Austatud juhataja, lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus esitab teile Eesti ja Euroopa Majandusühenduse vahel sõlmitud laenulepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu koos seletuskirja ja juurdekuuluva lepinguga.

Aitäh! Juhtivkomisjon on majandus- ja põllumajanduskomisjon.

Eelmise aasta kevadel moodustas Ülemnõukogu mitu töögruppi põhiseadusest tulenevate eelnõude väljatöötamiseks. Ühel sellisel töögrupil on valminud Riigi Teatajat käsitlev seaduseelnõu koos seletuskirjaga, mille nüüd Vabariigi Valitsus teile esitab. Ülemnõukogu vastava otsuse kohaselt esitatakse materjal koos ekspertiisitulemustega.

Aitäh! Juhtivkomisjon on riigiõiguskomisjon. Ja nüüd rahvasaadikud. Rein Veidemann.

Härra esimees, lugupeetud kolleegid! Lähemail päevil täitub sada päeva Mart Laari valitsuse ametisse astumisest. Seoses sellega on mul peaminister Mart Laarile üle anda arupärimine nelja põhimõttelise küsimusega. Tänan!

Talitame kodukorraseaduses ettenähtud viisil. Jaak Roosaare.

Austatud esimees ja juhatus, austatud kolleegid! Minule on valijad esitanud mitmeid küsimusi ja tõstatanud probleeme seoses majanduse, keskkonna, taara vastuvõtu, telefonside ja postiga. Esitan ka valitsusele sellekohased arupärimised. Aitäh!

Talitame nendega kodukorraseaduses ettenähtud korras. Jaanus Raidal.

Väga austatud Riigikogu juhatus, väga austatud Riigikogu! Seoses sellega, et Eesti kodanikkond hakkas juba eelmisel aastal omaalgatuslikult korraldama rahvahääletusi, rahvaküsitlusi ja referendumeid haldusüksuste maakondliku alluvuse ja suuruse asjus, esitan seadusandliku initsiatiivi korras haldusüksuste moodustamise korra seaduse eelnõu algatamise ettepaneku Vabariigi Valitsusele.

Autorid on ka juhtivkomisjoni kohustustes. Kalev Kukk.

Lugupeetud juhatus, lugupeetud kolleegid! Võtan tagasi Keskfraktsiooni poolt esitatud põllumajanduse krediteerimist käsitleva Riigikogu otsuse eelnõu ning esitan selle asemele seaduseelnõu tagastamatu välisabina saadavate ja riiklike välislaenude eest ostetavate põllumajandussaaduste ja põllumajanduses kasutatavate ressursside müügist laekuva raha suunamisest põllumajanduse krediteerimiseks. Esitan selle majandus- ja põllumajanduskomisjoni nimel Keskfraktsiooni initsiatiivil. Aitäh!

Autorid on ka juhtivkomisjoni kohustustes, s.t. probleemiga hakkab tegelema majandus- ja põllumajanduskomisjon. Ivar Raig.

Austatud juhataja, austatud kolleegid! Majandus- ja põllumajanduskomisjon, võttes aluseks 25. jaanuari koosoleku otsuse, palub Riigikogu menetlusest välja arvata Riigikogu liikmete Peeter Lorentsi, Edgar Savisaare ja Riivo Sinijärve poolt esitatud Riigikogu otsuse eelnõu ajutise komisjoni moodustamise kohta. See puudutab Erastamisettevõtet. Seaduseelnõu osa autoritega on see tagasivõtmine kooskõlastatud.

Kolleegid! Kas ma võin panna protseduurilise ettepaneku hääletusele vastavalt kodukorraseaduse §-le 30? Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et arvata menetlusest välja Riigikogu liikmete Peeter Lorentsi, Edgar Savisaare ja Riivo Sinijärve poolt esitatud otsuse eelnõu ajutise komisjoni moodustamisest? Selle ettepaneku poolt on 53 Riigikogu liiget, 2 on vastu, 8 jäid erapooletuks. Eelnõu on menetlusest välja arvatud. Toomas Alatalu.

Lugupeetud eestseisus, lugupeetud vähemusenamus, lugupeetud enamusvähemus! Ma loodan, et kõik said selgelt aru esmaspäeval langetatud otsusest lükata edasi järgmisse, 1994. aastasse minu eelnõu, mis nägi ette moodustada komisjon põhiseaduse ja uute seaduste vahel tekkivate konfliktide arutamiseks. Raske on otsida paremat näidet selle kohta, kui hoolimatult suhtub praegune valitsuskoalitsioon referendumi tulemustesse. Teatavasti hääletas rahvas ka selle poolt, et Riigikogu teeks kolme aasta jooksul korrektiive põhiseaduses. Et seda on vaja, näitab suurepäraselt äsja toimunud diskussioon selle üle, kas eelarve on seadus või ei ole seadus. Ja kui te vaatate protseduurireegleid, siis näete, et igasugune põhiseaduse muutmine nõuab pikka aega. Seetõttu on 1994. aasta ebareaalne ja ma esitan praegu uue Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Kõige olulisem on tagasi saada rahva toetus. Te olete kõik näinud EMOR-i küsitluste tulemusi, mis näitavad, et rahva hoiak presidendi valimise suhtes oli ühene. Seetõttu teen ettepaneku muuta põhiseaduse §-e 56 ja 79 sääraselt, et oleks tagatud Vabariigi Presidendi valimine üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel rahva poolt. Ja vastavalt põhiseadusele on ettepanekul ka allkirjad, mille on andnud 24 Riigikogu liiget. Need on Alatalu, Spriit, Mändmets, Kukk, Raave, Mõtsküla, Niklus, Üksvärav, Tepandi, Toomepuu, Arro, Korda, Käärma, Hanson, Lorents, Sirendi, Vooglaid, Sügis, Uustalo, Linde, Teiter, Aimla ja Sinijärv.

Peaasi, et viiendik liikmeid oleks. Kuid asjaolud on sellised, et praegu ei ole vaba mikrofoni aeg. Antakse üle, mida anda on, nimetatakse eelnõu pealkiri ja objekt, mida tahetakse reguleerida. Juhtivkomisjon on riigiõiguskomisjon. Kolleegid, ma tutvustan teile tänase istungi võimalikku töökava. Alustame õiguskantsleri ametisse nimetamise seaduse eelnõust. Seejärel võtaksime arutusele valitsuse eelnõud, mis käsitlevad politseiseaduse muutmist ja täiendamist ning kriminaalkoodeksi ja haldusõiguserikkumiste seadustiku täiendamist. Lõpuks tulevad Riigikogus algatatud eelnõud. Nendest võtame kõigepealt arutusele Tiina Benno ja Jaak Roosaare eelnõu ning läheme edasi kuni päevakorra lõpuni. Niisugune on tänase istungi võimalik töökava.

Nüüd tutvustan teile esimesena arutusele tuleva päevakorrapunkti protseduurilist külge. Tegemist on seaduseelnõude läbiarutamise erijuhtumiga, kus seadus võetakse vastu esimesel lugemisel. Me kuulame ära juhatuse ettekande. Juba väljakujunenud tava kohaselt võime kulutada 15 minutit õiguskantslerikandidaadile küsimuste esitamiseks. Siis peame läbirääkimisi, kuulame ära lõppsõnad ja asume hääletama. Hääletamine on salajane. Alustame. Ma palun kõnetooli kolleeg Tunne Kelami.

Lugupeetud esimees, lugupeetud kolleegid! Õiguskantsleri ametisse nimetamise seaduse eelnõu aluseks on Vabariigi Presidendi 4. detsembri otsus nr. 10, millega ta teeb Riigikogule ettepaneku nimetada õiguskantsleriks dotsent Eerik-Juhan Truuväli. Teile esitatud kandidaat on lõpetanud 1962. aastal Tartu Riikliku Ülikooli juristina. Sealsamas on ta õppinud aspirantuuris riigiõiguse ajaloo ja teooria alal ning olnud aastatel 1966–1975 õigusteaduskonna õppejõud. 1979. kuni 1990. aastani on Eerik-Juhan Truuväli töötanud Tallinnas Ajaloo Instituudis vanemteadurina ja lõpuks teadusdirektorina. Aastatel 1990–1992 on ta töötanud Tartu Ülikooli riigiõiguse teooria ja ajaloo kateedri juhatajana ning samal ajal, alates 1989. aasta detsembrist, tegev olnud Vabariigi Valimiskomisjoni esimehena. Aitäh!

Kas on küsimusi kolleeg Tunne Kelamile? Ei ole. Aitäh! Siiski on küsimus. Mart-Olav Niklus.

Aitäh, härra esimees! Palun esitada andmeid kandideerija suhete kohta kommunistliku parteiga. Viimasel ajal püütakse sellest igal pool vaikides mööda minna. Missugused on õiguskantslerikandidaadi Truuvälja suhted kommunistliku parteiga?

Minu andmetel on kandidaat olnud NLKP liige, aga ma arvan, et parem oleks seda küsida temalt endalt.

Kas on veel küsimusi Tunne Kelamile? Ei ole. Tänan! Ja nüüd ma palun kõnetooli lugupeetud õiguskantslerikandidaadi härra Truuvälja. Fikseerime täpselt aja: 10.21. Härra Truuväli on meie käsutuses veerand tundi. Soovi korral võib ta ka mõne programmilise lause öelda.

Härra esimees, lugupeetavad Riigikogu liikmed, daamid ja härrad! Ma pean vajalikuks teha mõningaid märkusi seoses õiguskantsleri institutsiooni rakendamisega, kuna tegemist on institutsiooniga, mis meie põhiseaduses on uus ja millele ei ole täpset analoogi ei Eesti ega teiste Euroopa maade riigiõiguse ajaloos. Kõigepealt ma tahan rõhutada, et õiguskantsler on apoliitiline ja rangelt juriidiline institutsioon. Seetõttu ei ole ka mõeldav, et õiguskantsler ja tema nõunikud oleksid seotud erakondadega. Teiseks ma tahan rõhutada, et õiguskantsler ja tema meeskond peavad olema eetiliselt ja professionaalselt kõrgel tasemel. Kolmandaks ma tahan toonitada, et õiguskantsleri ametkonnas ei ole võimalik arutleda ühe või teise kehtiva akti otstarbekuse või ebaotstarbekuse üle. Seal kehtib ainult üks range reegel: olemasolev põhiseadus on fundamentaalne alus, millest peab lähtuma kõikides küsimustes, vaatamata sellele, millist kontseptsiooni pooldatakse. Samas aga tunnistatakse, et põhiseadust võivad muuta need, kellel selleks on põhiseaduslik õigus, Õiguskantsleri ametkonnas peab valitsema ühene seisukoht, et põhiseadust ei tohi muuta, lähtudes oma erakonna või isiklikest taktikalistest ülesannetest, s.o. kohandada põhiseadust oma võimetele või võimetusele. Edasi pean vajalikuks rõhutada, et põhiseaduse järgi on õiguskantsleril kolm tegevusvaldkonda. Esimene valdkond on järelevalve kõigi õigustloovate aktide üle, tagamaks nende vastavust põhiseadusele ja seadustele. Siinkohal toonitan, et kuna meie põhiseadus annab Vabariigi Presidendile vetoõiguse, siis algab õiguskantsleri faktiline tegevusväli valitsuse aktidest. Ma tahan ka öelda, et järelevalveorganina tuleb jälgida, et ei oleks ühtegi niisugust seadust, mis võimaldaks õiguskantsleril eelnevas protseduuris sekkuda õigustloova organi, samuti täitevorgani tegevusse. Seepärast ma ei ole nõus õiguskantsleri töökorra seaduse eelnõu sätetega, mis annavad õiguse peatada või teha ettepanekuid isikute asendamiseks ja vabastamiseks. See on otseselt vastuolus põhiseadusega ja õiguskantsleri ülesannetega. Teiseks. Põhiseaduses on lõige, mis sätestab, et õiguskantsler analüüsib seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töö kohta talle tehtud ettepanekuid ning esitab vajaduse korral Riigikogule ettekande. Ma kujutan ette, et lähiaastatel kujuneb see õiguskantsleri üheks põhiliseks funktsiooniks. Seda täita aga on võimalik ainult uuevormilises koostöös Justiitsministeeriumiga ja parlamendi vastavate komisjonidega. Põhiseadus annab õiguskantslerile küllaltki laiad võimalused, kuid neid tuleb kasutada nii, et rakendada üleminekuperioodil uue riikluse sünni juures võimalikult paindlikke õigusliku reageerimise vahendeid. Ei tuleks toimida nii, nagu mind on kollitatud. Need oleksid põhiseisukohad, millel ma tahtsin peatuda. Tänan teid!

Suur tänu! Mõned küsimused. Kalju Põldvere.

Härra kandidaat! Mul on palve teile, et te nimetaksite oma kandidaadiväitekirja pealkirja ja kommenteeriksite suhtumist õiguspärasusse, millega omal ajal likvideeriti Eesti Vabariik.

