Ma oletan, et ka täna antakse meile üle mõni eelnõu. Tiina Benno.

Lugupeetud Riigikogu juhatus, lugupeetud Riigikogu! Annan teile menetlusse Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 1992. aasta 2. juuli otsuse "Riigi omandusse jäävate kultuuri- ja sotsiaalsfääri asutuste ning tööstusettevõtete tervikvara kohta" tühistamise kohta" eelnõu. Sellele on lisatud seletuskiri. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu kui Eesti Vabariigi mittepõhiseaduslik riigivõimuorgan ei olnud õigustatud otsustama eraomandusõigusi puudutavate küsimuste üle. Demokraatlikes riikides ei saa võõrandada kodanike seaduslikke õigusi eraomandusele teisiti kui varade sundvõõrandamise seaduste alusel, mille on vastu võtnud selle riigi kõrgeim põhiseaduslik riigivõimuorgan ehk parlament. Eraomandusõiguste kaitstus on tagatud Eesti Vabariigi põhiseadusega ja Riigikogu deklaratsiooniga põhiseadusliku riigivõimu taastamisest, mis võeti vastu 7. oktoobril 1992. Seega ei saa olla Eesti Vabariigi Ülemnõukogu seadustel ja selle poolt ametisse nimetatud valitsuse otsustel, mis käsitlevad omandiõiguslikke suhteid Eestis, kehtivate normatiivaktidena seaduslikku jõudu praeguses Eesti Vabariigis, mille kõrgeimal seadusandlikul organil, Riigikogul, on juriidiline järjepidevus okupatsioonieelselt Eesti Vabariigi kõrgeimalt riigivõimuorganilt. Riigikogu otsuse eelnõu autorid on Tiina Benno ja Kaarel Jaak Roosaare.

Juhtivkomisjon on riigiõiguskomisjon. Kuno Raude.

Lugupeetud juhatus, lugupeetavad kolleegid! Mul on üle anda arupärimine Vabariigi Valitsusele. Arupärimine sisaldab sõjaväele kuulunud vara edasist saatust, peamiselt sõjaväele kuulunud maa edasist saatust, millest teatavasti oleneb maa- ja omandireformi edasine kulg. Aitäh!

Dokumendiga käitume vastavalt kodukorra seadusele. Jüri Adams.

Lugupeetud kolleegid! Justiitsministeerium esitas teile neljapäeval neljast eelnõust koosneva paketi. Kolm puudutavad kohut, üks prokuratuuri. Õiguskaitsekomisjon tutvus sellega eile, samuti rääkis minister Kamaga. Me teeme teile ettepaneku täiendada käesoleva nädala päevakorda nende kolme kohut puudutava eelnõuga: kõigepealt kohtute seaduse muutmise seaduseelnõuga, siis seadusega, mis määrab uuest aastast kohtunike arvu ja kohtute koosseisud, samuti ühe otsusega, mis tühistab mõned Ülemnõukogu otsused. Esimene lugemine võiks olla hommeõhtusel istungil. Tänan teid!

Me tuleme selle ettepaneku juurde kohe, kui me naaseme päevakorra juurde.

Kolleegid, enne kui me asume arutama päevakorrapunkte, on meil vaja täita üks kohustus. Vabariigi President nimetas oma otsusega Jüri Luige Vabariigi Valitsuse liikmeks, ministriks. Vastavalt põhiseaduses ettenähtud korrale tuleb valitsuse liikmel anda Riigikogu ees ametivanne. Ma palun härra Jüri Luike asuda ametivannet andma.

Austatud juhatus, lugupeetud kolleegid! Asudes täitma Vabariigi Valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees, tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu Eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele.

Me oletame, et Vabariigi Valimiskomisjon tuleb õige pea kokku ja otsustab asendusliikme küsimuse.

Kolleegid, Tuleme päevakorra juurde. Täpsustame asjaolusid. Õiguskaitsekomisjoni esimees härra Jüri Adams tegi ettepaneku täiendada käesoleva töönädala päevakorda. See ettepanek on kooskõlas Riigikogu kodukorra seadusega. Nimelt andis valitsus need eelnõud üle eelmisel töönädalal, nagu kodukorra seadus ette näeb. Need on nõuetekohaselt vormistatud, normitehniliselt neile etteheiteid ei ole. Jutt on kolme seadusandliku akti eelnõust. Meil tuleb läbi viia kolm hääletust. Kas ma võin panna ettepanekud hääletusele? Lugupeetud Riigikogu! Kes on selle poolt, et täiendada käesoleva töönädala päevakorda "Eesti Vabariigi kohtute seaduse" ja "Eesti Vabariigi kohtuniku staatuse seaduse" muutmise ja täiendamise seaduse eelnõuga? Palun hääletada. Selle ettepaneku poolt on 73 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, 3 jäid erapooletuks. Päevakorda on täiendatud. Teine ettepanek. Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et täiendada käesoleva töönädala päevakorda Eesti Vabariigi kohtute arvu ja nende koosseisude ning maa- ja linnakohtute kohtukaasistujate arvu kindlaksmääramise seaduse eelnõuga? Selle ettepaneku poolt on 71 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, 2 jäid erapooletuks. Päevakorda on täiendatud. Ja kolmas ettepanek. Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et täiendada käesoleva töönädala päevakorda otsuse eelnõuga, mis käsitleb mõnede kohtureformi puudutavate Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuste kehtetuks tunnistamist? Selle ettepaneku poolt on 69 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, 2 jäid erapooletuks. Päevakorda on täiendatud. Võttes arvesse juhtivkomisjoni palvet, kavandame arutada neid päevakorrapunkte homme pärastlõunasel istungil. Kolleegid, jätkame vastavalt kinnitatud päevakorrale, tutvustan teile võimalikku ajakava. Alustaksime 4. päevakorrapunktist.

Kolleegid, ma tutvustan teile, kuidas juhatus soovitab arutada 4. päevakorrapunkti. Tegemist on seaduseelnõude arutamise erijuhuga, mil seadused võetakse vastu ühel lugemisel. Kõigepealt kuulame ära juhatuse esindaja ettekande, vajaduse korral esitame ettekandjale küsimusi, siis palume kõnetooli Riigikohtu esimehe kandidaadi, kuid küsimusi me temale ei esita, küsimused esitasite juba fraktsioonides, komisjonides. Küll aga võib Riigikohtu esimehe kandidaat, kui ta soovib, esineda sisulise, programmilise sõnavõtuga. Sellele järgnevad läbirääkimised. Pärast läbirääkimisi kuulame vajaduse korral ära lõppsõna ning siis viime läbi salajase hääletamise. Selle seaduse vastuvõtmiseks on tarvis lihthäälteenamust. Kas me võime alustada? Ma tänan teid! Palun kõnetooli kolleeg Tunne Kelami.

Lugupeetud esimees, lugupeetud kolleegid! Mul on au juhatada sisse Riigikohtu esimehe ametisse nimetamise seaduse eelnõu, mille aluseks on Vabariigi Presidendi otsus 18. novembrist, millega ta teeb Riigikogule ettepaneku nimetada Rait Maruste Riigikohtu esimeheks. Vastavalt põhiseaduse §-le 149 on Riigikohus riigi kõrgeim kohus, kes vaatab asju läbi kassatsiooni korras, ühtlasi on ta põhiseadusliku järelevalve kohus. Vastavalt põhiseaduse §-le 150 nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikohtu esimehe ametisse Riigikogu. Rait Maruste on sündinud 1953. aastal Pärnus, lõpetanud 1977. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ning töötanud 1977. aastast Tartu Ülikooli õigusteaduskonna kriminaalõiguse protsessi kateedri õppejõuna ning 1987–1991 selle kateedri juhatajana. 1991. aastast on Rait Maruste Tartu Ülikooli doktorant, tema doktoritöö teema on inimõiguste kaitsmisest kriminaalõiguse mõistmisel. Rait Maruste on end täiendanud Saksamaal, Rootsis ja Inglismaal ning ta on avaldanud üle 70 publikatsiooni. Ta on Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsi aseesimees. Rait Maruste peab oma tegevuse põhieesmärgiks kohtute tegevuse analüüsi ja pretsedentide loomist, siiamaani meil pretsedendi õigus puudub. Ta rõhutab kollegiaalset tööd. Rait Maruste ei ole olnud kohtunik, küll aga on koolitanud kohtunikke. Ta lähtub sellest, et kohtureform seisab meil alles ees. Riigikogu juhatus, lähtudes Vabariigi Presidendi otsusest Rait Maruste nimetamise kohta Riigikohtu esimeheks, esitab teile käesolevaga antud eelnõu. Suur tänu!

Suur tänu, härra Kelam, mulle tundub, et küsimusi ei ole. Ma tänan! Kas istungisaalis on kompetentne valitsuse esindaja, kes seda küsimust kommenteeriks? Palun, proua Ülle Aaskivi.

Lugupeetud juhataja, austatud Riigikogu liikmed! Vabariigi põhiseaduse § 4 kohaselt on üks meie riigivõimu ülesehitamise printsiipe täidesaatva ja kohtuvõimu lahususe printsiip. Põhiseaduse § 65 punkt 7 kohaselt on Riigikohtu esimehe ametisse nimetamine presidendi ja Riigikogu valiku küsimus. Nimetatud põhjustel ei pea valitsus õigeks sekkuda sellesse valikusse omapoolse hinnanguga. Samal ajal soovib aga valitsus Riigikogule õnnelikku kätt selle valiku tegemisel, sest te seisate ajaloolise valiku ees. Teatavasti määratakse ju kohtunikud ametisse eluaegsetena. Aitäh!

Suur tänu! Kolleegid, ma loen teile vahepeal ette kolleeg Tiit Made kirja. "Austatud Ülo Nugis! Millal ja kuidas saab Riigikohtu esimehe kandidaadile esitada oma küsimused näiteks sõltumatu, fraktsioonidesse mittekuuluv rahvasaadik, juhul kui selle komisjoni ees, kus tema on tegev, pole Riigikohtu esimehe esinemist peetud vajalikuks?" Terve eelmine töönädal oli võimalik kohtuda Riigikohtu esimehe kandidaadiga, ma ei arva, et oli mingisuguseid takistusi. Et tulevikus sellelaadilisi probleeme leevendada, palun juba täna kolleeg Tiit Madet olla aktiivne osaleja kohtumisel kaitsevägede juhataja kandidaadi, Eesti Panga nõukogu esimehe kandidaadi ja õiguskantsleri kandidaadiga. Need kohtumised toimuvad sel nädalal. Ma oletan, et proua Krista Kilvet soovib sõna. Küsimus? Krista Kilvet.

Austatud juhataja, pean siiski oma kohuseks esitada teile veel küsimus. Lugu on nimelt selles, et me seisame praegu äärmiselt tähtsa valiku ees, kuid, nagu me teame, ei sätesta kodukorra seadus, et Riigikogu juhatus võib seadusandliku initsiatiivi korras esitada eelnõu. Vabariigi Valitsus ei taha sellesse küsimusse sekkuda. Ja nii nagu me aru saame, ei saa ka Riigikogu seda küsimust praegu aktiivselt arutada. Tegu on ametiga, mille me kinnistame väga pikaks ajaks. Kuidas sellest olukorrast välja tulla?

Ma üritan anda omapoolseid selgitusi. Kolleegid, väga hea kolleeg Krista Kilvet, võtame, palun, ette kodukorra seaduse § 34. Eelnõud Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe jne. ametisse nimetamise kohta esitab päevakorda juhatus. Seda juhatus ka tegi. Vabariigi President esitab juhatusele oma otsuse, mitte Riigikogu seaduseelnõu. Nii et vastavalt kodukorra seaduse vaimule ja väljakujunenud või kujundatavale tavale on juhatus vahendaja, omamata ise seadusandliku initsiatiivi õigust. Juhatus talitab rangelt kooskõlas kodukorra seadusega. Kui me võtame ette 11. peatüki, seaduseelnõude arutamise erijuhud, siis § 79 väidab, et eelnõu, mis on seotud ametiisiku ametisse nimetamisega, arutatakse läbi ja otsustatakse ühel lugemisel. Nii juhatus ka pakkus. Kallis Krista Kilvet, mina ei näe praegu kuskil vastuolu. Kas Krista Kilvet soovib kõnet pidada? Krista Kilvet.

Palun vabandust, aga sellegipoolest ei loe ma sellest tõlgendusest välja, et küsimusi ei või esitada.

Kodukorraseadus ei sätesta, et kandidaatidele esitatakse küsimusi täiskogu ees. Kandidaat oli fraktsioonides teie käsutuses. Te kõik saite oma küsimusi esitada. Ma ei näe selles maailma pattu, kui küsimusi esitatakse ka Riigikogu ees. Kuid ma arvan, et sel juhul on see Riigikogu allüksuste tegematajätmine. Võimalik, et see mitte midagi ei maksa, küll aga niisugune tava juurdus Ülemnõukogus ja mulle tundus, et mitte halvasti. Samas juhatus ja Riigikogu esimees ei eita küsimuse tähtsust. Juhatus kuulab vahepeal ära kaks protseduuriküsimust. Tiit Made.

Austatud eesistuja ja lugupeetud juhatus! Kahtlemata on õige ja vajalik esitada ühele või teisele ametiisikule küsimusi komisjonides. Kas teile ei tundu, et küsimuste esitamine siin saalis on üks poliitilise võitluse ja jõudude vahekorra väljaselgitamise objekt, sest ühes või teises komisjonis või fraktsioonis esitatud küsimused kahtlemata pakuvad huvi ka neile kolleegidele, kes selles komisjonis või fraktsioonis ei ole olnud. Küsimuste esitamine siin saalis on väga oluline poliitilise tegevuse element. Aitäh!

