Asugem ka täna rahvasaadikutelt vastu võtma seaduste algatamise õiguse põhjal üleantavaid dokumente. Paul-Olev Mõtsküla.

Lugupeetud juhatus, kallid kolleegid! Ma tänan! Veel mühisevad Eesti metsad, veel kukuvad käod Eesti metsades, veel ei ole üraskid Eesti metsi jõudnud põhjalikult kahjustada ja seepärast astun ma teie ette eelnõuga. Seda esitades toetun Eesti Vabariigi põhiseaduse § 103 punkt 1 kirjatähele, samuti Riigikogu 1992. aasta 7. oktoobri deklaratsioonile ja 1. detsembri otsusele ning Eesti Metsaülemate Ühingu seisukohale, mis on väljendatud järgmistes sõnades minule saadetud kirjas: "Vastavalt Eesti Metsaülemate Ühingu volikogu 1992. aasta 11. detsembri otsusele palume teil esitada Riigikogule seaduseelnõuna metsaseadus, mis antud riigivanema dekreedina 16. mail 1934. aastal. Metsale on kindlalt ja kohe vaja täisseadust, mitte niinimetatud raamseadust, mille kavasid praegu hoogsalt koostatakse. Üldise raamseaduse kehtestamine lükkaks määramatusse aega ja hajutaks palju riigile, metsale ja metsandusele tähtsaid sätestusi." Nende sõnadega lubage seaduseelnõu üle anda juhatusele.

Juhtivkomisjon on majandus- ja põllumajanduskomisjon, rohkem on tegemist metsamajandus- kui keskkonnaprobleemidega. Edgar Spriit.

Tänan, härra esimees! Austatud kolleegid, ekspertide soovitusel võtan normitehniliste täienduste tegemiseks menetlusest ajutiselt tagasi seaduseelnõu "Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Elatusraha kehtestamise kohta" õigustühiseks tunnistamise kohta". Ühtlasi avaldan tänu Keskfraktsioonile ja kuningriiklastele, et nad seda eelnõu toetasid. Lähemal ajal esitan selle uuesti. Tänan tähelepanu eest!

Edgar Spriit võtab oma eelnõu tagasi. Tiit Sinissaar.

Härra esimees, head kolleegid! Ma esinen sotsiaalkomisjoni nimel. Sotsiaalkomisjon teeb ettepaneku ühe eelnõu menetlusest väljaarvamise kohta ja see on sõnastatud niimoodi: "Toetudes Riigikogu kodukorra seaduse §-le 30 ja komisjoni otsusele 5. jaanuarist käesoleval aastal, arvata Riigikogu menetlusest välja Riigikogu liikmete Ülo Laanoja ja Kirill Teiteri poolt 3. detsembril 1992. aastal esitatud Riigikogu otsuse eelnõu Tallinna Diagnostikakeskuse ehitamise kohta." Härra esimehe lahkel loal annan teile paar selgitust. See eelnõu nägi ette ENSV Ülemnõukogu otsuse "ENSV Ülemnõukogu saadiku Liia Lalli arupärimisest Tallinna Diagnostikakeskuse ehitamise kohta" tühistamise. Sotsiaalkomisjon arutas asja mitu korda. 5. jaanuari istungil olid kohal asjast huvitatud inimesed, üle paarikümne inimese, loen teile ette kaks punkti selle istungi otsusest: "2. Pidada vajalikuks ENSV Ülemnõukogu 15. märtsi 1990. aasta otsuse "ENSV Ülemnõukogu saadiku Liia Lalli arupärimisest Tallinna Diagnostikakeskuse ehitamise kohta" täitmiseks lahendada ehituse finantseerimise küsimus Tallinna Diagnostikakeskuse poolt käesoleva aasta 1. juuniks. 3. Käesoleva otsuse punktis 2 toodud tähtaja jooksul Tallinna Diagnostikakeskuse finantseerimise küsimuse mittelahendamisel esitada ENSV Ülemnõukogu ülalnimetatud otsus 15. märtsist 1990 Riigikogule läbivaatamiseks." Ühesõnaga, kui 1. juuniks ehitust alustada ei saa, tuleb sotsiaalkomisjon selle küsimuse lahendamiseks Riigikogu ette. Aitäh!

Kolleegid, Riigikogu peab langetama oma protseduurilise otsuse nimetatud päevakorrapunkti menetlusest väljaarvamiseks vastavalt §-le 30. Juhtivkomisjon selle ettepaneku teeb, see on tema õigus, Riigikogu õigus on otsustada. Kas võin hääletusele panna? Mihkel Pärnoja, praegu pole läbirääkimisi ette nähtud. Mihkel Pärnoja.

Tänan, härra esimees! Ma palun viieminutilist vaheaega.

Vaheaega võib. Vaheaeg 5 minutit. V a h e a e g

Kolleegid, kas kõik on töökohtadel? Kas võin panna hääletusele? Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et vastavalt kodukorraseaduse §-le 30 juhtivkomisjoni, sotsiaalkomisjoni taotlusel lülitada menetlusest välja kolleegide Ülo Laanoja ja Kirill Teiteri eelnõu Tallinna Diagnostikakeskuse ehitamise kohta? Selle ettepaneku poolt on 44 Riigikogu liiget, vastu on 12, 13 jäid erapooletuks. Arvati menetlusest välja. Jaanus Raidal.

Väga austatud Riigikogu juhatus, väga austatud Riigikogu! Peale eesti rahvuse on meie riigis ka veel teiste rahvuste kogukondi. Mul on ettepanek anda menetlusse Riigikogu otsuse "Informatsiooni ärakuulamine olukorrast Narva linnas" eelnõu.

Juhtivkomisjoniks määrame maaelu ja regionaalpoliitika komisjoni. Kuno Raude.

Austatud Riigikogu juhatus, austatud Riigikogu! Tänaseni ei ole Vabariigi Valitsus teinud teatavaks riigile jäetava maa, sh. kaitsevajadusteks jäetava maa suurust, asukohta, otstarvet jne. See segab, õigemini öeldes, takistab olulisel määral omandi- ja maareformi edasist läbiviimist. Eesmärgiga kiirendada Eesti riigile jääva maa ja muu kinnisvara kindlaksmääramist, mille tulemusena oleks võimalik luua soodsamad tingimused omandi- ja maareformi jätkamiseks, teen ettepaneku pöörduda Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga algatada seaduseelnõud riigi omandusse jäetavate maade kohta. Tõenäoliselt oleks vaja välja töötada eraldi seadus riigikaitseliseks otstarbeks jäetavate maade kohta, et tulevikus ei tekiks analooge Narva Linnavolikogu loodud pretsedendiga. Lubage mul Riigikogu juhatusele üle anda vastavasisuline Riigikogu otsuse projekt. Tänan teid!

Juhtivkomisjon on majandus- ja põllumajanduskomisjon. Toomas Alatalu.

Lugupeetud eestseisus, lugupeetud kolleegid! Rõõm on teie ees seista vana asjaga. Mind tiivustas seda tegema eilne asjade seis, kui "Isamaa" võttis enne hääletust viis minutit mõtlemiseks. Tõesti on kena, kui mõeldakse, kas 185 000 on parem kui 205 000 või vastupidi. Teine motiiv, miks ma esitan uuesti seaduseelnõu valimisseaduse muudatuste kohta, tuleneb sellest, et (ma juba rääkisin teile olukorrast vabariigi ajakirjanduses) on täiesti sulustatud selle küsimuse arutelu, kahe mehe, Taagepera ja Ilvese seisukohtade analüüs. Eile teatas mulle Eesti Televisioonist EKP Keskkomitee töötajate uue põlvkonna esindaja, et ei toimu saadet, mille ma kavatsesin just sellele teemale pühendada. Seetõttu esitangi uuesti seaduse "Muudatuste tegemine Eesti Vabariigi Riigikogu valimisseaduses" eelnõu, kusjuures pakun välja uue jõustumise kuupäeva, 20. septembri 1993, et vääriliselt tähistada valimiste esimest aastapäeva. "Tänu" sellisele pretsedenditule olukorrale, mille me ise oleme loonud ja millega me juba pikka aega lepime, on mul esitada arupärimine. See kõlab niimoodi: "Vastavalt Riigikogu kodukorra seaduse §-le 82 esitan arupärimise Eesti Panga Nõukogu esimehele. Lugupeetud härra Mereste, millega te põhjendate oma jätkuvat istumist Riigikogus pärast seda, kui Vabariigi President kinnitas 21.12.92 teie valimise Eesti Panga Nõukogu esimehe kohale? Te teadsite suurepäraselt, et Eesti Vabariigi põhiseaduses (§ 65, § 78) on Eesti Panga Nõukogu esimehe amet nende ametite loetelus, mis eeldavad neutraalsust ja Riigikogusse mittekuulumist. Teie ei ole siiani teatanud oma lahkumisest "Mõõdukate" fraktsioonist ja olete osalenud ka hääletustes. Loogiliselt kerkib küsimus, kuidas te hääletate juhul, kui kõne all on teisi panku puudutavad küsimused? Te olete ka kursis sellega, et praegu üritatakse muuta seadust, tagamaks teie edasijäämist Riigikogusse, ent need muudatused tehakse nii, et kõigil Riigikogusse pääsenuil oleks võimalus korraga mitmel kohal istuda. Härra Mereste, mille nimel teie kui ühiskonnateadlane soodustate korporatiivse riigi taasteket? Lugupidamisega Toomas Alatalu."

Valimisseaduse muudatuse eelnõu kuulub riigiõiguskomisjoni kompetentsi, tema määrame ka juhtivkomisjoniks ning arupärimisega talitame vastavalt kodukorraseadusele. Kolleegid, veel kaks probleemi enne päevakorra juurde minekut. Kõne all on Keskfraktsiooni esitatud seaduseelnõu "Muudatuste tegemine Riigikogu kodukorra seaduses", probleem on tähtaegadega, esimese ja teise lugemise vahelist tähtaega on kord juba pikendatud, kuid ka sellest jäi vaheks. Riigiõiguskomisjon, kes on juhtivkomisjon, taotleb selle seaduseelnõu esimese ja teise lugemise vahelise tähtaja pikendamist kuni 1. märtsini 1993. Panen hääletusele. Arvo Junti.

Lugupeetud esimees! Kodukorraseaduse § 72 järgi on selliste toimingute initsiatiivi kohustus juhtivkomisjonil. Juhtivkomisjon on ilmselt teinud praaki, oleks vaja selgitust, mis motiividel ta on selliselt tegutsenud ja millega ta põhjendab kuupäeva, mida te nimetasite. Aitäh!

Selle teabe järele tuleb minna komisjoni. Meil eraldi päevakorrapunkti selle kohta ei ole. See küsimus on komisjoni tasemel. Komisjon on toonud selle protseduurilise ettepaneku täiskogu ette, nii et praegusel hetkel ei saa ma muud midagi teha kui panna hääletusele.

Kas see tähendab siis, et juhtivkomisjon võib käituda kodukorravastaselt ja Riigikogu täiskogu ei saa ega peagi teie arvates sellele mingit moodi reageerima?

Reageerib ikka. Hääletamisega. Kes ei ole nõus, hääletab vastu.

Ma ei räägi hääletamisest, ma räägin selle kodukorrasätte rikkumisest juhtivkomisjoni poolt. Kas Riigikogu juhatus pigistab selles osas silma kinni?

Ei, sellessamas paragrahvis on ka selgelt öeldud, kellel on õigus taotleda pikendust. Juhatus on sellesse loosse segatud niipalju, kuipalju meid on informeeritud. Komisjoni otsus on minu käes. Aga läbirääkimisi sellel teemal ei peeta mitte täiskogus, vaid komisjoni istungil.

Me jälle tõlgendame kodukorda erinevalt, aga ma palun enne hääletamisi viieminutilist vaheaega.

Paragrahv 72 ütleb, et seaduseelnõu teine lugemine võetakse päevakorda pärast muudatusettepanekute läbiarutamist juhtivkomisjonis, kuid mitte hiljem kui kuu aega pärast esimest lugemist. Seda tähtaega võib Riigikogu oma otsusega pikendada. Kõik on selge, üheselt mõistetav, Riigikogu kas pikendab või ei pikenda. Kas Keskfraktsioon palub vaheaega? Kui palju? Viis minutit. Vaheaeg 5 minutit. V a h e a e g

Kolleegid, kas kõik on töökohtadel? Kas ma võin protseduurilise ettepaneku panna hääletusele? Kolleegid, milles asi? Protest? Kelle protest? Toomas Alatalu või Ants-Enno Lõhmus? Palun!

Lugupeetud juhatus, austatud Riigikogu! Ma pean tegema paranduse. Siin esitatud ettepanek desorienteerib Riigikogu liikmeid. Sellist otsust ei ole riigiõiguskomisjon vastu võtnud ja ma ei tea, kust selline ettepanek pärineb. See võib olla riigiõiguskomisjoni esimehe ettepanek, komisjonis ei ole seda arutatud.

Võib olla küll. Minul on selline ettepanek: palun pikendada (kuupäev) Keskfraktsiooni poolt esitatud seaduse eelnõu (nimetus) esimese ja teise lugemise vahelist tähtaega 1. märtsini 1993. Mart Nutt. Ega seegi ettepanek ole kodukorraseadusevastane. Kas see on komisjonisisene probleem? Lahendage see küsimus komisjonis.

Ma rõhutan veel kord: komisjon ei ole küsimust arutanud ja selle edasilükkamise tähtajaga ei saa komisjoni liikmed...

See on siis komisjonisisene probleem. Mart Nutt, kas see on komisjonisisene probleem?

Lugupeetud Riigikogu esimees, minu arvates on see komisjonisisene probleem ja kui Riigikogu esimees leiab, et sellisel kujul ei saa küsimust hääletusele panna, siis ma mõistan seda nii, et küsimus on menetlusest välja langenud sel lihtsal põhjusel, et tähtajad on ümber.

Ka mina võin seda niimoodi tõlgendada, aga kuna meil siin pidevalt üritatakse luua pretsedent, vaieldes selle üle, kes omab õigust tõlgendada, kes mitte, siis ma ütlen, et kodurahu huvides arutage see komisjonis veel kord läbi. Kogu lugu. Ma lihtsalt olen väsinud sellest obstruktsioonist. Toomas Alatalu.

Lugupeetud esimees! Ma tahaksin lihtsalt kommenteerida sõna "obstruktsioon". Olukord oli tõepoolest niimoodi, et eile seda küsimust komisjonis ei arutatud, selles mõttes härra Nutt desinformeeris teid ja...

