Valitsus ja rahvasaadikud soovivad ka täna oma seadusandliku algatuse õigust realiseerida, mida me hea meelega neile lubame. Ja valitsuse nimel paluksin kõigepealt kõnetooli proua Ülle Aaskivi.

Lugupeetud juhataja, austatud Riigikogu! Vabariigi Valitsus esitab teile ühe otsuse eelnõu pika pealkirjaga "Muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1992. aasta 12. augusti otsuses Eesti Vabariigi pensioniseaduse taaskehtestamise kohta".

Juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon. Kolleeg Vello Saatpalu.

Vabariigi Valitsus esitas 1992. aasta 9. augustil ratifitseerimiseks Eesti Vabariigi ja Euroopa Majandusühenduse vahelise kaubavahetuse ning majanduskoostöö lepingu ratifitseerimise seaduseelnõu. Juhatuse palvel käsitles seda teemat nüüd Riigikogu väliskomisjon ja väliskomisjon otsustas selle seaduseelnõu üle anda menetlusse võtmiseks.

Juhtivkomisjon on väliskomisjon. Kolleeg Kalle Kulbok.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud Riigikogu! Kuivõrd juhatus on meie pühakirja tõlgendanud niiviisi, et ka arupärimised tuleb täiskogu ees üle anda, siis lubage mul üle anda kaks arupärimist. Esimene neist on põllumajandusministrile ja riigikontrolörile selle kohta, kas küsimus või ja piimapulbri suhtelisest omahinnast kuulub ka näiteks riigikontrolöri pädevusse, sest on selge, et Piimakombinaadi direktoril, kes on samaaegselt piimapulbrit eksportiva aktsiaseltsi liige, on kasulik, kui või maksab palju ja piimapulber maksab vähe. Kasu tuleb suurem. Teine arupärimine on kultuuriministrile. Mida kavatseb Vabariigi Valitsus koostöös Tallinna Linnavalitsusega ette võtta, et Eesti riigi pealinnas oleksid tänavasildid ja asutuste reklaam riigikeelsed ilma tarbetu transkriptsioonita vene keelde? Ja milline on Kultuuri- ja Haridusministeeriumi poliitika Eestis asuvate muukeelsete koolide ja neis riigikeele õpetamise taseme suhtes?

Arupärimistega käitume kodukorra seaduses ettenähtud korras. Täpsustame veel asjaolusid, täpsem oleks väita, et mitte juhatus ei tõlgenda kodukorra seadust arupärimiste üleandmise osas, vaid juhatus leppis kokku täiskoguga. Peeter Lorents.

Austatud Riigikogu juhataja, austatud kolleegid! Käesolevaga lubage mul tagasi võtta minu poolt esitatud Riigikogu otsuse eelnõu "Eesti Vabariigi territoriaalmerest" ja ühtlasi esitada riigikaitsekomisjoni nimel seaduseelnõu, mis kannab pealkirja "Territoriaalmere seadus". Motiivid on võib-olla õiguslik-tehnilist laadi. Seadusena oleks asi igati kohasem ja ma loodan teie heatahtlikkusele ja kaastööle, et see seadus saaks veel järgmise nädala jooksul vastu võetud. Tänan!

Autorid võtavad endale ka juhtivkomisjoni kohustuse. Heido Vitsur.

Austatud juhatus, austatud kolleegid! Meie praegune olukord on selline, et on täiesti selge, et talvel tuleb vastu võtta väga kiirelt väga olulisi otsuseid. Sellepärast oleme seisukohal, et Riigikogu kodukorra seadus vajab täiendamist kiireloomulisena päevakorda võetud seaduseelnõude arutamise võimalusega. Ja sellepärast Riigikogu liikmed Mõtsküla, Tarto ja Vitsur esitavad seaduseelnõu Riigikogu kodukorra seaduse muutmise seaduse kohta.

Juhtivkomisjon on riigiõiguskomisjon. Siiri Oviir.

Lugupeetud juhatus, lugupeetud kolleegid! Vastavalt praegu kehtivatele õigusaktidele on tööandjal õigus töömahu või tellimise ajutisel vähenemisel oma asukoha tööinspektori nõusolekul ja kokkuleppel töötajaga kehtestada töötajale kuni 6 kuuks mittetäielik tööaeg, saata töötaja palgata või osaliselt tasustatavale palgalisele puhkusele samaks tähtajaks. Tänaseks on palgata puhkusel olijate arv tõusnud kriitilise piirini. Paljudel juhtudel puudub puhkusele saatmiseks töötaja enda nõusolek. Seetõttu ongi sotsiaalkomisjon, lähtuvalt mõnedest ebakõladest seaduse ja tegeliku elu vahel, valmistanud koos härra Nestoriga ette eelnõu osalise tööaja rakendamise, palgata või osaliselt tasustatava puhkuse täiendava reguleerimise seaduse juurde, mille ma üle annan.

Autorid võtavad ka juhtivkomisjoni kohustused oma peale.

Kolleegid, kolmapäevane täiskogu istung on kavandatud selliselt, et täpset istungi lõpetamise aega kodukorra seadus ei reglementeeri, kuid peetakse silmas, et töötatakse kuni päevakorra ammendumiseni valitsuse poolt esitatud eelnõude osas. Ma tutvustan teile võimalikku päevakava. Me alustaksime valitsuse poolt esitatud eelnõude paketiga, kus arutusele tuleks kohtureformiga seonduv. Kolm päevakorrapunkti. Siis me jätkaksime ühe katkestatud eelnõuga, mis on algatatud Riigikogus. Jutt on raadio ja televisiooni peadirektorite nimetamise kohta käiva eelnõu läbiarutamisest. Siis me võtaksime valitsuse eelnõudest teise paketi, mis seondub omandireformiga. Kui me need päevakorrapunktid oleme läbi arutanud, siis peame nõu ja vaatame, kui heas vormis me oleme, ning kavandame järgmised arutatavad päevakorrapunktid. Kas on küsimus mulle? Kalle Kulbok.

Kuivõrd televisiooni ja raadio peadirektorite valimisega seotud parandusettepanekud jõudsid alles selleks istungiks lauale, kas meil on siis üldse sobiv seda küsimust arutada sellel istungil või peaksime seda tegema järgmisel?

Me peame täpsustama, Kalle Kulbok, kõiki asjaolusid. Asjaosalised väitsid niimoodi, et parandusettepanekud jõudsid lauale eelmisel tööpäeval. Me kohe täpsustame asjaolusid. Proua Iivi Otto ütleb, et tema jagas need lauale kella 6 paiku eile õhtul. Kodukorra seadus ütleb, et eelmisel tööpäeval. Meie kvalifitseerime tööpäeva alljärgnevalt, tööpäev on meil 9–18, sinna sisse mahuvad täiskogu istungid, mida enne nimetati plenaaristungiteks, fraktsioonide töö, komisjonide tööjuhatuse istungid. Niisugune on meie tööpäev. Juhan Aare.

Lugupeetud härra Nugis! Kuidas siiski jõuda selgusele selles, et paberid jõudsid siia laudadele kell 17.55, aga mitte kell 18.05. Ma saan aru, et küsimus on põhimõtteliselt selles. Eilne tööpäev lõppes kell 18.00.

Täpsemalt tuleks öelda siiski seda, et antud juhul on vaja arvesse võtta, et eile oli teisipäev ja täna on kolmapäev, ning meil tuleks ka täpsemalt kvalifitseerida, milline oli eilse, teisipäevase päeva tööre˛iim. Eile peale täiskogu istungit algas komisjonide töö, mis kestis kuni päevakorrapunktide ammendamiseni komisjonides. Nüüd tuleb täpsustada asjaosalistega, millal nemad ammendasid oma päevakorrapunktid. Jaanus Betlem.

Riigikaitsekomisjon lõpetas oma töö kell 19.30. Tänan!

Proua Iivi Otto, kas sa fikseerisid kellaaja, mis kell sa need välja jagasid? Ma arvan siiski, kolleegid, et see on tarbetu, kui me sellel teemal avame läbirääkimised ilma päevakorrapunkti juurde minemata. See ei sobi. Varuge kannatust, valmistage ennast ette, kui päevakorrapunkt tuleb, siis me võime veel täpsustada asjaolusid, kuid katsume ikkagi leppida sellega, et seni veel juhib Riigikogu tööd juhatus, kes ka vajaduse korral selles küsimuses omavahel nõu peab.

Kolleegid, alustame päevakorrapunktist, mille alla peaks mahtuma seadusandliku akti muutmine ja täiendamine. Võtke, palun, ette Eesti Vabariigi kohtute seaduse ja Eesti Vabariigi kohtuniku staatuse seaduse muutmise ja täiendamise eelnõu. Me alustame esimese lugemisega ja ma palun kõnetooli ettekandeks justiitsministri härra Kaido Kama.

Austatud juhatus, lugupeetud Riigikogu! Eesti Vabariigi Valitsus on Riigikogule esitanud seaduseelnõu Eesti Vabariigi kohtute seaduse ja Eesti Vabariigi kohtuniku staatuse seaduse muutmise ja täiendamise kohta. Koos eilse Riigikogu otsusega nimetada ametisse Riigikohtu esimees on need teile esitatud seaduseelnõud nüüd eelduseks ja aluseks, et Eestis saaks käivituda kohtureform. Nagu te teate, on nimetatud seadused Ülemnõukogu poolt vastu võetud juba hulk aega tagasi, enne põhiseaduse jõustumist, ja üks põhjus, miks nüüd muutmise ja täiendamise seaduseelnõu esitati, ongi vajadus viia nende seaduste sisu vastavusse põhiseadusega. Kui Ülemnõukogu võttis vastu need seadused, siis meil põhiseadust ei olnud. Põhiseaduses aga lahendati põhimõtteliselt teist moodi kohtunike ametisse nimetamise kord. Praegu kehtivates seadustes on öeldud, et kohtunikud nimetatakse ametisse tolleaegse parlamendi – Ülemnõukogu – poolt. Põhiseadus näeb ette, et Riigikohtu liikmed nimetab ametisse parlament ja muud alamastme kohtunikud nimetab ametisse president. Need on siis põhilised muudatused, mida praegu teile esitatud eelnõudega tahetakse teha, et mainitud seadused põhiseadusega kooskõlla viia. Veel võiks nimetada näiteks seda, et Ülemnõukogu poolt vastuvõetud seadustes oli kohtul seadusandliku initsiatiivi õigus, põhiseadus taolist õigust kohtutele ei anna. Põhiseaduses on olemas nende institutsioonide täpne, ammendav ja lõplik loetelu, kellel on seadusandliku initsiatiivi õigus. Ja lisaks sellele veel muid väiksemaid täpsustusi, et nimetatud seadused oleksid vastavuses ja kooskõlas põhiseadusega. Teise, võib-olla suurema probleemina lisaks põhiseadusega vastavusse viimisele võiks nimetada küllalt poliitilist probleemi, mis puudutab kohtunikele esitatavaid ametinõudeid või teatavaid tsensusi, millele kohtunik peab vastama, kui ta tahab kandideerida ühe või teise astme kohtunikuks. Ülemnõukogu poolt vastuvõetud seadustes olid need tsensused küllalt karmid. Olid vanusetsensused, lisaks veel staa˛itsensus, kui nii võib nimetada, s.t. et kohtunikult, kes kandideerib, nõuti ka senist kohtunikuna töötamise staa˛i. Nende tsensuste üle on nüüd palju vaieldud ja teile esitatud eelnõus on staa˛inõue välja jäetud. Nimelt on leitud, et ei ole mõtet korrata seda viga, mis tehti politseiseadusega, kus prefektideks said kandideerida ainult need isikud, kes olid piisavalt pikka aega töötanud nõukogude miilitsas. Ma kardan, et see viga, mis tol ajal tehti, annab ka tänases Eesti politseis ennast tunda. Seega siis jääksid kvalifikatsiooni hindamise põhilisteks kriteeriumideks: 1) juriidiline kõrgharidus, 2) kohtunikueksami sooritamine vastava komisjoni ees. Vahepeal oli plaan jätta täiesti välja vanusetsensused. Kui inimene on kõrgkooli lõpetanud ja on suuteline sooritama kohtunikueksami, miks ta ei võiks siis hakata ka õigust mõistma. Aga sellele avaldasid tõsist vastuseisu veel praeguse Ülemkohtu liikmed härra Kirikal ja härra Odar ning praegu on siis teile esitatud kompromissvariant, kus vanusetsensusi on alandatud, kuid nad on siiski olemas. Lõplikult langetab nende kohta otsuse loomulikult Riigikogu. Ja kolmandaks võiks siis nimetada seda, et mõlemale seadusele on teile esitatud eelnõus lisatud eraldi peatükk, n.-ö. rakenduslik osa või rakenduslikud paragrahvid. Nimelt, me tahame nüüd otsustavalt lõpetada senise Ülemnõukogu praktika, kus võeti vastu seadus ja siis kehtestati rakendusotsus, mis tihtipeale muutis seadust. Alamastme aktiga asuti muutma kõrgemalseisvat akti, s.t. seadust. Ja oleme leidnud, et kui nüüd meil need üleminekuetapid vajavad eraldi rakenduslikku reguleerimist, siis see peab toimuma kas eraldi rakendusseadusega või peab seadusele endale olema lisatud rakenduslik osa. Ja nii nagu ma ütlesin, on mõlemale seaduseelnõule praegu ka rakenduslik osa lisatud. Selle rakendusliku osa eesmärgiks on eelkõige reguleerida äärmiselt keerulisi õigussuhteid, mis tekivad üleminekuperioodil seniselt kohtusüsteemilt põhiseaduslikule kohtusüsteemile. See tähendab, mis hetkeni kestavad ühe või teise senise kohtuniku volitused, mis hetkest algavad uute kohtunike volitused, millised on eri kohtu tasandite funktsioonid olukorras, kus me lähme üle kahetasandiliselt kohtumõistmiselt kolmetasandilisele kohtumõistmisele, ja kuidas jagunevad need funktsioonid reformiperioodil, sellel üleminekuajal. Praegu on välja pakutud põhiliselt selline volituste algamise ja lõppemise skeem, et vastavalt seadusele algavad kohtuniku õigusemõistmise volitused vande andmisest, mitte sellest hetkest, kui ta ametisse nimetatakse, vaid sellest hetkest, kui ta annab kohtunikuvande. Ja näiteks Riigikohtu puhul ongi tõepoolest pakutud välja niimoodi, et senised Ülemkohtu volitused õigusemõistmisel kestavad niikaua, kuni vähemalt 2/3 Riigikohtu koosseisust, s.t. 12 liiget on ametisse nimetatud ja oma vande andnud. Sellest hetkest algaksid uue Riigikohtu volitused ja lõpeksid senise Ülemkohtu volitused. Lõpetuseks ma tahaksin öelda, et Justiitsministeeriumi ja õiguskaitsekomisjoni vahel, kes on Riigikogu poolt määratud juhtivkomisjoniks nendes päevakorrapunktides, on saavutatud äärmiselt tihe ja konstruktiivne koostöö nende seaduseelnõude edasisel täiustamisel ja viimistlemisel ja see töö praegu ka käib. Me loodame Justiitsministeeriumi ja õiguskaitsekomisjoni koostöös neid eelnõusid teiseks lugemiseks veel täpsustada, kusjuures põhiline rõhk on just nimelt sellel, et seda üleminekuperioodi, seda reformiperioodi detailiseerida ning täpsustada volituste ja funktsioonide jagunemist, et meil ei tekiks olukorda, kus korraga mõistavad õigust kohtunikud, kes on pärit erinevatest õigussüsteemidest, ja et meil ei tekiks ka katkestust õigusemõistmises, et oleks tagatud õigusemõistmise järjepidevus. Nimetatud seaduseelnõude vastuvõtmisega on kiire, kuna Ülemnõukogu poolt vastuvõetud otsuste alusel kestavad praegu seniste kohtunike volitused 1. jaanuarini, nii et Vabariigi Valitsus näeks väga hea meelega, et need eelnõud läbiksid täna esimese lugemise ja et neid oleks võimalik tuleval nädalal teisel lugemisel vastu võtta. Tänan!

Suur tänu! Küsimused ettekandjale. Tõnu Tepandi.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Te tõenäoliselt vääratasite, kui te ütlesite erikohtute tasandid. Te vist mõtlesite kohtute eritasandeid, mitte erikohtuid.

Kahtlemata ma vääratasin. Tänan tähelepanu juhtimise eest!

Suur tänu! Millised on veel küsimused ettekandjale? Lauri Einer.

Aitäh, härra esimees! Härra minister, ma küsiksin ekspromptküsimuse, mis käib ka kohtute olukorra selgitamise alla, kui nii võib öelda. Siin saalis on mitu korda olnud kõneks maavaidlusküsimused ja muret tuleb nii maaomandi kui kinnisvaradega kõvasti. Meil ei ole praegu kinnisturegistreid ja kinnisturaamatute hoidmise kohta. On arvatud, et see võiks olla näiteks kohapealne maa-amet. Samal ajal on arvatud, et praeguses olukorras läheb küllalt palju selliseid vaidlusi kohtusse, tähendab halduskohtusse, ja sellega seoses ma küsiksin niimoodi. Äkki tasuks kaaluda kinnisturegistrite andmist kohtuvõimu hoida? Kui halduskohus ei saa asja lahendada, siis järgmine instants on ringkonnakohus ja võib-olla ei ole hea, kui põhidokumentatsioon selles asjas on täitevvõimu käes.

Austatud härra Einer! Kahtlemata ei puuduta see küsimus praegust päevakorrapunkti, aga ma vastan teile, kuna tõepoolest need küsimused on olnud väga teravalt arutusel ka Vabariigi Valitsuses, näiteks valitsuse eilsel istungil. Kinnisturaamat, nii nagu ta on meie ajaloolises traditsioonis olnud Eestis enne sõda ja nii nagu ta on Kontinentaal-Euroopa riikides, on õigusinstitutsioon. Sissekanne kinnisturaamatusse on õigusakt, sellest tekib omandiõigus. Omandiõigus selle süsteemi järgi ei teki ostu-müügilepingust, vaid sissekandest kinnisturaamatusse. Selletõttu on Justiitsministeerium veendunud, et seda õigusakti saab sooritada ainult vannutatud isik, mitte täitevvõimu aparaadi töötaja.

Suur tänu! Mulle tundub, härra Kama, et rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Kaasettekandega juhtivkomisjoni, õiguskaitsekomisjoni nimel esineb meie ees Jüri Adams.

