Kolleegid! Asume vastu võtma seadusandlike aktide eelnõusid. Proua Ülle Aaskivi.

Lugupeetud juhatus, austatud Riigikogu! Vabariigi Valitsus esitab teile paketi maksuseadusi puudutavaid eelnõusid. Kõigepealt seaduseelnõu Eesti Vabariigi rahareformi komitee 1992. aasta 19. juuni dekreedi nr. 035 3. punkti kehtetuks tunnistamise kohta. Ettekande nimetatud eelnõu kohta esitab rahandusminister M. Üürike. Teiseks esitame samuti maksuseadust puudutava eelnõu muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi ettevõtte tulumaksuseaduses koos seletuskirjaga. Ettekande teeb rahandusminister M. Üürike. Ja kolmandaks eelnõu muudatuste ja täienduste tegemise kohta Eesti Vabariigi käibemaksuseaduses koos seletuskirjaga. Ettekande teeb rahandusminister M. Üürike.

Juhtivkomisjon on eelarve- ja maksukomisjon. Kolleeg Valve Kirsipuu.

Eelarve- ja maksukomisjon teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku algatada hiljemalt 1993. aasta 1. märtsiks riigieelarve seaduse ning riigieelarve koostamise ja vastuvõtmise korda sätestavate seaduste eelnõud. Ühtlasi teeme Riigikogu juhatusele järgmise ettepaneku: seoses uute eelnõude algatamisega võtta menetlusest maha "Kuningriiklaste" fraktsiooni esitatud riigieelarve seaduse eelnõu vastavalt Riigikogu kodukorra seaduse §-le 30.

Otsuse eelnõu, mis käib valitsuse kohta ja on esitatud eelarve- ja maksukomisjoni poolt, eeldab, et juhtivkomisjoni kohustused võtab enda peale autor. Juhtivkomisjon, eelarve- ja maksukomisjon, teeb ettepaneku arvata menetlusest välja "Kuningriiklaste" fraktsiooni esitatud seaduseelnõu riigieelarve kohta. Lugupeetud Riigikogu! Kes on selle poolt, et arvata nimetatud seaduseelnõu menetlusest välja? Selle ettepaneku poolt on 46 Riigikogu liiget, vastu on 21, 11 jäi erapooletuks. See eelnõu arvatakse menetlusest välja. Peeter Lorents.

Austatud juhataja, austatud kolleegid! Lubage esitada otsuse eelnõu, mis on seotud erastamisettevõtte majanduslike ja juriidiliste probleemidega. Oleks hea moodustada ajutine komisjon, kuhu kuuluksid pariteetsetel alustel kõigi Riigikogu poliitiliste jõudude esindajad. Aitäh!

Oleks olnud lihtsam, et ajutise komisjoni moodustab juhatus. See ei tähenda muidugi, et seda ei võiks teha ka Riigikogu otsusega. Juhtivkomisjon on majandus- ja põllumajanduskomisjon. Katrin Linde.

Annan üle kaks seaduseelnõu, mõlemad puudutavad riikliku sümboolika korrastamist. Esimene on Eesti Vabariigi riigivapi etalonkujutise taaskehtestamise ja teine sümboolikaseaduse eelnõu.

Mõlemad eelnõud kuuluvad riigiõiguskomisjoni kompetentsi. Rein Helme.

Austatud juhatus, lugupeetud Riigikogu! Mul on au üle anda Riigikogu otsuse eelnõu, mille kohaselt tehakse Vabariigi Valitsusele vastavalt põhiseaduse § 102 teisele lõikele ettepanek algatada teenetemärkide seaduseelnõu, arvestades selle koostamisel 1936. aasta 7. oktoobri teenetemärkide seaduse põhimõtteid. Teen selle ettepaneku riigikaitsekomisjoni nimel. Peame seda vajalikuks seoses vabariigi 75. aastapäevaga. Palume Vabariigi Valitsuselt kiiret seisukohavõttu ja selle eelnõu arutamist jaanuaris.

Selle otsuse eelnõu autorid võtavad endale ka juhtivkomisjoni kohustused. Epp Haabsaar.

Esitan Eesti Vabariigi maksukorralduse seaduse osalise mitterakendamise seaduse eelnõu, et lahendada üksikemade alimentide probleem. Ühtlasi võtan tagasi oma eelmise eelnõu, see oli "Eesti Vabariigi üksikisiku tulumaksuseaduse muutmise seaduseelnõu".

Tagasivõetud eelnõu lülitame menetlusest välja ja üleantud eelnõu kuulub eelarve- ja maksukomisjoni kompetentsi. Edgar Spriit.

Austatud esimees, austatud kolleegid! Võtan ajutiselt menetlusest tagasi Riigikogu otsuse eelnõu "Elanikkonna maksujõuetuse ja erakorralise sotsiaalabi kriisifondi seaduseelnõu" väljatöötamise kohta, sest seda ei ole võimalik realiseerida väljapakutud tähtajaks, 1. jaanuariks 1993. Tänan!

Nimetatud eelnõu on menetlusest välja arvatud. Saalis ei ole Paul-Olev Mõtsküla, ma ei saa küsida, kas tal tekkis mõni probleem. Võib-olla kompuutrimehed lülitavad ta praegu nimekirjast välja.

Lugupeetud kolleegid, Riigikogu liikmed! Enne kui me jätkame sisuliste päevakorrapunktide arutelu, on meil teiega üks vajalik kohustus täita. Nimelt on meie peres üks uus liige, kolleeg Daimar Liiv, kes on valmis andma ametivannet. Ma palun kolleeg Daimar Liivi kõnetooli vannet andma.

Austatud juhatus, austatud Riigikogu liikmed! Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale.

Kolleegid! Jätkame tuttava ja mitu korda katkestatud päevakorrapunkti arutelu. Kõne all on otsuse eelnõu Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni peadirektorite nimetamise kohta. Oleme parasjagu sellises staadiumis, et pärast katkestamist jätkame läbirääkimisi. Kes soovib kõnet pidada, kes soovib sõna võtta? Kõne- ja sõnasoovijaid ei ole. Meil on vaja täpselt fikseerida seisund, et läbirääkimised on lõppenud. Tiit Made.

Austatud eesistuja! Mul on küsimus. Kui kaua saab veel teha parandusettepanekuid?

Parandusettepanekuid enam teha ei saa.

Kuidas nii? Pärast läbirääkimisi või läbirääkimiste käigus tehakse alati parandusettepanekuid, praegu ei ole läbirääkimised veel lõppenud, parandusettepanekuid võib teha ka ilma läbirääkimisteta.

Tiit Made peaks veel natukene uurima seadust. Ta päästis mind hädast välja, et ma ei pidanud narrilt panema hääletusele läbirääkimiste lõpetamist, sest keegi pole läbirääkimisi pidanud. Nüüd on läbirääkimised peetud. Tiit Made, pärast katkestamist esitas juhtivkomisjon tähtaja, milliseks ajaks tema ootas parandusettepanekuid. See tähtaeg sai läbi eile mingil kellaajal, mida ma täpselt ei ütle. Aga juhtivkomisjon on selle fikseerinud, see oli kell 12.30. Selleks ajaks olid parandusettepanekud esitatud. Palun, Tiit Made!

Lugupeetud eesistuja! Läbirääkimised või küsimuse arutamine oli katkestatud. Milleks on siis üldse vaja läbirääkimisi, kui parandusettepanekuid enam teha ei saa? Katsuge populaarses vormis asja selgitada.

Läbirääkimisi korraldatakse esitatud parandusettepanekute kohta. Kõik, kes esitasid parandusettepanekuid, tulevad nüüd ette, kiidavad omi ja laidavad teiste ettepanekuid. Tiit Made ometi ei kahtlusta mind, et mina kodukorra seaduse kokku kirjutasin.

Ei, selles ma teid ei kahtlusta.

Niisugune on selle seaduse loogika.

Olen veendunud, et kodukorra käsitlemine on sageli kaunikesti omapärane.

See võib nii tunduda. Keegi ei ole fikseerinud, et ma oleksin lausa eksinud. Mul on täna kannatlikkust selgitada kõike seda, mida ma tean ja suudan. Kui ma jään hätta, palun abi. Eile katkestasid autorid selle otsuse eelnõu arutelu ja juhtivkomisjon määras uue parandusettepanekute esitamise tähtaja. Selleks anti pool tundi aega. Poole tunni jooksul laekusid parandusettepanekud, nende hulgas ka Tiit Made parandusettepanek. Juhtivkomisjon töötas kõigi laekunud parandusettepanekutega, ka Tiit Made parandusettepanekuga. Ma ei tea, kui palju sealt midagi arvesse võeti, nüüd saan seda kuulda. Kas on veel sõnasoovijaid? Tiit Made, teine arvamusavaldus. Palun, tule kõnetooli!

Lugupeetud eesistuja! Ma tänan selle vaimustuse eest, mida valitsuskoalitsioon minu esinemise puhul väljendab. Ma katsun teie usaldust mitte kuritarvitada. Ma katsun teid piiritult kiita selle eest, et teil ka tulevikus oleks jagada heatahtlikku suhtumist opositsiooni liikmetesse. Ja tänan ka lugupeetud Ülo Nugist selle eest, et ta meie vestluse üles soojendas, et ta andis mulle võimaluse sõna võtta, sest õhtune istung algas üpris loiult. Aga ma tulin kõnetooli selleks, et kutsuda kalleid kolleege üles oma mõtteid avaldama televisiooni ja raadio direktorikandidaatide asjus. Nagu te teate, tulevikus meil selleks võimalust ei ole. Ma tahaksin kokku võtta arutelu raadio ja televisiooni ümber, ehkki ma ei ole veendunud, et sellega see protsess siin lõpeb. Pean nentima, et selle eelnõu arutamise käigus on meie valitsustroika karastunud, muutunud tunduvalt tugevamaks, kompromissivõimelisemaks. Aga samas pean kurbusega tunnistama: selle seaduseelnõu arutamine on näidanud, et meie kultuurikomisjon on äärmiselt rabe ja valmistab küsimusi ette väga räpakalt. Selles ei ole midagi imelikku. Noored inimesed on harjutanud, saanud endale reglemendi natukene selgemaks ja küllap juba järgmised asjad lähevad libedamalt. Kultuurikomisjoni esimees on demonstreerinud oma subjektiivset suhtumist Riigikogusse. Ta on näidanud, et on meist peajagu üle. Ta on andnud meile mõista, et teie, väikesed sipelgad, võite ju rääkida, mida tahate, aga on parem, kui te üldse midagi ei räägi. Kultuurikomisjoni esimees on meid austanud mitmete tiitlitega ja me oleme selle eest sügavalt tänulikud. Me oleme kasvanud selle aja jooksul ja muutunud palju paremaks. Nüüd eelnõust. Ma tegin parandusettepaneku punkti 2 juurde, et me võiksime esitada küsimusi raadio ja televisiooni peadirektori kandidaatidele. Seda ettepanekut oleks nagu arvestatud, kuid ajaliselt piirdub küsimuste esitamine 30 minutiga. Kahjuks me ei tea, kui palju on kandidaate raadio ja televisiooni peadirektori kohale. Kui neid on näiteks kümme, siis see tähendab, et igale kandidaadile võib esitada küsimusi 3 minutit või isegi vähem. Tegelikult on kõik praegu hajali. Seepärast oleks enne hääletamist hädavajalik, et meie juhid ja õpetajad teataksid meile, kui palju on kandidaate, et me oskaksime valmistuda küsimuste esitamiseks. See on äärmiselt vajalik. Ma loodan, et intelligentsete inimestena nad seda kahtlemata teevad, tulles meile jäägitult vastu. Aga ma kutsun teid veel kord üles avaldama oma arvamust võimalike kandidaatide suhtes. Omalt poolt lisan, et Riigikogu peab aktsepteerima Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni kollektiivi poolt esitatud kandidaate. Vastasel korral näitame, et me ei pea töökollektiivide arvamust millekski. Meid ei huvita, kas nemad on olemas või ei ole. Las nad peavad oma klubiõhtuid ja arutavad, kes neid võiks juhtida. Kuid meie otsustame Riigikogus hoopis teisiti, meie otsustame nii, nagu meie tahame. See olgu õpetuseks kõigile töökollektiividele. Ärge toppige oma nina Riigikogu asjadesse, ärge avaldage oma arvamust Eesti ühiskonna arengu kohta! Mis loeb ühe väikese töökollektiivi arvamus. Põhimõtteliselt olen vaimustatud sellest harjutusest, mida nimetatakse Eesti Raadiole ja Eesti Televisioonile peadirektorite määramiseks. Konstateerin veel kord, et suuremat osa saadikuid ei huvita, millega tegeleb raadio ja televisioon, missugune on nende materiaalne olukord, millise kvaliteediga on saated. Palju rohkem ollakse huvitatud, et plats saaks puhtaks ja oma mees võimule. Peaasi, et saaks jõuga maha suruda demokraatliku tahte. Soovin teile selleks edu! Tänan!

Suur tänu! Kolleegid! Teema ei ole meile uus, arvamusavaldusi oleme palju kuulnud. Kuidas suhtute sellesse, kui me fikseerime läbirääkimiste lõpetamise aja näiteks pärast Toomas Alatalu kõnet ja Jaanus Betlema sõnavõttu? Tõnu Kõrda peab ka kõne. Järjekord oleks selline: Toomas Alatalu kõne, Jaanus Betlema sõnavõtt ja Tõnu Kõrda kõne. Lugupeetud kolleegid! Kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised pärast Jaanus Betlema sõnavõttu ja Tõnu Kõrda kõnet? Selle ettepaneku poolt on 54 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, 15 jäid erapooletuks. Läbirääkimised lõpetatakse eespool nimetatud tingimustel.

Lugupeetud eestseisus, lugupeetud valimisseadusjärgne enamus, lugupeetud rahva poolt valitud enamus! Ma kahetsen, et ma ei võta alati kõiki küsimusi südamesse ja ei süvene igasse dokumenti. Aga kuigi rong on läinud, tekib ausalt öeldes seda dokumenti lugedes tšuktši tunne. Sest vaadake, dokumendi nimetus kõlab nii: "Riigikogu otsus Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni peadirektorite nimetamise kohta". Teine punkt lõpeb nii, et Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni direktor valitakse avalikul hääletusel. Mida me siis lõpptulemusena teeme, kas nimetame või valime? Ja teine küsimus. Näete, siin ei ole fikseeritud, kui kauaks, milliseks tähtajaks Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio direktor valitakse. Kas me valime nad eluajaks? Ma saan täiesti aru, et rong on läinud, aga minu arvates tuleb see dokument viimasel hetkel siiski teatud konditsiooni viia. Mis puutub minu arvamusavaldusse selles küsimuses, siis ma juhin jällegi tähelepanu sellele, et me talitame pimesi. Selle asemel, et oleks kindlalt teada, kes on kandidaadid mõlemale ametikohale, jätkame praeguse hetkeni poliitilisi mänge. Tuletaksin meelde, mida ma rääkisin siin kaks nädalat tagasi. Ei ole normaalne, et me Riigikogus kandidaate ei avalikusta. Rõdul on seltskond, kes mujal maailmas peab poleemikat võimalike kandidaatide üle. Ma soovin südamest, et me ükskord selleni jõuaksime. Teine põhimõtteline moment. Raadio ja televisioon on peamised infovahendid meie vabariigis nii kaua, kuni meil on üks telekanal. Seda asja tuleb radikaalselt muuta. Ma toetan põhimõtteliselt loosungit "plats puhtaks". Plats puhtaks teleekraanil ja eetris eeskätt neist, kellel oli "suuri teeneid" stagnaperioodil ja kes jätkavad aktiivset tegutsemist ka praegu. Küsimus on selles, et seda situatsiooni saab praegu siiski muuta. On vaja lõpetada ringkaitse. Tänan!

Jaanus Betlem.

Austatud härra esimees, austatud Riigikogu liikmed! Austatud absoluutne enamlus, vabandust, enamus ehk härra Toomas Alatalu! Me kuulsime täna Riigikogu kõnepuldist väga originaalseid, enneolematult originaalseid mõtteid. Ma võin härra Alatalule kinnitada, et isegi mitte Inglise või Kataloonia parlamendis ei ole niisuguseid mõtteid avaldatud. Isegi õndsal sotsialismiajal ei valinud töökollektiivid endale direktoreid. Ma tänan Tiit Madet selle enneolematult demokraatliku mõttevälgatuse eest!

Tõnu Kõrda.

Lugupeetud juhatus, lugupeetud kolleegid! Nagu te teate, esitas "Kuningriiklaste" fraktsioon juba möödunud nädalal Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni peadirektori kandidaadiks vastavalt Paul Himma ja Märt Müüri. Need mehed said töökollektiivides täieliku või kõige suurema toetuse. Meie fraktsioonis oli esialgu mitmesuguseid arvamusi. Kuid siis jõudsime otsusele, et me peame austama nende kümnete, sadade ajakirjanike valikut, kes meie arvates etendasid vabadusvõitluses otsustavat osa. Need inimesed väärivad kas või üks kord seda, et nad võivad oma ülemuste määramisel sõna kaasa rääkida. Nad ei soovi, et kollektiivide juhid määratakse kusagil kabinettides, nagu see leidis aset 50 aastat. Miks need inimesed seda väärivad? Meenutagem 1991. aasta jaanuari veriseid sündmusi, mis algasid Vilniuses. Kui poleks olnud Eesti Televisiooni, kes suutis edastada läände pildi nendest veristest sündmustest, mõelgem, kas need roomikmasinad oleksid peatunud? Nad oleksid maha rullinud ka Läti ja Eesti. Meenutagem, kus olite siis teie, mida te mõtlesite, mida te tundsite nendel päevadel ja öödel? Võrrelgem oma seisundit ajakirjanikega, kes avalikult võitlesid selle sõjamasinaga ekraanil ja eetris. Oli teada, kui tankid ja soomusautod jõuavad Tallinna, siis hakatakse esimesena automaadipäradega peksma ajakirjanikke, neid, kes olid ekraanil ja eetris avalikult võidelnud. Kui algasid Vilniuse verised sündmused, tehti ettepanek blokeerida meie raadio ja televisiooni hoonetekvartal betoonplokkidega. Arvestati, et Töökollektiivide Liidu organisatsioonid suudavad lühikese ajaga selle kvartali blokeerida. Hiljem rakendati seda ideed Toompeal, samuti Riias ja Vilniuses. Kahjuks ajakirjanikele niisugust kaitset luua ei saanud, ja ei olnud ka mõtet, sest antennid oleks nagunii vallutatud. Ajakirjanikud jäid ohu ees täiesti kaitseta. Isegi betoonplokke polnud nende kaitseks, mis olid Toompeal. Meenutage möödunud aasta augustisündmusi. Eesti Raadio oli ainus massikommunikatsioonivahend, mis jäi tööle endise Nõukogude Liidu territooriumil. Ja öelge nüüd, kas need inimesed televisioonis ja raadios ei vääri võimalust saada endale ülemusi, keda nad on valinud. Ma tean, et meie kandidaadid – Paul Himma ja Märt Müür – hääletatakse homme maha. Kõik märgid viitavad sellele. Möödunud aasta augustis, kui algasid traagilised sündmused, toodi Raadiomajja 10 kiivrit. "Salvo" mehed kinkisid need. Oli teada, kui Pihkva dessantväelased jõuavad Raadiomajja, siis nad ei halasta. Loodeti nende kiivrite kaitsele. Loodeti, et saatekeskuses töötavate ajakirjanike, sealhulgas noorte neidude ajusid püssipära esimese löögiga pealuust välja ei lööda. Ja nüüd meenutagem oma seisundit nendel augustiöödel. Ma arvan, et paljud meist ootasid hommikul ärevusega raadionuppu lahti keerates, kas Eesti Raadio ikka töötab või ei, sest vaikimine oleks tähendanud lõppu meile kõigile. Homme hääletatakse maha Paul Himma ja Märt Müür. See kiiver oleks kaitsnud ajakirjanikke Pihkva dessantlaste automaadipärade eest. Aga homme selgub, et Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni kollektiivid ei oska üles seada õigeid kandidaate, nad ei ole vastutustundelised, nad ei oska arvestada isamaa huve. Möödunud aasta jaanuaris, möödunud aasta augustis ei tekkinud kellelgi kahtlust, et tele- ja raadioajakirjanikud teenivad isamaad. Mis on nüüd muutunud? Muutunud on see, et siis oli isamaa kõigile ühine, nüüd on see püha sõna pandud jutumärkidesse. Ma pole kristlane, mind on ainult ristitud, ma ei tea, mis on patt kristluse järgi. Aga mulle tundub inimesena ja ajakirjanikuna, et maha hääletada raadio ja televisiooni kandidaadid on patt. Kui agarasti palvetada, saab ristiusu järgi andeks igasuguse patu. Inimesena tundub mulle, et on selliseid patte, mida ei ole võimalik andestada. Loomulikult peab igal valitseval ja poliitilisel jõul olema teatud piirides kontroll ja mõju suurte massikommunikatsioonivahendite üle, see on õige. Kuid oma mõju ja kontrolli on võimalik saavutada mitte ainult verivärsketele revolutsionääridele omase sirgjoonelise jõupoliitikaga, mis hiljem laviinina ei tea kuhu välja viib. Kui verivärsketest revolutsionääridest saavad kunagi kogenud poliitikud, siis nad mõistavad, et oli ka teistsuguseid meetodeid. Oli võimalus raadio ja televisiooni peadirektori probleem lahendada nii, et me ei alandaks ega solvaks tele- ja raadioajakirjanikke, kelle kaitseks möödunud aastal oli ainult selline kiiver. Aitäh!