Ei ole kuskil öeldud, lugupeetud kolleeg Toomas Alatalu, et komisjoni esimees ei või täiskogule ettepanekut esitada. Praegu ei ole läbirääkimiste aeg. Arvo Junti.

Tänan! Ma loodan, et suudame arutada rahulikult, ilma liigsete emotsioonideta. Kõigepealt, mis puutub komisjoni esimehe avaldusse, siis see peab olema tõesti komisjoni esimehe avaldus, mitte Mart Nuti avaldus, siin on selge vahe, ja palun mitte tarvitada niisuguse asja täpsustamisel selliseid väljendusi nagu obstruktsioon. Teiseks ma teen veel kord ettepaneku, ma olen selle ettepaneku juba teinud, luua kodukorra töögrupp, kes annaks ka tõlgendusi kodukorra kohta, et niisugused puldist tulevad süüdistused jääksid edaspidi ära. Aitäh!

Ei, juhatus ei hakka seda töögruppi praegu looma. Seda ettepanekut oodatakse juhtivkomisjonilt. Sellega on läbirääkimised lõppenud. Kui on protest, palun see esitada, aga kõigepealt kuulame ära Kalle Kulboki protesti.

Härra esimees, kuna te olete ärritunud, oleks võib-olla otstarbekas, kui te töö jätkumise huvides saaksite juhatamise aseesimehele üle anda.

Kalle Kulbok, ma teen seda umbes kümne minuti pärast, siis ma lahkun järgmisele üritusele. Tänan heade nõuannete eest, ärge minu tervise ja emotsioonide pärast muretsege. Olav Anton.

Aitäh, härra esimees! Ma protestin teie sõnu, et kusagil ei ole öeldud, et seda otsust, mille üle me siin praegu vaidleme, peab tegema komisjon. Riigikogu võib oma otsusega eelnõu menetlusest välja arvata juhtivkomisjoni ettepanekul, see on öeldud kodukorraseaduse §-s 30. Ja kui vaadata neid...

Olav Anton, me ei aruta menetlusest väljaarvamist, see on teine paragrahv, see on § 72, mitte § 30. Aitab pidevast protsessimisest.

Lähme päevakorra juurde. Riigikogu liikme Tunne Kelami esitatud otsuse "Riigikohtu liikmeks kandideerimisavalduste läbivaatamiseks komisjoni moodustamine" eelnõu. Ettekandeks palun kõnetooli Tunne Kelami.

Lugupeetud eesistuja, lugupeetud kolleegid! Minu ettekanne käsitleb Riigikohtu liikmeks kandideerimisavalduste läbivaatamiseks komisjoni moodustamist. Niisuguse komisjoni moodustamist näeb ette Eesti Vabariigi kohtuniku staatuse seaduse § 39. Ma tsiteerin selle 1. lõike 1. lauset: "Riigikohtu liikmeks kandideerimisavalduste läbivaatamiseks moodustab Riigikogu 9-liikmelise komisjoni, kuhu kuuluvad 4 Riigikogu liiget, Riigikohtu esimees, justiitsminister, 2 Kohtunike Ühingu tegevliiget ja 1 Eesti Advokatuuri juhatuse poolt volitatud vandeadvokaat." Seega on komisjoni koosseisus ette nähtud kaks liiget ex officio, need on justiitsminister ja Riigikohtu esimees, kolm juristide kutseühingute esindajat, kelleks kohtunike poolt on esitatud härra Ago Kutsar ja proua Malle Seppik ning advokaatide poolt proua Monika Mägi. Dokumendid nimetatud isikute esitamiseks komisjoni on esitatud Riigikogu juhatusele. Riigikogu võib nende kandidatuuridega nõustuda või mitte, kuid me ei saa teha omaalgatuslikke muudatusi. Riigikogu fraktsioonid on sellesse komisjoni esitanud härrade Jaan Krossi, Tõnu-Reid Kuke, Jüri Rätsepa ja Jüri Adamsi kandidatuuri. Tahan veel märkida, et komisjon peab olema moodustatud hiljemalt 22. jaanuariks k.a., mil lõpeb Riigikohtu liikmeks kandideerimisavalduste vastuvõtmise seadusjärgne tähtaeg. Aitäh1

Millised on küsimused härra Kelamile? Tundub, et küsimusi ei ole. Tänan! Kaasettekande peab õiguskaitsekomisjoni esimees härra Jüri Adams.

Lugupeetud kolleegid! Komisjoni moodustamine on meile väga täpselt ette kirjutatud, samuti tähtajad. Riigikogu peab lihtsalt täitma oma kohust. Õiguskaitsekomisjon teeb ettepaneku natukene muuta härra Kelami poolt esitatud eelnõu 1. lõike sõnastust, s.o. viidata mitte kohtuniku staatuse muutmise seadusele, vaid kohtuniku staatuse seadusele. Ma usun, et see parandus on aktsepteeritav. Õiguskaitsekomisjonile ei ole laekunud mingeid parandusettepanekuid komisjoni liikmete isikute kohta, seda saab veel praegu saalis teha. Need neli Riigikogu liiget on esitatud poliitiliste konsultatsioonide tulemusel saali mõlemalt poolelt, kui nii võib öelda. Ilmselt osutub tulevikus otstarbekaks anda kodukorras ka juhatusele seaduste ja otsuste algatamise õigus. Kuigi formaalselt esitas selle otsuse eelnõu härra Kelam, on see sisuliselt juhatuse eelnõu.

Millised on küsimused härra Jüri Adamsile? Ei ole küsimusi. Tänan!

Tänan!

Avan läbirääkimised. Kas on sõnasoovijaid, kõnepidajaid? Kas me fikseerime selle seisundi, et läbirääkimised on lõppenud? Parandusettepanekuid ei oodata. Kas on lõppsõna soovijaid? Ei ole. Kas võin panna otsuse eelnõu hääletusele? Lugupeetud Riigikogu! Kes on selle poolt, et võtta vastu Riigikogu otsus "Riigikohtu liikmeks kandideerimisavalduste läbivaatamiseks komisjoni moodustamine"? Paneme Edgar Savisaare kirja. Selle ettepaneku poolt on 67 häält, vastu ei ole keegi, 2 jäid erapooletuks. Otsus on vastu võetud.

Jätkame istungit. Järgmine päevakorrapunkt on meil Riigikogu fraktsiooni "Isamaa" esitatud Riigikogu otsuse eelnõu isikutunnistuste ja passide kohta arutelu jätkamine. Kuna tekst on eelmise arutelu tulemusena muutunud, on meil täna tavaline protseduur: ettekanne, kaasettekanne, küsimused ja läbirääkimised. Ettekandeks palun kõnepulti fraktsiooni "Isamaa" esindaja Illar Hallaste. Palun!

Lugupeetud juhatajad, austatud kolleegid! Isikutunnistuste kohta käiva otsuse eelnõu sõnastust on komisjonis muudetud ja mulle tundub, et see on läinud paremaks. Tekst, mis 15. jaanuaril välja jagati, on kooskõlastatud erinevate Riigikogu liikmetega ja on muutunud selliseks, et me võiksime ta täna ilma pikema aruteluta vastu võtta. Isikutunnistuste üle on ühiskonnas arutatud juba ammu, praegu tuleb lihtsalt teha üks otsus, et isikutunnistused on nii kodakondsust kui isikut tõendavaks dokumendiks Eesti Vabariigis ja inimene võib ametiasutuses esitada isikutunnistuse Nõukogude passi asemel. Kui ühe esialgse variandi 2. punktis oli, et kui on vastuolu isikutunnistuse ja passi vahel, kehtivad passis esitatud andmed, siis praegune otsuse eelnõu näeb ette, et sellisel juhul Kodakondsusamet kontrollib andmete õigsust täiendavate dokumentide alusel ja viib andmed nimetatud dokumentides kooskõlla. See tähendab, et komisjon ja autorid ei välista, et ka Eesti passides võib olla juhuse või mingite paberis olevate vigade tõttu valeandmeid. Kui isikutunnistuse ja passi andmed lähevad vastuollu, tuleb uuesti kontrollida, et uutes dokumentides oleksid andmed õigesti. Ma teen ettepaneku see otsus täna vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu! Kas Illar Hallastele on küsimusi? Rein Veidemann.

Härra juhataja, lugupeetud ettekandja! Mulle on õpetatud, et igasuguse otsuse tegemiseks ja selle otsuse tegemise järel ka vastutamiseks vajab inimene väga palju informatsiooni. Seepärast ma küsin enne otsuse tegemist (milleks te meid üles kutsusite): kas keegi Riigikogu liikmetest üldse omab autentset informatsiooni selle kohta, kellele, kui palju, kui suure raha eest on neid isikutunnistusi seni välja jagatud? Kust need rahad on tulnud, kas Riigikontrollil on selle kohta mingit ülevaadet? Kas keegi üldse valdab seda informatsiooni ja kas kellelgi Riigikogu liikmetest on täpne ülevaade selle kohta, kuidas seni on isikutunnistusi välja antud?

Kas oli kogu küsimus? Ma usun, et Riigikogu liikmete hulgas on neid, kellel on sellist informatsiooni. Ühel varasemal korral, kui seda otsust Riigikogus käsitleti, informeeriti isikutunnistuste maksumusest, samuti Eesti Komitee kodakondsusameti kulutustest. Ma usun, et härra Vardo Rumessen on valmis pärast sõna võtma ja selgitama, kui palju on kulutatud isikutunnistuste trükkimiseks ja kui suured on isikutunnistuste väljaandmisest saadud sissetulekud. Minul neid arve ei ole. Ma arvan, et see ei ole praegu ka kõige olulisem. Oluline on, kas me oleme valmis tunnustama isikutunnistust isikut tõendava dokumendina, et kasutada seda Nõukogude passi asemel kõigis riigiasutustes. See poliitiline otsus on Riigikogu teha, kuidas isikutunnistusi hakatakse välja andma, seda otsustab juba täidesaatev võim.

Suur tänu! Arvo Junti.

Tänan! Esitatud tekstis on sõnad "riikliku Kodakondsusameti poolt antud ja antavaid". Millise normatiivakti alusel on Kodakondsusametile teie arvates antud õigus isikutunnistusi välja anda? Palun nimetada selle akti pealkiri ja vastuvõtmise kuupäev.

Ma tahaksin küsija tähelepanu juhtida sellele, et tal on ees 13. jaanuari eelnõu tekst, kuid riigiõiguskomisjon esitas 18. jaanuaril uue teksti. Selle 1. punkt kõlab järgmiselt: "Tunnustada Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistusi kuni rahvusvahelistele nõuetele vastavate identifitseerimiskaartide kasutusele võtuni kodakondsust ja isikut tõendava dokumendina Eesti Vabariigis, märkides neisse vajadusel siseriiklikult kasutatavad andmed." Komisjonis asja arutades leiti, et ei ole tarvis nimetada institutsiooni, kes välja annab. Oluline on, et isikutunnistus oleks kodakondsust tõendav dokument. Mis puutub sellesse, millise akti alusel hakkab Kodakondsusamet isikutunnistusi välja andma, siis sellist akti ei ole vaja vastu võtta Riigikogus, sellise akti võib rahulikult vastu võtta ka Siseministeerium või Vabariigi Valitsus. See on täidesaatva võimu kompetents.

Suur tänu! Tõnu-Reid Kukk.

Aitäh, härra eesistuja! Austatud Illar Hallaste! Härra Ojasalu parandusettepanek 2. punkti kohta oli mingil moel loogiline, kuid kas teile ei tundu, et me kirjutame praegu otsusesse sisse lapsuse, projekteerime sisse valeandmetega dokumentide väljaandmise. Kas seda 2. punkti on üldse praegu vaja?

Ma arvan, et 2. punkti on vaja, sest kui väljaantud isikutunnistuse andmed erinevad passi andmetest, tuleb välja selgitada isiku täpsed andmed. Ei ole võimalik, et näiteks ühe inimese perekonnanimi on eri dokumentides kirjutatud erinevalt. See punkt tekkis seetõttu, et alguses tehti ettepanek, et kui isikutunnistuse andmed ja passi andmed erinevad, siis kehtivad passi andmed. Aga et ka passides võib olla vigu, siis on õigem praegune lahendus, s.t. kontrollitakse täiendavate dokumentide alusel ja viiakse siis dokumendid kooskõlla. See punkt ei tähenda, et dokumentides võib vigu teha, vaid seda, et kui viga on tehtud, tuleb dokumendid kooskõlla viia.

Suur tänu! Paul-Olev Mõtsküla.

Tänan, härra eesistuja! Härra Hallaste! Mind ei huvita, kui palju need passid ja isikutunnistused maksma läksid. Ma tahan küsida, kui palju need saajale maksma lähevad.

Ma ei oska seda öelda, need arvud ütleb Kodakondsusamet. Vardo Rumessen näitab mulle, et isikutunnistus hakkab maksma 6 krooni, võimalik, et see arv on õige, ma ei ole neid arvutusi näinud, nii et kahjuks ma ei oska teie küsimusele ammendavalt vastata. Kindlasti hakkavad passid rohkem maksma, sest nende trükikulud on isikutunnistuste trükikuludest tunduvalt suuremad. Kindlasti on suurem ka nende väljaandmiskulu, sest passide väljaandmine eeldab teatud masinate olemasolu. Käesoleva otsuse vastuvõtmine võimaldab ka nendel inimestel, kes välismaale sõita ei taha ja kellel on isikutunnistus juba olemas, Eesti passi mitte välja võtta. Loomulikult nad võivad seda teha, kui nad tahavad.

Suur tänu! Kalev Kukk.

Suur aitäh! Lugupeetud ettekandja! Selle eelnõu 1. punkt lõpeb sõnadega "märkides neisse siseriiklikult kasutatavad andmed". See puudutab isikutunnistust. Millise Eesti Kongressi või Eesti Komitee dokumendi või otsuse alusel on antud mõnele teisele institutsioonile, sealhulgas riiklikule, õigus teha muudatusi Eesti Kongressi või Eesti Komitee poolt väljaantud dokumentides?

Ma ei saa teie küsimuse mõttest aru. Eesti Kongress võttis vastu otsuse, et isikutunnistusi on vaja.

Kas see tähendab, et Eesti Komitee ütles isikutunnistustest lahti?

