Tere päevast, kolleegid! Alustame 62. istungjärgu tööga. Kontrollime kohalolekut. Kohal on 86 rahvasaadikut, puudub 17.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Vastavalt eelnevale kokkuleppele ja meie reglemendile antakse ka täna meile üle mõned seadusandlike aktide eelnõud. Kõigepealt ma paluksin kõnetooli õiguskomisjoni esimehe härra Antoni.

Lugupeetud kolleegid! Õiguskomisjoni poolt moodustatud töörühma, Jaak Alliku, Illar Hallaste, Gunnar Jänese, Peet Kase, Tiit Käbini, Mihkel Pilvingu, Erik-Juhan Truuvälja ja Tõnu Antoni nimel annan üle Riigikogu valimisseaduse eelnõu. Töögrupil on palve planeerida võimaluse korral selle eelnõu arutamist järgmisel istungjärgul. Tänan!

Tegemist on normaalprotseduuriga, sellepärast me määrame juhtivkomisjoni hiljem, kuigi tundub, et antud juhul võib olla kits kärneriks. Lugupeetud kolleegid! Järgmisena annab meile üle oma eelnõu eelarve-majanduskomisjoni esimees härra Kalju Koha.

Lugupeetud juhatus! Eelarve-majanduskomisjon annab Ülemnõukogu täiskogule üle Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse projekti muudatustest Eesti Vabariigi Ülemnõukogu eelarve-majanduskomisjoni koosseisus.

See on kiireloomuline. Suur tänu! Antud juhul võtab komisjoni kohustused enda peale juhatus. Ja nüüd ma paluksin kõnetooli Eesti Vabariigi ülemkohtuniku härra Kirikali.

Lugupeetud Ülemnõukogu! Ülemkohus esineb seadusliku initsiatiiviga ja palub seoses kahe seaduse erineval ajal rakendumisega, ma mõtlen siin kohtute seadust ja kohtuniku staatuse seadust, anda Ülemkohtule mõned Riigikohtu korraldavad funktsioonid. Eelnõu on ette valmistatud eesti ja vene keeles.

Normaalne protseduur. Suur tänu! Ka siin määrame juhtiva komisjoni hiljem, tõenäoline, et see kuulub õiguskomisjoni kompetentsi. Lugupeetud kolleegid! Asugem päevakorda kinnitama! Juhatus on vastu võtnud oma otsused kolme punkti kohta, mis ka teile on teada, projektid on teil käes. Öelge, palun, kas mul oleks vaja tsiteerida kirjapandut või me nimetame juhatuse otsus nr. 1, nr. 2 ja nr. 3. Nimetame niimoodi.
Kolm hääletusvooru, juhatuse otsuste kinnitamine, lihthäälteenamusega. Viime läbi kohaloleku kontrolli ja see kontroll käib kogu päevakorra kinnitamise protseduuri kohta. Kohal on 81 rahvasaadikut, puudub 22. Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et kinnitada juhatuse otsus nr. 1? Selle ettepaneku poolt on 74 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, 2 on erapooletud. Esimene otsus kinnitatud.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et kinnitada juhatuse otsus nr. 2? Selle ettepaneku poolt on 71 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, 1 on erapooletu. Otsus nr. 2 on kinnitatud.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et kinnitada juhatuse otsus nr. 3? Selle ettepaneku poolt on 70 rahvasaadikut, vastu ja erapooletuid ei ole. Otsus nr. 3 on kinnitatud.
Kolleegid, menetluses meil muudatusi ei ole. Nüüd päevakorra projekt tervikuna.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et kinnitada 62. istungjärgu päevakord? Palun hääletada! Jaak Allik, kui on mingi viga, siis tühistan. Selle ettepaneku poolt on 74 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, erapooletuid ka ei ole. Päevakord on kinnitatud. Mis on, Jaak Allik?

Lugupeetud härra eesistuja! Ma tahaks selgitust, miks juhatus ei esita meile päevakorda ajakavaga, nagu reglement ette näeb?

Ma vastaksin, konsulteerinud kolleegidega, et päevapoliitilised probleemid võtsid selle aja ära, et seda tööd teha korralikult. Muud selgitust praegu anda ei ole. Ei jõutud teha. Mis nüüd saab? Tiit Made.

Austatud eesistuja! Mul on sellisel juhul ettepanek sellel nädalal peatada reglemendi toimimine ja töötada nii, nagu Jumal ja Nugis juhivad. Aitäh!

Sellel ettepanekul on oluline väärtus. Võib-olla me teeme niimoodi, Tiit Made, et esitame selle kirjalikult, et kõik oleks nõuetekohaselt vormistatud, ja ma panen selle sobival juhul hääletusele. Mind rahuldab täielikult see redaktsioon, et oleks nii Jumal kui Nugis mõlemad sees.
Päevakord jääb praegu kinnitatuks.

Lugupeetud kolleegid! Vastavalt meie reglemendile on õigus Ülemnõukogu esimehel kokkulepitud ajal paluda sõnavõttu kuni 15 minutit. Sellisel juhtumil me ei ava läbirääkimisi ega esita küsimusi ja ma paluksin kõnetooli härra Arnold Rüütli.

Austatud kolleegid! Ma tahtsin teid lihtsalt informeerida möödunud päevadel tehtud konsultatsioonidest ja öelda, et neid konsultatsioone on vaja praegu veel jätkata, kuivõrd küsimus on küllalt keeruline ja ma taotlen seda, et oleks saavutatud võimalikult laiem konsensus kõikide poliitiliste jõududega. Ma alustasin konsultatsioone kõigepealt Ülemnõukogu fraktsioonide esimeestega ja kõigiga personaalselt, et oleks rahulikult võimalik läbi arutada kõikvõimalikud variandid. Ma ei hakkaks neid kõnelusi üksikult edasi andma, see võtaks liiga palju aega ja selleks ei ole ka ilmselt vajadust. Tervikuna jõudsime fraktsiooni esimeestega peaaegu üksmeelsele järeldusele, et on vaja võimalikult kiiresti komplekteerida uus valitsuskabinet ja seejuures on vaja lähtuda sellest, et valitsuse koostamisel on arvesse võetud see, et sinna satuksid majandusmehed, kuid oleks ka esindatud poliitilised jõud.
Ja kui me püüdsime valitsusjuhti personifitseerida, siis põhiliselt jäid kõlama kolm nime: Vähi, Raidla, Miller. Nimetati ka teisi nimesid, kuid samas need taandati ja selgitati asjaolusid, mispärast ei ole siiski meie praeguses keerulises majanduslikus ja poliitilises olukorras õige neid teisi isikuid sellele kohale valida. Samal ajal pidasime aru, kas piirduda nende konsultatsioonidega või laiendada neid ja rääkida läbi ka meie kõigi erakondade liidritega. Leidsime, et selle perioodi vältel, mis see Ülemnõukogu ja valitsus on töötanud, on toimunud olulised muutused meie poliitilises elus, juurde on tekkinud väga palju uusi parteisid või erakondi ja õige on nende seisukohtadega arvestada. On õige, et ma konsulteeriksin kõikide erakondadega. Ja seda ma ka nende möödunud päevade jooksul tegin, kohtudes kõikide erakondade liidrite või nende poolt volitatud isikutega. Nende konsultatsioonide kokkuvõttena võiks öelda, et jõuti samuti nende kolme nimeni. Kordan ka siin, et nimetati ka teisi isikuid, kuid teatud kaalutlusel, arvestusega, et see valitsus saab olema omal kohal väga lühikest aega, on õige nimelt nendest kolmest isikust valida keegi, kes võiks tõesti peaministri väga vastutusrikka koha vastu võtta. Möödunud nädalal toimus Ülemnõukogu Presiidiumi istung ja ka seal arutasime seda küsimust. Presiidiumi istungil lisandus siia veel üks nimi, teie kolleeg Uluots. Probleem seisneb selles, milline on nende inimeste motivatsioon, kes selle mõne kuu vältel peavad selle äärmiselt raske koorma ja suure vastutuse enda peale võtma. Selleks ma palusin enda juurde kõik need kolm inimest. Umbes 3–5 tunni vältel arutasime kõiki probleeme, mis praegu meie ees seisavad, eelkõige majandussfääris, aga samuti ka poliitika vallas. Ma ei saanud sellest jutuajamisest kogu aeg osa võtta, sest paralleelselt jätkusid konsultatsioonid osakondade liidritega. Aeg-ajalt lahkusin pooleks või veerand tunniks. Selle aja jooksul Vähi, Raidla, Miller ja Uluots arutasid neid küsimusi omavahel. Ja kui me õhtupoolikul püüdsime teha kokkuvõtet, siis see kokkuvõte taandus ühele: on õige, kui härra Vähi võtab sellel etapil selle koorma enda kanda. Järgnevalt ma palusin pühapäeva õhtuks kokku Kadriorgu kõik maavanemad, linnapead ja maakondade, linnade volikogude esimehed. Kõik olid ka kohal, peale Hiiumaa, kust lihtsalt tehnilistel põhjustel ei saadud tulla. Ja ma palusin oma arvamust avaldada kõikidel volikogu esimeestel ja maavanematel ja linnapeadel, mida nad ka tegid. Selle mõttevahetuse tulemusel asuti peaaegu 100%-liselt samale seisukohale: õige oleks, kui valitsusjuhi kohale asuks härra Vähi. Muidugi oli probleem ja esitati küsimusi tema isiku ja teiste isikute kohta, kuid ma ütlen teile kokkuvõtva hinnangu.
Täna hommikul kell 11.00 toimus Ülemnõukogu Presiidium, kus me seda järjekordselt arutasime. Ka informeerisin senistest konsultatsioonidest presiidiumi liikmeid ja palusin kõigil avaldada oma arvamust. Peale selle panin selle küsimuse hääletusele ja presiidium otsustas samuti, et esitame härra Vähi valitsusjuhi kandidaadiks. Härra Vähi vastas presiidiumi liikmete küsimustele. Hääletustulemused ei olnud 100%-lised, üks oli vastu, kolm erapooletut. Kell 12–12.30 toimus mul kohtumine erakondade liidritega, kus me samuti arutasime seda küsimust, aga nüüd juba koos. Me leppisime pärast mõningast arutelu ja informatsioonivahetust kokku, et erakondade liidritel on vaja kohtuda härra Vähiga. Täna õhtul kell 18, kui lõpeb istungjärk, toimub erakondade liidritel järjekordne kohtumine härra Vähiga ning ilmselt pärast iga erakond kohtub härra Vähiga eraldi. Vahetult enne Ülemnõukogu istungit, kell 14, toimus kohtumine fraktsioonide esimeestega. Ma informeerisin fraktsioonide esimehi, sellel kohtumisel viibis ka härra Vähi, ja lepiti kokku selles, et veel täna õhtul ja homme kohtub härra Vähi iga fraktsiooniga eraldi. Arutatakse läbi nii majandus- kui poliitilised probleemid, et veenduda tema seisukohtades. Ma leian, et see on väga õige ja vajalik, suuta üksmeelselt asuda neid väga keerulisi probleeme lahendama. Niisugune on praegu asjade seis ja ma tahaksin väga soovida, et need järelejäänud arutelud oleksid väga asjalikud, konstruktiivsed, otsimaks teed kõikidest nendest raskustest ülesaamiseks.
Ühtlasi me seaksime ühiselt valitsuse ette need reaalsed ülesanded ja eesmärgid, mida me tahame lahendada sellel etapil: jõuda võimalikult kiiremini Riigikogu valimisteni, hakata juba täna tegelema nende raskete majandusküsimustega, ükskõik kas me räägime toiduletist või kütusest või millestki muust, püüda nii kiiresti kui võimalik peatada meie majanduslik langus. Kui me seda kohe päevapealt ei suuda teha, siis vähemalt vähendada majandusliku languse kiirust ja lähemal ajal püüda saavutada seda, et me võiksime öelda, et enam halvem ei saa olema, kui praegu on.
Ja võib-olla ongi kõik. Ma tahan veel kord paluda teie toetust võimalikult kiiresti uus valitsus tööle panna. Tänan!

