Tere hommikust, kolleegid! Istungjärgu töö jätkub. Kontrollime kohalolekut. Kohal on 64 rahvasaadikut, puudub 34.
Enne päevakorra juurde minekut antakse meile üle nii valitsuse, panga kui rahvasaadikute poolt seadusandlike aktide eelnõusid. Ma paluksin kõigepealt kõnetooli valitsuse esindaja pr. Krista Kilveti.

"Austatud juhataja, lugupeetud Ülemnõukogu liikmed! Eesti Vabariigi Valitsus võtab ajutiselt tagasi teile üle antud otsuse "Naturalisatsiooni korras Eesti Vabariigi kodakondsuse taotlejatele esitatavatest eesti keele tundmise nõuetest" projekti. Aitäh!"

Suur tänu! Järgmisena palun ma kõnetooli Eesti Panga presidendi hr. Kallase.

Kõrgestiaustatud Ülemnõukogu! Eile jäi meil üks asi veel õhku rippuma. See on praegu Eestis olevate valuutaarvete saatus. Selle kohta me pakume välja Eesti Vabariigi välisvaluutaseaduse rakendusotsuse projekti, mille ma annaksin üle ja paluksin käsitlusse võtta. See ei pea just täna valmis saama, aga mõne aja jooksul kindlasti.

On see kiireloomuline?

Jah, peaks vist minema kiireloomulisena.

Siin ei ole kahtlust, et juhtivkomisjon on eelarve-majanduskomisjon. Hr. Reinson, ei ole vastuväiteid? Ei ole. Nüüd palun kõnetooli pr. Marju Lauristini.

Lugupeetud saadikud, me võtsime eile üksmeelselt vastu Eesti raha puudutavad seadused ja võtsime kursi kiirele ja radikaalsele rahareformile. See aga muudab olukorda vabariigis väga mitmel alal, sealhulgas on oodata ka, et tööhõiveprobleemid muutuvad väga teravaks, tööpuuduse oht kasvab plahvatuslikult. Tööturu olukorda on selle kevade jooksul pidevalt arutanud ametiühingu ja sotsiaaldemokraatliku partei ühine tööturu seminar. Eile õhtul oli meil eraldi istung ja selle tulemusena valmis eelnõu koos arupärimisega valitsuselt, mille mõte on selles, et selles olukorras püüda leida lahendusi ja ka finantseerimist tööhõiveprobleemidele. Siin on väga palju lahendamata küsimusi ja me peaksime aitama kaasa sellele, et tõesti leitaks vahendid nende probleemide lahendamiseks, muidu me võime sattuda olukorda, kus me oleme suure sotsiaalse kriisi ees. Eelnõu on kiireloomuline.

Seda akti me vaatame vastavalt reglemendile kui arupärimist. Ja nüüd ma paluksin kõnetooli rahvasaadiku Vello Pohla.

"Lugupeetud spiiker, lugupeetud esimees, lugupeetud kolleegid! Eesti Vabariigi Ülemnõukogu, olles kõrgeim riigivõimu ja seadusandlik organ, kannab ka kõrgeimat vastutust kehtivate seaduste täitmise ning demokraatia ja parlamentarismi põhimõtete säilitamise eest, eriti praeguste poliitiliste segaduste ajal üleminekul uuele põhiseadusele, mil ähvardab anarhia oht. Seoses sellega esitavad 27 Ülemnõukogu saadikut kiireloomulisena Ülemnõukogu otsuse projekti Eesti Vabariigi siseministrile härra Robert Närskale usaldamatuse avaldamise küsimuses. Kuritegevuse kasv on viimasel ajal veelgi kiirenenud, kinnipidamiskohtades toimuvad rahutused, süütamised, tapmised ja põgenemised. Eesti Vabariigi rahvastiku arvestuse süsteemi ja põhiseaduse rahvahääletust ettevalmistava valitsuskomisjoni esimehena on härra Närska hoolimatu ja poliitiliselt erapooliku tegevuse tõttu ohtu seatud rahvahääletuse ning parlamendi- ja presidendivalimiste legitiimsus. Nimetatud valitsuskomisjon on ebaseaduslikult hakanud välja andma dekreete. Nagu veendusime härra Närska esinemisest Ülemnõukogu ees ja nagu näeme ajakirjandusest, on valimisteks ettevalmistamisel härra Närska poolt otseselt eiratud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 8. aprilli otsust Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi otsuse "Eesti Vabariigi kodanikele isikutunnistuste väljaandmise korraldamisest kohta" tühistamisest. Lähtudes eelmainitud asjaoludest, esitavad 27 saadikut erinevatest fraktsioonidest päevakorda käesoleva kiireloomulise küsimuse ja palume seda arutada järgmisel istungjärgul. Usaldamatuse avaldamine Ülemnõukogu poolt valitsuse ministrile on reglementeerimata, kuid valitsusseaduse 1. peatüki § 7 järgi, mis pole tühistatud, on see ette nähtud; samuti on see sätestatud uues põhiseaduses (mis, tõsi küll, veel ei kehti), mille me oleme heaks kiitnud. Tänan!"

Kolleegid, juhatus tutvub põhjalikult asjaoludega ja käitub vastavalt reglemendile.
Lugupeetud kolleegid, ega ma ei ole unustanud kellegi rahvasaadiku soovi täna üle anda oma eelnõusid? Ei ole.
Head kolleegid! Enne päevakorra juurde minekut veel mõni lause minu poolt. Mulle on saanud teatavaks, et valitsus korraldab täna Lohusalus valitsusprogrammi arutelu ja on kutsunud sinna suure hulga saadikuid. Ma saan ainult kahetsust avaldada selle üle, et selline tähtis toiming toimub istungjärgu ajal. Ja siiski söandan avaldada oma arvamust, et rahvasaadikud ei pea puuduma istungjärgult. Ning ma paluksin, kolleegid, et me tulevikus sellelaadilisi probleeme arutaksime eelnevalt omavahel. Me arvame siiski, et korrektne oleks suhelda Ülemnõukogu juhatuse kaudu. Mind ei ole selles küsimuses keegi informeerinud. Ma veel kord avaldan oma kahetsust, et rahvasaadikud ei saa sellest arutelust osa võtta. Istungjärgu ajal ei tohi selliseid üritusi korraldada, kui on ette planeeritud saadikute osavõtt.

Kolleegid, kas me võime minna päevakorra juurde? Ma tänan teid, head kolleegid, selle eest, et me saame kohe minna päevakorrapunktide juurde. Mul jääb ainult teha järeldus, et täna vaba mikrofoni ajal ...
Hr. Lebedev soovib esineda.

"Lugupeetud juhataja, härra spiiker! Mul on tõesti kuidagi ebamugav esineda pärast kolleeg Pohla sõnavõttu. Võidakse arvata, et oleme omavahel kokku leppinud, aga, ausõna, mingit kokkulepet ei olnud. Ma valmistasin ette saadiku järelepärimise Eesti Vabariigi siseministrile härra Närskale. Asi on selles, et 1992. aasta 14. mai "Liivimaa Kroonikas" ilmus kirjutis ansambli "Suveniir" külaskäigust Rootsi. Selles kirjutises, mis avaldati ka venekeeles ajalehes "Molodjož Estonii", süüdistatakse härra Närskat ebaausas teos. Seoses sellega on minu järelepärimises kolm küsimust. Esiteks. Mil määral vastab kirjutis tõele? Kui see ei vasta tõele, kas härra Närska kavatseb siis asja kohtusse anda? Aga kui vastab, kas ta siis kavatseb erru minna? See on saadiku järelepärimine."
"Nüüd teine asi, millest ma tahaksin rääkida. See puudutab seda pühapäeva, millest oleks võinud saada verine pühapäev. Ma pean silmas sündmusi Paldiskis. Kui ma eile esitasin küsimuse härra Rüütlile, siis hakkas keegi seletama, et rahval on õigus, et see aktsioon võimaldab kiirendada Vene armee väljaviimist. Lubage teiega mitte nõustuda. See aktsioon oleks võinud toimuda siis, kui parlament, valitsus, vabariigi juhtkond, meie kõik oleksime rakendanud kõiki meetmeid selleks, et sõjavägi läheks Eestist välja. Aga kasutada lapsi ja naisi poliitilises aktsioonis on kuritegu. Püss on püss – paljud kolleegid on sõjaväes teeninud ja teavad, millised on tunnimehe kohustused. Ja mul on väga kahju, et lugupeetud härra Rüütel andis eile nii-öelda oma õnnistuse sellist laadi tegudele; igatahes ei mõistnud ta neid hukka. Mina olen seisukohal, et see oli provokatsioon, see on provokatsiooniline tegevus. Kui sellest aktsioonist oleksid osa võtnud ainult Eesti parlamendi saadikud, kui kõik saadikud oleksid okastraati katki lõiganud ja baasi territooriumile tunginud, siis oleksin ma selliste inimeste ees mütsi maha võtnud. Kui peetakse vajalikuks just seda töösuunda, siis tuleb kasutada poliitilisi meetodeid, mitte aga naisi ja lapsi ette lükata. Väga kahju, et selle aktsiooni korraldas meie kolleeg Jüri Liim. Muidugi, temal on saadiku isikupuutumatus ja teda ei saa taoliste ettevõtmiste eest kohtusse kaevata. Võin veel meelde tuletada, kolleeg Liim, kuidas te kutsusite noormehi üles sõjaväest põgenema. Nad põgenesidki ja anti hiljem sõjatribunali alla. Teil oli saadiku isikupuutumatus. Pole vaja selliseid asju teha. Ma ütlen veel kord, et selline aktsioon on vajalik ainult sel juhul, kui kõik meetodid on ära proovitud ja midagi muud üle ei jää. Siis ei tule aga naisi ja lapsi välja ajada, vaid saadikud peavad ise minema eesotsas härra Rüütliga. Tänan!"

Lugupeetud juhataja, lugupeetud saadikud – kodanikud ja saadikud-apatriidid! Püüan ka väga lühidalt jagada teiega oma mõtteid. Ehkki ma mõistan, et enamus minu kolleege siin ei võta neid omaks, otsustasin ma, et kui mina ise sellest aru sain, siis pean sellest ka teile rääkima. Võib-olla ükskord saame sellest kõik koos aru.
Härrad! Kas tõesti mõni poliitik, eriti niinimetatud natsionaal-fundamentalistide hulka kuuluv poliitik, arvab tõsiselt, et mitte-eestlased, kes on kodakondsuse saamise nimel sunnitud keelt õppima, kultuuriga tutvuma ning eksamite ja vandetõotuste alandava protseduuri läbi tegema, muutuvad pärast seda tõelisteks eestlasteks, kes armastavad seda maad ning on ustavad tema liidritele ja rahvusriigi liidritele, eriti monorahvusliku riigi teoreetikutele? Kahtlen selles väga. Laar, Kass, püha isa Hallaste ja teised oskavad päris hästi vene keelt, aga see, nagu me näeme, ei ole neist teinud venelasi ega ka mitte venelasi armastavaid inimesi. Koguni vastupidi. Või teine näide. Kümned tuhanded eestlased kinnitasid NLKP-sse astudes kirjalikult, et nad on lojaalsed programmi ja põhikirja suhtes. Järelikult ka tookord kehtinud totalitaarse režiimi suhtes. Ja mis siis? Kui palju on nüüd nende endiste hulgas kõige ägedamaid natsionaliste, kes püüavad tõestada kõigile, et nemad on kõige ehtsamad ja tõelisemad eestlased! Seersant Liim aga, kes andis kirjalikult ustavusvande NSV Liidule ja okupatsiooniarmeele, korraldab provokatsioone. See teda ei takista. Seda on siis väärt avaldused, kinnitused, tõotused ja muu seesugune – see, mida me praegu püüame muuta olemasoleva režiimi või Eesti helge tuleviku tagatiseks. Ja kas siis lapsed, kes näevad, kuidas nende vanemaid alandatakse ja solvatakse, unustavad selle, kui nad on saanud täiskasvanuks ja Eesti kodanikuks? Kurjus ei sünnita headust, seda on hästi näha meie ajaloo põhjal, nende eestlaste elu põhjal, kes olid ebaseaduslikult represseeritud. Milleks siis korrata kord juba tehtud viga, kui tead ja konkreetselt näed, selgesti näed, millega need lõpevad?
Jah, raske on vabaneda minevikust, aga kui me seda ei suuda teha, siis ei saavuta me kunagi headuse võitu, õnnelikku elu.
Härrased! Poliitikud – eesti ja mitte-eesti päritoluga, head ja halvad, rumalad ja targad, pahempoolsed ja parempoolsed, kogu rahva nimel rääkivad ja rahva heaks töötavad poliitikud – tulevad ja lähevad, igavesed on aga Eesti ja Venemaa, nende ühine piir ja vajadus elada naabritena. Ja sellest, millise aluse, tugeva või pehkinud aluse me täna paneme nende suhetele tulevikus, oleneb ka meie edasine elu.
Ütlen veel kord, et pole vaja uskuda kinnitusi või nii-öelda loota, et kui tõotus on antud, siis on kõik korras. Eile kinnitas Ülemnõukogu esimees, endine Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee sekretär, kes omal ajal kirjutas ka alla igasugustele dokumentidele, et ta on ka väga suur ja aus eestlane, aga samasuguseid tõotusi andis ta ilmselt ka muus mõttes ja mujal, sealhulgas ka Kremlis. Arvatavasti mitte samas mõttes, mis ta täna rääkis. Nii et peamine on mitte sundida kirjutama, mitte sundida alla kirjutama, mitte sundida tõotama, aga kõige peamine on muuta elu selliseks, et inimesed usuksid sellesse, käiksid selle järel ja peaksid seda oma asjaks. Tänan!

Lugupeetud spiiker, lugupeetud Ülemnõukogu esimees, lugupeetud saadikud! Tahaksin peatuda sellisel meie meelest võib-olla tühisel küsimusel nagu võitlus Eesti Komitee, valitsuse ja Ülemnõukogu vahel kodakondsuse pärast.
"Selgitan, miks ma sellest rääkida tahan. Hiljuti käisin oma endises töökohas Kreenholmi Manufaktuuris ja nägin seal sellist teadaannet, et Eesti kodakondsuse saamise küsimuses tuleb pöörduda raamatupidamisse, kus üks raamatupidaja vastava tõendi välja annab. Hiljem juhtus mulle kätte ajaleht "Tekstilštšik Krengolma", kus oli must valgel kirjas, et kodakondsuse saamise küsimuses tuleb pöörduda kombinaadi kaadriosakonda. Ma olin üllatunud ja otsustasin välja selgitada, milles asi, ehkki keegi polnud mind selleks volitanud. Kordan veel kord, et käib võitlus kodanike komitee, Ülemnõukogu ja valitsuse vahel. Tuleb välja, et võitja on bürokraatia ja me ei suuda midagi selle vastu teha. Esitasin küsimuse raamatupidajale, kelle nime ma ei nimeta, sest inimesed pole milleski süüdi, lihtsalt vanad meetodid toimivad. Küsisin sellelt inimeselt, kust ta sai avalduste blanketid. Ta nimetas ühe nime. Läksin selle inimese juurde, tema juhatas järgmise juurde, kes ütles, et talle helistati ja paluti neid levitada. Tuleb välja, et Passiametist oli sel ajal välja võetud – vastutan oma sõnade eest – ainult 138 avalduseblanketti ja ühtki polnud tagasi toodud. Siis seal otsustatigi, et tuleb neid mingil moel levitada ja helistati ettevõttesse. Nii saadaksegi Eesti kodakondsust."
Seepärast pöördungi Ülemnõukogu kui seadusandliku organi poole, kes kõike seda kontrollib. Me peame ju rakendama mingeid meetmeid selles suhtes, kes peab tegelema kodakondsuse küsimustega – kas kaadriosakond, raamatupidajad või ikkagi Ülemnõukogu koos valitsusega. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Kolleegid, loeme sellega vaba mikrofoni lõppenuks. Mis on, Jüri Liim? Jüri Liim.