Lugupeetud kolleegid. Õiguskaitsekomisjon arutas eelnõusid oma eilsel ja üleeilsel istungil. Tutvudes olukorraga, mis valitseb meie kohtute alal, pidasime vajalikuks taotleda teie nõusolekut Justiitsministeeriumi poolt esitatud kolme kohtuid puudutava eelnõu lülitamiseks selle nädala päevakorda järgmistel põhjustel. Nimelt selgub, et formaalselt on jõus Ülemnõukogu otsus 6. juulist 1992, mis ütleb kahte asja. Kõigepealt, et kõikide Eestis praegu toimivate rahvakohtunike volitused kestavad järgmise aasta 1. jaanuarini. Ja teiseks, jaanuarist peaks jõustuma Ülemnõukogu poolt vastuvõetud kohtute seadus. Olukorras, kuhu me oleme sattunud, on Riigikogul edasiminekuks kaks teed. Kas pidada võimalikuks uue kohtute seaduse, samuti kohtuniku staatuse seaduse uuendatud variantide vastuvõtmist selliselt, et nad jõustuksid hiljemalt 1. jaanuarist, või võtta vastu eriotsus, et nõukogude süsteemi rahvakohtunike ja rahvakohtute volitused pikenevad veel kauemaks kui tuleva aasta 1. jaanuarini. Õiguskaitsekomisjon tutvus Ülemnõukogu poolt vastuvõetud kohtute seadusega ja kohtuniku staatuse seadusega ja leidis, et Justiitsministeeriumi seisukoht mitte koostada uusi seadusi, vaid viia nendesse seadustesse sisse vajalikud muudatused, on täiesti õige. Need Ülemnõukogu seadused ei ole sugugi nii halvad, nad on antud juhul täiesti muudetavad. Milliseid muudatusi meile praegu välja pakutakse? Kõigepealt kohtute seaduse ja kohtuniku staatuse seaduse kõikide sätete viimine kooskõlla uue põhiseadusega. See on saavutatud ka sellega, et kutsutakse ellu põhiseaduses ettenähtud halduskohtud, samuti maa- ja ringkonnakohtud. Millised probleemid meil tekkisid? Komisjon tunnistab, et kõige nõrgemini on Justiitsministeeriumil ette valmistatud mõlema seaduse rakenduslikud osad, s.o. kohtute seaduse 4. osa ja kohtuniku staatuse seaduse 9. peatükk. Siin ilmselt on vaja pikemat lahtikirjutamist, mida Justiitsministeerium ka praegu teeb. Printsiibid, millel see põhineks, võiksid meie arvates olla järgmised. Esiteks, et oleks täiesti kindel, millisest kuupäevast asub ametisse põhiseaduse alusel töötav Eesti riigi kohtunik ja lahkub senine nõukogude kohtunik. Teiseks, et ühekski päevaks ei lakkaks Eestis õigusemõistmine. Kolmandaks, et tekiks minimaalselt takistusi ja edasilükkamisi juba menetluses olevate asjade arutamisel. See on täiesti saavutatav, kuigi ma ei usu, et oleks saavutatav härra justiitsministri poolt väljapakutud ideaal, et korraga ei või kohut mõista täiesti erinevad kohtunikud. Ilmselt teatud ajaline kattuvus, võib-olla nädala või kahe ulatuses, paraku jääb, kui me tahame saavutada olukorda, et õigusemõistmine ei katke. Kuid ka see on Riigikogu otsustada. Komisjonis tekitasid kõige rohkem vaidlusi mõningad kohtuniku staatuse probleemid. Näiteks küsimus eksami sooritamise vajalikkusest või mittevajalikkusest, samuti kõrghariduse nõue. Probleeme tekitas kohtunikuameti eluaegsuse põhimõte. Ja ametivande andmise küsimus, mida ka härra Kama puudutas. Siin ma teen väikese kõrvalepõike. Komisjon, uurides küsimust süümevandest, mida kõigilt meilt, riigiametnikelt, kaasa arvatud kohtunikud, nõuab põhiseaduse rakenduslik osa, avastas, et Justiitsministeeriumi süsteemis praktiliselt süümevandeid ei ole võetud. Ei kohtunikelt ega ka prokuröridelt. Ilmselt tuleb vastav säte kirjutada veel kord seadusesse. Vanuse alammäära küsimust härra Kama puudutas. Kohtunikuamet on üks selliseid, kus on vajalikud vanuse alammäärad. Samuti me tõstataksime küsimuse, kas ei peaks praeguse ühe seaduseelnõu asemel, mida meile pakutakse ja millega muudetakse kahte eelnevat seadust, olema kaks, nii et üks muudab ühte ja teine muudab teist seadust. Õiguskaitsekomisjon pöördub juhatuse poole palvega, et erinevalt kodukorra §-s 71 ettenähtud üldkorrast, mis nõuab, et parandusettepanekute esitamise aeg ei peaks olema enne tulevat neljapäeva, võtaks juhatus vastu otsuse, et antud eelnõude kohta parandusettepanekute esitamise aeg oleks määratud tuleva esmaspäeva kella 11-ks, et me saaksime teha katse viia antud eelnõud tuleva nädala kolmapäeval-neljapäeval teisele lugemisele ja juhul, kui nad on piisavalt küpsed, siis ka Riigikogus vastu võtta, lisades kindlasti täienduse, et nad jõustuvad l. jaanuarist. Sellega hoiaksime ära juriidilise vaakumi. Juhul, kui see ei õnnestu, algatab õiguskaitsekomisjon otsuse eelnõu, millega pikendatakse seniste kohtute volitusi. Tänan teid!

Suur tänu! Millised on küsimused Jüri Adamsile? Kui küsimusi ei ole, siis mina paluksin õiguskaitsekomisjoni palve kirjalikult endale. Tänan, härra Adams! Enne esimese lugemise lõpetamist ma kommenteerin veel härra Adamsi poolt esitatud palvet. Kodukorra seadus sätestab seaduste lugemisel tähtajad alljärgnevalt: esimese ja teise lugemise vahe ei tohiks olla mitte pikem kui üks kuu ja kui seda soovitakse pikendada, siis ainult täiskogu nõusolekul. Seadus ütleb, et muudatusettepanekud esimese ja teise lugemise vahel peaksid laekuma arutlusele järgneva töönädala viimaseks istungipäevaks, küll aga võib õiguskaitsekomisjon, juhtivkomisjon, taotleda juhatuselt selle tähtaja muutmist. Ma oletan, et juhatus tuleb vastu. Me peame omavahel nõu. Kolleegid, kõik kodukorra seaduses ettenähtud protseduurilised nõuded on täidetud. Kas me võime esimese lugemise lõpetada? Esimene lugemine on lõppenud.

Kolleegid, jätkame vastavalt kinnitatud päevakorrale ja asume arutama päevakorrapunkti, kus arutusele tuleks seaduseelnõu kohtute arvu, nende koosseisude ning maa- ja linnakohtute kohtukaasistujate arvu kindlaksmääramise kohta. Nüüd ma paluksin ettekandeks kõnetooli jällegi justiitsministri härra Kaido Kama. Me alustame esimese lugemisega.

Austatud Riigikogu! Teise seaduseelnõuna sellest paketist on Vabariigi Valitsus esitanud Riigikogule seaduse kohtute arvu, nende koosseisude ning maa- ja linnakohtute kohtukaasistujate arvu kindlaksmääramise kohta. Vajadus seda seaduseelnõu esitada tuleneb mitmest asjast. Kuigi Ülemnõukogu poolt oli juba tehtud otsus maa- ja linnakohtute arvu ja nende koosseisude kinnitamise kohta, pidasime vajalikuks, et ka kohtute arv ja nende koosseisud määratakse kindlaks seadusega, mitte otsusega. Teiseks. Nii nagu kohtunike volitused praeguses seisus lõpevad 1. jaanuaril, nii lõpevad 1. jaanuaril ka kohtukaasistujate volitused ja me pidasime vajalikuks ühes ja samas seaduses paika panna kohtute arvu ja kohtunike arvu eri kohtutes. Ma ei mõtle siin erikohtuid, härra Tepandi. Ja samuti panna sellessamas seaduses kirja ka kohtukaasistujate arv. Selle seaduseelnõu esimene osa praktiliselt dubleerib omaaegset Ülemnõukogu otsust 9. aprillist s.a. Teine osa käsitleb siis kaasistujaid. Kaasistujate kohta veel nii palju, et praegu on siin arvestatud 50 kaasistujat ühe kohtuniku kohta. See arv on väiksem, kui oli siiamaani. Siiamaani oli neid kaasistujaid 60 ja üle selle ühe kohtuniku kohta ja kohtute ning kohtunike huvi või nendepoolne surve on väljendunud selles, et kaasistujate arv oleks võimalikult suur. Meie poolt on seda nüüd vähendatud 50 kaasistujani kohtuniku kohta. Loomulikult langetab parlament lõpliku otsuse, milline see arv siis täpselt on. Ja kaasistujatest veel nii palju, et praegu valitseb kohalike omavalitsuste tasandil küllalt suur segadus kaasistujate suhtes. Osa maakondi ja linnu on hakanud juba läbi viima kaasistujate valimisi, lähtudes sellest, et seniste kaasistujate volitused lõpevad aastavahetusel. Osa maakondi ja linnu ei tea sellest midagi või õigem oleks öelda, pole hakanud mõtlema nende asjade peale. Praegu teile väljapakutud seaduseelnõu näeb ette praeguste rahvakaasistujate volituste pikendamise kuni tuleva aasta 1. maini ning teeb ka kohalike omavalitsuste esinduskogudele kohuseks valida kohtukaasistujad vastavalt kehtivatele seadustele 1. maiks tuleval aastal. Ja samuti nagu eelmise seaduseelnõu puhul loodab Vabariigi Valitsus ka selle seaduse puhul, et see läbiks täna esimese lugemise ja et see oleks võimalik vastu võtta tuleval nädalal teisel lugemisel. Tänan!

Suur tänu! Millised on küsimused härra justiitsministrile? Küsimusi ei ole. Ma tänan! Kaasettekandeks paluksin ma kõnetooli õiguskaitsekomisjoni esimehe härra Jüri Adamsi.

Lugupeetud kolleegid, seni oli kohtute koosseis ja samuti kaasistujate arv määratud Ülemnõukogu otsusega. Justiitsministeerium algatab praktika, et see arv oleks Riigikogu poolt fikseeritud seadusega. Õiguskaitsekomisjon ei näe mingit vastuväidet sellisele praktikale. Võrreldes omaaegset koosseisude arvu ja praegu väljapakutud arvu, on näha, et kohtunike arv Eestis kasvab selle alusel. Võib-olla justiitsminister ütleb, kas ja kuidas see on eelarvega kaetud. Mina oskaksin ainult poliitiliselt prognoosida, et mitte kõik kohad ei saa kohe täidetud. Seda enam, et kohtureformi käigus suur osa kohtunikke ilmselt kuulub väljavahetamisele. Et Eestis hakkaks õiguslik süsteem funktsioneerima, on ilmselt vaja tunduvalt suuremat arvu kohtunikke, kui praegu on välja pakutud. Kuid ilmselt peab Justiitsministeerium lähtuma nii praegustest võimalustest kui ka rahalistest võimalustest. Selles eelnõus on oluline halduskohtute loomine, mida näeb ette põhiseadus. Analoogiliselt eelmise eelnõuga taotleb õiguskaitsekomisjon juhatuselt otsust, et paranduste esitamise tähtaeg on tuleval esmaspäeval kell 11.

Suur tänu! Millised on küsimused Jüri Adamsile? Küsimusi ei ole. Tänan! Kolleegid, oleme ka selle päevakorrapunkti kõik protseduurilised nõuded täitnud. Kas ma võin esimese lugemise lõpetada? Esimene lugemine on lõppenud.

Jätkame vastavalt kinnitatud päevakorrale ning asume arutama otsuse eelnõu, kus kõne all on mõningate kohtureformi puudutavate Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuste kehtetuks muutmine. Ettekandeks paluks jällegi kõnetooli justiitsministri härra Kaido Kama.

Lugupeetud juhatus, austatud Riigikogu! Kolmas eelnõu, mis kuulub samasse paketti, on Riigikogu otsuse eelnõu "Mõningate kohtureformi puudutavate Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuste kehtetuks tunnistamisest". See otsuse eelnõu tuleneb üheselt eelnevast kahest käsitletud seaduseelnõust. Selle otsusega tunnistatakse kehtetuks kõigepealt Ülemnõukogu otsus kohtureformi läbiviimise kohta. Seda otsust hakkaksid asendama rakenduslikud osad seadustes, millest ma rääkisin, nii kohtute seaduses kui kohtuniku staatuse seaduses. Teiseks tühistatakse sellega Ülemnõukogu otsus vabariigi kohtute arvu ja nende koosseisude kohta, mis eelmise päevakorrapunkti all oli meil arutusel, ja kolmandaks see Ülemnõukogu otsus, millega käesoleva aasta juunikuus pikendati 1. jaanuarini rahvakohtunike volitusi, mis muidu oleksid ära lõppenud 1. juulil k.a. See peaks olema rohkem formaalne päevakorrapunkt teiste päevakorrapunktide juures. Kuna tegemist on otsuse eelnõuga, mis ei nõua parlamendis mitut lugemist, siis meie ettepanek on katkestada selle otsuse eelnõu lugemine täna, kui on toimunud protseduurijärgsed toimingud, ja jätkata nimetatud seaduste teisel lugemisel, loodetavasti tuleval nädalal. Tänan!

Suur tänu, Kaido Kama! Vastavalt kodukorra seadusele võib autor arutelu igas faasis katkestada. Millal see faas tuleb? Kas kohe praegu?

Kaasettekande kuulame kindlasti ära.

Kas läbirääkimised avame?

Ei ava. Küsimused ja vastused ettekandjale.

Aitäh! Millised on küsimused ettekandjale? Küsimusi ei ole. Tänan! Kaasettekandeks paluksin ma kõnetooli jällegi õiguskaitsekomisjoni esimehe härra Jüri Adamsi.

Lugupeetud kolleegid! Õiguskaitsekomisjon on arvamusel, et selle otsuse sisu on triviaalne. On täiesti loomulik, et need Ülemnõukogu otsused kuuluvad tühistamisele. Me ausalt öeldes ei saa aru, miks Justiitsministeerium tuli välja eraldi otsuse eelnõuga. Selle oleks võinud ka kirjutada viimase lausena ükskõik kumma eelmise seaduseelnõu lõppu. Ainus veider seletus tundub olevat see, et nad ei tahtnud osutada Ülemnõukogu otsustele seda au, et need tühistataks seadusega, ja otsustasid, et otsused tuleb tühistada otsusega. Mingisugust muud põhjendust sellele ei oska ma näha. Loomulikult toetame Kaido Kama ettepanekut katkestada otsuse arutelu täna. Otsuse vastuvõtmise õige hetk on siis, kui on võetud vastu vastavad seadused. Vastasel juhul tekib täiesti absurdne situatsioon. Tänan teid!

Suur tänu! Millised on küsimused Jüri Adamsile? Küsimusi ei ole. Arutelu katkestatakse ja jätkatakse järgmisel töönädalal. Kolleegid, juhatus peab hetke omavahel nõu. See ei tähenda seda, et kuulutatakse välja vaheaeg. Kolleegid, juhatus pidas nõu oma ekspromptkoosolekul ja kõne all oli kaks probleemi. Esiteks, õiguskaitsekomisjoni taotlus lühendada esimese ja teise lugemise vahele jäävat aega kolme seadusandliku akti osas kahes päevakorrapunktis, millest just oli juttu. Juhatus rahuldab õiguskaitsekomisjoni palve ja aktsepteerib seda, et parandusettepanekud nende kolme seaduseelnõu kohta tuleb esitada järgmiseks esmaspäevaks kella 11-ks. Meil oli kolm päevakorrapunkti ja kolm eelnõu. Teiseks, juhatus arutas kodukorra seaduse tõlgendamisega seonduvat. Ja kõne all oli katkestatud päevakorrapunkti "Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni peadirektorite määramise kohta" mõningate protseduuriliste tõlgenduste kvalifitseerimine. Nimelt, vastavalt §-le 57 näeb kodukorra seadus ette, et parandusettepanekud esitatakse arutamisele hiljemalt eelneval täiskogu tööpäeval. Juhatus ei leidnud konsensust, kuidas täpselt määratleda tööpäeva, kuid järgnevalt pakub ta teile oma tõlgenduse. Juhatus tõlgendab küsimust niimoodi, et kell 18 lõpeb eelnev tööpäev ja selleks ajaks oodatakse parandusettepanekuid ning juhatus kohustub teatama teile juba sellele eelneval tööpäeval, et täna te saate parandusettepanekud kuni kella kuueni või kella kuueks. Ja palutakse tulla järgi. Nii saab olema tulevikus. Tänaseks päevaks ei leidnud juhatus arutatavas küsimuses ühist keelt, seetõttu katkestatud päevakorrapunkti täna ei arutata.

Kolleegid, me jätkame vastavalt kinnitatud päevakorrale. Valitsuse poolt esitatud Riigikogu otsuse eelnõu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 1992. aasta 2. juuli otsuse "Riigi omandusse jäävate kultuuri- ja sotsiaalsfääri asutuste ning tööstusettevõtete tervikvara kohta" muutmisest. Ma palun ettekandeks kõnetooli minister proua Liia Hänni.

Austatud Riigikogu juhatus, austatud Riigikogu! Käesoleva eelnõuga teeb Eesti Vabariigi Valitsus teile ettepaneku muuta riigi omandusse jäävate kultuuri- ja sotsiaalsfääri asutuste ning tööstusettevõtete tervikvara nimekirja. Asi on selles, et härra Tiit Vähi valitsuse ajal võeti vastu otsused tubakavabriku "Leek" väljajätmise kohta nimetatud objektide nimekirjast ja kahe uue objekti lisamise kohta sellesse nimekirja. Vastavalt omandireformi aluste seadusele anti Ülemnõukogu Presiidiumile õigus kinnitada riigi omandusse jäävate objektide nimekiri. Ülemnõukogu Presiidium kinnitas oma 2. juuli otsusega sellise nimekirja. Selle eesmärgiks oli piiritleda täpsemalt riigi- ja munitsipaalomanduse vahekord, kaitsta neid kultuuri-, sotsiaalsfääri ja tööstusobjekte, mis on vajalikud Eesti Vabariigile. Tubakavabrik "Leek" sattus nende objektide nimekirja põhjusel, et Eesti Vabariigis kehtib tubaka ja alkoholi monopol. Riigi monopoli tõlgendati selliselt, et vastav tööstus ja ettevõtted peaksid olema riigi omanduses. Kuid olukord riigi monopoli käsitlemisel muutus peale seda, kui valitsus võttis 14. augustil k.a. vastu määruse alkoholi ja tubaka riigimonopoli kehtestamise kohta, mis sätestas riigi monopoli tagamiseks teistsuguse korra. Selle korra kohaselt garanteeritakse riigi monopol tegevuslitsentside väljaandmise kaudu. Samal ajal sai selgeks, et tubakavabriku "Leek" rekonstrueerimine ainult Eesti oma jõududega ei ole võimalik ja valitsus algatas läbirääkimised ühisettevõtte moodustamiseks väliskapitali osalusel. Viidi läbi konsultatsioonid mitme firmaga ja lõpuks langes valik Rootsi riigiettevõttele "Rootsi Tubakas". Selle firmaga sõlmiti ka ühisettevõtte asutamise leping. Aga kuna tubakavabrik "Leek" oli kantud riigile jäävate tööstusettevõtete nimekirja, siis praegu on lepingu täitmiseks vaja seaduseandja otsust selle kohta, et tubakavabrik "Leek" riigile jäävate tööstusettevõtete nimekirjast välja arvata. Ka praegune valitsus on leidnud, et tubakavabriku "Leek" rekonstrueerimine on vajalik, ja sellepärast tuleme vastava ettepanekuga teie ette. Mis puutub Teatriliidu majasse Uus tänav 5 ja administratiivhoonesse Rahukohtu 2, siis on valitsusel ettepanek lülitada need ka nimekirja, et tagada nende jäämine riigi omandusse. Teatriliidu maja on sundvõõrandatud vara, mille kohta on esitatud kompenseerimistaotlus, mitte tagastamistaotlus ja selletõttu ei ole ilmseid takistusi selle vara riigi omandusse jätmisel. Administratiivhoone Rahukohtu 2 oli ka enne sõda Eesti Vabariigi omanduses. Niipalju siis põhjenduseks, miks valitsus teile arutluse all oleva eelnõu esitas. Aitäh!

Suur tänu! Millised on küsimused ettekandjale? Ardo Ojasalu.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud proua minister, Riigikogule on esitatud eelnõu selle kohta, et tunnistada kehtetuks kogu see nimekiri, mille Ülemnõukogu Presiidium vastu võttis. Kuidas te sellesse suhtute? Aitäh!

Ma viitasin juba sellele, et Ülemnõukogu Presiidiumi otsus riigi omandusse jäävate varade nimekirja kinnitamise kohta tulenes omandireformi aluste seaduse loogikast. Eesmärk oli piiritleda riigi- ja munitsipaalvara. Ülemnõukogu Presiidiumi otsus ei olnud lõplik, selles on lisatud, et nimekiri tuleb esitada läbivaatamiseks seaduseandjale, kuna ta sisaldab ka selliseid objekte, mis on sundvõõrandatud ja millele on esitatud vara tagastamise taotlused. Praegu esitatud otsuse eelnõu eesmärk on teistsugune. Sellega tahetakse lahendada konkreetseid objekte puudutav küsimus, kuid ilmselt tuleb valitsusel esitada Riigikogule kogu see nimekiri läbivaatamiseks, et garanteerida seaduseandja tahe, millised objektid tuleks jätta Eesti Vabariigi omandusse. Nii et praegu ma ütleksin, et need on kaks erinevat küsimust.

