduse eelnõu, nagu ta oli esitatud, ilma nende muudatusteta, mis me oleme komisjonis juba läbi arutanud, sest see töö on käinud paralleelselt. Teisele lugemisele me toome sisse need muudatused. See dokument, mida nimetas härra Spriit, sisaldab juba ka neid muudatusi.

Suur tänu! Liina Tõnisson.

Kell on 12.58. Mis me teeme? Kas pikendame? Kes teeb ettepaneku? Meil on veel kaasettekanne.

Jätkame küsimustega. Liina Tõnisson.

Lugupeetud proua minister, ma jätkaks teise küsimusega, kuid võtaks endale õiguse reageerida teie märkusele. Nimelt on meil tegemist kahe majanduskomisjoniga. Ja ma olen teiega nõus, et see eelarve ei väärinud ühehäälset hääletamist, seetõttu hääletasin mina vastu.

Tänan! Tiit Made.

Rohkem küsimusi ma ei näe. Tänan Marju Lauristini ja läheme kaasettekande juurde. Palun, proua Oviir!

Katteallikate üle ma paluks kõigil mõelda ja meid abistada, sest muidu jääb väga küsitavaks pensioniseaduse vastuvõtmine.

Tänan! Saadikutel on küsimusi. Kalju Põldvere, palun!

Härra esimees, proua Oviir, mul on teile küsimus. Kas teie neid väga mitmekülgseid seisukohti esitades esinesite täielikult komisjoni nimel või enese kui Riigikogu liikme nimel?

Tänan! Ülo Laanoja, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud proua Oviir! Oma ettekande teises osas te olite murelik, et ei ole rahalisi katteallikaid ja tõenäoliselt on raskusi selle eelnõu vastuvõtmisel ka sellisel kujul, kuid ettekande esimeses osas te ründasite eelnõu, kuna ta ei ole veel päris pension ja kuna ta ei arvesta palkasid. Ja ma küsin, kas tänase seisuga teie arvates Eestimaal on juba olemas selline palgastruktuur, et saadavaid palkasid võiks pensionide arvestamisel õiglaselt arvestada, ja ma toon kaks näidet. Võtame politseiniku ja võtame ühe erafirmas töötava ihukaitseteenistuse töötaja, kelle palgavahe on enam kui kolmekordne. Või võtame ministeeriumi juristi ja erafirma juristi, kelle palgavahe on kümnekordne. Kas me nüüd seda palka arvestades tõesti kehtestame õiglase pensioniseaduse?

Kõikides riikides on riigiteenistujate palgad madalamad kui erasektoris. Neid on võimalik indeksitega ja teistmoodi reguleerida, kuid tänane turvamees ei lähe pensionile homme, ta läheb pensionile paremal juhul paarikümne aasta pärast. See ei ole täna probleem. Kordan veel kord, riigiteenistuse ja erateenistuse palgad on alati erinevad, kuid selle pealt makstakse maksu ja pensioni sihtkapitali akumuleerijaks on palga pealt makstav maks.

Tänan! Eiki Nestor, palun!

Ma vabandan, ma lisaks veel. Ei maksaks minu esinemisele panna külge silti "ründav". Igat selgitust võib võtta ründamisena, igat selgitust võib iseloomustada ka pehmema väljendusega.

Proua Oviir, see on teise lugemise küsimus, praegu on küsimused ja vastused, ärme diskussioonidesse laskume. Härra Spriit, palun!

Tänan, härra esimees! Proua Oviir, mul on sellist laadi küsimus. Nagu ma sain aru proua ministri ja ka teie informatsioonist, siis see 11. jaanuaril esitatud seaduseelnõu on seda väärt, et ta oleks tulnud tagasi lükata, kuna ekspertiis tegi selle pihuks ja põrmuks. Millest on tingitud, et see variant siiski esitati esimesele lugemisele, selle asemel et esitada sotsiaalkomisjonis olev teine variant, kus on juba kõik arvestatud? Tänan!

Härra Spriit, teine variant on ühise töö vili, kus on võetud aluseks eksperdi ja komisjoni arvamused ning mille ministeerium on nüüd vormistanud vahevariandina. Kui me võtaks ta täna aluseks, siis me peaksime uuesti alustama protseduuri, me oleksime kaotanud aega. See ei oleks mõistlik, sest tõenäoliselt me jõuame ministeeriumi ja saaliga kokkuleppele ning me saame võimalikult hea seaduse. Ma olen veendunud, et see on meie kõigi ühine tahe.

Palun, härra Ojasalu!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud proua Oviir! Te tsiteerisite põhiseaduse § 116, see paragrahv on VIII peatüki all, mille pealkiri on "Rahandus ja riigieelarve". Tähendab, see § 116 räägib eelarvest ja algab sõnadega "riigieelarve või selle eelnõu muutmise ettepanekule". Seega teie tõlgendus, et see käib ka pensioniseaduse eelnõu kohta, ei pea paika.

Tänan! Ülo Laanoja, teine küsimus.

Aitäh! Ma esitaksin praegu pisut protseduurilise küsimuse: kas on mõeldav edasine menetluse käik selliselt, et see komisjoni ja valitsuse ühistöö käigus teisenenud eelnõu jõuaks kõigi liikmete laudadele? Kas oleks võimalik öelda seda aega, millal ta siia jõuab ja kas oleks mõeldav, et parandusettepanekuid me esitaksime siis juba sellele variandile, mis võib-olla oluliselt protseduurilist tööd lihtsustaks?

Ei, seda ei võimalda minu meelest kodukord. Mitte ükski komisjon ei jaga oma töövariante saali laiali, siis me jäämegi nende kohta muudatusettepanekuid tegema. Vastavalt reglemendile saab muudatusettepanekuid teha selle seaduseelnõu kohta, mille esitas valitsus ja mida me täna arutame.

Tänan! Ma rohkem küsimusi ei näe. Kuna ükski fraktsioon ei ole vastu, juhtivkomisjon on poolt, siis me võiksime sellega esimese lugemise lõpetada. Ma tänan Siiri Oviiri. Peame korra veel nõu. Proua Lauristin palus sõna õienduseks. Reglement ei määratle, et esimesel lugemisel on õiendused või lõppsõnad, aga kui täiskogu on sellega nõus ja kui see õiendus ei kutsu esile tahtmisi veel kord asju õiendada, siis ma heameelega annaksin selle sõna. Palun!