Tere päevast, head kolleegid! Kas võib istungjärgu tööd alustada? Asugem töökohtadele ja kontrollime kohalolekut. Kohaloleku kontroll. Kohal on 68 rahvasaadikut, puudub 30.
Lugupeetud kolleegid! Enne, kui me läheme päevakorra juurde, võtame nii valitsuselt, rahareformi komiteelt kui ka rahvasaadikutelt vastu mõned seadusandlike aktide eelnõud. Alustame valitsusest. Ma paluksin hr. riigiministri asetäitja kõnetooli.

Austatud Ülemnõukogu saadikud, lugupeetud Ülemnõukogu juhatuse esimees! Vabariigi valitsus on teinud mulle ülesandeks teile üle anda Eesti Vabariigi pankrotiseaduse eelnõu. Seaduseelnõu kannab ette justiitsminister Märt Rask.
Järgnevalt annab valitsus teile üle haldusõigusrikkumiste seaduse eelnõu ja haldusõigusrikkumiste seaduse rakendusotsuse projekti. Ettekande eelnõu ja rakendusotsuse kohta teeb justiitsminister Märt Rask.
Järgnevalt esitame teile Eesti Vabariigi väärismetalltoodete proovi seaduse eelnõu. Ettekande teeb hr. Rein Saaliste.
Järgnevalt esitame teile Eesti Vabariigi mootorikütuse aktsiisimaksu seaduseelnõu ja seaduseelnõu muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi aktsiisimaksu seaduses. Selle kohta teeb ettekande rahandusministri esimene asetäitja Enn Roose.
Ja lõpuks esitame teile kiireloomulise küsimusena eelnõu muudatuste tegemise kohta ettevõtteseaduses. Selle eelnõu kannab ette rahandusministri esimene asetäitja Enn Roose.

Aitäh! Kiireloomulise seaduseelnõu kohta määrame juhtivkomisjoniks eelarve-majanduskomisjoni. Hr. Reinson, ei ole vastuväiteid? Eelarve-majanduskomisjon on juhtivkomisjon. Teiste, normaalprotseduuris üle antud eelnõude juhtivkomisjonide kohta võtame otsuse vastu juhatuse homsel istungil. Ja nüüd ma paluksin kõnetooli hr. Siim Kallase, kes annab rahareformi komitee nimel üle mõned seaduseelnõud.

Kõrgestiaustatud Ülemnõukogu! Rahareformi komitee on volitanud mind teile üle andma neli seaduseelnõu, mis on hädavajalikud läbi arutada ja heaks kiita veel enne rahareformi. Me esitame paketi seaduseelnõusid. Dokumendid on valminud koostöös rahvusvaheliste ekspertidega, need on rahareformi komitee heaks kiitnud. Seadused Eesti krooni tagamise, välisvaluuta regulatsiooni kohta ja rahaseadus, samuti Eesti Vabariigi pangaseaduse parandused ja täiendused on miinimum, mida vajame ka rahvusvahelise toetuse saamiseks pärast rahareformi. Rahaseadus on kutsutud legaliseerima Eesti krooni kui rahvuslikku valuutat, sätestab tema õigusliku seisundi ja krooni käibelelaskva panga eriõigused. Seadus krooni tagamise kohta sätestab Eesti krooni kui stabiilse ja usaldusväärse raha õigusliku kaitse. Välisvaluutaseadus püüab korrastada välisvaluutaga seotud tehingutes valitseva rublatsooni kaootilised suhted vastavaiks tsiviliseeritud raha- ja pangasüsteemile. Pangaseaduse parandused on koostatud üheskoos Saksamaa keskpanga ekspertidega, kes töötasid koos Eesti Panga spetsialistidega aprillikuus Eestis.
Ma tahaksin rõhutada eelnevalt mõnda momenti, natukene kuritarvitades võib-olla seejuures teie aega. Me peame eriti tähtsaks seadust Eesti krooni tagamise kohta, mis sätestab põhimõtteliselt Eesti krooni konverteeritavuse. See on tee, mis on mõnevõrra raskem, mõnevõrra aga kergem ja see annab meile võimaluse viia kiiresti ellu rahareform ja tuua Eesti majandusse usaldusväärne rahaühik.
Võin veel lisada seda, et selles seaduses on ka üks punkt, mille kohta saavutasime kokkuleppe reedel, külastades Saksamaa keskpanka Bundespanka, et Eesti kroon siduda Saksa margaga.
Rahareformi komitee mõistab täielikult, millisesse keerulisse olukorda me teid asetame, esitades palve vaadata kiireloomulisena läbi mitu väga kaalukat seaduseelnõu. Samas ei pea me õigeks dekreetidena nende dokumentide kiirendatud ja lihtsustatud korras heakskiitmist rahareformi komitees, mille kohta on üpris tungivalt positiivseid arvamusi avaldatud. Demokraatlikud riigid respekteerivad seaduslikkust ja parlamenti. Ma arvan, et seda teeb ka rahvas. On kaks eri asja, kui krooni kohta tehtavad tähtsamad otsused on administratiivsed, rahareformi komitees tehtud või seadusandja poolt seadustena heaks kiidetud. Viimane tähendab, et krooni tagab ühiskond oma poliitiliste jõudude esindatuse kaudu parlamendis. See tekitab suurema turvatunde meis endis ja loob usalduse rahvusvahelises plaanis. Nii. Ma annaksin need dokumendid teile üle. Oleks hea, kui te neid kõiki käsitleksite kiireloomulistena.

Suur tänu! Tundub, et siin ei ole kahtlust – juhtivkomisjon on eelarve-majanduskomisjon. Ja nüüd palun kõnetooli Marju Lauristini.

Lugupeetud Ülemnõukogu! Lubage mul üle anda eelnõu Eesti Vabariigi täiskasvanute kооlitusseaduse kohta. Eesti ühiskonnas toimuvad praegu kiired muutused kõigis eluvaldkondades ja ka sellega ähvardavad sotsiaalsed muutused, tööpuudus jne. See kõik teeb täiskasvanute täienduskoolituse ja ümberõppe oluliseks probleemiks. 1992. aasta jaanuaris maaelu ekspertide poolt läbiviidud uurimuse tulemusena koostatud Eesti haridust analüüsiva dokumendi järelduste hulgas on üks tähtsamaid see, et Eesti vajab kiiresti kaasaegset, Lääne kogemust arvestavat ümberõppe ja täiskasvanute koolituse süsteemi.
Paraku haridusministeeriumi poolt üle antud haridusseaduste paketis vastav eelnõu puudus. Sellest tulenevalt on nüüd mitu kuud tegutsenud ühiskondlik töögrupp. Ta on töötanud haridusministeeriumiga kooskõlastatult.
Sinna on kuulunud mitme haridusest huvitatud partei esindajad, aga ka täiskasvanute koolitusega tegelevate õpiliitude ja muude haridusasutuste esindajad, samuti Tartu Ülikooli, Pedagoogilise Instituudi (Pedagoogilise Ülikooli) esindajad.
Nüüd on mul rõõm öelda, et see eelnõu on saanud valmis. See on kooskõlastatud ka haridusministeeriumi, majandusministeeriumi ja rahandusministeeriumiga ning loodan, et see leiab ka meie hariduskomisjonis soodsat vastuvõttu. Nii saame haridusseaduste paketti täiendada selle väga olulise eelnõuga. See läheb menetlusse tavalises korras.

Suur tänu! Tegemist on normaalprotseduuriga, juhtivkomisjon määratakse juhatuse istungil homme.
Kolleegid, tuleme nüüd päevakorra projekti juurde. Menetluses olevate päevakorrapunktide osas muudatusi ei ole. Niisiis langetame täiskogu otsused juhatuse poolt vastu võetud otsuste kohta ja nimetame neid nii nagu me viimastel istungjärkudel oleme teinud: juhatuse otsus nr. 1, nr. 2 jne. Täna on meil neid neli.
(Aplaus.)
Alustame juhatuse esimesest otsusest. Kontrollime kohalolekut. Kohal on 74 rahvasaadikut, puudub 24.
Kolleegid, enne, kui me jätkame päevakorra kinnitamist, tervitame aplausiga Mari Vabariigi parlamendidelegatsiooni, kes praegu on rõdul. (Aplaus.)
Suur tänu! Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et kinnitada juhatuse otsus nr. 1, mis puudutab tubakaaktsiisi seaduse eelnõu? Selle ettepaneku poolt on 54 rahvasaadikut, vastu on 7, erapooletuks jäi 4. Juhatuse esimene otsus on kinnitatud.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et kinnitada juhatuse otsus nr. 2? Selle ettepaneku poolt on 59 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, 2 jäid erapooletuks. Juhatuse teine otsus on kinnitatud.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et kinnitada juhatuse otsus nr. 3? Selle ettepaneku poolt on 60 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, 2 jäid erapooletuks. Kolmas otsus on kinnitatud
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et kinnitada juhatuse otsus nr. 4? Selle ettepaneku poolt on 60 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, erapooletuid ka ei ole. Juhatuse neljas otsus on kinnitatud.
Head kolleegid! On ettepanek kinnitada päevakord vastavalt teie käes olevale projektile. Genik Israeljan.

Lugupeetud spiiker! Käesoleva aasta 26. veebruaril tegi Ülemnõukogu istungjärk Eesti Vabariigi Valitsusele ülesandeks esitada kuu aja jooksul dokument, mille alusel saaks kontrollida kodakondsuse saamise taotluse esitanud Eesti Vabariigi mittekodanike eesti keele oskust. Miks teie kui spiiker pole senini kontrollinud otsuse täitmist? Me ootame juba 2,5 kuud seda dokumenti.

Kolleeg Israeljan! Spiiker on seda asja kontrollinud Asjaolud on sellised, et valitsus esitas selle eelnõu kiireloomulise küsimusena. Küsimust arutati juhtivkomisjonis, õiguskomisjonis, kelle arvamus on negatiivne. Kuid töö selle eelnõu kallal käib, nii et kontrolli alt see väljas ei ole. Vaatame, võib-olla tõstatatakse küsimus veel sellel istungjärgul täiskogu ette, et päevakorda täiendada. Vladimir Lebedev.

Härra spiiker, kas teile ei näi, et õiguskomisjoni ees tuleb tõstatada küsimus, mida teha valitsusega, kes ei täida Ülemnõukogu otsuseid? Võib-olla pakub lahenduse välja õiguskomisjon, kui ta valitsuse ettepanekud tagasi lükkas? Tänan!

Ma kaalun hr. Lebedevi ettepanekut. Esimesel võimalusel käsitlen seda teemat õiguskomisjoni liikmetega. Kolleegid, ma paneksin päevakorra hääletusele. Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et kinnitada 73. istungjärgu päevakord vastavalt teie käes olevale projektile? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 63 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, 4 jäid erapooletuks. 73. istungjärgu päevakord on kinnitatud. Kolleegid, täna on väga pidulik päev. Meie rõdul on Läti Vabariigi Ülemnõukogu sotsiaalkomisjoni ja rahvussuhete komisjoni esindus. Tervitame Läti Vabariigi parlamentääre.

