20. septembril 1992 valis Eestimaa riigivõimu suverään, Eestimaa rahvas, teid siia Toompeale, et tuua Eesti rahvale tagasi tema Riigikogu, kelle ülesanne ja püha kohus saab olla vaid üks – tuua Eestimaa tagasi eestimaalastele. Lugupeetud diplomaatilise korpuse esindajad, daamid ja härrad! Kehtiva põhiseaduse § 61 2. lõike alusel loetakse Riigikogu liikmed asunuks oma ülesannete täitmisele sellest hetkest alates, kui nad on andnud pühaliku vandetõotuse jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Alles sellest momendist võite öelda: me oleme Riigikogu liikmed. Seda hetke on Eesti rahvas palju aastaid oodanud. Enne, kui me asume oma ülesandeid täitma, on meil vaja täita põhiseaduse § 61 2. lõike nõue. Fraktsioonidevahelise kokkuleppe alusel töötati välja Riigikogu liikme ametivande tekst, kuid enne istungjärgu algust andis Riigikogu liige proua Linde üle teise tekstivariandi. Ma loen teile ette mõlemad tekstid ja siis me otsustame, kumma teksti juurde me jääme. Kõigepealt loen ette ametivande teksti, mille on kooskõlastanud Riigikogu moodustavate fraktsioonide esindajad. See kõlab nii: "Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale." Nii nagu näeb ette Eesti Vabariigi põhiseadus, mis on vastu võetud rahvahääletusel. Teine tekst: "Asudes Eesti Vabariigi Riigikogu liikme kohuste täitmisele, olen teadlik, et kannan selles ülesandes vastutust ainult 24. veebruaril 1918 väljakuulutatud Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees ning tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigile 1920. aasta Tartu rahulepinguga kehtestatud piirides ja Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu Eesti Vabariigi ja Eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele." Panen hääletusele ametivande teksti. Kes on selle poolt, et võtta Riigikogu liikme vandetõotuse tekstiks fraktsioonide kokkuleppel määratud tekst? Palun hääletada. Selle teksti poolt on 83, vastu 5, erapooletuid 2. Ametivande tekstiks loetakse fraktsioonide poolt kokkulepitud tekst. Ametivande teksti pidulikuks ettelugemiseks palun kõnetooli Riigikogu vanimat liiget austatud Jaan Krossi.

Austatud peatsed Eesti Vabariigi Riigikogu, minu veendumuse järgi VII Riigikogu liikmed! On saabunud hetk, et põhiseaduse nõuet mööda annaksime pühaliku ametivande. Vastava spetsiaalse teksti esialgsel puudumisel võtkem, nagu öeldud, sellekohane sõnastus põhiseadusest. Ma palun teid põhiseaduse § 61 2. lõikes leiduvate sõnade ärakuulamiseks, neisse süvenemiseks ja neile keskendumiseks püsti tõusta. "Riigikogu liikmeks valituna annan oma kohustuste täitmisele asumisel ametivande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale." Asugem teksti allakirjutamisele. (J. Kross annab allkirja.)

Juhan Aare Jüri Adams Priit Aimla Sulev Alajõe Toomas Alatalu Olav Anton Tiit Arge Rein Arjukese Lembit Arro Tiina Benno Jaanus Betlem Lauri Einer Ants Erm Ignar Fjuk Epp Haabsaar Illar Hallaste Rein Hanson Andres Heinapuu Rein Helme Jaak Herodes Mati Hint Liia Hänni Karin Jaani Arvo Junti Tõnu Juul Rein Järlik Kalle Jürgenson Toivo Jürgenson Vambo Kaal Aivar Kala Kaido Kama Indrek Kannik Jaan Kaplinski Tunne Kelam Avo Kiir Rein Kikerpill Krista Kilvet Valve Kirsipuu Heiki Kranich Kalev Kukk Tõnu-Reid Kukk Kalle Kulbok Tõnu Kõrda Tiit Käbin Ants Käärma Lembit Küüts Ülo Laanoja Mart Laar Marju Lauristin Katrin Linde Peeter Lorents Jüri Luik Ants-Enno Lõhmus Tiit Made Uno Mereste Paul-Olev Mõtsküla Ilmar Mändmets Aap Neljas Viktor Niitsoo Mart-Olav Niklus Ülo Nugis Mart Nutt Siiri Oviir Ralf R. Parve Vambola Põder Jüri Põld Mihkel Pärnoja Matti Päts Kalev Raave Jaanus Raidal Ivar Raig Kuno Raude Heiki Raudla K. Jaak Roosaare Vardo Rumessen Paul-Eerik Rummo Jüri Rätsep Vello Saatpalu Edgar Savisaar Riivo Sinijärv Tiit Sinissaar Arvo Sirendi Edgar Spriit Aime Sügis Andres Tarand Enn Tarto Kirill Teiter Tõnu Tepandi Jüri Toomepuu Olli Toomik Liina Tõnisson Toivo Uustalo Lauri Vahtre Arvo Vallikivi (Valton) Andra Veidemann Rein Veidemann Trivimi Velliste Heido Vitsur Ülo Vooglaid Raoul Üksvärav Lugupeetud Eesti Riigikogu liikmed! Vabariigi Valimiskomisjoni nimel õnnitlen teid ametisse astumise puhul. Ühinedes kogu Eesti rahva soovidega, soovin, et teie oleksite need, kes looksid ja tooksid meile tagasi riigi, mille ülimaks juhtprintsiibiks on vabadus, õiglus ja õigus. Olgu selle raske ülesande täitmisel teile armuline kõigevägevam. Ajalugu on õigete vastu alati õiglane. Suur tänu teile. (Kõlab Eesti hümn.) Kuulutan välja vaheaja kuni kella 12.30-ni. Siis koguneme saali oma esimeseks istungjärguks. V a h e a e g

Austatud Riigikogu liikmed! Kohaloleku kontroll. Kohal on 96 Riigikogu liiget, Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seaduse § 3 5. lõike alusel on Riigikogu otsustusvõimeline. Austatud Riigikogu liikmed, daamid ja härrad! Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seaduse § 3 4. lõike alusel kuulutan Riigikogu esimese istungjärgu esimese istungi avatuks.

Sõna Leedu Vabariigi Ülemnõukogu esimehe härra Landsbergise tervituse ettelugemiseks on professor Sigitas Kudarauskasel. Palun, härra Kudarauskas.

Ma tervitan Riigikogu, mille on demokraatlikult valinud Eesti rahvas, ja soovin kõigile saadikutele töökat meeleolu ja visadust ning vastupidavust. Mul ei ole kahtlust, et meie rahvad ja riigid seisavad külg külje kõrval nagu Balti ketis ka tulevikus. Vytautas Landsbergis. Vilnius, 2. oktoober 1992. (Tõlge leedu keelest.)

Austatud Riigikogu liikmed, läheme oma töökorra juurde. Teen ettepaneku kinnitada päevakord, see on teile välja jagatud. Päevakord näeb esimese ülesandena ette Riigikogu esimehe ja aseesimehe valimise, 2. päevakorrapunkt on Vabariigi Presidendi valimine, 3. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse avaldus tagasiastumise kohta, 4. päevakorrapunkt on Riigikogu kodukorra ja töökorra ajutine kehtestamine, 5. päevakorrapunkt on Riigikogu Kantselei moodustamine. Kes on selle poolt, et kinnitada nimetatud päevakord? Palun hääletada. Tuletan meelde, meil ei ole reglementi, mis määraks kindlaks, mismoodi me läbirääkimisi peame, mida keegi võib ja saab otsustada. Seepärast palun olla võimalikult konkreetne. Peeter Lorents, palun.

Teen ettepaneku mitte käsitleda päevakorras enne uue presidendi ametisse vannutamist valitsuse tagasiastumise avaldust, et mitte tekitada määramata ajaks täitevvõimuvaakumit.

Aitäh! Toomas Alatalu, palun.