Eesti Kongress võttis vastu otsuse, et isikutunnistused on Eesti kodanikele vajalik dokument, et tõendada oma isikut. Isikutunnistus tõendab ka, et selle esitaja on Eesti Vabariigi kodanik. Mis puutub isikutunnistuste väljaandmisse, nendes olevate andmete täiendamisse, siis Eesti Kongress sellist otsust vastu võtnud ei ole. See ei olnudki Eesti Kongressi vastu võtta, nii nagu ei ole meil vaja määratleda, millised andmed peaksid isikutunnistuses olema, see on täitevvõimu asi.

Suur tänu! Jüri Rätsep.

Lugupeetud juhatus ja austatud ettekandja! Ma sain aru nii, et praegu arutatavas eelnõus ei ole märgitud seda organit, kes isikutunnistusi välja annab. Kas sellest tuleb aru saada nii, et ka üksikisikute käes olnud blanketid, mida on meelevaldselt täidetud mitte väljaandva organi poolt, kehtivad samuti selle eelnõu jõustumisel? Ma ei saa seda ratsionaliseerimist või lühendamist teisiti mõista.

Kodakondsusamet, kes isikutunnistusi välja annab, otsustab, millised pitserid või allkirjad peavad isikutunnistusel olema selleks, et ta oleks isikutunnistus. Seda ei pea Riigikogu otsustama. Ma ei tea selliseid juhtumeid, et üksikisikute käes oleks olnud blankette, mida oleks selliselt välja antud, nagu teie väitsite.

Suur tänu! Toomas Alatalu.

Lugupeetud eesistuja, lugupeetud ettekandja! Härra Hallaste, nagu te teate, arutasime oma obstruktsionismist nakatunud komisjonis ka seda, et tuleks siiski kindlaks teha, millal tulevad kasutusele rahvusvahelised identifitseerimiskaardid, sest küsimus on põhimõtteline. Asi on ju selles, kumba dokumenti tähtsamaks pidada, kas kahte õhukest paberilehte või ühte korralikku dokumenti. Me leppisime kokku, et püütakse hankida informatsiooni selle kohta, millal need kaardid kasutusele tulevad. Ka praegu on muide Tallinnas Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee liikmed. Kas õnnestus kindlaks teha, millal need rahvusvaheliselt tunnustatud identifitseerimiskaardid meil kasutusele tulevad?

Nagu ma küsimusest aru sain, eeldab härra Toomas Alatalu, et Euroopa Nõukogu liikmed peaksid sellele küsimusele vastama. Ma ei ole saanud nendega kohtuda, et nende käest küsida, millal Eestis identifitseerimiskaardid kasutusele võetakse. Ma arvan, et isegi kui ma nendega kokku saan, ma ei küsi seda nende käest, sest see ei puuduta neid. See on meie enda sisemine asi ja see ei puuduta Euroopa Nõukogu. Millal need kasutusele tulevad? Siis, kui jõuab, ma ütleksin niimoodi. Ka siis, kui need kaardid tulevad kasutusele näiteks kolme kuu pärast, on see otsus vajalik, et kõrvaldada käibelt Nõukogude sisepassid.

Suur tänu! Andra Veidemann.

Härra juhataja, ma aiman küll, et sõnavõtja ütleb kindlasti, et mu küsimus kuulub valitsuse kompetentsi, aga kuna ma eeldan, et härra Hallaste on valitsusringkondadele väga lähedal seisev isik, siis ma küsin siiski. Kui me täna võtame selle otsuse vastu esitatud sõnastuses, kas siis ei ole võimalik, et valitsus kehtestab hiljem passidele sellise hinna, mis muudab nende kättesaamise vanadele inimestele raskeks? Sel juhul on nad sundseisus, neil ei ole õieti millegi vahel valida, nad peavad võtma isikutunnistuse. Aitäh!

Ma pean kahjuks kurvastama proua Veidemanni. Nii lähedal seisev inimene ma ei ole, et teada, milline hind ühele või teisele dokumendile kehtestatakse. Küll aga olen kindel selles, et inimene, kes saab dokumendi, ükskõik, kas tegemist on isikutunnistuse või Eesti passiga, peab kinni maksma kõik selle väljaandmisega seotud kulutused. Kuna Eesti passi trükkimise ja ka väljaandmise kulud on kindlasti suuremad isikutunnistuste omadest, siis päris kindlasti läheb see kallimaks kui isikutunnistus. Kui palju pass maksma hakkab, seda ma ei oska öelda.

Suur tänu! Lembit Arro.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Minu arvates on nõnda, et kui me selle otsuse vastu võtame, saab inimene vabalt valida, kas ta võtab isikutunnistuse või passi. Kahjuks on ilmunud artikleid Raplamaa ajalehes, milles uued ametissepandud passiametite juhatajad või kuidas neid täpselt nimetatakse, ma ei tea, soovitavad võtta ikkagi isikutunnistuse. Ridade vahelt võib lugeda, et ilma selleta passi nagu ei saagi. Minu arvates ei ole ametiisikute selline käitumine õige. Mis teie sellest arvate? Aitäh!

Kui keegi väidab, et Eesti passi ei ole võimalik ilma isikutunnistuseta saada, siis selline väide ei ole õige. Võimalik on saada Eesti passi ka siis, kui inimesel isikutunnistust ei ole. Tõepoolest, selle otsuse vastuvõtmisel jääb kehtima selline olukord, et inimene ise valib, kas ta võtab isikutunnistuse või võtab passi või võtab mõlemad, kuidas talle just meeldib.

Suur tänu! Rein Veidemann.

Härra Hallaste, vabandage minu uudishimu, aga ma olen ikka endiselt nende rahaasjade juures, sest kui inimest sunnitakse tegema väga ebameeldivat valikut, siis see võib pärast väga valusalt kätte maksta. Nimelt minu abikaasa esitatud küsimus vajab täpsustamist. Te ütlesite, et kõik kulutused, mis tehakse seoses isikutunnistuse ja passide väljaandmisega, tuleb kinni maksta isikutunnistuse ja passi saajal. Kas see tähendab, et Kodakondsusamet on muutunud isemajandavaks ametiks ja ta arvatakse riigiametitest välja? Kui isikutunnistus maksis välismaal teadaolevalt 25 dollarit, kui palju siis pass maksma hakkab?

Ma ütlen veel kord, et ma ei oska öelda, kui palju hakkab maksma isikutunnistus ja kui palju hakkab maksma Eesti pass. Kuid ma olen seisukohal, et inimene, kes saab dokumendi, peab maksma kinni selle dokumendi valmistamisega seotud kulutused, see ei pea tulema teiste maksumaksjate taskust, kes seda dokumenti ei taha või ei vaja. Miks peab näiteks inimene, kes ei taha Eesti passi võtta, kuna ta ei kavatse kunagi välismaale sõita, maksumaksjana maksma kinni näiteks härra Rein Veidemanni passi? Võib-olla on härra Veidemannil pass juba olemas ja seetõttu võetakse passi saajalt väiksem summa.

Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Täname härra Hallastet! Kaasettekandega esineb härra Mart Nutt.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud Riigikogu liikmed! Enne, kui ma alustan kaasettekannet, tahan juhtida tähelepanu ühele tehnilistel põhjustel tekkinud trükiveale. Nimelt peab olema riigi Kodakondsusamet, mitte riiklik Kodakondsusamet, palun see tekstis ära parandada. Aga nüüd kaasettekande juurde. Riigiõiguskomisjon arutas viimaseid muudatusettepanekuid, mis olid laekunud komisjonile isikutunnistuste otsuse kohta, 13. ja 14. jaanuari riigiõiguskomisjoni koosolekul. Arutati läbi härrade Made, Nuti, Pärtelpoja ja Junti muudatusettepanekud ning nende muudatusettepanekute arutelu tulemusena otsustati arvestada Mart Nuti muudatusettepanekut ja Ilmar Pärtelpoja muudatusettepanekut, osaliselt on arvestatud ka härra Made ja härra Junti ettepanekuid. Saalis tekkis küsimus, kas on mingit informatsiooni identifitseerimiskaartide kasutuselevõtu kohta. Ma püüdsin seda küsimust uurida Välisministeeriumi kaudu ja sain sealt vastuse, et töötatakse välja Euroopa Ühenduse ühtset identifitseerimiskaardi vormi, kuid üksikasjalikum informatsioon selle kohta, millal need kasutusele tulevad, lubati anda käesoleva nädala lõpuks, ilmselt siis neljapäevaks või reedeks. Ma arvan, et selle informatsiooni võin seejärel teile edastada. Ilmselt on meil Eestis tõesti otstarbekas oodata see vorm ära, et me ei peaks hakkama neid ümber tegema. Nüüd aga veel sellest eelnõust. See eelnõu on minu arvates omandanud praegu sellise vormi, mis on ühest küljest paindlik, see tõesti ei kohusta kedagi isikutunnistust võtma, samas annab see võimaluse vabalt valida, kas tõendada isikut isikutunnistuse või passiga. Samas fikseerib see tekst küllalt täpselt, kui kaua kehtivad praegusel kujul vormistatud isikutunnistused, need kehtivad kuni rahvusvahelistele nõuetele vastavate identifitseerimiskaartide kasutuselevõtuni. Sellega on välja öeldud ka see, et isikutunnistus kehtib ajutisena. Riigiõiguskomisjon otsustas toetada selle otsuse vastuvõtmist Riigikogu poolt. 14. jaanuaril riigiõiguskomisjonis toimunud hääletusel olid selle eelnõu poolt Nutt, Nestor, Roosaar ja Käbin, vastu olid Lõhmus ja Alatalu. Lubage mul anda edasi riigiõiguskomisjoni ettepanek võtta käesolev otsus sellisel kujul vastu. Suur tänu!

Suur tänu! Kas kaasettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei paista olevat. Täname härra Nutti! Avan läbirääkimised. Esimesena saab sõna Kalju Põldvere.

Härra aseesimees, lugupeetud Riigikogu liikmed! Isikutunnistuste küsimus on meil seotud sellega, kuidas igaüks end kui Eesti kodanikku määratleb. 1989. aasta mai lõpus kinkisid mulle korporatsiooni kaasvõitlejad tühjad kaaned Eesti vapiga. 1. augustil 1989 võisin sinna panna Eesti kodaniku registreerimise kaardi. 7. septembril 1991 võisin sinna panna isikutunnistuse. Meil oli seal teisigi vanu mehi, me õnnitlesime üksteist ja olime liigutatud, et olime siiski nii kaua elanud ja jõudnud selle momendini, kui võisime oma pihku võtta Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistuse. Härrased, see on identiteedi küsimus. Meie, vanad mehed, ei ole tahtnud olla nõukogude inimesed ja see isikutunnistus on meile Eesti Vabariigi kodaniku identiteedi küsimus. Kaks päeva hiljem üks nendest vanadest meestest, tuntud agronoom Jaan Sarv Jõgevalt, lahkus elavate hulgast. Aga ma tean, et ta oli õnnelik, kui lahkus, sest lahkumisel oli tal seesama Eesti isikutunnistus. Sellepärast ma räägin sellest asjast teatud liigutusega, mõeldes lahkunud sõbrale, mehele, kes omal ajal seisis Narva all ja kaitses meid sissetungijate eest. Aga asi ei ole ainult selles. Identiteedi küsimus on ka neil Eesti kodanikel, kes elavad seni veel okupeeritud aladel Eesti territooriumil, Eesti riigi territooriumil, ja kellel ei ole praegu ühtegi paberit, et kinnitada oma Eesti kodaniku identiteeti. See ei ole sugugi ainult eestlaste asi. Eesti kodanikud, kes ei ole eestlased, ennekõike venelased, aga ka ingerisoomlased ja teised, taotlevad samuti sedasama Eesti kodaniku identiteeti, et vähemalt vabalt ületada seda ajutist ja alandavat piiri, mis meid praegu Venemaast lahutab. Tänan väga!

Suur tänu! Tiit Made.

Austatud eesistuja, kallid kolleegid! Eile alanud parteikoosolek jätkub täna personaalküsimuse arutamisega, aga personaalküsimuste arutamisse tuleb alati suhtuda väga tõsiselt. Ettevõtjate Erakonna juhatus arutas isikutunnistuste probleemi ja leidis, et seda küsimust tuleb vaadata kahest aspektist, esiteks ärilisest küljest ja teiseks poliitilisest küljest. Ettevõtjate Erakond toetab äriplaani, mis selle asjaga on algatatud. See näitab, et Eesti ettevõtjate hulka tuleb uusi andekaid inimesi. Äriplaan on hea. Eesti ajakirjanduses avaldatud arvandmetest on teada, et isikutunnistuste tiraa˛ on 500 000, trükikulud on olnud 37 600 USA dollarit. Müügihind, nagu täna öeldi, on 6 krooni. Ma arvan, et see on koos käibemaksuga, see teeb siis ühe isikutunnistuse omahinnaks 7,5 USA senti. Müügist saadav tulu ümberarvestatuna kursile 1 dollar võrdub 13 krooni on 230 800 USA dollarit. Käibemaks moodustab sellest 35 200 USA dollarit, seega kasum on 195 600 USA dollarit ja puhaskasum 158 000 USA dollarit. See teeb 316,6 dollarit ühe Eesti Kongressi saadiku kohta. Neid oli 499. See teeb 3160 USA dollarit ühe Eesti Komitee liikme kohta ja 14 364 USA dollarit ühe Eesti Komitee juhatuse liikme kohta. Niisiis, äriplaan on hea, see leiab Eesti Ettevõtjate Erakonna poolt toetust. Kahjuks peab ütlema, et igas ettevõtmises on risk, vahel kaup läheb, aga vahel mitte. Käesoleval juhul on meil tegemist niisuguse ebameeldiva momendiga, et kaup ei lähe. Iga õige ärimees mõtleb, mida siis teha. Meil on kogemusi, et seismajäänud kaupa võib müüa nii, nagu omal ajal Bre˛nevi teoseid: väärtteos koos Bre˛nevi teostega ühes pakis. Läheb! Antud juhul on selle väljendusvorm Eesti Vabariigi pass koos isikutunnistusega. Teine võimalus on sokutada kulud riigieelarve kaela. Ka see võimalus on täna olemas. Niisiis, sellelt poolelt on isikutunnistuse väljaandjatel olemas Eesti Ettevõtjate Erakonna toetus. Nüüd poliitilise poole pealt EEE arutas ja leidis, et see asi ümber isikutunnistuste on olnud teatud mõttes poliitiline poos, et poliitiliselt on tegemist mõneti kahtlasevõitu ettevõtmisega, kuna püütakse ajalooratast tagasi keerata. Isikutunnistus oli hea kolmekümnendatel aastatel, elu aga on edasi läinud, täna ei ole tema enam hea, sellepärast et selle asemel on mujal kultuurmaailmas isikukaardid ehk identifitseerimiskaardid. Seepärast Ettevõtjate Erakond poliitiliselt seda asja ei toeta, õieti suhtub tõrjuvalt ja ka rahvas suhtub sellesse asjasse suures osas tõrjuvalt, et mitte öelda vaenulikult, nii nagu minu isiklikud kohtumised valijatega on näidanud. Ülemnõukogus oli kombeks öelda, kui mõni kolleeg tegi suure möödalaskmise, et ta astus ämbrisse, praegu mulle tundub, et on kukutud tünni. Nüüd on küsimus, mida teha, et saada raha tagasi. Ma tean, et on olemas näiteks ekvaatori ületamise eest antavad sertifikaadid või tunnistused. Üks võimalus on näiteks kasutada isikutunnistusi endise raudse eesriide taha tulemise tunnistusena või sertifikaadina. Mehhiko annab välja turistikaarte inimestele, kes külastavad Mehhikot, see on turisti isikut tõendav dokument. Miks mitte kasutada seda isikutunnistust meie turistide identifitseerimiskaardina ja müüa seda mitte 6 krooni, vaid näiteks 12 või 15 krooni eest? Tulud on palju suuremad. Eile me rääkisime ja kuulsime siin isiklikust asjast ja Eesti asjast. Antud hetkel ma tunnetan, et see on rohkem isiklik asi kui Eesti asi, mida Riigikogu peab lahendama. Ja ma tahan väga loota, et kui meie lugupeetud "Isamaa", kes selle personaalküsimuse päevakorda pani, pealegi veel teise erakonna personaalküsimuse, täna õhtul televisioonis esineb, siis näiteks lugupeetud härra Hallaste vaatab siiralt televaatajatele silma ja ütleb, et "Isamaa" sai aru, et niimoodi opositsiooniga kompromissi otsida ei saa, nagu nad seda on teinud, et nad on mõistnud, et see ettevõtmine on olnud ajaraiskamine Riigikogus ja nad võtavad selle asja tagasi. Ja minul ei jää muud üle kui peaministri kombel imestada ja õhata, kuhu see mõistus on ometi läinud ja millal ta üles leitakse. Sinnamaani, kuni ta üles leitakse, on veel natuke aega. Ma lõpetaksin oma esinemise vasakpoolsete pöördumisega parempoolsete poole luuletuse vormis: "Küll on hirmus kole, kole, miks see mõistus veel ei tule, küll on ootamine pikk, kätte jõuab videvik." Ma tänan!