Suur tänu! Läbirääkimised on lõppenud. Kas Lauri Vahtre soovib lõppsõna? Ei soovi. Kas Sulev Alajõe soovib lõppsõna? Palun, Sulev Alajõe!

Austatud juhatus, lugupeetud Riigikogu! Tahaksin tänada härra Tiit Madet õpetlike sõnade eest. Arvan, et ma olen tema juhtimisel edaspidigi õppimisvõimeline. Teile ütlen lõppsõnas seda, et esimene punkt sätestab, kuidas kandidaate esitatakse. Kui see otsus peaks täna vastu võetama, siis on valitsuse valvelaua töötajatega kokku lepitud, et nad võtavad tunni aja jooksul kinnises ümbrikus vastu kandidaatide nimesid. Nad fikseerivad üleandmise kellaaja. Kandidaatide nimekirjad esitatakse homme hommikul Riigikogu juhatusele. Nii kaua, kui me töötame, saab kandidaate esitada pärast otsuse vastuvõtmist. Tänan tähelepanu eest!

Härra Alajõe! Kasutame juhust ja hakkame parandusettepanekuid läbi hääletama. Alustame parandusettepanekute kommenteerimisest. Ma panen need kohe hääletusele.

Parandusettepanekuid ma pikemalt ei kommenteeriks, sest need on teile kätte jagatud. Tabelisse on esimesena kantud Kalle Kulboki esitatud parandusettepanekud. Komisjon neid ettepanekuid ei arvestanud.

Kas Kalle Kulbokil on kolm parandusettepanekut?

Jah.

Kalle Kulbok, kas panen teie ettepanekud hääletusele? Kalle Kulbok.

Tervikuna, palun! Minu parandusettepanek oli kolmepunktiline.

Kõik kolm ettepanekut paneme hääletusele. Selge. Ühe hääletuse alla ei saa neid mahutada. Kolm hääletust.

Formuleeritud oli üks ettepanek.

Kalle Kulbok! Nagu ettepanek on kirja pandud, nii saan selle ka hääletusele panna. Kolleegid! Asume parandusettepanekuid läbi hääletama. Kõigepealt kolleeg Kalle Kulboki parandusettepanekud, neid on kolm. Teil on tabelid ees. Tuleb kolm hääletusvooru. Juhtivkomisjon ei ole parandusettepanekuid toetanud. Vaatame, mida otsustab Riigikogu. Lugupeetud Riigikogu! Üks hääletus? Kalle Kulbok! Kas on tegemist kompleksse parandusettepanekuga? Kuna juhtivkomisjon kvalifitseeris ettepanekut niimoodi, siis ma pean selle ka vastavalt hääletusele panema. Üks hääletusvoor. Kas kõik mõistavad? Lugupeetud Riigikogu! Kes on Kalle Kulboki parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 29 Riigikogu liiget, vastu on 46, 3 jäid erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust. Jätkake, palun!

Edasi tuleb proua Krista Kilveti parandusettepanek esimese punkti kohta. Sama punkti kohta laekus parandusettepanek ka Kalle Jürgensonilt ja Indrek Kannikult. See variant, mis otsusesse tuli, on sisuliselt Indrek Kanniku ja Krista Kilveti variant. Seetõttu ei arvestatud Kalle Jürgensoni ettepanekut.

Üks hetk, ma informeerin Riigikogu. Valitsuskoalitsiooni liige Heiki Kranich avaldab protesti juhatuse tegevuse suhtes Tõnu Kõrda kõne ajal. "Tõnu Kõrda kõne oli fakte suvaliselt tõlgendav, antud kontekstis kohatu ja asjatult kirgi õhutav. Juhatuse kohus oleks olnud selline kõne katkestada." Lükkan protesti tagasi. Jätkame.

Teise punkti all on kirjas Krista Kilveti kaks parandusettepanekut. Punkti 1 kohta esitatud parandusettepanekut on komisjon arvestanud.

Kas keegi rahvasaadikutest soovib selle ettepaneku hääletamist? Ei soovi. Jätkame.

Proua Kilveti teist parandusettepanekut punkti 3 juurde komisjon ei arvestanud.

Kas paneme hääletusele? Paneme hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on Krista Kilveti teise parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 29 Riigikogu liiget, vastu on 42, 2 jäid erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust.

Keskfraktsiooni ja Tiit Made ettepanekutes soovitakse esitada küsimusi ja pidada läbirääkimisi. Komisjon leidis kompromissi. Küsimusi võib esitada 30 minuti ulatuses. Seega on Tiit Made ja Keskfraktsiooni ettepanekut 2. punkti kohta osaliselt arvestatud.

Kuidas Keskfraktsioon asjasse suhtub? Kas palutakse hääletamist? Hääletame. Lugupeetud Riigikogu! Kes on Keskfraktsiooni parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 24 Riigikogu liiget, vastu on 40, 2 jäid erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust.

Keskfraktsiooni järgmine ettepanek nägi ette lisada täiendavalt 3. punkt. Komisjon seda ei toeta.

Paneme hääletusele. Arvo Junti ja Krista Kilvet! Kas panna hääletusele? Lugupeetud Riigikogu! Kes on Keskfraktsiooni teise parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 25 Riigikogu liiget, vastu on 40, 5 jäid erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust.

Härra Made tegi ettepaneku esitada küsimusi nii, et küsimuste aeg ei oleks piiratud. Sisuliselt on ettepanekut arvestatud, sest küsimusi on võimalik esitada 30 minuti ulatuses.

Tiit Made! Kas ettepanek läheb hääletusele või ei lähe? Läheb hääletusele. Lugupeetud Riigikogu! Kes on Tiit Made parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 21 Riigikogu liiget, vastu on 44, 6 jäid erapooletuks. Ettepanek ei leidnud toetust.

Edasi tuleb Kalle Jürgensoni parandusettepanek 1. punkti kohta. Sellest oli juba juttu. Komisjon seda ei arvestanud.

Kalle Jürgenson! Kas läheb hääletusele? Keegi ei nõua hääletamist.

Järgmine parandusettepanek on Indrek Kannikult. Seda on arvestatud.

Kas keegi Riigikogu liikmeist nõuab Indrek Kanniku ettepaneku hääletamist? Ei nõua. Aitäh! Kolleegid! Ega ma ei ole unustanud kellegi parandusettepanekut? Toomas Alatalu.

Riigikogu võib esitada küsimusi kokku 30 minuti ulatuses. Kas see tähendab seda, et me esitame üksteise järel küsimused ja hiljem 2 tunni jooksul vastatakse?

Toomas Alatalu! Tõmbame kohe kriipsu alla. Ma püüan probleeme reguleerida seaduslike meetmetega. Praegu läbirääkimisi enam pidada ei tohi. Keegi ei ole võtnud autorilt või juhtivkomisjonilt õigust veel kord lõppsõnaga meie ette tulla. Võimalik, et ka fraktsioonid soovivad enne lõpphääletust esineda lõppsõnaga. Need võimalused on olemas. Kolleegid! Me oleme eelnõu arutamisel kõik seaduses ettenähtud protseduurilised nõuded täitnud. Kas keegi soovib enne lõpphääletust esineda lõppsõnaga 3 minuti piires? Keegi ei soovi seda teha. Toomas Alatalu! Ma arvan, et nüüd tuleb ainult vastu hääletada. Muud nõu mul anda ei ole, sest läbirääkimised on läbi. Arvo Junti.

Lugupeetud esimees! Palun enne lõpphääletust Keskfraktsiooni nimel kümme minutit vaheaega.

Vaheaeg 10 minutit. V a h e a e g

Kolleegid, vaheaeg on läbi. Kas kõik on töökohtadel? Kiirustagem, kolleegid, kiirustagem! Kolleegid, kas ma võin panna otsuse eelnõu hääletusele? Keskenduge! Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et võtta vastu otsus Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni peadirektorite nimetamise kohta? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 49 Riigikogu liiget, 1 on vastu, 2 jäid erapooletuks. Otsus on vastu võetud. Juhtivkomisjoni esimees palub juhatusel organiseerida kandidaatide esitamist järgmiselt: kandidaatide nimed panna ümbrikusse ja adresseerida see juhatusele. Ümbrik andke valvelauda, valvekorrapidaja või politsei kätte.

Kolleegid! Nüüd ma tutvustan tänase istungi võimalikku töökava. Võimalik töökava tänaseks on alljärgnev. Järgmisena on kavas arutada eelarve- ja maksukomisjoni esitatud alkoholiaktsiisi seaduse muutmise eelnõu. Me alustaksime selle eelnõu teist lugemist. Seejärel asume vastavalt Vabariigi Presidendi ettepanekule määrama Eesti Panga Nõukogu esimeest. Pärast seda tulevad arutusele valitsuse eelnõud. Vabandust! Enne seda on veel valitsuse eelnõusid. Juhatus peab siis teiega nõu, kuidas jätkata. Tänane töömaht on suur.

Kolleegid! Jätkame vastavalt kinnitatud päevakorrale. Päevakorras on Eesti Vabariigi alkoholiaktsiisi seaduse muutmise eelnõu. Alustame teist lugemist. Kas juhtus midagi, Valve Kirsipuu?

Lugupeetud härra juhataja! Millal toimub Eesti Panga presidendi Siim Kallase esinemine?

Enne valitsuse eelnõusid. Umbes kella viie paiku. Alustame Eesti Vabariigi alkoholiaktsiisi seaduse muutmise seaduseelnõu teist lugemist. Ma palun ettekandeks kõnetooli kolleeg Heiki Kranichi.

Lugupeetud härra esimees, lugupeetud kolleegid! Esimese ja teise lugemise vahel on alkoholiaktsiisi seadusesse tehtud mitmesuguseid muudatusi, nüüd ma tutvustan neid. Kõige põhimõttelisem muudatus seisneb selles, et enam ei maksustata alkoholi vastava protsendiga müügihinnast, vaid absoluutmääraga – 0,44 krooni mahuprotsendi kohta liitris, teiste jookide puhul on see arv sätestatud lisas. Teine muudatus on tehtud § 1 teises lõikes. Selles on sätestatud: "Keelatud on piirituse ja üle 65 mahuprotsendi etanooli sisaldavate alkohoolsete jookide müük elanikkonnale, välja arvatud müük apteekides arstitähe alusel." Sellel punktil on ka alternatiiv, mis jääb välja. Komisjon ei hakanud seda punkti tõsiselt arutama. Leiti, et on mõistlik sisse kirjutada alternatiivid ja jätta see küsimus täiskogu otsustada. § 1 kolmandas lõikes on sätestatud: "Sünteetilise ja denatureeritud piirituse müük elanikele on lubatud ainult märgisega nende joogikõlbmatuse kohta." Oluliselt on täiendatud § 2. Seal on ära toodud hulk mõisteid, mida seaduses enne ei olnud. Need mõisted on: eksport, transiitvedu, reeksport. § 2 teise lõikesse on sisse toodud fraktsiooni "Mõõdukad" ettepanek, mis kõlab nii: "Täiendada § 3 lausega "Riigieelarvesse laekunud aktsiisist (arvestades tagasimakseid) kantakse 3% üle Eesti Rahvuskultuuri Fondile."" Selle kohta on meil Rahandusministeeriumi seisukoht, milles öeldakse, et seda punkti saab rakendada pärast järgmise eelarve vastuvõtmist, sest see nõuab suurt eeltööd. Üks põhimõtteline muutus seisneb selles, et meditsiinis, farmaatsias, veterinaarias ja parfümeerias kosmeetikatoodete valmistamiseks kasutatav rektifikatsiooni teel saadud piiritus maksustatakse rahandusministri poolt kehtestatud korras käesoleva seaduse lisa 3. punktis toodud määra järgi. See määr on 25% alkoholiaktsiisi määrast. Selle maksustamise korra määrab rahandusminister. Muudetud on ka veini maksustamise põhimõtteid, ka vein maksustatakse absoluutmääraga. Rahandusministrile on jäetud õigus muuta kehtestatud aktsiisimäärasid vastavalt tarbijahinna indeksile. Veel ühest muutusest. Teadupoolest on Eestis rajamisel kolm tärklisevabrikut, mille jääkproduktid kõlbavad piirituse ajamiseks. Ja kuna nende võimsus ei ole eriti suur, tõotab piirituse omahind tulla mõnevõrra kõrgem kui Rakvere ja Moe piiritusetehases. On otstarbekas anda rahandusministrile õigus luua neile maksustamisel teatud soodustused. Seejuures seatakse toodangu piirmääraks 150 000 dekaliitrit aastas. Need on põhimõttelised muudatused, mis selles seaduses on tehtud. Nüüd mõni sõna komisjoni seisukohast. Et seaduse tekst on oluliselt muutunud, siis tuleks täna pärast kaasettekannet seaduseelnõu teine lugemine katkestada. Parandusettepanekute esitamise tähtaeg on homme kell 14.00. Aitäh!

Kas on küsimusi härra Kranichile? Ei ole. Aitäh! Kaasettekandeks palun kõnetooli majandus- ja põllumajanduskomisjoni nimel härra Raoul Üksvärava.

Lugupeetud esimees, lugupeetud kolleegid! Ma toetan kolleeg Heiki Kranichi ettepanekut katkestada seaduseelnõu teine lugemine. Tänan kõiki kolleege, kes tegid selles tähtsas seaduseelnõus parandusi, neid arvestati. Need äratasid ka laiemat vastukaja. Ma rõhutaksin veel üht asjaolu. Ma soovin, et selles seaduses ei oleks hiireauke, sest mängus on väga suured rahad. Ma tuletan meelde, et enne 1985. aastat, enne niinimetatud Gorbatšovi kuiva seadust andis "Liviko" igal tööpäeval vabariigi eelarvesse 1 miljon rubla käibemaksu. Ühtlasi palun, lugupeetud kolleegid, osutada tähelepanu ühele põhimõttelisele küsimusele. Tabeli kolmandal leheküljel on kahesugused arvutusalused. Ühel juhul on lähtealuseks etanooli protsent, teisel juhul mahuliiter. See võimaldab mitmesuguseid kombinatsioone, mis võivad osutuda hiireauguks. Nüüd on üpris kerge välismaalt sisse tuua mitmesuguseid alkohoolseid jooke ja sellega vähendada riigieelarve tulusid. See on põhimõtteline küsimus, palun selle üle tõsiselt mõelda. Tabelis on erilise tähelepanu objektiks p. 1, p. 2, p. 4 ja p. 5. Ma tänan!

Suur tänu! Kas kolleegidel on täpsustavaid küsimusi? Minul on. Mis ajaks esitada uued parandusettepanekud?

Eelkõneleja juba nimetas – homseks.

Homseks? Kas me kellaaja ka fikseerime? Kell 14.00. Ma vabandan, mul läks see vist kõrvust mööda. Aitäh! Kolleegid! Selle päevakorrapunkti arutelu katkestatakse ja parandusettepanekuid oodatakse homme kell 14.00. Palun, andke need härra Kranichi kätte.

Kolleegid! Hakkame arutama järgmist päevakorrapunkti, kus kõne all on seaduseelnõu Eesti Panga Nõukogu esimehe ametisse nimetamise kohta. Juhatuse nimel teeb ettekande härra Tunne Kelam.

Lugupeetud esimees, lugupeetud kolleegid! Eesti Vabariigi Riigikogu juhatus esitab teile seaduseelnõu härra Uno Mereste nimetamise kohta Eesti Panga Nõukogu esimeheks. See eelnõu tugineb Vabariigi Presidendi otsusele 4. detsembrist. Uno Mereste on sündinud 1928. aastal Tallinnas. Ta on majandusteaduste doktor. Ta on lõpetanud 1950. aastal TPI rahanduse erialal ning töötab 1964. aastast Tallinna Tehnikaülikoolis kateedrijuhatajana. Uno Mereste ei ole kuulunud kommunistlikku noorsooühingusse ega Eestimaa Kommunistlikku Parteisse. 1991. aastast on ta Eesti Panga Nõukogu liige. Härra Mereste on kandideerinud Riigikokku "Mõõdukate" valimisliidu sõltumatu kandidaadina. Ta on suhteliselt range rahapoliitika pooldaja ning ta teatab, et tema põhieesmärk sellel ametikohal, kui ta sinna valitakse, on Eesti raha stabiilsuse tagamine. Suur aitäh!

Kas on küsimusi härra Kelamile? Ei ole küsimusi. Kolleegid! Mõni aeg tagasi võtsime vastu seaduse Riigikohtu esimehe nimetamise kohta. Me täpsustasime siis seisukohti, kas on vaja täiskogu ees kandidaadile küsimusi esitada või mitte. Mina väitsin tollal, et küsimuste esitamine täiskogu ees ei ole õigustatud, sest fraktsioonides ja komisjonides on kandidaadiga juba tutvutud. Härra Mereste on teatud ja tuntud mees. Kuid pretsedent sai tookord loodud. Seekord leppisime kokku, et 15 minuti jooksul saab kandidaadile küsimusi esitada. Ma ei vaidle vastu, kui see pretsedent jääb edasise töö aluseks. Ma küsin, kas täiskogu soovib härra Merestele küsimusi esitada? Ei soovi. Soovib? Lepime siis kokku, et kõrged ametiisikud, kes presidendi esildise ja Riigikogus vastuvõetud seadusega ametisse pannakse, kutsutakse täiskogu ette ja neile võidakse esitada 15 minuti jooksul küsimusi. Härra Mereste, palun! Lepime niimoodi kokku, et küsimusi esitatakse 15 minuti jooksul. Kas härra Mereste soovib midagi öelda või asume kohe vastama küsimustele? Vastame küsimustele. Ignar Fjuk, 15 minutit hakkab jooksma.

Härra esimees, väga austatud härra Mereste! Te olite või olete praegugi Eesti Panga Nõukogu liige. Kui te nüüd saate selle nõukogu esimeheks, mida te teeksite teisiti kui senine Eesti Panga nõukogu esimees Ants Veetõusme?

Ma arvan, et midagi teen ma kindlasti teisiti. See tuleneb juba isiksuste erinevusest. Aga mis puutub Eesti Panga Nõukogu sisulisse töösuunda, siis siiani on see olnud suunatud Eesti krooni stabiilsuse püsimisele. Seda suunda kavatsen ma kindlalt jätkata. Selles mõttes ma olen põhimõtteliselt niisuguse lähenemisviisi vastu, et me peaksime üritama parandada oma majanduslikku situatsiooni inflatsiooni vallapäästmisega. Minu arvates ei ole see õige suund ja niisugusele teele me minna ei saa. Inflatsiooniohuga mängimine on meie majanduse mastaape arvestades üpris ohtlik, sest tasakaal võib väga kiiresti kaduda ja seda on äärmiselt raske taastada. Ma arvan, et selles mõttes Eesti Panga Nõukogu tegevuses nimetamisväärseid muutusi ei tule, kuigi on selge, et palju oleneb ka sellest, kes valitakse Eesti Panga Nõukogu liikmeteks. Aga see, ma arvan, otsustatakse Riigikogus lähemal ajal.

Suur tänu! Krista Kilvet.

Väga lugupeetud härra Mereste! Ma esitan teile tüüpküsimuse teie parteilise kuuluvuse kohta minevikus, olevikus ja võib-olla ka tulevikus.

Kas ma kuulsin õigesti?

Küsimus oli parteilise kuuluvuse kohta.

Parteilisest minevikust. Parteilist minevikku mul ei ole. Ma ei ole kuulunud Eestimaa Kommunistlikku Parteisse, ma ei ole seda vajalikuks pidanud. Tuleviku suhtes ei oska ma ka midagi ütelda. Ma arvan, et Riigikogus võib olla igasuguseid esindajaid, kaasa arvatud sõltumatud. Tähtis on see, et Riigikogus oleks juriste ja majandusteadlasi.