"Austatud saadikud! Ega ma ei tahaks hr. Lebedeviga vaielda. Täna tahtsin siia tulla hoopis teisel teemal, kuid üksikuid täpsustusi ma siiski tahaksin öelda. See ei olnud mitte mingisugune provokatsioon Venemaa vastu, Venemaa territooriumi vastu, nagu meid süüdistati, vaid oli ametlikult teatatud, et sinna suundub jalgrattamatk ja jalgrattamatkast võtavad osa naised ja lapsed – seda peaks tohtima teha. Meie jaoks on siiski täiesti vastuvõetamatu, et Eestimaa territooriumil Eesti Vabariigi kodanike vastu suunatakse relvad. Meil oli vaja sinna linna minna ja me läheme ka edaspidi. Minu jaoks öeldi seal palju üllatavat. Meil ei olevat mingit õigust sinna minna. Süüdistati ka selles, et see provokatsioon on leidnud aset koostöös Eesti Vabariigi Valitsusega. Matku ei pea kooskõlastama Eesti Vabariigi Valitsusega, peale minu ei osalenud selles ka ühtki saadikut. Süüdistati Eesti Vabariigi Valitsust ka selles, et kõikidele nendele matkajatele, kes nõustusid ründama Paldiskit, makstakse 100 rubla preemiat. Süüdistati ka selles, et me hakkame ründama Paldiski vanaemade moosiladusid ja et me oleme käitunud nagu hiinlased ja fašistid, kes samuti püssitorude ette toovad lapsed. Siiamaani meile kinnitati, et Paldiskis on alla tuhande sõjaväelase; kui me ütlesime, et meid on kolm tuhat, siis öeldi, et "nas bolše". Ega midagi, järgmine kord läheme viieteist tuhandega. Ja ma loen ainult kaks punkti meie otsusest ette, et ka venekeelsed saadikud teaksid, mis Paldiskis toimub. Kõigil eelöeldud põhjustel, arvestades ka seda, et siinsamas saalis on vastu võetud otsus igasuguste erirežiimide annulleerimise kohta Eesti pinnal, me nõustume, et nad valvavad oma objekte, kuid mitte tohutuid suuri territooriume."
Eelöeldud põhjusel jätavad Eesti rohelised endale õiguse vajaduse korral alustada erinevaid protestiaktsioone seal paiknevate Venemaa vägede vastu. Eesti rohelised on valmis blokeerima Pakri poolsaart maalt ja merelt, kutsudes nendeks aktsioonideks appi maailma rohelised. Teil ei maksa kahelda meie otsusekindluses ja teovõimes. Ja ma tahaksin näha, kuidas maailma riikide lippude vastu Venemaa relvajõud toovad välja oma laskeriistad.
"Siiski ma tahaksin ka seda teemat käsitleda, mille pärast ma täna siia tulin. See on teile kõigile väga tuttav. Igapäevased teated vasevargusest, sellest me enam mööda ei saa. Olukord on muutunud päris katastroofiliseks, sest me peame hakkama peitma juba oma kunstiteoseid. Paraku paljudele vargustele ei reageerita, nii nagu näiteks Haapsalus "Kepimurdja" vargusele, kus kaks ja pool kuud tagasi teatati, et see asub seal ja seal, ja keegi ei suvatse talle isegi mitte järele minna. On vaseäri firmad moodustatud. Öeldakse, et kaupa tuuakse Venemaalt – ma usun, et seda ka seal varastatakse. Firmade varjus tegutsevad lisaks veel ka varifirmad, kes näiteks ühe viinapudeli eest omale värbavad varujaid, teiste sõnadega, nad käivad vargil. On ju olemas juhtumeid, kus vahelejääjad lastakse vabaks, seda peetakse pisihuligaansuseks, ja nad järgmine päev jätkavad sealtsamast, kus töö pooleli jäi. On olemas põrandaalused kokkuostupunktid, sulatusahjud, seal tükeldatakse, granuleeritakse, jahvatatakse tükkideks ja kõik läheb välja. Kaup saab väga kiiresti realiseeritud, varujale laotakse peo peale kilo eest üks dollar. See on suurepärane äri. On täielikult alust arvata, et vaske viiakse Eestist välja salaja. Ma olen sellega tutvunud ja üks väljaveokoht on Paldiski. Selle näiteks oli seegi, kui juba oma äritehingu korralikult sooritanud mereväe mitšman Paldiski veoautoga siin rootslaste bussi rammis. Sellel oli ka vasekoorem peal. Paldiskis käib vasebuum. Ma olen ise näinud, kuidas veetakse ja kokku korjatakse. Kuigi nad kinnitavad, et ei viida välja, laevad siiski seal käivad ja välja veetakse. Siin ei saa mitte midagi teha. Korra juba oli valitsuse keeld sellele ärile. See keeld tuleb uuesti paika panna. Tuleb panna riiklik kontroll kõikide nende ostupunktide üle, tuleb kirja panna iga isiku andmed, kes seda kaupa toob ja millist kaupa ta toob, et saaks selgeks, kus ja mis siis lõppude lõpuks tuuakse."
Näiteks Aegviidu on pikka aega ilma sideta, sest vanad sideliinid olid vasest, need võeti maha. Kui muud midagi ei saa ette võtta, siis inimesed on ilmselt sunnitud alustama varaste suhtes omakohut. Ja siin tahaks vasevarastele veel öelda, et ärge unustage, Balti jaama ees on ka üks väga tõsine vasekogus.

Suur tänu! Läks vähekene üle aja. Nikolai Aksinin.

Mõned märkused aktsiooni kohta, mis toimus Paldiskis. See oli vanemseersandi kahevõitlus admiraliga. See oli varakult ette valmistatud. Asi on selles, et ma jälgisin kõike seda, sest minu suvila on otse Paldiski külje all. Vanemseersant Liim võitis. Ta korraldas aktsiooni nii, et tegi pettemanöövri laste ja naistega lubade kontrollpunktis, ise aga kasutas oma taktikaalaseid teadmisi ja läks väikese grupiga randa mööda ringi ning tungis tagalast Paldiskisse. Nii juhtus seal. Mis see siis oli? See oli tõeline ettevalmistatud provokatsioon. Seejuures ei sõitnud keegi, välja arvatud mõned üksikud, sinna jalgrattaga. Sinna sõideti bussidega, jalgrattad aga veeti autodel kohale. Niisamuti sõideti ka tagasi. Selline on tõde. Mul on muidugi kahju, et vanemseersant võitis admirali, Nõukogude Liidu kangelase.
"Nüüd vasest. Möödunud korral ma võtsin sõna ja palusin parlamenti midagi ette võtta seoses mälestusmärgi lõhkumisega Kloogal. Seal on ju tõepoolest bareljeefilt nii eesti- kui venekeelse teksti vasest tähed ära kistud. Palusin, et prokurör või keegi teine asjas selgusele jõuaks. Üle kümne päeva on juba möödunud, aga sellest pole sõnagi räägitud. Mitte keegi ei räägi sellest mitte midagi. Seepärast ei tõota midagi head aktsioon allveelaevaga "Lembit", kus on ka palju vaske, aktsioon Paldiskis ja väljakuulutatud tulevased aktsioonid sõjaväelaste vastu. Olen sõjaväelasena selles täiesti kindel. Vägede juhtimine võib väljuda sealsete komandöride kontrolli alt, nagu see näiteks toimub Dnestri-äärse 14. armeega. Leidub keegi automaadiga mees, kes tulistab. Sellest rääkis siin Pavel Nikolajevitš. Seepärast leidkem muu võimalus, kuidas Venemaa väed siit välja ajada. Mitte nii – kisades ja loosungitega. Paneme siis telgid püsti ümber nende linnakute. Aga rünnakuid ja manöövreid korraldada ning lapsi ette saata pole minu meelest mõtet."

"Härra esimees, lugupeetud juhataja, kallid kolleegid! Ma tahaks Jüri Liimi arendatud vasevarguse teemat paari sõnaga veel täiendada. Asi on selles, et "Eesti Põlevkivi" kaevandustes on kõik kaablid (pikad kaablid, jämedad vaskkaablid) metsades. Ühesõnaga, kõrgepinge alandatakse madalamaks ja see läheb sealt läbi trafopunktide maa alla. Kuna need kaablid on metsades ja kõik teed viivad nende trafopunktide juurde, siis seal käib pidevalt vargus. Kaevandustes on terved osakonnad sellepärast juba seisma jäänud. Ja taastamisega, teate ise, kuidas on asi, kuna uusi kaableid sealt, kust nad enne tulid, enam praktiliselt ei saa. Otsene kahju ulatub juba kümnetesse miljonitesse rubladesse. Missuguseid vastuabinõusid kaevanduste juhtkonnad on kasutusele võtnud? Jüri Liim siin ütles, et varsti võib omakohtus tulla. Võibki tulla, kuna mehed on läinud valvama juba jahipüssidega relvastatult, juba on paugutamist olnud ja varsti hakatakse pihta laskma. Ja pöördumised valitsuse poole, et see vasevargus kinni panna, ei ole mingit tulemust andnud. Mind huvitabki, mis valitsus see niisugune on, kes laseb avalikult röövida riigi enda ettevõtteid, nii et need ei saa normaalselt töötada. Tänan!"

Suur tänu! Loeme sellega vaba mikrofoni lõppenuks.
Kolleegid, meil on vaja langetada otsused juba laekunud kiireloomuliste taotluste kohta. Mõnede kiireloomuliste küsimuste kohta ei ole veel juhtivkomisjonide seisukohti juhatusel teada. Küll aga pidas juhatus täna enne istungi algust ühe kiireloomulise koosoleku, kus me arutasime üht Ülemnõukogu Presiidiumi taotlust. Ülemnõukogu Presiidium taotleb täiendada käesoleva istungjärgu päevakorda ühe kiireloomulise küsimusega, mis käsitleb Jaano Odari nimetamist Eesti Vabariigi Riigikohtu esimeheks. Juhatus toetab Ülemnõukogu Presiidiumi taotlust täiendada käesoleva istungjärgu päevakorda. Otsuse langetab täiskogu. Kaido Kama, kas on küsimus mulle?

Tahan enne hääletust edasi öelda õiguskomisjoni seisukoha, kes arutas seda küsimust.

Üks hetk, õiguskomisjoni seisukoht tuleb päevakorrapunkti alguses.

Vabandust, meil on seisukoht päevakorda võtmise küsimuses. Kas ma tohin selle edasi öelda?

Päevakorda võtmise küsimuses küll.

Õiguskomisjon arutas eile tõsiselt Riigikohtu esimehe võimalikku ametisse nimetamise küsimust ja leidis, et praegu, kui on juba väga selgelt paika pandud rahvahääletuse ja tõenäolikult ka uute valimiste küsimus, teeb õiguskomisjon Ülemnõukogule ettepaneku antud küsimust päevakorda mitte võtta.

Mina olen eelnevalt informeeritud alljärgnevalt. Juhtivkomisjoni kohustused võttis enda peale juhatus. Et õiguskomisjon seda eraldi arutas, selles ei ole küll mitte midagi reglemendivastast, aga oleks olnud soovitav, et õiguskomisjon oma seisukohad oleks eelnevalt teinud juhatusele teatavaks. Nüüd oleme kujundanud vastuolu. Juhatus toetab presiidiumi ettepanekut päevakorra täiendamiseks, õiguskomisjon juhtivkomisjoni rollis ei toeta.

Ma vabandan, see seisukoht formeerus eile kella kuueks ja meil ei ole praegu kohal komisjoni esimeest, nii et siin on tõepoolest väike arusaamatus.

Härra eesistuja, sellises ootamatult kujunenud vastuolulises olukorras teen teile ettepaneku – kui see peaks sobima spiikerile, asespiikerile – teha siinsamas teie juures viieminutiline juhatuse koosolek.

Selge. Suur tänu! Juhan Telgmaa.

Lugupeetud spiiker, ma soovitaksin käia traditsioonilist reglemendipärast teed pidi ja lasta suurel saalil otsustada, kas võtta päevakorda või mitte võtta päevakorda, sest on pretsedente, kus õiguskomisjon otsustab mingitest isiklikest sümpaatiatest lähtudes või lähtuvalt oma ootustest, kas antud eelnõu võib saada 50 häält või mitte. Ja olenevalt sellest tehakse otsus – mitte lähtuvalt eelnõu kvaliteedist või sisust, vaid sellistest välistest faktoritest. Võib-olla on ka praegusel juhul sellega tegemist. Tänan!

Suur tänu! Vaheaeg 5 minutit, ma palun juhatuse liikmeid oma laua juurde.
Vaheaeg on läbi. Kohaloleku kontroll. Kohal on 61 rahvasaadikut, puudub 37.
Kolleegid, juhatuse kiireloomulisel istungil, kus osales ka Ülemnõukogu esimees härra Rüütel, kujundati alljärgnev seisukoht, et presiidium ei taotle sellel istungjärgul päevakorra täiendamist selle kiireloomulise küsimusega, mis käsitleb Riigikohtu esimehe nimetamist. Selle küsimuse juurde tullakse hiljem. Küsimus mulle? Vladimir Lebedev.

Härra spiiker, asi on selles, et presiidiumi istungil me võtsime vastu otsuse arutada küsimust sellel istungjärgul. Millega motiveerib härra Rüütel presiidiumi keeldumist esitada see küsimus arutamiseks sellele istungjärgule? Tänan!

Ei, ma vastan ise. Sellel seisukohal ollakse kahel põhjusel. Esiteks, juhatusele teadmata põhjustel ei viibi praegu kohal õiguskomisjoni esimees hr. Anton, kellelt võiks saada kõige täpsemat informatsiooni eilse õiguskomisjoni istungi kohta. Teiseks, küsimus vajab veel arutamist fraktsioonides. Kaks põhjust.
Kolleegid, jätkame vastavalt kinnitatud päevakorrale. Tõsi, meie ajagraafik on muutunud. Andrus Ristkok, kas küsimus mulle?