Suur tänu, Tiit Made! Riigikogu juhatusele on tulnud ettepanek Arvo Juntilt: "Eesti Turu- ja Arvamusuuringute Keskuse poolt 1992. aasta detsembris läbiviidud küsitluse põhjal on 74% eestlastest isikutunnistuste kasutuselevõtu vastu. Tulenevalt eeltoodust ei ole 101-1 isikul, Riigikogu liikmel, õigust rahva arvamust eirata ning selles küsimuses on vajalik rahvahääletuse läbiviimine. Palun asja arutamine peatada ekspertiisi läbiviimiseks, õigusliku hinnangu andmiseks ning rahvahääletusele paneku otsustamiseks." Härra Junti, ma saan aru nii, et ettepanek on arutelu katkestada. Ma saan õieti aru asjast? Kui mõni Riigikogu liige esitab sellise ettepaneku, tuleb see vastavalt kodukorraseaduse §-le 56 panna kohe hääletusele. Kas on protest? Palun, härra Junti!

Tänan! Tahan ainult täpsustada, et see katkestus ei ole mitte lihtsalt katkestus, vaid see on seotud kahe momendiga. Ja kui me paneme selle hääletusele, siis ma palun arvestada neid kahte momenti: õigusliku ekspertiisi läbiviimist ja rahvahääletusele paneku otsustamist. Katkestada ainult neil motiividel, mitte lihtsalt niisama. Aitäh!

Härra Junti, mina saan käsitleda antud ettepanekut ainult protseduuriküsimusena. Küsimus on, kas katkestada, tagasi lükata või jätkata arutelu. Ainult niimoodi ma saan seda hääletusele panna.

Protseduuriküsimuse katkestamisel peab olema ka motivatsioon, miks katkestada, niisama lihtsalt katkestada ei ole ka kodukorra järgi erilist võimalust.

Nii, ettepanek on küsimuse arutelu katkestada. Panen hääletusele. Viktor Niitsoo.

Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei fraktsioon palub enne hääletamist viieminutilist vaheaega.

Vaheaeg 5 minutit. V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid, vaheaeg on lõppenud. Me paneme hääletusele Arvo Junti ettepaneku arutelu katkestada. Lugupeetud Riigikogu, kes on Arvo Junti ettepaneku poolt katkestada isikutunnistuste küsimuste arutelu? Palun hääletada! Ettepaneku poolt on 18 saadikut, vastu 49, 1 on erapooletu. Arvo Junti ettepanek on tagasi lükatud. Lugupeetud kolleegid, kuna me oleme selles küsimuses juba õige palju mõtteid vahetanud, on mul aja kokkuhoiu huvides ettepanek leppida kokku, millal lõpetame sõnavõtud. Kalev Kukk on viimane. Kas te olete nõus lõpetama läbirääkimised käesolevas küsimuses Kalev Kuke sõnavõtuga? Kas ma võin selle hääletusele panna? Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised Tiit Made sõnavõtuga, kes end äsja registreeris? Palun hääletada. Selle ettepaneku poolt on 68 saadikut, vastu ja erapooletuid ei ole, sõnavõtud lõpetatakse Tiit Made esinemisega. Järgmise sõnavõtu õigus on Olav Antonil. Palun!

Austatud aseesimees, lugupeetud kolleegid! Ma tahan peatuda mõnedel punktidel ja palun ka härra Hallastet kuulata, sest ta lahkub alati, kui asi läheb sisuliseks, ja tuleb tagasi, kui on vaja hääletust dirigeerida. Härra Hallaste usub, et Riigikogus on informatsioon Eesti Komitee isikutunnistuste kohta. Mina olen veendunud, et seda informatsiooni ei ole. Ma üritasin seda pingsalt leida, küsisin härra Rumesseni, härra Nuti ja härra Hallaste käest ja helistasin Kodakondsusametisse. Ma nägin küllalt palju vaeva, et teada saada, kui palju on isikutunnistusi välja antud, ma ei saanud seda informatsiooni. Härra Hallaste ütleb, et 100 000, üle 100 000, härra Rumessen ütleb, et 70 000, võib-olla 75 000. Tekib kahtlus, et see probleem on täiesti ette valmistamata või siis kuritahtlikult ette valmistatud ning räägitakse ühte, aga tegelikult on eesmärgid teised. Ma käisin seda asja uurides ka mõnes passiametis. Praegused passiametid töötavad Eesti passide väljaandmisel tohutu pingega, inimesi sunnitakse seisma järjekordades, meeleolu on nigel. Kui ma küsisin passiameti inimestelt, kuidas nad sellesse suhtuvad, kui hakatakse välja andma ka isikutunnistusi, ei söandanud nad eriti teravalt sõna võtta, sest nad kartsid, et siis tehakse neist "plats puhtaks". Nad ütlesid ainult, et hoidku jumal selle eest. Aga järjekorras kuulsin ainult ühesugust arvamust nende isikutunnistuste kohta. Riiklikku probleemi lahendades tuleb alati küsida, mis see maksumaksjale maksma läheb. Seda ma ka küsin, aga vastajaid ei ole. Kui härra Hallaste väidab oma ettekandes, et pass on kindlasti kallim kui isikutunnistus, siis olen valmis tema käest kuulma väidet, et hommikupalvus on kindlasti kallim kui õhtupalvus, aga kui räägitakse riiklikest dokumentidest ja sellest, kui palju need maksavad, öeldakse normaalses olukorras ka mingisugused summad. See puudub täiesti. Härra Nutil on õigus, eelnõu tekst on niivõrd ümmargune ja pehme, et ei kohusta millekski. See ei kohusta, kuid annab võimaluse jätkata anarhiat. Et jõuda kompromissile, n.-ö. keskele kokku, on mul kaks parandusettepanekut. Esimene ettepanek on lisada 1. punktis pärast sõna "tunnustada" sõnad "pärast igakülgse riikliku kontrolli läbiviimist Eesti Komitee kodakondsusameti poolt välja antud", edasi tuleb sama tekst. Teine ettepanek on lisada punkt 3: "Vabariigi Valitsusel korraldada ühe kuu jooksul käesoleva otsuse vastuvõtmisest igakülgne kontroll Eesti Vabariigi kodanike isikutunnistuste osas ja esitada Riigikogule informatsioon hiljemalt II istungjärgu 3. istungil 1993. aastal." See ettepanek võimaldab antud otsust natukenegi korralduslikult normeerida, praegu on need asjad puudu. Ma usun, et saalis leitakse kompromiss ja neid parandusettepanekuid on võimalik arvesse võtta. Aitäh!

Suur tänu, Olav Anton! Ants-Enno Lõhmus.

Lugupeetud juhatus, head kolleegid! Meil tuleb sageli teha otsustusi küsimustes, milles poliitilised motiivid omavahel põimuvad, et mitte öelda rivaalitsevad objektiivse reaalsusega. Aeg-ajalt oleme suutnud kõrvale heita oma parteilise peakatte ja üsna selgete silmadega vaadata tegelikkust. Ainult see lootus andiski mulle täna julgust vajutada "Kõne" nupule ja seista teie ees. Isikutunnistuse küsimus, milles me täna peame langetama otsuse, on tõepoolest laagerdanud küllalt kaua. Õigem oleks öelda, et selles küsimuses on kunagine riigi kõrgeim võim oma otsustuse ka langetanud, kuid küsimus tõstatus uuesti niipea, kui poliitiline situatsioon muutus. Poliitikuna möönan, et meie laudadele jõudnud eelnõu on tõepoolest teatav kompromiss. Ma pean tunnustavalt märkima, et nii eelnõu esitajad kui ka selle toetajad on püüdnud maksimaalselt läheneda kompromissile. Poliitikuna oleksin isegi valmis vajutama rohelisele nupule, kuid paraku olen hariduselt jurist ja näen, et riiklike isikutunnistuste kehtestamine ei ole mitte poliitiline, vaid juriidiline akt. Mul on tõepoolest täiesti ükskõik, kas ajakirjanduses nimetatakse riiklikku isikutunnistust "Rumesseni passiks", "Veidemanni viisaks" või "Kulboki kaardiks", peaasi, et see vastaks tehnilistelt omadustelt neile nõuetele, mida esitatakse isikut tõendavale dokumendile. Ma vabandan, et ma kasutasin siin lugupeetud Riigikogu liikmete nimesid, ma loodan, et ma kedagi sellega ei solvanud. Kahjuks on mul alust tõsiselt kahelda selles, et Eesti Komitee kodakondsusameti poolt väljaantud isikutunnistused vastavad kaasaja nõuetele. Mul on õnneks säilinud oma vanaema 1912. aastal väljaantud pass või isikutunnistus. Võtsin selle võrdluseks ette ja pidin tunnistama, et trükitehniliste turvameetmete poolest ei ole praegune isikutunnistus mingil määral parem 1912. aastal kasutatud isikutunnistusest. Veelgi enam, ma tõdesin, et seesama vanaema pass sisaldas ühe 100%-lise isiku identifitseerimise jälje, nimelt sõrmejälje, mida praeguses isikutunnistuses ei ole. Selles mõttes on see 1912. aasta isikutunnistusest vähem turvaline. Ma ei ole ekspert ja ma ei luba endale esitada siin seisukohti probleemide suhtes, mis tegelikult vajavad asjatundjate arvamust, seepärast olen ma teinud mitu korda ettepaneku esitada meile pakutud isikutunnistus ekspertiisi. Ilma asjatundliku otsuseta ei saa ega tohi me teha selliseid otsuseid ja võtta endale vastutust nimetatud dokumendiga teostatavate juriidiliste tehingute eest. Arvestage, et see dokument peab kaitsma nii ettevõtete arveid kui ka isikuhoiuseid, välistama postisaadetiste sattumist võõrastesse kätesse jne. Kuigi sel nädalal on palju räägitud pensionäridest, pean ütlema, et see dokument peab kaitsma pensionide väljamaksmise eest võltsitud dokumentide alusel. Riikliku tunnustuse saanud dokument peab vastama neile tehnilistele nõuetele, mille rakendamine välistab maksimaalselt dokumendi võltsimise võimaluse. See on puhtjuriidiline aspekt ja see peab antud küsimuses prevaleerima. Me ei saa lähtuda ainult aatelisest põhimõttest; aatelisest põhimõttest ma toetan teid täielikult, lugupeetud "isamaalased". Tunnistagem, et Eesti Komitee isikutunnistus on kaugel kaasaja võimalustest ja nõuetest. Seda ilmselt teavad ka eelnõu esitajad, sest miks muidu välditakse ekspertiisi ja asjatundjate otsust. Rõhutan veel kord, et ma pean vajalikuks rohkem kui ühe isikut tõendava dokumendi riiklikku tunnustamist. Kaasajal on aga sellisteks dokumentideks mitmeotstarbelised spetsiaalsete koodidega varustatud dokumendid. Sellise dokumendi poolt hääletaksin kahe käega. Kuni me ei tea, kas isikutunnistus kaitseb meie turvalisust, pole meil õigust rohelisele nupule vajutada. Niisiis ma tahan loota, et Riigikogu on suuteline eristama õiguslikke ja poliitilisi küsimusi ja tegema vastavalt sellele õige otsuse.

Suur tänu! Arvo Junti.