Oma eelmises sõnavõtus lähtusite seadusest. Äsja te kuulutasite Riigikogu esimese istungi esimese istungjärgu avatuks. Kui aga lugeda Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seadust, siis seal on kirjas, et esimeseks istungiks kutsub Riigikogu kokku valimiskomisjoni esimees ja et ta juhib Riigikogu tegevust kuni Riigikogu esimehe valimiseni. Tähendab, istungi avab siiski Riigikogu esimees ja sellest lähtuvalt kehtiks see päevakord, mis on meie laual, loogiliselt ainult siin kirjas oleva 2. punktini, edasi otsustab Riigikogu kui kõrgeim seadusandlik organ ise oma päevakorra. Tänan!

Aitäh, härra Alatalu! Põhiseaduse rakendamise seaduse § 3 4. lõige ütleb: valimiskomisjoni esimees juhib Riigikogu tegevust kuni Riigikogu esimehe valimiseni. Mis Riigikogu tegevus on? Tema põhitöö vormiks on istungjärk või komisjonitöö, teisi vorme minu arust ette näha ei ole. Aitäh! Härra Jüri Toomepuu, palun.

Teen ettepaneku, et Riigikogu võtaks vastu põhiseaduse muudatuse, mis lubab presidenti valida rahva poolt, ja asuks eeltööle presidendi valimisteks.

Nii, rohkem ettepanekuid ei ole. Asume hääletama. Kõigepealt panen hääletusele päevakorra. Kes on päevakorra kinnitamise poolt? Palun hääletada. Esitatud päevakorra poolt on 71, vastu 13, erapooletuid 3. Seega on päevakord esitatud kujul kinnitatud. Ei. Praegu me härra Toomepuu protesti ... (Hääl saalist.) Senikehtinud traditsioonide järgi on ikka esimesena esitatud ettepanek pandud hääletusele. Nii härra Lorentsi kui ka teie ettepanek oleksid põhimõtteliselt muutnud kogu päevakorra. Aga ma arvan, et katki ei ole midagi. Asume seda päevakorda täitma, ja töö korras, kui spiiker on valitud ja kodukord määratud, on teil võimalik neid proteste alati uuesti üles võtta ja arutada, aga praegu läheme edasi päevakorraga.

Niisiis, Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimine. Austatud Riigikogu liikmed, teile on välja jagatud kaks juhendit, mis käsitlevad Riigikogu esimehe ja Riigikogu aseesimeeste valimist. Nendes juhendites olevad sätted on kooskõlastatud fraktsioonide esindajatega ja selles mõttes me võime lugeda need juhendid fraktsioonide poolt esitatuks. Juhend näeb ette, et eraldi viiakse läbi Riigikogu esimehe valimine ja Riigikogu aseesimeeste valimine. Mõlemad valimised on kehtiva põhiseaduse järgi iga Riigikogu esimene tööülesanne. Lisaks kahele fraktsioonide poolt kooskõlastatud juhendile sai Vabariigi Valimiskomisjon Keskfraktsiooni algatusrühmalt järgmise avalduse: "Valimise korraldamise juhendid on vastuolus Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimise eeskirjaga, mille koostas Ülemnõukogu poolt moodustatud ja Ülle Aaskivi poolt juhitud töörühm ja mis on kirja pandud Riigikogu kodukorra seaduse eelnõus. Nimetatud seaduse eelnõu on poliitiliste jõudude kokkuleppe väljendus ning vastab Põhiseaduse Assamblee tööpraktikale ja põhiseisukohtadele. Riigikogu esimehe ja aseesimeeste eraldi valimine, mida näevad ette valimiskomisjoni koostatud juhendid, tähendaks nihkumist konsensusdemokraatiast enamusdemokraatia suunas. Keskfraktsiooni algatusrühm teeb valimiskomisjonile ettepaneku viia valimise korraldamise juhend kooskõlla Riigikogu kodukorra seaduse eelnõuga ning korraldada Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimised ühekorraga hääletamise teel." Niipalju kui ma sellest aru saan, praeguse kodukorra seaduse eelnõu § 2 1.–3. lõikes ettenähtud tingimuste kohaselt. Keskfraktsiooni nimel on alla kirjutanud Edgar Savisaar. Härra Savisaar, kas minu poolt ettekantu on täpne ja kas te jääte oma ettepaneku juurde?

Lugupeetud valimiskomisjoni esimees, lugupeetud Riigikogu liikmed! Me lähtusime oma kirjutises järgmistest asjaoludest. Kõigepealt juba nimetatud kodukorra seaduse eelnõu, mis on valimine konsensusprintsiibil erinevate poliitiliste rühmituste ja poliitiliste huvide vahel. Lähtusime sellest, et Eesti poliitikas on viimasel ajal jõutud mitmetele ühistele seisukohtadele – nagu ka antud asjas –, esimene praktiline samm oli Põhiseaduse Assamblee juhtkonna valimine. Ühtlasi tahaks veel kord rõhutada, et juba vähemalt aasta Eesti poliitilises elus kasutatud ja deklareeritud konsensusdemokraatia asendamine järsult ühe pöördega enamusdemokraatiaga ei ole meie arvates õigustatud.

Tänan, härra Junti. Et sisuliselt on kaks ettepanekut, siis asugem nende hääletamisele, sest teist teed me leida ei oska. Kõigepealt panen hääletusele esimesena väljapakutud variandi, selle, mis on teil laual, ja Riigikogu aseesimeeste valimise korraldamise juhendi. Palun hääletada. Kes on selle poolt, et kinnitada teile esitatud Riigikogu esimehe valimise korraldamise juhend ja Riigikogu aseesimeeste valimise korraldamise juhend? Palun hääletada. Nende juhendite kinnitamise poolt oli 69 Riigikogu liiget, vastu 16, erapooletuid 14. Riigikogu esimees ja aseesimehed valitakse nimetatud juhendite järgi. Lugupeetud Riigikogu liikmed! Lubage, et ma väga põgusalt kordan mõningaid põhiseisukohti, mida need juhendid ette näevad. Esiteks. Riigikogu esimees valitakse Riigikogu aseesimeestest eraldi. Meil on vaja teha kaks hääletamisprotseduuri. Teiseks. Valida saavad kõik ametivande andnud Riigikogu liikmed, kui nad esitavad valimiskomisjonile vastava tõendi. Valimissedelile kantakse tähestikulises järjekorras kõik ülesseatud kandidaadid. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl, olgu kandidaate kui palju tahes. Ja nüüd sellest, kuidas hääletada. Sedelile kantakse kandidaatide nimed, iga nime ees on lahter või ruut, mis tuleb märgistada. Soovitan märgistada ristiga. Häälte lugemine on avalik, see toimub pärast hääletamise lõppu. Siinsamas saalis avatakse valimiskast ja tehakse kindlaks hääletustulemused. Viimane oluline moment on see, et pärast hääletusprotokolli ettelugemist on võimalik avaldada protesti, protestid palume avaldada kohe. Alles pärast protestide läbivaatamist, kui neid juhtub olema, kuulutatakse välja valimiste lõplikud tulemused. Kord on täpselt sama ka aseesimeeste valimisel. Hääletusruum asub siinsamas kõrval, te väljute saali peauksest ja tulete ringiga tagasi. Seal on valimislauad teie nimekirjaga, seal saate bülletäänid, seal on valimiskabiinid, valimiskast. Tagasi liigute sama marsruuti mööda. Selles nn. valimisruumis olete valimiste ajal ainult teie, lugupeetud Riigikogu liikmed, samuti on seal Vabariigi Valimiskomisjoni liikmed, teisi seal olla ei tohi. Nüüd lähme oma protseduuriga edasi: Riigikogu esimehe kandidaatide ülesseadmine. Kas fraktsioonid vajavad vaheaega või võime kohe asuda kandidaate üles seadma? Palun, Illar Hallaste.