Suur tänu! Juhatus on täpselt sama meelt, et küsimuste esitamine siin saalis on poliitilise võitluse element. Rein Veidemann.

Härra juhataja, mina seda rõhutada ei tahaks, kuid asja täpsuse huvides ütlen, et teie etteheide, nagu oleks komisjonides või fraktsioonides töö tegemata jäänud, ei pea paika. Isegi kui seal on küsimusi esitatud, võib vahepeal tekkida lisaküsimusi, sellepärast et selleks ajaks on kandidaadist tekkinud mingi ettekujutus. Seepärast peaks olema võimalus jätkata küsimuste esitamist Riigikogus, ka kodukorra seadus vist ei keela seda. Tänan!

Suur tänu! Jüri Rätsep.

Austatud esimees ja lugupeetud kolleegid! Ma ei tea ühtegi eelnõu, mida ei arutataks komisjonides. Mitte ühelgi juhul ei saa eelnõu arutamine komisjonis olla selle küsimuse motiiv, kas esitada täiskogu ees küsimusi või mitte. Kõik eelnõud arutatakse komisjonides läbi, suur osa ka fraktsioonides. Ma arvan, et see meid ei aita küsimuse lahendamisel, ma tahan olla küll üsna erapooletu, aga mulle tundub, et see motiiv on nõrk. Tänan!

Jüri Rätsep ja head kolleegid, motiiv on alljärgnev ja sellest juhatus ka juhindub, kui ta teatab teile oma seisukoha. § 88: Riigikogu kodukorra seaduse või mõne muu seadusega reguleerimata Riigikogu protseduuriküsimused otsustab Riigikogu juhatus. Need on need motiivid täna ja ka tulevikus, nii kaua, kui kodukorra seadus kehtib. Riigikogu juhatus otsustab, et Riigikohtu esimehe kandidaadile esitatakse küsimusi 15 minuti jooksul. Kell pannakse käima koos mikrofoniga ja iga Riigikogu liige võib esitada ühe küsimuse. Kell on 10.48, palun kõnetooli härra Rait Maruste. 15 minutit küsimuste esitamiseks ja neile vastamiseks. Kui härra Rait Maruste soovib enne seda sõna võtta, ei lähe see ajalimiidi sisse. Palun.

Austatud Riigikogu esimees, austatud Riigikogu liikmed! Ma olen enamikule teist tutvustanud oma vaateid ja probleeme kohtumistel fraktsioonides ja komisjonides. Arvestades piiratud aega, ei pea ma vajalikuks esitada pikka programmi või probleemide analüüsi. Kohtureform, kui väga lühidalt öelda, peab aset leidma vastavalt kohtute seadusele, kohtunike staatuse seadusele ja nende seaduste täiendamise seadusele. See on esimene ülesanne, mis tuleb teha. See on kohtureform kitsas mõttes, seda edasi lükata ei ole enam võimalik, tuleb kiiresti astuda väga palju praktilisi samme. Kohtureform laiemas mõttes, mida ilmselt rahvas ootab ja mida vahest teiegi silmas peate, on liikumine õigusriigi poole. Kohus lähtub õigusemõistmisel tema tegevust reguleerivast seadustikust. Ma mõtlen näiteks tsiviilprotsessi seadustikku, kriminaalprotsessi seadustikku ja teisi seadusi, mille alusel kohus toimib. Need seadused ei ole veel vastu võetud, aga need tuleb kohtureformi tõsiseks käivitamiseks kõige kiiremas korras vastu võtta. Nimetaksin paari sõnaga enda ees seisvad probleemid. Kõigepealt peame üles ehitama tsiviilühiskonnale kohase õigusemõistmise rangelt võimude lahususe põhimõtte alusel. Tuleb muuta mõtteviisi nii ühiskonnakäsitluses kui ka õigusemõistmises, et muuta riigikeskne ühiskond inimesekeskseks ühiskonnaks ja et õigusemõistmine oleks eelkõige inimese murede eest väljas. Teiseks tuleb juurutada õigusriigile omast mõtteviisi, et õigusnorm on võrdselt kohustuslik kõigile, ka normiandjale, ja õigusriik toimib siis, kui ka normiandja järgib normi. Ma tahan, et ka ülesehitatav kohtusüsteem peaks rangelt kinni nendest põhimõtetest – sõltumatusest, inimesekesksusest, seaduslikkusest. Väga palju on praktilisi probleeme, mille tutvustamisega ma ei tahaks teie aega koormata, võib-olla saan nendest rääkida küsimuste käigus. Aitäh!

Kell on 10.52. Paneme nüüd siis kella koos mikrofoniga käima. Liina Tõnisson.

Lugupeetud Riigikogu juhatus, lugupeetud esineja! Mul on üks isiklikku laadi küsimus. Me teame, et te olete napilt 40-aastane, ja kui Riigikogu teid täna valib Riigikohtu esimeheks, on see eluaegne amet. Kuidas te kujutlete oma edaspidist elu olukorras, kus te olete 40-aastaselt jõudnud karjääriredeli ülemisele astmele? Aitäh!

Jah, ma olen napilt 40-aastane, aga eluaegsus ei tähenda minu käsituses mitte sunnismaisust. Kui ma tunnen, et ma ei saa oma ametiga hakkama, siis ma olen valmis sellest ka loobuma, aga seda näitab elu. Teiseks, ma ei ole kordagi käsitanud seda kui isikliku karjääritegemise vahendit, vaid pigem kui missiooni ja vastutust, et õigusemõistmine Eestis oleks parem ja tsiviilühiskonnale kohasem. Ma tahan ette võtta katse ja, nii palju kui see minust sõltub ja mina seda oskan teha, luua Eesti Vabariigile kohane õigusemõistmise süsteem, sest ma olen ka vastutav nende inimeste ees, kes on õigusteaduskonnas minu käe alt läbi käinud ja kes töötavad kohtunikena.

Suur tänu! Tiit Made.

Austatud juhatus, lugupeetud Riigikohtu esimehe kandidaat! See ei ole muidugi mingi probleem, et te olete napilt 40-aastane, see läheb päris kiiresti üle. Kuid mind huvitab, mida te arvate Riigikohtu praeguste liikmete ja üldse juristide võimekusest viia ellu neid teie nägemusi tsiviilühiskonnast ja õigusriigist. Kas te arvate, et teie tulevaste alluvate kvalifikatsioonist piisab nende ülesannete täitmiseks? Aitäh!

Kõige tõsisem ja valusam probleem on kaadriprobleem, kompetentsete, kvalifitseeritud inimeste leidmine. Ma ei saa sugugi väita, et kõik need inimesed, kes praegu töötavad kohtunikena, ei sobi oma ametisse. Enamik neist on kvalifitseeritud juristid, kes orienteeruvad kehtivas seadusandluses ja oskavad seda ka kohaldada, nii hea või halb kui see seadusandlus parasjagu ka ei ole, kuid ma olen seda meelt, et on vaja intensiivset täienduskoolitust. Me oleme ju saanud oma hariduse, sealhulgas ka mina ise, totalitaarse ühiskonna haridussüsteemis. Paljusid tsiviilühiskonna põhimõtteid tol ajal ei õpetatud ega neist ka ei räägitud. Sellepärast peaksime üsna tõsiselt ette võtma kaadri täienduskoolituse nii nende inimestega, kes on praegu veel ametis ja kes ka edaspidi jäävad siiasamasse Eestisse ametisse, kui ka saatma inimesi mujale õppima. Kõige raskem on muuta iseenda mõtteviisi, sellega on palju tööd ees. Ma usun, et inimesed on võimelised õppima, ma vähemalt lähtun sellest, et inimesed on võimelised õppima, ja ma tahan luua võimalused kõigile, kes seda soovivad ja on selleks valmis.

Suur tänu! Juhan Aare.

Lugupeetud juhatus, lugupeetud esineja! Kas teie arvates on Eestis võimalik luua tänapäeva õigusriigile kohast õigusemõistmise süsteemi, kui justiitsministril puudub madalaima astme juriidiline haridus?

Lähtudes võimude lahususe põhimõttest, on kohtuvõim riigis iseseisev võim. Kohtuvõim ei peaks sõltuma ja olema mõjustatud täitevvõimust, keda esindab justiitsminister. Seepärast ma ei näe mingit otsest takistust sõltumatu kohtusüsteemi ja asjakohase õigusemõistmise ülesehitamisel. Praegu on organisatsioonilised takistused, mis on pärit endisest ajast, s.t. et paljud kohtute korraldamise küsimused, ma mõtlen kandidaatide leidmist ja kohtute materiaalset kindlustamist, on veel Justiitsministeeriumi käes.

Suur tänu! Kalev Kukk.

Härra Riigikohtu esimehe kandidaat! Iga inimese elus on seiku, mida hiljem on püütud unustada ja mis vaikitakse maha. Üks selliseid seiku seostub reeglina kuulumisega NLKP-sse. Siit ka minu küsimus, mille on tegelikult esitanud minu valijad ja millele ma ei osanud vastata. Palun kommenteerige oma kunagisi suhteid EKP TRÜ komitee ja Tartu Linnakomiteega. Tänan!

Ma olin NLKP liige aastatel 1976–1989. See oli tol ajal niimoodi seatud, et õigusteaduskonnas töötamine, aspirandiks olemine ja kohtuniku ametis olemine oli mõeldamatu ilma sellesse organisatsiooni kuulumiseta. EKP TRÜ komiteega mul mingisuguseid sidemeid ei ole, ma ei ole sellesse komiteesse kuulunud. Küll aga olen olnud EKP Tartu Linnakomitee liige.

Suur tänu! Enn Tarto.

Lugupeetud Riigikogu esimees, austatud ettekandja! Me oleme praegu olukorras, kus represseerijad ja represseeritud on õiguslikult enam-vähem ühel tasandil, kuigi represseerijad on ikkagi veel eelistatud olukorras. Riigikogu ülesanne on muuta seda ebanormaalset olukorda, aga neid seadusi hakkavad ellu viima kohtunikud. Kuidas korraldada nii, et need kohtunikud, kes olid otseselt või kaudselt represseerimistega seotud, oleksid edaspidi erapooletud, ja meie, kes me oleme nii palju kannatanud, võiksime kohtusse pöördumisel loota erapooletut õigusemõistmist? Aitäh!

Jah, see on tõsi, et on kohtunikke, kes on olnud represseerimisotsuste langetamise juures. Moraalse vastutuse kriteerium on mulle väga tähtis. Ma ei näe siin mingisugust kättemaksu või tasumist, mulle on see moraalse kindluse või püsivuse põhimõte. Need inimesed võib-olla peaksid kriitiliselt järele mõtlema, kas neil on võimalik edaspidi kohtunikuna töötada. Teisest küljest, kui me loome võimude lahususel põhineva, avalikustatust austava mitmeparteilise demokraatliku riigikorra, peavad protseduurireeglid ise tagama, et niisugust asja enam ei juhtu. Kui see oht jääb, siis see taandub inimeste kõlbelise vastutuse tasandile, siin ei saa teha mingeid ettekirjutusi või kõrvalt sekkuda, see on iga inimese moraalse vastutuse küsimus, kõlbelise püsivuse küsimus. Mina püüan leida kõlbeliselt vastutusvõimelised ja püsivad inimesed.

Suur tänu! Kas ma võin oletada, kolleegid, et te rohkem küsimusi ei esita? Ma tänan teid! Ma tänan, härra Maruste! Avan läbirääkimised. Kas on kõnepidajaid, sõnavõtjaid? Ei ole. Kas me võime fikseerida, et sellega on läbirääkimised lõppenud? Läbirääkimised on lõppenud. Kas härra Kelam soovib lõppsõna? Ei soovi. Krista Kilvet?

Enne hääletamisele asumist palub Keskfraktsioon 10-minutilist vaheaega.

Me oleme fikseerinud, et läbirääkimised on lõppenud. Vaheaeg 10 minutit. V a h e a e g

Kolleegid, kas kõik on töökohtadel? Kas me võime jätkata, kolleegid? Enne kui läheme lõpphääletuse juurde, minu poolt veel midagi lisaks. Et asi oleks võimalikult korrektne, ma teatan teile, et lugupeetud Riigikohtu esimehe kandidaat on esitanud Vabariigi Presidendile süümevande ja kirjalik tekst on meie käes. Lõppsõna vormis avaldab oma seisukoha riigiõiguskomisjoni esimees härra Mart Nutt.

Lugupeetud Riigikogu juhatus, lugupeetud Riigikogu liikmed! Riigiõiguskomisjon kohtus Riigikohtu esimehe kandidaadi härra Rait Marustega 1. detsembril. Selle kohtumise tulemusena vormistas riigiõiguskomisjon, mille koosseisus on härra Alatalu, härra Hallaste, härra Kulbok, härra Käbin, härra Lõhmus, härra Nestor, Mart Nutt ja härra Roosaare, oma seisukoha Riigikohtu esimehe küsimuses. Otsustati toetada Rait Maruste nimetamist Riigikohtu esimehe ametikohale. Otsus oli üksmeelne. Aitäh!

Suur tänu, härra Nutt! Head kolleegid Riigikogu liikmed! Kõik protseduurinõuded on enne lõpphääletust täidetud. Kas me võime panna selle seaduseelnõu hääletusele? Seadus võetakse vastu lihthäälteenamusega salajasel hääletusel. Hääletamine on salajane. Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et võtta vastu Riigikogu seadus Riigikohtu esimehe ametisse nimetamise kohta? Selle ettepaneku poolt on 64 Riigikogu liiget, vastu on 7, 7 jäid erapooletuks. Seadus Riigikohtu esimehe nimetamise kohta on vastu võetud.