Suur tänu! Toivo Jürgenson.

Suur tänu! Lugupeetud ettekandja, ma ikkagi tuleksin selle eelneva küsimuse juurde tagasi. Kui me nüüd teie otsuse eelnõu vastu võtame, siis me sisuliselt seadustame Ülemnõukogu minu arust ebaseadusliku otsuse. Ülemnõukogu otsus on vastuolus kogu meie erastamise, omandi- ja muude põhimõtetega, milles me oleme omavahel kokku leppinud ja mida me oleme tükati ka seadustanud. Nii et ikkagi, kuidas te suhtute ettepanekusse tühistada see Ülemnõukogu seadus igal juhul näiteks nende objektide suhtes, mis on ehitatud enne 1940. aasta 16. juunit. Aitäh!

Ma viitasin sellele, et Ülemnõukogu Presiidiumi otsus nimetatud objektide kohta ei olnud lõplik. Selle otsuse punkt 2 näeb ette, et nimekiri tuleb esitada tolleaegsele seaduseandjale, Eesti Vabariigi Ülemnõukogule, kuna selles nimekirjas kinnitatud kultuuri- ja sotsiaalsfääri asutuste ning tööstusettevõtete hulgas on võõrandatud objekte. Ülemnõukogule seda nimekirja läbivaatamiseks ei esitatud. Seetõttu tuleb praegu probleemi käsitleda nii, et seaduseandja peab tõepoolest selle nimekirja läbi vaatama. See ei ole juriidiliselt lõplikult vormistatud, aga igal konkreetsel juhul tuleb probleemi üksikasjalikult analüüsida, nagu seda tehti tubakavabrikuga "Leek". Me ei saa enam kaua oodata, sest Vabariigi Valitsus, härra Vähi valitsus, oli andnud korralduse asi kolme kuu jooksul lahendada. Meil tuleb praegu "Leegi" puhul langetada otsus sõltumata sellest, et see nimekiri tervikuna vajab kindlasti läbivaatamist.

Suur tänu, proua Hänni! Mulle tundub, et rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole.

Tänan!

Kaasettekandega juhtivkomisjoni, majandus- ja põllumajanduskomisjoni nimel esineb esimehe asetäitja proua Liina Tõnisson.

Austatud juhataja, lugupeetud rahvasaadikud! Majandus- ja põllumajanduskomisjon arutas oma istungil Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 1992. aasta 2. juuli otsuse "Riigi omandusse jäävate kultuuri- ja sotsiaalsfääri asutuste ning tööstusettevõtete tervikvarade kohta" muutmist. Komisjon arutas seda otsuse eelnõu punktide kaupa ja jõudis ühisele seisukohale, et 1. punkt, mis puudutab Tööstus- ja Energeetikaministeeriumi haldusalas oleva riigiettevõtte "Leek" väljaarvamist riigi käsutusse jäävate objektide nimekirjast, on igati tervitatav, sest tubakavabrik "Leek" ei ole riigile kuuluvana võimeline oma tootmispotentsiaali täna kasutama, rääkimata selle uuendamisest ning viimisest maailmatasandile, kaasamata seejuures väliskapitali kas siis olemasoleva ettevõtte vara teatud osa müümisega või uute investeeringute juurdetõmbamisega. Vastasel juhul tekitame lihtsalt olukorra, kus ettevõttel puudub igasugune perspektiiv ning meie töötute read ainult täienevad. Sellest motiivist lähtuvalt on komisjon seisukohal, et valitsuse poolt esitatud taotlus on igati aktsepteeritav. Sellisel seisukohal olid kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Mis puudutab eelnõu 2. ja 3. punkti, see tähendab Teatriliidu maja Tallinnas Uus 5 ning Kaubandusministeeriumi administratiivhoonet Rahukohtu 2, siis komisjon, omamata sel hetkel informatsiooni nende varade endise kuuluvuse kohta, tegi otsuse peatada nende varade riigile jätmise küsimuse otsustamine kuni vastava informatsiooni saamiseni. Täna proua Hänni teatas meile siin saalis, et üks hoone on varemgi kuulunud Eesti riigile ja teise hoone peale on esitatud kompensatsioonitaotlus. Kahjuks ei teadnud me seda komisjoni istungi ajal, nii et komisjon saatis järelepärimise Tallinna linnavalitsusele. See oli meie komisjoni otsus. Aitäh!

Suur tänu! Millised on küsimused proua Liina Tõnissonile? Toivo Jürgenson, teine küsimus.

Suur tänu! Lugupeetud ettekandja, mina komisjoni liikmena puudusin sellelt istungilt. Palun vabandust! Aga ma tahan ikkagi küsida, kuidas te suhtute niisugusesse lähenemisse, et tulevikus vältida selliseid probleeme, mis nüüd "Leegi" ümber on tekkinud. Seda võib juhtuda ka teiste objektidega. See loetelu on väga pikk. Kas ei oleks siiski mõttekas tunnistada Ülemnõukogu otsus Riigikogu otsusega tühiseks. Tulevikus võiks rahulikult, vastavalt vajadusele läbi vaadata nende objektide nimekirja, mis võiksid jääda riigi omandusse. Ma mõtlen neid objekte, mis on ehitatud peale sõda. Aitäh!

Ma vastan teie küsimusele kahes osas. Tähendab, kindlasti vajab see pikk nimekiri põhimõtteliselt läbivaatamist. Selles ei ole mingisugust kahtlust. See on vananenud, on tehtud ettepanekuid seda täiendada. Kindlasti tuleb ettepanekuid mõni ettevõte sealt välja võtta. Selles küsimuses olen ma teiega täiesti nõus. See nimekiri on vaja üle vaadata. Kuid ma ei toeta Ülemnõukogu Presiidiumi otsuse peatamist. Sel juhul me tekitame tühiku ja pidurdame reaalelus toimuvaid protsesse. Ja näiteks "Leegi" juhtum on praktikast tulenev paratamatus. Me oleme täna sunnitud kiirustama. Inimesed on tööta, ootavad lepingu allakirjutamist ja, toetades nimekirja üldist läbivaatamist, aktsepteerin ma seda, et meil on teatud hetkedel vaja teha erandotsuseid. See oli ka üks motiiv, miks komisjon otsustas, et Teatriliidu hoone ja endise Kaubandusministeeriumi hoone küsimuse otsustamine võib oodata. "Leek" ei saa oodata.

Suur tänu! Tiina Benno.

Lugupeetud ettekandja! Kas teie aktsepteerite oma südames sellist praktikat, mis saaks alguse Ülemnõukogu Presiidiumi otsuse legaliseerimisega Riigikogu poolt ja mille kohaselt inimeselt, kellel Eesti riigi juriidilist järjepidevust silmas pidades on õigus taotleda tagasi oma eravara, võtab valitsus selle õiguse ära, öeldes enne, et need varad jäävad riigi omandusse? Järelikult võetakse inimeselt ära õigus pöörduda kohtu poole omandi taastamise asjus.

Lugupeetud Tiina Benno! Mulle tundub, et see probleem on tunduvalt keerukam ja me arutasime seda küsimust oma komisjonis. Probleem on selles, et kui me läheneme sellele suurele puntrale sellest seisukohast, et Ülemnõukogu Presiidiumi otsus ei ole õiguspädev, siis me peame ka tunnistama, et kõik omandit puudutavad seadused Eestis on mitteõiguspädevad, sest need kõik on vastu võetud Ülemnõukogu poolt. Järelikult ei saa me sel juhul jääda poolele teele. Mul hakkab ainult hirm, kui me selliseid otsuseid hakkame tegema, suutmata midagi asemele anda, tunnistades tühjaks Eestis kehtivad seadused. Ma kardan seda väga ja ma ei suudaks seda kuidagi toetada, kuigi ma ei saa ka mitmeid neid seadusi sisu poolest ja majandusteaduslikult toetada. Mis puutub sellesse, et me oleme selle nimekirjaga inimeselt võtnud õiguse vaidlustada tema omandi tagasisaamise võimalust, siis ma ei ole teiega nõus. Igal kodanikul on võimalik pöörduda kohtusse ja vaidlustada iga otsust, see on ühes õigusriigis normaalne olukord ja selle nimekirja kinnitamine seda õigust kodanikelt ära ei võta.

Suur tänu! Kalle Jürgenson.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma küsiksin puhttehnilise külje pealt. Siin räägiti, et see nimekiri on vaja üle vaadata. Kas komisjon on selle küsimusega tegelnud ja kas oleks võimalik teada saada, millal me võiksime konkreetselt asuda seda nimekirja läbi vaatama, et edaspidi selliseid arusaamatusi vältida? Aitäh!

Komisjon ei ole selle küsimusega tegelnud, sest vastava seaduseelnõu või valitsuse ettepaneku puudumine ei ole võimaldanud meil seda ametlikult teha, ehkki kuluaarides on komisjon küsimust arutanud. Kindlasti on valitsusel oma praktilised kaalutlused, kui kauaks üks või teine tööstusettevõte sellesse nimekirja jätta. Seda saan ma öelda kui komisjoni liige, mitte kui komisjoni esimees, tähendab ajutiselt komisjoni esimehe kohuseid täitev isik, aga kindlasti me peame selle probleemi juurde tulema.

Suur tänu! Jaak Roosaare.

Lugupeetud ettekandja! Ma võiksin teiega täiesti nõus olla, et see on poolik töö hakata ühte seadust niiviisi tühistama. Ma isegi võiksin nõus olla sellega, et siis tuleks kõik läbi vaadata, aga minu meelest niisugust asja ei tule tingimata karta. Kas teie ei arva, et tuleb hoopis karta seda, et me jätame läbi vaatamata need nõndanimetatud seadused, mis kehtivad ja võivad kahjulikud olla. Kas meil ei oleks otstarbekam just peatada need kahtlased seadused ja asendada need vastavalt vajadusele?

Ma kordan oma endist mõtet. Kui me tahame peatada ühe presiidiumi otsuse, mis minu arusaamise järgi on võib-olla kolmandajärguline, siis on täiesti mõttetu peatada selle nimekirja toime, sest see presiidiumi otsus tulenes baasseadusest ja siis me peame ka baasseaduse peatama. Nii et ma olen jälle sellesama mõtte juures, et me ei saa tegelda ühe nimekirjaga, me tegeleme probleemiga kompleksselt.

Suur tänu! Mulle tundub, proua Tõnisson, et rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Kolleegid, ma avan läbirääkimised. Jüri Adams.

Lugupeetud kolleegid! Nüüd me oleme siin Riigikogus ja kuuleme taas sõna "tagastamine", sõna, mida me oleme kuulnud viimased aastad. Ma lootsin väga, et me ei kuule Riigikogus enam seda sõna, aga ilmselt me selle eest ei pääse. Selle sõnaga on seotud väga paljud asjad, nagu näiteks see, et keegi kuskil otsustab, kas anda omanikule tema vara tagasi või mitte ja millest lähtudes seda teha. Mulle tuleb isiklikust elust meelde peaaegu analoogiline juhtum. Nimelt tegi Nõukogude Eesti julgeolek kunagi minu juures ühe paljudest läbiotsimistest ja seekord ta suvatses mult ära röövida kirjutusmasina, hulga raamatuid ja hulga masinakirjas ümberlöödud luuletuskogusid. Ja aastatepikkune läbirääkimine selle asutusega nii suuliselt kui kirja teel viis alati selleni, et nemad kaalusid, kas tagastada mulle need asjad või mitte. See kestis kaua. Nüüd pole enam olemas seda organit, seda minu vara ega minu arhiivi. Midagi taolist, analoogilist toimub meil ühiskonnas väga laias kaares. Võib välja pakkuda põhimõtteliselt teise, mittenõukoguliku lähenemistee asjale. Ja see on järgmine. Nimelt Eesti Vabariigis nagu igas normaalses riigis on põhiseaduses ette nähtud võimalus sundvõõrandada õiglase tasu eest eravara, kui ühiskonna vajadused seda nõuavad. See on tee, mida mööda võib ka minna. Tänan teid!

Suur tänu! Läbirääkimised jätkuvad. Kas on veel kõnepidajaid, sõnavõtjaid? Kas me lõpetame läbirääkimised? Proua Tõnisson, kas lõpetame läbirääkimised? Kas ma võin protseduurilise ettepaneku hääletusele panna? Ants Erm.

Palun 5 minutit vaheaega.

Vaheaeg 5 minutit. V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid, vaheaeg on läbi. Asugem töökohtadele. Läbirääkimised jätkuvad. Ilmar Pärtelpoeg.

Tänan, härra esimees! Lugupeetud Riigikogu, teen muudatusettepaneku käesoleva eelnõu kohta. Jätta sisse 1. punkt, mis puudutab vabrikut "Leek", ning jätta välja 2. ja 3. punkt, mis tekitavad käesoleval momendil veel vaidlusi. Ma esitan selle ettepaneku kirjalikult. Aitäh!

Suur tänu! Läbirääkimised jätkuvad. Kas ma võin oletada, et rohkem sõnavõtjaid, kõnepidajaid ei ole? Jaak Roosaare, teine arvamusavaldus.

Aitäh, härra spiiker! Kuna kuuldu põhjal ei ole päris selge, miks tuleb mainitud küsimus nii kiiresti lahendada, siis võiks minu meelest selle eelnõu vastu olla.

Suur tänu! Proua Tõnisson, kas lõpetame läbirääkimised? Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised käsiloleva päevakorrapunkti üle? Selle ettepaneku poolt on 50 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, 5 jäid erapooletuks. Läbirääkimised on lõppenud. Kas valitsus soovib lõppsõna? Proua Liia Hänni, palun.

Austatud juhatus, lugupeetud Riigikogu! Esitades teile selle eelnõu, ei seadnud valitsus enda eesmärgiks puudutada omandiõiguse taastamisega seonduvat väga keerulist küsimuste kompleksi. Eesmärk oli palju kitsam, see puudutas otseselt tubakavabriku "Leek" erastamist, tema muutmist väliskapitali osalusega aktsiaseltsiks. Selles suhtes oli Eesti Vabariigi eelmine valitsus endale juba teatavaid kohustusi võtnud ning andnud lubaduse leida kolme kuu jooksul lahendus ja arvata tubakavabrik "Leek" välja riigile jäetavate objektide nimekirjast. Selles määruses on ka selline punkt, et juhul kui Eesti Vabariik ei suuda nimetatud ettepanekut kolme kuu jooksul lahendada, on lepingupooltel õigus võetud kohustustest ühepoolses korras lahti öelda. Seetõttu on tubakavabriku "Leek" saatuse otsustamisega tõepoolest kiire. Antud juhul riik erastab oma vara ja me oleme üsnagi selgelt asunud seisukohale, et see väärib igapidi toetust. Ülejäänud kahe objekti kohta ma esitasin selgitused. Uus tänav 5 asuva Teatriliidu maja kohta ei ole esitatud tagastamistaotlust, aga kui Riigikogu soovib kindlaid dokumentaalseid tõendeid, siis loomulikult on õigus need ära oodata. Kolmas objekt, administratiivhoone Rahukohtu tänav 2, on olnud riigivara. Praegu on seal sees eraaktsiaselts "Elkompt". Riigivara nimekirjast jäi hoone eelmine kord välja lihtsalt seetõttu, et ministeerium ei esitanud seda, jättis selle kahe silma vahele. Võib tekkida küsimus, miks Rahukohtu 2 asuv maja on riigivara nimekirjast välja jäetud, kui kõik ministeeriumide hooned või enamik neist on selles nimekirjas. Riik kui omanik peaks oma omandiõiguse kindlustamiseks ka selle vara riigile jäetavate varade nimekirja võtma. Aitäh!

Suur tänu! Kas juhtivkomisjon soovib lõppsõna? Palun, proua Tõnisson.

Ma tahaksin lõpetuseks rõhutada, miks me peame komisjoni arusaamise kohaselt "Leegiga" kiirustama. Ettevõte on seisma jäämas. Seal on mitusada töötajat, kes homme liituvad meie töötute armeega. Minu arvates see on põhjus, miks me peame igal juhul kiirustama. Me ei saa panna inimeste sissetulekuid sõltuma oma diskussioonidest. Härra Pärtelpoja poolt vormistatud ettepanek langes kokku ka komisjoni seisukohaga võtta esimeses küsimuses vastu otsus ning jätta kaks järgnevat punkti, s.t. Uue tänava maja ja ka Rahukohtu maja, edaspidiseks. Mis puudutab nüüd teie täiendusettepanekuid selle otsuse kohta, siis mul on ettepanek, et te need hiljemalt homme kella kaheks meie komisjonile esitaksite.

Suur tänu! Kolleegid, juhtivkomisjon ootab parandusettepanekuid mitte hiljem kui homme kell 2. Arutelu katkestatakse ja jätkatakse järgmisel töönädalal.

Kolleegid, me jätkame valitsuse poolt esitatud eelnõude läbiarutamist ning järgnevalt me võtame arutusele ühe seaduseelnõu esimese lugemise, kus kõne all on endiste omanike õdedele ja vendadele või nende alanejatele sugulastele endise omaniku maal asuvate endise omaniku hoonete ja rajatiste tagastamine. Ettekandeks paluksin ma kõnetooli minister proua Liia Hänni.

Austatud juhatus, lugupeetud Riigikogu liikmed! Eelmise seaduseandja poolt on Riigikogule jäetud lahendada vastuolu kahe omandireformi lähtealuseid puudutava õigusakti vahel. Need on omandireformi aluste seadus ja maareformi seadus. Vastuolu seisneb selles, et maareformi seadusega ettenähtud õigustatud isikute ring on laiem, kui seda on omandireformi aluste seadusega sätestatud õigustatud isikute ring. Omandireformi aluste seadus kehtestas, et sundvõõrandatud vara tagastamist on õigustatud nõudma ainult esimese ringi pärijad, kuid maareformi aluste seadusega anti see võimalus ka teise ringi pärijatele. Seaduste vastuolu tõttu võib tekkida olukord, kus isikul on õigus nõuda maa tagastamist, kuid mitte sellel maal asuvate hoonete tagastamist. Maareformi seaduse järgi jääks sel juhul tagastamata ka hooned, sest hoonete omamine on maa tagastamise eelduseks. Käesolev eelnõu seab eesmärgiks tekkinud vastuolu lahendada, andes isikutele, kes on õigeaegselt esitanud maa tagastamise taotluse, võimaluse taotleda tagasi ka hooneid. Sel juhul peab inimene esitama kolme kuu jooksul peale käesoleva seaduse vastuvõtmist avalduse, milles ta märgib ära, et soovib tagasi hooneid, mis asuvad tagasi taotletaval maal. Juhul, kui inimene on esitanud avalduse maa kompenseerimiseks või asendamiseks, on tal nüüd võimalus muuta oma avaldust ja asendada see maa tagastamise taotlusega. Taotluse esitamine hoonete tagastamiseks ja nende taotluste lahendamine toimub sama korra alusel nagu muu õigusvastaselt võõrandatud vara puhul. Vara tagastamine toimub omandireformi aluste ja teiste seaduste alusel, mis reguleerivad omandiõiguse taastamist. Aitäh!

Suur tänu! Millised küsimused on proua Hännile? Ignar Fjuk.

Härra esimees, lugupeetud ettekandja! Kas te oskaksite, palun, täpsustada, kes need alanejad sugulased on? Võimalik, et selle kohta on mingisugused käsiraamatud, mis selgitust annavad. Kas need on siis omanike õed, vennad või onud? Kas seda saaks täpsemalt öelda?

Siin on alanejate sugulaste all mõeldud ikkagi lapsi, lapselapsi.

On mõeldud või on kirjutatud?

Otseliinis pärijad. See on tavaline tähendus, mis antakse sellele terminile.

Kas sel juhul õed-vennad on ebatavaline termin?

Endise omaniku õed ja vennad ja nende alanejad sugulased saavad selle eelnõu kohaselt esitada hoonete tagastamise taotluse. Tähendab, endise omaniku õdede ja vendade lapsed samuti ja lapselapsed.