Lugupeetud Ülemnõukogu! Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees hr. Arnold Rüütel taotleb käesoleva istungjärgu päevakorra täiendamist ühe kiireloomulise küsimusega, mis käsitleb Riigikohtu esimehe nimetamist. Hr. Rüütel pakub sellele kohale välja hr. Jaak Kirikali kandidatuuri. Selle eelnõu kohta on langetanud oma positiivse otsuse Ülemnõukogu õiguskomisjon, olles juhtivkomisjoni rollis. Õiguskomisjon soovitab täiendada käesoleva istungjärgu päevakorda, kuid otsuse langetab täiskogu, mille ma ka hääletusele panen.
Kolleegid, viime veel läbi kohaloleku kontrolli. Kohal on 73 rahvasaadikut, puudub 25. Kas teile kõikidele on eelnõu kätte jagatud? Kohe jagatakse, ma niikaua ootan.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et täiendada käesoleva istungjärgu päevakorda ühe kiireloomulise küsimusega, mis käsitleb Jaak Kirikali nimetamist Eesti Vabariigi Riigikohtu esimeheks? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 60 rahvasaadikut, vastu on 2, 3 jäid erapooletuks. Päevakorda täiendatakse.
Ja ma paluksin kõnetooli hr. Kirise. Vabandan, hr. Rüütel! Hr. Kiris täidab täna teist rolli.

Lugupeetud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikmed! Vastavalt möödunud aasta 23. oktoobril siin saalis vastu võetud kohtute seadusele ja selle rakendusotsusele peab käesoleva aasta 1. juulist Eesti Vabariigis käivituma uus kohtusüsteem. Selle süsteemi kõrgemaks kohtuorganiks on Riigikohus, mille eesotsas on Riigikohtu esimees. Riigikohtu esimehe peab ametisse nimetama Eesti Vabariigi Ülemnõukogu. Üleminek uuele kohtusüsteemile, mis on fikseeritud ka peatselt rahvahääletusele minevas põhiseaduses, kujutab endast põhjalikku reformi kogu meie vabariigi õigusemõistmises. Selle reformi organisatsiooniliseks läbiviimiseks on meil olemas hästi ette valmistatud õiguslik alus. Lisaks varem nimetatud kohtute seadusele on meil olemas ka käesoleva aasta 1. jaanuarist kehtiv kohtuniku staatuse seadus.
Aprillis võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu kaks kohtureformi käivitavat otsust. Ühe kohtureformi läbiviimise kohta, teise Eesti Vabariigi kohtute arvu ja nende koosseisude kohta. Nendest õigusaktidest lähtudes saab kohtureform alguse Eesti Vabariigi Riigikohtu moodustamisest ja see omakorda Riigikohtu esimehe ametisse nimetamisest. Kogu järgnev töö uue kohtusüsteemi väljaarendamisel tuleb teha Riigikohtu ja selle esimehe juhtimisel. See asjaolu määrab täna arutletava küsimuse suure tähtsuse ja ühtlasi Ülemnõukogu erilise vastutuse. Asume ju tänase otsusega kujundama meie riigi uut kohtuvõimu.
Õigusriigis on kohtuvõimul seadusandliku ja täidesaatva võimuga võrdne, mõnest aspektist vaadatuna aga isegi kõrgem koht. Põhiseadusliku järelvalve õiguse tõttu. Ülemnõukogu Presiidium, asudes Ülemnõukogu 1992. aasta 9. aprilli otsuse täitmiseks välja selgitama Riigikohtu esimehe kandidaati, lähtus eeldusest, et see peab olema inimene, kes põhjalikult tunneb kohtupidamist, kohtute ja justiitsasutuste kaadrit ning on hästi tuttav ka välismaa kohtute töökorraldusega. Kohtute, justiitsasutuste ja õigusteadlaste ringkondade arvamuse põhjal jäi Ülemnõukogu Presiidiumil kaalule kaks kandidaati. Presiidium valis neist kahest salajasel hääletamisel Jaak Kirikali ja esitab teile tema kandidatuuri Riigikohtu esimehe ametisse nimetamiseks. Nagu ma eelmine kord teile esinedes ütlesin, pöördusime rea õigusalaste ja ühiskondlike organisatsioonide, samuti kõrgkoolide poole selleks, et neid kandidaate välja selgitada ja selleks, et see protsess oleks objektiivselt läbitud. Nende selgituste, samuti presiidiumi arutelu tulemusena jäigi sellele kaalule Jaak Kirikal.
"Jaak Kirikal on sündinud 1939. aastal Tartus, lõpetas 1961. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. 1961.–1965. aastani töötas ta trusti "Eesti Põlevkivi" juriskonsuldina. 1965.–1970. aastani töötas ta Kohtla-Järve linna rahvakohtu kohtunikuna ja kohtu esimehena. Olles NLKP liige 1962. aastast kuni 1990. aasta märtsini, ei kuulunud Jaak Kirikal juhtivatesse parteiorganitesse. 1970. aasta septembrist kuni 1976. aasta veebruarini töötas ta EKP Keskkomitee instruktori ja inspektorina."
Selle aja sisse mahub ka kaheaastane õppimine Moskva Kõrgemas Parteikoolis. See oli tolle aja kohta üpris tavaline tee, mille pidi läbima teatud tasemele edutatavad isikud. 1976.–1988. aastani täitis Jaak Kirikal justiitsministri asetäitja ja esimese asetäitja kohuseid, kelle tööülesannete hulka kuulus ka kohtute organisatsiooniline juhtimine ning hoolitsemine nende materiaalse baasi ja kaadri eest.
Juulis 1988. aastal valiti Jaak Kirikal meie vabariigi Ülemkohtu esimeheks. Seda valikut kordas Ülemnõukogu praegune koosseis 3. aprillil 1990. aastal. Ülemkohtu esimehena on Jaak Kirikal teinud ära suure töö meie kohtusüsteemi lahutamiseks NSV Liidu omast vastavalt Eesti Vabariigi 1990. aasta 16. mai seadusele.
Pärast selle seaduse vastuvõtmist ei osalenud ta NSV Liidu Ülemkohtu pleenumitel ega esitanud sellele kohtule läbivaatamiseks asju. Ta on teinud mitmeid ettepanekuid seadusandluse täiustamiseks, eriti selles osas, mis puudutab alusetult represseeritute rehabiliteerimist. Selle aktsiooni praktiliseks teostamiseks on Ülemkohus ära teinud olulise töö, kasutades ära kõik temale seadusega antud võimalused. Ka kohtureformi ideed on üsna suures osas pärit Ülemkohtust. Aktiivselt on nende väljatöötamisel osalenud ka Jaak Kirikal.
Jaak Kirikal on Ülemkohtu esimehena loonud tihedaid kontakte Põhjamaade ja rea teiste riikide kolleegidega. Olles 30 aasta jooksul väikese vaheajaga seotud Eesti kohtusüsteemiga, tunneb Jaak Kirikal hästi vabariigi juristide kaadrit, mis on uue kohtusüsteemi loomisel väga oluline. Ta on laia juriidilise silmaringiga professionaal, kes senise töö tõttu tunneb hästi nii kriminaal-, tsiviil- kui ka haldusõigust ning vastavaid protsessinorme. Õigusemõistmine on protsess, milles enamasti jääb otsusega rahule ainult üks pool, teist poolt aga ei rahulda kas kohtunik või kohus. Seetõttu on ka ajakirjanduses olnud etteheiteid Jaak Kirikali ja tema juhitud Ülemkohtu kohta.
Seejuures peab arvestama asjaolu, et kohus saab asju lahendada ainult kehtiva seaduse alusel ning et kohtulahend kujutab endast kollektiivset otsust. Näiteks võetakse Ülemkohtu pleenumi otsused vastu häälteenamusega ega võeta otsuse aluseks Ülemkohtu esimehe arvamust. Eelnevast tulenevalt avaldan veendumust, et Jaak Kirikal on sobiv kandidaat Riigikohtu esimehe ametikohale. Teen ettepaneku teile esitatud Ülemnõukogu otsuseprojekt otsusena võtta vastu. Tänan!

Suur tänu, härra Rüütel! Teile on mõned küsimused. Enn Leisson.

Lugupeetud härra esimees! Te nimetasite oma lühikeses sõnavõtus, et konsulteerisite mitme organisatsiooni ja institutsiooniga. Kui see pole saladus, siis kellega?

Mina isiklikult ei konsulteerinud kellegagi, konsulteerisid presiidiumi töötajad ja ma nimetan need organisatsioonid. Need olid Eesti Kohtute Ühing, Akadeemilise Õigusteaduse Selts ja Justiitsministeerium. Juttu on olnud ka Ülikooli juristidega, kuid ma ei saa nimetada, et Ülikooli õigusteaduskonna nõukogu esimehe või kellegi teisega.

Suur tänu! Tiit Made.

Austatud eesistuja, lugupeetud härra esimees! Kui mu mälu ei peta, on meil tegemist õigusteaduste kandidaadiga. Mis aastal kandidaaditöö kaitsti ja mis teemal? Aitäh!

Ma jään vastuse võlgu. Minu teada ei ole tegemist õigusteaduste kandidaadiga. Hr. Kirikal on ise siin ... Ma ei tea.

Täiskogu ees me enam küsimusi ei esita. Hr. Kirikali kandidatuuri arutatakse ka komisjonides. Nüüd tuleb töö korras veel teaduslik kraad täpsustada. Vladimir Lebedev.

Palun Ülemnõukogu esimehelt vabandust! Mul on küsimus härra spiikrile. Kas meil on võimalik esitada küsimusi sellele kandidaadile? Olukord on mõnevõrra muutunud ja meil on talle väga tähtis küsimus. Vastusest sõltub, kuidas me hääletame. Tänan!

Kolleeg Lebedev ja teised kolleegid! Vastavalt meie praktikale tutvuvad rahvasaadikud kandidaatidega eelnevalt komisjonides ja fraktsioonides. Selline võimalus oli kogu nädala jooksul, praegu täiskogu ees seda võimalust enam ei ole. Küll ei ole keelatud ka praegu töökorras üht-teist täpsustada, kui see vajalik on.
Hr. Rüütel! Rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan! Kas õiguskomisjon soovib kaasettekannet? Ei soovi. Ma avan läbirääkimised. Mart Laar.

"Austatud härra spiiker, austatud saadikud! Ma ei hakka pikalt rääkima, saadikurühmas "Isamaa Ühendus" on piisavalt palju inimesi, kes on kahelnud lähenemisviisis sellele küsimusele. Antud juhul võin teatada, et saadikurühm "Isamaa Ühendus" ei toeta härra Kirikali kandidatuuri. Põhjus seisneb selles, et kinnitades eluaegselt ametisse inimese, kes on sedavõrd tugevalt olnud seotud endiste struktuuridega, garanteerime tegelikult Eesti Vabariigis nendesamade struktuuride säilimise. Me ei saa sellist lähenemist kuidagi toetada, härra Kirikali kui Ülemkohtu liikme kohta on mitmelt poolt laekunud pretensioone, mis on tulnud meie saadikurühma kaudu. Ma mõtlen siin Mementolt tulnud pretensioone tema tegevuse kohta mitmete küsimuste lahendamisel, eriti just negatiivses suhtumises nendesse inimestesse, kes omal ajal võitlesid, relv käes, nõukogude võimu vastu. Nagu ma juba ütlesin, meie ei saa härra Kirikali kandidatuuri toetada."