Minu kandidaaditöö ühe teema pealkiri oli pikk ja kõlas nii: "Eesti kodanliku riigiaparaadi purustamine 1940. aasta revolutsioonis". Esialgu tahtsin küll valida teist teemat. Teatavasti oli siis Hruštšovi sulaperioodi lõpp ja kuna ma esimesest kursusest peale olin uurinud Eesti Vabariigi õigust, tahtsin sellest kirjutada ka väitekirja. Minu tookordne juhendaja aga soovitas eespool mainitud teemat, sest selle käsitlemiseks olevat kõikvõimalikud arhiiviuksed lahti. Nii see tõepoolest ka oli. Tartu Ülikoolis olevast väitekirja eksemplarist on välja lõigatud neli ja pool lehekülge, mujal on need alles. Seal käsitletakse tol ajal kättesaadavate kirjas olnud arhiivimaterjalide põhjal seda, kuidas moodustati Varese valitsus, kes oli selles aktsioonis dirigent ja kes mitte. Sedasama skeemi ja materjali on kasutatud 1989. aastal, kui tunnistati õigustühiseks 1940. aasta anneksioon. Mis puudutab minu hinnangut 1940. aasta sündmustele, siis võin öelda järgmist. Olin teaduslik sekretär Ülemnõukogu Presiidiumi poolt moodustatud töörühmas, kes valmistas ette 1989. aasta 12. novembri otsuse, mis tunnistas 1940. aasta sündmused ja Eesti vastuvõtmise Nõukogude Liitu anneksiooniks. Ma olin selle töörühma õigussektsiooni esimees ja tõenäoliselt on siin saalis teisigi inimesi, kes sellesse töörühma kuulusid. Nad ilmselt mäletavad, et tegelikult korraldasin mina selle töörühma kogu tööd. Ka vastava otsuse eelnõu, esimese riikliku dokumendi, mis nägi ette Eesti kui rahvusvahelise õiguse subjekti taastamist, on koostanud see töörühm. Töörühma ametlik liider härra Arno Köörna pakkus veel üks päev enne Ülemnõukogu istungit välja tunduvalt leebemat otsuse varianti. Jäi see variant, mis peaks olema teile tuttav. Niisiis olen praktilise tegevusega näidanud oma suhtumist 1940. aasta sündmustesse. Ma usun, et see rahuldab teid.

Suur tänu! Kalle Kulbok.

Ma olen konkreetne inimene ja tahaksin saada edasiseks eluks praktilist nõu. Kui tekib kahtlus mingisuguse meie poolt vastuvõetava seaduse vastavuses põhiseadusele, kuidas ma peaksin konkreetselt õiguskantsleri poole pöörduma, et ta asja kiiresti menetlusse võtaks ja hinnangu annaks.

Härra Kulbok, on olemas kodukord, on olemas töökord ja on olemas presidendi aktide menetluse kord. Mainitud juhul te võite pöörduda õiguskantsleri poole ainult kui kodanik ja mitte teisiti.

Suur tänu! Ülo Laanoja.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra Truuväli! Muu hulgas te ütlesite, et seadusloome suunamine on lähiaegadel õiguskantsleri üks põhilisi rolle. Kui põhiseaduse eelnõu ette valmistati ja diskussioone peeti, olite teie selgelt presidentaalse põhiseaduse poolt. Kas te näete ka seadusloome suunamisel ette selle suuna jätkamist, et muuta põhiseadus taas presidentaalseks?

Ma tänan, see on väga hea küsimus. Esiteks ma parandan teid. Mina ei ole öelnud, et õiguskantsler täidab seadusloome juhtimisel suurt rolli. See roll seisneb seadusloome üldistamises, kuid juhtida ta seda ei saa. Õiguskantsleri seisukohad seadusloome küsimustes omandavad tähenduse vaid siis, kui Riigikogu võtab tema ettekande alusel vastu vastava otsuse või Riigikogu komisjonid aktsepteerivad neid. Teiseks. Ma ei ole kunagi olnud presidentaalse Eesti Vabariigi põhiseaduse poolt. Olen läbi uurinud Eesti Vabariigi kogu seadusandluse ja riikliku korralduse ajaloo. Ma olen olnud selle poolt, et oleks pehme president, kelle õigused on täpselt kindlaks määratud ja kes ei tohi sekkuda seaduste tegemisse. Võin muidugi öelda, et presidentaalse ja parlamentaarse vabariigi vahel järsku piiri ei ole, aga see ei tähenda, et hakkaksin oma seisukohti salgama. Kui ma kaitsesin veidi teistsugust kontseptsiooni, ei pruukinud see veel olla presidentaalsuse kontseptsioon. Põhiseaduse vastuvõtmist rahvahääletusel käsitan ma kui jurist ja õppejõud ühiskondliku lepinguna, mida ma täidan täiesti vastuvaidlematult. Ja siin ei ole mitte mingisugust võimalust selleks, et ma püüaksin põhiseadust muuta või suunata. Kui mul oleks see plaan või mõte, ei seisaks ma praegu siin teie ees. Tänan!

Suur tänu! Rein Veidemann.

Tänan, härra esimees! Härra Truuväli! Teid esitas õiguskantslerikandidaadiks Vabariigi President. Samal ajal on valitsuskoalitsiooni juhtkond ilmutanud juba eelnevalt selget umbusaldust teie kandidatuuri suhtes. Kas te olete arvestanud sellega, et teie kandidatuur võidakse tagasi lükata? Kui jah, siis miks võtsite nõuks Riigikogu ette tulla, olemata kindel positiivses tulemuses? Tänan!

Jah, loomulikult teadsin ma seda seisukohta. Jah, loomulikult oli mulle teada see, et kandidatuur võidakse tagasi lükata. Minu natuur aga on niisugune, et pidasin vajalikuks tulla Riigikogu ette, avaldamaks oma seisukohad õiguskantsleri institutsiooni suhtes, kuna loen ka ennast üheks põhiseaduse autoriks. Samuti lootsin, et selguvad põhiargumendid, miks minu kandidatuur ei sobi. Ma olen sellega täiesti nõus, et kõigil on õigus toetada ühte või teist kandidaati. Kaotus peab olema sama normaalne nähtus nagu võit. Pean lugu irokeeside filosoofiast, mille kohaselt kaotajat ülendab aeg. Tänan!

Suur tänu! Jaak Roosaare.

Tänan, austatud spiiker! Lugupeetud härra Truuväli! Vabariigi Presidenti saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul. Kuna põhiseadus annab õiguskantslerile niisuguse võimu, on mul järgmine küsimus. Arvestades teie senist sõbralikku koostööd härra Merega, kas te suudate olla piisavalt iseseisev ja erapooletu, kui päevakorrale peaks kerkima mingi presidenti puudutav küsimus? Ma muidugi loodan, et seda ei juhtu.

Ma vastan sellele küsimusele nii. Õiguskantsleri tegevust sätestavaid normatiivakte praegu veel ei ole, on ainult eelnõud. Pean silmas kolme suurt eelnõu, mis peavad täpselt fikseerima protseduurireeglid, mille järgi õiguskantsler saab toimida. Täpne reglementatsioon aitab vältida võimu vääriti kasutamist. Veel tahaksin öelda, et ma olen oma sõprade suhtes rangem kui oma vaenlaste suhtes. Viimastele saan ma andestada, aga sõpradele mitte kunagi.

Suur tänu! Nüüd viimane küsimus Mart-Olav Nikluselt.

Aitäh, härra esimees! Natuke aega tagasi soovitas härra Tunne Kelam mul teilt, härra Truuväli, isiklikult järele küsida, missugused on olnud teie suhted kommunistliku parteiga. Kui te olete olnud selle organisatsiooni liige, siis mis motiividel te sinna astusite?

Ma vastan sellele küsimusele, härra Niklus. Olin NLKP liige 29 aastat, 1961. kuni 1990. aastani. Minust sai selle partei liige kuuekümnendate aastate alguses. Teatavasti nimetatakse tänapäeval seda aega Hruštšovi sulaks. Kui te vaatate, kes tol ajal astusid NLKP-sse, siis näete, et tegemist on väga auväärse seltskonnaga. Me läksime sinna selge mõttega kasutada sula tingimustes tollast süsteemi ja struktuuri ühiskonna muutmiseks võimalikult lähedaseks inimsõbralikule, töökust armastavale ja austavale. Kuidas ma suhtun sellesse ajajärgusse oma elus? Pean seda oma elu kõige väärtuslikumaks õppetunniks. Ma sain aru, et kõikidest diktatuuridest kõige inimvihkajalikum ja amoraalsem on parteiline diktatuur.

Suur tänu, härra Truuväli! Teile eraldatud aeg on läbi. Aitäh! Avan läbirääkimised. Võib-olla ütleb meile midagi riigiõiguskomisjoni esimees härra Mart Nutt?

Lugupeetud juhatus, lugupeetud Riigikogu liikmed! Riigiõiguskomisjon arutas härra Truuvälja kandidatuuri 8. detsembril ja oli häälteenamusega selle vastu. Ma ei pea õigeks avalikustada hääletuse tulemusi nimeliselt, kuna see oli salajane. Kuid ma toon välja põhjused, mis kaalutlusel üks või teine komisjoni liige härra Truuvälja kandidatuuri ei toetanud või toetas. Üks arvamus oli, et õiguskantsler peab olema eriti iseseisev isik, kes ei tohiks tulla süsteemist, millega ta on paratamatult olnud kaua seotud. Seetõttu ei pidanud kõneleja esitatud kandidatuuri sobivaks. Teise arvamuse kohaselt on härra Truuväli kahtlemata hea ja tugev jurist, keda on võimalik rakendada mitmetel ametikohtadel. Kuid arvamuse avaldaja ei toetanud teda teise kandidaadi pooldamise tõttu. Kolmas arvamus: härra Truuväli on osutunud demokraadiks, austab põhiseadust ja juhindub sellest Kuid kõneleja ei olnud kindel, kas kandidaat õiguskantslerina on iseseisev. Neljas kõneleja toetas Eerik-Juhan Truuvälja kandidatuuri nii komisjoni liikmena kui ka oma fraktsiooni nimel. Viienda arvamuse kohaselt tuleb härra Truuvälja toetada sajaprotsendiliselt. Ta ei ole seotud ühegi erakonnaga, kuigi vähemalt neli erakonda on talle vastavaid ettepanekuid teinud. Ta on tõeliselt hea riigiõiguse spetsialist. Kuues arvamus: "Me nimetasime Riigikohtu esimeheks kommunistliku partei endise liikme. Kui me sellesse parteisse kuulumise pärast jätame härra Truuvälja õiguskantsleriks nimetamata, ei ole me järjekindlad. Ta on täpne, neutraalse hoiakuga spetsialist." Viimane arvamuse avaldaja asus erapooletule seisukohale. Härra Truuvälja tegevust väitis ta mitte tundvat. Ütlen kokkuvõtteks veel seda, et mitte keegi meie komisjoni liikmetest ei kahelnud härra Truuvälja pädevuses juristina. Samuti on oluline, et arvamused tema poolt ja vastu ei läinud mööda opositsiooni ja koalitsiooni joont. Aitäh!

Suur tänu! Tundub, et on küsimusi. Toomas Alatalu.

Lugupeetud esimees! Palun härra Mart Nutil öelda, keda ei olnud riigiõiguskomisjoni 8. detsembri koosolekul seetõttu, et viibis Londonis.

Kohal ei olnud härra Toomas Alatalu, kes oli ainus riigiõiguskomisjoni liige, kes sellel koosolekul ei osalenud.

Kas on veel küsimusi härra Mart Nutile? Ei ole, Tänan! Alustame läbirääkimisi. Kalle Kulbok.

Austatud juhatus, lugupeetud kolleegid! Kuna riigiõiguskomisjonis ei olnud hääletus salajane, siis ütlen, sealjuures nimesid siiski nimetamata, et kõik teised peale minu, kes õiguskantslerikandidaati toetasid, olid kõrgharidusega juristid. Aitäh!

Suur tänu! Kas on veel kõnepidajaid, sõnavõtjaid? Jüri Rätsep.

Austatud juhatus, lugupeetud kolleegid! Täna arutatava päevakorraga oma eriala tõttu seotud inimesena annaksin hinnangu Eerik-Juhan Truuväljale niivõrd, kuivõrd tema tegevuses on ilmsiks tulnud omadused, mis peaksid sobima õiguskantsleri ametikoha täitjale. Olen kandidaadiga tihedas kokkupuutes olnud seoses viimasel ajal Eesti riikluse arengus toimunud oluliste sündmustega. Põhiseaduse Assamblees võttis härra Truuväli väga agaralt osa redaktsioonitoimkonna tööst. Minu arvates on olnud positiivselt hinnatav ka tema nõudlik ja printsipiaalne tegevus Vabariigi Valimiskomisjoni juhina. Meie ülepolitiseeritud ühiskonna arengus on vähe olnud neid, kes on riikluse arengus rõhutanud juriidilise külje tähtsust. Selle külje esindajana on ta olnud täpne ja nõudlik. Varasema aja tegevuse pinnal ma Eerik-Juhan Truuvälja ei tunne, kuna ma lõpetasin ülikooli temast aasta võrra varem. Ma ei ole seotud tema õppejõutööga, eksamineerija staatusega ega muu selletaolisega. Küll aga on ta viimase aja Eesti iseseisvumise sündmustes olnud juristina just selline, nagu peaks olema õiguskantslergi. Tänan teid!

Suur tänu! Paul-Olev Mõtsküla.

Lugupeetud kolleegid! Mulle tundub, et täna me seisame veelahkmel, kas minna õiguse teed või – ma väga vabandan termini pärast – jätkata liivakastimänge. Mis puutub õiguskantslerikandidaadisse, siis ma mõtlesin praegu pikalt järele. Ma tunnen teda kauem kui paljud siin viibijad. Tunnen teda ajast, mil ta kandis põlvpükse. Ma tean selle mehe päritolu. Ma ei hakka sellest pikalt rääkima, kuid tahan rõhutada ühteainukest joont. Tuletagem meelde 1968. aastat, mil ainult mõned siin saalis viibijad olid sisimas veendunud, et kord sünnib Eesti Vabariik. Siis määras tänane õiguskantslerikandidaat väga täpselt kindlaks oma koha tolles ühiskonnas. Ta otsustas seda nõnda, et piltlikult öeldes oleks võinud lõpetada elupäevad Siberis. Puutumata edasistel aastatel härra Truuväljaga kokku ülikoolis, puutumata temaga kokku komsomolis või parteis, vaid olles temaga kontaktis hoopis valdkonnas, millega ma siiski mingil määral olin omal ajal seotud, oli tema see, kelle juurde ma võisin minna ja saada täiesti täpset õigusalast nõu. Ja ma võin isikliku kogemuse põhjal kinnitada veel ühte asja. Kui keegi mind on õpetanud austama ja mingilgi määral tundma Eesti Vabariigi põhiseadust ja muid seadusi ning äratanud huvi nende uurimise ja järgimise vastu, siis see on Eerik-Juhan Truuväli. Ma toetan tema kandidatuuri ja palun kõigil veel kord selle üle järele mõelda. Me oleme teelahkmel. Õiguskantsler ei ole võimumees, vaid õigusest ja põhiseadusest kinnipidamise järgija. Tal ei ole võimu, välja arvatud põhiseadusega antud õigus teha ettepanek presidendi kriminaalvastutusele võtmiseks. Õigust aga mõistab kohus, mitte õiguskantsler. Kui me ei suuda paika panna Eesti kohut, siis ei suuda me paika panna mitte midagi ja võime Eesti Vabariigiga hüvasti jätta. Ma tänan!