Suur tänu! Ants Erm.

Aitäh! Lugupeetud proua minister, mul on järgmine küsimus. Kas selles vastuolus, mis nüüd pärimisõiguse alusel tekkis maa ja majade tagasi taotlemisel, ei olnud siiski oma sisuline mõte? Kui me nüüd täienduse vastu võtame, siis tuleb tohutult vaidlusprotsesse nende inimeste vahel, kes oma maja tagasi tahavad, ja nende vahel, kes seal majas praegu elavad. Tähendab, kas nad on siis heausksed või ei ole? Aga see on muidugi kohtu küsimus.

Kõigepealt, kui omanik on elus, siis loomulikult on tal õigus oma vara tagasi taotleda. Praegu käsitletakse juhtumit, kui omanik on surnud ja tal ei ole ka esimese ringi pärijaid. Sel juhul antakse teise ringi pärijatele võimalus esitada taotlus vara tagastamiseks. Ilmselt tekiks seetõttu tõepoolest rohkem probleeme ja vastuolusid, kuid teistpidi, kui me seda lahendust praegu ei pakuks, oleks see ka äärmiselt ebaõiglane nende inimeste suhtes, kellel ei ole esimese ringi pärijaid.

Suur tänu! Jaak Roosaare.

Lugupeetud proua minister! Teie rääkisite, et peaks olema kolmekuune tähtaeg, et neid avaldusi muuta või sisse anda. Mulle tundub, et see aeg on liiga lühike, et väliseestlased saaksid reageerida. Me nägime seda, kui esimene kord oli tähtaeg vara tagasisaamise taotlemiseks nii lühike. Reageerimine võtab lihtsalt kauem aega, sest informatsioon liigub praeguses olukorras liiga aeglaselt. Isegi tähitud kirjadega on väga suuri probleeme. Kas ei oleks otstarbekam seda pikendada 6 kuu peale?

Sundvõõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimisega tegelevad maakonna- ja linnakomisjonid on pöördunud valitsuse poole ettepanekuga lõpetada üldse täiendav avalduste vastuvõtt, mis praegu toimub avalduste ennistamise korras. Põhjuseks on asjaolu, et seni, kuni laekuvad uued avaldused, on komisjonidel raske hakata langetama lõplikke otsuseid ja jõuda avalduste läbivaatamise teise faasi, s.o. koguda tõendeid ja otsustada vara edasine valdaja või omanik. Kui nüüd lükata avalduste laekumine väga kaugele tulevikku, siis hakkab tegelik varade tagastamine veelgi venima. Me peame siin jõudma ühe protsessiga lõpule, et siis saaksime hakata täie hooga vara tagastama. Sellepärast valitsus leiab, et kolmekuune tähtaeg on optimaalne. Selle aja jooksul jõuaksid inimesed reageerida ja taotlused esitada, ükskõik, kus nad ei asu, sest ka paljudel väliseestlastel on side Eestiga olemas.

Suur tänu! Olav Anton.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud proua minister, küsimus on ikkagi nende alanejate sugulaste kohta. Meil on praegu õiguslikult väike segadus terminitega. Meil on kasutusel nii nõukogudeaegsed kui ka eestiaegsed terminid ja me loome uusi juurde, kuid minu andmetel ei ole ei abielu- ja perekonnakoodeksis ega ka tsiviilkoodeksis sellist mõistet sees. Kas te ütleksite, kus, millises normatiivaktis on see defineeritud? Kui seda ei ole tehtud, siis peaks seda siin defineerima või ütlema lihtsalt lapsed ja lapselapsed ja lapselapselapsed.

See eelnõu on ette valmistatud Justiitsministeeriumis ja ma pean kahjuks jääma vastuse võlgu, sest ma ei pea ennast spetsialistiks pärimisõiguse alal. Ma püüan leida teie küsimusele täpse vastuse, millise õigusaktiga on see mõiste sisse toodud.

Suur tänu! Jaak Roosaare teine küsimus.

Aitäh, härra spiiker! Austatud proua minister, te tõstatasite veel ühe teise probleemi oma vastuses minu esimesele küsimusele. On tehtud ettepanekuid üldse mitte anda võimalust avaldusi esitada. Kuid ma kinnitan, et väga paljud inimesed Eestis ja väga paljud väliseestlased, kellel on vara, mida nad soovivad tagasi saada, ei andnud üldse avaldusi varem sisse, sest nemad ei lugenud üleminekuvalitsust pädevaks seda küsimust lõplikult lahendama ja ootasid, et see Riigikogu, mida nad peavad ainukeseks õiglaseks riigiorganiks, kes sellega saab lõplikult tegelda ja otsusi langetada, võtab vastu seaduse, langetab otsuse ja määrab siis tähtaja, mis annaks küllalt aega, et neid küsimusi lahendada ja neile reageerida. Nende inimeste nimel ma teen taas ettepaneku, et tähtaeg oleks kuus kuud.

Küsimus.

Jah, küsimus on järgmine. Kas selle peale on mõeldud, et lõpliku otsuse kõigis nendes asjades peab siiski langetama Riigikogu ja teiste organite otsustest ei saa lähtuda?

Praegu võetakse avaldusi vastu taotlejatelt. Ja enamikul juhtudel on ka avaldused ennistatud. See tähendab, et kõik, kes ei esitanud avaldust selleks määratud tähtajaks, on nüüd saanud selle esitada. Ma arvan, et me peame siiski määrama ühe kindla tähtaja, millal avalduste vastuvõtmine lõpeb. Ma seletasin neid asjaolusid. Me peame jõudma nii kaugele, et hakata pihta vara tegeliku tagastamisega, otsuste langetamisega. Aga need komisjonid, kes tegelevad avaldustega, on olnud tööga üsnagi üle koormatud. Iga täiendav avaldus tekitab nende jaoks suuri probleeme. Nad hangivad juurde tõendeid, annavad inimestele selgitusi. Meil tuleks siiski mingil hetkel lõpetada avalduste vastuvõtmine. Iseasi, kas kolmest kuust piisab, et kõik jõuaksid endas ja oma varas selgusele. Ma arvan, et me kõik peame praegu natuke pingutama – nii valitsus kui Eesti Vabariigi kodanikud, et omandiõiguse taastamisega reaalselt edasi jõuda. Siin ei saa enam väga kaua mõelda.

Suur tänu! Tõnu Kõrda.

Aitäh! Lugupeetud proua minister! Öelge, palun, miks arutusel olevad sätted on vormistatud eraldi seadusena? Kas poleks olnud võimalik vormistada need normitehniliselt kui parandused, muudatused maareformi seaduse juurde? Aitäh!

Antud juhul maareformi seadust küll ei ole vaja muuta, sest seal on pärijate ring laiem ja sealt see vastuolu ei pärine. Pigem oleks olnud võimalus muuta omandireformi aluste seadust, kuid me peame valima ka seadusloomes teatud suuna ja antud juhul ei peetud vajalikuks omandireformi aluste seaduse juurde tagasi pöörduda. Selle küsimuse võib lahendada eraldi õigusaktiga, mis annab tervikliku pildi sellest, millised on nende inimeste õigused, kelle kohta see täpselt käib.

Suur tänu! Ignar Fjuk, teine küsimus.

Lugupeetud esimees ja väga austatud ettekandja! On tõenäoline, et reform, mis puudutab nii maad kui ka hooneid selle peal, on terviklik. Kahtlemata lükkab praegune muudatus edasi seda tähtaega, mille lõppedes me võiksime öelda, et reform on läbi viidud. Kas te oskaksite nüüd seoses selle uue "oopuse" tekkimisega öelda, millal on siis selle reformi lõpptähtaeg? Ja võib-olla oskate öelda ka seda, mis on selle edasilükkumise hind?

Kõigepealt, valitsus on praegu teinud ettepaneku kehtestada avalduste esitamise ajaks kolm kuud. Nüüd peab parlament otsustama, kas see aeg on piisav, et inimesed jõuaksid reageerida ja oma taotlused esitada. Omandiõiguse taastamine on loomulikult väga keeruline, kuid siin ei saa olla eesmärgiks ainult asja lihtsustada, vaid me peame silmas pidama ka seda, et oleks ikkagi tagatud õiglus ja antud eelnõu eesmärk on õiglus jalule seada ning anda omandiõiguse taotlemise võimalus inimestele, kes kahe seaduse konflikti tõttu sellest ilma jäid.

Lugupeetud ettekandja, antud seadus läheb ju teataval määral ikkagi konflikti omandireformi seadusega, mille muutmise seadus oleks ilmselt olnud õigem, sest praegu tekib lihtsalt väga palju erinevaid paberilehekesi eelnevate seadustega, mille kodifitseerimine võib olla väga raske, kuigi ma ei kahtle härra justiitsministri võimetes.

Loomulikult oleks üks võimalus olnud lahendada küsimus omandireformi aluste seaduse muudatusega. Aga praegu on ettepanek minna teist teed, võtta vastu uus seadus ja ma arvan, et ka see on üks viis, kuidas antud küsimust lahendada.

Suur tänu! Ants Käärma.

Tänan, härra esimees! Lugupeetud proua minister, maareformi seaduse järgi on teatud isikutel teiste õigustatud subjektidega võrreldes eelisõigus maa tagasi saada juhul, kui nad on hoone omanikud. Antud juhul saavad hooned tagasi need, kellele antakse maa. Kas siin ei teki vastuolu? Ja teiseks, kas sellise segaduse tekitamine ei pikenda reformi elluviimist? Kas te võiksite öelda, kes neid probleeme ja vaidlusi lahendama hakkab? Mis on siis eelistatud, kas maa või hooned? Aitäh!

Üks küsimus korraga.

Käesolev seaduseelnõu käsitleb maad ja hooneid koos kui tervikvara ja püüab tagada nende edasise tsiviilkäibe koos. Juhul kui jääb lahendamata see vastuolu kahe seaduse vahel, siis võib tõesti tekkida olukord, et omaniku õde või vend elab selles majas sees ja ta ei saa seda maja tagasi, kuigi ta saab tagasi maa, mis on selle majaga seotud. Nii et see on väga ebaloogiline olukord ja ka ebaõiglane inimeste suhtes, kellel ei ole otseseid järeltulijaid, sest nende vara jääb sel juhul tingimusteta riigile.

Suur tänu! Tõnu Kõrda, teine küsimus.

Lugupeetud proua minister! Kas te ei leia, et selline lahendusviis eraldi seaduse näol on siiski väga halb. Kuna neid küsimusi peavad lahendama juristid ja ametiisikud küllalt kaugel pealinnast ja madalal tasemel, siis tekitab see tohutu segaduse ja me hakkame üksikuid seadusesätteid ja paberilehti otsima siit ja sealt sahtlinurgast nagu kunagi stagnaajal.

Seaduse muutmise seadus on ka omaette eraldiseisev õigusakt paberilehe kujul, nii et ma ei näe siin küll põhimõttelist erinevust. Küll aga kehtib vana põhimõte, et uus seadus tühistab vana selles osas, mis on vastuolus uue seadusega. Nii et meie seadusloome võiks siin minna seda teed, et me võtame vastu uusi õigusakte, mitte lõpmatuseni ei lapi vanu ja vanade juurde pöördume tagasi ainult sel juhul, kui see on tõepoolest vajalik, kui see uus õigusakt ei ole omaette tervik. Antud juhul saame seda seaduseelnõu siiski võtta kui omaette tervikut. Ta reguleerib ühe konkreetse küsimuse lõplikult.

Suur tänu! Aime Sügis.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud proua Hänni! Ma arvan, et selline üksiku lõigu käsitlemine ei anna seda tulemust, mida oleks vaja, kuna omandi- ja maaseaduses on praegu mitmeid vastuolusid. Ja tõenäoliselt tuleb nii üks kui teine uuesti läbi vaadata. Selliste üksiklõikude käsitlemine on minu arust praegu küsitav.

See oli pigem arvamusavaldus.

Küsimus teile. Kas on mõtet seda praegu käsitleda, kui see tuleb nagunii läbi vaadata?

Mõte on selles, et see ikkagi annab suurele inimeste rühmale võimaluse taotleda tagasi omandit ja kui me oleme huvitatud sellest, et omandireform toimuks kiiremini, siis mida kaugemale me lükkame otsustuse üksikküsimustes, seda kaugemale lükkame ka reformi tervikuna. Valitsuse eesmärk oli lahendada see konkreetne küsimus, võimaldada nendel inimestel, keda see seadus puudutab, taotleda oma vara tagasi teatud tähtajaga ja seega see küsimus edaspidi päevakorrast maha võtta. Kui me jääme ootama omandireformi aluste seaduse muudatusi – ilmselt me peame selle seaduse juurde tagasi pöörduma –, siis siin tuleb läheneda asjale tõepoolest kompleksselt. Enne tuleb teha selgeks, mis suunas me täpselt omandireformiga läheme ja millised on kompenseerimise mehhanismid, ning alles siis on meil mõtet hakata seda seadust muutma, kui me arvame, et seda tuleb teha.

Suur tänu! Olav Anton, teine küsimus.

Aitäh, härra juhataja! Ma paluksin proua ministril selgitada § 5 viimaseid sõnu: "kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti". Nii on öeldud ka teistes seadustes ja seetõttu tekib segapuder. Teie sõnade järgi hilisem seadus tühistab eelmise. Siiamaani on olnud ikka nii, et seaduse tühistamine on ka seaduses kirjas. Kas nüüd on valitsusel teistsugune praktika? Täielik segapuder. Üks seadus ütleb "kui ei tulene teisiti", teine samuti. Te teete juristide elu täiesti võimatuks, võib-olla ainult amatöörid suudavad toime tulla.

Võrreldes omandireformi aluste seadusega, kehtestab käesolev seadus teatud erikorra sundvõõrandatud vara õigustatud subjektidele ja see viide §-s 5 näitab, et omandireformi aluste seadus kehtib kõigis tema punktides, välja arvatud see osa, mis on reguleeritud käesoleva seadusega. Kuna seadus on ette valmistatud Justiitsministeeriumis, siis ma küll ei võta endale õigust hakata siin kritiseerima seda seaduse tegemise stiili, aga ilmselt on meil võimalused üheskoos õppida ja areneda väga suured.

Suur tänu! Kalle Kulbok, teine küsimus.

Austatud ettekandja! Ma tahan konkreetselt teada, millise osa, millise paragrahvi, millise peatüki kustutab käesolev seadus omandireformi aluste seaduses. Kui ettekandja ei oska sellele küsimusele vastata, siis ma esitan teistsuguse küsimuse. Kellele valitsuse liikmetest on see eelnõu vajalik, kes tahab oma tädi või onu vara tagasi?

Mul ei ole kahjuks kaasas omandireformi aluste seadust, kuid käesolev seadus täiendab õigustatud subjektide ringi, mis on määratud omandireformi aluste seaduses. See on selle seaduse põhiline mõte. Mis puudutab valitsusliikmete otsest huvi, siis ma tean vähemalt enda kohta öelda, et mina ei ole esitanud sundvõõrandatud vara tagastamise taotlust ega esita seda ka peale selle seaduse vastuvõtmist.

Suur tänu, proua Hänni, rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoni nimel palun ma kaasettekandeks kõnetooli kolleeg Ilmar Pärtelpoja.

Lugupeetud härra juhataja, lugupeetud Riigikogu! Teile esitatud eelnõu peab parandama Ülemnõukogu poolt tehtud praaki. See tähendab, heastama toonase poliitilise võitluse tagajärjel tekkinud ebakohti omandireformi seadustikus. 1991. aasta 13. juunil vastuvõetud omandireformi aluste seadusega piirati isikute ringi, kellel on õigus olla omandireformi õigustatud subjekt, õigusjärgsete omanike ja esimese ringi pärijatega. Seevastu 1991. aasta 17. oktoobril võeti peale ägedat poliitilist võitlust vastu maareformi seadus, kuhu suudeti juba sisse viia tsiviliseeritud maailmas omaksvõetud pärijate ring. See tähendab, et lülitati juurde ka teise ringi pärijad, mis vastab üldjoontes nii Eesti Vabariigis kehtinud pärimisõigusele kui ka ENSV tsiviilkoodeksis sätestatud põhimõtetele, samuti teile siin menetlusse antud Eesti tsiviilseadustiku eelnõule, kust saab kontrollida, kes on need inimesed, kes juurde tulevad. Mis puutub siin esitatud küsimusse, kust on tulnud need õed-vennad ja nende alanejad sugulased, siis sellele saab vastuse maareformi seaduse § 5 1. lõike 2. punktist. Paraku tekkisid siis nende vastuolude tõttu ühelt poolt hoonete ja muu vara, teiselt poolt maa tagastamise sätetes erinevused ja nii on kujunenud olukord, kus omaniku õdedel, vendadel või nende järglastel on õigus nõuda tagasi maad, kuid mitte sellel asuvaid hooneid. Käesoleva eelnõu eesmärgiks olekski siis likvideerida mainitud erinevused seadustikus. Paraku on selles eelnõus veel lahendamata mitmedki küsimused. Näiteks ei lahendata nendele testamendijärgsetele pärijatele maa tagastamise küsimusi, kes pärisid peale 16. juunit 1940 tehtud testamentide alusel. Maa loeti tollal riigi omandiks ja seda ei saanud testamendi järgi pärandada. Ma nõustun saalist tehtud märkustega, et käesoleva eelnõu lõpus peaksid olema loetletud need paragrahvid omandireformi aluste seaduses, mida tuleks muuta. Kõik need paragrahvid ja lõigud tuleks ära märkida, siis ei tekiks meil kahtlusi. Majandus- ja põllumajanduskomisjon on seisukohal, et eelnõu on esimeseks lugemiseks sobilik ja meie otsus oli positiivne. Aitäh!

Suur tänu! Millised on küsimused kolleeg Pärtelpojale? Küsimusi ei ole. Tänan!

Aitäh!

Kolleegid, me oleme täitnud kõik protseduurilised nõuded. Oleme ära kuulanud valitsuse ettekande ja juhtivkomisjoni kaasettekande. Juhtivkomisjon suhtub sellesse eelnõusse positiivselt, kuid üks fraktsioon, nimelt Keskfraktsioon teeb ettepaneku see eelnõu tagasi lükata. See ettepanek läheb täiskogu ette hääletusele. Kas ma võin protseduurilise ettepaneku hääletusele panna? Krista Kilvet.

Ma tänan! Palun 5 minutit vaheaega.

Vaheaeg 5 minutit. V a h e a e g

Kolleegid, kas me võime jätkata? Krista Kilvet.

Aitäh, härra juhataja! Me palume panna meie ettepanek hääletusele.

Kas kõik on mõistnud protseduurilise ettepaneku sisu – eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata? Ma panen hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et lükata tagasi valitsuse poolt esitatud seaduseelnõu endiste omanike õdedele ja vendadele või nende alanejatele sugulastele endise omaniku maal asuvate endise omaniku hoonete ja rajatiste tagastamise kohta? Selle ettepaneku poolt on 28 Riigikogu liiget, vastu on 45, 2 jäid erapooletuks. Eelnõu ei lükata tagasi.

Kas juhtivkomisjon jääb selle juurde, et parandusettepanekuid oodatakse järgmise töönädala viimase istungini? Jääb. Ma küsin veel üle. Kas juhtivkomisjon jääb selle juurde, et parandusettepanekuid oodatakse järgmise töönädala viimase istungini või tuleb mõni hilisem tähtaeg? Õige oleks, kui Ilmar Pärtelpoeg ütleks.

Tänan! Ma olen nõus sellega, mis on välja pakutud.

Varem lihtsalt ei saa. Niisiis esitage parandusettepanekud kodukorra seaduses ettenähtud tähtajal. Kolleegid, me leppisime kokku, et peale seda, kui valitsuse eelnõud on läbi arutatud, me peame hetkeks nõu. Otsustades saali meeleolu järgi, oleme heas vormis ja võime jätkata. Ja võtame arutlusele ka Riigikogus esitatud eelnõude põhjal planeeritavad päevakorrapunktid. Mul on ettepanek, lähtudes otstarbekusest, alustada kolleeg Kuno Raude poolt esitatud otsuse eelnõuga haldus-, maa-, omandi- ja põllumajandusreformi edasise läbiviimise kohta. Kuno Raude.