"Suur tänu! Kas keegi soovib veel sõna või kõnet pidada? Loeme läbirääkimised lõppenuks. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised selle päevakorrapunkti kohta? Selle ettepaneku poolt on 64 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, erapooletuks jäi 1. Läbirääkimised lõpetatakse. Kolleegid! "Koostöö ja Võrdõiguslikkuse" fraktsioon palub vaheaega. Vaheaeg 10 minutit."
Vaheaeg on läbi, asugem töökohtadele. Kohaloleku kontroll. Kohal on 59 rahvasaadikut, puudub 33. Ma viin läbi uue kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll. Kohal on 79 rahvasaadikut, puudub 19. Kolleegid, kas ma võin panna otsuse eelnõu hääletusele? Hääletamine on salajane. Otsus võetakse vastu 50 häälega.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Jaak Kirikali nimetamise kohta Eesti Vabariigi Riigikohtu esimeheks? Palun hääletada! Selle otsuse poolt on 21 rahvasaadikut, vastu on 29, 18 jäi erapooletuks, otsus jäi vastu võtmata.

Kolleegid, jätkame vastavalt kinnitatud päevakorrale. Meil on kavas jätkata Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu teist lugemist. Ma täpsustan asjaolusid. Sisuliselt oleme arutamisega jõudnud lõppfaasi. Läbirääkimised on peetud, parandusettepanekud on esitatud. Ja põhimõtteliselt ei jää muud üle, kui panna seaduseelnõu hääletusele. Kuid tegemist on mitte tavalise seaduseelnõuga, vaid eriti tähtsa seadusandliku aktiga. Küsimust on arutatud Ülemnõukogu mitmel tasandil, eriti põhjalikult kooskõlastuskomisjonis, juhtivkomisjonis, s.t. õiguskomisjonis. Juhtivkomisjon väidab, et rakendusseaduse eelnõu muutus pärast parandusettepanekute esitamist olulisel määral. On arvamus, et mõnel saadikul ei olnud hääletusel väga selget ülevaadet terviktekstist, see kujunes alles ettepanekute hääletamise lõpuks. Arvestades selle eelnõu keerukust, teeb õiguskomisjon juhtivkomisjoni rollis ettepaneku uuesti avada läbirääkimised redaktsioonikomisjoni eelnõu põhjal.
Täiskogul on õigus niisugune otsus langetada. Kohaloleku kontroll. Kohal on 75 rahvasaadikut, puudub 23.
Otsus on protseduurilist laadi ja eeldab lihthäälteenamust. Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et uuesti avada läbirääkimised põhiseaduse rakendusseaduse eelnõu üle? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 55 rahvasaadikut, vastu on 7, 10 jäid erapooletuks. Läbirääkimised avatakse uuesti.
Kolleegid, teil kõigil peaks käes olema redaktsioonikomisjoni viimane seaduseelnõu. Ma usun, et on. Selle seaduseelnõu põhjal meie läbirääkimised nüüd jätkuvadki. Mul on alust oletada, et laekuvad ka uued parandusettepanekud. Esimesena palun ma kõnetooli Andres Tarandi.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Mõõdukate rühm nagu mõned teisedki on mõnevõrra mures, mis kogu sellest protsessist saab. Uus põhiseadus on ohus, sest ohus on rakendusotsus. Kuidas sellest asjast välja tulla?
Ma usun, et paljud teist on noorpõlves matkanud raskel maastikul ja mõned on koguni orienteerumissportlased. Olukord on selline: kui me isegi teame, kus me maastikul asume, ja kui me teame, kuhu tahame välja jõuda, siis ei ole sugugi ainult üks tee, kuidas punktist А punkti В jõuda.
Mõõdukad ongi teinud sellise katse, kuidas üksmeelselt kohale jõuda. Nimelt arvame nii, et mitte veeretada poliitilist vastutust kohe rahvale, vaid teha siiski ise enne midagi ära ja lasta siis rahval seda kontrollida või ümber otsustada. Ja see tee oleks järgmine.
"Küsimus on sättest, mis on §-s 4. See on mõnevõrra muudetud, kuigi sisu on sama. Uus redaktsioon on meie arvates veidi parem. Selle sisu on järgmine: lubada esimestel Riigikogu ja vabariigi presidendi valimistel osaleda ka Eestis alaliselt vähemalt 25 aastat elanud kodakondsuse taotlejail, kes on esitanud avalduse 1. juuniks 1992. aastal. Küsimuse otsustamisel tuleks vastata lihtsalt "jah" või "ei". See on meie ettepaneku sisu. Aitäh!"

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Kõik see, mis seondub põhiseaduse vastuvõtmisega, on meie rahva ja kahtlemata ka meie jaoks väga olulise ja põhimõttelise tähtsusega. Seetõttu pean ma igati õigeks, et me veel kord tuleme selle küsimuse arutelu juurde. Ma usun, et nii väljaspool seda saali kui ka selles saalis ei ole inimestel kindlat veendumust, et kui me oleksime pannud Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seaduseelnõu meile täna kätte antud kujul hääletamisele, ei oleks see kogunud vastuvõtmiseks vajalikku 50 häält. Milles on küsimus?
Küsimus on selles, et me ei ole veel leidnud sellist poliitilist lähenemist, algrütmi või tegevusjuhist, mis rahuldaks enamust selles saalis ja referendumile tulevat rahvast. Ma olin ja olen sügavalt veendunud, et põhiseaduse rakendusseaduse eelnõu ei saa praegusel kujul eeskätt seoses neljanda paragrahviga, mis on eelnõusse sisse toodud valijaskonna laiendamise eesmärgil, ka ilma selle paragrahvita 4 vajalikku 50 häält. Miks? Ühel juhul blokeerivad selle vastuvõtmist ühed jõud, teisel juhul teised jõud. Sellele järeldusele jõudmiseks oli väga vajalik see kogemus, mille me arutelu käigus möödunud nädalal saime. Selle eelnõuga seonduvate alternatiivide hääletamine oli väga vajalik minu tänase ettepaneku formuleerimiseks.
"Ma arvan ja arvan seda just tänu sellele tööle, mis tehti Ülle Aaskivi juhtimisel redaktsioonikomisjonis, et järgnev ettepanek võiks viia meid mitme sammu võrra edasi. Me võiksime saavutada olukorra, mis rahuldaks sellest saalist vähemalt 50 saadikut ja me saaksime otsuse vastu võtta. Kuid on üks "aga". Selle ettepaneku vastuvõtmiseks tuleb meil usaldada senisest rohkem rahvast. Ma ei nimetada selles saalis olevate inimeste nimesid, kellelt ma olen eelnõu arutelu käigus kuulnud rohkem kui omapärast väidet, et valijaskonna laiendamise küsimuses ei tohi vastuse saamiseks pöörduda rahva poole. See olevat liiga tähtis küsimus, et see anda rahvale otsustada. Mõelge, kolleegid, selle loogika üle, millele niisugune arvamus toetub."
"Mina isiklikult usun, et rahvas oskab ja tahab ise tähtsaid otsuseid vastu võtta. Ma arvan, et rahvas tahab, et meie teda rohkem kui seni usaldaksime ja toetaksime. Meie ootame samuti rahva toetust ja rahva usaldust. Ei maksa rahva otsustamist, otsustusvõimet alahinnata ega halvustada. Seetõttu järgneks eelnevale loogikale minu konkreetne ettepanek. Põhiseaduse rakendamise eelnõus, mis kannab 11. maist redaktsioonikomisjoni kollektiivset allkirja, tuleb võtta välja § 4 ja mitte siduda seda nii, nagu "Mõõdukad" pakuvad."
Ärgem sidugem end eelneva otsustamisega rakendusseaduse programmeerituse või hinnanguga valijaskonna laiendamise kohta enne rahvapoolset otsustamist. Ei ole kahtlust, et seda on juba arutatud ja arutatakse ka edaspidi Eestimaal väga elavalt. Ma ei kahtle, et ka rahva enamusel on teada erinevate poliitiliste jõudude suhtumine sellesse küsimusse. Nii et üle korrates minu ettepanekut: § 4 tuleb Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõust täielikult välja võtta. Järgmised paragrahvid saavad uue numeratsiooni ja referendumile tuleb viia täiendav küsimus nii, nagu see on §-s 4 praegu formuleeritud. Referendumis osaleja, kes tuleb hääletuskasti juurde, vastab kahele küsimusele. Esiteks: kas ta toetab või ei toeta põhiseaduse ja põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu? Selle võiks formuleerida ühe küsimusena. Teiseks: kas ta toetab või ei toeta §-s 4 pakutut? Seejärel saab kõigil siin Eestimaal selgeks, nii poliitilistel parteidel, poliitikutel kui ka kõigil väljaspool Eestimaad, mis on Eesti kodanike tahe. See on parim, mida me võiksime saavutada ja ma arvan, et oleks viga, kui me seda teed ei läheks. Minu arvates ei ole ükski teine konstruktsioon rahva suhtes nii lugupidav kui see. Ma tänan! Esitan selle ettepaneku juhatajale kirjalikult.

Suur tänu! Sergei Sovetnikov.

"Lugupeetud spiiker, lugupeetud kolleegid! Kahjuks ei saanud ma möödunud neljapäeval kaitsta oma ettepanekuid (neid oli viis) selle projekti kohta. Neid ettepanekuid ei võetud vastu, kuid ma jään siiski oma arvamuse juurde. Tahaksin selgitada ettepanekuid Riigikogu volituste kehtima hakkamise kohta. Need on seotud § 1 2. lõiguga, kus räägitakse Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi volitustest, mis lõpevad pärast seda, kui on teatavaks tehtud Riigikogu valimise tulemused. Ma arvan, et oleks otstarbekohane, üllas ja isegi mingil määral pidulik, kui Ülemnõukogu paneks oma volitused maha just nimelt Riigikogu esimese istungjärgu avamise päeval. Vastasel juhul sarnaneme nendega, kes ei tunnista oma päritolu. Praegune Ülemnõukogu läheb ju Eesti riigi ajalukku, sest ta tegi kõige tähtsama teo: võttis parlamentlikul teel vastu otsuse Eesti iseseisvuse kohta. Oleks ilus, kui rõdul istuks Riigikogu uus koosseis, saalis aga Ülemnõukogu ja Ülemnõukogu volitused antaks pidulikult üle Riigikogule. Ma tegin ükskord Ülemnõukogu juhatusele ettepaneku, et iga istungjärku tuleks alustada pidulikult hümniga ja riigilipu heiskamisega. Lipp on kinnitatud, aga hümni ja riigivappi pole kinnitatud. Ja istungjärgu peaks neljapäeval pidulikult lõpetama. Ma arvan, et meil tuleks seda küsimust veel kord arutada. Olen härra Toomega nõus, et § 4 tuleb välja jätta. Aga ma teen ettepaneku esitada referendumile järgmine küsimus: "Kas te olete nõus andma Eesti Vabariigi kodakondsuse kõigile isikutele, kes elasid alaliselt Eestis seisuga 20. august 1991?" Vastus saab olla konkreetne "jah" või "ei". Daamid ja härrad, mulle näib kindlalt, et me oleme kodakondsuse seaduse ülepolitiseerinud. Andkem rahvale õigus see küsimus otsustada. Olen enam kui kindel, et üle 50 protsendi vastab sellele küsimusele jaatavalt. Kahjuks ei läinud läbi minu parandusettepanek, mille kohaselt valimised ja referendum tuleks lugeda toimunuks siis, kui neist võtaks osa vähemalt 50 protsenti valijaist. Seda arvestamata muutub referendum lihtsalt poliitiliseks fiktsiooniks ja sellest võtab osa väga väike hulk Eesti Vabariigi kodanikke. Tänan!"