Suur tänu! Kas lõpetame läbirääkimised? Kas võin panna hääletusele protseduurilise ettepaneku? Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised käsiloleva päevakorrapunkti üle? Selle ettepaneku poolt on 79 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, 2 jäid erapooletuks. Läbirääkimised on lõppenud. Kas Tunne Kelam soovib lõppsõna? Ei soovi. Mart Nutt? Ei soovi. Enne lõpphääletust palub "Isamaa" 10 minutiks vaheaega. Kas Keskfraktsioon soovib samaks ajaks? Siis sobib. Vaheaeg 10 minutit. V a h e a e g

Vaheaeg on läbi. Palun asuge töökohtadele! Veenduge, et puldid töötavad. Kas ma võin panna seaduseelnõu lõpphääletusele? Hääletamine on salajane. Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et vastu võtta õiguskantsleri ametisse nimetamise seadus? Selle ettepaneku poolt on 41 Riigikogu liiget, vastu on 39, 2 jäid erapooletuks. Seadus on vastu võetud.

Kolleegid, jätkame vastavalt kinnitatud päevakorrale. Alustame Vabariigi Valitsuse poolt esitatud politseiseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu esimest lugemist. Ma palun ettekandeks kõnetooli siseminister proua Lagle Pareki!

Lugupeetud eesistuja, lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on esitanud Riigikogu kaalukausile Eesti Vabariigi politseiseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu. See seaduseelnõu ei ole esitatud pelgalt plaani täitmiseks või vältimaks Riigikogu sattumist töötute kilda. Eelnõu ei ole ka midagi üleloomulikku, ebaloomulikku ega sensatsioonilist. Kõigest on ajalehtedes, raadios ja televisioonis korduvalt räägitud ja seda juba möödunud aasta novembris-detsembris, kui töötas Vabariigi Valitsuse komisjon Julgeolekuteenistuse, kaitsepolitsei ja Eriteenistuse reformimise asjus. Vaatamata sellele korraldatakse ajakirjanduses seaduseelnõude vastu lausrünnakuid. Jätkuvalt on seal sensatsiooni, kõmu ja avaldusi. Ilmselt on astutud kuskil nii mõnegi vägeva konnasilmale. Keegi leiab, et tungitakse tema pärusmaale. Arvatakse sedagi, et kellelegi antakse liiga palju, teist aga püütakse puupaljaks teha. Räägin nendest asjadest veel natuke hiljem. Seaduseelnõu esitamise on tinginud eelkõige asjaolu, et Ülemnõukogu 1992. aasta 18. märtsi otsus "Eesti Vabariigi Julgeolekuteenistuse moodustamise kohta" on siiani paberile jäänud. Eesti riikliku taasiseseisvumise kuupäev ulatub aga veel kaugemasse ajalukku, 1991. aasta 20. augustisse. Meie arvates on aasta ja viis kuud Eesti riigi taasiseseisvumisest liialt pikk aeg, et õigustada olulisi tegematajätmisi riigi julgeolekusüsteemi väljaehitamisel. Ei ole mõtet hakata peatuma sellel, miks Julgeolekuteenistus moodustamata jäi. Küllap on Riigikogu liikmed sellega hästi kursis. Julgeolekuteenistuse loomise küsimused sattusid poliitilisse tõmbetuulde, ajakirjanduse ja muude massiteabevahendite risttule alla, mis tekitasid kirgi, kütsid üles lugejate, kuulajate ja vaatajate meeli ning jahutasid nende tahet, kes olid kutsutud ja seatud Julgeolekuteenistust praktiliselt organiseerima. Eesti rahva ja riigi vaenlastele jäeti n.-ö. enamsoodustusre˛iim. Selle puhul tavaliselt küsitakse, kellele see oli või on kasulik. Küllap eelkõige neile, kellega loodav Julgeolekuteenistus oleks pidanud tegelema esmajoones. Enamsoodustusre˛iim on rahvusvahelises praktikas positiivne nähtus, kuid seda ei tohi anda riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse arvel ning hoopiski mitte iseseisvuse ja sõltumatuse vaenlastele. Kuna Julgeolekuteenistus on siiani loomata, siis on meil ettepanek see loomata jättagi. Ja seda järgmistel kaalutlustel. Juba Julgeolekuteenistust käsitleva otsuse vastuvõtmise momendil oli Eestil oma kaitsepolitsei, mis oli moodustatud Eesti Vabariigi politseiseaduse alusel ning mille ülesanded olid isegi laiemad, kui need olid ette nähtud Julgeolekuteenistusele. Kaitsepolitsei ülesannete hulka kuulub võitlus organiseeritud kuritegevusega, mida Julgeolekuteenistusele ülesandeks ei tehtud, ja luure, millega see teenistus Ülemnõukogu otsuse kohaselt pidanuks tegelema. Mõistagi puudusid kaitsepolitseil oma tegevuse alguses vajalik kaader, tehnikavahendid, kogemused ja võimalused, et täita kõiki ettenähtud ülesandeid. Käesolevaks ajaks on kaitsepolitsei tunduvalt tugevnenud ja tegutseb oma ülesannete kogu spektri ulatuses. Tema valusaid lööke on organiseeritud kuritegevus ja korrumpeerunud ametnikud juba mitu korda tunda saanud. Seepärast me ei pea õigeks Julgeolekuteenistuse moodustamist puhtale platsile ja kaitsepolitsei laialisaatmist. See oleks suur viga. Kaitsepolitsei tuleb säilitada. Muidugi ei välista see, et uues situatsioonis tekib vajadus kaitsepolitsei üks või teine töötaja vallandada või üle viia kriminaalpolitseisse või välipolitseisse. Seoses sellega näebki seaduseelnõu ette kaitsepolitsei väljaviimise Politseiameti alluvusest ning Riigi Kaitsepolitseiameti moodustamise siseministri valitsemisalas. Teine argument Julgeolekuteenistuse moodustamise vastu on see, et kaitsepolitsei õiguslik baas tugineb politseiseadusele ega vaja uue julgeolekuseaduse väljatöötamist. Ka näiteks Soomes on kaitsepolitseile volitused antud politseiseaduse raames. Meie ettepanek lahendab kaitsepolitsei alluvuse küsimuse kooskõlas põhiseadusega. Julgeolekuteenistuse moodustamise otsuses oli jäetud lahtiseks, missugune on tema alluvus pärast põhiseaduse jõustumist. Põhiseaduse § 94 sätestab, et valitsemisalade korraldamiseks moodustatakse vastavad ministeeriumid. Seega ei saa põhiseaduse kohaselt asuda ükski riigivalitsemisorgan väljaspool ministri valitsemisala. Kaitsepolitsei ei ole siin erand, vaatamata oma erandlikkusele. Põhiseadus niisuguseid erandeid ei tunnista. Seega langeb ära küsimus kaitsepolitsei võimalikust allutamisest vahetult Vabariigi Valitsusele, Riigikogule või peaministrile. Küsimus võib olla ainult ühe või teise ministeeriumi eelistamises, kusjuures valik ei oleks eriti suur. Põhiseaduse § 94 mõttest lähtudes peaksid ametid ja inspektsioonid ilmselt kuuluma mitte ministri, vaid ministeeriumi valitsemisalasse. See oleks n.-ö. vahemärkus. Siit lähtuv vastuolu peaks leidma oma lahenduse valitsuse korraldamise seaduses. Seega lärm ajakirjanduses, et siseministri võimkonda koondatakse Julgeolekuteenistus, kaitsepolitsei ja Eriteenistus, on pehmelt öeldes torm veeklaasis. Nad on seal ammu. Mis puutub kaitsepolitseile luureülesannete panemata jätmisse, siis seda on põhjendatud seaduseelnõu seletuskirjas ning seetõttu pole mul vaja neid asjaolusid korrata. Nagu näete, anname vastupidiselt ajakirjanduse väidetele ära isegi niisuguse ülitähtsa funktsiooni. Arvestades kaitsepolitsei erilist seisundit, peame võimalikuks, kuigi praegune valitsuse seadus sätestab teisiti, et selle direktori nimetab ja põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus. Mainitud seaduse § 34 näeb ette, et ameti direktori nimetab ja põhimääruse kinnitab minister. Seega oleks Kaitsepolitseiameti osas tegemist erandiga, mis meie arvates on õigustatud. Vältimaks kaitsepolitsei direktorite vahetumist koos valitsuse vahetumisega, sätestab seaduseelnõu direktori volituste tähtajaks viis aastat. Ka selles küsimuses on välditud poliitilisi ambitsioone. Teine suur teema, mida käsitleb seaduseelnõu, on Eesti Vabariigi Eriteenistuse lühikese, kuid skandaalse eksisteerimise ajalukku kirjutamine. Eriteenistust ei kutsutud ellu suure poliitika tegemiseks, vaid kõrgemate riigijuhtide ja riigivalitsemisorganite kaitse tagasihoidlike, kuid tähtsate ülesannete täitmiseks. Loomulikult ei sobinud Eriteenistusele ülesanded, mis on seotud lennujaama, reisisadama ja saatkondade kaitsega. Vabariigi Valitsus, arutanud Eriteenistuse staatust ja saatust, asuski seisukohale, et see tuleb reorganiseerida järgmiselt: moodustada ihukaitseteenistus Politseiameti haldusalas ning anda lennujaama, reisisadama ja saatkondade kaitse üle Tallinna Politseiprefektuurile. Vabariigi Presidendi residentsi ja Kantselei ning Riigikogu hoonete valve aga tahame teha ülesandeks spetsiaalsele kaitseväeüksusele. Ilmselt saab selleks väeosaks äsja moodustatud üksik vahipataljon Kaitsejõudude Peastaabi alluvuses. Nii on see ka seaduseelnõus sätestatud. Kuna Riigi Politseiameti ja tema struktuuride muutmist käsitlevat seaduseelnõu osa on põhjalikult lahatud seletuskirjas, siis ei ole mul tarvis viita Riigikogu liikmete aega seletuskirja kordamisega. Ajakirjanduses on võimendatud Politseiameti niinimetatud vastuseisu seaduseelnõule. Pehmelt öeldes on siin tegemist ülepakkumisega. Ettepanekute kohta võib öelda, et mägi on sünnitanud hiire. Ainus tõsine ettepanek oli see, et politseisse võetavate isikute vanuse alammäär võiks olla 20, mitte 18 aastat. Tegelikult on seegi ettepanek poolik. Me leiame, et sinna tuleb lisada veel üks tingimus – kohustusliku ajateenistuse eelnev läbitegemine. Küsimus ise oli väljaspool käesoleva eelnõu temaatikat. Muidugi on näiteks kiiduväärt politseinõuniku taotlus, et tema ülema, s.t. politseidirektori määraks ka edaspidi ametisse Vabariigi Valitsus, kuigi valitsuse seadus on selle kohta oma sõna juba öelnud. Meie eesmärk oli anda abiprefektide ja komissaride ametisse määramise õigus politseidirektorile, sest ühes prefektuuris ei ületa nende arv kümmet. Erand on Tallinn, kus jaoskondi on natuke rohkem. Järgmise suurema muudatusena näeb seaduseelnõu ette politseile eeluurimise õiguse andmise ja politseiuurija institutsiooni sisseviimise. See on tingitud ühelt poolt Prokuratuuri uurimisaparaadi eelseisvast likvideerimisest ning teiselt poolt vajadusest lõpetada kaksikvõim maakondades ja linnades, mis on tekkinud seoses Politseiameti ja Uurimisameti moodustamisega. Asutatud on teineteisest sõltumatud kuritegevusevastase võitlusega tegelevad organid. Vahe on selles, et kui politsei teeb kurjategija kindlaks, siis lõplikuks vormistamiseks ja kohtusse saatmiseks antakse kriminaalasi üle Uurimisameti uurimisbüroole. Ühed on niisiis musta töö tegijad ja teised härrasmehed, kes Uurimisameti arvates koos vankrit vedama või ühe laua taha ei sobi. Uurijaid politseile allutades võidakse neid samuti panna musta tööd tegema, sündmuskohtadel käima ja valvekordades olema. Praegu aga n.-ö. avastatud asju uurides on nad nendest ja mõningatest muudest tülikatest kriminaalprotsessi toimingutest priid. Peale selle on ülemad kaugel Tallinnas ja prefekt neid käsutada ei saa. Veelgi enam, neil on kriminaalasjade tagastamise või läbikukutamisega võimalik prefektile endale koht kätte näidata, kuna uurija protsessuaalne võim on suurem kui temal. Loomulikult on nad kahe aasta jooksul neid eeliseid hindama õppinud. Varem allusid nad siseasjade osakonna ülemale ning too võis siseministrilt taotleda uurija karistamist loiu teenistuse eest. Ka Uurimisameti juhtkond ei taha minna Politseiameti alluvusse, kus nõudlikkus uurijate vastu järsult kasvab. Loomulikult on mugavam ja ohutum otsustada ise, kui palju ja kuidas tööd teha. Uurimisameti näol on tegemist puhtsotsialistlikku tüüpi organisatsiooniga, mis kunstlikult kahestab kohtueelse uurimise ühtse protsessi. Mujal maailmas niisuguseid süsteeme ei tunta. Paljudes maades, sealhulgas Soomes, teostab politsei kogu kohtueelse uurimise ning mingit eraldi uurimisaparaati ei ole. Meie uurimisaparaat ei ole kohtuvõimu, nagu mõni püüab väita, vaid täitevvõimu osa. Arvestades meie postsotsialistlikku olukorda, panime ette teha ainult minimaalseid muudatusi Uurimisameti staatuses. Seaduseelnõu sätestab, et Uurimisamet viiakse üle Politseiameti alluvusse ning reorganiseeritakse. Tegelikult nimetatakse see ümber Politsei Keskuurimisbürooks, kusjuures kohalikud uurimisbürood jäävad keskbüroo alluvusse ega allu politseiprefektidele. Endiseks jäävad ka uurijate õigused. Eelnõu jätab Keskuurimisbüroo direktorile õiguse kõigi alluvate töötajate tööle võtmiseks ja vallandamiseks. Uurijate ja politseiametnike tihedama koostöö peab tagama Keskuurimisbüroo alluvus politseidirektorile, kellele alluvad ka politseiprefektid. Võib kaaluda ka võimalust, et Keskuurimisbüroo juht on ühtlasi politseidirektori asetäitja. Kokkuvõttes tähendab see politsei ja uurimisaparaadi rivaalitsemise ja vastasseisu vähenemist, mis on kahjulik ainult kuritegelikule maailmale. Need olidki teile esitatud seaduseelnõu seisukohad, mida palume Riigikogul toetada. Tänan tähelepanu eest! Juriidilistele küsimustele vastab siin viibiv õigusloome osakonna juhataja.