Suur tänu, härra Rüütel! Lugupeetud kolleegid! Ma paneksin hääletusele Tiit Made ettepaneku. Tiit Made ettepanek peaks tähendama seda, et me töötaksime erivolituste alusel, et tööaeg ja sellest tulenevalt korralduslik külg oleks Ülemnõukogu juhataja määrata. Loomulikult ei puudutaks see erivolitus seadusloomet. Ja see käiks kogu 62. istungjärgu kohta. See oleks kahtlemata väga vajalik. Meil on 26-punktine päevakord ja töös on praegu 6–7 kiireloomulist küsimust ning tõenäoliselt vähemasti kaks, kui mitte kolm, laekub veel selle istungjärgu käigus juurde. Ka sellisel juhtumil eeldaks see, et mingisugust läbimõtlemata tegevust ei rakendataks juhatuse poolt, tööajad kooskõlastatakse komisjonidega, et komisjonid saaksid teatud prioriteedi töö organiseerimisel, kuid samal ajal saadikud töötaksid saalis igal sobival võimalusel. Hääletamiseks oleks vaja loomulikult kvalifitseeritud häälteenamust, see tähendab kaks korda rohkem poolt kui vastu. Kutsume saadikud saali. Kohaloleku kontroll.
Kohal on 87 rahvasaadikut, puudub 16. Kui see ettepanek leiab toetust, siis sellel istungjärgul tõenäoliselt saavad aktiivselt osalema ka minu asetäitjad, vastavalt sellele, kuidas me töökorras eelnevalt kokku lepime ja kuidas on meie kohustused väljaspool istungitesaali. Illar Hallaste.

Lugupeetud juhataja! Kas te loeksite veel kord selle ettepaneku ette. Ma ei saanud hästi aru, milline on volituste määr, mida Made küsib. Aitäh!

"Ma loen ette Tiit Made tehtud ettepaneku. Tiit Made ettepanek on alljärgnev: "Teen ettepaneku peatada Ülemnõukogu 62. istungjärgu reglemendi nende paragrahvide toime, mis sätestavad tööaja ja töökorralduse, ning töötada nii, nagu Jumal ja Nugis juhivad." Ja mina andsin oma tõlgenduse. Võin hääletusele panna? Me jagame vastutust koos. Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et 62. istungjärgul kehtiks erireglement, mis peataks mõningate praeguse reglemendi punktide toime, mis käsitleksid tööaega ja töökorraldust, mille kohta ma andsin selgitust? Kaks korda rohkem poolt kui vastu. Selle ettepaneku poolt on 39 rahvasaadikut, vastu on 23, erapooletuid 17. See ettepanek ei leidnud toetust."

Alustame siis tööd kehtiva reglemendi alusel. Meil oli kavas alustada ühest katkestatud küsimusest, nimelt 7. päevakorrapunktist, mis käsitleks kaitseteenistuse seaduse eelnõu arutelu, koos sinna juurde käiva otsusega. Asjaolud on järgmised: läbirääkimised on lõpetatud, parandusettepanekud on laekunud, kuid lõppsõna ärakuulamise käigus tehti ettepanek katkestada, parandusettepanekute kohta ei ole täiskogu otsust langetanud. Ma paluksin kõnetooli riigikaitsekomisjoni esimehe härra Enn Tupi.

"Härra juhataja, austatud kolleegid! Parandusettepanekuid seaduseelnõule ei laekunud eriti palju ja need on teile eelmisel istungjärgul välja jagatud. Nüüd käsitleksin vastavaid parandusettepanekuid ja teie saalis teeksite vastava otsuse, kuidas neisse suhtuda. Kõigepealt kaitseseaduse § 2 punkt 3. On ettepanek laekunud Jaan Lippmaalt ja Jaak Allikult muuta selle paragrahvi sõnastust, et see kõlaks järgmiselt: "Eesti Vabariigi kaitsmine pannakse Eesti Vabariigi kaitsejõududele." Riigikaitsekomisjon, arutades esitatud ettepanekut, andis sellele toetuse, ehkki väga vähese häälteenamusega – neli kolme vastu –, ja aktsepteerib selle. Antud seaduse § 2 punkt 3 kõlaks järgmiselt: "Eesti Vabariigi kaitsmine pannakse Eesti Vabariigi kaitsejõududele." Edasi, sama paragrahvi punkti 3 kohta on teinud ettepaneku Mati Ahven ja see kõlab: "Eesti Vabariigi kaitsejõududesse (edaspidi kaitsejõud) kuuluvad sisekaitse, piirikaitse ja päästeteenistuse üksused, kaitsejõudude reserv ja seadusega sätestatud korras kinnitatud riigikaitseorganisatsioonid." Komisjon leidis, et see ettepanek ühtib sisuliselt järgmise või eelnenud parandusega ja leiab, et seda on võimalik arvestada rakendusotsuses. § 2 kohta on teinud ettepaneku Jaak Allik: jätta välja sõna kaitsevägi. Seda on arvestatud siin juba koos Lippmaa ettepanekuga. Nüüd §-st 11. § 11 3. lõik kõlas nii: "Ajateenistusse kutsutakse 18–28 aasta vanused kodanikud." Härra Mets teeb ettepaneku sõnastada see järgmiselt: "Ajateenistusse kutsutakse 19–25 aasta vanused kodanikud. Vabatahtlikult võib ajateenistusse astuda 18 aasta vanuselt." Komisjon, arutanud nimetatud ettepanekut, nõustus ettepanekuga osaliselt. Vanuse ülempiiriks jäi 28 aastat. Ka ettepaneku tegija nõustus sellega. Järelikult § 11 lõige 3 kõlab: "Ajateenistusse kutsutakse 19–28 aasta vanused kodanikud. Vabatahtlikult võib astuda ajateenistusse 18 aasta vanuselt." Seda võimalust me ei tahtnud ära võtta ja see võimalus jääb. § 10 lõikes 2 on Jüri Liimi poolt esitatud ettepanek: "Arvele võtta 18-aastaseks saamise puhul." Komisjon arvestab, et kuna ajateenistusse kutsumise alammäära tõstsime 19 aastani, siis on see loogiline ja nimetatud ettepanekut on arvestatud. See lõik kõlaks järgmiselt: "Meeskodanikud, kes saavad antud aasta 31. detsembril 18-aastaseks, võetakse sellel aastal kohaliku omavalitsuse täitevorganeis kaitsejõudude arvele Eesti Vabariigi Valitsuse poolt esitatud korras." § 14 lõige 2. Jaan Lippmaa ja Jaak Allik on teinud alternatiivsõnastuse. Võib-olla loeks ette kõigepealt põhisõnastuse: "Ajateenistusse kaitsejõududes ei kutsuta kõrgharidusega kodanikke, kes õpingute ajal kõrgkoolis või vahetult pärast sellе lõpetamist teevad läbi reservohvitseri kursused kaitseministeeriumi poolt kehtestatud mahus." Ettepanek alternatiivsõnastusele on järgmine: "Ajateenistusse kaitsejõududes ei kutsuta kõrgkoolide õppejõude, üliõpilasi ja kõrgkooli lõpetanud kodanikke." Kui ettepanekute tegijad jäävad oma nõudmise juurde, siis komisjon pakub selle punkti alternatiivsõnastuse hääletusele."