Lugupeetud spiiker, lugupeetud kolleegid! Mul on väga kahju, et üle poolte saadikuist on saalist lahkunud. Neile on kõik selge. Võib-olla peaksime ka meie lahkuma ja sellega oleks istung lõppenud. Tegelikult ei ole aga mitte kõik selge. Seda on näha hääletamisel. Kui me kõigis küsimustes kokku ei lepi, siis me ühist otsust teha ei saa.
Ülemnõukogu meenutab praegu jaanalindu, kes peidab pea tiiva alla ja mõtleb, et keegi teda ei näe. Keda me tahame petta, rääkides valijaskonna laiendamisest? Kellele teeb muret valijaskonna laiendamine? Ainult neile, kes käivad välismaal ja räägivad, et meil Eesti Vabariigis on kõik korras, on demokraatia ja inimõigusi ei rikuta. Aga kas te olete küsinud nende inimeste arvamust, kelle pärast te näiliselt muretsete ja tahate anda õiguse hääletamisest osa võtta? Kas te olete neilt küsinud, kas nad tahavad hääletamisest osa võtta, kas nad hakkavad hääletama Riigikogu liikmete poolt? Te jätsite nad ju ilma peamisest – õigusest valida oma esindajad ja nüüd annate ühepoolselt armuandi, lubades neil hääletamisest osa võtta. Seni kuni elanikkonnal pole nii aktiivset kui ka passiivset valimisõigust, ei tule nad hääletama isegi siis, kui see seadus häälteenamusega läbi läheb.
"Toetan täielikult oma kolleege, kes siin § 4 kohta sõna võtsid. Minu arvates tuleb see välja jätta, see ei anna seadusele midagi juurde. Ja ärgem rääkigem rahva nimel, kui me juba kokku leppisime, et me seda ei tee, sest rahvas mõtleb mõnevõrra teisiti. Võib-olla paneme selle küsimuse referendumile. Minu küsimus on väga sarnane Sergei Aleksandrovitši küsimusega. Teen ettepaneku jätta § 4 projektist välja ja panna referendumile peaaegu samasugune küsimus, mis algab sõnadega: "Kas te olete nõus andma kodakondsuse ..." Kui see küsimus lahendatakse, siis kõik teised langevad iseenesest ära ja mingeid probleeme ei teki."
Vastasel korral satume ummikusse. Kutsun teid veel kord üles, kolleegid, küsima nende inimeste arvamust, kellest te praegu räägite, kui te ei taha olla head teiste arvel või näidata oma demokraatlikkust. Kordan veel kord, küsige neilt, kas nad tahavad sellest osa võtta. Tänan tähelepanu eest!

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Tahan ka rääkida §-st 4. Seal käsitletakse ainult aktiivset õigust. Aktiivne õigus on isiksuse poliitiliste õiguste koostisosa. Poliitiliste õigustega on nii, et need kas on olemas või neid pole. Ei saa olla pisut rase ja pisut süütu. Ei saa anda ainult aktiivset valimisõigust, jättes ilma passiivsest valimisõigusest. Poliitilised õigused on jagamatud, nii nagu ka kultuurilised, sotsiaalsed ja majanduslikud õigused. See on ühtne kompleks ja ei saa sellest välja rebida üht isiksuse õigust ning seda siis hiljem veel mingite tunnuste alusel mitmeks jagada. Minu kolleeg Genik Israeljan ütles väga õigesti, et keegi ei tea, kas vene valijad üldse tahavad hääletama minna. Tuletage meelde stagnaaega, kui valimisjaoskondades olid väljas punalipud ning einelauast sai osta õlut ja võileibu. Isegi siis käis hääletamas vaid 50–65 protsenti valijaist. Paljud kolleegid töötasid valimiskomisjonides ja teadsid, kuidas pärast saadi need 99 protsenti. Isegi minu ringkonnas käis kõige ägedama poliitilise heitluse ajal valimas ainult 60 protsenti vene valijaist. Seepärast ei anna see paragrahv, lugupeetud kolleegid, mitte midagi ei eesti demokraatiale ega vene valijale. See võib anda ainult väikesed trumbid kätte sõnadetegemiseks välismaal. Seda esiteks.
Teiseks. Miks me räägime poliitilistest õigustest? Miks me räägime palju aktiivsest ja passiivsest valimisõigusest ning kaitseme seda väga aktiivselt? Sellepärast, et see on üks osa valimisõigusest. Ja miks me räägime väga palju kodakondsusest? Kolleegid, me ei räägi kodakondsusest venelastele Eestis nii palju mitte sellepärast, et meie või meie seltsimehed või veel keegi võiksid siin istuda või et meie inimesed võiksid tulla ja valimissedelid valimiskasti panna. Kõik meie seadused on tehtud nii, et piiratakse Eesti mittekodanike poliitilisi ja ka majanduslikke õigusi. See, kes pole minuga nõus, vaadaku omandireformi seaduste viimast osa, kus on juttu privatiseerimisest. Siis te saate aru, et privatiseerimine on lubatud ainult kodanikele. Mittekodanikele aga pole lubatud. See aga on juba majanduslik õigus ja laiemas mõttes ka sotsiaalne õigus. Mõni sõna §-st 4. Miks kehtestati tähtaeg 25 aastat? Miks mitte 5 või 50 või koguni 100 – siis poleks enam mingeid probleeme. Siin tehti väga huvitav ettepanek – jätta § 4 välja ja panna küsimus referendumile. Las siis Eesti kodanikud otsustavad, kas nad annavad õiguse valida neile inimestele, kes on töötanud 20-30 aastat nende kõrval tehases. Las referendum otsustab, milline tsensus kehtestada. Ja las inimesed otsustavad kodakondsuse küsimuse. Aga sel juhul, kui me paneme referendumile küsimuse, kas anda mittekodanikele õigus valida Riigikogu ja presidenti ning milline tsensus kehtestada, siis peavad kõik poliitikud jääma tolerantseks, s.t. nad ei tohi agiteerida poolt või vastu. Massiteabevahendid on ju neljas võim – andke minu käsutusse kõik massiteabevahendid ja poole aasta pärast hakkavad kõik nõudma sotsialismi. Massiteabevahendid on võimas jõud, mis võib muuta inimese psühholoogia, tema vaated ja meeleolu väga kiiresti. Teisest küljest valitseb oht, et tekkinud rahvusradikalismi mõjul hääletatakse referendumil nende tõstatatud küsimuste vastu ja siis ei saa teie, kolleegid, enam midagi teha. Siis lõpeb see prostitueeriv poliitika. Siis nõuab teilt rahvas aru – enne panite talle pähe mõtte mitte anda kodakondsust ja nüüd süüdistate teda. Kolleegid, me oleme andnud väga suure, kolossaalse panuse Eesti ühiskonna tülliajamisse. Seda, mida me oleme kõik koos – ma pean ka ennast silmas – kokku keeranud, tuleb meil veel aastaid klaarida. Tänan!

Suur tänu! Lugupeetud oraatorid! Vaadake ka ise vahepeal kella, katsuge 7 minutiga hakkama saada. Liia Hänni.

Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Mul on põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu kohta kaks parandusettepanekut. Esimene ettepanek puudutab kolmanda paragrahvi esimest lõiget, mis annab Ülemnõukogule õiguse määrata Riigikogu valimiste toimumise ajagraafiku. Kuigi Ülemnõukogu 20. augusti otsusega on määratud Riigikogu valimiste ajaks 1992. aasta, jätab meie praegune formuleering siiski suure määramatuse selles ülitähtsas küsimuses ja oleks hea, kui me juba praegu suudaksime kokku leppida valimiste toimumise täpsema aja suhtes, või vähemalt määrata rakendusseaduses viimane kuupäev, millal valimised toimuvad. Ja selletõttu teengi ettepaneku lisada paragrahvi 3 1. lõike lõppu üks lause: Riigikogu valimised peavad toimuma hiljemalt 27. septembril 1992. aastal. Ma arvan, et see kuupäev on vastuvõetav ja me jõuame läbi viia kõik ettevalmistused, mis on vajalikud Riigikogu valimisteks.
Teine ettepanek puudutab paragrahvi 4. Just see paragrahv on saanud meie tõeliseks komistuskiviks rakendusseaduse vastuvõtmisel. Ma olen siiralt veendunud, et vastasseis, mis on ilmnenud Ülemnõukogus valijaskonna laiendamise küsimuses ei lähtu erinevatest poliitilistest eesmärkidest. Nii need, kes pooldavad valijaskonna laiendamist, kui ka need, kes seda eitavad, tunnistavad ju oma põhieesmärgina Eesti riigi tugevdamist ja eestlaste rahvuslike huvide kaitset. Vastuolu tuleneb erinevatest arusaamadest, kuidas need eesmärgid saavutada.
Need, kes lähtuvad õigusjärgsuse positsioonidelt ja on selle tõttu valijate ringi laiendamise vastu, leiavad, et praegu puudub meil õigustatud subjekt. Selleks ei saa olla Ülemnõukogu, kes oleks pädev vastu võtma otsuse valijaskonna laiendamise kohta. Nad väidavad, et otsus tühistaks Eesti Vabariigi õigusjärgse restitutsiooni võimaluse ning avaks tee protsessidele, mis seaksid ohtu eesti rahvuse säilimise ja eesti riigi püsimise. On väidetud, et kodakondsuse taotlejate lülitamine valimistesse võiks soodustada ebatervet poliitilist konkurentsi Eesti poliitiliste jõudude vahel, ajendaks võitlust kodakondsuse taotlejate häälte pärast. Seevastu valijaskonna laiendamise pooldajad lähtuvad seisukohast, et Eesti riigi iseseisvuse, tema sisemise ja välise julgeoleku ning arengu tagamiseks on hädavajalik järgida ühiskonna kõigi kihtide demokraatliku ja parlamentaarse esindatuse põhimõtteid.
Kui me kõrvaldame olulise osa ühiskonnast demokraatlikust otsustamisest ja dialoogist, siis on selline tee ühiskonnale ja Eesti stabiilsusele äärmiselt ohtlik. Mõlema poole argumente tõsiselt kaaludes ma leian, et praegusel kujul on valijaskonna laiendamise säte põhiseaduse rakendamise seaduses ebaõige. Ta ei lahenda küsimust, ta ei taga kodakondsuse taotlejate demokraatlikku esindatust. Samal ajal seab see ikkagi kahtluse alla meie valitava riigivõimu legitiimsuse. Selletõttu tulen ma välja võib-olla esimesel pilgul ebaharilikuna näiva ettepanekuga.
Minu ettepanek seisneb selles, et moodustada põhiseaduse jõustamise järel 3-ks aastaks Riigikogu juurde 11-liikmeline Eesti Vabariigi kodakondsuse taotlejate konsultatiivnõukogu. Konsultatiivnõukogu liikmed valitakse üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel salajase hääletamise teel samal ajal Riigikogu koosseisu valimistega. Valimistest võiksid osa võtta isikud, kes on ennast registreerinud kodakondsuse taotlejateks: näiteks, põhiseaduse jõustamise päevaks. Kandidaadi ülesseadmise õigus võiks olla vähemalt 25-l allkirja andnud kodakondsuse taotlejal. Konsultatiivnõukogu moodustamiseks moodustatakse Eestis üks valimisringkond, mis on üleriigiline. Tuleks veel lisada, et konsultatiivnõukogu hakkab töötama seaduse alusel, mis määrab kindlaks tema volitused. Konsultatiivnõukogu ei kuulu Eesti Vabariigi põhiseaduslike riigivõimuorganite süsteemi, tal ei ole hääleõigust riigi juhtimisel, kuid tal võib olla nõuandev funktsioon seadusandluses.
Selline esindatus, kus kodakondsuse taotlejad demokraatlikul teel on valinud endale esindusorgani, võimaldaks jätkata demokraatlikku dialoogi nende isikute vahel, kellel veel ei ole Eesti Vabariigi kodanike õigusi ning tagada nende sujuva lülitamise Eesti poliitilisse ellu.
Lugupeetud kolleegid, ma usun, et meie praegune olukord on üpris komplitseeritud, et mitte jääda ainult traditsiooniliselt välja pakutud lahenduste juurde ja ma loodan, et minu ettepanek, isegi kui te seda ei toeta, ajendab mõtlema mõnes sellises suunas, kust me enne väljapääsu näinud ei ole. Aitäh!