Suur tänu! Proua minister, palun siiski olla ka teil valmis vastama küsimustele, mis on suunatud otse teile. Rahvasaadikud peaksid seda selgelt ütlema. Härra Tammeorg, palun tulla kõnetooli! Raoul Üksvärav.

Lugupeetud esimees! Järgnevat te võite võtta kahe küsimusena, sest rohkem ma sõna ei soovi. Esiteks. Kas kaitsepolitsei alluvuse küsimuse arutamisel kerkis esile ka tema allutamine vahetult Vabariigi Presidendile? Teiseks. Kas luure hõlmab ka vastuluure? Ja kui see ei ole riigisaladus, kas te võiksite natuke avada ka selle administratiivset alluvust?

Kaitsepolitsei allutamine presidendile on põhiseaduse kohaselt välistatud. Põhiseaduses antud presidendi volituste loetelu on ammendatav ega kuulu laiendatud tõlgendamisele. Mis puudutab luure ja vastuluure n.-ö. tööpõldu, siis, nagu nimetused ütlevad, tegeleb üks luureandmete kogumisega ja teine nende isikute ülesleidmisega, kes koguvad luureandmeid. Luurega tegeleva organisatsiooni moodustamist ei ole käesolevas seaduseelnõus ette nähtud. Küsimus vajab täiendavat uurimist ja läbitöötamist. Ma usun, et varem või hiljem jõuavad vastavad ettepanekud Riigikogu liikmete lauale. Praegusel momendil sellele küsimusele vastust ei ole.

Suur tänu! Edgar Spriit.

Tänan, härra esimees! Mul on ettekandjale selline küsimus. Eelnõus on öeldud, et Riigi Kaitsepolitseiameti põhimääruse kinnitab valitsus siseministri ettepanekul. Kaitsepolitseiamet on poliitiline politsei. Viimane aga tegeleb igas riigis asjadega, mis tihti on vastuolus kodaniku- ja inimõigustega, nagu kirjade avamine, telefonikõnede pealtkuulamine, korterite läbiotsimine, tänaval kinnipidamine jne. Palun öelge, kuidas on garanteeritud, et kaitsepolitsei ei hakka ahistama Eesti kodanike õigusi. Tänan!

Mis puudutab põhiseadusega garanteeritud kodanike põhiõigustest ja vabadustest kinnipidamist kaitsepolitsei poolt, siis seda peavad garanteerima eelkõige seadused, mis reglementeerivad tema tööd. Need on kõigepealt põhiseadus, samuti politseiseadus ja väljatöötatud seaduseelnõu operatiivjälitusliku tegevuse kohta, milles on ette nähtud meetmed, mis välistavad kodanike põhiseaduslike õiguste rikkumise. See seaduseelnõu on praegu kooskõlastamisel ministeeriumides ning ilmselt jõuab mõne aja pärast Riigikogusse. Kui rääkida operatiivjälituslike meetmete rakendamisest ühel või teisel juhul, siis praegune seaduseelnõu näeb ette, et kaitsepolitsei teeb seda Riigikohtu liikme nõusolekul. Selle Riigikohtu liikme määrab Riigikohtu esimees. Operatiivjälitusliku tegevuse seaduse eelnõus on öeldud, et kuna see puudutab politseid tervikuna, mitte ainult kaitsepolitseid, siis annab loa operatiivjälituslike meetmete rakendamiseks kas Riigikohtu või ringkonnakohtu liige. Need liikmed määratakse vastavate kohtute esimeeste poolt. See oleks üks asi, mis tagab kontrolli kaitsepolitsei tegevuse seaduslikkuse üle. Loomulikult kuulub sellesse valdkonda ka õiguskantsleri ja Riigikontrolli tegevus kaitsepolitsei suhtes. Kõigele lisaks on põhiseaduse kohaselt igal inimesel õigus pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et on rikutud tema õigusi ja vabadusi.

Suur tänu! Andra Veidemann.

Aitäh, härra esimees! Mina söandan oma küsimuse esitada minister proua Lagle Parekile, kuna härra Tammeoruga oleme õiguskaitsekomisjonis juba kohtunud.

Palun, proua minister!

Aitäh! Lugupeetud minister! Minu küsimus on järgmine. Käesoleva seaduseelnõu arutamise ajal õiguskaitsekomisjonis selgus mulle, et selle ettevalmistamisel ei ole huvi tuntud nende ametkondade arvamuse vastu, keda vastuvõetav seadus otseselt või kaudselt hakkab puudutama. Pretensioonid, mida me oleme õiguskaitsekomisjonis kuulnud, on väga suurel määral olnud tingitud just sellest. Kas nende ametkondade arvamuse selline eiramine on mingisugune printsiip, mida järgitakse Siseministeeriumis, või on see üldse valitsuse uus stiil? Aitäh!

See ei ole tegevusprintsiip ega uus stiil. Ma arvan, et mu abiline oskab sellele paremini vastata, sest ta on nendega rääkinud.

Mis puudutab käesoleva politseiseaduses muudatuste tegemist käsitleva seaduseelnõu ettevalmistamist, siis arutati seda mitmel korral Politseiametis. Seda tehti seal ka siis, kui koos olid kõik politseiprefektid ja politseiteenistuste juhid, kokku üle 30 juhtivtöötaja. Põhiline vastuseis oli tingitud sellest, et meie tahtsime piirata politseiprefekti õigusi temale alluvate politseiametnike ametisse nimetamise osas. Mingisugusele muule eelnõus sisalduvale põhimõttelisele seisukohale vastuväiteid ei olnud. Kui mina esinesin sellel nõupidamisel, ründasid politseiprefektid mind selles plaanis, et seaduseelnõus ei ole ette nähtud uurimisbüroode allutamist vahetult politseiprefektidele. See oli teine probleem, millele lahenduse otsimisel lahknesid järsult ministeeriumi ja politsei huvid, kui nii võib öelda. Varem ei olnud siseasjade osakonna ülemal õigust ohvitsere ametikohale määrata. Seda tegi Siseministeerium. Ja me ei tahtnudki võtta uuesti kogu ohvitseride nomenklatuuri endale. Me taotlesime ainult seda, et politsei peadirektor ja tema aparaat ei oleks kõrvaltvaataja nii tähtsas asjas nagu politseikaadri kujundamine ja komplekteerimine. Ei ole mingi saladus, et politseiametnikud on palju rohkem pannud toime õiguserikkumisi, kui tegid seda miilitsatöötajad viimastel aastatel. Kontrast on suur. Me tahtsime, et Politseiamet kaadri eest vastutaks, sest vastasel juhul võidakse öelda: "Näete, politseiseadus andis kõik õigused prefektile, meil ei ole siin midagi teha."

Palun minge mikrofonile natuke lähemale!

See oligi vastuseisu põhimoment. Mingites muudes küsimustes ju vastuseisu ei olnud. Ja mis puutub näiteks väitesse, et Uurimisameti töötajad ei soovi alluvust muuta, siis miski ei tulnud neile ootamatult, kõik projektid arutati seal läbi. Nad saatsid meile isegi kirja selle kohta, missuguste paragrahvide järgi nad tahavad uurimist teostada. Uurimisaparaadi üleviimist politsei koosseisu arutati kolmel spetsiaalselt kokkukutsutud nõupidamisel Justiitsministeeriumis. Nendes osalesid Tartu Ülikooli, Prokuratuuri, Justiitsministeeriumi, Siseministeeriumi, Politseiameti ja Uurimisameti esindajad. Jõuti konsensusele, et praegusel kujul on uurimisaparaat ebaefektiivne, mistõttu see tuleb allutada politseile, nagu on enamikus riikides. Seda õiget seisukohta me kajastasimegi dokumendis, mille esitasime Vabariigi Valitsusele. Pealegi oli nii, et enne kui projekt läks kooskõlastamisele Justiitsministeeriumisse, luges Politseiameti peadirektori kohuseid täitnud peainspektor Nurme selle sõna-sõnalt läbi ega esitanud mingit vastuväidet. Ainult see küsimus jäi lahtiseks, millised on prefekti õigused. Muid vastuolusid ei olnud. Peadirektor oli samuti asjaga kursis, kuigi ta oli puhkusel. Härra Nurme käis tema juures kodus.

Suur tänu! Mart-Olav Niklus.

Aitäh, härra esimees! Mul oleks küsimus proua ministrile.

Palun, proua minister!

Küsimus on hästi lihtne ja konkreetne. Kas on ette näha Siseministeeriumi, Politseiameti ja teiste ametkondade puhastamist värve vahetanud KGB-lastest, kes praeguses Eesti Vabariigis tunnevad ennast hästi?

Üks hetk! Kontrollime mikrofoni. Midagi juhtus härra Nikluse mikrofoniga.

Ma karjun hästi kõvasti. Plats lubati puhtaks teha. Millal selline puhastus võiks alata?

Juhin tähelepanu asjaolule, et ERSP ei ole kunagi selle loosungi all olnud. Seda esiteks. Teiseks. Kui keegi näitab mulle praegu politseis töötavaid inimesi, kes varem olid julgeolekus, ütlen ma aitäh. Kolmandaks. Ma tahaksin teada Riigikogu seisukohta selles küsimuses. Riigikogu ei ole avaldanud oma suhtumist endistesse KGB töötajatesse. On tegemata poliitiline otsus. Mina ei saa inimest töölt vallandada nii, et lähen tema juurde ja ütlen: "Mulle te ei meeldi, sest olete töötanud KGB-s." Kordan, et Riigikogul on KGB kohta poliitiline otsus langetamata.

Suur tänu! Ardo Ojasalu.

Aitäh, härra juhataja! Ka mul on küsimus proua ministrile.

Proua minister, tundub, et te olete meil populaarne.

Proua Parek! Mind huvitab teie poliitiline hinnang politseiseaduse §-le 7 parlamendi komisjoni käsitlevas osas. Millisena teie kui minister näete selle komisjoni osa? Kuidas te teeksite sellega koostööd? Millised funktsioonid võiksid olla parlamendi komisjonil ja millist proportsionaalsuse printsiipi on silmas peetud selle moodustamisel? Kas seda proportsionaalsust mõeldakse parlamendi ulatuses või fraktsioonidevaheliselt?

Tingimata peaksid selles komisjonis esindatud olema kõik parlamendi poliitilised jõud, sest see parlamendi komisjon peab olema toeks poliitiliste otsuste tegemisel, kui kaitsepolitsei vajab abi. Samuti peaks see parlamendi komisjon kontrollima kaitsepolitseid.

Suur tänu! Kalle Kulbok.

Aitäh, härra esimees! Mul on selline küsimus. Teatavasti oleme andnud süümevande, et me ei ole olnud Vene salapolitsei liikmed. Kas aga Riigikogu liige võib olla Eesti kaitsepolitsei agent ja kas Eesti kaitsepolitsei agent võib saada tulevase Riigikogu liikmeks?

Eesti kaitsepolitsei peab töötama Eesti Vabariigi hüvanguks. Seega on kaitsepolitsei agendiks olemine Eesti Vabariigi heaks töötamine. Parlamendi liikmel oleks väga soovitav aidata kaitsepolitseid tema töös.

Suur tänu! Siiri Oviir.

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud proua minister' Minu küsimus puudutab liikluspolitseid. Ma tean, et on riike, kus liikluspolitsei on ühendatud välipolitseiga, kuid on ka selliseid, kus need on eraldi. Minu meelest on liikluspolitsei meil praegu üks tugevamaid struktuure. Kui me ta praegu ära kaotame või viime välipolitsei alla, kas me siis selle kaudu ei vii alla meie niigi madala liikluskultuuri taset?

Kas küsimus on osakonnajuhatajale või ministrile?

Ma tahaksin proua ministrilt vastust, kas liikluspolitsei ise on ühendamisega nõus?

Ega ta eriti nõus ole. Liikluspolitsei on praegu tõesti kõige parem osa meie politseist. Kuid miks me käsitame asja nii, nagu viiksime liikluspolitsei välipolitsei juurde. Räägime nii, et viime välipolitsei liikluspolitsei juurde. Sellega me tõstame välipolitsei taset. Ta õpib hoopis teisel tasandil töötama. See on praegu ainuke õige samm.