Jätkame vastavalt päevakorrale eespool nimetatud järjekorras. Palun kõnetooli 5. päevakorrapunkti aruteluks Eesti Rahvuskultuuri Fondi nõukogu liikme kolleeg Jaan Krossi. Me võtame arutlusele otsuse eelnõu Eesti Rahvuskultuuri Fondi põhikirja kinnitamise kohta.

Austatud esimehed, lugupeetud Riigikogu! Riigikogu kultuurikomisjon on esitanud otsuse eelnõu pealkirjaga "Eesti Rahvuskultuuri Fondi põhikirja kinnitamine". Eelnõule on lisatud kinnitamist ootava põhikirja projekt. Eesti Rahvuskultuuri Fond loodi Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega 19. juunil 1991. Fondi nõukogu koosseis kinnitati Ülemnõukogu Presiidiumi otsusega 7. novembril 1991. Selles nõukogus olid ja on tänini järgmised isikud: esimees Eri Klas, liikmed (tähestikulises järjekorras) Jaan Kaplinski, Jaan Kross, Käbi Laretei, Iko Maran, Ingo Normet, Ingrid Rüütel, Eino Tamberg, Jaan Tamm, Vive Tolli. Stardirahaks anti fondile riigieelarve jääkidest 3 milj. rbl., annetustest laekus hiljem umbes sama suur summa. Ligikaudu 400 000 Soome marka ehk ligemale 1 milj. kr. on fond teeninud Eri Klasi poolt dirigeeritud, organiseeritud ja kokkusaneeritud kontsertide tuludest, mis olidki fondi tuludeks ette nähtud. Kolmel korral on fond kuulutanud välja toetustaotluste vastuvõtu. Kolmel korral on taotluste alusel määratud mitmesugustele projektidele ja üksikisikutele toetusi kokku umbes 6 milj. rbl. eest, viimati käesoleva aasta 17. novembril 400 000 kr. Kultuuri finantseerimise olud on meil praegu sellised, et tol viimasel korral, kui fond suutis välja maksta 400 000 kr., oli taotluste kogusumma üle 6 milj. kr. Eesti Rahvuskultuuri Fond on praegu oma ülesannete poolest ainus omataoline mehhanism Eestis ja jääb selleks vähemalt kultuurkapitali seaduse jõustumiseni ning kultuurkapitali tegeliku käivitumiseni. Seda rõhutatakse siin selleks, et juhtida tähelepanu asjaolule: hoolimata sellest, et Eesti Rahvuskultuuri Fond on üksnes ühiskondlikul alusel tegutsev struktuur, on ta hetkel ja lähemal ajal oma funktsioonis keskse tähendusega. Fondi uue põhikirja kehtestamine on õieti rutiintoiming. See on tingitud põhiseaduse kehtestumise järeldustest, Ülemnõukogu ja selle presiidiumi kadumisest et cetera. Fond loodi ENSV Ülemnõukogu juurde. Mõnelt poolt on nüüd sobivaks arvatud lülitada fond Kultuuriministeeriumi juurde kuuluvate ühikute hulka. Läbirääkimistel kultuurikomisjoniga on fond põhjendanud oma soovi nende hulka mitte sattuda. Miks ta seda ei soovi? Esiteks, see tähendaks teatud mõttes uppumist Kultuuri-, nüüd ka Haridusministeeriumi kümnete ja kümnete funktsioonide, ülesannete, kohustuste, hoolte ja hoolealuste hulka. Teiseks tähendaks see põhimõttelist ebasoovitavust, kollektiivse ühiskondliku fondi sõltuvusse sattumist individuaalsest haldusametnikust, tähendab, ministrist. Ja kolmandaks – fondi sõltuvust ametnikust, kelle töö kestus on printsiibis palju muutlikum ja ettenähtamatum kui fondi enese koosseisude oma. Peale selle oleks Rahvuskultuuri Fondi taandamine Riigikogu juurest ministeeriumi juurde kõigile kritiseerida ihkajatele erakordselt magus võimalus kuulutada selline taandamine järjekordseks valitsuse ja muidugi ka Riigikogu enamuse kultuuriükskõiksuse või lausa kultuurivaenulikkuse tõendiks: vaadake ometi, isegi alles nõukogudehõnguline, poolpunane Ülemnõukogu leidis Eesti Rahvuskultuuri Fondile paiga oma vahetus läheduses, aga uus, end rahvuslikuks kuulutav Riigikogu ei leia, vaid läkitab Rahvuskultuuri Fondi, teadagi koos rahvuskultuuri enesega, ministeeriumi tagaõue ununema. Ma ütlen järgmised laused fondi vaatekohast tema nõukogu liikmena. Me oleme kurvastusega, aga arusaamisega valmis, kui meile öeldakse: raha ei ole, riigil ei ole, millega teid toetada. Mütake omade jõududega, tehke, mis te suudate, nagu seni. Aga mis tasandil meile seda öeldakse? Me soovime, et seda ütleks meile Riigikogu kultuurikomisjoni suu läbi Riigikogu ise, kui see nõnda on ja nii peab olema, aga mitte Kultuuriministeeriumi raamatupidaja. Mõned Riigikogu tegevuse puristlikud teoreetikud pelgavad, et Riigikogu kui puht legislatiivorgani puhtus läheb kaotsi, kui Riigikogu peab tegelema veel millegi muuga peale seadusandluse. Olgu öeldud, et võimude lahusus apteegiabsoluutsuses on siiski ainult teoreetiline printsiip. Kõigi maade seadusandlikud organid annavad päevast päeva seaduste kõrval ka akte, mis on seadusandlikud aktid ainult formaalses mõttes, sest nende andjaks on seadusandlusorganid, kusjuures need aktid on materiaalses mõttes, s.t. oma olemuselt puht haldusaktid. Ka suur osa Riigikogu otsustest on materiaalses mõttes haldusaktid. Aga võimude lahusus kehtib Eesti õiguskorras sellest hoolimata ja isegi küllalt puhtal kujul. Niisiis, Eesti Rahvuskultuuri Fondi uus põhikiri, nagu kultuurikomisjon selle Riigikogule esitab, on teatud mõttes kompromiss. Fondi põhikirja kinnitab pärast senise põhikirja kehtetuks tunnistamist Riigikogu, aga uue esimehe valib fondile ja valib nimelt oma tegevuse ajaks kultuurikomisjon. Fondi nõukogu koosseisu kinnitab fondi esimehe ettepanekul kultuurikomisjon ja Riigikogu määrab kokkuleppel fondiga ja vastavalt fondi taotlustele riigieelarvest fondile eraldatava summa suuruse. Ja lõpuks, kui fondi põhikiri kinnitatakse Riigikogu otsusega, saab ka fondi likvideerimise aluseks olla ainult Riigikogu otsus. Meie põhikirja tekstile on lisatud seletuskiri, kuhu ma palun lisada, ta on kõigil laudadel vististi olemas, ühe paranduse, mis tekstis praegu puudub. 3. osa punktis 15 on trükitud: "Jätta ära sõnad "Eesti Vabariigi"." Palume sellele lisada: "Asendada sõnad "Kultuuri- ja Haridusministeerium" sõnaga "Riigikogu"." Me oleme nende nihutuste küsimuses konsulteerinud eelarvekomisjonist proua Kirsipuuga, kes pidas niisugust fikseeringut vastuvõetavaks, ja õiguskaitsekomisjonist härra Adamsiga, kes tegi kaks parandusettepanekut, millest ühte arvasime ehk liig pretsiisseks. Härra Adams arvas, et kui põhikirjas on "määrab Riigikogu", võib seda tõlgendada kui fondi katset Riigikogu mingil viisil käsutada. Ma arvan, et sellel lausel on olemas ka teine tõlgendussuund, see ei ole tegelikult midagi muud kui fondi põhikirjas fikseeritud osund fondile, kuidas ta peab vastavas olukorras talitama, kelle poole ta oma vajadustega tohib pöörduda. Härra Adamsilt tuli veel teine parandusettepanek punkti 18 kohta. Sedamööda me kriipsutasime sealt maha selle punkti viimase lause. See punkt kõlab nüüd: "Fondi likvideerimine toimub Riigikogu otsuse alusel."

Suur tänu! Kas kolleeg Jaan Krossile on küsimusi? Kuno Raude.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud Jaan Kross, mul on selline küsimus. Kas eraldisi või annetusi ülekandnud juriidiline isik vabastatakse teistest riiklikest maksudest proportsionaalselt ülekantud summaga? Aitäh!

Oletan, et see on nii, aga pädevalt vastata ei oska.

Mina küsin vahele. Kas ma mõistan õigesti, et autorid ja juhtivkomisjon on ühes isikus? Täpselt niimoodi. Mul on palve, võib-olla Sulev Alajõe on niipalju kena inimene ja sel ajal, kui me vastame järgmistele küsimustele, täpsustab kompetentsemate kolleegidega ning vajaduse korral annab veel täna selgituse või teeb seda töö korras. Aitäh! Tiit Sinissaar.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetav härra Kross! Minu küsimus puudutab fondi põhikirja 6., 7. ja 8. punkti. Kui me mõtleme Riigikogu tegevuse loogikale, kuidas teie suhtute sellesse, et fondi nõukogu koosseisu ja uued liikmed kinnitab Riigikogu komisjon, mitte Riigikogu täiskogu?

Ma suhtun sellesse kui vastuvõetavasse lahendusse, minu arvates on komisjon selleks piisavalt kompetentne. Riigikogu täiskogule oleks see liiga koormav.

Suur tänu, härra Kross! Rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole. Ma oletan, et komisjoni esimees härra Sulev Alajõe annab lühikese kommentaari Kuno Raude küsimusele. Sulev Alajõe.

Lugupeetud Riigikogu! Vahest on sobiv vastuseks esimesele küsimusele tsiteerida põhikirja 16. punkti, mis ütleb, et fondi kantavad eraldised ja annetused on maksuvabad õigusaktides sätestatud korras, s.t. et seda fondi ei käsitleta meie maksusüsteemis millegi erilisena, maksustamise kord on ette nähtud nii Riigikogu kui ka valitsuse õigusaktides.

Suur tänu! Avan läbirääkimised. Kolleegid, kas keegi soovib kõnet pidada või sõna võtta? Kui ei soovi, kas me fikseerime, et läbirääkimised on lõppenud? Parandusettepanekuid me ei oota. Nii, on fikseeritud. Härra Kross, ega te lõppsõna ei soovi? Ei soovi. Kolleegid, kas ma võin selle otsuse eelnõu panna hääletusele? Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et võtta vastu Riigikogu otsus Eesti Rahvuskultuuri Fondi põhikirja kinnitamise kohta? Palun hääletada. Selle ettepaneku poolt on 59 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, 3 jäid erapooletuks. Otsus on vastu võetud.

Jätkame 6. päevakorrapunktiga. Et praegu käib valitsuse istung, teeb valitsus ettepaneku kuulata ära ettekandjana Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja. Me nõustume. Kolleegid, arutusele tuleb Eesti Vabariigi 1992. aasta II poolaasta riigieelarve ja muudatuste tegemine sellesse eelarvesse. Alustame esimese lugemisega, palun kõnetooli Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonnajuhataja härra Agu Lellepi.

Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus esitas Riigikogule arutamiseks seaduse "Muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi seaduses "Eesti Vabariigi 1992. aasta riigieelarve kohta II poolaastaks"" eelnõu. Teatavasti ütles nimetatud seaduse § 6 esimene pool, et Vabariigi Valitsusel on õigus kasutada riigieelarves ettenähtust rohkem laekunud tulu riigieelarve kulude lisafinantseerimiseks. Siia peaks juurde ütlema mõned arvud, mis iseloomustavad käesoleva aasta tulude täitmist. Novembri lõpus öeldi, et riigieelarve tulud jäävad täitmata ligikaudu 220 milj. kr. ulatuses. Eelkõige moratooriumi tõttu suurenes see summa 50–60 milj. kr. võrra ning suureneb 20 milj. kr. võrra detsembrikuus. See tähendab, et riigieelarve on aasta lõpus väga suurtes raskustes. Detsembris on vaja finantseerimiseks koos soojuse eest tasumise kompensatsioonidega 335 milj. kr., hetkel on meil nende kulude katteks 272,4 milj. kr. Seejuures tuleb öelda, et 1. detsembri seisuga oli juriidiliste isikute võlg ainuüksi riigieelarve ees 568 milj. kr., s.t. et see on novembrikuu jooksul suurenenud 140 milj. kr. võrra. Seejuures laekus novembris üldse 138 milj. kr. Moratooriumi tõttu arvestatud 50–60 milj. kr. on selles 140 milj. kr. suuruses võlas sees. Samas on tarvis suurendada mitme ameti finantseerimist. Ma nimetan kolm kõige olulisemat: Politseiametile 8,2 milj. kr., Kinnipidamiskohtade Ametile 4 milj. kr., Riigikogu kantseleile 3,5 milj. kr. Nimetatud seaduse § 6 teine pool ütleb, et sääst, mis on tekkinud kulude kokkuhoiust, suunatakse majanduse stabiliseerimise reservi. Sellest tulenevalt on valitsusel ettepanek, et Riigikogu annaks valitsusele õiguse kasutada säästu lisafinantseerimisteks. Praegu ei saa täpselt määrata, milliseid sääste on võimalik kasutada. Hetkel kestval valitsuse istungil tuleb see küsimus veel arutusele. Teatavasti võib olla kahesuguseid sääste. Ühed on tegelikud säästud, näiteks on koosseisud täitmata ja seetõttu jääb osa raha kasutamata. Teine säästuliik on sundsääst, see tähendab, et antakse ülesanne jätta mingi kulutus tegemata, nii tekib sääst, millega saab finantseerida vajalikumaid lisakulutusi. Kuid küsimusele, milliseid sääste kasutatakse, ei saa lõplikku vastust anda, kuna valitsus tahab seda veel arutada just novembrikuu andmete põhjal. Need andmed saadi kokku reede õhtul. Seega võib valitsus teha ettepaneku teha muudatusi näiteks pärast esimest lugemist, esimese ja teise lugemise vahel.