Lugupeetud spiiker, lugupeetud kolleegid. Mulle näib, et otsuseprojekt ei vasta isegi muudetud kujul päriselt selle seaduse formeeringule, mille me tahame vastu võtta. Me nimetasime selle Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seaduseks. Selle projekti need osad, kus on juttu protseduurist ja reglemendist, näivad olevat liigsed ja seaduse formuleeringule mittevastavad. Vaadakem tähelepanelikult, millised punktid on seotud selle põhiseaduse eelnõu rakendamisega. Täiel määral vastab sellele seaduseelnõule esimene punkt, kus on täpselt sõnastatud selle seadusandliku akti ja põhiseaduse jõustumise süsteem, ning punkt 6, kus on kirjas, kuidas põhiseadus toimib vabariigi juhtivate ametiisikute suhtes. Kõik ülejäänud selle seaduseelnõu osad mahuvad täielikult raamseadustesse, mis käivad Riigikogu ja vabariigi presidendi valimise kohta. Punktil 4 pole sellega mingit pistmist. See punkt ütleb teatud määral ette, kuidas valijad peavad käituma, kuidas orienteerida kodanikke või mittekodanikke Riigikogu valimiste suhtes. Kõik muud punktid on tehnilised ja kujutavad endast kõigi ülejäänud seaduste, sealhulgas ka põhiseaduse eelmängu. Nüüd mõni sõna loogilisest osast. Pöörake tähelepanu §-le 4. Mina ei saa ka päris hästi aru, miks me võtame aluseks 25 aastat. Kui järgida seadusi, mida me kavatseme vastu võtta (põhiseaduse eelnõu), siis me ju anname valimisõiguse neile, kes on saanud täisealiseks, s.t. 18-aastaseks. Seepärast oleks loogiline, kui 18-aastaseks saanud ja Eestis sündinud inimesele antaks õigus valida ja olla valitud. Tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et ei ole loogiline võtta aluseks 25 aastat. See ei vasta tähtaegadele, mis on kirjas meie poolt varem vastuvõetud seadustes ja muudes dokumentides.
"Näen ette veel üht raskust selle seaduse elluviimisel. Mitte kõigile ei ole vist pärale jõudnud nende dokumentide sisu, mille meile saatis Narva linnavalitsus. Sergei Aleksandrovitš Sovetnikov juhtis nendele tähelepanu. Meil tuleb kokku puutuda tohutu suurte raskustega valimisjaoskondade moodustamisel. Need, kes ei ole valimisjaoskondade ja ringkonnakomisjonide moodustamisest vahetult osa võtnud, ei kujuta hästi ette, kui keeruline ja vaevanõudev see töö on. Ma ei too näidet Narvast, kus meil ei tarvitsegi komisjone luua või siis võime keskvalimiskomisjoni väga ebamugavasse olukorda panna. Toon näiteks "Dvigateli". Möödunud nädalal pöörduti kohalikust rajoonivalitsusest tehase ühe juhtiva töötaja poole palvega teha kõik, mis vaja valimiskomisjoni moodustamiseks. Tehases oldi muidugi üllatunud. Kuidas seda teha, kui need, kes peaksid seda tegema, ei saa põhiseaduse rakendusseaduse põhjal valimisõigust ega kodakondsust. Kui me midagi teeme, siis peame täpselt teadma, kuidas mingit ettevõtmist protseduuriliselt läbi viia. Lõppkokkuvõttes võime tekitada suure segaduse keskvalimiskomisjonile. Paljudele inimestele võib lihtsalt jääda arusaamatuks, kus nad peavad hääletama ja kes on nende kandidaadid. Sellepärast nõuab selline seadus väga tõsist tähelepanu ja ma esitan kirjaliku ettepaneku jätta alles ainult kaks punkti: eestikeelses variandis § 1 ja § 6, mis reglementeerivad põhiseaduse rakendamist. Tänan!"

Suur tänu! Tiit Made.

Austatud eesistuja, lugupeetud kolleegid! Kes ütles, et Ülemnõukogu on oma võimalused ammendanud? Tänane manööver näitab, et meil on veel tohutult varjatud reserve, me oleme osavad ja me ületame iseennast, nii et need jutud, et Ülemnõukogu on ennast ammendanud, on täiesti asjatud.
Esiteks tahaksin ma toetada head kolleegi Indrek Toomet, kes tegi ettepaneku § 4 välja jätta. Nii see peab tõesti olema. Ei ole meie asi otsustada rahva eest. Rahvas ütleb oma sõna nende inimeste kohta, kes peaksid valima ja saama valitud ja kes peaksid Eesti Vabariigi valimistel osalema. Seda otsustab rahvas ja mitte meie siin. See on minu esimene ettepanek. Ühinen hr. Toome ettepanekuga.
"Teiseks. Probleeme on täna tekkinud valimiste aja suhtes. On öeldud, et me oleme seotud 20. augusti otsusega, et valimised tuleb korraldada igal juhul 1992. aastal. Nii see tõesti on. Kes jälgis Eesti Televisioonis "Aktuaalset Kaamerat" pärast meie eelmise otsuse kommenteerimist, mäletab hr. Kelami esinemist pärast lugupeetud Ülle Aaskivi. Kelam ütles, et Eesti Komitee ja Eesti Kongress võtavad endalt vastutuse, mis nad võtsid endale 20. augustil valimiste tähtaegade ja põhiseaduse suhtes. See tähendab, et meil ei ole enam partnerit Eesti Kongressi ja Eesti Komitee näol, vaid Ülemnõukogu on jäänud üksi. Ta saab teha nüüd otsuseid täiesti iseseisvalt. Nii põhiseaduse, rakendusotsuse, valimiste tähtaja ja kõikide muude oluliste asjade kohta. See küsimus on meie ette veeretanud väga tõsise probleemi ja ma arvan, et kooskõlastuskomisjon ka seda asja arutab."
Kolmas probleemide ring tõusis eriti teravalt päevakorrale eile, kui ma sattusin kuulama KUKU raadiot. Seal arutati meie tulevaste presidendikandidaatide üle. Rakendusotsuses on ju ometi punkt, mis ütleb, et isik, kes kandideerib presidendi ametikohale, ei saa kandideerida Riigikogusse. See oleks äärmiselt kurb, kui see asi nii läheb. On mitu tublit inimest Eestimaal, kes jääksid nii üldse poliitikast välja. Pean silmas neid, kes presidendivalimistel kaotavad. Muidugi võib mõni öelda, et kahju ei ole eriti suur, sest presidendivalimiste viimases voorus olevat vastamisi Edgar Savisaar ja Ülo Nugis.
Nii. Aga ma selgitan nüüd näite varal, miks see on minu meelest eriti kurb. Kui juhtub näiteks nii, ja ma ei kahtle selles, et näiteks Ülo Nugis võidab ja Edgar Savisaar peab jääma Riigikogust välja. Mina isiklikult kahetsen seda väga, see taandaks meie Riigikogu võimalusi tunduvalt. Sellepärast on mul ettepanek sätestada viienda paragrahvi viimane lõik pisut teisiti. Sinna võiks kirjutada, et isik, kes kandideerib vabariigi presidendi ametikohale, ei tohi samal ajal kandideerida Riigikogusse, nagu seal on öeldud, vaid ta peab loobuma oma kohast Riigikogus.
"Selle kohta ütles üks tark inimene, et kui Ülo Nugis pannakse "Isamaaliidu" valimisnimekirjas esikohale, tõmbab endaga kaasa Riigikogusse arutult palju inimesi, kes seda ei vääri. See on väga õige tähelepanek. Kuid siiski on siin teatud ebaõigluse moment. Seetõttu palun lugupeetud Ülle Aaskivi ja kooskõlastuskomisjoni tõsiselt kaaluda, kas me ei teeks oma rakendusotsust demokraatlikumaks ja täpsemaks. Ma tänan!"