Suur tänu! Eiki Nestor.

Aitäh, härra esimees! Mul ei ole midagi proua ministri vastu, aga mul oleks küsimus härra Tammeorule. Teatavasti võib inimene astuda töösuhetesse erinevalt. Riigiteenistusse astumiseks on samuti mitmeid võimalusi. Kas te ei leia, et politseiametniku töösuhteid peaks reguleerima mingi eraldi seadus? Või saab neid reguleerida samade seadustega, millega reguleeritakse teiste riigiteenistujate töösuhteid? Aitäh!

Ma arvan, et tulevikus reguleerib riigiteenistujate töösuhteid riigiteenistuse seadus. Selle eelnõu on juba proovitud välja töötada. Minu teada on ka niisugune otsus, mis seaduseelnõu koostamist nõuab. Loomulikult laieneb riigiteenistuse seadus ka politseile. Politseitöö spetsiifikat ja laadi arvestades on tõepoolest mõningaid asju, mida reguleeritakse eraldi ja teisiti kui riigiteenistuse seaduses.

Suur tänu! Rein Veidemann.

Härra esimees! Mul on küsimus proua ministrile.

Palun, proua minister!

Austatud proua minister! Nagu on näha teie käitumisest kõnetoolis, olete selgelt lahutanud oma seisukohavõttude juriidilise ja poliitilise aspekti. Kas te ei arva, et oma sisult poliitilisena tunduv otsustus koondada repressiivaparaat ühe erakonna liidri poolt juhitava ministeeriumi alla võib sattuda vastuollu viimaste aastate püüdega depolitiseerida repressiivorganid?

Ma arvan, et seadusi ei tehta ühe valitsuse võimuloleku ajaks, need jäävad kestma natuke kauemaks. Seepärast ei ole üldse tähtis, missugusesse erakonda üks või teine minister kuulub.

Suur tänu! Siiri Oviir, teine küsimus.

Tänan, härra juhataja! Proua minister! Palun vabandust, kui olen eksinud. Teile küsimust mõeldes jäi mulle kõrvu teie vastus minu kolleegi küsimusele. Kas ma sain õigesti aru, et te soovitate Riigikogu liikmetel hakata kaitsepolitsei agentideks?

Me läheme sellele libedale teele, et tahame kaitsepolitseis näha mingisugust KGB järglast. Minu meelest aga on kaitsepolitsei abistamine iga Eesti kodaniku kohus. Me ei taha ju kaitsepolitseid, kes ei töötaks Eesti Vabariigi kasuks.

Suur tänu! Liina Tõnisson.

Ma olen samuti sunnitud esitama küsimuse tulenevalt teie üle-eelmisest vastusest, mille kohaselt ei ole tähtis, missuguse partei liige on praegu Siseministeeriumi eesotsas. Ma olen teiega nõus, kuid minu küsimus puudutab siiski veidi teistsugust aspekti. Kas te olete seisukohal, et repressiivorganite koondamine ühe partei kätte – olgu selleks täna ERSP, homme kommunistid, ülehomme parempoolsed jne. – on õige, kui maailmas kasutatakse teist praktikat?

Ma ei näe praegu Siseministeeriumi haldusalas mitut repressiivorganit. Ma lihtsalt ei näe neid.

Suur tänu! Ülo Laanoja.

Aitäh, härra juhataja! Ma ei tea, kumb teist vastab, kuid küsimus puudutab prefektide ametisse nimetamist. Varem nõuti kandidatuuride kooskõlastamist linna või maakonna volikoguga, nüüd on need asendatud linnapea ja maavanemaga. Kas see on ühe- või kahetasandilise omavalitsuse küsimuse varjatud viisil lahendamine või on see tingitud mingitest teistest põhimõttelistest seisukohtadest?

Selle küsimuse kohta võin teile selgituseks öelda järgmist. Ülemnõukogu poolt vastuvõetud kohaliku omavalitsuse aluste seaduses on selgelt öeldud, et kaadriküsimused tuleb kooskõlastada maavanema või vabariikliku linna linnapeaga, mitte volikoguga. Politseiseaduses oli öeldud, et politseiprefekti ametisse nimetamine kooskõlastatakse volikoguga. Kuna see oli vastuolus kohaliku omavalitsuse aluste seadusega, viisime politseiseaduse sellega kooskõlla. Loomulikult võib tekkida praktikas ka niisugune situatsioon, et kooskõlastused käivad üle kivide ja kändude, kui siseminister on ühest parteist, maavanem või linnapea aga teisest parteist. Siis võidakse printsipiaalsetel kaalutlustel leida, et ükski esitatud kandidaat ei sobi.

Suur tänu! Olav Anton.

Härra esimees! Mul on küsimus proua ministrile. Samal ajal on mul palve püüda üksteisest mitte mööda rääkida. Seda küsimust oleme siin täna juba kuulnud, mina olen kolmas esitaja. Kas te peate õigeks repressiivvõimu koondamist ühe ministri haldusalasse, kes on küll valitsuse liige, kuid poliitilise valitsuse puhul ka ühe erakonna esindaja? Siin peitub oht, mis teie puhul võib-olla ei ilmne, aga tulevikus mõne teise isiku puhul on täiesti reaalne. Kas te peate seda pretsedenti õigeks? Mujal maailmas kasutatakse ju teisi variante. Tähendab, seal hajutatakse repressiivvõimu.

Kui te peate kaitsepolitseid ja muid politseiorganeid repressiivorganiteks, siis peaksime elama tolles eelmises maailmas, kus kogu aeg taheti näha, et korda loov organisatsioon on repressiivorgan. Ma arvan, et küsimus on tekkinud ainult sellest, et praegune siseminister on juhuslikult ERSP esimees.

Suur tänu! Kalev Kukk.

Ütleksin täienduseks paar sõna. Kinnipidamiskohad käivad tõepoolest repressiivorgani mõiste alla. Praegu me taotleme nende üleandmist Justiitsministeeriumile.

Suur aitäh! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus tuleneb teie eelmisest vastusest. Ükski riik ei saa läbi ilma repressiivorganiteta. Millal siis Eesti riik hakkab looma endale repressiivorganeid, kui meie politsei ei ole repressiivorgan?

Hästi. Kui te väga soovite nimetada politseid repressiivorganiks, siis võime ta selleks teie silmis jätta.

Suur tänu! Tundub nii, proua minister ja härra osakonnajuhataja, et rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Juhtivkomisjoni nimel esineb kaasettekandega härra Jüri Adams.

Lugupeetud kolleegid! Õiguskaitsekomisjon on arutanud politseiseaduse muutmist korduvalt. Oleme ära kuulanud rohkesti seisukohti, mida kõik politseiga kuidagi seotud asutused on esitanud. Me oleme saanud ka väga palju kirjalikke seletusi. Mitte keegi ei eita politseiseaduses muudatuste tegemise vajadust. Tsiteerin teile lõiku Eesti Politseiameti kirjast: "Kuna kehtiv politseiseadus on paljuski vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse, Vabariigi Valitsuse seaduse, töölepingu seaduse ja paljude teiste õigusaktidega, siis on otstarbekas vastu võtta täiesti uus politseiseadus, mis on kohane iseseisvale Eesti riigile." Niisiis ei eita keegi täiesti uue politseiseaduse koostamise vajadust. Meile on kinnitatud, et uue politseiseaduse töövariandid on valmimas kõige lähemal ajal. Arvestades valitsuses väljakujunenud kooskõlastusprotsessi omapära ja tempot, võime prognoosida, et paari või kolme kuu pärast, tõenäoliselt veel kevadistungjärgul, jõuame Riigikogus uuesti sama küsimuse juurde. Kerkinud on küsimus, kas saab viivitada hädavajalike muudatustega. Valdav arvamus on, et ei saa; hädavajalikud muudatused tuleb teha otsekohe. Põhilised ja kõige olulisemad on politsei struktuuriga seotud muudatused. Eriti puudutab see kaitsepolitseid ja Eriteenistust, õieti viimase likvideerimist Muide, Eriteenistus on teinud meie komisjonile ettepanekuid enda säilitamiseks privilegeeritud positsioonis teise nime all. Nüüd sellest, kas peaks olema parlamendi komisjon, nagu on öeldud eelnõus. Ma arvan, et seda on vaja järelevalveks kaitsepolitsei tegevuse üle. Ma juhin lugupeetud kolleegide tähelepanu sellele, et politseiseadusest võivad isegi olulisemad olla kaitsepolitsei põhimäärus ja sisekorrareeglid. Ma arvan, et nende küsimuste juurde peame Riigikogus tagasi tulema, kui need dokumendid valmivad, ja jätma endale selles suhtes sõnaõiguse. Teine struktuuriliste muudatuste kompleks puudutab uurimise kohta politsei süsteemis. Siin on seisukohad vastakad. Ma juhiksin tähelepanu sellele, et kuigi siseminister pooldab eeluurimise toomist politsei alluvusse, sest Prokuratuuri alluvuses see enam ei saa olla, on siiski ka alternatiivne seisukoht, mis tugineb sõjaeelses Eesti Vabariigis olnule. Nimelt ei olnud siis uurimine politsei all, vaid sellega tegelesid otseselt kohtuametnikud. Kolmas probleem on politsei mitmesuguste kõrgemate ametnike kohalemääramine. Kas seda teeb valitsus või siseminister ja kuidas? Siin on palju pseudoprobleeme. Näiteks tuntud revolverajakirjanik härra Sildam väidab oma küllaltki pahatahtlikus artiklis muu hulgas, et kaitsepolitsei ülema kohalemääramine erandkorras valitsuse poolt viieks aastaks nagu annaks talle kõrgema positsiooni. Tegelikult on asi just vastupidi. Kui keegi määratakse kohale mingiks kindlaks ajaks, siis on tema positsioon nõrgem. See tähendab, et vastavate aastate möödumisel kuulub tema ametikoht automaatselt ümbervaatamisele. Sellised on põhiprobleemid. Õiguskaitsekomisjonis on valdavalt arvatud, et seaduseelnõu mõned vaieldavad küsimused tuleks jätta esialgu kõrvale. Näiteks küsimus kaitseväeosast, mis ei ole piisavalt läbi mõeldud. Kaitseministeeriumi esindajad esitasid selle kohta oma pretensioonid. Esialgu võiks jääda mõneks ajaks kõrvale ka uurimisorganite alluvuse probleem, et siis, kui jõutakse uue politseiseaduseni, lahendada kõik küsimused kompleksselt. Praeguse eelnõu kohta on tehtud hulk parandusi, mida võiksime nimetada triviaalseteks ja mis tuleb sisse viia. Ma ei hakka neid ükshaaval üles lugema. Sisulistest parandustest on kõige huvitavam see, mille kohaselt nooremad kui 20-aastased inimesed, kes ei ole läbi teinud kaitseväeteenistust, ei saa astuda politseisse. Ma leian, et me peame pakkuma veel komplekssema lahenduse, sest ettepaneku tegijad lähtuvad arvamusest, et politseisse lähevad tööle ainult mehed. Ilmselt hakkab aga politseis järjest rohkem töötama ka naisi. Komisjon kujundas selles asjas oma arvamuse, mille vastu oli ainult üks liige. Tema meelest tuleks eelnõu valitsusele tagasi saata ümbertegemiseks. Kõik teised olid arvamusel, et eelnõu on täiesti küps läbima esimest lugemist. Samuti soovitab komisjon lugupeetud kolleegidele Riigikogust eelnõu esimene lugemine täna lõpetada. Kui nii juhtub, on mul komisjoni nimel au teha ettepanek esitada parandusettepanekud eelnõu kohta teisipäevaks, 9. veebruariks kella 14-ks. Tänan!

Suur tänu! Tundub, et härra Adamsile on mõned küsimused. Kuno Raude.

Aitäh, härra eesistuja! Härra Adams! Kas teie õiguskaitsekomisjoni esimehena peate õigeks politsei politiseerimist parteilise kuuluvuse kaudu või olete seisukohal, et politsei juhtivkoosseis eesotsas siseministriga peaks politseis töötamise ajaks peatama oma erakondliku kuuluvuse?

See küsimus on mulle isiklikult ja ma püüan isiklikust seisukohast lähtudes teile ka vastata. Me tuleme ühiskonnast, kus politsei oli äärmiselt politiseeritud. Praegune politsei on politiseeritud vähem kui kunagi varem. Mina ei poolda politsei politiseerimist. Politseil peaksid olema oma sise-eeskirjad, oma distsiplinaarmäärustik, kus võiks ära näidata politseiametnike poliitilise tegevuse piirid. Minu meelest on otsused erakondliku tegevuse peatamiseks puru silma ajamine. Mingit erakonda saab suurepäraselt toetada ka temasse formaalselt mitte kuuludes. Näiteks olin samal seisukohal juba siis, kui Eesti Kongressi enamus sundis härra Kelamit oma erakondlikku kuuluvust peatama. Ühesõnaga, ma leian, et see on pseudoprobleem. Niisugust asja me ei näe üheski Euroopa riigis, et minister peatab ametisoleku ajaks oma poliitilise tegevuse. Kui me sellest räägiksime Soome või Rootsi poliitikutele, ei saaks nad millestki aru.

Suur tänu! Olav Anton, teine küsimus.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Küsin teilt sedasama, mida küsisin proua ministrilt. Kas teie isiklikult peate otstarbekaks repressiivaparaadi koondamist ühe ministeeriumi haldusalasse, mis poliitilise valitsuse puhul on ka poliitiliselt kontrollitav?