On üks täpsustav fakt. Hr. Anton on saatnud sõna, et on täna Tartu volikogu istungil ja palub vabandada, et ta sellepärast ei saa olla Ülemnõukogu istungil.

Selge.

"Kolleegid, meie ajagraafik on nüüd mõnevõrra muutunud. Kuid siiski meil on võimalus jätkata vastavalt kinnitatud päevakorrale. Võtame nüüd arutlusele ühe katkestatud päevakorrapunkti, mis käsitleb saadikurühmade "Keskfraktsioon" ja "Põllumeeste Kogu" arupärimist valitsusele. Siin on ära kuulatud ettekanded, peetud läbirääkimised ja mind on eelnevalt informeeritud, et sisuliselt on täiskogul vaja langetada otsus seni peetud läbirääkimiste põhjal. Kuna ka läbirääkimised on lõppenud, siis sellisel juhul me saame ära pidada ainult lõppsõnad. Ja ma paluksin kõigepealt kõnetooli hr. Saarmani."

Lugupeetud saadikud, lubage teile ette kanda otsuseprojekti kohta laekunud parandused, need läbi arutada ja hääletada.
"Kõigepealt, pealkirja suhtes on esitanud oma ettepanekud saadikud Kork, Anton ja Arro. Ja see kõlaks järgmiselt: "Põllumajandussaaduste tootjate huvide arvestamisest Eesti Vabariigi Valitsuse poolt". "Keskfraktsioon" ja "Põllumeeste Kogu" on nimetatud ettepanekuga nõus ja seetõttu see ettepanek hääletamist ei vaja."
"Esimese punkti kohta on laekunud ettepanek hr. Telgmaalt ja seetõttu palun teid lisada alapunkt 3 alljärgnevalt: "Valitsuse sotsiaalpoliitikast maal turumajandusele ülemineku ajajärgul". Meie kahe fraktsiooniga toetame seda ettepanekut ja palume teil olevasse otsuseprojekti vastav tekst lisada."
"Järgnevalt on hr. Telgmaal ettepanek lisada punkt järgmises sõnastuses: "Ülemnõukogu maaelukomisjonil esitada Ülemnõukogule ühe kuu jooksul eelnõu otsuse langetamiseks reformijärgse põllumajanduse arengu põhisuundade kohta Eestis." Kumbki fraktsioon seda ettepanekut ei toeta. Samadel põhimõtetel on ta olemas otsuseprojekti 3. punktis ja seetõttu ta mahub oleva teksti sisse ja loob kõik eeldused ja võimalused maaelukomisjonil seda arutada ja oma seisukoht kujundada. Kui hr. Telgmaa nõuab ettepaneku hääletamist, siis palun Ülemnõukogu juhatajal panna see ettepanek hääletusele."

Suur tänu! Ma küsin eelnevalt veel hr. Saarmani käest, kas valitsusepoolne lõppsõna võib ka tulla täna või ei tule?

Käesolev otsuseprojekt on põllumajandusministriga läbi arutatud ja temal vastuväiteid ei ole.

Kolleegid, kas härra Saarmani poolt lõppsõnas kommenteeritud parandusettepanekud, mis on leidnud asjaosaliste poolt vastastikku heakskiitu, on Ülemnõukogu täiskogu poolt aktsepteeritavad? Kanname kõik ette ja kui me hakkame parandusettepanekuid hääletama, siis kommenteerime nad üle.

"Järgnevalt on ettepanek härra Telgmaalt lisada veel üks punkt järgmises sõnastuses: "Soovitada valitsusel läbi vaadata Eestimaa Põllumajandustootjate Keskliidu, Talupidajate Keskliidu ja Eesti Piimaliidu 8. mai 1992. aasta pöördumine kiireid otsustusi nõudvate küsimuste lahendamiseks." Sama ettepanek on ka härra Arrolt, kusjuures Arro on esitanud nimetatud liitude poolt ettevalmistatud otsuse tervikuna ettepanekuna. Meie fraktsioonid arutasid nimetatud küsimust ja kujundati seisukoht, et taolisel kujul ei ole teda otstarbekas sellesse projekti panna, see projekt loob asja igakülgseks arutamiseks head võimalused ja see oleks järgmine etapp pärast selle projekti vastuvõtmist. Nii nagu maaelukomisjonis arutusel oli, jäi kõlama seisukoht, et selleks on tõesti eeldused olemas ja härra Telgmaa selle ettepaneku hääletamist ei nõua. Härra Arro minu teada samuti ei nõua hääletamist. Peale selle on esitatud veel ettepanek härra Petersoni poolt ühe lisapunkti kohta, mis käsitleks Eesti Pangaga arvlemisi. Antud küsimuses on valitsus alles lähiajal võtnud vastu otsuse ja seetõttu arvasime, et praegusel või käesoleval momendil sellesse otsuseprojekti ei oleks otstarbekas seda lisada. Hr. Peterson oli sellega ka nõus ega nõua hääletamist."
"Ja kokkuvõtteks võin öelda nii, et on jäänud üks ettepanek hr. Telgmaalt, mis nõuab hääletamist. Teiste suhtes peaks olema kooskõla olemas. Üks täiendus siiski veel on. Peeti otstarbekaks siiski lisada ka 4. punkt, otsus jõustumise kohta, ja see kõlaks nii: "Käesolev otsus jõustub vastuvõtmise hetkest." See oleks kõik. Aitäh!"

Suur tänu! Kolleegid! Nagu te kuulsite, siiski lähevad mõned parandusettepanekud asjaosaliste nõudmisel teie ette hääletamisele. Ma küsin veel kord üle, kas mõnel rahvasaadikul on pretensioone nende parandusettepanekute suhtes, mis vastastikku on kooskõlastust leidnud nii valitsuse, arupärijate kui juhtivkomisjoni vahel? Kas nõuab keegi rahvasaadikutest nende kooskõlastatud ettepanekute läbihääletamist? Ei nõua. Hr. Saarman, paneme nüüd need ettepanekud, mille hääletamist üks osapool nõuab, järjekorras täiskogu ette. Ma saan aru, et esimene oli Juhan Telgmaa ettepanek.

"Hr. Telgmaa paneb ette lisada punkt järgmises sõnastuses: "Ülemnõukogu maaelukomisjonil esitada Ülemnõukogule ühe kuu jooksul eelnõu otsuse langetamiseks reformijärgse põllumajanduse arengu põhisuundade kohta Eestis.""

Kas ettepanek on arusaadav?

Meie fraktsioonid, kes vastava eelnõu esitasid, ei toeta seda ettepanekut, kuna meie sõnastuses on see olemas.

Jüri Reinson, eelarve-majanduskomisjon.

Lugupeetud juhataja, ma tahtsingi küsida juhtivkomisjoni seisukohta. Hr. Telgmaad ei ole momendil kohal, aga ta on esitanud selle punkti kohta tegelikult kaks teksti. Täna hommikul vahetult enne istungi algust esitas ta teile etteloetud teksti ja varem oli ta esitanud natukene teistsuguses sõnastuses teksti. Siis ta hääletamisele panemist ei nõudnud, aga kuna momendil teda kohal ei ole, siis ilmselt tuleb hääletada.

Lembit Arro, kas sa räägid maaelukomisjoni nimel või majanduskomisjoni nimel? Lugu on selles, et läbirääkimised on läbi.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja, kui Telgmaa ettepanek läheb hääletusele, kas see on praeguse punkt 3 asemel? See peaks ju sel juhul välja jääma, kui Telgmaa ettepanek vastu võtta. Aitäh!

Ilmselt on hr. Telgmaa seda nii mõelnud.

Kas maaelukomisjoni volitatud esindaja võib kommenteerida? Heino Kostabi.

Austatud kolleegid, maaelukomisjonis oli arutusel põllumajanduspoliitika põhiseisukohtade väljakujundamine ja selle vajadus. Juba ammu on moodustatud selleks ka väike töögrupp. Seepärast on igati mõistetav, et see Telgmaa ettepanek tuleb siin hääletusele.

Kas maaelukomisjon toetab?

Nii nagu ma ütlesin, selle küsimuse arutamine oli juba ammu ja oli isegi töögrupp moodustatud, kuigi sellel töögrupil ei ole olnud seni veel aega ega vajadust selle küsimusega tegelda, aga momendil on elu nõue selleks.

Nii et toetab. Kõiki neid parandusettepanekuid, mis lähevad hääletusele, peab maaelukomisjoni esindaja kommenteerima, nii et ma pöördun su poole veel mõned korrad.

Mina maaelukomisjoni liikmena võin väita seda, et taolist teksti maaelukomisjonis arutatud ei ole. Kui töögrupp moodustati, siis seda küsimust arutati, aga ühtset seisukohta muidugi komisjonis kujundatud ei ole, seepärast ma ütlengi, et on tarvis panna see hääletusele.

Maaelukomisjonil ei ole ühtset seisukohta, selline on kommentaar. Ma saan aru, Tõnu Saarman, et Juhan Telgmaal on mitu parandusettepanekut – on nii? Ainult see ainuke lähebki hääletusele Juhan Telgmaa parandusettepanekuna. Kutsume kõik saadikud saali.
Kindluse mõttes viime veel läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll. Kohal on 60 rahvasaadikut, puudub 38.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on Juhan Telgmaa parandusettepaneku poolt? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 12 rahvasaadikut, vastu on 22, 10 jäid erapooletuks. Juhan Telgmaa parandusettepanek ei leidnud toetust.
Kolleegid, nagu te kuulsite lõppsõnast, teiste laekunud parandusettepanekute suhtes asjaosalistel vaidlusi ei olnud. Kas mõni rahvasaadik nõuab mõne kommenteeritud parandusettepaneku läbihääletamist täiskogu poolt? Ei nõuta. Hr. Saarman, kas me paneme nüüd muudetud otsuseprojekti hääletusele? Kas kõik rahvasaadikud saavad aru, millised muudatused viidi sisse? Muutus pealkiri, mõned sätted ka muutusid. Kõik saavad aru? Kuidas see täpne pealkiri oli? Ma ei kirjutanud üles. Kolleegid, ma saan aru, et on küsimusi mulle. Jüri Reinson.

Lugupeetud juhataja, seoses sellega, et meil ei ole seda projekti käes, on mul palve enne hääletust lugeda otsuse lõplik tekst ette.

Seda me teeme. Heino Kostabi.

Paluksin enne hääletust vaheaega 5 minutit.

Kas me enne loeme teksti ette, hr. Kostabi?

Jah.

"Kas siin on kõik parandused sees? Võin ma selle ette lugeda? "Põllumajandussaaduste tootjate huvide arvestamisest Eesti Vabariigi Valitsuse poolt."
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsustab:
1. Kohustada Eesti Vabariigi Valitsust esitama Ülemnõukogule 2 nädala jooksul ettekanne
"1) põllumajandussaaduste hinnakujunduse kohta;"
"2) talumajanduse huvide arvestamise kohta Eesti Vabariigi põllumajanduspoliitikas;"
3) valitsuse sotsiaalpoliitikast maal turumajandusele ülemineku ajajärgul.
2. Eesti Vabariigi Valitsusel võimaldada protsendita laenu andmist kütuse ostmiseks riigile müüdud ja seni tasumata põllumajandussaaduste maksumuse ulatuses.
3. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu maaelukomisjonil valmistada kahe nädala jooksul ette analüüs ja seisukoht Eesti Vabariigi Valitsuse põllumajanduspoliitika tulemuslikkusest ning talumajanduse huvide arvestamisest.
"4. Käesolev otsus jõustub vastuvõtmise hetkest.""
"Võib-olla see "hetkest" ei ole redaktsiooniliselt nagu väga tavapärane, peaks olema "päevast". Sellega ollakse nõus. Vaheaeg 5 minutit."
Vaheaeg on läbi. Kontrollime kohalolekut. Kohaloleku kontroll. Kolleegid, meie asi läheb õite hulluks. Kohal on 49 saadikut ja puudub 49. Meil ei ole isegi kvoorumit. Ega nüüd ei juhtunud niimoodi, et saadikud hakkasid lõunat pidama?
Kõigepealt, kolleegid, ma avaldan oma pahameelt selle üle, et siiski teatud osa rahvasaadikuid lahkus ilmselt Lohusallu, vaatamata sellele, et praegu käib istungjärk. Me viime läbi uue kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll. Kohal on 62 rahvasaadikut, puudub 36.
Kas kõik hilinejad jõudsid registreeruda? Kolleegid, kas võime panna otsuseprojekti hääletusele?
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus põllumajandussaaduste tootjate huvide arvestamisest Eesti Vabariigi Valitsuse poolt? Palun hääletada! Käib hääletamine. 50 häält on vaja. Selle ettepaneku poolt on 40 rahvasaadikut, vastu on 1, 13 jäid erapooletuks. Otsus jääb vastu võtmata.

Ma palun eesistujat fraktsiooni nimel järgmisel istungjärgul panna see kordushääletusele.

Selleks on mul vaja juhtivkomisjoni, maaelukomisjoni kirjalikku taotlust, nii et ma annan selle eelnõu praegu tagasi ja 1. juunil kõige esimene toiming on selle otsuseprojekti uuesti hääletamine.

Kolleegid, jätkame vastavalt kinnitatud päevakorrale ja võtame arutusele ühe teise katkestatud päevakorrapunkti. Ta on pika keeruka nimega, ta oli meil esialgu planeeritud esmaspäevaks 2. punktiks. Jutt on teenindus-, kaubandus-, toitlustusettevõtete erastamise seadusest, rakendusotsusest. Me oleme ära kuulanud ettekanded, pidanud läbirääkimisi, kuid läbirääkimised ei ole katkestatud ja ma paluksin uuesti kõnetooli valitsusepoolseks ettekandeks härra Kamratovi.