Lugupeetud juhataja ja Riigikogu liikmed! Ma peatun ainult neljal momendil, ükski neist ei anna tõlgendamisvõimalust ega põhine mingil subjektiivsel arvamusel. Peatun ainult faktidel ning arutletava eelnõuga seotud õiguslikel momentidel. Esiteks, isikutunnistuse näol on tegemist Eesti Komitee, Eesti Kongressi poolt kehtestatud dokumendiga ja seda ei ole keegi vaidlustanud, see on fakt. Samas ei Eesti Kongress ega Eesti Komitee ei ole kunagi pretendeerinud riikliku institutsiooni rollile, ka see on fakt. Seega peaksime enne, kui me asume otsust tegema, määratlema Eesti Kongressi, Eesti Komitee õigusliku seisundi. Kõige täpsemini on tema seisund määratletav ühiskondliku organisatsioonina, kuna tema tegevus mahub üsna kenasti kodanike ühenduste seaduse raamidesse. Praegu ei ole Eestis teist normatiivset akti, millega võiks Eesti Kongressi seisundit määratleda. Tänaseks on Eesti Kongress teatavasti oma tegevuse lõpetanud ja nagu me täna Illar Hallaste suust kuulsime, ei ole Eesti Kongress ka volitanud ühtki teist institutsiooni olema tema õigusjärglane isikutunnistuste osas. Seega juba sel põhjusel ei ole kellelgi teisel õigust hakata selle probleemiga tegelema, rääkimata sellest, et tegevuse lõpetanud institutsiooni poolt väljaantud dokumendis muudatusi teha. See on täiesti absurdne ja õigusloome seisukohalt täiesti nihilistlik lähenemine. Ainukene võimalus oleks see, et Eesti Kongress võtab ennast kokku ja teeb vastava otsuse, siis oleks Riigikogul mingigi formaaljuriidiline alus selle probleemiga tegelemiseks. Seda esiteks. Teiseks. Eelnõu tekstis puuduvad isikutunnistuste tulevikus kehtivuse tingimused, see tähendab, et aeg on määratletud õiguslikult ebakonkreetselt. Põhjus on ilmselt selles, et ei tahetagi täpselt määratleda, millal peaks kasutusele võtma isikukaardi. Õiguslik probleem seisneb siin selles, et antud formuleering ei määratle õigusliku regulatsiooni objektiks oleva suhte toimimist ei ajas ega ruumis, aga igas korralikus õigusaktis on selline määratlemine äärmiselt vajalik. Kolmas moment. Ilmselt on kõigil Riigikogu liikmetel käes üks dokument (see küll on allkirjastamata, ametnikud ei ole vist julgenud sellele alla kirjutada), milles on analüüs isikutunnistuste kohta. Selles on järgmised momendid: isikutunnistusse ei ole märgitud kehtivuse aega, seega tuleb need kõik teatud aja jooksul välja vahetada, kuna isikufoto aegub ja uuele fotole pole kohta. Seni pole tagatud isikutunnistusse märgitud isikuandmete range vastavus sünniakti ja teiste perekonnaseisuaktide ning neisse tehtud kannetega. Isikutunnistusse tehtud kanded võivad erineda Eesti passi tehtud kannetest, see on fakt ja see on ka fikseeritud. Isikutunnistuse kehtestamisel isikut tõendava dokumendina on vaja võrrelda kõiki seni väljaantud isikutunnistusi Eesti passiga või viimase puudumisel sünniakti ja teiste perekonnaseisuaktide ning neisse tehtud kannetega. Kontrollitud isikutunnistused on vaja vastavalt märgistada. Erinevuste puhul on vaja välja anda uus dokument. Eesti Kodakondsusameti praegune koosseis on vaevu suuteline Eesti passe vajalikul hulgal välja andma. Kui on vaja välja anda ka isikutunnistusi, tuleb koosseise suurendada, vaja on avaramaid tööruume ja rohkem varustust. Seega on isikutunnistuse kasutuselevõtt peale õiguslike ja poliitiliste probleemide ka puhtmajanduslik, nimelt on vaja ka riigieelarvest suuremaid summasid. Peale selle tuleb selle töö jaoks inimesed leida. Meile on kätte jagatud juhatuse poolt Eesti Turu- ja Arvamusuuringute Keskuse detsembrikuise küsitluse tulemused. Selle kohaselt 74% eestlastest, ma rõhutan veel kord, härrased saalis, kes istuvad minu poolt vaadates paremal, 74% eestlastest on isikutunnistuse kasutuselevõtu vastu. Me armastame pidevalt apelleerida rahva arvamusele, siin nüüd on see rahva arvamus. Aga meie püüame jõhkra jõuga rahvale oma arvamust peale suruda. Lõpetuseks õigusloome koha pealt väikene selgitus. Nimelt, õigustloovaid akte saab vastu võtta, täpsemalt öeldes, neid kehtestada ainult kahel juhul: kui sellised suhted ühiskonnas on olemas ja nad langevad soodsale pinnasele ning inimesed järgivad normiga kehtestatud käitumisreegleid või kui me surume jõuga, kas füüsilise või mõne muu jõuga inimestele vastava suhte peale, kohustame neid teatud toiminguteks. Esimene iseloomustab õigusriiki ja demokraatlikku maailma, teine iseloomustab totalitaarset riiki. Kui 74% eestlastest ei soovi ühte õigussuhtesse astuda, ei soovi teatud õiguslikku suhet oma riigis ja endaga seoses näha, aga üks institutsioon, olgu ta või seadusandlik kogu, tahab jõuga selle peale suruda, siis on meil tegemist totalitaarse riigiga. Ma tänan teid!

Suur tänu, Arvo Junti! Jüri Rätsep.

Lugupeetud juhatus, austatud kolleegid! Ma käsitlen ainult paari õiguspraktika aspekti seoses vaidlusaluse küsimusega. Ma ei kuulu nende isikute hulka, kes isikutunnistust kui omaaegset olulist aktsiooni, poliitilist aktsiooni Eesti ühiskonnas hukka mõistab. Ma tunnustan täielikult seda ideed, mis oli isikutunnistuse kehtestamise ajal. Juhin ainult tähelepanu sellele, et Eesti riikluse areng on vahepeal olnud tormilisem, kui me kujutlesime, ja Eesti Vabariigi isikutunnistuste levik Eesti ühiskonnas on olnud aeglasem, kui me kujutlesime. Selle aja jooksul on ilmunud Eesti riikluse ühe tunnusena, ühe dokumendina Eesti Vabariigi pass. See trükiti Inglismaal ja sellel on üle 30 legitiimsustunnuse. Pass tuli koos täitmis- ja kontrollaparaatidega, mille maksumus oli lepingus sees. Umbes niisuguseid sõnu olen ma siit juba lausunud. Ettekandja ei saanud minu küsimusest aru, ta ei saanud aru, mis seos on isikutunnistusel ja kuritegevusel ning kuidas üks võib teist välistada või soodustada. Ma selgitan seda. Asi on nimelt selles, et kui kehtestada paralleelselt kaks erineva legitiimsusastmega dokumenti täpselt võrdses staatuses, tekib oht, et see dokument, mille tunnused on vähem kontrollitavad, hakkab paratamatult teist dokumenti dubleerima ja võib sattuda hoopis soovimatute isikute kätte. Oma jutu ilmestamiseks ja soovimata kedagi solvata, ütlen, et samasugust kitsenäoga meest, nagu ma ise olen, võib olla Eestis veel, kellele ma saan 5 krooni eest teise neist dokumentidest maha müüa. Siseriiklikult keerulistes situatsioonides, millesse Eesti võib sattuda, on need kaks meest enam-vähem kontrollimisel võrdselt ausad ja Eesti politsei ning piirivalve "viskab nendele kulpi". Selline dubleerivate dokumentide kehtestamine ei ole õiguspraktika seisukohalt minu arvates tark tegu ja sellepärast ei saa ma meie ees olevale eelnõule hääletamisel positiivset hinnangut anda. See lihtsalt nullib need 32 turvatunnust, sest ta muudab isikutunnistuse kehtimise ajaks passi sellisena, nagu ta on, kahtlaselt kehtivaks, ühesõnaga, madaldab selle kui dokumendi autoriteeti. Teiseks, ma ei saa nõustuda sellega, et eelnõus on jäetud märkimata, kelle poolt väljaantud isikutunnistust käsitletakse. Nimetasin seda küsides ratsionaliseerimiseks, aga tegelikult ei oleks mul sobinud irooniat kasutada. Probleem on ju selles: kellegi kätte satub isikutunnistuse blankett, see ei vasta üldse sellele vormile, mille kohaselt ametiasutuses isikutunnistusi välja antakse, see täidetakse puudulikult ebapädeva isiku poolt. See võimalus on igal ametnikul, kelle käes on selle dokumendi blanketid. Selle eelnõu jõustumisel me peame tekstiliselt täpsed olles tunnistama kehtivaks needki isikutunnistused, mida on suvaline isik välja kirjutanud. See ei ole üldse nali. Minu arvates ei ole lihtsalt niimoodi normatiivse sisuga dokumenti vastu võtta võimalik. Ma tänan teid!

Suur tänu, Jüri Rätsep! Kalev Kukk.

Austatud juhatus, lugupeetud kolleegid! Isikutunnistuste probleem on tegelikult märgatavalt komplitseeritum ja see väljub kitsalt isikutunnistuse enda probleemide valdkonnast. Täna on meil tõenäoliselt võimalik luua pretsedenti. Tunnustades Eesti Komitee isikutunnistust riikliku dokumendina, ja selleks isikutunnistus paratamatult muutub pärast tänase otsuse vastuvõtmist, oleme ühtlasi tunnustanud ka Eesti Kongressi ja Eesti Komiteed riiklike organitena, sest mitteriiklikud organid teatavasti riiklikke dokumente välja anda ei saa. Võib-olla on see otsus igati õige, kuid seejuures peame endale aru andma, et me võime panna aluse ahelreaktsioonile, mille tagajärgi me ei oska täna veel hinnata. Me peame endale teadvustama, et sel juhul muutub Eesti Kongress tänase Riigikogu VII koosseisu eelkäijaks. Tekib küsimus, kas me peame hakkama tänast Riigikogu koosseisu nimetama 8. koosseisuks või mitte. Juhul, kui me tunnustame Eesti Komitee isikutunnistust, siis me tunnustame ka Eesti Kongressi seadusandliku organina, me asetame ta vähemalt samale pulgale eelmise Ülemnõukoguga. Sellisel juhul tekib uus probleemidering. Tõenäoliselt me peame kõigile Eesti Kongressi 499 saadikule laiendama ka neid õigusi, mis on eelmise Ülemnõukogu liikmetel. Võib-olla me peame hakkama maksma ka Eesti Kongressi liikmetele pensione? See on siiski väike häda. Asja teine pool on selles, mis saab sel juhul Ülemnõukogust. Kas me peame tunnistama Ülemnõukogu Eesti Kongressi kõrval õigustühiseks? Kuulutades aga eelmise Ülemnõukogu õigustühiseks, seame kahtluse alla selle Ülemnõukogu poolt vastuvõetud 1991. aasta 20. augusti otsused. Kui me seda teeme, seame kahtluse alla ka Eesti Vabariigi taastamise küsimuse. Nii et probleeme ja küsitavusi on siin palju. Või oleme tänase otsusega jõudnud sinnamaale, et legaliseerime kahekojalise parlamendi olemasolu 1991. aasta augustist kuni 1992. aasta septembrini? See on jälle pretsedent, mille tagajärgi me ilmselt täna hinnata veel ei oska. Need on küsimused, mis on tänase otsuse taga ja millele ma ei oska vastust anda. Tänan väga!

Suur tänu! Viimane sõnavõtja pidi olema Tiit Made. Ta loobub. Läbirääkimised on lõppenud. Lõppsõnad. Kas eelnõu autor Illar Hallaste soovib sõna? Ei. Siis palun juhtivkomisjoni esindaja Mart Nutt.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud Riigikogu liikmed! Kõigepealt palun vabandust härra Antoni ees, et tema parandusettepanekuid enam käsitleda ei saa, sest vastavalt komisjoni otsusele lõppes parandusettepanekute vastuvõtmine eelmisel neljapäeval kell 18.00. Riigiõiguskomisjoni seisukoht on otsus sel kujul vastu võtta. Ma tänan komisjoni nimel kõiki ettepanekute tegijaid ja sõnavõtjaid. Teen Riigikogu juhatusele ettepaneku hääletada neid muudatusettepanekuid, mis on arvestamata jäetud ja mille hääletamist nõutakse. Suur tänu!

Suur tänu! Milles on küsimus, Kalle Kulbok? Sõnavõtud on lõpetatud. Fraktsioonide sõnavõtud, jah? Olav Anton. Protest.

Aitäh, härra juhataja! Ma protestin härra Nuti ettepaneku peale, tema arvamuse peale. Ma ei võta seda vabandust vastu, kuna antud juhul härra Nutt ületab kodukorraseaduse §-des 56, 57 ja 58 Riigikogu liikmele antud õigusi, ta kitsendab neid õigusi. Ma protestin selle tegevuse vastu. Ma näen lahendust selles, kui need kaks minu pakutud ettepanekut pannakse koos teiste ettepanekutega hääletusele. Ma esitasin need tõesti juhtivkomisjoni aseesimehele kirjalikult ja kirjalikult esitasin ka juhatajale. Palun mitte ületada volitusi minu õiguste arvel. Palun panna need ettepanekud koos teiste muudatusettepanekutega hääletusele vastavalt kodukorraseaduse §-dele 56, 57 ja 58.

Lugupeetud härra Anton, need puudutavad muudatusettepanekuid, mis on esitatud õigeaegselt. Muudatusettepanekute vastuvõtmise tähtaja määrab juhtivkomisjon. Seega ei ole mul kahjuks võimalik panna teie ettepanekuid hääletusele.

Juhatajana pean härra Antoni protesti tagasi lükkama. Konsulteerisin ka meie kantselei töötajatega ja nõustun selle tõlgendusega, et kui muudatusettepanekute tähtaeg on möödas, ei saa muudatusettepanekuid enam lõpparutelul esitada. Härra Antoni protest on tagasi lükatud. Kalle Kulbok. Üks moment, ma vabandan. Kalle Kulbok, fraktsiooni lõppsõna.

Austatud juhatus, austatud Riigikogu, teile väljajagatud eelnõu on niivõrd mahedas sõnastuses ja niivõrd mittemidagiütlev, et selle vastuvõtmine ei annaks midagi, kui meil ei oleks karta, et Siseministeerium võib seejärel isikutunnistuse teha poolkohustuslikuks. Kui Siseministeerium teeb selle poolkohustuslikuks, näidatakse pärast nagunii näpuga Riigikogule: teie olete selle vastu võtnud. Kuningriiklaste nimel võin öelda, et meie selle küsimuse otsustamisest osa ei võta.

Suur tänu, Kalle Kulbok! Kas fraktsioonide poolt on veel sõnavõtusoove? Sõnavõtusoove ei ole. Palun, Mart Nutt!

Lugupeetud juhataja, lugupeetud Riigikogu liikmed! Tiit Made ettepaneku 1. punkti ei arvestatud, 2. punkti arvestati osaliselt. Kas härra Made nõuab oma ettepaneku hääletamist?