Suur tänu! Kas härra Lellepile on küsimusi? Tiit Made.

Austatud juhatus, lugupeetud ettekandja! Mitte midagi ei saanud teie sõnavõtust aru. Nii palju sain aru, et raha teil ei ole ja on puudu 560 milj. kr. Aga te räägite säästust, mida te tahate hakata jagama, omamata aimugi, kuhu seda jagada. Niisiis, kas ei oleks parem tulla Riigikogu käest küsima seda, mida te täna küsite, siis, kui teil on täiesti selge, kui palju teil raha on, kas midagi jääb üle ja kellele te tahate seda anda. Praegu on see küll kaunikesti lahtine. Kuidas teile tundub?

Praegu on valitsusele esitanud taotlusi umbes 50 taotlejat, summa ületab 50 miljonit. Konkreetselt öelda, milleks sääste jätkub, on praegu väga raske. Kui valitsus tuleks nädala või poolteise pärast, kui on selgus majas, võtaks selle arutamine Riigikogus vähemalt nädala, s.t. et see raha jääks eraldamata isegi siis, kui sääst on olemas. Lisavajadus ei välista veel seda, et kuskil võib olla sääst. Sääst tähendab seda, et ühel juriidilisel isikul jääb teatud hulk raha kasutamata, mitte et kokkuvõttes oleks sääst, kokkuvõttes võib olla isegi puudujääk, kuid üksikul juriidilisel isikul võib olla sääst ja teatavasti 1992. aasta II poolaasta riigieelarve seadus ei luba valitsusel oma suva järgi raha ümber jaotada.

Suur tänu! Raoul Üksvärav.

Lugupeetud esimees, lugupeetud ettekandja! Nii nagu ennegi on mitmel korral öeldud, nimetasite ka teie, et moratooriumi tulemusena jäi riigieelarvesse laekumata mitukümmend miljonit krooni. Seda võib lugeda kahjuks, kuid kas moratooriumil oli ka mingi tulude pool, kas seda on püütud tuvastada või kui suur see summa võiks otseste või kaudsete arvutuste järgi olla?

Moratooriumi tulude poolest on ilmselt väga vara rääkida, eelkõige oli see pangasüsteemi korrastamine, see on asja positiivne pool. Kuludest või kahjust rääkides tuleb öelda, et meil on olnud pangaga neid probleeme aasta algusest peale. Teatud pankade maksed riigieelarvesse hilinevad pidevalt, kuid me oleme lõppude lõpuks need ikkagi kätte saanud. Moratooriumiga need rahad tegelikult külmutati, s.t. fikseeriti, et meil ei olegi võimalik neid sel aastal kätte saada, ja see on 1992. aasta kahju. Ilmselt me saame selle raha kätte kas 1993. aastal või järgmistel aastatel, ettevõtete võlga mitte ei kustutatud, vaid see lihtsalt külmutati. Moratooriumi positiivne pool on praegu ainult pangasüsteemi külmutamine, muust positiivsest praegu rohkem rääkida ei saa. Et olukord pankades ei ole meil veel lõplikult selge ja ka vabakslaskmise ajagraafik ei ole teada, on sellest poolest praegu väga raske rääkida.

Suur tänu! Olav Anton.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja, te mainisite, et see küsimus on praegu Vabariigi Valitsuse istungi päevakorras ja seepärast ei saanud rahandusminister siia meie ette tulla. Samas on eelnõu seletuskirjas öeldud, et seaduseelnõu on Vabariigi Valitsuse poolt läbi vaadatud ja Mart Laari allkiri all. Kuidas sellest aru saada? Kui on läbi vaadatud, kas siis on jäetud otsustamata või midagi ei klapi?

See on valitsuses läbi vaadatud, kuid ma nimetasin ka seda, et valitsus tahab seda veel arutada, teades novembrikuu töötulemusi ja nähes detsembrikuu bilanssi. Et olukord on natuke muutunud, võib seetõttu tulla muudatusi. Sel ajal, kui see eelnõu esitati ja kui valitsus seda arutas, ei olnud meil novembrikuu andmeid, ei olnud teada ka moratooriumi tulemusi. Praegu on esialgsed tulemused siiski teada.

Suur tänu! Liina Tõnisson.

Austatud juhatus, lugupeetud ettekandja! Ma jätkan sealt, kus härra Made lõpetas. Ma pean ütlema, et ka mina ei saa suurt midagi aru. Teie vastusest härra Madele taipasin vaid seda, et valitsus teeb oma otsused olenevalt olukorrast, sundides kedagi säästma, ehk teisisõnu – sundsäästu vajadus võib tekkida iga hetk. Mind teeb see äärmiselt murelikuks, sest puudub igasugune kindlus, et valitsus ei otsusta, et sundsäästu tuleb teha näiteks pensionäride arvel. Kui valitsus võtab endale nii suured volitused, kas ei oleks siis õigem see seadus ümber nimetada majandusliku eriolukorra seaduseks? Aitäh!

Sundsääst oli vaid üks variant. Eelkõige oli juttu säästudest üldse. Sundsääst on tõesti viimane variant. Praegu on kaalumisel ka muud variandid. Ma nimetasin enne, et detsembrikuus on tarvis finantseerida 335 milj. kr. ulatuses, kuid hetkel on selleks 272,4 milj. kr. Arvestades kõiki võimalikke laekumisi detsembrikuus, on üks variant näiteks kohalike eelarvete ja "Eesti Kütuse" vahelised tasaarvestused. Sellega on võimalik kokku hoida 22 milj. kr. Ei oskagi öelda, kumb sääst see on. Tähendab, kohalik eelarve saaks oma 22 milj. kr. suuruse toetuse kätte näiteks kütuse näol, kui ta on sellega nõus. Selliseid võimalusi praegu kaalutakse. Millised otsused valitsus teeb, millist teed minnakse, seda on praegu väga raske öelda. Aga pensionäride arvel säästa ... Kui Riigikogu valitsust ei usalda ...

Suur tänu! Ma saan aru, Tiit Made tahab säilitada võimaluse esitada üks küsimus veel Valve Kirsipuule, seepärast esitas ta härra Lellepile kirjaliku küsimuse.

Härra Made palub nimetada ettevõtteid, asutusi ja organisatsioone, kellel võib tekkida sääste, sest nendele tuleb anda ordeneid ja medaleid. Eestis on loodud uusi struktuure, mille teise poolaasta eelarve koostamisel arvestati teatud komplekteerituse astet. Võeti muidugi keskmine, mida taheti saavutada aasta lõpuks, kuid teatavasti on riigiteenistujate palgad suhteliselt madalad ja komplekteerimine on tihtipeale osutunud raskeks. Näiteks nimetan eriteenistust, kuhu on tarvis võtta tugevaid noormehi. Eriteenistuses on madalad palgad ja seetõttu ei ole lihtsalt võimalik eriteenistust komplekteerida. See on üks näide. Väiksemal määral on ilmselt võimalik ka muudes analoogsetes struktuurides leida selliseid sääste.

Suur tänu, härra Lellep! Rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole. Kaasettekandeks palun kõnetooli juhtivkomisjoni esimehe proua Valve Kirsipuu. Kas on õigem öelda esinaine?

Lugupeetud juhatus, austatud kolleegid! Riigikokku laekus möödunud nädalal lühike, kuid meile väga oluline seaduseelnõu muudatuste tegemise kohta seaduses "Eesti Vabariigi 1992. aasta riigieelarve kohta II poolaastaks". Riigikogu eelarve- ja maksukomisjon kui nimetatud eelnõu juhtivkomisjon arutas seda eelnõu oma komisjoni istungil 3. detsembril. Ma pean ütlema, et mitu küsimust, mida täna esitati härra Lellepile, oli ka tookord kõneaineks. Loomulikult me jäime samale seisukohale kui täna meie kolleegid, kes ei saanud päris ammendavat vastust selle kohta, missugused saavad need säästud olema, kuhu raha suunatakse. Samas aga leidsime, et muudatuste tegemine Eesti Vabariigi 1992. aasta riigieelarve II poolaasta seaduses on väga aktuaalne, tähtis ja kiireloomuline. Nagu nimetas ka härra Lellep, teevad eelarve muudatused täpselt nagu eelarve isegi läbi kolm lugemist, tööaega on meil jäänud aga poolteist nädalat. Kui me tahame neid muudatusi teha, ei saa pikalt venitada. Seda arvesse võttes teeb juhtivkomisjon ettepaneku lugeda esimene lugemine lõpetatuks ja palub esitada muudatusettepanekud eelnõu kohta eelarvekomisjonile 9. detsembriks kella 14-ni eelarve- ja maksukomisjoni ruumi, tuba 264. Aitäh!

Suur tänu! Tiit Made, teine küsimus.

Austatud eesistuja, lugupeetud Valve Kirsipuu! Mille kohta teha parandusettepanekuid? Mis teemal? Kui seda teksti vaadata, siis ei ole parandusettepanekuid millegi kohta teha. Ainukene parandusettepanek on tunnistada omaette otsusega valitsus ja Eesti riik maksujõuetuks. Kui niisugune parandusettepanek on sobiv, siis ma selle teen.

Ma leian, et see on lugupeetud kolleeg Tiit Made enda otsustada, missuguse parandusettepaneku ta teeb. Tõepoolest, see on väga lühike seaduseelnõu, kuid ka selles on võimalik muudatusi teha, eriti kui võtta arvesse teise poolaasta seadust ennast. Nähes, et seal on küsimus tegelikult ainult ühe lause ärajätmises, ei ole välistatud muudatusettepanekud, mis täiendavad seda, et meil oleks võimalik tekkivaid sääste otstarbekalt kasutada kuni selle aasta lõpuni.

Suur tänu! Olav Anton, teine küsimus.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja, minu küsimus on selle küsimuse jätk, mis ma küsisin meie komisjonide istungil, kui esitati valitsemise eelnõud. Siis pakkus härra Hallaste välja, et hoitakse kokku 30% kulusid. Härra Üürike ei teadnud tookord sellest midagi, kuigi eelnõu vastuvõtmisest oli kuu aega möödas, ei teadnud ka härra Lellep. Te ütlesite, et see asi huvitab teid, et te üritate teada saada, kas seal on midagi kokku hoida. Kas Hallaste jutt oli puhas õhk?

Mul on väga raske vastata härra Hallaste jutu kohta, küll aga mäletan jutuajamist 30%-lise kokkuhoiu kohta. Ma arvan, et lugupeetud Olav Anton on liig suur optimist, kui ta arvab, et ühe või kahe kuu jooksul on võimalik kokku hoida 30%. Ma saan aru, et jutt 30%-lisest kokkuhoiust ei puuduta mitte tänast päeva, mitte detsembrikuud, vaid järgmist aastat. Ma tahan väga loota, et paljusid kulusid, eriti halduskulusid, saab järgmisel aastal kokku hoida. Ma pean tegema väikse täpsustuse, ma loodan, et likvideeritakse ebaotstarbekad kulutused. Loomulikult ei saa me hakata kokku hoidma neid kulusid, mis on vajalikud Eesti riigi püsimiseks. Ma vastan küsimusele, mis esitati härra Lellepile: kust tulevad säästud? Sääste on, muide ka riigiasutustes, ja üpris ohtrasti, kas või Riigikontrollis, mille palkade tõusu me eelmisel nädalal arutasime. Teada on, et Riigikontrollil on 25% kohtadest täitmata, loomulikult lähevad need palgad säästuks. Ma tean, et Riigikogu komisjonides on täitmata kohti, loomulikult lähevad ka need säästuks. Ma arvan, et kui niimoodi kild killu haaval kokku korjata, tuleb päris kenakene protsent, aga mul ei ole põhjust arvata, et see on 30.

Suur tänu! Andra Veidemann.

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud proua Kirsipuu, ma pöördun tagasi proua Liina Tõnissoni esitatud küsimuse juurde, seda enam, et ühes oma avalikus esinemises osutasite sellele, et kui üle-eelmine valitsus rohkem kõneles ja lõi vahtu selle ümber, kas tuleks kehtestada majanduslik eriolukord, siis praegune valitsus teeb seda ilma suurema kärata. Kas ei oleks sel juhul ausam ja õigem edaspidi arutada, kas anda praegusele valitsusele majandusliku eriolukorra kehtestamise võimalus või mitte? Aitäh!

Proua Veidemann, teie poolt tõstatatud küsimus võib Eesti majanduses kujuneda väga aktuaalseks, aga ma arvan, et me arutame praegu siiski 1992. aasta eelarve muudatuse küsimust ja seepärast ei tahaks küsimusteringi liiga laiaks ajada. Sel juhul me tõenäoliselt õiget vastust ei leiakski.

Suur tänu, proua Kirsipuu!

Mul on ka Tiit Made kirjalik küsimus: kas Riigikogule on kohane anda valitsuse kasutusse oma otsusega valge leht, see tähendab, me ei tea, kuhu säästud lähevad ja mis järjekorras. Ma olen härra Madega absoluutselt nõus ja ma loodan väga, et kui tuleb teine lugemine, mis ei saa toimuda enne järgmise nädala algust, on meil kõik need valged laigud täidetud.