Lugupeetud hr. juhataja, lugupeetud saadikud! Ma esitan teile ülevaate nendest muudatustest ja parandustest, mis on sisse viidud sellesse eelnõusse, mis oli saalis teisel lugemisel eelmine kord. Alguseks ma tahan märkida, et praktiliselt kõigi saadikute märkused, ettepanekud, mis tehti teise lugemise eelmises voorus, on praegu siin arvesse võetud, välja arvatud üks hr. Made ettepanek, mida täielikult ei ole arvestatud, kuid kui ma selle küsimuse juurde jõuan, siis ma kommenteerin seda pikemalt.
Lähtudes saadikute ettepanekutest, on käesolevas variandis veelgi laiendatud teeninduse, kaubanduse, toitlustuse erastamise seaduse objekti. Praeguse variandi järgi on võimalik, kui neid muudatusi kasutada, erastada kõiki ettevõtteid ja ettevõtete struktuuriüksuste tervikvarasid, kui vara bilansiline maksumus on alla 6 miljoni rubla.
Teine põhimõtteline muudatus on tehtud §-s 2, mis räägib erastamise õigustatud subjektist. Praeguses redaktsioonis on ära kaotatud eelmises variandis sees olnud paiksustsensus 10 aastat. Kuid samal ajal ei ole arvestatud hr. Made ettepanekut, kuna eelarve-majanduskomisjon seda täies koosseisus ei aktsepteerinud. Nimelt praegu on õigustatud subjekti osas sees piirang, et õigustatud subjekt peab alaliselt elama Eesti Vabariigis. Hr. Made ettepanek oli, et alaline elamine Eesti Vabariigis ei ole vajalik.
Arvestades saadikute ettepanekuid, on välja jäetud erastamisvormidena äriidee konkurss ja on välja jäetud ka ostueelisõigused sellisel kujul, nagu nad enne olid seaduse tekstis. Ettevõtte ja struktuuriüksuse töötajatel või neid varasid rendilepingu järgi kasutajatel on ostueesõigus niivõrd, kuivõrd toimub ikkagi enampakkumine. Neil tekib võimalus vara osta enampakkumisel pakutud viimase hinnaga, kui nad seda soovivad.
On fikseeritud ka see, et ei ole mingisuguseid eelistusi ega aktsiate müüki ettevõtte oma töötajatele, vaid ka aktsiate müügi puhul rakendatakse avalikku enampakkumist, kuid aktsiaid võiks müüa ka börsil börsireeglite järgi. Selline tekst on praegu sisse kirjutatud lk. 3 § 3 2. lõike lõpus.
"Kuna see eelnõu on nii privatiseerimise vormi kui ka eelistuste osas väga oluliselt muutunud, siis järjekordselt on tekkinud päevakorda probleem, kuidas käituda erastamisel nende objektidega, mille erastamine on juba pooleli. Näiteks praegu on vabariigis kinnitatud erastamise objektideks ligikaudu 900 objekti. Maha müüdud on circa 550 objekti, kuid umbes 350–400 objekti osas on töö praegu pooleli. Osa objektide müük on ka juba avalikustatud ajakirjanduses ja on välja pakutud konkreetsed kuupäevad ja ka erastamise vormid, millises need objektid müüki lähevad. Lähtudes sellest, teeksin ettepaneku täiendada selle seaduse "Muudatuste ja täienduste tegemise kohta Eesti Vabariigi seaduses riiklike teenindus-, kaubandus-, toitlustusettevõtete erastamise kohta" eelnõu uue paragrahviga (§ 2), mis võiks siis olla sõnastatud järgmiselt: "Käesolev seadus jõustub vastuvõtmise päevast. Objektid, mille erastamine Eesti Vabariigi seaduse "Riiklike teenindus-, kaubandus- ja toitlustusettevõtete erastamise kohta" järgi on ajakirjanduses välja kuulutatud enne käesoleva seaduse jõustumist, erastatakse nimetatud seaduse kohaselt, arvestamata selles käesoleva seadusega tehtud muudatusi ja täiendusi.""
Kui nüüd seda ettepanekut kommenteerida, siis selle § 2 järgi võiks lõpetada nende objektide erastamise vana seaduse redaktsiooni järgi, mille puhul on juba avalikult välja öeldud ajakirjanduses, mis kuupäeval üks või teine objekt maha müüakse ja ka potentsiaalsed ostjad on juba alustanud ettevalmistustöid vara ostmiseks. Tähendab, jutt on ikkagi nendest objektidest, mille müük peaks toimuma nüüd lähema 10–15 päeva jooksul. Müümata objektide arv sellest 300-st peaks olema umbes 30, mida siis võiks lõpetada veel eelmise redaktsiooni järgi. Minu poolt kõik. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Millised on küsimused hr. Kamratovile? Ei ole küsimusi. Aitäh! Kes veel juhtivkomisjoni poolt teeb kaasettekande? Jüri Reinson, palun!

"Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Mul on hea meel, et härra Kamratov esitas kogu muudatuste skaala, mis on tehtud seaduse eelnõusse, ja mul jääb ainult teile öelda, et kõik meile esitatud parandusettepanekud on seaduse eelnõu uue teksti ettevalmistamisel arvestatud. Selleks et kõigil saadikutel oleks tõepoolest võimalik jälgida, mis on seaduses muutunud, pidasime kõige otstarbekamaks jagada teile välja ka seaduse eelmine tekst. Härra Kamratov viitas siin, et ei ole arvestatud üht härra Made ettepanekut. Kahjuks ei ole härra Madet saalis. Ma tahan öelda, et see on tõepoolest härra Made neljas ettepanek loobuda sihtotstarbelise kasutamise nõudest – tegelikult on sellest loobutud ja sisse on toodud erastamise eeltingimuste püstitamise võimalus. Samuti ei ole arvestatud härra Kama üht parandusettepanekut, kus härra Kama teeb ettepaneku lisada uus paragrahv: "Käesoleva seaduse alusel erastamisest laekunud tulud kantakse õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise fondi." Selle küsimuse arutamisel leidis eelarve- ja majanduskomisjon, et on otstarbekas valmistada ette eraldi seaduseelnõu, mis käsitleb erastamisest laekuvate summade kasutamist. Meie komisjonil on ka selline otsuseprojekt Ülemnõukogule esitamiseks valmis ja me ei ole seda esitanud ainult sellepärast, et me ei tea, milline on selle praegu arutatava eelnõu saatus. Kui me ta täna vastu võtame, siis kohe esmaspäeval me esitame Ülemnõukogule Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse projekti teha Eesti Vabariigi Valitsusele ülesandeks koos Eesti Pangaga valmistada ette ja esitada Ülemnõukogule hiljemalt 15. juuniks Eesti Vabariigi seaduse ... Me ei tea selle seaduse nime, sellepärast me ei ole ka seda otsust esitanud (erastatava vara müügist laekuva vara käsutamist ja kasutamist korraldava Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse eelnõu)."
Ma tahan ainult veel täpsustada ühte momenti hr. Kamratovi ettekandes. Me oleme loobunud kõigist eesõigustest, ma selgitaksin ainult seda viimase pakkumise lugu, mille puhul ettevõtte töötajatel jääb õigus ettevõtte omandamiseks. See tähendab seda, et kui oksjon peetakse avalikult, enampakkumisel seda vara müüakse ja ettevõtte töötajad või nendest moodustunud juriidiline isik on teatud etapil loobunud, kuna nad leiavad, et nende rahakott enam ei vasta, ja pärast seda lõpeb pakkumine mingi summa juures ja oksjonihaamer on 3 korda kukkunud, rohkem ei pakuta, siis selle summaga on ka ettevõtte töötajatel igal juhul õigus ettevõte ära osta. Kordusoksjonit enam ei korraldata, välja arvatud sel juhul, kui ettevõtte töötajatest on pakkujaid rohkem kui üks. Ja kui väita, et see on ebaeetiline või ei ole aus selle pakkuja vastu, kes tuli oksjonil viimase hinnaga välja, siis mõelgem sellele, et too pakkuja teab seda reeglit. Mängureeglid on avalikud, seaduses on selline võimalus olemas, ja ma arvan, et kellelgi ei ole põhjust öelda, et temaga on talitatud ebaausalt või midagi taolist. See on ette teada reegel ja kui reeglid on selgelt püstitatud, siis on igal juhul mäng aus. Tänan!

Suur tänu! Küsimused ettekandjale. Koit Raud.

Austatud juhataja, lugupeetud hr. Reinson! Kui enampakkumisel osaleb ühe või mitme eesõigust omava isiku kõrval näiteks üks või kaks väljastpoolt tulnud konkurenti ja pakkumine peatub ligilähedasel alghinnal selle tõttu, et enam ei ole pakkujaid, kes tõstaksid kõrgemale – teatavasti pakkumisel saab hind tõusta ainult konkurentsi olemasolul –, kas siis sellisel juhul eesõigust omavad isikud võivad selle vara osta ära fikseeritud madala hinnaga ja väljastpoolt tulnud konkurent enam õigust hinna tõstmisele ei oma? Kas te saite küsimusest aru? Ma loodan, et te vastate. Aitäh!

"Täiesti õige. Arutatava seaduse eelnõu järgi see on tõesti nii. Ja kui me võtame ette muudatusettepanekud § 3 4. lõike kohta, siis see peaks seda küsimust reguleerima. Siin öeldakse: "Kui enampakkumisele ilmub ainult üks isik, võib erastamise korraldaja müüa vara alghinnaga." Isegi selline võimalus on olemas."

Lugupeetud hr. juhataja, austatud ettekandja! Eile me võtsime siin saalis vastu terve paketi rahareformi puudutavaid seadusi, s.t. rahareform ei ole enam mägede taga, aga me räägime ikka edasi rubladest, kuigi me teame, et Eesti krooniga rublad enam seotud ei ole. Ja kas ei oleks aeg hakata ka meie seadustes võib-olla mingisugusest kõvemast rahast rääkima, seda võiks siis siduda turukursi järgi nii teiste valuutadega kui ka rubladega. Aga kui me räägime rubladest, siis me oleme kuu aja pärast jälle ummikus, sest rubla Eestimaal enam ei toimi. Mis te arvate sellest? Aitäh!

Paraku oleme praegu situatsioonis, et Eesti Vabariigis on tänasel päeval ametlikult kehtiv raha Nõukogude rubla, seda me peame arvestama. Loomulikult oleks võinud teha selle seaduseelnõu 6 miljonit Eesti Panga kursiga ka dollariteks, sellest ei juhtu mitte midagi. Täiesti loomulikult – ma vähemalt kujutan ette, et see nii saab Eesti Vabariigis olema – muutuvad meie poolt vastuvõetud seadustes fikseeritud summad rahareformi päeval sellesama kursiga, millega rublasid kroonideks vahetatakse, kõik kroonideks. Minu arust on see täiesti loomulik. Ma võin eksida, aga me võime siin juristide käest abi küsida.

Suur tänu, härra Reinson, rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole.

Ma tahaksin lisada, et eelarve-majanduskomisjon toetab seaduseelnõu sellisel kujul vastuvõtmist.

Suur tänu! Kolleegid, läbirääkimised jätkuvad. Kas keegi soovib sõna võtta või kõnet pidada selle seaduseelnõu üle? Ei soovi. Mul on alust arvata, et siis ei ole ka põhjust lõppsõnu pidada. Härra Kamratov, kas me võime panna selle seaduseelnõu hääletusele ettekantud tekstis? Mart Laar, kas on sõnavõtt? Tundub, härra Kamratov, et siiski saadikud soovivad sõna võtta.

Mina olen seisukohal, et antud seadus koos nende märkustega, mida ma siin välja pakkusin (teha juurde § 2), ja arvestades neid märkusi, mida me praegu ei ole tekstis arvestanud (need tuleb panna veel eelnevalt hääletamisele), on vastuvõtmiseks küps.

Hr. Kamratov, meil on parandusettepanekuid ja me teeme parandusettepanekute läbihääletamise koos juhtivkomisjoniga. Kuid lõppsõna käigus hr. Kamratov veel kord lühidalt kommenteerib laekunud parandusettepanekuid, eks ole? Me alustame siiski lõppsõnadega, kuigi läbirääkimisi meil ei olnud. Ja lõppsõnade ettekandmise käigus langetame otsused parandusettepanekute kohta, sh. ka selle parandusettepaneku kohta, mis laekus praegu Koit Raualt. Kuid sel juhul peab täiskogu otsustama läbirääkimised lõpetada. Kuulame enne ära valitsuse kommentaari, siis lõpetame läbirääkimised ja asume parandusettepanekute hääletamisele.

Ma veel kord kommenteerin, et minu arvates võiks asuda selle seaduse parandusettepanekuid läbi hääletama. Ka mulle praegu laekunud Koit Raua ettepanek on sisuliselt sama ettepanek, mida hr. Raud tegi eelmisel korral ja mida eelarve-majanduskomisjon arutas. Me konsulteerisime terve rea saadikugruppidega ja hr. Koit Raua eelmisel korral tehtud ettepanek täiel kujul sisse ei läinud. Hr. Koit Raua ettepanek on praegu selline, et § 3 2. lõik välja jätta ehk, teiste sõnadega, välja jätta see mehhanism, kus enampakkumise lõpphinna väljaselgitamisel tekib kollektiivil õigus selle hinnaga ära osta.

Selge. Ma tänan, hr. Kamratov, anname ka selle parandusettepaneku Jüri Reinsoni kätte. Ma eeldan, et kõik parandusettepanekud on nüüd Jüri Reinsoni käes. Kõigepealt langetame otsuse läbirääkimiste lõpetamise kohta, s.t. meil on praegu tegemist seaduse teise lugemisega ja peale läbirääkimiste lõppemist, kolleegid, me enam parandusettepanekuid ei oota. Jüri Reinson, kas selline on ka eelarve-majanduskomisjoni seisukoht? Et me ei oota peale läbirääkimiste lõppemist enam parandusettepanekuid? Jah.
Kas on vaja viia läbi kohaloleku kontroll? Viime. Saal on väga hõre. Kohaloleku kontroll. Kohal on 59 rahvasaadikut, puudub 39. Kolleegid, me read pidevalt kahanevad.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised käsiloleva päevakorrapunkti üle? Selle ettepaneku poolt on 54 rahvasaadikut, vastu ja erapooletuid saadikuid ei ole. Läbirääkimised lõpetatakse.
Ma palun Jüri Reinsoni nüüd kõnetooli, hääletame läbi parandusettepanekud.

"Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Ma alustan sellest, et vastavalt eelarve-majanduskomisjoni otsusele ja kooskõlastatult seaduseelnõu paranduste autoriga on lisatud üks paragrahv. Vastavalt reglemendile, kui juhtivkomisjon ja autor on nõus, siis seda ei hääletata. Ma loen selle paragrahvi ette. "Käesolev seadus jõustub vastuvõtmise päevast. Objektid, mille erastamine Eesti Vabariigi seaduse "Riiklike kaubandus-, teenindus- ja toitlustusettevõtete erastamise kohta" järgi on ajakirjanduses välja kuulutatud enne käesoleva seaduse jõustumist, erastatakse nimetatud seaduse kohaselt, arvestamata selles käesoleva seadusega tehtud muudatusi ja täiendusi.""
Praegu keegi peale Koit Raua parandusettepanekute hääletamist rohkem ei nõua. Saan ma õigesti aru?

Mart Laar küsis, kuidas on lood Tiit Made ettepanekuga.

Härra Made ei olnud enne saalis, kui lugesime ette. Ma tahtsin lihtsalt täpsustada, et härra Made ettepanekut on arvestatud, välja arvatud üks neljast parandusettepanekust – loobuda sihtotstarbelise kasutamise nõudest –, mis on osaliselt arvestatud erastamise eel püstitatud tingimuste sissetoomisega. Härra Madel on õigus nõuda selle ettepaneku hääletamist.