Tänan, härra esimees! Ma loobuksin täna sõnavõtust.

Ettekandest. Juhtivkomisjoni nimel on sõna proua Liina Tõnissonil.

Lugupeetud rahvasaadikud! Majandus- ja põllumajanduskomisjoni nimel teen ma ettepaneku selle otsuse eelnõu lugemine katkestada ja jätkata järgmisel nädalal. Aitäh!

Suur tänu! Vastavalt kodukorra seadusele on juhtivkomisjonil see õigus. Selle päevakorrapunkti arutelu katkestatakse ja jätkatakse järgmisel töönädalal.

On ettepanek jätkata vastavalt kinnitatud päevakorrale. Võtame arutusele 8. päevakorrapunkti, maaelu ja regionaalpoliitika komisjoni poolt esitatud otsuse eelnõu Eesti Vabariigi omavalitsusliku staatuseta haldusüksuste kohta. Ettekandeks palun kõnetooli komisjoni liikme, kolleeg Kalle Jürgensoni.

Aitäh, härra esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Riigikogu maaelu ja regionaalpoliitika komisjoni poolt ettevalmistatud projekt tuleneb järgmistest asjaoludest. Ülemnõukogu Presiidiumi juurde loodi haldusreformi läbiviimiseks ekspertkomisjon, kellele anti volitused võtta vastu, läbi vaadata, hinnata ning esitada Ülemnõukogu Presiidiumile kinnitamiseks külanõukogude ja linnade poolt esitatud materjalid neile omavalitsusliku staatuse andmiseks. Käesoleva aasta 10. septembril võttis Ülemnõukogu Presiidium vastu otsuse omavalitsusliku haldussüsteemi loomise käigu ning haldusreformi ekspertkomisjoni haldusreformi jätkamist käsitlevate ettepanekute kohta, milles esitati ekspertkomisjonile nõue viia lõpule ekspertarvamuse esitamine järelejäänud 13 esmatasandi haldusüksuse omavalitsusliku staatuse kohta. Ülemnõukogu Presiidium andis sellega ekspertkomisjonile volituse edasi tegutseda. Tänaseks Ülemnõukogu Presiidiumit enam ei ole ja puudub instants, kellele ekspertkomisjon oma ettepanekud kinnitamiseks esitab. Otsuse projektile lisatud seletuskirjast selgub, et need 13 omavalitsusliku staatuseta haldusüksust on siiani probleemiks. Meil tuleb leida selles küsimuses lahendus, et oleks võimalik haldusküsimustega edasi tegutseda. Sellest lähtudes töötas meie komisjon koos omavalitsuste osakonna ja juristidega välja selle otsuse projekti. Selgituseks pean mainima järgmist. Meie poolt algselt väljatöötatud otsuseprojekt oli tunduvalt pikem. Seejärel töötasime selle pärast esitamist ümber ning eilseks teie laudadele jõudnud otsuse projekt pidi eile meie kavade kohaselt arutusele tulema. Paraku seda ei juhtunud ning komisjonil oli meeldiv võimalus selle pausi tõttu eile veel küsimust arutada ning me jõudsime äratundmisele, et on võimalik otsust veelgi lühendada ja konkretiseerida. Teile jagatud otsuse projekti viimane versioon on maaelu ja regionaalpoliitika komisjoni poolt antud projekti viimane variant. Ma mainiksin lühidalt neid erinevusi, mis on sisse toodud, võrreldes eelmise variandiga. Eilsest variandist on välja jäetud algse teksti 1., 2. ja 4. punkt tervikuna ning 3. punkti sõnastust on muudetud. Selle otsuse järgi on Eesti Vabariigi Valitsusel õigus omistada omavalitsuslik staatus seda mitteomavatele esmatasandi haldusüksustele, lähtudes haldusreformi küsimuste ekspertkomisjoni arvamusest ja neile esitatud materjalidest. Kolmandas punktis on nimetatud haldusüksustele esitatud konkreetne tähtaeg vastavate materjalide esitamiseks. Vahemärkusena olgu öeldud, et minule teada oleva informatsiooni järgi on vähemalt enamikul nendest haldusüksustest vastavad materjalid ette valmistatud, mõnel rohkem, mõnel vähem. Nagu seletuskirjast näha, on mitmetel haldusüksustel need materjalid juba esitatud ja ootavad kinnitamist. Punktis 2 on loetletud 4 juhtumit, mida meie komisjoni, samuti omavalitsuste osakonna ja juristide arvates on vaja eraldi käsitleda. Esiteks Kohtla-Järve edasine halduslik struktuur. Selle kohta tahetakse Kohtla-Järve linnavolikogu seisukohavõttu. Seal on protsessid alanud. Erinevad asumid on hakanud välja kujunema ja linnavolikogul on selle kohta oma kontseptsioon olemas. Teises alapunktis äramärgitud Paldiski linna probleemide ring on märgatavalt laiem ja see on seotud selle linna piirides dislotseeruvate Vene vägede saatusega. Selle kohta, millal ja mis tingimustel oleks võimalik sellele linnale omavalitsuslik staatus anda, peaksid nii ekspertkomisjon kui ka valitsus oma seisukohad välja töötama. Kolmandas alapunktis mainitud Piirissaare puhul on samuti väga mitmeid lahendusvõimalusi. On räägitud kaitseala kontseptsioonist, samuti on ka mitmeid muid arvamusi. Tartu maavolikogul on selle kohta minu teada oma ettepanekud, samuti Piirissaare kogukonnal endal. Neljandas alapunktis on esitatud nõue Saaremaa volikogule teha ettepanekud Torgu staatuseta piirkonna kohta. Nagu te teate, on see probleem jõudnud otsapidi ka Riigikogusse ning Torgu piirkonnaga seotud probleemide tõttu on meie menetlusse esitatud üks eelnõu. See on omaette probleem ja võib öelda, et ainulaadne Eestimaal. On tekkinud olukord, et sellel piirkonnal ei ole üldse mitte mingit staatust. Omaaegsele Salme külanõukogule omavalitsusliku staatuse andmisel jäeti Torgu külanõukogu, mis eksisteeris minu teada 1974. aastani, sellest vallast välja. Praegu on see täielikult ilma staatuseta piirkond. Selle kohta on Saaremaa volikogul, samuti Torgu piirkonnas tegutsevatel inimestel ja Salme vallal oma kontseptsioon ja selle kohta tuleb samuti ekspertkomisjonile esitada vastavad materjalid ning valitsusel tuleb võtta selle kohta oma seisukoht. See oleks minu poolt selle otsuse kohta kõik. Aitäh!

Suur tänu ja nüüd küsimused ettekandjale. Lembit Arro

Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Möödunud nädalal andis valitsus nõusoleku Kaiu valla eraldamiseks Juuru vallast, kuid selle esitatud eelnõu järgi saab valitsus anda omavalitsusliku staatuse ainult nendele, kellel seda veel ei ole. Milline organ aga on pädev andma omavalitsusliku staatuse nendele valdadele, kes taotlevad praegu lahkuminekut või ühinemist? Aitäh!

Tänan! See on võib-olla põhiline küsimus, mis on tekitanud eriarvamusi selle otsuse arutelul alguses meie komisjonis ja hiljem ka erinevate saadikutega siin saalis. Ma selgitan veel kord. Selle otsusega reguleeritakse olukord, kus omavalitsuslik staatus omistatakse seda seni mitteomavatele haldusüksustele. Probleemid, mis kerkivad üles seoses juba omavalitsuslikku staatust omavate haldusüksuste edasise jagunemise, liitumise, piiride muutmise ja muude küsimuste ringiga, tuleb lahendada omavalitsuste korralduse seadusega. Tõenäoliselt hakkavad need probleemid lahenema vastavas seaduses sätestatud reeglite alusel ja jäävad käesoleva otsuse raamidest praegu välja. Sellele piirkonnale on omavalitsuslik staatus antud. Kuidas see omavalitsus edaspidi hakkab jagunema või liituma, see jääb praegu sellest otsusest välja, kuid see kord tuleb, nagu ma ütlesin, omavalitsuste korralduse seaduses paika panna tervikuna kogu Eestit hõlmavana ja kõikide omavalitsusüksuste jaoks ühtsena.

Suur tänu! Jaanus Betlem.

Austatud härra esimees, austatud härra Jürgenson! Mul on küsimus sellesama Torgu staatuseta piirkonna kohta. Kui selles otsuses, mille me võib-olla vastu võtame, tehakse Saaremaa volikogule ülesandeks esitada ühe kuu jooksul Vabariigi Valitsusele ettepanek Torgu staatuseta piirkonna kohta, kas see tähendab siis seda, et kuningriiklaste või õigemini härra Teiteri poolt esitatud seadus tuleks Riigikogu menetlusest maha võtta, sest see läheb vastuollu praegu käsitletava otsusega, juhul kui see vastu võetakse.

Kas ma võin abi osutada? Ma kardan, et see on rohkem protseduurilist laadi küsimus. Kui otsus vastu võetakse ja härra Teiter ise eelnõu tagasi ei võta, siis peab Riigikogu otsustama asja päevakorrapunkti arutelu käigus. Kodukorra seaduse järgi ei saa keegi seda väevõimuga tagasi võtta.

Ma ei oska siia midagi lisada. See on protseduuriline küsimus, kuid nagu ma ütlesin, nimetatud eelnõu on näide selle kohta, et probleem Torgus on olemas. Ma ei oska praegu öelda, kuidas see laheneb. Kuid nimetatud otsuses Torgu kohta viidatakse põhiseaduse §-le 155 ja selle alusel pannakse ette moodustada kohalik omavalitsusüksus Torgu Kuningriik. Ma ei oska öelda, kuidas sellesse suhtuda. Meie otsuse järgi peaks valitsus selle küsimuse lahendama ja siin on võimalikud erinevad variandid. Me oleme neid komisjonis omavahel ka arutanud. Kuid see on ilmselt teine teema.

Suur tänu! Ülo Laanoja.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Te rääkisite, et jagunevate haldusüksuste staatuse küsimus lahendatakse erinevalt. Punktis 2 on juttu Kohtla-Järve Linnavolikogust, kes peab oma ettepanekud esitama, ja seal on tegemist just sellise juhtumiga. Käesoleva aasta juulikuus võttis Tallinna Volikogu vastu otsuse ja pöördus ka Ülemnõukogu poole ettepanekuga anda Nõmmele esmatasandi haldusüksuse staatus. Minu meelest ei erine see juhtum oluliselt Kohtla-Järve situatsioonist, sest küsimus on tõstatatud ja otsus linna tasandil tehtud. See võiks olla käesoleva otsuse koostisosa või on selleks, et see siia sisse tuua, vaja enne esitada eelnõu Nõmme vürstiriigi väljakuulutamise kohta.

Kordan kolmandat korda. Nõmme linnal või Nõmme asumil Tallinna sees ei ole käesoleva otsuse raames võimalik probleemi püstitada sellepärast, et tal praegu on juriidiliselt staatus olemas. Ta kuulub Tallinna linna koosseisu. Küsimus sellest, kuidas tulevikus üks omavalitsusüksus hakkab jagunema väiksemateks valdadeks või liituma teiste valdadega, on edaspidi seaduse sätestada. Ja see tuleb paika panna ühtselt kõigi omavalitsusüksuste jaoks. Ma usun, et siis lahendatakse kõik Juuru valla ja samuti ka Nõmme linna probleemid. Praegune otsus puudutab ainult neid üksusi, millistel ei ole praegu omavalitsuslikku staatust ja erandina on siin Torgu piirkond sees, millel, kui olla juriidiliselt täpne, on 1974. aastani eksisteerinud külanõukogu piirid. Ja siis ka vastav staatus mingisuguse reservatsiooniga.

Suur tänu! Olli Toomik.

Austatud spiiker, lugupeetud ettekandja! Ma palun väikest täpsustust. Kas on olnud arutlusel ka sellise Ida-Virumaa linna nagu Sillamäe staatus?

Ei.

Kas peame mõistma seda Kohtla-Järve detsentraliseerimisprotsessi nii, et see hõlmab ainult Kohtla-Järve linna, mitte kogu Ida-Virumaad? Me teame, et seal paikneb ju mitu sellist linna, mille staatus on omal moel küsitav. Nagu näiteks konkreetselt Sillamäe linn. Ja ma tean kui sealne saadik, et see teeb väga murelikuks näiteks Vaivara valla inimesed, kellel on olnud aastaid Sillamäe linnaga probleeme maa pärast. Inimesed on praegu teadmatuses.

Mis puudutab Vaivara valla ja Sillamäe linna vahelisi suhteid, siis need jäävad antud otsuse raamidest paraku välja. Sillamäe linna küsimust ei ole meil komisjonis siiamaani eraldi tõstatatud. Aga Kohtla-Järve probleem puudutab ainult neid asumeid, millisteks on praegu ka osalt füüsiliselt juba jagatud Kohtla-Järve linn. Seal on välja kujunenud Kukruse, Oru, Sompa jne. asumid ja nende edasine struktuurne jaotus.

Suur tänu! Kalle Kulbok.

Lugupeetud ettekandja, kas maaelu ja regionaalpoliitika komisjon ei olnudki informeeritud sellest, et kuningriiklastel oli plaanis esitatud eelnõu tagasi võtta, kui Torgu valla probleem laheneb teie eelnõu käigus?

Ei, härra Kulbok, meil seda informatsiooni ei olnud, aga kui te seda teete, siis meie komisjon on teile ainult tänulik.

Suur tänu! Ülo Laanoja, teine küsimus.

Aitäh! Mis puudutab nüüd Tallinna, siis ma arvan, te ei ole unustanud, et Tallinnal ei ole omavalitsuslikku staatust selles mõttes, mida valdade esindajad siiamaani püüavad omavalitsusliku staatusena käsitleda. Tallinn on teise tasandi omavalitsus praeguses situatsioonis ja seega Nõmmel ei ole siiski seda staatust olemas. Tallinna koosseisus on see ainult kahel üksusel, need on Saue ja Maardu. Nõmmel ei ole. Aitäh!

Selliseid üksusi, härra Laanoja, on Eestimaal veel. Nende hulka, kellele vaikimisi omistati nn. teise tasandi omavalitsuslik staatus, kuuluvad kõik endised, vabandust, praegused vabariikliku alluvusega linnad ja ka maakonnad. Neile ei ole keegi mitte midagi, mitte kunagi, mitte mingitel alustel omistanud. Tallinna linn omab sellesama vaikiva eelduse järgi omavalitsuslikku staatust, kuhu hulka kuulub ka Nõmme.

Suur tänu, härra Kalle Jürgenson, rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole. Kaasettekande teeb sama komisjoni esimees härra Jaanus Raidal.

Väga austatud juhatus, väga austatud Riigikogu! Ma tahan ainult põgusalt täiendada härra Jürgensoni. Nimelt on küsimus praegu selles, et Ülemnõukogu poolt algatatud haldusreformi esimene etapp on vaja viia lõpuni. See tähendab, täna anti olemasolevatele haldusüksustele uus nimi, külanõukogud muutusid valdadeks ja rajoonid maakondadeks, et me saaksime minna teise etapi juurde ja hakata seda ellu viima. Valmimas on uued seadustikud nii omandi aluste seaduse korralduse kui ka valimisseaduse kohta. Antud seadustest lähtuvalt tulevad päevakorda kõik need teised küsimused, mis puudutavad selliseid probleeme nagu vabariikliku alluvusega linnad jm. Sillamäe staatus on määratud, ta on täna veel vabariikliku alluvusega linn. Aga juba selles uues seaduseelnõus antakse ka vastused kõikidele nendele küsimustele ja probleemidele, mis on täna vallandunud omavalitsustes, s.t. valdades ja maakondades. Sellepärast on komisjonil palve, et me saaksime selle esimese etapi puht formaaljuriidiliselt lõpetada. Kui tuleb uus seadustik, siis tulevad ka kõikide muude tekkinud küsimuste reguleerimisprotsessid päevakorda. Tänan!

Suur tänu! Kas on küsimusi Jaanus Raidalile? Ei ole. Avan läbirääkimised. Lembit Arro.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud Riigikogu! Juuru valla küsimus on seisnud valitsuses juba poolteist aastat. Juuru ja Kaiu vald ühendati ilma rahva tahteta vägivaldselt hiljaaegu ja me oleme taotlenud eraldamist. Kuid mitmesuguste asjaolude tõttu on asi veninud, kuigi kogu dokumentatsioon on valmis. Kaiu vallal on võimalik alustada tegevust juba 1993. aasta 1. jaanuarist, kõik ettevalmistused ja rahvaküsitlused on tehtud. Ka praegune valitsus andis möödunud nädalal nõusoleku Kaiu valla eraldamiseks Juuru vallast. Nüüd on olukord niisugune, et valitsusel ei ole õigust seda otsustada ja asi venib jällegi. Me ei tea, millal me jõuame seaduseni, mis lubab seda asja teha, või kelle kompetentsi see anda. Mul on ettepanek teha käesolevas otsuses paar parandust, et kiirendada omavalitsuse reformi. Ühesõnaga, anda valitsusele ajutiselt ka õigus ühendada ja eraldada valdasid. Muidugi, ta ei pea seda tegema, kuid ta võib seda teha, kui ta näeb, et asjad on paika pandud. Tahaksin muuta otsuse pealkirja nii, et see käiks Eesti Vabariigi omavalitsuslike haldusüksuste staatuse kohta. Jätta sealt välja sõnad "staatust mitteomavate" ja lisada 1. punkti sõnade "on õigus omistada ..." järele "taotlejale omavalitsuslik staatus". Jätta välja sõnad "seda mitte omavatele esmatasandi haldusüksustele" ja lisada juurde, et see otsus kehtib kuni omavalitsuskorra seaduse vastuvõtmiseni. Ma palun komisjonil seda ettepanekut kaaluda. Aitäh!

Suur tänu! Läbirääkimised jätkuvad. Olav Anton.

Lugupeetud esimees, austatud Riigikogu liikmed! Eelkõneleja tegi minu ettekande või sõnavõtu lihtsamaks. See, mida härra Arro rääkis Juuru ja Kaiu kohta, käib sõna-sõnalt ka Nissi ja Kernu kohta, kusjuures kohalikud valijad hoiavad mind tugevasti pihus ja meil on väga tihe koostöö, et ma nende tahet siin kuulutaksin. Komisjoni liikmena esitasin ma komisjonile kõik need argumendid, mis härra Arro siin ette luges, ja ma julgen väita, et me jõudsime täielikult aumehelikule kokkuleppele. Praegu on tegemist kahe probleemiga. See probleem, mida käsitleb käesolev eelnõu, puudutab haldusreformi esimese etapi lõpetamist, et saaks need külanõukogud kas või sildivahetuse korras valdadeks teha. Ühes või teises piirkonnas on selle sildivahetusega kaasnenud ka rida muutusi, kuid on tõenäoliselt ka neid piirkondi, kus muutused on olnud minimaalsed. Leppisime juba eelnevalt kokku, et järgmise otsusega, mille täitmisel lubas oma kogemuste ja teadmistega tõsist abi osutada seesama ekspertkomisjon, reguleerime neid probleeme, mida iga maakonna kohta on 5–6. Siinkohal võib öelda nii, et saarlased olid oma Torgu pretsedendiga tõepoolest julged mehed. Kernu ühendati samuti vägivaldselt Nissiga 1971. aastal. Ma olin selle asjaajamise protseduuri juures, mis sai alguse veidi aega pärast omavalitsuste valimisi 1989. aastal, ja me leppisime kokku, et me jõuame loogilise lõpuni, mida kohalikud inimesed küsitluste järgi otsustades tahavad, järgmisteks valimisteks. Ja ka komisjonis on praegu aumeeste kombel kokku lepitud, et enne valimiste väljakuulutamist me tahame need küsimused siia saali otsustada tuua. Ma usun, et komisjoni liikmetel on ka teine aumeeste kokkulepe, et valdavalt austatakse kohalikke initsiatiive, kui on näha, et seal suudetakse nende otsustuste eest ka vastutust kanda. Torgu mehed olid julged, tegid pretsedendi ja seepärast on nad siin otsuses eraldi sees. Ausalt öeldes jääb kõrvalt vaadates mulje, et Nissi mehed jätsid viimase sammu tegemata, lasid end Nissi omavalitsuse taotluse andmise ajal n.-ö. pehmeks rääkida ja esitasid ühes paketis kahe valla dokumendid. Kõik oli nii, nagu ette nähtud, aga kaaskirju oli üks ja tänu sellele on nad nüüd kõik üks suur Nissi vald vastu nende enda tahtmist. Ja mina olen seotud valimiseelsete lubadustega see asi lahendada. Siis laheneb ka Kaiu ja Juuru probleem ning veel palju muid probleeme. Nii et ma kutsun Riigikogu saadikuid üles toetama antud eelnõu sellises redaktsioonis, nagu ta teil käes on. Suur aitäh!