Suur tänu, proua Kirsipuu! Rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole. Kolleegid, me oleme ära kuulanud valitsuse ettekande ja juhtivkomisjoni kaasettekande, esitanud valitsuse esindajale ja juhtivkomisjoni esimehele küsimusi. Juhtivkomisjoni seisukoht selle eelnõu suhtes on positiivne. Ükski fraktsioon ei ole teinud teistsuguseid ettepanekuid. Kas loeme esimese lugemise lõppenuks? Esimene lugemine on lõppenud, ma palun, kolleegid, esitage parandusettepanekud juhtivkomisjoni liidri nimetatud tähtajaks ruumi nr. 264. Sellega on käesolev päevakorrapunkt ammendatud. Ma kaldun hetkeks kõrvale. Ma usun, et mul on heade kolleegide näol abi omast käest võtta. Lugupeetud keeleteadlased rahvasaadikud! Ma palun teie käest autoriteetset nõu. Kuidas nende tiitlitega ikkagi on? Kas meie naiskolleegist komisjoniliider on esimees või esinaine? Mõelge ja andke mulle oma seisukohad, millest ma juhindun. Ma võiksin selle peale rääkida kitsas ringis toreda loo, kuidas üks lugupeetud Nõukogude liider võttis vastu üht teist liidrit, Indira Gandhit, kuigi tervituskõnes oli kirjas "Thatcher". Kolleegid, ma annan edasi ühe väga tähtsa teadaande. Kantselei dokumendiosakond palub tagastada Riigikogu 19. novembri istungi stenogrammi sellel Riigikogu liikmel, kes stenogrammi eelmisel nädalal võttis. Palun, kallis kolleeg, kes sa võtsid stenogrammi, too tagasi. Kuidas? (Hääl saalist.) See on väga paha lugu, kui on kadunud. Niisugust asja ei tohi juhtuda.

Me jätkame, kolleegid. Vastavalt kinnitatud päevakorrale tuleb arutusele 7. päevakorrapunkt: Riigikogu Keskfraktsiooni esitatud otsuse eelnõu Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni kohta. Ma palun ettekandeks kõnetooli kolleeg Rein Veidemanni.

Härra juhataja, lugupeetud kolleegid! Teie laudadele jõudis täna hommikul Keskfraktsiooni poolt 18. novembril esitatud eelnõu uus redaktsioon, mis loodetavasti on normitehniliselt kõlbulikum kui eelmine ja ka lähemal nendele põhimõtetele, mida me selle otsuse eelnõuga saavutada tahtsime. Minu eelmine esinemine lõppes palvega küsimus katkestada ja Riigikogu aktsepteeris seda, et me saaksime fikseerida fraktsioonis läbiarutatud parandusettepanekud. Vahepeal kahtlustati meid küll venitamises, kuid võin kolleegidele öelda, et näiteks 3. punkti 2. alapunkti üle olid fraktsioonis väga tõsised vaidlused. Nimelt 3. punkti 2. alapunkt puudutab valitsusele tehtavat ettepanekut peatada litsentside väljaandmine kuni vastava seaduse kehtestamiseni. Teatavasti võib valitsus talitada vastavalt võimude lahususe printsiibile oma äranägemist mööda, aga ettepaneku tegemine näitab ka juba midagi. Me otsustasime jätta 2. punkti 3. alapunkt sisse, silmas pidades võimalikku kompromissi, sest mäletatavasti oli "Isamaa" fraktsiooni esitatud eelnõu esimeses variandis lausa fikseeritud mõte, et senisedki litsentsid tuleb läbi vaadata. Ka härra Vahtre kurtis vabas mikrofonis, et kui me siin kiiresti televisiooni ja raadio küsimusi ära ei lahenda, võime varsti seista fakti ees, et mõlemad on odava raha eest juba maha müüdud. Nii et vaidlemist jätkus meil ka fraktsioonis. Nüüd on eelnõu teie ees ja meil jääb üksnes paluda heatahtlikku suhtumist sellesse eelnõusse. Tänan!

Suur tänu! Küsimused kolleeg Rein Veidemannile. Jüri Põld.

Tänan, härra juhataja! Austatud kolleeg, ma loen seletuskirjast: kuni vastava seadusandluse vastuvõtmiseni peab Eesti Raadio ja Eesti Televisioon jääma vastavalt senisele praktikale kõrgeima võimuorgani alluvusse. Samas teeb eelnõu Vabariigi Valitsusele ettepaneku algatada koostöös Eesti Raadio ja Eesti Televisiooniga raadiot ja televisiooni käsitlev seaduseelnõu ja esitada see Riigikogule. Kas te programmeerite juba ette, et tulevikus alluvad Eesti Raadio ja Eesti Televisioon valitsusele või jäävad need teie arvates ka tulevikus parlamendi kontrolli alla? Missugune on teie arvamus? Ma näen siin sisemist vastuolu seletuskirja ja eelnõu vahel. Aitäh!

Ma ei näe põhimõttelist vastuolu, sest lõppotsustajaks selle seaduseelnõu vastuvõtmisel jääb Riigikogu. Seni said Eesti Raadio ja Eesti Televisioon põhiosa oma rahast eelarvest, eelarve aga kinnitas Riigikogu. Mina, ja ma loodan, et ka fraktsioon ei ole sugugi selle vastu, kui esitataks alternatiiv, et nimetatud seaduseelnõu valmistab ette töörühm, mille moodustab Riigikogu. Sel juhul n.-ö. säiliks süütus (kui kasutada kirjanduslikku vormi). Tänan!

Suur tänu! Tiit Sinissaar.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud kolleeg, ole hea, selgita mulle, millisest loogikast on lähtutud selle eelnõu koostamisel? Kui "Isamaa" eelnõu arutades ei peetud võimalikuks, et üks Riigikogu poolt moodustatav organ tegeleb niisuguse asjaga nagu peadirektorite nimetamine, siis siin on arvatud (nagu ka eile Eesti Rahvuskultuuri Fondi puhul), et üks teine Riigikogu poolt moodustatud organ ehk komisjon on selleks siiski pädev ja volitatud. Millest selline vahetegemine?

Vahe tekkis, kui nüüd kõigile meelde tuletada, asjaolust, et vaheorganil, mida taheti moodustada, ei olnud taga mingit seadusandlust. Teiseks, moodustamise põhiprintsiipides ei jõutud kokkuleppele, õigemini jõuti ummikusse. Sellest väljatulemiseks tegi meie eelnõu lihtsalt sammu tagasi ja esitas otsuse, mille punkt 1 tõepoolest toob sisse teadus-, haridus- ja kultuurikomisjoni (siin peab olema sõna "kultuurikomisjoni", see tuleb parandada) lootuses, et kultuurikomisjon leiab paremini loodetava üksmeele Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni juhtide kandidatuuride ülesseadmisel. See oli selle käigu loogika.

Suur tänu! Jaanus Betlem.

Austatud härra esimees, austatud ettekandja! Nagu ma saan aru, on selle nõukogu koosseisus, kes hakkab kandidatuure esitama, kõik poliitikud, kõik on Riigikogu saadikud. Enne, vastupidi, süüdistati, et sinna kuulub liiga palju poliitikuid. Kas sellel on mingisugune põhimõtteline tähendus, et te ei pidanud võimalikuks arvestada Lauri Vahtre eelnõu 2. punkti, mis ütleb, et Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni peadirektorite kandidaadid esitavad k.a. Riigikogu viimasel töönädalal Riigikogule ettekande vastavalt Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni tegevusaluste kohta, mille järel valib Riigikogu läbirääkimisteta ja küsimusi esitamata avalikul hääletusel Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni peadirektorid? Tänan!

Ma esitan siin praegu Riigikogu Keskfraktsiooni poolt esitatud eelnõu. Kui see eelnõu tagasi lükatakse ja võetakse menetlusse, õigupoolest jätkatakse Lauri Vahtre eelnõu käsitlemist, siis saan väljendada oma seisukohta ja arvatavasti saab fraktsioon väljendada oma seisukohta selle eelnõu suhtes. Praegu püsin siiski praeguse eelnõu raames. Et vastata Betlemi tõstatatud probleemile, tahan veel kord rõhutada 1. punkti. Seda arutati eile ka komisjonis, kui käsitleti otsuse parandatud teksti. Nimelt meie nägemuse järgi on tõepoolest kõigil, mitte ainult poliitikutel ja poliitilistel jõududel, võimalik esitada Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni juhtide kohtadele kandidatuure (seda võimalust kasutasid ka töökollektiivid). Kooskõla püütakse saavutada kultuurikomisjonis, kes eelnõu kohaselt peaks 14. detsembriks jõudma mingisugusele seisukohale ja võiks omapoolse eelnõuga, kuna tal on seadusandliku initsiatiivi õigus, esitada Riigikogule kandidatuurid. See aga ei tähenda, et Riigikogule ei või esitada peadirektorite kandidatuure ka teised poliitilised jõud, kes kasutavad oma seadusandliku initsiatiivi õigust, või üksiksaadikud. Kuningriiklased ongi seda juba teinud.

Suur tänu! Jüri Adams.

Lugupeetud härra Veidemann, osaliselt sain oma küsimusele vastuse juba teie eelmisest vastusest. Minu küsimus lähtus teoreetilisest olukorrast. Põhiseaduse tegemise ajal vaieldi komisjonide rolli üle tulevases Riigikogus. Mina olin üks komisjonide rolli eest võitleja. Kahjuks ma kaotasin. Põhiseadusesse nimeliselt ühtegi komisjoni sisse ei kirjutatud. Selles ja mitmes teises eelnõus on tendents anda üks või teine ülesanne komisjonile. Tekib teoreetiline probleem, kas sellega piiratakse üksiku Riigikogu liikme algatusõigust või mitte. Kas juhul, kui teie eelnõu 1. punkt läheb läbi, säilib igal Riigikogu liikmel õigus esitada kandidatuuri, mida komisjon on kohustatud esitama Riigikogule isegi juhul, kui komisjon seda kandidatuuri ei toeta? Kas ma saan tõlgendusest õigesti aru?

Jah, te saite õigesti aru.

Suur tänu! Indrek Kannik.

Härra esimees, lugupeetud ettekandja! Keskfraktsiooni otsuse eelnõu 2. punkt ütleb: "Pikendada Eesti Raadio ja Televisiooni peadirektorite kohusetäitjate volitusi kuni uute peadirektorite ametisse kinnitamiseni." Minu teada on seda juba tehtud. Kas seetõttu on 2. punkt selles eelnõus üldse vajalik? Aitäh!

Jah, härra Kannik, Riigikogu juhatus tõepoolest pikendas härra Sookruusi ja Eesti Televisiooni peadirektori kohusetäitja härra Sheini volitusi. See punkt on eelnõus selle mõttega, et muuta otsustuse astet, võib-olla ma väljendun valesti, soliidsemaks, viia otsuse tegemine laiemale põhjale. Sisuliselt on see formaalne punkt, aga tema sisu on selles, et mitte ainult Riigikogu juhatus, vaid ka meie oleme nende volitusi pikendanud paariks-kolmeks nädalaks, kuni uued mehed on paigas.

Härra Veidemann tahtis öelda, et otsustamise aste oleks kõrgem.

Laiem.

Suur tänu! Tiit Sinissaar, teine küsimus.

Aitäh, härra esimees! Hea kolleeg, minu teine küsimus puudutab otsuse eelnõu 3. punkti 1. alapunkti. Selles on öeldud, et me teeme valitsusele ettepaneku algatada koostöös Eesti Raadio ja Eesti Televisiooniga raadiot ja televisiooni käsitlev seaduseelnõu. Ma ei taha praegu rääkida tähtajast, mis minu arvates on utoopiline, aga miks on Keskfraktsioon sellist ettepanekut tehes eiranud teiste raadio- ja teleorganisatsioonide huve selle seadusandluse väljatöötamisel?

Kolleeg, ma juhin kõigepealt tähelepanu, et see on üksnes ettepanek, mille me valitsusele teeme. Seda, kuidas valitsus tegelikult niisuguse eelnõu esitamiseni jõuab või kuidas üldse vastav eelnõu Riigikogusse jõuab, on meil siin raske sätestada. Sel juhul küll, kui fikseerime, et Riigikogu moodustab selle seaduseelnõu väljatöötamiseks töörühma ja võtab seaduseelnõu ettevalmistamise enda peale. Nii toimis Ülemnõukogu ajakirjanduskomisjon ja ajakirjandusseaduse üks eelnõude eelnõusid sündis Kultuuriministeeriumis. Ülemnõukogu ajakirjanduskomisjon võttis tookord selle enda peale ja viis initsiatiivi lõpuni, koguni palkas juristid, kes sellega tegelesid. Lugu lõppes fiaskoga. Seetõttu, silmas pidades ühelt poolt, et Eesti Raadios ja Eesti Televisioonis on küllalt kogenud juriste ja et nad on ilmutanud valmisolekut teha sellealast koostööd, ja teiselt poolt tava, et valitsusest tuleb umbes 80–90% seaduseelnõusid, saigi see punkt kirja pandud. See ei tähenda sugugi, et meile sümpatiseerib, et sealt tulev seaduseelnõu monopoliseerib riigi osa elektroonilistes massiteabevahendites. Oleme kaugel sellest arvamusest, ma arvan, et Riigikogu ei laseks niisugust asja läbi, aga kuskil peab see eelnõu valmis saama. Et kuidagiviisi juhtida valitsuse tähelepanu sellele, kust ta võiks abi saada või kuidas asi võiks toimuda, on siin niisugune ettepanek. Kui me tunnetame, et meil on võimalik vastutust lõpuni kanda, võime sõnastada punkti, kui laekub vastav ettepanek, et Riigikogu moodustab vastava töörühma. Tänan!

Suur tänu! Jaanus Betlem.