Lugupeetud juhataja! Esitan fraktsiooni "Isamaa" poolt Riigikogu esimehe kandidaadiks Ülo Nugise.

Üks hetk, härra Hallaste, te ei pannud minu küsimust tähele. Kas fraktsioonid vajavad vaheaega kandidatuuride kooskõlastamiseks või veelkordseks läbikaalumiseks, "üheksandaks mõõtmiseks"? Ei näe sõnasoovijaid. Nii, härra Hallaste, arvestame siis teie esitatud ettepanekut. Esimesena esitatud kandidaat on "Isamaa" poolt härra Ülo Nugis. Palun, Peeter Lorents.

Valimisliitu "Kindel Kodu" kuulunud saadikute nimel esitan spiikri kandidaadiks härra Riivo Sinijärve.

Tänan! Palun, kas on veel kandidaate? Ei ole. Loeme sellega nimekirja suletuks. Edasi näeb protseduur ette kandideerijatelt nõusoleku küsimist. Riigikogu liige Ülo Nugis, kas te olete nõus kandideerima Riigikogu esimehe ametikohale?

Olen nõus.

Aitäh! Riigikogu liige Riivo Sinijärv, kas te olete nõus kandideerima Riigikogu esimehe ametikohale?

Olen nõus, jah.

Seega on siis nii Ülo Nugis kui ka Riivo Sinijärv nõus kandideerima Riigikogu esimehe ametikohale. Kes on selle poolt, et kanda valimissedelile Ülo Nugise ja Riivo Sinijärve nimi? Palun hääletada. Täielik üksmeel, 99 häälega on otsustatud kanda Riigikogu esimehe valimise sedelile Riigikogu liikmete Ülo Nugise ja Riivo Sinijärve nimi. Kuulutan valimissedelite ettevalmistamiseks välja vaheaja. V a h e a e g

Austatud Riigikogu liikmed, Vabariigi Valimiskomisjon on Riigikogu esimehe valimise läbiviimiseks asunud töökohtadele. Palun veel kord tutvuda esimehe valimise juhendiga. Kordan, hääletamine on salajane. Iga Riigikogu liige saab vastava dokumendi esitamisel hääletusruumist hääletussedeli. Seal on kaks lauda, palun vaadake, kumma laua juures teie nimekirjas olete, sealt saate sedeli. Palun siis minna valimiskabiini, mitte toimida nii nagu paljud meie valijad, kes ei taha valimiskabiini minna. Seejärel lasete oma märgistatud sedeli valimiskasti. Igaühel on üks hääl. Hääletamise lõpetamisest me anname kellaga märku. Siis koguneme saali. Teil on võimalus jälgida hääletustulemuste kindlakstegemist. Aitäh! (Riigikogu esimehe valimine.)

Hääletamine on lõppenud, hääletuskast on toodud saali. Teil kõigil on võimalus jälgida, kuidas Vabariigi Valimiskomisjon teeb kindlaks hääletustulemused. Riigikogu liikmed, daamid ja härrad! Loeme üle hääletussedelid. Alustame esimesena nimekirja kantust. Ülo Nugis. (Loeb ette Ülo Nugise nime 53 korda.) Riivo Sinijärv. (Loeb ette Riivo Sinijärve nime 47 korda.) Kehtetuks lugeda üks valimissedel, mis on märgistamata. Aitäh! Vormistame protokolli ja loeme protokolli kohe teile ette. Austatud Riigikogu liikmed, daamid ja härrad! Teen teatavaks Eesti Vabariigi Valimiskomisjoni protokolli Riigikogu esimehe valimise tulemuste kohta. Häältelugemisel tegi valimiskomisjon kindlaks järgmised tulemused: valijate nimekirja kantud Riigikogu liikmete arv on 101, valimissedeli saanud Riigikogu liikmete arv on 101, hääletamisest osavõtnud Riigikogu liikmete arv on 101. kehtetuks tunnistatud valimissedelite arv on 1, Riigikogu esimehe kandidaatide poolt antud häälte arv on 100. Riigikogu esimehe kandidaadi Ülo Nugise poolt antud häälte arv on 53, Riigikogu esimehe kandidaadi Riivo Sinijärve poolt antud häälte arv on 47. Kas on proteste valimiste läbiviimise korra kohta? Ei ole. Seega on Riigikogu liige Ülo Nugis valitud Riigikogu esimeheks. Aitäh! (Aplaus.) Härra Nugis, palun asuda oma ametikohustuste täitmisele.

Kolleegid, ma tänan usalduse eest. Jätkame vastavalt kinnitatud päevakorrale. Meil tuleb nüüd läbi viia Riigikogu aseesimeeste valimised. Printsiip on selline: kes saab kõige rohkem hääli, on üks aseesimees, kes saab järgmisena hääli, on teine aseesimees. Kui veel on kandidaate, jäävad nemad seekord mängust välja. Palun esitada Riigikogu aseesimeeste kandidaadid. Ants Erm.

Tere! Lubage mul ERSP fraktsiooni poolt esitada Riigikogu aseesimehe kandidaadiks härra Tunne Kelami.

Suur tänu! Härra Tunne Kelam esitatakse Riigikogu aseesimehe kandidaadiks. Olav Anton.

Keskfraktsiooni volitusel esitan Riigikogu aseesimehe kandidaadiks Edgar Savisaare.

Edgar Savisaar esitatakse Riigikogu aseesimehe kandidaadiks. Kas on veel kandidaate? Ei ole. Kas me võime nimekirja sulgeda? Suleme, suur tänu. Ma kuulutan välja vaheaja bülletääni trükkimiseks, et hääletust läbi viia. Töö jätkamisest annan teada. V a h e a e g

Kolleegid! Hääletussedelid on juba valmis, täpselt samamoodi võtame samade laudade juurest sedelid, läheme hääletuskabiini ja teeme oma valiku. Palun, algab hääletamine. (Riigikogu aseesimeeste valimine.)

Lugupeetud kolleegid! Sõna saab Eesti Vabariigi Valimiskomisjoni esimees härra Truuväli.

Austatud Riigikogu liikmed, daamid ja härrad! Ma loen hääletustulemused ette samas järjekorras, nagu kandidaatide nimed on valimissedelil, ja kui te ei pahanda, siis loen ette ainult perekonnanimed, et aega kokku hoida. (Loeb ette T. Kelami nime 50 korda ja E. Savisaare nime 41 korda.) Kaks valimissedelit on kehtetud seetõttu, et on märgistatud mõlema kandidaadi nimi, ja viis sedelit on kehtetud seetõttu, et ei ole märgistatud kummagi kandidaadi nime, seega on kokku seitse sedelit kehtetud. Üks hetk, me vormistame kohe protokolli. Aitäh!

Suur tänu! Lugupeetud Riigikogu! Ma palun kõnetooli Vabariigi Valimiskomisjoni esimehe, kes loeb meile ette valimistulemuste protokolli.

Härra esimees, austatud Riigikogu liikmed! Loen ette protokolli Riigikogu aseesimeeste valimise tulemuste kohta. Häältelugemisel tegi valimiskomisjon kindlaks järgmised tulemused: valijate nimekirja kantud Riigikogu liikmete arv oli 101, valimissedeli saanud Riigikogu liikmete arv oli 98, hääletamisest osavõtnud Riigikogu liikmete arv oli 98, kehtetuks tunnistatud valimissedelite arv oli 7, Riigikogu aseesimehe kandidaatide poolt antud häälte arv oli 91. Riigikogu aseesimehe kandidaadi Tunne Kelami poolt anti 50 häält, Riigikogu aseesimehe kandidaadi Edgar Savisaare poolt anti 41 häält. Kas on proteste valimiste läbiviimise kohta?

Kolleegid, kas on proteste? Ei ole.

Ei ole proteste. Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega on Tunne Kelam ja Edgar Savisaar valitud Riigikogu aseesimeesteks.