Suur tänu! Nagu öeldud, tegemist on lõppsõnaga ja lõppsõna esitajale me küsimusi ei esita, küll aga võivad parandusettepanekute esitajad täpsustada asjaolusid. Teil kõikidel on käes see tabel, eks ole.

Ma võib-olla natukene veel täpsustan. Lisas on, et § 13 lõige 4 jätta välja alternatiivsõnastuse vastuvõtmisel. § 13 lõige 4 on täiesti loomulik ja see jääb sel juhul välja.

Mina ei näe, et parandusettepaneku oleks esitanud Vladimir Lebedev. Ei ole esitanud.

Lugupeetud eesistuja, lugupeetud ettekandja! Asi on selles, et kui on juttu kodanikest, kas siis peetakse silmas Eesti Vabariigi kodanikke, just nimelt Eesti Vabariigi? Aitäh!

Jüri Liim oli meil parandusettepanekute esitaja, palun.

See oli vale, praegu on Allik, Lippmaa.

Jüri Liimil on olemas parandusettepanek § 10 kohta. Jüri Liim.

Ma tahaks veel, härra spiiker, teie käest küsida, täpsustada. Te ütlesite, et parandusettepanekute osas me ei ole veel punkti pannud, kas see kehtib?

See kehtib niipalju, et punkti ei ole pandud laekunud parandusettepanekute osas. Uusi me juurde ei oota, sest läbirääkimised on lõppenud.

Selge, aitäh!

Suur tänu! Jaak Jõerüüt.

Lugupeetud eesistuja, lugupeetud ettekandja! Ka praeguse hääletusele mineva ettepaneku tegijad! Ma ei saa hääletada, ma sooviksin pisikest selgitust, mida mõeldakse praeguse seadusandluse järgi kõrgkoolide all? Või peab siin olema ülikoolid?

Kõrgkoolide all mõeldakse praegu olemasolevaid kõrgkoole, mida üldiselt on kõrgkoolideks tituleeritud, me ei pea vist neid hakkama siin ette lugema ja selgitama, mis tähendab kõrgharidus.

Jaak Jõerüüt küsis, millise seadusandlusega me praegu siin opereerime, sest ülikoolide seadus on veel vastu võtmata. Kas ma sain õigesti aru, Jaak Jõerüüt? Jaak Allik.

Lugupeetud härra eesistuja, lugupeetud härra Jõerüüt! Ma saan aru, mille kohta küsimus käib. Minu meelest vabariigi valitsus ja haridusministeerium on andnud viimase aasta jooksul kõrgkooli staatuse mitmetele õppeasutustele, mis Eesti NSV ajal seda staatust ei omanud. Ilmselt, kui täna seda rakendada, tuleb lähtuda sellest, millele on kõrgstaatus antud, aga lõplikult saab seda teha haridusseadus. Kas see vastus rahuldab härra Jõerüüti?

Rahuldab kõiki. Ma küsin vahepeal Mart Laari käest, kas enne lõplikku hääletust või enne parandusettepanekute hääletust? Enne parandusettepanekute hääletust. Tiit Käbin.

Tänan! Kõrgkoolide osas see vastus mind isiklikult ei rahulda. Sest meil on tekkinud ju mitmeid kõrgkoole nimetuse poolest, mis sisuliselt on kas vanad tehnikumid või kutsekoolid. Ma leian, et seal peaks olema nimetus ülikool. Muidu on ju nii, et inimene, kes keskkooli asemel läheb õppima mingisse kultuurikõrgkooli või teise, kolmandasse, mis on väga kaugel ülikoolist, lõpetab selle, ei ole ta enam sõjaväeteenistuskohuslane. Nii et ikkagi ülikool oleks siin see õige termin. Tänan!

Enne, kui hakkab vastama Enn Tupp, ma ütlen, et lood on praegu sellises staadiumis, et nüüd tuleb enamikul juhtudel otsustada hääletuse teel. See on praegu see erandjuhtum, millal autor võib seda arvesse võtta.

Minu arvamus on niisugune, et ülikooli nimetus ei hõlma kõike. On ju olemas rahvaülikool ja kultuuriülikool jne. Ülikooli nimetus ei hõlma seda. Kõrgkool konkretiseerib asja paremini. Ma ei oska midagi muud öelda.

Ma ikka täpsustan asjaolusid, sest me kipume läbirääkimisi pidama. Lood on praegu sellised: läbirääkimised on lõppenud ja parandusettepanekute esitajad, kellel ka see tabel on ees, võivad asjaolusid täpsustada. Nad peavad veenduma, missugune on juhtivkomisjoni hoiak ühe või teise ettepaneku suhtes. Neid asjaolusid me võime täpsustada. Aga jätame kõrvale hinnangud, on see hea või halb. Jaak Allik.

Lugupeetud härra Käbin! Teie informatsioon ei ole täpne, kõrgkooli staatus on antud kolmele kõrgema staadiumi tehnikumile, nende õppeaeg on viidud 4 aastale, vabariigi kutsekoolidele seda staatust antud ei ole. Küll aga kordan veel kord, selle nimekirja paneme paika, kui võtame vastu haridusseaduse.

Suur tänu! Need asjaolud on täpsustatud. Ma saan aru niimoodi, et parandusettepanekute esitajad on täpselt mõistnud, mida komisjon pidas silmas, kui ta selle tabeli koostas. On nii? Suur tänu! Isamaa Ühenduse saadikufraktsioon palub enne parandusettepanekute hääletamist 10 minutit vaheaega. Me oleme seda erandkorral lubanud. Vabandan, jätkame, palun.

"Tõnis Mets on teinud ettepaneku §-st 14 4. lõige välja jätta, mis kõlab nii: "Ajateenistusse kutsumisest vabastatakse need, kes on kandnud vabaduskaotuslikku karistust tahtlikult toimepandud kuriteo eest." Komisjoni põhjendus on, et arvestades tänast olukorda, kus meil kuritegevus on küllalt kõrgel tasemel ja kus me peaksime hoidma oma tulevast kaitsejõudude koosseisu võimalikult puhtana, ma loodan optimistina, et meie helges tulevikus kuritegevus tunduvalt väheneb. Sellepärast me jääme endise teksti juurde, kui Tõnis Mets ei nõua selle hääletamist."

Me praegu arutame § 14 4. lõiget, kas nii? Minu jutt on nagu hüüdja hääl kõrbes. Jüri Põld ei ole parandusettepaneku esitaja, ainult Tõnis Mets saaks siin täpsustada. Tõnis Mets, palun.

Lugupeetud ettekandja! Kui me jätame selle lõigu nii, siis me premeerime neid, kes on korra vastu eksinud, ja vabastame nad ka sõjaväeteenistusest, sest nagu me teame, sõjaväeteenistus ei ole meil praegu kuigi kõrges aus ja sellest on nagunii palju kõrvalehoidjaid.

Tänan Tõnis Metsa arvamuse eest. Mina väljendasin komisjoni arvamust.

Kolleegid, lepime palun nüüd kokku. Me oleme oma läbirääkimised kõik ära pidanud, parandusettepanekud on esitatud. Komisjon on need läbi vaadanud, edasine on ainult täiskogu töö, aga kui midagi on valesti läinud, siis seda täpsustame. See tähendab, et Тõnis Metsa ettepanekut täpsustab Tõnis Mets ja Jüri Liimi ettepanekut Jüri Liim, mitte teised. Kui ei ole mingit lausa eksitust sees. Aga kas ta on hea või halb, sellest me oleme juba rääkinud. Oleme kokku leppinud. Läheme edasi.

"Paragrahvi 20 4. lõige. Ettepanekud nüüd Jaak Allikult. Lisada teksti: "Õppekogunemisele kutsutud reservväelaste töölt puudumisega tekitatud kahju kaetakse reservväelase põhitöökoha töövõtjale Eesti Vabariigi Kaitseministeeriumi eelarvest." Meil jäi komisjonis ebaselgeks. Siin on ka juures, et ettepanek ei ole arusaadav, võib-olla Jaak Allik selgitaks, mida see tähendab. Põhitöökoha töövõtjale?"

Jaak Allik, palun.

Lugupeetud härra Tupp, ma vabandan. Loomulikult peab olema tekstis tööandja, see oli minu viga. Kuna härra Puura oma ettekandes selgitas, et § 19 4. lõikes, kus on öeldud, et õppekogunemisi finantseeritakse riigieelarvest, sisaldub tema arvates ka mõte, et riigieelarvest finantseeritakse need kahjud, mis on tööandjale tekitatud. See on meie Ülemnõukogu stenogrammis. Kui ka teie ütlete, et seda paragrahvi võib nii tõlgendada, siis ma võtan oma ettepaneku maha muidugi.

Ma ei saa praegu öelda komisjoni arvamust, juhul kui selle mõte niisugune on, kuid ilmselt on see parandus vastuvõetav ja aktsepteeritav.

Jah, aga kui Puura ütles, et see nii ongi, siis pole vaja hääletada.

"Edasi § 25 2. lõike punkt 1. Jüri Liimi ettepanek on sõnastada see järgmiselt: "Kaitseväelane peatab oma tegutsemise mis tahes poliitilises organisatsioonis teenistusaja jooksul." Komisjon arvestas seda, see on täpsem ja loogilisem. Edasi, § 8 on Kaido Kama poolt tulnud ettepanek jätta välja ajutisi auastmeid käsitlev lõige. Komisjon ei ole seda arvestanud, minu arvates eelmisel korral seda siin ka põhjendati. Ma ei pea vajalikuks seda veel kord korrata."

Selge, Kaido Kama täpsustab, mitte ei ütle, kas see on hea või halb. Kaido Kama.