Suur tänu! Liina Tõnisson.

Lugupeetud härra professor! Te mainisite, et ees seisab Eesti Panga Nõukogu koosseisu muutmine. Kui Nõukogu paneb paika parlament, siis on oodata, et see tuleb poliitiline ja endastmõistetavalt kallakuga valitsuskoalitsiooni poole. Ja nüüd eeldame sellist olukorda: te olete Eesti Panga Nõukogu esimees ilma parteilise kuuluvuseta, kuid kuulute koalitsiooni. Ühel päeval tuleb valitsus küsima krediiti. Seaduse järgi teil selleks õigust ei ole. Millise ettepaneku te parlamendile teete?

On fikseeritud, et Eesti Pank ei tohi valitsusele krediiti anda. See on põhimõtteliselt õige poliitika. Ma arvan, et kui Eesti Panga Nõukogu koosneb edaspidi suuremal määral, ma ei ütle absoluutselt, aga suuremal määral mitmesuguste poliitiliste jõudude esindajatest, siis minu kogemused näitavad, et selliste küsimuste lahendamisel ei ole raske leida erinevate poliitiliste jõudude esindajate vahel üksmeelt. Minu arvates näitab ka meie komisjonide töö, kuhu kuuluvad mitmesuguste poliitiliste jõudude esindajad, et sõbralik, üksteist mõistev koostöö on võimalik. Küsimus koosnes kahest osast. Päris alguses oli juttu sellest, mis juhtub siis, kui nõukogu koosneb poliitikutest. Ma arvan, et kõik poliitilised jõud peaksid olema seal esindatud. Ma pean soovitavaks, et kõik poliitilised fraktsioonid püüaksid leida enda hulgast kandidaate, kes tunnevad pangandust, on majandusliku või juriidilise ettevalmistusega ning koostöövõimelised. See on meie kõigi huvides. Ma arvan, et Eesti krooni stabiilsuse hoidmine ei ole ainult valitsuskoalitsiooni, vaid ka opositsiooni ja eesti rahva huvides. Panga nõukogus töötades tuleb olla üle igasugustest poliitilistest sümpaatiatest.

Suur tänu! Olav Anton.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud professor Mereste! Mõni aeg tagasi oli Riigikogus menetluses eelnõu komisjoni moodustamiseks Eesti Panga ja rahanduse situatsiooni kontrollimiseks. Ja üks põhjendusi oli, et Riigikogul puudub objektiivne informatsioon. Siit ka küsimus. Kas teil on selline informatsioon? Teiseks. Kas teil on võimalik seda Riigikogu liikmetega jagada? Ja kolmandaks. Mida arvate selle komisjoni moodustamisest?

Panga Nõukogu liikmena on mul muidugi panga tegevuse kohta informatsioon olemas. Panga nõukogu ja Riigikogu liikmena olen juba mitmesugust informatsiooni panga nõukogu tegevuse kohta jaganud, kui seda on minult küsitud. Minu informatsioon Eesti Panga tegevuse kohta ei ole muidugi tehnilist laadi. Meil on Riigikogus see informatsioon, mis tuleneb õieti meie otsustest valitsuse kohta. Eesti Panga Nõukogu liikmetel on panga tegevuse kohta piisav informatsioon nendes küsimustes, mida panga nõukogu on arutanud. Ja seda on võrdlemisi palju. Eesti Panga Nõukogu on panga suhtes nagu väike parlament, mis juhib panga tegevust. Ükskõik, kuidas me ei püüa ennast Eesti Panga tegevusega kurssi viia, tuleb siiski aeg-ajalt kutsuda panga osakondade juhatajaid aru andma, et informatsiooni juurde hankida. Nüüd küsimus pangandusega tegelevast komisjonist. Minu seisukoht on kahesugune. Ma ei saanud päris täpselt aru, mis on selle komisjoni funktsioon. Kui selle komisjoni funktsioon on tegelda meie pangandusega üldse, valmistada ette uut pangaseadust, kaasa aidata niisuguste seadusandlike aktide ettevalmistamisele, mis aitavad panganduse olukorda parandada, siis on see teretulnud, sest see on Riigikogu ülesanne. Eri küsimus on see, kas komisjon peab kontrollima korralagedust, mis valitseb Eesti Pangas, ja Eesti Panka revideerima hakkama. See on võimalik. Parlamendil on kõrgema võimuorganina õigus kontrollida ükskõik missugust eluala. Minu arvates on praegusel hetkel ebaotstarbekohane hakata Eesti Panka kontrollima. Meie pangandus on praegu raskes kriisis ja selle kriisi lahendamiseks astus Eesti Pank väga otsustava sammu, ta hakkas rakendama oma õigusi pankade suhtes. Esimest korda ja otsustavalt kuulutas Eesti Pank välja 3 panga moratooriumi, kusjuures moratoorium on omalaadne pankade inventuur ja kosumisaeg, sanatoorne periood, mille ajal on pangad kõigest muust vabad ning võivad koguda jõudu, et kriitilisest situatsioonist välja tulla. Meie pangandussüsteemi tervendamiseks on äärmiselt vajalik tõsta Eesti Panga autoriteeti. Kui Riigikogus valitakse Eesti Pangale uus Nõukogu, siis on see vajalik samm Eesti Panga autoriteedi tõstmiseks. Mina isiklikult arvan, et saata praegusel hetkel mingisugune kontrollkomisjon Eesti Panka kontrollima on põhimõtteliselt väär. See meenutaks väga seda stiili, mida nõukogude võimu perioodil harrastati niisuguste ministrite ja ministeeriumide suhtes, kes julgesid oma allorganite suhtes võimu rakendada. Minu seisukoht on selge. Niisuguse komisjoni loomine, mille eesmärk on kaasa aidata seadusandlike aktide eelnõude ettevalmistamisele, on kindlasti mõttekas. Praegusel hetkel, mil seisab ees Eesti Panga uue Nõukogu valimine, ei ole kontrollkomisjoni panka saatmine põhjendatud. Selle võib sinna saata pisut hiljem, kui uus nõukogu on juba mõnda aega töötanud.

Suur tänu! Härra Mereste! Me mõlemad peame nüüd vabandama härra Sinijärve ja proua Veidemanni ees, sest aeg sai läbi. See ei võta kolleegidelt võimalust sõnavõtuga esineda. Avan läbirääkimised. Palun, Riivo Sinijärv!

Eesti ettevõtjad arvavad, ja minu meelest õigusega, et kolmele kommertspangale kehtestatud tegevusmoratoorium on loonud olukorra, kus toimub jäme eraomandi õiguse rikkumine. Ma tahtsin küsida, kas härra Mereste on sellega nõus? Kes kannab vastutust moratooriumist tuleneva ettevõtete materiaalse kahju kompenseerimise eest? Ma ei saanud seda küsimusena esitada. Ma ei tea, kas on vaja komisjone moodustada või mitte, aga ma usun, et eraettevõtjatele tuleb tekitatud kahju kompenseerida. Aitäh!

Suur tänu! Kas on veel sõnasoovijaid, kõnepidajaid? Jaanus Betlem.

Austatud härra esimees, austatud Riigikogu liikmed! Härra Riivo Sinijärv tõstatas küsimuse pankade moratooriumiga tekitatud kahjude hüvitamise kohta. Ma arvan, et kui üks pank on läinud pankrotti, siis kannab selle eest täielikku vastutust panga juhtkond. Ja mis puudutab eraettevõtjaid, siis peab iga inimene ise vaatama, millisesse panka ta oma raha paneb. Kui ta paneb raha sellisesse panka, mis läheb pankrotti, siis ei saa kedagi peale panga ja iseenda süüdistada. Tänan!

Suur tänu! Kolleegid, ma juhin teie tähelepanu sellele, et me ei aruta praegu panga probleeme, vaid kõne all on meie hea kolleegi Uno Mereste kandidatuur. Läbirääkimisi peame sellel teemal, kas teda nimetada või mitte nimetada Eesti Panga Nõukogu esimeheks. Rein Arjukese. Rein Arjukese võttis maha. Ma pöördun juhtivkomisjoni, riigiõiguskomisjoni poole. Kas riigiõiguskomisjon toetab selle seaduseelnõu vastuvõtmist? Härra Mart Nutt.

Riigiõiguskomisjon toetab.

Suur tänu! Kas lõpetame läbirääkimised? Kas ma võin panna hääletusele protseduurilise ettepaneku läbirääkimiste lõpetamise kohta? Lugupeetud Riigikogu! Kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised? Selle ettepaneku poolt on 77 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi ja erapooletuid Riigikogu liikmeid ei ole. Läbirääkimised on lõpetatud. Kas Riigikogu fraktsioonid ei taha lõppsõna? Kas Tunne Kelam ei soovi lõppsõnas midagi öelda? Kolleegid, tegemist on seaduseelnõude lugemise erijuhtumiga. Erijuhtumil võetakse otsus vastu esimesel lugemisel. Hääletamine on salajane. Otsus võetakse vastu lihthäälteenamusega. Kui rohkem on poolt kui vastu, siis on otsus vastu võetud. Kas ma võin panna seaduseelnõu hääletusele? Hääletamine on salajane. Lugupeetud Riigikogu! Kes on selle poolt, et võtta vastu seadus Eesti Panga Nõukogu esimehe ametisse nimetamise kohta? Selle ettepaneku poolt on 72 Riigikogu liiget, vastu on 4, 4 jäid erapooletuks. Seadus on vastu võetud. (Aplaus.) Kümne päeva pärast jätame meie kalli kolleegiga hüvasti, sest sellest saalist tuleb tal lahkuda. Kui seadus jõustub, lõpevad härra Mereste volitused. Võtke ette töökorra seadus.

Lugupeetud kolleegid! Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde. Fraktsioon "Isamaa" on esitanud otsuse eelnõu isikutunnistuste ja passide kohta. Palun kõnepulti eelnõu autori Illar Hallaste. Tiit Made.

Austatud eesistuja! Missugust seaduseelnõu me arutame? See, mis ametlikult päevakorda võeti, on sisuliselt hoopis midagi muud sellega võrreldes, mis salamisi laudadele pandi.

Lugupeetud härra Made! Selle kohta annab selgitust eelnõu autor.

Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Mul on heameel alustada selgituse andmisest härra Tiit Madele. Praegu arutame Riigikogu otsuse eelnõu isikutunnistuste ja passide kohta, mis on esitatud fraktsiooni "Isamaa" poolt 19. novembril. Teine otsus, mis on parandatud variandina välja jagatud 9. detsembril, on sisuliselt parandusettepanek 19. novembri otsuse eelnõule. Seetõttu ei saa seda arutada enne, kui katkestatakse käesolev päevakorrapunkt. Komisjon vaatab selle läbi koos teiste parandusettepanekutega ja esitab siis autoriga kooskõlastatud ja parandatud variandi Riigikogule. Täna ei ole mõistlik otsuse vastuvõtmiseni jõuda, vaid katkestada käesoleva otsuse eelnõu arutelu ning jätkata pärast parandusettepanekute laekumist ja nende läbitöötamist komisjonis. Isikutunnistuste ja passide probleem on olnud kõne all pikka aega. Teatavasti hakkas isikutunnistusi välja andma Eesti Komitee kodakondsusamet, järgides Eesti Kongressi otsust. Ülemnõukogu võttis vastu otsuse, millega tühistati üks Ülemnõukogu Presiidiumi otsus isikutunnistuste muutmise kohta riiklikuks dokumendiks. Tegelikult tuleks Eesti kodanike isikutunnistusi ja passe puudutavad probleemid reguleerida seadusega. Riigikogule on esitatud ka Ardo Ojasalu eelnõu, mis koosneb 79 paragrahvist ja mis peaks reguleerima isikut ja kodakondsust tõendavate dokumentide väljaandmist ning ka muid küsimusi. Kuid selle seaduse arutelu juurde jõuame ilmselt järgmisel istungjärgul. Praegu arutame otsust isikutunnistuste ja passide kohta. Otsus, mis puudutab isikutunnistusi, tuleb mingil kujul kindlasti vastu võtta, et luua selgus nendele inimestele, kellel isikutunnistus on juba olemas, ning et kogu vabariigis tunnustataks isikutunnistusi dokumendina. Mõnes maakonnas tehakse seda maakonna volikogu otsuse alusel. Kord peaks olema ühtlane, sõltumata sellest, millises maakonnas inimene elab. Mul on ettepanek kuulata ära kaasettekanne ja pärast seda arutelu katkestada. Aitäh!

Suur tänu, Illar Hallaste! Küsimused. Olav Anton.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te pakkusite välja eelnõu eesmärgiga luua selgust. Selle kohta ongi minu küsimus. Eespool te ütlesite, et isikutunnistusi olevat välja antud umbes 100 000. Mind huvitab, kas keegi üldse teab, kui palju on neid täpselt välja antud? Äkki olete teie see, kes seda teab?

Ma ütlesin, et ligi 100 000. Seda on öelnud need isikud, kes on olnud seotud isikutunnistuste väljaandmisega. Täpset arvu ma kahjuks öelda ei oska.

Suur tänu! Ants Käärma.

Lugupeetud härra juhataja, lugupeetud härra Hallaste! Esimeses punktis on kirjutatud, et vajaduse korral saab isikutunnistuse lisalehele märkida vajalikke andmeid. Kes määrab selle vajaduse? Kes otsustab? Ja teiseks. Kas inimene ei võiks siiski valida, kas võtta pass või isikutunnistus? Teises punktis te kirjutate selle rangelt ette. Aitäh!

Kõigepealt sellest, kes määrab, milliseid andmeid isikutunnistusse kantakse. Selle peaks määrama Siseministeerium või koguni Kodakondsusamet. Isikut tõendavate dokumentide väljaandmine on täidesaatva võimu ülesanne. Tegelikult ei peaks Riigikogu üldse tegelema otsuse eelnõuga, mis puudutab isikutunnistusi. Kuna see teema on ühiskonnas ülepolitiseeritud, siis tuleks poliitiline otsus just Riigikogus vastu võtta. Vastus teisele küsimusele. Eelnõu punktis 2 on tõepoolest sätestatud, et teatud hetkest alates on kohustuslik välja võtta isikutunnistus selleks, et saada passi. Tegelikult ei kavatsetud luua mingit sunnimomenti. Igal inimesel peaks olema võimalik valida, kas võtta isikutunnistus või pass. Selline parandusettepanek tuleks sisse viia. Passi valmistamis- ja väljaandmiskulud on kõrgemad kui isikutunnistusel. Nii et pass läheb inimesele natukene rohkem maksma. Kuid see ei ole põhjus, et panna inimene sundolukorda ja kohustada, et ta peab mõlema dokumendi välja võtma.

Suur tänu! Ants-Enno Lõhmus.

Tänan, härra esimees! Härra Hallaste! Teatavasti esitasid kuningriiklased 7. detsembril omapoolse otsuse eelnõu isikutunnistuse ja passi kohta. Selles peetakse vajalikuks saada ekspertide arvamus isikutunnistuste pädevuse kohta isiku tõendamisel. Kas te aktsepteerite ekspertiisi vajalikkust?

Ma arvan, et ekspertiisi vajalikkuse otsustab Siseministeerium. Seda ei pea kirjutama Riigikogu otsusesse. Mis puudutab kuningriiklaste eelnõu, siis kõige pädevamalt saab sellele vastata "Kuningriiklaste" fraktsiooni esindaja, kui hakatakse nende eelnõu arutama.

Suur tänu! Kuno Raude.

Aitäh, härra esimees! Härra Hallaste! Te ütlesite äsja, et isikutunnistuste valmistamine oli suhteliselt odav. Kas te võiksite öelda, kui palju on isikutunnistusi trükitud ja kui palju on need maksma läinud?

Isikutunnistusi on valmistatud 500 000 – 600 000, neist 100 000 valmistati Kanadas. Koos maksudega kulutati selleks 12 420 Kanada dollarit, mis praeguse kursi järgi on 122 709 Eesti krooni. 500 000 isikutunnistust trükiti Soomes ja läksid maksma 139 653 FIM-i, mis praeguse kursi järgi teeb 346 339 Eesti krooni. Kokku läks 600 000 isikutunnistust maksma 469 050 krooni, mis teeb ühe isikutunnistuse hinnaks 78 senti. See raha on väliseestlaste poolt annetatud ja juba kinni makstud. Võlgnevusi ei ole.

Suur tänu! Jaanus Betlem.

Austatud istungi juhataja, austatud ettekandja! Kõigepealt tahaksin lugupeetud kolleegidele meelde tuletada, et tänases "Postimehes" on täielik ülevaade isikutunnistuste maksumuse ja ka selle kohta, mis vahe on isikutunnistusel ja passil. Sellest hoolimata näib, et osa Riigikogu liikmeid ei tee vahet isikutunnistuse ja passi vahel, võib-olla ka autobussi- ja trammipileti vahel. Ma paluksin seepärast härra Hallastel selgitada, mis vahe on isikutunnistusel ja välispassil. Aitäh!

Eesti Vabariigi pass peaks olema välispass, isikutunnistus tõendab isikut Eesti Vabariigis. Mis puutub ajalehe lugemisse, siis Riigikogu kodukorra seaduses ei ole sisse seatud kohustust lugeda "Postimeest". Ma ei ole seda artiklit lugenud.

Suur tänu! Kalle Kulbok.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Ma loodan, et kõneleja teab, milline vahe on Eesti Komitee poolt väljaantaval isikutunnistusel ja Euroopas kasutusel oleval isikutunnistusel. Minu küsimus on selline: kas "Isamaa" ei tahaks teha ühte mehetegu ja esitatud eelnõu tagasi võtta, sest "Mõõdukate" fraktsioon on esitanud korrektse eelnõu, mis käsitleb isiku tõendamist? Aitäh!

Tõepoolest on "Mõõdukate" fraktsioon esitanud korrektse eelnõu isikut ja kodakondsust tõendavate dokumentide kohta. Kuid selle seaduseelnõu arutelule jõudmine ja vastuvõtmine võtab päris palju aega. Kulub vähemalt 3 nädalat, enne kui see seadusena vastu võetakse. Sellele lisandub teatud aeg, kuni seadus jõustub. Seepärast peame ikkagi vajalikuks põhimõttelise otsuse vastuvõtmist selle kohta, et isikutunnistus on passi kõrval dokument, millega saab tõendada oma isikut ja kodakondsust. See oleks selle vea parandamine, mille Ülemnõukogu omal ajal tegi.

Suur tänu! Tiit Made.

Austatud eesistuja, lugupeetud härra Hallaste! Eestis on mõne aja pärast hulk inimesi, kellel ei ole õieti mingit dokumenti, kes ei ole ühegi riigi kodanikud. Kas võiks tulla kõne alla lisaks Eesti passile isikutunnistuste mingid modifitseeritud variandid kodakondsuseta isikute jaoks?

Kodakondsuseta isikuid on Eestis suhteliselt vähe. Tõsine probleem on välismaalastega, kes elavad Eestis ja kelle suhtes on raskusi kodakondsuse määramisega. Mitmed endised Nõukogude Liidu vabariigid on vastu võtnud oma kodakondsuse seaduse, mõned ei ole. Kas kõik need isikud on Venemaa kodanikud? Mõned neist võiksid olla Ukraina kodanikud. Eesti Vabariik ei ole kohustatud selles suhtes otsustust langetama, kuid meil tuleks siiski neile isikutele anda välismaalase pass või välismaalase isikutunnistus, millesse on kirjutatud selge põhimõte, et selle dokumendi esitaja ei ole Eesti Vabariigi kodanik. Praegu on ette valmistatud välismaalaste õigusliku staatuse seaduseelnõu, milles sätestatakse välismaalaste passide või isikutunnistuste väljaandmine. Välismaalaste passid valmistatakse Soome analoogsete passide eeskujul. Passid peavad nendele isikutele tagama võimaluse ka üle piiri reisida.

Suur tänu! Ülo Laanoja.

Aitäh! Lugupeetud juhataja! Härra Hallaste! Mulle meeldis see printsiip, et iga inimene saab vabatahtlikult valida, kas ta võtab passi või isikutunnistuse. Kahjuks on mul just tänase päeva kohta informatsiooni, et näiteks Rakveres ja Keilas ei võeta avaldusi passi saamiseks üldse vastu. Väidetakse, et ei ole vastavaid blankette. Ma loodan, et te suudate selle kummutada.

Käesolev päevakorrapunkt on alles arutuse algfaasis, tegemist on esimese ettekandega. Ei ole kuulatud kaasettekandeid ega sõnavõtte. Otsustki pole vastu võetud, rääkimata otsuse jõustumisest. Mis puutub pretensioonidesse teatud riigiametnike suhtes, siis ma arvan, et tuleks pöörduda nende otseste ülemuste või ministri poole, kelle valitsemisalas nad tegutsevad.