Suur tänu! (Aplaus.) Palun, härrad Tunne Kelam ja Edgar Savisaar, võtke kohad sisse. (Aplaus.) Suur tänu, kolleegid! Kui te lubate, üks päevakorraväline punkt. Ma palun kõnetooli härra Kuigi.

Lugupeetud daamid ja härrad! Tavaline inimene ei satu kuigi tihti siia kõnetooli, sellepärast kasutan meeldivat võimalust ühe päevakohase probleemi lahendamiseks. Oma sõnadest jääb väheseks, aga et tihti kasutatakse tsiteerimist, ütleksin kuulsa eesti rahva poja Joosep Tootsi sõnu meenutades: "Mis kinni ei jää, saab kinni löödud." See riistapuu, millega siin saalis hakatakse seadusi kinni lööma, on juhtumisi minu põuetaskus, see on ehtne ennesõjaaegne Riigivolikogu spiikeri haamer, mis on säilinud ühes perekonnas. Minu kätte sattus see haamer 5-6 aastat tagasi. Mul on rõõm anda see tagasi härra spiikerile. (Aplaus.) Tahaks loota, et selle haamriga te lööte kinni ainult õiglasi ja mõistlikke otsuseid ja ärge lööge omale sõrme pihta, sest siis tunneb seda valu terve Eestimaa. Aitäh!

Suur tänu, võtame teadmiseks ja täitmiseks. Lugupeetud kolleegid, on ettepanek kuulutada välja lõunavaheaeg, täpselt 1 tund. Töö jätkub 15.45. Juhatus peab omavahel nõu lõunavaheajal. V a h e a e g

Kas me võime jätkata? Jätkame 3. päevakorrapunktiga: Vabariigi Presidendi valimine. Ma palun ettekandeks kõnetooli Vabariigi Valimiskomisjoni esimehe härra Truuvälja. Härra Truuväli, kui tohib, ma annan enne mõne selgituse. Kolleegid, täna meil ei ole kehtestatud reglementi, see tähendab, ei ole määratud, kas võib pidada kõnesid, võtta sõna, ja kui, siis millises järjekorras ja kui pikalt. Kõik, mis toimub enne reglemendi vastuvõtmist, saab toimuda ainult Riigikogu loal, oma peaga ei tohi me mitte midagi teha. Kui tekib probleem, kas avada läbirääkimisi, pidada diskussioone, pöördun kohe Riigikogu poole. Kuidas Riigikogu otsustab, nii ka sünnib. Küll aga on loomulik, et on õigus esitada protseduurilisi küsimusi. See tähendab, et kui mõnest valimisseaduse nüansist ei saada täpselt aru, kui vajab selgitamist istungi läbiviimise kord, võib selle kohta küsimusi esitada. Ma oletan, et kolleeg Toomas Alatalu esitab küsimuse protseduuri kohta. Toomas Alatalu, palun.

Te andsite kõigepealt sõna.

Seda küll. Sellisel juhul oli see küsimus ennatlik, tavaliselt esitatakse küsimusi siis, kui ettekanne on peetud. Palun, härra Truuväli.

Härra esimees, austatud Riigikogu liikmed, daamid ja härrad! Vabariigi Presidendi valimise seaduse § 12 sätestab: kui otsesel valimisel jäi Vabariigi President valimata, siis võetakse Vabariigi Presidendi valimine Riigikogu istungjärgu päevakorda esimese küsimusena pärast Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimist. § 13 sätestab, et Vabariigi Presidendi valimist Riigikogus korraldab Vabariigi Valimiskomisjon. Vabariigi Valimiskomisjon, juhindudes Vabariigi Presidendi valimise seaduse §-dest 12, 13, 15 ja 16, kinnitas oma istungil 28. septembril k.a. juhendi Vabariigi Presidendi valimise korraldamise kohta Riigikogus. See juhend on teile välja jagatud. Sellele juhendile lisaks märgin järgmist. Esiteks, Vabariigi Presidendi valimise seaduse § 15 2. lõike kohaselt kantakse valimissedelile otsesel valimisel kahe enam hääli saanud kandidaadi nimi, alustades sellest kandidaadist, kes sai rohkem hääli. Sellest tulenevalt on Vabariigi Valimiskomisjon otsustanud kanda presidendi valimise sedelile Arnold Rüütli ja Lennart Meri nimi. Teine moment, mis vajab selgitamist. Valituks tunnistatakse kandidaat, kes sai üle poole kehtivaks tunnistatud häältest, s.o. 50% pluss üks hääl. Te leiate selle sätte Vabariigi Presidendi valimise seaduse § 15 punktist 6. Nüüd veel mõningad märkused Vabariigi Presidendi valimise korra kohta vastavalt juhendile. See juhend on põhimõttelistes küsimustes analoogiline kahe eelmise Riigikogus läbiviidud valimise juhendiga. Mõningad erinevad momendid. Punkt 2. Seekord te saate ümbriku koos valimissedeliga, millel on kahe kandidaadi nimi ja Vabariigi Valimiskomisjoni pitsat. See on teatud garantii. Te lähete valimiskabiini, teete oma otsuse ja enne kasti laskmist me lööme pitsati ka sellele ümbrikule. Arvesse võetakse ainult need valimissedelid ja ümbrikud, millel on olemas, nii ühel kui ka teisel, Vabariigi Valimiskomisjoni pitsat. Edasi punkt 3. Hääletamine toimub ühe tunni jooksul pärast selle väljakuulutamist Vabariigi Valimiskomisjoni esimehe poolt. See tähendab, et kui me läheme hääletama, on hääletamiseks aega üks tund. Kui kõik hääletajad on hääletanud enne tunni möödumist, anname jälle kellaga märku ja kutsume teid saali. Häältelugemine toimub täpselt samamoodi, avalikult, nii nagu kahel esimesel korral. Kui hääletustulemused teatavaks tehakse, on võimalik otsekohe esitada proteste. Need protestid võetakse arvele ja lahendatakse Vabariigi Valimiskomisjoni istungil. Ka sellest istungist võivad osa võtta kõik soovijad. Pärast protestide lahendamist kuulutatakse välja valimistulemused. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Üks hetk, härra Truuväli, võimalik, et esitatakse küsimusi protseduuri kohta. Toomas Alatalu.

Lugupeetud spiiker, härrad aseesimehed, lugupeetud saadikud, lugupeetud härra Vabariikliku Valimiskomisjoni esimees! Te juhtisite tähelepanu sellele, et Riigikogu esimehe, aseesimeeste ja Vabariigi Presidendi valimise juhendid, mis on välja jagatud, on üksteisega küllaltki sarnased. Samal ajal on valitavatel isikutel siiski erinev kaal ja ilmselt ei pea rõhutama presidendi erilist osa. Te tsiteerisite siin mitut seadust, aga ma suvatsen juhtida tähelepanu sellele, et Ülemnõukogu 16. aprilli otsuses Vabariikliku Valimiskomisjoni moodustamise kohta on fikseeritud, et see komisjon moodustati ainult rahvahääletuse korraldamiseks. Ja teine, millele ma tahan tähelepanu juhtida, on Riigikogu valimisseaduse § 12, kus on loetletud valimiskomisjoni volitused. Minu arvates on tänases protseduuris võimalik kasutada ainult seda punkti, mis on seotud hääletussedelite koostamise ja hääletustulemuste kokkuvõtete tegemisega Vabariigi Valimiskomisjoni poolt. Asjade säärast juriidilist seisu ning presidendiameti tähtsust arvestades teengi ettepaneku, et Riigikogu moodustaks ise valimiskomisjoni presidendivalimise teise vooru korraldamiseks Riigikogus. Silmas pidades olemasolevat seadustikku, võiksid sel komisjonil olla jaoskonnakomisjoni volitused. Arvestades, et meil tuleb siiski eeskätt valida, peaks olema igati loomulik ja loogiline ka kandidaatide kohalolek, seda enam, et presidenti valides võtab iga Riigikogu liige endale ka vastutuse Vabariigi Presidendi isiku ees. Kandidaatide kohalviibimine on vajalik kas või selleks, et saaks neile küsimusi esitada. Nii et minu ettepanek on n.-ö. alternatiiv härra Truuvälja poolt pakutule, s.t. et Riigikogu ise moodustaks valimiskomisjoni ja et kohal viibiksid ka presidendikandidaadid.