"Jah, mul oligi plaanis täpsustada. Ettepanek ei ole mitte jätta välja lõige, vaid see asendada sõnastusega: "Kaitsejõudude auastmed kaitseväelastele ja reservväelastele annab Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees." Ja see ettepanek on esitatud kirjalikult selles esimeses paranduste plokis, mis on kõigile kätte jagatud."

Ma kontrollin selle üle.

Kuna meil tuleb vaheaeg, Enn Tupp, siis on võimalik kontrollida.

"Paragrahvi 25 punkti 2 3. lõige, mis kõlab: "töötamine valitaval ja määrataval tsiviilametikohal." Kaido Kama poolt tehtud ettepanek täpsustab tõesti asjaolusid ja on arvestatud. Edasi on Kaido Kama poolt tehtud veel ettepanek jätta välja kogu 5. peatükk, mis käsitleb reservväelaste ja kutsealuste arvestust. Ei ole arvestatud."

Ma saan aru niimoodi, et kõik parandusettepanekute esitajad on saanud selgitused parandusettepanekute kohta, kas on nii? On. Ei ole? Jaan Lippmaa.

"Härra spiiker, nüüd oli juhus Kaido Kamaga, et ei ole üle kantud eelmisest parandusettepanekute lehest siia eelmisi ettepanekuid ja ma tuletan meelde, et seal eelmises paranduste lehes on ka minu ettepanek, milles on üks viga. Siia on trükitud: "ja lisada punkt 3 § 5." Minul oli ettepanek, kus "otsuse §-le 5 lisada punkt 3", nii et kui läheb asi hääletusele, ma paluksin ka eelmise lehe pealt see parandusettepanek hääletusele panna."

Härra Tupp selgitab neid asjaolusid ja pärast vaheaega annab ta kahele küsimusele selgitust. Jaan Lippmaa parandusettepanekule ning Kaido Kama parandusettepanekule. Kokku lepitud.
Vaheaeg 10 minutit.
V a h e а e g

"Vaadake, asi on selles, et oma 19. aprilli seadusega, mis käsitles Nõukogude süsteemi poolt loodud sõjaväelaste arvestuskorda ja kõike seda, mis sellega koos käis, me jätsime välja täielikult nõude nõuda kodanikelt kas ümberregistreerimisel, korterivahetusel või tööleasumisel sõjaväearvestuslikke dokumente. Ja väga õigesti. Muide, ma pean ütlema, et härra Liim on kirjutanud sellisest juhusest "Rahva Hääles", mis on äärmiselt taunimisväärne juhus, kus neid dokumente ikka veel nõutakse, ehkki on olemas vastav seadus. Asja teine külg on, et juhul, kui neid dokumente me ka tulevikus nõudma ei hakka ja meil seaduslikku alust selleks ei ole, siis muutub meil kogu reservi arvestus äärmiselt problemaatiliseks. Sellepärast komisjon ei arvestanud seda. Kui härra Kama nõuab ..."

Ei, ma ei nõua selle hääletusele panemist.

Suur tänu, härra Tupp! Ma annan veel viimased omapoolsed selgitused. Ma ei taha teid ära tüüdata, kuid me peame siiski harjutama koostööd, lood on sellised. Neid juhtumeid tuleb meil tulevikus veelgi, kus eelmisel istungil või istungjärgul on läbirääkimised lõpetatud ning parandusettepanekud esitatud, aga parandusettepanekute läbihääletamine toimub teisel või kolmandal istungjärgul. Ma tahan öelda seda, et komisjoni seisukohad võivad välja kujuneda mis tahes asjaoludel ja kui sinna satuvad sisse sellised parandusettepanekud, mis tunduvad saadikutele ebaloogilised, väheargumenteeritud või ei vasta mõne saadiku ilmavaatele, siis selles staadiumis enam ei öelda, on ta hea või halb, vaid lihtsalt hääletatakse vastu või poolt. Näiteks Jüri Liim põhjendab ühte punkti, mis ilmselt võib olla vägagi loogiline, kuid komisjonil on oma arvamus ja nüüd ei jää mitte midagi muud üle, kui vastavalt hääletada. Kohal on 65 rahvasaadikut, puudub 38. Midagi ei ole teha, meil tulevad hääletusvoorud ja need on lihthäälteenamusega. Nüüd on niisugune juhtum, et kes tulemata jääb, ise kahetseb. Nii. Kaks selgitust. Anname hinnangu Kaido Kama ja Jaan Lippmaa parandusettepaneku kohta.

"Meil tuleb hääletamise teel teha selgeks, milline on § 14 2. lõike eelistus. Seaduseelnõus kõlab see järgmiselt: "Ajateenistusse kaitsejõududes ei kutsuta kõrgharidusega kodanikke, kes õpingute ajal kõrgkoolis või vahetult pärast selle lõpetamist teevad läbi reservohvitseri kursused kaitseministeeriumi poolt kehtestatud mahus." Ja sõnastus, mille on pakkunud Jaan Lippmaa ja Jaak Allik: "Ajateenistusse kaitsejõududes ei kutsuta kõrgkoolide õppejõude, üliõpilasi ja kõrgkooli lõpetanuid.""

Kas Jaan Lippmaa ja Jaak Alliku parandus läheb alternatiivina põhiteksti? Nii. Kas Jaak Allik ja Jaan Lippmaa saavad aru, mis nende ettepanekust saab?
Lähme edasi Kaido Kama ettepaneku juurde.

Vabandust, minust saadi valesti aru. Komisjon toetab põhiteksti sõnastust, kuid ettepaneku tegijad nõuavad hääletusele panekut.

Ma ütlen veel kord, selle ettepaneku kohta pole teistel midagi öelda, oma ettepaneku saab öelda Kaido Kama.

Härrade Alliku ja Lippmaa ettepanek on seotud ka § 13 4. lõike punktiga 2 ja selle kohta oli minul tehtud esialgu parandusettepanek, mida kahjuks uude tabelisse ei ole kantud, see tähendab seda, et kõrghariduse omandamiseks kõrgkooli päevases õppevormis antakse ajapikendust, aga ilma ülemise vanusepiirita. Ma lihtsalt juhin sellele tähelepanu.

Selge, nüüd ma saan aru. Enn Tupp, mis me ütleme selle kohta?

Jah, § 13 4. lõike punkt 2: kõrghariduse omandamiseks kõrgkooli päevases õppevormis, kuid mitte kauemaks kui 27 aasta vanuseks saamiseni. Mul ei ole kahjuks seda vana tabelit siin, ma ei saa konkreetset Kaido Kama ettepanekut sealt välja lugeda.

Kas see oli Kaido Kama vana parandusettepanek?

Jah.

Siis saab sõna Kaido Kama.

"See tähendab, et § 13 4. lõike punktis 2 on minu ettepanek jätta ära "kuid mitte kauemaks kui 27-aastaseks saamiseni", et jääks alles ainult "kõrghariduse omandamiseks kõrgkooli päevases õppevormis" ja see ettepanek on eelmises tabelis sees."

See ettepanek on, ma ei leia seda kätte nii ruttu.

Mis komisjon arvab? Üks hetk, Enn Tupp otsib, kohe leiame komisjoni seisukoha.

"Paragrahvi 14 2. lõige asendada: "kõrghariduse omandamiseks kõrgkooli päevases osakonnas" ja nimetatud ettepanekut on arvestatud."

"Aga tekstis on ikka sees "kuni 27-aastaseks saamiseni", minu ettepanek oli just see välja jätta."

Tunnistan viga.

Tähendab tekst on ekslik, Kaido Kama ettepanekut on arvestatud, kas nii?

Jah.

Tekst on ekslik, tehke ise parandused. On meil Kaido Kamaga kõik või? Lükkame sisse Kaido Kama mikrofoni.

Sellest tekstist sõltub nüüd ka Lippmaa-Alliku ettepanek. Nende ettepaneku puhul ei ole enam vaja rääkida üliõpilastest, sest nendel on ikkagi ajapikendus olemas, sest Lippmaa-Alliku ettepaneku puhul saab rääkida ainult kõrgkoolide õppejõududest ja kõrgkooli lõpetanud kodanikest.

Kas on niimoodi? Jaak Allik.

Mulle tundub, et Kaido Kamal on absoluutselt õigus. Kui see on nii sõnastatud, siis ei ole seal muidugi enam vaja üliõpilasi, vaid ainult kõrgharidusega inimesi.

Nii, see parandusettepanek on kooskõlastatud, komisjoni seisukoht on, et see jääb alternatiivina uues redaktsioonis ja Kaido Kama parandusettepanek § 13 kohta on arvestatud. Enn Tupp, minu meelest peaksid olema nüüd vahekorrad klaaritud. Hakkame läbi hääletama neid parandusettepanekuid, kõigepealt need, mida komisjon on aktsepteerinud. Ma saan aru, et esimene ongi see alternatiiv.
Head kolleegid! Kes on alternatiivi poolt? Kui ollakse alternatiivi poolt, siis muutub põhitekst. Kui alternatiivi poolt ei olda, jääb põhitekst. § 14 2. lõige. See on nüüd parandusettepanek. Võtke ette põhitekst ja tabel. Kui alternatiiv saab lihthäälteenamuse, siis põhitekst muutub. Kõik said aru? Viime läbi uue kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll Kohal on 77 rahvasaadikut, puudub 26.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on alternatiivi poolt, see tähendab Jaan Lippmaa, Jaak Alliku parandusettepaneku poolt? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 36 rahvasaadikut, vastu on 18, erapooletuid on 7. Alternatiiv leidis toetust, põhitekst muutub. Nüüd on Tõnis Metsa ettepanek, § 14.