Suur tänu! Tiit Käbin.

Tänan, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud kolleegid, eelkõneleja tegi minu lühikese sõnavõtu veelgi lühemaks. Nimelt nii nüüd kui ka tulevikus peaks selgelt eristama seda probleemi, mida me arutame, ja neid probleeme, mis sellega küll seonduvad ja on vaja lahendada, kuid mida tuleb lahendada eraldi, mitte vastava päevakorrapunkti raames. Me kõik teame, et Sillamäel on probleeme, ja teame väga hästi ka Nõmme olukorda. Ma ise elan Nõmmel ja olen Nõmme haldusnõukogu liige, aga neid küsimusi ei lahenda me siin. Mis puutub uute valdade moodustamisse, liitumisse jne. jne., siis siinjuures tahaksin ma rõhutada, et vastavalt põhiseadusele määrab Eesti Vabariigi haldusjaotuse korra seadus. Tähendab, meil on vaja need küsimused lahendada seadusega, mitte täna siin. Ja ka minul on ettepanek lõpetada pärast järelkõnelejat sõnavõtud ja võtta otsus vastu. Tänan!

Suur tänu! Vambo Kaal.

Lugupeetud esimees, lugupeetud kolleegid! Ma püüan veel natukene selgitada selle otsuse probleemide ringi, kuna siin härra Lembit Arro tegi ka praegu ettepaneku anda valdade laialimineku otsused valitsuse kinnitada. Ei ole võimalik anda praegu olemasolevate omavalitsuste poolt tehtavad otsused valitsusele kinnitada, sest omavalitsused ei saa alluda valitsusele, vaid alluvad sel juhul juba Riigikogule. Nendel piirkondadel, mis on selles otsuses märgitud, ei ole omavalitsust ja külanõukogu otsuseid on võimalik valitsuse kaudu ära kinnitada, et sellest segasest olukorrast Eestis lõpuks lahti saada. Nendest 12-13 külanõukogust tuleb lahti saada, sest need ei ole võimelised järgmisel aastal oma eelarvet koostama ja seadusandlikult ei saagi seda teha. Need probleemid tuleb siiski lahendada eraldi, mitte üheskoos. Jutt on põhiliselt olnud Torgust ja Torgu on muidugi pretsedent, mis tänu Ülemnõukogu Presiidiumile lahendati n.-ö. poolikult ja seetõttu on teatav piirkond ilma igasuguse staatuseta. Praegu nad tegutsevad tegelikult ettevõttena. Maakonnas on Torgu registreeritud ettevõttena, et nad saaksid üldse pangaarvet avada. Ja taolises olukorras järgmisesse eelarveaastasse minna oleks ääretult absurdne. Aitäh

Suur tänu! Kolleegid, seda otsust ma täna hääletusele panna siiski ei saa, sest kolleeg Lembit Arro on esitanud parandusettepanekud. See tähendab, et ma pean nüüd Jaanus Raidaliga nõu, kas me lõpetame läbirääkimised enne katkestamist või tahame peale katkestamist veel rääkida. Jaanus Raidal. Ära teist korda vajuta, nüüd lülitatakse mikrofon sisse. Ma ütlen, millal on sees. Jaanus Raidal. Nüüd on midagi vist korrast ära. Kontrollime Jaanus Raidali mikrofoni. Üks hetk. Siin on asjatundjad mehed, kes kontrollivad. Ma vahepeal küsin, kas Lembit Arro tahtis midagi juurde lisada? Lükka, palun, Arro mikrofon sisse, Jaanus Raidal tuleb kohe peale seda kõnetooli.

Lugupeetud Riigikogu! Minu arvates on selles otsuse eelnõus ikkagi sees selline variant, et antakse võimalus teha ümberkorraldusi ka nendele üksustele, kellel on juba omavalitsuse staatus olemas, näiteks Kohtla-Järve Linnavolikogule. Miks siis ei võiks neid teha mõningate kindlate valdade osas, millest niikuinii on juba teada, et nad lähevad lahku. Aitäh!

Suur tänu! See oli Lembit Arro teine arvamusavaldus ja nüüd juhtivkomisjoni esimees.

Lugupeetud juhatus, austatud Riigikogu! Mul on järgmine ettepanek. Kuna meil tuleb 8. jaanuaril päevakorda seesama küsimus, mis puudutab kõikide nende erinevate külanõukogude lagunemist, siis võiksime võtta päevakorda härra Arro ettepaneku, mille alusel me hakkame valmistama ette ka teist otsuse eelnõu.

Kas tema võtab tagasi või ei võta, seda ta ei ole ütelnud. Kas sa soovitad panna protseduurilise ettepaneku hääletusele, et läbirääkimised lõpetada, või soovid sa, et peale katkestamist veel edasi räägitakse?

Ma teen ettepaneku praegu katkestada.

Seda küll, aga kas läbirääkimised lõpetada?

Läbirääkimised lõpetame ära.

Aitäh! Kas ma võin panna hääletusele protseduurilise ettepaneku läbirääkimiste lõpetamise kohta? Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised käsiloleva päevakorrapunkti üle? Käib hääletamine. Selle ettepaneku poolt on 66 Riigikogu liiget, vastu on 1, kaks jäid erapooletuks. Läbirääkimised on lõpetatud. Jaanus Raidal, millal on viimane parandusettepanekute esitamise tähtaeg? Täna kella 18.00-ks. See on väga karm ettepanek, aga jääb täna kell 18.00. Ma nüüd natukene rikun mängureegleid, aga sellel ei ole sügavat mõtet, sest homme seda ikka arutada ei saa. Ma muidugi ei tea, Lembit Arro võib-olla võtab tagasi oma parandusettepaneku. Ei võta. Sellisel juhtumil nagu poleks mõtetki karmi tähtaega panna. Homme kell 14.00. Kas võtad tagasi? Arro võtab tagasi. Ei, rohkem pole midagi öelda, enam me parandusettepanekuid ei oota, läbirääkimised on lõppenud. Kolleegid, me oleme ära kuulanud ettekanded, oleme pidanud läbirääkimisi ja nüüd ma küsin, kas Kalle Jürgenson soovib lõppsõna? Palun, kuni kolm minutit.

Aitäh! Ma tahaksin teha ainult ühe väikese paranduse. Lugupeetud Tiit Käbin juhtis tähelepanu sellele, et võib-olla oleks keeleliselt õigem asendada sõna "omistada" sõnaga "anda". Sisu see ei muuda. Mitte õigus omistada, vaid õigus anda.

Kõik? Suur tänu! Kas Jaanus Raidal soovib lõppsõna? Ei soovi. Lugupeetud Riigikogu liikmed, me oleme praktiliselt finiši eel. Kas ma võin selle otsuse eelnõu hääletusele panna? Ma panen hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi Riigikogu otsus Eesti Vabariigi omavalitsusliku staatuseta haldusüksuste kohta? Palun hääletada. Selle ettepaneku poolt on 67 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, 2 jäid erapooletuks. Otsus on vastu võetud.

Kolleegid, kõik on reipad, jätkame vastavalt kinnitatud päevakorrale ja võtame arutusele 9. päevakorrapunkti, "Kuningriiklaste" fraktsiooni poolt esitatud otsuse eelnõu maksustamise tõhustamise meetmetest. Kes teeb ettekande? Kalle Kulbok isiklikult. Palun!

Lugupeetud juhataja, lugupeetud Riigikogu! Algselt pidi meie fraktsiooni nimel ettekande tegema Vambola Põder. Tema viibib aga praegu ühes kuningriigis ja seepärast tuleb mul ettekanne selles küsimuses tõesti ise maha pidada. Ainukene võimalus teha valitsusele ettekirjutusi on põhiseaduse § 103 2. lõikes kehtestatud kord, mille kohaselt võib valitsusele teha ettepaneku töötada välja soovitav eelnõu. Põhiseaduses ei ole öeldud, kas see eelnõu tuleb esitada vastuvõtmiseks Riigikogule või võib valitsus töötada välja ka valitsuse määruse eelnõu. Ja antud valdkond, kus me soovime maksuinspektorite töö ümberkorraldamist veidi muuta, on küsimus, millega valitsusel ei ole ilmtingimata vaja Riigikogu ette tulla. Ta saaks selle küsimuse lahendada ka oma normatiivaktidega, juhul kui me vastava otsuse vastu võtame. Põhimõte, ma tuletan meelde, oli siis selles, et korraldada maksuinspektorite töö tasustamine ümber selliselt, et nad saaksid täiendavalt riigi tuludesse kantud summadest mitte 5% nagu seni, vaid kuni 10%. Ja teine uus põhimõte, millega ka Maksuamet lahkelt nõus oli, on anda maksuinspektoritele relvakandmisõigus. See tõstab veidi maksuinspektorite autoriteeti. Punktis 2 on öeldud, et analoogiliselt tasustatakse maksujäneseid avastanud politseinikke, tolliametnikke ja piirivalvureid. Seal peaks tolliametnikud ja piirivalvurid välja jätma, sest nende tasustamine sellisel kombel ei tuleks kõne alla. Politseinike puhul oleks see küll võimalik.

Suur tänu, millised on küsimused Kalle Kulbokile? Ei ole küsimusi. Aitäh! On. Jaanus Betlem.

Austatud härra esimees, austatud härra Kulbok! Mul on küsimus selle otsuse eelnõu 2. punkti kohta. Seal on öeldud, et analoogiliselt tuleb tasustada maksujäneseid avastanud politseinikke, tolliametnikke ja piirivalvureid. Me teame, et sõna "maksujänes" ei ole just juriidiline termin. Millistest kaalutlustest lähtuvalt te selle sõna kasuks otsustasite? Aitäh!

Ma võiksin võib-olla teha ettepaneku kogu see 2. punkt ära jätta, et otsus oleks normitehniliselt korrektsem, ja ma olen valmis selle ka kirjalikult esitama. Põhimõtteliselt oli antud eelnõu esitamine algselt mõeldud tähelepanu juhtimisena sellele probleemile ja kui arutelu eelarve- ja maksukomisjonis ei oleks olnud üllatavalt positiivne antud otsuse suhtes, siis oleksime ilmselt ka selle eelnõu üldse tagasi võtnud ja esitanud seaduse analoogiliselt Riigikontrolli töö tasustamise põhimõtetega, mille kohaselt Maksuameti peadirektor oleks saanud 5,5 keskmist palka pluss esinduskulud jne. jne. Te mäletate seda Riigikontrolli töö tasustamise põhimõtet, mille esimesel lugemisel tagasivõtmist me pidasime isegi õigeks.

Suur tänu! Kalev Kukk.

Lugupeetud härra esineja! Siin on l. punktis kirjas selline seos, et need maksuinspektorid peaksid saama põhisissetuleku preemiatena maksustamisest kõrvalehiilijate avastamise eest. Kas ma saan õigesti aru, et Maksuamet ja vastavalt siis ka maksuinspektorid tahetakse põhiosas viia välja riigi eelarvest ehk riigi eelarveliselt palgalt ja muuta isemajandavateks? Tänan!

Eelnõu esitamisel oli kindlasti mõeldud seda, et maksuinspektori palk oleks suhteliselt väike, mitte nii nagu selles Riigikontrolli seaduses, kus riigikontrolöri palk muudeti suhteliselt suureks, aga lisaks sellele sai ta teise palga n.-ö. kurjategijate avastamise eest või riigivara riisujate avastamise eest.

Suur tänu! Rein Järlik.

Austatud juhataja, austatud ettekandja! Selle otsuse 3. punkt tõi mulle meelde kooliaja Valga 1. keskkooli 9b klassis, kus klassijuhataja ütles minu klassivennale, et homme tood ema kooli, ja poiss vastas, et ta ei jõua tuua. Ta tõepoolest ei valetanud, sest ta elas mäe all, Valga 1. keskkool oli mäe otsas ja ema kaalus umbes 5 puuda. Ma loen seda viimast punkti, kus on öeldud, et maksuinspektorile antakse relvakasutamisõigus. Teatavasti ka kahur on relv. Kas me ei pinguta üle?

Ma usun, et valitsus lahendab töö korras küsimuse, kas maksuinspektoril on vaja kahurit või piisab Makarov-tüüpi püstolist. Võib-olla piisab ka mõõgast.

Suur tänu! Aldo Tamm.

Austatud ettekandja! Kõnealuse seaduseelnõu puhul võib esitada analoogi liikluspolitsei töömailt. Nimelt nemad saavad määratud trahvidest osa oma palgana. Toon teile ühe näite ja sellest tuleneb ka küsimus. Eelmisel neljapäeval Jõhvi poole sõites nägin sellel magistraalil kümmekonda liikluspolitseinike ekipaa˛i, kes kontrollisid kiiruse ületajaid. Tahan seejuures mainida, et mina ei ületanud kiirust. Aga nad olid teelõikudel, kus kiirusepiirang oli tõesti küsitav. Samal ajal teame, et politseinikke ei jätku tõsiste kuritegude vastu võitlemisel. Kas maksuametnike puhul ei või tekkida samasugune olukord, et ei püüta sekkuda rafineeritud maksudest kõrvalehoidjate tegevusmaile, sest sealt ei ole oodata nii kergelt oma taskusse palgalisa, ja kas selline olukord ei demoraliseeri üldse Maksuametit ja ka teisi riiklikke ameteid? Aitäh!

Kui liikluspolitseis ei rakendataks töö stimuleerimise põhimõtteid, siis ei leiaks te tõenäoliselt ühelgi teelõigul ühtegi liikluspolitseinikku, ja see, kui suures ulatuses hakkab Maksuamet tegelema rafineeritud organisatsioonidega, sõltub relvaliigist, mille valitsus Maksuametile annab. Kui ta annab kahuri, ju siis hakkab Maksuamet organiseeritud kuritegevusega rinda pistma, kui annab ainult mõõga, ju siis püüab Maksuamet väiksemaid jäneseid.

Suur tänu! Üks minu repliik vahele. Kolleegid, meil on kavatsus täna peale käsiloleva päevakorrapunkti läbi võtta veel kaks päevakorrapunkti. Kalle Jürgenson.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud härra Kulbok, mul on hea meel kuningriiklastele jälle komplimente teha. Te viitate väga tõsisele probleemile, nimelt Maksuameti tasustamisele. Kahtlemata on see üks probleemide ring, mis vajab reguleerimist ja mis suures osas on põhjuseks, miks meie Maksuamet ei tööta. Kuid kolmandat punkti lugedes meenuvad mulle Tartu Maakonna Maksuameti kaks inspektorit, üks on nooruke ja õbluke, teine korpulentne vanem daam. Ma ei kujuta neid hästi ette relvaga makse sisse nõudma minemas. Tähendab, kas siis tõesti on nüüd relv see, mis Maksuametil ainukesena puudu jääb, et oma tööd tõhustada ja meie maksusüsteem korda saada? Aitäh!

Olen kindel, et selle punkti suhtes on Riigikogu liikmetel eriarvamusi ja ma usun, et kui Riigikogu liikmete enamus on relvakandmisloa andmise vastu, siis loomulikult hääletatakse see punkt siit välja. Kuningriiklased ei ole sellises mõttes patsifistid, et nad ei usaldaks maksuinspektorile relva, kui maksuinspektor on võimeline relva kandma. Aga loomulikult naisterahvas, kes ei tea, kummast otsast pauk tuleb, võib relva mitte kaasa võtta ja seda üldse mitte kanda. Õigus ei tähenda veel kohustust ilmtingimata relva kanda.

Suur tänu! Lauri Vahtre.

Lugupeetud ettekandja, te kõnelesite tasust nii-öelda kurjategija avastamise eest. Kas te mõtlesite nii-öelda kurjategijat või nii-öelda avastamist?

Ma vabandan Riigikogu liikmete ees parasiitsõna kasutamise pärast.

Suur tänu! Jaak Roosaare.

Austatud härra spiiker, austatud härra Kulbok! Meil on siin jällegi tegemist ühe väga õudse kontseptsiooniga, mille kohaselt politseinikele või Riigikontrolli ametnikele makstakse preemiaid selles eest, et nad tööd teevad. Palka saavad nad selle eest niikuinii. Kas see preemia maksmine ei ole teie arvates mitte seadusega sätestatud korruptsioon ja seaduserikkumine? Miks peaks Eesti Vabariik olema ainukene riik, kes niisugust asja seadusega lubaks või toetaks?

Ma ei tea, kuidas on lood Ameerikas. Võib-olla tõesti on Eesti Vabariik siis ainuke selline riik. Minu meelest küll ei ole.

Suur tänu, härra Kulbok, rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole. Kaasettekandeks paluksin ma kõnetooli eelarve- ja maksukomisjoni esimehe proua Valve Kirsipuu.

Austatud juhatus, lugupeetud kolleegid! Eelarve- ja maksukomisjon arutas praegu kõnesoleva otsuse eelnõu 3. detsembril. Meil oli komisjoni koosseisust kohal 6 liiget. Olime palunud kohale Maksuameti peadirektori Illar Aroni ja mõistagi oli kohal kuningriiklaste esindaja Vambola Põder. Komisjon leidis, et põhimõtteliselt tuleb toetada maksumaksmisest kõrvalehoidjatelt Maksuameti poolt riigieelarvesse sisse nõutud rahast 10% eraldamist Maksuametile töötajate premeerimiseks. Selle ettepaneku poolt oli kohalolijatest 5, erapooletuid oli 1. Me arutasime ka seda punkti, kus on juttu maksuinspektoritele relvakandmisõiguse andmisest. Selle poolt hääletas 3 liiget, vastu oli l ja erapooletuid oli 2. Komisjon leidis, et Vabariigi Valitsusele tuleb teha ettepanek premeerida maksuametnikke siis, kui nad avastavad maksumaksmisest kõrvalehoidjaid. Ma tahaksin juhtida Riigikogu tähelepanu faktile, et Maksuameti kui Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluva ametkonna palga ja preemia küsimused ja nende lahendamine kuulub valitsuse kompetentsi, mitte Riigikogu pädevusse. Ja selletõttu ma leian, et kuningriiklased võiksid teha valitsusele ettepaneku Maksuameti töötajate palga korralduse kohta mõnes muus vormis, näiteks järelepärimisena töö stimuleerimise korraldamise kohta Maksuametis, Tolliametis või Siseministeeriumis. Muide, sellekohane ettepanek tehti ka kuningriiklaste esindajale härra Põdrale. Ta lubas nimetatud otsuse ümber töötada. Komisjon seda ümbertöötatud otsust näinud ei ole. Tänan!

Suur tänu! Millised on küsimused kaasettekandjale? Minu küsimus, proua Kirsipuu. Kas peale selle, et te toetasite mõningaid põhimõtteid, te toetate ka seda eelnõu?