Üks hetk, kuulame Mart Laari küsimuse ära.

Ma ei tea, võib-olla ma sain härra Kamratovist valesti aru – mina sain aru, et üks härra Made parandusettepanek jäi siiski arvestamata, vähemalt osa sellest, mis puudutas seda, et kõrvaldada piirang ka selles osas, kes võivad erastamisel osaleda – nimelt, kõrvaldada Eestis elamise piirang. Ma sain aru, et see jäeti arvestamata, ja ma arvan, et seda tuleb hääletada.

Jüri Reinson, kuna see küsimus oli enne läbirääkimiste lõpetamist, siis ma erandkorras praegu Mart Laarile andsin. Kuid samas on ka Tiit Made kui parandusettepaneku esitaja küsimus, nii et selle me kuulame ära. Tiit Made.

Austatud eesistuja, ma olen püüdlikult tänulik Mart Laarile. Tõesti ei ole seda nii pandud sinna sisse, nagu ma esitasin, ja sooviksin, et see pannakse hääletusele just nimelt niisuguses redaktsioonis. Ma tänan!

"Niisiis, Jüri Reinson, meil on praegu kaks parandusettepanekut, Tiit Made oma ja Koit Raua oma; rohkem ei ole, mis hääletusele lähevad, on nii?"

Jaa.

Mõlema kohta on meil olemas juhtivkomisjoni kommentaarid.

"Alustame siis §-st 2. Hr. Made parandusettepanek on järgmine. Esitada § 2 1. lõige järgmises redaktsioonis: "Erastatava vara omandajaks võib olla vähemalt 18-aastane füüsiline isik, Eesti Vabariigi registreeritud aktsiaselts või muu majandusühing" jne. Tähendab, praegusest tekstist jätta välja sõnad "Eesti Vabariigis alaliselt elav". Eelarve-majanduskomisjon sellega ei nõustunud."

Selline on Tiit Made parandusettepanek. Ei, seda ei pea praegu ütlema. Kui nemad seda komisjonis arutasid, ju nad siis seal oma argumendid välja tõid. Asjaolud on meil teada, Tiit Made parandusettepaneku sisu on teatavaks tehtud. Juhtivkomisjon ei toeta. Panen hääletusele.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on kolleeg Tiit Made parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 24 rahvasaadikut, vastu on 19, erapooletuks jäid 10. Tiit Made parandusettepanek leidis toetust.
Nüüd Koit Raua parandusettepanek.

"Koit Raua parandusettepanek puudutab § 3. Ma saan aru, et Koit Raua nõue on hääletada. Ettepanek kõlab järgmiselt: § 3 2. lõikest jätta välja teine lõik. Kui ma nüüd õieti aru saan, siis peab välja jääma alates sõnadest "tervikvara ja aktsiate müük" kuni sõnani "järgi". Kommentaari korras ma pean küll ütlema, et viimane lause, mis on koos selle teise lõiguga, peaks igal juhul sisse jääma – seal on öeldud, et erastamise korras võib aktsiaid müüa ka börsil börsireeglite järgi."

"Ma vabandan, hr. Reinsonil on tõesti õigus, minu parandusettepanek puudutas seda teist lõiku kuni sõnadeni "pakutud hinnaga" ja tõesti viimane lause peaks sisse jääma. Aga samuti puudutas minu parandusettepanek ka 3. lõiget, nad on omavahel seotud. Ma arvan, hr. Reinson peaks neid koos tutvustama. Aitäh!"

Ma tahtsingi kohe selle juurde jõuda, et § 3 3. lõige välja jätta. Teise lõike väljahääletamisel ta kaotab oma mõtte. Nii et me peame tõepoolest neid käsitlema koos ja kui Koit Raud on sellega nõus, siis ka koos hääletama.

Nii et me viime selle läbi ühes hääletusvoorus. Kolleegid, kas te kõik mõistsite täpselt Koit Raua parandusettepanekute sisu? Olete mõistnud. Juhtivkomisjon on oma kommentaarid öelnud. Võin hääletusele panna?
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on Koit Raua parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 13 rahvasaadikut, vastu on 15, erapooletuks jäid 10. Koit Raua parandusettepanekud ei leidnud toetust. Jüri Reinson, rohkem meil parandusettepanekuid ei ole?

Lugupeetud juhataja, kui keegi kolleegidest ei vaidle vastu, siis hääletusnõudega parandusettepanekuid tõepoolest rohkem ei ole.

Kolleegid! Ega keegi teist ei nõua mõne asjaosaliste poolt juba vastastikku kooskõlastatud parandusettepaneku hääletusele panemist? Ei nõua. Kutsume kõik rahvasaadikud saali. Katsume nende kasinate jõududega seaduse siiski vastu võtta. Meil ei ole täna ka hr. Tähistet, kes on alati tubli abimees olnud ja saadikud saali kutsunud. Paljud väga tähtsad saadikud on meil puudu. Kohaloleku kontroll. Kohal on 60 rahvasaadikut, puudub 38. Mis juhtus, Lembit Annus? Lembit Annus.

Lugupeetud spiiker, ma väga vabandan, aga ma haarasin teie sõnast kinni. Te ütlesite, et väga palju tähtsaid saadikuid on puudu, siis ma sain nii aru, et saalis praegu istuvad väga tähtsad saadikud. Sain ma õieti aru? Aitäh!

Kõigepealt, kolleeg Lembit Annus, ei ole päris ilus kuritarvitada tehtud ettepanekut. Jutt oli protseduurilisest küsimusest, mis oleks eeldanud reglemendikohast ettepanekut. Ma ülejäänut ei kommenteeri.
"Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi seadus muudatuste ja täienduste tegemise kohta Eesti Vabariigi seaduses "Riiklike teenindus-, kaubandus- ja toitlustusettevõtete erastamise kohta"? Palun hääletada! 50 häält oleks vaja. Selle ettepaneku poolt on 54 rahvasaadikut, vastu on 1, erapooletu on 1. Seadus on vastu võetud. Marju Lauristinil tuleb protokolli teha parandus, tema ei olnud vastu, tema oli poolt. Ilmselt näpp vääratas. Nii et teeme paranduse. Teiste kohta pretensioone ei ole, sest ainukene vastuhääl oli Marju Lauristinilt, aga see parandus viiakse protokolli sisse."
Kolleegid, nüüd meil on siis reglemendijärgne vaheaeg. Töö jätkub 12.20.

Istungjärgu töö jätkub, kontrollime kohalolekut. Kohal on 46 rahvasaadikut, puudub 52. Kolleegid, te kõik saate aru, et meil ei ole saalis kvoorumit. Ma siiski arvan, et me ei saa päris tähelepanuta jätta seda asjaolu, et valitsus korraldab istungjärgu ajal oma programmi arutelu. Vaatamata sellele, et ma siiski palusin saadikuid sinna mitte minna, suur grupp saadikuid lahkus saalist.
"Viime läbi uue kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll. Kohal on 55 rahvasaadikut, puudub 43. Kolleegid, jätkame vastavalt kinnitatud päevakorrale ja võtame arutusele esialgu esmaspäevaks planeeritud 4. päevakorrapunkti Eesti Vabariigi seaduse "Kooperatiivsete, riiklik-kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide vara taasriigistamise ja erastamise kohta" eelnõu. Me alustame teise lugemisega ja ma paluksin ettekandeks kõnetooli justiitsministeeriumi osakonnajuhataja hr. Oviiri."

Lugupeetud juhataja, lugupeetud Ülemnõukogu liikmed! Kuivõrd on tegemist seaduseelnõu teise lugemisega, siis ei ole mõtet pidada uuesti ettekannet, mille me tegime esimesel lugemisel. Teie loal ma puudutan neid küsimusi ja neid muudatusi, mis on eelnõus toimunud esimese ja teise lugemise vaheajal.
Kõigepealt ma juhiksin teie tähelepanu antud seaduseelnõu §-le 2, mis räägib kohustatud subjektidest. Selle paragrahvi lõige 3 ütleb, et kohustatud subjektid määrab kindlaks ja kinnitab nende nimekirjad Eesti Vabariigi Valitsus kolme kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse vastuvõtmisest. Antud juhul on tegemist natukene teise loogikaga, kui oli eelmises seaduseelnõus. Kuivõrd eelmise seaduseelnõu järgi olid kohustatud subjektideks kõik need organisatsioonid, kes olid riigilt tasuta vara saanud, siis praegusel juhul kinnitab kohustatud subjektide nimekirja valitsus, kusjuures valitsus teeb siis mingisuguste kriteeriumide alusel otsuse, kas nõuda ühelt organisatsioonilt või teiselt organisatsioonilt selle vara tagasi. Loomulikult võib arutada, kas see on nüüd kõige õigem lahendus. Võib-olla oleks otstarbekas siin seaduseelnõus juba ära lugeda need organisatsioonid, kellelt valitsus võib tagasi nõuda riigi poolt antud varad ja vahendid.
Teiseks ma juhin teie tähelepanu §-le 5, kus räägitakse taasriigistatud vara valdamisest ja kasutamisest. Küsimus on sellest üleminekuperioodist, kui riik on saanud enda omandi tagasi. Sellisel juhul tuleb ära lahendada, kes hakkavad sel perioodil tegelema selle vara valdamise ja kasutamisega.
Erastamise küsimused on nüüd põhjalikult antud §-s 6. Inventeerimise alus, kuidas määratakse kindlaks erastamisele kuuluv vara, on toodud põhimõtteliselt § 6 lõige 2 punktides 1–5. On tulnud juurde § 8, mis räägib erastamise erijuhtudest. Kusjuures see § 8 püüab lahendada tarbijate kooperatiivi küsimust. Lõige 1 räägib, et Eesti Vabariigis asuvad tarbijate kooperatiivi organisatsioonid on kohaliku omavalitsuse otsuse alusel kohustatud erastama oma kauplusi, toitlusettevõtteid ja põllumajandussaaduste varustamisega tegelevaid struktuuriüksusi, kui neid on linna, alevi või valla piiris üle poole. Järelikult kohalik volikogu võib otsustada nende privatiseerimise küsimuse. Kusjuures seda alumist piiri ei ole paika pandud. Aga see piir on paika pandud, millest alates ülespoole võib kohalik omavalitsuse organ selle otsuse teha. Põhimõtteliselt ei ole ka välistatud, et valla volikogu võtab vastu otsuse kohustada privatiseerima kõik antud valla territooriumil asuvad tarbijate kooperatiivide kauplused, toitlustusettevõtted jne. Selles küsimuses on väga suur vastutus just nimelt kohalikel volikogudel.
Põhimõtteliselt on muutunud IV peatükk, mis räägib vara erastamise küsimusest majanditevaheliste organisatsioonide reorganiseerimisel. Kui te panite tähele, siis eelmises eelnõus, mille me andsime esimesele lugemisele, rääkisime meie ainult EKE süsteemist, praegu räägime kõikidest majanditevahelistest organisatsioonidest.
Lõpuks 5. peatükk, mis räägib lõppsätetest. See püüab korrastada seda situatsiooni, kui kaua ikkagi nendel ühiskondlikel organisatsioonidel tuleb oodata, millal nad võivad asuda täielikult oma vara käsutama-kasutama. Siin on toodud need juhud, kui valitsus ei pea vajalikuks ega ole 3 kuu jooksul kandnud nimekirja. Sellisel juhul temal hilisemat õigust seda teha ei ole ning need ühiskondlikud ja muud organisatsioonid asuvad oma vara käsutama, kasutama ja valdama. Ja kui valitsus ei ole 9 kuu jooksul võtnud vastu otsust nende objektide suhtes, mis on nimekirja kantud, siis sellisel juhul nad asuvad oma omandiõigust teostama.
See oleks lühidalt nende põhimõtteliste muudatuste kohta, mis selles seaduseelnõus on toimunud töö käigus, esimese ja teise lugemise vahel.

Küsimused ettekandjale. Lembit Arro.

"Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Mul on küsimus § 11 4. punkti kohta. "Erastamisest laekunud summad, millest on maha arvatud erastamise kulud, jaotatakse majanditevahelise organisatsiooni osanike vahel, arvestades osanike osamakseid." Kuidas on mõeldud see viimane lause jätk – arvestada osanike osamakseid? Kas oleksite sellise parandusega nõus, kui oleks kirjutatud "proportsionaalselt osanike osamaksetele"? Aitäh!"

Põhimõtteliselt on see võimalik, kuid kui sellest saadakse kahtepidi aru, siis oleks otstarbekas see muudatus siia sisse viia.

Lugupeetud spiiker, lugupeetud ettekandja! Mul on teile järgmine küsimus, võib-olla ma ei saanud kõigest aru. Seaduseelnõus on juttu ka ühiskondlikest organisatsioonidest. Asi on selles, et ühiskondlikud organisatsioonid on arvatavasti liiga üldine nimetus, sest neil on oma dokumendid, mille alusel nad neid küsimusi lahendavad. Ja seoses sellega on mul teile küsimus. Kas käesolev seaduseelnõu ei kärbi mitte teatud määral ühiskondlike organisatsioonide õigusi, kes elavad oma seaduse järgi ja on kinnitatud vastavalt Eesti Vabariigi seadusele? Kas te saite minu küsimusest aru? Tänan!

Selle seaduse loogika on tulenenud omandireformi aluste seadusest. Omandireformi aluste seaduses on spetsiaalselt ära reguleeritud need küsimused, mis puudutavad nii ühiskondlike organisatsioonide, kolhoosi-kooperatiivsete organisatsioonide jne. vara küsimusi, kusjuures nähakse ette riigi poolt tasuta antud omandi tagasivõtmine riigi poolt. See ei puuduta nende muid varasid. Välja arvatud siis täiendav privatiseerimiskohustus, mida rakendatakse selles seaduseelnõus tarbijate kooperatiivide vara suhtes, kusjuures ka selle privatiseerimise kohustusega ei lähe mitte need summad üle riigile, vaid lähevad ja jäävad ikkagi tarbijate kooperatiividele, ka selle sunderastamise käigus saadud rahalised vahendid.

Suur tänu, hr. Oviir! Rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole. Kaasettekandeks palun ma Kõnetooli õiguskomisjoni nimel Kaido Kama.