Paragrahvi 14 4. lõik.
"Muide, samal seisukohal on olnud ka Jüri Liim. Ma loen korraks veel ette: "kes on kandnud vabaduskaotuslikku karistust tahtlikult toimepandud kuriteo eest." Liim põhjendab siin, et kui inimene on ära kandnud mingi seaduserikkumise eest saadud karistuse, siis ei või seda enam arvestada, vastasel juhul see on sotsialistlik NSV Liidu väeosades kasutatud termin, mis tuleneb sõnast aukohus. Selline punkt siin seaduses on inimõiguste rikkumine."

Kõik mõistsid, milles on probleemi olemus ja hääletusele pannakse sellises sõnastuses. Kes on Tõnis Metsa parandusettepaneku poolt? Kui ollakse Tõnis Metsa parandusettepaneku poolt, siis see piirang ei kehti, mis käsitleb eelnevat kohtulikku karistust. Kas kõik said aru? Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on Tõnis Metsa parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 8 rahvasaadikut, vastu on 46, erapooletuid 8. See ettepanek ei leidnud toetust. Kas Jaak Allikule on ettepanek arusaadav? Milline on komisjoni lõplik seisukoht § 20 4. lõike kohta?

"Seda on aktsepteeritud. Nüüd on veel üks punkt, Kaido Kama poolt tehtud ettepanek jätta välja ajutisi auastmeid käsitlev lõige. Ma eelmine kord põhjendasin, miks see on nii ja ma ei hakka praegu seda jälle üle kordama. Kaido Kama on pakkunud välja eelmises tabelis oma ettepaneku, mis kõlab järgmiselt: "Kaitsejõudude auastmed annab Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees", kusjuures § 8 1. lõigust jääksid välja sõnad "ajutine" või "alaline" ja 1. lõik kõlaks sel juhul järgmiselt: "Igale kaitseväelasele ja reservväelasele antakse kaitsejõududes tema ametikohale vastav auaste." Ja teise lõigu ma lugesin teile juba siis ette. See on aktsepteeritav. Või on midagi lisada?"

Selge. Kaido Kama.

"Ettepanek on praeguses tekstis kogu 1. lõik asendada tekstiga: "Kaitsejõudude auastmed kaitseväelastele ja reservväelastele annab Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees."2. lõik jääb nii, nagu ta on: "Kaitsejõudude auastmete nimetused kehtestab Eesti Vabariigi Ülemnõukogu."

Kas komisjon nõustub?

Jaa. Tegelikult 1. lõik sisuliselt kordab, mis selle teise lõiguga on välja öeldud. Nõustume.

Tänan. Praegu tundub niimoodi, et Kaido Kama poolt pakutud sõnastus on korrektne ja klapib teksti. On nii? On nii. Kas komisjon nõustub?

Palun, ole hea, loe veel kord ette!

"See on sama paranduste plokk § 9 all ja mul on selgelt öeldud: lõige 1 asendada tekstiga "Kaitsejõudude auastmed kaitseväelastele ja reservväelastele annab Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees." Ja lõige 2 jääks nii, nagu ta praegu tekstis on."

Meil läks asi sellepärast viltu, et ma rääkisin lihtsalt järgmisest lausest, küsimus polnud üldse lõikes, kõik on õige.

Nii, vahekord on klaaritud. E. Tupp, kas meil on veel mõni parandusettepanek?

Ei, eelnõu kohta rohkem ettepanekuid ei ole.

Ma küsin üle rahvasaadikutelt, kas keegi nõuab nende parandusettepanekute hääletusele panekut, mis on töökorras reguleeritud? See tähendab, et parandusettepaneku esitaja arvamust on arvesse võetud, kuid reglement näeb ette, et võidakse nõuda veel hääletusele pagemist. Arvo Junti.

"Lugupeetud juhataja, ettekandja! Ma palun panna hääletusele, kui ma ei eksi, kolmas parandus, millega komisjon leppis, see on Lippmaa ettepanek jätta välja tekstist sõna "kaitsevägi"."

Paragrahv 2?

Kusagil ei ole seda fikseeritud, mis asi on kaitsevägi, aga ilmselt oleks seda vaja luua. Palun panna see hääletusele.

Suur tänu! See pannakse. Alati peab komisjon kommenteerima parandusettepanekuid. Enn Tupp, palun.

"Härra Junti! Me lähtusime selle sõna "kaitsejõud" võtmisel seadusesse sisse sellest, et ei tarvitse seaduses täpselt ära määratleda kõiki neid institutsioone, mis selle alla kuuluvad. Seda on võimalik sätestada rakendusotsuses ja sellepärast ei tarvitse komisjoni arvates seda sinna võtta, küll aga tuleb see täpselt sätestada rakendusotsuses."

Ma tahan juhtida tähelepanu asjaolule, et seaduses mitte tarvitatud väljendit ei saa ühegi rakendus- ega juhendmaterjaliga hiljem lahendada. Seadus annab täiesti ammendava ja määratletud ja piiritletud ringi, seetõttu see seletus ei ole veenev. Aitäh!

Selge, läheb hääletusele. Komisjon vaidleb vastu, kuid igal saadikul on õigus nõuda hääletusele panekut, selles osas on asjaolud selged. Kas on veel mõnel rahvasaadikul nõue mõnda parandusettepanekut hääletusele panna? Ei ole.
"Nii, panen hääletusele. Jaak Allik on teinud ettepaneku jätta välja "kaitsevägi" ja seda on arvestatud koos Jaan Lippmaa ettepanekuga. Jaan Lippmaa."

"Ma pean tunnistama, et ma ei saa sellest ettepanekust ja Junti küsimusest aru, kuna § 2 punkt 3, see esimene parandus, kus Eesti Vabariigi kaitsmine pannakse Eesti Vabariigi kaitsejõududele, see on komisjoni poolt aktsepteeritud. Sõna "kaitsevägi" sellega enam ei eksisteeri, mida me peame siis nüüd maha hääletama?"

Tähendab komisjon võttis arvesse.

Härra Tupp, selgita, milline redaktsioon § 2 punktis 3 kehtib, sest minu arust Junti ei saanud nüüd õieti aru.

"Selgitan. Ma saan härra Junti ettepanekust aru nii, et seaduseelnõus tuleb arvesse võtta sellesama punkti endist redaktsiooni, mis kõlas nii: "Eesti Vabariigi kaitsejõudude (edaspidi kaitsejõud) koosseisu kuuluvad kaitsevägi, kaitsejõudude reserv ja seaduses sätestatud korras kinnitatud riigikaitseorganisatsioonid." Ma saan nii aru."

See on otsene ettepanek.

Rahvasaadikutel tundub olevat probleem selge. Arvo Junti jääb oma nõudmise juurde, et läbi hääletada.

Härra spiiker, hea kolleeg! Sel juhul tuleks panna hääletusele minu ja Alliku ettepanek ühe variandina ja Ahvena ettepanek teise variandina.

Ma ütlen veel kord, et sellises staadiumis ei saa enam hoolida, kas see on ebaloogiline, vähe argumenteeritud või ei vasta ilmavaatele, nüüd tuleb hääletada. On ju nii, et komisjon aktsepteeris nii Jaak Alliku kui Jaan Lippmaa ettepaneku ja sõnastus jäi niisugusena, nagu Enn Tupp ette luges, selge? Jaak Allik.

Lugupeetud härra juhataja! Härra Lippmaal on õigus. Minu parandus ei puutu enam üldse asjasse, sest tegelikult on sõnastuse andnud härra Ahven ja härra Junti polemiseerib härra Ahvena sõnastusega. Need on alternatiivid.

"Kolleegid! Võimalik et me leiame siin läbirääkimisteks ainet kui palju, nüüd ei jää muud üle kui hääletada. Panen hääletusele Jaak Alliku parandusettepaneku; teistmoodi mina tõlgendada ei tohi. Kohaloleku kontroll. Kohal on 75 rahvasaadikut, puudub 28."
Hääletusele pannakse sellises sõnastuses: Kes on Jaak Alliku parandusettepaneku poolt? Kolleegid! Nüüd peab olema igaühel mõistust hääletada. Kui küsimus on pandud rumalasti, siis tuleb vastu hääletada, kui õigesti, tuleb poolt hääletada. Mitte kellelegi rohkem sõna ei anta. Mis on, Jaan Lippmaa?

Sellisel moel Junti ettepanekut hääletamisele panna ei saa, kuna seda redaktsiooni enam ei eksisteeri. Kuna komisjon on aktsepteerinud meie esimese paranduse, siis kaitseväge lihtsalt ei ole. Härra Junti peab tegema ettepaneku alternatiivina taastada esialgne tekst ja jätta sealt välja kaitsevägi, mis sisuliselt on härra Ahvena tekst.

Junti ei ole sisulist küsimust püstitanud, tema nõuab läbihääletamist. Selle läbihääletamist, mida komisjon ja autorid omavahel kokku leppisid. Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on Jaak Alliku parandusettepaneku poolt? Komisjon on selle aktsepteerinud. Selle ettepaneku poolt on 26 rahvasaadikut, vastu 19, erapooletuid on 13. Jaak Alliku parandusettepanek on vastu võetud. Kolleegid, kas on veel nõuet, et mõni parandusettepanek läbi hääletataks? Ei ole. Suur tänu. Enn Tupp, me asume seadust vastu võtma, sest teistsuguseid ettepanekuid laekunud ei ole. Keegi rohkem fraktsiooni nimel sõna pole soovinud ja nüüd on küsimus ainult selles, kas võtta Eesti Vabariigi kaitseteenistuse seadus vastu teisel lugemisel. Otsuse juurde tuleme hiljem. Ma paluksin härra Ain Tähistet, oma head abimeest, vaadata, et kõik saadikud koridorist ja restoranist saali saaksid.
Kohaloleku kontroll. Kohal on 83 rahvasaadikut, puudub 20. Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi kaitseteenistuse seadus? Palun hääletada! 52 häält. Selle ettepaneku poolt on 64 rahvasaadikut, vastu on 3, erapooletuid on 7. Kaitseteenistuse seadus on vastu võetud.
Kolleegid! Ma paluksin uuesti kõnetooli härra Enn Tupi, et ta ütleks lõppsõna rakendusotsuse kohta.