Suur tänu! Arvo Junti.

Lugupeetud juhataja! Enne, kui ma kasutan oma õigust ettekandjale küsimust esitada, olen sunnitud teilt küsima. Nimelt on meil mappides kaks "Isamaa" fraktsiooni poolt esitatud ühenimelist otsuse eelnõu. Mille ümber praegu üldse arutelu käib? Võib-olla oleme siin pool tundi tühjalt arutanud?

Kui härra Arvo Junti oleks ...

Ma esitasin praegu selle küsimuse juhatajale.

Härra Junti! Ma vastan. Ma lasen vastata härra Hallastel.

Kui härra Junti oleks olnud saalis ja tööst osa võtnud, siis oleks ta kindlasti kuulnud, et minu ettekanne algas härra Tiit Made täpselt samasisulisest küsimusest. Ma kordan. Me arutame Riigikogu otsuse eelnõu, mille on esitanud fraktsioon "Isamaa" 19. novembril ja mis koosneb 4 punktist. 9. detsembril esitatud parandatud varianti tuleb käsitleda parandusettepanekuna 19. novembri otsuse eelnõule. Kuid seda saab komisjon arutama hakata alles pärast arutelu katkestamist. Siis tuleb komisjon kokku ja otsustab, mida parandusettepanekutega teha. Tegemist ei ole eelnõuga selle sõna otseses mõttes, tegemist on parandusettepanekuga.

Teie seletusest ei olnud võimalik nii aru saada. Ja sellest johtuvalt minu küsimus ja märkus teile. Teie asi ei ole teha puldist Riigikogu liikmetele märkusi. Te käsitlete 9. detsembri eelnõu parandusettepanekuna. Teie esitatud eelnõu viimases reas on niisugune säte, et isikutunnistusi kasutatakse Eesti Vabariigis isikut tõendava dokumendina, märkides sinna vajaduse korral siseriiklikult kasutatavad andmed. Palun öelda, kes otsustab selle vajaduse ja millise vajaduse puhul need andmed sinna märgitakse? Aitäh!

Ka see küsimus on saalis juba kõlanud. Ja ma olen sellele küsimusele juba vastanud. Aga kui on vaja kaks korda vastata, siis olen ma selleks valmis. Siseriiklikud andmed märgitakse sinna siis, kui seda otsustab dokumendi väljaandja. Täidesaatev võim Eesti Vabariigis kuulub valitsusele. Siseriiklikult kasutatavate andmete üle langetab otsuse Siseministeerium või Kodakondsusamet.

Suur tänu! Andra Veidemann.

Tänan, härra juhataja! Austatud ettekandja! Mul on küsimus, mille mulle esitas trükikoja "Vaba Maa" esindaja. Ta väitis nimelt, et kui soovitakse viia kõik andmed, mis peavad olema nii isikutunnistuses kui ka Eesti passis, arvutisüsteemi, siis ei ole võimalik seda teha isikutunnistuse praeguse formaadi tõttu. Sel juhul tuleks isikutunnistused ümber trükkida väiksemateks kaartideks. Praegu pidid käima läbirääkimised välisfirmadega. Kas teid on informeeritud, et väikese formaadiga isikutunnistusi võib edaspidi trükkida ka trükikoda "Vaba Maa"? Aitäh!

Trükikoja "Vaba Maa" võimalustest ei ole mind informeeritud, mul ei ole õnnestunud nendega kohtuda. Mis puutub sellesse, et isikutunnistus võiks välja näha nagu väike magnetkaart, kus nii foto kui ka isikukood on trükitud võltsimiskindla erimenetlusega, siis on see kaugemas tulevikus kindlasti teostatav. See otsus, mida me arutame, käsitleb neid isikutunnistusi, mis on juba välja antud. Nende kuju ei saa muuta.

Suur tänu! Riivo Sinijärv.

Ma olen nõus härra Hallastega, et pass on kindlam, turvalisem, kuid ka kallim dokument. Arvestades fraktsiooni "Mõõdukad" eelnõu ja ka kolleeg Betlemi seisukohta, on selge, et isikutunnistus ei ole passiga võrdne dokument. Seetõttu teen parandusettepaneku, et isikutunnistus on ajutine dokument.

Härra Sinijärv! Praegu on küsimus ...

Kas te olete nõus sellega, et isikutunnistused on siiski ajutise iseloomuga?

Kahjuks ma ei mäleta, et isikutunnistuses oleks nende kehtivusaeg sisse kirjutatud. Need on olemas ja peaksid kehtima. Kui võetakse mingil ajal vastu otsus, et isikutunnistused tuleb asendada mingi identifitseerimiskaardiga, magnetkaardiga, siis vastavalt sellele tunnistatakse ka isikutunnistused kehtetuks.

Mu küsimuse mõte seisnes järgmises: kui me kehtestame Riigikogu otsusega, et isikutunnistus on jääv dokument, siis see on jäävdokument. Aga kui me teeme niisuguse otsuse, et need inimesed, kes on isikutunnistuse kätte saanud, saavad selle alusel seaduslikult kehtiva dokumendina passi, siis ei hakka me isikutunnistust seadusega kehtestama. See oleks üks lahendus. Või kuidas?

See ei ole lahendus. Lahendus saab olla selles, et me kehtestame isikutunnistuseks mingi muud tüüpi isikutunnistuse ja sellega seoses sätestatakse, et nüüd kehtivad need isikutunnistused, mis on uuesti kehtestatud.

Suur tänu! Jüri Rätsep.

Austatud ettekandja, lugupeetud juhataja! Mul on üks praktilist laadi küsimus. Kas eelnõu esitajad on mõelnud raskustele, mis tekivad riigis seoses kahe võrdselt kehtiva isikut tõendava dokumendiga? Ma mõtlen järjest suurenevat kriminogeenset keskkonda, mis Eestit iseloomustab. Ma mõtlen, et siseriigis võib isiku identifitseerimisel tekkida väga palju keerulisi probleeme, kui samaväärseid isikut tõendavaid dokumente on kaks tükki. Sarnase väljanägemisega isikud võivad neid dokumente omavahel jagada. Kas mõeldi sellistele probleemidele, kui eelnõu esitati?

Ma ei usu, et passi ja isikutunnistuse kõrvuti eksisteerimine suurendaks kuritegevust. Ma ei arva, et siin oleks otsene seos. Nii isikutunnistus kui pass on piisavalt võltsimiskindlad dokumendid. Neid järele teha ei saa, ma ei näe sellist ohtu. Loomulikult oleks probleem palju väiksem, kui siseriigis oleks kasutusel üks dokument – isikutunnistus – ja Eesti Vabariigi passi kasutataks ainult välispassina.

Suur tänu! Jaan Kaplinski.

Härra esimees! Austatud ettekandja! Ma püüan formuleerida ühte küsimust, tegelikult kahte väikest küsimust. Nendes isikutunnistustes, mida ma olen näinud, on üks rumal trükiviga, nimelt on seal sõna "isikukood" asemel "iskikukood". Kas on see kõigil isikutunnistustel või ainult osal? Minu meelest tuleks need välja vahetada, see on piinlik lugu. Teine küsimus. Mu kunagine hea kolleeg Tiit-Rein Viitso kirjutas lingvisti seisukohast, mida ta peab isikutunnistuste puhul väga tõsisteks puudusteks. Seal on mingid märgid, mida ei saa kompuutris trükkida. Kas nendele asjadele on mõeldud?

Härra Kaplinski! Lepime kokku, et esitame korraga ühe küsimuse.

Mis puutub trükiveasse, siis on minu teada tegemist esimese partii ühe väikese osaga. Tõepoolest on piinlik, et isikutunnistuses on trükiviga. Mul ei ole midagi selle vastu, et need isikutunnistused välja vahetatakse. Mis puutub andmete töötlemisse arvutiga, siis ma usun, et meie arvutispetsialistid on võimelised leidma vasteid igasugustele märkidele, mis on kasutusel isikutunnistustes. See küsimus ei kuulu Riigikogu pädevusse, sellega tegelevad tehnilised töötajad.

Suur tänu! Ignar Fjuk.

Härra esimees, härra ettekandja! Te mainisite, et me peame selle otsuse vastu võtma sellepärast, et isikud, kes on juba isikutunnistuste omanikud, võiksid end tunda kindlalt. Ma ei küsi, miks nad ei võta passe. Ma küsin seda, miks teises punktis sätestatakse, et alates 1. märtsist antakse Eesti passe välja ainult isikutunnistuse alusel? Ärge öelge, et te ei ole nii mõelnud, siin on kirjas sõna "ainult". Mida peavad tegema need isikud, kellel isikutunnistust ei ole, aga tahavad saada passi? Kuidas nemad võiksid end kindlamalt tunda? Aga ma ei küsi ka seda teie käest. Ma küsin hoopis seda, miks punkti 3 on pandud miin? Seal on sätestatud, et alates 1. märtsist tuleb loobuda siseriigis kasutatavate andmete märkimisest Eesti passidesse. Kas see ei tähenda seda, et 1. märtsist peab isikul olema isikutunnistus, sest passidesse siseriigis vajalikke andmeid enam ei märgita? Tegelikult olete selle eelnõuga ikkagi öelnud, et kõigil peavad olema isikutunnistused.

Tõepoolest, kolmandas punktis toodud lause kinnitab, et sellest hetkest alates, kui see otsus vastu võetakse, muutuvad alates 1. märtsist väljaantavad passid välispassideks ning siseriigis vajalikud andmed on vaid isikutunnistustes. Kuid teil, härra Fjuk, on võimalik teha parandusettepanek 3. punkt välja jätta. Ma usun, et komisjon ja eelnõu autorid võivad teie parandusettepanekut arvestada.

Krista Kilvet.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud Illar Hallaste! 4. detsembril toimus Eesti Naisliidu üldkogu, kus mitmed sõnavõtjad avaldasid arvamust ka isikutunnistuse küsimuses. Üldine arvamus oli, et see on inimväärikuse solvamine. Naised pidasid oma auasjaks saada Eesti Vabariigi pass. Küsimus. Kas te olete kuulnud niisugustest arvamustest ja kuidas te suhtute sellesse arvamusse, et isikutunnistus on inim- ja eneseväärikuse solvamine?

Isikutunnistus ja eneseväärikuse solvamine? Ma mäletan, et Ülemnõukogu ajal oli grupp seltsimehi, kes seda niimoodi käsitles. Kahjuks ei kuulunud "Isamaa" fraktsiooni liikmed Ülemnõukogus nende isikute hulka, kes arvasid, et Nõukogude Liidu pass solvab Eesti Vabariigi kodanike isiku- ja kodanikuväärikust. Ühiskonnas on arvamuste paljusus ja igasugused arvamused on võimalikud ning igaühel on õigus oma arvamust avaldada kas või Naisliidu koosolekul.

Suur tänu! Edgar Spriit.

Austatud esimees, austatud härra Hallaste! Kas te oskate vastata, mis juhtub siis, kui "isamaalased" jäävad hääletamisel vähemusse ja teie ettepanek tagasi lükatakse? Millist ohtu tähendab see Eesti Vabariigi julgeolekule?

Ma arvan, et julgeolekule ei tähenda see mingit ohtu. Demokraatlikus ühiskonnas otsustab enamus. Kui enamus otsustab, et isikutunnistusi ja seda otsust ei ole tarvis, siis alluvad inimesed nendele otsustele, mis vastu võetakse. Ma ei näe selles ohtu Eesti riiklikule julgeolekule. Tõenäoliselt võtab passide väljaandmine päris palju aega, siis pikeneb Nõukogude Liidu passide kehtivus Eesti Vabariigi kodaniku isikut tõendava dokumendina. Midagi muud ei juhtu. Ma ei arva, et see oleks riiklikult ohtlik, kuid mõnel inimesel võib olla ebameeldiv tõendada oma isikut Nõukogude Liidu kodaniku passiga.

Suur tänu! Mart-Olav Niklus.

Lugupeetud härra esimees, lugupeetud härra ettekandja! Kas teil on andmeid selle kohta, kui palju viibib praegu Eestis selliseid isikuid, kes on hankinud endale Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistuse või Eesti Vabariigi passi ebaseaduslikul viisil? Kui selliseid on, siis mida kavatsetakse nende suhtes edaspidi ette võtta?

Mul ei ole andmeid selle kohta, et keegi oleks saanud isikutunnistuse ebaseaduslikult. Ma pole ka varem kuulnud, et kedagi oleks selles kahtlustatud. Kodakondsusameteid ei ole kahtlustatud selles, et nad oleksid mittekodanikele välja andnud dokumente, mis tõestab kodakondsust. On olnud vastupidist nurinat kodakondsuse vaieldavate juhtumite puhul. Narvas tuldi mulle kurtma, et sealne kodakondsusamet ei ole vaieldavates olukordades valmis isikutunnistust välja andma enne, kui Tallinna Kodakondsusamet ei ole otsust langetanud. Vastupidist kurtmist ei ole ma kuulnud. Passide kohta ei oska ma midagi öelda. Kui peaks selguma, et on välja antud isikutunnistusi või Eesti passe isikutele, kes ei ole Eesti kodanikud, siis neid ametnikke tuleks karistada vastavalt kriminaalkoodeksile. Nendele isikutele, kes on ebaausalt sellised dokumendid saanud, tuleks anda need dokumendid, mis neile kõlbavad.

Suur tänu! Juhatajale on laekunud protest härra Olav Antonilt. Ta palub mitte nõuda küsimuste esitamist ühekaupa. Ta põhjendab seda kodukorra seaduse §-ga 51 ja 52. Härra Anton! Ma olen nõus teiega, et küsimuste arv ei ole reglementeeritud. Juhatajana on mul kohustus pidada silmas seda, et küsimus ei muutuks sõnavõtuks ega kalduks käsitletavast teemast kõrvale. Ignar Fjuk, teine arvamusavaldus.

Härra esimees, lugupeetud ettekandja! On teada, et passide eest on makstud, kusjuures on makstud nii kodanike passide, diplomaatiliste passide, eripasside ja veel mitmete dokumentide eest. Nüüd peaks olema täitevvõimu esimene ülesanne need passid kiiresti välja anda. Nüüd võiks küsida: miks ei ole Siseministeerium seni midagi teinud, et vältida passide väljaandmisel pikki järjekordi? Kas sellepärast peamegi kasutusele võtma isikutunnistused? Aga võib ka hoopis nii küsida: kas see isikutunnistuse asi ongi teie koalitsiooni koospüsimise hind?

Kahjuks ei saanud ma sellest küsimusest, mille härra Ignar Fjuk esitas, hästi aru. Mida tähendab koalitsiooni koospüsimise hind? Enne tuleb seda asja selgitada.

Kas härra Fjuk soovib küsimust täpsustada? Ei soovi. Suur tänu! Arvo Junti, teine arvamusavaldus.

Lugupeetud ettekandja! Üle-eelmisele küsimusele vastates te ütlesite, et ei ole mingeid andmeid mittekodanikele isikutunnistuste andmise kohta. Ma võin need andmed teile anda. Loodan, et te püüate algatada nende ametnike vastu, nagu äsja lubasite, ka vastavad protsessuaalsed toimingud, et neid vastutusele võtta. Aga minu küsimus on teistsugune. Oma sõnavõtus ja küsimustele vastates rääkisite tunnustavalt "Mõõdukate" fraktsiooni esitatud Eesti kodanike isikut ja kodakondsust tõendavate dokumentide seaduseelnõust. See on tõesti mahukas ja kõikehõlmav dokument. Ma saan väga hästi aru teie kiirustamise põhjustest. Enne seda oleks kiiresti vaja isikutunnistuste kohta otsus vastu võtta, sest hiljem muutuks see otsus mõttetuks. See on täiesti selgesti läbinähtav. Nüüd ma küsin, kas te ei tahaks heameelega oma kahte otsuse eelnõu pidada "Mõõdukate" fraktsiooni eelnõu parandusettepanekuteks? Aitäh!

Ma arvan, et meie otsuse eelnõu ei ole "Mõõdukate" fraktsiooni seaduseelnõu parandusettepanek ja "Mõõdukate" fraktsiooni seaduseelnõu ei ole meie otsuse eelnõu parandusettepanek. Mis puutub sellesse, et isikutunnistusi on välja antud mittekodanikele või et seda on tehtud mingi tasu eest, siis ma usun, et Kodakondsusametil on hea meel, kui te olete valmis neid andmeid edastama. Aitäh!

Suur tänu, Illar Hallaste! Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Kaasettekandeks palun kõnepulti riigiõiguskomisjoni esimehe härra Mart Nuti.

Lugupeetud Riigikogu aseesimees, lugupeetud Riigikogu liikmed! Otsuse eelnõu isikutunnistustest ja passidest arutas riigiõiguskomisjon 30. novembril koosseisus Illar Hallaste, Kalle Kulbok, Tiit Käbin, Ants-Enno Lõhmus, Eiki Nestor, Mart Nutt ja Jaak Roosaare. Komisjoni koosolekul tõdeti, et küsimus on tekitanud vaidlusi ja pingeid ning probleem on ülepolitiseeritud. Mis puutub rahva suhtumisse isikutunnistustesse ja passidesse, siis on seisukohad ja argumendid erinevad. Need seisukohad ilmnesid ka komisjonis. Enamik komisjoni liikmeid pooldas küsimuse reguleerimist isikutunnistuste kasutuselevõtu teel. Kuid hääled jagunesid pooleks küsimuses, kas võtta otsus vastu esitatud kujul või mitte. Sellest lähtudes teen komisjoni esimehena ettepaneku lahendada isikutunnistuste probleem otstarbekusest lähtudes ja jätta poliitilised küsimused tagaplaanile. Komisjoni arutelu tulemusena teen ettepaneku eelnõu arutamine katkestada ja jätkata seda homme 1. päevakorrapunktina. Muudatusettepanekuid ootab riigiõiguskomisjon täna kell 18.00. Kui meil õnnestub tänane päevakord ammendada varem, siis istungi lõpuks. Ühtlasi palun riigiõiguskomisjonil koguneda kohe pärast istungi lõppu riigiõiguskomisjoni ruumi 255, et arutada muudatusettepanekuid. Ma arvan, et oleks otstarbekas esitada praegu mulle küsimusi, mis puudutavad komisjoni tööd. Aitäh!

Suur tänu! Juhtivkomisjon teeb ettepaneku arutelu katkestada, kuid kaasettekandja on nõus vastama küsimustele. Kas on küsimusi härra Nutile? Kalle Kulbok.

Juhtivkomisjoni liikmena esitan esimehele küsimuse. Kas me ei kiirusta parandusettepanekute esitamisega, kas meil tõesti midagi põleb? Ma arvan, et enne selle otsuse vastuvõtmist peaksime tellima ekspertiisi selle dokumendi kohta, mille Eesti Komitee on isikutunnistusena välja jaganud. Riigikogu liikmed peaksid ka seda isikutunnistust nägema.

Lugupeetud esimees, lugupeetud härra Kulbok! Küsimus selle kohta, kas on vaja teostada ekspertiis enne otsuse vastuvõtmist, on ilmselt asjakohane. Kuid ma arvan, et ekspertiisi küsimuse peab lahendama valitsus, mitte Riigikogu. See, et me homme selle küsimuse arutelu jätkame, ei tähenda seda, et me peame homme ka otsuse vastu võtma. Kui härra Kulbok leiab, et homme ei ole võimalik otsust vastu võtta, siis võib ta homme arutelu jätkamisel vastava ettepaneku teha. Aitäh!

Suur tänu! Olav Anton.

Aitäh, härra juhataja! Minu küsimus on sisuline. Punktis 2 on väga selgelt öeldud, et alates 1. märtsist antakse passe välja isikutunnistuse alusel. Öelge, mida teha nende inimestega, kes ei ole selle seadusega nõus, sest neid sunnitakse? Neid on väga palju, kes on tõsiselt protestinud. Me viidame aega asjadega, mille koht on ammu prügikastis. Oleks hea, kui te vastate, mida teha nende valijatega, kes ei kavatse sellele seadusele alluda. Kas vastate nii, et igaüks täidab seadust nagu tahab, nagu praegu on olukord palvetamisega?