Lugupeetud kolleegid! Pärast pikka aega õnnestus mul eelmisel nädalal käia Euroopas. Seal, kuhu me tahame mitmes mõttes tagasi jõuda. Ma olin nädal aega Strasbourgis, kus oli Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee koosolek. Seal korraldati meile seminar ja ma nägin selle nädala jooksul, kuidas seal külalisstaatuses töötasid meie poolt valitud Marju Lauristin, Juhan Telgmaa ja Ignar Fjuk. See oli tõesti tõsine töötegemine.
Tagasisõit siia kestis 4 tundi rongiga ja veidi üle 2 tunni lennukiga. Kuid siin kodus, lugedes meie ees olevat rakendusotsuse uut varianti, uut kompromissi või poliitilist kokkulepet, kuidas me seda nimetame, tundub Euroopa olevat ikka veel liiga kaugel, sest meid on ikkagi haaranud ja hoiab endiselt tugevasti kinni sõge poliitiline kihk, mis tumestab meie mõistust.
Meil käib näiteks suur vaidlus § 4 üle, kas laiendada valijate ringi või mitte. Ma loen ajakirjandusest, et hr. Kelam ja tema kaaslased kinnitavad: jumal päästa nüüd eesti rahvast, 250 000 muulast saavad kodakondsuse ja mis siis meist saab! Kuid ajakirjanduses ja ka siin ei olnud juttu sellest, kui palju muulasi on sisse andnud avalduse, et saada Eesti kodakondsust. Selgub, et neid inimesi on praegusel hetkel veidi üle 40 000. Ainult. Ja ainult 10 000 nendest on elanud Eestis rohkem kui 25 aastat.
Härrased ja prouad, kas tasub kaks nädalat vaielda kümne tuhande inimese pärast, see on tõepoolest ainult poliitiline žest Euroopale, nagu ütles hr. Lebedev. See on meie halva südametunnistuse avaldus ja me vaidleme tõsimeeli siin kaks nädalat selle üle. See on sõge poliitiline kihk, mis meid kinni hoiab.
Me ei ole valmis selleks, et kümnele tuhandele inimesele anda meie endi huvides sümboolne õigus saada kodakondsus. Minu hea kolleeg hr. Toome ütles siin kenasti, et rahvas on tark, las rahvas otsustab ise rahvahääletusel, kas ta annab rahvahääletusel nendele inimestele selle võimaluse. Kuid rahvalt on võetud teave ja infovabadus.
Nad ei tea näiteks seda, kui paljusid inimesi see puudutab.
Seda informatsiooni ei ole ajalehtedes. Rahvas kihutatakse poliitiliselt üles parempoolsete jõudude poolt, neil on selge eesmärk haarata sobival hetkel võim. Meie poliitiline kultuur on metsluse tasemel.
Hoopis tõsisem probleem on põhiseaduse rakendusseaduse täielik riigiõiguslik põhjendamatus. Põhiseaduse rakendusseadus on võimetu funktsioneerima, sest seadusesse on sisse pandud printsipiaalne, loogiline ja õiguslik kollisioon, mille eest on meid korduvalt hoiatanud üksikjuristid ja ekspertide grupid. Kuid me ei pane nende arvamust mitte millekski.
Põhiseadus ei saa jõustuda enne Riigikogu volituste algust. Õiguslikult ega poliitiliselt ei ole see varem võimalik, kui me ei taha tahtlikult riigiõiguslikku anarhiat. Teatud poliitilistel jõududel on see tõesti eesmärgiks ja täiesti vajalik selleks, et sobival hetkel selles anarhias võimu haarata. Kaks õigust, kaks struktuuri ei saa toimida üheaegselt ja Riigikohus ei saa iial lahendada neid probleeme ja vastuolusid, mis sel puhul tekivad.
§ 1 ütleb, et põhiseadus jõustub vastuvõtmise päevast. Ülemnõukogu jätkab oma volituste täitmist. Kuid needsamad paragrahvid on ise vastuolus. Näiteks ei saa § 4 ju sellesama põhiseaduse alusel sellist laiendust teha. Need kollisioonid hakkavad kohe toimima.
Lugupeetud saadikud, me ei võta siin praegu vastu põhiseaduse rakendusseadust mitte valimiskampaania jaoks. Meie tegevust ei käsitle mitte ainult ajakirjanikud, kes loomulikult lähtuvad meie omavahelistest võimusuhetest ja vastuoludest. Kõik see, mis meie siin teeme, fikseerub ka ajaloos. Me oleme vastutavad ka ajaloo ees. Meil on otsustav hetk, kus Eesti riik ja eesti rahvas väljub 50 aastat kehtinud sotsialismist. Ja nüüd tahame luua üleminekuaja näol sellise seadusetuse perioodi. Ma ei saa hääletada sellise teadlikult provokatsioonilise anarhia loomise eest, mis põhiseaduse rakendusseaduses on ette nähtud.
Lugedes seda eelnõu, võin ma kinnitada, et Euroopasse on meil väga pikk maa. Ma tänan teid!

Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Minu lühike sõnavõtt kulgeb natuke teises plaanis. Mina ei käinud Euroopas, käisin Lõuna-Eestis ja seetõttu on minu vaated asjadele natuke teistsugused. Kõigepealt tahaksin toetada seda ettepanekut, mis on siin juba mitmest suust kõlanud: paragrahv 4 tuleb panna eraldi küsimusena rahvahääletusele. Mullе tundub, et selles seisus, kuhu me praegu jõudnud oleme, paremat väljapääsu ei ole.
Lisaks kõigile muudele argumentidele, millest juba on kõneldud, tähendab see seda, et põhiseaduse rahvahääletusel osalevad ainult Eesti Vabariigi kodanikud. Järelikult lahendab valijaskonna laiendamise küsimuse kas eitavalt või jaatavalt Eesti Vabariigi kodanikkond. See otsus ei kuulu enam kellegi poolt vaidlustamisele.
Ma arvan, et me peaksime lõpetama selle pikka aega kestnud vastasseisu, mis on traumeerinud nii meid kui ka kogu rahvast. Üks valitud kogu vaidlustab teise kogu otsuseid ja kuulutab need õigustühiseks. Aga niipea, kui meie siin langetame otsuse valijaskonna laiendamise kohta, see vastasseis jätkub ja mina selle lõpetamiseks võimalust ei näe.
Vello Pohla ütles siin, et me peaksime saama üle poliitilisest sõgedusest, et vaidleme tühise 10 tuhande hääle pärast. Aga mul on õigus küsida vastassuunas. Kui me anname kümnele tuhandele valimisõiguse, kas me sellega ei ole andnud poliitikas osalemise õigus 600 000-le, kes meil elavad? Võib-olla teeme seda kõike siiski õiges järjekorras. Inimene saab kodakondsuse ja koos sellega kõik kodanikuõigused. See 10 000 häält ei otsusta tõepoolest ei ühes ega teises suunas midagi. See võib olla tõepoolest lihtsalt üks ilus, kuid mitte arukas žest, kuid vaevalt meie vene kolleegid selle heaks kiidavad.
Ma arvan ka seda – praktika on seda näidanud –, et kodakondsuse valivad endale eelkõige need, kes väga intensiivselt on võidelnud Eesti Vabariigi taastamise vastu. Mul ei ole põhjust ajas kaugele tagasi minna. Kõik mäletavad, kes härra Nugisele andsid avalduse Eesti Vabariigi kodakondsuse saamiseks. Eitamata, et Eesti ühiskonnas on võib-olla kümneid tuhandeid muulasi, kes tõesti siiralt soovivad integreeruda Eesti ühiskonda, kes on meid mõttes toetanud, kuid neil ei ole olnud reaalset poliitilist võimalust seda avalikult teha. Nemad esitavad avalduse teistmoodi, nemad ei protesteeri selle vastu, et nad esimestel Riigikogu valimistel osaleda ei saa. Protesteerivad ikkagi need, kes tahavad endale ainult õigusi saada.
Seetõttu on mul teine parandusettepanek: nimelt asendada neljandas paragrahvis termin 1992. aasta 1. juuni terminiga 1992. aasta 10. mai. Ma olen päris kindel, et need inimesed, kes tõesti soovisid Eesti Vabariigi kodakondsust saada, ei teinud seda mitte ainul kitsal poliitilisel eesmärgil, et osaleda Riigikogu valimistel, vaid soovivad tõepoolest kodakondsust. Need on jõudnud taotluse ka juba esitada. Ma tänan teid tähelepanu eest ja annan need ettepanekud edasi!

Lugupeetud hr. juhataja, lugupeetud kolleegid! Ma jätkaksin oma reisimuljetega pärast Vello Pohla Euroopa muljeid ja Rein Järliku Lõuna-Eesti muljeid. Mina käisin Narvas. Kuidas suhtuvad Narva elanikud Eesti Vabariigi Ülemnõukogusse ja riigivõimu? Halvasti suhtuvad. Riigivõim, mis längerdab kahe äärmuse vahel, ei ärata usaldust ei Narvas, Tallinnas ega ka terves Eestis. Võimuorgan, kes nii ägedalt protesteeris ettepaneku vastu, et mitte mingil juhul ei tohi referendumi käigus eesti rahvalt küsida, kas ta loobub Riigikogu kasuks oma õigusest valida riigi kõrgem ametiisik – president, kas kardab või põlgab rahvast.
Ja siit esimene järeldus. Mulle on juba pikemat aega jäänud mulje, et me suhtume Eestimaasse nagu mõnda allaheidetud riiki ja see, mis me siin teeme, meenutab röövlijõuku, kes jagab saaki. Jagab omandit ühtedelt teistele, sinna ja tänna, esimese astme sugulased teise ja nii kolmanda, neljanda, viienda astme lellepojani välja. See teeb mind väga kurvaks.
Muidugi on asjal ka omad positiivsed tulemused. Kogu aeg rääkisime pöörasest migrantide voolust, mis tuleb Balti jaama, paneb kohvri maha ja jookseb valimisjaoskonda. Lõppude lõpuks saime vabariigi kahe autoriteetse, prominentse poliitiku käest teada, et valijate ringi laiendamine nende arvel, kes on siin elanud 25 ja enam aastat, tooks valimiskastide juurde veerand miljonit inimest. Nüüd tuleb ka teine vale välja. Tuleb välja see vale, et migrandid ei olegi mitte paljulapselised, sest kui valimisõiguslikke on 250 000, kus on siis nende 4-, 5- ja 6-liikmelised pered?
"Õigusjärgsusest. See paber, mida te siin näete minu käes, kannab pealkirja: "Manifest Eestimaa rahvastele". Allkiri on niisugune: Tallinnas 21. veebruaril 1918 Eesti Maapäeva vanemate nõukogu. "Kõik kodumaa pojad ja tütred, ühinege kui üks mees kodumaa ehitamise pühas töös." See on paber, mis peaks olema meie jaoks pühamast püham õigusjärgne algdokument, algallikas. Selles on trükimustaga kirjutatud nii niisugused read: "Vabariigi piiride lõpulik ja üksikasjalik kindlaks määramine Lätimaa ja Vene riigi piiriäärsetes maakohtades toimub rahva hääletamise teel." Sel teel soovivad narvalased seda lahendada päeval, mil meie hääletame Eesti Vabariigi põhiseadust."
"Ma mängin väheke ka postikullerit. Narvalased andsid mulle ühe väljalõike ajalehest Illar Hallaste artikliga, kus on kirjutatud niisugused read: "Praegu peaks keskendama oma tähelepanu hoopis Eesti Vabariigi Riigikogu valimisseaduse väljatöötamisele, millega antaks ühekordne valimisõigus ka osale sisserännanutest. Andku jumal meile kõigile head tahet koostööks Eesti Vabariigi põhiseadusliku riigivõimu taastamisel." Kas jumal ei andnud Hallastele seda head tahet või võttis ta selle tagasi, ma ei tea. Kuid nii üks poliitik käituda ei saa. Ühel päeval ühtmoodi, teisel päeval teistmoodi, narvalastele hoopis kolmas jutt."
"Ma pean seda juba ette otsustatuks, et küsimus n.ö. neljandast paragrahvist läheb rahvahääletusele. Teen ettepaneku jätkata neljanda paragrahvi formuleerimist sõnadega: "... ja välisriikides elavatel Eesti Vabariigi kodanikel." Te mõistsite. Lõpetame selle küsimuse lahendamise sel teel, et veeretame kogu vastutuse rahva kaela. Aitäh!"

Lugupeetud härrad! Ma ei hakka rääkima palju ei poolt ega vastu. Te olete arvatavasti juba jutust väsinud. Paljud kõnemehed püüavad rõhutada mõtet, et referendumile on vaja esitada mitu küsimust.
Mulle meenub mõiste ohlokraatia ja piiblis öeldakse, et rahva hääl on jumala hääl. Aga rahva hääl lõi Kristuse risti ja Pilatus pesi käed puhtaks. Mitte kõiki küsimusi ei saa lahendada referendumil, kui hääletab miljon inimest. Meie, 100 inimest, ei suuda siin kokku leppida mingi probleemi otsustamisel. Ja kes üldse hakkavad selle poolt hääletama – kas kodanikud või kogu elanikkond?
Seepärast ma räägin Pilatusest, ei ole vaja end rahva selja taha peita, otsustagem siinsamas kõik lõplikult. Inimesed hakkavad valima üht või teist isikut mitte niivõrd poliitiliste veendumuste, kuivõrd välimuse järgi.
Seepärast kutsun saadikuid, kes poliitiliste teadmiste poolest ületavad elanikkonna keskmise taseme, üles lahendama need küsimused ning mitte esitama neid inimestele referendumil otsustamiseks. Tänan!