"Härra juhataja, lugupeetud kolleegid! Ma loodan, et otsus on teil laua peal ja see on tunduvalt lühem kui kaitseteenistuse seaduse eelnõu, mis me äsja seadusena vastu võtsime. Otsuseprojekti kohta on laekunud üks parandusettepanek Jaan Lippmaa poolt ja see kõlab, et jätta esimesest punktist välja sõna "kaitsevägi". Komisjon jõudis oma koosolekul otsusele või õigemini ei jõudnud otsusele, siia on kirjutatud "arvestatud". Komisjoni hääled on jagunenud 4 : 4. Mina isiklikult olen seisukohal, et kui me seda teeme, siis me jätame Eesti Vabariigi ilma ühest instantsist, mis on kaitsevägi ja mida ei saa kuidagi seostada piirikaitse, sisekaitse või muude politseilike funktsioone omavate üksustega. Ma ei hakka siin teile pikalt rääkima. Piirikaitse üksusi ei ole võimalik valmistada ette niisugusel tasemel, nende eelmärgid on teised ja juhul, kui on tarvidus kaitsta Eesti Vabariiki, siis nad ei ole võimelised vajalikul tasemel seda tegema. Ma tuletan veel kord teile meelde, et probleemiks on see pool, mis puudutab Euroopat, kuhu me tahame minna. Kui tulevase Euroopa Ühenduse arenedes sõjaliseks liiduks on meil võimalik tuge saada sellelt sõjaliselt liidult. Ma ei hakka siin pateetilisi loosungeid kordama, mis ütlevad, kelle vastu me seda loome ja kes meile kallale tuleb. Me loome seda vaenlase vastu, milline ta ka ei oleks. Juhul kui me oma kaitseväge omades kinnitame oma riikluse mitmepoolsete sõjaliste lepingutega, siis ma usun, et me oleme võimelised ka kaitsma. Oma osa me peame sinna andma, sest vastasel juhul meid lihtsalt ei arvestata. Ja praegu toimub mõjusfääride jaotamine. Oluline on see, kus saab olema Euroopa mõjusfääri piirkond. Kui me oma kaitseväge ei loo ja endised Nõukogude Liidu väed siit välja lähevad, jäävad siia nende tugipunktid. Alati on võimalik tulla tagasi kaitsetusse riiki, kes oma kaitsevõime eest ei hoolitse. Minul rohkem kommentaare ei ole."

Enn Tupp, milline on komisjoni reglement, kuidas te siis talitate, kui hääled jäävad viiki, nii-öelda pooleks?

Siis ei jää muud üle, kui hääletada saalis see läbi.

Tänan! Saali reglement on selline, et kui jääb viiki, siis jääb muutmata. Kui teil on nii, et viigi puhul arvestatud, siis järelikult on teil teine reglement. Ma küsin sellepärast, et teada, kuidas te komisjonis hääletate. Nii, argumendid on välja öeldud, see on Jaan Lippmaa ettepanek, eks ole?

"Ma lisaksin. Kaido Kama on pakkunud punktile 1 järgmise sõnastuse: "Kuni Eesti Vabariigi kaitsejõudude moodustamiseni lubada Eesti Vabariigi Valitsusel kasutada kaitseväge sisekaitse, piirikaitse ja päästeteenistuse üksustes.""

Mis komisjon selle kohta otsustas?

Komisjonis ei jõutud seda konkreetselt läbi arutada ega sellele konkreetset hinnangut anda. Kui on võimalik, siis ma võtaksin vaheaja.

No siis on töö tegemata. Mul on nüüd niisugune ettepanek ja ma usun, et kõik kolleegid suhtuvad suuremeelselt asjasse ega välju saalist. Kaitsekomisjoni liikmetel koguneda ruttu siia akna juurde. Tehke mõlemad asjad klaariks, nii Jaan Lippmaa ettepanek hääletage vajaduse korral uuesti läbi kui ka Kaido Kama ettepanek. Tulge ruttu siia ja palun, saadikud, ärme lähme ära.
Me ei esita praegu enam küsimusi. Kas protseduuriline ettepanek? Selge, Vello Pohla.

Lugupeetud kolleegid! Kõige kindlam on alati kristlik kompromiss ja kuna ka kristlased, kes on ühinenud Isamaa Ühenduse fraktsiooni, vaagisid parandusettepanekuid, jõudis fraktsioon sellisele lahendile, et jätta üldse välja rakendusotsusest esimene punkt. Komisjonis ei olnud selle vastu keegi peale Jaan Lippmaa. Meil siin otsuses hääletamisele panna ei ole midagi vaja, kui ei nõua saalist keegi, keegi saadikutest.

See on juba minu rida, ja sõnastus on vaja ka korda teha. Asjaolud on sellised, et autorid Jaak Allik ja Jaan Lippmaa ning riigikaitsekomisjon leppisid kokku, et selle otsuse eelnõus ei ole esimest punkti. See on selge. Nüüd protseduurilised ettepanekud, Vello Pohla.
Maha võetud. Kas Heinrich Valgul on protseduuriline küsimus? Protseduuriline. Palun.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Ma teen ettepaneku hääletada siiski punkti 1, kuna ma ei saa aru, mis kaitsejõude me teeme ilma kaitseväeta. See muutub absurdiks ning loota sellele, et võtta vastu veel eraldi seadus kaitsevägede kohta, läheme asjaga hoopis hunnikusse.

Heinz Valk, see ettepanek võetakse arvesse.

Tänan!

Protseduuriline? Vello Pohla.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Me ei saa kolleeg Heinz Valgu ettepanekut panna hääletusele sellepärast, et puhtjuriidiliselt me ei saa rakendusotsusesse panna terminit, mida ei ole seaduses. Juriidiliselt see on absoluutselt võimatu.

Suur tänu! Kallis kolleeg! Vaata, see jälle ei klappinud sinna sisse, polnud protseduuriline. See oli hinnang. Nüüd on asjaolud täpsustatud. Kordan üle. Jaak Allik ja Jaan Lippmaa esitasid parandusettepaneku, komisjon arutas oma istungil ja kompromiss on selline, et ollakse nõus, et selles otsuse-eelnõus ei ole 1. punkti. Seda ettepanekut nõuab hääletusele panna rahvasaadik Heinz Valk. Kas kõik mõistavad asjaolusid? Kui täiskogu aktsepteerib Heinz Valgu ettepaneku, mis tähendab põhimõtteliselt seda, et säilib esialgne tekst, siis sellisel juhtumil täiskogu otsus jääb peale. Saadakse asjast aru? Selge. Ärge otsige siit loogikat. Jaan Lippmaa parandusettepanek oli kompromiss. Kõik mõistavad? Mõistavad. Viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohal on 78 rahvasaadikut, puudub 25.
Nii. Viimast korda. Ärge otsige loogikat! Hääletusele pannakse, kes on Jaan Lippmaa parandusettepaneku poolt. Sisu seisneb selles, et kas eelnõusse jääb 1. punkt või ei jää. Arusaadav? Kuidas? (Hääl saalist.)
Valgu ettepanek seisneb selles, et hääletusele panna. (Hääled saalist.) Nii ongi. Sisu oli nii, nagu ma nimetasin. Kõik said aru? On arusaadav?
Lugu on järgmine. Jaan Lippmaa esitas parandusettepaneku. Komisjon ei olnud koos Kaidо Kamа parandusega suuteline otsust vastu võtma, pidas nõu ja komisjoni autorite töö tulemusena sündis kompromiss. Kompromiss on selline, et 1. punkt otsuse eelnõust välja jätta. Siiamaani on kõik selge? Heinz Valk nõuab selle parandusettepaneku hääletusele panekut. Kompromissi ma ei saa hääletusele panna. Saate aru, see ei ole üks ja sama? Kui Heiz Valk samamoodi mõtleb, siis hääletusele saab panna kokkulepitut, mitte seda kompromissi. On nii? Nüüd on arusaadav? Võin hääletusele panna?
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on Jaan Lippmaa parandusettepaneku poolt? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 24 rahvasaadikut, vastu on 32, erapooletuid on 9. See ettepanek ei leidnud toetust. Nii kolleegid, nüüd siis otsus tervikuna. Kaido Kama.

Ma kõigepealt tahaksin teada, kas me praegu hääletame tervikuna otsust koos esimese punktiga või ilma selleta.

Koos esimese punktiga.

Sellisel juhul ma palun hääletusele panna ka minu ettepaneku, mis oli tegelikult riigikaitsekomisjonile juba ammu esitatud. Kuna see ei ole saadikutele praegu kätte jagatud, siis ma palun see päevakorrapunkt katkestada seniks, kuni kõik alternatiivid, mis lähevad hääletusele, on saadikutele korralikult kätte jagatud.

See õigus Kaido Kamal loomulikult on. Pole minu asi nüüd hakata noomima riigikaitsekomisjoni, kuigi ma arvan siiski, et me võiksime seda suusõnaliselt selgitada. Enn Tupp! Ma palun tulla ette, kui saadikud on nõus suusõnalise selgitusega. Tegemist on ühe ettepanekuga. See töö ei ole korrektselt tehtud.