Küsimus on sisuline. Selle oleks võib-olla pidanud esitama otsuse eelnõu autoritele. Aga ma püüan sellele vastata. Esiteks. Kui otsuse eelnõu peaks vastu võetama sellisel kujul, nagu see on esitatud, siis antakse pass välja isikutunnistuse alusel. See on kohustuslik. Kuid see ei kohusta isikutunnistust välja võtma. Ometi ei võimalda see otsus anda passi isikule, kes isikutunnistust ei ole kätte saanud. See on täiesti õige. Nendele inimestele, kes isikutunnistust välja ei võta, ei väljastata ka passi. Loomulikult teeb see võimatuks nende inimeste reisimise välismaale. Aga see sünnib siis, kui eelnõu sellises sõnastuses vastu võetakse. Kui tahate otsuse sisu muuta, siis ma ootan parandusettepanekuid ka teilt, härra Anton. Mõni sõna hääletamisest komisjonis. Hääletamise tulemuseks kujunes suhe 3 : 3. Isikutunnistuste eelnõu praegust sõnastust toetasid Nutt, Hallaste, Roosaare, vastu olid härrad Nestor, Kulbok ja Käbin. Aitäh!

Suur tänu! Ants-Enno Lõhmus.

Härra Nutt! On üllatav, et te komisjoni aseesimehena teete komisjoni nimel ettepaneku jätkata seda arutelu homme. Kui me esitame mingi otsuse komisjoni nimel, siis oleks korrektne komisjon eelnevalt kokku kutsuda ja siis see küsimus otsustada. Seetõttu ei saa ma aktsepteerida härra Nuti avaldust, et komisjoni ettepanek on jätkata arutelu homme.

Lugupeetud härra Lõhmus! Komisjoni ettepanek oli võtta see eelnõu arutlusele. Ma kordan sõnastust. Ma ütlesin nii: komisjoni esimehena teen ettepaneku. Aitäh!

Suur tänu! Jaanus Betlem.

Austatud istungi juhataja, austatud ettekandja! Kõigepealt ma arvan, et Olav Anton võib punase passi kas prügikasti visata või lauasahtlisse panna. Eesti Komitee on teinud ekspertiisi isikutunnistustele. Kas ei oleks mõtet tutvustada oma komisjoni liikmetele ekspertiisi tulemusi, et kaoksid need küsimused, mida esitab Kalle Kulbok? Tänan!

Suur tänu, härra Betlem! Selle ekspertiisi teksti sain ma kätte just praegu ja ma kavatsengi seda teha. Aitäh!

Suur tänu! Küsimusi kaasettekandjale rohkem ei ole. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku arutelu katkestada ja lükata see homsele. Härra Nutt! Kas teete ettepaneku arutelu katkestada? See on juhtivkomisjoni õigus. Kas komisjonil on vaja nõu pidada arutelu jätkamise tähtaja suhtes?

Kui Riigikogu peab vajalikuks, et komisjon selle ettepaneku teeb ja kui ei piisa komisjoni esimehe ettepanekust, siis ma palun 5 minutit vaheaega.

Vaheaega me praegu teha ei saa. Ma usun, et te saate konsulteerida komisjoni liikmeid edasise töö käigus või kui tuleb vaheaeg. Praegu on arutelu katkestatud, jätkamise tähtaeg täpsustatakse.

Lugupeetud kolleegid! Meil on praegu päevakorras Riigikogu otsuse eelnõu, mille esitas 2. detsembril kolleeg Heido Vitsur. See puudutab ajutise komisjoni moodustamist panganduse ja raharingluse korrastamiseks. Selle küsimuse arutelu katkestati ja see lülitati käesoleva nädala päevakorda, kusjuures kaasettekandjaks paluti härra Siim Kallas, kes on ka täna siin. Kõigepealt palun kõnetooli kolleeg Heido Vitsuri. Härra Kulbok, kas on protest?

Juhin tähelepanu, et Mart Nutt tegi ettepaneku katkestada küsimuse arutelu kui riigiõiguskomisjoni esimees, s.t. kui Riigikogu liige. See küsimus oleks tulnud panna hääletusele, hääletusele ei panda ainult juhtivkomisjoni ettepanekut.

Kalle Kulbok! Me täpsustame praegu komisjoni seisukohta. Kuni Mart Nutt on komisjoni esimees, on temal õigus teha vastav ettepanek. Komisjoni seisukohta täpsustatakse. Palun, Heido Vitsur!

Austatud juhatus, lugupeetud Riigikogu! Ma tuletan väga lühidalt meelde neid motiive, mis ajendasid mind esitama seda otsuse eelnõu. Riigikogu on ainukene organ, kes kannab vastutust Eesti Panga tegevuse eest peale Eesti Panga enda. Selleks, et me saaksime oma ülesannet täita, oleks vaja, et me suudaksime endale selgeks teha, mis Eesti panganduses on toimunud, et me saaksime tulevikus paremini mõista neid ettepanekuid, mida esitab Eesti Pank. Ühesõnaga, ettepanek oli kantud vajadusest saada piisavalt informatsiooni, harida ennast selles situatsioonis, kus me praegu oleme. Me ei ole kunagi elanud riigis, kus on omaette pangasüsteem, kus pank juhib oma riigi raharinglust. Ma esitasin eelnõu just selleks, et muutuksime kompetentsemaks ja suudaksime veendunult langetada otsuseid meile väga võõras valdkonnas, et saaksime võimaluse põhjalikumalt analüüsida tulevasi pankade kohta käivaid seadusi. Kuivõrd ma ise olen praktilises rahanduselus töötanud, ei tekkinud mul mingit ettekujutust, et parlamendikomisjon võib hakata korraldama revisjone, mida äsja tegid moratooriumikomisjonid. Kas meie kui Riigikogu liikmed oleme suutelised analüüsima pangapoliitikat? Küsimus on puhttunnetuslik. Kui meilt praegu küsitakse, mis saab Eesti rahandusest, siis on meil väga raske vastata, sest informatsiooni on vähe.

Kas härra Vitsurile on küsimusi? Olav Anton.

Aitäh, härra juhataja! Minu küsimus on istungi juhatajale. Antud küsimust praegu päevakorras ei ole. Esmaspäeval hääletasime päevakorda arupärimise Eesti Panga presidendilt Siim Kallaselt. Eelmisel nädalal jäi pooleli see päevakorrapunkt, mida praegu käsitleb härra Vitsur. Seda arutelu pidi jätkatama pärast Eesti Panga presidendi ärakuulamist. Järelikult oleks nüüd korrektne see asi päevakorda vormistada. Enne võiks ära kuulata Eesti Panga presidendi ja siis otsustada, mida teha päevakorraga. Praegu käsitletakse seda küsimust päevakorraväliselt.

Lugupeetud Olav Anton! Antud küsimus on hääletatud täiendavalt käesoleva nädala päevakorda. Küsimus ei ole Eesti Panga presidendi ärakuulamises, vaid kaasettekandes. Eile – ma tuletan meelde, Olav Anton – oli meil sellel teemal keskustelu. Valve Kirsipuu tegi ettepaneku, et enne, kui me võtame vastu härra Vitsuri pakutud komisjoni moodustamise otsuse, oleks vaja ära kuulata Eesti Panga president Siim Kallas. Sellel nädalal lõpetame käesoleva aasta töö. Seoses sellega tehti ettepanek kuulata kolmapäeval, 16. detsembril Riigikogus Eesti Panga presidendi informatsiooni panganduse olukorrast. Vastav ettepanek pandi hääletusele, selle poolt oli 63 Riigikogu liiget. Ignar Fjuk.

Härra esimees, austatud ettekandja! Pool tundi tagasi otsustasime nimetada Eesti Panga Nõukogu esimeheks professor Uno Mereste. Nüüd püüame luua mingisugust komisjoni. Kas selline alternatiivne situatsioon on kasulik vabariigi pangandusele ja rahandusele? Teame, et tugevate pankadega ja tugeva rahaga riikide edu võtmeks on just saladuse pidamine ja panganduse hoidmine kitsas professionaalide ringis. Küsimus. Kas sellise alternatiivse struktuuri loomine ei kahjusta meie pangandust? Kas me ei usalda panga nõukogu?

Tegemist on erinevate asjadega. Panga seadused peab vastu võtma Riigikogu, mitte Eesti Panga Nõukogu. Me ei tea, kes Eesti Panga Nõukogu liikmeteks saavad. Kas nad on elukutselised pangandustegelased, teadlased või Riigikogu liikmed? Me ei tea seda. Kuid seadused peame vastu võtma meie. Kui me ei tunne objekti, kui me ei tea, kuidas objekt käitub, kui me ei tea, mida me seadustega reguleerida tahame, siis vabandage väga, tunneksin mina ennast väga õnnetult. Ma küsin, kas ma peaksin seda objekti tundma õppima, mida ma tahan reguleerida või ei pea?

Suur tänu! Edgar Spriit.

Ma tänan, härra esimees! Minul on küsimus teile. Minul ei ole selge, mis küsimuses härra panga presidenti tahetakse ära kuulata. Temale on teatavasti esitatud kolm arupärimist. Kas need tulevad ka kõne alla või esineb ta väljaspool arupärimisi?

See küsimus ei olnud vist mulle.

Ma usun, et sellele küsimusele vastab juhtivkomisjoni esindaja proua Valve Kirsipuu. Riivo Sinijärv.

Ma tahaksin kõigepealt esimeses lauses toetada härra Vitsuri ettepanekut, sest pangandus on praegu väga keerulises olukorras.

Härra Sinijärv, küsimus, palun!

Küsimus tuleb. Riigikogu kaotas täna kõige väärikama panganduse esindaja. Ta lahkub meie hulgast ja asub panga nõukogu esimehe ametikohale. Härra Vitsur! Kas te peate pangandusalase komisjoni loomist sama tähtsaks kui ajutise ruumikomisjoni loomist? Me ajame taga seitset ruumi, mida valitsus ei suuda meile eraldada. Aitäh!

Ma ei ole ruumide küsimusega üldse kursis. Riigikogul on vaja ennast pangandusega kurssi viia, muidu ei saa ta pangandusalaseid otsuseid vastu võtta. Selle arvamuse esitasin täna kolm korda ja ma arvan, et seda ei ole vaja korrata.

Suur tänu! Valve Kirsipuu.

Austatud esimees, lugupeetud Riigikogu liikmed! Me katkestasime möödunud nädalal Heido Vitsuri esitatud Riigikogu otsuse eelnõu arutamise. Me pidime seda jätkama pärast Eesti Panga presidendi sõnavõttu. Mind hämmastab asjade praegune käik. Mulle tundub, et enne, kui härra Vitsur pulti läks, oleksime pidanud ära kuulama Siim Kallase. Praegu valitseb ajakirjanduses suur huvi Eesti Panga vastu. Ma arvan, et ei ole ühtegi Riigikogu liiget, kelle käest valijad ja teised Eestimaa inimesed ei küsi, mis teil Riigikogus tehakse ja mis panganduses lahti on. Mul on ettepanek praegu ära kuulata Siim Kallas ja pärast seda vaadata, kas antud eelnõu on vaja arutada või mitte.

Tänan, proua Kirsipuu! Ma käsitan seda härra Vitsuri vastusena, sest see küsimus esitati härra Vitsurile. Liina Tõnisson.

On teada, et Vabariigi Valitsus kaalub võimalust muuta õppimine Eestis tasuliseks, tõstmaks inimeste huvitatust hariduse vastu. Küsimus. Kas Eesti riik ei maksa liiga kallist hinda raharingluse häirimise kaudu, et õpetada mõningaid rahvasaadikuid aru saama, mis panganduses toimub? Aitäh!

Küsimus on mulle raskesti mõistetav. Koolitusraha, mida Eesti riik peab maksma, on peaaegu igas valdkonnas äärmiselt kõrge.

Suur tänu! Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Kaasettekandeks palun kõnepulti härra Siim Kallase. Reglemendi järgi on aega 10 minutit.

Kõrgeauline Riigikogu! Mul on väga hea meel võimaluse üle teile esineda, rääkida Eesti Panga tööst ja probleemidest. Ma olen valmis informeerima teid kõigist probleemidest, mis Eesti Pangas on tekkinud. Olen valmis tulema siia tihedamini. Täna räägiksin natukene kolmel teemal. Need teemad on: Eesti kroon, Eesti kommertspangad ja Eesti Pank. Ja viimane teema – Eesti Panga diskrediteerimise üritused, mis huvitaval kombel pärast moratooriumi kehtestamist on õige intensiivseks muutunud. Ma soovin, et Riigikogu võtaks oma tööplaani veel ühe ärakuulamise. Siis saaksin kontsentreeruda Eesti rahapoliitikale, näitaksin vastavatel skeemidel, kuidas Eesti Panga bilanss välja näeb, missugune on panga mänguruum ja missugust mänguruumi seal ei ole. Võib-olla tasub rääkida ka teistel teemadel, mida te vajalikuks peate. Eesti Panga esindajad on valmis siin esinema nii sageli kui vähegi võimalik, kasutades selleks kõiki tehnilisi ja muid vahendeid. Minu tööleasumisest Eesti Panka on möödunud aasta ja kaks kuud. Siis töötas keskpangas 11 inimest. Möödunud aastal lasti käiku Eesti kroon. On rajatud asutus, millest peatselt saab korralik keskpank. On loodud ainulaadne Eesti Investeerimispank, kus on osaline ka Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank. Ta ei ole kusagil mujal osaline. On koostatud esimene Eesti maksebilanss. Selle kallal tehti aasta aega tööd. On hakatud kehtestama järelevalvet kommertspankade üle. Kogu tegevuse jooksul on Eesti Panka saatnud parlamendi üksmeelne toetus. Selle tunnistuseks on rahaseadused ja välisvaluuta seadus. Need oleks võinud vastu võtta rahareformi komitees, kuid me tõime selle probleemi teadlikult parlamenti ja parlament kehtestas üksmeelselt nimetatud seadused. See teeb kadedaks paljusid kolleege välismaal. Ma ei näe praegu mingisuguseid märke, et Eesti parlament ja kõrgem juhtkond kavatseksid kavandatud kursist taanduda. Tuletagem meelde, kui palju oli neid, kes ennustasid krooni kukkumist. Meenutagem möödunud aastat. Poed olid tühjad, valitses talongisüsteem. Tuletage meelde, missuguseid pingeid tekitasid Eesti ühiskonnas valuutakauplused. Ühed olid valged, teised mustad. See kõik on möödanik. Aga see olukord võib taastuda mõne päevaga, kui Eesti ja välismaa ärimehed kaotavad usu Eesti krooni. Tõepoolest on palju andmeid selle kohta, et kroon on stabiilne, et krooni ei kummita devalveerimise oht. Me oleme avaldanud andmed, kuidas on kasvanud Eesti krooni valuutakate. Me ei julgenud loota, et pidevalt jätkub välisvaluuta sissevool Eestisse. Me oleme uurinud, millest see on tingitud. Seda näitab 9 kuu maksebilanss, mis on esmakordselt koostatud nüüdisaegse metoodika järgi. See näitab muuseas seda, et majanduse elavnemisest ja ekspordi suurenemisest tingitud kõva valuuta sissevool langeb põhiliselt kolmandale kvartalile. See kõik on toimunud pärast rahareformi. Meil on praegu nn. jooksva konto ülejääk, see tähendab, et meie maksebilansis on positiivsed näitajad, mis on lausa hämmastav. Meie väliskaubanduses on kolme kvartali ulatuses väike miinus, kuid positiivse saldo tagavad teenused ja transport. See on kaudselt seotud Eesti Panga valuutareservi kasvuga. Meie majanduse peamine probleem on praegu inflatsioon. Kuid viimasel ajal on märke selle peatumisest. Novembris oli see veel 9%. Samal ajal on tõusnud keskmine palk 1,7 korda. Palju on räägitud sellest, et kõik on halvasti ja kõike peaks teisiti tegema. Meid häirivad väga jutud krooni devalveerimisest. Tahaksin öelda: olge head ja esitage mingisugune konkreetne plaan, mida saaks analüüsida. Ajakirjanduses kohtame kõikvõimalikke väitlusi. Üks ütleb, et kroon on vaja 40% ulatuses devalveerida, teine nõuab, et kroon on vaja devalveerida 3 korda, kolmas kinnitab, et Eesti Panga raha tuleb välja jagada krediitidena. Aga mingeid konkreetseid kontseptsioone neil ei ole. Osa inimesi tahavad krooni revalveerida. Me oleme võimelised vaidlema kõigi kontseptsioonide autoritega. Kahjuks on ka inimesi, kes tahavad diskrediteerida Eesti Vabariiki ja Eesti krooni. Nende eesmärgid on hoopis teised. Ma tahaksin tuua ühe kujundi, mille ma mõtlesin välja inflatsiooni ja devalveerimise ilmestamiseks. Kujutagem ette: meile ei meeldi enam, et Eesti pindala on kõigest 45 000 ruutkilomeetrit. Soome pindala on üle 300 000, Rootsi oma koguni üle 400 000 ruutkilomeetri. Teeme Eesti pindala suuremaks. Teeme ta 450 000 ruutkilomeetri suuruseks, vähendades seejuures ruutkilomeetreid 10 korda. Millegipärast tundub see asi idiootlik. Aga rahaga tahetakse teha täpselt sedasama. Tahaksin näha kas või ühte teaduslikku käsitlust selle kohta, mida kasulikku annab Eesti krooni devalveerimine. Nüüd Eesti Pangast ja kommertspankadest. Küsimus seisneb selles, mis on toimunud pankade järelevalve alal. Eesti Panga inspektsioon alustas tööd veebruaris. Alustati väiksematest pankadest. 13. mail me saatsime hoiatuskirja neile pankadele, kes ei saatnud meile korralikku aruannet. 21. mail suleti 7 panga korrespondentkontod, kes ei esitanud meile aruannet. Rahareformi käigus tühistati 9 panga litsents. Kahtlemata on see keeruline probleem ja moratooriumi väljakuulutamine oli sunnitud samm. Selle põhjustas olukord, et 336 miljonit krooni maksmata arveid hakkas peatama Eesti majanduse tegevust. 1993. aasta 20. juuniks, mil täitub aasta Eesti krooni kehtestamisest, suudame kindlalt öelda, millised Eesti pangad on usaldusväärsed. Ma soovin väga seda, et Riigikogu eristaks selgelt probleeme, mis on seotud Eesti krooni, Eesti Panga ja kommertspankadega. Neid probleeme tuleb arutada lahus kõigist muudest probleemidest, millega tahetakse Eesti Pangale sisse sõita. Eesti krooni ja Eesti Panga vastased muutuvad aeg-ajalt väga närviliseks. Nüüd tahaksin peatuda küsimustel, mida te nagunii hakkate esitama. Erilist kõmu on tekitanud kaks ajalehes "Eesti Aeg" ilmunud artiklit. Minult on küsitud, kas me ei peaks neile kuidagi reageerima. Ma tahaksin väga, et te annaksite nõu, kuidas niisuguses situatsioonis talitada.

Härra Kallas! Meie reglemendijärgne aeg on läbi. Muidugi on võimalik ettekande aega pikendada, kui Riigikogu liikmed seda soovivad. Ettekande aega soovitakse pikendada. Tänan!