Lugupeetud Ülemnõukogu! Nimetatud seaduseelnõuga on tehtud kahe lugemise vahel hulk tööd ja tekkinud muudatustest andis juba piisava ülevaate hr. Oviir. Tahaksin ainult kommentaariks öelda niipalju, et nende otsuste suhtes, mida Ülemnõukogu peab tegema nimetatud kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide kohta, on seisukohad äärmiselt erinevad. On seisukohti, mis nõuavad kõikide taoliste organisatsioonide nagu ETKVL-id, ametiühingud jt. riigistamist. On seisukohti, mis ütlevad, et juriidilise isiku omand on püha ja puutumatu ja seal ei tohi üldse midagi teha. Praegune variant on nende kahe äärmuse vahepeal ja põhimõtteliselt lähtub põllumajandusreformi kontseptsioonist, mille Ülemnõukogu on kord juba heaks kiitnud. Ka kolhooside puhul otsustas Ülemnõukogu võtta kolhooside käest riigile tagasi see riigi vara, mis kunagi on riigi poolt üle antud. Täpselt samuti käitutakse ka siis nende teiste kooperatiivsete, ühiskondlike organisatsioonide puhul, kusjuures pärast selle operatsiooni läbiviimist on nad ise täiesti võimelised oma vara käsutama ja teostama tehinguid.
Kuna tekst üsna oluliselt muutus kahe lugemise vahel, siis me ei ole praegu teile kätte jaganud saadikutelt ja komisjonidelt laekunud ettepanekuid seaduseelnõu kohta. Ma annaksin ainult kiire ülevaate, mis on praeguseks meie kätte jõudnud ja mida ja kuivõrd siis on arvestatud.
Kõigepealt on hr. Põldroosi ettepanek, kes tunneb muret Kunstnike Liidu pärast. Seadus ei laiene mittetulunduslikele organisatsioonidele. Meil ei ole praegu olemas selget kriteeriumi tulunduslike ja mittetulunduslike vahel. Lisaks sellele, kui me tooksime praegu sisse mittetulundusliku mõiste, siis see seadus ei laieneks ka ametiühingule. Sedavõrra hr. Põldroosi ettepanekut ei ole arvestatud. Küll aga on arvestatud seda, et nüüd on suurendatud valitsuse otsustuse õigust vastava organisatsiooni subjektiks lugemisel või mittelugemisel.
On ettepanek hr. Korgilt, kes tunneb muret, et arvestatakse ainult riigi poolt üleantud objekte, aga ei arvestata nendele organisatsioonidele üle antud riigieelarvevahendeid. Selle seaduse tekstis on eelarvevahendid arvestatud § 6 järgi – kõik on arvel, ükskõik mis kujul see vara siis üle antud on.
Samuti on arvestatud keskkonnakomisjoni ettepanekut, milles on tuntud muret selle pärast, et seaduses oleks täpselt fikseeritud selle reformi käigus omandiõiguse ülemineku hetk, et oleks ka selge, millal lähevad üle omandiõigusega seotud kohustused, näiteks kehtestatud kaitserežiim või muu taoline – ka see on arvestatud.
Veel on terve rida ettepanekuid hr. Uluotsalt, milliseid suuremas osas on arvestatud. Ma vist praegu kõiki neid ette lugema ei hakka.
Kuna seaduse eelnõu on kahe lugemise vahel muutunud, pidasime otstarbekaks mitte minna praegu kohe seaduse vastuvõtmisele, vaid katkestada teine lugemine ja anda saadikutele veel võimalus teha parandusettepanekuid, näiteks ülejärgmise esmaspäeva hommikuni, et siis teise lugemise jätkamisel jõuda selle seaduse vastuvõtmiseni. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Tundub, et küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Ei soovita. On laekunud ainult üks protseduuriline ettepanek: katkestada ja jätkata järgmisel istungjärgul.
Ma olen jälle sunnitud läbi viima kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll. Kohal on 56 rahvasaadikut, puudub 42.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et katkestada käsiloleva päevakorrapunkti arutelu ja jätkata järgmisel istungjärgul? Selle ettepaneku poolt on 47 rahvasaadikut, vastu on 1, erapooletuid saadikuid ei ole. Arutelu katkestatakse ja jätkatakse järgmisel istungjärgul.

"Kolleegid, on ettepanek jätkata selliste päevakorrapunktide arutelu: nimelt, võtta kõne alla esialgselt teisipäevale planeeritud 2. punkt ning selle järel kolmapäevaks planeeritud 5. ja 6. punkt. Alustame Ülemnõukogu liikme Lembit Arro poolt esitatud Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi sotsiaalmaksu seaduses" eelnõu teise lugemisega. Ma paluksin kõnetooli ettekandeks kolleeg Lembit Arro."

"Lugupeetud juhataja, lugupeetud Ülemnõukogu! Ma ei tea, kas on 50 saadikut saalis, et me saaks selle väikese asja, mis juba veebruarikuus on Ülemnõukogule esitatud ja märtsikuus esimesel lugemisel olnud, ära hääletada. Meeldetuletuseks niipalju, et ma taotlen muudatust sotsiaalmaksu seadusesse, et asja lihtsustada põllumajanduses. Varem oli §-s 4 kirjutatud: "Põllumajandusettevõtte poolt tema või valla territooriumil elavatele inimestele osutatud sotsiaalabi, -hoolduse ja -toetuse kulud arvestatakse ettevõtte sotsiaalmaksust maha. Need kulud võivad ulatuda kuni 50%-ni ettevõtte sotsiaalmaksust. Kulude liigid ning määrad kehtestab ning vajaduse korral muudab Eesti Sotsiaalfond valla volikogu esildisel." Redaktsioon oleks järgmine. "Põllumajandusettevõtte poolt tema või valla territooriumil elavatele inimestele osutatud sotsiaalabi, -hoolduse ja -toetuse kulud arvestatakse ettevõtte sotsiaalmaksust maha. Need kulud võivad ulatuda kuni 30%-ni ettevõtte sotsiaalmaksust. Kulude liigid ja määrad kooskõlastatakse valla volikogus." Vahe on selles, et enne võisid majandid koos sotsiaalfondiga kulutada 50% sotsiaalmaksust oma töötajate või pensionäride abistamiseks; minu ettepanek on piirata seda 30%-ga, mitte 50%-ga, kusjuures arvestada seda, et endise juhendi järgi oli lubatud majanditel ka ilma kooskõlastamata kulutada 20%. Nüüd uues redaktsioonis on sees, et kuna see soodustus antakse proportsionaalselt põllumajandustoodangule, siis see 30%, mis siin uues redaktsioonis on, moodustab ka tegelikult umbes 20% sotsiaalmaksust, kuna majandite keskmine põllumajandustoodang vabariigis moodustab 60–70% kogutoodangust. Ja see tuleb kooskõlastada siis valla volikoguga, et ei juhtuks nõnda, et läheks topelt, et vald annab toetust ja majand annab toetust. Kuna praegusel ajal sotsiaalprobleemid on senini ikkagi veel põhiliselt majandite kaelas, vald ei ole nendega veel nagu hakkama saanud, siis oleks seaduses sellise paranduse tegemine õige. See on kooskõlastatud ja, nagu esimesel lugemisel kuulsime, on ka sotsiaalministeerium andnud selleks nõusoleku, minister Karu ütles seda siitsamast puldist. Mina paluksin see parandus täna vastu võtta seadusena. Aitäh!"

Suur tänu! Millised on küsimused kolleeg Lembit Arrole? Ei ole küsimusi. Kaasettekande teeb meile eelarve-majanduskomisjoni esimees Jüri Reinson.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Eelarve-majanduskomisjon on kahel korral oma istungil nimetatud seadust muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi sotsiaalmaksu seaduses arutanud ja toetab muudatusettepaneku vastuvõtmist. Ühtlasi tahan teile teatada, et sotsiaalhooldusministri hr. Karu toetus seaduseelnõule on ka komisjonis olemas.

Kas on küsimusi? Ei ole.
Kolleegid, ma avan läbirääkimised. Kas ma võin oletada, et ei soovita sõna võtta, kõnet pidada? Kutsume kõik rahvasaadikud saali, loeme veel kord üle. Kohaloleku kontroll. Kohal on 46 rahvasaadikut, puudub 52. Kolleegid, mis me siis nüüd teeme? Ma siiski üritan kõiki meetmeid rakendada selleks, et saada saadikud saali. Ma paluksin osutada mulle abi, mõningate saadikute tööruumid on istungitesaalist kaugel. Ma pöördungi personali poole ja võib-olla ka rahvasaadikute poole. Proovin veel kord kontrollida kohalolekut. Kohal on 55 rahvasaadikut, puudub 43.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi seadus muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi sotsiaalmaksu seaduses? Palun hääletada! 50 häält on vaja. Selle poolt on 52 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, 1 jäi erapooletuks. Seadus on vastu võetud.

Kolleegid, ma mõni hetk tagasi esitasin omapoolse võimaliku variandi, kuidas me tänast istungi tööd jätkaksime, kuid mu tähelepanu juhiti sellele, et otstarbekam oleks praegu siiski läbi viia kahe seaduse eelnõu esimesed lugemised, mis tõepoolest on parem variant, ning ma teen ettepaneku võtta tänaseks päevaks planeeritud esimene ja teine päevakorrapunkt arutusele. Ja kõigepealt tubakaaktsiisi seaduse eelnõu ja siis ka selle juurde käiva aktsiisimaksu seaduse muudatuse seaduse eelnõu esimene lugemine. Ning ma paluksin ettekandeks kõnetooli rahandusministri esimese asetäitja hr. Roose.

Lugupeetud Ülemnõukogu spiiker ja Ülemnõukogu liikmed! Eesti Vabariigi Valitsus esitab teile läbivaatamiseks Eesti Vabariigi tubakaaktsiisi seaduse eelnõu. Tubakaaktsiisi seaduse eelnõu on eelviimane nendest aktsiisiseadustest, mis on üldse valitsuse programmis teile esitada. Eelnevad neli aktsiisi on teie poolt vastu võetud. Selle aktsiisimaksu seaduse struktuur on analoogne nendega, mida te olete enne vastu võtnud, siin midagi ekstrahuvitavat ja uut ei ole. Muidugi, elu läheb kiiresti edasi ja kui te pöörate tähelepanu §-le 4 – loodetavasti selle aktsiisi toime ulatab Eesti kroonidesse –, siis vajab see juba esimese ja teise lugemise vahel muudatusi. Teiseks, §-s 6 peame ilmselt ära muutma selle, et eksporditavad tubakatooted oleksid tulevikus aktsiisimaksuvabad, seda eeskätt ka selle tõttu, et Venemaa ja Ukraina on oma vastavates seadustes juba vastu võtnud nii käibemaksu kui ka aktsiisimaksude kohta, et kõik eksport väljaspool SRÜ maid on nende maksude vabad. Kui me tegime senini vahet konverteeritava ja mittekonverteeritava valuuta vahel, rublade juures me kasutame aktsiise ja käibemakse ekspordi puhul, siis nüüd see vahe peaks seoses sellega ära kaduma, kuna meie partner on teinud enda poolt väga džentelmenliku žesti.
Tubakaaktsiis erineb selle poolest teistest aktsiisidest, et tubakat maksustatakse mitte siis, kui toimub piiri ületamine kusagilt mujalt Eestisse, vaid siis, kui võetakse toorainelaost tarbimisse. Selline klausel tahetakse §-s 5 kehtestada sellepärast, et tubakas enne kasutamist paberossides, sigarettides vajab laagerdamist, et looduslikud protsessis temas lõpeksid, pärast seda saaks siis kasutada tootmises. Kui võtta aktsiis piiri peal ära, nagu teiste aktsiiside puhul oleks see normaalne olnud, siis tähendaks see meie ainukesele tubakavabrikule liiga suurte käibevahendite panemist aktsiisimaksu ja see mõjuks majanduslikule olukorrale praegu pärssivalt, kuna vastavad krediidiressursid puuduvad. Teiseks, selle seaduse eripära on, et sisuliselt ei maksustata kodumaal kasvatatavat tubakat, kui seda jälle kasvatama hakatakse. Ja kui juba hästi laialt ja häid tubakasorte siin Eestis kunagi kasvatama hakatakse, siis peaks selle juurde tagasi pöörduma. Vähemalt praegu ei ole maksustamist selles seaduses ette nähtud.
Paar kommentaari veel tubakaaktsiisimäärade juurde. See on toodud lisas. Ilmselt selles lisas tuleb ka muutus, jääb ainult üks aktsiisimäär, mis ei sõltu sellest, kas raha on konverteeritav või mitte. Ma pööran teie tähelepanu, et toortubaka maksustamine 40%-ga tähendab seda, et tubaka, ütleme, sigarettide omahinnas on tubaka osatähtsus 3/4, kolmveerand omahinnast ja järelikult see aktsiisimäär siis taandatuna sigarettidele on 30%. Mul on kaasas võrdlus teiste maade tubakaaktsiisidega. 30%-list, 34%-list tubakaaktsiisi, sigarettide aktsiisi kasutatakse ainult Inglismaal. Kõikides teistes maades on sigarettide aktsiis juba hoopis suurem (50, 66, 67, 69%) – 32 korda kõrgem, eriti niisugustes suurtes tubaka tarbimise maades. Eesti tubakaaktsiisi määr on üks kõige väiksemaid mul siin nimekirjas välja toodud maade maksumääradest. Aktsiisi laekumine on võetud sellel tasemel, nii nagu meil traditsiooniliselt on, me ei suurenda sellega tubakaaktsiisi laekumisi antud hetkel, kui me stardime selle uue tubakaaktsiisi seadusega, me hoiame seda endisel tasemel. Tähendab, selle seadusega ei muudeta maksu laekumiste suurust ei üles- ega allapoole. Sellega ma lõpetaksin. Tänan!

Kas võime küsimusi esitada? Kas on küsimusi hr. Roosele? Ei ole. Suur tänu!
Kaasettekandeks palun kõnetooli eelarve-majanduskomisjoni esimehe hr. Reinsoni.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Eelarve-majanduskomisjoni seisukoht nimetatud seaduseelnõu suhtes on lühike. Teeme teile ettepaneku lugeda esimene lugemine lõppenuks.

Suur tänu! Kolleegid, kas on vastuväiteid? Ei ole vastuväiteid. Esimene lugemine on lõppenud.

Kolleegid, jätkame järgmise päevakorrapunktiga, mis käsitleb seaduseelnõu arutelu, mille sisuks on mootorikütuse aktsiis. Ja vastavalt sellele ka arutame muudatuste tegemist kehtivas Eesti Vabariigi aktsiisimaksu seaduses ning ma paluksin jälle kõnetooli rahandusministri esimese asetäitja hr. Roose.