Austatud härra esimees, austatud ettekandja! Ma näen põhilist vahet võrreldes Lauri Vahtre esitatud seaduseelnõuga selles, et teie eelnõus, nii nagu te härra Adamsi küsimusele vastasite, nähakse ette, et Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni peadirektorite kandidaate võib esitada põhimõtteliselt ükskõik kes. Lauri Vahtre eelnõus on, et neid kandidaate on õigus esitada Riigikogu liikmetel ja fraktsioonidel. Ma tahan küsida veidi hüperboliseeritud küsimuse. Kas teie eelnõu järgi võib haridus-, teadus- ja kultuurikomisjonile esitada neid peadirektorite kandidaate ükskõik milline elusolend universumis? Aitäh!

Jah, härra Betlem, tõepoolest, kui sel elusolendil on võime ja ambitsioon Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio suhtes, siis ei näe ma selles midagi hirmsat. Riigikogu kultuurikomisjon (ma korrigeerin meie komisjoni nimetust, mida te veel haridus-, teadus- ja kultuurikomisjoniks nimetasite) toimiks meie nägemist mööda teatava filtrina või kooskõlastusorganina. Ma arvan, et kui Lauri Vahtre eelnõu läheb läbi, seisame ühel hetkel fakti ees, et meil tuleb kandidatuuride läbiarutamiseks moodustada kooskõlastusorgan, kui me ei taha selleks kulutada Riigikogu aega. Kui me ei taha seda organit moodustada ja lähme seda teed, millele viitab Lauri Vahtre eelnõu, on tulemuseks jällegi kandidaatide jõuga paikapanemine; niisugune võimalus peitub endiselt Lauri Vahtre otsuse eelnõus. Aga me ei käsitle praegu Lauri Vahtre eelnõu. See tuleb kohe menetlusse.

Suur tänu! Paul-Olev Mõtsküla.

Ma tänan, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja, kas ei ole otstarbekam töötada välja mitte raadiot ja televisiooni käsitlev seaduseelnõu, vaid üleüldine infoseaduse eelnõu, mis hõlmab niihästi trükiajakirjanduse, raadio, televisiooni, mitte ainult riigiraadio, riigitelevisiooni, ka kommertsraadiojaamad, kommertstelevisiooni, munitsipaalraadiojaamad, munitsipaaltelevisiooni, ühesõnaga, kogu informatsiooni, ja mis paneks paika riiklike saladuste või salastatud informatsiooni küsimuse.

Aitäh, härra Mõtsküla, ma oleksin põhimõtteliselt sellega nõus, mõndagi on üle võtta praegu veel kõlblikust ajakirjandusseaduse eelnõust, kui sellesse uuesti süüvida. Kuid ma kardan, et sellekohase seaduse või selles mahus seaduse vastuvõtmine on veelgi utoopilisem kui raadiot ja televisiooni käsitleva seaduseelnõu esitamise tähtaeg otsuse eelnõus, millele viitas kolleeg Sinissaar. Tänan!

Suur tänu! Toivo Jürgenson.

Suur tänu, härra esimees! Lugupeetud ettekandja, minu küsimus puudutab 3. punkti 2. alalõiku. Kui järgida eelnõu loogikat, valmib televisiooni ja raadiot käsitlev seaduseelnõu heal juhul 1. veebruariks, see tähendab, et me võtame selle seaduse vastu ja see astub jõusse parimal juhul kuu aja jooksul. Mis toimub selle ala ettevõtluses litsentside väljaandmise vaatevinklist, kui palju see häirib reaalset elu ja mis teie hinnangul sellel alal toimub?

Tänan! Me arutasime neid küsimusi eile komisjonis. Kui ma kolleegidest õigesti aru sain, siis meie kasutuses oleva informatsiooni järgi need kõige kibedamad tahtjad, kellel on jätkunud investeerimiseks ka kõige rohkem varandust, on litsentsid juba saanud. Me arvasime, et Läänest tulevad n.-ö. rahapesijad, kellele on kasulik ebamäärane olukord seadusandluses. Fraktsioonis ei oldud selles päris üksmeelsed, leidus kolleege, kes kaitsesid väga põhimõtte- ja järjekindlalt ettevõtlusvabadust ja nägid selles punktis isegi teatavat vägivalda. Kuid me jätsime selle punkti sisse, pidades silmas peamiselt seda, et see oli tõsiselt esil "Isamaa" projektis ja ka eile vabas mikrofonis tuli see jutuks. Me leidsime, et kui õnnestub esitada seaduseelnõu 1. veebruariks, ei mõju see kaks kuud katastroofiliselt eraettevõtluse arengule raadio ja televisiooni vallas. See võimaldaks litsentside tahtjatel veel kaaluda oma kapitali paigutamist.

Suur tänu! Kalle Jürgenson.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Kui ma sain teie vastusest Jüri Adamsi küsimusele õigesti aru, võivad kõik kultuurikomisjonile esitada Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni peadirektorite kandidatuure. Kas ma saan õigesti aru, et nende hulgast valib kultuurikomisjon välja siiski ainult ühe, s.t. kultuurikomisjon langetab sisuliselt hääletamisega lõpliku otsuse?

Eelnõus on sõna "kandidatuurid", see jätab Riigikogu kultuurikomisjonile võimaluse, kui seal ei leita üksmeelt, esitada hädalahendusena kinnitamisele alternatiivsed kandidatuurid ja siis valib juba Riigikogu ise. Nii et küsimus on mitmuses. Meie eelnõu lähtub teatavast optimismist ja lootusest, et komisjon jõuab üksmeeleni. Kuningriiklased on juba ammu esitanud menetlusse eelnõu, me ei ole saanud seda kuidagi takistada ja seetõttu võidakse ka komisjonist mööda minna. Juhul kui käesolev otsus vastu võetakse, jääb komisjonile võimalus esitada oma kandidatuur juba konkureerivana.

Suur tänu! Paul-Olev Mõtsküla, teine küsimus.

Tänan, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Eelmises vastuses te väitsite, et ettepanek töötada välja üldine infoseadus on utoopilisem kui üks teine ettepanek. Millega te oma väidet argumenteerite?

Mul ei ole täiesti konkreetseid argumente peale selle, mis meil kõigil on – kogemus. Me näeme, kui visalt seaduseelnõud Riigikogusse tulevad, muu hulgas ka valitsuselt ja poliitilistelt jõududelt nende fraktsioonide kaudu, need tulevad toorelt. Me näeme, kuidas need siin pidurduvad, neid on ka tagasi võetud. See on minu argument, see teeb mind ettevaatlikuks ja meid on siin ka mitmel puhul hoiatatud. Lohutuseks ütlen, härra Mõtsküla, et meil oli juttu mitme juristiga, kui see küsimus esile kerkis. Ma tuletan teile meelde, mida ütles Eesti Televisiooni peadirektori kohusetäitja härra Shein: kui me oleksime olnud natuke kannatlikumad ja lasknud jätkata senistel kohusetäitjatel või direktoritel veel paar kuud, aasta lõpuni, siis nad oleksid saanud valmis eelnõu, mis oleks seadusandlikult reguleerinud seda küsimust, mida me praegu püüame tükkhaaval lahendada. Ka nemad olid optimistlikud, aga asjad läksid teistmoodi. Nüüd oleme ettevaatlikumad. Tänan!

Suur tänu, härra Veidemann. Tundub, et kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Kaasettekandeks palun kõnetooli kultuurikomisjoni esimehe härra Sulev Alajõe.

Austatud juhatus, lugupeetud Riigikogu! Kultuurikomisjon võttis seisukoha kolme menetluses olnud otsuse eelnõu suhtes. Keskfraktsiooni informatsiooni põhjal võib nende kahte eelnõu käsitleda koos, kusjuures esimene on teise alus. Kui esimene eelnõu toetust ei leia, on järgnevat iseseisvalt tõlgendada väga raske. Seetõttu keskendas komisjon tähelepanu kahe alternatiivi, Keskfraktsiooni ja Lauri Vahtre eelnõu võrdlemisele. Esimese kohaselt toimiks kultuurikomisjon kandidaatide eelfiltrina, eelnõus ei ole täpselt määratletud Riigikogule esitatavate kandidaatide arv ning valimise kord. Lauri Vahtre variandi kohaselt on kandidaatide esitamise õigus laiem ning valimise kord on fikseeritud. Selle eelnõu puuduseks peeti komisjonis seda, et kandidaatidele täiskogu ees küsimusi ei esitata. Kuigi nimetatud eelnõud on iseseisvad päevakorrapunktid, s.t. ei ole ühe päevakorrapunkti alternatiivid, on sisuliselt tegemist alternatiividega. Seetõttu viis komisjon läbi hääletuse, mille tulemus 5 : 4 oli Keskfraktsiooni variandi kasuks. Minu ettekannet võib ühtlasi lugeda kaasettekandeks kahe järgmise päevakorrapunkti juurde. Komisjon loodab selle kaua arutluse all olnud küsimuse kiirele lahendamisele. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Millised on küsimused kolleeg Alajõele? Jaanus Betlem. Ei, nüüd ma vabandan. Jaanus Betlem on kaks küsimust esitanud. Ma esitan ise küsimuse. Sulev Alajõe, kas seda tuleb mõista niimoodi, et kui me langetame otsuse ja läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, siis komisjon kaasettekannet ei teegi?

Järgmises päevakorrapunktis, mis puudutab 2. detsembril esitatud Keskfraktsiooni eelnõu, peaks pärast käesolevas päevakorrapunktis otsuse langetamist oma seisukoha ütlema eelkõige Keskfraktsioon kui eelnõu esitaja. Pärast seda, sõltuvalt seisukohast, peab komisjon võimaluse korral nõu pidama. Kui Keskfraktsiooni seisukoht on oma eelnõu suhtes ühene, siis kaasettekannet ei tule.

Kas veel on küsimusi Sulev Alajõele? Suulisi küsimusi ei ole. Jaanus Betlemi kirjalik küsimus. Kas Jaanus Betlem esitas kirjalikult?

Jaa. Jaanus Betlemi küsimus on mulle isiklikult. Millist eelnõu ma ise toetan? Mina olin komisjonis nende nelja hulgas, kes hääletasid Lauri Vahtre eelnõu poolt, ja sel põhjusel, et see näitab väga konkreetselt, kuidas kandidaate esitatakse, millal ja kuidas toimub valimise protseduur.

Suur tänu! Mulle tundub, et rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole. Tänan!

Tänan!

Avan läbirääkimised. Kas on kõnepidajaid, sõnavõtjaid? Kas me oleme valmis fikseerima läbirääkimiste lõppemise? Parandusettepanekuid me ei oota. Läbirääkimiste lõppemine on fikseeritud. Läbirääkimised on lõppenud. Kõik. Kas Rein Veidemann soovib lõppsõna pidada?

Ma kordan, mida ma juba ütlesin: suhtumisest praegusesse otsusesse sõltub, kui kiiresti me nimetame ametisse Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio peadirektorid. See puudutab ka käesolevat otsust, mitte ainult Lauri Vahtre otsust. Nimelt viitasin oma tutvustavas kõnes, et Lauri Vahtre otsuse eelnõu, kui see tuleb arutusele, ei välista, et me oleme ikkagi sunnitud moodustama teatud kooskõlastusorgani, ja see, mis siin eelnõus on omal moel fikseeritud, tuleb meile teistpidi tagasi. Et komisjoni esimees läks sujuvalt üle Lauri Vahtre eelnõule, siis ma tahan öelda, et see eelnõu ei kõnele midagi sellest, mis saab litsentside väljaandmisest ja mis saab edaspidisest raadiot ja televisiooni puudutavast seadusandlikust protsessist, millele praegune Keskfraktsiooni otsus tahab tähelepanu juhtida. Me leiame, et see on väga vajalik. Mina ja fraktsioon pooldame praeguse otsuse eelnõu vastuvõtmist ja jääme seda ka ootama. Tänan!

Suur tänu! Kas Sulev Alajõe soovib lõppsõna pidada? Ei soovi. Head kolleegid Riigikogu liikmed! Me oleme lõpusirgel. Kolleegid, kas kõik on töökohtadel? Kas ma võin panna otsuse eelnõu hääletusele? Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et võtta vastu Riigikogu otsus Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni kohta? Palun hääletada. Selle ettepaneku poolt on 21 Riigikogu liiget, vastu on 43, 3 jäid erapooletuks. See otsus ei leidnud toetust. Rein Veidemann, kas me jätkame järgmise päevakorrapunktiga? Jätkame. Rein Veidemann.

Keskfraktsioon võtab vaheaja.

Nüüd on natuke paha koht. Praegu ei saa vaheaega võtta.

Et see oli eelmisega komplektis, siis me võtame selle eelnõu tagasi.

Võtad tagasi järgmises päevakorrapunktis nimetatud eelnõu?

Jah.

Selge, aitäh! Meil on aega 16 minutit, kas me jätkame päevakorrapunktidega?

8. päevakorrapunkt: Riigikogu liikme Lauri Vahtre poolt esitatud otsuse eelnõu Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni peadirektorite nimetamise kohta. Palun ettekandeks kõnetooli kolleeg Lauri Vahtre.