Kui te lubate, ma vastan ainult ühele küsimusele, ülejäänud küsimused ei kuulu minu pädevusse. Vastuvõetud Vabariigi Presidendi valimise seaduse 6. peatüki § 13 kõlab järgmiselt: "Vabariigi Presidendi valimist Riigikogus korraldab Vabariigi Valimiskomisjon." Härra Alatalu ettepanek tähendab, et esimese sammuna tuleb muuta Vabariigi Presidendi valimise seadust. Aitäh!

Suur tänu! Ma palun veel härra Truuväljal jääda kõnetooli. Ma annan vajalikud selgitused. Kolleegid, me leppisime omavahel kokku, et me esitame protseduurilisi küsimusi, mis võiksid olla sellised: kas valimisseadust tuleb tõlgendada nii või naa, kas käsilolevat päevakorrapunkti juhitakse nii või naa. See, mis sisuliselt puudutab päevakorrapunkti, ei kuulu praegu arutamisele ilma Riigikogu loata. Härrad Mõtsküla ja Toomepuu, kui te tahate küsida midagi protseduuri kohta, tehke seda, palun. Kui te teete sisulise ettepaneku, pöördun Riigikogu poole. Paul-Olev Mõtsküla.

Lugupeetud esimees, aseesimehed, lugupeetud valimiskomisjoni esimees, lugupeetud kolleegid, daamid ja härrad! 29. septembril k.a. pöördusin avaliku kirjaga härra Arnold Rüütli, härra Lennart Meri ja härra Eerik-Juhan Truuvälja poole. Ma palusin täna seda dokumenti paljundada ja jagada Riigikogu liikmetele koos minule laekunud härra Arnold Rüütli vastusega. Kahjuks seda laudadel ei olnud. Ma ei koorma teie tähelepanu selle kirja ettelugemisega, vaid pöördun, kolleegid, teie poole palvega võtta arvesse situatsiooni, milles viibib Eesti Vabariik, neid ohtusid, mis seisavad meie teel seoses tekkinud situatsiooniga niihästi Riigikogus kui ka selle ümber, ja taotleda või toetada taotlust, et presidendikandidaate ei hääletataks lihtsalt niisama, vaid et nad tuleksid Riigikogu ette küsimustele vastama. Siin ma luban enesele tsiteerida selle avaliku kirja 3. punkti: "Millisena te näete jõudude paigutust vastvalitud Eesti Vabariigi Riigikogus, et oleks välistatud Riigikogu purunemine ning et oleks maksimaalselt tagatud Eesti kodanikuühtsuse, ma rõhutan, mitte rahvaühtsuse, vaid Eesti kodanikuühtsuse väljaviimine praegusest eluohtlikust kriisist ning selle kodanikuühtsuse järsk tugevnemine?" Arvatavasti on see küsimus nii tähtis, et ma palun tungivalt, lugupeetud kolleegid, kaaluda ja toetada ettepanekut kutsuda presidendikandidaadid siia Riigikogu ette, nõnda nagu viitas sellele ka härra Alatalu. Ma tänan tähelepanu eest!

Pärast kolleeg Jüri Toomepuu küsimust, ma oletan, et see on protseduuriline, pöördun ma Riigikogu poole. Jüri Toomepuu.

Teen Riigikogule sisulise ettepaneku praeguse päevakorrapunkti kohta.

Sisulist ettepanekut Riigikogule saab teha Riigikogu loal. Härra Truuväli, palun minge oma istekohale. Kolleegid, me viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohal on 100 rahvasaadikut, puudub 1. Ma selgitan asjaolusid. Lugupeetud Riigikogu liikmed, ma panen teie ette hääletusele ühe protseduurilise küsimuse. Kes on selle poolt, et viia läbi presidendi valimine ilma läbirääkimisteta? See tähendab, et ei esitata sisulisi küsimusi, ei võeta sõna, ei peeta kõnesid ega tehta sisulisi ettepanekuid. Nii tuleb seda mõista. Kui Riigikogu langetab lihthäälteenamusega otsuse, et presidendi valimine viiakse läbi ilma läbirääkimisteta, siis nii see ka toimub. Kui Riigikogu seda otsust ei langeta, siis teeb juhatus teile ettepaneku, millise võimaliku ajutise reglemendi järgi me võiksime seda päevakorrapunkti arutada. Kõigepealt esimene ettepanek. Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et viia presidendi valimine läbi ilma läbirääkimisi avamata? Palun hääletada. Selle ettepaneku poolt on 51 rahvasaadikut, vastu on 40, 7 jäid erapooletuks, presidendi valimine viiakse läbi ilma läbirääkimisi avamata. Kas ma võin oletada, et kolleeg Ants Käärmal on protseduuriline küsimus kas valimisseaduse nüansside või käsiloleva päevakorrapunkti arutelu kohta, kas on nii? Kui, kolleegid, te puudutate sisulisi küsimusi, siis ma pean teid katkestama. Ants Käärma.

Tänan, härra esimees! Tegelikult oli mul küsimus härra Truuväljale.

Härra Truuväli tuleb kohe kõnetooli. Palun, härra Truuväli.

Austatud härra Truuväli! Riigikogu valimisseaduse § 11 sätestab Eesti Vabariigi Valimiskomisjoni volitused, samuti jaoskonnakomisjoni volitused. Kuidas saab Vabariigi Valimiskomisjon võtta endale jaoskonnakomisjoni funktsioonid, et viia läbi hääletamine, lugeda hääled, panna pitsateid sedelitele jne. Kas te võite selgitada? Minu meelest ei ole seda Vabariigi Presidendi valimise seaduses üldse käsitletud. Aitäh!

Austatud rahvasaadik! See, mida te praegu tsiteerisite, puudutab Riigikogu valimist, selleks on tõepoolest olemas organisatsioon, mis koosneb kolmest astmest: Vabariigi Valimiskomisjonist, territoriaalkomisjonidest ja jaoskonnakomisjonidest. Aga ma kordan, Vabariigi Presidendi valimise seaduse § 13 on pealkirjastatud järgmiselt: "Valimise korraldamine Riigikogus". Seal on kirjas, et Vabariigi Presidendi valimist Riigikogus korraldab Vabariigi Valimiskomisjon, mis tähendab, et antud juhul täidab Vabariigi Valimiskomisjon neid ülesandeid, mida Riigikogu valimistel täidab jaoskonnakomisjon. Ka täna Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimistel täitis Vabariigi Valimiskomisjon samu ülesandeid, mida täitis jaoskonnakomisjon. Tähendab, seaduse järgi mingit vastuolu ei ole.

Suur tänu! Paul-Olev Mõtsküla.

Lugupeetud härra esimees! Ma olen pisut segaduses ega saa ühest momendist täpselt aru. Enda meelest tegin ma ettepaneku enne teie ettepanekut. Et minu ettepanek oli teistsuguse sisuga kui teie ettepanek, teie ettepanek järgnes minu ettepanekule, siis küsin, kumma Riigikogu liikme häälel on tugevam kaal? Ma tänan teid!

Meie kui Riigikogu liikmete hääled on võrdsed, küll aga langetas Riigikogu otsuse, et ta on nõus seda päevakorrapunkti arutama ilma läbirääkimisteta. Jüri Toomepuu.

Mul on hea meel, et oleme teinud suure edusammu demokraatia jaluleseadmiseks Eesti Vabariigis, me oleme jõudnud partei diktatuurist parteide diktatuurini.

Kolleegid, me kõik mõistame ju, mis on küsimus. Küsimus on küsilause ja käib protseduuri kohta. Arvo Sirendi.