Lugupeetud Ülemnõukogu spiiker, asespiiker ja Ülemnõukogu saadikud! Eesti Vabariigi Valitsus esitab teile läbivaatamiseks ja vastuvõtmiseks Eesti Vabariigi mootorikütuseaktsiisi seaduse. Ma saan aru oma rollist siin – ma pean täitma väga ebapopulaarset rolli, tegelema maksudega ja kaitsma neid seaduseelnõusid, mida valitsus esitab. See on ebapopulaarne tegevus ilmselt nii teie hulgas kui ka valitsuse liikmete hulgas, seda ei kiida heaks ka maksumaksjad, aga tahes-tahtmata on mul hea meel, et me selle mootorikütuseaktsiisi seaduse eelnõuga oleme oma viimase aktsiisiseaduse eelnõu juures üldse. Nii et see ebameeldiv roll langeb mul isiklikult sellega ka ära, kui see kunagi vastu võetakse.
Mis on mootorikütuseaktsiisi seaduse põhimõte, miks me seda tahame rakendada? Põhjus on selles, et siin on otsene seos nende kulutustega, mis lähevad meie teedeehituseks ja teede hooldamiseks ja kapitaalremondiks. Jutt ei ole mitte ainult maanteedest, vaid jutt on ka veeteedest ja õhuteedest, tähendab, probleem on natuke laiem. Selle mootorikütuse aktsiisimaksu määr 10% on valitud selliselt, et kõik teedele suunatud kulutused oleksid finantseeritud.
"Hoopis teine küsimus on see, kuidas neid summasid kasutada. Siin tahes-tahtmata tuleb teha ka väga olulisi korrektiive, nende summade kasutamine tuleb ilmselt tulevastes eelarvetes hoopis peenemalt spetsifitseerida: mitu kilomeetrit maanteed selle arvel ehitatakse, mitu lennuvälja rajatakse, mitu kilomeetrit maanteed kapitaalselt remonditakse, pannakse kõva kate jne. Seda nii vabariigis tervikuna kui ka maakondade ja isegi valdade kaupa. Selle finantseerimine peab kujunema sihtotstarbeliselt lisaks nii, et seda finantseerimise resultaati ehk töö tegemist oleks võimalik hiljem kontrollida. Praegu on õigus nendel oponentidel, kes ütlevad, et see maanteede fondi raha kasutamine on väljunud igasuguse kontrolli alt. See on täiesti õige väide. Kui te olete vaadanud lisatabelit, kus joonisel 11 on teiste maade mootorikütuste hinnad ja maksud, siis te näete, et kui Eesti rakendab 10%-list aktsiisimaksu, siis ta on jällegi kõige väiksema aktsiisimaksuga maa nende maade seltskonnas. See tähendab sisuliselt seda, et kui maailmaturuhindadega me saame mootorikütust umbes 200 dollarit tonn, siis aktsiisimaks 10% on selle joonise järgi, mis on teie käsutuses, väiksem kui 1. rida, tähendab, Ameerika Ühendriikides. Samaaegselt, kui me vaatame naabermaad Soomet, seal on "Neste" monopoolne mootorikütuse hankija ja ka müüja, seal juba omahinnalised kulutused (55 Ameerika senti) ja maksud on hoopis suuremad, nii et kogu see ühe liitri maksumus kujuneb '"Nestel" üle 1 Ameerika dollari."
Mis on veel mootorikütuseaktsiisi eripära? Ma peatuksin §-l 3. Selleks me oleme püüdnud samuti nagu ka tubakaaktsiisi puhul säästa nende juriidiliste isikute käibemaksuvahendeid, kes impordivad kütust, selleks et seda teatud aja jooksul müüa. Meil on pandud siia sisse põhimõte, et see aktsiisimaks võetakse ära nende esimeselt ostu-müügi operatsioonilt Eesti Vabariigis. Teiseks, need juriidilised isikud, kes tarbivad mootorikütust, kes varuvad endale privaatkorras ka ida poolt praegu, maksavad aktsiisimaksu siis, kui nad on selle mootorikütuse ära kasutanud. See revideerimine või inventuur toimub üks kord kuus. Üksikisik muidugi maksab ise. Arutades majanduskomisjonis neid punkte, tekkis mõte, et see süsteem meie poolt on aetud liiga keeruliseks §-ga 3 ja tulevikus võiks aktsiisi võtta ainult tollis ja sisseveol. Seoses sellega peaksid muutuma mitu paragrahvi. Siin on täpselt samasugune põhimõte nagu tubakaaktsiisi puhulgi: kui Eestis hakataks tulevikus ise tootma mootorikütust või õlisid, siis neid esialgu aktsiisiga ei maksustata ja kui neid on vaja kunagi maksustada, siis tehakse sellesse seadusesse täiendus. Ilmselt see võib-olla soodustab meie riigis vastavate tootmisharude teket, kui nad on maksuvabad. Muudatused peaksid tulema, samuti nagu tubaka aktsiisimaksu seaduses, §-s 6, mis räägib mootorikütuse ekspordist või reekspordist. Igal juhul, kui on eksport ükskõik kuhu, peaks sisseveol ära makstud raha olema tagasi makstud. Seoses sellega peaks muutuma ka § 7, kus praegu on pandud kontroll riiklikule maksuametile – tulevikus see peaks minema Tolliametile, Tolliamet võtaks kogu aktsiisi tollipiiri ületamisel ära.
Ja veel viimane moment, mida ma tahtsin rõhutada, mis oli arutlusel ka majanduskomisjonis. See on see, et see aktsiis ei rakendu praegu kohe, vaid rakendub siis, kui meil tuleb Eesti kroon. Niimoodi oligi see mõeldud ja selle tõttu on meil jäetud § 10 tähtaeg praegu vabaks. Majanduskomisjonis arutati seda niimoodi, et seoses Eesti krooniga muutub tegelikult meil kogu hinnastruktuur ja sellest lähtuvalt võib siis selle seaduse teise lugemise viia läbi juba Eesti krooni tingimustes ja kehtestada see siis. Tänan tähelepanu eest!

Härra juhataja, lugupeetud hr. Roose! Nagu me teame ja nagu siin saaliski palju on räägitud, ei hoia praegusel ajal maal olevaid teid korras mitte keegi peale põllumeeste. Samuti peavad põllumehed ära tegema kõik need transporttööd, mida teised asutused oma lohakusest või viitsimatusest jätavad tegemata. Kui möödunud aastal lubati põllumajandusele teede korrashoiu eest maksta, siis see jäi ainult lubaduseks ja seda ei tehtud. Siit teile tungiv palve: kas on õige põllumajandusele rakendada mootorikütuste aktsiisimaksu, kusjuures nad peavad kõik oma teed siiski ise korras hoidma, ka need teed, kus sõidavad bussid ja teised firmad, ja samal ajal tegema väga palju transporttöid teiste firmade eest ära? See on nagu kolmekordne karistus. Aitäh!

Ma arvan, et aktsiisimaksuga ei peaks kedagi karistama, lihtsalt ta peaks kõikidelt mootorikütuse kasutajatelt, kes sõidavad teedel, kas veeteedel, õhuteedel või maanteedel, võtma selle teede korrashoiuks vajaliku raha ära. Seda ei peaks maksma need inimesed või need juriidilised isikud, kes neid teid ei kasuta üldse. Teine asi on see, millest ma juba alguses hakkasin rääkima, et praegune maanteede fondi või teede fondi eelarveliste summade kasutamine on täiesti kontrolli alt väljas. Ja ma olen täiesti selle poolt, kui teie või teie järglased Riigikogus nõuavad riigieelarve sees oleva teedefondi kulutuste täielikku spetsifitseerimist ja delegeerimist kohapealsetele riigivõimu valitsemisorganitele, kes tellivad ise teede korrashoiu või teede ehituse nendelt firmadelt, kes teevad töö kvaliteetselt ja suhteliselt odavalt. See käib täiesti ka teie küsimuse kohta.

Lugupeetud juhataja, ettekandja! Ma haaran just sellestsamast sõnasabast kinni, et see ei ole karistus kütuse ostjatele, kes kasutavad teid. Kuid Peeter Luti küsimusest tuligi välja, et põllumajanduses ei kasutata teid, vaid kasutatakse põllumaad. Soomes on näiteks põllumasinate ja tööriistade kütus hoopis teiste hindadega, rääkimata aktsiisimaksust. Kas me oleme tõesti nii rumalad ja karistame ikkagi? Ma ütlen, et see on karistus, sest põllumehe traktor ei sõida mööda teed. Tänan!

See on muidugi õige, et põllumajandusmasinad palju teedel ei sõida, nad sõidavad põldudel ja on farmides ja kinnistel territooriumidel. Seda küsimust võib muidugi eraldi arutada esimese ja teise lugemise vahel, aga mina näen probleemi selles, et iga maksu erinevus või vabastus on andnud spekulatsioonivõimalusi ka nendele, kes sõidavad põldudel. Kui teie masinad sõidavad põldudel ja farmides kinnistel territooriumidel, mitte väljudes üldkasutatavatele teedele, siis samaaegselt igasuguse soodustuse sisseviimine tähendab seda, et see soodustus kandub teie kaudu, antud juhul põllumeeste kaudu üle nendele, kes pole põldu kaugelt vaadanudki. Sellega seoses, kuna see küsimus on siiski tähtis, ma aktsepteerin seda täiesti, peaks esimese-teise lugemise vahel natukene nõu pidama, kuidas seda teha, et põllumajandusele antavat kütust aktsiisiga mitte maksustada, ning garanteerida seda, et see kütus ei voola põllult piltlikult öeldes maanteedele. Seda süsteemi võiks tõesti kaaluda, kui teil on olemas sellekohased läbimõeldud ettepanekud. Mul oleks hea meel, kui need ettepanekud oleksid nõnda vettpidavad, et neid saaks sellesse seaduseelnõusse sisse võtta.

Austatud hr. Roose! Mul oleks selline küsimus: kas te oskate vastata, mida toob see aktsiisimaks tegelikkuses kaasa, see tähendab, kas Eesti siseneb selle järgi uue inflatsiooni piiridesse või mitte? Mul on kuri kahtlus, et ta peab sisenema. Ma palun veenda mind ümber.

Selle inflatsiooniga on olukord praegu niimoodi, et meil kogu tootmise produkt, mis on mõeldud realiseerimiseks Eestis, on aprillikuu andmetel 14 miljardit rubla. Sellest ostujõuline tarbimine on praegu 5–6 miljardit rubla. Ja sellisel juhul, kui mootorikütuseaktsiis tuleb juurde, ostujõuga ei ole kaetud umbes 11,6 miljardit rubla. See tähendab seda, et meil on praegu väga palju kaupu, mis üldse meie ostujõu juures ei ole müüdavad. Ja antud juhul see suurendab veel natuke (10% kütuse osas) seda ostujõu diferentsi. Aga samal ajal on selge see, et meie lülitume varem või hiljem maailmaturu hindadesse mootorikütuse alal ja kõigi naftasaaduste osas. Ka Venemaa on deklareerinud, et tema hakkab müüma meile naftasaadusi ainult maailmaturu hindades. Kui me praegu saame naftasaadusi seal 6-10-15 rubla liiter – oleneb, kuidas keegi oskab Venemaalt praegu osta –, siis tulevikus see hind tuleb kindlasti 20–25 rubla liitri pealt. Selle kütuse põhiline kallinemine ei tule mitte meie vabariigi siseselt, vaid tuleb impordist, ja see kallinemine või kuluinflatsioon on hoopis suurem kui see, millest me räägime. See on määrav praegu. See 10%, ma toonitasin, ei ole suur arv, võrreldes meie naabritega, aga ta on suur arv selles mõttes, et meil kogu ostujõuline nõudlus on väiksem ja meie inimesed ei saa nii palju palka, tähendab, sissetulekud ei ole jõudnud sellele hinnaspiraalile järele, mis praegu on toimunud selle aasta algusest saadik, ja selles on praegu kogu meie traagika. Aitäh!

Suur tänu! Peeter Lutt, teine küsimus.

Härra juhataja, lugupeetud hr. Roose! Teie põhjendused sellele, et kogu mootorikütus on vaja siiski aktsiisimaksuga maksustada, ei ole üldse loogilised, on loogikast väga kaugel. Te teate väga hästi, et põllumajanduses kasutatakse väga palju mootorikütust kõrgekvaliteedilise söögiteravilja kuivatamisel. Kuidas see kütus saab mööda maanteed joosta, see on mulle omaette küsimus. Seda peaks te kõigile siis seletama. Teine asi. Väga palju toodetakse meie vabariigis turvast. Kuidas see kütus, mida turba tootmiseks kasutatakse, saab mööda maanteed joosta? Kolmandaks. Väga palju tehnoloogilist kütust kasutatakse põllumajanduses spetsiaalselt maaparanduses, näiteks farmides, see iialgi ei saa tee peal joosta ju! Nii et neid asju tuleks tõsiselt rehkendada ja spetsialistidega kalkuleerida. Aitäh!

Kui on veendumus, et see kütus ei jookse maanteedel, siis on väga hea, aga tasub veel veenduda, kas see mehhanism on ikka üles ehitatud niimoodi, et ta ei jookse. Te väidate praegu, et ei jookse, aga see vajab siiski näidete varal illustreerimist, kuidas ta jookseb. Mina näen küll praegu teid, kuidas ta hakkab jooksma, kui hakkame diferentseerima aktsiisimakse. Ja ei näe selliseid teid, mis takistaks seda jooksmist.

Suur tänu, hr. Roose, rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Jällegi paluksin ma kaasettekandeks kõnetooli eelarve-majanduskomisjoni esimehe hr. Jüri Reinsoni.

"Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Eelarve-majanduskomisjon arutas esitatud mootorikütuse aktsiisimaksu projekti. Aga härra Roose andis teile üksikasjaliku informatsiooni. Mina lisan ainult seda, et esimesed naftasaaduste aktsiisimaksu määrad kehtestas Ülemnõukogu 1991. aasta märtsis ja need olid: A-76 – 154 rubla; A-92, 93 ja 95 – 213 rubla ning diislikütus – 159 rubla tonn. Käesoleva seaduseelnõu kohaselt tuleb aktsiisimaksu võtta 10 protsenti müügihinnast, seega, bensiinilt A-76 3000; A-92, 93 ja 95 3000 ning diislikütuselt 1900 rubla. Lisaks sellele tehakse ettepanek võtta aktsiisimaksu aviobensiinilt 1900 rubla tonn, mootoriõlilt 1900 rubla tonn. Aktsiisimaks suureneb umbes 19–20-kordseks."
Võttes arvesse praegust keerulist majanduslikku olukorda väga kõrgeid kütusehindu Eestis, sularahanappust ning seda, et aktsiisimaksu järsu tõusuga kaasneb väga keeruline ja väljapääsmatu olukord rahanduslikke raskusi üle elavas põllumajanduses, teeb eelarve-majanduskomisjon ettepaneku lõpetada esimene lugemine ja korraldada teine lugemine pärast Eesti krooni kehtestamist. Selle aja jooksul mõtlevad saadikud uue seaduseelnõu läbi ja me ootame teie ettepanekuid. See on minu poolt kõik. Tänan!

Soovitate esimene lugemine lõpetada?

Jah.

Suur tänu! Küsimusi ei ole. Ma tänan, pr. Sergij! Kolleegid, kas lõpetame esimese lugemise? Esimene lugemine on lõppenud.