Austatud esimees, austatud kolleegid! Kõigepealt üks vormiline märkus. Riigikogu kantselei juriidiline osakond on teinud märkuse pealkirjastada Riigikogu otsuseid edaspidi nimetavas käändes, s.t. Riigikogu otsus "Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni peadirektorite nimetamine". Mis ma oskan oma eelnõu kohta öelda? Minu arvates on see kangesti hea eelnõu ja ma kutsun kõiki üles selle poolt hääletama. Põhiline erinevus võrreldes eelkäsitletud eelnõuga on minu silmis see, et siin puudub see institutsioon, mida härra Rein Veidemann küllalt tabavalt filtriks nimetas. Sellise filtri olemasolu vastu lubage küll protesteerida. Esiteks võivad pahatahtlikud inimesed seda filtrit nimetada tsensuuriks ja teiseks, isegi kui ta tahab olla filter, ta ka ikkagi ei tööta. Seda tõestab kuningriiklaste esitatud otsuseprojekt. Niisiis me saaksime halva maiguga institutsiooni, mis ikkagi ei täidaks seda otstarvet, mis talle on planeeritud. Teiseks kõlas siin väide, et minu eelnõu ei reguleeri mitmeid asju, mida üritab reguleerida äsja tagasilükatud eelnõu. Ma juhin tähelepanu, et äsja tagasilükatud eelnõu punkt 3 kõlab: teha Vabariigi Valitsusele ettepanekud. Ka ettepanekute tegemine valitsusele ei reguleeri midagi. Seetõttu soovitan väga jätta see asi rahulikult valitsuse kompetentsi, kus see on juba niigi. Ja lõpuks juhin tähelepanu, et minu eelnõus on määratletud peadirektorite valimise kord. Härra Veidemann ütles äsja, et meie hääletamisest sõltub, kui kiiresti meie asjad liikuma hakkavad, ma olen sellega täiesti nõus. Ma arvan, et kui võtame vastu praegu kõne all oleva eelnõu, hakkavad meie asjad tõesti kiiremini liikuma. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Küsimused ettekandjale. Andra Veidemann.

Austatud juhatus, lugupeetud kolleeg Lauri Vahtre! Sa väitsid äsja, et sinu poolt pakutud eelnõu kiirendab oluliselt peadirektorite valimist. Ma julgen selles kahelda ja küsin sinu käest: kui kõikidel on õigus esitada kandidaate, mida ju lõppude lõpuks võimegi teha, ja oletame, et see nimekiri kujuneb üsna pikaks ja vastavalt sinu eelnõule kuulab Riigikogu ära kõikide kandidaatide programmid jne., jne. ning alles siis me hakkame otsustama, kas sa ei arva, et me kulutame sellega palju aega?

Et küsimus algab küsisõnaga ja kõlas niimoodi, kas ma ei arva, et see võtab palju aega, siis ma võin vastata, et ei, ma ei arva, et see võtab palju rohkem aega, sest liikmetel ja fraktsioonidel on tõesti see õigus. Ma ei arva, et neid kandidaate tuleb nii palju. Kui järele mõelda, siis neid pole nii palju olemaski.

Suur tänu! Tiit Made.

Austatud eesistuja, lugupeetud ettekandja! Miks (see on küsisõna) ei tohi või ei või pidada läbirääkimisi kandidatuuride üle või esitada kandidaatidele küsimusi, nii nagu te olete sätestanud 2. punktis? Kas on see mingisugune pealesurumise tahe või on see kaasaegne demokraatia väljendamise element? Ma tänan!

See ei ole mitte tahte pealesurumise tahe, vaid sügav lugupidamine Riigikogu liikmete, sealhulgas härra Made intellektuaalsete võimete vastu ja põhineb eeldusel, et kui kuulata ära kandidaadi ettekanne tema plaanide kohta, siis oskab pädev Riigikogu saadik teha sellest oma järeldused. Juhin teie tähelepanu ka sellele, et samasugune kord maksab meil peaministri ametisse kinnitamisel.

Suur tänu! Edgar Savisaar.

Lugupeetud ettekandja! Millised on selle eelnõu peamised erinevused võrreldes "Isamaa" esimese eelnõuga, mida me arutasime siin mõned nädalad tagasi? Millised on põhilised muutused ja millistest punktidest te olete loobunud, millised on juurde tulnud?

"Isamaa" esimene eelnõu käsitles haldusnõukogu moodustamist, käesolev eelnõu käsitleb peadirektorite nimetamist. Ma pean seda küllalt silmatorkavaks vaheks. Sellest, et peaks olema mingisugune nõukogu, mis korraldab riigi suhteid Eesti Raadio ja Eesti Televisiooniga, on "Isamaa" kahtlemata loobunud, kuna meile tehti selgeks, et seda on praegu võimatu ilma suure tülita läbi viia. Aga et mingisugunegi kord saaks alguse, lähtusime sellest, mida pakkus Keskfraktsioon – alustada peadirektoritest.

Suur tänu! Kalev Kukk.

Lugupeetud ettekandja! Praeguse otsuse järgi tulevad need, ma ei tea, kas 202 kandidaati oma programmidega järgmisel nädalal siia suure saali ette. Kas siiski ei oleks otstarbekas teha komisjonides eeltööd ja jätta välja aia taha läinud programmid, hoides sellega kokku suure saali tööaega?

Jah, kui seda õnnestub teha ilma füüsilise ja vaimse vägivallata, siis oleks see väga kaunis. Aga üldiselt pean ma seda mitte komisjonide, vaid rohkem fraktsioonide ülesandeks. Pean täiesti loomulikuks ja loodan selle peale, et seal käib eeltöö.

Suur tänu! Tiit Made, teine küsimus.

Austatud eesistuja, lugupeetud ettekandja! Ma saan aru, kuulates härra Vahtre põhjendusi, et ta tõesti usub, et kõik, mis kõnetoolist räägitakse, peab igaühele kohale jõudma. Kuid kas ma sain õigesti aru, et te võrdsustate peaministri positsiooni Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni peadirektorite positsiooniga?

Toon näiteks analoogia. Kui me räägime, et Aianduse ja Mesinduse Selts valib omale esimehe ja et Ameerika rahvas valib omale presidendi, siis me kahtlemata ei taha võrdsustada Aianduse ja Mesinduse Seltsi esimeest ja Ameerika Ühendriikide presidenti. Eri tasemel ametikohti on võimalik täita põhimõtteliselt sarnaste meetoditega. Mis puutub aimatavasse alatooni, et ega ma viimati ometi neid võrdsustada ei kavatse, siis ma ütlen ei, aga ma arvan, et need peadirektorite ametikohad on tõesti väga kõrged kohad.

Suur tänu! Paul-Olev Mõtsküla.

Tänan, härra esimees! Lugupeetud ettekandja, kas teie peate võimalikuks moodustada kõigi fraktsioonide esindajatest komisjon, kes peadirektorite kandidatuurid läbi sõelub ja sealt siis universumi asukad, nagu siin mainiti, universumisse lihtsalt tagasi saadab ja piirdub mõistlike lahenditega, et hoida kokku saali aega ja naerunärvi?

Ma arvan, et see oleks väga mõistlik, ainult et ma tahaksin väga, et seda ei moodustataks näiteks juhatuse otsusega, vaid et fraktsioonid ise omaalgatuse korras sellise ajutise nõukogu või koosoleku kokku kutsuksid. Oleks tõesti väga hea, kui juba enne annulleeritaks ebasobivad kandidaadid või sellised kandidaadid, kes võivad tekitada vaenu mitte ainult Riigikogus, vaid terves ühiskonnas.

Suur tänu! Rein Veidemann.

Härra juhataja, lugupeetud ettekandja! Keskfraktsiooni äsja mahahääletatud eelnõu lähtus lootusest konsensuse ja kooskõla võimalikkusele Riigikogus. Kas te olete nõus, et teie eelnõu orienteerub taas enamuse jõule vähemuse üle, nagu sellest eelnõust võib välja lugeda, sest just äsja kritiseerisite meie esitatud filtri põhimõtet, kuigi ma pidasin filtrina silmas kooskõlastusorgani vormi.

Kui see on tõesti nii mõeldud, siis ma palun tuhat korda vabandust. Ainult et filtriga on selline lugu, et parem las surub Riigikogu enamus Riigikogule oma tahet peale kui kultuurikomisjoni enamus, mis koosneb viiest inimesest, surub oma tahet peale tervele Riigikogule. Ma arvan, et see oleks halvem variant.

Suur tänu, Lauri Vahtre! Teeme väikese vaheaja, ma pean Riigikoguga nõu. Istu töökohale. Kolleegid, kell on 12.57, kolme minuti pärast lõpeb täiskogu istungi ametlik tööaeg. Laekunud on ettepanek pikendada käesoleva istungi ametlikku tööaega kuni selles päevakorrapunktis otsustuse langetamiseni. Ma ütlesin meelega nii, sest me võime langetada mis tahes otsuse: otsuse vastu võtta, katkestada või mitte vastu võtta jne. Kas ma võin hääletusele panna? See ettepanek eeldab kvalifitseeritud häälteenamust, kaks korda rohkem poolt kui vastu. Kas ma võin panna hääletusele protseduurilise ettepaneku? Lugupeetud Riigikogu! Kes on selle poolt, et pikendada tänase täiskogu istungi ametlikku tööaega, kuni arutlusel olevas päevakorrapunktis on otsustus langetatud? Selle ettepaneku poolt on 46 Riigikogu liiget, vastu on 20, 3 jäid erapooletuks. Tööaega pikendatakse. Me jätkame küsimuste esitamist. Kalev Kukk, teine küsimus.

Lugupeetud ettekandja, minu teine küsimus kasvas välja sinu vastusest minu esimesele küsimusele. Sa pidasid soovitavaks arutada neid kandidatuure fraktsioonides, mitte komisjonides. Fraktsioonid on poliitilised organid, komisjonid n.-ö. kompetentsuse alusel kokkupandud organid. Kas Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni peadirektorid tuleb valida vastavalt nende poliitilisele lojaalsusele või vastavalt kompetentsusele? Tänan!

Austatud härra Kukk, ma ei saa sulle selles osas ettekirjutusi teha. Ma arvan, et siin peab iga Riigikogu liige talitama oma südametunnistuse kohaselt.

Suur tänu! Juhan Aare.

Lugupeetud juhatus, lugupeetud ettekandja! Ma teen ettepaneku täiendada selle eelnõu 1. punkti ...

Juhan, küsimus.

Siis ma küsin, mida arvatakse minu ettepanekust. Ettepanek on anda Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni kollektiividele õigus esitada Riigikogule kollektiivide poolt esitatud peadirektorite kandidaadid. Mis te sellest arvate?

Põhimõtteliselt ma ei ole sugugi selle vastu, nagu seda võib-olla tahetakse serveerida, kui ma nüüd ütleksin, et mul on teatavad pretensioonid sellele süsteemile. Ma tahan öelda, et kui me seda eelnõu parandama hakkame, siis pikeneb jälle tema vastuvõtmise aeg. Ma olen sügavalt veendunud, et Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni oma kandidaadid jõuavad niikuinii Riigikokku. Kui mitte muidu, siis ma olen ise nõus selle eest võitlema, et neid kandidaatidena arvestataks.

Läbirääkimised tulevad. Ignar Fjuk.

Härra esimees, härra ettekandja! Eespool oli juttu Ameerika presidendist, Aianduse ja Mesinduse Seltsi esimehest, Eesti peaministrist, aga ei olnud juttu Vabariigi Presidendist. Nimelt Vabariigi President teeb Riigikogule ettepaneku peaministri kohta, see tähendab, et ta on esitanud peaministrikandidaadile ja läbirääkimistel fraktsioonidega kümneid ja sadu küsimusi, seetõttu ongi peaminister Riigikogus ilma küsimusteta. Kuidas te vaatate selle peale, kui meie otsuse eelnõus oleks võimalus esitada peadirektori kandidaadile küsimusi? Ma rõhutan veel kord, minu meelest võrdlus peaministri ametisse nimetamisega oli kohatu, sest seal on mängus Vabariigi President, aga siin välistab liikmete ja fraktsioonide õigus esitada kandidaate paljudel juhtudel võimaluse saada autentset informatsiooni kandidaadi kohta. Ma arvan, et see on justkui kotis hääletamine. Kuidas oleks, kui prooviksime siia eelnõusse panna küsimuste esitamise võimaluse?

Ma pean seda äärmiselt ajakulukaks ja arvan, et tähtsamad kandidaadid saab kutsuda fraktsioonidesse rääkima. Ma olen ka pannud tähele, et nii tähtsate ametikohtade puhul nagu kõnealused on tegelikult otsused enne tehtud ja saalis kas näidatakse ennast või raisatakse aega.

Suur tänu! Krista Kilvet.

Härra Vahtre, ma tahan ikka saada vastust küsimusele, miks te ei taha, et seda eelnõu parandatakse. Ma juhin tähelepanu, et see eelnõu ei ole pehmelt öeldes kultuurselt koostatud eelnõu, mis vastaks parlamendi tavadele, normitehniliseltki mitte. Ma mäletan, kui te selle esitasite, ütlesite, et see sai kiiresti tehtud, sest muidu Keskfraktsioon võtab oma eelnõu tagasi. Selle otsuse eelnõu 1. punktis on kirjas, et on õigus jne. Kes meile selle õiguse andis? Väga konkreetne on 2. punkt: mitte lubada läbirääkimisi ja sõnavõtte. Ma näen, et see ei ole kultuurselt koostatud eelnõu, see tuleks ümber teha.

Austatud proua Kilvet, minu arvates on see täiesti kultuurselt koostatud eelnõu.

Suur tänu! Rein Veidemann, teine küsimus.

Härra juhataja, lugupeetud ettekandja, kas ma saan õigesti aru, et teie eelnõuna esitatud mõtted lähtuvad ainult ühest eesmärgist – saada paigale Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni juhid, aga teid ei huvita üldse, missuguseks kujuneb tulevikus raadio- ja televisioonialane seadusandlus ja Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni staatus riigis, peaasi, et saaks juhid paika. Kas vastab tõele, et teile on tähtsam see, et edaspidine sõltub ainult juhtidest, mitte aga seadusest?

Ei, see ei vasta tõele.

Aga eelnõu orienteerub ju sellele.

Eelnõu tegin ma sellepärast niisuguse, et meie esimene eelnõu, milles üritati reguleerida neidsamu küsimusi, mida te praegu mainisite, kohtas raevukat vastuseisu. Et osutus võimatuks võtta see vastu ilma üle-eestilise skandaalita, olime sunnitud lähtuma sellest otsast, mida teie fraktsioon, härra Veidemann, pakkus, nimelt alustada Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni peadirektoritest. Nende mõningase tegevuse järel ja koostöös valitsusega oleks siis võimalik edasi minna ka sellekohase seadusandluse koostamise ja vastuvõtmisega. Pean seda väga oluliseks.