Tiit Made.

Austatud eesistuja, lugupeetud härra Nutt! Teist ettepanekut on jah arvestatud, sõna "rahvusvaheline" ja kahte sidesõna. Ma ei pea seda arvestamiseks. Ma ei arva, et te olete nii madalale langenud ja midagi arvestanud. Ma soovin, et mõlemad punktid pandaks eraldi hääletusele, sest need ei ole omavahel seotud. Aitäh!

Suur tänu, härra Made! Ma palun juhatajal panna mõlemad punktid eraldi hääletusele.

Paneme hääletusele Tiit Made muudatusettepanekud. Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele Tiit Made esimese muudatusettepaneku, mis teile jagatud eelnõus seisab. Kes on Tiit Made esimese muudatusettepaneku poolt? Palun hääletada. Tiit Made ettepanekut pooldas 20 saadikut, vastu on 41, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele Tiit Made teise muudatusettepaneku. Kes on selle poolt? Palun hääletada. Selle poolt on 21 saadikut, vastu 39, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek ei leidnud toetust. Mart Nutt.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud Riigikogu liikmed! Riigiõiguskomisjon on härra Junti ettepanekut arvestanud osaliselt. Kas härra Junti nõuab oma muudatusettepaneku hääletusele panekut?

Arvo Junti, kas panna hääletusele?

Kas härra Junti nõustub sellega, et härra Junti ettepanekut, mis moodustab ühe terviku, hääletatakse tervikuna?

Nõustub.

Palun panna härra Junti ettepanek kui tervik hääletusele.

Paneme hääletusele härra Junti parandusettepaneku tervikuna. Lugupeetud Riigikogu, kes on Arvo Junti parandusettepaneku poolt? Palun hääletada. Selle ettepaneku poolt on 21 saadikut, vastu on 45, erapooletuid ei ole. Parandusettepanek ei leidnud toetust.

Austatud juhataja, lugupeetud Riigikogu liikmed! Rohkem arvestamata muudatusettepanekuid tabelis ei ole, palun juhatajal panna otsuse eelnõu hääletusele.

Suur tänu, Mart Nutt! Kuidas arvate, kas panna eelnõu tervikuna hääletusele? On võimalik. Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et võtta vastu Riigikogu otsus isikutunnistuste kohta? Palun hääletada. Isikutunnistuste otsuse poolt on 45 saadikut, vastu on 12, erapooletuid ei ole. Otsus isikutunnistuste kohta on vastu võetud.

Lugupeetud kolleegid, läheme oma järgmise päevakorrapunkti juurde, see on sotsiaalkomisjoni esitatud seaduse "Eesti Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete ametipalga, pensioni ja muude sotsiaalsete garantiide kohta" muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandja on sotsiaalkomisjoni esimees proua Siiri Oviir. Palun!

Lugupeetud juhatus, lugupeetud kolleegid! Seaduseelnõu, mida me täna arutame, ei vaja ilmselt väga pikka selgitavat kõnet, sest nagu te mäletate, olen protseduurireeglite tõttu sellest siin ette kandmas juba teist korda. Arutatav seadus, mis kehtestas Eesti Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete ametipalga, pensioni ja muud sotsiaalsed garantiid, võeti vastu 18. juunil m.a. See tekitas siis ja tekitab ka praegu pingeid ja rahulolematust meie valijate hulgas. See on ka arusaadav, sest nimetatud seadusega kehtestatud parlamendipensionid on sätestatud põhimõtteliselt erinevalt teiste meie riigi kodanike pensionidest. Teile väljajagatud tekst ei valminud kergekäeliselt ega emotsioonidest juhituna. Mitmed kahtlused on ka täna veel õhus, aga ma arvan, et eelnõu arutuse käigus me suudame ühiselt need hajutada. Kuna eelnõu esitati l0. detsembril, siis ma juhin teie tähelepanu eelnõu §-dele 2 ja 5, mis sätestavad parlamendipensioni maksmise lõpetamise tähtaja ja käesoleva seaduse jõustumise 1. veebruarist. Ilmselt ei jõua me selleks ajaks otsust teha, võib-olla arutelude käigus formuleerime tähtaja, tõenäoliselt kas 1. aprilli või paremal juhul 1. märtsi. Ma tuletan teile meelde, et vastavalt kodukorraseadusele on teil võimalik esitada muudatusettepanekuid järgmise nädala viimase tööpäevani, see on 28. jaanuarini. Tähtaja lühendamist me ei taotle, nii et 28. jaanuariks palun teie ettepanekuid käesoleva eelnõu kohta. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, proua Oviir! Kas ettekandjale on küsimusi? Lembit Arro.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Minu küsimus on § 4 kohta. Selles on öeldud, et nendele, kellele see pension on juba määratud, Ülemnõukogu liikmetele, ei kohaldata seda uut seadust. Kas neile jääb see pension kehtima?

Ei, te saate valesti aru. Nagu näete, on siin viide Eesti Vabariigi pensioniseaduse §-le 8. (Tõenäoliselt võib siin tulla muutus paragrahvide numeratsioonis.) See paragrahv sätestab pensioniea - meestel 60, naistel 55. Seadus parlamendipensioni kohta lubab pensionile minna varem, et ei tekiks vaakumolukorda, kus Riigikogu liige enam parlamendipensioni ei saa, aga vanaduspensionär ta veel ei ole. See olukord tuleb seaduslikult lahendada, lahendus ongi toodud §-s 4.

Suur tänu! Küsimusi rohkem ei ole, täname ettekandjat. Kaasettekandeks on sõna justiitsministril härra Kaido Kamal. Palun!

Austatud juhataja, lugupeetud Riigikogu! Seaduse "Eesti Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete ametipalga, pensioni ja muude sotsiaalsete garantiide kohta" muutmise seaduse eelnõu on põhjustanud diskussiooni, kas see on põhiseadusega kooskõlas või mitte. Nimelt on põhiseaduses paragrahv, mis ütleb, et seadust Riigikogu liikme tasu kohta saab muuta ainult järgmise parlamendi koosseisu kohta. Küsimus on, kes peaks andma põhiseaduse autentse tõlgenduse ja ütlema, kas esitatud eelnõu on põhiseadusega kooskõlas või mitte. Seda autentset tõlgendust on palutud ka Justiitsministeeriumilt. Kindlasti ei ole Justiitsministeerium see institutsioon, kes annaks autentseid tõlgendusi. Seaduste tõlgendusi võib anda seaduseandja ise, lõpliku ja kindla tõlgenduse seaduse vastavusest põhiseadusele annab Riigikohus, kui ta kas tühistab seaduse või jätab selle jõusse. Justiitsministeeriumi tagasihoidlik hinnang asjale on selline, et see seaduseelnõu sellisel kujul ei ole vastavuses põhiseadusega, ja seda põhjusel, et põhiseaduse § 75 reguleerib vaid tasu sätestava seaduse muutmist. Selle seaduseelnõuga tasu ei muudeta, muudetakse pensionide ja sotsiaalsete garantiide osa. Sellele on vastu väidetud, et § 75 ütleb just nimelt, et seda sätestavat seadust saab muuta järgmise koosseisu kohta. Me ei pea seda piisavaks argumendiks, kuna sellesse seadusse oleks võinud näiteks sisse kirjutada, et parlamendiliikmete lapsed hakkavad käima ühises lasteaias Keila-Joal või muud sellist. Võib välja mõelda midagi veel absurdsemat ja oleks mõeldamatu, et seda osa sellest seadusest järgmine parlament muuta ei saa. Niipalju siis vastavusest põhiseadusele. Meil on n.-ö. normitehnilisi märkusi. Nimelt, meie arvates selles eelnõus on segamini aetud terminid "ametipalk" ja "tasu". Tasu on laiem mõiste, see hõlmab lisaks ametipalgale ka esinduskulud ja muud sellised asjad. Me soovitame asendada pealkirjas sõna "ametipalk" sõnaga "tasu" ja, vastupidi, § 1 lõikes 4 asendada sõna "tasu" sõnaga "ametipalk", sest ei ole normaalne, et töö otsimise või ümberõppe ajal Riigikogu liikmele Riigikogu kassast makstav raha hõlmaks ka näiteks esinduskulusid. Lõpetuseks. Võib-olla peaks täpsemalt reguleerima (nii nagu on täpselt reguleeritud § 3 ja § 4) nende isikute õiguslikku seisu, kellele on juba määratud parlamendipension vastavalt seadusele (jutt on Ülemnõukogu 12. koosseisu liikmetest), et oleks täpselt sätestatud, et ka nendel, kes on hakanud saama 12 kuud makstavat toetust või kuidas seda nimetada, nihkub see aeg 6 kuule. Võib-olla on korrektsem, kui kirjutada kuupäev, mis ajani seda tasu makstakse. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Kas kaasettekandjale on küsimusi? Mihkel Pärnoja.

Aitäh! Ma soovin täpsustada. Ma sain aru, et te ütlesite, et see seadus ei ole vastavuses põhiseadusega, aga argumentatsioon rääkis nagu vastupidisest. Kas ma sain valesti aru?

Justiitsministeeriumi seisukoht on, et ei ole põhiseadusega vastuolus, aga seisukohti võib olla erinevaid. Justiitsministeerium ei ole siin kohtumõistja, kes ütleb, et on täpselt nii ja mitte teisiti.

Ma tänan! Öeldud oli vastupidi, sellepärast ma tänan täpsustuse eest.

Suur tänu! Rohkem küsimusi ei ole. Täname, härra Kama! Juhtivkomisjon soovitab eelnõu teisele lugemisele, ma tuletan meelde, et parandusettepanekute esitamise tähtaeg on 28. jaanuar. Esimene lugemine on lõppenud.

Lugupeetud kolleegid, läheme järgmise päevakorrapunkti juurde. Selleks on Riigikogu liikme Mihkel Pärnoja esitatud Riigikogu töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun, Mihkel Pärnoja!

Lugupeetud juhataja, lugupeetud Riigikogu! Minu esitatud eelnõu uus redaktsioon on läbi vaadatud ja kooskõlastatud juhtivkomisjonis (riigiõiguskomisjonis), eelnõu jagati teie laudadele eile õhtul. Olen nõus nende muudatustega, mis riigiõiguskomisjon selles eelnõus tegi. Nii et minu poolt võib selle eelnõu, mis sätestab täpsemalt Riigikogu töökorra seaduse § 7 ja § 14, sellisel kujul vastu võtta.

Suur tänu! Kas on küsimusi Mihkel Pärnojale? Näib, et küsimusi ei ole. Suur tänu! Kaasettekandeks palun kõnepulti riigiõiguskomisjoni esimehe Mart Nuti.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud Riigikogu liikmed! Riigiõiguskomisjon arutas härra Pärnoja esitatud Riigikogu töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu 14. jaanuari koosolekul. Kuna muudatusettepanekuid nimetatud seaduseelnõu kohta esitatud ei olnud, otsustas riigiõiguskomisjon teha juhatusele ettepaneku võtta eelnõu teisele lugemisele. Eelnõusse tehtud keelelise ja juriidilise paranduse esitas Riigikogu juriidiline osakond ning kuna ka komisjoni arvates ei ole tekst sisuliselt muutunud, ei saa seda käsitleda kui uut alusteksti. Riigiõiguskomisjonil on ettepanek võtta nimetatud Riigikogu töökorra seaduse muutmise seadus teisel lugemisel vastu. Suur tänu!

Suur tänu! Kas on küsimusi? Paistab, et ei ole. Täname härra Nutti. Avan läbirääkimised. Kes soovib sõna käesolevas päevakorrapunktis? Ma ei näe sõnavõtusoovijaid. Kas me võime fikseerida, et läbirääkimised on lõppenud? Ollakse nõus? Läbirääkimised on lõppenud. Kas autor soovib lõppsõna? Ei. Riigiõiguskomisjoni esindajana Mart Nutt? Ei. Nii, Indrek Kannik.

"Isamaa" fraktsiooni nimel palun enne hääletamist viieminutilist vaheaega.

Kas fraktsioonide esindajad soovivad lõppsõna? Ei soovi. Vaheaeg 5 minutit. V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid, vaheaeg on läbi. Kas me võime asuda lõpphääletusele? Vastavalt põhiseaduse §-le 104 vajab Riigikogu töökorra seaduse muutmise seadus vastuvõtmiseks 51 poolthäält. Lugupeetud kolleegid, lugupeetud Riigikogu! Kes on selle poolt, et võtta vastu Riigikogu töökorra seaduse muutmise seadus? Palun hääletada. Riigikogu töökorra seaduse muutmise seaduse poolt on 55 saadikut, vastu ja erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud.

Alustame riigiõiguskomisjoni esitatud seaduse "Kodanike ühenduste kohta" muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Ettekandjaks palun riigiõiguskomisjoni aseesimehe härra Ants-Enno Lõhmuse.

Lugupeetud juhataja, lugupeetavad Riigikogu liikmed! Seaduse "Kodanike ühenduste kohta" muutmise seaduse eelnõuga reguleeritav küsimus oli puhtformaaljuriidiline ja nagu võis eeldada, ei laekunud riigiõiguskomisjonile parandusettepanekuid selle eelnõu muutmise kohta. Seepärast võime öelda, et eelnõu on teie ees laudadel sisuliselt endisel kujul, kuigi on tehtud kaks väikest parandust, üks on keeleline, mida soovitasid filoloogid, ja teine oli Justiitsministeeriumi esitatud terminoloogiline muudatus. Rohkem pole mul midagi lisada. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Kas on küsimusi? Küsimusi ei paista olevat, täname härra Lõhmust. Kaasettekandeks palun kõnepulti riigiõiguskomisjoni esimehe härra Mart Nuti.

Lugupeetud härra juhataja, lugupeetud Riigikogu liikmed! Olulise ütles Riigikogu riigiõiguskomisjoni aseesimees härra Lõhmus juba ära. Parandusettepanekuid nimetatud eelnõu kohta tõesti ei saabunud ning 14. jaanuari riigiõiguskomisjoni otsusest lähtudes teen ettepaneku seaduse "Kodanike ühenduste kohta" muutmise seadus teisel lugemisel vastu võtta. Suur tänu!

Suur tänu! Küsimused. Lembit Arro.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Kui Ülemnõukogu Presiidium ühenduse registreeris, oli ette nähtud, kui palju liikmeid pidi selles olema. Kas need määrad kehtivad edasi või võib valitsus neid liite nüüd suvaliselt registreerida, kui tahab?