Ma püüan teile vastata. Tegelikult on siin tegemist terminoloogilise segadusega. Repressiivorganid, nagu meie seda sõna mõistame, olid nõukogude võimu ajal ja kandsid samu nimetusi, mis demokraatlikes riikides on korrakaitseorganitel. Ma ei julge praegu öelda, mida Eesti Vabariigis peaks nimetama repressiivorganiks. Kõige rohkem vastavad sellele nimetusele organid, mis realiseerivad kohtulikult määratud vabadusekaotust. Tähendab, jutt on vanglate süsteemist, mis minu teada läheb lähemal ajal Justiitsministeeriumi alluvusse. Ülejäänud organid – kuni Eestis on demokraatia, mitte diktatuur – ei ole repressiivorganid, vaid on korrakaitseorganid. Korrakaitseorganite kuulumine Siseministeeriumi valitsemisalasse on minu arvates täiesti normaalne nähtus. Nii et ma kutsun teid üles töötama selle heaks, et korrakaitseorganid ei muutuks meil enam kunagi repressiivorganiteks. Teine asi on muidugi see, et nad tõesti hakkaksid efektiivselt korda kaitsma.

Suur tänu! Andra Veidemann.

Tänan, härra esimees! Lugupeetud Jüri Adams! Ma esitan oma küsimuse võib-olla eeskätt omaenda mälu värskendamiseks. Te väitsite, et ühe erandiga oli komisjon üksmeelselt seda meelt, et seaduseelnõu on küps läbima esimest lugemist. Vähemasti minu mälu järgi sellist kokkuvõtet komisjoni tööst küll teha ei saa. Esimesele lugemisele otsustati see tõepoolest esitada, aga mingisugusest erilisest küpsusastmest juttu ei olnud. Või ma eksin, härra Adams? Aitäh!

Proua Veidemann, sõna "küps" oli minu poolt muidugi liiast. Järgmistes etteastetes ma väldin seda sõna. Aga mälu võiks ju värskendada. Proua Veidemann, minu arvates ei olnud teid mainitud arutelu ajal komisjoni koosolekul. Kas oli nii? Olite kohal. Sellisel juhul ma ilmselt pean ütlema, et vaatamata härra Rätsepa seisukohale eelnõu tagasi saata, pidasid teised võimalikuks selle esimesele lugemisele panemist. Mõistagi otsustab asja lõplikult Riigikogu täiskogu.

Suur tänu, härra Adams! Tundub, et rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Kolleegid, me oleme täitnud kõik esimeseks lugemiseks ettenähtud protseduurilised nõuded. Juhtivkomisjon teeb ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Kas Riigikogu fraktsioonidel on teisi arvamusi? Ei ole. Esimene lugemine on lõppenud. Parandusettepanekud palun esitada ajaks, mille teatas meile härra Adams.

Kolleegid, jätkame valitsuse esitatud eelnõudega ja alustame neist ühe teist lugemist. Arutusele tuleb kriminaalkoodeksi ja haldusõiguserikkumiste seadustiku täiendamine. Ettekandeks palun ma kõnetooli justiitsminister härra Kaido Kama.

Austatud juhataja, lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsuse poolt teile esitatud kriminaalkoodeksi ja haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise ja täiendamise seadus on läbinud esimese lugemise ning jõudnud nüüd pärast töötlemist õiguskaitsekomisjonis siia saali teisele lugemisele. Õiguskaitsekomisjoni tööst võtsid osa ka valitsuse esindajad nii Justiitsministeeriumist kui ka Siseministeeriumist. Ilmselt keegi meist ei kahtle, et seaduseelnõu on sellisena vajalik. Tuleb karmistada karistusi metallide kokkuostu, nendega kauplemise ning reekspordi ja ekspordi eeskirjade rikkumise eest. Peamine vaidlus oli selle üle, kas anda nn. erikonfiskeerimised ametiisikute pädevusse või jätta kohtu pädevusse, nagu see on olnud praeguseni. Teatud mõttes konkureerisid siin Justiitsministeeriumi ja Siseministeeriumi seisukohad. Justiitsministeerium pidas õigeks, et konfiskeerida, s.t. omandit ära võtta saab ainult kohtuotsuse alusel, seda ei saa teha ametiisik. Siseministeerium arvas, et asja operatiivse läbiviimise huvides oleks vaja see anda politsei, Piirivalveameti, tolli- ja muude ametnike kätte. Õiguskaitsekomisjonis eelnõu kallal töötades jõuti seisukohale toetada Justiitsministeeriumi arvamust. Niipalju kui mina tean, nõustus sellega ka õiguskaitsekomisjoni töös osalenud Siseministeeriumi esindaja. Võiks öelda, et selles küsimuses on saavutatud konsensus. Kuna parlamendiliikmetelt ei ole seaduseelnõu kohta tulnud ühtegi täiendus- ega parandusettepanekut ning kuna õiguskaitsekomisjon, Justiitsministeerium ja Siseministeerium on jõudnud ühisele seisukohale, siis teen austatud Riigikogule ettepaneku seadus teile esitatud kujul teisel lugemisel vastu võtta. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Kas on küsimusi härra ministrile? Tundub, et ei ole. Suur tänu! Juhtivkomisjoni nimel esineb kaasettekandega selle esimees härra Jüri Adams.

Lugupeetud Riigikogu! Nagu härra minister ütles, ei laekunud meile ühtegi parandusettepanekut väljastpoolt komisjoni. Seepärast ei ole meil ka parandusettepanekute tabelit. Ometi esitab õiguskaitsekomisjon teile tänaseks teiseks lugemiseks uue teksti, mille kallal töötasid komisjoni liikmed, samuti Siseministeeriumi ja Justiitsministeeriumi esindajad. Millised on muudatused? Esimesel leheküljel, kus on koodeksi täiendamise paragrahvid, on muudatused triviaalsed, sõnastuslikud. Eelnõu teisel leheküljel on olulised muudatused. Kahest võistlevast kontseptsioonist aktsepteeris komisjon Justiitsministeeriumi oma, mille kohaselt karistused määratakse kohtunike, mitte ametnike poolt. Ka erikonfiskeerimise võimalus jääb kohtuniku otsustada. Osa muudatusi teisel leheküljel puudutavad piirivalve, Tolliameti ja politsei õigust koostada protokolle, kui avastatakse ebaseaduslikke metallikoormaid. Valik kahe kontseptsiooni vahel ei olnud just kerge. Õiguslikult võinuks teha nii või naa. Pidime otsustama, kumb kass hakkab paremini hiiri püüdma. Seda, kuidas elus tegelikult läheb, peaksid näitama lähikuud. Siis on ka selge, kas see valik oli õige või tuleb teise võimaluse juurde tagasi tulla. Me lisasime eelnõule kolmanda osa, mis sätestab seaduse jõustumise kõige varasemast kuupäevast, nimelt presidendi poolt väljakuulutamise päevast. Õiguskaitsekomisjon teeb täiesti üksmeelselt Riigikogule ettepaneku võtta käesolev seadus vastu teisel lugemisel. Tänan!

Suur tänu, härra Adams! Asjaolude täpsustamiseks esitan mõned küsimused, Kas parandusettepanekuid laekus?

Parandusettepanekuid ei laekunud.

Aga kas tekst muutus?

Jaa, komisjonisisese töö tulemusena tekst muutus.

Tekst ei saa muutuda komisjonisisese töö tulemusena ilma parandusettepanekuid esitamata.

Selge. Sellisel juhul ma pean sööma oma sõnu ja vastama teisiti. Komisjoni liikmetelt laekus palju parandusettepanekuid, mille kallal ühiselt töötati ja mille alusel teksti muudeti.

Suur tänu! Kus see parandusettepanekute tabel võiks olla?

Siinkohal jään ma teile vastuse võlgu, praegu seda saalis ei ole.

Kuidas me teeme, härra Adams, kas alustame läbirääkimisi või katkestame arutelu kohe praegu?

Pooldan läbirääkimisi.

Suur tänu! Kas meil on veel küsimusi härra Adamsile? Tundub, et ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. On küsimus, protseduuriline. Ardo Ojasalu.

Aitäh! Lugupeetud juhataja! Kas komisjon ise ei või esitada ettepanekuid ja nende kaudu teksti muuta? Kas need peavad tingimata olema parandusettepanekute tabelis?

Loomulikult. Erinevalt Ülemnõukogu reglemendist sätestab kodukorraseadus, et teksti saab muuta ainult parandusettepanekute kaudu. Ülemnõukogu reglemendi kohaselt võisid autorid ja juhtivkomisjon soovi korral üheskoos kirjutada uue teksti. Avan läbirääkimised. Kas on kõnepidajaid, sõnasoovijad? On. Jüri Adams.

Ma tänan Riigikogu esimeest seletuste eest, kuidas komisjon peab töötama. Me oleme komisjonis töötanud vähe aega ega ole küllalt vilunud kodukorra tõlgendamises, kuid ma teeksin ettepaneku vähemalt pretsedendina aktsepteerida komisjoni töömeetodit, mille suhtes komisjoni liikmetel ei ole eriarvamusi. Ja kuna eriarvamusi ei ole ka parandusettepanekute suhtes, siis palun vähemalt seekord meile andeks anda, et ei ole kõnealust tabelit. Arvestades asja poliitilist tähtsust, palun aktsepteerida võimalust seadus kiiresti vastu võtta, kui Riigikogu liikmetel ei ole mingisuguseid vastuväiteid. Tänan!

Suur tänu! See oli kõne. Kas keegi soovib veel arvamust avaldada? Kolleegid, enne kui lõpetame läbirääkimised, teen ettepaneku kalduda päevakorrapunkti arutamisest mõnevõrra kõrvale. Teistmoodi me ei saa selgust probleemis, mis nüüd meie ette kerkis. Riigikogu esimehena ei pea ma tungima seaduseelnõu sisusse. Rahvasaadikuna võib mul selle kohta olla mitmesuguseid arvamusi. Kuid bürokraat olen ma oma ametikohustuste järgi ja ilmselt ei ole mul praegu põhjust teistsuguseks muutuda. Kui Riigikogu on valmis arvama, et muudatused, mis juhtivkomisjon tegi loomingulises koostöös autoriga, s.t. Vabariigi Valitsusega, olid redaktsioonilist, mitte sisulist laadi, siis mina ei hakka seda teistmoodi kvalifitseerima. Ja seepärast ma lihtsalt ütlen, et sisulisi parandusettepanekuid ei olnud ja tekstis tehti redaktsioonilisi muudatusi. Kas kõik on sellega nõus? Järelikult nii ka oli. Küll aga panen teile südamele, et niikaua kui kodukorraseadust ei ole muudetud, tuleb selle sätteid järgida, isegi siis, kui need ei ole kõige paremad. Aga nagu ma sellistel puhkudel olen öelnud, ma usun, et keegi teist ei kahtlusta mind selles, et kuulun autorite hulka. Läbirääkimised jätkuvad. Edgar Spriit.

Tänan, härra esimees! Kas ei oleks võimalik saada nüüd laudadele parandatud teksti, et võiksime olla täiesti kindlad, mille poolt me hääletame.

See on teil käes, Edgar Spriit. Kuna keegi vastu ei vaielnud, siis mina käsitan neid kui redaktsioonilisi parandusi, mis muutsid teksti kaunimaks. Kas lõpetame läbirääkimised? Kas ma võin protseduurilise ettepaneku panna hääletusele? Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised käsiloleva päevakorrapunkti üle? Selle ettepaneku poolt on 66 Riigikogu liiget, vastu hääletanud ja erapooletuid rahvasaadikuid ei ole. Läbirääkimised on lõppenud. Kas härra Kama soovib lõppsõna? Ei soovi. Kas härra Adams soovib? Ei soovi. Kolleegid, kas ma võin seaduseelnõu panna lõpphääletusele? Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et vastu võtta kriminaalkoodeksi ja haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise ja täiendamise seadus? Selle ettepaneku poolt on 73 Riigikogu liiget, vastu hääletanud ja erapooletuid liikmeid ei ole. Seadus on vastu võetud. Käesoleva töönädala päevakorras olnud valitsuse eelnõud on läbi arutatud.

Läheme nüüd Riigikogus algatatud eelnõude juurde. Kolleegid Tiina Benno ja Jaak Roosaare on esitanud seaduseelnõu, mis käsitleb Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 1992. aasta 2. juuli otsuse "Riigi omandusse jäävate kultuuri- ja sotsiaalsfääri asutuste ning tööstusettevõtete tervikvara kohta" kehtetuks tunnistamist. Alustame esimest lugemist.

Lugupeetud Riigikogu juhatus, lugupeetud Riigikogu! Teie ees on Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 1992. aasta 2. juuli otsuse "Riigi omandusse jäävate kultuuri- ja sotsiaalsfääri asutuste ning tööstusettevõtete tervikvara kohta" kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu. Põhjendan, miks seda oli vaja esitada. Ülemnõukogu Presiidiumi mainitud otsusel on järgmised sisulised puudused. Esiteks. Objektide nimekirja koostamisel ei ole arvestatud, kas nimekirja kantud objektil on okupatsioonieelne seaduslik omanik või mitte. Seetõttu on alust arvata, et nimekirja on sattunud hulgaliselt õigusvastaselt võõrandatud objekte. Teiseks. Nimekiri sisaldab objekte, näiteks äri- ja tööstusettevõtteid ning hooneid, mille erastamine ei ole vastuolus erastamise üldiselt aktsepteeritud eesmärkidega. Seda me kogesime ka eelmise aasta lõpus, kui pidasime vajalikuks jätta nimekirjast välja tööstusettevõte "Leek", kuna selle varad pidid minema erastamisele. Kolmandaks. Nimekiri on ebatäpne, jättes enamiku objektide puhul fikseerimata tervikvara mõiste. Selle nimekirja järgi ei saa aru, kas organisatsioonide, ettevõtete ja asutuste puhul on tegemist ühe või mitme hoonega, mis on tegelikult erinevad kinnistuüksused. Seetõttu ma leian, et seda nimekirja ei ole üldse võimalik erastamisel ega riigi omandusse jäävate objektide fikseerimisel aluseks võtta. Neljandaks. Nimetatud otsuse vastuvõtmine ei kuulunud Ülemnõukogu Presiidiumi kompetentsi. Selle oleks pidanud vastu võtma Ülemnõukogu vastavalt omandireformi aluste seaduse § 12 3.1õike punktile 5. Seda kõike arvestades peame vajalikuks kõnealuse otsuse tühistamist ning uue erastamisele mittekuuluvate riigivarade nimekirja koostamist, mille kinnitab Riigikogu. Tänan!