Suur tänu! Lembit Arro.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Me oleme selle küsimusega siin saalis päris palju aega raisanud ja paistab, et ka ettekandja tahab aega kokku hoida ja keelata küsimuste esitamist. Minu arvates oleks kõige kiirem lahendus võtta vastu kuningriiklaste esitatud otsus. Mis teie sellest arvate? Aitäh!

See jätaks ära võimaluse esitada teisi kandidaate ja oleks minu arvates väga ebademokraatlik.

Suur tänu! Kalle Kulbok.

Kas see, kui Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni kollektiivid on enamusdemokraatiaga oma otsuse langetanud, ei ole meie parlamendile hea enamusdemokraatia näide ja kas me ei peaks seda respekteerima?

Härra Kulbok, ma hindan sügavalt Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni kollektiivide tahet. Vabandust, härra Kulbok, ma vastan teile. Aga ma palun meeles pidada, et Eesti Raadio ja Eesti Televisioon ei ole riik riigis, isegi mitte Torgu Kuningriik Eesti Vabariigis, ja seetõttu ei saa küsimust niimoodi püstitada, et Riigikogul siin midagi arvata ei olegi. Lõppude lõpuks on Riigikogu käes riigi rahakoti rauad ja need asutused hoitakse üleval riigi, see tähendab rahva rahaga. Ka meie vastutame selle eest, kes seal ametis on.

Suur tänu, kolleeg Lauri Vahtre, rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole. Kaasettekandeks palun kõnetooli kultuurikomisjoni esimehe härra Sulev Alajõe.

Austatud juhatus, lugupeetud Riigikogu! Nii nagu ma eelmise päevakorrapunkti arutelu ajal juba ütlesin, käsitles meie komisjon neid eelnõusid alternatiividena ja seetõttu see kaasettekanne, mille ma eelmises punktis pidasin, käib ühtlasi ka praegu arutluse all oleva otsuse eelnõu kohta. Mul midagi lisada ei ole.

Kas meil on küsimusi juhtivkomisjoni esimehele? Ei ole. Tänan! Avan läbirääkimised. Tiit Made.

Austatud eesistuja, kallid kolleegid! Teemadering, mida me arutame, kuulub rubriiki "Kuula ja imesta", samas kuulub ta "Rõõmutarekese" lasteaia teemaderingi – üks ringimäng meil käimas on. Kuulates härra Vahtre väga põhjalikku ja väga enesekindlat esinemist, tekkis õigustatult küsimus, see on vana küsimus, miks jääkaru ei murra ega söö pingviine. Aga olgu pealegi. Ei taheta parandusettepanekuid, tahetakse, et me hääletame nii, nagu asi on ette pandud, sest parandusettepanekute esitamisega otsustamine veniks. Meil on alati kuskile kiire. Milles siis asi õieti on? Vaatamata tahtele mitte esitada parandusettepanekuid, võtan endale julguse ja esitan ühe parandusettepaneku. Loen teile ette. See on pöördumine Lauri Vahtre poole. Lähtudes teie ettekande toonist, teen ettepaneku muuta 2. punkti redaktsiooni alljärgnevalt: Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni peadirektorite kandidaadid esitavad käesoleval aastal Riigikogu viimasel töönädalal Riigikogule ettekande vastavalt (nüüd siis uus redaktsioon) Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni tegevuse aluste kohta, vastavad Riigikogu madalalt erudeeritud (taseme määrab juhatus) liikmete küsimustele. Seejärel toimuvad läbirääkimised ja Riigikogu valib salajasel hääletusel Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni peadirektorid. Tänan!

Suur tänu! Juhan Aare.

Lugupeetud kolleegid, kahjuks on selle teema käsitlemisel vaja ka mul teist korda sõna võtta, tõepoolest, kohe mitte ei saa vaiki olla. Mulle näib, et nüüd tuleb küll üsna lühidalt ja selgelt välja öelda, et Riigikogu peab ükski kord rahva häält kuulama. Eespool öeldi, et Riigikogu ei saa olla ükskõikne nende inimeste või nende kandidaatide suhtes, keda nii kõrgetele ametikohtadele pakutakse. Ma olen sellega täiesti nõus, kuid teiselt poolt ei tohi Riigikogu liikmed olla kurdid ka nende inimeste suhtes, kes on neid siia saali valinud. Ma tean, mis on viimastel nädalatel toimunud Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni kollektiivides, ja ma olen sügavalt veendunud, et Riigikogu läheneks oma valijatele, oleks tõesti rahva esindaja, kui Riigikogu otsustaks, et Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni juhtide kandidaadid esitatakse Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni kollektiivide poolt. Seetõttu ma täiendan kuningriiklaste ettepanekut, milles on peadirektorite kandidaadid nimeliselt sees. Ma arvan, et Riigikogu peab vastu võtma otsuse, millega ta annab nendele kollektiividele võimaluse nimetada oma kandidaadid. Ma olen veendunud, et selles väga keerulises ja raskes olukorras, milles on praegu elektrooniline press, oleks nende kollektiivide langetatud otsus kõige optimaalsem. Kui kandidaadid tulevad Riigikogusse, tuleb neile esitada küsimusi. Ma ei arva sugugi, et see on aja raiskamine, kui ühele või teisele inimesele esitatakse küsimusi tema tulevase töö kohta. Kui võrrelda meie Riigikogus toimuvat mõne teise riigi parlamendis toimuvaga, siis mulle tundub, et siin sageli õieti midagi ei toimugi. Ja kui arvatakse, et küsimuste esitamine või mõtete vahetamine on liigne, siis nähtavasti ei olda kursis parlamentide tööga demokraatlikus ühiskonnas. Ma arvan, et need kandidaadid, keda esitavad Eesti Raadio ja Eesti Televisioon, peaksid Riigikogus esinema oma programmidega, rääkima, kuidas nad kavatsevad Eesti Televisiooni ja Eesti Raadiot juhtida. Seejärel saaksid saadikud võimaluse esitada küsimusi ning otsustaksid siis. Niisugune on minu kindel seisukoht. Ma tahan teile, lugupeetud saadikud, tõsiselt südamele panna seda, millega ma alustasin oma lühikest sõnavõttu – kuulakem vähemalt seekord rahva häält, nende tuhandetest inimestest koosnevate kollektiivide häält, kes vajavad praegu endale uusi juhte. Tänan!

Suur tänu! Kui mu mälu ei peta, on kolleeg Mõtsküla avaldanud selles päevakorrapunktis kaks korda arvamust. Üks kord? Siis ma vabandan. Paul-Olev Mõtsküla.

Ma tänan juhatust! Lugupeetud kolleegid, Eesti Raadio ja Eesti Televisioon on mõlemad eesti rahvuskultuuri elemendid. Ja ma arvan, et lugupeetud kolleegid mõistavad, et need on fenomenid, institutsioonid, mille juures mängimine, näppimine võib lõppeda meie kultuurile plahvatusega. Ma olen nõus kolleeg Aarega, et tuleb kuulata rahva häält. Samas aga tahan öelda, et 2000- või ka 3000-liikmeline kollektiiv ei ole veel kogu rahvas, ehkki see on asjatundjate ja asjaga seotud inimeste kollektiiv. Ma olen ka sügavalt veendunud, et kuningriiklased ei esitanud oma eelnõu, milles on kaks nime, sugugi mitte lakke vaadates ja tuult nuusutades. Ju nemad ikkagi konsulteerisid rahvaga ja omal viisil kuulasid rahva häält. Kuidas tekkinud situatsioonist välja pääseda? Mulle tundub, et on võimalik toetada järgmist teed: toetudes Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio kollektiivide ettepanekutele, millele ilmselt toetub ka kuningriiklaste eelnõu, kutsuda nad (minu teada on mõlemad kompetentsed inimesed) Riigikogu ette, lasta neil esitada oma visioon, oma vaatekoht rahvustelevisiooni ja rahvusraadio arengu kohta, kuulata nad ära, ja kui esitatakse teisi kandidaate, siis kuulata ka need ära. Siis langetada otsus ning valida rahvusraadio ja rahvustelevisiooni juhid või kinnitada nad siin ja anda seejärel neile tegutsemiseks vabad käed, samas aga töötada kõige kiiremas korras välja ja võtta vastu üleüldine informatsiooni seadus. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Ülo Laanoja.

Lugupeetud juhataja, kallid kolleegid. Seda küsimust oleme kaua arutanud, ma tahan juhtida teie tähelepanu ühele asjale, millest meil selle arutelu käigus on puudu tulnud. See on usaldus üksteise vastu, soov üksteist mõista. Alguses esitas eelnõu "Isamaa" fraktsioon, pärast tuliseid vaidlusi võeti see eelnõu tagasi. Siis esitas eelnõu Keskfraktsioon, kes samuti võttis selle tagasi. Siis esitati üks ettepanek ja teine ettepanek, et ei saaks eelnõu tagasi võtta, et midagi jääks ikkagi menetlusse. Me oleme sattunud teatavasse ilusasse mängu: esitame eelnõu, võtame tagasi. See on üks hea pingpongimäng, see on hea võimalus asju edasi lükata. Nii on ka täna, meil on kaks eelnõu, mis käsitlevad täpselt ühte ja sama asja, need erinevad teineteisest õige pisut. Argumentatsioon oli kohati väga huvitav. Ühest küljest tahetakse täiskogu aega kokku hoida, vältides kandidaate siia kutsumast, siis jälle tahetakse sedasama aega pikendada, et oleks võimalik kõigile küsimusi esitada. Mõlemad argumentatsioonid on perfektsed, ei ole midagi öelda. Küsimus on rohkem selles, et mina seisan ühe seina ääres ja sina seisad teise seina ääres ning me ei taha teineteisele läheneda. Ilmselt peaksime oma kodukorra seadust pisut kohendama, võib-olla mõnede niisuguste eelnõude puhul oleks kasulik, kui kaks fraktsiooni suudaksid esitada ühise eelnõu. Näiteks need kaks eelnõu oleksid võinud minna hääletusele kui alternatiivid, siis poleks enam olnud õigust eelnõu tagasi võtta. Mingid sellised sätted peaksid Riigikogu kodukorra seaduses olema. Ma kutsun oma kolleege "Isamaast" aktsepteerima seda varianti, mille järgi me võime sellesse eelnõusse teha parandusi, need läbi hääletada ja siis otsuse vastu võtta, aga mitte praegu demonstreerida häälte ülekaalu, millega me saame otsuse vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu! Riivo Sinijärv.

Austatud kolleegid! Me oleme jõudnud jälle ühe murdepunkti juurde ja see on seesama usalduse küsimus siin saalis. Kriitiline punkt on selles, et juhtivkomisjon tunnistas ühe eelnõu küpseks ja saal hääletas selle maha. Ma soovitan kõigil selle üle järele mõelda. Aitäh!

Suur tänu! Ma pean nõu juhtivkomisjoni esimehega. Laekunud on kolm sisulist parandusettepanekut, see tähendab, et käesoleval istungil seda otsust hääletusele panna ei saa. Kuidas juhtivkomisjon õigeks peab, kas lõpetame praegu läbirääkimised või jätkame läbirääkimisi pärast katkestamist? Sulev Alajõe.

Aitäh, esimees! Et on laekunud kolm sisulist ettepanekut ja täna pärastlõunal toimub komisjoni istung, siis on mul ettepanek arutada neid tänasel komisjoni istungil ja otsustada homse täiskogu istungi alguses.

Nii et praegu läbirääkimisi mitte lõpetada?

Minu ettepanek on läbirääkimised lõpetada, et me saaksime komisjonis olla kindlad, et rohkem parandusettepanekuid ei tule.

Kas ma võin panna hääletusele protseduurilise ettepaneku lõpetada läbirääkimised?

Lugupeetud härra esimees, kas see tähendab ühtlasi, et me homme jätkame selle päevakorrapunktiga?

Iga asi omal ajal. Vastan siis, kui on õige aeg. Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised arutusel oleva päevakorrapunkti üle? Selle ettepaneku poolt on 49 Riigikogu liiget, vastu on 14, 4 jäid erapooletuks. Läbirääkimised on lõpetatud. Sulev Alajõe, millal on parandusettepanekute esitamise viimane tähtaeg?

Arvestades asjaolu, et kell on juba pool kaks, ei ole minu arvates õige lubada esitada parandusettepanekuid ainult pool tundi. Ma teen ettepaneku esitada neid komisjoni kuni kella 16-ni.

Parandusettepanekud palun esitada kuni kella 16-ni kultuurikomisjoni. Kultuurikomisjon peab hoolt kandma ka selle eest, et parandusettepanekud oleksid välja jagatud hiljemalt arutamisele eelneval täiskogu tööpäeval. Sellest, Jaanus Betlem, oleneb, millal me saame jätkata. Lembit Arro.

Lugupeetud kultuurikomisjon, "Maaliidu Ühenduse" fraktsioon teatab, et Sirendi asendusliige kultuurikomisjonis on Juhan Aare. Aitäh!

Selge. Kolleegid, tänaseks täiskogu lõpetab, teil on ees pingeline töö komisjonides. Me jätkame homme, kolmapäeval, kell 14. Kolleegid, ainult Tiit Made on tellinud kokkusaamise kaitsejõudude juhataja kandidaadiga. Kas te tõesti ei taha kohtuda presidendi poolt määratud kandidaatidega? Palun andke kõik oma ettepanekud meie kantseleitöötajate kätte, et me saaksime komplekteerida kokkusaamised, seltskonnad ja ruumid.