Austatud kolleegid, ma ei tea, kas ma oskan esitada nii sisuvaest küsimust nagu härra spiiker. Kuid ma küsin: kas äsja toimunud hääletus lõi pretsedendi ja edaspidi tehaksegi kõik otsused ilma läbirääkimisteta, mehaanilise hääletusega? Tänan!

Ei, härra Sirendi, päris kindlasti mitte. Me võtame veel täna vastu kodukorra seaduse ja töökorra seaduse, seda küll ajutiseks. Päevakorrapunktide arutamise kord sätestab ettekanded, sõnavõtud, kõned ja küsimused. Kuid hetkel meil ei ole sellist kodukorda. Peeter Lorents.

Austatud härra juhataja, austatud saadikud, austatud külalised! Mul on küsimus, mis on protseduurilise iseloomuga ja ühtlasi protest. Ma olen seisukohal, ja ma arvan, et paljud saadikud on seisukohal, et rikuti protseduuri, sest härra Mõtsküla ettepanek oli tõepoolest esitatud enne teie oma ja seetõttu oleks olnud loogiline hääletada kõigepealt härra Mõtsküla ettepanekut. Teen ettepaneku see viga parandada, lugeda eelmine hääletustulemus kehtetuks ja hääletada kõigepealt härra Mõtsküla ettepanekut.

Härra Lorents, ma lükkan protesti tagasi ja seda ka formaalselt, sest et tõesti ei ole praegu reglementi. Küll aga ma värskendan teie mälu: juba enne, kui algas küsimuste esitamine, selgitasin, kuidas ma seda päevakorrapunkti arutan. Ma selgitasin, mida peetakse silmas protseduuriliste küsimuste all, mida sisuliste küsimuste all. Tiit Made.

Austatud eesistuja, kas ma sain õigesti aru, et presidendikandidaate täna Riigikogu liikmetele ei näidata, kuigi nende pildid olid tänases "Päevalehes"? Tahaksin ikka enne valimist oma silmaga näha, et nad on elu ja tervise juures: et me suudaksime otsustada. Nüüd on siis küsisõna. Kas te olete nõus panema hääletusele minu ettepanekut, et presidendikandidaadid oleksid enne hääletamist Riigikogu saalis? Ma tänan!

Riigikogu juba langetas otsuse, kuid kodurahu huvides panen selle veel kord hääletusele, et sõnastus oleks täpsem. Ma pöördun Riigikogu poole jaatavas vormis. Kes on selle poolt, et presidendi valimine viiakse läbi, ilma et presidendikandidaadid viibiksid saalis? (Aplaus.) Kas kõik said aru? Ma kordan. Presidendikandidaadid ei viibi praegu saalis. Ettepanek on kutsuda nad saali, on nii? Ma juba korra panin selle küsimuse Riigikogu ette. Riigikogu seda ei toetanud. Ma selgitasin teile, kolleegid, et me arutame seda päevakorrapunkti ilma läbirääkimisteta, ja selgitasin, et see tähendab ka seda, et me ei kutsu siia presidendikandidaate. Kodurahu huvides olen valmis panema selle küsimuse teist korda hääletusele. Küsimus on sellises sõnastuses: kes on selle poolt, et me kutsume presidendikandidaadid valimise juurde? Jaatavas vormis on ka see küsimus: kes on selle poolt, et me ei kutsu presidendikandidaate valimise juurde? Härra Lorents, ma juhin tähelepanu sellele, et jääme korrektseks, ja palun mulle anda spikker Peeter Lorentsi jaatavas vormis oleva redaktsiooni kohta. See võib harjumatule kõrvale teinekord tunduda kummalisena, kuid saalist tulnud ettepanekute sõnastamisel on oma metoodika, sest need on muudatusettepanekud. Te harjute sellega ära. Ma tahtsin meelega vältida seda sõnastust, lähtudes oma eelnenud lausest, kuid antud juhul ma arvan, et see on õigem, ja ma panen küsimuse sellises sõnastuses hääletusele, nagu see on esitatud. See lähtub loogikast. Muudatusettepanekute esitamise loogika on teistsugune. Kes on selle poolt, et kutsuda mõlemad presidendikandidaadid enne hääletamist Riigikogu ette? Nii mõistetakse küsimust siis, kui on tegemist loogilise aruteluga, keskusteluga. Rohkem kommentaare pole vaja. Võin ma sedamoodi hääletusele panna? Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et kutsuda mõlemad presidendikandidaadid enne hääletamist Riigikogu ette? Selle ettepaneku poolt on 38 rahvasaadikut, vastu 50, 11 jäid erapooletuks. See ettepanek ei leidnud toetust. Minu meelest peaks nüüd kõik selge olema. Härra Mõtsküla, kas te esitate mulle küsimuse?

Mul on kõik selge. Tänan!

Suur tänu! Kas me võime asuda valimist läbi viima? Kõik juhtnöörid on teile antud. Vaheaeg üks tund. V a h e a e g

Lugupeetud Riigikogu liikmed, kas teil on midagi selle vastu, kui me alustame varem häältelugemist, kuna kõik Riigikogu liikmed on juba hääletanud? Tundub, et ollakse nõus. Lugupeetud Riigikogu liikmed, asugem kõik töökohtadele. Vabariigi Valimiskomisjoni esimees härra Truuväli, palun asuda häältelugemisele.

Härra esimees, austatud Riigikogu liikmed, daamid ja härrad! Loen ette häältelugemise tulemused, alustame nimekirjas esimesena märgitud härra Arnold Rüütlist. Kokku 31 poolthäält. Härra Lennart Meri. Kokku 59 poolthäält. Kehtetuks tunnistati 11 valimissedelit, ühel on märgistatud mõlemad, ülejäänud kümme sedelit on märgistamata. Aitäh!

Suur tänu! Palun koostage protokoll. Vastavalt Vabariigi Presidendi valimise seaduse §-le 16 kuulutab valimistulemused välja Vabariigi Valimiskomisjoni esimees.

Härra esimees, austatud Riigikogu liikmed, daamid ja härrad! Vabariigi Presidendi valimine Riigikogus 5. oktoobril 1992. Protokoll Eesti Vabariigi Presidendi valimise tulemuste kohta Riigikogus. Häältelugemisel tegi valimiskomisjon kindlaks järgmised tulemused: valijate nimekirja kantud Riigikogu liikmete arv on 101, valimissedeli saanud Riigikogu liikmeta arv on 101, hääletamisest osavõtnud Riigikogu liikmete arv on 101. Kehtetuks tunnistatud valimissedelite arv on 11, presidendikandidaatide poolt antud häälte arv on 90. Presidendikandidaat Arnold Rüütli poolt antud häälte arv on 31. Presidendikandidaat Lennart Meri poolt antud häälte arv on 59. Palun, kas on proteste valimiste läbiviimise korra kohta?

Kolleegid, kas on proteste? Ei ole.

Siis lubage teha teatavaks Vabariigi Valimiskomisjoni otsus Vabariigi Presidendi valimise kohta Riigikogus. Vabariigi Presidendi valimise seaduse § 15 6. lõike kohaselt on Vabariigi Presidendiks valitud Lennart Meri. (Aplaus.)

Jätkame vastavalt kinnitatud päevakorrale: Vabariigi Valitsuse avaldus tagasiastumise kohta. Kolleegid, minupoolsed selgitused. Meil ei ole ikka veel kodukorra seadust ja ei ole ühtegi kehtivat reglementi. Kui me soovime oma arvamust avaldada, siis ainult Riigikogu nõusolekul. Käesoleval juhul, kolleegid, talitab Vabariigi Valitsus vastavalt põhiseadusele. Avalduse esitamise hetkest hakkab lugema see tähtaeg, mille vältel Vabariigi President peab määrama uue peaministrikandidaadi. Ma kordan. Kui me tahame esitada sisulisi küsimusi või avaldada oma arvamust valitsuse kohta, siis ainult Riigikogu nõusolekul. Ma palun kõnetooli härra peaminister Tiit Vähi.