Suur tänu! Mõned küsimused. Ardo Ojasalu.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mind huvitab, kuidas erastamise käigus praktiliselt kindlaks määrata nende objektide edasine saatus? Kui te leiate, et see otsus tuleb tühistada, siis millisel institutsioonil on õigus koostada nimekirju objektidest, mis kuuluvad ja mis ei kuulu erastamisele? Kas see asi tuleks anda valitsuse pädevusse või teha asjakohane eraldi otsus Riigikogus? Kas ei tuleks niisugune täiendav punkt lisada näiteks teie eelnõusse? Aitäh!

Suur tänu teile küsimuse eest! Kuna eelnõu on olnud menetluses juba küllalt pikka aega, oleme konsulteerinud valitsuse esindajatega ja jõudnud seisukohale, et riigi omandusse jäävate kultuuri- ja sotsiaalsfääriasutuste ning tööstusettevõtete tervikvara nimekirja kinnitamise õigus oleks otstarbekas anda Vabariigi Valitsusele. Sellekohane töö on juba alanud. Koostatud on palju täpsemad ja põhjalikumad nimekirjad. Mainitud seisukoht tuleb parandusettepanekuna arvesse.

Suur tänu! Olav Anton.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Ühtegi seadust, ka tühistamise seadust, ei ole vaja tema enese pärast, vaid mingite muutuste huvides. Kas te võiksite tuua mõnda näidet, milliseid muutusi selle otsuse tühistamine esile kutsub või võimaldab? Tähendab, millised objektid vahetaksid omanikke? Ei saa ju ainult sellest lähtuda, et Ülemnõukogu otsused on pahad. Kas on võimalik öelda, millise konkreetse objekti omanikuks saab keegi lapselapselaps?

Suur tänu teile! Ma saan aru teie murest, et endised Ülemnõukogu liikmed tunnevad ennast veidi puudutatuna nendest asjadest, kuid tegemist ei ole tõesti mingisuguste etteheidetega Ülemnõukogule. Kuna elu liigub reaalsuse suunas, siis on vaja täpselt fikseerida riigi omandusse jäävad objektid. Me peame lähtuma kindlatest põhimõtetest ja vältima seda, et nimekirja satuks võõrandatud objekte, millele ei ole esitatud mitte ainult kompenseerimise, vaid ka tagastamise avaldusi. Tuleb olla väga ettevaatlik. Need objektid on võimalik jätta riigi omandusse ainult siis, kui nende kohta ei ole esitatud tagastamis- või mõnda muud avaldust. Väga täpselt ei oska ma siit küll midagi välja lugeda, sest asi on tõesti rohkem põhimõtteline. See ei seiska tööd ega alusta midagi otsast peale, sest töö selliste nimekirjade täpsustamiseks ja uuesti esitamiseks on ju käimas ning jõudmas lõppjärku.

Suur tänu! Härra Anton ei olnud Ülemnõukogu liige, aga võib-olla ta tahab veel midagi küsida.

Aitäh, härra esimees! Te parandasite vea. Miskipärast arvavad paljud, et mina olin Ülemnõukogu liige. Ei ole olnud. Aga küsimus on ikkagi. Nimetage vähemalt kolm objekti, mille suhtes teil on kartus, et seadust on vaja muuta. Vähemalt kolm objekti teie omal valikul.

See pole sugugi keeruline. Kõigepealt võin nimetada Lahemaa Rahvusparki. Kuidas me saame käsitada ühte parki kui tervikvara? Ma küsin teie käest, mitu meetrit maapinnast allapoole me fikseerime pargi kui tervikvara. Ma tõesti ei saa sellisest põhimõttest aru. Või võtame mitmesuguse nimetusega administratiivhooned. Keegi ei saa aru, mis administratsioon seal siis edasi tegutseb.

Suur tänu! Kalle Jürgenson.

Lugupeetud ettekandja! Kui te lubate, siis ma aitan teid. Olav Antonile vastaksin, et selles nimekirjas on Spordimuuseum, mis kuulub Pauluse koguduse kirikumaja alla. Aitäh!

Suur tänu! Tundub, et rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Kuulame ära valitsuse seisukoha. Proua Ülle Aaskivi.

Austatud juhataja, lugupeetud Riigikogu! Ma olen volitatud teile ütlema edasi valitsuse seisukoha selle seaduseelnõu suhtes. Autorid, valitsus ja juhtivkomisjon on selle kallal tihedat koostööd teinud. Paralleelselt juhtivkomisjoniga koostab tervikvara nimekirja valitsus, arutades nimetatud küsimust juba konkreetsete objektide kaupa. Näiteks tehakse seda ka tänaõhtusel valitsuse istungil. Valitsus toetab põhimõtteliselt kõnealuse nimekirja tühistamise otsust, kuna varem ei olnud kogu see protsess juriidiliselt lõpule viidud. Teatavasti Ülemnõukogu Presiidium omal ajal küll kinnitas selle tervikvara nimekirja, kuid Riigikogusse ülevaatamiseks on see siiani toomata. Seega peab valitsus võimalikuks toetada seda eelnõu, kuid samas soovib, et esimese ja teise lugemise vahel toetataks ettepanekuid, mille kohaselt tuleks kindlasti fikseerida, kelle pädevusse kuulub selle nimekirja kinnitamine. Ja on täiesti loogiline anda see õigus valitsusele, kuna ei ole mõeldav, et Riigikogu hakkaks tegelema konkreetsete objektidega. See on tõepoolest täitevvõimu, mitte seaduseandja kompetents. Nii et kui meie ettepanekuid selles osas arvestatakse, siis valitsus toetab arutatavat seaduseelnõu.

Suur tänu! Juhtivkomisjoni nimel esineb kaasettekandega majandus- ja põllumajanduskomisjoni liige härra Aivar Kala.

Austatud Riigikogu esimees, austatud Riigikogu liikmed! Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 1992. aasta 2. juuli otsuse tühistamisega kõrvaldaksime meie seadustikust ühe vastuolulise seadusandliku akti. Lisaks sellele, nagu äsja rääkis ka Tiina Benno, tooksin välja mõned momendid, mis viitavad selle otsuse õigustühisusele. Nimelt viidatakse selle otsuse sissejuhatavas lauses Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse §-le 21 ning öeldakse, et nimekirja võetud objektid on vajalikud Eesti Vabariigi sotsiaalse ja majandusliku arengu tagamiseks. Omandireformi aluste seaduse § 21 räägib munitsipaliseerimisest ja selle 1. lõige ütleb, et munitsipaliseerimise objekt on riigi omanduses olev vara, mis ei ole vajalik Eesti Vabariigi kui terviku sotsiaalse ja majandusliku arengu tagamiseks. Selles otsuses on ka teisi möödalaskmisi. Ühele neist viitas siin ka proua Ülle Aaskivi: otsust võib rakendada alles pärast selle kinnitamist Eesti Vabariigi Ülemnõukogus või nüüd juba Riigikogus. Ülemnõukogus seda nimekirja ei arutatud, mistõttu on selle rakendamine tänaseni õigustühine. Kui nüüd vaadata selle otsuse lisas olevat objektide nimekirja (otsus on ära trükitud alles möödunud aasta 25. novembri Riigi Teatajas, kuigi võeti vastu juba 2. juulil, ning järelikult on olnud avalikkuse eest varjul ligi pool aastat), siis selles on hulk objekte, mille tuhandetes rublades näidatud maksumused on rohkem kui küsitavad. Eriti grotesksed on maksumused, mis on määratud Keskkonnaministeeriumi süsteemis riigi haldusse jäävatele objektidele. Ma ei hakka kõiki üles lugema, aga kui selle nimekirja alusel määrata nende objektide hindu, siis näiteks Haanja Looduspargi hind oleks praegu 1500 krooni, Lahemaa Rahvuspargi hind 145 000 krooni jne. See on ilmekas näide kiirustamisest otsuse tegemisel ja täielikust ebakompetentsusest. Loomulikult on asjal veel teine külg. Kui me praegu oma otsusega tühistaksime kogu selle nimekirja, siis tekib üks oht. Seni kaitses see nimekiri kõnealuseid objekte ahnete ametnike omavoli eest. Seepärast on minul ja juhtivkomisjonil ettepanek teha Tiina Benno esitatud eelnõus mõningaid täiendusi. Meie arvates ei tohiks nimekirja hoobilt tühistada, vaid otsuse eelnõusse tuleks lisada kaks punkti. Need võiksid olla uues redaktsioonis §-deks 2 ja 3. Esiteks: anda riigi omandusse jäävate kultuuri- ja sotsiaalsfääri asutuste ning tööstusettevõtete tervikvara nimekirja kinnitamise õigus Vabariigi Valitsusele. Ja teiseks: riigi omandusse jäävate kultuuri- ja sotsiaalsfääri asutuste ning tööstusettevõtete tervikvara nimekirja ei tohi võtta õigusvastaselt võõrandatud objekte, mille suhtes õigustatud subjekt on esitanud vara tagastamise taotluse. Niisugused oleksid kaks juhtivkomisjoni poolt pakutavat täiendusettepanekut. See oleks juhtivkomisjoni poolt kõik. Me toetame selle eelnõu esimese lugemise lõpetamist. Kui lugupeetud kolleegidel on täiendus- ja parandusettepanekuid, siis palun need esitada meie komisjonile 9. veebruariks kella 14-ks. Tänan!

Suur tänu, härra Kala! Ma esitan ühe täpsustava küsimuse. Kas juhtivkomisjoni seisukoha järgi jääks eelnõu § 1 püsima autorite antud redaktsioonis?

§ 1 jääks püsima.

Ja mis tuleks juurde?

Juurde tuleksid §-d 2 ja 3 ning praegune § 2 muutuks §-ks 4.

Selge. Aitäh!

Tänan!

Tundub, et rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonidel on eriarvamusi? Ei ole. Esimene lugemine on lõppenud.

Kolleegid, üks keskkonnakomisjoni poolt esitatud seaduseelnõu on olnud juba mitu korda Riigikogus arutusel. Teine lugemine on katkestatud ja ettepanek on seda täna jätkata. Jutt on majandusvööndi seaduse eelnõust. Ma palun ettekandeks kõnetooli keskkonnaminister härra Andres Tarandi.

Lugupeetud Riigikogu esimees, lugupeetud Riigikogu liikmed! Majandusvööndi seaduse eelnõu, mis on siin arutusel olnud juba paaril korral, näib olevat jõudnud otsustavasse järku. Loodetavasti valib hääletamisel enamik teist positiivse rohelise nupu. Selle sammu tähtsus ei väljendu niivõrd teoorias kui praktikas. Nagu eelmistel kordadel on juttu olnud, annab ta meile selguse Läänemerel. Eesti käitub teiste Läänemere-äärsete riikidega võrdväärse partnerina, teades nii teiste kui ka oma kalavete asukohta. Vastavalt lepingutele ta lubab või ei luba teisi oma vetes kala püüda. Eelmisel korral, kui teine lugemine katkestati, tekitas mõnesugust segadust terminoloogia. Ma arvan, et probleem on laiem kui tookord. Meil on üldse praegu üleminekuaeg selles mõttes, et meie keelde tuleb üha rohkem termineid, mida kasutatakse rahvusvaheliselt. See kõik ei pruugi alati olla harjumuspärane. Üks põhiküsimus oli, mis on elus ja mis eluta loodus. Teadlastel on tõesti keeruline paigutada piiri viirustest lähtudes. Praktilisele talupoja- või meremehemõistusele on see piir küllalt selge. Nemad tegelevad viirustega vähem. Ma usun, et nendele probleemidele võib komisjonis parandusettepanekute käsitlemisel kenasti lahenduse leida. Kuna sisuliselt midagi uut lisandunud ei ole, avaldan ma tehtud töö eest tänu Riigikogule ja keskkonnakomisjonile, samuti Kalaameti juhtimisel seaduseelnõu välja töötanud kollektiivile, kes ka ise on suurelt jaolt praktikud ja selles mõttes huvitatud seaduse rakendumisest. Aitäh!

Suur tänu! Kas on küsimusi härra ministrile? Ei ole. Tänan! Mul on ettepanek kuulata esimese kaasettekandjana ära Kalaameti peadirektor härra Lauri Vaarja.

Lugupeetud Riigikogu juhatus, lugupeetud liikmed! Lubage ka minul tänada kõiki, eriti aga lugupeetud Riigikogu liikmeid Uno Merestet, Kalev Kukke, Priit Aimlat, Sulev Alajõed ja kogu keskkonnakomisjoni eesotsas Rein Järlikuga selle eest, et te seda eelnõu paremaks teha tahtes autorid veelkordseks pingutuseks kokku tulema sundisite ning ise selle lihvimisel väga agaralt kaasa lõite. Seni Riigikogus menetluses olles on eelnõu lihvi saanud tervelt 13 paranduse näol. Paranduste arutamise ajal sai ilmselt kõigile selgeks, et eelnõu objekt on eelkõige Eesti Vabariigi majandusvööndis teadusuuringute läbiviimine ja loodusvarade kasutamise re˛iim, ei midagi enamat. Nüüd, kus üsnagi pikka aega väljatöötamisel olnud seaduseelnõu tekst on teie abiga märksa ladusamaks ja loetavamaks muutunud, võiks julgelt soovitada selle seaduseks hääletamist. Me tahame seda kiiremini praktikasse saada. Vajame seda rahvusvahelistel kalandusalastel läbirääkimistel, kus meil alatasa tuleb punastades tunnistada, et Eestis niisugust seadust veel ei ole. Loodame, et juba järgmisel nädalal, mil seisavad ees Eesti-Rootsi läbirääkimised kalanduskokkuleppe sõlmimiseks ja püügikvootide vahetamiseks Läänemere majandusvööndis, on meie delegatsioonil juba märgatavalt lihtsam ära seletada, mis asi on Eesti Vabariigi majandusvöönd ning mida siin tohib teha ja mida mitte. Tänan!