Lugupeetud härra Arro, selle seaduse kõik muud punktid kehtivad kuni uue kodanike ühenduste seaduse vastuvõtmiseni.

Suur tänu! Rohkem küsimusi ei paista olevat, täname härra Nutti. Valitsuse seisukoha esitab proua Ülle Aaskivi. Palun!

Austatud juhataja, lugupeetud Riigikogu, valitsus on volitanud mind teatama, et ka valitsus toetab selle seaduse vastuvõtmist Riigikogus.

Suur tänu! Avan läbirääkimised. Kes soovib sõna käesolevas päevakorrapunktis? Lugupeetud kolleegid, kas me võime fikseerida, et läbirääkimised on lõppenud? Ei ole vastuväiteid? Läbirääkimised on lõppenud. Kas ettekandjad soovivad lõppsõna? Härra Lõhmus? Ei. Härra Nutt? Ei. Kas on fraktsioonidepoolseid seisukohti? Ei ole. Kas ma võin eelnõu tervikuna hääletusele panna? Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et vastu võtta seaduse "Kodanike ühenduste kohta" muutmise seadus? Palun hääletada. Seaduse vastuvõtmise poolt on 53 saadikut, vastu ei ole keegi, 2 on erapooletud. Seaduse "Kodanike ühenduste kohta" muutmise seadus on vastu võetud.

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde. Selleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "NSV Liidu Välismajanduspangas Vene Föderatsiooni poolt külmutatud Eesti Vabariigi pankade kontode kohta" eelnõu. Ettekandeks on sõna rahandusminister härra Madis Üürikesel. Palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees, lugupeetud Riigikogu! Kuna seda küsimust on arutatud nii valitsuses kui ka Eesti Panga juhatuses ja seda tööd on väga palju tehtud Eesti Pangas, siis ma palun kaasettekandjat Siim Kallast ettekandjaks.

Suur tänu! Üks moment. Kas härra Üürikesele on küsimusi? Küsimusi ei ole, suur tänu! Kaasettekandeks palun härra Siim Kallase.

Kõrgeauline Riigikogu, see probleem, millega me oleme pikka aega pead murdnud ja mille kohta ka erinevaid lahendusi pakkunud, erinevaid käike teinud, on nüüd lõpuks toodud Riigikogusse. Ülemöödunud aastal külmutati Eesti pankade hoiused Moskvas endise NSVL-i Vnešekonompangas. Osa sellest külmutamisest on seadusandliku organi poolt fikseeritud, osa on fikseerimata. Nii või teisiti, Eesti pankadel, täpsemalt öeldes, kahel pangal on Moskvas kinnikülmutatud raha kokku 890 miljoni Eesti krooni eest. Seda raha ei ole vahetatud Eesti krooniks, nagu vahepeal ajakirjanduses vilksas. See on tüüpiline välisvaluuta deposiit selle väikese eripäraga, et seda ei saa kasutada. Nüüd on küsimus selles, et need kaks panka, kes on selle ohvriks langenud, külmutasid aprillikuus nende klientide arved, kelle rahad olid teistpidi tulnud Moskvasse. Sellega külmutasid nad kinni 533 miljonit krooni. Et sellest olukorrast välja tulla, on meil tarvis leida mingisugune lahendus. Väga lihtne oleks, kui Eesti Vabariigis oleks see 890 miljonit krooni, siis me lihtsalt võiksime selle asja välja osta ettevõtete ja pankade käest ja majandus läheks edasi. Sellist raha meil ei ole ja seetõttu on pakutud välja terve lahenduskäik, mille esimene osa on külmutatud Vnešekonompanga arvete koondamine ühtekokku nn. VEB-i fondi. Selle kohta käib see esimene otsus. See peaks olema optimaalne variant, mis vastab kõikide nende arvete omanike ja ka pankade huvidele, s.t. me korjaksime seadusandliku organi otsusega pankadest ära selle külmutatud arve, nii aktiva kui passiva poolelt. See oleks esimese otsuse sisu. Mis nende pankadega edasi teha, tuleb otsustada nähtavasti järgmises otsuses.

Suur tänu! Kas ettekandjatele on küsimusi? Küsimusi ei näi olevat, tänan härra Üürikest ja härra Kallast. Kaasettekandeks annan sõna eelarve- ja maksukomisjoni esindajale härra Heiki Kranichile.

Lugupeetud eesistuja, lugupeetud kolleegid! Eelarve- ja maksukomisjon toetab Vnešekonompanga fondi loomist. Komisjon pidas vajalikuks saali jagatud teksti mõningates punktides redigeerida. Redigeeritud tekst jõuab teie laudadele mõne aja pärast tänase päeva jooksul. Täna kella 16.00-ni võite esitada parandusettepanekuid selle teksti kohta, mis teile varsti laudadele jagatakse, komisjon töötab nende parandusettepanekutega täna õhtul. Komisjoni ettepanek on jätkata selle otsuse eelnõu arutamist homsel istungil.

Suur tänu! Küsimused. Raoul Üksvärav.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Ennustamine või tõenäosuse määramine antud küsimuses on parasjagu kohvipaksu pealt lugemine, aga ikkagi, missuguse üldise hinnangu tõenäosuse järgi te annaksite nimetatud külmutatud vahendite tagasisaamise võimalikkuse kohta?

Sellele on niimoodi raske vastata, selge on see, et nende vahendite koondamine ühte fondi loob tunduvalt konkreetsema olukorra, nende nõuetega tegeleja on üks konkreetne organisatsioon, sellega ei tegele enam eri pangad, eri juriidilised isikud, see annab meile võimaluse mõningal määral kontsentreerida jõupingutusi selles valdkonnas ja kahtlemata suurendab lootust raha Moskvast kätte saada.

Suur tänu! Küsimusi rohkem ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on arutelu täna katkestada ja jätkata seda homme, juhtivkomisjonil on selleks õigus. Parandusettepanekuid, nagu te kuulsite, oodatakse täna kella neljani pärast lõunat. Nüüd on meil üks ettepanek. Nimelt "Mõõdukate" esindaja härra Pärnoja teeb ettepaneku pikendada tänast Riigikogu istungit kuni otsuse vastuvõtmiseni järgmises päevakorrapunktis (otsus Vabariigi Valitsuse tähtajaliste võlakohustuste kohta). Ma panen selle küsimuse hääletusele. Nagu te teate, peab istungi pikendamiseks olema kaks korda rohkem poolt- kui vastuhääli. Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et pikendada tänase istungi tööaega kuni otsuse vastuvõtmiseni järgmises päevakorrapunktis? Ettepaneku poolt on 54 saadikut, vastu pole keegi, 2 on erapooletud, tööaega on pikendatud.

Läheme edasi. Ma palun jällegi härra Madis Üürikese ettekannet pidama.

Lugupeetud Riigikogu! Kuna päevakorrapunkt Eesti Vabariigi Valitsuse tähtajaliste võlakohustuste kohta on seotud eelmise päevakorrapunktiga ja kuna see on sisuliselt pangas välja töötatud, kooskõlastatud valitsusega, siis palun jällegi härra Siim Kallast ette kandma.

Suur tänu! Palun, härra Kallas!

Kõrgeauline Riigikogu! Nüüd me oleme järgmise sammu juures. Kui me oleme VEB-i fondi kaudu pankade bilansid sellest võlast puhastanud, siis jääb meil ikkagi probleem: ühel pangal jääb bilansi aktivapoolele 132-miljoniline auk, teisel jääb 225-miljoniline auk. Mis nüüd saab ja missugused on alternatiivvariandid? Kui Riigikogu aktsepteerib obligatsiooni väljalaskmise, siis nende pankade aktivapoolele ilmub valitsuse turukõlblik väärtpaber ja need bilansid selle abinõuga saneeritakse, see tähendab, et kliendid saavad pärast seda oma raha vabalt kasutada. Ma rõhutan, et küsimus on eelkõige klientide summade lahtipäästmises ja klientide päästmises, mitte nende pankade päästmises. Põhja-Eesti Aktsiapank on Eesti Panga omanduses. Me arutasime juba suvel Põhja-Eesti Aktsiapanga pankrotti laskmist. Jõudsime järeldusele, et see oleks tõlgendatav kelmusena, kuigi võib-olla isegi juriidiliselt ja formaalselt leiaks konkse, mille taha pugeda, aga võimalik, et neid konkse ei ole seoses pankrotiseaduse vastuvõtmisega. Kuna Põhja-Eesti Aktsiapanga ja Vene võla probleem oli juba enne pankrotiseaduse vastuvõtmist ja enne selle panga loomist, siis me oleme need variandid üsna detailselt läbi uurinud. Põhja-Eesti Aktsiapanga me peame igal juhul välja päästma. Kui obligatsioone ei tule, tähendab see, et Eesti Pank peab oma reservidest välja panema 225 miljonit, nii suur on selle panga auk. Teine variant: Balti Ühispank läheb täielikult pankrotti, mis tähendab klientidele umbes 60-70% raha kättesaamist. Seetõttu on välja töötatud ettepanek, et valitsus laseb välja obligatsiooni, ostab kokku nende pankade bilanssi ilmunud VEB-i sertifikaadid. Eelmise operatsiooni tulemusena me viisime pankade bilanssidest välja kahe peale kokku 533 miljonit võlga, teise poole peale jäi aga alles veel 357 miljonit, mis on nende pankade nõue Vnešekonompanga vastu. See on see auk, mille katab valitsus oma obligatsioonidega ja Eesti Pank 100 miljoni krooni likviidse rahaga, mida on pangal, kui ühendatakse, ka vaja. See oleks majanduse seisukohalt optimaalne ja otstarbekas. Balti Ühispanga pankrot tekitaks terve rea probleeme. Kõigepealt finantsilise probleemi ja siis ka natuke juriidilise, kuna me ikkagi ei tunnista, et see Vnešekonompank on täielik must auk, et see on kadunud. See oli meie põhiline eriarvamus ka Valuutafondiga, kuna nemad kirjutasid sinna sisse, et see Moskva arve on kadunud, aga meil ei ole mingit alust väita, et see kadunud on. Me kõik teame, milles on olukord jne., kuid täna ei ole alust kirjutada alla, et see on jäägitult läinud. Seetõttu ei saa me päriselt seda auku kellegi kraesse lihtsalt kirjutada. Obligatsioon läheb siis pankade bilanssi, ennekõike Põhja-Eesti Aktsiapanga bilanssi ja valitsus saab selle eest 275 miljonit sertifikaate vastu, mille eest valitsus teeb ettepaneku need pangad valitsusele üle anda. Seepeale annab valitsus Eesti Pangale ja Balti Ühispanga omanikele vastava summa eest Vnešekonompanga sertifikaate. See on suhteliselt optimaalne lahendus. Kui raha tagasi saadakse, saavad ka omanikud raha tagasi. Kui ei saa, on neil see paber, millega kas on midagi ette võtta või ei ole ette võtta. Siis tehakse Balti Ühispangale ettepanek see pank ära müüa. Minu teada toimub Balti Ühispanga aktsionäride koosolek 25-ndal, s.o. esmaspäeval. Kui nad meie plaaniga kaasa tulevad, siis tundub see olevat suhteliselt mõistlik ka nende seisukohalt vaadatuna. Seejärel tehakse ka ettepanek need pangad ühendada. Ühendatud pank saab hakata tööle, omades bilansis ühel pool valitsuse obligatsioone mitte enam 257 miljoni, vaid natuke suurema summa eest, kuna valitsus peab igal juhul suurendama selle panga kapitali, sest tema bilanss ületab 800 miljonit. Vastavalt panga normatiivile peab kapital olema järelikult 40 miljonit. Siis saab valitsus panna sinna kapitali ossa osa obligatsioone. Selline lahendus on peidus selles obligatsioonide otsuses, mille kohta me küsime teie nõusolekut Nähtavasti tekib siin väga tõsine küsimus, miks ühtede pankadega talitatakse nii ja Tartu pangaga talitati teisiti. Ja seda peab tõsiselt arutama. Me oleme seisukohal, et selleks on teatud alus olemas. Tartu panga sulgemise menetlus jagas ja jagab laiali augu, mis on lihtsalt puhas kadu ja auk. Kõnealune menetlus jagab välja augu, mis nagu on auk ja ei ole ka. See tähendab, jagab laiali selle nõude Vnešekonompanga vastu. Selles mõttes on siin teatud erinevus olemas. Me oleme püüdnud otsida niisugust optimaalset lahendust, mis oleks korrektne, õiglane ja optimaalne. Pärast võrdlemisi pikki ja keerulisi otsinguid oleme nüüd selle variandi juures, mille me siin teile pakume ja mida me pidasime otstarbekaks tuua parlamenti, kuna tegemist on niivõrd keerulise, mõnes mõttes pretsedenti loova ja ka poliitilisi aspekte omava otsusega. See on kõik, mis on mul sissejuhatuseks öelda.

Suur tänu! Kaasettekandjale on küsimusi. Tiit Made.

Austatud eesistuja, lugupeetud härra Kallas! Selleks, et valitsus saaks pankuriks hakata, on tal lisaks obligatsioonidele ilmselt tarvis ka sularaha. Üldiselt teame, et eelarve on äärmiselt sandis seisus, raha ei ole pensionide tõstmiseks ega muukski. Kust võtab valitsus raha, et hakata pankuriks? Aitäh!

Sularahavajadust või likviidse raha vajadust on praegu selle pankade operatsiooni käigus hinnatud umbes 100 miljonile kroonile. Selle paneb välja Eesti Pank oma reservist, nii nagu on ka siin seletuskirjas. Milline on valitsuse vajadus? See on vajadus maksta obligatsioonide pealt intressi. Kui oletada, et see obligatsioon on turukõlblik, siis peab tal olema ka turukõlblik intress. Kalkulatsioonides on see praegu kalkuleeritud 10%-le, s.t. et aastas tuleb maksta intresse 30 miljonit. Siin otsuses on välja pakutud, et valitsus töötab välja konkreetsed tingimused. Tingimus võib olla ka see (ma ei tahaks hakata siin sündmustest ette tõttama), et seda intressi hakatakse välja maksma näiteks järgmise aasta eelarvest. Intressi väljamaksmiseks vajaminevat raha tuleb tõesti eelarves ette näha. Muude probleemidega tullakse toime. Muud raha vaja ei ole. Niisugune see probleem on.

Suur tänu! Ardo Ojasalu.