"Kaido Kama ettepanek otsuse esimese punkti kohta oli järgmine: "Kuni Eesti Vabariigi kaitsejõudude moodustamiseni lubada Eesti Vabariigi Valitsusel kasutada kaitseväge sisekaitse, piirikaitse ja päästeteenistuse üksustes.""
Komisjoni ettepanek siin töö käigus oli see, et jätta otsusest välja esimene punkt. Mina sain praegu härra Nugise hääletamisprotseduuri käigust aru nii, et peale seda, kui härra Valgu ettepanek on maha hääletatud, läheb otsus hääletamisele ilma esimese punktita.

Ei, mina nii aru ei saanud. Kolleegid! Asi on niimoodi, et komisjon peab oma töö korralikult ära tegema. Kui see on tegemata, siis praegu katsume parandada seda saalis. Praegu on esimene punkt sees. Või siis ei mõista mina üldse loogikat. Kui mul oleks korralik tabel ees, ei oleks vigu juhtunud! Jaak Allik.

Lugupeetud härra juhataja! Ma puhtprotseduuriliselt saan aru nii, et eelmisel hääletusel ei võetud vastu härra Lippmaa ettepanekut, kuid seoses kompromissiga Kaido Kamaga on komisjoni ettepanek esimene punkt välja jätta. Seda tuleb hääletada, siis me saaksime edasi.

Kolleegid! Kelle kompromiss ta siis sellisel juhtumil on? Paneme asjad nüüd lõplikult paika. Praegu on niisugune eelnõu, millel on esimene punkt sees. Kaido Kamal on oma parandus olemas. Tutvustame seda veel kord ja paneme hääletusele.

"Otsuseprojekti 1. punkt, loen veel kord ette: "Kuni Eesti Vabariigi kaitsejõudude moodustamiseni lubada Eesti Vabariigi Valitsusel kasutada kaitseväge sisekaitse, piirikaitse ja päästeteenistuse üksustes.""

Niisugune on Kaido Kama ettepanek. Nagu te näete, erineb see praegu esimese punkti redaktsioonist. On nii? Kõik saavad aru, milles on erinevus? Arusaadav. Kui ollakse Kaido Kama parandusettepaneku poolt, tekst muutub. Selge. Mis küsimus Lembit Annusel on?

Lugupeetud spiiker, lugupeetud kolleegid! Mul oleks selline ettepanek. Me töötame kella kolmest saadik pingete maandamiseks, võib-olla teeksime viieminutise vaheaja, komisjon teeks asjad selgeks ja läheks edasi. Aitäh!

Kolleegid! Vaheaegu enne hääletust saavad nõuda fraktsioonid. Ärme rohkem fantaseeri! See on viimane parandusettepanek. Kas kõik, ka kullakallid kolleegid, said aru? Said aru. Kui te olete Kaido Kama parandusettepaneku poolt, tekst muutub. Arusaadav. Panen hääletusele. Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on Kaido Kama parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 37 rahvasaadikut, vastu on 14 rahvasaadikut, erapooletuid on 12. Kaido Kama ettepanek leidis toetust. Nüüd otsuse eelnõu tervikuna.
"Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus "Eesti Vabariigi kaitseteenistuse seaduse rakendamine kohta"? Palun hääletada! 52 häält. Selle ettepaneku poolt on 57 rahvasaadikut, vastu on 4, erapooletuid on 7. Otsus vastu võetud."
Head kolleegid riigikaitsekomisjonist ja Enn Tupp! Ma juhin teie tähelepanu sellele, et see küsimus oli halvasti ette valmistatud.

"Jätkame päevakorraga. Ma teen ettepaneku arutada 4. päevakorrapunkti, Eesti Vabariigi õlleaktsiisi seaduse eelnõu ja Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi aktsiisimaksu seaduses" eelnõu. Me oleme seda küsimust arutanud väga mitu korda, me oleme jõudnud praktiliselt mõlema seaduse vastuvõtmiseni. Läbirääkimised on peetud, ettekanded on peetud, küsimused on vastatud, parandusettepanekud on läbi hääletatud ja selle töö tulemusena on teil laudadel uus eelnõu. Meil on ainult jäänud vastu võtta otsus. Meie mälu värskendamiseks palun ma lõppsõnaks kõnetooli härra Enn Roose."

Ma kordaks lugupeetud spiikri informatsiooni, et teile antud tekst on ette valmistatud hääletamiseks, majanduskomisjoniga on kõik nüansid kooskõlastatud ja valitsus palub see täna vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu! Ma paluksin lõppsõnaks kõnetooli härra Kalju Koha.

Lugupeetud juhatus, lugupeetud kolleegid! Õlleaktsiisi seadust ja ka muudatuste eelnõu aktsiisimaksu seaduses me arutasime viimati möödunud aasta 11. detsembril ja kuna olid tehtud vajalikud hääletused, pidas eelarve-majanduskomisjon vajalikuks enne lõplikku hääletamist teile kätte jagada puhtad tekstid, et kõik saadikud saaksid hääletada teksti poolt, mis on igati loetav ja et ei pea mälu järgi hääletama. Eelarve-majanduskomisjon teeb ettepaneku see seadus vastu võtta ja kui see seadus on vastu võetud, võtta ka vastu muudatuste eelnõu, mis jätaks ära õlle rea vastavas seaduses. Nii et eelarve-majanduskomisjon teeb ettepaneku antud seadus vastu võtta. Täna oleks selleks kõige sobivam moment. Aitäh!

Suur tänu! Kolleegid! Mingeid muid nõudeid minule esitatud ei ole ja mul ei jää muud üle, kui kaks seaduseelnõu panna hääletusele vastuvõtmiseks.
Kohaloleku kontroll. Kohal on 74 rahvasaadikut, puudub 29.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi õlleaktsiisi seadus? Palun hääletada! 52 häält. Selle ettepaneku poolt on 49 rahvasaadikut, vastu on 9, erapooletuid 2. See ettepanek ei leidnud toetust. Mis see siis on, kolleegid! Kas seal on saadikud intervjuusid andmas või? Kutsuge, palun, saadikud sisse! Mul ei jää muud midagi üle, kui ei tulda praegu saali, kui saata televisioon välja. Kes on seal praegu gastroleerimas?
Kohaloleku kontroll, kohaloleku kontroll! Lugu on selline, et reglement ütleb küll ümberhääletamise kohta, et see toimub komisjoni ettepanekul järgmisel istungil. Praegu ei ole eriolukord. Kõik oleneb, mida täiskogu selle kohta ütleb. Kohal on 80 rahvasaadikut, puudub 23. Juhtivkomisjon, kas panen teist korda või ei pane? Kalju Koha.

Lugupeetud kolleegid! Seda seaduseelnõu arutame juba tegelikult kaks korda ja teine hääletamine toimus praegu ära, kuid ühtegi vastuväidet siit saalist pole tulnud õlleaktsiisi seaduse kohta. Ja ma pean tunnistama, et majanduskomisjon jääb jälle raskustesse. Jääb arusaamatuks, miks seda seadust vastu ei võeta. Samas me võtsime vastu kaitseseaduse. Kaitseseadusele on raha vaja üsnagi palju. Õlleaktsiis on üks aktsiisidest, mille tulud laekuvad riigieelarvesse, kust hakatakse finantseerima meie endi kulutusi. Ma soovitaks uuesti hääletada ja eelmine hääletus tühistada.

"Nüüd hääletame uuesti. Kohaloleku kontroll on läbi viidud. Panen seaduse uuesti hääletusele. Protestid laekuvad hiljem. Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi õlleaktsiisi seadus? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 62 rahvasaadikut, vastu on 9, erapooletuid on 2. Õlleaktsiisi seadus vastu võetud. Meil on veel üks seadus, kolleegid! Järgmine seadus käib muudatuste kohta Eesti Vabariigi aktsiisimaksu seaduses. Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi seadus "Muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi aktsiisimaksu seaduses"? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 64 rahvasaadikut, vastu on 3, erapooletuid ei ole. Ka muudatuste seadus on vastu võetud."
Kolleegid! Meil on rõdul külalised Saksamaalt – Mecklenburgi Liidumaa parlamendidelegatsioon, tervitame neid aplausiga. (Aplaus.)
Suur tänu. Ja ma kasutan juhust, teen teile kohe teatavaks, et me palume homme rahvasaadikuid istungite saali kella 9-ks. On ettepanek läbi viia koos meie saksa sõpradega väga huvitav diskussioon kõikidest nendest probleemidest, mis meil praegu käsil on. Põhiliselt omandireformiga seonduv, sest Saksamaa kogemusest tasuks õppida.
Kell 10 algab infotund. Meil on võimalik diskuteerida, me oleme ennegi selliseid diskussioone läbi viinud, kui te mäletate. Suur tänu!

"Kolleegid, jätkame päevakorraga! 16. päevakorrapunkt, Eesti Vabariigi seaduse "Täienduse tegemise kohta "Eesti Vabariigi tegevusloamaksu seaduses"" eelnõu. Esimene lugemine. Ma paluksin kõnetooli rahandusministri esimese asetäitja härra Enn Roose."

"Lugupeetud Ülemnõukogu juhataja, lugupeetud rahvasaadikud! Eesti Vabariigi Valitsus on esitanud teile ettepaneku seaduseelnõuna muudatuse tegemise kohta Eesti Vabariigi tegevusloamaksu seaduses. See muudatus on ühelauseline, see korrespondeerub nende muudatustega, mis me tegime eelmise aasta 15. oktoobril üksikisiku tulumaksu seaduse § 12 5. lõikes, tuues selle järgmises sõnastuses: "Tulu ettevõtlusest tegevusloa alusel võetakse arvesse aasta tulumaksu määra kindlakstegemisel." Tegevusloa maksu täiendus on sellega kokkulangev, aga see peab täiendama seda osa, mis oli kahemõtteliselt senini tõlgendatav. Sisuliselt tähendab see seda, et kui üksikisik töötab tegevusloa alusel ja maksab tegevusloa maksu, siis selle tegevusloa määramise aluseks olev tulu, tegelikult on see normatiivne tulu, võetakse arvesse, kui lüüakse sellesama inimese kõik tulud aastadeklaratsioonis kokku. Ettepanek on läbi arutatud majanduskomisjonis, seetõttu ma palun see vastu võtta esimesel lugemisel. Aitäh!"