Suur tänu! Rahvasaadikutel küsimusi ei ole. Palun kõnetooli kolleeg Lauri Eineri, kes esitab juhtivkomisjoni nimel kaasettekande.

Härra esimees, lugupeetud kolleegid Riigikogu liikmed! Lubage, et asun kohe eelnõu vormilise külje juurde. Kui me eelmisel korral eelnõu sisust rääkisime, ütlesin, et viimane asi, mida komisjon veel teha sai ja teha võttis, oli riigiõiguskomisjoni esimehe näpunäidetel ja koos temaga välja rookida sellised liigsõnad nagu "Eesti Vabariik", mis on küll ilusad, kuid ülearused. Nende tõttu ei lähe eelnõu mitmed kohad vormiliselt kokku meie põhiseaduse sõnastuse ja sätetega. Palun vaatamegi nüüd teile teise lugemise jätkamiseks esitatud teksti üheskoos veel kord üle. Kõigepealt tuleb 2. leheküljel § 5 1. lõikes asendada sõnad "Eesti Vabariik" sõnaga "riik". Sõnad "Eesti Vabariigi" tuleb välja jätta ka § 8 1. lõikest ning 4. leheküljel alapunktis 5 asendada sõnaga "riigi". § 11 4. lõikes jäävad sõnade "Eesti Vabariigi Valitsus" asemele sõnad "Vabariigi Valitsus". Selline on teile antud põhitekst. Ütlen veel, et pärast teise lugemise katkestamist on mul keskkonnakomisjoni esindajana juttu olnud kahe Riigikogu liikmega, härrade Vootele Hanseni ja Kalev Kukega. Meie jutud lõppesid nii, et täiendavaid kirjalikke parandusettepanekuid teile läbivaatamiseks ei tulnud. Seetõttu ei ole muutunud parandus- ja muudatusettepanekute tekst, mida ma eelmisel korral kommenteerisin. Niisiis jääb üle ettepanekud ükshaaval üle vaadata ja kui tarvis, siis ka läbi hääletada. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Minu esimene täpsustav küsimus. Kas neid muudatusi, millest kaasettekandes juttu oli, peab komisjon redaktsioonilisteks?

Jah, redaktsioonilisteks.

Selge. Suur tänu! Kalev Kukk.

Suur aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kui see lugemine katkestati, siis te ütlesite mulle, et kui keskkonnakomisjon hakkab parandusi arutama, kutsute te mind sellele koosolekule. Kahjuks seda ei toimunud. Miks?

Ma ütlesin teile nii, et oletatavasti arutab keskkonnakomisjon seda asja esmaspäeval, äärmisel juhul teisipäeval. Esmaspäeval me otsisime teid taga, aga ei leidnud. Keskkonnakomisjoni tööaeg oli teada. Kirjalikku kutset – ma vabandan, teinekord enam nii ei tee – me kahjuks teile ei saatnud.

Suur tänu! Tundub, et rohkem küsimusi ei ole. On siiski teine küsimus Kalev Kukelt.

Suur aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kirjalikku kutset ma ei oodanudki, aga ma tahtsin teada, millal see arutelu pidi toimuma. Tahan küsida midagi muud. Praegune seaduseelnõu ei ole residentidekeskne. Ta reguleerib välismaalaste tegevust Eesti majandustsoonis, aga ära on unustatud meie oma residentide tegevus majandustsoonis või -vööndis. Kas hiljem tuleb seadus, mis hakkab reguleerima residentide tegevust ja õigusi majandusvööndis?

Aitäh! Tõepoolest on ka läbirääkimistel juttu olnud, et selle seaduse mõjuväli on selgelt piiratud kahelt poolt. Üks on see, et välja on jäänud mandrilava, mille kohta tuleb olude sunnil eraldi seadus. Samuti on välja jäänud õiguslikud alused, mis sätestavad, korraldavad, eeskirjastavad jne. Eesti ettevõtjate ja teiste üritajate tegevust majandusmeres. See on paratamatult niisugune probleem, mida tuleb lahendada samm-sammult. Märkus on täiesti õige, tänuga vastu võetud ja aktsepteeritud. Sellealane seadusandlik tegevus on alanud.

Suur tänu! Mina esitan ka ühe küsimuse. Lauri Einer, ütle, palun, kas see tekst, mis on esitatud teise lugemise jätkamiseks, on muutunud ka sisuliselt pärast seda, kui me katkestasime? Ei ole. Tehtud on ainult redaktsioonilisi parandusi. Tähendab, kui me praegu koos seda väidame ja keegi ei protesti, siis ei pea me enam läbirääkimisi jätkama. Kas on veel küsimusi Lauri Einerile? Ei ole, Suur tänu! Kolleegid, kas keegi soovib sõna võtta või kõnet pidada? Ei soovi. Sel juhul fikseerime olukorra, et läbirääkimised on lõppenud. Asume parandusettepanekuid läbi hääletama. Ma palun Lauri Eineri uuesti kõnetooli. Kas me peame esimest, Uno Mereste parandusettepanekut sisuliseks või redaktsiooniliseks? Tundub, et see on rohkem redaktsiooniline. Kas sul on käes sama tabel?

Jah. On üksainus tabel. Aga ma ei näe praegu härra Merestet. Ta on küll meile öelnud, et ta ei nõua selle termini sisseviimist, mida pakkus, kuid...

Kui me peame ettepanekut sisuliseks ja autorit ei ole kohal, peame selle läbi hääletama. Kui me kvalifitseerime ettepaneku redaktsiooniliseks, siis me ei pea hääletama. Redaktsiooniline? Niisiis on komisjon seda meelt, et ettepanek on redaktsiooniline.

Tänan!

Kas Kalev Kukk nõuab oma parandusettepanekute hääletusele panekut? Esimese ettepaneku hääletamist ei nõua. Teine läheb hääletusele.

§ 2 1. lõige.

Jah, ütle lühikommentaar selle kohta.

Eesti Vabariigi suveräänseteks õigusteks on vees, merepõhjas ja selle all maapõues asuvate loodusvarade uurimine, hõlvamine, säilitamine jne. Tähendab, siin on kahe pika lause võrdlemise küsimus. Sisu on sama, kuid komisjoni tekst on meie arvates pisut selgem. See muidugi ei tähenda, et parandusettepaneku tegijal ei ole õigus.

Suur tänu! Kalev Kuke lühikommentaar.

Aitäh! Ettepaneku põhimõte on selles, et viia välja mõiste "eluta loodusvara", millel ei ole selle seadusega mitte mingit pistmist ja kõlab tõesti totrana. Ja teiseks tuleks mõiste "merepõhja kattev vesi" asemel käsutada lihtsalt sõna "vesi".

Nii. Juhtivkomisjon ei toeta. Panen hääletusele. Ma nimetan seda Kalev Kuke teiseks parandusettepanekuks. Lugupeetud Riigikogu, kes on Kalev Kuke teise parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 15 Riigikogu liiget, vastu on 37, 5 jäid erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust. Kalev Kuke kolmas parandusettepanek 4. järjekorranumbri all. Komisjon seda ei toeta. Kas Kalev Kukk soovib ettepanekut lühidalt kommenteerida? Kalev Kukk.

Ma nõuan selle hääletusele panemist, sest minu arusaamise järgi reguleerib majandusvöönd eeskätt majandustegevust. Minu uus sõnastus lähtubki majandustegevuse primaarsusest. Sekundaarsed tegevusalad lähevad kõrvale. Ma loodan, et seda minu parandust ei mõisteta poliitilise ettevõtmisena. Aitäh!

Suur tänu! Panen Kalev Kuke kolmanda parandusettepaneku hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on kolleeg Kalev Kuke kolmanda parandusettepaneku poolt? Komisjon ei toeta. Selle ettepaneku poolt on 17 Riigikogu liiget, vastu on 37, 6 jäid erapooletuks. Ettepanek ei leidnud toetust. Kalev Kuke neljandat parandusettepanekut juhtivkomisjon toetab. Kalev Kukk ei nõua selle hääletusele panekut. Keegi kolmas ka ei nõua. Läheme edasi. Kalev Kuke viies parandusettepanek.

Üldjärjekorras on see 8. numbri all.

Ei, vabandan, vahepeal tuleb Priit Aimla ettepanek. Eks ole? Keskkonnakomisjoni oma? Õige. Keskkonnakomisjoni parandusettepanek.

On sees.

On sees. Keegi ei protesti. Läheme edasi. Nüüd võtame Priit Aimla ettepaneku.

Selle mõtet on arvestatud.

Kas Priit Aimla on rahul? Kas on parasjagu arvestatud? Suur tänu! 8. järjekorranumbri all on Kalev Kuke viies parandusettepanek. Kalev Kukk? Ei pane hääletusele. Suur tänu! Kalev Kuke kuues parandusettepanek. Kalev Kukk.

Suur aitäh! Ma ei kujuta ette, kuidas seda parandusettepanekut kasutada saab, aga mina näeksin siin lahendusena seda, et me jätaksime igalt poolt ära sõnad "teaduslikud mereuuringud" ja kasutaksime lihtsalt mõistet "mereuuringud".

Kas nõuad ettepaneku hääletusele panekut?

Ma ei tea, sest see on redaktsiooniline parandus. Ma ei kujuta ette, kuidas seda saab hääletada.

Tundub küll niimoodi.

Kui võib, ma ütlen paar sõna. Kui teksti vaadata, siis vastavalt konventsioonidele on tegemist just teaduslike mereuuringutega. Aitäh!

Aga näiteks kalavarude määramine on mitteteaduslik uuring.

Lugu on selline, et kui sa nõuad, siis ma pean ettepaneku hääletusele panema. Redaktsioonilisel ettepanekul on ainult see erinevus, et ta ei pea olema laual eelmisel päeval. Kui tekib vaidlus, läheb ettepanek hääletusele.

Siis ma nõuan hääletamist.

Panen ettepaneku hääletusele. Lugupeetud Riigikogu! Kes on Kalev Kuke kuuenda parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 12 Riigikogu liiget, vastu on 34, 5 jäid erapooletuks. Ettepanek ei leidnud toetust. Nüüd siis Priit Aimla ettepanek, mis puudutab § 7 3. lõiget. Mis me teeme, Priit Aimla? Ei pane hääletusele. Kalev Kuke seitsmes parandusettepanek § 7 3. lõike kohta.

Kui võib, ma ütlen enne autori sõnavõttu mõne sõna kommentaariks. Asjatundjad on ka varem selgitanud, et õigustatud ja õigustamata takistused on meresõidus tõepoolest kaks iseasja. Seetõttu me ei saa niisugust parandust seadusse kirjutada. Mida ütleb autor?

Kalev Kukk.

Suur aitäh! Ma ei nõua selle hääletusele panekut, sest keskkonnakomisjon on minu ettepanekut kuulda võtnud. Tänan väga!

Suur tänu! Kalev Kuke kaheksas parandusettepanek. Kuidas siin toimida? Kas jääb viiki?

Ma arvan, et härra Kuke seisukoht on arvesse võetud, sest nonsenss oli see tekst tõepoolest, kuigi mõni kolleeg pakkus siin ka üle. Kuid selles suhtes pole mõtet pikalt vaielda.

Kas jääb nii? Oleme kokku leppinud. Edasi tuleb Priit Aimla ettepanek § 8 3. ja 4. lõike kohta. Kuidas jääb, Priit Aimla? Ei pane hääletusele. Suur tänu! Kalev Kuke oma on kirjas. Nii, kas 7. peatükiga on probleeme? Ma saan aru, et Sulev Alajõega on kokku lepitud.

Keskkonnakomisjon ja valitsuse esindajad on selles kokku leppinud. Sulev Alajõe mõte läks sisse.

Selge. Sulev Alajõe ettepanek § 17 kohta. Mida autor ise ütleb? Sulev Alajõed ei ole. Sel juhul paneme hääletusele. Kas komisjon toetab ettepanekut?

Ei toeta. Härra Alajõe mõte on küll õige, kuid see on niigi põhiseaduses kirjas.

Kas Sulev Alajõe on kuskil kaugel? Otsitakse. Kolleegid, kell on 12.57, kolme minuti pärast lõpeb ametlik tööaeg. Mulle on juba tulnud protseduurilisi ettepanekuid pikendada tööpäeva kuni otsustuse langetamiseni, mis võib olla ka seaduse vastuvõtmine. Pikendamise otsuse tegemiseks on vaja kvalifitseeritud häälteenamust Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et pikendada täna istungi ametlikku tööaega kuni käsiloleva päevakorrapunkti kohta otsustuse langetamiseni? Selle ettepaneku poolt on 58 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, 3 jäid erapooletuks. Tööaega pikendatakse. Sulev Alajõe on kohal. Kas nõuate hääletamist? Ei nõua.

Jääb viimane, keskkonnakomisjoni ettepanek. Autorid on nõus juhtivkomisjoni seisukohaga.

Suur tänu! Tundub, et keegi saalist ei taha seda hääletada.

Aitäh, kolleegid! Juhtivkomisjon teeb ettepaneku eelnõu lõpphääletusele panna.

Suur tänu! Panen seaduseelnõu lõpphääletusele. Lugupeetud Riigikogu! Kes on selle poolt, et vastu võtta majandusvööndi seadus? Selle ettepaneku poolt on 58 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, 4 jäid erapooletuks. Seadus on vastu võetud. Istung on lõppenud. Jätan teiega hüvasti.