"Austatud hr. spiiker, austatud kolleegid! Peale hr. Made ning hr. Pohla südantliigutavaid sõnavõtte on mul saadikurühma "Isamaa Ühenduse" esindajana loomulikult raske siit kõnetoolist midagi uut ja põhjapanevat ütelda. Võib-olla ainult seda, et Euroopani on meil tõesti üsna pikk maa veel minna."
Ma saan aru. Olen täiesti nõus hr. Pohlaga, et võib tõesti pidada poliitiliseks metsluseks seda, kui soovitakse võimalikult kiirelt valida demokraatlikke põhiseaduslikke riigivõimuorganeid. Tundes teiselt poolt kaasa orvuks jäänud hr. Tiit Madele, tundub mulle ka teiselt poolt siiski, et §-s 3 tuleks Eesti rahvale selgelt välja ütelda, millal siiski valimised toimuvad. Ühe võimaluse pakkus välja proua Hänni, pidades silmas ilmselt seda, et tegemist on viimase daatumiga, mida Eesti peab tegema selleks, et saada selle aasta jooksul Euroopa Nõukogu täisliikmeks.
"Mina pakun omalt poolt välja natukene radikaalsema variandi: nimelt leiab saadikurühma "Isamaa Ühendus", et valimised peaksid toimuma 60 päeva jooksul peale põhiseaduse jõustumist. Eriti oluline on siin saalis juba õige mitmete sõnavõtjate poolt käsitletud § 4. Ka meie pooldame selle väljajätmist. Ma arvan, et paremaid argumente, kui hr. Rein Järlik siin tõi, on raske tuua ja seetõttu ma pikemalt sellel teemal ei peatu."
Mulle tundub, et asi on siin saalis selge. Loomulikult on seaduseelnõus veel mitmeid küsimusi, täpsustada tuleks ilmselt puhtredaktsiooniliselt § 9, mille me suures segaduses lihtsalt läbi hääletasime. Minu meelest tuleks läbi vaadata ka § 6. Kuid ilmselt ei olegi need kaks viimast asja kandvalt olulised. Peaasi on see, et me peaksime aru saama tõsiasjast: meil lasub praegu tõesti suur vastutus mitte siduda põhiseadust ega põhiseaduse rakendusseadust selliste poliitiliste otsustustega, mis kisuvad ühiskonna lõhki. Need on otsustused, mida rahvas pole üksmeelselt tervikuna otsustanud. Kui me niimoodi teeme, siis me projekteerime juba ette, et põhiseadus kukub rahvahääletusel läbi. Seda teha ei tohiks.
Teine punkt. Otsused tuleb siin saalis langetada kiirelt ja meil tuleb tõesti minna kogu põhiseadusliku protsessiga edasi. Poliitilise määramatuse lõpetamine on ilmselt mitte ainult meie huvides, kes me siin saalis istume, vaid kogu Eesti huvides. Aitäh!

Suur tänu! Kolleegid, mulle on vihjatud, et oleks aeg teha ettepanek läbirääkimiste lõpetamise kohta. Kohaloleku kontroll. Kohal on 74 rahvasaadikut, puudub 24. Lugupeetud Ülemnõukogu kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised pärast Mati Ahvena sõnavõttu ja pärast Aleksandr Gussevi kõnet? Selle ettepaneku pool on 57 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, 4 jäid erapooletuks, läbirääkimised lõpetatakse eespool öeldud tingimustel. Mati Ahven.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Ma paluksin niipalju õigust, et ma esitaksin küsimuse oraatoritele, kes on seal ees olnud. Esimene küsimus. Miks pakutakse välja, et valimistest peaksid osa võtma inimesed, kes elavad Eestis ja ei ole kodanikud, ja samuti eestlased, kes ei ela Eestis? Kas meie kohalikke kodanikke on tõesti vähem? Ma usun, et kui me võtame välismaalased sinna hulka, võtame taotlejad sinna hulka, ega me suurriigi mõõtu ikkagi välja anna. Kas seal tuleb nüüd 200 000 rohkem või vähem, uskuge mind, meie rahvas ise teab, mida teha.
Teine küsimus. Kui me siiski laiendame valijate ringi, kas me enne seda peame tühistama või ei pea tühistama enda poolt vastu võetud otsuseid? Tähendab, otsust Eesti Vabariigi taastamise kohta riigiorganite taastamise kohta, muidu me läheme minu meelest nende otsustega vastuollu. Ma olen kõige rohkem nõus härra Zõbiniga, et ei saa niisuguseid asju referendumile panna. Me paneme referendumile jälle küsimuse, kas laiendada valijate ringi? Täpselt samasuguse küsimuse esitame mittekodanikele, sest meil on kodanikud määratlemata.
Ma pakuksin ühe asja teile mõtlemiseks. Võib-olla ma räägin valesti, siis parandage. Mis te arvate, kui me laseme inimestel valida, kes ei ole kodanikud, mitme aasta pärast me palume uuesti võtta vastu emakeselt Venemaalt meid oma rüppe? Ma usun, et see toimub tingimata, sest eesti rahva iive on väiksem kui mittekodanikel. Kartus ja ka ähvardused, et vastasel juhul sünnib meil Dnestri-äärne, läheb võib-olla täide. Nii või teisiti me sellest probleemist mööda ei saa ja minu meelest on parem siiski hakata julgelt asjale vastu, mitte seaduslikult Eestimaad maha müüa. Tänan!

Lugupeetud spiiker, lugupeetud kolleegid! Ma viidan ainult paar minutit teie aega. Tänaseid sõnavõtte kuulates valdas mind üks mõte, mille tahan teile teatavaks teha. Ei tohiks unustada, et võidu ülevus – siin saalis viibijad ei saa ju eitada, et augustis võitis üks jõud teise – oleneb suurel määral võitja suuremeelsusest. Tahan öelda, et Leedus oli nii rahvustevaheline kui ka majanduslik olukord enne augustisündmusi palju raskem kui meil Eestis. Rahvustevaheline vastasseis oli palju suurem. Hallastele võib see tunduda ilmutusena, aga, jumal tänatud, meil ei olnud ühtki ohvrit. Arvatavasti oleksid leedulased võinud olla palju rohkem solvunud või – kui võib nii öelda – tigedad venekeelsete elanike peale, kes Leedus elavad. Aga ometi võeti Leedus vastu kodakondsuse nullvariant ning nüüd ei vaidle keegi selle üle, kes hakkavad hääletama põhiseaduse poolt või vastu ja kes hakkavad Riigikogu valima. Nad tegelevad palju maisemate ja meeldivamate asjadega, lahendavad majandusprobleeme. Praegu võivad Leedu poeletid ja hinnad meile eeskujuks olla. Leedu põliselanikke ei eruta see, mille eest härra Laar pidevalt kõnetoolist hoiatab – et mis küll juhtub siis, kui kõigile hääleõigus anda. Tahan veel kord korrata, et Leedus oli selleks rohkem põhjust, kuid Ülemnõukogu võttis vastu otsuse ja elanikud toetasid seda. Lubage avaldada kindlat veendumust, et Eesti Ülemnõukogus on piisavalt inimesi, kes võivad vastu võtta otsuse, mis on praegu õige. Need aga, kes on poliitilises võitluses ajutiselt kaotanud võime realistlikult mõtelda, tuletagu meelde vanasõna: kurjus tekitab kurjust, headus headust. Riigikogu ja presidendi valimistega ju ei lõpe meie elu, vaid alles algab uus etapp, mis on arvatavasti veelgi raskem. Lubage soovida teile sellel teel arukust. Tänan!

Suur tänu! Lõppsõnaks palun ma kõnetooli redaktsioonikomisjoni ja ka õiguskomisjoni nimel Ülle Aaskivi.

Head kolleegid! Me oleme jõudnud nüüd mõnes mõttes teisel lugemisel uuele ringile ja uue teksti kohta on juba praeguseks minu kätte tulnud paar-kolmkümmend parandus- ja täiendusettepanekut. Mõne sõnaga ma tutvustaksin neid, et kõik oleksid kursis, millised ettepanekud on juba tehtud, sest ettepanekute topeltesitamisel ei ole mõtet. § 4 kohta on tulnud juba ligemale paarkümmend samasisulist ettepanekut. On tulnud ettepanek § 1 ümber sõnastada, samuti ka § 2. § 3 osas on tulnud ettepanek arutada uuesti Riigikogu valimiste aega pärast põhiseaduse vastuvõtmist. Paljudes ettepanekutes soovitatakse § 4 välja jätta, kuid pakutakse ka uusi lahendusi, uusi sõnastusi ja lahendusvariante. § 5 kohta on tulnud ettepanek vaadata veel kord üle presidendi valimistega seotud küsimused, samuti presidendikandidaadi esitajate ringiga seotud probleemid, mis juba eelmine kord hääletamisel olid. Samuti on tulnud uued ettepanekud § 6 kohta hr. Pohlalt, et see välja jätta. § 9 sõnastuse kohta on ka tulnud ettepanekud, kuid need on rohkem redaktsioonilist laadi.
Seega on küllaldaselt materjali selleks, et kooskõlastustoimkond peaks uuesti pingsalt tööle hakkama. Ma teen ettepaneku praeguses situatsioonis arutelu katkestada. Ja õiguskomisjoni nimel olen volitatud teile teatama, et viimane parandusettepanekute esitamise tähtaeg uue teksti kohta on homme kell 12.

Suur tänu! Me kohaloleku kontrolli läbi ei vii. Selles päevakorrapunktis on neid olnud mitu. Veenduge ise, et teie puldid töötavad. Ma panen juhtivkomisjoni ettepaneku hääletusele.
Asjaolud on järgmised: juhtivkomisjon määrab parandusettepanekute esitamise viimase tähtaja homseks kella 12-ks. Nii et parandusettepanekuid oodatakse homme kella kaheteistkümneks. Ühtlasi tehakse ettepanek arutelu katkestada ja jätkata seda sellel istungjärgul.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et katkestada käsiloleva päevakorrapunkti arutelu ja jätkata sellel istungjärgul? Selle ettepaneku poolt on 65 rahvasaadikut, 1 on vastu, erapooletuid saadikuid ei ole. Arutelu katkestatakse ja jätkatakse sellel istungjärgul.

Kolleegid! Jätkame vastavalt kinnitatud päevakorrale. Meil on katkestatud ühe otsuseprojekti arutelu, milles käsitletakse ametiisikute osalemist ettevõtluses. Viimasel katkestamisel kuulati ära ettekanne ja esitati küsimused kaasettekandjale, vabandust, põhiettekandjale. Kolleegid, kas on vajadust lühidalt korrata seda ettekannet? Justiitsminister on saalis. Ei ole vajadust. Kas juhtivkomisjon teeb kaasettekande? Hr. Eller! Kas keegi teist teeb kaasettekande? Võib-olla hr. Junti? Kas hr. Junti soovib kaasettekannet? Ei soovi. Kaasettekannet ei ole. Ma avan läbirääkimised. (Hääled saalis.)
Kolleegid, kas mul on alust arvata, et te ei soovi sõna võtta?
Sellisel juhtumil teen ma ettepaneku – see ei ole võib-olla sisuliselt korrektne, kuid reglemendipärane – läbirääkimised lõpetada. Hillar Eller.