Suur tänu! Millised on küsimused härra Rооsele? Ei ole küsimusi. Suur tänu! Kaasettekandeks palun kõnetooli eelarve-majanduskomisjoni esimehe härra Kalju Koha.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Härra Roose rääkis teile põhimõtte sisu ära, sest tegemist on seaduste kooskõlastamisega, antud seaduse muutmisega, sest 1991. aasta 15. oktoobril me muutsime üksikisiku tulumaksu seadust ja seal me sätestasime ära, et tulu ettevõtlusest tegevusloa alusel võetakse arvesse aasta tulumaksu määra kindlakstegemisel. Seetõttu selline muudatus tingis vajaduse ka muuta tegevusloamaksu seaduse § 10 ja see on teil tekstis kirjas. Selle seaduse juures üks tehniline märkus. See seadus, mis praegu on arutatav, peaks koosnema ainult ühest punktist, teist punkti, et käesolev seadus jõustub alates 1992. aasta 1. jaanuarist, ei ole vaja. See seadus jõustuks tavalises korras. Kuna see on seadus, siis me peaksime seda lugema kahel lugemisel, kuid põhimõtteliselt see ei vajaks seda.

Suur tänu! Millised on küsimused Kalju Kohale? Juhtivkomisjon teeb ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Suur tänu! Kas loeme esimese lugemise lõppenuks? Esimene lugemine on lõppenud.
Kolleegid! Kuulame ka juhtivate komisjonide arvamusi mõningate laekunud eelnõude kohta ja jällegi paluksin kõnetooli Kalju Koha, et ta avaldaks arvamuse eelarve-majanduskomisjoni nimel Eesti Vabariigi piirituse ja veinide aktsiisi seaduse eelnõu ja vastavalt sellele ka selle seaduseelnõu kohta, mis käsitleb muudatuste tegemist aktsiisimaksu seaduses.

Lugupeetud juhatus, lugupeetud kolleegid! Eesti Vabariigi piirituse ja veinide aktsiisi seaduse eelnõu arutas eelarve-majanduskomisjon möödunud nädalal töökoosolekul. Ja ta teeb Ülemnõukogu täiskogule ettepaneku arutada teile antud seaduseelnõu 63. istungjärgul, see on veebruari esimesel nädalal. Aitäh!

63. istungjärgul. See nõuab täiskogu lihthäälteenamust. Kohaloleku kontroll. Kohal on 64 rahvasaadikut, puudub 39.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et Eesti Vabariigi piirituse ja veinide aktsiisimaksu seaduse ning aktsiisimaksu seaduses vastavate muudatuste tegemise seaduse eelnõusid arutatakse 63. istungjärgul? Lihthäälteenamus. Selle ettepaneku poolt on 53 rahvasaadikut, vastu ja erapooletuid saadikuid ei ole. Läheb 63. istungjärgule.
Kolleegid! Arvamuse soodustingimustel vanaduspensionide seaduse eelnõu ja vastava rakendusotsuse kohta avaldab sotsiaalkomisjoni esimees proua Lehte Sööt.

Lugupeetud esimees, lugupeetud spiiker, kallid kolleegid! Teen teatavaks sotsiaalkomisjoni arvamuse Eesti Vabariigi Valitsuse poolt esitatud soodustingimustel vanaduspensionide seaduse eelnõu ning Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse eelnõu soodustingimustel vanaduspensionide seaduse rakendamise kohta.
"Sotsiaalkomisjon arutas ülalnimetatud seaduse ja otsuse eelnõusid komisjoni 21. jaanuari istungil ja otsustas toetada Eesti Vabariigi soodustingimustel vanaduspensionide seaduse eelnõu ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse eelnõu "Eesti Vabariigi soodustingimustel vanaduspensionide rakendamise kohta" võtmist esimesele lugemisele sel juhul, kui Eesti Vabariigi Valitsus on lisanud kutsealade ja ametikohtade loetelu nr. 1 ning nr. 2 ning esitanud seaduse väljateenitud aastate pensionidest eelnõu. Ja lisaksin, et sotsiaalhooldusministeeriumi aseminister on nõus sellise lähenemisega ning järelikult need eelnõud jäävad menetlusse. Tänan!"

Suur tänu! Kolleegid! Te kõik kuulasite tähelepanelikult sotsiaalkomisjoni esimehe seisukohta, mis sisuliselt tähendab meie jaoks seda, et need eelnõud, nii seaduse kui vastava rakendusotsuse eelnõud lähevad nüüd menetlusse. Kas kõik said aru?
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et me lülitame menetlusse Eesti Vabariigi soodustingimustel vanaduspensionide seaduse eelnõu ning vastava rakendusotsuse? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 55 rahvasaadikut, vastu ja erapooletuid saadikuid ei ole. Läheb menetlusse.
Lugupeetud kolleegid! Teadus-, haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Jaak Jõerüüt avaldab arvamuse Eesti Vabariigi ülikooliseaduse eelnõu kohta koos selle juurde käiva rakendusotsusega. Palun kõnetooli.

Lugupeetud eesistuja, lugupeetud kolleegid! Mu jutt on väga lühike, me komisjon on arutanud seda eelnõu koos esitaja, see tähendab haridusministeeriumi esindajaga. Kokku oli tarvis leppida parandamise tehnoloogias, kuna seaduse eelnõus oli küllaltki palju normitehnilisi vigu. Leppisime kokku, et selle seaduse eelnõu võime pärast parandamist esimesele lugemisele võtta, kuid tähtajaks oleks märts.

Suur tänu! Lugupeetud kolleegid! Märtsis on kolm istungjärku, kuid komisjon ei soovi täpselt ära määrata, millisel nendest. Täiskogul on õigus otsustada lihthäälteenamusega, kas arutame märtsis või mitte.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et ülikooliseadus koos selle juurde käiva rakendusotsusega on arutusel märtsikuu ühel võimalikul istungjärgul? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 53 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, erapooletuks jäid kaks. Arutatakse märtsikuul, sellel aastal.

Lugupeetud kolleegid! Nagu te mäletate, eelmisel istungjärgul arutasime me kiireloomulisena ühte seaduseelnõu, mis käsitleb Eesti NSV kohalike rahvasaadikute nõukogude valimisseaduse ühe paragrahvi muudatust. Esimesel lugemisel toimus põhjalik arutelu, parandusettepanekuid oodati 24 tunni jooksul. Kas need laekusid, seda ma ei tea, kuid alustame teise lugemisega ja paluksin kõnetooli härra Tiit Käbini.

"Lugupeetud juhataja, lugupeetud Ülemnõukogu liikmed! Nagu eelmisel korral oli juttu, esitas Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium ettepaneku muuta kohalike nõukogude valimise seaduse § 22 5. lõiget ja sõnad "üks valimiskomisjoni liige" asendada sõnadega "kuni viis valimiskomisjoni liiget". § 22 5. lõige käsitleb nimelt komisjoniliikmete vabastamist põhitööst ühes keskmise tasu säilitamisega valimiste ettevalmistamise perioodil. Ettepanek oli tingitud sellest, et valimiste vahetud korraldajad, valimiste territoriaalkomisjonid ja kohalikud omavalitsused, aru saades, et praegustes tingimustes üks vabastatud valimiskomisjoni liige lihtsalt ei suuda füüsiliselt tagada valimiste ettevalmistamist ja läbiviimist vajalikul tasemal, pöördusid ettepanekuga vabastada kuni 5 komisjoni liiget. Kui palju konkreetselt, seda lahendatakse igal üksikul juhul eraldi. On ettepanek see seadusemuudatus vastu võtta. Tänan!"

Suur tänu! Millised küsimused on ettekandjale? Ei ole. Suur tänu, härra Käbin! Kaasettekande õiguskomisjoni nimel teeb õiguskomisjoni esimees härra Tõnu Anton.

Lugupeetud kolleegid! Õiguskomisjon toetab teile väljajagatud seaduseeelnõu, millega tuleks muuta valimisseaduse § 22 5. lõiget. Õiguskomisjon teeb kõigile kolleegidele ettepaneku võtta nimetatud seadus teisel lugemisel vastu.

Suur tänu! Kas on härra Antonile küsimusi? Ei ole. Ma tänan.
Ma värskendan teie mälu, tegemist on kiireloomulise küsimusega. Käib teine lugemine. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Ei soovita. Kas panen hääletusele? Kohaloleku kontroll. Kohal on 66 rahvasaadikut, puudub 37.
"Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi seadus "Eesti NSV kohalike rahvasaadikute nõukogude valimisseaduse § 22 5. lõike muutmise kohta"? Palun hääletada! 52 häält. Selle ettepaneku poolt on 62 rahvasaadikut, vastu ja erapooletuid saadikuid ei ole. Seadus vastu võetud."
Ma paluksin hetkeks oma laua juurde Karl Propsti ja Anu Laido. Palun, ärge saalist välja minge!
Kolleegid, kell on 17.48, kuid asjaolud on sellised, et väga tõsiselt ettevalmistatud küsimust, mida me saaksime täna arutada ilma tööpäeva pikendamata, ei oleks. Sellest lähtudes on juhatus arvamusel, et uut päevakorrapunkti arutamisele mitte võtta.
Tänaseks head nägemist!