Aitäh, härra juhataja! Siin ei ole täpselt määratletud selle võlakohustuse ühe eksemplari nominaalväärtust. Ajakirjanduses on olnud juttu 100 000 kroonist. Mind huvitab, kuivõrd see vastab tõele, ja kui see vastab tõele, kas siis selline kõrge nominaal on põhjendatud? Sel juhul on seda näiteks üksikisikutel väga raske osta. Kas see on orienteeritud ainult ettevõtetele, firmadele? Aitäh!

Tõepoolest on käsitletud 100 000-list nominaali. Aga kui te loete seda otsust, siis selles on öeldud, et valitsus töötab välja konkreetsed tingimused, väljatöötamise käigus tuleks kõiki alternatiive kaaluda. Esimeses lahenduses on see ainult üks paber, mis läheb panga bilanssi, edasi hakkab seda juba pank realiseerima. Põhimõtteliselt võib neid alternatiive kaaluda. Meil on olnud ka arutusel, kas teha see suurema või väiksema nominaaliga. Ei ole mingit takistust, miks ei võiks seda teha väiksema nominaaliga. Seda tuleb lihtsalt kaaluda siis, kui need tingimused tehakse.

Suur tänu! Raoul Üksvärav.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Kas teie sõnavõtust võib teha järelduse, et Tartu Kommertspanga varad Vnešekonompangas olid tühised või hoopiski puudusid?

Meil ei ole teada, et Tartu Kommertspangal oleks olnud Vnešekonompangas mingeid varasid. Meil ei ole üldse teada, et peale nende kahe panga on seal varasid ka teistel pankadel. Ettevalmistamise staadiumis arutati, kas käsitleda nendes otsuseprojektides ainult neid kahte panka või jätta kuidagi lahtiseks. Ma arvan, et on mõistlik piirduda nende kahe pangaga, kuna meil ei ole teada, et on mingisuguseid muid varasid. Kui me praegu siin selle piiri ähmastame, lähevad meil kalkulatsioonid sassi. Seda saab hiljem käsitleda juba VEB-i fondi tegevuse edasisel korraldamisel, kui neid nõudeid kuskilt tuleb. Ei ole teada, et teistel pankadel oleks Vnešekonompangas varasid. Asi on väga lihtne. See Vnešekonompanga endine Eesti osakond tuli üle Eesti Panga alla ja Balti Ühispanka asus juhtima tolleaegne Vnešekonompanga osakonna juht, kes lihtsalt organiseeris osa kliente enda ümber. Ükski uus pank ei ole muul põhjusel pidanud vajalikuks avada Vnešekonompangaga korrespondentarveid, meil on niisugune informatsioon. Ma ei välista, et meil ei ole täit informatsiooni, kuid praegu tundub küll nii.

Suur tänu! Kalev Kukk.

Suur aitäh! Seletuskirja üldtingimuste 5. punkt ütleb, et intress valitsuse võlakohustustel on soovitatavalt 10% aastas. Kas siin peetakse silmas seda, et valitsus fikseerib selle intressi n.-ö. kogu perioodile või võib see intressimäär hakata aja jooksul muutuma, nii et ta jäetakse "ujuvaks"? Mida siin on mõeldud?

Praeguses kalkulatsioonis muutuvat intressi ei ole planeeritud. Kuid, nagu ma ütlesin, on kõik alternatiivid arutatavad ja kui valitsuses läheb konkreetsete tingimuste aruteluks, on ilmselt mõistlik kaaluda kõiki alternatiive. Kuid praeguses lahenduses me oleme küll mõelnud, et see võiks olla fikseeritud intress.

Suur tänu! Juhan Aare.

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud Siim Kallas, obligatsioonide käikulaskmisest rääkides te mainisite, et tõenäoliselt see 890 miljonit Eesti krooni, mis on Moskvas külmutatud, ei ole lõplikult kadunud raha. Kas teil on mingisugune kaalukam argument selle kinnituseks, et see tõesti nii on? Viimased läbirääkimised Eesti ja Venemaa vahel võib-olla süvendasid teistsuguseid meeleolusid. Aitäh!

Jaa. Minu käsutuses on niisugune informatsioon. Esiteks, Vnešekonompanga võlgasid siiski mingil moel maailmas ostetakse ja müüakse. Tõsi, räägitakse 5%-st, see tähendab, et kui Vnešekonompank on teile võlgu miljon krooni, siis te võite sellest kätte saada 50 000, müües selle võla maha ja jäädes oma miljonist ilma, seetõttu koteeritakse seda võlga väga madalalt. See on üks variant. Teine variant on see, millega me praegu töötame. Me tahame liituda Londoni klubiga. Londoni klubi juhid on küll sakslased, kuid see koosneb pankadest, kellel on nõudmisi endise Vnešekonompanga vastu või Nõukogude Liidu vastu tervikuna ja kes koondab endasse umbes 35 miljardit nõudmisi sellest 85 miljardist, mida loetakse Nõukogude Liidu välisvõla suuruseks. Ka meie tahaksime sellega ühineda, et kui sealt midagi tagasi saab, siis ehk pudeneb natukene meilegi. Ja veel on niisugune natukene vastuoluline informatsioon, millest on ilmselt väga vara rääkida, aga millest on siiski juttu olnud: uuritakse võimalusi selle raha investeerimiseks Venemaale. See tähendab, et kui Venemaa valitsus, ilmselt alla selle keegi seda ei otsusta, oleks nõus selle raha investeerimisega Venemaale ja me töötame konkreetsete ettepanekute kallal, siis tulevikus me võiksime näiteks selle investeeringu täielikult või osaliselt maha müüa, saades sealt selle raha tagasi. Niisugune informatsioon on minu käsutuses.

Suur tänu! Ivar Raig.

Tänan! Viimati räägiti n.-ö. optimistlikult variandist, et midagi me saame tagasi, aga kui me ei saa tagasi seda Vnešekonompanga võlga, kas kaotajaks, n.-ö. selle tühja augu omanikuks jäävad ainult nimetatud pankade osanikud või hakkab see kuidagi puudutama ka hoiustajaid?

Auk on 890 miljonit krooni, eks ole. Osanike osa on ainult 13 miljonit, ülejäänud on kõik hoiustajate osa, see tähendab, nende hoiustajate osa, kelle arved on Moskvas teistpidi kinni. Nii et see jaotub põhiliselt ikka nende vahel, see, mis üle jääb, jaotub sisuliselt pankade ja obligatsiooni kaudu Eesti Panga ja valitsuse vahel. Me näeme siin otsuses ette ka selle variandi, et neid sertifikaate, mis on nende käes, kes on selle operatsiooniga seotud ja kelle rahad on kinni, saab mingil hetkel, kui tekivad rahalised võimalused, ka Eestis kokku osta. Nii et selle kaudu võib tuua teatud leevenduse, kui finantsiliselt ja poliitiliselt osutub võimalikuks ja otstarbekaks.

Suur tänu! Jaanus Raidal. (Härra Raidali mikrofon ei töötanud.)

Jutt ei ole panganduse ülevalhoidmisest, vaid nende klientide toetamisest, kes on "tänu" pankadele jänni jäänud. Näiteks mina olen suhteliselt radikaalsel arvamusel, seda me ka näitasime oma operatsiooniga ja sellega, et me Tartu panga siiski sulgesime ega teinud mingisugust käiku, et tuua finantsilised raskused maksumaksjate kaela, seda enam, et me ei oska hinnata seda summat. Nii et me üritame nii ja teisiti, aga kui pank on päriselt pankrotis omaenda süü läbi, siis ei ole minu arvates mingit põhjust seda maksumaksjate turjale veeretada, kuigi iga konkreetset juhtumit tuleb vaadata eraldi. Mis puutub Moskvasse jäänud rahadesse ja nende kättesaamisesse, kas oli tegemist saamatuse või millegi muuga, siis seda on raske öelda. Kes oskab seda nüüd täpselt hinnata, missuguseid samme oleks võinud astuda või kas tõesti tehti kõik nii nagu vaja. Ma võin öelda ainult seda, mis puudutab Põhja-Eesti Aktsiapanka ehk tolleaegset Eesti Panga Välisoperatsioonide Valitsust. Välisoperatsioonide Valitsus kandis kogu aeg Vnešekonompangast raha üle Handelsbankenisse. 1991. aasta detsembri alguses oli Vnešekonompanga arvel 2 milj. dollarit, otsus võeti vastu 17-ndal, aga sisuliselt 14. detsembrist enam raha läbi ei läinud, see tähendab, et enam sealt raha üle kanda ei olnud võimalik. 1. jaanuariks oli sinna kinni jäänud 14,5 milj. dollarit ja see läks selle Ülemnõukogu Presiidiumi otsuse alla, mis kuulutas need otsused külmutatuks. Põhja-Eesti Aktsiapanga osa, umbes 26 miljonit dollarit, lihtsalt "laevutati" sinna peale, seda ei saa kätte, kuigi sellel ei ole mingit paberlikku alust. Me oleme korduvalt nõudnud, et meile saadetaks vähemalt otsus, mispärast me ei saa seda raha sealt kätte. Suuliselt on vastatud, et kuna Eesti on nii- ja naasugune ega osale selles ja teises asjas, siis Eesti ei kuulu nende hulka, kellele sealt raha välja makstakse. Ma olen kohtunud Venemaa Keskpanga mõlema juhiga, üks neist ütles, et siin ei ole mingit probleemi, raha saate kätte, aga see on poliitilisel tasemel kinni. Küsimus on selles, kas me oleksime suutnud leida mingisuguseid vahendajaid, kes oleksid sealt osa raha välja toonud. Neid vahendajaid on käinud, me aktsepteeriksime ja võtaksime tõsiselt arutusele ka mingisugused 70%-lised pakkumised, kuid nendest ei ole midagi välja tulnud. Rohkem ma ei oska öelda, mulle tundub, et oleme üht-teist raha kättesaamiseks teinud, oleme selles suunas püüelnud, aga raha ei ole kätte saanud. Võin ainult lisada, et see on olnud üks teemasid valitsusjuhtide kohtumisel, kus mina olen osalenud.

Arvo Sirendi.

Lugupeetud ettekandja! Meil on raharinglus lootusetult korrast ära. Tavaliselt saab maailmas pangast laenu võtta, meil pangad hakkavad obligatsioonide näol hoopis teistelt laenu otsima, et ise kuidagimoodi hinge jääda. Kas see praegune abinõude süsteem parandab mingil moel raharinglust või halvendab seda veelgi?

Kui kehtestati pankade moratoorium, oli 336 milj. maksmata arveid, praegustel andmetel on maksmata arveid 30 milj. ümber. Me liigume selles suunas, nagu olen korduvalt öelnud, et Eesti krooni esimesel aastapäeval raharinglus ja raha liikumine pankade taha seisma ei jää. Muidugi, probleemid on tõsised, sellepärast et praegu on parematel pankadel raha, mida nad ei julge välja laenata, vastastikuse usalduse küsimus on väga tõsine. Praegu arutatakse seda teemat meie kõigi kommertspankadega Eesti Pangas. Probleem on just selles, et kõik on väga palju kõrvetada saanud, kliendid ei maksa laene tagasi, pangad ei maksa üksteisele laene tagasi. Me peame kuidagi sellest nõiaringist välja saama ja meil on plaan, kuidas sellest nõiaringist välja saada, et raha läheks tõesti normaalselt ringlusesse. On olemas rahatulumehhanism, tehnoloogiliselt on kõik valmis, et pangad saaks operatiivselt üksteiselt osta ja raha müüa, aga puudub usaldus, kõik on hirmu täis, et jäävad oma rahast ilma. See on praegu peaprobleem.

Suur tänu! Paistab, et rohkem küsimusi ei ole. Täname härra Kallast. Kaasettekandeks palun kõnepulti eelarve- ja maksukomisjoni esindajana härra Tõnu Tepandi.

Lugupeetud kallid kolleegid! Juhtivkomisjon arutas seda otsuseprojekti ja tuli üksmeelsele järeldusele, et see on mitmest halvast lahendusest kõige vähem halb lahendus, mis aitab saavutada panganduse stabiilsuse ja vältida majandusele lisakahju tekkimist. Meie seisukoht on selline, et need võlatähed (300 miljonit krooni) ei tekita majandusele kahju, sest summa on pretsedenditult väike, võrreldes teiste riikidega, kus ringleb väga palju võlatähti. See on niisugune variant, mis on meile praeguses olukorras jõukohane ja ta ei lähe vastuollu rahvusvaheliste kokkulepetega. Juhtivkomisjon teeb ettepaneku see otsuse eelnõu vastu võtta. Tänan!

Paistab, et küsimusi ei ole. Täname, härra Tepandi! Avan läbirääkimised. Kes soovib sõna käesolevas päevakorrapunktis? Ma ei näe sõnasoovijaid. Kas me võime fikseerida, et läbirääkimised lõpetatakse? Ollakse nõus. Läbirääkimised on lõppenud. Kas ettekandjad soovivad lõppsõna? Ei soovi. Komisjoni poolt lõppsõna? Ei ole. Lugupeetud kolleegid, kas ma võin käesoleva eelnõu panna lõpphääletusele? Võin. Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et võtta vastu otsus "Vabariigi Valitsuse tähtajaliste võlakohustuste väljalaskmine"? Palun hääletada. Otsuse poolt on 62 saadikut, vastu pole keegi, 1 on erapooletu. Otsus on vastu võetud.

Lugupeetud kolleegid, enne kui me lõpetame, on mul paar teadet. 28. detsembril Vabariigi Valitsuse esitatud õiguskantsleri tegevuse korraldamise seaduse eelnõu juhtivkomisjon on eilse juhatuse otsusega ümber määratud, nimelt riigiõiguskomisjon on asendatud õiguskaitsekomisjoniga. Riigikogu liikmetele teadmiseks, et Eesti riigi eelarve uus redaktsioon koos muudatusettepanekutega pannakse Riigikogu liikmete lauale täna kella neljaks pärast lõunat. Keskkonnakomisjon teatab: täna kella kuue paiku õhtul jaotatakse laudadele mereuurimis- ja kalanduskonventsioonide eesti keelde tõlgitud tekstid. Riigiõiguskomisjon palub tuletada meelde, et muudatusettepanekute esitamise tähtaeg kodakondsuse seaduse rakendusotsuse muutmise seaduse kohta lõpeb homme, 20. jaanuaril kell kuus õhtul. Sellega on meie tänase istungi päevakord ammendatud. Ma tänan teid koostöö eest. Homne istung algab kell kaks.