Aitäh! Me arvame, et tuleb veel mõni niisugune artikkel. Ivo Karlepi artiklid on täis vihkamist ja valesid fakte. Need on Kogani tüüpi lood. Millele peaksin vastu vaidlema, millised faktid ümber lükkama? Aga ta ei kirjutanud faktidest, vaid hoopis muust, tema eesmärk oli muu. Võtame näiteks need karikatuurid, mis artikleid illustreerisid. Ühel karikatuuril olen meeste WC ees, teisel istun WC potil. Millele ma pean vastu vaidlema? Kas ma pean andma kusagile meditsiinilise tõendi selle kohta, et mu tervis on korras ja ma ei kasuta seda asutust tihedamini kui kõik teised inimesed? Me kõik oleme kaitsetud niisuguste artiklite puhul. Täna on minu kord, homme on kellegi teise kord. Me ei saa seda ära keelata, me ei või hakata ajalehti tsenseerima. Kaevata kohtusse? See tähendab seda, et kehva ajalehe tiraa˛ tõuseb järsult. Efekt oleks taotlusele vastupidine. Ma arvan, et igale kallaletungile ei pea reageerima. Oleks väga huvitav teada, mida teie sellest arvate? Võin julgelt kinnitada, et eluasemelaenu Eesti Pangas ei ole, ei ole ka laenuhoiuühistut. Samasugused on lood teiste asjadega. Ma lugesin pühapäevasest lehest, et Demokraatliku Õigusliidu üheks juhtivaks tegelaseks valiti ajalehe "Videvik" toimetaja Ants Tamme. Jah, seesama Ants Tamme, kes valimiskampaania ajal kuulutas, et tal on kindlad andmed minu palga kohta, mis olevat 20 000 krooni kuus. See tekitas furoori. Mida ma pean niisuguses olukorras tegema? Temal ei ole sellega seoses mingit probleemi. Niisugused "oopused", mille vastu on raske võidelda, tekitavad õige palju nördimust. Tõsi, Eesti Pangas makstakse head palka, kuid igal pool makstakse keskpankades head palka. Kui me ei maksaks head palka, siis hakkavad inimesed kohe lisa teenima. Sellega seoses tekivad otsekohe infolekked. Kui meie majas oleks niisuguseid inimesi, siis oleks moratooriumide ajal infolekke tõttu läinud kaduma miljoneid Eesti kroone. Seda ei juhtunud. Eesti Pangas on võetud tarvitusele väga palju abinõusid korruptsiooni vältimiseks. Meil kehtivad erilised ja ranged reeglid. Me ei tohi lasta ennast kostitada, me ei tohi vastu võtta kingitusi, me ei tohi teha üht, teist ja kolmandat. Selles mõttes peame oma inimeste eest hoolitsema ja nendele korralikku palka maksma. Meil on kindlad protseduurid, mis töötati välja eelmise parlamendi ajal. Eesti Panka juhib Nõukogu, mille teie ametisse nimetate. On kehtestatud protseduur, et eelarve- ja majanduskomisjon kontrollib parlamendipoolse järelevalve korras Eesti Panga tööd. Meid kontrollib ka Riigikontroll. Komisjone võib Riigikogu muidugi moodustada, kui ta seda õigeks ja vajalikuks peab. Aga kas see on tingimata otstarbekas? Lõpetuseks tahaksin öelda järgmist. Tartu Kommertspanga juhtkond propageerib praegu intensiivselt ideed, et oleks vaja luua komisjon Eesti Panga töö organiseerimiseks. Nende aktsionäride koosolek, mis oleks pidanud eile põhiliselt keskenduma sellele, kuhu kadus suur hulk raha, pööras tähelepanu hoopis Eesti Panga personaalküsimuse arutamisele. Me oleme praegu võimelised pankade üle märksa tugevamat järelevalvet teostama. Me tahame kontrollida ka vaieldamatult tugevaid panku. Täna alustati kontrollimist Hansapangas. Ma kordan veel kord, et 20. juuniks on asi nii kaugel, et kõik pangad on kontrollitud. Nii. Ma olen valmis vastama teie küsimustele.

Suur tänu, härra Kallas! Enne kui me küsimusi hakkame esitama, juhin kolleegide tähelepanu ühele asjaolule. Kell on pool kuus ja meil on täna ees veel neli päevakorrapunkti. Neist kolm valitsuse esitatud. Kuna härra Kallas pakkus võimalust ka teist korda esineda, siis ma soovitan mõtelda sellele, et me ei kuritarvitaks aega. Palun, Peeter Lorents!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud härra Kallas! Mitmete märkide põhjal võib eeldada, et raharinglus aeglustub. Ma loodan, et seda siiski ei juhtu. Kas te olete nõus, et rahad hakkavad jällegi liikuma kohvritega käest kätte, aga mitte läbi pankade? Mida te kavatsete selle vastu ette võtta? Aitäh!

Ei ole mingeid märke selle kohta, et raharinglus aeglustuks. Vastupidi. Pankade käibed suurenevad pidevalt. Kuid siin on kaks probleemi. Üks probleem on see, et alates rahareformist on sularaha osatähtsus raharingluses väga suur. 87% sularahast on väljaspool Eesti panku. Probleem on pankade usaldusväärsuses. Peame taastama pankade usaldusväärsuse, siis tuleb ka sularaha pankadesse tagasi.

Suur tänu! Enne, kui ma annan küsimise järje härra Tiit Madele, teatan, et härra Nutt esineb komisjoni nimel. "Isamaa" fraktsiooni esitatud eelnõu, mis käsitleb isikutunnistuste väljaandmist, arutelu jätkatakse homme. Muudatusettepanekud esitada täna kella 18.00-ks. Aitäh!

Austatud eesistuja, lugupeetud Siim Kallas! Ei maksa võtta tõsiselt kollase ajakirjanduse soperdisi. Nüüd asja juurde. Minu küsimus käib kolme sulipanga kohta. Me palusime teilt informatsiooni olukorra kohta, mis praegu kolmes pangas valitseb. Milline on kolme panga tulevik, kas need lõpetavad oma tegevuse? Aitäh!

Kolme panga tegevuse peatamise põhjuseks olid lumepallina kasvavad maksmata arved. See summa ulatus 336 miljoni Eesti kroonini, arvestamata viiviseid. Nad teatasid klientidele, et arved on makstud, kuid pärast selgus, et ei ole makstud. Olukord kolmes pangas on erinev. Lahendusvariandid selguvad reedel pärast Eesti Panga Nõukogu istungit. Eile toimus Tartu Kommertspanga aktsionäride koosolek, kes tegelikult mingit selget otsust ei fikseerinud. Otsustati pöörduda Riigikogu poole. Ei ole välistatud nende pankade tegevuse lõpetamine, sest nad on maksujõuetud. Mis saab nende klientidest? Klientide vajaduste rahuldamiseks oleks kohe vaja 850 miljonit Eesti krooni. Praegu on ringluses umbes 1600 miljonit Eesti krooni. On selge, et seda raha kusagilt võtta ei ole. Praeguse olukorra tekkepõhjused on erinevad. Tartu panga põhjamineku põhjused on selged, pank on ajanud vale laenupoliitikat. Toon lihtsa näite. Te tõite üleeile panka 1000 krooni, täna tahtsite selle summa üle kanda oma kliendile, kuid vahepeal oli tuhandest kroonist 900 krooni viieks aastaks välja laenatud. Tartu panka ootab mõistetavalt täielik kollaps. Arvepidamine on seal praeguseni ääretult sassis. On avastatud igasugu mahhinatsioone, vastavad materjalid antakse üle prokuratuurile. Eesti Pank võiks anda neile likviidsuskrediiti, et nad jalule tõuseksid. Aga see lootus on ebareaalne. Kahe ülejäänud panga seis on keeruline. Nende kriis on seotud Moskva deposiidiga. Kuigi raha jäi kinni, jätkasid pangad juriidiliselt täiesti korrektselt väljamakseid, tekitades suure augu. Alles siis taipasid nad deposiidid blokeerida. Sellega oli tekkinud auk, mille suurus on umbes 360–400 miljonit Eesti krooni. Selle augu katmine on peamine probleem. Lahendusteede otsimine käib väga intensiivselt. Üks lahendusvariant on käiku lasta riigilaenu obligatsioon, et sel teel need pangad päästa. Valitsus ei toeta seda seisukohta, sest selles ettepanekus on palju nõrku kohti. On ka teine variant, mis eeldab, et Venemaal tekib võimalus investeerida. Kuidas olukorrast välja tulla? Teatavasti on mõlema panga juhtkonnad vahetatud. Praegu toimetatakse asja uurimist. Rohkem ei oska ma midagi öelda. Ma oletan, et reedel saame langetada strateegilised otsused. Muide, laenukahjusid on kõigil pankadel.

Suur tänu! Riivo Sinijärv.

Härra Kallas! Eesti ettevõtjad arvavad, et kolmele kommertspangale kehtestatud tegevusmoratooriumiga toimub jäme eraomandi õiguse rikkumine. Kas te olete sellega nõus? Kes kannab vastutust moratooriumist tuleneva materiaalse kahju kompenseerimise eest?

Kõigepealt peaks keegi kahju suuruse fikseerima. Kui kahju puudutab viiviseid, siis tuleb pankadel viivised kinni maksta. Moratoorium selleks kehtestatigi, et olukorda muuta. Ma arvan, et Eesti ettevõtjad kandsid enne moratooriumi valitsenud korralageduse tõttu palju suuremat kahju. Ma arvan, et nendele pankadele tuleb esitada vastavad pretensioonid.

Suur tänu! Raoul Üksvärav.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Me teame, et Eesti kroonil on kulla ja mõningate muude vahendite näol tugev reserv. Samas me teame, et krooni tugevus sõltub ka mitmesugustest muudest teguritest, kuid ajalehtede järgi tuginetakse ikkagi ainult kullale ja rõõmustatakse, et selle varud on kasvanud. Kas Eesti Pangal on konkreetne plaan või kava, kui palju sellest varust vabastatakse, et aktiviseerida majanduskäivet siseriigis?

Vastaksin meeleldi sellele küsimusele, kui ma saaksin teile näidata Eesti Panga bilansi põhjalikku varianti. Ma loodan, et ükskord me leiame aega selle üle mõtteid vahetada. Eesti Panga välisvaluuta reserv kasvab põhiliselt välisvaluuta sissetuleku arvel. See raha läheb kõik ringlusesse. Sellest ei jää ühtegi penni Eesti Panka. Meie käest ostetakse välisvaluuta eest Eesti kroone. Need kroonid võtab kasutusele see, kes meile välisvaluutat müüs. See raha jääb inimeste ja ettevõtete kasutusse, kes on teeninud välisvaluutat. Üks osa sellest on tõesti reserv, mille moodustab teatud ülejääk sellest summast, mis on vajalik krooni 100-protsendiliseks tagatiseks. Seda on 1641 miljonit krooni. Mis üle selle summa küünib, on nn. puhver, mida nõuab Rahvusvaheline Valuutafond. Selle suurus on umbes 150 miljonit krooni. Pärast rahareformi tagastati meile kullareserv, mida on pisut üle 300 miljoni krooni. Vastavalt IMF-iga sõlmitud kokkuleppele meil enne 31. detsembrit sellele juurdepääsu ei ole. Järgmisel aastal läheb see kindlalt Eesti majanduses käiku. IMF-i seisukoht oli selline, et nii suurt summat ei tohi korraga käiku lasta, see tekitaks inflatsioonišoki, mille tulemusena hinnad tõuseksid silmapilkselt.

Suur tänu! Ülo Laanoja.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud Siim Kallas! Tollistatistika järgi on meie ekspordis esikohal paberikaubad, nende hulgas ka pangatähed ja rahasedelid. Kas meie väliskaubanduse bilansist ei teki ebaadekvaatne pilt, kui tõepoolest on tegemist rahatähtedega? Kas kauba hulgas on ka Eesti kroone? Kas Eesti Pank peab seda õigeks? Aitäh!

Praeguses väliskaubanduse maksebilansi viimases variandis on sularaha konverteerimise eesmärgil sellest arvestusest välja viidud. Ma seletan natukene, milles on asi. See on tekitanud a˛iotaa˛i. Välisvaluuta sularaha tuleb sisse, kuid meil see ei käibi. Me ise oleme selle ära keelanud. Tähendab, nõudlus sularaha järele on tunduvalt väiksem, kui seda sisse tuleb. Kus seda sularaha hoida? Sellel ei ole mingisugust mõtet, ükski pank ei hoia seda oma keldrites üle teatud vajaduse. See sularaha viiakse välismaale, konkreetselt viiakse Soome margad Soome. Margad lähevad seal selle panga korrespondentarvele, kes need sinna viib. Seda raha saab kasutada, selle eest ostetakse meilt ülekande korras Eesti kroone. See ei kujuta endast mingisugust kriminaalset operatsiooni. Niisuguseid operatsioone tehakse igal pool maailmas. Eesti krooni tugevuse tõeline alus on selles, et ta on vabalt vahetatav.

Suur tänu! Ivar Raig.

Austatud Eesti Panga president! Te ütlesite, et te pole kuulnud ühtegi tõsiselt võetavat põhjendust krooni devalveerimiseks. Kuid krooni devalveerimise ettepanekuid tehakse pidevalt. Kes on krooni devalveerimise taotlejad ja millised on taotluste motiivid?

Mul on meeles kaks viimast ettepanekut, mõlemad tulid Balti Ühispanga juhtidelt. Üks tegi ettepaneku devalveerida kroon 40%, teine 3 korda. Ma ei oska kommenteerida, millist kasu nad selles näevad. Nad ilmselt arvavad, et siis muutub Moskva deposiit odavamaks. See pole õige. Kui nad arvavad, et inflatsiooniga kaasneb tulude ümberjaotamine nende kasuks, siis on see naiivne lootus. Riigikogu või Eesti Pank ei teeks mingisuguseid tulude ümberjaotamisi kommertspankade kasuks. Selliseid seisukohti on avaldatud koguni majandusteadlaste artiklites. Nad lähtuvad sellest, et inflatsioon stimuleerib majandust. Eesti on äärmiselt väike riik, meie tugevus seisneb meie avatuses. Inflatsiooniga ei võida me midagi. Ärimehed loobuvad otsekohe Eesti krooni kasutamisest ja me oleme täpselt samal kohal tagasi, kust me äsja lahkusime. Inflatsiooniteooria toimib seal, kus on suletud süsteem ja väga vähe pistmist välisvaluutaga, näiteks Ameerika Ühendriikides. Mina olen praegu ja jään raudse monetarismi positsioonile. Tugev rahakurss on majanduse väga kindel nurgakivi, millest tuleb kinni pidada.

Lugupeetud kolleegid! Enne kui annan küsimise järje Ants Ermile, on mul teile ettepanek. Kas olete nõus sellega, et me piiraksime küsijate hulga Paul-Olev Mõtskülaga? Tema oleks viimane küsija. Ollakse nõus. Lepime siis nii kokku. Ants Erm, palun!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud Siim Kallas! Andke andeks, ma tulen sisuliste küsimuste juurest tagasi ajakirjanduse juurde. Minu meelest annab ajakirjanduse vastu kõige parema kaitse avalikustamine ja tõde. Ma arvan, et tolmu keerutamine teie palga kohta oleks ära jäänud, kui palga suurus oleks täpselt teada. Aga ma ei küsi praegu seda. Minu küsimus puudutab "Eesti Ekspressist" loetud fakti, et Eesti Pangas on loodud kuni 80 000 dollari suurune eluasemelaen. Te ütlesite, et need faktid ei ole õiged. Ma küsin, kui on laenu antud, siis millistel tingimustel ja kui suures ulatuses?

Eesti Pangas on tõepoolest eluasemelaen. Kuid see ei põhine dollaril. Eluasemelaenu põhimõte on võetud rahvusvahelisest praktikast, sellise laenu võimalus on kõigis keskpankades. Iga keskpanga töötaja saab ilma raskusteta laenu mis tahes kommertspangast, kuid sellele kommertspangale on siis väga raske kuulutada moratooriumi. Sellepärast niisuguseid abinõusid rakendatakse. Eesti Pangas on antud eluasemelaen meile Ameerikast tööle tulnud Allan Karellile. Laenu suurus oli 80 000 Eesti krooni. Oleme probleemi ees. Eluasemelaen peaks olema nii suur, et see kataks ehitatava elamispinna. Paraku on laenu tagasimaksmine üsna keeruline. Laenu on antud ainult ühele inimesele. Kui laenu saanud töötaja lahkub Eesti Pangast, siis tema laenu intress võrdsustub turuintressiga.

Suur tänu! Liina Tõnisson.

Lugupeetud härra Kallas! Mina tahaksin saada veidi tasuta haridust. Eesti ajakirjanduses on palju diskuteeritud moratooriumi alla langenud pankade üle. On avaldatud väga erinevaid arvamusi. Küsimus. Kes võttis vastu moratooriumi otsuse? Kas panga juhatus või panga nõukogu ja millisele informatsioonile toetuti? Aitäh!

Moratooriumi otsuse võttis loomulikult vastu Eesti Panga Nõukogu. Moratooriumi otsused valmistati ette Eesti Panga juhtkonna otsesel juhtimisel ja osavõtul. See oli üsna suur töö. Moratooriumi kohta käiv seadus sätestab, et Eesti Pank kehtestab moratooriumi nendele pankadele, kes ei suuda täita oma kohustusi klientide ees. Informatsioonist. Nendel pankadel on üle 300 miljoni krooni maksmata arveid. Kõikidele pingutustele vaatamata ei saadud olukorrast põhjalikumat selgust. Kui moratooriumi haldurid läksid kahte panka, siis selgus, et neil ei ole bilanssi ja arvepidamine on sassis. Moratooriumi ülesanne oli peatada see lumepall ja leida mingid lahendused. Tartu panga seisundi arutamine leidis aset 11. septembril. Esitasime panga juhtkonnale oma seisukohad. Järgnes hulk lubadusi ja vastuargumente. Väideti, et meie rahareform on halvasti tehtud. Tulime järeldusele, et teist lahendust olla ei saa. Asjade edasine käik on meie lahenduse õigsust täielikult kinnitanud. Mina olen selles veendunud.

Suur tänu! Toivo Jürgenson.

Suur tänu! Lugupeetud panga president! Kuigi ma Eesti Panga poliitikat toetan, esitan ikkagi kriitilise alatooniga küsimuse. Miks nende kolme pangaga ei hakatud tegelema juba septembris?

Vaadake, seda võib ju alati öelda, miks te nende kolme pangaga hakkasite tegelema alles septembris. Nähtavasti on siin mitu vastust. Üks vastus. On selge, et see on suur ja tehniliselt keeruline operatsioon, milleks me ei olnud valmis. Isegi USA ei olnud valmis kohe Iraaki ründama, kui Iraak okupeeris Kuveidi. Iga asi vajab teatud ettevalmistust. Teine aspekt. Meil olid mingid lootused, et pangad leiavad mingi lahenduse, et asja õnnestub pehmemate vahenditega reguleerida. Ma võin süüdistada ennast liigses pehmuses ja järeleandlikkuses. Ma tegin mitmeid mööndusi, et pikendada lõpliku kirvehoobi andmist. Oli objektiivseid ja subjektiivseid asjaolusid, kuid kriitikat ma ümber lükkama ei hakka.

Suur tänu! Aivar Kala.

Austatud istungi juhataja, austatud Eesti Panga president! Tartu Kommertspanga moratooriumi halduril peaks olema tänaseks täpne ülevaade, milline on panga rahaline seis. Kui kuulutatakse välja Tartu Kommertspanga pankrot, siis kui suur on see summa Eesti kroonides, mis tagastatakse panga klientidele? Aitäh!

Me oleme teinud mõningaid kalkulatsioone. 22% läheb kaduma. See on meie kalkulatsioon.

Suur tänu! Edgar Spriit, teine arvamusavaldus.

Austatud juhataja, austatud härra Kallas! Minu käsutuses on 5-leheküljeline dokument, mille autor on Eesti Panga kommertspankade osakond. Dokument on koostatud 1. juunil 1992. a. See on Eesti Panga eluasemelaenu põhikiri. Selle dokumendi §-s 15 on 3 tingimust, mille alusel kustutatakse laenu võtjal 10% laenust Eesti Panga presidendi nõusolekul. Kolmas tingimus on, et iga peresse sündiv laps annab võimaluse 10-protsendilisele hüvitusele. Tekib küsimus, mille arvelt see hüvitus antakse? Teine küsimus. Kui peresse ilmub laps, siis ei ole selge, kas see laps peab olema seaduslik või on ta sõbra või sõbranna poolt peresse toodud laps? Milline on vastus?

Härra Spriit! Meil ei ole niisugust eluasemelaenu. Igasuguseid projekte on liikunud ja keegi tegi ka selle dollarilaenu projekti. Kuid niisugust projekti ei ole minu käskkirjaga kinnitatud ega Eesti Panga Nõukogu poolt heaks kiidetud. Meil on eluasemelaen, mille ainuke soodustus on see, et laenuprotsent on kommertspanga omast pisut madalam. Muid soodustusi ei ole minuga kunagi arutatud. Muud ei ole mul vastata.

Suur tänu! Eiki Nestor.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud Eesti Panga president! Kui kellelgi läheb Eestimaal hästi, siis Eesti kroonil. Au ja kuulsus Eesti Pangale! Kuid olen üks nendest, kes on tänini veendunud, et juunis väärtustati Eesti kroon alla, kuigi tehti juttu ka tema revalveerimisest. Kas jutud revalveerimisest on selleks korraks maha maetud? Kui ei ole maetud, siis mis takistab meil seda tegemast? Aitäh!