Austatud härra eesistuja, austatud Riigikogu, daamid ja härrad! Mul on rõõm lahkuva valitsuse nimel tervitada Eesti Vabariigi kodanike valitud Riigikogu, olles veendunud, et Eestimaa ja Eesti rahva tulevik on kindlates kätes. Rahvas on teinud oma valiku. Õnne ja edu teile! Minu juhitud valitsus astus ametisse kui üleminekuvalitsus kaheksa kuud tagasi. Meie tegevuse eesmärk on olnud Eesti riigi iseseisvuse taastamine ja kindlustamine, majanduse stabiliseerimine, riigis ühiskondliku rahu tagamine. Me oleme tegutsenud programmi järgi, mis on täna teile välja jagatud. Oma eesmärkides ja otsustes oleme olnud parempoolne valitsus, aga me oleme vaadanud aeg-ajalt ka üle õla tagasi, veendumaks, et edasiminekul ei lohiseks saba poris ja prügikastides. Me oleme pidanud silmas eesmärki, et Eestimaal oleksid kõik toidetud, et kõigil oleks soe tuba ja lastel kooliriided. Me arvame, et talvega Eesti rahvast kohutada ei maksa. Me pole talveks kehvasti ette valmistatud. Kui keegi peaks kartma ametit vastu võtta, siis meie valitsus on valmis edasi töötama. Me oleme täies koosseisus. Samas ütleme: tasakaal on habras, tarvis on teha edasi igapäevast tööd. Oma maa ja rahva ees vastutame 30. jaanuarist 1992 kuni selle momendini, mil ametisse astub uus valitsus, siis vastutab juba tema. Ma tänan kõiki, kes on meiega koostööd teinud – Ülemnõukogu, Eesti Komiteed, eelmist valitsust ja omavalitsusi. Majandusinimesena poliitikasse tulnuna olen saanud aru, et poliitikule peab olema kõige tähtsam mitte võimujanu, vaid eetika ja kultuur ning kohuse- ja vastutustunne oma maa ja rahva ees. Eesti Vabariigi Valitsuse nimel esitan teile valitsuse tagasiastumise palve vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 92. Austatud Riigikogu, ma tänan teid. Veel kord jõudu ja edu teile! Aitäh!

Suur tänu, härra Vähi! (Aplaus.) Lugupeetud kolleegid! Mul on alust arvata, et olete valmis otsust valitsuse tagasiastumise kohta vastu võtma ilma läbirääkimisteta. Kontrollime kohalolekut. Kohal on 99 saadikut, puudub 2. Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et võtta vastu otsus Vabariigi Valitsuse tagasiastumise kohta? Palun hääletada. Selle ettepaneku poolt on 96 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, 2 jäid erapooletuks, Riigikogu otsus on vastu võetud.

Lugupeetud kolleegid! Kuidas te suhtute sellesse, kui me muudame kinnitatud päevakorras viimase kahe punkti arutamise järjekorda? Võtaksime praegu arutlusele Riigikogu Kantselei moodustamise. Olete nõus? Ma tänan! Kolleegid, kuidas te suhtute sellesse, kui selles päevakorraküsimuses teeb meile ettekande endine Ülemnõukogu kantselei ülem härra Propst? Mõni lause probleemi kohta.

Lugupeetud Riigikogu esimees, lugupeetud Riigikogu liikmed! Selleks, et Riigikogu saaks normaalselt töötada, on vaja moodustada Riigikogu Kantselei. Riigikogul tuleb lähemas tulevikus kinnitada kantselei struktuur. Vahepeal aga Riigikogu Kantselei ülem, kelle kinnitab juhatus, võiks pidada läbirääkimisi alatiste komisjonide esimeeste ja fraktsioonide esimeestega uue struktuuri kujundamise üle. On ettepanek ja palve see otsus vastu võtta, et Riigikogu saaks kohe edukalt töötada. Aitäh!

Suur tänu, härra Propst, ma tänan! Meie tingimused protseduuri kohta on endiselt jõus. Kui Riigikogu soovib arutada kantselei tööga seonduvat, siis ta peab selle kohta oma otsuse langetama. Küll aga võidakse esitada küsimusi protseduuri kohta. Ma ütlen veel kord, seda otsust oleks tarvis selleks, et inimesed saaksid täna, homme, lähipäevadel meid teenindada, mitte rohkem, muidu neil ei ole selleks seaduslikku õigust. Härra Kalle Kulbok, kas on protseduuriline küsimus?

Lugupeetud eesistuja, lugupeetud juhatuse liikmed, lugupeetud Riigikogu liikmed! On üks tähtis küsimus. Omaaegses Eesti Vabariigis nimetati Riigikogu istungjärguks poolt aastat suvevaheaja ja talvevaheaja vahel. Nüüd on meie ees küsimus, kas me tahame lähtuda Ülemnõukogu järjepidevusest või omaaegse Eesti Vabariigi Riigikogu järjepidevusest ja teha selgeks mõiste "istungjärk", kas me nimetame istungjärguks poolaastat või iga töönädalat.

Suur tänu, härra Kulbok, me tuleme selle küsimuse juurde järgmises päevakorrapunktis veel täna. Kas ma võin selle päevakorrapunkti otsuse eelnõu panna hääletusele?

Ma juhin tähelepanu, et eelnõus on sõna "istungjärk". Juhul, kui me käsitleme istungjärku poolaastana, tuleks meil üle aasta oodata.

Härra Kulbok, ma sain just nimelt nii aru. Kas ma võin panna hääletusele Riigikogu otsuse eelnõu kantselei moodustamise kohta? Ma oletan, protseduuriline küsimus mulle, mitte sisuline kantselei kohta? Jüri Adams.

Härra eesistuja, mul ei ole isegi mitte küsimus. Lähtudes kolleeg Kulboki tõstatatud küsimusest, teen ettepaneku asendada sõnad "kolmandale istungjärgule" sõnadega "kahe nädala jooksul" või "kolme nädala jooksul", see lahendaks vaidluse ja me saaksime otsuse vastu võtta.

Kas autorid on nõus, kolm nädalat? Teeme eelnõusse muudatuse – kolm nädalat. Kohaloleku kontroll. Kohal on 96 rahvasaadikut, puudub 5. Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et võtta vastu Riigikogu otsus Riigikogu Kantselei moodustamise kohta? Palun hääletada. Selle ettepaneku poolt on 96 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid liikmeid ei ole, otsus on vastu võetud.

Lugupeetud Riigikogu, nüüd siis viimane päevakorrapunkt: Riigikogu kodukorra ja töökorra seaduse ajutisest kehtestamisest. Ülemnõukogu ajal moodustati töögrupp, kes valmistas ette nende seaduste eelnõud. Praegustest Riigikogu liikmetest oli selle töögrupi liige härra Illar Hallaste. Ma palungi, et ettekande selles küsimuses teeks härra Illar Hallaste. Mis juhtus, härra Kalle Kulbok, kas mulle on protseduuriline küsimus?

Ma registreerisin ennast sõnavõtuks pärast ettekannet.

Pärast ettekannet ei saa sõnavõtuks registreerida, saab registreerida pärast seda, kui kodukord on kehtestatud, s.t. et nii Riigikogu kodukorra seadus kui ka töökorra seadus on ajutiselt kehtestatud. Läbirääkimised sellel teemal tulevad siis, kui me hakkame neid seadusi lugema, tõenäoliselt veel isegi sellel istungjärgul, s.t. sel nädalal. Iga asi omal ajal. Mul on teada, härra Kulbok, teil on esitatud ka parandusettepanekud, kuid varavõitu, need esitatakse pärast esimest lugemist. Palun, härra Hallaste.