Ei, ma ei toeta seda eelnõu nendel põhjustel, millest siin juba oli juttu. Asi on nii, et praegu Maksuamet saab 5% kõrvalehiilijate poolt varjatud summadest Maksuameti käsutusse. Maksuamet väitis, et see summa on suhteliselt väike ja nad ei kasuta seda reeglina töötajate premeerimiseks, vaid suhteliselt vaesele Maksuametile täiendavate vahendite ostmiseks. Toetan seda punkti, et maksuinspektorite tööd võiks seostada kõrvalehiilijate leidmisega nende poolt. Kusjuures ma olen ka nõus sellega, et see võib kaasa tuua täiendavat demoraliseerivat hoiakut maksuametnike suhtes. Kohe seletan, miks. Oletagem, et jaanuarikuus mõni maksuametnik leiab, et mõni ettevõte ei maksa oma makse korralikult. Oletagem, et selle ettevõtte poolt varjatud summa ei ole suurem kui 1000 krooni. 10% puhul läheks 100 krooni maksuametnikule. Ta lihtsalt jääb ootama, et saaks täis pool aastat või terve aasta ja see maksusumma suureneb ja tema kasum on suurem. Mis puudutab aga politseinikke, tolliametnikke ja piirivalvureid, siis tekib küsimus, mille eest nad üldse palka saavad, kui mitte selle eest, et avastada salakaupa ja teha oma tööd.

Suur tänu! Kalle Kulbok.

Ma väga vabandan. Kas see eelnõu, mille Põder pidi parandatud kujul esitama, ei oleks olnud vastuolus meie senise praktikaga lükata tagasi eelnõud, mis ei vasta § 103 2. lõike tunnustele? Ma nägin seda eelnõu. See oli vastuolus § 103 2. lõikega ja oleks lükatud tagasi, kuna ta ei vasta põhiseadusele.

Mina kahjuks ei ole näinud seda eelnõu, mida härra Põder möödunud reedel koos meie komisjoniga tegi. Ma ei ole seda eelnõu näinud, ma ei oska selle kohta midagi öelda.

Kas see mittetoetav seisukoht oli nüüd komisjoni seisukoht või oli see Valve Kirsipuu seisukoht?

Ma lugesin ette komisjoni seisukohad kahe punkti kohta. Ma arvan, et praegu siin saalis olijad kuulsid seda. Kuivõrd aga komisjon üldiselt leidis, et sellesse eelnõusse tuleb teha märkimisväärseid parandusi ja neid me näinud ei ole, siis ma esitasin oma seisukoha lõpuks.

Suur tänu! Paul-Olev Mõtsküla.

Tänan, härra eesistuja! Proua Kirsipuu, kas teile ei tundu, et see 5% võiks ka olla piisav, kuid tuleks näidata ära, et seda 5% ei kasutata mitte tugitoolide ostmiseks, vaid maksuinspektorite palga tõstmiseks.

Härra Mõtsküla, ma kordan seda, mida ma ütlesin. Palgakorraldus ühes ametkonnas ei ole Riigikogu küsimus.

Suur tänu, proua Kirsipuu! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Ants Erm.

Austatud esimees, lugupeetud Riigikogu! Probleemid, mida see eelnõu tõstatab, on tegelikult tõepoolest laiemad kui ainult maksuinspektoritega seotud küsimused. Need on väga üldised probleemid ja puudutavad nii rahalisi kui ka teisi aspekte. Sellest lähtudes arutati eelnõu eelarvekomisjonis ja ma tahaksin välja öelda oma seisukoha. Ma arvan, et põhimõtteliselt ei teki mingisugust suurt vastuolu põhiseadusega ja üldse õiguskorraga, kui töötasu viiakse sõltuvusse tulemuslikkusest ja kaheldamatult näitab maksuametniku puhul tulemuslikkust ka see, kui palju ta maksujäneseid avastab. Milline ja millises astmes see korrelatsioon peab olema, see on iseküsimus. Ilmselt võiks põhitöötasu tulla riigieelarvest ja võib-olla see preemiaosa, ergutav osa, tuleks avastatud maksujäneste pealt. Teine küsimus, mida peeti väga oluliseks, puudutab neid kahureid, millest härra Järlik rääkis, või siis väiksemaid relvi, mis võib-olla taskusse mahuvad. Minu arvates on meie ühiskond sellises seisus, et meil ei ole võimalik tagada korda ainult politseile lootes, vaid me tagame selle siis, kui meie inimestel on võimalus ennast kaitsta. Me saame tagada korra ainult sellisel juhul, kui ka kurjategija, kes tõenäoliselt, nagu praktika näitab, on alati relvastatud, teab, et ka see inimene, kellega ta kohtub, on võib-olla relvastatud. Selles mõttes ma ei toeta mitte ainult seda, et maksuinspektoritele anda relvakandmisõigus, vaid ma arvan ka, et relvakandmisluba tuleb anda võimalikult paljudele inimestele, kes töötavad ametikohtadel, kuhu tuleb võtta tööle neid, keda riik saab usaldada. Ma arvan, et see parandaks tunduvalt olukorda meie tänavatel. Ma tänan!

Suur tänu! Jaak Roosaare.

Lugupeetud juhatus, lugupeetud kolleegid! Ma pean järjekindlalt ja igal võimalusel selle punkti kohta sõna võtma, sest see on nii oluline ja põhimõtteline küsimus. See on täiesti õudne ja vastuvõtmatu kontseptsioon, et riigitöötajate, eriti aga seaduste kontrollimise ja kinnitamisega ning maksude väljanõudmisega seotud inimeste palk sõltub otseselt või kaudselt sellest, kui palju sissetulekut nemad riigile toovad. Riik ei või lasta sellist olukorda tekkida. Kui näiteks liikluspolitseinik saab mingisuguse komisjonitasu iga trahvi pealt, mille ta välja kirjutab, siis hakkab ta lihtsalt kõige väiksemaid üleastumisi otsima. Ületad näiteks kiiruse kas või ühe kilomeetri võrra ja see mõõdetakse ja tõestatakse ja politseinik võtab kinni ja teeb trahvi ja saab oma teatud protsendi. See on õudne. Kui piiri peal hakatakse igaüht kinni võtma ja puistama sellepärast, et piirivalvurid loodavad midagi leida, sest nad teavad, et saavad selle eest teatud protsendi, siis isegi inimesed, kellel ei ole midagi, mida tuleks maksustada, ei taha selle jamaga jännata ja ütlevad, et võtke see, niikuinii ei ole mul midagi, te ei saa mingit protsenti, kui te mind puistate, aga mul ei ole selleks lihtsalt aega. See on õudne kontseptsioon, see mürgitab terve seaduse ära. Tsiviliseeritud maades nii ei ole. Mõned väidavad, et Eesti ei ole veel tsiviliseeritud maa, nii et see ei kehti Eesti kohta, aga ma ei ole sellega nõus. Ja isegi kui ma oleksin sellega nõus, siis ma ütleksin tulevikule mõeldes, et kui Eesti ikka taotleb olla tsiviliseeritud riik, siis niisugust asja lihtsalt ei saa lubada. See on tõepoolest seaduslikult sätestatud korruptsioon ja selle vastu tuleb igati olla. Kui meie soovime olla õigusriik, siis me peame käituma nagu õigusriik. Ma olen selle poolt, et maksuametnikele ja politseile ning kõikidele tuleb piisavalt hästi palka maksta. Muidugi riigi maksuvõime kohaselt. Aga ei saa luua niisugust olukorda, et nad lihtsalt ise otsustavad ja hakkavad omapead tegutsema, teades, et nad saavad teatud protsendi oma tasku pista. See tekitab igasuguseid õudseid võimalusi. Kui seaduses on niisugune lõige sees, siis mürgitab see terve seaduse ära ja lihtsalt ei jää midagi muud üle, kui tuleb olla terve selle seaduse vastu. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Kolleegid, ma sooviksin teha teile ettepaneku läbirääkimised lõpetada. Kas ma võin panna hääletusele protseduurilise ettepaneku läbirääkimiste lõpetamise kohta? Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised peale Olav Antoni kõnet ja Eiki Nestori sõnavõttu? Selle ettepaneku poolt on 62 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, üks jäi erapooletuks. Läbirääkimised lõpetatakse eelöeldud tingimustel. Olav Anton.

Lugupeetud rahvasaadikud! Eelkõneleja rääkis ära väga palju sellest, mida ma tahtsin käsitleda, kuid ma juhiksin tähelepanu ühele probleemile. Asi on selles, et kasulikum on tegelda põhjustega, mitte tagajärgedega. Praegune eelnõu pakub välja ikkagi tagajärgede likvideerimise ja ma näen, et maksumaksmise puhul on peaprobleem maksude tasakaalustuses ja maksumaksmise stimuleerimises, mitte maksukogumise stimuleerimises. Maksukogumist rakendati võib-olla keskajal ja seda rakendati väga edukalt ka totalitaarses ühiskonnas, kuid õigusriigis on need probleemid ajutised ja annavad selliseid kõrvalefekte või soovimatuid tagajärgi, mida me praegu ei oska uneski näha. Aga mitte sellepärast ei tulnud ma kõnepulti, sest see on minu meelest arusaadav. Mind tegi ärevaks ja sundis siia tulema suhtumine relvadesse. Minu kodukandis oli Kaitseliidul mitu võimalust relvatseremooniaid korraldada – muud moodi ma ei oska seda nimetada –, kui nad lippasid poisikeste kombel, automaat näpu otsas, ja pidasid üle elumaja tulevahetust. Teisel pool hallipäised Afganistani veteranid, vähemalt välimuse järgi. Ma sattusin sinna ligidale, kuna pidasin vajalikuks mehi korrale kutsuda. Teine kurb kogemus, seda küll politseiprefekti Rait Saarti suu läbi, oli selline, et mees kuulis akna all, et keegi krõbistab auto kallal, hüppas toast välja ja lõi kööginoaga esimese ettejuhtunu surnuks. See inimene ei olnud üldse selle auto kallal, mida lööja omaks pidas. See ei olnud ka see mees, kes krõbistas. Kujutage ette, mis juhtub, kui relvad on tõesti vabalt käes. Seda on kerge ette näha, eriti Kaitseliidu pealt. Siis ei hakka selline mees enam välja jooksma, siis ta laseb aknast. Ühiskonnas peab olema teatud moraalne valmisolek relvi kanda. Inimesed peavad suutma relvadest üle olla. Kui niimoodi relvi jagada, et relv on inimesest üle, siis me saame rohkem pahandust kui kasu. Härra Ants Ermi ma kutsuksin oma küla vahele kaasa kohtuma naisterahvastega, kes on praegu tõsiselt hirmul relvade vaba kasutamise pärast. Ma loodan, et need, kes vahetult selliseid sündmusi üle elavad, mõtlevad enne tõsiselt järele, kui räägivad relvade vabast kasutamisest. Aitäh!

Suur tänu! Eiki Nestor.

Aitäh, härra esimees! Minu meelest on idee viia maksuametnik, riigikontrolör, tolliinspektor või ükskõik milline muu riigiametnik tükitööle sama rumal, kui kuskil N riigis saaksid seadusandliku kogu liikmed palka sõltuvalt vastuvõetud seadustest. Ja siis nad vorbiksid neid rõõmuga ühe punkti kaupa. Aitäh!

Suur tänu! Läbirääkimised on sellega lõppenud. Proua Kirsipuu, autorid on esitanud ettepaneku jätta 2. punkt otsusest välja. See tähendab seda, et arutelu tuleb katkestada. Kas te tulete ja ütlete meile, millal te peate vajalikuks vastu võtta järgnevaid parandusettepanekuid, kui neid tuleb, ja millal te soovitate jätkata?

Suur tänu, härra esimees! Ma arvan nii, et kindlasti tuleb ka teisi ettepanekuid. Kui praegu on jutt sellest, et maha tõmmata 2. punkt, siis ma ei ole väga veendunud, et Riigikogu hääletab 3.punkti poolt. Sellepärast ma arvan, et võiksime siiski teha parandusettepanekuid ja esitada need esmaspäevaks, see on 14. detsembriks kella 14.00-ks.

Kolleegid, me ootame parandusettepanekuid selle otsuse eelnõu kohta 14. detsembri kella 14.00-ni.

Kolleegid, läheme edasi vastavalt päevakorrale, 10. päevakorrapunkt, hea kolleegi Heido Vitsuri poolt esitatud otsuse eelnõu ajutise komisjoni moodustamise kohta panganduse ja raharingluse küsimustes. Ettekandeks paluksin ma kõnetooli autori. Üks hetk, härra Vitsur. Kalle Kulbok, mis juhtus?

Lähtudes juhatuse poolt antud selgitusest, et tööaeg on kella kuueni, ja sellest, et valitsuse esitatud eelnõud on läbi arutatud, teen ettepaneku pikendada tänast tööaega kuni käimasoleva päevakorrapunkti ammendamiseni.

Aitäh, Kalle Kulbok! Ma arvan siiski, et seda ei ole vaja. Mina olen oma vaidlused kodukorra seaduse autoritega ja probleemkomisjonidega ära pidanud ja sain tõlgenduse ka enne, kui see hääletusele pandi, mis tähendab seda, et kolmapäevane täiskogu istung, mis kestab päevakorra ammendumiseni valitsuse poolt esitatud eelnõude osas, ei näe ette mitte seda, et teisi eelnõusid ei pea käsitlema kuni nende ammendamiseni. Nii et ma jätkan. Meil on kavatsus esitada peale käsiloleva päevakorrapunkti veel üks päevakorrapunkt. Ja ma annan ka vajalikud selgitused, miks me niimoodi talitame. Me tahame jätta jõukohase koorma selle töönädala viimaseks istungiks neljapäeval ja luua sobivad eeldused viimaseks töönädalaks, mis on kavandatud enne jõulupuhkusele minekut, et n.-ö. puhaste paberitega puhkusele minna. Niisugused on plaanid, mis muidugi ei tähenda, et Riigikogul ei või selles küsimuses eriarvamust olla, kuid seda kvalifitseeritud häälteenamusega. Jätkame. Härra Vitsur, palun.

Austatud juhatus, lugupeetud kolleegid! Moratooriumi väljakuulutamisest kolmele Eesti suurele kommertspangale on möödunud juba üle 20 päeva. Väga palju on veel ebaselge. Vastukäivatest avaldustest ajakirjanduses võib välja lugeda ainult ühte, et olukord on üpris tõsine. Neil kolmel pangal on puudu raha rohkem kui 1/3 Eestis üldse käibivast rahast. See on probleem, mis on kaugelt tõsisem, kui reageering sellele, vähemalt meiepoolne reageering, lubaks järeldada. Praegu oleme me omapärases olukorras. Meil puudub otsene side ja kontroll selle üle, mis toimub Eesti Pangas ja mis toimub Eesti raharingluses. Nimelt otsustati fraktsioonide ja juhatuse nõupidamisel, et kuni Eesti pangaseaduse uue variandi vastuvõtmiseni ei ole otstarbekohane vana pangaseaduse järgi panganõukogu moodustada. Me ei tea, kas uus panganõukogu tuleb poliitiline, s.t. kas ta hakkab koosnema Riigikogu liikmetest või spetsialistidest. Täna on Riigikogus Eesti Panga Nõukogust esindatud ainult härra Mereste ja informatsioon on meil olukorrast vähem kui puudulik. Meie ees seisab ülesanne vastu võtta uus Eesti pangaseadus ja seadus Eesti kommertspankadest. Kui meil ei ole ettekujutust, mis viis sellise raske olukorrani Eesti panganduses ja Eesti Pangas, siis on meil väga raske arutada meile varsti esitatavaid Eesti Panka ja kommertspangandust puudutavaid seaduseelnõusid. Me oleme sellest probleemist liialt eemal olnud ja selleks, et ennast asjaga kurssi viia ja kanda seda vastutust, mis Riigikogul on Eesti panganduse ja raharingluse ees, ei näinud ma muud võimalust kui moodustada Riigikogu liikmetest ajutine komisjon, mis ettenähtud tähtajaks – see võiks olla jaanuarikuu keskpaik – selgitaks välja olukorra ja kannaks Riigikogule ette, mis tegelikult toimus Eesti panganduses. Kas selle põhjuseks oli Eesti Panga nõrk kontroll kommertspankade üle või ebakohad Eesti pangaseaduses või olid põhjused kuskil mujal, näiteks rahareformis. Neid põhjusi on esile toodud väga palju. Lihtsalt on vaja selgusele jõuda, et me ise saaksime loodetavasti jaanuarikuus otsustada, kuidas edasi minna. Kui me ei ole olukorras selgusele jõudnud, siis ei ole minu arvates võimalik edasi liikuda. Ja selletõttu ma esitasingi eelnõu 7-liikmelise ajutise komisjoni moodustamise kohta. Kui Riigikogu peab vajalikuks moodustada selline komisjon, siis tuleks eelnõu arutelu katkestada ja nimetada esindajad komisjoni. Ma arvan, et seda oleks võimalik teha ka homme, päeva lõpus – määrata tähtajad ja selle komisjoni täpsemad volitused. Minu poolt on kõik.

Suur tänu! Kolleeg Heido Vitsur, aga kuidas me enne arutelu katkestamist teada saame, et Riigikogu soovib seda komisjoni moodustada?

Ma arvan, et siin lihtsalt tuleb see otsuse projekt pooleks jagada. 1. punkt tuleb lihtsalt põhimõtteliselt hääletusele panna, kas seda peetakse vajalikuks või mitte. Kui ei peeta vajalikuks, siis küsimus langeb lihtsalt ära, sest Riigikogu ei pea vajalikuks selle küsimusega tegelda.

Kolleegid, vaat nüüd on minu käitumine mõnevõrra vaieldav, aga eks me siis lahenda proteste. Teistmoodi ma praegu ei saa. Minu meelest on lahenduse käik siiski alljärgnev. Riigikogu võtab selle otsuse vastu või jätab ta vastu võtmata ja selle põhjal tehakse uus päevakorrapunkt komisjoni moodustamiseks. Muidu tuleb muuta kogu selle eelnõu konstruktsiooni. Kas autor on nõus?

Mina olen nõus. Ükskõik. Tuleb, mis tuleb.

Ma tänan! Rahvasaadikute küsimused. Ignar Fjuk.

Härra esimees, austatud ettekandja! Võib väita, et komisjonide moodustamine on asja edendamisel alati kõige tõhusam. Võib väita ka vastupidist. Ja võiks kasutada teisi teid. Näiteks kutsuda kas Riigikogu või komisjoni ette kas panga president või panganõukogu esimees. Seda pole tehtud. Nüüd ongi tekkinud küsimus, miks ei ole selle komisjoni moodustamise ettepaneku asemel mindud esialgu nii-öelda luurele ja proovitud algallikatest tõde teada saada. Kas ei ole tegu mitte umbusaldusavaldusega? Miks ei ole siis esitatud vastavat eelnõu panga presidendile või siis panganõukogu esimehele umbusalduse avaldamise kohta?

Ma arvan, et olukord ei ole nii traagiline. Me kohtusime mõni aeg enne moratooriumi väljakuulutamist Eesti Panga presidendiga komisjonis. Kuivõrd olukord muutus küllalt kiiresti minu arvates dramaatiliseks, siis on siiski kindlam mitte kuulata inimesi ja nende rahustavat juttu, vaid minna kohale ja veenduda ise, milles on asi, millised on probleemid. Me ei saa siia kokku kutsuda suurel hulgal kommertspankade juhatajaid. Me ei saa siia kutsuda Eesti Panga paljusid töötajaid. Ma lihtsalt leian, et väljakutsumine ja nendega vestlemine ei anna mitte midagi.

Suur tänu! Ardo Ojasalu

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja, kui ma nüüd õigesti aru sain, siis te ütlesite, et inimestega rääkimine ei anna midagi. Kas see tähendab, et erakorraline komisjon võtab endale revidendi ülesanded ja korraldab Eesti Pangas revisjoni, uurimaks täpselt järele, kas kõik see, mida räägitakse, vastab tõele?

Ei, sugugi mitte. Ma arvan, et see komisjon võiks kohtuda moratooriumi halduritega ja tutvuda moratooriumi käigus tehtud järeldustega. Ta võiks konsulteerida teiste korralikult töötavate kommertspankadega, käia Eesti Pangas, seal sundimatus õhkkonnas vestelda ja tutvuda Eesti Panga juhtivate osakondade tööga.

Suur tänu! Vambo Kaal.