Meeleldi vastaksin väga pikalt sellele kursivaliku küsimusele ja tõestaksin teile oma veendumuse, et Eesti krooni ei devalveeritud. Meil oli siis võimalik valida ainult selle vahel, kas Eesti krooni kursiks kehtestada 7,5 või 8 Saksa marka. See on rahateooria ja raharingluse teooria raudne seisukoht. Meil arvatakse, et on võimalik leida mingisugune muu kriteerium kui see, mis on turul välja kujunenud. Raha on kaup ja tema ost ja müük peab toimuma vastavalt turukursile. Me tegime ära suure töö selleks, et viia need kursid selleks ajaks ühte. Kui te mäletate, siis olid Eesti Panga kursid aasta alguses erinevad. Oksjoni-, turu- ja pangakurss viidi juuniks ilusti ühte, sest kursid vabastati. Tollal kõikus üks Saksa mark 75 ja 80 rubla vahel. Nii et Eesti kroon ei ole üledevalveeritud, see ei ole põhimõtteliselt õige seisukoht. Mis puutub revalveerimisse, siis alguses tõepoolest tundus, et selleks on mingisugused eeldused. Kuid vaadake, kroon revalveerub ise ja seda tänu Saksa margale. Soome marga suhtes on kroon kallinenud 19%, Rootsi krooni suhtes 20%. Kuid revalveerimisel on niisugune omadus, et ta teeb meie tooted kallimaks ja teiste tooted odavamaks. Teised on oma raha devalveerinud, sisuliselt on nende tooted muutunud Eesti turul konkurentsivõimelisemaks. Ma arvan, et praegu ei ole aeg küps, et me võiksime krooni revalveerimise ideega avalikkuse ette minna. Samuti ei ole ka krooni devalveerimiseks mingit alust.

Suur tänu! Mart-Olav Niklus.

Lugupeetud härra juhataja, lugupeetud härra president! Et teha lõpp rahva hulgas levivatele kuulujuttudele teie palga kohta, olge nii lahke ja ütelge Riigikogule täiesti avameelselt, kui suur teie palk tegelikult on?

6000 krooni, natuke üle 6000 krooni.

Aitäh!

Suur tänu! Paul-Olev Mõtsküla.

Tänan, härra eesistuja! Härra Kallas! Kuidas tagab Eesti Pank, et ainsa maksevahendina käibiks Eestis Eesti kroon?

Kas härra Mõtskülal on kahtlusi, et kroon praegu maksevahendina ei käibi? See oli meie kõige suurem hirm rahareformi eel. Meil oli kaks suurt hirmu. Kartsime, et me ei suuda Eesti krooni kehtestada seadusliku maksevahendina. Teine hirm seisnes selles, et Eesti krooni kõrval jäävad käibima ka muud valuutad. Niisugust asja ei juhtunud. Siiani püsib Eesti kroon käibiva maksevahendina ringluses. Selle tagatiseks on krooni usaldusväärsus, tema stabiilne kurss. Vaadake, ükski Ameerika Ühendriikide seadus ei keela vastu võtta Vene rubla ega Sambia raha, kuid keegi ei võta neid vastu. Ei võeta ka teiste riikide raha. Saadakse aru, et valuutaga õiendamine on kallis ja riskantne tegevus. Parem on tegelda kogu aeg ühe valuutaga, see läheb palju vähem maksma ja risk on väiksem. Põhimõtteliselt on see huvitav küsimus. Tegelikult on asi nii, et me ei peakski enam keelama teiste rahade ringlemist Eestis, sest majandus teeb oma korrektiivid.

Suur tänu! Vambola Põder, me leppisime kokku, et küsimise lõpetab Paul-Olev Mõtsküla. Katsume sellest kinni pidada. Aitäh! Suur tänu, Siim Kallas, ulatusliku informatsiooni eest! Me peame meeles lubadust sagedamini meile oma teadmisi jagada.

Tingimata. Aitäh!

Suur tänu! Nüüd, kolleegid, hakkame arutama ettepanekut moodustada ajutine komisjon panganduse ja raharinglusega tegelemiseks. Ma palun juhtivkomisjoni esimehe proua Valve Kirsipuu arvamust.

Austatud esimees, lugupeetud Riigikogu! Ma tuletan teile meelde, et Heido Vitsur esitas oma otsuse eelnõu ajutise pangakomisjoni moodustamise kohta 2. detsembril. See oli päev enne seda, kui me veel ei teadnud, kes saab Eesti Panga Nõukogu presidendiks. Sellega seoses me mõistame tema muret häirete pärast panganduses ja Eesti Panga töös. Kui komisjon oma istungil 7. detsembril seda küsimust arutas, siis oli meieni jõudnud Vabariigi Presidendi ettepanek Eesti Panga nõukogu moodustamise ja nõukogu esimehe nimetamise kohta. Sellest lähtudes võttis komisjon vastu niisuguse otsuse: kui Eesti Panga nõukogu uue koosseisu moodustamine venib märtsini, siis on vaja moodustada ajutine komisjon. Kui Eesti Panga Nõukogu uus koosseis moodustatakse varem, siis ei ole ajutist komisjoni vaja. Tuletan meelde, et Heido Vitsur on meie komisjoni liige ja ta oli selle ettepanekuga nõus. Sellest lähtudes ma küsin, kas Heido Vitsur võtab oma ettepaneku tagasi? Vastasel korral me hakkame seda arutama. Aitäh!

Suur tänu! Kuidas on, Heido Vitsur?

Kuivõrd ma olin komisjonis selle ettepanekuga nõus, siis ei ole mul täna mingit vajadust teisiti arvata. Olen nõus.

Heido Vitsur on nõus. Küsimus läheb päevakorrast maha. Suur tänu!

Lugupeetud kolleegid! Võtame ette järgmise päevakorrapunkti. Arutusele tuleb Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 1992. aasta 2. juuli otsuse muutmise kohta, mis käsitleb riigi omandusse jäävate kultuuri- ja sotsiaalsfääri asutuste ning tööstusettevõtete tervikvara. Tegemist on eelnõu arutelu jätkamisega. Ettekande teeb reformiminister proua Liia Hänni. Palun!

Lugupeetud Riigikogu juhataja, austatud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus esitas teile arutluse all oleva eelnõu eesmärgiga saada teie nõusolek tubakavabriku "Leek" väljaarvamiseks Ülemnõukogu Presiidiumi poolt kinnitatud riigi omandusse jäävate kultuuri- ja sotsiaalsfääri asutuste ning tööstusettevõtete nimekirjast. Valitsuse eelnõu sisaldas veel kaks ettepanekut: lülitada nimekirja kaks uut objekti – Teatriliidu maja Uus tn. 5 ja administratiivhoone Rahukohtu 2. Teile on välja jagatud majandus- ja põllumajanduskomisjoni poolt ette valmistatud Riigikogu otsuse eelnõu, kus valitsuse eelnõust on sisse jäänud ettepanek tubakavabriku "Leek" kohta. Välja on jäänud 12 objekti. Eelmisel arutelul kerkis üles küsimus selle kohta, kas kahe objekti puhul ei ole taotlusi õigusvastaselt võõrandatud vara omanikelt. Tookord selgitasin olukorda, et ainult üks nendest objektidest oli õigusvastaselt võõrandatud ja selle kohta oli esitatud kompensatsioonitaotlus. Aga ma nõustun sellega, et Riigikogu võib asja täiendavalt uurida. Kuid tubakavabriku "Leek" rekonstrueerimisega on kiire. Juba möödunud aasta jaanuaris alustati ettevalmistusi tubakavabriku "Leek" ühendamiseks firmaga "Rootsi Tubakas". Praeguseks on alla kirjutatud ühisettevõtte asutamisdokumendid. Nüüd on vaja täpselt fikseerida selle ettevõtte staatus, et oleks võimalik leping Rootsi firmaga alla kirjutada. On kehtestatud kolmekuuline tähtaeg, see saab täis 13. jaanuaril. Pärast seda võib Rootsi pool ühepoolselt lepingu väljatöötamise tühistada. Seepärast on valitsusel palve, et te eelnõu toetaksite. Aitäh!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kaasettekandeks palun kõnetooli proua Liina Tõnissoni.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud rahvasaadikud! Komisjon vaatas oma istungil läbi esitatud muudatusettepanekud. Härra Pärtelpoeg tegi ettepaneku jätta eelnõust välja punktid 2 ja 3. Seda ettepanekut on arvestatud. Oli veel üks ettepanek. Härra Roosaar, proua Benno ja härra Jürgenson tegid ettepaneku erastada riigi omanduses olevast tööstusettevõttest "Leek" kuni 49%. Komisjon leidis, et see on sekkumine valitsuse tegevusse. Valitsusel on õigus erastada nende seaduste piires, mis praegu Eestis kehtivad. Ma arvan, et selle punkti sisu on säilinud ja me oleme osaliselt arvestanud härra Roosaare, proua Benno ja härra Jürgensoni ettepanekut. Nendelt tuli ka ettepanek mitte kasutada mõistet "Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium", sest see oli seadusvastane organ. Komisjon jäi seisukohale, et sel juhul tuleks koostada uus otsuse eelnõu, kuid ajahädas ei ole see otstarbekas.

Suur tänu! Kas proua Tõnissonile on küsimusi? Kas komisjoni seisukoht on eelnõu otsusena vastu võtta?

Jaa, sellisel kujul, nagu ta on teile esitatud.

Suur tänu! Küsimused. Ants Erm.

Lugupeetud proua Tõnisson! Minu mapis on kaks eelnõu ühelt ja samalt komisjonilt ühe ja sama kuupäevaga. Kuidas seda põhjendada?

Ma vabandan, härra Erm! Segaduse tõttu meie komisjoni töös sattus teie lauale ka selline eelnõu, kus on üksainus punkt ja teine pealkiri. Ma palun see panna prügikorvi, sest see on sisuliselt teise täiendava eelnõu menetlusse võtmine. Ma unustasin seda mainida.

Aitäh! Jaak Roosaare.

Aitäh, härra spiiker! Lugupeetud ettekandja! Minu ettepanek on mitte lähtuda Ülemnõukogu Presiidiumi otsusest, sest see on õigustühine. Eelnõusse tuleb jätta ainult üks punkt. Kuidas hääletada parandusettepanekut, mille mina tegin? Aga komisjon tegi teise ettepaneku. Kas on võimalik hääletada parandusettepanekuna komisjoni versiooni, kui mina annan selleks oma nõusoleku. Kas see on protseduuriliselt võimalik? Kas saite aru, mida ma küsisin?

Komisjoni esindaja ei saanud teie küsimusest aru. Kas härra Roosaare saaks seda teisiti formuleerida?

Ma katsun. Mina tegin parandusettepaneku jätta eelnõusse ainult teine punkt. Aga komisjon tegi eelnõus redaktsioonilise muudatuse. Kui mina nõuan oma parandusettepaneku hääletamist, kas ma saan seda teha parandatud kujul?

Ma püüan veel kord härra Roosaarele seda asja seletada. Komisjon ei ole põhimõtteliselt teie ettepaneku vastu. Küsimus on selles, et me tekitame niiviisi talitades valitsusele takistusi, sest Rootsiga lepingu sõlmimise tähtaeg lõpeb 13. jaanuaril. Kui te nõuate oma formuleeringu säilitamist, siis tuleb koostada uus otsuse eelnõu. Siis tuleb alustada uut menetlust. Ma tuletan teile meelde, et me läheme jõulupuhkusele. Praegu on küsimus selles, kas tubakavabrikus "Leek" säilivad töökohad, kas sellel tööstusettevõttel avaneb võimalus oma tehnoloogiat ajakohastada. Me peame täna selle küsimuse lahendama.

Suur tänu! Rohkem küsimusi kaasettekandjale ei ole. Tänan, proua Tõnisson! Avan läbirääkimised. Tiina Benno.

Lugupeetud Riigikogu juhataja, lugupeetud Riigikogu! Mind paneb imestama, et me tegeleme tühiste asjadega, et me eirame Eesti Vabariigi põhiseadust. Uue põhiseaduse järgi ei kehti need seadused, mis on vastuolus põhiseadusega. Ülemnõukogu Presiidiumi otsused Eesti riigis ei kehti.

Suur tänu! Ants Erm.

Aitäh, härra juhataja! Kõigist selgitustest hoolimata ei saanud ma ikkagi aru, miks ei võiks sellest otsusest välja jätta p. 2 ja p. 3 ja formuleerida otsus nii: lubada Vabariigi Valitsusel erastada riigiettevõtte "Leek" varad. See on ju kõige olulisem, mida valitsusel on vaja.

Suur tänu! Sõnasoovijaid ei paista olevat. Kas me võime läbirääkimised lõpetada? Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et läbirääkimised antud päevakorrapunktis lõpetada? Selle ettepaneku poolt on 45 saadikut, vastu ei ole keegi, 1 on erapooletu. Läbirääkimised on lõpetatud. Kas on soovi lõppsõnaks? Proua Hänni.

Austatud Riigikogu! Ma kasutan lõppsõna võimalust selleks, et jagada teile veidi informatsiooni selle nimekirja kohta, mis on saalis tekitanud ärevust. Tõepoolest ei ole riigi omandusse jäävate objektide nimekirja saatus praegu päris selge. Ülemnõukogu Presiidiumi otsuses on öeldud, et see tuleb suunata läbivaatamiseks seaduseandjale, sest seal on sundvõõrandatud objekte. Majandusministeerium on suunanud kogu nimekirja uuesti ministeeriumidele, et saada lõplik seisukoht, milliseid objekte peavad ministeeriumid vajalikuks jätta sellesse nimekirja. Pärast seda, kui oleme saanud ministeeriumidelt lõplikud andmed, esitame selle nimekirja Riigikogule, et siis lõplikult täpsustada, millised objektid on Eesti riigile vajalikud. Aitäh!

Suur tänu! Juhtivkomisjoni poolt proua Liina Tõnisson.

Ma kasutan lõppsõna võimalust, et vastata härra Ermile. Me võime selle otsuse eelnõu esitada ühepunktilisena, nagu oli juttu, kuid mitte täna. Selleks tuleb see otsus uuesti esitada, uuesti pealkirjastada. Siis jõuab see eelnõu lugupeetud Riigikogu ette järgmises istungivoorus.

Suur tänu! Kõik peaks olema selge. Kas fraktsioonid soovivad sõna võtta? Küsimus? Jaak Roosaare.

Härra spiiker! Kas on protseduuriliselt võimalik võtta see eelnõu uuesti käsile? Kui see on protseduuriliselt võimalik, siis öelge, kuidas seda tuleks teha?

Koosoleku juhatajana jagan juhtivkomisjoni seisukohta. Sellisel juhul tuleb esitada uus eelnõu. Praegu parandusettepanekuid enam sisse viia ei saa. Nii. On võimalik hääletada, kas poolt või vastu. Kas fraktsioonide esindajad soovivad sõna? Kas me võime panna otsuse eelnõu lõpphääletusele? Lugupeetud Riigikogu! Kes on selle poolt, et võtta vastu otsus Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 1992. aasta 2. juuli otsuse, mis käsitleb riigi omandusse jäävate kultuuri- ja sotsiaalsfääri asutuste ning tööstusettevõtete tervikvara, muutmise kohta? Selle poolt on 53 saadikut, vastu pole kedagi, 2 on erapooletud. Otsus on vastu võetud.

Lugupeetud kolleegid! Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse esitatud "Eesti Vabariigi kohtute seaduse" ja "Eesti Vabariigi kohtuniku staatuse seaduse" muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun kõnepulti justiitsministri Kaido Kama.

Lugupeetud juhataja, austatud Riigikogu! Esimese ja teise lugemise vahel on õiguskaitsekomisjon koos Justiitsministeeriumi esindajatega teinud nimetatud eelnõuga veel täiendavat tööd. Põhirõhk on asetatud sellele, et lisaks keelelistele ja normitehnilistele täpsustustele on täpsemalt fikseeritud kohtunike volituste algus ja lõpp ning eriastme kohtute funktsioonid üleminekul kahetasandiliselt kohtumõistmiselt kolmetasandilisele kohtumõistmisele. Eraldi tahaksin tähelepanu juhtida poliitilisele otsusele, mis on eelnõudesse lülitatud. See tähendab seda, et praeguste kohtunike – nii Ülemkohtu liikmete kui alamastme kohtunike – volitused lõpetab Riigikogu. Selle üle oli komisjonis suuri vaidlusi. Püstitati küsimus, miks peab Riigikogu tegelema nende kohtunikega, kelle volitused on pärit hoopis teisest õigussüsteemist. Aga me leidsime, et nende kohtunike hulgas on näiteks ka need kohtunikud, kes said oma volitused Ülemnõukogult kümneks aastaks. Nende volitused kestavad tegelikult edasi ning just parlament on see organ, kes nende volitused lõpetab. Teile esitatud eelnõule on lisatud eraldi leht parandustega. Kahjuks pean veel n.-ö. töö käigus sisse viima mõned parandused, mis on õiguskaitsekomisjonil jäänud tegemata. Eelnõu § 39 lõikes 1 on juttu komisjoni moodustamisest. See komisjon hakkab läbi vaatama Riigikohtu liikmete kandideerimise avaldusi. Seal puudub üks rida. See rida on vaja sinna tagasi kirjutada. Esimese lõike teise rea järel peavad olema sõnad: "kuuluvad neli Riigikogu liiget ja Riigikohtu esimees". Praegu on sealt üks rida välja jäänud. Lisaks sellele parandusele palun välja jätta § 41 teine lõige. Selle lõikega prooviti lahendada olukorda, mis praegu Eesti kohtutes valitseb. Mõnes kohtus ei ole enam kohtunikku, kes võiks kohut mõista. Nii lahkub lähiaegadel Sillamäe ainus kohtunik. On välja pakutud variant, et erandkorras võiks Vabariigi President Riigikohtu esimehe ettepanekul nimetada ametisse uue kohtuniku. Kuid põhiseaduse järgi on see vaieldav. Seepärast ei riski me sellist sätet eelnõusse kirjutada. Ma palun praegu § 41 teine lõige välja jätta. Ja lõpetuseks. Esimesele lugemisele esitati kaks seaduseelnõu ja üks otsuse eelnõu, mille lugemine katkestati. Otsuse eelnõu võtab Vabariigi Valitsus tagasi. Tänan!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kaasettekandeks palun kõnetooli õiguskaitsekomisjoni esimehe härra Jüri Adamsi.

Lugupeetud Riigikogu! Kohtute seaduse ja kohtuniku staatuse seadusega on erakordselt kiire. See on olnud Justiitsministeeriumi ja meie komisjoni töö aluseks. Möödunud päevadel töötas komisjon väga pingeliselt. Nüüd esitame teile valitsuse poolt algatatud kohtute seaduse ja kohtuniku staatuse muutmise seaduse uue teksti. Seejuures palume teie lahket suhtumist. See oli meie komisjoni sekretäridele esimene väga keeruline, arvatavasti üks keerulisemaid tekste, mis Riigikogus üldse on olnud. Seetõttu on 9. leheküljel juhtunud 2 tehnilist äpardust. Parandused on teile täiendavalt välja jagatud eraldi lehel. Me palume lahket suhtumist. Kuidas meie komisjon töötas? Õiguskaitsekomisjon ei esita teile selle seaduse puhul hääletamiseks mitte mingisuguseid alternatiive, sest komisjonis ei ilmnenud ühtegi olulist lahkarvamust, mida oleks vaja sõnastada alternatiivina. Kurb tõsiasi on see, et komisjonile ei laekunud Riigikogu liikmetelt ühtegi parandusettepanekut. Me töötasime väga tihedas kontaktis Justiitsministeeriumi esindajatega. Kogu aeg oli meie juures Riigikohtu esimees härra Maruste. Tänane eelnõu on pikem kui see, mis oli esimesel lugemisel. Siia on lisandunud palju triviaalseid muudatusi, mida on vaja seaduse teksti sisse viia sel põhjusel, et meil on nüüd põhiseaduslik Eesti Vabariik. Tunduvalt on pikenenud ka üleminekusätete kirjeldus. See tähendab protsessi, mis toimub Eesti kohtutes tuleva aasta esimese kolme kuu jooksul. Sätestatakse kord, millal kohtunik lahkub ametist, kuidas tuleb teine, millised on kohtunike hindamiskriteeriumid, kuidas minnakse üle kaheastmeliselt kohtusüsteemilt kolmeastmelisele, kuidas toimub menetluses olevate kohtuasjade läbivaatamine. Justiitsministeerium arvab, et üks kuu on täiesti piisav aeg menetluses olevate asjade lõpetamiseks ja üleandmiseks. Ma vastaksin nüüd küsimustele. Härra Kama poolt tõstatatud küsimusest. Me kaalusime seda. Algne põhimõte on edasi antud eelnõu punktis 2. Sätestatud on see põhimõte § 41 27. punkti 2. lõikes. On vaieldav, kas see on põhiseadusega vastuolus või ei ole. Igatahes on sellel praktiline tähtsus. Selle idee propageerija oli härra Maruste. Kui Justiitsministeerium jääb oma seisukohale, siis aktsepteerib meie komisjon Justiitsministeeriumi ettepanekut jätta see seaduse tekstist välja. Nagu te näete, on eelnõu muutunud kaheosalisest neljaosaliseks. Esimene osa käsitleb kohtute seaduse muutmist, teine käsitleb kohtuniku staatuse seaduse muutmist, kolmanda osana on inkorporeeritud eraldi menetluses olnud otsuse eelnõu, neljas osa sätestab formaalselt jõustumiskuupäevaks 1. jaanuari. Meil on üks praktiline probleem, millega ma pöördun kõigi teie ja juhatuse poole. Töö selle seaduseelnõuga oli teil, kolleegid, raskendatud seepärast, et väga raske oli võrrelda juba ammu "Riigi Teatajas" ilmunud teksti eelnõu muudatustega. Veel raskem on nendel inimestel, kes hakkavad seda seadust kohaldama. "Riigi Teatajal" ei ole vist võimalust avaldada muudetud teksti täielikult. Komisjoni liikmed arvavad, et täieliku teksti kättesaadavus avalikkusele on äärmiselt vajalik. Me palume kaaluda, kas oleks võimalik lisaks muudatuste tekstile trükkida "Riigi Teatajas" või lisas seaduse tekst koos kõigi muudatustega. Juhtivkomisjoni esindajana on mul au teha järgmine ettepanek: võtta seadus vastu teisel lugemisel.