"Lugupeetud kolleegid! Antud päevakorrapunkti arutusel on siiski üks vaidlusalune küsimus, nimelt eelnõu kolmanda punkti viimane lause, mis algab sõnaga "või kui nad osalevad erakapitalil põhinevates ettevõtetes töövõtjate või omanikena". Sellega ei nõustu rahvasaadikud Jüri Reinson ja Lembit Arro. Nad nõuavad selle küsimuse hääletamist. Nad teevad ettepaneku see viimane lauseosa tekstist välja jätta. Kui me hakkame dokumente hääletama, siis palub õiguskomisjon selle ettepaneku saalis läbi hääletada. Aitäh!"

Nii, seda me loeme sõnavõtuks ja nüüd on korrektne panna hääletusele läbirääkimiste lõpetamine. Kohaloleku kontroll. Kohal on 71 rahvasaadikut, puudub 27. Mul on teile palve, ärge lähema viie minuti jooksul saalist lahkuge! Lembit Arro. Jaa, mikrofon on sees.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Ma paluks paar sõna ettepaneku selgitamiseks, see on vist lubatud.

Jah, täitsa lubatud, 2 minutit, palun.

Kolmanda punkti viimane lause räägib sellest, et ettevõtte juhtidel on keelatud töötada ettevõtte juhina juhul, kui nad osalevad erakapitalil põhinevas ettevõtluses tööandjana või omanikuna. Aga ettevõtja, direktor või ükskõik milline juht on eluaja jooksul kogunud varandust. Peale selle saab ta ka rahvakapitali osaku. Minu arvates võib ta selle osakuga või oma kogutud säästudega osta ettevõttest, mida ta ei juhi, aktsiaid. See on ju loomulik, et ta võib ka kusagil aktsionär olla. Aga praegu keelab see punkt täielikult eraettevõtlusesse oma sääste ja ka rahvakapitali osakuid paigutada. Sellepärast tuleks see punkt välja jätta. Aga eelnevas osas on õigesti keelatud, et juhid ei tohi oma asutuses sellega tegelda. Aitäh!

Suur tänu! Kas keegi kolleegidest soovib veel sõna?
Või kõnet pidada? Ei soovi. Ma panen läbirääkimiste lõpetamise hääletusele. Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised käsiloleva päevakorrapunkti üle? Selle ettepaneku poolt on 61 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, 2 jäid erapooletuks. Läbirääkimised lõpetatakse.

Asume lõppsõnu ära kuulama. Hr. Rask? Hr. Rask loobub. Hr. Eller, nüüd ma paluksin teid kõnetooli. Hr. Eller! Me anname nüüd kommentaarid parandusettepanekute kohta. Seejärel viime koos läbi hääletuse. Eks ole?

Nii nagu ma ennist ütlesin, on Lembit Arrolt ja Jüri Reinsonilt laekunud ettepanek jätta otsuseprojekti kolmandast punktist välja viimane lause. See on ka teil alla kriipsutatud, see on nagu uus tekst ja ma loen selle veel kord ette. Hääletusele tuleks küsimus panna selliselt: kes on selle poolt, et see lõik seaduse tekstist välja jätta?

See on Jüri Reinsoni ja ...

Ja Lembit Arro ettepanek.

... Lembit Arro parandusettepanek. Nii et õiguskomisjon toetab?

Õiguskomisjon on neutraalne. Ettepanek tuleb hääletusele panna.

Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on Jüri Reinsoni ja Lembit Arro parandusettepaneku poolt? Õiguskomisjon on neutraalne. Selle ettepaneku poolt on 26 rahvasaadikut, vastu on 7, 15 jäid erapooletuks. Reinsoni ja Arro parandusettepanek leidis toetust. Nüüd tuleb Junti parandusettepanek. Arvo Junti.

Lugupeetud juhataja! Mul tekkis hääletamisel tõrge. Ma ei saanud hääletada, ma ei tea, kuidas käituda?

Paha lugu, me hääletame ümber. Kas Savisaarel oli ka tõrge? Arvo Junti ei hääletanud. Me võime protokollist kontrollida, kas Arvo Junti ei hääletanud. Ta ei saanud hääletada, tal on õigus nõuda. Ma panen Reinsoni-Arro ettepaneku uuesti hääletusele. Protseduuri suhtes saab teha ettepaneku, aga küsimusi esitada enam ei saa. Edgar Savisaar.

Lugupeetud spiiker! Ma palun vaheaega enne hääletamist.

Enne lõpphääletamist? Enne lõpphääletamist päris kindlasti annan vaheaja.

Härra spiiker, selles küsimuses on nii palju tehtud erandeid, et me võiksime ka sellest reegli kujundada.

See ei ole hea pretsedent.

Pretsedent oli juba hulk aega tagasi.

Ma usun, et kõik asjad saavad ilusti korda, kui me enne lõpphääletamist vaheaja teeme. Nüüd ma panen uuesti hääletusel Reinsoni-Arro ettepaneku, sest Arvo Junti ei saanud hääletada. Kas me peame protokolli kontrollima? Ma usun et Arvo Junti ei valeta.
Kas kellelgi ei ole segavaid faktoreid? Me hääletame kahe mehe ettepaneku uuesti läbi. Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on Reinsoni-Arro parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 32 rahvasaadikut, vastu on 24, erapooletuks jäid 7. Reinsoni-Arro parandusettepanek leidis toetust.
Nii. Hillar Eller, jätkame, palun!

Järgmine parandusettepanek on Arvo Juntilt, kes palub täiendada punkti 6. Arvo Junti, ma palun vabandust, selles tekstis, mille sa mulle ulatasid, on numeratsioon sassis. Punkti 6 meil dokumendis ei ole.

Kas ma annan oma eelnõu?

Ei, ta peab mulle ütlema, kuhu see asi peaks minema, missuguse punkti juurde. Tähendab, töö käigus on tekst muutunud ja ka numeratsioon on muutunud.

Teeme niimoodi, Hillar Eller, me kannatame veel ära 30 sekundit või natuke rohkem, tehke asjad omavahel klaariks. Läbirääkimised on läbi. Nii, Arvo Junti, lülita nii kauaks mikrofon välja. Jätkame parandusettepanekute läbihääletamist. Palun!

"Lugupeetud kolleegid! Ma palun vabandust hetkelise segaduse pärast! Arvo Junti ettepanek on selline: täiendada Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuseprojekti viienda punktiga ametiisikute osalemise kohta ettevõtluses. Praegu on meil neli punkti. Uue punkti sõnastus oleks järgmine: "Eesti Vabariigi Riigikontrollil esitada 1. juuniks 1992 informatsioon ja ettepanekud kontrolli tulemustest ettevõtete põhivahenditega sooritatud tehingute õiguspärasuse ja majandusliku otstarbekuse kohta." Õiguskomisjon seda ettepanekut ei toetanud."

Suur tänu! Kolleegid, kas Arvo Junti parandusettepaneku sisu on kõigile mõistetav? Ma panen hääletusele.
Kolleegid! Katsume kontsentreerida tähelepanu sellele eelnõule. Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on Arvo Junti parandusettepaneku poolt? Juhtivkomisjon ei toeta. Selle ettepaneku poolt on 36 rahvasaadikut, vastu on 16, erapooletuks jäid 5. Arvo Junti parandusettepanek leidis toetust. Kolleegid! Ega kellelgi parandusettepanekut pole unustatud? Ei ole unustatud. Kas vaheaja nõue on jõus? Edgar Savisaar, kas viiest minutist piisab? Vaheaeg viis minutit.
V a h e а е g
Vaheaeg on läbi, asugem töökohtadele! Kontrollime kohalolekut. Kohal on 68 rahvasaadikut, puudub 30. Kas me võime panna otsuseprojekti hääletusele? Võime panna.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus ametiisikute osalemisest ettevõtluses? Palun hääletada! Ma võtan hääletuse maha. Mis juhtus? Pult ei tööta? Nii. Uluots, kas pult ei tööta? Hakkas tööle. Veenduge, palun, kolleegid, kas kõikide puldid töötavad. Kas on tarvidust kohaloleku kontrolli läbi viia? Ei ole.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus ametiisikute osalemisest ettevõtluses? Selle ettepaneku poolt on 68 rahvasaadikut, vastu on 2, 1 jäi erapooletuks. Otsus vastu võetud.
Kolleegid! Meil on jäänud ametliku tööaja lõpuni 10 minutit. Lugu on selles, et päevakorras on tähtis küsimus. See eeldab, et kui me tahame asja tõsiselt arutada, peaksime pikendama tänast istungit. Või me ei alusta selle küsimuse arutamist? Võib-olla võtame mõne lihtsama küsimuse, mis nii palju aega ei nõua. Näiteks võiks kõne alla tulla teisipäevaseks planeeritud 4. ja 5. päevakorrapunkt. Jüri Kork.
Kas võib kõne alla tulla, et haldusreformikomisjon avaldab on arvamuse ühe seaduseelnõu kohta?

Me arvame, et praegu siiski ei sobi seda teha, sest täna oli valitsuse istungil samasugune punkt arutamisel. Homme hommikul saame seda teemat arutada vahetult enne tööpäeva algust.

Selge. Aitäh! Jüri Reinson, kas tuleb kõne alla teise Ülemnõukogu seadusandliku akti kohta arvamuse avaldamine? Jutt on reglemendi ühe paragrahvi muutmisest.

Lugupeetud juhataja! Komisjon on valmis.

Kui hr. Reinson leiab kõik vajalikud dokumendid, siis ma paluksin tema kõnetooli.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Eelarve-majanduskomisjon arutas saadikute esitatud reglemendi parandusettepanekut ja leidis, et sellisel kujul ei saa seda vastu võtta. Komisjon teeb ettepaneku seda mitte arutada.

Selge. Selleks, et mitte arutada, peab täiskogu langetama oma otsuse. Heino Kostabi on autor.

Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Grupp saadikuid ja ka fraktsioon arutas seda küsimust. Otsustasime, et seda küsimust tuleks arutada.

Nii, kolleegid! Ma täpsustan asjaolusid. Kõikidele sellistele probleemidele saame leida lahenduse ainult täiskogu otsustuse kaudu. Kolleegid! Kostabi, Hallaste, Telgmaa ja teised andsid üle oma otsuseprojekti ja juhtivkomisjon on eelarvemajandus-komisjon. Eelarve-majanduskomisjon võib vastavalt reglemendile langetada komisjoni tasemel alljärgnevad otsused: lülitada päevakorda, suunata ekspertiisi või lükata tagasi. Lõpliku otsuse langetab täiskogu. Niisugused on reglemendi nõuded ja selle ma panen ka täiskogu ette otsustamisele. Kas kõik mõistavad asjaolusid? Kõik mõistavad. Nüüd me peame läbi viima kohaloleku kontrolli. Kohal on 70 rahvasaadikut, puudub 28.
Nii. Asjaolud on meil selged. Panen küsimuse hääletusele. Kes on eelarve-majanduskomisjoni otsuse kinnitamise poolt? Igaüks peab teadma, kuidas ta hääletab, sest otsus langetatakse lihthäälteenamusega. Kes soovib reglementi muuta, see hääletab vastu. Kes ei soovi reglementi muuta, see hääletab poolt. Kas asjaolud on selged?
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et kinnitada eelarve-majanduskomisjoni otsus? Selle ettepaneku poolt on 33 rahvasaadikut, vastu on 23, erapooletuks jäi 11. Eelarve-majanduskomisjoni otsus on kinnitatud.
Suur tänu! Ma jätan teiega täna nägemiseni. Saame kokku homme kell 10.00.