Härra esimees, austatud ettekandja! Kui mõnes ministeeriumis on midagi lahti, siis kõigepealt me kutsume ministri Riigikogu ette aru andma ja alles siis võib tekkida variant, et tuleb moodustada komisjone. Antud juhul ei ole komisjon pärast moratooriume härra Kallast välja kutsunud ja ilmselt ei ole räägitud ka moratooriumi halduritega. Kas ei tuleks siiski kaaluda seda varianti, et kuulata enne komisjoni moodustamist ära härra Siim Kallas ja vajaduse korral kuulutada see istung kinniseks, kui rahaasjadest ei pea väga laialt rääkima.

Ma ei vaidle põhimõtteliselt vastu, aga sisuliselt olen seisukohal, et Riigikogu peab ise põhjalikumalt tutvuma pankade töö ja nende probleemidega, sest me peame siiski vastu võtma uue Eesti pangaseaduse ja kommertspankade seaduse ja ma ei kujuta ette, et me saaksime seda kvaliteetselt teha sellise tööstiili puhul, kui me lihtsalt kuulame ära mingi ülevaate panga tööst ja ise vahetult sellega ei tutvu. Aga ma ei vaidle sellele sugugi vastu, et me kutsuksime nii härra Kallase kui ka moratooriumi haldurid siia ja kuulaksime nad ära. Kuid see peaks tõesti aset leidma kinnisel istungil.

Suur tänu! Olav Anton.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud härra Vitsur, põhiseaduse § 112 ütleb täpselt, et Eesti Pank tegutseb seaduse alusel ja annab aru Riigikogule. Millise põhiseaduse punktiga läheb kokku otsuse eelnõu? Kas alatiste komisjonide hulgas on veel puudu mõni komisjon, kes suudaks neid probleeme jagada? Kes teil keelab käia ja rääkida nii palju, kui tahate, või on seda otsust vaja ainult mingisuguseks nii-öelda poliitiliseks trummipõrinaks eelnevatele sündmustele? Aitäh!

Ei, mingit trummipõrinat ei ole vaja ja sisuliselt on kogu probleem selles, et pangandusega kursis olevad inimesed ei ole mitte ainult eelarvekomisjonis – seal on neid üsna vähe –, vaid on hajutatud paljude komisjonide vahel. Kui eelarvekomisjon oleks tõesti tugev raharingluse ja panganduse probleemidega tegelev komisjon, siis ei oleks see probleem, kuid need vähesed inimesed on paljudes Riigikogu komisjonides laiali ja selleks, et neid kokku koondada, on vaja moodustada ajutine komisjon.

Suur tänu! Toivo Jürgenson.

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Mina suhtun ka kõhklevalt ajutisse komisjoni. Mida te ikkagi arvate ettepanekust moodustada parlamentaarse kokkuleppe põhjal parlamendi kontrolli all tegutsev uue koosseisuga panganõukogu. Selle moodustamiseks ei olegi vaja uue pangaseaduse või Eesti Panga seaduse vastuvõtmist, kuna meil on tõesti kiire ja me võime olemasolevate seaduste alusel selle nõukogu moodustada ning tegutsema hakata.

Ma ütlesin juba alguses, et seda otsuse eelnõu sundis mind esitama asjaolu, et panganõukogu moodustamine parlamendiliikmetest või mitteparlamendiliikmetest lükkus määramatuks ajaks edasi. Kuivõrd ma ei kuulu ühtegi fraktsiooni, ei saa ma seda asja kommenteerida. Kui ükski fraktsioon või juhatus esitab eelnõu panganõukogu moodustamise kohta, siis ma olen nõus oma otsuse eelnõu päevapealt tagasi võtma, sest see lahendaks kohe olukorra.

Suur tänu! Kalev Kukk.

Lugupeetud ettekandja! Sa ütlesid, et selleks, et Riigikogu saaks kurssi viia Eesti panganduses toimuvaga, tuleb moodustada komisjon. Komisjon moodustatakse 7-liikmeline. Võib-olla need 7 tõesti suudavad ennast jaanuari keskpaigaks panganduses toimuvaga kurssi viia. Aga kuidas saavad ülejäänud 94 end Eesti panganduses toimuvaga kurssi viia?

On päris selge, et meie kõik ei saa kunagi end panganduses toimuvaga kurssi viia, kuid hea on, kui seda saavad teha 7 inimest, kellest igaüks annab oma teadmised edasi veel 3 inimesele. See on ikkagi juba midagi. Praegu teame ainult seda, mida lehtedest loeme.

Suur tänu! Liina Tõnisson.

Austatud juhatus, lugupeetud härra Vitsur! Te ütlesite, et 7 inimest viiksid ennast kurssi sellega, mis toimub Eesti panganduses. Me teame, et Eesti panganduse üks suuremaid muresid on see, et puuduvad kompetentsed pangandust tundvad isikud. Kas teie arvates Eesti parlamendis on olemas 7 inimest, kes tunnevad pangandust põhjalikult ja paremini kui pangatöötajad või peame need isikud võtma kõrvalt? Aitäh!

Ma arvan, et kui me tahame hakata otsustama tulevase Eesti Panga seaduse ja Eesti kommertspangandusseaduse eelnõude üle, me lihtsalt peame end asjaga kurssi viima. Ja ma ei taha, et me hakkaksime otsustama asja üle, mida me ei valda.

Suur tänu! Krista Kilvet.

Hea juhatus ja ettekandja! Küsimused on esitatud, ka minu küsimus on peaaegu et esitatud, aga ma sellegipoolest küsiksin, miks te tahate probleemi nii pidulikult käsitleda? Ma leian siin sisu ja vormi vastuolu. Kui te toonitate, et komisjoni on vaja pangandusega tutvumiseks, ja leiate, et oma otsuses te tõstate esile ainult seda, et on vaja teha analüüs, ja ei paku väljundit, kuidas seda kasutada ja mis selle kõigega peab edasi tegema, siis miks te arvate, et otsus nõukogu moodustamise kohta üldse vajalik on?

Just selleks, et oleks erapooletu, laia esindatusega komisjon, kes selgitaks olukorda. Kui me olukorda tunneme, siis saame otsustada, mida teha. Ma lihtsalt ei oska hakata enne ennustama, mida on vaja teha.

Suur tänu! Tõnu Tepandi.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja, kas ma sain õieti aru, et komisjon on ajutine, kuni Eesti Panga uue nõukogu määramiseni, valimiseni? Seda võib ju nii käsitleda, eks ole?

Jaa.

See on mõeldud just selleks, et täita seda tühimikku. Teiseks. See komisjon on ju vajalik parlamendipoolse hoiaku väljendamiseks, et me suudaksime anda mingi hinnangu praegusele olukorrale panganduses. Kas komisjon on ka seaduse ettevalmistamiseks vajalik?

Ma leian, et ta võiks kõiki neid funktsioone täita. Ma olen neid silmas pidanud ja enda arust ka püüdnud väljendada, aga ilmselt mitte küllalt selgelt.

Omapoolne analüüs. Niisiis, kõige tähtsam on see, et ta on ajutine, kuni Eesti Panga uue nõukogu valimiseni, et täita praegu seda tühikut. Tänan!

Suur tänu! Tiit Made.

Austatud eesistuja, lugupeetud ettekandja! Järgmisel nädalal on meil Eesti Panga infotund. Kuidas suhtuda sellesse, et katkestada selle küsimuse arutelu ja esitada sama küsimus Eesti Panga presidendile, et ta tuleks siia ja selgitaks meile eelkõige neid probleeme? Mis te sellest arvate?

Mul ei ole midagi selle vastu, et antud eelnõu arutamine katkestada ja kuulata ära nii Eesti Panga president kui ka moratooriumi haldurid.

Kas see on autori ametlik seisukoht, härra Vitsur.

Jah, see on minu ettepanek. Ma ütlesin selle täiesti selgelt välja.

Kas me sel juhul jätkaksime järgmisel töönädalal?

Jaa.

Arutelu katkestatakse ja jätkatakse järgmisel töönädalal. Aga ma annan sellesama päevakorrapunkti kohta käiva selgituse. "Mõõdukate" fraktsioon võttis vastu otsuse, et ta teeb ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Otsuse eelnõuga on sellised lood, et tagasilükkamise ettepanekuid hääletusele ei panda. See käib seaduse eelnõu kohta esimesel lugemisel. Otsus pannakse lõpphääletusele ja lihtsalt hääletatakse siis maha. Kuid seekord on arutelu katkestatud ja jätkatakse järgmisel töönädalal. Kolleegid, minu abilised juhtisid mu tähelepanu sellele, et eelmise päevakorrapunkti arutelu käigus ma ei öelnud täpselt, millal jätkatakse eelmise päevakorrapunkti arutelu peale katkestamist. Me täpsustasime ainult parandusettepanekute esitamise aja, see on esmaspäev, 14. detsember kell 14.00, ja me jätkame järgmisel töönädalal.

Kolleegid, kõik on heas vormis, meil on küllaldane kvoorum, jätkame. 14. päevakorrapunkt – "Kuningriiklaste" fraktsiooni poolt esitatud seaduseelnõu Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete ametipalga, pensioni ja muude sotsiaalsete garantiide seaduse muutmise kohta. Ja me alustaksime teise lugemisega ning ma paluksin ettekandeks kõnetooli kolleeg Kalle Kulboki. Üks hetk, Kalle. Kuulame ära Jüri Rätsepa.

Mul on üks protseduuriline küsimus meie kodukorra seaduse § 72 kohta. Minu arvates ei saa täna teist lugemist alustada, sest esimesest lugemisest on möödunud rohkem kui kuu.

Kui see nii on, siis tuleb meil nõu pidada. Aitäh, Jüri Rätsep. Ma kontrollin. Nüüd ma paluksin siia Siiri Oviiri. Kalle Kulbok, istu niikaua. Rein Järlik.

Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Ma puudutan täpselt sama küsimust. Selles paragrahvis on tõesti öeldud, et seda tähtaega võib Riigikogu oma otsusega pikendada, seda kuud aega, mis tohib jääda esimese ja teise lugemise vahele. On jäänud kuu ja 4 päeva ja Riigikogu ei ole langetanud otsust tähtaega pikendada. Minu arvates ei saa me täna mingil juhul jätkata. Enne peab Riigikogu otsustama, et seda tähtaega pikendatakse, aga ka see on küsitav, kuivõrd kuu aega on juba möödunud. Kui see otsus langetatakse, siis saab selle alles järgmisel nädalal päevakorda kinnitada.

Aitäh kolleegid, selleks me asumegi praegu nõu pidama. Ega ma ei erutunud põhjuseta, kodukorra seadus on mul peaaegu peas, kuid ma ei vaadanud seda daatumit. Proua Oviir, juhatus peab hetke nõu. Vaheaega me ei kuuluta, palun jääge saali. Tule, palun, juhatuse laua juurde. Kolleegid! Probleem on olemas ja probleem on tõsine. Ma paluksin juhtivkomisjoni esimehe proua Oviiri kõnetooli.

Juhtivkomisjoni nimel ma arvan, et me täna ei alustaks arutamist. Arutame seda järgmistel töönädalatel.

Aitäh! Rein Järlik.

Austatud juhataja, mul on üks küsimus. Kui eelnõu on päevakorras seadusevastaselt, kodukorra seadust rikkudes, siis on see sealt minu arvates välja langenud ja järelikult ka menetlusest välja langenud. See tuleb nüüd uuesti võtta menetlusse. Kas ei ole lugu mitte sellelaadiline?

Aitäh, Rein Järlik. See on üks võimalik ja ilmselt ka väga tõelähedane tõlgendus, kuid see ei pruugi täna veel lõplik olla, sest kodukorra seadus ise ka ei ole kaugeltki mitte ideaalne. Pidades juhatuse laua taga nõu ja nähes probleemi teravust praktiliselt samamoodi nagu sina, oleme valmis arvama, et me ei peaks täna püüdma seda probleemi lahendada, isegi kui me jääksime täpselt sellesama tõlgenduse juurde, et eelnõu on või võiks olla välja langenud, kuid kodukorra seadus ei sätesta ka sellist kvalifikatsiooni väga täpselt. Meil on natukene vaja asjaga tegelda. Siin lihtsat lahendust ei ole, kuigi ilmselge on see, et seaduse sätetest kinni peetud ei ole. Ja ma ütlen veel kord, Rein Järlik, et sinu tõlgendus on võib-olla väga tõelähedane, kuid ta vajab natukene värskemat pead, kollektiivset mõistust, et see koht läbi analüüsida, et me ei eksiks mitte. Kolleegid, kas te ei tahaks aktsepteerida juhtivkomisjoni seisukohta? Ärgem sisu juurde veel mingem, muidu ma pean hääletusele panema, aga ka see on vaieldav protseduur. Ants-Enno Lõhmus.

Tänan, härra esimees! Ma ei saa nõustuda juhtivkomisjoni seisukohaga, sest viidati, et küsimus tuleb arutusele järgmisel nädalal. Kodukorra seaduses öeldakse sõnaselgelt, et kuu aja möödudes. Tähendab, ei tohi olla üle kuu. Pikendada võib enne selle tähtaja möödumist, tähtaega tagantjärele ennistada ei ole võimalik.

Aitäh! Kolleegid! Asjaolud on juhatusele ilmselged ja me täname kõikide nõuannete eest. Küll ei tähenda see seda, et probleemi lahendusteid ei otsita või nende juurde ei tulda. Automaatselt ei pruugi mitte midagi välja langeda, selleks on vaja tõlgendusi. Juhatus ei lähe praegu lihtsustatud teed, et kohe vastavalt §-le 88 tõlgendada. Me tahaksime isegi analüüsida, kuidas see niimoodi juhtus, kas kogemata või kellegi teadliku käitumise tõttu, pidades silmas mitmeid asjaolusid, ka näiteks seda, millal see päevakorda hääletati. Ma ei hakka oma oletustest rääkima, kuid päris kindel on see, et täna me jätkata ei saa. Kalle Kulbok.

Lugupeetud juhataja! Ma teen juba täna teatavaks, et homme hommikul võtavad kuningriiklased eelnõu tagasi ja esitavad selle uuesti, paludes juhtivkomisjoniks määrata riigiõiguskomisjoni, ning teevad ettepaneku, et samalaadsete pretsedentide kordumise vältimiseks mõtleks juhatus välja mingi karistamisviisi nende karistamiseks, kes püüavad analoogiliselt jätta Riigikogu liikmed, fraktsioonid või komisjonid ilma seaduste algatamise õigusest.

Aitäh, Kalle Kulbok, me kaalume kõiki neid ettepanekuid. Kas ma võin teha ka vastuettepaneku? Minu ettepanekut võib vaidlustada ja protestida, kuid ma riskin. Kui on juba kavas eelnõu homme tagasi võtta, siis miks mitte teha seda täna?

Härra juhataja, kodukord ei luba mul praegu seda tagasi võtta, kuivõrd eelnõusid pidi saama ainult istungi alguses tagasi võtta.

Ei ole õige. Tagasi võib võtta igas arutelu faasis. Kui Kalle Kulbok soovib eelnõu praegu tagasi võtta, siis ta käitub täiesti korrektselt ja seaduse järgi. Kalle Kulbok, usalda seekord pimesi. Kuulame vahepeal Siiri Oviiri.

Ma vabandan, et me laskume siin nüüd vaidlustesse, kuid ma tahaksin siiski meie komisjoni head nime säästa. Küsimus ei ole minus, Kalle Kulbok on takistanud viimase 2-3 nädala jooksul korduvalt selle eelnõu toomist saali ette. Seda on juba juhatuses arutatud. Ma olin sunnitud eelnõu tagasi võtma, sest ma lootsin saavutada temaga heatahtlikult kokkuleppe. Nii et täna ei ole tal mingit alust komisjoni süüdistada.

Asjaolud ongi sellised, et küsimused on komplitseeritud. Kalle Kulbok.

Ma jääksin siiski selle juurde, et ma võtan selle eelnõu fraktsiooni nimel tagasi homme hommikul Ja loodan, et selleks ajaks on juhatus langetanud ka otsuse, mida analoogilistel juhtudel üldse teha.

Jääme siis selle arvamuse juurde.

Kolleegid, enne kui me lahkume istungisaalist, mõned täpsustused ja teadaanded. Kolleeg Juhan Aare palub kõikidele teada anda, et tehnilistel põhjustel on tekkinud viga Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni peadirektori nimetamise eelnõu parandusettepanekute tabelis. Nimelt tuleb tabeli 2. punkti 1. alapunktis õigeks lugeda tekst: Eesti TV peadirektori kandidaadi esitab Riigikogule Eesti TV kollektiiv. Tehke see parandus ära. Seda esiteks. Teiseks. On laekunud riigiõiguskomisjoni esimehe ettepanek selle kohta, et juhatus vaataks veel kord läbi oma otsuse juhtivkomisjoni määramise kohta kolleegide Tiina Benno ja Jaak Roosaare poolt esitatud otsuse eelnõule Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi otsuse nr. 586 "Riigi omandusse jäävate kultuuri- ja sotsiaalsfääri asutuste ning tööstusettevõtete tervikvara kohta" muutmisest. Mõte on selles, et juhtivkomisjon oleks majandus- ja põllumajanduskomisjon. Juhatus on nõus riigiõiguskomisjoni ettepanekuga ja määrab juhtivkomisjoniks selle eelnõu arutelu ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks majandus- ja põllumajanduskomisjoni. Teile palutakse ka südamele panna, et presidendi poolt määratud kõrgete riigiametnike kandidaatidega kohtumiseks on väga vähe rahvasaadikuid soovi avaldanud. Ja palutakse ikka endast märku anda, et me saaksime ruumid ette valmistada ja neid kohtumisi organiseerida. Peale selle ei tea me ikka veel täpselt, millal kaitseväe juhataja kandidaat kodumaale saabub. Mina ei ole tema lähikonda kuuluv isik, aga loogika põhjal ma arvan, et tema kodumaa on Eestimaa. Kalle Kulbok.

Lugupeetud juhataja! Ma teen erakorraliselt ettepaneku võtta päevakorda küsimus pikendada kuningriiklaste esitatud riigieelarve eelnõu arutamise aega, sest ka selle esimese ja teise lugemise vahel saab järgmisel nädalal täis kuu aega. Ma loodan, et Riigikogu võtab praegu vastu selle otsuse, et meil ei tekiks järgmisel nädalal sama olukord mis sel nädalal.

Siin on oma sõna öelda proua Valve Kirsipuul. See on juhtivkomisjoni mure. Kui Valve Kirsipuu soovib, siis ta võib arvamust avaldada. Valve Kirsipuu.

Lugupeetud Riigikogu juhatus. See on tõepoolest küsimus, millest on vaja rääkida. Seaduseelnõu esimene lugemine oli 11. novembril, me esitasime parandusettepanekute tähtajaks 30. novembri, võttes arvesse seda, et ühel nädalal ei olnud istungeid ja paljud Riigikogu liikmed ei olnud Tallinnas. Rahandusministeerium esitas meile parandusettepanekuna täiesti uue riigieelarveseaduse eelnõu. See töö oli nii suur, et meil ei olnud võimalik seda komisjonis teha. Moodustasime Rahandusministeeriumi ja komisjoni vahelise töögrupi. Me oleme jõudnud parandusettepanekutega nii kaugele, et need jõudsid vist täna lauale. Kui ei jõudnud, siis jõuavad homme. Me kavatsesime teha homme Riigikogu juhatusele ettepaneku arutada seda järgmisel nädalal kohe esmaspäeval, sest 11. detsember on reedene päev ja siis istungit ei ole.

Nii kaua ei tohi venitada, proua Kirsipuu. Me peame selle protseduurilise otsuse langetama kas täna või homme.

Me ei saa seda homme päevakorda võtta, sest meil on päevakord kinnitatud.

Ei. See on protseduuriline otsus selle kohta, et pikendatakse esimese ja teise lugemise vahel olevat normeeritud aega. Seda võime teha päevakorraväliselt.

Sellisel juhul tuleb seda teha homme.

Teeme siis homme kohe istungi alguses, ärge mitte ära unustage. See on protseduuriline otsus, selle me teeme päevakorrapunktide vahel. Kolleegid, mina olen täna kõik südame pealt ära öelnud. Kas me võime täna hüvasti jätta? Ma tänan teid, saame homme kokku kell 10.