Tänan! Ülo Laanoja.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud Jüri Adams! Ma oleksin pidanud need küsimused esitama härra Kamale, aga ma jäin reageerimisega pisut hiljaks. §-s 18 on tehtud muudatused kohtuniku staatuse seaduses. Jutt on kohtuniku ja kohtukaasistuja puutumatusest. Lõige 1 sätestab, et kohtuniku võib kriminaalvastutusele võtta ainult teatud juhtudel. Lõige 4 ütleb, et kriminaalasja algatamiseks nõusoleku andmine peatab kohtuniku või kaasistuja volituste täitmise. Kusagil ei ole juttu, kellelt kriminaalasja algatamiseks peab nõusoleku saama. Kas eelnõusse on sattunud mõned trükitehnilised apsud?

Kas te viitate muutunud §-le 18?

§ 18 lõige 1 ütleb: kohtuniku saab ametisoleku ajal kriminaalvastutusele võtta või vahistada. Lõige 4 sätestab: kriminaalasja algatamiseks nõusoleku andmine peatab kohtuniku ja kaasistuja volitused. Kuid ma ei leidnud kusagilt sätet, kes annab nõusoleku kriminaalasja algatamiseks?

Kriminaalasja algatamine sätestatakse protsessuaalkoodeksis. Minu teada on uus koodeks tulekul. Momendil kehtiva ENSV koodeksi kohaselt võetakse kriminaalvastutusele prokuröri sanktsiooniga. Võib-olla oleks mõttekam, kui sellele vastab härra Kama. Kui kohtuniku vastu on algatatud kriminaalasi, siis praegu ma ei tea, kuidas see laheneb, kas see asi üldse jõuab kohtulikule arutusele. On fikseeritud printsiip, et kohtunik sel ajal oma ametitööd ei tee. See on 4. lõike mõte. Esimene ja teine lõige garanteerib kohtuniku ameti sõltumatuse. Konkreetse protseduuri kohta palun vastata härra Kamal, sest ma ei tunne ennast olevat kompetentne, ma võin midagi sassi ajada.

Suur tänu! Ülo Laanoja.

Ma loodan vastuse saada härra Kama lõppsõnas. Aga mul on ka teine küsimus. §-s 28 öeldakse, et kaasistuja volitused võib lõpetada ka seaduse §-s 12 sätestatud asjaoludel. § 12 keelab sõjaväelastel, advokaatidel jt. olla kaasistuja. Kas see sõna "võib" ei tekita situatsiooni, et kohalik volikogu jätab kaasistuja tööle, kuigi ta oli hakanud advokaadiks või läinud sõjaväeteenistusse?

Sellele võin vastata päris kindlalt. On antud ammendav tingimuste loetelu, mille järgi inimene ei tohi enam kohtu kaasistujana töötada. Sõna "võib" ei tähenda seda, et volikogul on õigus inimest kaasistuja ametisse edasi jätta. See on välistatud.

Suur tänu! Küsimusi kaasettekandjale rohkem ei ole. Avan läbirääkimised. Kes soovib sõna? Ma ei näe sõnavõtusoove. Kas võime fikseerida läbirääkimiste lõpetamise? Jüri Rätsep.

Mul oleks ettekandjale üks küsimus, mille puhul ma pean vabandama, sest ma ise olen selle komisjoni liige. Arvan, et me saaksime ühe vea ära parandada.

Kas te ei saa seda teha omavahel? Küsimuste aeg on möödas.

Saab küll. Ma ei tahtnudki pahatahtlikku küsimust esitada. Aga saal peab seda tõsiasja teadma.

Palun, me kuulame.

Me avastasime siin ühe juhusliku vea. §-s 8 sätestatakse kohtunike ametisse nimetamise alused. "Ametist ajutiselt eemalolekul ja pensionilejäämisel säilib kohtunikuna töötanud isikul" jne. Peab olema: "või pensionile jäämisel". See on ilmselt tehniline viga, kuid selguse huvides tuleb see parandus ära teha.

Suur tänu! Ma ei näe rohkem sõnavõtusoove. Kas lõpetame sõnavõtud? Sõnavõtud on lõpetatud. Kas härra Kama soovib lõppsõna?

Lõppsõnaks ainult niipalju, et härra Adams vastas härra Laanoja küsimusele täpselt. Kriminaalasja algatamise otsustab praegu kehtivate protsessinormide järgi prokurör. Kui prokuratuuri funktsioonid muutuvad, võib-olla läheb see õigus näiteks uurijate kätte. Aga hetkel kehtib kord, et seda teeb prokurör. Kui tahetakse algatada kriminaalasja kohtuniku vastu, tuleb selleks saada presidendi nõusolek. President annab nõusoleku Riigikohtu esimehe ettepanekul. Siin on väike terminoloogiline probleem. Kriminaalasja algatamine ja vastutusele võtmine on tegelikult üks ja seesama asi, mingit sisulist vahet seal ei ole. See on minu poolt kõik.

Suur tänu! Milline on juhtivkomisjoni arvamus? Härra Adams.

Tänan! Ma vastan küsimusele, mis oli seotud sidesõnade asendamisega. Meie komisjon leidis töös selle seaduseelnõu kallal palju halba eesti keelt, mis oli juba Ülemnõukogu-aegse seaduse tekstis. Meil tekkis probleem, kui kaugele võib parandamisega minna. Me arutasime spetsiaalselt sidesõnade kasutamist. Seaduse esialgse variandi tegijad ei ole osanud kasutada sidesõnade paari "ei" ja "ega". Ometi ei pidanud me võimalikuks praegust töötempot alandada. Seaduse tekst on üheselt tõlgendatav ka siis, kui sidesõnad jäävad paika nii, nagu nad praegu on. Mind suruti maha ja ma võtan oma tõlgenduse tagasi, kui teie seda aktsepteerite. Küsimus kuulub tegelikult matemaatilise loogika valdkonda.

Suur tänu! Kas saal aktsepteerib seda muudatust tehnilise muudatusena, mitte sisulisena? Lugupeetud Riigikogu! Kes on selle poolt, et vastu võtta Eesti Vabariigi kohtute seaduse ja Eesti Vabariigi kohtuniku staatuse seaduse muutmise ja täiendamise seadus? Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 56 saadikut, vastu ei olnud kedagi, 2 jäid erapooletuks. Seadus on vastu võetud.

Järgmine päevakorrapunkt käsitleb samuti kohtute probleemi. Ma palun jällegi kõnetooli justiitsministri Kaido Kama.

Lugupeetud juhataja, austatud Riigikogu! Pärast esimest lugemist ei laekunud ühtegi parandusettepanekut. Eelnõus räägitakse nendest kohtutest, mille koosseisu täiendatakse ühe halduskohtunikuga. Kahjuks oli tekstist välja jäänud Sillamäe linnakohus ja Lääne maakohus. Need on teile esitatud lisalehel juurde lisatud. Sellega peaks see asi korras olema. Eraldi probleem on lisalehe punktis 2. Komisjon palub alternatiivina põhitekstile panna Viru ringkonnakohtu järel sulgudesse sõnad "asukoht Jõhvis". Asi seisneb selles, et Viru ringkonnakohus tahetakse luua Rakveres. Paar päeva tagasi tõestas Ida-Viru maavanem, et Ida-Viru ringkonnakohus peab asuma Jõhvis, mitte Rakveres. Kuna see ettepanek tuli meile n.-ö. 24. tunnil, ei suutnud me võtta selget seisukohta. Me ei ole jõudnud kohapeal uurida ruumide olukorda. Seetõttu soovib Justiitsministeerium, et jääks püsima § 9 esialgne tekst, kus on öeldud lihtsalt, et moodustatakse 11 kohtunikuga Viru ringkonnakohus, nimetamata tema asukohta. See võimaldaks meil probleemi operatiivselt lahendada ja me ei pea otsuse muutmiseks uuesti tulema parlamenti. Kui õiguskaitsekomisjon seda aktsepteerib, siis palub Justiitsministeerium teise punkti paranduste lehel praegu välja jätta. Tänan!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud Kaido Kama! Kuidas te põhjendate, et Tallinna halduskohtus on ainult 8 ja Tartus 4 kohtunikku? Kas see proportsioon ei ole Tallinna kahjuks, arvestades seda, milliseid haldusprotsesse võib Tallinnas tekkida?

Härra Laanoja! Ma arvan, et see küsimus on esitatud liiga hilja. Ma ei vaidle vastu, et siin võib tõepoolest tekkida probleeme. Ma leian, et oleks tulnud esitada sellekohane parandusettepanek, kaitsmaks Tallinna huvisid. Ma vabandan, aga ma ei pea praeguses eelnõu arutamise staadiumis võimalikuks eelnõu muuta. See eeldab uut konsultatsioonide vooru, erikohtute arvamuste väljaselgitamist jne. Need protseduurid on praeguse teksti puhul läbitud.

Suur tänu! Avo Kiir.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Kui suur on tõenäosus, et ringkonnakohus tuleb Jõhvi? Aitäh!

Ma ei oska tulemust prognoosida. Kõik sõltub sellest, kas Ida-Viru Maakonnavalitsus ja Jõhvi linn suudavad tagada kohtule ruumid ja kohtunikele korterid. Tegemist on 11 ringkonnakohtunikuga. Suurem osa neist tuleb Jõhvi tuua mujalt Eestist. Kui Jõhvi Linna ja Ida-Viru Maakonnavalitsused need probleemid lahendavad, siis pean tervitatavaks, et Viru maakonnakohus asuks Jõhvis.

Suur tänu! Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Kaasettekande teeb härra Adams.

Lugupeetud kolleegid! Eesti Vabariigi kohtute arvu ja nende koosseisude ning maa- ja linnakohtute kohtukaasistujate arvu kindlaksmääramise seaduseelnõu teisele lugemisele ei esitanud õiguskaitsekomisjon teile uut teksti sellel põhjusel, et komisjon leidis vajaliku olevat teha eelnõusse ainult kaks muudatust. Esimene muudatus on täiesti formaalne. Kuna seadus oli jagatud kahte ossa, siis leidsime, et formaalselt on õige viia jõustumise kuupäev kolmandasse ossa. Teine parandus on seotud Justiitsministeeriumi näpuveaga. Nimelt on kohtute loetelust väljajäänud kaks kohut – Sillamäe linnakohus ja Lääne maakohus. Vahepeal vastaksin küsimustele kohtunike arvu kohta. Halduskohtunike arv on määratud Justiitsministeeriumi ekspertide arvamuse põhjal, sest Eestis ei ole selliseid kohtuid varem olnud. Ma ei ole sugugi kindel, kui poole aasta pärast selgub, et ühes piirkonnas on vaja täiendavalt halduskohtunikke. Võib-olla on Tallinnas kaheksast halduskohtunikust tõesti vähe, aga elu peab seda tõestama. Nüüd küsimus Viru ringkonnakohtu asukohast. Komisjonile ei laekunud ühtegi parandusettepanekut. Kuid erakordselt tõhusat poliitilist survet avaldas meie komisjonile Ida-Viru Maavalitsus, pommitades meid fakside ja telefonikõnedega. Nende eesmärk oli kirjutada eelnõusse säte, et Ida-Viru ringkonnakohtu asupaik on Jõhvis. Mina komisjoni esimehena ja ka osa komisjoni liikmeid on arvamusel, et selle probleemi mahamatmine ei ole poliitiliselt õige. Ida-Viru Maavalitsuse poliitiline tragidus väärib tunnustust. Milline oli komisjoni seisukoht? Komisjoni liikmed arvavad, et niisuguste täpsustuste koht ei ole seaduse tekstis. See küsimus tuleb lahendada maakonna ja Justiitsministeeriumi vahel. Seepärast ei nõua komisjon kategooriliselt selle paranduse lülitamist eelnõusse. Ometi lahknesid komisjoni liikmete arvamused selles küsimuses. 6 komisjoni liiget on seisukohal, et seadus ei pea sätestama kohtu asukohta, 2 liiget on arvamusel, et selline täpsustus peaks seaduse tekstis siiski olema. Minu isiklik seisukoht on selline: arvamuste lahknemine komisjonis on piisavalt tõsine argument, et lasta Riigikogul otsustada, kas sellist alternatiivi on üldse vaja või millise alternatiivi juurde võiks jääda. Ma tutvustaksin teile ka Virumaa ettepanekuid. Viru maavanem teatab meile järgmist: Jõhvi asub regiooni keskosas, Jõhviga on väga hea transpordiühendus, statistika järgi esitatakse 80% apellatsioonidest Virumaa idaosast. Ta väidab, et korteri- ja ruumiprobleemid on lahendatavad. Nagu ma aru saan, ei andnud ta meile vastust, kas ka kaadriprobleem on lahendatud. Alternatiivne ringkonnakohtu asukoht on ilmselt Rakvere, kui ei tehta teistsugust poliitilist otsust. Olgu öeldud, et taotlusele on lisatud väga huvitav tekst, mida ma tutvustan. Nimelt on Ida-Viru Maavalitsuse taotlusele lisatud toetav kiri, millele on alla kirjutanud 5 linnapead (Kohtla-Järve, Narva, Sillamäe, Jõhvi ja Kiviõli linnapea). Tänan!

Küsimused. Jüri Rätsep.

Ma vabandan, ma ei soovi küsida. Ma ütleksin läbirääkimiste korras mõne sõna ringkonnakohtu asukoha suhtes.

Väga hea. Ma saan niimoodi aru, et komisjon soovitab panna hääletusele, kas jääda esialgse teksti juurde või tuleb täpsustada ringkonnakohtu asukohta.

Minu arvates tuleks Riigikogul kõigepealt langetada põhimõttelise tähtsusega otsus. Kas täidesaatva võimu valdkonda kuuluvate küsimuste koht on üldse selles tekstis? Kui see on vajalik, siis tuleb otsustada, kas ringkonnakohtu asukoht on Jõhvi või Rakvere.

Suur tänu! Ardo Ojasalu.

Aitäh, härra juhataja! Kahjuks ei saa nõustuda sellega, et see asi üldse siia välja toodi. Komisjonis viidi läbi kaks hääletust. Teine hääletus, kus kaks liiget olid poolt ja kuus vastu, pidi selgitama, kas komisjon esitab alternatiivi. Et ainult kaks liiget olid poolt, siis ei saa seda kuidagi esitada komisjoni alternatiivina. Seda võib esitada härra Adamsi ettepanekuna. Komisjonile niisugust parandusettepanekut minu teada ei laekunud. Ma ei mäleta, et me oleksime seda arutanud.

Suur tänu! Jüri Adams.

Ilmselt on meie parandusettepanek esitatud teile valel kujul, sest lugupeetud komisjoni liige saab sellest teisiti aru kui mina. Komisjoni liikmetel puudus täienduse suhtes üksmeel. Kui komisjonis oleks hääletatud parandusettepaneku poolt ja Justiitsministeerium ei oleks komisjoni arvamusega nõustunud, siis oleks komisjon pidanud põhitekstile lisama alternatiivi. Me töötasime põhiliselt konsensuse meetodil. Antud juhul kinnitas komisjon hääletamise teel, et kuus häält saanud alternatiiv langeb kokku Justiitsministeeriumi tekstiga. Teise, vähemusse jäänud alternatiivi tõime Riigikogu ette.

Suur tänu! Küsimusi ettekandjale rohkem ei ole. Ma palun, härrad Adams ja Kama, tulge minu juurde, peame nõu. Ja kas Andrus Villemil on küsimus?

Aitäh, härra juhataja! Härra Adams! Me fikseerisime koosoleku protokollis, et me ei esita seda alternatiivi täiskogule, vaid saadame vastavatele instantsidele kirjad, milles isiklikult toetame Jõhvi kandidatuuri.

Ma püüan vastata. Ilmselt olen ma midagi lõplikult segi ajanud. Meie komisjonis toimus kaks hääletamist. Esimene ja põhimõtteline hääletamine seisnes selles, et komisjon pöördub Justiitsministeeriumi poole ettepanekuga langetada oma otsus ringkonnakohtu asukoha suhtes ja teatada meile oma otsusest. Praegu kuulsime härra Kama suust, et otsust ei ole veel langetatud, küsimust alles uuritakse. Teine hääletamine, mille tulemus on protokollis fikseeritud, käis selle kohta, kas me toome oma lahkarvamuse täiskogu ette või ei. Saavutasime konsensuse. Minu teada ei öelnud härra Ojasalu ühtegi sõna selle vastu, et komisjon toob selle probleemi täiskogu ette.

Suur tänu, härra Adams! Küsimusi rohkem ei ole. Ma palun autori ja juhtivkomisjoni esindaja siia nõupidamisele. Avame sõnavõtud. Kes soovib läbirääkimistel sõna võtta? Jüri Rätsep, palun!

Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Ma ütlen mõne sõna Viru ringkonnakohtu asukoha kohta. Seda ettepanekut ei ole minu arvates võimalik normitehnilistel kaalutlustel hääletusele panna, sest sel juhul oleks see ainuke kohus, mille asukoht seaduses ära märgitakse. See rikub selle õigusakti kompositsiooni. Viru ringkonnakohtu kõrval tuleks sel juhul minu arvates ära näidata riigikohtu asukohana Tartu linn. Ma arvan, et niisugust konfliktset sätet ei ole mõtet normitehnilistel põhjustel eelnõusse kirjutada. Ma arvan, et käesoleval hetkel on Viru ringkonnakohtu asukoha otsustamiseks lähteandmed liiga puudulikud. Ma arvan, et see küsimus tuleb lahendada täitevvõimu tasandil, kooskõlas kohalike omavalitsustega. Tänan väga!

Suur tänu! Lauri Einer.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Ma tunnen Ida-Viru maavanemat ja jagan tema mõtteviisi. Kuid ma toetan siiski eelkõneleja seisukohta. Ma arvan, et sõna "Jõhvi" jäägu sellest tekstist välja. Selle otsustamine ei ole meie asi. Tänan väga!

Suur tänu! Jüri Adams soovib sõna.

Lugupeetud eesistuja! Vahepeal pidasid komisjoni liikmed omavahel nõu ja jõudsid ühisele arvamusele, et komisjon ei taotle selle alternatiivi hääletamist. Komisjoni rahuldab Justiitsministeeriumi põhitekst. Ma usun, et kõik need komisjoni liikmed, kes tahtsid, et see probleem jõuaks täiskogu ette, on oma sihi saavutanud.

Suur tänu! Asi on selge. Kas me võime sõnavõtud lõpetada? Lugupeetud Riigikogu! Kes on selle poolt, et läbirääkimised antud päevakorrapunktis lõpetada? Palun hääletada. Läbirääkimiste lõpetamise poolt on 58 saadikut, erapooletuid ei ole, vastu ei ole keegi. Läbirääkimised on lõpetatud. Kas härra Kama soovib lõppsõna? Ei. Härra Adams? Ka mitte. Kas fraktsioonide esindajad soovivad lõppsõna? Kas me võime panna seaduseelnõu lõpphääletusele? Lugupeetud Riigikogu! Kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi kohtute arvu ja nende koosseisude ning maa- ja linnakohtute kohtukaasistujate arvu kindlaksmääramise seadus? Palun hääletada. Seaduseelnõu vastuvõtmise poolt hääletas 64 saadikut, vastu ei ole keegi, erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud. Lugupeetud kolleegid! Sellega on meie tänane päevakord ammendatud. Ma tänan teid koostöö ja üksmeelele jõudmise eest meie kohtukorralduse suhtes. Me kohtume homme hommikul kell 10. Head õhtut! Tund aega pärast tänase istungi lõppu on teil veel aega esitada oma kandidaate televisiooni ja raadio peadirektori ametikohale.