Austatud härra esimees, lugupeetud juhatus, lugupeetud Riigikogu liikmed! Selle töörühma moodustas Ülemnõukogu. Praegu on meil väga raske olukord, ühelt poolt ei ole seadust, mille alusel Riigikogu saaks töötada, ja teiselt poolt selleks, et seda seadust vastu võtta, peab olema mingi kord, mille kohaselt see vastu võetakse. Töörühm pakub välja järgmise lahenduse: kehtestada Riigikogu kodukorra seaduse ja töökorra seaduse eelnõud Riigikogu töö alusena kuni nende seaduste vastuvõtmiseni, kuid mitte kauemaks kui esimeseks kuueks istungjärguks. Võimalik oleks ka lühem aeg. Ma loodan, et on reaalne, isegi võimalik need seadused vastu võtta kolme nädala jooksul, kuid pikem aeg võimaldaks meil töötada nende alusel ka siis, kui nende kohta peaks tulema väga palju parandusettepanekuid ja teist lugemist on tarvis mitu korda katkestada, et me ei peaks uuesti samalaadse otsuse juurde pöörduma. Ma tean, et eri fraktsioonidel on palju parandusettepanekuid nii töökorra seaduse eelnõu kui ka kodukorra seaduse eelnõu kohta. Need parandusettepanekud tuleks esitada pärast esimest lugemist, siis, kui meil on juba kehtestatud need seadused praeguse töö alusena. Praegu me töötame Riigikogu otsuse eelnõu kallal. Neid parandusettepanekuid, mis on seaduseelnõude endi kohta, me täna käsitleda ei saa. Küll aga saab sellesse otsusesse, kui Riigikogu niimoodi otsustab, sisse kirjutada piiranguid, näiteks jätta mingi peatükk või paragrahv selle otsusega kehtestamata. Ma tahan juhtida tähelepanu ühele trükiveale, mis on töökorra seaduse eelnõus. Tegemist on § 8 2. lõikega. Töörühma esialgses tekstis olid alternatiiv ja põhitekst. Nüüd on need sassi läinud, sisse on jäänud eelviimane lause, mis siia kuuluma ei peaks. See lause, mis tuleb maha tõmmata, on: "Asendusliiget ei määrata enne ühe kuu möödumist tagasiastumise kuupäevast." Juhin tähelepanu sellele, et lause on vastuolus § 12 1. lõikega, kus on öeldud risti vastupidi, et asendusliikme määrab Vabariigi Valimiskomisjon hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates Riigikogu liikme staatuse saamisest. See on kõik.

Suur tänu! Kolleegid, kui soovitakse seda otsuse eelnõu sisuliselt muuta, peab Riigikogu selle kohta oma otsuse veel langetama. Praegu ma oletan, et head kolleegid soovivad esitada küsimusi protseduuri kohta. See tähendab selle kohta, miks seda istungit niimoodi juhatatakse, või midagi sellesarnast. Läbirääkimisi ei ava me enne, kui Riigikogu ei ole seda otsustanud. Kas on protseduurilisi küsimusi? Kas Ants Ermil on protseduuriline küsimus?

Ma ei oska öelda, kas see on protseduuriline küsimus. Mul on siiski ettepanek läbirääkimised avada, et otsust täiendada.

Sellisel juhul annan selle Riigikogule otsustada. Niipalju teile selgituseks: kui me peaksime kehtestama ajutiselt ja hiljem ka alaliselt sellise kodukorra seaduse ja töökorra seaduse, siis vastavalt seaduse sätetele arutame päevakorrapunkte nii, nagu kord ette näeb. Võimalik, et see on viimane kord, kui me peame niimoodi küsimusi arutama, see on ka mulle ebamugav. Ma siiski kutsun Riigikogu üles seekord otsust vastu võtma ilma läbirääkimisteta. Panen selle teie ette hääletusele. Niipalju veel teadmiseks, et selle seaduse või õigemini mõlema seaduse eelnõu lugemine algab tõenäoliselt veel sel nädalal. Kohaloleku kontroll. Kohal on 97 rahvasaadikut, puudub 4. Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et võtta vastu otsus käsilolevas päevakorrapunktis ilma läbirääkimisteta? Selle ettepaneku poolt on 49 rahvasaadikut, vastu on 36, 7 jääb erapooletuks, otsus on vastu võetud. See eelnõu pannakse hääletusele ilma läbirääkimisteta. Kes on tellinud sõna või soovib mulle esitada protseduurilist küsimust, tõstku käsi. Kalle Kulbok.

Ma väga vabandan, mulle on jälle arusaamatu, kas me võtame vastu otsuse kolmeks aastaks või kuueks nädalaks.

Me võtame selle otsuse vastu sel juhul, kui Riigikogu nii hääletab, selleks tähtajaks, mida nimetas ettekandja. Mitu istungjärku see oli? Kuus istungjärku. Liia Hänni.

Kas see on kolm aastat või kuus nädalat?

Vaat seda otsustab Riigikogu siis, kui ta kodukorra seaduse vastu võtab. Me arvame, et see on kuus nädalat. Tõenäoliselt on kuus nädalat. Kas Liia Hännil oli protseduuriline küsimus? Liia Hänni.

Lugupeetud Riigikogu esimees, kas meie otsus mitte avada läbirääkimisi tähendab ka seda, et selle eelnõu kohta ei saa parandusettepanekuid esitada?

Oi ei, Liia Hänni, ilmselt kolmapäeval me alustame esimese lugemisega. Ei, selle otsuse eelnõu kohta võib. Palun esitada mulle kirjalikult. Kellel veel oli protseduuriline küsimus? Vambola Põder.

Asendame siis sõnad "kuueks istungjärguks" sõnadega "kuueks nädalaks".

Tooge siis mulle vastav parandusettepanek. Kellel veel oli protseduuriline küsimus?

On juba teie juures.

Minul on Liia Hänni parandusettepanek ja tema teeb ettepaneku kehtestada kolmeks nädalaks. Kas see rahuldab kuningriiklasi? Kui rahuldab, siis pole teil vaja esitada, kui Riigikogu nii soovib. Ma oletan, et protseduurilisi küsimusi rohkem ei ole. Tänan! Illar Hallaste, palun kõnetooli, meil on niimoodi lihtsam teha. Kas autorid aktsepteerivad Liia Hänni parandusettepanekut?

Üks ettepanek on kehtestada Riigikogu kodukorra seadus ajutisena ilma §-ta 7 (alatised komisjonid) ja teine ettepanek on piirata ajutisena kehtestatud Riigikogu kodukorra kehtivuse aega 3 nädalaga. Põhimõtteliselt miks mitte.

Selge. Aitäh, härra Hallaste! Teeme eelnõus need muudatused ja nüüd paneme hääletusele. Kohalolekut ma enam ei kontrolli, sest selle päevakorrapunkti sees on juba kontrollitud. Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et võtta vastu otsus Riigikogu kodukorra ja töökorra ajutise kehtestamise kohta? Selle ettepaneku poolt on 80 Riigikogu liiget, vastu on 3, 12 jäid erapooletuks. Otsus on vastu võetud. Sellest hetkest peale on meie tegevus reglementeeritud ja paljud sekeldused jäävad seetõttu ära. Mul on härra Kulbokile ettepanek, et ta võtaks praegu parandusettepanekud tagasi, et need kaduma ei läheks, ja esitaks need pärast seaduse esimest lugemist. Päevakord on sellega ammendatud. Illar Hallaste.

Lugupeetud härra juhataja, vastavalt äsja kehtestatud kodukorrale annan Riigikogu juhatusele taotluse registreerida fraktsioon "Isamaa" 30-liikmelisena. Palun.

Mul on teile selline palve, kolleegid, võtke vaevaks ja leidke täna õhtul aega põhjalikult sirvida neid eelnõusid, sest juba homme algab Riigikogu töö vastavalt nendele seadustele. Plenaaristungi algus on homme kell 10 selles saalis. Juhatus jääb veel nõu pidama.