Jätkame vastavalt kinnitatud päevakorrale ja arutame tänaseks päevaks planeeritud kolmandat päevakorrapunkti: Ülemnõukogu liikme Kaido Kama poolt esitatud seaduseelnõu, mis käsitleb Eesti Vabariigi aiandus- ja suvilakooperatiivide vara erastamist, ning selle juurde käivat rakendusotsuse eelnõu. Ning me alustaksime esimese lugemisega ja ma paluksin kõnetooli kolleeg Kaido Kama.

Austatud Ülemnõukogu! Seaduseelnõu Eesti Vabariigi aiandus- ja suvilakooperatiivide vara erastamisest peaks lahendama teatud mõttes küllaltki pingelise olukorra, mis praeguseks aiandus- ja suvilakooperatiivides on tekkinud. Nimelt, kõik need kooperatiivid, need aiamajad, need suvilad on loodud sisuliselt eraomandina aegadel, kus eraomandi soetamine nii lihtne ei olnud, seda sai teha kooperatiivi vormis. Ja selle omandi kooperatiivne edasikestmine on muutunud selgelt teatud mõttes anakronismiks meie praeguses ajas, kus me tahame minna omanikukesksele ühiskonnale. Inimene, kes on ise oma materjalidega, oma tööjõuga omale ehitanud aiamaja, ei saa seda vastavalt oma soovile pärandada, kinkida, müüa. Ja vastav seaduseelnõu, mis teile on esitatud, näebki ette, et vastavalt kooperatiivi põhikirjale, vastavalt tema üldkoosoleku otsusele on võimalik kooperatiivi liikmete vahel see vara ära jagada. See vara omandiõigus läheb üle tasuta. Rakendusotsuses on ka öeldud, et selle tasuta ülemineku pealt ei rehkendata mingeid riigilõive ega ei kehtestata nendele inimestele tulumaksu selle vara pealt, mis läheb nende omandusse. Samuti on ette nähtud võimalus, et kui kooperatiivi üldkoosolek ei tee otsust kooperatiivi vara erastamise kohta, siis igal kooperatiivi liikmel üksikisikuna ikkagi on see võimalus nõuda omaenda vara eraomandusse. On ette nähtud ka need varad, mis peavad ka edaspidi kooperatiivi ühisesse omandusse jääma (kommunikatsioonid, igasugused veevärgid, elekter) ja ühise omandi õiguse teostamise viisid.
Lõpetuseks tahan öelda seda, et kui see seaduseelnõu saab vastu võetud seadusena ja nende aiamajade sisulised omanikud muutuvad ka nende aiamajade formaaljuriidilisteks omanikeks, siis rakendub nende suhtes ka täiel määral maareformiseadus, s.t. neil tekib nende kruntide ostu eesõigus, kus asetsevad nende suvilad ja aiamajad. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Millised on küsimused Kaidо Kamale? Ei ole küsimusi. Kaasettekandega esineb meie ees õiguskomisjoni nimel pr. Liia Hänni.

Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Omandi- ja maareformi komisjon hr. Kaido Kama isikus on äsja just esitanud need põhjused, mis on käesoleva eelnõu väljatöötamist ajendanud. Need põhjused on kaalukad ja õiguskomisjon seetõttu toetab, et Ülemnõukogus seda eelnõu käsitletaks edasi. Kuid meie poolt ka mõned seisukohavõtud.
Kõigepealt, käesolev eelnõu jätkab meie mitmete seadustega alustatud suunda korrastada omandisuhted Eestis. See on väga oluline, et me lõpuks jõuaksime välja sellest sotsialistlikust pärandist, mis seadis inimesele piiranguid oma omandi kasutamisel ja käsutamisel. Oluline on see, et seaduseelnõu sätestab demokraatliku mehhanismi omandisuhete muutmiseks, andes otsustusõiguse kooperatiivi töökoosolekule. Seaduseelnõu sätestab, et erastamisele võib tulla kogu kooperatiivi vara, sõltumata sellest, kuidas see vara on soetatud. Kooperatiivi vara erastatakse kooperatiivi liikmetele, kuid on ette nähtud ka võimalus, et kooperatiivi liige võib oma õiguse edasi anda abikaasale, lapsele või lapselapsele notariaalse avalduse alusel. Siin võib küll kerkida üles küsimus, kas on õigustatud eristada nende isikute ringi, kellele omandiõiguse võib delegeerida, erinevates seadustes erinevalt, sest näiteks korterite erastamisel on see ring tunduvalt laiem, kuid ilmselt neid küsimusi me saame käsitleda edasise lugemise käigus.
Vara erastamise viisiks on vara tasuta üleandmine selle vara osas, mis on praegu kooperatiivi liikmete käsutuses. Määratakse kindlaks kooperatiivi liikme osa ühisvalduses olevas varas. Kuid seaduseelnõu ei sätesta päris täpselt, kuidas toimub kaasomandi suuruse määramine praegu ühises käsutuses oleva vara puhul. Kui vara jääb ka edasi ühisesse käsutusse, siis toimub vara edasine juhtimine kaasomandiõiguse alusel. Ja selleks võivad kooperatiivi liikmed, tulevased omanikud moodustada ühistud, mis neil tuleb registreerida kohalikes omavalitsustes. Seaduseelnõu näeb ette selle juhu, kus kooperatiivi üldkoosolek otsustab mitte reorganiseerida kooperatiivi, andes isikule õiguse kooperatiivist välja astuda koos oma varaga, säilitades kaasomanikuna õiguse ühises kasutuses oleva vara suhtes. Kusjuures on ka sätestatud, et kui siin tekivad vaidlused ja kooperatiivi juhatus 2 kuu jooksul ei lahenda seda taotlust, siis saab kooperatiivi liige abi kohtust. Omandiõiguse vormistamise aluseks loetakse kooperatiivi üldkoosoleku otsust või siis juhatuse otsust, juhul kui kooperatiiv otsustab ennast mitte reorganiseerida. Kuid omandiõiguse sisuline üleminek, eraomanduse tõeline tekkimine toimub sellest hetkest, kui vara on kantud riiklikusse kinnisvararegistrisse.
Kui rääkida eelnõu mõningatest momentidest, mida võiks veel kaaluda, siis kerkis õiguskomisjonis üles ka selline võimalus, et antud seadusega võiks reguleerida ka garaažikooperatiivide õiguslikku režiimi. Ka seaduseelnõu autoritele tehti ettepanek seda võimalust kaaluda. Kokku võttes ütlen veel kord, et õiguskomisjon toetab seaduseelnõu ja soovitab esimese lugemise lõpetada. Aitäh!

Suur tänu! Küsimused kaasettekandjale. Aleksei Zõbin.

Lugupeetud ettekandja! Mul pole midagi selle seaduse vastu, ma lihtsalt tahan teile ühe küsimuse esitada. Samasuguses olukorras on ju teatud määral ka garaaži- ja elamukooperatiivid. Võib-olla on vaja ühist kooperatiiviseadust või on ehk mingeid põhjusi, miks neid seadusi elamu- ja garaažikooperatiivide kohta ei arutata. Milles on põhjus? Kui te saate vastata, siis palun öelge mulle.

Mis puudutab garaažikooperatiive, siis see küsimus õiguskomisjonis tõstatus ja me palusime seaduseelnõu autoritel kaaluda, kas mitte ka garaažikooperatiivid lülitada käesolevasse seadusesse. Elamukooperatiivide osas kerkib ilmselt üles ka veel lisaküsimusi. Ma arvan, et nende õigusliku režii reguleerib elamuseadusandlus. Aga ilmselt oleks võinud küsimusele täpsema vastuse anda hr. Kaido Kama, kes on eelnõu väljatöötamise juures otseselt osaline olnud.

Suur tänu! Aleksei Zõbin, teine küsimus.

Ma vabandan, aga ma ei saanud aru, kas nad lülitavad garaažikooperatiivid seadusesse või mitte. Ja teiseks. Elamuseadused jätavad elamukooperatiivide osas tegelikult kõik nii, nagu oli. See tähendab, et tegelikult jääb kõik selle grupi omavoli alla, kes alati kujuneb välja selles kooperatiivis, kes seal valitseb. Üldiselt ei kergenda elamuseadused nende elamukooperatiivide liikmete elu.

Kuna praegu on käesoleva seaduse eelnõu esimene lugemine, siis me arutame seda, mis meile seaduse autorid on esitanud. Ma juba ütlesin, et õiguskomisjon tõstatas küsimuse, kas mitte garaažikooperatiive ka paigutada käesoleva seaduse alla. Mis puudutab elamukooperatiive, siis õiguskomisjon seda teemat arutanud ei ole. Ma arvan ka, et see valdkond siiski päriselt ei kattu käesolevas eelnõus käsitletud valdkonnaga ja vajab ilmselt omaette seadusandlikku reguleerimist.

Suur tänu! Tundub, et rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan, pr. Hänni!
Kolleegid, on ära kuulatud ettekanded, juhtivkomisjon toetab esimese lugemise lõpetamist. Kas lõpetame esimese lugemise? Lõpetame. Esimene lugemine on lõpetatud.

"Kolleegid, naaseme nüüd jällegi teisipäevase päevakorra juurde ja võtame arutlusele neljanda päevakorrapunkti, mis käsitleb saadikurühma "Mõõdukad" poolt esitatud otsuse eelnõu ja mille sisuks oleks Eesti Vabariigi maareformi seaduse § 19 3. lõike rakendamine. Arvamuse selle eelnõu kohta esitab Ülemnõukogu eelarve-majanduskomisjoni esimees hr. Jüri Reinson."

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Ülemnõukogu eelarve-majanduskomisjon arutas 13. mail hr. Raidi esitatud otsuseprojekti maareformi seaduse § 19 3. lõike rakendamise kohta. Ühtlasi palus eelarve-majanduskomisjon eelnevalt maaelukomisjoni seisukoha, sest probleem on maas, ja selle ma loeksin teile enne oma ettekande jätkamist ette.
""Eesti Vabariigi Ülemnõukogu maaelukomisjoni otsus. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu maaelukomisjon, läbi vaadanud Ülemnõukogu fraktsiooni "Mõõdukad" poolt esitatud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Eesti Vabariigi maareformi seaduse § 19 3. lõike rakendamise kohta" projekti, otsustab:"
1. Toetada otsuseprojekti põhivarianti.
"2. Pidada otstarbekohaseks, et otsus vormistatakse Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1991. aasta 19. detsembri otsuse "Eesti Vabariigi maareformi seaduse rakendamise kohta" punkti 2 täiendusena.""
"Eelarve-majanduskomisjon jõudis seisukohale, et otsuseprojektis taotletud eesmärgile võib jõuda ka otse, ilma hoonete võõrandamise lihtsustamist sisse toomata. Ka ei olnud komisjoni liikmed kindlad, et eelnõu nimetatud omanikud üldse tahavad hooneid võõrandada, mistõttu tuleks, kui Ülemnõukogu seda soovib, maa tagastamise või asendamise nõude õiguse loovutamise lihtsustamiseks loobuda maareformi seaduse § 19 3. lõikes sätestatud hoonete kuulumise tingimustest. Või, mis veelgi lihtsam, lähtuda § 19 1. lõikest, mis lubab tagastatud maa kohe sugulastele kinkida või pärandada. Peale selle sätestab sama paragrahvi 4. lõige, et maa tagastamise või asendamise nõudeõiguse loovutamise korra kehtestab Eesti Vabariigi Valitsus. Jääb üle nõuda valitsuselt selle korra kehtestamist. Ülemnõukogu 1991. aasta 19. detsembri otsuse "Eesti Vabariigi maareformi seaduse rakendamise kohta" 2. punkti alapunkt 9 kõlab: "Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisel, asendamisel ja kompenseerimisel, kaasa arvatud nõudeõigusest loobumisel, on õigustatud subjekt vabastatud riigilõivu tasumisest." Eeltoodut arvestades teeb Ülemnõukogu eelarve-majanduskomisjon ettepaneku esitatud eelnõu mitte arutada."

Ma küsin kindluse mõttes üle, kuidas see viimane lause oli? Mitte arutada. Suur tänu!
Kolleegid, vastavalt meie reglemendile peab juhtivkomisjoni seisukoha kinnitama täiskogu, mille ma panen ka teie ette hääletusele ja otsus võetakse vastu või jäetakse vastu võtmata lihthäälteenamusega.
"Kohaloleku kontroll. Kohal on 58 rahvasaadikut, puudub 40. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et kinnitada eelarve-majanduskomisjoni otsus selle kohta, et mitte arutada saadikurühma "Mõõdukad" poolt esitatud otsuse eelnõu, mis käsitleb Eesti Vabariigi maareformi seaduse § 19 3. lõike rakendamist? Palun hääletada! Selle otsuse poolt on 29 rahvasaadikut, vastu 13, erapooletuid on 4. Kuulame ära Jaak Jõerüüdi protesti. Jaak Jõerüüt."

Lugupeetud eesistuja, ma vabandan, kuid minu arusaamise järele see otsus, mida te panite hääletusele, ja tekst, mis oli üleval tablool, läksid teineteisega vastuollu, nii et mina isiklikult ei saanud aru, millist otsust hääletatakse – kas majanduskomisjoni otsust või ettepandud eelnõu.

Majanduskomisjoni otsust. Minu poolt pakutud redaktsioon oli: kes on selle poolt, lugupeetud täiskogu, et kinnitada eelarve-majanduskomisjoni otsus? Oli sellises redaktsioonis? Oli. Kõik teised rahvasaadikud mõistsid.

Ma vabandan ja võtan tagasi.

Palun! Kolleegid, kell on 13.53. Täna on presiidiumi päev, sellepärast ma ei söandaks teie ette panna otsustamist, kas pikendada istungi tööpäeva. Ma arvan, et oleks aeg ette lugeda informatsioone ja anda selgitusi.
Kõigepealt, kolleegid, minu tähelepanu on juhitud sellele, et vastavalt meie endi poolt vastuvõetud otsusele ametiisikute osalemisest ettevõtluses jne. peaksid rahvasaadikud, lisaks teistele kõrgetele riigiametnikele, teatama, kes vastavalt omavad aktsiaid, osakuid. Palve oleks selline, et rahvasaadikud annaksid oma informatsiooni Ülemnõukogu kantselei ülema härra Propsti kätte. Me leppisime kokku, et härra Propst korjab nad kokku ja, nagu otsuses on öeldud, üks kord kvartalis avalikustab selle info.

Lugupeetud kolleegid, mul on mõni sõna öelda selle teatamise kohta osalemisest ettevõtluses. Kui saadik ei osale, siis minu arvates ei ole õige nõuda temalt teatamist – see oleks süütuse tõestamine või midagi niisugust. Mina isiklikult ei oma ja ma ei pea õigeks sellest teatada, et ma ei oma. Tänan!

Kolleegid, mina näiteks ka ei oma ja ei teata. Küll aga ma juhtisin tähelepanu sellele, et kes omab, see teataks. Kes ei oma, see ei pea teatama. Suur tänu! Nägemist!
Presiidiumi istung on kell 15.00 Kadriorus.